Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:02

Lauldakse Eesti Vabariigi hümni.

15:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, austatud Vabariigi President, Riigikogu, peaminister, ministrid, põhiseaduslikud ametikandjad, ekstsellentsid ja külalised! Avan Riigikogu XIV koosseisu VIII istungjärgu.


1. 15:03 Riigikogu esimehe kõne

15:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu esimehe Jüri Ratase.

15:03 Esimees Jüri Ratas

Austatud Eesti Vabariigi president! Head ametikaaslased, peaminister, Vabariigi Valitsus, põhiseaduslike institutsioonide esindajad, ekstsellentsid! Armas Eesti rahvas!

Sügise algus on igal aastal iselaadne, kuid olenemata ilmast koguneb Riigikogu traditsiooniliselt septembri teisel esmaspäeval oma sügisistungjärgule. Nii alustame ka täna Riigikogu XIV koosseisu viimast parlamendihooaega koos kahe istungjärguga, avades peatüki, mida hakkame järgnevad kuus kuud ühiselt kirjutama. 

Peatükke Eesti demokraatliku parlamendi ajaloos oleme kirjutanud alates 1919. aastast, kui Estonia kontserdisaalis aprillikuus kogunes avaistungile Eesti Vabariigi esimene rahvaesindus – Asutav Kogu. Sealt saati on iga parlamendikoosseis olnud oma nägu ning andnud olulise panuse Eesti arengusse, toetudes eelkäijate tööle ja ehitades edasi omariiklust. 

Täna, 12. septembril tähistame Toompea linnuse südamesse ehitatud Riigikogu hoone 100. sünnipäeva, kus asub liialdamata Eesti Vabariigi tähtsaim saal Riigikogu istungisaal. Just siin on alates 1922. aastast vastu võetud seaduseid ja otsuseid, mis on ikka ja alati olnud riigi elukorralduse aluseks.

Head Riigikogu liikmed! Ees ootavad suured ülesanded nii kodumaal kui ka välismaal. Kui mul oli võimalus aasta tagasi teie ees eelmist sügisistungjärku avada, siis sõnastasin, et meie töö peab olema senisest rohkem suunatud kahekõnele iga Eestimaa inimesega. Ma arvan, et see siht ei ole muutunud. Me peame jätkama Eestimaa inimestega dialoogi, mis räägib nii meie inimeste toimetulekust, turvalisusest, nii vaimsest kui ka füüsilisest tervisest, haridusest, majandusest ja rahvusvahelisest olukorrast.

Võtkem sel aastal suuremaks eesmärgiks jõuda iga inimeseni, ka kõige vahetumalt teda puudutavates küsimustes. Olles väike riik annab see meile suuri eeliseid. Me suudame jõuda iga inimeseni Hiiumaast Narvani ja Haljala vallast Rõuge vallani –, kui me seda ikka ise väga soovime ja tahame. Rahval on soov riigi otsustes järjest rohkem kaasa rääkida. Ja ma arvan, et see on demokraatia tugevdamisel ainumõeldav, et riik seisab üha enam näoga meie inimeste poole. Ainult kahekõnes saame rahva muresid lahendada ja probleeme ennetada.

Riigikogu kui seadusandja roll on väljendada ühiskonnas valitsevaid arvamusi ning teha põhimõttelisi otsuseid, mis kannavad edasi rahva huve nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Ärme karda parandada neid kohti, mis uute teadmiste kohaselt muutust vajavad. Maailm meie ümber on kiiresti muutuv ja parlamendil tuleb vajalikke uuendusi eest vedada. Meil tuleb targalt ja julgelt tegutseda nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel areenil. 

Head kuulajad! Venemaa hävitav sõjategevus Ukrainas on tuletanud valusalt meelde, kui habras võib olla vabadus. Eesti iseseisvuspäeva varahommikul sai tegelikkuseks see, mille kordumist me lootsime mitte kunagi enam näha. Muutunud julgeolekuolukorras on koostöö nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil esmatähtis. Mul on hea meel, et oleme kinni pidanud põhimõttest, et välis- ja kaitsepoliitikas valitseb üksmeel. Julgeolekut ei ole kunagi liiga palju ning sõda on nõudnud ka meilt suuremat panustamist riigikaitsesse ja aktiivset välispoliitikat. 

Ma kasutan võimalust ja tänan teid kõiki, head Riigikogu liikmed, ning komisjone, ametnikke ja kõiki Eestimaa inimesi, kes on südamest töötanud selle nimel, et meie toetus Ukrainale oleks tuntav, nähtav ja kuuldav. Me ei jäta Ukrainat kunagi üksi, vaid pingutame ühiselt, et Ukraina võidaks sõja ja taastaks oma territoriaalse terviklikkuse. Elame ühiselt kaasa Ukraina viimaste nädalate edusammudele ning loodame, et okupeeritud territooriumid õnnestub peagi täielikult vabastada. Samuti oleme jätkuvalt valmis pikaajaliselt panustama Ukraina sõjajärgsesse ülesehitamisse.

Riigikogu on Venemaa täiemahulise sõja algusest tegutsenud kiirelt ja otsustavalt. Märtsis võtsime vastu pöördumise Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide ning teiste riikide parlamentide poole lennukeelutsooni kehtestamiseks Ukrainas. Kutsusime viivitamatult kehtestama kõikehõlmava kaubandusembargo ning täiendavaid sanktsioone Venemaa ja agressioonis osaleva Valgevene vastu.

Aprillis võtsime ühehäälselt vastu avalduse Venemaa sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas. Sellega tunnistasime Venemaa relvajõudude ning sõjalise ja poliitilise juhtkonna tegevuse Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks ning kutsusime sama tegema ka teiste riikide parlamente ja rahvusvahelisi organisatsioone. Eesti parlament on ühtlasi maailmas esimeste riikide seas, kes hääletas Soome ja Rootsi NATO‑ga liitumise protokollide heakskiitmise poolt.

Oleme kinnitanud oma valmisolekut pakkuda Ukrainale laialdast toetust tema teel Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmesriigiks saamisel ja kutsusime teiste Euroopa Liidu liikmesriikide parlamente üles sarnaselt käituma.

Venemaa alustatud sõja traagiliste sündmuste taustal on kannatanud süütud inimesed. Paljud ukrainlased on kaotanud elu, teisi on saatus sundinud elu ja surma vahel valides maha jätma oma kalli kodu. Meie kohustus on anda võimalus see uuesti luua. Minu sügav lugupidamine kõikidele tublidele Eesti elanikele, kes on näidanud suurimat abivalmidust ja töötanud selle nimel, et Ukraina sõjapõgenikud tunneksid end siin koduselt.

Igaüks on saanud valida endale sobivaima aitamisviisi – kas aidata otse või aidata aitajaid. Kõige olulisem on aga see, et me oleme ulatanud siira abikäe. Õpetades siia saabunutele eesti keelt, andes lastele koolikoha ja vanematele töö ning kaasates neid kultuuriellu, on meil siin üheskoos hea elada. Loomulikult loodame, et Ukraina saavutab otsustava võidu ning sõjapõgenikel on võimalik peagi soovi korral kodumaale naasta. Seni on aga meie roll ja moraalne kohustus pakkuda sõja eest põgenenud peredele turvalist ja toetavat elupaika. Kõigil Eestis elavatel inimestel on õigus elada rahus, õigus haridusele, õigus olla väärikalt koheldud ja õigus võrdsetele võimalustele.

Hea Riigikogu! Oleme suutnud näidata olulistes küsimustes, et isegi kui meie rõhuasetused ja murekohad võivad olla erinevad, langevad suured sihid ometi kokku. Nii peab see olema ka Eesti elu edasiviimisel. Üksteise hoidmiseks ei olegi meil vaja olla kõiges täiesti ühel meelel, aga meil peab olema vastastikune usaldus rääkida ka kõige raskematel teemadel ja valmidus leida ühisosa. Kui jätame erimeelsused läbi vaidlemata või kui me isegi ei püüdle lahenduste poole, jääb puudu oluline vundament järjepidevaks arenguks ükskõik millises valdkonnas, olgu see sotsiaalhoolekandes, majanduses või hariduses.

Meie siin ja praegu saame hoolitseda ja peamegi hoolitsema Eesti oleviku ja tuleviku eest. Eestit saame ehitada tugevamaks ainult siis, kui me seda üheskoos hoiame. Ma usun, et me kõik soovime elada enesega toime tulevate inimeste riigis. Olgu meile sihiks, et mitte keegi ei tunneks end Eestis eemalejäetuna, sest tõrjutus ja jõuetus tekitab pettumust ning me ei tohi lasta sel juhtuda. Loome ühiskonda, kus igaühel on võimalus elada väärikat elu, teenida õiglast palka, saada vajalikku terviseabi ja kvaliteetset haridust.

Inimestele vajalike avalike teenuste kättesaadavus ja jätkusuutlikkus on järjestikuste kriiside tõttu muutunud veelgi aktuaalsemaks. Meil tuleb piisavalt panustada nii tervishoidu, sotsiaalvaldkonda, haridusse kui ka siseturvalisusse ja riigikaitsesse. Selleks vajaliku tulubaasi tagamine ja maksupoliitika kujundamine on just Riigikogu ülesanne ja vastutus. Maksudebatti ei tohiks peljata, vaid tuleks julgelt oma mõtted ja ettepanekud välja käia. Kahekõnes rahvaga jõuame kindlasti parimate lahendusteni.

Auväärsed ametikaaslased! Sel sügishooajal ootab meid tavapäraselt ees järgmise aasta riigieelarve menetlemine, mille realiseerimine jääb suuresti juba järgmise valitsuse kanda. Selgelt suuremat tähelepanu ja edasiviivat lahendust vajab viimaste aastakümnete suurim energiakriis, mis mõjutab otseselt kõigi meie inimeste igapäevaelu. Siinkohal ei tohi me unustada, et energiakriisi ületamiseks ootavad riigi abi nii kodutarbijad kui ka ettevõtjad. Meie ettevõtjate käekäik selles kriisis on märgilise tähtsusega, et Eesti majandus püsiks tugev ja inimeste töökohad säiliksid.

Me ei tohi energiakriisi mõjudel sabas sörkida, vaid ma loodan, et tegus parlament suudab eesseisvaid probleeme ette näha ja seeläbi teha ka vajalikke otsuseid. Soe tuba ei saa lõppeda sooja suvega ja me ei saa leppida olukorraga, kus inimesed peavad valima leivapätsi või elektriarve tasumise vahel.

Juba praegu on liigagi paljudel juhtudel madalama sissetulekuga inimesed ja keskklass pidanud aduma, et praeguse hinnaralli valguses vaid töö ja visadusega vee peal ei püsi. Kokkuhoiukohti on pidanud leidma iga sissetulekuga inimesed – enamasti tehakse seda toidu- ja esmatarbekaupadelt, millele kulub üldjuhul suurem osa inimeste sissetulekutest. Mõistagi on siin kõige raskem madalama sissetulekuga inimestel. Meie kohus on aidata neid, kes enim tuge vajavad, ning ühiskondlikku ebavõrdsust vähendada.

Auväärt Riigikogu liikmed! Head ametikaaslased! Eks ole nii, et järgneva kuue kuu jooksul elavdavad siin saalis tööd märtsis toimuvad Riigikogu valimised. Soovin teile kõigile edu, kuid panen siiski südamele, et poliitiliste tõmbetuulte keskel säilitaksime omavahelistes aruteludes viisakuse ja konstruktiivse lähenemise. Ootused parlamendiliikmetele on kõrged ning meil tuleb olla rahva usalduse väärilised. Jõudu Riigikogule ja jõudu Eestile! (Aplaus.)


2. 15:16 Eesti Vabariigi presidendi kõne

15:16 Esimees Jüri Ratas

Austatud Eesti Vabariigi president, ma palun teid Riigikogu kõnetooli.

15:16 Eesti Vabariigi president Alar Karis

Austatud Riigikogu! Lugupeetud külalised! Taas on mul austav võimalus seista parlamentaarse Eesti kõige tähtsamas kojas, Riigikogus. Just siin tuleb teil, rahva valitud seadusandjatel, otsustada, kuhu ja millise sammuga Eesti läheb. Kas see minemine on kobav või enesekindel? Kas ainult enda jalge ette vaatav või kaasteelisi märkav? Kas esimest kurvi otsiv või kaugemat horisonti kompav? Kas eelkõige järgmise aasta märtsivalimisi meeles hoidev? Või on selles kõiges ka tarkust küsida, milline on praeguste otsuste tulemusel meie laste ja lastelaste elu? Soovin jätkuvalt olla Riigikogule selles kõiges heaks partneriks ja võin mõnikord ka küsimata nõu anda, kui tunnen, et mul on selleks teadmised või kogemused, ning isegi tagant torkida, kui põhjust näen.

Kõige kiiremat lahendust vajav valdkond, millega te neil nädalatel tegelete, on energiahinnad. Sellega on kiire, aga püüdkem siiski arutleda võimaluste üle ja kõrvutagem oma mõtteid ametikaaslaste omadega mujalt maailmast, et leida parim võimalik lahendus nii kodutarbijatele kui ka ettevõtetele. Muidugi on mul palve, et kui te võtate seaduse vastu, siis ärge jätke sinna tõlgendamisruumi, mis võib minna vastuollu põhiseadusega ja aeglustada seaduse jõustumist.

Samas peame mõistma, et me ei saa jääda igavesti küttearveid riigilaenuga kinni maksma. Kõrged energiahinnad võivad aga püsida aastaid. Vajame hädasti uusi energiavõimsusi, mis ei sõltuks sõjakate või ebademokraatlike riikide suvast. Eestis on viimase paarikümne aastaga loodud hulganisti visioone ja strateegiaid keskkonnasäästlikest energialahendustest. Nii ületab meie vetesse planeeritav meretuuleparkide võimsus mitu korda Eesti enda vajaduse. Aga häda on selles, et seni see ongi jäänud lennukaks plaaniks. Palun töötagem nüüd sihikindlalt, et kolme või nelja aasta pärast ei räägiks me siin saalis endiselt vajadusest toetada majapidamisi ja ettevõtteid paisunud elektri- ja küttearvete tasumisel, vaid räägiksime uhkusega Eesti uutest elektrivõimsustest. 

Meil on palju tehnoloogiaettevõtteid, mis arendavad tuleviku energialahendusi ja materjale või optimeerivad energiakasutust. Hoidugem praegust kriisi leevendades lahendustest, mis võtavad selliselt innovatsioonilt eluvõimaluse. 

Viimasel ajal on populaarseks saanud erinevate kulutuste suurendamine riigieelarves, rääkimata samal ajal maksutõusust. Kriisiga seotud kulutuste ja kaitsevõime suurendamiseks vajalike investeeringute tegemine laenuraha eest on mõistlik, kuid pikaajaliste väljaminekute katmine ajutise laenurahaga seda ei ole. Meie minevikku jäänud püüe eelarve tasakaalu poole tagas ühest küljest eelarve kestlikkuse, aga teisalt aitas see hoida kontrolli all neid poliitikuid, kes soovisid eelarverahaga jõuluvana mängida. Olukorras, kui kõik nõudsid eelarve tasakaalu järgimist, tuli poliitikul lubadusi andes näidata ette, kust raha kärbitakse või millise maksu arvel seda eelarvesse juurde saadakse. Nüüdne olukord on loonud illusiooni, et kulutusi on võimalik kasvatada ilma makse tõstmata või millestki muust loobumata. 

See on enda ja valijate petmine. Eelarve ei ole mutiauk ega perpetuum mobile. Püüdkem jääda kulutusi suurendades vastutustundlikuks, et saaksime tulevastele põlvedele pärandada ka midagi muud peale võlgade, mida nad loodetavasti tagasi maksta suudavad. Pidagem meeles, et kulutuste suurendamine neile pikaajalist katteallikat leidmata tähendab seda, et vastutus praeguste valikute eest on lükatud Riigikogu järgmistele koosseisudele ja järgmistele valitsustele. Selle unustamine oleks käegalööv kergemeelsus ja hoolimatu muretus järgmiste põlvkondade suhtes. 

Lugupeetud seadusandjad! Räägime julgeolekust. Aga mitte veel rauast, lahingumoonast, harjutusväljadest ega liitlastest. Räägime sellest, et haridus ja kultuur on Eesti laiapindne riigikaitse, meie vaimne kaudtuli ja sõgedusevastane keskmaa õhutõrje. Haridus ja kultuur on Eesti tugev kaitse välise ja sisemise rahu hoidmiseks. Kutsun kõiki Riigikogu liikmeid, olenemata erakonnast, kuhu te kuulute, ja parlamendikomisjonist, kus te töötate, seda iga päev meeles hoidma. Tõsi, see tähendab hariduse ja vaimsuse suuremat rahastamist, õpetajatöö väärtustamist. Aga mis on alternatiiv? Harimatus ja rumalus, ka riigiasjade üle otsustamisel. See, head sõbrad, on Eestile suurem oht kui võimaliku vaenlase õhudessant või tankirünnak.

Nüüd niinimetatud raskest julgeolekust, ilma milleta ei kesta ei Eesti haridus, Eesti kultuur, Eesti loodus, Eesti riik ega Eesti olemine. President Putini otsus viia Venemaa sõtta Ukraina vastu, see jõhker agressioon keset Euroopat hävitas maailma senise julgeolekupildi. Riigikogu ja valitsus on Kremli sõjale reageerinud ühtselt ja jõuliselt, tehes hulga otsuseid, mis suurendavad Eesti kaitsevõimet ja julgeolekut. Aga oleme selle kõigega alles poolel teel. Riigikaitset puudutavad plaanid tuleb meil ellu viia olenemata sellest, kes on peaminister või millised erakonnad moodustavad valitsuse. Kaitsekulutused võivad tunduda üldise heaolu halvenemise ajal väga suured, aga olukorras, kus Euroopas käib sõda, kus Euroopa kaitseb end agressori vastu ja kus Eesti on suurte küberrünnakute all, ei ole meil võimalik sellelt kulurealt kokku hoida.

Täiendavad võimed, nagu lühimaa õhutõrje, tankitõrje, kaudtuli, olukorrateadlikkus, liitlaste taristu, küberjulgeolek ja vaba tahte rakendamine Kaitseliidu kaudu, on meile kriitiliselt vajalikud. Samuti keskmaa õhutõrje, mille üle veel arutletakse. Seejuures ei ole oluline ainult sõjaliste võimete arendamine, sama tähtsad on laiapindse riigikaitse need osad, mis puudutavad siseturvalisust ja riigi toimepidevuse tagamist.

Eraldi toon esile elanikkonnakaitse edendamise, mis on siiani saanud sõjalisest riigikaitsest vähem tähelepanu. Õppetunnid Venemaa sõjast Ukrainas näitavad selgelt, et kui me tahame tsiviilelanike elusid säästa, siis peame olema paremini valmistunud. Eesti elanikud peavad teadma, mida teha kriisi või sõjaohu korral, meil tuleb edasi minna ohuteavituse, varjumiskohtade ning evakuatsiooniks valmistumise tööga. Loodan, et Riigikogu on tõsiselt võetava elanikkonnakaitse väljaarendamisel sama nõudlik, nagu on oldud sõjalise riigikaitse küsimustes.

Euroopa Liit on Venemaa agressioonisõjale reageerinud otsustavalt – ühtsemalt, kui vastasmängijad arvasid. Meie suurim tugevus peitubki meie ühtsuses, mille saavutamiseks ja hoidmiseks tuleb kõigil alati pingutada. Ukraina vajab võitmiseks meie poliitilist toetust ning militaar-, humanitaar- ja majandusabi. Eesti riik ja rahvas on teinud väga palju sõjapõgenike toetamiseks. Inimlikkus ei ole koorem ning me ei tohi väsida abistamast. Me saame kindlasti aidata ja toetada ukrainlasi ka nende teekonnal Euroopa Liiduga liitumisel. See jääb meie prioriteediks veel pikkadeks aastateks.

Suhtluses liitlastega on määrav aktiivne kahepoolne läbikäimine ja vastastikune austus. Meie julgeolek sõltub ka nende julgeolekust. See tähendab, et mured ja rõõmud peavad meil olema jagatud. Ja meil tuleb alati olla valmis panustama missioonidesse, mis on olulised meie liitlastele. Eesti on maailma tugevaimas sõjalises liidus NATO-s selleks, et tagada oma julgeolek ja rahu. Nüüd on meil hea meel, et samasse liitu kuuluvad peagi ka Eesti lähimad naabrid Soome ja Rootsi, kes võivad olla sel teekonnal kindlad meie kõikvõimalikule toetusele.

Mul on rõõm, et siin saalis on külaliste seas diplomaadid. Just teie poole vaadates meenutan, et väikeriigid reageerivad tormituultele kiiremini, sest väike paat tunneb juba nõrka lainet ega vaja ohumärkide märkamiseks tormi. Sestap on mõistlik meid rohkem kuulata, eriti kui me häirekella lööme.

Austatud Riigikogu! Räägin ka sellest, milline roll on presidendil põhiseaduse kaitsjana. On vaieldud selle üle, kas president võib jätta mõne seaduse välja kuulutamata ainult siis, kui see on vastuolus põhiseadusega. Sellist piirangut põhiseadus ei sea ja ka põhiseaduse loojate mõtteavaldused kinnitavad, et presidendi ülesanne seaduste kontrollimisel on laiem.

1991. aastal pakuti, et presidendi ülesanne on teha seadustele kvaliteedikontrolli. Toona, kui taastatud Eesti Vabariigi Riigikogu alles asus tööle, oli sellist kontrolli ehk tõesti vaja. Olen aga veendunud, et nüüd on meie seaduste kvaliteet hea. Seadusloome on aastatega kindlasti asjatundlikumaks muutunud. Kuid see ei tähenda, et kõik seadused oleksid alati hoolikalt läbi kaalutud. Võib-olla on see paratamatu, sest tänapäeval sünnivad paljud seadused kiirkorras, reageerimaks mõnele äkitselt avastatud probleemile. Kui tekib pakilisuse mulje, siis satub ka president surve alla, sest otsus jätta seadus välja kuulutamata toob igal juhul kaasa viivituse.

Siiski meenutan üht käsitlust, mis võtab ehk kõige paremini kokku presidendi laiema ülesande seaduste kontrollimisel. Selle käsitluse järgi on presidendil pidurdamispädevus, sest tõesti, kiirus ei ole riigielus ainuke väärtus. Pidurdamise mõte on Riigikogule öelda, et mõelge veel ja põhjendage valitud lahendust. Kas ma olen seda teinud? Seni mitte. Kas ma olen seda valmis tegema? Presidendiaasta võrra targemana – jah, aga siis, kui liigselt kiirustades ja üksiku probleemiga tegeledes pole piisavalt mõeldud õiguskorra peale tervikuna.

Õigusriigis peab seadust lugedes igaüks aru saama, millisel juhul on tema tegu karistatav. Sel põhjusel kavatsen edaspidi jälgida, et eriti sanktsioone sätestavad seadused ei muutuks liiga vabalt tõlgendatavaks. See on laiem probleem, mis seondub katsetega lahendada üksikküsimusi üldiste seadustega, mille mõju on sageli ettenägematu. On mõistetav, et seadusandja ei taha näidata end tegevusetuna – eriti siis, kui ühiskonnas on tekkinud ootus, et midagi kiiresti tehtaks. Niisuguses olukorras võib presidendile langeda pidurdamise raske ülesanne, hoolimata sellest, et seaduse jõustumine paistab väga pakilisena.

Minu üldisem veendumus on, et isegi kriisiolukorras ei tohi hakata painutama õigusriiklust. Nii näiteks on keeruline toetada üleskutseid võtta mittekodanikelt kohalikel valimistel õigus valida, samuti pean vääraks suurte inimrühmade vastu kollektiivse usaldamatuse või nende märgistamise õhutamist.

Levinud arvamuse järgi on kriisiolukorras lubatud põhiõigusi piirata. Nii ongi. Ka meie põhiseadus annab selleks võimaluse. Ent on hoopis iseasi, kas me võime võtta üldiseks juhiseks seisukoha, et kriisi ajal ei saagi põhiseadusest täht-tähelt kinni pidada. Mina niisuguse mõttega ei nõustu. Selline seisukoht näitaks lugupidamatust meie põhiseaduse loojate vastu, kes olid ettenägelikud ja jätsid riigivalitsejatele piisavalt paindlikkust ka kehtivates raamides. Põhiseadus annab meile küllalt võimalusi kaitsta oma julgeolekut, ilma et jõuaksime punase jooneni, millest teisel pool hakkaksime Eesti elanike meelsuse üle valvet pidama. Aga mida meil tuleb siin meeles pidada – meil kõigil, olenemata meie vaadetest –, on see, et sõna on tegu, ja teoga käib alati kaasas vastutus.

Lõpetuseks. Kui olin eelmisel aastal teie ees, siis märkisin, et meil tuleb arutleda selle üle, milline on kõige mõistlikum presidendi valimise viis moodsas Eestis. Paljud arutelud, ka erakondade ja Riigikogu fraktsioonide esimeestega, on teinud mulle selgeks, et põhiseaduse muutmiseks puudub praegu poliitiline tahe. Siiski on põhiseaduse mõttega minu arvates kooskõlas vaid niisugune lahendus, et kui presidenti ei õnnestu valida Riigikogus, siis annab presidendi igal juhul valimiskogu. Seda, et valimiskogu ei saaks presidendivalimisi läbi kukutada, on võimalik tagada ka üheainsa seadusemuudatusega, mille kohaselt jäetaks tühjad ja rikutud sedelid valimiskogus arvestamata. Nüüd, head Riigikogu liikmed, sõltub juba teist, kas me parandame selle seadusepügala ja väldime nõnda avalikkuse mõistmatust – ehk pettumustki – järgmistel presidendivalimistel. 

Lugupeetud Riigikogu! Keerulistel aegadel pole miski olulisem kui poliitiline eeskuju. See eeskuju võib olla vastanduv, väiklane ja kahepalgeline. See eeskuju võib olla aus, lootusrikas ja ühendav. Ta võib meid juhtida kriisidest läbi ilma ühiskonda lõhkumata või hoopis süvendada ebakõlasid, muuta raskused veelgi rõhuvamaks. Pole mingit kahtlust, et julgeolekumured, inflatsioon ja toimetulekuprobleemid teravnevad eeloleval sügisel ja talvel. Seetõttu jään lootma, et Riigikogu iga liikme poliitiline eeskuju meid kõiki liidab ja toetab, ent vaatab tegelikkusele sirgelt otsa. Jõudu ja tarkust meile kõigile! (Aplaus.)

