Austatud juhataja! Head kolleegid! Räägin teile elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõust. Meenutuseks, et eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 25. augustil ja see on laiemalt avalikkuses tuntud kui universaalteenuse regulatsiooni loov seaduseelnõu, mis pakub kodutarbijatele ja korteriühistutele Konkurentsiameti reguleeritud hinnaga elektrienergiat. Muudatus ja eelnõu menetluse kiire tempo – ma ei häbene öelda, et see on olnud erakordselt kiire – on tingitud just sellest, et elektrihinnad on kõrged. Läheneva sügise ja talve valguses mõjutab see inimeste toimetulekut ja hakkamasaamist. Seetõttu on vaja sekkuda, et neil, kes selle börsihinna juures ei ole oma paketti seni fikseerinud, oleks alternatiiv.
Muudetakse ka konkurentsiseadust, et Konkurentsiamet saaks lisaks nii ülesandeid kui ka järelevalvetasu võimaluse. See on kooskõlas varasemate printsiipidega, mis me oleme kehtestanud. Konkurentsiamet saab kõik võimalused kontrollida, mis komponentidest universaalteenuse hind koosneb.
Nüüd menetlusest endast. 655 SE ehk mainitud eelnõu esimene lugemine oli 31. augustil ja muudatuste tähtaeg oli 5. september. Tuli viis muudatusettepanekut, kolm keskfraktsioonilt, kaks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt. Komisjon omalt poolt teavitas eelnõu menetluses väga erinevaid huvirühmi, eeskätt energiatootjaid, aga ka suuremaid ettevõtlusorganisatsioone, nagu kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit ja näiteks asjasse puutuv korteriühistute liit. Arvamusi tuli suur hulk ja nendele arvamustele andsid kommentaarid MKM-i energeetikaeksperdid. Kõik need arvamused ja ettepanekud on olemas eelnõu kaardil ja see on omakorda parlamendi veebilehel.
Me arutasime majanduskomisjonis eelnõu, valmistasime seda ette teiseks lugemiseks kaks tundi ja pisut peale. Tegime eraldi ühe töörühma. Ja siis oli veel lisaks kolm komisjoni istungit. 6. septembril oli koos töörühm, komisjoni istung 7., 12. ja 13. septembril. Nii et ka sellel nädalal arutasime ja hääletasime muudatusettepanekuid. Kõigist istungitest võtsid osa MKM-i esindajad, mõnest Konkurentsiamet ja nii edasi. Selles teise lugemise seletuskirjas on suur osa detailidest kirjas, nii et ma püüan peatuda enda vaates menetluse käigu olulisematel [punktidel].
Üks muudatus, mida erinevate huvirühmade ja fraktsioonide parandusettepanekutes ja kirjades sooviti, oli just seesama, et lisada universaalteenuse tarbijate hulka ka äritarbijad. Algataja ehk MKM selgitas selle juures, et ettevõtetele universaalteenuse osutamiseks on vaja üldjuhul taotleda riigiabi luba. Selline informatsioon oli sellel hetkel. See oleks aga tähendanud eelnõu tempo mahavõtmist, mis oleks võtnud võimaluse aidata [kiiresti] eraisikud ja korteriühistuid. Seda ilmselt ükski fraktsioon siin Riigikogus ei soovi.
Ettevõtjaid ja kõiki ettevõtlikke inimesi [aitavate] meetmete kohta ütlesid komisjonis ministrid Järvan ja Sikkut, et nad eeldavad Euroopa Liidust [sellekohaseid] otsuseid. Ka täna peetud von der Leyeni kõnes oli selliseid viiteid ja millalgi, kas õhtul või pealelõunal tulevad sealt need võimalikud meetmed ka kirjalikult. Ma ei jõudnud enne pulti tulekut vaadata, kas need on tulnud, aga ma saan aru, et valitsus arutab võimalikke valikuid homme ja lähinädalatel. Ja pärast seda kogunevad jälle energeetikaministrid, et sellega tegeleda. Nii et ühesõnaga, siin viidatud ettevõtjate toetamise meetmete väljatöötamisega tegeletakse. See töö käib, vähemalt komisjonil on selline informatsioon.
Me korrigeerisime sõnastust, mis puudutas universaalteenuse tarbijat. Ja panime kirja sellise üsna laia, aga ma ise arvan, et üsna hea sõnastuse, mis ütleb, et [universaalteenuse tarbija on kodutarbija ja] isik, kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks kodutarbijale selleks vajaliku elektrienergia ulatuses ja kellele osutatakse universaalteenust. See tähendab seda, et universaalteenust saavad kasutada kõik kodutarbijad sõltumata sellest, kelle kaudu elektrienergia kodutarbijani jõuab. See on oluline nüanss, sest ka komisjonis jättis algne sõnastus võib‑olla mõnel juhul [mõtte] ebamääraseks. Arvestades, kui kiiresti, millise tempoga seda tuleb rakendada, ja arvestades ka keerulist aega, ei tohi väga kitsendavat sõnastust [seadusse] panna. Kogu loetelu me ei oleks suutnud kirja panna. Ma usun, et selline sõnastus on küllaltki arusaadav, see aitab nii korteriühistuid kui ka juhul, kui [teenust] saadakse haldusettevõtjalt või olgu see kas või aiandusühistu või mis iganes olukord. See lahendab selle probleemi.
Komisjon tegi otsuse, konsulteerisime selleks ka ministeeriumiga, et trahvivaba periood paketi vahetamisel on aasta. See tähendab seda, et aasta aega on inimestel võimalus universaalteenusele [tasuta] üle minna, kui neil on võetud selline trahviga või leppetrahviga pakett.
Ma meenutusena kolleegidele [märgin], et siinsamas saalis me selle regulatsiooni ise tegime just selle mõttega, et kui ettevõtjad saavad pakkuda soodsamat hinda selle läbi, et nad lepivad kokku ka leppetrahvid lepingust lahkumisel, siis on neil võimalik uusi võimsusi ja võib‑olla pikemat aega soodsamat hinda pakkuda. See regulatsioon on kehtinud üsna lühikest aega. Ettevõtjad ise vähemalt senise mitteametliku tagasisidena hindavad, et see kahju ei ole väga suur. Aga nende palve oli, et oleks siiski ette määratud tähtaeg, kui kaua selline pakettide ulatuslikum vahetus käib. See võimaldaks neil ette näha mõningast kindlust oma ärikeskkonnas. Ja nii me leppisime komisjonis konsensusega kokku, et aasta jääb selleks aknaks, millal saab trahvivabalt universaalteenusele üle minna. Aasta on väga pikk aeg.
Nii. Lisasime eelnõusse [veel midagi]. Selle üle oli ka debatt, vist sellel nädalal, kui ma mälu järgi õigesti ütlen. Aga protokollides on see kõik kirjas. Taavi Aasalt tuli ettepanek ja komisjonis ülejäänud kolleegid nõustusid sellega, et elektrimüüjal on universaalteenuse osutamise korral selle aasta lõpuni kohustus ja pärast seda õigus sõlmida tarbijaga, kellega on kehtiv elektrileping ja kellele müüdud elektrienergia hind on kõrgem kui universaalteenuse hind, universaalteenuse osutamise leping tarbijapoolse taotluseta, andes sellest tarbijale teada seitse päeva ette. Ja tarbijal loomulikult on õigus mitte nõustuda selle pakkumisega ja lükata see tagasi.
Selle mõte on tegelikult see, et kui see seadus saab seadusandja poolt vastu võetud ning president leiab selle piisava kvaliteediga olevat ja kuulutab selle välja, see jõustub peale Riigi Teatajas avaldamist ja nii edasi ning jõutakse universaalteenuseni, siis see üleminek oleks mõnevõrra automaatne. Elektrimüüjad teeksid oktoobris, novembris ja detsembris need võrdlused ära, hindaksid, kas nende müüdav elektrienergia on [teatud paketis] kallim kui see, mida universaalteenus pakub. Ja kui see nii on, siis teeksid inimestele automaatselt pakkumise. Kohustus [kehtib] tegelikult aasta lõpuni selle üleminekuaknaga kolm kuud. Kõik kodudes ja korteriühistutes teavad, et kui nende pakett on ebasoodsam, siis nad selle pakkumise ka saavad. See ei jää õhku. Selles osas oli komisjonis konsensus.
Ma arvan, et see on mõistlik lahendus. See on piiratud aasta lõpuga. Pärast seda on ettevõtjatel õigus endiselt vaadata, et kui tarbijad saavad kallima hinnaga paketi, kui seda on universaalteenus, siis nad võivad selle pakkumise teha. Ja siis on endiselt tarbija otsustada, kas ta võtab selle vastu. See tähendab tegelikult lihtsustatult seda, et aasta lõpuni on müüjal kohustus jälgida, et hind oleks soodsam, ja pärast seda jälgib tarbija ise oma tarbimist ja hinda.
