Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VII session, sitting of the plenary assembly
Wednesday, 08.06.2022, 14:00

Unedited

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Martin Helme

Tervist, head saadikud! Alustame oma kolmapäevast istungit. Kõigepealt on eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Ei paista soovi olevat. Sellisel juhul teeme kohaloleku kontrolli. Palun!

14:01 Aseesimees Martin Helme

Kohale pani ennast kirja 64 Riigikogu saadikut.

Nüüd mul on päevakorra juures täpsustus tänase 21. päevakorrapunkti kohta, mis on 54 Riigikogu liikme algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) ja mis on teisel lugemisel. Ettekandja on vahetunud ja ettekande teeb sotsiaalkomisjoni liige Tõnis Mölder.


1. 14:01 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (569 SE) kolmas lugemine

14:01 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd päevakorra enda juurde. Kõige esimene punkt on meil Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (569 SE). Eelnõu on kolmandal lugemisel ja enne hääletust on võimalik läbirääkimisi pidada. Läbirääkimiste soovi ei ole. Kas on soovi, et ma teen saalikutsungi, või võime kohe hääletama minna? Lähme siis kohe hääletamisele. Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (569 SE), tegemist on lõpphääletusega. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:02 Aseesimees Martin Helme

Seaduse vastuvõtmist toetab 63 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid ka [mitte]. Seadus on vastu võetud.


2. 14:02 Lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (524 SE) kolmas lugemine

14:02 Aseesimees Martin Helme

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (524 SE), ka see on kolmandal lugemisel ja võimalik on avada läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Ma ei tee siis ka praegu saalikutsungit, me oleme kõik siin. Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (524 SE), tegemist on lõpphääletusega. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:03 Aseesimees Martin Helme

Seaduseelnõu toetab 67, vastuhääli ei ole, erapooletuid ei ole, seadus on vastu võetud.


3. 14:03 Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorraldusest

14:03 Aseesimees Martin Helme

Tänane kolmas päevakorrapunkt on meil Riigikogu, vabandust, Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorraldusest ja selleks on meil siin ettekandjaks Riigikohtu esimees Villu Kõve. Ma kohe tutvustan teile ka, kuidas see menetlus välja näeb. Kõigepealt on siis Riigikohtu esimehe Villu Kõve ettekanne, mis kestab kuni 30 minutit. Sellele järgneb Riigikogu liikmete küsimuste voor, kus iga Riigikogu liige saab esitada ühe suulise küsimuse. Ja siis on läbirääkimised, kus sõna saavad fraktsioonide esindajad. Palun, Villu Kõve!

14:04 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Aeg on ärev ja võib-olla huvi kohtu vastu mitte nii suur, seetõttu mul on ikkagi hea meel teid näha siin saalis ka sellisel hulgal. Ma olin valmis selleks, et peaaegu kedagi ei ole. Aga siiski on tore, et kohus teid huvitab, ja ma tahaksin teile ülevaate anda siis meie kohtusüsteemi toimimisest ja tuua välja siis traditsiooniliselt ka mõned murekohad ja ettepanekud, korrates siis ka mitmeid varasematel aastatel esitatud probleeme.

Aga kõigepealt väike tagasivaade, kuidas kohtutel on läinud ja kohtusüsteemil. Üldise kokkuvõtte ma teeksin nii, nagu ma olen ka varem teinud, et vaatamata kõigele ja kriisidele kõik toimib. Õigusemõistmine on tagatud, see on erapooletu, kohtuasju lahendatakse üldiselt ka mõistliku aja jooksul, igaühel on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Samas on mitmeid muret tekitavaid tendentse, jätkuvalt lahendamata probleeme, millest ma teiega ka räägiksin. Kõigepealt on üldine mure, on kohtuasjade arvu üldine kasv ja seetõttu on ka kohtute jaoks töökoormusega toimetulek üha suurem väljakutse. Kuigi on vähenenud süüteoasju eelmisel aastal circa 8%, siis on järjepidevalt kasvamas kohtutesse laekuvate tsiviil‑ ja haldusasjade arv, millest siis haldusasju on koguni 14% rohkem kui varem. See on märkimisväärne tõus haldusasjade hulgas ja see ei ole ainult need koroonakaebused, mida võiks arvata, vaid see on ka keskkonnakaebused ja paljud muud valdkonnad. Veelgi enam tegelikult tekitab muret kaebuste märkimisväärne suurenemine ringkonnakohtutes. See avaldab mõju töökoormusele ja pikeneb ka asjade menetluseks kuluv aeg. Ja kuigi jällegi süüteomenetluse asju on natukene vähem, siis tsiviilasjades on kaebusi ringkonnakohtutes koguni 9,3%, haldusasjades aga isegi 19,5% rohkem. Ehk viiendik tööd on juurde tulnud aastaga, mis on tegelikult oluline number. Ja seejuures ei ole oluliselt suurenenud see protsent vaidlustatud kohtuasjadest. Seega ongi see kohtuasjade arvu suurenemise teema.

Nüüd kohtumenetluse kiirusest meil siin Eestis. Õigusemõistmise võrdlustabelis "Justice Scoreboard 2022", mis värskelt ilmus, paigutatakse Eesti kohtusüsteem tõhususes ja menetluse kiiruses jätkuvalt Euroopa Liidu riikide etteotsa. Tsiviil‑ ja haldusasjade lahendamiseks kuluva aja võrdluses esimeses kohtuastmes oleme teisel kohal Euroopa Liidus, meid edestab vaid Taani. Ja kokkuvõttes oleme kohtumenetluse kiiruses kolmes kohtuastmes tsiviil‑ ja kaubandusasjades viiendal ja haldusasjades neljandal kohal Euroopas. Välisvaates meil muret ei ole väga. Kuid kohtumenetluse kiirus on tasapisi, aga kahjuks pidevas languses. Eelmine aasta kulus maakohtutel tsiviilasjade lahendamiseks keskmiselt 101 päeva. 2020 oli see 95 päeva. Nüüd keskmine menetlusaeg sisuliselt hagimenetluses lahendatud tsiviilasjades on näiteks 2015. aastaga tõusnud koguni 40%.

Lisaks asjade arvu kasvule on näha, et asjad muutuvad üha keerukamaks ja mahukamaks ja nende lahendamine nõuab üha rohkem aega. Positiivne on, et vähenenud on kriminaalmenetluse üldmenetluste üldine keskmine menetlusaeg veidi, kuid kokkuvõttes on menetlus siiski pikem kui varasematel aastatel ja samas need kriminaalmenetluse üldmenetluse asjad on siiski väike osa, aga samas silmatorkav osa meie kohtuasjade koguarvust.

Haldusasjade puhul on keskmine menetlusaeg püsinud viimastel aastatel enam-vähem sama. 2021 oli see 127 päeva, kuid üha süvenevad käärid erinevate halduskohtute vahel. Ja kui vaadata, siis Tallinna Halduskohtu ja Tartu Halduskohtu võrdlust, siis Tallinnas on menetlusaeg viimase seitsme aastaga lühenenud ligikaudu 14%, aga Tartus pikenenud 65%.

Ringkonnakohtutes lahendati tsiviilasju apellatsioonimenetluses keskmiselt 163 päevaga, kriminaalasju 66 päevaga. Keskmine apellatsioonimenetluse tähtaeg on aga pikenenud mõlemas ringkonnakohtus viimase kuue aastaga, Tartus rohkem kui kolmandiku, Tallinnas kaks korda pikenenud menetlustähtajad kahjuks. Haldusasjade lahendamine apellatsioonimenetluses on muutunud veidi siis lühemaks, kuid ometigi on see keskmiselt 214 päeva. Määruskaebusi me suudame natuke kiiremini lahendada.

Positiivne on, et üldine usaldus kohtusüsteemi vastu on kõrge ja see on kasvanud. 2021. aastal tehtud institutsioonide usaldusväärsuse uuringu järgi usaldas Eesti kohtuid koguni 71% vastanuist, aasta varem oli see 63%. Eelmisel aastal tehtud menetlusosaliste rahulolu uuring näitas, et professionaalsete menetlusosaliste rahulolu kohtunikutööga on kõrge. Üldiselt on kohtu tööga rahul koguni 92% sellest sihtrühmast. Mitteprofessionaalsete menetlusosaliste sihtrühmast, kelle hulgas on ka need, kes kohtus kaotasid, ka nende hulgas on usaldusväärsus kõrge, 58%. Kokku on see 78% siis. Vähe on ka distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes viimasel viiel aastal, kokku vaid kuus distsiplinaarasja. Nende numbrite järgi nagu midagi väga halba ei ole, aga ma räägin pärast, mis muret tekitab.

Riigikohtu tegevusest ja õiguse ühetaolisest kohaldamisest aastal 2021. Riigikohus lahendas 243 kohtuasja, menetles 12% esitatud taotlustest. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses lahendati, rahuldati taotlusi tunnistada õigusvastaseks mingi säte kuues asjas, rahuldamata jäeti 20 taotlust ja tagastati 10 kaebust.

Nüüd väike ülevaade ka sisuliselt, millega Riigikohus on tegelenud, mis need valdkonnad on, kus siis õiguse ühtlustamine on toimunud. Riigikohtu üldkogu lahenditest väärib esiletõstmist kaks lahendit, minu subjektiivsel valikul. Tunnistada põhiseadusevastaseks olukord, kus majandus‑ ja taristuminister ei kehtestanud ehitusvaldkonnas pädevate isikute hariduse ja töökogemuse nõudeid, jättes need kutsenõukogu otsustada ehk sisuliselt delegeerides normiloome kompetentsi erastruktuuridele, mis on tegelikult väga põhimõttelist laadi teema. Samuti otsustas üldkogu, et tahtliku rikkumise tome pannud äriühingu juhatuse liikme vastu võib esitada kahju hüvitamise nõudeid teatud tingimustel kümne aasta jooksul, kui varem oli selleks tähtajaks olnud vaid viis aastat.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas põhiseadusevastaseks ja kehtetuks muu hulgas välismaalaste seaduse sätted, mis ei võimaldanud kohtus vaidlustada viisavabalt Eestisse saabunud Ukraina hooajatööliste riigis viibimise ennetähtaegset lõpetamist, kohaliku omavalitsuse volikogu töökorra sätte, mis ei võimaldanud isikul saada koopiat volikogu istungi helisalvestisest, ja seadusest tuleneva kohustuse vabastada kuriteos kahtlustatav politseinik vältimatult teenistusest. Samas otsustati, et põhiseadusega ei ole vastuolus tuuleparkide rajamise piirangud, et välismaalaste registreeritud kooselu ei tule elamisloa andmisel abieluga võrdsustada, kui neil ei ole abiellumiseks põhimõttelisi takistusi, et riik ei pea hüvitama metsaomanikule looduskaitselisi piiranguid, mis kehtisid juba kinnistu ostmise ajal, ja treeneri kutse andmisel ei saa lähtuda lastega töötamise keelust. Selliseid asju me eelmine aasta põhiseaduslikkuse järelevalves lahendasime. Lisaks valimiskaebused, millest siis olid vaidluse all nii elektrooniline hääletus kui ka valijate mõjutamine.

Riigikohtu halduskolleegium tegi ka mitmeid olulisi lahendeid, muu hulgas vaktsineerimiskohustuse järelevalvemenetluse raames avalikkuse ohtudest teavitamise, omanikule keskkonnakaitseliste kohustuste panemise ja piirangute hüvitamise, tuuleenergia arendamise, maksuõiguse, ühistranspordi rahastamise, kohtutoimikuga tutvumise ja veel mitmete muude asjade kohta.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumis selgitati muu hulgas korteriomaniku ja ‑ühistu vahelist vastutust korterite kahjustamise eest, avaliku pargi pidaja vastutust külastajate elu ja tervise eest, vahelduva elukohaga lapsele elatise maksmist ja võlatunnistusega seonduvat muu hulgas.

Kriminaalkolleegium käsitles lahendites muu hulgas kuritegude uurimiseks sideandmete säilitamist, enesekaitse piire, taksoteenuse kontrollimist ja turumanipulatsiooniga seonduvat muu hulgas.

Nüüd väline vaade Euroopa Inimõiguste Kohtust. Siis Eestist esitati eelmisel aastal 107 kaebust Eesti vastu, kuid rikkumine tuvastati ainult kahes asjas. Ühes asjas tuvastati konventsiooni artiklite 3 ja 8 rikkumised, kuna Eesti riigiasutused olid kaebaja väidetava vägistamisjuhtumi uurimisel menetlusnorme oluliselt rikkunud ja seetõttu tunnistati lapse ütlused lubamatuks tõendiks. Ja teises asjas siis leiti konventsiooni artikli 8 "Õigus sõnumisaladusele" rikkumine, kuna advokaadibüroo läbiotsimise õiguslik raamistik Eestis ei näinud ette piisavaid menetluslikke tagatisi advokaadiprivileegi kaitseks. Kahes asjas sõlmiti sõbralik kokkulepe. Selle aasta jaanuari seisuga oli inimõiguste kohtus pooleli 22 Eestile vastamiseks saadetud kaebust. Kokkuvõttes jällegi, Euroopa Inimõiguste Kohtu vaates ei ole meile ka midagi väga ette heita.

Euroopa Kohtu poole vaadates siis aastatel 2007–2022 on Eestist esitatud Euroopa Kohtule kokku 37 eelotsusetaotlust. Ja eelmine aasta tegi Euroopa Kohus Eesti taotluste kohta kolm lahendit. Ja menetlus on pooleli hetkel teadaolevatel andmetel kuues asjas, puudutab see riigiabi, avalikku veokohustust, toidukäitlemise nõudeid, isikute väljasaatmist ja keskkonnateabe andmist.

Põhiline murekoht, millega ma tahaksin nüüd välja tulla siin, seondub kohtusüsteemi sisemiste muredega. Kohtute ülekoormus, kohtunike põlvkonnavahetus ja õigushariduse probleemid.

Kohtunikud on oma tööd teinud hästi, ma arvan, hoolimata igasugustest kriisidest, aga seda ka üha tõusvas töötempos ja kohati võimete piiril, väsinud ja vaevatuna. Kui lisada siia vahetevahel aega nõudev infosüsteem, takistused, mis võivad kerkida üleöö, inimeste kohatine pahameel ja ülemäärased ootused, siis see avaldab tööle mõju. Samamoodi avaldab kohtunikele mõju ka avalikkuses või poliitikutelt kõlavad tihti alusetud ja ka ebaõiglased süüdistused aeglase töö ja valede ja erapoolikute otsuste pärast. Näiteks on siin hiljutine nõiajaht seoses ajakirjanike trahvimisega kohtuniku kohta, kus minu meelest ületati see lubatav hea maitse piir, kuidas siis oleks võinud kohtulahendit kommenteerida. Seda enam, et tegemist ei ole jõustunud lahendiga. Kohtuasjade ja kaebuste arvu pidev suurenemine põhjustab kohtusüsteemile lisakoormust. Täna meil ei ole veel Ukraina sõjaga kaasneva võimaliku majanduskriisi mõjusid kohtutes, kuid oodata võib ja karta võib maksejõuetusasjade kui ka võla‑ ja töövaidluste arvu suurenemist.

Kohtunikud töötavad praegu võimete piiril ja oluliselt enam kui tööaega arvestades peaksid tegema. Sellel on oma hind, on kurnatus ja stress. Sellega võib kaasneda asjade venimine kui ka eksimus asjade lahendamisel. Eesti Kohtunike Ühing tegi esimese ja teise astme kohtute kohtunike seas töökoormuse uuringu. Selle tulemused on muret tekitavad. Kohtunikud peavad demotiveerimaks oma töös töökoormust, mida ligi 80% arvab. Seejuures hindas oma igapäevast töökoormust pidevalt või enamasti ülemääraseks 70,5%. Ülemäärase töökoormuse tõttu töötab enam kui 40 tundi nädalas igal nädalal 61,3% kohtunikest, nädalavahetustel ja väljaspool tavalist tööaega igal nädalal 55,9% kohtunikest. Pooled kuskil märkisid, et ühe nädala jooksul peab Eesti kohtunik läbi töötama keskmiselt kirjalikke materjale üle 500 lehekülje. Kui kõrvutada siis tulemused sellega, et ligikaudu pooled vastanutest on oma tööülesannete tõttu sattunud ka igasuguste isiklike rünnakute ohvriks, siis ei ole ka üllatav, et see töökoormus on peamiseks stressi tekitavaks faktoriks, paneb mõtlema ka osasid ametist lahkumisele, avaldab negatiivset mõju isiklikule elule. Ja veel, kõige halvem ka, et kindlasti ei motiveeri need näitajad ka uusi inimesi kohtusüsteemi tulema.

Viimastel aastatel on astutud mõningaid samme olukorra leevendamiseks. On loodud üle hulga aja uusi kohtunikukohti juurde, jagatud asju ühekordselt ka ümber, aga seda on siiski vähe. Kohtunike arvates on vaja ikkagi kohtunike arvu ja kohtusüsteemi finantseerimist oluliselt suurendada. Juba eelmine aasta märkisin ka, et lisaks võiks kaaluda üleminekut kohtuasjade tervikuna üleriigilisele jagamisele. Rahaline kokkuhoid võiks tekkida kohtuvõrgustiku ülevaatamisest. Kokkuhoiukohti on ka menetluste optimeerimisel, näiteks menetlusabi andmise  ja menetluskulude kindlaksmääramise lihtsustamise, automatiseerimise ja standardiseerimise kaudu.

Kohtunikud tunnevad aga puudust sotsiaalsetest garantiidest, mis on üheks motivaatoriks selle vastutusrikka töö tegemisel. 64,5% küsitlusele vastanuist leidis, et edasiseks motiveerimiseks oleks vaja täiendavaid sotsiaalseid tagatisi. Kordan eelmise aasta ettekandes öeldut, et kõige rohkem tuleks, kõige rohkem tunnevad kohtunikud puudust ja kõige kiiremini tuleks taastada sisuliste põhjendusteta, tagaselja ära kaotatud kohtuniku töövõimehüvitis, kui mingigi garantii ületöötamise võimalike tagajärgede leevendamiseks, mis ei oleks ka riigile mingisugune suur rahaline koormus. Pikalt ametis olnud kohtunikke motiveeriks enam ka staažist sõltuv lisatasu. Praegu saavad kõik kohtunikud võrdset palka, sõltumata staažist, kogemustest, teadmisest, efektiivsusest või töökoormusest, mis ei ole piisavalt motiveeriv. Samuti võiks olla lisamotivaator suurtes kohtutes täiendavate juhtimisstruktuuride loomine ja võimalus end seeläbi teostada, mis, ma loodan, saab ka tehtud. Motivatsiooni säilitamiseks ja oskuste parandamiseks tuleks võimaldada kohtunikule ulatuslikumalt ja lihtsamalt roteerumist ja eelkõige hiljem ametisse naasmist teiste kohtute, täitevvõimuasutuste, haridusasutuste või organisatsioonide vahel.

Siit ma jõuan seonduvasse teemasse, see on kohtunike põlvkonnavahetus. Aastatel 2022–2027 tekib pensionile jäämise õigus koguni 52 kohtunikul. Pooltel neist peaaegu tekib see pensioniõigus juba järgmisel aastal. Kohtusüsteem seisab silmitsi laiaulatusliku põlvkonnavahetusega. Esimesed president Meri ametisse nimetatud kohtunikud on pensioneerunud juba praktiliselt kõik või kohe pensioneerumas. Ja seni me oleme suutnud vabanenud kohtunikukohad täita, kuid üha suuremaid ja tihedamini toimuvaid konkursse silmas pidades tõenäoliselt varsti tekib meil sellega raskusi, et kõigile kohtunikukohtadele leida kõrgetasemelisi õigusspetsialiste. Ja me oleme väga raskete valikute ees, kas mitte täita neid kohti või lasta latti alla, mida me ju tegelikult ei tahaks siin riigis, et lubada sinna õigust mõistma ka inimesi, kes võib-olla ei saa sellega piisavalt hästi hakkama. Kohtunikueksamile soovijate arv on alates 2017. aastast kogu aeg vähenenud. Praegu võib öelda, et umbes laias laastus poole võrra vähem inimesi soovib kohtunikuks saada kui aastal 2017. Veelgi halvem on olukord kandideerijate kvaliteediga. 2017–2020 tegi kohtunikueksamit 131 inimest, kellest esimesel korral sooritas positiivse eksami vaid 35 ja teisel korral veel lisaks kaheksa. Nii et olukord on väga kesine. See viitab tõsistele puudustele õigushariduses, millest tahan veel rääkida.

Ehkki kohtuniku palk kui selline on üldiselt õigusteenuste turul konkurentsivõimeline, seda tunnistame, jäädes küll alla jah parimatele, suurimatele palkadele, aga ta on konkurentsivõimeline, ei ole see ikkagi piisavalt atraktiivne ainuüksi kõrgelt kvalifitseeritud tegevjuristide värbamisel. Ja iseäranis tõuseb esile süüteovaldkond, kus juba praegu on oht, et huvipuuduse tõttu võivad kohtunikukohad juba varsti jäädagi täitmata. Lihtsalt ei ole süüteovaldkonnas tegelevaid inimesi. Sama probleemiga on silmitsi advokatuur ja prokuratuur. Uute kohtunike leidmisel ka advokaatide ja prokuröride seast oleks juba käsitletud staažitasu ja juhtimisstruktuuride loomise ja roteerumise võimaldamise kõrval motivaatoriks võimalikud täiendavad pensionimaksed teise või kolmandasse pensionisambasse, mis motiveeriks inimesi üle tulema karjääri teisel poolel kohtusüsteemi. Kandidaatidele võib olla hirmutav eelnimetatud kohtunike suur töökoormus ja stress, millega tuleks tegeleda. Tänapäevaseid noori motiveerivad lisaks palgale paindlik töökorraldus ja tööaeg, erinevad täiendavad hüved, mille osas kohtusüsteem kahtlemata konkurentsis ei ole. Demotiveeriva tegurina on nimetatud kohtunikuametiga kaasnevaid ulatuslikke tegevuspiiranguid, mis kohtunikuametiga kaasnevad, ja esmasena on esile toodud ebavõrdset kohtlemist investeeringute haldamisel, kui kohtunik ei saa kasutada neidsamu instrumente, mis on lubatud teistele isikutele.

Lisaks tuleks kohtunike järelkasvu leidmiseks tegelda süstemaatiliselt kohtujuristidest kohtunikukandidaatide ettevalmistamisega, võimaldades neile muu hulgas iseseisvat menetluse juhtimise praktikat, roteerumist eri kohtutes ja eraldi ettevalmistusprogrammi, mis täna kohtusüsteemi ülekoormatuse tõttu ei võimalda lihtsalt seda teha, sest inimesed on kõik on arvel.

Üldise probleemina kvalifitseeritud tööjõu leidmisel tõstan ma esile avaliku sektori üldise personalipoliitika. Avalikus teenistuses eeldatakse, et inimesed omandavad esmalt täieliku kõrghariduse ja alles siis hakatakse neid konkurssidega tööle värbama. Erasektor aga paraku kaasab parimad tudengid juba teisel kursusel või kolmandal kursusel, seob endaga ja pärast ülikooli lõpetamist on enamik, paremik avalikule sektorile kaotsi läinud. Otsida tuleb paindlikke võimalusi noorte sidumiseks riigiteenistusega juba ülikooli ajal, olgu see tasuline praktika, stipendiumid, välisõppe finantseerimine või millegi taolise kaudu.

Eraldi probleem, millest kahjuks keegi rääkida ei soovi, on juristi kutseala järjekindel feminiseerumine. Nimelt oleme jõudmas olukorda, kus meessoost õigusteaduse üliõpilaste osakaal on kohati juba alla 10%. Enamik õppejõududest ja veel suurem osa kohtunikest, eriti veel viimasel ajal ametisse määratud kohtunikest on naised. Samas oleks sooline tasakaal vajalik töökollektiivide tasakaalustamiseks kui ka erinevate seisukohtade tagamiseks õigusemõistmisel. Selle probleemiga tuleks minu arvates ka tegeleda.

Eelmise aasta ettekandes juhtisin tähelepanu Eesti õigushariduse halvale seisule ja veel halvemale tulevikuväljavaatele. Nii Riigikohtu koostatud analüüs kui ka juristide kutseorganisatsioonide ühispöördumine eelmisest aastast näitavad, et praegune õigushariduse mudel ei taga piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga juriste, keda oleks vaja riigiasutustes kui ka ettevõtluses kui ka Eesti riigi edasikandmiseks ja rahvusvaheliseks suhtluseks.

Rahvusteadusena on õigusteadus kahjuks hääbumas ja see võiks teha murelikuks ka seadusandja. Ei tohiks lubada kogu õppe suundumist tasulistele kaugõppevormidele, kuhu see praegu suundumas on, kuna see ei võimalda piisavalt õigusteadmiste omandamist muu töö kõrvalt. Justiitsministeerium on tegelenud aasta jooksul juristieksami seaduse ettevalmistamisega, et näha ette ühtne kutseeksam seniste killustatud kutseeksamite asemel, kuid see kindlasti ei ole ainuke lahendus.

Juba eelmine aasta ma märkisin ka siin saalis, et on tehtud mitmed ettepanekud, mis ei ole küll kahjuks kuhugi liikunud. Ma saan aru, et need on põhimõttelised küsimused, aga nendega tuleb tegeleda. Tasulise õppe laiendamine päevaõppele laiemas ulatuses, kui see praegu on, riigi finantseeritud tippjuristide õppekohtade kõrvale, minna üle integreeritud õppekavale selle 3 + 2 asemel, võtta õigusnõustamine ja kohtus esindamise teenus riigi järelevalve ja kontrolli alla ja muuta välismaiste diplomite tunnustamise eeldused rangemaks võiksid olla need mõned märksõnad siin.

Põlvkonnavahetus nõuab ka intensiivset koolitamist ja uuenduslikke koolitusmeetodeid. Auditooriumis loengu pidamine on oma aja suuresti ära elanud, olulisemad on interaktiivsed, rühmatööl põhinevad mitmepäevased koolitused, mis on paraku ka kallimad. Samas kui lektorite tunnihinnad ja ruumide üürihinnad on oluliselt tõusnud, siis kohtute koolituseelarve on läbi aastate jäänud peaaegu samaks ning kõik Riigikohtu taotlused lisavahendite saamiseks on jäetud rahuldamata. Samas meil on nii palju uusi kohtunikke, kellega tuleks hädasti tegeleda, et see koolitus saaks toimuda.

Kohtunike kõrval vajaks pidevat ja süstemaatilist koolitust ka kohtujuristid. Kohtunike koolitamise ülesanne on seadusega pandud Riigikohtule, kuid kohtuametnike koolituse korraldamise finantseerimine on jäänud ebaselgeks. Riigikohtus on olemas koolitusstruktuur, mille tugevdamise korral oleks võimalik pakkuda süstemaatilist kvaliteetset koolitust ka kohtuametnikele, muu hulgas kohtunikuks saamise programmi ettevalmistamist. Teengi ettepaneku panna kohtuametnike koolitamise ülesanne selgelt seadusega Riigikohtule, tagades selleks ka vastavad eelarvelised vahendid, et see ei jääks õhku, sest kohtuametnike roll õigusemõistmisel kui ka kohtunikuks saamise hulgas on oluline.

Mõned muud tähelepanekud ja mured. Kordan seda eelmine aasta väljendatud muret, et nii Riigikohtu kui ka teiste põhiseaduslike institutsioonide rahastamise skeem riigieelarvest peaks olema selge ega tohiks sõltuda täitevvõimu suvast. Võimude lahususe tagamiseks oleks vaja luua mehhanism, mis annaks reaalse otsustamise eelarve üle Riigikogule. Muuta tuleks riigieelarve seadust.

Juhin ka tähelepanu sellele, et seaduse tasandil on tekkinud ebavõrdne kohtlemine esimese ja teise astme kohtujuristide ja Riigikohtu nõunike palkade vahel. Alama astme kohtunikke abistavate juristide palgad on seadusega seotud kohtuniku omadega, tagades nende iga-aastase indekseerimise, kuid Riigikohtu võrreldavaid tööülesandeid täitvad, kuid kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvad kohtunõunikud on seaduses ära unustatud lihtsalt. Ja nende töötasud on püsinud muutumatuna juba, olid 10 aastat, eelmine aasta me tegime rasked valikud, lõpetasime analüüsitegevuse, koondasime inimesi, et tõsta palka nendel, teist võimalust ei olnud. Samas on tulnud ka nurinat, et analüüsitegevus Riigikohtule oleks ikkagi vajalik. Teen ka ettepaneku siin kohtute seaduses Riigikohtu nõunikute töötasu vähemalt osaliselt võrdsustada kohtujuristidega, nende baassissetulek siduda kohtunike omaga.

Olen rääkinud ka varem põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ülevaatamise vajadusest. Aastaid ei ole seda keegi teinud süstemaatiliselt, nüüd tuleks seda teha. Justiitsministeerium on võtnud selle ka käesoleva aasta tööplaani ja ka Riigikohtus on alustatud ettevalmistava tööga. Suuremad valikud puudutavad põhiseaduslikkuse järelevalve asjade lahendamise üldist korraldust Riigikohtus, võimalike väliskohtunike kaasamist, diskussiooni Riigikogu opositsioonile põhiseaduskaebuse esitamise õiguse võimaldamise üle, individuaalkaebuse ulatust ja valimiskaebuste lahendamise korda. Kui see eelnõu peaks valmis saama ja kord ka Riigikokku jõudma, loodan aktiivsele kaasamõtlemisele, kuidas meie põhiseaduse järelevalve mehhanism paremaks teha.

Mul on imelik ja isegi piinlik juba kolmandat korda siit kõnepuldist kurta kriminaalasjade üldmenetluse venimise, jäikuse ja ressursimahukuse üle, kuid ma ei jäta seda tegemata. Ma olen loll, aga järjekindel selles küsimuses. Ei ole normaalne, et ka kohati lihtsakoeliste vaidluste lahendamisel kulub lõputult aega, raha ja inimeste närve. Üldmenetluse ressursimahukuse ja närvesööva olukorra hinnaks võib olla inimeste sundimine minema üldmenetluse vältimiseks võimalikele ebasoodsatele kokkulepetele kriminaalmenetluses.

Ometigi ei ole mitte midagi muutunud ei regulatsioonis ega praktikas selle kolme aasta jooksul. Ja vaatamata sellele, et keegi isegi väga ei vaidle, et menetlus tuleks teha mõistlikumaks, ei ole tegudeni jõutud. See tekitab nagu mingi jõuetuse tunde. Arvan, et Riigikogul võiks olla põhjust ka küsida Justiitsministeeriumilt või nõuda Justiitsministeeriumilt, et see probleem selgelt tunnistataks ja see ka prioriteediks seataks seadusloomes. Samuti teen ma ettepaneku suuremates kriminaalasjades menetluse kohta teha üks majanduslik analüüs ja hinnata nendesse panustatud avaliku ja eraressursi kogukulu ja selle kasutamise mõistlikkust. Ma kardan, et selle analüüsi tulemused on masendavad, aga innustaks see ehk lõpuks vajalikke otsuseid tegema.

Kordan, et aeg on küps kriminaalmenetluse põhimõtteliseks revideemiseks teiste kohtumenetluste vaimus, suurendades kohtuniku rolli ja aktiivsust, vähendades kontaktistungi osatähtsust ja ressursimahukust, asendades selle kirjaliku menetluse ja virtuaalistungiga, suunates menetluse vaid tõesti asjassepuutuvate ja  vaieldavate asjaolude kindlakstegemisele, jättes kohtusaali vaid hädavajaliku miinimumi.

Samuti kordan eelmise aasta ettepanekut, et üle tuleks vaadata tsiviilhagi lahendamine kriminaalasjade üldmenetluse raames, eriti kui praegune menetluskord peaks säilima. Minu hinnangul tuleks kriminaalasi üldjuhul lahendada esimesena ja seejärel jätkata tsiviilhagiga tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi. Seadus lubab seda erandina ka praegu, kuid see võiks olla muudetud reegliks.

Kohtute tööd häirivad seadusega paikapandud kohtuasjade prioriteedid, mida tuleks teha kiiremini kui teisi asju. Kui kõiki asju tuleb mingi sätte järgi teha kiiremini, siis lõpuks tekib küsimus, millal neid teisi asju tehakse. Halvaks näiteks on maksejõuetuse regulatsioonid, mis Riigikogus veel täiendavalt leidsid tähtaegade lisamist. Samas on ikkagi küsitav, kas paljude, ütleme, füüsilise isiku pankrotiasjades, kus tegelikult ei ole nagu seda kiirust kuskil sellisel kujul, vara nagunii ei ole seal, et see on nüüd kiirem ja olulisem kui mitmed näiteks perekonnaõiguslikud asjad. Kohtuid võiks usaldada siin rohkem.

Ja viimane teema oleks pandeemia ja sõja mõju õigusemõistmisele. Pandeemiast on palju räägitud, ma ei taha sellest siin pikemalt rääkida, kuid ütlen, et üldiselt on kohtusüsteem kohanenud. Teatud probleeme on olnud vahetute istungite korraldamise ja nende turvalisuse tagamisega, samuti digitaalsete lahenduste tõrgete ja kohtuasjade edasilükkamisega. Koroonaõppetundide üheks pikemaajaliseks positiivseks mõjuks saab pidada kaugtöö võimaldamist ja laialdast levikut pandeemia järel, samuti kaugistungite ja kirjaliku menetluse ulatuslikku rakendamist, mis peaks üldjuhul vähendama kohal käimisega seotud menetluskulusid. Teisalt aga saab näha ka negatiivset, kuna kaugmeetodil kohtupidamine võib asja lahendamist venitada. Füüsiline istung on tihti efektiivsem nii asjaolude selgitamiseks kui ka kompromissile jõudmiseks. Jätkuvalt on murekohaks seadusest tulenev nõue pidada pandeemia ajal ka kriminaalasjade üldmenetluses ebamõistlikus ulatuses füüsilisi istungeid ja hooldekodudes isikutega isiklikku kohtumist nõudvad menetlused, nagu näiteks eestkoste seadmine, isiku kinnisesse asutusse paigutamine.

Sõda Ukrainas ei ole jätnud puudutamata ka kohtuid, ehkki esialgu on selle mõju pigem kaudne. Konkreetsemalt on praegu kohtud hõivatud näiteks vanemateta Eestisse jõudnud Ukraina lastele eestkoste seadmise ja esindajate määramisega olukorras, kus seda tuleb kiiresti teha hulgale lastele korraga ja teinekord ka puudulike dokumentide põhjal. Lisaks on tõusnud mitmed põhimõttelised küsimused, mida tuleks reguleerida, vähemalt kus praktikat oleks vaja. Olgu siinkohal näiteks sanktsioonide all olevate Venemaa ja Valgevene äriühingute kohtlemine tsiviilkohtumenetluses, muu hulgas pankrotimenetluses võlausaldajana, nende nõuete tunnustamine ja sissenõudmine, dokumentide kättetoimetamine. Eraldi küsimus püstitub nii Eesti-Vene, aga ka Eesti-Ukraina õigusabilepingute rakendamisest praeguses sõjaolukorras. Venemaaga seoses on tekkinud juba küsimus, kas me ikka peaksime saatma Eestis kohtusse pöördunud isikud oma nõuetega Venemaale, eriti Ida-Virumaal Venemaa elanikest korteriomanike vastu suunatud korteriühistute kommunaalvõlanõuete või pankrotimenetlusest tagasivõitmise nõuete puhul, nagu senine kohtupraktika seda ette näeb. Samuti on praeguses olukorras küsitav Vene kohtulahendite ja haldusotsuste tunnustamine eelviidatud lepingu alusel. On avaldatud mõtteid, et see õigusabileping tuleks üldse lõpetada. Selle üle arutati ka kohtunike täiskogul, kus leiti, et see hea mõte ei ole. Ukraina puhul on samuti problemaatiline kohtuasjade suunamine sinna, kuivõrd õigusemõistmine võib olla takistatud.

Juba praegu tuleks mõelda, milline on kohtute töökorraldus võimalikus eriolukorras või sõjaseisukorra ajal. Justiitsministeeriumis on valminud ka vastav eelnõu, milles püstituvad keerulised korralduslikud ja sisulised õigusemõistmise küsimused, millele tuleb lahendusi otsida, et õigusemõistmine oleks tagatud ka kõige keerulisemas olukorras.

Head Riigikogu liikmed! Õigusemõistmise korrakohane toimimine jätkub, aga arenguruumi on ja mured on. Loodan siis meie enda pingutustele lisaks ka seadusandja tuge ja panustamist. Soovin teile jaksu, jõudu, tervist keerulisel ajal. Aitäh!

14:33 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ilusti aja sees. Ja nüüd küsimustevoor. Eduard Odinets, palun!

14:33 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud Riigikohtu esimees, aitäh selle ausa ja mõneti emotsionaalse ülevaate eest! Neid muresid, mille te välja olete toonud oma kõnes, on tõepoolest mitmel ja mitmel lehel. Ma tuleksin tagasi kohtunike ühingu uuringu juurde. Te oma ettekandes tõite mõned numbrid välja, aga mitte kõiki numbreid. Seal on ka hullemaid numbreid, mis näitavad, kuidas meie kohtunikel läheb. Näiteks see, et üle poole kohtunikest tegelikult kaalub ametist lahkumist suure töökoormuse tõttu, 65% räägivad sellest, et sotsiaalsete garantiide, tagatiste puudumine täiesti demotiveerib neid ja 72% lausa nõuab eripensionide taastamist. Nendele kõikidele päringutele Justiitsministeerium vastab eitavalt. Mis teie arvates, võib-olla kordate või ütlete uuesti kõvahäälselt meile välja, on üks-kaks-kolm sammu, mida viivitamatult peaks riik ära tegema, et üle poole kohtunikest ära ei jookseks?

14:34 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Ma tegin oma valiku nendest vastustest, mis seal olid, uuring on ju olemas. See küsimus, kas ma lähen nüüd minema ametist kohe, on emotsionaalne küsimus. Sellele on väga raske objektiivselt vastata. Kui vaadata niimoodi rahulikult, siis ega kohtusüsteemist kohtunikke ära väga palju läinud ei ole. Seetõttu ma selle vastuse seal juba jätsin välja, ütleme ausalt. Ma ei oska seda hinnata, kui tõsine see päris olukord seal on. Aga mis seadusandjale vaadata, ma ütlesin, sama töövõimehüvitis kohtunikule ületöötamise vastu või ka praegu, et ta saaks ametist väärikalt lahkuda, on esimene asi, mida kohtunikud ootavad. Mis ei oleks kallis, mille tegemine on põrkunud, nagu ma aru olen saanud, Sotsiaalministeeriumi jäigale vastuseisule. Me üritame seda kuidagi siin nüüd, kui kohtuseadus ikkagi, me loodame, et Riigikogu on valmis seda teemat lauale võtma, see on esimene asi.

Ennekõike, nagu kohtunikud ütlesid, on kaks asja, mida saab teha. Küsida, kas saab jagada ringi töökoormust riigi sees veel. Justiitsministeerium tegi arvutuse ja ütles, et üksikute asjade kaupa ümberjagamine ei aita. Nüüd ma võtaksin siin lauale, ma saan aru, ketserliku mõtte, aga ma ütlesin, et kui meil näiteks liidaks kohtuid juurde, et me saaks ühtlasemalt töökoormust jagada, siis kohtunike töökoormus jaguneks ühtlaselt, aga sellest ei piisa. Lõpuks, mulle tundub, on ikkagi vaja uusi kohtunikukohti. Midagi teha ei ole, sest need asjad lähevad hullemaks kogu aeg ja tempo tõuseb. Praeguses seisus kiiremaid lahendusi ma mujalt ei näe.

14:36 Aseesimees Martin Helme

Siim Kallas, palun!

14:36 Siim Kallas

Aitäh, härra aseesimees! Härra Riigikohtu esimees! Mul on põhjust isikliku mulje alusel esitada selline küsimus. Kas on nii, et inimesed, kellel on väga palju raha, võivad algatada mis tahes jaburaid kohtuasju, mis tihti ei lõpe mitte millegagi, aga rakendavad kohtu väga kõvasti tööle? Kuidas tehakse valik ja kuidas niisugust asja vältida? Kohtuasju, nagu te rääkisite, on menetleda vaja palju-palju-palju. Kuidas teha valik ja kas on kõiki kohtuasju vaja menetleda või võib mõne tagasi lükata?

14:37 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Mul ei ole numbreid, aga kohtud ei võta kõiki kaebusi menetlusse. Selle eelduseks, ütleme, laias laastus ühe asja menetlemise eelduseks tsiviilis ja halduses on kaks tingimust. Neid on veel, aga esiteks on see, et need maksud on lõiv riigile selle eest, eks ole. Ja teiseks on tingimus siiski see, et asjal oleks mingi perspektiiv, või ütleme, see võiks teoreetiliselt kuhugi viia, su õigusi on rikutud.

Kas ja kui palju selles olemasolevas suures koormuses jõutakse seda vaadata, see on teine asi. Aga ma olen nõus jah, et selline nii-öelda strateegiline või kaebuslik hagelemine on, nagu seda nimetatakse, tõesti olemas, võib-olla ka kohati eesmärgiga raha välja pressida kelleltki või mingeid muid ressursse või takistada kellegi tööd. Sellist asja võib näha. Seda on ju, võtame, ühinguõiguslikus vaidluses saab vaidlustada üldkoosoleku otsuse lihtsalt sellepärast, et blokeerida seal tegevus vähemusel, isegi kui seal sisuliselt pointi midagi ei ole.

Sellega võitlemine ei ole niisama lihtne. Meil on põhiseadusest tulenev õigus igalühel pöörduda kohtusse. Kui laiaks me selle ukse avame, milles me näeme seda võimalust ja kust me piiri paneme peale, et sinul ei ole lubatud kohtusse tulla?  Meil on piiratud tasapisi. Näiteks võtame halduskohtu: vangide asjade sissepääs kohtusse on eelmenetluse kaudu maha võetud natukene.

Samas ma olen siiski natukene, ütleme, ettevaatlik, et me hakkame inimestele kuidagimoodi kunstlikke tõkkeid tegema, et oma õigusi ei saaks kohtus kaitsta. Mina arvan, et efektiivsem on ikkagi see, kui inimene tunnetab, et talle langeb vastutus sellise asja eest, lõpuks ta peab selle kinni maksma. Ja see võib-olla paneb inimesi rohkem mõtlema, ma tahaks loota.

Aga head lahendust siin ei ole. Me võiksime jah öelda, et me tõstame ... Me oleme proovinud, et Eestis tõstame lõivud lakke. See ei aidanud, sest  inimesed hakkasid taotleda vabastamist sealt. Me võime seadusesse mingit filtrid panna, näeme eelnevaid kohtumenetlusi, eelnevaid menetlusi, aga neid peab ka keegi rahastama ja neid tegema. Nii et selles mõttes ma väga optimistlik ei ole.

Ja kui me vaatame teiste riikide kogemust, inimesed saavad kogu aeg targemaks, mille üle vaielda. Kui vaadata, millega täna kohtusse tullakse, võrreldes seda, mis 20 aastat tagasi oli, siis vahe on mäekõrgune. Tollal ei tulnud kellelgi pähe jumal teab mis asju kohtus nõuda. Täna tuleb küll, eks ole. 

See on üldine selline õigusteaduse tõus ka halvas mõttes. Me ei ole jõudnud jah sinna, et kui keegi tuuakse, nagu see legend on Ameerikas, ma ei tea, kas see on tõsi, et kui keegi tuuakse haiglasse, eks ole, siis ...  advokaat sokutab talle visiitkaardi tasku, et kuule, kindlasti sinuga tehakse siin midagi halvasti ja näed, ma olen ju olemas.

Me ei tahaks sinna jõuda, aga mina ei näe nagu väga lihtsaid lahendusi inimeste õiguste kinnipanemiseks.

14:40 Aseesimees Martin Helme

Ivari Padar, palun!

14:40 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Olin siin paaril aastal tunnistaks ühele identiteedivargusele, mis õnneks küll lõppes hästi. Lihtsal inimesel jäi korteri kätte. Aga seal vahepeal oli väga erinevaid etappe, kus ma imestasin, kuidas riigis meil asjad [käivad, nii et] mu käsi ei tea, mis jalg teeb. Üks etapp oli see, kus hakkasid inimesed koju tulema tähitud kirjad kohtust, nõuetega. Ja endine piirkonnavolinik soovitas, et nii kui postiljon tuleb ukse taha, põge aknast välja. Ma võtsin siiski asja ette. Ega midagi teha ei olnud. HUGO.legal andis seda tasuta abi. Kuidas nende olukordadega paremini hakkama saada, kui lihtne inimene hammasrataste vahele saab ja kui mõned tähitud kirjad koju hakkavad tulema? Need on väga keerulises spetsiifilises keeles, mina nende kirjade sisust aru ei saanud. Kuidas see asi niimoodi saaks, et need inimesed on hammasrataste vahelt välja pääseks ja ei oleks see lahendus, et nii kui tuleb postiljon, põgene välja?

14:41 Riigikohtu esimees Villu Kõve

No ma ju ei tea, mis põhjusel, kas inimene oli valesti kohtusse kostjaks kutsutud või ma ei tea, mis asi seal oli üldse. Aga ega siin on see ... Vaat, nagu sa ütlesid ka, et see oleks nagu lahendus, et ma põgenen selle kohtu kirja eest. See ei ole tegelikult lahendus, sest see kiri jõuab sinuni aastaid hiljem ja palju hullemate summade ja palju hullemate tagajärgedega. Kui sa oled passiivne, üleüldse ei reageeri, eks ole, siis see asi jõuab läbi kohtu lõpuks täituri kätte, siis ta jõuab täituri kätte, siis see käib sealt läbi ... ja siis ma ärkan, eks ole, alles, kui mu konto on kinni pandud või kinnistu on müügis, et oi, mulle on suurt ülekohut tehtud. Minu meelest üks oluline asi, mida ühiskonnas võiks juurutada, on see, et kui riik sult midagi küsib, siis ära jookse ära, vaid suhtle ja küsi lähemalt järgi, mis siis see asi nüüd on, eks ole. Meil on olnud tõesti juhtumeid, kus inimesi on segi aetud, olgu siin nimel ... Kõike võib juhtuda siin tänases ühiskonnas, kus kõik on masinate peal. Aga kõige rumalam on joosta minema. Järgmine samm on see, et sa satud palju suurema jama otsa. Ma siiski julgeksin arvata, et niisugused massilist sellist eksitamist siiski ei ole, need inimesed tavaliselt on ikka päris ehtsad need inimesi, keda me otsime taga. Nii hull see asi ikka ei ole. Aga me peaksime ühiskonnas üldse juurutama seda, et riik ei ole selles mõttes vaenlane, kelle eest tuleb ära joosta.

14:42 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

14:42 Priit Sibul

Aitäh, austatud aseesimees! Hea Riigikohtu esimees! Tänud ettekande eest! Mul on kaheosaline küsimus. Esiteks, kui palju on neid asju, mida nii‑öelda õiguslikult saaks muuta? Perelepituse oleme justkui püüdnud, et tekib sihukene kohtueelne menetlus, et ei pea kohe esimese asjana minema vanemad omavahel laste osas või ka oma isiklikke suhteid kohtusse klaarima, vaid tekkis üks aste vahele, kus saab ka seda toimetada. Kui palju sihukesi kohti veel on, kus kohtute koormust saaks vähendada läbi õiguse muutmise? Ja teine pool on see, mida te viitasite, mis puudutab õigusharidust. Kas te iseenesest peate vajalikuks, et Eestis õigusharidust antakse mitmes ülikoolis? Millised on täpselt need kitsaskohad, mida teie õigushariduse andmise valdkonnas Eestis näete?

14:43 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Lõpust alustades, õigusharidus on natuke erinev. Selles mõttes, et kui ma õpetan filosoofiat ülikoolis – riik ei saa ette kirjutada, kuidas filosoofiat peab õpetama. See on selge. Küll aga siis, kui me tahame Eestis saada juriste, kes oskaksid Eestis õigust mõista Eesti õiguse järgi, siis me peame ikkagi tagama, et nad seda oskaksid. Siin me olemegi selles kurvas kohas praegu, kus tegelikult ülikoolides ei ole tagatud see, et igaüks, kes saab Eestis juuramagistri diplomi, on ka täies mahus Eesti õigust vähemalt minimaalses vajalikus osas üldse õppinud. Selles mõttes see praegune seis ei ole hea. Ja ei ole niimoodi, et halb on teistes koolides ja ainult Tartu Ülikoolis on hästi. Ei ole ka Tartu Ülikoolis see asi hästi. Ma arvan, et ei ole [vaja] mingeid kunstlikke tõkkeid, et paneme koole kinni, ma seda ei arva. Küll aga riigi ressurss võiks olla koondatud, ma arvan, umbes 50–60 juristi korralikuks tipptasemel ettevalmistamiseks ühte kohta. Ülejäänutele tuleks minu arvates avada tasuline haridus. Juura puhul see vajadus on olemas, ühiskonnas on ka maksevõimelised inimesed olemas, nii et miks nad ei võiks selle eest siis maksta, kui riigi vajadus on kaetud riigi tellimusega. Ülejäänute puhul on võimalik seda finantseerida ka seal ja siis võib seda ka mujal õpetada. Seesama juristieksam võiks aidata seda, mis seda, ütleme, taset hoiab üleval. Aga iseenesest ma ei pea vajalikuks, et koole tuleks hakata kinni panema või öelda, et see on halb. Vanasti oli neid veel rohkem, praegu õpetatakse õigust kolmes koolis õigust. Sealjuures Tehnikaülikool ju minu andmetel õpetabki ainult inglise keeles ja tasu eest. Ta ei valmista Eesti turule juriste ette.

See esimene küsimus – täpsustame korra veel. Kas saab, palun? Aa, perelepitus, jah. Perelepitusest ju on aastaid räägitud ja mul on väga hea meel, et Riigikogu võttis selle seaduse vastu, ja ma loodan, seda on ka rakendatud ja inimesi on nüüd koolitatud, et see hakkab tööle. Aga see ei hakka kiiresti vilju tooma, see on selge. Minu meelest saavad viljad tulla siis, kui need inimesed, kes tülli pööravad laste üle või üleüldse lahkumineku üle, et nad tuleksid võimalikult varakult – võimalikult varakult – välja oma asju klaarima, mitte ei laseks seda nii kaugele, nagu praegu tihtipeale on, kus tülid on keeranud juba nii kaugele, et seal mingit lepitust enam ei toimi. Ja seetõttu, kui on olemas kontaktpunkt ja me riigina suudame inimestele öelda, et kuulge, tulge sinna, räägime kõik ära, teie lahutuse, teie lapsed, korraldamise ja kõik muu – see oleks nagu see, mis võimaldaks ka hiljem need suhted normaalsena hoida, niipalju kui see võimalik on veel. Selles mõttes ma väga palju loodan sellest perelepituses.

Kas seda ka mujal võiks rakendada? Jah, ma arvan küll. Mina arvan näiteks, et Eestis üks selline suur sihukene tülide õun on igasugused naabrivaidlused, neid on tohutu palju. Naabrivaidlused laiemalt – olgu see korterite üle või ka maal juurdepääsuteede üle, mida on tohutult. Ammendamatul hulgal on neid vaidlusi, kus tegelikult õigusküsimusi väga palju ei ole, eks ole, aga tegelikult oleks vaja inimesi lepitada, tuua nad kokku, üritada leida lahendus ja selline, mis ka töötaks, et nad seda aktsepteeriksid. See oleks üks valdkond, mis mulle tundub, et võiks olla selline suure perspektiiviga. Mis võiks kohtud ... Veel olulisem kui kohtutelt asjade äratõmbamine võiks olla see, et inimesed saaksid omavahel normaalselt läbi, elatud pärast edasi.

14:47 Aseesimees Martin Helme

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

14:47 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud aseesimees! Aitäh, Riigikohtu esimees! See oli väga hea ja põhjalik ettekanne. Aga te tõite ettekandes ühe suurima murekohana välja, et see probleem, et lähiaastatel umbes üle 50 kohtuniku võivad jääda pensionile ja samas järelkasvuga on meil probleeme, nimelt, lisaks sellele, et meil seda võib-olla järelkasvu ei ole, paljud ei saa ka kohtunikueksamiga hakkama. Ja mul on selline küsimus: kuidas on praegu nii, et me kaotame need head üliõpilased erasektorile kuskil teisel ja kolmandal kursusel? Miks avalik sektor ei ole suutnud neid häid üliõpilasi endaga siduda? Mida tuleks selleks teha, kas täiesti üle vaadata personalipoliitika?

14:48 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Just see, mis ma rääkisin siin. Me ka sellel aastal kutsusime teise kursuse tudengeid omale Riigikohtusse ja pidasime neile üritust, rääkisime noortega. Aga nad ütlevad, et nad on sisuliselt juba nagu üleküllastunud. Kõik jahivad neid parimat kümmet siin Tartu Ülikoolis sellel kursusel, seotakse nad varakult ära. Nagu ma ütlesin, see riigi loogika avalikku teenistusse inimese värbamisel on ju see, et neil on kõrgharidus, on olemas, siis on avalik konkurss, siis tohutu hulk inimesi kandideerib. Aga tegelikkus ei ole niimoodi, ei ole tohutut hulka inimesi kandideerimas. Paremad inimesed on kõik juba läinud. Ja see on nüüd see mure. Siin on ka mitu pool. Ühelt poolt minu meelest ei ole üldse õige, et noortel ei lasta õppida, nad kistakse töösse ära. Nad peaksid tegelikult suutma põhiõppe ilma igasuguste töödeta teha. Aga see kuidagi on läinud niimoodi, et noored on öelnud, et ei, ma tahan ... Muidugi, eks ole, kulud, ma saan raha teenida seal, eks ole. Teiseks see, et äkki ma pärast, vaat ma saan nii hea pakkumise praegu, et võib-olla mind pärast ei võeta, mis tegelikult ei vasta tõele, mind võetakse ka pärast, et ma rohkem saaksid keskenduda õppimisele.

Aga teine asi on see, et kui me riigina selliselt seda õpet anname, siis me peame samade meetoditega ikka harjuma. Ka meie Riigikohtus oleme näiteks, ütleme, viimastel aastatel võtnud kaks tudengit eksperimendi korras, ütleme, selle avaliku teenistuse reeglite piirimail ka, julgen öelda, aga siiski endaga sidunud, et neist kasvatada nõunikud välja, enne kui nad ära võetakse. Aga meil ei ole, meie see personalipoliitika ei võimalda. ATS on täna selline, et see on väga jäik, ta ei lase teha. Minu meelest, mis asju võiks teha, on kindlasti tasuline praktika, eks ole, noorte sidumine, mida ju erasektoris pakutakse sidumiseks, ja erinevaid töövõimalusi.

Kohtu konkurentsis püsimine üleüldse on selles mõttes ka halb, eks ole, et mida me pakume? Pakume normaalset palka iseenesest, aga me pakume nihukest ikkagi mingis mõttes noore jaoks võib-olla tuima tööd, eks ole, rasket tööd hommikust õhtuni. Aga see teda ei huvita. Täna on olukord muuseas läinud niimoodi, et ütlevad suured advokaadibürood, et inimesed lähevad sealt minema. See ei ole ka enam atraktiivne. Kuhu nad siis lähevad, need parimad? Nad lähevad nendesse iduettevõtetesse, start-up'idesse, kus makstakse veel rohkem kui advokaadibüroodes noortele inimestele. Ja advokaadibürood ütleb, et nad ei jaksa kinni hoida, inimesed ei taha, et see nii raske töö, mõtle, sa pead hommikust peale kaheksa tundi tööd tegema. Noorte huvid on juba teistsugused üldse. Selles mõttes see kohanemine noorte ootustega, kes tahavad täna paindlikke töövorme üleüldse, eks ole, see on ikka väljakutse. Ja see ei ole ainult juristidel, ma eeldan, see on igas muus valdkonnas ka, tõenäoliselt, avalikus sektoris. Nii et see on üks väga-väga valus teema, jah.

14:51 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

14:51 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud Riigikohtu esimees! Ma loen siin neid iga-aastaseid raporteid, aga ühe küsimusega on väga raske seda hõlmata. Ma saan aru, et naised tungivad peale: kõigepealt nad võtsid prokuratuuri üle, nüüd, nagu ma aru saan, võitlete kohtute rindel, ülepakkumised ja kõik muud, iduettevõtted. Aga ma küsin ühe sellise lihtsa asja. Siin on teatavasti Eesti väike riik ja paljud on omavahel kas kursaõed ja -vennad, ma pean silmas praegu pankrotikohtunikke ja mitte ainult, haldureid ja nii edasi, käivad koos, peavad pidu ja nii edasi kõik. Aga ütelge, miks ei ole nende pankrotihaldurite üle seda järelevalvet suudetud tänase päevani ellu viia. Aeg nagu tiksub, aga ...

14:52 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Minu andmetel värskelt on Justiitsministeeriumis ametisse nimetatud pankrotiombudsman või vähemalt minuni see info jõudis. See järelevalveteenistus peaks tööle asuma, millest ju väga palju, mis oli see maksu... reformiga üks süda, eks ole. Ma väga loodan, et sellest saab asja. Soomes see töötab. Loodame, et Eestis ka. Ma arvan, et Eesti järelevalve üks põhiline häda on olnud järelevalve killustatus. Järelevalvet teostasid seal, siiamaani, võlausaldajad, kohus, Justiitsministeerium, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, aga killustatud järelevalve üks häda on see, et lõpuks ei tegele keegi õieti sellega. Selles mõttes ma loodan, et see kontsentreeritud järelevalve suudab paremini selle asjaga toime tulla. Vähemalt lasta tal töötada ja siis anda hinnanguid. Aga see, mis te ütlete, et kohtunikud halduritega seotud on, see on jah selline juristkonna väiksuse teema. Meil on ju praegu ka kohtuvaidlus, kriminaalasi pooleli, kus need põhimõttelised küsimused haldur versus täitur või haldur versus kohtunik, kui tihedad need seosed võivad olla, kus seal kõik need kerkivad ühel hetkel üles. 

Ma olin hiljuti ühel konverentsil, kus räägiti halduri ja kohtuniku seostest. Ega see ei ole ainult meie mure. Muidugi, mida väiksem riik, seda suurem mure paratamatult, seosed on seda suuremad, mis võivad tekkida. Üks variant on jällegi see, et võiks öelda, et neid aeg-ajalt vahetame. Võiks öelda niimoodi, et inimene ei tohi pankrotikohtunik olla väga pikalt, et vahetab seda valdkonda, siis ei teki need sidemed. Samas küsimus, et meil väike riik, kui keegi on spetsialiseerunud, välja õppinud, et me ei leia sama pädevat inimest sinna asemele. On teistes riikides, mida tehtud? Näiteks Ameerika süsteem, et kohtunik ei nimeta haldurit, vaid selle nimetab justiitsministeerium sealses süsteemis. On riike, kus tähestiku järgi jagatakse pankrotiasju üldse. Aga igal asjal on oma head ja vead, eks ole. Kui sa tähestiku järgi jagad, siis ma ei kujuta ette, et kui meil ikkagi mõni suurettevõte pankrotti läheb, et talle tähestiku järgi esimese kursuse, see ka võib-olla ei ole hea variant. Ju siin tuleb mõtiskleda edasi.

14:54 Aseesimees Martin Helme

Toomas Kivimägi, palun!

14:54 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikohtu esimees! Tunnustan siiralt kõrget professionaalsust, mida Riigikohus on üles näidanud, ja teid veel lisaks sellele väga otsekohese ettekande eest neid probleeme avades. Lihtsalt kolleegile repliigina tõesti, et maksejõuetusteenistus on värskelt käivitunud, nii et loodame, et see oluliselt parandab pankrotimenetlusi, et neid kuritarvitusi jääb vähemaks.

Aga minu küsimus puudutab tegelikult ikkagi neid menetlustähtaegu. Kui kvaliteedi üle kriitikat liiga palju ei ole, siis menetlustähtajad tunduvad alati väga pikad olema. Mida teie arvate sellest, et kui jätta kõrvale see ressursi teema, kas ei võiks näiteks kriminaalmenetluses olla eeluurimise tähtajad või lausa ka kohtumenetluses, näiteks tsiviilmenetluses või haldusmenetluses? Ja siis on mingid võimalused põhjusel neid tähtaegu pikendada, kui selleks vajadus on. Aga põhiteema ikkagi tavakodanike jaoks on, et see venib, kohtuprotsess. Aitäh!

14:55 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Ma olen täitsa nõus ja minu enda ettekandes oli ka, et venib. Ja see õige ei ole kahtlemata. Samas ma ütlesin ka, et igasuguste tähtaegade kehtestamine seaduses ilma ressursita on suhteliselt mõttetu. Sellepärast, kui öelda niimoodi, et nüüd te peate neid asju tegema seal nii kiiresti, siis kuskil mujal läheb asi veel hullemaks. See kukkumine tuleb ja lõpuks on keegi kuskil nende tähtaegadega käpuli.

Ma põhimõtteliselt pean õigeks, et mingisugused ajalised raamid oleksid olemas. Inimõiguste kohus on ju arendanud seda mõistliku aja teemat, mis on kogu kriminaalmenetlusele peale pandud. Iseenesest, et eeluurimisel – noh, ma julge kindel olla, aga mulle on öeldud, ma olen aru saanud, et näiteks Vene ajal olid tähtajad seal peal. Kas neid ka järgiti, neid kontrolliti? Kas ja kui palju see meid aitab, seda ma ei tea.

Küll aga mulle tundub, et need keerulised, eriti majanduskriminaalasjade eeluurimine –see kuidagi käib meile üle jõu. See on hirmus ressursimahukas ja keeruline, sest need suhted ongi keerulisemaks läinud oluliselt. Kas see üksi aitab, selles ma julgen kahelda. Pärast meil ei ole juriste enam. Ma olen siin kuulanud, et juristide põud on ka prokuratuuris ja ressursse on koomale tõmmanud, ma saan aru, ka politsei kogu aeg. Tegelikult see võimekus asju tegelikult lahendada, see võimekus tasapisi kogu riigis kahaneb, mis on tegelikult ohu märk. Ühtpidi me kehtestame võib-olla küll tähtaegu, aga teistpidi, kui me ei tegele selle probleemiga, miks need venivad tegelikult, siis on asi halvasti.

14:56 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Tamm, palun!

14:56 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud Riigikohtu esimees! Nagu me teame, kohtud on tööga üle koormatud. Aga ma küsin, kui tavapärane see on, et kohtu käest küsitakse seisukohta mingi eelnõu, väljatöötamiskavatsusega eelnõu kohta. Kui kohus annab selle kohta mingi seisukoha, siis see on teatud mõttes juba siduv. Kas see on kohtu ülesanne, eelnevalt neid eelnõusid kuidagi hinnata ja oma seisukohta kujundada?

14:57 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Me oleme selle üle palju vaielnud, mis siis õige on. Iseenesest on ju selge, et kohus, eelkõige Riigikohus, kujundab oma seisukoha hääletades otsuse üle, eks ole. Mingeid veksleid ju kellelegi jagada ei saa, see peav selge olema. Samas on teine pool ka: kui meie majas nähakse menetluses mingisuguseid probleeme selle eelnõuga, kas siis oleks õige öelda, et ei, me hoiame need kõik enda teada, me ei ütle teile, ootame ära, võtke vastu, küll me siis teeme – see ei tundu nagu ka ju päris riigimehelik lähenemine olevat. Meil on ka Riigikohtus näiteks olnud ka vaidlusi, eks ole, kuna kohtud arvavad erinevat viisi. Lõpuks ongi saadetud lihtsalt neid märkusi sealt nii- ja naapidi. Ideaalis ma ütleksin, et ei peaks avaldama seisukohta. Ideaalis ei peaks avaldama seisukohta.

Aga samas, me ei ela ideaalses maailmas kuidagimoodi. Ja ütleme, üks asi, kus kindlasti kohtute seisukoht, ma usun, on hädavajalik, on ikkagi menetlust puudutavad, nende enda menetlust puudutavad asjad. Kui nende käest seal ei küsita, siis kuidas üldse see info jõuab kohale? Materiaalõiguses võib vaielda. Noh, põhiseaduse analüüsi puhul on ka samamoodi, et Riigikohus saab avaldada kahtlusi. Ta ei saa ju öelda, et kuule, see on põhiseaduspärane ja see on põhiseadusvastane. Ta ei tohigi seda öelda, eks ole, ja kiskuda ennast kuhugi sisse. Ma selles mõttes olen kahetises niisuguses ... Mul ei ole kindlat seisukohta.

Küll aga ma olen tähele pannud ühte halba asja õigusloome juures tihtipeale, et küsitakse seisukohta, kaasamist, VTK-d väga pikalt asjade kohta, mis tegelikult nii väga korda ei lähegi kellelegi. Aga need asjad, mis puudutavad otseselt menetlust, need liiguvad kuidagi kiiresti, millegagi sabas, küsimata, jõulu eel, jaanipäeva eel. Nii et kuidagi see elu on niimoodi olnud, minu 20 või 30 aastat juristi kogemust on seda kinnitanud, et millegipärast see niimoodi on. Kindlasti on see juhus.

14:59 Aseesimees Martin Helme

Signe Kivi, palun! 

14:59 Signe Kivi

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab teie ettekandes välja toodud probleemi, milleks on juristi kutseala järjekindel feminiseerumine. Te rõhutate, et enamik õppejõududest ja veel suurem osa kohtunikest, eriti viimasel ajal ametisse nimetatud kohtunikest, on naised. Aga mida siis teha? Me ei soovi ju, et kehvema CV-ga meessoost kohtunikud saaksid kandideerimisel eelise. Küsite ka ise, et milles on probleem, probleemi põhjuseid tuleks uurida, peaks otsima võimalusi soolise tasakaalu edendamiseks. Aga probleem on ju tegelikult ka koolides, perearstikeskustes, isegi selline valdkond nagu arhitektuur – tublid tüdrukud võtavad võimust ja teevad väga hästi. Väljalangevus põhikoolist ja gümnaasiumist, seda on toodud välja väga paljudes uuringutes. Aga on teil mingi oma retsept?

15:00 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Ma tahtsin selle probleemi markeerida, et me näeksime, mis tendentsid on. Need tendentsid on igal pool mujal maailmas ka. Iseenesest ongi tore ja ega ole midagi naiste vastu. Lihtsalt on küsimus, et kui mehed lõpuks üldse hääbuvad, sealt ära kaovad, siis see ei tundu ka päris see, kuhu poole liikuda.

Ja just tuleks uurida seda, miks ei ole poistele õigus atraktiivne. Kas nad ei ületa enam lävendeid või kas neil ei ole üldse huvi kõrghariduse vastu. Erinevaid teooriaid on ju olnud, et poisid tahaksid kohe midagi luua, mitte oodata seda viit aastat, või õigusteema ülesehitus on igav neile, nüüd on uued väljakutsed. Pagan seda teab, mis see õige on.

Ja tüdrukud kindlasti õpivad paremini kokkuvõttes ja saavad koolis paremaid hindeid ja lõpuks ka lõpueksamid teevad paremini ja saavad ka sisse paremate hinnetega. Ma kindlasti olen vastu sellele, et me peaksime kuidagi kvoteerima hakkama seda või hakkame ütlema, et poisse tuleks nagu järgi aidata, kes on viletsamad. Ei, seda mitte. Kuidagi tuleks ikkagi selgeks teha, mis on see põhjus, miks neid poisse nii vähe tuleb ja miks nad ei jõua edasi.

Kokku võttes ma arvan, et ühiskonna kui terviku huvides oleks see, et see oleks rohkem tasakaalustatud. See nihe on olnud lihtsalt, see 10%  on ju päris suur. Ütleme, see on ikka väga väike osakaal juba, eks ole, mis kõigest on jäänud. Ega mina ei tea, mis see põhjus on, aga mina näen tagajärge.

15:01 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randpere, palun!

15:01 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikohtu esimees! Kõigepealt sissejuhatuseks, ma arvan, et mina näen pigem probleemi mitte selles, mis soost keegi on kusagil, vaid teadmistes. Ja selles mõttes mu küsimus haakub natuke Priit Sibula ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimusega, kes siin enne küsisid üliõpilaste, ülikoolide õppeprogrammide, asjade kohta. Mis teie arvamus on? Vabariigi President on selgelt öelnud, et tema arvates see Bologna süsteem, mis meil kõrgkoolides kehtib, see 3 + 2 praegu, eriti õigusteaduskonnas, ei peaks kehtima. Võiks olla nii, et viis aastat õpid ja siis oled jurist. Kui viit aastat ära ei õpi, siis sa oled mitte keegi.

Aga ma tahtsin küsida, mis teie arvate sellest. Mina leian ka, et see on imelik. Arstiks ei saa enne, kui nad ikkagi kogu kursuse läbi käinud, ei tohi noaga kedagi torgata enne, siis lähed kinni. Aga juriste on meil siin saalis ka mõned, kes on nuusutanud või näinud kaugelt ülikooli ja nüüd käivad (Juhataja: "Aeg, Valdo!") ja räägivad, et nemad on eksperdid.

15:02 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Mina arvan, et üks ei välista teist. Meil on ühiskonnas vaja mõlemaid. Meil on vaja täisjuriste, kes on õppinud ilma igasuguse hinnaalanduseta, kõike alates Rooma õigusest, filosoofiast kuni lõpuni välja. Need on need inimesed, kes peaksid nendes riigielukutsetes olema, kes viivad õigust edasi, õigusteadust edasi, kes seadusi kirjutavad lõpuks, aitavad kirjutada. Kui meil ei ole enam selliseid asju. Aga seal ei ole 3 + 2, mina ei näe, seal täiesti mõttetu. Küll aga ma näen samas turgu tohutult sellistele ettevõtte juristidele erinevas viisis, inimestele, kes tahavad õppida mingeid mooduleid või väiksemaid kraade omandada. Me ei peaks neid ära keelama. Need võiksid olla väga vabalt seal kõrval, eks ole. See, kui keegi saab ikkagi natukene õigust nuusutada, siis see ei jookse mööda külge, midagi võib-olla jääb ka pidama kuskile.

Selles mõttes ma ei arva, et üldiselt tuleks 3 + 2 kaotada. Ma ütlesin, et meil peaks olema tagatud see tippjuristide ettevalmistame sellisel kujul, et seal ei ole mingit bakat ja magistrit. Ma toon ühe näite. Täna kohtunikuks saamiseks on nõue, et sa oled läbinud juura magistri. Aga sa ei pea olema läbinud juura bakat. Ja meil on mitmeid inimesi, kes ei ole seda läbinud. Jaa, ta on õppinud välismaal, õppinud ajalugu hoopis. Miks mitte? Loomulikult võime teha. Aga siis peab olema mehhanism, kuidas sa tuled nagu ree peale uuesti, mitte et see täiesti lahti on jäetud. Vaat see on see mure, mis minul on siin.

Minu meelest tuleks korraga mõlemat suunda arendada, võtta see Bologna, lükata üle hoovi nagu riigi rahastatava tippjuristkonnas. Ehk ma veel tahaks öelda, et mina eristaksin õigusteadlasi, kes võiksid õppida 3 +2, ja jurist, tähendab, kes võiksid õppida integreeritud õppega, ja juriste, kes õpivad jumal teab, mille järgi. Täna on see niimoodi juba läinud. Seal tuleks neid nõudmisi, noh ... Kui inimene tahab õppida midagi, võiks talle pakkuda võimalusi, olgu ta siis teisest valdkonnast või mitte. Aga me peaks hakkama eristama. Praegu on kõik läbisegi ja kõik nimetavad ennast juristideks. See ei ole õige.

15:04 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

15:05 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Proovin kaks küsimust ära mahutada. Lepitusmenetlus, ma saan aru, et see aitab kohtute koormust vähendada ja kahtlemata on palju konflikte, mida võrdsed osapooled saavad lepitusmenetluses lahendada. Aga kas kohtunike seas on selge arusaam, et lähisuhtevägivalla juhtumeid ei saa lahendada lepitusmenetluses, seal ei ole tegemist võrdsete osapooltega, kes võimaldab ainult vägivalla jätkamist? Teine küsimus puudutab finantsombudsmani ametikohta. Siin saalis meil on käinud Eesti Panga president ja Finantsinspektsiooni peadirektor, kes on näinud, et finantsvaidlust, näiteks tarbijakrediidi või kiirlaenude puhul, kus finantsasutusel on palju paremad võimalused kohtus ennast kaitsta makseraskustes kliendiga võrreldes, et finantsombudsman oleks ka viis, kuidas kohtute koormust vähendada ja samas pakkuda kaitset inimestele, kes ei jaksa kalli, noh, ma ei tea, õigusnõustamise või advokaaditeenuse eest maksta. Kuidas teie suhtute finantsombudsmani ametikoha loomisesse?

15:06 Riigikohtu esimees Villu Kõve

No see eelnõu on praegu liikvel. Ma isiklikult pean ütlema, et mul on siin kahetised tunded. Ühtepidi ma toetan igal juhul kohtueelseid menetlusi, mis põhinevad lepitusmenetlusel, asjaolude tuvastamisel, kuid mulle tundub kahtlane, ma olen ausalt öelnud, töövaidluskomisjoni mehhanismi ülekandmine laiemalt. Põhiseaduse järgi mõistab õigust kohus, eks. Nüüd me kopeerime ersatskohut, nii nagu on töövaidluskomisjonist kopeeritud üürikomisjoni, üürikomisjonist tahetakse kopeerida tarbijavaidluskomisjoni, tarbijavaidluskomisjonist kopeerida sinna finantsombudsmani, siis tegelikult see ei ole lahendus. See minu meelest ei ole õige tee praegu selle vaidluse lahendamiseks, seda minu meelest tuleks rahulikult järgi mõelda, kas see ikka on päris niimoodi. Sest nemad ei saa õigust mõista sellelt aluselt, nagu kohtud on. Võtame kas või kaks asja. Nemad ei saanud jätta seadusesätet kohaldamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. Mis on üks õigusemõistmise üks tsentraalne küsimus? Seda saavad ainult kohtud teha. Seal juba tekib see küsimus.

Aga samas ma põhimõtteliselt toetan, et neid on. Tarbijavaidluste osas ma ise ka aitasin hobi korras teha ühtegi analüüsi sellest tarbijakrediidist, kus tegelikult materiaalõiguslikult kõik normid ja kaitse on olemas. Meil ei ole midagi hullu siin riigis võrreldes teiste riikidega. Aga kuidagi see teadlikkuse jõudmine, et näete, see on nii madal. Tegelikult on see müüt, et kui inimene jõuab tarbijavaidlusega kohtusse, selle tarbijakrediidiga, siis ta jääb kuidagi alla pangale. Vastupidi. Tegelikult pangaga ei olegi suuri vaidlusi, vaidlused on nende kiirlaenuandjatega, tüüpiliselt. Ja mina julgen öelda, et kohut kardab rohkem kiirlaenuandja. Tema üritab šlikerdada igatepidi, et inimene ei läheks sinna kohtusse. Sest ta teab, et kohtus need nõuded, mida ta nõuab, suures osas ei pea vett, ja kohtunikud teavad seda, nad võtavad ka neid maha. Aga lihtsalt nii palju inimesi kuidagi on ... See õigusteadvus on nii madal. See on nagu see üks.

Nüüd ma mõtlen, mis see esimene teil oli. Aa, lepitusmenetlus. Lepitusmenetluse osas, no ka selles perelepitusseaduses on ju öeldud, et kui on vägivald, siis ei tohiks sinna saata. Loomulikult, küsimus ongi see hinnang, et kust see piir läheb. Kas me tajume, et seal on vägivaldne suhe, mis ei võimalda lepitamist? Siis muidugi ei ole sellel mõtet, see on selge. Samas, mis on ikkagi valus teema, on see, et isegi kui on vägivaldne suhe, siis ometigi on isa ja ema lastega kõrvuti siin. Ja kui mõlemad tahavad lastega suhelda, kas me ütleme niimoodi, et kui teil omavahel on suhe olnud isegi vägivaldne, kas see välistab selle, et isa ei näeks üldse lapsi? See ka ei ole ju õige. Kui ta lastega näiteks saab läbi, aga emaga mitte, mida ju päris palju juhtub, siis seda ei lahenda tõesti lepitamisega, tõenäoliselt mitte. See on õige. Seda tuleks ka silmas pidada.

Aga ma tahaks väga loota, et see uus mehhanism ikkagi käivitub normaalselt. Eks kohtunikud, kes pereasju ja lepitusi teevad, nad teevad seda ikkagi südamega, kes lahendavad neid asju, enamus. Ma julgen öelda, et ei ole niimoodi, et on lahendamata ... Meil on spetsialiseeritud kohtunikud, nad on saanud laste kohta õpet, psühholoogiaõpet, neid on üritatud ikkagi kasvatada ja õpetada selles valguses, eks ole, et laps on kõige tähtsam. Muidugi võib olla mingeid asju, mis ei toimi. Aga ma tahaksin loota, ma olen ikka optimist selles mõttes.

15:09 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

15:09 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus tuleb digitaliseerimise valdkonnast. Tegelikult õiguskantsler meile vahetevahel osundab ka, et Eesti riiki tuleb pidada nii, et inimene, kes tahab väljaspool e-riiki hakkama saada, saaks ka hakkama. Nüüd ma saan aru, et e-toimik on tegelikult olnud suhteliselt populaarne. Samal ajal ma saan aru, et kohtunikud on natuke mures, sellepärast et sinna esitatakse tihti materjale väga suurte mahtudena, millega ei suuda keegi midagi peale hakata. See tegelikult justkui kiirendab protsessi ja teistpidi aeglustab, sellepärast et nende materjalide läbivaatamine võtab meeletu aja.

Mis seis meil selles mõttes on? See lihtsustamine on toonud kaasa uue probleemi teatud mõttes, mida ma just kirjeldasin. Ja teistpidi, kuidas on nende inimestega, kes tegelikult ei taha suhelda maailmaga läbi e-kanalite, vaid teha seda vahetult otse? Kas ta saab sellega hakkama või on vaieldamatult vaja võtta vahele büroo? Aitäh! 

15:10 Riigikohtu esimees Villu Kõve

No selle digitaalmenetlusega on tõesti nii ja naa. Mida lihtsamaks läheb nende dokumentide, andmete esitamine kohtule tehniliselt, seda hullemaks läheb andmemaht, mis kogu aeg kasvab. Ja mulle tundub, et nad ühel hetkel muutub juba inimmõistusega töödeldamatuks see andmehulk, on pidev copy–paste, nende dokumente võtmine ... Kui sa kujutad ette sellist suurt kohtuasja, kus on võib-olla on seal 500 dokumenti sees, millega sa pead opereerima, kui sa otsust kirjutad. Kohtunikul on, inimesele on peaaegu võimatu tegelikult seal orienteeruda.

Me oleme vaielnud Justiitsministeeriumiga selle üle. Nad ütlevad, et ärme tee protokolle, salvestame lihtsalt istungi, teeme stenogrammi. Aga see toodab  kohtumenetluses aastas meeletu hulga infot, mida tegelikult pärast ei suuda keegi keegi töödelda. Me upume sinna ära. Vahepeal oleme nalja teinud, öelnud niimoodi, et vaadake, kui hea aeg oli, kui oli kirjutusmasin. Inimene pidi iga sõna mõtlema, mida sinna trükis. Seal ei olnud midagi copy–paste'ida, asjad olid lühikesed ja konkreetsed, eks ole. Paraku jah, seda head külge me nüüd ei saa.

Muuseas on arutatud selle üle ka päris tõsiselt, et äkki tuleks panna mahupiiranguid inimestele Et kui dokumendid saavad esitatud, siis, kuule, sa ei tohi esitada rohkem kui viis lehekülge näiteks. On maailmas riike või kohtuid, kus on väidetavalt need piirangud olemas, et suru oma mõtted kokku.  Tegelikult paljud juristid on rääkinud, et selgub, et kõige raskem on lühidalt kirjutada, eks ole, et sa suudaksid jumala eest nii lihtsalt öelda, et kõik aru saaksid.

Selles mõttes see on väga tõsine mure. Kõige hullem selle juures on see, kui me näiteks kujutame ette, et ma lähen täna uue kohtunikuna Harju Maakohtusse. Siis ma võin saada korraga kuni 200 kohtuasja. 200 kohtuasja! Mõelge, 200 inimese asja korraga! Lähen tööle uue kohtunikuna, kõigis asjades on dokumendid, mida esitatakse erinevates menetlusstaadiumides. Ma peaksin korraga jälgima seda menetlust, töötlema, vaatama, mis faasis ta on –  tegelikult see ei ole objektiivselt võimalik, kui te kujutate ette.

Ja selles osas on küsimus, kas me suudame näiteks mingist tehisintellektist abi saada kuidagi, mis suudaks seda materjali töödelda lõpuks. Ma ei tea, et suurtes lepinguvaidlustes ehitustöövõtu puhul, kus on ülitehniline dokumentatsioon, hästi mahukas, või veoasjad ... 

See on üks minu suurimaid hirme, mis te küsisite. See asi nagu kipub käest minema. Inimene ei suuda enam õigust mõista, kui me niimoodi jätkame selliste andmemahtudega, mis samas kogu aeg kasvavad. See on selles mõttes väga raske. 

See, kas tavainimene peab saama ka ilma arvutita suhelda, mingis mõttes on see küsimus ka sellest hinnangust, mis olukorras me Eestis oleme. Kas meie inimesed on valmis üle minema riigiga suhtlemisel digitaalsele menetlusele. Ka põhiseaduse küsimus on see. Loomulikult igaühel on õigus kohtusse pöörduda ja kas tal on õigus seda teha ka niimoodi, et ma võtan ikkagi kätte oma paberi, kirjutan sinna käsitsi peale ja lähen esitan, nii nagu enamikus teistes riikides maailmas on. Meil ei tohi seda teha.

Noh, jällegi ma ei oska praegu öelda, aga 2019 ma käisin Valgas. Valga kohtus mulle öeldi, et suur osa inimestest suhtleb kohtuga ikkagi arvutiga, läheb raamatukokku vaatama. Ja tegelikult nad ei ole võimelised suhtlema kohtuga elektrooniliselt sellisel viisil. See on reaalsus. Meie Tallinnas ja Tartus vaatame asju kuidagi teistmoodi. Võimalik, et mõne aastaga on seis paranenud, aga ma siiski ei usu. See põhimõtteliselt parandamine eeldab ikkagi mingit põlvkonnavahetust ilmselt, kui me võime üle minna.

Nii et mina arvan, et täna ei ole Eesti, mulle ei tundu, et täna me oleksime valmis selleks, et me loobume üleüldse nendest nendest muudest menetlusvahenditest, et inimene sundida elektroonikas ... Või siis riik peab kuidagi tagama, et see elektroonika temale oleks kättesaadav ja ta ei saaks kahjustatud.

Muuseas, meil on  üks näide olemas aastate tagant, kui riigilõivud kehtestas seadusandja kahesuguse tabeliga – võib-olla te ei mäleta, võib-olla mäletate. Riigikogu otsustas niimoodi, on need, kes käivad arvutiga kohut ja esitavad dokumendid, maksavad vähem lõivu kui teised. Riigikohus tunnistas selle põhiseadusevastaseks põhjendusega, et need, kes on haavatumad ja vähem kaitstud, peavad hakkama rohkem lõivu maksma. Sellele reageeris seadusandja sellega, et kehtestas kõigile need suuremad lõivud. Selles mõttes võib vaadata mitut pidi seda. Aga ma arvan, et me ei ole veel valmis. 

15:15 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

15:15 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikohtu esimees, aitäh teile selle ettekande eest! Minu küsimus puudutab seda, kuivõrd kohtunikud peavad olema sõltumatud ja erapooletud, õiglaselt kohut mõistma. Ja ma vaataksin seda, mis eetikakoodeks ütleb. Eetikakoodeks ütleb, et kohtunik ei tohi perekondlikel, sotsiaalsetel ega muudel suhetel mõjutada oma tööd kohtunikuna.

Ja minu küsimus on selles, et olen elu jooksul näinud, et väga sageli huvide konflikti puhul inimesed ise ei taju seda konflikti või ei näe seda, missugused huvid neil tegelikult on ja kuidasmoodi seda erapoolikust mõjutatakse. Kas see on kuidagi ka kohtuniku n-ö eneserefleksiooni ja haridusse praegu sisse kaasatud, et ta tegelikult tuvastaks seda, kuivõrd erapooletu ta on? Ja teiseks, et see puudutab otseselt ka emotsioone, mida puudutab 14. eetikakoodeksi punkt: väldib ärritumist ja vihastumist, et jätta mulje erapooletusest. Aga küsimus on ju õigusemõistmise puhul viha, kaastunne, igasugune n-ö ebaõigluse tajumine, (Juhataja helistab kella.) et see, mida nii-öelda tehisintellekt aitaks teha, et inimest kontrolli all hoida. Kas seda probleemi on arutatud?

15:16 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Siit ma küsiksin niimoodi jätkuküsimuse, aga kas me tahame, et masinat mõistaksid õigust, mehaaniliselt jagaksid, kelle juures lapsed on, kuidas on suhtlemiskord, öelda, et näete, et paneme kõik masinasse, tuleb välja valemiga sealt niimoodi. Ma julgen kahelda selles. Noh et niikaua, kui me ikkagi tahame inimesi seal näha, õigusemõistmisel või kes karistust mõistavad, öelda, et kuule, me loome praktika kokku, et sulle sobib 4,5 aastat küll, eks ole, et see nagu ei tundu mulle õige tee.

Kohtunikud on inimesed nagu kõik, nad tulevad ju inimeste hulgast, nad ongi inimesed, eks ju. Ja loomulikult me seame kohtunikele kõrgendatud ootused, see ongi nii ju. See ongi nii, et meil on kõrgendatud ootused, samas jäävad need inimesed, jah, on kahetsusväärselt muidugi juhtumeid, kus on kohtunikud jah siin niimoodi oma sõnakasutuse, ärritumise ja kõige muuga esile tulnud. Täna ju istungid salvestatakse, neid on võimalik ka järgi võtta. On üks kohtunik ka ametist vabastatud koguni sel põhjusel, et ta on käitunud halvasti inimestega. Jah, siin on muidugi, jah objektiivne põhjus võib olla see, et seesama suur stress, teiseks on väga palju menetlusosalisi, eriti ..., nende enda ebaprofessionaalsus, eks ole. Meil on väga palju esindajaid kohtus, kes ei tea õigusest ööd ega mütsi, andke andeks. Ja siis, kui kohtunik üritab neile midagi selgitada, nad mitte midagi aru ikkagi ei saa ja keeravad sealt niimoodi üles ja üles, siis võib juhtuda see inimlik hetk, kui kohtunik neile lõpuks midagi ütleb valjemini, kui ta võib-olla peaks ütlema. See on lihtsalt üks näide, mis võib olla.

Loomulikult, kohtunik võib olla ka üle koormatud, sada asja ja siis teda kõik seal ... Ta peab suutma, muidugi ta peab suutma. Asi ei ole siiski väga hull, ma arvan. Eetikakoodeks meil on ju kehtestatud, meil on eetikanõukogu kohtunikele seatud mõni aasta tagasi, mis on juba päris paljudele erinevatele küsimustele vastuseid andnud, mis kohtunikud on küsinud, et kuidas kohtunik mingis olukorras võiks käituda, kas ta võib, seal on ka hulgas see küsimus, kas ta võib seal trennis käia või treener või, ütleme, kellegi lapsed käivad seal koos, kui kaugele me võime minna.

Aga kohtunikku me ei saa ju ka ühiskonnast välja lülitada, öelda niimoodi, et kohtunik, et sina elad siin majas, korteriühistus, aga sina ei tohi siin korteriühistus käia, sind see ei puuduta, eks ole, et sa oled nii sõltumatu. Aga ta ei saa ju elada seal majas siis, kui ta üldse sellesse kaasatud ei ole. Või öelda, et kohtunik, sul ei tohi olla perekonda, sul ei tohi perekond lahku minna. Me ei saa, eks ole, ju midagi sellist nõuda kohtunikult. Või sul ei tohi elektrit näiteks, lepingut olla, sa oled äkki seotud Eesti Energiaga pärast. Me ei saa nii kaugele minna sellega.

Meil see mehhanism läbi eetikanõukogu ja distsiplinaarvastutuse on siiski olemas. Mina olen olnud kolm aastat Riigikohtu esimees, mulle tuleb lauale päris palju kaebusi kohtunike peale, aga rõhuv enamus neist on tegelikult otsuste peale, neile ei meeldi otsused, mis on, need ei ole distsiplinaarkorras vaidlustatavad, sa pead vaidlustama neid teisipidi. On olnud väga üksikuid asju, kus on kaevatud kohtuniku käitumise peale, mõned on, mõne kohtunikuga on ka probleeme ja nendega on tegeldud. Ja ma siin ei oska muud öelda, kui seesama, tõesti istungite salvestamine aitab distsipliini hoida, siis pärast on see võimalik järgi kontrollida, samad kaebused, eetikanõukogu hinnangud. Ma usun, et see asi liigub paremuse suunas, aga muidugi, seesama suur töökoormus on üks stressi allikas. Kui inimene on stressis, siis ta võib reageerida nii, nagu ta ei peaks reageerima.

15:19 Aseesimees Martin Helme

Mailis Reps, palun!

15:19 Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea Riigikohtu esimees, kõigepealt suur aitäh väga hea ettekande eest ja veel värvikamate vastuste eest! Me kindlasti võiksime siin selle ühe küsimuse raames lahata nii haridusteemat, mille kohta oleks nii mõndagi arvata. Ja kuhu poisid kadusid? Täna väga selgelt IT-valdkonda, ei ole mitte mingit küsimust, proportsionaalselt sinna sellised võimekamad noored meil suunduvad ja siis meil on eraldi programmid IT tüdrukutele. Võib-olla meil on siis vaja teha õigussüsteem poistele? Aga nüüd teine, mis ma tahtsin, lihtsalt abistada. Kui järgmine aasta samasuguse ettekandega siin olete, küll siis tõenäoliselt juba uuele Riigikogule, siis võite anda ülevaate ka sellest võtmest tulenevalt, kuidas see tsunft ehk juristid ise saavad neid asju sättida, kaasa arvatud seda, kas on viieaastane või kaks pluss kolm haridus. Ma väga vabandan, ma pean nüüd siia kümnesse sekundisse või ühte sekundilise küsimuse panema. Ma tahtsin tegelikult küsida: kohtunike reaalne suutlikkus tagasi saata. Ehk siis seesama mahu küsimus: kui ühel hetkel tuleb sul väga suure mahuga asju, kus on see hetk, kus teil läbi koolituste ...

15:21 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Mailis!  

15:21 Mailis Reps

... ülevalt alla vaadates on võimekus asju sisuliselt tagasi saata?

15:21 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Ma ei oska tõesti öelda. Meil on olnud ju, tõenäoliselt on Eestis üks üks mahukamaid asju üleüldse on olnud see maadevahetuse kriminaalasi, kus oli ju tõesti tuhandeid lehekülgi, kaebus üksi oli sadu lehekülgi pikk, selle läbitöötamine oli erakordselt raske. See on keeruline. Ma ütleksin niimoodi, et näete, et üks asi, kus võib-olla mingit tuge võiks olla suurtes asjades, kui mõelda seadusandlikult, mida võiks teha, on see, et me võib-olla võimaldaks lisaks halduskohtumenetlusele ka tsiviilis ja kriminaalis professionaalselt kolme kohtunikuga kohtu koosseise, et võib-olla jagada neid asju või kuidagimoodi tulla sellega paremini toime, nende raskete asjadega. Täna ei ole seda ju võimalik teha. Nii et see on üks asi.

Ja kust see ette tuleb? Ma arvan, et varsti me olemegi selle ees juba, kus niimoodi on. Ma võin jälle eksida praegu, aga minu mälu ütleb niimoodi, et kui me käisime paar aastat tagasi külas Läti kolleegidel, siis Lätis on see väga suur ... kohtuasi, kus ma saan aru, et tehti eraldi arvutiprogramm, et seda materjali kuidagi töödelda on üles tulnud kogu selles tohutus kriminaalasjas. Seda lihtsalt ei ole võimeline inimene enam hoomama. Ma arvan, et see on ka üks põhjus, miks need osa asju, suuri asju, on ikka väga venima jäänud. Lihtsalt, kui kohtunik ütleb ka meile, et tal läheb otsuse kirjutamiseks viis kuud, need on sadu lehekülgi, materjali on tuhandeid ja tuhandeid lehekülgi, siis see tundub, ütleme, minule, kes ma olen tsiviili poolt tulnud, et no üle kahe kuu ei ole kunagi otsus olnud. Aga kriminaali poole pealt viis kuud, no ei ole midagi teha, ongi pool aastat. See on see, mis ma rääkisin, et kas siin on kuskil midagi õgvendada või siis me peamegi leppima, et see ongi selline, nagu ta on. Ma ei tahaks leppida sellega.

15:23 Aseesimees Martin Helme

Marko Šorin, palun!

15:23 Marko Šorin

Tänan, aseesimees! Hea Riigikohtu esimees! Praegu on poliitikas üsna erakordne situatsioon: kindel on see, et mitte midagi ei ole kindel, aga avalikkus diskuteerib selle üle, kas erakorralised valimised võivad tulla Vabariigi Presidendi otsusega või mitte. Kui on ilmselge, et üks koalitsioon kokku ei tule ja seal on olemas ka alternatiiv, aga Vabariigi President teeb siiski otsuse, et ta kuulutab välja otsevalimised, kas sellist otsust võib keegi kaevata Riigikohtusse?

15:23 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Ma ju peaks järgi vaatama. Minu meelest Vabariigi Presidendi otsuseid saab vaidlustada iseenesest teatud ulatuses Riigikohtus, aga ma ei julge, see on hea küsimus, ma jään vastuse võlgu. Ma küll vaatasin, ma mõtlesin, et te küsite midagi erakorraliste valimiste kohta, ma vaatasin põhiseadust, aga seda presidendi otsuse vaidlustamise korda, ma pean tunnistama, ma ei vaadanud. Vaatan selle järgi ja võin teile pärast seda enda arvamust avaldada. Võimalik, et see ei ole ka selge, aga ma tõesti ei võta praegu seda öelda, kuna ma ei tea.

15:24 Aseesimees Martin Helme

Aga saatke siis kõigile saadikutele. Urve Tiidus, palun!

15:24 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikohtu esimees! Te oma ettekandes ütlesite sellise fakti, et kohtusüsteem feminiseerub ja meeste osakaal on vähenenud 10%‑le kohtuametites. Me teame, et see on loogiline ühiskonna arengu tagajärg, ühelt poolt. Kolleeg Mailis Reps mainis ka seda, et IT-valdkond on atraktiivsem paljude noorte meeste jaoks. Aga minu küsimus on natukene noriv. Kuidas siis, kas on mingisugune erinevus kohtupidamisel ja otsuste langetamisel meeste ja naiste vahel? Mis vahet seal on?

15:24 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Ma ei öelnud, et kohtunike hulgast on 10% mehi. Seal on natuke kõrgem protsent. Aga juuratudengite hulgas, kes praegu tulevad, on ta langemas 10% peale. Ma arvan, et teatud vahe on jah, mingisugused erinevad vaated ja seisukohad. Kui ma vaatan ka meie kollegiaalses kohtus, siis teatud arusaamad on erinevad, ja minu meelest tasakaalustatud lähenemine on hea igas ühiskonna valdkonnas. Ma ei saa öelda, et naiste otsused on halvad, aga ma tahaks, et poisse oleks ka rohkem, mehi oleks ja tuleks rohkem, et see päris ära ei kaoks, et meil ei ole üldse enam meesjuriste edaspidi. See oleks ka kuidagi kurb minu meelest. Ja kui vaadata teiste riikide poole, võrrelda nendega, siis nii suurt langust – on olnud jah, et naiste osakaal on 60%, võib‑olla 70%, aga no 90% on ikkagi täitsa erakordne meil siin Eestis. Vähemalt nende Euroopa riikidega rääkides, ameeriklastega rääkides – nemad ei suuda üldse uskuda, kuidas nii, mis mõttes ei tule poisid juurat õppima. See on nagu midagi teistmoodi hoopis. Seda peaks uurima, miks see niimoodi on. Andekad noored mehed lähevad kaotsi meil õigusele, kuigi neid võiks ju tulla. Ma ei usu, et nad kõik IT-sse lähevad, ei saa olla niimoodi, et ainult see valdkond sööb kõik ära. Nad on ka kuskil mujal või nad ei tule üldse kõrgharidust saama, mis võib ka variant olla. Nad nad ei jõuagi sinna üldse. Ma ei tea, aga mulle tundub, et selline tasakaalustatud kollektiivne töö on parem. Juura ei ole selline asi, mida võiks kuidagi soopõhiseks pidada, vastupidi, see on ju täiesti neutraalne valdkond, kus peaks olema mõlemat pidi kõik esindatud. Vähemalt minu meelest.

15:26 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

15:26 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud Martin Helme! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus seoses teie ettekandega. Kõigepealt muidugi suur tänu väga põhjaliku ülevaate ja küsimustele vastamises huvitavate mõtete toomise eest! Aga mul on küsimus. Te kindlasti teete statistikat erinevate valdkondade osas. Milliseid kohtuasju, kas on sagenenud, juurde tulnud, te tõite siin mõned näited, millised on kasvanud. Aga kuidas on täiskasvanutel eestkoste seadmine kohalike omavalitsuste poolt? Kas selle kohta on eraldi statistikat? On teil see silma jäänud, et see on suurenenud või mitte?

15:27 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Aus vastus on, et ma ei tea. Ma ei ole kindel, et ... Meil on üldine eestkostja, asjade arv on olemas, mis on selles lisatud Siseministeeriumi statistikas, minu meelest mingil kujul olemas, aga seal mingisuguseid tendentse või keegi välja toonud otseselt, vähemalt minule ei ole midagi nagu silma jäänud, et siin midagi väga suureneks. Eestkoste asjadega on jah olnud, seesama Ukraina laste eestkoste teema, mis on tõstnud oluliselt nüüd praegu seda kohtu töömahtu. Stabiilne nihukene probleemide allikas ei ole isegi mitte niivõrd eestkoste, vaid kinnisesse asutusse paigutamine nende vaimsete häiretega inimeste puhul, kus tundub olevat nagu ridamisi probleeme.

Meil oli hiljuti ümarlaud, kus välja tulid väga muret tekitavad asjad. Muu hulgas üks muret tekitav asi, mis ka eestkoste asju puudutas, meil ei ole Eestis psühhiaatreid enam, eks ole. Meil ei ole psühhiaatreid, kes annaksid arvamuse inimeste kohta. Väga paljud on pensionieas juba ja kui nad lahkuvad veel, et meil ei olegi kohtupsühhiaatreid enam. Tundub, et mingite funktsioonide täitmisega võib riigil edaspidi raskeks minna, et me suudame tagada kõigi nende asjade täitmise. Kuskilt tuleks nagu midagi järgi aidata, mulle tundub. Aga sellist ekstra mingit suurenemist, minuni ei ole keegi toonud sellist infot, et need oleks suurenenud või vähenenud. Nad on olnud stabiilsed.

15:28 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Saame kõne osa lõpetada. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Tuletan meelde, et fraktsioonide esindajatele. Kõik said küsimustele vastuseid, läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Siis on tänane kolmas päevakorrapunkt läbi.


4. 15:29 Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (613 OE) esimene lugemine

15:29 Aseesimees Martin Helme

Tänane neljas päevakorrapunkt: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (613 OE), tegemist on esimese lugemisega. Eelnõu vajab heakskiitmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust ja ettekandjaks palun siia Riigikogu liikme Indrek Saare.

15:29 Indrek Saar

Tänan, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Täna on pikk ja tihe päev. Kindlasti ei kuluta ma ettenähtud kogu 20 minutit selle jaoks, et teile seda iseenesest väga olulist, aga sisult väga lihtsat otsuse eelnõu tutvustada.

Tegemist on siis ettepaneku tegemisega Vabariigi Valitsusele, mille sisu on selles, et Vabariigi Valitsus töötaks välja seaduse tasandil võimaluse kehtestada mahetoidule soodsam käibemaksumäär kui üldine 20%. Selle jaoks ei ole mingeid piiranguid, see on iga liikmesriigi enda otsustus, kas ta tahab seda rakendada või mitte.

See teema on varasemalt ju ühiskonnas ka korduvalt üleval olnud, viimati üks pool aastat tagasi vist jõudis Riigikokku roheliste algatatud petitsioon mahetoidu käibemaksu alandamiseks. Paraku ta tol hetkel rahanduskomisjonis toetust ei leidnud. Aga arvestades lisandunud teadmist sellest, miks oleks kasulik mahetoidu tootmist Eestis toetada, siis oleme sotsiaaldemokraatidega selle otsuse eelnõu teile esitanud selle jaoks, et tänasel päeval seda uuesti arutada. Loodan väga, et see kogub vajaminevad 51 häält Riigikogu saalist ja valitsus, milline iganes valitsuskoosseis siis lähitulevikus on, saab veel selle Riigikogu koosseisu ajal asuda ülesannet täitma ja meil on võimalik lähiajal tegelikult see oluline muudatus teha.

Ja miks see on oluline? Esiteks, mahetoodangu soodustamine erineval moel, sealhulgas maksuerisust, soodsamat maksumäära kehtestades, sisse viies annab meile võimaluse tegelikult soodustada seda, et põllumehed, võib-olla ka hobipõllumehed kasvataksid rohkem kui seni mahetoodangut ja läbi selle saaksime pakkuda inimestele tervislikumat toitu. Samamoodi oleks väiksem keskkonnamõju selle mahetoidu kasvatamisel. Siia on viimastel kuudel lisandunud veel üks oluline argument: see tegelikult aitaks vähendada ka meie sõltuvust mineraalväetistest. Teadupärast suur osa mineraalväetistest, mida Eestis siiamaani on tarvitatud läbi aastakümnete, on tulnud Venemaalt, kust me teda enam mitte osta ei taha. Nii et selles ettepanekus peitub ka oma julgeolekupoliitiline argument.

Mida me näinud oleme? Ühelt poolt võiks ju öelda, et inimesed muutuvad niikuinii teadlikumaks ja on muutunud tõepoolest viimastel aastatel inimesed järjest teadlikumaks, järjest teadlikumalt otsitakse ja tarvitatakse mahetoodangut toiduks. Aga me näeme, et seda ei ole paraku sugugi mitte piisavalt. Kas või selle näite näol, et kui Lõuna-Eesti koolides – nemad olid minu arust ühed esimesed, kes seda tegid – käivitati mahetoidu programm, kus eesmärgiks pandi 20% ja see on ainult 20%, üks viiendik sellest toidust, mis laste koolitoidulauale jõuab, oleks mahetoodang, siis selgus, et tegelikult ka selle 20% hankimine on teinekord kaelamurdev ülesanne. Selles olukorras me küll ühelt poolt näeme, et näiteks eile just Urmas Kruuse saatis välja pressiteate, kus ta ütleb, et Maaeluministeerium hakkab toetama mahetoitu pakkuvaid haridusasutusi ehk siis on tulnud selle initsiatiiviga riigi tasandil kaasa, mida kohalikud omavalitsused juba varasemalt on ette võtnud ja juurutanud. Samal ajal me teame, et näiteks Lõuna-Eesti programmi puhul on reaalne mure, et viis tonni punast peeti on puudu, ja nüüd otsitakse neid, kes seda tegelikult oleksid valmis kasvatama, mis näitab seda, et isegi sellisel juhul, kui see on ainult osades koolides, seda on ainult 20%, ja tegelikult pakkumist ei ole piisavalt, siis tuleb midagi teha selle jaoks, et seda pakkumist stimuleerida. Ja soodsam käibemaksumäär seda kindlasti aitaks sisse viia.

Palju on spekuleeritud selle üle, nii rääkides sellest, mida üldiselt need käibemaksuerandid endaga kaasa toovad, kui ka sellest, mida toob kaasa selline sihitatud toiduainete käibemaksumäära soodsama määra rakendamine, tihti on väidetud, et seal ei pruugi tegelikult efekti olla, et selle läbi küll toetatakse mingil määral tootmist, aga lõpphinda see ei jõua. Ma arvan, et esiteks juba tootmise toetamine iseenesest on väga mõistlik ja võiks olla meie poolt pühitsetud, selle jaoks et seda mahetoodangut rohkem tuleks ja oskus mahetoodangut toota kiiresti kasvaks. Aga teiselt poolt, näiteks Läti näol, kes nii-öelda kohalikele juurikatele kehtestas soodsama maksumäära, siis nendepoolne uuring näitab, et lausa 88% sellest käibemaksu soodsamast määrast jõudis ka lõpphinda ehk hind selle määra, siis proportsionaalselt selle määraga vähenes pea üheksa kümnendikku. Võib öelda, et kuhu siis 12% jäi. Kui see 12% läheb tootjatele, siis on ju ka väga tore, aga iseenesest hind ka märkimisväärselt ju nende näitel alanes. Jah, see ei olnud täpselt seesama asi, aga selge on see, et kui me soodustame mahetoodangut, siis mahetoodangu üks olulistest komponentidest on võimalikult lähedal toodetud, siis me toetame kindlasti ka kohalikku tootmist.

Seepärast ma palun väga, et te lahkesti seda otsuse eelnõu toetaksite. Sellega saab meie tulevane põlv parema tervise, meie keskkond puhtamaks ja nagu ma ütlesin, see tegelikult aitab kaasa sellele, et meil oleks väiksem surve Venemaalt või kust iganes sisse tuua mineraalväetisi. Tänan! Olen küsimusteks avatud.

15:37 Aseesimees Martin Helme

Väga tore, küsimusi on. Siin oli korra üleval küsimus, kuidas menetluses on, kummalegi ettekandjale üks küsimus. Raimond Kaljulaid, palun!

15:37 Raimond Kaljulaid

Aitäh, hea istungi juhataja! Minu üks küsimus on väga oluline. Hiljuti valitsus võttis vastu otsuse langetada ajakirjandusväljaannete käibemaksu ehk siis see ajalehepaber, mille sisse vorst keerata, see on nagu madalama käibemaksuga, vorst ise on kõrgema käibemaksuga. Ma tahtsingi küsida teie käest, teie kui sotsiaaldemokraadi [käest]: kas see on õiglane? See ajaleht, eks ole, kus on toiduainete reklaamid, neid reklaame inimene saab vaadata madalama käibemaksu eest, aga see toiduaine ise, eriti kui me räägime mahetoidust, see on kalli käibemaksuga, nagu oleks tegemist mingisuguse luksuskaubaga. Minu meelest see on väga ebaõiglane. Mul on hea meel, et see seaduseelnõu on algatatud, mis adresseerib seda küsimust. Aga mind huvitab teie arvamus selles küsimuses. Palun olge nii kena ja vastake.

15:38 Indrek Saar

Aitäh, Raimond! Kahjuks topeltmaksualandust ilmselt ei ole võimalik teha. Kui selles sisaldus kaude ka ettepanek, et ka mahetoidu reklaam ajalehes võiks olla soodsama käibemaksumääraga, siis ma kahtlustan, et juba soodsale käibemaksumäärale ei ole võimalik veel teist korda soodsat käibemaksumäära rakendada. Kuigi mulle iseenesest väga sobiks see, kui mahetoidu reklaam oleks soodsama määraga, sest paratamatult tänapäeva ühiskonnas reklaamid meid mõjutavad ja kujundavad meie tarbimisharjumusi, oleme me korduvalt varasemalt Riigikogu erinevates aruteludes tõdenud ja mul ei ole põhjust kahtlustada, et Riigikogu on selles küsimuses olnud, Riigikogus on olnud piisav ekspertiis, et seda hinnata. 

Mis puudutab jah, tõepoolest, erinevaid käibemaksuerisusi ja madalamate käibemaksumäärade rakendamist, siis maailmavaateliselt sotsiaaldemokraadina ma arvan, et need on teatud juhtudel põhjendatud. Loomulikult tuleb alati hinnata seda, kui palju sellest tegelikult jõuab kas lõpphinda või kui kriitiline on seda vastavat sektorit antud hetkel toetada. Kui me räägime mahetoidust, siis seda ma püüdsin argumenteerida, miks on see just praegusel hetkel vajalik ja võib-olla vajalikum kui kunagi varem. Mis puudutab seda võrdlust ajakirjanduse käibemaksuvabastusega, siis kui me vaatame olukorda ajakirjandusturul, siis hoolimata kõikidest hirmudest koroonapandeemia suurtele väljaannetele pigem mõju ei avaldanud. Või vastupidi, ma olen aru saanud, et nendest infokildudest, mida on avalikkusest võimalik kätte saada, siis suured meediakontsernid pigem raporteerivad enneolematut kasumlikkust. Küll aga, mis näiteks mind teeb juba mõnda aega murelikuks, on just nimelt väikesed maakonnalehed ja nende toimetulek. Seal on kindlasti vägagi põhjendatud see, et riik seal erineval moel appi läheb. Kas see käibemaksusoodustus on piisav, et olukorda lahendada? Ma pigem arvan, et sellest üksi jääb väheks, seal peaks vaatama muid aspekte, aga see on juba ühe teise arutelu teema ilmselt.

15:41 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun! 

15:41 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minul on arusaam, et kui me seadust hakkame tegema, siis on vaja vastata vähemalt kolmele küsimusele: miks, kellele ja kuidas. Ja siit tuleb minu küsimus. Siin on kirjas "mahepõllumajanduse nõuete kohaselt toodetud toidukaupadele". Mida te selle all konkreetsemalt mõtlete? Palun selgitage pisut lahti!

15:41 Indrek Saar

Aitäh! Seda ma kartsin pärast Villu Kõvet pulti tulles, kes eksperdina rääkis kohtusüsteemist, et ma pean hakkama vastama vähemalt sama spetsiifilistele küsimustele. Lootsin, et seda ei juhtu. Teen siis nüüd selle deklaratsiooni ära, et ma kindlasti ei pea ennast selle valdkonna eksperdiks. Mul ei ole võrreldes näiteks Eesti Vabariigi viimase põllumajandusministri Ivari Padariga mingit tõsiselt võetavat ekspertiisi selles valdkonnas ja nii palju, kui ma olen kuulnud teid sellest valdkonnast rääkimas, siis ka teie ekspertiisile jään ma kaugelt-kaugelt alla.

Nii et küllap te teate seda vastust paremini, et Eestis on kehtestatud standardid, mille abil määratletakse mahetoodang. Ja kui on vaja mingeid täiendavaid nüansse, siis see on osa sellest Riigikogu otsusest, miks me ei ole andnud lõplikku valemit. Me eeldame, et selle kompetentsi pealt, mis on tegelikult olemas Maaeluministeeriumis ja  Rahandusministeeriumis – selle kompetentsi pealt on võimalik leida selline lahendus, et see parimal viisil tööle hakkaks nii selles mõttes, mida me siis tegelikult toetama läheme – et see oleks võimalikult ühemõtteliselt selge –, kui ka selles mõttes, milliste võimalike kuludega me riigieelarve arvestama peame.

Paraku ei ole õnnestunud siiani kellelgi sellist numbrit välja arvutada, mis see siis reaalselt riigieelarve jaoks tähendaks. Ilmselgelt ei räägi me kümnetest miljonitest, vaid võib-olla mõnest miljonist. Aga see tuleks süvitsi ette võtta ja Rahandusministeeriumi ekspertiisi kasutada selle jaoks, et välja arvutada, kui palju see oletatav kulu riigieelarvele on.

15:43 Aseesimees Martin Helme

Lauri Läänemets, palun!

15:43 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Hinnakallidus puudutab lapsi igat moodi, me oleme siin erinevaid debatte juba parlamendis pidanud, täna öösel peetakse veel edasi. Aga ühte ühte teeb kindlasti, ta mõjutab koolitoitu, tegelikult seda, millist toitu koolis süüakse, ja ka seda, et riik ikka pole suutnud järgi tulla hinnakallidusega ja laste koolitoit on ohus. Sotsiaaldemokraatidega me ühe eelnõu siin esitasime, et koolitoidu olukorda parandada. Kahjuks see hiljuti veel toiminud koalitsioon hääletas selle üksmeelselt maha, arvas, et seal probleeme ei ole. Äkki te saate valgustada siiski, kas see eelnõu kuidagi seda koolitoidu väljakutset ja suurt probleemi aitab ka kuidagimoodi lahendada?

15:44 Indrek Saar

Jaa, ega lõpuks me teame seda, et meil kipub olema niimoodi, et kuna mahetoidu tootmine on täna pigem väikestes mahtudes ja sellest tulenevalt tekib ka probleem, et seda nii‑öelda mastaabiefekti mahetoidu puhul, mida paljude teiste toiduainete puhul, ei ole võimalik saavutada. Seda ma ka kirjeldasin läbi selle, et kuigi see on ainult üks osa koolidest, kes Eestis on selle mahetoidu programmi sisse viinud, ja ka seal on see määr ainult viiendik kogu toidust, siis juba täna me näeme, et seal tegelikkuses tekib sellele piisavat pakkumist. Ehk siis kipub olema niimoodi, et praeguste regulatsioonide juures ja praeguses olukorras tihtipeale see mahetoodang on mõnevõrra kallim ja see omakorda tõstab ju siis ka loogiliselt võimalikku koolilõuna maksumust. Ehk siis, kui meil õnnestub ka seda hinda alla tuua ja teiselt poolt seda pakkumist suurendada, siis see peaks tegelikult ka andma mingit teatavat hinnaleevendust. Nii et igal juhul see töötab selle kasuks, kindlasti mitte kahjuks.

15:46 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

15:46 Eduard Odinets

Aitäh! Kindlasti see koolitoidu teema, mis sotsiaaldemokraatidele väga-väga hingelähedane on, ja seesama eelnõu, mis maha hääletati, mis kutsub üles suurendama koolitoidu maksumust, oli sellele suunatud, ja ka see mahetoidu käibemaksu temaatika, üks osa sellest on koolitoit, nagu sa ka ilusti oma ettekandes ära markeerisid. Aga see teema kogumis viib tegelikult vähemalt minu mõtted laiemalt toidukauba hindadele, mis samamoodi väljendub koolitoidu maksumuses ja nii edasi.

Kas me ei võiks sellest eelnõust mõelda suuremalt ja laiemalt ja mõelda järgmisi samme üldse toidukaupade käibemaksu teemal? See aitaks nii koolitoitu, aga see aitaks tegelikult väga paljusid Eesti inimesi praeguses keerulises inflatsioonirohkes olukorras hakkama saada. Võib-olla sa saaksid pisut diskuteerida toidukaupade üldise käibemaksu teemal?

15:47 Indrek Saar

Aitäh küsimast, Eduard! See on ju tegelikult päris habemega teema, mille üle on diskuteeritud nii siin saalis kui ühiskonnas ka laiemalt juba päris mõnda aega. Ja seal kindlasti iseenesest see, et me toidukaupade hinda praegusel hüperinflatsiooni ajal, kus kõik on hüppeliselt kallinenud ... Isegi täna üks minu kolleeg Riigikogu puhvetis kala hinda vaadates ütles, et noh, mis siis nüüd toimub. Järelikult ta ei olnud poes käinud mõnda aega ise kala ostmas. Ja ma tutvustasin talle, mis on vahepeal juhtunud lõhe hinnaga. Aga selles olukorras loomulikult peaks riik kaaluma kõiki vahendeid, et tegelikult inimestele tulla appi, et nad oma elementaarse toidu kätte saaksid. Eriti tuleb appi minna sellele inimesele, kellel on väiksem sissetulek, kelle pere eelarvest toit moodustab väga suure osa ja kellel sellest tulenevalt on vähe vähe võimalusi oma tarbimisvalikuid ümber teha. Ta niikuinii ostab nii odavalt, kui vähegi saab.

Teisalt, kui me vaatame selle maksumust riigieelarve jaoks, siis me peame küsima, kas me sellesama raha eest saaksime tegelikult kuidagi efektiivsemalt neid probleeme lahendada, mis meil täna ees on. See küsimus ei ole ju ainult mitte toidukaupade hinnas, vaid küsimus on ka, kuidas inimene oma kodu soojaks saab, kuidas ta ühest kohast teise saab, eriti hajaasustuses elades, kus, nagu me teame, sõna "ühistransport" on mingi mälestus sellest, et kunagi sõitis buss. Täna, kui ta sõidab, siis tihtipeale sellistel aegadel, et ilma autot ikka läbi ei saa.

Ja siis tuleb hinnata jälle seda, mis selle maksumus on. Mul ei ole mingit värsket arvutust, aga kui ma lähen siit aastaid tagasi, siis ma mäletan, et kunagi Rahandusministeerium arvutas toiduainete soodsamat käibemaksu samamoodi minu arust 20%  pealt või oli siis veel 18% isegi see üldine käibemaksu määr, siis 5% peale toomiseks kuluks vähemalt 200 miljonit. Nii väideti tol hetkel. Ma spekuleerin selle numbriga, aga tulebki hinnata, kas pigem fokuseeritult rohkem sihitatud toetusi või siis selline kõigile käibemaksusoodustus.

15:50 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

15:50 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Lauri Läänemets küsis ära väga hea küsimuse koolitoidu kohta tegelikult. Kui me soovime, et lapsed saaksid kohalikku tervislikku toitu, siis tegelikult on väga selge seos ka mahetoidu turu kasvul ja sellel, et ta jõuaks ka kooliköökidesse. Aga kui nüüd veel ambitsioonikamalt vaadata, kas  tegelikult võiks mõelda sellele, et Eesti olekski tervikuna mahetootja, et kas see oleks samm ka selles suunas?

15:50 Indrek Saar

Riina, ma olen kindel, et kui see oleks sinu ja minu teha, siis see nii oleks. Aga meil ei ole Riigikogus enamust veel. Sinna kulub natukene ilmselt aega. Töötame selle nimel, selleks et kogu Eestis toodetav toit oleks ükspäev sada protsenti mahe.

15:51 Aseesimees Martin Helme

Aivar Sõerd, palun!

15:51 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Indrek! Meil siin läks vahepeal arutelu huvitavaks, mõtlesin, et küsin ka. Te ei osanud täpselt vastata, mis see mahepõllumajanduse toidukaup on, kuidas seda määratleda. Kuidas see praktikas hakkab välja nägema? Maksuhaldur on kohustatud maksumaksjale andma teavet maksude kohta. See mahepõllumajanduse põhimõtete järgi toodetud toidukaupade müüja küsib maksuhaldurilt, ta ei tea, millist maksumäära rakendada. Maksuhaldur peab ütlema. Maksuametis peab olema mingi kolleegium spetsialiste, kes määratlevad mingite standardite järgi. Selliseid kolleegiume maksuametis ei ole, neil on muud ka teha, kui mahepõllumajanduse kolleegiumitega tegeleda. Siis maksuamet pöördub Rahandusministeeriumi või Maaeluministeeriumi poole, seal targad tulevad kokku. Kas teil see asi on ikka läbi mõeldud, kuidas see praktikas rakenduma hakkab?

15:52 Indrek Saar

Aitäh, kolleeg, väga spetsiifilise küsimuse eest! Mina omakorda juhiksin teie tähelepanu sellele, et tegemist on otsuse eelnõuga ja et tegemist on ettepaneku tegemisega Vabariigi Valitsusele. Me ei pretendeerigi sellele, et me kõiki nüansse suudame oma ekspertiisi pealt lõplikult läbi näha. Aga ma olen kindel, et maksuametis on meil tööl piisavalt palju nutikaid inimesi, kes suudavad öelda, milleks nad on võimelised ja milleks mitte. Nagu te väga hästi teate, siis Eestis rakendatakse juba mitmeid erinevaid maksusoodustusi ja ühe neist olete te just koos oma endise koalitsioonipartneriga vastu võtnud, millele ka Raimond Kaljulaid viitas, ehk siis ajakirjanduse täiendav käibemaksuvabastus. Nii et ma olen täiesti veendunud, et meil on olemas piisav ekspertiis riigi tasandil selle jaoks, et määratleda, mis sinna alla käivad ja tõmmata selge joon selle vahel, mis on mahetoit ja mis ei ole.

15:53 Aseesimees Martin Helme

Heljo Pikhof, palun!

15:53 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud ettekandja, väga põhjaliku ettekande ja informatsiooni eest! Aga ma tahaksin juhtida tähelepanu mõnele punktile. Tänapäeval ju on neid noori, ja mitte vähe, kes oma lastele igal juhul proovivad osta mahetoitu, aga on ka neid noori, kes ostaks, aga rahakott seda ei võimalda. Ja eks see mahetoidu käibemaksu alandamine ilmselt võib-olla aitaks seda olukorda tasandada. Aga nüüd laste tervis. Kõik need allergiad, mis tulevad erinevatest ainetest, mis mittemahetoidus on. Mis sa arvad, kas ka meie noorte ja laste terviseolukord võiks siis paraneda? Mismoodi see käibemaksu langetamine võiks neid tooteid kättesaadavamaks teha ja noori ärgitama neid tooteid ostma oma lastele?

15:54 Indrek Saar

Jaa, aitäh, Heljo, selle väga olulise osunduse eest! Nagu ma juba enne olen korduvalt öelnud, lisaks sellele, et suurem mahetoodangule üleminek aitab säästa meie keskkonda, see on osa ka meie kliima ja loodushoiu väljakutsest, tänasel päeval on kindlasti teatav julgeolekuaspekti juures, siis üks olulisi asju ongi see, et me sööksime võimalikult tervislikult. Ja tervishoiu pool, inimeste parem tervis on kindlasti väga suur osa sellest, rääkimata sellest, et me tahaksime, et mahetoit ei oleks nii‑öelda elitaarne, vaid et see oleks kõigile lastele kättesaadav sõltumata sellest, kas nende vanematel on head, paremad või natukene väiksemad sissetulekud. See võiks olla kõigile ühtemoodi kättesaadav. Sellepärast on näiteks see Lõuna-Eesti koolide initsiatiiv väga teretulnud, et seda mahetoodangut on hakatud vaikselt sisse tooma, jupi haaval ka koolitoitu.

15:55 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi.

15:56 Jürgen Ligi

Aitäh, austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ettekandja rääkis selle eelnõu kohta palju head ja tema sõbrad küsisid palju häid küsimusi. Rahanduskomisjonis nii sõbralikku õhkkonda selle eelnõu suhtes polnud, kuigi õhkkond on seal üldiselt sõbralik. Ma loeksin neid probleeme ette, mida seal käsitleti. Kõiki asju, mida täna siin arutati, päris nii ei käsitletudki nagu ettekandja, sest kaitses seda eelnõu hoopis Riina Sikkut. Ja me arutasime seda 30. mail, otsustasime siis täna saali saata ja ettekandjat te näete kõik.

Nii. Mis on eelnõu puhul puudu? Keegi ei oska öelda, mis see maksab. Algatajad ei ole seda nimetanud. Rahanduskomisjoni poolt on selline asi suhteliselt tähtis.

Ei olnud vastust küsimusele, et kui mahetoodangu tootmine nii selliselt mühiseb ja nõudlus on suur, miks me peame siis, ja isegi puudus on, et miks me peame siis veel sinna otsa tegema maksusoodustusi ja riigi poolt peale maksma. Nõudlus siin kõlanu põhjal on veel suurem kui pakkumine. Vähemalt koolitoiduna näitel seda mitu korda siin rõhutati. Sel juhul täpselt nagu energiagi puhul ei ole adekvaatne reaktsioon loobuda eesmärgi nimel riigi tuludest.

Selle soodustuse haldamine oli meile ebaselge. Aivar Sõerd teeneka maksuametnikuna oma küsimusse selle probleemi osaliselt pani, aga ega me ei tea tegelikult rahanduskomisjonis, kui hästi on üldiselt mahetoodang jälgitud ja valvatud, aga kui tal on rahaline mõõde, siis on see oluline.

Vastupidi ettekandjale, see on rahanduskomisjonis küll debattidel pidevalt esil, see, et asi ei ole maailmavaates. Igatahes kui, siis mitte igatahes sotsiaaldemokraatlikus maailmavaates, vaid ikkagi konkreetselt selles, kes võidab. Ja käibemaksusoodustused, kui väga ka meie finantsgeeniused siin saalis ei püüa muud väita, jagunevad oma võidu poolest väga ebaõiglaselt. Ka toidu puhul on selgelt mõõdetud, et jõukamad detsiilid omandavad lõviosa sellest, millest riigieelarve loobub, samas nende ostuvõimes probleemi ei ole, et seda peaks nagu soodustama. Mahetoodang on pigem sarnane luksuskaubale. Ei saa välistada, et hinna vähendamine üldse ei omagi mõju. Aga selge, et ta on ikkagi maksevõimeliste privileeg ja väga palju sellele peale maksta on küsitav.

Kindlasti rahanduskomisjonis ei jäänud peale see seisukoht, et hambaid tuleb kuidagi sealt tagantpoolt ravida ja koolitoitu tuleb siis maksusoodustustega rahastada. Ma loodan, ma ei tea, sotside esimees ka muigas siin ukse taga, sisimas kõik muigasid selle näite peale, et siis on koolitoit odavam, kui maksusoodustus kehtestada. Tegelikult on ikkagi vastupidi. Et sellised avalikud eesmärgid rahastatakse kogutud maksudest ja igasugune maksuvabastus seda rahastuse võimalust vähendab.

Läti näite kohta, justkui seal oleks 88% läinud hinda, rahanduskomisjonil andmeid ei ole, pigem on vastupidised andmed aja jooksul olnud. Me ei saanud seda arutada, sest ei käinud läbi,  jah seletuskirjast ma leidsin selle fakti. Tavaliselt ikka nii palju ei jõua sellest soodustusest. Need empiirilised andmed, mis on, on hästi vastukäivad. Pigem on üldistus see, et käibemaksu vähendamisel toimub ajutine nõks hinnas allapoole. Aga kuna tegu on väga selgelt nagu ostuvõimega seotud pakkumishinnaga, siis maksusoodustuse lihtsalt kipub omandama tootja ja kaupmees. Kui me neid toetada tahame, mida põllumajanduses tehakse, siis otse on see kindlasti ausam ja adekvaatsem.

Ma ei tea, sealt ei käinud läbi see vorstipakendi küsimus, et üldiselt on, kui ajakirjanduse käibemaksu arutati, siis mina isiklikult seda ei toetagi. Võib öelda, et minu arust oli väga halb otsus, aga me kindlasti ei arutanud ajakirjandust kui vorstipakendit. Ajakirjanduse mõte oli mujal. Väidetavalt pidi see olema seotud kuidagi infosõjaga ja nii edasi, selle argumendiga ma ka pole nõus. Aga kui kuskil on mingisugune samm tehtud, siis sellest ei johtu, et loogiline on teha järgmine samm. See ongi maksuerandite saatan, et hakkad tegema, saad kraesse uued nõudmised.

Mainisin seda soodustuse jaotamist. See on tõesti pigem sotsioloogia kui maailmavaate küsimus. Ma arvan, kõik erakonnad ikkagi peaksid vaatama seda sotsioloogilist pilti. Ainus kaup, mis uuringute järgi ei ole, kus see käibemaksu vähendamine ei ole diskrimineeriv sissetuleku kaudu, on ravimid. Ravimitel on nii, et seal jaotub see jutumärkides võit justkui eri tuludetsiilides ühtlaselt, aga toidu puhul on väga selgelt näha ja mahetoidu puhul ilmselt veel selgemalt, et võitjad on need, kes jaksavad rohkem osta, kes juba niigi jaksavad rohkem osta ja kallimat toodangut eelistavadki. Vaene inimene kindlasti ei eelista kallimat toodangut, vaid odavamat.

Ja see julgeolekuküsimus oli muidugi hästi huvitavalt siin praegu  püstitatud. Aga ma leidsin ka, et seletuskirjas. Et ei, see on pigem teistpidi ikkagi. Toidujulgeolek on praegu kriitiline küsimus ülemaailmselt. Loobudes sellisest produktiivsest põllumajandusest, sellele peale makstes, kui me seda ühiselt teeksime, loomulikult Eesti ei tee siin ilma, aga toidunõudlus on praegu maailmas ikkagi suurem kui pakkumine ja kui me seda pakkumist läheme mahendamisega vähendama, siis see tekitas küll küsimust, et kuidas see on kooskõlas toidujulgeolekuga, see teema. Kui mineraalväetistest loobuda, siis see ei ole selles mõttes julgeolekupõhjendus, sest et loobutakse sel juhul igal juhul, olgu ta mahe või mittemahe. Siin nagu muutust isegi on keeruline leida ja me seda küll niimoodi seal ei tajunud selles arutelus.

Kokkuvõttes, et väga mahe eelnõu, eesmärk on õilis, aga need rakendused on ja põhjendused on, ütleme, lihtsalt rünnatavad. Ja neid ikkagi kritiseeriti seal. Aitäh!

16:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Kui tohib. Heljo Pikhof, palun!

16:04 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud ettekandja! Mulle jäi kõrva see, et sa ütlesid, et mahetoidu puhul võib-olla ei olegi mahetoit ja valvet peab siis suurendama ja nii edasi. Aga valve põllumajandussaaduste üle peab nii või naa olema, ja seda peaks üldse suurendama, selles mõttes, et need poleks üle väetatud ja nii edasi. See nagu mingil moel argumente ei saa olla. Aga sa teed sporti, ma arvan, et need inimesed, kes mahetoitu söövad, teevad sporti veel kõrgemas eas kui sina ja et inimesed elavad järjest kauem, et nad elaksid ka tervena need aastad. Ma arvan, et selles mõttes see mahetoidu idee on ikka igati hea mõte. Ja mu küsimus on: kas sa tõesti ei toeta, et inimesed saaksid rohkem mahetoitu süüa ja seda juba lapsest saati? Meie seda sageli pole saanud või pigem oleme. 

16:05 Jürgen Ligi

Oi, siin oli nüüd nii palju väiteid, millega tahaks õiendada. Ma unustasin selle alguseotsa ära. No minu eluviis ei puutu üldse asjasse ega ka minu elu pikkus ega ka see, kui kaua keegi sporti teeb. See pole üldse teema. Mina ei ole öelnud küll ühtegi mahetoidukriitilist sõna siin ja üldse vahendan mitte mingisuguseid sportlasi, vaid rahanduskomisjoni. See oli see kollektiivne pilt, mis seal arutelust välja tuli, kõrvale sellele, mida rääkisid eelnõu kaitsjad. Ja mis see esimene argument oli, mille sa ümber lükkasid? Kas sa saaksid seda korrata? See esimene argument, mida sa ütlesid, et ei ole argument?

16:06 Esimees Jüri Ratas

Vabandan, aga ...

16:06 Jürgen Ligi

Las ta ütleb.

16:06 Esimees Jüri Ratas

No ei. Las ta ütleb? No ei saa nii. Ma väga vabandan, aga nii ei saa. Kalvi Kõva, palun! Kalvi Kõva, palun! Kui teil on küsimus, Kalvi Kõva, palun!

16:06 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea Jürgen! Mul on alustuseks, see on otsuse eelnõu, selle maksumus on see, et ministeeriumis teeb ridamisi inimesi tööd, on ju, nende kulu, ja tulevad välja plaaniga, ütlevad, kas see plaan on hea või mitte, kas see töötab või mitte, ja tulevad, ütlevadki selle nendepoolse kulu. Seda nagu alustuseks.

Aga teine, sa kandsid ette seda rahanduskomisjoni meelsust. Ma nüüd püüan seda ette kujutada, et rahanduskomisjoni meelsus, missugused need käibemaksuerisused on meil on. Meil käibemaksu erisus nüüd ... Okei, see ajakirjandus ajakirjanduseks, aga on ka turisminduses meil käibemaksu erisus. Ma arvan, et esimene selline, kui sa seda alati rõhutad, ma arvan, nemad ei käi meil hotellides, ei käi hotellis. On nii? Tavaliselt käivad ikkagi jõukamad inimesed meil hotellides. Aga see käibemaksu erisus on hotellide tehtud sellepärast, et toetada neid inimesi, kes seal käivad. See on ka sektori jaoks. Nii et mis te selle peale kostate?

16:07 Jürgen Ligi

Aitäh! Mul tuli nüüd meelde, mis mul eelmises küsimuses jäi mainimata või jäi vastamata. On ikka argument küll see, et administreerimine on keeruline. Üks asi on kontrollida konventsionaalset toodangut, teine tema kasvatamise viisi ja kogu seda koššerit, mis seal ümber on. See on täiesti teistmoodi asi, milleks maksu haldamine ei ole ette valmistatud, nii et rahanduskomisjoni poolt ma lükkan selle väite tagasi.

Hotellide käibemaks. Mina eelistan Taani maksusüsteemi selle koha pealt, et ongi ühtlased käibemaksu määrad. Ja see on olnud ka käibemaksu mõte, et kui tahetakse sotsiaalabi anda, siis ikkagi kogutud maksude kaudu, mitte maksude kaotamise kaudu. Sest vastasel korral endiselt omandavad selle jõukamad. Ja hotellidesse vaesed inimesed tegelikult reeglina ei jõua, nad ikkagi on tuttavate juures ja nii edasi. Kui me viimati arutasime seda hotellide käibemaksu, siis oli keskmine ööbimise hind see 30 eurot, see kindlasti see, kas ta on 30 või, ma ei tea, 32, seal ei ole ju tegelikult sisulist mõju inimese käitumisele. Üliväike mõju on sellistel eranditel kauba hinnale. Alati me näeme seda, kaasa arvatud need näited, mis on siin kütusega arutelul. Tohutult null komakohtade pärast tiik loobub justkui üheksakohalisest numbrist eurodes, mida ta võiks kasutada sotsiaalselt vastutustundlikult. Selles on nende erandite saatan, et hinnale on mõju olematu, optiliselt niimoodi luubiga otsides seda leiab, aga nad annavad pigem müüjale võimaluse kombata ostujõudu, uuesti sedapidi, et asja kerida.

Vaadake, nüüd ma soovitan näiteks Kaspar Oja Facebooki lehelt tema analüüsi, kuidas on kütusemüüjate müügimarginaalid kõikunud. Igal juhul palju rohkem kui see õnnetu jutt sellest aktsiisidest ja käibemaksust. Nad liigutavadki vastavalt sellele, kuidas neile tundub, et müüa on võimalik. Kui riik loobub maksust, siis on neil jälle rohkem võimalik hinda küsida. Niimoodi see on, see on nii elementaarne tõde, mis on Eesti debattides siin 20 aastat olnud. See võit ei jagune lõpphinda 88%, no ei jagune. Lõpphinda jõuab sellest vähemus. Ja see, mis jõuab, see jaguneb sotsiaalselt hästi ebaebaõiglaselt.

See ei ole sotsiaaldemokraatia, ausõna, et riik loobub miljarditest, sadadest miljonitest, kümnetest miljonitest. Mitte selle eelnõuga. Ma ei tea, kui palju siin on, seda arvutust siin ei ole ju. Aga toidu käibemaksus on see ikkagi sajad miljonid, vähemalt, kui mitte miljardit. Ja siis, kui hakata vaatama, et kelle kasuks, siis ikkagi nende kasuks, kes vaatavad hoopis muid asju esimese asjana kui hind toidu puhul. Ma usun, hinda vaatavad kõik. Mina küll vaatan, aga eelkõige ikkagi selle hinna suhet, kvaliteeti. Aga vaene inimene peab, nagu näitavad väga paljud uuringud, ikkagi vaatama, eelistama hinda, ostab väga odavalt. Olen ise ka seda elu elanud ja võin kinnitada, et nii vaene inimene teebki.

16:11 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun! 

16:11 Indrek Saar

Aitäh! Jürgen, see, et sulle käibemaksuerisused ei meeldi, ei ole kindlasti mingi üllatus ei minu jaoks ega ka paljude teiste poliitikavaatlejate jaoks. Aga sa ründasid samamoodi seda argumentide rida. Sa ju saad väga hästi aru, et tegemist on otsuse eelnõuga. Me ei pretendeerigi lõplikele lahendustele. Küll aga ütlen ma, et valitsuses peab olemas olema teadmine ja kompetents, et mahetoit on võimalik täiesti mõistliku administratiivse ressursiga ära määratleda. Kui sa oleksid jälginud, mida ma puldis rääkisin, siis eile saatis sinu maaeluminister Urmas Kruuse välja pressiteate, et Maaeluministeerium hakkab toetama mahetoitu pakkuvaid haridusasutusi. Kui Maaeluministeeriumis on see kompetents olemas, miks ta ei võiks jõuda valitsusse laiemalt? Muu hulgas ta võiks jõudu muidugi ka Reformierakonna fraktsiooni. Oled sa sellest maaeluministriga rääkinud?

16:12 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma kartsin, kui sa hakkasid nimetama maaeluministrit, et ta on mingi jamaga jälle hakkama saanud. Aga ei. Ma arvan, et kui on otsustatud, et lapsed peavad saama mahetoitu, siis nii see asi käibki. Ma toetan ja ma ostan seda toitu, aga mitte ei kehtesta huupi käibemaksuerisust kogu turu suhtes, kus administreerimine on lootusetu. Aga hüve ei jagune eelkõige lastele, vaid siiski, kui ma nii tohiks öelda, aga ma ei tohi nii öelda, ütleme siis, sellisele peenemale tarbijale, gurmaanile, kes mõtleb toidule juurde omadusi, mida seal tingimata ei olegi, ja peab seda silti väga tähtsaks.

Need, kes tegelikult on toimetulekuraskustes, ei vaata kõigepealt mahetoidu poole. See on see tõde.  Tegelikult ei ole tähtis, kas minule meeldivad käibemaksuerisused, ei ole isegi see nii tähtis, et ka Riinale ei meeldi käibemaksuerisused. Me oleme sellest rääkinud. Tähtis on see, et rahanduskomisjonis käib argumenteeritud arutelu sel teemal. Mul on väga hea meel, et ma olen saanud Riinaga seda sisuliselt arutada ja olen saanud ka rahanduskomisjoni arutelu protokollidesse need argumendid.

16:14 Esimees Jüri Ratas

Jüri Jaanson, palun!

16:14 Jüri Jaanson

Suur tänu! Jürgen, ma vaatan kõigepealt, et sa oled järjekordselt saali tühjaks peletanud. Ma ei tea, mis siin on. Ma kujutasin, et eelkõneleja ütles, et sulle ei meeldi maksuerisused, käibemaksuerisused just. Seletaksid äkki saalile siit lahti, miks nad sulle ei meeldi?

16:14 Jürgen Ligi

Tegelikult ma seda tegin. Käibemaksuerisuste kohta on tehtud uuringuid. Esiteks, nad on kohutavalt kallid, teiseks, nad mõjutavad lõpphinda väga vähe. Kui näiteks 10 protsendipunkti võrra vähendada, siis see 10 protsendipunktikest ei ole lõpphinna vähendamine, vaid ta hajub laiali tootja vahendajate vahel. Sellise täiskonkurentsiga valdkonna puhul, nagu on toiduturg, kipub olema niimoodi, et lihtsalt müüjatel-ostjatel on võimalik testida seda ostujõudu.

Aga nagu ma seletasin, uuring on, mulle meeldib just sotsioloogiline külg selle asja juures. Kui riik loobuks mingitest hiigelsummadest, millega tavaliselt tegemist on. Selle asja puhul ei saa rääkida hiigelsummadest, tõenäoliselt mingitest miljonitest, võib-olla 10–20, ma ei oska hinnata. Aga siiski see on vastutustunde küsimus, kuhu me selle paneme. Ja käibemaksu erisuste, Praxise uuring näitab seda, et ainus käibemaksu vähendamine, mis jaotub sotsiaalselt ühtlaselt, on ravimid. Seda erinevad tuludetsiilid ravimite peale kulutavad suhteliselt ühtlaselt. Aga ka see ei tähenda, et maksuerisus oleks subsideerimise õige meetod. Sest me tegelikult ei taha rohkem ravimite tarbimist, vaid me tahame me tahame toetada eelkõige neid, kes ise ei saa hakkama. Isegi sel juhul on see problemaatiline, see ühtlane jaotus. Seesama ravimite käibemaks kokku kogutuna võiks ületarbimist pigem pisut pidurdada, aga minna sihitud subsiidiumideks retseptiravimitele, see on tegelikult minu eelistus. Rääkimata raamatutest. Kui lettidel ringi vaadata, siis kogu see pahn ei vääri seda 5%-list või mis ta praegune seis on, käibemaksuerisust. Igasugu pahna müüakse. Igasugu kokaraamatud ja horoskoobid ei vääri seda subsideerimist kõigile võrdselt. Lollusi, pseudoteadlasi, vandenõuteooriaid müüakse ka raamatutes.

Kui küsimus on, miks mulle ei meeldi, siis ma arvan, et riik peab olema raha kulutamisel täpne ja tegema eelkõige ühiseid asju. Individuaalse tarbimise toetamise korral keskenduma nõrgemate toetamisele, see on väga-väga sotsiaaldemokraatlik positsioon. Ausõna. Ma loodan, et ma ei rikkunud ära koalitsiooni teiega, vaid toetasin sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet.

16:17 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

16:17 Eduard Odinets

Aitäh! Kindlasti toetavad sotsiaaldemokraadid sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet. Aga hea, et te olete toonud selle siia ravimite teema. Sest mulle tundub, et see on mahetoiduga otseses seoses ja üks tähendab teist. Ja ma väga ei saanud sellest loogikast aru, et kuna mahetoitu söövad niikuinii rikkad, et las nad siis edasi söövad ja ostavad kallimalt, vaesed niikuinii ei hakka seda sööma. Et milline on siis ikkagi lahendus, et mida siis vaesed peaksid sööma? On sul mõni nõuanne? Sest see ei ole ju ka lahendus, eks ju, et me ütleme, ühed kaubad on ühele ja teised kaubad on teisele ja siis maksku kallimalt.

16:18 Jürgen Ligi

Vaesed peaksid sööma valke, rasvu, süsivesikuid koos vitamiinide ja mineraalainetega. See oleks minu toitumissoovitus. Aga seda nad tõenäoliselt püüavadki teha. Häda on selles, et vaesed keskenduvad hinnale ja käibemaksu mõju hinnale on mikroskoopiline, võrreldes siis mahe‑ ja mittemahetoodangu lõpphinnaga. See leevendus on mikroskoopiline, see ei muuda vaese tarbimist. Ma ei tea, siin oli jälle mingisugune spekulatsioon, mida ma ei suuda meenutada, alguses. Ärge olge ebaõiglane. Ma olen nendele küsimustele juba vastanud ja oma arust päris loogiliselt.

16:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja. Merry Aart, palun! (Merry Aart küsib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

16:19 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kaasteelised! Mulle meeldib sõna "kaasteelised". Ma saan täiesti aru ja annan endale aru, et see on otsuse eelnõu ja tahe on väga hea. Ma toetaksin väga seda, kui see puudutaks kõiki toiduaineid.

Nüüd natukene nende eelnevate diskussioonide baasil, mis siin on toimunud, ma toon ühe näite. Kui käive on 100 000, käibemaks on 20%, see on 20 000. Kui käibemaks oleks 5%, see on 5000, siis tootjale jääks kätte 15 000, mida ta saaks kasutada kas palkadeks või investeeringuteks. See on hästi rusikareeglite järgi ja nii mustvalge see muidugi ei ole. Aga siiski.

