Tere, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Minu nimi on Hannes Udde ja ma olen maksudega tegelenud üle 25 aasta ja väga suur osa sellest just üksikisiku tulude maksustamisega. Olen Maksu- ja Tolliametis ehitanud üles tulude deklareerimise süsteemi, [kujundanud] maksustamise põhimõtteid ja olen õpetanud ka tulevasi maksuametnikke, maksuspetsialiste. Täna ma keskendun siin ainult üksikisiku tulu maksustamisele.
Loomulikult on kõik maksud meiega seotud igapäevaselt. Võib-olla me siiski päris ei adu seda, et kui me läheme poodi ja ostame sealt leiba-saia, siis tegelikult selle käibemaksu lõpptarbija maksab ju kõik kinni, kuigi maksukohustuslane on keegi teine.
Mis me siis nendest maksudest saame? Maksud on loomulikult väga oluline tuluallikas riigieelarvesse: circa 83% sellest moodustavad maksud. Kahjuks mul ei ole neid slaide praegu näidata, aga ma näen, et teil on väljatrükid ja te saate sealt mõningaid asju jälgida. Loomulikult ei ole slaidide peal kõike kirjas, mida ma tahan öelda. Seega on hea, kui te ka kuulate.
Mis meil siis täna on? Esimene küsimus: kas füüsiliste isikute tulude deklareerimine on lihtne? Vaat kui saaks kasutada pulte ja te avaldaksite arvamust, siis küllap tuleks välja päris hea [rahulolu] protsent. Jah, tulude deklareerimine on meil tegelikult täna väga lihtne. Ja seda on ka mujal maailmas märgatud. Mäletan seda, kui 2015. aastal Jeb Bush Orlando majandustippkohtumisel rääkis, kuidas Eestis on võimalik oma tulud deklareerida viie minutiga. Siis majandusajakirjanikud arvasid, et ah, ajab mingisugust jama. Ja tehti terve hulk intervjuusid Eesti inimestega – ajakirjanikega ja ka minuga – ning jõuti järeldusele, et tõepoolest see nii on. Tegelikult on tulusid võimalik veelgi kiiremini deklareerida ja seda loomulikult tänu Maksu- ja Tolliameti väga heale tööle.
Aga see tähendab seda, et sinna tuleb väga palju panustada. Seesama deklareerimissüsteem maksab päris palju, sest see tuleb igal aastal üles ehitada täiesti algusest peale. Ma mäletan, et mu käest on alati küsitud, miks te ei võta vana põhja ega lase seda käiku. Aga iga aasta on maksud üksikisiku koha pealt muutunud. Ka kõige pisem muudatus nõuab uut arendust. Ja samas tuleb ka kõik eelnevate aastate süsteemid üleval hoida.
Püstitan nüüd küsimuse natukene teise nurga pealt: kas meie füüsiliste isikute maksustamine on lihtne? Deklareerimine on lihtne, nupule vajutus. Ma arvan, et enamus on juba deklaratsiooni teinud. Aga [kas on selge], mida maksustatakse, kuidas maksustatakse, kuidas kujuneb lõplik maksusumma, maksukohustus, kas inimene peab maksma juurde või saab hoopis raha tagasi?
Nagu ma tudengitele kogu aeg olen rääkinud, tegelikult saatan peitub nüanssides. Ja maksustamisel on neid nüansse üksikisiku puhul oi kui palju. Ja kui sa ikkagi ei tea, mida ja kuidas deklareerida, mida maksustatakse, mida mitte, milline on maksusoodustus, siis sa võid endale nii-öelda külma teha.
Mis siis tegelikult on riigi ülesanne? Riigi ülesanne on teha maksupoliitika lihtsalt arusaadavaks, selgitada, kuidas maksukohustus kujuneb, mida maksustatakse, mida isik peab maksma, millised on maksusoodustused, kuidas on võimalik oma maksusid maksta mitte maksustamisperioodil, vaid tulevastel perioodidel. Ja nii edasi. Ja siit ongi see küsimus, kas kõik on lihtne ja arusaadav. Maksu ja Tolliamet ...
(Tuled kustuvad Riigikogu saalis.) No nii, nüüd läks elekter ära! Maksud maksmata Riigikogul? Lülitati elekter välja. Ka seda võib juhtuda. Õnneks mikrofon töötab ja minul siin valgus on, nii et ma püüan siit neid oma sõnumeid lugeda.
Maksu- ja Tolliamet on aastaid teinud maksutahte uuringuid, mille käigus on esitatud terve hulk küsimusi. Kellel on huvi, see saab Maksu- ja Tolliameti kodulehel sellega üksikasjalikumalt tutvuda. Aga ma tõin välja mõningad küsimused ja mõningad numbrid.
Suurepärane on see, et meie inimesed saavad aru, miks on vaja maksusid maksta. 2022. aastal oli see nii-öelda arusaamine 90%‑l ja 2018 – miks ma olen toonud võrdluse aastaga 2018, selleni ma kohe jõuan – oli see 82%. [Teadmisega], mille pealt tuleb maksusid maksta on ka päris hästi: 87[%] ja 84[%]. Ja nüüd seesama küsimus, mis siin ka esimeses ettekandes kõlas: kui paljud peavad oma maksuteadmisi heaks. 2022. aastal oli neid 60% ja 2018. aastal 55%. Ja nüüd minu meelest kõige olulisem küsimus: kas Eesti maksusüsteem on lihtsalt mõistetav? Ja kui nüüd võrrelda nende aastate maksutahte uuringu andmeid, siis 2022 andis [jaatava vastuse] 65%, mis on täitsa hea, 2018 oli see näitaja 28%.
Milles siis teema? Jõuangi selle esimese nii-öelda suurema teema ja probleemi juurde. 2018 teatavasti tuli meil, ütleme niimoodi, tegelikult, de facto astmeline tulumaks, de iure loomulikult mitte. Teatud summani oli üks maksumäär ja siis vahepeal jooksid muud maksumäärad. Me võiksime neid hakata siia kirja panema, aga see läheks väga pikaks. Teie slaididel on siin toodud Maksu- ja Tolliameti ilus [juhis], kuidas arvutada üldist maksuvabastust.
Ja mida siis tegelikult inimesed ootavad? Nad ootavad seda, et maksusüsteem oleks lihtne. Kui me võtame praegu üksikisiku maksustamise ja selle astmelise maksuvabastuse, siis need, kes jäävad sinna vahesse, kus pidevalt hakkab maksuvaba tulu vähenema, [olid segaduses]. 2018 olin ma Maksu- ja Tolliametis tööl [ja tean], et ei saadud aru, mida see tähendab, kuidas on, mida ma tegema pean. Ning see oli [meie jaoks] täiendav töö, täiendav selgitamine, täiendav vastamine, täiendavad kulutused.
Minu meelest see süsteem ei ole just kõige parem ja selle nii-öelda maksuvabastuse – nimetame seda lihtsalt maksuküüruks –, millest on väga lihtsalt läbi käidud, võiks ära kaotada. Isiklikult ma pooldan ühtset maksumäära ja et kõigil oleks ühtne tulumaksuvabastus. Kas seda on võimalik teha? Jah, loomulikult on võimalik teha. Kuidas seda teha? Mismoodi seda teha?
Kui me vaatame neid numbreid, siis seal on mõningad sellised koogitükikesed. Kui me vaatame otsa 2021. aasta tuludeklaratsioonide koondandmetele, mis on leitavad Maksu- ja Tolliameti kodulehelt, siis circa peaaegu pooled on need, kes saavad praegu kasutada üldist maksuvaba tulu. Eelmisel aastal oli see 6000 eurot, sellel aastal on see juba tõusnud. Kuskil kolmandik ehk 27% on neid, kes ei tea, mis on nende lõplik maksukohustus. Ja 22% on neid, kes seda maksuvabastust üldse kasutada ei saa.
Lisaks sellele ei ole siin numbrite sees neid tulusid, mis ei ole üksikisiku tasandil maksustatavad. Ja maksuvaba tulu puhul arvutatakse ka dividende, mille puhul kehtib ettevõtte maksukohustus. Dividendidel on ettevõtte maksukohustus ja teatud tingimustel on võimalik kasutada soodusmäära. Siis on osa neist üksikisiku puhul maksustatav. Ja vaat see summa on siin sees, aga seda, mida ettevõte maksab, ei ole.
Vaatame nüüd, kuidas need tulud jagunevad. Kogu aeg räägitakse, et kes rohkem teenib, peab rohkem tulumaksu maksma. Jah, aga need, kes teenivad kõrgemat palka, saavad suuremat tulu, maksavad juba praegu rohkem tulumaksu. Üle poole tulumaksust tuleb nendelt isikutelt, kelle aastane tulu on üle 25 200 euro. Ja nende osa, kelle tulu on kuni 14 400 eurot – ma räägin [üle-]eelmisest aastast, 2021. aasta andmete põhjal –, on natuke alla 20%.
Mida siis teha ja kus oleks mingisugune väljapääs? Meil on terve hulk maksusoodustusi. Ja maksusoodustused peaksid olema enamusele kättesaadavad. Meil on praegu kolm põhilist maksusoodustust: on eluaseme laenuintressid, koolituskulud, kingitused, annetused. Ja nende maksumusest saab üksikisik oma tuludest maha arvata kuni 1200 eurot, sealhulgas eluasemelaenu 300 eurot.
Kui vaadata ajalugu siin slaidi peal – ma ei hakka numbreid üle kordama –, siis tegelikult selle kolme maksusoodustuse võimalus on aastate jooksul drastiliselt kukkunud. Aga kui need üldse ära kaotada? Kui me praegu vaatame, kui palju oli neid isikuid, kes soovisid neid maksusoodustusi kasutada, ja vaatame otsa sellele, kui paljud tegelikult said, siis siin on mõneprotsendised vahed. Ehk kulutusi tehakse rohkem.
Jah, loomulikult tekib küsimus, et ma siis enam ei lähe koolitusele, ma ei anneta enam kuhugi, ma ei võta eluasemelaenu. Kuulge, elu tahab elamist! Ma võtan igal juhul selle laenu. See 60 eurot, mis ma tagasi saaks, ei ole täna teema. Kokku saan ma selle 1200 euro pealt 240 eurot tagasi. Koolituskulud on nagunii kokku tõmmatud. Enamus, [mis kirja pannakse], on lasteaiatasud. Tallinnas maksab lasteaed päris palju, tuleb tasuda kuskil 900 eurot.
Unustage ära need soodustused ja tõstke maksuvaba tulu summat! Siis tekib kõigil võimalus – ka nendel, kelle tulud täna tegelikult nii palju ei võimalda, et nad saaksid soodustust kasutada – saada tulumaksu tagasi. Nad ei saa täna tagasi. Need numbrid on kõik väga ilusti leitavad, neile saab otsa vaadata.
Jah, muidugi, iga maksumuudatus peab vähendama halduskoormust, mitte seda suurendama. Ja loomulikult on ka võimalus teha astmeline tulumaks, kuid see tekitab taas [täiendavat] halduskoormust. Halduskoormuse [seisukohast] võidavad kõik koolitusasutused, pangad, võidavad ka mittetulundusühingud, kirikud, kogudused, kelle jaoks on tegelikult päris paras töö täita neid INF-deklaratsioone. Maksu- ja Tolliametil tuleb neid kontrollida. Ja nii edasi ja nii edasi.
Nüüd slaid pealkirjaga "Maksuküür 2". Jah, meil on ka veel teine maksuküür. Ja see on seotud sellega, et kui ühised tuludeklaratsioonid ära kaotati, siis oli võimalik teatud maksusoodustusi abikaasaga jagada, aga see jäi kasutamata. Seal on võimalik abikaasa [maksuvaba tulu] 2160 euro ulatuses üle kanda. Aga kui need tulud on liiga suured, siis ei ole võimalik seda kasutada. Kui see tulu jääb kahe abikaasa peale kokku vahemikku 48 240 – 50 400 eurot, siis see 2160 eurot kukub niimoodi alla. Ja kui on võimalik üks euro üle kanda, siis saab teine 20 senti võitu. Millest me räägime?!
Ja ega need teised ülekandmise nii-öelda vabastused – eluasemelaenude intressid, koolituskulud ja täiendav maksuvabastus alates teisest lapsest – ei ole ka väga suur teema. Kui varem sai esitada ühiseid tuludeklaratsioone, kui veel kehtis ühiselt esitamise võimalus, siis [neid oli] 11%, maksuvaba tulu jagas vaid 7%. Ja kui nüüd vaadata [andmetele] otsa, [siis näeme], et tegelikult vaid 2% kõigist deklaratsioonide esitajatest tahtis seda tulu jagada, kasutada said seda neist pooled ehk 1%. Ja ma ei kordaks üle selle slaidi peal olevaid summasid. Siin on see, kui suur on see tulumaksu kadu. Tulumaksu kadu maksuvaba tulu puhul on 2,8 miljonit, mis riigil jääb saamata. Eluasemelaenud: 0,2 miljonit. Ja nii edasi.
Minu isiklik arvamus on, et võiksime tõepoolest ära lõpetada selle jagamise. Ka see on päris keeruline ja elektrooniliselt ei ole seda võimalik lõpuni filigraanselt teha, aga see on juba pisiteema. Õnneks see suures plaanis täiesti töötab. Taastame siis ühised tuludeklaratsioonide esitamised!
Ma korra vaatasin otsa valimislubadustele, sest kohe-kohe tulevad valimised. Ja mida ma seal nägin: nii ühtset maksumäära kui astmelist maksustamist. Isiklikult pooldan ühtset maksumäära. Kui valida praeguse maksuküüru ja astmelise tulumaksu vahel, siis pigem astmeline, on ta siis üks või kaks seda. Maksuküür võiks ära kaduda, ühisdeklaratsioonid taastada.
Pakutakse ka täiendavaid maksuvabastusi. Üks täiendav maksuvabastus oleks laste tulumaks: 5000 eurot iga lapse kohta. Kui juba täna ei ole võimalik seda kasutada kõikidel, siis 5000 euro puhul, uskuge mind, jääb see kasutamine veel kehvemaks. Vaadakem otsa sellele, et me peaksime mõtlema, kuidas me aitame neid inimesi, kes ei saa hakkama. Ja vaadata tuleks kogumis nii lastetoetusi kui ka tulumaksu. Ega tulumaks ei ole toetuste jagamiseks, seda toetust saavad ikkagi need, kellel on piisavalt tulu. Arvutusi võib igaüks teha.
Ja teine teema on seesama 5% teema. Kui meil on täna [tulumaks] 20% ja mul on viis last, siis ma ei maksa üldse tulumaksu, aga 5% läheb mul kaduma. Ehk siis vaadakem kõik ...