Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu 6. töönädala kolmapäevast istungit. Kas kolleegidel on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Annan üle riigieelarve kontrolli erikomisjoni töö aruande. Nimelt, Riigikogu 16. mai 2019. aasta otsusega on komisjon kohustatud andma oma tegevusest ja aruandest ülevaate. Sellel perioodil, mis jääb 16. juunist 2022 kuni selle nädala esmaspäevani, toimus kokku 41 riigieelarve kontrolli [eri]komisjoni istungit, nendest kümme erakorralist ja kaks [välja]sõiduistungit. Kokku korraldati ka väga palju [olulise] tähtsusega riiklike küsimuste arutelusid täiskogus ja lisaks võttis komisjon menetlusse 17 uut Riigikontrolli kontrolliaruannet. Tahaksin omalt poolt tänada kõiki komisjoni liikmeid, sealhulgas aseesimeest Jaak Jusket, Peeter Ernitsat, Natalia Malleust, Andres Metsoja ja Andres Sutti. Tänan ka kõiki neid, kes meie tegevust on aidanud siin majas koordineerida, ehk meie toetavat personali ja ka Riigikontrolli, kellega on olnud ääretult hea koostöö. Ja annan selle aruande üle. Aitäh!

Aitäh! Rohkem aruannete üleandmise soovi ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe aruande ja Riigikogu juhatus menetleb seda ikka vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele. 

Head kolleegid, nüüd kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreeris ennast 74 Riigikogu liiget, puudub 27. 

Head kolleegid! Tänast istungit me alustame Ukraina parlamendi Eesti sõprusrühma esimehe Arseni Puškarenko pöördumisega. 

Austatud Ukraina parlamendi Eesti sõprusrühma esimees! Mul on au tervitada teid Riigikogus. Verhovna Rada ja Riigikogu suhted on väga tihedad. Eesti jätkab Ukraina toetamist igal võimalikul viisil, et Ukraina rahvas saaks omal maal taas vabalt elada. Ja nüüd ma palun, härra Arseni Puškarenko, sõna on teil!

Lugupeetud härra spiiker! Kolleegid! Head Eesti inimesed! Viimase sajandi jooksul on Ukraina ja Eesti õlgadele langenud äärmiselt rasked katsumused: sõjad, okupatsioon, küüditamised, koonduslaagrid ja paljud muud inimkonnavastased kuriteod. Isegi kõige halvemates unenägudes ei osanud me ette näha, et 2022. aastal peame keset Euroopat silmitsi seisma sellise nähtusega nagu genotsiid. Kuid Venemaa meenutas seda meile ja on näidanud kogu maailmale oma tõelist nägu.

Ma ei hakka teid täna milleski veenma, te tunnete ajalugu suurepäraselt. Ilmselt on ka selles saalis eestlasi, kelle sugulased olid metsavennad või küüditati. Näiteks kus võisid 1941. aastal kohtuda eestlane, lätlane, leedulane, valgevenelane ja ukrainlane? Siberi laagrites. Vastavalt Nõukogude Liidu julgeolekuorganite direktiividele.

Paljud inimesed mõtisklevad täna, miks see sõda ikkagi algas. Aga ma esitaksin küsimuse teistmoodi: mille nimel see sõda kestab? Just meil on ajalooline võimalus lõpetada see peaaegu 400-aastane sõda, lõpetada metsiku hordi haiged ambitsioonid. On läinud nii, et meie riigid on tsivilisatsioonide murdekohas ja meist on saanud Euroopa kontinendi kaitse esimene rinne. Ukraina revolutsioon graniidil, oranž revolutsioon, väärikuse revolutsioon, laulev revolutsioon, pronksiöö, Abhaasia, Transnistria, Krimm, Donbass.

Viimase 15 aasta jooksul proovisid lahkunud president Kaczyński ja Baltimaade juhid välisriikide liidrite silmi avada ning viia neile kohale tõsiasja, et Putin on muutumas 21. sajandi Hitleriks. Kahjuks ei võetud nende sõnu siis kuulda ja praegu on meil diktaator, kes karistamatust tundes proovib hävitada Euroopa väärtusi ja vabadusi. See on õppetund, mille peab omaks võtma kogu maailma ühiskond, kelle tegevusetuse eest maksab Ukraina täna kallist hinda. Liiga kallist hinda! Samal ajal kui mul on au teie ees, kolleegid, esineda, surevad Ukraina noormehed ja neiud mitte ainult Ukraina, vaid kogu tsiviliseeritud maailma vabaduse ja iseseisvuse eest. Nürnbergis puudus rahvusvaheline tribunal kommunistliku nõukogude võimu üle ja see on kaasa toonud uued inimsusevastased kuriteod. Kurjus on muutunud veelgi julmemaks. Me peame kurjategijaid karistama, muidu hakkab see korduma. Riigikogu on kaks korda vastu võtnud resolutsiooni, tunnistades Venemaa tegevuse Ukraina vastu genotsiidiks, seda nii 1993. aastal holodomori kohta 1932.–1933. aastal kui ka 2022. aastal veel praegugi jätkuva agressiooni kohta.

Ukraina võidab! Miks ma selles nii kindel olen? Sest targad juhid tunnevad ajalugu, aga diktaatorid usuvad Kiievi vallutamisse kolme päevaga. 20. veebruaril 2022. aastal, neli päeva enne laiaulatuslikku pealetungi ütles Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk Valgevene piiril: "Eesti jäi kunagi üksi ja kaotas iseseisvuse. Me ei jäta kunagi Ukrainat üksi." Ja nii läkski! Eestist sai ilma liialdusteta liider Ukraina toetamisel. Eesti sai näidisriigiks otsustavuses, relvastamises, sanktsioonides, poliitilistes otsustes ja Ukraina taasülesehitamises.

1918. aastal olid Nõukogude okupatsiooniväed Tallinnast 34 kilomeetri kaugusel, kuid Eesti ja liitlaste armeed tõrjusid vaenlase koos tagasi ja jõuti Petrogradi lähistele. Koos Ukrainaga on täna kogu tsiviliseeritud maailm ja me võidame kindlasti. Meist on saanud Euroopa kaitsekilp ja seega on see meie ühine sõda. Ukrainal ei õnnestunud sada aastat tagasi vabadusvõitluses oma riiklust luua, kuid nüüd oleme muutunud tõeliselt iseseisvaks. Seetõttu, kui 23. märtsil 2022 olid Venemaa okupatsiooniväed Ukraina parlamendist 18 kilomeetri kaugusel, oli teie spiiker Jüri Ratas koos meiega. Sellised teod näitavad tõelist väärikust ja julgust. Aitäh, kolleegid, kõigi teie Ukraina toetamise otsuste eest! Tänan nii parlamenti tervikuna kui ka igaühte isiklikult. Tänan Mati Raidmat, Mihhail Lotmani, Andres Sutti, Raivo Tamme, igaühte teist, mu kallid sõbrad! Ja loomulikult tänan kindral Johannes Kerti, keda täna ei ole meiega.

Teie koosseisu õlgadele on langenud rasked ajad: koroonakriis, inflatsioon, energiakriis, julgeolekuväljakutsed. Tundes paljusid siin saalis, tahan kinnitada: te olete oma suurepärase rahva väärilised. Eesti pole mitte ainult suure südamega riik, vaid ka väga julgete inimeste riik. Tänan Urmas Reinsalut sanktsiooniinitsiatiivide eest ja panuse eest rahvusvahelise tribunali loomisse. Tänan Hanno Pevkurit Tallinna deklaratsiooni ja rekordiliste relvatarnete pakettide eest. Ja ma ütlen alati: me ei jää võlgu, sest mida rohkem meil on Eesti relvi, seda vähem on Pihkva brigaade.

President Volodõmõr Zelenskõi on välja pakkunud rahu valemi, mis koosneb kümnest ettepanekust, kuidas see sõda peaks lõppema: tuleb saavutada tuuma‑ ja kiirgusohutus, toidu‑ ja energiajulgeolek, kõigi vangide tagasitoomine, Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine 1991. aasta piirides, Vene vägede väljaviimine meie riigist ning lahingutegevuse lõpetamine, rahvusvaheline tribunal ja reparatsioonid. See on tee õiglase rahuni. Täna te menetlete Ukraina toetamise resolutsiooni laiamahulise sõja aastapäeva puhul, ehkki sõda on kestnud juba üheksa aastat. Täname teid selle algatuse eest ja palun kõigil seda toetada.

Härra spiiker, ma tahan teile üle anda Ukraina lipu, millele on oma allkirjad andnud Valgevene piiri lähedal olevad sõdurid koos tänusõnadega Eestile ja kogu Eesti rahvale. (Aplaus.) Aitäh!

Juba selle aasta 1. juunil plaanime avada Ukraina ülesehitamise esimese objekti – uue lasteaia Žõtomõri oblastis piirilähedases Ovrutšis –, mida ehitab Eesti. See kogukond on üle elanud rohkem kui 70 vaenlase õhurünnakut. Me oleme harjunud õhualarmidega ja meie lapsed õpivad, taustal sireenide helid. Ka Eesti ehitab seda lasteaeda õhusireenide taustal. Aastad mööduvad, kuid Eesti lipp jääb lasteaia kohale lehvima. Ning järgmised ukrainlaste põlvkonnad on Eestile sama tänulikud, kui oleme meie selle taristu taastamise eest. See on väga sümboolne, sest lapsed on meie tulevik.

5. märtsil on teil Riigikogu valimised. Soovin teile, et valimistel võidaksid Eesti riik ja Eesti rahvas. Eesti, Ukraina, vabadus, võit! Aitäh! (Aplaus.)

Aitäh härra Arseni Puškarenkole! Ja ma kinnitan, et Eesti seisab kindlalt Ukraina liitlaste esirinnas. Aga, head kolleegid, läheme nüüd edasi tänase päevakorra juurde.

Läheme edasi! Tänase päevakorra esimene punkt on 94 Riigikogu liikme avalduse "Ukraina rahva toetuseks" eelnõu 778 esimene lugemine. Ma kõigepealt tutvustan selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt on eelnõu esitajate esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Seejärel on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne samuti kuni 20 minutit ja küsimused ettekandjatele. Iga Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Läbirääkimistel saavad osaleda fraktsioonide ja komisjonide esindajad. Ja täna toimub ka lõpphääletus. 

Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Mihhail Lotmani. 

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Austatud külalised! Täna me võtame vastu avalduse Ukraina rahva toetuseks. See on juba kuues avaldus, mille lõpetav Riigikogu XIV koosseis võtab vastu Ukraina toetuseks ja agressorriigi Venemaa hukkamõistmiseks. See on pretsedenditu. Aga pretsedenditu on ka olukord, millesse Euroopa esimest korda pärast teist maailmasõda on kistud. 

Eesti on suhtunud väga vastutustundlikult Ukraina vabadusvajadustesse nii diplomaatilises kui ka sõjalises valdkonnas. Tuletan meelde, et avalduse Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu võtsime vastu laiaulatusliku agressiooni eelõhtul 23. veebruaril 2022. aastal. Samuti oli Eesti üks esimesi riike, mis vastas Ukraina relvaabipalvele veel enne 24. veebruari. Tänu õigeaegsele tegutsemisele aitasid Eesti saadetud Javelinid tõrjuda pealetungi Kiievile sõja esimeses faasis. 

Ma nimetan need avaldused, mis Riigikogu XIV koosseis on Ukraina toetuseks seni vastu võtnud. 18. jaanuar 2022, Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks. 23. veebruar 2022, avaldus Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu. 14. märts, pöördumine Euroopa Liidu ja [NATO] liikmesriikide [parlamentide], USA Kongressi ja teiste [riikide] parlamentide poole, kes on kehtestanud sanktsioone Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase sõja eest. 21. aprill, Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas. 18. oktoober 2022, Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmiseks ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamiseks.

Iga Riigikogu avaldus keskendus agressiooni erinevatele aspektidele ja vastas erinevatele Ukraina vajadustele. Tänase avalduse pealkiri on lakooniline: "Ukraina rahva toetuseks". Algatajate nimekiri on muljet avaldav: 94 Riigikogu liiget kõikidest Riigikogus esindatud fraktsioonidest ja ka fraktsioonidesse mittekuuluvad [saadikud]. Seega väljendab tänane avaldus Riigikogu üksmeelt, mis omakorda näitab selgelt meie rahva meelsust ja vankumatut toetust Ukraina rahvale. 

Tänase avalduse keskmes on kolm teemat: Ukraina rahva genotsiid ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kümnepunktiline rahuplaan, mida Riigikogu tingimusteta toetab, nagu ka agressori vastutusele võtmist ja Haagi rajatavat Venemaa Föderatsiooni agressioonikuriteo uurimise keskust. Veel on seal juttu olümpiamängudest ja Venemaa sportlastest. Sellel teemal peatun allpool. 

Austatud kolleegid! Täna võtab meie koosseis vastu viimase Ukraina sõjaga seotud avalduse. Meie volitused on lõppemas, sõda Ukrainas aga paraku mitte. Lubage siinkohal teha mõningad märkused, mis peavad silmas tulevikuperspektiivi. 

Austatud kolleegid! Me oleme seadusandjad ja meie vaatenurk on ennekõike legalistlik. Vene täieulatuslik agressioon oli šokk maailma poliitikale, aga ka kogu rahvusvahelise õiguse süsteemile, paljastades selle lünklikkuse ja aegumise. 

Kõigepealt lubage võtta kokku Venemaa kuriteod Ukraina riigi ja rahva vastu. Esiteks, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ja ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 3314 artikkel 5 kohaselt on 24. veebruaril alanud Ukraina-vastane sõda agressioon ehk rahuvastane kuritegu. 

Teiseks, sihipärane tapmine või tsiviilisikute või tsiviilinfrastruktuuride füüsiline kahjustamine on Rooma statuudi kohaselt sõjakuritegu. Ukrainas sooritatud sõjakuritegude uurimist juhtiva Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör Karim Ahmad Khani sõnul on kogu riigi territoorium muutunud kuriteopaigaks.

Eraldi tuleks välja tuua kultuurivastased kuriteod, sealhulgas kultuuriväärtuste hävitamine ja vargused ning keskkonnakuriteod. 

Kolmandaks, sõjakuriteod on Ukrainas laialt levinud ja süstemaatilised, mistõttu tuleks need Rooma statuudi järgi kvalifitseerida inimsusevastasteks kuritegudeks. Eraldi tuleb rõhutada, et tsiviilelanikkonna elu ja vara vastu suunatud kuritegusid ei panda toime mitte ainult väejuhatuse teadmisel, vaid see ka julgustab ja koordineerib neid. Veelgi enam, kurjategijaid julgustatakse ja premeeritakse. Nii sai 18. aprillil 2022 Putini dekreediga Butšas genotsiidiaktides osalenud 64. üksik-mootorlaskurbrigaad kaardiväe aunimetuse. 

Neljandaks, inimsusevastastes kuritegudes peetakse kõige raskemaks genotsiidi. Vastavalt ÜRO Peaassamblee genotsiidi kuritegude tõkestamise konventsioonile on genotsiidiakt üks viiest konventsioonis loetletud tegevusest ja Ukrainas on fikseeritud ja dokumenteeritud kõik viis. Kuigi toime pandud kuritegude ulatuse poolest jääb Venemaa alla veel natsi-Saksamaale ja Osmani impeeriumile, näib toime pandud erinevate genotsiidide mitmekesisus enneolematu. 

ÜRO genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon määratleb genotsiiditegevused: need on sellised tegevused, mille eesmärk on täielikult või osaliselt hävitada rahvuslik, etniline, rassiline või usuline rühmitus. 

Neid on viis liiki. Esiteks, selle rühma liikmete tapmine. Teiseks, raskete kehavigastuste või vaimsete vigastuste tekitamine selle rühma liikmetele. Kolmandaks, meetmed, mille eesmärk on vältida rasestumist selles rühmas. Neljandaks, laste sunniviisiline üleviimine ühest inimrühmast teise. Viiendaks, selle rühma täielikuks või osaliseks füüsiliseks hävitamiseks mõeldud elutingimuste tahtlik loomine. Nagu öeldud, on Venemaa sooritanud Ukrainas kõiki genotsiiditunnustega kuriteo akte. 

21. aprilli avalduses nimetas Riigikogu Ukrainas toimuva genotsiidiks. Paraku ei ole seda siiamaani teinud mitmed meie olulisimad liitlased. Siiski on progress selles valdkonnas märgatav. Hiljuti kuulutas USA asepresident, prokuröritaustaga Kamala Harris, et USA käsitleb Ukrainas toimunut kuriteona inimsuse vastu. Ehk jõuab ta ka ametliku genotsiidi tunnustamiseni. Mitteametlikult tegi seda president Biden juba tükk aega tagasi. 

Seoses genotsiidiga on selgelt avaldunud rahvusvahelise õiguse lüngad. Üks selline lünk puudutab genotsiidilisi vägistamisi. Need on kommenteeritud Butšas, aga väidetavalt leidnud aset ka teistes kohtades. Kui tõstatasin selle küsimuse Ukraina peaprokuröri kabinetis, vastati mulle, et nad mõtlesid, kuhu paigutada massilised vägistamised, ja otsustasid, et nad paigutavad need genotsiidikonventsiooni teise punkti alla: raskete kehaliste või vaimsete vigastuste tekitamine rühma liikmetele. 

Vaieldamatult on tegemist raskete kehaliste ja vaimsete vigastustega. Aga Butšas sellega ei piirdutud. Selgelt oli deklareeritud jõhkrate vägistamiste eesmärk: et kunagi enam ukrainlasi ei sünnitataks. Seega on tegemist eraldi genotsiidikuriteoga, mis vajab fikseerimist rahvusvahelistes õigusnormides. See ongi probleemi tuum. Kurjategijad on õigussüsteemi sees. Praegu otsime võimalust karistada süüdlasi inimsusevastastes kuritegudes, kasutades lünklikku ja vananenud õigussüsteemi. Ning genotsiidi liigid on vaid üks näide. 

Veel olulisem probleem on Venemaa staatus rahvusvahelise õiguse seisukohalt. Poliitikud ja publitsistid räägivad kord fašistlikust, kord natslikust või uusnatslikust, kord rassistlikust ja nii edasi riigist. Need on kõlavad sildid. Neil on tugev emotsionaalne laeng, kuid need on paraku õigustühised.

Ametlikus diskursuses nimetatakse Venemaad autoritaarseks režiimiks. See on väga nõrk määratlus, mis vaatab mööda nüüdisaegse Venemaa olemusest. On pakiline vajadus anda Venemaale adekvaatne ja juriidiliselt pädev määratlus. 

Kaasaegne Venemaa on kuritegelik riik, der Verbrecherstaat. Kuritegeliku riigi kontseptsiooni pakkus välja kuulus filosoof Karl Jaspers oma mõtiskluses natsismi olemuse ja selle alusel loodud riigikorra üle. Kui mis tahes riik saab toime panna kuritegusid, siis kuritegelik riik ei saa neid toime panemata jätta. Need on selle riigi olemuse tagajärg. Kuritegelik riik on kuritegelik olemuselt, mitte üksikute ilmingute poolest. Tsiteerin Jaspersit. Kuritegelik on riik, mis põhimõtteliselt ei loo ega tunnista õigusriiki. See, mida nimetatakse seaduseks ja mida see riik seadusevoos sünnitab, on tema jaoks vahend rahva lämmatamiseks ja alistamiseks, mitte aga miski, mida ta ise austab ja järgib. Tsitaadi lõpp.  

Kuritegelik riik on õigusriigi vastand. Kui õigusriigi olemuseks on seaduslikkus, siis kuritegeliku riigi aluseks on seadusetus. Kuritegelik riik on sunnitud looma ja taaslooma seadusetust. Ta leiab oma õigustust ainult seadusetuses. Kuritegelik riik genereerib, loob, kaitseb ja väljendab seadusetust, haarates seadusetuse ruumi alla aina uusi valdkondi. Juba toime pandud kuritegude õigustamiseks luuakse uusi. Need omakorda vajavad uusi neid õigustavaid seadusi. Valed kuritegelikus riigis on sama vajalik komponent kui füüsiline vägivald. 

Venemaa on kuritegelik riik ja sellisena peab teda käsitlema rahvusvahelises poliitikas. Rahvusvaheline õigus vajab täiendamist kuritegeliku riigi osas. On vaja ka uut tüüpi rahvusvahelist kohust, mille jurisdiktsioon oleks korraga nii universaalne kui ka täpselt limiteeritud. Ta peab olema universaalne. Selle kohtu tegevuses [võivad osaleda] kõik riigid olenemata sellest, mis positsioon on neil ÜRO Julgeolekunõukogus, aga ka selgelt limiteeritult. 

