Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad nii siin kohapeal kui ka interneti teel! Tere päevast! Alustame 15. juuni infotundi ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 12 Riigikogu liiget, puudub 89.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Maris Lauri ja maaeluminister Urmas Kruuse. Head ametikaaslased, mul on teile ettepanek, et kuna hetkel on ette registreeritud neli teemat, siis teeme kokkulepe, kui teile sobib, et iga küsimuse juures on üks täiendav küsimus ja kaks lisaküsimust. Kas selline ettepanek võiks sobida? Aitäh!


1. 12:01 Olukord riigis

12:01 Esimees Jüri Ratas

Alustame siis infotundi. Esimene küsija on Riigikogu liige Aivar Kokk, talle vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on olukord riigis. Aivar Kokk, palun!

12:01 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud peaminister! Läheneb suvi ja meie ees on paljud väljakutsed. Soojusenergia ja toiduhindade tõus, probleemid energiajulgeolekuga, uus ebakindlus koroonaepideemia võimaliku tagasitulekuga ning ebakindel välispoliitiline olukord. Eesti inflatsioon on hetkel tasemel, mida pole lähtuvalt varajasest 1990. aastast saadik. Eesti Statistikaamet avaldab tarbijaindeksi harmoneeritud indeksit ja selle alusel suurenesid hinnad eelmise aasta maist selle aasta maini 20%. Kõrge inflatsioon on viinud elukalliduskriisini, mille puhul enamiku perede jaoks ületab hinnakasv sissetuleku kasvu ja säästude reaalväärtuses väheneb kuust kuusse. Kuigi hinnatõusu põhjused on globaalsed, peaksime siiski teadma, et alates 1. juunist oleme mootoribensiini aktsiisimäära järgi Euroopa Liidu viies riik. Samal ajal kui meist palju kõrgema elatustasemega riigid, näiteks Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia on oma tarbijatele hinnašoki leevendamiseks langetanud kütusele kehtestatud makse ja leevendanud regulatsioone.

Te väidate, et aktsiisilangetus ei jõuaks tarbijateni. Ei ole tegelikult mingisugust alust. Eestis on olemas ka ajalooliselt hea kaasus, mis sellise jutu ümber lükkab. Kui 2020. aasta kevadel langetas Isamaa, EKRE ja Keskerakonna valitsus diislikütuse aktsiisi, siis jõudis see hinnalangus kohe tarbijateni ning hinnatasakaal jäi muutumatuks tervelt neljaks kuuks. Tuletan meelde, et samal ajal tõusis diislikütuse maailmaturuhind 10 sendi võrra. Maksupoliitika mõte peaks ju olema lisaks riigieelarve täitmisele ka ebasoodsate arengute vältimine. Arenenud ühiskonnas ei tohiks olla aktsepteeritav, et vähem teeniv maainimene maksab oma taskust kinni riigi tegemata otsused. Riigil on ilmselge dilemma. Aastaid viljeletud ebaloogiline transpordi- ja maksupoliitika on viinud riigieelarve sellisesse seisu. Minu küsimus: kas te toetate Isamaa Erakonna ja rahanduskomisjoni muudatusettepanekut bensiini- ja diisliaktsiisi langetamise eelnõu, mis võimaldaks pliivaba bensiini 15 eurot soodsamalt paagitäit tankida?

12:03 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, head viimast infotundi sellel hooajal kõigile! Inflatsioon on tõesti suur probleem. Hinnad on väga palju tõusnud ja see hindade tõus on väga palju seotud just energiahindade tõusuga. Nii gaas kui ka kütus, paraku ka elekter on tegemas uusi hinnarekordeid. Kuna meie inimeste või selles kogu portfellis energiaallikate hinnad moodustavad väga suure osakaalu, siis see paratamatult viib neid hindu ka üles kõikides teistes valdkondades. Nüüd, selge on see, et Eestis on nii suur inflatsioon, sellel on palju erinevaid põhjuseid. Üks põhjuseid on see, et me tegelikult COVID-ist taastusime väga hästi ja meie majanduskasv on olnud suurem kui meie naabritel. Kui Lätis, Leedus, Rootsis on majanduskasv olnud 4,8%, Soomes isegi 3,3%, siis Eestis oli see 8,3%. Ja sellest tulenevalt muidugi on tekkinud ka kaupade puudujääk.

Nüüd see, mis puudutab kütust ja ja aktsiise. Esiteks, Eestis see maksude osakaal energia hinnast on olnud üsna-üsna väike. See on üks pool. Teine pool on see, et kõikide nende aktsiiside ja käibemaksu alandamisega on see, neid näiteid on väga palju, et on väga raske siis ikkagi tagada seda, et see tarbijateni jõuab. Tavaliselt need näited on selles, et need jõuavad küll ka müüjate kasumitesse, aga ei pruugi jõuda tarbijateni. Needsamad näited, mis te tõite riikidest, kus on alandatud miinimumini või veelgi madalamale, näiteks Poolas alandati aktsiis madalamale kui Euroopa miinimumtase. Ja ometi see püsis kaks nädalat ja pärast seda tõusis 20% kõrgemale tasemele, kui ta ennem seda aktsiisilangetust oli. Saksamaal täpselt samamoodi, võite lugeda meediast neid artikleid, kuidas Saksamaal on suur pahameel. Miljardid lähevad tegelikult selle aktsiisilangetuse peale, aga hinnad on tõusnud tagasi sinna kohta, kus nad enne aktsiisilangetust olid ja see tekitab väga palju pahameelt inimestes.

Nii et igal juhul, mis ma tahan öelda, on see, et me peame aitama oma inimesi toime tulla sellel raskel ajal. Need ajad paraku ei lähe meil kergemaks, vaadates seda eelseisvat talve ja me peame keskenduma sellele, et inimesed saaksid hakkama.

12:06 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täiendav küsimus. Aivar Kokk, palun!

12:06 Aivar Kokk

Aitäh! Muidugi ma kahjuks ei saanud vastust ja te vist ei kuulanud ka minu sõnavõttu. Eestis on see katsetus kaks aastat tagasi tehtud, eelmise koalitsiooni ajal, ja siis seda hinnatõusu ei tõusnud. Ja te ei vaata seda, milline on turu peal nafta hind. Arusaadav, et olukord on keeruline. Euro kursi nõrgenemine dollari suhtes tähendab, et praegune toornafta hind on eurooplastele neljandiku võrra kõrgem kui naftahindade tippajal 2008. Mootorbensiini puhul on tipphinnad üle kahe korra kõrgemad kui 2008. aastal. Praegu hinnasurve vähenemist pole vähemalt lähiajal võimalik prognoosida ja võtmed kütusetarbijate elu kergemaks tegemiseks on täielikult valitsuse käest. Lisaks sellele, Läti valitsus otsustas teisipäeval kaotada alates 1. juulist kuni 2023. aasta lõpuni nõude, mille kohaselt peavad bensiin ja diiselkütus sisaldama kindla koguse biolisandit. Bensiini ja diiselkütust puudutavad muudatused, on olid Läti hinnangul vajalikud, et vähendada kütuse jaehindu ja seega ka inflatsiooni. Nüüd ma küsin uuesti: mis on hetkel teie kui peaministri seisukoht? Praegu oleks võimalik bensiinipaagi pealt üle 20 euro kokku hoida, kui me aktsiisi ja biolisandi kohustuse ära jätame. Kas see on see raha, mille peab ära võtma täna maainimestelt, või on võimalus ikkagi riigil näha, et kütusehinna tõusust, tänu sellele käibemaksu laekub tunduvalt rohkem, kui aktsiisi alandamine Euroopa Liidu lubatud madalam piir on? Ma ootaksin teie vastust. Kuidas on teie seisukoht, kas aktsiisi langetus võiks olla see, mis Riigikogus täna selle nädala päevakorras peaks olema teisel ja kolmandal lugemisel? Aga eoses Reformierakonna parandusettepanekutega ei ole see veel jõudnud suurde saali.

12:08 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, see katsetus kaks aastat tagasi, kui te viitate sellele niimoodi, ei tööta, sest tegemist oli stabiilse kütuse hinnaga tol hetkel. Loomulikult siis on sellel ka mõju, sest hind kogu aeg ei tõuse. Probleem praegu on ju selles, et hind tõuseb stabiilselt. Ja mida on näidanud teiste riikide praktika, on see, et see süüakse kohe ära, see langetus. Seetõttu seda mõju ei ole. Ja selle kohta on erinevaid uuringuid tegelikult maailmas ka. Samal ajal te soovite tõsta peretoetusi 300 miljoni euro ulatuses, võtta täiendavaid kulutusi aastas juurde, ja tahate siis ka teiselt poolt ära kaotada riigi tulud. Kust see raha siis tuleb? Kust see raha tuleb nende suurte toetuste kulude katmiseks, kui me teiselt poolt langetame makse? Riigi tulud saavad tulla maksudest, saavad tulla ka laenudest, aga igal juhul laenuga ei saa katta püsikulusid.

Me vaatame, te justkui esitate seda nii, et aktsiisilangetus ja käibemaksulangetus tuleb automaatselt siis inimestele edasi. Aga ajalugu seda ju ei näita. Ajalugu ei näita, eriti olukorras, kus meil hinnad stabiilselt tõusevad. Või võtame needsamad näited, kui me räägime käibemaksu alandamisest Lätis. Puu ja juurviljade pealt alandati 16% seda käibemaksu, aga hinnad vähenesid ainult 1–2%. Ehk vahendajale see loomulikult meeldib, ta saab selle vahelt kätte.

Nüüd see, millele te viitate. Me peamegi õppima ka teistest riikidest ja väga palju vaatama, mis teised teevad. Seda Läti biolisandi teemat, sellesse me vaatame sisse, kas see võib anda mingit efekti. Aga selge on see, et see näide ka viitab sellele, et kõik riigid maadlevad nende kõrgete kütuse- ja elektrihindadega. Ja ma olen absoluutselt nõus, et nendes kohtades, kus sa pead autot kasutama ja sa ei saa kasutada ühistransporti, kus on pikad vahemaad, regionaalselt on sellel väga suur mõju. Seetõttu me peamegi vaatama, kuidas me saame neid inimesi aidata, kes ennast ise aidata ei saa.

Meil on väga rasked ajad, need ajad ei lähe kergemaks, ja seetõttu selline üle välja, mis võib anda efekti just kütusemüüjatele, aga ei too kasu inimestele, võtab küll eelarvest väga palju raha ära, aga ei pruugi seda abi tuua. Seetõttu see fookus peab olema sellel, et tõesti aidata neid inimesi, kellele te viitasite, kellel on tõeliselt raske.

12:11 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks lisaküsimust, nagu me leppisime kokku. Mul on lihtsalt info, et ma nägin, et Riigikogu liige Marika Tuus-Laul otsis seda võimalust, aga ma saan aru, et kord oli "Kõne" all, kord oli "Sõnavõtu" all. Nii et kaks lisaküsimust hetkel on Peeter Ernits ja Aivar Kokk. Peeter Ernits, palun!

12:12 Peeter Ernits

Hea juhataja ja lugupeetud valitseja! Minu konkreetne küsimus: millal te tagasi astute? Allar Jõks on korduvalt selges eesti keeles öelnud, et selline, no mina ütlen, lolli mängimine, et näiliselt ministri vahetus ja samal ajal koalitsiooniläbirääkimised ei sobi nagu kokku. Mida teie arvate? Et peab ikkagi panema edasi ja las koerad klähvivad?

12:13 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See, et ma teile ei meeldi, see ei ole muidugi mingi uudis. Aga see on täiesti parlamentaarsele korrale kohane, meil on põhiseadus, põhiseadus ütleb, et peaministril on õigus ministreid või esitada ettepanekuid presidendile ministrite vabastamiseks. Meil on õiguskantsler Ülle Madise, kes on öelnud, et see on täiesti seaduspärane. Meil on selliseid olukordi ka varem olnud. On olnud täpselt samamoodi vähemusvalitsus, mis mulle jääb arusaamatuks, et kõik justkui tahaks, et sa oled selles koalitsioonis, selles suhtes ja samal ajal selja taga paned kokku mingid teist ja siis, kui saab see kokku, siis sa astud tagasi ja hopp! oled selles uues suhtes justkui. Mina olen teinud nii, et kui me mõlemad oleme tunnistanud, et see suhe koalitsiooni näol ei toimi, siis me lõpetame selle ära, paneme kokku uue koalitsiooni ja senikaua on meil vähemusvalitsus. Teil parlamendiliikmetena on väga hea võimalus põhiseadusest tulenevalt siis teha mulle umbusaldus ja võtta mind maha, kui ei sobi, kui teil on see parlamendi enamus koos.

Noh, minu jaoks tegelikult ainuke küsimus on Riigikogu esimees, keda näiteks te ei saa maha võtta, kui parlamendi enamus muutub. Tema võibolla võiks tagasi astuda. Minu mahavõtmiseks on teil hoovad täiesti olemas ja seda saab teha. Nii et kui ei meeldi, tehke umbusaldusavaldus, ma tulen siia ette ja vastan küsimustele, siis toimub hääletus ja see on parlamendi korras, nii nagu kord ette näeb, nagu põhiseadus ette näeb. Ja kui siis see läbi ei lähe, siis ma jätkan, kui läheb läbi, siis on keegi teine, kes tuleb seda mandaati küsima. Ka mina olen valmis, kui me saame koalitsiooni kokku ja parlament peab seda vajalikuks, et küsida uut mandaati, kuigi ministrite vahetusele ei ole uut mandaati otseselt vaja küsida. Kui tunnetus on see, et see on vajalik, siis ma olen valmis seda tegema, kui koalitsioon on koos. Kui seda koalitsiooni kokku ei saa, siis palun, järelikult saab selle koalitsiooni kokku keegi teine, saate teha umbusalduse ja mind maha võtta.

12:15 Esimees Jüri Ratas

Tulenevalt põhiseadusest jätkame parlamentaarses riigis siin Riigikogu saalis seda infotundi. Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun!

12:15 Peeter Ernits

Jaa, hea juhataja, loomulikult protseduuriline. Valitseja ütles, väitis, et ta ei meeldi mulle. Ma ütlen, et meeldib küll, eriti tema tänane punane kleit. Aga mulle ei meeldi tema arrogantsus ja ülbus. Aitäh!

12:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja nüüd teine lisaküsimus. Aivar Kokk, palun!

12:15 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud peaminister! Ma tuletan meelde, et kui 2020. aasta 1. mail aktsiisi langetati, siis järgneva nelja kuu jooksul turu peal näiteks diisli hind kasvas 10%, aga Eesti tanklates järgnevad neli kuud oli aktsiisi võrra odavam kütus müügis. Kogu aeg rääkida, et tanklas diislikütuse müüjad võtavad kasumisse selle, ei ole päris aus Eestis tegutsevate ettevõtete suhtes, kuigi me vahest ei saa aru, et kui turu peal tõuseb või langeb kütus, et miks siis kohe tanklas see ei tõuse.

Aga mul on teine küsimus. Riigi lisaeelarvesse on pandud 800 miljonit ja siis te olete kuskil 700 miljonit kaitsekulusid tekitanud, aga nende kohta te ei ole kunagi küsinud, kus kate on. Me näeme iga kuu, et 16% plussiga tuleb maksutulusid juurde. See olukord ei ole nii kriitiline, et peretoetusi ei saaks vastu võtta. Aga Eesti varude amet tegi siin hanke, 170 miljonit eurot on ühe teravati gaasi hankimiseks. Oskate te öelda, mitu firmat hankes pakkumise tegid ja mis hinnaga seda gaasi pakuti? Kas see näitas siis seda reaalsust, et kellelgi on võimalik seda gaasi pakkuda? Või tegelikult on näide see, et kui me ei saa oma LNG‑vastuvõtuterminali ühendust tehtud, siis on see talv Eesti inimesed, ettevõtjad, kellel on vaja gaasi tarbida, kas külmas või tootmine jääb seisma?

12:17 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Te olete selle küsimuse esitanud ka Eesti Varude Keskusele, nii nagu peab. Ja te teate väga hästi, et ma ei saa seda infot siin avalikult loetleda. See kiri on teile vastusena tulnud 14. juunil, kus vastus teie küsimusele on kõik üles loetud, mis puudutab seda pakkumist ja mis hindadega see pakkumine oli. Nii et teil on see info olemas ja paraku ei ole minul õigust seda avaldada siin suurele avalikkusele. Jah, te saate selle info sealt kirjast kätte.

12:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


2. 12:18 Kaadripoliitika

12:18 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Peeter Ernits, sellele vastab maaeluminister Urmas Kruuse, teema on kaadripoliitika. Peeter Ernits, palun!

12:18 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Esimene küsimus on see, et kantslerit teil ei ole, aga kantsleri nõunik on vapralt ametis. Ja minu küsimus on, miks te kantslerist lahti saite. Kas olid poliitilised põhjused, et endine kantsler vaatas rohkem nagu sotside poole või kusagile mujale, mitte poliitiliselt sama meelt, nagu teie olete? Või olid seal mingisuguseid maaelu sisuliselt küsimused, millega teid omavahel suusad risti läksid, nagu öeldakse?

12:19 Esimees Jüri Ratas

Urmas Kruuse, palun!

12:19 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Austatud Riigikogu liige! Nii nagu te teate, seaduse järgi on ministril õigus kantsleriga töösuhe lõpetada peale kuut kuud. Mina seda kuut kuud ei kasutanud kui mingit poliitilist ettekäänet. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis ühe teise valitsuse ajal Maaeluministeeriumis vahetati poliitilistel põhjustel kantsler välja. Ja nõunik on tööl sellepärast, et kantsleri ülesandeid täidab praegu asekantsler Marko Gorban. Meeskonna peale on hetkel ülesanded ära jaotatud. Kuna nõunikule ei ole esitatud ühtegi kriminaalsüüdistust, siis minu arvates ta võib rahulikult pregu tööd teha, kuni selle hetkeni, kui uus kantsler saab ametisse nimetatud.

12:20 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun, täpsustav küsimus!

12:21 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Võtame natukene eemalt, kuigi küsimusi on palju ka ministeeriumist. Aasta oli 21, kui algul oli plaan Maaelu Edendamise Sihtasutusse võtta veel kolmas juhatuse liige, siis vahepeal pandi kaks tükki plate peale. Täna on ainult üks. Aga toona, aasta tagasi räägiti, kuidas tohutu palju tööd on Maaelu Edendamise Sihtasutuses, ja nüüd äkki saab üks juhatuse liige sellega hakkama. Kas siis tööd on jäänud vähemaks MES-il või on praegune juhatuse liige erakordselt võimekas, teeb kolme inimese tööd, kolme mehe tööd, või on mingisugune veel, kolmas asi? 

12:21 Esimees Jüri Ratas

Urmas Kruuse, palun!

12:21 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud Riigikogu liige! Kui ma nüüd õigesti mäletan – te saate mind hiljem parandada –, siis tollel ajal oli maaeluminister Mart Järvik. Tõepoolest liikus selline jutt, et võiks tulla kolmas juhatuse liige, kes oleks härra Arumäe, kes töötas ka antud ministri nõunikuna. Seda, mida Arumäega sai, seda me oleme ajakirjandusest lugenud, ja see on ääretult kahetsusväärne, et kasutati oma positsiooni huvide elluviimisel. Täna me oleme koos nõukoguga ja koos juhatuse liikmega seda arutanud ja hetkel ei ole plaanis teist juhatuse liiget määrata. Aga see ei tähenda seda, et tulevikus teema uuesti päevakorda ei tule.

12:21 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks lisaküsimust. Aivar Kokk, palun!

12:21 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma natukene küsin küll teemast kõrvale, aga ma tahan tänada sind, et lisaeelarves Maaeluministeerium toetas Riigikogu enamust, et erimärgistatud kütuseaktsiis langetati Euroopa Liidu madalamale tasemele ja seda küll ainult selle aasta lõpuni, aga eks järgmise aasta eelarvearutelud alles tulevad. Sealt küsimus. Peaministri käest ma ei saanud vastust, kas ta toetaks ka bensiini, pliivaba bensiini ja diislikütuse aktsiisi langetamist Euroopa Liidu madalamale. Et kuidas maaeluminister suhtub, et kui ühe valdkonna ehk põllumajanduse, kalanduse ja kaevanduses ettevõtetel on tehtud see soodustus, kas seda soodustust võiks ka teha ülejäänud sektoritele nii eratarbijatele kui ettevõtetele?

12:22 Esimees Jüri Ratas

Urmas Kruuse, palun!

12:22 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud Riigikogu liige! Tõepoolest, et Maaeluministeerium tegi läbirääkimistel selle ettepaneku, mis puudutab diisli, erimärgistatud kütuseaktsiisi langetamist Euroopas lubatud miinimumtasemele ja ta tegi seda just konkreetselt selle tõttu, et leevendada teatud sisendite kallinemist põllumajanduses, millele oma kaudu on kindlasti ka mõju nii maainimeste sissetulekule kui ka osaliselt ja kaudselt toiduhindadele.

Ja täna, kui me vaatame tegelikult tavadiislimüüki, siis kütusejaamades me ju peame arvestama ka sellega, et meie aktsiisivähendus kehtib ka tavatarbijale ja see on jaotatud astmeteks ja lähtuvalt just nendest asjadest, mis juhtus meil tarbimise ja hindadega COVID-i ajal. Nüüd Vene agressioon Ukrainasse veel võimendas seda, tegelikult Venemaa planeeris ka teatud segadust ja šokki kütuseturul, kaasa arvatud gaasiturul. Ja selle tõttu ka kütuseaktsiisi langetamine täna tarbijale miinimumtasemele ei anna seda efekti, mida me võiksime oodata ja seda näitas ka viimane Saksamaa kogemus, kus kahe nädalaga need hinnad tõusid ülesse. Selle tõttu, et praegu on juhtunud selline olukord, et te tõepoolest õigesti viitasite sellele, et naftahind on langenud mõnel määral. Aga juhtunud on vastupidine efekt. Need, kes naftat ümbertöötlevad, siis nende kasumid on mitmekordistunud ja selle tõttu kogu selles ahelas, et tarbija saaks selle riigi niinimetatud võimaliku soodustuse kätte, on viidud minu arvates nagu miinimumini. Aga mida tuleks kaaluda, minu arvates on ka see, et seda erimärgistatud diislikütuse miinimummäära võiks ja peaks võibolla pikendama, aga nii nagu teiegi õigesti märkisite, siis, kui toimuvad koalitsiooniläbirääkimised ja moodustub ühel hetkel uus valitsus, siis nende arutelu laudade taga peaks seda tegelikult otsustama.

12:25 Esimees Jüri Ratas

Lisaküsimus. Peeter Ernits, palun!

12:25 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Paistab, et teil on viimasel ajal raske käsi ja karmilt rapite oma allasutusi. Aga mind huvitab see, et vaikselt kadus ära Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Andres Oopkaup ja ka põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Sõrmus koristati ära või lahkus ise sealt. Austatud minister, miks sellised ootamatud ja vaiksed kaadrimuudatused on toimunud seal MES-is?

12:25 Esimees Jüri Ratas

Urmas Kruuse, palun!

12:25 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Austatud hea Riigikogu liige! Te kindlasti kasutate neid fakte üsna meelevaldselt selle küsimuse kaudu, mida te praegu läbi avalikkuse esitasite. Esiteks, kui te panite tähele seda, et tõepoolest, minu ministriks saamise ajal MES-i nõukogus vahetati välja teatud poliitilised nõukogu liikmed lähtuvalt sellest, mida eelmise valitsuse ajal siis EKRE ministrite juhtimisel oli tehtud. Sellele oli selge põhjus: me tahtsime saada nõukogusse rohkem täiendavat ekspertiisi mittepoliitikutest. See tähendab seda, et sinna toodi tagasi maaülikooli kompetentsi, toiduliidu kompetentsi ja ka põllumajandusorganisatsioonide kompetentsi. Tõsi on see, et põllumajandusorganisatsioonide kompetents toimub rotatsiooni kaudu ja aasta kaupa. Roomet Sõrmust ei koristanud keegi sealt sõna otseses mõttes ära, nii nagu teie viitasite, vaid see toimus rotatsiooni kaudu, kuna esialgu oli seal talupidajate keskliidu esindaja. See on esimene osa.

Teine, mis puudutab nõukogu esimehe vaikset lahkumist, siis lahkumine ei olnud vaikne, vaid nõukogu esimees viitas juba varasemalt, et on mingil hetkel soov tal lahkuda lähtuvalt sellest, et tema hõivatus ka sektoris on piisavalt ajamahukas ja tema ekspertiisi vajatakse mujal. Selle tõttu ei mina ministrina ega keegi teine ei avaldanud nõukogu esimehele mingit survet lahkumiseks. Ta tegi seda täpselt sellel sobilikul hetkel, kui ta pidas seda enda vaatevinklist õigeks. Praegu on juba määratud ja nõukogu on juba täna valinud nii esimehe kui aseesimehe.

12:27 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan küsimuse käsitlemise.


3. 12:27 Ehitusregistri probleemid

12:27 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Andres Metsoja, vastab justiitsminister Maris Lauri, teema on ehitusregistri probleemid. Andres Metsoja, palun! 

12:27 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Maris Lauri! Kuidagi on nii välja kukkunud, et te täidate ka majandusministri rolli, ma saan aru, hetkel vähemalt, minule teada oleva info kohaselt. Seetõttu tahaksin siin infotunnis teiega vahetada natuke mõtteid ja jagada avalikkusega seda olukorda, mida on kirjeldatud ka meedias lähipäevil. Näiteks, eile Eesti Rahvusringhäälingu kaudu omavalitsused võtsid sõna ja ütlesid, et ehitusregistriga on nagu halvasti. Menetlustähtaegadest on raske kinni pidada. Sellepärast, et see keskkond on konsortsiumi toel uuendatud, riigile maksumaksjale see on kuskil 350 000 eurot maksma läinud. Aga häda on selles, et see keskkond mitte teps ei taha toimida. No see ei ole ka meile ju üllatust, et alati, kui uuendusi ellu viiakse, kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad. See on vanarahva tarkus. Nii ka selle digitaalse keskkonnaga kipub olema, et hädad tulevad ikka välja siis, kui tuleb hakata seda töösse rakendama. Aga e-riigina me võiks õppida sellest, et ühtepidi see tellija võimekuse tase oleks meil selline ja omavalitsustega läbirääkimine ka, et me ei lähe neid asju tegema võib-olla kõige kiiremale ajaperioodile. Täna on kõige intensiivsem ehitusperiood, kus teatisi võetakse ilmselgelt aasta kestel kõige rohkem. Ja paraku ka on tulemas peale inimestel, töötajatel, omavalitsustel puhkuseperioodid ja tahetakse kiiremini menetlusi teostada kõigi huvides, aga see keskkond mitte ei võimalda. Miks me sellisesse olukorda oleme sattunud? Kas me ei suutnud ette näha või tegime kuskil hankes vea? Aitäh!