15:34 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, austatud Eesti Vabariigi president! Jõudu tarvis!


15:34 Istungi rakendamine

15:34

Laulab Rahvusooper Estonia poistekoor. (Aplaus.)

15:36 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Rahvusooper Estonia poistekoori esituses kõlas laul pealkirjaga "Laulu mõju", muusika: Roman Toi, sõnad: eesti rahvaluule. Tänan Riigikogu nimel Rahvusooper Estonia poistekoori lauljaid ja nende dirigenti Hirvo Survat. (Aplaus.)

Austatud Riigikogu! Ma palun tõusta, Vabariigi President lahkub.

Head ametikaaslased, läheme edasi istungi rakendamisega. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Ruuben Kaalep, palun!

15:37 Ruuben Kaalep

Lugupeetud Riigikogu! Armsad sõbrad! Eesti loodus on meie suurim rahvuslik rikkus. Ilma selleta ei oleks eesti kultuuri ega eesti rahvust. Eesti looduse ja Eesti metsade hoidmine peaks olema meie valitsuse ja riigiasutuste üks tähtsamaid ülesandeid ja südameasi. Selle ülesande jaoks on loodud asutus nimega Riigimetsa Majandamise Keskus. Aga kui me hindame RMK tegevust läbi aastate, siis olukord on ausalt öeldes masendav. Selle asemel, et pühenduda meie loodusrikkuse hoidmisele ja kaitsmisele, on RMK saanud tähelepanu kahtlaste tehingute sõlmimisel metsatööstusega, väga küsitavate raiemeetodite juurutamisega ja süstemaatilise ülesõitmisega kogukondade murest oma keskkonna pärast.

Aga see pole veel kõik. See, kuidas valitakse viimasel ajal selle olulise asutuse juhte ... (Juhataja helistab kella.) See lööb väga valusalt eesti rahva õiglustunnet ja tekitab väga tõsiseid küsimusi. Kui RMK kõrgepalgaliseks juhiks valitakse ametnik, kellel puudub igasugune kokkupuude metsanduse või looduskaitsega, siis on meie ees väga sünge pilt Eesti looduse tulevikust ja riigiasutuste olemusest. See on juba põhjustanud väga selgeid spekulatsioone süvariigi ja ametnike ringkäenduse kohta. Süvariigi üks tunnuseid on nimelt, et oluliste ametikohtade jagamisel loeb palju rohkem kandidaadi staaž tubli riigiametnikuna kui kokkupuude vastava valdkonnaga.

Lugupeetud kolleegid! Annan üle keskkonnaministrile arupärimise süvariigi seostest metsandusvaldkonnaga.

15:39 Esimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Valge.

15:39 Jaak Valge

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Mul on au EKRE fraktsiooni liikmete nimel anda üle arupärimine peaministrile. See puudutab Ukraina põgenikke. Me kõik imetleme Ukraina võitlust ja anname au Ukraina kangelastele. Ent meie, arupärijad, ei näe, et valitsuse poliitika Ukraina põgenike suhtes vastaks Eesti ja Ukraina huvidele.

Arupärimise taust on järgmine. ÜRO andmete kohaselt on suhtena püsielanikkonda kõige rohkem Ukraina põgenikke Tšehhis ja Eestis. Seejuures kajastuvad meie arvudes alates kevadest vaid üle idapiiri tulijad ja nii võib tegelikult olla Eesti riik Ukraina põgenike suhtarvult esimene riik maailmas. Nii suurt rahvaste rändamist ei ole Eesti varem lühikese aja jooksul kunagi kogenud. Ja me oleme sellises murrangute ajas, kus igal otsusel on eriti suur kaal. Seejuures on eestlaste osakaal Eestis juba enne Ukraina põgenike tulekut hakanud kahanema. Ukraina kodanike tulekut Eestisse kontrollitakse ainult idapiiril ja sedagi pealiskaudselt. Viimasel viiel nädalal on umbes pooled saabunutest mehed vanuses 18–60, seega need, kellel üldjuhul on keelatud Ukrainast lahkuda.

Meil on sellega seoses hulk küsimusi ja ma jõuan neist tutvustada ühte. Kas valitsuses on olemas analüüs, kui palju Ukraina põgenikke suudetakse vastu võtta, et tagada neile inimväärilised tingimused ning seejuures mitte oluliselt halvendada Eesti püsielanike elukvaliteeti ega ka kahjustada Ukraina kaitsevõimet? Annan arupärimise üle.

15:42 Esimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesid Riigikogu liikmetelt ei näe. Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni. Palun!

15:42 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Lugupeetud esimees! Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esimeseks, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister. Teiseks, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust maaeluminister. Kolmandaks, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Aitäh!

15:43 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja kaks arupärimist. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.

Nüüd teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

15:44 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.

Nüüd teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Intermariumi toetusrühma asutamiskoosolek. Kokkukutsuja Anti Poolamets.

Head ametikaaslased! Läheme nüüd edasi päevakorra kinnitamise juurde. Alustame selle hääletuse ettevalmistamist.

Head ametikaaslased! Alustame ka protseduuriliste küsimuste arveldamist. Tõnis Mölder, palun!

15:47 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma kõigepealt vabandan kolleeg Kalle Grünthali ees. Ma lootsin, et ta on esimene ja mina teine, aga seekord läks vastupidi. Aga siiski, ilusat hooaja algust meile kõigile!

Ma tahtsin korra küsida selle esimese päevakorrapunkti kohta, mis on 619, ja selle menetlemise võimalikkuse kohta. Ma tean seda, et kuus sotsiaaldemokraati, Helmen Kütt, Lauri Läänemets, Heljo Pikhof, Jaak Juske, Eduard Odinets ja Riina Sikkut, võtsid sellelt eelnõult oma allkirjad tagasi. Ma tahaksin teada, kas suve jooksul on veel lisandunud parlamendiliikmeid, kes on sellelt eelnõult võtnud oma allkirjad tagasi, ja kas võib olla olukord, et meil näiteks ei õnnestu seda eelnõu menetleda.

15:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ametikaaslane, kõigepealt suur tänu heade soovide eest! Aga küsimus on hetkel selles, et meil ei ole olemas esimest päevakorrapunkti, sest me ei ole veel päevakorda kinnitanud, ja mina ei oska ette näha, mis tuleb tulemus, võib-olla meil polegi päevakorda. Nii et te saate seda protseduurilist küsimust, kui te soovite, korrata natuke aega hiljem, kui on sobilik aeg ja ruum. Aga jah, me ei ole veel nii kaugele jõudnud, siin mul ei ole midagi kommenteerida. Päevakorda pole. Mida pole, seda pole.

Head ametikaaslased, panen siin saja-aastases Riigikogu hoones hääletusele Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu esimese töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:49 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 86 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust.


3. 15:49 Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) teise lugemise jätkamine

15:49 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, alustame nüüd esmaspäeva, 12. septembri päevakorra menetlemist. Tõnis Mölder, protseduuriline küsimus, palun!

15:49 Tõnis Mölder

Aitäh! No ma tulen siis teisest otsast oma küsimuse juurde tagasi. Minu küsimus on ikkagi seesama, eelnõu 619, mis aitab Eestimaa peresid ja lapsi selles keerulises olukorras. Kes veel peale nende kuue, keda ma ette lugesin – Helmen Kütt, Lauri Läänemets, Heljo Pikhof, Jaak Juske, Eduard Odinets, Riina Sikkut –, on siit eelnõult oma allkirja tagasi võtnud? Või neid suve jooksul lisandunud ei ole? 

15:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minu info kohaselt ei ole lisandunud allkirju ega ole ka tagasi võetud allkirju.

Nii, esimene päevakorrapunkt on ... Ohoh, 20. protseduuriline küsimus? Ma arvan, et ma pean ütlema ette ära, stenogrammi huvides, et Tarmo Kruusimäe ei ole 20 korda sellel istungil küsinud protseduurilist küsimust. Kui see tuleb, siis see on kõigest esimene praegu. Tarmo Kruusimäe, palun!

15:50 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Ma nüüd loodan, et tagurpidi ei hakka see arvestus käima, et ma peangi 20 korda ära küsima, muidu mul lihtsalt pult ei hakka tööle edaspidi. Aga ma tahtsin küsida seda protseduuriliselt, kas on võimalik ka lisanduda nendele allkirja andnutele, kui sulle tundub, et sulle meeldib see eelnõu ja sa soovid olla eelnõu toetaja. Mitmedki korrad on siin saadikud öelnud, et ma ei algata sinuga koos, aga me toetame. Võimalik, et ma siis kohe võtan kõigil neil praegu siin nööbist kinni: "Kas nööp või allkiri?"

15:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mul on ettepanek ikkagi rahumeelselt neid asju lahendada. Aga ei, lisada ei ole võimalik.

Nii. Esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Jüri Ratase, Marika Tuus-Lauli, Maria Jufereva-Skuratovski, Peeter Rahneli, Mihhail Stalnuhhini, Oudekki Loone, Andrei Korobeiniku, Natalia Malleuse, Siret Kotka, Igor Kravtšenko, Aadu Musta, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Tõnis Möldri, Kalle Grünthali, Riho Breiveli, Kert Kingo, Alar Lanemani, Jaak Valge, Urmas Reitelmanni, Uno Kaskpeiti, Martin Helme, Rene Koka, Anneli Oti, Marek Jürgensoni, Kaido Höövelsoni, Helmen Küti, Tarmo Tamme, Mart Helme, Sven Sesteri, Helir-Valdor Seederi, Üllar Saaremäe, Aivar Koka, Priit Sibula, Lauri Läänemetsa, Heljo Pikhofi, Jaak Juske, Eduard Odinetsi, Raimond Kaljulaidi, Riina Sikkuti, Viktor Vassiljevi, Enn Eesmaa, Kersti Sarapuu, Helle-Moonika Helme, Tarmo Kruusimäe, Raivo Tamme, Martin Repinski, Dmitri Dmitrijevi, Mailis Repsi, Urmas Reinsalu, Heiki Hepneri, Andres Metsoja, Mihhail Korbi ja Marko Šorini algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 619 teise lugemise [jätkamine].

Head ametikaaslased! Siin peab ütlema väikse info teile. Nimelt, kevadistungjärgu viimasel korralisel istungil meil jäi eelnõu 619 arutelu pooleli muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Viimasena hääletati muudatusettepanekut nr 151. Ja enne tänast istungit on tagasi võetud 933 muudatusettepanekut. Seega on alles jäänud veel 107 ettepanekut ja me jätkame nende läbivaatamist vastavalt muudatusettepanekute tabelile.

Muudatusettepanek nr 183, esitajad Ülle Rajasalu, Toomas Järveoja ja Tiiu Aro. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Protseduuriline küsimus. Erki Savisaar, palun!

15:53 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Kas te oskaksite öelda, millise Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse paragrahvi alusel saab muudatusettepanekute hääletamise ajal võtta muudatusettepanekuid tagasi? On selline protseduur meie kodu‑ ja töökorras üldse ette nähtud?

15:54 Esimees Jüri Ratas

Nii. Hea ametikaaslane Erki Savisaar, kõigepealt ... (Helistab kella.) Meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 100 lõige 3 ütleb: "Juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekut tagasi võtta ei saa." Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 95 lõige 2 ütleb: "Eelnõu tagasivõtmise avalduse esitab algataja või esitaja Riigikogu esimehele kirjalikult. Kui algatajaid või esitajaid on kaks, peavad eelnõu tagasivõtmise avaldusele olema alla kirjutanud mõlemad algatajad või esitajad. Kui algatajaid või esitajaid on enam kui kaks, peab tagasivõtmise avaldusele olema alla kirjutanud üle poole algatajatest või esitajatest."

Tulenevalt just sellest kolmandast lausest, § 95 lõikest 2, kui seda kasutada analoogiana, juhatus seda küsimust ka arutas. Ma saan aru, et teie küsimus on see, et § 95 lõige 2 räägib eelnõu tagasivõtmisest, aga praegusel juhul me oleme muudatusettepanekute juures. Jaa. Ka seda juhatus arutas ja juhatus leidis, et siin kasutada analoogi muudatusettepanekute puhul, nii nagu on eelnõude puhul. Võib öelda, et sarnast analoogiat me kasutame, head ametikaaslased, ka arupärimiste puhul, mida ka ei ole kodu‑ ja töökorra seaduses märgitud või sätestatud. Nii et see ongi vastus.

Nii, 37. protseduuriline küsimus, Peeter Ernits. Siin tundub ... Mitte ei tundu, vaid meil arvuti teeb jama. Teil on loomulikult esimene protseduuriline küsimus. Palun!

15:56 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kui me siin vahepeal öö läbi neid Reformierakonna parandusettepanekuid hääletasime, siis ma olin mures, et paljud kolleegid ei olnud jõudnud kohale, et kaitsta seda. (Juhataja helistab kella.) Ja nüüd ma kuulen, et 900 meeskonda Reformierakonnast võtsid tagasi, aga terve suur hulk ei ole võtnud tagasi. Kas see tähendab, et Reformierakond on lõhki läinud, sest osa seltskonda jätkab?

15:57 Esimees Jüri Ratas

Ma palun mikrofoni, see viimane küsimus läks mikrofonist mööda. Palun uuesti see küsimus. 

15:57 Peeter Ernits

Kas see, kui 900 meeskonda on tagasi võtnud, aga samas ligi paarsada ei ole, tähendab seda, et Reformierakond on lõhenenud?

15:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Ma nii palju küll ütlen, et lisaks Reformierakonnale on minu teada siit võtnud tagasi ka sotsiaaldemokraadid teatud osa muudatusettepanekuid. Nii et nende lõhenemise kohta ma tõesti kommentaare ei oska anda. 

Erki Savisaar, protseduuriline küsimus. Palun!

15:57 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Ma tänan nende selgituste eest. Võib-olla tõesti saab seda eelnõu tagasivõtmise analoogiat kasutada. Ma ei ole jurist, et selle üle vaielda. Aga mul on ikkagi küsimus. Kui muidu neid muudatusettepanekuid nimekirja paneb komisjon, aga nüüd juhatus oma otsusega võttis need muudatused tagasi, siis kuidas seda praktikat tulevikus plaanitakse rakendada? Kas juhatus saab kõigi eelnõude puhul muudatusi tagasi võtta? Kas neid saab ka juurde panna? Ja kas neid saab ka kuidagi ümber teha juhatuse otsusega, ilma et juhtivkomisjon arvamust avaldaks?

15:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! No tõsi on see, hea küsija, et juhatus on saanud jõudu juurde vahepeal. Helir-Valdor Seeder on nüüd juhatuses, asjad käivad nii, nagu seadused ette näevad. Ega mul ei ole ausalt öeldes, austatud ametikaaslane Erki Savisaar, teile ühtegi paremat vastust. Me arutasime seda juhatuses. Just neid muudatusettepanekuid, me tõime analoogi selle kohta eelnõude puhul. Juhatus oma otsusega ei ole midagi tagasi võtnud. Me oleme seda aktsepteerinud, et kui on rohkem algatajaid kui pool, siis saab tagasi võtta. Tõsi, juhatuses oli ka selline arvamus, et kui keegi selle vastu protestib, siis loomulikult kohus peab selle pretsedendi looma, sest Eesti on õigusriik. Nii et sellele me tuginesime, mingeid muid paragrahve, kui te küsite, tegelikult ei ole. See oli see analoogia. Aga tagasi võtsid ikkagi need, kes esitasid.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, aga ka mitte 18., vaid esimene täna. Palun!

15:59 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Erki Savisaare küsimusele vastates te selgitasite ja viitasite Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvidele, mis käsitlevad eelnõusid. Ma arvan, et selles meil siin vaidlust ei ole. Samuti ma arvan, et eelnõu ja muudatusettepanekuid ei saa kuidagi samastada. Need on erinevad instrumendid, mida me saame siin oma parlamendis kasutada. Ja mis ma tahan veel öelda? Hea istungi juhataja, te lähtusite siin sellisest mõttekäigust, et me kasutame analoogiat. Minule teadaolevalt võib analoogiat kasutada tsiviilõiguses. Antud juhul on tegemist haldusõigusega, mis reguleerib meie tegevust. Ehk halduses on lubatud see, mis on lubatud. Ja kõik see tegevus, mis puudutab praegu muudatusettepanekuid, tagasivõtmist või midagi muud, peab olema kodifitseeritud ehk peab olema seaduses kirjas. Analoogiat ei saa haldusõigusesse üle kanda. Ma näen praegu siin tõsist rikkumist selles, kui te nüüd mingit muud paragrahvi sealt välja ei nõiu.

16:01 Esimees Jüri Ratas

Jaa, ma tänan, hea ametikaaslane Kalle Grünthal! Tähendab, ma lugesin seda 95. paragrahvi ja ma lugesin ette ka § 100 lõike 3, mis ütleb: "Juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekut tagasi võtta ei saa." Juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekut tagasi võtta ei saa. Nii et seadus ikkagi reguleerib seda.

Ja ma vastan teile samamoodi nagu Erki Savisaarele, et mul ei ole kuskilt varrukast või taskust võtta paremat paragrahvi ega lõiget. See oli see, mis oli juhatuses arutelul. Kas siin on rikkumine või mitte? Nagu ma ütlesin, Eesti on õigusriik, minu teada meil kohtupretsedenti selles ei ole. Aga juhatuse kolmele liikmele tundus see analoog, see paralleel, mõistlik, seaduspärane.

Taavi Aas, protseduuriline küsimus. 

16:02 Taavi Aas

Aitäh, hea juhataja! Mul on tunne, et nüüd on Reformierakond iseenda võttest selili lennanud. Üritades blokeerida ühe seaduse vastuvõtmist, on tegelikult jõutud olukorda, kus on blokeeritud sisuliselt terve parlamendi töö. Ja et sellest olukorrast nüüd välja tulla, ma saan aru, püütakse tõlgendada seadust ühte‑ või teistpidi. Ma arvan, et ei ole tegemist õigusriigile kohase tõlgendamisega. Minu meelest siin on mõttekoht, kuidas parlament saab nüüd siit edasi minna, ja kindlasti on see mõttekoht ka Reformierakonnale.

16:02 Esimees Jüri Ratas

Jaa, ma tänan ka selle kommentaari eest. Aitäh! Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus. Palun!

16:02 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimusele vastates te viitasite §‑le 100 ja ütlesite, et eelnõu muudatusettepanekud, mida komisjon on arvestanud, ei saa tagasi võtta. Ja viitasite analoogiale. Teie kõrval on haritud jurist. Ta peaks teadma ja andma teile nõu, et tegelikult haldusõiguses ei saa kasutada analoogiat. Seda õpetatakse juba esimesel kursusel ülikoolis. Võimalik on tsiviilõiguses seda tõesti teha, sest tsiviilõiguses on lubatud see, mis ei ole keelatud. Aga meil on lubatud ehk haldus[õigus]es on lubatud ainult see, mis on lubatud. See on sihukene elementaarne lühikene kommentaar selle asja kohta. Nii et küsige oma healt kolleegilt vasakul käel, kuidas ta seda minu mõttekäiku kommenteerib.

16:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma kindlasti võin arutada oma ametikaaslastega siin Riigikogus neid teemasid, aga ma hetkel istungi ajal seda ei tee, sellepärast et mul ei ole eelnevatele vastustele midagi lisada. See oli see arutelu, mis juhatuses aset leidis.

Erki Savisaar, protseduuriline küsimus. Palun!

16:04 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Nüüd, kui osa muudatusi on ära kadunud, saali taga olevates materjalides seda muudatusettepanekute nimekirja ei ole, siis kuidas on moodustatud see uus muudatusettepanekute nimekiri? Kas muudatusettepanekute numeratsioon on sama, mis ta oli algul, kus oli circa 1200 muudatust, või on ta nüüd lühemaks läinud? Kuidas me aru saame, mida me hääletama hakkame tulevikus, kui keegi seda hääletamist soovib?

16:04 Esimees Jüri Ratas

Jaa, see on küll protseduuriline küsimus. Numeratsioon muutunud ei ole. Numeratsioon on sarnane, kui oli alguses. Eks see eeldab ka siin juhataja head reageerimist ja selgitust, mida me täpselt hääletame. Nii et jah, numeratsioon muutunud ei ole ja seetõttu me olemegi hetkel muudatusettepaneku nr 183 juures.

Protseduuriline küsimus, Eduard Odinets. Palun!

16:05 Eduard Odinets

Aitäh, lugupeetud härra esimees! Kas selle dilemma lahendamisel ei võiks pöörduda meie kodu‑ ja töökorra seaduse kommentaaride juurde? Sellesama § 100 lõike 3 juures on öeldud väga selgelt: "Seetõttu saab muudatusettepaneku tagasi võtta üksnes juhul, kui selle tulemusena ei muutu täiskogule lugemiseks esitatud eelnõu tekst (juhtivkomisjoni poolt arvestamata jäetud ettepanekud)." Ja [lõigu] lõpus on öeldud veel nii: "Juhtivkomisjoni toetust mittepälvinud muudatusettepanekuid saab tagasi võtta kuni nende hääletamiseni täiskogus." See on kommentaar sellestsamast kollasest raamatust.

16:06 Esimees Jüri Ratas

Jah, aitäh! Ma saan aru, et siin me avaksime jälle uue vaidluse, nimelt, mis see "kuni nende hääletamiseni" tähendab – kas see tähendab muudatusettepanekute hääletamise algust või tähendab konkreetset muudatusettepanekut? Aga jah, selle kommentaari ma olen varasemalt öelnud. 

Jaanus Karilaid, palun!

16:06 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Tegemist on väga kaaluka eelnõuga, seal oli väga palju toetajaid, kevadel eriti, aga nüüd on hakanud viimastel kuudel selle eelnõu tagant toetajaid järjest ära kukkuma. Siin parlamendi koridorides räägitakse kompromisseelnõust, mis pidi olema analoogne selle eelnõuga, aga natuke lahjem, natukene vähem ambitsioonikas. Aga ma tahaksin teada, millal see siia jõuab, seda enam, et Tõnis Mölderi erikomisjon avastas selles uues võimalikus kompromissvariandis väga palju vastuolusid. Et aru saada, kui kaugel me oleme, sooviks võtta enne hääletust vaheaega 10 minutit.

16:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

16:17 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Me oleme muudatusettepaneku nr 183 juures. Ma tahtsin nii palju öelda, nende numbrite kohta, mis teil [ekraanile] tulevad, kui esitatakse protseduurilisi küsimusi, et tegelikult, nagu ma aru sain, ei ole mitte süsteem läinud sassi, vaid neid loetakse eelnevatest istungitest, kus me oleme arutlenud eelnõu 619 üle. Nii et see on põhjus, miks on need numbrid teistsugused kui tänane istung.

Nii. Head ametikaaslased, muudatusettepanek number ... Ahah. Marko Šorin, protseduuriline küsimus. Palun!

16:18 Marko Šorin

Ma tänan. Ma igaks juhuks küsin, et minu taga olev Erki Savisaar ja Taavi Aas ei olnud kevadistungjärgul kindlasti Riigikogu liikmed, nad olid siis Vabariigi Valitsuse ministrid, ja ka nendel olid mingisugused kolmed ja neljad seal ees, nii et siin ilmselt siiski mingisugune kotermann on sees.

16:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Jah. No ma ei hakka seda praegu kontrollima, see võtaks mõttetult palju aega, ma arvan, et see ei ole küsimus. Aga aitäh selle märkuse eest!

Helle-Moonika Helme, palun! Protseduuriline küsimus.

16:18 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Ma küsiksin teie käest, lihtsalt enne kogu selle diskussiooni käigus mul jäi üks asi kõrva, mis te ütlesite. Ma tahan või palun, et te täpsustaksite seda. Te ütlesite seal, ma ei tea enam, kellele vastates, et vahepeal on Riigikogu juhatuses toimunud muutused, juhatuses on nüüd Helir-Valdor Seeder ja nüüd käib kõik seaduse kohaselt. Äkki te täpsustaksite. Kui enne oli juhatuses Hanno Pevkur, kas siis ei käinud kõik asjad seaduse kohaselt, kõik juhatuse otsused? Ja lõppude lõpuks, kas siis võib olla oht, et juhatus on teinud mingeid otsuseid, mis ei ole käinud seaduse kohaselt, ja ka Riigikogu on vastu võtnud mingeid otsuseid, mis on illegitiimsed?

16:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, seda see ei tähenda. See oli pigem tervitus, palav tervitus siin täiskogu ees Helir-Valdor Seedrile, et ta on tagasi Riigikogu juhatuses.

Nii. Head ametikaaslased, ma panen hääletusele muudatusettepaneku nr 183. Selle esitajad on Ülle Rajasalu, Toomas Järveoja ja Tiiu Aro. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:20 Esimees Jüri Ratas

Poolt 0, vastu 33, erapooletuid ei ole, ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 184, esitajad Ülle Rajasalu, Toomas Järveoja ja Aivar Viidik. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Aivar Kokk, palun! Protseduuriline küsimus.

16:20 Aivar Kokk

Hea juhataja! Ma ei tea, kas see on tõsi, aga koridoride vahel räägitakse, et sotsiaalkomisjon on täna koos käinud ja sellesama eelnõu kohta teinud otsuse. Ja selle eelnõu kohta käiv otsus pidi olema see, et teine lugemine katkestatakse. Juhul, kui selline otsus on tehtud, siis kõigil Riigikogu liikmetel tekib küsimus, et võib-olla oleks pidanud oma kõne teistsuguse kui esimene kord. Me teadsime kogu aeg siiamaani, et selle eelnõu teine lugemine lõpetatakse. Aga kui nüüd on tulnud katkestamise ettepanek, kas siis Riigikogu liikmetele antakse uuesti kõnepidamise võimalus? 

16:21 Esimees Jüri Ratas

Hea ametikaaslane Aivar Kokk! Aga me oleme ju need kõned juba ära pidanud. Ja nüüd on komisjon uuesti kogunenud, jaa. Aga nagu teie vana kalana siin Riigikogus teate, ei loe mitte ainult ... Jah, juhtivkomisjon on teinud katkestamise ettepaneku, nii et see ei tule ka siia hääletusele. Ju siis ühel hetkel seda menetlemist jätkatakse siin saalis, tullakse tagasi. Kui on head otsused sotsiaalkomisjonis tehtud, siis tullakse tagasi teisele lugemisele ja siis saab uued kõned jälle pidada. Nii et siis saab 5 + 3 minutit jälle kõnet pidada. Seda võib juba aegsasti ette valmistada ja pidada juhtivkomisjoniga nõu, millal nad kiiresti-kiiresti selle 619 SE‑ga siia saali tagasi tulevad.

