Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VIII session, sitting of the plenary assembly
Wednesday, 16.11.2022, 14:00

Edited

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, head kolleegid! Tähelepanu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 8. töönädala kolmapäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Andres Sutt, tõenäoliselt on soov üle anda kõnepuldist.

14:00 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Väliskomisjon esitab 15. novembri istungi otsuste põhjal Riigikogu otsuse Balti Assamblee Eesti delegatsiooni [koosseisu] muutmise kohta. Eelnõu näeb ette teha delegatsiooni koosseisus mõningad muudatused: juhiks nimetada Urve Tiidus, [juhi] asetäitjaks Aadu Must ning delegatsiooni liikmeks Vilja Toomast. Ja meie ettepanek juhatusele on määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kolmapäev, 23. november kell 4. Eelnõu tekst on edastatud digitaalselt. Aitäh!

14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kas on veel soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe eelnõu ja Riigikogu juhatus menetleb seda vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Palun kohaloleku kontroll!

14:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.


1. 14:02 Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (654 SE) esimese lugemise jätkamine

14:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Tuleb pikk ja töine päev. Aga kõigepealt päevakorra täpsustamine. Eilsel istungil jäi tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu 654 esimene lugemine pooleli sealmaal, kus algatajate esindaja vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Ma palun tagasi Riigikogu kõnetooli küsimustele vastamiseks Riigikogu liikme Tarmo Kruusimäe. Ja küsimuste esitamiseks olid registreerunud Heiki Hepner ja Priit Sibul.

14:02 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Ja loomulikult inimesed, kes te jälgite ka stenogrammi! Ja kui teil on ka võimalus vaadata, siis näete, et koalitsioon juba vaikselt saalist lahkub. Aga sellest me jõuame hiljem veel rääkida. Ma lõpetasin eile seal, kus ma jäin ootama teie küsimusi, äkki siis hea aseesimees juhatab kohe küsimused sisse.

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaa, täpselt nii. Heiki Hepner, palun!

14:03 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Tegelikult on suur hulk küsimusi, mida ei ole tubakaseadusega reguleeritud. See eelnõu proovib nüüd mingeid regulatsioone kehtestada ja selles mõttes on ta väga oluline. Ma küsin elektrooniliste sigarettide kohta ja mitte niivõrd mingite vedelike kohta, vaid [nendega seotud] jäätmekäitluse kohta. Me teame, et elektroonilised sigaretid on omaette jäätmetekitajad. Kas tegelikult peaks ka neid küsimusi lahendama ja millised on olnud teie kokkupuuted just elektrooniliste sigarettide jäätmetega?

14:04 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Hea ja väga asjakohane küsimus. Kui elektroonilised sigaretid turule tulid, siis nad nägid sarnased välja (Näitab üht sigaretti.) ja olid üsnagi kallid. Neis on võimalik vahetada akut. Kui inimene on soetanud endale päris kalli seadme, siis see tähendab seda, et ta on selle [tarvikutega] juba eelnevalt kokku puutunud. Ta teab, mis asju kuhu [vaja] läheb, [näiteks et] neis on patareid ja muud osad.

Aga koroonaga seoses tuli sihuke innovaatiline lähenemine. Turule on tulnud ühekordsed ja laetavad ühekordsed e-sigaretid ning kuumutatavad ehk heat-not-burn tubakatooted. Need ei ole sellised seadmed, mida kerge käega ära visatakse. See on päris suur eelis ka keskkonna seisukohast.

Me teame ju kõik, et igal pool linnades on tänavatel, kust reovesi peaks ära minema, sihukesed kirjakesed, et siit algab meri. Metsad, teeääred, kõikvõimalikud kohad on täis konisid, mis ei lagune mitte kunagi. Aga tõenäosus, et inimene viskab sellise seadme pärast seda, kui ta on oma kolm-neli mahvi teinud, loodusesse, ei ole suur. Täna on aga olukord selline, et meil on väga suur must turg, mis täidab igati ka kooliõpilaste nõudmisi. Ja sealt lähevadki need, kuhu juhtub: kas lähevad prügikasti või kuskile mujale.

Nüüd, innovaatilised inimesed või kuidas öelda, ühiskonnast tervikuna hoolivad inimesed, kes on juhuslikult e-sigarettide kaupmehed, on teinud sellise kampaania, et too enda vana toode ära. Ja alati peab seal olema mingi motivaator juures, inimene niisama ju ära ei vii, kui me ei ole ühiskonnas suutnud kasvatada seda, ütleme, tarbijakäitumist.

Aga üks kauplus on saanud kaks korda juba trahvi selle eest, et ta on teinud e‑sigaretiga seotud kampaania. Kõike me saame mingil määral siduda, aga see on [vajalik] just selleks, et parem, et need [jäätmed] ei oleks looduses, vaid et inimesed tooksid need ära. Ma arvan, et tarbijakäitumise [suunamiseks] tuleks teha neid kampaaniaid ja inimesi, kes julgevad seda [probleemi] tunnistada ja soovivad ühiskonnas midagi muuta, ei peaks trahvima.

Aga loomulikult seda peaks menetlema ja see võib ka olla arutelu koht, kas need tooted peaks olema pandiga koormatud ja kui, siis, mil moel. Meie jaoks, kes me siin Riigikogus veibime, on see patareide kast, sinna need meil lähevad. Ja ma arvan, et niimoodi teevad ka teised. Aga kui mõni spetsiifiline kauplus esitab selleks mingisuguse üleskutse, siis see on igati teretulnud.

14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Priit Sibul, palun!

14:07 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Komisjonis oli arutelu käigus, nagu mulle tundub seda eelnõu lugedes, õigustatud etteheide eelnõu algatajatele, et [tuleks arvestada], et arengustrateegia "Eesti 2035" ja kõik muud arengustrateegiad on seadnud eesmärgiks suitsetamist vähendada. Minu jaoks ei ole vahet, kas suitsetatakse tavasigaretti, sigarit, sigarillot, e-sigaretti või pannakse tubakas mingil kujul põske. Vahet ei ole minu jaoks, suitsetamine on suitsetamine. Kas te lükkate selle ümber või kuidas me [teie arvates] selle eelnõu kontekstis või üleüldiselt ikkagi suudaksime liikuda sinnapoole, et suitsetamine Eestis väheneks? 

14:08 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ka mina olen lugenud, ütleme, vastaspoole argumente, et meil suitsetamine suureneb. Kuid numbrid näitavad midagi muud. Meil tekivad nüüd [väidetavalt] uued suitsetajad, aga seda ei ole tõestatud. Need institutsioonid, näiteks Tervise Arengu Instituut – tal on eelarve 15 miljonit ja ta võiks selle raha eest ise ka mõne uuringu läbi viia. Aga nad kogu aeg ütlevad, et kõik olemasolevad uuringud ei passi neile kohe teps mitte.

Ent vahe on. Vahe on, kuidas me hoolime. Me võime ju öelda näiteks seda, et mis vahet seal on, kas on vahuvein, šampanja või on Prosecco või on lihtsalt mull. Aga mull on mull ja selle üle ei vaielda, mehed. Nii on ka siin: kui meid see ei huvita, siis polegi [millestki] nagu lähtuda.

Üks argument on olnud, et elektroonilised sigaretid on 95% ohutumad. Ja täna väidavad TAI ja Sotsiaalministeerium, et see on 15 aastat levinud vale, müüt. Paraku nii ei ole. Kaheksa aastat järjest on ülemaailmne NNA teinud neid uuringuid – neil on kohustus neid teha – ja kõik kaheksa aastat järjest on jäädud sellesama seisukoha juurde ja saadud sama tulem ehk siis: [e-sigaret] on 95% ohutum kui tavasigaret, sellepärast et seal ei toimu põlemisprotsessi, milles tekivad kantserogeenid, mis tekitavad neid haigusi, mis [lõpevad] tubakasurmaga. Selle kohta, mil moel need uudsed või alternatiivsed tubakatooted meie keskkonda ja tervist mõjutavad, on tehtud üle 600 uuringu, aga ma arvan, et pikaajaline mõju tuleb hiljem välja.

Aga kuidagi me peaksime ju [seda reguleerima]. Aeg-ajalt keelustatakse meil mõningad ravimid, sest leitakse, et need mõjuvad võib-olla organismile kehvasti. Siis aga lubatakse need uuesti müüki. Ent kui me midagi keelustame, siis must turg pakub alternatiivi. 

Nii et mina soovitan küll nendel toodetel vahet teha. Tavasigareti lõhn jääb ka kõrvalviibija riietesse ja juustesse, temast saab passiivne suitsetaja. Kuumutatavate tubakatoodete puhul seda ei ole, ei ole e-sigareti puhul ega ka tubakavaba nikotiinipadjakese puhul. Ja mingid asjad veel, näiteks nikotiiniplaastrite kasutamine ja nikotiininätsu närimine ei mõjuta kõrvalolevaid inimesi. Jutt on ikkagi 95% ohutumast täiskasvanutele mõeldud tootest, mida kasutades paljud täiskasvanud soovivad hoolida rohkem nii enda lähedaste kui ka enda tervisest.

14:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Üllar Saaremäe, palun!

14:11 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud Tarmo Kruusimägi! Ma arvan, et see minut ei võimalda mul teha pikka sissejuhatust oma küsimusse, seega tuleb see natukene krüpteeritud. Niisugused numbrid nagu 20 milligrammi ja 8 milligrammi – ma juba näen, et te taipate, kuhu ma tüürin. Olge hää, võib-olla te paari sõnaga ka kirjeldate, mis vahe sellel on. Kes soovib mida ja mida need milligrammid meile tegelikult andma peaks?

14:11 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Inimesed, kes te loete stenogrammi ja jälgite: jutt on tubakavabadest nikotiinipadjakestest. Ja need milligrammid näitavad kangust. 20 milligrammi on teistele inimestele arusaadav, kui [tuua paralleeliks] punane Marlboro või kollane Camel. Noh, see ei ole reklaam, vaid lihtsalt, et inimesed saaksid asjast aru. Muidugi ma võin öelda, et see on kollane pakk, kus on dromedar peal. Või siis teine on sigaretipakk, mida reklaamitakse kauboidega. Aga suures saalis me võiksime avada täna selle debati.

Jah, täna on Eestis tubakavabad nikotiinipadjakesed täiesti reguleerimata. See 20 milligrammi on see, mida tarvitatakse, aga hull asi on see, et täna on turul ka 50 milligrammi, 100 milligrammi ja 300 milligrammi. Ja neid me tegelikult ei reguleeri. Enamgi veel, selle seadusega soovitakse, et sinna ei kirjutata peale CE ega lisata koostisaineid, nagu mingid vitamiinid. Eraldi tuuakse välja, ütleme, kofeiin, et ta justkui annaks inimestele energiat, teeks inimese olemise paremaks. Seda informatsiooni ei peaks seal olema. Ja loomulikult ei tohiks olla, ütleme, seal aplikatsioone, mis viitaks, et ta on lastele äärmiselt huvitav, nagu olid kunagi mingid maasikapiltidega preservatiivid.

Soomes on nüüd niimoodi, et Soomes on 4 milligrammi lubatud ja see on vabas müügis. Ja arstitõendiga sa saad 8 milligrammi. Soomlased ütlevad selle kohta, et nemad ei tea mitte ühtegi soomlast, kes teaks mingit teist soomlast, kes ostaks endale 4‑milligrammiseid tubakavabu nikotiinipadjakesi. Need on mõttetult lahjad. Ehk lihtsamalt öeldes, kui me täna ühiskonnana leiaksime ja Sotsiaalministeerium sooviks panna piiri selle 8 milligrammi peale, siis see oleks keskmine.

Kui me nüüd matemaatilist keskmist arvutame, siis me saame, et tegelikult võiks ju alkohol olla kõik meil 20 kraadi kange. Ütlemegi, et viin on nüüdsest 20 kraadi. See tähendaks seda, et metsakohinat hakkaks kohisema igal ajal, ka piiriüleselt. Kui inimesel on tarbimisharjumus ja sa teed midagi kogu aeg lahjemaks, siis see ei vähenda tarbimist. Sest teistpidi tuleb meie hästi kummaline poliitika otsapidi vastu. Täna me oleme võrdsustanud alkoholivabad tooted alkoholiga – alkoholivaba õlu, alkoholivaba siider ja kõik muud asjad. See ei toeta seda, et inimesed vähendaksid sõltuvust tekitavate ainete tarbimist. Aga see 20% on just see, mis on tarbijate jaoks vajalik. Kes saab, läheb ise sealt lahjema peale.

Aga kui me piirame seda, siis loomulikult tuleb must turg appi. Ja Soome ei ole seda probleemi lahendanud. Soomest ei ole kahjuks saadud andmeid, kui suur on see must turg, sest ükski riik ei julge seda avalikult välja öelda. Aga kõik on kättesaadav mustalt turult.

14:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma lihtsalt meenutan kolleegidele, et meil on siin Riigikogu liikmed Kruusimäe ja Saaremäe, mitte Kruusimägi ega Saaremägi. Tõnis Mölder, palun!

14:15 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Tarmo! Kõigepealt ma tahaks sind tunnustada selle eest, et sa oled selle debati toonud siia suurde saali ja et sa oled valmis ka siin saalis arutama nende kurjade vaimude teema üle. Kes on vaimud, seda sa võib-olla tead ise paremini, ja miks nad kurjad on, sellest me pigem praegu ei räägi. Minu küsimus sulle on see.

Räägi täpsemalt, miks see eelnõu aitab just nimelt seda musta turgu, mis kõigi nende uudsete tubakatega on tekkinud, reguleerida! Miks sa arvad, et see eelnõu peaks just nimelt täna siin suures saalis olema, et aidata kogu seda innovatsiooni, mis nende uudsete tubakatoodetega [seotud on], riigil paremini hallata ja seda reguleerida? Mis on see kasu just nimelt ohjamaks seda musta turgu?

14:16 Tarmo Kruusimäe

Tänan! 2016. aastal tarbijad viitasid sellele, et kui me sellise tubakaseaduse vastu võtame, nagu ta meil on siin kehtestatud ja nagu ta vahepeal oli, siis tekib must turg ja seda ei ole võimalik mõõta. Must turg on justkui sihuke taburet kolmel jalal. Me teame, et on hind, on kättesaadavus ja on valikud. Kui meil oleks müügil vaid ühesugused toolid, siis loomulikult me käiksime välismaal ja tooksime endale erinevaid toole, eriti kui hind on veel soodsam ka, valikuvabadus on olemas ja kättesaadavus samuti. Täna on nende kolme asjaga nii, et hind ei ole konkurentsivõimeline, see on lihtsalt ülekoormatud aktsiisiga, mis on ebaproportsionaalne.

Mul on näidised kogu aeg kaasas, lõpuks jääb teilegi meelde. (Näitab üht plastpudelit.) See on siis baasvedelik, 80% veganglütseriini ja 20% polüglütseriini. See on ristkasutuses toiduainetööstuses ja ka kosmeetikatööstuses. Kui nüüd ühest kohast osta, siis see pudel maksab 15 eurot, aga kui tuleks seda osta e-sigaretikauplusest ja see oleks aktsiisiga koormatud, nagu ta oli, siis see maksaks 255 eurot. 15 eurot – 255 eurot. Nii suur on aktsiisi osa.

Maitsetega on täpselt samamoodi. Meie sinuga ei ole ju sellised, et kui 18 saame, siis kaob meil maitsemeel ära. Valime endale maitsetud ülikonnad, maitsetu korterisisustuse. Naine on meil maitsekas, aga me seda lihtsalt ei taju. Ehk siis maitsete keel on see valikuvabadus.

Ja kolmas on kättesaadavus. Varem oli võimalik riigisisene kaugmüük. Täna ei ole ühtegi [sellist poodi]. E-sigaretipoed, spetsiifilised, kuivavad kokku ja selle tulemusena on niinimetatud kuldkliendid ehk täiskasvanud läinud musta turu rüppe. Ja selle tulemusena me ei saagi enam neid andmeid, pole uuringuid, et vaadata seda käitumist.

Täna on kaks asutust, üks on Maksu- ja Tolliamet, kes peaks aktsiisiga seoses [andmeid teadma], ja teine on Terviseamet, kes peab neid andmeid korjama, tal on kohustus. Kui ma küsisin Riigikogu liikmena neilt informatsiooni, siis öeldi, et see on ärisaladus. Terviseamet teatas, et see on ärisaladus! 

NNA teeb tarbijauuringuid. Ehk siis me küsime, kui palju inimene kasutab, ja siis me saame vaadata ka mingeid teisi andmeid, et me oskaks [järeldusi teha]. Aga me vehime pimeduses, sellepärast et täiskasvanud ei ole täna nende ametlike kaupluste kliendid. [Niimoodi] me ohjame. Kui kuldne klient läheb turult ära, siis must turg hakkab [vohama]. 

Ja ma arvan, et me suudame koolinoorteni viia teadmise, et see toode on täiskasvanutele mõeldud, mitte ka neile. Ja see siin on üks meede. Ma ei ütle, et see eelnõu on nüüd kuldlõige, ideaal, mis koheselt lahendab kõik probleemid. Me teame, et kui meil oli piiriülese alkoholiäri probleem, siis öeldi, et see tee, mis sinna on juba sisse tallatud, rohtub alles 50 aasta jooksul.

Aga oluline on, et kõik need maitsestatud vedelikud ja kõik muu – see ei olnud selline [kraam], et sa ise panid mingi Gemüse sinna kokku, ja läks. Need pidid laboratoorselt vastama kõikidele nõutud tingimustele. See andis turvatunde, et inimesed saavad asja, mis ei riku nende tervist sellisel määral, nagu teeks [kraam], mida keegi ise kuskil teeb. Meil on olnud erinevaid mürgistusjuhtumeid – noh, kas teadmatusest või lihtsalt kasuahnusest.

See on [sama loogika] nagu noorsootöös. Seal on ju ka, et noored kutsutakse kokku kuskile, kus lambid põlevad. Lapsed ja noored on kõik kogu aeg silme ees, mitte nii, et me saadame nad ära kuskile keldritesse, pimedasse. Siis me ei tea, mida nad seal teevad.

Kui meil oleks ametlikud kauplused, kui need asjad oleks kas või veerandigi ulatuses sama kättesaadavad kui tavasigaretid, siis meil oleks see teadmine parem. Täna kõik inimesed ütlevad: oi, minu laps teeb ka, kaupmehed on süüdi. Aga kui küsida, mis maitse või mis lõhn on, siis täna Eestis on lubatud mentool ja tubakas. Kõik need teised lõhnad ja maitsed, mis on – seda pakub must turg. Nõudlus, tarbimine ja pakkumine on paigas.

14:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Priit Sibul, palun!

14:20 Priit Sibul

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et see, mida hea kolleeg Tõnis küsis, see musta turuga seonduv probleem on see, mille osas sotsiaalkomisjonis oli enam-vähem üksmeel. See on probleem, mille me peame lahendama, ennekõike see, mis ikkagi jõuab koolidesse. Ja see, mis koolides praegu toimub, see teema on kasvanud üle pea.

Ega ma päris täpselt aru ei saanud, kas ja kuidas see [eelnõu võiks aidata]. Teie väide on see, et kui legaliseerida need asjad, siis need tulevad uuesti leti peale ja must turg väheneb. Kas te eeldate, et kui must turg kahaneb, siis ka see probleem koolis väheneb?

Ja teine asi. Üleeilses Õhtulehes kirjutati, et paljud vanemad peavad e-sigarette ja nende vedelikke vähem kahjulikuks ja ostavad ise neid oma lastele. Kuidas me jõuame selleni, et inimesed saavad aru, et suitsetamine on suitsetamine ja igal juhul mõistlikum on õhku tarbida ilma igasuguste filtrite ja vahelülideta?

14:21 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Jah, suitsetamine on sõltuvust tekitav, aga see ei ole nii palju sõltuvust tekitav, nagu on siin väidetud. Et kõigepealt on nikotiin, siis on tükk tühja maad ja siis tuleb heroiin ja siis vist kokaiin. See on võrdne kofeiiniga. Ja kes teist täna kohvi jõi, kes teist tarbis täna kofeiini? Sõltlased ilmselgelt! Aga sellest me ei taha nagu rääkida.

Lapsevanemaid loomulikult on erinevaid. Ma mäletan üht klassijuhataja tundi, kus klassijuhataja tahtis noomida, et poisid meil siin suitsetavad. Aga ühe poisi isa teatas, et tema poeg jättis kolmandas klassis juba suitsetamise maha. Kui sul laps ikkagi tegelikult on juba sigaretisõltlane, siis just tänu sellele põlemisprotsessile ongi sõltuvus rängem ja teda on raskem aidata.

On inimesed, kes tegelevad spordiga – ai, nüüd ei tohiks sellest rääkida –, aga nad vajavad väikest sihukest impulssi või nii, see aitab fokuseerida mõtteid, keskenduda. Need on need asjad, mida suitsetajad tegelikult hästi teavad. Närv on must – suits ees, tahad keskenduda, mõelda – suits ees. Sportlasel on samasugune asi tubakavaba nikotiinipadjake. Kui palju ta on, ütleme, raske sõltlane?

Ja sealt minna, mina arvan, step-by-step, samm-sammult tagasi – see on üks võimalik meede. Need inimesed, kes on tugevad ja saavad päeva pealt maha jätta – müts maha! Need on tublid inimesed. Aga praegu me välistame mingi muu mooduse. Meil on see "ela või sure", eks ju, kas suitsetad või mitte midagi. Ja siis tehakse sinna juurde veel voldik: näed, siin on voldik! Noored ei ole täna voldikute inimesed, neil on telefonis mustmiljon äppi. Kuidas ikkagi ühismeedias [mõjutada] noorte käitumist ja samamoodi ka lastevanemate käitumist? Me ju teame ka, et paljud on meil 12‑aastaselt juba meelemürkide sõltuvuses. Vanemad üritavad neile abikätt ulatada, aga mil moel seda teha? 

Praegu ilmselt alkoholism ja meelemürgid ei ole nii suur probleem, õnneks. Samas igal pool räägitakse, et noored on juba aastaid sõltlased, aga meie vehime siin alternatiivsete tubakatoodetega. Tegelikult alternatiiv on olemas. Meie kui otsustajad saame seda muuta, sest täidesaatval võimul on kõikvõimalikud vahendid olemas, et teha, mis nad peaksid tegema. Aga nad ei tee. Tahes-tahtmata ma tõesti juba kipun [arvama], et kuigi neil [teine] eesmärk on püstitatud, nad tahavad, et tavasigareti positsioon ühiskonnas mitte mingil määral ei langeks. Ja selleks tuleb kõik, mis uudsem ja ohutum, keelustada või teha võimalikult kättesaamatuks.

14:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Üllar Saaremäe, palun!

14:24 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Esmalt ma tõesti vabandan, et ma erutusest, saades võimaluse nii olulisel teemal küsimus küsida, kukkusin sind teietama ja ka nime segamini ajasin. Alati tuleb mõelda enda nime lõpu peale ja nii ka sinu puhul. Aga küsimus, mille ma esitan – võib-olla on veider, et see tuleb minu suust, aga ma arvan, et sellele oleks arukas vastata. Kui palju on sind süüdistatud selles, et sa oled teatud huvigruppide eestkõneleja ja mida sa selles kõrges toolis sellisele küsimusele vastad?

14:25 Tarmo Kruusimäe

Tänan! See on hea küsimus ja ma alustan [vastamist] värske Eesti Päevalehe artikliga, kus Herman Kelomees, kes meie erakonnas olles küll nii familiaarne ei olnud, et kutsus mind Kojameheks, tituleerib mind Kojameheks. Meenutan, et Tallinnas oli üks ametist taandatud linnapea, kelle nime ma ei taha öelda, aga ta tuli ja ütles ka paar korda mulle kui linnavolinikule Kojamees. Ma ütlesin, et linnapeal ei ole mõtet niimoodi suhtuda ja et kui töö ei meeldi, võib selle ameti maha panna, aga selles saalis me räägime ikkagi ametlike nimedega. Ja et ka tema kohta on mõningad hüüdnimed. Aga me neid ei hakka käsitlema. Andestatav! Me oleme sinuga ikkagi lahingupaar.

See on äärmiselt huvitav, et meil on mõisted "lobi", "lobistid", ja see on halb. Eestikeelne sõna selle kohta on "huvikaitse". Kui me loeme Riigikogu kodulehe pealt, siis ongi, et me tegeleme huvirühmade huvide kaitsega. Aga kõik sõltub sellest, et milline silt külge kleebitakse. Mulle kleebitakse külge silte, et ma olen lobist. No Riigikogu liikmeid tavaliselt lobeeritakse, aga kui ma iseennast lobeerin, siis jaa, ma võin öelda, et mina olen tervise huvide kaitsja ja mina olen tarbijate huvide kaitsja.

NNA, New Nicotine Alliance, on ülemaailmne tarbijaid ühendav organisatsioon, kelle eesmärk on vähendada tubakast tulenevaid tervisekahjusid ja vähendada passiivset suitsetamist. Ja selle mõttega ma alustasin sotsiaalkomisjonis enda ettekannet ning selle mõttega ma lõpetasin ka.

Ma ei kuulnud mitte ükski kord Sotsiaalministeeriumi ega ka Tervise Arengu Instituudi inimeste suust sõnu "passiivne suitsetamine" ja "tervisekahjud" ja "tubakasurmad". Enamgi veel, üks ametnik – ma nime ei nimeta – TAI‑st ütles, et nemad küll ei soovi suitsetamisest loobumist meeldivaks tegevuseks teha. Mõelge, kui väga ebameeldiv see niigi on. Kui see oleks kergem, oleks suitsetamine ammu juba jäetud. Aga nemad on selle eest väljas, nad ei taha, et suitsetamisest loobumine oleks inimesele meeldiv tegevus.

See on hästi kummaline, et ühel pool on inimesed, kellel on võib-olla sõltuvus, ja teisel pool on inimesed, kes arvavad teadvat, mis asi võib olla sõltuvus. Sellepärast me räägimegi teineteisest mööda, olles võib-olla ühes ja samas ruumis, silmside selge, aga me räägime mööda.

Ja sildistamine toimub arusaamatul põhjusel. Mina ei ole küll kuulnud, et oleks keegi eelnõu algatajatest kutsutud mõnda avalikku debatti ja sõna saanud. Pigem ma kuulen, kuidas Tervise Arengu Instituudi inimesed arvavad, et sellised inimesed ei tohiks üldse Riigikogus olla ja selliseid eelnõusid ei tohiks üldse teha. Täna ma muidugi kasutan oma võimaluse ära.

Head saadikud, ja ka Reformierakond, kes te mäletate aastat 2019! 13. märts vist oli see, kui me ka menetlesime tubakaseadust, teine lugemine oli. Ja siis minister Riina Sikkut ütles, et kui Riigikogu suur saal hääletab muudatused sisse, siis ta katkestab selle eelnõu menetluse. Enne olid suured krokodillipisarad, et millised trahvid sealt tulevad. Nüüd on seda teinud meie hea sotsiaal[kaitse]minister, kes on teatanud, et see e-sigarettide asi ei lähe läbi, või siis on koalitsioon omadega läbi.

Üldine kriisijuhtimine ütleb, et üks on juhus, kaks on kokkusattumus, kolm on süsteemne. Mina näen siin süsteemset käitumist. Mina arvan koos teiste eelnõu algatajatega, et aastal 2022 on Eesti Riigikogu küps ja iga saadik enam-vähem võimeline asjast aru saama, kui me avame teisel lugemisel siin selle debati ja kõik saavad omi seisukohti öelda. Mina ei tea absoluutset tõde ja mul puudub võib-olla vähimgi arusaam mingi muu teema puhul kõikidest ohtudest.

See on otsustamise koht. Valimised on tulemas. Täna on väga suureks läinud see probleem seoses sellega, et see on nüüd tänu mustale turule koolinoorte jaoks kättesaadav, ja mitte kellelgi ei ole head lahendust. Ja kõik tahaksid kuidagi külg ees, sujuvalt ja turvaliselt libiseda vaikselt valimistesse, mitte puudutades seda probleemi. Aga me näeme, et probleem on. Ma julgen väita, et kui see probleem oleks siin saalis ka puust tehtud ja punaseks värvitud, isegi siis ei märgataks seda. 

Aga palju sõltub kõikidest teie valijatest. Olge nõudlikud, nõutage, et sotsiaalkomisjon saadaks eelnõu ikkagi teisele lugemisele, avame debati, räägime ja [vaatame], millised on tulemused. Ent see on muidugi ohtlik tendents, kui juba minister ütleb veksli ette. Minu meelest see uuesti näitab, et see on süsteemne tavasigarettide eelistamine, [soov], et nende turupositsioon mingil määral ei muutuks.

14:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

14:31 Henn Põlluaas

Aitäh! Küllap me näeme kõik probleemi, aga meie arusaam lahendustest on hoopis erinev, sest paljudes e-sigarettides on nikotiinisisaldus märksa suurem. Kui passiivsest suitsetamisest rääkida, siis siseruumides juba aastaid ei tohi suitsetada, aga e-sigareti harrastajad teevad seda ikka. Ka sinule olen ma siinsamas majas korduvalt teinud märkusi, et oht on pigem selles.

Aga tervishoiutöötajad räägivad seda ja eks me teame seda kõik, et mõnuainete tarbimine erinevalt sinu väidetust on tegelikult kasvanud. On kasvanud ka narkootikumide ja alkoholi tarvitamine, aga plahvatuslikult on kasvanud just nimelt e-sigarettide tarvitamine ja plahvatuslikult just nimelt laste seas. Ja kui lubada ka need kõikvõimalikud toredad vaarika- ja maasika- ja ma ei tea mis maitsed, siis tervishoiutöötajad, doktorid räägivad, et just nimelt see meelitab lapsi neid kasutama. Kuidas sinu haibitud eelnõu seda probleemi lahendaks, et ikkagi lapsed ei tõmbaks?

14:32 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ma teen kõigepealt kaks sellist märkust. Hea endine Riigikogu esimees! Siin saalis me räägime meelemürkidest, mitte mõnuainetest. Kui me mõnuaineid ja mõnu hakkame keelama, siis see annab ühiskonnale hoopis teistsuguse signaali.

Me teame, et kui on kaks advokaati, siis on kolm arvamust. Ja see on täpselt samamoodi ka meedikute puhul. NNA on teinud uuringuid ja on hästi kummaline, et Itaalias täheldati, et inimesed, kes suitsetasid või kasutasid alternatiivseid tubakatooteid, ei koolnudki nii kiiresti kui paljud need, kes seda ei teinud. Milline anomaalia või mis seal oli – me võiksime nendest asjadest julgemalt rääkida.

Enne tänast päeva olid ja on e-sigaretid lastele keelatud. Tavasigaret on ka keelatud. Alkohol on ka keelatud. Meelemürgid on ka keelatud. Tubakavabad nikotiinipadjakesed on ka keelatud. Aga noored plahvatuslikult neid kasutavad, sellepärast et ühiskonnas on toimunud mingi paradigma nihe. Noorte jaoks tundub see rebel.

See, millised maitsed võiksid [olla] käesoleva eelnõu kohaselt – jah, me oleme nõustunud eelmiste sotsiaalministrite ja sotsiaalkomisjoni esimeestega, kes ütlesid, et maiustuste maitsed on liig ja karastusjookide maitsed on ka liig. Just seda see eelnõu ütlebki, et karastusjookide ja maiustuste maitsed jääksid keelatuks. Siin muidugi tekib üks suur küsimus, et meie, meeste jaoks on šokolaad lihtsalt tavaline maiustus, aga naised ei käsitle seda nii ja selle üle ei vaielda.

Kui palju me saame täna koolides midagi teha? Esiteks võiks olla rohkem informatsiooni. Rohkem võiks teavitada, et see ei ole noortele mõeldud, julgelt rääkida, et lapsevanemad seda ei tolereeriks. See on võib-olla [vajalik]. Täna me ei räägi nendest asjadest. Aga milline maitse võiks jääda? Mäletan, et kord kõnetas Riigikogu [naisliikmeid] info, et kujutage ette, mehed leiavad, et kreemitamine on äärmiselt kehv tegevus. Sellega rikutakse naha normaalset vastupanuvõimet. Aga naiste jaoks on see noorendav, salendav, värskendav, uinutav, virgutav, võrgutav kreemike ja kõik see on purkides. Kui suur on see keskkonnamõju? Võiks olla üks potsik, sihuke viieliitrine, klaasist ja sealt võtadki kogu aeg seda kreemi. Aga ai, naised teevad mingeid valikuid. Ja siis meestele meenub, et kunagi oli mingi männikreem, midagi jalgade jaoks. Jah, naised, me lubame teile männikreemi. On männilõhnaline ja on tavaline, lõhnatu. Sest et meie, mehed otsustasime selle niimoodi ära. Me teame, kuidas teile vastu tulla. Vot täpselt seesama lähenemine. Kas näiteks tiramisu [on lubatud]? Ta on maiustus, eks ju. Aga ma olen proovinud – ei ole. Ja puuviljade puhul, kas kirsitubakas ja ploomitubakas on mõistlik või ei ole. Ma arvan, et selle "Kirsitubaka" raamatu võib küll ära keelata, sellepärast et juba pealkirjas on see sõna.

Me oleme aastas 2022. Me räägime õige huvitavatest probleemidest, et noored tahavad ilma vanemate nõusolekuta sugu vahetada ja endale mingeid asju juurde panna. Me räägime, et erinevus rikastab. Mida rohkem eluvärve, seda avaramalt, paremini lapsed kasvavad. Aga mulle tuleb meelde Aldous Huxley raamat "Hea uus ilm", kus kasvatati üpsilone ja ikse. [Ehk] te olete seda raamatut lugenud. Oli ühiskond, kus oli väike grupp alfasid ehk väljavalituid, siis olid beetad ja teised ja lõpuotsas olid, neid oli kõige rohkem, üpsilonid ja iksid. Osa oli külmkapis, osa oli soojas. Väikesest peast kasvatati neid nii, et kui nad puudutasid mänguasju, said nad elektrilöögi, kui lille puudutasid, siis ka, aga nad kõik olid selle enda asjaga rahul.

Ma arvan, et Eesti ei pea olema selline, et meie hakkame otsustama, millised maitsed võiks olla, et kas apelsin on okei ja sidrun ei ole. Mille alusel? Ma küsin: mis uuringutele tuginedes kehtestati üldse see maitsete keeld? Rootsis oli see sellel suvel parlamendis arutusel ja parlament ütles: me leiame, et täiskasvanud inimesel peab olema valikuvabadus. Meile räägitakse, et mitmed riigid tahavad seda. Need ongi niinimetatud ministeeriumi lobistid, kes soovivad alternatiivseid tooteid turult eemale tõrjuda ja räägivad, et nüüd [mujal] menetletakse. Meil menetleti ka: teine lugemine oli tehtud ja aasta vist oli 2015 ja vist 2016 või 2017, kui see uuesti lauale tuli. Siis ilmselt öeldi ka, et Eestis kohe-kohe keelatakse ära. Aga siis oli parlamendil ikkagi julgust öelda, et see päriselt nii hea mõte ei ole. Aga noh, koalitsioonid tulevad, koalitsioonid lähevad ja kui käiakse välja veksel, et kas nii või mitte midagi, siis on kehv.

Seega ma ei oska öelda, kas me täna tekkinud olukorda [suudame lahendada]. Sellele viidati juba aastal 2016, et see [regulatsioon] võib tekitada musta turu, mida me ei hooma. Tänane olukord ongi see, et meil on must turg, mida me ei hooma. Noortel on omad võrgustikud ja mis veel kõige kummalisem, ka täiskasvanud täiesti rahulikult müüvad neid asju, ühismeedias on pildid. Seal on mingid omad terminid, paroolid – täpselt samamoodi nagu meelemürkidega. Võib-olla tõesti Eesti tahab ka ära proovida Soome eeskujul täieliku alkoholimüügi keelu, aga see ikkagi vaid elavdab musta turgu.

Aga oluline on see, et meil oleks andmeid. Siis saame teha mingeid otsuseid. [Oleks hea], kui Terviseamet korjaks neid andmeid ja jagaks ka Riigikogu liikmetele, et me saaksime otsuseid vastu võtta. Kui täiskasvanud inimesed tuleksid musta turu küüsist tavalisele turule tagasi, oleks see suur samm. Loomulikult me ei pea seda häbenema, lükkama eelnõu nüüd kalevi alla, kuna seda probleemi ei ole. Me peame seda siin ka teisel lugemisel arutama. 

14:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ... Ai, siiski on. Erki Savisaar, palun!

14:39 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma tänan selle väga põhjaliku ja sisuka ettekande eest ja nende selgituste eest, aga ma siiski küsin. Kas midagi olulist jäi veel ütlemata? (Naer saalis.) 

14:39 Tarmo Kruusimäe

Jäi! Jäi ütlemata oluline [sõnum] valijatele. Viimased kaks nädalat oleme kuulnud, et on äärmiselt suur probleem. Asi on Riigikogu otsustada. 26. septembril küsisin ma peaminister Kaja Kallase käest, et kuna tubakaseaduse reformimine ei ole koalitsioonikokkuleppes, siis kas Riigikogu liikmed võivad seda menetleda. Ta ütles, et jaa, Riigikogu liikmed võivad seda menetleda, hoolimata sellest, et see ei ole kokkuleppesse pandud. Täna on meil uus teadmine: sotsiaal[kaitse]minister on ütelnud, et kas koalitsioon laguneb või see eelnõu ei liigu edasi. No elame-näeme, kes laseb endale mütsi pähe tõmmata. Ma mäletan väga selgelt, kui Riigikogu otsis Jüri Ratast, kui [tervise- ja tööminister] Riina Sikkut ütles, et ta katkestab selle eelnõu lugemise, ja terve Reformierakond tõusis tagajalgadele. Mis mõttes minister tuleb ütlema, mida tohivad Riigikogu liikmed menetleda, mida mitte? See on oluline sõnum. Ja kui see [eelnõu] läheb nüüd vaikselt sotsiaalkomisjoni, siis no enamus valijaid mäletab, kelle poolt nad hääle andsid. Ja kui tema saadik ei julge sellest rääkida, siis kui sul mingit muud mõtet ei ole, eks sa siis vali ta sinna Riigikokku tagasi.

14:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Nüüd tõepoolest rohkem küsimusi enam ei ole. Ja ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Priit Sibula.

14:40 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Komisjonis nii pikalt ja kirglikult seda teemat ei arutatud, küll aga väga tõsiselt ja sisuliselt. See toimus 24. oktoobril ja olgu kohe öeldud, et komisjon tegi konsensuslikult otsuse teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja võtta see [8. novembri] istungi päevakorda.

Aga teemad, mis komisjonis läbi käisid lisaks sellele, et Kruusimäe eelnõu tutvustas, nii nagu ka siin. Eelnõust ma pikemalt rääkima ei hakka. Aga kui te vaatate tubakaseaduse muutmise eelnõu § 1 lõiget 2, mis tahetakse [seadusse] §‑na 83 lisada, siis seal on lõige 3, mille punkt 2 viitab, et kofeiini, tauriini ning muid lisaaineid ja stimulaatoreid seostatakse energiat või jõudu andva mõjuga. Komisjonis soovitas hea kolleeg doktor Vassiljev algatajatel jätta tauriin ergutite loetelust välja ja kriipsutada see oma paberites ja peades maha, sest tauriini puhul on tegemist aminohappega, mis tekib organismis ainevahetuse käigus. Ka Red Bulli koostisosa on kofeiin, tauriini selles pole. Sellise teadmise me komisjonis saime. 

Aga oluline nüanss oli seesama, mida ma küsisin lugupeetud ettekandja käest. Valitsus oma seisukohta selle eelnõu osas ei kujundanud ja selles ei ole ka midagi tavapäratut. Me ka komisjonis arutasime, et ikka on olukordi, kus valitsus ei kujunda seisukohta ühe või teise eelnõu osas, aga Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi ametnikud seda kindlasti ei toetanud. Nad tõid välja, et "Eesti 2035" strateegias on ette nähtud suitsetamise vähendamine ja nende hinnangul see eelnõu töötab sellele eesmärgile vastu. Komisjoni liikmete seas oli arusaamine, et küsimus ei ole meeldivates maitsetes. Meelemürgid või narkootikumid ei ole meeldivad, aga siiski kahjuks neid tarbitakse. Need asjad ei ole omavahel seotud. Aga kui me midagi ära peidame, siis me saame hea tulemuse.

Oli ka arutelu selle üle, et tubakavastane võitlus on vähemalt 150 aastat vana. Kogu aeg on peetud seda lipu all, millele on suurte tähtedega kirjutatud NIKOTIIN. Tehtud on palju tõsiseid uuringuid, aga on selge, et põhilised kahjustavad tegurid on tõrv ja kantserogeenid, mis tekitavad kopsuvähki, ja süsinikmonooksiid, mis tekitab veresoonte sisekesta vigastusi ja järelikult veresoonte tromboosi ehk infarkti. Seda ütles taas kord kolleeg doktor Vassiljev, kes kindlasti on nendes küsimustes kompetentne. Hiljem muidugi Tervise Arengu Instituudi esindaja ütles ka, et nikotiin ei ole kahjutu aine, et ta [muudab] veresooned [jäigaks] ja sellel on teatav negatiivne mõju inimorganismile. Kindlasti ei saa nikotiini puhul, mis tekitab sõltuvust, rääkida üldse mingil moel sellest, et tegemist on millegi meeldivaga.

Kolleegidel oli küsimus, kas need piirangud, mis me oleme maitsete osas kehtestanud, on kuidagi aidanud ja olukorda mõjutanud. Nagu siin ka juttu oli, see salaturg meil kahjuks on. Minu paremat arusaamist mööda kavatseb komisjon kindlasti küsimusega, mis puudutab salaturgu ja ennekõike alaealisi tarbijaid, tõsiselt tegeleda. Kõik komisjoni liikmed oma arvamust üksipulgi ei avaldanud, aga mul on küll suhteliselt ühene arusaam sellest, et koolides on suitsetamine, ükskõik millisel kujul me seda silmas peame, tänase õiguse järgi keelatud ja ka tulevikus, sõltumata sellest, kas tegemist on sigarettide või e-sigarettide või millegi muuga. Minu üleskutse lapsevanematele on kindlasti oma lastele neid mitte soetada ja kättesaadavaks teha, pigem ikka vastupidi. Püüdke ise mitte tarbida ja teistele ka neid mitte kättesaadavaks teha. 

Meil oli ka arutelu kuivast seadusest ja kuidas see on mõjunud. Me mäletame metanoolitragöödiat, mis Eestis on olnud. Keelustamisel ja keelamisel kindlasti on omad probleemid, mis need kaasa toovad. Ennekõike toovadki kaasa musta turu. Ma arvan, et need on olulisemad nüansid, mis komisjoni arutelus [esile kerkisid]. Aga nii nagu ma algatuseks ütlesin, komisjon toetas selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist. Aitäh!

14:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimus. Heiki Hepner, palun!

14:46 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest, ma sain aru, et komisjon markeeris nii nagu ka eelnõu esitleja väga selgelt need probleemkohad: must turg ja seetõttu ka eelkõige õpilaste, koolinoorte kasutus, mis on kohati kontrolli alt väljumas. Ja komisjon tõdes, et see on probleem ja ta kavatseb sellega edasi tegeleda. Aga kas oli ka juttu, millises ajahorisondis need kavatsused on? Oleks ju mõistlik, et kui see eelnõu on praegu esitatud, siis panna jõud kokku ja menetleda see selle koosseisuga lõpuni, et need probleemid saaks lahendatud. Oli mingist ajahorisondist ka juttu?

14:47 Priit Sibul

Aitäh! Me konkreetselt sellest ajast ei rääkinud, küll aga, ma ei tea, mulle ja komisjoni esimehele tundus, et nii nagu ma viitasin, me saame sellest probleemist kõik aru. Kui me võtame küll mitte e-sigarettide ja nende vedelike teema, vaid sellesama, millest ka eelnõus räägitakse, need nikotiinipadjad, mis 2019. aasta teisel poolaastal turule tulid, siis me ju ei saa väita, et enne seda midagi polnud. Me teame, et nende tarbijaid, SNUS-i tarbijaid, peaks Eestis olema 40 000–50 000 ringis. Need nikotiinipadjad lubati müügile ja kui me vaatame, mis nende aktsiisi laekumisega on toimunud, siis, ütleme, laias laastus tarbijate hulk hinnanguliselt ei ole väga palju kasvanud, küll aga on kasvanud aktsiisi hulk. 2019. aasta teisel poolaastal laekus aktsiisi 0,9 miljonit, möödunud aastal oli see 5,7 miljonit, selle aasta üheksa kuuga 4,7 miljonit eurot ja prognoositakse aastas umbes 6 miljonit. Laias laastus eeldatakse, et kui e-vedelike puhul lubataks neid maitseid ja salaturg väheneks, siis võiks see eelarve laekumine olla samasugune.

Aga ma arvan, et kõige olulisem on sel puhul, et me saame alaealiste tarbijate probleemi paremini kontrolli alla, kui me suudame salaturgu võimalikult palju vähendada või ideaalis selle kaotada. Kaotada on seda keeruline, sest nii nagu ka eelkõneleja rääkis, kahjuks müük toimub erinevate rakenduste kaudu – kõik need Snapchatid ja muud. Ja üks suurem probleem, millest komisjonis palju juttu ei olnud, aga millest on hiljem räägitud, on see, et neid alaealisi vahendajaid ega nende vanemaid ei saa kuidagi korrale kutsuda või karistada. See on ka teema, millele kindlasti see saal peab mõtlema, kuidas neid alaealisi, kes sellesse rattasse on tõmmatud, oleks võimalikult vähe.

14:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tõnis Mölder, palun!

14:50 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt tuleb teid tunnustada, teie eksperditeadmised ja ka ülevaade Mendelejevi tabelist selle eelnõu tutvustamisel olid muljet avaldavad. Ma kujutan ette, et kui te ei oleks täna komisjoni ettekandja, siis teil oleks ka needsamad aksessuaarid kaasas, mis olid eelnõu tutvustajal, kes puldis oli ja näitas siin erinevaid potsikuid ja pudeleid.

Aga ma korra küsin teie käest seda. Kui seal komisjonis see arutelu oli, siis kas teil oli ka selline tunne või tundsite survet, et kuidagi ministeerium ei soovi, et parlament neid küsimusi arutaks? Minu küsimus ongi see. Minule on jäänud selline mulje, et ka keerulistest teemadest, ka halbadest teemadest peaks parlament suutma vähemalt debatti pidada, et selgelt oleks aru saada, kes on ühel poolel, kes on teisel poolel. Aga hetkel mulle küll tundub, et ministeerium pigem ei soovi, et seda debatti siin parlamendisaalis peetakse, kuigi minu meelest on see selleks kõige õigem koht.

14:51 Priit Sibul

Aitäh, austatud küsija! Ma arvan, et minu või teie tundeelu ei peaks olema väga palju ministeeriumi juhtida. Ma arvan, et seda, mida me peame mõistlikuks siin saalis arutada, me ka arutame, ja selles kontekstis, nagu me seda mõistlikuks peame. Aga ma arvan, et see tõesti ei tule kellelegi üllatusena. Teatavate hoogude kaupa on Sotsiaalministeerium olnud selle teema puhul küllalt eitav ja kriitiline. Minu seisukohad ei lähe kindlasti mitte kõikide nende arusaamistega kokku. Ma ei tea, kummal poolel on õigus. Selles mõttes on kindlasti oluline teha uuringuid, mille põhjal me saaksime teha paremaid otsuseid.

Aga teie küsimuse sissejuhatus minu teadmiste kohta Mendelejevi tabelist – seda ma pean küll ütlema, et selle eest peab tänulik olema teie heale fraktsioonikaaslasele Viktor Vassiljevile, kes meid nendes küsimustes valgustas.

14:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

14:52 Aivar Kokk

Aitäh! Täna on palju räägitud nendest, kes kasutavad [kõike seda]: panevad tubakat põske või kasutavad e-sigaretti või kuumutatavaid [tubakatooteid]. Aga kas komisjonis oli ka arutelu, et enamus inimesi ei tarbi neid ja võib-olla ei soovi ka, et nende kõrval neid tarbitakse? Kas see teema oli ka komisjonis arutelul või ei olnud?

14:52 Priit Sibul

Ei olnud. Aga passiivse suitsetamise teemal rääkis ka eelkõneleja ja ma olen pigem nõus kolleeg Henn Põlluaasaga, et ka neid e-sigarettide tarbijaid tuleb aeg-ajalt korrale kutsuda. Kui tavasigareti tarbijad on jõudnud arusaamisele, et nad meie juuresolekul enam ei suitseta, kui me juhuslikult bussipeatuses oleme või bussipeatusest mõne meetri kaugusel. Ja nüüd on tekkinud kaupluste uste juures kollased ringid ja peame vaatama, et me juhuslikult sinna ei satu. E-sigarettide puhul tõesti on niiviisi, et nende tarbijatele tundub, et nende tarbimine meid ei sega. Aga ma loodan, et nad mõistavad ja tegelevad oma vajaduste rahuldamisega niiviisi, et see teisi ei häiri. Ma arvan, et see on kõikidele kõige mõistlikum lahendus.

14:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Palun, Heiki Hepner Isamaa fraktsiooni nimel!

14:53 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Tõepoolest, head kolleegid, mina olen üks nendest, kes on selle eelnõu algataja. Ja olgu kohe alguses sissejuhatuseks öeldud, et ma ei ole kunagi suitsetanud. See pahe on minust mööda läinud. Ja minuga ei ole ka ükski lobist kõnelenud sel teemal, et peaks ühte, teist või kolmandat pidi otsustama.

Küll on minuni jõudnud need kaks murekohta, mida me täna oleme siin risti ja põiki üles tõstnud: must turg ja noorte hulgas levinud veipimine ehk siis e-suitsetamise plahvatuslik levik. Need mõlemad on tegelikult küsimused, millega meie siin saalis peaksime tegelema.

Loomulikult peaks valitsus, eelkõige Sotsiaalministeerium, olema proaktiivsem ja tulema oma ettepanekutega välja, et neid ohjata. Samas on arusaadav, et on täiesti vastuvõetamatu, kui sealt tahetakse parlamendile ette kirjutada, et ärge nende probleemidega tegelege, see ei ole küsimus, ärge teie oma pead vaevake, ärge muretsege, see mure ei ole nii suur. Ometi see teema tegelikult pressib uksest ja aknast sisse. See on eriti selge, kui me näeme, kuidas see on levinud noorte seas. Ja siin tuleks nüüd küll tõsiselt mõtelda.

Tõesti, see eelnõu proovib reguleerida ka tubakapadjakeste kasutamist, mis on meil seni üsna reguleerimata, ja kehtestada teatud piirid ja täpsemad reeglid, mis on samuti oluline ja vajalik. Hea komisjoni ettekandja Priit Sibul näitas siin väga õigesti, mismoodi, kui salaturg on likvideeritud, tarbimine ei ole oluliselt kasvanud, aga riigile laekuv maksutulu on väga olulisel määral, mitu korda suurenenud.

Tegelikult on need sisulised küsimused, millega tuleks tegeleda. Ja igal juhul on võimalik ka seda eelnõu täpsemaks, paremaks teha, selles pole mitte mingisugust kahtlust. Selles on jäänud mõned momendid lahendamata. Tuleks mõtelda – see nüüd, tõsi küll, läheb juba jäätmemajanduse valdkonda, aga on siiski selgelt ka tubakaseadusega seotud –, et e-sigaretid on ka jäätmed. Jah, ka siin on läbi käinud ja me oleme küllap ise näinud, et on pandud üles silte ja on üles kutsutud, kohati väga edukalt, et ärme viska konisid loodusesse. Tõesti, vähegi nii elu- kui ka looduskeskkonnast hooliv inimene seda ei tee, aga paraku tuleb korraldada aktsioone, kus noored ja vanemad inimesed korjavad kilekotti konisid, tehakse selliseid kampaaniapäevi. Ja need kogused, mis kokku korjatakse, on muljetavaldavad.

Täna me liigume selle probleemistikuga ka e-sigarettide puhul sinnasamasse, kus oleme juba aastaid olnud tavasigarettide konidega. Ja teate, need jäätmed lagunevad veel palju kauem kui loodusesse visatud tavasigaretid.

Nii et ka selle küsimusega tuleks juba praegu tegeleda, mitte lükata seda vaiba alla ja ütelda, et probleemi pole. Ei maksa mängida jaanalindu, vaid tuleb asi kätte võtta. Ma olen täiesti veendunud, et kui meil vähegi tahtmist on, siis me suudame selle koosseisu jooksul esimesed väga olulised sammud ära astuda, selle eelnõu paremaks teha ja vastu võtta ja muuta nii meie tervisekeskkond kui ka looduskeskkond palju puhtamaks, samuti tuua vajalikud vahendid riigieelarvesse. Aitäh!

14:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõnis Mölder, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel! Vajate lisaaega?

14:58 Tõnis Mölder

Ei, hetkel ei vaja, aga aitäh! Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt [räägin] tõesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, aga kindlasti mitte kõikide Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel. Nii nagu siin saalis, on tegelikult ka meie fraktsioonis selles küsimuses väga palju erinevaid arvamusi. Miks olin mina üks selle eelnõu algatajaid? Miks ma selle eelnõu algatamist toetasin? Peamine põhjus oli just nimelt see, et need erinevad arvamused ja see teema tuleks siia suurde saali, kus on minu meelest kõige õigem koht seda teemat arutada. Ilmselgelt on see teema, mis polariseerib ka parlamendi suurt saali, aga me ju ei saa öelda, et probleeme ei ole. Probleemid on väga selgelt olemas. Ja minu meelest on juba selle eelnõu algatamisega väga positiivsena kaasnenud see, et sellest teemast kirjutatakse ja räägitakse üha rohkem, üha teravamalt. See oligi ju tegelikult üks selle eelnõu algatamise eesmärke.

Tulen korra tagasi [võrdluse juurde] tubakas versus e-sigaret. Ma arvan, et selles küsimuses on kõik siin saalis ühte meelt: mõlemad tooted on tervist kahjustavad. Mitte ühelegi inimesele ma ei soovita neid tooteid tarbida. See on üks mis kindel. Nüüd, mis komisjoni arutelust välja tuli ja mida ma ka väga selgelt küsisin: kas võib olla nii, et e-sigar on ohutum kui tavaline sigar? Seda kinnitavad kõik osapooled. Aga veel kord: see ei tähenda seda, et me peaksime ekstra soodustama e-sigarettide kasutamist, eelkõige neid populariseerima. Ei, vastupidi, aga me peame vaatama pilti selles mõttes laiemalt, et need on täna olemas. Eestis tarbimine kasvab ja meil on pigem mõistlik liikuda selles suunas, et me reguleerime seda, mitte ei ütle, et probleemi ei ole, peidame pea liiva alla või nagu täna Sotsiaalministeerium seda poliitikat teeb, keelame kõik ära.

Ega keelamisega ei muuda probleemi olematuks. Me näeme täna, et meil on väga paljud asjad Eestis keelatud, aga ometigi on need olemas, must turg on olemas. Seesama näide, mille härra Kruusimäe siit puldist tõi, öeldes väga selgelt: maitsed, lõhnad on Eestis keelatud. Aga minge kõndige tänaval, minge kõndige suurüritustel ringi, kus inimesed tarbivad e-sigarette – maitsed ja lõhnad on kõik olemas ja ilmselgelt need ei satu Eesti turule jumala armust, vaid need tulevad siia ikkagi musta turu kaudu. Ja see on probleem, millega tuleb tegeleda. Ilmselgelt tuleb tegeleda, sest maksuraha liigub Eesti riigist välja, aga tervisekahjud, mis kaasnevad, jäävad kõik meie riigi kanda. Minu meelest see on üks küsimus, mille puhul on väga oluline, et reguleeritus oleks selgem. Mida reguleeritum on see kogu temaatika, seda parem on seda jälgida, hallata ja piirata.

Teine, mis mind on selle teema puhul häirinud, on see, et räägitakse sellest, mis puudutab noori. Me kõik teame, et noortele on tubakatooted, alkoholitooted ja veel väga paljud muud tooted-teenused keelatud. Ja ilmselgelt seda keeldu ongi mõistlik rakendada kõikidel puhkudel. Samas ega selles, et noor saab poest alkoholipudeli või sigaretipaki kätte, ei ole süüdi poeomanik. Süüdi on ikkagi, punkt üks, see, kes müüb seda noorele edasi ehk on see vahendaja, või, punkt kaks, see, et noorte seas üldse selline mõtteviis on arenenud.

Ehk siis me peame tegelema selle poolega, mitte karistama neid, kes tegelikult pakuvad neid teenuseid inimestele, kellele on see legaalselt lubatud. Veel kord: noorte puhul ma arvan, et see kasvatus hakkab pihta, punkt üks, kodust endast, punkt kaks: kindlasti on siin suurem teavituse roll koolidel. Veel kord: me ei saa panna seda vastutust ainult kellelegi teisele, öelda, et keelame ära, küll siis asi laheneb. Ei lahene! Täna on ka väga paljud asjad keelatud, aga ikkagi me näeme, et noorte seas tarbimine kasvab.

Nii et veel kord, miks ma ütlen, et see eelnõu on mõistlik ja et on hea, et see siia suurde saali jõudis? Sellepärast, et debatt on olnud, debatt on käinud ja ma siiralt loodan, et see debatt läheb edasi. Veel kord: meie arvates, meie hinnangul reguleeritus on parem kui reguleerimatus. Aitäh!

15:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 654 esimene lugemine lõpetada. See on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. november kell 17.15.


2. 15:03 Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (667 SE) kolmas lugemine

15:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja olemegi jõudnud tänasesse päeva. Teine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 667 kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus, aga enne seda küsin, kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 667. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastu 17, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 15:06 Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (624 SE) kolmas lugemine

15:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 624 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde ilma signaalita? Võime.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 624. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 15:08 Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE) kolmas lugemine

15:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 647 kolmas lugemine. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Kas me võime lõpphääletuse juurde minna? Võime minna.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 647. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastu [15], erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


5. 15:09 Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) kolmas lugemine

15:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja nüüd läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 657 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 657 lõpphääletus. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde? Võime minna. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 657. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


6. 15:10 Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (660 SE) teine lugemine

15:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 660 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Raivo Tamme. 

15:11 Raivo Tamm

Ma tänan, lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Räägime Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõust. See on nüüd meie ees teiseks lugemiseks. Juhtivkomisjonis oli esimese ja teise lugemise vahel ka istung, kus seda arutati. Nagu me kõik mäletame, eelnõu esimene lugemine toimus [19. oktoobril] ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 3. november, aga millegipärast ei laekunud Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt mitte ühtegi muudatusettepanekut.

Majanduskomisjon arutas eelnõu kahe lugemise vahepeal oma 7. novembri istungil. Siis otsustati eelnõu teisele lugemisele saata. Kuna muudatusettepanekuid ega arvamusi eelnõu kohta ei laekunud, siis pikemat diskussiooni ei tekkinud. Istungil tehti aga menetluslikud otsused eelnõu täiskogu istungile saatmise ja teisel lugemisel vastuvõtmise kohta. Eelnõu läbis kahe lugemise vahel ka keeletoimetuse.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud olid: majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 16. novembril ehk täna, teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Kõik otsused olid konsensuslikud.

15:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole.

15:13 Raivo Tamm

Jälle!

15:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei ole jah! Eelnõu on läbinud keeletoimetuse.

15:13 Raivo Tamm

Aga soovin siis kõigile jõudu hääletusel. Aitäh!

15:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid, siin on võimalus lisaks fraktsioonidele ka kõigil Riigikogu liikmetel läbirääkimistel osaleda. Kas on kellelgi soovi? Jaak Juske, palun! Ei ole soovi? Ei ole soovi. Siis on läbirääkimised lõppenud. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Me läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 660. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


7. 15:16 Loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) teine lugemine

15:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 teine lugemine. Palun ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Reili Randi.

15:16 Reili Rand

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu veidi intrigeeriva pealkirja taga on tegelikult väga väike tehniline muudatus. Nimelt viiakse loomkatseprojektide loataotluste menetlemine Maaeluministeeriumist Põllumajandus- ja Toiduametisse. Selle muudatuse jõustumise järel hakkab loomkatseprojektide lube välja andma Põllumajandus- ja Toiduamet hindamiskomisjoni ettepanekul. Samuti täpsustatakse eelnõuga loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte avaldamise korda, järelhindamise korda ja lisatakse loomkatseprojekti läbi viinud loaomanikule kohustus esitada loomkatse järelhindamise protokoll.

Eelnõu oli maaelukomisjoni päevakorras 7. novembril. Kaasamisprotsessi käigus arvamusi ega ettepanekuid ei laekunud, samuti muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei laekunud ühtegi ettepanekut.

Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata eelnõu 16. novembriks teisele lugemisele, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 23. novembril ja panna eelnõu lõpphääletusele. Ettekandeks minu poolt kõik.

15:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on siiski ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

15:18 Kalle Grünthal

Tervist! Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teatavasti on ju GMO‑dele ehk geneetiliselt muundatud organismidele olnud üldiselt väga suur vastasseis. Loetakse, et see on kogu inimkonnale väga ohtlik tendents – ka kaudses mõttes erinevate nii bioloogiliste kui ka zooloogiliste tüüpide tõttu. Miks on praegu olukord äkki muutunud, et nüüd nagu võib seda teha?

15:18 Reili Rand

Aitäh küsimuse eest! Vaieldamatult on GMO teema väga tõsine ja oluline, kuid selle eelnõu raames ei muudeta ühtegi reeglit ei loomkatsete ega GMO‑de teema käsitlemisel.

15:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 677 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


8. 15:19 Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) teine lugemine

15:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kaheksas päevakorrapunkt on kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 720 teine lugemine ja ma palun ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa.

15:19 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud kolleegid! Kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 720 teise lugemise ettevalmistamisel viidi kultuurikomisjoni koosolek läbi neljapäeval, 10. novembril. Kohal olid komisjoni liikmed Jaak Juske, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heidy Purga ja Margit Sutrop, samuti komisjoni ametnikud Urvo Klopets ja Silja Tammeorg. Kutsutud oli ka Kultuuriministeeriumi personali‑ ja õigusosakonna juhataja Merle Põld. Liina Kersna, kes on kultuurikomisjoni aseesimees, sõnas, et Vabariigi Valitsus toetab kultuurikomisjoni algatatud eelnõu, ning lisas, et eelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek Indrek Saarelt. Indrek Saar, kes küll virtuaalselt, aga siiski osales koosolekul, sõnas, et tema eeltöö muudatusettepaneku puhul oli puudulik ning ta nõustub Kultuuriministeeriumi esitatud hinnanguga. Hinnang oli selline, et Kultuuriministeerium ei toeta seda muudatusettepanekut. Ja Indrek Saar võttis oma muudatusettepaneku tagasi. Nii et seoses sellega võib öelda, et eelnõu muutmiseks ei laekunud ettepanekuid.

Liina Kersna tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembriks ning teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 23. novembril ja viia siis läbi ka lõpphääletus. Kõik, kes olid kohal, olid selle poolt. Aitäh!

15:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Siret Kotka, palun!

15:22 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Lääne-Virumaa saadikuna tervitan seadusemuudatust, mis annab suurema paindlikkuse kultuuriobjektide ehitamise rahastamisel. Praegune jäik süsteem näeb ette, et ehitamise rahastamine toimub rangelt Riigikogus heaks kiidetud kultuuriobjektide järjestiku alusel. Tehtav muudatus võimaldab põhimõtteliselt juba homme Rakvere linnas Arvo Pärdi muusikamaja ehitama hakata. Ma kinnitan teile: selle muudatuse eest on kogu Lääne-Virumaa Riigikogule väga tänulik.

Meenutuseks Riigikogule, et Lääne-Virumaa huvide eest seisnud parlamendiliikmed on lisaks minule Indrek Saar, Anti Poolamets, Taavi Rõivas, kes oli varem Riigikogu liige, Kaido Höövelson ja Üllar Saaremäe. Lääne-Virumaa oli ainukene maakond, kes ühendas erakondadeüleselt jõud ja toetas ühiselt, et Rakvere Arvo Pärdi muusikamaja jõuaks riiklikult rahastatud kultuuriobjektide nimekirja. Me näeme, et Arvo Pärdi muusikamaja väärtus [seisneb selles], et see rikastaks Rakvere linna kultuuripilti, paneks turistid ahhetama ega jätaks külmaks ka Eesti kunsti- ja kultuurihuvilisi. See poleks kultuuritempel mitte ainult Rakvere linna, vaid kogu Eesti jaoks. Toetagem seda muudatust, mis loob suuremat paindlikkust ja suuremat heaolu. Aitäh teile!

15:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 720 teine lugemine lõpetada. Olemegi lõpetanud teise lugemise ja läbinud kaheksanda päevakorrapunkti.


9. 15:24 Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE) teine lugemine

15:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 625 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse.

15:24 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mälu värskendamiseks [teen] väga lühikese kokkuvõtte. Selle eelnõu kohaselt, kui parlament seda toetab, saab töötuna registreeritud töövõtja võimaluse kuuekuulise perioodi jooksul sõlmida kuni kaheksapäevaseid tähtajalisi töölepinguid, nõndanimetatud tööampse, piiramatult. Seni, see tähendab alates 2020. aasta 1. septembrist, oli töötuna arvel olemise ajal töötamine lubatud maksimaalselt vaid kaheksa päeva kuus. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu oli siin saalis esimesel lugemisel 14. septembril. Nagu alguses mainitud, tekib seadusemuudatuse jõustumisel võimalus sõlmida töötuna arvel oleva inimesega järjestikuseid lühiajalisi töölepinguid.

Õiguskomisjoni 7. novembri istungil valmistati eelnõu ette teiseks ja kolmandaks lugemiseks. Istungil osalesid ka [Sotsiaal]ministeeriumi töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa, nõunik Maria-Helena Rahumets ja komisjoni nõunik Linnar Liivamägi. Selle eelnõu kohta tehti viis muudatusettepanekut ja need kõik on komisjoni esitatud. Nagu komisjoni nõunik Liivamägi istungil täpsustas, kolm nendest on sisulised täiendused ja kaks tehnilised, et neid sisulisi saaks teha.

Kahest ettepanekust ma räägin natuke täpsemalt, võib-olla teid huvitab. Esimene muudab seaduse nime. Lõppvariant on töölepingu seaduse muutmise seadus. Ja võib-olla ka kolmandast muudatusest, mis toob seadusesse mõiste "iseseisva otsustuspädevusega töötaja". Varem sellist töötajate kategooriat seaduses ei olnud. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja on selline töötaja, kes on oma töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega iseseisvalt korraldama. Sellisele inimesele antakse suurem võimalus korraldada tööaega vastavalt enda soovidele ja vajadustele ja seetõttu ei laiene talle ka töö- ja puhkeaja reeglid, sealhulgas öötöö ja riigipühadel töötamisega seonduvad reeglid. Need ei talle ei laiene. Tavaline töötaja aga on seotud suhteliselt rangete tööajapiirangutega.

Kõik need viis muudatusettepanekut said komisjonilt konsensusliku toetuse. Väärib mainimist, et tegemist on sotsiaalpartnerite kokkuleppega ning nende partnerite ühine soov on selliste muudatustega edasi minna just nimelt eesmärgiga suurendada paindlikkust töösuhetes. Seda kinnitas komisjonile ministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Maria-Helena Rahumets.

Oli ka üks küsimus tervisekindlustuse kohta, aga see ei ole siin teema, sest Töötukassas arvel olevatel inimestel, kes neid tööampsusid teevad, on haigekassa tervisekindlustus olemas.

Ja menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 23. novembril kell 14. Kõik need otsused tehti konsensuslikult ja nende tegijad olid Toomas Järveoja, Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Tänan tähelepanu eest!

15:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole.

Eelnõu kohta esitati viis muudatusettepanekut ja me vaatame need üheskoos läbi. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, ka õiguskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, ka õiguskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt ehk õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ja ka viies muudatusettepanek on õiguskomisjoni esitatud ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 625 teine lugemine lõpetada. Oleme teise lugemise lõpetanud.


10. 15:29 Täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE) teine lugemine

15:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu 648 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Vilja Toomasti.

15:29 Vilja Toomast

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu numbriga 648 teiseks ja kolmandaks lugemiseks ettevalmistamist oma 7. novembri istungil. Lisaks komisjoni liikmetele ja ametnikele võttis istungist osa ka Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik Aleksandr Logussov.

Kuna eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ega ka sisulisi täiendusi ei tehtud, siis komisjonis arutelu ei avatud ja komisjonil jäi üle vaid teha menetluslikud otsused, mis on järgmised. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembril käesoleval aastal ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 23. novembril käesoleval aastal. Kõik need otsused tehti konsensusega ja ma loen ka ette, kes need otsused tegid: Toomas Järveoja, Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Mina tänan.

15:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 648 teine lugemine lõpetada. See on lõpetatud.


11. 15:31 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE) teine lugemine

15:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja läheme edasi. Tänane 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 705 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

15:32 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 7. ja 14. novembril alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Eelnõu kohta tuli üks parandusettepanek Riigikogu liikmelt Tarmo Kruusimäelt. Rohkem parandusettepanekuid ei tulnud. Rahanduskomisjon ei toetanud seda ettepanekut ja tegi konsensuslikud otsused teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 23. novembril. Aitäh!

15:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Eelnõu kohta esitati kaks muudatusettepanekut. Vaatame need läbi. Esimene muudatusettepanek on Tarmo Kruusimäe esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 hääletamisele. Teine muudatusettepanek on rahanduskomisjoni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult.  Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Eelnõu 705 teine lugemine on lõpetatud.


12. 15:34 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE) teine lugemine

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 706 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

15:34 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Jah, eelnõuga tõstetakse füüsilise isiku maksuvaba tulu 500 eurolt 654 euroni kuus. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 31. oktoobriks Riigikogust muudatusettepanekuid ei laekunud.

Rahanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamiseks 7. ja 14. novembril. Rahandusministeerium tegi konsensuslikult viis muudatust. Nende muudatustega täpsustatakse neid pensioni investeerimiskonto regulatsiooni aspekte, milles see peab sarnanema tavalise investeerimiskonto reeglitega. See aitab vältida topeltmaksustamist. Need ettepanekud on tehnilist laadi muudatused ja seletuskirjas on ka see loetelu olemas.

Seda võib-olla peaks ka veel mainima, et arutelude käigus sai Rahandusministeeriumile esitatud soov, et me tahaksime saada natukene täpsemaid mõjuanalüüse. Teatavasti selliste maksusüsteemide puhul tuuakse välja ka marginaalne maksumäär, mida seaduses ei ole, aga see tuuakse maksusüsteemide puhul välja ja see näitab seda, kuidas muutub maksukoormus iga euro lisandumisel tulule. Vahetult enne esimest lugemist selline analüüs tuligi. Seda on nüüd olnud võimalik põhjalikumalt vaadata. Marginaalne maksumäär tõuseb 34,5%-ni. Seni on see 31%. Seda määra seaduses ei ole, aga see on võimalik välja tuua ja see tuleb välja tuua, et mõista maksusüsteemi toimimist. Kui niimoodi lihtsustatult veel ära seletada, siis praegu on tuluvahemikus 1200–2100 eurot maksuvaba tulu 500 eurot ja see 500 eurot läheb nullini tuluvahemikus 1200–2100 eurot. Uue määra puhul, see 654 eurot, läheb ta ka samas vahemikus nullini. Nii et see vähenemise samm on kiirem ja see tõstab marginaalset määra.

Kui teisisõnu veel seletada, siis iga euro, mis selles tuluvahemikus lisandub, maksustatakse kõigepealt tavapäraselt 20%-lise tulumaksuga, aga lisaks iga täiendavalt tulule lisanduv euro vähendab ka maksuvaba tulu määra ja sealt tekib täiendav maksukoormus. Kõiki neid arvutusi ja ka joonist selle kohta ma ei saa siin näidata, aga huvilistel on võimalik seda vaadata. Rahandusministeerium on need meile saatnud.

Rahanduskomisjoni konsensuslik ettepanek oli eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks päevakorda 23. novembriks. 

Ja võib-olla lühidalt veel ka nendest muudatusettepanekutest, mis meil siin laual on. Nagu ma ütlesin, nendega täpsustatakse pensioni investeerimiskonto regulatsiooni aspekte. Näiteks on esimeses muudatusettepanekus selline täpsustus, et tulumaksuga ei maksustata intressi, mis on saadud kogumispensioni seaduses sätestatud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt. Ütleme, et see muudatus puudutab pensioni investeerimiskontot ja sätestab, millist intressi ei maksustata.

Ja siin oli meil väike arutelu ka komisjonis. Aivar Kokk tundis huvi, kas börsikonto puhul võrdsustatakse samamoodi, see tähendab, et kui raha välja võetud ei ole, siis ei maksta ka tulumaksu. Ministeeriumi esindaja selgitas, et kui on pensioni investeerimiskonto kaudu mingisugune võlainstrument ja sealt makstakse intressi, siis seda intressi ei maksustata.

Ma ise [märkisin], et meil on tegemist seadusemuudatusega, millel on väga selge eesmärk: on maksuvaba tulu määra tõstmine 500 eurolt 654 eurole, aga see on nüüd pensionikonto regulatsioon. See on hoopis mingi uus teema, mis siia juurde on pandud. Ja tõepoolest, ka ministeeriumi esindaja nõustus, et siin on küll tulumaks ühine valdkond, aga teemad on erinevad. Lihtsalt kogumispensionide regulatsiooni muutmisega on kiire – see öeldi olevat põhjus, miks need muudatused tuleks kiiresti ära teha.

Siis oli teine muudatusettepanek, mis puudutas pensioni investeerimiskontole laekuvate dividendide maksustamist. Peaks olema selge põhimõte, et kui dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt tulumaks on makstud või dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud, siis seda dividendi Eestis tulumaksuga ei maksustata. No siin oli meil ka väike arutelu, kas üldse selline topeltmaksustamine tekkida saab. Üldjuhul on nii, et dividendi välja maksvate ettevõtete puhul, kui nad on välisriigis, ikkagi dividendilt peetakse tulumaks kinni. Mis riigid need on ja mis juhtumid? Sellele me kohe vastust ei saanud, aga täna see vastus tuli. Või ei, vabandust! See tuli varem. Sellel nädalal, ütleme niimoodi, on korrektne öelda. Ja vastus on, et selliseid juhtumeid on. Üks näide oli, et Iirimaa investeerimisfondid ei pea dividendidelt tulumaksu kinni. See oli üks selline juhtum. Ja on veel neid pensioni investeerimiskontoga seotud aspekte, mida lahendatakse.

Aga kokkuvõtlikult veel kord rahanduskomisjoni otsused: võtta eelnõu 16. novembri päevakorda – see oli konsensuslik otsus –, teha ettepanek teine lugemine lõpetada – samuti konsensuslik otsus – ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 23. novembril. Ka see oli konsensuslik otsus. Siinkohal ma olen oma ettekande teinud. Tänan tähelepanu eest!

15:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh ettekande eest! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole.

Eelnõu kohta esitati viis muudatusettepanekut, nagu me kuulsime. Esimene muudatusettepanek on rahanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek ka rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ja ka viies muudatusettepanek on rahanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. See on lõpetatud. Eelnõu 706 teine lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkt läbitud.


13. 15:44 Kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE) teine lugemine

15:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi 13. punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 707 teine lugemine. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

15:44 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas oma 7. novembri istungil Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Rahanduskomisjonile ühtegi parandusettepanekut ei laekunud. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 23. novembril käesoleval aastal. Aitäh!

15:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 707 teine lugemine lõpetada. See on lõpetatud.


14. 15:45 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE) teine lugemine

15:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane 14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 708 teine lugemine. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

15:46 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 8. ja 14. novembri istungil. Muudatusettepanekuid esitati tähtajaks, 31. oktoobriks 56. Rahanduskomisjon koostas koos ministeeriumidega ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku ja veel kaks muudatusettepanekut. Üks puudutab Riigikogu Kantselei kulusid ja teine veeteede tasu määramist. Ettepanekute esitajad tutvustasid oma muudatusettepanekut komisjoni istungil 8. novembril. 14. novembril osales komisjoni istungil majandus- ja taristuminister Riina Sikkut, kes kommenteeris veeteede tasude alandamise ettepanekut ja selle võimalikke katteallikaid. Komisjon arvestas osaliselt Eesti Keskerakonna fraktsiooni ühte ettepanekut, ülejäänud Riigikogu fraktsioonidelt ja liikmetelt laekunud muudatusettepanekud jättis komisjon arvestamata. Aitäh!

15:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Tundub, et teile küsimusi ei ole. Me saame minna läbirääkimiste juurde. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Siim Kiisler, palun!

15:47 Siim Kiisler

Aitäh, juhataja! Palun kolm lisaminutit ka.

15:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kaheksa minutit!

15:47 Siim Kiisler

Austatud Riigikogu! Ma alustan tsitaadiga rahandusministri sõnavõtust selle eelarve tutvustamisel esimesel lugemisel: "Seda, et kriisiaegadel laenu võtta tuleb, ei ole keegi vaidlustanud. Aga see peaks piirduma eelkõige kriisiaegadega ja olema seotud otseselt investeeringute rahastamisega. Kui võetakse laenu mõne suure ja olulise investeeringu tegemiseks, mis hiljem hakkab majandust toetama, [majanduskasvu toetama], siis see on põhjendatud ja seda kindlasti kuidagi hukka mõista ei saa. Aga püsivalt laenu ja võla peale eelarve kulutuste planeerimist muidugi teha ei tohi." Nii ütles Reformierakonna rahandusminister selle eelarve tutvustamise ajal.

Aga see eelarve, mis meie ees on, on täpselt neile sõnadele vastukäiv. [Just nimelt] võetakse laenu jooksvate kulude [katmiseks] ja tervikuna majandust toetamata raisatakse see raha ära. Mõned numbrid selle kinnituseks. Eelarve tulud on 15,5 miljardit eurot ja kulud 16,8 miljardit. Nii et tulude ja kulude vahe selles eelarves on üle 1,2 miljardi euro – aegade suurim. Investeeringuid on, toon võrdluseks, 775 miljonit. Ja kui järgmisel aastal võrreldes selle aastaga riigieelarve kulud kasvavad 2,6 miljardit, siis investeeringud kasvavad 30 miljonit. Igaüks võib tajuda seda vahet, 2,6 miljardi ja 30 miljoni vahet. Ja muid uusi katteallikaid sisuliselt ei ole kui ainult laen. 

Seejuures on tõsi, et kaitsevaldkonnale on rõhku pandud rohkem kui teistele. Kaitseministeeriumi investeeringud kasvavad 68 miljonit. See tähendab, et kõik muud investeeringud kokku järgmise aasta eelarves kahanevad, mitte ei kasva. Need kahanevad 38 miljoni võrra. Investeeringud kahanevad näiteks transpordivaldkonnas, IT-investeeringud vähenevad, sisejulgeoleku investeeringud vähenevad, keskkonna valdkonna investeeringud vähenevad. Majandust ei aidata kriisi ajal, vaid raha raisatakse jooksvateks kulutusteks.

Ka Eesti eelarvepoliitikat hindava sõltumatu eelarvenõukogu sõnul on valitsus loobunud struktuurse puudujäägi vähendamisest. Kevadel peeti seda stabiilsusprogrammis veel oluliseks. Nüüd sisaldab eelarve lihtsalt uusi püsiva loomuga kulusid, aga ei sisalda uusi püsiva loomuga tulusid. Ja kärbeteks pole võimelised oldud. Kulude katteallikaks on ainult laenuraha ja nagu ütleb eelarvenõukogu, sellises mahus kuluotsuste lisandumine on erakordne. Valitsussektori võlakoormus valitsuse plaani kohaselt järgmise nelja aastaga kahekordistub. Kahekordistub! Tähendab, sama palju võetakse laenu juurde, kui seni on võetud.

Eriti kurb selle asja juures on see, et selle eelarve on esitanud valitsus, mis koosneb Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide valitsusliidust. Me teame, et ajalooliselt on need erakonnad suutnud kriisi ajal vastutustundlikke otsuseid teha. Tuletame meelde Mart Laari valitsuse negatiivset lisaeelarvet 1999. aastal või ka Andrus Ansipi valitsuse krokodillide komisjoni kärpeid 2008. aastal. Suudeti käituda riigimehelikult, teha valusaid ja ebapopulaarseid otsuseid, aga selle tulemusena väljus riigi rahandus kriisidest tugevamana kui varem, kriisidest taastuti väga kiiresti ja Eesti liikus edukalt edasi. Üldiselt on ikkagi suudetud teha vastutustundlikke otsuseid.

Kui nüüd just needsamad erakonnad, kes seni on suutnud raskel hetkel kärpida, laristavad hullemini kui ajaloos kunagi varem, kas on siis loota EKRE-lt või Keskerakonnalt riigimehelikumaid otsuseid? Eelarve muudatusettepanekute hulgas neid kahjuks ei olnud. Valitseb üldine minnalaskmise meeleolu ja ilmselt mõeldakse, et pärast valimisi tulgu või veeuputus. Keegi ei hooli sellest, kuidas head kriisi mitte lasta raisku minna, kuidas väljuda kriisist tugevamana.

Veel ei ole hilja tagasi pöörata ja teha muudatusi kolmandaks lugemiseks. Saab teise lugemise katkestada, aga saab ka valitsusliidu kaudu teha kolmandaks lugemiseks ettepanekuid, tõsiselt sellele laristamisele otsa vaadata ja see ära lõpetada. See võimalus on teil veel olemas. Ärge laske käest ära Eesti riigi rahandust! Ärge lõhkuge Eesti senist edu! Käituge riigimehelikult ja vastutustundlikult! Aitäh teile!

15:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jaanus Karilaid, palun!

15:53 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Head kolleegid! Minu sõnum seoses eelarvega 2023 on natukene seotud ka tänase infotunni päringuga, kus ma küsisin peaministri käest, kuidas tänane valitsus aitab ettevõtluskeskkonda, konkurentsivõimet, majandust. Ma palusin spetsiaalselt, et ta mu küsimust jälgiks, ja tõin välja neli momenti, millel ma palusin peatuda. Tööandjate keskliit annab üle nädala avalikkusele signaali, et valitsus on aeglane, passiivne, ei tegutse ja võrreldes teiste Euroopa riikidega kaotame konkurentsivõimes, majanduse atraktiivsuses ja järelikult ka üldises heaolus. Sellele ta ei vastanud. Tööandjate keskliidu sõnum on Reformierakonnale ükskõik.

Ma rääkisin sellest, et meil on kõrged kütuse aktsiisimäärad, et see toob meile kallima toidulaua. Juhtivale valitsuserakonnale on ka sellest ükskõik, et me konkurentsikeskkonnas kaotame, et selle võrra on meil madalamad palgad ja töökohad on ebakindlamatel alustel. Ma rääkisin sellest, et meil on 14 korda kõrgemad gaasi aktsiisimäärad. 14 korda kõrgemad! Gaasi peal on üle 2000 ettevõtte. Ka sellest on tänasel juhtival valitsuserakonnal tegelikult ükskõik. Need 2000 ettevõtet pole ainult ettevõtted, need on ka töökohad, inimeste sissetulekud ja toimetulek.

Ma rääkisin ka sellest, et meie teedevõrk on alarahastatud. See pole ainult inimeste elud ega turvalisus, see on ka ettevõtluskeskkond ja töökohad. Ka sellest on ükskõik. Ma viitasingi, kui ebakindlates kätes meie riik täna on.

Riigieelarves võib [näha] positiivseid esiletõsteid, kui me räägime peretoetuste ja lastetoetuste tõstmisest. Aga kui meie koos [kolme] teise erakonnaga seda 12. mail alustasime, siis [pakkusime], et esimese ja teise lapse toetus tõuseks 100 euroni. Tänases kokkuleppes on see hoopis 80 eurot. Meie rääkisime [3–6-lapseliste perede] toetusest 700 eurot, nüüd on näha, et see on liikunud 650 euro peale. Õige suund, aga tegelikult praeguse ülelaekumise ja inflatsiooni juures liiga vähe.

Oleme osundanud sellele, et kohalikud omavalitsused, kes tegelevad inimestega, saavad täna samuti toetusi liiga aeglaselt ja liiga vähe. Tervishoid [saab raha] lihtsalt vähe. Kui me [kuuleme] tänase tervishoiuministri väljaütlemisi, kui suur miinus meile haigekassast vastu vaatab, siis ka seal tegelikult poliitilist kokkulepet ja head tahet ei ole näha.

Nii et vaadates tänast riigieelarvet, vaadates meie maksulaekumisi ja tegelikke võimalusi, võib öelda, et suund on õige, aga me võiksime inimeste ja ettevõtjate ja majanduse jaoks rohkem panustada. Ja seepärast me oleme teinud 40 ettepanekut, millest me tõstaksime kõige rohkem esile erakorralise pensionitõusu. Jah, me leppisime aasta aega tagasi kokku 20 eurot erakorralist pensionitõusu jaanuarist, aga siis ei olnud galopeerivat inflatsiooni ega inimeste ostujõu langust. Praeguses olustikus peaks erakorraline pensionitõus olema vähemalt 50 eurot. Ja kui täna on näha, et suur saal lepib sellega, lepib kokku selles ettepanekus, siis me oleme nõus loobuma obstruktsioonist ja vaheaegade võtmisest.

Nii et meie sõnum kokkuvõtlikult on: aitame ettevõtjaid ja inimesi täna pakutust tunduvalt rohkem! Aitäh! 

15:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Taavi Aas, palun!

15:58 Taavi Aas

Austatud juhataja! Head kolleegid! Siin me nüüd siis oleme. Tegime ettepaneku suurendada erakorralist pensionitõusu 30 euro võrra. See ei ole Reformierakonna juhitud valitsuselt toetust leidnud. Ja põhjus muidugi see, et raha ei ole. Ja nüüd nagu hopsti tuleb Reformierakond välja uue ettepanekuga, et võiks maksusüsteemi muuta ja toetada sihitult kõige rikkamaid. Tänane uus uudis! Loobume niinimetatud maksuküürust. Peaminister Kaja Kallas on pidevalt rõhutanud, et toetused peavad olema sihitud, ja ongi leitud väga hästi sihitud toetusmeede kõige rikkamatele. Ma arvan, et see ei ole õige. Ma väga loodan, et suures saalis suuremat pensionitõusu toetatakse. Aga mis puudutab seda, kuidas me liigume oma maksupoliitikaga edasi, eks see on järgmiste valimiste teema. Ent ma arvan küll, et minna täna toetama kõige jõukamaid ei ole see tee. Meil on piisavalt ühiskonnagruppe, kes päriselt toetust väärivad, ja päriselt toetust on neile vaja. Ja loomulikult kutsun üles kõiki toetama parandusettepanekut, millega suurendatakse erakorraline pensionitõus 20 eurolt 50 eurole. Aitäh!

15:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Marko Šorin, palun!

16:00 Marko Šorin

Hea esimees! Head saalis viibijad! Eelarve, mida me praegu käsitleme, on ajaloo suurima mahuga. Inflatsioon, mis meie kõigi ostuvõimet pärsib ja igapäevaselt piirab, samaaegselt toidab maksulaekumistega eelarve tulupoolt. Tänu sellele on mõned koalitsioonipoliitikud lausa öelnud, et eelarve üle saab uhkust tunda, see on niivõrd hea eelnõu, et opositsioon ei oska seda isegi mitte kritiseerida, ja seda ei saavatki kritiseerida.

Aga siiski, ma hüppan aastasse 2016, et meenutada: tookord vahetus koalitsioon, peaministriks sai Jüri Ratas ja mina sattusin asendusliikmena esimest korda siia suurde saali. Tookord opositsiooni jäänud Reformierakond esitas 2017. aasta eelarve muutmiseks ligi 150 ettepanekut. Kas keegi mäletab, olid need sisulised? Õige vastus on, et ei olnud. Kõik need rohkem kui 100 muudatusettepanekut erinesid üksteisest 1 euro võrra. Enne igat muudatusettepaneku läbivaatamist võeti kümme minutit vaheaega ja me jooksime siin öö läbi edasi-tagasi. Juhtus ka selline apsakas, mille ma kogemata leidsin, et 43. ja 143. muudatusettepanek olid euro pealt täpselt ühesugused. Ma esitasin tookord Riigikogu istungit juhtinud Eiki Nestorile protseduurilise küsimuse, kas me võime siis, kui me 43. muudatusettepaneku läbi hääletame, järgmised 100 vahele jätta. Paraku selle kümne minuti jooksul, kui vaheaeg kestis, selgus, et tegemist olevat olnud nõunike näpukaga. Ja nii me jätkasime öö läbi: järgmised ettepanekud, 44., 45. ja nii edasi.

See oli aastal 2016. Aga seekord, erinevalt eelnõust, mida ma just meenutasin, on esitatud sisulised muudatusettepanekud. Neid ei saa samamoodi naeruvääristada nagu aastal 2016 tehtud 1 euro võrra erinenud muudatusettepanekuid. Praegusi ettepanekuid me hakkame varsti läbi vaatama, mitmeidki nendest hääletama või võib-olla kõiki hääletama. Aga kaks muudatusettepanekut tahan ma siit kõnetoolist eraldi välja tuua. Pärnumaalasena tunnen ma muret Pärnu silla rahastamise pärast. Muudatusettepanekuna on esitatud soov lisada silla rahastusele riigi poolt veel 5 miljonit eurot, sest Pärnu Linnavalitsus on pöördunud riigi poole palvega saada silla ehituseks 25 miljonit eurot. Järgmise aasta eelarves on selleks küll 5 miljonit ja riigi eelarvestrateegias 15 miljonit, kuid sellest ei piisa. Vahepealsel ajal, mille Pärnu Linnavalitsus on kaotanud erinevate poliitiliste võtete tõttu, on silla ehitusmaksumus läinud päris palju kallimaks. Nii et ma usun küll, et kõik Pärnumaa saadikud ja ka teised, kes tahavad Euroopa suunal liikuda ja Pärnust läbi sõita, võiksid seda muudatusettepanekut toetada.

Kuid veel üks. Esmaspäeval siinsamas kõnetoolis tutvustasin koolilõuna riigipoolse rahastuse tõstmise eelnõu. Kultuurikomisjonis leidis see konsensuslikku toetust või õigem oleks öelda mõistmist. Sooviti esimene lugemine sellel eelnõul siin saalis läbida. Küsimuseks jääb, kas teine ja kolmas lugemine tulevad saali. Aga juba täna on võimalus näidata toetust sellekohasele muudatusettepanekule, sest loomulikult on vaja selleks ka raha. See muudatusettepanek täna saali tuleb. Me oleme teinud ettepaneku leida selleks 15 miljonit valitsuse reservfondist.

Nii et olgem hoolsad muudatusettepanekute läbivaatamisel! Ma kutsun üles toetama mõistlikke ettepanekuid, et näidata, et Riigikogu võib võtta initsiatiivi ja juhtida riigi rahandust. Me võime teha muudatusettepanekuid, mis on sisulised, neid toetada ja näidata oma valijatele, et me teeme siin tõsist tööd. Ma tänan tähelepanu eest!

16:05 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaar, palun!

16:05 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Loomulikult on selles eelarves ka palju häid asju, mis Keskerakond suutis juba kevadel eelarve projekti või riigi eelarvestrateegiasse sisse saada. Olgu näiteks pensionitõusud, lastetoetused ja peretoetused. Mul on hea meel, et eelarves on [arvestatud] ka ettepanekuid, mida Keskerakond on hiljem, möödunud kuude jooksul teinud, olgu tegemist politseinike ja päästjate palgatõusuga või energiatoetustega eraisikutele.

Samas on muidugi selle eelarvega ka palju probleeme. Kui me eelarvet loeme, siis selgub, et keskkonna ekspluateerimine suureneb. Keskkonnast võetakse järjest rohkem ressursse, teenitakse sellega eelarvesse täiendavaid tulusid, aga raha meie keskkonna parandamisesse läheb vähem. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala on selges defitsiidis. Selle eelarve järgi ei panusta me vajalikus mahus ei oma veekogude paremaks muutmisesse, vanade kaevanduste sulgemisse ja parandamisse ega ka paljudesse teistesse valdkondadesse, mis raha vajavad. Rääkimata sellest, et me ei anna juurde palgaraha spetsialistidele, kes peaksid hakkama menetlema seda tohutut hulka kasutuslube ja [jälgima] keskkonnatingimusi, kui seda on vaja tuulikute ja päikeseparkide rajamiseks, mis on üks koalitsiooni enda suurtest eesmärkidest. Ehk siis sõnad ja teod lähevad selgelt vastuollu.

Samuti on kuhugi ära kadunud pikalt ette valmistatud Keskkonnamaja loomine, mis võiks näidata, mida Eesti puitarhitektuuriga on võimalik saavutada ja millised võiksid avaliku sektori hooned tulevikus olla. See on äärmiselt kahetsusväärne, sest see sisuliselt nullib või tühistab mitme eelmise valitsuse töö. Ma väga loodan, et ka koalitsioonisaadikud mõtlevad selle peale sügavalt ja toetavad näiteks muudatusettepanekut nr 26, mis võimaldaks Keskkonnamaja projektiga edasi minna. Loomulikult probleeme on veel. Teedeinvesteeringud kukuvad olulisel määral. Meil väheneb nii põhimaanteede rahastus kui ka raha, mis on ette nähtud kohalike teede musta katte alla viimiseks või lihtsalt korrashoidmiseks. Samuti ei ole lahendusi ettevõtluse toetamiseks väljaspool tõmbekeskusi, et elu ka maapiirkondades muutuks paremaks ja palgalõhe, mis on suurte keskuste ja maapiirkondade vahel, väheneks. Need ei pea olema otsesed rahalised toetused, oleks saanud ette näha ka käendusi, laenuvõimalusi ja nii edasi. Aga seda ei ole.

Kui me räägime rohepöördest, siis on äärmiselt oluline ühistransport. Parem ühistransport võimaldaks sõita siis, kui vaja, sinna, kuhu vaja. See vajab ilmselgelt lisavahendeid, sest meie liinikilomeetreid on liiga vähe selleks, et panna inimesed [rohkem] ühistransporti kasutama ja loobuma isiklikust sõidukist. Aga ühise parema tuleviku nimel oleks äärmiselt oluline sellesse panustada.

Samuti on siin eelarves liialt vähe vahendeid ette nähtud sisejulgeolekule ja laiapindsele riigikaitsele. See on eriti kurb, sest arvestades meie keerulist julgeolekuolukorda, peaksime oluliselt rohkem panustama sellesse, et meie inimeste võime iseendaga toime tulla paraneks ja et ka omavalitsused suudaksid pakkuda oma inimestele rohkem tuge.

Palun kolm minutit lisaaega.

16:09 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

16:10 Erki Savisaar

Siin on palju juttu olnud kuludest ja enamasti heidetakse ette, et võiks rääkida ka tulude poolest. Paraku mitmed ettepanekud, mis Keskerakond on teinud eelarve tulude suurendamiseks, ei ole toetust leidnud. On palju juttu olnud sellest, et me ei saa kasutada näiteks oma maavarasid teedeehituses, sest meil on väga suured vastuolud kohalike kogukondadega. On tehtud ettepanek, et võiks kaevandustasud või keskkonnatasud üle vaadata niimoodi, et kohalikud omavalitsused saaksid sealt rohkem tulu, mis annaks võimaluse erinevate projektidega jõudsalt edasi minna. See kasvataks ka eelarve tulusid, mitte küll väga palju, aga täiesti arvestatavalt.

Teine pool, millega saaks tegeleda, on loomulikult plastikjäätmetest tulenev reostus. Enamus jäätmeid on meil seotud pakenditega, mille kulud peaksid olema kaetud. Aga kui minna sellesse teemasse sügavuti, siis selgub, et need tasud on liialt väikesed ja nendega ei ole võimalik seda seaduses ettenähtud kohustust täita. Sellest tulenevalt on olnud ettepanek neid tasusid tõsta nii, et ettevõtjatel oleks motivatsioon kõik plastikjäätmed kokku koguda ja ringkasutusse suunata. Ja on veelgi kohaliku kasu instrumente, mida on välja pakutud ja millega saaks tõsta eelarve tulude poolt, et katta kõik need vajalikud investeeringud, millest eespool sai räägitud. Aitäh!

16:12 Aseesimees Martin Helme

Aivar Sõerd, palun! Kolm minutit lisaaega, palun!

16:12 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tuleks siin eelnenud juttude peale muidugi märkida seda, et muudatusettepanekute puhul, mida ainuüksi Keskerakonnalt on 40, võib formaalselt jah märkida katteallikaks Vabariigi Valitsuse reservfond, aga sisuliselt me teame, et seda katteallikat ei jätku ja see on hõre. Kuigi eelarveseaduses on valitsuse reserv 279 miljonit eurot, aga sellest 120 miljonit on juba lahti kirjutatud, kuhu see suunatud on. See on juba ära suunatud: seal on põgenike hariduse kulud, IKT vahendid, Eesti Raudtee kahjum, idapiiri ehituse kulud. Nii et see ei ole vaba raha. Ütleme, et teoreetiliselt vaba raha on 156 miljonit eurot, aga selle sees on ka ju erakorralised kulud, mida alati peab valitsus reserviga katma. Aga samas, kui Keskerakonna muudatuste kulud kõik kokku lüüa, saame üle 500 miljoni euro ehk siis seda on üle kolme korra rohkem, kui Vabariigi Valitsuse reservis teoreetiliselt vaba raha üldse võiks olla. Nii et ei ole teada, kust tuleks raha nende muudatusettepanekute katteks.

Mis puudutab etteheidet, et toetused ja kriisiabimeetmed kasvavad liiga aeglaselt ja neid on liiga vähe – no ei kasva aeglaselt ja ei ole neid liiga vähe. Lihtsalt eelarve võimalused seavad piirid. Ja loomulikult kõiki probleeme ei olegi võimalik ühe riigieelarve raames ära lahendada.

Meil on eelarves väga konkreetsed prioriteedid. Kõigepealt inimeste toimetulek. Ka pensionide kasv on päris korralik tänu maksulaekumiste kasvule. Keskmine pension tõuseb 704 euroni ja peretoetuste kasv on silmatorkav. Aga on selge, et eelarvel on piirid.

Lisaks inimeste toimetulekule on väga selge prioriteet kaitsekulud. Ma meenutan, et selle aasta eelarves on suurem kasv, aga 2021. aasta eelarves võrreldes 2020. aastaga ja veel aasta varem oli kasv ju ainult 30–40 miljonit. Aga järgmise aasta eelarves kasvavad kaitsekulud ju rohkem kui miljardi euroni. Nii et see on selge prioriteet. Iseseisva kaitsevõime arendamine toimub järgmisel aastal kiirendatud tempos ja see jätkub ka järgmistel aastatel. Juba tuleval aastal on märkimisväärsed hanked: rannakaitse, sidevarustus, laskemoon, sõidukid, tankitõrje ja liikursuurtükid, soomukite ümberehitus. Järgmisel viiel aastal läheb kaitsevaldkonda ligi 2,5 miljardit eurot. Teiste riikidega võrdluses on meil ikkagi suur osakaal just nendel investeeringutel ja hangetel. Ja järgmisel viiel aastal arendame välja keskmaa õhutõrje, täiendame võimeid liikursuurtükkide osas, mitmikraketiheitjate osas, tugevdame rannakaitset, suurendame moonavarusid ja arendame taristut. Nii et väga selge prioriteet.

Siis muidugi vahendid eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks ja õpetajate koolituse õppekohtade arvu suurendamiseks kõrgkoolides. Ja muidugi, nagu ma eelnevalt rääkisin, inimeste toimetulek, maksuvaba tulu tõstmine 654 euroni. Õpetajate, päästjate, politseinike ja kultuuritöötajate palga tõusud ka eelmiste aastatega võrreldes on suur samm edasi. Veel tahan välja tuua selle, mis on ka majanduse konkurentsivõime seisukohast oluline: maksukoormus püsib 33,3% tasemel.

Aga peame arvestama sellega, et üks ajastu hakkab läbi saama. See on ajastu, kui riigid said odavalt laenu võtta ja eelarvereeglid ei kehtinud pandeemia tõttu mitu aastat. See aeg saab läbi ja juba järgmise aasta eelarves tuleb arvestada ligi 100 miljoni euro suuruse intressikuluga. Muuseas, see kuluartikkel hakkab eelarves kiiresti kasvama ja sellega tuleb arvestada. Ning Euroopa Keskpanga rahapoliitikast [tulenevad] intressitõusud ei ole veel jõudnud tipuni, sinna on veel minna. See mõjutab ka riikide võlakirjade intresse ja mõjutab ka meid eriti, kuna Eesti on väike riik ja me ei ole võlakirjaturul väga suured tegijad.

Tuleb arvestada sellega, et Euroopa Komisjoni eestvedamisel on valminud Euroopa Liidu majanduse juhtimise kava ja seal on juba sees uuendatud eelarvereeglid. Eks arutelud nende ümber on veel pooleli, aga praegu liigutakse selles suunas, et liikmesriikide eelarved peavad edaspidi jääma 3% nominaalse defitsiidi raamidesse. Võlg ei saa olla üle 60% SKP-st. See 3% nominaalset defitsiiti saab meile olema suur väljakutse. Seda hakatakse jälgima. Keskne kriteerium on netokulude määr. Need on eelarvekulud, mis on otseselt valitsuse kontrolli all, neid hakatakse jälgima. Tulevad sanktsioonid liikmesriikidele, kes neid reegleid ei täida. Nii et täiesti uus keskkond on edaspidi.

Nüüd see jutt, mis me kuulsime, et maksulaekumine on praegu väga hea. Jah, see tuleneb inflatsioonist ja on väga hea käibemaksu laekumise ja tööjõumaksude tulemus. Aga inflatsioonilises keskkonnas ongi niimoodi, et tulud ja kulud mõjuvad viitega, kulud tulevad ka järgi. Ei saa olla nõus, et selle ühe aasta maksulaekumise pinnalt saab teha väga [kaugeleulatuvaid] järeldusi järgmisteks aastateks. Tänan tähelepanu eest! 

16:20 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, palun!

16:20 Jürgen Ligi

Härra [ase]esimees! Austatud kolleegid! Parim argument Riigikogu rolli suurendamise vastu riigieelarve menetlemisel on viis minutit debati kuulamist. Viie minutiga kõike ära ei kuule, aga debati tase, mis siin saalis alati on, on tegelikult piinlik. Ma ei räägi praegu Aivar Sõerdist. Põhimõtteliselt arvatakse, et riigieelarve on kulude loend ja puldis on vaja käia selleks, et kurta, et  [raha on] liiga vähe. Ja see ongi inimeste arvates riigieelarve. 

Üks erand oli muidugi Siim Kiisler, kes kurtis ka liiga suure eelarvedefitsiidi pärast. Tema kahjuks tegi ka paar olulist möödalasku, kui ta kiitis hirmsasti ja jagas riigieelarve kulud investeeringuteks ja laristamiseks. Riigieelarve kulud on ikka kõik praktilised püsikulud – on vaid mõned erandid, ühekordsed väga suured väljaminekud. Aga üldjoontes isegi teedeehitus, mille üle siin on kurdetud, on riigile püsikulu ja ei ole mõtet siin vahet teha. Aga selle ta jättis mainimata, miks eelarve suur defitsiit probleem on. Keegi teine ka ei maininud, et see suurendab inflatsiooni. Ja see on see suur probleem ju praegu. Peamine majandusprobleem on kõrge inflatsioon. Ja me kahjuks ei ole suutnud eelarvet paremasse tasakaalu viia.

Marko Šorin tegelikult provotseeris mind pulti tulema, kui ta hakkas rääkima 2017. aastast ja siis tehtud hulgast muudatusettepanekutest, mis tehti kahtlemata obstruktsiooni eesmärgil. Aga see ei olnud hea näide, sest meie oleme olnud põhimõtteliselt selle meetodi suhtes vaenulikud, mina olen seda lausa põlastanud. Aga too aasta oli ikkagi kapitaalne rahanduse ämbrisse pööramise aeg, kui keerati kihva tulumaks, keerati kihva alkoholiaktsiis. Majanduskasv oli korralik, aga keerati kihva ka eelarvereeglid ja räägiti peale juttu, kuidas arendatakse majanduskasvu. See oli tõesti põhjus protestida. Ja need olid lollakad projektid, mida aeti, nendel ei olnud mingit seost majanduskasvuga, see oli sisuliselt omale eelarvest liha koju tassimine, kui teha inglise keelest toortõlget. Nii et ärme seda paralleeli tõmbame. Tegelikult ei tohiks nii olla, nagu tegi siin palju aastaid järjest Keskerakond – ta tõesti juntis. See oli nullindatel põhimõtteliselt iga eelarvega. Ja see ei ole mitte ka diskussiooni tase. Aga tookord, 2017, oli meil selleks põhjust.

Mis on veel probleem, kui siin räägitakse kümnetest ja kümnetest muudatusettepanekutest: no ükski neist ei kvalifitseeru muudatusettepanekuks, kui võetakse raha sealt, kust tegelikult võtta ei ole. Aivar Sõerd seda mainis. See on ülimalt madal latt, kui me ütleme, et valitsuse reserv on katteallikas. See on erakorralisteks kuludeks broneeritud raha, see ei ole katteallikas. Kui te tahate öelda, et millekski on raha liiga vähe, siis te peate ütlema, kus on liiga palju. Ainult sel juhul on mõtet teha muudatusettepanekuid ja meie oleme opositsioonis olles aastaid sellest lähtunud. Me teeme muudatusettepanekud ikkagi mingi päris asja arvel, mis meie arvates on vale. Me juhime nendele kohtadele tähelepanu ega ütle, et ah, valitsuse reserv, lööme selle kuuekordselt üle või oli see seekord neljakordselt. See on häbi, ausõna.

Eelarve seis on väga suur probleem, seda tuleb hakata kindlasti järgmistel valitsustel parandama. Üks põhjus on euroala reeglid, aga sisuline põhjus on see, et kõik need, kes ütlevad, et ...

Palun lisaaega!

16:25 Aseesimees Martin Helme

Palun, kolm minutit lisaaega!

16:25 Jürgen Ligi

... kõik need, kes ütlevad, et hinnad tõusevad ja liiga vähe kulutatakse, räägivad endale vastu. Välja arvatud suured ostud välismaalt, nagu kahtlemata riigikaitsevahendid on, on see ju kõik inflatsioonipump. Vähe on asju, mis ei mõju siseriiklikult hinnatõusu suurendavalt. Aga samas ei saa riik ka päris ignoreerida neid pingeid, mida hinnatõus tekitab. See on ka üks selle defitsiidi allikas, et sotsiaalkulud ja teatud strateegilised palgatõusud peavad vähemalt osaliselt katma seda suurt valu, mida paarikümneprotsendine inflatsioon põhjustab. Me kahjuks ei ole tavaolukorras.

Ja veel tahtsin öelda, nagu ma Siim Kiisleri [jutu peale] juba ütlesin, et investeeringud ja kulud ei ole jah selliselt vastandatavad. Kui ikka kaitsekulud järsult tõusevad, siis seal ei ole see piir tingimata loogiline, et teatud varustus läheb otse justkui tavakulusse ja investeeringuks lähevad mingisugused muud asjad. Ent püssil ja padrunil piltlikult öeldes sellist vahet ei ole, kui kaitsekuludest rääkida. Need on mõlemad mitme aasta ostud ja selline jaotus ei ole tegelikult põhjendatud.

Aga jah, kahju! Kahju, et eelarvest nii vähe räägitakse. Eelarves peaks olema [selge] kulude ja tulude omavaheline seos ja selle mõju majandusele. Praegu ta kahtlemata inflatsiooni kütab, aga oleks võinud minna ka halvemini. Aitäh!

16:26 Aseesimees Martin Helme

Marko Šorin. Repliik, jah?

16:27 Marko Šorin

Ma tänan! Loomulikult on põnev kuulata, kui tsiteeritakse eelmisi kõnesid, ja arusaadav, et endine rahandusminister loomulikult tunneb muret muudatusettepanekute kvaliteedi pärast. Ja arusaadav, et selliseid muudatusettepanekuid, mis erinevad üksteisest 1 euro võrra, ta põlastab ja julgeb seda koalitsioonis olles välja lüüa. Sügav tunnustus, eelkõneleja! Ja ma üldse ei taha pisendada tema sõnu ja sõnade väärtust. Aga see, mida ma meenutasin aasta 2016 kohta, see tugines faktidele. Ma usun, et ka tookord oli endine rahandusminister nende muudatusettepanekute vastu, kuna see näitas erakonda mitte heas valguses. Ja ma võin ka seda öelda, et Keskerakond samuti arvab, et meile ei meeldi, et meie muudatusettepanekutega see aasta ei arvestata. Meie arvates on tehtud head muudatusettepanekud. Seda käitumismustrit saab loomulikult koalitsioon ka muuta. See on demokraatia ja selles me elame. Näiteks mulle ka ei meeldi, et Tallinna–Pärnu suund on välja ehitamata ja nii, nagu see tee oli nõukogude ajal, samasuguse tee peal tuleb ka praegu sõita. Aga Tartu maanteed rahastatakse igal aastal. Nii et see, mis meile kõigile meeldib või ei meeldi, on iseküsimus. Aga ma tunnustan, et eelkõneleja kõike seda välja ütles. Aitäh!

16:28 Aseesimees Martin Helme

On tekkinud protseduuriline. Palun, Dmitri Dmitrijev!

16:28 Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud istungi juhataja! Minu kolleeg lõpetas praegu jutuga demokraatiast. Tegelikult kogu selle punkti ettekanne mahtus enam-vähem minuti sisse ja ma ise jõudsin kuskil kahe minutiga saali. Ma täpsustasin stenogrammist, tegelikult ettekandja väitis, et rahanduskomisjon arutas oma 7. novembri istungil Vabariigi Valitsuse algatatud ... Nii ... (Otsib arvutist midagi.) 

16:29 Aseesimees Martin Helme

Oota, me ei ole protseduuriliseni jõudnud veel, kohe-kohe jõuame.

16:29 Dmitri Dmitrijev

Selles mõttes kõik needsamad muudatusettepanekud, mis on laekunud fraktsioonidelt, Riigikogu liikmetelt, ka komisjonilt endalt – kas me ei pidanud neid ka käsitlema ettekande raames või me lihtsalt hääletame need läbi sisuliselt?

16:29 Aseesimees Martin Helme

Ettekannet saab teha põhjalikumalt ja saab teha väga kokkuhoidlikult. Pean tunnistama, et ma ei olnud ettekande ajal ise ka saalis, nii et ma ei või öelda, kui põhjalik see oli. Aga kui siis keegi protestida ei jõudnud, siis nii on. Vesi silla all. Jürgen Ligi, ka protseduuriline, palun!

16:30 Jürgen Ligi

Jah, härra juhataja! Kas ma tohin küsida, kas minu vastus on protseduurilise küsimuse raamides (Juhataja naerab.), kui ma ütlen, et ettekanne kajastas adekvaatselt tegelikult komisjonis toimunut ja seal oli põhiküsimus ikkagi katteallikas. Aga ma ei tea, ma vist ei tohi vastata sellele küsimusele.

16:30 Aseesimees Martin Helme

Ei, see ei ole protseduuriline enam. Aga läheme edasi läbirääkimistega. Kõikidel Riigikogu saadikutel on võimalik kõnega esineda. Tarmo Tamm, palun!

16:30 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Head kolleegid! See on ju tavapärane, et koalitsioon kiidab eelarvet ja opositsioon ütleb, et see on üks kehvemaid eelarveid, mis üldse Riigikogus on kas vastu võetud või võetakse vastu. Järgmisel aastal ei ole enam kindlasti juttu, et see on nii hea eelarve, et me järgmisele põlvkonnale laenu ei päranda. Sellest räägiti iga aasta, et me enam laene ei päranda, aga nüüd paraku on juhtunud teistmoodi. Ja korras rahandusest ei ole ka enam põhjust rääkida, sest me laename juba võlakirjaturult raha 4%-ga aastas. Sellel juhul ei saa kuidagi rääkida riigi korras rahandusest.

Eks ta ole üks selline valimiseelne eelarve, kuhu tänu kõrgele inflatsioonile – inflatsioon on üle 20% –, tänu suurtele käibemaksu laekumistele ja palgatõusudele oli võimalik igasuguseid lubadusi sisse panna. Ma muidugi ei tea, kuidas pannakse kokku 2024. aasta eelarve. Kui järgmise aasta eelarves juba võetakse 780 miljonit eurot laenu, siis kust kohast riigile see tulude kasv järsku tuleb, nii et võib öelda, et me saame need kulutused, mis me kõik oleme eelarvesse sisse planeerinud, ka järgnevatel aastatel katta? Ma kardan, et me hakkame nüüd laenu laenudega katma. See oht on päris suur. Reaalselt kusagilt sellist tulude kasvu riigile ma ette ei kujuta.

Aga ma ütlen veel kord, et see on valimiseelne eelarve ja siis võib palju lubada. Need eelarveread, mille raha läheb inimestele, on täiesti arusaadavad ja mõistetavad. Aga kõige kurvem minu arust on see, et me oleme jätnud ära kõige haavatavama grupi toetamise sellisel määral, nagu oleks pidanud toetama. Kui 83% pensionäridest elab alla suhtelise vaesuse piiri, siis sellega ühes heas heaoluriigis küll kuidagi ei tohiks nõus olla.

Mida ma veel tahan öelda? Siin hea kolleeg Aivar rääkis, et reservfondist on juba ära jagatud 100 miljonit. Ma küsin, kuidas on võimalik, et me alles võtame riigieelarvet vastu ja eelnevalt on reservfondist juba raha ära jagatud. Reservfondist saab hakata raha jagama alles siis, kui riigieelarve on vastu võetud, aga teil on juba 100 miljonit ette ära jagatud. Mille jaoks see reservfond on siis? Reservfondi mõte ongi see, et reservfondist jagatakse raha ettenägematuteks kuludeks, aga te räägite juba, et teil on 100 miljonit ära jagatud. Mis see reservfond on? Mille jaoks see reservfond siis on? Miks te ei saa siis otse välja kirjutada, et 100 miljonit läheb sellele ja sellele kulureale? Te räägite, et meil on 100 miljonit juba reservfondist ära jagatud. No kuidas see võimalik saab olla?! Mis see reservfondi mõte siis on? See on minu arust täiesti arusaamatu. Ma olen ka aastaid eelarvetega tegelenud, [kuidas ikkagi] reservfondi raha jagamine on juba enne ära tehtud, kui eelarve vastu võetakse?

Mind teeb kurvaks ka see, et riigieelarvest ei leitud raha põllumeeste toetuseks ja toiduainetööstuse sektori toetuseks. Me tegime kaks väga konkreetset ettepanekut: 10 miljonit eraldada põllumeestele erakorralisteks kulutusteks ja toiduainesektorile, mis on püsti hädas. Toiduainesektor on ka Eesti toidujulgeoleku tagaja, aga sinna ei leitud raha. Sealt reservfondist oleks võinud vabalt selle raha võtta, mitte jagada seda selliste kulude katteks, mida me tänasel päeval veel tegelikult ei tea.

Eks ta ole jah selline valimiseelne eelarve. Aga kes peavad 2024. aasta eelarve läbirääkimistel debatti, neil peab, ma arvan, olema hoopis teine jutt. Kas ilma maksutõusudeta on üldse võimalik seda kokku panna, eks seda teavad kõik, kes siin saalis istuvad. Ma arvan, et see ei ole lihtsalt võimalik. Laenu laenudega ei peaks Eesti riik küll maksma. Kahjuks komisjon meie ettepanekuid põllumeestele ja toiduainesektorile toetusi maksta ei toetanud, aga ma loodan, et parlamendi suur saal seda toetab. Aitäh teile!

16:35 Aseesimees Martin Helme

Aivar Sõerd, repliik, palun!

16:35 Aivar Sõerd

Muidugi on repliik. Sõnavõtja tekitas praegu asjatult mingisugust poleemikat või [väljendas] ülemäära muret. Asi on selles, et see on üks väheseid kohti, kus eelarves on kulud väga üksikasjalikult lahti kirjutatud. Reserv koosnebki – see on eelarve seaduses kirjas – kahest osast. Ongi kirjas, et on sihtotstarbeline reserv ja eelarve lisas 5 – ma mälu järgi ütlen – on kõik lahti kirjutatud, mis seal on, ja siis on sihtotstarbeta reserv. Vaat see on lahti kirjutamata, 156 miljonit eurot.

Aga see 120 miljonit eurot – lisas 5 on selgelt näha, lugege sealt, milleks raha läheb. IT-kulud ministeeriumide lõikes, põgenike hariduse kulud, Eesti Raudtee kahjum, idapiiri ehituse kulud. See on sihtotstarbeline raha ja eelarve seaduses on see üks väheseid kohti, kus on kulud väga selgelt lahti kirjutatud. Siin midagi imestada ei ole. Ka varasematel aastatel on olnud praktika, kus reservi all on summad, mis on tegelikult juba sihtotstarbeliselt määratletud, aga mille täpsem jaotus toimub hiljem. Näiteks on niimoodi olnud mõnede IT-kulude ja ka palgarahadega.

16:36 Aseesimees Martin Helme

Aivar, poleemika on ikka hea asi Riigikogus. Poleemika on ikka hea asi! On tekkinud protseduurilised. Tarmo Tamm, palun!

16:36 Tarmo Tamm

Aitäh! Hea, Aivar! Tänan selle koolituse eest! Ma seda muidugi ei palunud, ma sind nimeliselt ei maininud, aga ... (Saalist öeldakse midagi.) Ma rääkisin sihtotstarbeta reservfondist, ma ei rääkinud sihtotstarbelisest.

16:37 Aseesimees Martin Helme

Ei pea nimeliselt mainima. Aga ma juhin tähelepanu, et ühe korra saab repliigiga vastata, repliigile repliigiga enam vastata ei saa. Ärge kuritarvitage protseduurilist küsimust repliigina. Tõnis Mölder, palun! Protseduuriline, jah. 

16:37 Tõnis Mölder

Aitäh, istungi juhataja! Mis see meie kodu- ja töökord ütleb selle kohta, millal ja kuidas on võimalik komisjonipoolset ettekandjat vahetada? Siin kolleeg härra Sõerd tegi minu meelest oluliselt põhjalikuma ettekande kui rahanduskomisjoni ettekandja. Hea meelega kuulaks härra Sõerdi veel pikemalt. Tema sisulised kommentaarid on minu meelest väga asjakohased ja tegelikult annavad sellele debatile just nimelt sära. Mis meie kodu- ja töökord selle kohta ütleb?

16:37 Aseesimees Martin Helme

Kodu- ja töökord ütleb selle kohta, et komisjonipoolse ettekandja määrab komisjon oma istungil ja sellest peaks komisjon teatama Riigikogu juhatusele ikkagi enne istungit. Aga jätkame läbirääkimisi. Kersti Sarapuu, palun!

16:38 Kersti Sarapuu

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Täna teisel lugemisel olev 2023. aasta riigieelarve projekt on oma prioriteetidelt suunatud kaitsevõime tugevdamisele, riigipalgaliste palga tõstmisele ja teatud määral ka inimeste toimetuleku parandamisele. See ongi selge, kõigil ongi omad prioriteedid. Kuid nende teistega, nagu näiteks riigipalgaliste palga tõstmine ja ka toimetuleku parandamine – sellega alustas juba ka Keskerakond, kui ta oli valitsuses. Ja kuigi panustatakse riigitöötajate, õpetajate, politseinike ja ka teiste palkade tõstmisele ja parandamisele, on teatud valdkonnad jäänud siiski puutumata.

Ka mina sean esimesele kohale erakorralise pensionitõusu 50 euro võrra. Sellekohase eelnõu andsime me sisse paar kuud tagasi juba, et see võiks olla 50 eurot, mitte 20, ja oleme ka teinud muudatusettepaneku. Kuigi, jah, valitsuses olles me kõik üheskoos otsustasime, et 20 eurot võiks ikkagi pension tõusta, aga tänane majandusseis [on raske]. Inflatsioon on juba üle 20%, ligi 25% ja kohati isegi üle selle, kaupade ja teenuste hinnad on märgatavalt kasvanud, energia hinnad on kasvanud. Nii et see 50 eurot oleks küll sümpaatne, et meie eakad saaksid iseendaga toime tulla. Meie kohtumistel rahvaga on pensioniealised inimesed tunnistanud, et kui nad oma pensioni eest eelnevatel aastatel on ostnud viis kotti või pakki pelleteid, siis nüüd nad saavad pensioni eest ainult ühe paki. Ja kuigi meil on universaalteenuse rakendamine elektri tarbimisel elanikkonnale ja väikeettevõtetele pakkunud teatud leevendust, ei ole me üldse tähelepanu pööranud puiduga kütjate toetamisele.

Teine oluline aspekt on kohalike omavalitsuste toetusfond. Jah, kuigi me ka õpetajate palkasid käesoleva eelnõu kohaselt tõstame, jääb omavalitsustel vajaka just nimelt lasteaiaõpetajate ja omavalitsuste palgal olevate kultuuritöötajate palkade tõstmiseks. Samuti käivad omavalitsustele üle jõu ka energia hinnad ning selle 160 miljoniga, mis meil eelarves nende erinevate kulude katmiseks on täna olemas, kaugeltki kohalikud omavalitsused toime ei tule. Pealegi on nüüd tõusnud ka küttehinnad kolmandiku võrra. Eks see kõik seab omavalitsused raskete valikute ette.

Ma ei peatukski rohkem selle eelarve projekti lahkamisel. Kuid me peaksime kõik tunnistama, et sajad miljonid on meil puudu tervishoius, sotsiaalhoolekandes, teede- ja taristuvaldkonnas. Loodame, et me saame muudatusettepanekutega teatud olukordi leevendada ja parandada. Kui [mitte], siis peame ootama järgmise riigieelarve koostamist, kui võib-olla uuesti on koalitsioonis ka Keskerakond. Aitäh!

16:41 Aseesimees Martin Helme

Tõnis Mölder, palun!

16:41 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Alustuseks sellest eelarvest. Nii nagu teised kolleegid on öelnud, kindlasti on selles eelarves ka häid asju. Ma arvan, et üks ja peamine asi, mida siit eelarvest esile tõsta, on lastetoetuse tõus ja peretoetuste tõus. Ma arvan, et ka see viimane samm, milles koalitsioon kokku leppis, on märk sellest, et kui kevadel seesama suur saal alustas siin selle peretoetuste eelnõuga, siis see konsensus, mis ajutiselt – küll väga ajutiselt – oli nelja erakonna vahel olemas, on tegelikult see, kuhu me täna oleme jõudnud. Nii et veel kord: ma arvan, et selle eest võib kiita kõiki siin suures saalis, et me perepoliitikas ja laste teemade puhul, mis puudutab just nimelt toetusi, me tegelikult oleme ühel meelel.

Nüüd need kolm ja minu meelest väga suurt probleemi, mis on selles eelarves lahendamata. Üks on pensionide erakorraline tõus, mis ei ole kindlasti piisav. See, et pensionid tõusevad erakorraliselt ainult 20 eurot, on ilmselgelt vähe. Peaminister ütles siinsamas infotunnis, et pole probleemi, kui Eesti Energia teenib miljard eurot kasumit. Pole hullu – me koorime selle raha eakatelt, lasterikastelt peredelt, Eesti ettevõtetelt ja küll me selle siis pärast maksurahast inimestele tagasi anname. No ei anna! See raha läheb igale poole mujale, mitte neile konkreetsetele inimestele tagasi. Elektriarved ja toidukorv on inimeste jaoks kallinenud kordades rohkem kui see 20 eurot, mis tuleb 1. jaanuarist pensionäridele lisaks. Seda on ilmselgelt vähe. Nii et kindlasti Keskerakond teise lugemise ajal seisab selle eest, et erakorraline pensionitõus oleks 20 euro asemel 50 eurot.

Teine oluline ja suur probleem, mida me oleme siin suures saalis ka arutanud, on kogu teede investeeringute ja korrashoiu rahastamise puudumine. See on tegelikult probleem, mis õhtu lõpuks hakkab mõjutama meie liiklusturvalisust ja meie kõikide elusid. Me kõik tahame, et kui meie head sõbrad-kolleegid, lähedased, pereliikmed lähevad hommikul kodust välja, et nad tuleksid tervena tagasi koju. Arvestades seda, kuidas meie liiklusturvalisus, meie teede korrashoid ja teede arendamine ja infrastruktuuri rajamine on rahastatud, [võib öelda], et sellisel rahastusel ei ole võimalik enam seda turvalisust hoida. See on tegelikult kokkuhoid Eesti inimeste tervise ja heaolu arvel. Seda kindlasti ei tohi teha. Lisaks puudutab see paljusid taristuettevõtjaid. Ma arvan, et see on väga oluline, et me annaksime sinna sektorisse lisaraha. Tegelikult kõik see, mida me oleme näinud oma silmaga, kuidas Tallinna ja Paide vahele on rajatud 2 + 2 maantee – see on turvaline, see on euroopalik ja me tahaksime, et kogu Eesti teedevõrk oleks selline. Lisaks me tahame, et maakondades oleks tolmuvabad teekatted. Ma mäletan, et paar aastat tagasi andis Vabariigi Valitsus selleks eraldi 25 miljonit eurot. Järgmise aasta eelarves on selleks 1,6 miljonit eurot. See on mitte kordades vahe, vaid see on kümnetes kordades vahe ja see näitab suhtumist sellesse, milline on selle valitsuskoalitsiooni regionaalpoliitika: see on olematu.

Ja kolmas probleem on kindlasti tervishoiu alarahastatus. See on samamoodi temaatika, mida me oleme ka siin suures saalis arutanud. Alles eile tegi riigikontrolör sellest ülevaate, kui alarahastatud, kui kehvasti on rahastatud Eesti tervishoid. Võiks öelda, et Eesti tervishoid on haige. Ja haige ka sellepärast, et ainult rahaga ei ole võimalik neid auke lappida.

Paluks lisaaega ka.

16:45 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

16:45 Tõnis Mölder

Aitäh! Tervishoid pole haige ainult rahalises mõttes, vaid on haige ka selles mõttes, et meil ei ole piisavalt meditsiinitöötajaid, arste ja õdesid, kes meie inimesi raviksid. Juba täna me oleme ravijärjekordade mõttes Euroopa kõige kehvema arstiabi kättesaadavusega riik. Ja arvestades, et meie ühiskond on vananev, mitte noorenev, [on teada], et vajadus tervishoiuteenuste järele aina kasvab. Minu meelest ühe väga suure strateegilise vea tegi Kaja Kallas siis, kui ta oli ainuvalitsuses. Kui ta üksi juhtis riiki, võttis ta vastu otsuse ja jättis andmata raha Tallinna Haigla rajamiseks. Tallinna Haigla ei olnud haigla, mis oli mõeldud ainult Tallinna inimestele või väga selgelt mingi poole Tallinna elanike ravimiseks. Ei, see oli mõeldud kõigi Eesti inimeste tervise parandamiseks ja kogu meie meditsiinitaristu arendamiseks. See oli strateegiliselt väga suur viga ja on ääretult kahju, et siin eelarves seda kajastatud ei ole.

Nii et veel kord: Keskerakond kindlasti selle teise lugemise ajal kasutab meetmeid, mida ühel parlamendi opositsioonierakonnal on võimalik kasutada, et juhtida just nimelt kõikide koalitsioonisaadikute tähelepanu sellele, et toetada on vaja meie eakaid, toetada on vaja meie teede ja infrastruktuuri rahastamist ning et rohkem on vaja panustada tervishoidu. Aitäh!

16:47 Aseesimees Martin Helme

Siret Kotka, palun!

16:47 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hiljuti vestlesin Rakveres vanaprouaga, kes kurtis hinnatõusude üle. Pärast ravimite ostmist ja kommunaalkulude tasumist haigutab tema rahakotis lihtsalt tühjus. Nimelt, viimased kolm nädalat on ta pidanud läbi ajama vaid 6 euroga. Ja ma usun, et selliseid pensionäre on meil Eestis väga palju. Vaeste ja rikaste vahel on majanduslikult väga suur ebavõrdsus meil Eestis ja kahjuks see järjest süveneb. Eriti teravalt on see just tänavu üüratu hinnaralli tõttu silma paistma hakanud. Suhtelises vaesuses elavate inimeste arv on aastaga kerkinud enam kui 30 000 inimese võrra. Ühesõnaga, rohkem kui 300 000 inimest elab meie riigis vaesuses. Vaeste osakaal on kasvanud, ja kasvanud eelkõige just vanemaealiste inimeste hulgas. Üle 80% eakatest kogeb suhtelist vaesust. Siin ei ole vahet, kas elatakse üksi või kahekesi, see number on ikkagi üle 80%.

Ning põhjus ei ole kuidagi keeruline ega müstiline. Kui me vaatame tänavust keskmist vanaduspensioni, siis see jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Väljapääs sellest katastroofilisest olukorrast on ainult üks: erakorraline ja piisav pensionitõus, kuna tänased pensionid on väga selgelt jäänud ajale jalgu. Teatavasti tõuseb uue aasta esimesest päevast pension 20 eurot ja keskmine vanaduspension muutub tulumaksuvabaks. Koos 1. aprillil jõustuva pensioni indekseerimisega tõuseb keskmine pension 704 euroni. See on kõik tore, aga seda on ikkagi liiga vähe.

Ma näen ja tunnetan, et 2020. aasta jaanuaris Keskerakonna ja Reformierakonna kokkulepitud 20‑eurone erakorraline pensionitõus ei ole piisav. See ei avalda enam mingit mõju, kuna üksnes keskmine toidukorv on aastaga 21 euro võrra kallimaks läinud. Niisiis, pelgalt toidukorvi kallinemine sööb uue aasta erakorralise pensionitõusu lihtsalt ära. Kuid lisaks toidule on ka eakatel teisi väljaminekuid.

Keskerakonna ettepanek on juba jaanuarist suurendada pensionide baasosa ja tõsta seda 20 euro asemel hoopis 50 eurot. See seadus läbis ka Riigikogus novembrikuus esimese lugemise. Ja nüüd on vaid loota, et Reformierakond, sotsid ja Isamaa ei viska seda Eesti rahvale hädavajalikku [muudatust kõrvale], kuna selle esitas konkurent, Keskerakond, ja läheb selle eelnõuga edasi.

Head Riigikogu liikmed! Keskerakond on esitanud päris palju häid muudatusettepanekuid 2023. aasta riigieelarvesse. Toetagem neid! Ja toetame ka erakorraliselt pensionitõusu 50 euro võrra, mis hakkaks kehtima 1. jaanuarist. Aitäh!

16:51 Aseesimees Martin Helme

Dmitri Dmitrijev, palun! Kolm minutit lisaaega, palun!

16:51 Dmitri Dmitrijev

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on tõesti siiralt kahju, et kogu teise lugemise ettekanne mahtus ühe minuti sisse ja me ei jõudnud sisuliselt tekitada siin debatti nende muudatusettepanekute üle, mis on esitanud mitmed fraktsioonid ja Riigikogu liikmed, ka komisjon ise. See, et me sisuliselt neid ei arutanud, tähendab ainult ühte: et koalitsioon ei soovigi neid muudatusettepanekuid sisuliselt arutada. Aga mulle tundub, et nende seas on tõesti väga head muudatusettepanekud. Ma ei räägi siin ainult Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekutest, minu meelest päris head ettepanekud olid ka näiteks EKRE fraktsioonil. Head ja väga sisulised muudatusettepanekud on esitanud ka Riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja neile on tegelikult õpetajate aineühenduste toetus olemas. Ent kahjuks tundub, et täna me liigume sinnapoole, et me tuimalt hääletame need läbi.

Aga mina siinkohal hea meelega peatuks vähemalt ühel väikesel, aga minu meelest väga tähtsal muudatusettepanekul. Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eraldada 3 miljonit Narva-Jõesuu muuli ehitamiseks. Selle kohta on laekunud ka Narva-Jõesuu Linnavalitsuse toetuskiri. Ma kasutan seda võimalust ja tuletan kõigile meelde, et juba aastal 2010 koostatud Narva-Jõesuu linna arengukavaga kavatseti muul taastada ajavahemikus 2011–2025. Selleks koostati 2015. aastal muuli rekonstrueerimise eelprojekt ning aastal 2020 sai valmis muuli rajamise tööprojekt, millele eelmisel aastal väljastati ka ehitusluba. Vana muul on täielikult lagunenud ja seetõttu pärast tugevamaid torme jõesuue madaldub ja laevatee kanal ummistub. Uuringud näitavad, et mõne aja jooksul kaob ära rannavööndi kaitsevõime ning kõrge veetase ja tormid võivad randa tugevasti purustada.

Narva-Jõesuu muuli vajadust on kirjeldatud juba 18. sajandi ajaloolistes ürikutes ning ehitusplaanides. Esmakordselt võeti muuli rajamine ette juba 1746. aastal. Hiljem on mitmel katsel nii eelmise sajandi alguses kui lõpus muuli rajamisega edasi liigutud, kuid kahjuks pole seni suudetud ettevõtmist lõpule viia. Eelmine muul, mis rajati eelmise sajandi kolmekümnendatel, hävis täielikult teises maailmasõjas. Siinkohal ma rõhutan, et muulil on täita nii julgeolekupoliitilisi, majanduslikke kui ka keskkonnaalaseid funktsioone, nagu kirjutab Narva-Jõesuu Linnavalitsus. Seetõttu võib seda lugeda igati üleriigilise tähtsusega objektiks, millel on ka suur regionaalne tähendus. Muuli ehituse maksumus on kõrgemate ehitushindade tingimustes ligi 7 miljonit eurot, millest 3 miljonit on koostöös teiste piirkondlike kohalike omavalitsustega planeeritud saada Euroopa Liidu piirkondlikku konkurentsivõimet toetavatest meetmetest, 1 miljon Narva-Jõesuu enda eelarvest. Projekti elluviimine aasta jooksul eeldaks riigipoolset kaasfinantseerimist 3 miljoni euro ulatuses ja selle kohta me oleme teinud ka muudatusettepaneku.

Mitmed tänased ja varasemate valitsuste liikmed, samuti president härra Karis on sellele algatusele toetust üles näidanud. Ka meie elektroonilises süsteemis olev eelnõu algteksti tutvustus algab sõnadega, et järgmise aasta riigieelarve keskendub Eesti julgeoleku kindlustamisele ja just sellesama Eesti julgeoleku kindlustamiseks me peame tegema need väikesed, aga üliolulised sammud ja toetama objekte, mis on nii ühe omavalitsuse kui ka terve riigi jaoks ülisuure tähtsusega.

Aitäh kõigile! Ma arvan, et te leiate nende muudatusettepanekute seast tõesti neid, mida tasub toetada, ja vähemalt mõned opositsiooni kuuluvate Riigikogu liikmete esitatud muudatusettepanekud ikkagi leiavad toetust, kuigi sisuliselt, nagu ma mainisin, me kahjuks pole neid teise lugemise raames siin suures saalis arutanud. Aitäh veel kord!

16:56 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun! Kolm minutit lisaaega, palun!

16:56 Paul Puustusmaa

Tere, head kolleegid! Inimesed, kes vaatate kas neti vahendusel või mujalt! Mind kannustas siia pulti tulema tegelikult Jürgen Ligi rusikahoop mulle vastu selga, et mine, Puustusmaa, ütle ka. Tõsi, ma ütlen kohe ära, et ei oleks mitte mingit valesti arusaamist: see oli verbaalselt. Muidu tuleks pahandus. Ja kõlas see läbi selle, et ta parafraseeris Winston Churchilli. Teate seda kuulsat ütlust, et selleks, et aru saada, kui halb on demokraatia, piisab vaid viiest minutist rääkimisest keskmise valijaga. Meie hea Jürgen tuli ka siia ja ütles, et piisab vaid viiest minutist kuulata, mida te siin räägite, kuidas te kõik lati alt läbi lähete. No tore! Selles mõttes on ka minul huvitav neid viieminutilisi sõnavõtte kuulata ja ka ise tulla siit lati alt läbi pugema.

Aga minu probleem on tegelikult suurem ja karjuvam. Ja ma ei taha rääkida lihtsalt pelgalt numbritest. Nendest on siin räägitud üht- ja teistpidi. Me saime teada tänu Aivar Sõerdi selgele ülestunnistusele, et meil polegi mõtet palju numbritest siin rääkida, sellepärast et selgust ei ole ju riigieelarves, et tegelikult ainus või üks väheseid konkreetseid asju, mis riigieelarves on selge, on reserv. Noh, see on lahe! 

Võib-olla on mõistlik alustada selle väga tuntud ütlusega, kuigi ta võib ka pisut triviaalne tunduda, aga ikkagi sellegipoolest. See puudutab Euroopa alusväärtusi. Ma pean silmas päris Euroopa alusväärtusi, mitte neid niinimetatud uuseuroopalikke väärtusi, mida meile leiva peale hommikul ja õhtul antakse, mille kohaselt kogu meie Euroopa kultuur baseerub antiikesteetikal, kristlikul eetikal ja Rooma õigusel. Rooma õigus on see, mis on meie vundament ja millega me siin kas otseselt või kaudsemalt ikka tegeleme oma seadusloome raames. Mulle Rooma õigus meeldib. Mulle meeldib ta oma printsiipidelt, oma lähtealustelt, oma konservatiivsuses.

Kunagi on eksisteerinud mees, kelle nimi oli Cicero. Jaa, seesama Marcus Tullius Cicero, kes on kunagi kirja pannud kustumatud [sõnad], mis kõlavad niimoodi: epistula non erubescit. See tähendab, et paber ei punasta, paber ei häbene.

See paber, mis meil siin riigieelarve näol laua peal on – mina seda paberit häbenen. Meie rahvas peaks häbenema ja me riigil peaks päris valus olema. Hiljuti ma kirjutasin Harju Elus ühe artikli, kus ma analüüsisin meie riigieelarve suuri probleeme läbi selle, et ta on ebaselge, ta on ebakohaste printsiipide alusel koostatud ja meil on väga raske, kui mitte võimatu oma tahet selle abil ellu viia. Noh, alustades sellest siin, et 17 miljardit sellest, nagu minister vastas, on 60 või 70% juba nagunii lukku pandud ja meil pole mõtet sellest üldse rääkida. Ja ülejäänud osaga on ka nii, et sellest pole võimalik hästi aru saada. Või nagu Aivar ütles, et võib-olla reservfondist võiksime aru saada. Võib-olla! Ja siis need üksikud klotsikesed, mida siin ükshaaval näritakse – need on ka sellised kahtlased, kus on puudused, puudused ja veel kord puudused.

Ma rõhutan siin, et ma mõistan hukka kogu selle riigieelarve koostamise printsipiaalsed alused. Ja muide, mitte asjata ei ole meil Riigikogus loodud selline toetusrühm nagu riigieelarve arusaadavaks muutmise rühm. See on parlamentääride poolt loodud, eesotsas on meil siin Ernits, hea kolleeg Peeter Ernits, ja muide ka Aivar Sõerd on seal aseesimees. Kas siis on midagi toimunud? On siis riigieelarve paremaks muutunud?

Ma toon välja mõningased olulised tsitaadid, mille autorid on väga tuntud ja kõrgelt tunnustatud ametnikud meil Eestis, sealhulgas riigikontrolör. Riigikontrolör [ütles alles] eile: "Rõhutan probleemi, mis on siin saalis teada ja mida Riigikogu liikmed on aasta-aastalt üha sagedamini tõstatanud: eelarvega ei seata täitevvõimule kuigivõrd selgelt ette, kuidas ja milleks raha kasutada. Kui raha kasutamise otstarve ja piirid pole selgelt teada, ei ole võimalik kuigi sisukalt hinnata, kas valitsus ja tema asutused on järginud riigieelarve raha kasutamisel Riigikogu tahet." Riigikogu tahet pole võimalik järgida. "Riigikontrolli suhtluses ministeeriumidega, nende inimestega, kes eelarve täitmist korraldavad, sai selgeks, et endiselt võetakse tegevuspõhist eelarvestamist kui keskse juhtimiseta projekti, mida on vaja Rahandusministeeriumi nõudel teha, kuid mille eesmärke ja saadavat kasu ei tunnetata – päriselu käib teiste formaatide põhjal. [---] Muide, ka valitsus ei lähtu oma rahastusotsuseid tehes tegevuspõhisest eelarvepildist, vaid tegutseb praktilisemas maailmas." Selles hämaras sõjaudus tegelikult. "Seda praktilist pilti väärib minu hinnangul ka Riigikogu kui eelarve vastuvõtja, rahvast rääkimata." Kui "[---] seletuskirjast eemaldada liigne sõnavaht, oleks tulemus veelgi informatiivsem ja praktilisem." Ja tulevikku suunatuna ütleb riigikontrolör, et "järgmise sammuna tuleks iga-aastane eelarveseadus ka ise selgemaks muuta, et seletuskirjas toodud valitsuse kavatsuse saaks muuta õigusaktis Riigikogu tahteks". See ei olegi Riigikogu tahe, aga Riigikogu tahe on eelarve suhtes primaarne. Täiesti primaarne!

Üks teine tsitaat. "Eesti Vabariigi põhiseadus näeb ette, et riigielu strateegilised valikud tuleb teha Riigikogul. Vabariigi Valitsuse ülesanne on need viia ellu [---]. Kui riigieelarve on sedavõrd suure üldistusastmega, et sellest ei nähtu, kuhu ja kuidas raha tuleb kulutada, siis ei ole järgitud seaduslikkuse ja olulise põhimõtet (põhiseaduse § 3) ning tagatud pole võimude lahusus ega võimuharude vaheline tasakaal" ega demokraatia. Need sõnad tulevad õiguskantslerilt.

Niisiis, head sõbrad! Mul on äärmiselt raske ja kohati ka piinlik siin lihtsalt nuppu vajutada. Mul on hea meel selle üle, et minu head fraktsioonikaaslased on nendes tundidepikkustes aruteludes teinud meie fraktsiooni liikmetele selgeks üksik jupp siit, üksik jupp sealt, ja me saame mõista, kas see on hea või halb. Me saame ka omad ettepanekud teha, ja neid ei ole vähe. Aga üldkokkuvõttes on see riigieelarve koostamise printsiip ja ka ta ise üks suur häbiplekk. Tänan!

17:04 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

17:04 Indrek Saar

Tänan! Igaks juhuks palun ka lisaaega.

17:04 Aseesimees Martin Helme

Igaks juhuks kolm minutit, palun! 

17:04 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Paul Puustusmaa rääkis selle eelarve formaalsest poolest ja tal on tuline õigus. See, mismoodi riigieelarve on vormistatud, on läinud järjest keerukamaks. Huvitaval kombel ma saan täna nõustuda selle kõige parempoolsema rea kolleegiga, mida just tihti ei juhtu. Aga siiski kõikide pingutuste abiga on võimalik sellest eelarvest läbi närida, kui hästi tahta. Ja ma saan tuua sisulisi näiteid, mis selles eelarves siiski on hästi ja kus ka parlament on olulisel määral sekkunud, mis on üle pika aja esimene kord.

Nimelt, selles eelarves on tõepoolest püütud arvestada nende oludega, milles me oleme. Need olud on juba mitmendat aastat keerulised. Eelolev talv ilmselgelt saab olema majanduslikus mõttes väga keeruline lisaks julgeolekuolukorrale. Ja see eelarve püüab tõepoolest minna inimestele ja ettevõtetele appi, et selles olukorras hakkama saada. Näiteks energiatoetused nii kaugkütte kui gaasi puhul. Kaugkütte puhul puudutab see neid piirkondi, kus hinnad on keskmisest kallimad, gaasi puhul kõiki selle tarbijaid, eraisikuid. Kütteperioodil riik läheb neile appi, kui hind ületab 80 eurot megavatt-tunni eest. Ja kõigil neil, kes on oma oktoobrikuu arveid vaadanud, on ka näha, kui palju sellest abi on.

Ma väidan, et nii mõnedki raskemad nurgad on maha võetud. See elektriturureform, mis valitsuses sai kokku lepitud, on minu hinnangul mõnevõrra keeruline ja tekitab mõningaid kaasnevaid probleeme. Oleks saanud seda teha lihtsamini, samamoodi, nagu me tegime seda gaasi ja kaugkütte puhul. Aga eesmärk õnneks vähemalt tänases perspektiivis on enam-vähem täidetud. Ehk siis nende erinevate asjade koosmõjus see suurusjärk tuleb sinnasamasse, sellesse kuidagigi talutavasse piiri, mis gaasi ja kaugkütte puhul. Need on head asjad, mis järgmisel aastal jätkuvad ja on selles eelarves sees.

Kindlasti väga oluline on aastateks seisma jäänud maksuvaba tulu määra tõus, mis peaks käima koos miinimumpalgaga vähemasti, aga mida ei ole õnnestunud paraku kokku leppida. Aga see määr tõuseb olulisel määral: 500 eurolt 654 eurole, nagu ta aastatega tõusnud ei ole. Ja see tähendab seda, et väiksema palgaga inimestel jääb iga kuu veidi üle 30 euro täiendavalt kätte. Abiks on ka see tänases olukorras, kus kõik hinnad tõusevad.

Väga oluline kogu selle hinnatõusu taustal on loomulikult ka avaliku sektori ja meie nii-öelda eesliini töötajate palga tõus. Ma saan aru, et Keskerakond peab seda juttu ajama, see on niimoodi fraktsioonis kokku lepitud, aga see jutt, et kõike on vähe, nagu siin saalis on korduvalt räägitud, on pehmelt öeldes silmakirjalik, kui mitte öelda naeruväärne.

Kui me vaatame, mis viimase kolme aastaga, kui Keskerakond oli valitsuses, nende sektorite palkadega juhtus, siis parim näide on see, et kolme aasta jooksul tõusid palgad vist 7%, mis on ühe aasta keskmise palga tõus. Tegelikult kõikides nendes sektorites tekkis väga tugev mahajäämus. Seda õiendatakse selle uue aasta eelarvega väga kõvasti ära. Loomulikult olukord ei muutu ühe aastaga ideaalseks, aga me teeme väga suure sammu, mida juba aastaid ei ole tehtud selles suunas, et need inimesed saaksid väärikamat palka.

Ja ei saa mainimata jätta ka üksikvanema toetust. Siin on olnud peretoetuste reformi taustal palju kisa ja kära. Aga tegelikult solidaarsuse mõttes on üks oluline asi, mis peretoetuste reformi sees on kokku lepitud: üksikvanema toetus tõuseb neli korda. See muidugi võiks olla suurem, aga see tõuseb 20 eurolt 80 eurole ja see on esmakordne tõus üle, oi-oi-oi, neid aastaid vist ei jõua enam kokkugi lugeda. Ma arvan, et isegi mina ei ole nii kaua Riigikogus olnud, kuigi ma olen siin olnud võib-olla liigagi kaua. Tõesti, millal see viimati olulisel määral tõusis?

Ja selle eelarve kohta ma julgen ka öelda seda, et see eelarve on kahes mõttes revolutsiooniline, kui võib sellist tugevat väljendit kasutada. Esiteks, hooldekodukoht peab olema kõigile inimestele tagatud, kui neil seda vaja läheb. Nii palju lugupidamist võiks meil oma kaasmaalaste vastu olla. Ja sellest on räägitud palju aastaid. Küll on lubatud! Mäletan, kuidas Tanel Kiik algatas hooldekodureformi, Keskerakonna kongress võttis vastu pidulikud lubadused. Tulemus oli palju sõnu ja riigieelarves, nagu öeldakse viimases slängis: baranka ehk siis ümmargune null.

Mul on väga hea meel, et järgmine aasta, küll poole aasta pealt, aga see annab ikkagi inimestele kindluse, et 1. juulist 2023. aastast on kõigile inimestele riigi poolt hooldekodukoht tagatud ilma, et ülejäänud pereliikmed peaksid langema vaesusesse. Ja see on väga suur ja põhimõtteline muutus. See on põhimõtteline maailmavaateline muutus.

Ja teine pool: Riigikogu näitab üle pika aja, et ta ei ole kummitempel ja ta suudab oma väärikuse eest võidelda. See on täna meil muudatusettepanekuna nr 2 laual. Paraku valitsuses ei õnnestunud rahandusministrile selgeks teha, mis on Riigikogu roll, ja ta sai sellest aru vaid osaliselt, aga Riigikogu rahanduskomisjonis on tehtud muudatusettepanek, et täiendavalt 1,9 miljonit tuleb Riigikogu palgafondiks ja muudeks hädavajalikeks kuludeks juurde, et see maja tõepoolest ikkagi saaks kuidagigi edasi töötada ja püsti püsiks. Mul on selle üle hea meel. "Nii hoida!" ütleks Riigikogule.

Kui valitsus ei ole oma ülesannete kõrgusel, siis tuleb alati meelde tuletada, kes on seadusandlik võim siin riigis ja kellel on otsene valijate mandaat. Jürgen Ligiga ei saa ma kuidagi nõus olla. Huvitav küll: Pauliga olin nõus, Jürgeniga ei saa kuidagi nõus olla. Jürgeni väga halvasti välja kukkunud parafraas näitab teatavat arrogantsust selle suhtes, mida kolleegid räägivad. Siin on olnud väga mõistlikke ettepanekuid. Seesama näide: Jürgenile see võib-olla ei meeldi, aga see, et parlament ennast kehtestab versus valitsuse koostatud eelarve, annab tunnistust sellest, et nendel debattidel on mõte, sisu ja nendel on aeg-ajalt ka tulemus.

Loomulikult peame endale aru andma, et see eelarve kindlasti ei suuda ette näha kõike seda, mida meile väga kiiresti muutuv aeg ette toob, kõiki neid väljakutseid, mis ühiskonna ees lähitulevikus seisavad. Ja parlamendi roll on kindlasti sellele reageerida ja vajadusel valitsusele meelde tuletada (Juhataja helistab kella.), kui keegi on jäänud hätta, mida me ei ole suutnud selles eelarves lahendada, mida me ei suutnud ette näha. Tänan tähelepanu eest! Palun kindlasti selle eelarve poolt hääletada!

17:12 Aseesimees Martin Helme

Enn Eesmaa, palun!

17:12 Enn Eesmaa

Suur aitäh! Austatud kolleegid! Aastaeelarvet ja seda dokumenti, eelnõu analüüsides võiks lähtuda kümnetest eri aspektidest. Kas võtta üks või võtta üldine lähenemine? Mina oma sõnavõtus ei kasuta süüdistavat kõneviisi, sest selles eelarves on ka väga palju head. Seal on ka probleeme, suurigi probleeme. Kuid mina keskendun kolmele nähtusele, mida Eesti rahvas peaks erakordselt kalliks pidama ja kõigil võimalikel, ka halvematel aegadel toetama. Need on rahvusringhääling, rahvusooper ja rahvusraamatukogu.

Kuna meil ja ka mul on neid kolleege, kes on eri aastatel televisioonis ja raadios töötanud, nii mõnigi ka pikki aastaid, siis saate tõenäoliselt aru, et ma keskendun rohkem televisioonile. See küll on rohkem soovituslik sõnavõtt, aga ma siiski lõpetan senaator Catoga. Tema mässas kõikvõimalikel juhtudel Kartaago vastu. Mina tulen selle tsitaadi juurde ühes teises tähenduses, mis ei ole otseselt seotud sellega, mida ma räägin.

Kõik me teame, et Eesti Rahvusringhäälingu praegune telekompleks ei vasta enam ammu ohutusnõuetele. Selle energiakulu on suur ning hooned ebafunktsionaalsed ja amortiseerunud. Me räägime rahvusringhäälingust. Arenguhüpe on möödapääsmatu, eestikeelset sisu ja kultuuri loov ning riigi rahastatud meedia on vältimatu meie keele ja kultuuri püsimajäämiseks, samuti arvestatav meedium nooremate vaatajate meelitamisel, kuna internetiajastul võitleme kogu maailma meediaga, mitte ainult kohalikuga. Ühtlasi on riiklikult rahastataval meedial kandev roll sisejulgeolekut ohustavate sündmuste kajastamisel kodanikele.

Aastal 2019 andis Vabariigi Valitsus – kas ma pean meelde tuletama, kes siis oli peaminister? – vajaliku rahastuse uue rahvusringhäälingu telemaja rajamiseks. Käesoleva aasta augustis kinnitas Tallinna Linnavalitsus uue telemaja detailplaneeringu ja ERR-i juhatuse esimees Erik Roose avaldas lootust, et ehitustegevust saab alustada juba järgmise aasta esimeses pooles.

Mida me siis ootame ja loodame? Uus telemaja ehitatakse rahvusringhäälingu raadiomaja ja uudistemaja ehk uue ja vana raadiomaja vahelisele alale. Kes on seal käinud, teab, et seal ruumi on. Uude hoonesse kolivad Eesti Rahvusringhäälingu telestuudiod ja teletoimetus ehk võib-olla see kõige olulisem osa. Detailplaneeringu järgi võib alale ehitada kuni kuue maapealse ja kuni kahe maa-aluse korrusega hoone. Ühtlasi korrastab detailplaneering praegu kasutusest väljas olevat linnaruumi, tagab jalakäijatele mugavad otsepääsud Raua tänavalt Kreutzwaldi ja Gonsiori tänavale ning lisab piirkonda muu hulgas rohelust. Gonsiori tänav 21 ja Kreutzwaldi tänav 14 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu ala ruumiline dominant on loomulikult 10‑korruseline uus raadiomaja, mis on mälestisena kaitse all. Praeguse hoonete vahelise vaba ala oskusliku hoonestamisega saab ERR oma kõigi struktuuriüksuste toimimiseks sidusa logistiliselt tervikliku kompleksi. Ütlen ausalt, et kunagise teletöötajana oleks mul väga hea meel, kui see kõik saaks toimuma.

Minu ettepanek on, head kolleegid, toetage muudatusettepanekut nr 32. See lisaks 25 miljonit selle telemaja ehitamise rahastamiseks. Suur aitäh!

17:17 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

17:17 Helmen Kütt

Aitäh! Palun kaheksa minutit.

17:17 Aseesimees Martin Helme

Kaheksa minutit, palun!

17:17 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Sotsiaaldemokraadid on üldjuhul eelarvega rahul ja eriti rõõmsad [selle üle], mida hea ametikaaslane Indrek Saar juba välja tõi: üksikvanema toetuse tõus, pensioni baasosa tõus. Ja on veel mitmed väga olulised asjad: esimese ja teise lapse toetuse tõus – tõsi, küll mitte 100 eurole, nagu oli taotlus ja soov, vaid 60-lt 80-le.

Mina keskendun rohkem sotsiaalvaldkonnale ja eriti sotsiaalkaitsele. Sotsiaalkaitse on minu hinnangul üleüldse Eesti elu valusaim probleem. Inimeste elukaare lõpuosa on jäänud selgelt vaeslapse rolli ja suures plaanis ilma riigi tähelepanuta. Eluaeg töötanud inimesed on vanaduses kui koormus riigile ning mure lähedastele ja see on vale suhtumine. Eakate päeval ehk vanavanemate päeval räägime kauneid sõnu, kuid argipäeval on nii lähedased kui kohalikud omavalitsused oma muredega üksi.

Olles ise hariduselt sotsiaaltöötaja ja ligi 20 aastat enne Riigikokku valimist töötanud kohalikus omavalitsuses, olen olnud üks neist, kes pikka aega on kõnelenud kõikvõimalikes formaatides sellest, et tähelepanu tuleks pöörata ka elukaare teisele osale ehk eakusele. Me ei räägi sellest, et inimesed peaksid kodunt siirduma hooldekodusse – kaugel sellest. Kodu on elamiseks kõige parem koht ja kõik vajalikud teenused peaksid just sinna tulema, et inimesed võimalikult kaua saaksid elada oma kodus.

Valitsuse moodustamisel peetud koalitsiooniläbirääkimistel olid just sotsiaaldemokraadid need, kes väärika vananemise ning hoolekande reformi kiirema läbiviimise vajaduse välja tõid ja partneritega ühisosa leidsid. Mitte ükski Riigikogus esindatud erakond pole seda nii tugevasti ja tegudes teinud. Sõnades on seda teinud paljud. On ju elutöö teinud inimesed väärt seda, et nende vanadus ei oleks mure ja hirm.

Eeltöö oli tehtud eelmise valitsuse ja sotsiaalkaitseministri poolt, kes ka täna seda ametit peab, kuid kahjuks oli see reform lükatud kaugesse tulevikku. Tegelikult ma siiralt loodan, et Riigikogus pole ühtegi erakonda, kes ei mõistaks, kui suur see probleem on, ega oleks valmis töötama selle nimel, et see Riigikogu koosseis saaks esimesed väga olulised sammud astutud, et see eelarve saaks vastu võetud. Õiges suunas [edasi minnes] on muidugi vajalik ka see, et areng oleks käivitatud ja see jätkuks.

Teame kõik, et ööpäevaringsel hooldusel on enam kui 13 000 inimest ligi 310 000 vanaduspensionärist. 2021. aastal tasusid teenusesaajad ja nende lähedased keskmiselt 80% ööpäevaringse hoolduse kuludest ja vaid 19% tasusid kohalikud omavalitsused. Seega on praegu teenuse saajal ja seadusjärgsel ülalpidajal ebaproportsionaalselt suur koormus. On neid, kes on sunnitud jääma koju, hakkama lähedase hooldajaks, sest puudub rahaline võimalus selle kulu kandmiseks. Aga on ka neid, kes töötavad ennast kahel-kolmel kohal surnuks, selleks et maksta kohamaksu ja pensioni vahelist osa.

Muidugi suureneb vajadus hoolekandeteenuste järgi, arvestades demograafilist situatsiooni, kuid see ei tähenda sugugi mitte seda, et üldhooldekodu teenuse järgi vajadus suureneb. 65 ja vanemate inimeste osatähtsus kasvab praeguselt 20%-lt 30-le juba aastaks 2060. Järjest rohkem ja väga palju tuleb teha [selle nimel], nii nagu ma juba alguses ütlesin, et oma kodu oleks [ka] vananemiseks kõige parem koht. Väga paljud omavalitsused on seda ka juba teinud, pakkudes mitte ainult 13 kohustuslikku sotsiaalhoolekande seadusest tulenevat teenust, vaid palju-palju rohkemat. Nad mõistavad [seda vajadust] ja teevad kõik, et kodusid kohandada, pakkuda täiendavaid vajalikke teenuseid ja luues uusi. Sest see kõik on odavam riigile, inimestele ja ka omavalitsustele, aga mis kõige tähtsam: inimestele sobivaim.

Tegelikult peaksime ühiselt rõõmustama selle üle, et aegade suurim riigi rahaline toetus jõuab kohalike omavalitsuste kaudu lõpuks ometi ka hoolekandesüsteemi. 2023. aastal investeerib riik ligi 40 miljonit eurot, et parandada nii koduhoolduse teenust kui hinnatud vajadusel üldhooldusteenust, 2024. aastal aga läheb läbi riigieelarve omavalitsuste tulubaasi juba pea 57 miljonit eurot ja 2026. aastal tõuseb see rahastus 62 miljoni euroni. [Aga juba] 1. juulist 2023 peaks hooldekodukoht hinnatud vajaduse korral olema [igaühele] kättesaadav ja omavalitsustel [võimalused] ka koduteenuste paremaks rakendamiseks.

Selleks, et me käituksime hooliva ja küpse ühiskonnana, tuleb meil vaadata kogu elukaart tervikuna ja leida tulevikus täiendavaid rahalisi vahendeid, et reform täies mahus rakendada. Siin ei ole kaugeltki tegu ulmeliste summadega. Meie seeniorid väärivad seda, et vanaduse pärast ei peaks muretsema, et tööealised saaksid rahulikult tööl käia ja kohalikud omavalitsused mõistaksid, et eakatele mõeldud teenused on sama olulised kui lastele ja noorukitele [osutatavad]. Ma tõesti loodan südamest, et kohalikud omavalitsused riigi poolt rahaliste vahendite eraldamise korral seni enda poolt üldhooldusteenuseks kulutatud 19% sealt ära ei võta. Surve seoses energia ja muude hindade tõusuga, riigilt palka saavate inimeste palkade ja kohalikest omavalitsustest palka saavate inimeste palga vahega ja suure inflatsiooniga on tugev ja ahvatleb seda tegema. Kui see peaks juhtuma, siis kahetsusväärselt on vahendid ikka ebapiisavad ja reform rakendub osaliselt.

Aga ma olen optimistlik ja loodan, sest need inimesed, kes omavalitsustes elavad, ei ole kuskilt mujalt, kellegi teise inimesed. Need on kohaliku omavalitsuse enda inimesed. Need on inimesed, kes oma elutööga on taganud selle, et meil täna on see riik, mida me tahame kaitsta, arendada ja uueks, paremaks luua. Aitäh!

17:24 Aseesimees Martin Helme

Toomas Jürgenstein, palun! Kaheksa minutit, palun!

17:24 Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Head kolleegid! Üldistava sõnavõtu sotsiaaldemokraatide nimel tegi Indrek Saar. Helmen kõneles sotsiaalpoolest. Mina katsun kõneleda haridusest, ja eelkõige õpetaja positsioonilt. Kuna olen suurema aja elust olnud õpetaja, siis lähtun eelkõige omast kogemusest, kuid ma eeldan, et minu kogemus võib olla üsnagi tüüpiline.

Märksõna, millega ma alustan, on toimetulek. Ja nüüd ma ütlen ühe tõdemuse: õpetaja arvates ei ole toimetulek kunagi mitte ainult materiaalne, vaid see peab olema ka vaimne. No kui isegi pühakirjast tuge otsida, siis inimene ei ela mitte ainult leivast. Ja võtmeküsimus ongi, et eelarve pakuks sellised raamid, kus materiaalne pool annaks õpetajale ka vaimsed võimalused.

Aga nüüd ükshaaval. Kuna menetleme eelarvet, siis räägin kõigepealt rahast. Õpetajad on enamasti kohusetundlikud inimesed, nad tunnevad vajadust hästi hoolitseda pere eest, end pidevalt harida, olla kursis kultuurieluga, käia teatris, reisida, käia maitsekalt riides, kingitusi teha. Kõik need asjad on seotud kuludega. Kõik asjad on seotud kuludega ja kui normaalpalk või keskmine palk seda ei võimalda, siis õpetaja võtab lisatööd. Ta saab anda tunde kusagil teises koolis, töötada 1,2, 1,3 koormusega, on järeleaitamistunnid – tõenäoliselt valik on mitmekesisem. Ja kui eelarve asetab õpetaja sellisesse positsiooni, siis vaimne pool läheb kaduma.

Tundsin väga suurt äratundmist, kui eile riigikontrolör kõneles meditsiinist. Ja ma kõnelesin tuttava õega. Umbes sama pilt: täiendavad valved, täiendavad tööd selleks, et saavutada teatud palgatase – ja see vaimne pool kaob.

Ma olen sellel teemal mõelnud ja avastasin, et kusagil kaks kuud tagasi, 5. septembril olen ma kirjutanud Postimehes artikli "Õpetajatelt ei tohi võtta võimalust armastada". Ja olen seal kirjutanud – lugesin, endalegi oli mõni koht natuke üllatus –, et ka mina olen põhikooli[tööle] lisa teeninud. Seda juba nimetatud tundidega teistes koolides, kuid ka lugedes kursusi kõrgkoolides, valmistades õppevahendeid, kirjutades artikleid, töötades suvel bioloogilistel välitöödel, käies metsatööl, tegeldes poliitikaga. Paljud nimetatud tööd on missioonipõhised, kuid ma valetaksin, kui väljendaksin ükskõiksust pangaarvele laekuva summa suhtes. Kohtla-Järvel väga head kooli üles ehitav direktor Hendrik Agur on öelnud, et Ida-Virumaale tooks õpetaja 3000‑eurone palk. Ma arvan, et Tartus oleks see summa väiksem. Ka 2000‑eurone palk annaks õpetajatele vabaduse ja võimaluse armastada. Võimaluse all armastada olengi ma artiklis mõelnud eelkõige seda vaimset poolt.

See oli umbes kaks kuud tagasi ja ma tunnen end vanatestamendiliku prohvetina, sest eelarve nagu sellest kõnelebki: õpetaja 2000‑eurosest keskmisest palgast. Eestikeelsele koolile üleminekul rakendub Ida-Virumaal [koefitsient] 1,5, mis Hendrik Aguri nimetatud 3000-eurose palga enam-vähem moodustab. Tõsi, täna ma soovin, et oleksin artiklis sellele summale inflatsioonikomponendi lisanud.

Aga nüüd kujutage ette: seesama eelarves kirjas olev õpetaja palgatase annab teatud vabaduse. Kujutage ette reede õhtut Rüütli tänaval Tartus! Õpetaja käib seal, ta kohtab õpilasi, mõned on kümme aastat tagasi lõpetanud, mõned on lastega. Nad saavad kõnelda kunstist, kirjandusest – ja see vaimne pool tuleb tagasi.

Jah, ma tean, see ei ole ideaalne eelarve, ka selles eelarves on asju, mis mind kriipima jäävad. Parandusettepanekute hääletused on veel olemata, kuid ma tean, et mu süda jääb üsna raskeks nii mõnegi parandusettepaneku [tagasilükkamise pärast]. Võin ainult öelda, et kui mul mõni tuttav nööbist kinni võtab ja küsib, kuidas selle asjaga on, siis ma tunnen häbi, aga ma tean ka seda, et kümne, võib-olla 15 aastaga kuhjunud probleeme ei lahenda ühe eelarvega.

Hakkan lõpetama. Vahel on minult küsitud isiklikku kokkuvõtet õpetajatööst ja viimasel ajal ma olen tsiteerinud Juhan Viidingu ballaadi inimestest ja [frakkidest], kus lõpus öeldakse, et on seda, mida annad, siiski vähem, kui võrdled sellega, mis ise saad. On tõsi, et viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul olen ise saamise all mõelnud peamiselt vaimseid väärtusi, rõõmu õpilaste arengust, selle nägemisest, et kunagistel õpilastel läheb hästi ja nad on õnnelikud. Aga täna pean ütlema, et ise saamise materiaalne palgakomponent on kasvanud. Piltlikult öeldes on eelarve teinud poolpöörde õpetajate suunas. Esialgu küll poolpöörde, aga see on julgustav. Aitäh!

17:31 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

17:31 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Seda eelarvet vaadates on selge, et Eestil on probleem. Ja sellel probleemil on sinise orava embleem. See orav on pähklid endale ja oma sõpradele varakult pessa reservi tassinud ja ülejäänud rahvas ning ettevõtjad vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Selle eelarvega ei anta Eesti majandusele uut hoogu. Toimub lihtlabane raha ümberjagamine ja valitsuse reservi paisutamine. See on raha, mille üle parlament otsustada ei saa.

Valitsus on seda tehes unustanud, et kui ettevõtted lähevad pankrotti ja toimuvad suurkoondamised, siis polegi varsti enam tulusid, mida ümber jagada. Peaminister nimetas täna infotunnis Eesti ettevõtluses toimuvaid koondamisi ja sulgemisi peenelt ümberstruktureerimiseks ja väitis – nüüd ma tsiteerin Kaja Kallast –, et seda oleme me kogu aeg tahtnud. Võite ise järgi vaadata infotunni videost. "Mõistus, mõistus, tule koju! Aga kust ta tuleb, kui ei ole?" Nii ütles vanarahvas selliste avalduste peale.

Kas meie majanduse tugisammaste, suurte ettevõtete asendamine toidukullerite ja vahendusplatvormide või netikasiinodega on jätkusuutlik? No ei ole. Majandus läheb tasakaalust välja, on juba tasakaalust väljas ja see eelarve on ka tasakaalust väljas. Reformierakonna valitsus kulutab miljardi rohkem, kui on tulusid.

Aga samas riigi ja omavalitsuste bürokraatiamasin muudkui paisub, eelmisel aastal lausa 1200 uue ametniku ja töötaja võrra. Täiendava bürokraatia asemel vajab Eesti aktsiisilangetusi kütustele, toidukaupade käibemaksu alandamist. EKRE on aktsiisilangetuse ettepanekuid mitmel korral teinud, aga valitsus ei toeta seda. Maksulangetusele eelistatakse raha ümberjagamist. Kõrgete energiahindadega võetakse rahvalt säästud ja teise käega puistatakse näpuotsaga raha tagasi. Selline on Eesti tänane reaalsus.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tahab lasterikast Eestit, oma inimesi ja ettevõtteid arvestavat Eestit. Heameelt teeb laste- ja peretoetuste tõus, mille me kevadel koos nelja erakonnaga algatasime. Ülikiire inflatsiooni tõttu vajavad Eesti pered tuge ja peretoetuste tõus on väike samm pikal teel riigini, kus tõepoolest soositakse ja väärtustatakse meie kõige suuremat rikkust, lasterikkust.

Räägin ka mõnest EKRE muudatusettepanekust eelarve kohta. Lastele on vaja head haridust, ja mitte ainult suurlinnades, vaid ka maapiirkondades. Maakoolid peavad säilima ja õpetajad peavad saama õiglast tasu. Seetõttu tegime Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooniga eelarve kohta muudatusettepaneku, millega suurendame üldhariduskoolide riigieelarvelist rahastamist 30 miljoni euro võrra.

Kahjuks vähendatakse selles eelarves teehooldusele minevat raha. Samas on paljud teed, eriti maapiirkondades, piinlikult halvas seisus. Ja EKRE ettepanek, mida varsti on võimalik teil kõigil toetada, on suurendada teede korrashoiuks mõeldud rahasummat 25 miljoni euro võrra, et teede remont ja ehitus ei jääks seisma. Samuti oleme teinud ettepaneku Kaitseliidu palgalise koosseisu suurendamiseks. Arvestades praegust julgeolekuolukorda, on Kaitseliidu täiendav toetamine hädavajalik.

EKRE-l on veel mitmeid häid ettepanekuid ja meie ettepanekutel on ka korralikud katteallikad. Nii et ootame saali toetust. Aitäh! 

17:35 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:35 Kalle Grünthal

Aitäh! Lisaaega saab ka või?

17:35 Aseesimees Martin Helme

Võib küsida poole pealt, võib kohe. 

17:35 Kalle Grünthal

Austatud kolleegid! Hea Eestimaa rahvas! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on teinud eelarve muudatuse asjaolule, mis peaks puudutama inimesi igas Eestimaa nurgas ja olenemata erakonnast kindlasti ka nende saadikuid, kellel on olemas südametunnistus.

Nimelt, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond soovib suurendada 5,245 miljoni euro võrra kulusid, mis seonduvad parvlaeva Estonia vraki uuringutega seotud simulatsioonide ja analüüside lõpuleviimiseks. Eesmärk on saada ülevaade vraki enda ning vrakki ümbritseva merepõhja seisundist.

Võib-olla ma mõne sõnaga ütleks ka seda, mis järgus on hetkel parvlaeva Estonia huku uurimine ja millised on takistused uurimise jätkamiseks. Hetkel oleme mereliste põhiuuringute etapis. Alustatud on laseruuringuga, mille lepinguline tähtaeg on 20. jaanuar 2023. Lepingut pikendati koostööpartnerite palvel. Selle aasta juunis teostatud vraki ja selle vahetu ümbruse fotogrammeetriline uuring ning vraki vahetus ümbruses oleva merepõhja profileeriv uuring on juba teostatud. Fotogrammeetrilise mudeli aruande avaldamine toimub 45. nädalal sellel aastal.

Samas on tehtud ära ka see töö, mida esialgselt Estonia vraki uurimise komisjon ei teinud. Nimelt on alustatud pääsenute ja teiste laevahukuga otseselt seotud isikute intervjuudega hoopis põhjalikumalt, hoopis detailsemalt. Kui esinevad vastuolud, siis tehakse korduv küsitlemine, et saada võimalikult täpne informatsioon selle kohta, mis siis tegelikult selle laevahuku põhjused võisid olla. See töö on väga oluline. Pooleli on ka parvlaeva Estonia digitaalse kaksiku loomine ning laeva uppumise teise etapi mudeldamine. See on vahetu kokkupõrge merepõhjaga ning hilisemad vraki varingud. 28. novembril on plaanis korraldada rahvusvaheline pressikonverents, et tutvustada parvlaeva Estonia esialgse hindamise vahearuannet ning fotogrammeetrilist mudelit.

Aga uute varasemalt planeeritud uuringute – autoteki uuring, leidude pinnale toomine täiendavateks uuringuteks ja palju muud sellist – hankeid ei valmistata ette, kuna puuduvad rahalised vahendid. Samuti suurendavad märgatavalt kulutusi ning pikendavad projekti kestust erinevad pärssivad tegevused, mida ma juba ka eelnevalt kirjeldasin. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna hinnangul on nimetatud rahasumma andmine nende uuringute jätkamiseks ülioluline.

Palun lisaaega!

17:39 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun! 

17:39 Kalle Grünthal

Ma usun, et enamus Eesti rahvast soovib saada teada seda lõplikku tõde, aga kahjuks ilma rahaliste vahenditeta ei ole võimalik seda teha. Ja seda hämmastavam on praegu see, et kui möödunud nädalal oli siinsamas Estonia vraki uuringute kohta esitatud arupärimisele [vastamas] peaminister Kaja Kallas, siis jäi õhku suur küsimärk. Peaminister väidab, et raha on olemas. Ohutusjuurdluse Keskuse juht Rene Arikas ütleb, et raha ei jätku. Väga ebaselge olukord.

Ka tänases infotunnis puudutasime seda küsimust. Jälle selgus asjaolu, et peaministri arvates on raha olemas. Aga millegipärast Ohutusjuurdluse Keskuse ja ka riigieelarve komisjonis öeldu põhjal raha ei ole. Lahendamaks seda vastuolu ja olles ka Riigikogu Estonia hukkumise uurimise toetusgrupi juht, tegin ma Kaja Kallasele ettepaneku, et teeme selgeks, kumb räägib tõtt, kumb valetab. Ma tegin ettepaneku, et kohtume komisjoniga järgmisel nädalal, kas 22. või 23. novembri hommikul, ja teeme vastandamise – nii nimetatakse seda kriminalistikas. Küsisin, kas te olete nõus. Selle peale vastust ei tulnud.

Mis ma oskan öelda? Mis järelduse ma teen? Kas tõesti praegune Reformierakonna valitsus soovib summutada selle tuhandete inimeste hukkumise uurimise käiku? Ma ei suuda sellest aru saada, miks see nii on. Aga me oleme täna selle eelnõu menetlemise juures ja me otsustame praegu, kas see sündmus, mis tõi traagikat paljude inimeste peredesse, on väärt selle uurimise lõpuleviimist või mitte. Ja ma palun praegu, lugupeetud saadikud, olenemata erakonnast, palun aidake, tulge appi ja toetage selles eelnõus 5,245 miljoniga parvlaeva uuringute finantseerimist. Ja ma usun, et te tulete appi, sest teil inimestena on olemas südametunnistus omal kohal. Ma loodan teie peale, ka kõik Reformierakonna liikmed. Aitäh!

17:43 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

17:43 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Head rahvasaadikud! Mind ajendas siia pulti tulema paar konkreetset EKRE tehtud eelarve muudatusettepanekut, mis on igati sisukad ja väärivad arutamist ja toetamist.

Esimese asjana tahan rääkida paljuräägitud teetaristu investeeringute vähenemisest. Meile on teada, et selleks, et meie praegust teetaristut hoida enam-vähemgi samal tasemel, millega me harjunud oleme, kulub aastas ca 200 miljonit eurot. Nüüd on olukord, kus valitsus on vähendamas teetaristu rahastamist niivõrd suures määras, et kui vaatame tulevikku, aastatesse 2024 ja 2025, riigi eelarvestrateegiasse, siis see olukord on väga-väga nukker. Nukraks teeb selle asja veel see, et tegelikult asjaomased ministeeriumid, kes peaksid analüüsima oma otsuste tagajärgi, tegelikult seda teinud ei ole.

Vaadates seda, mida toob kaasa teedetaristu ehituse eelarve vähendamine, tuleb kõigepealt aru saada, et see ei ole ainult kulu. See raha, mille paneme taristu ehitusse, läheb ettevõtetele meile taristu ehitamiseks, mida me kõik vajame. Teiseks tulevad sealt tagasi maksud, riigimaksud. See annab ka tööhõive, meie inimesed saavad tööd. Kolmandaks, see sektor jääb alles. See sektor on alles ka kolme-nelja aasta pärast või viie aasta pärast, kui me sinna vajaliku rahastuse anname. Ja viimaseks, mis on kõige tähtsam: tegelikult meie teed püsivad vähemalt minimaalselt sellel tasemel, millel me oleme harjunud neid kasutama.

EKRE tegi ettepaneku panna eelarvesse selleks juurde 25 miljonit, mis oleks elementaarne minimaalne summa, et tagada samaväärne rahastus praegu olemasoleva rahastusega. Siin ei ole mitte midagi liialdatut. See on minimaalne, mis tagaks selle, et meie taristuettevõtted ei pane end kinni. Täna on juba olukord, kus valdkonna ettevõtjad ütlevad, et nad peavad inimesi koondama. Suured ettevõtjad müüvad maha oma tehnoloogiat ja tehnikat.

Ma olen küsinud Transpordiameti inimeste käest, kas teil on olemas analüüs, kas te olete näinud analüüsi, mis juhtub siis, kui me rahastuse ära võtame. Ja oletame, et me tahame hakata aastal 2024, 2025, 2026 – valitsus vahetub – teid ehitama, millised on siis need hanked ja pakkujate arv ja millised võivad hinnad olla? Kas see analüüs on olemas? Kui me vahepeal suretame sektori välja ja siis mõne aasta pärast avastame, et teid on vaja hooldada ja ehitada, siis kõik ütlevad, et tegelikult sellist analüüsi ei ole olemas. Ja tegelikult me ei tea, mis numbrid ootavad meid siis ees nende enampakkumiste juures, kui me oleme tegelikult sektori välja suretanud.

See on tegelikult tõsine murekoht ja ma kutsun üles kõiki Riigikogu saadikuid. See 25 miljonit on tõesti hädapärane vajadus eelarvest juurde saada, et tagada see, et sektor elaks selle aja üle ja meil oleks oma tee-ehitajad ja taristuehitajad olemas ka selleks päevaks, kui ajad on paremaks läinud, kui valitsus on vahetunud ja prioriteete ümber vaadatakse ja uuesti taristuehitusega tegelema hakatakse.

Palun lisaaega ka, kolm minutit.

17:47 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:47 Rene Kokk

Aitäh! Tahan rääkida veidi ka sellest, mis puudutab Estonia laevavraki uurimist. Hea kolleeg Kalle Grünthal rääkis sellest päris põhjalikult. Aga ka mina tahan rõhutada rahvasaadikutele, et see on vajalik. Selle raha juurdeandmine on väga vajalik. Ma olen isiklikult küsinud Riigikogu infotunni ajal ka endise rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse käest, mis seis selle rahastusega siis on. Ohutusjuurdluse Keskus räägib ühte juttu, et neil ei ole raha, et senised materjalid lõpuni uurida ja teha ära kõikvõimalikud analüüsid. Rahandusminister väitis siis, et tegelikult on rahastus olemas ja see jutt ei vasta tõele. Täna oli samasugune väide siin saalis. Palun, valitsuse liikmed, tehke – peaasjalikult peaminister koos rahandusministriga – selgeks, kas see raha on olemas või ei ole olemas. Siin jääb juba selline mulje, et lihtsalt tuima näoga väidetakse midagi muud.

Aga kõik saavad ju aru, et suur osa kuludest on ära tehtud. Oleks äärmiselt rumal lasta see raha raisku minna, mille me oleme ära kulutanud, ja jätta need uuringud lõpuni tegemata selle pärast, et me ei anna seda viimast rahastust. Ehk siis mul on palve kõigile: toetage selle 5 245 000 euro lisamist Estonia vraki lõplike uuringute tegemiseks, et me saaksime lõpuks vastused oma küsimustele, mis on õhku jäänud.

Kolmandaks tahan rääkida veel ühest muudatusettepanekust, mille koostamise juures ma ka ise olin. Sellega nähtaks ette 5 miljoni euro võrra majandusministeeriumi valitsemisala eelarve tõstmist ja nimelt selleks, et anda raha juurde vesinikutehnoloogiate väärtusahela pilootprojektide rajamiseks.

Meil väga palju räägitakse sellest, et meil on vaja uusi lahendusi. Neid tuleb toetada, me läheme järjest rohelisemaks. See kõik on ju tore. Aga kui me samme selles suunas ei astu, siis on see kõik üks tühi jutt. Me kahjuks näeme ka siin saalis tihti, et palju on loosungeid, aga tegelikult otsuseid seal taga ei ole.

Palun toetada seda ettepanekut, et anda selgelt meie sektorile riigi poolt signaal, et jah, me toetame uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, me tahame näha uusi lahendusi. Ja siis tuleb anda ka rahastus, et sektor saaks aru, et see ei ole tühipaljas jutt, mida rääkida selleks, et olla populaarne ja meeldida kellelegi, vaid astume päris samme, anname ettevõtjale signaali: jah, riik tahab uusi lahendusi, me oleme valmis panustama vesiniku väärtusahela projektide rahastamisse, et see riigis käima tõmmata.

Palun teil neid kõiki kolme ettepanekut ja ka kõiki teisi, mis EKRE on teinud, toetada. Ja unustage ära poliitiline armukadedus. See ei ole kellegi teise poolt tehtud hea ettepanek.

17:50 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun!

17:50 Jaak Juske

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Riigikogu arutab täna aasta kõige tähtsamat eelnõu – riigieelarvet. Ja see on selle koosseisu viimane riigieelarve. Nende enam kui kolme aasta jooksul olen ma siit puldist korduvalt rääkinud teemast, mis on mul eriti südamel. See on meie õpetajad, õpetajate toimetulek, õpetajate järelkasv.

Hea kolleeg Toomas Jürgenstein rääkis pool tundi tagasi väga ilusasti, südamest õpetajaametist ja sellest, mis on õpetajate jaoks oluline. Ja me tõepoolest näeme täna, et Eesti ühiskonna suurimaid probleeme on õpetajate puudus. Üha suurem kriis, õpetajate [kasin] järelkasv vajab kiireid lahendusi. See kriis, mis tegelikult võtab juba katastroofi mõõtmeid, võib täiesti käest ära minna, kui me ei leia piisavalt õpetajaid ja tahame samal ajal minna ka kiirkorras üle täielikult eestikeelsele haridussüsteemile, mis on väga õige eesmärk. Nii et selle teemaga tuleb meil tegeleda ja tuleb kindlasti ka järgmisel parlamendi koosseisul tegeleda, et leida väga kiired konkreetsed lahendused.

Õpetajad teevad oma tööd kindlasti väga suures osas missioonitundest – nad armastavad oma tööd  –, aga mitte ainult. Nii nagu iga töö puhul on neilegi oluline ka väärikas töötasu, mis laseb inimesel ennast väärikalt tunda. Ja seepärast me peame ka täna rääkima õpetajate palkadest. Olgem ausad, kõik erakonnad, kes on täna Riigikogus, on vähemalt sõnades öelnud, et õpetajad on olulised, õpetajate palga tõus on oluline, järelkasvu teemaga tuleb tegeleda. Aga kui saadakse võimule ja hakatakse koostama riigieelarveid, siis õpetajaid mitte küll päris ei unustata, aga nad lükatakse kuskile tagaplaanile. On palju tähtsamaid asju.

Tuletage meelde: see oli kõigest paar aastat tagasi, kui kõige raskemal hetkel oli õpetajate palk terve aasta lihtsalt külmutatud. Isegi mõneeurost palgatõusu ei leitud, oli külmutatud. Eelmine valitsus tõepoolest väikse palgatõusu tegi, aga see selgelt ei olnud piisav, sest hinnad läksid eest ära, keskmine palk läks eest ära. Aga vähemalt mingi palgatõus oli.

Nüüd, kui mõni kuu tagasi minu erakonnal, sotsiaaldemokraatidel tekkis võimalus võtta valitsusvastutus, oli meie jaoks ka tegudes õpetajate palgatõus, olulisel määral palgatõus tähtis eesmärk. Ja kui valitsuspartnerid vaidlesid järgmise aasta eelarvekava üle, siis ma ei julge, ei taha ennast kiita, aga ma arvan, et seda tuleb rõhutada: just nimelt tänu sotsiaaldemokraatidele, tänu sellele, et meie võitlesime selle eest, said õpetajad viimaste aastate kõige suurema palgatõusu: 24%. 

Jah, kindlasti ei ole see piisav, sest me teame, eks ole, et hinnad põrutavad samas tempos eest ära. Aga vähemalt me saame täna öelda, et õpetajad on saanud avaliku sektori ühe kõrgeima palgatõusu ja õpetajate reaalne palk, reaalsed sissetulekud järgmisel aastal ei vähene. Aga nagu ma ütlesin, järgmistel valitsustel tuleb selle teemaga edasi tegeleda, meil ei ole sellest pääsu.

Ja veel üks asi. Meil on täna eelarve muudatusettepanekute seas üks väga hea ettepanek, mis on tulnud healt kolleegilt Viktorialt. Nimelt, meil tuleb leida lisaraha õpetajate palkade diferentseerimiseks. See on õpetajate, õpetajaskonna ja koolijuhtide oluline soov, et koolijuhtidel oleks suurem palgafond selleks, et saaks [rohkem tasustada] õpetajatele antud lisaülesandeid, klassijuhatamist, uurimistöid.

Loomulikult on saadikud oma mandaadi kasutamisel vabad. Meil on kõigil võimalus seda ettepanekut toetada.

Ma palun lisaaega.

17:55 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:55 Jaak Juske

Ja isegi kui see ettepanek täna siin saalis parlamendi enamuse toetust mingisugusel põhjusel ei pälvi, siis see teema jääb jätkuvalt üles. Nagu jääb üles ka see, et õpetajate palga tõus vähemalt järgmise aasta tempos peab jätkuma ka järgnevatel aastatel, kui me tahame, et meil oleks koolis häid õpetajaid, et üks Eesti riigi firmamärke – hea haridus – ei muutu piinlikuks märksõnaks, et meie rahva haridustase hakkab langema. Meil tuleb need vajalikud eelarveotsused teha.

Ja kui järgmise aasta märtsis, kui hakatakse uut valitsust moodustama, on siin värskelt rahvalt mandaadi saanud saadikud, siis me võiksime vähemalt proovida sõlmida erakondadeülese kokkuleppe, nagu me oleme selle teinud riigikaitse valdkonnas, et õpetajate väärikas toimetulek, väärikas palk on tõesti ka tegudes kõigi jaoks olulised. Ükskõik, kes erakondadest on ühel või teisel hetkel võimul, me kõik võiksime teha seda, et me täidame õpetajatele antud lubadused. Me hoiame nende palga väärikal tasemel ning vajadusel seda igal aastal indekseerime, kui elukallidus põrutab eest ära. Meie õpetajad väärivad seda. Meie haritud Eesti vajab seda, kui me tahame, et see oleks ka Eesti tulevik. Jõudu meile tarkade otsuste tegemisel!

17:57 Aseesimees Martin Helme

Jaak Aab, palun!

17:57 Jaak Aab

Austatud juhataja! Head kolleegid, kes te olete saalis või siis ekraanide taga, nagu tänapäeval kombeks! Jätkuvalt on minu küsimus praktiliselt sama, mida ma olen siin saalis viimasel ajal juba mitu korda küsinud: kas riigieelarve eelnõu on pooltäis või pooltühi? Püüan seda küsimust sisustada ja leida sellele vastust.

Kõigepealt see, millest siin nii mõnigi eelkõneleja on rääkinud: see, mille pärast paljud probleemid on kuhjunud, ja mida me ka eelarvega nüüd üritame lahendada, on tegelikult kinni hinnatõusus. Hinnatõus on eriti viimase poole aasta jooksul kiirenenud ja seal on meil tõesti Euroopa tippnumbrid. Samas, seesama hinnatõus on tugevalt pidurdanud majanduskasvu ja seal me oleme jälle viimaste hulgas. Nii et see olukord, mis on tekkinud, on süvenenud suhteliselt kiiresti.

Tulenevalt energiakandjate hindade suurest tõusust, mis on kandunud teistesse toodetesse, kaupadesse, esmatarbekaupadesse, toiduainetesse, on laekunud meeletul hulgal maksuraha. See on niisugune inflatsioonituli ja inflatsioonipidu.

Veel kevadel prognoosis Rahandusministeerium järgmiseks aastaks 1,2 miljardit vähem maksutulu kui sügisel. Poole aastaga toimus selline hüpe. Kust see tuli? Jah, see tuligi sealt. Meeletu hindade tõus tõstis meeletult käibemaksu laekumist ja näiteks ka CO2 laekumist. Seda on sadades miljonites, kokku on nüüd 1,2 miljardit suurem prognoos. Nüüd riigieelarve üritab neid probleeme lahendada. Ehk seda raha, mis on inimestelt ja ettevõtjatelt kõrgete hindade tõttu kokku korjatud, me üritame võimalikult õiglaselt laiali jagada. Aga kui õiglaselt, on alati küsimus. Valitsus on seda ülesannet üritanud lahendada. Nüüd ongi küsimus, kas see on tehtud pooltühjalt või [on eelnõu] pooltäis.

Siin on räägitud õpetajate palga tõusust. Muidugi, see on tubli samm, aga isegi see küllaltki suur palgatõus, 24%, kahe aasta inflatsiooni ei kata. Kui võtta õpetajate selle aasta palgatõus ja järgmise aasta palgatõus, siis on enam-vähem nullis. Ehk hinnatõus sööb kogu selle palgatõusu ära.

Samas me tekitame teatud probleemi juurde. Me oleme unustanud anda lisaraha kohalikele omavalitsustele, kes maksavad palka lasteaiaõpetajatele, hariduse tugiteenuse osutajatele, spetsialistidele, aga ka kultuuritöötajatele, huvihariduse õpetajatele, ja ütleme, et sellesama tulumaksu tõusuga, mis teil on prognoositud järgmiseks aastaks, peate kõigega hakkama saama. No see valem on suhteliselt keeruline. Selle 160 miljoni lisa[euro] abil, mida praegu prognoositakse, aga mis majanduskasvu pidurdumise tingimustes ei pruugi tegelikult sellisel hulgal laekuda, peab [kompenseerima] energiahindade tõusu kõigis omavalitsusasutustes, koolides, haiglates ja nii edasi, milleks läheb vähemalt 100 miljonit ja mida kulub juba sel aastal üle. Järgmine aasta läheb sama usinasti edasi. Haridusvaldkonna palgatõus, samal määral, kui riik seda annab õpetajatele, tähendab 60 miljonit lisakulu. Ja ongi läinud see 160 miljonit. Aga ülejäänud töötajate [palga tõus], investeeringud, kogu hinnatõus, mis tuleb ju ka omavalitsustel [katta]? Väga raske on omavalitsustel eelarvet kokku panna, ma olen kuulnud seda omavalitsusjuhtide käest. Mida sa siis valid? Tõenäoliselt tuleb jälle kõik investeeringud edasi lükata, tuleb hakata kokku hoidma, tuleb hakata asutusi sulgema. Me oleme kuulnud muuseumide ja kultuuriasutuste sulgemisest. Väga keerulised otsused.

Paluks kolm minutit lisaaega.

18:01 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

18:01 Jaak Aab

Nii et sellepärast on nii, ühe poole pealt, et kui sa hinnatõusu katteks annad raha riigieelarvest välja, siis igale poole ei jagu. Tegelikult oleks tulnud tegeleda selle põhipõhjusega alates juba talvest või isegi eelmise aasta lõpust. Neid instrumente on. Kahjuks Adam Smithi nähtamatu käsi ei reguleeri seda maailma ideaalselt. Sellepärast ongi olemas riigid ja riikidel on valitsused, kes ka fiskaalpoliitikaga, maksupoliitikaga ning samuti erinevate toetusmeetmetega peavad tasakaalustama selliseid erakorralisi olukordi, nagu need kriisid, mis meil praegu käes on.

Eelmised valitsused üritasid seda teha. Koos Reformierakonnaga oli see suhteliselt keeruline, aga siiski üht-teist võtsime ette. Praegune valitsus ei ole praktiliselt midagi teinud ja karta on, et see probleem ainult süveneb. Muidugi, lõppkokkuvõttes sööb inflatsioon kõigi sissetulekud ja vana rasva ära ning siis hinnad ühel hetkel kukuvad. Aga vahepeal lähevad ettevõtted kinni, inimesed jäävad tööta, paljusid teenuseid osutatakse kehvema kvaliteediga või ei osutata üldse. Seda tekitab see, kui riigi valitsus oma otsustega vahepeal kuidagi ei sekku ja lastakse minna nii, nagu nähtamatu käsi juhib.

Keskerakond on teinud ettepanekuid selle eelarve muutmiseks. Siin on küsitud, et kust see tulu siis tuleb. No ma ei tea, Reformierakond tuli täna välja sellega, et vaatamata miljardilisele miinusele teeme veel 340 miljonit miinust ja kingituse kõige jõukamatele ehk tulumaksuvabastuse selgelt üle keskmist palka teenivatele inimestele. Ma ei tea, kust nad selleks raha võtavad, seda katteallikat nad ei näita.

Meie oleme teinud ettepaneku rääkida maksukoormusest ka sisuliselt, sellest, kuidas seda solidaarsemalt jagada, ja siis leida need vahendid, mida on vaja pensionitõusudeks, nii nagu meie ettepanek ette näeb, tervishoiu rahastamiseks, teede rahastamiseks, kohalike omavalitsuste toetamiseks, et nad saaksid hakkama kõigi nende ülesannete ja kohustustega, mida riik otse või kaudselt neile nüüd juurde paneb. Sest ka see üldhoolduse, ütleme, parandamine, pikaajalise hoolduse parandamine on kindlasti samm õiges suunas, aga selles inflatsioonikeerus ei suuda omavalitsused sellesse panustada nii palju, kui riik tahab, et nad juurde paneksid, et sellest saaks asja ning need teenused paraneksid ja hooldekodukoha saaks keskmise pensioni eest.

Nii et palun tähelepanelikult vaadata meie muudatusettepanekuid. Valitsuse reserv on väga suur. Me oleme teinud ettepaneku reservi arvel leida mõnessegi kohta leevendust. Ma arvan, et kui te seda teete, siis me leiame vähemalt mõnele probleemile lahenduse. Aitäh!

18:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Margit Sutropi.

18:05 Margit Sutrop

Austatud parlamendi spiiker! Lugupeetud rahvasaadikud ja kõik head kuulajad, kes te tänasele istungile kaasa elate ja mõtlete, mida järgmise aasta riigieelarve Eestile annab ja mida ta Eesti inimestele annab! 

Mul on hea meel, et meie riigieelarves on nähtud ette nii suur summa kaitsekuludele. 2,9% SKP‑st on kindlasti väga-väga suur summa ja me võime ainult ette kujutada, kui paljusid teisi asju me saaksime rahastada, kui me ei peaks praegu muretsema oma riigi kaitsmise ja edasikestmise pärast. Aga see on hädavajalik kulutus, see tuleb teha.

Hea meel on ka selle üle, et selle kõrval, et me oma riiki kaitseme, me mõtleme sellele, kuidas oma riiki arendada. Minu tänane kõne on pühendatud sellele riigieelarvele kui väga haridussõbralikule eelarvele. Midagi sellist, nii suuri hüppelisi tõuse, nagu me näeme haridusele antavat [kajastavates] numbrites, ei ole kusagil, võib-olla isegi terves maailmas korraga tehtud ja Eestiski on see erakordne. Eelmisel aastal samal ajal, kui ma väga muretsesin kõrghariduse rahastamise pärast ja õpetajate palkade pärast, ei olnud see olukord nii rõõmustav. Riigieelarves nähti õpetajate palkade tõusuks ette 7% ja kõrghariduses ei olnud tõusu kahjuks võimalik ette näha. Lõpuks lisati 5 miljonile veel 10 miljonit, nii et kokku 15 miljonit selle aasta eelarves see tõus oli. Suur asi oli see, et ka eelmisel aastal anti 1% SKT‑st teadusele.

Mina tulin siia kõnepulti, et tänada kõikide erakondade esindajaid, kes ühinesid kõrghariduse toetusrühma ja näitasid, et kõrghariduse rahastamise tõus on oluline. Soovin tänada ülikoolide rektoreid, kes näitasid seda, et meie kõrghariduse tulevik ilma rahastuse tõusuta ei ole võimalik. Kokku avaldati aasta jooksul 150 artiklit sellest, miks kõrghariduse rahastamise tõus on oluline, ja täna me näemegi rekordilisi numbreid: 15% kõrghariduse [rahastamise] tõusu eelarves ehk juurde 41,5 miljonit. Aga tähtsam on veel see, et see tõus, 15%, saab olema nelja aasta jooksul igal aastal.

Ka teaduse rahastus püsib 1% juures SKT‑st ja saab järgmisel aastal juurde 41,3 miljonit eurot, mis võimaldab ka doktorantidele maksta nooremteaduri palka ja anda neile sotsiaalsed garantiid. See on väga oluline.

Ma arvan, et niisama oluline kui kõrghariduse rahastamine on kindlasti õpetajate palga tõus. Õpetajate miinimumpalk on sellel aastal 1412 [eurot] ja see alammäär tõuseb 1749 euro juurde. Olen nõus nendega, kes ütlevad, et see arvestuslik keskmine, 2048 eurot, mida õpetajad hakkavad saama, on natuke petukaup, sest see sisaldab ületunnitööd ja meeletut nii‑öelda mitmel kohal töötamist, mis siis võimaldab seda arvestuslikku keskmist kätte saada. Aga ma tunnustan kõiki neid, kes seda pingutust on valmis tegema ja kes on valmis oma pere-eelarvet niisugusel viisil suurendama.

Nõustun ka nende õpetajatega ja nende haridustöötajatega, kes saatsid meile kirja ja avaldasid nördimust, et diferentseerimisfond on ainult 17,1% ja mitte 20%, nagu see kunagi oli, mis võimaldaks maksta selle tubli töö eest, mida tehakse klassijuhatamisel, uute ainekavade väljatöötamisel või uurimistööde juhendamisel. Need kõik on väga vajalikud asjad, mida koolijuhid saaksid [sel juhul palkade] diferentseerimisel [arvesse võtta].

Palun lisaaega.

18:10 Esimees Jüri Ratas

Palun, lisaaeg kolm minutit!

18:10 Margit Sutrop

On kahetsusväärne, et haridus‑ ja teadusminister oma võitluses ei leidnud võimalust seda diferentseerimisfondi 20% peale viia. Mõistan aga, et ta pidas ilmselt vajalikumaks just nimelt miinimumpalga tõusu. Kindlasti vajaks järgnevatel aastatel just nimelt see diferentseerimisfond rohkem tähelepanu.

Aga muretseme ka ju selle pärast, et meil on huvikoolide õpetajate palk 950–1400 eurot. Ka nemad vääriksid suuremat palka. Samamoodi ei peaks lasteaiaõpetajad minu meelest saama [palka] mitte koefitsiendiga 0,9, vaid kindlasti koefitsiendiga 1,0, sest nende töö väikeste laste kasvatamisel on vähemalt niisama oluline kui mitte olulisem kui see, mida teevad õpetajad. Selle kõige jaoks on vaja raha juurde.

Ma tahaksin öelda seda, et eestikeelsele haridusele üleminekuks ette nähtud 41 miljonit on väga oluline, aga see näitab, et haridusvaldkond vajab tegelikult veelgi rohkem tuge, sest õpetajale laotakse järjest suuremat koormust. Hea on see, et kui me panustame haridusse, siis me võimaldame hoida kokku tervishoiukuludelt, vanglatelt, politseilt, kõikidelt muudelt probleemsetelt valdkondadelt. Ma sügavalt usun, et hea haridus tõstab Eesti konkurentsivõimet ja võimaldab kasvatada seda raha hulka, mida saab teistele valdkondadele juurde anda. See ei ole sugugi vähetähtis.

Loodan, et kõrghariduse rahastamise tõus, mis kindlasti pole piisav ja tagab ainult selle, et peatatakse langus ja et 1% SKT‑st läheks kõrgharidusele, aitab siiski kaasa sellele, et meie ülikoolidest ei lahkuks head õppejõud ja meil oleks võimalik saada ka nii-öelda järelkasvu väga paljudel erialadel, mida ülikoolides õpetatakse. Näiteks kirjutas kõrghariduse toetusrühma raportis kõrghariduse alarahastamise kohta tervishoiu kõrgkooli rektor, et kui puudu on 3000 õde, siis on ebanormaalne, et selles olukorras meditsiinikooli õppejõud saab vähem palka kui need inimesed, kes asuvad nendel erialadel tööle. Selle olukorra likvideerimiseks on kindlasti äärmiselt oluline praegu need suured sammud teha.

Ma siiralt usun, et kui teised valdkonnad nii suurt palgatõusu ka ei näe, siis ühel päeval seesama haridusse tehtud investeering hakkab siiski ära tasuma. Eestikeelsele haridusele üleminek aitab kaasa meie riigi lõimumisele, tugevdab teda nii seesmiselt kui ka väliselt ning haridus ise ja iga teadusesse tehtud investeering toob mitmekordselt tagasi. Aitäh kõigile, kes on haridusvaldkonda aidanud väärtustada! Loodan, et need inimesed, kes nendes valdkondades töötavad, annavad tagasi niisuguse panuse, et meie Eesti saab parem ja tugevam. Aitäh teile!

18:12 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Marika Tuus-Lauli.

18:13 Marika Tuus-Laul

Suur tänu! Head kolleegid! Ka minul on südamel päris mitu teemat. Alustan ikkagi Estonia uuringutest. Sellest on täna siin juttu olnud ja täna hommikul oli ka Riigikogu erikomisjoni istung, kus seda teemat arutati. Seal oli loomulikult kohal Ohutusjuurdluse Keskuse juht Rene Arikas ja olid kohal paljud-paljud teised inimesed, kes on sellega tegelenud, ning ka meie uus rahandusminister. Mida ma tõdesin seal komisjonis? Järjekordselt tõdesin seda, et lihtsalt ei taheta küsimust arutada, venitatakse ja vassitakse. See on ikka väga kummaline. Uus minister, kes alles meie kõrval siin saalis istus ja pealt nägi, kuidas me Estonia teemadel arutasime, ütleb korraga, et tema arvates nagu polegi eriti midagi uurida, et kas sealt midagi leiab ja üleüldse, pole huvi. Rahval pole huvi selle küsimuse vastu – see oli põhilause. No ma ei tea, kuidas see saab niimoodi olla. Rahvas on kogu aeg seda tahtnud ja on teadnud ka seda, et ilmselt on selle küsimusega vassitud ja keerutatud, aga praegu tuli uus seisukoht, et see rahvast ei huvita.

Uurisime ka, kuhu siis need rahataotluse paberid on jäänud. Selgus, et üks paber jäi kahe valitsuse vahele, siis kui Reformierakond oli võimul. Lõpuks ikka selgus, et see paber on kuskil alles ja anti minister Sikkutile edasi. Aga ikkagi tuleb teha uus rahataotlus ja nüüd venitatakse selle uue rahataotlusega ja kohtumisega kuni detsembrini. See tähendab, et see läheb järgmisse valitsusse.

Mul on väga kahju, et neid asju ei ole tehtud, sest on nii palju uuringuid tehtud ja nii palju huvitavat teada saadud ning hädavajalik oleks edasi minna. Kolleegid lugesid ette, mida kõike oleks seal praegu vaja teha. Aga 852 hukkunut ja ei ole prioriteet, ütles meile Kaja Kallas siin saalis.

Teine küsimus muidugi, mis just eile siin saalis oli, on tervishoid ja Riigikontrolli värske ülevaade sellest, milline olukord on. Loomulikult, see ülevaade oli tehtud sellepärast, et olukord tervishoius ja tervishoiu rahastamises on äärmiselt ohtlik, äärmiselt halb. Ma ütlen teile ausalt, kuigi ma ei taha kedagi siin otseselt solvata, aga minu aastad siin Riigikogus näitavad, et kui on Reformierakond võimul, siis alati kuskil tervishoius kärbitakse, juurde ei panda, midagi juhtub. Nii on pidevalt olnud. Meie oleme pannud tervishoidu üle paarisaja miljoni kohe kindlasti juurde. Aga peaminister ütles eile, et küllap koroona on see [põhjus], miks ei saa inimesed enam eriarsti juurde. Te teate, me oleme sellest rääkinud, et me ei tea enam, kui pikad järjekorrad on, sest nendega ka vassitakse, järjekorda inimesi lihtsalt ei panda ja siis on kerge öelda, et me ei teagi, eks ole. Samuti toonitas Riigikontroll, et niimoodi edasi enam minna ei saa, tuleb teha põhimõttelisi muudatusi. Ka tervishoiuminister on öelnud ja kirjutanud lehes, et on vaja muudatusi teha. Aga midagi pole tehtud. Nii et see küsimus on väga ohtlik. Ainult koroonast tingitud see ei saa olla, sest teistes riikides ei ole see nii hull. Ma rõhutan, et Eesti on tervishoiujärjekordade pikkuselt esikohal. Nii et see on päris õudne.

Kindlasti ma tahan toonitada seda, et on ka pensioniga küsimusi ...

Palun natuke aega juurde.

18:16 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit juurde!

18:16 Marika Tuus-Laul

Öeldakse küll ja tõesti, kui vaatad, siis 100 eurot järgmisel aastal on päris kena summa. Tuleb aga arvestada, et see summa oleks paar aastat tagasi olnud tõesti väga suur, aga kui praegu panna kokku nii see aasta, mille jooksul on inimesed juba elanud väiksema pensioniga, ja järgmine aasta, siis seda ei ole palju, eriti kui me vaatame neid tohutuid hinnarallisid: küte, kütus, elekter, kõik, kõik. Vaatame Eesti Energia kasumit ja siis seda, et 20 eurot antakse juurde jaanuaris, enne seda, kui on indekseerimine, kolmeks kuuks. Vabandust, nagu santidele visatakse 20 eurot. Meie [pakume] 50 eurot, mida ei ole ka palju, aga midagi pole arvestatud ja ei tahetagi tulevikus arvestada. See on ääretult-ääretult piinlik igal juhul. Need inimesed on omad maksud, oma panuse kõik andnud, meie elame selle arvel. Need inimesed väärivad [paremat].

Ma tahaksin nimetada veel ERR‑i maja. Olen ise ERR‑i nõukogu liige ja seepärast tean neid asju detailideni. Siin saalis me oleme küsinud peaministrilt ka nende probleemide kohta, miks siis järsku ei rahastata. Kogu aeg oli see raha nagu olemas, pakuti välja, et kõik on kindel, kõik on kindel, ja korraga tuli see teadmine, et kuna rahvusraamatukogu ehitamine on käsil ja raha on vaja, siis võetakse korraks sealt ära. Siis tuli uus kiri valitsuselt, et ärge kartke, see raha tuleb tagasi, te olete prioriteet, me toetame teid. Ikkagi seda raha ei ole. Siin saalis ka peaminister ütles, et sellega on aega, et pole detailplaneeringut, alles alustati. Tegelikult tehti detailplaneering juba eelmisel, mitte sellel, vaid eelmisel suvel ja see on ka Tallinna Linnavalitsusel ära kinnitatud. Nii et praegu oleks seda raha vaja, aga seda raha ei ole. Seda lihtsalt ei ole. Ma ütlen, [et te teaksite,] kui te ERR‑i majja lähete, et see maja on selline, kus teatud kohtades võib põrandast läbi kukkuda. Selle võiks täiesti kinni panna, aga eks me kõik tahame ju televiisorit [vaadata].

Nii et kõik need probleemid tekitavad muret ja need ei ole kindlasti mitte ainukesed. Aga ma ikkagi paluks teid, toetage meie Estonia ja tervishoiu ja kindlasti ka pensionidega seotud muudatusettepanekuid, et vähemalt see 50 eurot tuleks sellest jaanuarist. See oleks väga inimlik. Tehkem see koos ära! Aitäh!

18:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase. Palun! 

18:19 Leo Kunnas

Palun kolm minutit lisaaega.

18:19 Esimees Jüri Ratas

Palun, teil on kaheksa minutit!

18:19 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt kasutan juhust ja soovin kaitseväelastele ja kõigile [teistele] palju õnne ja jõudu Kaitseväe 104. aastapäeva puhul. Kaitsekulud on meil järgmisel aastal 1 098 000 000 [eurot]. Selle üle oleks patt kurta. Need on vältimatud selles julgeolekuolukorras, kus me oleme. Aga saatan peitub detailides. Siin puldis olen ma Kaitseväest viis päeva vanema venna Kaitseliidu eelarve pärast.

Palun teid kõiki toetada muudatusettepanekuid nr 20, 21, 22, 23 ja 59. Esimesed neli on esitanud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja viimase hea kolleeg Jaak Juske. Kõik nad puudutavad Kaitseliidu eelarvet ja Kaitseliidu toimetulekut praeguses olukorras, kus Kaitseliidu liikmeskond on suurenenud juba umbes 4000 inimese võrra, pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainale kallale, või täpsemalt öeldes, alustas laiaulatuslikku agressiooni.

Esimene muudatusettepanek, millest ma rääkisin, nr 20, puudutab Kaitseliidu palgalise instruktorkoosseisu suurendamist 60 inimese võrra. Selleks kuluks 2 254 320 eurot. Praegu on Kaitseliidus umbes 80 instruktorit ja nad on läbipõlemise äärel, kuna Kaitseliidu liikmeskond on nii palju suurenenud. Maakaitseüksused suurenevad 10 500 inimese võrra. Sinna tuleb juurde ka reservväelasi, keda on vaja välja õpetada. Selle lisakoormusega ei tule need instruktorid lihtsalt toime. On vaja juurde 60 instruktorit ehk keskmiselt kolm instruktorit maleva kohta, kaasa arvatud Kaitseliidu kooli. Neid inimesi ei ole võimalik võtta tegevteenistusest, sest ka Kaitseväes on personali puudu. Sihtgrupp oleks endised tegevteenistujad, kellel on Kaitseväega leping lõppenud, ehk Kaitseliit võtaks nad töölepinguga tööle ja ei sunniks tegevteenistusse, kui inimene seda just ise ei soovi. Loevad kogemused ja oskused, mitte formaalsused. Vormi kannavad nad Kaitseliidu vabatahtlike liikmetena nagunii.

Kaitseministeeriumi palgapoliitika on sama töö eest töölepingulisele ette näinud tegevväelase palgast circa 30% väiksema palga. Nii võimekaid inimesi juurde ei saa ja see erisus tuleks kaotada. Sama töö ja pingutus peab saama sama tasu. Ehk valem võiks olla Eesti keskmine palk pluss 30%, mis täna oleks 1800 eurot pluss 540 eurot, mis teeks kokku 2340 eurot inimese kohta, bruto[tuluna]. Tööandja kulu tuleks 3131 eurot kuus ja kokku 60 instruktori kohta aastakuluna tulekski 60 korda 3131 korda 12 ehk seesama 2 254 320 eurot.

Järgmine ettepanek puudutab jällegi Kaitseliitu ja see käsitleb Kaitseliidu tagala isikkoosseisu ehk logistikavõrgustike juhtide ja planeerijate arvu suurendamist 20 inimese võrra. Summa on 664 800 eurot. Siin on põhjendused samad, mis ma juba esitasin. Kuna Kaitseliidu liikmeskond on hüppeliselt kasvanud ja maakaitse ehk sõjaaja koosseis suureneb 10 500 inimese võrra, siis ei ole selle hulga inimestega, mis Kaitseliidul selles valdkonnas on, võimalik neid ülesandeid lihtsalt täita ja neid [inimesi] tuleb värvata sarnasel viisil, nagu ma rääkisin eelmise ettepaneku puhul.

Kolmas ettepanek, nr 22, puudutab samamoodi Kaitseliitu. See puudutab Kaitseliidu malevkonna pealikutele – praegu on 68 vabatahtliku pealiku ametikohta – motiveeriva lisatasu maksmist. See summa oleks 1 091 808 eurot. Põhjus on jällegi sama: koormus kasvab hüppeliselt. Malevkonna pealikud on tähtsad selles mõttes, et nad on kohalikud juhid, kes hoiavad kogu Kaitseliidu süsteemi koos. Praegu teevad nad suurt lisatööd tasuta. Mitmed muutuvad passiivseks või loobuvad ülesannetest või ei täida neid korralikult, sest nad ei jaksa lihtsalt kõike seda tasuta teha. Kuna nad on põhikohaga mujal tööl, siis motiveeriks neid leping ja lisatasu, mille suurus võiks sõltuda malevkonna liikmete arvust ja täidetud ülesannetest, ehk see oleks analoogne tulemustasuga. See võiks olla brutotasuna keskmiselt 1000 eurot kuus ametikoha kohta, siis tekiks tööandjal kulu 1338 eurot. Ehk järgmisel aastal 68 korda 1338 korda 12 – siit tulebki siis see 1 091 808 eurot.

Ettepanek nr 23 puudutab jällegi Kaitseliitu. See käsitleb Kaitseliidu liikmetest mittekoosseisuliste abiinstruktorite tasustamist koosseisuliste instruktorite toetamisel. See on vajalik just suuremahuliste harjutuste, õppuste ja laagrite korraldamisel, kus nii õppe-eesmärkide kui ka ohutustehnika[nõuete] järgimise tõttu on vaja lisapersonali. Selleks oleks vaja tagasihoidlikud 96 360 eurot.

Nüüd ka kolleeg Jaak Juske ettepanekust. See käsitleb Kaitseliidule eraldatava tegevustoetuse suurendamist 41,5 miljoni euroni kaitsekulude sees, mille üldsumma on meil teatavasti 1 098 100 000 eurot. Kaitseliit ei tule praeguse planeeritud tegevustoetusega lihtsalt toime. Palun teid kõiki neid ettepanekuid toetada, need on kõik sisulised.

Me oleme teinud palju suuri sõnu riigikaitsest. Nüüd loeb see, kuidas nupuvajutus lõpuks toimub, sest Kaitseliit lihtsalt ei tuleks nende ülesannetega toime ja Vabariigi Valitsuse reservist või kusagilt mujalt tuleb see raha niikuinii leida. Ma olen pakkunud katteallikana välja Vabariigi Valitsuse reservi. Lõpuks need summad nagunii [leitakse], sest Kaitseliit ei suuda muidu neid ülesandeid täita. Tänan!

18:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Heiki Hepneri. Natukene teades-tundes head ametikaaslast, siis teeme kohe kaheksa minutit. Palun!

18:28 Heiki Hepner

Igaks juhuks, just, paneme kolm minutit juurde.

Suur tänu, hea esimees! Head kolleegid! Selles eelarves on tegevusi, mille on ette kirjutanud aeg, aga on ka pikka vaadet. Rahale konkureerivad mõlemad ja tasakaalu otsimine nende kahe poole vahel ongi võtmekoht. Koalitsioon teeb seda, milles kõik osapooled on kokku leppinud. Seepärast on eelarve kompromiss, kus tänavu peegelduvad kolme erakonna prioriteedid. Aga kindlasti võib iga koalitsioonierakond ütelda, et mõned temale olulised valdkonnad ja tegevused ei saanud piisavat tähelepanu.

Energiakriis on meile ette kirjutanud sammud, mida me tavaolukorras ei teeks. Et meie inimesed tuleksid toime, peame oma inimesi toetama ja seda see eelarve teeb: elektrienergia hinda kompenseeritakse 50 euroga megavatt-tunni eest, gaasi ja kaugkütte puhul kompenseeritakse 80‑eurost megavatihinda ületav [kulu] 80% ulatuses. Kodutarbijatele rakendus 1. oktoobrist kuni 31. märtsini kestev automaatne toetus kodusooja-, elektri- ja gaasiarvete eest, mis kogu kütteperioodi peale võtab eelarvest circa 200 miljonit eurot. Samas kahjuks puitkütuste kasutajatele toetust ei jagunud.

Sõda Ukrainas on riigikaitset eriliselt tähtsustanud. Tuleva aasta eelarves moodustavad kaitsekulud 2,9% sisemajanduse koguproduktist ehk esmakordselt on need üle miljardi euro. Eelarve arvestab vajadusi uute võimekuste loomiseks, nagu näiteks keskmaa õhutõrje, mitmikraketiheitjad, rannakaitse, samuti moonavaru täiendamine ja maakaitse arendamine. Kõik see on meie turvatunde jaoks ülioluline, arvestades praegust julgeolekuolukorda.

Haridus ja teadus on ühe rahva ja riigi kestvuse alus ning nende finantseerimine on kindlasti pika vaatega tegevus. See eelarve mõistab seda probleemipüstitust päris hästi. Teadus‑ ja arendustegevusse suunatakse 1% SKP‑st, mis tähendab 2023. aastal eelarvest lisaks 41,3 miljonit eurot. Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Õpetaja arvestuslik keskmine palk tõuseb 2023. aastal 2048 eurole. 2023. aastal kasvab kõrghariduse riigieelarveline tegevustoetus 15% ehk 170 miljonilt 201,5 miljoni euroni. Eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks on ette nähtud 41 miljonit eurot.

Head kolleegid! Me oleme siin saalis korduvalt rääkinud, et meie riigi ja rahva demograafiline mudel meenutab vetsupotti. Seekordne eelarve teeb siin murrangulise muudatuse ja proovib selle mudeli teistpidi keerata, tõstes paljulapseliste perede toetust kolme‑ kuni kuuelapselistel peredel 650 euroni kuus ning seitsme ja enama lapsega peredel 850 euroni kuus. Kasvavad ka esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema toetus, 80 eurole kuus.

Madalapalgaliste toimetulekuks on oluline maksuvaba tulu määr, mis on 7848 eurot aastas ehk 654 eurot kuus. Uuest aastast tõuseb pension erakorraliselt 20 eurot. Keskmine pension on alates 2023. aasta aprillist 704 eurot, mis ühtlasi märgib tulumaksuvaba määra pensionäridel tegelikult tervikuna. Pensioni baasosa tõus aitab parandada enam kui 321 000 pensionisaaja ja rahvapensioni määra tõus 3200 rahvapensionisaaja toimetulekut. Kindlustunnet meie inimestele loob kindlasti üldhoolekande toetamine ümmarguselt 50 miljoni euroga.

Keskkonnakaitse valdkonnas panustatakse Natura hüvitiste suurendamisele 1,2 miljoni euroga. Sellega tõstetakse 15 aastat püsinud hüvitis rangelt kaitstavas sihtkaitsevööndis 110 eurolt 134 euroni hektari kohta. Aga piiranguvööndis [kehtiva] 60 euro tõstmiseks raha enam paraku ei jätkunud. See teeb loomulikult meele mõruks, sest metsaomanikele õiglase hüvitise maksmine ei teeni mitte ainult põhiseaduslikku õiglust, vaid teenib otseselt Eesti looduse kaitsmist.

Nii nagu ma oma kõne alguses ütlesin, ei ole selles eelarves kõik oluline lahenduse leidnud. Üheks selliseks [probleemiks] on investeeringud teedesse. Neid investeeringuid oleks võinud teha laenurahaga. Kui me lugupeetud makroökonoomika õppejõu ja teadlasega seda küsimust arutasime, siis tõdes ka tema, et laen tarkadeks investeeringuteks ei ole saatanast. Otsuse langetamisel tuleb vaadata inflatsioonimäära ja intressimäära vahet. Õigel ajal võetud laen, õigel ajal tehtud investeering aitab raha tulevikus kokku hoida, mitte ei ole lõputu kulu. Tee-ehituse vähene osakaal investeeringutes on siin eelarves kindlasti asi, mille üle ei saa rõõmustada.

Ka looduskaitseliste maade maamaksu hüvitamine omavalitsustele oleks tulnud ära teha. Summa ei ole suur, pisut üle 4 miljoni euro, aga õigluse, õiguse ja maaelu seisukohalt väga oluline. Riik peab täitma oma kohustusi ilma kohtu ettekirjutusteta.

Selline see eelarve on. Ta lükkab käima tegevusi, millest on pikalt räägitud, aga terviklahendusteni pole jõutud. Nüüd siis on loodud selleks eeldused. Ta sisaldab tõesti murrangulist tegevuskulude ja investeeringute katmist. See eelarve ei ole ideaalne, aga see eelarve on üsna hea. Aitäh!

18:34 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Maris Lauri. Palun! Kas soovite ka lisaaega? Ei kuule. Jah, palun! Kaheksa minutit.

18:35 Maris Lauri

Head kolleegid! Kui peaminister toob eelarve Riigikokku, siis niipalju kui ma mäletan, on vist iga peaminister öelnud, et tegemist on väga hea eelarvega. Kahtlematult on igal peaministril olnud tollel hetkel täiesti õigus, tema enda vaatenurgast. Meil igalühel võib olla mõnevõrra teistsugune arusaam, milline on kõige parem eelarve. Aga eelarve on Eesti poliitmaastikku vaadates alati kompromiss – kompromiss koalitsiooni sees, kompromiss ühiskonnas ja Riigikogus. On realiteedid, millega tuleb arvestada, sealhulgas need, mis tulevad nii-öelda väliselt: majanduskeskkonnast, julgeolekukeskkonnast ja nii edasi. Selles mõttes pole teistest erinev ka see eelarve.

On asjad, millega me paratamatult peame tegelema: julgeolekuküsimused, kaitseküsimused. Kahtlematult võiks panna sinna rohkem raha, aga tuleb teha valikuid. Sealjuures tuleb ka mõelda, milline on parim versioon. Kõike ei saa korraga, ei saa teha kohe hankeid, ei saa ka inimesi kohe ette valmistada. Kõiki ostegi ei saa praegu kätte ühe aasta jooksul. Olgem realistid.

Ka selles eelarves on asju, mis minule väga meeldivad, ja on asju, mis mulle nii väga ei meeldi. Kindlasti meeldib mulle see, et hariduse rahastamine suureneb, et tõusevad õpetajate palgad, kõrgharidusse tuleb raha juurde. Võib-olla oleks ma ise mingisuguste detailide mõttes küll jaganud raha teistmoodi, nii nagu siin kindlasti on ka teisi selliseid inimesi.

Kindlasti on siin veel asju, mis on väga hästi välja tulnud. Teeb rõõmu see, et raha läheb ka hooldusreformiks või ümberkorraldusteks hooldusvaldkonnas, kus probleemid on väga märkimisväärsed. [Teeb rõõmu] see, et pensionid tõusevad korralikult, ja see, et tulumaksuvaba miinimum suureneb, sest see aitab just neid, kellel on võib-olla kõige raskem olukorras, kus sõda on põhjustanud pöörase hinnatõusu, vähemalt selle ühe väga olulise komponendina. See puudutab väga paljusid inimesi ja võib-olla kõige valusamalt neid, kelle sissetulekud on tagasihoidlikud.

Jah, me ei saa kaotada maksuküüru, aga aitab ka maksuvaba miinimumi tõus. Kahtlematult tuli tõsta ka laste‑ ja peretoetusi. Aga see viis, kuidas seda tehakse – mina ei ole selle üle õnnelik. Mina oleksin teinud seda teistmoodi. Aga see on poliitiline realiteet. Teistmoodi lihtsalt ei saa, kui sa oled vähemuses. Me oleme siin kõik vähemuses üksikult võttes, ka siis, kui vaatame üksikuid fraktsioone. Nii et alati on see kompromiss.

Mis mind murelikuks teeb kogu selle asja juures nii Riigikogus kui võib-olla ka laiemalt ühiskonnas, on see, et mulle tundub, nagu me oleksime veeremas mingisse toetuste maaniasse või toetuste lõksu. Viimaste kuude jooksul on toetusi küsinud kõik. Tõesti tekib küsimus, kes ei ole veel küsinud. Küsivad suured ettevõtted, väikesed ettevõtted, pered lastega, ilma lasteta, erinevate valdkondade inimesed ja nii edasi. Kui me kõiki neid [soove] täidaksime, siis me oleksime olukorras, kus toetusi tuleks põhimõtteliselt maksta kõigile. Kelle arvelt? Seda vastust ei tule mitte kuskilt.

Me ei saa niimoodi oma riigi asju korraldada. Kui me teeme oma pere eelarvet või [planeerime] kulutusi peres, siis me ju ka ei kuluta oma raha igale poole ohjeldamatult. Kui me seda teeme, siis me oleme üpris peagi raskustes. Jah, ongi mõned inimesed, kes satuvad raskustesse. Aga ometigi me suudame keskmiselt kõik mõistlikult käituda. Ka riigina peaksime mõistlikult käituma.

Nii et ma loodan, et vaatamata sellele, et väga paljudel inimestel ja ettevõtetel on raske, on nende seas siiski ka neid, kes saavad hakkama, nii nagu on inimeste seas ka neid, kes saavad ilma rahalise toetuseta hakkama. Sest tugi võib olla ka teistsugune: teenustega, koostöös ja mõistlikult asju tehes ja kulutades.

Nii et kuigi ma ei ole selle eelarve kõikide asjadega rahul – nagu ma ütlesin, [kõigega] rahul ei ole ilmselt mitte keegi meist –, on tegemist, arvestades asjaolusid, hea eelarvega. Nii et loodame, et me ei tee seda halvemaks. Kuigi ma ise arvan, et saaks teha paremaks. Aitäh!

18:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa. Kas soovite lisaaega?

18:41 Esimees Jüri Ratas

Palun, kaheksa minutit!

18:41 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! 500 lehekülge, paksukene nagu ikka, ja tegevuspõhine kõikide nende tulemusvaldkondade, programmide, meetmete, tegevuste, teenuste ja mõõdikutega.

Rahandusminister Pentus-Rosimannus ütles mulle [riigi]eelarve kontrolli erikomisjonis – enne kui ta Brüsseli [poole lendas] või ta mitte Brüsseli poole ei lennanud –, et tema käe all valminud riigieelarve, seesama, on sedavõrd perfektne, et ei vaja mitte ühtegi parandusettepanekut. Mitte ühtegi, sest kõik need ajaksid asja tasakaalust välja. Ja siis toonane rahandusminister lendaski Euroopa niitudele.

Jürgen Ligi, Reformierakonna aseesimehe kõnest jäi mulle meelde, et eelarve kütab inflatsiooni. Ta on ise võimul ja kütab inflatsiooni. Noh, kõik me mäletame, et Kaja Kallase valitsuse ajal ... Kaja Kallas on üldse vägev inimene: väike naine, aga väga võimas. Aasta jooksul on ta suutnud hoida Euroopa ja ka peaaegu maailma inflatsioonirekordit Eesti käes, oma kindlates kätes. Ja nüüd Jürgen Ligi ütleb, et hagu alla veel. Maris Lauri muuseas hetk tagasi ütles – väga huvitav väide –, et me oleme kõik vähemuses. Ka Maris on vähemuses, kuigi ta on valitseja õukonnas ja võimul parajasti. Nii et väga huvitav jõudude vahekord. Ollakse võimul, aga öeldakse, et ollakse vähemuses. Samas kütame inflatsiooni juurde. Türgi on veel eespool, maailmarekord on Türgi käes. Ainuke, kellele meil kuklasse hingata on, on Türgi. Nii et Jürgeni juhtimisel teel Türgi poole.

Aga vaatame natuke lähemalt. Riigikontroll on korduvalt öelnud, et need mõõdikud, mida kasutatakse selle tegevuspõhisuse puhul, pole üheselt mõistetavad, sihttasemed ja kõik muu selline. Mõned aastad tagasi me tegime eelarvest arusaamise toetusrühma, kuhu ka Kaja Kallas jooksis, ma mäletan, et mina ka. Noh, kes seal kõik ei ole olnud, see oli üks suuremaid toetusrühmi. Nii et midagi on hakanud liikuma. Selle koha pealt au ka valitsejale, et vaikselt on hakanud see 500‑leheküljeline oopus muutuma loetavamaks. Aga samas võin teile kinnitada – olen selle korduvalt igatepidi läbi lugenud –, et ta on küll selline kapsas, et hästi aru ei saa.

Ma natuke iseloomustan, et mitte paljusõnaliseks jääda. Näiteks vaatame neid mõõdikuid. Mis jääb samaks? Enne kulus välismaalase kinnipüüdmiseks, kui ta oli siin illegaalselt, 75 päeva, järgmisel aastal ka 75 päeva. Keelevaldkonna populariseerimise üritused: 50 oli, 50 jääb. Elanike arv, kes tunnevad, et neil pole võimalik riigivõimu mõjutada: oli 48%, jääb ka 48%.

Mõned asjad vähenevad. Näiteks halli passi omanike arv 557‑ni, kui neid mõõdikuid uskuda, ja maatõugu lehmade arv 889‑st 840‑ni.

Aga mis tõuseb? Õdede arv 648,1‑lt 700 peale 100 000 inimese kohta. Doktorikraadi kaitsmine 222‑st 300 peale, tugev tõus. Väliseestlaste arv, kes õpivad eesti keelt: lisandub 50. 14‑aastaste vaktsineeritute arv – no need on mumpsid ja muu värk – 83,80%‑lt 85,62%‑le. Uskumatu täpsus. Huvitav oleks mõõta, kuidas tegelikult on. Aga mis kindlasti tõuseb ja mida ka riigieelarve mõõdikud näitavad: uute HIV‑juhtumite arv 100 000 elaniku kohta 9,4‑lt 9,9‑le, nii et aus jutt; maksuraskustes leibkondade arv 5,2%‑lt 5,7%‑ni; enesetapud 13,9‑lt 14 peale; enesetapud noorte seas, kuni 19‑aastaste seas 3,2%‑lt 4,2%-le; korduva lähisuhtevägivalla ohvrid, tõuseb 13%‑lt 15%-le. Kuid kõige rohkem, kas teate, mis asi tõuseb? Ma vaatasin kõik need mõõdikud läbi [ja tean], et nende inimeste protsent, kes nõustuvad peale surma oma elundeid loovutama: 0,026%‑lt 0,067%‑ni. Tõus on kolmekordne.

Kui see ei ole naljakas, siis on see kurb igal juhul. Aa, ja siis on veel hulk mõõdikuid. Mõõdikud on muuseas 42 leheküljel, sellises kribukirjas. Näiteks Eesti võimekus mõjutada ÜRO‑d, NATO‑t ja muid [selliseid organisatsioone] on tagatud. Selline mõõdik. Uued jalgrattateed – null, pole midagi räägitud, pole määratud isegi, mis tõus on. Elanike valmisolek toetada lõimumist – ei mingit mõõdikut. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine – mitte mingit mõõdikut. Ja nii edasi ja nii edasi, ei hakka rohkem rääkima. 42 lehekülge on mõõdikuid.

Nii et seal on ühelt poolt väga konkreetsed [mõõdikud], teiselt poolt ülimalt ebamäärased või pole neid üldse mitte. Nii et tööpõld on siin veel lai.

Vaatame, mis kõige rohkem on tõusnud. See 17 miljardit, kogu see maht, 1 miljard riigikaitsele. Jah, rasked ajad. Jumala õige, kui varem ei ole jõudnud, peaks praegu sellega tegelema. Riigikaitsele, nagu Leo Kunnas ütles, läheb 2,9%, mis on siis üle miljardi. Aga [riigi]eelarve kontrolli komisjoni liikmena ma iga nädal kuulen, kuidas neid miljoneid ja miljardeid tegelikult hallatakse. Kaitseministeeriumi suured rahad, mis on juba olnud ja mis tulevad, on tegelikult kõige suurem ...

18:49 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg! Nii on.

18:49 Peeter Ernits

Jah, nii ongi. Aitäh!

18:49 Esimees Jüri Ratas

Aitüma! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Ja kui te tulete, siis ma küsin ka teilt, kas soovite kolme minutit lisaaega.

18:49 Mart Helme

Võtame selle kolm ...

18:49 Esimees Jüri Ratas

Selge. Jah, siis ei pea segama ja saate rahulikult mõttelõnga edasi kerida. Nii et palun, kaheksa minutit!

18:49 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma ei pea ennast vähimalgi määral rahanduseksperdiks, mitte vähimalgi määral. Mind ei huvita raha, mind ei ole kunagi huvitanud raha. Nagu mu ema ütles, et lase rublal minna, ruumi kümnel tulla. Ja täpselt nii on. Rahasse tuleb suhtuda loominguliselt.

Selles eelarves ei suhtuta rahasse loominguliselt. Selles eelarves ei suhtuta mitte millessegi loominguliselt. Mida ma selle all silmas pean? Ma pean selle all silmas väga lihtsat asja. See eelarve on bürokraatlik pakk pabereid, mis vaatab täielikult mööda sellest olukorrast, kus me praegu oleme. Aga olukord on, nagu me viimase ööpäeva jooksul oleme näinud, selline, et see võib muutuda sõna otseses mõttes tundidega. Pean silmas sedasama Poola intsidenti. No muidugi oli naljakas vaadata, kuidas meil kohe kummipallid hüppama hakkasid ja näpuga näitasid sinnapoole, et nemad on süüdi, ja siis tuli suur valge pealik ja ütles, et ei ole see, ei ole see, ja kummipallid kukkusid kohe maha ja läksid õhust tühjaks. Noh, mis seal ikka, marionettpoliitikud ongi niisugused.

Selles mõttes kõrvalepõikena: pidage kõikide nende nimed meeles, kes siin kummipallidena hüppasid. Need ongi need marionettpoliitikud, kellega aetakse siin marionettriigi asja. Ega neile ei hakka ju ka hammas peale, nagu me nägime siin ühe fotohuvilise spetsialisti puhul. No midagi ei ole teha, midagi ei ole teha, ei hakka hammas peale, sest ta on nii kõrgelt hinnatud fotograafiaspetsialist.

Aga tulen tagasi eelarve juurde. See eelarve on, nagu ma ütlesin, bürokraatlik pakk pabereid, mis vaatab mööda sellest erakorralisest olukorrast, milles me praegu oleme. Lugesin paar päeva tagasi ajakirja Newsweek. Ajakiri Newsweek ütleb sõnaselgelt: lääneriigid on jõudnud selle piirini, kus nende laskemoonavarud on Ukraina varustamise tõttu jõudnud kriitilisse seisu, pole endal ja varsti ei saa anda ka sõdivale Ukrainale. See tähendab seda, et need riigid peavad kiireimas korras viima oma majanduse üle sõjaaja rööbastele, hakkama tootma sõjavarustust mitte nii nagu rahuajal, vaid nii nagu sõjaajal.

Aga mis meil Eestis toimub? Mida me sellest eelarvest näeme? Jah, tänu sellele, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond juba aastal 2019, enne seda, kui toimusid eelmised Riigikogu valimised, ütles, et meil peaks olema riigi kaitse-eelarve 2,5% SKP‑st, vähemalt 2,5% – me rääkisime ka 2,6%‑st ja isegi 3%‑st, aga pidasime realistlikuks 2,5% –, on enam-vähem selleni jõutud. Ainult et inflatsioon on vahepeal kõik ära söönud, sõda on kõik hinnad taevasse tõstnud ja see, mida on võimalik hankida, see nomenklatuur on kokku tõmmanud nagu Balzaci šagräännahk. See on see, mis on muutunud. Aga see ei peegeldu selles eelarves. See ei peegeldu selles eelarves! See eelarve on bürokraatlik pakk pabereid, mille elu – ma julgen seda ennustada – lükkab hunnikusse juba lähemate kuude jooksul. Loomulikult need, kes on sellise paki pabereid kokku pannud, laulavad sellele kiidulaulu. Aga kiidulaulu ei ole põhjust laulda.

Üks eelkõneleja rääkis siin sellest, kuidas lõpuks oleme jõudnud ka teaduse rahastamise tõstmiseni. Lõpuks oleme jõudnud ka selleni, et kõrghariduse rahastamine on paranenud. Kulla sõbrad! Kas teil käivad lapsed või lapselapsed ülikoolis? Mul käivad. See on ju naerukoht praegu. "Lõpuks oleme jõudnud rahastuse tõstmiseni." Inflatsioon on selle raha ära söönud! Ja põhiküsimusele, mida selle rahaga tehakse, et hariduse ja teadustöö kvaliteeti tõsta, me sellest eelarvest vastust ei saa. See bürokraatlik pakk pabereid annab küll nutsu, aga mille peale see kulub, jääb suurel määral vastuseta.

Täpselt sama võime rääkida ka puuetega inimeste toetamisest, kõikidest sotsiaalvaldkonna kulutustest, mida siin – see on kõige piinlikum muidugi – pingpongitatakse riigi ja omavalitsuste vahel. Riik justkui annab midagi omavalitsustele, aga siis ei anna ka, nõuab, aga siis ei nõua ka. Teate, ammu on räägitud ju sellest, et eelarve kui niisugune on üldse raskesti loetav, raskesti arusaadav ja kohati täiesti mittearusaadav dokument. Ka selle eelarve puhul me näeme sedasama. Ta on raskesti loetav, ta on raskesti arusaadav ja kohati täiesti arusaamatu.

Nii et, sõbrad-seltsimehed! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud Eesti rahvas! Selle eelarvega Eesti rahva elu paremaks ei lähe. See on suur samm edasi ja ma kiidan Isamaad selle eest, et ta on ennastsalgavalt võidelnud Reformierakonna libertaaride ja liberaalidega ja suutnud siiski lastetoetusi ja peretoetusi tõsta. Me kõik teame ju väga hästi, et Reformierakonna ettekujutus demograafiliste probleemide lahendamisest on selline, nagu on näiteks Ameerika demokraatidel: laseme rohkem rahvast kuskilt riiki sisse, las võõrad tulevad ja lahendavad meie iibeprobleemi ja meie tööjõuprobleemi. Ja siis me räägime sellest, kuidas me hakkame neile eesti keelt õpetama. Aga meil ei ole eesti keele õpetajaid, meil ei ole koole. Maakoole, mis on puhtalt eestikeelsed, me paneme järjest kinni.

Vot selline on meie elu. Selle elu muutumist positiivses suunas, et Eesti jääks Eestiks, Eesti jääks eestikeelseks Eestiks, me tegelikult selle eelarve abil ei saa. Sest kõik, mis seal isegi nime poolest seda eesmärki teenivad, pole mitte midagi muud kui pokazuhha, vene keeles öeldes. Aga vene keelt soovitan ma kõikidel harjutama hakata, sest Kaja Siimovna peab tõenäoliselt ülejärgmises Riigikogus hakkama rääkima juba ka vene keeles. Need umbes 150 000 [inimest] – või kui palju neid on siia tulnud –, kes ei ole mitte etnilised eestlased ega ka mitte nii-öelda lääne hemisfäärist meile saabunud, vaid on ida poolt ja lõuna poolt meile saabunud, tekitavad paratamatult keelekeskkonna, kus vene keel üha jõulisemalt domineerib. Nii et, lugupeetavad, see eelarve ei kõlba mitte kuskile.

18:57 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg!

18:57 Mart Helme

Ma tänan! Ma tänan selle kolme lisaminuti eest ja rohkem ei kuritarvita teie lahkust.

18:57 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Raimond Kaljulaidi. Küsin ka teilt, kas soovite lisaaega.

18:57 Raimond Kaljulaid

Ei soovi.

18:57 Esimees Jüri Ratas

Selge.

18:58 Raimond Kaljulaid

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Kuulasin siin hea kolleegi Mart Helme sõnavõttu. Sellele lihtsalt peab vastama. Kõigepealt rääkis austatud Mart Helme siin sellest, kuidas EKRE on seisnud kaitsekulude suurendamise eest kõik need aastad. Kes olid valitsuses 2019, kes olid valitsuses 2020 ja 2021. aasta alguses ja mis olid siis kaitsekulutused võrreldes selle tasemega, kuhu praegune valitsus need kavatseb nüüd tõsta? Juttu oskavad mehed teha küll, aga tegusid ei olnud.

Elanikkonnakaitse, millest praegu kõik räägivad. Kui siin täiskogus räägiti elanikkonnakaitsest, siis kõik erakonnad tulid, tagusid endale vastu rindu, et meie [arendame] elanikkonnakaitset, me oleme alati elanikkonnakaitset [arendanud], laiapindset riigikaitset oleme alati oluliseks pidanud. 30 aastat pole midagi tehtud. Endine siseminister Mart Helme ei teinud mitte midagi. Ainult jutud, ainult jutud. Teisi kritiseerida oskab, on kõva mees. Siseministrina ümmargune null. Tegelikult, oleme ausad, EKRE ju õõnestab meie riigikaitset, EKRE ju õõnestab meie julgeolekut. Valitsuses lõhkusid liitlassuhteid, mõnitasid meile olulisi liitlasi, Soomet, kes on liitumas NATO‑ga, teisi riike, ka Ameerika Ühendriike solvasid, tegelesid igasuguste nõmedustega. Mitte midagi ei ehitanud.

Viimasel ajal paistab see erakond silma sellega, et esitab meile siin Kremli jutupunkte. No kuulge, Mart Helme just praegu siin ennustas, kuidas see eelarve, mida valitsus teeb, ja kõik need võimed kukuvad kokku, et see eelarve on tühi pakk paberit. Mis see oli? Loetud nädalad tagasi sama mees siit puldist rääkis, kui kavalalt Venemaa praegu taganeb, meelitab Ukraina väed endale järele ja vot mis siis nendega teeb. Tegelikult pole teie lemmikud seal Venemaal midagi teinud. Kokku on neil kukkunud see asi. Hersoni alt panid padavai minema, saba seljas, kusjuures täpselt samamoodi, saba seljas, panevad need EKRE mehed ka minema, kui Eestis peaks sõda tulema. Esimesena olete lennujaamas järjekorras, täpselt nagu need Venemaa mobilisatsiooni eest põgenenud tüübid.

Nii et see on reaalne raha, mis siia eelarvesse pannakse, need on reaalsed võimed, mida selle raha eest [arendatakse]. Veel kord, tuletan meelde minu eelkõneleja tarku sõnu riigikaitsest: me ei ole Ukraina poolt, me ei ole Venemaa poolt, me oleme rahu poolt. No kuulge, see on naeruväärne! Aitäh!

19:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd on vasturepliik, Mart Helme, palun!

19:01 Mart Helme

Mida öelda inimesele, kes tuleb kõnepulti lihtsalt selleks, et sõimata ja sõimata täiesti alusetult? (Hääl saalist.) Tänasel päeval räägivad kõik meie liitlased sellest, et peab vaatama, kuidas mitte lasta sõjategevusel laiemale valguda. Poola intsident oli just nimelt see. Need kummipallid, nagu praegu hüppas siin ka eelkõneleja, on õhust tühjaks lastud nendesamade meie suurte liitlaste poolt, kes ütlevad, et ei, sõbrad, NATO ei hakka praegu Venemaaga sõda pidama. Ehkki mulle tundub, et eelkõneleja just seda tahaks, et me hakkaksime sõda pidama. Nimetada minu tegevust siseministrina ümmarguseks nulliks – no vabandage väga, vabandage väga. Peale sõnade tegemise ei ole ju teie mitte midagi teinud, sest kõik see, mida see eelarve praegu teeb, lapib natukene-natukene teie rekordilist inflatsiooni ja ei lapi kuidagi ära. Aitäh!

19:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh selle vasturepliigi eest! Rohkem sõnavõtte ei ole, sulgen läbirääkimised. Nii, head ametikaaslased, oleme eelnõu 708 juures ja peale läbirääkimisi alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu kohta on laekunud kokku 59 muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1, rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, see on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt, vaata muudatusettepanekut nr 2. Muudatusettepanek nr 5, Siim Kiislerilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikest 2. Muudatusettepanek nr 6, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ja nüüd liigume, Siim Pohlak, teie juurde, palun!

19:03 Siim Pohlak

Aitäh! Paluks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel seda väga vajalikku ja maakoolide säilimist toetavat ettepanekut hääletada.

19:03 Esimees Jüri Ratas

Selge, alustame hääletamise ettevalmistamist. 

Head ametikaaslased, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:06 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 36, vastu 48, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 7, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun! 

19:06 Jaanus Karilaid

See ettepanek annab lisaraha õpetajatele. Paluks seda ettepanekut hääletada ja enne hääletamist paluks vaheaega kümme minutit.

19:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

19:16 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme seitsmenda muudatusettepaneku juures. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:17 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 37, vastu 49, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun! 

19:17 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Palun seda muudatust hääletada.

19:17 Esimees Jüri Ratas

Jah, palun! Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? (Hääl saalist.)

Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku. Selle on esitanud Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:18 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 38, vastu 42, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

19:18 Jaanus Karilaid

Aitäh, hea juhataja! Ma olen kõigepealt võlgu ühe selgituse. Nimelt, Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev küsis, et kui kaua me neid vaheaegu võtame. Mul on ettepanek suurele saalile, et kui me saame siin vaheaegadega kokkuleppele, et suur saal toetab ettepanekut nr 50, mis näeb ette erakorraliseks pensionitõusuks 20 euro asemel 50 eurot, siis me loobume vaheaegade võtmisest.

19:19 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd tähelepanu, ma ei tea täpselt, mis asi ... Ma tean, et see ei olnud midagi, mis te nüüd ütlesite, see ei ole protseduuriline ...

19:19 Jaanus Karilaid

Antud juhul teeme ettepaneku seda hääletada ja võtta vaheaeg kümme minutit.

19:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

19:29 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Me oleme üheksanda muudatusettepaneku juures. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:29 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 37, vastu 50, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun! 

19:30 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette riiklike üürimajade programmi toetamist 10 miljoniga. Paluks seda ettepanekut hääletada ja enne võtta vaheaeg kümme minutit. 

19:30 Esimees Jüri Ratas

Oo, see on midagi uut! Palun, vaheaeg kümme minutit!

V a h e a e g

 

19:40 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme kümnenda muudatusettepaneku juures. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:40 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 35, vastu 51, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 11, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

19:41 Jaanus Karilaid

Antud ettepanek puudutab seda, et omavalitsused saaksid kompenseerida raamatukogudele, lasteaedadele, ujulatele ja koolidele kõrgeid energiahindasid. Paluks seda hääletada ja enne paluks vaheaega kümme minutit.

19:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

19:51 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme 11. muudatusettepaneku juures. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:51 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 35, vastu 50, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 12 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

19:52 Jaanus Karilaid

Jah, antud ettepanek puudutab lasteaiakoha kompenseerimist. Paluks seda hääletada ja enne paluks vaheaega kümme minutit.

19:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

20:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi ja juhataja on ka vahetunud, et riigieelarve menetlemine läheks kiiremini ja sujuvamalt. Läheme 12. muudatusettepaneku hääletamise juurde.

Head kolleegid, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku. Selle on esitanud [Eesti] Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

13. muudatusettepanek. Jaanus Karilaid, palun!

20:03 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek puudutab noorte huvihariduse arendamist. Paluks seda hääletada ja enne paluks vaheaega kümme minutit.

20:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

20:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, Keskerakonna võetud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku. Selle on esitanud [Eesti] Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

14. muudatusettepanek. Jaanus Karilaid, palun! 

20:14 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek puudutab koolitoidu kvaliteeti ja kättesaadavust kõikides koolides. Paluks seda hääletada. Paluksin vaheaega kaheksa minutit. 

20:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kaheksa minutit vaheaega. Juhataja lubas protsessi kiirendada. Kaheksa minutit vaheaega, kolleegid.

V a h e a e g

 

20:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, vaheaeg on lõppenud. Läheme 14. muudatusettepaneku juurde. Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakond. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

15. muudatusettepanek. Jaanus Karilaid, palun!

20:23 Jaanus Karilaid

Aitäh! Kuna antud ettepanek puudutab kohalike omavalitsuste investeeringuid parema elukeskkonna nimel, siis paluks seda hääletada. Aga kuna vahepeal on tulnud minu juurde üks koalitsioonisaadik, kes on nõus toetama 50. ettepanekut, siis ma võtan vaheaja viis minutit.

20:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh selle vastutulelikkuse eest! Vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

 

20:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 15. muudatusettepaneku. Selle on esitanud [Eesti] Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

16. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun! 

20:29 Jaanus Karilaid

Antud ettepanek puudutab koolide tugispetsialiste: logopeede, koolipsühholooge. Paluks seda ettepanekut hääletada ja paluks vaheaega viis minutit.

20:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

20:30 Henn Põlluaas

Aitäh! Palun seda ettepanekut hääletada.

20:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Paneme hääletusele, aga enne vaheaeg viis minutit. Henn Põlluaas, kas protseduuriline küsimus?

20:30 Henn Põlluaas

Saan aru, et Jaanus Karilaid rääkis mingist teisest eelnõust või muudatusettepanekust, mitte 16‑ndast, mille juures me praegu oleme.

20:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mina sain aru, et Jaanus Karilaid rääkis 16. muudatusettepanekust. Ma ei tea küll, kas ta selle sisust on aru saanud ja kas ta seda meile õigesti avas. (Naer saalis.) Jaanus Karilaid, protseduuriline küsimus, palun! 

20:31 Jaanus Karilaid

Vastab tõele. Ma kogemata ühendasin 16. ja 17. ettepaneku, aga mõte jääb samaks. Võtan ikkagi vaheaja viis minutit.

20:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jah, ma usun, et teil viiest minutist aitab, et aru saada.

V a h e a e g

 

20:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 16. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

17. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun! 

20:37 Jaanus Karilaid

Jah, vastab tõele, et alles nüüd oleme jõudnud koolide tugispetsialistide palga tõusu juurde. Paluks seda hääletada, aga enne paluks vaheaega kümme minutit.

20:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

20:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 17. muudatusettepaneku. Selle on esitanud [Eesti] Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

18. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

20:48 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek puudutab keeleprogrammi tugevdamist. Palun seda ettepanekut hääletada.

20:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid, panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille on esitanud ... Kuidas? Teeme ka saalikutsungi. Me oleme sunnitud hääletuse eel tegema kutsungi, sest kärsitud Riigikogu liikmed lahkusid vahepeal saalist.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 18. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta hääleta..., jätta arvestamata. (Naer saalis.) Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

19. muudatusettepanek, [Eesti] Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Jaanus Karilaid, palun!

20:50 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek puudutab eesti keele õppe tõhustamist. Paluks seda hääletada. 

20:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, kas võib ilma kutsungita hääletada? Austatud Riigikogu, panen hääletusele 19. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

20. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Henn Põlluaas, palun! 

20:51 Henn Põlluaas

Aitäh! See muudatusettepanek puudutab Kaitseliidu palgalise instruktorkoosseisu suurendamist ja ma palun seda hääletada.

20:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 20. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

21. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Henn Põlluaas, palun!

20:52 Henn Põlluaas

Aitäh! See ettepanek puudutab Kaitseliidu tagala isikkoosseisu suurendamist. Ma palun seda hääletada.

20:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 21. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

22. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Henn Põlluaas, palun!

20:53 Henn Põlluaas

Aitäh! See muudatusettepanek puudutab Kaitseliidu malevkonna pealikele motiveeriva lisatasu maksmist. Palun panna see hääletusele.

20:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 22. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

23. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Henn Põlluaas, palun!

20:54 Henn Põlluaas

Aitäh! Muudatusettepanek puudutab Kaitseliidu mittekoosseisuliste abiinstruktorite tasustamist. Palun ka see muudatusettepanek panna hääletusele.

20:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 23. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

24. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

20:55 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek puudutab Kakumäe poolsaare kaldakindluse rajamist. Paluks seda hääletada.

20:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 24. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

25. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

20:56 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette pool miljonit Harku järve puhastamiseks. Paluks seda hääletada ja toetada.

20:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 25. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

26. muudatusettepanek. Selle on esitanud [Eesti] Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

20:57 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek on seotud keskkonnamaja ehitusega. Paluks seda hääletada.

20:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 26. muudatusettepaneku. Selle on esitanud [Eesti] Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

27. muudatusettepanek. Selle on esitanud [Eesti] Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

20:58 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette Autorihüvitusfondile lisavahendite leidmist. Paluks seda hääletada.

20:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 27. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

28. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

20:59 Jaanus Karilaid

Jah, antud ettepanek puudutab Euroopa rohelise pealinna [kultuuriprogrammi] täiendavaid vahendeid 10 miljonit. Paluks seda hääletada ja toetada.

20:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 28. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid oli 2. Ettepanek ei leidnud toetust.

29. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:00 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek puudutab liikumisharrastust edendava võrgustiku loomist. Paluks seda hääletada.

21:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 29. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

30. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:01 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek puudutab jalgpallihallide rajamist igasse Eesti maakonda. Ootame, millal Eesti koondis lõpuks pääseb ka mõnele finaalturniirile. Paluks seda ettepanekut hääletada ja toetada.

21:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 30. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

Head kolleegid, ekvaator on ületatud, nüüd on ainult allamäge minek. 31. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:02 Jaanus Karilaid

Aitäh! Ettepanek puudutab Pirita velodroomi ümberehitust, et rajada Eestisse esimene kinnine velotrekk. Paluks seda hääletada ja toetada.

21:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 31. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

32. muudatusettepanek, Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Jaanus Karilaid, palun!

21:03 Jaanus Karilaid

Aitäh! See ettepanek puudutab Eesti Rahvusringhäälingule kaasaegse telekompleksi rajamist. Paluks seda hääletada. Aga see on nii kaalukas ettepanek, et paluksin ka vaheaega kümme minutit. (Elevus saalis.)

21:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kas vaheaeg oli kümme minutit? (Hääled saalis.) Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

 

21:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 32. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

33. muudatusettepanek. Selle on esitanud Siim Kiisler. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele. 34. muudatusettepanek. Selle on esitanud Siim Kiisler. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele, vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. 35. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:15 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek puudutab täiendavaid vahendeid Pärnu linna sillale. Ja mõeldes kolmele riigimehele, Andres Metsojale, Andrei Korobeinikule ja Toomas Kivimäele, paluks vaheaega viis minutit. (Elevus saalis.)

21:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

 

21:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 35. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

36. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Henn Põlluaas, palun!

21:21 Henn Põlluaas

Aitäh! See ettepanek suurendab maanteede ehituse ja korrashoiu summasid eelarves. Palun seda hääletada.

21:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 36. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

37. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Henn Põlluaas, palun!

21:22 Henn Põlluaas

Aitäh! See ettepanek on suunatud Estonia vraki uuringute lõpuleviimisele ja on äärmiselt oluline. Palun seda hääletada, aga enne seda ka kutsung teha.

21:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaa. Aga palun! Head kolleegid, panen hääletusele 37. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

21:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Meie praegu hääletasime [ettepanekut], millega oleks saanud parvlaeva Estonia uuringud lõpule viia. Ja ma oma kõnes, kui ma seda pidasin ja kaitsesin seda [ettepanekut], siis kutsusin üles ka Reformierakonda ja sotsiaaldemokraate seda toetama, juhul kui neil on südametunnistus, sest see õnnetus puudutas praktiliselt igat Eesti inimest. Kas te oskate öelda, lugupeetud istungi juhataja, mispärast Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud ei hääletanud selle eelnõu poolt? Kas neil tõesti puudub südametunnistus? (Hääled saalis.)

21:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, hea kolleeg! See ei olnud protseduuriline küsimus.

Aga läheme edasi. 38. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Henn Põlluaas, palun!

21:26 Henn Põlluaas

Aitäh! See ettepanek on suunatud vesiniku väärtusahela pilootprojektide rahastamisele. Ma palun seda hääletada.

21:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, kas on vaja enne ka kutsungit? (Hääled saalis.) Keegi ei nõua.

Panen hääletusele 38. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

39. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:27 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek läheb edasi Haapsalu raudtee-ehituse [teemaga]. Paluks seda hääletada, aga enne paluks vaheaega kolm minutit.

21:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kolm minutit.

V a h e a e g 

 

21:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 39. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

40. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:31 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek aitab ellu viia riigiteede teehoiukava. Paluks seda hääletada.

21:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 40. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

41. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:32 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek aitab viia kruusateed mustkatte alla. Paluks seda hääletada.

21:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 41. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

42. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

21:33 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette, et maakondlik ühistransport ikkagi oleks elujõuline. Paluks seda ettepanekut hääletada.

21:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 42. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

43. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:34 Jaanus Karilaid

Aitäh! Mõelgem siis regionaalpoliitiliselt. Antud ettepanek näeb ette Narva-Jõesuu muuli ehitamist. Paluks seda hääletada ja toetada.

21:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 43. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

44. muudatusettepanek. Selle on esitanud [Eesti] Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:35 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek abistaks toidutootjaid. Paluks seda ettepanekut hääletada.

21:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 44. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

45. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:36 Jaanus Karilaid

Aitäh! Põllumeeste toimetulekust sõltub kõigi Eesti inimeste toidulaud. Paluks seda ettepanekut hääletada ja toetada.

21:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 45. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

46. ettepanek. Selle on esitanud Siim Kiisler. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. 47. muudatusettepanek. Selle on esitanud [Eesti] Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:37 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek viiks piirivalvurite töötasu vastavusse nende töökoormusega. Paluks seda ettepanekut hääletada.

21:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 47. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

48. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:38 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeks ette lisavahendeid parvlaeva Estonia lisauuringuteks. Paluks seda ettepanekut hääletada ja toetada.

21:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 48. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

49. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Henn Põlluaas, palun! 

21:39 Henn Põlluaas

Muudatus on mõeldud piirivalve ja kaitseväe struktuuride ühildamiseks kriisisituatsioonis. Palun seda hääletada. 

21:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 49. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

50. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun! 

21:40 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek on tõesti fraktsiooni jaoks kõige olulisem, see näeb ette 20‑eurose erakorralise pensionitõusu asemel tõsta pensione 50 euro võrra. Kuna tegemist on nii kaaluka ettepanekuga, siis paluks seda hääletada, aga enne paluks vaheaega viis minutit, kuna on lootust, et tuleb lisahääli sellele ettepanekule.

21:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

 

21:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, vaheaeg on läbi. Panen hääletusele 50. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

51. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:46 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette lisavahendeid koduhooldusele. Paluks seda hääletada ja toetada.

21:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 51. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

52. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:47 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette lisavahendeid raske ja sügava puudega inimeste üldhooldusteenuste kättesaadavaks tegemiseks. Paluks seda ettepanekut hääletada ja toetada.

21:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 52. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

53. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:48 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette lisavahendeid vaimse tervise arendamise programmi jaoks. Paluks seda hääletada ja toetada.

21:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 53. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

54. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:49 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette jätkamist Tallinna Haigla projektiga. Paluks seda ettepanekut hääletada ja toetada.

21:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 54. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

55. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:50 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette lisavahendeid ravijärjekordade lühendamiseks. Paluks seda ettepanekut hääletada ja toetada.

21:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 55. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

56. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:51 Jaanus Karilaid

Antud ettepanek eraldab vahendeid Vähiravifondile Kingitud Elu. Paluks seda hääletada ja toetada.

21:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 56. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

57. muudatusettepanek, [Eesti] Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Jaanus Karilaid, palun!

21:52 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek on nähtud ette mitmeotstarbeliste meditsiinikopterite soetamiseks. Paluks seda hääletada ja toetada.

21:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 57. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

58. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon.

21:53 Jaanus Karilaid

See [ettepanek] annab Kaitseliidule tegutsemiskindluse. Paluks seda hääletada ja toetada.

21:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 58. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

Ja eelarve viimane, 59. muudatusettepanek. Selle on esitanud sotsiaaldemokraat Jaak Juske üksipäini. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

21:54 Jaanus Karilaid

Teen ettepaneku seda hääletada ja toetada.

21:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paneme hääletusele. Head kolleegid, panen hääletusele 59. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Jaak Juske. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu on 45 ja erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

Nii, head kolleegid, oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud ja läbi hääletanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 708 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine ongi lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. november kell 17.15. Oleme tänase 14. päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.  


15. 21:55 Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (710 SE) esimene lugemine

21:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. 15. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 710 esimene lugemine. Palun ettekandjaks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

21:56 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tulen teie ette seaduseelnõuga, mille eesmärk on sujuvalt väljuda soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse süsteemist. Tõepoolest, väljaliikumine on äärmiselt sujuv ja toimub pika aja jooksul.

Kõigepealt tuletan kiiresti meelde, mis asjad on seaduses sätestatud soodustingimustel vanaduspensionid. Nimekirja alusel on õigus pensionile 10 aastat enne vanaduspensioniiga – staažinõue on 10 soodusstaažiaastat, üldstaaži kokku 20 aastat – töötajatel [sellistes valdkondades] nagu mäetööd, metallurgia, keemiatööstus, põlevkivi töötlemine, transport ja veel mõned. Teise nimekirja alusel on õigus pensionile 5 aastat enne vanaduspensioniiga, staažinõue on 12,5 soodusstaažiaastat, see hõlmab 18 tegevusala, muu hulgas mäetööd, töötlev tööstus, energeetika, ehitus, transport, side, samuti teatud tervishoiu‑ ja sotsiaalhooldusasutuste töötajaid.

Väljateenitud aastate pensionide seadus on loetlenud kutsealad, kus enne vanaduspensioniiga võib kaasneda nii füüsilise kui ka vaimse kutsealase töövõime vähenemine, mis võib takistada sellel kutsealal edasi töötamist. Siia alla on varasemalt kuulunud – rõhutan, varasemalt – politseinikud ja päästetöötajad, aga jätkuvalt kuuluvad artistid, lennundustöötajad, meremehed, kaevurid, eripedagoogid, ühistranspordijuhid. Ka siin on õigus pensionile vastavalt 5 või 10 aastat enne vanaduspensioniiga, kui on olemas vajalik soodusstaaž, mis on 10 või 25 aastat.

Seda me oleme siis reformimas. Reformimise eesmärk on kõigepealt see, et me oleme olukorras, kus me tööealistele inimestele maksame riigi poolt sooduspensione, ilma et me oleksime hinnanud inimese töövõime tegelikku vähenemist. Töövõime vähenemine on siiski individuaalne ja paljudel väljateenitud aastate pensioni ja sooduspensioni saajatel ei ole töövõime faktiliselt langenud. Samal ajal on töötingimused muutunud ning tööandjatel on kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine ja ohutus igas töökohas.

Need mõlemad pensioniliigid motiveerivad teatud juhtudel tööturult varakult lahkumist, kindlasti pärsivad tööturu paindlikkust ja ei taga pensioniskeemide õiglast tasakaalu panuse ja tulu vahel. Rõhutan, et sellel hetkel, kui need seadused ja sooduspensionid ellu kutsuti, olid [nende] pensionide saajad ka oma tööelus [olnud] suurema sotsiaalmaksu maksjad kui teistel erialadel ja töökohtadel töötavad inimesed. Pensionide järjepideva reformimise [tulemusel]  Eesti Vabariigis inimesed maksavad sotsiaalmaksu võrdselt, küll aga osa töötajaid saavad sellestsamast makstud sotsiaalmaksust rohkem tagasi.

Rõhutan ka seda, et taolised sooduspensionide süsteemid on Euroopa Liidu liikmesriikidest jäänud veel kahte riiki. Lisaks Eestile on selline riik Horvaatia. Nagu öeldud, need pensioniliigid kutsuti ellu Nõukogude ajal ja need on sellest ajast säilinud. On mõistlik ja tarvilik minna lõpuni pensionireformi sammudega ja jõuda tasakaalustatuma pensionisüsteemi juurde.

Ka Riigikontroll on soovitanud kaaluda väljateenitud aastate pensionide ja soodustingimustel vanaduspensionide kaotamist. Kaasajastatud pensionisüsteem on paindlik. Ka täna on võimalus igal inimesel valida – kui see talle sobib või on tervise tõttu vajalik – pensionile minemine kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga. Paindlik vanaduspension on soovi korral ühendatud ka töötamise võimalusega. Tööandjad saavad soovi korral panustada oma töötajate pensionidesse kolmanda samba abil. Pärast 1992. aastal toimunud sooduspensionide ülevõtmist on loodud paremad riski adresseerivad hüvitised, toetused ja teenused. Räägime siin töötukassa meetmetest, nagu töötuskindlustushüvitised, töövõimetoetus, tööturukoolitused, tasemeõppes osalemise toetus, koolitoetus töötajatele. Eesti süsteemis on tööturuteenuste puhul oluline, et teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes üsna erandlikult on meil tööturuteenused kättesaadavad nii töötavatele inimestele kui ka juba pensionil olevatele inimestele.

Eelnõu väljatöötamise protsess on olnud väga pikk. Kui võtta arvesse kogu seda perioodi, mil on püütud eelnõu välja töötada ja Riigikogu ette tuua, siis seda võib lugeda kümnetes aastates. Konkreetse eelnõu väljatöötamise protsessi alustasime me eelmise valitsuse ajal, sisuliselt 2021. aasta märtsikuus. Oktoobris 2021. aastal saatsime kooskõlastamisele väljatöötamiskavatsuse ja sellele järgnes juba eelnõu kooskõlastusring. Kuivõrd ametiühingud ei jõudnud ka läbirääkimistel lõplikele kompromissidele, siis me käivitasime käesoleva aasta veebruaris kolmepoolsed läbirääkimised tööandjate ja ametiühingute keskliiduga. Tõsi on, et täna tervise‑ ja tööministri positsioonil olev Peep Peterson oli toona teises rollis, läbirääkija ametiühingute nimel, ja võib öelda, et nüüd juba endine tervise‑ ja tööminister oli riigi poolt koos minuga läbirääkija. Me jõudsime läbirääkimiste tulemusel allkirjastamiseni 2. mail, mil kõik kolm osapoolt sõlmisid hea tahte kokkuleppe. Sellele järgnes eelnõu teine kooskõlastusring ja siis juba esitamine nii valitsusele kui ka Riigikogule.

Hea tahte kokkulepe on kolmepoolne kokkulepe, kus on mitmed väga sisulised ettepanekud, mille elluviimine jaguneb tegelikult tervise‑ ja tööministri ning sotsiaalkaitseministri [valdkondade] vahel, aga hõlmab endas ka Rahandusministeeriumi tegevusi. Nii oleme me lubanud selle aasta lõpuks välja töötada pensionide jätkusuutlikkuse analüüsi, mis on valmimisjärgus. Aga samamoodi oleme lubanud välja töötada karjäärivahetust toetava tööturumeetmete paketi ja tööst põhjustatud haiguste, sealhulgas kutsehaiguste kiire hüvitamise süsteemi ning luua ka töövõimetuse ennetamise süsteemi. Samamoodi on kokkuleppes fikseeritud põlevkivitööstuse erisus.

Nüüd tulengi eelnõu sisuliste teemade juurde. Eelnõu reguleerib soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muudatusi, samamoodi sellega paratamatult seotud teisi seadusi, nagu riikliku pensionikindlustuse seadus, avaliku teenistuse seadus ja välisteenistuse seadus, ning ka 1992. aasta Ülemnõukogu otsust, millega on reguleeritud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamine.

Mis hakkab eelnõu vastuvõtmise korral juhtuma? Kõigepealt on oluline mõista seda, et soodusstaaži saab eelnõu vastuvõtmise korral 12,5‑aastase ja väiksema staaži nõude korral koguda kuni aastani 2031 ehk 2030. aasta 31. detsembrini, pikema staaži nõude korral saab aga staažiaastaid koguda kuni 2036. aasta lõpuni. Pikk üleminekuperiood võimaldab inimestel koguda puuduolevat staaži või vajaduse korral valmistuda karjääripöördeks. Inimesed, kes töötavad põlevkivi all‑ ja pealmaa kaevandamise, põlevkivi töötlemise ja põlevkivi rikastamise alal, saavad soodusstaaži koguda kuni 2049. aasta lõpuni. Peamiselt hõlmab see piirkonna tähenduses Ida-Virumaad, aga mitte ainult. Soodusstaaži kogumisele me paneme seega eelnõuga lõpptähtajad, need, mida ma ette lugesin. Mingisuguseid muid piiranguid seadusega ei tehta. Üldstaaži saab aga piiramatult koguda. Pension määratakse pensioniõiguslikus vanuses ja enne pensioniiga makstakse sooduspensione välja umbes aastani 2070. See tähendab, et ka peale seda, kui nimetatud tähtajad mööduvad ja soodusstaaži ei saa enam koguda, määratakse sooduspensione. Neid makstakse välja täpselt niikaua, kui inimestel on sellele õigus. Juba määratud sooduspensione makstakse loomulikult edasi.

Vaatame natukene, missugune on nende muudatuste rahaline mõju. Kui me muudatusi ei teeks, oleks kulu praegu peaaegu 44 miljonit, mida me nende kahe pensioniliigi maksmiseks teeksime, aga aastaks 2060 kasvaks see kulu 125 miljonini. Pean ütlema, et sellise kasvamise korral oleks meil võimalik [selle summa abil] väga oluliselt tõsta kõikide vanaduspensionäride pensione. Loomulikult, inflatsiooni tõttu raha kaotab oma väärtust, aga sellele vaatamata me saame siiski öelda, et me jagame ümber sellesama ressursi, mis on sotsiaalmaksu kaudu laekunud ja millest me neid väljamakseid teeme, vanaduspensioniealistele pensioni esimese samba kaudu. Koos põlevkivi[tööstuse] erandiga oleks meie kulud siis oluliselt väiksemad. Praegused kulud on peaaegu 44 miljonit, aga aastaks 2060 oleks see kulu siis 55 miljonit ehk enam kui poole võrra väiksem [125 miljonist] ja aastast 2070 see kulu tasapisi hääbuks. Kui keegi arvab, et riik hoiab siin raha kokku, siis ma kinnitan, et see on ressurss, mis läheb sotsiaalmaksust pensioni esimese samba kuludesse ja need kunagi kauges tulevikus vabanevad ressursid on võimalik ümber jaotada vanaduspensioniealistele inimestele.

Eelnõu jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Soodustingimustel vanaduspensionide seadus tunnistatakse kehtetuks 2031. aasta 1. jaanuarist ja veel vajalikud sätted nii pensionide määramiseks kui ka väljamaksmiseks viiakse üle riikliku pensionikindlustuse seadusesse. Väljateenitud aastate pensionide seadus tunnistatakse kehtetuks alates 2037. aasta 1. jaanuarist ja samamoodi viiakse pensionide täiendavaks määramiseks ja väljamaksmiseks vajalikud sätted üle riikliku pensionikindlustuse seadusesse. Ma tänan teid tähelepanu eest ja olen valmis vastama küsimustele.

22:09 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Aga vaat ei näe küsimusi. Me liigume edasi järgmise ettekande juurde. Kaasettekande esitab meile sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt. Eelarve võttis inimesed oimetuks.

22:09 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Lugupeetud sotsiaalkaitseminister! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse [eelnõu] 710 ja valmistas ette selle esimest lugemist oma teisipäevasel, 8. novembri istungil. Komisjonis olid selgitusi jagamas ja [eelnõu] ette kandmas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar, pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Kristiina Selgis, õigusosakonna õigusnõunik ja andmekaitseõiguse juht Ethel Bubõr, pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna nõunik Liidia Soontak ning ministri nõunikud Laura Danilas ja Kristel Kranich. Täpselt sama põhjaliku ja väga hea ülevaate nii nagu täna siin kõnepuldis andis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ka komisjonis. Seda osa ma üle kordama ei hakka, keskendun mõnedele küsimustele, mis komisjonis kerkisid.

Küsimus oli selle kohta, et kuidas oli see võimalik, kui seadust on pikka aega arutatud, paljud inimesed on selle vastu olnud ja edasi pole seega liigutud, et millega siis õnnestus ametiühinguid meelt muutma panna, et nad nõusoleku andsid. Minister vastas, et tähtaegade puhul, millal hakkab seadus jõustuma, on tegemist väga pika üleminekuajaga sooduspensionidest väljumiseks. Tähtajad on 1. jaanuar 2031, 1. jaanuar [2037] ja 1. jaanuar 2050, need on väga pikad üleminekuajad ja me ei räägi inimestest, kes praegu töötavad, sest need inimesed saavad seda pensioni edasi kuni nimetatud tähtajani. Need olid põhjused, miks olid ametiühingud valmis, andsid nõusoleku ja mõistsid vajadust seda teha.

Avaldati ka hämmingut, et riikliku pensionikindlustuse seaduse § 71 lõige 6, mida tahetakse muuta, sisaldab teksti, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega iga aasta 1. jaanuariks vanaduspensioniea, mis hakkab kehtima kahe aasta pärast. Ja rakendusakti ei ole. Küsimus oli, et kas Riigikogu loovutab siin jälle oma pädevusest midagi, see peaks ikka jääma Riigikogu pädevusse, mitte Vabariigi Valitsuse määruse alla. Vastus oli, et Riigikogu on juba otsustanud, et pensioniiga hakatakse määrama ennustatava keskmise eluea pealt. Minnakse edasi selle süsteemi alusel, mis on juba Riigikogus otsustatud, ja valitsus või minister saab anda määruse, mis põhineb Statistikaameti andmestikul. Mitte ükski minister ega poliitiline jõud seda [ennustatavat] keskmist eluiga muuta ju ei saa.

Küsiti ka selle kohta, et eelnõu, mis on päevakorrapunktis arutelul, rakendub aastal 2024. Sotsiaalkaitseminister selgitas, et otsuse on Riigikogu juba etteulatuvalt teinud. Riigikogul on alati otsuste ümbertegemise võimalus. See puudutas siis jälle seda keskmist eluiga. Kui Riigikogu soovib midagi muuta, siis seda tehakse. Ülle Rajasalu kinnitas, et tema arvates on väga õige, et igasugused erisused tuleb kaotada, ja mainis, et kunagi kehtis selline termin nagu eripensionid. Minister vastas, et eripensionid on eraldi teema ja neid on samuti reformitud, kunagi oli ka Riigikogu liikmetel selline pension ehk eripension, mis on juba kaotatud, aga need, kes selle välja teenisid, saavad seda siiski siiamaani.

Lõpuks tehti menetluslikud otsused: oli ettepanek võtta eelnõu päevakorda 16‑ndal ehk täna, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks teie ees kõneleja, komisjoni esimees Helmen Kütt. Kõik need otsused langetati konsensusega ja ka muudatusettepanekute tähtpäev, täpselt nii, nagu Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest tulenevalt on ette nähtud, on kümme tööpäeva. Kõik. Aitäh!

22:14 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ka siin ei näe küsimusi. Sellisel juhul saame minna läbirääkimiste juurde, kui selline soov peaks olema. Ja näe, on. Marika Tuus-Laul, palun!

22:14 Marika Tuus-Laul

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Soodustingimustel ja väljateenitud aastate vanaduspensioni on tahetud ära kaotada väga palju aastaid ja iga kord, kui see jälle päevakorral on, on tehtud ka mingisuguseid kärpeid. Neid kõiki ei suuda vist mitte keegi siin täpselt mäletada, aga mulle tuleb meelde ja nägin vanadest sõnavõttudest, et peaminister Taavi Rõivas ütles siin saalis: "Tänane valitsuse konsensuslik otsus on murranguline. Mitmed varasemad valitsused on vaielnud selle reformi üle pikki aastaid, kuid tulemusteta. Nüüd on see oluline otsus lõpuks tehtud." See lause öeldi aastal 2016.

Sotsiaalminister Signe Riisalo oli meil antud eelnõuga komisjonis ja rääkis sellest hästi paljusõnaliselt nagu maailma kõige paremast eelnõust. Mainis, nagu ka täna siin, et aeg on edasi läinud, [teatud] kutsealadel töö väheneb ja inimene saab teha karjääripöördeid, ümber õppida, ja et üleminekuaeg on pikk. Ta lisas, et reformi tagajärjel ühtlustuvad ja suurenevad kõigi pensionid. Mulle meenus kohe, et kui kunagi tõsteti pensionile mineku iga, paar koosseisu tagasi, siis öeldi ka, et kui tõstame pensioniiga, siis kohe tõusevad pensionid. Komisjoni avalikule istungile kutsuti tol korral ka pensionäride liidu esindajad, kes kaebasid madalate pensionide üle, ja kui nendele öeldi, et pensionid tõusevad, siis olid nad kohe nõus ja asi tehti ära.

Mõtleme ikka, miks need eripensionid omal ajal välja mõeldi. Õigus saada pensionile varasemas eas põhineb eeldusel, et teatud ametikohtade või kutsealade töötajad on töötanud tervist kahjustavates või rasketes töötingimustes või on teinud sellist tööd, millega kaasnevad enne vanaduspensioniikka jõudmist töövõime kaotus või vähenemine. Me räägime allmaatöötajatest, põlevkivikaevandustega seotud inimestest, balletitantsijatest, tuukritest, radioaktiivsete ainetega tegelevatest inimestest, ja no ma ei tea, keevitajatest. See nimekiri on pikk. Reformi kiideti tõesti taevani.

Kui ma küsisin, kuidas ametiliidud suhtuvad sellesse asjasse, siis selgus, et Eesti Ametiühingute Keskliit ja kutseliidud on teinud lausa avaliku pöördumise, kus nad on öelnud, et nad on kohe kardinaalselt vastu soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensioni kaotamisele, sest eelnõus pole arvestatud mitte ühtegi nende ega ka ministeeriumi enda pakutud kompromissettepanekut, vaatamata sellele, et allkirjastati kolmepoolne hea tahte leping. Selgus, et eelnõust on välja jäänud olulised punktid, milles oli kokku lepitud, nagu karjäärivahetusprogramm, terviseriskide ja kutsehaiguste küsimus, üleminekuaja sissetulek, tööandjapension ehk kolmas sammas. Mulle tuleb meelde, et kuidagi eriliselt on seal rõhutatud veel seda tööõnnetuste ja kutsehaiguste [hüvitamise] süsteemi vajalikkust, sest on ju tõstetud ka pensioniiga ja see tõuseb edasi ning see mõjutab ametialasid vägagi erinevalt. Toetust tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul ja uut süsteemi on nõutud aastakümneid, sellest on tõesti väga pikalt räägitud, aga nüüd lõpuks isegi enam ei räägita. Sama seisukoht on ka meremeeste sõltumatul ametiühingul, nad ei kooskõlasta. Põhjused on samad: eelnõus ei ole arvestatud ühtegi ametiühingute ettepanekut, mistõttu see ei vasta tööjõuturu vajadustele. Ka Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing ei toeta. Sama seisukoht on Eesti Teatriliidul. Sealhulgas ei toeta Eesti Balletiliit, Eesti Näitlejate Liit ja Rahvusooper Estonia kavandatavaid muudatusi, kuna pole arvestatud nende erialast spetsiifikat ja ametit. Balletiartistiks saamine, lisati seal, võtab väga palju aastaid, üheksa kuni kümme.

Palun paar minutit juurde.

22:19 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

22:19 Marika Tuus-Laul

See nõuab tohutu suurt pühendumust. No selge, et ega 60‑aastaselt enam "Surevat luike" ju ei tantsi. Me saame nende nõudmistest tõesti aru.

Ütlen teile ausalt, Keskerakond on palju mõelnud selle punkti üle ja seda arutanud. Me ei toeta seda eelnõu. Me soovime seda tagasi lükata, kuna läbirääkimised sotsiaalpartneritega on olnud täiesti formaalsed ja kokkulepitut pole täidetud. Me ka ikkagi sügavalt imestame, kuidas sotsiaalkaitseminister, [hoolimata sellest ametinimetusest,] ei taha sugugi inimeste õiguste ja tervise eest seista. Aitäh!

22:20 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei näe. Aga selle kõne jooksul tuli meile [eelnõu] tagasilükkamise ettepanek. Juhtivkomisjon on soovinud eelnõu 710 esimest lugemist lõpetada. Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda me peame hääletama, aga kõigepealt teeme saalikutsungi.

Head kolleegid, oleme 15. päevakorrapunkti juures: Vabariigi Valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 710 esimene lugemine. Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:23 Aseesimees Martin Helme

Tagasilükkamise ettepanekut toetas 25 saadikut, selle vastu on 39, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Seega läheme lugemisega edasi. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esitada muudatusettepanekud [hiljemalt] käesoleva aasta 30. novembril kella 17.15‑ks.


16. 22:24 Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (700 SE) esimene lugemine

22:24 Aseesimees Martin Helme

16. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 700 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli tervise‑ ja tööminister Peep Petersoni.

22:24 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Esitlen teile eelnõu, millega muudetakse biotsiidiseadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi. Need seadused on atmosfääriõhu kaitse seadus, kemikaaliseadus, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus, rahvatervise seadus, riigilõivuseadus ja toote nõuetele vastavuse seadus. Eelnõuga muudetakse ja kaasajastatakse biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse alusel kehtestatud riigilõive ja tasusid, samuti selliste menetlustoimingute nimekirja, mille alusel antakse biotsiidimääruse kohaselt välja lube.

Biotsiidimääruse kohaselt väljastab lube Terviseamet kui biotsiidivaldkonna pädev asutus. Riigilõiv on kehtestatud nende menetlustoimingute eest, mida teevad Terviseameti kui pädeva asutuse ametnikud ning mille töö maht on ette teada. Tasud on ette nähtud toimikute hindamise eest. Toimikute hindamise korral ei ole võimalik tasutavat summat täpselt täies ulatuses ette fikseerida, kuna töö maht võib toimiku hindamise käigus muutuda, see sõltub kemikaali olemuslikest omadustest ning ka esitatud toimiku kvaliteedist. Näiteks võidakse nõuda lisaandmeid, samuti võib olla vajalik kaasata erinevaid eksperte ülikoolidest. Seetõttu on tasude süsteem paindlik ning seaduses on kehtestatud algtasu ja maksimaalne tasu. Tasud algavad 2100 eurost, mis on tasu biotsiidi või biotsiidipere loa vastastikuse tunnustamise eest, ning ulatuvad maksimaalselt kuni 769 800 euroni, mis on tasu biotsiidipere Euroopa Liidu loa hindamise eest.

Muudatuste tulemusena lõivud ja tasud suurenevad. Viimati muudeti riigilõive ja tasusid 2015. aastal. Biotsiidiseaduse kohaselt peaks riigilõivu‑ ja tasumäärad vaatama üle vähemalt iga kahe aasta järel ja vajaduse korral tuleks teha asjakohased muudatused lõivu ja tasu suuruses, võttes aluseks möödunud perioodi tegelikud kulutused. Praeguseks pole seda aga kordagi tehtud ning seitse aastat tagasi kehtestatud lõivud ja tasud ei kata ära tööga, lubade taotluste ja toimikute hindamisega seotud tegelikke kulutusi.

Tööstust on riigilõivude ja tasude suurendamisest informeeritud. Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu saadeti tööstusele kommenteerimiseks ja kooskõlastamiseks. Riigilõivude tõstmisele tööstus vastuväiteid ei esitanud. Tasude kohta leidis tööstus, et tasude tõus halvendab Eesti biotsiiditootjate konkurentsivõimet, kuna enamus tootjaid on väikese või keskmise suurusega ettevõtted. Tööstusele selgitati põhjalikult tasude kujunemist ning seda, mis osa kuludest tasud katavad. Tasud ei kehti mitte ainult Eesti tootjatele, vaid ükskõik missuguse Euroopa Liidu riigi tootja võib esitada Eestis taotluse ning kõigile tootjatele kehtivad samad tingimused. Eesti tootjatele erandeid ega soodustusi teha ei saa.

Eelnõuga kaasajastatakse ka biotsiidiseaduse sätteid, mis viiakse kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist. Samuti tunnistatakse ebavajalikud sätted kehtetuks.

Biotsiidiseadusest eemaldatakse mõiste "turustusluba", kuna viimane turustusluba kaotas kehtivuse juba 30. juunil 2020.

Eelnõuga sätestatakse avalikus kohas tasuta kasutamiseks väljapandud desinfektsioonivahendite märgistamise nõuded, mis võimaldaks identifitseerida, millise biotsiidiga on tegemist. Lisaks peavad olema välja toodud toote ettenähtud kasutusala, teave toimeaine või ohtlike koostisainete kohta, kasutusjuhend, teave loa või registreerimistunnistuse omaniku kohta ning vajaduse korral ka muu teave, mis võimaldab biotsiidi sihipäraselt ja ohutult kasutada. Avalikus kohas kasutamiseks väljapandud desinfektsioonivahendite all on peetud silmas kauplustes, kinodes, teatrites, spordiklubides ja teistes avalikes asutustes klientidele käte desinfitseerimiseks väljapandud desinfektsioonivahendeid, mida klient saab vabalt kohapeal kasutada. Muudatus on oluline selleks, et klient oleks maksimaalselt informeeritud kasutatavast tootest, selle omadustest ja koostisest ning saaks langetada informeeritud otsuse, kas selle kasutamine on talle sobiv ehk toode ei sisalda sellele kliendile ohtlikke allergeene või muud sellist.

Termin "kahjuritõrje" muudetakse biotsiidiseaduses läbivalt terminiks "kahjulike organismide tõrje", mis on laiem ja hõlmab ka desinfitseerimise käigus hävitatavaid kahjulikke organisme. Sellega viiakse uued terminid kooskõlla kahjulike organismide tõrjuja neljanda ja viienda taseme kutsestandardiga. Lisaks määratakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel pädevaks asutuseks Terviseamet.

Atmosfääriõhu kaitse seaduses, kemikaaliseaduses, rahvatervise seaduses ja toote nõuetele vastavuse seaduses muudetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Terviseameti järelevalvepädevust. Muudatuse eesmärk on koondada riiklik järelevalve ühe tooteliigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla eesmärgiga vältida järelevalve dubleerimist. Järelevalveülesannete järelevalveasutuste vahel ümberjaotamise eesmärk on vähendada järelevalveasutuste ülesannete kattuvust ja turuosaliste halduskoormust ning tagada riikliku turujärelevalve tõhusus pädevusvaldkondade selgema piiritlemise kaudu.

Lisaks muudetakse eelnõuga narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust, et ajakohastada kanepi kasvatamisel kohaldatavate nõuete paragrahvi ning lõpetada uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse infosüsteemi VAHIS tegevus. Seoses VAHIS‑e vähese kasutusega ametkondade poolt ja uute psühhoaktiivsete ainete kontrolli alla panemise mehhanismide muutumisega ei ole VAHIS‑e olemasolu enam otstarbekas. Vähe kasutatava VAHIS‑ega seotud õigusaktide ja infoturbedokumentide regulaarne uuendamine on ressursside ebamõistlik kasutus nii Sotsiaalministeeriumi kui ka vastutava töötleja Tervise Arengu Instituudi jaoks.

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2017/2101, millega muudetakse määrust nr 1920/2006 seoses uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabevahetuse, varajase hoiatamise süsteemi ja riskihindamismenetlusega.

Eelnõuga kaasnevad Terviseametile seoses järelevalveülesannete muutumisega täiendavad kulud. Kosmeetikatoodete, kemikaalide, detergentide, lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja pinnakattevahendite, biotsiidide ja biotsiidiga töödeldud toodete turul kättesaadavaks tegemisele kehtestatud nõuete täitmise üle jaemüügil järelevalve tegemisega seotud täiendavate kulude katmiseks vajab Terviseamet alates 2023. aastast 253 250 eurot aastas, millest riigi eelarvestrateegia perioodi 2023–2026 lisataotlusena kavandatakse 136 762 eurot aastas. Kulud hõlmavad kuue inspektori ametikoha ning nende võimekuse suurendamise kulusid. Praegu tegeldakse inspekteerimisega 2,5 ametikohal. Lisaks vajab Terviseamet 3,5 uut inspektori ametikohta, et teha kontrolltehinguid ja laboratoorseid uuringuid.

Terviseameti järelevalvepädevuse alla tuleb ligikaudu 1000 uut jaemüügiga tegelevat ettevõtet. Terviseamet andis perioodil 2016–2019 välja 54 luba ja 443 registreerimistunnistust biotsiidi(pere)le. Ehk keskmine lubade arv oli aastas 18 ja registreerimistunnistuste arv 148. Seega peaks riigilõivudena riigi tuludesse laekuma keskmiselt 118 600 eurot aastas.

Sellesama narkootiliste ... Vabandust! Nii pikk seaduse nimi, et ei tule kohe suu peale. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse muutmisega riigile ja kohalikele omavalitsustele täiendavaid tegevusi ega kulusid ei kaasne. Eelnõu rakendamisega väheneb Tervise Arengu Instituudi halduskulu. Seaduse rakendamiseks on vaja kehtestada toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel tervise‑ ja tööministri määrus "Nõuded lapsehooldusvahenditele" ja biotsiidiseaduse § 41 lõike 5 alusel tervise‑ ja tööministri määrus "Nõuded kutselisele kahjulike organismide tõrje teenusele". Määruste kavandid on seletuskirjale lisatud.

Seadus jõustub, kui see on vastu võetud, 2023. aasta 1. juunil. Jõustumistähtaeg on seatud arvestusega, et enne seaduse jõustumist jääks piisavalt aega, et töötada välja rakendusaktid ja ettevõtjatel jääks aega nõuete täitmiseks. Tänan! Olen valmis vastama küsimustele.

22:34 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaarel on küsimus. Palun!

22:35 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! See on ikka selline tõsine kobareelnõu, kus on igasugused asjad läbisegi. Siit on raske aru saada, mis on need reeglid, mis tulevad Euroopa poole pealt, mida me oleme kohustatud üle võtma, ja mis on see präänik, mida siis valitsus ise juurde paneb, et meie reeglid oleks keerulisemad kui teistel Euroopa riikidel.

Ma küsin nende riigilõivude kohta, et olla vähe konkreetsem. See on nagu lihtsama vastupanu teed minek, et paneme lihtsalt raha juurde, las mõisa köis lohiseb ning ettevõtjad ja inimesed maksavad kinni. Kas eelnes ka mingi analüüs selle kohta, kas neid lubasid sellisel kujul üldse on vaja, kas menetlusprotsess on optimaalne või saab seda lühendada ja tullakse nagu toime sama rahaga? Või millele tuginedes te ütlete, et seda kõike on niimoodi vaja teha ja uusi ettevõtteid järelevalve alla kaasata?

22:36 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Saan lisada infoks seda, et kuna turule tulemine võib toimuda kas igas Euroopa Liidu riigis eraldi või näiteks Eesti loa alusel kogu Euroopa Liidus, siis tegelikult need hindamised peavad olema kooskõlas teiste Euroopa Liidu riikide vastavate protseduuridega. Nii et siin mingisugust isetegevust ei toimu. Kinnitan, et ka seadus ei näe ette ühtegi rangemat normi kui see, mida Euroopa Liit on ette näinud. See on ette nähtud mõistlikult, sest teatud valekasutuse korral on tegu inimesele ohtlike mürkidega.

22:36 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaar, palun!

22:36 Erki Savisaar

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Inimeste tervis on kahtlemata oluline, aga kas teil on olemas analüüs, kui palju selliseid väärkasutusi on toimunud? Kui me rakendame neid uusi reegleid, kui palju rahva tervis paraneb või [kui palju] võiks selliseid ebameeldivaid intsidente tulevikus vähemaks jääda?

22:37 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Jah, pigem kinnitan seda, et tegu on Eesti õiguse kooskõlla viimisega kehtivate Euroopa määrustega, mis on otsekohalduvad. Siin mingisugust uut regulatsiooni või põhimõtteliselt täiesti teistsugust lähenemist ei rakendata. Pigem täidetakse varasemalt Riigikogu pandud ülesannet iga kahe aasta tagant hinnata nende lubade ja hinnangutega kaasas käiva töö mahtu ja õiglaselt hinnastada. Ma sain aru, et see ei lähtu mitte meie, ka mitte ainult Riigikogu tahtest, vaid see on selle valdkonna hea praktika, et ettevõtteid asjata ei koormata, aga samal ajal ei jäeta ka konkreetsete äride huvides tehtavat tööd üldisemalt maksumaksja kanda. See on ka põhjus, miks need tasud ja lõivud suurenevad, et iga turule toomine oleks kaetud turule tooja oma kuludega. Tõesti, seda selleks, et tõestada ja olla neutraalsed, olla kindlad, et tegu ei ole tootega, mis väidab üht, aga töötab teisiti. See on turvalisuse huvides. Midagi väga revolutsioonilist siin praegu tõepoolest ette ei võeta. Tegu on tavapärase tervisekaitsega, mida on ka seni rakendatud. Tänu sellele ei ole mürgistusjuhtumeid liiga palju, kuid neid kahjuks siiski esineb. Statistikat pakkuda ei saa, aga võin [hiljem] saata.

22:39 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Läheme kaasettekande juurde. Palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Merry Aarti.

22:39 Merry Aart

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kuna minister andis väga hea ja pika ja põhjaliku ülevaate, siis ma seda ümber jutustama siin ei hakka. Ma räägin vaid sellest, mis toimus komisjonis. Komisjoni [istung] toimus esmaspäeval, 7. novembril. Ka komisjonis kuulati ministrit ja ministril olid kaasas mõned ametnikud, keda kuulati.

Võib-olla mul jääb siin rääkida sellest, mida küsiti. Ega väga palju küsimusi ei olnud. Merry Aart uuris, millised on need sihtgrupid, kes biotsiidilube taotlevad ja kelle jaoks tasud suurenevad. Aive Telling vastas, et sihtgrupiks on uute biotsiiditoodetega turule tulevad ettevõtted.

Andres Metsoja ütles, et Riigikogu juhatus on palunud keskkonnakomisjonil eelnõu menetlemisse kaasata ka sotsiaalkomisjoni, seega küsitakse nendelt arvamust 25. novembriks.

Komisjon tegi konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembril, see on veel täna, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks Merry Aart. See on kõik, mida komisjon otsustas. 

22:41 Aseesimees Martin Helme

Saaks küsimusi küsida, aga ei ole küsimusi, ma vaatan. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Ei ole tormi. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 700 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 30. november kell 17.15.


17. 22:41 Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (709 SE) esimene lugemine

22:41 Aseesimees Martin Helme

Läheme 17. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 709 esimene lugemine. Ettekandjaks palun siia tervise‑ ja tööminister Peep Petersoni.

22:41 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Austatud [ase]esimees! Austatud Riigikogu! Järgmise aasta alguseks, 12. jaanuariks 2023 tuleb Eestil üle võtta uus joogivee direktiiv, milleks on Sotsiaalministeerium valmistanud ette veeseaduse [muutmise seaduse] eelnõu. Eelnõu peamine koostööpartner on Keskkonnaministeerium ja direktiiv integreerib aina rohkem keskkonna‑ ja terviseteemasid.

Miks Sotsiaalministeerium kureerib vee[teemat]? Ennekõike rahvatervise seisukohast. Siiamaani ongi see toimunud joogivee testimise vaimus. Siin me läheme sammu kaugemale ja seome kokku keskkonnariskid ja vahetud mõjud joogiveele.

Eelnõu eesmärk on vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Lisaks on eelnõu eesmärk kasvatada tarbijates usaldust kraanivee vastu, et vähendada plasti tootmist ja jäätmeteket ning seeläbi säästa keskkonda.

Eelnõu ja rakendusaktidega tuuakse sisse neli suuremat muudatust. Esiteks, kogu veevarustusahela riskihindamise põhine käsitlus, mis koosneb kolmest riskide hindamise ja juhtimise etapist: joogivee valgala ja toiteala, mis on veevõtukoht, kust vesi võetakse, ja seda ümbritsev piirkond; teiseks, veevarustussüsteem: vee töötlemine, säilitamine, jaotamine; kolmandaks, tarbimiskoha veevärk, kinnistusisene süsteem, mis ei ole vee-ettevõtte vastutusel. Eesmärk on saavutada see, et proove võetaks nii torustiku alguses, keskel, ehk ütleme, nii krundi piiril kui ka lõpuks kraanist, ja et kõik kolm [proovi] vastaksid normidele. Kui näiteks keskkonnast, valgalalt ja toitealalt saabuv vesi ei vasta tingimustele, siis on võimalik reaalselt võtta ette samme saasteallika väljaselgitamiseks ja likvideerimiseks.

Teiseks, see eelnõu toob sisse uued joogivee kvaliteedi näitajad, sealhulgas nii-öelda igaveste kemikaalide, vee desinfitseerimise kõrvalproduktide, plii, mille puhul on rangem väärtus, ja ravimijääkide kohta. Peagi kuulub siia ka mikroplast. Mikroplasti kohta hetkel norme ei ole, aga ravimijäägid ja muud tulevad analüüsimise alla. Ravimijääkide puhul on oluline see, et teatud antibiootikumide suhtes, kui me neid tarvitame näiteks joogivee kaudu, me võime muutuda resistentseks ja olla pärast hädas kas või näiteks tuberkuloosi või mõne muu haiguse ravimisel.

Punkt kolm, mida muudetakse, on see, et parandatakse joogivee kättesaadavust. Kohalikele omavalitsustele pannakse ülesanne selgitada välja inimesed, kellel joogivee kättesaadavus on piiratud, ja võtta meetmeid kättesaadavuse parandamiseks, näiteks [tuleb rajada] avalikud veevõtukraanid. Fokuseerida tuleb haavatavatele ja tõrjutud rühmadele. Joogiveekäitlusega seotud teabe andmist suurendatakse.

Neljas teema on joogiveega kokkupuutuvate materjalide miinimumnõuded. Need on kõik torustikes kasutatavad materjalid, mis võivad teatud tingimustel vee kvaliteeti mõjutada ja lisada sinna aineid, mis inimese organismi jõudma ei peaks.

Eelnõuga pannakse kohustusi joogiveekäitlejatele, kohalikele omavalitsustele, Terviseametile, Keskkonnaministeeriumile ja kaudselt Keskkonnaametile. Eelnõu menetlusse on aktiivselt kaasatud olnud Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning kohalikud omavalitsused. Mõlemale sihtgrupile on ka eraldi teabepäevad tehtud. Juhin tähelepanu, et linnade ja valdade liidul oli muresid, ega seesama laiendatud riskihindamine neile üle jõu ei käi ning ega ei käi üle jõu ka joogivee kvaliteedi näitajate või joogivee kättesaadavuse parandamine. Nendes asjades leiti ühisosa, sõnastust ka natukene kohendati, nii et praegu peaks eelnõu olema kõikidele osapooltele vastuvõetav.

Komisjonis tuli jutuks ka küsimus, kui sageli peavad väikesed ettevõtted, kes tarbivad alla 10 kuupmeetri joogivett, tegema süvaanalüüsi, mis maksab 1000 või enam eurot. Kuigi me komisjonis ütlesime, et kuue aasta tagant, kuid praegu on meil usku, et seda saab joogivee määruses – mitte seaduses, vaid määruses – pikendada 10 aastale ja sellega natuke ka ettevõtjate koormust vähendada. Aga üldjuhul me eeldame, et enamus ettevõtteid tarvitavad rohkem kui 10 kuupmeetrit joogivett aastas ja peavad nagunii rangemate nõuetega leppima. Aitäh!

22:48 Aseesimees Martin Helme

Küsimused. Erki Savisaar, palun!

22:48 Erki Savisaar

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! See eesmärk on muidugi igati üllas, aga püüaks taas kord mõista seda probleemi, et mida me siis tegelikult lahendame. Kas teil on olemas mingisugused andmed, milline on see vesi, mis inimestel täna kraanidest tuleb, kas ta vastab nendele uutele nõuetele? Või mis on need peamised probleemid kraanist tuleva veega, mida see uus seadus võiks lahendada?

22:48 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Me hindame Eesti joogivee enamuses heaks, aga kahjuks ei kehti see kõikide omavalitsuste kohta ja samal ajal ei ole täielikult kaetud kõik riskid, mida joogiveega on seostatud. Me teame, et põllumajandus on meil üsna intensiivne, mis omakorda võib mõjutada valgalasid või toitealasid. See on näiteks üks nendest riskidest, mida peab monitoorima, ja seda on mõttekas monitoorida enne [vee] torustikku [jõudmist], mitte et me avastame [midagi] pärast joogivees. Peamine eesmärk ongi tegelikult võtta vaatluse alla kogu see ahel ja et siia panustaks ka Keskkonnaministeerium. Me teeme need valgalade ja toitealade kaardistused ja üldmõõtmised, et me saaksime nendest lähtuda konkreetselt ühe või teise veevärgi riskitaseme hindamisel.

22:49 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaar, palun!

22:49 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! See seadus reguleerib ka erinevaid torujuppe ja kraane, mida meie kaubandusvõrgus müüakse ja mida inimesed saavad enda tarbeks paigaldada. Kas nendele kraanidele tuleb mingisugune märgistus peale, et nad on heaks kiidetud Terviseameti poolt ja neid võib kasutada? Või kui palju meie kaubandusvõrgus on erinevaid torustikega seotud tooteid, mis teie hinnangul ei vasta nõuetele?

22:50 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Ma saan kinnitada, et me teeme seda jällegi koos Euroopa Liiduga ja ühiste printsiipide alusel. Seetõttu ei ole kaubandusvõrgus tooteid, mida me kavatseksime hakata eemaldama nende kahjulikkuse tõttu. Küll aga on juba reaalselt kasutusel torustikke, mis on vananenud, näiteks seal on mingisuguseid pliijuppe, ja nendes vanades torustikes on tõesti olnud probleeme. Teatud juhtudel me saame anda ülesande või anda vähemalt vihje nende majasiseste veevärkide väljavahetamiseks, tegutseda selle nimel, et pliid inimeste kehadesse nendest torustikest ei ladestuks.

22:51 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

22:51 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Komisjonis sellest küll juttu ei olnud, aga te väitsite praegu, et põllumajandus on see, mida peaks hästi [hoolega] seirama. Kas on mingeid analüüse, kui palju põllumajandusega seotult kraanivee kvaliteet kannatab? Minule teadaolevalt on see suhteliselt väike [mõju], siin on igasuguseid muid probleeme tunduvalt rohkem. Kas on mingeid analüüse?

22:51 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Ma jään hetkel vastuse võlgu. Ma olen kindel, et vett on analüüsitud nii Keskkonnaministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi vaates. On mainitud intensiivset põllumajandust, aga loomulikult on ka teistsugust reostust, lekked võivad tulla tehastest või kuskilt mujalt. Nii et neid riske on loomulikult rohkem kui põllumajandus. Väga loodan, et vastab tõele küsija eeldus, et põllumajandus panustab Eestis sinna vähe. See võikski nii olla.

22:52 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei paista. Aitäh! Nüüd saab kaasettekande juurde minna. Palun, keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja!

22:52 Andres Metsoja

Aitüma, austatud istungi juhataja! Hea minister! Kolleegid! Põhimõtteliselt on kogu seda arutelu ja ettekannet võimalik lugeda ka Riigikogu keskkonnakomisjoni istungi protokollist nr 190. Kindlasti ei hakka ma juba ministri ettekantut üle kordama, vaid püüan anda lühikese kokkuvõtte.

Kuna antud teema konkreetselt puudutab seda, et tõsta ühelt poolt inimeste usaldust kraanivee ehk joogivee vastu, mis tulebki otse maa seest ammutatuna, võrreldes sellesama pudeliveega, millega meil justkui on probleeme just plasti seisukohalt, et võiks vähem tarbida pudelivett ja usaldada rohkem kraanivett, siis selles kontekstis käis meil ka see põhimõtteline arutelu.

Arutelu keskendus ühtepidi tõepoolest sellele, et selle seadusemuudatuse ja eelnõu eesmärk on vastutustasandi muutmine ja ka täiendavate analüüside temaatika. Selle kohta küsis Merry Aart ja saime selge vastuse, et varasemalt võetigi proove joogiveekraanist, kuid edaspidi, koos riskihindamise rakendamisega hakatakse probleemiga tegelema juurtasandil ehk võetakse proove valg‑ ja toitealadelt. Riskide hindamine aitab valmistuda erinevateks kriisideks ja probleemide tekitajad võetakse ka vastutusele. Muudatuse suuremaks eesmärgiks on tervise- ja [keskkonna]riskide ning joogiveekäitluse kulude vähendamine. Ühesõnaga, vaadatakse laiemat pilti ja püütakse riske maandada juba eos.

Kahtlemata käsitlesime ka seda, kuidas on lood meie joogivee kvaliteediga ja mis tulemusi on andnud süvaanalüüsid, mille [tegemise kohustus] on seadusega pandud üle 10‑kantmeetrise ööpäevase tarbimisega ettevõtetele, ning milline see meie põhjavee seisund on. Öeldi, et üldjuhul ei ole probleeme vee keemilise seisundiga, näitajad on head. Aastaid tagasi oli probleeme fluoriga, nüüd on fluorisisaldus saadud paremaks.

Tundsime muret hinnakonteksti pärast. Austatud minister juba mainis, et võib-olla on riskide hindamisega võimalik seda perioodi viia 6 aasta pealt 10 aasta peale. Komisjonis tõesti rääkisime 6‑aastasest perioodist ja 1000‑eurosest kulust.

Puudutasime seda, et need valgalad ja erinevad põhjaveekihid on meile ju suhteliselt hästi teada ja hästi uuritud, et kas nüüd igast puurkaevust ikkagi vee keemilise koostise süvaanalüüsi on vaja teha, võib-olla piisaks piirkonnas mõnest kaevust. Aga ikkagi leiti, et teadusbaasi kontekstis on mõistlik erinevaid veekihte ikka erinevatest puurkaevudest uurida, nii nagu ka on. 

Saime ka vastuse, et põhjavee seisund Eesti põhjavee kontekstis on pigem hea. Küll on probleeme pliiga. Juba mainiti, et see on torustike ja kasutatavate seadmete küsimus, mis on ajast ja arust, mida ei ole rekonstrueeritud. On ka probleeme nende igaveste kemikaalidega, mis on tervisele ohtlikud. Selles kontekstis jõudsime komisjoniga arvamusele, et eks ta natukene vastuolulisena võib-olla kõlab siin saalis, kui me ütleme, et ärge usaldage nii palju pudelivett, vaid jooge meie põhjavett, ja samas ütleme, et tegelikult järjest rohkem on vaja riske hinnata ja uurida. Aga eks see ongi ju kõik ennetuslikul põhimõttel, et meie joogivesi püsiks puhtana ja oleks võimalik kuidagi lansseerida seda põhimõtet, et oleme keskkonnasäästlikud ja vett ei pakenda.

Tehti ka menetluslikud otsused: ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembril ja ettepanek esimene lugemine lõpetada. Siin ma teie ees esinen ja selleks mul on volitus. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

22:58 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Küsimused. Rene Kokk, palun!

22:58 Rene Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea Andres! Ma ei taha sind kiusata, aga ma lihtsalt küsin. Üsna aktuaalne teema on terves maailmas nanoosakeste vette sattumine ja erinevatesse organitesse ladestumine ning selle mõju inimese tervisele ja rakkudele. Kas minister või ministeeriumi esindajad midagi ka sellest rääkisid, kas see eelnõu kuidagi seda kajastab? See probleem on järjest aktuaalsem, just suurlinnades, kus kasutatakse väga palju kas või nanotehnoloogilisi pesuaineid pesumasinates. Kas sellest ka juttu oli või ei olnud see üldse aktuaalne teema?

22:58 Andres Metsoja

Jaa, aitäh! Põhimõtteliselt oli juttu küll kaudselt nendest PFAS‑osakestest. Mainiti, et see on järjest enam probleem, millega on vaja tegeleda ja millega on vaja tegeleda nii, et seda ka tegelikult uuritaks ja selle mõju analüüsitaks. Tõepoolest, tegemist on osakestega, mis ei lagune kuskil, ei mullas, ei vees, ei inimorganismis, vaid mis ladestuvad. Nende ladestumise mõju on uuritud. See on üks suur probleem kogu vähitemaatikas ehk üks algetest seal. Nii et seda rõhutati, aga konkreetselt komisjonis minule arusaadavalt sellest selles kontekstis juttu ei olnud. Võib-olla on see kuskile eelnõu sisse ära peidetud, aga see eelnõu otseselt seda küsimust ei lahenda.

23:00 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 709 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 30. novembri kell 17.15. Oleme saanud ühele poole 17. päevakorrapunktiga.


18. 23:00 Julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (721 SE) esimene lugemine

23:00 Aseesimees Martin Helme

18. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 721 esimene lugemine. Ettekandega esineb kaitseminister Hanno Pevkur. Palun!

23:00 Kaitseminister Hanno Pevkur

Tere kaunist õhtut! Head Riigikogu liikmed! Austatud Riigikogu aseesimees! Püüan teile anda kiiresti ülevaate, milles selle eelnõu iva seisneb. Täpsemalt on teie ees siis Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu oluline eesmärk on suurendada avalikku turvalisust tõhusa ohuennetuse ja ettevalmistuse abil. Eelnõus kajastatu tuleneb praktilistest vajadustest ning selles on arvestatud uute ohtudega, mida on kaasa toonud tehnika areng, vaenulike riikide suurenenud huvi Eesti riigikaitsega seotud asutuste ja tegevuste vastu ning Eesti jätkuv toetus Ukrainale iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel.

Siin on neli põhimõttelist muudatust, kaks sisulisemat, kaks tehnilisemat. Esimene suurem muudatus on seotud julgeolekuasutuste, täpsemalt Välisluureameti ja Kaitsepolitseiameti turvalisuse suurendamisega. Ettepanek on anda julgeolekuasutuste ametnikele õigus oma territooriumi ja teenistujate füüsiliseks kaitsmiseks, mis ühtlasi võimaldab reageerida ohtudele asjakohaselt ja piisavalt kiiresti. Käesoleval ajal puudub julgeolekuasutuste ametnikel õigus iseseisvalt ohule reageerida ning eeldatakse alati politsei abi. See kindlasti ei ole piisavalt paindlik ja seetõttu on ettepanek võimaldada julgeolekuasutuste töötajatel kasutada korrakaitselisi meetmeid, näiteks küsitlemise, isikusamasuse tuvastamise või isiku kinnipidamise kasutamise lubamine. Aga siin on üks väga suur aga. Nimelt tohib neid meetmeid kasutada ja kohaldada ainult isikute suhtes, kes viibivad julgeolekuasutuse territooriumil või kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuasutust või selle teenistujaid. Teine oluline tähelepanek on see, et meetmete kasutamine on lubatud kuni politsei saabumiseni.

Teine oluline muudatus on seotud relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamisega Kaitseväe poolt. Nagu te teate, relvastatud vastupanu korraldamine ja selle ettevalmistamine on osa riigi sõjalisest kaitsest, mille sisuks on vastase tagalas või vastase okupeeritud alal sõjaliste operatsioonide korraldamine. Ülesande täitmiseks kasutavad relvajõud varjatud tegevust ning vastupanutegevusse kaasatakse kohalikke elanikke ja vahendeid. Vastupanu efektiivsus sõltub rahuaegsetest ettevalmistustest ning tegevuste hilisemal seostamisel Eesti riigiga peab see seos olema mõistetavalt varjatud. Olemasolevad volitused ei võimalda ülesande täitmist soovitud ulatuses ehk välja on kujunenud olukord, kus Kaitseväel on küll ülesande täitmiseks vajalike õiguste kasutamise õigus, kuid neid õigusi võib kasutada ainult kaitseväeluure teostamiseks, neid ei või kasutada relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks. Seetõttu ongi ettepanek juba olemasolevaid Kaitseväele antud õigusi laiendada vastupanuliikumise ettevalmistamiseks või vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks. Paratamatult kaasneb sellega mõningane isikuandmete töötlemise vajadus. Küll tuleb ülesande täitmisel loomulikult järgida, et isikuandmete töötlemine oleks proportsioonis täidetava ülesandega. Loomulikult tuleb isikuandmete töötlemine lõpetada ülesande täitmisega seotud vajaduse lõppemise korral ning tuleb vältida ka isikute õiguste ülemäärast kahjustamist.

Kolmas ja neljas muudatus on natukene tehnilisemad, kolmas on täpsemalt seotud elektroonilise teabeturbega. Täpsemalt öeldes on julgeolekuasutuste järelevalve seaduses ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sarnaste tegevuste kirjeldamiseks kasutatud erinevaid mõisteid, mistõttu on meie ettepanek tunnistada kehtetuks eriside mõistet puudutavad sätted. Muudatuse tulemusel jääb Välisluureametile jätkuvalt alles kohustus korraldada elektroonilist teabeturvet riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel. Loomulikult akrediteerib Välisluureamet kõiki töötlussüsteeme ja annab nende kasutamiseks ka vastavussertifikaadid või ajutised kasutusload.

Viimane, tõesti tehniline või üsna väheoluline muudatus on see, et ühtlustatakse julgeolekuasutuste aruandluse esitamise kohustust. Ettepanek on, et Kaitsevägi esitab kõik ülevaated nelja kuu asemel kuue kuu tagant.

Sellised neli muudatust on teile ette pandud. Palun Riigikogul neid muudatusi toetada. Aitäh!

23:05 Aseesimees Martin Helme

Nüüd saaks küsimusi esitada, aga ei näe küsimusi. Saame minna teise ettekande juurde. Palun kaasettekandega Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi.

23:06 Raimond Kaljulaid

Austatud kolleegid! Muide, on väga sümboolne, et me menetleme seda eelnõu Eesti Kaitseväe 104. aastapäeval. Nii et palju õnne sünnipäevaks, Eesti Kaitsevägi! 

Vabariigi Valitsus algatas käesoleva eelnõu 17. oktoobril. Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu 24. oktoobri istungil. Seal olid kohal Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe esindajatena Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja õigus‑ ja haldusküsimuste asekantsleri ülesannetes Lauri Kriisa, Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Guido Pääsuke ja Kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Margus Kuul. Ühtlasi kinnitas Kaitseministeerium meile komisjonis, et seda eelnõu on tutvustatud kõigi Riigikogus esindatud fraktsioonide esindajatele.

Eelnõu sisust, ma usun, andis minister teile ammendava ülevaate. Riigikaitsekomisjon tegi selle eelnõuga seoses järgmised menetluslikud otsused. 24. oktoobri istungil tegi riigikaitsekomisjon konsensusliku otsuse teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutlusel olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu käesoleva aasta 16. novembri istungi päevakorda ja teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. 

Tõepoolest, see eelnõu aitab tugevdada Eesti julgeolekut ja riigikaitset, nii et ka riigikaitsekomisjon loodab täiskogu toetusele. Aitäh!

23:07 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ka ei näe. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjon, nagu me kuulsime, tegi ettepaneku eelnõu 721 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on seatud 30. november kell 17.15. Ka 18. päevakorrapunkt on meil läbi võetud.


19. 23:08 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (687 OE) esimene lugemine

23:08 Aseesimees Martin Helme

19. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 687 esimene lugemine. Ettekandjaks palun kaitseminister Hanno Pevkuri.

23:08 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Kuna meil on täna ka järgnevates punktides tegemist missioonide mandaatidega, siis lubage mul enne esimese eelnõu [arutelu] natukene rääkida kõikidest missioonidest üldisemalt. Siis saab järgmised eelnõud juba selle võrra lühemalt ette võtta.

Miks me operatsioonidel osaleme? Loomulikult sellepärast, et nendes kriisipiirkondades, kus me käime koos oma liitlastega, parandada julgeolekuolukorda ja süvendada ka meie strateegilist koostööd meie väga oluliste partneritega. Loomulikult on meie eesmärk panustada ka rahvusvaheliste organisatsioonide töösse rahu ja stabiilsuse suurendamiseks maailmas, need [organisatsioonid] ongi NATO, Euroopa Liit ja ÜRO. See kõik aitab kindlasti kaasa terrorismivastasele võitlusele ja aitab seeläbi loomulikult kaasa meie Eesti julgeoleku tagamisele. Operatsioonidel osalemisega toetame Kaitseväe arengut tervikuna, sest see võimaldab meie kaitseväelastel oma teadmisi ja oskusi reaalses operatsioonialases keskkonnas proovile panna ning seeläbi loomulikult suureneb ka nende professionaalsus ja üksuste koostegutsemisvõime.

Tänahommikuse seisuga on rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja missioonidel ainult üheksa Eesti kaitseväelast. See on peaaegu et kõigi aegade väikseim arv. Peamine põhjus on see, et me tulime Malist välja, ja viimaste aastatega võrreldes me oleme ka vähendanud oma kohalolekut erinevates kohtades. Loomulikult tuleb arvestada, et geopoliitiline olukord on seda natukene tagant tõuganud ja rohkem tähelepanu läheb Ukrainale.

Aga sellest hoolimata, et meil on missioonidel praegu ainult üheksa [kaitseväelast], küsime me ühte üldmandaati ja teised [mandaadid] juba konkreetsete missioonide tarvis. Meie jaoks on jätkuvalt oluline julgeolekule 360‑kraadise [lähenemise] põhimõte ja samamoodi see, et solidaarselt panustada Euroopa lõunasuunaliste väljakutsete lahendamisse ja Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse võitlusesse. Sellest tulenevalt ongi Vabariigi Valitsus Riigikogule esitanud üheksa otsuse-eelnõu järgmisel aastal rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemiseks. Mandaatide piirarv on kuni 30 kaitseväelast, seda on eelmise mandaadiperioodiga võrreldes 95 võrra vähem. Reaalselt, nagu ma ütlesin, on meil praegu vaid üheksa kaitseväelast missioonidel. 

Ma räägin konkreetsemalt. See eelnõu, mis praegu käsitlemisel on, puudutab meie mandaati kuni saja tegevväelase kasutamiseks, juhul kui selleks peaks olema kiireloomuline vajadus. Meenutame, et seda on seni olnud vaja kahel korral. 2020. aastal oli meil vaja jätkata panust Euroopa Liidu missiooni raames Vahemerel. Siis muudeti EUNAVFOR Med/Sophia EUNAVFOR Med/Iriniks, mistõttu oligi vaja taotleda missiooni jätkamist selle erandmandaadi alusel. Kui vaadata eelmist aastat, siis näeme, et me kasutasime seda võimalust missiooni EUTM Mozambique puhul. Ehk selle konkreetse otsuse eelnõu eesmärk on paluda Riigikogult mandaati kasutada vajaduse korral kuni sadat kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mis täpsemalt ütleb, et Riigikogu määrab oma otsusega igaks aastaks piirarvu kaitseväelastele, kes võivad osaleda NATO või NATO liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel missioonil.

Kui on küsimusi, siis vastan.

23:13 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei näe. Me võtame ette kaasettekande. Palun, riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas!

23:13 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea kaitseminister! Head kolleegid! Sarnaselt varasemate aastatega taotleb Vabariigi Valitsus järgmiseks aastaks riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel Riigikogu mandaati. Eelnõu eesmärk on vajaduse korral esmakordne panustamine kuni saja Eesti kaitseväelasega rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni, mis on seotud kas NATO, selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitava operatsiooniga. Seda me võime nimetada erandmandaadi kasutamiseks ja see on seotud eelkõige kriitilise vajadusega, see tähendab olukorraga, kus ajakriitilistes situatsioonides on vajalik Kaitseväe üksuse kiire väljasaatmine.

Kaitseminister Hanno Pevkur tõi juba mõlemad näited: 2020. aastal ühe korra ja ühe korra sellel aastal me oleme seda mandaati kasutanud. Ma ei hakka neid üle kordama. Me võime tõdeda, et see süsteem on töötanud. Loomulikult on ka tsiviilkontroll ja parlamentaarne kontroll olemas, kuna see käib meie komisjoni ehk riigikaitsekomisjoni kaudu. Sellesama § 34 lõige 61 sätestab, et Riigikogu otsuse alusel annab Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus, võttes arvesse riigikaitsekomisjoni seisukoha, ja see korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Praktikas on see menetlus ennast õigustanud ja töötab. Kontroll on olemas, nagu ma mainisin. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne selle esimest lugemist koos Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Tuuli Dunetoni ja ministeeriumi ametnikega oma 2022. aasta 11. oktoobri istungil. Selle aasta 10. novembril toimus riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaapi, kus Kaitseväe juhataja, kindralleitnant Martin Herem ja Kaitseväe vanemohvitserid andsid ülevaate Kaitseväe osalusega välisoperatsioonide piirkondades toimuvast. Seda kordas kaitseminister siin teile üle.

Riigikaitsekomisjoni menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon tegi oma 2022. aasta 11. oktoobri istungil konsensusega otsuse teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Komisjoni esindajaks määrati mind. Samuti tegi riigikaitsekomisjon samal istungil konsensusega otsuse teha ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele 10 tööpäeva, 30. november kell 17.15. See on kõik.

23:17 Aseesimees Martin Helme

Ei näe küsimusi. Aitäh! Siis avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ka ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 687 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtaeg on 30. november kell 17.15.


20. 23:17 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu (688 OE) esimene lugemine

23:17 Aseesimees Martin Helme

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Päevakorrapunkt nr 20 on samuti sõjalise missiooni teemal: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 688 esimene lugemine. Palun, kaitseminister Hanno Pevkur!

23:18 Kaitseminister Hanno Pevkur

Hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Ajalooline mälu ütleb selle missiooni, EUNAVFOR Med/Irini koha seda, et see loodi märtsis 2020. Selle operatsiooni esmane eesmärk oligi Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine, kasutades selleks õhu‑, satelliidi‑ ja merelisi võimeid. Praegu panustab sinna operatsiooni 24 Euroopa Liidu liikmesriiki. Selle peakorter on Roomas.

Me küsime Riigikogu mandaati kuni kuuele kaitseväelasele, aga reaalselt me hindame, et me saadame sinna kaks staabiohvitseri – nii nagu on ka praegu –, kes asuvad peakorteris Roomas.

Kui vaadata, mida selle operatsiooni käigus tehtud on, siis teile teadmiseks, et operatsiooni algusest alates on läbi viidud 7582 kaubalaevaga ühenduse võtmist, 393 sõbralikku pardaleminekut ja 25 kontrollkäiku kahtlusalustele laevadele, lisaks on olnud 9 pardale lubamisest keeldumist Türgi laevade poolt. Nii et töö käib. Kindlasti on see missioon seal piirkonnas vajalik. Palume selle missiooni pikendamist. Aitäh!

23:19 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei näe. Palun kaasettekandjaks Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Alar Lanemani.

23:19 Alar Laneman

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Kaitseminister! Sarnaselt käesoleva aastaga soovime, et kuni kuus Eesti kaitseväelast saaks ka järgmisel aastal jätkata panustamist EUNAVFOR Med/Irini sõjalisse operatsiooni. Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni Irini põhieesmärk on suunatud ÜRO relvaembargo rakendamisele Liibüa suhtes ja illegaalse naftaekspordi tõkestamisele Liibüast ning Liibüa piirivalve ja mereväe väljaõppele ning ülesehitamisele. Lisaks tegeleb operatsioon inimkaubanduse tõkestamisega.

Sõjalisel operatsioonil osaledes täidab Eesti järjepidevalt oma Euroopa Liidu liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi, mis muu hulgas suurendab Eesti välispoliitilist nähtavust. Eestiga kokku panustavad sellesse missiooni 24 Euroopa Liidu riiki.

Selle aasta 10. novembril toimus riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaapi, kus Kaitseväe juhataja ning teised Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi esindajad andsid ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvahelistest missioonidest ja operatsioonidest.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu koos Kaitseministeeriumi ametnikega oma selle aasta 11. oktoobri istungil. Riigikaitsekomisjon tegi konsensusega otsuse teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda. Eelnõu esindajaks riigikaitsekomisjonist määrati Alar Laneman. Ühtlasi tegi riigikaitsekomisjon konsensusega otsuse teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oleks selle aasta 30. november kell 17.15, mis on Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest tulenev muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Tänan!

23:22 Aseesimees Martin Helme

Ka ei näe küsimusi. Aitäh! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 688 ... Vabandust! Enne on läbirääkimised. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, läbirääkimised on lõpetatud. Ja nüüd siis see protseduuriline osa. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 688 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. november kell 17.15. Oleme saanud ka 20. päevakorrapunktiga ühele poole.


21. 23:22 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" eelnõu (689 OE) esimene lugemine

23:22 Aseesimees Martin Helme

21. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" eelnõu 689 [esimene lugemine]. Palun, kaitseminister Hanno Pevkur!

23:22 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Mosambiigiga on lugu selline, et Mosambiigi missiooni algus pärineb eelmisest aastast, kui Mosambiigi [Rahva]vabariigi president esitas vastava abipalve. Meie panus seal on suhteliselt väike: eelmise aasta lõpust oleme seal ühe õigusnõunikuga, kes aitab selle missiooni ülemat õigusküsimustes ning relvajõudude liikmete väljaõpetamisel inimõiguste küsimuses. Praegu on plaan jätkata Mosambiigis samas mahus ka järgneval aastal. Nii et kui Riigikogule sobib, siis jätkaksime Mosambiigis ühe õigusnõunikuga. Aitäh!

23:24 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei näe. Ma palun riigikaitsekomisjoni liikme Erki Savisaare kaasettekandeks siia Riigikogu kõnetooli.

23:24 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Mosambiigis puudutavat eelnõu arutas riigikaitsekomisjon enne esimest lugemist Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Tuuli Dunetoni ja ministeeriumi ametnikega oma käesoleva aasta 11. oktoobri istungil. Käesoleva aasta 10. novembril toimus riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaapi, kus Kaitseväe juhataja, kindralleitnant Martin Herem, Kaitseväe vanemohvitserid ja Kaitseministeeriumi esindajad andsid ülevaate Kaitseväe osalusega välisoperatsioonide piirkondades toimuvast. Missiooni üksikasjadest andis minister juba ülevaate, ei hakka seda kordama. Riigikaitsekomisjon tegi oma 11. oktoobri istungil konsensusega otsuse teha ettepanek selle eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. november kell 17.15. Aitäh!

23:25 Aseesimees Martin Helme

Ei näe küsimusi siin ka. Aitäh! Läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 689 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. novembri kell 17.15.


22. 23:26 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu (690 OE) esimene lugemine

23:26 Aseesimees Martin Helme

22. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 690 [esimene lugemine]. Palun ettekandega siia kaitseminister Hanno Pevkuri.

23:26 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh taas kord, Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Inherent Resolve on üks pikemaid missioone, mis meil on olnud. 2014. aastal alanud USA juhitava operatsiooni eesmärk oli tollal loomulikult ISIL‑i-vastane võitlus, esmajoones Iraagis ja Süürias. USA lahinguüksused lahkusid Iraagist 2021. aasta lõpuks. See tähendas ka seda, et selle missiooni eesmärk ja sisu natukene muutus ning meie enda tegevus seal piirkonnas kõvasti vähenes. Järgmisel aastal on meil plaan Iraagis olla ühe staabiallohvitseriga ja see staabiallohvitser asuks Erbilis. Me soovime igal juhul seal olla, nii et selle kohta me mandaati Riigikogult küsimegi. Praegu me suuremas mahus Inherent Resolve'i panustada ei plaani. Aitäh!

23:27 Aseesimees Martin Helme

Küsimusi ka seekord ei ole. Läheme teise ettekande juurde. Palun, riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid, kaasettekanne!

23:27 Raimond Kaljulaid

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud ametikaaslased! Riigikaitsekomisjon arutas antud eelnõu 11. oktoobri istungil ja eelnõuga seonduvat arutati ka 10. novembril toimunud riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisel väljasõiduistungil Kaitseväe peastaapi.

Riigikaitsekomisjon tegi järgnevad menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon tegi konsensusega otsuse teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks 16. novembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Komisjoni esindajaks määrati mind. Samuti tegi riigikaitsekomisjon samal istungil ja samuti konsensusega otsuse teha ettepanek määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele 10 tööpäeva. Nii et tähtaeg on, tuletan meelde, 30. november kell 17.15. Kell 17.16 laekunud muudatusettepanekuid komisjon enam kahjuks käsitleda ei saa. Ma tänan teid ja loodan, et te toetate seda eelnõu. Aitäh!

23:29 Aseesimees Martin Helme

Küsimusi ei olnud. Pean üle kordama selle, mis siin just kõlas: juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu ... Jah, läbirääkimised! Läbirääkimiste soovi ei näe. Läheme otsuste juurde. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 690 esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 30. november kell 17.15.


23. 23:29 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (691 OE) esimene lugemine

23:29 Aseesimees Martin Helme

23. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 691 esimene lugemine. Palun, kaitseminister Hanno Pevkur!

23:30 Kaitseminister Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Selle missiooni veduriks on Ühendkuningriik. Ühendkuningriik on kokku pannud tahtekoalitsiooni, kui me seda nii võime nimetada, ehk JEF‑i, [täisnimetusega] Joint Expeditionary Force. Me oleme sarnaselt mõtlevad riigid, täpsemalt siis Eesti, Holland, Läti, Leedu, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja vedurina, nagu ma ütlesin, Ühendkuningriik. Meil on üsna tihe koostöö selle grupiga ja meie fookuses on julgeoleku tagamine just Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas.

Selleks, et koostööd teha ja vajaduse korral kasutada JEF‑jõudusid üheskoos, on meil ettepanek pikendada mandaati jätkamiseks kokku kuni 24 kaitseväelasega. Eelmistel aastatel oleme osalenud näiteks demineerimis‑, meditsiini‑, strateegilise kommunikatsiooni ja õhuoperatsioonide meeskondadega ning toetuselemendiga, kuid sel aastal oleme öelnud, et me täpselt ei fikseeriks ära, milline meie panus on, vaatame seda jooksvalt, aga oleksime valmis kuni 24 kaitseväelasega sellesse missiooni panustama. Ma arvan, et see grupp on praegu üks aktiivsemaid ja paremini töötavaid koostööformaate. Aitäh!

23:31 Aseesimees Martin Helme

Küsimusi ei näe. Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi kaasettekandega.

23:32 Raimond Kaljulaid

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud ametikaaslased! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu 11. oktoobri istungil ja eelnõuga seonduvat käsitleti ka 2022. aasta 10. novembril toimunud riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisel väljasõiduistungil Kaitseväe peastaabis.

Riigikaitsekomisjon on selle eelnõuga seoses teinud järgnevad väga kaalukad otsused. Riigikaitsekomisjon tegi oma 11. oktoobri istungil konsensusega otsuse teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada see eelnõu esimeseks lugemiseks tänase istungi päevakorda, teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata eelnõu esindajaks mind. Samuti tegi riigikaitsekomisjon samal istungil konsensusega otsuse teha ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele 10 tööpäeva, mis tähendab seda, et muudatusettepanekuid antud eelnõu kohta saavad Riigikogu liikmed soovi korral teha 30. novembri kella 17.15‑ni. Olen valmis vastama kõigile teie lisaküsimustele.

23:33 Aseesimees Martin Helme

Ei ole lisaküsimusi. (Naerab.) 

23:33 Raimond Kaljulaid

Aitäh teile!

23:33 Aseesimees Martin Helme

Saame minna läbirääkimiste juurde. Aga ei ole ka läbirääkimiste soovi. Nii tuleb siis uuesti ette lugeda juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 691 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekuid saab esitada 30. novembri kella 17.15‑ni.


24. 23:33 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (692 OE) esimene lugemine

23:33 Aseesimees Martin Helme

Jõudsime 24. päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" [eelnõu] esimene lugemine. Palun, kaitseminister Hanno Pevkur! Eelnõu number on 692.

23:34 Kaitseminister Hanno Pevkur

Tõepoolest, Iraagi missiooni [eelnõu] number tänasel päeval saalis on meil 692. Bagdadis käivitati NATO Iraagi-missioon mäletatavasti juba oktoobris 2018. See on kindlasti ka laiemas vaates, terrorismivastase võitluse ja globaalsete ohtude vaates üks olulisemaid missioone. Veebruaris eelmisel aastal kinnitasid NATO kaitseministrid ka uue Iraagi-missiooni operatsiooniplaani. Selle järgi peaks toimuma missiooni isikkoosseisu kasv tulevikus taas kuni 4000 inimeseni, aga sel aastal ei ole rahvusvahelistes jõududes kordagi olnud rohkem kui 600 inimest.

Meie panus seal on viimastel aastatel olnud üsna väike. Ka järgmisel aastal ei plaani me sinna praktiliselt jõudu suunata. Jätkame kohalolekut ja lipu ülevalhoidmist ühe staabiohvitseriga, kelle peamine tegevus on väljaõppealane nõustamine ja kvaliteedikontroll ning ka kaitseplaneerimise toetamine. Jah, lipp on püsti, aga vaatame, mis sellest missioonist tulevikus saab. Praegu on järgmiseks aastaks küsitav mandaat selline.

23:35 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Oleks võimalik küsimusi esitada, aga ma vaatan, et järjest ei ole küsimuste soovi. Läheme teise ettekande juurde. Kaasettekandjaks palun siia riigikaitsekomisjoni liikme Heiki Hepneri.

23:35 Heiki Hepner

Suur tänu, hea aseesimees! Head kolleegid! Tõepoolest, riigikaitsekomisjon, nii nagu me ministrilt kuulsime, on seda eelnõu arutanud. See toimus 11. oktoobril ja lisaks veel 10. novembril, kui riigikaitsekomisjon oli koos väliskomisjoniga väljasõiduistungil Kaitseväe peastaabis. Saime sealt veel täiendava ülevaate.

NATO mittelahingulise väljaõppe‑ ja nõustamismissiooni tegevus on kestnud alates 2018. aastast ning on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu. See missioon on olnud üks tõhusamaid julgeolekustruktuure selles piirkonnas võitluses terrorismi ja ISIL‑iga. Selle kohta võiks ütelda, et Eesti on sinna tõesti panustanud, et neid riske maandada, ja sellest ka soov seda jätkata.

2022. aasta 11. oktoobri istungil tehti konsensusega otsus lülitada eelnõu 16. novembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Komisjoni esindajaks määrati Heiki Hepner. Samuti tegi riigikaitsekomisjon samal istungil konsensusega otsuse teha ettepanek määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele 10 tööpäeva ehk 30. november. Aitäh!

23:37 Aseesimees Martin Helme

Saaks küsimusi esitada. Seda soovi ei ole. Aitäh! Läheme läbirääkimiste juurde. Seda soovi ka ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 692 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 30. november kell 17.15. Ka 24. päevakorrapunkt on ammendatud.


25. 23:38 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu (693 OE) esimene lugemine

23:38 Aseesimees Martin Helme

25. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu 693 esimene lugemine. Palun ettekandega [kõnepulti] kaitseminister Hanno Pevkuri.

23:38 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh, austatud istungi juhataja! Selle [eelnõu] puhul on tegemist NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) mandaadiga. Selle [üksuse] loomine otsustati Praha tippkohtumisel juba 2002. Tegemist on teatavasti kõrgvalmiduses NATO üksusega, mis suudaks ellu viia sõjalisi operatsioone mis tahes maailma punktis. NRF‑i isikkoosseisus on NATO [liikmesriikidest] kuni 40 000 sõjaväelast, kes alluvad otse SACEUR-ile ehk Euroopa vägede ülemjuhatajale. Seal koosseisus on veel kõrgema valmidusega VJTF ehk Very High Readiness Joint Task Force kuni 5000 valmiduses oleva sõduriga.

Vaatame, mis sel aastal toimunud on. Pärast Ukraina sõja algust otsustas Põhja-Atlandi Nõukogu esmakordselt NRF‑i ka kasutada ja Prantsusmaa juhtriigina saatis 500‑liikmelise väekoosseisu Rumeeniasse.

Meie panus järgmise aasta esimesel poolaastal oleks panustada NRF‑i miinijahtijaga NATO 1. alalise miinitõrjegrupi koosseisus ja terve aasta jooksul staabiohvitseridega õhuväejuhatuses ning erioperatsioonide üksuse ja staabiohvitseridega, kokku kuni 95 kaitseväelasega. Lisaks kavatseb Eesti panustada ka NRI‑sse soomusjalaväekompanii ja toetuselemendiga kokku kuni 190 kaitseväelasega. Nii et selline on meie ettepanek.

Kui see kokku võtta, siis jah, meie ettepanek oleks lubada NATO valmidusüksuste koosseisu kuni 285 kaitseväelast, kellega vajaduse korral saaks nende NATO jõudude koosseisus arvestada. Aitäh!

23:41 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi? Ei näe küsimusi. Palun kaasettekandega kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Kalle Laaneti.

23:41 Kalle Laanet

Aitäh, austatud aseesimees! Hea minister! Head kolleegid! Ma arvan, et me võime veel tänasel kuupäeval õnnitleda kõiki kaitseväelasi ka siit puldist, eriti siin saalis olevaid koloneli ja kindralit Kaitseväe 104. aastapäeva puhul. Olete küll reservis, aga meie au ja uhkus.

Mis puudutab ka seda eelnõu, siis täpselt samamoodi nagu eelnevate eelnõude puhul oli see samm täpselt sama. 11. oktoobril esitleti meile seda eelnõu esimest korda, asekantsler Tuuli Duneton tutvustas koos ühe ametnikuga seda meile. Ma saan ministri tutvustavale sõnavõtule juurde lisada ainult seda, et kui varasemalt oli ja veel praegu on NRF‑is 40 000 kaitseväelast, siis järgmisel aastal võiks olla juba 300 000, lähtuvalt julgeolekuolukorrast Euroopas.

Täpselt samamoodi tutvustati meile Kaitseväe peastaabis erinevaid julgeolekuolukordi missioonidel. Kõik arutelud olid meil konsensuslikud ja sõbralikud.

Millised menetluslikud otsused siis vastu võeti? 11. oktoobri istungil määrati mind, Kalle Laanetit, juhtivkomisjoni esindajaks. Komisjon teeb Riigikogule konsensusliku ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja ühtlasi teeb ettepaneku määrata samasugune muudatusettepanekute esitamise tähtaeg nagu teistelgi eelnõudel ehk 10 tööpäeva. 30. november kell 17.15 oleks see viimane tähtaeg. Aitäh!

23:43 Aseesimees Martin Helme

On võimalik küsimusi küsida. Ei küsita küsimusi. Aitäh! Avan läbirääkimised. Ei peeta ka läbirääkimisi. Sellisel juhul sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 693 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekuid saab esitada 30. novembri kella 17.15‑ni. Ka 25. päevakorrapunktiga oleme ühel pool.


26. 23:43 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu (694 OE) esimene lugemine

23:43 Aseesimees Martin Helme

26. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu 694 esimene lugemine. Palun, kaitseminister Hanno Pevkur!

23:44 Kaitseminister Hanno Pevkur

Hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Liibanoni missiooni nimi on UNIFIL ehk United Nations Interim Force in Lebanon. Loomulikult on seal piirkonnas UNIFIL‑i ülesanne jälgida olukorda, aidata kaasa vaenutegevuse tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, samuti toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel just riigi lõunaosas.

Missioonil tervikuna on ÜRO vaates suurusjärgus 10 500 inimest 48 riigist ehk tegemist on väga suure missiooniga. Eesti panus sinna missiooni on suhteliselt tagasihoidlik. Meie ettepanek Riigikogule oleks kasutada järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelast UNIFIL‑i rahuoperatsiooni käigus. Kus nad olema hakkaksid? Üks staabiohvitser oleks missiooni peakontoris Naqouras, mis on üks väike linn Liibanoni lõunaosas. Tema on praegu ainukene, keda me järgmisel aastal plaanime sinna esialgu saata. Aga nagu ma ütlesin, missiooni mandaati küsime igaks juhuks kolmele kaitseväelasele. Aitäh!

23:45 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei ole. (Hääl saalis.) On! Tarmo Kruusimäe päästis meie au.

23:45 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma mäletan, et kolm. Kas meil ei ole võimekust, ütleme, pakkuda sinna rohkem? Kas meil ei ole võimalust ise tekitada seda huvi, et nad ütleksid, et, väga head inimesed, me sooviksime veel? Võiks nagu areneda see koostöö kuidagi positiivsemalt, et meie ohvitserid saaksid kogemusi nagu juurde.

23:46 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh! No see on üldisem kommentaar kõikide missioonide kohta. Me vaatame igat missiooni selles mõttes eraldi, et mis on meie huvi, mis on missiooni vajadused ja ka vastavalt sellele, kas meil on sinna kedagi saata. Nendel missioonidel, kus me osaleme suuremalt, näiteks Joint Expeditionary Force, me osaleme üsna suures või oluliselt suuremas mahus. Meie ajaloolised missioonid Iraagis ja ka seesama Liibanoni missioon on üsna pikalt kestnud, aga meil ei ole mõtet saata sinna lihtsalt üks ohvitser või kaks ohvitseri staapi juurde, et siis vaatame, mis paremaks läheb. See on Kaitseväega läbi arutatud, mis on ühe või teise missiooni puhul see väärtus, mis me sealt saame. Nii et lihtsalt sellepärast, et [osalust] suurendada, me seda ei tee.

23:47 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei näe. Palun kaasettekandjaks riigikaitsekomisjoni aseesimehe Leo Kunnase.

23:47 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Täienduseks niipalju, et aastatel 1996 ja 1997 me tõesti osalesime Liibanonis kompaniisuuruse üksusega. See on osalt ka, Tarmo, sinu küsimusele vastuseks. Me oleme seda teinud, see oli teine missioon, kuhu me läksime. Me hakkasime sellistest kergematest missioonidest pihta. Tegelikult me oleme sellistel kergematel klassikalistel rahuvalvemissioonidel [osalemist] ajapikku vähemaks jätnud.

Kogu ettevalmistustöö oli täpselt sama nagu teistegi operatsioonide puhul.

Menetluslikud otsused. Tegime oma 2022. aasta 11. oktoobri istungil konsensusega otsuse teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 16. novembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Komisjoni esindajaks määrati mind. Samuti tegime konsensusega samal istungil otsuse teha ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10 tööpäeva. Kuna kesköö ei ole veel käes, siis tähtaeg on ikka 30. november kell 17.15. See on kõik.

23:49 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Nüüd on võimalik esitada küsimusi Leo Kunnasele. Aga ei ole küsimusi. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Teeme kokkuvõtte. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 694 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. novembri kell 17.15.


27. 23:49 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu (695 OE) esimene lugemine

23:49 Aseesimees Martin Helme

Tänane viimane missioonipunkt ja eelviimane päevakorrapunkt, 27., on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 695 [esimene lugemine]. Palun siia jälle kaitseminister Hanno Pevkuri.

23:50 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Tõepoolest on tegemist täna teie ees oleva viimase missioonipaberiga. Selle rahutagamismissiooni nimi on lühendina UNTSO. Kes siin saalis on olnud, mäletavad seda pikka nime: United Nations Truce Supervision Organization. Missiooni tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Sellel missioonil on 153 sõjalist vaatlejat kokku 27 riigist, sealhulgas 11‑st NATO [riigist]. UNTSO jaguneb vaatlejarühmaks Liibanonis, mis toetab ka UNIFIL‑i Lõuna-Liibanonis, ja vaatlejarühmaks Golani kõrgendikul, mis omakorda jaguneb kaheks alarühmaks: vaatlejarühm Golan – Damascus ja vaatlejarühm Golan – Tiberias. 

Vaatame meie võimalikku panust sinna järgmisel aastal. Oleme praegu planeerinud panustada kahe sõjalise vaatleja ja ühe vaatlejarühma ülemaga. See on üks Eesti vanemaid missioone, 1997. aastast oleme seal olnud. Kuigi Siinai poolsaarel on see UNTSO missioon ka esindatud, on Eesti kaitseväelased seni tegutsenud peamiselt Liibanonis ja Iisraelis ning varasemalt tegutsesid Süürias. Vaadates mandaadi suurust, siis nagu ma ütlesin, me praegu planeerime kolme inimest, aga hoidmaks teatud varu, mõistuse piires, on ettepanek küsida Riigikogult mandaati kuni kuuele kaitseväelasele. Aitäh!

23:51 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ei näe küsimusi. Palun siia ettekandega riigikaitsekomisjoni liikme Mati Raidma.

23:52 Mati Raidma

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Arutluse all oleva eelnõu alusel pikendatakse 2023. aasta lõpuni kuni kuue Eesti kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. UNTSO on üks vanimaid rahuvalveoperatsioone, mille aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu 1948. aasta resolutsioon nr 50. Eesti kaitseväelased osalevad sellel rahuvalveoperatsioonil sõjaliste vaatlejatena ja staabiohvitseridena juba aastast 1997. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO rahuvalveoperatsioon on puhtakujuline ÜRO niinimetatud sinikiivrite vaatlusoperatsioon. ÜRO liikmesriigina aitab Eesti kaasa rahu saavutamisele kriisipiirkondades.

Stenogrammi huvides ütlen üle, et ka seda eelnõu arutas riigikaitsekomisjon enne esimest lugemist koos Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Tuuli Dunetoni ja ministeeriumi ametnikega selle aasta 11. oktoobri istungil.

Riigikaitsekomisjon tegi oma käesoleva aasta 11. oktoobri istungil konsensusega otsuse teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Riigikaitsekomisjoni esindajaks määrati mind. Veel otsustas riigikaitsekomisjon teha ettepaneku määrata seadusest tulenev muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, mis üldsegi mitte üllatusena oleks käesoleva aasta 30. november kell 17.15. Aitäh!

23:54 Aseesimees Martin Helme

On võimalik küsimusi esitada. Ei soovita. Aitäh! Avan läbirääkimised. Ka läbirääkimisi ei soovita pidada. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 695 esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekuid saab esitada käesoleva aasta 30. novembri kella 17.15‑ni. Ka 27. päevakorrapunktiga oleme ühel pool.


28. 23:54 Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) asutamiskokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (715 SE) esimene lugemine

23:54 Aseesimees Martin Helme

Nüüd veidi teisest ooperist: 28. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi asutamiskokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu 715 esimene lugemine. Ettekandeks palun siia haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukase.

23:55 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud stenogramm! Minu missioon on kahe päeva jooksul tutvustada teile Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi asutamiskokkuleppega ühinemise seadust. Konkreetne kokkulepe, millega Eesti Vabariigil on võimalus ühineda, sõlmiti ametlikult Genfis 1973. aasta 10. mail ja ta ühendab molekulaarbioloogia valdkonnas tegutsevaid teadlasi. Kõik saavad sealt ka oma kasu. Sinna on koondunud teadlased, kes ühistööst leiavad igaüks mingit kasu. See kasu seisneb peamiselt võimsa taristu loomises ja sellega uue väärtuse loomises ka teaduse jaoks, mida igaüks ja iga riik eraldi luua ei suudaks.

Eesti on molekulaarbioloogia valdkonnas kaunis tuntud ja arenenud. Meile on tehtud ka varem ettepanekuid ühineda. Molekulaarbioloogia vallas on selline laboratoorium midagi sarnast nagu on füüsikute jaoks CERN, kust oleme ka juba aastakümneid kasu lõiganud. 2017. aastal kordas molekulaarbioloogia valdkonna laboratooriumi välissuhete direktor Silke Schumacher selle soovi üle ja Eesti pool võttis tuld. 2019. aastal panime selle suuna teadustaristu teekaarti, sest tõepoolest, tegemist on investeeringuga või meie osaga selles. 2019. aastal liitus Eesti kandidaatliikmena selle protsessiga. Kord näeb ette, et kui kaks aastat on oldud kandidaadina, siis võib esitada juba taotluse saada täisliikmeks. Kandidaadipõli ise kestab kolm aastat ja nii jõudis meile sellel aastal kätte võimalus saada täisliikmeks. Vabariigi Valitsus oma otsusega 6. oktoobril 2022 saatis vastava eelnõu Riigikokku lõplikuks ratifitseerimiseks.

Organisatsioonist endast saab lugeda seletuskirjast põhjalikumalt. Leping ise on kaunis tehniline ja detailne. Ta kirjeldab otsustusprotsessi ja laboratooriumi eelarve kujunemist, ka on siin palju just igapäevategevust puudutavaid punkte. Võib-olla nimetan ainult seda, et eestlased on olnud molekulaarbioloogia organisatsioonis, mis selle labori juurde on moodustatud 27 riigi poolt, tuntud juba eelnevalt, nad on olnud nõukogu liikmed. Selle laboratooriumi ja temaga seotud organisatsioonide keskus on Heidelbergis.

Liitumine toob meile suurt kasu, sest me saame uuemat teadusandmestikku loomuldasa kasutada, aga siis saame ligi ka laboratooriumi keskustele, et töörühmade töös osaleda. Võib öelda, et sellega võrreldes on meie liikmemaks ja sisseastumistasu suhteliselt väikesed, aga need on siiski teatud summad. Sellepärast ma nimetan ka ära, et liitumistasu tuleb tasuda viie aasta jooksul teatud valemi järgi. Liitumistasu oleks, kui Riigikogu ratifitseerib vastava lepingu, selle aasta andmete järgi 51 750 eurot ja aasta liikmemaks on hinnanguliselt [56 000] eurot. Kulud kaetakse Haridus‑ ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Sellega ma lõpetan oma lühitutvustuse selle laboratooriumiga ühinemise seaduse kohta.

00:01 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd saab küsida. Tarmo Kruusimäe, palun!

00:01 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea [ase]esimees! Hea ettekandja! Eestlased on molekulaarbioloogias tuntud, aga nad ootasid kogu aeg, millal tuleb see kutse, et nad saaksid liituda. Kas see võib olla ka põhjuseks, miks sellessesamasse mingites teistes valdkondades suhtutakse umbusuga, kuidagi skepsisega? Ma toon lihtsalt näite. Mesinikud on soovinud kogu aeg võltsmett kindlaks teha, selleks on mingi Saksa molekulaarbioloogiline meetod, mida meie põllumajandusministeerium lihtsalt keeldus tunnustamast, aga nüüd on mingi murrang toimunud. Tuleb välja, et meil juba tehakse nii ja me oleme väga edumeelne riik. Kas on nii, et kui sul ei ole kutset, siis sa võib-olla kõiki neid teadmisi ei saa või ei tohi kasutada, need on justkui patenteeritud?

00:01 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Teadmisi ja loodud teadusväärtust on saanud eestlased ka varem kasutada, nüüd me oleme lihtsalt otsustusprotsessis osalised, mis on oluline. Aga meie tuntud isikud on olnud, kui me ka ei ole üldse liikmed olnud – ja täisliikmed pole me ju üldsegi olnud –, ikkagi juhtivatel kohtadel. Toivo Maimets juhtis molekulaarbioloogia konverentsi, mis on üks organisatsioon, riikide ühendus, mis on väga tihedasti seotud selle laboriga, selle keskus on ka Heidelbergis, ta juhtis seda viiel aastal presidendina. Ka Peep Palumaa ja Mart Saarma on olnud selle organisatsiooni liikmed. Nii et me saime tulemustele ligi ka eelnevalt, aga nüüd me oleme otsustajate hulgas.

00:02 Aseesimees Martin Helme

Ma nii lootsin, Tarmo, et sa küsid, kas seal laboris elektrimolekuli ka uuritakse, aga ei. Ma ei näe rohkem küsimusi. Aitäh ministrile! Saame minna kaasettekande juurde. Kaasettekandja on kultuurikomisjoni liige Margit Sutrop. Palun!

00:03 Margit Sutrop

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Head riigikogulased ja kõik, kes uuel päeval meid ekraanide taga hoolsalt vaatavad! Minu ülesanne on tutvustada teile Riigikogu kultuurikomisjonis 7. novembril toimunud arutelu, mida juhatas Liina Kersna. Komisjoni liikmetena olid kohal Helle-Moonika Helme, Jaak Juske, Ruuben Kaalep, Siim Kiisler, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heidy Purga, Margit Sutrop ja Marko Šorin. Puudus Aadu Must. Komisjoni olid kutsutud haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas ning ministeeriumi teadus‑ ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Toivo Räim.

Arutati sedasama, mida minister just ette kandis. Minister ütles ka seal, et seaduseelnõu kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi asutamiskokkuleppega.

Ta tutvustas ka seda, kuidas makstakse liitumistasu. Uued liikmesriigid maksavad liitumistasu, mis põhineb põhivara ja varude väärtusel, nagu on näidatud auditeeritud aastaaruannetes. Eesti Vabariigi liitumistasu on 0,14% sellest väärtusest. Hinnanguliselt on Eesti esimese aasta osamakse 56 000 ja liitumistasu 51 750 eurot. Oluline argument on see, et arvestatud on, et sellesama Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi teiste keskuste unikaalse teadustaristu ja teenuste kasutamine, aga ka teadlaste ja õpetajate võimalus saada osa koolitustest, osaleda teadusvõrgustikes ja luua partnerlussuhteid ei ole mitte ainult teadmuse kasvatamine, vaid on ka majanduslikult või finantsiliselt Eestile lõpuks väga kasulik.

Helle-Moonika Helme viitas seletuskirja lõikele 1, mille kohaselt on Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi nõukogu liikmed kõik laboratooriumi liikmesriigid ja iga liikmesriiki esindab kuni kaks saadikut, kellega võivad kaasas olla nõunikud. Seetõttu Helle-Moonika Helme küsis, kui palju läheb Eesti riigile maksma nii-öelda inimfaktor nende osalemise näol. Minister Tõnis Lukas vastas, et liikmemaksu suhtelise osakaalu arvestuse järgi on see liitumistasu – need numbrid, mis ta enne ütles – astmeline, see muutub esimese viie aasta jooksul suurenemise suunas. Toivo Räim lisas, et laboratooriumi nõukogu koguneb kaks korda aastas ja see toimub koos Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi konverentsiga, kuhu Eesti kuulub alates 2006. aastast. Tegelikult on need koosolekud ja esindajad, kes nendel käivad, samad ja selle tõttu ei ole lisakulutusi planeeritud. Kulud kantakse Haridus‑ ja Teadusministeeriumi eelarvest.

Liina Kersna tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks Margit Sutrop. Otsustati teha ettepanek võtta see päevakorda, see [otsus] oli konsensuslik, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, jälle konsensusega, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja Margit Sutrop, ka selles oli konsensus. Aitäh teile!

00:07 Aseesimees Martin Helme

Nüüd oleks võimalik küsimusi küsida. Ei näe küsimusi. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ka ei ole, sulgen läbirääkimised. Võtame teema kokku. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 715 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 1. detsembri kell 17.15. Aitäh! Tänane istung on lõppenud.

00:07 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee