Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad nii siin kohapeal kui ka interneti teel! Tere päevast! Alustame 15. juuni infotundi ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli.

Kohalolijaks registreerus 12 Riigikogu liiget, puudub 89.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Maris Lauri ja maaeluminister Urmas Kruuse. Head ametikaaslased, mul on teile ettepanek. Kuna hetkel on ette registreeritud neli teemat, siis teeme kokkuleppe, kui teile sobib, et iga küsimuse juures on üks täiendav küsimus ja kaks lisaküsimust. Kas selline ettepanek võiks sobida? Aitäh!

Alustame infotundi. Esimene küsija on Riigikogu liige Aivar Kokk, talle vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on olukord riigis. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud peaminister! Läheneb suvi ja meie ees on palju väljakutseid: energia ja toidu hindade suur tõus, probleemid energiajulgeolekuga, uus ebakindlus koroonaepideemia võimaliku tagasituleku tõttu ning ebakindel välispoliitiline olukord. Eesti inflatsioon on hetkel tasemel, mida pole nähtud varajastest üheksakümnendatest aastatest saadik. Eesti Statistikaamet avaldab tarbijahindade harmoneeritud indeksit, selle alusel suurenesid hinnad eelmise aasta maist selle aasta maini 20%. Kõrge inflatsioon on viinud elukalliduskriisini, mille puhul enamiku perede jaoks ületab hindade kasv sissetulekute kasvu ja säästude reaalväärtus väheneb kuust kuusse. Kuigi hinnatõusu põhjused on globaalsed, peaksime siiski teadma, et alates 1. juunist oleme mootoribensiini aktsiisimäära järgi Euroopa Liidu viies riik, samal ajal kui meist palju kõrgema elatustasemega riigid, näiteks Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia, on oma tarbijate hinnašoki leevendamiseks langetanud kütusele kehtestatud makse ja leevendanud regulatsiooni.

Te väidate, et aktsiisilangetus ei jõuaks tarbijateni. [Selleks väiteks] ei ole tegelikult mingisugust alust. Eestis on ka ajalooliselt olemas hea kaasus, mis sellise jutu ümber lükkab. Kui 2020. aasta kevadel langetas Isamaa, EKRE ja Keskerakonna valitsus diislikütuse aktsiisi, siis jõudis see hinnalangus kohe tarbijateni ning hinnatasakaal jäi muutumatuks tervelt neljaks kuuks. Tuletan meelde, et samal ajal tõusis diislikütuse maailmaturuhind kümne sendi võrra. Maksupoliitika mõte peaks ju olema lisaks riigieelarve täitmisele ka ebasoodsate arengute vältimine. Arenenud ühiskonnas ei tohiks olla aktsepteeritav, et vähem teeniv maainimene maksab oma taskust kinni riigi tegemata otsused. Riigil on ilmselge dilemma. Aastaid viljeletud ebaloogiline transpordi‑ ja maksupoliitika on viinud riigieelarve sellisesse seisu. Minu küsimus: kas te toetate Isamaa Erakonna ja rahanduskomisjoni muudatusettepanekut, bensiini- ja diisliaktsiisi langetamise eelnõu, (Juhataja helistab kella.) mis võimaldaks pliivaba bensiini paagitäit tankida 15 eurot soodsamalt?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt: head viimast infotundi sellel hooajal kõigile! Inflatsioon on tõesti suur probleem. Hinnad on väga palju tõusnud ja see hindade tõus on väga palju seotud just energiahindade tõusuga. Nii gaas kui ka kütus, paraku ka elekter on tegemas uusi hinnarekordeid. Kuna kogu selles portfellis on energiaallikate hindadel väga suur osakaal, siis see viib paratamatult hindu üles ka kõikides teistes valdkondades. Selge on see: sellel, et Eestis on nii suur inflatsioon, on palju erinevaid põhjuseid. Üks põhjuseid on see, et me COVID‑ist taastusime väga hästi ja meie majanduskasv on olnud suurem kui meie naabritel. Kui Lätis, Leedus ja Rootsis oli majanduskasv 4,8%, Soomes isegi 3,3%, siis Eestis oli see 8,3%. Sellest tulenevalt on muidugi tekkinud ka kaupade puudujääk.

See, mis puudutab kütust ja aktsiise. Esiteks, Eestis on maksude osakaal energia hinnas olnud üsna väike. See on üks pool. Teine pool on see, et kõikide nende aktsiiside ja käibemaksu alandamisega on nii – neid näiteid on väga palju –, et on väga raske ikkagi tagada, et see tarbijateni jõuab. Tavaliselt on need näited sellised, et see jõuab küll müüjate kasumisse, aga ei pruugi jõuda tarbijateni. Te tõite näiteid riikide kohta, kus on alandatud miinimumini või veelgi madalamale. Näiteks Poolas alandati aktsiis madalamale kui Euroopa miinimumtase, [hind] püsis kaks nädalat ja pärast seda tõusis 20% kõrgemale tasemele, kui enne aktsiisilangetust oli. Saksamaal oli täpselt samamoodi, te võite lugeda meediast artikleid, kuidas Saksamaal on suur pahameel. Miljardid lähevad tegelikult selle aktsiisilangetuse peale, aga hinnad on tõusnud tagasi sinna, kus nad enne aktsiisilangetust olid. See tekitab inimestes väga palju pahameelt.

Nii et igal juhul ma tahan öelda, et me peame aitama oma inimestel sellel raskel ajal toime tulla. Ajad ei lähe paraku meil kergemaks, vaadates eelseisvat talve. Me peame keskenduma sellele, et inimesed saaksid hakkama.

Nüüd täiendav küsimus, Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Muidugi ma ei saanud kahjuks vastust ja te vist ei kuulanud ka minu sõnavõttu. Eestis see katsetus kaks aastat tagasi tehti, eelmise koalitsiooni ajal, ja siis seda hinnatõusu ei olnud. Te ei vaata ka seda, milline on turu peal nafta hind. Arusaadav, et olukord on keeruline. Euro kursi nõrgenemine dollari suhtes tähendab, et praegune toornafta hind on eurooplastele neljandiku võrra kõrgem kui naftahindade tippajal 2008. Mootoribensiini puhul on tipphinnad üle kahe korra kõrgemad kui 2008. aastal. Praegu pole hinnasurve vähenemist vähemalt lähiajal võimalik prognoosida ja võtmed kütusetarbijate elu kergemaks tegemiseks on täielikult valitsuse käes. Lisaks sellele, Läti valitsus otsustas teisipäeval kaotada alates 1. juulist kuni 2023. aasta lõpuni nõude, mille kohaselt peavad bensiin ja diislikütus sisaldama kindla koguse biolisandit. Bensiini ja diislikütust puudutavad muudatused olid Läti hinnangul vajalikud, et vähendada kütuse jaehindu ja seega ka inflatsiooni.

Nüüd ma küsin uuesti: mis on hetkel teie kui peaministri seisukoht? Praegu oleks võimalik bensiinipaagi pealt üle 20 euro kokku hoida, kui me aktsiisi ja biolisandikohustuse ära jätaksime. Kas see on see raha, mille peab ära võtma maainimestelt, või on riigil võimalus ikkagi  näha, et kütuse hinna tõusu tõttu laekub käibemaksu tunduvalt rohkem, kui oleks aktsiisi alandamine Euroopa Liidu lubatud madalaimale piirile? Ma ootan teie vastust. Milline on teie seisukoht, kas aktsiisilangetus võiks olla see, mis Riigikogus peaks selle nädala päevakorras olema teisel ja kolmandal lugemisel, aga mis seoses Reformierakonna parandusettepanekutega ei ole veel suurde saali jõudnud?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks, see katsetus kaks aastat tagasi, kui te sellele niimoodi viitate, ei tööta, sest tol hetkel oli tegemist kütuse stabiilse hinnaga. Loomulikult on siis sellel ka mõju, sest hind kogu aeg ei tõuse. Probleem on praegu ju selles, et hind tõuseb stabiilselt. Teiste riikide praktika on näidanud, et see langetus süüakse kohe ära. Seetõttu seda mõju ei ole. Selle kohta on erinevaid uuringuid maailmas ka. Samal ajal te soovite tõsta peretoetusi 300 miljoni euro ulatuses, võtta täiendavaid kulutusi aastas juurde, ja tahate teiselt poolt ära kaotada riigi tulud. Kust see raha siis tuleb? Kust see raha tuleb nende suurte toetuste kulude katmiseks, kui me teiselt poolt langetame makse? Riigi tulud saavad tulla maksudest, saavad tulla ka laenudest, aga igal juhul ei saa laenuga katta püsikulusid.

Te esitate seda nii, et aktsiisilangetus ja käibemaksulangetus läheksid justkui automaatselt inimestele edasi. Aga ajalugu seda ju ei näita. Ajalugu ei näita seda, eriti olukorras, kus hinnad stabiilselt tõusevad. Või võtame käibemaksu alandamise Lätis. Puu‑ ja juurviljade käibemaksu alandati 16%, aga hinnad vähenesid ainult 1–2%. Vahendajale see loomulikult meeldib, ta saab selle [kasumi] vahelt kätte.

Nüüd see, millele te viitate. Me peamegi õppima ka teistelt riikidelt ja väga palju vaatama, mis teised teevad. Sellesse Läti biolisandi teemasse me vaatame sisse, kas see võib anda mingit efekti. Aga selge on see – see näide ka viitab sellele –, et kõik riigid maadlevad kõrgete kütuse‑ ja elektrihindadega. Ma olen absoluutselt nõus, et nendes kohtades, kus sa pead autot kasutama ja ei saa kasutada ühistransporti, kus on pikad vahemaad, on sellel suur mõju, regionaalselt on sel väga suur mõju. Seetõttu me peamegi vaatama, kuidas me saame aidata neid inimesi, kes ennast ise aidata ei saa.

Meil on väga rasked ajad, ajad ei lähe kergemaks, ja seetõttu selline üle välja [meede], mis võib anda efekti just kütusemüüjatele, aga ei too kasu inimestele, võtab küll eelarvest väga palju raha ära, aga ei pruugi seda abi tuua. Seetõttu peab fookus olema sellel, et tõesti aidata neid inimesi, kellele te viitasite ja kellel on tõeliselt raske.

Nüüd kaks lisaküsimust, nagu me kokku leppisime. Mul on lihtsalt info, ma nägin, et Riigikogu liige Marika Tuus-Laul otsis seda võimalust, aga ma saan aru, et kord oli "Kõne" all, kord oli "Sõnavõtt" all. Nii et hetkel on kaks lisaküsimust, Peeter Ernits ja Aivar Kokk küsivad. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud valitseja! Minu konkreetne küsimus: millal te tagasi astute? Allar Jõks on korduvalt selges eesti keeles öelnud, et see – no mina ütlen selle kohta "lollimängimine" –, kui näiliselt on ministri vahetus ja samal ajal on läbirääkimised, ei sobi nagu kokku. Mida teie arvate? Et peab ikkagi panema edasi ja las koerad klähvivad?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! See, et ma teile ei meeldi, ei ole muidugi mingi uudis. Aga see [millele te viitate,] on täiesti parlamentaarsele korrale kohane. Meil on põhiseadus. Põhiseadus ütleb, et peaministril on õigus esitada presidendile ettepanekuid ministrite vabastamiseks. Õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et see on täiesti seaduspärane. Meil on selliseid olukordi ka varem olnud. On olnud täpselt samamoodi vähemusvalitsus. Mulle jääb arusaamatuks see, et kõik justkui tahaks seda, et sa oled selles koalitsioonis, selles suhtes, aga samal ajal selja taga paned kokku mingit teist ja siis, kui see saab kokku, siis sa astud tagasi ja hopp! oled justkui selles uues suhtes. Mina olen teinud nii, et kui me mõlemad oleme tunnistanud, et see suhe koalitsiooni näol ei toimi, siis me lõpetame selle ära, paneme kokku uue koalitsiooni ja senikaua on meil vähemusvalitsus. Teil parlamendiliikmetena on väga hea võimalus esitada põhiseadusest tulenevalt mulle umbusaldus[avaldus] ja võtta mind maha, kui ma ei sobi ja kui teil on parlamendis enamus koos.

Minu jaoks on ainuke küsimus Riigikogu esimees, keda te ei saa maha võtta, kui parlamendi enamus muutub. Tema võib-olla võiks tagasi astuda. Minu mahavõtmiseks on teil hoovad täiesti olemas ja seda saab teha. Nii et kui ei meeldi, tehke umbusaldusavaldus, ma tulen siia ja vastan küsimustele, siis toimub hääletus, nii nagu kord ette näeb, nagu põhiseadus ette näeb. Kui see läbi ei lähe, siis ma jätkan, ja kui läheb läbi, siis on keegi teine, kes tuleb seda mandaati küsima. Ka mina olen valmis, kui me saame koalitsiooni kokku ja parlament peab seda vajalikuks, küsima uut mandaati, kuigi ministrite vahetuse korral ei ole uut mandaati otseselt vaja küsida. Kui tunnetus on see, et see on vajalik, siis ma olen valmis seda tegema, kui koalitsioon on koos. Kui seda koalitsiooni kokku ei saa, siis palun, järelikult saab selle koalitsiooni kokku keegi teine, saate esitada umbusaldus[avalduse] ja mind maha võtta.

Tulenevalt põhiseadusest jätkame siin parlamentaarse riigi Riigikogu saalis infotundi. Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa, hea juhataja, loomulikult protseduuriline. Valitseja ütles või väitis, et ta ei meeldi mulle. Ma ütlen, et meeldib küll, eriti tema tänane punane kleit. Aga mulle ei meeldi tema arrogantsus ja ülbus.

Aitäh! Nüüd teine lisaküsimus. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud peaminister! Ma tuletan meelde, et kui 2020. aasta 1. mail aktsiisi langetati, siis järgneva nelja kuu jooksul kasvas turu peal näiteks diisli hind 10%, aga Eesti tanklates oli järgnevad neli kuud aktsiisi võrra odavam kütus müügis. Kogu aeg rääkida, et tanklas diislikütuse müüjad võtavad selle enda kasumisse, ei ole päris aus Eestis tegutsevate ettevõtete suhtes, kuigi me vahel ei saa aru, et kui turu peal tõuseb või langeb kütuse [hind], et miks siis see kohe tanklas ei [muutu].

Aga mul on teine küsimus. Riigi lisaeelarvesse on pandud 800 miljonit ja siis te olete ka kuskil 700 miljonit kaitsekulusid tekitanud, aga nende kohta ei ole te kunagi küsinud, kus kate on. Me näeme iga kuu, et 16 ja rohkem protsenti tuleb maksutulusid juurde. See olukord ei ole nii kriitiline, et peretoetuste [seadust] ei saaks vastu võtta. Aga Eesti varude amet tegi hanke, 170 miljonit eurot on 1 teravati gaasi hankimiseks. Oskate te öelda, kui mitu firmat hankepakkumise tegid ja mis hinnaga gaasi pakuti? Kas see näitas siis seda reaalsust, et kellelgi on võimalik seda gaasi pakkuda? Või tegelikult on näide see, et kui me ei saa oma LNG‑vastuvõtuterminali ühendust tehtud, siis on see talv Eesti inimesed ja ettevõtjad, kellel on vaja gaasi tarbida, kas külmas või tootmine jääb seisma?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Te olete selle küsimuse esitanud ka Eesti Varude Keskusele, nii nagu peab. Te teate väga hästi, et ma ei saa seda infot siin avalikult ette lugeda. See kiri vastusega tuli teile 14. juunil. Vastuses teie küsimusele on üles loetud, mis puudutab seda pakkumist ja seda, mis hindadega see pakkumine oli. Nii et teil on see info olemas ja paraku ei ole minul õigust seda siin avalikkusele avaldada. Jah, te saate selle info sealt kirjast kätte.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Liigume teise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Peeter Ernits, sellele vastab maaeluminister Urmas Kruuse ja teema on kaadripoliitika. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Esimene küsimus on see, et kantslerit teil ei ole, aga kantsleri nõunik on vapralt ametis. Minu küsimus on, miks te kantslerist lahti saite. Kas need olid poliitilised põhjused, et endine kantsler vaatas rohkem nagu sotside poole või kusagile mujale, ei olnud poliitiliselt sama meelt, nagu teie olete? Või olid seal mingisuguseid maaelu sisulised küsimused, kus teil omavahel suusad risti läksid, nagu öeldakse?

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh! Austatud Riigikogu liige! Nii nagu te teate, seaduse järgi on ministril õigus kantsleriga töösuhe lõpetada peale kuut kuud. Mina ei kasutanud seda kuut kuud kui mingit poliitilist ettekäänet. Kui ma õigesti mäletan, siis ühe teise valitsuse ajal Maaeluministeeriumis vahetati kantsler poliitilistel põhjustel välja. Nõunik on tööl sellepärast, et kantsleri ülesandeid täidab praegu asekantsler Marko Gorban. Meeskonna peale on ülesanded ära jaotatud. Kuna nõunikule ei ole esitatud ühtegi kriminaalsüüdistust, siis minu arvates võib ta rahulikult praegu tööd teha, kuni selle hetkeni, kui uus kantsler saab ametisse nimetatud.

Peeter Ernits, palun, täpsustav küsimus!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Võtame [teema] natukene eemalt, kuigi küsimusi on palju ka ministeeriumi kohta. Aasta oli 2021, kui oli algul plaan Maaelu Edendamise Sihtasutusse võtta veel kolmas juhatuse liige, siis vahepeal pandi kaks tükki plate peale. Täna on [juhatuses] ainult üks. Toona, aasta tagasi räägiti, kuidas tohutu palju tööd on Maaelu Edendamise Sihtasutuses, ja nüüd äkki saab üks juhatuse liige sellega hakkama. Kas siis tööd on jäänud MES‑il vähemaks või on praegune juhatuse liige erakordselt võimekas, teeb kolme inimese tööd, kolme mehe tööd, või on veel mingisugune kolmas asi? 

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu liige! Kui ma nüüd õigesti mäletan – te saate mind hiljem parandada –, siis tollel ajal oli maaeluminister Mart Järvik. Tõepoolest liikus selline jutt, et võiks tulla kolmas juhatuse liige, kes oleks olnud härra Arumäe, kes töötas ka antud ministri nõunikuna. Seda, mis Arumäega sai, me oleme ajakirjandusest lugenud. See on ääretult kahetsusväärne, et oma positsiooni kasutati huvide elluviimiseks. Me oleme koos nõukoguga ja koos juhatuse liikmega seda arutanud. Hetkel ei ole plaanis teist juhatuse liiget määrata. Aga see ei tähenda, et tulevikus teema uuesti päevakorda ei tule.

Nüüd kaks lisaküsimust. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma küsin küll natukene teemast kõrvale [minnes]. Aga ma tahan tänada sind, et lisaeelarves Maaeluministeerium toetas Riigikogu enamuse [soovi], et erimärgistatud kütuse aktsiis langetataks Euroopa Liidu madalaimale tasemele, seda küll ainult selle aasta lõpuni, aga eks järgmise aasta eelarvearutelud alles tulevad. Siit küsimus. Peaministri käest ei saanud ma vastust, kas ta toetaks ka bensiini, pliivaba bensiini ja diislikütuse aktsiisi langetamist Euroopa Liidu madalaimale [tasemele]. Kuidas maaeluminister suhtub sellesse, et kui ühe valdkonna ehk põllumajanduse, kalanduse ja kaevanduse ettevõtetele on tehtud see soodustus, siis kas seda soodustust võiks teha ka ülejäänud sektoritele, nii eratarbijatele kui ka ettevõtetele?

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu liige! Tõepoolest, Maaeluministeerium tegi läbirääkimistel selle ettepaneku, mis puudutab erimärgistatud kütuse aktsiisi langetamist Euroopas lubatud miinimumtasemele. Ta tegi seda just konkreetselt selle tõttu, et leevendada teatud sisendite kallinemist põllumajanduses, millel on kindlasti mõju nii maainimeste sissetulekule kui ka osaliselt ja kaudselt toiduhindadele.

Kui me vaatame tavadiisli müüki kütusejaamades, siis peab arvestama sellega, et meie aktsiisivähendus kehtib ka tavatarbijale ja see on jaotatud astmeteks, lähtuvalt just sellest, mis meil juhtus tarbimise ja hindadega COVID‑i ajal. Vene agressioon Ukrainasse veel võimendas seda. Tegelikult planeeris Venemaa ka teatud segadust ja šokki kütuseturul, kaasa arvatud gaasiturul. Selle tõttu ei anna ka kütuseaktsiisi miinimumtasemele langetamine tarbijatele seda efekti, mida me võiksime oodata. Seda näitas ka Saksamaa viimane kogemus, kus kahe nädalaga need hinnad tõusid üles. Praegu on selline olukord – te tõepoolest õigesti sellele viitasite –, et nafta hind on mõnel määral langenud, aga tekkinud on vastupidine efekt: nendel, kes naftat ümber töötavad, on kasum mitmekordistunud ja selle tõttu kogu selles ahelas, et tarbija saaks selle riigi niinimetatud võimaliku soodustuse kätte, on viidud see minu arvates miinimumini. Minu arvates tuleks kaaluda, et seda erimärgistatud diislikütuse [aktsiisi] miinimummäära võiks pikendada ja peaks pikendama. Aga nii nagu teiegi õigesti märkisite, kui toimuvad koalitsiooniläbirääkimised ja ühel hetkel moodustub uus valitsus, siis seda peaks otsustama selle arutelulaua taga.

Lisaküsimus, Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Paistab, et teil on viimasel ajal raske käsi ja te karmilt rapite oma allasutusi. Aga mind huvitab see, et vaikselt kadus ära Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Andres Oopkaup ja ka põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Sõrmus koristati ära või ta lahkus ise sealt. Austatud minister, miks sellised ootamatud ja vaiksed kaadrimuudatused on toimunud seal MES‑is?

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh! Austatud hea Riigikogu liige! Te kindlasti kasutasite fakte üsna meelevaldselt selles küsimuses, mida te praegu avalikkuse ees esitasite. Esiteks, kui te panite tähele, siis tõepoolest, minu ministriks saamise ajal vahetati MES‑i nõukogus välja teatud poliitilised nõukogu liikmed lähtuvalt sellest, mida eelmise valitsuse ajal EKRE ministrite juhtimisel oli tehtud. Sellel oli selge põhjus: me tahtsime saada nõukogusse rohkem mittepoliitikute täiendavat ekspertiisi. See tähendab seda, et sinna toodi tagasi maaülikooli kompetentsi, toiduliidu kompetentsi ja ka põllumajandusorganisatsioonide kompetentsi. Tõsi on see, et põllumajandusorganisatsioonide kompetents toimub rotatsiooni kaudu ja aasta kaupa. Roomet Sõrmust ei koristanud keegi sealt sõna otseses mõttes ära, nagu teie viitasite, vaid see toimus rotatsiooni kaudu, kuna esialgu oli seal talupidajate keskliidu esindaja. See on [vastuse] esimene osa.

Teiseks, mis puudutab nõukogu esimehe vaikset lahkumist, siis lahkumine ei olnud vaikne, vaid nõukogu esimees viitas juba varem, et tal on mingil hetkel soov lahkuda lähtuvalt sellest, et tema hõivatus ka sektoris on piisavalt ajamahukas ja tema ekspertiisi vajatakse mujal. Ei mina ministrina ega keegi teine ei avaldanud nõukogu esimehele mingit survet lahkumiseks. Ta tegi seda täpselt sellel hetkel, kui ta pidas seda enda vaatevinklist õigeks. Praegu on juba määratud ja nõukogu on juba valinud nii esimehe kui ka aseesimehe.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume kolmanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Andres Metsoja, vastab justiitsminister Maris Lauri ja teema on ehitusregistri probleemid. Andres Metsoja, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Maris Lauri! Kuidagi on nii välja kukkunud, et te täidate ka majandusministri rolli, ma saan aru, hetkel vähemalt, minule teadaoleva info kohaselt. Seetõttu tahaksin siin infotunnis teiega vahetada natuke mõtteid selle olukorra kohta, mida on ka meedias lähipäevil kirjeldatud, ja jagada neid avalikkusega. Näiteks võtsid omavalitsused eile Eesti Rahvusringhäälingu kaudu sõna ja ütlesid, et ehitusregistriga on halvasti, menetlustähtaegadest on raske kinni pidada. See keskkond on konsortsiumi nii-öelda toel uuendatud, riigile, maksumaksjale on see kuskil 350 000 eurot maksma läinud, aga häda on selles, et see keskkond ei taha teps mitte toimida. No see ei ole ka meile ju üllatus, [selliseid asju] on alati, kui uuendusi ellu viiakse. Kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad, see on vanarahva tarkus. Nii ka selle digitaalse keskkonnaga kipub olema, et hädad tulevad ikka välja siis, kui tuleb hakata seda [uuendust] töösse rakendama. Aga e‑riigina me võiks õppida sellest, et ühtepidi see tellija võimekuse tase oleks meil selline ja omavalitsustega läbirääkimine ka, et me ei läheks neid asju tegema võib-olla kõige kiiremal ajaperioodil. Praegu on kõige intensiivsem ehitusperiood, teatisi võetakse ilmselgelt aasta keskel kõige rohkem. Paraku on tulemas inimestel, töötajatel ja omavalitsustel puhkuseperioodid ja tahetakse kiiremini menetlusi teostada kõigi huvides, aga see keskkond seda mitte ei võimalda. Miks me sellisesse olukorda oleme sattunud? Kas me ei suutnud seda ette näha või tegime kuskil hankes vead?

Maris Lauri, palun!

Aitäh! See on tõesti oluline teema. Ausalt öeldes oli see esimene suurem probleem, mis tuli esile vist samal päeval, kui ma astusin sellesse ametisse, me vestlesime asjaosalistega ka selle probleemi põhjustest ja sellest, kuidas seda lahendatakse.

Ka minul oli see küsimus, mida avalikkuses on esitatud, et miks see nii läks. Kõigepealt, ega endine ehitusregister ei olnud ju ka eriti tarbijasõbralik ja oli tugevasti ajale jalgu jäänud. Aga sellel registril oli veel üks väga suur ja halb omadus: ta oli lihtsalt üks suur turvaauk. Praeguses julgeolekukeskkonnas, kui Eestit põhimõtteliselt iga päev rünnatakse, üks oluline register haavatavaks jätta on kahtlematult lubamatu. See oli üks põhjus, miks mindi selle protsessiga edasi, kuigi võib-olla oleks võinud kaaluda ka pikemat testimist.

Teine asjaolu on kindlasti see, et seda registrit, uut registrit, on juurutatud etapiviisiliselt. Oli ka varem idee, et tehakse uus valmis ja siis tõstetakse ümber, eks. See osutus liialt kulukaks lahenduseks ja selle tõttu minnakse etapiviisiliselt üle. Nüüd vist oli teine etapp ja see on suhteliselt mahuka ülemineku hetk. Üle lähevad suured osad ja see puudutab väga paljusid elemente. Vana ehitusregistri mittetoimimise ja probleemide taga olid ka asjaolud, mis nüüd on tõsiselt välja löönud. Vana registri arendused ei ole kõik dokumenteeritud, mistõttu meil puuduvad inimesed, kes täpselt teaksid, mismoodi see vana register on üles ehitatud. Nii et me vana registri juurde kindlasti tagasi minna ei saa. Aga see tähendab ka seda, et ülimalt keeruline oli ette näha neid reaktsioone, mis juhtub, kui süsteemi muudetakse. See oli ka üks teguritest.

Kuigi enne selle teise etapi elluviimist tehti ka testid, ei tulnud välja kõik need probleemid, mis praktikas ette tulid, ehk need dokumenteerimata jamad eelmises registris, muudatused, mis olid tehtud kuidagi põlve otsas või juhuslikult ühekordsena, tulid alles nüüd välja. See oli üks põhjus veel seal juures. Aga ... (Juhataja helistab kella.)

Nüüd palun täpsustav küsimus, Andres Metsoja!

Aitäh! Samas, alles eile ma sain omavalitsusest kirja, kus öeldi, et meilidele ei saa vastust, infoliinid on ülekoormatud, ei saa vastust küsimusele. Alles eile saadeti kasutajatele juhend, kuidas seda keskkonda päriselt administreerida ja neid toiminguid teha. Ikkagi jõuan ma tagasi selle küsimuse juurde, et kui me tellime mingisuguse uuenduse, siis see algab ju läbirääkimistest, eriti kohalike omavalitsustega, kes on selle registri kasutamise eest vastutavad. Võiks ju kokku leppida loogiliselt selle aja, millal võiks üle minna, kui koormus oleks palju väiksem, ja tegelikult neid vigu saaks mõistliku aja jooksul lahendada. Täna on menetlustähtaegadest kinnipidamine probleem. Pluss tellija võimekuse küsimus. Me saame aru, et vana registriga olid juba probleemid, on toodud välja, et see turvaaugu likvideerimine oleks maksnud suurusjärgus 100 000 eurot. Noh, minule tundub see kuidagi müstiline muidugi, kui võrrelda, et 350 000 maksab uus keskkond ja 100 000 maksab ühe turvaaugu kinnipanemine. Aga võib-olla tõesti see süsteem oli ehitatud selliselt, et ei olnud võimalik enam lihtsakoeliselt üle võtta ja neid parandusi teha, vaid lihtsam oli teha uus.

Aga see tellija võimekuse küsimus. Kuidas te hindate, kus me sellega oleme? See ei ole esimene ega ilmselt ka viimane selline näide Eestis, kui me ei suuda leppida kokku selles raamistikus, me ei suuda riigi poolt ilmselt anda korralikku lähteülesannet, ja kannatajad oleme lõpuks kõik. See närvikulu ja ajakulu, mis tekib, tuleb ühiskonnal jällegi ühel või teisel moel kinni maksta.

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Ma eelmises vastuses ei jõudnud [rääkida] veel ühest probleemist, mis on. See on see, et uus ehitusregister on ehitatud üles teise loogikaga. See tähendab seda, et senistel kasutajatel on kindlasti ka võõras uut registrit kasutada ja nad võib-olla ei julge kõiki funktsionaalsusi kasutada. Kindlasti on siin ka see koht.

Tõesti, need õppetunnid kipuvad millegipärast kogu aeg olema äärmiselt valulised. Kuid mulle on kinnitatud, et on tehtud juhendmaterjalid, infotelefonile vastavaid inimesi on võetud juurde. On olemas inimesed, kes spetsiaalselt suhtlevad suuremate kasutajatega, et lahendada nende probleeme. Kahtlematult oleks võinud seda teha juba varem, need ettevalmistused varem ära teha. Ma loodan, et see on järjekordne õppetund. Iseenesest on kindlasti kummaline, et see olukord on tekkinud ministeeriumis, kus on olemas ka IT‑minister ja IT‑asekantsler, see valdkond on seal. Kuidagi ja mingil viisil arusaamatul moel,  ma ise seal juures ei ole olnud, on need asjad võib-olla tõesti mitte kõige paremini välja tulnud.

Nüüd, ma arvan, tuleb panna põhirõhk sellele, et võimalikult kiiresti see süsteem tööle panna, klientide probleemid lahendada. Mulle teadaolevalt on tehtud järjekord, enne tegeldakse suuremate probleemidega ja need on ka lahendatud, väiksematega [tegeldakse] etapiviisiliselt, ja nende lahendamisega, mis vähem kliente puudutavad, liigutakse edasi. Kindlasti aitab see, et kui kliendid midagi tähele panevad või millestki aru ei saa, siis nad sellest teavitavad.

Kahjuks tuleb tõesti tõdeda, et suure pahameele tõttu ja pöördumiste suure hulga tõttu on organisatsiooni võimekus reageerida tavapärasest aeglasem. Aga nad kindlasti pingutavad. Ma vaatasin silma juhtidele, kes seda protsessi juhivad. Nad olid tõesti mures. Ma loodan ja mul oli selline tunne, et nad tahavad selle asja kiiresti tööle panna ja nad ise ka tajuvad väga hästi, et see ei tulnud seekord kõige paremini välja.

Nüüd kaks lisaküsimust. Kõigepealt Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma räägiksin ka majandusvaldkonna koha pealt. Me täna kohtusime taristuinimestega. Nad on mures teede ehitamise pärast. Pressi järgi [otsustades] langeb teedeehituse maht järgnevatel aastatel drastiliselt. Sellel aastal on Transpordiamet loobunud 50 objekti hankest ehk käibemaksu oleks olnud kuskil 20 miljonit pluss. Kas te oskate öelda, mis selle põhjus võiks olla? Kas Transpordiameti juhi lahkumine võib olla sellega seotud?

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Ei, Transpordiameti juhi lahkumine ei ole sellega seotud. Ta väga selgelt põhjendas, miks ta soovis ametist lahkuda. Teda ei survestatud, vähemalt minu poolt kindlasti mitte.

Tee-ehitusplaanide ülevaatamine tuleneb sellest, et tee-ehituses on toimunud märkimisväärne kallinemine. On kallinenud bituumen, on kallinenud seadmed, tööjõud, erinevates taristuprojektides tuleb kasutada ka metalli, mille kättesaadavus on oluliselt halvenenud. Teatud kallinemine kaetakse tulenevalt lepingust ära, on olemas kokkulepped, kuidas seda tehakse. Kahjuks ei ole võimalik leida vahendeid selleks, et kõiki planeeritud ehitustegevusi katta sellises ulatuses, nagu see kallinemine on. Paratamatult tuleb teha valikuid ja valikud on tehtud teatud prioriteetide järjekorras, ka sellest lähtudes, kuhu üks või teine projekt on oma arengus jõudnud või millise tähtsusega ta on ja millistest vahenditest seda rahastatakse.

Näiteks, kui on ikkagi Euroopa Liidu vahendid ja nende kasutamisel on väga konkreetne tähtaeg, siis me peame pingutama selle nimel, et need objektid, mis on selle rahastusega seotud, saaksid ära tehtud. Paratamatult need teised [projektid siis] venivad, lükkuvad edasi. Kui hinnad stabiliseeruvad, siis jõuab kindlasti järg ka nende ehituste juurde. See käitumine riigi poolt on täpselt samasugune, nagu, ma oletan, on väga paljudes peredes. Olukorras, kus hinnad tõusevad, tehakse valikuid ja olulisemad, tähtsamad [asjad] võetakse enne ette, teised lükatakse lihtsalt edasi. See ei tähenda, et nad jäävad tegemata.

Nüüd teine lisaküsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud justiits‑, majandus‑ ja taristuminister! Selline küsimus: kas järgmises valitsuses on teil valitsejaga kokkulepe, et te jätkate samal positsioonil? Kuidas see asi käib, kas vabaks jäänud kohad komplekteeritakse nii‑öelda uute partneritega, aga Reformierakonna mees‑ või naiskond jätkab samas koosseisus, teie kaasa arvatud?

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Ma ei tea, kas ma jätkan või ei jätka. See oleneb kokkulepetest ja see kindlasti oleneb peaministri valikutest. Praegune positsioon, nagu on korduvalt ka avalikkuse ees selgitatud, tuleneb kehtivast ministrite asendamise korrast. Igale ministrile on määratud kolm asendajat ja mina olin Taavi Aasa asendaja, olles järjekorras teine – esimene oli minu mäletamist mööda Jaak Aab –, nii et niimoodi ma asendan. Minu teada ka kõik teised ministrid asendavad täpselt sama loogika järgi.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Heiki Hepner, vastab maaeluminister Urmas Kruuse ja teema on looduskaitselised hüvitised metsanduses. Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Minu küsimus on suunatud hüvitiste maksmisele looduskaitseliste piirangute eest. Teie olete kõige õigem vastaja, sest käesoleval hetkel on teie käes nii maaelu‑ kui ka keskkonnaministri portfell. Kui Eesti astus Euroopa Liitu, siis võtsime kohustuse oluliselt suurendada rangelt kaitstavate ja piirangutega metsade pindala. Me oleme oma metsade kaitsmisega hästi hakkama saanud ja oleme üks kõige edukamaid riike oma Euroopa Liidu partnerite seas. Ma arvan, et esikolme hulgas kindlasti. Toona nähti sellise ökosüsteemse teenuse osutamiseks eraomanikele ette hüvitis rangelt kaitstavate metsade korral 110 eurot hektari peale ja piiranguvööndi metsade korral 60 eurot hektari peale. Inflatsioon on sellest ajast olnud aga vägagi arvestatav ja kui lisame selle, mis tänavu juurde tuleb, siis näeme, et hüvitis on pea kaks korda langenud. Lõunanaabrite juures ulatub vastav hüvitis kuni 250 euroni hektari eest. Looduskaitse on avalik hüve ja kulusid peaks katma ühiskond solidaarselt. Praegune olukord aga tähendab, et metsaomanikele on pandud ebaproportsionaalne koorem. Kokkuvõttes töötab tänane süsteem nii maaelu kui ka looduskaitset hävitavalt. Kas olete nõus, et hüvitised tuleks tõsta vähemalt sellisele tasemele, mis arvestab ka aastatepikkust inflatsiooni? Kui te olete sellega nõus, kas see võiks siis juhtuda juba aastal 2023?

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud hea küsija! Kindlasti võivad ajas muutuvad ühikumäärad jääda reaalsele elule jalgu. Samas, kui me vaatame Maaeluministeeriumi vaatevinklist neid eelarveid, mida me Natura aladel ja väljaspool sihtkaitsevöönde oleme määranud, siis saame öelda, et alates 2021. aastast on summad tegelikult suurenenud. Mida see tähendab? Üleminekuaastatel, mida me praegu käsitleme maaelu arengukava mõttes, 2021–2022, meie vaatevinklist me suurendasime eelarvet ligi 14%. See tähendab 5 miljonit eurot aastas.

Teine osa teie küsimusest viitab sellele, mis võib olla ja on minu arvates probleem. See on seotud sellega, et need ühikumäärad on keskmised. Keskmine tähendab seda, et need omanikud, kellele hüvitatakse ka nende, kuidas ma ütlen, võimalikust majandustegevusest saamata jäänud tulu, on väga erineval tasemel, mis võib ühelt poolt tekitada ebaõigluse tunnet. Mida ma tahan öelda? Selleks, et need ühikumäärad tulevikus oleksid õiglasemad, me peaksime neid diferentseerima. Selle teemaga on seotud LIFE IP projekt "Loodusrikas Eesti", kus on [ette nähtud] Natura aladele uute ühikumäärade väljatöötamine, mis peaks muutma seda süsteemi õiglasemaks.

Nüüd täpsustav küsimus, Heiki Hepner, palun!

Suur tänu! Jaa, ma olen nõus, et tuleks diferentseerida. Tegelikult ka ilmselt madala tootlikkusega määrade puhul võib-olla nibin-nabin tänased hüvitised katavad need kulud ära, paremal juhul. Paremal juhul. Aga fakt on ka see, et meil on tulnud väga-väga palju kaitstavaid metsi juurde ja sellepärast on ka see absoluutsumma suurenenud, hüvitiste enda summa hektari kohta ei ole.

Aga minu küsimuse teine pool tuleb hoopis omavalitsuste rea kohta. Looduskaitselised maad on vabastatud maamaksust rangelt kaitstavatel aladel 100% ja piiranguvööndis 50% ulatuses. Looduskaitse, nii nagu ka varasemalt sai öeldud, on ühiskonnaülene ehk see on riigi ülesanne. Seda on ütelnud ka meie kohus erinevate vaidluste korral. Samas laekub maamaks 100% omavalitsustele ja see on ka ette nähtud omavalitsuste osutatavate teenuste kulude katteks, nagu kohalikud teed, lasteaiaõpetajate palgad, huviharidus jne. Riik ei hüvita aga omavalitsustele saamata jäänud maamaksu. Tänase maamaksutaseme juures on saamata jääva tulu summa umbes 4,2 miljonit eurot ja riik peaks selle omavalitsustele hüvitama. Nüüd mu küsimus: kas te olete nõus sellega, et riik peaks selle hüvitama, ja olete valmis uue aasta riigieelarve koostamisel seda põhimõtet ka kaitsma, et riik täidaks oma kohustuse ja hüvitaks omavalitsustele looduskaitsealuste maade maksuvabastuse ja sellega looks ühtlasi võimaluse, et omavalitsused saaksid täita neid ülesandeid, mida nad peavad niikuinii täitma: haridus, kultuur, teed ja muu?

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh! Kuigi maamaksu kehtestamise teema ei ole hetkel minu või meie ministeeriumi kompetentsis, eeldan ma seda, et ka võimalikel koalitsiooniläbirääkimistel erinevaid teemasid, mis puudutavad ka maksuteemasid, tegelikult käsitletakse. Selle hüvitamisega on see teema, et tõepoolest on ühiskonnas teatud asju, mis toimuvad kogukondlikul või ühiskondlikul kokkuleppel ja selle tõttu ka kõikide asjade hüvitamine ei ole alati aprioorne. Kui me räägime looduskaitseseadusest ja muust, siis teatud seadusi tuleb täita ka siis, kui hüvitist ei ole ette nähtud. See tähendab seda.

Aga teie küsimuses oli üks oluline tähelepanek, millega me peame arvestama. Kui me teatud piiranguid tahame laiendada, siis pikas perspektiivis selleks, et mitte ühikumäära veel rohkem alla viia, me peaksime arvestama, et see nõuab täiendavaid vahendeid. Sellest tulenevalt tegime meie järgmise aasta eelarvestrateegiakavas ettepanekud Rahandusministeeriumile, mille tähtaeg oli 1. juuni, et meie võiksime toetada, ja tegime ka ettepaneku Keskkonnaministeeriumile, et temagi toetaks täiendavaid vahendeid ja me tulevikus võiksime vaadata nii siseriiklikke vahendeid kui ka näiteks maaelu arengukava vahendeid tervikuna, selleks et leida optimaalseid lahendusi teie püstitatud [teema] ehk hüvitiste õiglasemal menetlusel.

Nüüd kaks lisaküsimust. Aivar Kokk, palun! 

Hea juhataja! Hea minister! Läheks selle keskkonnateemaga edasi. Kuidas sa suhtud sellesse, et riigi taristuid ehitatakse palju ka looduslikele ja kaitsealadele? Rohkem on räägitud Rail Balticu teemadel. Kuidas sellega edasi peaks minema? Kas riiklikult vajalikud taristud võiks ehitada sinna, kus on seda vaja, ja kas siis ka koheldakse riigi ja erainvestoreid võrdselt või on nii, et kui riik tahab ehitada, siis ehitatakse looduskaitsealale taristuid, ja kui erainimesed sooviksid, siis seda tuleks eirata?

Urmas Kruuse, palun! 

Aitäh, auväärt küsija! Kui te minu arvamust küsite, siis ma olen veendunud, et sõltumata sellest, kes ehitab, kas ehitab riik või erasektor, peab erinevaid keskkonnamõjusid ja ‑häiringuid käsitlema. See tähendab seda, et ka keskkonnamõjude hinnangud on olulised ja see ekspertiis, mis sellega kaasneb, on kindlasti vajalik. Me ei peaks tegema vahet, kui me neid analüüse teeme, kes tellija on, vaid peaksime lähtuma konkreetsest situatsioonist, olgu see loodus, olgu see naabrimees või naaberkinnistu omanik.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud maaelu‑ ja keskkonnaminister! Ma tulen ikkagi Maaeluministeeriumi kaadripoliitika juurde. Teil on mitmed osakonnajuhid ja nende asetäitjad puudu, aga mõned on jälle raskelt mehitatud. IT‑osakonnas on vist 22 inimest. Juriidilises osakonnas on ka peaaegu 20, aga samas kasutate tihti kalleid advokaadibüroosid õigusabiks. Kas see juriidiline osakond, see 19‑pealine, ei saa hakkama juriidilise nõustamisega? On teil plaan seda osakonda vähendada või suurendada või jätkata kallite advokaadibüroode kasutamist õigusnõu saamiseks?

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, auväärt Riigikogu liige! Alates aastast 2015 on meie haldusalas vähendatud 100 ametikohta. See on üks osa sellest, et me peame igakülgselt arvestama seda, kui palju me maksumaksja raha teatud tegevuste peale kulutame. Teine oluline osa sellest puudutab seda, et kui te olete Riigikogu liikmena vaadanud ja jälginud erinevate ministeeriumide palgatasemeid, siis te peate tõdema, et Maaeluministeeriumi ja selle haldusala palgatasemed on alati viimasel positsioonil, me vahetame Keskkonnaministeeriumiga minu teada neid kohti, pluss-miinus, sõltuvalt aastast. See tähendab, et me peame leidma täiendavaid vahendeid palga maksmiseks ja konkurentsis püsimiseks, kaasa arvatud efektiivsuseks.

Teie viide sellele, et me kasutame kalleid advokaate, ei ole päris täpne. Kuna sellises üksuses ei saa ja ei suudeta kogu kompetentsi hoida, see ei ole lihtsalt ei sisuliselt ega rahaliselt võimalik, siis ongi mõistlik aeg-ajalt kasutada teatud välist ekspertiisi nende asjade lahendamisel, mille puhul seda nõutakse. Maaeluministeeriumi nii IT‑osakond kui ka juriidiline osakond ei tegele ainult Laia tänava maja teenindamisega, vaid see tähendab tegelikult teatud kohtades laiemat nõu, vastavalt sellele, mismoodi on struktuuris ülesanded jagatud.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Head ametikaaslased! Nüüd on niiviisi, et etteregistreeritud küsimuste teemad on lõppenud. Me läheme nüüd sellisele vormile infotunnis – ma annan ka infot teile, et oleme ikkagi parlamentaarne riik, meil on võimalus valitsuse käest küsida, seadus seda võimalust ette näeb, kui soovi on –, et palun esitage oma küsimus, andke kohe küsimuse alguses teada, kellele see valitsuse liikmetest läheb, ja siis küsige. Hakkame pihta. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud peaminister! Äkki te valgustaksite Riigikogu liikmeid? Me teame, et Ukraina sõjapõgenikke on tulnud Eestisse tänaseks üle 40 000. Äkki te valgustaksite, kui paljud nendest on tulnud läbi Narva piiripunkti? Kui paljud nendest, kes läbi Narva piiripunkti on tulnud, on noored mehed, 18+ aastat, kes peaksid täitma sõjaväe[kohustust] Ukraina riigis?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, kui need küsimused oleks ette teada, siis saaks vastata numbriliselt korrektselt, mul seda numbrit praegu siin kaasas ei ole. Aga tõsi ta on, et viimasel ajal tulevad põgenikud meile valdavalt üle idapiiri ehk Venemaa kaudu. Teada on ka see, et me oleme seal julgeolekukontrolli tõhustanud. Nende inimestega tehakse kõvasti tööd, enne kui nad üldse riiki sisse lastakse, just selleks, et kontrollida, kes need inimesed on, kas nad on ikkagi Ukrainast, kuhu nad edasi lähevad ja mis nende vajadused on. Seesama küsimus on tekkinud just meesterahvaste puhul. Eelmisel neljapäeval me valitsuskabinetis arutasime, et piirikontrolli just idapiiril tuleks veelgi enam tõhustada, et [selgitada], kas need on Ukraina meesterahvad, kes peaksid pigem Ukrainas sõdima, või kas tegemist on või ei ole Ukraina kodanikega.

Praegu kehtib üldine kord tunnustada või aktsepteerida kõiki isikut tõendavaid dokumente, aga meie soov on aktsepteerida ainult biomeetrilisi passe, et oleks kindel, et inimesed on need, kes nad väidavad end olevat. Lisaks peaks Siseministeerium homseks tulema ettepanekutega, kuidas seda veelgi enam tõhustada, et neid murekohti maha võtta. Selge on see, et kui need inimesed tulevad ikkagi Venemaa kaudu, siis meil on mure, kas ei ole tegemist hoopis kellegi muuga kui need, kes nad väidavad end olevat, ja et ei oleks murekohti meie julgeolekuga seonduvalt. Soov on karmistada just meesterahvaste, Ukraina meesterahvaste riiki lubamist. See toob ilmselt kaasa teatud pahameele, aga meie julgeoleku seisukohast on oluline, et me sellist täiendavat julgeolekukontrolli nendele inimestele teeme. Tõesti, meie naaber on ju ikkagi Venemaa ja me teame, et Venemaa kasutab kõikvõimalikke võtteid meie nõrgestamiseks. Nii et me peame oma kaitset igas mõttes tugevdama.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Nagu me teame, Eestis on inflatsiooninumbrid hästi kõrged, inimestel läheb päev-päevalt järjest raskemaks eluga hakkama saada. Aasta võrdluses on soojusenergia hind kasvanud 61%, elektri hind 146%, gaasi hind 217%. Nagu me teame, toit moodustab pere eelarvest circa 21%. Kas olukorras, kus Euroopa Liidus peale Eesti on ainult kolm riiki, kus ei rakendata toiduainete käibemaksu erimäära, ei oleks Eestil aeg käibemaksu vähendada? Me teame, et Euroopa Liidu miinimummäär on 9%, tänasel päeval on meil käibemaksu määr 21%. Kas valitsuses arutatakse seda või uues koalitsioonis, et me võiksime käibemaksu määra vähendada 11% võrra, tuua see 9%‑le? See oleks suur kergendus inimeste toidukorvi mõttes.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Inflatsioon ja hinnatõusud on suur probleem ja tõesti, inimeste toimetulekut need mõjutavad. Murekoht on see, et kui tavaliselt käib kõrge inflatsioon käsikäes kõrge majanduskasvuga, siis need tööriistad, mis riigi käes on, on väga selged: sa pead majanduskasvu ja majandust jahutama ning see toob ka inflatsiooni alla. Kui on aeglane majanduskasv, siis on reeglina aeglane inflatsioon. Selle tulemusena peaks majandust ergutama ehk erinevaid meetmeid selle jaoks tegema.

Halb lugu on see, et meil saavad kokku kaks keerulist olukorda. See ei ole tavapärane. Meil saavad kokku majanduskasvu aeglustumine ja teiselt poolt kõrge inflatsioon. Ehk kui sa teed tavapäraseid samme, selleks et inflatsiooni ohjeldada, siis sa aeglustad majandust veelgi, ning kui sa teed tavapäraseid samme, et majanduskasvu kiirendada, siis sa annad hagu juurde inflatsioonile. Seetõttu on Eesti Pank oma soovitustes juhtinud valitsuse tähelepanu sellele, et sellise kõrge inflatsiooni tingimustes peaksid inimeste aitamise meetmed olema väga hästi sihitud, seda just selleks, et ei antaks üldisele inflatsioonile väga palju jõudu juurde.

Mida me nüüd toiduainete puhul oleme teinud? Me oleme koos teiega valitsuses olles võtnud vastu lisaeelarve. Lisaeelarves on meil ka eridiisliaktsiisi langetus just selle jaoks, et see aitab toiduainete tootjail ka hindu alla tuua. Aga nii nagu ma vastasin siin Aivar Koka küsimusele, paraku selliste aktsiisilangetuste mure on see, et esiteks on need üle välja. Teiseks, need ei aita neid, keda kõige rohkem on vaja aidata. Kolmandaks, paraku see aktsiisi‑ või käibemaksulangetus reeglina müüjate tõttu kaob sealt vahelt ära, see inimeseni ei jõua.

Mida me peame vaatama, et sügisele vastu minna, on see, kuidas inimestel aidata toime tulla, aidata just kõige haavatavamatel gruppidel toime tulla nende kulutustega, mis on vältimatud, mida kuidagi vähendada ei saa. Nii et selle kallal me töötame.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Minu küsimus on ka proua peaministrile. Austatud Kaja Kallas! Teie käest oleks väga palju veel küsida, aga esmalt ma jätkan sama teemat, millest siin eelnevalt räägiti: toiduainete käibemaks. See on teema, millega meie erakond on tegelenud 10, 15, 20 aastat, koos Reformierakonnaga, kui me olime valitsuses. Me oleme sel teemal vaielnud, ma olen ise selle teema kandja siin saalis olnud. Te ei taha tunnistada seda, et enamik riike on alandanud toiduainete [käibe]maksu, paljudes riikides, mitmes riigis on toiduainete käibemaks 0%. Miks te ei taha siis proovida? Miks te ütlete alati, et sellega mitte keegi mitte midagi ei võida, ainult ettevõtjad võidavad, kui te pole proovinudki? Minul on küll niisugune tunne, et ei saada lihtsalt aru, et need tarbimismaksud on regressiivsed: mida väiksem palk, seda rohkem tuleb suhtena palka ära maksta. Vaesematel inimestel oleks sellest väga palju kasu. Mulle tundub, et te kaitsete hoopis jõukate seisukohta. Selleks, et jõukad saaksid riigilt rohkem raha, tõstetaksegi või hoitakse paigal ja ei langetata neid kaudseid makse, mille väiksema sissetulekuga inimesed kinni maksavad. Ma küsin: miks te ei taha toetada ja aidata, et ka väiksema sissetulekuga inimesed saaksid sellest riigi rikkusest või majanduskasvust oma osa, ja jätate nad täiesti märkamata? Ma näen, et põllumajandusminister ütleb ette, aga ma tahaks uusi seisukohti kuulda.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks, me oleme väike riik ja kindlasti peame õppima teiste kogemustest, sellest, mida teised on teinud. Hea näide on Läti, kus toiduainete käibemaksu alandati 16%, aga hinnad langesid 1–2%. Ma tahan öelda, et me peame sihistatult aitama neid inimesi, kellel seda abi on rohkem vaja. Sellised üle välja asjad mõjutavad kõiki ja annavad ka nendele, nii nagu teie nimetate, rikastele, kes seda selliselt ei vaja. Tähendab, me saame õppida teistelt ka selles võtmes, et mis vigu vältida.

Me oleme väike riik. Samal ajal te soovite 300 miljoni ulatuses võtta riigile täiendavat kulu. Küsimus on selles, kust see kõik tuleb. Kust tuleb see tulu, millest katta täiendavat kulu, kui samal ajal on maksude langetus ja massiivne toetuste tõstmine? Toetused peaksid olema väga sihistatud. Teie ettepanek aitab praegu 23 687 peret, aga see, et kolme lapsega pered, sealhulgas paljud Riigikogu liikmed, kellel on kolm last, saavad 500 eurot juurde, ei aita neid inimesi, kes päriselt abi vajavad. Seetõttu peaks fookus olema sellel, et me saaksime tõesti need rasked ajad üle elada ja aidata just neid inimesi, kes kõige rohkem abi vajavad, keda eluasemekulude ja toiduainete hinna tõus lööb kõige valusamalt, sest see moodustab nende ostukorvist väga suure osa. See ei ole nii suurema sissetulekuga inimestel. Ühtlane maksulangetus või ühtlane toetus aitab ka neid, kes seda tegelikult ei vaja. Selliseid [inimesi] on siin Riigikogu saalis üsna mitmeid, kes sel juhul saaksid 500 eurot või isegi rohkem iga kuu juurde ja seda [süsteemi] peaksid üleval need inimesed, kes saavad miinimumpalka 654 eurot kuus ja oma maksudest peavad neid toetusi üleval. Nii et me peame selgelt aru saama, kust raha tuleb, ja aitama neid, kes kõige rohkem abi vajavad.

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Liigume edasi järgmise küsimuse juurde. Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Minu küsimus on ka austatud peaministrile ja puudutab Linnamäe hüdroelektrijaama. Mõni aeg tagasi oli tõsine debatt ka valitsuse tasemel, kui ministrid kaitsesid, keskkonnaminister ja kultuuriminister, oma positsioone. Vabariigi Valitsus otsustas, et põhimõtteliselt peaks Keskkonnaamet andma selle vee erikasutusloa või keskkonnaloa välja. Seal raskuskese või probleem on see, et tegemist on Natura alaga. Jägala jõe puhul tuleks otsida asendatav koht ja kahjuks Eestis nihukesi jõgesid just üleliia palju ei ole. Narva jõgi saaks olla, aga siis, ütleme, selle probleemi lahendamine sel juhul oleks Venemaa kontrolli all ja meie kahjuks sinna sekkuda ei saaks. Võib-olla annate väikese ülevaate, kuidas see protsess peaks edasi minema? Mis olid need lõplikud kaalukeeled ja mis sõnum oli Vabariigi Valitsusel Keskkonnaametile? Kuidas see lahendus teie või Vabariigi Valitsuse vaatevinklist välja paistab?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Tõepoolest, see teema on olnud väga pikalt arutusel ja seal on erinevad huvid, mis põrkuvad. See otsus tuli teha üht‑ või teistpidi. Kui ma õigesti mäletan, siis ühelt poolt oli siin muinsuskaitse, sest tegemist on muinsuskaitsemälestisega, aga tänu sellele paisule on tekkinud ka paisjärv, seal on rekreatsiooniala, mis on kohalikele inimestele väga oluline, seal on ujumiskoht, seal on tekkinud ka uued pesitsuspaigad, ma saan aru, et nahkhiirtele. Lisaks toodab see hüdroelektrijaam ka taastuvelektrit, jah vähe, aga siiski toodab, ja see pais on seal olnud sada aastat. Natura ala kehtestati 2004. aastal, tõesti hiljem, see pais oli seal juba väga pikalt olnud. Teiselt poolt oli see looduse argument, kalade argument, et kalade kudemisala võiks olla pikem, kuni Jägala joani. Aga mulle tundub, et kui sada aastat ei ole kalad sealt saanud läbi minna, siis võib-olla on kalad juba ära harjunud, et sealt edasi ei saa.

Valitsus pidi tõesti selle otsuse tegema, kaaludes erinevaid argumente, ühel pool oli viis argumenti ja teisel pool oli see kalade ehk looduse argument. Keskkonnaminister väga kaitses keskkonnapoolt. Erinevaid vaateid esitati ja lõpuks pidi valitsus otsustama. Otsuses – nii nagu ka õiguskantsler on öelnud, et otsuses tulebki kaaluda erinevaid huvisid – võtsime arvesse ka Riigikohtu lahendeid, mis on tehtud analoogsetes asjades, et neid argumente sealt välja sõeluda. See otsus on, et see pais jääb ja seda paisu lõhkuma ei minda. Ehk sellest tulenevalt on loogiline, et kui see pais jääb, siis see vee erikasutusluba peaks olema. Loomulikult, Keskkonnaamet peaks selle otsuse sellest lähtuvalt tegema, et valitsus on otsustanud kõiki neid huvisid arvesse võttes jätta see pais, ajalooline pais, alles.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Liigume edasi. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma pean tõesti tunnistama, et kui Eesti riigis minu arvates oli viimased paar nädalat juhtimiskriis, siis paraku tuleb tunnistada, et me oleme liikunud juhtimiskriisist demokraatiakriisi. Ma arvan, et see on väga halb. Halb selles mõttes, et üks erakond on kogu parlamendi töö halvanud, halvanud nädalateks. See ei paista demokraatlik välja. Teiseks, üks erakond, Reformierakond teie juhtimisel, viskas minu selja taga istuvad head kolleegid nagu nartsud valitsusest välja. Ma arvan, et see ei näe demokraatlik välja. See teie tänane sõnavõtt: te ütlesite parlamendi ees – parlament on valitsuse tööandja, mitte vastupidi –, et Riigikogu esimees peaks tagasi astuma. Ma arvan, et see ei ole demokraatlik ja see näitab seda, et see ühe erakonna juhtimine isegi lühiajaliselt ei ole Eesti riigile hea.

Aga ma tulen oma küsimuse juurde. Kui oli hea koalitsioon Keskerakonna ja Reformierakonna vahel, siis te olite väga paindumatu ja ütlesite, et ühtegi kompromissi perehüvitistes ei tehta ja teie tahate seda teemat arutada sügisel koos koostatava järgmise aasta eelarvega. Täna me kuulsime teilt koalitsiooniläbirääkimiste pressikonverentsil seda, et te olete teinud mingi kompromisspakkumise. Olge hea – parlament arutab seda küsimust juba teist nädalat ja parlamendi enamuse tahe on selle eelnõuga edasi liikuda ja meie soov on olnud mitu nädalat Reformierakonna suunal, et palun tulge meile appi, lahendame koos selle küsimuse ära, pakkuge välja kompromisse –, ma hea meelega kuulaksin seda, mis siis on see kompromiss. Kus te tahate seda senti pooleks saagida?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Huvitav, et teid ei häiri, et teie partnererakond EKRE on obstruktsiooniga seisma pannud praktiliselt kõik eelnõud Riigikogus, terve Riigikogu töö. Aga eks see ongi valikuline. Minu viide oli Riigikogu esimehe suunas see, et Riigikogu saab tagasi kutsuda peaministrit, aga ta ei saa tagasi kutsuda parlamendi esimeest, kes on valitud ka teistsuguse koalitsiooni poolt. Selles mõttes, et kui seda koalitsiooni enam ei ole, siis ka seda mandaati ju Riigikogu esimehel ei ole. Ainus võimalus Riigikogu esimeest vahetada oleks see, et Riigikogu esimees astub tagasi, sest tema tagant on see mandaat ära läinud. Minust lahtisaamiseks on kaks võimalust: te saate mulle teha umbusaldus[avalduse], ja teine võimalus on see, et tuleb uus valitsuskoalitsioon ja sellele saab küsida mandaati.

Huvitav on veel see, et te viitate, et see oli väga hea koalitsioon. Jah, meie oleks tahtnud ka selles koalitsioonis jätkata. Minu meelest oli meil väga hea koostöö valitsuses ja mul on väga kahju, et te läksite seda niimoodi lõhkuma, nagu te läksite. Te läksite seda Isamaa eelnõu esitama ilma selleta, et meil oleks olnud kokkulepe. Praegu meil tõesti käivad koalitsiooniläbirääkimised ja koalitsiooniläbirääkimiste raames me käime läbi kõik need vajadused, nii nagu ka riigieelarve arutamise raames käiakse läbi kõik vajadused. Meil on kõrghariduse rahastamises vajadused, meil on inimeste toimetulekus vajadused, meil tuleb erakordselt raske talv ka energia mõttes, energiatoetustega me ilmselt peame tegema mingeid samme. See kõik võtab raha riigieelarvest ja seetõttu ongi see tervikpilt alati see, mida koalitsioon vaatab. Ka minu palve teile oli, et vaatame seda koos kõikide nende vajadustega.

Selge on see, et Isamaale on see peretoetuste eelnõu väga oluline, sest see on ju Isamaa tehtud eelnõu. See on neile väga oluline. Kui me soovime kokkulepet saavutada, siis see tähendab seda, et kõik pooled peavad tegema kompromisse. Kui see on neile oluline, ei saa meie öelda – nii nagu me ei öelnud seda ka kunagi teile asjade kohta, mis olid teile olulised –, et me neid lihtsalt ei tee. Me otsisime alati kompromisse ja need kompromissid on kompromissid selles mõttes, et mõlemad pooled astuvad sammukese edasi või sammukese tagasi, et jõuda kokkuleppele. Seda kokkulepet meil hetkel ei ole.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Liigume edasi järgmise küsimuse juurde. Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Ukraina sõjas on ilmselt pöördelised hetked. Me saame õige pea teada, kas Putin kuulutab välja üldmobilisatsiooni. See ilmselt mõjutab väga palju sõja kulgu. Me kuuleme ju ikka ja jälle, et relvaabi on vähe Euroopa poole pealt. Me teame ka seda, et Türgi takistab sisuliselt NATO laienemist Rootsi ja Soome suunal. Aga oma küsimusega nii-öelda sellelt rahvusvaheliselt paletilt tahaksin ma jõuda siia Balti riikidesse ja just Põhja-Euroopasse. Just selles kontekstis, et majandus on üks julgeoleku telgedest. Me teame väga hästi, et sanktsioonid Venemaa vastu muudavad majandusstruktuuri, muudavad transiiti ja tegelikult muudavad elu väga oluliselt siin Põhja-Euroopas. Eelmises infotunnis ma puudutasin Rail Balticu teemat, mis on kahetsusväärselt edasi lükkumas. Me teame, et väga suuri algatusi ei ole ja ei saagi ilmselt olla ka Euroopa raudtee puhul, mis on suhteliselt killustunud. Me teame, et soomlased on NATO valiku ees kätest seotud Venemaa arengutega, selles mõttes, et Vene transiiti ilmselt tulevikus kasutada ei ole võimalik. Me jõuame selle temaatika juurde, mis meil täna on. Meie nabanöör on Via Baltica, maanteekoridor, millel koormus aina kasvab ja ilmselt on see nii ka lähimal kümnendil.

Kuidas te hindate seda potentsiaali? Me teame, et maanteede teema on tegelikult Euroopas tabuteema, sest CO₂ emiteeritakse maanteedel ülipalju ja seetõttu on võetud teised majanduslikud suunad. Aga olukord on muutunud. Kas Eesti positsioon koos Põhjamaadega, koos Balti riikidega Via Baltica kontekstis võiks olla teema, mis tõsta tegelikult väga akuutselt lauale ja paluda Euroopa kaasamõtlemist, kuidas see koridor siduda tervikuks ja muuta kaasaegseks?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Jaa, väga huvitav teemapüstitus. Vastab tõele, et CO₂ emiteerimine maanteel on suurem kui raudteel ja seetõttu kogu transpordi liikumine pigem raudtee peale on olnud eesmärk. Olen teiega nõus, et see võtab aega ja investeeringuid, mida praegu lihtsalt ei ole. Meil on ka julgeolekuolukorra ja sanktsioonide tõttu, nagu te viitate, tekkinud olukord, kus meil on vaja kasutada sootuks teistsuguseid transpordikoridore, kui neid siiani on kasutatud. Sanktsioonide all on Venemaa-poolne maismaatransport, tegelikult ka meretransport Venemaa poolt, mis iseenesest annab võimalusi ka Eesti ettevõtetele, kes on sellega tegelenud, oma ärimudelit muuta.

Mis puudutab maanteevõrgustikku, siis seda ei ole otseselt sellisel kujul arutatud. Aga ma arvan, et suures pildis, kui need transpordikoridorid muutuvad, siis see ka arutluse alla tuleb. Meil on Põhjamaadega arutatud küll erinevate tootmiste võtmes seda, et paljud sellised suured ettevõtted, kes on seni tootnud näiteks Hiinas, kuna see on olnud majanduslikult tasuv, mõtlevad transpordiahela katkemise või selle tõttu, et seal on ikkagi suured probleemid, järjest enam oma tootmise toomisele Euroopasse. Siin, ma näen, on Eestil suur võimalus. Kui need transpordiahelad muutuvad, siis see võib muuta majanduse struktuuri ka teistpidi. Näiteks, suured tehased on öelnud, et nad edaspidi kaaluvad seda ja otsivad kohta oma tootmisele just selles võtmes, et toodame Euroopa jaoks Euroopas, mitte Hiinas. Hiinas toodame Hiina jaoks. Mida see kõik tähendab maanteevõrgustikule? Praegu on küll vara öelda, aga ma arvan, et teie osundus on õige, et sellele peab mõtlema. Kui see koormus niivõrd palju tõuseb, siis see nõuab täiendavaid investeeringuid.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Liigume edasi järgmise küsimuse juurde. Margit Sutrop, palun!

Austatud eesistuja! Minu küsimus on peaministrile ja puudutab eestikeelset haridust. Üleminek eestikeelsele haridusele on nii praeguse valitsuse kui ka kokkupandava koalitsiooni üks prioriteete. Eile me arutasime kultuurikomisjonis rahvaalgatust, mis nägi ette muutust põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduses, et suunata kõik Eestisse elama asunud lapsed õppima kodulähedasse eestikeelsesse kooli. See oli tingitud murest, et on olemas juhtumeid, ja neid ei ole vähe, kui kohalikud omavalitsused pakuvad kohti pigem venekeelsetes koolides ja ei tutvusta võimalusi õppida ka keelekümblusklassis või eestikeelses klassis.

See ei ole mitte vähetähtis küsimus, kuna minu meelest üleminekul eestikeelsele haridusele üks suuri probleeme ongi kohalike omavalitsuste vastutöötamine, olgu siis keelenõuete järgimisel koolidirektorite, lasteaiajuhtide või õpetajate puhul või muul viisil. Mis võimalusi teie näete selleks, et koostöö (Juhataja helistab kella.) kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel toimiks paremini ning kohalikud omavalitsused ei töötaks vastu riigi poliitikale? 

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Eestikeelne haridus on tõepoolest erakordselt oluline, just seetõttu, et meil on väike keel ja väike kultuur ning me peame neid hoidma. On ka tõsiasi, et lapsed väiksena omandavad keelt väga lihtsasti. Seetõttu me peame alustama just lasteaedadest, sellest, et lasteaiad oleksid eestikeelsed. Siis ei ole lastel enam mingit põhjust minna venekeelsetesse koolidesse.

Huvitav on see, et 1922.  aastal oli Eestis vene vähemus 3,2% kogu rahvastikust, okupatsiooniaja lõpuks oli see üle 30%. Me näeme praegu juhtumas sedasama Ukrainas, kus ukrainlasi küüditatakse ja venelasi tuuakse sisse. Me oleme ise selle kõik läbi elanud. Sõda Ukrainas avabki kõik need haavad, mis meil on olnud, ja annab võib-olla võimaluse teha korda asjad, mis on tegemata. Siin Eestimaal me peame kaitsma eesti keelt ja kultuuri. Eesti keelt räägib maailmas umbes 1 miljon inimest, samas kui vene keelt räägib kogu maailmas 278 miljonit inimest – kogu maailmas, mitte ainult Venemaal, vaid igal pool. Nii et see keel ja kultuur ei ole ohus. Kui me elame siin, siis me peame [siinset] keelt ja kultuuri tundma ja austama. Me teame ka seda, et lapsed saavad parema hariduse ja seetõttu ka paremad töökohad, kui nad Eestis eesti keelt oskavad.

Teie osundus, et kohalikud omavalitsused teatud kohtades töötavad sellele vastu, on suur murekoht. Ma tean, et Haridus‑ ja Teadusministeerium mõtleb erinevatele lahendustele, kuidas ikkagi saada kohalikke omavalitsusi, kes on koolipidajad, järgima riigis kokkulepitud reegleid. Näide on see, et kuigi me valitsuskabinetis tegime otsuse, et Ukraina sõjapõgenike lapsed lähevad eestikeelsetesse koolidesse, siis see paraku alati nii ei ole. Muidugi, üks pool on see, et neid kohti lihtsalt ei ole. Aga kõik need täiendavad koolikohad peaksid olema eestikeelsed just sellepärast, et meil ei tekiks juurde inimesi, kes Eestis eesti keelt ei räägi. See on tõesti väga oluline. Ma tean, et Haridus‑ ja Teadusministeerium töötab lahenduse kallal, kuidas ikkagi ka kohalikele omavalitsustele neid suuniseid anda.

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Austatud valitseja! Tahaks rääkida käibemaksust selle alandamise puhul. Kas te olete selle peale mõelnud, et see aitaks ettevõtjaid, [aitaks] neil kas või oma töötajatele paremat palka maksta? Kas see argument läheb teile korda?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Käibemaksuga on muidugi nii, et ettevõtted käibemaksu ju ei maksa, nad saavad teha sealt arveldusi. See ei peaks ettevõtteid küll kuidagi aitama, niipalju kui nad on käibemaksukohustuslased, ja enamik Eesti ettevõtteid on käibemaksukohustuslased. Käibemaks puudutab ikkagi peamiselt tarbijaid. Käibemaks on ka väga selge maksutulu, mis riigil on, ja käibemaksu alandamine ei too paraku nii suurt leevendust just nendele, kellel seda abi kõige rohkem vaja on.

Selge on see, et praegu on meil väga keeruline olukord, sest meil saavad kokku kõrge inflatsioon ja aeglane majanduskasv. Kui tavapäraselt käib kõrge inflatsioon kaasas kiire majanduskasvuga, siis riigi roll on alati majanduse arengut jahutada, et mitte anda inflatsioonile hoogu juurde. Aga meil on ühelt poolt majandus aeglustumas ja teiselt poolt on kõrge inflatsioon, mille jaoks tegelikult väga palju tööriistu ei ole. Eesti Pank on ka oma arvamuses öelnud, viimati veel sel nädalal, et riik peaks hoiduma üle välja toetuste või igasuguste maksualanduste tegemisest, mis annavad inflatsioonile hoogu juurde, vaid peaks aitama sihistatult neid inimesi, keda kõige rohkem on vaja aidata. Need on just väiksema sissetulekuga inimesed, kelle kogu tarbimisest või kogu rahakotist võtavad need sundkulud kõige suurema osa. Selle jaoks me oleme ka lisaeelarvega tõstnud toimetulekutoetust 33%, et inimesed saaksid nende kuludega paremini hakkama.

Selge on see, et sügisele vastu minnes peame ilmselt mõtlema ka täiendavatele energiatoetustele, sest kõik hinnangud ütlevad, et järgmisel talvel saavad energiahinnad olema kõrged. Rasked ajad on ees, riigil on raha piiratud ulatuses, see tuleb maksumaksja taskust, mitte kuskilt mujalt. Seetõttu me peame maksumaksja rahaga käima ümber vastutustundlikult, aitama neid, keda tõesti peab [aitama], mitte jagama seda lihtsalt kõigile.

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Anti Poolamets küsimust hetkel esitada ei saa, läheme edasi. Erki Savisaar, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Ma ei tahtnud küll sellest paisust rääkida, aga kuna see teema siin tõusis, siis ma tahaksin ikkagi üle korrata, et paisu likvideerimisest ju ei Keskkonnaamet ega Keskkonnaministeerium ei rääkinud. Jutt oli paisutusest. Nii et seal ei olnud otseselt seda konflikti kultuuriväärtuse säilimise ja kalade rände vahel. Küll aga oli konflikte erahuvide ja kalade rände vahel ehk oli huvi toota just selles kohas hüdroenergiat suhteliselt marginaalses koguses. Aga ma olen nõus õiguskantsleriga, et valitsusel oli õigus selline otsus teha, ja ma loodan, et te jääte selle otsuse taha. Tulenevalt Eesti seadustest ei saa seda valitsuse soovitud veekasutuse eriluba anda enne, kui kompensatsioonimeetmed on rakendatud. See tähendab kolmel jõel – Vasalemma, Pirita ja Purtse jõel – takistuste likvideerimist ja Purtse jõe puhastamist. See võiks tähendada, et järgmises riigieelarves ja pikemalt eelarvestrateegias me näeme ikkagi 100 miljoni jagu investeeringuid nendesse tegevustesse, et me jõuaksime lõpuks selle soovitud veekasutusloani. Kas see on nii? Kas te jääte oma positsioonile kindlaks? Kas Keskkonnaametil tekib võimalus see luba kunagi väljastada?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Nagu sa ise väga hästi tead, olles olnud selle arutelu juures, siis see oli väga pikk ja põhjalik arutelu mitte ainult ühel istungil, vaid üsna mitmel, ja mitte ainult meie valitsuses, vaid ka eelmises valitsuses. Nii et see on probleem, mis on olnud pikalt lahendamata. Nii nagu õiguskantsler ütles, kaaludes neid erinevaid huvisid – nagu ma ütlesin, oli seal muinsuskaitse huvi, rekreatsiooniala ehk kohaliku kogukonna huvi ja oli looduskaitseline huvi –, see otsus tuli teha ja seda kõike tuli kaaluda. See ei ole mitte minu isiklik otsus, see on valitsuse otsus ja see valitsuse otsus on igatpidi põhjendatud. Igal juhul on üht‑ või teistpidi otsus parem kui mitte otsustada. Nii et see otsus sai tehtud.

Kõik see, millele sa viitad, ei ole muidugi sellise detailsusastmega minu laual olnud, see on keskkonnaministri ja Keskkonnaministeeriumi pärusmaa. Ma eeldan, et järgmine keskkonnaminister ka nende teemadega valitsuskabinetti tuleb, et ta murekohtadega, mida ühes ja teises keskkonnavaldkonnas on palju, ja nende lahendustega tuleb valitsuskabinetti, et valitsuskabinet saaks arutada ja jälle omakorda teha vajalikke otsuseid.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Läheme edasi. Protseduuriline küsimus, Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Mul on selline küsimus, et Anti Poolamets ei olnud saalis, kui tema järjekord kätte jõudis, ta ei ole endiselt saalis, aga mind üllatab see, et tema järjekorrakoht nihkub ainult edasi. Minu arvates võiks ta ära kustutada järjekorrast, kui teda saalis ei ole. Kui ta tuleb, siis paneb ennast uuesti järjekorda. Tavaistungil minu meelest niimoodi käib, et kui sa ei ole kohal, siis sa satud väljapoole järjekorda või siis vähemalt järjekorra lõppu.

Aitäh! Eks see sõltub väga palju ka juhatajast. Meil oli just eelnevalt siinsamas infotunnis ühe Riigikogu liikmega sama näide ja teda ei olnud ka saalis. Kui ta lõpuks saali tuli, siis jäi tõesti see küsimus üles. Ma ei näe mingit probleemi. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Minu küsimus on ka peaministrile. Lugupeetud peaminister! Praegusel ajal on ikkagi pealkirjades ja inimeste elus üks mure kõige suurem. Selge see, et meil on julgeolekuolukord selline, nagu ta on, Venemaa algatatud sõja tõttu, aga sellel on ka muud mõjud, mõjud majandusele ja hindadele. Kui me eelmisel kütteperioodil lootsime, et kevadeks toimub mingi hindade stabiliseerumine, siis ausalt öelda praegu seda näha ei ole. Nii elektrienergia kui ka maagaas on ligi kolm-neli korda kallimad kui aasta tagasi. Ei paista kuskilt leevendust. Me oleme ka lugenud, et uue koalitsiooni moodustamisel on need teemad üleval.

Ma küsin niimoodi: kas siis need meetmed, mida me valitsuses rakendasime eelmisel kütteperioodil energiakandjate hindade leevendamiseks, selle hinnatõusu leevendamiseks, võiksid olla aktuaalsed ka järgmisel kütteperioodil, samasuunalised? Mis võiks olla see kogumaht? Tuletan meelde, et eelmisel kütteperioodil, alates septembrist kuni maini, kulus nendele meetmetele kokku 170 ja 180 miljoni vahel, kuskil 175 miljonit, millest sihitud meede oli ainult 15 miljonit ja universaalmeetmed olid 160 miljonit. Mida teie hinnangul oleks vaja teha? Hinnad on juba praegu kõrgel, paistab, et nad ei vähene. Inimesed on siiski väga ärevil, sest säästud hakkavad ära kuluma just nende hinnatõusude tõttu ja ees ootab raske kütteperiood.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Tõesti, eelmisel aastal me nägime eelmängu sellele sõjale just energiakandjate hindades. Me teame, et Venemaa manipuleeris ju ka gaasi hinnaga. Gaasi hinnast sõltuvalt oli ka elektri hind väga kõrge. Paraku täna me jah teame, et sõda algas ja see oli vaid eelmäng kõigele sellele, mis oli ja on tulemas.

Olen teiega väga nõus, et rasked ajad on ees. Just mis puudutab energiahindu, siis me peame tegema ka tuleval talvel toetusmeetmeid, et inimesi aidata. Need meetmed, mis me meie ühises valitsuses tegime, olid üsna helded. Seitsme kuu jooksul me aitasime inimesi toime tulla nii elektri, gaasi kui ka kaugkütte hinna tõusuga. Sellest oli abi. Meil oli sihitud meede inimestele, kelle sissetulek oli alla mediaani. Meil oli ka üle välja toetusmeede kõigile, sest see puudutas tõesti kõiki väga palju.

Jah, olen teiega nõus selles, nagu ma ütlesin, et inimestele tuleb tagada turvatunne. Seda öeldes ei saa ma öelda, et me suudame kõik hinnatõusud kinni maksta, arvestades seda, nagu ma ütlesin, et ees on väga raske talv ja raske sügis. Seetõttu need, kes saavad ennast ka ise aidata, mõeldes, kuidas saab oma energiakulutusi vähendada või säästa, peaksid seda tegema. Ma möönan, et seda kõik ei saa teha. Eriti väiksema sissetulekuga inimesed, kelle tarbimisest või tarbimiskorvist moodustavad energia‑ ja küttekulud väga suure osa, seda teha ei saa. Aga vastates teie küsimusele: jah, selliste toetusmeetmetega me peame välja tulema, aga konkreetseid tingimusi meil hetkel kokku lepitud ei ole.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Liigume edasi. Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Proua peaminister! Kui te nüüd kardate, et toidu käibemaksu alandamisest – toit on esma[tarbe]kaup – võidavad rikkamad ja keskklass, siis mina pakun välja hoopis astmelise tulumaksu. Astmeline tulumaks on tõepoolest see, mis aitab väiksema sissetulekuga inimesi. Rohkem hakkavad maksma just jõukamad, mis peaks teile sobima. Nagu te teate, meil on olnud kunagi astmeline tulumaks, meil oli 16%, 24% ja 33% päris vabariigi algul. Mart Laari ajal tõsteti see kõrgemaks, nii et väiksema sissetulekuga hakati rohkem maksma ja kõrgema sissetulekuga vähem. See ju sobiks. Astmeline tulumaks teeks riigi sidusamaks ja sotsiaalselt õiglasemaks. Ma küsin teie käest hoopis nii: nimetage kümmekond riiki, kus ei ole astmelist tulumaksu. Ma võin selle rea avada: Eesti, Venemaa, Ukraina, Mongoolia, Kõrgõzstan. Kes siin veel on? Hongkong tuleb meelde. Võib-olla jätkate seda rida. Rumeenia, Bulgaaria, jah. Jätkake, palun!

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Siin meil ongi ideoloogilised erinevused. Teie erakond on alati seisnud astmelise tulumaksu eest. Meie oleme seisnud ühtlase tulumaksusüsteemi eest, just sellel põhjusel, et kui protsent on kõigile ühtlane, siis suurema sissetulekuga inimesed absoluutnumbrites maksavadki rohkem maksu. Mida on selle ühtlase tulumaksu järkjärguliseks tegemine kaasa toonud? Inimesed, kes lähevad järgmisele astmele, peavad automaatselt maksma rohkem või kaotavad tulumaksuvabas miinimumis, nii nagu see hetkel on. See on toonud kaasa selle, et inimestel on väga suur – ma ei tea, kas "viha" on õige sõna – pahameel sellega seoses, et näete, palka tõsteti, aga kui ma lähen sellele järgmisele astmele või küürus järgmisele kohale, siis see sööb minu selle tulu ära, mille võrra palk tõuseb. Siin meil ongi ideoloogilised erinevused.

Me oleme olnud Eesti maksusüsteemi üle väga uhked just sellel põhjusel, et meil ei ole palju erisusi, meil on ühtlane ja selge maksusüsteem, mis ei karista kuidagi seda, kui inimesed hakkavad rohkem teenima ja maksavad sellele vastavalt ka absoluutnumbrites rohkem maksu, lihtsalt protsent on sama. See, et meil on maksusüsteem, millel ei ole erisusi või palju erandeid, toob kaasa selle, et Eestis pole väga palju ka võib-olla maksunõuandjatel vaja tööd teha, sellepärast et maksusüsteem on kõigile selge ja lihtne. Muideks, nendes riikides, kus on väga keeruline maksusüsteem, võidavad paraku just need, kes on rikkamad ja kes on võimelised palkama endale nõuandjad, kes annavad nõu, kuidas minna kas erinevate erandite alla või minna nendest reeglitest mööda. Kui te lubate: ma tean, et meil on ideoloogilised erinevused, teie olete astmelise tulumaksu poolt, mina ei ole, ja nii see ilmselt jääb.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Mina esitan ka oma küsimuse peaministrile. Kõigepealt tahaks natukene aidata peaministrit. Teda on siin rünnatud, kuna ta julges nimetada sellist asja, et kui põhiseaduse mõtet väga otsida ja mitte sätet järgida, siis võiks ju Riigikogu esimees ka tagasi astuda, juhul kui tal ei ole enam enamuse toetust. See on täpselt selline punkt, mida põhiseadus ei sätesta, aga kui tahaks hakata põhiseaduse mõtet otsima, siis võiks seda leida. Seda on väga lihtne testida: esimees astub tagasi ja proovib, kas on toetust või ei ole. Aga täpselt samamoodi, vastupidi on valitsusega. Peaminister võib saata ministrid, kuidas öelda, Riigikokku puhkama. Samas on näiteks Jüri Adams öelnud, et see käib isegi põhiseaduse mõttega väga hästi kokku. Alguses oligi mõeldud nii, et peaminister on see, kes moodustab oma meeskonna. Ei olnud sellist erakondade-fraktsioonide jõuõlga, mis määrab valitsuse koosseisu, vaid peaminister oli see, kes oli see keskpunkt. Nii et me oleme tegelikult läinud sellest mõttest natukene eemale, aga me oleme endiselt põhiseaduse sätete juures, oleme nendega nõus.

Aga mis puudutab neid Keskerakonna ettepanekuid igasuguste käibemaksude ja asjade kohta, siis mina soovitan nende suhtes küll väga ettevaatlik olla. Esiteks, ma ise olen elanud astmelise tulumaksu õnnelikes tingimustes ja sellist jama ma tagasi ei tahaks. Ma luban teile, et Rootsis inimesed, kes näevad seda astmelist tulumaksu, igatsevad meie tulumaksusüsteemi taga. Aga teisest küljest ma mäletan, kuidas Keskerakond omal ajal eksperimenteeris. Müügimaks oli selline asi, mis Tallinnas kehtestati. Öeldi, et luksuskaupadele 1% juurde. Käidi otsimas ... Jaak Aab, ärge segage! Ma paluks aega juurde, sest Jaak Aab segab mind pidevalt. (Juhataja helistab kella.) Aitäh! Seal oli ka selline moment, kus keskerakondlased käisid poes ...

Hea küsija, teie aeg!

... ja vaatasid, kas saia sees on rosinaid või ei ole.

Aitäh!

Rosinaga sai ... (Mikrofon lülitatakse välja.)

Hea küsija, teie aeg! Palun, Kaja Kallas!

Jaa, vaat kui jõuliselt lülitati teie mikrofon välja. See on huvitav.

Aga vastates küsimusele: tõesti, põhiseaduse mõte toetub põhiseaduse sättele ja säte ütleb otseselt, kuidas Riigikogult saab mandaadi valitsuse moodustamiseks peaminister, kes esitab oma valitsuse liikmete koosseisu presidendile kinnitamiseks. Tõesti, need kandidaadid, ministrikandidaadid, kuidagi otseselt ei saa Riigikogult mandaati.

Mis puudutab seda küsimust ja tulumaksusüsteemi, siis mina muidugi jagan teie seisukohta selles osas, et lihtne, õiglane ja selge tulumaksusüsteem on kõige parem. Isegi kui me räägime näiteks ettevõtete tulumaksust, siis see, et meil on kasum maksustamata – kui sa selle uuesti investeerid oma ettevõttesse või töötajatesse, siis seda kasumit ei maksustata –, toob meile selle, et me protsendiliselt sisemajanduse kogutoodangust kogume ettevõtte tulumaksu rohkem kui need riigid, kellel on väga keerulised süsteemid, sest seal tõesti on võimalik, et ettevõtted oma maksusid optimeerivad ja sellest ei võida mitte keegi.

Nii et oluline on see, et inimesed ja ettevõtted saavad aru, kuidas maksusüsteem toimib, mille eest nad makse maksavad ja millele ka maksumaksja oma raha kasutab. Selle jaoks on minu meelest väga oluline, et see, kes iganes on valitsuses, käitub maksumaksja rahakotiga vastutustundlikult. See on usaldatud valitsuse kätte, see ei ole valitsuse isiklik raha, ministrite isiklik raha, mida jagatakse inimestele, vaid see tuleb maksumaksja taskust. Õige oleks küsimus püstitada mitte nii, et kas te soovite näiteks 1000 eurot toetust, vaid kas te soovite 1000 eurot toetust nii, et see toob kaasa maksutõusu. Näiteks on välja arvutatud, et seesama perehüvitiste [seaduse] eelnõu tooks kaasa maksutõusu käibemaksu tõusuna 23%‑ni, aga ma ei ole näinud, et sellele küsitaks rahva mandaati.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Protseduuriline küsimus, Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Te minu küsimuse esitamise katkestasite väga brutaalselt mikrofoni välja lülitades, samal ajal kui Jaak Aab oli mind seganud mitte kaks sekundit, vaid kogu küsimuse esitamise aja, ja mu mõttelõng läks täiesti sassi. Ma kaotasin tegelikult ära järje ja küsimuse eesmärgi, selle, mida ma teada tahtsin.

Ka ühe väikese väite ma tahtsin välja öelda. Ma ütlen seda nüüd. Tegelikult, keskerakondlased, kes te räägite astmelisest tulumaksust, te võiksite rõõmustada sel hetkel, kui Reformierakond räägib vajaduspõhistest toetustest. Vajaduspõhised toetused on tagurpidi võttes astmelise tulumaksu üks vorm. See tähendab seda, et vähem teenivad inimesed saavad toetusi ja rohkem teenivad inimesed maksavad need oma maksudega kinni. Nii et kirik keset küla.

Aitäh! See ei olnud protseduuriline küsimus. Ma ei ole varem märganud, et teil, härra Valdo Randpere, kaoks mõttelõng ära. Vastupidi, te olete alati väga terav, väga selge. Ma helistasin esimest korda kellukest, kui oli möödas kaks minutit ja kaheksa sekundit, ja ütlesin, et palun, teie aeg on täis. Läks veel mööda viis kuni kuus sekundit, aga te ei esitanud küsimust. Riigikogu liige peab tulenevalt meie kodu‑ ja töökorra seadusest suutma 120 sekundiga küsimuse esitada. Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Minu küsimus on maaeluministrile. Ühele varasemale küsimusele vastates te mainisite uue valitsuse moodustamist, et selgus tuleb uue valitsuse moodustamisel ja vastused tulevad uue valitsuse moodustamisel. Palun aidake mind ka juriidilisest segadusest välja. Milline see uue valitsuse moodustamine teie silmis on, millised astmed peavad olema läbitud? Praegu on siiski ülimalt segane olukord, tegelikult on ju seesama valitsus ametis. Millal tuleb uus? Ja mida selle jaoks teha, milliseid astmeid teie selleks ette näete?

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu liige, selle küsimuse eest! Nii nagu peaminister selgitas, peaministril on põhiseadusest tulenevalt õigus valitsuse liikmed välja vahetada, mida ta on ka teinud. See tähendab seda, võiks öelda, et praktiliselt toimub praegu vähemusvalitsuse tegevus ja samal ajal käivad koalitsiooniläbirääkimised uue võimaliku valitsuse moodustamiseks. Kui need on lõpule viidud, mis tähendab seda, et koalitsioonileping on sõlmitud, siis on peaminister viidanud, milliseid tegevusi ta on valmis sellel hetkel tegema. See, kas see vajab uut mandaati või mitte, ei ole hetkel minu otsustada. Selle jaoks on olemas seaduslikud protseduurid. Aga uus valitsus tähendab seda, et kui me praegu ministritena kanname asenduskorras ka niinimetatud teise ministeeriumi valdkonna eest vastutust, siis sellel hetkel, kui uus valitsus saab paika, saavad kõik ministrid, kes selles valitsuses hakkavad tegutsema, oma konkreetse vastutusala. Asenduskord puudutab ainult neid hetki, kui on ühte või teist ministrit vaja vastavalt korrale asendada, olgu see seotud puhkusega, olgu see seotud välislähetusega või millega iganes.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Liigume edasi. Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Ma tuletan meelde, et enne kui kehtestati maksuküür, oli meil Eestis proportsionaalne tulumaks. Tänase seisuga on 6000 eurot aastas inimestel tulumaksuvaba, selle said kõik maha lahutada ja see kasvas kuni 20%‑ni.

Palun öelge, kellele te küsimuse esitate.

Aga mul on küsimus hoopis Maris Laurile. Kui taastuvenergeetikast räägiti enne seda energiakriisi rohepöörde võtmes, siis täna räägitakse taastuvenergeetikast ja just tuuleenergeetikast julgeoleku mõttes. Vahepeal on seadusandlikku ruumi parandatud, et need tuuleelektrijaamad saaks kerkida kiiremini ja inimestele, kelle lähedale neid tahetakse ehitada, saaks keskkonnahäiringu hüvitada. Mida veel saaks teha õiguslike regulatsioonidega, et Eesti elanikud nõustuksid taluma keskkonnahäiringut, mida tuulepargid kahtlemata põhjustavad?

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Tuuleenergia on kindlasti üks viis, kuidas katta seda auku, mis tekib, kui me loobume fossiilsetest kütustest. Jah, seal juures peavad süsteemi stabiilsuse mõttes olema ka näiteks salvestusvõimalused või mõned muud keskkonda säästvad tootmisvõimsused, millega tuleb ka samal ajal tegeleda.

Niinimetatud tuulikutasu kehtestamine võtab kindlasti maha mingid hirmud ja teatud vastuseisu. Mida veel võiks teha? Inimesi kõige rohkem häiribki see, et see tuulik rajatakse nende lähedale. Kardetakse nii-öelda visuaalset häiringut, kardetakse vibratsiooni ja muid sääraseid asju. Selles mõttes oleks hea rajada tuuleparke inimeste elukohtadest kaugemale, kus sellist tõrget ei teki. Siin on kindlasti üks mõte võtta kasutusele näiteks endised kaevandusalad, kus inimesed ilmselt ei ela ja kus häiring on tagasihoidlik. See on üks võimalus näiteks.

Kindlasti, kui rajada selliseid parke, me peaksime vaatama – sest meil on vaja tegelikult ruttu ja kiiresti tegutseda –, millised on planeeringuprotsessid. Kas on võimalik planeeringuprotsessi muuta kiiremaks, samas tagades selle, et kõik uuringud ära tehtaks? Aga näiteks, kui on teatud piirkonnas uuringuid juba varem tehtud, kas on võimalik neid uuesti kasutada? Kas teatud asju saaks paralleelselt menetleda? Samamoodi ka erinevate lubade, ühendamislubade, ehituslubade jne võimaldamine. Kas me peaksime alati tegema neid üksteise järel? Teatud juhtudel on kindlasti võimalik asju ajada paralleelselt, kas täiesti või osaliselt, sest mingid hinnangud on ühesugused, tehakse ühtesid ja samu protseduure, kogutakse ühtesid ja samu materjale. Need on sellised võimalused. 

Lisaks tuleb kindlasti hinnata seda, et need pargid saaks ka ühendatud, tagada see, et nende ühenduste puhul võimsuste rajamisel, mida me teeme – me oleme praegu jooksnud teatud mõttes kinni, on broneeritud hästi palju võimsuste rajamise võimalusi, aga tegelikult seda ei tehta –, sellised fantoomnõuded peaksid ära kaduma, et tõesti need, kes reaalselt tahavad ehitada, saaksid ehitada. (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Erki Savisaar, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Alustuseks: ma ei saanud päris hästi aru teie vastusest kolleeg Jaak Aabile, kas eeloleval kütteperioodil on planeeritud Eesti inimesi ja ettevõtteid toetada samas mahus kui mullu, rohkem või vähem. Mis see umbes võiks olla, see suurusjärk?

Aga soovisin küsida seda, et sel ajal, kui te nii siin saalis kui ka koalitsiooniläbirääkimistel vaidlete peenraha üle, otsustatakse Euroopas, kuidas Eestimaa inimeste ja ettevõtete taskust haugata miljardeid. Ma räägin paketist nimega "Eesmärk 55". Kas te saaksite anda lühikese ülevaate, mis seisus need läbirääkimised on? Ma tean, et neid otsuseid soovitakse teha ju juunikuu jooksul. Kas see pakett läheb tervikuna ülemkogusse ja otsustatakse nii-öelda paketina ära või see lammutatakse laiali ja need otsused sünnivad keskkonnaministrite nõukogus peale jaanipäeva, iga faili kaupa? Kas kuidagi on see situatsioon Eesti jaoks muutunud paremaks? Viimati, kui sellest sai räägitud, oli ikkagi jutt, et me peame põllumaad vähendama circa veerandi võrra, turbatootmist circa veerandi võrra ja metsa pindala suurendama umbes veerand miljoni hektari võrra. Kas me oleme endiselt samas seisus või on see olukord kuidagi muutunud paremaks, et meie toidujulgeolek ei kannata ja töökohad maapiirkondades ikkagi säilivad?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks, teie esimene küsimus. Ma vastasin Jaak Aabile selliselt, et meil ei ole selles veel kokkulepet. Aga selge on see, et inimeste toimetulek on oluline ja energiahinnad saavad tuleval sügisel ja talvel olema kõrged, mis tähendab seda, et me peame tegema paketi, mis aitab inimestel nende hindadega toime tulla. See pakett ei ole meil veel kokku lepitud, seetõttu ei saa ma vastata konkreetsete numbritega, kui palju seda on.

Nüüd teie teise küsimuse juurde, mis puudutab seda "Fit for 55". Need läbirääkimised on Euroopas käimas ja praegu saadikute tasandil selle üle vaieldakse. Nii nagu te teate, just LULUCF ehk maakasutusteema on meile väga problemaatiline, just sellel põhjusel, et tegelikult meie eesmärgid ei ole kuidagi realistlikud. Selle eest me oleme ka võidelnud, et neid paremaks saada. Paha lugu on see, et me oleme oma võitluses üsna üksi. Me ei ole suutnud endale liitlasi leida, sest need, kellel on samasugused probleemid, võtame kas või Soome ja Rootsi, on saanud teistsugused lahendused varasemalt, mitte selle konkreetse paketi raames. See teeb meie olukorra keerulisemaks.

Aga ma kinnitan teile, et me jätkuvalt võitleme nende Eesti seisukohtade eest. Ma tean neid murekohti täpselt sama hästi, nagu teie teate. Me seisame Eesti eest, aga lõplikku kokkulepet veel ei ole. Kui seda lõplikku kokkulepet ei ole, siis see tõesti tuleb ka ülemkogu tasandile, aga mitte sellele ülemkogule, mis nüüd jaanipäeval on, seda sellisel kujul seal minu teada [arutelule] planeeritud ei ole.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Head Riigikogu liikmed, ma tänan teid küsimuste eest ja valitsuse liikmeid vastuste eest. Infotund on lõppenud.