12:29 Esimees Jüri Ratas

Maris Lauri, palun!

12:29 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! See on tõesti oluline teema. Ja ausalt öeldes esimene suurem probleem, mis tuli vist samal päeval, kui ma astusin sellesse ametisse. Ja me vestlesime asjaosalistega ka selle probleemi põhjustest ja kuidas seda lahendatakse.

Ka minul olid need küsimused, mida avalikkuses on esitatud, et miks see nii läks. Kõigepealt, eks endine ehitusregister ei olnud ju ka eriti tarbijasõbralik ja oli tugevasti ajale jalgu jäänud. Aga sellel registril oli veel üks väga suur ja halb omadus, nii et ta oli lihtsalt üks suur turvaauk. Praeguses julgeolekukeskkonnas, kus Eestit põhimõtteliselt igapäevaselt rünnatakse, jätta üks oluline register haavatavaks, on kahtlematult lubamatu. See oli üks põhjus, miks mindi selle protsessiga edasi, kuigi võib-olla oleks võinud kaaluda ka pikemat testimist.

Teine asjaolu on kindlasti see, et seda registrit on juurutatud, uut registrit, etapiviisiliselt. Oli olnud ka varem ideed, et tehakse nii öelda uus valmis ja siis, kui uus on valmis, siis tõstetakse ümber, eks. See osutus liialt kulukaks lahenduseks ja selle tõttu minnakse etapiviisiliselt üle. Nüüd on tegemist ühe, vist oli teine etapp ja see on suhteliselt mahukas ülemineku hetk. Lähevad suured osad ja ta puudutab väga paljusid elemente. Ja selle vana ehitusregistri sellise mittetoimimise ja probleemide taga olid ka asjaolud, mis siis nüüd on tõsiselt välja löönud. Ehk vana register, tema arendused ei ole kõik dokumenteeritud, mistõttu meil puuduvad inimesed, kes täpselt teaksid, mismoodi see on üles ehitatud, see vana register. Nii et me vanale registrile kindlasti tagasi minna ei saa. Aga see tähendas ka seda, et ülimalt keeruline oli ette näha neid reaktsioone, mis juhtub, kui süsteemi muudetakse. See oli ka üks teguritest.

Ja kuigi enne selle teise etapi elluviimist tehti ka testid, siis ei tulnud välja kõik need probleemid, mis praktikas tulid, ehk need dokumenteerimata jamad eelmises registris muudatused, mis oli tehtud kuskil põlve otsas või juhuslikult ühekordsetena, tulid nüüd alles välja. See oli üks põhjus veel seal juures. Aga ... (Juhataja helistab kella.)

12:33 Esimees Jüri Ratas

Nüüd palun täpsustav küsimus, Andres Metsoja.

12:33 Andres Metsoja

Aitäh! Samas, alles eile ma sain kirja ka omavalitsusest, öeldakse, et meilidele ei saa vastust, infoliinid on üle koormatud, ei saa vastuseid küsimusele. Alles eile saadeti ka tegelikult juhend kasutajatele, kuidas seda keskkonda päriselt administreerida ja neid toiminguid teha. Ikkagi ma jõuan tagasi selle küsimuse juurde, et kui me tellime mingisuguse uuenduse, siis see algab ju kõik läbirääkimistest, eriti kohalike omavalitsustega, kes on selle registri kasutamise eest vastutavad. Võiks ju kokku leppida loogiliselt selle aja, millal võiks üle minna, kus koormus oleks palju väiksem, ja tegelikult neid vigu saaks mõistliku aja jooksul lahendada. Täna on menetlustähtaegadest kinnipidamine probleem. Pluss tellija võimekuse küsimus. Me saame aru, et vanaregistriga olid juba probleemid, on toodud välja, et see turvaaugu likvideerimine suurusjärgus oleks maksnud 100 000 eurot. Noh, tundub minule kuidagi müstiline muidugi võrrelda, et 350 000 maksab uus keskkond ja 100 000 maksab ühe turvaaugu kinnipanemine. Aga võib-olla tõesti see süsteem oli ehitatud selliselt, et teda ei olnud võimalik enam lihtsakoeliselt üle võtta ja neid parandusi teha, vaid lihtsam oli teha uus.

Aga see tellija võimekuse küsimus. Kuidas te hindate, kus me sellega oleme? See ei ole esimene ega ilmselt ka viimane selline näide Eestis, kus tegelikult me ei suuda leppida kokku selles raamistikus, me ei suuda riigi poolt ilmselt anda korraliku lähteülesannet, ja kannatajaks oleme lõpuks kõik. Seda närvikulu ja ajakulu, mis tekib, tuleb ühiskonnas jällegi ühel või teisel moel kinni maksta.

12:35 Esimees Jüri Ratas

Maris Lauri, palun!

12:35 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kindlasti üks, kui ma eelmises vastuses ei jõudnud sellele veel ühele probleemile, mis on, on see, et uus ehitusregister on ehitatud üles teise loogikaga. See tähendab seda, et senistel kasutajatel on kindlasti ka võõras uut registrit kasutada ja nad võib-olla ei julge kõiki funktsionaalsusi sealjuures kasutada. Kindlasti on ka see koht.

Tõesti, need õppetunnid millegipärast kipuvad kogu aeg olema äärmiselt valulised. Kuid mulle on kinnitatud, et on tehtud juhendmaterjalid, on inimesi võetud infotelefonile juurde. On olemas inimesed, kes spetsiaalselt suhtlevad suuremate kasutajatega, et lahendada nende probleeme. Kahtlematult oleks võinud seda teha juba varem, need ettevalmistused varem ära teha. Ma loodan, et see on nüüd järjekordne õppetund. Iseenesest kindlasti on kummaline, et see olukord on tekkinud ministeeriumis, kus on olemas ka IT-minister ja IT asekantsler, see valdkond. Kuidagi ja mingil viisil on, kuna ma ise seal juures ei ole olnud, arusaamatul moel need asjad võib-olla tõesti mitte kõige paremini välja tulnud.

Nüüd, ma arvan, tuleb panna põhirõhk sellele, et võimalikult kiiresti see süsteem tööle panna, klientide probleemid lahendada. Mulle teadaolevalt on tehtud selline järjekord tegeldakse suuremate probleemidega enne ja need on lahendatud ja väiksematega etapiviisiliselt, ja nendega, mis vähem kliente puudutavad, liigutakse edasi. Kindlasti aitab see, kui kliendid midagi tähele panevad või millestki aru ei saa, siis sellest teavitavad.

Kahjuks tuleb tõesti tõdeda, et suure pahameele tõttu ja suurte pöördumiste tõttu on organisatsiooni võimekus reageerida tavapärasest aeglasem. Aga nad kindlasti pingutavad. Ma vaatasin juhtidele silma, kes seda protsessi juhivad, ja nad tõesti olid mures. Ma loodan ja mul oli selline tunne ka, et nad tahavad see asi asja kiiresti tööle panna ja nad ise ka tajuvad väga hästi, et see ei tulnud seekord kõige paremini välja.

12:37 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks lisaküsimust. Kõigepealt Aivar Kokk, palun!

12:37 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma räägiksin ka majandusvaldkonna koha pealt. Me täna kohtusime taristu inimestega ja nad on mures teede ehitamise koha pealt. Pressi järgi teedeehituse maht langeb järgnevatel aastatel drastilisel ja sellel aastal Transpordiamet on loobunud 50 objekti hankest ehk kuskil 20 miljonit pluss käibemaksu ulatuses. Kas te oskate öelda, mis selle põhjus võiks olla? Ja kas Transpordiameti juhi lahkumine võib olla sellega seotud? Aitäh! 

12:38 Esimees Jüri Ratas

Maris Lauri, palun!

12:38 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ei, Transpordiameti juhi lahkumine ei ole seotud sellega. Ta on väga selgelt põhjendanud, miks ta soovis ametist lahkuda. Teda ei ole survestatud, vähemalt minu poolt kindlasti mitte.

Teedeehitusplaanide ülevaatamine tuleneb sellest, et teedeehituses on toimunud märkimisväärne kallinemine. On kallinenud bituumen, on kallinenud seadmed, tööjõud, väga erinevates taristuprojektides tuleb kasutada ka metalli, mille kättesaadavus on oluliselt halvenenud. Teatud kallinemine olenevalt lepingust kaetakse ära, on olemas kokkulepped, kuidas seda tehakse. Kahjuks ei ole võimalik leida vahendeid selleks, et kõiki planeeritud ehitustegevusi katta sellises ulatuses, nagu see kallinemine on. Paratamatult tuleb teha valikuid ja valikud on tehtud teatud prioriteetide järjekorras, ka sellest lähtudes, kuhu üks või teine projekt oma arengus jõudnud või millise tähtsusega ta on ja millistest vahenditest seda rahastatakse.

Näiteks kui on ikkagi Euroopa Liidu vahendid ja nendel on kasutamisel väga konkreetne tähtaeg, siis me peame pingutama selle nimel, et need objektid, mis on selle rahastusega seotud, saaksid ära tehtud. Ja paratamatult need teised venivad, lükkuvad edasi.

Kui hinnad stabiliseeruvad, siis kindlasti järg jõuab ka nende ehitustegevuste juurde. See käitumine tegelikult riigi poolt on täpselt samasugune, nagu ma oletan, on väga paljudes peredes. Olukorras, kus hinnad tõusevad, tehakse valikuid ja olulisemad, tähtsamad võetakse enne, teised lükatakse lihtsalt edasi. See ei tähenda, et nad jäävad tegemata.

12:40 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd teine lisaküsimus. Peeter Ernits, palun!

12:40 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud justiits‑, majandus‑ ja taristuminister! Selline küsimus: kas järgmises valitsuses on teil valitsejaga kokkulepe, et te jätkate samal positsioonil? Ja kuidas see asi käib, kas vabaks jäänud kohad komplekteeritakse nii‑öelda uute partneritega, aga Reformierakonna mees‑ või naiskond jätkab samas koosseisus, teie kaasa arvatud?

12:40 Esimees Jüri Ratas

Maris Lauri, palun!

12:41 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma ei tea, kas ma jätkan või ei jätka. See oleneb kokkulepetest ja see kindlasti oleneb peaministri valikutest. Praegune positsioon, nagu on korduvalt ka avalikkuse ees selgitatud, tuleneb kehtivast ministrite asendamise korrast. Igale ministrile on määratud kolm asendajat ja mina olin Taavi Aasa asendaja teises järjekorras – esimene oli minu mäletamist mööda Jaak Aab –, nii et niimoodi ma asendan. Minu teada kõik teised ministrid asendavad täpselt sama loogika järgi.

12:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


4. 12:42 Looduskaitselised hüvitised metsanduses

12:42 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Heiki Hepner, vastab maaeluminister Urmas Kruuse ja teema on looduskaitselised hüvitised metsanduses. Heiki Hepner, palun!

12:42 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Minu küsimus on suunatud hüvitiste maksmisele looduskaitseliste piirangute eest. Te olete kõige õigem vastaja, sest käesoleval hetkel on teie käes nii maaelu- kui keskkonnaministri portfell. Kui Eesti astus Euroopa Liitu, siis võtsime kohustuse oluliselt suurendada rangelt kaitstavate ja piirangutega metsade pindala. Me oleme oma metsade kaitsmisel hästi hakkama saanud ja oleme ka üks kõige edukamaid riike oma Euroopa Liidu partnerite seas. Ma arvan, et kolme tipu hulgas kindlasti. Toona nähti ette sellise ökosüsteemse teenuse osutamiseks eraomanikele hüvitist rangelt kaitstavate metsade korras 110 eurot hektarile ja piiranguvööndi metsadele 60 eurot hektarile. Inflatsioon on sellest ajast olnud aga vägagi arvestatav ja kui lisame selle, mis tänavu juurde tuleb, siis näeme, et hüvitis on pea kaks korda langenud. Lõunanaabrite juures ulatub vastav hüvitis kuni kahe ja poolesaja euroni hektari eest. Looduskaitse on avalik hüve ja kulusid peaks katma ühiskond solidaarselt. Praegune olukord aga tähendab, et metsaomanikele on pandud ebaproportsionaalne koorem. Kokkuvõttes töötab tänane süsteem nii maaelu kui looduskaitset hävitavad. Kas olete nõus, et hüvitised tuleks tõsta vähemalt sellisele tasemele, mis arvestab ka aastatepikkust inflatsiooni? Ja kui te olete sellega nõus, kas siis võiks see juhtuda aastal 2023?