Selle kohtu pädevuses oleksid vaid inimsusevastased kuriteod, mida sooritab kuritegelik riik teise suveräänse riigi territooriumil agressioonisõja käigus. 

Kohtudes Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtuniku Karim Ahmad Khaniga ma uurisin, kuidas saab esitada süüdistusi kuritegelikule riigile. Karim Khan vastas, et selline võimalus puudub, kuna puudub vastav seadustik. Pärast kohtumist üks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu meeskonna liige ütles mulle privaatselt, et sellist seadustikku ICC, kriminaalkohus, ise teha ei saa. Küll aga saavad seda teha erinevate riikide seadusandjad. Ja see on, austatud kolleegid, meie ülesanne selles ja järgmises koosseisus. 

Nüüd lõpetuseks spordist, aga ka artistidest ja teistest kultuuritegelastest. Siinkohal ma tahan tsiteerida mitte Karl Jaspersit, vaid teist suurt sakslast. Tsitaat: "Dirigent, kes Hitleri saadetuna esitas Beethovenit Zürichis, Pariisis või Budapestis, sai süüdi kõige nilbemas vales, sest [tõi] ettekäändeks, et ta on muusik ja tegeleb muusikaga ja ei millegi enamaga." Tsitaadi lõpp.

Nüüd on selliste nilbete valedega hõivatud sajad Vene kultuuritegelased, artistid, aga mitte ainult nemad. Eriti terav on see probleem spordis. Venemaa sportlased mitte üksnes ei ole vaikivalt süüdi selles, mis toimub Ukrainas. Venemaa spordiliidud ja kõik sportlased, kes on võtnud sõna, on toetanud Putinit ja selle agressioonisõda Ukrainas. Seega ma ei näe mingit võimalust kutsuda neid olümpiamängudele. Ma ei näe selleks mingit moraalset võimalust. Küll aga otsitakse mingisuguseid teisi põhjendusi. 

Ma saan suurepäraselt sportlastest aru. Sportlaseelu on lühike ja nad on valmistunud selleks tippsündmuseks aastaid ja nüüd me võtame neilt selle võimaluse ära. Jah, aga see on kaalumise küsimus. Ühel kaalukausil on moraal, genotsiidiline sõda. Ja see, mida need sportlased ise ütlevad selle sõja õigustuseks, ja see, kuidas neid kasutatakse – on täiesti vale väita, et sport on Venemaal väljaspool poliitikat. Sport on Venemaal alati poliitika osa ja võib-olla poliitika osa see on isegi rohkem kui spordi osa. 

Aga teiselt poolt muidugi nende inimeste draama, võib-olla isegi tragöödia. Aga me ei ole selles tragöödias vabatahtlikult. See on nende riigi tekitatud ja paraku peavad vastutama kõik selle kuritegeliku riigi kodanikud oma kuritegeliku riigi tegude eest. Ja mitte ainult nemad. Ega Putin ei tegutse ainult oma kodanike nimel. Ta tegutseb kogu vene maailma nimel, kõikidele venelastele igal pool ja kõikidele, kes on seotud vene kultuuriga. 

Austatud kolleegid! Te teate minu positsiooni selles küsimuses. Aga mina kui vene kultuuri inimene tunnen tohutut süüd ja vastutust selle eest, mis Putin teeb. Ja ma kehtestasin endale sanktsiooni: minu jalg ei tõuse enam selle maa territooriumile enne, kui seal ei ole toimunud midagi dramaatilist muutust. 

Austatud kolleegid! Selline on meie olukord, selline on meie avaldus ja ma palun anda talle toetust. Aitäh!

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile on ka küsimusi. Marko Šorin, palun!

Tänan, eesistuja! Hea kõneleja! Kõik see, mis te rääkisite, vastab täiesti tõele ja langeb kokku Eestimaa inimeste ootuste ja arvamustega. Aga asjaolu, mis vaevab paljude südant, on see, et kui sportlased nendestsamadest riikidest, mille vastu me seda avaldust praegu teeme, lastakse rahvusvahelistele võistlustele, siis kuidas peaksid käituma Eesti sportlased? On öeldud, et me võiks neid võistlusi boikoteerida, aga siis me karistaks oma sportlasi hoopis sellega, et nemad ei saa võistlustele minna. Kuidas teie sellesse teemasse suhtute?

Aitäh selle küsimuse eest! See on jällegi raske küsimus. Ma arvan, et Riigikogu ei pea siin mingit seisukohta võtma. See on spordiliitude ja iga sportlase oma südametunnistus või tunnetus. Aga muidugi, kuidas nüüd öelda … Ma ei saa öelda, et ma ei annaks sellele sportlasele enam kätt, kes osaleb koos venelastega mõnel võistlusel. Samas, olümpiamängude ajal ei saa mingisugust poliitilist seisukohta võtta, eks ole. Seal on nagu sõbrad. Jah, jään vastuse võlgu, ei ole universaalset vastust. Minul ei ole. See ei tähenda, et kellelgi teisel pole.

Enn Eesmaa, palun!

Aitäh! Avalduse teksti ja sisu kohta mul ei ole küsimusi, sest ma olen üks nendest, kes seda väliskomisjonis üheskoos kolleegidega kirjutas. Ukraina teema, nagu sa komisjoni liikmena hästi tead, on käinud läbi peaaegu kõigi komisjoni istungite. Me oleme arutanud ka Eesti võimalikku panust tulevikus. Ma tean, et sa oled oma isiklikul initsiatiivil Eestis mõnegi organisatsiooniga kontakti võtnud. No näiteks sõjas haavata saanud, kuid siiski transporditavate inimeste haiglaravi Eestis, täpselt samuti need raskesti usutavad, kuid tõesti toimunud vägistamisjuhtumid. Siin saalis on aga enamik neid, kes ei kuulu väliskomisjoni. Anna võib-olla lühiülevaade, millises seisus me selles osas oleme. Ma ei räägi enam sellest, et Eesti juba ehitab üht lasteaeda ja ühte silda selles oblastis, mida me oleme võtnud nõuks aidata.

Vabandust, kas ma saaks küsida, mis valdkonda [sa silmas pead]? Kas sa mõtled nende vägistatud naiste rehabilitatsiooni? (Enn Eesmaa täpsustab saalist.) Aitäh! Ma ei saa öelda, et see teema on mulle südamelähedane, ma komistasin selle peale peaaegu juhuslikult. Ma tegelesin genotsiidi problemaatikaga ja siis sattusin selle temaatika, genotsiidiliste vägistamiste peale, tutvudes nende juhtumitega. Ma ei saa öelda, et see on mulle südamelähedane. Ma ei värisenud, mind raputas, kui ma lugesin seda. Ja siis ma sain aru, et ma ei saa seda niimoodi jätta. 

Rääkides Ukrainas erinevates institutsioonides, koorus väga selgelt välja kaks võimalikku asja. Tähendab, ma küsisin, mida Eesti võib teha. Koorus välja kaks võimalikku asja ja võib-olla need mõlemad tulevad kõne alla. Esiteks, minu suureks jahmatuseks selgus, et Ukrainas on terve suure riigi peale ainult üks rehabilitatsioonikeskus vägistatud naistele ja lastele. Jaa, kui me räägime vägistamisest, siis seal ei ole tegemist ainult naistega. On vägistatud isegi vanamehi tänaval, et naabrid näeksid, aga põhilised ohvrid on naised ja lapsed. Mõned lapsed on vägistatud surnuks. Need ei ole, ütleme, need ei ole seksuaalaktid, need on sõjaroimad ja selgete genotsiidi tunnustega. 

Niisiis, kaks asja. Esiteks, Eesti võiks aidata veel üht rehabilitatsioonikeskust luua Ukrainas. Selleks võiks kindlasti saada ka Euroopa Liidu rahastust, aga on vaja initsiatiivi. Ja teiseks paluti selle peale mõelda – ma olin siis Ukraina peapolitseiametis kabinetis, kuhu olid koondatud need kõrged politseiametnikud, kes tegelevad inimsusevastaste kuritegudega –, kas ei oleks võimalik luua üks selline keskus Eestis, sest nende naiste ja laste traumad on ennekõike psüühilised. Füüsilist abi nad saavad Ukrainas, aga kui nad viis-kuus korda päevas peavad kuulma õhuhäireid ja peitma ennast varjendis, siis see ei ole kõige parem rehabilitatsioon. Tähendab, [jutt on] psüühilise rehabilitatsiooni tingimustest.

Ja no mida ma olen teinud? Ma koputan kõikidele ustele. Ma olen kirjutanud kõikidele ministritele. Sain peaministrilt viisaka vastuse, et ta tänab kirja eest ja vaatab, mis teha saab. Kõik vastasid mulle umbes samamoodi: kõik tänavad tähelepanu juhtimise eest sellele õudsele probleemile ja vaatavad, mis teha saab. Aga mina jonni ei jäta. 

On muidugi ka teised asjad. Karim Khan ütleb, et kogu Ukraina on kuriteopaik, aga ma ütleks teistmoodi: kogu Ukraina on suur haav. Ja selle paranemiseks kulub aastakümneid ja mõned asjad ei parane ka mitme generatsiooni vältel, näiteks suhtumine venelastesse.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma arvan, et te olete minuga ühel meelel (Mihhail Lotman: "Kindlasti olen!") selles suhtes, et me peame tegema kõik selleks, et Valgevene ja Venemaa sportlased ei saaks osaleda olümpiamängudel ja meie Eesti sportlased saaks rahulikult trenni teha ja nendel oleks see võimalus osaleda olümpiamängudel ja anda endast parim. Aitäh teile!

Aitäh! Ma olen kindlasti sama meelt, aga ma arvan, et võib-olla sinu sõna kõlab siin rohkem kui minu oma.

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Me saame edasi minna. Ma palun nüüd ettekandjaks väliskomisjoni esimehe Andres Suti.

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Head külalised! Riigikogu juhatus võttis 94 Riigikogu liikme allkirjaga avalduse eelnõu vastu 15. veebruaril ja võttis selle samal päeval ka menetlusse, määrates loogiliselt juhtivkomisjoniks väliskomisjoni ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20. veebruari hommiku kell 9. Selleks tähtajaks muudatusettepanekuid ei esitatud.

Välispoliitika on erakondadeülene ja väliskomisjon on koht, kus seda üksmeelt on otsitud ja kus seda üksmeelt on ka leitud. Kui me selle avalduse esitasime ja seda arutasime, siis oli meil väliskomisjonis kõikide erakondade esindajatest koosnev töörühm ja nii see tekst ühiselt valmis. 13. veebruaril vaatasime selle teksti veel kord üle ja saimegi alustada allkirjade kogumist ja nii nagu ma ütlesin, leidis see 94 Riigikogu liikme allkirja. Menetluslikult otsustasime 16. veebruaril konsensusega teha juhatusele ettepaneku võtta avalduse eelnõu tänase täiskogu istungi päevakorda ning viia läbi ka lõpphääletus. Juhtivkomisjoni nimel ettekandjaks määrati mind.

Täna aasta aega tagasi oli jäänud vähem kui 48 tundi Venemaa täiemahulise agressiooni alguseni Ukrainas. Ja see on märgiline, et me täna arutame seda avaldust. Ma loodan, et ka kõikide siinviibijate poolthääl sellele avaldusele tuleb. See on kuues avaldus Ukraina toetuseks viimase 13 kuu jooksul ja ühtlasi on see selle koosseisu viimane. Ukraina Verhovna Rada Eesti sõprusrühma juhi Arseni Puškarenko kõne täna siin oli näide Ukraina vabadusetahtest ja ka sellest tänulikkusest, mida Ukraina rahvas Eesti inimeste ja Eesti riigi ees tunneb. Ma arvan, et selle üle me peame kõik uhked olema. Ja ei ole vähetähtis, et üle viiendiku Riigikogu liikmetest on selle viimase 13 kuu jooksul käinud isiklikult Ukrainas. Mitte miski ei asenda kogemust, seda, kui sa näed oma silmaga neid kuritegusid ja koledusi, mida Venemaa on Ukrainas korda saatnud.

Putini eilne kõne ei jätnud mitte vähimatki kahtlust selles, et agressori vastu aitab ainult jõud, vaba maailma ühtsus ja Ukraina otsustav ja kiire toetamine relvastusega, majanduslikult ja poliitiliselt. Liitlaste ühtsuse hoidmine on meie olulisim ülesanne ja president Bideni käik Kiievisse ning eilne kõne Poolas on liitlaste vankumatu toetuse selge kinnitus. Meil oli väliskomisjonis eile selle koosseisu viimane kõne Ukraina väliskomisjoniga. Ka selles kõnes tänati Eestit toetuse eest ja väljendati ootust, et see toetus selgelt jätkub. Ukrainlaste ootus NATO tippkohtumisele Vilniuses on väga selge. Nende soov on, et sellel kohtumisel sünnivad konkreetsed kokkulepped Ukraina teel NATO-sse. Samamoodi on oluline karmistada sanktsioone Venemaale ning võtta agressiooni ja sõjakuritegude toimepanijad vastutusele. Need on kõik need asjad, mille eest me siin Eestis ja liitlastega koos seisame.

Täna oli Riigikogus külas Saksa Bundestagi Balti sõprusrühm. Loomulikult rääkisime Ukrainast. Ka Bundestagi sõprusrühma eri fraktsioonide esindajatest liikmetelt tuli väga selge ja ühtne Ukrainat toetav sõnum. Eesti on olnud Ukraina toetamise eestkõneleja ja ma olen kindel, et seda joont hoiab ka Riigikogu järgmine koosseis. Slava Ukraini! Vastan hea meelega teie küsimustele.

Aitäh! Ja tõepoolest, teile on ka küsimusi. Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Selline küsimus. Kõigepealt ma ütlen ära, et minu suhtumine sellesse avaldusse on ülipositiivne. Just see spordi ja sportlaste osa – ma arvan, et see on väga vajalik ja väga tänuväärne, et me teeme sellise avalduse. Küll aga on mul küsimus, kas me saaksime äkki kuidagi rohkem teha. Sest mis on spordimaailmas juhtumas? On tekkimas selline äraspidine olukord: me diskuteerime olümpiamängude üle, kas saab või ei saa [meie sportlasi] sinna saata, samal ajal aga mõned spordiliidud ähvardavad Suurbritanniat, et nad ei saa enam [suuri] spordiüritusi korraldada, kuna nad ei luba Vene ja Valgevene sportlastel seal osaleda. Jutt käib tennisest. Tennises on kaks suurt ametiühingut – meeste ametiühing ja naiste ametiühing –, ülirikkad organisatsioonid, aga tundub, et ideoloogiaga seal kõik päris paigas ei ole. Küsimus on: kas meie saaksime kuidagi saata spordiliitudele mingi sõnumi, et ärge palun vähemalt karistage neid riike, kes tegelikult käituvad täiesti õigesti, kui keelduvad Vene ja Valgevene sportlasi maale laskmast?

Ma arvan, et see ongi väärtusruumi ja väärtushinnangute küsimus. Ja ma arvan, et siin igaüks meist saab oma seisukohta väljendada. Minu jaoks see seisukoht, mis on avalduses ja puudutab olümpiamänge, on tegelikult kõikehõlmav. See puudutab ka igasugu teisi tiitlivõistlusi. Ma olen väga nõus sellega, et me ei peaks seda vaatama niipidi, kas meie sportlased saavad olümpiamängudel osaleda, vaid me peame seda vaatama niipidi, et Valgevene ja Venemaa sportlastel ei ole sinna asja senikaua, kuni agressioonisõda kestab. Ja see puudutab samamoodi teisi tiitlivõistlusi, teisi turniire. Eks see on, ma arvan, paljuski avaliku arvamuse survestamise küsimus: millise hinnangu avalikkus annab sellele, kui mõni erialaliit, [näiteks] sinu viidatud tenniseliit, leiab, et tiitlivõistluste või suurte võistluste [korraldamise õiguse] jagamine sõltub sellest, kas [riik] toetab või ei toeta Venemaa sportlaste osalust nendel võistlustel. Niisamuti sõltub poliitilise arvamuse ja toetuse tugevus ju sellest, mida arvab rahvas. See peaks samamoodi olema spordis ja spordiliitudes.

Marko Šorin, palun! 

Tänan, aseesimees! Hea esineja! Mina räägin ka nendest riikidest, mis on siit vahetult küsimustest läbi käinud – ikka Venemaa ja Valgevene –, aga organisatsioon on hoopis Euroopa Koostöö- ja Julgeolekuorganisatsioon ehk siis OSCE. Seal on käinud terve selle sõja ajal suur arutelu, kas Valgevene ja Venemaa, kes on küll territoriaalses mõttes loomupäraselt selle organisatsiooni liikmed, ikka saavad kuuluda organisatsiooni, mis kannab nimetust koostöö‑ ja julgeolekuorganisatsioon. Kas nad saavad istuda sama laua taga Ukraina esindajatega? Sügisel oli Varssavis aastakoosolek, kus arutati, kas need riigid saaks välja visata. Ja oli väga palju riike, kes arvasid, et alusdokumentides on sees õigus, et Venemaale tuleks diplomaatilised kanalid selle organisatsiooni kaudu avatuks jätta. Te olete praegu seoses oma ametiga diplomaatia esiliinil. Mis on teie seisukoht, kas OSCE on organisatsioon, kuhu need riigid peaksid kuulma?

Ma arvan, et see küsimus on ju tegelikult laiem. See puudutab kogu teise maailmasõja järgset julgeolekuarhitektuuri, seda, et Venemaal on koht ÜRO Julgeolekunõukogus koos vetoõigusega. Need asjad tuleb selle sõja tõttu ümber vaadata ja muuta. Sama käib ka OSCE kohta. Me ei saa jätkata olukorras, kus üks teise maailmasõja võitjate poolel olnud riik rikub absoluutselt kõiki rahvusvahelise õiguse norme ja jagab jõuga piire ümber. Sellepärast ma arvan, et me vajame reeglitepõhises maailmas kogu julgeolekuarhitektuuri ümbervaatamist ja kaasajastamist selliseks, mis peegeldab tänast reaalsust. Ka see [tuleks kehtestada], et kui on mingid kokkulepped, siis neid kokkuleppeid järgitakse, kui ei järgi, siis sul kuuluvust ei ole. 

Ivi Eenmaa, palun!

Ma tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma vabandan ette, et minu küsimus ei ole seotud selle avaldusega. Iseenesest avalduse vajalikkuses ma ei kahtle. Ma tahaksin teada natukene rohkem Ukraina sportlaste, võimalike olümpiasportlaste elu kohta. Kas neil üldse on võimalusi seal treenida ja valmistuda olümpiamängudeks? Ma veel kord vabandan, et see ei ole avaldusega seotud küsimus. Aga rääkige olukorrast, mis Ukraina spordis praegu on. 

Ma ei saa spordiolukorrast täpsemalt rääkida, kuna ma ei pea selles küsimuses ennast Ukraina olude asjatundjaks. Aga ma võin tuua laiema paralleeli. Ukrainas on rindejoon, aga Ukrainas on ka tagala ja tagala toimib, inimesed töötavad-õpivad ja sportlased treenivad. Sellepärast ma rõhutasin oma sõnavõtus ka majandusliku ja rahalise abi tähtsust sõjalise abi kõrval. Sest kui riik töötab, siis on kaitsetahe, võitlustahe. Kui riik kukub kokku, siis on ülikeeruline. Ma loodan, et Ukraina sportlastel on võimalusi treenida ja et Ukraina sportlased saavad võistelda kõikidel tiitlivõistlustel ega pea sinna jätma minemata sellepärast, et rahvusvaheline üldsus ei ole suutnud lahendada küsimust, kuidas Venemaa ja Valgevene sportlasi sinna mitte lasta.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh! Austatud väliskomisjoni esimees! Tõepoolest, praegu probleem on selles, et Rahvusvahelise Olümpiakomitee juhtkond on võtnud seisukoha, et tuleb anda võimalus Vene ja Valgevene sportlastele osaliselt. Ja jutt ei ole ainult sportlastest, vaid ka spordiesindustest, spordifunktsionääridest, treeneritest – kõigist, kes tegelikult peaksid ka kõrvale jääma. Probleem on Rahvusvahelises Olümpiakomitees endas samuti, sellepärast et seal on ka venelasest liige, kes minu hinnangul peaks tegelikult selle agressiooni ajaks tagandatama. Minu meelest on Eesti valitsus, Kultuuriministeerium, ka Eesti Olümpiakomitee teinud tänuväärset tööd, et neid kõrvale jäetaks. Kas te olete minuga nõus, et ka spordifunktsionäärid, kogu Venemaa sport tuleb mitte ainult olümpiamängudelt, vaid agressiooni ajaks kogu spordiareenilt eemaldada?

Selle seisukohaga saan vaid nõustuda.

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mina tahaksin küsida ühe sakraalrajatise kohta, mis on siin Riigikogu ees. See on Moskva alluvusega õigeusu kirik, mis õnnistab kõiki neid taparelvi. Ukrainas on see probleem selliselt lahendatud. Kas meil on peale moraalsete ka mingeid õiguslikke argumente, mida me saaksime ka siin Eestis [arvestada]? Ma ei ole näinud mitte kuskil mitte ühtegi õigeusklikku, kes oleks öelnud, et tema jaoks on see vastuvõetamatu, ja ta oleks lahkunud sellest Moskva alluvusega [kirikust] ja läinud Konstantinoopoli alluvusse. Kas on meil mingi teadmine ja võimalus, kuidas seda juriidiliselt korrektselt teha?

Kui selleks on vaja muuta seadusi, siis seda saab teha ainult Riigikogu. Aga kõik need küsimused on minu arvates kinni inimeste väärtushinnangutes: kas sa kuulud kirikusse, mis õigustab või toetab agressiooni. Kui [kuulud], siis sa toetad ka ise seda.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? On. Enn Eesmaa, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Igaks juhuks kaheksa minutit palun.

Palun, kaheksa minutit!

Austatud kolleegid! Paljudel rahvastel, kaasa arvatud eestlastel, on oivaline kõnekäänd: sõpra tunned hädas. Sõpruse poole on võimalik liikuda ennekõike siis, kui sa tunned huvi. Ja nii ilmselt võib igaüks või vähemalt suurem osa meist öelda, milline on tema Ukraina. Neid variante on väga palju, oleneb elu pikkusest, eluloost, tööst. 

Millal olid esimesed tõenäolised kontaktid Ukraina ja Eesti kultuuri vahel? Võib-olla paljud teist ei olegi kuulnud, et Tarass Ševtšenko, Ukraina au ja uhkus ja geniaalne kirjanik, on viibinud paar päeva Tallinnas. Tõsi küll, ta oli laevaga teel Stockholmi, jäi merehaigeks, võib-olla oli seal midagi veel, igatahes ta oli sunnitud paar päeva Tallinnas olema. Kindlasti ta kasutas seda ära. Ja tema teoseid on ju eesti keelde tõlgitud. Ja Eesti on selles mõttes üks erakordselt tore riik, et meil ükskõik millisest, kas või farsi keelest tõlgitakse originaalkeelt kasutades, mitte mõne suure keele, näiteks inglise või vene keele kaudu. 

Mina olen Ukrainas käinud õige mitmel korral. Alustasin juba siis, kui ma olin telesaadete tegija. Olen intervjueerinud nende lauljaid, näitlejaid, teinud sealt õige mitu saadet. Kui ma olin Lennart Meri meeskonnas ja meie president tegi riigivisiidi Ukrainasse – see oli siis, kui seal oli president Leonid Kravtšuk, esimene, kes seda ametit pidas –, siis me saime üsna hea ülevaate tollasest Ukrainast.

Mul on ka üks olmeline meenutus seoses Ukrainaga. Viiekümnendate aastate lõpus oli Eesti NSV‑s puudus väga paljudest asjadest, näiteks suhkrust. Ukrainas oli suhkrut küll ja jäi ülegi. Teater Estonia käis viiekümnendate aastate lõpul Ukrainas etendusi andmas ja ma mäletan, kui mu isa tuli tagasi koju, siis meie riidekapi alumine osa täitus Ukraina suhkruga. See oli aeg, kui Ukraina sõbrad aitasid neid.

Ja veel üks päris omapärane meenutus, kuna meil siin juba natuke selline lõpuõhtumeeleolu on. Me käisime väliskomisjoni liikmetega Soomes ja kohtusime oma Soome kolleegidega. Sealne komisjoni esimees Jussi Halla-aho, kes teatavasti on põlissoomlaste partei säravaimaid liidreid. Paljudele meist oli üllatus, et ta on teaduste doktor, saanud Helsingi Ülikoolis slaavi keelte alase põhjaliku hariduse. Ja kui ma kuulsin, et ta räägib vabalt ukraina keelt, siis mul tekkis kihvatus ja ma tahtsin natukene kontrollida, kui põhjalikult ta Ukraina kultuuri tunneb. Mina pole mingi ekspert, aga ma oma raadioseriaali jaoks valmistun saateks Tarass Ševtšenkost. Ja küsisin Jussi käest, et ütle, kas peab paika, et see ukrainlaste kuulus laul "Реве та стогне Днiпр широкий" on tõesti Tarass Ševtšenko kirjutatud. Ta ütles: "Muidugi, see oli tema luulekogumikus "Kobsaar"". Mul jäi suu lahti ja rohkem küsimusi ei olnud. 

Nüüd on meie aeg avaldada Ukrainale solidaarsust. Eesti parlament, Riigikogu, on seda teinud õige mitmel korral. Te teate ju neid juhtumeid. Ja kuna ma esindan Keskerakonda ja meie fraktsiooni, siis lõpetuseks ma ütlen, et loomulikult me hääletame selle avalduse poolt. Lisaksin: kuidas see teistmoodi olekski võimalik? Aitäh!

Raimond Kaljulaid, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Austatud ametikaaslased! Ütlen kõigi sotsiaaldemokraatide nimel, kes selle avaldusega on liitunud, ja ehk kõigi meie nimel: loomulikult me toetame seda. Täna Riigikogule kingitud Ukraina lipp, ma väga loodan, leiab väärika koha siin Riigikogu hoones, kus ta pannakse välja veel enne, kui toimuvad Riigikogu valimised. Ja ma kindlasti tahan väga tänada Andres Sutti ja Mihhail Lotmanit ja üldse väliskomisjoni, kes on selle avalduse koostamisega tegelenud. Need olid tugevad ettekanded ja selle avalduse iga sõna on väga õige. 

Siin mainiti Ukraina visiite, mis on tähtsad, kuid tegelikult on tähtsad ka need visiidid, mida selle koosseisu Riigikogu liikmed on teinud teistesse Euroopa riikidesse ja kaugemalegi, kus alati on meie sõnum olnud toetus Ukrainale. Seda on kindlasti rõhutanud kõik riigikaitsekomisjoni liikmed oma välisvisiitidel, oma väliskohtumistel. Sel nädalal olid meil kohtumised Prantsuse ja Saksamaa parlamendi esindusega, kus me samamoodi rääkisime Ukraina küsimusest. 

Sellega seoses ma tahangi rõhutada selle avalduse vastuvõtmise juures, et oleks üheselt selge: Ukraina sõda loomulikult on ka meie sõda. Ukraina võit on ka meie jaoks väga oluline. Ukraina aitamine ei ole mitte kuidagi vastuolus Eesti julgeoleku, riigikaitse huvidega. Eesti ei ole mitte kuidagi kahjustanud oma riigi julgeolekut Ukrainat aidates. Kui te vaatate, mis samme me oleme astunud, suurendades riigikaitsekulutusi, arendades välja uusi võimeid, eraldades sel aastal rekordilised miljard eurot meie enda riigikaitsele, ja ka meie liitlaste täiendavat panust, siis pole kahtlust, et midagi me ära andnud, midagi me kaotanud ei ole. Me peame arvestama ka sellega, et Moskvast vaadates oleme meie täpselt samasugune impeeriumi ääremaa, nagu on nende jaoks Ukraina. See meile kindlasti ei sobi ja me peame olema valmis sellele vastu astuma igas mõttes. 

Täna on selle Riigikogu koosseisu nelja aasta viimane istung. Oleme ausad, eriti selle koosseisu alguses ei olnud võimalik väga uhke olla selle üle, millist välispoliitikat Eesti ajab. Sai kahjustatud suhteid meie liitlastega ja tegelikult lõhutud Eesti ühiskonda. Aga praegu, selle koosseisu lõpus, tõepoolest, võib olla uhke olla eestlane, olla Eesti parlamendi, Eesti riigi esindaja, sest meie oleme omalt poolt selle sõja-aasta jooksul tõesti teinud kõik, mida oleme suutnud, et oma Ukraina sõpru aidata. 

Aga me peame endale aru andma, et tegelikult kõige raskemad ajad, palju raskemad ajad võivad olla veel ees. Palju ohtlikumad ajad võivad olla ees. See Riigikogu koosseis lõpetab oma töö, aga töö Ukraina toetamisel peab jätkuma ja minema edasi järgmises koosseisus täpselt nii kaua, kuni on vaja. Aitäh!

Marko Mihkelson, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma alustan sealt, kus hea kolleeg Raimond lõpetas. Tõepoolest on uhke seista nii siin puldis kui ka olla Eesti rahva esindaja, aidates Ukrainat. Need, kes Ukraina kolleegidega on nende aastate jooksul, eriti viimase aasta jooksul kokku puutunud, teavad väga hästi, et Eesti seisukohad, Eesti aktiivne diplomaatia, Eesti abi, Eesti rahva abi ei ole mitte ainult jõudnud reaalselt kohale Ukrainasse, vaid on kohale jõudnud ka ukrainlaste südamesse.

Kui ma kolm nädalat tagasi viibisin Ida-Ukrainas Bahmuti ja Lõmani lähedal rindepiirkonnas ja kohtusin Ukraina kaitseväelastega, kes võitlevad seal nii Ukraina riigi püsimise ja vabaduse nimel kui ka meie vabaduse nimel, olid nad väga tänulikud selle eest, mida Eesti teeb. Kaasa arvatud ka selle eest, mida on Riigikogu teinud nende avalduste, seisukohavõttude näol, mida me oleme mitte ainult selle viimase aasta jooksul [teinud]. Aga ma tuletan meelde, et sõda Ukrainas ei ole käinud ainult 12 kuud. Sõda Ukrainas, Ukraina vastu, Ukraina riigi hävitamiseks, riigi tükeldamiseks algas 20. veebruaril 2014. aastal. Me ei tohi seda unustada. Kahjuks me igapäevaselt räägime sellest, et sõda algas aasta aega tagasi. Kui me selle unustame, siis me tegelikult ei saa aru sellest sügavast kurjusest, lämmatavast kurjusest, mis ida poolt tuleb ja millel on sitkust tegelikult päris pikalt kannatada oma eesmärkide nimel.

Ma nägin Ida-Ukrainas kurnatust, meeletult keerulist olukorda, aga ma nägin ka täiesti selgelt allaandmatut võidutahet nii nendes, kes on praegu rindel, kui nendes, kes tegelikult elavad ükskõik millises suure Ukraina riigi piirkonnas. Ja see võidutahe süstib meisse ju tegelikult lootust ja kuigi selle sõja lõpp tõenäoliselt ei ole veel nädalate või kuude kaugusel – võib-olla me peame rääkima isegi aastatest –, on ülimalt oluline, et me oma töös nii praegu lõpetavas Riigikogus kui ka peale 5. märtsi valitavas uues Riigikogu koosseisus ei väsiks. Me teame, et ukrainlased ei väsi, aga me teame, et tegelikult nii mitmedki meie liitlased ja muud partnerid võivad väsida. Selle peale ilmselt mängib ka agressor Venemaa, lootuses, et kas sisepoliitilistel või muudel põhjustel mõned Ukraina praegused toetajad väsivad ja loobuvad seisukohast, et agressioon mitte ei tule ainult peatada, vaid agressor tuleb Ukrainast täielikult välja lüüa. Seda saab Ukraina teha tõesti ainult meie kõigi ühisel toel.

Ma arvan, et ka see avaldus, mille me täna siin teeme, on väga selge seisukohavõtt selle koosseisu poolt. See summeerib paljuski töö, mida me oleme läbi aasta erinevate avalduste näol teinud, aga rõhutab ka kindlasti – teatud mõttes on see rõhutatult teatepulk järgmisele Riigikogule ja järgmisele Vabariigi Valitsusele, Eesti rahvaesindajate sõnum –, et nii nagu meie ei ole üksi, nii ei ole üksi, ei jää üksi ka Ukraina. Me ei jäta Ukrainat üksi. Aitäh! Elagu Ukraina!

Suur tänu! Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Helir-Valdor Seederi. Palun!

Aitäh! Head kolleegid! Austatud Arseni Puškarenko ja Ukraina suursaadik! Homme on selle Riigikogu koosseisu viimane istung ja ülehomme me tähistame Eesti Vabariigi 105. sünnipäeva, aga ühtlasi möödub ka terve aasta laiaulatuslikust Venemaa agressioonist Ukraina vastu, sõjast, mis on alguse saanud juba aastal 2014. 

Tänane avaldus on kõigi nende teiste lõpphääletuste kõrval, mida meil on hulganisti ees, vaieldamatult kõige tähtsam, kõige olulisem. See puudutab meie julgeolekut, see puudutab Euroopa julgeolekut, selle tähendus tegelikult on rahvusvaheline ja ülemaailmne. Seda kinnitas ka hiljutine USA presidendi visiit Kiievisse, mis oli nii märgilise tähendusega kui ka väga sisulise tähendusega.  

Terve see aasta on toimunud sõda Ukraina pinnal. Putini välksõjaplaan on ebaõnnestunud. Kiiev on Ukraina pealinn ja ukrainlaste käes. Aga selle aasta jooksul on Ukraina sõdurid loomulikult andnud oma panuse maksimaalselt. Nad väsivad, nad on kurnatud. Ent hea meel on selle üle, et Ukraina ühiskonna moraal tervikuna on väga kõrge ja vaim [tugev] ning nad toetavad väga suures enamuses sõjategevuse jätkamist niikaua, kuni Ukraina pind on vaba ja Ukraina territoriaalne terviklikkus tagatud. Ja meie saame sellele loomulikult [kaasa aidata] diplomaatia ja poliitilise tegevuse abil, aga ka konkreetset abi andes.  

Siinkohal ma tahangi öelda mõned laused selle kohta, et meil Eestis on küsitud, kas Ukraina abistamine relvade, laskemoona, erineva sõjavarustusega ei kahjusta Eesti kaitsevõimet. Ja vastus on, et ei kahjusta. 

Kõigepealt, julgeolek on laiem mõiste kui ainult kaitsevõime. Ukraina abistamisega, Ukrainale relvade andmisega, Ukrainale laskemoona andmisega me tugevdame Ukraina vastupanuvõimet, tugevdame Ukraina riiki ja nõrgestame Venemaad. Ja kui Venemaa on nõrk, siis tõenäosus, et ta ründab teisi riike, väheneb. Nii et toetades täna Ukrainat, me tegelikult tugevdame Eesti julgeolekut.  

Ja teine küsimus, millest siin on räägitud: sport ja sportlased. Me peame tegema kõik selleks, et Valgevene ja Venemaa sportlased ei saaks osaleda olümpiamängudel, tiitlivõistlustel ega ka teistel rahvusvahelistel võistlustel. Eelkõige peavad need otsused langetama vastavad organisatsioonid eesotsas Rahvusvahelise Olümpiakomiteega, rahvusvaheliste alaliitudega, kuid me peame tegema kõik selleks, et need sportlased ei osaleks. Siis ei tekigi küsimust teiste riikide sportlaste osalemisest nendel võistlustel, olgu need siis olümpiamängud, erinevad tiitlivõistlused või rahvusvahelised jõuproovid erinevatel aladel. Selle eest peame me seisma. 

Ma arvan, et järgmine koosseis peab sportlaste küsimusega selles valguses tegelema otse suunitletult, jõulisemalt ja konkreetsemalt, kui me seni oleme tegutsenud, sest fookus läheb üha rohkem sinna. Ja ma julgen küll öelda, et sport ei seisa kõrgemal inimeludest ja rahvaste vabadusest – kindlasti mitte. Ja sellega peavad arvestama ka kõik rahvusvahelised organisatsioonid.  

Nii et kutsun üles teid kõiki olema aktiivsed Ukraina toetamisel erinevates valdkondades. Kutsun Isamaa Erakonna nimel … 

Ma palun lisaaega kolm minutit. 

Jaa, palun! 

Kutsun üles kõiki aktiivselt [Ukrainat] toetama, ja mitte ainult sõjaliselt, vaid ka humanitaarabi korras, majandusliku abi korras. See on ülimalt oluline ja tähtis. Kutsun üles andma maksimaalne panus ka selle nimel, et need kuriteod ja see genotsiid, mis Ukrainas toime pannakse, [saaks karistatud], et need süüdlased võetaks kohtu alla, et nende üle mõistetaks kohut, et nad võetaks vastutusele ja saaksid väärilise karistuse. Aga selle nimel peab tegutsema.

Ja ma veel kord ütlen, me kõik teame ütelust: võitjate üle kohut ei mõisteta. Me peame hoolitsema selle nimel, et võit oleks õigel poolel. Aitäh! Elagu Ukraina!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Henn Põlluaasa.

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Me teame, et naabrit kahjuks valida ei saa. Ja Eestil on üks hullemaid naabreid, keda üleüldse Euroopas võib ette kujutada. Me teame seda läbi omaenda riigi ja rahva kogemuste, me teame seda läbi enda ajaloo. 

Peale [2022]. aasta suurrünnaku algust on Eesti kõikvõimalikul viisil toetanud Ukrainat. See on täiesti loomulik. Riigikogu on olnud siin eeskujuks teistele riikidele, sest me tegime ühe oma avalduse enne sõja algust ja teise vahetult kohe peale seda. Ja see tänane on juba õige mitmes. Kõikides nendes avaldustes me oleme esile toonud erinevaid aspekte, mille kaudu tuleks Ukrainat toetada. Ja loomulikult ka seda, et Venemaa tuleb hukka mõista, agressor peab saama karistuse enda sooritatud kuritegude eest. 

Me oleme tegelikult seda teadnud aastaid, millised on Venemaa ambitsioonid, milliseid kuritegelikke plaane nad enda geopoliitilistes strateegiates on esile toonud. See ei ole mitte kellelegi üllatuseks olnud. Aga tegelikult täpselt samamoodi kui Euroopas unustati see ju vahepeal ka Eestis. Ka Eestis sooviti läbi suruda viisavabadust Venemaaga ja nii edasi ja nii edasi. Ja kui meie erakond, [Eesti] Konservatiivne Rahvaerakond on sellele vastu olnud, püüdnud paljastada Venemaa tegelikku palet ja hukka mõista igasuguseid kummalisi koostöövorme ja ka meie alade, okupeeritud ja annekteeritud alade ärakinkimist ja loovutamist Venemaale, siis on meid ju aastaid ja aastaid süüdistatud russofoobias. Noh, nüüd peaks igaüks tunnistama, et tegelikult me rääkisime lihtsalt tõtt. 

Aga kahjuks me kõik [teame] seda – kõik, kes me oleme suhelnud meie heade lääne partneritega –, et seal see ärkamine ja äratundmine tuli märksa hiljem. Isegi vahetult enne selle sõja hoogustumist, kui me käisime väliskomisjoniga mitmes riigis, vaadati meie peale viltu: on ühed sellised Ida-Euroopa ullikesed, kes tulevad meile sõjast rääkima. See ei ole võimalik, mitte midagi sellist ei juhtu. Kahjuks läbi sellise drastilise ja kohutava katastroofi, nagu sõda on, on nende silmad nüüd avanenud. 

Paraku me näeme juba märke sellest, et nii siin kui seal on tekkimas väsimus. Suurte riikide juhid räägivad, et me ikkagi peame jõudma Venemaaga kokkuleppele, see režiim peab ikkagi säilima. Täpselt sama räägiti enne Nõukogude Liidu lagunemist: Venemaa režiimi lagunemine võib hiljem kaasa tuua hullemaid asju. Aga mina ütlen teile, head sõbrad, et kui see režiim jääb võimule, siis on veel hullemaid asju oodata. On vaid ajaküsimus, kuni nad koguvad ennast ja alustavad veelgi suuremat, veelgi hullemat sõda. Ja kindlasti meie kui lähinaabrid ei jää sellest puutumata, me oleme esimesed, keda rünnatakse. Loomulikult me peame tegema kõik selleks, et enda iseseisvat kaitsevõimet tugevdada. 

Ma palun lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaaega!

Teisiti ei ole lihtsalt võimalik. 

Aga me avaldame kõik südamest toetust Ukrainale ja Ukraina rahvale. See sõda tuleb võita ja see režiim tuleb purustada, sest muidu ei ole ei meil ega ühelgi teisel riigil lootustki tulevikule. Lihtsalt teist võimalust ei ole. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond loomulikult toetab seda avaldust. Mul on hea meel, et nüüd, selle koosseisu lõppedes, me saame veel kord avaldada Ukrainale toetust. Ja kindlasti jätkab ka uus Riigikogu koosseis samamoodi Ukraina toetamist. Aitäh!

 Aitäh! Kõik fraktsioonid on saanud kõneleda, seega on läbirääkimised lõppenud. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 778 lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 94 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse "Ukraina rahva toetuseks" eelnõu 778. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Avaldus on vastu võetud. (Tugev aplaus saalis.) Aitäh kõigile! 

Läheme tänase päevakorraga edasi. Tänase päevakorra teine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu 94 kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus, aga enne ma küsin, kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Head kolleegid, kas me võime minna lõpphääletuse juurde? 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 94. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 367 kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on samuti viia läbi lõpphääletus. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Kas võime minna kohe lõpphääletuse juurde? Võime minna.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 367. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastu oli 11, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 741 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Kas me võime minna kohe lõpphääletuse juurde? Võime minna. Aitäh!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 741. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse (erakorralise ja sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) eelnõu 753 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Kas võime minna kohe lõpphääletuse juurde? Võime minna. Aitäh!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse (erakorralise ja sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) eelnõu 753. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud. 

Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 756 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Kas võime minna kohe lõpphääletuse juurde? Võime minna. Aitäh!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 756. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu oli 10, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud. 

Tänane seitsmes päevakorrapunkt on õiguskomisjoni ja Isamaa fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 777 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Kas võime minna kohe lõpphääletuse juurde? Aitäh!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele õiguskomisjoni ja Isamaa fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 777. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastu oli 3, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL‑i õigusest tulenevad karistused) eelnõu 111 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Kas võime minna kohe lõpphääletuse juurde? Aitäh! 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 111. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

Eelnõu poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 734 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Toomas Jürgenstein, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Hea eesistuja! Head kolleegid ja nagu ma teisel lugemisel samuti ütlesin, ka head jahimehed! Eks see teema sai paljuski läbi hekseldatud (Juhataja helistab kella.) teise lugemise ajal, aga ma ikkagi tulin pulti, et teatud asjaolud üle kõnelda. Eelnõu esmane eesmärk oli teha mugavamaks teatud keskkonnalubade taotlemine. Noh, niisugune detaile lihviv eelnõu …

Head kolleegid! Head kolleegid! Ma palun vaikust, tähelepanu ettekandjale!

… teatud detaile lihviv eelnõu, mis väga emotsioone ei tekitanud. Pärast esimest lugemist esitas 11 Riigikogu liiget parandusettepaneku, et seadustada selle eelnõu osana jahinduses öösihik. Nii et see meenutab natuke nööbi külge pintsaku õmblemist, kuid eks me oleme seda kogenud ja teame, et seadusloomes on enne ka nii tehtud.

Ma ei ole ise jahimees, aga minu tuttavate hulgas on jahimehi. Looduses liigun üle keskmise, teema mulle võõras ei ole. Ma ei eita, et teatud puhul, näiteks mõne haiguse, eelkõige sigade katku ohjeldamiseks võib öösihiku lubamine vajalik olla. Aga hetkel on vastamata mitmeid küsimusi, mis minus skeptilisust tekitavad. Ja lisaks on üks niisugune põhimõtteline küsimus. Jahimehed on olnud ikkagi uhked ja väärikad mehed ja naised. Nemad on ikkagi sisenenud peauksest. See eelnõu aga on just nagu natuke tagaukse kaudu sisenemine. 

Aga esitan nüüd mõned punktid, miks minu meelest öösihiku kiirustades lubamine on mind ettevaatlikuks teinud.

Kõigepealt, Eesti Jahimeeste Seltsi väga sümpaatne ja väärikas esimees Tõnis Korts, kes ise toetab öösihikut, ütles välja ühe keskse jahinduseetika põhimõtte: "Öö on looma oma." Öösihiku lubamisega me seda vana põhimõtet muudame. Minu meelest niisugust otsust ei saa teha kiirustades ja laiemaid huvigruppe kaasamata.

Teiseks, mulle tundub, et me peame lahus hoidma erinevad jahitüübid. Traditsioonilise jahi puhul kehtib traditsiooniline jahieetika, kus loomal peab olema pääsemisvõimalus. Traditsiooniline jaht ei tohi olla liiga praktiline. Aga metsloomade kaudu levivate haiguste ohjeldamise ajal – nimetame seda kriisijahiks – see jahieetika vist enam ei kehti või kehtib mingil muul moel. 

Jahimehed tegid pöördumise, sest nad peavad teatud taudi ohjeldamiseks lubatud meetodeid ebaeetiliseks. Loen ette, jahimeeste pöördumine: "Probleemsed on ka riigi poolt lubatud metssigade püügiaiad. Neid jahimehed ei kasuta, sest kinnipüütud loomade hukkamine [sellisel viisil] aedades on eesti jahimehele eetiliselt vastuvõetamatu." Aga missugune jahieetika siis selle kriisijahi puhul kehtib? Me ei ole seda selgeks kõnelnud. Jahiaiad, tundub, et ei kehti, öösihik aga nagu peaks kehtima.

Ettevaatlikuks tegi mind ka parandusettepaneku seletuskiri. Jah, seal oli öeldud, et öösihik on hea haigete loomade arvukuse piirajana, kuid kohe nimetati ka, et …

Palun kolm minutit juurde.

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Kohe nimetati ka, et öösihikuga oleks hea veel kobrast lasta, väikekiskjate arvu piirata, see sobib nuhtlusisendite laskmiseks. Tekib ikkagi väike kahtlus, et öösihiku lubamine on nagu kuradile sõrme andmine. Mingil hetkel tuleb ka käsi anda. Menetlemine on olnud liiga kiire. Seda ütlesid nii Keskkonnaamet kui Keskkonnaministeerium, kes mõlemad ei toeta öösihikut. Korralikud analüüsid on tegemata. Ajapuuduse üle vähemalt esimesel komisjoni istungil kurtsid ka kõik keskkonna- ja loomakaitse organisatsioonid.

Ei ole ka väga selge, mis on põhjustanud jahimeeste enda suhtumise muutumise. 2015, kui nakatunud oli 10% populatsioonist, ütles jahimeeste selts, et nad ei toeta öösihikuid. See oli 2015. Praegu, 2023, kui 2022. aasta andmetel on nakatunud kusagil 0,5% populatsioonist, nad seda toetavad.

Selgelt on probleemsed järelevalve võimalused. Kui täna on öösihikuga metsas liikuv mees salakütt, siis Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra on välja toonud, et kui need lubatud on, siis see raskendab tunduvalt salaküttide tuvastamist. 

Ja võib-olla on probleem hoopis laiem. Õige mitmes arutelus ja ka jahimeeste seltsi enda pöördumises on öeldud, et öösihiku olemasolu on ka riigikaitse seisukohalt tähtis. Jällegi – analüüsimata ala. Võib-olla tuleks ka öösihiku riigikaitseline nüanss kuidagi seadustesse panna.

Loetlesin mõned põhjused, miks olen mina ja on ka teised sotsiaaldemokraadid öösihiku kiire seadustamise osas ettevaatlikud. Jahil on suur kultuuriline tähtsus. Meenutame kas või esimest siiani säilinud Eesti filmi "Karujaht Pärnumaal". 

Veel kord: minu jaoks või õigemini mitte minu, vaid sotsiaaldemokraatide jaoks ja väga paljude teistegi jaoks oleks peauksest sisenemise moodi see, kui Riigikogu järgmises koosseisus jahindusseadus lahti tehtaks ja need probleemid läbi kõneldaks. Aitäh!

Aitäh! Kalle Grünthal, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!

Head kolleegid! Hea rahvas! Praegu just käis siin puldis sotsiaaldemokraatide [esindaja] rääkimas ja mulle jäi kõrvu see oluline lause, et ettekandja ütles niimoodi, et ta ise ei ole küll jahimees ja seetõttu ta kõike ei tea. Aga ikkagi see asi, öösihik, ei pidanud sobima. 

Mina olen aastast 1989 jahimees ja ma arvan, et ma tunnen jahti, loomade käitumist ja nende elu ja ka jahipidamist väga hästi. Ja seetõttu ma arvan, et ma võin nimetada eelkõneleja suhtes ennast isegi eksperdiks. On vaieldamatu tõsiasi, et osad metsloomad, näiteks metssiga, on suhteliselt öise eluviisiga. Ja nende küttimiseks on põhimõtteliselt suhteliselt väga piiratud aeg, enne kui saabub ööpimedus ja ei ole võimalik teda küttida. Ja me oleme siiamaani leppinud selle olukorraga, et see periood ongi väike ja lühike, ning ei ole sellepärast seda eelnõu eelnevalt esitanud. 

Aga pärast seda, kui hakkas levima seakatk, asusid jahimehed kui Eesti riigi halduspartner põhimõtteliselt tasuta, oma isiklike vahenditega, kulutades bensiini ja diislikütust ja kasutades peibutussööta, likvideerima ja piirama seakatku. 

Seakatk tõi teatavasti kaasa väga suured probleemid ka meie koduseakasvatuses. Paljud farmid likvideeriti ning see, et jahimeeste ühise jõupingutusena mitte küll esimesel aastal, aga kolme kuni nelja aastaga õnnestus sellele piir panna, on just tänu jahimeestele. Ja põhjus, et see aeg venis selliseks, oli just see, et metsloomad, sead on öise eluviisiga, neid on väga raske tabada. 

Praegu on teada, et seakatk on jälle liikvel, ning seetõttu ei ole meil aega ja võimalust sellist pikka mängu mängida. See on üks aspekt. Tuletame meelde, et kui meil koroonapiirangud olid, siis täpselt samamoodi meid lukustati kodudesse ja me olimegi seal, mis siis, et võib-olla kõik need piirangud ei olnud põhjendatud. See oli nakkuse ärahoidmiseks. Ja praegu on seesama öösihiku teema täpselt samasugune. 

Teine aspekt, millest, ütleme, eelkõneleja kui jahinduse mittespetsialist ei tea rääkida, on see, et öösihik aitab kaasa ka jahiohutusele. Igal aastal on juhtumeid, kus ekslikult looma pähe tulistatakse inimesi, eriti siis, kui ollakse kuskil varjes, pukis, ja satub sellesse piirkonda hoopis inimene. Näiteks sa näed, et kõrge vilja sees keegi liigub, võib-olla inimene on seal käpakil. See üks surmajuhtum oligi niimoodi. Öösihik välistab võimaluse tabada inimest. See on siin üks aspekt. 

Ja minu meelest, arvestades ka praegust julgeolekuolukorda, on ülitähtis, et jahimehed saaksid kiirendatud korras öösihiku. Mispärast? Jahimehed, kelle arv on kuskil üle 20 000, tegelikult läbivad igal aastal laskekatsed. Nad treenivad, käivad võistlustel. Vintrelva puhul on tegemist sisuliselt 20 000-mehelise snaipriarmeega, kes on võimeline ööpimeduses vastast tabama, kui see on vajalik ja toimub agressioon Eesti riigi vastu. Ehk tegemist on sisuliselt väga suure potentsiaaliga lahinguvõimeliste meestega, kes varjatult liikudes, kasutades summutit, on võimelised vaenlast hävitama, nii nagu seda tegid talvesõjas soomlased. 

Nii et, head Riigikogu liikmed, ma arvan, et mure on õigustatud, kuid lähtudes tänapäeva praktilistest asjaoludest, ma palun kõigi jahimeeste nimel seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Andres Metsoja, palun, Isamaa fraktsiooni nimel!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tõepoolest, selle eelnõu menetlemise juures eelkõige öösihiku kasutamise kontekstis käis diskussioon selle üle, kas mõistlikum on riskida sellega, et seakatk jõuab taas mõnesse loomapidamise asutusse – ja seal on risk see, et me ühel hetkel ütleme, et gaasitame tuhandeid sigu surnuks – või pigem arvestame jahimeeste sooviga, seakatk on ohjatud. Ja kui selleks on paremad võimalused ja riigil on jätkuv soov, et seda tuleb ohjata, siis parlament võiks anda volitusnormi seaduses, et seda siis vajadusel kasutada. 

Olgu kohe ära öeldud, et täna me ei anna mingisugust lausalist õigust minna metsa ja hakata küttima öösihikuga. See õiguslik norm annab Keskkonnaametile võimaluse see õigus jahiseltsidele anda, kui on tegemist mõne sellise taudiga, mis vajab intensiivset sekkumist. 

Jah, eks see eelnõu natukene kobarat meenuta: me muudame ju jahiseadust ja paralleelselt peame muutma ka relvaseadust. Me pidasime seda arutelu ka komisjonis eelkõige selles kontekstis, et seda on mõistlik teha koos, mitte lahus, et see õigusloome oleks mõistlik ega jääks õiguslikke vaakumeid või regulatsioonivigu. Ja me püüdsime arutada kõiki aspekte, mis komisjonis koorusid. Tõepoolest võiks ka näiteks liiklusõnnetustes viga saanud loomi küttida öösihikuga. On toodud näiteid ka suurkiskjatest, kes saavad viga, jäävad ellu. Jahimeestele, jahiseltsidele on pandud kohustus nende vaevad lõpetada. Aga minna öösel metsa seda looma taga ajama – me ei tea, kes on seal paremas positsioonis, kas jahimees või suurkiskja. Siiski leiti, et selle laiendamine ei ole põhjendatud. 

Samamoodi me rääkisime nuhtlusisendist. Selle [regulatsiooni] laiendamine ka ei leidnud antud kontekstis toetust. Kitsalt jäädi just nimelt taudide ohjamise juurde, mis on tegelikult ju ühiskonna ootus jahiseltsidele. Jahiseltsid ei ole võtnud seda [ülesannet] endale vabatahtlikult. Ja kui jahieetikast rääkida, siis ma arvan, et jahimehed võivad selles valguses, mis Eesti metsades viimasel ajal on toimunud seoses seakatkuga, Aafrika katkuga, rääkida lugusid, mis neile au ei tee ja mis neile endile ka ei meeldi. Aga see on olnud tellimus, mis tuli täita. 

Nii et ma julgen küll öelda, et kogu selles valguses, et meil on lubatud summuti kasutamine, tehisvalgusallika kasutamine, me astume väikese sammu edasi. Kindlasti jahimehed on inimesed, kes täidavad iga päev oma töökohustusi, püüavad olla perega. Ja kui nad selle kõrvalt aitavad ühiskonnal paremini toimida, siis on mõistlik neile vastu tulla vähemalt sellega, et neil on õigus neid öösihikuid omada. Ja seda teatud jahirelvade puhul, mitte lausaliselt, ja kasutada saavad nad neid just siis, kui see õigus rakendatakse. 

Ja [tahaks ära] klaarida ka salaküttimise teema. Me saime aruande Rainer Vakralt, kes kinnitas meile, et jahimeeste õiguskuulekus on aasta-aastalt kasvanud. Kõikidest õigusrikkumistest pooled ehk 67 on tegelikult seotud jahiõiguse tasu maksmisega. Me teame, et tihti on probleem selles, et inimesed on selle unustanud tegemata, aga see on marginaalne tasu. Selle ajakohastamise üle on palju arutelusid peetud, see on ajale jalgu jäänud. Palun seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus ja me läheme selle juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 734. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu oli 6, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.  

Tänane kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus‑ ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu 737 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde? Siis me kohe läheme, kui Martin Helme tuleb juhatama.

Jaa, aitäh! Head kolleegid, panen hääletusele eelnõu 737. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt on 51 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid samuti mitte. Eelnõu on seadusena vastu võetud.  

Liigume päevakorraga edasi. Tänane 11. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 738. See eelnõu on kolmandal lugemisel ja juhtivkomisjon soovib selle panna lõpphääletusele. 

Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Võime minna kohe hääletamise juurde. 

Panen hääletusele eelnõu 738. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu toetab 48 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid samuti mitte. Eelnõu on seadusena vastu võetud. 

12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 760 kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Enne seda küsin, kas on soovi läbirääkimisteks. Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme siis kohe lõpphääletuse juurde. 

Panen hääletusele eelnõu 760. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu toetab 48 saadikut, vastu on 0, erapooletuid ka ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane 13. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 761 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus. Palun teie seisukohta!

Eelnõu poolt on 50 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid samuti mitte. Eelnõu on seadusena vastu võetud.  

Tänane 14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu 767 kolmas lugemine. On võimalus läbirääkimisteks. Jaak Valge, palun!

Kolm minutit juurde. 

Kolm minutit lisaaega ka, palun!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Kui minister siin 11. jaanuaril seda eelnõu esimesel lugemisel esitles, siis mina prognoosisin, et ülikoolide juhtkonnad tulevad uute ettepanekutega ja ühtlasi raha küsimisega välja sügisel. Aga eksisin, nad tegid seda juba 24. jaanuaril. Eks ma siis nüüd räägingi ülikoolide probleemidest selle dramaatilise pöördumise taustal. Pöördumise tuumaks on rahanõue, aga järgides kolme põhimõtet, mida allpool analüüsingi.

Kõrghariduse juhtide rõhuasetus just rahale on arusaadav – nii sisuliselt, sest rahapuudus on tõesti suur, aga ka seepärast, et oludes, kus poliitikutel pole jätkunud teadmisi, julgust ja tahet reformidega sisuliselt tegeleda, ongi otstarbekas rõhuda ainuüksi rahale. Aga kõige olulisem poliitiline tegematajätmine väljub tegelikult kõrgharidusõppe raamidest. Nimelt, meil puudub tervikpilt. Haridus‑ ja Teadusministeeriumis pole tehtud analüüsi, mida, kuidas ja mis tasemel õpetada kutsekoolides, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides. Seevastu need pöördumise kolm põhimõtet on igati mõistlikud, ehkki nende puhul sõltub tulemus sellest, kuidas neid täpsemalt rakendada.

Esiteks, õppetoetuste määr peab tõusma ja selle saajate hulk suurenema. Loomulikult. Esitasime eelmise aasta sügisel ka eelnõu, millega tõstetakse aastase õppelaenu määr kümnele miinimumpalgale, leevendatakse laenu saamise tingimusi ja pikendatakse tähtaega, millal peale lõpetamist laenu tagasimaksmist alustatakse. Niimoodi tagatakse see, et üliõpilased ei pea ainult selleks, et õpingute ajal elatist teenida, tööl käima. Laenust kustutatakse pool, kui laenusaaja perekonnas on üks laps, ja kogu laen, kui on kaks või rohkem last. Paraku hääletati see eelnõu menetlusest välja. Ausalt öeldes, ega Reformierakonna valitsuselt polnudki muud loota, sest sarnane süsteem likvideeriti 2009. aasta suvel Andrus Ansipi valitsuse ajal vaid nädalase etteteatamisega, pettes niimoodi tuhandeid noori inimesi. Eriti nördinud olid muide sotsiaaldemokraadid, kes mõni aasta hiljem nõudsid üliõpilastele tehtud ülekohtu heastamist. Paraku hääletasid nüüd ka nemad selle eelnõu vastu.

Teiseks, õppejõud peavad saama õiglast tasu. Ilma kahtluseta. Küsimus pole mitte ainult õigluses, vaid ka õppekvaliteedis, mis madala palga tõttu, väikese võimaluse tõttu panustada, langeb. Õppejõudude töötasu on kahanenud alla igasugust arvestust. Selle lahendamiseks on muidugi peamine riigi rahastuse suurendamine, ent ka ülikoolidel endil on võimalik vähendada ametnike arvu – ametnikud moodustavad juba üle poole ülikoolide töötajatest – ja vähendada ka kulutusi õppega mitteseotud tegevustele. Riik aga peaks selleks oma regulatsioonidega suuna andma. Seda pole tehtud.

Kolmandaks tuleb luua kõrgharidusse investeerimise võimalused ja stiimulid ka ettevõtetele ja inimestele endile. Küsimuse püstitus ülikoolide juhtkondade poolt on väga täpne, kuna erasektor panustab Eestis, kui võtta aluseks suhe koguinvesteeringutesse, vähem kui erasektor kõigis teistes Euroopa riikides. Panustamine saab toimuda ka üliõpilaste omaosaluse näol, mille sisseseadmine on võimalik peale õppelaenureformi, ja see panus peaks moodustama circa viiendiku õppelaenu aastamahust. Aga ülikoolide finantsprobleeme see üksinda ei lahenda. Ettevõtetele stiimulite loomine saab toimuda ainult Eesti kõrgharidusõppe kvaliteedi tõstmise ja Eesti vajadustele lähemale toomise kaudu.

Kvaliteediga ongi meil suured probleemid. Kõrgharidusest saadav palgalisa on Eestis üks Euroopa madalamaid ja keskmise vanuse kahanedes see kahaneb. Näiteks oli 2020. aasta näitajate järgi Eesti 25–64‑aastaste kõrgharitud inimeste palgalisa võrreldes põhiharitutega OECD riikide seas kõige väiksem. Kõrgharidusega lihttööliste osakaal oli aga Eestis 2020. aastal 16%, ületades Euroopa Liidu keskmist üle kahe korra, kaks korda rohkem Euroopa keskmisest oli meil kõrgharitud lihttöölisi. Niisiis on meil siin suur probleem, mille üheks ilminguks ongi seesama üliväike erasektori panustamine. Olukorda parandaks mainitud üliõpilaste omaosalus ja õppejõudude palga tõus, aga lisaks peab riik ülikoolide hindamise ja rahastamise kriteeriumide seast eemaldama ideoloogilised ja kvantiteedile suunavad sätted.

Aga peale nende, ülikoolide juhtkondade toodud põhimõtete peaks ülikoolidel olema veel üks suur funktsioon. See on nimelt emakeelse kõrgharidusõppe ja teaduse hoidmine ja edendamine. Ka pöördumises märgitakse, et riik ilma emakeelse kõrghariduseta pole iseseisev riik. Eesti ülikoolid aga on rahvusvahelistumise sildi all ingliskeelestunud. Doktorantidest õpib eesti keeles alla viiendiku, aga kõrgharidusseaduse kohaselt loetakse õpe eestikeelseks, kui 60% sellest toimub eesti keeles. Seega ei pidurda eestikeelne õpe kuigivõrdki kõrgprofessionaalidest välisõppejõudude rakendamist. Argument, et ingliskeelset õpet on vaja, kuna vastasel korral ei jätku meil mõnele erialale üliõpilasi, on tegelikult väga kahtlase väärtusega. Me ei õpeta ju üliõpilasi õpetamise enda pärast, vaid seetõttu, et Eesti ühiskonnal on vaja spetsialiste. Aga suurem osa või pooled inglise keeles õppivatest välisüliõpilastest ei jää stuudiumi lõppedes Eestisse, sest nad saaksid umbkeelsena erialast tööd üsna vähestes kohtades. Ja miks peaksid Eesti tudengid, kes peavad inglise keeles õppima, tegema seda Eestis? Hea näide on siin Tartu Ülikooli filosoofia magistriõppekava, mis mõni aeg tagasi muudeti ingliskeelseks. Viimastel aastatel, kui see oli eestikeelne, õppis selle alusel keskmiselt neli Eesti tudengit. Eelmisel aastal lõpetas selle eriala tõesti kuus tudengit, aga nende seas polnud enam mitte ühtegi eesti nimega üliõpilast.

Need probleemid on kõik lahendamata. Järeldus on, et meie parlamendikoosseis ja ministrid on kõrgharidusõppe probleemide lahendamises läbi kukkunud. Jah, seda eelnõu meie fraktsioon toetab (Juhataja helistab kella.), kuna see on samm õiges suunas, aga üliväike samm. Päris probleemide lahendamine on edasi lükatud. Aitäh!

Margit Sutrop, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud rahvasaadikud ja kõik vennad ja õed hariduses! Kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on muuta tasuta kõrgharidusele ligipääsu reeglid selgemaks ja kõrghariduse rahastamine õiglasemaks. See on eelkõige noorte õppurite huvides, selleks et neil oleks võrdsem ligipääs kõrgharidusele.  

Üliõpilaste arv on viimase kümne aastaga vähenenud veerandi võrra. Võib öelda nii, et vähenemine on toimunud eelkõige esimesel astmel. Võiks öelda, et nii saab järjest suurem protsent inimesi tasuta kõrgharidust. Samas on siiski selge, et väga paljudel erialadel õpivad paljud juba teist või kolmandat korda. 6%‑l esimesel astmel õppijatest on juba sama või kõrgema taseme kõrgharidus, 14%‑l teisel astmel õppijatest on juba sama või kõrgema taseme kõrgharidus. Kui võtta arvesse nii tasuline kui ka tasuta õpe, siis lausa 19% omavad juba sama või kõrgema astme kõrgharidust. See tähendab, üks viiendik nendest, kes teisel astmel õpivad, on teatud mõttes konkurentsivõimelisemad ja napsavad teinekord ära need kohad, mida noored õppurid alles taotlevad. Seetõttu on see [muudatus] eelkõige noorte õppurite huvides.  

See seaduseelnõu annab uutele õppuritele ka paremad laenutingimused. Neil on võimalik saada juba esimesel semestril õppelaenu, mis on kindlasti tervitatav, eriti arvestades, et tänaste õppurite sotsiaalsed garantiid on suhteliselt kesised. Tõepoolest, õppelaen on praegu midagi sellist, mida ainult vähesed võtavad. Vajaduspõhine õppetoetus on kindlasti oma aja ära elanud: 75–220 eurot ei võimalda katta õppimisaegseid elamiskulusid. Seetõttu tervitab Reformierakond selle eelnõu vastuvõtmist. See sai juba meie ministri Liina Kersna ajal ette valmistatud ja kindlasti toob süsteemi suurema selguse. 

Toon välja kolm olulist asja, miks see eelnõu on hea. Need võivad jääda muidu märkamata. Eelnõuga saavad kõrgkoolid ise õiguse nõuda õppekulude hüvitamist ka üliõpilastelt, kes katkestavad õpingud, kui semestri algusest on möödunud rohkem kui 70 päeva. See võib tunduda karm, aga see on tegelikult ka nende õppurite huvides, kes rohkem pühenduvad õppimisele, ja lõpuks ka nende huvides, kes saavad õigel ajal aru, et [valitud] eriala ei ole päris õige.

Üliõpilased ütlesid oma tagasisides, Eesti üliõpilaste liitude esindus ütles, et kindlasti peab sellega kaasa tulema rohkem nõustamist, rohkem abi karjäärivalikute tegemisel. Mina tooksin välja, et on hästi oluline, et tudengeid ka õppimise ajal rohkem nõustataks, et aidataks neil planeerida nii-öelda järgnevaid töövalikuid, et tudengid saaksid paremini aru, miks nad õpivad, millisele erialale nad võiksid õppima minna ja mida omandatava haridusega peale saab hakata. Kui ülikoolidele tuleb juurde see väike lisaraha, mida selle eelnõu abil teist või kolmandat korda õppijatelt tõenäoliselt saadakse, siis see peaks aitama ka tudengite praktikavõimalusi parandada, tuua rohkem praktikuid ülikooliõppesse ja anda õppejõududele rohkem motivatsiooni tudengite individuaalse arengu toetamiseks ja nende nõustamiseks. 

Eelnõuga kaotatakse võimalus õppida samal ajal tasuta mitmel erialal. Kooskõlastusringil küsis Eesti Üliõpilaskondade Liit, miks meil üldse on õppekavu, millel saab korraga õppida. Kas õpiväljundid on liiga madalad? 

Palun kolm minutit juurde. 

Kolm minutit lisaaega, palun!  

Minu arvates näitab see, et peaksime looma rohkem võimalusi kombineerida erinevaid õppekavu. Olen ise õppinud Inglismaal ja Saksamaal, kus peetakse loomulikuks, et korraga saab õppida kolme peaeriala. Näiteks Inglismaal on tavaline, et õpitakse nii-öelda õppekaval PPE – philosophy, politics ja economics – filosoofiat, poliitikat ja majandusteadust. Saksamaal ei saa õpetajaks see, kellel on vaid üks peaeriala. On tavaline, et kombineeritakse selliseid erialasid nagu filosoofia, ajalugu ja saksa keel, aga ka füüsika, kehakultuur ja kasvatusteadused. 

Kõigi nende valikutega tuleks edasi tegelda ja ma arvan, et see eelnõu, mis korrastab kõrgharidusmaastikku, annab ka ülikoolidele rohkem võimalusi mõelda sellele, milline võiks olla kvaliteetne õpe. 

Selles saalis oleme selle koosseisu jooksul rääkinud väga palju kõrghariduse rahastamisest. Aga on tõepoolest õige, et nüüd on aeg rääkida ka kõrghariduse kvaliteedist, kui vähemalt see esimene suur pingutus rahastamisaugu lappimiseks on tehtud. 15% kõrgharidusele raha igal aastal juurde on väga suur panus. See ei ole piisav, 1,5% [SKP‑st] on see, mida on rektorid öelnud. Aga samal ajal peame tõepoolest tegelema sellega, kuidas tudengid saaksid rohkem õppimisele pühenduda, kuidas neil oleks sotsiaalsed garantiid, kuidas ülikoolid saaksid toetada üliõpilaste õigemaid valikuid ja pühendumist õppimisele. 

Kindlasti on oluline, et selle eelnõuga luuakse võimalus suunata nii-öelda teist korda õppijaid tasuta õppima just neid erialasid, mida Eestil on vaja, olgu selleks õpetajakoolitus, tervishoid, sisekaitse või riigikaitseline rakenduskõrgharidus. Neid saab edaspidigi tasuta õppida ka siis, kui samal kõrgharidusastmel tasuta õppimisest on möödas vähem kui kümme aastat. 

Oleme teinud suure sammu edasi kõrgharidusmaastiku korrastamisel. Palju on veel teha ja loodetavasti järgmine koosseis saab just nimelt rohkem tegeleda kõrghariduse kvaliteediga ja tudengite võimalusega pühenduda rohkem õppimisele. Ettevalmistused selleks on kõik tehtud. Aitäh teile!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 767 lõpphääletus. Enne lõpphääletust teeme saalikutsungi.

Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu 767. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu toetab 46 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletu samuti mitte. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Läheme edasi. Tänane 15. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu 768 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Ivi Eenmaa, palun!

Lugupeetud härra juhataja! Head kolleegid! Ma loodan mitte palju aega kulutada, aga kõnelema siia pulti sundis mind üks tulevikus, peaaegu et ütleksin, eksistentsiaalne põhjus. Aga selleni me veel jõuame.

Kui see eelnõu 768 jõudis meile komisjoni, siis ma hakkasin mõtlema, mis sellest seadusest üldse saab, kas seda läheb vaja. Eks meil on olnud teisigi nimelisi [eelnõusid]. Nüüd oleks olnud võimalik saada Riina Solmani nimeline seaduseelnõu, aga kunagi ammu oli meil Jaanus Betlemi tädi nimeline seadus. Võib-olla, Enn, sina mäletad neid asju. 

Mis siis nüüd saab, kas läheb vaja? Sellel hetkel oli Eestis veel 11 tänavat, millel olid, noh, rahva arvates mittekõlblikud nimed, need olid praktiliselt kõik Narvas ja seal läheduses. Nüüd on järele jäänud muide üheksa, kaks on läinud. Aga olen kuulnud, et Narva volikogu on otsustanud, et mitte midagi nad ei muuda. Kui nad kahe kuu jooksul ei muuda, siis on ministril õigus nagu muuta, ise teha ettepanek tänavate kohta. 

Samas, tuletan teile väga kiiresti meelde, meil on olnud Gogoli ja Gorki ja Nekrassovi nimelised raamatukogud ja meil on olnud ka [Johannes] Lauristini ja paljude teiste tublide Eesti inimeste nimedega [tänavaid]. Need on kõik kuidagi hajunud. Vaat ei saa aru, mis punt on seal Narvas, kus öeldakse, et ei, me ei muuda, ja kuidas need volikogu liikmed sinna on saanud. 

Ma tahan ütelda, et järgmises koosseisus, kus mina kindlasti enam ei ole, seisab auväärt Riigikogu liikmetel ees peaaegu et eksistentsiaalse küsimuse lahendamine. Kes on see inimene, kes otsustab kohalikus omavalitsuses kohaliku omavalitsuse elu üle? Ma mõtlesin tükk aega, kas ma ütlen selle välja. Ma mõtlesin, et ma ikkagi ütlen selle välja, sellepärast … 

Kas olen ajast üle läinud?

Ei-ei, aega on.

Nii. Selles mõttes ma soovin teile kõigile palju jõudu ja sirget selga, et otsustada Eesti ellujäämise eest, ja et ei tekiks selliseid kummalisi punte. Mina ei saa nendest tankidest aru, et miks nüüd Ukrainast siia tuuakse veel üks, aga see selleks, võib-olla see on midagi [vajalikku]. Aga kui ma vaatasin seda, mis juhtus suvel või augustikuus Narvas, mida taheti mingitest sellistest sündmustest kokku keerata, siis ma ütleks, et ega see kõik kerge ei ole. Kui üks või teine erakond mõtleb häälte peale eksistentsiaalses olukorras, siis on küll kross selle hind. Ei tohi! Me peame kõik mõtlema Eesti peale ja me peame mõtlema selle peale, et meie inimesed siin ise saaksid otsustada. Aitäh teile!

Rohkem sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 768 lõpphääletus. Aga kuna vahepeal oli ka kõne, siis teeme nüüd kutsungi.

Head kolleegid, panen hääletusele eelnõu 768. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt on 45 saadikut, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane 16. päevakorrapunkt on sotsiaalkomisjoni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu 770 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, saame kohe minna hääletuse juurde. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus. 

Panen hääletusele eelnõu 770. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt on 44 saadikut, vastu on 0, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud. Ilus asjake.

Tänane 17. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 771 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Kas võime minna kohe hääletuse juurde? Selge. 

Panen hääletusele eelnõu 771. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Heas tempos läheme. Poolt on 45 saadikut, vastu on 0, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

18. päevakorrapunkt on sotsiaalkomisjoni algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) eelnõu 772. Avan läbirääkimised. Ahah, me oleme kolmandal lugemisel. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 772 lõpphääletus. Võin panna kohe hääletusele, jah? Läheme hääletuse juurde. 

Panen hääletusele [Eesti] Haigekassa nimetamise Tervisekassaks eelnõu 772. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt on 34 saadikut, vastu on 9, erapooletuid 2. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

19. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 762 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised ja lähme kohe lõpphääletuse juurde. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus. 

Panen hääletusele eelnõu 762. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt on 43 saadikut, vastu on 0, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane 20. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 763 teine lugemine, mis tähendab seda, et ta läheb ka lõpphääletusele. Enne seda, kui me seda teeme, on ettekandja põhiseaduskomisjoni liige Marko Torm. Palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Eelnõu on seotud eelmise päevakorrapunktiga, nii nagu teile teada. Ma saan kinnitada, et ei keele‑ ega normitehnilisi parandusi ei ole tulnud. Samuti ei ole eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekuid, mistõttu liigun kohe otsuste juurde. 

Põhiseaduskomisjoni otsused olid võtta käesolev eelnõu tänasesse päevakorda – tegemist oli konsensusliku otsusega –, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus, selles oli samuti konsensus. 

Kui [juhataja] lubab isikliku kommentaari, siis, kuna see on minu viimane kõne siit puldist, minu poolt suur tänu võimaluse eest Eestit teenida. Elagu Eesti!

Oleks võimalik küsimusi esitada, aga küsimise soove ei ole. Siis peaksime avama läbirääkimised. Läbirääkimiste soove ka ei ole. Võiksime veel vaadata muudatusettepanekuid, aga neid ka ei ole. Nii et läheme lõpphääletuse juurde. Teeme nüüd saalikutsungi.

Head kolleegid, panen hääletusele eelnõu 763. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu toetab 44 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuid samuti ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane 21. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ""Eesti julgeolekupoliitika alused" heakskiitmine" eelnõu 775 teine lugemine. Ettekandja on riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid. 

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne teisele lugemisele esitamist korduvalt. Eelnõu kohta ei laekunud küll komisjoniväliseid muudatusettepanekuid, kuid komisjon on nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli ettepanekul siiski teinud kolm muudatusettepanekut selle eelnõu kohta. 

Neist kaks on tehnilisemat laadi, te saate nendega tutvuda, aga esimene neist on sisuline. Sellega pannakse peaministrile kohustus anda Riigikogule ülevaade julgeolekupoliitika alustes püstitatud eesmärkide saavutamisest vähemalt ühel korral nelja aasta jooksul. Selle mõte, olgu öeldud, on umbes midagi sellist, et kui julgeolekupoliitika aluseid eeldatavasti hakatakse uuendama nelja aasta pärast, siis seal vahel, enam-vähem keskpaigas, ootame siia Riigikogu ette peaministrit, kes annab meile aru sellest, kuidas seni on selles dokumendis kirjapandu täitmisega läinud. 

Riigikaitsekomisjon 16. veebruaril konsensuslikult otsustas esitada selle eelnõu täna teiseks lugemiseks ning teha ettepaneku teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Kõikide nende ettepanekute poolt olid kõik komisjoni liikmed. Aitäh!

Aitäh! Ära jookse ära, äkki keegi tahab küsida midagi. No ei taha. (Naerab.) Nii, sellega ma pean nüüd natukene … Kõigepealt avan läbirääkimised. Mati Raidma, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Püüan teha lühidalt. Tegemist on tõepoolest väga põhimõttelise julgeolekupoliitika kujundamise raamdokumendiga. Siin on kolm eesmärki: kirjeldada julgeolekukeskkonda 2023. aasta alguse seisuga, selgitada Eesti eesmärke halvenenud julgeolekukeskkonnas ja kirjeldada seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke samme. 

See dokument sündis heas koostöös. Tahan tänada ka Riigikogus kõiki, kes panustasid selle teksti kujundamisse. Kuigi me siin protsessi käigus teksti muuta ei saa, aga eelnevalt me tegime kõik koostööd ja meie töö on selles üldtekstis sees. 

Ma tahan tuua välja kolm põhilist punkti. Esimene on see, et tõepoolest on traditsioon, et kord nelja aasta jooksul neid põhialuseid uuendatakse. Tõepoolest tänan, et viimasel tööpäeval me suudame täita oma aukohuse ja et ka see koosseis selle teema ette võttis. Hea, et komisjon suutis sisse kirjutada muudatuse, et täitevvõim on kohustatud meile oma tegemistest raporteerima.

Teine punkt, sõjaline riigikaitse ja riigikaitsekulud. Aastaid oleme rääkinud riigikaitsekulude kohta erakondadeülese kokkuleppe sõlmimise vajadusest. Nüüd on see siin olemas. Selles dokumendis on fikseeritud 3% SKP‑st riigikaitsekuludeks ja see [otsus] on erakondadeülene. See on kõikide erakondade kokkulepe. 

Kolmandaks, see on alles esimene samm. Järgmisele koosseisule jäävad lähtuvalt sellest raamdokumendist järgmised tegevused. Loodan, et valitsus jõuab võimalikult varakult meie ette valmisolekuseaduse eelnõuga, mis annab konkreetse sisu väga paljudele teemadele. Uus ja põhimõtteline väljakutse on, kuidas siduda üheks sõjaline riigikaitse ja tsiviilkriisihaldus. Me ka Ukraina näitel näeme, et see on üks tervik ja kui sa ühes pooles oled nõrk, siis teises pooles edu saavutada on maksimaalselt raske. See tee on meil ees ka meie enda õigusruumi kujundamises ja arengute kujundamises järgnevatel aastatel. Seda tuleb teha kiiresti. Suur tänu! Reformierakond toetab seda [eelnõu].

Raimond Kaljulaid, palun!

Austatud kolleegid! Ka mina teen maksimaalselt lühidalt. Ühel Eesti erakonnal on nendel valimistel selline hüüdlause, et toimetulek on julgeolek. Ma tahan öelda, et see julgeolekupoliitika aluste dokument – [te saate sellest aru,] kui te seda loete – kinnitab seda väidet. Seal tuuakse välja, et meie julgeolekus mängib erakordselt suurt rolli ka see, et meie ühiskond oleks sidus.

Loomulikult me kõik mõistame, et mida ebavõrdsem on ühiskond, mida suuremad on sissetulekute erinevused, piirkondlikud erinevused, seda haavatavam on riik. Me näeme seda ülimalt keerulises Nursipalu küsimuses. Tegelikult selle Nursipalu probleemi tuumaks on mitukümmend aastat tegemata regionaalpoliitika, mistõttu nendel inimestel on päris suuri etteheiteid oma riigile.

Teiseks on elanikkonnakaitse julgeolekupoliitika alustes loomulikult kajastatud palju kaalukamalt, kui on seda käsitletud varem. Pooleks võiduks võiks lugeda ka seda, et on mainitud ära, et see valdkond väärib samasugust püsirahastust nagu sõjaline riigikaitse. Jah, siin Riigikogus oli neid erakondi, kes oleks soovinud, et ka selles julgeolekupoliitika aluste dokumendis oleks fikseeritud, et see oleks näiteks 0,5% SKP‑st. Valitsus seda väga põhjalikult ja sisuliselt arutas. Ma arvan, et ka see viis, kuidas see on praegu sõnastatud, on hea ja see on selle valdkonna puhul suur samm edasi.

Ka hea kolleegi mainitud 3%, tõepoolest, on suur kokkulepe. Ma tahan täpsustada, kuidas see sündis või kust see tuleb. Selle kohta on viimasel ajal olnud erinevaid signaale. Kaitseminister Hanno Pevkur rahvusringhäälingus teatas, et see oli tema mõte, veidi hiljem teatas välisminister Urmas Reinsalu, et see oli hoopiski tema ettepanek. Tegelikult oli kõik palju lihtsam. Meil oli kohtumine Siseministeeriumis, kus me arutasime elanikkonnakaitse küsimusi ja seal tutvustati seda mõtet, et võiks olla 2 + 0,5% SKP‑st ehk 2,5% riigikaitsele, millest 0,5% on mittesõjaline riigikaitse. Me arutasime seda väga austatud komisjoni aseesimehe Leo Kunnasega ja leidsime, et see ambitsioon on väike. Eesti on niigi tõstmas kaitsekulutusi 3%‑ni. Minu mõte oli see, et võiks olla valem 3 + 0,5, ja Leo Kunnas ütles, et selle võiks kirja panna julgeolekupoliitika alustesse. Kui meil oli riigikaitse rahastamise arutelu siin saalis, siis tõesti ma käisin selle mõtte välja ja paljud erakonnad seda toetasid.

See on, ma ütleksin, riigikaitsekomisjonis opositsiooni ja koalitsiooni koostöös sündinud ettepanek, mis on praegu erakondadeülese kokkuleppena teie ees. Ma väga loodan, et te seda toetate. Aitäh!

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ka Isamaa fraktsioon tunneb väga head meelt, et me oleme selle koosseisu finiširuudustikus jõudnud ka Eesti julgeolekupoliitika aluste heakskiitmiseni ja oleme seda teinud, nii nagu on julgeoleku korral tavaks, konsensuse alusel. 

Julgen tõesti kinnitada eespool kõnelejate sõnu, et riigikaitsekomisjonis on olnud töine meeleolu ja on suudetud erakondadeüleselt tegutseda. See kindlasti tuleb Eestile ja meie riigi julgeolekule ainult kasuks. 

Mõned märksõnad ka minu poolt. Ühiskonna sidusus ja riigi kerksus on loomulikult hästi olulised, kui me üldse räägime riigi julgeolekust ja julgeoleku toimimisest. Kui ei ole ühiskonna sidusust, siis on pinged tekkimas ja kindlasti ei saa rääkida mingist kindlustundest. 

Majandusjulgeolek ja ka elutähtsad teenused on mõlemad erakordselt olulised. Elutähtsad teenused peavad piltlikult öeldes toimima iga ilmaga. Kui me mõtleme majandusliku julgeoleku peale, siis see, kui riigil läheb majanduslikult hästi, inimeste palk on piisavalt kõrge ja palgast laekuvad maksud tagavad selle, et inimesed saavad normaalset pensioni, ja nii edasi ja nii edasi, ei ole tegelikult mitte midagi muud kui hästi toimiv ja tugevale julgeolekule tuginev riik.

Sisejulgeolek ja avalik kord – tõesti, esimest korda räägitakse siin poolest protsendist. Eks uus koosseis saab seda kõike sisustada. Aga tõesti, Ukraina sõda on avanud meile selged perspektiivid ja näidanud ära ka puudujäägid, need kohad, kus me peame täiendavalt panustama. See on kindlasti ka julgeolekupoliitika aluste üks oluline märksõna.  

Sõjaline kaitse – me oleme tõstnud [kulutused] 3% peale. Tõsi see on, et ega me lähiaastatel sealt alla tulla ei saa, sest julgeolekuolukord rahvusvahelisel tasandil on selline. Meie naaber Venemaa on saatnud selge sõnumi: kui sa ei hoolitse oma sõjalise julgeoleku eest, siis lõpuks võib-olla ei ole sul ei majanduslikku ega ka sisejulgeolekut enam vaja tagada, sest riik on ära võetud.

Lõpetuseks rahvusvaheline tegevus. Eelmisel nädalal me arutasime välispoliitika teemadel. Hea välisminister Urmas Reinsalu tegi pika ja põhjaliku ettekande, oli väga vajalik ja sisuline arutelu. Tõepoolest, ka rahvusvahelisel tasandil tegutsemine on [julgeolekupoliitika] üks asendamatu komponent. Me oleme näinud ka praeguses sõjas Ukraina ja Venemaa vahel, kuidas vaba maailm peab pingutama selle nimel, et lükata ümber ühelt poolt Venemaa [valeinfot], ja teisalt tegema tugevat tööd, et me oleksime üks tervik selle vabaduse kaitsmisel. See ei ole üldse iseenesestmõistetav. 

Niisiis, loomulikult Isamaa fraktsioon toetab Eesti julgeolekupoliitika aluseid ja ma usun, et me teeme siin seda konsensuslikult. Aitäh! 

Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Tuleb tõdeda, et Eesti julgeolekupoliitika aluspõhimõtted, mis meil täna laual on, on oluliselt paremad, täpsemad, julgemad, kui on olnud kõik eelnevad. See [eelnõu] on märksa konkreetsem, see räägib palju laialdasematest ohtudest ja sellest, kuidas Eesti peab nendele vastama. Selles suhtes ma leian, et see on meil väga-väga hea ja suur saavutus. 

Tahaks ära märkida veel seda, et selle aruteludel ei osalenud mitte ainult riigikaitsekomisjon, vaid ka väliskomisjon. Kaks komisjoni pidasid ühisistungeid. 

Kui valitsusest tuldi algset draft'i tutvustama, siis saime kõik teha seal olulisi täpsustusi ja selle kohta ettepanekuid. Enamikku toetati, aga kahjuks mitte kõiki. 

Silmapaistev on minu meelest see, et tegelikult meil selle eelnõu ja julgeolekupoliitika põhimõtete arutelul erakondade vahel erimeelsusi ei olnud. Need ettepanekud, mis esitati, olid ühtsed, ühest meelest kantud. Väga tihti esitati sama idee mitme erakonna ja erinevate komisjonide esindajate poolt. 

Aga mõne momendi ma siin toon välja. Üks esimesi asju, mis oli täiesti, ma ütleksin, ehmatav, oli see, et kui [Eesti] Konservatiivse Rahvaerakonna initsiatiivil sai eelmistesse julgeolekupoliitika alustesse sisse pandud säte, et Eesti kaitseb end igal juhul kõikide ohtude ja agressioonide vastu, siis nüüd, kui valitsus tuli selle eelnõuga komisjonide ette, oli see säte sealt kadunud. Seda seal enam ei olnud. Aga nagu ma ütlesin, selline ühtne arusaam oli kõikides erakondades ja kõikide erakondade esindajad pöörasid sellele tähelepanu, et tingimata tuleb see säte siia sisse tagasi panna, on täiesti kuulmatu ja uskumatu, et see on siit välja võetud. See pandigi tagasi. 

Täna me loeme siit: "Eesti kaitseb end igal juhul ja kõikide ohtude eest, sõltumata nende päritolust või ilmnemise ajast ja kohast, ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu; Eesti ei alistu kunagi. Eesti eesmärk on muuta agressioon Eesti riigi vastu teostamatuks." See on siin sees ja see on postulaat. Ma loodan, et ükski järgmine valitsus ei sea seda kahtluse alla ning see põhimõte, et Eesti kaitseb end igal juhul ja alati, jääb vankumatult püsima kõikides järgnevates julgeolekupoliitika põhimõtetes.

Üks asi oli loomulikult veel see 3% riigikaitsekuludele. See ei tekitanud absoluutselt mitte mingisugust vaidlust, kõik olid sellega ühtemoodi nõus. Samamoodi nõus oldi sellega, et laiapõhjalisele riigikaitsele eraldatakse 0,5% sellele lisaks. Aga millegipärast valitsus ei pidanud seda heaks ja lõppvarianti see ei tulnud. See on väga kahetsusväärne, sest me teame ju, kuidas siiamaani on seda laiapõhjalist riigikaitset veeretatud kui kuuma kartulit ühest ministeeriumist teise. 

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Mitte keegi ei ole tahtnud vastutust võtta, küll on toodud ettekäändeks ressursside puudumine või selgete ülesannete puudumine. Nii et selles suhtes on oht, et selline määratlematus jätkub. 

Üks teema, mille mina tõstatasin, aga see ei leidnud heakskiitmist, oli kodumaise kaitsetööstuse arendamine ja toetamine. Me teame, et see on eriti tähtis kriisiolukorras ja ka enne seda loomulikult. Aga seda kahjuks siin sees ei ole. 

Sellele vaatamata ma julgen öelda, et see on väga hea, väga põhjalik dokument. [Eesti] Konservatiivne Rahvaerakond toetab seda. Aitäh!

Rohkem sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame nüüd läbi eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud. Kolm tükki on neid. Esimene on riigikaitsekomisjoni esitatud ja riigikaitsekomisjon on seda arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku esitaja on riigikaitsekomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Ka kolmas muudatusettepanek on riigikaitsekomisjoni esitatud, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 775 lõpphääletus ja selleks teeme kõigepealt saalikutsungi.

Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ""Eesti julgeolekupoliitika alused" heakskiitmine" eelnõu 775. Eelnõu on lõpphääletusel. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt on 46 saadikut, vastu keegi ei ole, erapooletu samuti mitte. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Liigume edasi. 22. päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete ja ravimite käibemaksu langetamiseks 5 protsendile" eelnõu 758 esimene lugemine. Protseduur või töökord näeb meil ette, et kohe toimub ka hääletus, kus me peaksime saama [vähemalt] 51 häält. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Siim Pohlaku.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! EKRE on algatanud antud eelnõu eesmärgiga langetada toiduainete ja ravimite käibemaks praeguselt 20%‑lt 5%‑le. Seeläbi langeksid nii toidukaupade kui ka ravimite hinnad. See muudatus toetab inimeste toimetulekut, teeb toidukaubad ja ravimid kättesaadavamaks ning parandab elanikkonna tervist ja elukvaliteeti.

Miks see maksulangetus vajalik oleks? Eestis vaesuvad inimesed praegu Euroopa kiireimas tempos. Inflatsioon püstitab taasiseseisvumise aja rekordeid, inimeste laenumaksed on euribori tõusu tõttu hüppeliselt kasvanud ja enamik toiduaineid – leiva‑, liha‑, kala‑ ja piimatooted ning köögiviljad – on kallinenud 30–40%. Aga kes poes käivad, näevad, et tegelikult on näiteks kas või juust ja munad ja paljud teised asjad kallinenud 70% või 80% ja rohkemgi, nii et hinnatõus on pöörane. 

Mulle meeldib mõte, et riik töötagu inimeste heaks. Siin on täpselt see koht, kus valitsus peaks astuma rahva poolele, kujundama majanduskeskkonda maksusüsteemi abil ehk tasandama äkilisi muutusi, mis on toimunud. Pöörane hinnaralli on kindlasti üks nendest äkilistest muutustest.

Aga natuke arvudest ka. Juba enne hüppelise hinnatõusu algust moodustas Eestis toidu hind 96% Euroopa Liidu keskmisest, aga samal ajal olid palgad sellest Euroopa keskmisest kaugel-kaugel maas. Kui vaadata Eesti leibkonna eelarvet, siis võtavad just nimelt toit ja ravimid sellest kõige suurema osa. Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal Eestis suhtelises vaesuses 22% rahvastikust ehk ligemale 300 000 inimest. Seda on ligemale 30 000 võrra rohkem kui 2020. aastal. Vaesusesse langevate inimeste hulk järjest suureneb riigis valitseva keerulise majandusolukorra tõttu. Aga samal ajal on Eesti üks neljast kõige kõrgema toiduainete käibemaksu määraga riigist Euroopa Liidus. Enamikus liidu liikmesriikides kehtib toiduainetele soodsam käibemaksumäär, mis jääb sõltuvalt riigist vahemikku 0–15%. Näiteks, Soomes on toiduainete käibemaks 14%, Rootsis 12%, Lätis on kohalikel puu‑ ja köögiviljadel lausa 5%‑line käibemaksumäär. Eesti praegune 20%‑line käibemaksumäär kahjustab nii Eesti tarbijaid kui ka kodumaiseid toidutootjaid. 

Ravimitega on inimesed veel rohkem sundseisus kui toiduga. Kui on vaja rohtu võtta, siis tuleb apteeki minna ja see rohi osta. Sageli ei ole võimalik valida. Seetõttu on ülioluline, et ka ravimid oleksid võimalikult madala hinnaga. Ravimite käibemaksu on viimastel aastatel langetanud näiteks Island, Kreeka, Tšehhi ja Sloveenia.

Kokkuvõtteks veel kord: see käibemaksulangetus 20%‑lt 5%‑le nii toiduainete kui ka ravimite puhul leevendaks kindlasti praegust karmi hinnatõusu, parandaks Eesti toidujulgeolekut ja kodumaise majanduse konkurentsivõimet. Käibemaksulangetus aitaks leevendada kasvanud kodukulusid ja üldist hinnatõusu, oleks Eesti inimestele tänases olukorras kindlasti abiks ja jõuaks nii apteekide kui ka poodide hinnasiltidele. Loodan, et see eelnõu saab täna saalis toetuse, ja kui ei saa, et siis vähemasti tuleb meile peale valimisi valitsus, kes selle teemaga kohe edasi läheb. Aitäh!

Nüüd saab küsimusi esitada. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Me näeme, kuidas neid käibemaksualandusi ja vastavaid meetmeid üle Euroopa ellu viiakse, mitte ainult toiduainete ja ravimite, vaid ka kütuste puhul ja nii edasi ja nii edasi. Teatavasti on need toonud kaasa väga positiivseid muutusi, hinnad on alla läinud. Aga Kaja Kallase valitsus on korduvalt kinnitanud, et nendest ei ole mitte mingisugust kasu, et käibemaksualandus ei jõua tarbijani, ahned kaupmehed pistavad kogu vahe enda taskusse ja rikastuvad endisest veelgi rohkem. Millisel seisukohal teie olete? Kuidas te näete seda, kas ikkagi on meie inimestele käibemaksu alandamisest abi või mitte?

Aitäh! Kindlasti on abi. Eestis on jaekaubanduses nii tugev konkurents, et ma arvan, et kui meie selle käibemaksu langetamise ära teeme, siis hinnalangus tuleb meil tegelikult üks Euroopa suurimaid. Paljudes teistes riikides ei ole niivõrd tugevat võitlust jaekaubanduskettide vahel. Nii et mina usun, et meil realiseerub see maksimaalses võimalikus määras. 

Mis Reformierakonda puudutab, siis ma arvan, et see lihtsalt peegeldab nende saamatust. Kui nemad ei saa asjadega hakkama, kui nende valitsuse ajal endiselt toimub ka mitmetes kaubandusvaldkondades sisuliselt kartellihõnguline tegevus, kus hinnad liiguvad erinevates ettevõtetes või [kaubandus]kettides korraga üles või alla, kas või kütusest rääkides, siis ma arvan, et Reformierakond peegeldab selle jutuga, et hinnad ei lange, oma saamatust. Nad ei saa lihtsalt hakkama. Ja nii on, et EKRE teeb ära. 

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kahtlemata on see väga oluline eelnõu, mida me praegu siin arutame. Aga mul on lihtne küsimus. Siim, mis sa arvad, miks siin saalis on praegu alla 15 inimese? Kõik fraktsioonid räägivad kogu aeg, kuidas nad püüavad inimesi aidata ja [on selle eest] väljas, aga nüüd, kui me [arutame] nii olulist asja, mis reaalselt ja kiiresti aitaks inimesi, siis on meil siin saalis alla 15 inimese, need, keda see teema tegelikult puudutab. [Teistel on] ainult sõnad.

Aitäh! Jah, ma arvan, et siia saali on jäänud need saadikud, kellele see teema päriselt korda läheb.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma teen ühe kultuuriloolise tagasivaate. Nimelt, "Viimses reliikvias" on väga huvitav kahekõne, kus peamunk ja abtiss arutavad omavahel, mida teha eestlastest mässajatega, kes on nende vastu pööranud. See peamunk ütleb niimoodi, et nad peavad oma punti meelitama Ivo Schenkenbergi. Siis see naisterahvas nunnariietes ütleb, et aga ta on röövel ja mässaja. Ja siis ütleb vastu see peamunk, et aga ka kõige suurem röövel ja mässaja võib olla kloostri liitlane, kui ta teenib püha reliikviat. Hiljem muidugi selgus ka see tõsiasi, mispärast mässajatel ei õnnestunud meelitada oma juurde ka Ivo Schenkenbergi mehi.

Kas siin saab tõmmata paralleeli Reformierakonna tegevusega selles küsimuses: Ivo Schenkenberg ja tema armee ning Reformierakond?

Aitäh! Ma sellistesse kultuuriloolistesse paralleelidesse praegu ei laskuks, küll aga ütlen, kuna sa mässust rääkisid, et heas mõttes mässu on meil Eestis vaja kõrgete hindade vastu. Inimesed võtavad seda kuidagi liiga kergekäeliselt. Reformierakond tegelikult ei ole teinud mitte midagi. Kui vaadata populaarsusnumbreid, siis justkui tundub, nagu Eesti inimestele meeldikski hinnatõus. Ma olen täiesti kindel, et kellelegi see ei meeldi, aga Eestis kahjuks jah millegipärast võetakse see rahulikult vastu. Kuskil Hispaanias või mõnes teises kuumaverelisemate inimestega riigis oleksid ammu juba tänavatel protestid, kui seal oleks selline olukord, nagu meil valitseb. Nii et minu jaoks on see arusaamatu jah, miks eestlased nii leigelt sellesse teemasse suhtuvad. Lahendus on ju tegelikult olemas, aga tänane Reformierakonna valitsus ei soovi, konkreetselt ei soovi neid lahendusi leida. Ta räägib seda, et see ei ole võimalik, lihtsalt oma saamatuse õigustamiseks.

 Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea ettevõtja! (Naerab.) Aitäh, hea eesistuja! Siin on ettevõtjatest nii palju räägitud. Hea ettekandja! Me mäletame, et kui meie olime valitsuses, siis me alandasime kütuseaktsiisi ja see hind läks ju väga kiirelt sinna posti otsa ja ettevõtjad ei pannud seda [vahet] oma taskusse. Tegelikult ongi valitsuse ülesanne, kui ta teeb selliseid maksualandusi, ettevõtjatele öelda, et teate, see ei ole ju teie raha, eks ole, see on riigi raha, eks ole, seda te ei tohi omastada. Me näeme, kuidas praegune valitsus ei taha mitte midagi teha ka pankadega, kelle prognoositav kasum on juba üle miljardi. Miks Reformierakond midagi ei tee? Tõepoolest, kas nad ei taha teha, nad ei ole suutelised tegema või on seal mingi muu põhjus?

Aitäh! Ma arvan, et siin on mõlemat: [ühtpidi] nad ei taha teha ja teistpidi nad ei ole suutelised tegema. Kui nende juttu kuulata, mida nad räägivad, et ei saa teha, siis mulle tundub see kangesti ka muudes asjades niimoodi olevat, et nad räägivad täpselt tagurpidi. Vene küsimuses ka. Reformierakond tahab Venemaaga viisavabadust, ta on tahtnud aastaid seda teha, ja siis hakkab rääkima, nagu EKRE‑l oleks Venemaaga mingeid huvisid. See on tüüpiline Reformierakond. Täpselt samamoodi, ise kartellidele vastu ei saa ja käibemaksulangetuse kohta arvavad ka, et see hindadesse ei jõua, kuigi tegelikult on täiesti seaduslikud mehhanismid olemas. Ettevõtjatel on ju esindusorganisatsioonid, kellega tuleks see läbi rääkida, see kooskõlastada. 

Ma vaatasin ka kaubanduskettide esindajate sõnavõtte sel teemal. Ka kaubanduskettide juhid on öelnud, et nad väga ootavad käibemaksulangetust. See kindlasti jõuab hindadesse. Nii et ma arvangi, et tänane valitsus on arrogantne, ülbe. Ettevõtjate esindusorganisatsioonide käest olen ma kuulnud viimastel nädalatel, et tegelikult valitsus ei suhtle nendega ja ei kuula nende muresid. Loomulikult, Reformierakonna valitsuse ajal ei jõuagi käibemaksulangetus hindadesse, aga EKRE teeb selle ära.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Võtame ette kaasettekande. Palun siia Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Jaak Aabi.

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed, kes saalis on! Ehk on mõni ka monitori taga. Minu ülesanne on rääkida sellest, kuidas rahanduskomisjonis antud otsuse eelnõu menetleti. 

Rahanduskomisjon arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete ja ravimite käibemaksu langetamiseks 5 protsendile" eelnõu kahel komisjoni istungil: 13. ja 20. veebruaril. Räägin ära menetluslikud otsused ja pärast natukene ka arutelu sisust. 

Komisjon langetas konsensuslikud otsused võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 22. veebruaril 2023 ja määrata ettekandjaks rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab. Komisjon märkis ka, et peab eelnõu vastuvõtmiseks vajalikuks Riigikogu koosseisu häälteenamuse nõuet ehk [vähemalt] 51 häält, kuna ettepanek eeldab eelnõu algatamist Vabariigi Valitsuse poolt ja vastav Riigikogu [Kantselei] õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamus oli ka komisjonile edastatud.

Nüüd siis sisust. Eelnõu algataja ettekandja Siim Pohlak minu arust kirjeldas selle juba ära, samad argumendid olid ka komisjonis. Mulle on need argumendid väga tuttavad. Alles kuskil nädal aega tagasi ma kaitsesin Keskerakonna fraktsiooni algatatud samasuunalist eelnõu, mis rääkis toiduainetest. 

Aga mulle tundub küll, et siin käib vaidlus, nii nagu ka komisjonis käis vaidlus, ikkagi teatud jäiga mõtlemise ja kriisidele reageerimise vahel. Me teame, et paljudes riikides on ju käibemaks ammu langetatud. Komisjonis oli põhiline vastuväide, et see ei jõua hindadesse. Aivar Sõerd, Reformierakonna esindaja komisjonis, väitis, et on tehtud mingi analüüs, mille järgi hinnalangetusest jõuab tarbijani 33–60%. Siinkõneleja tõi väite Soome tarbijauuringute keskuse analüüsi kohta – ja ma tean seda kindlalt –, et kui Soome langetas 5% toiduainete käibemaksu, siis hinnad langesid 5,7% selle perioodi jooksul, kui seda analüüsiti. Ja see ei olnud kaks kuud, kuigi keegi ütles, et kaks kuud. See oli pikem aeg. Eks oli sama argumentatsioon, et teised riigid ümberringi on seda teinud. Väga vähesed riigid, mõni üksik riik ei ole kas konkurentsi puudumise mõttes või mingitel teistel põhjustel seda käibemaksu langetamist kasutanud. Niimoodi on toiduainete hinnad siiski alla toodud. Eriti aktuaalne on see praegu, kui hinnatõus on olnud lihtsalt meeletu. Kahjuks ei ole tehtud ühtegi otsust, et seda ennetada või leevendada.

Üldiselt komisjoni liikmed olidki siis eriarvamusel. Midagi teha ei ole, see on järelikult natukene ka maailmavaateline küsimus. Otsustati, et see otsuse eelnõu tuuakse siia saali arutelule. Komisjon sisu kohta otsust ei langetanud, vaid usaldab selle Riigikogu saalile, kas pooldada või mitte. Siim Pohlak palus, et täiskogus toetataks neid muudatusi ehk käibemaksu langetamist. Jaak Aab ütles, et Eesti Keskerakonna fraktsioon seda toetab. Rohkem arvamusi ei olnud. Aitäh!

Nüüd küsimused. Siim Pohlak, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Nagu te lõpetuseks ütlesite, see on suuresti maailmavaateline küsimus. Komisjonis jäi minu meelest kõlama, et Reformierakond ikkagi arvab, et maksulangetus ei jõuagi hindadesse. Mulle tundub, et Reformierakond on siinkohal kapist välja tulnud ja paljastanud selle, et nad tegelikult ei usu enam turumajandusse ja turumajanduse toimimisse. Kas teile jäi komisjonis sama mulje, mis minule?

Jah, seal on püütud erinevate numbrite ja analüüsidega nagu seda tõestada, aga tegelikult ühtegi analüüsi konkurentsi kohta jaekaubanduses või kas või toiduaineturul ei ole argumendiks toodud. Selle üle võib vaielda. Ma ei tea, kas seda on väga täpselt võimalik mõõta. Aga meil on tegelikult ju toodud küll välja neid numbreid, kui palju kauplusepinda on näiteks Tallinnas ja kui palju Helsingis. Tegelikult minu arvates jaemüügis on Eestis päris tugev konkurents. Aga see on jälle see, kuidas inimene asjale otsa vaatab. Osa komisjoni liikmeid väidab, et seda konkurentsi ei ole ehk see käibemaksulangetus hinda ei jõua. Mina olen teisel arvamusel, aga see on minu arvamus.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Me oleme kuulnud mitmetest sellistest uurimustest või statistilistest ülevaadetest, kuidas inimeste toitumisharjumused on muutunud selle hullumeelse hinnatõusu tõttu. Valitakse odavamat ja ebakvaliteetsemat kaupa, mis loomulikult kajastub lõpptulemusena inimeste tervises. Te ütlesite, et hääletamist komisjonis ei olnud. Aga ometigi tuli ilmselt selle arutelu käigus ikkagi välja, millised erakonnad toetavad seda, et meie inimestele teha toit ja ravimid kättesaadavamaks, et nad saaksid ka kvaliteetsemalt toituda, ennast vajaduse korral paremini ravida, ja millised erakonnad selle vastu olid. Eks me näeme seda muidugi varsti ka hääletusel, aga huvitav oleks kuulata, kuidas komisjonis arutelu oli.

Püüan siis, austatud küsija, kuidagi selle kokkuvõtte teha. Minul on protokolli pandud lihtsalt küsimused, vastused ja arvamused, mis seal kõlasid, ja see, kes üldse sõna võtsid, [seda ei teinud] mitte kõik komisjoni liikmed. Algataja arvamus ehk [Eesti] Konservatiivse Rahvaerakonna arvamus on teada, kuna see eelnõu on siia toodud. Ka Keskerakonna arvamus nende ettepanekute suhtes on selge: me oleme ise vastavasisulisi eelnõusid siia toonud, mis kahjuks ei ole saanud toetust. Tänan küll EKRE‑t, kes on toetanud neid ka hääletustel. Sõna võttis Aivar Sõerd, Reformierakonna liige, kes püüdis tõestada seda, et sellest pole tolku, et müüjad pistavad [vahe] oma tasku ja hinnalangust ei tule. Aivar Kokk võttis ka sõna. Ta oli veidi skeptiline, ütleme nii, aga rohkem ma ei oska tema väljenduse põhjal siin öelda. Selgelt on ikkagi toetanud vastavasuunalisi ettepanekuid EKRE ja Keskerakond. Sotside arvamust ma üldse siit välja ei loe, sest sõna ei võetud.

Helle-Moonika Helme, palun!  

Aitäh, hea eesistuja! Hea kaasettekandja! Te mainisite juba erinevaid argumente, mis seal komisjoni koosolekul kõlasid. Me teame, et EKRE ja Keskerakonna valitsuse ajal me ju langetasime aktsiise ja need langetused jõudsid kohe tarbijahindadesse. Kas sellest heast näitest oli komisjoni istungil juttu ja kui oli, siis mis olid vastuargumendid, kui neid oli?

Protokollis see ei kajastu ja minu mäletamist mööda selliseid väiteid ei kõlanud. Küll aga, mõeldes tagasi sellele ajale, kui need aktsiisilangetused olid, ja kui jätta kõrvale see tulemus, mis nende aktsiisilangetustega tuli, hea küll, et piirikaubandus kadus ära, millel oli ka natuke negatiivseid tagajärgi, kui me vaatame lihtsalt tarbimisharjumusi – see on minu isiklik seisukoht –, siis tuleb öelda, et kindlasti hindadele need langetused tookord mõjusid.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! Siin oli juba juttu sellest, et tegemist on maailmavaateküsimusega, et kas hind langeb või ei lange. Aga ma ei taha puudutada mitte niivõrd maailmavaadet, vaid seda, et sain aru, justkui komisjonis erakonnad vaidlesid, esitades oma poliitilisi argumente, et selle põhjal kujunes arvamus. Kas komisjonis viibis ka mõni spetsialist, kes põhistas seda seisukohta, et langetada või tõsta? Ja kui see spetsialist seal viibis, siis kes ta oli ja millised olid tema argumendid?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, kui küsiti, kas siin peaks olema ka Rahandusministeeriumi arvamus juures, nagu tavaliselt eelnõudel on, siis komisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Tiina Licht viitas, et kuna tegemist on ettepanekuga Vabariigi Valitsusele, siis ministeeriumi käest arvamust ei küsita. Küll aga [osales] koosolekul Teamsi kaudu Rahandusministeeriumi esindaja Erle Kõomets. Aga minu teada, niipalju kui mina mäletan, tema sõna ei saanud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tegelikult on inimeste olukord äärmiselt drastiline. Ma saan nädalas vähemalt ühe korra abipalve, kus palutakse rahaliselt toetada. Ma olen seda vahetevahel teinud, aga tervet Eestit ma ülal pidada ei jõua. Aga rahanduskomisjonis, kus seda asja arutati, oli selline korüfee nagu Jürgen Ligi. Ma mäletan, et ta "Esimeses stuudios" ütles selle kohta, kuidas hakkama saada, et inimesed peaksid hakkama ostma odavamat toitu. Kas see rahanduse ja inimtoitumise spetsialist tuli ka sellel rahanduskomisjoni istungil analoogse ettepanekuga välja, et inimesed ei peaks enam ostma kallist toitu, vaid peaksid hakkama valima ehk ostma odavamat toitu?

Tänan küsimuse eest! Selliseid väiteid ei kõlanud ja protokollis pole ka ühtegi Jürgen Ligi arvamust.

Merry Aart, palun! 

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma arvan, et käibemaks on majanduslik argument, mitte midagi muud. Minu teada on Rahandusministeerium teinud uuringuid, käinud Lätis ja uurinud paaris kaupluses, aga see oli visiit, mitte uuring. Aga ma küsin seda, kas komisjonis arutelul tulid ka välja – kuna tegemist on rahanduskomisjoniga ja see on majanduslik argument – erinevad tahud, [kuidas see mõjub] tootmisele, töötlemisele, jaekaubandusele, sealhulgas toidujulgeolekule.

Tänan küsimuse eest! Selle konkreetse eelnõu puhul ma ei leia seda [protokollist], et oleks toidujulgeolekust räägitud. Küll on aga mul hästi meeles, et ma ise Keskerakonna fraktsiooni esindajana, kaitstes Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu toiduainete käibemaksu langetamise kohta, tõin selle argumendi välja. Süvaanalüüsi vist ei ole tehtud, aga me kuuleme kõrgetest sisendihindadest, põhimõtteliselt ikkagi energiakandjate sisendihindadest, mille [tõusu] valitsus ei ole üritanud praktiliselt üldse pidurdada viimase aasta jooksul – eelmise kevadeni natukene üritati – ja see hinnatõus on jõudnud kõigisse tarbekaupadesse. Ma olen küll lugenud meie tootjate [arvamust] – jaeketid palju rääkida ei taha –, et jaemüügiketid üritavad seda meie tootjale [makstavat] hinda viia võimalikult alla. Probleem ongi see, et kuna meie toodete omahind tänu nendele kallitele sisenditele läheb nii kalliks, siis vägisi tulebki meie kauplustesse sisse [teiste] riikide, Euroopa Liidu riikide toodang. Seal riikides on võetud meetmeid energiakandjate hindade tõusu leevendamiseks ehk on antud toetusi, on langetatud makse. Ehk siis see põhiline häda, mis meil kogu aeg on, et seal toetatakse ka põllumajandust rohkem, on välja kaubeldud erandeid või reegleid Euroopa Liidust, meie osa siiski põllumajanduse otsetoetustes on võrreldes teistega väiksem. Nii et mitu häda korraga ja alati kriisid kõike seda võimendavad. Nüüd on kriis võimendanud ka seda, et inimene ostabki odavamat kaupa. Üldine tähelepanek on, et see odavam kaup tuleb teistest riikidest, need toiduained.

Juhin tähelepanu, et antud päevakorrapunkti menetlemisel saab küsida kummaltki ettekandjalt ühe küsimuse. Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea Jaak! Ma usun, et sa endise riigihalduse ministrina kindlasti toetad seda eelnõu, ja ma loodan, et Keskerakonda on siin saalis rohkem kui sina üksinda, kui hääletuseks läheb. 

Aga kas komisjonis oli suuremat või pikemat arutelu selle üle, mis see käibemaksu alandamine kaasa toob? Tihti püütakse öelda, et see ei jõua hindadesse. See ei vasta tõele, meil on näiteid lähiajaloost, et see tegelikult on jõudnud hindadesse. Ettevõtjad ei ole ka sellised, kes kohe kipuvad selle [vahe] oma taskusse panema, nad saavad täiesti aru sellest, mida turg vajab ja mida inimesed vajavad. Aga kas oli arutelu selle üle, kui pikalt tegelikult kestab kas või see käibemaksu langetamise protsess hindade kasvu suhtes? Siin püütakse rääkida, et näete, vähendati üht või teist maksu, aga juba aasta pärast oli see [hind] samasugune. Tegelikult on see ikkagi üks hoob, mis hoiab ka pikemas perspektiivis ära kaupade kallinemise. Kas selle üle arutelu oli?

Päris sellist detailset arutelu, et kui kaua see kestab või ei kesta ja millal siis äkki hinnad ikka ära tõstetakse, ei olnud. Vaatame Euroopa Liidu riikide praktikat. Tegelikult jah, viimasel ajal on osa riike veelgi teatud tasemest allapoole langetanud, seal olid soodusmäärad juba enne ja nüüd selle kriisi tingimustes on veelgi langetatud. Tihtipeale on seda tehtud küll lühemaks perioodiks, aastaks. Mõnel puhul oli, ma tean, mitte ainult toiduainete [käibemaksu], vaid ka näiteks kütuseaktsiisi langetamine pooleks aastaks, et just töötada vastu sellele hinnatõusule. 

Jah, ma saan aru, et see, mida me selle aasta eelarveski teeme, tõstame palkasid ja toetusi ja nii edasi, nii efektiivselt hinnatõusu ei pidurdada. Hinnatõusu pidurdamiseks ja ennetamiseks peab muude meetmetega enne hinda langetama. Umbes nii, nagu me tegime ka eelmisel kütteperioodil energiakandjatega. Arve tuleb sulle juba väiksem, riik maksab selle vahe energiamüüjatele kinni. Kui sa juba suurema arve annad inimesele kätte, siis sa pead seda hakkama tagasi valama. Aga siis kipub tihti olema nii, et on topeltmõju hinnatõusule, sest siis on rohkem raha turul. Mina alati pooldan seda, kui ennetatakse hinnatõusu, mitte et pärast kompenseeritakse. Seda oleks pidanud tegema, seda ma olen rääkinud siit puldist päris mitu korda. Aga eelmisest kevadest saadik mitte midagi ette ei ole võetud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole, Jaak.

Tänan!

Midagi ei ole teha, ei ole rohkem küsimusi. Õhtu ka juba. Avan läbirääkimised. Merry Aart, palun! 

Igaks juhuks palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Lugupeetud Riigikogu liikmed nii siinpool kui ka sealpool ekraani! Proua Ivi Eenmaa rääkis eksistentsiaalsest olemasolust. Ka see teema on otseselt sellega seotud. Euroopa Liidus on neli riiki, kes ei rakenda toiduainetele käibemaksu soodusmäära. Need on Bulgaaria, Leedu, Taani ja Eesti. Taani on tunduvalt rikkam kui Eesti, aga ka Taanis toetatakse toidutootmist, olgu siis eksporditoetuste, tapatoetuste või mingite muude toetustega. Samuti toetab Leedu nii oma tootjaid kui ka töötlejaid. 

Tõsi, kõikides riikides ei ole käibemaks alandatud kõikidel toiduainetel, aga kõik riigid, välja arvatud need neli riiki, eriti Eesti, on langetanud käibemaksu vähemalt oma riigis kasvatatavate [toidu põhikomponentide] puhul. 

Käibemaksu vähendamise ettepanekut on siin saalis tehtud selle nelja aasta jooksul korduvalt. Vastuväide on alati olnud, et sellest ei ole kasu. Lätis on tehtud arvutusi, et 2018. aastal langetatud puu‑ ja köögiviljade käibemaks – Läti langetas omakasvatatud puu- ja köögiviljade käibemaksu 21%‑lt 5%-le – tähendas tarbijate jaoks ligi 12% soodsamat hinda ja kodumaiste aiasaaduste müük kasvas 14%. Nii et siin ei ole mõju ainult hinnale, mida maksab tarbija, vaid siin on ka palju muid, kaudsemaid mõjusid. 

Millegipärast ainult Eestis ei ole käibemaksu langetamine kasulik. Meil on väga kõrge inflatsioon. Põhjusteks on kõrged toiduainete hinnad ja ka eluasemekulud. Toit on kallinenud aastases võrdluses umbes 28% ja eluasemekulud 46%.

Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid. Seega, toiduainete käibemaks on seotud toiduga seotud väärtusahelaga alates toidu tootmisest ja töötlemisest ning lõpetades turustamisega. Lõppkokkuvõttes tuleb turustamise puhul käibemaks isegi suurem, kui oli tootja makstav käibemaks, kui niimoodi arvestada. 

Seega, käibemaksu langetamine mõjutab kokkuvõttes kogu väärtusahelat. Toidutootja peab kinni maksma nii energiakulud kui ka palgatõusud. Ta on sunnitud tõstma [toote] hinda ning samuti peab seda tegema töötleja ja lõpuks ka turustaja. 

Kui selles ahelas vähendada käibemaksu, siis lõppkokkuvõttes muutub toit ka tarbija jaoks soodsamaks. See ei ole keeruline matemaatika, natukene peab lihtsalt mõtlema. 

Meil Kagu-Eestis on paljudel pensionäridel pension umbes 500 eurot. Kuidas peab see inimene saama osta toitu, maksta eluasemekulusid ja osta ka ravimeid? Olen näinud paljusid inimesi, kes, pisarad silmis, küsivad minult, kuidas peaks toime tulema igapäevaste kulutustega. Mida neile vastata? Öelda, et kannatage, sest meil on sõda ja meil on muud kriisid, ei ole minu meelest aus ja õiglane. 

Toit moodustab Eesti perede eelarvest umbes 21%. See tähendab, et tarbija hakkab eelistama odavamat importtoitu. Näiteks lihatoodete puhul teeb umbes 45% ostjatest valiku hinna põhjal. Import aina suureneb. See on negatiivne trend Eesti toidutootmise suhtes. Siit tuleneb ka toidujulgeoleku küsimus pikemas perspektiivis. Kas meie eesmärk on vähendada toidutootmist? Ei tohiks nagu olla. 

Ma lõpetan [toiduainetööstuse] liidu juhi Sirje Potisepa sõnadega: on aeg teha toiduainete hinna kujundus läbipaistvaks, et oleks näha, kui suure osa saavad tootjad, kui suure töötlejad, kui suure osa saab jaekaubandus ja kui suure riik. Seda lisaks käibemaksu alandamisele. 

Mul on väga kahju, et siin saalis ei ole rohkem inimesi. See tähendab seda, et tõenäoliselt see [eelnõu] kukub läbi. Eks see näitab suhtumist toidutootmisesse ja seda, kui palju peetakse lugu oma inimestest. 

Mul on veel pisut aega, ma loen selle igavese diskussiooni jaoks siit ette mõne lause. Läti toidukaubanduse assotsiatsiooni tegevdirektor on käibemaksuga seoses öelnud, et kui käibemaksuga midagi ette ei võeta, siis väheneb Läti päritolu kauba kogus poelettidel ja kriisi korral muutub see veelgi väiksemaks. Läti Rimi juht Valdis Turlais vaidleb vastu väitele, et kauplejad ei kajasta käibemaksu alandamist oma hindades ja hinnalangust pole: vastupidi, see oleks kogu ühiskonnale hea juba järgmisel hommikul, madalam käibemaksumäär suurendataks kohalike tootjate hulka, kes keerulised ajad üle elaksid, ning see edendaks Läti toidukaupade konkurentsivõimet odavate importtoodetega võrreldes.

Mul on väga kahju, et Eesti on peaaegu ainuke riik, kes ei saa aru, et käibemaksu [alandamine] aitab meie inimesi, aitab tootjaid, aitab töötlejaid ja aitab tegelikult ka turustajaid. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Selle eelnõu puhul on kohe vaja läbi viia lõpphääletus. Heakskiitmiseks vajab eelnõu [vähemalt] 51 häält ehk Riigikogu koosseisu häälteenamust, aga kõigepealt teeme saalikutsungi. 

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete ja ravimite käibemaksu langetamiseks 5 protsendile" eelnõu 758. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt on 12 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 1. Eelnõu kukkus menetlusest välja.

Tänane 23. päevakorrapunkt, Riigikogu liikme Tarmo Kruusimäe algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku … Vabandust! Henn Põlluaas, protseduuriline.

Aitäh, austatud eesistuja! Kuidas hinnata seda tulemust, et [kui me hääletasime ettepanekut] teha rahvale toiduained ja ravimid kättesaadavamaks, langetada 5%‑le [nende käibemaks], siis teiste erakondade esindajad ei tulnud lihtsalt kohale või jäid erapooletuks, üks inimene jäi erapooletuks? Kuidas seda tulemust sisuliselt hinnata?

Aitäh! Hinnangute andmine on läbirääkimiste osa. Ma ei saa seda [korda] rikkuda praegu, aga no kurb on, kurb on. 

Aga lähme ikkagi edasi 23. päevakorrapunktiga, Tarmo Kruusimäe algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga 766. See on Riigikogu XIV koosseisu viimane päevakorrapunkt, mis menetlusele tuleb. Väga põnev. Palun, Tarmo!

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Hea Henn, kes sa eelnevalt just küsisid, et kuidas sellesse nagu suhtuda! Ütlen ausalt, olles erialalt peakokk, ma oleks toetanud selle eelnõu teist osa, mis oleks olnud nagu need ravimid. Mäletate, me siin kõikide fraktsioonidega algatasime selle, et vähiravimeid saaks mõistliku hinnaga, need oleks kättesaadavad. Vist 46% surmajuhtudest Euroopas põhjustab vähk. (Hääl saalist.) Ei! Minu meelest sa oled natukene ebatäpne, sellepärast et ega oma selles ...

Aga tulen nüüd selle eelnõu juurde. Jah, teistmisvõimalus võiks avaneda. Kuni 1. jaanuarini 2006 seda võimalust ei olnud. See tähendab seda, et avatakse uuesti see niinimetatud Pandora laegas. Pärast 1. jaanuari 2006 on selline võimalus olemas, aga need juhtumid olid eelnevalt. Me võime muidugi diskussioone pidada pikalt ja laialt, et kes vana asja meelde tuletab, see hoidku silm, või kes vana asja ikka enam hakkab siin üles võtma, aga samas me loeme ju kõikidest nendest suurtest avastustest, mis kuskilt tulevad. Oi, me oleme inimesi ka mingite mitmekümne aasta taguste pattude ja asjade eest nuhelnud, neid avalikkuse ette toonud. Kas see on õige, et me anname uuesti takkajärgi võimaluse? Kui palju see võib tekitada kurja? See on see üldine diskussioon ehk see, kas me jääme olemasolevatesse raamidesse või ei. 

Mina kui seaduseelnõu esitaja olen seda meelt, et me teistes valdkondades ju vaatame vanu asju üle, kui ühiskonnas tuleb see päevakorda. Me räägime Estoniast ja kujutage ette, kui Estonia puhul oleks samamoodi see teistmisvõimalus ära kadunud, sest sündmus iseenesest [oli ammu] ja hinnang anti juba enne 1. jaanuari aastal 2006. 

Selline oli eelnõu algataja soov, et anda see võimalus. Aga ma ütlen, et eelnõu teema ei ole mitte üksikjuhtumid, vaid ikkagi see, kas me ei tekita ühiskonnas üleliigset omakohut. Just nimelt ajakirjandus on tänapäeval see, kes sooritab meil kogukondlikku õigus[mõistmist] ehk omakohut, sildistades inimest. Proovi pärast oma mainet [taastada], võib-olla tuleb kuskil kolmandal leheküljel kuuendal real, et jah, natukene eksisime.

Aga eelnõu mõte on see, et me võiksime seda [võimalust] täiendada ja võimaldada inimestele selle teistmisvõimaluse. Seega, minu üleskutse on toetada seda eelnõu. 

Nagu me näeme, on see päris hea [eelnõu], mis peaks jääma järgmise koosseisu arutlusse. Mul on siiralt hea meel Riigikogu juhatuse üle, kes just mulle andis võimaluse olla viimasena siin puldis. Jaa, peale mind tuleb veel Urve, kes ütleb siis, milline oli meil komisjonis arutelu, milline oli menetlus ja millised olid hääletamistulemused. Aga ka üks on lahinguväljal võitleja ja see võitleja olen mina. Sellepärast olengi üksi selle eelnõu algataja. See tähendab, saadikud, kes siia järgmine kord tulevad ja osutuvad valituks, jätke meelde, et ka üks saab algatada eelnõu. Iseküsimus on, kas ülejäänud saal teda toetab. Aitäh! Ma olen nõus vastama küsimustele.

Jaa, küsimusi on. Kodukord näeb ette, et sa lausa pead vastama, kui neid on. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Tarmo! Täna on Riigikogu selle koosseisu eelviimane päev ja mina loen siit välja, et [sellel eelnõul] on esimene lugemine. Nagu sa vana poliitikahundina tead, need eelnõud, mida ei jõuta ära menetleda, kukuvad menetlusest välja. Millal on sul lootust teisele ja kolmandale lugemisele? Kas nad tehakse homme ära, mõlemad korraga?

Tänan! No me seame endale eesmärke ja me oleme alati ju sellised sinisilmsed, aga ma arvan, et me peamegi sinisilmselt tulevikku vaatama ja heas usus kõiki neid asju tegema. Ma olen saanud juba ühe positiivse hinnangu näiteks sotsiaalkomisjonis tubakaseadusele, mida me ei ole nelja aasta jooksul suutnud üldse muuta, aga Helmen Kütt ütles, et Tarmo, sa võta rahvalt mandaat ja tee järgmises koosseisus see ära. Täpselt niimoodi läks eelmises koosseisus tühja kasseti autoritasuga, kui Aadu Must ütles mulle, et Tarmo, võta rahvalt mandaat ja tee ära. Nagu te mäletate, tühja kasseti tasu, mida 16 aastat ei olnud muudetud, sai ära muudetud. Seega ma võtan tõsiselt Helmen Küti sõnu ja kandideerin. Loodan, et rahvas annab mandaadi.

Mis puudutab aga seda eelnõu, kuidas ta on siiamaani menetlusse jõudnud ja seda, et meil on esimene lugemine, siis parem ikka esimene lugemine kui see, et ta näiteks jääb kuhugi kalevi alla. Nagu näiteks see seaduseelnõu, mis sai siin algatatud, et vabastada koduomanikud kohalikule omavalitsusele kuuluvate kõnniteede lumest ilma rahata puhtaks lükkamisest. Me olime [seda esitades] küll agiilsemad, arvates, et pakirobotid võiks olla meie edu pant, et kui me inimestest ei hooli, siis hoolime vähemalt pakirobotitest, aga see ka ei kõnetanud. Tuleb tulla järgmine kord uuesti ja koduomanikud sellest vabastada. Samamoodi on selle eelnõuga. Hea on see, et see jõudis siia saali ja me saimegi avada diskussiooni, kuhu on kohe juba kolmas osapool tulemas. 

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Vaata, Tarmo, ma näen, et sa ju planeerid nüüd järgmist koosseisu ja seadusega edasiminekut, ehk teine ja kolmas lugemine toimuksid juba järgmises koosseisus. Aga tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega ja ainult teistmise osa on siin sees, mis võib tõepoolest muuta seadustikku paremas suunas, mõningast ebaõiglust kaotada. Aga kas sa oled kaalunud, et sinna veel üks väikene rida või norm juurde kirjutada ja muuta jõustunud kohtuotsuse täitmise aega, 10 aastast 30 aasta peale? Viitan lihtsalt sellele, et kunagi oli 30 aastat, nüüd see on lühendatud 10 aastale. Siis me saaksime ka mingit teatud õiglust tagasi ja siin on sama seadusega tegemist. Kas sul sellist mõtet ei ole tulnud või oled sa seda kaalunud järgmise koosseisu jaoks?

Hea Paul, see oli päriselt ka hea küsimus. Sina oled meil jurist, sa valdad seda teemat. Eks ma lootsin, et tulebki hästi palju muudatusettepanekuid pärast esimest lugemist. Aga me teame, et me alustame selle tööga järgmises koosseisus, nii sina kui ka mina, kes me saame rahvalt mandaadi. Aga kui rahvas otsustab kuidagi teistmoodi, siis sina ja sina, Kalle, ka, viite edasi seda, mis mul jääb võib-olla siitmaalt pooleli. Aga nii kergelt alla ei vannuta ja ma arvan, et see 10 aastalt 30 aastale pikendamine on hea mõte. Kui me ikkagi julgeme selle teema tuua Riigikogu suurde saali näiteks teisel lugemisel, siis on siin väga palju erinevaid tahke ja nüansse. Mina olengi mitmelgi korral, kuulates teisel lugemisel kõiki neid kõnesid, näinud medalil hoopis neljandat, viiendat, kuuendat või seitsmendat külge.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun kaasettekandega Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse.

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud juhataja! 13. veebruaril jõudis õiguskomisjonis arutlusele eelnõu, millega soovitakse muuta tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust. Ettepanek seaduse muutmiseks tuli Riigikogu liikmelt Tarmo Kruusimäelt. Äsja me kõik kuulsime temalt endalt, miks seda seadusemuudatust vaja on, aga komisjonis oli meil arutamiseks ainult vastav kirjalik ettepanek. Arutlusel olid abiks Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ja õiguskomisjoni nõunik Linnar Liivamägi. 

Justiitsministeeriumi esindaja informeeris komisjoni, et Vabariigi Valitsus loobus antud eelnõu kohta arvamuse andmisest, sest algatuse eesmärk jäi ebaselgeks. Ühtlasi selgitas proua Vaike Murumets, et Justiitsministeeriumi seisukoht on samuti eelnõu mitte toetada. Põhjuseks on see, et põhiseaduspärasus on küsitav. Õiguskindluse seisukohast ei ole mõistetav, ütles Vaike Murumets, miks peaks võimaldama esitada 20 aastat tagasi tehtud kohtulahendite peale teistmisavaldusi ilma selguseta selle mõju kohta ja teadmiseta, kui palju neid lahendeid on.

Linnar Liivamägi lisas, et õigus areneb pidevalt, mistõttu aja jooksul muutuvad nii menetlusseadused kui ka materiaalõigus, ja eelnõus pakutud lähenemine, mis eirab õigusrahu ja loob sisuliselt võimaluse teha menetlustoiminguid tagasiulatuvalt, ei ole lubatav. Menetlusnorme kohaldatakse alati sellisel kujul, nagu need kehtivad menetluse ajal, see tähendab konkreetse menetlustoimingu tegemise ajal, ning hilisemad muudatused menetluskorras ei anna alust lõppenud menetluste taasavamiseks. 

Vaat selline oli meie arutelu. Küsimusi eriti palju ei olnud ja kuna algatajat ennast kohal ei olnud, ei saanud ka temalt täpsemalt küsida. Komisjoni esimees proua Heljo Pikhof tegi ettepaneku see eelnõu tagasi lükata, kuna eesmärk ei ole õiguskomisjoni liikmetele selge ja on küsimusi selle eelnõu põhiseaduspärasuse kohta.

Õiguskomisjon tegi ka menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. veebruaril, selles oli konsensus, ning teha ettepanek eelnõu tagasi lükata ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus. Kõik otsused tehti konsensuslikult ja otsuste tegijad olid Järveoja, Kannimäe, Kaskpeit, Pikhof, Poolamets, Tiidus ja Toomast. 

Kuna see on Riigikogu XIV koosseisu ja ka õiguskomisjoni viimane eelnõu, siis tahan lõpetuseks öelda aitäh teile, õiguskomisjoni [sekretariaat], nõunikud Raini Laide, Carina Rikart ja Linnar Liivamägi ning meie arutelude talletaja Selena Eenmaa. Aga me kõik teame, et õiguskomisjoni töö otsa ei saa, nii nagu teistegi komisjonide töö siin parlamendis. Suur tänu tähelepanu eest!

On mõned küsimused. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea pikaajaline õiguskomisjoni liige! Kuulasin teie selgitusi komisjoni seisukohtade kohta, [eelnõu] tagasilükkamise kohta. Aga arvestades, et tegemist on õiguskomisjoniga, palun selgitage see asi minu jaoks arusaadavalt lahti subsumeerimise loogilise olemuse põhjal.

Arusaadavalt loogilise summeerimise olemuse põhjal? Sellist vormelit meil seal ei kasutatud, aga ma kordan üle tippasjatundjate seisukohad. 

Õiguskindluse seisukohalt ei ole mõistetav, miks peaks võimaldama esitada 20 aastat tagasi tehtud kohtulahendite peale teistmisavaldusi ilma selguseta selle mõju kohta ja teadmiseta, kui palju neid lahendeid on. Õigus tõepoolest areneb pidevalt. See, mis tol ajal ei olnud võimalik, võib 10 aastat hiljem olla võimalik. Selles mõttes on teie küsimus õigustatud. Aga muutuvad kõik menetlusseadused, materiaalõigus ja nii edasi. Seadustega käib demokraatlikus riigis kaasas ka õigusrahu, inimestel peab olema kindlus, et nüüd, sellest ajast hakkab kehtima nagu natukene parendatud olukord, parendatud seadus, aga tol ajal oli see selline. 

Loomulikult, juristidele jääb alati võimalus uurida võimalikke teistsuguseid lahendusi, see on nende töö. Nad tõenäoliselt saavad selle eest ka hästi tasustatud. Me ei välista, nagu Tarmo Kruusimäe siin kenasti ütles, et kui ta saab rahvalt mandaadi, siis ta järgmises koosseisus tuleb ja võtab selle asja uuesti ette. Mina ega keegi meist siin saalis ei saa seda takistada. 

Paul Puustusmaa, palun! 

Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma sain aru, et komisjonis tekkisid mitmed küsimused, aga kuna algatajat ei olnud, siis polnud kelleltki küsida. See oli üks argument, mis mõjutas komisjoni saalile seda ettepanekut tegema. Minu küsimus ongi selles, miks algatajat kohal ei olnud. See nagu välja ei tulnud. Kas te ei kutsunud teda või miks teda ei olnud?

Härra Paul Puustusmaa, suur tänu selle küsimuse eest! Ma mõtlesin, et Tarmo Kruusimäe räägib ise selle loo ära. Aga meil on tõesti nii, see ei ole meil lihtsalt selline tava, vaid Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus ja kõik meie regulatsioonid näevad ette, et algataja esindaja peab olema kohal. See algataja antud juhul oli Tarmo Kruusimäe.

Õiguskomisjoni [istung] toimus nii virtuaalselt kui ka füüsiliselt ja tõenäoliselt oli mingisugune tehniline probleem, Tarmot pidi tulema keegi asendama. Aga nagu need asjad on: on üks aeg, üks periood, mille jooksul peab kohal olema inimene ise või tema asendaja. Kõik tehniliselt ei õnnestunud nii hästi ja siis tehti selline otsus. 

Küllap me oleksime küsinud palju küsimusi, aga kui ma siin natukene nüüd eksin, siis … Tarmo noogutab seal, võib-olla ta tahab ise täpsustada protseduurilise küsimusega. 

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh! Austatud komisjoni ettekandja! Algataja puudumine iseenesest ei saa ju tagasilükkamist põhjustada. Aga asi pole selles. Mu küsimus on rohkem selle kohta, mida te mainisite, et komisjon jõudis järeldusele, et selle eelnõu põhiseaduspärasus on küsitav. Mu küsimus on lihtsalt selles, kas komisjon püüdis jõuda selgusele näiteks, ütleme, mingite pädevate ekspertide abil, milline on see suhe põhiseadusega, kas see [eelnõu] on siis õiguspärane või ei ole, et sellele küsitavusele nagu vastust saada.

Aitäh, lugupeetud Jüri Jaanson! Ütlen niimoodi, et kuna algatajat kohal ei olnud, aga sellel komisjoni istungil osalesid, ma kordan veel üle, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets, kes on sellel alal kompetentne, ja õiguskomisjoni nõunik Linnar Liivamägi, siis me toetusime nende seisukohtadele selle eelnõu suhtes. Leiti, et selline teistmine hiljem kehtima hakanud seaduste järgi ei ole tõenäoliselt võimalik, et see on küsitav. See on pikem juriidiline ja õiguslik protsess. Kui keegi tahab sellesse süvitsi minna, nagu ma ütlesin, siis tõenäoliselt tulevad väga huvitavad juriidilised õigusvaidlused sel teemal, aga praegu on otsus selline. Õiguskomisjoni liikmed, kes kõik kunagi ei ole juristid, peavad toetuma siiski ekspertide ja asjatundjate seisukohtadele. Niimoodi õiguskomisjon ka tegi.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te olete praegu niisuguses ajaloolises rollis, te olete selle koosseisu kõige viimase eelnõu kõige viimane ettekandja. Kohe hakkab toimuma selle koosseisu kõige viimane hääletus. 

Aga mul on küsimus. Kas ma saan õigesti aru, et kui ma nüüd Riigikogu liikmena hääletan selle poolt, et see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, nii nagu komisjon on ettepaneku teinud, siis see eelnõu lükatakse tagasi, see langeb menetlusest välja; kui ma hääletan selle vastu, siis see eelnõu langeb menetlusest välja koosseisu volituste lõppemise tõttu; ja kui ma jään erapooletuks, siis on ka täpselt sama, nii et tulemus on üks, ükskõik, kas ma vajutan kollast, rohelist või punast nuppu? Aga mida teie komisjoni liikmena mulle soovitate, millist nuppu ma peaksin vajutama? Mis on teie soovitus?

Aitäh, lugupeetud härra Seeder! Te olete üks väga kaval kolleeg. Te ju teate väga hästi, et Riigikogu liige on oma seisukohtades ja tegudes vaba. Te oskate seda paremini seletada kui mina. Nii et mina siin soovitusi ei anna. Ma edastan ainult õiguskomisjoni seisukoha. Seal oli konsensuslik otsus eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aga ma tunnustan ka seda, et te tõite kõik need kodu‑ ja töökorra seadusest tulenevad võimalikud lahendused praegu välja. Sisuliselt on üks tulemus: [eelnõu] langeb välja, kuna see on selle Riigikogu koosseisu viimane istung. Muidugi, homme on ka veel istung, aga seda eelnõu rohkem päevakorras ei ole. Tõesti, jah, kõik teed viivad siis selleni, et eelnõu igal juhul langeb välja. Aga tuletan meelde hea Tarmo Kruusimäe lubadust, et ta järgmises koosseisus, kui valijad nii otsustavad, võtab selle asja uuesti käsile.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh!

Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Nagu me kuulsime, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 766 esimesel lugemisel tagasi lükata ja seda me peame hääletama. Aga enne teeme saalikutsungi. 

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 766 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht!

Oli juuksekarva otsas. Tagasilükkamise ettepaneku poolt on 9 inimest, ettepaneku vastu on 10 inimest, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu on edasi menetluses. Muudatusettepanekute tähtaeg on 9. märts 2023. 

Meie tänased päevakorrapunktid on käsitletud, istung on … Kas Kallel on protseduuriline? Ei ole? Ahah. Istung on samuti lõppenud. Homme on ka veel istung, aga sellel istungil ei ole päevakorda.