Nii. Muudatusettepanekute seas on 15. ettepanek, mille ma lihtsalt ära mainin, kuna algselt oli kirjas, et seaduseelnõu jõustub 23. septembril. Nüüd on kirjas, et [see jõustub] Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seda just sellepärast, komisjon tegi selle ettepaneku Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile, nemad leidsid selle mõistliku olevat ja tegid selle paranduse. Just sellepärast, et arvestades kogu seda menetlustempot ja seda, et ükskõik kui kiiresti asju menetletakse, peab kõikidel osalistel olema aega oma otsuste tegemiseks. See ei oleks seadusandja poolt väga lugupidav presidendi suhtes, kui me ütleksime, et täpselt sellisel kujul, sellise ajaaknaga saab president otsuse teha. Nii et muutsime selle ära.
Ma vaatangi, et [nüüd on veel] menetluslikud otsused. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 14. septembril ja teine lugemine lõpetada. Ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. septembril. Kõik otsused olid konsensuslikud.
Mõtlen, mida ma siia veel lisama peaks. Ehk tasub lisada seda, mida [komisjonis] võib-olla kõige rohkem oli. No meil oli seal palju sisulist debatti ja ma julgen öelda, et ei olnud isegi niivõrd poliitiliste arvamuste vahetust, kuivõrd just sisulist muret, kuidas need asjad korda saavad.
EKRE ettepanekute puhul küsiti põhjalikumalt, miks CO2 hinda ei saa tootjatele kinni maksta. Niisugune ettepanek on, aga komisjon ei saanud seda arvestada. MKM tõi selle kohta viited ja tegelikult nii ka on, et Euroopa CO2‑ga kauplemise süsteemi aluseid reguleeriv direktiiv seda ei luba. Vähemalt praegu on seis selline. Ma ei oska öelda, võib-olla Euroopast tuleb teisi mõtteid juba lähiaegadel, aga hetkel seda teha ei saaks.
Jah, üks erand on süsinikulekke ohuga sektorites, kus selliseid asju saaks teha, aga elektri tootmine ei kuulu selle hulka. Nii et tegelikult oleks seda võimalik lahendada ainult niimoodi, et tarbijatele kompenseeritakse seda otse, mitte ei ole võimalik välja võtta CO2 ja maksta seda eraldi tootjatele kinni. Eraisikutele kompenseerimise meetmed on nii või teisiti olemas. Üks on universaalteenus, teine on see 5 senti kilovati pealt ehk 50 [eurot] megavati pealt. See on nii või teisiti valitsuses juba kokku lepitud ja gaas ja kaugküte otsa.
Teine osa sellest paketist oli, kus Keskerakond tegi ettepaneku sisuliselt arvestada – võib-olla ma veidi lihtsustan – börsifirma Enefit Green tootmisseadmed sellessesamasse universaalteenuse arhitektuuri. Algataja kinnitas, et see ei ole selle arhitektuuri mõte, me ei saa börsiettevõtet sellisel viisil sinna lisada. Neid ettepanekuid me ei toetanud.
Kokkuvõtteks ma ütleksin ettekande lõppu, et tempo on muidugi olnud üsna metsik. Debatte on olnud palju ja tänan kõiki osapooli, kes on sellesse panustanud. Nagu vist ühe ajakirjandusväljaande juhtkiri ütles, et arvestades selle eelnõu suurt mõju ja aega, mis saaks minna valesti. Ma nii irooniline ei ole. Ma arvan, et tegemist on vajaliku regulatsiooniga ja see annab meelerahu paljudele inimestele, kes võib-olla ei ole erinevatel põhjustel saanud enda pakette fikseerida, mistõttu nad peavad täna muretsema selle pärast, et toimetulek on ohus.
Ja rõhutan kindlasti, et Konkurentsiamet, mitte poliitikud, määravad universaalteenuse hinna. See on hästi oluline, et kellelgi ei tekiks tunnet, et poliitikud seda kuidagi määravad oma soojade sõnadega. Kokku võttes ma tänan kõiki. Kui on küsimusi, millele ma oskan vastata, ma jõudumööda vastan. Aitäh!