12:44 Esimees Jüri Ratas

Urmas Kruuse, palun!

12:44 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud hea küsija! Kindlasti ajas muutuvad ühikumäärad võivad jääda tegelikult reaalsele elule jalgu. Samas, kui me vaatame ka Maaeluministeeriumi vaatevinklist neid eelarveid, mida me Natura aladel ja väljaspool sihtkaitsevöönde oleme määranud, siis me saame öelda seda, et alates 2021. aastast on tegelikult summad suurenenud. Mis see tegelikult tähendab? Üleminekuaastad, mida me praegu käsitleme maaelu arengukava mõttes 2021–2022, siis meie vaatevinklist me suurendasime eelarvet ligi 14%. See tähendab seda, et 5 miljonit eurot aastas.

Nüüd see teine osa sellest teie küsimuses tegelikult viitab sellele, mis võib ja on minu arvates probleem, on seotud sellega, et need ühikumäärad on keskmised. See keskmine tähendab seda, et need omanikud, kellele hüvitatakse nende, kuidas ma ütlen, ka nende võimalikust majandustegevusest saamata jäänud tulu, on väga erineval tasemel, mis võib ühelt poolt tekitada sellist ebaõigluse tunnet. Mida ma tahan öelda? Me tegelikult selleks, et need ühikumäärad ka tulevikus oleksid õiglasemad, me peaksime neid diferentseerima. Ja siin on see teemaga seotud LIFE "Loodusrikas Eesti" projektiga, kus on Natura alade uute ühikumäärade väljatöötamine, mis peaks muutma seda süsteemi õiglasemaks.

12:46 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus. Heiki Hepner, palun!

12:46 Heiki Hepner

Suur tänu! Jaa, ma olen sellega nõus, et tuleks diferentseerida. Ja täna tegelikult ka ilmselt madala tootlikkusega määrade puhul no võib olla nibin-nabin tänased hüvitised katavad need kulud ära, paremal juhul, paremal juhul. Aga fakt on ka see, et meil on tulnud väga-väga palju kaitstavaid metsi juurde ja sellepärast on ka see absoluutsumma suurenenud hüvitiste enda summa hektari kohta ei ole. Aga minu küsimuse teine pool tegelikult tuleb hoopis omavalitsuste reale. Looduskaitselist maad on vabastatud maamaksust rangelt kaitstavatel aladel 100% ja piiranguvööndis 50% ulatuses. Ja looduskaitse, nii nagu ka varasemalt sai öeldud, on ühiskonnaülene ehk on riigi ülesanne ja seda on ka ütelnud meie kohus erinevate vaidluste korral. Samas laekub maamaks 100% omavalitsustele ja on ka ette nähtud omavalitsuste poolt osutatavate teenuste kulude katteks nagu kohalikud teed, lasteaiaõpetajate palgad, huviharidus ja nii edasi. Samas riik ei hüvita omavalitsustele saamata jäänud maamaksu. Tänase maamaksutaseme juures on saamata jääva tulu summa umbes 4,2 miljonit eurot ja riik peaks selle omavalitsustele hüvitama. Ja nüüd mu küsimus: kas te olete nõus sellega, et riik peaks selle hüvitama ja olete valmis uue aasta riigieelarve koostamisel seda põhimõtet ka kaitsma, et riik täidaks oma kohustusi ja hüvitaks siis omavalitsustele looduskaitsealuste maamaksuvabastuse ja sellega looks ühtlasi ka võimaluse, et omavalitsused saaksid täita ära neid ülesandeid, mida nad peavad niikuinii täitma: haridus, kultuur, teed ja muu.

12:47 Esimees Jüri Ratas

Urmas Kruuse, palun!

12:48 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Kuigi maamaksu kehtestamise teema ei ole minu ministeeriumi hetkel kompetentsis, ma eeldan seda, et ka võimalikel koalitsiooniläbirääkimistel erinevaid teemasid, mis puudutab ka võimalikke maksuteemasid, tegelikult käsitletakse. Selle hüvitamisega on see teema, et tõepoolest, et ühiskonnas on teatud asju, mis toimuvad kogukondlikul või ühiskondlikel kokkulepetel ja selle tõttu ka kõikide asjade hüvitamine ei ole alati aprioorne, et kui me räägime ka teatud looduskaitse seadusest ja mujal teatud seadusi tuleb täita ka siis, kui hüvitist ei ole ette nähtud. See tähendab seda. Aga teie küsimuses oli üks oluline tähelepanek, millega me peame arvestama, et kui me teatud piiranguid tahame laiendada, siis pikas perspektiivis selleks, et mitte ühikumäära veel rohkem alla viia, me peaksime sellega arvestama, et see nõuab täiendavaid vahendeid. Ja sellest tulenevalt tegime meie tegelikult järgmise aasta eelarve strateegiakavas ettepanekud Rahandusministeeriumile, mille tähtaeg oli 1. juuni. Et me võiksime toetada ja tegime ettepaneku Keskkonnaministeeriumile, et ta toetaks täiendavaid vahendeid ja me tulevikus võiksime vaadata nii siseriiklikke vahendeid kui ka näiteks maaelu arengukava vahendeid tervikuna, selleks et leida optimaalsemaid lahendusi ja teie poolt püstitatud hüvitiste õiglasemal menetlusel.

12:49 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks lisaküsimust. Aivar Kokk, palun! 

12:49 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea minister! Läheks selle keskkonnateemaga edasi. Kuidas sa suhtud sellesse, et riigi taristuid ehitatakse ka palju looduslikele ja kaitsealadele. Näiteks rohkem on räägitud Rail Balticu teemadel, et kuidas sellega edasi peaks minema. Kas riiklikult vajalikud taristud võiks ehitada sinna, kus on seda vaja, ja kas siis ka koheldakse riigi ja erainvestoreid võrdselt või on nii, et kui riik tahab ehitada, siis ehitatakse looduskaitsealale taristuid, ja kui erainimesed sooviksid, siis seda tuleks eirata?

12:50 Esimees Jüri Ratas

Urmas Kruuse, palun! 

12:50 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt küsija! Kui te minu arvamust küsite, siis ma olen veendunud, et sõltumata sellest, kes ehitab, kas ehitab riik või erasektor, peab erinevaid keskkonnamõjusid ja häiringuid käsitlema. See tegelikult tähendab seda, et ka keskkonnamõjude hinnangud on olulised ja see ekspertiis, mis sellega kaasneb, on kindlasti vajalik. Me ei peaks sellel analüüsil tegema vahet, kui me neid analüüse teeme, kes tellija on, vaid peaksime lähtuma konkreetsest situatsioonist, olgu see loodus, olgu see naabrimees või naaberkinnistu omanik.

12:51 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

12:51 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud maaelu- ja keskkonnaminister! Ma tulen praegusel hetkel ikkagi Maaeluministeeriumi kaadripoliitika juurde. Teil on mitmed osakonna juhid ja nende asetäitjad puudu, aga mõned on jälle raskelt mehitatud, see IT-osakond, seal on vist 22 inimest, ja juriidiline osakond ka peaaegu 20. Aga samas kasutate tihti kalleid advokaadibüroosid õigusabiks. Kas see juriidiline osakond, see 19-pealine, ei saa hakkama juriidilise nõustamisega? Ja on teil plaan seda osakonda vähendada või suurendada või jätkata kallite advokaadibüroode kasutamist õigusnõu saamiseks?

12:52 Esimees Jüri Ratas

Urmas Kruuse, palun!

12:52 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt Riigikogu liige! Alates 2015 on meie haldusalas vähendatud 100 ametikohta. See on üks osa sellest, kus me peame igakülgselt arvestama seda, kui palju me maksumaksja raha teatud tegevuste peale kulutame. Teine oluline osa sellest puudutab seda, et kui te olete vaadanud ja jälginud Riigikogu liikmena erinevate ministeeriumide palgatasemeid, siis te peate tõdema seda, et Maaeluministeeriumi ja selle haldusala palgatasemed on alati viimasel positsioonil, pluss-miinus me vahetame Keskkonnaministeeriumiga minu teada neid kohti, sõltuvalt aastast. See tähendab seda, et me peame leidma täiendavaid vahendeid palga maksmiseks ja konkurentsis püsimiseks, kaasa arvatud efektiivsuseks.

Nüüd teie viide sellele, et me kasutame kalleid advokaate, ei ole päris täpne. See tähendab seda, et teatud valdkonnas, kuna sellises üksuses ei saa ja ei suudeta kogu kompetentsi hoida, see ei ole lihtsalt nii sisuliselt kui ka rahaliselt võimalik, siis ongi mõistlik aeg-ajalt kasutada teatud välist ekspertiisi nende asjade lahendamisel, kus seda nõutakse. Ja Maaeluministeeriumi nii IT-osakond kui ka juriidiline osakond ei tähenda ainult seda, et ta tegeleb Laia tänava maja teenindamisega, vaid see tähendab tegelikult teatud kohtades laiemat nõukogu vastavalt sellele, mismoodi struktuuris on ülesanded jagatud.

12:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:54 Muud küsimused

12:54 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, nüüd on niiviisi, et meie ette registreeritud küsimuste teemad on lõppenud. Me läheme nüüd sellisele vormile infotunnis, jätkuvalt ma annan ka infoks teile, et oleme ikkagi parlamentaarne riik, et see võimalus meil on valitsuse käest küsida, seadus seda võimalust ette näeb, kui soovi on. Palun esitage oma üks küsimus, andke kohe küsimuse alguses teada, kellele see läheb valitsuse liikmetest, ja siis küsige. Hakkame pihta. Aivar Kokk, palun!

12:54 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud peaminister! Äkki te valgustaksite Riigikogu liikmeid. Me teame, et Ukraina sõjapõgenikke on tulnud Eestisse tänaseks üle 40 000. Äkki te valgustaksite, kui paljud nendest on tulnud läbi Narva piiripunkti? Ja kui paljud nendest, kes läbi Narva piiripunkti on tulnud, paljud nendest on noored mehed, 18+ aastat, kes tegelikkuses peaksid sõjaväeteenistust täna täitma Ukraina riigis?

12:55 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, kui oleks ette teada need küsimused, siis saaks numbriliselt vastata korrektselt, aga mul seda numbrit praegu siin kaasas ei ole. Aga tõsi ta on, et viimasel ajal põgenikud tulevad meile valdavalt üle idapiiri ehk Venemaa kaudu. Teada on ka see, et seal me oleme julgeolekukontrolli tõhustanud. Nende inimestega tehakse kõvasti tööd, enne kui nad üldse riiki sisse lastakse – just et kontrollida, kes need inimesed on, kas nad on ikkagi Ukrainast, kuhu nad edasi lähevad ja mis need vajadused on. Seesama küsimus on tekkinud just meesterahvaste puhul ja seetõttu eelmisel neljapäeval valitsuskabinetis me seda arutasime, et piirikontrolli just idapiiril veelgi enam tõhustada, et Ukraina meesterahvad, kes kas peaksid sõdima pigem Ukrainas või siis tegemist ei ole ikkagi Ukraina kodanikega.

Praegu kehtib üldine kord tunnustada või aktsepteerida kõiki isikut tõendavaid dokumente, aga meie soov on ainult biomeetrilisi passe aktsepteerida, et oleks kindel, et inimesed on need, kes nad väidavad, et nad on. Lisaks peaks Siseministeerium homseks tulema ettepanekutega, kuidas seda veelgi enam tõhustada, et neid murekohti maha võtta. Selge on see, et meie jaoks on see mure, kui need inimesed tulevad ikkagi Venemaa kaudu, et kas ei ole tegemist hoopis kellegi muuga, kes nad väidavad, et nad on, ja et ei oleks murekohti meie julgeolekuga seonduvalt. Soov on karmistada just meesterahvaste, Ukraina meesterahvaste riiki lubamist. See ilmselt toob kaasa teatud pahameele, aga meie julgeoleku seisukohast on oluline, et me sellist täiendavat julgeolekukontrolli nendele inimestele teeme. Tõesti on meil ju ikkagi Venemaa naaber ja me teame, et Venemaa kasutab kõikvõimalikke võtteid meie nõrgestamiseks, nii et me peame oma kaitset igas mõttes tugevdama.

12:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise. Tarmo Tamm, palun!

12:58 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister. Nagu me teame, et Eestis on inflatsiooninumbrid hästi kõrged, inimestel läheb päev-päevalt järjest raskemaks eluga hakkama saada. Aasta võrdluses on soojusenergia hind kasvanud 61%, elekter 146%, gaas 217%. Nagu me teame, toit moodustab pere eelarvest circa 21%. Ja ma küsin, kas antud olukorras, kus Euroopa Liidus peale Eesti on ainult kolm riiki, kus ei rakendata toiduainete käibemaksu erimäära, ei oleks Eestil aeg käibemaksu vähendada. Nagu me teame, et Euroopa Liidu miinimummäär on 9%, tänasel päeval on käibemaksu määr 21%. Kas valitsuses arutatakse seda, et kui on uus koalitsioon, kas me võiksime käibemaksu määra vähendada 11% protsendi võrra, tuua see 9%-le? See oleks suur kergendus inimeste toidukorvile. Aitäh!

12:59 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:59 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Inflatsioon, hinnatõusud on suur probleem ja tõesti, inimeste toimetulekut need mõjutavad. Nüüd, murekoht on see, et kui tavaliselt kõrge inflatsioon käib käsikäes kõrge majanduskasvuga, siis need tööriistad, mis riigi käes on, on väga selged. Sa pead  majanduskasvu ja majandust jahutama ja see toob ka inflatsiooni alla. Kui on aeglane majanduskasv, siis on reeglina aeglane inflatsioon ja selle tulemusena see peaks majandust ergutama. Ehk siis tuleb erinevaid meetmeid teha.

Halb lugu on see, et meil saavad kokku kaks keerulist olukorda. See ei ole tavapärane. Meil saavad kokku majanduskasvu aeglustumine ja teiselt poolt kõrge inflatsioon. Ehk kui sa teed tavapäraseid samme selleks, et inflatsiooni ohjeldada, siis sa aeglustad majandust veelgi. Kui sa teed tavapäraseid samme, et majanduskasvu kiirendada, siis sa annad hagu juurde inflatsioonile.

Seetõttu Eesti Pank oma soovitustes on juhtinud valitsuse tähelepanu sellele, et sellise kõrge inflatsiooni tingimustes peaksid inimeste aitamise meetmed olema väga sihitud, seda just selleks, et ei antaks üldisele inflatsioonile väga palju jõudu juurde.

Mida me nüüd toiduainete puhul oleme teinud? Me oleme koos teiega valitsuses olles võtnud vastu lisaeelarve ja lisaeelarves on meil ka eridiisli aktsiisi langetus just selle jaoks, et see aitab toiduainete tootjail ka hindu alla tuua. Aga nii nagu ma vastasin siin Aivar Koka küsimusele, paraku selliste aktsiisilangetuste mure on see, et esiteks need on üle välja. Teiseks need kõige rohkem ei aita neid, keda kõige rohkem on vaja aidata. Ja kolmandaks paraku see aktsiisi- või käibemaksulangetus reeglina müüjate tõttu kaob seal vahel ära. See inimeseni ei jõua.

Mida me peame vaatama, et sügisele vastu minna, on see, kuidas inimeste toimetulekut aidata. Ja aidata just kõige haavatavamaid gruppe toime tulla nende kulutustega, mis on vältimatud, mida kuidagi vähendada ei saa. Nii et sellega me töötame.

13:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Marika Tuus-Laul, palun!

13:01 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Minu küsimus on ka proua peaministrile. Austatud Kaja Kallas! Teie käest oleks väga palju veel küsida, aga esmalt ma jätkaksin sama teemat, millest siin eelnevalt räägiti, toiduainete käibemaksust. See on teema, millega meie erakond on tegelenud 10, 15, 20 aastat, Reformierakonnaga, kui me olime valitsuses. Se oleme sel teemal vaielnud, ma olen ise selle teemakandja siin saalis olnud. Te ei taha tunnistada seda, et enamik riike on alandanud toiduainete maksu, paljudes riikides mitmetes on null protsenti käibemaksu toiduainetele. Öelge, miks te ei taha siis proovida? Miks te ütlete alati, et sellega mitte keegi mitte midagi ei võida, ettevõtjad võidavad, kui te pole proovinudki? Minul on küll niisugune tunne, et ei saada lihtsalt aru, et need tarbimismaksud on regressiivsed. Mida väiksem palk, seda rohkem tuleb suhtena palka ära maksta. Vaesematel inimestel oleks sellest väga palju kasu. Mulle tundub, et te kaitsete hoopis jõukate seisukohta. Ja selleks, et jõukad saaksid riigilt rohkem raha, tõstetaksegi või hoitakse neid kaudseid makse paigal ja ei langetata, mille siis väiksema sissetulekuga inimesed kinni maksavad. Ja ma küsin: miks te ei taha toetada ja aidata, et ka need väiksema sissetulekuga inimesed saaksid sellest riigi rikkusest või majanduskasvust oma osa, ja jätate need täiesti märkamata? Ma näen, et põllumajandusminister ütleb ette, aga ma tahaks uusi seisukohti kuulda. Aitäh.

13:03 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, me oleme väike riik ja kindlasti peame õppima teiste kogemustest, mis teised on teinud. Hea näide on Lätis, kus käibemaksu, toiduainete käibemaksu alandati 16%, aga hinnad langesid 1–2%. Mida ma tahan öelda, on see, et me peame aitama neid inimesi sihitult, kellel seda abi rohkem vaja. Sellised üle välja asjad mõjutavad kõiki ja annavad ka nendele, nii nagu teie nimetate, rikastele, kes seda selliselt ei vaja nüüd. Ega me ei pea ka neid kõiki ... Tähendab, me saame õppida teistelt ka selles võtmes, et mis vigu vältida.

Me oleme väike riik, samal ajal te soovite tõsta või 300 miljoni ulatuses võtta täiendavat kulu riigile. See tähendab, küsimus sellest, et kust see kõik tuleb. Kust tuleb see tulu, millest katta täiendavat kulu, kui samal ajal siis on maksude langetus ja massiivne toetuste tõstmine. Toetused peaksid olema väga sihitud. See teie ettepanek aitab praegu 23 687 peret, aga see, et kolme lapsega pered, sealhulgas paljud Riigikogu liikmed, kellel on kolm last, saavad 500 eurot juurde, ei aita neid inimesi, kes päriselt seda abi vajavad. Ja seetõttu see fookus peaks olema sellel, et me saaksime tõesti need rasked ajad üle elada ja just aidata neid inimesi, kes kõige rohkem abi vajavad, kelle jaoks elamuasemekulude ja toiduainete hinnatõus lööb kõige valusamalt, seepärast et see moodustab nende ostukorvist väga suure osa. See ei ole nii suurema sissetulekuga inimestel, aga selline ühtlane maksulangetus või ühtlane toetus aitab ka neid, kes seda tegelikult ei vaja. Selliseid on siin Riigikogu saalis üsna mitmeid, kes sellisel kujul saaksid tõesti 500 eurot juurde või isegi rohkem juurde igakuiselt ja seda peavad üleval siis need inimesed, kes saavad miinimumpalka 654 eurot kuus, oma maksudest peavad neid toetusi üleval. Nii et me peame selgelt aru saama, et kust raha tuleb, ja aitama neid, kes kõige rohkem abi vajavad.

13:06 Esimees Jüri Ratas

Tänan! Sellega lõpetan küsimuse käsitlemise ja liigume edasi järgmise küsimuse juurde. Heiki Hepner, palun!

13:06 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Minu küsimus on ka austatud peaministrile ja puudutab Linnamäe hüdroelektrijaama. Siin mõni aeg tagasi oli tõsine debatt ka valitsuse tasemel, kus ministrid kaitsesid, keskkonnaminister, kultuuriminister oma positsioone. Vabariigi Valitsus otsustas, et põhimõtteliselt Keskkonnaamet peaks andma selle vee erikasutusloa või keskkonnaloa välja. Ja seal on raskuskese või probleem on see, et tegemist on Natura alaga ja seda Jägala jõge, noh tuleks otsida asendatav koht ja kahjuks Eestis nihukesi jõgesid just üleliia palju ei ole. Narva jõgi saaks olla, aga see on ka, ütleme, siis selle probleemi lahendamine sel juhul oleks nagu Venemaa kontrolli all ja meie kahjuks sinna sekkuda ei saa. Ja minu küsimus tuleb, et võib-olla annaksite väikese ülevaate, kuidas see protsess peaks edasi minema? Mis olid need lõplikud kaalukeeled ja kuidas Keskkonnaamet või mis sõnum oli Vabariigi Valitsusel Keskkonnaametile, kuidas lahendus teie või Vabariigi Valitsuse vaatevinklist välja paistab?

13:07 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, see teema on olnud väga pikalt arutusel ja seal on erinevad huvid, mis põrkuvad ja see otsus tuli teha üht- või teistpidi. Ja nüüd, kui ma õigesti mäletan, siis ühelt poolt olid muinsuskaitse, tegemist on muinsuskaitse mälestisega, siis teiselt poolt tänu sellele paisule on tekkinud paisjärv, seal on rekreatsiooniala, mis on kohalikele inimestele väga oluline, seal tõesti on ujumiskoht, seal on tekkinud ka uued pesitsuspaigad, ma saan aru, et nahkhiirtele. Lisaks see hüdroelektrijaam toodab ka taastuvelektrit, jah, vähe, aga siiski toodab ja see pais on seal olnud 100 aastat. 

Natura ala kehtestati 2004. aastal, ja tõesti hiljem, kui see pais oli seal juba väga pikalt olnud. Ja teisel pool argument oli see looduse argumente – kalade argument, et kalade kudemisala võiks olla pikem kuni Jägala joani. Aga mulle tundub, et kui 100 aastat kalad ei ole sealt saanud minna, siis võib-olla kalad on sellega ka juba ära harjunud, et sealt edasi ei saa.

Ja valitsus tõesti selle otsuse pidi tegema, kaaludes neid erinevaid argumente, ühel pool oli viis argumenti ja teisel pool oli see kalade ehk looduse argument. Ja keskkonnaminister väga kaitses seda keskkonna poolt ja erinevaid vaateid seal esitati. Nii et, lõpuks valitsus pidi otsustama. Kuna see otsus, nii nagu ka õiguskantsler on öelnud, et otsuses tulebki kaaluda neid erinevaid huvisid, võtsime arvesse ka Riigikohtu lahendeid, mis on tehtud analoogsetes asjades, et neid argumente sealt välja sõeluda. Siis see otsus on, et see pais jääb ja seda paisu lõhkuma ei minda. Ehk siis sellest tulenevalt on loogiline, et kui see pais jääb, siis see vee erikasutusluba, aga sellest lähtuvalt peaks olema, aga loomulikult Keskkonnaamet peaks selle otsuse sellest lähtuvalt tegema. Valitsus on otsustanud kõiki neid huvisid arvesse võttes jätta see pais, ajalooline pais, alles.

13:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Liigume edasi. Tõnis Mölder, palun!

13:10 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma pean tõesti tunnistama, et kui Eesti riigis minu arvates oli siin viimased paar nädalat juhtimiskriis, siis paraku tuleb tunnistada, et täna me oleme liikunud juhtimiskriisist demokraatiakriisi ja ma arvan, et see on väga halb. Halb selles mõttes, et üks erakond on kogu parlamendi töö halvanud, halvanud nädalateks, see ei paista demokraatlik välja. Teine see, et üks erakond, Reformierakond teie juhtimisel, viskas minu selja taga istuvad head kolleegid nagu nartsud valitsusest välja. Ma arvan, et see ei näe demokraatlik välja. Ja see teie tänane sõnavõtt, et te ütlesite parlamendi ees – parlament, kes on valitsuse tööandja, mitte vastupidi –, et Riigikogu esimees peaks tagasi astuma. Ma arvan, et see ei ole demokraatlik ja see näitab seda, et see ühe erakonna juhtimine isegi lühiajaliselt ei ole Eesti riigile hea.

Aga ma tulen oma küsimuse juurde. Kui oli hea koalitsioon Keskerakonna ja Reformierakonna vahel, siis te olite väga paindumatu ja ütlesite, et ühtegi kompromissi perehüvitistes ei tehta ja teie tahate seda teemat arutada sügisel koos koostatava järgmise aasta eelarvega. Täna me kuulsime teie poolt koalitsiooniläbirääkimiste pressikonverentsil seda, et te olete teinud mingi kompromisspakkumise. Olge hea – parlament arutab seda küsimust juba teist nädalat ja parlamendi enamuse tahe on selle eelnõuga edasi liikuda ja meie soov on olnud mitu nädalat Reformierakonna suunal, et palun tulge meile appi, lahendame koos selle küsimuse ära, pakkuge välja kompromisse –, ma hea meelega kuulaksin seda, mis siis on see kompromiss, kus te tahate seda senti pooleks saagida.

13:12 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Huvitav, et teid ei häiri, et teie partnererakond EKRE kõik eelnõud Riigikogus praktiliselt on obstruktsiooniga seisma pannud, terve see Riigikogu töö. Aga eks see ongi valikuline. Mis minu viide oli Riigikogu esimehe suunas, oli see, et kui Riigikogu saab tagasi kutsuda peaministrit, siis ta ei saa tagasi kutsuda parlamendi esimeest, kes on valitud ka teistsuguse koalitsiooni poolt. Selles mõttes, kui seda koalitsiooni enam ei ole, siis seda mandaati Riigikogu esimehel ei ole. Ainus võimalus Riigikogu esimeest vahetada oleks see, et Riigikogu esimees astub tagasi, sest tema tagant on see mandaat ära läinud. Minust lahti saamiseks on kaks võimalust: saate mulle teha umbusalduse, ja teine võimalus on see, et tuleb uus valitsuskoalitsioon ja saab küsida mandaati sellele.

Huvitav on veel see, et te viitate, et see oli väga hea koalitsioon. Jah, meie oleks tahtnud ka selles koalitsioonis jätkata. Minu meelest meil oli väga hea koostöö valitsuses ja mul on väga kahju, et te läksite seda lõhkuma, nagu te läksite. Läksite seda Isamaa eelnõu esitama ilma selleta, et meil oleks kokkulepe. Praegu meil tõesti käivad koalitsiooniläbirääkimised ja koalitsiooniläbirääkimiste raames me käime läbi kõik need vajadused, nii nagu ka riigieelarve arutamise raames käiakse läbi kõik vajadused. Meil on kõrghariduse rahastamises vajadused, meil on inimeste toimetulekus vajadused, meil tuleb erakordselt raske talv ka energia mõttes, energiatoetustes me ilmselt peame tegema mingeid samme. See kõik võtab raha riigieelarvest ja seetõttu ongi see tervikpilti alati see, mida koalitsioon vaatab ja mis oli ka minu palve teile, et vaatame seda koos kõikide nende vajadustega.

Selge on see, et Isamaale see peretoetuste eelnõu on väga oluline, sest see on ju Isamaa tehtud eelnõu ja see on neile väga oluline. Ja siis, kui me soovime seda kokkulepet saavutada, siis see tähendab seda, et kõik pooled peavad tegema kompromisse. Kui see on neile oluline, ei saa meie öelda, nii nagu me ei öelnud ka teile kunagi asjade kohta, mis olid teile olulised, et me neid lihtsalt ei tee. Me otsisime alati kompromisse ja need kompromissid on kompromissid selles mõttes, et mõlemad pooled astuvad sammukese edasi või sammukese tagasi, et jõuda kokkuleppele. Seda kokkulepet meil hetkel ei ole.

13:15 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise ja liigume edasi järgmise küsimuse juurde. Andres Metsoja, palun!

13:15 Andres Metsoja

Aitäh! Austatud peaminister! Ukraina sõjas on pöördelised hetked, me saame õige pea teada, kas Putin kuulutab välja üldmobilisatsiooni. See ilmselt mõjutab väga palju sõja kulgu. Me kuuleme ju ikka ja jälle, et relvaabi on vähe Euroopa poole pealt. Me teame ka seda, et Türgi takistab sisuliselt NATO laienemist Rootsi ja Soome suunal. Aga oma küsimusega sellest rahvusvahelisest paletist tahaksin ma jõuda siia Balti riikidesse ja just Põhja-Euroopasse. Just selles kontekstis, et majandus on üks julgeoleku telgedest. Ja seda me teame väga hästi, et sanktsioonid Venemaa vastu muudavad majandusstruktuuri, muudavad transiiti ja tegelikult muudavad elu väga oluliselt siin Põhja-Euroopas. Eelmisel infotunnil ma puutusin Rail Balticu teemat, mis on kahetsusväärselt lükkumas edasi. Me teame, et väga suuri algatusi ei ole ja ei saagi ilmselt olla ka Euroopa raudtees, mis on suhteliselt killustunud. Me teame, et soomlased on NATO valiku ees käest seotud Venemaa arengutega, selles mõttes, et Vene transiiti kasutada ilmselt tulevikus ei ole võimalik. Ja me jõuame selle temaatika juurde, mis meil täna on. Meie nabanöör on Via Baltica, maanteekoridor, millel koormus aina kasvab ja ilmselt lähimaks kümnendiks.

Kuidas te hindate seda potentsiaali? Me teame, et maanteede teema on tegelikult Euroopas on tabuteema, sest CO2 emiteeritakse maanteedel ülipalju ja seetõttu on võetud teised majanduslikud suunaga. Aga olukord on muutunud. Kas Eesti positsioon Põhjamaadega koos, Balti riikidega koos Via Baltica kontekstis võiks olla teema, mida tõsta tegelikult väga akuutselt lauale ja paluda Euroopa kaasamõtlemist, kuidas see koridor siduda tervikuks ja kaasaegseks?

13:17 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, väga huvitav teemapüstitus. See vastab tõele, et see CO2 emiteerimine maanteedel on suurem, kui see on raudteedel, ja seetõttu kogu see transpordiliikumine pigem raudteede peale on olnud soovitud eesmärk. Olen teiega nõus, et see võtab aega ja investeeringuid, mida lihtsalt praegu ei ole. Meil on ka julgeolekuolukorrast ja sanktsioonidest, nagu te viitate, tekkinud olukord, kus meil on vaja kasutada sootuks teistsuguseid transpordikoridore, kui neid siiani on kasutatud. Sanktsioonide all on Venemaa-poolne maismaatransport, tegelikult ka meretransport Venemaa poolt, mis iseenesest annab võimalusi ka Eesti ettevõtetele, kes on sellega tegelenud, et oma ärimudelit siis ümber muuta.

Nüüd, mis puudutab seda maanteedevõrgustikku, siis ei ole otseselt seda sellisel kujul arutatud. Aga ma arvan, et suures pildis, kui need koridorid, transpordikoridorid muutuvad, siis see ka arutluse alla tuleb. Mis meil on Põhjamaadega arutatud küll erinevate tootmiste võtmes, on see, et paljud sellised suured ettevõtted, kes on hetkel tootnud näiteks Hiinas, kuna see on olnud majanduslikult kasuv, siis tänu sellele transporiahela katkemisele või sellele, et seal on ikkagi suured probleemid, mõtlevad järjest enam oma tootmise toomist Euroopasse. Siin ma näen, et on Eestil suur võimalus, et kui need transpordiahelad muutuvad, siis see võib muuta majanduse struktuuri ka teistpidi. Näiteks, suured tehased on öelnud, et nad edaspidi kaaluvad ja otsivad kohta oma tootmistele just selles võtmes, et toodame Euroopa jaoks Euroopas, mitte Hiinas. Hiinas toodame Hiina jaoks. Ja mis see kõik tähendab maanteedevõrgustikule? Praegu on küll vara öelda, aga ma arvan, et teie osundus on õige, et sellele peab mõtlema. Kui see koormus niivõrd palju tõuseb, siis see nõuab täiendavaid investeeringuid.

13:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise. Liigume edasi järgmise küsimuse juurde. Margit Sutrop, palun!

13:19 Margit Sutrop

 

Austatud eesistuja, minu küsimus on peaministrile ja puudutab eestikeelset haridust. Üleminek eestikeelsele haridusele on nii praeguse valitsuse kui ka kokkupandava koalitsiooni üks prioriteete. Ja eile me arutasime kultuurikomisjonis rahvaalgatust, mis nägi ette muutust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, et suunata kõik Eestisse elama asunud lapsed õppima kodulähedasse eestikeelsesse kooli. See oli tingitud murest, et on olemas juhtumeid, ja neid ei ole vähe, kus kohalikud omavalitsused pakuvad pigem venekeelsetes koolides kohti ja ei tutvusta võimalusi õppida ka keelekümblusklassis või eestikeelses klassis.

Ja minu küsimus puudutab seda, et see ei ole mitte mitte vähetähtis küsimus, kuna minu meelest üleminekul eestikeelsele haridusele üks suuri probleeme ongi kohalike omavalitsuste vastutöötamine, olgu siis keelenõuete järgimisel koolidirektorite, lasteaiajuhtide või õpetajate puhul või muul viisil sellele vastutöötamine. Mis võimalusi teie näete selleks, et see koostöö kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel toimiks paremini ja kohalikud omavalitsused ei töötaks vastu riigi poliitikale? Aitäh!

13:21 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eestikeelne haridus on tõepoolest erakordselt oluline just selleks, et me oleme väike keel, väike kultuur ja seda me peame hoidma. See on ka tõsiasi, et lapsed väiksena omandavad keelt väga lihtsasti. Seetõttu me peame alustama just lasteaedadest, et lasteaiad oleksid eestikeelsed. Siis ei ole enam mingit põhjust lastel minna venekeelsetesse koolidesse.

Huvitav on see, et tegelikult 1922. aastal oli Eestis vene vähemus 3,2% kogu rahvastikust, okupatsiooniaja lõpuks oli see üle 30%. Me näeme praegu juhtumas sedasama Ukrainas, kus ukrainlasi küüditatakse ja venelasi tuuakse sisse. Me oleme ise selle kõik läbi elanud ja seesama sõda Ukrainas avab kõik need haavad, mis meil on olnud. 

Tegelikult see võib-olla annab võimaluse teha korda asjad, mis on tegemata. Siin Eestimaal me peame kaitsma eesti keelt ja kultuuri. Eesti keelt maailmas räägib umbes üks miljon inimest, samas kui vene keelt kogu maailmas räägib kuskil 278 miljonit inimest – kogu maailmas, mitte ainult Venemaal, vaid igal pool. Nii et see keel ja kultuur ei ole ohus.

Kui me elame siin, siis me peame seda keelt ja kultuuri tundma ja austama. Ja me teame ka seda, et lapsed saavad parema hariduse ja seetõttu ka paremad töökohad, kui nad Eestis eesti keelt oskavad.

Teie osundatud murekoht, et kohalikud omavalitsused teatud kohtades töötavad sellele vastu, on suur murekoht. Ma tean, et Haridus- ja Teadusministeerium mõtleb siin erinevaid lahendusi, kuidas ikkagi saada kohalikke omavalitsusi, kes on koolipidajad, järgima riigis kokkulepitud reegleid. 

Hea näide on, et kui me valitsuskabinetis tegime otsuse, et Ukraina sõjapõgenike lapsed lähevad eestikeelsetesse koolidesse, siis valdavalt see paraku nii ei ole. Muidugi üks pool on see, et neid kohti lihtsalt ei ole. Aga kõik need täiendavad koolikohad peaksid olema eestikeelsed just sellepärast, et meil ei tekiks juurde inimesi, kes Eestis eesti keelt ei räägi. See on tõesti väga oluline ja ma tean, et Haridus- ja Teadusministeerium töötab lahenduse kallal, kuidas ikkagi ka kohalikele omavalitsustele neid suuniseid anda. Aitäh!

13:24 Esimees Jüri Ratas

Tänan! Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise. Peeter Ernits, palun!

13:24 Peeter Ernits

Hea juhataja! Austatud valitseja! Tahaks käibemaksust rääkida selle alandamise puhul. Kas te olete selle peale mõelnud, et see aitaks ettevõtjaid, [aitaks] neil kas või oma töötajatele paremat palka maksta? Kas see argument läheb teile korda?

13:25 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Käibemaksuga on muidugi nii, et ettevõtjad käibemaksu ju ei maksa, nad saavad teha ju sealt arveldusi. See ettevõtjaid küll ei peaks kuidagi aitama, niipalju kui nad on käibemaksukohustuslased ja enamik Eesti ettevõtteid on käibemaksukohustuslased. Käibemaks puudutab ikkagi peamiselt tarbijaid ja käibemaksu alandamisest ... Noh, käibemaks on väga selge maksutulu, mis riigil on, ja käibemaksu alandamine ei too paraku nii suurt leevendust just nendele, kellel seda abi on kõige rohkem vaja.

Selge on see, et praegu on meil väga keeruline olukord, sest meil saavad kokku kõrge inflatsioon ja aeglane majanduskasv. Kui tavapäraselt kõrge inflatsioon käib kaasas kiire majanduskasvuga, siis riigi roll on alati majanduse arengut jahutada, et mitte anda inflatsioonile hoogu juurde. Aga meil on ühelt poolt majandus aeglustumas ja teiselt poolt kõrge inflatsioon, mille jaoks tegelikult väga palju tööriistu ei ole. Eesti Pank on ka oma arvamuses öelnud, viimati veel sel nädalal, et riik peaks hoiduma üle välja toetuste või igasuguste maksualanduste tegemisest, mis annavad inflatsioonile hoogu juurde, vaid peaks aitama sihitult neid inimesi, keda kõige rohkem on vaja aidata. Need on just väiksema sissetulekuga inimesed, kelle kogu tarbimisest või kogu rahakotist võtavad need kulud, sundkulud kõige suurema osa. Selle jaoks me oleme ka lisaeelarvega tõstnud toimetulekutoetust 33%, et inimesed saaksid nende kuludega paremini hakkama.

Selge on see, et sügisel vastu minnes peame mõtlema ka täiendavatele energiatoetustele ilmselt, sest kõik hinnangud ütlevad, et järgmisel talvel saavad energiahinnad olema kõrged. Rasked ajad on ees, riigil on raha piiratud ulatuses, see tuleb maksumaksja taskust, mitte kuskilt mujalt. Seetõttu me peame maksumaksja rahaga käima ümber vastutustundlikult, aitama neid, keda tõesti peab, mitte jagama seda lihtsalt kõigile.

13:27 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Anti Poolamets küsimust hetkel esitada ei saa, läheme edasi. Erki Savisaar, palun!

13:27 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Ma ei tahtnud sellest paisust küll rääkida, aga kuna see teema tõusis, siis ma tahaksin ikkagi üle korrata, et seal paisu likvideerimisest ju ei Keskkonnaamet ega Keskkonnaministeeriumi ei rääkinud. Jutt oli paisutusest. Nii et seal ei olnud otseselt seda konflikti kultuuriväärtuse säilimise ja kalade rände vahel. Küll aga oli konflikte erahuvide ja kalade rände vahel ehk huvi toota just selles kohas hüdroenergiat suhteliselt marginaalses koguses. Aga ma olen nõus õiguskantsleriga, et valitsusel oli õigus selline otsus teha ja ma loodan, et te jääte selle otsuse taha. Sest tulenevalt Eesti seadustest ei saa seda valitsuse soovitud veekasutuse eriluba anda enne, kui kompensatsioonimeetmed on rakendatud. Ja see tähendab kolmel jõel – Vasalemma, Pirita ja Purtse jõel – takistuste likvideerimist ja Purtse jõe puhastamist. Mis võiks tähendada, et järgmises riigieelarves ja eelarvestrateegias pikemalt me näeme kusagil ikkagi 100 miljoni jagu investeeringuid nendesse tegevustesse, et me jõuaksime lõpuks selle soovitud veekasutusloani. Kas see on nii? Kas te jääte oma positsioonile kindlaks? Kas Keskkonnaametil tekib võimalus see luba kunagi väljastada?

13:29 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu sa ise väga hästi tead, olles olnud selle arutelu juures, siis see oli väga pikk ja põhjalik arutelu mitte ainult ühel istungil, vaid üsna mitmel ja mitte ainult meie valitsuses, vaid ka eelmises valitsuses. Nii et see on olnud probleem, mis on pikalt lahendamata. Nii nagu õiguskantsler ütles, siis kaaludes neid erinevaid huvisid, nagu ma ütlesin, oli seal muinsuskaitse huvi, oli seal siis rekreatsiooniala ehk kohaliku kogukonna huvi ja oli see looduskaitseline huvi. Nende huvide vahel see otsus tuli teha ja tuli kaaluda. See ei ole mitte minu isiklik otsus, see on valitsuse otsus ja see valitsuse otsus on igatpidi põhjendatud. Ja seda otsust, igal juhul ühte- või teistpidi otsus on parem kui mitte otsustada. Nii et see otsus sai tehtud. Kõik see, millele sa viitad, ei ole muidugi sellise detailsusastmega minu laual olnud, see on keskkonnaministri, Keskkonnaministeeriumi pärusmaa. Ma eeldan, et järgmine keskkonnaminister ka nende teemadega valitsuskabinetti tuleb, et neid murekohti, mida keskkonnas on palju ühes ja teises valdkonnas, et ta nende murekohtade ja lahendustega tuleb valitsuskabinetti, et valitsuskabinet saaks arutada ja jälle omakorda teha vajalikke otsuseid.

13:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Läheme edasi. Protseduuriline küsimus. Valdo Randpere, palun!

13:30 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! mul on selline küsimus, et Anti Poolamets ei olnud saalis, kui tema järjekord kätte jõudis, ta ei ole endiselt saalis, aga mind üllatab see, et tema järjekorra koht nihkub ainult edasi. Minu arvates võiks ta ära kustutada järjekorrast, kui ta saalis ei ole, ja kui tuleb uuesti, paneb ennast uuesti. Tavaistungil minu meelest niimoodi käib, et kui sa ei ole kohal, siis sa satud väljaspoole järjekorda või siis vähemalt järjekorra lõppu.

13:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Eks see sõltub väga palju ka juhatajast. Meil oli just eelnevalt siinsamas infotunnis ühe Riigikogu liikmega sama näide ja teda ei olnud ka saalis. Kui ta tuli lõpuks saali, siis tõesti see küsimus jäi üles. Ma ei näe siis mingit probleemi. Jaak, Aab, palun!

13:31 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Minu küsimus on ka peaministrile. Lugupeetud peaminister! Praegusel ajal ikkagi pealkirjades ja inimeste elus on üks mure kõige suurem. Selge see, et meil on julgeolekuolukord selline, nagu ta on, Venemaa algatatud sõja puhul, aga sellel on ka muud mõjud, ka majandusse ja hindadesse. Kui eelmisel kütteperioodil me lootsime, et kevadeks toimub mingi stabiliseerumine hindades, siis ausalt öelda praegu seda näha ei ole. Nii elektrienergia kui gaas, maagaas on ligi kolm-neli korda kallimad kui aasta tagasi. Ei paista kuskilt leevendust. Me oleme lugenud ka, et uue koalitsiooni moodustamisel on need teemad üleval.

Ma küsiks pigem niimoodi: kas siis need meetmed, mis me valitsuses rakendasime eelmisel kütteperioodil energiakandjate hindade leevendamiseks, selle hinnatõusu leevendamiseks, kas need võiksid olla aktuaalsed ka järgmisel kütteperioodil, samasuunalised? Ja mis võiks olla see kogumaht? Tuletan meelde, et eelmisel kütteperioodil alates septembrist kuni siia maini kokku kulus nendele meetmetele 170 ja 180 miljoni vahel, kuskil 175 miljonit, millest sihitud meede oli ainult 15 miljonit ja universaalmeetmed olid tegelikult 160 miljonit. Mis teie hinnangul oleks vaja teha? Sest hinnad on juba praegu kõrgel, paistab, et nad ei vähene, ja inimesed on siiski väga ärevil, sest säästud hakkavad ära kuluma just nende hinnatõusude tõttu ja ootab ees raske kütteperiood.

13:33 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõesti, eelmisel aastal me nägime eelmängu sellele sõjale just energiakandjate hindades. Me teame seda, et Venemaa manipuleeris ju ka gaasi hinnaga ja gaasi hinnast sõltuvalt oli ka elektri hind väga kõrge. Paraku täna me jah teame, et sõda algas ja tänu sellele see oli vaid eelmäng kõigele sellele, mis on tulemas.

Olen teiega väga nõus, et rasked ajad on ees. Just mis puudutab energia hindu, siis me tõesti peame tegema ka tuleval talvel toetusmeetmed, et inimesi aidata. Meie ühises valitsuses need meetmed, mis me tegime, olid üsna helded, seitsme kuu ulatuses me aitasime inimesi toime tulla nii elektri, gaasi kui ka kaugkütte hinna tõusudega. Ja sellest oli abi, meil oli sihitud meede inimestele, kelle sissetulek oli alla mediaani. Siis meil oli ka üle välja toetusmeede kõigile, sest see puudutas tõesti kõiki väga palju.

Nüüd, jah, olen teiega nõus, nagu ma ütlesin, et inimestele tuleb tagada turvatunne. Seda öeldes ei saa ma öelda, et me suudame kõik hinnatõusud kinni maksta, arvestades seda, nagu ma ütlesin, et ees on väga raske talv, raske sügis. Seetõttu need, kes saavad ka ennast ise aidata, mõeldes siis, kuidas saab oma energiakulutusi vähendada või säästa, peaksid seda tegema. Ma möönan, et seda kõike ei saa teha. Eriti väiksema sissetulekuga inimesed, kelle tarbimisest või tarbimiskorvist moodustavad energiaküttekulud väga suure osa, seda teha ei saa. Aga jah, vastates teie küsimusele, jah, selliste toetusmeetmetega me peame välja tulema, aga konkreetseid tingimusi meil hetkel kokku lepitud ei ole.

13:36 Esimees Jüri Ratas

Sellega ma lõpetan antud küsimuse käsitlemise. Liigume edasi. Marika Tuus-Laul, palun!

13:36 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Proua peaminister! Et kui te nüüd kardate, et toidu käibemaksu alandamisest, toit on esmakaup, võidavad rikkamad ja keskklass, siis mina pakun välja hoopis astmelise tulumaksu. Et astmeline tulumaks on tõepoolest see, mis aitab väiksema sissetulekuga inimesi. Hakkavad rohkem maksma just jõukamad, mis peaks siis teile sobima. Nagu te teate, meil on olnud kunagi astmeline tulumaks, meil oli 16%, 24 ja 33 siin päris vabariigi algul ja Mart Laari aeg tõsteti kõrgemaks, nii et väiksema sissetulekuga hakkasid vähem maksma või väiksema sissetulekuga hakkasid rohkem maksma ja kõrgema sissetulekuga vähem. Et see ju sobiks. Astmeline tulumaks teeks riigi sidusamaks ja sotsiaalselt õiglasemaks. Ma küsiksin teie käest hoopis nii, et nimetage üks kümmekond riiki, kus ei ole astmelist tulumaksu, et ma võin selle rea avada: Eesti, Venemaa, Ukraina, Mongoolia, Kõrgõztan. Kes siin veel on, Hongkong tuleb meelde, et võib-olla jätkate seda rida. Rumeenia, Bulgaaria. Jätkake, palun!

13:37 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Siin meil ongi ideoloogilised erinevused. Teie erakond on alati seisnud astmelise tulumaksu eest, meie oleme seisnud ühtlase tulumaksusüsteemi eest just sellel põhjusel, et noh protsent on kõigile ühtlane, mis tähendab seda, et suurema sissetulekuga inimesed absoluutnumbrites maksavad äkki rohkem maksu. Mida on siis selle ühtlase tulumaksu süsteemi järkjärguliseks tegemine kaasa toonud, on ju see, et inimesed, kes lähevad järgmisele astmele, peavad automaatselt maksma rohkem või kaotavad siis tulumaksuvaba miinimumis nii nagu see hetkel on ja see on toonud kaasa selle, et tegelikult inimestel on väga suur, ütleme, ma ei tea, kas viha on õige sõna, aga pahameel sellega seoses, et näete, et palka tõsteti, aga nüüd tänu sellele, et ma lähen sellele järgmisele astmele või järgmises küürus järgmisele kohale, siis see sööb minu selle tulu ära, mis see palk tõuseb. Nii et siin ongi väga ideoloogilised erinevused.

Me oleme olnud Eesti maksusüsteemi üle väga uhked just sellel põhjusel, et meil ei ole palju erisusi, meil on ühtlane ja selge maksusüsteem, mis ei karista kuidagi seda, kui inimesed tegelikult hakkavad rohkem teenima ja maksavad sellele vastavalt ka rohkem maksu absoluutnumbrites, lihtsalt protsent on sama. See, et meil on maksusüsteem, millel ei ole erisusi või palju erandeid, toob kaasa selle, et Eestis väga palju ka võib-olla maksunõuandjatel pole vaja tööd teha, sellepärast et maksusüsteem on kõigile selge ja lihtne. Ja muideks, nendes riikides, kus on väga keeruline maksusüsteem, siis võidavad paraku just need, kes on rikkamad, kes on võimelised palkama endale nõuandjad, kes annavad nõu, kuidas minna kas erinevate erandite alla või mööda nendest reeglitest. Kui lubate, siis ma tean, et meil on ideoloogilised erinevused, teie olete astmelise tulumaksu poolt, mina ei ole ja nii see ilmselt jääb.

13:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Valdo Randpere, palun!

13:39 Valdo Randpere

Aitäh! Mina esitan ka oma küsimuse peaministrile. Kõigepealt tahaks natukene aidata peaministrit selles suhtes, et teda on rünnatud, kuna ta julges nimetada sellist asja, et kui põhiseaduse mõtet väga otsida ja mitte sätet järgida, siis võiks ju Riigikogu esimees ka tagasi astuda, juhul kui tal ei ole enam enamuse toetust. Ja see on täpselt selline punkt, kus põhiseadus seda ei sätesta. Aga kui tahaks hakata põhiseaduse mõtet otsima, siis võiks seda leida. Ja seda on väga lihtne testida: astub esimees tagasi ja proovib, kas on toetus või ei ole. Aga täpselt samamoodi vastupidi on valitsusega, et peaminister võib saata ministrid, kuidas öelda, Riigikokku puhkama. Aga samas näiteks Jüri Adams on öelnud, et see käib isegi põhiseaduse mõttega väga hästi kokku. Alguses oligi mõeldud nii, et peaminister on see, kes moodustab oma meeskonna. Ei olnud sellist erakondade-fraktsioonide jõuõlga, mis määrab selle valitsuse koosseisu, vaid peaminister oli see, kes oli see keskpunkt. Nii et me oleme tegelikult läinud sellest mõttest eemale natukene, aga me oleme endiselt põhiseaduse sätete juures, oleme sellega nõus.

Aga mis puudutab neid Keskerakonna ettepanekuid igasugustele käibemaksudele ja asjadele. Mina soovitan nende suhtes küll väga ettevaatlik olla, sest esiteks ma ise olen elanud astmelise tulumaksu õnnelikes tingimustes ja sellist jama ma tagasi ei tahaks. Ma luban teile, et Rootsis inimesed, kes näevad seda astmelist tulumaksu, need igatsevad meie tulumaksusüsteemi taga. Aga teisest küljest ma mäletan, kuidas Keskerakond omal ajal eksperimenteeris: müügimaks oli selline asi, Tallinnas kehtestati. Öeldi, et luksuskaupadele 1% juurde. Käidi otsimas ... Jaak Aab, ärge segage! Ma paluks aega juurde, sest Jaak Aab segab mind pidevalt. (Juhataja helistab kella.) Aitäh! Seal oli ka selline moment, kus keskerakondlased käisid poes ...

13:42 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

13:42 Valdo Randpere

... ja vaatasid, kas saia sees on rosinaid või ei ole. Rosinaga sai ... (Mikrofon lülitatakse välja.)

13:42 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, vaat kui jõuliselt lülitati teie mikrofon välja, see on huvitav. Aga vastates küsimusele, siis tõesti põhiseaduse mõte toetub põhiseaduse sättele ja säte ütleb otseselt, kuidas Riigikogult saab mandaadi peaminister valitsuse moodustamiseks, kes esitab oma valitsuse liikmete koosseisu presidendile kinnitamiseks ja tõesti need kandidaadid kuidagi otseselt, ministrikandidaadid, ei saa Riigikogult mandaati. Mis puudutab seda küsimust ja tulumaksusüsteemi, siis mina muidugi jagan teie seisukohta selles osas, et lihtne, õiglane, selge tulumaksusüsteem on kõige parem. Isegi kui me räägime näiteks ettevõtete tulumaksust, siis see, et meil on kasum maksustamata, kui sa selle uuesti investeerid oma ettevõttesse või töötajatesse, siis seda kasumit ei maksustata, toob meile selle, et me protsendiliselt sisemajanduse kogutoodangust kogume ettevõtte tulumaksu rohkem kui need riigid, kellel on väga keerulised süsteemid, sellepärast et seal tõesti on võimalik, et ettevõtted oma maksusid optimeerivad ja sellest ei võida mitte keegi.

Nii et oluline on see, et inimesed ja ettevõtted saavad aru, kuidas maksusüsteem toimib, mille eest nad makse maksavad ja kuhu maksumaksja oma raha kasutab. Selle jaoks on minu meelest väga oluline, et kes iganes on valitsuses, käitub maksumaksja rahakotiga ka vastutustundlikult. See on usaldatud valitsuse kätte. See ei ole valitsuse isiklik raha, ministrite isiklik raha, mida jagatakse inimestele, vaid see tuleb maksumaksja taskust. Õige oleks küsimus püstitada mitte nii, et kas te soovite näiteks 1000 eurot toetust, vaid kas te soovite 1000 eurot toetust nii, et see toob kaasa maksutõusu. Näiteks sellesama perehüvitiste eelnõu, on välja arvutatud, et tooks kaasa maksutõusu käibemaksu näol näiteks 23%-ni, aga ma ei ole näinud, et sellele küsitakse rahva mandaati.

13:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise. Protseduuriline küsimus, Valdo Randpere, palun!

13:45 Valdo Randpere

Aitäh! Te minu küsimuse esitamise katkestasite väga brutaalselt mikrofoni välja lülitades, samal ajal kui Jaak Aab oli mind seganud mitte kaks sekundit, vaid kogu küsimuse esitamise ajal, ja mu mõttelõng läks täiesti sassi. Ma kaotasin tegelikult järje ära ja selle küsimuse eesmärgi, mida ma tahtsin teada.

Ja ka ühe väikese väite ma tahtsin välja öelda. Ja selle ma ütlen nüüd. Tegelikult, keskerakondlased, kes te räägite astmelisest tulumaksust, te võiksite rõõmustada sel hetkel, kui Reformierakond räägib vajaduspõhistest toetustest. Vajaduspõhised toetused on tegelikult tagurpidi võttes astmelise tulumaksu üks vorm. See tähendab seda, et vähem teenivad inimesed saavad toetusi ja rohkem teenivad inimesed maksavad need oma maksudega kinni. Nii et kirik keset küla. Aitäh teile!

13:46 Esimees Jüri Ratas

See ei olnud protseduuriline küsimus. Ma ei ole märganud varem, et teil, härra Valdo Randpere, kaob mõttelõng ära. Vastupidi, te olete alati väga terav, väga selge. Ma helistasin esimest korda kellukest, kui oli möödas kaks minutit ja kaheksa sekundit, ja ütlesin, et palun, teie aeg on täis, sealt läks veel mööda viis kuni kuus sekundit ja te ei esitanud küsimust. Nii et Riigikogu liige peab suutma tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest 120 sekundiga küsimuse esitada.

Anti Poolamets, palun!

13:46 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Minu küsimus on maaeluministrile. Ühele varasemale küsimusele vastates te mainisite uue valitsuse moodustamist. No et selgus tuleb uue valitsuse moodustamisel ja vastused tulevad uue valitsuse moodustamisel. Palun aidake mind ka juriidilisest segadusest välja, milline see uue valitsuse moodustamine teie silmis on, millised astmed peavad olema läbitud. Praegu on siiski ülimalt segane olukord, et tegelikult on ju seesama valitsus istumas ametis. Millal tuleb uus? Ja mida teha selle jaoks, milliseid astmed teie ette näete?

13:47 Esimees Jüri Ratas

Urmas Kruuse, palun!

13:47 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud Riigikogu liige, selle küsimuse eest! Nii nagu peaminister selgitas, peaministril on põhiseadusest tulenevalt õigus valitsuse liikmed välja vahetada, mida ta on ka tegelikult teinud. See tähendab seda, võiks öelda, et praktiliselt toimub praegu vähemusvalitsuse tegevus ja samal ajal käivad koalitsiooniläbirääkimised uue võimaliku valitsuse moodustamiseks. Kui need on lõpuni viidud, mis tähendab seda, et koalitsioonileping on sõlmitud, siis peaminister viitas, milliseid tegevusi ta on valmis sellel hetkel tegema. See, kas see vajab uut mandaati või mitte, ei ole hetkel minu otsustada. Selle jaoks on olemas seaduslikud ruumid ja protseduurid. Aga uus valitsus tähendab seda, et kui me praegu ministritena kanname läbi asenduskorra ka niinimetatud teise ministeeriumi, valdkonna eest vastutust, siis sellel hetkel, kui uus valitsus saab paika, kõik ministrid, kes selles valitsuses hakkavad tegutsema, saavad oma konkreetse vastutusala. Ja asenduskord puudutab ainult neid hetki, kui on ühte või teist ministrit vaja vastavalt korrale asendada, olgu see seotud puhkusega, olgu see seotud välislähetusega või millega iganes.

13:48 Esimees Jüri Ratas

Sellega lõpetan küsimuse käsitlemise. Liigume edasi! Annely Akkermann, palun!

13:48 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Ma tuletan meelde, et enne kui kehtestati maksuküür, meil Eestis oli proportsionaalne tulumaks. Tänase seisuga on 6000 eurot aastas inimestel tulumaksuvaba ja selle said kõik maha lahutada ja kasvas kuni 20%-ni ...

13:49 Esimees Jüri Ratas

Palun öelge, kellele te küsimuse esitate?

13:49 Annely Akkermann

Mul on küsimus hoopis Maris Laurile. Kui taastuvenergeetikast räägiti enne seda energiakriisi rohepöörde võtmes, siis täna räägitakse taastuvenergeetikast ja just tuuleenergeetikast julgeoleku mõttes. Ja vahepeal on seadusandlikku ruumi parandatud, et neid tuuleelektrijaamu saaks kerkima kiiremini ja inimestele, kelle lähedale neid tahetakse ehitada, keskkonnahäiringut hüvitada. Mida veel saaks teha õiguslike regulatsioonidega, et Eesti elanikud nõustuksid keskkonnahäiringut taluma, mida tuulepargid kahtlemata põhjustavad?

13:50 Esimees Jüri Ratas

Maris Lauri, palun!

13:50 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Tuuleenergia on kindlasti üks viis, kuidas katta seda auku, mis tekib, kui me loobume fossiilsetest kütustest. Jah, sinna juurde peavad süsteemi stabiilsuse mõttes olema ka näiteks salvestusvõimalused või mõned muud keskkonda säästvad tootmisvõimsused, millega tuleb ka samal ajal tegeleda.

Niinimetatud tuulikutasu kehtestamine kindlasti võtab mingid hirmud maha ja võib teatud vastuseisu maha. Mida veel võiks teha? Mis inimesi kõige rohkem häirib, on see, et see tuulik rajatakse nendele lähedale. Kardetakse nii-öelda visuaalset häiringut, kardetakse vibratsiooni ja muud sääraseid asju. Selles mõttes oleks hea rajada tuuleparke inimeste elukohtadest kaugemale, kus sellist tõrget ei teki.

Ja siin on kindlasti kas või üks mõte võtta kasutusele näiteks endised kaevandusalad, kus inimesed ilmselt ei ela ja kus häiring on tagasihoidlik. Üks võimalus näiteks.

Siis kindlasti, kui rajada selliseid parke, siis me peaksime vaatama ka, sest meil on vaja tegelikult ruttu ja kiiresti tegutseda, millised on planeeringuprotsessid. Kas on võimalik planeeringuprotsessi muuta kiiremaks, samas tagades selle, et kõik uuringud tehtaks? Aga näiteks, kui on teatud piirkonnas uuringud juba varem tehtud, kas on võimalik neid uuesti kasutada? Kas teatud asju saaks paralleelselt menetleda? Samamoodi ka erinevate lubade võimaldamine –ühendamislubade ja ehituslubade ja nii edasi. Kas me peaksime alati tegema neid üksteise järjekorras? Teatud juhtudel kindlasti on võimalik asju ajada paralleelselt, kas täiesti või osaliselt, sest mingid hinnangud on ühesugused, tehakse ühtesid ja samu protseduure, kogutakse ühtesid ja samu materjale. Need on sellised võimalused. 

Ja lisaks kindlasti tuleb hinnata seda, et need pargid saaks ka ühendatud, siis tagada selle, et need võimsuste rajamiseks ühendused, mis me teeme,  kus me oleme praegu jooksnud sellega kinni teatud mõttes, et on broneeritud hästi palju võimsuste rajamise võimalusi, aga tegelikult ei tehta. Sellised fantoomnõuded peaksid ära kaduma, et tõesti need, kes reaalselt tahavad ehitada, saaksid ehitada. 

13:53 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Erki Savisaar, palun!

13:53 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Alustuseks, ma ei saanud päris hästi aru teie vastusest kolleeg Jaak Aabile, kas eeloleval kütteperioodil on planeeritud Eesti inimesi ja ettevõtteid toetada samas mahus kui mullu, rohkem või vähem. Mis see umbes võiks olla, see suurusjärk? Aga soovisin küsida tegelikult seda, et sel ajal, kui te nii siin saalis kui ka koalitsiooniläbirääkimistel vaidlete peenraha üle, otsustatakse Euroopas, kuidas Eestimaa inimeste ja ettevõtete taskust haugata miljardeid. Ma räägin paketist nimega "Eesmärk 55".

Kas te saaksite anda lühida ülevaate, mis seisus need läbirääkimised täna on? Sest ma tean, et neid otsuseid soovitakse teha ju juunikuu jooksul. Kas see pakett läheb tervikuna ülemkogusse ja otsustatakse n-ö paketina ära või lammutatakse laiali ja need otsused sünnivad keskkonnaministrite nõukogus peale jaanipäeva, iga faili kaupa? Ja kas kuidagi on see situatsioon Eesti jaoks muutunud paremaks? Sest viimati, kui sellest sai räägitud, siis oli ikkagi jutt selles, et me peame põllumaad vähendama circa veerandi võrra, turba tootmist circa veerandi võrra ja metsa pindala suurendama umbes veerand miljoni hektari võrra. Kas me oleme endiselt samas seisus või on see olukord kuidagi muutunud paremaks, et meie toidujulgeolek ei kannata ja töökohad maapiirkondades ikkagi säilivad?

13:55 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, teie esimene küsimus, ma vastasin Jaak Aabile selliselt, et meil ei ole kokkulepet veel selles, aga selge on see, et inimeste toimetulek on oluline ja energia hinnad tuleval sügisel ja talvel saavad olema kõrged, mis tähendab seda, et me peame tegema paketi, mis inimesi aitab nende hindadega toime tulla. Aga see pakett ei ole meil veel kokku lepitud, seetõttu ei saa ma vastata konkreetsetes numbrites, kui palju see on.

Nüüd teie teise küsimuse juurde, mis puudutab seda paketti "Fit for 55". Need läbirääkimised on Euroopas käimas ja praegu saadikute tasandil seda vaieldakse. Nii nagu te teate, just LULUCF ehk maakasutusteema on meile väga problemaatiline, just sellel põhjusel, et tegelikult meie eesmärgid ei ole kuidagi realistlikud. Ja selle eest me oleme ka võidelnud, et seda paremaks saada. Paha lugu on see, et me oleme oma võitlustes üsna üksi. Me ei ole suutnud endale liitlasi leida, sest need, kellel on samasugused probleemid, võtame Soome ja Rootsi, on saanud varasemalt teistsugused lahendused, mitte selle konkreetse paketi raames. See teeb meie olukorra keerulisemaks.

Aga ma kinnitan teile, et me jätkuvalt võitleme nende Eesti seisukohtade eest. Ma tean neid murekohti täpselt sama hästi, nagu teie teate. Me Eesti eest seisame, aga seda lõplikku kokkulepet hetkel veel ei ole. Ja kui seda lõplikku kokkulepet ei ole, siis see tõesti tuleb ka ülemkogu tasandil, aga mitte sellel ülemkogul, mis nüüd jaanipäeval on, seda sellisel kujul seal minu teada planeeritud ei ole.

13:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Head Riigikogu liikmed, ma tänan teid küsimuste eest ja valitsuse liikmeid vastuste eest. Sellega on infotund lõppenud.

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee