Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 3. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on teil võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Marika Tuus-Laul, palun!

10:00 Marika Tuus-Laul

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma annan peaminister Kaja Kallasele üle keskfraktsiooni saadikute arupärimise. See puudutab parvlaev Estonia vraki uurimise rahastamise peatamist, kuna see polevat valitsuse prioriteet, nagu me eile siin saalis peaministri suust kuulsime. Peaminister väljendas eile ka oma isiklikku seisukohta, et ta on skeptiline, et mingi uus uuring üldse midagi aitaks, sest kõik sai tema meelest selgeks 1994. aastal. Aga me teame, et Ohutusjuurdluse Keskuse juht Rene Arikas, aga ka mitmed teised uurimisgrupid on avastanud tähelepanuväärseid fakte, fakte välisvigastuste ja muu kohta, ja samuti on merepõhjauuringuid tehtud. Praegu oleks vaja tingimata nende uuringutega edasi minna, näiteks uurida, kuidas omal ajal pääses autotekile, tuleks tõsta üles ramp ja nii edasi – palju asju, et me saaks selle asja selgemaks. On küsitud ka raha juurde Rene Arikase uurimisgrupi poolt, seda raha andis eelmine valitsus, aga praegu on juurde vaja, küsiti ainult miljonit, aga seda raha praegu ei leita. See miljon oleks väga vajalik. Homme saabub jälle see kurb tähtpäev, nagu me teame, Estonia uppumise [aastapäev]. Hukkunute omaksed ootavad ikka veel vastust, ikka veel ootavad. Nii et [meil on] arupärimine ja me tahaks tõesti selle asjaga edasi liikuda. Aitäh!

10:02 Aseesimees Martin Helme

Nõndaks, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Juhatus otsustab selle edasise menetlemise vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele. Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.

10:03 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks pani ennast kirja 67 Riigikogu saadikut.


1. 10:03 Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2022.–2023. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu (671 OE) esimene lugemine

10:03 Aseesimees Martin Helme

Asume läbi võtma oma tänast päevakorda. Esimene päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2022.–2023. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu 671. See on esimesel lugemisel ja see ongi ühe lugemise eelnõu. Palun siia rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

10:03 Aivar Kokk

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2022.–2023. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu arutas Riigikogu rahanduskomisjon enne esimest lugemist 19. septembril ja eelnõu algatas rahanduskomisjon 15. septembril. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda teisipäeval, 27. septembril ja viia läbi lõpphääletus. Tulenevalt Riigikontrolli seaduse §‑st 5, mille kohaselt audiitori Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks määrab Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul, ja vastavalt oma käesoleva aasta 13. septembri otsusele esitab Riigikogu rahanduskomisjon otsuse eelnõu, et nimetada Riigikontrolli 2022.–2023. aasta tegevuse kontrollijaks KL Partners OÜ. Rahanduskomisjon lähtus Riigikontrolli poolt korraldatud ostumenetluse tulemustest. Aitäh!

10:05 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Saaks esitada küsimusi. Küsimusi ei näe. Siis avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ka ei ole, sulgen läbirääkimised. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 117 lõikele 2 ei saanud selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitada. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 671 lõpphääletus. Teeme ka saalikutsungi.

Head kolleegid, panen hääletusele rahanduskomisjoni esitatud otsuse eelnõu 671. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:08 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu poolt on 58 saadikut, vastu 1, erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.


2. 10:08 Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu (676 OE) esimene lugemine

10:08 Aseesimees Martin Helme

Tänane teine päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 676 [esimene lugemine]. Ka see on ühe lugemise eelnõu. Esimesel lugemisel olevat eelnõu tuleb meile tutvustama rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Palun!

10:08 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 676 esimest lugemist ettevalmistav arutelu. Komisjon arutas eelnõu esimese lugemise ettevalmistamiseks oma 20. septembri istungil. Eelnõu sisu on, et Eesti Panga Nõukogu liikmeks nimetatakse Jürgen Ligi asemel Andres Sutt. See on Reformierakonna fraktsiooni ettepanek. Aitäh!

10:09 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Saab ka küsimusi küsida. On küsimusi. Palun, Peeter Ernits!

10:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas ma saan [õigesti] aru, et meie hea kolleegi Jürgen Ligi kompetents on madalam kui Andres Sutil, et ta välja vahetatakse? 

10:09 Aivar Kokk

Aitäh, Peeter! Ma arvan, et sa saad valesti aru. Andres Sutt sai selle koosseisu alguses, kui kõikidel fraktsioonidel oli võimalus esitada oma nõukogu liikme [kandidaat], Eesti Panga Nõukogu liikmeks siinsamas saalis kinnitatud. Kuna vahepeal oli Andres Sutt minister, siis sel ajal ta ei saanud olla nõukogu liige ja tema tegevus Eesti Pangas peatati. Nüüd on Andres uuesti Riigikogu liige, meie kolleeg. See on ainult fraktsiooni otsustada. Eesti Panga seadusesse me selle koosseisu ajal selgelt kirjutasime sisse mõned punktid ja üks nendest on see, et igal Riigikogus esindatud erakonnal on õigus esitada üks [kandidaat] Eesti Panga Nõukogu liikmeks. Seal on ainult üks tingimus: see peab olema fraktsiooni liige, ei saa esitada [kedagi] väljastpoolt fraktsiooni. Reformierakonnal oli õigus seda otsust teha ja nende fraktsiooni poolt on selline otsus tehtud. Keegi teine ei saa teha ettepanekut Reformierakonna fraktsiooni eest.

10:11 Aseesimees Martin Helme

Tõnis Mölder, palun!

10:11 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Sinul, Aivar, on kindlasti kogemust oluliselt rohkem kui siin saalis paljudel inimestel kokku. Kuidas sa hindad, kas Eesti Panga Nõukogu saab sellega teadmisi juurde või pigem kaotab?

10:11 Aivar Kokk

Aitäh! Lihtne vastus sellele küsimusele oleks, et rahanduskomisjonis seda ei arutatud. Aga ma loodan, et kõigil on meeles see seadusemuudatus, mis tehti selle koosseisu ajal. Me leppisime selle eelnõu eelmisel menetlemisel kokku kahes asjas: kui Eesti Panga [Nõukogu esimees] esitab oma kandidaadi, siis Riigikogu ei kommenteeri seda, vaid usaldab Eesti Panga Nõukogu esimeest, ja samamoodi, kui fraktsioon esitab oma kandidaadi, siis me usaldame fraktsiooni otsust.

10:12 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei näe. Ka selle eelnõuga on sama lugu, et eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitada ei saanud. Läheme kohe juhtivkomisjoni ettepaneku juurde viia läbi lõpphääletus. Aga ma teen ka saalikutsungi.

Head kolleegid, panen hääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 676. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Hääled saalis.) Sorry! Katkestan hääletuse. Jaa, ma saan aru, et see on salajane. Me peame siis selle ka niimoodi tegema, et oleks salajane hääletus. Praegu läks tehniliselt valesti. Oleme valmis, jah? Panen uuesti hääletusele, nüüd salajaselt, rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 676. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:15 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu toetas 47 saadikut, erapooletuid oli 1 ja vastuhääli ei olnud. Otsus on vastu võetud.


3. 10:15 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) esimene lugemine

10:16 Aseesimees Martin Helme

Liigume edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 680. Eelnõu on esimesel lugemisel. Palun kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali.

10:16 Kristen Michal

Nii. Austatud juhataja! Head kolleegid! Teie ees on elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 680. Selle eelnõuga luuakse mikro‑ ja väikeettevõtjatele võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga ja see võimalus laieneb ka kuni 1 gigavatt-tunni ulatuses energiat tarbivatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele, mittetulundusühingutele. Regulatsioon kehtib 2023. aasta lõpuni.

Eelnõu ise on üsna analoogne eratarbijate universaalteenuse [eelnõuga], võib-olla te mäletate debatte selle üle. Siin on siiski mõned nüansid, mis eratarbijatel on veidi teistmoodi, mida me seal tegime veidi teistmoodi kui siin. Esiteks, selle kestus on ettevõtjate eelnõus lühem. Teiseks, eratarbijate automaatne üleviimine oli ette nähtud nii, et kuni aasta lõpuni oli eratarbijate puhul koormus müüja peal. Ettevõte peab ikkagi ise aktiivselt nõustuma sellega või andma oma nõusoleku selleks, et üle minna teisele paketile. Samuti on eeldatud, et ettevõtjate puhul ka lepingutrahve makstakse ja lepinguid täidetakse. See sai nüüd niimoodi hästi lühidalt üle käidud.

Selle eelnõu enda mõte, nagu ka eratarbijate universaalteenuse puhul, on ikkagi see, et anda neile meelerahu ja võimalus oma majandustegevusega toime tulla, eeskätt just väikestele ja mikroettevõtetele, sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja FIE‑dele, kellel ei olnud seni soodsat lepingut või kellel ei olnud fikseeritud lepingut. Sest eks oma olemuselt seesama universaalteenus ongi Konkurentsiameti poolt kontrollitava või määratletava hinnaga ja ta sarnaneb fikspaketiga. Loomulikult ta muutub, kui sisendid muutuvad.

Hinna kujunemisest on seletuskirjas juttu. Hinna kujunemise teoreetiline erinevus, mis võib, aga ei pruugi osutuda ühel hetkel praktiliseks, on selline, et kui eraisikute puhul, Eesti Energiast rääkides, on kolm kõige efektiivsemat tootmisseadet, siis ettevõtete puhul võib lisanduda ka vanemaid, vähem efektiivseid seadmeid, kui nendest [efektiivsematest] seadmetest ei piisa nõudluse rahuldamiseks. Komisjonis esimesel lugemisel me seda arutasime. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikute arvamus on, et tõenäoliselt nendest piisab ja tõenäoliselt see universaalteenuse hind eraisikutel ja ettevõtjatel tuleb sarnases suurusjärgus. Kui ei peaks piisama, siis ilmselt tuleb seal ka hinnavahet.

Võib veel meenutada, et eraisikutel on ka 50 eurot megavati ehk 5 senti kilovati pealt täiendav energiahinnasoodustus universaalteenusele lisaks, mis on ka valitsuses otsustatud.

Majanduskomisjoni enda protokollis oli selle algatamise juures kirjas, et toimus debatt. Ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan käis meile seda koos energeetikutega tutvustamas. Arutasite, mis see kõige suurem, kõige keerulisem üleminekunüanss on MKM‑i vaates. Nemad arvasid, et ettevõtluse poole pealt võibki olla kõige keerulisem see nüanss, et saada selgeks, kas on tegemist ettevõttega, mis läheb selle universaalteenuse [regulatsiooni] alla, ehk äritarbijaga. Vähemalt täna on selline esialgne idee, et see lahendus võiks olla koostöös Maksu‑ ja Tolliametiga, kellel on see ülevaade käibe ja töötajate kohta, ja tulevikus võiks olla ka mingi automaatsem kontrollmehhanism, et elektrimüüja saaks kontrollida, kas see partner läheb universaalteenuse regulatsiooni alla või mitte.

Taavi Aas küsis selle kohta, mida ma ka mainisin, et kas ettevõtetel see trahv on [ette nähtud]. Vähemalt praegu ministeeriumi ja komisjoni vaates esimese lugemise ajal selline hoiak on, et ettevõtted peaksid oma lepinguid täitma. Me ei välista, et me seda esimese ja teise lugemise vahel komisjonis täiendavalt arutame, aga praegu see nii on. Ministri poolt oli selgitus juurde, et MKM‑i vaates on ettevõtetel siiski suurem kohustus oma riske hinnata ja maandada. Ettevõtjad kindlasti saavad ise hinnata, kas universaalteenusele üleminek ja sellega seonduv leppetrahvi tasumine tasub ennast äriliselt ära.

Nii. Siis oli veel juttu tarbimise suurusest ja kõikidest nendest [asjadest], katelde võimsusest.

Siis jõudsimegi otsuste juurde. Otsustati algatada eelnõu, see oli konsensuslik otsus. Juhuks kui eelnõu võetakse menetlusse ja määratakse juhtivkomisjoniks majanduskomisjon, [otsustati] määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kristen Michal. Siin olid poolt 5  ja vastu 3. Meil oli debatt, sest ka kolleeg Taavi Aas soovis seda ette kanda. Näete, kui hea töö meil majanduskomisjonis käib, soovijaid on rohkem, kui mahub pulti, aga õnneks läks seekord sedapidi. Kolmandana tegime otsuse, et juhul kui eelnõu võetakse menetlusse ja määratakse juhtivkomisjoniks majanduskomisjon, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27. septembril, selle otsustasime konsensusega, ning otsustasime, et kui eelnõu võetakse menetlusse ja määratakse juhtivkomisjoniks majanduskomisjon, siis teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, seda samuti konsensusega. Kui eelnõu võetakse menetlusse ja määratakse juhtivkomisjoniks majanduskomisjon, siis teeme ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks viis tööpäeva, see on 4. oktoober kell 17.15, seegi otsustati konsensusega.

Nii. Ma loodan, et ma olen andnud ülevaate. Sellest universaalteenuse regulatsioonist on räägitud palju. Võib-olla siia lõppu veel kordangi üle selle, kellele see laieneb. Tegelikult selles eelnõus on see iseenesest olemas ka. Aga see laieneb mikroettevõttele ehk äriühingule, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot. Teiseks, väikeettevõttele ehk äriühingule, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. Universaalteenuse äritarbija on ka mittetulundusühing, sihtasutus ja füüsilisest isikust ettevõtja, kes ostavad elektrienergiat aastase mahuga kuni 1 gigavatt-tund, ning nii mikro‑ kui ka väikeettevõte, kellele osutatakse selle seaduse alusel universaalteenust. Nii. Ma loodan, et oli arusaadav.

10:23 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimused ka. Helle-Moonika Helme, palun!

10:23 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kui me räägime mikroettevõtjatest, FIE‑dest ja MTÜ‑dest, siis on selge, et tegemist on ettevõtjatega, kes on nende kõrgete energiahindadega juba jäänud ja jäävad järjest suurematesse raskustesse. Kas ei ole ikkagi ebaõiglane, et lepingu muutmisel rakenduvad trahvimäärad? Kui me räägime kõrgetest energiahindadest ja sellest, mis mõju sellel on majandusele ja kogu ühiskonnale, siis miks koheldakse raskes olukorras olevaid kliente erinevalt? Riik justkui võimaldab kergendust selles olukorras, aga ikkagi on sinna mingi künnis seatud.

10:24 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Nagu ma mainisin oma ettekandes, me arutasime seda ka komisjonis. Ma ütlen kohe ette ära, et me kindlasti arutame seda esimese ja teise lugemise vahel täiendavalt. Kui ma püüan selgitada algataja ja eelnõu ettevalmistaja positsiooni – see on algatatud majanduskomisjonis ja eelnõu on ette valmistatud koos MKM‑iga –, siis hoiak on olnud selline, et ettevõtetel siiski on, kuidas ma ütleksin, funktsionaalselt majandusärilistes küsimustes oma hinnangute tegemisel tõenäoliselt suurem kogemus ja neil on suurem vastutus, kui on eraisikutel. Näiteks on inimesi, nagu me ka arutasime, kes erinevatel põhjustel ei ole isegi üldteenuselt läinud üle mingitele teistele teenustele. Nii et sellest lähtuvalt see lahendus praegu on siin esimese lugemise eelnõus selline, aga ma ei välista, et me otsime mingit võimalikku kompromissi esimese ja teise lugemise vahel. Ma ei asuks ette eitavale positsioonile, et kas siin on võimalik leida mingi muu lahendus. Me arutame seda kahe lugemise vahel.

10:25 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

10:25 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! See puudutab jah, nagu ma aru saan, 99% ettevõtetest, aga ikkagi mitu tuhat jääb nagu välja sealt, paar tuhat vist vähemalt. Aga kui nad tegelevad näiteks mingi ühe ja sama asjaga, kas olete mõelnud, et tekib nagu ebavõrdne kohtlemine? Nad pakuvad näiteks toitlustust või majutust, aga ühel on konkurentsieelised.

10:26 Kristen Michal

Aitäh! Teoreetiliselt võib selline olukord, mida te kirjeldate, tekkida. Aga ütleme nii, vaadates kogu seda maastikku, et tavaliselt konkurentsieelis tuleneb teatavast mastaabist. Sellest mastaabist tuleneb ka võime läbi rääkida otsuseid ja turutingimusi, muu hulgas tootmissisendeid. Tootmissisendite alla käivad nii energiahinnad kui ka mingisugused muud sisendid. Seetõttu praegu öelda, et me ei peaks seda sellepärast nii lahendama, et me ei saa kõiki aidata ... Ma arvan, et te ise ka seda ei arva. Tuleb teha seda, mida me saame. Praegu on kokku lepitud, et vähemalt selle osa ehk suure osa väike‑ ja mikroettevõtlusest me saame universaalteenusega hõlmata. Teistele ettevõtetele on teised lahendused, muu hulgas tootmisseadmete üleminekuks, muu hulgas energiaallikate muutmiseks, muu hulgas näiteks likviidsuskriisi ületamiseks. Vähemalt nii on valitsuse osapooled seda lubanud ja sõnastanud, nii et ma loodan, et see neid katab.

Aga ma ütlen kohe ette ära, et ehkki meie süda võib verd tilkuda, kõiki Eesti maksumaksja ei jaksa aidata. Nii et see abi peaks olema võimalikult sihitud. Praegu on hinnang, et eraisikud on olnud kõige suurema löögi all, ning selle [probleemi] me oleme siin teiega koos lahendanud. Nüüd me oleme jõudnud selleni, et ettevõtluse just väiksem osa ehk suur hulk väike‑ ja mikroettevõtteid saab samuti võimaluse universaalteenusele üle minna. Seda kõike öeldes me peame tajuma, et ega see ei pruugi olla ju mingisugune selline paradiis, mille taga särab valgus. Lõppkokkuvõttes me ei tea, mis on universaalteenuse hind. See hind alles selgub.

10:28 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

10:28 Aivar Kokk

Aitäh! Kõigepealt ma tänan majanduskomisjoni väga kiire reageerimise ja selle eelnõu saali toomise eest. Aga paar küsimust. Kõigepealt täpsustaks. Seaduses on kirjas, et kehtima hakkab see seadus päev peale seda, kui see on avaldatud Riigi Teatajas. Kas meile on selge või on komisjon mõelnud, millal võiks olla siis kolmas lugemine saalis? Teine pool on ju see, et ettevõtted, kui nad tahavad universaalteenusele minna, need, kes on börsiettevõtted, või need, kes börsilt ostavad elektrit, võib-olla mõtlevad selle peale, aga nad peavad kuu aega sellest ette teatama. Kas on arusaamine, mis kuupäeval see võiks juhtuda?

10:29 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Arvestades, et meil on siin töötsüklid ja vahepeal on üks teistsuguses vormis töötsükkel, kui kõik töötavad oma valijatega seal, kus nad töötavad, siis ma eeldaks, et kuskil oktoobri teises pooles me võiks jõuda selle eelnõu menetlemisega sinnani, et saaks ehk jõuda kolmanda lugemise ära teha. Seejärel võiks ta jõuda presidendi juurde kvaliteedikontrolli, ja kui ta heaks kiidetakse, siis pärast seda avaldatakse ka Riigi Teatajas. Nii et umbes novembri alguses võiks olla selle jõustumise aeg vähemalt tänaste kavade kohaselt ja parima teadmise järgi.

10:29 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

10:29 Helle-Moonika Helme

Aitäh veel kord! Ma siiski tuleksin teie komisjonile appi. Konservatiivne rahvaerakond, kui me menetlesime energiaturuseadust, tegi väga head ettepanekud, kuidas tulla ettevõtjatele appi. Suur töö on tehtud, ei ole mõtet jalgratast leiutada. Aga te ütlesite, et tõepoolest, isegi teil ei ole veel aimu, milline see universaalteenuse hind võiks tulla, see on nii rangelt hoitud riiklik saladus, tuleb välja. Inimesed on segaduses. Juba, ütleme, eraisikud ostavad põrsast kotis, rääkimata ettevõtjatest. Kas kinnitate või lükkate ümber näiteks sellise teabe? Inimesed ütlevad, et nad on Eesti Energiasse juba helistanud, Eesti Energial ilmselt on mingisugused indikatsioonid ja sealt öeldi, et universaalteenusel, tuleb välja, saab olema igal kuul uus hind ja seda muudetakse. Ühesõnaga, me tegelikult päris täpselt keegi ei tea, mida see endast kujutama hakkab. Kas teil äkki on mingeid indikatsioone? Te küll ütlesite, et teil ei ole, aga äkki proovite.

10:30 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Kuidas mulle nüüd kahe minuti jooksul oleks see hind saanud saabuda? Teadsite seda sama hästi küsimust esitades ja minagi vastates tean, et seda hinda vahepeal ei ole saabunud. Aga proovime seda küsimust veidi tükkideks võtta. Esiteks, universaalteenuse hind ei ole muidugi riiklikult valvatud saladus. Riigisaladused on midagi muud. Tegemist on protsessiga. Meie siin koos saalis seadusandjatena otsustasime, et selle hinna määrab sõltumatu regulaator ehk Konkurentsiamet. Nalja tehes, ma loodan, et keegi ei solvu: võib-olla teie jaoks on see süvariik, aga meie jaoks on see ikkagi sõltumatu regulaator, kes vaatab selle hinna üle, vaidleb läbi sellega, keda see puudutab, ja seejärel annab selle teada.

Eraisikute puhul on, ma meenutan, lisaks universaalteenuse hinnale viis senti kilovatilt täiendav energiasoodustus. Mis iganes see hind tuleb, selle saab sealt veel maha võtta. Ettevõtete puhul on see hind tõenäoliselt enne teada. Suure kindlusega, kui me jõuame teise ja kolmanda lugemiseni, ma arvan, sellel hetkel, kui me siin debateerime, siis me juba teame seda hinda, vähemalt tänaste teadmiste järgi.

Mis puudutab EKRE ettepanekuid, siis kindlasti töötame läbi kõik ettepanekud, mida te esitate, ja suhtume neisse suure lugupidamisega. Aga samamoodi tasuks mõista, et maksumaksja rahakott on piiratud. Näiteks needsamad ettepanekud, mille üle me esimesel lugemisel või eelmistel lugemistel EKRE‑ga debateerisime – ütleme nii, et kõik ettepanekud lihtsalt ei lähe senituntud õiguskorraga kokku.

10:32 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

10:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Viimati oli selle sinu koha peal siin ettevõtlusminister, aga ettevõtluse toetamisest ta paraku toona ei rääkinud. Ma nimetasin teda pigem sotsiaalkaitseministriks. Aga nüüd oled sina siin, täidad tegelikult ettevõtlusministri funktsiooni ja räägid, et võib-olla novembri lõpupoole tuleb kolmas lugemine või novembris tuleb.

10:33 Kristen Michal

Oktoobris.

10:33 Peeter Ernits

Aga ütle mulle, miks koalitsioon on nii kaua jobutanud. Me esitasime selle ju juba kodutarbijate puhul, oleks võinud keevitada needsamad mõned punktid sinna külge ja oleks meil see asi olemas. See, et põrsas on kotis ja et milline hinnasilt talle tuleb – noh, see on tõesti jama ja Konkurentsiamet liiga palju jorutab ka. Aga miks see niimoodi on läinud, et selline jobutamine on olnud?

10:33 Kristen Michal

Aitäh! Ma ei ole selle tegevust tähistava terminiga kuidagi nõus. Debatt on käinud pidevalt. Mis puudutab ettevõtlusministri siin olemist või mitteolemist, siis see oli koalitsioonisisene kokkulepe, et me algatame selle majanduskomisjonis, just aja kokkuhoiu nimel, et ei toimuks aja venimist või kuidas iganes teie seda soovite tähistada. Ja te eksisite ajamääratlusega: mitte novembri teises pooles, vaid ikka oktoobri teises pooles on teine ja kolmas lugemine.

10:34 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

10:34 Henn Põlluaas

Aitäh! Väga hea, et EKRE surve on ikkagi mõjunud ja nüüd on ka koalitsioon aru saanud, et tuleb aidata ka ettevõtlust. Aga andke andeks, ikkagi jääb see poolikuks. Tõepoolest, väikeettevõtlus saab nüüd selle universaalpaketiga kasu, kui see saab üldse olema kasulik, see universaalpakett. Seda me ju ei tea, siga kotis müüakse meile. Aga ma küsin seda. Ikkagi need suuremad ettevõtted ja just nimelt suuremad toiduettevõtted ja ‑tootjad jäävad ju sellest kõik ilma. Tegelikult hinnatõus jätkub, inflatsioon jätkub, sest soodsat toitu toodavad ju ikkagi suuremad tootjad. See, et nemad jäävad [sellest teenusest] ilma, inimesi ega ka ettevõtlust ei aita.

10:35 Kristen Michal

Aitäh! No mis tahes lahenduse puhul, hea küsija, võib ju suurema osa ajast ja miks mitte kas või terve päeva rääkida sellest, mida see ei hõlma. Eraisikute või kodutarbijate universaalteenuse debati ajal keskenduti siin hästi palju sellele, et ei aidata ettevõtlust, nüüd, kui on mikroettevõtted, väikeettevõtted, mittetulundusühingud, sihtasutused ja FIE‑d hõlmatud, te leiate jälle killu, mis on hõlmamata.

Inflatsiooni pidurdamisena [käsitleda] mis tahes hindade nii-öelda piiramist või raha juurdeandmist – see, võin öelda, on seni tundmatu metoodika. Vähemalt majandus‑ ja rahandusringkondades ei teata väga neid, kes oleksid näinud inflatsiooni pidurdumist odavamate hindade kehtestamise või raha juurdeandmise tõttu. Nii et inflatsiooni pidurdamisena see metoodika ei tööta. Parimal juhul saab rääkida sellest, et kui on Konkurentsiameti kontrollitav hind, mis läheb tööstusele sisenditena, siis see aitab tööstustel – antud juhul me räägime mikro‑ ja väikeettevõtetest – konkurentsiolukorras ellu jääda ja hoiab võrdset positsiooni nii Eestis kui ka väljaspool. Sellena see töötab. Aga ärge nüüd mitut asja sassi ajage, ärge värvige seda lage tumedaks. Teistest meetmetest ma rääkisin. Ma olen kindel, et kui Eesti riigil ... (Heliseb telefon.) Vabandust! ... on võimalik mis tahes metoodikaga aidata teisi ettevõtteid, ka suuremaid, muu hulgas likviidsusabi, tootmisseadmete üleminekuga või mingil muul moel, siis seda Eesti riik kindlasti teeb.

10:37 Aseesimees Martin Helme

Jaak Aab, palun!

10:37 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kas selle eelnõu arutluse juures oli juttu ka kohaliku omavalitsuse vastavatest kas siis äriühingutest, MTÜ‑dest, sihtasutustest? Ma järeldan küll, et samade reeglitega peaksid ka kohalikele omavalitsustele kuuluvad vastavad ettevõtted saama toetust nii-öelda mikro‑ ja väikeettevõttena. 

Aga suurem mure on kohalike omavalitsustega jätkuvalt see, et minu teada antakse riigieelarvest ainult 10 miljonit energia hinna tõusu leevendamiseks. Samas on palgasurve kasvavate palkade näol, samas on lasteaiad, koolid, hooldekodud, rahvamajad küsimärgi ees, kas jätame lambid põlema ja kütte sisse või paneme uksed kinni. Kas kohaliku omavalitsuse mõõde ka kuidagi arutelusse tuli?

10:38 Kristen Michal

Aitäh! Kohalike omavalitsuste täiendav rahastamine peab toimuma riigieelarve kaudu, mitte selle regulatsiooni abil. Selle regulatsiooni alla lähevad kõik need juba etteloetud äriühingud, mikro‑ ja väike[ettevõtted], mittetulundusühingud, sihtasutused jne. Kõik sellest erinev, mis puudutab kohalikke omavalitsusi, peab vähemalt tänase arutelu põhjal käima riigieelarve abil kohaliku omavalitsuse toetamise kaudu. Ma ei välista, et me arutame seda ka esimese ja teise lugemise vahel, kuna selleteemalisi küsimusi on selle debati käigus juba enne teie küsimust tulnud.

10:38 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

10:38 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees! On tekkinud küsimus, mis puudutab Euroopa Liidu direktiivi ja sihtasutuse vormis tegutsevaid teatreid. Direktiivi kohaselt, kui sihtasutuse omanik üle poole või poole võrra on riik, siis ta võrdsustatakse põhimõtteliselt suurettevõttega. Kuidas sel puhul võiks see universaalteenus välja näha? Kas see rakendub seal või mismoodi me selles suhtes läheneme sellele sihtasutusele?

10:39 Kristen Michal

Aitäh! No eks me, hea majanduskomisjoni aseesimees, peame koos sellele lahenduse leidma esimese ja teise lugemise vahel. Komisjonis võtame lahti, teeme selgeks ja teiseks lugemiseks oleme targemad.

10:39 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

10:39 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud komisjoni esimees! Ma saan aru, et see kaasamise ring ettevõtete kontekstis alles tuleb, aga minu poole on pöördunud vee-ettevõtted. Ma saan aru, et enamik Eesti väikseid vee-ettevõtteid mahub selle eelnõu raamidesse. Paraku paar suuremat vee-ettevõtet ilmselt ei mahu. Tekib küsimus, kas see eelnõu võib ka täiendada elutähtsa teenuse konteksti. Tõepoolest, vesi ja reovesi on tähtsad teemad, energiakulud on seal suured. Kas seal võib tulla laiendusi ikkagi elanikkonnale teenuse pakkumise kontekstis? Vähemalt on sellele osundatud. Ma ei tea, kas seda on jõutud ka juba arutada.

10:40 Kristen Michal

Aitäh! Teil on õigus, et see kaasamise ring tuleb, Riigikogust me saadame selle laiali nagu tavaliselt ja püüame tagasisidet saada. Seda me ei ole siiamaani arutanud, et elutähtsa teenuse osutajaid kuidagi täiendavalt siia alla laiendada, aga kui te selle küsimuse nii püstitate, siis kindlasti esimese ja teise lugemise vahel arutame.

10:40 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

10:40 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Tõtt-öelda pean ma teie vastust enda eelmisele küsimusele päris kummaliseks. Heidetakse meile ette, et me pöörame tähelepanu selle eelnõu kitsaskohtadele ja vigadele. No andke andeks, nii peabki tegema, see ongi konstruktiivne kriitika. Ma loodan, et ka koalitsioonil siiski mingisugunegi konstruktiivsus on säilinud. Aga tulen tagasi minu eelmise küsimuse juurde. Toiduainetööstus, liha‑, leiva‑, piimatööstus – kõik need on suuremad ettevõtted. Nende olulisus meie inimeste varustamisel on ülisuur, sest just nimelt sealt tulevad põhitoiduained, sealt tulevad just nimelt soodsama hinnaga toiduained. Väikeettevõtjad, kes teevad väga maitsvaid juuste ja ei tea mis delikatesse, ju seda valdkonda ei kata ega täida. (Juhataja helistab kella.) Miks te ikkagi hülgate toiduainetööstuse ...

10:42 Henn Põlluaas

... mittetoetamisega meie inimesed?

10:42 Kristen Michal

Aitäh! Eelmises küsimuses te kiitsite koalitsiooni EKRE kriitikale või mõjule allumise tõttu sellele lahendusele jõudmisel. Teises küsimuses te kurdate, et koalitsioon ei ole üldse konstruktiivne. Minu meelest te peaksite olema nendes küsimustes järjepidevam. Seda esiteks.

Teiseks, mulle tundub, et selle aitamisega on natukene ikkagi jälle seesama asi, et kõik, kes tahavad aidata, peaksid mõistma ühte lihtsat põhiprintsiipi: maksumaksja raha on piiratud. Ei ole olemas mingisuguseid tohutuid salakassasid, suuri kassasid, mis iganes kassasid, kullapotte kuskil vikerkaare otsas. Eelarve on miinuses, see tähendab seda, et jagatakse ära rohkem, kui on. Need on väga olulised printsiibid. Kui nüüd küsida endalt, kas me võiks rohkem aidata, siis jah, me võime rohkem aidata, nii palju kui suudame, aga selle piiri seab tegelikult maksumaksja võime see hiljem kinni maksta. Seetõttu ma ütlen vastuseks teie küsimusele, et kui teil on konstruktiivseid ettepanekuid, siis me kindlasti kuulame neid ja arutame. Ilma igasuguse kahtluseta, majanduskomisjon on minu meelest seni väga hästi saanud just sisust lähtuvalt ettepanekuid arutada. Seal on vähe poliitilisi loosungeid olnud ja püüame ka tulevikus selle poole, et seal tühje poliitilisi loosungeid vähem oleks.

Kui teil on ettepanekuid selle eelnõu parandamise kohta, siis esitage need. Aga veel kord: selle eelnõu ulatus – ma võin kohe ette ära öelda, et te ei pettuks – ei saa lõputult laieneda. Igal asjal on oma ulatus. Nagu eraisikute universaalteenuse puhul me tegelesime eraisikute, kodutarbijatega, siis selle eelnõu ja selle raami mõte on siiski ettevõtluse väiksem osa, ütleme, mis on piiritletud mikro‑ ja väikeettevõtetega ehk [kus töötab] alla 50 inimese ning aastakäive ja aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. Sellega on see täna piiritletud. Kui siin mõned nüansid lisanduvad, siis nad lisanduvad. Aga pigem tuleks küsida, et kui on vajadus täiendavate toetusmehhanismide või abi järele, siis need mehhanismid peavad tulema kas uutest lahendustest, ja ma tean, et meil on plaanis erinevaid algatusi teha, mis teevad võrku tühjemaks ja nii edasi, majanduskomisjoni ja valitsuse poole pealt, või nendest meetmetest, mida ma mainisin, kas see on siis likviidsusabi, võimalus üle minna teistele tootmisseadmetele ja nii edasi. Ma loodan, et see vastas teie küsimusele.

10:44 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Teist ettekannet ka ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Taavi Aas, palun!

10:45 Taavi Aas

Austatud juhataja! Head kolleegid! See eelnõu on nüüd küll üks selline eelnõu, mis näitab seda, et ka tilk teeb lõpuks kivi sisse augu. Rääkis opositsioon, mis ta rääkis, juba selle eratarbijate universaalteenusele ülemineku kohta tegid opositsioonierakonnad parandusettepaneku, et paneme ettevõtjad ka sinna sisse. No ei kuulanud koalitsioon. Üks päev enne seda, kui majanduskomisjon hakkas seda eelnõu arutama, andis Keskerakond sarnase eelnõu sisse. Ju siit see tõuge tuli, et lõpuks võeti jalakesed kõhu alt välja ja hakati liigutama. Nii et on opositsiooni tööst kasu küll. Isegi selline ettevõtjatevaenulik valitsus, nagu meil täna on, hakkab lõpuks ennast liigutama ja midagi tegema.

Aga selle eelnõuga, nii nagu siin täna juba saalis küsiti, seisab meil ilmselt päris korralik töö ees. Oleks pidanud seda ikkagi tegema juba koos, arutama seda koos eratarbijate universaalteenuse eelnõuga, sest nii nagu küsimused näitasid, tegelikult on probleeme päris palju.

Hakkame pihta nendest trahvidest ettevõtjatele, väikeettevõtjatele. Siin tekib küsimus, kas on üldse mõtet üle minna, kui see trahv on suur. Meie poole on pöördunud Eesti väikeettevõtete assotsiatsioon. Küsimus on selles, et väga paljud mikroettevõtted ja väikeettevõtted tegutsevad rendipindadel ja kuidas nemad saavad universaalteenusele üle minna, kui nad soovivad.

Väga oluline küsimus, mis täna siin saalis tõstatus, on kohalikud omavalitsused ja nende ettevõtted. Mis neist saab? Need ettevõtted pakuvad reeglina teenuseid otse elanikele ja kui nad ei saa üle minna odavamale elektrienergiale, siis loomulikult tähendab see kõrgemat hinda kõigile Eestimaa elanikele.

Nii et siin neid küsimusi, mida arutada tuleb, on palju. Ma saan aru, et me oleme teatud mõttes ajalise surve all, sest koalitsioon on nii kaua venitanud. Aga ükskord me peame ettevõtjaid aitama. Ent küsimusi, mida lahendada, on palju. Oleks pidanud palju varem sellega tegelema hakkama. Nii et eks siis majanduskomisjonis saame arutada. Aga veel kord: selle eelnõu puhul ma küll tunnen rõõmu selle üle, et opositsiooni järjepidev tegevus on lõpuks toonud koalitsiooni sellesse punkti, kus me täna oleme. Aitäh!

10:47 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rene Kokk, palun!

10:48 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Jaa, tõsi on see, et selle teemaga me oleksime võinud tegeleda juba mõnda aega tagasi, kui me arutasime eraisikutele universaalteenuse kehtestamise võimalust ja eelnõu. Nagu eelkõneleja juba ütles, opositsioonierakondade ettepanekud olid täiesti laual, aga tollel ajal kahjuks [ettevõtlus‑] ja infotehnoloogiaminister ütles, et meil on võimekust tegeleda vaid ühe asjaga korraga. Tollel ajal kahjuks ei võetud pardale neid opositsiooni ettepanekuid, mis oleks võimaldanud juba eelmise eelnõuga ära [kaotada] needsamad kitsaskohad.

Aga nüüd eelnõust. Mõned murekohad on vaja veel üle rääkida. Tõsi, see praeguses eelnõus olev leppetrahvinõue vajab kindlasti väljavõtmist, sest lähenemine peab olema ühetaoline ja ettevõtete kohtlemine peab olema [samasugune] kui eraisikute kohtlemine. Me ei saa teha selliseid erandeid, et leppetrahvid jätame kehtima ettevõtjatele, aga teises sektoris kaotame need ära. Me peame ikkagi lähenema ühetaoliselt ja objektiivselt kõikidele suundadele.

Nüüd sellest, et üks põhjendusi, miks ettevõtjatele peaks jääma see leppetrahvinõue, oli see, et ettevõtete juhtkonnad, nii juhatused kui ka nõukogud, on kompetentsemad, pädevamad, omavad pikaajalist juhtimiskogemust ja oleksid pidanud ette nägema võimalikke riske, mis puudutab elektri hinna tõusu. Ma väidan vastu, et seda olukorda, mis praegu on, nägid tõenäoliselt ikka väga vähesed ette, seda inflatsiooni ja elektrienergia hinda, mis täna meil on. Nii et selle taha pugeda ei ole nagu õige. Kui tulla selle juurde, et meil on väga palju ka pereettevõtteid ja väikeettevõtteid, mida see hõlmab, siis kindlasti ei ole seal tegemist suurte juhtimisorganitega juhatuse ja nõukogu näol, mis oleksid pidanud seda ette nägema. Nii et leppetrahv tuleb kindlasti siit välja võtta. Ma loodan, et komisjoni arutelude käigus me jõuame konsensusele ja saame selle siit ka välja võetud.

Tulen tagasi selle juurde, et kui me arutasime eraisikute universaalteenust, siis me oleksime võinud arvestada juba siis EKRE ettepanekut kuni 5 miljoni megavatise aastatarbimisega ettevõtetele – ehk see hõlmaks sisuliselt kõiki ettevõtteid – teha see soodustus ja rakendada universaalteenust.

Täna oli siin sellest juba põgusalt juttu, aga meil on kitsaskohti, mis vajavad arutelu. Näiteks, me toetame majutus‑ ja hotellindusturul väiksemaid ettevõtteid, kes saavad erinevate meetmete abil soodustusi. Küll aga on enamikus hotellides suuremad kui 50 inimesega kollektiivid ja nende puhul see ei kehti. Tulenevalt sellest oleme juba pannud ühe sektori [ettevõtted] omavahel täiesti ebavõrdsesse olukorda konkureerima. Või värske uudis selle kohta, et Eesti toiduainetööstuses on üle 70% ettevõtetes üle 100 töötaja ja nad jäävad üldse toetuse alt välja. Kitsaskohti siin on.

Või siis varem nimetatud omavalitsused. Omavalitsused on väga raskes olukorras. See, mis elektrihinnad on vahepeal teinud, ka see, et omavalitsused peavad Ukraina sõjast tingituna tegelema inimeste majutamisega ja nendele kõige vajaliku tagamisega, on omavalitsused väga suure surve alla pannud. Kindlasti on vaja leida mõistlikud lahendused ka omavalitsustele vastutulemiseks ja elektri mõistliku hinna tagamiseks.

Muidugi, omaette teema on see, miks me veel ei tea Konkurentsiameti [määratud] hindasid. Kui on räägitud, et hinnad on tegelikult teada, siis ei ole minu arust mingit põhjust neid kinni hoida. Võiks nad välja [öelda].

Viimasena tahaksin uuesti üle korrata selle, et tuleb lauale võtta ka käibemaksuerisused. Üks kiire viis, kuidas aidata veel erinevate hinnalangetustega, on käibemaksu alandamine. Käibemaks tuleks tuua võimalikult madalale, 5% peale. Aitäh!

10:53 Aseesimees Martin Helme

Reili Rand, palun!

10:53 Reili Rand

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ärevatel aegadel ootame tihti lihtsaid ja kiireid lahendusi, ühte võluvitsa, mis lahendaks kõik mured korraga. Kõrged energiahinnad on ajanud meid kitsikusse, mis paneb muretsema nii kodutarbijad kui ka ettevõtjad.

Leevenduste pakkumisel alustasime kodutarbijatest. Universaalteenuse eelnõu menetledes lubasid sotsid teha valitsuses selle nimel tööd, et riik tuleks appi ka meie tööandjatele. Täna esimesel lugemisel olev eelnõu toob kiirema lahenduse neile ettevõtetele, kes on suurimas riskis. Mikro‑ ja väikeettevõtted on need, kes reeglina tegutsevad regioonides ja on kohalikud tööandjad. Nemad on need, kellel meie majandus püsib. Pakutud lahendus pole ehk ideaalne, aga see on parim, mida saab kiiresti teha. Häda on käes juba täna, mitte tulevikus. Tõsi, me ei tea, milliseks kujuneb universaalteenuse hind, kuid loodame, et see tuleb mõistlik. Igal juhul loob see enamikule ettevõtetest, MTÜ‑dele ja sihtasutustele, teadmise, mis tulevikus ees ootab, ning aitab nad tänasest turbulentsist välja.

Sotsiaaldemokraatide vaatest on parim inimeste toimetuleku tagaja just nimelt väärikas palk. Universaalteenuse laiendamine väike‑ ja mikroettevõtetele aitab hoida töökohti ja tagada inimeste toimetulekut. Aitäh!

10:54 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

10:55 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Alustan sellest, et Isamaa tänab koalitsioonipartnereid selle eest, et Isamaa poolt eelmise aasta augustikuus välja käidud elektrituruseaduse eelnõu teine etapp on täna jõudnud esimesele lugemisele. On tore, et koalitsioonipartnerid räägivad, et ka nemad on seda soovinud. Siiamaani ei ole sellist eelnõu teised [esitanud], välja arvatud viimase kuu aja jooksul, kui ka opositsioonipoliitikud on kindlasti selles tugevad olnud.

Me räägime täna elektriturust ning oma ettevõtete ja inimeste toetamisest. See on üks võimalik meede aidata ettevõtjaid, hetkel mikro‑ ja väikeettevõtjaid. Ma pean tunnistama, et läbirääkimiste laua taga on Isamaa Erakond kogu aeg rääkinud ka keskmistest ettevõtetest ehk ettevõtetest, kus töötajaid on kuni 250. Me sellist kokkulepet ei ole saavutanud ja peab ka põhjendama, et kõigepealt tuleb vaadata üle elektrivõimsused. Mõned poliitikud küll väidavad, et me suudame toota [piisavalt] elektrit ka tippkoormuse korral, ja üks asekantsler kogemata sellise lause välja ütles, mis hiljem ERR-i uudistes ümber lükati. Tegelikkuses seda võimekust sel hetkel, kui tippkoormus on, [ei ole], sest siis tavaliselt päike ei paista ja tuult ei ole, kui on talv ja väljas on 20 kraadi külma.

Oluline on toetada oma ettevõtteid ja inimesi. Me saime vastu võetud 1. oktoobrist oma perede, oma inimeste, oma kodude kohta kehtima hakkava universaalteenuse ja täna arutame selle kehtestamist mikro‑ ja väikeettevõtete kohta. Kui oponendid ütlevad, et aga mida see koalitsioon teinud on, siis ma tuletan meelde, et see koalitsioon on siin Riigikogu saalis praktiliselt alles kuu aega tööd teinud ja kuu ajaga on üks seadus vastu võetud ja teine esimesele lugemisele saadetud. See on, ma arvan, tempo, mida võib võrrelda Paldiski sadamas haalamiskai ehitamise tempoga, mille kohta ehitajad ütlevad, et see on maailmarekord.

Tänases energiakriisis, vaadates toiduainetööstust ja kogu tööstuse poolt, näeme, et loomulikult on suurettevõtetel palju küsimusi. Ka nendel on keerulised ajad, aga kui vaadata nende tarbimist, siis näeme, et 75%‑l toiduainetööstuse ettevõtetel ja 54%‑l suurtööstuse ettevõtetel on tippkoormuse ajal tarbimise jaoks vaja hoopis gaasi. See teema on täna rahanduskomisjonis laua peal. Kas täna opositsioonis olev [tollane] majandus‑ ja kommunikatsiooniminister tegi kõik otsused ja andis eelmisele valitsusele soovitusi õigesti või mitte, on küsimus. Kindlasti on gaasi hinna tõus neli korda kõrgem, kui see võiks olla, kui riik ei oleks märtsikuus sekkunud eraettevõtte tegevusse. See on küsimus ja lahendused tuleb leida. Kui me kõik oleks nii targad kui meie abikaasad tagantjärgi, siis ei oleks ju riigi juhtimine keeruline. Aga tavaliselt me õpime oma vigadest. Tark õpib teiste vigadest, meil juhtub tihti see, et me peame õppima oma vigadest.

Täna arutati seda, et mingid trahvid tulevad. Mina ise kui mitme ettevõtte omanik ütlen, et kui ma õigesti mäletan, siis see eelnõu võeti vastu enne suvepuhkusele minekut, enne jaanipäeva. Ehk uus süsteem ja uued lepingupõhimõtted, et on viieks või kümneks aastaks fikseeritud hind ja on ka trahvinõue, need lepingud saavad olla kehtinud alles mõned kuud ja need trahvinumbrid ei saa suured olla. Kindlasti majanduskomisjon vaatab üle ...

Palun kolm minutit.

10:59 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

10:59 Aivar Kokk

 ... kui suured need numbrid võivad olla ja kas see on üldse teema, mille üle kakelda ja vaielda. Loomulikult, kui ei olnud muid lahendusi, siis ettevõtjad püüdsid fikseerida. Aga ma tahan tuletada meelde seda, et kõigil ettevõtjatel ja eraisikutel oli võimalus otsustada, kas olla börsil või [kasutada] fikseeritud hinda. Ma tean, et suurtel elektritarbijatel seda võimalust ei olnud, neil lubati pool fikseerida ja poolega börsil olla. Nendel on kindlasti keerulisem. Väiksematel ettevõtetel oli riskivõimalus, nad said ise mängida. Esimesed kümme aastat vabal turul olles kõik, kes ostsid börsilt, võitsid, ja kõik, kellel hind oli fikseeritud, kaotasid. Mina pean tunnistama, et mina hakkasin võitma alles selle aasta augustikuust. Enne seda, kui ma vaatasin keskmist börsihinda ja oma fikseeritud hinda, selle hetkeni olin ma veel miinuses. Nüüd ma tunnistan jah, et juba teist kuud olen plussis, kuigi hind ei ole mitte nii odav, kui siin mõned räägivad, mis oli aasta tagasi. Paljudel lõppes leping ikkagi eelmisel aastal, kellelgi kehtib see veel järgmise aasta lõpuni või järgmise aasta märtsini, kui väga paljudel lõpevad need head soodsad hinnad.

Aga eelkõige me peame siin saalis ikkagi mõtlema Eestimaa inimeste ja oma ettevõtete peale. Veel kord tahan tänada kahte koalitsioonipartnerit, et te olete toetanud Isamaa väga olulist ideed ja mõtet elektrituru reformist. Ma loodan, et arutelude käigus jõuame ka CO2-kvoodi hinnani, mis tegelikult oli meie elektriturureformi üks peataladest. CO2-kvoot ei tohiks olla kallim kui 24–27 eurot tonni kohta, kuid täna on see hind 80 [eurot], pluss-miinus. Kui see maha võtta, oleks võit palju suurem. Aga eratarbijaid riik – nii on otsustanud tänane koalitsioon – 50 euroga megavatt-tunni pealt kuuel talvekuul toetab, ja sinna juurde on pandud klausel, et kui aprillis on väga külm, siis pikendatakse seda ühe kuu võrra.

Ma veel kord tänan ja loodan, et majanduskomisjonis liigub see eelnõu edasi kiiresti, nii et ettevõtjad, nii mikro‑ kui ka väikeettevõtjad, saaksid hiljemalt 1. novembril hakata kasutama universaalteenust. Aitäh!

11:02 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nagu juba ettekandest saime teada, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 680 esimene lugemine lõpetada. Ühtlasi on juhtivkomisjon palunud määrata lühendatud tähtaeg muudatusettepanekute esitamiseks. Seega, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 4. oktoober kell 17.15. Tänane kolmas päevakorrapunkt on samuti läbi arutatud.


4. 11:03 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (675 SE) esimene lugemine

11:03 Aseesimees Martin Helme

Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde: rahanduskomisjoni algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 675 esimene lugemine. Palun ettekandjaks siia rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

11:03 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Just lõpetasime elektriteema, aga energiateema on väga oluline. Täna ka rahanduskomisjonis on kella kahest – te kõik saate seda internetis jälgida – arutelu energia ja LNG‑ujuvterminali ehituse käigu teemal.

See eelnõu, mille on rahanduskomisjon algatanud, on alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on vabastada aktsiisist veeldatud maagaasi ehk LNG taasgaasistamiseks kuluv maagaas sarnaselt maagaasiga, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks.

Energiakriisi olukorras energiajulgeoleku ja maagaasi varustuskindluse tagamiseks käivad Paldiskis kiirendatud korras ehitustööd LNG‑ujuvterminali ehk FSRU vastuvõtuvõimekusega haalamiskai ja taristu rajamiseks. Meie aktsiisiregulatsioon ei arvesta sellise LNG taasgaasistamisega ja vajab seetõttu täiendamist. Eelnõuga pakutav aktsiisivabastus põhineb analoogial ja võrdsel kohtlemisel. Aktsiisist on vabastatud maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks. Tehniliselt käib see nii, et maagaasi tarbijatele edastamiseks on vaja vähendada selle rõhku. Kuid rõhu vähendamisel alaneb maagaasi temperatuur ja osa maagaasist kasutatakse seadmete soojendamiseks, et vältida nende külmumist. Sarnast aktsiisivabastuse põhimõtet rakendatakse ka elektrienergia puhul, kus elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks kasutatav elekter on aktsiisist vabastatud.

FSRU-laev ei ole osa maagaasivõrgust ja seetõttu sellele kehtiv aktsiisivabastus ei laiene. Küll aga on rõhu alandamisel seadmete soojendamiseks kuluva maagaasi kasutamise otstarve sama mis maagaasivõrgus. Rõhualandusseadme külmumise vältimiseks tuleb LNG taasgaasistamise seadmeid soojendada. Üldjuhul tarbitakse FSRU‑laevas taasgaasistamise protseduuril maagaasi. LNG taasgaasistamiseks kulub laevas energia saamiseks hinnanguliselt ligikaudu 2% maagaasist. Kui muudest allikatest soojusenergiat juurde ei saada, on taasgaasistamiseks võimalik kasutada muud kütust kulude optimeerimiseks. Soodustus laieneks ka sellistele võrguvälistele maagaasitarbijatele, kelle LNG‑mahuteid täidetakse näiteks autotranspordi abil ja kus toimub LNG taasgaasistamine enne selle kasutuselevõttu.

Oluline on siinkohal välja tuua, et aktsiisivabastuse rakendamiseks on vaja taotleda energia aktsiisivabastuse luba ja täita kaasnevaid kohustusi. Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 1. detsembril, kuid kui me näeme, et on teoreetiliselt võimalik, et haalamiskai ja vastuvõtuvõimekus on olemas varem ja laev peaks jõudma kohale varem, siis on võimalik seda aega ka 15 päeva lühendada, mida saame arutada komisjonis esimese ja teise lugemise vahel.

Rahanduskomisjon arutas küsimust 13. septembril. Sinna olid kutsutud ka Alexela ja Rahandusministeeriumi esindajad. Konsensuslikult otsustati algatada probleemi lahendamiseks eelnõu. 20. septembril otsustas komisjon konsensuslikult, et tehakse ettepanek menetleda eelnõu täna täiskogus ja esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekuid ootame üldises korras, see tähendab kümne tööpäeva jooksul. Aitäh!

11:07 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma ei näe küsimusi. Siis on võimalik liikuda – ka siin ei ole kaasettekannet – läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 675 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 11. oktoober 17.15. Neljanda päevakorrapunktiga oleme ühel pool.


5. 11:07 Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (633 SE) esimene lugemine

11:07 Aseesimees Martin Helme

Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 633. Eelnõu on esimesel lugemisel. Ettekandjaks peaks olema justiitsminister Lea Danilson-Järg, keda ma ei näe saalis, nii et ma teen viieminutilise ... Ai, jõuab, ei tee vaheaega. Jaa, palun kohe pulti. Palun, justiitsminister Lea Danilson-Järg!

11:08 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh, hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Täna olen tutvustamas eelnõu 633, mis puudutab muudatusi kohtute töös. Selle eelnõuga nähakse ette kohtunike spetsialiseerumine haldus‑, tsiviil‑ või süüteovaldkonnale. Algatuseks ütlen kohe, et vajadus selle eelnõu järele tuleneb sellest, et Eesti kohtusüsteem on väike, kohtunike arv on piiratud ja [kohtunikud on] üsnagi hajutatud kohtumajade vahel. Seetõttu on praegu keeruline kohtunikel spetsialiseeruda kindlatele õigusvaldkondadele ühe menetlusliigi sees. Samas muutuvad õigusvaidlused aina keerukamaks ja seetõttu on nii advokaadid kui ka prokurörid näiteks juba spetsialiseerunud. Väga oluline on toetada spetsialiseerumist ka kohtunike puhul, mida antud eelnõuga tehaksegi.

Eelnõu eesmärk on anda kohtute käsutusse senisest tõhusamad juhtimishoovad, mille abil saab soodustada kohtunike ulatuslikumat spetsialiseerumist ja seeläbi ühtlustada töökoormust, aga arendada ja ühtlustada ka kohtupraktikat, juhtida osakonna ametnikke, samuti töötada välja just selle valdkonna jaoks sobivamad tööprotsessid. Eelnõu kohaselt moodustatakse igas maakohtus vähemalt üks süüteo‑ ja üks tsiviilosakond. Osakonna minimaalseks suuruseks on kuus kohtunikku, kes võivad asuda erinevates kohtumajades. Iga kohtunik menetleb kohtuasju lähtuvalt oma spetsialiseerumisest kogu maakohtu piires. Tsiviilosakonna ja süüteoosakonna sisese kohtunike spetsialiseerumise ja täiendavate osakondade loomise vajaduse otsustaks eelnõu kohaselt kohtu üldkogu. Osakond saab spetsialiseeruda kitsamale valdkonnale, näiteks perekonnaasjad, maksejõuetusmenetlused, võlaõiguse asjad jne.

Kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab kohtu esimees. Kohtu üldkogu otsustab, millisesse osakonda kohtunik kuulub. Iga kohtunik hakkab kuuluma ühe osakonna koosseisu vastavalt tema valdkondlikule spetsialiseerumisele.

Selle eelnõu tulemusena muutub maakohtute juhtimisstruktuur kaasaegsemaks. Kavandatud muudatustega viiakse kõik maakohtud üle kohtumajapõhiselt juhtimiselt valdkondlikule juhtimisele. Kohtu esimees määrab kohtule osakonnajuhatajad neljaks aastaks. Kohtumaja juhtide ja kohtu aseesimeeste senised volitused lõpevad. Kohus ise on vaba kinnitama oma struktuuri ja otsustama, kas kohtu osakonda kohtunikust osakonnajuhataja juhtimise alla hõlmatakse ka osakonnas menetletavate kohtuasjadega tegelevad ametnikud. Kui nad siiamaani on olnud ühe kohtuniku juurde kinnistatud, siis edaspidi hakkavad nad teenindama osakonda. Juhul, kui osakonna koosseisus saavad olema ka ametnikud, see tähendab kohtujuristid ja istungisekretärid, tõuseb ametnike professionaalne tase seoses sügavama spetsialiseerumisega.

Kohtumajade arv jääb samaks, ka asukohad jäävad samaks. Kohtumajja kutsutakse menetlusosalised istungile, kohtu kantseleis teenindatakse kohtusse pöördujaid. Üldjuhul toimub kohtuistung selles kohtumajas, mis asub kõige lähemal kohale, mille järgi on kohtualluvus määratud, aga vajaduse korral võib istungi läbi viia ka mõnes teises kohtumajas, näiteks kui see asub osapooltele sobivamas kohas töötamise koha tõttu või mõnel muul põhjusel.

Selline ongi lühikokkuvõte sellest, millised eelnõuga plaanitavad muudatused kohtusüsteemis läbi viiakse.

11:12 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd küsimused. Aivar Kokk, palun!

11:12 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Võib-olla sa mõne lausega ütled, mis siis nende inimeste jaoks paremaks või halvemaks muutub, kes peaksid mingi pahanduse tegemise tõttu kohtusse minema?

11:12 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Ma arvan, eelkõige muutub kohtupidamine tõenäoliselt kiiremaks. Mida rohkem on spetsialiseerumist, seda kiiremini suudetakse asju menetleda. Nii et kindlasti on kodanike jaoks oluline kiirus, aga ka kvaliteet. Spetsialiseerumine toob kaasa ka kvaliteedi paranemise.

11:13 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

11:13 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Esmapilgul võib nagu tunduda hea, et spetsialiseerume ja kohtunikud on pädevamad nendes teemades, mida nad hakkavad menetlema. Aga kas teile ei tundu, et siin on väike oht? Eesti on nii väike riik, ja kui süüalused teavad juba ette, kes on potentsiaalne, võimalik tema kuriteo liiki menetlev kohtunik, kas siis ei teki selliseid suunamise, mõjutamise, kallutamise katseid? Tundub küll praegu, et see teeb nagu lihtsamaks eeldada, kes võib sinu kaasust arutada või sellega tegeleda.

11:13 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh küsimuse eest! Ma usun, et need riskid on igal juhul samad. Need riskid on ka täna olemas, et kohtunikku mõjutatakse. Aga selleks on olemas oma riskimaandamismeetodid ja ka kohtunikud ju peavad igati näitama, et nad on erapooletud. Nii et ma arvan, et siin selles mõttes olukord ei muutu. Kui toimub mingi mõjutamine, siis igal juhul tuleb sellesse sekkuda ja see lahendada juba ettenähtud reeglite kohaselt.

11:14 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

11:14 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, spetsialiseerumine on alati hea. Nii nagu hea kolleeg Aivar Kokk küsis, et mida see siis tegelikkuses paremaks teeb, küsiks ma täpselt sedasama. Näiteks praegu on üks seni narkokuritegudega tegelenud prokurör, kes juba on saanud ka kohtuotsuse, et ta on menetluse käigus seadust rikkunud, pandud uurima Riigikogu liikme kuluhüvitiste kasutamist. Kas sellised absurdsused on tulevikus kuidagi maandatud?

11:15 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh küsimuse eest! Ma usun küll, et on paremini maandatud, aga igal juhul tuleb rikkumistele ka tulevikus tähelepanu pöörata. Kohtunikud peavad tegema oma tööd ausalt.

11:15 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

11:15 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Austatud minister! Ma saan aru, et siin on püütud nüüd kohtusüsteemi oluliselt kohendada, või nagu te ise ütlesite, moderniseerida. Aga kuidas see aitab kaasa, et lihtsa inimese jaoks oleks menetlus vähem bürokraatlik ja kiirem, millisel moel?

11:15 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! No ma põgusalt sellest spetsialiseerumisest juba rääkisin. Te ise teate ju ka, et kui te teete mingit asja väga harva, siis see asi võib-olla võtab kauem aega, nõuab rohkem ettevalmistust ja kõike seda. Ehk et kui on niisugused asjad, mis on mingis mõttes ikkagi sarnased, siis kohtunikul ja ka tugipersonalil on nendega hõlpsam tegeleda ja nad liiguvad menetlusega kiiremini edasi. See on kindlasti üks oluline aspekt.

Kindlasti tugipersonali jagamine ja kogu see muudatus võimaldab kohtu sees näiteks ka tugipersonali töökoormust ühtlustada. Kui kuskil on vähem tööd ja kuskil on rohkem tööd, siis on võimalik tugipersonali suunata erinevatesse osakondadesse. Tugipersonal on viimasel ajal olnud küllaltki suur probleem, kuna sealne palgatase ei käi [ajaga] kaasas. Kohtunike palk on seaduses määratud, aga tugipersonali palk ei ole kuskil kindlaks määratud ja sealne palgatase on viimasel ajal jäänud natuke jalgu, sinna on raske värvata inimesi ja tugipersonalist on olnud puudus. Õnneks küll järgmise aasta eelarvega see probleem olulisel määral laheneb, kuna palgakasvuks õnnestus eelarvesse raha juurde saada. Nii et kindlasti läheb kohtumõistmine selle muudatusega kiiremaks ja tõhusamaks.

11:17 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

11:17 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Austatud minister! Mul on täiendav küsimus selle kohta, mis käsitleb võib-olla teatud mõttes konservatiivset lähenemist. Kohtunike ühingus olen mina aru saanud, et tegelikult meie kohtumenetlus, ütleme, laias laastus tsiviilasjades ei olegi väga aeglane, meie probleem on kriminaalasjad, mis venivad. Aga kui kohtute süsteem tehakse sisuliselt ümber, siis sellega kaasneb tõenäoliselt palju arusaamatusi ja kohmakusi. Tegemist on süsteemi ümberkujundamisega, mis kindlasti ei kiirenda protsessi, vähemalt esialgsel tasandil. Ma vaatasin neid eelnõu kohta tehtud ettepanekuid, küsimusi, parandusi ja panin tähele seda, et need kohtunike ühingute ja kohtunike poolt tulnud ettepanekud on 44 lehekülge A4-formaadis. Need olid peale seletuskirja ja see tekitas küsimusi. Väga paljudes situatsioonides vastuseid just nagu ei tulnud. Pööran tähelepanu ka sellele, et kohtunikud märgivad, et osakondade loomine võib hoopis menetlust ja tööd raskendada või nende osakondade loomine võib erinevatel asjaoludel üldse võimatuks osutuda. (Juhataja helistab kella.) Kuidas te neid ohte kommenteerite?

11:18 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Selge see, et kui mingisuguses süsteemis teha muudatusi, siis kindlasti on neid, kes on selle vastu. See muudatus on väga hästi läbi mõeldud ja ma ütleksin, et kindlasti ta muudab olukorda paremaks. See süsteem on praegu selline, et kohtu sees niisugust juhtimisstruktuuri praktiliselt üleüldse ei ole, nii et selles mõttes see on kohtunike jaoks tõepoolest väga suur muudatus. Aga kindlasti see on muudatus paremuse suunas. Kohtunike seas on ka need seisukohad erinevad. Ei ole nii, et kõik on vastu, eks ole, seal on erinevad nägemused. Ma arvan, et kui see süsteem rakendub, siis nad näevad ise ka, et siin tegelikult põhjust muretsemiseks ei ole.

11:19 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

11:19 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Siin saab vaadata kohtunike ühingu ettepanekuid. See, kuidas ministeerium on reageerinud nendele, on alati väga huvitav. Aga kui nüüd vaadata üldist loomingut, mis Justiitsministeeriumist ja ka mujalt tuleb, siis reeglina on need tähed ja tähtede arv on suhteliselt väike. Aga siin on neid terve kari: A – arvestatud, OA – osaliselt arvestatud, MA – mitte arvestatud, S – selgitatud, TV – teadmiseks võetud. Kas see palett teie ministriks oleku ajal jääbki selliseks avaraks või on see ainult ühekordne selline lai palett arvamuste iseloomustamiseks?

11:20 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Mina ministrina ametnikele küll juhiseid ei anna, kuidas täpselt nad peavad kooskõlastustabelit sõnastama. Ju siis on peetud antud juhul seda asjakohaseks, et niimoodi sõnastada. Ma usun, et see ei ole mingisugune poliitiline otsus, kuidas asju kooskõlastustabelis sõnastada. Ametnikud on ilmselt nii otstarbekaks pidanud.

11:20 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei näe. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni ettekandega Toomas Kivimägi.

11:20 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu oma istungil 13. septembril käesoleval aastal. Kuna oli ka asendusliikmeid, siis ma loen ette, kes osalesid. Osalesid komisjoni liikmed Sulev Kannimäe Mart Võrklaeva asendusliikmena, Toomas Kivimägi, Anti Poolamets oli Paul Puustusmaa asendusliikmena, Üllar Saaremäe, Mihhail Stalnuhhin, Marko Torm ja Jaak Valge.

Ütlen kohe algatuseks ära, et komisjoni üldine meelsus oli seda eelnõu selgelt toetav, sellepärast et minu ja komisjoni liikmete arusaamist mööda on siin ikkagi kaks väga olulist põhimõttelist muudatust. Esiteks kavandatakse minna maakohtute puhul üle kohtumajade juhtimiselt valdkonnapõhisele juhtimisele. Toon lihtsalt ühe näite: kõige väiksemas kohtumajas on 2 kohtunikku ja kõige suuremas on 72 kohtunikku. Nii mina kui ka komisjoni enamus, et mitte öelda kõik, olid seda meelt, et selline üleminek valdkonnapõhisele juhtimisele on igati loogiline ja põhjendatud. Teine selle [eelnõu] läbiv joon on esimesega seonduv, see on spetsialiseerumine. Ka see on igati asjakohane. Oli toodud terve rida näiteid selle kohta, et prokuratuur ja kohtueelne uurimine on juba spetsialiseerumisele üle läinud. Ilmselgelt tähendab spetsialiseerumine suuremat ja paremat kompetentsi, ent kohtusüsteemis seda sammu paraku veel tehtud ei ole. Selle eelnõu kohaselt ütlen mõne asja. Näiteks kõik registrivaidlused viiakse edaspidi üle Tartu Maakohtusse.

Minister tutvustas komisjoni istungil käesolevat eelnõu praktiliselt sama põhjalikult kui mõned minutid tagasi siin saalis. Tõepoolest, kordan veel seda näidet, et see kohtumajade, mitte maakohtute, vaid kohtumajade suurus on väga erinev: 72 versus 272 on kõige suurem, 2 kõige väiksem. Tegelikult maakohtud ju tegutsevad väga erineva suurusega [hoonetes]. Viru Maakohtul on kolm kohtumaja kahes maakonnas, aga näiteks Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus on kuues maakonnas ja kohtumajad on ka väga erineva suurusega.

Selle eelnõuga kaovad igati loogiliselt ära ka kohtumajade juhtide ametikohad. Tõepoolest, ma olen täiesti nõus härra Paul Puustusmaaga, ka mina küsisin selle kohta komisjoni istungil, sest mind üllatas väga suur eriarvamuste hulk, mis kooskõlastusringil oli tulnud. Ei pea eitama, aga ei saa ka kinnitada, et üks põhjus võib olla selles, et siiski kaovad ära teatud ametikohad. Kohtumajade juhid on saanud teatud lisatasu. Ma küll ei usu, et see on peamine põhjus, aga ei saa välistada, et mingi seos võib siin olla ka sellega, miks neid märkusi selle eelnõu kohta nii palju tehtud on.

Eduard Odinets tundiski huvi, et kui kaovad ära kohtumajade juhtide ametikohad, kas siis need [kohtumajad] ei kaugene maakohtust ega muutu kuidagi äärealaks. Minister vastas, et ka praegu see ei tähenda seda, et kohtumaja juht peaks nii-öelda selles kohtumajas või selles piirkonnas elama. Ka praegu ei asu füüsiliselt tema residents tihtipeale kohtumajas ja tema elamispaik ei pea olema selles linnas ega maakonnas, vaid võib olla kuskil mujal. Siin selles mõttes liiga palju ei muutu.

Kolleeg Jaak Valge tõdes, et tavapäraselt alustatakse eelnõu tutvustust sellest, mis on selle eesmärk, aga minister ka komisjonis läks kohe konkreetsete lahenduste juurde, ja ta palus selgitada eesmärki. Eks eesmärk lõpuks ole ka arusaadav, aga minister selgitas, et eesmärk on kohtute töö tõhustamine, mille abil püüeldakse kiirema kohtumenetluse ja kvaliteetsemate kohtuotsuste poole. Kellel meist saab olla midagi selle vastu? Omaette lugu on, kas need meetodid on meile kõigile vastuvõetavad, see on teine asi.

Viljar Peep täpsustas ja tõi sellesama näite, millele ma korra viitasin, et näiteks lastega seotud kuritegude puhul on politseis ja prokuratuuris [nende uurimisele] spetsialiseerunud inimesed, aga kohtutes nii ei ole. Ka pankrotiasjade ja majanduskuritegude menetlemine liigub paremini ja kiiremini, kui sellega tegelevad kohtunikud on spetsialiseerunud ühele või teisele kitsamale valdkonnale. Kohtuasjad on läinud palju keerulisemaks, mistõttu selline spetsialiseerumine on ka minu hinnangul igati vältimatu.

Tõepoolest, ka mina küsisin sama küsimuse, mida küsis kolleeg Paul Puustusmaa, et miks ei ole minister suutnud neid väga häid kavatsusi teha selgeks kohtunikele, kuna oli nii palju märkusi ja eriarvamusi. Minister möönis, et tõepoolest on terve rida kohtunikke, kes on tulihingeliselt nende muudatuste poolt, ja samas on ka neid, kes on tulihingeliselt nende muudatuste vastu. Nii et võib-olla see on tõepoolest üks mõttekoht, et selgitustööd tuleks teha rohkem, aga minister on olnud ka väga lühikest aega selles ametis, nii et tal ei ole olnud võimalik seda kuid teha. Edaspidi ma eeldan küll, et asjaosalistele peaks suutma veenvalt selgitada, miks need muudatused on vajalikud. Aga tõepoolest, see võtab natukene rohkem aega, kui ministril on olnud ametisolemise päevi.

Minister mainis sedasama lisatasu küsimust, mis võib olla üks argument. Kohtumaja juhtidest, kes saavad lisatasu, võib-olla keegi kvalifitseerub ka ühe või teise osakonna juhiks, aga kohtumaja juhi lisatasu sellisel juhul kaob ära ja kaovad ära ka maakohtute aseesimeeste kohad. Ka see puudutab kindlasti kedagi väga isiklikult.

Komisjoni esimees Eduard Odinets tõstatas täiesti uue teema, mis eelnõus käsitlemist ei olnud leidnud, küll aga oli see ära mainitud väljatöötamiskavatsuses. See puudutas kohtunike töövõimetuspensioni. Ta uuris, kas valitsuses oli arutelul ka see, et töövõimetuspension tagasi tuua, või jäädakse ikkagi eelmise valitsuse otsuse juurde, kuna hoolimata sellest, et VTK‑s see oli, eelnõus seda ei ole. Tõepoolest, eelnõus töövõimetuspensioni ei ole käsitletud. Minister sõnas, et ta on selle lühikese aja jooksul teemaga päris palju tegelenud. Ta möönis, et ta on kohtunud sellel teemal ka Eesti Kohtunike Ühinguga ja saavutanud põhimõttelise kokkuleppe, mismoodi ja kuidas sellega edasi liikuda. Üks oluline märksõna ministri hoiaku kohta on, et töövõimetuspensioni pigem mitte, alternatiiviks oleks ühekordne hüvitis. See ei oleks püsikulu, mis riigile tekib, see oleks ühekordne hüvitis. Siinkõneleja lausus, et ta siiski on skeptiline – ja olen jätkuvalt skeptiline –, et kuhu me niimoodi välja jõuame. Kui rääkida töövõimetuspensionist kui sellisest, siis niimoodi peaks siis ju igal elualal olema. Miks keegi on võrdsem ja teised vähem võrdsed? Siis peaks kõikidel teistel elualadel ka olema mingisugune töövõimetuspension. Minu arvates peaks selle koha pealt riigi rahakoti natukene koomal hoidma. Tegelikult on riik viimastel aastatel võtnud selle suuna, et selliseid eripensionisarnaseid asju ikkagi ära kaotada. Olgu siinkohal nimetatud kas või Riigikogu liikmed. Võib-olla paljud televaatajad ei tea, et Riigikogu liikmed ei saa mingit eripensioni, erinevalt sellest, mis oli aastaid tagasi. Ma arvan, et see suund on õige, selliseid erisusi võiks olla võimalikult vähe. Minister nõustus minuga, ka tema on seda meelt, et sellist eluaegset pensioni ei peaks olema. Ta taas kord rõhutas seda, et kui, siis pigem olgu see ühekordne hüvitis.

Kõige lõpuks tehti menetluslikud otsused. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27. septembril, otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, otsus oli konsensuslik. Kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Toomas Kivimägi, otsus oli konsensuslik. Neljandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks – siin on oluliselt pikem aeg kui tavapäraselt – 27. oktoober 2022 kell 17.15. Aitäh! 

11:29 Aseesimees Martin Helme

Küsimus on ka. Peeter Ernits, palun!

11:29 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Advokaadid ja prokurörid spetsialiseeruvad, ja nagu ma aru saan, on selle tulemus, et peaks ka kohtunikke tuunima spetsialiseerimise koha pealt. Aga kohtunike ühing või need tulihingelised, need, kes ei poolda neid initsiatiive, on öelnud, et õiguse tippspetsialistina ei saa kohtunik endale lubada, et ta tegeleb vaid ühe kitsa valdkonnaga. Kohtunik ei saa olla spetsialiseerunud vaid kitsale valdkonnale ja unustada kõik teised, see võtab vähemaks motivatsiooni, arenguvõimalust jne. Siin on öeldud, et on selgitatud, et see on vale lähenemine. Aga kuidas see siis on vale lähenemine? Vaadake, kuritegevuse ja üldse kohtute asjade puhul prioriteedid muutuvad, ja kui keegi spetsialiseerub mingile alale, siis ta vähendab oma konkurentsivõimet. Kas te arutasite seda?

11:30 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Nii konkreetselt, nagu küsimus esitatud oli, see komisjoni istungil arutelu all ei olnud. Aga veel kord väljendan üldist meelsust komisjoni istungil, mis langeb kokku minu seisukohaga, et tänapäeva üha keerukamaks muutuvates kohtuasjades – me kõik mööname, et kohtuasjad on järjest-järjest keerukamad –, tõepoolest, kui advokaadid on spetsialiseerunud, siis peab sellele vastu tulema spetsialiseerumine ka riigi poolt, olgu see prokuratuur või olgu see eeluurimine või olgu see kohtunike töö. Loomulikult, teatud rutiin võib tekkida, aga ei ole ju ühelgi kohtunikul keelatud spetsialiseeruda mõne aja möödudes mõnele teisele valdkonnale, kui üks eriala on ammendunud. Loomulikult on teie märkus õige, et võib-olla tema professionaalsus natukene kannatab, sest kui ta on kitsa valdkonna peal, siis tal on natukene raskem minna üle teisele valdkonnale. Aga veel kord: kui tal huvi ja üldine baas on olemas, siis kindlasti on põhimõtteliselt olemas võimalus vahetada. Mulle meenub, kuidas kadunud Peeter Tulviste, Tartu Ülikooli rektor, rõhutas nõndanimetatud interdistsiplinaarset õpet. Tänapäeval on maailm palju muutunud. Kui, ma ei tea, 40 aastat tagasi sa omandasid mingi eriala ja sa töötasid 40–50 aastat sellel erialal, siis tänapäeval võib‑olla sa iga kümnendi tagant põhimõtteliselt muudad oma eriala või töökohta, mistõttu ettevalmistus peab olema võimalikult lai, et see oleks võimalik. Ma usun, et kohtunike ettevalmistus ja üldine haridustase on piisavalt heal tasemel, selleks et vajaduse korral spetsialiseeruda ka mõnele teisele erialale, kui kohtunik ise tunneb, et selle konkreetse valdkonna [võimalused] on ammendunud.

11:32 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei näe. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 633 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute tähtaeg on käesoleva aasta 27. oktoober kell 17.15. Tänane viies päevakorrapunkt on lõpetatud.


6. 11:33 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu (666 SE) esimene lugemine

11:33 Aseesimees Martin Helme

Kuues päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu 666 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Urmas Kruuse.

11:33 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Lubage tutvustada Maaeluministeeriumis koostatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu. Eelnõu töötati välja eeskätt selleks, et rakendada järgmise aasta 1. jaanuarist uut reformitud Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat ehk ÜPP‑d.

Tahan kõigepealt öelda, et teie ees olev eelnõu tegeleb eeskätt uuele poliitikale rakendusliku raamistiku loomisega. Poliitika sisu olulisemad küsimused saavad valdavalt olema sätestatud mahukas strateegiadokumendis ehk Eesti ÜPP strateegiakavas. Viimase ÜPP reformi kokkulepped realiseerusid kahes suures Euroopa Liidu alusmääruses: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ÜPP strateegiakavade kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ÜPP rahastamise, haldamise ja seire kohta. Nendel tugineb olulisel määral ka teie ees olev siseriikliku rakendusseaduse eelnõu. Tulenevalt muudatuste ulatusest, on võrreldes kehtiva, perioodiks 2014–2020 väljatöötatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusega seekord välja töötatud uus seadus.

Eelnõu alusel rakendatavad ÜPP toetusskeemid võib tinglikult jagada nelja rühma. Esiteks, kõik need, mida tulevikus hakatakse andma ÜPP strateegiakava alusel Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ehk EAGF‑ist rahastatavad põllumajanduse otsetoetused, EAGF-ist ja Eesti riigieelarvest rahastatav sektoripõhine toetus mesindussektori arendamiseks ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ehk EAFRD‑st ja Eesti riigieelarvest rahastatavad maaelu arengu toetused. Teiseks, see osa Euroopa Liidu põllumajandustoodete ühisest turukorraldusest, mis ei lähe tulevikus ÜPP strateegiakavade alla ja mida rakendatakse eraldi. Näiteks tootjaorganisatsiooni, nende liitude ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamine, sekkumiskokkuost, eraladustamine jne. Kolmandaks, "Eesti maaelu arengukava 2014–2020" ehk MAK‑i toetused, mille andmist käsitlev osa on suures osas muutmata kujul tõstetud kehtivast Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusest üle käesolevasse eelnõusse. Mäletatavasti uue ÜPP väljatöötamine venis, mistõttu otsustati Euroopa Liidu tasemel käesolevat ÜPP‑d pikendada kahe aasta võrra, 2021–2022, mis tähendab seda, et neid taotlusi menetletakse kuni 2025. aasta lõpuni ja selle tõttu oli mõistlik see tervikuna siia üle tõsta. Neljandaks, kõik muud ÜPP abinõud, mis ei mahu ühegi kolme eelmainitud rühma alla. Nendeks on Euroopa Liidu ja siseriiklikud põllumajandustoodete kvaliteetkavad, teavitus‑ ja müügiedendusmeetmed ning Eesti riigieelarvest põllumajandustootjatele makstavad üleminekutoetused.

Ma toon ka mõne näite eelnõus tehtud olulisemate muudatuste kohta võrreldes kehtiva, perioodiks 2014–2020 koostatud seadusega. Esiteks juba mainitud asjaolu, et valdavat osa ÜPP toetustest hakatakse rakendama mainitud ÜPP strateegiakava alusel ja selles toodud tingimustel. Väga lihtsustatult võib öelda, et tegemist on senise maaelu arengukava rakendusala laiendamisega otsetoetustele. Teiseks, maaelu arengutoetuste puhul lisandub võimalus anda toetust otsustuskorras. Traditsiooniliselt on maaelu arengu toetusi antud kas avatud taotlemise korras või hankemenetluse korras. Otsustuskorras saab maaeluminister maaelu arengu toetust anda riikliku programmi või riikliku kava või olulise avaliku huviga tegevuse elluviimiseks, kui see on kooskõlas Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktidega, ning sellisel viisil on võimalik toetust anda üksnes riigiasutusele. Kolmandaks, uueks elemendiks ÜPP‑s on põllumajanduse teadmussiirde‑ ja innovatsioonisüsteem AKIS, mis on Euroopa Liidu alusmäärusest tulenev kohustuslik element ning mille toimimist on võimalik rahastada ÜPP strateegiakava vahenditest. AKIS‑e ülesandeid täidab Maaeluministeeriumi hallatav asutus, kelle ülesanne on koordineerida ja arendada põllu‑ ja maamajanduse valdkonna teadmussiiret, nõuandeteenust ja innovatsiooni toetavat tegevust. Nende ülesannete täitmiseks on võimalik nimetatud asutusele anda ÜPP strateegiakava vahenditest toetust juba eespool mainitud otsustuskorras. Osas "Kogukonna juhitud kohalik areng – LEADER" on kohalikele tegevusgruppidele seaduses ette nähtud võimalus koostada ühisstrateegiaid ehk kohaliku arengu strateegiaid, mis lisaks maaelu arengu fondile EAFRD saavad vahendeid ka vähemalt ühest Euroopa struktuuri‑ ja investeerimisfondist, et seeläbi laiemalt ja süsteemsemalt kohalike arenguvajadustega tegeleda. Siin tavaliselt räägitakse ka nõndanimetatud multifondide süsteemist. ÜPP strateegiakava pindala‑ ja loomapõhiste toetuste kontrollimist käsitlevates sätetes tooksin uue elemendina välja pinnaseiresüsteemi, mis peab tulevikus hakkama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil ehk PRIA‑l võimaldama regulaarselt ja süstemaatiliselt vaadelda, seirata ja hinnata põllumajanduslikke tegevusi ja praktikaid põllumajandusmaal. Ka selle süsteemi kohaldumine saab alguse 2023. aastast ja see on liikmesriikidele Euroopa Liidu õigusaktidest tulenev kohustus.

Lõpetuseks. Seaduse jõustumine on kavandatud 2023. aasta 1. jaanuarile. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks seni kehtiva Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus. Loodan väga, et parlament menetleb seda etteantud korras ja me suudame selle seaduse aasta lõpus vastu võtta, selleks et 1. jaanuaril see kõik rakenduks. Aitäh teile, austatud!

11:39 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd küsimused. Helle-Moonika Helme, palun!

11:39 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Seletuskirja 2. jaos "Otsetoetused" on väga selgelt öeldud: " [---] võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse [(EL) 2021/2115] artiklis 6 sätestatud erieesmärke. Nimetatud sekkumiste peamine eesmärk on panustada senisest veelgi enam keskkonnahoiu suurendamisse ja kliimamuutuste leevendamisse [---]." Sõnad on ilusad, aga me teame, et Euroopa Komisjoni roheleppe "Fit for 55" kavades on väga palju sellist, mis tegelikult hävitab meie põllumajanduse sellisel kujul, nagu me seda teame. Hollandi põllumehed juba protesteerivad, sest toetused on otseses seoses nende senise tegevuse kohustusliku kokkutõmbamisega ja mõnes sektoris isegi lõpetamisega. Milline on teie teadmine sellest, kuidas see kõik võib hakata mõjutama meie põllumajandust, meie toiduainete tootmise sektorit tulevikus?

11:40 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud küsija! Te tõite Hollandi näite. Holland on võib-olla see riik Euroopas, kus võrreldes Eestiga on kümneid ja sadu kordi suurem põllumajandus. Toon lihtsa näite. Piimalehmi on Eestis 83 000, Hollandis on neid ligi 1,5 miljonit. See tähendab seda, et surve ja loomkoormus hektari kohta on kordades-kordades suurem. Meie strateegiakava, mis hakkab toimima vastuvõetud raamseaduse alusel, ei kavanda otseselt näiteks loomade arvu vähendamist. Tõsi, me oleme siin seotud toetuste kaudu pigem soovinud seda, et põllumajandusega tegelevad tootjad saaksid seotud toetust maksimaalses määras. Siin kavades on ette nähtud maksimaalselt 13%.

11:41 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

11:41 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Põllumajandus-kaubanduskoda on teinud ettepaneku, et Keskkonnaamet, Maksu‑ ja Tolliamet ja nii edasi võiksid toimetada järelevalvet oma pädevuse piires. Teie ministeeriumis ütlete, et te ei ole nõus sellega, et need ametid oma pädevuse piires tegutseksid. Järelikult nad tegutseksid siis mitte oma pädevuse piires. Miks te nii arvate?

11:42 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Mul ei tule küll ette, nagu me oleksime öelnud, et me ei ole nõus sellega, et pädevad asutused peavad toimima pädevuse piirides. Aga selge on see, et kogu üldine seire selles mõttes läheb hulga täpsemaks. Uued eesmärgid ei ole ju seotud mitte sellega, kas menetlusdokumendid ehk taotlused on esitatud bürokraatlikult õigesti, vaid sellega, kas selle taotluse ja kas nende eesmärkide ja nende sekkumiste kaudu saavutatakse neid eesmärke, mida me tegelikult soovime saavutada.

11:42 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

11:42 Helle-Moonika Helme

Aitäh veel kord! Jaa, ma tõin Hollandi näite, aga Euroopa on teatavasti nagu ühendatud anumad. Selles mõttes kõik need plaanid ja kavad mõjutavad lõppkokkuvõttes kõiki. Väike on ju alati haavatavaim. Ehk selleks ajaks, kui suurtootja Holland ehk suur kõhnaks jääb, on väike juba surnud. Mis ma tahtsin küsida? Kui see ühel hetkel ikkagi käest ära läheb, kogu see asi, ja on näha, et Eesti põllumajandus ja Eesti toidutootmine, see kõik ikkagi kannatama hakkab, kas Eesti on suures plaanis valmis ja võimeline oma tootjate ja oma põllumeeste eest välja astuma?

11:43 Maaeluminister Urmas Kruuse

Kindlasti on. Ka läbirääkimine komisjoniga selle ÜPP strateegia suhtes on kestnud juba mitmeid kuid. Me oleme põrgatanud seda dokumenti mõnes mõttes nii ametlikult kui ka mitteametlikult, mis tähendab seda, et meil on seal teatud küsimused üleval. Ma tahan öelda, et see ÜPP strateegiakava oma olemuselt on mitmekümneid kordi läbi arutatud ka sektori esindajatega ja see on olnud päris kõva koostöö. Aga see ei tähenda, nii nagu te ka ise mainite, et me saame alati täpselt sada protsenti seda, mida me soovime. Küll on ka meil Eestis juba olemas ettevõtjaid, kes sõltumata sellest, mida komisjon ütleb, või sellest, mida Eesti riik ütleb, tahavad oma kliimajalajälge vähendada ja teevad selleks erinevat ettevalmistust. Meil on väga suured võimalused biogaasi tootmises, mis tähendab, et selle kaudu võiks loomakasvatus saada teatud lisandväärtust suunaga keskkonnahoiule kui ka tegelikult lisandväärtust tootmisprotsessile, kus lõppeesmärk on kulusid kokku hoida. Me oleme siin parlamendis eelarvete kaudu otsustanud ka mitmed kriisitoetused, selleks et tugevdada meie ettevõtjaid antud hetkel. See on seotud selgelt Vene agressiooniga Ukrainas ja hindade volatiilsusega. Ma arvan, et parlament seda stiili koos valitsusega jätkab. See on üks võimalus leevendada turul toimuvaid kõikumisi.

11:45 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

11:45 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Tahaksin teada. Siin on väga huvitavaid asju, mida tohib ja mida ei tohi. Keelatud on operatsioonid, mis muudavad looma välimust. Teine asi, keelatud on kastreerimine, kui see tekitab loomale valu kudede nekroosi tekitaval viisil. Minu küsimus ongi, et äkki avate need loomade välimust muutvad tegevused, mida ei tohi teha. Ja mismoodi tohib nüüd edaspidi mune maha võtta, ilma et see valu tekitaks?

11:45 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud küsija! Loomade heaolu oma olemuselt on sama tähtis nagu inimeste heaolu. Need erinevad seadused, regulatsioonid, mida arutatakse ka Euroopas tervikuna, tegelevad igapäevaselt sellega, et loomade heaolu oleks tagatud, kaasa arvatud see, kas üks või teine operatsioon või sekkumine looma igapäevasesse ellu tekitab valu või mitte. Selle tõttu ma jätaksin nende valu mittetekitamise võimaluste [selgitamise] ekspertidele, kes on pädevad seda tegema. Aga üldhumanistlikult saab öelda, et on luubi all, milline on loomade igapäevane elu, kaasa arvatud see, mis toimub nende sõna otseses mõttes tervisega.

11:45 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Läheme kaasettekande juurde. Palun siia maaelukomisjoni esimehe Sven Sesteri.

11:46 Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjonis oli see konkreetne eelnõu, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu, [arutelul] 19. septembril, esmaspäeval. Me olime kutsunud seda eelnõu tutvustama maaeluminister Urmas Kruuse, kes täna andis ka siin ülevaate, assisteerisid ministeeriumi kantsler Marko Gorban ning samast ministeeriumist maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik Ove Põder ja õigusosakonna nõunik Jaana Lepik. Minister andis komisjonis meile ülevaate. Ma ei hakka siin pikalt seda üle kordama, kuna minister andis ka siin sellest ülevaate.

Lühidalt kokku võttes võiks öelda, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus on tegelikult alus Eestis Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava ellurakendamiseks. Kindlasti on oluline, et on vajalik kehtiv seadus üle vaadata uue finantsperioodi rakendamise kontekstis. Pigem on tegemist uue seadusega, kuna hetkel kehtivad kaks üleminekuaastat tuuakse sellest varasemast arengukavast, mis oli mõeldud aastateks 2014–2020, toetusi käsitleva osaga enamjaolt üle uude seadusesse. See peaks olema sujuv üleminekute kontekstis, aga on ka teatavaid uusi aspekte.

Komisjoni liikmetel oli küsimusi. Põhimõtteliselt võiks öelda, et oli kolm küsimust või aspekti. Üks küsimus, mis komisjonil oli, oli see, kas Eesti põllumeeste olukord nende toetuste mõttes on paranenud võrreldes teiste Euroopa Liidu põllumeestega. Lisaks taheti teada, kas on täheldatud ka toetuste saajate hulgas pettuseid. Minister vastas komisjonis, et hinnates kõiki neid toetusi kokku, on Eesti põllumeestele eraldatud toetused moodustamas Euroopa Liidus keskmiselt makstavast umbes 80%. Samas on Eestis loomühikutega seotud toetuste mahajäämus oluliselt väiksem. Aga minister rõhutas, et oluline on tõesti, et ÜPP loob stabiilsuse ettevõtete rahavoogudes, ja see on oluline osa ka Eesti toidujulgeolekust. Minister lisas, et Euroopa Komisjon on ette valmistamas süsteemi, mis peaks hakkama kontrollima seoseid omanike vahel, näiteks kas omanike gruppi on arvestatud ettevõtted, mis grupis ei tegutse. See peaks tulevikus ära hoidma varjatud taotluste eraldamise. Euroopa Komisjon seda süsteemi liikmesriikidele ka tutvustab ja Eesti plaanib selle süsteemi üle võtta 2025. aastaks.

Tunti huvi ka selle vastu, miks sõnastuslikus mõttes muudetakse maaeluvõrgustik põllumajanduspoliitika võrgustikuks. Sõna "maaelu" on tunduvalt laiem kui sõna "põllumajandus". Seda selgitati, minister nentis, et tõenäoliselt on see seotud käsitlusega, et maaelu on lai mõiste ja põllumajandus on üks osa maaelust. Kantsler lisas juurde, et antud juhul on paralleel ka Eesti ja Euroopa Liidu ÜPP strateegiakavaga, kus tänased maaelu toetused ja otsetoetused lisatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava samasse planeerimisdokumenti. Seega see maaeluvõrgustik ei ole edaspidi seotud ainult maaelutoetustega, vaid ka otsetoetustega ning sellest tulenevalt nimetatakse see ühise põllumajanduspoliitika võrgustikuks.

Kolmas teema, mida komisjonis käsitleti ja mis tekitas mingil määral elevust, on uus osa, mis ministrile antakse. See uus osa on nimelt otsustuskorras otsustamine. Seda võimalust tänasel päeval ministril toetuste puhul ei ole. Loomulikult tekitas see komisjoni liikmetes kohe küsimusi, miks selline võimalus nüüd on. Pigem näeks ju kõik seda, et tegemist on ikkagi pakkumistega – on need enampakkumised või vähempakkumised –, et võimalikult vähe oleks subjektiivsust. Otsustuskorras otsustamisel võib paraku juhtuda, et on subjektiivsust. Selle üle me arutlesime. Minister tõi näite ja ütles, et lõppemas on Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse ühendamine, nende võimaliku rolli ja rahastamise määramine. Nende rollide ja rahastamise otsuseid peaks olema ministril võimalik teha. Lisas minister ka seda, et riigi rahaliste vahenditega erinevate investeeringute tegemine on räägitud läbi erinevate osapooltega. Kantsler lisas veel juurde selles kontekstis, et Euroopa Liidu finantsperioodil Eestis on olnud kasutusel meetmeid, kus taotlevaks sihtgrupiks on riigi enda asutused, maaelumuuseumid, see taimekasvatuse instituut jne. Siiamaani on see toetuste määramine olnud selline natuke kunstlik. Kuna ei ole olnud võimalik otsustuskorras otsustada, siis on need avalikud asutused konkureerinud eraettevõtete ja MTÜ‑dega. Et see asi oleks selgem, on huvigruppidega räägitud. Ka õiguskantsler on sellele tähelepanu juhtinud, et teatavatel hetkedel oleks ministril otsustusõigus. Kuna me jõudsime tõdemusele, mis sellest eelnõust välja tuleb, et see otsustusõigus tõesti ei ole ministril mitte erasektorile toetuste andmisel, vaid ainult avalikule sektorile toetuste andmisel, sellega kadus ka, kuidas öelda, komisjonis pinge. Me saime aru, et päris nii ei ole, et ministril hakkaks tulevikus olema õigus otsustada erasektorile raha suunamist mis iganes kriteeriumide järgi.

Need olid need küsimused, mis komisjonis laual olid, ja komisjon sai kõigile nendele küsimustele vastused. Läksime lõpuks otsuste juurde ja põhimõtteliselt oli kolm otsust. Esiteks, määrata selle konkreetse eelnõu arutelul ettekandjaks mind, teiseks, teha ettepanek võtta see eelnõu 666 tänasesse, 27. septembri päevakorda, ja kolmas ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. Kõik need ettepanekud tehti konsensusega, siin ei olnud vastuhääli. Aitäh!

11:53 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

11:53 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Loomade kuju muutmine. Ma saan aru, et mingitel koertel ei lubata enam saba [lõigata]. Võib-olla on need dogid, dogidel võib-olla on see juba ammu nii olnud. Olen kuulnud, kui pererahvas on ütelnud, et kui dogil on hea meel, siis mööbel laguneb, tegemist on justkui kumminuudiga, mis mööbli pilbasteks peksab. Samas jälle teame, et šotlastel, kes on kokkuhoidlik rahvas, ongi nii, et koera saba võetakse maha, sest siis tuleb koer kiiremini tuppa ja toasoe ei lähe välja. Aga kas te käsitlesite ka laiemalt seda, võib-olla ka sihukesi iluvõistlusi koerte puhul? Korobeinik ju tahtis lemmikloomade Rate'i teha, kus siis hindeid hakataks andma. Kas see käsitleb ainult ühte segmenti või on teil teada mingeid muid näiteid, mis hakkavad trendi looma meil Eestis, kui tahtlikult hakatakse loomade välimust muutma?

11:54 Sven Sester

Aitäh! Ma pean tunnistama, et komisjonis tõesti nii täpsustavaid küsimusi, nagu täna saalis siin ka on küsitud, ei olnud. Ei, me ei rääkinud ei kastreerimisest ega ka võimalikest muudest protseduuridest, mis loomi võiksid väliselt muuta. Seda meil ei olnud. Ma põhimõtteliselt andsin edasi komisjoni nii-öelda nägemused ja ka minister sellel komisjonis eraldi ei peatunud, ma pean tunnistama. Ta ei näinud seda vajadust, ta andis [edasi] nagu üldise põhimõtte, kuhu toetused lähevad, mis need toetused on, mis nende toetuste nii-öelda mõju on ja mis selle seaduse üldine mõte on. Ei, seda komisjon eraldi ei käsitlenud.

11:55 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

11:55 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et see seadus põhimõtteliselt tõmbab kriipsu peale ka igasugusele tõuaretusele, sest pikas perspektiivis ka tõuaretus on ju ikkagi välise kuju ja vormi muutmine. Kui koeral lõigatakse saba ära või kõrvu [lühemaks], siis kutsikad sünnivad ikka samasugused. Aga tõuaretus ka põllumajanduses on ju pikaajaline protsess ja selle tulemus on ikkagi muutumine ja selle eesmärk on muutmine. Kas te seda ka arutasite? Tõepoolest, tõuaretus on oluline asi, mis selle seadusega saab nüüd otsa.

11:56 Sven Sester

Aitäh, hea küsija! Ei, ma ei oleks nii pessimistlik. Ma ei usu, et me selle eelnõuga jõuame tõuaretuse kunstliku või loomuliku lõpuni. Kindlasti mitte. Pigem selle eelnõuga ikkagi antakse selged nägemused, kuhu ja miks peab üks või teine toetus minema. Aga ma tahan heale küsijale öelda, et tõuaretusega seonduv seaduseelnõu on täiesti praegu Riigikogu menetluses. Ma peast ütlen, loodan, et ma ei eksi, äkki on see 624 SE, mille esimene lugemine on toimunud. Kindlasti me saame ka tõuaretuse üle viljakat debatti pidada siin lähinädalatel, siis küll mitte minu juhtimisel, aga ühe teise meie komisjoni liikme juhtimisel. Nii et tõuaretusega seonduv seaduseelnõu on täiesti Riigikogus menetluses.

11:57 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

11:57 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Lihtsalt protokolli huvides tahan küsida. Kui jutt on loomade heaolust, siis tuleb [rääkida] loomade õiguste esindusorganisatsioonidest. Me teame, et kui me keelustasime karusloomafarmid, siis kohe järgmisel päeval tulid brošüürid, et kalal on valus. Ammuga küttimist soovitakse keelustada, ilma õrreta [peetavate] kanade mune ei tohi müüa, lehmade piim pidi olema vägivaldsel teel saadud. Kas on juriidiliselt küsitud, kuidas näiteks Kosel moodustatud MTÜ, mingi Eesti suurkiskjate MTÜ, sai peatada Tartu- ja Jõgevamaal karujahi kuuks ajaks? Mil moel nad tõendavad Eesti õigusmaastikul, et neil on volitus esindada suurkiskjaid?

11:58 Sven Sester

Hea küsija, aitäh teile selle küsimuse eest! Ma alati hindan teie sellist loogilisust küsimuse ülesehitusel. Ma arvan, et selle põhjal saavad kindlasti ajaloolased hiljem ka sellise pika ja selge arusaama, milline on olnud seadusloome. Nii et selles mõttes ma kindlasti tänan teid selle küsimuse eest.

Ma pean tunnistama, et komisjonis me seekord ei läinud sügavuti karusloomade teema ja kõikide muude teemadega. Ma võin küll teile öelda seda, mis ei lähe selle eelnõu konteksti, et me just menetlesime ühte petitsiooni, mis käsitles loomade, täpsemalt koerte kahemeetrise keti otsas pidamist ja seda küsimust, kas nad võiksid seal olla või ei peaks olema, et kas veokoerad, mitteveokoerad jne. Just pikalt ja põhjalikult sellel teemal olid arutlused, mis mingil määral haakuvad teie küsimusega. Aga selle konkreetse eelnõu juures me tõesti sellele eraldi tähelepanu ei pööranud. Tegemist on esimese lugemisega. Kui on vajadus pöörduda ühe või teise osapoole poole, siis me seda kindlasti teeme. Aga ma juhin tähelepanu, et selle eelnõu põhieesmärk on luua raamistik, kuhu me tegelikult neid toetusi suuname ja miks me neid toetusi suuname, millised mõjud sellest tulenevad, kas on mõistlik otsus nihukesi asju teha ja teha seda siseriiklikult, aga ka koostöös Euroopa Komisjoniga.

11:59 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd on küsimused otsa saanud. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. (Hääl saalist.) Aa, vabandust! Palun, ministrile sõna. Seda juhtub, kui ninapidi olla ainult ekraanis.

11:59 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Ma tahan kinnitada siinkohal üle, et see seadus ja ka tõuaretusseadus ei muuda Eesti Vabariigis tõuaretust võimatuks. See reeglistik on alati olemas olnud ja kui nendes reeglites tehakse täpsustusi lähtuvalt uutest teadmistest, olgu siis teadusest, meie teadmistest või ühiskondlikest hoiakutest lähtudes, siis nendega kindlasti tulevikus tuleb arvestada. Aga kui rääkida valutegemisest, siis üks teema, mis on üleval olnud, on olnud sigade sabade lõikamine. Väga paljud ettevõtjad seda ei tee, nad põhimõtte pärast ei tee, nad püüavad sigade elu korraldada sellisena, et see ei osutu probleemiks. Aga lubatud on see näiteks näidustatud juhtudel ja spetsialisti juuresolekul. 

12:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh selle lõppsõna eest! Läbirääkimised on lõppenud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 666 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 11. oktoober kell 17.15. Head kolleegid, tänane kuues päevakorrapunkt on menetletud.


7. 12:01 Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE) esimene lugemine

12:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase viimase, seitsmenda päevakorrapunkti juurde: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu 640 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Henn Põlluaasa.

12:01 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eesmärk on tagada eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimine läbi aegade. Just nimelt sellest eesmärgist ongi kantud see meie esitatud keeleseaduse muutmise [seaduse] eelnõu.

Eesti keele omandamise tempo on olnud väga aeglane. Kui sajandivahetusel oskas eesti keelt 38% muulastest, siis 2011. aasta loenduse järgi 44%, kasv kümne aastaga vaid 6%. Olukord ei ole tegelikult parem ka mitte täna. Viimastel aastatel on sisseränne olnud Eestisse circa 5000–6000 inimest aastas ja viimasel aastal – kusjuures aasta ei ole kaugeltki lõppenud – on meile tulnud umbes 60 000 ukrainlast pluss see muu immigratsioon, mille puhul on sisuliselt kõik piirangud erinevate eranditega ära kaotatud.

Euroopas on ainult üks riik, kus riigikeeleoskus on väiksem kui Eestis, ja see on Moldaavia. Ma arvan, et ei ole vist kellelgi uhke tunne ennast kõrvutada selle riigiga või teada seda, millises olukorras me oleme.

Me näeme igapäevaselt, kuidas eesti keele kasutus avalikus ruumis üha väheneb ja väheneb, teenuste kättesaadavus eesti keeles halveneb. Kuigi eesti keel on riigikeel, lokkab siin keelte paabel. Eesti on iseseisev ja meil on keeleseadus enam kui 30 aastat. Ometi näeme, kuidas vene keelega saab endiselt suurepäraselt hakkama riigiasutustes, pankades, poodides jne.

Keeleseaduses sätestatud meetmed eesti keele kasutamiseks ja karistus, sunniraha selle mittetäitmise eest ei ole piisavad ja ei motiveeri eesti keelt õppima ega kasutama. Et kindlustada eesti keele positsiooni ja tagada põhiseaduses sätestatud eesti keele säilimise nõue, esitaski Eesti Konservatiivne Rahvaerakond antud eelnõu, millega tõstetakse keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimäärasid ning täiendatakse seadust uute mõjutusvahenditega. Kusjuures ka Eesti keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk on korduvalt öelnud, et kui me soovime eesti keele kasutusruumi hoida ja laiendada, siis tuleb keeleseadust karmistada.

Seaduse eesmärk ongi tõsta trahvimäärasid, sest nii füüsilised kui ka juriidilised isikud ei täida keeleseadust oodatud kvaliteedis. Sümboolsena mõjuvate trahvimäärade maksmine on muutunud mõnele ettevõttele lihtsamaks kui keeleseaduse nõuete täitmine. Siinkohal võib meenutada kas või seda kurikuulsat Lasnamäe koolidirektorit, kellele iga aasta tehti trahvi selle eest, et ta eesti keelt ei õppinud, ei suvatsenudki õppida. Ja mis oli tulemus? Linnavalitsus maksis talle peale igat trahvi samas summas või isegi suuremas summas preemiat.

Suur probleem ongi tööandja poolt töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmine. Ka muud asjad, näiteks eesti keele kasutamise nõuete rikkumine Eesti riigiasutustes, avalik-õiguslikes juriidiliste isikutes, kohalikes omavalitsustes, äriühingutes, mittetulundusühingutes, sihtasutustes ja muudes sellistes asutustes ja ettevõtetes. Senine 1300 euro suurune trahv on siin kavandatud tõsta 50 000 euro peale. Selline tõus peaks panema küll keeleseaduse rikkujad mõtlema.

Kokku on siin seaduses tehtud parandusi keeleseaduse viie sätte kohta, mille järgi eraisikute trahvimäärasid või sunniraha tõstetakse, tõstetakse neid ka juriidilistel isikutel rikkumiste puhul, aga ka eestikeelse tõlke puudumise eest võõrkeelse audiovisuaalse teose üldsusele kättesaadavaks tegemisel, avalikes kohtades paigaldatud viitadel ja siltidel, välireklaamil, sealhulgas poliitilises reklaamis eesti keele nõuete rikkumise eest, samuti olulise teabe eesti keeles [esitamata] jätmise eest reklaamis ning olulise võõrkeelse teabe eesti keelde tõlkimata jätmise eest avalikel üritustel. Samuti eesti keele kasutamise nõuete rikkumise eest tarbija teenindamisel, eestikeelse märgistuse või kasutusjuhendi puudumise eest kaupadel ja tööandja poolt töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmise eest.

Me loodame, et seekord, eriti tänastes oludes, suhtutakse EKRE eelnõusse väga tõsiselt. Kahjuks ei ole see esimene kord, kui vastav eelnõu meil siin saalis arutusel on. Ka eelmises koosseisus selline eelnõu siin oli, siis oli ettepanek tõsta kehtestatud sunniraha kümnekordseks nii eraisikutel kui ka ettevõtetel. See lükati tagasi. Täna ka HTM mõtleb selle üle, et sunniraha tuleks tõsta. Nende mõtted ja ettepanekud on kindlasti samm õiges suunas, kuid see on ilmselgelt ebapiisav ja ettepandud sunniraha on liialt väike. See on lühidalt öeldes see, miks me oleme tulnud selle eelnõuga välja. Olgem ausad, eesti keel on hädaohus. Meie kohustus ja ülesanne on teda kaitsta ja teha kõik, et eesti keel meie keele‑ ja kultuuriruumist ei kaoks. Aitäh!

12:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Siim Kiisler, palun!

12:09 Siim Kiisler

Aitäh, juhataja! Austatud ettekandja! Ütlesite oma sõnavõtus, et need uued trahvisummad ja sunniraha peaksid panema tööandjaid mõtlema. Kas mingi konkreetsem arvutuskäik või mõttekäik oli ka seal taga, kuidas te nende numbriteni jõudsite? Iseenesest väga tervitatav mõte, aga kuidas te jõudsite selles eelnõus just selliste numbriteni ja nii mitmekordsete tõusudeni, nagu täpselt kirjas on?

12:10 Henn Põlluaas

Nagu ma ütlesin, keeleseadus on meil kehtinud 30 aastat ja me näeme, et sellest ei ole sisulist kasu olnud, kõiki neid nõudeid on väga-väga suurel määral eiratud. Sunniraha, mis kehtivas seaduses on ette nähtud, on täiesti selgelt ebapiisav. Olles vaadanud erinevaid juhtumeid, sunniraha määramist ja seda, kuidas sellest hoolimata korduvalt ja korduvalt on ettekirjutusi eiratud ja sunniraha äramaksmise järel ei ole olukord muutunud, olles arutanud erinevate isikute ja pooltega, me leidsime, et sunniraha peab olema tõepoolest oluliselt suurem, oluliselt mõjusam ja selline, mis paneks nii inimesi kui ka ettevõtteid ja asutusi ikka väga tõsiselt mõtlema ja suunama inimesi keeleõppele, selle asemel et lihtsalt trahv ära maksta ja lasta vanamoodi edasi.

12:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riho Breivel, palun!

12:11 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui vaadata ajas eesti keele valdamist ja kasutamist, siis ma ütlen, et 15 aastat tagasi oli Ida-Virumaal suhe eesti keelega nii teenindussfääris kui ka mujal palju parem kui täna. See asi on tagasi läinud ja sellepärast kindlasti on sellele tähelepanu pööramine ja seadusse paranduste sisseviimine väga vajalik. Väga hull on olukord olnud koolides. Koolides me oleme nõudnud 60% ja oleme nõudnud muid meetmeid, kuid tegelikult koolides, mis alluvad omavalitsustele, suhtutakse asjasse ikka väga leigelt.

12:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun sõnastage küsimus.

12:12 Riho Breivel

Kas ei peaks neid omavalitsusi rohkem karistama selle eest, kui nende koolides need asjad ei liigu?

12:12 Henn Põlluaas

Aitäh! Jah, tõepoolest, selle seadusega nähaksegi ette ka omavalitsuste ja muude asutuste, koolid kaasa arvatud, karistamine keelenõuete rikkumise eest või selle eest, kui nad tolereerivad neid rikkumisi. Tõepoolest, olukord ongi halvemaks läinud. Kui meile on viimase kümne aasta jooksul iga aasta – no päris kümme aastat tagasi veel nii ei olnud, küll aga viimastel aastatel – tulnud juurde 5000–6000 inimest ja me teame, et keeleõpe koolides on olnud absoluutselt ebapiisav, siis tulebki neid inimesi millegagi motiveerida ja teha neile selgeks, et Eesti riigis on eesti keel riigikeel ja seda tuleb osata. Ja mitte ainult osata, vaid ka [keele kasutamise nõudeid] täita, sest me kõik teame, et on terve hulk inimesi, kes siiski keelt oskavad, aga nad keelduvad seda kasutamast.

12:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

12:14 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Hea Henn! Vaieldamatult on tegemist positiivse seadusega ja see paneb meid edasi liikuma õiges suunas. Muidugi, see on esimene lugemine, ma saan aru, et parandus[ettepanekute] aeg on ees. Seda ma mõistan. Aga ma küsin igaks juhuks üle ühe situatsiooni, mis on reguleeritud §‑s 33, mille lõige 1 ütleb, et kuni 200 trahviühikut on [trahv] kohalikul omavalitsusel, avalik-õiguslikul isikul, äriühingul, mittetulundusühingul ja nii edasi, nendel, mis siin on toodud. Lõige 3 ütleb, et sama teo eest, kui [selle on toime pannud] juriidiline isik, on [trahv] 50 000 eurot. See on oluliselt suurem summa, kui lõikes 1 on toodud. Ma küsin täpsuse huvides: kas lõikes 1 loetletud ühingud on ainult need ühingud, mis kuuluvad kohalikule omavalitsusele ja on avalik-õiguslikud, või kuidas sellega on?

12:15 Henn Põlluaas

Ei, sugugi mitte. Siin on ju see loetelu olemas, mille te ka ette lugesite. Need karistused laienevad kõikidele seaduses ja selles eelnõus toodud asutustele.

12:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ka mul on olnud au kolm korda algatada sedasama keeleseaduse § 32 [muutmist]. Erinevad numbrid on olnud juriidiliste isikute [rikkumiste korral], korrutasime läbi kord 10‑ga, kord 8‑ga. Siis oli põhjenduseks kas või see, et meile lihtsalt tundub 8 hea, ta on meie kaheksakand, igavese jõu ja päikese sümbol. Aga kas kultuurikomisjonis vihjati mingilgi määral, milline võiks see kordaja olla? Suures saalis on alati [see eelnõu] esimesel lugemisel tagasi lükatud ja keegi ei ole mitte ühtegi väikest vihjetki andnud, milline oleks võib-olla liberaalsemale poolele vastuvõetav kordaja, millega me kehtestaks sunniraha juriidilistele isikutele.

12:16 Henn Põlluaas

Seda mina ei oska tõtt-öelda siin välja tuua, milline liberaalsele poolele sobilik sunniraha võiks olla. Aga kui me vaatame seda, et nagu sa mainisid, siin on varem neid sunniraha tõstmise ettepanekuid korduvalt tagasi lükatud ja 30 aastat juba kehtivad praktiliselt ikka needsamad, siis tundub, et see olukord on neid rahuldanud ja eesti keele positsioon ja kasutusruum on seetõttu üha ahenenud. Aga ma tean, et täna on ka nii-ütelda liberaalsel poolel mõtteid ikkagi selles suunas, et sunniraha tuleb tõsta, ka keeleinspektsiooni juhi väga-väga tugeval toetusel. Nii et ma loodan, et me ikkagi seekord jõuame reaalse tulemuseni ja sunniraha saab tõepoolest olema selline, mis mõjub, mis ei ole lihtsalt deklaratiivne.

12:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Kiisler, palun!

12:17 Siim Kiisler

Aitäh, juhataja! Austatud ettekandja! Te tõite siin näiteid keeleseaduse rikkumise kohta. Enam-vähem aasta tagasi tuvastas Keeleamet, et EKRE rikkus Narvas oma valimisreklaamidel keeleseadust ja reklaamis ennast venekeelsete valimisreklaamidega. Keeleamet tegi EKRE‑le ettekirjutuse, kas lisada venekeelsetele reklaamidele eestikeelne tõlge või eemaldada keeleseadusega vastuolus olevad reklaamid. Kuidas see lugu teil lõppes? Kas EKRE sai tookord seaduse rikkumise eest ka trahvi? Mis te arvate, kui suur oleks olnud õiglane trahv? Kui palju EKRE oleks pidanud trahvi saama?

12:18 Henn Põlluaas

Eks trahvi tuleb alati teha vastavalt sellele, mis nagu hetkel seaduses on sätestatud. Kehtivas seaduses on need [määrad] tõepoolest, nagu ma ütlesin, täiesti ebapiisavad. Aga see lugu lõppes sellega, et need inimesed, kes selle venekeelse reklaamiga välja tulid, ei ole enam EKRE liikmed.

12:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

12:19 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tegemist on iseenesest kindlasti olulise eelnõuga, selles pole mingit kahtlust. Ma olen ka ise oma heade fraktsioonikaaslastega varem algatanud sarnase eelnõu, kus oli ettepanek karmistada karistusi. Aga hea kolleeg Puustusmaa mõnes mõttes juhtis tähelepanu ja ka mina möönan, et selleks meil kolm lugemist ongi, et oleks võimalik ka parandusettepanekuid esitada ja teha seda eelnõu ikkagi paremaks. Aga siin 2. punkti juures, § 33 lõike 1 ja lõike 3 vahel on ju tõesti vastuolu. Kui me vaatame lõiget 3, siis näeme, et siin on nimetatud juriidilist isikut, ja lõikes 1 on nimetatud, nagu eraldi välja toodud äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus, mis kõik on tegelikult juriidilised isikud. Nii et siin me ilmselt peame kahe lugemise vahel täpsustusi tegema. Või kuidas te kommenteerite?

12:20 Henn Põlluaas

Jaa, ma olen täiesti nõus, et siin tuleb ilmselt tõesti sõnastust täpsustada. Lõige 3 tegelikult viitab sellele, kui see tegu on toime pandud vähemalt teist korda, esmakordse [teo puhul] on see 200 trahviühikut, nagu te välja tõite. Tegelikult tuleks seda lõiget 3 täpsustada. Seda kõike saab teha menetlemise käigus. Aga ma tänan selle osunduse eest.

12:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

12:20 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Ma muidugi Siim Kiislerile väikese remargi korras ütlen eelmise küsimuse kohta, et oleks asi selgem lihtsalt, et need isikud, kes toona venekeelset reklaami tegid, ei olnud EKRE liikmed. Seetõttu lahenes see asi ka teistmoodi. See oli nagu põhimõtteliselt vale viide. Aga küsimus on selles, et vist eile oli "Aktuaalses kaameras" hästi tugevalt ja reljeefselt välja toodud see asjaolu, et raudteejaamas, Balti jaamas, on venekeelsed reklaamid, mis inimesi tõsiselt häirivad. Mis sinu isiklik arvamus on? Kas me peaksime oma keele[kasutuses] suutma saavutada seda, et Balti jaamas selliseid inimesi häirivaid venekeelseid reklaame ei oleks? Või mis on sinu arvamus?

12:21 Henn Põlluaas

Jah, loomulikult. Ma laiendaks seda ka mujale. Kaubanduskeskustes ringi käies täpselt samamoodi [kuuleb, et] megafonidest möirgavad venekeelsed reklaamid. Meile tuleb ka postkastidesse venekeelseid reklaame. Jah, see probleem tuleb lahendada, kord majja lüüa ja mitte ainult rongijaamas või Balti jaamas, aga laiemalt, igal pool.

12:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole.

12:22 Henn Põlluaas

Tänan!

12:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Ma palun siia ettekandjaks kultuurikomisjoni aseesimehe Liina Kersna.

12:22 Liina Kersna

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas antud eelnõu teisipäeval, 20. septembril. Komisjoni [istungist] võtsid osa komisjoni liikmed Helle-Moonika Helme, Siim Kiisler, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Marko Šorin ja Margit Sutrop, kes oli Heidy Purga asendusliige. Olime kutsunud kohale eelnõu algataja esindaja Anti Poolametsa ning Haridus‑ ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamsoni ja Keeleameti direktori Ilmar Tomuski.

Haridusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson kinnitas, et eelnõu juhib tähelepanu õigele küsimusele. Haridus‑ ja Teadusministeerium aga kujundas oma seisukoha, mille valitsus ka kinnitas, et antud eelnõu esitatud kujul mitte toetada. Trahvimäärade teemal konsulteeriti ka Justiitsministeeriumiga, kes oli samuti seisukohal, et eelnõus toodud kujul määrade tõstmist ei peaks toetama. Adamson lisas, et aasta tagasi Riigikogus keeleseaduse eelnõu menetledes sai kokku lepitud, et Haridus‑ ja Teadusministeerium võtab endale ülesandeks analüüsida sunniraha määra erinevates seadustes. Analüüs näitas, et keeleseaduse puhul võiks sunniraha määr olla kõrgem. Lähtuda võiks kehtivast korrakaitseseadusest, mille järgi on üleüldine sunniraha ülemmäär Eesti riigis 9600 eurot. Sellest tulenevalt soovib Haridus‑ ja Teadusministeerium välja tulla eestikeelsele haridusele üleminekuks vajalike muudatuste paketis ka keeleseaduse muudatusega. Ettepanek on tõsta sunniraha ülemmäär 640 eurolt 9600 euroni. Lisaks on soov anda Keeleametile juurde pädevust järelevalve teostamiseks koolisüsteemis, et eestikeelset õpet paremini toetada. Haridus‑ ja Teadusministeerium toetab ka Justiitsministeeriumi seisukohta ettevõtetele ärikeelu kehtestamise kohta, kuid selle jaoks on olemas eraldi seadus. Adamson sõnas, et Haridus‑ ja Teadusministeerium toetab eelnõu eesmärki ning esitab ka sellekohased eelnõud.

Keeleameti juht Ilmar Tomusk andis ülevaate, kuidas Keeleamet praktilist järelevalvet läbi viib ning mis puhkudel rakendatakse sunniraha. Sunniraha ülemmäär on seaduses algusest peale olnud 640 eurot ning see kehtib aastast 2002. Sunniraha rakendamisel on Keeleametil kaalutlusruum sõltuvalt inimese ametikohast ja tema sissetulekust. Näiteks, lasteaiaõpetaja abidele määratud sunniraha jääb 40 ja 60 euro vahele, üldhariduskoolide õpetajate keskmine sunniraha jääb 200 ja 300 euro vahele. Haridusasutuste juhtidele ei saa määrata üle 640 euro suurust sunniraha ning summa võib selle sihtgrupi puhul jääda nõrgaks, tõdes Ilmar Tomusk. Tomusk lisas, et väikeettevõtetele on 640 euro suurune sunniraha oluline argument ning tehakse kõik endast sõltuv, et seda mitte maksta. Suurettevõte, näiteks Maxima, kellele on korduvalt määratud 640‑eurost sunniraha, isegi ei küsi enam, mille pärast see sunniraha määrati, vaid maksab kohe sunniraha ära ja sellega asi laheneb. Tomuski sõnul on sama lugu ka mõne omavalitsusega. Nii Tallinna Linnavalitsusele kui ka Narva Linnavalitsusele 640 euro suuruse sunniraha maksmine probleeme ei tekita ning nad toimetavad omasoodu edasi. Tomusk lisas, et sunniraha tõstmine on Keeleameti jaoks oluline ning tõus võiks olla vähemalt kümnekordne. See motiveeriks ettevõtteid keelenõuetele rohkem tähelepanu pöörama. Tomuski arvamuse kohaselt on eelnõus toodud trahvid riigi karistuspoliitikat vaadates aga proportsioonist väljas.

Kitsaskohti keeleseaduses on Tomuski hinnangul kümmekond. Tuleks kaotada need seaduseaugud ning sõnastada selgelt, et eestikeelne teave peab olema esikohal ning vähemalt niisama hästi nähtav kui võõrkeelne teave. Tomusk tõi välja ka info näiteks taksojuhtide kohta. Taksojuht võiks saada teenindajakaardi alles siis, kui ta oskab eesti keelt. Praegu saab taksojuht teenindajakaardi kätte ning ta võib tööle hakata, kuid siis hakatakse trahvima. Tomuski arvamuse kohaselt ei ole õige, et riik annab nii‑öelda ühe käega õiguse tegutseda ning teise käega hakkab eesti keele mitteoskamise eest trahvima. Korras seadus koos sunniraha tõstmisega annab parema efekti kui eelnõus toodud ettepanekud, hindas Tomusk. Tomusk lisas, et sunniraha ise on väga hea meede. Kui Keeleamet teeb ettekirjutuse, siis sunniraha on olemuselt motivaator, et motiveerida ettevõtjaid vabatahtlikult ettekirjutust täitma. Sunniraha puhul antakse tähtaeg ning võimalus teha selle tähtaja jooksul asjad korda selliselt, et sunniraha maksma ei pea. Sunniraha võib kasutada ja rakendada seni, kuni ettekirjutus on täidetud. Tomusk sõnas, et toetab üldiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohta antud eelnõu suhtes.

Komisjoni liige Siim Kiisler sõnas, et Riigikogu on nii eelmise kui ka praeguse koosseisu jooksul teinud ettepanekuid keeleseaduse muutmiseks ning Haridus‑ ja Teadusministeerium on eelnõude ettepanekuid pikalt analüüsinud. Kiisler küsis, millal saabub Haridus‑ ja Teadusministeeriumist vastav eelnõu. Kiisler lisas, et kui eelnõu ei saabu lubatud ajaks või on kuupäev liiga hiline, siis on õigustatud, et Riigikogu teeb ise need otsused ära. Andero Adamson vastas, et paari päeva jooksul jõuab eestikeelsele õppele üleminekut puudutav eelnõu kooskõlastusringile. Paketi sees on keeleseaduse muudatus, kus on sees sunniraha ülemmäära tõstmine 640 eurolt 9600 euroni. Ettepanek puudutab kõiki, mitte ainult haridustöötajaid. Trahvimäärade ja muu kohta tuleb eraldi keeleseaduse muudatus, mis on plaanis veel 2022. aasta sees.

Helle-Moonika Helme arvamuse kohaselt on halb praktika ühendada ühte eelnõusse mitu asja. Helme viitas ministeeriumis ettevalmistatavate eelnõude paketile ning küsis, kas on tutvutud ka EKRE algatatud eelnõuga. Tomusk selgitas, miks eestikeelsele õppele ülemineku seaduse eelnõus on sees sunniraha. Keeleseaduse § 32 ütleb ainult seda, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatav sunniraha ülemmäär 640 eurot. Kui seda muudetakse haridusvaldkonna seadusemuudatusega, siis kehtib see kõikide valdkondade kohta ühtselt, ka juriidiliste isikute kohta. Tomuski sõnul on see hea koht vastava muudatusega tegelemiseks. Ta lisas veel, et keeleseadus on vaja korda teha ennekõike järelevalve seisukohalt, kuna selles on 11 aastat olnud väga palju auke, mida ei saa tõlgendades ületada. Keeleseadus tuleb korda teha ja alles siis saab hakata tegelema trahvimäärade muudatustega, oli Keeleameti juhi seisukoht.

Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul peaks sunniraha käima käsikäes positiivse programmiga. Ladõnskaja-Kubits küsis, kuidas ministeeriumi esindaja hindab keeleõppe olemasolevaid riigipoolseid pakkumisi, kas on mõeldud alternatiivsetele võimalustele ning mil viisil koolides järelevalvet läbi viima hakatakse, et see tooks kaasa positiivseid tulemusi. Andero Adamson tunnistas, et pakutavad teenused ei ole piisavalt paindlikud, ning lisas, et on Kultuuriministeeriumi poole pöördunud ettepanekuga kujundada teenuseid paremini. Haridus‑ ja Teadusministeerium on teinud teiste keeleõppega tegelevate ministeeriumidega kokkuleppe, et järgmisel Euroopa rahade perioodil vastutab haridustöötajate keeleõppe eest Haridus‑ ja Teadusministeerium, pakkudes neile tasuta keeleõpet. Koos Keeleametiga on protsess ka ette valmistatud. Pöördutud on kohalike omavalitsuste ja koolide poole, saamaks teada, kui palju on keeleõpet soovivaid inimesi ja millised need kursused peaksid olema.

Ilmar Tomusk selgitas, miks peavad keeleametnikud järelevalvet tegema keeleoskuse üle ka väljaspool tunde. Tomuski sõnul on probleem selles, et eesti keeles oma ainet õpetav õpetaja peab oskama eesti keelt C1‑tasemel. C1‑taseme eksami saab läbida aga 60 punktiga ning formaalselt on siis ka keelenõue täidetud. Tekib küsimus, kas 60 punkti saanud õpetaja valdab sõnavara ja metoodikat selliselt, et [õpetus] ka õpilastele kohale jõuab. Paljudel juhtudel on nii, et nõuetekohaselt eesti keelt oskav õpetaja, kes peaks eesti keeles oma ainet õpetama, tegelikult seda ei tee, kinnitas Tomusk. Ta nõustus, et iga järelevalve tekitab pinget, kuid paanikaks ei ole põhjust, kuna konkreetne järelevalve koolides on nii õpetajate kui ka koolijuhtide jaoks nõustav. Selle alusel antakse tagasisidet ja ennekõike nõu koolijuhile, kuidas ja mida peaks parendama. Kui koolijuht on jätnud midagi süstemaatiliselt tegemata, on Keeleametil võimalus teha ettekirjutus ja vajaduse korral rakendada ka sunniraha.

Seega komisjoni liikmed nõustusid, et antud teemaga peab edasi tegelema. Kuna ministeerium on ka varasemalt lubanud, et nad tulevad välja sarnaste eelnõudega, aga siiani ei ole me neid eelnõusid näinud, siis langetas komisjon konsensuslikult järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27. septembril, see otsus oli konsensuslik, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, see oli samuti konsensuslik otsus, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Liina Kersna ehk mina. Aitäh!

12:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Jaak Valge, palun!

12:34 Jaak Valge

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Vaevalt tõepoolest keegi vastu vaidleb, et eesti keele oskuse madala määra peapõhjus on see, et eestikeelne keskkond ei ole kõikjal tagatud. Aga viimasel viiel aastal on see olukord massiimmigratsiooni tõttu veelgi ja järsult halvenenud. Püsielanikena Eestisse asunuid on aastas rohkem, kui suudetakse ühes aastas teisekeelsetele eesti keelt selgeks õpetada. See on väga lihtne arvutus. Ukraina põgenikke ma siin silmas ei pea. Aga valitsus siiski seda eelnõu ei toetanud ja massiimmigratsiooni ka ei olda nõus piirama. Nüüd tahaksin mina teie kui koalitsiooni juhtiva erakonna ühe juhtisiku käest küsida, kas üldse on kavas eesti keele oskuse määra parandada ja kui tõesti on, mis siis need uued täiesti revolutsioonilised meetodid on.

12:35 Liina Kersna

Aitäh! Te küll ei tahtnud rääkida Ukraina sõjapõgenikest, aga ma siiski räägin, kuna neid tõesti on meie ühiskonda väga palju juurde tulnud. Selge, et nad ei oska eesti keelt ja nad suurendavad nende elanike osatähtsust, kes ei suuda rääkida eesti keeles. Seetõttu on valitsus ka lisaeelarvega märkimisväärseid vahendeid suunanud just nimelt eesti keele õppele, jõuliselt on arendatud ka internetipõhiseid keeleplatvorme, kus saab iseseisvalt keelt õppida. Ma arvan, et kõige olulisem ja kõige määravam lahendus on eestikeelsele haridusele üleminek. Sel teemal tegi ka eelmine, aga eelkõige on just praegune valitsus teinud ja on tegemas väga mõjusaid otsuseid, selleks et aastaks 2030 oleksid kõik Eestimaa koolid eestikeelsed. Tänane olukord on, et näiteks Sillamäel kahe venekeelse põhikooli õpilastest pärast üheksanda klassi lõpetamist alla 30% suudavad ära teha eesti keele eksami B1‑tasemel, tähendab, et 70% [õpilastest] pärast üheksat aastat kooliskäimist ei suuda elementaarsel tasemel eesti keelt rääkida. Eestikeelsele haridusele üleminek on kindlasti üks mõjusamaid viise tagamaks eestikeelset keskkonda Eesti ühiskonnas.

12:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

12:36 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sunniraha kui selline loom on vähemalt 130 seaduses. 130‑s. Kui vaadata, siis ta spekter on väga lai. Kui sa matusetoetusega nihverdad, siis võib 130 eurot [sunniraha] oodata, aga sätid jäätmed metsa alla või kusagile mujale, siis on 32 000 eurot. Praegu on umbkeelsetega võitlemiseks EKRE pakkunud välja 25 000. See tähendab, et isegi vähem kui jäätmete puhul, aga umbkeelsust on Eesti Vabariigis umbes sama[palju]. Minu küsimus on: miks see 9600 on õiglane summa? Kirjeldage palun natukene, millest see koosneb ja miks just nimelt 9600, mitte 10 024.

12:37 Liina Kersna

Aitäh! Haridus‑ ja Teadusministeeriumi esindajad selgitasid, et nad on analüüsinud erinevaid seadusi, kus sunniraha on sees, ja neile tundus, et teiste seadustega võrreldavalt on 9600 selline õige suurusjärk. Seda kinnitas ka Tomusk, et vähemalt kümnekordselt peaks tänaseid sunnirahamäärasid tõstma. See tähendab, et sellest, mis praegu tehakse, kümnekordselt rohkem. Aga ma soovitan teil see täpne küsimus esitada Haridus‑ ja Teadusministeeriumile kirjaliku küsimusena, et täpselt millistele analüüsidele nad tuginevad, kui nad pakuvad sunnirahaks 9600 eurot.

12:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Valge, palun!

12:38 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma söandan küsida ka teise küsimuse. See tuleneb asjaolust, et väga lihtsa arvestuse järgi, juhul kui me läheme praegustes vene koolides üle eestikeelsele haridusele, siis me õpetame eesti keele B1-tasemel selgeks aastas kusagil 1000 õpilasele rohkem kui seni. Seni õpetasime kusagil 2000‑le, kui nüüd lisanduvad need, kes seda B1‑taset varem ära ei teinud, siis tuleb 1000 juurde. Aga samal ajal, teeme jälle lihtsa arvestuse, kui meil tuleb massiimmigratsiooni käigus – ja ärge rääkige Ukraina põgenikest, praegu ei puutu nad siia – ligi 6000 uut umbkeelset juurde, siis te ju olete nõus, et tegemist ei ole revolutsioonilise instrumendiga, meetodiga. Peab olema midagi muud. Minu küsimus ongi see, et mis see siis on, kui te ei ole nõus massiimmigratsiooni piirama.

12:39 Liina Kersna

Aitäh! Kindlasti peab riik pakkuma uussisserändajatele väga operatiivselt põhjaliku keeleõppe võimalusi. Seda on tehtud, aga seda saab kindlasti teha oluliselt paremini. Me ka kultuurikomisjonis oleme arutanud erinevate keeleõppe e‑platvormide üle, mis on näidanud väga efektiivseid tulemusi. Lisaks muidugi on keelekursused, mis toimuvad näost näkku ja mis on ka kindlasti efektiivsed. Aga küsimus ongi selles, et riik peab kõigis oma hoiakutes ja väärtushinnangutes andma uussisserändajatele märku, et Eesti riigis peab oskama eesti keelt, see on elementaarne. Kuna tõesti seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu on Eesti riiki tulnud väga palju eesti keelt mitteoskavaid inimesi, siis on see teema aktuaalsem kui kunagi varem. Eesti keele õppe võimaluste laiendamisega tuleb kindlasti jätkata ja seda ka tehakse.

12:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:41 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Eelmistel kordadel – siin on seda juba kolm tiiru algatatud – öeldi, et ministeerium on kogu aeg tulemas, tulemas, tulemas välja algatusega, aga praegu me näeme, et ministeerium on ikka uuesti jälle tulemas. Mina näeksin, et oleks võimalik kahte eelnõu ühendada ja kui HTM on juba jõudnud selle numbri juurde, et korrutada läbi 15‑ga, siis see passib. See on isegi ambitsioonikam, kui Isamaa kunagi oskas loota, aga need [ettepanekud] ei läinud läbi. Praegu on EKRE veel ambitsioonikam. Ma küsiksin, et kui nüüd Isamaa omakorda tuleks välja veel ambitsioonikama [ettepanekuga], kas siis tuleb Haridus‑ ja Teadusministeerium lõpuks selle eelnõuga välja või see kordaja 15 muutub näiteks 20‑ks või 25‑ks?

12:42 Liina Kersna

Aitäh! Tõesti on Haridus‑ ja Teadusministeerium korduvalt lubanud, et tullakse välja seadusemuudatustega, kuid tänaseks ei ole kultuurikomisjoni jõudnud ükski nendest seadusemuudatustest. Meile lubati, et oktoobri esimesel poolel jõuab meile Riigikokku eestikeelsele haridusele ülemineku seaduse eelnõu, kus on sees ka keeleseaduse muudatus, millega tõstetakse sunniraha 640 eurolt 9600 eurole. Selle aasta sees peaks tulema teine keeleseaduse muudatus, mis vaatab keeleseadust komplekssemalt ja püüab kinni lappida ka need augud, millest ma oma ülevaates rääkisin, vahendades Ilmar Tomuski sõnavõttu. Kuna tõesti seda on Riigikogule ka varem lubatud, siis seetõttu me otsustasimegi EKRE eelnõuga edasi minna, mitte teha tagasilükkamise ettepanekut, et olla kindel, et me selle teemaga edasi läheme, sest see on oluline teema ja sellega peab edasi minema. Me jääme ootama Haridus‑ ja Teadusministeeriumi eelnõusid.

12:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

12:43 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja, aitäh sellegi eest, et te [meie eelnõu] prügikasti ei saada, aga ilmselt ei saagi seda praegusel ajal sinna saata. Ma ikkagi tulen tagasi [selle juurde], et kui reostad loodust, viid mingeid jäätmeid kusagile metsa alla, siis võib sind oodata 32 000 euro suurune sunniraha. Aga kui reostad ühiskonda – umbkeelsed on juba 30 aastat rahulikult võinud askeldada ühiskonna erinevates kohtades –, siis on meie pakutud 25 000 liiga karm, et tegelikult peaks olema mingi 9600 ülemine piir. Kus on see loogika, et looduse reostamine on kordades kallim kui ühiskonna reostamine?

12:44 Liina Kersna

Aitäh! Nii nagu ma teile enne soovitasin, soovitan teil esitada Haridus‑ ja Teadusministeeriumile kirjalik küsimus, et nad selgitaksid teile täpselt oma analüüsi loogikat. Meile öeldi, et nad on analüüsinud erinevaid seaduseelnõusid, sealhulgas koos Justiitsministeeriumiga, arvestanud Justiitsministeeriumi hinnanguid ja jõudnud sellise sunnirahamäärani.

12:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Head kolleegid, enne kui me läheme läbirääkimiste juurde: Reformierakond on teinud ettepaneku tänast tööpäeva pikendada, juhul kui me ei jõua päevakorraga lõpuni enne kella ühte. Seetõttu panen ma selle Reformierakonna ettepaneku hääletusele. Tõenäoliselt on läbirääkimistel osalemise soove rohkem kui üks. Tegemist on nii olulise eelnõuga. 

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku tänast, 27. septembri 2022. aasta täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 25 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Istungit on pikendatud. Läheme läbirääkimiste juurde. Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

12:47 Helle-Moonika Helme

Palun lisaaega.

12:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kaheksa minutit. 

12:48 Helle-Moonika Helme

Head kolleegid! Mul on kultuurikomisjoni liikmena väga hea meel, et hoolimata sellest, et Haridus‑ ja Teadusministeerium seda eelnõu ei toetanud, kultuurikomisjon siiski otsustas, et see seaduseelnõu on oluline. Ma toetan siinkohal ka hea kolleegi Tarmo Kruusimäe seisukohta, et need kaks eelnõu, EKRE ning Haridus‑ ja Teadusministeeriumi oma, võiks ühendada.

Me oleme siin täna rääkinud palju sellest, et meie avalik keeleruum on lühikese ajaga tundmatuseni muutunud. Seda tunnetavad tegelikult kõik. Eriti nähtav on see suurtes linnades, aga ka väiksemates kohtades üle terve Eesti on vene keel asunud pealetungile ja see on häiriv.

Sellist olukorda me mäletame Nõukogude okupatsiooni ajast. Ometi on meil vahepeal olnud arm ja õnn omada iseseisvat Eesti riiki, mille põhiseaduse preambul väga selgelt sätestab ära Eesti Vabariigi kestmise põhialused. Üks neist ütleb väga selgelt, et eesti keel peab olema kaitstud ja seda selleks, et meie riik säiliks Eesti rahva jaoks üle aegade.

30 aasta jooksul on selleks kindlasti ka palju tehtud. Eesti keele kaitseks on meil olemas ju isegi keeleseadus. Aga elu teeb oma korrektiivid ning me näeme järjest enam, et see seadus sellisel kujul on ajale jalgu jäänud. Meie lõunanaabrid on meist palju rohkem ära teinud ja kiiresti tegutsenud, tõrjumaks vene keelt välja avalikust ruumist. Samuti oleks ka meie pidanud juba mitu kuud tagasi astuma selleks samme. Meile on mõne kuuga saabunud 60 000 – 80 000 slaavikeelset inimest ning liites neile juurde juba eelnevalt Eestis elanud slaavi keelt emakeelena rääkivad inimesed, võime järeldada, et meil on mitmetel hinnangutel juba üle 400 000 vene keelt emakeelena rääkivat inimest ning kui need protsessid niisama kiirelt jätkuvad, siis tõuseb nende inimeste arv poole miljonini.

Vahelepõikena. Alates maikuust ei kontrolli PPA enam meie lõunapiiril riiki sisenejaid, mistõttu ka Riigikogu liikmetele ei anta enam tõeseid arvandmeid selle kohta, kui palju meile Ukraina sõjaga seoses inimesi tuleb. Siin ei ole enam tegemist isegi sellega, et meie eest püütaks justkui midagi varjata, vaid asi on palju hullem. PPA peadirektor tunnistas meie fraktsiooniga kohtumisel, et hetkel nad kontrollivad ainult idapiiri. Kogu muu liikumine on praktiliselt kontrolli alt väljas ja tegelikkuses puudub riigil teadmine, kui palju võõraid meil täpselt on, mida nad teevad, mis on nende plaanid edaspidiseks, mis meelsus neil on. See kõik on ülimalt kahetsusväärne. Kui meil pole täpseid sisendeid, siis kuidas me saame riigina vaadata adekvaatselt tulevikku ja reguleerida meie riikluse seisukohast olulisi valdkondi seadusandluse tasandil, nii et me oleksime ka päriselt kaitstud, mitte ainult sõnades?

Tulles tagasi eelnõu 640 juurde: mis on selle eelnõu sisuline mõte? See seisneb väga lihtsalt öeldes selles, et kes ei taha aru saada, see peab tunda saama. Kui ikka suured hargmaised kaubandusketid ei suuda tagada eestikeelset teenindust – kahjuks on viimasel ajal mindud isegi nii häbematuks, et ukrainlaste tööhõive sildi all venestatakse meie teeninduskultuuri, kähvatakse eestlasest kliendile üle leti või kassas häbematult: "Govorite po russki!", tõlkes siis: "Rääkige eesti keeles!" –, siis isegi, kui teha meie Keeleametile kaebus, on trahvimäärad nii naeruväärsed, et see ei muuda tegelikkuses mitte midagi.

Omaette teema on ka, et Keeleamet on peadirektori sõnul pigem nõuandev kui karistav organ. Kuid me peaksimegi küsima, et äkki me peaks ka siin midagi muutma, sest asjad on ikka väga-väga käest ära läinud. Kindlasti on kõrged trahvimäärad olulised, et tekitada esialgu mõtteviisi muutus ja sealt edasi ka käitumuslik muutus.

Meie eesmärk peaks alati olema suunatud kõrgemale, kui meie hetkeline administratiivne suutlikkus on. Ja meie eesmärk, eriti praegu, kui vene ja ka inglise keele pealetung on hirmuäratav, peaks olema eestikeelne Eesti. On kurb, et Eesti Vabariigi 30. taasiseseisvusaastal me peame sellest üldse rääkima.

Aga jah, eestikeelne Eesti. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on sisse andnud ka eelnõu, mis meid sellele seitsmepenikoormasaabastega lähemale viiks. Meie üks ettepanek muuseas on, et kõik riigiasutused ja ettevõtted Eesti Vabariigi territooriumil kasutaksid asjaajamiskeelena ja infojagamiskeelena ainult eesti keelt. See oleks enesestmõistetav, sest eesti keel on riigikeel, ametlikult. On ülimalt kahetsusväärne, et mitteametlikult on selle kõrvale iseenesestmõistetavalt hiilinud vene ja inglise keel. See olukord peab muutuma, kui tahame, et Eesti jääks Eestiks. See EKRE eelnõu 640 on kindlasti samm õiges suunas. Eesti eest! Eestikeelse Eesti eest! Aitäh!

12:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Heiki Hepner, palun, Isamaa fraktsiooni nimel!

12:54 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Keeleseadus on kindlasti üks tuumseadusi ja seepärast on ta ka Isamaa Erakonnale ülioluline. Põhiseadus kohustab meid tegema kõik, et eesti keel säiliks läbi aegade. Tõepoolest, selle kõige tegemise juures tuleb mõtelda nii präänikule kui ka piitsale. Antud juhul me arutame seda piitsaküsimust ja see on täiesti asjakohane.

Kui 20 aastat pole sunnirahamäärad kasvanud, siis ilmselgelt on tekkinud keeleõppes lodevus ja me ei saa seda kindlasti tolereerida. Isamaa Erakond on teinud korduvalt, ka Isamaa Erakonna liikmed, fraktsiooni liikmed on teinud korduvalt ise katseid neid karistusi karmistada, aga ei ole seni suutnud kas koalitsioonikaaslaste vastuseisust läbi murda või opositsioonis olles koalitsiooni selles veenda. Ma väga loodan, et sõltumata sellest, kas realiseerub praegu esitatud eelnõu või tõesti jõuab Haridus‑ ja Teadusministeeriumi esitatud eelnõu siia saali, me ikkagi selle koosseisu ajal teeme need sammud ära. Ma väga-väga loodan seda ja julgen kinnitada, et Isamaa fraktsioon kindlasti selle nimel pingutab.

Kui nüüd vaadata selle konkreetse eelnõu sisse, siis tõesti, nii nagu ma oma küsimuses ütlesin, meil Riigikogus tavamenetluses ongi kolm lugemist selleks, et enne teist lugemist vajaduse korral teatud muudatusi ja parandusi teha. Eks me siis saame loodetavasti arutada nende trahvide suuruse üle, kas 15 korda on paras või peaks see olema näiteks 25 korda. Ja arutada, kas kultuuri reostamine on vähem sanktsioneeritav kui looduse reostamine. Eks me saame need debatid siin kahe lugemise vahel ära pidada.

Sama lugu on ka selle eelnõu § 1 punktiga 2, mis käsitleb eesti keele kasutamise kohustuse rikkumist, § 33 sõnastust. Peame ikkagi täpsemalt lahti mõtestama, mis see äriühing on. Praegu esimene ja kolmas lõige vähemalt osaliselt eksitavad või kattuvad. Nii et ka need teemad tuleb läbi arutada.

Aga kui me vaatame natukene laiemalt, siis tõepoolest ka antud juhul ei ole see mitte täiesti piisav ja ammendav. Eks me peame keeleteemat silmas pidama erinevate eelnõude juures. Julgen ka tähelepanu juhtida, et menetluses on olemas KOKS ehk kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja ka Isamaa fraktsioonil on plaanis teha sinna muudatusi, mis kohustaks meie omavalitsusi ka asjaajamises kasutama ainult eesti keelt. Me räägime, et meil ei ole omavalitsustes võib-olla piisavalt raha ja see on teinekord täiesti asjakohane küsimuse püstitus. Aga kui kasutatakse tõlki, selle asemel et õppida keel selgeks ja motiveerida ka teisi [eesti] keelt kasutama, siis vajaduse korral tuleb sundida. Need muudatused tuleb viia ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse. Me kindlasti sellega tegeleme.

Lõpetuseks. Ma tõesti väga loodan, et Haridus‑ ja Teadusministeerium jõuab oma ettepanekutega kiiresti siia saali, et me veel selle aasta jooksul saaksime ikkagi nii olulise seaduseelnõu, mis karmistab karistusi keeleseaduse nõuete rikkumise eest, heaks kiita. Isamaa kindlasti toetab ka selle eelnõu edasist menetlust ja paremaks muutmist. Aitäh! 

12:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tundub, et rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole, seega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 640 esimene lugemine lõpetada. Me olemegi lõpetanud esimese lugemise. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 11. oktoober kell 17.15. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni homme!

13:00 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee