Head Riigikogu liikmed! Seisan siin täna teie ees kindlalt, sest ma tean, mida ma olen teinud, ja ma tean, mida ma ei ole teinud. Ma tean, et need viimased 16 kuud, kui mul on olnud võimalus ja au töötada haridus‑ ja teadusministrina, olen ma teinud oma tööd pühendunult, ausalt ja vastutustundega, teades, et minu otsustel on väga suur mõju. Ma tean, et minu otsuste eesmärk on olnud toetada erinevas eas õppijaid. Ma ei ole teinud neid otsuseid kõiketeadja positsioonilt. Meil töötab ministeeriumis professionaalne meeskond, keda ma usaldan. Lisaks sellele olen ma olnud tihedas suhtluses haridusvaldkonna erinevate osapooltega: rektorite, koolijuhtide, õpetajate erinevate organisatsioonide, koolipsühholoogide, teiste tugispetsialistide ja üliõpilaste ja õpilaste esindajatega. See annab mulle kindluse seista teie ees rahuliku südame ja selge silmavaatega.
Umbusaldajad heidavad mulle ette kolme süüd: koolide lahtihoidmine kiire kiirtestide hankimisega, kõrghariduse pikaajalist alarahastust ning loidu tegevust eestikeelsele haridusele üleminekul. Vaatame siis neid kolme teemat täpsemalt.
Esiteks, kiirtestide hankimine. Enne kooliaasta algust otsustasime valitsuses, et koolid tuleb uutes koroonalainetes hoida kontaktõppel. Teadsime, kui halvasti oli varasem distantsõpe mõjutanud nii meie laste ja noorte vaimset tervist kui ka õpitulemusi. Näiteks ütlesid rahulolu-uuringutes pea pooled 11. klassi õpilased, et neil on tihti või alati kõigest kõrini. Pea pooled! Põhikooli matemaatika lõpueksami tulemused olid 17 protsendipunkti madalamad varasemate aastate keskmisest. Tuletame meelde, et eelmisel õppeaastal olid üheksandikud, keda me valitsuses püüdsime säästa distantsõppest, siiski distantsõppel kokku 45 õppepäeva. 45 õppepäeva! Analüütikud on öelnud, et 30 päeva distantsõppel tähendab peaaegu terve aasta õppe möödaminemist.
Tänavused koolilõpetajad ehk abituriendid on kogu oma gümnaasiumiaja õppinud väga ebastabiilsetes oludes. Vahetult enne eelmise aasta oktoobrikuist koolivaheaega tuletas Terviseamet valitsusele meelde, et eelmisel korral kasvas nakatumine pärast koolivaheaega 500%. Seetõttu tegi valitsus 14. oktoobril Sotsiaalministeeriumile ülesandeks korraldada pärast koolivaheaega ehk 1. novembril koolilaste testimine, et võimalikult kiiresti avastada nakkusahelad. Valitsus hindas, et sellised testimised võiksid kujuneda regulaarseks. Tol hetkel, tuletan meelde, olid nakatumisnäitajad koolilaste seas väga kõrged, koolikoldeid oli üle 100. Sotsiaalministeerium moodustas koolilaste testimise ja skriiningu projekti ettevalmistava töörühma, kuhu kuulus ka üks inimene Haridus‑ ja Teadusministeeriumist. SYNLAB, kellega oli riigil testimiseks raamhange, kinnitas, et tuleks testida kõiki ja et neil on võimekus testida kõiki lapsi. SYNLAB oli nimelt piloteerinud kooliõpilaste niinimetatud pulgakommimeetodil PCR‑testimist Viimsi koolis ja me olime saanud selle testimise kohta väga positiivset tagasisidet. Ja ühe testi hind niinimetatud pulgakommimeetodil testimiseks jäi veidi alla viie euro ja sellele oleks lisandunud kogu klassi PCR-testimine juhul, kui selles klassikomplektis avastatakse viirus.
Olukorras, kus haiglas viibis juba üle 500 COVID-patsiendi, igapäevased nakatumisnäitajad lähenesid 2000-le ning koolikollete arv tõusis jõudsalt, arvasid nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Terviseameti spetsialistid, et koolid tuleks pärast koolivaheaega suunata distantsõppele, kuigi valitsus oli otsustanud, et koolid suunatakse distantsõppele kui üldse, siis kõige viimasena. Aga taas oli meie ees valik, et kõige esimesena tahetakse panna koolid distantsõppele. Räägiti [soovist] saata koolid distantsile alates nädalast kuni aasta alguseni kõrgemate nakatumisnäitajatega piirkondades. Välja käidi ka mõte, et lahti võiksid jääda vaid need koolid, kus kooliperest vähemalt 75% oleks vaktsineeritud. Tol ajal oli selliseid kooliperesid vaid käputäis. Koolivaheaja esimesel päeval, 25. oktoobril tegid koolijuhtide, õpetajate, õpilaste ja kooli tugispetsialistide ühendused avaliku pöördumise, milles kutsusid üles kasutama koolivaheaega vaktsineerimiseks, sest kontaktõpet hinnati väga kõrgelt. Samal päeval selgus kirjalikult, et laialdasest kooliõpilaste skriiningu projektist on 520 koolitestimisest alles jäänud vaid 12. 520-st oli alles jäänud 12!
Oli absoluutselt selge, et ilma testimata ei saa me sellises olukorras koole turvaliselt kontaktõppes hoida. Järgmisel päeval toimus valitsuse istung, kus oli vaja pakkuda lahendust. Me teadsime ministeeriumis, et on olemas veel üks ettevõte, kes on samuti testimist koolides piloteerinud. Selfdiagnostics oli saatnud info oma pilootprojekti kohta nii Haridus‑ ja Teadusministeeriumisse kui ka Sotsiaalministeeriumisse. Koosolekutel oli ka teadusnõukoja tolleaegne juht Irja Lutsar soovitanud, et koolides võiks kasutada hoopis kiirteste PCR‑testimise asemel. Mina teadsin, et samu teste on juba mõnda aega kasutatud Austrias, kus koolilapsi oli pikemat aega testitud, ja olin ka tolleaegse Austria haridusministriga sel teemal rääkinud. Selfdiagnosticsi esindajad kinnitasid meile, et saavad testid tarnitud, koolidesse transporditud ning kooliperede koolitused tehtud 1. novembriks. Läksin selle info ja teadmisega ka valitsusse. Valitsus tegigi Haridus‑ ja Teadusministeeriumile ülesandeks alates 1. novembrist 7–18-aastaste õpilaste regulaarse kiirtestimise. Ehk meil jäi aega kolm täistööpäeva ja kaks nädalavahetuse päeva testide hanke korraldamiseks ja testide saabumiseks koolidesse.
Samal ajal tuli jätkuvalt teateid kohalike omavalitsuste otsustest suunata koolid pärast koolivaheaega distantsõppele. Otsused tulid Pärnust, Tallinnast, aga ka Narvast. Need otsused said kõvasti kriitikat, sest distantsõppele suunati ka need õpilased, kes olid vaktsineeritud või haiguse hiljuti läbi põdenud. Kaks päeva hiljem, 28. oktoobril eraldas valitsus Haridus‑ ja Teadusministeeriumile 7,5 miljonit eurot koolide kiirtestide ostmiseks. Valitsus andis mulle selge suunise, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankeleping ühe ettevõtjaga tohib olla sõlmitud maksimaalselt üheks kuuks. Nii me ka tegime ja leping sai allkirjastatud. Hankelepingu Selfdiagnosticsiga sõlmisime mahus 5,1 miljonit eurot ning kahes osas: esimeses osas 400 000 testi hinnaga 3,35 eurot, teises osas 1,6 miljonit testi hinnaga 2,37 eurot. Ja tuletan meelde: SYNLAB‑i ühe testi hind oli tol hetkel veidi alla 5 euro, millele lisandus klasside PCR-testimine. Tuletan meelde, et selleks hetkeks viibis haiglas juba 589 koroonapatsienti, iga päev nakatus 2000 inimest. Meil oli tolleks hetkeks juba 144 aktiivset koolikollet.
Ja siis esmaspäeval, 1. novembril olid koolidel testid olemas ja algas kooliperede kiirtestimine. Kohe esimesel nädalal pärast koolivaheaega tuvastasime kiirtestidega kooliperede seas rohkem kui 1000 positiivset. Need on need lapsed ja õpetajad, kes ei viinud viirust edasi. Ja sellel olid käegakatsutavad tulemused. 18. novembril tegi teadusnõukoja tolleaegne juht Irja Lutsar valitsusele ülevaate, milles tõdes: nakatumiskordaja R on langenud alla 1. Nakatumisnäitajad olid langenud kõigis maakondades, kõigis eagruppides, ka haiglakoormus näitas juba vähenemise trendi. Enne koolivaheaega olid kõik trendid vastupidised. Kokkuvõtvalt tõdes professor Lutsar, et koolide kiirtestimine on olnud tulemusrikas ja edukas. Me suutsime hoida koolid kontaktõppel ning aidata mõjusalt kaasa viiruse leviku vähendamisele. Kas keegi oskab panna selle mõju eurodesse?
Kuna me saime sõlmida lepingu vaid üheks kuuks, pidime kohe alustama ka järgmise hanke ettevalmistamist. Küsisime juba 4. novembril abi Riigi Tugiteenuste Keskuselt, kes vastutab riigihangete läbiviimise eest, kuid paraku nad hindasid, et neil ei ole hetkel ressurssi lisahanke läbiviimiseks. Me pidime taas ise hakkama saama. Kaasasime Terviseameti, kelle eksperdid aitasid sõnastada kiirtestide kvaliteedikriteeriume. Samuti kaasasime Terviseameti eksperdid hindamiskomisjoni. Kutsed läbirääkimistega hankele läksid välja juba 8. novembril 17 ettevõttele, neist 12 esitas oma pakkumise. Kümme päeva hiljem otsustas hankekomisjon kuulutada hanke võitjaks Medesto Logistics OÜ, kellega sõlmisime lepingu 23. novembril kogumahus 2 370 000 eurot. Ja järgmisel päeval me lõpuks jõudsime Riigi Tugiteenuste Keskusega kokkuleppele, et edasised kiirtestihanked viivad läbi nemad kõiki norme ette nähes, sest just nendel on Eesti riigis tippkompetents riigihangete korraldamises. Valitsuses me samal ajal otsustasime, et koolid vajavad kiirteste vähemalt kooliaasta lõpuni, ja selleks oli olemas ka uus eraldatud raha. Oli lootus, et Haridus‑ ja Teadusministeerium saab lõpuks keskenduda haridusvaldkonnas töö sisule, mitte meditsiinitarvikute hankimisele ja teiste valitsuse osapoolte töö tegemisele.
Aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses hakkas kiiresti levima omikrontüvi. Nakatumine kasvas ülikiirelt, laste seas nädalate võrdluses lausa 100% ja kiiret nakatumist näitasid ka koolide kiirtestide tulemused. Jaanuari lõpus tuvastati koolides kiirtestidega juba 5500 positiivset. Ja ka päevased nakatumisnäitajad ületasid 5000. Samas, hiiglaslike nakatumisnäitajate juures oli meil näiteks 23. jaanuari seisuga vaid 31 aktiivset koolikollet. See näitas, et testimine toimis väga hästi. Ja siis sain ma 21. jaanuaril, reede õhtupoole teada, et kaks kuud kestnud RTK hanke puhul on oht, et see kuulutatakse tehnilise vea tõttu läbikukkunuks. Rääkisin peaministriga, rääkisin lugupeetud Jaak Aabiga kui riigihalduse ministriga, rääkisin rahandusministriga, et leida lahendusi, sest me teadsime küsitlusest, et koolides hakkasid testid otsa saama. Lahenduse, kuidas paindlikult ja kiiresti koolidele vahepealsel ajal kiirteste tarnida, pidime leidma teisipäevaks, mil toimub valitsuse istung.
Ja sama päeva õhtul saime RTK-lt kirjaliku teate, kus eksperdid olid jõudnud järelduseni, et Haridus‑ ja Teadusministeeriumil on kiirtestide puudus hetkel võimalik lahendada olemasoleva raamlepingu suurendamisega. See lahendus sobis ka valitsusele. Me laiendasime olemasolevat raamlepingut ning koolid said kiiresti vajalikud testid. Jaanuari lõpus, veebruari alguses tuvastasime kiirtestidega juba üle 6000 positiivse, sealt edasi hakkasid viirusenäitajad tasapisi langema. Tipp oli ületatud ja valdavalt olid koolid kontaktõppel.
Tõsi ta on, et nüüd, kooliaasta lõpus, olen olukorras, kus Rahandusministeerium, kes kuulub samuti valitsusse, süüdistab mind isiklikult kahes väärteos: teise hanke läbiviimises väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke[menetluses], kus pakkumised läksid 17 ettevõtjale, ja selles, et me olemasolevat raamlepingut RTK enda soovitusel laiendasime. Mulle on kinnitatud, et mind ei ole süüdi mõistetud, vaid käib uurimine.
Teine teema, eestikeelsele haridusele üleminek. Vaatame siis, mida me oleme teinud selle 16 kuuga. Valitsuse esimese 100 päevaga töötasime välja selliste eestikeelsete koolide toetusmeetme, kus õpib vähemalt 10% eesti keelest erineva emakeelega lapsi. Pool miljonit eurot toetust said 23 põhikooli. Teiseks, kümne kuuga koostati ekspertide kaastööl eestikeelse hariduse tegevuskava aastani 2035. See on esimene temaatiline dokument, mille ministeerium üldse kunagi loonud on. Kolmandaks, oleme välja töötanud valdkondliku järelevalve venekeelsetes koolides, et edendada teadlikult ja sisuliselt eestikeelse hariduse kvaliteeti. Järelevalve on plaanis läbi viia 12 venekeelses koolis ja viies kohalikus omavalitsuses. Tänaseks on käidud kaheksas koolis, tulemused tulevad sügiseks.
Esitasime Riigikogule, nagu te teate, alushariduse seaduse, mis kaotaks lasteaiarühmad, kus õppetegevus ei toimu eesti keeles. Hetkel on kooskõlastusringil õpetajate kvalifikatsiooninõuete ja keelenõuete ühildamise määrus, mis seab kvalifikatsiooninõuete kõrval õpetajatele muu hulgas ka keelenõuded. Ja tuletan meelde, 2300 haridustöötajat täna ei valda nõuetekohaselt riigikeelt. Me oleme Narva kolledžilt tellinud 450 000 euro eest 28 lisakohta mitmekeelses koolis või lasteaias õpetajate õpetamiseks. Täiendkoolituste maht on kahekordistunud. Oleme tõstmas põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas keeletaseme nõudeid, et üheksanda klassi lõpetajad mitte ei lõpetaks B1‑tasemel, vaid B2‑tasemel ja gümnasistid mitte B2‑tasemel, vaid C1‑ tasemel. Suurendame ka eesti keele õppetundide arvu esimeses kooliastmes. Lähtudes eestikeelse [hariduse] arengu tegevuskavast riigistasime Kohtla-Järve Järve Kooli, mis on ainukene piirkonna eestikeelne kool. Läbirääkimised käivad ka Sillamäel, ja seda lähtudes tegevuskava ekspertgrupi [soovitustest].Toetasime valitsuse poolt kahe suure Ida-Virumaa venekeelse põhikooli üleminekut varajase keelekümbluse kooliks. See tähendab seda, et alates esimesest klassist õpetatakse 100% eesti keeles.
Ja nüüd, head endised koalitsioonipartnerid! Ma loodan, et te olete lugenud valitsuse 100 päeva tööplaani, sest selles tööplaanis on kirjas, et peab laienema "+1 õpetaja" projekt lasteaedades ja koolides. Ja minu ametiajal – Jaak Aab, vaatan teile otsa – on 70 õpetajat juurde tulnud. Jah, 70 õpetajat! Te must valgel ütlete, et minu ametiajal ei ole õpetajaid juurde tulnud. Meil on täna tööl 190 õpetajat, neist 70 on minu ametiajal [tööle] võetud. Kokku võttes: üld‑ ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonnale ei ole Haridus‑ ja Teadusministeeriumil mitte kunagi olnud nii suurt eelarvet kui sel aastal, kui mina olen seda eelarvet saanud juhtida. Selle valdkonna eelarve on täna üle 9 miljoni euro.
Ja kolmandaks veel kiiresti kõrghariduse rahastamisest. Kõrgharidus on olnud järjepidevalt alarahastatud pärast otsust minna üle tasuta kõrgharidusele. Üleminekuajal küll suunati valdkonda ühekordselt 10 miljonit eurot, kuid sealt edasi on kõrgharidus olnud püsivalt alarahastatud. Olen 16 kuu jooksul kohtunud Rektorite Nõukoguga üheksa korda ja alati oleme me arutanud selle üle, kuidas leida lahendus pikaajalisele alarahastamise probleemile, sest kõik on kinnitanud, et samamoodi edasi minna ei ole võimalik. Oleme ministeeriumis koostanud erinevate rahastamismudelite analüüsi. Olen seda tutvustanud nii peaministri juhitud Teadus‑ ja Arendusnõukogus, kus on ka see teema fookusesse võetud, olen neid tutvustanud Riigikogu suures saalis ja, head endised koalitsioonipartnerid, ka valitsuses. Valitsuses kõrghariduse rahastamise probleemi lahates mõistsin, et kõik aduvad probleemi tõsidust ning selle pikaajalist mõju. Me peame selle lahendama riigi eelarvestrateegia arutelude käigus. Ma usun tänaseni, et kõrgharidus saab vajaliku lisaraha, mis on tingimus halduslepingute allkirjastamiseks. Taotlus lisaraha saamiseks on ka Haridus‑ ja Teadusministeeriumi poolt esitatud ja ma usun, et me saame selle tehtud.
Head Riigikogu liikmed! Kinnitan teile, et olen teinud oma tööd pühendunult ja lähtudes üksnes ja ainult haridusvaldkonna parimatest huvidest. Aitäh! Olen valmis vastama teie küsimustele.