Erki Savisaar, protseduuriline küsimus. Palun!

16:22 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Eelnõu teise lugemise ajal üldjoontes komisjoni ettekandja tutvustab seda menetluskäiku siin esimese ja teise lugemise vahel. Kas oleks võimalik, et komisjoni esimees või komisjoni ettekandja tuleks ikkagi vahepeal pulti ja tutvustaks menetluskäiku teise lugemise ajal siin suures saalis, et mida komisjon on veel arutanud ja mõelnud?

16:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma vaatan korraks kodu‑ ja töökorra seadusest seda. (Teeb suvalisest kohast lahti Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaande.) Ei, seda võimalust ei ole. (Naer saalis.)

Jaanus Karilaid, palun!

16:22 Jaanus Karilaid

Aitäh, hea juhataja! Sellest vaheajast praegu väga kasu ei olnud, Isamaa on kuidagi väga häbelikuks muutunud. Ma lootsin vahepeal saada selgust, kuidas me edasi läheme selle eelnõus kirja pandud mõttega, millal ja mis viisil. Võib-olla võtame järgmise vaheaja, 10 minutit, siis Isamaa on konkreetsem ja julgem.

16:23 Esimees Jüri Ratas

Mis te soovite täpsemalt?

16:23 Jaanus Karilaid

Vaheaega 10 minutit.

16:23 Esimees Jüri Ratas

Enne hääletamist või?

16:23 Jaanus Karilaid

Enne hääletamist, jah.

16:23 Esimees Jüri Ratas

Selge, sain aru. Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

16:33 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 184, esitajad Ülle Rajasalu, Toomas Järveoja ja Aivar Viidik. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:34 Esimees Jüri Ratas

Poolt 1, vastu 28, erapooletuid ei ole, muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 185, esitajad Ülle Rajasalu, Kristen Michal, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 216, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 217, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 218, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 219, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 220, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 221, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 223, esitanud Aivar Viidik ja Vilja Toomast, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 224, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 225, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 226, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 227, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 233, esitajad Mart Võrklaev ja Ülle Rajasalu, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 265, esitajad Ülle Rajasalu ja Timo Suslov, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ahah, vot nüüd! Muudatusettepanek nr 284, siin on esitajad Aivar Sõerd ja Aivar Viidik, peale arutelu juhtivkomisjonis on juhtivkomisjoni seisukoht jätta arvestamata.

Muudatusettepanek nr 310, esitajad Kristina Šmigun-Vähi ja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Number 334, esitajad Marko Torm ja Ülle Rajasalu, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 336, esitaja Tiiu Aro, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 368, esitaja Tiiu Aro, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 369, esitaja Tiiu Aro, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 370, esitaja Tiiu Aro, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 372, esitajad Erkki Keldo ja Ülle Rajasalu, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 374, esitajad Erkki Keldo ja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata.

Muudatusettepanek nr 418, esitajad Ülle Rajasalu ja Hele Everaus, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 425, esitajad Ülle Rajasalu ja Hele Everaus, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 429, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 430, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 431, esitajad Aivar Viidik ja Yoko Alender, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 433, esitanud Aivar Viidik ja Toomas Järveoja, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 434, esitajad Aivar Viidik ja Toomas Kivimägi, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 435, esitajad Aivar Viidik ja Eerik-Niiles Kross, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 436, esitajad Aivar Viidik ja Kristen Michal, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 437, esitanud Aivar Viidik ja Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 438, esitajad Aivar Viidik, Andrus Seeme ja Tiiu Aro, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 439, esitajad Aivar Viidik ja Kristina Šmigun-Vähi, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 441, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata.

Muudatusettepanek nr 516, esitajad Eerik-Niiles Kross ja Ülle Rajasalu, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 531, esitajad Yoko Alender ja Ülle Rajasalu, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 539, esitaja Tiiu Aro, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 540, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja vaat selle muudatusettepaneku on esitanud Tiiu Aro. Muudatusettepanek nr 541, esitaja Tiiu Aro, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 550, esitajad Vilja Toomast ja Ülle Rajasalu, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 551, esitaja Tiiu Aro, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 584, esitajad Erkki Keldo ja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata.

Muudatusettepanek nr 661, esitajad Ülle Rajasalu ja Kristina Šmigun-Vähi, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 706, esitajad Annely Akkermann, Ülle Rajasalu, Tiiu Aro ja Kristina Šmigun-Vähi, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kellegi telefon heliseb. Muudatusettepanek nr 708, esitajad Annely Akkermann, Ülle Rajasalu ja Tiiu Aro, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 735, esitajad Sulev Kannimäe ja Tiiu Aro, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 737, esitajad Sulev Kannimäe, Tiiu Aro ja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 743, esitajad Toomas Järveoja ja Ülle Rajasalu, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 747, esitaja Tiiu Aro, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 748, esitaja Tiiu Aro, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 749, esitaja Tiiu Aro, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 750, esitaja Tiiu Aro, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 751, esitajad Tiiu Aro, Ülle Rajasalu ja Sulev Kannimäe, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Number 752, esitajad Tiiu Aro, Ülle Rajasalu ja Sulev Kannimäe, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 761, esitajad Erkki Keldo ja Ülle Rajasalu, muudatusettepanekut arutati juhtivkomisjonis ja positsioon oli, et jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 762, esitajad Erkki Keldo ja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata.

Muudatusettepanek nr 808, esitajad Eerik-Niiles Kross ja Ülle Rajasalu, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 813, esitajad Hanno Pevkur, Signe Kivi, tervitame siin ka kaitseministrit, ja juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 814, esitajad Hanno Pevkur ja Ivi Eenmaa, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 818, esitajad Hanno Pevkur ja Toomas Järveoja, muudatusettepanekut arutati juhtivkomisjonis, seisukoht oli jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 821, esitajad Hanno Pevkur, Urve Tiidus ja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 822, esitajad Hanno Pevkur ja Erkki Keldo, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 823, esitajad Hanno Pevkur ja Sulev Kannimäe, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 825, esitajad Hanno Pevkur ja Valdo Randpere, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 828 ... Ma palun vaikust.

Me oleme praegu muudatusettepaneku nr 828 juures, selle on esitanud Hanno Pevkur ja Jüri Jaanson, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Aitäh teile! Muudatusettepanek nr 836, juhtivkomisjoni seisukoht Toomas Kivimägi ja Aivar Viidiku ettepanekule: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 840, esitajad Marko Torm ja Ülle Rajasalu, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 850, esitajad Mart Võrklaev ja Ülle Rajasalu, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 863, esitajad Ülle Rajasalu, Toomas Järveoja ja Tiiu Aro, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 864, esitajad Ülle Rajasalu, Toomas Järveoja ja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 865, esitajad Ülle Rajasalu ja Kristen Michal, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 881, esitajad Hanno Pevkur ja Vilja Toomast, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 882, esitajad Hanno Pevkur ja Mart Võrklaev, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 942, esitajad Ülle Rajasalu ja Timo Suslov, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 943, esitajad Kristina Šmigun-Vähi ja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 979, esitajad Ülle Rajasalu ja Hele Everaus, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata.

Muudatusettepanek nr 1015, esitajad Aivar Sõerd ja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1026, esitajad Ülle Rajasalu ja Hele Everaus, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1038, esitaja Aivar Viidik, jätta arvestamata, nii oli juhtivkomisjoni seisukoht. Muudatusettepanek nr 1039, esitanud on selle Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1040, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1041, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1042, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1043, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1044, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1045, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1046, esitajad Aivar Viidik ja Yoko Alender, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1048, esitajad Aivar Viidik ja Toomas Järveoja, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1049, esitajad Aivar Viidik ja Toomas Kivimägi, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata.

Muudatusettepanek nr 1050, esitajad Eerik-Niiles Kross ja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1051, esitajad Aivar Viidik ja Kristen Michal, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1052, esitajad Aivar Viidik ja Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1053, esitajad Aivar Viidik, Andrus Seeme ja Tiiu Aro, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1055, esitajad Aivar Viidik ja Kristina Šmigun-Vähi, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1056, esitajad Aivar Viidik ja Vilja Toomast, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lihtsalt vahepealne väike repliik: tundub, et hetkel muudatusettepanekud lähevad palju kiiremini, kui kevadistungjärgul meil läksid. Muudatusettepanek nr ... Lihtsalt ma seda soovisin markeerida. Muudatusettepanek nr 1058, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1059, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1060 ... 

Jürgen Ligi, protseduuriline küsimus, palun!

16:44 Jürgen Ligi

Aitäh! Mul on üks hea nipp, kuidas saab veel kiiremini: kui te ei loe kõiki neid mittearvestamisi ja autoreid ette. See on olnud praktika ka enne teid. See on enne teid olnud, et loetakse ainult number ette ja saab rutem. Aga kui te arvate, et nii ei sobi, siis ...

16:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, mina olen, härra Ligi, alati nõus teid kuulama, teil on väga pikaajaline kogemus. Aga siin ma ütlen, et see ei ole olnud praktika, pigem esitatakse protseduurilisi küsimusi, miks te ei ütle, kes on esitajad, ja miks te ei ütle, mis on juhtivkomisjoni seisukoht. Me võime jääda praegu siin muidugi takerduma tõesti selle 1060. juurde, aga proovime liikuda siit edasi. Muudatusettepanek nr 1060.

Martin Helme, protseduuriline küsimus, palun!

16:45 Martin Helme

Aitäh! Mina lausa nõuan, et öeldaks ettepaneku esitaja ja komisjoni seisukoht.

16:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma olen praegu püüdnud teie abiga seda joont pidada, aga tõesti, sellega ma olen nõus, et nii on palutud, vähemalt nii mulle meenub. Nii, proovime kolmas kord. Muudatusettepanek nr 1060, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1061, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1062, esitaja Aivar Viidik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1099, esitaja Tiiu Aro, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 1117, esitanud Hanno Pevkur ja Marko Torm, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata.

Head ametikaaslased, me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Ma tänan teid. Aga nüüd on niiviisi, et meil on lisaks Riigikogu liikmete muudatusettepanekutele üks komisjoni ettepanek. Muudatusettepanek nr 1191, selle esitaja on sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Nüüd oleme kõik Riigikogu liikmete ja komisjoni muudatusettepanekud läbi vaadanud. Ma tänan teid selle koostöö eest. Aitäh teile!

Nii, nüüd on seis selline, nüüd on nii, et eelnõu 619 teine lugemine on juhtivkomisjoni ettepanekul [soovitud] katkestada. Varasemalt oli siin küsimus, vist Aivar Kokk küsis, et millal saab uuesti kõnet pidama tulla. Nii palju ma oskan nendest verstapostidest öelda, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 26. september kell 17.15 ja eelnõu 619 teine lugemine on katkestatud. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Hea Henn! Ma väga vabandan, härra Põlluaas, te olete siin ekraanil kirjas, aga mis see soov on praegu?

16:47 Henn Põlluaas

Soov oleks hääletada seda katkestamist ja enne seda 5 minutit vaheaega võtta.

16:48 Esimees Jüri Ratas

Jaa, ma ise oleksin ka eksinud siin ühel hetkel, aga minu teada on nii, et kui juhtivkomisjon teeb ettepaneku, siis me ei saagi seda hääletada siin saalis. Nii ütleb meie seadus. Poleks nad teinud seda ettepanekut, vaat siis oleks teine lugu olnud. Aga on teinud. Nii et juhtivkomisjoni ettepanek on katkestada ja see ei tule hääletamisele siia. Ma korraks kontrollin selle üle ka. Ja ma jään oma sõnade juurde, see käib eelnõu teise lugemise katkestamise kohta, § 107 lõige 1 ütleb: "Riigikogu katkestab Riigikogu juhatuse, juhtivkomisjoni või eelnõu algataja ettepanekul eelnõu teise lugemise ilma hääletamiseta. Vastav fraktsiooni ettepanek pannakse hääletamisele." Praegusel juhul oli see juhtivkomisjoni ettepanek.

Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.

16:49 Kalle Grünthal

Aitäh, austatud istungi juhataja! Me praegu vaatasime läbi need muudatusettepanekud ja osa kukkus välja. Aga kevadise ja praeguse istungi vahepeal toimus sotsiaalkomisjoni istung, kus mina ka täna kogemata viibisin isegi. Tahaksin nüüd teada ka komisjoni seisukohta, miks nad sellise [otsuse] kujundasid. Seda peaks nagu protseduurireeglite järgi ikkagi tegema ja komisjon peaks põhjendama ja selgitama, mispärast selline äkiline ilmamuutus on toimunud.

16:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Mul ei ole informatsiooni selle ilmamuutuse põhjuste kohta. Ma ei tea, see on vastus. Seda peavad teadma komisjoni liikmed. Aga see on nende otsus olnud.


4. 16:49 Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (532 SE) kolmas lugemine

16:49 Esimees Jüri Ratas

Nii. Nüüd me oleme teise päevakorrapunkti juures, see on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 532 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimissoove ei ole. Alustame eelnõu hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, enne hääletuse juurde minekut annan informatsiooni, et eelnõu 532 nõuab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Panen hääletusele eelnõu 532. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:52 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 79, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 532 seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


5. 16:53 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (548 SE) teine lugemine

16:53 Esimees Jüri Ratas

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde. See on Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 548 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka. Palun!

16:53 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 6. ja 8. juunil ning täna. Eelnõu nägi algsel kujul ette pliivaba bensiini aktsiisimäära langetamise Euroopa Liidu miinimumtasemele üheks aastaks alates käesoleva aasta mai algusest.

Eelnõu läbis esimese lugemise 13. aprillil. Vabariigi Valitsus otsustas 14. aprilli istungil loobuda arvamuse andmisest eelnõu kohta. Muudatusettepanekuid laekus 28. aprilliks üks, see oli Isamaa fraktsioonilt. Komisjon arutas seda 6. ja 8. juunil. (Juhataja helistab kella.) Komisjon tegi mitmeid muudatusettepanekuid. Oli EKRE poole pealt Rene sisukaid ettepanekuid ja teistelt komisjoni liikmetelt. Komisjon otsustas: saata eelnõu teisele lugemisele ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ka kolmas lugemine.

Kuid seadusesse kirjutati sisse ka see, et seaduse realiseerimise aeg peaks olema juba 16. august. Aga kuna 16. august on tänaseks möödas, täna teise ja kolmanda lugemise ajal enam parandusettepanekuid teha ei saa, siis komisjon otsustas teise lugemise katkestada, et viia sisse vajalikud parandused. Teades, mis olukord praegu majandusturul on, rääkides aktsiisidest ja erimärgistatud [kütuse] ja põlevkiviõli kasutamise võimalustest, on mõistlik anda Riigikogu liikmetele 10 päeva parandusettepanekute tegemiseks, et selle eelnõuga edasi minna. Aitäh!

16:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Martin Helme, palun!

16:55 Martin Helme

Aitäh! Hea Aivar, äkki avad meile seda poliitilist olukorda? Eelnõu esitati siis, kui Isamaa oli opositsioonis, vahepeal on Isamaa saanud koalitsiooni. Mina ei näinud koalitsioonilepingus ühtegi rida ühegi maksualanduse kohta. Ma tahaksin nüüd teada. Väga tore, et komisjon otsustas katkestada, selleks et teha uusi ettepanekuid. No me kõik teame, et tegelikult, kui komisjonis oleks olnud poliitiline tahe, siis oleks saanud siin ka istungitevahelisel ajal teha rõõmsalt komisjoni muudatusettepanekud, mida saaksime ka menetleda. Mis siis tegelikult edasi saama hakkab selle eelnõuga?

16:56 Aivar Kokk

Järgmisel nädalal on meil kindlasti arutelu neljalt organisatsioonilt tulnud ettepanekute üle, mis esitati rahanduskomisjonile põlevkiviõli ja erimärgistatud kütuse kasutamise kohta. Aktsiiside alandamise koha pealt on need arutelud ja parandusettepanekute järel me saame uuesti tulla selle eelnõu juurde. Täna on üks kindel soov ka see, et siin on bensiini ja diisli ja nendega kaasnevate aktsiiside langetamine. Aga nagu sa mäletad, 2020. aastal, kui me otsuse tegime, oli neid kokku – aita parandada – kas 11, 12 või 13 rida. Kõikide nende aktsiiside tõus peaks 25% ulatuses algama järgmise aasta 1. maist ja kindlasti me tahame selle 1. mai tõusu ka edasi lükata.

16:57 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

16:57 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud komisjoni esindaja, komisjoni esimees! (Juhataja helistab kella.) Ma küsin, kas koalitsioonis ja valitsuses ei aduta, mis ümberringi toimub. Olukorras, kus kütuse hind lööb kõiki ettevõtteid iga päev ja ettevõtted lähevad varsti pankrotti, te mängite mingeid poliitilisi mänge. Millal see teine lugemine jätkub, mida te täna katkestada tahate?

16:57 Aivar Kokk

Teine lugemine saab jätkuda siis, kui rahanduskomisjon sellise otsuse teeb. Aga sinule on lihtsalt hea vastuseks öelda: kaks kuud tagasi otsustasite teie, ma ei tea, miks te neid otsuseid kaks kuud tagasi ei teinud. Täna ma kuulasin ka demonstratsiooni, kus te kõik esinesite. Aga kõik need, ütleme, heas mõttes rumalad otsused, mis märtsikuus tehti, on tehtud eelmise valitsuse ajal, mitte selle valitsuse ajal. Kui oleks samamoodi edasi mindud, nagu 2019. aastal valitsuses tehti, siis, ma arvan, neid muresid ei oleks.

16:58 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

16:58 Martin Helme

Aitäh! No minul ei ole vaja häbeneda midagi, minu arvel on ainsad maksualandused, mis Eestis on viimase 20 aasta jooksul toimunud, nii alkoholi kui ka kütuse omad. Ja ma olen seda trummi tagunud kogu aeg. Aga ma tegelikult küsisin sult midagi muud, kui sa vastasid. Sa vastasid, et tulevad huvigrupid ja arutame seda ja teist. Ma tegelikult küsisin, mis see poliitiline otsus on. Mis on poliitiline otsus valitsuskoalitsioonis? Ja kui sealt otsust ei tule, siis see on ka vastus mulle. Sellisel juhul ma küsin nii: aga kuidas Isamaa kavatseb hääletada? Sest ma võin lubada, et vähemalt siinpool saalireas on toetus olemas selle eelnõuga edasi minemiseks igal juhul.

16:59 Aivar Kokk

Aitäh! Ma arvan, et me koos olime valitsuses, kui alkoholi‑ ja kütuseaktsiisi langetati. Täna on aus vastus see, et oleme kokkuleppele saanud vähemalt selles, et aktsiiside tõus lükatakse üks aasta edasi, nii et järgmise aasta 1. maist seda aktsiisitõusu ei tule. Ülejäänud läbirääkimised käivad RES-i ja eelarve aruteludel. 

16:59 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

16:59 Mart Helme

Jah, aitäh, härra esimees! Lugupeetud Aivar! Mina mäletan hästi seda, et meie osalusega valitsuses Isamaa oli väga vastu aktsiisi langetamisele, ja tänu sellele vastuseisule pandi ka tähtaeg, mis tähtajani aktsiise ajutiselt langetatakse. Reformierakondlased on sellest rääkinud nii, et meie oleme aktsiise tõstnud. No muidugi selleks on vaja teatud nuripidist loogikat. Ma küsin nüüd: kas praegustes kriisides rekordinflatsiooni riigis on ikkagi mõistlik venitada, huvigruppidega mingit juttu ajada siin? See tegelikult on ju poliitilise otsuse peegeldus, mida sa meile praegu siin esitad.

17:00 Aivar Kokk

Aitäh! Alustame sellest, et eelmine kord, kui valitsus otsuse tegi neljapäeval, siis kolmapäeval oli Postimehes minu artikkel ja neljapäeval oli meil erakonna esimehe artikkel aktsiiside langetamisest. Nii et see jutt, et Isamaa oli vastu – jah, meil erakonna sees olid erinevad arusaamad, aga selge sõnum oli see, et aktsiisi tuleb langetada. Ja miks aasta kaupa tehti? Martin mäletab väga hästi, et tegelikult ministeeriumis keegi ei uskunud, et see asi peaks nii minema, kuigi valitsuses olevad inimesed kõik uskusid või vähemalt enamik uskus. Täna ei ole vahet, kas kaks nädalat varem või hiljem see eelnõu vastu võetakse. Kui me siia sisse saame veel juurde õigeid otsuseid, mida täna ei ole, siis on see parim lahendus. Kui seda teha läbi valitsuse – te teate väga hästi, et siis see käib kooskõlastusringi ja kõige muuga – ja siis siia saali tulla, siis see aeg pole mitte kuu, vaid on rohkem. Praegu on võimalik selle otsuse kolmanda lugemiseni saada alla kuuga.

17:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

17:01 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Laual on mitmeid valikuid: aktsiiside alandamine, aktsiiside tõusu peatamine ja võib-olla ka olemasoleva, ütleme, säilitamine. Aga laiemas laastus, kui on mingid aktsiisid, mis on peatatud, kas nende puhul oleks mõistlik sama joont jätkata või peaks eelnevalt laskma nad uuesti tagasi tulla ja siis hakata alandama? Ma pean siin näiteks tubakaaktsiisi silmas, millele vastavaid, ütleme, ettepanekuid võib teha. Kas see uks on niimoodi avatud, et ka alkoholi puhul võib teha muudatusettepanekuid, alandada, tõusu peatada või säilitada olemasolevat?

17:02 Aivar Kokk

Aitäh! Kõigil Riigikogu liikmetel on õigus järgmise kümne päeva jooksul teha parandusettepanekuid.

17:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rene Kokk, palun!

17:02 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Hea Aivar! Ma usun, sinuga mõnda aega koos töötanuna, et sa tegelikult tahad kindlasti neid otsuseid teha, aga oled praegu kahvlis. Kas sa saad kinnitada, et see ei ole praegu selle eelnõu surmamise protsess ja et seda tegelikult ei taheta jätta sahtlisse?

17:02 Aivar Kokk

Aitäh, Rene! Sa tead, me tunneme teineteist piisavalt hästi, me teeme kõik selleks, et aktsiisid oleksid madalad. Nii nagu ma Martinile vastasin, on kokku lepitud, et aktsiiside tõus järgmise aasta 1. maist lükatakse vähemalt aasta edasi. Ülejäänud kokkulepped käivad ja läbirääkimised käivad nii RES-i kui ka eelarve arutelude käigus.

17:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

17:03 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma tuletaksin meelde, et Keskerakond toetas esimesel lugemisel aktsiiside langetamist. Nii et seda ette heita ja öelda, et Keskerakond ei ole seda toetanud, on täiesti väär. Me suutsime maaelukomisjonis ka selle saavutada, erimärgistatud kütuse aktsiisi viisime Euroopa Liidu miinimummäärani. Aga see mäng, mida te praegu mängite, on sisuliselt piinlik. Kolmandat kvartalit järjest on Eesti Euroopa Liidu inflatsiooniliider, 25% on inflatsioon. Majanduskasv on praktiliselt olematu. Aga te mängite nüüd mingit poliitilist mängu, et koalitsioon koos püsiks. Siis te arutate seda, kas me aktsiise langetame või ei langeta. Seda peaks tegema tundide pärast, mitte päevade ja kuude pärast. Millal te ükskord hakkate aru saama, milline olukord on ja millises olukorras on praegu Eesti ettevõtjad?

17:04 Aivar Kokk

Aitäh, Tarmo, väga hea küsimuse eest! Aga nüüd palun kuula mind ka. Kui eelmine valitsus, kelle majandusministri koht oli teie [erakonna] käes, poleks lasknud Eleringil ehitada, ühtepidi vajalik, Läti ja Leedu vahel, poleks elektri hind eelmise aasta novembrist tõusnud. Aga see on alati küsitav, sest teistpidi, see kaabel oli ka selleks, et võrguühendus oleks püsiv, pidev pidamine on ka vajalik.

Aga teine küsimus, mis on gaasiga seotud. Märtsikuus, kui poleks hakatud lolli mängima ja soomlastega mingit diili tegema, vaid oleks lastud Alexelal laev rentida ja gaasileping ära teha, siis oleks ära jäänud selle kahju, mis on 600 miljonit eurot. 600 miljonit eurot sellel aastal! Tänane gaasi hind ja 53 eurot megavatt‑tunni eest, mis hinnaga pakuti märtsikuus diili viieks aastaks. Ja siis räägime, kes mida tegi ja mis mingil ajal tegemata jäi?

Meie püüame siin praegu maksimaalselt ... Koos sinu, teie erakonna ja EKRE-ga 2020. aastal aktsiisid langetati. Jah, see oli väga hea eelnõu, mille Isamaa sisse andis ja mida komisjonis koos komisjoni liikmetega parandati. Aga me ei saa seadust rikkuda. Meile on üks kord juba president seaduse tagasi saatnud, kui teise ja kolmanda lugemise ajal muudeti kuupäeva. Meil ei ole mõtet seda teha, sest siis see protsess hakkab esimesest lugemisest uuesti peale. Praegu on võimalik teine lugemine katkestada, nagu seaduse järgi tuleb teha, kas me seda tahame või mitte. On võimalik teha parandusettepanekuid ja püüda leida parim lahendus.

17:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, protseduuriline küsimus, palun!

17:06 Jürgen Ligi

Aitäh! Kuna komisjon tegelikult midagi sellist ei ole arutanud, mida praegu Aivar Kokk räägib, siis kas oleks võimalik, et juhataja ütleks talle, et ta peaks piirduma komisjoni aruteludega, mitte isiklike heietuste ja ajaloomeenutustega? See on päris häiriv minule kui komisjoni liikmele.

17:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ega kodukord ei keela laiapõhjaliselt teemat arutamast. Aga head kolleegid, ma kutsun üles jah rohkem fokuseerima eelnõu sisule konkreetselt.

Läheme nüüd edasi. Jaak Aab, palun!

17:06 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Aivar, tuleb sulle meelde tuletada, juunis ka rahanduskomisjonis keskfraktsiooni liikmed toetasid selle eelnõu menetlemist. Me ei ole seda varjanud, et Keskerakond tegelikult on taotlenud aktsiisilangetusi juba pikka aega. Vähemalt suutsime praegusedki soodusmäärad edasi lükata. See ka polnud kerge. Oli ju plaan tõsta. Ja Rahandusministeerium tuli tookord appi juunis, saigi väga korrektsed muudatusettepanekud ju vormistatud, eks ju, komisjonis. Tavaliselt ka kerge ja raske kütteõli ning põlevkiviõli [akstiisi]määrad liiguvad koos bensiini ja diisliga. Nii et väga korrektne eelnõu. Jah, see rakenduskuupäev ... Aga minu küsimus on pigem see. Sa oled nüüd siin öelnud, et kui ikka tuleb teisele lugemisele. Kas ma saan siis õigesti aru, et Isamaa toetab selle teise lugemise lõpetamist ja kolmandal lugemisel ka aktsiisimäärade langetamist, kuigi koalitsioonikõnelustelt on midagi muud kuuldud?

17:07 Aivar Kokk

Aitäh! Ma veel kord ütlen, et koalitsioonikõnelustel on öeldud, et aktsiisitõus, mis pidi olema 1. maist järgmisel aastal, lükatakse vähemalt aasta edasi. See on see, mida me toetame. Ja kui rääkida teisele lugemisele saatmisest, siis tõesti eelnõu esimesele lugemisele saatmisel oli ju nii, et selle eelnõu pani päevakorda minu eelkäija. Esmaspäeval, kui oli päevakord juba paigas, valiti üks meist komisjoni esimeheks ja teine aseesimeheks. Siis Keskerakond ja EKRE seda eelnõu toetasid, jah.

17:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

17:08 Henn Põlluaas

Aitäh! Muidugi opositsioonist on päris lõbus jälgida seda, kuidas valitsus tõmbleb, igaüks räägib mingitest endale olulistest asjadest ja teised vaidlevad vastu, et sihukest asja pole elu sees räägitudki. Aga tulles nüüd selle eelnõu juurde, noh, üks variant oli ju ka see, et lasta täna ilusti teine lugemine ära teha ja võtta see vastu, kui Isamaal oleks olnud vähimatki soovi aktsiisi alandada, aga nüüd sa räägid meile siin RES-ist ja eelarve menetlusest, kus siis tuleb neid asju vaadata. Mulle tundub, et komisjoni otsus katkestada ongi tegelikult tingitud sellest, et soov on jätta see eelnõu sahtlisse kopitama. Kuidas ikkagi Isamaa käitub? Kas Isamaa käitub nagu koalitsioonipartner või rahva eest võitlev erakond siin saalis? Kuidas te hääletate?

17:09 Aivar Kokk

Aitäh! Kui sa võtad selle eelnõu ette, siis näed, et siin on kirjutatud nii: käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. augustil. Täna on 12. september. Ja aktsiisi tagasiulatuvalt ei saa vastu võtta. Meil on olemas pretsedent. Siin püüti jõuga selline otsus ära teha, et kuupäev muudeti teise ja kolmanda lugemise ajal, siis president saatis selle eelnõu tagasi. Nii‑ või naapidi tuleb teine lugemine katkestada ja komisjon täna selle otsuse tegi. Mitte küll konsensuslikult, aga otsus on enamushäältega tehtud.

17:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

17:10 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Aivar! Natuke piinlik on vaadata seda, kuidas sa seal võimled praegu. Õige asi, aga partnerid on, nagu öeldakse, parajalt litsid. Vaatavad kadedalt teie poole. Ma olen näinud seda, kuidas viimasel ajal siin räägitakse, et pensioni eest vanadekodusse ei saa, nagu te lubasite, ja peretoetuste puhul ka ei saa neid rakendada, kuna ei ole võimalik teha. Ühesõnaga, see on juba liig mis liig. Minu küsimus: kas sul piinlik ei ole selliste, nagu öeldakse, litsist partneritega koos asja ajada praegu?

17:11 Aivar Kokk

Aitäh, Peeter! Mul on küll hea meel, et ma olen Isamaa Erakonnas, kes kolmel viimasel Riigikogu valimisel antud pealubadused on täitnud. Kõik teised erakonnad püüavad sama tee peale saada. Teise lugemise katkestamine ei tähenda esimesel lugemisel tagasilükkamist. Teise lugemise katkestamine – kui seadus seda nõuab, seda tuleb teha. Siin ei ole võimalik vaielda. Millisena see eelnõu teisele lugemisele jõuab? Kindlasti see jõuab. Millised numbrid ja parandused sisse viidud on, on lähema kahe kuni nelja nädala jooksul paigas.

17:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, jääme oma sõnakasutuse juures korrektseks ja püüame mõtteid väljendada viisakas vormis. Aga nüüd, Heidy Purga, protseduuriline küsimus, palun!

17:12 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja, et te sellele nüansile siin ka tähelepanu pöörasite. Aga tõepoolest, ma saan aru, et Riigikogu liikmeid ei võeta siia tööle, nad on siia tööle saadetud, aga mingi elementaarne viisakus võiks meile kõigile siiski kehtida.

17:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

17:12 Mart Helme

Aitäh! Ma tahaksin kõigile meelde tuletada, et lugege Tammsaaret. Tuletage meelde klassiku sõnu: litsid mehed need Vargamäe omad. Ei ole siin midagi ebakorrektset ega eesti keelele võõrast ega ülemäära sobimatut ega ebakultuurset. Ebakultuursed olete te, kui te ei tunne klassikat.

17:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei taha siin vaidlust alustada, aga kõik sõltub ikka kontekstist ja kohast ka. Sõnal on erinevas kontekstis ja erinevas kohas erinev tähendus. Aga aitäh! Läheme edasi. Mart Helme, palun!

17:13 Mart Helme

Hea eesistuja! Hea Aivar! Ma ei saa, ma tulen tagasi enam-vähem sama teema juurde, mis mu esimene küsimus oli. Sa oled ise ju möönnud siin ja Tarmo Tamm on seda kinnitanud, et Keskerakonna toetus sellele eelnõule on olemas. EKRE toetus sellele eelnõule on olemas. See on teie oma eelnõu ja nüüd te võtate selle tagasi, kriisiolukorras, olukorras, kus me oleme inflatsiooni rekordimees Euroopas. Miks te nii teete? Me saaksime ju kolme fraktsiooni häältega selle kohe ära teha. Miks te mängite siin mänge? Kusjuures teie koalitsioonipartner on teile ju näidanud ette, mismoodi seda asja peab ajama. Kontrollikoja kandidaadi määramisel sõideti teist üle nagu tankiga. Ja nüüd te kiunute ja võtate selle eelnõu tagasi. Lõpetage!

17:14 Aivar Kokk

Aitäh! Isamaa Erakond ei ole seda eelnõu tagasi võtnud. Komisjoni otsus on teine lugemine katkestada, kuna, nagu ma märkisin, kui seadusesse on kirja pandud, millal see jõustub, ja see jõustumise aeg on möödas, siis tahes või tahtmata kehtiva seaduse alusel tuleb teine lugemine katkestada, et need parandused sisse viia.

17:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, protseduuriline küsimus. Palun!

17:14 Peeter Ernits

Jaa, ma tulen nende litside juurde tagasi. Mõned partnerid on lihtsalt litsid, seda ma tahtsin öelda. Mardi märkus oli jumala õige. Tegelikult tuleb osata konteksti lugeda, mitte sõnast kinni võtta. Ma ei arva, et mõned mu kolleegid on siin litsid. See on lihtsalt selline rahvalik ütlemine.

17:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Läheme edasi. Kalle Grünthal, palun!

17:15 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Aivar! Teil, Isamaal on ettepanek see asi katkestada. Aga ma ei pea seda üldse mõistlikuks, sest kui me vaatame tänast päevakorda, siis me näeme näiteks, et see elektrituruseaduse asi tehakse nüüd niuh-näuh kõik ühe nädala jooksul ära. Mõistlikum oleks hoopis niimoodi. Te ei saa pugeda selle taha, et see kuupäev on möödas. Seda on võimalik siin protsessi käigus ära teha ja oleks võinud ka tänasel päeval ära teha, nii nagu tehti sotsiaalkomisjonis asju ja nii edasi, eks ju. Teate, mis mulje see jätab inimestele, kes meid vaatavad? Te olete nagu mingi lehma nisa küljes kinni, aga inimeste peale ei mõtle. Siin on suur vahe sees. Kas teil häbi ei ole rahva ees?

17:16 Aivar Kokk

Aitäh! Kui sa soovid, et Riigikogu peaks seadust rikkuma ja president selle eelnõu tagasi kutsuks, siis jah. Aga ma arvan, et ükski 101-st Riigikogu liikmest ei soovi seadust rikkuda ja võtta vastu seaduseelnõu, mille president peab tagasi kutsuma. Ma loodan, et sa kuulasid ka täna presidendi avakõnet sellel istungil. Seaduseelnõu peab vastama seaduse tingimustele ja nõuetele. Täna see katkestatakse, selle eelnõuga minnakse edasi, juba järgmiseks nädalaks on kutsutud osapooled komisjoni.

17:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Taavi Aas, palun!

17:16 Taavi Aas

Aitäh, hea juhataja! Kõigepealt see laevalugu. Täiesti asjatu on süüdistada Eesti Vabariigi majandusministrit selles, et Soome valitsus tegi otsuse, et nemad endale igal juhul LNG‑laeva rendivad. See ei ole otstarbekas ega kohane. Aga kuulates seda diskussiooni siin, minul jääb küll mulje, et Reformierakond on Isamaa Erakonnale ikka kõvasti mütsi pähe tõmmanud. Teie algatused lükatakse järjest tagasi. Ja mis kõige hullem, teid sunnitakse seda tegema veel oma kätega.

17:17 Aivar Kokk

Aitäh! Kui rääkida sellest laevast, siis ütlen, et on selle valitsuse otsus teha ühisfirma Soome firmaga. Kui seda jama ei oleks tehtud, siis täna me ei oleks gaasiga selles kriisis.

17:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

17:17 Henn Põlluaas

Jah, tõsi, loomulikult kõigepealt keeras Reformierakond kogu selle LNG asja vussi, seda me teame ju väga hästi. Aga minul on ikkagi samasugune mure nagu kolleeg Taavil. Opositsioonis olles te rääkisite väga ilusat juttu, Isamaa, ja tegite ilusaid ettepanekuid, aga nüüd koalitsiooni jõudes tõmbate ise oma käega kõikidele nendele asjadele vee peale. Kas või seesama perehüvitiste seadus, mis meil täna siin saalis oli. Teil on valitsuses sellele mingisugune aseaine, mis on oluliselt kehvem ja mida tegelikult ei ole keegi kusagil näinud ja ma ei tea, kas ta üldse siia jõuabki. Ja tõesti põhjendatud on kahtlus, kas see eelnõu üldse jõuab kuskile, vaadates Isamaa käitumist, et suured sõnad, aga tegusid kahjuks ei järgne või järgnevad sellised, mida Reformierakond tahab. Kas sa ikkagi annad mehesõna, et aktsiisilangetus tuleb?

17:19 Aivar Kokk

Aitäh küsimuse eest! Ma pean veel kord rõhutama: kui sa mainid, et Isamaa ei täida oma lubadusi, siis ma saan öelda, et Isamaa on ainuke erakond, kes viimasel kolmel Riigikogu valimisel on oma lubadused täitnud. Rohkem selliseid erakondasid ei ole siin saalis. Milline lõpuks tuleb aktsiisilangetuse või -tõusu ärajätmise eelnõu, selgub lähiajal, sest kui parandusettepanekute tähtaeg on läbi, siis komisjon saab otsuseid teha ja saata ta saali. Enne lõplikku otsust teha ei saa.

17:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun!

17:19 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ilmselt pole mingit vaidlust, et Eesti rahvas ägab diisli-, bensiini- ja muude küttehindade käes. Enam ei ole põhimõtteliselt võimalik inimestel oma eluga toime tulla. Isamaa on, nagu te praegu ütlesite, alati seisnud rahva eest. Aga seiske! Ma annan teile, pakun teile võimaluse, jah, isegi toetame seda tagasilükkamist, kui te teete niimoodi, et te teete tagasilükkamise ettepaneku, kannate praegu siit puldist ette. Homseks tuleb erakorraline koosolek. Võtate vastu otsuse seal komisjonis, et see ellu viia, ja lülitame ta siis täiendava punktina selle nädala päevakorda sisse. Kas te olete selleks valmis?

17:20 Aivar Kokk

Hea Kalle, aitäh küsimuse eest! Sa oled ka varsti terve koosseisu siin istunud. Peaksid aru saama, et üks Riigikogu liige ei tee otsuseid, vaid otsuseid teeb komisjon ja need saadetakse suurde saali. Komisjon on teinud ühe otsuse ja see saadeti siia saali lugemiseks ehk: teine lugemine katkestada ja parandusettepanekute tähtajaks 10 tööpäeva, ja nii see ka on. Ei ole võimalik nii, et ma ütlen sulle täna siin, et ma kutsun kokku, aga homme on teistmoodi. See otsus on täna tehtud.

Loomulikult, aktsiisilangetus on tehtud 2020. aasta aprilli lisaeelarvega. Praegu on eesmärk ju, et aktsiisilangetus kehtiks pikemalt, viia see võimalikult Euroopa Liidu madalamale tasemele. See eesmärk peaks olema kõigil Riigikogu liikmetel. Aga samas me teame, et seoses sellega, et gaasi ja elektri hinnad on läinud taevasse, tuleb vaadata, kas on võimalik seda lahendada põlevkiviõliga või erimärgistatud diislikütuse kasutamisega kütmise juures. Siin küsitud ka erinevate valdkondade kohta, olgu need sadamad või muu. Need kirjad tuleb läbi arutada ja see on kiirem variant nende soovide seadusesse viimiseks. Kui me täna alustaks nullist, siis kestaks see tunduvalt pikemalt, eriti veel, kui see tuleks läbi valitsuse, kus on kooskõlastusringid ja kõik muu.

17:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

17:22 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Aivar! Sa oled jah tõesti fantastiline, sa oled kogenud ja sa näed, et Eisberg on ees, ja oma väikese tubli laevukesega, mida ka meie toetame, purjetad jõuliselt vastu seda Eisberg'i. Aga samas jälle räägid sellist roosat juttu, et jõuame pärale. Kas sa reaalselt usud seda või tead, et tegelikult Eisberg'iga kokkupõrge tuleb ja see laevuke läheb põhja?

17:23 Aivar Kokk

Aitäh! Loomulikult, erakonnana me seisame selle eest, et aktsiisilangetus oleks maksimaalne. Täna, ma veel kord rõhutan, on kokkulepe, et aktsiisitõus lükatakse aasta jagu edasi. Ülejäänud läbirääkimised käivad praegu nii RES-i kui ka järgmise aasta riigieelarve arutelude juures. Kuhu jõutakse, milline kokkulepe lõplikult saavutatakse, on lähema kahe nädala teema. Ja selle nimel loomulikult me teeme tööd.

17:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Leo Kunnas, palun!

17:23 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Aivar! Ma olen sinuga nõus. Sul on täiesti õigus, et sellise sõnastusega ei saa seda kolmandale lugemisele saata, sest siin on sees kuupäev, mis jõustuks tagasiulatuvalt, ja president lõpuks ei kuulutaks seda välja. Aga mul on tegelikult lihtne küsimus. Teil täna käis ju komisjon koos. Miks te ei pannud seda komisjoni päevakorda ega esitanud muudatusettepanekut selle kuupäeva muutmiseks, mille me oleks saanud siin palju lihtsamalt lahendada?

17:24 Aivar Kokk

Aitäh! Täna oli komisjon koos ja komisjon arutas seda eelnõu. Samas on meile tulnud nelja organisatsiooni kirjad, mis puudutavad samamoodi aktsiisilangetust ja eri kütuseliikide kasutamist. On mõistlik liita need sellesama eelnõuga, et mitte venitada veel kuu või kaks.

17:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tundub, et rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Me saame minna läbirääkimiste juurde. Martin Helme, palun!

17:24 Martin Helme

Aitäh, austatud asespiiker! Head kolleegid! Tuletan meelde, et kevadel oli Riigikogu menetluses kaks sarnast eelnõu aktsiiside langetamiseks. Ühe oli esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja teise Isamaa fraktsioon. Mõlemad erakonnad olid tol hetkel opositsioonis. Aivar Kokk siin mõne aja eest just rääkis, et ühes korralikus maksualanduse, aktsiiside alanduse eelnõus peaks olema sees 11 või 12 rida, meil oli neid seal isegi natuke rohkem. Tõepoolest, kõik võimalikud kütused olid seal ära märgitud, pluss oli juurde toodud käibemaksu alandamine kütuste ja toiduainete pealt. Nii et meie eelnõu oli väga põhimõtteline ja kõikehõlmav. See oleks kindlasti aidanud vähendada Eestis inflatsiooni ning inimeste toimetulekut. Kahjuks meie eelnõu esimesel lugemisel hääletati mürinal menetlusest välja ja edasi jäi elama, muu hulgas ka meie enda erakonna fraktsiooni toel, see eelnõu, mis praegu meie ees on. No see on poolik eelnõu, loomulikult, seal on natukene ja sedagi vähe.

Ma ei vaidle vastu sellele, et protseduuriliselt, kui jõustumiskuupäev on mööda läinud, siis tuleb see kuupäev uuesti komisjonis ära muuta ja siis suurde saali tagasi tulla. Ja ma olen valmis kohe need lisaread, mis meie eelnõus olid, muudatusettepanekuna samuti komisjonile ära saatma, õigemini meie fraktsioon on valmis. Aga see kõik ei ole ju põhiteema, mida me siin arutasime. Põhiteema on ikkagi see, et me ei usu või me ei näe, et see eelnõu nii pea saaks seaduseks. Me teame ja saame aru, et huvigruppidega kohtumine ja muudatusettepanekute tegemine ja riigi eelarvestrateegia läbirääkimised koos riigieelarve läbirääkimistega kestavad vähemalt septembri päris lõpuni välja. Enne seda ei ole lootustki, et siin kuhugi jõutakse.

Aga veelgi enam, ma ei saanud mitte mingit kindlust praegu siin, et see eelnõu sealt teiselt lugemiselt uuesti tagasi siia saali jõuab või lõpuks kolmandale lugemisele jõuab. Ja see on ju meie põhiline kriitika või meie põhiline nördimus. Isamaa pani lauale eelnõu. Hää küll. Meil oli parem eelnõu, aga hää küll, teeme teie eelnõuga edasi tööd. Aga ma ei näe, et Isamaa selle eelnõu taga seisab praegu. Tõde selgub siis, kui me näeme neid hääli komisjonis ja me näeme neid hääli siin saalis, sest häältest puudus ei tule sellisel juhul – on meie fraktsiooni hääled, on Keskerakonna fraktsiooni hääled, on teie fraktsiooni hääled, oleks juba üle 50 kenasti koos.

Aga ma ei kuulnud täna, et see nii võiks minna. Ja ma ausalt öeldes ei usu, et see nii läheb. Sest jah, opositsioonis olite te selle eelnõu esitajad, aga praegu on teised tuuled, riigieelarvesse aetakse roobiga raha kokku. No mis roobiga? Kalluriga aetakse raha kokku sellest kõrgest hinnast, mis meil on. Aktsiisid, käibemaksu laekumine, just vaatasin, oli kasvanud meil, see on peaaegu 300 miljoniga plussis võrreldes sellega, mis riigieelarve ette näeb. Aasta lõpuks on 500 miljonit – no kes siis seda purukest tahab rahvale tagasi anda? See tuleb ikkagi ju valitsusel kõhu alla ajada ja seletada, kuidas mitte midagi teha ei saa.

Jääme ootama, sest kui nüüd juhtub niimoodi, et Isamaa komisjonis ei liiguta seda edasi või saalis ei liiguta seda edasi, siis te ei olete vedanud alt mitte ainult oma partnereid, vaid olete vedanud alt ka oma valijaid. Aitäh!

17:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jaak Aab, palun!

17:28 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea Riigikogu, head kooliaasta algust! See on natukene jutumärkides muidugi, aga head uut aastat siin Riigikogu saalis. Ma natukene tõlgiksin seda, mis on juhtunud selle eelnõuga komisjonis.

Tõesti, juunis oli väga suur õhin ja kuna esialgu algatatud eelnõust olid teatud asjad välja jäänud, mis tavaliselt liiguvad koos bensiini ja diisliga – need on kerge kütteõli, raske kütteõli jne –, siis Rahandusministeeriumi ametnikud lahkelt tõid selle paranduse, mille komisjon ka muudatusena sisse viis sellesse eelnõusse. Minu arust on see igati korrektne. Jah, formaaljuriidiliselt saab küll öelda, et see rakenduskuupäev jäi juunis sinna augustisse. Ju me lootsime, et siin saab tegeleda mõne teise eelnõuga ka, mitte ainult ühe eelnõuga – nagu te mäletate, juunikuus [oli lõpuks nii] ja sellepärast ei jõudnudki see eelnõu teisele lugemisele. Komisjon otsustas lugemise lõpetada.

Täna kogunes rahanduskomisjon ja rahanduskomisjoni esimees ise tegi ettepaneku katkestada selle eelnõu lugemine, tõesti selle formaaljuriidilise asja pärast, et see rakenduskuupäev on seal teine. Aga mul on hea meel, Aivar, et sina siin ütlesid, et Isamaa ei tagane oma sõnadest. Ja seda saab tõestada lähiajal. Tuletan meelde, et Eesti Keskerakonna fraktsioon on sisse andnud samasuunalise eelnõu ehk kütuste langetamise Euroopa Liidu miinimumi nõueteni, seda me hakkame samuti menetlema nii rahanduskomisjonis kui ka saalis.

No olgu siis. Muidugi, muudatusettepanekute tähtaeg oleks võinud olla lühem, sest selle ühe paranduse oleks saanud suhteliselt kiiresti teha. Nüüd rahanduskomisjoni esimees räägib, et vahepeal on tohutult kirju tulnud. Tõesti on tulnud erinevaid pöördumisi, mis kindlasti vajavad põhjalikumat süvenemist. See põhjendus, et erimärgistatud diislit soovitakse teatud teistel eesmärkidel kasutada selles raskes olukorras, kui muid kütuseid ei ole võtta, mõningatest tootmistest näiteks ja nii edasi – jah, me oleme kõiki neid kirju lugenud, aga see võtab aega. Tegelikult selle ühe sammu, mis me juunis otsustasime, me oleksime võinud nüüd kiiresti ära teha, ja siis oleksime arutanud edasi neid teisi asju.

Nii et Isamaa peaks ausalt välja ütlema: vahepeal on moodustatud uus koalitsioon. Isamaa on koalitsioonis, toimunud on koalitsiooniläbirääkimised ja kas otseselt või kaudselt, aga on ju selgelt välja öeldud: maksusid ei puudutata. Hea küll, see soodusmäär, mida mitu valitsust on pikendanud, jah, mis ei ole Euroopa Liidu miinimum, mis on kõrgem, mida saaks kergendada tarbija jaoks, ettevõtja jaoks, nii nagu see eelnõu ette paneb – seal te olete lubanud pikendada. Aga kaks valitsust on [sellega tegelenud]: kõigepealt esimene valitsus, mis oli Keskerakonna juhitud, koos Isamaa ja EKRE-ga selle otsuse tegi, et seoses kriisiga soodusmäärad kehtestada, ja Keskerakonna ettepanekul ka eelmine valitsus pikendas neid määrasid, muidu oleksid kõrgemad määrad juba sellel aastal uuesti rakendunud.

Ja nüüd tuleks teha see teine samm. Miks? Aastaga on kütused kallinenud 50–60%. 50–60%! Ja kõik need hinnad lähevad sisendhindadena ka sellesse 25%-lisse inflatsiooni. Hea küll, seal on võib-olla energiakandjad, natuke teised energiakandjad, mis on veel hullemad. Täna sain teada fakti, et just viimase nelja kuuga, umbes, on Eesti energiakandjate hinnad tõusnud poolteist kuni kaks korda kiiremini kui Lätis ja Leedus.

Mida me ootame? Hakkame otsast lahendama. Järelikult ma väga loodan, et kui seesama eelnõu või kui meie aktsiisilangetuste eelnõu tuleb siia saali, siis Isamaa seda toetab, nii nagu ta lubanud on, et ta võitleb aktsiiside langetamise eest. Meest sõnast, härga sarvest. Aitäh!

17:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

17:33 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Jah, tegelikult see on truuduse küsimus, et kui sa omaga oled koos, siis ei ole midagi, aga kui sa hakkad [olema] kellegagi, kes ei ole sinuga parajasti koos, siis öeldakse sinu kohta litsakas. Piinlik on natukene või kahju on ka Aivari võimlemist vaadata siin. Õige asi, aga näed, lihtsalt partnerid ei luba teistega koos teha. Noh, ma sõidan iga päev ringi mööda Eestit ja ausalt öeldes teed on läinud ikka väga tühjaks. Autosid näeb üsna vähe. See ei ole nii mitte ainult minu valimisringkonnas, vaid igal pool, te kõik teate. Ja nüüd me oleme selle hea asjaga siin, aga vaene Aivar peab siin võimlema ja näeb küll, et Eisberg on ees, aga räägib meile ikka, et kohe-kohe tuleb lahendus. Ei tule. Põhja läheme selle paadiga, kahjuks.

Tegelikult, kui me oleme nüüd suvi läbi siin arutanud erinevaid asju, selle koalitsiooni kolme suurt uhket lubadust – pensioni eest vanadekodusse, peretoetused ning elektri ja energiakandjate kompenseerimine –, siis kõik need kolm, selle kohta võib öelda nagu maal, et need on kuidagi nagu poolpehmed asjad. Poolpehmed. Ja nüüd see Aivari neljas asi on ka poolpehme. Ühtepidi õige, aga tegelikult suurt midagi asja ei ole.

Ühelt poolt on selge juba praegu see, et pensioni eest ikka vanadekodusse ei saa. Peretoetuste puhul rakendustarkvara ja kõik see – kulub paar aastat julgelt. Aga selleks ajaks on juba järgmine Riigikogu koosseis poole peal. Ja nüüd 23. septembril Konkurentsiamet ütleb meile selle müstilise numbri. Ma üritasin täna ka Konkurentsiameti peadirektorilt ja Eesti Energia juhatuse liikmelt teada saada, milline see õiglane hind siis on, kus on 8–9% kasumit ka veel sees – ja raiu või ähvarda või tee mis tahad, ei saanud teada. Aga on juba aimata, et see tuleb ka kõrgem, kui tegelikult vaja oleks, millest abi oleks. Hea muidugi, et ta tuleb, mingisugune. Aga eks 23. septembril – sinna palju maad ei ole – kuuleme, mis see tuleb.

Ja siin me olemegi niimoodi. Isamaa on uues peres, sellises kolmikperes. Ja ma vaatan, noh, kahju on isegi, kuidas suur partner tegelikult püüab teha kõik selleks, et need iseenesest olulised ja väga head asjad muutuksid poolpehmeks. Ja see Aivari neljas asi samuti, mis on tegelikult ülioluline. Aitäh tähelepanu eest!

17:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

17:37 Kalle Grünthal

Austatud kolleegid! Lugupeetud Isamaa fraktsioon! Vaatasin teie kodulehte ja mulle jäi sealt silma üks selline lause: "Isamaa suhtub abivajajatesse mõistvalt ja hoolivalt." Mõistvalt ja hoolivalt – see on teie sõnum Eesti rahvale. Tegelikult, head Isamaa liikmed, praegu on tohutult neid inimesi, kes vajavad hoolivust. Ja see võti on praegu, head Isamaa liikmed, teie käes. Teil on menetluses eelnõu analoogselt EKRE‑ga, küll natukene teistsugune, aga ta on olemas. See aitaks inimestel toime tulla meeletute kütusehindadega. See võti on, lugupeetud komisjoni esimees Aivar Kokk, teie käes. Teie valduses on praegu see.

Jah, ma olen nõus, et selle eelnõuga on üks probleem. Nimelt, seadus jõustub 2022. aasta 1. augustil. Aga see on probleem, mida on võimalik kohe lahendada ja mida oleks olnud võimalik juba ammu lahendada, sest rahanduskomisjon kogunes ju täna. Aga teie ei teinud seda muudatusettepanekut, et seda kuupäeva muuta. Hea küll, ma mõistan, te olete Reformierakonna lõa otsas. Aga praegu on teil võimalus näidata oma Isamaa nägu, mis peaks olema mõistev ja hooliv. Teil on võimalus.

Kui ma küsisin teie käest, miks te ei kutsunud kokku erakorralist [istungit], siis te tegite mulle noomituse, et ma olen peaaegu ühe koosseisu juba siin olnud, aga ikka ei tea reegleid. Tean küll. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus ütleb väga selgelt, § 35 lõige 2: "Riigikogu komisjoni erakorralise istungi kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või siis, kui seda nõuab vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust." Mina olen seisukohal, et see kolmandik koosseisu on olemas. Ja teil on võimalus homme hommikul, täna õhtul või ükskõik millal see komisjon kokku kutsuda, teha see väikene muudatus ära ja tuua eelnõu uuesti teisele lugemisele sellel nädalal. Komisjon määrab veel kolmanda lugemise, nii nagu tehti elektrituruseadusega, mille teine lugemine on kolmapäeval ja kolmas lugemine on neljapäeval.

Lugupeetud Isamaa liikmed! Kogu Eesti rahvas vaatab praegu teie poole, sest teie olete see võti, mis toob hinnad alla – kui te olete mõistvad ja hoolivad, loomulikult. Aivar Kokk, sinu kehakeel näitab, et sulle ei meeldi minu jutt –  sa oled asetanud oma sõrme kõrva peale. See on traditsiooniline kehakeele lugemine. Aga tehke ära. Meie toetame seda asja. Ärge jätke rahvast selle meeletu kütusehinnaga üksipäini. Teil on võimalus praegu seda teha. Me ootame teie tegevust ja rahvas ootab kõige rohkem. Aitäh!

17:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ivi Eenmaa, protseduuriline küsimus, palun!

17:41 Ivi Eenmaa

Mul on küsimus teile, härra juhataja. Viimased viis ettekannet on olnud ainult ühe erakonna mõnitamine või soov seda teha, mitte eelnõust endast. Palun ärge laske seda teha. Teie olete juhataja. Kui ei ole juttu eelnõust, vaid käib ühe erakonna mõnitamine, siis palun võtke kas või hääl ära.

17:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! No mina lähtun juhatajana ikka sellest, et sõna on vaba, kui see on lubatu piirides. Aga Isamaale on siin omistatud üleloomulikke ootusi ja lootusi. Loodame, et need ka täituvad ja keegi ei pea pettuma. Nii, aga läheme edasi. Mart Helme, palun!

17:42 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Jaa, loomulikult, meil kõigil on isamaale – mitte Isamaale, vaid isamaale – suured ootused-lootused ja me oleme talle väga pühendunud. Mis puutub mõne erakonna mõnitamisse, siis lugupeetud reformierakondlased, vaadake peeglisse, te olete EKRE-t mõnitanud aastaid, valitsemiskõlbmatuks nimetanud, natsideks nimetanud, ma ei tea veel, kelleks nimetanud. Minge peske hambad ära ja lõpetage EKRE mõnitamine. Teil pole selleks mingit moraalset õigust. Sotsiaaldemokraatide ridades on üks Riigikogu liige, kes siin puldis viibija kohta tellis lausa maksulise reklaami – nii palju kui minuni on jõudnud vähemalt seda taustainformatsiooni, kus ta mind vene keeles saatis meessuguelundisse. Väga viisakas. Aitäh! See ei ole ju mõnitamine!? Ei, see ei ole mõnitamine, see on riigimehelik käitumine. Nii et mõnitamisega, ausalt öeldes, lugupeetud liberaalid, tegelege ise ja kutsuge ennast korrale.

Aga eelnõu juurde tulles, eelnõuga on selline lugu, et tõepoolest, me kutsume Isamaa saadikuid üles kiires korras astuma samme, et see eelnõu vastu võetaks. Ärge palun minge liberaalidega koos seda teed, mida ma lugesin praegu just Facebooki postitusest, mille on teinud teie erakonna minister Riina Solman, kus ta räägib nõretavalt sellest, kuidas me kõik peame lõpetama laristamise ja minema üle kokkuhoiurežiimile, elama jahedamas toas, käima vähem duši all ja nii edasi, ja nii edasi. Ai-ai-ai, kui valus! Ai-ai, kui valus, kallid sõbrad! Sellepärast et see ei ole ju see, mille eest me oleme väljas siin. Me oleme väljas siin selle eest, et Eesti rahval oleks heaolu tagatud, julgeolek tagatud, elekter tagatud. See üleskutse, et oleme kõik tagasihoidlikumad, elame külmas, elame pimedas, elame näljas, on ju Põhja-Korea. Ja jällegi, oi, kui palju ma olen kuulnud reformierakondlaste suust, kuidas EKRE tahab teha Eestist Põhja-Koread. Miks te räägite sellist juttu? Te ise teete praegu Eestist Põhja-Koread! Elame külmas, elame näljas, elame pimedas, sest Putin on alustanud sõda. Kuulge, Putin ei ole ära võtnud meie põlevkivi. Putin ei ole ära võtnud meie elektrijaamu. Putini ei ole põhja lasknud meie elektrisüsteemi. Miks te sellist imelikku juttu räägite kõik siin?

Aga võtame laiema pildi. See on ju täpselt see jura, mida me näeme liberaalses Lääne-Euroopas igal pool. Šveitsis kutsutakse üles koputama naabrite peale, kui tuba on soojem kui 19 kraadi. Häh, see on ju Natsi-Saksamaa, kus öeldi, et tule ja koputa, kui su naaber on juut, kes varjab ennast. Ja see on see demokraatlik Euroopa, mille liikmeks astumist me hääletasime 2004? Šveits, tõsi küll, ei ole Euroopa Liit, aga väga tihedalt Euroopa Liiduga seotud ja loomulikult osa Euroopast, Euroopa ajaloost. Koputame üksteise peale: näe, tal on 20 kraadi toas sooja, mitte 19 kraadi. Hollandis tahetakse, et inimesed üle viie minuti duši all ei oleks. Hollandi valitsus tahab oma riigi põllumajandust [kinni panna]. Holland toidab kümneid ja kümneid miljoneid inimesi oma põllumajandustoodanguga. Ei, paneme kinni, sest rohepööre on niisugune.

Mina ei saa aru. Ma lihtsalt ei saa aru! Kas mõistus on kusagile magama läinud või? Ainult mingid ideoloogilised stambid on need, mida peab korrutama. Ja kui kuskil keegi Ursula von der Leyen ütleb, et sõbrad, rohepööre on maailma kõige tähtsam asi, siis meie kaagutame järele.

Palun lisaaega.

17:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun! Kolm minutit lisaaega.

17:47 Mart Helme

Ja vaat, et me ei muutuks Põhja-Koreaks, lugupeetud Isamaa, võtke ennast kokku. Ma ei mõnita teid. Te olete lõppude lõpuks meie kõige lähemad mõttekaaslased siin saalis ja Eesti poliitikas tervikuna. Võtke ennast kokku ja ärge laske šantažeerida ennast Reformierakonnal! Reformierakond sõitis teist üle, nagu ma ütlesin ka oma sõnavõtus, nagu tankiga, protseduure rikkudes, toimepiirangut rikkudes. Muide, lugege tänast Evestuse artiklit ERR-i portaalis. Ta seab väga tõsiselt kahtluse alla selle protseduuri, kuidas Keit Pentus-Rosimannust tahetakse määrata kontrollikotta. Lugege! Väga kaalukas. Ja üldsegi mitte EKRE mõjutatud ega ekremeelne inimene ei ole seda kirjutanud. Ajage selg sirgu! 

Lõppude lõpuks selle rumala ja tegelikult meile väljastpoolt imporditud ideoloogia ja maailmavaate tõttu, mis on kogu aeg rääkinud, kuidas meie, vaesekesed siin, peame tasakaalustatud riigieelarvet praktiseerima, oleme me jätnud kõik head ajad kasutamata – ajad, kus laenukraanid olid lõpmatuseni lahti, praktiliselt null intress oli, oleks võinud ehitada teid ja sildu. No Pärnus, näed, osteti üles teid. Või ostsite teie üles, ma ei tea, silla ehitusega, viie miljoniga. See on jälle häbiväärne, sõbrad! See on häbiväärne mõjuvõimuga kauplemine. Piinlik, Isamaa. Ärge olge sellised!

Kõik need võimalused jäeti kasutamata, sest meil ei ole vaja võtta võõra võlga. Võlg on võõra oma. Kõik need rumalad jutud sellest, kuidas me ei saa jätta oma lastele arveid, mida nemad peavad tasuma. Aga me ei jäta neile ka neidsamu sildu, teid ega ühiskondlikke hooneid. Me ei aidanud riiklikku hoolekandevõrgustikku arendada, ärastasime ära. Me ei aidanud oma puuetega inimesi, ei aidanud oma viletsaid, sest meil ei olnud kunagi raha. Ja nüüd, kui inimesed on hädas, unustage ära, et teil on kuluhüvitis. Unustage ära! Minge võtke 70-80-liitrine paak täis kütust ja vaadake, mis see arve on. Kui teie palk on mingisugune, ma ei oska öelda, 1000 või 1200 eurot? Mõelge, mida tunneb inimene, kes käib kusagilt 30 kilomeetri kauguselt Tallinnas tööl, 50 kilomeetri kauguselt Tallinnas tööl. Mida ta tunneb? Missugust viha see tekitab temas. Ja kui ta siis loeb ja kuuleb, et Isamaa võttis sisuliselt tagasi eelnõu, mis langetaks aktsiise, siis ta vihastab.

Ühesõnaga, ma ei mõnita teid, ma sõna otseses mõttes palun teid. Lõpetage need poliitilised mängud, lõpetage enda müümine, lõpetage Reformierakonnal enda terroriseerida laskmine! Ajage selg sirgu ja teeme selle eelnõu ära. Aitäh!

17:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Heiki Hepner, palun!

17:51 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Loomulikult on see eelnõu oluline. Ja kui Isamaa oleks selle eelnõu tagasi võtnud, siis me ju tegelikult täna siin seda ei arutaks. Isamaa ei ole seda eelnõu tagasi võtnud. Seepärast on üldse võimalik seda debatti või arutelu pidada. Süüdistus, et me oleme justkui selle eelnõu tagasi võtnud, on pehmelt öeldes ju pastakast imetud. Loomulikult ma saan aru koalitsiooni-opositsiooni positsioonist ja eks opositsioon täidab oma rolli, ka see on ju täiesti arusaadav.

Isamaa on oma valimislubadusi täitnud. Kui Isamaa oleks ennast müünud, siis neid valimislubadusi ei oleks ju täidetud. Kuidagi on läinud niimoodi, et tõesti, nagu ütles hea kolleeg ja fraktsioonikaaslane Aivar, kellel on minust märksa pikem kogemus parlamendis olla, kui vaadata valimislubadusi, suuri lubadusi, siis on Isamaa olnud see erakond, kes on need täitnud. See süüdistus, et me enda mahamüümisega täidame oma lubadused, tundub ju ka natukene imelik.

Aga tõesti, vaatame nüüd seda põhjust. Me mäletame, kui me siin aasta tagasi olime situatsioonis, kus jäeti tähelepanuta jõustumistähtaeg. Ma arvan, et teil kõigil on see meeles. Eelmine valitsus ... Ja siin ma vaatan otsa sellele tühjale reale, kus peaksid istuma Keskerakonna saadikud – ma loodan, et te vaatate mind vähemalt veebi vahendusel –, [ja ütlen, et] te jätsite tegemata eelmisel aastal selle töö. Pärast president põrgatas selle siia tagasi ja ütles: Riigikogu, see on praak, nii ei tohi teha, nii ei tohi seadusloomet teha. Täna te tulete ja ütlete, et me ei peaks seda tähtaega muutma, mille jõustumine oli juba augusti alguses, vaid peaksime võtma tuimalt [seaduse] vastu ja ilmselt siis laskma presidendil selle uuesti tagasi saata. Ei tea, mida president arvaks, kui ta näeks, et Riigikogu on nii õppimisvõimetu, et võib astuda [samale] rehale korduvalt ja korduvalt. Vaat, siis oleks küll piinlik. Siis oleks tõesti piinlik.

Samas, ka Tarmo Tamm siin süüdistas Isamaad, et näete, kolm kvartalit on juba olnud metsik inflatsioon ja mitte midagi ei ole tehtud. Isamaa on täna valitsuserakonnana esimest päeva korralisel Riigikogu istungil. Piinlik peaks olema. See tühi rida, mis siin on – ju nad häbenevad praegu enda sõnu, mida nad siin on ütelnud. Niimoodi suhtuda? Tõepoolest, ilmselt nii ei olegi võimalik head seadusloomet tekitada.

Meie hoolime oma inimestest, ma pean silmas Eesti rahvast, me aitame neid, kui on vaja, ja me mõtleme eelkõige selle peale, kuidas anda mitte kala, vaid õng. Aga kui on vaja, siis nendele, kellel seda vaja on, tuleb anda ka kala. Kindlasti me nende teemadega, mida see eelnõu käsitleb, tegeleme edasi, sest veel kord: me hoolime Eesti rahvast. Aitäh!

17:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

17:55 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased ja ka teised, kes te mind kuskilt jälgite! Mina kuulasin seda arutelu ja ma küll ei näe, et meile, Isamaa Erakonnale, tehakse liiga. Pigem võib-olla ma ei ole hästi pihta saanud, millest selline tunnustus. Me oleme ju märganud, et kui on ühiskonnas mingi probleem, siis me hakkame sellega tegelema, esimesena muidugi avangard, kes läheb, jookseb otse peaga vastu seina, siis tulevad juba teised, vaatavad, et äkki ei peaks selline hoog olema või vaataks mingi teise seinaosa. Siis, kui meid on juba natukene suurem hulk ja me jookseme peaga vastu seina, hakkavad teised mõtlema, huvitav, kas neil ongi päriselt sellega tegelikult tõsi taga või miks nad nii ennastohverdavalt neid asju teevad.

Me märkame ju tegelikult neid muutusi. Käivad ju debatid, et kas ettevõtted, kes müüvad siis, ütleme, energiat, toasooja või kõike seda edasi, peaksid saama mingitki garantiid riigilt, kas nad läheksid mingite maksude juurde. Täna on ju see sõnum "ei". Aga me näeme, mis Euroopas on, Euroopa suuremad riigid juba teevad. Sest meile on kuskilt külge jäänud see, et me oleme väike riik, mida meie ikka saame ise ära teha, vaatame enne, mis suured teevad. Eks ta paraku olegi niimoodi läinud, et suurte riikide järgi me juba märkame, kuidas ja mis on. Rohepööre ongi nüüd jäänud, vaikselt jääb sinna. Need, kellele on rohepööre väga armas, ütleme siis, ideoloogiliselt, nemad taovad ikka seda trummi, aga ümberringi kõik valmistuvad niinimetatud energiakriisiks, kaasa arvatud toidukriisiks. Seega, summa summarum me jõuame Eestis sinna täpselt siis, kui meie koalitsioonipartneridki sinnamaale jõuavad.

Ma toon lihtsalt ühe sellise vahva võrdluse. Ma olen jalgpalli palju-palju mänginud. [Ükskord oli] mingi hästi oluline mäng, selline sõpruskonna vahel, ja oli mul võimalus viimasel minutil lüüa võiduvärav. Ega ta väga elegantselt niimoodi [ei läinud], aasta värav ei olnud, aga oli värav. Pärast mängu ma läksin ikka mingeid täiesti mõttetuid seisukohti seal rääkima, et vot seal oleks kohtunik pidanud vilistama. Siis üks kogenum inimene ütles: "Keda see enam huvitab? Mees, sa lõid võiduvärava, see läheb ajalukku." Ehk siis praegusel hetkel meie töökaaslased rõhutavad, et teie peal on see fookus. Jube hea, kui meid tunnustatakse selle eest, et me oleme nii visalt, nii kaua ja üsnagi vaoshoitult enda sõnumite eest võidelnud – kõik see, mida me tahame teha. Ega lihtne ei ole. Mäletavad ju ka kritiseerijad seda, et kui me olime koalitsioonis, siis nuta või naera, aga need ongi koalitsiooni võlu ja valud.

Ehk siis minu väide on see. Isamaa on igavene. Isamaa elektrituru reform on hea. Ja kõik need puudused, mis on – tööd me ei pelga, teeme, toimetame. Esmalt tuleb ära mudida see – laias laastus me oleme ikkagi suunamudijad, mina küll tunnen ennast nii –, et ajakirjandus ja avalikkus julgeks nendest teemadest rääkida. Ehk kui me teeme mingeid järeleandmisi, siis mingi muu asi nagu kannatab. Aga mingi aja möödudes teeme ära. Kas see tuleb nüüd homme? Ei, aga pange tähele, kahe nädala pärast hakkab meie valitsus juba ka rääkima sellest, et ettevõtjaid oleks ikka ka vaja mingil määral toetada, sellepärast et Euroopa riigid juba lähevad ... See on ainult üks näide.

Seega, tänan tunnustuse eest, head töökaaslased! Isamaa väärib seda tunnustust. Isamaa on igavene. Aitäh!

17:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

17:59 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma tulin siia lihtsalt sellepärast, et täpsustada mõnda teemat. Kalle rääkis, kuidas erakorralist istungit kokku saab kutsuda, ja tõesti nii saab, aga päris nii ei saa, et ma homme kutsun kokku ja sellel nädalal juba saab teha teist ja kolmandat lugemist. Selle nädala päevakord on kinnitatud.

Kui sellest eelnõust rääkida, siis [tuleb öelda], selleks et kõigil oleks ühtemoodi arusaamine, et selle eelnõu tekst, mis on praegu siin laua peal, on täiesti uus tekst, mille komisjoni liikmed on kokku kirjutanud. Kui teksti esimese ja teise lugemise vahel muudetakse sajaprotsendiliselt, siis on ka ilma selle kuupäevata loogiline, et antakse kõigile võimalus teha parandusettepanekuid.

Siin arvati, et Isamaa laskis läbirääkimistel endale mütsi pähe tõmmata, aga ma arvan, et kui meil on kolmapäeval ja neljapäeval elektrituruseaduse teine ja kolmas lugemine ehk universaalteenuse pool, siis me näeme, et tegelikkuses Isamaa on kõikides koalitsioonides oma soovid saanud täita. Alati koalitsioonis on neid asju, milles tuleb samm tagasi astuda, et järgmine päev kaks sammu edasi astuda.

Loomulikult, praeguses eelnõus on Euroopa miinimumtasemele viidud nii bensiin kui ka diisel ja nendega koos olevad erinevad kütuselahendid. Me oleme täna, veel kord rõhutan, kokku leppinud selle, et järgmise aasta 1. mai aktsiisitõus jääb ära, see lükatakse vähemalt üks aasta edasi ja siis on juba järgmisel koosseisul võimalik otsustada, milline aktsiisipoliitika Eestis on. 2020. aasta aprillis vastu võetud lisaeelarvega on aktsiisid alla viidud ja need kehtivad. Ja täna, kui selle eelnõu teise lugemise katkestamise järel parandusettepanekud tulevad, siis vaatame need üle ja suure tõenäosusega lähiajal oleme teise lugemisega uuesti siin. Loomulikult kõike alati ei saa. Ja veel kord ma rõhutan: sellest eelnõust, mis esimesele lugemisele läks, ei ole mitte ühtegi rida selles tekstis, mis on teisel lugemisel. Kes teab, alati on [sellistel puhkudel] teine lugemine katkestatud, rääkimata sellest, et kui on ka kuupäev, millal seadus peaks rakenduma, möödunud, siis seaduse järgi tuleks teine lugemine katkestada.

Kriitika on alati vajalik. Aga ma tahan tänada näiteks Rened, kes komisjonis väga tugevalt toetas. Sealt on ka mitmed eelkõnelejate ettepanekud siia eelnõu teise lugemisse saanud. Aitäh!

18:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Alar Laneman, palun!

18:03 Alar Laneman

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Haritud inimeste seltskonnas on alati meeldiv ja ka õpetlik viibida. Mul ei olnud plaani siia lugupeetud seltskonna ette tulla, aga siin kõnede käigus kõlanud mõningad konstruktsioonid ja fraasid ei jätnud muud võimalust.

Kõigepealt, eelkõneleja öeldu (Juhataja helistab kella.) võib esmapilgul tunduda tähtsusetu fraas, kuid siiski, see on erinevates vormides kordunud. Rääkides sellest eelnõust, viitas eelkõneleja, et Isamaa on oma soovid alati täitnud. Kui sellesse süveneda, siis tekib küsimus, et võib-olla on see keelevääratus, aga võib-olla on see näide mõtlemise natukene vildakast olemisest. Ja ma arvan, et see on rohkem levinud kui ühes erakonnas. Me ei ole ju siin saalis selleks, et oma eesmärke täita, me oleme siin oma inimeste soove ellu viimas.

Selles arutelus, mis oli, käis keerutamine selle ümber, kas on see kuupäev ja kui see tuleb hiljem ja nii edasi. Sõbrad, asjad on ju lihtsad. Eelnõu või mingit seadust me tahame ju selleks, et mingis ühiskonna valdkonnas saavutada mingit olulist mõju. Kui vaja, siis muudetakse komasid, ja kui vaja, siis kohendatakse kuupäevi. Aga fakt on ju see, et kui seda eelnõu ei ole, jääb olemata ka soovitud mõju. Olukorras, kus just mõni tund tagasi on Vabariigi President rõhutanud, et esimesel kohal on meil praegu tegelemine energiahindadega, on väga kummaline, et meil on selle varjus aega läinud niisuguse keerutava kõnelemise peale. Tundes inimesi, ma tahaks siiski arvata, et see ei ole taotluslik, aga võib-olla me oleme oma poliitika tegemise ohvrid, mõnes mõttes.

Aga fakt on ju karm. Kui aktsiiside ja üldse nende faktorite rakendamist ei ole, mis inimeste elatustaset langetavad, siis on inimesed sunnitud iga päev maksma energiakandjate eest kallist hinda. See sööb nende leibkondade sissetulekut ja see on hakanud tabama ka meie majandust. See on järgmine tase. Ma loodan väga, et me ei konstateeri poole aasta pärast, et oi, kui rumalad me olime, et energiahindade probleemiga tõsiselt ei tegelenud, ja nüüd on meil probleem toiduga varustatuses. Vaatame teenindussektorit, juba ägavad teatud ettevõtted, ütlevad, et toidutööstuse ettevõtted lähevad tõenäoliselt kinni. Toiduliidult on tulnud väga karmid sõnumid. Aga meie siin räägime kuupäevadest ja komadest ja ütleme, et küll ta tuleb. Oleks olnud vähemalt korrektne ka mingi kuupäev siis välja öelda.

Üldiselt ma arvan, et see ei ole hea stiil ja see ei ole ka efektiivne stiil, kui me siin nii kergekäeliselt nii tõsised küsimused lihtsalt protseduurika ja üsna häguste lubaduste taha unarusse jätame. Nii et kui on eelnõud, on ka mõju, ja kui eelnõud lükkuvad kaugemasse tulevikku, siis lükkub tulevikku ka see soovitud mõju, mida kõik meie inimesed ootavad. Kordan veel: me ei ole siin erakondade eesmärke ellu viimas, me oleme siin selleks, et meie inimeste soove ellu viia. Aitäh!

18:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rene Kokk, palun!

18:07 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Head ametikaaslased! Aivar, sa oled rahanduskomisjonis alati olnud õige tee peal, selles mõttes pean ma sind kiitma küll, ja ma loodan, et praegusel juhul ei teki seda olukorda, kus te selle eelnõu ikkagi ära surmate. Kui ma su käest enne küsisin, kui sa siin puldis olid – eks ma saan aru, et sul on keeruline olukord –, siis sa andsid sellise poliitkorrektse vastuse. Aga andke omalt poolt ka kõik, et see eelnõu tuleks kiiremas korras ikkagi uuesti arutelule ega jääks kuskile lauasahtlisse, sest olukord on tegelikult väga keeruline. Sellega tuleb tegeleda, et ei juhtuks nii, nagu siin ühe eelnõu juures IT-minister ütles, et me tegeleme ühe asjaga korraga ja sellepärast me ei saa praegu tegeleda ettevõtluse abimeetmetega. Nii et võtke see kindlasti kiiremas korras päevakorda.

Lihtsalt kordan üle selle, et tegelikult ikkagi üle-eelmise valitsuse aktsiisilangetused, mis said tehtud – EKRE seisukoht oli ka tollel ajal selgelt see, et need tuleb teha tähtajatult. Tähtajatult! Siin vahepeal räägitakse palju sellest, kuidas jätame ära EKRE tehtud hinnatõusu ja nii edasi, sihuke tonaalsus on. Tuletan meelde, et EKRE seisukoht oli teha juba siis need tähtajatult. Kahjuks oli tollel ajal Isamaa see, kes soovis selle tähtaja ette panna. Tahan selle uuesti üle korrata, et see narratiiv sellest EKRE hinnatõusust, mis ära jääb, ei jääks kuidagi siin levima.

Aga jõudu, Aivar, selle eelnõu parandamise juures! Menetleme seda koos kiiremas korras edasi, esimesel võimalusel. Aitäh!

18:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh. Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole, seega on läbirääkimised lõppenud. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek. Selle muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme nüüd teise lugemise läbinud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 548 teine lugemine katkestada. Teine lugemine on katkestatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 26. september kell 17.15.


6. 18:10 Riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (598 SE) teine lugemine

18:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu 598 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti.

18:10 Helmen Kütt

Head ametikaaslased! Minul on suur rõõm ja võimalus tutvustada teile seaduseelnõu 598 ehk riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Teine lugemine.

Natukene meeldetuletuseks, kuna juba päris tükk aega tagasi oli esimene lugemine. Vabariigi Valitsus algatas riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu juba 21. aprillil. Esimene lugemine toimus käesoleva aasta 11. mail ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 25. mai kell 17.15. Ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud ja sotsiaalkomisjon arutas seda eelnõu oma kahel istungil, õigemini võiks öelda ka kolmel, sest täna oli kolmas arutelu. Ja ma selgitan ka, mis täna ainult arutelus oli. Kõigepealt oli arutelu 30. mail ja siis 9. juunil. Ühtegi sisulist muudatusettepanekut muudatusettepanekute tähtajaks ei esitatud. Küll aga tegime käesoleva aasta 16-ndal ... Vabandust! Nüüd ma ruttasin juba natukene ette. 9. juuni istungil tehti üks normitehniline muudatus ja selle ettepanekuga täpsustatakse lisatava paragrahvi asukohta seaduses, see on 19. peatüki esimene jagu ja seda täiendatakse §‑ga 3652.

Eelnõu ei jõudnud teisele lugemisele, sellepärast et meil oli üks teine eelnõu, mille kohta oli tehtud väga palju muudatusettepanekuid ja neid me hääletasime. Teine ja kolmas lugemine on toimumata. Ja tänasel komisjoni istungil sotsiaalkomisjon volitas minu, see tuleneb minu ametikohast – kuna Tiiu Aro, kes oli algselt selle eelnõu ettekandja, juhtivkomisjoni ettekandja, ei ole enam Riigikogu liige, siis kannan mina seda eelnõu ette.

Võib-olla ütlen ka seda, et meil meeles oleks, et selle eelnõuga muudetakse sujuvamaks Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, farmatseutide ja proviisorite tööle asumine oma erialal. Aga ütlen kohe ära, et see kehtib kõigile rahvusvahelise kaitse saajatele. Nad vabastatakse ka üheks aastaks riigilõivu tasumise kohustusest Terviseameti registris registreerimisel ja kutsekvalifikatsiooni läbivaatamisel. Ja tõepoolest, selle mõju on tagasiulatuv, see on 24. veebruarist, me kõik teame, et põhjus, miks selle eelnõuga on tuldud, on eelkõige Ukraina sõda ja see suur hulk sõjapõgenikke. Selle eelnõuga luuakse sõjapõgenikele võimalus jätkata oma erialase tööga ja vältida olukordi, kus see võib takerduda rahapuuduse taha, sest praegu peab kutse välisriigis omandanud tervishoiutöötaja, proviisor või farmatseut tasuma registreerimise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 195 eurot.

Informeerin teid, et siia eelnõu 598 teksti, mis on [saali tagaosas] kõigile saada, on juhtunud sisse üks väike trükiviga. Ma ise juba esitan selle teile teadmiseks, et siin seletuskirja lõigus, jutt on küll eelnõust 598, mis on teiseks lugemiseks, aga siia on sisse lipsanud 605 SE. Lihtsalt teadmiseks, et see on trükiviga, tegelikult me räägime ikkagi eelnõust 598.

Nii et oleme seda kolmel koosolekul menetlenud ja tänasel istungil võtsime vastu ka selle otsuse, et kui teine lugemine lõpetatakse täna, siis kolmas lugemine toimub 21. septembril. Aitäh!

18:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

18:15 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kas selle eelnõu vastuvõtmisel muutub siis midagi? Me loeme ajakirjandusest, kuidas Ukrainast tulnud arstid ja õed ei saa tööd jätkata, samas me teame, et meil on õdedest suur puudus. Kas selle eelnõu vastuvõtmisel midagi paraneb?

18:15 Helmen Kütt

Jaa. Suur aitäh selle küsimuse eest! Kahtlemata see parandab, aga nõuded kehtivad kõigile, lihtsalt see võimaldab seda, et majanduslikult raske olukorra tõttu on võimalus see raha, nagu ka oli öeldud, tagasiulatuvalt tagasi saada. See kompenseeritakse asutusele, kes on maksnud 195 eurot. Kahtlemata see annab võimaluse, et nad ei jääks kõrvale just nimelt rahapuuduse tõttu. Nii et see vastab tõele. See kergendab. Aga kõik muud nõuded jäävad kehtima.

18:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Aivar Kokk, teine küsimus.

18:16 Aivar Kokk

Aitäh! Kas me ei peaks ka nende nõuete koha pealt natukene üle vaatama? Me teame, et meil on see probleem endal ka väga terav, kuigi kolleegid kõrval ütlevad, et Ukrainas on õdesid vaja täpselt sama palju või veel rohkemgi kui Eestis. Aga praegusel hetkel on kuidagi väga narr, et haritud õed ja arstid peavad Eestist lahkuma mõnda teise riiki, kuna meil ei ole seadused sellised, et need võimaldaksid neil ka õeteenust pakkuda.

18:17 Helmen Kütt

Jah, see ei ole selle seaduseelnõu arutelu teema, aga kahtlemata seda teemat sotsiaalkomisjon võiks arutada.

18:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Martin Helme, palun!

18:17 Martin Helme

Aitäh! Mina saan aru, et me tahame aidata Ukrainast pärit inimesi, aga minu meelest peaks leidma viisi, kuidas me aitame neid niimoodi, et me oma inimesi ei diskrimineeri. Kui Eesti inimesed kuskil välismaal hariduse omandavad, ükskõik kas Lääne-Euroopas või mujal, siis nemad peavad pärast kogu aeg mingisuguseid lõive maksma. Ja alati isegi seda haridust tõendavat dokumenti ei võeta Eestis arvesse. Minu meelest ei ole see aus lahendus Eesti inimeste suhtes, kui me oma inimestel laseme edasi maksta, aga siis konkreetselt valime välja mingisuguse grupi, kelle puhul me tahame näidata, kui toredad inimesed me oleme.

18:17 Helmen Kütt

Suur aitäh! See tõepoolest ei puuduta mitte ainult Ukrainat, vaid see puudutab, nagu ma ka alguses ütlesin, rahvusvahelise kaitse saajaid. Aga jah, kuna ka tagasiulatuva jõustumise aeg on 24., siis siin on küsimus, mis meil sotsiaalkomisjonis täna arutelu tekitas – otsused tehti konsensuslikult, kuigi arutelu toimus hiljem. Sest ma arvan, et on mõistlik, kui on probleeme, siis neist peaks saama rääkida ja nende kohta küsida. See arutelu puudutas seda, kas on eksitud võrdse kohtlemise [printsiibi] vastu.

Ma tegin ka kiire kontrolli või pöördumise. Selgus, et võrdsuspõhiõiguse kaitsealasse ei kuulu mitte üksnes kaitse igasuguse erineva kohtlemise vastu, vaid inimese ebaõige ja põhjendamatu erinev kohtlemine. Kui vaadata nüüd eestimaalasi ja rahvusvahelise kaitse saajaid, siis nad ei ole sarnases olukorras. Leevendus, et riigilõivust vabastatakse, on tehtud ainult nendele gruppidele, kes on keerulises ja haavatavas olukorras ja keda tuleb eriliselt toetada. Siin on kindlasti see oluline, et riigilõivust vabastamise aastane periood on valitud just sel põhjusel, et ajutine kaitse antakse isikule esialgu üheks aastaks. Selle tõttu ongi kõigile rahvusvahelise kaitse saajatele see võimalus antud, mitte ainult ei ole nimetatud Ukrainat, vaid kõik, kes on rahvusvahelise kaitse saanud, kellel on vastav haridus ja kvalifikatsioonitunnistused ja kutse, saavad asuda Eestis tööle. Ja sellega saab leevendada [töötajate puudust] – nagu te väga õigesti ütlesite, on meil tegelikult puudus nii õdedest kui ka [üldse] meditsiinitöötajatest.

18:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun! 

18:19 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja, ma ikkagi tulen selle põhiseaduse juurde praegu, § 9, põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused – ma rõhutan: just kohustused – on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Nüüdsel hetkel on tekkinud olukord, kus Eesti inimesed peavad maksma riigilõivu ja kuskilt mujalt tulnud inimesed ei pea maksma riigilõivu. Mina väidan seda, et tegemist on kohustusega, mis kaldub kõrvale põhiseaduse §‑s 9 sätestatust. Ma mõistan, et te viitate siin rahvusvahelise kaitse seadusele, aga ma küsin praegu teie käest seda: milline on see põhiseaduse norm, mis lubab kõrvale kalduda ja kohaldada just rahvusvahelist õigust? See on esimene küsimus. Ja teine: kes oli teie konsulent, kes sellise arvamuse andis?

18:20 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud ametikaaslane, sotsiaalkomisjoni liige! Selle eelnõu esimesel lugemisel analoogseid küsimusi ei tekkinud. Täna, kui meil need küsimused tekkisid – see on väga hea, et nad komisjonis tekkisid –, siis me leppisime komisjonis kokku ka selle, et me küsime juurde Riigikogu õigusosakonna arvamuse. Aga ma tahan rõhutada, et esimesel lugemisel olnud seletuskirjas on järgmine tekst: "Riigilõivuseadus näeb ka praegu ette teatud isikuterühma riigilõivu tasumisest vabastamise või riigilõivu väiksemas määras tasumise. Rahvusvahelise kaitse saanud isikutele on ka praegu tehtud riigilõivuseaduses leevendusi. Näiteks elamisloakaardi taotluse läbivaatamise eest ei võeta riigilõivu isikult, kes esitab elamisloakaardi taotluse talle VRKS-i alusel antud või pikendatud tähtajalise elamisloa vormistamiseks [...]. Samuti on riigilõivuseaduses tehtud teatud leevendusi isikule, kellel on majanduslikud raskused [...]. Riigilõivust vabastamise aastane periood on valitud just põhjusel, et ajutine kaitse antakse isikutele esialgu üheks aastaks, samuti võib olla teistel rahvusvahelise kaitse saajatel elamisloa saamisest aastase perioodi jooksul majanduslikke raskusi."

Veel kord: me leppisime komisjonis kokku, et kui me saame arvamuse Riigikogu õigus‑ ja analüüsiosakonnast ja kui seal peaks olema seisukoht, et see on põhiseadusega vastuolus, siis me sellega kolmandale lugemisele siia saali ei tule.

18:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

18:22 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud proua Helmen! Ma küsiksin tegelikult Martin Helme küsimusele jätkuks seda: kas on välja arvestatud rahaliselt, et kui riigilõivu nende inimeste pealt ei laeku – teoreetiliselt läheb see ju riigi kulupoolele –, siis kui palju see riigile maksma läheb, selline seaduseelnõu?

18:23 Helmen Kütt

Jaa, suur aitäh! Tõepoolest, me Sotsiaalministeeriumile esitasime juba eelmise menetluse ajal, kui tekkisid arutelud, [küsimuse,] kui palju neid on. Siis olid need andmed, ma nüüd ütlen peast, ma võin eksida mõne numbriga, aga tolleks ajaks oli 33 inimest, kellel on õigus tagasi saada tagantjärele. Nii et 33 inimest.

18:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Reitelmann, palun!

18:23 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas te palun täpsustaksite? Mainisite, et see puudutab rahvusvahelise kaitse saanud kodanikke. Aga mis juhtub, kui tuleb lihtsalt sisserändaja – me teame, et Ukrainast on tulnud kümneid tuhandeid selliseid, kes ei ole palunud rahvusvahelist kaitset – ja ta tahab samasugust teenust saada? Missugused on toimingud temaga sellisel juhul?

18:24 Helmen Kütt

Suur aitäh teile küsimuse eest! See seaduseelnõu, 598, puudutab ainult rahvusvahelise kaitse saanud isikuid.

18:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Martin Helme, palun!

18:24 Martin Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea Helmen! Ega selle seaduseelnõu seletuskiri väga ei varjagi, et tegemist on Eesti meditsiinisüsteemi venekeelestamise eelnõuga. Siin on kirjas, et muudatus avaldab positiivset mõju sõjapõgenikele, kes tõenäoliselt vajavad arstiabi ja kellel on edaspidi suurem tõenäosus saada tervishoiuteenuseid oma emakeeles. No me ju teame, et meile on toodud siia ka ettepanekuid, kuidas tuleks Eestis eesti keele nõue ära kaotada tervetes valdkondades, sellepärast et niimoodi me aitame sõjapõgenikke. Aga me ei aita niimoodi sõjapõgenikke, me ei aita niimoodi Ukrainal võita sõda. Sest Ukraina riigis endas on tervishoiuteenuse osutajaid ja tervishoiutöötajaid vaja palju rohkem kui Eestis, kus, ma möönan, nii nagu teiegi ütlesite, meil on nendest töötajatest puudus. Ukrainas on aga veel suurem puudus. Ja kui me nüüd motiveerime neid siia Eestisse tulema, siis me paneme ikka jubeda maksahaagi Ukraina tervishoiusüsteemile. Nii et see ei ole moraalne seadus.

18:25 Helmen Kütt

Suur aitäh teile küsimuse eest! Ma pean kindlasti ütlema, et seda see ei ole – te ütlesite, et see on eesti keele kaotamise või venestamise seadus. Kindlasti mitte. Sellepärast, et Eesti riigikeel on eesti keel. Komisjonis hea ametikaaslane ja tervishoiuküsimustega kindlasti rohkem kursis olnud Margit Sutrop ütles, et patsiendil on õigus saada selgitust oma tervisliku seisundi kohta enda emakeeles, kui see võimalik on. Nendele inimestele on võimalik selgitada, aga kogu töö käib eesti keeles. Ehk võimalus on rääkida seda keelt siis, kui inimene ei valda veel eesti keelt. Ma pean silmas, kui patsient ei valda. Mul on õigus patsiendina teada, mis minuga toimuma hakkab. Ja Margit Sutrop seda väga kenasti ka meile selgitas. Nii et veel kord: Eesti riigikeel on eesti keel, töökeel on eesti keel ja see seaduseelnõu ei puuduta ühtegi keelenõude kaotamist. See on lühike vastus teile. 

18:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme, palun!

18:26 Mart Helme

No aitäh! See oli nüüd hästi tore poliitiku vastus, et see ei puuduta eesti keele kaotamise nõuet ega midagi muud taolist. No ma ei hakka siin rääkima tuttavatest, kes töötavad mingis ulatuses ka Ida-Virumaal, kus nad ei saa ka praegu eesti keelega hakkama, sest patsiendid on valdavalt venekeelsed. Lihtsalt ei ole võimalik. Me näeme sedasama protsessi praegu Tallinnas – Tallinn venestub silmnähtavalt fantastilise kiirusega igal sammul. Ja te aitate sellele selle eelnõuga kaasa. Mina eestlasena ei ole nõus, et Eesti venestub ja muu hulgas sellepärast, et me just nagu aitame Ukrainat. Loomulikult me tunneme ukrainlastele kaasa ja aitame neid, aga see ei tähenda seda, et me peame loobuma oma rahvusest, oma keelest ja oma seadustest.

Mis puutub rahvusvahelise kaitse saajatesse, siis tegelikult on Eesti riik neid ju majanduslikult kindlustanud. Miks me peame neile mingit tööd andma siin?

18:27 Helmen Kütt

Jah, suur aitäh! Ma olen teiega väga nõus, et me oleme praegu olukorras, kus meil on Ida-Virumaal ja ka Tallinnas probleeme, et osa tohtreid ainult vene keelt kõnelevad. See ongi probleem. Aga see eelnõu seda probleemi ei süvenda. See eelnõu tekitab nendest inimestest, kes on rahvusvahelise kaitse saanud, mitte ainult toetuse saajad, vaid võimaluse korral ka maksumaksjad ja töökohale asujad – siis, kui nad valdavad eesti keelt.

18:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

18:28 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Helmen! Ma ei tea, kas sina oskad sellele küsimusele vastata, aga äkki sa oskad. Miks tahetakse seda asja seadusesse panna? Kas seda ei olnud võimalik teistmoodi lahendada?

18:28 Helmen Kütt

Suur-suur aitäh! See on selline küsimus, mille kohta ma tahaks öelda, et vaat komisjon seda ei arutanud. Tõepoolest, seda komisjon ei arutanud. Eriti, kui mõelda, et eelnõu algatas juba eelmine valitsus ja komisjoni arutelusid on toimunud mitu, kolm arutelu on toimunud eelmise [koosseisu ajal]. Ma olen olnud mõlema komisjoni liige, olin ka tollase komisjoni liige ja mul on hea meel, Kert, et sina ka. Tõepoolest, komisjonis seda ei arutatud. Aga kas on mingi muu võimalus veel lahendada seda probleemi kui seadusesse pannes? Ma eeldan, et lihtsama võimaluse oleks ministeerium ilma meie teadmata ära teinud. Ma arvan, et ei ole muud võimalust, sellepärast ollaksegi eelnõuga siin Riigikogu saalis.

18:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun!

18:29 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tegemist ei ole rahvusvahelise kaitse seadusega, vaid välismaalasele rahvusvahelise kaitse [andmise] seadusega. See on nii-öelda korrektuuriks teile.

Aga ma siin kiirkorras vaatan seda asja. Te ütlesite, et meie maja toimkond ütles, et see on lubatud, see riigilõivuteema, aga kui mina vaatan, siis mina ei näe sellist võimalust. Sest siin on, et eluaseme leidmine, sotsiaal‑ ja tervishoiuteenuse saamine, tõlketeenus, tema õiguste kohta teabe saamine ja nii edasi, eks ju. Rohkem põhimõtteliselt ei olegi, eks ju. Aga äkki te oskate siis täpsustada? Kuna, ütleme, mina väidan, et tegemist on põhiseadusevastase eelnõuga, ja teie viitate välismaalasele rahvusvahelise kaitse [andmise] seadusele, siis äkki te täpsustate mulle, milline norm selles annab võimaluse seda riigilõivust vabastada?

18:30 Helmen Kütt

Suur aitäh! Riigikeele kohustusest ei vabasta keegi. Mina viitasin sellele, millest oli juttu komisjonis, kus ka teie, lugupeetud ametikaaslane, viibisite, kui Margit Sutrop rääkis, et oleks väga hea, kui inimene näiteks ei valda eesti keelt, aga vajab meditsiinilist abi, siis oleks võimalik, et keegi, kes valdab seda keelt, talle selgitab seda. Kogu tervishoiuteenus ja kõik toimub eesti keeles, absoluutselt kõik toimub, mitte ühtegi keeleseaduse punkti siin ei muudeta.

Ja mis puudutab seda, mis me ka komisjonis kokku leppisime – minu meelest me saavutasime hea kompromissi, et me saame [abi] õigusosakonnast –, vaatamata sellele, et juba praegu on, nii nagu ka seletuskirjas on kirjas ja nagu öeldi ka Sotsiaalministeeriumist, kuhu ma pöördusin selle küsimusega, mis komisjonis üles tõusis, teatud isikute grupp riigilõivu tasumisest vabastatud või on neil riigilõivu väiksemas määras tasumine. Kui see oleks olnud seadusevastane, siis ei oleks president välja kuulutanud neid eelmisi seadusi, mis on juba teinud selliseid vabastusi ja erisusi. Võiks ju tuua ka sellise näite. See näide ei ole siin kõige parem, aga me näeme, et võrdseid koheldakse võrdsena. Kui me oleksimegi toonud siia ainult Ukraina, siis ei oleks see nende inimeste suhtes, kes on tulnud siia sõjapõgenikena ja saanud rahvusvahelise kaitse, [võrdne kohtlemine]. Me ei oleks kohelnud neid võrdselt. Selle tõttu me oleme küll seletuskirjas kasutanud Ukrainat ja oleme kasutanud 24. veebruarini tagasiulatuvalt [rakendamise] aega, aga see ei ole mõeldud ainult ukrainlastele, see on neile, kellele seadus on andnud rahvusvahelise kaitse. Ma ei tea, kas ma vastasin täpselt, aga me oleme samas komisjonis.

18:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

18:31 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Küsimus on väga tõsine praegu. Praegusel hetkel on tekkinud olukord, kus austatud ettekandja viitab kellegi anonüümsele sõnumile, et kõik on korras, välismaalaste rahvusvaheline seadus ütleb niimoodi. Samas ta ei suuda täpsustada, milline norm selles seaduses, millele ta tugineb, on selle seisukoha aluseks. Samas on lugupeetud Helmen Kütt öelnud välja praegu sellise asjaolu, et me siin kahe lugemise vahel katsume seda asja selgemaks ja täpsemaks teha. See viitab tegelikult sellele, et see eelnõu praegu siin saalis menetlemiseks ja kolmandale lugemisele saatmiseks ei ole küps. Ehk ma ei näe põhjust, et me peaksime täna seda hääletama, sellepärast et me ei saa toorikut või poolikut tööd hakata hindama. Komisjon peaks jõudma ikkagi nii kaugele, et siin saaks kõikidele tõusetunud küsimustele vastused ja et selle kahe lugemise vahel ei tekiks sellist vaatame-mis-lõpuks-meile-öeldakse-olukorda. Kuidas on istungi juhataja seisukoht sellisele, ausalt öeldes, natukene praaktööle? Me ei peaks seda asja praegu siin ikkagi menetlema, vaid peaksime selle lugemise katkestama. Kuidas on teie seisukoht?

18:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Minu seisukoht on see, et Riigikogu peab vastu võtma eelnõusid, mis vastavad seadusloome heale tavale ja on kooskõlas põhiseadusega. Küllap ka see eelnõu on selline kolmandaks lugemiseks. Juhul, kui ta ei ole, siis ma arvan, et juhtivkomisjon kindlasti on võimeline tajuma seda olukorda ja seda eelnõu kolmandale lugemisele mitte tooma. Aga mis puudutab nüüd katkestamist ja võimalikku hääletamist, siis see on Riigikogus tavapärane protsess, mis on kodukorraga ilusasti reguleeritud. Kõigil on võimalik teha teise lugemise katkestamise ettepanek ja suur saal otsustab, kas ta seda toetab või mitte. Ja vastavalt sellele läheb eelnõu menetlemine edasi.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus. Palun!

18:34 Kalle Grünthal

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Minu meelest täna, kui meil algas uus istungjärk, ütles austatud president Karis siin puldis väga tähendusrikkad sõnad: tuleb jälgida, kas need normid, mida me siin menetleme, on vastavuses põhiseadusega. Minu meelest oli see väga-väga tõsine näpuviibutus meie töö peale. Ma ei tea, kas see on võimalik protseduuriliselt, aga praegu ju kumab läbi võimalik põhiseadusvastasus. Võib-olla lugupeetud komisjoni juht ja praegune ettekandja Helmen Kütt siiski – tal on see võimalus ilmselt – paluks katkestust, et me ei läheks nii-öelda eelmise istungjärgu teed, kus põhiseaduse norme tallati jalge alla. Sest presidendi tänane vihje sellele on ju ilmselge märk. Ma ootaks väga sellele mõttele praegu nii istungi juhataja kui ka Helmen Küti toetust.

18:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, hea kolleeg! See üleskutse on küll üleskutse seaduserikkumisele. Helmen Kütil sellist volitust ei ole. Seda saab otsustada juhtivkomisjon, teha ettepaneku teine lugemine katkestada, või kõik liikmed siin ettepaneku vormis, ja siis suur saal hääletab. Aga Helmen Kütil praegu selles olukorras, kus ta on, ei ole küll sellist voli, et ta ütleb, et ta katkestab teise lugemise või võtab selle eelnõu tagasi.

Nii, aga läheme edasi. Urmas Reitelmann, palun!

18:36 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kuna mina teiega ühes komisjonis ei ole, siis julgen küsida veidi laiema küsimuse. Teadupärast olgu need meditsiiniharidusega inimesed kust iganes, on õppekvaliteet, õppekavad ju eri riikides ja eri kõrgkoolides ka riikide sees erinevad. Kes meil tagab ja garanteerib selle, et need inimesed, proviisorid, õed või koguni arstid, kes meil – ilma riigilõivu maksmata või ka riigilõivu makstes – hakkavad meditsiiniteenuseid osutama nii, et meie meditsiinisüsteemi kvaliteet ei lange?

18:36 Helmen Kütt

Suur aitäh! Ma loodan, et te lubate mul ühe kommentaari öelda ka Kalle Grünthalile, enne kui hakkan vastama, sest vastamiseks on pikk aeg, ma jõuan teie küsimuseni ka. Kuigi veel kord ütlen, et komisjon seda ei arutanud ja komisjonis see isegi ei tulnud teemana üles. Mul on hea meel selle üle, et esimesel lugemisel oli üksmeel nagu kalmistul, kellelgi ei tulnud isegi tunnet, et see võiks põhiseadusvastane olla. Aga hea on see, et selline arutelu on avatud. Ja mina sain ka välja tuua, et meil on juba sellised asjad olemas, ja ma tõin näite, et elamisloakaardi taotluse läbivaatamise eest ei võeta riigilõivu. Kui selgub, et see tõepoolest on põhiseadusvastane, selline erandite tegemine või loomine rahvusvahelise kaitse saanud isikutele, siis meil on tööd rohkem – mitte ainult selle eelnõuga, mis meil kolmandale lugemiselegi ei tule, vaid siis meil on tööd palju rohkem nendega, mis juba kehtivad. Nii et ma veel kord tänan Kalle Grünthalit selle arutelu eest. Nii nagu ma komisjonis lubasin ja siin kõnepuldis olen öelnud, täna tundub Kalle Grünthalile, et see on põhiseadusvastane. Ma pöördusin sellega ja see ei olnud umbisikuline. Eelnõu esimesel menetlusel tutvustas meile seda Sotsiaalministeeriumist Katre Trofimov, küsisin lisa veel Ebe Sarapuult ja Helen Trallalt, nendest üks vähemalt on jurist. Mina ei ole jurist, mina olen hariduselt sotsiaaltöötaja. Mulle meeldib see, kui inimesed saavad abivajajast maksumaksjaks ja töötegijaks. Sellele peavad vastama kõik tingimused. Meil ei ole võimalik saada inimesel, kellel ei ole keeleeksam sooritatud, isegi teistele ametikohtadele. Selleks peab olema keeleoskus, eriti veel sellises delikaatses ja väga olulises teemas nagu tervishoid. Samamoodi sotsiaalhoolekanne, kus on väga oluline, et inimene teab, mis temaga toimub. Ma pean silmas patsienti. Nii et veel kord: mina tänan väga selle debati eest.

Aga sellist arutelu, et kes seda kontrollib ja kuidas see on, [ei ole olnud]. Ma tean, kes käib kontrollimas, kas vastab keelenõuetele, ja teate teiegi, kes kontrolli teostab. Aga see eelnõu ei puuduta seda menetlusprotsessi. Kõik kehtivad reeglid jäävad kehtima, sellega ei tehta midagi lõdvemaks, sellega ei anta mingeid õigusi kellelegi juurde rohkem kui see, et rahvusvahelise kaitse saajad vabastatakse riigilõivust ja [tasutud riigilõiv] kompenseeritakse tagantjärele kuni 24. [veebruarist] alates. 195 eurot on see summa ja selle seisuga, kui meil oli esimene lugemine ja menetlesime, oli neid inimesi, kes olid riigilõivu tasunud või oli nende eest asutus tasunud, 33.

18:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

18:39 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma tuleksin ikka tagasi selle riigikeele temaatika juurde tervishoiusüsteemis. See on selge, et kui siin seletuskirjas on kirjas, et üks väga hea eesmärk on, et need sõjapõgenikud saavad tulevikus tervishoiuteenuseid oma emakeeles, siis – vabandust! – mis häda neil peaks üldse olema eesti keelt õppida, kui nad, rääkimata sellest, et nad saavad kõik muud teenused riigi käest kätte vene keeles, hakkavad ka arstiabi saama. Mujal maailmas, muuseas, ei ole sellist automaatset teenust ette nähtud. Kui sa tahad aru saada, mida arst sulle räägib, pead palkama tõlgi. Selge.

Aga tulles tagasi selle riigi kulupoole juurde, te rääkisite, siin eelnõu seletuskirjas on andmed märtsi seisuga, te ütlesite mulle ka 33 inimest, eks ole, märtsi seisuga. Me teame, et praegu ei ole mitte enam 23 000 Ukraina sõjapõgenikku, vaid neid on üle 50 000. Rahvusvahelise kaitse saanuid on juba 35 000 ja see arv muudkui kasvab. Te ütlesite 33 inimest ...

18:40 Helle-Moonika Helme

Just. Öelge, kui palju neid inimesi võib olla. Kui palju on juba praegu neid, kes taotleksid seda litsentsi, ja kui palju tuleb tulevikus? Kui suur see riigi kulu ikkagi hakkab olema?

18:40 Helmen Kütt

Suur aitäh teile nende küsimuste eest! Ma veel kord ütlen, et need andmed olid sel hetkel, kui me seadust menetlesime, need kindlasti muutuvad. Kõik saabujad, sõjapõgenikud ei ole kindlasti mitte tervishoiutöötajad. Ma pöördun kirjalikult Sotsiaalministeeriumi poole ja te need andmed saate kindlasti, et ülevaade oleks, ja palun need ka sotsiaalkomisjoni liikmetele saata. Ma olen selles mõttes nõus teiega, et sõnastus seletuskirjas ei ole kõige õnnestunum. Jutt on sellest, et informatsiooni võiks saada võimaluse korral emakeeles.

Kui meie sattume ... Toon lihtsa näite. Olen ise tasunud tõlkekulud inimesel, kes läks oma väikelapsega Saksamaale lõikusele, erivajadusega lapsega, ja selleks ta palkas ise kaasa tõlgi. Aga need inimesed, kes on sõjapõgenikud või rahvusvahelise kaitse saajad – nende majanduslik olukord ilmselt sellist tõlki palgata ei luba. Ma arvan, et see on põhjus. Aga need andmed ma kindlasti küsin ja neid on väga mõistlik meil enne kolmandat lugemist omada ka sotsiaalkomisjonis.

18:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Valge, palun!

18:41 Jaak Valge

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg Helmen Kütt! Ma juhin samamoodi tähelepanu sellele, et tegelikult kõige rohkem vajab tervishoiutöötajaid sõjas olev Ukraina ise. Neid soodustustega siia meelitada pole kuidagi kohane.

Aga küsimus on mul teistsugune. Te nüüd komisjonis üksmeelselt, nagu te ütlesite, menetlesite seda, kuidas anda riigilõivusoodustust rahvusvahelise kaitse saanutele – korduvalt väitsite, et rahvusvahelise kaitse saanutele –, aga ma küsin, kas te ikka teadsite, mida te üleüldse menetlete. Sellepärast et Ukrainast saabunutest on meil ajutise kaitse saanud 35 000 inimest, rahvusvahelise kaitse saanuid on 1069 inimest. Kellest te räägite, kas rahvusvahelise kaitse saanutest või ajutise kaitse saanutest?

18:42 Helmen Kütt

Suur aitäh teile küsimuse eest! Me rääkisime just täpselt rahvusvahelise kaitse saanutest.

18:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

18:43 Henn Põlluaas

Aitäh! Ukrainas on meeleheitlik arstide puudus nii sõjatandril kui ka tagalas tsiviilisikute raviks. Ainuüksi märtsi seisuga on Eestisse tulnud Ukrainast umbes 300 arsti. Kui me arvestame seda, kui palju neid on veel tulnud peale seda, siis ma kindlasti ei eksi, kui arvan, et seda numbrit võib veel kolmega korrutada. Aga samal ajal, kui meie teeme siin soodustusi nendele arstidele, on Ukraina ju välja kuulutanud, et üle maailma teistest riikidest tuleksid arstid neile appi, sest seda on hädasti vaja. Aga selle eelnõuga te ajate ju tegelikult Putini asja. Te sellega kahjustajate täiesti otseselt Ukraina riigi ja rahva huve, suurendate nende kannatusi. Miks nii?

18:44 Helmen Kütt

Suur aitäh teile küsimuse eest! Mina olen komisjoni ettekandja. Komisjon neid asju arutas. Ma lihtsalt toon ühe vaate, nagu mulle endale tundub, sest tõepoolest seda komisjon ei arutanud – ma võiksin jälle nii vastata, aga ma laiendan seda sellepärast, et ma pean väga lugu teist ja see küsimus on tõesti väga oluline. Siia on tulnud ka need inimesed, kes on tulnud väikeste lastega, kes on olnud emapuhkusel, ja siiatuleku korral nad sooviksid kas või osaajaga töötada. Meil on vaja meditsiinitöötajaid. See, et 195 eurot meelitaks kedagi Eestisse riigist, kus käib sõda ja kus on linnad pommitatud – ma olen nõus, et seal on väga palju vaja tervishoiutöötajaid. Aga need, kes on tulnud, ei oleks mitte toetuse saajad, vaid saaksid ka maksumaksjad olla – ma arvan, et see on õige.

18:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Valge, palun! Ei soovi. Mart Helme, palun!

18:45 Mart Helme

Aitäh! No ei saa teha seadusandlust niimoodi pisarakiskumise põhjal, et meile on tulnud siin väikeste lastega naisi ja meile on tulnud neid ja meile on tulnud teisi. Ei saa teha emotsioonipõhiselt ja pisarakiskumise alusel mingisuguseid seaduseid. Need seadused jäävad püsima. Me ei tea, missugune olukord võib meil olla viie aasta pärast või kümne aasta pärast. Aga võib-olla meile tuleb viie aasta pärast sadu tuhandeid sõjapõgenikke kusagilt mujalt, kas või siitsamast Venemaalt? Me ei tea seda. Me teeme praegu just nagu heast tahtest hea tahte žesti ühe sõja eest põgenenud inimestele. Me ei saa niimoodi teha. See seadus ei ole adekvaatne tuleviku vaates. Kas te tunnistate seda?

18:45 Helmen Kütt

Suur aitäh! Ma tahan öelda veel kord: mina olen seaduseelnõu ettekandja, komisjoni ettekandja. Komisjonis need arutelud, mis olid – uskuge, ma ei räägi seda mingiks pisarakiskumiseks. Ma lihtsalt arvan, et see olukord on selline, mis on inimesed siia toonud. Ja veel kord: see ei puuduta ainult Ukrainat, see puudutab kõiki neid, kes on saanud rahvusvahelise kaitse. Jaa.

18:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Henn Põlluaas, kas oli küsimus või? Vabandust! Helmen Kütt, saate tagasi tulla? Siiski selgub, et on üks küsimus veel.

18:46 Helmen Kütt

Siin ma olen.

18:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

18:46 Henn Põlluaas

Aitäh! Mu küsimus lähtub just nimelt sellest, et te väitsite, et see ei puuduta ainult ukrainlasi, vaid kõiki rahvusvahelise kaitse saajaid, ükskõik kust maailma nurgast nad siis ka tulevad. Me ju tegelikult teame seda, et meil ei ole enam peaaegu mitte mingisuguseid piiranguid välistööjõule ega ka rahvusvahelise kaitse saajatele. Need kriteeriumid on niivõrd leebed, et sisuliselt Eesti uksed on pärani, avatud ükskõik kellele, kellele tuleb pähe siia tulla, olgu ta sõjapõgenik või olgu ta väidetav sõjapõgenik või väidetav tagakiusamise ohver. Teie ei ole jah seda eelnõu kokku kirjutanud, aga kas te saate aru, et see tegelikult avab teatud mõttes ikkagi Pandora laeka?

18:47 Helmen Kütt

Suur aitäh! Ma ei ole seda mitte kokku kirjutanud ega isegi mitte esimesel lugemisel kaitsnud, olnud siis komisjoni ettekandja. Aga ma veel kord ütlen, et see eelnõu ei ava uksi, vaid ta annab õiguse neile, kellel on vastavad kutsetunnistused ja keel[eoskus] olemas, et nad saaksid asuda tööle, ja nad on saanud eelnevalt rahvusvahelise kaitse. See ei ole nii lai. Kolleeg Jaak Valge tõi väga hästi numbreid välja, kui palju on tulnud inimesi, kes on saanud rahvusvahelise kaitse. See ei ole nii lai. Nii et selles mõttes ma ei ole nõus selle väitega.

18:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Valge, teine küsimus, palun!

18:48 Jaak Valge

Aitäh! Ma ikkagi tulen selle küsimusega edasi. See eelnõu puudutab tegelikult välismaalasi, kes on saanud rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa. Ja selle elamisloa saavad ka ajutise kaitse taotlenud [isikud], samamoodi sellesama seaduse alusel. Nii et ikkagi, kas te käsitlete siis ikkagi rahvusvahelise kaitse saanuid või kõiki neid, kes on saanud ka ajutise kaitse alusel elamisloa?

18:49 Helmen Kütt

Suur aitäh! Me käsitleme selle seaduseelnõu korral, nii nagu meile Sotsiaalministeerium ette kandis, nii nagu esimesel lugemisel ka minister siin küsimustele vastates ütles, samuti teisel lugemisel, rahvusvahelise kaitse saanud isikuid.

18:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Nüüd tõepoolest rohkem küsimusi ei ole ja me saame minna läbirääkimiste juurde. Kert Kingo, palun!

18:49 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Me oleme Eesti Vabariik ja meie valitsuse esmane ülesanne on seista eelkõige oma inimeste eest, nende heaolu ja hakkamasaamise tagamise eest, selle eest, et Eestis oleks kõigil hea elada, selle eest, et keegi ei peaks lahkuma oma kodumaalt seetõttu, et siin ei saa tööd, mille eest makstakse väärilist tasu, sellist töötasu, et saaks maksta esmavajaduste eest, nagu toit, riided ja soe tuba, ja võimaldada endale näiteks hambaravi või lastele huvialaringe. Eestis kehtib põhiseadus. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

Vaatame selle eelnõu sisse. Üht-teist me siin juba arutasime. Eelnõu nr 598, tsitaat seletuskirjast: "Eelnõu peamine eesmärk on Ukrainas puhkenud sõjaga seonduvalt toetada Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate kiiremat integreerimist Eesti tervishoiusüsteemi ning leevendada tervishoiusüsteemis valitsevat tööjõupuudust [---]." Ehk eelnõu kohaselt vabastatakse ukraina – siin on silmas peetud rahvust – sõjapõgenikest tervishoiutöötajad, farmatseudid ja proviisorid riigilõivu tasumise kohustusest Terviseameti registrisse registreerimisel ja kutsekvalifikatsiooni läbivaatamisel. Meie põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida muu hulgas rahvuse ja sotsiaalse seisundi tõttu. Ja nüüd on meil siin laual eelnõu, mis konkreetselt on vastuolus põhiseadusega ehk rikub põhiseadust, seades ühe rahvuse esindajad, antud juhul ukrainlased, kohalikega ehk eestlastega võrreldes eelisseisundisse. [See on] eelnõu, mis diskrimineerib oma ehk kohalikke inimesi.

Mul pole küll täpseid andmeid, aga olen veendunud, et on palju eestlasi, kes on omandanud tervishoiualase või meditsiinilise hariduse väljaspool Eestit, mõnes teises riigis. Miks nemad peavad jätkuvalt tasuma riigilõivu, eriti olukorras, kus meil on tervishoiutöötajate puudus? Liiatigi on paljud meie tervishoiutöötajad olnud sunnitud lahkuma oma kodumaalt ja asunud elama teise riiki, et võimaldada endale elamisväärset elu. Selle asemel, et lahkunud tervishoiu- ja meditsiinitöötajaid asendada teisest riigist saabunutega, küsin mina, mida on valitsus teinud selleks, et meie enda inimesed tuleksid tagasi kodumaale, Eestisse, tagasi oma perede, vanemate ja vanavanemate juurde.

Loen eelnõu seletuskirjast, et muudatus avaldab positiivset mõju sõjapõgenikele, kes tõenäoliselt vajavad tulevikus arstiabi ning kellel on edaspidi suurem tõenäosus saada tervishoiuteenuseid oma emakeeles. Kuhu jääb eelnõus toodud kiirem integreerimine? Kuidas see saab toimuda, kui ukrainlased hakkavad kõike saama oma emakeeles? Eesti Vabariigi põhiseaduse § 6 ütleb, et Eesti riigikeel on eesti keel. Kas see on jälle sujuvalt unustatud, järjekordne põhiseadusega vastuolus olev eesmärk ja seda soovitakse seadusega kinnistada? Seletuskirjas järgneb tekst: "[...] eeldatavasti ei toimu sihtrühma käitumises erilisi muutusi ning muudatuste tagajärgedega ei ole tarvis kohaneda." Seega ei olnud eelmise ja pole ka praeguse valitsuse jaoks üldse oluline eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine, pole oluline ka põhiseadus, meie riigi jaoks ülim seadus.

Palun kolm minutit juurde.

18:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun! Kolm minutit lisaaega.

18:54 Kert Kingo

Kuidas saab selline asi õigusriigis, millest nüüdseks teistkordne peaminister Kaja Kallas pidevalt räägib ja mille usutavust ja usaldust selle vastu on ta ise korduvalt rikkunud, olla võimalik? See kõik on lihtsalt häbiväärne. Häbi peaks olema ka nendel saadikutel, kes kõik sellele kaasa aitavad ja seda toetavad.

Viimasena tooksin välja ühe olulise aspekti Ukraina riigi vaatevinklist. Nimelt, praegusel Ukrainale raskel ajal, ajal, mil nende riik on sõjas, vajab Ukraina väga oma tervishoiutöötajaid, vajab neid aitama ja ravima oma kodumaad kaitsnud vapraid ja viga saanud võitlejaid. Meil Eestis, Eestil pole õige sellises olukorras meelitada erinevate hüvedega nende tervishoiutöötajaid siia. See ei ole eetiline, see ei ole ilus.

Kõige eeltoodu tõttu teeb Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ettepaneku nimetatud eelnõu ehk eelnõu nr 598 lugemine katkestada. Aitäh!

18:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Helmen Kütt, palun!

18:55 Helmen Kütt

Head ametikaaslased nii saalis kui ka siniste ekraanide taga! Ma tahan lihtsalt juhtida tähelepanu – ja stenogrammi huvides on see ilmselt väga mõistlik –, et me käsitleme täna eelnõu 598, millel on kaks punkti. Nendest üks punkt, § 513, on Terviseameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine. Ja see on järgmine tekst. Riigilõivu ei võeta käesoleva seaduse §-des 289–292 nimetatud Terviseameti tehtavate toimingute eest välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud isikult ühe aasta jooksul elamisloa saamisest arvates. Ja teine punkt on see, mis ütleb, et seda § 513 rakendatakse tagasiulatuvalt 2022. aasta 24. veebruarist.

Ja lõpetuseks. Ma väga tänan, et selline arutelu meil komisjonis ja ka siin saalis on, sest minu meelest saavad need asjad, mis tekitavad küsimusi, siis ka selgemaks. Aitäh!

18:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Heiki Hepner, palun!

18:57 Heiki Hepner

Head kolleegid! Ma markeeriksin ka mõned punktid selle eelnõu menetlemisest ja tooks võib-olla mõned rõhuasetused, vähemalt ühe, mille üle ei ole siiani debatti peetud või seda probleemi ei ole niimoodi vaadatud.

See, kui eesti keelega ei saa hakkama – ja kahetsusväärselt on selliseid kohti –, kindlasti ei ole normaalne. See näitab, et meie keeleinspektsioonil on veel harimata põldu küll ja küll, ja igal juhul peab ka järelevalve sellega tegelema. Ma loodan, et õige pea jõuab siia eestikeelsele haridusele ülemineku seaduse eelnõu. See näitab ka seda, kui oluline see eelnõu tegelikult on.

Aga nüüd selle, praeguse eelnõu juurde. Tõepoolest, ma tahaks rõhutada, et kõik need kvalifikatsiooninõuded, mis farmatseutidel või teistel tervishoiutöötajatel on, jäävad igal juhul jõusse. Ei ole mingitki võimalust ega kahtlust, et neid peaks kuidagi hakkama muutma, see lihtsalt ei ole võimalik. Sellega kindlasti ei oleks ka Isamaa fraktsioon nõus. Päris vaieldamatult, see on üks selline põhipostulaat. See peab jääma jõusse ja seda ei ole ka keegi soovinud muuta.

Tõesti, kui me vaatame neid inimesi, kellele see praegu on suunatud, siis ma tooksin siin rõhuasetusena hoopis bürokraatia mõnes mõttes vähendamise. Me teame, et meile on siia tulnud inimesi, kes omavad vastavat kvalifikatsiooni. Kui nad on ka keeleliselt võimelised seda tööd tegema, siis tõepoolest on ju igati kasulik, kui abivajajast saab töötegija. Pole ju mingit mõtet, et me ühtpidi aitame neid, minu pärast töökassa kaudu, mingid sotsiaaltoetused või midagi muud, maksame neile toetusi, aga teistpidi korjame selle raha riigilõivu kaudu ära. Isamaa on küll üldiselt olnud seda meelt, et tõesti võimaluse korral tuleks minimaalselt raha kokku korjata ja jätta see inimeste enda kätte. Tõsi, mööname, siin on praegu tegemist erandiga, ja päris üksüheselt seda laiendada ei saa, aga see põhimõte, see joon jookseb siit eelnõust ka läbi.

Tõesti, Ukraina vaieldamatult vajab neid inimesi, see on õige. Kui see sõda seal lõpeb – ja ma loodan, et see võimalikult kiiresti lõpeb Ukraina võiduga, me peame tegema kõik siin selleks, et see lõpeks Ukraina võiduga, ja see eelnõu võiks olla üks killukene, kui seda õigesti rakendada, ka selles suures pusles, mis aitaks Ukrainal võita sõda –, siis need inimesed on Ukrainasse kindlasti oodatud ja vajalikud. Me peame tegema põhimõtteliselt kõik selleks, et need inimesed Ukrainasse tagasi oma erialasele tööle jõuaksid.

Selles kontekstis on väga asjakohane, et ka sellele eelnõule on pandud tähtaeg, tegemist on ajutise vabastamisega ja see ka täidab seda lünka. Tõesti, meil ei ole põhjust Ukrainast kedagi ekstra hakata siia meelitama, aga küllap on neidki inimesi, meditsiinitöötajaid, kelle abikaasad on rindel ja kellel on väikesed lapsed ning kes seetõttu ei saagi minna otseselt oma riiki aitama, sest keegi peab ju ka lapsi hoidma.

Nii et kindlasti tasub otsa vaadata nendele probleemidele, mis siin arutelus üles tulid, ja neid uuesti analüüsida komisjonis. Aga tervikuna on see eelnõu suunatud Ukraina riigi aitamisele. Aitäh!

19:02 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Henn Põlluaas, kas repliik?

19:02 Henn Põlluaas

Kõne. Vabandust!

19:02 Aseesimees Martin Helme

Siis järgmisena palun Mart Helme.

19:02 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ja lugupeetud Helmen, kellest ma väga lugu pean! Nii et palun kogu seda diskussiooni võtta täpselt poliitilises ja Eesti ühiskonna tuleviku võtmes. Ja ma loen praegu ette ühe sõnumi, mille on saatnud meile inimene, kes vaatab praegu seda ülekannet. "Tere. Kuulan hetkel Riigikogu teemat õdede, arstide ja farmatseutide tööle asumisest Eestis. Kuidas saab mitte EU diplomiga töötaja asuda tööle? ENSV diplomiga Eesti õed ja ämmaemandad pidid nühkima uuesti koolipinki, et saaks töötada meditsiinis. Soomes väljastpoolt EU medpersonal peab Soomes käima uuesti koolituse läbi. Kas Eesti ei kuulu EU-sse? Mis keeles siis käib suhtlus patsiendi, kliendiga? Kas jälle kõik vestlus hakkab toimuma vene keeles?"

Vaat, lugupeetavad! Ma tahaksin öelda: "Anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad," aga ma ei saa nii öelda, sest te teate väga hästi, mida te teete. Sellega, kui te olete lasknud Ukraina abistamise sildi all Ukrainast kümned tuhanded inimesed Eestisse, tahate neid siin põlistada, muuta Eesti venekeelseks – sest tegemist ei ole ukrainakeelsete inimestega, vaid venekeelsete inimestega. Te tahate tuua meile tööle inimesed, kes saavad rahvusvahelise kaitse all olijatena riigilt toetust, neil ei ole otsest eksistentsiaalset häda, et nad sureksid nälga, et nende lastel ei oleks arstiabi ja nii edasi, ja nii edasi. See kõik on neile tagatud. Te tahate neile pakkuda sisuliselt meelelahutuslikku tööd, et nad ei peaks istuma kodus, käima kaubanduskeskustes ja igavlema provintsiriigis nimega Eesti. Ja nad on nõus selle töö võtma väga väikese tasu eest. Selle väikese tasu eest tehtava töö hinnaks on see, et Eesti inimesed ei saa seda töökohta ja lähevad ära Soome.

Ma käisin kaks nädalat tagasi Soomes – isegi vähem, poolteist nädalat tagasi käisin Soomes. Meil on seal Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna osakond. Kohtusin meie inimestega. Suur hulk neist, eriti naised, töötavad seal hoolekandeasutustes. Nad ütlesid kõik nagu ühest suust: "Me tahame Eestisse, me igatseme Eestisse, me igatseme oma kodukoha, oma perekonna, sugulaste ja sõprade järele. Aga me ei tule siia närutama, näljapalga eest tööd tegema." Ja te teate, mida te teete, et see olukord jätkuks. Te tahate Eesti meditsiinisüsteemi vähemalt suurtes linnades täielikult venestada ja räägite meile: "Ei, see puudutab kõiki rahvusvahelise kaitse saajaid." Tore! Siis tulevikus on niimoodi, et lisaks vene keelele ka inglise keeles. Eesti keel on sobatšii jazõk, nagu needsamad vene keele kõnelejad ütlevad, koera keel. Davaite po tšelovetšeski. Palun inimese moodi! 

Me ju teame, me oleme näinud. Te tahate meid viia tagasi sinna, kust me rebisime ennast lahti, et meil oleks eesti keel, et meil oleks eestikeelne riik alates lasteaiast kuni lõpetades ükskõik missuguse muu valdkonnaga. Ja siis tulete ja räägite meile, kuidas me läheme üle eestikeelsele haridusele, täielikule eestikeelsele haridusele. No ei lähe ju! Kui meil terve riik on ära venestatud, kui meil igal pool on vene keel. Ma toon teile väga väikese näite oma isiklikust elust. Mõned head aastad tagasi, kui me kolisime Kakumäele, siis oli meie lähedal olev Selver puhtalt eestikeelne pood, aga praegu on see 80% ulatuses venekeelne pood, sellepärast et sinna on kinnisvara arendusega rajatud kortermajad ja seal ei ela eestlased, vaid seal elavad valdavalt vene keelt kõnelevad inimesed.

Ja Isamaa, kes räägib siin, kuidas nad viskuvad dzotile Eesti eest. Kopeerite meie loosungeid ja üldse kopeerite meilt kõike, sest teil oma, noh, ma ei tea, fantaasiat ei jätku. Teie toetate seda. Teie toetate seda! Nii, nagu te toetasite eelmise eelnõu puhul aktsiiside langetamise sisuliselt katkestamist, edasilükkamist, mahavõtmist. Noh, sellise Isamaaga me sõidame kaugele.

19:07 Aseesimees Martin Helme

Mart, kas on vaja lisaaega?

19:07 Mart Helme

Jaa, ma palun lisaaega.

19:07 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

19:07 Mart Helme

... sest mul on süda nii raske. Mul on süda nii raske! Sest ma olen kuue lapse isa, ma olen üheksa lapselapse vanaisa ja mul on nooremaid lapsi, kellel veel ei ole endal lapsi, nii et tõenäoliselt saan ma veel mitmekordseks vanaisaks. Ja mul on süda raske, sest te hävitate seda Eestit, mille eest mindi laulvat revolutsiooni tegema, tehti Balti ketti. Te peletate eestlased Eestist mööda maailma laiali ja tassite asemele venelasi, nimetades neid ukrainlasteks. Mis teil viga on? Miks te vihkate oma rahvast? Miks te vihkate Eestit, mis on Eesti? Miks te hävitate seda? Esitage endale see küsimus. Ja vastake sellele ausalt. Sest terve mõistusega eesti inimene lihtsalt ei saa sellest vihast oma rahva vastu aru, lihtsalt ei saa aru.

Seetõttu ma kutsun üles: vaadake oma südamesse. Ja vaadake tulevikku, sest see eelnõu, nagu ma ühes oma küsimuses ütlesin, võib olla tulevikus demograafilise tuumapommi sütik. Ärge unustage, et maailmas on kaheksa miljardit inimest ja Eestis on juba alla 900 000 eestlase. Te tulete meile pakkuma sellist asja. Ma veel kord küsin: mis teil viga on? Kas teil tõepoolest puudub südametunnistus? Kas teil puudub võime empaatiliselt mõelda oma lastele ja lastelastele, mis Eestis nemad elama hakkavad? Ja kas teil ei ole südametunnistuse piinasid, et sellesama Ukraina eduka pealetungi käigus on surma või vigastada saanud üle 10 000 Ukraina sõduri. Ja siis te ütlete, et need Ukraina arstid-õed ja teised meditsiinitöötajad las jäävad ikka siia Eestisse. Ärgu mingu tagasi Ukrainasse. Las keegi teine lapib nende viga saanud sõdureid.

Ma ei saa teist aru, sõbrad, seltsimehed. Ma kasutan sõna "seltsimehed", sest see meenutab mulle kohutavalt seda silmakirjalikkust ja põhimõttelagedust, mida ma vihkasin nõukogude ajal. Aitäh!

19:10 Aseesimees Martin Helme

Hele Everaus, palun!

19:10 Hele Everaus

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Eelkõnelejat kuulates ja oma väikese, just mõni päev tagasi kahe ja poole aastaseks saanud lapselapse suu läbi ma küsiksin, nagu tema küsib: "No mis see nüüd oli, härra?" See oli kihutuskõne, eks me teame ju, mille sisu ei vasta ju selle eelnõu ühelegi pügalale, ühelegi aspektile. See kõik oli toredasti, värvikalt, suurepärase näitlejameisterlikkusega esitatud. Selle eest muidugi suur kiitus.

Aga tegelikkuses ju, noh, ma ei julge midagi rääkida, sest ei ole tõsi, et meie eestlased ei taha tagasi tulla sellepärast, et neile makstakse näruseid kopikaid. Mina olen tagasi tulnud peale Pariisi-aastat, kus mulle pakuti korralikku karjääri, kui oli veel iseseisvuse sünd. Ma tean, mille peale ma tulin. Ma tulin vanemlaborandi palga peale. Ma tulin tagasi Iisraelist. Ma tulin tagasi Ameerikast. Nii et ärme räägime seda, et keegi siit peletab kedagi minema.

Arstid on teinud aastakümneid seda, mida te kahjuks ei tunne. Jumal tänatud, et ei tunne, sest te ei ole pidanud haiglas olema. Õed teevad [tööd], vaatamata sellele. Ja meil on ka enne seda olnud inimesi, kes on tulnud Ukrainast, Venemaalt, kes on õppinud ära eesti keele, kes ei tee sugugi kehvemini tööd. Ja olgu öeldud, et see hirmutamine, teadmata, mis sisu on, et nüüd hakkavad harimata, kuskilt mujalt tulnud inimesed teenindama või ravima, on puhas vale. Mitte ükski tööandja ei saa võtta tööle inimesi, kellel ei ole Terviseametis kinnitatud litsentsi, see lihtsalt ei ole võimalik. Mitte ükski tööandja ei võta seda vastutust. Kõik tööandjad vastutavad selle eest, mis juhtub nende haigetega seal haiglas.

Seepärast ma mõtlen, et ärgem vahetagem sisu millegi muu vastu, mida te võite hoopis teises kohas teha ja hoopis teise märklaua suunas. Ma arvan, et see eelnõu aitab nendel inimestel – ja neid ei ole palju – lihtsalt hakkama saada ja aidata seal, kus ka meil abi on vaja. Aitäh teile kuulamast!

19:13 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

19:14 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Riigilõivuseaduse täiendamise seadus, mida me täna siin menetleme, on minu jaoks natukene kummaline. Kõigepealt vaatame seda formulatsiooni: "Seadust täiendatakse järgmises sõnastuses [...]" Ja siin on viide sellele, et nende toimingute eest välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saamiseks. Kõigepealt, ütleme, see tekst ei ole korrektne. Peaks olema selge, kui me viitame rahvusvahelise kaitse andmise seadusele, siis peaks olema viide ka sellele normile, mis annab võimaluse selliseks toiminguks, et vabastada riigilõivust. Tegin küll päris kiirkorras seda asja, aga mina ei suutnud leida sellest rahvusvahelise kaitse andmise seadusest seda normi, mis lubaks üleüldse sellist asja teha.

Aga teistpidi on asi palju tõsisem, sellepärast et nii nagu Mart Helme siin puldis eelnevalt rääkis, tuli meie fraktsiooni sõnum. Ma eeldan, et see on ikkagi meditsiiniharidusega töötaja, kes väga tõsiselt pahandas selle üle, kuidas saab mitte Euroopa Liidu diplomiga töötaja asuda tööle sellise koha peale. See on küsimus, millele praegu ei ole keegi vastust andnud veel. Sest ma tuletan meelde, kuidas siin kunagi Eesti arstid, kes olid ametis, ja Eesti NSV veel oli, pidid hiljem uuesti koolipinki tagasi minema ja nühkima seal ennast, et saaks vastava kvalifikatsiooni.

Aga mis on probleem? Me aitame ... Ma ei räägi praegu ukrainlastest, ma räägin üleüldse rahvusvahelise kaitse saanud isikutest, kelle arv on nii suur, kes tahavad siia tulla, et me ei kujuta seda ette. Ja kõik on arstid, neil on kuskilt diplom saadud, ma ei tea, kas see on õpitud või on ostetud või kas, ütleme, see tase vastab üldse Euroopa Liidu nõuetele. Ja samas oleme olukorras, kus meie tohtrid omandavad siin hariduse ja lähevad Eestist minema. Mille pärast? Selle pärast, et nad ei leia oma haridusele ja oskustele vastavat tasu siin paesel rannikul. Sisuliselt on tekkinud olukord, kus Tartu Ülikool koolitab välja väga kõrgelt haritud spetsialiste teiste riikide jaoks.

Tahaksin küsida, mida me oleme teinud, et need inimesed, arstid, kes tahaksid tagasi tulla, [tuleksid tagasi]. Kas või üksainukene liigutus, kas või seesama, et vabastame nad riigilõivude tasumisest. Või mis on need meetmed olnud, mis annaksid tõuke selleks, et need hinnatud erialaspetsialistid tuleksid tagasi? Ei, seda ei ole. Nüüd me avame, nagu siin on korduvalt öeldud, Pandora laeka ja oleme valmis võtma vastu isikuid meditsiinivallas, teadmata, kas nad oskavad seda tööd või mitte, sest paber kannatab ju kõike.

Siin on veel teine probleem. Mis keeles nad hakkavad meie inimestega suhtlema? See on väga tõsine küsimus. Mul oli kokkupuude ka ühe Eestis resideeruva arstiga, kes on tegelikult päritolult Tšehhist. Ta sai peaaegu kõigest mu jutust aru. Ta rääkis muidugi vastu ka. Ma kahtlustasin temal vene rahvust ja küsisin isegi üle. Aga ta ütles, ei, ta on Tšehhist ja on eestlasega abielus. Ja kui me läksime üle spetsiifilisematele teemadele, kus oli vaja juba arstiteaduslikku käsitlust, siis jäi see mees hätta, mis siis, et ta oli tubli arst.

Ehk siis see eelnõu on vigane nii menetluslikus mõttes kui ka eesti rahvuse säilimise huvide mõttes. Kõigepealt peaksime ikka oma inimesed koju tagasi tooma ja siis vaatama, kas meil on vastavat tööjõudu vaja. Ja peale selle, nagu ma ütlesin juba, on see põhiseadusvastane. Aitäh!

19:19 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

19:19 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul ei olnud plaanis siia tulla, aga ma istusin oma kabinetis ja kuulsin kolleeg Everausi juttu sellest, kuidas tema tuli ja läks ja tuli ja läks. See oli nagu pussiga mulle rindu. Mu vend on kirurg, oli Eesti tippkirurg ja lahkus siit. Nagu need toonased Tallinna tippkirurgid rääkisid, et palgapäeval ei saa isegi korralikult õlut ja ootame oma esimest infarkti. Enamik neist noortest Eesti kirurgidest on ammu Eestist lahkunud. Minu vend oli loll, ei jäänud Euroopasse, vaid läks üle ookeani Ameerika Ühendriikidesse. Ja on seal tänase päevani. Jah, võib‑olla ta oli loll, aga ta pidi kordama oma haridusteed, seda seitse aastat uuesti Ameerika Ühendriikides. Ma mäletan omal ajal, kuidas ta naeris selle üle, et ta ei saanud lõigata. Need olid noored sellised poisid, kellel Tallinnas oli käive, nagu öeldakse, nii suur, et nad pimesi tegid raskeid lõikusi. Aga seal ei lubatud skalpelli kätte võtta, kuna ta ei olnud läbinud seda järgmist seitset aastat. Loomulikult inglise keel ja kõik muu selline.

Ja nüüd ma kuulen seda siin, et oi-oi, kui ebaõiglane see kõik on. Minu meelest see eelnõu iseenesest on muidugi tore. Tore on aidata. Sõda käib kusagil, mehi aetakse rünnakule, langevad nagu loogu, vigaseid on Ukraina hospitalid kurguni täis. Ja nüüd meie püüame siin nendele meedikutele, kes on siia tulnud, natukene vastu tulla. Jah, tore, muidugi. Tulebki inimestele vastu tulla. Aga peab vaatama ka tervikpilti. Jah, meil on meedikuid puudu, muidugi on puudu. Ja kes kusagile läinud on, on nad Soome, Saksamaale, mõned Ameerika Ühendriikidesse, mõned, võib‑olla mitte kõige taibukamad selle koha pealt, sest algul nad ei teadnud, mida see kõik tähendab, et jõuda samale tasemele, kui nad siin olid. 

Miks ma siia tegelikult tulin? Tõepoolest, kohati tundub mulle praeguses selles Ukraina-Vene sõjas, me oleme muutunud Mala-Ukrainaks, väikeseks Ukrainaks. Ja ma ei taha, et Eesti muutub Mala‑Ukrainaks. Ei jõua siin rääkida, võiks ka rääkida teile üsna mitmeid – võib-olla avatud mikrofonis ma jätkan seda teemat – selliseid detaile, mis on väga valusad kuulda ja mida ma olen kuulnud peaaegu iga päev, ka täna taksojuhiga siia tulles. Aga praegu pole lihtsalt mahti sellest rääkida, need on väikesed asjad, kus pärismaalased, eestlased, venelased, kes siin elavad, näevad, kuidas nende mured ja elu ei ole mitte esimese järgu probleem Eesti riigi jaoks, vaid on teisejärguline. See on valus ja seda ei saa Eesti Vabariigis seni, kuni ta on Eesti Vabariik, Eesti rahvusriik, kuidagi lubada.

Aga see, et Helmenist ma lugu pean ja kõik muu selline – pole mingit probleemi. Aga peaks nagu laiemat pilti vaatama. Aitäh!

19:24 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Lotman, palun!

19:24 Mihhail Lotman

Austatud aseesimees! Head kolleegid! No kuula ja imesta! Kui kuulata seda, mida me siin saalis praegu oleme kuulnud, siis oleks nagu ei tea missugune katastroofiline seadus meil praegu siin, justkui Damoklese mõõk, mis kohe kukub meile pähe – eesti keele hävitamine, mahamüümine, tulevad Aafrikast arstid, kes ei oska muud kui mingisuguste loitsudega ja krokodilli kontidega [ravida]. Mitte midagi sellist. Austatud kolleegid, mitte midagi sellist!

Kahjuks Mart läks ära. Ma tahtsin teda kiita. Ma olen alati rääkinud, et selle Riigikogu koosseisu parim kõnemees on Mart Helme. Absoluutselt, konkurentsitult parim. Esiteks retoorika ja teiseks see, kui siiralt ta oskab väga erinevaid tekste esitada. Jah, ma räägin praegu täiesti siiralt – suurepärane retoorika. Siiruse koha pealt mul on probleeme, aga retoorika on väga hea. No isegi tänane kõne, mis, ütleks nii, et ta annaks Jeremijale mitu punkti ette. See oli selline nutulaul, mida isegi piiblist ei loe.

Kõik olnuks talutav, kuni selle kohani, kui Mart hakkas rääkima laulvast revolutsioonist, Balti ketist ja nii edasi. Ma vihkan enesekiitmist, aga ma võitlesin venestamise vastu veel sügaval stagnaajal. Ma võitlesin okupatsiooni vastu laulva revolutsiooni, Eesti keti ja augustiputši ajal. Marti ma seal ei näinud, mitte kusagil. Ja ta ise on ka öelnud, et sel ajal, kui teised mässasid, tegi tema midagi kasulikku. Ta kasvatas pulle, tal oli kõige suurem pullikari. Ma ei tea, kas ta tegi selle pullikarjaga seal mingisuguse keti, aga vot, ei olnud teda seal.

Ma tahan nüüd endale [tuhka] pähe raputada. Ma ka ei räägi sellest eelnõust, aga austatud kolleegid, no natuke peab ikka millestki pidama. Kui sa ei pea lugu teistest, siis võiks natuke lugu pidada iseendast. Aitäh!

19:27 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

19:27 Henn Põlluaas

Austatud kolleegid! Olen eelkõnelejaga täiesti sama meelt, et tuleb kuulajatest lugu pidada, neid austada. Aga samal ajal tulla siia pulti rääkima sellest, kuidas keegi seisis Balti ketis või kasvatas pulle? Ma võiksin rääkida, kuidas ma seisin Balti ketis ja läksin tühjade kätega, Molotovi kokteil taskus, telemaja kaitsma. No ja siis, mis see puutub siia? Absoluutselt ei puutu! Püsigem asja juures, austagem oma rahvast, oma kolleege.

Kui me vaatame seda eelnõu, siis ju tegelikult kõik, kes seda kiidavad, ei räägi asjast – te ei räägi sisust. Te räägite sellest, kuidas – issand, jumal hoidku! – me peame aitama. Loomulikult peame. Issand jumal, tulevad oma lapsukestega siia! Tulevad küll. Aga vaatame statistikale näkku. Me teame seda suurepäraselt, et tulijad praegu Ukrainast, lõviosa, valdav osa nendest on mehed vanuses 18–60 eluaastat ehk need, keda vajab Ukraina kõige teravamalt oma kodumaad kaitsma. Meile on tulnud tänase seisuga siia ... Täpset arvu ma ei oska öelda, aga märtsis oli siin juba üle 300 meditsiinitöötaja. Arvestame, kui palju peale märtsi on tulnud siia inimesi, siis selle võib korrutada vähemalt kolme, nelja või viiega. Räägime 1000–2000 inimesest, mitte ainult sellest 33‑st, kellele siin eelnõus viidatakse.

Pealekauba, eelnõu on ju läbinisti vale. Kui seaduse paragrahvides räägitakse välismaalastele rahvusvahelise kaitse seaduse alusel elamisloa saanud inimestest, siis seletuskiri räägib täiesti üheselt ainult ukrainlastest. Mida me peame siis uskuma? Kas me räägime ainult ukrainlastest või me räägime ka Kongo ja ma ei tea, mis riikide inimestest? Me teame, kui lihtne on tegelikult saada rahvusvahelist kaitset. Ottawa konventsiooni järgi ei pea sa mitte midagi tõestama isegi. Tuleb inimene ja ütleb, et tema naabrimees ahistas teda, ja tal on alus selle jaoks olemas, et saada rahvusvahelist kaitset. Või tuleb keegi jumal teab kust ja ütleb, et teda kiusatakse taga tema seksuaalse sättumuse või poliitiliste vaadete pärast. Palun, uks on lahti! Kõik need meie immigratsioonikvoodid, mis on ju tegelikult umbes 1300 inimest aastas, ei maksa mitte midagi, sest tegelikult eranditega on ka see lauda- või lakauks pärani löödud, tulla võib ükskõik kes. Kõige küünilisem on see eelnõu ikkagi Ukraina vastu. 

Kevadel tegid muuseas Eesti arstid ka avalduse, et Välisministeerium kuulutaks välja Eesti arstide missiooni Ukrainasse. Sest juba kevadel oli seal karjuv puudus arstidest ja meditsiinitöötajatest. Mitte ainult rindel, mitte ainult sõduritele, vaid ka tsiviilisikutele üle terve maa. Ja mida meie teeme? Meie meelitame neid kõikvõimalike soodustustega siia, sellepärast et see on ainult üks soodustus paljude soodustuste seas. Loomulikult, iseenesest võttes ei ole see midagi erilist. Aga neid on ju niivõrd palju.

Kas selle eelnõu loomise juures kuulati Ukraina arvamust? Kas kutsuti Ukraina suursaadik välja ja küsiti: "Kuidas suhtute sellesse, kui me teie meditsiinitöötajaid siia meelitame, kui me teie inimesi toome siia ja püüame neid põlistada, teades, millise demograafilise katastroofi see Ukrainas tekitab?"? Samal ajal me teame ju väga hästi ja selle eelnõu kirjutajad teavad väga hästi, et Ukraina on korduvalt pöördunud maailma avalikkuse poole, teiste riikide poole, abipalvega: "Saatke meile arste, saatke meile meditsiinitöötajaid. Meil on karjuv puudus sellest, meie haavatud sõdurid vajavad ravi."

Palun lisaaega.

19:27 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

19:27 Henn Põlluaas

"Meie kannatanud tsiviilelanikkond vajab abi." Ja sinna on läinud tuhandeid arste üle maailma, aga see on ainult murdosa sellest, mida seal vajatakse. Ja siis tehakse siin ülla näoga žeste. Räägitakse, kuidas me ei saa üldse aru, kuidas need, kes on selle vastu, et siia meelitada mitte ainult meditsiinitöötajaid, vaid üldse ukrainlasi. Kuidas niisuguse jutuga saab välja tulla? Saab küll.

Sellepärast, nagu ka Mart siin ütles, et me oleme äärmiselt tilluke rahvas, meid on ainult 900 000. Me näeme iga päev statistikast, te kõik saate SITKE raporteid, kus tuuakse ära, kuidas sisserännanute, võõrpäritolu elanikkonna arv ja protsent kasvab ja kasvab ja kasvab. Sellist drastilist muutust ei toimunud isegi mitte nõukogude ajal, kui täiesti sihikindlalt ja võõraste kätega püüti meid venestada. Aga nüüd on kõik uksed löödud lahti, kõik, ja meie oma kätega. Mitte EKRE kätega, aga kahjuks peab ilmselt ütlema, et kõikide teiste siinsete erakondade kätega. Ja mitte keegi ei vastuta. Mitte keegi ei vastuta selle eest, et see on põhiseadusvastane. Nii nagu seesama eelnõugi, mis ju tegelikult diskrimineerib eesti rahvast, ei täida võrdse kohtlemise nõudeid. Aga ta on põhiseadusvastane, kogu see tegevus, see meie rahvastiku väljavahetamise protsess, mis siin käimas on. 

Meie põhiseadus ütleb täiesti üheselt, et Eesti riik on loodud eesti rahva, eesti kultuuri ja keele hoidmiseks ja säilitamiseks läbi aegade. Aga kui meile tuleb kümneid ja kümneid tuhandeid inimesi igal aastal ja me teame, et meie suutlikkus on eesti keelt õpetada koolis umbes 1000 lapsele, kes seda ka niikuinii ei õpi selgeks, pluss 1400 täiskasvanule. Okei, suurendame selle 2500-ni, 3000-ni, aga ikkagi, kui meil tuleb kordades ja kordades rohkem siia võõrpäritolu inimesi, siis eesti keele selgeks õpetamine neile on võimatu. See on ainult ilus jutt ja demagoogia. Ja see on tegelikult häbematu vale.

Nii nagu ka see eelnõu põhineb valel, et me aitame kedagi. Ei aita me mitte kedagi, me tekitame sellega probleeme juurde. Ukrainale, iseendale, oma rahvale. Ja teie kohus on tõepoolest mõelda selle peale, mida te teete. Kui arutada seda teemat, siis tuleb rääkida selle sisust, aga mitte sellest, kes käis kuskil rongkäigul sinimustvalge lipuga või kes on käinud Ameerikas tööl või kuskil mujal. (Juhataja helistab kella.) Aga millegipärast nendest argumentidest tuleb ilmselt puudu ...

19:36 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Henn! 

19:36 Henn Põlluaas

... et sellist eelnõu kaitsta. Aitäh!

19:36 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Ja nüüd vaatame läbi eelnõu juures olevad muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on laekunud täpselt üks muudatusettepanek. Selle esitaja on olnud sotsiaalkomisjon ja komisjon on seda arvestanud täielikult.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 598 teine lugemine lõpetada, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada. Ja seda katkestamist me peame hääletama. Teeme saalikutsungi.

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu 598 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:39 Aseesimees Martin Helme

Katkestamise ettepaneku poolt on 19 saadikut, vastu 42, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu menetlemine jätkub.


7. 19:39 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (599 SE) teine lugemine

19:39 Aseesimees Martin Helme

Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 599. Ka see eelnõu on meil teisel lugemisel. Palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Õnne Pillaku.

19:40 Õnne Pillak

Aitäh, hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed!

19:40 Aseesimees Martin Helme

Oota korraks. (Helistab kella.) Teeme palun saali vaiksemaks. Jah, palun!

19:40 Õnne Pillak

Aitäh! Meeldetuletuseks, et selle eelnõuga me viime Eesti õiguse kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga. Teiseks muudame töötuskindlustusmaksete määrade kinnitamistähtaegu. Muudatusettepanekute tähtajaks, 25. maiks ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt ei laekunud. Sotsiaalkomisjon küsis arvamust ka huvigruppidelt. Oma arvamuse saatsid Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Me arutasime neid arvamusi 30. mail. Kokku arutas komisjon seda eelnõu enne teist lugemist kolmel istungil. Kõige sisulisem ja pikem arutelu oligi sellelsamal 30. mail, kui olid kutsutud kohale huvigrupid, kellest oli kohale tulnud Eesti Ehitusettevõtjate Liit, ja osalesid ka Sotsiaalministeeriumi esindajad.

Ehitusettevõtjate liit tegi sellesse eelnõusse kaks ettepanekut. Ma lihtsalt ütlen ära, et needsamad ettepanekud oma sisult tegi ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Esimene ettepanek oli määrata kindel ajahetk, millal peatöövõtja peab oma tehingupartneritele korraliku ettevõtja hoolsuskontrolli tegema, ja nende soov oli see, et see kontroll toimuks enne tehingu sõlmimist. Sotsiaalministeerium ei toetanud seda ettepanekut, sest selle eelnõu eesmärk on võimalikult paindlik kontroll, et tagada töötajate parem kaitse. Kui kontroll oleks ainult enne tehingu sõlmimist, näiteks kui leping on tehtud pikemaks perioodiks ning kontroll toimub ainult alguses ja hiljem selgub, et partneri finantsolukord on muutunud, siis töötaja ei ole piisavalt kaitstud.

Teine ettepanek oli töötasu nõude aegumise kohta. Millal aegub töötasu nõue peatöövõtjale alltöövõtja maksmata jäetud töötasu eest? Ehitusettevõtjate liidu arvates oleks õige, et vastutus ei ole peatöövõtjal pikem, kui on alltöövõtjal endal ajaliselt vastutus oma töötajate töötasude eest. Selle ettepanekuga ministeerium nõustus, sest see niikuinii praegu kehtib, aegumistähtaeg on töötasu puhul kolmeaastane. Aga kuna see on juba seaduses kirjas, siis dubleerimist sellesse eelnõusse nad otstarbekaks ei pidanud.

Lisaks huvigruppide ärakuulamisele tutvustasid Sotsiaalministeeriumi esindajad sotsiaalkomisjonile ka ettepanekuid, mis puudutasid töötuskindlustuse seaduse muutmist. Ministeerium tegi ettepaneku muuta töötuskindlustusmakse määrade ja sihtkapitali ülekantavate vahendite kinnitamise tähtaegu. Teatavasti töötuskindlustusmakse määrad kehtestab Vabariigi Valitsus järgnevaks neljaks aastaks. Ettepaneku teeb selleks Eesti Töötukassa nõukogu. Kehtiva seaduse järgi teeb töötukassa nõukogu ettepaneku 21. augustiks, aga ministeeriumi ettepanek oli muuta see tähtaeg 1. septembriks. Ja kuna maksemäärade ettepaneku tähtaeg nihkub pisut hilisemaks, siis oli ettepanek muuta ka Vabariigi Valitsuse kinnitatavate tähtaegade kinnitamise aega 1. oktoobrilt 15. oktoobrile. Selle põhjus on lihtne: kuivõrd on muutunud suvise majandusprognoosi avalikustamise tähtaeg, mis on aluseks riigieelarve koostamisele, on omakorda vaja muuta töötuskindlustuse maksemäärade kehtestamise aega, sest sellisel juhul töötukassa nõukogu, arvestades suvise majandusprognoosi avaldamise aega, jõuab oma ettepaneku valitsusele ka tähtaegselt teha.

Kuulanud ära need ettepanekud, tegi komisjoni esimees ettepaneku, et need muudatusettepanekud sotsiaalkomisjon esitab oma ettepanekutena. Kokkuvõtvalt juhtivkomisjon esitaski kaks muudatusettepanekut. Esimene oli tehniline: lisada eelnõu pealkirja ka töötuskindlustuse seadus. Teiseks olid needsamad ettepanekud, mis puudutasid tähtaegade muutmist.

Seejärel komisjon tegi konsensuslikud otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. maiks, ettepanekuga teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia 15. juunil läbi lõpphääletus, aga kuna meil kevadel venis kogu menetlusaeg, siis me olemegi alles täna seda eelnõu arutamas. Aitäh!

19:46 Aseesimees Martin Helme

On võimalik küsimusi küsida, kui tahaks keegi. Tormi ei ole. Aitäh! Siis me avame läbirääkimised. Seda tungi ka ei ole. Siis vaatame läbi muudatusettepanekud. Neid on tulnud kaks. Et ma nüüd segamini ei aja ...

Esimese muudatusettepaneku esitaja on sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku esitaja on samuti sotsiaalkomisjon ning juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Nagu just kuulsime, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 599 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja ka tänane päevakord ammendunud.


8. 19:46 Vaba mikrofon

19:47 Aseesimees Martin Helme

Jäänud on veel vaba mikrofon. Kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Soove ei ole. Tänane istung on lõppenud. Aitäh!

19:47 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee