Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mina annan ülevaate põhiseaduskomisjoni istungi arutelul toimunust. Aga kuivõrd saali arutelu on väga suurel määral ja üsna adekvaatselt peegeldanud sedasama arutelu ja samu seisukohti, mis põhiseaduskomisjonis olid, siis ma teen seda mõnevõrra lühemalt kui tavapäraselt ja selle asemel keskendun mõnevõrra rohkem õiguskantsleri arvamusele selle eelnõu kohta.
Põhiseaduskomisjon arutas seda esmakordselt – oluline on märkida ka kuupäev – 13. juunil 2022. aastal ja tol ajal oli põhiseaduskomisjoni esimees veel Toomas Kivimägi. Oluline on lugeda siinkohal üles ka komisjoni liikmed, kes osalesid. Need olid Taavi Aas, Kalle Grünthal, Tõnis Mölder, Paul Puustusmaa, Urmas Reinsalu, Marko Torm, Mart Võrklaev ja Heiki Hepner. Heiki Hepner oli Urmas Reinsalu asendusliige alates kell 11.38. Lisaks oli kohal Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko.
Eelnõu algatajate nimel tegi põhiseaduskomisjonis ettekande härra Heiki Hepner, kes erinevalt sellest, mis on eelnõu tekst – võtta ära valimisõigus kõikidelt kolmandate riikide kodanikelt –, kanaliseeris seda juba oma ettekande alguses, et Eesti julgeolekule annaks vaieldamatult kindlust juurde see, kui kohalikel valimistel ei saaks osaleda Venemaa ja Valgevene kodanikud. Lisaks selgitas härra Hepner välja selle, et eelnõus on tõepoolest ettepanek – sedasama ta ka möönis –, mis puudutab kõiki kolmandaid riike, aga võiks täiendavalt arutada, kas teha erisus näiteks NATO liikmesriikide kodanikele, nii et neil hääletamisvõimalus püsiks. Ta selgitas, et eelnõu esitades nähti, et praeguses olukorras on juriidiliselt lihtsam liikuda, kui kolmandate riikide kodanikel seda õigust ei ole. Tõepoolest, juriidiliselt võivad need argumendid olla igati asjakohased. Samas andis härra Hepner ülevaate, see on väga oluline ka kolleegidel teada, et tervelt 13‑s Euroopa Liidu liikmesriigis kolmandate riikide kodanikel kohalikel valimistel valimisõigust ei ole. Tervelt 13‑s, nende hulgas suured riigid Prantsusmaa ja Saksamaa ning meile oluline naaber Läti.
Härra Paul Puustusmaa tõdes, et tegu on väga soojalt tervitatava eelnõuga. Ka Paul Puustusmaa möönis seda, et peale 24. veebruari on tegelikult olukord väga drastiliselt muutunud, ja rõhutas samuti, et Venemaa ja Valgevene kodanikelt tuleks valimisõigus kohalikel valimistel ära võtta. Ent härra Puustusmaa läks oluliselt kaugemale. Ta oli seda meelt, et tegelikult võiks ja peaks olema igati asjakohane võtta valimisõigus ära kõikide kolmandate riikide kodanikelt. Veelgi enam, [ta leidis] – ma oletan, et see oli tema isiklik seisukoht, aga võib‑olla ka mitte –, et tegelikult tuleks kaaluda ka [teiste] Euroopa Liidu [riikide] kodanikelt [meie] kohalikel valimistel valimisõiguse äravõtmist. Praegu on neil see olemas.
Tõnis Mölder möönis, et tegemist on igati huvitava aruteluga, aga ta ei olnud kindel, kas see on peamine probleem, millega Eestis peaks tegelema. Ta rõhutas, et on terve rida olulisemaid poliitilisi küsimusi, millega Eestis peaks tegelema. Sellega ei nõustunud härra Mart Võrklaev, kes ütles, et ta on eriarvamusel Tõnis Möldriga ja arvab, et see on teema, mida peaks kindlasti praegu Vene agressiooni valguses arutama.
Ka Kalle Grünthal möönis, et see eelnõu on oluline, aga ta leidis, et see on vastuolus ikkagi põhiseaduse §‑ga 156, olgu märkusena ära nimetatud.
Lõpetuseks, Toomas Kivimägi nõustus härra Paul Puustusmaaga sada protsenti selles, et tegu on väga tähtsa probleemiga, ja tõepoolest, muutunud julgeolekupoliitiline olukord on purustanud viimasedki illusioonid Venemaa suhtes, mistõttu on oluline seda reguleerida. Mõne sõnaga puudutasin ka võimalikku vastuolu põhiseaduse §‑ga 156. Seal on kirjas sellised kolm sõna nagu "seaduses ettenähtud tingimustel". Küsimus on selles, kui laialt seda tõlgendada saab: kas see võimaldab eristada ka riikide gruppe või on selle all mõeldud midagi muud?
Kõige lõpuks langetas põhiseaduskomisjon, rõhutan taas kord, 13. juunil 2022 järgmised menetluslikud otsused. [Esiteks,] võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. septembril, see otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle poolt oli 5: Heiki Hepner, Toomas Kivimägi, Paul Puustusmaa, Marko Torm ja Mart Võrklaev; vastu oli 2: Taavi Aas ja Tõnis Mölder; erapooletuid oli 0. [Kolmandaks,] määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi.
31. augustil 2022 toimus põhiseaduskomisjonis järjekordne arutelu selle eelnõu üle. See oli ajendatud sellest, et olin 13. juuni põhiseaduskomisjoni istungil komisjoni esimehena leidnud, et peaks küsima õiguskantsleri arvamust selle eelnõu kohta. See arvamus oligi vahepeal saabunud ja seda me 31. augustil 2022 ka [käsitlesime]. Õiguskantsleri nimel osales komisjoni istungil tema asetäitja-nõunik, kantselei direktor Olari Koppel, kes tutvustas õiguskantsleri seisukohta. Ta märkis, et kui võtta lühidalt kokku, siis põhjaliku analüüsi tagajärjel on õiguskantsler seisukohal, et arvestades eelnõu ja seletuskirja – nüüd ma rõhutan: esitatud viisil –, siis pigem on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus põhiseadusega vastuolus. Ja kui Riigikogu peaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise sellisel kujul ära tegema, siis algataks õiguskantsler tõenäoliselt põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, mis tähendab ettepaneku tegemist Riigikogule.
Mina komisjoni liikmena võtsin kinni sellest sõnapaarist, millega härra Koppel ütles, et sel viisil, nagu eelnõu on esitatud. [Uurisin,] kas on üheselt mõeldud seda, et see [eelnõu] ikkagi eeldab ilmselgelt põhiseaduse muudatust, või on seda võimalik esitada ka viisil, mille korral riivet sel määral ei oleks? Selle peale ütles härra Olari Koppel komisjoni istungil, et kui seletuskirjaga kaasneks analüüs sellest, mida täpselt peetakse silmas selle all, et kuidas praegune valimiskord reaalselt mõjutab Eesti Vabariigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda, siis oldaks ilmselt teistsuguses olukorras. Igasugused piirangud on võimalikud, aga need peavad olema proportsionaalsed. Kuigi viimase lausena ütles härra Koppel, et pigem võiks jõuda seisukohale, et see piirang ei ole proportsionaalne. See oli härra Koppeli, õiguskantsleri esindaja seisukoht põhiseaduskomisjoni istungil.
Kuna menetluslikud otsused olid varem juba langetatud, siis sellel komisjoni istungil mingeid täiendavaid menetluslikke otsuseid ei langetatud.
Nüüd ma tutvustaksin mõne sõnaga õiguskantsleri arvamust selle eelnõu põhiseadusele vastavuse kohta. Mõned olulised väljavõtted, enamasti tsiteerin. Esiteks, õiguskantsler rõhutab, et riigivõimu teostavad üksnes Eesti Vabariigi kodanikud ja riigivõimu teostatakse Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel. Kohalik omavalitsus otsustab ja korraldab seaduste raames kohaliku elu küsimusi. Linna‑ ja vallavolikogu valimistel hääletamisega riigivõimu ei teostata. Kandideerimisõigus teadupärast, see läheb vahel siin sassi, on kohalikel valimistel üksnes Eesti Vabariigi ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel, nii et kandideerida saavad üksnes Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanikud. Kolmandate riikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel ei ole õigust kandideerida, samuti ei saa nad töötada ametnikena ega rakendada avalikku võimu.
Taas kord, õiguskantsler oma kirjas rõhutab seda, millele viitasin ka härra Koppelit tsiteerides, et põhiseadus näeb ette, et kohalikel valimistel saavad seaduses ettenähtud tingimustel osaleda kõik alalised elanikud. Teave selle kohta, milliste kolmandate riikide kodanikud ja kui aktiivselt on linnavolikogu valimistel hääletamas käinud, on toodud õiguskantsleri arvamuse lisas. Õiguskantsler möönab, et 594 SE muudab olulisel määral Eestis 30 aasta vältel kujunenud ettekujutust sellest, kuidas Eesti Vabariik näeb kohalikku kogukonda, siin alaliselt ja seaduslikul alusel elavaid Eesti kodakondsuseta inimesi ning nende osalemist kohaliku elu korraldamisel. Ja nüüd olulisim osa: "Leian, et juhul, kui seaduseelnõu kavandatud kujul vastu võetakse, tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve ja paluda Riigikohtul selle kooskõla põhiseadusega kontrollida. On argumente, mis toetavad seesugust hääleõiguseta jätmist, ent leian, et ülekaalus on argumendid, mis viitavad 594 SE vastuolule Põhiseaduse § 156 lõikega 2 ja § 9 lõikega 1 nende koostoimes."
Nüüd, mis puudutab härra Puustusmaa arvamust, millele viitasin, et võiks kaaluda ka [teiste] Euroopa Liidu [riikide] kodanikelt kohalikel valimistel valimisõiguse äravõtmist – ka seda on õiguskantsler oma arvamuses puudutanud. See kõlab järgmiselt: "Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike õigus osaleda elukohariigi kohalike volikogude valimistel tuleneb Euroopa Liidu õigusest ning on Eestile kohustuslikuks täitmiseks alates Eesti Vabariigi liitumisest Euroopa Liiduga." Nii et selleks meil tegelikult, head kolleegid, ruumi ei ole.
Mis puudutab kolmandate riikide kodanikke, siis siin on vastupidi, väga oluline see, millele ma varem viitasin ja mida ka õiguskantsler kordab, et kolmandate riikide [kodanike] ja kodakondsuseta isikute aktiivse valimisõiguse osas rahvusvahelised konventsioonid ja lepingud Eesti Vabariigile siduvaid ettekirjutusi ei tee. See on puhtalt meie enda otsustada. Samuti viitab ta sellele, et tegelikult nende inimeste hulk, kes nii-öelda osalevad kohalikel valimistel ja kes ei ole Eesti Vabariigi ega Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, on päris arvestatav. Neid on suurusjärgus 139 000 ja neist pooled ehk 70 000 on Vene föderatsiooni kodanikud. Valimas käib neist umbes 42%. Ma vaatasin [ka seda] protsenti, kui palju tegelikult valimisnimekirjas on neid inimesi. Väga jämedalt öeldes, kui võtta Eesti keskmine, on neid 10% – see on kolmandate riikide kodanike osakaal kõigi nende inimeste arvust, kellel on valimisõigus. Osaluse mõttes teeb ta enam-vähem täpselt sama protsendi, nii et minu hinnangul ei ole see üldse mitte väike number. Me tegelikult teame mõningaid omavalitsusi, kus see number on võib-olla 80% või 90%. Nii et see on teema, mida kindlasti peaks arutama.
Üks teema, mida ma tõesti väga tahaksin rõhutada tänaste sündmuste valguses ja millele ka härra Poolamets siin viitas, tegelikult ka õiguskantsler on teinud sellele viite, on Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni § 59 lõige 1, mille järgi on kodumaa (Venemaa) kaitsmine iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohustus. Kordan: Venemaa Föderatsiooni kodanikele on nende põhiseaduse § 59 lõike 1 järgi kodumaa kaitsmine iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohustus. Ma arvan, et see on lause, mille peale peaksime me kõik, ka need, kes kahtlevad selle [eelnõu] eesmärgis, väga tõsiselt mõtlema. Sellega õiguskantsleri arvamus ka piirdus.
Lõpetuseks teen ainult ühe repliigi. Minu jaoks on jäänud arusaamatuks ajakirjanduse süüdistused, et need fraktsioonid, kes pooldavad selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist, kuidagi nagu ignoreerivad selle seaduseelnõu vastuolu põhiseadusega, millele on viidanud nii Vabariigi President kui ka õiguskantsler. Head sõbrad, ajakirjanikele meeldetuletuseks, tegemist on eelnõu esimese lugemisega. Muudatusettepanekutega on võimalik see eelnõu nii-öelda korda teha. Kas nüüd tõepoolest just sel määral, et me oleksime täiesti veendunud, et see on [põhiseadusega] kooskõlas? Aga heita juba praegu a priori ette umbes nii, et me toetame eelnõu, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas – kuulge, see on alles eelnõu. Eelnõu ei ole saanud seaduseks. Kui me toetaksime seadust, mis võib olla vastuolus põhiseadusega, siis oleks see teema ja see küsimus igati õigustatud ja põhjendatud. Ent tänasel päeval on tegemist eelnõuga. Ka eelnõu algatajad on väga üheselt ja selgelt väljendanud valmisolekut seda eelnõu täpsustada ja muuta, et vastuolu põhiseadusega oleks minimaalne või ei oleks seda üldse. Kas see on võimalik või mitte, eks see selgub arutelude käigus. Tänan tähelepanu eest!
