Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu 5. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Üleandmise soovi ei näe, seega viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 66 Riigikogu liiget, puudub 35. 

Asume nüüd päevakorra juurde. Päevakorra osas on ka üks täpsustamine enne selle kinnitamist. Täpsustus on järgmine: keskkonnakomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala päevakorrast välja kolmapäevase istungi 19. päevakorrapunkt, milleks on keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 765 teine lugemine. Koos selle ettepanekuga alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh teile! 

Panen hääletusele Riigikogu täiskogu IX istungjärgu 5. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemus: poolt 72, vastu 2, erapooletuid ei ole. Meie selle nädala päevakord on kinnitatud. Alustame nüüd selle nädala esmaspäeva, 13. veebruari päevakorra menetlemist. Neli päevakorrapunkti ja siis magustoit vaba mikrofoni näol.

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 684 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi fraktsioonide nimel? Kõnesoove ei ole, seega alustame lõpphääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Ma tänan teid! Head ametikaaslased, väike info lihtsalt: eelnõu 684 nõuab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. 

Panen hääletusele eelnõu 684. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 75, vastu 1 ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 684 seadusena vastu võetud. Esimese päevakorra[punkti] menetlemine on lõpetatud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu 665 teine lugemine. See päevakorrapunkt on seotud usaldusküsimusega. Ettekandja on keskkonnaminister Madis Kallas.

Lubage lühidalt tutvustada usaldusküsimusega seotud eelnõu teise lugemise arutelu, [mille kord] tuleneb meie armsa Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 137. Kõigepealt on Vabariigi Valitsuse [esindaja] ettekanne kuni 20 minutit. [Järgnevad] küsimused, Riigikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimistel võivad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed. Lähtuvalt kodu- ja töökorra seaduse § 137 lõikest 6 muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda ja toimub lõpphääletus. Nii et see seis meil on.

Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks keskkonnaminister Madis Kallase.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selles eelnõus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist tulenevad kohustused, mille ülevõtmise tähtaeg oli juba möödunud aasta juulis. Nende muudatustega vähendame jäätmete teket, soodustame korduvkasutust ja vähendame prügistamist. Oleme muudatuse elluviimisega mõnevõrra hilinenud, samal ajal pole aga prügistamise probleem kusagile kadunud. Ühekordsed plasttooted reostavad ikka merd ning ohustavad elurikkust ja ökosüsteeme. Seetõttu teeb Euroopa Liit koos Eestiga ühiselt samme, et vähendada ühekordsete plasttoodete tarbimist. Selle eelnõuga tehakse esimene samm olukorra parendamiseks. Sidusime eelnõu valitsuse usaldushääletusega, et saaksime viimase aja ühe olulisima jäätmevaldkonna reformi [heaks kiita].

Tuletan kõigepealt meelde, kuna esimesest lugemisest on natuke aega möödas, mis on algse eelnõu sisu, ja siis tulen ka muudatusettepanekute juurde. Selle eelnõuga vähendame ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale, eriti merele ja [muudele] veekogudele, aga ka inimeste tervisele. Muudatustega piirame ühekordsete plasttoodete müüki ja tarbimist, lisame märgistus- ja disaininõuded ning suurendame inimeste teadlikkust, samuti edendame üleminekut ringmajandusele. 

Täpsemalt keelatakse kogu Euroopa Liidus ära kümme liiki ühekordseid plastist tooteid, mida kõige rohkem mere prügi hulgast leitakse. Need on vatitikuvarred, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, õhupallide varred ning plastist toidukarbid ja joogitopsid. Veel muutub alates 2024. aasta juulist kohustuslikuks, et kõigi kuni kolmeliitriste plastikpudelite plastist korgid või kaaned peavad kinnituma pudeli külge. Nii jõuavad korgid koos pandipakendi või pakendikonteineri võrgustiku kaudu uuesti ringlusesse. Lisaks peab 2025. aastast olema plastist joogipudelite valmistamisel nende koostis ...

Austatud minister, ma vabandan, ma segan teid. Head ametikaaslased, saalis on lärm. Ma palun, austame ettekandjat ja austame neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad kuulata. Ma tänan teid! Palun, minister, jätkake!

Aitäh! Lisaks peab 2025. aastast olema plastist joogipudelite valmistamisel nende koostises vähemalt 25% ringlusesse võetud plasti. Eelnõu järgi peab alates 2024. aastast avalikel üritustel serveerima toitu ja jooki korduvkasutatavate anumate ja söögiriistadega. Paljud kohalikud omavalitsused on juba hakanud seda rakendama ja ka selle aasta laulupeol on suund sellele võetud.

Ettevõtete jaoks tekib selle eelnõu kohaselt kohustus vähendada ühekordselt kasutatavate plastist toidu- ja joogipakendite tarbimist aastaks 2026. Ettevõtted, kes müüvad oma toodangut ühekordsete plastist toidu- ja joogipakenditega, peavad koostama ettevõttesisese tegevuskava, milles nad kirjeldavad, kuidas nad vähendamise saavutavad. Samuti täpsustatakse ühekordselt kasutatavate joogipudelite liigiti kogumise nõudeid. Aastaks 2029 peaksime suutma tagada 90% ulatuses selliste pudelite liigiti kogumise.

Ja nüüd ka mõned tähelepanekud muudatusettepanekute kohta. Kokku tuli muudatusettepanekuid 308, millest eelnõus arvestati täielikult nelja. Jätsime välja kohustuse, mis ei ole direktiivis ja puudutas müügikohtades pakendijäätmete liigiti kogumise võimaldamist tarbijatele. Ülejäänud kolm muudatust puudutavad tähtaegu. Arvestades seda, et eelnõu menetlemiseks kulunud aeg ja nii seaduse jõustumise kui ka kohustuste rakendamise tähtaeg on läinud mõnevõrra pikemaks, on ettepanek jõustada seadus 1. maist, aga mitmed muudatused hakkavad kehtima hiljem.

Ja lõpetuseks rõhutan, et selle eelnõu kohaselt ei keelata inimeste jaoks midagi ära. Me saame osta samu asju edasi, kui need on tehtud keskkonnasäästlikumast materjalist. Ja me saame edaspidi avalikel üritustel süüa ja juua nii, et pärast ei pea korraldajad tegelema suurte prügikuhjadega, mis tavaliselt sellistel üritustel on tekkinud. Need on kõik vajalikud sammud, et säästa meie keskkonda, meie ressursse ja hoida Eesti loodust. 

Palun kõigil seda eelnõu toetada ja olen meeleldi valmis vastama küsimustele.

Austatud minister, ma tänan! Teile on ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teie olete selle eelnõu juures Vabariigi Valitsuse esindaja. Minu jaoks on kummaline, et teie algatatud eelnõu vastuvõtmine on seotud usaldusküsimusega. Rääkige palun põhjalikult lahti, mis kaalutlustel te andsite allkirja sellele usaldusküsimusega sidumisele. Miks on eelnõu vaja usaldusega siduda?

Aitäh! See eelnõu on olnud pikalt menetluses ja nagu ma ütlesin, tegelikult oli meie soov võtta see vastu juba eelmise aasta teises pooles. Aga muudatusettepanekuid tuli väga palju ja nende menetlust polnud enam selles valitsuses ja selles Riigikogus võimalik läbi viia. Seetõttu oli niivõrd olulise eelnõu sidumine valitsuse usalduse hääletusega meie hinnangul põhjendatud ja ka piisavalt põhjalikult kaalutletud. [Oli vaja] see oluline seadus vastu võtta.

Erki Savisaar, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Siin saali taga erinevaid nõude näidiseid vaadates me jõudsime ühisele arusaamisele, et selle eelnõu tulemusena avalikel üritustel keskkonnasõbralike puidust ja paberist nõude kasutamine keelustatakse ja peamised alternatiivid, mida pakutakse, on tehtud paksust plastikust. Mis teie hinnangul keskkonna seisukohalt siiski mõistlikum on: kas suurendada paksust plastikust toodete kasutamist ja nende pesemist või ikkagi kasutada keskkonnalähedasemaid tooteid, mida me suudame ka ise teha, näiteks puidust? 

Aitäh! Kõik need nõud, mida on võimalik ringlusse võtta ehk mitmekordselt kasutada, on head variandid – nii sadu kordi kasutatavad plastiknõud kui ka puidust tooted, mida on võimalik korduvalt kasutada. Selle nimel töö käib. Ma tean, et Eestis mitmed ettevõtted arendavad [tootmist], et saaks puidust valmistada selliseid tooteid, mida oleks võimalik ka avalikel üritustel korduvalt kasutada ja neid ka lihtsalt käidelda. Kõik need nõud, mida on võimalik ringluses hoida, on head. See tähendab, et need on üks osa ringmajandusest ja ressursse selle peale täiendavalt ei kulu.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ministrihärra! Me oleme seda nii-öelda suvepidude sardellitaldrikute ja kõrte teemat arutanud siin üsna pikalt. Ma mäletan, ma kunagi küsisin, kas on plaanis ka taaskasutatavate kondoomide tootmine, aga siis sa ei osanud vastata. Nüüd sinu koalitsioonipartnerid pakuvad neid keskmaa-beebitõrje kondoome pidevalt. Ma näen, et see on pandud usaldushääletusele, see sardellitaldrikute ja õlle[topside] ja nende kõrte eelnõu. Mis selle asja mõte on riiklikult? On see riiklikult nii tähtis, et on vaja valitsuse usaldus siduda selle sardellitaldrikute ja kõrte eelnõuga? 

Aitäh! Keeruline on sellist küsimust kommenteerida. Mina kindlasti ei naeruvääristaks samme, mida me teeme Eesti keskkonna hoidmise ja ringmajanduse huvides. Veel kord: tegu on eelnõuga, mille me tõime Riigikogu saali juba eelmise aasta teises pooles. See, et [tavalisel moel] ei olnud võimalik seda menetleda, on kahetsusväärne. Aga mina ütlen, et keskkonnateemad on olulised ja keskkonnateemasid tuleb vajadusel siduda ka usaldushääletusega. Ma ei oskagi rohkem kommenteerida. See on meie keskkond. See on see, kus me elame, kus meie lapsed tulevikus elavad. Vaadates praegu andmeid selle kohta, mida me leiame nii Läänemerest kui teistest veekogudest, kuhu on sattunud ühekordsed plastiktooted, sealhulgas ka plastiknõud, kui suure osa need moodustavad meie prügist, ma arvan, et sellised sammud on ülimalt olulised. 

Veel kord rõhutan üle, et tegu ei ole täiendavate koormustega meie ettevõtetele või meie inimestele. Need on loomulikud sammud, mida on tegelikult juba aastaid ja aastaid astutud. Väga paljud Eesti ürituste korraldajad on juba läinud seda teed.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Räägiks selle teema nüüd ausalt lahti. Kui mul on toitlustusfirma, siis koroona ajal on ju väga selge, et enamus toitu müüakse koos pakendiga kas ettevõtete lõunasöögiks või millekski muuks ja kasutatakse ühekordseid nõusid. Kas siis tohib neid kasutada või mitte? Kas Bolt, kellel on kaasas polüstüroolist termosed, tohib neid kasutada või ei tohi? Või keelatakse need ainult ühes ettevõtluse vormis, toitlustusettevõtetel ei ole võimalik nendes oma toite müüa, aga kaupluses tööstuslikult toodetuna tohib? Kuidas see tegelikult ikka on?

Aitäh! Mis puudutab ettevõtteid, kes müüvad või soovivad müüa toitu kaasa, siis neid eelnõu selle koha pealt ei mõjuta, kui nad just ei kasuta neid asju, mis edaspidi ei ole Euroopas müügiks lubatud. Aga võib müüa kaasa ühekordsetes pakendites, mis ei lähe selle loetelu alla. See ei mõjuta neid ettevõtteid, kes tegelevad toidu kaasamüümisega, olgu need meie suured jaeketid, kes sellega tegelevad, või restoranid ja kohvikud. Oluline ongi rõhutada, et on kümme tooteartiklit, mis on tulevikus keelatud, kui Riigikogu nii otsustab. Ja teine [muudatus] on avalikel üritustel ühekordsete nõude kasutamine, kui Riigikogu nii otsustab. 

Kalle Grünthal, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Te vastasite minu küsimusele, mispärast on antud eelnõu seotud usaldusküsimusega, nii, et seda on möödunud aasta lõpust siin juba menetletud ja see on äärmiselt tähtis asi ja valitsus tahab selle kindlasti vastu võtta. [Seepärast] ta seob selle lausa usaldusküsimusega. Ehk siis ta peab loodust tähtsaks. Ma olen sellega nõus. Aga teine näide: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas eelnõu, millega keelustataks COVID-i vaktsiinid, kuna need on eksperimentaalsed ja nende osas pole kõiki uuringuid lõplikult tehtud. Aga valitsuses sotsiaaldemokraat Helmen Kütt, väga tore inimene muidugi, ei andnud sellele asjale poolthäält. Ehk siis valitsus ühe käega hoiab loodust ja teisega inimese tervisest ei hooli. Helmen ütles, et selle jätame järgmisele koosseisule. Mispärast on eelised sellised: alguses loodus ja pärast alles inimesed? 

Hea küsija, teie aeg! Mina tahan öelda Eestimaa avalikkusele, et Helmen Kütt minu teada sellel ajal, kui koroonaviirus [tuli], ei kuulunud Eesti Vabariigi valitsuse liikmete hulka. Ja ta ei ole [sellest ajast siiani sinna kuulunud], küll on kuulunud eelnevalt. Palun, austatud keskkonnaminister! Ärme võtame häid inimesi siit Riigikogust ära ega paneme neid teise kohta. See oli minu mõte selle küsimuse peale.

Mul on raske kommenteerida kellegi teise tehtud otsuseid või kellegi teise välja öeldud arvamusi. Aga mida ma võin öelda: loomulikult, inimeste tervis on samamoodi väga oluline ja kui on vaja, tuleb ka seda teemat arutada siin saalis ja vajadusel, mis iganes punkt see võib olla, siduda see usaldushääletusega. Mul on väga raske võrrelda kahte erinevat asja. Aga ma ütlen, et kindlasti ma saan praegu rääkida keskkonna vaatest keskkonnaministrina, ja selles vaates on tegu väga olulise punktiga. Miks [meil on praegu] mõnevõrra kiirem kui tavalises seaduseelnõu [menetluses]? Nii-öelda rikkumismenetlus Eesti vastu on alanud. Me oleme jäänud selle menetlusega hiljaks ja me peame selle ära tegema. Ja mitte sellepärast, et meid kästakse, vaid sellepärast, et me ise hoolime Eesti loodusest, Eesti keskkonnast, ja me tahame, et meie lapsed ja me ise elaksime puhtamas keskkonnas.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea minister! Mulle tundub, et te reisite ainult kaugetel, kallitel soojadel maadel, Aafrikas ja Araabias ja Aasias kuskil, kui te räägite, missugune kohutav saastamine looduses ja randades on. Ma ei tea, kas te Eesti randades olete käinud ja Eesti väikesaartel. Need on jumalast puhtad. Sihuke hüsteeria tekitamine on lihtsalt totter. Ja väga arusaamatu on see, mis saab olla puukahvlite ja -nugade vastu ja pabertopside vastu, mis on ju tegelikult puhas looduslik kraam, ja see asendada siis selliste korduvkasutatavate plastiknõudega. Kas te kujutate ette näiteks laulupidu, kust kahe või mõne päevaga käib paarsada tuhat inimest läbi, mida need teie mitmekordsed plastiknõud endaga kaasa toovad? Kas te kujutate ette seda pilti ja versus puulusikad, -kahvlid, mis on ju täiesti tipp-topp kraam?

Hea küsija, teie aeg!

Kas teil mingit visiooni ka on?

Austatud minister, palun vastata.

Aitäh! Külastasin ka eile Eesti suurima saare mitmeid randu ja tunnistan, et näha [prahti] tõesti ei ole. Olukord on läinud palju paremaks. See on läinud paremaks sellepärast, et Eestis ongi juba standardiks see, et me sorteerime prügi, me ei viska enam prügi metsa alla. See veel 30 aastat ja 20 aastat tagasi oli oluliselt kehvem. Aga need ongi needsamad sammud, mida nii see Riigikogu kui eelmised Riigikogud on teinud korduvalt ja korduvalt. 

Ja veel kord: see põhineb teaduslikel uuringutel, mida on Euroopa teadlased teinud. Ei ole mõeldud nii, et need ja need asjad on vaja igal juhul ära keelata. Vastupidi, ongi lähtutud just sellest, et 85% meie merede prügist on plastik ja sellest plastikust omakorda 50% on ühekordsed plasttooted. Sellest lähtuvalt on need otsused tehtud. Aga veel kord ütlen: pilt on läinud oluliselt paremaks, ja seda võrreldes ka sellega, mis on praegu teie nimetatud maailma randades. Mujal on tõesti nii, et suured plastiksaared ujuvad ringi, meri ja rannik on plastiksodi täis. See ongi see, mida Eesti inimesed ja ka muu Euroopa on teinud väga õigesti. Ja me peame edasi liikuma, et see ka nii jääks. Aga see on teaduspõhiselt tehtud kaardistus, millest lähtuvalt on need kümme toote[artiklit] nimetatud.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Selle eelnõuga tutvudes ma otsustasin enda jaoks, et see on pigem hea, see on pigem positiivne eelnõu, mida võiks ka toetada, kuigi ta on tulnud Brüsselist, kust haruharva tuleb Eestisse midagi head. Aga seekord vist õnnestus. Ent teie sidusite selle usaldushääletusega ja see tähendab, et selleks, et seda toetada, ma pean usaldama valitsust, mida ma põrmugi ei usalda. Mida nüüd teie arvates üks Riigikogu liige peab sellises olukorras tegema?

Aitäh! Ma arvan, et iga Riigikogu liikmega [on nii], et kui sisu poolest on teema temale sobilik, kui need vaated sobivad, siis on juba väga suur samm astutud. Ja teisalt võib kuulata ka oma südametunnistust. Kui see ütleb samamoodi, et see on hea eelnõu, see teeb Eesti keskkonna ja Eesti looduse mõnevõrra puhtamaks ja meie lastele tulevikus paremaks, siis mina soovitan sõltumata sellest, et eelnõu on seotud usaldushääletusega, ikkagi teda toetada. Me ei tee seda Euroopa Liidu pärast, me teeme seda Eesti inimeste pärast.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma tahaks kahte vastust saada. Üks on see, millisesse pakendisse siis pakitakse või pakendatakse soojad toidud toidukohtades, kui ei lubata enam neid kasutada, mis siin seaduseelnõus on kirjas. Ja kas on kuskil ka teaduslikult välja arvutatud, palju nende nõude pesemine, transport ja kõik muu keskkonnale kulutusi teeb? Kumb on kahjulikum? Kas ühekordsete nõude võimalik ahjus ära põletamine, tootes sellest sooja ja elektrit, või see, et me peseme neid ja kasutame seda puhast vett, mida meil ei ole keskkonnas väga palju? Eestis on, aga mujal maailmas on joogivett suhteliselt vähe.

Ära keelatakse vahtplastist ühekordsed nõud, kui tegu on kaasamüügiga. Need on siis täielikult keelatud, kui Riigikogu [eelnõu] sellisel kujul kinnitab. Mis puudutab teisi ühekordseid kaasamüügi pakendeid, siis need on jätkuvalt lubatud, neid ei ole keelatud. Aga avalikel üritustel selliste seest ei pakuta, seal ei ole need lubatud. Muu jääb kõik alles, aga nii-öelda need valged, hästi kerged, õhulised ühekordsed kaasamüügi pakendid ei ole tulevikus enam lubatud. Aga ülejäänud pakendid on peale selle seaduse vastuvõtmist ka restoranidele ja kohvikutele lubatud. 

Mis puudutab nüüd ... Mis see teine …

Ei ole, austatud minister, ei ole võimalik siin täpsustada küsimust. Tõesti ei ole. Meil pole seda kodu- ja töökorras. Vastake oma vastus ära, mis te soovite, siis lähme edasi järgmise küsimuse [juurde]. Ma ei saa sellist pingpongi lubada. Nii on.

Ja teine ... Mul lihtsalt unus see teine pool ära juba. Kaks küsimust oli.

Siis midagi ei ole teha. See on inimlik. Me unustame, see on inimlik. Aga ma tõesti ei saa seda võimalust anda. Nii, läheme edasi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ministrihärra! Noh, see direktiiv nr 904 – ma olen keskkonnakomisjoni liikmena selle aruteludel kogu aeg olnud ja selgelt rääkinud, et see on täielik lollus, kuigi kõik see rohejutt on õige. Aga see on selline, noh, natukene selle direktiivi vägisi ülevõtmine. See on minu seisukoht keskkonnakomisjoni liikmena. 

Aga minu küsimus on, miks te seote selle Kaja Kallase valitsuse usaldushääletusega. Ma tean, et taga on trahvihirm. Kõik muu, see roheline jutt ei vasta tõele. Aga miks te näiteks fekaaliveo eelnõu 523, mis kolmapäeval tuleb kolmandale lugemisele, ei seo Kaja Kallase valitsuse usaldusega? Mõlemad on ... 

Austatud küsija, teie aeg!

Mis see vahe on?

Austatud minister! Ma lihtsalt annan ette ühe vihje eelnenud küsimusega seoses. Vahest soovite peale seda vastust seda täiendada. See [teine küsimus] oli H₂O kohta. Aga palun!

Aitäh! Jälle, see on olnud valitsuse konsensuslik otsus, millised eelnõud seotakse [usaldusega], millised ei seota. Antud juhul on otsustatud see eelnõu siduda ja teie mainitud teist eelnõu ei ole otsustatud siduda. Eelnõusid on väga palju ja erinevaid, kõigi puhul seda ei ole peetud vajalikuks.

Jah, ma täpsustan. Tõesti, küsimus puudutas korduvkasutatavate nõude pesu ja [sellega seotud] võimalikke kulusid ja keskkonnajalajälge. Kui ühte plastiknõu või metallist nõu või ka mingist muust materjalist nõu saab kasutada sadu kordi, siis see on keskkonnale oluliselt väiksema jalajäljega kui ühekordsed nõud, mille tootmiseks, utiliseerimiseks ja hävitamiseks kulub oluliselt rohkem keskkonnaressursse. See on teadlaste poolt mitmeid ja mitmeid kordi läbi uuritud. See jalajälg on oluliselt väiksem, kuigi jah, vett mingil määral kulub ja see on ka ressurss, mida kindlasti tuleb väga tähelepanelikult kasutada ja mida ei tohi üle ekspluateerida. 

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh! Härra minister! Valitsus võib meeldida või mitte meeldida, valitsust võib usaldada või mitte usaldada, aga valitsusest tuleb alati lugu pidada. See on riigi atribuut samamoodi nagu hümn, vapp ja nii edasi. Aga kui nüüd seotakse see eelnõu valitsuse usaldusega, siis tuleb välja, et valitsus seisab põlvist saadik mingi prügihunniku keskel, kus on mingid plastkahvlid, ‑taldrikud, mingid sardellirekvisiidid tagumiku küljes ja kuhu on Peeter Ernits isegi ühe kondoomi visanud. Kas ikkagi sobib niimoodi ja kas teie inimesena peate viisakaks sellist – just nimelt sellist – eelnõu siduda lugupeetud valitsuse usaldusega?

Aitäh! Mina selliseid sõnu, sellist kõnepruuki kindlasti ei ole kasutanud. Minu jaoks on tegu väga tõsise eelnõuga, kuna see on Eesti keskkonna ja Eesti tuleviku seisukohalt väga olulise tähtsusega. Keskkonnaministri ja keskkonnavaldkonna teemad ei ole praegu need teemad, mida oleks kerge tuua siia Riigikogu saali, sest meil on toimetulekukriis, meil on Ukraina sõda ja nii edasi ja nii edasi. Minu jaoks on aga tegu väga tõsise valdkonnaga, väga tõsise teemaga Eesti keskkonnahoiu vaates. 

Ja vähem oluline kindlasti ei ole ka see, et meil ei olnud võimalik seda tavapäraselt menetleda. Kui meil oleks rohkem aega – nii praegusel Riigikogul kui ka praegusel valitsusel –, siis kindlasti me saaksime [veelgi] pikendada neid arutelusid, mida on pidanud erinevate osapooltega juba viimased kolm aastat nii minu eelkäijad ministrid kui ka paljud Riigikogu liikmed. 

Ja kõik need osapooled, katusorganisatsioonid on lõpuks selle kompromissiga nõustunud ja öelnud, et jah, sellisel kujul on see vastuvõetav kõigile osapooltele. See on see argument, miks mina olin valmis selle tooma siia ja siduma usaldushääletusega. Tõesti, kõik osapooled, kellega seda on kooskõlastatud viimase kolme aasta jooksul, on andnud oma heakskiidu. 

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Teie vastuse ära kuulanud, ma otsustasin, et see ei ole piisavalt veenev. Ma ei saa isegi sellise seaduse nimel usaldada valitsust, mis lõhestab Eesti ühiskonda ja paneb ohtu Eesti iseseisvuse. Seepärast mul on küsimus. Ma ei kuulnud seda ei teie kõnes ega vastustes, kuidas niiviisi juhtus, et nii tähtis asi nagu Euroopa direktiiv jõuab siia vastuvõtmiseks eelviimasel Riigikogu töönädalal. Miks ei saanud selle menetlusega minna normaalses tempos? Te ise rääkisite, et plaanis oli eelmise aasta sügis. Kuidas me jõudsime sellise olukorrani, kus tuleb kasutada valitsuse usaldushääletust? 

Jah, eelmise aasta sügisel oli eelnõu siin saalis, mina käisin teile sellest rääkimas. Sellega tegelesid ka eelmine keskkonnaminister ja enne teda veel kaks keskkonnaministrit. Kõigi nende huvi on olnud, et eelnõu oleks varem siin saalis olnud. Aga nagu elus ikka, osapooltel on erinevad nägemused, ka Riigikogus on erinevaid nägemusi. Ei Keskkonnaministeeriumis ega ka valitsuses me ei suutnud sellisel kujul seda eelnõu nii kiiresti menetleda, et me oleks saanud seda tavapärase protseduurika alusel teha. Oli liiga palju muudatusettepanekuid, nende menetlust ei olnud võimalik selle lühikese ajaga läbi viia. 

Aga jah, ütleme nii, et hea oleks olnud, kui mina oleks saanud sellega tegeleda 6 kuu asemel 12 kuud. Ma olen enam kui kindel, et siis me oleksime jõudnud kõigi osapooltega selle läbi rääkida ja me oleks saanud eelnõu tavapärase protseduuriga siia tuua. Aga lihtsalt aeg seadis praegu omad piirangud. Siinkohal muid häid argumente ei ole, lihtsalt ajaline piiratus.

Viktor Vassiljev, palun! 

Aitäh! Hea minister! Ma sisuliselt kordan ikkagi härra Stalnuhhini küsimust. Te seote selle küsimuse, selle päevakorrapunkti valitsuse usaldushääletamisega. See tähendab seda, et me hääletame. Hääletamisel võib minna ühtpidi, võib minna teistpidi, aga sellega pannakse ju kahtluse alla või ohuolukorda valitsuse kui sellise eksistents, eks ole. Kas need ühekordsed kahvlid, millest jutt käib, tõesti väärivad seda mängu valitsuse püsimise või kukkumisega?

Aitäh! See tähendaks muidugi seda, et Riigikogu liikmed ei poolda sellisel kujul eelnõu vastuvõtmist. Aga ma ikkagi arvan, et Riigikogu liikmed [usuvad] samamoodi, et Eesti keskkonna, Eesti looduse pärast, Eesti inimeste tervise pärast meil on vaja selliseid samme astuda. Ma olen enam kui kindel, et piisav hulk Riigikogu liikmeid peab seda piisavalt oluliseks, seda enam, et tegu on Euroopa Liidu ette antud nii-öelda kriteeriumidega. 

Meie ise ei ole sinna täiendavalt midagi lisanud, oleme üle võtnud sisuliselt miinimumtasandi. [Eelnõu] oli oluliselt ambitsioonikam, kui sellega tegeles üle-eelmine minister, seal oli oluliselt rohkem erinevaid piiranguid ja muid nüansse sees. Need on kõik välja võetud. Tegu on sisuliselt miinimumprogrammiga Euroopa Liidust tuleva direktiivi vastuvõtmiseks. 

Ja veel kord: tegu on Eesti keskkonnale, inimestele väga olulise teemaga, et me kasutaksime siin vähem plasti ja teeksime sel viisil Eesti veel paremaks ja puhtamaks paigaks.

Austatud minister! Ma tänan teid teie ettekande ja vastuste eest. Küsimusi rohkem ei ole. Avan läbirääkimised. Palun ... Ohoo! Protseduuriline küsimus, Marko Šorin, palun!

Aitäh, eesistuja! Ma tahtsin lihtsalt küsida tõesti protseduurilise küsimuse, kuna ka järgmine punkt on seotud valitsuse usaldusega. Juhul, kui nüüd see hääletus, mis puudutab seda eelnõu, läbi ei lähe ehk siis valitsust ei usaldata, mis saab sellest järgmisest punktist?

Siis on valitsus kukkunud ja järgmist punkti täna me ei aruta. Kui te seda küsisite. 

Nii, nüüd ma avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Erki Savisaare. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head rahvasaadikud! See eelnõu ei vähenda plasti kasutamist. Vastupidi, see eelnõu suurendab plasti kasutamist Eestis. Jah, see Euroopa direktiiv, mida siin püütakse üle võtta, räägib ühekordse plasti kasutamise vähendamisest. See ei räägi sellest, et üldse peaks ühekordsed nõud ära [kaotama]. Euroopa nägemus ongi, et kui täna kasutatakse näiteks plastikust varrega vatitikke, siis edaspidi võiks need olla puidust varrega. Kui täna on plastikust noad-kahvlid avalikel üritustel kasutusel, siis [edaspidi] võiks olla näiteks keskkonnasõbralikud puidust alternatiivid ja nii edasi. 

Meil on see sõnastatud hoopis teistmoodi. Kui Euroopa ütleb, et plastikust õhupallivarred võiks ära keelata, siis meie ütleme, et õhupallid võiks ära keelata. Kui Euroopa ütleb, et tõesti vatitikud võiksid olla puidust vartega, siis meie ütleme, et Eesti inimestele ei ole vaja üldse neid vatitikke müüa, sest tubli eestlane oskab ise vati tiku otsa panna. Ja nii edasi.

Kui me läheme nende avalike ürituste juurde, mis on eriti põnev, siis loomulikult meie ettevõtjad on olnud hästi nutikad ja püüdnud leida erinevaid lahendusi, kuidas keskkonnasõbralikumalt asjale läheneda. 

Üks mõte on see, et näiteks sellise plastikust topsi asemel võiks kasutada puidust peekreid. Ilus eestimaine toode, väärtustab meie puitu hästi. Probleem on selles, et see peeker on ühekordselt kasutatav, sest teda ei saa töödelda erinevate ainetega. See jätaks joogile maitse juurde. Ja kui seda üks kord on tarbitud, siis pikapeale hakkab see lekkima – noh, nagu ikka [puidust] tooted –, ja kui seda kord on tarbitud, siis ta pärast kuivab lihtsalt lõhki. Nii et see on sisuliselt ühekordselt kasutatav toode. Neid me ei tohi enam kasutada. 

Küll aga plastikust taldrikuid me võime kasutada, sest need on pestavad. Pesuainega saab neid mitu korda järjest pesta. Samasugusest materjalist tehakse topse, nuge, kahvleid, mis kõik on pestavad. Ehk siis me soodustame nende kasutamist ja keelustame selliste asjade kasutamise, nagu ka puidust kahvlid, noad, hambatikud ja nii edasi. 

Mõelge nüüd avalikule üritusele. Meil tuleb kohe presidendi vastuvõtt, eks ole. Seal pakutakse neid väikseid suupisteid, kus on tikud sees, et neid saaks niimoodi hügieeniliselt võtta. Neid enam ei tohi kasutada, ned puidust tikke. Need peavad olema plastikust, sest plastikut saab pesta. Kuhu me niimoodi jõuame?!

Ma arvan, et me ei saa kuidagi sellist eelnõu toetada. Seda enam, et arutelu selle üle lõpetati Riigikogus ära. Neid muudatusi ei oldud üldse valmis arutama. Keskkonna säästmisega ei ole siin mitte midagi tegemist. See teeb olukorra Eestis palju keerulisemaks, seejuures palju keerulisemaks, kui see on mujal Euroopas. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Martin Helme.

Aitäh, lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Ma kõigepealt tahan muidugi juhtida tähelepanu sellele, et Kaja Kallase valitsus on Eestis pretsedenditult palju kasutanud seaduste sidumist valitsuse usaldusega. Kuni Kaja Kallase valitsuse tulekuni kasutati seda Eestis haruharva, aga nüüd on viimase pooleteise aasta jooksul see juba kaheksas [selline] eelnõu. 

Jah, me võime öelda, et see on, ma ei tea, uus normaalsus ja eks siis järgmine valitsus, mõni teistsugune, teistsuguse koosseisuga valitsus hakkab samamoodi tegema. Aga kui me küsime põhjust, miks nii on, siis tegelik vastus on see, et valitsus sõidab parlamentaarsest korrast juba seadust siia tuues parlamendist üle. Parlament võitleb sellele vastu või opositsioon võitleb sellele vastu eelnõude kohta väga suure hulga muudatusettepanekute tegemisega, mis on üks obstruktsiooni vorme, ja sellele omakorda valitsus reageerib teerullitaktikaga ehk usaldusega sidumisega.

Nüüd, see seadus ise on oma olemuselt äärmiselt halb seadus, rumal seadus. Nagu kõik aru saavad, kõik, kes vähekenegi millestki aru saavad – ilmselt valitsuse liikmed nende hulka ei kuulu –, ei ole see kuidagigi seotud keskkonna kaitsmisega. Ja kui meile tullakse siin mingisugust pea õlal niutsumist tegema, kuidas me võitleme plastikuga, siis tegelikult ei võidelda plastikuga. Kui meile samal ajal räägitakse, et me tahame puidust kahvleid või paberist kõrsi, siis paberist kõrrel ja puidust kahvlil on tegelikult samuti väga suur keskkonnamõju, suurem kui näiteks plastmassil. Nii et siin ei ole mingit pistmist keskkonna kaitsmisega.

Aga miks ikkagi tuleb valitsus kaks nädalat enne Riigikogu koosseisu volituste lõppu siia eelnõuga, mille ta seob usaldusega, kuigi eelnõu on juba laagerdanud Riigikogu komisjonis ma ei tea kui mitu kuud? Vastus on väga lihtne: sellepärast et tänane valitsus ja tänane koalitsioon ongi euroholoppide seltskond. Sellepärast, et Brüsselis on tehtud direktiiv, mis on ajuvaba, millel ei ole mingit pistmist Eesti probleemidega, millega võideldakse, ma ei tea, prügisaarega Vaikses ookeanis, tuleb meil ära keelata vatitikud, eks ju. Ongi ajuvaba! Aga Brüsselis tehti direktiiv, Brüsselis kortsutati kulmu, ja meie euroholoppidest valitsus pani käe kõrva juurde ja ütles: "Tehtud!" Ja meie saame siin jälle näha, kuidas Eesti parlamendist sõidetakse teerulliga üle.

Sellel ei ole mingit pistmist demokraatiaga, sellel ei ole mingit pistmist Eesti keskkonna kaitsmisega, sellel ei ole mingit pistmist sellega, et meil on kuidagi subsidiaarsusprintsiip Euroopa Liidus, et me korraldame oma elu asju ise. See on lihtsalt "Teeme ära!". Minu arust paremat põhjust valimistel välja minna ja sellele kambale koht kätte näidata ei ole kui see, mis siin praegu toimub.

Juhin veel tähelepanu sellele, et järgmine on samasugune eelnõu, mis tuleb. Järgmine eelnõu on kõikide dokumentide salajasuse pikendamine 75 aastaks suvalise ametniku suva järgi. Aga ka see on vaja meil Riigikogust viimasel nädalal läbi suruda usaldusega sidumisega. Lihtsalt palju õnne meile kõigile! Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Toomas Jürgensteini.

Hea eesistuja! Head kolleegid! Me menetleme ühte vajalikku ja väärt eelnõu. Möödunud aasta oktoobri alguses ma jooksin Tartu linnamaratonil 10 kilomeetrit. Seal oli kolm joogipunkti. Esimene joogipunkt oli Annelinna silla otsas ja ma tunnetasin, et midagi on teistmoodi. Tavaliselt oli seal joogipunktis jalge all niisugune pehme plasti krudin, väikesed valged topsid olid sinna laiali loobitud. Seekord anti kätte niisugune soliidne karikas. Joogipunktis möödus asjakorraldus sujuvalt, kõik need karikad koguti kokku. Ma olen uhke Tartu üle, et meie oleme nendesamade ühekordsete plastiktopside ignoreerimisega juba alustanud.

See eelnõu on tegelikult suunatud ka mõtlemise muutusele. Väike põige. Keskaja mõtlemisest väljumisel etendasid suurt osa kolm leiutist. Sageli on seda öeldud: püssirohi, kompass ja trükikunst. Üldiselt arvatakse, et plast leiutati aastal 1909, pisut enam kui 100 aastat tagasi. Ja plast on ka meie mõtlemist väga oluliselt kujundanud. Sellesama plasti leiutamise taga on teadmised. Ent nagu Inglise filosoof ja riigimees Francis Bacon on öelnud: teadmised on jõud, aga maailma viivad edasi kontrollitud jõud.

Luban endale veel ühe mälestuse, kuidas plastiga võiks ideaalselt ümber käia. 1970. aastad, ma olen maapoiss ja midagi niisugust väga koloriitset, millega silma paista, mul ei ole. Ja siis linnast üks sõber toob mulle välismaa kilekoti "Varick Jeans and Jackets". Ma maksin talle viis rubla ja kolm aastat käisin selle kilekotiga. Praegu ma mõtlen, et plastiga tulebki niimoodi ümber käia: kui võimalik, siis kasutada võimalikult pikalt.

Viimase 50 aasta jooksul on maailmas toodetud 10 miljardit tonni plasti, seega tonn igaühe kohta meist, natuke enamgi. Ja pange tähele, taaskasutusse on läinud ainult umbes 10%, põletamisele teine 10% ja prügimäele ja loodusesse 80%. Ja seetõttu on oluline, mis ka direktiivis sisaldub, et igas plastikus sisalduks üha suurem protsent kokku korjatud plastikut.

Tulen siin tagasi selle mõtte juurde, et edasi viib kontrollitud teadmine, kontrollitud jõud. Plastik on väga hea materjal, küsimus on, et me ei suuda seda kokku koguda. Juttu on olnud loodusest. Allakäinud bioloogina ja konkreetsemalt ideoloogina olen ma vatitiku ka ise kala lahkamisel leidnud. Sõrmust ei ole – mulle tundub, et need on pigem kalamehejutud. Ornitoloogid ütlevad, et merelinnud on, kui neid lahata, väga plasti täis. Ei ole nii, et plasti ei ole – see on meie looduses, ta võib-olla on kohati liiva alla mattunud, võib-olla kohati sinna peidetud. Aga plast laguneb 400 aastat, selle mõju faunale on märkimisväärne. 

Terve mõistus ütleb, et ühekordseid pakendeid peaks tõepoolest piirama. Ja vaikselt on see toimunud. Läks aega, mis läks ...

Palun minuti veel.

Palun, üks minut! 

Läks aega, mis läks, hakkasin ka mina oma seljakotis ja taskus kandma riidest kotte. Nüüd on mul piinlik, kui ma poes asjad kilekotti pakin. Ma isegi mäletan, et viimase aasta jooksul ma olen toidupoest võtnud kolm kilekotti. 

Ja ärme unustame individuaalse kõrval ka kollektiivsete hoiakute muutmist. Maailmakoristuspäev – see on ju midagi, mis tänast eelnõu toetab. Ma olen nõus, et kõik, mis tuleb Euroopast, ei ole kuld, aga see eelnõu on kullaläikega hõbe – tervemõistuslik, keskkonda hoidev ja säästmisele suunav. Aitäh! 

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! See jutt siin ei ole ju plastist. Normaalne inimene saab aru, et inimkond ei saa elada nii, et paiskab loodusesse materjali mahus, mille kogunemiseks on päike ja elusloodus teinud miljon aastat tööd, ühe aastaga. Normaalne inimene saab aru, et jäätmed on halvad, jäätmed tuleb kõrvale heita, kuhugi kõrvaldada ringlusest, ja et me hävitame liike, me hävitame elupaiku. Plasti levimise ohjeldamine on üks kultuuri osa. Kui soovite, siis rahvuskultuuri osa.

Aga asi on ikkagi selles, miks me oleme sellisesse olukorda sattunud, et meil siin Kaja Kallase valitsus on kaheksandat korda, nagu keegi on arvestanud, eelnõu sidunud usaldusega. Miks Eesti riik on nii kraavi läinud, et mingisugused arusaamatud, väljamõeldud konfliktid põhjustavad sadu, kui mitte tuhandeid muudatusettepanekuid ja katseid Riigikogu töö peatada? 

Jah, see "aga teie ise ka" – eks ole, on igavene vastus. Teie meile selle õpetasite. Ent sellise aktsiooni taga peab olema mingisugune arusaadav idee. Plastlusikad ei ole mingi idee. Isegi EKRE jaoks on plastlusikas liiga väike asi, et loodust tappa, et loomi piinata, et iseennast mürgitada. Tühine, väiklane, nõme.

Jälle me istume sadade muudatusettepanekute otsas ja mõtleme, kas nüüd saab ilma selleta või me ei saa ilma selleta. Kas see on ikka riiklikult nii suur küsimus, et see valitsuse usaldusega siduda või mitte? Viimastel nädalatel ma olen vähemalt kaks usaldusega sidumist kategooriliselt maha laitnud, sest need tõesti ei ole olnud nii riiklikud [küsimused]. 

Aga, sõbrad, mis asi see on? Plast on järsku meil see asi, mida kummardada! Võtke ennast kokku, EKRE! See on hale. Plasti erakond! Teie rahvuslus ongi selline plast: väljamõeldud, tehislik. Ja tegelikult istute seal kuskil Nõukogude nostalgias sees ja kui hakkate täitma mingisuguseid mõõdikuid, siis pisarad hakkavad lendama: oi, kuidas meie nüüd järsku vasakkonservatiivid oleme!? Vasakkonservatiivsus ongi see nõukameelsus: võtame loodusest ainult! Armuande meie ei vaja, me võtame looduselt! Ja siis kallame solgi loodusele pähe, iga päev. Ja siin kallame üksteisele sõnu pähe. 

See ei ole kindlasti mingisugune teema, mille pärast peaks tegelikult konflikt nii kaugele minema. Aga teinekord tuleb jah sellised tehnilised asjad ka siduda valitsuse usaldusega. Ja vaieldamatult selle taga on ka suur aade, nagu Toomas ja keskkonnaminister siin kirjeldasid. Tõesti, keskkond on tähtis. Ausõna on tähtis! Aga keskkond ei ole lõputu. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd anda mikrofon protseduuriliseks küsimuseks Henn Põlluaasale. 

Aitäh, austatud eesistuja! Ma tean küll, et Riigikogu liikmetel ju tegelikult mingisugust sõela ees ei ole, et kas me väärime siin olekut või mitte. Aga aeg-ajalt mul tekib küsimus, kas mõni mees on ikka hommikul oma rohud ära võtnud või milles on küsimus, et niivõrd totrat juttu meil siin ikkagi räägitakse. Ma ei hakka kordama eelkõneleja sõnu, kuidas ta siin teisi tituleeris – minu meelest need iseloomustavad teda ennast kõige paremini. Kas me ei saaks ikkagi teha mingisugust psüühilist kontrolli või majja psühholoogi tuua, et keegi aeg-ajalt kuskile pehmesse tuppa viia, kui vaja?

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Mihhail Stalnuhhin, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, härra esimees! Tuletage palun meelde, kas usaldushääletus on kuidagi arvuliselt piiratud. Kas teoreetiliselt on võimalik, et, ütleme, päevakorras on nädala jooksul mingi 30 teist lugemist ja võib tulla 30 usaldushääletust?

Aitäh, hea küsija! Protseduuriline [küsimus] see on. Kodu- ja töökorra seadus ei piira nende arvu. Palun Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tõesti, me oleme keskkonnakomisjonis sel teemal mitmeid kohtumisi pidanud ja arutlenud selle üle, kuidas oleks võimalik mõistlikult selle 300 muudatusettepanekuga edasi liikuda, aga kahjuks meie ühisest kollektiivsest ajust jäi väheks ja nii ta siis meie ees on.

Aga kui rääkida konkreetselt sellest eelnõust, siis talle on võib-olla menetluse käigus omistatud sellist natuke kolli olemust: see nagu muudab nüüd lõplikult ja igaveseks ajaks meie tavapärast ühiskonda. Tõsi on see, et üks selle kandvatest mõtetest seisneb meie enda muutmises, meie käitumisharjumuste muutmises. Ja kui me kliimapoliitikast räägime, siis tegelikult ta sinna ju tüürib. Selleks, et muuta keskkonda, on vaja muuta kõigepealt iseennast ja enda käitumismustrit.

Me jah, tõepoolest, Eesti riigina oleme Poola kõrval üks viimastest Euroopa Liidu liikmetest, kes ei ole direktiivi mõttes seda plastitemaatikat üle võtnud. Mida see [temaatika] aga laias laastus tähendab? See tähendab tegelikult seda, et riigina me loome ise süsteemi, kuidas me hakkame arvestust pidama enda jäätmete üle, ka plastjäätmete üle. Me natuke hoomame seda pilti tervikuna, aga me väga vähe hoomame seda, mis puudutab kogu meie Läänemere või vee-elukeskkonna mikroplasti temaatikat. Tegelikult see on teema, mis ka teaduslikult vajab palju uurimist – need mõjud inimese organismile ei ole veel teada.

See, mida me saame teha või mida selle eelnõu jõustumisel tahetakse teha, sätestab tegelikult ühiskonnas juba üsna palju ellu kutsutud muutust. Ehk te kõik olete käinud erinevatel avalikel üritustel, kus juba kasutatakse korduvkasutusega nõusid. Tõepoolest, nii ilmselt juhtub ka meie Eesti laulu- ja tantsupeol. Nii juhtub arvamusfestivalidel, folkidel, muudel avalikel sündmustel, kus inimeste teadlikkus on nii kõrge, et nad saavad aru, et korduvkasutatavate nõude kasutamine avalikel üritustel on mõistlik.

Oleme arutanud selle üle, kui [palju kordi kasutamist] see korduvkasutus peaks ette nägema. Selle kohta on erinevaid hinnanguid, aga on toodud välja, et see võiks olla minimaalselt viis korda. Ka tuleb loomulikult vaadata nendele nõudele otsa ja [mõelda], kuidas neid käidelda ja uuesti ringlusse võtta nendesamade nõudena.

Mis siis kaob päriselt ära? Direktiivi kontekstis kaob ära see, et enam ei tohi Eestis maale tuua termonõusid. Te olete neid näinud: valgest vahtplastist termonõud, kas soojuskarpidena või nendesamade ...

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees! Head ametikaaslased! Saalis on lärm. Palun austame ettekandjat ja neid, kes soovivad kuulata. Ma tänan teid! Palun, hea ettekandja!

Aitäh! Või siis need vahttopsid – ka neid enam maale tuua ei saa ja kasutada ei tohi.

Küllap see eelnõu tekitab mõningaid kohanemisraskusi, kui [uusi reegleid] hakatakse avalikkuses üle võtma, aga pikas perspektiivis on see ilmselt samm õiges suunas. Tegelikult need lahendused korduvkasutatavate nõudena on turul juba olemas, nii et me ei paku siin turule täiesti tühja ruumi täitmiseks, vaid võimalusi võtta need kasutusele ja viia [juhis] ellu. 

See, et igaüks meist saab poest ka tulevikus osta ühekordseid nõusid, jääb kehtima. Seda on võimalik teha. Neid nõusid, mida on lubatud maale tuua ja turustada, saate ka osta, aga avalikud sündmused on teine teema. Muudame selle maa ja planeedi puhtamaks. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini.

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Ma tahaks paar sõna rääkida usaldushääletuse teemal. Ja alustan sellest, et siin Tallinnas kunagi seitsmekümnendatel elas ja töötas selline üks väga hea vene kirjanik Sergei Dovlatov. Ta kirjutas hiljem raamatu, pealkirjaks oli "Kompromiss" ja sellest "Kompromissist" paar sõna. 

Nimelt, ta töötas juba New Yorgis ühes ajalehetoimetuses ja kaks ajakirjanikku, kellest üks elas ja töötas New Yorgis ja teine Washingtonis, läksid nii tülli, et vaata et läheb põlema kõik, mis nende kõrval asub. Ja ükskord ta küsis sellelt ajakirjanikult, kes elas New Yorgis, kas ta tõesti selle teise mehega ei suuda probleemi lahendada ja leida mingi kompromissi. Ja too talle vastas, et kompromiss on olemas ja nimelt selline: minu jaoks kompromiss on see, kui see teine mees laskub põlvedele ja roomab niimoodi Washingtonist New Yorki kohale ja poob enda üles meie toimetuse akna all. See ongi minu kompromiss.

Siin saalis me tegeleme peaaegu alati mingi kompromissi otsimisega. Ja see, et me järjekordselt, nagu Martin Helme ütles – ja ma usun teda –, juba kaheksandat korda lühikese aja jooksul seisame usaldushääletuse ees, ei ole normaalne. See ei ole normaalne! See näitab seda, et parlamentarism on kuidagi otsa saamas, et äkki on tulemas järjekordne vaikiv ajastu. Kui sa ei suuda töötada koos nendega, kellega sul on kohustus koostööd teha, kui sa ei suuda kompromissi leida, siis tahes-tahtmata tekib sul soov kasutada oma võimu, kasutada lihtsalt arvulist ülekaalu, ja ongi kõik. Ja sellega lõpeb demokraatia.

Ma ei usalda seda valitsust mitte põrmugi, ma juba rääkisin sellest. See valitsus lõhestab Eesti ühiskonda, see valitsus seab ohtu Eesti iseseisvuse. Ja sellises olukorras, nagu me siin praegu oleme ja nii nagu [seisab ees] järgmises küsimuses, muidugi ükski inimene, normaalne inimene, ei saaks toetada seda valitsust ehk ei saaks toetada seaduseelnõu, mis võib-olla on tõesti kvaliteetne. Ma ei ole nii suur spetsialist keskkonnaküsimustes. Ma ei oska hinnata, kas see plastlusikas, mis meil maha visatakse, tõesti kasvatab plastiksaart kuskil India või Vaikses ookeanis. 

Nii et see usaldushääletus on lihtsalt märk sellest, et siin selles saalis pole kaugeltki kõik asjad korras. Midagi on liikumas väga vales suunas. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

Hea juhataja! Kolleegid! Noh, kuhu võib langeda? Jürgen Ligi on lahkunud siit, aga ... Meie aksakall, meie elava mälu kandja, nagu ma olen korduvalt öelnud, kes mäletab, kuidas siin majas on asjad käinud, nüüd tuleb siia ja rooskab siin ja räägib, kui arukas on siduda see hambaorkide ja kõrte ja sardellitaldrikute eelnõu Vabariigi Valitsuse usaldusega. Kuhu me oleme langenud? 

Noh, järgmine [punkt] tuleb ka huvitav: salastamise templi veel tugevam vajutamine. Aga et Vabariigi Valitsus on langenud nii [madalale] ... Oleks siis midagi tõsist! 

Ma olen keskkonnakomisjoni liige. Erki Savisaar rääkis siin väga hästi, aga kui neid protokolle vaadata – no see on selline naeruväärne eelnõu. Roheline lipp on õige. Jah, vaalad neelavad neid pisikesi lagunenud plastmassi tükke ja kõik see muu – sealt on tulnud see direktiiv. Kolleegid! Direktiivi number on 904, see on 5. juunist 2019. Lugege läbi! Nüüd me oleme siin nii-öelda selle kahvlieelnõuga – kahvel Kaja Kallase valitsuse kintsus – ja selle nimel minnakse lahingusse. Kuulge, koalitsioonikaaslased! No ei maksa ennast naeruvääristada! Aga paistab, et teil ei ole enam seda väärikust. Kui mõelda, millega siduda …

Kes siin [küsis], Mihhail Stalnuhhin vist, kui suur võib olla nende usaldushääletuste arv? Noh, Kaja Kallase valitsus on tõesti uuele tasemele jõudnud. Kaheksas või on üheksas ja järgmine tuleb kümnes. Tegelikult järgmine koosseis võiks ju iga eelnõu siduda Vabariigi Valitsuse usaldusega. Polekski vaja meil midagi mõelda, mida me siin ikka arutame?! 

Põhja-Sakala vallavanem tuli meil erikomisjonis mõni aeg tagasi välja geniaalse ideega, kui arutati neid igasuguseid saneerimisasju, et paneme ajakirjandusele suukorvi pähe. Pole vaja arutada. Las me teeme ära, ühendame need raamatukogud või kultuurimajad või mis iganes, hoiame kokku mõne kopika, ja hoidke mokk maas. Ma kuulsin seda juttu komisjonis ja mõtlesin ja küsisin ka, mis ikkagi toimub. Aga noh, see selleks. 

Ja samamoodi polegi vaja järgmisel koosseisul midagi arutada. Paneme iga eelnõu Vabariigi Valitsuse usaldusega seotuks. Polegi midagi vaja, kõik läheb ilusti, üks direktiiv teise otsa, loomulikult kirjutame ümber, paneme uue eestikeelse nime, aga küsimus on ju direktiivis. Naeruväärne on see.

Aga see ei tähenda, et puhas loodus ei ole oluline. Muidugi on oluline. Aga ei maksa minna selle nii-öelda maailmamere vaalade kaitse ja kõige muuga, millest kõik on alguse saanud, [nii liiale], et see lükatakse [vägisi] läbi. 

Ja muidugi, austatud keskkonnaminister ütles rohelise ümmarguse jutu taustal moka otsast välja ka selle, et trahvikirves on tõusnud, kviitung on juba välja kirjutatud. Ja nüüd, et hoida natukene kokku ... 

Aga jah, piinlik on, et Kaja Kallase valitsuse lõpp on selline. Kõik seote oma usaldusega. Ja oleks veel, et asja eest, oleks põhjust! Varsti tuleb arutusele metsanduse arengukava, 700 lehekülge, isegi välja pole trükitud. Ülepeakaela! Täna arutasime, et ei ole mõjuanalüüse, kui palju raiemahu vähendamine maksma läheb, kui palju töökohti kaob ära. [Kõik käib] ülepeakaela. No veel ei ole teada, kas tuleb ka 11. usaldushääletus Kaja Kallase valitsuse ajal. Nii et kena õhtut teile usaldades!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali.

Head kolleegid! Järgnev jutt on eelkõige lugupeetud Isamaa saadikutele. Praegu oleme olukorras, kus see eelnõu on seotud usaldushääletusega. Ma jõuan selle usalduse juurde lõpuks. Hüppan hoopis tagasi möödunud aasta suvesse. Teatavasti on Paides selline tore üritus nagu eakate festival "Hingelt noored". Traditsiooniliselt oleme seal arutanud alati ka erinevaid sotsiaalküsimusi. Möödunud aastal oli minu kõrval, seisis puldis lugupeetud Isamaa fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder. Ma ei mäleta enam täpselt, mis küsimust arutati, kui ma ütlesin, et me peame tegema sellise otsuse. Hea Helir tegi suu lahti ja ütles, et me ei saa seda teha, me peame Brüsseli direktiivi täitma. Mul jäi suu lahti. Ja veel rohkem lahti on see pärast seda, kui ma näen telekast, mismoodi Isamaa reklaamib ennast: "Isamaa on ainukene!", "Me seisame demokraatia eest!", "Me seisame inimeste õiguste eest!", "Me seisame ..." Ma ei tea, mille eest kõik.

Kui [menetleti] EKRE esitatud eelnõu COVID-i vaktsiinide keelustamise kohta, siis jõudis see imekombel teisele lugemisele, sest need vaktsiinid olid lõpuni uurimata ja on tekitanud Eesti inimestele fataalseid tagajärgi nii surmade kui ka jäävate tervisekahjustuste näol. Ja kui toimus otsustamine, kas saata see eelnõu teiseks lugemiseks saali, siis Isamaa saadik Priit Sibul hääletas selle vastu. Mul oli väga kurb seda kõike kuulda ja vaadata.

Ma tõin praegu ainult kaks näidet, lugupeetud isamaalased. Ma tõin ainult kaks näidet praegu! Aga mul on teile üleskutse: peske ennast täna puhtaks! Need on halvad asjad, mis te olete teinud, hääletage nüüd selle eelnõu vastu! Näidake, et te olete ka tegelikult need lugupeetud isamaalased, kes räägivad demokraatiast ja õigusriigist ja ma ei tea, millest veel. 

See, mis siin täna toimub, ei ole demokraatia. Ma olen nõus lugupeetud kolleegi Stalnuhhiniga, kes ütles, et see on rohkem diktatuuri moodi. Ei toimu arutelu, vaid toimub lihtsalt jõupositsioonilt otsuste läbisurumine. See ei ole parlamentaarne kultuur, kui jõuga võetakse otsuseid vastu.

Head isamaalased, ma ootan väga. See 5. märtsini kestev valitsus – te ei pea seal lõpuni olema. Näidake selgroogu! Näidake, et te olete Eestimaa poolt, Eesti inimeste poolt! Need telekaplakatid ei [loe] mitte midagi, kui te praegu käitute vastupidi. Aga valikud on teie. Teen teile ettepaneku tulevikus uue valitsuse moodustamise nimel, et te hääletaksite praegu selle eelnõu vastu. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe.

Tänan, hea esimees! Head töökaaslased! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel või loete stenogrammi! Toon teile häid uudiseid all-linnast. Eelmisel neljapäeval oli meil Tallinna linna vilekogu … volikogu. Meil oli ka jutuks, et kõikidel avalikel üritustel tuleb ühekordsed plastnõud ära keelata. No sain mina natukene targemaks: see plast, millest tehakse ühekordseid plastnõusid, on üks plast, aga see, millest tehakse korduvkasutusega plastnõusid, on hoopis teine plast. Ja neid ei tohi mitte segamini ajada. 

Korduvkasutuse plastil on selline roheline märk juures. Noh, näiteks ma tean, et mingi tehas toodab jooke, mis on ainult rohelisest veest ja rohelisest energiast. Mulle küll meenub rohelise veega seoses kohe Kadrioru vesi, mida inimestel ei soovitata juua. Aga kõik, kes me oleme Royal piiritusega [segatud] mehu peal üles kasvanud, elame üle selle.

Ma küsisin, millest ettevõtted ... Jäi selline mulje, et see on justkui nagu mingi lobirühm, kes nüüd ütleb, et meie nõud on ainult nendel üritustel ja teiste nõud võiks kuidagi ära puksida. Hea abilinnapea – noor mees, mulle ei jäänud ta nimi meelde – ütles, et tegelikult väiksematel üritustel võib ka muid nõusid kasutada. Noh, taldrikud, kruusid – kõik sihukesed asjad. Ja ma küsisin veel täpsustavalt, kas on see ka kuidagi reguleeritud. Meil on praegu väga moodsad kandilised sangaga kannukesed – jaa, võib! –, meil on pudelikujulised – jaa, seda võib ka! Ma küsisin, et mina kui ikkagi roheliselt mõtlev inimene, kas ma võin ka mingid muud tarvikud kaasa võtta. Jaa! See tähendab tegelikult seda, et avalikel üritustel hakataksegi jooke müüma taaras. Me veel meenutasime, mis omal ajal selle taaraga võis juhtuda, aga tühja sellest. Vähemalt keskkond on roheline, mis sest et võib-olla seal plekke on. Me saame võib-olla ka mobiilse EMO sinna massiüritustele tuua, kui kõike müüakse taaras.

Aga vot üks asi, mis mul natuke jääb hinge kriipima: meil oli see turvaseadus siin. Mina ise kannan kaasas igapäevaselt taskunuga või noh, vöönuga. Ja [vahest] turvamees ütleb, et see ei ole minu toidutarvik. Kui mul on ka kahvel, kui mul on ka lusikas, siis võib-olla enam ei saa aru. Seda enam, kui turvamees on 18. 

Miks ma seda räägin? Ma räägin teile ühe lihtsa juhtumi. Ma olin asfalteerijana tööl. Esimene asfalt, ja seda tähistati. Mina sain endale auga kollase vesti. Miilits pidas mu kinni ja mind viidi sinna Wismari tänava ... Ei, see oli teine. Noh, "Laari ment" oli selle koha nimi. Mind viidi sinna ja nad võtavad välja, vaatavad – mul on lusikas, kahvel ja nuga. Ütlesid: "Vau! Külmrelv!" Ma ütlesin ülemeelikult: "Jaa! Nii ma tapsingi Olof Palme." Mis tähendas seda, et ma istusin kuus tundi seal. 

Äkki läks uks lahti, sisse tuli valge särgi ja lipsuga Jevgeni Konovalov, KGB mingi siuke suur kärbes. Ma lehvitasin teiselt poolt akvaariumi. Ma ei kuulnud, ma nägin, kuidas kõik tõmbusid tikksirgeks. Ta viimane jutt oli see, et kui te järgmine kord ütlete, et Olof Palme mõrvari nimi on Kruusimäe, siis palun mitte. Ta oli piduriided selga pannud, et saab rahvusvahelisele areenile. 

Vot see jääb mulle – see, et ma võin oma nõu kaasa võtta. Üritustele on keelatud oma joogiga ja söögiga kohale minna, aga oma tarvikutega saad.

Väljapääsutee on olemas. Me lihtsalt peame rohkem rehepappi panema. Kas see on õigusriigile kohane, see on vaieldav. Me oleme ju rahvaarvult väike, me suurt midagi ei tooda. Aga see nutikus ja leidlikkus meis on tegelikult see, mis on. Noh, me teeme Skype'i ja siis ise vaikime maha. Siis me teeme ühe, teise ja kolmanda asja, aga vaikime maha. Keegi seda välismaal ei tea. Aga me oleme nutikad, me tuleme välja. 

2019, kui direktiiv algatati, ei teadnud mitte keegi, et maailmas on pandeemia tulemas ja toitlustusasutused pannakse kinni. Inimesel on vääramatu õigus, kui ta ostab endale sooja toitu, seda sooja toitu süüa kas või paari minuti pärast. Ja termokarp seda sooja hoiab. Seega iseenesest võib-olla ei ole see [eelnõu] ettenägelik, vahest [kehtestatakse] jälle koroonatingimused. Aga mis me teeme? Kõik me tahame roheliseks [saada]. Tänapäeval võib isegi juukseid roheliseks värvida ja sind ei pea miilits kinni. Seega (Laulab.), "rohelised surevad sügisel, rohelised surevad sügisel". Suur tänu!

Nii. Nüüd on sõnavõtt läbirääkimiste voorus kohalt. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ei, mul ei ole sõnavõtt kohalt, mul on repliik, kuna minu nime mainiti. Ma tahan kolleeg Grünthalile siit repliigi korras vastata. Kolleeg Grünthal väitis, et ta ei mäleta midagi ja ei mäleta peaaegu mitte midagi, aga ta mäletab, et mina väitsin, et ei saa otsustada ega arvata midagi, ilma et ma Brüsselist nõu päriksin. No see ei ole niimoodi olnud. Ma tuletan meelde ja värskendan kolleeg Grünthali mälu ka. Aga ma olen tõsiselt mures kolleegi tervise pärast, sest selline lühimälu kaotus viitab väga tõsistele tagajärgedele. Ma tahtsin selle lihtsalt stenogrammi jaoks ära fikseerida.

Aitäh! Aitäh selle fikseeringu eest ka! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ja nüüd läheme hääletamise ettevalmistamise juurde. Teatavasti, kuna eelnõu on Vabariigi Valitsuse poolt seotud usaldushääletusega, siis muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Me oleme siin ajaloolisel hetkel. Austatud spiiker, kas praegu tõesti võib valitsus kukkuda?

See sõltub hääletustest. Nii et vastus on jah ja ei. Oleneb, kuidas hääletatakse ja mis on tulemus. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu 665. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 54, vastu 20 ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu 665 seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, avaliku teabe seaduse ning avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 410 teine lugemine. See on samuti Vabariigi Valitsuse poolt usaldusküsimusega seotud. Menetlemiskord on sarnane, nagu oli eelmises päevakorrapunktis. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Lea Danilson-Järgi. 

Tere päevast, head Riigikogu liikmed! Lugupeetud juhataja! Selle eelnõu puhul on tegu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, avaliku teabe seaduse ning avaliku teenistuse seaduse [muutmisega]. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus juba 7. juunil 2021 ja esimene lugemine lõpetati 24. novembril 2021. Siis tutvustas seda eelnõu siin justiitsminister Maris Lauri, kes just läheb uksest välja – ta on sellega kursis.

Täna olen ma teie ees, et selgitada, miks selle eelnõu seadusena vastuvõtmisega ei tohi viivitada ja tuleks edasi minna. Aga esmalt natukene eelnõu väljatöötamise taustast. Kehtiv riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus jõustus 1. jaanuaril 2008, seega tõesti väga kaua aega tagasi. Selle tõttu vajab ka selle valdkonna seadus ajakohastamist. Samuti nõuavad muutunud julgeolekuolud meilt salastatud teabe kaitse valdkonnas ka teatud sisulisemaid muudatusi, mitte ainult vormilisi. 

Kõnesolevas eelnõus ongi koondatud viimaste aastate vältel erinevate riigisaladuse ja salastatud välisteavet töötlevate ning salastatud teabe kaitset korraldavate asutuste tõstatatud probleemide lahendused. Eelnõu on koostatud suuresti Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Riigikantselei, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti ja Kaitseväe koostöös aastatel 2019–2021.

Järgnevalt räägin põgusalt sellest, milliseid muudatusi selle eelnõuga taotletakse. Eelnõuga ajakohastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse regulatsiooni, sealhulgas täpsustatakse seaduses kasutatavaid termineid. Seadusse tuuakse näiteks salastatud teavet töötlevates asutustes tuntud mõiste "töötlev üksus". See on küll pigem tehnilist laadi muudatus, aga äärmiselt vajalik, et seadust ajakohastada.

Teiseks, eelnõuga täiendatakse teatud teavet puudutavaid salastamise aluseid ja tähtaegu. Muudatused on tehtud eelkõige Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumi ettepanekul. Näiteks oleks eelnõu kohaselt Politsei- ja Piirivalveametil võimalik salastada eriüksuse, see tähendab K-komando relvastust, laskemoona ja erivahendeid piiratud tasemel riigisaladusena kuni 25 aastat. Siseministeeriumi hinnangul on riigisaladusena samuti vaja kaitsta PPA isikukaitse üksuse kaitseoperatsioone kajastavat teavet, sest isikukaitseplaanid sisaldavad teavet konkreetse kaitsealuse isiku ohustatuse kategooria, kaitsemeeskonna suuruse, relvastuse ja erivahendite, reageerimisvõime ja tegutsemise kohta eriolukordades. Välisministeerium on omakorda soovinud pikendada 30 aastalt 50 aastale Välisministeeriumi juures tegutseva strateegilise kauba komisjoni kogutud ja koostatud teabe [kaitset]. Ehk siis selle teabe salastamise aega on soovitud pikendada 30 aastalt 50 aastale.

Kaitseministeeriumi hinnangul vajab Kaitseväe radaritega seonduv teave senisest pikemat salastamise tähtaega, sest lähtuda tuleb seiresüsteemide optimaalsest elutsüklist, mis on pikenenud. Salastamistähtaega pikendatakse 10 aastalt 30-le. Samuti lisatakse seadusesse selle alusel klausel, mis võimaldab põhjendatud juhtudel, kui see ei kahjusta riigi julgeolekut, käidelda radariteavet ja seiresüsteemidelt kogutud teavet kas asutusesiseselt või siis töödelda ka avalikult. Rõhutan: juhul, kui see ei kahjusta riigi julgeolekut. Nii et ühest küljest tähtaega pikendatakse, aga luuakse ka erisus, mis juhul seda teavet võib hoopiski asutusesiseselt või ka avalikult töödelda.

Kolmandaks on eelnõus laiendatud salastatud teabe loojate otsustuspädevust nii teabe salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel kui ka salastamistähtaja pikendamisel. Näiteks saab minister eelnõu kohaselt õiguse ministeeriumi valitsemisalas loodud teabe salastatuse ennetähtaegse kustutamise otsustamise vajadusel ka asutuse juhtidele edasi volitada. Kehtiva seaduse kohaselt peab minister salastatuse ennetähtaegse kustutamise otsused ise langetama. Samuti saab näiteks ministeeriumi valitsemisalas loodud teabe salastamistähtaja pikendamise vajaduse üle otsustamise õiguse valdkonna eest vastutav minister ning Riigikantselei puhul riigisekretär. Kehtiva seaduse kohaselt saab seda teha Vabariigi Valitsus. Nii ennetähtaegse kustutamise kui ka salastamistähtaja pikendamise puhul kehtib reegel, et Vabariigi Valitsus kollegiaalorganina otsustab sellise teabe üle, mis on kantud Vabariigi Valitsusele või valitsuskomisjonile otsustamiseks esitatud teabekandjale.

Neljandaks, eelnõuga täiendatakse julgeolekukontrolli teostavate asutuste rakenduspraktikas ilmnenud vajadustest lähtuvalt riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest keeldumise aluseid. Osaliselt on siin eeskujuks olnud NATO isikkoosseisu usaldatavuse direktiivi nõuded. Samuti on täiendatud keeldumise alust, mis seondub diagnoositud sõltuvusega, näiteks hasartmängusõltuvus, narkootilise aine või alkoholisõltuvus.

Viiendaks, eelnõuga tehakse riigi julgeoleku volitatud esindaja ettepanekul ka üks muudatus avaliku teabe seadusesse. See muudatus puudutab juurdepääsupiiranguga välisteavet ja selle eesmärk on tagada suurem õigusselgus juurdepääsupiiranguga välisteabe kaitse nõuete rakendamisel. Avaliku teabe seaduses puudub praegu võimalus teha Eesti õiguse kohast AK-märget ehk märget "Asutusesiseseks kasutamiseks" juurdepääsupiiranguga välisteabele. Seda teavet tuleb praktikas aga siiski AK-teabena kaitsta, sest tegu ei ole avaliku teabega ega ka salastatud välisteabega. Juurdepääsupiirangu tähtaja määrab alati teabe loonud riik või organisatsioon ise ja annab sellest Eestile teada. Eelnõu kohaselt luuakse võimalus, aga mitte kohustus sellist teavet töötlevatel asutustel vajaduse korral teha asutusesiseseks kasutamiseks ette nähtud märge ka juurdepääsupiiranguga välisteabele, kui see on teabe töötleja arvates õigusselguse huvides vajalik.

Nüüd mõne sõnaga ka sellest, mis on toimunud eelnõuga peale esimest lugemist. Selle menetlemisel oli muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 8. detsember 2021. aastal. Siis esitati 174 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuid esitasid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed. Eelnõu kohta on aga esitanud muudatusettepanekuid ka justiitsminister. 7. detsembril 2021 esitati 18 täiendavat ettepanekut, mis olid pigem tehnilist laadi, ja lisaks 30. mail 2022. aastal veel kaks täiendavat ettepanekut.

Kuna ettepanekuid oli nii palju, siis kahjuks eelnõu menetlemise käigus ei saadud nendes kokkuleppele. Menetlus on veninud ja seetõttu olemegi tänases olukorras. Kuna need muudatused on siiski vaja riigi julgeoleku tagamiseks vastu võtta, siis oleme täna selle valitsuse usaldusega sidunud.

Muudatusettepanekutest veel nii palju, et nende loetellu on hetkel kantud 175 ettepanekut. Neist ühe muudatusettepaneku koos alapunktidega on esitanud Vabariigi Valitsus, ülejäänud on EKRE fraktsiooni kuuluvate Riigikogu liikmete esitatud. Kõik need on teile esitatud materjalides muudatusettepanekute loetelus olemas ja saate nendega tutvuda.

Vabariigi Valitsus otsustas, et ei toeta valdavat osa EKRE fraktsiooni liikmete muudatusettepanekutest. Arvestatav osa Riigikogu liikmete ettepanekutest oli esitatud puudulikult, mille tõttu ei saaks neid esitatud kujul arvestada. Lisaks laiendavad paljud avaliku teabe seaduse kohta tehtud muudatusettepanekud eelnõus kavandatud regulatsiooni. Muuta on muu hulgas soovitud näiteks jõustunud rakendussätteid, mida ei ole võimalik teha. Valdavas osas muudatusettepanekutest nähtub kokku võttes, et need on esitatud Riigikogus eelnõu menetluse seisma jäämise saavutamiseks. Vähemasti on selline mulje jäänud.

Siinkohal tahan siiski märkida, et Vabariigi Valitsus otsustas toetada kahte Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Alar Lanemani ühiselt esitatud muudatusettepanekut, need on ettepanekud nr 11 ja nr 128. Muudatusettepanek nr 11 puudutab mobilisatsiooni korraldamiseks vajalikku varu käsitleva teabe salastamise tähtaja pikendamist 15 aastalt 30 aastale. Muudatusettepanek nr 128 puudutab eelnõu § 2 punktis 2 olevat avaliku teabe seaduse muudatust. Algatatud eelnõu kohaselt [täiendatakse seaduse] § 40 lõikega 1¹ , mille kohaselt kehtib välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt edastatud juurdepääsupiirangu märkega teabele, mis loetakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, juurdepääsupiirang tähtajatult või teabe loonud riigi või organisatsiooni määratud tähtaja lõpuni. Muudatusettepanekuga jäetakse sättest välja sõnad "tähtajatult või". Vabariigi Valitsus toetab seda muudatusettepanekut, kuid selgitab siinkohal täiendavalt, et Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Alar Lanemani muudatusettepanekut toetati, lähtudes soovist suurendada õigusselgust. Eesti Vabariigil on nii praegu kui ka edaspidi kohustus juurdepääsupiiranguga välisteabe loonud riigi või organisatsiooni määratud tingimustel kaitsta, sealhulgas tähtajatult, kui välisriik või organisatsioon ise sellekohase nõude on seadnud.

Samuti otsustas valitsus teha eelnõus täiendavalt ühe muudatusettepaneku, ajendatuna ka Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Alar Lanemani muudatusettepanekust nr 107. Vabariigi Valitsuse esitatud muudatusettepaneku nr 1 alapunkt 15 kohaselt täiendatakse avaliku teenistuse seadust kohustusega algatada teenistusandja distsiplinaarmenetlus, kui toime on pandud karistusseadustiku §-s 232 nimetatud süütegu ehk riigireetmine. Sellise süüteo toimepanemine on eelduslikult alati sedavõrd oluline teenistuskohustuse rikkumine, et distsiplinaarmenetlus tuleb läbi viia, mistõttu teenistusandjal selle otsustamisel kaalutlusõigust olema ei peaks. Kohustuse loomiseks muudetakse avaliku teenistuse seaduse § 75 lõike 6 punkti 5.

Vabariigi Valitsuse enda muudatusettepanekutega seonduvalt on vaja täiendavalt juhtida tähelepanu veel järgnevale. Esiteks teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku jätta eelnõust välja terve rea algses eelnõus olnud punkte. Täpne loetelu on teil seletuskirjas leitav. Need muudatused võeti juba 11. jaanuaril 2023 Riigikogus vastu kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega ja need on juba ka Riigi Teatajas avaldatud.

Teiseks teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku jätta eelnõust täiendavalt välja rea punkte, mis on samuti viidatud seletuskirjas. Nende sisu on juba riigikaitsekomisjoni menetluses oleva kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus numbriga 754. Eelnevast tulenevalt on eelnõu muudetud.

Kokku võttes esitas Vabariigi Valitsus eelnõu kohta 16 muudatust, mis on koos seletustega esitatud muudatusettepanekute loetelus. Vabariigi Valitsus otsustas 8. veebruaril 2023. aasta istungil siduda Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne teist lugemist ja tegi samal istungil ettepaneku võtta eelnõu Riigikogu käesoleva aasta 13. veebruari päevakorda. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälteenamus.

Lõpetuseks. Kutsun üles kõiki Riigikogu liikmeid selle eelnõu seadusena vastuvõtmist toetama. Sellega kaitseme riigisaladust ja salastatud välisteabe kaitsmine aitab meil kaitsta Eesti riiki, meie julgeolekut ja meie välissuhtlemist. Aitäh!

Austatud minister, ma tänan teid! Teile on ka küsimusi. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Kas teile ei tundu, et selle salastamisega on meil mindud niikuinii täiesti absurdini ja üle piiri? Ma saan aru Reformierakonnast, kellel on palju luukeresid kapis, alates VEB Fondist ja autorollotamisest ja minister Kersna koroonavaktsiinidega susserdamisest. Aga seda kõike veel laiendada ja sellisele totaalsele salastamise ja meelevaldse tegutsemise kihule järgi anda – kas te arvate, et see on ikkagi õigustatud? Me päevast päeva puutume siin kokku erinevate asutusesiseselt salastatud materjalidega ja see tekitab täiesti imestust, millele kõigele lüüakse see tempel peale. Kas tõesti peab see asi veelgi hullemaks minema? Mis selle põhjendus on? 

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult, ega me siin ju mingeid tarbetuid asju kaitse alla ei võta. Ma lugesin ette need asjad, mille puhul kas muutub tähtaeg või mis võetakse kaitse alla. Ja minu arvates on kõik täiesti põhjendatud. Me räägime siin, eks ole, sellest varude teemast ... Kus ta siin oligi …? (Otsib paberitest.) Või siis näiteks PPA isikukaitse üksuse teave: kes seal üksuses on ja millised on selle relvastuse võimalused ja tegutsemisplaanid. Siin ei ole midagi sellist, mida nagu ei peaks kaitsma. Need ei ole ju mingisugused tavalised kirjad, mida, ma ei tea, ministeerium vastuseks kellelegi saadab. Siin ikkagi on tegu niisuguse teabega, mis väga otseselt puudutab riigi julgeolekut ja mille kaitse alla võtmine või siis ka tähtaja pikendamine on igati õigustatud.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra esimees! Proua minister! Nii teie kõnes kui ka siin seletuskirjas on märgitud, et arvestatav osa Riigikogu liikmete muudatusettepanekuid on esitatud puudulikult. Kas te saaksite konkreetsel näitel selgitada, mis on teie [arusaama kohaselt] puudulik muudatusettepanek? Milles see puudulikkus seisneb?

Aitäh! Puudulikkus võib seisneda näiteks normitehnilistes puudustes. Näiteks siin analüüsis on välja toodud, et muudatusettepanekud olid esitatud selliselt, et neist ei selgu üheselt, kas muudatus soovitakse teha eelnõus endas või hoopis riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või hoopis avaliku teabe seaduses. Lihtsalt muudatusettepanekutest see ei selgu. Need on valdavalt normitehnilised puudused, aga ka sisulised puudused, millele on spetsialistid tähelepanu juhtinud.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Proua justiitsminister! Siin äsja esitati sisuliselt kriminaalsüüdistus – mitte juriidilises mõttes, aga siiski süüdistus – Liina Kersna kriminaalse tegevuse kohta justkui. Kas te ei arva, et justiitsministrina te peaksite sellele reageerima ja midagi ütlema õigusriigi ja võimude lahususe kohta? Minu teada ei ole Liina Kersnale ühtegi kahtlustust ega süüdistust esitatud ja see [süüdistus] ei peaks niimoodi [õhku] jääma, vähemalt mitte justiitsministri vastustes.

Aitäh! Ma arvan, et see viitab laiemale probleemile, mis meil ühiskonnas on ja millest ma järgmise päevakorrapunkti all ka põgusalt kavatsen rääkida. See on see, et meil tihtipeale avalikkuses, ajakirjanduses, ka poliitikute poolt räägitakse isikutest kui kurjategijatest, kuigi tegelikult ühtegi kohtuotsust selle kohta ei ole. Ometi süüdistusi lendab paremalt ja vasakult. See kindlasti ei ole normaalne ja ma arvan, et päris mõistlik oleks, kui seda edaspidi ei oleks. Aga eks siin on meil igaühel võimalik panustada. 

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Praegu kolleeg Ligi küsimusele vastates te tõstatasite väga huvitava teema. Aga äkki peaks selle probleemiga teistpidi hakkama [tegelema]. Võib-olla on targem lihtsalt karistada neid, kes rikuvad seadust ja isikut kurjategijaks nimetavad, ilma et oleks mingi kohtuotsus olemas. Ma võiksin kohe tuua 10–100 näidet sellest, kuidas see vähemalt viimase mõne aasta jooksul on toimunud.

Aitäh! No ma saan aru, et oli ettepanek teha juurde üks kuriteokoosseis, mis puudutaks kellestki kui kurjategijast rääkimist, kui tema kohta süüdimõistvat kohtuotsust ei ole. Päris nii see vist ka ei saaks olla. Meil on võimalik enda au teotamise eest igal juhul ka kohtusse kaevata, kui süütuse presumptsiooni rikkuvate arvamustega liiale minnakse. Tegelikult meil on need võimalused olemas. Ma arvan, et siin on ikkagi küsimus pigem kultuuris ja eneseregulatsioonis.

Austatud minister, teile on veel küsimus. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Lähtun sellestsamast eelmisest küsimusest. Kas teile ei tundu, et varga peas põleb müts? Kui mina rääkisin minister Liina Kersna susserdamisest, siis üks suur Reformierakonna hääletoru tõstis kohe kisa, kuidas siin esitatakse kriminaalsüüdistus, süüdistatakse teda kuriteos. Kas võib olla nii, et Liina Kersna erakonnakaaslane tundiski asja sügava sisu ära ja sellepärast tundis ennast ka puudutatuna?

Aitäh! Ma ei oska küll öelda. Seda te peate Jürgen Ligiga ise rääkima.

Austatud minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli, Taavi Aas!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Siin on juba juttu olnud sellest eelnõude sidumisest usaldushääletusega. Mina arvan küll, et praegu on täitsa kohane hääletada selle üle, kas seda valitsust umbusaldada. Sest kui me vaatame, kuhu Eesti Kaja Kallase juhitud valitsusega on jõudnud, siis pilt on üsna nukker. Ma arvan, et kindlasti vääriks see valitsus umbusaldamist.

Inflatsioon on 20%, kusjuures jaanuaris on inflatsioon hoogu juurde saanud. Tööstustoodang langeb juba üle 10%. Ja kui mõelda sellele, et Eesti riigi SKP‑st 80% tuleb ekspordist, siis on seis majanduses väga nukker. Konjunktuuriinstituut on öelnud, et nad on [olukorda] jälginud 30 aastat ja teinud ka hinnaanalüüsi 30 aastat, aga sellist olukorda nagu praegu toidukaupadega ei ole nad varem täheldanud. 

Suhtelises vaesuses elavate inimeste arv kasvab. Ettevõtteid selles olukorras ei toetata. Hiljuti saatis ettevõtlusminister ettevõtteid ühendavatele organisatsioonidele kirja, kus ta ütles, et saage ise hakkama. Pole valitsuse asi, kuidas teil läheb. Inimestele toeks mõeldud energia universaalteenus, mida nimetati uhkelt energiaturu reformiks, on täielikult läbi kukkunud.

Kellelgi läheb Eestis hästi ka. Universaalteenuse tõttu läheb hästi Eesti Energial. Kasum on tagatud. Hästi läheb pankadel. Eelmine aasta kasum 500 miljonit, järgmiseks aastaks ennustatakse juba miljardit. Kui Baltikumi peale kokku 3 miljardit on ennustus, siis Eesti osa sellest on kuskil üks kolmandik ehk miljard kasumit. Nii et läheb hästi mõnedel! 

Aga kui mõelda sellele, mida samal ajal valitsus teeb, siis valitsus mängib peitust. Peaminister otsib taga siseministrit, siseminister otsib taga Isamaa fraktsiooni esimeest või oli see vastupidi. Selle asemel, et midagi ette võtta, mängitakse peitust.

Ja tegelikult, miks veel on kohane see umbusaldushääletus, ja ma arvan, et seda umbusaldushääletust peaks toetama ka Reformierakond ise. Sest vaadake, Reformierakonna ministrid mingil kummalisel salakoosolekul otsustasid, et Rohuküla raudtee jääb [ära]. Seda ei ehitata. Reformierakond tervikuna aga pani selle Rohuküla raudtee ehitamise oma valimisplatvormi. Järelikult Reformierakond ei usalda oma ministreid ja õige oleks seda ka siin täna väljendada. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Loomulikult, tõeliselt salastatud teave ja see, mille avalikuks tulek ohustab meie julgeolekut, meie valitsust, juhul kui see on seda väärt, peab olema salastatud. Aga küsimus tekib sellest, kas tõepoolest igat asja peab salastama 75 aastaks. Miks ei piisaks ka senised tähtajad: 10 aastat, 20 aastat ja vajadusel, kui leitakse, et see teave on endiselt sensitiivne, on seda võimalik pikendada. 

Aga meil on salastatuse maania muutunud täiesti hullumeelseks. Meil salastatakse asju, millel ei ole saladusega mitte mingisugust pistmist. Jah, ma siin enne tõin välja VEB Fondi ja ka Liina Kersna koroonatestidega susserdamise – ma saan aru, miks Reformierakond tahab seda salastada. Aga samas on neid salastatud materjale, millel ei ole absoluutselt mitte kõige vähematki põhjendust. 

Ühes teatud komisjonis siinsamas Riigikogus tutvusin ma teatud institutsiooni dokumentidega, millele oli punane tempel peale löödud. Ma pidin andma allkirja, et ma olen neid lugenud ja, jumal hoidku, mitte kellelegi sellest ei räägi. Ma räägin teile, mida ma sealt lugesin. Ma lugesin seda, kes korraldavad Sinimäe lahingute aastapäeva tähistamist. Igast lehest võite lugeda, ükskõik kust. Ma lugesin seda, et Venemaa patriarh õppis arstiks ja nii edasi, tema elulugu. Ma pidin andma allkirja, see on salajane. Sellised totrused tekitavad [tuska]. 

Me päevast päeva puutume ju nendega kokku ja me teame, et suurel osal nendel asjadel ei ole mitte mingisugust põhjendust, miks neid salastatakse. Kõiki asju salastatakse lihtsalt sellepärast, et ametnikel ja teatud poliitikutel on niimoodi mugavam. Nad ei pea selgitama oma käike, oma samme, miks nad üht asja nii või teist asja naa teevad. Lööme aga templi peale. Ja me näeme seda kõikides ministeeriumides, valitsuses. See on absoluutselt ebanormaalne. 

Kas te mäletate, kui president Ilves laskis lüüa 75 aastaks salastatud templi peale oma majanduskuludele, presidendi kantselei majanduskuludele? Koristaja sai vot nii palju palka ja pastakate peale kulus nii palju. Ma ei tea, võib-olla siis tõesti kuskile vasakule läks seal nii palju, et see peab olema 75 aastaks Eesti rahva eest salastatud. 

Ja täna me ei saa uurida näiteks 1990. aastate sündmusi, väga paljusid asju meie taasiseseisvumisel, sest mingisugune pehmelt öeldes imelik inimene on löönud nendele paberitele templid peale: salastatud. Iga aasta arutame me siin välispoliitika teemat. Välisminister teeb meile ülevaate. Seekord tõepoolest Urmas Reinsalu kõne, mida väliskomisjoni liikmed on kõik lugenud, on salastatud, aga ainult homseni. Seni on see asutusesiseseks kasutamiseks.

Aga ma mäletan väga hästi, kui meil oli siin sotsist Sven Mikser välisminister, siis tema kõne oli aastakümneteks salastatud, kuigi ta tuli ja luges selle meil siin saalis ette ja kogu meedia kajastas seda. Aga see oli salastatud, nii et tegelikult oleks võinud ajakirjanikud ja ma ei tea kes kõik veel kinni panna lihtsalt mingisuguse hullumeelse salastamise pärast. 

Palun lisaaega. 

Palun, kolm minutit lisaaega! 

Nii et me peame ikkagi väga selgelt mõtlema, kas meil on seda vaja. Ja sellest koorub välja teine küsimus: miks seda on vaja? Sest kõiki neid asju, mis on tõesti salajased – vajadusel nende salastatuse tähtaega on võimalik pikendada, see ei tekita mingit probleemi mitte kellelegi. Kõik saavad aru. 

Aga tegelikult põhjus on ju lihtne. Põhjus ongi selles, et mõnel võimul oleval erakonnal on väga palju salastada. Mäletate, kuidas autorollotamise ajal Keit Pentus-Rosimannuse meile ei antud siit isegi prokuratuurile välja? Kas see on Eesti julgeoleku hüvanguks või? Ei, sihukesed asjad toimuvad ainult mingite susserdamiste varjamiseks. 

Ja kõige sügavam probleem selle taga ongi just nimelt see, et sellega sülitatakse demokraatiale. Sellega sülitatakse parlamentarismile. Ja seda tehakse just selliste vahenditega, nagu me täna näeme: seotakse sellised kahtlased eelnõud valitsuse umbusaldamisega. 

Aga nagu me oleme näinud nende aastate jooksul, kui Reformierakond on võimul, tegelikult nende eesmärk ongi olnud see, et saaks takistamatult üksi tegutseda, teha ükskõik mida, sõita teerullina valitsusest üle, sõita rahvast üle ja kehtestada tegelikult sellist äärmusliberaalset diktatuuri. Kõik, kes te teist meelt olete, suu kinni või muidu ... 

Ja umbusaldusega sidumine näitab just sedasama. Puudub igasugune soov dialoogiks parlamendis, dialoogiks avalikkusega. Meie rullime, ja siis püütakse seda jõuga näidata. Eks me nägime seda ka eelmise eelnõu puhul. 

Jah, jõudu teil siin hetkel tundub olevat, sest teid on lihtsalt rohkem. Aga arvuline ülekaal ei tähenda seda, et see protsess on demokraatlik ja vähimaski kooskõlas parlamentarismiga. Järgmises koosseisus võib-olla iga teine eelnõu, mis valitsusest siia saadetakse, surutakse sama protsessiga läbi. Hakkab uus vaikiv ajastu, saadame parlamendi laiali. Päts vähemalt maksis parlamendi liikmetele mõni aeg palka selle eest, et nad tööd ei pidanud tegema. Ma loodan, et te selle peale ikkagi ei lähe. 

Ent kõige rohkem loodan ma seda, et Eesti rahvas ei ole mitte rumal ja loll, nagu üks teie väga lugupeetud liige teatas ju üsna hiljuti: et 70% või 75% rahvast on lollid. Ma usun, et Eesti rahvas on tark ja teile lihtsalt järgi ei anna. Aitäh!

Hea kõneleja, teie aeg! Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini. Palun, kaheksa minutit!

Lugupeetud kolleegid! [Üle-]eelmise sajandi esimesel poolel või õigemini öeldes kolmandikul tegutses USA-s üks selline mees, kelle perekonnanimi oli Barnum. Ta oli mitme muuseumi ja tsirkuse omanik ja üks tohutu reklaamimeister. Nimelt, [suure hulga] aastaid näitas ta ameeriklastele olendit, mis vööni oli kala ja ülevalpool oli naine. Kõigest 5 sendi eest sai tutvuda selle eksponaadiga, seda imetleda. Kui huvi hakkas kukkuma, siis ta tekitas selliseid artikleid meediasse, et teadlased selgitasid välja, et olend ei olegi poolnaine, tal juba kasvavad vuntsid ja habe. See tähendab, et võib oletada ... No järgmine päev oli jälle ruum rahvast täis, vaadati. 

Miks ma teile seda praegu rääkisin? Ma ei ütle teile. Ma salastasin selle info 75 aastaks.

Kuulge, mõnikord on see, mis siin saalis toimub, täiesti uskumatu. Tähendab, ma tahaksin teile praegu rääkida ühe loo. Kui ma sellel teemal tegin arupärimise ja saatsin siin Riigikogu juristidele, selleks et nad vaataksid, kas mul ikka kõik viited on vastavalt seadusele tehtud ja nii edasi, siis ma sain juba järgmine päev vastuse, et lugupeetud kodanik Stalnuhhin, vaadake hoolega seda materjali, mille alusel te arupärimise tegite. Ja kui ma vaatasin, siis ma avastasin, et selliste väikeste-väikeste tähtedega on kirjas, et see on salastatud 75 aastaks.

Ja millega seal tegemist on? Nüüd mul tekivad puhtfiloloogilised raskused, sest ma pean teile jutustama selle sisu niiviisi, et te ei saaks aru, millest ja kellest ma räägin. No ma üritan. On üks väike Eesti linn ja selle kõige kõrgem ametnik iseseisvalt tegeleb mingi hankekorraldusega ja läheb nii kaugele, et ise viib läbirääkimisi läbi, ise võtab otsuse vastu. Ja ta on nii julge oma otsustes, et isegi ei vaata, et need on vanad tuttavad, semud, sõbrad ja nii edasi. Ja üks teine tark inimene saab sellest teada ja kuna ta on juhuslikult jurist ja juhuslikult veel ka volikogu liige, siis teeb ta sellel teemal kirja meie Rahandusministeeriumile. Seda ma võin nimetada, selles ei ole midagi salajast, absoluutselt. Ja sealt saab ta vastuse, kus öeldakse, et selle esimese ametnikuga toimus meil kohtumine, ta tunnistas oma vigu, ta rohkem niiviisi ei tee.

Tähendab, mina tean täpselt, et kui mina oleksin rikkunud neid hankemenetluse reegleid, nagu seal juhtus, siis minuga tegeleks kogu Eesti politsei. No ma ei riku neid, mul ei ole sellist soovi ja võimalust ka ei ole. Aga inimene rikkus. Ja nüüd selgub, et seadusel on kaks nägu, nagu Vana-Kreekas ühel jumalal: ühega, mis on kuri ja hirmus, ta vaatab minu poole, ja teisega, mis naeratab, vaatab selle proua poole. Ühe me võtame vastutusele, teist mitte mingil juhul, me parem salastame [tema tehtu] 75 aastaks. Las meie järeltulijad 75 aasta pärast näitavad talle näpuga, vot niiviisi: ai-ai-ai, nii ei tohi teha. Vaat see on selle üleliigse salastatuse tulemus.

Ja see, et see seadus võetakse praegu vastu usaldushääletusega, on ka väga halb märk. Tohutult halb märk! Me juba elame sellises olukorras, kus kehtib tuntud lause: sõpradele kõik, ülejäänutele seadus. Seadus tema karistava mõtte mõttes. 

Jällegi, seekord ma ei saa öelda, et mul on mingi kahtlus, et see seadus võib olla kvaliteetne. Ta kindlasti seda ei ole, aga usaldushääletus lihtsalt ei jäta mulle võimalust seda toetada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Seega on läbirääkimised lõppenud ja me saame minna lõpphääletuse juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, avaliku teabe seaduse ning avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 410. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu oli 15, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Läheme tänase neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on justiitsministri ettekanne "Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest. Head kolleegid, selle päevakorrapunkti menetlemisel on igal Riigikogu liikmel võimalus esitada ettekandjale üks küsimus ja läbirääkimistel saavad osaleda fraktsioonide esindajad. Palun nüüd kõnepulti justiitsminister Lea Danilson-Järgi.

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Järgnevalt annan ülevaate "Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030" täitmisest möödunud aastal. Teile on ette saadetud ka jaotusmaterjalid, millega loodetavasti olete saanud tutvuda. Seal on rohkem täpsemat infot, statistikat kuritegevuse ning kriminaalpoliitikas ette võetud muudatuste kohta.

Algatuseks tuleb tõdeda, et arusaadavatel põhjustel ei olnud kuritegevus ja kriminaalpoliitika 2022. aastal riikliku [tegevuse] mõttes kõige aktuaalsemate probleemide hulgas, sest peamised mured teatavasti on olnud hoopis elukalliduse tõus ja rahvusvaheline julgeolekupoliitiline olukord. Kindlasti on põhjuseks ka see, et kriminaalpoliitikas ongi Eestis asjad üldjoontes kontrolli all, erinevalt näiteks meie mitmest põhjanaabrist, kes on suures hädas kasvava vägivalla ja organiseeritud kuritegevusega.

Olukord Eestis oli mullu isegi veidi parem kui üle-eelmisel aastal: kuritegevuse tase natuke langes, noorte kuritegevus vähenes, vangide arv on meil samuti igal aastal vähenenud ja nii ka eelmisel aastal. Inimeste subjektiivne turvatunne küll pisut langes kahjuks, aga see ilmselt peegeldab just seda üldist ebakindlat olukorda. Eelmise aasta lõpus läbi viidud elanike küsitluse kohaselt tundis 71% inimestest end oma kodukandis pimedas turvaliselt, mida on kahjuks 4% vähem kui aasta varem.

Kriminaalpoliitika valdkonda ei jätnud ka Ukraina sõda mõistagi puutumata. 24. veebruaril, kui Venemaa alustas agressioonikuriteo ning sellega koos ka inimsusevastaste ja sõjakuritegude toimepanemist Ukraina ja tema inimeste vastu, hakkas Justiitsministeerium koostöös Välisministeeriumiga välja töötama valitsuse sanktsiooni, millega keelati agressori vägede toetamine ja nendega liitumine. 

Valitsus võttis märtsis vastu sanktsiooni seoses rünnakuga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu ning kehtestas keelu liituda Venemaa ja Valgevene relvajõudude või relvastatud üksustega ning neid abistada. Töötasime kiiresti välja ka eelnõu, millega keelustati vaenuliku sümboolika avalik presenteerimine. Tänaseks on juba ka mitu inimest agressorvägede toetamise eest süüdi mõistetud. Üks inimene näiteks üritas Vene armeele droone osta. Need droonid konfiskeeriti ja anti tasuta üle Ukraina vägedele. Ilma väljatöötatud eelnõudeta ei oleks see võimalik olnud. 

Aga Ukraina koletu sõda on puudutanud Justiitsministeeriumi ka muul moel. Nimelt andis vanglateenistus eelmisel aastal Sotsiaalkindlustusameti kaudu sõjapõgenikele abi nende vastuvõtmisel.

Möödunud aastal tehti kriminaalpoliitika valdkonnas väga mitmeid tehnoloogilisi edusamme. Võib öelda, et oli selline väike Tiigrihüppe aasta. Vahel on küll osutatud, et Eesti digitiiger on tukkuma jäänud, aga kriminaalpoliitika valdkonnas kindlasti nii öelda ei saa. Eelmisel aastal loodi näiteks õiguslikud alused süüteomenetluse täisdigitaalseks läbiviimiseks. Äsja valmisid Justiitsministeeriumis analüüs ja ettepanekud kriminaalmenetluse tõhusamaks muutmiseks. Selle analüüsi pinnalt koostatakse juba eraldi eelnõu ning loodetavasti saab täpsematest plaanidest rääkida juba järgmise Riigikogu koosseisu liikmetega ja neid tulemusi kuulda järgmise aasta kriminaalpoliitika ülevaates.

Ka vanglad liiguvad paberivaba töökorralduse suunas. Sealgi võetakse kasutusele näiteks e‑poe lahendus. Ja ka kriminaalhooldustöös on mitmeid uusi e‑võimalusi tänu kriminaalhooldusalustele mõeldud infoportaalile. Need plaanid saab lõpule viia aga alles siis, kui Riigikogu võtab vastu vangistusseaduse ja teiste seaduste muudatused, mida näeb ette praegu Riigikogu menetluses olev eelnõu 747. See annab kinnipeetavatele võimaluse lugeda ja edastada kohtumenetluse materjale digitaalses keskkonnas, mis muudab infovahetuse menetlusosaliste vahel tõhusamaks, vähendades märgatavalt halduspersonali-, transpordi- ja paberikulusid ning ka menetlusaega tervikuna. Samuti aitab see kinnipeetavaid paremini ette valmistada eluks väljaspool vanglat.

Aga digilahendusi on kavas teisigi. Näiteks hakkavad kõik uurimisasutused ja prokuratuur sellel aastal kohtueelses menetluses kasutama ühist infosüsteemi, mis loob paremad eeldused täisdigitaalsele menetlusele üleminekuks ning parandab pikemas perspektiivis ka andmete kvaliteeti ja vähendab nende dubleerimist. 

Selleks, et laiendada organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemise võimalusi ning ära hoida ebaseaduslikke piiriületusi ning identiteedivargusi, alustasime kodakondsuseta või kolmandatest riikidest pärit kodanike karistusandmete vahetamise arendusprojekti.

Jaanuaris kiitis Riigikogu heaks uue kohtuekspertiisiseaduse, mis muu hulgas aitab luua kohtuekspertiisi õiguslikku valmisolekut samuti üleminekuks täisdigitaalsele kohtumenetlusele. Kohtuekspertiisi infosüsteemi uuendamise käigus kaovad ära seni paberile kirjutatud määrused ja ekspertiisiaktid.

Kriminaalpoliitikas on Justiitsministeerium alati rõhutanud teadmiste ja andmete olulisust, et ennetada emotsioonidel põhinevaid otsuseid. Selleks viiakse läbi uuringuid, hinnatakse tegevuste mõju, et otsused saaksid asjakohased. 

Oluline on ära märkida, et kohtuekspertiisi instituudist on kujunenud ka valdkonna teaduskeskus, mis on eeskujuks ka rahvusvahelisel tasemel. Seal tegeletakse uudsete põnevate uurimissuundadega. Näiteks on kohturadioloogias käimas surmaaja ja -põhjuse määramiseks uute võimaluste arendamine. Samuti arendatakse DNA-analüüsi võimalusi ja perioodiliselt toimub narkoainete määramine reovees. Seda tehti juba aasta varemgi. Soovitan ka teil aeg-ajalt vaadata reoveeseire juhtimislaudadele internetis, et saada pilti narkotarbimisest Eesti suuremates linnades. Need uuringud annavad meie sisejulgeolekuasutustele väga väärtuslikku infot olukorra muutumisest, et teada, kuhu rohkem tähelepanu ja ressursse suunata.

Viimastel nädalatel on meedias palju tähelepanu saanud Euroopa Nõukogu MONEYVAL-i läbi viidud rahapesuvastane hindamine Eestis. Rahapesu Andmebüroo koos selle juhi Matis Mäekeriga on palju kiita saanud tubli töö eest ja see on tegelikult Eesti kontekstis üsna erakordne, et kedagi ka kiidetakse. Hindamisse panustas ka Justiitsministeerium olulisel määral. 

Positiivse kõrval kahjuks heidetakse Eestile ette, et endiselt konfiskeeritakse vähe ja karistused rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude puhul on üsna tagasihoidlikud. Valitsus on lahendusena esitanud Riigikogule ettepanekud rahatrahvide suurendamiseks ja väärteovastutuse tõhustamiseks. Need muudatused on seotud eelnõuga 94. Kui see eelnõu saab Riigikogu tahtel seaduseks, on võimalik rikkumisi toime pannud ettevõtteid karistada kuni 20 miljoni eurose trahviga. See erinevus on tänasega võrreldes 50-kordne.

Veel IT-valdkonnast. Eelmisel aastal registreeriti arvutikuritegusid vähem kui aasta tagasi ligi veerandi võrra. Selline arvutikuritegude vähenemine on tegelikult esmakordne viimase kümne aasta jooksul. Ennekõike vähenesid arvutikelmused, aga vähem oli ka teisi arvutikuritegusid. Loodetavasti on see märk sellest, et lisaks politsei ja prokuratuuri heale tööle on vilja kandnud ka see teavitustöö, mida me oleme teinud, ning inimesed on ettevaatlikumad ja oskavad pettuse ohvriks langemist vältida.

Nagu varem, andsid ka eelmisel aastal tooni petukõned ja sõnumid ning erinevate sotsiaalmeedia- ja meilikontode hõivamised. Täna on seadus üsnagi karm: näeb ette, et kui keegi kaaperdab su konto ja saadab sealt mõtlematuid sõnumeid, siis ongi kohe tegu kriminaalkuriteoga. Aga selliseid tobedaid tegusid teevad kahjuks ka alaealised, näiteks postitades õpetajate Stuudiumi või eKooli kontolt mingisuguseid jaburaid teateid, ilmselt nalja pärast. 

Tõsisemate arvutikuritegude puhul on probleem pigem hoopis piiriülene kuritegevus – toimepanijad viibivad erinevates riikides – ning juurdepääs teistes riikides asuvatele elektroonilistele tõenditele. Selle probleemi lahendamiseks avati eelmisel aastal mais allkirjastamiseks Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni teine lisaprotokoll, mis käsitleb rahvusvahelist koostööd ja juurdepääsu elektroonilistele tõenditele. 

Samuti on lõppstaadiumis Euroopa Liidu niinimetatud e-tõendite paketi heakskiitmine, mis loob võimalused sisukamaks koostööks elektrooniliste tõendite valdkonnas liikmesriikide vahel koostöö tegemiseks. Seetõttu on põhjust arvata, et tulevikus muutub nende kuritegude uurimine ning rahvusvaheline koostöö kindlasti tulemuslikumaks.

Eelmisel aastal tegime Justiitsministeeriumi poolt küsitluse õigusrikkujate hulgas, et aru saada, kas neile määratud karistused on tõhusad, kas asjaosalised saavad oma teo olemusest aru ja mõistavad, miks neile just selline karistus määrati. Ja uuringust tuleb välja, et tegelikult mõistavad küll. Aga on üks huvitav tõsiasi, millele rahvusvahelised uuringud juba ammu on viidanud, nimelt, et valgekraedest kurjategijad siiski tihti ei saa aru, mida nad on teinud, või siis eitavad enda süüd. Ja kui nad ei eita, siis on nende arvates täiesti piisav karistus juba avalik hukkamõist ja negatiivne meediatähelepanu. 

Vahel juhtub ka nii, kuigi üsna harva, et lõpuks mõistetakse inimene kohtu poolt siiski õigeks. Seda juhtub üldiselt keskmiselt alla 1% nende asjade puhul, mis prokuratuurist kohtusse jõuavad, nii et tõesti prokuratuur asjata asju kohtusse ei vii. Aga kui selline asi peaks juhtuma, siis avaliku hukkamõistu näol ongi tegelikult tihti inimesed juba karistuse kätte saanud, olgugi et kedagi ei tohiks enne süüdi mõista ega karistada, kui kohus on sedasi otsustanud. Mingil põhjusel me kahjuks ühiskonnas käitume vastupidisel põhimõttel. Rõhutan just, et ühiskonnas, mitte justiitssüsteemis. Siin on kindlasti ruumi liikuda paremuse poole, paremini kinni pidada süütuse presumptsiooni põhimõttest.

Justiitssüsteemis oleme viimasel ajal aktiivselt propageerinud taastavat õigust ja rakendanud seda ka valgekraede kuritegudes. Näiteks eelmisel aastal oli selline juhtum, et korruptsioonikuriteo menetlusalused pidid maksma kahele haiglale, nende lastefondidele 20 000 eurot. Loomulikult nad ise seda soovisid ja kahetsesid toimepandud kuritegu. Lisaks rääkisid nad avalikul kohtuistungil oma loo tagamaadest. Just sellised taastava õiguse lahendused aitavad asjaosalistel eitamise asemel vastutuse võtta ja see kindlasti aitab ka korduvkuritegevust ennetada.

Justiitsministeerium on vedanud teadlikku korruptsiooniennetust juba umbes 20 aastat ja küllap tulemuslikult, kui vaadata Eesti reitinguid rahvusvahelises võrdluses. Õigusriigi indeksi järgi oleme maailmas 9. kohal. Indeks mõõdab muu hulgas ka korruptsiooni puudumist. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oleme maailmas 13. kohal ja edenemine on olnud silmnähtav: 2011. aastal olime 29. kohal. Nii et tõesti oleme teinud suure hüppe paremuse poole.

Ennetuse poolelt lõime 2022. aastal ettevõtluserialade õppejõududele ja tudengitele e-õppematerjalide tööriistakasti, mille eesmärk oli tõsta tulevaste ettevõtjate teadlikkust ärikorruptsioonist ja majanduskuritegudest. See projekt viidi läbi koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilastega. Nad osalesid selles programmis ja said teadmisi korruptsiooni valdkonnas ning läksid omakorda gümnaasiumidesse ja koolitasid gümnasiste. Nii et ka 400 gümnaasiumiõpilast sai selle koolituse osaliseks. Selline lähenemine, et kaasata tudengeid gümnasistide koolitamiseks, on väljaspool Eestit ka tähelepanu äratanud ja sellist head võimalust tasub kasutada ka teistes riikides.

"Kriminaalpoliitika põhialused" suunavad üldiselt teraviku noortele õigusrikkujatele, ja igati põhjendatult. Ka eelmisel aastal me tegelesime justiitssüsteemis olulisel määral noortega: nii noorte kuriteoennetusega kui ka sellega, et ennetada noorte langemist kuritegevuse ohvriks. Näiteks sai lahendatud oluline pikaajaline murekoht: alaealise seksuaalse enesemääramise ea piir tõusis seniselt 14 aastalt 16-le. Kuna selle muudatuse eesmärk oli laste ja noorte kaitsmine just täisealiste poolt toime pandava väärkohtlemise eest, mitte aga noorte omavaheliste vabatahtlike ja eakohaste suhete kriminaliseerimine, siis nägime selles eelnõus ette ka nii-öelda Romeo ja Julia klausli, mille kohaselt ei ole karistatav noore seksuaalsuhe 14–15-aastase alaealisega, kui nende vanusevahe on kuni viis aastat.

Samuti tegime eelmisel aastal töökindlamaks lastega töötamise piirangu reeglid. Lastega töötavate inimeste taustakontrolli tegemine muutus lihtsamaks ja süsteemsemaks. Eesmärk oli, et lastega vahetult kokku puutuvatele kutsealadele ei satuks tööle või vabatahtlikuna tegutsema inimesed, kellele see on mõne varasema süüteo tõttu keelatud. Selleks sai loodud IT-lahendus, mille abil saab lastega töötavate inimeste tausta lihtsamalt kontrollida. Sisestades nende isikukoodi, annab IT-süsteem vastuse, kas inimesel on lastega töötamise õigus piiratud või mitte. Seda päringut saab teha ka lapsevanem. Lasteasutustel ja nendel, kes lastega töötavaid inimesi tööle võtavad, on muidugi kohustus teha see kontroll inimese töölevõtmisel, aga ka korra aastas hiljem. Kui nad seda kohustust ei täida, siis on seadus ette näinud ka üsna kopsaka rahatrahvi: kuni 32 000 eurot.

Möödunud aastal valmis Justiitsministeeriumiga uuring, mis pakub välja meetodid, kuidas tuvastada ja aidata ennast või teisi kahjustava seksuaalkäitumisega noori. See on oluline ennetuse tõhustamiseks tulevikus. Kui me täna tunneme ära ja oskame õigel viisil tegeleda selliste noortega, neid seejuures häbimärgistamata, siis hoiame tulevikus ära mitmeid kuritegusid, ka selliseid, mille kohta me möödunud aastal üheskoos ajalehest lapsevanematena hinge kinni hoides lugesime.

Tegeleda tuleb aga nii kurjategija kui ohvriga. See ongi kriminaalpoliitika puhul raske, et tuleb leida tasakaal, kuidas seista ohvri eest ja samal ajal tagada ka kurjategija hilisem õiguskuulekas käitumine ja toimetulek. 

Selle aasta 1. aprillil jõustub uus ohvriabiseadus, mida valmistasime ette koos kolleegidega Sotsiaalministeeriumist ja mujalt. Tänu selle seaduse uue täisteksti vastuvõtmisele hakkavad pere- ja seksuaalvägivalla ohvrid saama vaimse tervise abi, näiteks psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat. Seadusega on nüüd tagatud ka psühhosotsiaalne ja seksuaalvägivalla kriisiabi, samuti taastava õiguse teenused ja vägivallast loobumise toetamine. Viimast tahaksin eriti rõhutada, sest tegelikult selleks, et meil tulevikus oleks vähem ohvreid, on oluline tegeleda täpselt samamoodi ka vägivallatsejaga ja mõjutada teda vägivallast loobuma.

Justiitsministeeriumi eestvedamisel sai eelmisel aastal palju tegeletud kuriteo ohvrite abistamisega koostöös haiglatega. Koos Euroopa kuriteoohvrite võrgustikuga töötasime välja väärkohtlemise kehakaardi. Sellest on viimati olnud ka meedias palju juttu. Tegu on niisuguse asjaga, mis aitab tervishoiutöötajail pakkuda ohvritele tuge, fikseerida ja talletada tõendeid kannatanute hilisema kaitse tagamiseks. 

Kõik vägivallaohvrid kahjuks ei soostu endaga juhtunust kohe politseid teavitama. Kui inimene ei soovi või ei julge kohe pärast juhtunut näiteks politsei poole pöörduda, kaovad aja jooksul vigastused ja muud ilmsed vägivallamärgid, aga samas oleksid need politseile ja prokuratuurile juhtunu menetlemisel oluliseks tõendiks. Seetõttu on oluline, et haiglate juures tegutsevad keskused pakuksid ohvrikeskset teenust ja võidaksid ohvrite usalduse, et sinna tõepoolest julgetaks pöörduda.

Nüüd lähemalt lastest ja noortest. Ohvri kannatustest osasaamine ajab ühiskonna ärevusse. See on päris selge. Nägime seda ka eelmisel aastal Pärnu noorte vägivallajuhtumite puhul, kus me kuulsime väga palju peale selle avalikuks tulekut, et nõuti noorte karmimat kohtlemist ja suuremaid karistusi, aga see paraku probleeme ei lahenda. 

Noorte väära käitumise põhjused on mujal, mitte karmi kohtlemise puudumises. Noorte positiivsele arengule, taastavale õigusele, karistusvälisele sekkumisele pühendumine tegelikult suurendab tõenäosust, et noortest õigusrikkujatest sirguvad ikkagi lõpuks õiguskuulekad täiskasvanud. Ja ma ei räägi siin sellest, et kurjale teole ei peaks järgnema karistus, küsimus on karistuse sisus. Ka nooremate inimeste vanglasse heitmine tundub mõne jaoks loogiline ja turvaline valik, aga kriminaalpoliitika seisukohalt see nii ei ole. See päriselt ei tööta.

Kas on võimalik saada lisaaega?

Jaa, on võimalik küll. Palju te soovite?

Kui palju saab? Kümme minutit?

No kümme minutit, kui on soovi. Jah, palun!

Ühesõnaga, kriminaalpoliitika seisukohalt see nii ei tööta, et ainult karistused kuidagi aitavad. Me oleme tegelikult oma töös näinud, kuidas põhjalik tegelemine äärmiselt keerulise taustaga noortega on väga tulemuslik, kui neid noori endid ja nende pereliikmeid suunata programmidesse, kus fookuses on just nende ebaseadusliku käitumise põhjused. 

Prokuratuuris töötavad meil alaealistele spetsialiseerunud konsultandid, kelle peamine ülesanne ongi noortele suunatud spetsiifiliste sekkumiste rakendamine. Alaealisi süüdimõistetuid oli vanglas paari nädala taguse seisuga ainult üks. Tegelikult see kõlaks üsna uskumatuna, kui me oleksime aastas 2016 – siis oli meil vanglas 16 süüdi mõistetud last. Lisaks, mis on noorte suunas veel plaanis teha. Plaanis on alustada noorte puhul vangistuse kandmist kinnise vangla asemel avavanglast. Samuti on arutlusel olnud noortetöö vanusepiiri tõstmine, et ka üle 21-aastaseid kohelda samuti, nagu täna kohtleme 18-aastaseid. Vajadused on noorte puhul suuresti samad ja töö oleks tõhusam ja tulemuslikum.

Eelmisel aastal alustasime ka eraldi majutusteenusega kuni 26-aastastele vanglast vabanenud noortele. Selle teenuse eesmärk on muu hulgas pakkuda noortele vangistuse alternatiivi, mille puhul on võimalik toetada noore iseseisvust teda ühiskonnast isoleerimata. Tugiteenus täiskasvanute puhul on meile juba näidanud, et selline teenus on tulemuslik. Näiteks 2021. aastal vanglast vabanenute ja tugiteenust kasutanud retsidiivsus oli 25%, aga aasta varem oli see 9% võrra suurem. Seega on kindlasti põhjust olla optimistlik ka noorte osas. 

Igaks juhuks olgu ka öeldud, et kõik see ei asenda siiski kinnise lasteasutuse teenust. Lapsele tuleb pakkuda ka ööpäevaringset tuge ja turvalisust ning seda pakub selline kinnine lasteasutus. See aitab tagada, et lapse käitumine ei ohusta tema enda või teiste elu, tervist ja arengut. Praegu on last võimalik kinnisesse lasteasutuse teenusele suunata ainult kohtu kaudu. Tugiteenusele üleminekuks aga kohtuotsust vaja ei ole, nii et see on palju paindlikum teenus. 

Alaealisi õigusrikkujaid on meil võimalik suunata ka täiendavatele teenustele-programmidele, näiteks "Hoog sisse!", "Puhas tulevik", SPIN, STEP. Kõik need erinevad võimalused on aidanud ja ilmselt aitavad ka edaspidi noori kuritegelikust teest eemal hoida või nad õiguskuulekale teele tagasi tuua.

Eelmisel aastal sai oluline samm tehtud ka ennetuse suunas, et me ei peaks tegelema nii palju tagajärgedega. Ennetusega tegelemine on kahtlemata raskem ja ebamäärasem. Tagajärgede eest karistamine on justkui lihtsam, aga ennetamine tegelikult säästab elusid ja on lõppkokkuvõttes riigile ja ühiskonnale odavam. Eelmisel aastal liitsime näiteks riskikäitumise ennetuse paremaks koordineerimiseks kolm valitsuskomisjoni, kes teineteise kõrval tegutsesid paralleelselt aastaid. Need olid lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjon. Rääkimata sellest, et nendes komisjonides olid valdavalt samad ministrid, oli ka nende kõigi eesmärk ennetada riskikäitumist. Nüüd on päris mõistlik lahendus olnud, et need varasemad töörühmad on ühendatud üheks ennetusnõukoguks. Ennetusnõukogu on nõuandjaks valitsusele ennetuse prioriteetide kokkuleppimisel, aga oluline roll on ka kindlasti tegevuste ühisosa leidmisel ja koostöö tagamisel. Näiteks võiksime tulevikus mõelda nii, et kui Päästeameti inspektorid käivad tegemas järelevalvet suitsuandurite üle, siis sama hästi võiksid nad tähele panna ka muid riskikäitumise ilminguid, mis selles majapidamises on. 

Ministeeriumid hakkavad seda komisjoni juhtima roteeruvalt. Alustab Justiitsministeerium ning alates 2024. aastast vahetatakse juhtrolli igal aastal. Esimesel kohtumisel kiitis ennetusnõukogu heaks taastava õiguse kontseptsiooni. Selle eesmärk on jõuda kokkuleppele, kuidas tekkinud kahju heastada ja õiglustunne taastada. Enne juba tõin ühe näite ka taastava õiguse võimalustest valgekraede kuritegude puhul, aga nüüd rakendatakse seda enim just noorte puhul, olgu selleks siis siirad vabandused või muul moel oma mõtlematute tegude heastamine.

Kriminaalpoliitika, ennekõike vanglate ja kriminaalhoolduse peamisi eesmärke on õigusrikkujate taasühiskonnastamine. Jah, ka karistamine, aga alati peame mõtlema, mis saab peale karistust. Minu eelkäijad on siit puldist sageli viidanud, et suure tõenäosusega panevad pooled ennetähtaegselt vanglast vabanenud kahe aasta jooksul toime uue kuriteo. 

Mainisin enne ka digitaliseerimise kontekstis vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu 747, aga sellel eelnõul on ka teine eesmärk: retsidiivsuse vähendamine ja seda mõjutavate sotsiaalsete sidemete loomine. Eelnõu võimaldab avavangla kinnipeetavatel kasutada õppimiseks ja töötamiseks piiratud ulatuses näiteks internetti. Samuti saaksid edaspidi väljasõidule lubatud kinnipeetavad kasutada vangla mobiiltelefoni. Märkimist väärib ka loodav võimalus kasutada senisest laiemalt lühiajalise kokkusaamise võimalust, sealhulgas telesilla vahendusel. Kuna kinnipeetavate arv muudkui väheneb, siis kiirendab see ka üleminekut üksikkambrite süsteemile.

Kuid vanglas karistust kandvate inimeste probleemid on samas järjest keerulisemad. Seetõttu oleme hakanud rohkem tähelepanu pöörama karistust kandvate inimeste vaimsele tervisele. Eritähelepanu all on suitsiidiriski maandamine. Meie paari aasta tagune uuring näitas, et veidi alla pooltel kinnipeetavatel diagnoositakse vanglas vaimse tervise häire. Kahel kolmandikul pannakse seejuures diagnoos esmakordselt alles vanglas. Seega võib öelda, et vanglast on saanud justkui psühhiaatriahaigla. Kinnipeetavate keskmine vanus tõuseb meil mõne kuu võrra igal aastal. Praegu on see umbes 40 eluaastat ja sellest tulenevad uued probleemid ja väljakutsed, kuidas vananeva kontingendiga vanglas kõige paremini toimetada.

Muudatused on vanglasüsteemis töös ka kinnipeetavate tervishoiu korraldamisega seoses. Justiits- ja sotsiaalministeerium leppisid eelmisel aastal kokku kavas anda vanglate tervishoid haigekassale üle alates 2024. aasta juulist, et ühendada meditsiiniteenus ühtseks tervikuks. On ju kinnipeetav enne vanglasse sattumist ja ka peale vanglast väljumist ikka seesama patsient ja miks ta ei peaks ta seda olema vanglas viibimise ajal. Ümberkorraldused aitaksid riigil tagada kinnipeetavate arstiabi odavamalt ja kestlikumalt. Hetkel ootab eelnõu veel Riigikogu heakskiitu.

Vanglast vabanenute sotsialiseerimise toetamisel on üks suurimaid väljakutseid olnud nende tööhõivesse jõudmine ja seal püsimine. Tugiteenusega, täpsemalt majutuse- ja tugiisikuteenusega anname uue võimaluse endistele kinnipeetavatele, kes soovivad oma elus muutust. Selle raames pakutava tööhõive probleemi lahendamiseks alustasime eelmisel aastal koolitusprogrammi juba vanglates kohapeal. Tegevuse eesmärk on pakkuda lähima aasta jooksul vabanevatele kinnipeetavatele sellist väljaõpet, mille järele on tööturul suur nõudlus, et neil oleks vabanemise järel võimalik kiiresti töö leida. Tugiteenuse kasutajatest tööhõivesse jõudnute osakaal on viimastel aastatel kasvanud kaks korda. 2022. aastal oli see 33% ja kaks aastat varem poole vähem ehk 16%. Seega kindlasti oluline edenemine.

Möödunud aastal analüüsisime ka, milliseid tulemusi on viimase kuue aasta jooksul andnud joobes juhtide karistamise praktika. Võiks ju eeldada, et kui prokuratuur lõpetab aina suurema hulga esmakordselt joobes juhtimise menetlusi oportuniteediga, võiks selle negatiivseks tagajärjeks olla joobes juhtide suurem retsidiivsus, sest neid koheldakse justkui leebemalt.

Aga teisalt me tegeleme probleemi põhjusega ehk alkoholi tarvitamise kontrolli all hoidmisega. See toimub liiklusohutusprogrammi, sõltuvusravi, arsti külastuse ja alkoholi vereanalüüsi kohustuse abil. Meie kohtuekspertiisi laboritel on olemas uus tõsikindel analüüsimeetod, mida nimetatakse PET-meetodiks. Hoolimata mõne jaoks ehk leebemana tunduvast kohtlemisest ei ole joobes juhtide retsidiivsus tegelikult suurenenud. Vastupidi, tulemused näitavad, et korduvkuritegevus on teiste gruppidega võrreldes nendel juhtudel madalam. Kahe aasta jooksul paneb mõne uue kuriteo toime 12% oportuniteedi saanutest, kuid 19% tingimisi vangistusega karistatutest.

Võib-olla kokku võttes veel seda, et 2022. aasta oli Justiitsministeeriumi jaoks väga tegus aasta. Sai astutud mitmeid olulisi samme "Kriminaalpoliitika põhialustes" toodud eesmärkide suunas. Ka käesoleval aastal jätkame seda tööd. Oleme seadnud prioriteediks ennetada perevägivalda, mille puhul on sageli füüsiline ja vaimne vägivald segunenud. Samuti soovime muuta kriminaalmenetlust ja seda toetavad tegevused senisest tõhusamaks ja kiiremaks. Vastavad analüüsid ja ettepanekud liiguvad varsti ka valitsusse. 

Peagi algavad Riigikogu valimised. Loodan, et ükskõik milline saab olema riigivalitsemise koosseis siin Riigikogus, kestab ikkagi järjepidev töö kriminaalpoliitikas seatud eesmärkide suunas ka peale valimisi ja saavutatut õnnestub hoida ja edasi arendada. Aitäh teile!

Aitäh! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Väga põhjalik aruanne ja huvitav kindlasti, aga minu küsimus puudutab seda kriminaalpoliitika üldist eesmärki aastani 2030. Selles on üks auahne eesmärk, et raske vägivallakuritegevus väheneb Euroopa kiireimas tempos. Kas teil on võimalik hinnata seda, kuivõrd saavutatav see eesmärk on ja mis seisus me oleme?

Aitäh! Üldiselt raskete kuritegude arv möödunud aastal vähenes ja kasvas pigem varavastaste kuritegude arv, mis on samuti muret tekitav, aga siiski võib-olla üldse mitte nii halb. Tegelikult see näitab, et meil rasked kuriteod on langustrendis. Kas nende arv võiks veel kiiremini langeda, see on hoopis iseküsimus. Ma usun, et selle nimel kindlasti tuleb tööd teha. Sest eks meil on kriminaalvaldkonnas veel kõvasti arenguruumi, kui võrrelda teiste riikidega. Meil on vanglas näiteks Soomega võrreldes kolm korda rohkem inimesi 100 000 elaniku kohta. Nii et siin on kindlasti ruumi paranemiseks. Eks see ongi selline jätkuv töö ja sellega tuleb jätkata ka järgmisel Riigikogul.

Aitäh, lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ja me saame minna nüüd läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistel saavad esineda fraktsioonide esindajad. Maris Lauri, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel. Kaheksa minutit, palun!

Head kolleegid! Toodud pikast ja põhjalikust ülevaatest kindlasti on heameel kuulda, et paljud asjad, millega sai ise tegeletud, on edasi liikunud ja protsess liigub selles suunas, mida me soovime näha: kuritegude arv väheneb, sealhulgas ka noorte seas. Me kuulsime sellest, et päris palju abi on tegelikult sotsialiseerumisest ja õigeaegsest sekkumisest. Noorte puhul on see võtmetähtsusega, sest õigeaegselt vahele astudes on võimalik vältida seda, et noored hakkavad tegema veel tõsisemaid tegusid ja satuvad veel suurematesse raskustesse. Jah, need taustad on tihtipeale hoopis erinevad ja on tihti seotud pere, kooli ja muude asjaoludega. Seetõttu on selline koostöö tegemine erinevate asutuste ja organisatsioonide vahel ülimalt oluline.

Me näeme statistikast, et vägivalda on vähemaks jäänud. Loodame, et see vägivallategude number kajastab vähemalt trendi, sest me teame seda, et suur osa vägivallast on endiselt peidus ja sellest ei räägita. Ma arvan, et on väga hea, et ühiskond on rääkinud viimastel aastatel väga palju ka nendest tegudest, mis on juhtunud aastate eest, isegi aastakümnete eest. Eelkõige puudutab see seksuaalset vägivalda noorte kallal, ka peresisest vägivalda. 

Teatud mõttes on see jutt ka ühiskondlik puhastumine. Ja loodetavasti me saame aru ühiskonnas, ka need inimesed, kes on olnud ise vägivallatsejad, et nad on teinud midagi valesti, et need asjad ei kordu, et need mustrid katkestatakse. Sest kahjuks on tihtipeale nii, et need, kes satuvad nooruses vägivalla ohvriks, on hiljem ise vägivallatsejad. Väga oluline on seetõttu nende probleemidega tegeleda.

Tahaksin rääkida veel peitkuritegevusest, millega tuleb endiselt tegeleda. See tähendab palju pikemaid menetlusaegu, palju pikemat ja põhjalikumat uurimist, teadussaavutuste ja IT-lahenduste kasutamist. Ja on heameel tõdeda, et mitmed sammud, mis sai ka mu enda ametisoleku ajal astutud, on andnud tulemusi. Loodetavasti paistab nende sammude viljakus lähiaastatel veel rohkem silma. Me räägime siin narkokuritegudest, me räägime majanduskuritegudest, korruptsioonist, riigi rahaliste vahendite väärkasutusest ja paljust muust. Ja kindlasti on ülimalt olulised ülehomme ja loodetavasti ka järgmisel nädalal Riigikogu [saalis lugemisel] olevad eelnõud 94 ja 111, mis aitavad võidelda rahapesuga.

Ja veel üks asi, millele tahaksin tähelepanu pöörata, on küsimus menetlusprotsessist ja sellest, kuidas menetluse all olevaid isikuid, nii ohvreid kui ka kahtlusaluseid, koheldakse, kui kiiresti see protsess toimub. Meile on vajalik, et see protsess oleks võimalikult kiire. Iga menetlusprotsess kurnab ka ohvreid ja seda kindlasti ei ole vaja. Samas peame leidma tasakaalu, kus menetluses saavutatud tulemus on õige, õiglane ja peab vastu ka kohtus, aga samas ei toimu taasohvristamist. Ja kindlasti on tähtis, et need, kes on korda saatnud väärteokuriteo, saaksid aru, et nad on käitunud valesti. Nagu minister rääkis, mitte kõik ei mõista seda.

Väga palju on veel minna, aga ma arvan, et me oleme jõudnud õigele teele. Ja uuel Riigikogu koosseisul on tõesti nende erinevate sammudega, sealhulgas menetlusküsimustega, hädavajalik tegeleda. Suur aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Oleme selle päevakorrapunkti menetlenud. Aitäh ministrile ülevaate eest ja Riigikogu liikmetele küsimuste ja kõnede eest!

Ja meil on jäänud tänane viimane päevakorrapunkt, milleks on vaba mikrofon. Kõigil soovijail on võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased, kes te jälgite mind nüüd või natukene hiljem juba YouTube'i vahendusel või loete stenogrammi! Ütlen teile pühalikult, et tänasel tähtsal päeval, 13. veebruaril olen ma jõudnud nelja-aastase ringiga täpselt siiasamasse kohta. Nimelt, meil toimus siin ühe Euroopa direktiivi ülevõtmine, mis pidi reguleerima tubakaseadust, ja siis oli teine lugemine. Ja minister Riina Sikkut katkestas lugemise. Ta oli eelnevalt teatanud, et kui Riigikogul jätkub julgust muudatusettepanekud, mis oli teinud saadikurühm Suitsuvaba Eesti, sisse hääletada, siis ta katkestab selle lugemise. Parlamendi tahe oli üks, aga valitsuskoalitsioonil oli teine.

Täna ehk neli aastat hiljem toimus sotsiaalkomisjonis selline kaasamisüritus. Ütlen teile, et eelnõu sai sisse antud juulikuus eelmisel aastal ja esimene lugemine toimus siin saalis 27. oktoobril. Teist lugemist ei jõua teha, no lihtsalt ei jõua. Oleme selle teemaga tegelenud nüüd juba võib-olla kuus aastat. Nii kaua on see olnud tähelepanu all. Aga huvitav, et mida aeg edasi, seda põnevamaks muutub see aruteluring. Peetakse debatti ja ametnikud käivad rääkimas meediumis igasugustest huvitavatest seisukohtadest, mis on kohati küll ulmefantaasia vallast: noh, et e-sigareti vedelikud sisaldavad arseeni ja antifriisi ja mida iganes, nii et see on kole. 

Terviseamet ütles, et neile on saabunud mõned kirjad – inimesed kahtlustavad, et seal sees võiks olla näiteks arseen. Aga see on piisav argument. Ent Terviseamet ei teadnud seda, et talle on seadusega pandud kohustus korjata kokku kõik säärased andmed kõikide toodete kohta. Seda oleks ka Suitsuvaba Eesti tahtnud, et saada andmeid võrrelda, teha sellealaseid uuringuid. 

Tegelikult oli see olukord täpselt selline: "Suu sõnu on triiki täis, kuid kae, me räägime mööda ..." Ametnikkond jäi ühele poole, nemad rääkisid lastest ja nendest, aga Suitsuvaba Eesti ja teised inimesed rääkisid jälle sellest, kuidas vähendada tubakasurmasid, kuidas vähendada passiivset suitsetamist ühiskonnas. Me ei jõudnud [kuhugi] – justkui nagu ususektid.

Kurvaks teeb ka see, et meediumisse võetakse rääkima kogu aeg ametnikke, sest eeldatakse, et ega nemad ju ei valeta, neil on teadmised. Nüüd me räägime, et viimane raport on 1400 lehekülge, mis kingiti 700-lehelise väljaprindiga Sotsiaalministeeriumile, aga see on liiga mahukas nii Tervise Arengu Instituudile kui ka kõikidele teistele MTÜ-dele, kes tervist tahavad edendada. 

Aga need ametnikud jätkuvalt valetavad. Kopsuarstid rääkisid, et on 75% ohutum, kuigi kirjas on kaheksa aastat järjest olnud, et on 95% ohutum. Millest ohutum? Ma siis ütlen teile täpsemalt. Võrdleme näiteks lahingugranaati, mille plahvatuse tagajärg võib olla inimesele fataalne, ja silmapesuveekaussi, mis võib olla ka inimesele fataalne, kui ta sinna sisse upub. Aga [kui suur] on tõenäosus, et inimene sureb silmapesukaussi uppudes? Võrreldes granaadiga on pesukauss ehk 95% ohutum, kuigi jah, sinna sisse nägu pidi magama ei ole mõtet jääda.

Tänane kaasamisüritus oli selline hästi huvitav, aga millegipärast hakkavad tekkima paralleelid. USA-s oli kuiv seadus. Ametnike tahtmatus, teadlik mittetegutsemine võib tekitada olukorra, kus nad loovad kellelegi eelise. USA-s oli kuiv seadus ja me teame, et Al Capone ja teised mittelegaalsed tegelased määrisid poliitikuid, et kuiv seadus kestaks kauem, sest nii kaua sai õitseda salaturg. Ja kui ka Soomes kuiv seadus oli, siis Eesti piiritusevedajad määrisid Soome poliitikuid, et see olukord jätkuks. 

Eestis on täna e-sigarettide puhul täielik must turg. Meil on maitsed keelatud, meil on riigisisene kaugmüük keelatud ja kõik need asjad. Kui nikotiin ongi nii ohtlik, nagu Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet rääkisid, et kohe heroiini ja kokaiini järel tuleb nikotiin, mille kohta muidugi üldjuhul öeldakse, et see on sama ohtlik ja sama karm kui kofeiin, siis kohvi me ju ei keela ära, ei keela avalikus kohas kohvi joomist, aga nikotiiniga on [lugu] selline.

Ent ma lõpetan positiivse noodiga. Seekord me, Riigikogu, seda ei menetle, aga Helmen Kütt ütles: "Aga, Kruusimäe, sa võid selle algatada järgmises koosseisus." Ja see on positiivne. Kui oli jutuks näiteks tühja kasseti tasu, siis Aadu Must ütles: "Aga, hea Kruusimäe, sa võid järgmises koosseisus alustada." Alustasin, ja saime tühja kasseti tasu. Loodan, et järgmine koosseis juba menetleb tubakaseadust täie tõsidusega. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega on tänane Riigikogu istung lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni homme!