Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Austatud peaminister! Alustame Riigikogu täiskogu erakorralist istungjärku 15. juulil 2022. aastal. Olen selle kokku kutsunud tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõike 1 alusel 29 Riigikogu liikme taotletud ajal ja päevakorraga. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove ei ole.

Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kuid enne peame arvestama sellega, et Riigikogu erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust, seda ütleb § 76. Riigikogu erakorralise istungjärgu ajal kontrollitakse kohalolekut ka enne hääletust, kui mõni Riigikogu liige seda nõuab – § 77 lõige 3. Kvoorumi puudumisel lõpeb erakorraline istungjärk automaatselt. Head ametikaaslased, kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 73 Riigikogu liiget ja puudub 28.

Nüüd erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamine. Nimelt, meie kodu- ja töökorra seadus ... Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Ma vaatasin, et ERR riputas kell 9.07 üles koalitsioonileppe teksti, ja nüüd me peaksime hakkama seda tõsiselt arutama. Kas see on normaalne, et me ei ole kursis sellega? 9.07 ERR avaldas selle. See ongi mu küsimus.

Aitäh! Ma ei saa päris täpselt aru, kas te protestite, et ERR liiga hilja või liiga vara selle avaldas, või kuidas meie selle kätte saame. Aga nüüd tulebki ju, kui meid on 51 – ja minu hinnangul on siin saalis meid 51 –, arutelu sellel teemal, mis on seotud volituste andmisega valitsuse moodustamiseks. Nii et me saame seda teemat nüüd arutada siin järgneval istungil.

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Umbes tund aega tagasi siinsamas saalis Kaja Kallas teatas puldis, et tema astub tagasi. Praegu ma vaatan, et Kaja Kallas istub valitsuse liikmete loožis. Küsimus on selles, et kui ta astus tagasi, siis on põhimõtteliselt tegemist Riigikogu liikmega. Miks ta ei istu, ütleme, seal paremal pool nurgas taga lõpus?

Aitäh! Vastus on see, et kui Vabariigi Valitsus astub tagasi, siis Vabariigi Valitsus töötab edasi kuni uue valitsuse ametisse astumiseni. Juhul kui tagasi astunud valitsuses on sellest koosseisust valitud Riigikogu liikmeid, siis nad ei tule Riigikogusse, vaid töötavad kuni uue valitsuse ametisse saamiseni. See ongi see põhjus.

Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Minu eelmise küsimuse jätkuks: aga mida me hakkame arutama, kui me ei ole seda isegi lugenud? Teen ettepaneku teha pikem vaheaeg. Ei ole võimalik, see on nagu ülepeakaela minek, eriti veel hääletamine, kui saadikud ei ole sellega isegi mitte kursis, samal ajal kui asi käib. 

Aitäh! Juhataja saab tõesti võtta pooletunnise vaheaja. Ma arvan, et sellest poolest tunnist hetkel küll rohkem kasu ei ole. Järgmine arutelu annab kindlasti sellele asjale selgust juurde.

Nii. Ja nüüd, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku poolthäälte enamusega. Me peamegi seda nüüd hääletama, meie ajagraafikut ja töögraafikut.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tulen Peeter Ernitsa teema juurde tagasi. On ilmselge, et me oleme täna kinnitanud päevakorra, ja meie töö- ja kodukord näeb ette põhimõtteliselt seda, et päevakorra teemat puudutavad materjalid peavad olema kättesaadavad. Ehk siis küsimus on selles, miks ei ole selle koalitsioonilepingu materjale toodud siia meile, et me saaksime tutvuda nendega, vaadata, mis on uuel loodaval valitsusel plaanis, sellekohaseid küsimusi esitada. See ei ole lihtsalt niisama formaalsus, see on tegelikult äärmiselt protseduuriline teema.

Aitäh! Minu meelest see, et te suhtute väga põhjalikult sellesse tulevasse hääletusse, on positiivne. Te tõesti tahate töötada materjalidega. Aga eks me töötame ka praktika alusel. Ei ole ka varasemalt jaotatud siin saalis koalitsioonilepingut, mille alusel te lõpuks hääletate poolt või vastu, või olete erapooletu.

Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Peaministri poliitiline avaldus ja Riigikogu poolt valitsuse moodustamiseks volituste andmine on ülioluline teema ja see peaks olema üle igasugustest lihtsalt niisama kemplemistest ja koalitsiooni‑opositsiooni mingitest võitlustest või opositsiooni paikapanemisest. Seoses sellega on mul väga-väga sügav mure meie parlamentarismi pärast, sest nagu ma aru saan, siis Riigikogu liikmetel peaministrile küsimuste esitamise võimalust ei ole. Kas te peate seda normaalseks?

Aitäh! Lausa on võimalus kõigil Riigikogu liikmetel esitada, kui me selle päevakorra saame kinnitatud, peaministrikandidaadile kuni kaks küsimust. Kuni kaks! Nii et te saate valida: kas null, üks või kaks.

Kalle Grünthal, protseduuriline, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Kui ma küsisin, mispärast pole neid dokumente, mis on seotud tänase päevakorraga, meile edastatud, siis te ütlesite, et te lähtute tavakohasest praktikast. Mina ei lähtu tavakohasest praktikast, mina lähtun meie kodukorrast. Selle § 62 ütleb: "Päevakorraküsimuse arutamise aluseks olevad dokumendid tehakse Riigikogu liikmetele kättesaadavaks hiljemalt küsimuse arutamise istungipäevale eelneva teise tööpäeva kella 17.00-ks, kui Eesti Vabariigi põhiseadusest või käesolevast seadusest ei tulene teisiti või kui Riigikogu juhatus ei otsusta teisiti." Tahaksin teada, mis on see põhjus, mispärast neid dokumente praegu siin ei ole. Vastasel juhul jääb mulje, et tegemist on mingisuguse Molotov-Ribbentropi paktiga, mis on täielikult salastatud ja mille sisu saame alles hiljem teada. 

Aitäh! Tuleneb küll teisiti. Reeglina selliseid ettekandeid ette ei anta ja pole ka varem antud. Kui küsida, kas see koalitsioonileping on nüüd Riigikogu ametlik dokument, siis me seda kuidagi ju ei hääleta. Me hääletame hoopiski volituste andmist. Selles mõttes tulenebki teisiti.

Protseduuriline küsimus, Indrek Saar, palun!

Aitäh! Me oleme aastate jooksul näinud, eriti viimaste aastate jooksul, et Riigikogu liikmete võime aru saada õigusriigist ja demokraatlikus riigis kehtivatest seadustest, sealhulgas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse mõttest, on erinev. Seega lasub Riigikogu juhatajal vastutus juhtida tähelepanu sellele, mis on protseduurilised küsimused ja mis mitte, muu hulgas ka sellele, et peaministrile volituste andmise aluseks ei ole ühtegi dokumenti vaja esitada. Koalitsioonilepe võib sõlmuda ka pärast seda, võib sõlmuda sisuliselt enne seda, aga meil ei ole kindlasti oma töö tegemiseks vaja mingisuguseid dokumente tänasel hetkel selle jaoks, et peaministri volitusi arutada. Võib-olla te juhiksite sellele viisakalt tähelepanu.

Aitäh! Ega ma teie küsimuse protseduurilisest poolest küll aru ei saanud. Sellele ma olen kogu aeg tähelepanu juhtinud, et see menetlemine ongi teistsugune.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Te kasutasite [väljendit] "ametlikud dokumendid", et koalitsioonileping ei ole ametlik dokument. Ma ikkagi juhin tähelepanu, et § 62 sätestab kõik dokumendid, mitte ametlikud dokumendid. Minu meelest on väga häbiväärne või üldse kummastav see, kui kirjutav meedia, Õhtuleht, veel teised lehed, on koalitsioonilepingu ära toonud ja meile seda pole esitatud. Miks see nii on? Kas see saab olema ka edaspidi niimoodi, et kõiki seaduseelnõusid, mida me hakkame menetlema, loeme kusagilt Õhtulehest või Postimehest? Kas see ongi uus praktika või tava?

Aitäh! Ma ei näe siin küll hetkel probleemi, et me ei saaks selle istungi käivitamisega edasi minna. See dokument ei pea siin saalis olema. See, kuidas loodav koalitsioon selle dokumendi Riigikogu liikmetele edastab, on selle loodava koalitsiooni küsimus. Kas ta prindib selle välja, kas ta saadab selle meilile või annab võimaluse lugeda seda Eesti vaba ajakirjanduse vahendusel – see on, ma arvan, käekirja küsimus.

Jürgen Ligi, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma kutsuksin üles tööle hakkama. Aga definitsiooni järgi on dokument ametlik paber, ja need paberid, mis ametlikud ei ole, need ei ole dokumendid. Seda võiks Kalle Grünthalile selgitada ja tööle hakata. Aga siiski on siin üks väga ärevust tekitav uudis. Kas vastab tõele, et Kalle Grünthalit, härra Ernitsat ja teisi on sunnitud andma allkirja paberile, mida nad ei ole lugenud? Ma saan aru, et see on mingisugune asi, mida võiks arutada.

Aitäh! Mina küll ei oska öelda, kellele teie annate allkirjad, mis paberitele, või ei anna. Mina seda tõesti ei tea, härra Ligi.

Protseduuriline küsimus, Anti Poolamets, palun!

Hea Jürgen Ligi andis dokumendi definitsiooni ja lihtsalt paberiks tuleb seda nimetada järelikult. Lihtsuse mõttes nimetame koalitsioonilepingut paberiks. Aga tõepoolest, koalitsioonilepingu alusel hakkavad kõik teised eelnõud tulema. See on ju võti kõikide teiste eelnõude juurde ja ma olen täiesti nõus, et see peaks meil riiulis olema. Näiteks Leo Kunnasel ei ole täna sugugi mitte arvutit kaasas, tal ei ole sugugi nutitelefoni olemas. See on ju normaalne, et kõik, kes tahavad paberil seda informatsiooni saada, on siin.

Eesistuja märkis, et jah, selline praktika on olnud, et ei tooda lauale. Aga parim praktika on see, et meil on see olemas ja arvestatakse ka nendega, kes ei ole nutiajastu inimesed ja kelle telefonid ei ole seesugused, et igalt poolt seda materjali lugeda. Kas peaks muidu minema R-kioskisse Õhtulehte ostma? See ei ole päris normaalne sellise olulise materjali hindamisel.

Aitäh! No ma ütlesin juba eelnevalt, et see arutelu on ees ja Riigikogu liikmetel on võimalus küsida peaministrikandidaadilt. Vabariigi President on teinud oma otsuse 14. juulil: ta on Kaja Kallase määranud peaministrikandidaadiks ja on teinud ka ülesandeks Vabariigi Valitsuse moodustamise tulenevalt põhiseaduse § 78 punktist 9 ja § 89 lõikest 1. Nii et me saame neid sisulisi küsimusi, mille suhtes te tunnete muret[, arutada]. Kui te ütlete, et teil ei ole võimalust seda kuskilt elektroonilisest väljaandest lugeda, siis me kindlasti saame siin järgnevalt istungi jooksul ju küsida neid küsimusi, saate seda teha ka teie, et siis teha oma otsuse, kas te toetate või ei toeta.

Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Ma kuulsin, et meie lugupeetud aksakall, meie Riigikogu pärimuse kandja kolleeg Jürgen Ligi tegi avalduse, et mina peaksin nagu koalitsioonileppele alla kirjutama, et mingi sund on. Ettepanek juhatajale: kas ei peaks võtma vaheaja ja kutsuma siia mõne vaimse tervise spetsialisti? Kolleeg Ligil tunduvad olevat luulumõtted.

Aitäh! Vastus on: ei, ma ei pea vajalikuks vaheaega võtta.

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg Jürgen Ligi tuli siin välja dokumendi definitsiooniga ja ta ütles väga tähelepanuväärse lause: koalitsioonileping ei ole mingisugune ametlik dokument. Kas see tähendab seda, et kui see ei ole ametlik dokument, siis selle alusel mingisuguseid otsuseid ega plaane ei tehta? Mina olen siiani aru saanud, et koalitsioonileping on väga oluline dokument. Ka täna siin Riigikogu Valges saalis, kus kirjutatakse see leping alla, on lausa metalltarad ette pandud. Kuidas praegu aru saada: kas see koalitsioonileping, mida Riigikogu liikmete eest saladuses hoitakse, on ametlik dokument või ta ei ole ametlik dokument, nii nagu väitis Jürgen Ligi?

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Head ametikaaslased, ma saan aru, et me oleme kõik heas hoos, ja tunnustus selle eest, aga ma arvan, et meil oleks mõistlik minna selle istungi juurde ja päevakord kinnitada. Need küsimused protseduuriliste küsimuste valdkonda hetkel eriti ei lähe.

Mihhail Lotman, palun, protseduuriline küsimus!

Austatud esimees! Kas te saaksite selgitada, mida me siin protseduuriliselt hakkame arutama? Kas peaministrikandidaat Kaja Kallasele valitsuse moodustamiseks volituste andmist või hakkame arutama hoopis koalitsioonilepingut? Juhul, kui teine variant, siis muidugi on skandaalne, et meil seda lepingut ei ole. Juhul, kui me anname Kaja Kallasele valitsuse moodustamise volitusi, siis ei ole vaja minu meelest mingisuguseid muid dokumente siin.

Aitäh! Erakorralise istungi kokkukutsujate soov on teie versioonide puhul number 1 ehk a: volituste andmist hakkame arutama. Aga päevakorda ei ole ju veel kinnitatud, nii et mine tea, kuhu me välja jõuame. Aga hetkel me töötame selle [teemaga].

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Tänan, austatud istungi juhataja! Vaatasin põhiseadust ja vaatasin ka põhiseaduse kommentaari viimaste muudatuste ja seisukohtadega Riigikohtult. Ja siin on § 89, valitsuse moodustamine, kommentaarides punktis 6 on targad riigikohtunikud kirjutanud järgmist: "Peaministrikandidaadi määrab Vabariigi President oma otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas." Ma soovin teada, kas see kandidaat on Riigi Teatajas avaldatud. Äkki te loete mulle ette selle kuupäeva, millal see tehtud on? Vastasel juhul on ju rikutud põhimõtteliselt kogu seda valitsuse paikamääramist.

Aitäh! Ma kõigepealt vastan eelmisele küsimusele, mille küsis härra Lotman. Ma tänan, head ametikaaslased, et te siin juhtisite tähelepanu. Tõsi on see, et 29 Riigikogu liiget on näinud ette mahukama päevakorra kui ainult volituste andmine. On ette nähtud ka seda, et võiks arutada eelnõu 614, mis on seotud väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga. Lausa kolmas lugemine on, nii et meil on kaks punkti. Kuid teie protseduurilisele küsimusele, mis kindlasti oli praegu protseduuriline küsimus, härra Grünthal, ma ei oska küll hetkel vastata. Nii et natukene võtan aega ja kui saan teada, siis vastan.

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Aga me ei saa ju ikkagi praegu edasi minna. Protseduurid nõuavad Riigi Teatajas avaldamist, vähemalt nii on põhiseaduse kommentaarides kirjas. Kuidas me lähme seda tegema, kui vastavat protseduuri pole läbitud?

Härra Grünthal, ma ei läinudki ju edasi. Teie läksite edasi, järgmise protseduurilise küsimusega. Ma ütlesin, et mul hetkel seda infot ei ole. Loomulikult ma ei olekski enne edasi läinud, kui ma selle info olen saanud. Nüüd mul on see info, teie seitsmenda protseduurilise küsimuse ajal tuli, et see on ilmunud Riigi Teatajas.

Head ametikaaslased! Nüüd me oleme käinud läbi ka need olulised küsimused, mis on olnud tõsised. Aitäh teile selle eest! Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendumiseni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Vabandust! Katkestan hääletuse. Anti Poolamets, protseduuriline küsimus.

Aitäh tähele panemast! Minu küsimus on seotud teise päevakorrapunktiga. Meil on täna tõesti tähtis teema, mille kohta me saime teada, et paberit ei tule, peame kusagilt R-kioskist seda materjali hankima minema. Aga meil on pooleli lastetoetuste menetlemine, me oleme seda pikalt teinud. Ja nüüd äkki väetise‑ ja kemikaaliseaduse kolmas lugemine. Meil on väga palju seadusi ummikus, mis ootavad oma järge. Keegi võiks ju seletada, miks just need või mis lahti on, et saaks teha oma valiku, kas sellise päevakorra poolt üldse tasuks hääletada.

Aitäh! See, kas selle päevakorra poolt tasub või ei tasu hääletada, tuleneb vaba mandaadi põhimõttest ja selle te teete oma südametunnistuse järgi. Aga miks me ei aruta seda teist eelnõu, mis on perehüvitiste kohta? Sellepärast, et hetkel meil ei ole korraline istung, vaid on erakorraline istung. Seadus näeb ette konkreetse päevakorra ja seda eelnõu seal ei ole ette nähtud. Nii et selline on see vastus.

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Anti Poolametsa märkus on absoluutselt õige. Meil on praegu pooleli perehüvitiste seaduse menetlemine. Kas on võimalik erakorralisele istungile panna hoopis teisi eelnõusid? Mina ei suuda seda siit kodu- ja töökorrast küll välja lugeda praegu. Ehk siis me ei saaks täna seda teist punkti siin üldse menetlema hakata, kuna meil on pooleli üks teine eelnõu juba pikemat aega. Nii et siin ei ole meil võimalik isegi, ma arvan, kompromissi leida, et teeme teistpidi.

Aitäh! Vastus teie protseduurilisele küsimusele on: jah, on küll. Nii, läheme uuesti hääletuse juurde.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendumiseni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Head ametikaaslased, ettepaneku poolt hääletas 61, vastu 12, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Ja nüüd asume päevakorra juurde. Esimeseks päevakorrapunktiks on peaministrikandidaat Kaja Kallasele valitsuse moodustamiseks volituste andmine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli peaministrikandidaat Kaja Kallase. Ettekanne kestab kuni 25 minutit ja peale seda on Riigikogu liikmetel õigus esitada ettekandjale kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei peeta, peale küsimustele vastamist toimub lõpphääletus. Palun!

Aitäh! Austatud Riigikogu liikmed! Seisan siin teie ees kõnepuldis peaministrikandidaadina juba kolmandat korda. Võiks peaaegu öelda, et see on saamas traditsiooniks. Poolteist aastat tagasi andsite mulle volitused moodustada valitsus koos Keskerakonnaga. Tänaseks on toona loodud koalitsioon oma tegevuse lõpetanud ja ma pöördungi teie poole nägemusega sellest, kuidas Eestit juhtida koos sotsiaaldemokraatide ja Isamaaga.

Kuigi koalitsioon Keskerakonnaga on lõppenud, ei taha ma koostööd nendega viimase pooleteise aasta jooksul halvasti meenutada. Meie koostöö oli suures osas ja eriti valitsuskabinetis hea ja tegus. Elu oli sättinud nii, et me sattusime riiki juhtima väga keerulisel ajal, ja kohati tundus, et enam hullemaks minna ei saa. Praegu ma selle viimase osas nii optimistlik ei ole. Tol korral loetlesin käsilolevaid kriise: tervisekriis, majanduskriis, vaimse tervise kriis, väärtuste kriis, korruptsioonikriis, rahvusvahelise maine kriis ja tõekriis.

Tõekriis ei ole kusagile kadunud ja eriti keerulistel aegadel on paraku just poliitikutel kalduvus tõde väga tõsiselt väänata. Loomulikult mäletan minagi ülikooli filosoofialoengutes õpitud Platoni osundust, et tõde on suhteline. See aga ei tähenda, et täielik vale muutuks tõeks ainult seetõttu, et keegi seda tõe pähe esitab ja järjepidevalt kordab. Avatud ühiskonnas ei tohiks olla kohta lausvalede esitamiseks ühiskonna lõhestamise eesmärgil.

Ütlesin teile eelmise valitsuse moodustamisel mandaati küsides ja kordan seda ka täna: tahan, et Eestis oleks inimestel hea elada, hea mõelda, hea töötada, hea lapsi kasvatada, hea nautida meie kaunist loodust. Tahan näha Eestit naeratamas, mitte kulm kipras ja rusikas taskus nurka tõmbumas. Tahan näha Eestit, mis on valla uutele ideedele ja huvitavatele arvamustele. Eestit, mis liigub tulevikku julge, avara ja targa pilguga.

Eestil on maailmas palju sõpru ja tegelikult ainult üks vaenlane. Meie eelmise aasta algusest ametis olnud valitsuse üks peamisi suuremaid saavutusi on taastatud usalduslikud suhted liitlastega. Eesti on rahvusvahelisel tasandil aktsepteeritud ja respekteeritud tegija. Me oleme maailma silmis oluliselt suuremad, kui meie rahvaarv või majanduse kogutoodang lubaksid indikeerida. Sõpru on meil riigijuhtide ja riikide seas, ja selle üle võime me uhked olla.

Nagu ma ütlesin, meil on palju sõpru, kuid ainult üks vaenlane. Ja see vaenlane on Venemaa. Me ei saa üle ega ümber faktist, et just Venemaa on muutnud maailma meie ümber oluliselt ebaturvalisemaks, kui see oli veel mõnda aega tagasi. Me oleme täna oma taasiseseisvumise aja kõige rängemas julgeolekukriisis. Seetõttu tegi eelmine valitsus juba jaanuaris enne sõda ennetavad sammud ja suurendas riigikaitseinvesteeringuid. Lisaks otsesele sõjalisele ohule on Venemaa olulisel määral kaasa aidanud nii energiahindade järsule tõusule kui selle kaudu ka inflatsioonile ja inimeste probleemidele toimetulekuga, lootes sellega kaasa tuua ühiskonna ebastabiilsust. Venemaa on oma käitumisega näidanud, kui palju kurja ja valu suudab põhjustada üks suur ja kuri riik. Meile on Venemaa käitumine ühemõtteliselt jälle kord meelde tuletanud ammu tuntud tõe: mitte kunagi enam üksi, mitte kunagi enam Venemaa mõju all.

Uue valitsuse eesseisvatest ülesannetest kõige olulisemad ongi tagada meie julgeolek, rakendada meetmeid energiakriisi ohjeldamiseks ning aidata inimesi igapäevaeluga toime tulla kiire hinnatõusu tingimustes.

24. veebruar muutis maailma väga pikaks ajaks, võib-olla isegi igaveseks. Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu on tegelikult Venemaa sõda kõigi riikide vastu, kes usuvad reeglitel põhinevasse vabadusele ja õigusriigile tuginevasse maailmakorda. Kui agressioon õnnestub, annab see Venemaale julguse liikuda edasi ja annab ka teistele maailma riikidele signaali, et sellised teod jäävad karistamata. Me ei saa seda lubada. Ukrainat aidates aitame me iseennast. Meie otsese sõjalise kaitsevõimekuse tõstmine koostöös meie NATO-liitlastega on uue valitsuse esmane prioriteet.

Eesti on hästi kaitstud, aga muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt veelgi suuremat panustamist riigikaitsesse. Järgmise aasta riigieelarves tõusevad meie kaitsekulud juba 2,5%-ni meie majanduse kogutoodangust. Me oleme otsustanud koos Lätiga hankida keskmaa õhutõrje võimekuse ja Soome-Rootsi liitumine NATO-ga annab meile tulevikus veelgi suuremad võimalused koostöös naabritega oma kaitsevõime tõstmisel.

NATO on otsustanud suurendada oma otsest kohalolekut Eestis ja paigutada Eestisse ka diviisi juhtimise üksuse. Kõigil neil otsestel kaitseinvesteeringutel on oma hinnalipik ja kindlasti mõjutavad tehtavad investeeringud kaitsevõimesse ka meie üldist võimet investeerida ühiskonna muudesse valdkondadesse. Paraku meil ei ole alternatiivi. Kui me ei investeeri täna meie kaitsevõimesse, teeb tulevikus investeerimisotsuseid meie eest keegi teine.

Sellega seoses tahangi peatuda uue, loodava valitsuse vaata et kõige olulisemal ülesandel Eesti pikaajalise julgeoleku tagamisel. Selleks on täielik eestikeelsele haridusele üleminek võimalikult kiiresti. Paljud analüütikud on proovinud lahata, kui pika kõrre mingi erakond uue koalitsioonileppe kohaselt on tõmmanud. Aga see on kummaline. Me moodustame valitsust Eesti Vabariigi jaoks, see ei ole mitte mingi poliitiline spartakiaad, mille käigus jagatakse medaleid parima tulemuse saavutanud erakondadele.

Eestikeelsele haridusele üleminek hõlmab väga mitmeid Eesti ühiskonna ees seisvaid probleeme – haridust, julgeolekut, majandust, ühiskonna lõimumist. Seega on Eesti pikaajalise toimimise mõttes see reform hindamatu. Ärgem eirakem fakti, et Venemaa agressioonide puhul naaberriikide vastu on olnud esmaseks ettekäändeks vajadus kaitsta neis riikides elavaid venekeelseid inimesi. Eestikeelsele haridusele üleminek oleks pidanud toimuma juba ammu, aga paraku ei ole seda reformi suudetud viimase 30 aasta jooksul ellu viia. Uus valitsus võtab eestikeelsele haridusele üleminemist tagavad tegevused ette kohe, alates sellest sügisest. Lisaks esitame veel selle aasta sees parlamendile eelnõu, mis saab aluseks, et üleminek lasteaedades ja koolides käivituks juba 2024. aastal. 2030. aastaks on kogu haridus Eestis riigikeelne, eestikeelne.

Kui 1. juunil hääletas Riigikogu Keskerakonna ja EKRE häältega menetlusest välja valitsuse algatatud ja valitsuses konsensusliku heakskiidu saanud eestikeelsele alusharidusele ülemineku seaduseelnõu, tõestas see ühemõtteliselt, et eestikeelsele haridusele ülemineku seadusliku raamistiku loomine on võimalik üksnes selles koalitsioonis, mille loomiseks täna teilt mandaati taotlen.

Kui kaitseinvesteeringud ja eestikeelsele haridusele üleminek on otseselt meie julgeolekut puudutavad valdkonnad, siis pisut kaudsemalt on seda ka inimeste toimetulek. Seda enam, et üks osa inimeste toimetulekust on otseselt seotud Venemaa-poolsete energiakandjate hinna manipuleerimisega. Eestlased on pikka aega olnud börsiusku rahvas ja elektriturul börsipaketiga liitunud on pikki aastaid saanud nautida erakordselt madalaid elektrihindu. Tagantjärele tarkusena võib isegi öelda, et võib-olla on hinnad olnud liiga madalad ja seetõttu on vajalikud investeeringud jäänud energeetikasse tegemata. See, kombinatsioonis Venemaa manipulatsioonidega, on kaasa toonud hüppelise energiahindade kasvu, mille pidurdamist ja vähenemist lähiaastatel paraku näha ei ole. Seepärast on oluline aidata Eestimaa inimestel sügistalvisel kütteperioodil oma energiakulusid kontrolli all hoida.

Uus valitsus seab eesmärgiks võtta vastu elektrituruseaduse muudatused, millega loome kodutarbijatele võimaluse osta elektrit universaalteenusena. Selleks kohustame Nord Pooli, Eesti piirkonnas turgu valitsevat seisundit omavat ettevõtjat, müüma toodetud elektrit Eesti kodu- ja väiketarbijatele ning kõigile elektri edasimüüjatele hinnaga, mille on kooskõlastanud Konkurentsiamet ning mis arvestab süsinikuheitme ja teiste tootmiskulude ja mõistliku kasumiga.

Kuivõrd börs on pikalt Eesti inimestele toonud madalad elektrihinnad, ei taha me last koos pesuveega välja visata. Seetõttu peab kavandatav eelnõu olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja riigiabi reeglitega, kohtlema kõiki turuosalisi ja elektriteenuse edasimüüjaid võrdselt ning ei tohi takistada Eesti üleminekut taastuvenergiale. Lisaks inimeste toetamisele on oluline keskenduda ka pikaajaliste probleemide lahendamisele. Seetõttu oleme koalitsioonis kokku leppinud ka meetmetes, mis aitaksid investeeringuid energeetikasse soodustada. Näiteks, planeerimisprotsesside lihtsustamine, liitumisvõimsuste pudelikaelade lahendamine ning korter- ja eramajade rekonstrueerimise toetamine. Oleme eesmärgiks seadnud selle, et juba 2030. aastal toodame sama palju taastuvenergiat, kui tarbime elektrina.

Teine suur samm, mida uus valitsus võtab inimeste toimetuleku toetuseks, on lastetoetuste, üksikvanema [lapse] toetuse ja lasterikka pere toetuse tõstmine olulisel määral. Koalitsioonileppe läbirääkimiste käigus leidsime Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega kompromissi, mis rahuldab kõiki osapooli ja samas ei ole riigieelarve seisukohast meile üle jõu käiv. Tahangi siinjuures tänada mõlema erakonna juhti, nii Helir-Valdor Seederit kui ka Lauri Läänemetsa, eraldi just selle eest, et nad näitasid kogu läbirääkimiste aja jooksul üles tahet moodustada valitsus ning valmidust selle nimel kompromisse teha. See on väärt õppetund riigimehelikkusest tulevastele koalitsioonikõneluste pidajatele.

Kolmas komponent inimeste toimetuleku tagamiseks sisaldab endas erinevaid meetmeid, nagu tulumaksuvaba miinimumi kasv 30% ja inimeste koormuse vähendamine pikaajalise hooldusteenusega seoses.

Ma ei hakka teile kõiki koalitsioonileppe punkte ükshaaval lahti seletama. Rääkisin ainult kõige olulisematest asjadest. Ühe olulise asja siiski lisaksin veel. See on kõrghariduse rahastamine. Eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkus on oluline, kui tahame ehitada tarka Eestit, kus peamiseks varaks on inimeste nutikus. Oleme kokku leppinud, et suuname veel sel aastal 10 miljonit eurot lisaraha kõrgharidusse ja järgmisel aastal kasvab kogu kõrghariduse rahastamine lisaks 15%.

Kui vaadata uue valitsuse koalitsioonilepet tervikuna, siis võikski ehk aastate pärast kõigile meelde tulla mitte see, et valitsuslepe sündis Viljandis, vaid see, et see valitsus andis olulise tõuke eestikeelse hariduse arengule alates lasteaiast kuni ülikoolini. Uue, sündiva valitsuse eesmärgi võib kokku võtta meie põhiseaduse preambuli kohaselt: Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide loodav valitsus kavatseb kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Head Riigikogu liikmed! Eelolev sügis ja talv ei saa olema kerged. Sõja lõppu Ukrainas ei paista, energiahinnad ei näita langemise märke, COVID kogub uuesti tuure, samuti võib majanduses minna keerulisemaks. Sellises olukorras on tähtis, et Eestil oleks ühtne ja teotahteline enamusvalitsus. Ma olen kindel, et praegu moodustamisel olev valitsus suudab Eestit sel raskel ajal edukalt juhtida.

Headel aegadel on kerge leida sõpru ja koguda populaarsust. Rasked ajad panevad sõprussuhted proovile ning eraldavad terad sõkaldest. Uue, loodava valitsuse eesmärk ei ole odava populaarsuse tagaajamine Eesti pikaajaliste huvide arvel. Meie hoiame oma rahvast, meie hoiame oma tõelisi sõpru ja kunagi saame ehk koos 2022. aastale tagasi mõeldes nentida, et meid pandi proovile, aga me ei andnud alla ja me ei taganenud. Me võitsime ja võitsime suurelt, nii igaüks eraldi kui ka rahvana kõik koos. Selles usus ja tahtes taotlen teilt, head Riigikogu liikmed, mandaati valitsuse moodustamiseks. Elagu Eesti! Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaministrikandidaat! Ma ütlen kohe ette ära, et mina ei hääleta teie poolt. Lugesin viimasel hetkel internetist meile siia saali mittejagatud koalitsioonilepingut ja mõned asjad panevad kukalt kratsima. Te olete ka varem korduvalt rääkinud sellest, et Eesti on hästi kaitstud, ja ka praegu käis see lause siit läbi. Ometi mõne nädala eest andsite Financial Timesile intervjuu, kus te ütlesite, et see hästi kaitstus seisneb selles, et kõigepealt rullivad venelased meilt üle ja siis umbes kolme või kuue kuu pärast hakkab NATO seda ala tagasi vallutama. Arvestades seda, et senine valitsus või eelmine valitsus on ära andnud suure hulga relvi ja laskemoona ja neid asemele pole saadud, arvestades seda, et need kaitseinvesteeringud ei ole midagi enamat kui valitsuse või poliitikute pressiteate tasemel, siis milles seisneb see hästi kaitstus?

Aitäh! Kõigepealt, mulle ei tule üllatusena, et teie minu poolt ei hääleta. Ma teiega ei arvestanudki tegelikult. Teiseks ma tahaksin öelda kogu seda eelmist arutelu kuulanuna, et Riigikogu liikmetel oleks hirmus hea, kui te vaataksite põhiseadust. Põhiseaduse § 89 ütleb seda, et kui peaministrikandidaadile antakse mandaat – see ei tähenda, et valitsus või koalitsioonileping peaks olema valmis –, siis seitsme päeva jooksul peab kandidaat, kui ta on saanud Riigikogult volitused, esitama [valitsuse koosseisu] presidendile. Ehk te tähtsustate koalitsioonilepingut üle, justkui see oleks mingi dokument, mille üle hääletus käib. Ei, pilk põhiseadusesse annaks teile vastuse, et hääletus käib peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise üle.

Nüüd teie küsimuse juurde. [Esiteks,] meie eesmärk ja sammud selle jaoks, et Eesti oleks veelgi paremini kaitstud, arvestades, et olukord on muutunud, olid tehtud selleks, et saada NATO-st väga tugevad otsused, mille me ka saime. Me liigume heidutushoiakult kaitsehoiakule, mis on väga oluline muutus. Teiseks, Eestisse tuleb diviisi juhtimisstaap. Meil on oma raamriigiga ka kokkulepped, kuidas meie kaitset veelgi enam tõhustada. Lisaks kõik need sammud, mis me oleme astunud selleks, et kaitset tugevdada, kaitsesse täiendavalt riigi raha suunata. Financial Timesi artikkel tõi just selle esile ja andis tegelikult seda informatsiooni ning tõi kaasa selle tulemuse, mida meil antud hetkel oligi vaja. Tähtis on see, et Eesti oleks väga hästi kaitstud, kaitstud ka muutunud julgeolekuolukorras. Me näeme, et meie naaber Venemaa on agressiivsem kui kunagi varem, ta ei ole ka varjanud oma imperialistlikke unistusi ega tee seda jätkuvalt. Sellepärast on kaitsevõime tugevdamine olnud väga oluline printsiip ja seda me oleme ka teinud.

Kalle Grünthal, protseduuriline, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on teile palve, et te tuletaksite esinejale, Kaja Kallasele meelde, et see, mis ta siin puldis praegu räägib, ei ole lihtsalt niisama jutt. See jutt kõik protokollitakse ja see on samasuguse õigusliku jõuga nagu ükskõik mis teine dokument. Ehk neid ütlusi, lauseid, seisukohti võidakse tema vastu hiljem ära kasutada, kui tekib vajadus, sest need ei vasta tõele või on mingit muud moodi süüstavad. Ehk siis on palve, et ta seda kontrolliks.

Miks ma seda räägin? Kui proua Kersna ministrina oli siin alguses tule all seoses vaktsiinihangetega, siis Kaja Kallas väga selgelt ütles välja sealt valitsuse loožist, et tema käest küsiti, tema andis selleks nõusoleku. See on dokumenteeritud ja see on ka uurijate käsutuses. Selline lihtne palve, et kontrolliks sõna[kasutust], et ei oleks valesid.

Aitäh teile! Ruuben Kaalep, palun! 

Aitäh! Austatud peaministrikandidaat! Sooviks täpsemalt kuulda, milline on teie loodava valitsuse välispoliitika, mis puudutab diplomaatilist toetust Ukrainale. Kas te kavatsete aktiivsemalt juhtida Lääne-Euroopa riikide tähelepanu sellele, et Ukrainale on vaja anda sellist relvaabi, mis võimaldaks Ukrainal minna üle vastupealetungile? Senisest relvaabist selleks ilmselgelt ei piisa. Kas te kavatsete aktiivsemalt tõstatada nende lääne riigijuhtide teema, kes üha rohkem ridade vahelt annavad Ukrainale mõista, et oleks vaja sõlmida vaherahu praegusel rindejoonel? Ja kas loodava valitsuse jaoks on oluline Riigikogu poolt emakeelepäeval vastu võetud avaldus, mis kutsub üles kehtestama lennukeeluala Ukrainas?

Aitäh! Kõigepealt, Ukraina toetamine on nii oluline, et see on koalitsioonilepingus saanud täiesti eraldi peatüki. Siin paar asja tooksin välja. Esiteks, me jätkuvalt oleme eestkõnelejad selleks, et Venemaad erinevatel tasanditel poliitiliselt isoleerida. Teiseks, me oleme jätkuvalt eestkõnelejad selleks, et ka suuremad liitlased ja sõbrad toetaksid Ukrainat näiteks nende relvadega, mida meil ei ole, aga neil on. Seda just selleks, et Ukraina saaks ennast kaitsta. Ja kolmandaks, minu meelest on väga oluline see, et Ukrainas toimuvaid sõjakuritegusid arutataks ja need inimesed võetaks vastutusele. Ehk me toetame ka rahvusvahelise tribunali loomist, et nende sõjakuritegudega toime tulla.

Mis puudutab liitlastega suhtlemist, siis jah, esiteks, nagu ma ütlesin, relvade koha pealt me räägime pidevalt, et Ukraina saab ennast kaitsta niikaua, kuni talle relvaabi antakse. Kellel relvi on, peaksid seda tegema rohkem. Teiseks, mis puudutab vaherahu või mingisse rahulepingusse minekut, milleks Ukraina ei ole valmis, siis me oleme ka väga selgelt toonud välja selle, et ega rahu sõlmimine ei tähenda seda, et inimeste kannatused lõpevad. Ja vaat see on arusaam, milles meil ongi väga erinev nägemus. Kui mõelda mõne suure liikmesriigi peale, kelle jaoks tõesti teise maailmasõja lõppemine, rahu sõlmimine tähendas seda, et nad said hakata oma majandust üles ehitama, siis meile, kes me olime okupeeritud territoorium, kannatused, küüditamised, kõik jätkus.

Ja seesama jätkub Ukraina okupeeritud territooriumidel. Seetõttu on oluline, et Ukraina saaks need territooriumid vabastada. Aga tõesti, meie enda käed on lühikesed ja seetõttu me peame liitlastega pidevalt rääkima. Positiivne on see, et meid kuulatakse tegelikult. See võtab küll natuke aega, aga meid kuulatakse just selle ajaloolise kogemuse pärast, mis meil on.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Vaatan koalitsioonilepingut. Teil on siin välja toodud mõned hüvitamise kohad või vajadused, mis puudutab elektrit ja gaasi kodutarbijale, ja kaugkütet. Aga siin ei ole midagi räägitud sellest, mis puudutab neid inimesi, kes kütavad küttepuudega või pelletiga. Omal ajal, kui mindi kütteõlilt üle muudele alternatiividele, siis väga paljud panid oma elamised pelletikütte peale. Ja need hinnad, nii küttepuude hinnad kui ka pelletihinnad on vahepeal kordades tõusnud. See tundub nende inimeste karistamisena, kes kasutasid keskkonnasäästlikumaid energialahendusi elamute kütmiseks. Siin ei ole sõnagi sellest. Millised mõtted teil selles suhtes on? Ja kas on ka mingi abi nendele inimestele, kes kütavad täna puude ja pelletiga oma elamisi?

Aitäh! Me energiatoetuste puhul tõesti rääkisime eelkõige elektrist, rääkisime gaasist ja rääkisime keskküttest, mille hinnad on tõusnud kordades. Me ei rääkinud puidu kasutamisest või teistest energiaallikatest. Just gaasist tulenevalt ka keskküttehinnad on väga kõrged ja elekter täpselt samamoodi. Nii et hetkel meil seda kokkulepet ei ole.

Merry Aart, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Ütlesite, et soovite näha Eestit naeratamas ja liikumas tulevikku. Minul on väga suur mure puhtpraktilistest kogemustest. Käisin eile Võrus K‑Rautas ja seal tuli rääkida vene keeles. Valgast helistati õhtul ja küsiti, mis toimub, et sotsialismiajal ei pidanud Lõuna-Eestis vene keeles rääkima, aga nüüd tuleb rääkida ka Valga Rimis ja Valga K‑Rautas. Inimene, kes mulle helistas, oli [teenindajale] ütelnud, et rääkige ukraina keeles, aga selle peale oli tütarlaps laiutanud käsi ja ütelnud, et tema ukraina keelt ei oska. Kuidas selline situatsioon on kooskõlas rahvusriigi põhimõtetega ja meie tulevikuga, naeratava tulevikuga? Ma olen tegelikult väga siiralt mures selle pärast. Kas see ongi meie tulevik?

Aitäh! Ma olen ka mures, olengi mures. Me olemegi koalitsioonilepingus kokku leppinud eestikeelsele haridusele ülemineku just sellepärast, et meil ei oleks Eestis inimesi, kes Eestis eesti keelt ei räägi. Maailmas on circa 1 miljon inimest, kes räägib eesti keelt, ja seda keelt tuleb hoida, kaitsta, sest see on teiste, suuremate keelte tõttu ohus. Seetõttu me olemegi ette näinud selle, et teeme kohe sügisel ettevalmistusi eestikeelsele haridusele üleminekuks. 2024. aastast on nii alusharidus kui ka üldharidus eestikeelne, ehk kõik lapsed, kes lähevad lasteaeda, omandavad juba lasteaias eesti keele ja siis ei ole neil mingit põhjust minna venekeelsetesse koolidesse. Varasemalt on arvatud, et see probleem laheneb iseenesest, aga me näeme, et see tegelikult ei lahene. Me peame Eestis eesti keelt ikkagi igatpidi hoidma ja kaitsma, nii et mul on hea meel, et uues koalitsioonis on see üks peamisi prioriteete.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Kui toimusid läbirääkimised Jüri Ratase kolmanda valitsuse moodustamiseks ja tõstatus teema, et teeme koos Reformierakonnaga valitsuse, siis vanemad kolleegid ütlesid mulle: küll te näete, et enne valitsuse lõppu Reformierakond vahetab partneri välja, seda on ta varem teinud ja teeb ka tulevikus. Selle kaudu te kaotasite kolm väga head ministrikohta ja Riigikogu asespiikri koha. Ma arvan, et Sutt, Lauri ja Pevkur tegid oma tööd päris hästi. Riigi kulutused kasvasid vähemalt kolm korda rohkem, kui oleks kasvanud koostöös Keskerakonnaga. Isamaa ja sotsid raporteerivad, et nad said oma koalitsioonilepingusse 93–94% protsenti – ma ei tea, kumb rohkem saab, ma ei olegi nagu aru saanud tänaseks päevaks – ja teie saite lepingu. Ma küsin: kas rahval on õigus, kui ta nimetab uut valitsust Seedri valitsuseks?

Kõigepealt, need teie etteheited. Ausalt öeldes ma tsiteeriksin teile teie erakonnakaaslast, Keskerakonna aseesimeest Mihhail Kõlvartit, kes ütles: "Kui me ise tegime kõik selleks, et meid koalitsioonis ei oleks, tuleb arvestada ka tagajärgedega." See oli ju kõigile näha, kuhu see asi liikus. Nüüd, nagu ma ütlesin ka oma kõnes, siis valitsuse moodustamine ei ole mingi poliitiline spartakiaad, kus jagatakse medaleid, vaid me moodustame valitsust ikkagi Eesti Vabariigi jaoks. Seetõttu printsiibid, millest me lähtusime: kõigepealt, Eesti julgeoleku tagamine enamusvalitsuse poolt; teiseks, eestikeelsele haridusele üleminek, mis on ülioluline; ja kolmandaks, inimeste toimetuleku abistamine selles keerulises energiakriisis, keerulises inflatsiooni olukorras. Need on need põhilised printsiibid, millest me lähtume ja milles me kokku leppisime.

Riho Breivel, palun! 

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Oma taustast lähtuvalt olen jätkuvalt mures riigikaitse olukorra pärast ja just selle operatiivse sekkumise, kuidas öelda, lahenduste otsimise pärast. Ma olen korduvalt pöördunud teie poole isiklikult, mis puudutab piirivalve kaitseväelist ülesehitamist. Ja olen ka koos meie ohvitseridega, kes on meil Riigikogus, mitte ainult opositsioonis, vaid ka teie erakonna kõrgete ohvitseridega, arutanud asja ja kõik saavad aru, et piirivalvel peab olema kaitseväeline ülesehitus just sõjaaja ülesannete lahendamiseks. Me tegime ka juba vastava [ettepaneku] seaduseparanduseks. Ma saan aru, et poliitiliste eesmärkide nimel – üldiselt see ei ole poliitiline (Juhataja helistab kella.) – lükati see välja. Ma tahan teilt küsida, kuidas te suhtute edaspidi sellesse küsimusse.

Aitäh! Me moodustame valitsuse sisuliselt kaheksaks kuuks, mis tähendab seda, et ka see leping fokuseerib väga kindlalt nendele teemadele, mis praegu on ees. Ma tean, et te olete seda teemat pidevalt tõstatanud. Kui meil saavad paika uus siseminister ja uus kaitseminister, siis te saate seda teemat nendega tõstatada. Kui nad peavad seda prioriteediks, et selliselt tuleks seda reformi teha, siis küll nad selle ka valitsuskabinetti toovad. Aga meil sellist kokkulepet hetkel selle osas ei ole.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetav peaministrikandidaat! Mul on küsimus valitsusläbirääkimiste kohta, samal ajal mul ei ole illusioone teie enda suhtes. Te olete väitnud, et Eestis on eestlasi 85% ja mingit massiimmigratsiooni ei toimu, ehkki migratsioonisaldo on meil okupatsiooniajaga samas suurusjärgus, põgenikke arvestamata. Teie põhiteadmised on puudulikud, kuna te ei huvitu Eesti rahvuslikest eesmärkidest. Aga erakond Isamaa on end määratlenud rahvusliku erakonnana ja ma oletan, et selle erakonna esindajad taotlesid valitsusläbirääkimistel massiimmigratsiooni lõpetamist, sest mis rahvuslik erakond see ju muidu on. Küsimus on: kas nad seda ikka taotlesid? Kui jah, siis millega te nad ära veensite, et nad massiimmigratsiooniga lepiksid?

Aitäh! Läbirääkimiste kulgu me siin kindlasti avama ei hakka. Kui te soovite küsida, mida Isamaa taotles või ei taotlenud, siis te võite seda küsida Isamaa käest.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, juhataja! Austatud peaministrikandidaat! Kultuur on üldiselt kogu meie majandus- ja sotsiaalne ja poliitiline tegevus siin meie riigis. On hea meel lugeda koalitsioonilepingust, et te leiate, et tuleb erilist tähelepanu pöörata eesti kultuuri elujõulisusele ja kättesaadavusele. Eesti kultuuri puhul on kandvaks elemendiks keel. Ja nüüd ma ei räägi mitte lasteaedadest või algkoolidest, vaid küsiksin selles valguses: kuidas ja kas on valitsusel plaanis kuidagiviisi kõrghariduse ingliskeelestumist ohjata, et see ei kasvaks enam nii jõuliselt? Ning kuidas ja kas kavatseb valitsus teenindussektoris aset leidvat jõulist vene keele kasutamist ohjata?

Aitäh! Esiteks, meil on ju keelenõuded ja Keele[amet], kes tegeleb sellega, et eesti keel igal pool oleks. Ausalt öeldes alguses, kui Ukraina põgenikke hakkas tulema, siis Keele[ametisse] laekus ka kaebusi just Eesti venekeelselt elanikkonnalt, kes juhtis tähelepanu, et üks või teine inimene ei räägi piisaval tasemel eesti keelt. See iseenesest on positiivne, et ka nemad on aru saanud, et Eestis eesti keelt igal juhul peab oskama. Ja seetõttu, nagu ma ütlesin, oleme me võtnud eesmärgiks eestikeelsele haridusele ülemineku, et alates lasteaiast see saab toimuma. Nii nagu ma ka ütlesin, siis meie eesmärk on, et haridussüsteem alates lasteaiast kuni ülikoolini oleks eestikeelne.

Koalitsioonilepingus on täiendavalt raha ette nähtud kõrghariduse rahastamiseks, sellel aastal 10 miljonit, edaspidi tõuseb rahastamine 15%. See on olnud ka ülikoolide indikatsioon, et seda on vaja jätkusuutliku eestikeelse kõrghariduse jätkamiseks. Loomulikult, ülikoolid on autonoomsed oma otsustes ja kõike neile ette kirjutada ei saa, aga nii nagu te ütlesite, on ka meie soov, et haridussüsteem alates lasteaiast kuni kõrghariduseni oleks eestikeelne.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea Kaja! Te olete siin täna peaministrikandidaadina ja kindlasti on väga oluline veenduda meil kõigil siin ühiselt, ükskõik kuidas lõpuks keegi hääletab, et te olete suuteline peaministrina koalitsiooni hoidma. Siin on olnud üsna selliseid süüdistavaid jutuajamisi läbi ajakirjanduse. Aga ma küsiksin, olles olnud olukorras, kus me olime ruumis ainult kahekesi ja rääkisime läbi väga sisuliselt: kas täna, olles pidanud kuu aega selle kolmikliidu läbirääkimisi, tagasi vaadates sellele ajaloolisele võimalusele, et lihtsalt oma isiklikke ambitsioone ühelt või teiselt poolt tagasi võttes koalitsiooni hoida, [te saate öelda,] et koalitsioone hoida on raskem kui uusi teha? Kas te olete sellest õppinud, et koalitsioone tuleb ka hoida?

Aitäh! Ma arvan, et siin saalis ei ole mitte ühtegi erakonda, kes arvaks, et opositsiooniga eelnõude esitamine koalitsiooni tervist kuidagi parandab. Mitte ühtegi. Isegi Keskerakonna liikmed ei usu sellisesse tööstiili. Tõesti, seda lõhkumist oli, aga eks neid õppetunde on ka olnud. Ma olen selles mõttes teiega nõus, et see ei olnud minu esimene valik. Tegelikult me saime väga hästi ja väga mõistlikult koalitsioonis teiega läbi räägitud. Nagu ma ütlesin, meie koostöö valitsuses sujus väga hästi. Mul on kahju, et see lõppes, aga paraku see ei juhtunud meie sammude tagajärjel.

Marek Jürgenson, palun!

Aitäh! Lugupeetud esimees! Hea peaministrikandidaat! Täna hommikul on Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja andnud Postimehele intervjuu, kus ta ütleb, et koalitsioonileppe kulud on nii suured, et ilma maksutõusudeta neid ära ei kata. Minu küsimus teile on väga lihtne: palun öelge, millised maksutõusud on teie loodavas koalitsioonis plaanis ja millised maksutõusud on juba kokku lepitud.

Aitäh! Ei ole maksutõuse kokku lepitud ja maksutõuse ei ole plaanis.

Katteallikatest. Koalitsioonilepingu maksumust me saime kõvasti allapoole. Tõepoolest on siin mahukaid elemente ja neile peab olema ka kate. Kui katteid vaadata, siis maksulaekumised on ajalooliselt kõrgel tasemel. Maikuus tasuti ligi miljardi eest makse ehk napilt alla miljardi euro. Kui me võrdleme käibemaksu tasumist, siis selle aasta esimese kuu jooksul on 215 miljonit eurot tasutud käibemaksu rohkem kui eelmisel aastal samal ajal, ehk maksulaekumised on olnud paremad. Nende kulutuste katteks, mis puudutavad energeetikat, oleme me juba 2023. aasta eelarvesse reserveerinud 169 miljonit eurot, lisaks CO₂ heitmekvoodi tulu, mis kasvab eeldatavalt võrreldes kavandatuga üle 100 miljoni euro. Nii et need on need rahalised väljavaated.

Tõesti, meie oleme seisnud maksumaksja rahakoti eest ja selle eest, et eelarve tulud ja kulud oleksid tasakaalus. Tõsi, me saime päranduseks eelarve, kus need kulud ja tulud ei olnud tasakaalus. Nii et nüüd meil oli valik, kui maksulaekumine on suurem, kasutada seda eelarve nii-öelda tasakaalu viimiseks. Aga praegu, kui meil on tõesti erakordselt rasked ajad, otsustasime me siiski selle maksulaekumiste tõusuga aidata inimestel toime tulla oma energiakuludega ja kõrge inflatsiooniga.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud isevalitseja! Kolleeg Sibul võttis kunagi teie poole pöördudes kasutusele mõiste "valitseja", aga see, kuidas te vaatamata heale välimusele ja lastetoale olete kümne küünega klammerdunud võimu külge, annab mulle aluse teid edaspidi isevalitsejaks kutsuda.

Aga konkreetne küsimus nüüd. Soome on öelnud, et meil on relvastust tarnides vaja eelkõige mõelda oma riigikaitsele, oleme ikkagi eesliiniriik, meil ei ole ladudes midagi ebavajalikku. Soome on panustanud Ukraina abistamisse praeguse hetkega Kieli [maailmamajanduse] instituudi andmetel 0,1% SKT‑st. Ta on sellesama kurja Vene karu naaber juhtumisi. Aga meie oleme teie juhtimisel, austatud isevalitseja, panustanud praeguse seisuga juba 0,9%. (Juhataja helistab kella.) Mida te silmas peate sellisele avantüürile minnes? Kuidas meie saame tagada, et meie varud ...

Hea küsija, teie aeg! 

Jah. Aitäh!

Aitäh! Ukrainat aidates aitame me iseennast. Ukraina sõdib praegu ka meie eest Venemaaga. Venemaa agressioon oma naaberriikide vastu – nad ei ole seda ka kuidagi varjanud, et neil on tegelikult suuremad ambitsioonid. Kui te vaatate geograafiliselt, vaatate Eestit või Balti riike või vaatate Soomet, siis meie pindalad on erineva suurusega. Eestis ei ole suurt ruumi kuhugi taganeda. Sellest võivad teie erakonnakaaslased rääkida, kuidas meie kaitsmine erineb näiteks Soome kaitsmisest. Nii et seetõttu meil on väga selge huvi, et Ukraina selle sõja võidaks ja Venemaa saaks otseselt vastu nina, et Venemaa saaks selle eest karistatud. Kui Venemaa ei saa karistatud ja Venemaad ei lööda sealt tagasi, siis isu kasvab ja nad võtavad järgmisi samme ette. See oleks juba otseseks ohuks meie julgeolekule. Nii et Ukraina aitamine on otseselt Eesti huvides.

Marko Šorin, palun! 

Tänan, esimees! Hea peaministrikandidaat! Te lõpetasite oma kõne tsitaadiga põhiseadusest ja mu küsimus tõukubki sellest. Põhiseadus ütleb, et kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, ja te soovitasite kellelegi meie saadikute hulgast vaadata ka põhiseadust. Sügisel algatati eelnõu presidendi valimise korra muutmiseks. Esimese lugemise see läbis, teine lugemine on jäänud oma aega ootama. President on öelnud, et ta on rääkinud kõigi erakondade esimeestega ja tema soovib, et presidendi valimise korda muudetaks. Koalitsioonilepingus selle kohta küll midagi ei ole, aga ma loodan, et te seda siiski arutasite. Milline on teie seisukoht, kas need muudatused on tulemas? Meil oleks vaja kahe koosseisu heakskiitu ja see oleks praegu ääretult hea ajaaken kasutada ära praegust Riigikogu koosseisu ja kohe-kohe tööle tulevat järgmist.

Aitäh! Seda me koalitsioonikõnelustel ei arutanud. Saan täitsa siiralt öelda, et see ei olnud selline teema, mis oleks tõusnud. Mis puudutab presidendi valimist, siis nagu te teate, meil ongi ideoloogiliselt täiesti erinevad seisukohad. Kui president valitakse rahva poolt, siis tal võiks olla tunduvalt rohkem õigusi või mandaati otsuseid teha, mida meie presidendil parlamentaarses riigis ei ole. Seal tekivad need tasakaalukohad. Aga kui selline eelnõu on sees, siis kindlasti tasub seda arutada.

Meie erakond seda iseenesest ei toeta. Mida ma toetan, on see, et presidendi valimise korda muudetaks selliselt, et oleks selge, et valijameeste kogus valitakse president ära. Et lõpus, viimases voorus ei juhtuks seda, mis juhtus – mis aastal see oligi? –, et läks [valimine] tagasi Riigikokku. Kui Riigikogu ei suuda valida, siis on valijameeste kogu, mis on palju laiem kogu, kus on ka kohalike omavalitsuste esindajad lisaks Riigikogu liikmetele, ja seal tuleb president igal juhul ära valida. Seda ma küll toetan.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Te juba eelmine kord, kui peaministriks mandaati soovisite saada, rääkisite kriisidest ja väga ilusat juttu. Poolteist aastat siin teid kuulates, nähes teie ülbitsemisi ja nähvamisi, olete te kõiki teie enda nimetatud kriise ainult süvendanud. Eelkõige olete te siin muidugi silma jäänud meeletu‑meeletu valetamisega ja tõe moonutamisega. Aga edasi tooksin välja sellise asja, et te olete tekitanud uue kriisi – see on teie enda tekitatud. Te olete tekitanud Eesti kui õigusriigi kriisi sellega, et olete rikkunud inimeste põhiseaduslikke õigusi. Te olete ise manipuleerinud põhiseadusega, te olete väänanud ja käänanud erinevaid seadusi enda jaoks sobivaks. Minu küsimus on selline: kui te uuesti peaministri volitused saate, kas te kavatsete siis põhiseadust järgida ja kas te kavatsete teisi seadusi korrektselt järgida, ilma et hakkaksite neid jälle enda jaoks sobivalt väänama, moonutama või tõlgendama?

Olen andnud vande, et järgin põhiseadust. Olen põhiseadust järginud ja ka kõiki teisi seadusi ja kavatsen seda teha ka edaspidi.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea peaministrikandidaat, hea Kaja! Jõudsin minagi natuke lugeda seda võimalikku koalitsioonilepingut, mis täna avaldati. Olles hiljuti koos ka valitsuses, me palju arutasime energiahindade tõusu üle. Kevadel ei õnnestunud veel midagi kokku leppida uueks hooajaks. Nüüd ma näen, et koalitsioonilepingus on üht-teist suhteliselt konkreetselt paigas. Ma saan aru, et eelkõige Isamaa ettepanekutena. Aga ma loen sealt "kodutarbija" ja "väiketarbija" selle fikseeritud hinnapaketi juures, mis jääb börsilt välja – on nimetatud ka väiketarbijat. Kas sellega on mõeldud ettevõtjaid? Ma mujal hinna tõusu leevendamise meetmetena ettevõtjatele midagi ei näe. Eelmises koalitsioonis me näiteks võrgutasud hüvitasime ka ettevõtjatele gaasi ja elektri puhul, ja praegune prognoos näitab, et majanduskasv pidurdub. Ettevõtjate hakkama saamine on eriti oluline.

Aitäh! Tõesti, ka selles koalitsioonis, kus me koos olime, tegelesime energiakriisiga ja energiatoetustega. Praeguses koalitsioonilepingus on tõesti ette nähtud peamiselt kodutarbijad. Miks on viide ka riigiabireeglitele? Nii nagu sa ise ka tead väga hästi, et me soovisime ka ettevõtjaid aidata, aga seal tekkis see probleem, et konkurentsireegleid võib see moonutada, kui ühed ettevõtjad saavad ja teised ei saa. Seetõttu on ka koalitsioonilepingus tegelikult need tingimused, et seda saab teha selliselt, et vastaks riigiabireeglitele ega halvendaks konkurentsiolukorda. Praegu me ei oska seda hinnata. Seda saab hinnata alles siis, kui see eelnõu on sõnasõnaliselt valmis. Ja kui ta on, siis seda tuleb silmas pidada. Nii et eesmärk on eelkõige aidata kodusid, aidata inimestel toime tulla.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaministrikandidaat! Koalitsioonilepingusse sai punkt, et hooldekodukoht saab olema tagatud hooldatava pensioni eest. Eesmärgina on see kindlasti väga õige suund, aga äkki avate meile selle plaani mõningaid detaile. Kuidas saab olema arvestatud sellega, et pensionid ei ole teatavasti ühesuurused, on suuri ja väga väikseid? Kas riigipoolne tasandus kohatasu suhtes saab olema võrdne kõigile või erinev vastavalt pensionide erinevale suurusele? Teiseks, teatavasti kuulub suur osa hooldekodusid rahandusministri abikaasale. Kas riigi raha suunamine rahandusministri abikaasaga seotud hooldekodudele on ikka seaduslik või kuidas kavatsete selle küsimuse ära lahendada? Siiani on olnud riigipoolne abi seotud ikkagi sellega, kui palju on hooldataval ja tema perel kinnisvara. Kas see saab ka edaspidi nii olema, et võetakse seda elementi kohatasu kompenseerimisel arvesse, või kuidas te selle ära lahendate?

Aitäh! Teie osundus selle kohta, et tegemist on keerulise probleemiga, on väga korrektne. Seetõttu pikaajalise hoolduse reform tulebki ette valmistada, et kõikidele nendele tingimustele vastata. Koalitsiooni tahe ja soov on olnud see, et aidata inimestel pikaajalise hoolduse koormusega toime tulla. Need detailid konkreetse reformi puhul selguvad sügiseks. Selle töötab välja tervise‑ ja tööminister koos sotsiaalkaitseministriga, [ta] tuleb ka siia Riigikogu ette ja te saate detailselt kõige kohta küsida.

Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! No kõige suurem pettumus võib-olla selles teie koalitsioonilepingus on asi, mida ei ole – see on kütuseaktsiisi või kütuse käibemaksu langetus. Reformierakonna enese müüt on selline, et te olete majandust hästi teadev ja juhtiv erakond, aga teie juhtimisel on Eesti Euroopa rekordimees inflatsioonis. Kui meil vahel ikka räägitakse, et meil on läinud paremini kui teistel Nõukogude Liidu endistel vabariikidel, siis tuleb välja, et me oleme ka endise Nõukogude Liidu vabariikide seas kõige kõrgema inflatsiooniga. Sellised suurepäraselt juhitud riigid nagu Türkmenistan või Kasahstan või Usbekistan on meist poole madalama inflatsiooniga, see‑eest me oleme seal kuskil Kuuba ja Haiti ja Etioopiaga samal pulgal. Mis teie plaan siis on inflatsiooni alandamiseks, kui te maksualandusi ei tee? Kusjuures Eesti enda kogemus eelmisest valitsusest, nüüd juba üle‑eelmisest valitsusest, ütleb, et maksualandused tõid hinna alla. Kuidas te kavatsete tegelikult inflatsiooni vähendada? See jubedalt kurnab Eesti inimesi.

Aitäh! Olen teiega nõus, et inflatsioon on väga suur probleem. See ei ole probleem ainult Eestis, vaid see on [probleem] ikkagi ülemaailmselt, ka üleeuroopaliselt. Jah, see on erinev. Kui me vaatame majanduskasvu, siis majanduskasv on olnud samamoodi väga erinev. Kui Eesti majanduskasv eelmisel aastal oli 8,3%, siis meie naabri, Soome majanduskasv oli 3,3%, Rootsi, Läti ja Leedu majanduskasv 4,8%, ehk siis meie majanduskasv oli väga palju suurem ja sellest tulenevalt ka inflatsioon.

Inflatsioonil on teisigi põhjuseid. See, et meie inimesed on olnud väga börsiusku rahvas, on tähendanud seda, et energiakandjate hinna tõus on jõudnud inflatsiooni väga palju kiiremini. See ei tähenda, et see ei jõua Soomeni või teisteni, kes ei ole börsiusku olnud. Soomes on näiteks 90% lepingutest fikseeritud hinnaga. See tähendab seda, et kui need fikseeritud hinnad lõpevad, siis ka inflatsioon jõuab sinna ja teatavasti mõjutab kõike muud.

Mis puudutab inflatsiooni üldiselt, siis inflatsiooniga toimetulemiseks on kaks tööriista, mida kõik ütlevad: üks on intresside tõus ja teine on eelarve kärpimine. Aga olukorras, kus meil majanduslangus saab kokku kõrge inflatsiooniga, tegelikult me eelarvet ju kärpida otseselt ei saa. Intressimäärad on keskpankade pärusmaa ja nad ongi neid tõstnud. Kuskilt ma lugesin, et te olete teinud ettepaneku euroalast lahkuda. Ma just peaksin ütlema, et näiteks Ungari on praegu väga hädas ja need riigid, kes on väljaspool euroala, et neil oleks mingi tagatis, et valuuta ei läheks täiesti nii‑öelda lappama.

Mis puudutab aktsiise, siis me oleme koalitsioonilepingus kokku leppinud, et aktsiiside tõstmise, mis oli planeeritud selles valitsuses, kus teie olite, me lükkame aasta võrra edasi just sellepärast, et raskel ajal saaksid inimesed toime tulla. Aktsiiside alandamisel on muidugi mõju, aga sel on mõju siis, kui see hind on stabiilne. Praegu see hind stabiilne ei ole. Seetõttu, kui vaatate, mis juhtus Saksamaal ja mis juhtus Poolas, siis näiteks Poolas alandati aktsiise isegi madalamale Euroopa lubatud määrast. Ometi kahe nädala pärast tõusis hind kõrgemale, kui varasemalt oli olnud, ja mitte sellepärast, et aktsiisi alandamine oleks olnud kuidagi halb, vaid sellepärast, et hinnad lihtsalt muutuvadki väga palju. Kui vaadata maailmaturuhindasid, siis need on ju ka nõksake alla tulnud, mis peaks avalduma ka meie hindades. Aga paraku otse ta alati nii ei tule. Nii et aktsiiside puhul oleme kokku leppinud, et lükkame aktsiiside tõusu aasta võrra edasi.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Ma küsin ka aktsiiside kohta. Ma tulen tagasi eelmise valitsuse juurde. Maaelukomisjon tegi mitmel korral ettepaneku, et vähendada erimärgistatud [diisli]kütuse aktsiisi[määra] Euroopa Liidu miinimummäärani. Kui keegi väidab, et Reformierakonnaga ei ole võimalik läbi rääkida ja Reformierakond makse ei alanda, siis meil see ometi juhtus ja meil see õnnestus. Aga kahjuks õnnestus seitsmeks kuuks. Momendil on see maksumäär 21 eurot 1000 liitri kohta, vahepealne määr oli 100 eurot 1000 liitri kohta ja tegelik määr on 144 eurot. Millise määrani seitsme kuu pärast see aktsiis siis kasvab? Ja seda olukorras, kui me räägime toidujulgeolekust, räägime sellest, kui raske on põllumeestel hakkama saada nende kõrgete energiahindadega. Aga ma ei loe kusagilt välja, kuhu see erimärgistatud kütuse aktsiisi[määr] maandub? Kas see jääb 21 euro peale, mis seaduses praegu on fikseeritud, ja on ainult sügiseni, ja mis edasi saab?

Aitäh! Selles me oleme kokku leppinud ja see on koalitsioonilepingus täiesti olemas. Me leppisime kokku selle, et eriotstarbelise diisli kehtivat aktsiisimäära me pikendame aprillini 2024.

Jaak Valge, palun!

Aitäh! Lugupeetav peaministrikandidaat! Mul on küsimus eestikeelsele õppele ülemineku konteksti kohta. Ja nimelt, kui vaadata vene keeles õppijate arvu ja nende eesti keele eksami tulemusi, siis mina teen järelduse, et peale üleminekut saab igal aastal 1000–2000 noort inimest aastas rohkem eesti keele selgeks kui praegu. Aga eelmisel aastal oli meil mitteoskajate rändesaldo ligi 6000. Ma siinkohal põgenikke jälle ei arvesta. Kuna teie valitsus tegi sisserände veelgi atraktiivsemaks, oleks loogiline arvata, et edasine rändesaldo kasvab veelgi. Seega: kuidas te hindate koolide eesti keelele ülemineku tulemusi terve ühiskonna riigikeele oskamise seisukohalt, kui mitteoskajaid tuleb mitu korda rohkem sisse, kui me noortele eesti keelt selgeks õpetada suudame?

Aitäh! Eestikeelsele haridusele üleminek, tõesti see, et lasteaias lapsed õpivad eesti keele ära, sealt lähevad kooli – see on pikaajalises arengus ja pikaajalises toimetulekus oluline. Kahjuks mul ei ole praegu neid numbreid [kaasas], et ma saaks teiega vaielda selle saldo üle. Ma tean, et kui me infotundides oleme siin vaielnud, siis me tegelikult nendes numbrites ei nõustu. Ja ma kaldun arvama, et see on ka täna nii. Aga meie eesmärk on täpselt samamoodi tagada eesti keele ja kultuuri jätkumine ja kestlikkus. Sellepärast me neid samme teeme.

Kaido Höövelson, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaministrikandidaat! Minu küsimus puudutab tulevasi investeerimisprojekte ja ‑objekte. Haapsalu raudteed ei tule, nagu ma aru saan. Mis saab Rail Balticust? See on esimene küsimus. Ja teiseks, mis objektid tulevad ja mis ei tule? Mis saab näiteks päästekomandodest, mis on plaanis?

Aitäh! Rail Baltic tuleb, sellega me liigume edasi selle graafiku järgi, mis on kokku lepitud. Tõsi on, et kõikide investeeringutega on inflatsiooni tingimustes juhtunud see, et nad on läinud kallimaks. Juba selles valitsuses, kus me olime koos Keskerakonnaga, riigihalduse minister valmistas ette ka tabelid nendest kallinemisest. Selge on see, et kõiki kallinemisi me ei suuda kinni maksta. Me peamegi tegema valikud vastavalt sellele, kui kaugele on mingi projekt arenenud, kas seal on ka eurorahad mängus, kas me kaotame midagi, kas on kallim jätta see välja ehitamata või on parem ehitada. Me oleme praegu selle nii‑öelda peatanud, et vaadata koos uute koalitsioonipartneritega see nimekiri üle. Loomulikult, eesmärk on teha ikkagi võimalikult palju sellest, mis on kokku lepitud, aga me saame seda teha selles eelarveraamistikus. Ma konkreetselt nende päästekomandode kohta ei oska teile praegu vastata, aga kõik, mis nimekirjas on, nende kallinemised me vaatame üle.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu! Austatud peaministrikandidaat! Energiahinnad on oluline küsimus. Ma loen koalitsioonilepingust, et üheks lepingu eesmärgiks on stabiilsete energiahindade saavutamine. Aidake mul mõista: stabiilsed energiahinnad – kas nad on stabiilselt kõrged, stabiilselt madalad, stabiilselt seisvad või mida selle all mõista tuleb?

No ideaal on muidugi see, et oleksid stabiilselt madalad. Aga praegu me oleme energiakriisis, mis on põhjustatud ka välistest faktoritest ehk [on tekkinud] Venemaa manipulatsioonide tulemusel. Mida me saame teha ja millest me räägime, et seda stabiilsust saavutada, on see, et elektrihindade puhul Euroopa tasemel siduda gaasi hinnast lahti elektri hind, sest see tõmbab kogu turuhinna üles. Ja teiseks, teatud ajaks fikseerida ETS-i ehk emissioonide kaubandussüsteemi ühikute hind selle jaoks, et see ei kõiguks. Kui sul energiasisendite hinnad kõiguvad, siis sul üks element jääb paika, millega sa saad tulevikus arvestada. 

Me oleme universaalteenuses kokku leppinud selle, et oleks võimalik just kodutarbijatele pakkuda sellist kindlust, et see hind näiteks teatud perioodi jooksul on selline. Jah, praegu pakuvad seda ka elektrimüüjad, ja võiksid pakkuda rohkem. Tõesti, eestlane on olnud väga börsiusku rahvas ja börsiusk tähendab seda, et madalad hinnad on head, aga võivad teiselt poolt kaasa tuua ka väga kõrged hinnad, mida me oleme paraku ka näinud. Nii et tagada see stabiilsus, sest see mõjutab kõiki teisi tootmissisendeid.

Riho Breivel, palun!

Lugupeetud peaministrikandidaat! Selleks, et ka rahuajal oleks riik kaitstud ja kindel, et meil ei ole mingisuguseid jõude sees, kes on meile kahjulikud, on tarvis ka rahuajal teha piiri peal pädevat tööd. Selleks, et seda tööd teha, on kaks poolt: üks on infrastruktuur, mis peab olema korras, ja teine on inimesed, kes seda tööd teevad. Mõlema poole pealt on meil täna raskusi. Näiteks, Narva kordon vajab kindlasti renoveerimist, sest nendes tingimustes ei suudeta [edaspidi] enam sellel professionaalsel tasemel [tööd] teha, nagu täna. Ja teine asi on isikkoosseis. Ma tean, et meil on paar pädevat asutust, kes tegelevad menetlemisega nende inimeste suhtes, kes tulevad meile Venemaa kaudu sisse, antud juhul ka ukrainlaste, kuidas öelda, passidega ja nime all. (Juhataja helistab kella.) Ja ma tean, et need pädevad ametkonnad ei suuda kontrollida kõiki inimesi, sest menetlejaid on vähe, ja neid ei jätku sellepärast, et puudub palgafond.

Hea küsija, teie aeg!

Kuidas seda lahendada?

Aitäh! Olen teiega väga nõus, et inimesed on olulised. Ja inimesed, kes praeguses keerulises olukorras seda tööd teevad, on vajalikud selleks, et ka piir oleks kenasti hoitud. Infrastruktuur on üks asi, millest ma juba rääkisin. Need kallinemised on teatud kohtades, mida me peame korda tegema. Ja seetõttu peamegi kokku leppima, mida me suudame teha, millises mahus ja kui kiiresti.

Nüüd, mis puudutab just idapiiri, siis me oleme valitsuskabinetis arutanud, kuidas seda kontrolli veelgi tõhustada. Kui järgmine neljapäev on uue valitsuse uus istung – loodetavasti, kui ma mandaadi selle moodustamiseks siit saan –, siis on Siseministeeriumile antud ülesanne tulla täiendavate ettepanekutega, mida kõike me saame veel teha, et seda piiri paremini kontrollida, neid riske maandada, mis tulevad meile ida poolt, Venemaalt ja inimeste näol. Aga piirivalve on seal loomulikult väga oluline osa.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea kandidaat Kaja! Kindlasti on ajalooliselt võimalik mitmetele põhimõttelistele asjadele tagasi vaadata. Üks nendest on olnud vaidlus majanduspoliitiliselt, ütleme, defitsiidifetiši versus kontratsüklilisuse ümber. Eriti armastab sel teemal tavaliselt sõna võtta Reformierakond ja Jürgen, aga teised siin ka. Me oleme kontratsükliliste investeeringutega näidanud, et COVID-i ajal majanduslangus, mis mitmetes riikides oli väga suur, meil põhimõtteliselt viidi väga kiiresti plussi. Nüüd on sügisel ootamas meid ees kõikide ennustuste järgi üsna tugev langus. Milliseid kontratsüklilisi meetmeid te olete läbirääkimistel arutanud ja milliseid te hakkate ise eest vedama, et me ei kukuks kümneks aastaks kuhugi auku?

Aitäh! Te unustate ühe poole sellest. Ja see on see, et tõesti, kui tavaliselt kontratsükliline majandus käib nii, et kui sul on kõrge majanduskasv, on ka kõrge inflatsioon, ja on madal inflatsioon, kui on majanduslangus. Praegu meil saavad kokku kaks väga halba asja: väga kõrge inflatsioon ja majanduslangus. Ehk siis need tööriistad, mis sul tavaliselt kontratsükliliselt on, näiteks et majanduslanguse ajal riik investeerib rohkem, see annab inflatsioonile täiendavat hoogu juurde. See teeb selle olukorra väga keeruliseks, kuidas aidata majandusel mitte ära jahtuda, nii et sa inflatsioonile hoogu juurde ei anna. 

Seetõttu soovitused, mille on andnud Euroopa Keskpank, on aidata inimesi. Aidake inimestel toime tulla, aga ärge minge pumpama raha suurelt majandusse, sest see annab inflatsioonile hoogu juurde. Seda me üritame teha, aga on väga keeruline selle tasakaalukoha tabamine, et sa ei teeks liiga ega valaks õli tulle, kui me räägime inflatsioonist. Seetõttu me oleme fokuseerinud nendele toetustele. Investeeringud, mis me peame tegema, me kindlasti teeme ära nende mahtude piires, mis meil on, püüdes samal ajal silmas pidada, et kui ehitusturul on ülekuumenemine, siis riik ootab seda aega, kui läheb jahedamaks, ja investeerib siis. Nii et keeruline küsimus.

Anti Poolamets, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Juunikuus te ütlesite Financial Timesile, et praeguste NATO plaanide järgi on arvestatud, et Balti riigid võivad Venemaa okupatsiooni alla jääda 180 päevaks. Kasutasite väga täpseid numbreid, minu arusaamist mööda NATO kaitseplaanist, mis peaks kuuluma riigisaladuse kaitse alla. Siin te pareerisite teemat sellega, et te piditegi rääkima sellest, kuidas Eesti peaks olema paremini kaitstud. Mõistagi, seda saab üldsõnaliselt ka teha, nii et ei avalikustata mingit riigisaladust. See 180 päeva number ja strateegia, mis sealt välja tuli, on mitmed eksperdid pannud arvama, et te olete riigisaladuse avalikustanud. Sealhulgas on seda arvanud Ants Frosch, Eesti välisluure rajaja. Palun teie arvamust. Olete te kindel, et te nüüd mandaadiga lähete välja ja te ei saa süüdistust riigisaladuse avalikustamise eest?

Aitäh! Ma saan aru, et teie erakonnakaaslane Peeter Ernits on teinud minu peale avalduse kaposse, kes seda asja uurib, nii et las nad siis uurivad.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt isevalitseja! Jah, ja ma olen saanud kapolt ka juba vastuse, aga see on saladuskatte all viis aastat. See selleks. Minu küsimus teile, auväärt isevalitseja, on selline. Teie valitsus kinnitas eelmisel aastal sisserände piirarvuks 1300 inimest sel aastal, see on 0,1% alalistest elanikest. Praeguse seisuga on Eesti elanikkond tõusnud teie juhtimisel 3,49% ehk 35 korda lubatud kvoodist kõrgemale. Minu küsimus teile on selline: kas aasta lõpuks oleme saavutanud 5%‑lise elanikkonna kasvu tänu Ukraina sõjapõgenikele ja teistele?

Aitäh! Kõigepealt veel eelmise küsimuse juurde. Lihtsalt tahtsin rõhutada, et Ants Frosch on vist EKRE liige, nii et ei ole vist ka päris sõltumatu ekspert, aga temale viitate.

Mis puudutab seda küsimust, siis jah, vastab tõele, et meile on tulnud Ukraina põgenikke üle 45 000. Neist paljud on tagasi läinud. Need inimesed, kes siin on, on saanud ajutise kaitse vastavalt Euroopa reeglitele. See ajutine kaitse kehtib üks aasta. Enamik neist – kui te vaatate, siis need uuringuid, mida on teinud ka erinevad uuringufirmad, ma mõtlen üleüldiselt Ukraina põgenike kohta, on seda öelnud – tahavad tagasi koju minna. Ja me näeme seda ka ise väga selgelt. Kui me vaatame numbreid, kui palju inimesi pöördub tagasi Ukrainasse, siis see on umbes sama, kui palju sealt põgeneb hetkel. Nii et jah, need inimesed on siin ilmselt ajutiselt, nad soovivad tagasi oma kodumaale minna ja selliselt peakski neid käsitlema.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Ma tuleksin ikkagi nende kriiside juurde, mida te siin olete nimetanud. Üks, mis mulle on silma jäänud, on väärtuste kriis. Selle kohta te varasemalt ütlesite, et meie ei jaga ühiskonda põhimõttel "meie ja nemad", ka nemad on meie inimesed, ja ühegi elanike grupi suhtes ei saa valitsus olla hoolimatu. Aga ometi tegudes olete seda lausa kahel korral rikkunud ja lõhestanud niimoodi ühiskonda. Esimene kord oli koroonapiirangute ajal, kui te jagasite inimesed kastidesse – privilegeeritud inimesteks ja õigusteta inimesteks –, ja teisel korral, kui te suures Ukrainast hoolimise tuhinas jätsite meie oma inimesed ilma igasuguse tähelepanuta ja riigi toeta. Samamoodi te täna ütlesite, et tahate, et Eestis oleks hea elada. Aga nendel inimestel, keda ma siin välja tõin kahel korral, ei ole hea elada. Küsimus on: kas ja kuidas plaanite seda enda tekitatud olukorda lahendada, et kõigil oleks tegelikkuses ka siin võimalikult hea elada?

Aitäh! Teie küsimuse alguse juurde tulles, siis koroona tõesti lõhestas inimesi – vastavalt sellele, kes usuvad teadusesse ja kes ei usu. Aga kui tulla Ukraina inimeste toetamise juurde, siis minu meelest, kui ma nüüd õigesti mäletan, mul ei ole neid õigeid numbreid praegu ees, aga ma mäletan, et eestikeelsetest elanikest vist 92% arvas, et Ukraina inimesi peaks toetama. Ja kui me räägime oma inimeste toetamisest, siis terve koalitsioonileping on tegelikult sellest, kuidas oma inimestel aidata energiakriisiga ja kõrge inflatsiooniga toime tulla.

Juba enne seda me eelmise valitsusega tõstsime toimetulekutoetust tervelt 33% just selleks, et kõige nõrgemad, kõige rohkem abi vajavad saaksid tuge. Me tõstame tulumaksuvaba miinimumi 654 euroni, mis tähendab seda, et inimestele jääb rohkem raha kätte. Lisaks me näeme ette toetused kaugkütte, elektri ja gaasi puhul, et elada see raske talv üle. Nii et neid asju, mida me teeme ... Aa, lisaks loomulikult lapsetoetuse tõus 80 euroni, üksikvanema [lapse] toetus, mis tõuseb 19 eurolt samuti 80 euroni. Lisaks suuremad pered: peretoetus kolme ja enama lapse puhul tõuseb ka märkimisväärselt. Need kõik on asjad, mida me teeme Eesti inimeste toetamiseks.

Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaministrikandidaat! Te puudutasite oma kõnes alushariduse teemat ja valetasite nagu alati, et EKRE ei toeta eestikeelsele haridusele üleminekut. Loomulikult on eestikeelsele haridusele üleminekul alushariduse seadus ülioluline ja sellepärast me selle tagasi saatsimegi, sest see ei olnud 100% eestikeelsete lasteaedade eelnõu. Selle § 6 võimaldas 50% ulatuses korraldada lasteaedades õpet ka mõnes muus keeles ehk arvestades Eesti olusid, siis vene keeles. Kas teie uuel valitsusel on kavas alushariduse seaduse §-s 6 teha vastav muudatus, mis tõepoolest seadustaks 100% eestikeelse alushariduse, et me saaksime seda toetada? Kui see oleks 100% eestikeelse alushariduse eelnõu, mitte 50% ulatuses Eesti lasteaedade ja Eesti laste venestamise võimaldamise eelnõu, nagu teie eelmise valitsuse eesmärk tookord oli, sellisel kujul me seda loomulikult ei toetanud, ja te selle paragrahvi ära muudaksite, siis me seda teeme. Kas teil on see plaanis?

Aitäh! Jah, see on plaanis. Alushariduse seadus ja tegelikult ka üldharidus – minna eesti keelele täielikult üle. Me oleme kokku leppinud selle, et kui on vaja teha erandeid 2024. aastast, sest teatud piirkonnad, nagu me teame, on keerulisemad, näiteks Ida-Virumaa, kus meil on keerulisem, siis valitsuse juurde tuleb selline eksperdikogu, kus on kogukonna esindajad ja hariduseksperdid, kes saavad anda soovitusi teatud eranditeks, aga need peavad olema koos näpunäidete või suunistega, mida peab tegema, et ka need saaksid õigeks ajaks üle minna. Aga jah, vastus teie küsimusele: ma arvan, et teie saate seda eelnõu väga hästi toetada, et eestikeelsele haridusele nii lasteaedades kui ka koolides saaks alates 2024. aastast üle minna.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud Kaja! Energiatoetuste suhtes – universaaltoetusi, ka võrgutasude leevendamist, nii nagu me tegime, riigiabi ei keela teha, energiamahukatele ettevõtjatele saab teha maksusoodustusi, ka ei keela riigiabi teha. Nii et seda tuleks kindlasti kaaluda.

Aga minu küsimus puudutab üldhoolekannet. Siin läbirääkimiste käigus jõudsid sotsid välja kuulutada, et maksame kinni hoolekandeasutuse tasu ja pensioni vahe, mis on tavaliselt inimeste omaosalus. Nüüd ma loen siitsamast koalitsioonilepingust, et plaanis on üldhoolekande reformi kava, [mille aastane kogukulu on] aastast 2023 kuni 40 miljonit: "Alustame inimeste rahalise koormuse leevendamisega [---]." Kas te olete läbirääkimistel ka arutanud, kui suure osa sellest omaosalusest maksab kinni riik ja kas ka KOV-id peavad siia midagi veel panustama?

Aitäh! See arutelu oli just selles, et kellele see raha läheb. Üldsõnaliselt sai ta kirja just sellel põhjusel, et see on tunduvalt komplekssem teema kui ainult rahaline toetus. Kuna Sotsiaalministeeriumis on juba ettevalmistamisel pikaajalise hoolduse reform, siis see oleks üks osa sellest. Seetõttu jäi ta sellise üldsõnalisemana. Kui sotsiaalkaitseminister koos tervise- ja tööministriga tuleb täpsema sõnastusega, siis saab seda sisustada. Aga jah, kuidas seda koormust vähendada inimestel hooldekodukoha eest tasumisel? Näiteks, kui kohalik omavalitsus on see, kes seda kannab, tulenevalt ka muutunud hinnaolukorrast, siis kellele see raha täpselt läheb, et inimeste koormust leevendada? Tähtis on see, et inimesed saaksid abi ka oma pikaajalise hoolduse muredega.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Te mainisite keskmaa õhutõrjet, et see võimearendus tuleb koos Lätiga. Samas mainisite, et kaitsekulud tõusevad järgmisel aastal umbes 2,5%-le. Aga kui me vaatame neid kahte tugevduspaketti, mis jaanuaris ja märtsis otsustati, siis nende otsuste maht kokku on 816 miljonit. Juba see tõstab kaitsekulud tegelikult kuskile 2,7% kanti. Kui paneme keskmaa õhutõrje sinna juurde, siis see summa tuleb kuskil 3% kanti. Küsingi: kas me võime olla kindlad selles, et kõik need otsused lähevad kirja ja saavad fikseeritud nii riigi eelarvestrateegias 2023–2026 kui ka eelarves?

Aitäh! Võime olla kindlad, sellepärast et siin mingit erilist suurt vaidlust ei ole. Riigikaitse on esmane prioriteet ja selliselt me saamegi toimetada. Ma loodan, et te saate ka seda toetada.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaministrikandidaat! Eestis on ülikõrge mootorikütuse [hind]. Samas kui Euroopa riikides on mootorikütuse aktsiisi langetatud Euroopa Liidu miinimumini, isegi alla selle, siis teie olete ERR-i uudistele öelnud seda, et teised riigid ütlevad, et ärge tehke niimoodi. Meie oma õliliidu inimesed ütlevad, et hinda on võimalik alla viia. Sellest kumab ilmselgelt läbi see, et mootorikütuse maksu osas juhivad protsessi teised riigid, mitte teie. Minu küsimus on järgmine: millistes majandusvaldkondades veel otsustavad teised riigid meie asjade üle?

Aitäh! Teie mõttekonstruktsioone on alati väga huvitav jälgida, kuhu need lõpuks välja jõuavad. Kui õliliit ütleb, et hinda on võimalik alla tuua, siis hea meelega näeks, et nad selle hinna alla toovad. Teatavasti riik ei reguleeri hindu, riik ei määra hindu. Kui ikkagi maailma hulgiturul kütuse hind oluliselt langeb, siis võiks see langeda ka meie turul. Hinna määramine on erasektori käes, kes seda kütust müüb.

Vaatame teisi riike, kes on teinud aktsiiside alandamise. Näiteks Saksamaa meediast võite lugeda väga palju artikleid selle kohta, kuidas seda tehti, inimesed mõju ei tunneta, aga eelarvest läheb suur raha välja. Samamoodi Poola, kes tõesti langetas allapoole miinimummäära, ja vist kahe nädalaga tõusid hinnad veel kõrgemale tasemele. Murekoht on see, et kütuse hind on seotud Venemaa sõjaga ja sellest tulenevalt ta ei ole stabiilne, vaid on muutuv. Seetõttu ei pruugi aktsiisilangetus olla sellise mõjuga, et ta annab inimestele efekti. Minu meelest, kui ma eile vaatasin, olid hinnad langenud ka Eesti tanklates, mis on positiivne.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ütlesite, et Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon tagab eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimise läbi aegade. Eelmises koalitsioonis teie juhtimisel kaotati igasugused immigratsioonipiirangud ja tänaseks on meie rahvaarv kasvanud sisserände arvel ligi 4%. Isegi kui enamik Ukraina põgenikke naaseb peale sõda koju, on välispäritolu elanikkonna kasv olnud suurem, kui ta oli Nõukogude okupatsiooni ajal. Ometigi ei ole koalitsioonileppes mitte sõnagi immigratsioonist, sellega seotud probleemidest ega sisserände lahendamisest. Kas Eesti uksed jäävadki immigratsioonile pärani? Ja kuidas see sobitub kokku teie väitega, justkui te seisaksite eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise eest?

Aitäh! Teie väited ei vasta tõele. Sisserände piirarv Eestisse on 1300 midagi inimest. Kui me räägime ukrainlastest, siis ma ütlesin, et see on Euroopa Liidu ühtne kokkulepe tagada ajutine kaitse, mis antakse üheks aastaks. Sellest tulenevalt on tõesti siin ukrainlased, kes selle ajutise kaitse on saanud. Mida me koalitsioonilepingus oleme ette näinud, on see, et me loome Ukraina sõjapõgenike koju tagasipöördumist toetava programmi. Kui nad on öelnud, et nad tahavad koju minna, siis nad ka saavad koju tagasi pöörduda ja me teeme selle neile võimalikult lihtsaks.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Mul jäi ikkagi kripeldama teie varasematest esinemistest üks number. Nimelt, olite väga veendunud, ja korduvalt, et eestlasi on Eestis 85%. Ja sellest vastuolust ei ole ma kuidagi aru saanud. Rahvaloenduse andmed pandi letti ja öeldi, et meid on 69%. Kui teil see lähtepunkt on jätkuvalt see, et eestlasi on 85%, siis te ju murrate lahtisest uksest sisse: siis peaks keelega meil väga hästi olema, siis me oleme üks edukamaid rahvusriike kogu Euroopas oma 85%-ga. Kuidas see lähtepunkt teil ikkagi on, kas ta on sama? Ja kas siis on üldse probleemi, kui meil on 85% eestlasi ja eesti keele rääkijaid? Mida me siis lahendame sel juhul? Ja mida teha rahvaloenduse tulemustega?

Aitäh! Mul ei ole praegu neid numbreid siin käepärast ja seetõttu ma ei suuda teie väiteid kinnitada ega ümber lükata. Aga rahvaloenduses oli see, et inimesed pidid ise määratlema, kelleks nad ennast peavad ja mis keelt nad räägivad. Jällegi, oluline on see, ka sealt rahvaloendusest tuleb ju välja, et näiteks inimesed, kelle emakeel on midagi muud, peavad ennast ikkagi eestlasteks, sellepärast et see on nende kodu, nad oskavad eesti keelt, neil on Eesti kodakondsus. Ja seda tulebki niimoodi arvestada. Minu meelest tähtis on just see, kas inimesed siin käituvad vastavalt meie reeglitele, meie kokkulepitule, ja kas me siis eesti keelt ja kultuuri saame kaitsta. Selle jaoks on meil ka see eestikeelsele haridusele ülemineku kokkulepe. Me tuleme nende eelnõudega välja, et Eestis inimesi, kes eesti keelt ei räägi, peale ei kasvaks.

Marko Šorin, palun!

Aitäh, esimees! Hea peaministrikandidaat! Endised Ida-Euroopa riigid tunneb ära selle järgi, et neil on kitsad põhimaanteed. Minu fookus on siin Via Baltical ehk Tallinna–Pärnu maanteel. Kuna ma olen Pärnumaa saadik, siis [tean, et] Pärnumaa inimesi huvitab väga, kuidas uus koalitsioon kavatseb ja kas kavatseb investeerida just nimelt taristusse ja minu mainitud Via Balticasse. Ja võib-olla te lubate siia lisada ka Pärnu silla. Kindlasti oli arutelul ka see, kas riik toetab Pärnu kolmanda silla rajamist üle Pärnu jõe. See oleks pärnumaalastele väga oluline. Riigikogu saalis istub küll väga vähe Pärnumaa saadikuid, kes sellest Tallinna–Pärnu maantee probleemist räägiksid, aga tegemist on kõige tihedama kaubaautode liiklusega maanteega ja seal on päris hirmus sõita.

Aitäh! Jah, jällegi, kogu see kava nende kallinemiste ja ehitamiste suhtes tuleb meil valitsuskabinetis alles läbivaatamisele. Me ei tõstnud ühtegi projekti siin koalitsioonilepingus eraldi välja just sellepärast, et kõike tuleb kogumis vaadata. Aga ma olen teiega nõus, et Pärnu maantee on väga tiheda [liiklusega] ja isegi palju ohtlikum kui Tartu maantee. Seda peab jah vaatama, et me saaksime ka seal vajalike investeeringutega edasi liikuda.

Rene Kokk, palun! 

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Te olete täna siin öelnud, et teie lükkasite edasi või ei tõsta aktsiise, mille kohta üle-eelmine valitsus otsustas, et ühel päeval need tõusevad. Ma tuletan meelde, et üle-eelmise valitsuse otsus see ongi, need aktsiisimäärad täna, mille peal te sisuliselt liigute ja millest te kogu aeg räägite, et teie ei tõsta, teie ei tõsta. Ja teie praegune koalitsioonipartner Isamaa oli selle vastu, et need tähtajatult teha.

Aga tahtsin küsida selle kohta, et teadupoolest teie valitsus võttis rahastuse ära Haapsalu raudtee ehituselt. Ja vägisi tuleb jälle meelde see ütlus, et käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Me ju teame, et raudteetransport on üks keskkonnasõbralikumaid viise reisida. Teie erakond räägib pidevalt rohepöördest, selle vajalikkusest, aga nüüd te võtate põhimõtteliselt ära, lõpetate ära töös oleva projekti, mis oleks üks viis parandada liikuvuse võimalusi, ja seda keskkonnasõbralikult. Miks te selliseid asju teete?

Aitäh! Me räägime taastefondi rahast. Algne probleemi põhjus on see, et taastefondi planeeritud tegevuste maht oluliselt ületas taastekava rahastusvõimalusi. Ja see on sellepärast, et me saime COVID-iga paremini hakkama ja meie taasterahastatust vähendati. See tähendas seda, et me pidime vaatama, mida me saame teha, mida me ei saa teha.

Piirkondade regionaalne areng on hästi oluline. Kui me vaatame, kuhu see raha saab minna, siis see saab minna näiteks Tartu, Narva, Valga, Koidula suunal raudtee elektrifitseerimisse. Üks asi on see, et sa ehitad raudtee välja, aga siis sa pead tagama sinna ka elektrifitseerimise, lisaks pead tagama ka rongid. Aga meil on regionaalselt seda raha võimalik kasutada ka regionaalseks arenguks teistes piirkondades. Näiteks lähim eesmärk on raudtee elektrifitseerimine, kiiruste tõstmine Tartuni juba aastaks 2025 ja selle liini teenindamiseks vajalikud elektrirongid, mis valmivad aastal 2024. Nii et oluline oli regionaalne mõõde ja neid samme saab astuda.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Nüüd, käesolev Ukraina sõja etapp, mis 19. aprillil algas, on näidanud suurtükiväe tähtsust. Ja varsti me näeme ka tankide tähtsust järgmises etapis, kui Ukraina väed peale hakkavad tungima. Mu küsimus ongi. Me oleme Ukrainat tublisti toetanud ja andnud ära meie mastaabis väga suure hulga suurtükiväe relvasüsteeme ehk nii 122-mm kui ka 155‑mm haubitsaid. Mis on kavas? Kuidas on kavas seda kompenseerida või neid asendada? Ja kas uuel valitsusel on plaanis veel, ütleksin niiviisi, pärast keskmaa õhutõrjet neljas tugevduspakett, mis käsitlebki liikursuurtükke ja tanke? Kas teil on mingeid kavatsusi selles suhtes?

Aitäh! Loomulikult me vaatasime Ukrainat toetades ka seda, et me oma kaitsevõimet kuidagi ei vähendaks. Euroopas on kokku lepitud – ma võin selle fondi nimega eksida – põhimõtteliselt Euroopa kaitsefond või midagi sellist, mul seda [nimetust] praegu kaasas ei ole. Põhimõte on see, et need, kes Ukrainat on toetanud, saavad sealt vastavalt tagasi ka oma äraantu maksumuse, et soetada uued.

Nüüd, need otsused, mis me tegime jaanuaris, olid just sellel põhjusel, et kui sõda hakkab, siis kõik lähevad hangetesse ja üritavad endale osta laskemoona ja valmistuda oma kaitseks. Meie tegime need sammud enne, mis tähendab seda, et me tegelikult saime need veel ennesõjaaegsete hindadega. Meil on raamlepingud, mis võimaldavad meil soetada neid asju mõistliku hinnaga.

Minu teada, kuna Kaitseministeerium on olnud väga tubli taotleja, sellest kaitsefondist me igal juhul esimeste hulgas oleme taotlenud ja saanud ka kompensatsiooni nende asjade eest, mis me oleme Ukrainale andnud. Nii et me kogu aeg järjepanu oma varusid täiendame vastavalt nendele raamlepingutele, mis me tegime juba jaanuaris.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Oma eelmises küsimuses ma küsisin seoses kütuseaktsiiside alandamisega ka küsimuse, millistes majandusvaldkondades te kuulate lisaks aktsiiside mittetõstmisele või tõstmisele teiste riikide otsuseid. Te sellele küsimusele ei vastanud. Ja nüüd on küsimus selles, et teatavasti siin produtseeritakse infot, et tulemas on uus viirushooaeg ja osad riigid hakkavad taas maski [kandmise nõudeid] kehtestama, kuigi meie halduskohtu kehtiv otsus ütleb, et tegemist oli põhiseaduse jämeda rikkumisega. Kas teil on kavatsus, teie valitsusel, kehtestada maski [kandmise] nõuded, vaktsineerimine, millega pannakse inimesed sundolukorda, ja võtta kasutusele tervisepass?

Aitäh! Kõigepealt, ma ei tea, miks te demoniseerite teiste riikide praktikast õppimist. Minu meelest isegi Eesti vanarahvas ütles, et tark õpib teiste vigadest, ei tasu samu [vigu] teha. Teiseks, te pidevalt armastate rõhutada seda ühte halduskohtu otsust seitsmeteistkümnest. Seitsmeteistkümnest otsusest 16 tegi kohus valitsuse kasuks, et need piirangud, arvestades olukorda, tervisekriisi, olid vajalikud ja mõistlikud ega piiranud inimesi ebamõistlikult. See üks otsus, mis teile väga meeldib, ütles teistmoodi. Aga õnneks on meil kohtutes erinevad astmed ja mina ikkagi lähtuksin sellest, mis praegune üldine praktika on olnud, ja küll siis Riigikohus otsustab.

Mis puudutab COVID‑it, siis jah, paraku on nii, et COVID‑i numbrid on tõusmas ja need murepilved on jälle meie kohale kogunemas. Juba tuli WHO soovitus maske uuesti kanda, sest see aitab viiruse levikut takistada. Mida me oleme õppinud eelmistest lainetest, on see, et viirus levib inimeselt inimesele ja ainult inimesed saavad oma käitumisega seda takistada. Küll uus tervise- ja tööminister astub ametisse ja kaevab ennast ka sellesse teemasse sisse. Me hoiame COVID‑i arengutel kogu aeg kätt pulsil ja vajadusel reageerime.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Te ütlesite oma kõnes, et tõekriis ei ole kuskile kadunud. Aga oma eelmises vastuses mulle väitsite, et immigratsioon pole probleem, sest meil on kvoot circa 1300 inimest aastas. Ometi me kõik teame, et just Reformierakonna eestvedamisel on sellele läbi aastate tehtud 18 erandit ja kevadel võeti teie juhtimisel vastu veel erandeid, mis sisuliselt lõid Eesti uksed piiramatule immigratsioonile, ükskõik kust maailmanurgast pärit inimestele pärani lahti. Nii et tegelikult tõekriis on tõepoolest suur.

Aga kas see tõekriis puudutab ka riigikaitset? Alles hiljuti, paar päeva tagasi te väitsite, et eelmine valitsus andis triljon eurot riigikaitsele. Vabandust! Miljard. Miljard, jah. See ei vasta ju tõele. (Juhataja helistab kella.) Lisaeelarve aruteludel tõmbasime me ju lahti riigikaitsele minevad summad ...

Hea küsija, teie aeg!

... ja tegelikult oli ainult 15 miljonit.

Hea küsija, teie aeg!

Kas edaspidi on ka riigikaitses meil tõekriis?

Mina vastasin teie küsimusele, kus te ütlesite, et migratsioonis meil mingeid reegleid ei ole. See ju ei vasta tõele, on küll reeglid. Seda esiteks. Ja teiseks, vastates teie küsimusele riigikaitsest, seda on ka korduvalt seletatud, me tegime otsused, mis puudutavad riigi eelarvestrateegiat. Kuna meil on tegevuspõhine eelarve, kajastuvad need otsese kuluna siis, kui sa pead selle raha ära maksma. Kui meil on hanked, mis on erinevates osades, siis see raha peab olema ette nähtud, aga maksta tuleb siis, kui hangete realiseerimine on. Nii et jah, need otsused me oleme teinud pika aja peale.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaministrikandidaat! Õhtulehe leidsin ja leidsin ka koalitsioonilepingu. Seal üheteistkümnes punkt lubab energiaturu toimimise läbipaistvust, sisuliselt aga plaanite hoopis Eleringi ja Elektrilevi erastama asuda, selle asemel et päris probleem ära lahendada. Päris probleemi nimi on Nord Pooli börs. Eestis tuleb elekter Narva jaamadest hinnaga 50 eurot megavatt-tunni kohta, käib börsil tiiru ära ja voilà!, praegu keset juulikuud maksab 500 eurot megavatt-tunni eest. Keset südasuve, kui päikesejaamad huugavad. 

Ei pea majandusteadlane olema, mõistmaks, et detsembris-jaanuaris hind on 2000 euro juures megavatt-tunni eest. Te planeerite küll natuke toetada eraisikuid, aga meil on Eestis sellisel juhul tulemas ju ettevõtjate pankrotilaine. Kuidas ettevõtjad hakkama peavad saama? Miks te ei plaani vähemalt peatada osalust Nord Pooli börsil, selleks et kaoks ära kogu see jutt riigiabist ettevõtjatele? Üks fikseeritud elektri hind kõigile vähemalt eesootavaks talveks, ja on probleemid lahendatud.

Aitäh! Hinda saab fikseerida ka praegu. Tegelikult, kui te demoniseerisite seda minu soovitust eelmises detsembris oma hindu fikseerida, siis tol hetkel oli see hind 150 eurot megavatt-tunni kohta. Tänaseks on see hind kõrgem ja meil on suvi.

Ma olen teiega absoluutselt nõus, et see hind läheb täiesti uutesse kõrgustesse sügisel ja seetõttu peabki tegema kõik selleks, et oma riske ise maandada. Ja ma tean, et väga paljud ettevõtted on teinud seda. Nad on sõlminud pikaajalised lepingud nii gaasi kui elektri osas, mis tagavad neile madalamad hinnad ja nad ei pea muretsema selle pärast, mis börsil iga päev toimub. Aga on inimesi, kellele meeldib see, et saab börsi järgi oma hinda seada.

Mis me oleme leppinud kokku koalitsioonilepingus? Me oleme leppinud kokku selle, et kodutarbijatel, väiketarbijatel oleks võimalik osta elektrit universaalteenusena. Selle jaoks kohustame sisuliselt Eesti Energiat ehk turgu valitsevat ettevõtjat sellised sammud astuma. See on siis koos sellega, mis puudutab ka toetusi, selleks et need rasked ajad üle elada. Jällegi, tuletan meelde, et circa kümme aastat on olnud meil 40% odavamad hinnad kui Kesk-Euroopas, ja siis keegi börsi üle ei kurtnud. Vastupidi, börs just tõigi meile need odavamad hinnad.

Praegu on olukord teistsugune. Olukord on teistsugune sellepärast, et Venemaa on selle hinnaga manipuleerinud. See on ka üleeuroopaline probleem ja sellepärast me arutame, kuidas sellega Euroopa tasandil toime tulla. Ja seal, nagu ma vastasin teie kolleegile, on ka kaks aruteluobjekti. Üks on see, et gaasi hinnast siduda elektri börsihind lahti, et see gaasi hind, mis on erakordselt kõrge, ei veaks üles ka elektri hinda. Ja teine on emissioonikaubanduse ühikute turuhinna mingiks ajaks fikseerimine selle jaoks, et saaks rasked ajad üle elada.

Ruuben Kaalep, palun!

Aitäh! Austatud peaministrikandidaat! Ukraina president ütles eile, et Venemaa tuleks rahvusvaheliselt kuulutada terroristlikuks riigiks. Kas teie valitsus on valmis viivitamatult seda sammu Eesti poolt astuma? Või olete te seisukohal, et Venemaa ei ole terroristlik riik?

Aitäh! Kui me vaatame Venemaa tegevust Ukrainas, siis sellel on väga selged genotsiidi tundemärgid. Kui te võtate Genfi konventsiooni, kuidas defineeritakse genotsiidi, [siis see] on soov hävitada osa [rahvast] või terve rahvas, ja sellele vastavalt ka tegutseda. Seda Venemaa teeb. Nii et me oleme seda kõikidel tasanditel kogu aeg tõstatanud, et Venemaa peab olema paariariik ja Venemaa suhtes peab olema täielik poliitiline isolatsioon. 

Merry Aart, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaministrikandidaat! Minu küsimus on maapiirkondade kohta. Elu maal on strateegiliselt oluline. Koroona viis paljud noored pered meil maale. Väga hea on vaadata renoveerimis- ja ehitustegevust maapiirkondades. Aga nüüd oleks vaja luua keskkond, kuhu need pered ka jääda saaksid. Ja minu küsimus on: kas koalitsioonilepingus on ette nähtud tegevusi, et maapiirkondades elu säiliks ja areneks ning et need noored saaksid seal olla ja toimetada?

Aitäh! Siin on mitu punkti, mis tegelikult puudutavad maapiirkondi. Esiteks, eluasemete mure. Nagu te väga hästi teate, on väga raske kinnisvara soetada või rajada, sest pankadest ei saa laenu. Seetõttu oleme kokku leppinud luua selline programm, mis aitaks soodustada investeeringuid just elukondlikusse kinnisvarasse väljaspool suurlinnu, see on regionaalne. Kindlasti nõudepõhine ühistransport on ka regioonide teema ja see, et riigisisene ühistransport oleks tihedama liinivõrguga, et inimesed reaalselt saaksid sealt, kust neil on vaja, sinna, kuhu neil on vaja, sellel ajal, kui neil on vaja. Inimesed, kes näiteks tööl käivad või koolis. Ja et praeguste kütusehindade juures nad ei peaks kasutama autot.

Samuti internetiühenduste loomine ja väljaehitamine ka maapiirkondades on oluline just sellepärast, kuna inimesed väga palju töötavad arvutiga, et nad saaksid teha seda ükskõik kust ega peaks selleks liikuma linnadesse. Ja ka regionaalse ebavõrdsuse leevendamiseks arvestame Euroopa Liidu raha suunamisel just maapiirkondade ja nende konkurentsivõime ja tööhõive suurendamise vajadustega. Mõte on see, et kui kolitakse sinna, siis ka seal oleks töökohti ja inimesed saaksid elada ja koolis käia. Erinevate valdkondade all regionaalseid mõtteid on veel, aga kindlasti regionaalne areng ja elu maal on oluline.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaministrikandidaat! Ma veel kord ütlen, et see Nord Pooli börs on väga-väga halb ja kahjulik Eesti inimestele. Ja kui te kirjeldasite, et kunagi oli meil elekter tänu börsihinnale odavam, siis me ei saa võrrelda aastaid 2015 või 2016 ja tänast päeva. Julgeolekukeskkond, majanduskeskkond, kõik on täiesti erinev. Need keskkonnamuutused ongi paljastanud selle börsi täieliku nõrkuse ja mittetoimimise. Uskuge mind, me peame selle otsuse ühel päeval tegema ja sealt börsilt väljuma, nii et parem teha seda kiiresti. Pigem õudne lõpp, kui lõputu õudus. Kas teil koalitsiooniläbirääkimistel oli arutlusel ka Nord Pooli elektribörsilt väljumine? Kui oli, siis millised koalitsioonipartnerid seda toetasid ja millised olid börsilt väljumise vastu?

Aitäh! See, milles ma saan teiega nõus olla, on see, et aasta 2015 ja aasta 2022 on täiesti erinevad, sellepärast et muutunud on julgeolekuolukord. Me nägime juba eelmisel suvel, et Venemaa manipuleerib energiaturuga, gaasiga, kütusehindadega, ka gaasitarnetega. Ta on hoidnud seda 30% peal tavalisest tarnimisest ja see on viinud hinnad üles. Nii et jah, meil ei ole tavapärane olukord, see on selge.

Sellega me peamegi tegelema, et saada tavapärane olukord tagasi, et börs toimiks ja meie inimesed saaksid nautida samasuguseid elektrihindu nagu 2015. aastal. Selle jaoks muidugi peab olema rohkem energiaallikaid, selle jaoks peavad kõik mõtlema ka selle peale, kuidas oma tarbimist alla tuua ehk säästa, sest nõudluse-pakkumise suhtes kujuneb hind. Kui nõudlus ületab pakkumist, siis hind on kõrgem. Kui me saame nõudlust alla tuua, siis saab ka hind alla tulla. Nii et neid elemente on palju. Ja nii nagu ma ütlesin, me leppisime koalitsioonilepingus kokku luua kodutarbijatele universaalteenuse võimaluse just selleks, et saaks neid hindu fikseerida.

Kaido Höövelson, palun!

Lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaministrikandidaat! Ida-Virumaal on tohutult õpetajaid puudu. See eestikeelsele haridusele üleminek – neid õpetajaid on esiteks nii palju puudu, isegi kõrgema palgaga ei tulda sinna. Mis selle loodava koalitsiooni see õpetaja palganumber võiks seal Ida‑Virumaal olla?

Aitäh! Eestikeelsele haridusele üleminekul ongi siiamaani kogu aeg lähtutud sellest, et meil on õpetajaid puudu, meil on seda, teist ja kolmandat. Me ei saa enne teha seda üleminekut, kui need elemendid ei ole lahendatud. Samas, kui me võtame teiste riikide praktika, kui sul on poliitiline tahe, pannakse eesmärgid, siis kõik asjad hakkavad juhtuma. Ja tegelikult see tegevuskava peab ette nägema, kuidas sa sinna jõuad, et 2024. aastaks eestikeelsele haridusele saab üle minna.

Eelmine haridusminister Liina Kersna on teinud tegevuskava, seal on ka õpetajate juurdekasvu teema ja kuidas neid õpetajaid juurde saab. Selge on see, et nüüd astub ametisse uus haridus- ja teadusminister, kes peab seda plaani muutma ambitsioonikamaks ja tulema ka nende elementidega, mis tegelikult neid õpetajaid Ida-Virumaale viiks, selleks et me saaksime ka seal piirkonnas tagada eestikeelsele haridusele ülemineku.

Austatud peaministrikandidaat, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Head ametikaaslased, selle päevakorrapunkti juures, nagu ma eelnevalt ütlesin, läbirääkimisi ei peeta ning me alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.

Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja, ma ootan niikaua, kuni sumin vaibub.

Härra Ernits, palun!

Jaa, aga las kolleegid ... (Juhataja helistab kella.)

Meil on kombeks üks Riigikogu istungi juhataja korraga. Palun, sõna on teil!

Minu küsimus on see, et kas tõesti isegi fraktsioonid ei saa kõnet pidada. Millele see toetub? Lõuad pidada ja edasi teenida?

Aitäh! Nii on meie kodu- ja töökord ette näinud, et peaministrikandidaadile Vabariigi Valitsuse moodustamiseks volituste andmise juures läbirääkimisi ei ole. Isegi teie poolt mainitud fraktsioonide esindajatele. 

Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Head ametikaaslased, ma ütlen veel ühe tähelepaneku: peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustab Riigikogu poolthäälte enamusega. See tähendab seda, et peaministrikandidaat saab volitused, kui selle poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid, kui on selle vastu.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Äkki te kontrolliksite Jürgen Ligi puldi üle – tal ei töötanud see siis, kui oli Rootsi ja Soome astumine [NATO-sse].

Aitäh! Hetkel ma teen seda. Ta on ilusti kohalolijaks registreeritud, nii et ma eeldan, et pult töötab. Ta ei ole andnud ka märku, et ei töötaks.

Head ametikaaslased, panen hääletusele peaministrikandidaat Kaja Kallasele valitsuse moodustamiseks volituste andmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 52, vastu 26, erapooletuid ei ole, peaministrikandidaat Kaja Kallas sai volitused valitsuse moodustamiseks. (Aplaus.) Palju jõudu!

Liigume teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 614 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Tänan! Läheme lõpphääletuse juurde. 

Kas võime panna asja lõpphääletusele? Suur tänu teile! Panen lõpphääletusele eelnõu 614. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Head ametikaaslased, ma palun korraks tähelepanu. (Helistab kella.)

Tulemusega poolt 76, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 614 seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Head ametikaaslased, ma tuletan meile kõigile meelde, et järgmine erakorraline istungjärk toimub esmaspäeval, 18. juulil algusega kell 15. Istung on lõppenud. Ma tänan teid ja jõudu teile teie töös. Aitäh!