Austatud Riigikogu liikmed! Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head suursaadikud! Kuulajad!
Selle aasta 24. veebruar ühendab igavesti Eesti ja Ukraina rahva vabadus- ja iseseisvuspüüdluse. See tähtpäev on ühtlasi ka meie põlvkonna tumedaim tund, mil ei alanud mitte ainult Ukraina vabadussõda, vaid ka täiemahuline sõda reeglitel põhineva ilmakorra ja Euroopa vastu. Meie jaoks on need hääbuva impeeriumi ohtlikud tõmblused osa ajaloost, mis ei taha ega taha lõppeda. Mida me tegelikult näeme, on Nõukogude Liidu lagunemise viimane vaatus. Vladimir Putin on nimetanud Nõukogude Liidu lagunemist suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks. Kui see on nii, siis oma rünnakuga Ukraina vastu viib Putin selle niinimetatud katastroofi lõplikult ellu. Ja seda mitte Ukraina, mitte Euroopa, vaid Venemaa enda jaoks. 24. veebruaril kirjutas Venemaa end tsiviliseeritud maailmast välja.
Enne veebruari arvati naiivselt, et impeeriumite ajastu ja koloniaalvallutused on püsivalt jäänud Euroopa minevikku ning alanud on rahuajastu. Just selles kohas lahknesid Lääne- ja Ida-Euroopa hinnangud Venemaale enne sõda. Enam mitte! Nüüdseks on aru saadud, et Venemaa on tõsiseim oht rahule ja meie eksistentsile. Venemaa agressioon ja massilised sõjakuriteod Ukraina rahva vastu on resulteerunud mitme asjaga, millega Venemaa juhtkond enne 24. veebruari ei arvestanud. Venemaa on kaotanud maailma silmis respekti ja oma sõbrad. Venemaa ei saa enam kunagi olema ülejäänud maailma silmis usaldusväärne partner. Mitte kunagi!
Eesti on koos teiste Euroopa idatiiva liitlastega olnud Ukraina toetamise ja rahvusvahelise vastupanu eesliinil, olles seda nii sõnas kui ka isikliku eeskuju ja vankumatusega. Me ei tea, kuidas ja millal täpselt see sõda lõpeb, aga me teame, kuidas see ei lõpe – see ei lõpe Venemaa võiduga. Siit edasi on teise maailmasõja õppetunnina ja meie kogemustest tulenevalt äärmiselt oluline ka vastutuse küsimus. Ilma õigusliku hinnangu ja vastutuseta ei ole lootust õiglasele ja püsivale rahule. Venemaa peab hüvitama Ukrainale tekitatud kahjud, sõja- ja agressioonikuriteod peavad saama karistuse.
Peame seega veelgi enam rõhutama rahvusvahelise korra aluspõhimõtete olulisust riikides ja organisatsioonides, mis jäävad sõjast kaugele ega taju nii teravalt, et ka nende nahk on mängus. Kõige olulisem on olnud siiski Ukraina riigi ja rahva vapper vastupanu ja vankumatu tahe. Kogu rahvusvahelise kogukonna kõige olulisem ülesanne on seda kindlameelsust hoida.
Austatud Riigikogu! 24. veebruaril 2022 toime pandud rünnak oli tähtsaim ajastu pöördepunkt Euroopale. Ma tunnistan ausalt, et ma ei ole end kunagi tundnud nii Euroopasse kuuluvana, pole kunagi olnud nii uhke Euroopa üle, kui vaadates seda reaktsiooni ja ühtsust, mida Euroopa Venemaa agressiooni suhtes on ilmutanud. Euroopa Liidu ühtsus ja solidaarsus, aga ka eestvedamine on olnud võtmetähtsusega kogu läänemaailma mobiliseerimisel Venemaa vastu.
Juba 24. veebruaril otsustasime sanktsioneerida kogu Vene riigi ladviku ja kehtestada enneolematud majandussanktsioonid Vene sõjamasina peatamiseks. Versailles' tippkohtumisel märtsis tegime põhimõttelised otsused väljuda Vene energiast ja senisest jõulisemalt liikuda fossiilkütuste kasutamise lõpetamise ja taastuvenergia suunas. Samuti tegime otsuse üheskoos tugevdada Euroopa kaitset ja otsustasime esmakordselt avada Euroopa Liidu ukse Ukrainale.
Ajastu pöördepunktiks on ka Euroopa Liiduga liitumise perspektiivi andmine Ukrainale, Moldovale, Georgiale, liitumisläbirääkimiste alustamine Põhja-Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviinaga, aga ka Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga ning loodetavasti ka Schengeni liikmesuse andmine Rumeeniale, Bulgaariale ja Horvaatiale. Nendest lubadustest kinnipidamine muutub nüüd ajas üha olulisemaks, sest nende otsuste mõju ja tähendus kasvab iga päevaga.
Ükski neist otsustest poleks nii kiiresti sündinud, kui poleks olnud sõda. Sõda nõuab kiiret otsustamist, sõda nõuab julgeid ja tulevikku vaatavaid otsuseid. Ka see on aspekt, millega Putini Venemaa ei arvestanud. Venemaa tahtis endale allutada Ukraina ja purustada Euroopa ühtsuse. Vastu sai ta hoopis tugevama ja ühtsema Euroopa kui kunagi varem. Ja veel sai ta vastu maailma, kus keegi ei armasta Venemaad. Mõned kardavad, mõned kasutavad Venemaad ära, aga keegi ei armasta.
Austatud Riigikogu! Maailm on selle sõja tulemusel sisenenud ajastusse, kus kriisid on uus normaalsus. Kardetavasti kulub enne üpris mitmeid aastaid, kui maailm taas kord oma tavapärasesse ühiskonnakorda saab siseneda. Eesti on olnud õigel teel, eeldades, et konfliktid on kõikehõlmavad. Energiakriis ja enneolematu inflatsioon, piiride survestamine ja rändekriisid Euroopa ümber, Vene sõja eest põgenevad Ukraina sõjapõgenikud, ründed info- ja küberruumi sees ja vastu ning tugi äärmuslusele ja ebastabiilsusele ning muude haavatavuste ärakasutamine on kõik seostatavad ühe põhjuse ja teguriga: Vene imperialism ja Vene sõjamasin.
Ent Venemaad saab paraku muuta vaid Vene rahvas ise ja täna ei ole meil põhjust arvata, et see võiks juhtuda ettenähtavas tulevikus. Ma ei tea, kas kunagi ja millal sel juhul saabub aeg, kus Vene rahvas endalt ja oma juhtidelt küsib: miks meile seda sõda vaja oli? On Venemaal siis maad vähe, loodusvaradest puudus või mida paganat loodeti selle kallaletungiga saavutada? Vastata saavad sellele vaid venelased ise, meie saame olla paremini valmis, kuni nad seda vastutust ja vastutajaid otsivad. Meie peame olema valmis, siis oleme me ka vähem haavatavad.
Seetõttu on ka paljud otsused erakordsed ja esmakordsed. Esmakordselt ajaloos on Euroopa Liit rahastanud sõjalise abi andmist Euroopa rahurahastust ja arutelud juba käivad, kuidas seda jätkata. Euroopa rahurahastu on tähelepanuväärselt aidanud ka eraldatud sõjavahendeid kompenseerida ja asendada. Siiani on näiteks Eesti saadud kompensatsioon olnud 150 miljonit. Peatselt jõuame kokkuleppele esmakordses laskemoona tootmist ja soetamist puudutavas ühisinstrumendis, mille kiireloomulist algatamist soovisin Versailles' tippkohtumisel. Ootame Euroopa Komisjonilt peatselt keskpika sõjalise võimearenduse algatust, et konsolideerida Euroopa sõjatööstust, et arendada ühtselt võtmetähtsusega võimeid ja tagada, et kaitsesse lisanduvad vahendid võimalikult palju teeniks ühist kaitset. Küberkaitses ootame küberinvesteeringute hindamise metoodikat, mille alusel saaks seada toimepidevuse eesmärgi IKT investeeringutes. Aasta lõpus alustab esmakordselt ajaloos Euroopa Liidu sees loodud sõjaline väljaõppemissioon, et toetada Ukraina kaitseväge.
Iga järgneva kriisi lahendused ehitame eelneva kriisi õppetundidele. Euroopa Liidu tervisekriisis karastunud kriisimehhanism on aidanud kõikvõimalike abivajaduste korral nii Ukrainat kui ka liikmesriike. Ajutise kaitse esmakordne käivitamine võimaldas ühtset ja solidaarset vastust enneolematule sõjapõgenike voole. Ja kuigi 40 000 sõjapõgenikku on pannud Eesti vastupanuvõimekuse tõsiselt proovile, ent ilma ajutise kaitseta oleks täna Eestis juba üle 100 000 Ukraina sõjapõgeniku. See on reaalne Euroopa Liidu solidaarsus.
Lisaks sõjalisele abile on Euroopa Liit andnud Ukrainale makromajanduslikku abi 7,2 miljardi euro ulatuses ja oleme veelgi enam andmas 2023. aastaks. Esmakordselt ajaloos kasutame selleks ühist laenu andmise võimet, et anda Ukrainale tuge püsimiseks, aga ka hädavajalikuks ülesehituseks. Lisaks peab seda abi täiendama ka Vene riigi ja oligarhide külmutatud varade kasutamine Ukraina hüvanguks, et kompenseerida Ukrainale tekitatud purustusi.
Austatud Riigikogu! Viimasel aastal on Euroopa läbi valu mõistnud, et energia on osa julgeolekust ja et energiaühendused on ühest küljest meie suur võimalus, aga samas ühenduste kaudu oleme ka haavatavad. Eriti puudutab haavatavus energiaühendusi Venemaaga. Venemaa puhul ei või keegi enam kunagi kindel olla, kas ühenduse kaudu saabub energia või mõni ultimaatum. Pöördeaeg Euroopas puudutab seega ka pööret energia tootmises, salvestamises ja tarbimises. Olen siin saalis varasemaltki öelnud, et kliimapoliitika on oma olemuselt loodusressursside ja energia mõistliku kasutuse poliitika.
Tänane hinnakasv on suurel määral tingitud kõrgest energia ja toidu hinnast, mille omakorda on kaasa toonud Venemaa sõda. Loobumine Vene fossiilkütustest on seega olnud pigem liiga aeglane kui liiga kiire. Taastuvenergia arendamise asemel panuse tegemine odavale Vene energiale oli vale ja on läinud meile väga kalliks maksma. Õnneks ei ole nendest gaasitorudest tänaseks saanud seda õlekõrt, mis murrab Ukraina ja Euroopa selgroo. Euroopa on talveks valmis ja üsna lähedal Versailles's püstitatud eesmärgile täielikult vabaneda Vene gaasist.
Tunnustan Riigikogu julge otsuse eest tõsta Eesti taastuvenergia ambitsioon aastaks 2030 sajale protsendile elektritarbimisest. Osa Euroopa kohanemisest on energiaturu ümberkujundamine taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ja projektide kiirendamiseks. Valitsuses otsustasime, et esitame muudatusettepanekud juba Riigikogu menetluses olevasse elektrituruseadusesse. Kõrvaldame takistusi olemasolevate projektide teelt ja kavatseme ennekõike kiirendada arendusjärgus projekte.
2030. aasta perspektiivis aga otsustasime regiooni peaministrite ja Euroopa Komisjoni presidendi osalusel, et seitsmekordistame meretuuleenergia mahtu Läänemerel. Augustis lisati Eesti-Läti ühine meretuulepargiprojekt ELWIND ka Euroopa prioriteetprojektide nimistusse ning töötame selle nimel, et sinna jõuaks ka Estlink 3, et lahendada täna pudelikaelaks olevad välisühendused Soomega. Uute võimsuste kiirendamiseks teeme kahe aastaga ära ka Eesti eelis-tuulealade kaardistuse. Samas oleme seisukohal, et RePower algatustest tulenevad võimalused peavad olema saadaval juba ka olemasolevate projektide puhul.
Hea uudis on seega, et majanduslik heaolu on võimalik lahti siduda fossiilsetest kütustest ja et taastuvenergia on ka tasuv energia. Uus roheinvesteeringute klassifikatsioon võimaldab kiirendada jätkusuutlikke investeeringuid. Seda täiendavad ka looduskapitali arvestamist, tarneahelate säästlikkust ja ettevõtete juhtide vastutust puudutavad otsused. Tehtud otsused annavad investeerimiskindluse energiapöördeks ja looduse paremaks arvestamiseks majandusotsuste tegemisel. See võimaldab suurenergeetikas lõpuks loobuda "põletatud maa taktikast" ehk põlevkivi, turba, metsa ja ringkasutatavate jäätmete põletamisest. Uute mastaapsete maagaasiinvesteeringute asemel peaksime panustama taastuvenergiasse ning bio- ja sünteetiliste gaaside kasutamisele.
Lugupeetud kuulajad! Olles keset kohest reageerimist nõudvaid kriise, ei saa me silmist lasta ka pikemat perspektiivi. Me peame muutma oma tegemisi nii, et ka meie lapsed ja lapselapsed saaksid nautida elamisväärset keskkonda ja kliimat. ÜRO-s oleme seadnud eesmärgiks võtta planeedi soojenemine kontrolli alla ja hoida ära katastroofistsenaariumid 2050. aastaks. Meenutan siinkohal ÜRO kunagise peasekretäri Dag Hammarskjöldi öeldut, et ÜRO eesmärk ei ole juhtida inimkonda taevasse, vaid päästa ta ära põrgust. Väljakutse peatada planeedi soojenemine ja samas püsida planeedi looduslikes talumispiirides lasub suurel määral arenenud tööstusriikide õlul.
Oleme jõudnud lõpusirgele Euroopa Liidu "Eesmärk 55" kliimakokkuleppe läbirääkimistega. Märgiline kokkulepe on praeguseks saavutatud selles, et 2035. aastal müüakse Euroopas viimane sisepõlemismootoriga uus auto. Transport, põllumajandus, jäätmed ja hooned ongi hetkel meie murelaps, sest praegu liigume siin kursil 13% emissioonide vähenemist, aga eesmärk on 24%. Selleni mittejõudmine võib tähendada suurusjärgus 225 miljonit eurot aastas kulukohustusi riigieelarvele täiendavate heitmekvootide soetamiseks.
Oleme viimastel andmetel oma senise tegevusega keerulisse seisu jõudnud ka metsanduse ja maakasutuse sektoris, kuivõrd sektor on juba praegu muutunud süsiniku sidujast süsiniku heitjaks. Pingelistest läbirääkimistest hoolimata saavutasime Eestile terve rea paindlikkuse ja kompensatsiooni võimalusi, millele ehitada edasine tegevuskava. Sõltumata saavutatud paindlikkusest on siiski täiesti selge, et vanaviisi kindlasti edasi ei saa. Sektori tähelepanu peab puidu ja kütuse ekspordi asemel minema süsiniku talletamise ja lisandväärtuse kasvatamisele. Me ju tahame, et Eesti loodus ja Eesti metsad püsivad, seega peame valima, kuidas saame oma metsadest saadud puitu paremini väärindada ning teha puidust tooteid, mis ka süsinikku seovad, olgu nendeks mööbel või puitmajad.
Arutelud on lõpusirgel ka tööstust ja energeetikat puudutavas heitmekaubanduse valdkonnas, mis on seni ainus emissioone vähendanud sektor. Oleme siin suutnud kaitsta tasuta kvootide säilimist, mis on oluline põlevkivisektorile. Samuti oleme suutnud kokku leppida senisest tõhusama CO2 hinnakontrollimehhanismi. Tulevikus on võimalik liiga järsu süsinikuhinna kasvu puhul automaatselt ja kiiresti turule sekkuda, et hinda stabiliseerida, ning tagada kokkuvõttes sujuvam üleminek ja ennustatavam CO2 hind ettevõtete jaoks. Võrdset konkurentsi kolmandate riikidega peaks tulevikus aitama tagada aga uus süsiniku piirimehhanism.
Kliima ja energiapoliitikaga seoses on valitsusel juba olemas konkreetne tegevuskava taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Valitsuse rohepoliitika komisjon on ekspertrühma töö toel jõudnud erinevate valdkondade hindamise, meetmete kaardistamise ja tegevuskava ettevalmistamisega lõpusirgele, kuid konkreetsed valikud ja otsused tuleb langetada juba järgmisel valitsusel ja järgmisel Riigikogul. Hea uudis on see, et Eestil on kasutada enam kui 3 miljardi euro jagu otse kliimamuutustele suunatud Euroopa Liidu vahendeid. Vaid pisut üle kuu aja tagasi sai käivitatud õiglase ülemineku fond Ida-Virumaale ja mul on erakordselt hea meel, et juba on teatanud oma magnetite tehase suurinvesteeringust Silmet. Eesti ei jää ka rahvusvahelisel areenil kõrvalseisjaks, sest äsja otsustasime, et järgmise suure välispoliitilise eesmärgina võiks ÜRO suure kliimakohtumise (COP29) ettevalmistuskohtumine toimuda 2024. aastal Eestis.
Austatud Riigikogu! 2022. aasta ei ole olnud lihtsalt järjekordne aasta ja Vene agressioon lihtsalt järjekordne intsident. See on pöördepunkt ja aasta, pärast mida maailm ei ole enam selline, nagu ta oli veel üheksa kuud tagasi. Varem või hiljem lõpeb see sõda, aga haavad sellest sõjast jäävad veel kauaks. Agressoreid, kes on tahtnud teisi rahvaid endale allutada ja hävitada, on ajaloos olnud ennegi. Aga nad ei ole kunagi jäänud karistuseta. Ei jää ka seekord.
President Zelenskõi on väljendanud valmisolekut õiglaseks rahuks. Selle sisu on Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse austamine ÜRO harta mõttes, Ukraina kindlustamine enese kaitsmiseks tulevikuks, taastamine ja ülesehitamine, sealhulgas Vene varade abil, ning Venemaa vastutusele võtmine sõja ajal toime pandud kuritegude eest.
Euroopa Liit ja ka Eesti toetavad Ukrainat täielikult ja nii kaua, kui on vaja. Me peaksime tegema nii, et kui me kunagi tänasele tagasi vaatame, siis me jääksime mitte ainult mäletama 2022. aastal alanud suurt sõda, vaid ka seda aega, mis tõi meis välja meie parimad küljed. Me oleme suured ja suuremeelsed, kui ulatame käe hädas olevale Ukrainale nii siin kui seal. Me oleme väikesed ja väiklased, kui abivajajatele selja pöörame ja otsime kõikidest suhetest ainult omakasu. Me ei murdu, me ei anna alla, me saame hakkama! Sest sellest sõltub meie eluviis, meie vabadus, meie heaolu ja meie julgeolek.
Hea Riigikogu! Oma tänases kõnes sain puudutada vaid mõningaid kõige olulisemaid aspekte valitsuse tegevusest Euroopa Liidus sellel aastal. Paratamatult on enamik meie muredest praegusel ajal seotud ühel või teisel moel sõjaga. Ma kinnitan nii teile kui ka kogu Eesti rahvale, et me oleme ka edaspidi head liitlased oma partneritele ja me ei unusta ka oma inimesi. Me saame koos nendest rasketest aegadest üle. Me oleme oma mõtetes ja tegudes toeks Ukrainale ja Ukraina rahvale.
Lõpetuseks tahan tänada kolleege ja liitlasi ning Prantsusmaad ja Tšehhit, kes eesistumise ajal [Euroopa Liidu] nõukogus on teinud väsimatult suurepärast tööd sellel pöördelisel kannatuste aastal. Tänan Riigikogu aktiivse tegutsemise ja usalduse eest! Loodan, et ka järgmine Eesti Euroopa Liidu kõne pidaja jätkab tugeva Euroopa kursil ega pea hakkama päästma üksinduses Eestit. Kui Euroopa on tugev, on tugev ka Eesti. Elagu Eesti! Elagu Euroopa! Aitäh!