13:58 Istungi rakendamine
14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tere päevast, head kolleegid! Tähelepanu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 9. töönädala kolmapäevast istungit. Kas kolleegidel on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Jaa, on. Tõnis Mölder, palun!
14:01 Tõnis Mölder
Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Annan Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel sisse [Riigikogu otsuse] "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" [eelnõu]. Erakordselt kõrges inflatsioonis ja väga hinnatundlikus situatsioonis, kus lisaks energiahindadele püstitavad rekordeid ka toidukaupade hinnad, on käibemaksu alandamine kindlasti see debatt, mida siin saalis uuesti ja uuesti pidada.
Jah, me tõesti paar kuud tagasi arutasime seda siin, suur saal ei toetanud seda, aga ma usun ja tean, et teie seas on neid, kes on oma meelt parandanud, sest ka teie näete, mis toimub Eesti inimeste ja Eesti peredega, mis toimub meie poodides, poelettidel. See, kui toidukorv on kallinenud üle 26%, kindlasti mõjutab eelkõige Eesti inimesi, aga nende seas eriti just nimelt suurperesid ja eakaid. Nii et Keskerakonnal on palve, et Riigikogu menetleks seda Riigikogu otsuse eelnõu kiiresti ja tuleks selle teemaga suurde saali tagasi. Veel kord: toiduainete käibemaksu langetamine 5%-le aitab Eestimaa inimesi. Aitäh!
14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ning Riigikogu juhatus menetleb seda vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!
14:03 Kohaloleku kontroll
14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kohalolijaks registreeris ennast 78 Riigikogu liiget, puudub 23.
Austatud Riigikogu! Enne kui läheme tänase päevakorra juurde, on vaja läbi viia üks hääletus. Nimelt, juhatusele laekus Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni välislähetuse taotlus osalemiseks Aurora foorumil Ühendkuningriigis 24.–26. novembrini 2022. aastal. Juhatus arutas seda taotlust, kuid ei jõudnud konsensusele, 1 juhatuse liige oli selle vastu ja 2 olid poolt. Kuna konsensust ei saavutatud, ei saanud juhatus otsust langetada. Riigikogu juhatuse liige Jüri Ratas on soovinud panna selle küsimuse ka Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 16 lõige 4 alusel täiskogu päevakorra väliselt hääletusele. Tulenevalt kodu‑ ja töökorra seadusest on suur saal siin kohustatud võtma seisukoha.
Kas kellelgi on küsimusi? Jah, on. Protseduurilised küsimused. Martin Helme, palun!
14:05 Martin Helme
Aitäh! Pigem protseduuriline selgitus. Ma üldiselt juhatuse liikmena arvan tõepoolest, et juhatus ei pea tegelema inimeste lähetuste sisuga, sest lähetused on nende töö osa. Aga kusagilt jookseb piir, kus juhatus peab võtma seisukoha moraalses plaanis ja ka see suur saal peab võtma seisukoha moraalses plaanis. See, millega tegeldakse Marko Mihkelsoni puhul, keda ei ole kohtus süüdi mõistetud, aga kelle kohta me kõik teame, et talle meeldib 7- ja 10-aastaste laste intiimpiirkondi pildistada, (Saalist kostab protest.) on pedofiilia normaliseerimine siin saalis ja ma ei ole sellega nõus.
14:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jürgen Ligi, palun! Protseduuriline küsimus.
14:06 Jürgen Ligi
Aitäh! Jah, see on moraaliküsimus küll. Eelkõnelenud Martin Helme on selle teema viinud isegi sellele tasemele siin saalis, et ta on väitnud, et tema lähisugulase suhtes täpselt selline kohtuotsus oli ebaõiglane, aga oma poliitilise vastase suhtes õiguskaitse õigeksmõistev otsus oli ka ebaõiglane. Me oleme ikkagi väga imelikus situatsioonis, kus selline, kuidas ma nüüd ütlen, õigusriigiga manipuleerimine alati parteilises suunas, on nüüd põhjus panna seisma Riigikogu töö. Kuidas see ikkagi võimalik on? Normaalses organisatsioonis, suuremas organisatsioonis tippjuht ei kinnita üldse komandeeringuid. Aga nüüd äkitselt mingi parteikomitee saab blokeerida täismandaadiga inimeste töö tegemist. Kuidas seda olukorda tegelikult lahendada, et ei oleks nii, et me iga kord hakkame hääletama siin, kelle nägu meeldib, kelle nägu ei meeldi, kes on õigeks mõistetud ebaõiglaselt ja kes on süüdi mõistetud õiglaselt? See ei ole seadusandja vääriline. Öelge, mis see lahendus võiks olla.
14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Head kolleegid, mul on palve, et jääme päevakorrapunkti juurde. Praegusel juhul on küll tegemist erakorralise hääletuse teemaga. Kui on protseduurilised küsimused, siis püüame lähtuda sellest, et protseduurilised küsimused on protseduurilised. Ma loodan, et see üleskutse siiski leiab järgimist. Me oleme siin viimase koosseisu jooksul neid küsimusi esitanud enamasti sellises vormis, et küsimus on registreeritud protseduurilisena, aga tegelikult on avaldatud arvamust või vaieldud vastu või öeldud repliik. Püüame seda praktikat muutma hakata.
Ükskõik, kes istungit juhatab, te ei saa enne protseduurilise küsimuse esitamist teada, kas see on ka sisuliselt protseduuriline või mitte. Nii et loota selle peale, et juhataja lülitab mikrofoni välja või ei anna sõna protseduuriliseks küsimuseks enne küsimuse esitamist – ma arvan, et see ei ole võimalik.
Nüüd vastus konkreetselt küsimusele, mille Jürgen Ligi esitas. See oli tõepoolest protseduuriline küsimus, et kas on võimalik vältida suures saalis niisuguste küsimuste hääletamist ja kas keegi peab üldse Riigikogu liikmete välislähetuste üle otsustama. Riigikogu kodu- ja töökorrast tuleneb juhatuse kohustus välislähetused kinnitada.
Senine praktika on olnud selline, et Riigikogu juhatus ei ole süvenenud sisusse selles mõttes, et oleks hakatud kuidagi sorteerima, kui põhjendatud üks või teine lähetus on ja mis on selle lähetuse täpne sisu, vaid eeldab, et Riigikogu liikmel endal on vastutus. Lisaks vastavad komisjonid, kes on lähetanud või kelle kuludest lähetus toimub, või ka fraktsioon, kelle kuludest see on kaetud või kes on selle heaks kiitnud, on selle läbi vaadanud ja see on vajalik. Nii et me oleme tõesti seda teinud, nii-öelda vormiliselt vaadanud, et lähetus mahuks ka Riigikogu eelarvesse ning lähtuks kodu- ja töökorra seadusest, ning oleme selle kinnitanud.
Kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et kui juhatus ei jõua konsensuslikult otsusele, siis seda otsust tehtud ei ole ja siis lähetust toimuda ei saa. Ja Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et juhatuse liikmel on õigus nõuda sel juhul selle otsuse langetamist suures saalis. Muidu jääkski konkreetsel juhul otsus juhatuse tasemel langetamata ja Marko Mihkelson ei saakski välislähetusse minna.
Minu isiklik arvamus nüüd ka Riigikogu juhatuse liikmena on selline, et nii kaua, kui inimene on Riigikogu liige, ükskõik, on ta komisjoni esimees, juhatuse liige või lihtliige, peab tal olema võimalus oma ülesandeid täita ja lähetusse minna. Sellest lähtuvalt mina juhatuse liikmena hääletasin selle poolt, et Marko Mihkelson saaks lähetusse minna. Aga kuna konsensust ei ole, veel kord kordan, siis peab suur saal hääletama. See tuleneb kodu- ja töökorra seadusest.
Kert Kingo, palun!
14:10 Kert Kingo
Ma tänan. No nüüd me olemegi olukorras, kus me tõlgendame seda probleemset tegu erinevalt. Riigikogu liikme hea tava ütleb selgelt: Riigikogu liige hoidub kahjustamast Eesti ja Riigikogu mainet. Ma saan aru, et vaidlus hetkel ongi selles, kas Eesti ja Riigikogu maine on ohus või mitte. Kuna vastavalt õigusriigile meil hetkel ei ole neid põhimõtteid järgitud, õigusriigile kohaselt ei ole kõiki protseduure läbi viidud ja õigusselgust pole saabunud, siis ma saan täiesti aru, miks me peaksime tõsiselt kaaluma, kas Marko Mihkelsoni tegu on selline tegu, mis võib Eesti riigi mainet ja Riigikogu mainet kahjustada või mitte. See on põhjendatud küsimus. Ma ei ole nõus teiega, et siin ei ole mitte midagi teha. Selles mõttes on küll küsimus, kuidas me saame seda asja üldse kaaludagi.
14:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! No te peate iseendas selgusele jõudma. Praegu on hetk, kus suur saal hakkab hääletama, igaühel on võimalik valida. Riigikogus on olnud läbi aegade ja on ka praegu mitmeid liikmeid, kelle suhtes on algatatud uurimisi, aga nad on Riigikogu liikmed, nad täidavad oma ülesandeid, nad käivad ka välislähetuses. Nii et Riigikogu liige, kes ei ole süüdi mõistetud, peab saama oma ülesandeid täita. See on, ma arvan, õiglane nii õigusriigi kui ka moraali seisukohalt.
Läheme edasi. Martin Helme, protseduuriline küsimus, palun!
14:12 Martin Helme
Aitäh! Ja no tegelikult ongi probleem selles, et kui üheski teises erakonnas, üheski teises fraktsioonis olev inimene midagi sellist oleks teinud, siis ta enam ei saaks Riigikogus olla. Avalikkuse surve, tema enda erakonna surve – kõik oleks ammu juba hoolitsenud selle eest, et ta oleks Riigikogust lahkunud ja me ei peaks seda arutama.
Aga ma pean ümber lükkama laimu. Jürgen Ligi ütles, et ma olen kaitsnud oma lähisugulast. Ma ei ole kunagi õigustanud, kunagi kaitsnud, kunagi põhjendanud oma lähisugulase käitumist, mille eest ta muide kohtus süüdi mõisteti. Küll aga lõpetasin ma igasuguse läbikäimise oma lähisugulasega ja olen näidanud sellega üles oma täielikku nulltolerantsi ja suhtumist pedofiiliasse. Nii et seda juttu ei ole võimalik mulle siin rääkida. Kui Jürgen Ligi tahab oma sugulastest rääkida, siis rääkigu oma poja narkoprobleemidest ja üldse hoolitsegu selle eest, et ta istungitele püksid jalas kohale jõuaks. (Naer saalis.)
14:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Head kolleegid! Mul on veel kord palve: jääme protseduurika juurde. Kas Helle-Moonika Helmel on tõepoolest protseduuriline küsimus?
14:13 Helle-Moonika Helme
Jaa, mul on tõepoolest protseduuriline küsimus. Aitäh sõna andmast! Ma saan aru, et üks Riigikogu liige on vastustanud välislähetuse väga printsipiaalsetel põhjustel. Nimelt, soov on, et lähetatu ei kahjustaks Riigikogu mainet ja Eesti riigi mainet välismaal. Sellel on väga tõsine põhjus. Me tegelikult teame, et seda teemat on korduvalt käsitletud ka juba välismeedias. Välismaal ilmus sel teemal uudiseid ja see kuvand on tema suhtes igal pool ees juba olemas, ükskõik, kuhu ta läheb. Nii et see on tegelikult see põhjus, miks seda lähetust ei tohiks kinnitada.
Uudistes öeldi ka täiesti otse, et lähetusse soovija on seotud skandaaliga, kuna ta on teinud alaealistest lastest ebasobivaid fotosid. Täpselt selline sõnastus oli Soome riigimeedia uudistes. Mina ei ole seda välja mõelnud, me keegi ei ole seda välja mõelnud. See on olnud sellises sõnastuses välismaal riigimeedias. Sellepärast me ei soovi, et see inimene läheks välislähetusse ja kõik vaataksid teda täpselt selle pilguga, et keda te olete meile siia saatnud. Soome leht ometi kirjutas, mida ta on teinud.
14:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Hea kolleeg, see siiski ei olnud protseduuriline küsimus. Ma olen korduvalt kuulnud nendest motiividest ja põhjendustest, millest lähtuvalt teie oma seisukoha kujundate ja saate hääletada. Head kolleegid, ärge neid põhjendusi ja motiive siin praegu enam korrake. Igaühel on õigus jääda oma seisukoha juurde ja hääletada nii, nagu ta õigeks peab. See ei ole protseduuriline küsimus, mis põhjusel üks või teine Riigikogu liige ühe või teise valiku teeb.
Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun!
14:15 Peeter Ernits
Hea juhataja! Mõni aeg tagasi püüdsin ma erikomisjonis Keit Pentus-Rosimannuselt neli või viis korda küsida, kas ta ütleks mõned lihtsad sõnad: "Mul on laitmatu maine." Aga ta jättis paraku kasutamata selle võimaluse.
Ja nüüd minu protseduuriline küsimus, auväärt juhataja, on see, et kas ei peaks kolleeg Marko Mihkelsonile andma võimaluse, et ta vaataks meile ausalt silma ja ütleks siin kõnepuldis need lihtsad sõnad: "Mul on laitmatu maine ja mind on valesti mõistetud, seda ma tegelikult teinud ei ole." Oleks asi lihtne. Lihtne on vaadata silma ja öelda, et see oli paraku teistmoodi. Kas sellist ettepanekut ei võiks teha? Või on juhatus seda arutanud? [Me võiksime] anda Markole sõna. Vaadaku silma ja öelgu: "Mul on laitmatu maine." Ja siis saadame ta igale poole välismaale.
14:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Juhatus ei ole seda küsimust arutanud, aga teil on alati võimalik kolleegiga otse suhelda ja saada oma kahtlustele kinnitust või siis mitte. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.
14:16 Kalle Grünthal
Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Meie kodu‑ ja töökord sätestab ära, mismoodi on võimalik päevakorda täiendada, sest kui päevakord teatavaks tehti, siis seda punkti vist seal sees ei olnud. Paragrahv 54 ütleb, et päevakorda võib täiendada üksnes juhul, kui ükski fraktsioon sellele vastu ei vaidle. Praeguses olukorras on mul tunne, et vähemalt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond vaidleb sellele vastu. Muidugi on siin täiendamise kohta erisäte, see on § 56. Ma uurisin ka neid võimalusi, mis siin on välja pakutud. No mina ei leia, mille alusel oleks teil võimalik praegu päevakorda täiendada, peale selle, et siin on lõige 1 punkt 8 "ametiisiku kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmine". See on ainukene punkt, mis võib seonduda tänase päevakorra muutmisega. Äkki te aitate mind, mille alusel te saate seda teha praegu?
14:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! See oli tõepoolest protseduuriline küsimus. Vastab tõele, et esmaspäeval, kui me nädala päevakorda kinnitasime, siis me seda punkti siia ei kinnitanud. Küll aga me oleme korduvalt täiendanud Riigikogu päevakorda, kui selleks on tekkinud vajadus, ikka kooskõlas kodu‑ ja töökorra seadusega, praegusel juhul kooskõlas kodu‑ ja töökorra seaduse §‑ga 16, mitte 54 ega 56.
Jürgen Ligi, palun! Protseduuriline küsimus.
14:18 Jürgen Ligi
Aitäh, hea juhataja! Ma ei tahaks seda vestlust siin jätkata, aga paraku juhtus nüüd nii, et selle käigus laimati ka minu last, ja see ei tohi niimoodi jääda. Ma kinnitan kõigepealt üle, et minu lastel ei ole kunagi olnud seda probleemi, mis Martin Helme väitis olevat. Aga teiseks, protseduurilise küsimusena ma siiski tahaks teada, kas juhataja kaaluks edaspidi, kui läheb selliseks laimamiseks, sekkumist ja noomimist, kui nii tohiks öelda. See oli täiesti suvaline, mida Martin Helme väitis, täiesti alatu ega puutunud üldse Riigikogu töösse. Minu arust peaks juhataja sel juhul sekkuma.
14:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Tõepoolest, need mitmed vastastikused repliigid ei puutu Riigikogu töösse ega ole ka protseduurilised. Head kolleegid, mul on palve, jääme ikka päevakorrapunkti juurde, püüame nüüd minna hääletuse juurde ja siis saame juba varem kinnitatud päevakorra juurde tagasi tulla. Paul Puustusmaa, palun! Protseduuriline küsimus.
14:19 Paul Puustusmaa
Suur tänu, juhataja! Mul on küll protseduuriline, päris tõsiselt. See käsitleb ikkagi selle päevakorrapunkti saabumist siia. Sain teie väidetest aru, et juhatuses arutati seda küsimust ja et juhatus soovis lähtuda formalismist ehk siis formaalsetest asjaoludest, aga mitte selle asjaga kaasnevatest asjaoludest. Või ütleme siis niimoodi, et juhatus on oma otsustes ainult formalismis kinni, aga eetika ja mure moraali pärast juhatuse otsust mitte kunagi ei mõjuta. Kas ma sain õigesti aru?
14:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh küsimuse eest! Ei, te ei saanud õigesti aru. Juhatuse liikmed lähtusid ikka sisulistest kaalutlustest. Ma enda kaalutlusi siin ka tutvustasin. Minu arvates õigusriigis täisvolitustega parlamendiliikmel peaks olema õigus ja võimalus täita oma kohustusi ja ülesandeid. Ja sellest lähtuvalt ma ka toetasin Marko Mihkelsoni lähetust Inglismaale. Nii et ma täiesti sisuliselt mõtlesin kaasa.
Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.
14:20 Kalle Grünthal
Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus, mis tuleneb teie vastusest minule, [kui ma küsisin,] mille alusel on võimalik panna see küsimus päevakorra täiendamiseks. Teie viitasite §-le 16. See norm reguleerib Riigikogu juhatuse töökorraldust. Jah, võtke ette, vaadake, siis on näha. Nagu ma siit kiiresti välja lugesin, on see, millele te tuginete, lõige 4: "Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil." Ma olen sellega päri. Kui te nüüd vastu hakkate vaidlema, siis küsige oma tarkade nõuandjate käest teie vasakul käel. Tegemist on üldnormiga. See annab teile volituse seda asja teha.
Aga kui me läheme erinormi juurde ehk päevakorra täiendamise juurde, siis me näeme, et § 56 reguleerib ära kõik need juhud, mille korral on üldse võimalik seda teha. Ma ei hakka seda ette lugema, te väsite ära ja aega läheb veel rohkem, eks ju. Praegu on ikkagi selline olukord, et teil on õigus seda [küsimust] päevakorraväliselt siia panna, aga siin on kitsendused § 56 näol, millistel juhtudel on võimalik. Ma arvan, et te saite minust aru.
Seda päevakorrapunkti selles loetelus kohe kindlasti ei ole. Ja siin ei saa olla ka midagi erakorralist, miks ei saa panna. Te võite panna selle siia näiteks pärast istungivaba nädalat, siis on asjad ju kõik korras jälle. Kuidas kommenteerite minu küsimust?
14:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ma arvan, et ei ole väga viljakas siin seaduse tõlgendamise ... (Tehakse märkus, et mikrofon on väljas.) Vabandust!
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et ei ole väga viljakas siin suures saalis hakata kodu- ja töökorra seadust praegu tõlgendama erinevalt. Mina lähtun ikka sellest, mis on kirjas, ja ka senisest praktikast, mida me oleme rakendanud. Seni me oleme rakendanud just nimelt seda paragrahvi just niisugustel juhtumitel. Üksikutel juhtudel on ka varem juhatus olnud samasuguses olukorras, kus konsensusele ei ole jõutud ja suur saal on langetanud otsuse, just nimelt selle kodu- ja töökorra seaduse paragrahvi alusel.
Teie hea soovitus, et võiksime teha seda pärast vaba nädalat, ei ole ka kuigi praktiline, sellepärast et lähetus, mille üle me vaidleme ja mida me peaksime hääletama, toimub enne ära, kui pärast vaba nädalat saabub uus töönädal. Nii et see on nii sisuliselt põhjendatud kui ka, ma leian, vormiliselt väga õige.
Martin Helme, palun! Protseduuriline küsimus.
14:23 Martin Helme
Aitäh! Jaa, ma pean tõesti vabandama Jürgen Ligi ees. Tema poeg ei jäänud politseile vahele mitte narkomaaniaga, vaid korduvalt poest varastamisega, mille tõttu Jürgen Ligi lahkus Riigikogust. See oli faktiviga. Ma pean ka seda ütlema, et ma olen igati nõus selle protseduurilise ettepanekuga, mille Jürgen Ligi tegi, et kui Riigikogus läheb laimamiseks ja valetamiseks, siis Riigikogu juhataja võiks sekkuda. Aga mulle tundub, et Jürgen Ligi meelest see käib ainult kõigi teiste kohta, mitte reformierakondlaste kohta, sest tema ise just alustas kogu meie protseduurilist[e küsimuste jada] laimamise ja valetamisega ning te ei sekkunud.
14:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun! Protseduuriline küsimus.
14:24 Tarmo Kruusimäe
Jaa. Tänan, hea esimees! Me praegusel hetkel käsitleme juhatuses tekkinud sihukest erimeelsust. Kevadel, suve poole oli Euroopa Liidu asjade komisjonis küsimuse all lähetus Tšehhi. Ja kuna vist oma tahet olid avaldanud Isamaa ja Konservatiivne Rahvaerakond ning ülejäänud erakonnad ei leidnud vajadust sinna delegatsiooni lähetada, siis jäi see lähetus ära. Mina lähtusin, kuigi meil ei toimunud hääletust, lihtsalt sellest, et me jäime enda arvamusega teiseks komisjonis.
Aga mu küsimus on, kas me oleksime pidanud selle tõstatama juhatuse tasemel, nii et juhatus oleks otsustanud, kas lähetada kaks liiget Eestit esindama eesistujamaale Tšehhisse.
14:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
No selline võimalus loomulikult Riigikogu liikmetel on. Kui komisjonis arutatakse ja jäävad erimeelsused üles, siis juhatuse poole võib loomulikult pöörduda. Eks siis juhatus oleks seda ka arutanud, kas jõudnud konsensusele või mitte, ja kui ei oleks jõudnud konsensusele ja keegi juhatuse liikmetest oleks teinud ettepaneku tuua see suurde saali, siis oleks see jõudnud suurde saali. Aga seda ei juhtunud, nii et meil pole mõtet tagantjärele spekuleerida, mis oleks võinud juhtuda.
Mart Helme, palun! Protseduuriline küsimus.
14:25 Mart Helme
Aitäh! See puudutab protseduuri, sest lugupeetud reformierakondlased peaksid aru saama, et iga kord, kui Marko Mihkelson kavatseb minna komandeeringusse, me vaidlustame tema komandeeringu ja kordub täpselt sama tants nagu praegu. Lõpetage ära! Võtke see inimene maha! Koristage ta ära siit! See on teie võimuses. Ja ongi nii. Mis puudutab seda, et ka minu lähisugulane tõmmati alatult siia mängu, siis vahe on selles, et tema ei kuulunud Eesti Vabariigi parlamendi liikmete hulka. Tema üle mõisteti kohut, temaga viidi läbi kõik seaduses ette nähtud protseduurid, ta mõisteti süüdi. Aga see kõik on jäänud toimumata Marko Mihkelsoni puhul. Need on põhimõttelised vahed, millest reformierakondlased keelduvad aru saamast.
14:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.
14:26 Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tulen ikkagi tagasi selle protseduurilise küsimuse sisulise külje juurde. Ma ei saa teie käsitlusega nõustuda sellisel tasandil, et seda on varem tehtud ja mõnel korral ja nii edasi. Ma väidan seda, et sellisel juhul on Riigikogu juhatus läinud vastuollu kehtiva õigusega. Mõistan, et vahel ikka juhtub niimoodi. Aga kuna praegu on tekkinud vaidlusmoment, siis ma arvan, et päevakorda sellisel kujul ei ole võimalik kinnitada. Ma juba nägin, et teie targad nõuandjad sealt vasakult käelt viitasid mingisugusele normile. Ma tahaksin väga huviga seda kuulata. Aga see on üks asja pool.
Teine küsimus on see: mispärast on vaja nii kramplikult just seda ühte inimest Reformierakonnast saata välislähetusse? Igasuguste selliste vaidluste ärahoidmiseks oleks väga lihtne vahetada väliskomisjonis isikut, [keda saata,] siis ei olekski mingit sellist tõmblemist siin saalis. Aga ma kõigepealt ootan praegu kindlasti vastust sellele küsimusele, mis on kirjas päevakorra täiendamise loetelus, mida teile praegu näidati.
14:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ei, mulle ei näidatud midagi, ma ise vaatasin. Ja me räägime erinevatest asjadest, aiast ja aiaaugust. Teie räägite päevakorra täiendamisest, mina ei räägi päevakorra täiendamisest, vaid ma räägin päevakorraväliselt punkti hääletamisest. Neid asju reguleerivad erinevad paragrahvid.
Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun!
14:28 Peeter Ernits
Hea juhataja! Täna hommikul me arutasime riigieelarve kontrolli erikomisjoni kinnisel istungil Liina Kersna kiirtestide hanke teemat. Minu küsimus. Meil on olemas ka võimalus kodukorraseaduse § 60 järgi kuulutada istung kinniseks, teha kinnine istung. Riigikogu võib kahekolmandikulise häälteenamusega kuulutada istungi kinniseks ja punkti 3 järgi annab kinnisel istungil toimuvast üldsusele ülevaate Riigikogu esimees massiteabevahendite kaudu. Kas juhatus on arutanud seda Marko Mihkelsoni küsimust, et oleks kõigil asi selge, nii-öelda oma pere värk, kinniste uste taga räägiks suud puhtaks ja edaspidi oleks need pinged maas? Kas on arutatud, et selles Marko Mihkelsoni punktis kuulutada istung kinniseks?
14:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ei ole, juhatus ei ole seda arutanud. Henn Põlluaas, palun!
14:29 Henn Põlluaas
Aitäh, hea eesistuja! Tõepoolest, teil on õigus – juhatuses käibki niimoodi, et otsused on konsensuslikud, ja kui konsensust ei leita, siis otsust ei ole, praegusel juhul komandeeringut ei oleks. Aga juhul, kui keegi juhatuse liikmetest nõuab selle hääletamist saalis – ta ei pea seda tegema, aga kui ta nõuab –, siis tuleb see siia saali. Mina kahjuks ei ole teie suust kuulnud, kes oli see juhatuse liige, kes nõudis selle küsimuse suurde saali toomist ja mis põhjendusel.
14:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ma selle siiski ütlesin välja algselt: see oli Jüri Ratas juhatuse liikmetest, kes nõudis selle suurde saali toomist. Mina ja Jüri Ratas juhatuse koosolekul hääletasime Marko Mihkelsoni lähetusse saatmise poolt, Martin Helme oli vastu.
Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.
14:30 Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te olete väga huvitaval seisukohal praegu selle kodu‑ ja töökorra seaduse tõlgendamisel. Ilmselt puudub vaidlus asjaolus, et juhatusel – juhatusel! – on õigus panna päevakorraväline küsimus [päevakorda], eks ju. Nii, olen päri sellega. Aga see tähendab tegelikult seda, et enne peab teadma, mismoodi see siis päevakorraväliselt paika pannakse, sest nii või teisiti meie praegu käsitleme seda päevakorrana. Kui ta on päevakorraväline, siis meie peaksime menetlema kõigepealt päevakorra ära, ja kui päevakord on ammendunud, siis peaks see kõige lõpus täna õhtul olema päevakorraväline punkt. Saate aru, sest päevakorda me ei täienda – see on teie enda formulatsioon praegu. Nii et ma ei tea, mis kell me lõpetame, kas kell kolm või neli, aga see lähetuse küsimus peaks tulema päevakorraväliselt, pärast päevakorra ammendumist. Mis [on teie] seisukoht?
14:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ei, ma ei saa sugugi teiega nõustuda. Päevakorraväliselt me võime seda panna ka ette ja võime panna päevakorrapunktide vahele, nii nagu ikka on päevakorda täiendatud, või õigemini, päevakorraväliseid punkte lisatud korduvalt, on see juhatuse mittekonsensuslik otsus, mille puhul on keegi juhatuse liikmetest seda nõudnud, või on see ministri poliitiline avaldus või näiteks umbusalduse arutelu ja nii edasi. [Vahel on selliseid punkte] ka juba varem kinnitatud päevakorrapunktide vahele pandud. Nii et on erinevat praktikat. Ja need, mis on olnud juhatuse mittekonsensuslikud otsused, niipalju kui neid olnud on, on minu mäletamist mööda olnud ikka enne kinnitatud päevakorrapunktide arutelu. Nii et me oleme senise hea praktika juures.
Aga mul on, hea kolleeg, teile soovitus. Teie ees istub juhatuse liige, kes minu arvates on väga kompetentne nendes küsimustes. Konsulteerige temaga, siis me säästame meie ühist aega suures saalis. Ma täiesti usaldan Martin Helmet teid konsulteerima nendes päevakorrapunktides.
Martin Helme, palun! Protseduuriline küsimus.
14:32 Martin Helme
Aitäh lahkete sõnade eest! Mul on nüüd tõesti protseduuriline küsimus, väga selgelt. Kas me saame ka enda ees olevat otsust täiendada? Sellisel juhul ma teeksin sinna sõnastuse täpsustuse, mis kopeerib seda paljutsiteeritud kohtuotsust, et Marko Mihkelson ei tohi lähetuses olles pildistada alaealiste intiimpiirkondi ega neid sealt katsuda.
14:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ei, hea kolleeg, siin me midagi täiendada ei saa. Me saame ainult panna konkreetselt hääletusele selle, kas Marko Mihkelsoni lähetada või mitte. Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.
14:33 Kalle Grünthal
Jah, tähendab, mulle jääb praegu [see] natuke arusaamatuks, lugupeetud istungi juhataja. Me räägime siin päevakorra täiendamisest ja päevakorravälisest täiendamisest. Palun, äkki annate mulle selgituse selle kohta, kas see otsus, mis praegu tahetakse siia panna, on teie hinnangul päevakorraväline otsus või on see päevakorra täiendamine? (Saalis on suur sumin.) See on meie, ütleme, omavahelise õigusliku küsimuse lahendamises väga oluline printsiip.
14:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Päevakorraväline. Head kolleegid ... Jah, Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus
14:33 Kalle Grünthal
Aitäh kiire vastuse eest! Aga nüüd ongi küsimus. Teatavasti Riigikogu arutab väga tähtsaid asju päevakorra järgi. Kui tegemist on päevakorravälise küsimusega, nii nagu te ütlesite, siis peab selle küsimuse arutamine toimuma pärast päevakorda, nii nagu on vaba mikrofon ja kõik muud asjad, mis ei ole päevakorraga seotud. Ja nüüd andke mulle nõu või näidake oma tarkust välja. Kus on meie töö‑ ja kodukorras kirjas asjaolu, et päevakorraväliseid punkte arutatakse enne päevakorda?
14:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Päevakorraväliseid punkti arutatakse väljaspool päevakorda. Ehk see tähendab seda, et me praegu rakendame istungit ja me ei ole veel päevakorra juurde jõudnud ja me ei ole alustanud ka päevakorra esimese punkti menetlemist. Nii nagu antakse üle Riigikogu istungil eelnõusid ja arupärimisi väljaspool päevakorda. Seda ei ole kinnitatud esmaspäeval päevakorraga, kui palju ja kes milliseid eelnõusid või arupärimisi üle annab. Nii et see on igati korrektne, hea kolleeg.
Aga mul on palve. Kui teil on veel hulgaliselt küsimusi – ma näen, et teil on protseduurilisi küsimusi –, siis kas me saame kokku leppida, et teie ja need inimesed, kellel veel on väga palju protseduurilisi küsimusi, et me teeme ühe seminari Riigikogu kodu‑ ja töökorra tundmise kohta ning täienduskursused inimestele, kes tunnevad vajadust selgemini aru saada päevakorrast ja selle tõlgendamisest. Ma usun, et see seminar või täienduskursus oleks vajalik paljudele Riigikogu liikmetele ja siis ehk oleks siin suures saalis vähem protseduurilisi küsimusi.
Peeter Ernits, palun! Protseduuriline küsimus.
14:35 Peeter Ernits
Hea juhataja! Me oleme siin praegu üle poole tunni arutanud ühte sellist väikest, aga samas olulist probleemi. Kas Riigikogu juhatus on arutanud, et kui terendub selline tulevik, et Marko Mihkelsoni iga järgmise võimaliku komandeeringu eel kõik see asi kordub, siis kuidas selliseid võimalikke probleeme tulevikus lahendada? Tulen tagasi selle juurde, et me võiksime Mihkelsoni-punkti arutada kinnisel istungil või teha midagi muud, et see asi ei korduks. Siis saaks asja selgeks, nagu öeldakse, et mis tegelikult on. Praegu on jäänud minul isiklikult mulje, et see ei ole olnud veenev. Kas juhatus on seda arutanud?
14:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Riigikogu juhatus on seda teemat arutanud. Mitte küll täpselt selle nurga alt, mille kohta teie praegu küsisite, aga seda lähetuste teemat on Riigikogu juhatus arutanud ja seda on arutanud ka Riigikogu vanematekogu. Aga ei ole jõutud konsensusele ei juhatuses ega ka vanematekogus, erimeelsused on jäänud üles.
Mis on meie võimalused? Juhatusel on võimalus, kui konsensust ei ole, et ükski juhatuse liige ei nõua [selle teema] suurde saali toomist. Sel juhul suur saal ei saa hääletada ega seda teemat arutada sellisel kujul, aga sel juhul ka lähetust ei toimu. Ja teine võimalus on alustada kodu- ja töökorra seaduse muutmist, et neid asju täpsemalt ja teistmoodi reguleerida kui praegu. Aga see on pikem protsess ja eeldab ka suures saalis küll mitte selle küsimuse, vaid kodu- ja töökorra seaduse muutmist. Võib‑olla tulebki tulevikus [selle juurde] tulla, sest viimasel ajal on protseduurilisi küsimusi juba rohkem kui sisulisi küsimusi.
Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!
14:37 Kalle Grünthal
Kõigepealt ma avaldan teile, lugupeetud istungi juhataja, suurt tänu soovituse eest korraldada seminar töö- ja kodukorra selgeks tegemiseks. Ma olen absoluutselt nõus. Muidugi osa Riigikogu juhatuse liikmeid – mõned kindlasti – peaks seal ka osalema. Ma olen selles absoluutselt veendunud, kuulates praegu teie vastuseid. Aga ma kardan, ilma seminarita praegu siin julgedes teile vastu vaielda, et teie tõlgendus selle päevakorravälise punkti panemiseks esimeseks küsimuseks ei ole õiguslikult päris korrektne. Te võrdlesite siin seda ka eelnõude esitamisega. Eelnõude esitamine on aga reguleeritud ära meie töö- ja kodukorra seaduses, vaata et peaaegu kellaajalise täpsusega. Aga selliste küsimuste arutamine, mis on nii-öelda päevakorravälised – seda punkti siin sees ei ole.
Nii et sisuliselt sõltub Riigikogu liikmete enda soovist ja tahtest, kas me paneme selle päevakorravälise punkti päevakorda või mitte. Lähtudes analoogiast, põhimõtteliselt on selleks vajalik absoluutselt kõigi Riigikogu liikmete ja fraktsioonide nõusolek. Ei saa olla niimoodi, et juhatus paneb selle siia päevakorda, kas või päevakorraväliselt, ja siis on see automaatselt sees. Ei ole niimoodi! Kui päevakorraküsimuste lisamiseks või täiendamiseks on vaja kõigi konsensuslikku nõusolekut, siis analoogiast lähtudes kehtib see ka päevakorraväliste küsimuste kohta. Öelge, mida ma praegu rääkisin valesti!
14:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Te räägite täiendamisest. Mina räägin väljaspool järjekorda ... Aga no te olete ka inimene, kes on näinud erinevaid ühiskondlikke kordasid meil siin Eesti Vabariigis. Mäletate, nõukogude ajal oli ka korterite erastamisel üldjärjekord, eelisjärjekord ja väljaspool järjekorda. Väljaspool järjekorda ei tähendanud seda, et ei saa korterit, vaid vastupidi, sai kohe esimesena. Nii on selle päevakorraga ka.
Urmas Reitelmann, palun! Protseduuriline küsimus.
14:40 Urmas Reitelmann
Aitäh, härra juhataja! Te olete siin mitmel puhul maininud, mida Riigikogu juhatus on arutanud. Minul on ka küsimus. Kas te olete arutanud Riigikogus aeg-ajalt käivate koolinoorte turvalisuse küsimust? Mõni fotograafiahuviline Riigikogu liige äkki võtab mõne õnneks. On selline arutelu olnud? Ja kui ei ole, siis kas on kavas seda arutada?
14:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ei ole arutanud. Ja kava koostab Riigikogu esimees. Ma ei oska sellele vastata. Aga minu teada seni meil selliseid probleeme ei ole olnud. Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.
14:40 Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui te nüüd nalja ei teinud, siis on see ikka nali küll. Võrdlesite Riigikogu tööd nõukogude aja kolhoosikorraga ja autode ja korteri saamisega. See ei ole minu meelest päris korrektne. Või mis? Ega te ometi tõsiselt ei mõelnud seda?
Aga kui rääkida nüüd tõsisemalt, siis ma ütlen, et selline võrdlus Riigikogu töö‑ ja kodukorra tõlgendamisel on Riigikogu juhatuse aseesimehe suust äärmiselt kohatu. Ja tuua siin välja nii-öelda Nõukogude Liidu tavaõiguse kõrvutamine meie tööga on veel kohatum. Ma ootaksin praegu ikkagi korrektset vastust sellele küsimusele, päevakorravälisele küsimusele, mida tahetakse panna Riigikogus arutusele, miks me ei kohalda analoogiat selle protseduuriga, kui meil on olemas päevakord, millisel puhul on vajalik kõikide erakondade, fraktsioonide konsensuslik nõusolek.
14:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Protseduurilisele osale ma vastan, et Riigikogu päevakorra täiendamise puhul on tõesti kõikide fraktsioonide nõusolek vajalik. Praegu me ei räägi täiendamisest. Veel kord: ma räägin praegu väljaspool järjekorda lisamisest. Aga ega ma ei võrrelnudki Riigikogu tööd nõukogudeaegse korterijärjekorraga, ma võrdlesin teie protseduurilisi küsimusi nõukogudeaegse korterijärjekorraga.
Nii, head kolleegid, protseduurilised küsimused on lõppenud, sulgeme need, kõik on asjast aru saanud, ja me saame minna juhatuse ettepaneku hääletamise juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele ettepaneku toetada Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni välislähetuse taotlust osalemiseks Aurora foorumil Ühendkuningriigis 24.–26. novembril 2022. aastal. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
14:44 Hääletustulemused
14:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 17, erapooletuid ei olnud. Ettepanek on Riigikogu toetuse saanud. Aitäh, head kolleegid!