Siin saalis on korduvalt väidetud, et käibemaksu vähendamine ei anna mingit tulemust. Ometi meil on lätlastest siin mitmeid kordi juttu olnud, see näitab midagi muud. Tähendab, sõltub eesmärgist, mida sellega saavutada tahetakse. Lätlaste puhul legaliseeriti tootmist, juurde tuli palgasaajaid, laienes ettevõtlus, selle kaudu tulid ka muud tulud natukene suuremad. Mis seda 88% puudutab, siis meil on Ivari Padariga mõlemal üks uuring, kolme ülikooli, Baltimaade ülikoolide uuring, seal on lõpphinda läks 11,7% võrra hind madalamaks. Minu arvates, minu mäletamist mööda oli see nii.

Nii. Tegime lisaeelarve koostamisel ettepaneku vähendada Eestis puu- ja köögivilja käibemaksu, lätlaste eeskujul, ja see tulenes sellest, et isevarustatuse tase selles valdkonnas on Eestis väga madal. Eesmärk oli, et tootmine laieneks. Seda ettepanekut ei peetud arutelu vääriliseks.

Nüüd ettepanekust. Mahepõllumajanduse nõuete kohaselt toodetud toidukaupadele. Ma ei küsinud seda terminit ilmaasjata. Toidukaupadele, kus on 95% mahetoorainet, sisendite kasutamine on suhteliselt piiratud, seda tehakse lubatud töötlemisviise kasutades ja ettevõtted peavad olema sertifitseeritud.

Nüüd võtame natuke laiemalt. Eestis on umbes 2% piimalehmi mahedad. See tähendab seda, et piimatoodetele see asi ei laiene. Seakasvatuses ei ole praktiliselt mahedaid üldse, see tähendab, et seakasvatusele, sealihale see ka ei laiene. Mahedad on meil lihaveised, 54%. Mahe on meil teravili, alkohol, puu- ja köögivili mingil määral ja väga vähesed marjad. Kui palju on meie toiduainete tööstuses võimalik kasutada mahedat? Suur osa toorainest tuuakse meile sisse kahjuks praegu. Näiteks, kas Soome kaudu Brasiiliast toodud toiduaine on mahe, kas seda saab mahetoiduainete töötlemisel kasutada? Tegelikult saab, sest sellist arvutust meil ei ole. Meil peetakse arvutust ainult kolmandatest riikidest sisse toodud toorainetele, Soome ei ole kolmas riik.

On raske aru saada, kellele täpsemalt käibemaksu alandamist rakendatakse, kas kasvatajatele või töötlejatele. Siin selle diskussiooni jooksul sain ma täpsustava sõnumi, kus öeldi, et selles kontekstis toidu toidukaup tähendab nii kasvatamist kui ka töötlemist. See on natuke laiem probleem.

Siis võtame natuke teisest aspektist. Siin oli juttu maailmavaatest. Alati tuuakse selle mahedaga välja keskkonnasõbralikkus. Võtame maheteravilja. Mahepõld nõuab palju rohkem harimist kui tavapõld, näiteks äestamist, üsna mitu korda rullimist. Praktikas tähendab see mitmekesisuse häiringut rohkem kui tavapõllul. Võtame linnud. Kui peale põllu äestamist jäävad mõned linnumunad terveks, siis toonekurg tuleb ja neelab alla need pojad, sest vili on hõre, vili on madalam ja toonekurel on nähtavus tunduvalt parem. Seda ütlevad praktilises elus põllumehed, kes on tähele pannud, et mahepõldude lähedal on lindusid vähem kui tavapõldude lähedal. Nii et igal asjal on mitu otsa. Ma ei näe tõepoolest, kuidas praktikas mahedalt toodetud toidukaupadel käibemaksu alandatakse, kellele täpsemalt ja kuidas. 

Võiks võtta ka natukene teisest vaatevinklist, et mahepõllumajandus, see on keskkonnateenus ja iga teenus tuleb ühiskonnal kinni maksta. See oleks üsna õiglane. Võib-olla on mõistlikum mahetootjate eelistamine maksusoodustustega, näiteks seadused ja muud sisendid, või riikliku järelevalvelõivude kaotamine, näiteks nagu on Taanis. Selline lähenemine oleks oluliselt lihtsama skeemiga ja kulude vähenemine toimuks esimesel tasandil, see tähendab enne, kui käibemaks ja muud protsendid lisanduma hakkavad.

Nii et on võib-olla natukene vaja sellele asjale läheneda konkreetsemalt. Ja ikka veel ma ütleksin, et kui me teeme seadusi, siis me peame teadma, miks me teeme, kellele me teeme ja kuidas me teeme. Muidu läheme laiali, filosofeerime ja pärast ei ole tolku sellest mitte kellelegi mitte midagi. Aitäh!

16:25 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Ivari Padari. Väike lisaaeg, härra Padar? Jaa, palun kolm minutit juurde, kokku kaheksa minutit.

16:26 Ivari Padar

Lugupeetud kolleegid! Kuidas me tänase arutelu juurde siis jõudsime? Tegelikult see meie konkreetne eelnõu on kõige rohkem seotud just selle aruteluga, mida alustasime koolitoiduga. Täna tuli ka pressiteade Maaeluministeeriumist. Maaeluministeerium on väga tänuväärse algatusega tulnud tulnud välja, selle algatuse hind on eelarves 0,8 miljonit. Ja see puudutab seda, et tehakse koostööd nende koolidega, kelle koolitoidu menüüs on 20% mahetoiduained. Ehk siis seda asja on võimalik hallata.

Täpselt samamoodi on võimalik hallata ka mahetoetuste maksmist põllumajanduses. Samamoodi on võimalik hallata Meelis Mõttuse mahelehmasid ja mahepiima. Ja nüüd, kus on nagu siis küsimus? 20% mahetoodangut ja koostöö koolidega käib, aga on üks, ma julgen välja ütelda,  mure, et tahe on suur, aga toodangut ei ole.  On valdkonnad, kus on see olemas, lihaveised näiteks. Aga on valdkonnad, kus see asi nagu väga keeruline on, nagu maheköögivili.

Ma kangesti ei tahaks, et see Maaeluministeeriumi selline algatus jääks toppama, et aasta või kahe pärast tuleb välja, et plaan oli hea, aga jalavarjud olid kehvad. Ilmselgelt selleks, et õnnestuks see projekt, on vaja head koostööd farmeritega, kellel on motiiv hakata näiteks koolidele partneriteks.

See on nagu mitme aasta teema. Ma ju tean ette, mis tuleb nüüd, kui see hange välja kuulutatakse. Suur osa seda mahedat, mis praegusel juhul tuleks koolidesse, on kahjuks import. See on elu. Ja selleks, et seda asja edasi mõistlikult ajada, et meil tekiks talumeestele motiiv olla partneriks koolidele, et meil see mahetoiduainete, mahepõllumajandussaaduste ja -toiduainete menetlemine tõsiselt ette võetaks, selleks on vaja stiimuleid. Üks võimalik stiimul ongi seesamane käibemaksu teema. Muidugi on ka erinevaid muid variante: täiendavate toetuste maksmine riigieelarvest, riigilõivude mahavõtmine ja kõik need asjad. Nii et sellest tulenevalt, et üks hea algatus ei läheks aia taha, on vaja nagu järgnevaid sammusid.

Mahetoiduainete puhul on ka üks teine oluline teema, mida ma ka avan siin. Selge, et me kõik oleme huvitatud sellest, et koolitoit oleks võimalikult kodulähedasest toorainest. Seda on päris keeruline hangetesse sisse viia. Põhjamaades on seda osatud kuidagi mõistlikult teha. Ja selge, et ma väga ootan nii Maaeluministeeriumilt kui Rahandusministeeriumilt sellist analüüsi, kuidas Põhjamaades on seda suudetud teha. Selge, et seal on küllalt keerulised asjad, nagu ökoloogilise jalajälje mõõtmine, kui kaugelt toit tuleb näiteks.

Nii et Eesti mahetoodangu toetamise teine eesmärk on koolitoidu kontekstis see, et koolid hakkaksid rohkem tarbima kodulähedast. Meil ei ole enam kooliaedasid. Peab olema väga tubli direktor, kes kooliaia teeb. Aga selge, et kui koolidel on olemas need kohad, mis on neile partnerfarmid ja kus õpilased saavad käia ja vaadata, kas piim tuleb poest ja kana muneb nokast, siis selle teema edasiarendamine on ääretult oluline.

Ma võin ette arvata, mis selle "Ettepanek Vabariigi Valitsusele" tänane tulemus siit saalist tuleb. Ma tean seda, aga igal juhul oleme me selle arutelu üles praegusel juhul võtnud. Ja kui on näha ette, et järgmisel märtsikuul on demokraatia pidupäev tulemas, siis võib ju arvata, et ma kohe ette mõtlen sellele, kuidas kõikide erakondade maaelu- ja põllumajandusprogrammides on kuldsete rasvaste tähtedega: "Me armastame mahepõllumajandust!"

Ja noh, tahan ma siis näha, kuidas me seda siis teeme. Ma olen selle mahepõllumajanduse teemaga tegelenud üle 30 aasta. Siis, kui kolhoosid kokku kukkusid, siis väetisi enam ei olnud. Ja siis ütlesid Eesti põllumehed, et meil kõik on mahe, miks Euroopa Liit meile väravaid valla ei tee. Nii et selle asjaga on sellest ajast saadik tegeldud ja selle asjaga tuleb mõistlikult edasi tegelda.

Ja olgu öeldud veel üks asi. See, mis puudutab käibemaksuerisusi ja näiteks see, mis puudutab kõikide toiduainete käibemaksu allavõtmist – ma olen selles suhtes eluaeg olnud väga skeptiline. Peab ikkagi olema väga palju nagu analüüsi, mis mulle juurde tullakse, et ma skeptiline ei oleks.  Armsas kodukandis Võrus, mis on kaupluste paradiis, kaubanduskeskus ajab kaubanduskeskust taga. Aga sinna tuleb ka uus kaubanduskeskus veel juurde, Lidl. Võib-olla, kui käibemaksu alla ajame, tuleb kaks Lidlit Võrru juurde, ma ei tea. Nii et see on ka öeldud, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni sees on siin erinevaid arvamusi, on pooldavaid ja on kahtlevaid. Tänan teid!

16:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid eelnõule 613 OE laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 613 OE lõpphääletus. Alustan lõpphääletuse ettevalmistamisega.

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 613 OE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:35 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega 9, vastu ei ole ja erapooletuid ei ole, ei ole vastu võetud, siin oli vaja 51 häält. Järelikult langeb välja menetlusest. Sellega on neljanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


5. 16:36 Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE) teine lugemine

16:36 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, vaatame, kas siin läheb paremini. Vabariigi Valitsuse algatatud etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu 419 SE teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni liige Üllar Saaremäe. Palun!

16:36 Üllar Saaremäe

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Olen teie ees eelnimetatud seaduse teise lugemisega. Vabariigi Valitsus algatas etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu 2021. aasta 13. septembril. Eelnõuga tehakse selgemaks ja paindlikumaks etendustegevusega seotud seadusandlus, mis on tekitanud ebaselgust teatrite rahastamisel. Eelnõuga muudetakse etendusasutuste riigipoolse rahastamise korraldust ning kaasajastatakse etendusasutuste tööprotsesse. Samuti lahendatakse eelnõuga etendusasutuste kohustusi ja halduskoormust.

Esimene lugemine toimus 2021. aasta 24. novembril. Muudatusettepanekute tähtajaks oli 2021. aasta 8. detsember. Esitati neli muudatusettepanekut. Kaks muudatusettepanekut esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Ühe muudatusettepaneku esitas Isamaa fraktsioon ja ühe Riigikogu liige Moonika Helme. Kultuurikomisjon küsis eelnõu kohta arvamusi paljudelt huvirühmadelt ja oma arvamuse esitasid Eesti Teatri Agentuur, Rahvusarhiiv, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgidele Liit, Eesti Etendusasutuste Liit, Vana Baskini Teater. Kultuuriministeerium esitas komisjonile kahel korral täiendavaid ettepanekuid, mille kohta küsiti samuti arvamust huvirühmadelt.

Komisjon valmistas eelnõu ette teiseks lugemiseks 2021. aasta 6. detsembril, samuti 2022. aasta 17. ja 22. märtsil, 16. ja 30. mail ning 6. juunil. Lisaks kultuurikomisjonis toimunud aruteludele kohtusid omavahel osapooled, nii etendusasutuste liit koos teatriliiduga Kultuuriministeeriumiga. Ja kui esiotsa tundus, et kõik teed etendusasutuste ees on püsti, siis pärast neid kohtumisi, võib öelda ka, kompromisside leidmisi, on kõik märgatavalt lootusrikkam.

Muudatusettepanekute puhul arutati eelkõige järgnevatel teemadel. Etendusasutuste rahastamise mudel, etendusasutuste rahastamise eesmärgid ja ühe teemana ka etendusasutuse juhi vaba ametikoha täitmine. Kultuuriministeeriumi 12. mail esitatud täiendavad ettepanekud saadeti arvamuse avaldamiseks taas kord huvirühmadele, kes seekord täiendavaid ettepanekuid ei teinud. Kuna neid istungeid kultuurikomisjonis, nagu te juba ette loetud kuupäevadest aru saate, oli palju, siis ma tiheda tööpäeva huvides kõigil peatuma ei hakka. Kui kedagi huvitab, kes mida küsis või millise arvamusega välja tuli, saan seda loomulikult vastata teie poolt esitatud küsimustele.

Aga liiguksin siin põgusa ülevaatena muudatusettepanekute juurde. Muudatusettepanek number üks: kultuurikomisjoni muudatusettepanekuga sätestatakse selgemalt loomenõukogu olemasolu nõue. Muudatusettepanek lähtub Kultuuriministeeriumi sellekohasest ettepanekust ja juhtivkomisjon arvestas seda loomulikult konsensusega.

Muudatusettepanek number kaks: kultuurikomisjoni muudatusettepanekuga täiendatakse etendusasutuse juhi vaba ametikoha täitmise regulatsiooni. Selles muudatuses sätestatakse, et juhul kui sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhi vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab sihtasutusena tegutseva etendusasutuse nõukogu etendusasutuse juhi etendusasutuse asutajate nõusolekul kuni üheks aastaks avaliku konkursita. Ja seesama eelkommenteeritud ettepanek lähtub Kultuuriministeeriumi sellelaadsest ettepanekust. Komisjon arvestas seda täielikult.

Kolmas muudatusettepanek, esitajaks Riigikogu liige Helle-Moonika Helme. Muudatusettepanekuga soovitakse täiendada ja munitsipaaletendusasutustele sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ja eraetendusasutustele riigieelarvest toetuse määramise eesmärke täiustatakse veel ühe eesmärgiga ja see on rahvuskultuuri edendamine. Selle muudatusettepanekuga läheb sedasi, et seda arvestatakse sisuliselt kultuurikomisjoni muudatusettepanekus number viis.

Neljanda muudatusettepaneku esitas Isamaa fraktsioon. Selle muudatusettepanekuga soovitakse muuta etendusasutuse seaduse § 16, milles sätestatakse etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise põhimõtteid. Ja ka see muudatusettepanek läheb osaliselt arvestamisele muudatusettepanekus number kuus.

Viiendast muudatusettepanekust ma rääkisin seoses kolmandaga ehk siis kultuurikomisjon teeb ettepaneku täiendada etendusasutustele riigieelarvest toetuse määramise eesmärke, seesama rahvuskultuuri edendamine.

Jõuan muudatusettepanekuni number kuus: loomingulise tegevusega seotud töö maht. Kultuurikomisjoni muudatusettepanekuga sätestatakse võrreldes eelnõu algtekstis tooduga uus regulatsioon. Taas kord, kui kedagi huvitab, saan ma sellest punktist veidi laiemalt küsimustele vastates rääkida. Aga selle ettepanekuga arvestatakse ka Isamaa muudatusettepanekut number neli osaliselt.

Muudatusettepanek number seitse: kultuurikomisjoni muudatusettepanekuga võimaldatakse riigieelarvest toetuse eraldamine delegeerida Kultuuriministeeriumist välja mõnele teisele riigiasutusele üksnes EAS-i § 16 lõikesse 3 kavandatud kitsama sihtotstarbega toetuste puhul. Ettepanek lähtub Kultuuriministeeriumi sellekohasest ettepanekust ja komisjon on seda täielikult arvestanud.

Ettepanek number kaheksa tuli sotsiaaldemokraatide erakonna fraktsioonilt. Muudatusettepaneku kohaselt moodustab etendusasutusele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks valdkonna eest vastutav minister hindamiskomisjoni. Ja seda muudatusettepanekut number kaheksa arvestatakse sisuliselt järgneva ehk muudatusettepanekuga number üheksa, mille teeb kultuurikomisjon, mis sedasama komisjoni moodustamist ja selle tööd reguleerib.

Järgnevalt muudatusettepanek number kümme on tulnud sotsiaaldemokraatide poolt. Eelkommenteeritud ettepanekus number üheksa arvestatakse ka seda muudatusettepanekut ehk number kümmet sisuliselt.

Ja oleme jõudmas kahe viimase muudatusettepanekuni. Number 11: Kultuurikomisjoni muudatusettepanekuga täiendatakse eelnõu § 2 punktiga 2 ja lugedes senise teksti punktiks 1, millega tehakse rahvusooperi seaduse tehniline parandus, ajakohastatakse seadus ja sinna kantakse muusika- ja teatriakadeemia nimi. Konsensuslikult. Hämmastavalt hea seadusloome oli seekord, pean ma tunnistama rõõmuga.

Ja viimane muudatusettepanek, number 12: muudetakse eelnõu jõustumise aega. Ta oleks pidanud jõustuma 1. jaanuaril 2022, aga ettepanek jõustumiseks oleks 1. november 2022.

Kultuurikomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 8. juunil ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada.

16:46 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan, see oli väga põhjalik ülevaade kõikidest muudatusettepanekutest. Suur tänu! Ja sellega ongi juhtunud see, et teile pole ühtegi küsimust. Tahtsite küsida, kas Indrek küsib. Ei küsi, Indrek ei küsi. Nii et kõik. Aitäh, hea ettekandja! Võite nüüd ära minna. Nii, sellega oleme ka selle ettekande läbi vaadanud, ära kuulanud ja nüüd me oleme läbirääkimiste vooru eel. On soovi, avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Indrek Saare. Väike lisaaeg, härra Saar? 

16:47 Indrek Saar

Ei, tänan! Aitäh, hea eesistuja! Kõigepealt vabandust, Üllar, et ma ei küsinud, aga kuna siin täna on kombeks olnud niimoodi, et kõik teietavad üksteist, siis mul tekkis tõrge, et ma pean sind ka teietama hakkama. Ma ei tahtnud traditsiooni rikkuda. Aga kuna sa vastasid mu küsimustele enne omavahel ära, siis ma ei hakanud teiste aega selle peale kulutama.

Aga ma tahan tunnustada seda tööd, mida kultuurikomisjon, sihtrühmad ja ministeerium on ühiselt teinud. Kõigepealt, et me oleme jõudnud teise lugemiseni. Kui mina aastal 2015 läksin ministrina Kultuuriministeeriumisse, siis asekantsler, kes valdkonda kureerib, tööplaani tutvustades ütles: ja etendusasutuse seadus on meil kohe-kohe, jõuame sinnamaani, et lähme Riigikokku ja võtame vastu. Nüüd me siin oleme, mõned aastad hiljem ikka, ja enne seda oli ju ka seda plaanitud mõnda aega. Tundub, et me jõuame ka kolmanda lugemiseni, kui mitte varem, siis hiljem, vaadates seda sisulist konsensust, mis on nende arutelude käigus tekkinud. Ja mul tõepoolest on hea meel, et huvirühmad olid sisuliselt kaasatud. Ja kui ministeerium mõnedes asjades võib-olla arusaadavalt püüdis oma elu mõnevõrra lihtsamaks teha, aga see tekitas tegelikult valdkonnas ja seeläbi ka valdkonda esindavaid Riigikogu saadikuid, kes tegid oma tööd väga sisuliselt, küsimusi, et kas me ei delegeeri mitte liiga palju ära, siis jõuti tegelikult väga hea kompromissini.

Mul on üks punkt, kus ma natukene olen ettevaatlik, kuidas see tegelikult toimima hakkab, aga muidu mul on hea meel, et selle tulemusena jääb sisse viide sellele, et etendusasutustele toetuseid eraldades tuleb kindlasti arvesse võtta seda, et võrreldakse selle loomingulise töö mahtu, ehk siis tekib kohustus võrrelda ja läbi selle argumenteerida. Kuna meie ajalugu, Üllar, ka teatris on pikk, siis me mäletame seda aega, kui seda argumenteerimiskohustust ei olnud ja tegelikkuses samu funktsioone täitvaid teatreid koheldi väga erinevalt, nii et vahe riigi toetuste osas oli sisuliselt kahekordne. Oligi kahekordne. See võrdlemise kohustus on tulnud kindlasti valdkonnale kasuks ja Eesti teatrikultuurile seeläbi laiemalt.

Ja nagu ma ka enne viitasin, et Kultuuriministeerium tahaks loomulikult oma elu teha lihtsamaks, aga oma põhifunktsiooni välja delegeerida, mis oli üks mure, mis komisjonis tekkis, selle seaduseelnõu puhul ei saa. Ja mul on hea meel, et siin leiti kompromisslahendus ja ministeerium sai aru, et see ei lähe mitte, et nende toetuste, tegevustoetuste jaotamist peab ikkagi ministeerium ise korraldama, sest see kompetents saab olla ainult selles ministeeriumis.

Kus mul on väike küsimärk, ma loodan, et sellest ei teki tagasilööki, on see, et seaduse tasandil loobutaks enamusenõudest valdkondlike esindusorganisatsioonide ettepanekul nimetatud asjatundjatest liikmete kasuks nendes komisjonides ja et see komisjonide liikmete tasakaal komisjonides lepitakse kokku ministri määruse tasandil. Ma väga loodan, et see saab sisustatud hea praktikaga, mis toetub sellele, nagu ta siiamaani on olnud, et ei teki tahtmist mingil hetkel valdkonnast poliitilises mõttes üle sõita ja ei loeta hääli kokku juba ette ja niimoodi ei disainita neid komisjone. Siin minu arust on üks ohukoht, aga ma loodan, et see praktikas siiski, tulenevalt senisest praktikast sisustatakse niimoodi, et siit ei teki tagasilööke. Selge see, et ministeeriumi poolt vaadates selline paindlikkus ju alati on soovitav. Ja lõppkokkuvõttes praktikuna, eks see konkursi korraldamise kohustus, senist praktikat teades, võib ka aeg-ajalt tekitada teatud võbelust, aga ma loodan, et see lihtsalt on midagi, millega ka valdkond ise harjub, harjub ära ja et see ei tekita täiendavaid probleeme.

Nii et ma arvan, et igati hea eelnõu ja mul on hea meel, kui see teine lugemine täna lõpetatakse. Aitäh!

16:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda varsti näeme, kuidas sellega lähen. Nii, nüüd rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised, head ametikaaslased.

Alustame nüüd muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu 419 kohta on laekunud 12 muudatusettepanekut. Number 1, juhtivkomisjon. Number 2, juhtivkomisjon. Kolmas muudatusettepanek, Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjon: arvestada sisuliselt. Number 4, Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: arvestada osaliselt. Number 5, juhtivkomisjon. Number 6, juhtivkomisjon. Number 7, juhtivkomisjon. Number 8, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada osaliselt, täiendusega "vaata muudatusettepanekut 9.1". Üheksas muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt. Kümnes muudatusettepanek, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada sisuliselt, täiendus "vaata muudatusettepanekut 9.2". 11. muudatusettepanek, juhtivkomisjon. 12. muudatusettepanek, juhtivkomisjon. Aitäh!

Oleme vaadanud muudatusettepanekud läbi. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 419 teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Suur tänu teile!


6. 16:53 Väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE) teine lugemine

16:53 Esimees Jüri Ratas

Kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE) teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks maaelukomisjoni liikme. Andrus Seeme, palun!

16:53 Andrus Seeme

Lugupeetud esimees! Hea Riigikogu!  Maaelukomisjon vaatas eelnõu üle oma korralisel istungil 30. mail, tegi ettevalmistusi teiseks lugemiseks. Oli selge, et ühtegi sisulist muudatusettepanekut ei tulnud, ainult Riigikogu Kantselei tegi kaks keelelist muudatusettepanekut, millestki ühte arvestati ja teiste ei arvestatud, kuna oli mõte, et Eesti seaduses peab olema tõlgendus samasugune või mõiste samal kujul, kui on Euroopa Liidu määruses. Ja siis tehtigi otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. juunil, kuid see eelnõu on täna päevakorras. Teine otsus: teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kolmas ettepanek: kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 14. juunil. Kõik otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

16:55 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Läbirääkimiste soovi on? Eei ole. Muudatusettepanekuid antud eelnõule ei ole, juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 614 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


7. 16:55 Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (571 SE) teine lugemine

16:55 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 571 teine lugemine. Enne kui me läheme selle lugemise juurde, lubage mul lühidalt tutvustada teile teise lugemise korda. Kõigepealt, see tuleneb Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Ja kõigepealt on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne, see ettekanne on kuni 20 minutit ja kui see ettekanne on tehtud, siis põhimõtteliselt, kui on vaja juurde lisaaega, siis juhatajaga kokkuleppel võib ettekandja lisaaega ka saada.  Ja kui nüüd on ettekanne tehtud ära, siis ütlen nii, et siis on küsimuste voor. Ja et te teaksite, teise lugemise puhul on võimalik kaks suulist küsimust, siis on läbirääkimised siit Riigikogu kõnetoolist viis minutit, saab ka kolm minutit lisaaega. Ja  siis me vaatame muudatusettepanekud läbi. Nii et see on lühidalt selle menetlemise kord, eelnõu menetlemise kord teisel lugemisel. Ja mul on väga hea meel kutsuda Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liige Annely Akkermann. Palun!

16:56 Annely Akkermann

Tervist! Ma vabandan, et ma ukse taga ootasin ja jäin kuidagi ...

16:56 Esimees Jüri Ratas

Tulge alati sisse. Te olete Riigikogu liige, te ei pea ootama ukse taga. Mis te seal ootasite?

16:56 Annely Akkermann

Tõsi, õige märkus. Teinekord tulen sisse.

16:56 Esimees Jüri Ratas

Ikka tuppa tulge, jah. Palun!

16:56 Annely Akkermann

Tere õhtust, head kolleegid! Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 4. aprillil. Eelnõu esimene lugemine toimus 18. mail ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 2. juuniks esitasid seitse Riigikogu liiget ühiselt ühe muudatusettepaneku. Menetlusest parlamendis teavitati Eesti Laevaomanike Liit MTÜ-d, Eesti Sadamate Liitu ja AS-i Tallinna Sadam. Märkusi või ettepanekuid kaasatutelt ei laekunud. Viis ettepanekut esitas majanduskomisjonile eelnõu muutmiseks selle algataja esindajana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Need on valdavalt tingitud menetluse kestel komisjoni tehtud tähelepanekutest või olid tingitud vajadusest õigusselgust suurendada. Vaid üks neist oli sisuline. Kõigi esitatud muudatusettepanekutega ja algataja esindajate seisukohtadega nende suhtes on võimalik tutvuda üksikasjalikult eelnõu kaardil.

Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma k.a 31. mai ning 6. juuni istungil. Viimasel neist osalesid algataja esindajana ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistid. 31. mai istungil tegi komisjon eelnõu suhtes menetluslikud otsused. 6. juuni istungil hääletati komisjonis läbi kõik muudatusettepanekute kavandis olnud seitse muudatusettepanekut.

Eelnõu on läbinud kahe lugemise vahel keeletoimetuse ning tehtud on tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu. Muudatustega luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks, mis aitab kaasa Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule.

Lähemalt veel ma tutvustaks seda ettepanekut, mille tegid Riigikogu liikmed, täpsemalt: siinkõneleja, Igor Kravtšenko, Jüri Jaanson, Tarmo Kruusimäe, Valdo Randpere, Raivo Tamm ja Aivar Kokk. Muudatusettepanekuga luuakse võimalus kodakondsuseta isikule, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus IMO liikmesriikides ja Euroopa Liidu riikides tunnustatud mereõppeasutuses välja antud diplomite kinnituslehtede väljaandmiseks Eestis. Nimelt peavad laevaohvitserid läbima kvalifikatsiooni, kinnitavaid koolitusi keskmiselt iga viie aasta järel. Läbi e-residendi digitaalse isikutunnistuse saavad isikud isikukoodi, mille abil nad saavad kasutada Eesti e-teenuseid ja siis selle eelnõu kontekstis võimaluse suhelda riigiga distantsilt laevanduse küsimustes.

Miks ta on nüüd tulnud muudatusettepanekuga selle eelnõu koosseisu? Sõja tõttu Ukrainas. Nimelt on Ukrainas umbes 75 000 laevaohvitseri ja normaaljaotuse korral vajab neist üks viiendik ehk 15 000 ohvitseri diplomite uuendamist aasta kestel. Samas on nende endi merendusõppeasutused valdavalt Musta mere piirkonnas, mis praegu on ägeda sõjalise agressiooni tallermaa. Nüüd on neil võimalus võtta e-residentsus endale ja osaleda Eestis nendel täienduskoolitustel, sooritada siin need eksamid ja saada siit oma diplomitele kinnituslehed. Eestis on kaks suuremat ettevõtet, mida mina tean, kellel on litsentsid ja atesteeringud nende koolituste korraldamiseks, üks on Revali Merekool, teine on TalTechi merendusteadusteaduskond, Eesti Mereakadeemia. Eesti Mereakadeemiast on saanud TalTechi teaduskond vahepeal. Nemad saavad neid koolitusi teha ja Transpordiamet saab neid kinnituslehti seaduse jõustumisel välja anda. Meil on olnud tagasiside ka Ukrainast. Ukraina merenduskogukond on selle muudatusettepaneku eest väga tänulik. Sarnaseid võimalusi töötavad välja näiteks ka Poola merendusadministratsioonid.

Esimene kuni viies muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Kuues on sellesama probleemi lahendamine, aga komisjoni sõnastuses. Ja seitsmes muudatusettepanek ehk see, mille Riigikogu liikmed esitasid, on arvestatud sisuliselt. Komisjon nimelt sõnastas need sobivamalt. Ja seda Riigikogu liikmete tehtud muudatusettepanekut eelnõu algataja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ka toetas.

Nüüd menetluslikud otsused ja ettepanekud. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 8. juunil ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil. See on minu poolt kõik.

17:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Suur tänu teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ka läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame nüüd eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, teine juhtivkomisjonilt, kolmas juhtivkomisjonilt, neljas juhtivkomisjonilt, viies juhtivkomisjonilt, kuues juhtivkomisjonilt, seitsmes muudatusettepanek on väga huvitav ja selle on esitanud Riigikogu liikmed Annely Akkermann, Igor Kravtšenko, Jüri Jaanson, Tarmo Kruusimäe, Valdo Randpere, Raivo Tamm ja Aivar Kokk. Juhtivkomisjoni seisukoht on: arvestada sisuliselt (vaata muudatusettepanekut number kuus). Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon peale tõsist arutelu langetas ettepaneku meile siin täiskogus. Nende ettepanek on järgmine: eelnõu 571 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine nagu naksti läbi.


8. 17:03 Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (596 SE) teise lugemise jätkamine

17:03 Esimees Jüri Ratas

Läheme edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (596 SE) teise lugemise jätkamine. Ja nüüd ma palun ei kellegi muu Riigikogu kõnetooli kui majanduskomisjoni esimehe isiklikult. Kristen Michal, palun!

17:03 Kristen Michal

Tänan! Sellise juhtimisega, austatud Riigikogu esimees, on puhas rõõm töötada. Head kolleegid! Austatud vaatajad! Nagu juba öeldud, siis [eelnõu] 596 ehk maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu jätkab teist lugemist. Ma püüan lühidalt ülevaate anda, mis vahepeal toimus.

Kõigepealt meenutuseks, et eelnõu on algatatud 2022. aasta aprillis ehk siis sellel aastal. Ja eelnõu ise muidugi on päris palju kantud sellest, mis toimub energeetikas, gaasiturul, hädaolukorra võimalusest, mis siis juhtuma hakkab, kui selline teoreetiline hädaolukord peaks kätte jõudma, kuidas toimub tarbijate triaaž või gruppidesse jaotamine, kes seda teeb ja nii edasi.

Nüüd, vahepeal me katkestasime selle teise lugemise ja ma meenutan, miks. Sellepärast, et siia tuli suur regulatsiooni juurde, mis puudutab kohalikku kasuinstrumenti. Sõnad "kohaliku kasu" me võtsime küll põhitekstist välja, see jäi seletuskirja, aga mõte on ikkagi sama. Nagu öeldud, inimesed leiavad tuulikud olevat erinevate uuringute järgi oluliselt armsamad ja lausa talutavamad, kui nad saavad sellest ka kohalikku kasu. Ja seetõttu on seadusandja sellele teele asunud, et otsib võimalusi, et neid oleks lihtsam taluda ja seetõttu neid oleks kergem püstitada. Eesti ja, ütleme nii, kes iganes selles energiaruumis on, saaks ka taastuvat ja puhast energiat. See oli ka see regulatsioon, mille me lisasime ja seetõttu me katkestasime, et oleks võimalik ettepanekuid küsida.

Ettepanekuid ka tuli. Arvamusi tuli Eesti Energialt, Taastuvenergia Kojalt, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonilt, Enefit Green AS-ilt, ja eelnõu juhtivmenetleja kohtus ka Eesti Gaasiliiduga näiteks. Ja vahepeal, nagu mainitud, oligi töörühma koosolek ja kaks komisjoni istungit – me jõudsime päris palju seda arutada. Tehti erinevaid parandusi. Sellessamas seletuskirjas, mis teise lugemise juures, on kirjas valdavalt need parandused, mis tehti. Mida sisse ei läinud, neid väga palju ei olegi. Ja päris palju parandusi läks sisse või komisjon toetas, muudatusettepanekute loetelus on 13 muudatust. Kõik on juhtivkomisjoni poolt esitatud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga. Komisjon toetas neid konsensuslikult.

Ja menetlusotsused. Loen need ette, võib-olla mõnel muudatusel ka peatun. Majanduskomisjon on teinud ettepaneku, et kui eelnõu teine lugemine katkestatakse, võtta eelnõu teise lugemise jätkamiseks päevakorda 8. juunil sellel aastal. Komisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil. Need olid siis meie ettepanekud ja loodame, et need kõik ellu rakenduvad.

Muudatustest endast, ma mõtlengi, vaatan kiiresti peale, kas on midagi, mis on võib-olla olulisem. (Juhataja: "13 tükki oli.") Jaa, tõepoolest, neid on 13 tükki. Võib-olla paar märkust lihtsalt seletuseks juurde. Seitsmenda juures, nagu ma enne mainisin, sõnad "kohaliku kasu" võetakse välja, see jääb keskkonnahäiringu hüvituseks, aga sisu on sama, mis tähendab seda, et erinevate tuuleparkide loomisel maismaal või merel on võimalik omavalitsusel ja maismaal siis tegelikult inimestel ka seal juures olles saada seda kasu. Need kasu saamise viisid on siinsamas eelnõus ära kirjeldatud, kuidas see käib.

Kaheksandas muudatuses, tulles turuosalistele vastu, me asendasime selle hetke, millest peab häiringu eest tasuma hakkama, sõnaga "ehitusluba". Ühesõnaga, ehitusloa algusest tegelikult ehitamise alustamise teatisega, sest tihtipeale on nii, et ehitusloa saamisest kuni ehitamise alguseni võib minna aega. Eesti praktika näitab, et seda aega läheb, seetõttu see on mõnevõrra mõistlikum.

Ma vaatan kohe, mis veel on olulised. Üks täpsustus, mis võib-olla on oluline, 11. punktis. 11. muudatusest on välja jäänud sõna "kuni". See üksik sõna "kuni" isegi võib-olla ei tekita erilist elevust, aga Justiitsministeeriumiga vesteldes võtsime välja, et ei oleks mitmetimõistetavusi, kuidas tuuleparkidest makstakse inimestele hüvitisi. Mitte kuni 50%, vaid 50% peabki maksmisele minema. Koosmõjus teiste normidega tähendab see seda, et seal on ka ülempiir ühele inimesele maksmises, mis on kuue kuu töötasu alammäär ehk kokku 3900–4000 eurot aastas on see maksimummäär. Ja see, mis sellest üle jääb, kui näiteks teoreetiliselt oleks mingil tuulikute alal või selles mõjualas kaks või kolm inimest, siis nad ei jaga seda kõike ära, vaid nemad saavad kuni ülempiirini ja ülejäänud läheb omavalitsuse eelarvesse. Selline on see printsiip, kui ma püüan hästi lihtsalt selgitada.

Üldiselt see olekski, ma arvan, enam-vähem selline lühike, kiire ekskurss sellesse, mida me siin vahepeal selle eelnõuga korda saatsime. Aitäh!

17:09 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan selle ekskursi eest! Ka teile on siiski mõned küsimused. Peeter Ernits, palun!

17:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mis selle kaitsetu tarbija definitsiooniga on? Siin oli, ma lugesin, et kes on see kaitsetu tarbija. Siin on, et ühelt poolt on see kodutarbija, kellele on määratud toimetulekutoetus sotsiaalhoolekande seaduse puhul. Aga siin vist on natuke midagi muud arvatud. Selle, kes gaasiga nii‑öelda, mis järjekorras saab hädaolukorra puhul?

17:10 Kristen Michal

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei ole kindel, kas ma sain teie küsimusest õigesti aru. Aga kui te küsite, kes on kaitstud tarbija, siis need ongi tegelikult sellessamas "Tarbijarühmad varustuskindluse tagamisel hädaolukorras" punktis laiali kirjutatud, et kõigepealt on kodutarbijad, siis on muud kaitstud tarbijad ja siis on seletuskirjas ka lahti kirjeldatud, näiteks jaamad – ma mälu järgi ütlen, ma loodan, ma ei eksi –, mis kasutavad soojuse tootmisel gaasi ja nii edasi. Siis on avariireservelektrijaam ja ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste osutajatest tarbijad ja nii edasi, ja siis on viies-kuues [punkt], muud tarbijad, kelle puhul gaasi katkestamise võimalus on olemas erinevate ajavälpadega. Aga täpsema triaažinimekirja või kogu selle nimekirja, kuidas see jaotub, teeb minister määrusega. Majandus‑ ja taristuminister on tegelikult see, kes selle peaks tegema. See mehhanism näeb nii välja, et Elering, kes justkui seda stabiilsust peaks pidama või korda peaks pidama, peab vastavat andmebaasi ja annab müüjatele ja võrguoperaatoritele teada, milline on olukord, kuidas seda stabiilsust tagada ja jälgib nende sammude astumist. Kui ma püüan lihtsalt seletada. Sellest meil oli ka näiteks gaasiliiduga juttu ja nende sõnum oli, et see tükk seadustest peaks saama selgem. Vestlesime ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning kolleegidega komisjonist ja ma loodan, et see sai nüüd parem ja selgem. Kui siin midagi veel on vaja teha, siis ega Riigikogu töö ka ei lõpe, saab alati parandada.

17:11 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

17:11 Andres Metsoja

Aitäh, esimees! Austatud ettekandja! Ma paluks, et et selgitaks korra veel ikkagi üle selle erisuse, maismaa- ja meretuulepargi hüvitamise konteksti. Õigupoolest ma saan aru, et merealal on see seotud hoonestusõiguse tasuga, maismaal ikkagi toodetud elektrienergia kogusega. Mis see erisus on? Ma saan aru, et siin on mõningad erisused sisse toodud, vastavalt sellele, et meretuulepargil saab hüvitada ainult kohalikule omavalitsusele seda mõju, maismaatuulepargil saab nii kohalikule omavalitsusele kui ka kodanikule. Ja mis need erisused on, äkki käiks selle veel korra üle?

17:12 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Tegelikult te lugesite suure hulga seda erisust juba ise ette. See on ju kõik siinsamas seaduse tekstis ja seletuskirjas olemas, siin tõesti on erisused, et maismaal makstakse seda kord kvartalis, makstakse ka eraisikutele, nagu ma varasemalt juba kirjeldasin, on ka teatav ülempiir, maismaal ilmselt see lähedus on ka vahetum, merel on nähtud ette, teatud piirnevas omavalitsuses makstakse omavalitsusele ja nii edasi. Kõik needsamad arvestuste alused ja kõik need asjad on siin kirjas ja kõike, mida ei ole, siis tuleb valitsuse poolt juurde. Jah, ma isegi ei oska nagu rohkem lisada. Ega see ongi küsimus eeskätt distantsis ja tajumises, aga siin on tõepoolest ka maksmise alused ja ajad on natukene erinevad. Komisjonis me küsisime ka seda algatajatelt ehk majandusministeeriumilt, aga näiteks ühes on maksmise alus, mälu järgi ütlen, kord kvartalis, teises korra aastas, et need jäid erinevaks.

17:13 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

17:13 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Seleta natuke lahti, kuidas selle 20 kilomeetri kaugust, seda keskmist arvutatakse. Sellest tuulikust on jutt, mis on meres,  mille keskmine leitakse. 

17:14 Kristen Michal

Ma ei ole kindel, et ma teie küsimusest päris aru sain, aga 20 kilomeetrit on, üldiselt peaks olema see kaugus omavalitsuseni, nagu maismaal tegelikult on kinnistu piirini ja kuni kinnistu välispiirini. Aga ma ei ole kindel, mida te täpselt küsisite. Kuidas see 20 kilomeetrit mõõdetakse – eks see on võimalik tänapäevaste vahenditega mõõta. Aga võime pärast täpsustada.

17:14 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, teie teine küsimus.

17:14 Andres Metsoja

Aitäh! Teise küsimusega ma puudutaksin ikkagi seda tasumäära ehk häiringut, hüvitada keskkonnahäiringut, see on selle põhiteema, selles meretuuleparkide kaasuses. Kas te saite ka aru, kust see rehkendus selles mõttes aluse on saanud? Nüüd riik võtaks hoonestusõiguse tasust 10% omale, kogu aastatoodangust, mida see meelde meretuulepark siis võiks pakkuda, ja on lepitud kokku, et kui riik võtab 10%, siis omakorda 10% tegelikult kantakse üle kohalikule omavalitsusele ehk sinna, kus see häiring tegelikult on. Ehk riigi 100-st 10 läheb kohapeale. Kuidas see nagu loogiline on? Minule on natukene ebaloogiline, seepärast et häiring on kohapeal, aga raha tuleb lõpuks tsentraalselt riigieelarvesse, millest 10% antakse näpuotsaga kohapeale. Miks see sellisena on tekkinud?

17:15 Kristen Michal

Aitäh! See tasu mehhanism on muidugi seaduses kirjas ja ma kardan, et te ei ole päris õigesti aru saanud sellest. Ma olen nõus hea meelega seda tükkideks võtma teile. See päris nii ei ole, nagu te kirjeldate, aga mehhanismi päritolu kohta, kui te küsite, siis mehhanismi päritolu iseenesest on selline, et on vaadatud muude riikide kogemusi. Komisjonis kolleeg Annely Akkermann nägi sellega, ta on öelnud, viimasel koosolemisel ütles, kolm aastat vaeva. Tegelikult praktiliselt kogu parlamendi koosseisu. Osa sellest sõnastusest – ma ei tea, kuidas see toimus ja ma ei taha liialdada, aga praktiliselt poolenisti intensiivse vestluse teel – võttis majandusministeerium Keskkonnaministeeriumilt ära ja nii see mehhanism sai ka meile siia seadusesse. Nii et sealt see mehhanism on pärit ja neid detaile võime pärast edasi arutada.

17:16 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, nüüd rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid, aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soov on olemas. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli ... Aa, siin on rohkem. Annely Akkermann, palun! Valmis siis panna, Andres Metsoja.

17:16 Annely Akkermann

Jah, et see metoodika sai alguse või seda metoodikat me hakkasime Eesti jaoks välja mõtlema ja valima tegelikult ehitusseadustiku nr 430 väljatöötamise juures. Ja selle eelnõu kaardil on siis meie enda õigus‑ ja analüüsiosakonna juhataja, õigusanalüüsi arvamus ja ülevaade teistes riikides rakendatud siis hoonestustasu kohta. Ja neid oli erinevaid ja oli oluline teiste riikide siis hoonestustasu metoodikad ja suurused läbi vaadata, kuna meretuulest elektrienergia tootmine on rahvusvahelises konkurentsis. Eestis ei ole nii suuri ettevõtteid, nii suure bilansiga ettevõtet, mis suudaksid ehitada näiteks ühe gigavati suuruse võimsusega parki. Ja sealt valisime arutelude käigus, töögruppe komisjonis toimus palju, erinevate inimestega, Suurbritannia variandi. Suurbritannias on meie maailmajaos kõige rohkem meretuuleparke siiamaani arvestatud ja seal on, et netomüügitulult 2% ja lisaks jääb arendaja kohustuseks siis välja ehitada ka ühendused, mis on ka Eesti senine praktika, et Elering kõigile soovijatele ühendusi ehitada ei suuda, et 2% hoonestustasu ja siis arendajad ise vaatavad, kuidas nad suudavad korraldada ühenduste väljaehitamise. Ja sellest 2%-st ehitusseadustikus 1,5 meretuuleparkide hoonestustasuks siis merepõhja või merepindala kasutamise eest läheb riigieelarvesse ja pool, et see ei läheks üle 2%, pool läheb nendele kohalikele omavalitsustele, kelle rannajoonest meretuulepark või lähim tuulik keskpunktist alates asub vähemalt 20 kilomeetri kaugusel. Ja kui näiteks on 1000-megavatine tuulepark, kus on näiteks 40 tuulikut, siis arvestatakse iga tuuliku kaugus erinevate omavalitsuste rannajoonest. Ja see metoodika, kauguspunktide metoodika on õigupoolest siis käesoleva eelnõu seletuskirjas ka lahti seletatud.

Ja mis tasub veel siin välja tuua, et 1,5% on siis ehitusseadustikuga, 0,5% on keskkonnahäiringutasu, arvestuses kokku 2%, et oleks maailma, meie siin piirkonnas hinnaga või tingimustega konkurentsivõimeline.

Siis kuidas netomüüki arvestatakse? Arvestatakse neid megavatt-tunde, mida toodetakse, ja megavatt-tunni hind, keskmine hind aastas või kvartalis võetakse Nord Pooli turult, sellepärast et Nord Pooli energia hinda ükski tootja ega ka ostja teoreetiliselt mõjutada ei suuda. Seetõttu on valitud Nord Pooli hind.

Erinevus meretuuleparkides ja maismaatuuleparkides tuleneb muidugi sellest, et kui meretuulikud on väga palju suuremad, need tuulepargid ise on kordades suuremad, saavad olema tõenäoliselt. Aga nad on ka 20 kilomeetri kaugusel, nii et nad üksikule inimesele sellist tajutavat mõju kindlasti ei too kaasa. Erinevalt maismaatuuleparkidest, kus tuulik võib-olla kilomeetri, kahe või kolme kaugusel, et nad mõjuvad konkreetselt seal piirkonnas elavale inimesele ja seetõttu on siis konkreetsete inimeste konkreetsetele eluruumidele, mis on nende omandis ja kus nad elavad, neile nähtud ette spetsiaalne toetus, mis on siis kuni 50%  maismaal arvestatud tuuliku talumise tasust, aga mitte rohkem kui ühele inimesele ühe eluruumi kohta siis kuue kuu alampalga määr. Ja maismaal on veel see, et kohalik omavalitsus saab kehtestada selle talumistasu suuruse vahemikus 0,7–1%, siis megavatid korrutatuna Nord Pooli müügihind, ja juhul kui toodetakse vähem, siis tuleb see võimsus arvesse.

17:21 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, kui teie lugu on pikem, siis saab siin kolm minutit lisaaega.

17:21 Annely Akkermann

Ma võtaks kolm minutit lisaaega.

17:21 Esimees Jüri Ratas

Jaa, ma arvan, et see on tark täiesti. Palun!

17:21 Annely Akkermann

Ja kui efektiivseks tööajaks arvestatakse merel 4000 tundi, et see võimsus merel korrutatakse siis, megavattide arv korda 4000 tundi, siis maismaal on tuuleolud kehvemad, tuulikud madalamad, arvestatakse siis 3000 tundi korda võimsus, ja nii saadakse see arvestuslik kogus megavatt-tundides, kui palju on siis miinimum, mille pealt arvestatakse korrutatuna Nord Pooli hinnaga see talumistasu kohalikule omavalitsusele. Ja selle võrra, et kohaliku omavalitsuse see piir on 50% peal tasust lahti, need kohalikud omavalitsused oleksid motiveeritud planeerima neid tuulikuparke hõreda asustusega piirkondadesse, et võimalikult vähe inimesi saaks ikkagi tuulikutest häiritud.

Ja mis puudutab neid meretuuleparke, et kõige kaugemale on praegu arenenud või edenenud planeerimisprotsess Enefit Greeni pargil, mis on Liivi lahes, ja arvatavasti 20 kilomeetri raadiusesse jäävad Kihnu, Pärnu ja Häädemeeste.

Kui nüüd need kõik pargid rajatakse, mis hoonestusloataotlused on sees, et ELWIND 750 megavatti, Enefit Green 1000 megavatti ja peaaegu 6000 megavatti Utilitas, siis muutub elu rannapiirkondades täiesti teistsuguseks. Tõenäoliselt ei ole need piirkonnad enam nii suures osas kalanduse ja turismi omavalitsused. Tõenäoliselt vahepeal tekib seal vajadus majandust ümber korraldada, ilmselt tekivad sotsiaalprobleemid, et, ütleme, sellel mündil nende omavalitsuste jaoks on kindlasti teine pool. Aga energia tootmine meie praeguses meie geograafilises asukohas, kus me oleme ja jääme, kusagile siit minna Eestimaaga ei saa, ja ka praeguses turbulentsetes energiavarustusturgudes on ta ikkagi läänemaailma, ütleme, julgeoleku küsimus. Kellele emotsionaalselt need teletornisuurused tuulikud ikkagi meeldiks, aga tuleb aru saada, et energia meeldib kõigile. Suur tänu!

17:24 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu selle eest ja läheme siit kohe edasi. Andres Metsoja, palun teid Riigikogu kõnetooli ja valmis panna Peeter Ernits. Võib-olla ka 8 minutit?  (Andres Metsoja palub.) Palun, siis saab ka selle loo kaheksaks minutiks. 

17:24 Andres Metsoja

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Minul küll ei ole au kuuluda vastavasse komisjoni ja ma ei ole nende arutelude juures otsast lõpuni viibinud, küll on ka keskkonnakomisjonis mõnda aega tagasi lühike ülevaade antud eelkõige maismaa kontekstis ja kirjeldatud seda tegevussuunda ka meretuuleparkide kontekstis. Eks sealgi terve rida küsimusi toona toona tekkis.

Nüüd, see muutus, on mindud häiringu kompenseerimisele, on selge ja arusaadav. Kompenseerime häiringut, mille kaudu võiks tekkida mingi kohalik kasu eelarvesse. Aga see häiringu teema on olulisel kohal ja ma arvan, et eesti keele mõttes ja tähenduses täpne.

Ma suhtlesin eile Häädemeeste abivallavanema ka sellelsamal teemal. Ma arvan, et omavalitsusjuhtidega sellel teemal suhtlemine on hädavajalik, sest tegelikult nende taga seisab suuresti ka see, milliseks kujuneb kogukondade toetus meretuuleparkide rajamise võtmes. Ja see informatsioon, mille ma üheselt eile sain, kõlas täpselt nii, et riik võtab meretuuleparkidel 10% ja sellest kogusummast omakorda 10% jagab näpuotsaga omavalitsustele tagasi. See on see informatsioon. Ma ei tea, mis on see probleem või kus on kommunikatsiooniviga, aga see on see teadmine, mida peegeldati minule üheselt. 

Ja me võime muiata selle informatsiooni peale, aga selles teadmises elavad kogukonnad. Kui kogukonnad elavad selles teadmises teise lugemise võtmes, siis tekib küsimus, et kuidas me siit edasi läheme. Kuskil on oluline viga ja see oluline viga sellisel juhul tuleb selgeks kommunikeerida. Sest kui me räägime häiringust, siis me kõik saame aru, et see häiring jääb sinna piirkonda, mitte riigieelarvesse, laias laastus näiteks Tallinnas, vaid ikkagi sinna, kes piirnevad selle konkreetse merealaga ja mõjualaga. Nende majandustegevusele võivad olla ilmselged mõjud.

See on üks oluline osundus, mida ma pidasin vajalikuks välja tuua, et kommunikatsioon peab sellisel juhul olema oluliselt parem. Muidu edasi liikuda on väga keeruline, me võime ükskõik milliseid seadusi ja sätteid siin kokku kirjutada.

Teine oluline nüanss minu meelest, mis ka muudatusettepanekuga on saanud paranduse, tekitas just nimelt seda ehitusloa kaasust. Tasu maksmine hakkab siis, kui ehitusluba on väljastatud, nüüd on ta asendunud ehitusteatisega. See on oluline täpsustus ja ma arvan, et see on ka õige, et see sellise tähenduse on saanud. See teeb pildi selgemaks.

Mis puudutab kalureid, siis kalurid, eriti kutselised kalurid on alati selline seltskond, kes on ülikonservatiivsed ja neid nii-öelda puudutavad muudatused mitu korda aastas, küll kalavarude kontekstis, küll ka muude häiringute ja mõjutuste kontekstis – selles mõttes see temaatika, nagu mina siit välja loen, kogu Pärnu laht tegelikult peaks jääma mõjualasse, kui Liivi lahe tuulepark tuleb. Ja kui räimepüügiga tekib probleeme, et räime ei tule mingil põhjusel näiteks Pärnu lahte kudema, kus tegelikult kutselised kalurid saavad 90% oma aastatulust, siis tegelikult on võimalik ka neid kulusid kompenseerida küll.

Nüüd on küsimus, seal on toodud ka see protsendimäär taotluse alusel – justkui 10%, ma saan aru, on see määr, mida saab kompenseerida. Aga kui räim kudema ei tule, siis ta ei tule ja 90% jääb saamata. Mida see 10% annab selles kontekstis, on omaette küsimus, aga mulle tundub, et see küsimus siiski jääb hetkel veel lahenduseta.

Ja ma arvan, et üks väga oluline nüanss seadusloome kontekstis on tegelikult see, et kui me näeme, et pool Eesti energiavajadusest hakatakse tootma ühes maakonnas või maakonna piirnevas merealas, kui me räägime konkreetselt Pärnumaast, see perspektiiv on selline, siis minu arvates on väga loogiline püüda leida selle maakonna selle piirkonna elanikega ka seadusloome kontekstis ühisosa selles, mida on tehtud tegelikult juba varasemalt.

Hea näide Pärnus on ju tegelikult Metsä Woodi tulek, vineeritehase tulek, kus Fortum Termest andis otseliini. Seadus on loonud selleks õiguse, kus otseliiniga on võimalik tegelikult võrgutasuta elektrienergiat müüa. See on väga oluline konkurentsieelis, miks ettevõte piirkonda tuli.

Ma arvan, et tegelikkuses kõigist nendest häiringutasudest oleks olulisem liikuda edasi järgmisse etappi ehk tegelikult otse rääkida, et kui meretuulepark tuleb, siis me peame nägema selle taga salvestustehnoloogiat ehk vesinikutehnoloogia arengut, me peame nägema seda, kuhu see kaabel maale suundub, kuhu piirkonda, ja kas me tegelikult oleme seadusandjatena valmis ütlema sellele piirkonnale, et tegelikkuses on võimalik otseliini laiendada selles tähenduses ja et need ettevõtted, kes tulevad taastuvenergiat tarbima ehk tootma maailmamajanduse tooteid, saavad teha seda roheliselt.

Sellega saab tegelikult anda omavalitsusele ja ettevõtjatele roheline tuli ka otseliini kontekstis ehk laiendada kogu selle temaatika tähendust ja luua piirkonda tegelik konkurentsieelis. Mis omakorda tegelikult annab sellisele kohale ja olulisele logistikasõlmele, nagu on Pärnu Pärnu maakond on, seda läbib Via Baltica, läbib Rail Baltic, on olemas veetee, mis võiks anda ühele tugevale keskusele tugeva potentsiaali majanduse arengu mõttes. Ja mina arvan, et see on selle riigi erinevate eelnõude diskussiooni peamine kese, mitte see, kuidas päästa ainuüksi Euroopa, vaid kuidas elavdada majandust, luua töökohti ja tõsta meie majanduse potentsiaali.

Lõpuks on see nii julgeoleku küsimus kui ka kodanike lojaalsuse küsimus, kui ka tegelikult see, et me saaksime Euroopa arengusse panustada oluliselt rohkem kui praegu.

Lõpetuseks ma arvan, et tegemist on üliolulise eelnõuga. Debatti tegelikult oleks sel teemal võib-olla jätkuvalt vaja rohkem, aga kui me ei pea neid siin, ju siis peame hiljem seaduse muudatuste kontekstis uuesti. Samm on kindlasti õiges suunas, me peame tegelema selle teemaga ja see on üks võimalikest lahendustest. Isegi kui ei ole täiuslik, siis ikkagi pool sammu edasi. Aitäh!

17:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Tuli teie ettekande ajal lihtsalt meelde Peeter Laredei looming "Hoia Häädemeeste randa". Aga palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa. Palun! Aa, lisaaeg? Palun! Kaheksa minutit.

17:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kolleegid! Ma olen Andresega nõus, et see on väga oluline eelnõu, aga arvestades meie hektilist ja tõmblevat olekut siin, viimastel kuudel eriti, ei kuulu see hea õigusloome hulka. Mäletate, kuidas me keevitasime või üritame keevitada lennundusseadusele ühe sellise kraavi ehitamist kiirendatud korras ja neid igasuguseid muid asju. See on samasugune. 21. aprillil algatati, see jutt oli gaasist, eelkõige LNG-gaasist, ja sellest, kuidas Vene gaasist lahti saada. Senimaani 80% tuli sealtpoolt, kuidas nüüd kiiresti teha ja luua strateegiline gaasivaru ja panna paika järjekord, kes hullus olukorras esimeses, teises, kolmandas, neljandas, viiendas ja kuuendas järjekorras gaasi saab või vastupidi, jääb ilma. Ja keda lülitatakse välja kuueks tunniks ja ... Ei hakka detaile rääkima, mida siin on arutatud, aga algselt oli tegemist LNG-gaasi eelnõuga. 10. mail tuligi Taavi Aas meile siiasamasse pulti ja ütles: esitan täna eelnõu, mille algatamine on otseselt põhjustatud Venemaa rünnakust Ukraina vastu. Okei, see selleks.

Kaks päeva hiljem, 12. mail, võttis valitsus vastu merealade planeeringu. Kaks päeva hiljem. Mida see tähendab? Noh, merealasid, meil on 36 500 ruutkilti ja 1780 on on välja sõelutud pika tegevusega, küll linnud, küll nahkhiired, küll kalad, küll vaated silmapiirile, kuhu võiks meretuulikud panna. Noh, alla viie protsendi. Potentsiaal on suur, seitse gigavatti. Selle tulemusena, noh, me siin energiast põhiliselt räägimegi kogu aeg, aga tuulikuid, millest võiks tuules kõige rohkem tulu tulla, ei ole eriti kerkinud. Ja nüüd, kuna Läänemere lääneosa on täis pikitud juba meretuulikud, siis idaosa on nagu tühi. Isu tuulikute loojatel ja ettevõtjatel on väga suur. Nii et selle tulemusena tegelikult peaks, kui praegu on meie energia on tulnud idast, Ida-Virumaal põlevkivi ja kõik see muu asi, siis nüüd sellegam ka selle eelnõuga peaks see nihkuma riigi teise otsa, Saaremaale. Kui seni olid energeetikud Ida-Virumaal ja me oleme arutanud siin, kuidas neid kaevureid mitte küünetehnikuks ümber õpetada ja nii edasi, siis praegusel hetkel nihkub kõik see ja ka sellesama eelnõuga nihkub läände, saarlastele. Nüüd tekivad saarlastel need probleemid ja on olnud, mitte ainult saarlastel, aga eelkõige saarlastele ja pärnakatele, kuidas nad loengut vaatavad näiteks ja kas kõik see muu nendele sobiv ja kaluritele kaasa arvatud, kes seal juhtumisi kala püüavad või on kogu aeg püüdnud. Aga see selleks.

Nii et energia tootmine selle eelnõuga nihkub idas läände. Ja mis seal hakkavad kerkima? Seal hakkavad kerkima 340–400 meetri kõrgused, mille rootori läbimõõt, diameeter on 250 meetrit, selliseid hiidtuulikud. Tallinna Teletorn on 314 meetrit, vaateplatvorm vaateplatvorm 170 meetri peal. Ja neid hakkab tulema sinna nagu kirjud koeri, nagu maal öeldakse. Kui vaadata nüüd, kes on vaadanud Kuivastust Virtsu poole, seal on see tuulik 85 meetri kõrgune, vahemaa on umbes kaheksa kilomeetrit, siis ta on umbes nii-öelda selle korstna kõrgune, mis on seal Virtsus, Kuivastust vaadates. Aga nüüd, kui panna need 400-meetrised, siis tuleb kümne korstna kõrgus. Või kui Paljassaarelt vaadata teletorni, siis see on ka muljet avaldav. Ma ei tea, kes on, kas keegi on vaadanud Paljassaarelt üheksa kilomeetri kaugusele Tallinna Teletorni. Nii et see vaade tuleb muljet avaldav. Kellele meeldib tehnika ja selline, et suured kõrged tornid, no sellele meeldib, aga paljudele ei meeldi, eriti, kes tahavad Saaremaal või Sõrves loengut hakata vaatama. No need koridorid on ka, nendest on räägitud, vaatekoridorid, kus koha peal saaks selfisid teha. Aga see selleks.

Ja selleks, et need hiidtornid kerkiksid merre, uude n-ö Ida-Virumaale, mis on nüüd Saaremaa või Pärnumaa, on siis need präänikud, kõik needsamad talumistasud ja nii edasi. Me oleme keskkonnakomisjonis korduvalt arutanud ja vaadanud neid asju. Need ongi siis nüüd ... Seda hakati juba eelmisel aastal välja pakkuma, kui palju see präänik on maismaal või palju merel ja kes saab selle prääniku. No merel eraisikud ei saaks, saaks omavalitsus ainult. Aga noh, Maris Lauri, justiitsminister, saatis ta tegelikult eelmisel sügisel prügikasti piltlikult öeldes, seletuskiri oli kaheksa lehekülge, miks see jama on ja miks see vale on töötada, nii et asuti kõvasti, majandusministeerium hakkas seal tööle kiirustades, noh ja oligi. Ja 31. mail nüüd, 12. mail oli merealade planeering, võeti vastu, ja 31. mail keevitatigi sellele gaasi, LNG-gaasi eelnõule tuule valuraha eelnõu. Noh, see on minu sõnastus. Sündiski n-ö gaasi- ja tuuleliit või gaasi ja tuule valuraha seadus, mida me praegu menetleme siin. Nii et olulised on mõlemad meile: ühelt poolt Vene gaasist lahtiühendamine kiiresti ja tagamine, kes hullus olukorras esimesena ja kes viimasena saab, ja teiselt poolt, kuidas lepitada neid inimesi, kes nüüd uues põlevkivibasseinis või, tähendab, Saaremaal elavad ja Pärnumaal ja kui palju keegi saab. 

Nii et see ongi kogu selle asja mõte. Kordan uuesti, et tegemist on väga olulise eelnõuga ja see puudutab loomulikult ka LNG-terminali rajamist, millel ei jõua pikalt peatuda, olen rääkinud sellest, mis käib tulise kiiruga ja ülepeakaela seal Pakri poolsaarel praegu. Möll käib, eile õhtul käis ka möll seal. Aga segaselt või otsustamatused on tänase päevani veel, valge laev peaks tulema nüüd 1. detsembril. Loodan, et ta tuleb, aga kas ta tuleb ja kas ta ei hakka rammima seda imetillukest haalamiskaid, no mina ei ole küll kindel selles, vähemalt ka meremehed ja lootsid, kellega ma rääkinud olen, on suhteliselt murelikud selle koha pealt.

Nii et mis siin kokku öelda? Loomulikult, me hakkame järgneval kütteperioodil ja järgmistel ... (Juhataja helistab kella.) Aitäh! On veel mõni minut? 

17:40 Esimees Jüri Ratas

Ei ole ühtegi minutit. 

17:40 Peeter Ernits

Aa, siis ega ei olegi midagi öelda.

17:40 Esimees Jüri Ratas

Kümme sekundit läbi juba.

17:40 Peeter Ernits

Jah, kümme sekundit läbi. Vabandust!

17:40 Esimees Jüri Ratas

Ei ole hullu. Keegi pole pahandanud ja ...

17:40 Peeter Ernits

Jah. Aitäh! Nii et ööistung jätkub.

17:40 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli taas, teistkordselt selle punkti raames, aga nüüd juba läbirääkimiste voorus Kristen Michali. Palun! Ka kaheksa minutit?

17:40 Kristen Michal

Ei, tänan. Austatud esimees! Head kolleegid! Ma lihtsalt enne, kui Peeter Ernits läheb kuhu iganes tal on vaja minna, parandan selle ära: selle eelnõuga ei ole midagi lahti, see ei ole kuidagi heade õigusloome tavade vastu, sest selle eelnõu olemus ja substants ja sisu on ikkagi Vene gaasist, ja ütleme, energeetikast sõltuvuse vähendamine. Ja seda eesmärki teenib taastuvenergeetika soodustamine ja kohaliku kasuinstrumendi loomine samamoodi, sama hästi, täpselt nagu teenib seda eesmärki see, kui Tallinnat saab kütta reo- ja mereveega näiteks. See vähendab meie sõltuvust sellest, millest me tahame vähendada ja tegelikult aitab meid Venemaad jätta ilma nendest tuludest. Nii et igati mõistlik suund. Ja nagu siin esinejad ütlesid, kõik ütlesid, et pool sammu, ei ole täissamm. Ma ütlen, ärge häbenege, see on igati korralik eelnõu ja täitsa täissamm. Aitäh!

17:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd on tõesti siin kõnevoorus kõik, kes on soovinud, saanud sõna võtta. Sulgen läbirääkimised. Ma palun nüüd teie abi ja tähelepanu, alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Neid on laekunud 13, kõik on tulnud juhtivkomisjoni poolt ja ühe põhimõttega: arvestada täielikult. 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12. ja 13. Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine lõpetada. Eelnõu 596 SE teine lugemine on lõpetatud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on samuti lõpetatud.


9. 17:42 Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (610 SE) teine lugemine

17:42 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (610 SE) teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni. Palun!

17:42 Jüri Jaanson

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Jätkame majanduskomisjoni asjadega. Täna on meil laual või seekord on laual valitsuse poolt 2. mail käesoleval aastal algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu. Praegu on selle teine lugemine. Sellega võtame vastu muudatused, mis võimaldavad rakendada Euroopa Liidus kehtestatud sanktsioone Venemaa Föderatsioonile.

Selle eelnõuga nähakse põhimõtteliselt ette, et hankijatel on õigus nõuda riigihankes osalevatelt ettevõtetelt kinnitusi, andmeid ja tõendeid, et kontrollida rahvusvahelise sanktsiooni puudumist. Teiseks muudetakse hankeprotsessist kõrvaldamise ja pakkumise tagasilükkamise alust selliselt, et hõlmatud oleksid ka kõikvõimalikud sanktsioonid. Ja kolmandaks võimaldatakse juba praegu sõlmitud hankelepingud, kus on osalised need rahvusvahelise hanke subjektid, erakorraliselt lõpetada.

Eelnõu esimene lugemine toimus 11. mail. Muudatusettepanekuid ei laekunud. Arvamuse esitasid eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Samuti küsiti arvamust Riigikogu Kantselei õigus‑ ja analüüsiosakonnalt. Kõik need arvamused ja seisukohad on eelnõu kaardid leitavad.

Majanduskomisjoni töörühm valmistas eelnõu komisjoni istungile ette oma koosolekul 30. mail. Seal osales ka algataja esindaja. Majanduskomisjon ise arutas seda eelnõu teise lugemise eelselt kahel istungil, 31. mail ja 6. juunil. Kokkuvõttes tehti eelnõu kohta ka üks muudatusettepanek, mille valmistas majanduskomisjonile ette Rahandusministeerium. Siin on osaliselt arvestatud ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu sõnastuslikku ettepanekut. Seda muudatusettepanekut arvestati komisjoni poolt täielikult.

Juhtivkomisjon tegi ka menetluslikud otsused: võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu päevakorda 8. juunil ja teine lugemine lõpetada, ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, siis võtta see päevakorda ja viia lõpphääletus läbi teisipäeval, 14. juunil. Ma tänan!

17:46 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Aitäh teile! Suur tänu teile! Nii, läbirääkimiste voor. Siin on mõned võimalused, härra Kunnas, härra Jüri Jaanson, mina ise ei saa. Ei ole soove? Ei ava läbirääkimisi. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 1, laekunud juhtivkomisjoni poolt. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 610 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu 596 SE teine lugemine. Siin on ... 598. Siin on arutelu võimatus, kuna dokumendid ei ole õigeaegselt kättesaadavaks tehtud. Sellega on selle käsitlemine lõpetatud.

11. päevakorrapunkt. Vabariigi Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse ja töötus,kindlustusseaduse muutmise seaduse eelnõu 599 SE teine lugemine. Samuti arutelu võimatus, kuna dokumendid ei ole olnud õigeaegselt kättesaadavaks tehtud ja sellega on selle punkti käsitlemine lõpetatud.

12. päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600 SE lugemine. Ka siin on arutelu võimatus, kuna dokumendid ei olnud õigeaegselt kättesaadavaks tehtud. Sellega on ka 12. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


10. 17:47 Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (532 SE) teine lugemine

17:47 Esimees Jüri Ratas

Nii, 13. päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud politsei- ja piirivalveseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 532 SE teine lugemine ja ettekandeks ... On siis nii, et teine lugemine ja teisel lugemisel on siin väga olulised asjad. Kõigepealt on juhtivkomisjoni ettekanne kuni 20 minutit, seejärel on küsimused. Head ametikaaslased, teil on võimalik esitada kaks küsimust. Peale seda on läbirääkimised, sõna võib võtta viis minutit, saab kolm minutit lisaaega, siis vaatame läbi muudatusettepanekud, nii et see on lühidalt selle menetlemise kord, tuleneb meie Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Mul on väga hea meel juba Riigikogu kõnetoolis tervitada ja anda sõna õiguskomisjoni liikmele Urve Tiidusele. Palun!

17:48 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ettevalmistus teiseks lugemiseks toimus õiguskomisjonis 31. mail.

Mälu värskendamiseks: seadusemuudatused on vajalikud, et tõhustada Euroopa Liidu välispiiride haldamist, vähendada ebaseaduslikku sisserännet ning aidata ennetada ja tõkestada terrorismi ning muud rasket kuritegevust. Ja selle eesmärgi praktiliseks elluviimiseks on vajalik liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike andmete süsteem. Selle andmesüsteemi nimi on ingliskeelne lühend EES sõnaühenditest sisenemise-väljumise-süsteem, siis inglise keelne entry-exit-system.

Muudatusettepanekute tähtajaks 4. maiks neid ei laekunud. Küll teeb muudatusettepaneku õiguskomisjon ise, tõsi, lähtudes Siseministeeriumi ettepanekust. Ja abiks ka lühike selgitus. See puudutab eriteenistuste ühtlustamise seadust ja vabatahtlike päästjate taustakontrolli regulatsiooni päästeseaduses. Sellega viiakse andmesubjekti õigus tutvuda taustakontrolli käigus kogutud isikuandmetega kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega, mis lühendatult on IKÜM. Olgu lisatud, et 1. juulil sel aastal jõustub politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, kus juba on täpsustatud Häirekeskuse tegevuses osalevate vabatahtlike taustakontrolli regulatsioon päästeseaduses ja nüüd siis vabatahtlike päästjate taustakontrolli regulatsioon. Ekslikult jäi see muutmata, see vabatahtliku päästja taustakontrolli regulatsioon, ja see viga muudatusettepanekuga parandatakse. Ettepaneku sisu aitab mõista komisjoni nõuniku Carina Rikarti selgitus, et isikuandmete kaitse üldmäärus lubab andmesubjekti õigusi piirata juhul, kui kõne all on näiteks riigi julgeolek, riigikaitse, avalik kord, süütegude tõkestamine ja veel mõned olukorrad. Istungil osalenud Siseministeeriumi õigusnõunik Kaspar Lepper kommenteeris, et on oluline, et valitsusalas oleksid eriteenistuste osas kehtestatud ühtsed põhimõtted, ja selle muudatusettepanekuga me sellele põhimõttele kaasa aitame.

Komisjon algataski konsensuslikult muudatusettepaneku ja tehti ka menetlusotsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juunil, konsensus, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, konsensus, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil, ja ka see oli konsensuslik otsus. Ja selle konsensuslike otsuste rea tegid Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Suur tänu tähelepanu eest!

17:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Läbirääkimisi avada ei soovita, vaatame läbi muudatusettepanekud. On laekunud üks muudatusettepanek juhtivkomisjoni poolt. Tänan, sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 532 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 13. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


11. 17:51 Korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE) teine lugemine

17:51 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 573 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu õiguskomisjoni liige, Riigikogu liige Anti Poolamets. Palun!

17:52 Anti Poolamets

Lugupeetud juhataja! Head kaasteelised! Annan ülevaate komisjonis toimunust teise lugemise ettevalmistamise jaoks.

Teise lugemise ettevalmistamine toimus 31. mai õiguskomisjoni koosolekul. Osa võtsid Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Heljo Pikhof, Anti Poolamets ja Urve Tiidus. Mis puudutas muudatusettepanekuid, siis sellele esitas parandusettepaneku Siseministeerium ja selle muudatusettepaneku sisu oli viite parandamine korrakaitseseaduse § 46. Ehk põhjus oli selles, et üks Euroopa Liidu õigusakt, millele viidati, oli juba kehtetuks tunnistatud. Neid oli seal päris palju, nii et selline väike segadus kõrvaldati.

Ühtlasi selle muudatuse kiitis juhtivkomisjon täielikult heaks. Rohkem muudatusettepanekuid ei olnud. Täiendavalt kuulasime ära huvirühmade ja asutuste arvamuse, sealhulgas Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni tegevjuhi Ott Oja, kes märkis, et oluline on ennetuse valdkonna pikemaajaline planeerimine ja investeerimine ning ennetusnõukogule peaks tekkima piisav oma eelarve. Hetkel on rahastamine jaotunud erinevate ministeeriumide vahel, samas kui valdkonnaülese ennetuse positiivne mõju on ministeeriumiüleselt jagatud.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik Anu Leps kommenteeris, et ennetusnõukogule koostatakse praegu tegevuskava ja eelarve on tulevikku vaadates eraldiseisev eesmärk. Linnade ja valdade liidu õigusnõunik Tiina Üksvärav sõnas, et oluline on, et senise struktuuri ehk lastekaitsenõukogu, süüteo ennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjoni asemele ennetusnõukogu loomine ei kitsendaks laste õiguste tagamise ning toetusmeetmete kavandamisel laiaulatuslikku ja süsteemset arutelu.

Sotsiaalministeerium tundis ka muret sellepärast, et lastekaitse fookus jääks ennetusnõukogus tugevalt püsima ning eesmärk nõukogude ühendamisel on saada terviklik vaade lastekaitse küsimuses. Ja ennetusnõukogus saab olema ka eraldi lastekaitse töögrupp, mis on üksnes selle teemaga seotud.

Transpordiameti õigusnõuniku Helen Härmsoni seisukoht oli see, et Transpordiameti hinnangul on ennetusnõukogu koosseisus tegu kattuvate tegemistega, kuna Transpordiameti peadirektor osaleb samades tegevustes juba Vabariigi Valitsuse komisjonides.

Õiguskantsleri seisukoht oli see, et Õiguskantsleri Kantselei ei saa ennetusnõukogu liikmeks olla, sest ei kujunda lastekaitsepoliitikat, see peab jääma täitevvõimu ülesandeks ja õiguskantsler saab sõnaõigusega saata ennetusnõukokku oma esindaja.

Komisjonis otsustati. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks ja määrata komisjoni ettekandjaks Anti Poolamets. Tehti ettepanek teise lugemise lõpetamiseks ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. juunil. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. Kui on küsimusi, siis meelsasti vastan.

17:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Küsimusi ei ole. Suur tänu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 1, juhtivkomisjoni poolt. Aitäh! Sellega oleme läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Eelnõu 573 SE teine lugemine on lõpetatud ja 14. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. Aitäh teile, hea ettekandja! 


12. 17:57 Vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (580 SE) teine lugemine

17:57 Esimees Jüri Ratas

15. päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu 582 SE teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liige Sulev Kannimäe. Palun!

17:57 Sulev Kannimäe

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamine. Eelnõu oli esimesel lugemisel 31. ... Vabandust! Vabariigi Valitsus algatas eelnõu 11. aprillil 2022. Eelnõu esimene lugemine lõpetati k.a 18. mail. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 27. mai kell neli. Selleks ajaks muudatusettepanekuid ei esitatud. Õiguskomisjon esitas koos Justiitsministeeriumiga kolm muudatusettepanekut. Komisjon valmistas eelnõu ette teiseks lugemiseks. Muudatusettepanekud võeti vastu ühehäälselt.

Juhtivkomisjon tegi protokollilised otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juunil, see on täna (konsensuslikult). Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensuslikult) ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil 2022 (vastu võetud konsensuslikult). Aitäh!

17:59 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, aitäh! Küsimusi ei ole. Läbirääkimiste soovi ei ole. Vaatame läbi muudatusettepanekud, kolm muudatusettepanekut, kõik juhtivkomisjonilt, esimene, teine, kolmas. Juhtivkomisjoni seisukoht on 582 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 15. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


13. 17:59 Karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE) teine lugemine

17:59 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 16. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 581 SE teine lugemine. Ja ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni aseesimees Heljo Pikhof. Palun!

18:00 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Nimetatud seaduseelnõu algatas Vabariigi Valitsus 11. aprillil käesoleval aastal. Seaduseelnõu peamiseks eesmärgiks on tõhustada kontrolli isikute üle, kellele kohaldatakse lapsega töötamise piirangud. Ja muudatused aitavad kaasa laste turvalisuse tagamisele ning vähendavad laste vastu suunatud süütegude toimepanemise ohtu.

Nagu te mäletate, eelnõu läbis siin esimese lugemise juba 18. mail ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 27. mai. Riigikogust muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei tulnud ja Siseministeerium saatis õiguskomisjoni paar ettepanekut.

Nüüd, eks me kaasasime ka eelnõu arutellu Lastekaitse Liidu ja nemad saatsid ka oma arvamuse eelnõu kohta. Eelnõu teiseks lugemiseks valmistati ette 31. mail õiguskomisjonis ja konsensuslikult algatati neli muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekud siis. Kui me vaatame muudatusettepanekut nr 1, siin võib-olla kõige olulisem on rõhutada, et karistusseadustiku § 28 koosseisude loetelu puhul tuleb võtta arvesse praeguseid julgeolekuohte, avalikku huvi ning samuti üld- ja eripreventsiooni sarnaselt kehtivas seaduses nimetatud süütegudele inimsuse vastu, süütegudele rahu vastu või avaliku julgeoleku vastastele süütegudele peavad olema karistusseadustiku § 28 loetelusse lisatud ka teatud süüteod Eesti Vabariigi vastu ja süüteod riigivõimu vastu, mis on sätestatud karistusseadustiku §-des 231–238. Nimelt, riigivastaste süütegudega on ründeobjektiks nii riik kui ka riigivõim, samuti ohustavad terroristlikud ühendused, sealhulgas nende toetamine ja rahastamine, nii Eesti, Euroopa Liidu kui ka kogu maailma julgeolekut. Riigivastaste kuritegude toimepanekuga võidakse lisaks Eesti Vabariigi julgeolekule ohustada ka Eesti liitlaste julgeolekut. Selliste kuritegude toimepanemine on sedavõrd äärmuslik riigivastane ja rahvusvaheline julgeolekuvastane käitumine, et õigustatud on süüdimõistetud isiku nime, initsiaalide või tähemärkidega mitte asendamine. Õiguskomisjon algatas ettepaneku konsensusega.

Muudatusettepanek nr 2, siin on tegu selliste väikeste parandustega, et sõna "isik" on selles paragrahvis, mida siin tahetakse täpsustada, nimelt paragrahv 1791 lõige 1. Sõna "isik" võetakse vähemaks ja saab selgemaks ka sisu. Muudatusettepanek nr 3 on jällegi teksti muudatus pigem, lastekaitseseadusesse lisatav § 411, mis oli alguses mõeldud, aga siis selgus, et lastekaitseseaduses on taoline paragrahvi olemas. Ja siis sai § 412. Muudatusettepanek nr 4, seal asendatakse § 4 tekstis sõnad "1. septembril" sõnadega "1. oktoobril".

Juhtivkomisjon võttis vastu otsused ja tegi ka ettepanekud. Nimelt, õiguskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu 581 teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 8. juunil käesoleval aastal. Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil. Aitäh!

18:04 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Saab küsimusi ka küsida, kui on tahtmist. Aga ei paista olevat küsimusi ettekandjale.

18:04 Heljo Pikhof

Kahju! Aitäh!

18:04 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Siis saame läbirääkimised avada. Seda soovi ka ei paista. Vaatame läbi muudatusettepanekud eelnõule 581. Muudatusettepanek nr 1, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajaks samuti õiguskomisjon ja õiguskomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 581 teine lugemine lõpetada. Oleme teise lugemise ka lõpetanud.


14. 18:05 Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (582 SE) teine lugemine

18:05 Aseesimees Martin Helme

Tänane 17. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 582 SE teine lugemine. Palun kõnetooli ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi. Palun!

18:06 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamiseks teisipäeval, 31. mail 2022. Lisaks komisjoni liikmetele olid kutsutud sinna Siseministeeriumi nõunik Siiri Leskov, LEXTAL Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner Urmas Ustav ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Põhjamaade ja Balti riikide esinduse esindaja Kari Käsper.

Kõigepealt Kari Käsper tutvustas ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Põhjamaade ja Balti riikide esindaja esinduse arvamust. Ütlen otse välja, et tema oli väga kriitiline selle eelnõu suhtes ja seda ennekõike põhjusel, kuna ÜRO on võtnud eesmärgi, et võidelda selle vastu, et ei oleks liiga palju kodakondsuseta inimesi. Antud juhul tõepoolest see eelnõu võimaldab kodakondsuse äravõtmist, nagu te mäletate, on selle põhisisu: kui keegi on asunud võitlema võõrriigi vägede eest, kui see võib olla ohuks Eesti julgeolekule või avalikule korrale. Ja tõepoolest, ei oma tähendust, kas ta omab mingit teist kodakondsust või mitte. Härra Kari Käsper oli selles suhtes väga kriitiline ja muu hulgas mainis ta ka seda, et tegelikkuses on Eesti üks väheseid riike, kes ei ole veel ühinenud ÜRO 1954. ja 1961. aasta kodakondsusetust puudutavate konventsioonidega. See on päris huvitav informatsioon. Ma küsisin, kas on veel Euroopas riike, kes ei ole sellega ühinenud. Sellega ei ole lisaks Eestile ühinenud ka Poola ja Küpros. Nii et selles mõttes ma arvan, et see on üks selline mõtte‑ ja arutelukoht ka sellele saalile siin, et äkki oleks aeg mõelda selle peale, et ka Eesti võiks nende konventsioonidega ühineda, eriti seetõttu, et kui 90‑ndatel arvati, et see toob kaasa mingeid olulisi täiendavaid piiranguid, siis täna seda tegelikkuses ei ole. Seepärast ma arvan, et Eesti võiks seda tõsimeeli kaaluda. Ja loomulikult härra Kari Käsper nägi, et need inimesed, kes on kodakondsuseta, jäävad Eesti riigi kaitseta. Ent nii see ei ole. Kohal olnud Siseministeeriumi esindaja märkis, et need kodakondsuseta inimesed ei jää hooleta, sest kui inimene on kodakondsuseta ja ükski teine riik pole nõus teda vastu võtma, siis jääb see isik Eesti riigi hoolde. Ja Eesti riigis ei sõltu sotsiaalsed garantiid ja igapäevaelu sellest, kas inimesel on kodakondsus või mitte.

Nüüd, hoopis teine põhimõtteline teema, mida tuli tutvustama advokaadibüroo LEXTAL esindaja härra Urmas Ustav. Tema, vastupidi, tuli tegelikult välja ettepanekuga, millest on ka siin saalis, ma arvan, räägitud aastaid, kui mitte aastakümneid. Tema tuli välja ettepanekuga lihtsustada seda regulatsiooni, et võimaldada mitmikkodakondsuse keelu täiendavat erisust. Tema pidas silmas seda juhtumit, et on päris palju selliseid inimesi, kes on avaldanud tahet loobuda senisest kodakondsusest ja saada Eesti kodanikuks – see võiks ju olla meie eesmärk –, kes on läbinud eesti keele eksami ja põhiseaduse tundmise eksami ning kelle osas on Vabariigi Valitsus andnud välja korralduse, mille kohaselt on neil õigus saada Eesti kodakondsus, kui nad vabanevad oma eelmisest kodakondsusest. Selline oli nende ettepanek. Ma arvan, et päris huvitav on ka teada seda, kui palju tegelikult neid inimesi on, et see probleem on tõesti olemas. Me teame ühte naaberriiki idas, kes ei ole valmis loobuma või ära võtma seda kodakondsust nendelt inimestelt, kes sooviksid saada näiteks Eesti kodakondsust. Aga neid inimesi siiski tegelikult väga palju ei ole. Siiri Leskov märkis, et PPA‑s on välja võetud statistika, et aastatel 2004–2015 on välja antud 17 tingimusliku kodakondsuse andmise korraldust, mis on jõustumata – jõustumata põhjusel, et nad ei ole vabastatud teise riigi kodakondsusest ja kuna meie topeltkodakondsust ei aktsepteeri. Ja neist seitsmeteistkümnest üheksa on Vene kodanikud. Aastatel 2016–2019 on jõustumata korraldusi kuus. Kui vaadata neid jõustumata korraldusi, siis see probleem ei ole tegelikult nii suur, kui paistab, välja arvatud juhul, kui teades seda, et Vene Föderatsioon ei ole valmis vabastama neid kodanikke valdavalt Vene Föderatsiooni kodakondsusest, et võib-olla lihtsalt ei võeta seda teekonda ette. Selles mõttes võib see number tegelikkuses olla oluliselt suurem.

Põhiseaduskomisjon tegi ühe muudatusettepaneku ja see on tehnilist laadi. Paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse tekstiosa "§ 28 lõike 1 punktides 2 või 3" sõnadega "§ 28 lõike 1 punktis 3 või lõikes 11". Seda muudatusettepanekut toetas põhiseaduskomisjon konsensuslikult. Toomas Kivimägi tutvustas ka keelelisi märkusi selle kohta, komisjoni liikmetel omalt poolt märkus ei olnud.

Lõpetuseks tehti menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juunil, otsus konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Selle poolt oli viis: Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Eduard Odinets, Marko Torm, Mart Võrklaev. Vastu oli üks: Kalle Grünthal. Ka erapooletuid oli üks: Paul Puustusmaa. Ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil 2022. Tänan tähelepanu eest!

18:12 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ja siin on ka võimalik küsimusi küsida. Aga ei ole küsimusi. Siis avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ka ei näe. Sulgen läbirääkimised, vaatame läbi muudatusettepaneku. Nagu kuulsime, muudatusettepanekuid oligi üks, esitajaks põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjon ise arvestas seda täielikult. Me oleme vaadanud läbi eelnõu 582 muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja teine lugemine on lõpetatud.


15. 18:12 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE) teine lugemine

18:12 Aseesimees Martin Helme

Tänane 18. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 595, ka see on teisel lugemisel. Ja palun siia ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi.

18:13 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Seda eelnõu arutas põhiseaduskomisjon oma istungil 31. mail 2022. Ja siia oli kutsutud juurde Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Monika Tappo ja Riigikantselei õigusosakonna juhataja asetäitja Kaidi Paju ja nõunik Eero Svarval.

Ma arvan, on ratsionaalne minna seda muudatusettepanekute rida. Tähtajaks Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Küll tegi ühe muudatusettepaneku palve Justiitsministeerium ja lisaks sellele põhiseaduskomisjon omalt poolt tegi ettepaneku kolm täiendavat muudatusettepanekut teha.

Esiteks esimene, mis oli Justiitsministeeriumi ettepanek. Esimene ettepanek on muudatusettepanek nr 1: ministril, kes astub tagasi, on õigus saada hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on olnud Vabariigi Valitsuse liige vähemalt ühe aasta. Tegemist on keelelise täpsustusega, sisus midagi ei muutunud. Komisjoni istungil oli ka küsimus, et kas see siis varem oli mingi teine number. Ei, jätkuvalt on kolm kuud. Lihtsalt kolleegidele tuletan meelde, et tõepoolest seaduseelnõu algataja on teinud selge vahe selles, kas minister astub ise ametist tagasi või ta vabastatakse kas peaministri ettepanekul või umbusalduse tõttu. Antud juhul, kui ta astub ise tagasi, on tal õigus saada vähem kompensatsiooni ja antud juhul see maksimaalne määr on kolm kuud ja tal on õigus saada seda üksnes juhul, kui ta on olnud Vabariigi Valitsuse liige vähemalt ühe aasta. Aga see muudatusettepanek ei muutnud seda hüvitise määra, see on täpselt sama, mis ta oli algselt eelnõus.

Teiseks, muudatusettepanek nr 2. See puudutab nüüd peaministrit ja kõlab järgmiselt: peab Riigikogus ettekande pärast riigi eelarvestrateegia esitamist parlamendile Vabariigi Valitsuse tegevusest, sealhulgas riigi pikaajalise arengustrateegia sihtideni jõudmisest. Siin on oluline märkida seda, et algses eelnõus oli, et peab igal aastal, välja arvatud Riigikogu valimiste aastal. Ühest küljest on see kummaline.

Ja teine põhjus, miks me sellise muudatuse tegime ettepanekuna komisjoni poole pealt, on nimelt see, et meie hinnangul, ma söandan väita, komisjoni valdava enamiku liikmete hinnangul ei ole põhjendatud nüüd mitmekordselt tuua mitu korda aastas ministreid või ka peaministrit parlamendi ette oma tegevusest aru andma, sest parlament on heaks kiitnud ka riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035", vastu võetud 12. mai 2022, ja seal on näiteks peaministri kohta öeldud, et peaminister peab Riigikogus ettekande nii pärast riigi eelarvestrateegia kui ka riigieelarve esitamist parlamendile, andes muu hulgas ülevaate "Eesti 2035" strateegiliste sihtideni jõudmiseks vajalike muutuste seostest riigi rahaliste vahendite planeerimisega. Varem tegelikult selles Vabariigi Valitsuse seaduses seda aruande kohustust, üldist kohustus tegelikult ei olnud ei peaministril ega ka valitsuse liikmetel.

Ma arvan, et on igati asjakohane tegelikult see kohustus kirjutada lahti Vabariigi Valitsuse seaduses, nii nagu eelnõu algataja antud juhul on ka teinud, aga minu hinnangul see katab tegelikult ka selle riigi otsusest, riigi pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035" tuleneva kohustuse. Tegelikult on tegemist dubleerimisega. Miks me ei saanud seda siit välja võtta praegu? Kuna selle strateegia puhul on tegemist Riigikogu otsusega. Antud juhul on tegemist seaduseelnõuga, seaduseelnõuga ei saa muuta Riigikogu otsust. Minu ja komisjoni valdava enamiku kui mitte kõigi arvamus on see, et ilmselt sügisel tuleb tulla selle riigi pikaajalise arengustrateegia 2035 otsuseni tagasi ja võtta sealt välja see kohustus nii peaministril kui ka Vabariigi Valitsusel esitada esineda aruandega parlamendi ees.

Ehk veel kord: varem Vabariigi Valitsuse seaduses või isegi täna veel Vabariigi Valitsuse seaduses sellist kohustust peaministril ei ole, aga pigem tõepoolest on see Vabariigi Valitsuse seadus, mis selle kohustusi peaks sätestama, ning eelnõus antud juhul on ta olemas ja kui selle heakskiidu saab, siis selline kohustus peab olema. Ja loomulikult me ei näinud mingit põhjust ega õigustus selleks.

Mis on selle ja algse eelnõu muudatuse vahe? Nagu ma ütlesin, algne välistas peaministri ettekande mingil põhjusel Riigikogu valimiste aastal. Me leiame, et see ei ole põhjendatud ega ratsionaalne, sest seda välistust ei ole ka selles arengustrateegias "Eesti 2035", seal on kirjas, et igal aastal. Ja see muudatus nüüd ongi selles, et algne eelnõu oli, et välja arvatud Riigikogu valimiste aastal, aga nüüd on see igal aastal.

Siin tekkis küsimus ka selle üle komisjonis, et eelarvestrateegia kuidagi peale esitamist, mis see kord on. Siin on tõepoolest kolleegidele paslik meelde tuletada, et see kord on nüüd muutunud. Kui varem eelarvestrateegia tehti kevadel, siis nüüd on see lükkunud sügisesse, ja tõepoolest, parlamendil ka jätkuvalt mingit rolli eelarvestrateegia kujundamisel ei ole, selle kinnitab Vabariigi Valitsus, aga tulenevalt riigieelarve seadusest Vabariigi Valitsus peab esitama selle eelarvestrateegia ka parlamendile ja tavapäraselt ta teeb seda koos riigieelarve eelnõuga kolm kuud enne eelarveaasta algust.

Nüüd muudatusettepanek nr 3 puudutab sama kohustust ministritele. Ka ministrite puhul oli siin kirjas, et peab vähemalt kord aastas Riigikogus ettekande, välja arvatud Riigikogu valimiste aastal. Taas, see ei ole mingil määral põhjendatud ja me võtame selle dubleerimise maha. Ehk eelarvestrateegiast võiks ja peaks see punkt välja minema, kuna nüüd valitsuse seadus katab seda, ja samuti siis tõepoolest see erinevus on võrreldes sellega, mis oli algne tekst. Kui algses tekstis oli igal aastal, välja arvatud Riigikogu valimiste aasta, siis nüüd see erand, Riigikogu valimiste aastal, on välja võetud ehk igal aastal.

Pean oluliseks märkida, et nende kahe muudatusettepaneku vastu protestisid tugevalt Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa põhiseaduskomisjoni liikmetena. Nad leidsid, et need on liiga hilja lauale tulnud. Möönan ja tunnistasin ja seda ka komisjoni istungil, et need muudatusettepanekud valmisid lõplikult pool tundi enne põhiseaduskomisjoni istungi algust. Tõepoolest, neid sai tutvustada alles komisjoni istungi käigus. Ent põhjusel, miks ma leidsin, et need on ikkagi põhjendatud panna hääletusele, et me siiski mingeid põhimõttelisi muudatusi ei teinud. Need olid ka algses eelnõus sees, nii seesama peaministri kohustus kui ka Vabariigi Valitsuse liikme kohustus esineda aruandega parlamendi ees. See on täiesti arusaadav. Erinevus selle algse teksti ja muudatusettepanekute vahel on selles, viimast korda kordan, et kui algses tekstis oli igal aastal, välja arvatud Riigikogu valimiste aasta, siis muudatusettepanek võtab selle erandi maha, ehk ta on kohustatud seda igal aastal tegema.

Neljas muudatusettepanek puudutab seaduse § 1 punkt 13 jõustumise tähtaega. Siin on ettepanek, et see jõustuks 1. jaanuaril 2023. See on seotud valitsusliikmete eluasemehüvitistega. Need eluasemehüvitised valitsuse liikmel on nüüd täpselt samadel alustel, nagu on parlamendiliikmetel. Täna tegelikult, üllatus-üllatus, see eluasemehüvitise ülemmäär on 448 eurot, näiteks peaministril, samas kui parlamendiliikmetel on see oluliselt suurem. Ja oli ka küsimus, et kui suur see valitsusliikmel on, tulenevalt see on 15% tema ametipalgast, see on 931 eurot, see puudutab selle muudatusettepaneku tähtaega.

Ja veel üks, lihtsalt klaarida, üks küsimus oli komisjoni istungil, sellest oli ka päris palju ... Tõnis Mölder tõstatas selle küsimuse. Kui nüüd selle eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsuse liige ei tohi olla tulundusühistu liige, ei juhatuse ega nõukogu liige, siis tekkis küsimus, miks mitte sihtasutuste puhul. Noh, tean näiteid, kus tegelikult ka Pärnu Haigla näiteks on sihtasutus. Sellisel juhul nagu seal see keeld ei kehti, aga tulundusühistu puhul see kehtib. Samas ajavad enam-vähem ühte asja. Põhjendus on selles, et see tuleneb otseselt põhiseadusest. Põhiseaduse § 99 ütleb, et Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukokku. Põhiseadus räägib üksnes tulundusettevõttest. See oleks liiga vaba tõlgendus, et kui me nüüd omalt poolt äkki lisame ka sihtasutused sinna juurde. Samas, teades, et kuuludes ka sihtasutuse nõukogu juhatusse, on valitsuse liige kohustatud informeerima peaministrit sellest, et ta sinna kuulub. Põhimõtteliselt on õigus ka keelata sinna kuulumist, kuigi seda rakendatud ei ole, aga ma arvan, et see avalikustamise punkt on täiesti piisav ja tagab sellise läbipaistvuse.

Võib-olla nüüd, väga vabandan, nende muudatusettepanekute juures veel see muudatusettepanek nr 1, mis oli tehniline, selle poolt oli viis, vastu oli kaks. Poolt olid Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Eduard Odinets, Marko Torm, Mart Võrklaev ja vastu, Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa. Muudatusettepanek nr 2, mis puudutas peaministri kohustust esineda igal aastal parlamendi ees aruandega: poolt viis ja vastu kaks, poolt samad inimesed ja vastu samad inimesed. Muudatusettepanek nr 3, mis puudutas valitsuse liikme kohustust ja seda muudatust, et ta peab seda igal aastal tegema, erinevalt sellest, mis oli eelnõus ehk välja arvatud Riigikogu valimiste aastal, ka siin oli poolt viis ja vastu kaks. Poolt olid Toomas Kivimägi, Tõnis, Mölder, Eduard Odinets, Marko Torm, Aivar Viidik ning vastu olid Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa. Muudatusettepanek nr 4, mis puudutas selle seaduse jõustumist eluasemehüvitise osas, siin oli ettepaneku poolt viis, vastu kaks, taas poolt Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Eduard Odinets, Marko Torm, Aivar Viidik ning vastu olid Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa.

Kõige lõpuks tegi komisjon menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juunil. Poolt viis, vastu üks, Kalle Grünthal, erapooletuid üks, Paul Puustusmaa. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, poolt viis: Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Eduard Odinets, Marko Torm, Aivar Viidik; vastu kaks: Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa, erapooletuid null. Ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15.06.2022. Poolt viis: Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Eduard Odinets, Marko Torm, Aivar Viidik ning vastu kaks: Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa, erapooletuid null. Tänan tähelepanu eest"

18:23 Aseesimees Martin Helme

Ja saaks küsimusi küsida. Ei soovita. Avan läbirääkimised. Ei soovita, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõule 595 on kokku esitatud neli muudatusettepanekut. Esimene neist on esitatud põhiseaduskomisjoni poolt ja põhiseaduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Teine muudatusettepanek, esitaja põhiseaduskomisjon, komisjon on arvestanud täielikult. Kolmas muudatusettepanek, samuti esitatud põhiseaduskomisjoni poolt ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Ning neljas muudatusettepanek, esitajaks põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Vaatasime kõik muudatusettepanekud läbi. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 595 teine lugemine lõpetada, teine lugemine on lõpetatud.


16. 18:24 Rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (609 SE) teine lugemine

18:24 Aseesimees Martin Helme

Saame minna 19. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 609, see on teisel lugemisel. Ettekandjaks palun põhiseaduskomisjoni liikme Marko Tormi.

18:25 Marko Torm

Austatud eesistuja! Väga lugupeetud kolleegid! Olen teistkordselt selle eelnõuga teie ees. Tegemist hea ja vajaliku asjaga, saame oma rahvastikuregistri andmeid hoida korras ja korrektsetena. Tegemist pigem sellise tehnilise muudatusega, kuigi sisu ka. Puudutab see peaasjalikult just käesolevat kriisi ja suurt sõda Euroopas ja meiegi maile jõudnud Ukraina sõpru, kes on ennast nüüd varmasti pannud rahvastikuregistrisse kas siis ise või omavalitsuse toel kirja, teinud seda siis omavalitsuse täpsusega. Ja anname nüüd õiguse ka siis omavalitsustele, kui on teada, et inimesed nende juurest lahkunud ja enam omavalitsuse territooriumil ei ela, anname siis õiguse neid kandeid ka kustutada. Eelnevalt sellist õigust ei olnud. Ja taotlus sellekohase tegevuse ja õiguse jaoks on tulnud omavalitsustelt endilt.

Esmasel tutvustamisel oli siin väike diskussioon ka ja küsimusi, kuid üldiselt, nagu näitab ka teie kätte jõudnud protokoll põhiseaduskomisjonis, siis tegelikult konsensuslikud otsused nii täna päevakorda võtmise osas kui ka eelnõuga edasiliikumise osas on tõsiasi. Nii et tundub, et kõik komisjoni liikmed seda ka kinnitavad ja toetavad. Minu ettepanek on anda oma heakskiit, liikuda edasi ja saame minna kolmanda lugemise juurde. Kui on küsimusi, olen valmis vastama.

18:26 Aseesimees Martin Helme

Jah, aga küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, läbirääkimised on suletud. Ja vaatame siis need mõned muudatus ... Ai, siin ei oldki muudatusettepanekuid. Siis on niimoodi, et juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 609 SE teine lugemine lõpetada ja nüüd on see lõpetatudki. 


17. 18:27 Riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (630 SE) (ühendatud eelnõud 489 SE ja 577 SE) teine lugemine

18:27 Aseesimees Martin Helme

Võtame ette 20. päevakorrapunkti, Isamaa fraktsiooni ja Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 630 SE, see on ühendatud eelnõu, algselt 489 ja 577 ühendamisel tekkinud eelnõu. Ja siin on ettekandjaks, palun, Toomas Kivimägi, põhiseaduskomisjon.

18:27 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Kokkuleppel Mart Võrklaevaga kasutan seda kollasest raamatust tulenevat õigust kanda seda eelnõu ette. Kui keegi ehk vaatab, et laiali saadetud päevakorras on vähe teine nimi.

Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu oma istungil 31. mail 2022. Lisaks komisjoni liikmetele olid kutsutud Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar, ministeeriumi piirivalve ja rändepoliitika osakonna nõunik Ele Russak, Anneli Viks, õigusnõunik Maret Saanküll, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Põhjamaade ja Balti riikide esinduse esindaja Kari Käsper, SA Eesti Inimõiguste Keskus esindaja Uljana Ponomarjov ja MTÜ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson.

Esiteks, komisjoni istungi alguses Toomas Kivimägi tegi mõneti ajaloolise ettepaneku, mida küll on ka varem juhtunud, ühendada kaks eelnõu, Isamaa fraktsiooni poolt algatatud eelnõu ja Vabariigi Valitsuse poolt algatatud eelnõu, kuna nende reguleerimise ese oli sama, koos siis ettepanekuga võtta aluseks Vabariigi Valitsuse poolt esitatud seaduseelnõu. 

Muudatusettepanek nr 1 oligi, et ühendada Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 577 ja Isamaa fraktsiooni algatatud riigipiiri seaduse muutmise eelnõu 489 ning koostada vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 101 lõikele 21 riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu (577 SE) sõnastuses. See muudatusettepanek panin kohe komisjoni istungi alguses hääletusele, selle poolt oli 5, vastu 0, erapooletuid 1. Poolt olid Toomas Kivimägi, Eduard Odinets, Paul Puustusmaa, Marko Torm, Aivar Viidik ja erapooletuks jäi Kalle Grünthal.

Seejärel tutvustas Helin Leichter Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku kirja. Kiri oli saadetud Riigikogu esimehele, kes suunas selle põhiseaduskomisjonile. Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik on väga kriitiline selle eelnõu suhtes. Seda ennekõike põhjusel, et, nagu me teame, on selle eelnõu sisu niinimetatud pushback, ilma individuaalset menetlust läbi viimata teatud asjaolude kokkulangemisel, ja inimõiguste volinik leiab, et see ei ole kohane, et peaks ikkagi tegema igal korral individuaalse otsuse. Teda toetas täpselt samamoodi ka Kari Käsper ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esindajana. Täpselt samamoodi tema väitis, et sellega rikutakse rängalt rahvusvahelist õigust ja ka neid konventsioone, mis keelavad inimeste tagasisaatmise riiki, kus tema elu võib olla ohus või kus teda võidakse piinata. Ta rõhutas, et varjupaigamenetlust peaks igal juhul lubama.

Täpselt sama kinnitas ka Eero Janson, MTÜ Eesti Pagulasabi esindaja, kes oli samuti väga kriitiline, silmas pidades, et need pushback'id ei taga ikkagi pagulaste kaitset. Sama kinnitas Uljana Ponomarjova Sihtasutusest Eesti Inimõiguste Keskus.

Härra Veiko Kommusaar ei nõustunud selle kriitikaga. Tõepoolest, kui võtta nüüd selle eelnõu tekst, siis on siin kirjutatud ju sarnast, et massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib Politsei- ja Piirivalveamet ohu korral avalikule korrale või riigi julgeolekule saata ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalase ilma lahkumisettekirjutust või sisenemiskeelu otsust tegemata tagasi välisriiki, kust ta Eestisse saabus, kui välismaalasel oli võimalik Eestisse siseneda välispiiri ületamiseks avatud piiripunkti kaudu.

Siin on terve rida tegelikult asjaolusid, mis peavad olema kokku langenud: see peab olema massiline, peab olema välja kuulutatud hädaolukord, peab olema oht avalikule korrale ja julgeolekule, piiri peab olema ületatud sellest kohast, kus ei saa esitada rahvusvahelise kaitse taotlusi. Teadupärast on riigid määranud need piiripunktid, Eesti puhul see puudutab see idapiiri, kus on võimalik rahvusvahelise kaitse taotlusi esitada. Kui kogu see tegevus – see oli ka esimesel lugemisel –, kui kogu see massiline selline siseränne toimub läbi selle piiripunkti, kus on võimalik ka rahvusvahelise kaitse taotlusi esitada, siis tegelikult seal rangelt võttes seda pushback'i ei ole lubatud. Nii et siin on terve rida kriteeriume, mis peavad olema täidetud juhul, kui üleüldse selline pushback võiks teoks saada.

Ja teine on see, et mida ma komisjoni esimehena ka rõhutasin, et ilmselgelt on see eelnõu ajendatud tegelikult hübriidrünnakust Valgevene poolt, mahitatuna ka Venemaa poolt kindlasti, Poola ja Leedu piiril. See on ilmselt signaal, et meie tänane seadustik ei võimalda adekvaatselt reageerida sellistele olukordadele. Ja seetõttu ma leian, et see eelnõu, vaatamata sellele kriitikale, mida mitmed inimesed, kellele ma eespool viitasin, sellele eelnõule on teinud, on tegelikult ikkagi väga päevakohane.

Me teame väga hästi, et tegelikult neid konventsioone ja seda liberaalsust tihtipeale ka kuritarvitatakse totalitaarriikide poolt, kasutatakse seda liberaalset käitumist. Nii et selles mõttes, kui ikkagi on tegemist ohuga avalikule korrale või riigi julgeolekule, siis ma leian, et igal juhul Eesti riigil peab olema õigus sarnaselt käituda, nagu tegelikult siin selles eelnõus on välja toodud. 

Ja oluline siiski, mida ma tahaksin rõhutada nendele inimestele, kes on olnud väga kriitilised selle eelnõu suhtes, pushback'i suhtes, et tgelikult jäävad kehtima ikkagi seaduse need sätted. Esiteks, Politsei- ja Piirivalveamet võib välismaalase Eestisse lubada humaansetel kaalutlustel. Nii et ka see tegelikult kehtib pushback'i puhul, et kui tõepoolest mõne inimese puhul ka sellise massilise sisserände, ebaseadusliku sisserände puhul on selgelt eristatav, siis tegelikult selline õigus on olemas. Ja veel on sees § 910 lõige 2: välismaalase tagasisaatmisel peab Politsei- ja Piirivalveamet arvestama väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-ga 171. Siin on öeldud, et välismaalast ei tohi välja saata riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise viiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise. Tegelikult see säte kehtib ka selle pushback'i puhul.

Seetõttu ma leian, et jah, ühest küljest me peame olema humaansed, aga on kindlasti võimalik ette kujutada ka selliseid, ma loodan, et küll ainult teoorias, olukordi, kus tõepoolest on tegemist ohuga Eesti avalikule korrale ja julgeolekule. Ja siis peavad meil olema adekvaatsed meetmed, kuidas sellele reageerida. Ja selleks tegelikult see seaduseelnõu heakskiitmine parlamendis ongi vajalik.

Komisjon tegi lõpuks menetluslikud otsused. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juuni 2022 – poolt 4: Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Marko, Aivar Viidik, vastu üks: Eduard Odinets, erapooletuid 0. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada – poolt neli: Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Marko Torm, Aivar Viidik, vastu üks:  Eduard Odinets, erapooletuid 0. Ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil 2022 – poolt neli: Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Marko Torm, Aivar Viidik, vastu üks: Eduard Odinets, erapooletuid 0. Ja kuna oli tegemist kahe eelnõu ühendamisega, pidi komisjon tegema uue otsuse komisjonipoolse esindaja määramiseks. Sinna sai küll kirja selliselt, et määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Mart Võrklaev. See otsus oli konsensuslik. Nii et need neli menetluslikku otsust komisjon tegi. Aitäh!

18:35 Aseesimees Martin Helme

Küsimusi ei näe. On võimalus läbirääkimisteks, seda soovi ka ei näe. Sulgen läbirääkimised. On üks muudatusettepanek. Muudatusettepanek on tulnud põhiseaduskomisjonilt endalt ja põhiseaduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Oleme vaadanud läbi muudatusettepanekud ka selle eelnõu juurde ja nagu just kuulsime, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 630 SE lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


18. 18:36 Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) teine lugemine

18:36 Aseesimees Martin Helme

Tänane põhisündmus. Päevakorrapunkt number 21, Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Jüri Ratase, Marika Tuus-Lauli, Maria Jufereva-Skuratovski, Peter Rahneli, Mihhail Stalnuhhini, Oudekki Loone, Andrei Korobeiniku, Natalia Malleuse, Siret Kotka, Igor Kravtšenko, Aadu Musta, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Tõnis Möldri, Kalle Grünthali, Riho Breiveli, Kert Kingo, Alar Lanemani, Jaak Valge, Urmas Reitelmanni, Uno Kaskpeiti, Martin Helme, Rene Koka, Anneli Oti, Marek Jürgensoni, Kaido Höövelsoni, Helmen Küti, Tarmo Tamme, Mart Helme, Sven Sesteri, Helir-Valdor Seederi, Üllar Saaremäe, Aivar Koka, Priit Sibula, Lauri Läänemetsa, Heljo Pikhofi, Jaak Juske, Eduard Odinetsi, Raimond Kaljulaidi, Riina Sikkuti, Viktor Vassiljevi, Enn Eesmaa, Kersti Sarapuu, Helle-Moonika Helme, Tarmo Kruusimäe, Raivo Tamme, Martin Repinski, Dmitri Dmitrijevi, Mailis Repsi, Urmas Reinsalu, Heiki Hepneri, Andres Metsoja, Mihhail Korbi ja Marko Šorini algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 619 SE. Eelnõu on teisel lugemisel ja eelnõu ettekandjaks on sotsiaalkomisjoni esindaja Tõnis Mölder. Palun, Tõnis. Oi, Jürgen Ligil on protseduuriline. Vabandust, jah!

18:38 Jürgen Ligi

Jah, täiesti protseduuriline. Mul hakkas kõrva, kuidas Jüri Ratas luges ette mitu eelnõu, mida ei saa siin lugeda, kuna on teatud protseduurireegleid rikutud, paberid ei ole jõudnud saali. See ei ole kaugeltki kõige tähtsam protseduur. Kindlasti ka selle eelnõu puhul on kogumis olulisemalt rikutud protseduurireegleid ja head nahka sellest ei tule. Mul on arvamus, et Riigikogu tervise huvides me võiks siiski katsetada olukorra parandamist. Öelge, kas selles praegu kehtivas kodukorras on veel ka selline punkt, eelmises oli või algses oli, et lugemist saab katkestada enne muudatusettepanekute hääletamist? Vanasti oli selline punkt.

18:39 Aseesimees Martin Helme

Lugemist ei saa praegu katkestada muud moodi kui põhikomisjoni ettepanekul või algatajate ettepanekul, aga sellist ettepanekut ei ole. Ja kui me hääletama hakkame, siis enam katkestada ei saa. Praeguse kodukorra järgi, kui me hakkame menetlema, siis me enam katkestada ei saa. Jaa, palun, Jürgen Ligi!

18:39 Jürgen Ligi

Jah, aga täpne küsimus oli, et kas selline võimaluse enne hääletamisi üldse on? Äkki annaks võimaluse fraktsioonidel seda arutada ja võtaks väikese vaheaja. See ei ole kindlasti kõige tühjem vaheaeg sel juhul.

18:39 Aseesimees Martin Helme

Jaa, meie praegu kehtiv kodukord ütleb niimoodi, § 107 lõige 3: eelnõu teise lugemise võib katkestada üksnes pärast muudatusettepanekute hääletamist. Nii et seda võimalust meil üldse praegu ei ole, jah, kui see oli küsimus, jah. Nii, nüüd palun Tõnis Mölder, jah.

18:40 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tundub, et tõesti päevakord läheb põnevamaks, sest üle mitme aja tulid siia saali ka üle kümne Riigikogu liikme, muidu ma vaatasin, et ainult paar tükki olid saalis ja tundus, et need eelmised teemad polnud nii paeluvad kui see Riigikogu liikmete algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja komisjonipoolne ettekandja olen tõesti mina.

Kokku toimus meil selle aja jooksul neli komisjoni istungit. Esimene istung oli neljapäeval, 2. juunil, kus me tõesti arutasime seda situatsiooni, mis oli tekkinud. Alustuseks tuleb ära markeerida seda, et kui istungi juhataja luges ette kõik need toredad nimed, kes on selle eelnõu algatamise taga, siis minu meelest stenogrammi huvides on väga tähtis see, et ma loeksin ka ette need nimed, kes siis on otsustanud loobuda selle eelnõu toetamisest. Need on Lauri Läänemets, Helmen Kütt, Eduard Odinets, Riina Sikkut, Heljo Pikhof ja Jaak Juske. Nemad on need, kes on ennast tagandanud või oma allkirja tagasi võtnud sellelt minu arvates väga healt eelnõult. Ja nad tegid seda 1.  juunil, lastekaitsepäeval.

Aga neljapäeval, 2. juunil oli meil siis tõesti komisjonis selle punkti arutelu. Kõigepealt arutasime selle üle, et milline on see kaasamise formaat ja mismoodi me tõesti menetleme neid ligemale paari tuhandet, sellel hetkel oli meil teadmine, et tegemist on paari tuhande muudatusettepanekuga, et kuidas me neid siis ka menetleme. Siis toimus meil komisjonis terve rida arutelusid, mis puudutavad seda, et milline näeb välja komisjoni töö, ja oli pikk arutelu selle üle, kuidas ja kas ja milliseid praktikaid on erinevad komisjonid kasutanud muudatusettepanekute kas grupeerimisel või rühmitamisel. Siin me võtsime komisjonis väga palju malli eelkõige rahanduskomisjoni lisaeelarve menetlemisest, kus ka tehti sadu, kui mitte tuhandeid muudatusettepanekuid. Ma ei mäleta, pean tunnistama tõesti, et oleks väga sageli ühele eelnõule esitatud 2000 muudatusettepanekut. Meil oli ka arutelu selle üle, et kas saab olla üldse realistlik ja võimalik, et ühele eelnõule, kui esitatakse 2000 muudatusettepanekut, et kas tegemist on sisuliste muudatusettepanekutega või tegemist on meelega tehtud muudatusettepanekutega ehk obstruktsiooniga, et peatada parlamendi töö.

Siis me fikseerisime ka selle, et kõikidel, kes kutse said ja kes tahtsid oma muudatusettepanekuid tutvustada, siis anti neile seda võimalus teha. Paljud jätsid selle võimaluse kasutamata just nimelt sellel neljapäevasel päeval, viidates sellele, et parlamendiliige on broneerinud endale kuhugi mujale töö. Siin ma küll saan ka sotsiaalkomisjoni poolt, mis meil selle arutelu käigus tekkis, et tõesti, parlamendiliikme esmane töö peaks olema ikkagi parlamenditööga seotud ja kui parlamendiliikmel on soovi teha mingeid teistsuguseid ülesandeid, siis kahtlemata see ei ole välistatud, aga seda ei saa teha parlamenditöö arvelt.

Siis liikusime edasi selle hääletusega, et tõesti kutsuda kokku mõni hetk hiljem, paari tunni pärast siis, kui me olime seda obstruktsiooni, ma nimetaks ikka, ka need komisjoni istungid olid suhteliselt obstruktsioonilaadsed, sest väga keeruline oli kõike seda protokollida, kui inimesed räägivad minuteid ja minuteid läbisegi, kõikidel on mikrofonid lahti, siis kahtlemata selles mõttes selle protokolli kvaliteedile ei ole head sisu andnud. Ja me otsustasime siis kokku kutsuda kell 16.05 uue komisjoni istungi.

Ja tõesti siis oli niimoodi, et komisjon ise soovis algatada ühte muudatusettepanekut, mis ma saan hiljem tutvustada, siis olid laekunud mõned muudatusettepanekud, mis on minu meelest sisulised, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt ja siis oli esitatud 1657 muudatusettepanekut Reformierakonna fraktsiooni poolt. Ja nii nagu ma ütlesin, meil oli ka komisjonis arutelu selle all, et kas selline number on tehtud sellega, et peatada parlamendi töö või tegemist on sisuliste muudatusettepanekutega, ja me jõudsime arusaamisele, et tegemist ei ole sisuliste muudatusettepanekutega, aga ometigi nad jõuavad kõik siia saali ja nende üle on võimalik parlamendi suurel saalil oma arvamust avaldada. Siis ka leppisime kokku selle, et tõesti, kaasatavatel on võimalik esineda 3–5‑minutilise ettekandega. Seda meile ka tehti. Ja lisaks oli kõigil muudatusettepanekute esitajatel, kes olid sellel hetkel kohal, võimalik esitada kuni 2‑minutilisi sõnavõtte.

Ja tõesti, Hillar Petersen tegi meile Sihtasutusest Pere Sihtkapital oma seisukohtadest ja ettepanekutest ülevaate. Lühidalt öeldes oli tema ja tema esindatud organisatsioon väga positiivselt meelestatud selle eelnõu suhtes. Ta nägi siin mitut olulist asja, esimene, ma tooksin lühidalt lihtsalt need tõesti välja. Esimene oli kindlasti see, et kõikide laste toetus võrdsustatakse omavahel, ehk tõstetakse nii esimese kui teise lapse toetus võrdsele tasemele täna kolmanda või enama lapsega ehk 100 eurole. Teine, see positiivne nihe, mida tema välja tõi, on lasterikaste perede toetuse tõus, ehk siis, et kui peres kasvab kolm kuni kuus last, siis see toetus tõuseb tänavu 300 eurolt 700 eurole, ja kui peres kasvab kuus või enam last, siis ta tõuseb tänaselt 400 eurolt 900 eurole. Mis oli tema poolt veel eraldi ette toodud ja mis ka mina isiklikult arvan ja mis ka komisjoni arutelude käigus jõuti lahendusele, on see, et tõesti väga sellised suured ja põhimõttelised muutused lisaks numbri muutusele on see, mis puudutab just nimelt seda lasterikaste perede toetuse indekseerimist. See on hoopis teistsugune lähenemine lastetoetuste ja lasterikka pere toetusele, nii nagu seda on tänaseni tehtud. Ja teine on see, et me rakendame siis tõesti seda süsteemi, et kui laps on kas saanud 16‑aastaseks ja lõpetab õpingud või õpib edasi kuni 19. eluaastani, on tal võimalik saada, perel tema eest lasterikka pere toetust ja hiljem, kui ta saab sellest vanusepiirist välja või lõpetab õpingud, siis pere sissetulek lasterikaste perede puhul kaob ühe kolmandiku võrra. Ehk me oleme muutnud selle süsteemi oluliselt sujuvamaks. See oli kaasatava poolt selline lühike ülevaade.

Siis me läksime tõesti selle juurde, mis puudutab muudatusettepanekute tutvustamist ja siin tõesti ma juhiksin tähelepanu sellele, et mis olid need komisjonipoolsed muudatusettepanekud, mida siis ka komisjon toetas. Kõiki neid teisi toredaid muudatusettepanekuid ma ei hakka siin ükshaaval ette lugema, aga oluline on tõesti see, et komisjoni ettepanek on tõsta lastetoetus seniselt 60 eurolt 100 eurole. Teine ettepanek oli tõsta üksikvanema toetus 19 eurolt ja 18 sendilt 40 eurole. Siin on lihtsalt suure saali huvides vaja ära täpsustada see, et kui esialgu oli plaanis komisjonil see menetleda just nimelt sellise ühe muudatusettepanekuna, siis komisjon oma menetluse käigus otsustas selle muudatusettepaneku tõsta eraldi, ja ka siin oli tegelikult näha, et see parteideülene toetus oli oluliselt suurem kui see eelnõu algatajate soov. Kolmas ettepanek puudutas ka mitmike rolli, siis kellele soovitakse maksta lasterikaste perede toetust pikemat aega. Ehk kui tänane seadus näeb ette, ehk siis me oleme tõstnud just nimelt mitmike, lasterikaste perede toetuse tänases süsteemis kõrgemale ja seadnud vanuselise piiri, mis ei ole seotud õppimisega ehk see on kuni 21. eluaastani. Mõte on siis tõesti see et kui muidu, kui lapsed, kes kasvavad lasterikastes peredes, näiteks nende vanusevahed on erinevad, siis toimub see vähenemine proportsionaalselt, kuni siis kõige noorem laps saab täisealiseks, siis mitmike puhul, et see hüpe ei oleks näiteks kolmikute puhul selline, et üks terve pere kaotab selle lasterikaste perede sissetuleku, sest mitmikud jõuavad üheaegselt sinna süsteemi, kas nad saavad 16 või lõpetavad õpingud kuni 19. eluaastani. Siis tõesti seal me andsime puhvriaja ehk siis kuni 21. eluaastani ja see on ka täiesti uus lähenemine, võrreldes täna kehtiva regulatsiooniga. Neljas ja viies ettepanek puudutavad lasterikka pere toetust. Nii nagu ma ütlesin, esimene ettepanek on tõsta tänane 300 eurot 700 eurole, mis puudutab 3–6-lapselisi peresid ja sealt edasi tõsta 400 eurolt 900-le need lasterikka pere toetused, mis puudutavad kuut või enamat last. Kuues ettepanek on lapse 16-aastaseks saamisel ja õppimise lõpetamisel vähendada lasterikka pere toetust ühe kolmandiku võrra või kui laps jätkab õpinguid kuni 19-aastaseks saamiseni, lõpetada toetuse maksmine õppeaasta lõppedes. Ehk siis veel kord, see on see proportsionaalne vähenemine, mis on minu meelest väga selge ja tugev eelis võrreldes tänase süsteemiga. Kui täna laps saab täisealiseks või lõpetab õpingud, siis perel automaatselt kaob lasterikka pere toetus ära. Samal ajal me ju teame, et lapse sünnipäeva järgselt ega need pere sissetulekud ei tõuse kuidagi ja ega kulutused ei lange automaatselt, et ilmselgelt läheb veel jupp aega, enne kui see laps saab ise oma elu peale ja võib-olla seda peret sellisel kujul enam toetama ei pea.

Ja mis on olnud tegelikult eelnõu algatajate üks suur soov, et tegemist ei ole ikkagi, veel kord, konkreetselt mitte lapsega seotud toetusega, vaid ikkagi n-ö toetus sellele perele, perele, kes on võtnud eesmärgiks panustada Eesti rahvastiku tõusmisele kaasa, kes on tõesti aidanud selles suunas liikuda, et sellesse perre on sündinud kolm või enam last. Me oleme selle piiri ühiskonnas kokku leppinud, et me ütleme, et lasterikas pere on alates kolmandast lapsest, see on tänases süsteemis kehtiv ja seda me tõesti ei ole soovinud muuta. Ja ma arvan, et see on oluline arusaamine, et kui lapsetoetus on mõeldud eelkõige lapsele, siis lasterikka pere toetus on mõeldud just nimelt sellele lasterikkale perele.

Muudatusettepanek, mis on ka oluline ja mis tasub jälle ära markeerida. Kahju, et siin osad read saalist on väga hõredalt, sest minu meelest see on hästi oluline punkt. Et oluline on kindlasti see, et me oleme täna kokku leppinud, see, mis puudutab toetuse tõusude määra, siis see rakendub 1. jaanuar 2023 ehk siis kohe käesoleva aasta lõpust. Aga see kõik, mis puudutab seda süsteemi "üks kolmandik, üks kolmandik vähendamine", siis selle puhul me oleme liikumas süsteemi, kus see rakendatakse 1.  juuni 2023 ehk järgmise aasta lastekaitsepäeval. Miks nii? Siin on ka ministeerium, aga tegelikult ka tänane minister tunnistanud seda, et selle süsteemi rakendamine on päris problemaatiline, see nõuab infotehnoloogilisi lahendusi, see nõuab aega ja ressurssi, ja meile tundus, et tänaste arvutuste kohaselt ja saades ka ministeeriumilt sellist tuge ja abi, siis 1. juuni võiks olla täiesti tehtav ajaline raam aastaks 2023. Aga miks ma ütlen, et see on oluline, samal ajal minister meile kirjutas, et tema seda eelnõu ei toeta? See, miks ta seda ei toeta, jääb mulle muidugi arusaamatuks, aga kuna ta ei toeta seda eelnõu, siis ta ühe argumendina tõi ka selle välja, et tõesti seda eelnõu tuleks menetleda koos järgmise aasta riigieelarvega ehk sügisel. Aga veel kord nüüd, kes oskab matemaatikat teha, siis kui me saame aru, et me alles sügisel võtame vastu need sisulised otsused, siis seda hiljem, kolme, nelja, viie kuu võrra saame me alles liikuda selle süsteemi juurde, sest tõesti see IT-arenduste aeg circa üks aasta võtab aega.

Ja tõesti siis komisjoni lõppedes otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8-ndal ehk siis tänasel päeval. Ettepanek oli, kui teine lugemine lõpetatakse, siis võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil ja siin oli ka taas kord hääletus.

Siis liikusime me edasi ja siis toimusid taas kord ka muudatusettepanekute arutelud. Siin ma tooksin siis ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna muudatusettepanekud eraldi esile. Neid oli kokku neli, kui mu mälu mind ei peta. Esimene, see, mis puudutab tõesti numeratsiooni ja sõnastust, et põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 21-aastaseks saamiseni. Ja kui laps saab 21-aastaseks, makstakse toetust jooksva aasta, õppeaasta või täiendkursuse või kõige selle juures. Teine muudatusettepanek oli: üksikvanema lapse toetuse suurus oleks võrdne lastetoetuse suurusega ehk tõsta see 100 eurole. Järgmine muudatusettepanek oli jätta välja lasterikka pere toetus, kus makstakse täies ulatuses seni, kuni peres kasvab kolm alaealist last, ehk kaotada ära see üks- kolmandik-üks-kolmandik-üks-kolmandik-süsteem. Ja neljas punkt, mis puudutab indekseerimist. Praeguses eelnõus on kirjas, et me soovime just nimelt lasterikka pere toetust indekseerida, aga sotsiaaldemokraadid leiavad, et indekseerida tuleks hoopis lapsetoetust ja üksikvanema toetust. Eks siit võib ka välja lugeda selle, et kust need arusaamised selle eelnõu algatamisel ja ka lõpuks menetlemisel on nii-öelda eraldi jooksnud. See on lühike ülevaade Sotsiaaldemokraatliku Erakonna muudatusettepanekutest.

Nüüd see, mis puudutab Reformierakonna, ma tean, et komisjoni liikmena ma ei tohiks seda hinnangut anda, aga kui komisjonis see sõna kõlas päris mitmeid kordi, siis see, mis puudutab ikkagi täna Reformierakonna obstruktsiooni, siis siin ma tõesti neid muudatusettepanekuid ei hakka ette lugema. Tuleb tunnistada, et tegemist paljude ettepanekute puhul ei ole sisuliste ettepanekutega ja need ka siia suurde saali ei jõudnud. Selle üle meil oli ka komisjonis pikk vaidlus, sest need eelnõud puudutasid tõesti seda, et me tahaksime hakata juba käesoleva aasta riigieelarvet muutma. Aga siin tuleb kahjuks ka sellest aru saada, et tõesti, mis on see hetkeolukord ja kuidas tõesti käib meil parlamendis parlamendi eelarve, või vabandust, riigieelarve menetlemine ja kuidas siis käivad teiste seaduste eelnõude menetlemine. Ja ma arvan, et see oli üks põhilisi vaidluskohti, miks me tegelikult ligemale 400 muudatusettepanekut ei arvestanud. Ja see oli tõesti ka selline arutelu formaat, kuhu olid kaasatud Riigikogu Kantselei juristid. Ja tõesti, me hääletasime ka läbi need muudatusettepanekud. Reformierakonna liikmete muudatusettepanekute pakett, otsus oli komisjoni poolt jätta arvestamata. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete poolt tehtud ettepanekud hääletasime ka grupiti, otsus oli jätta arvestamata.

Ja siis jõudsime sellisesse toredasse päeva nagu esmaspäev ja siin, head ametikaaslased, ma pean tõesti tunnistama, et ma isegi sellel protokollil väga pikalt ei peatu. See, milline tööõhkkond ja milliseks see tööõhkkond kujundati selles Riigikogu sotsiaalkomisjonis, see oli ikkagi ääretult kahetsusväärne. Ma arvan, et ma olen näinud erinevaid obstruktsiooni versioone ka käesoleva Riigikogu koosseisu formaadis ja mulle meenub tõesti erinevaid hetki, kus tehakse obstruktsiooni, ma saan sellest aru, aga käitutakse üksteise suhtes lugupidavalt. Ma pean tõesti tunnistama, et see, mis toimus meil esmaspäeval Riigikogu sotsiaalkomisjonis, see ületas igasugused lugupidamispiirid teiste kolleegide suhtes. Seal tõsteti häält ükseise peale, seal solvati üksteist. Inimesed käisid uksest sisse-välja, nii nagu jumal juhatas. Vahepeal oli raske aru saada, kes keda asendab, sest inimesed ei tahtnud teha komisjoni esimehega, ametnikega koostööd. Ja mis seal salata, ka vahepeal, kui inimestele sõna ei antud, siis hoolimata sellest pandi oma mikrofonid sisse, räägiti läbisegi. Nii et ma olen veel kord südamest tänulik kõigile ametnikele, kes üritasid või vähemalt tahtsid üritada aidata kaasa sellele, et sünniks mingigi komisjoni protokoll. Täna on see valmis, kindlasti vormistatakse see ära, aga see on olnud tohutu-tohutu peavalu kõikidele.

Mis on oluline? Oluline on tõesti see, et arvestati, nii nagu ma ütlesin, sotsiaalkomisjonipoolseid muudatusettepanekuid täielikult, see, mis puudutab esimest paketti, ja arvestati ka seda muudatusettepanekut, mis puudutab üksikvanema toetust 19 eurolt ja 18 sendilt 20 eurole, vabandust, 40 eurole.

Nii. Ja siis, nagu te teate, toimus meil veel lisaks sellele ... Vabandust, vahepeal oli ka üks oluline otsus, et me otsustasime teise lugemise lõpetada komisjoni poolt, aga selles ma ei ole kindel, et kõik komisjoni liikmed ühtemoodi aru said, sest tõesti see häälte toon oli selleks hetkeks läinud komisjonis ääretult kõrgeks. Ja meil vahepeal siis toimus just nimelt Riigikogu istungi vahepeal, kes mäletab, esmaspäeval võttis Riigikogu esimees siin ka vaheaja ja toimus Riigikogu sotsiaalkomisjoni erakorraline istung, kus me siis andsime volitused komisjoni esimehele dokumentide kinnitamiseks, ja ka seal toimus hääletus, aga hääletuse tulemusena ta ka need volitused sai.

Nii et see on lühidalt selline ülevaade. Veel kord, mis mina tahan rõhutada, kahjuks sellist praktikat, kus komisjoni töö sellisel määral halvatakse, minu silmad ei ole näinud, aga noh, pole midagi teha. Eks need, kes seda tegid, teavad ise paremini, mis see eesmärk on. Jätkuvalt mina arvan, et tegemist on eelnõuga, mis oleks võinud saada suure saali absoluutse enamuse toetuse, aga paraku me oleme näinud nii esimese lugemise vahel kui ka kõikides teistes formaatides seda, et on jätkuvalt olemas fraktsioone, erakondi ja Riigikogu liikmeid, kes ei toeta just nimelt lastetoetuste tõstmist ja ka perehüvitiste seaduse muutmist. Aitäh!

19:00 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd on küsimuste voor. Marko Šorin, palun!

19:00 Marko Šorin

Tänan, juhataja! Hea ettekandja! Kõik selle eelnõu ümber on tekitanud sellise jutumärkides vahu, et sellest eelnõust enam ühiskond eriti ei räägi ega arutle, mille tõttu oleks vaja võib-olla korra need asjad üle käia. Võib-olla annaksite vastuse, miks seda teise ja esimese lapse toetust on vaja tõsta.

19:00 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, eks meie soov on tõesti see, et kõik lapsed oleksid riigile ühtemoodi armsad, ja ega nad ju tegelikult ka on. Tõesti, sellest on ju pikki aastaid räägitud, et kõikide laste toetus võiks olla võrdne. Jah, me teame, et erinevad uuringud näitavad seda, et tõesti, kui laste arv peres on kolm või enam, siis me näeme, et ka pere kulutused tõusevad olulisel määral. Samal ajal me näeme seda, et esimese ja teise lapse puhul tegelikult need kulutused on täiesti olemas, lihtsalt kolmanda lapse lisandumisel need hüppeliselt kasvavad. Selle tõttu on riik otsustanud maksta lasterikka pere toetust nendele peredele. Aga lapsetoetus on mõeldud selleks, et tõesti saaks laps tema eluks või elukeskkonnaks vajalikud sotsiaalsed tagatised riigi poolt kätte. Kindlasti ka tema vanemad panustavad tema kasvatamisse. Ja muidugi on oluline siin ära märkida, et kui me ei tõstaks esimese ja teise lapse toetust, siis ega kuidagi sinna kolmanda lapseni ka ei jõutakse. Ikka tuleb alustada esimesest ja teisest ja alles siis saab hakata seda kolmandat last tegema.

19:01 Aseesimees Martin Helme

Taavi Aas, palun!

19:01 Taavi Aas

Aitäh, hea eesistuja! Minu esimene sõnavõtt siis ka siitpoolt seda saali vaadates. Ja mul on hea meel selle üle, et ma ei peagi esitama mingisugust norivat küsimust, vaid saan hoopis ettekandjat kiita südikuse eest selle punkti menetlemisel ja soovida seda, et eelnõu võimalikult kiiresti vastu võetakse.

19:02 Tõnis Mölder

Aitäh! No mina ka tõesti soovin, et see eelnõu kiiresti vastu võetakse. Aga siin ma pean head kolleegi selles mõttes kurvastama, et vaat mina ei saa aru, mis toimub selles mõttes. Ka sotsiaalkomisjoni istung ju tegelikult näitas seda, et meil on väga selge eriarvamus parlamendis olemas just nimelt lastetoetuste ja lasterikka pere toetuse puhul. Mina eeldasin ja arvasin, et see on küsimus, kus kõik viis fraktsiooni, kes parlamenti kuuluvad, aga ka fraktsioonitud saadikud suudavad omavahel selles küsimuses kokku leppida ja tehakse meelsasti koostööd. Paraku tuleb välja, et see nii ei õnnestunud.

Nii nagu ma ütlesin, tänane üks fraktsioon ehk Reformierakond on otsustanud selle eelnõu pidurdada kinni obstruktsiooniga, panna kogu parlamendi töö seisma, mis tähendab ilmselgelt ka seda, et selle lastetoetuse eelnõu menetlemine saab olema järgmiste nädalate põhitemaatika siin Riigikogu suures saalis. Aga nii nagu ma olen ka avalikult öelnud ja tegelikult nii nagu ma ka komisjonis on seda väljendanud, minu palve on olnud ka Reformierakonna saadikutele, et nad tõsiselt kaalutlus nende muudatusettepanekute tagasivõtmist. See arutelu formaat oli ka eelnõu algatajate puhul see, et tõesti leida võimalikult suur ühisosa kõikide fraktsioonide vahel. Paraku tuleb tunnistada, et kui seda tahet ei ole, siis seda ühisosa ei ole ka võimalik leida. Nii et nii on see läinud. Aga ma siiralt loodan ja usun, et kui me näeme, et eelnõu algatamise hetkest on paljud Riigikogu liikmed niimoodi riburadapidi ära kukkunud, siis mina küll loodan ja usun, et need, kes tänaseks alles on jäänud, on valmis selle obstruktsiooni vastu võitlema niimoodi, et Eesti lastel ja peredel läheks elu paremaks.

19:04 Aseesimees Martin Helme

Toomas Kivimägi, palun!

19:04 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Ma loodan, et mul on mõnevõrra sisukam küsimus. Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 annab muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme päeva. Möönan, et seal on ka säte, et juhtivkomisjoni ettepanekul võib Riigikogu esimees määrata teistsuguse muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Mina väga lootsin, et selle eelnõu juures, mis võtab kohustusi rohkem kui 240 miljoni eest, antakse pikem muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, kui on see kümme. Paraku üllatus-üllatus! Ka seda minu silmad, head kolleegid, ei ole varem näinud. Anti ainult poolteist päeva! 240 miljonit ja poolteist päeva. Millega sotsiaalkomisjon on seda muudatusettepanekute tähtaja lühendamist rohkem kui viis korda põhjendanud oma, ja ma loodan, et sa suudad välja võtta protokollist, mis on need argumendid? On väga loogiline, et seal juures on ka argumendid

19:05 Tõnis Mölder

Aitäh! See arutelu, kus toimus muudatusettepanekute tähtaja määramine, toimus ikkagi komisjonis esimese lugemise ajal. See arutelu oli tõesti see ja soov, nii nagu ma ütlesin, et komisjoni ja parlamendi enamuse tahe oli selle eelnõuga liikuda võimalikult ruttu edasi, et see eelnõu saaks veel selles istungjärgus vastu võetud. Nii nagu ma ütlesin, miks see on oluline, see on oluline selles küsimuses, et tõesti teha ära need IT-alased arendused, et me saaksime seda süsteemi võimalikult valutult rakendada. Me ju keegi ei taha seda, et me võtame parlamendis vastu seaduse, anname peredele ja lastele selle lootuse, et me võtame selle eelnõu vastu, et need lastetoetused tõusevad, et lasterikka pere toetused tõusevad, aga ometigi siis üks hetk teatame, et vabandust, meie e-tiiger magab ja me ei suuda selle arendusega hakkama saada. Nii et see oli selle kindluse andmine ja miks meil see kiirus taga oli ja see oli komisjoni enamuse otsus.

Nüüd, küsimus sellest, mis võib-olla sissejuhatuses algaks, ma teeksin siia ühe siiski repliigi, et noh, te tõite ja ütlesite, et näed, ainult poolteist päeva muudatusettepanekuteks ja 240 miljonit. Ma ütleks niimoodi, et ma tegin väikse arvutuse, aga ma ütlen ausalt, ma ei ole hea peastarvutaja. Kui pooleteise päevaga suutis Reformierakond teha 1500 muudatusettepanekut, no palju ta siis kümne päevaga oleks teinud. Ma sain 15 000. Ma arvan, et see sisulisemaks ei oleks läinud, sisulisemaks ta selles mõttes ei oleks läinud, et isegi oldi tublid. Aga, nüüd mis puudutab seda, et teie küsimus oli seotud sellega, et nii suur kohustus, 240 miljonit eurot, vaat see number on olnud alati selline, see on see numbrimaagia, eks, meie teada, komisjoni info kohaselt on ikkagi see, et me räägime täna netokulust 200 miljonit eurot. See on see number, millega me oleme opereerinud ja mis tundub see mõistlik number olevat. Samal ajal me ju teame seda, et Vabariigi Valitsus, meil kunagi oli selline tore valitsus, mis koosnes Keskerakonnast ja Reformierakonnast, võttis vastu sellise otsuse, kus minu meelest oli õige otsus, õige otsus oli, antakse riigikaitsele juurde 400+ miljonit, 300+ miljonit, aga ma tuletan meelde, et need arutelud ei jõudnud absoluutselt parlamenti ja siis ma olen kuulnud, et keegi oleks väga tugevalt kritiseerinud ja öelnud, et siis minnakse parlamendist mööda. Nii et ma arvan, et eks see on ka oluline, et meil oleks selline laiem pilt, et kui me ühtesid seaduseelnõusid menetleme ühtemoodi, siis me ka kõiki teisi eelnõusid võiksime menetleda enam-vähem selles raamistikus, nii et ma siin ka selles osas väga suurt katastroofi ei näe.

19:07 Aseesimees Martin Helme

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

19:07 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te mainisite, et antud toetuse puhul on täiesti uus lähenemine indekseerimises ja et see on hästi oluline. Kas te saaksite täpsustada, kuidas see hakkab suhestuma elukallidusega, ja mis saab siis, kui näiteks indeks on negatiivne?

19:08 Tõnis Mölder

Nii nagu ma ütlesin, mis on kõige olulisem, et see saal ühtemoodi mõistaks, et tõesti indekseeritakse lasterikka pere toetust, mitte lastetoetust. See ettepanek on ka muidugi suures saalis olemas ja selles mõttes, kui parlamendi enamus seda tahab, on seda võimalik muuta. Aga eelnõu algatajate soov oli tõesti lasterikka pere toetust indekseerida. Ja tõesti, kui indekseerimise väärtus on väiksem kui üks, siis midagi ei muutu, ja kui see on kõrgem, siis just nimelt seda lasterikka pere toetust indekseeritakse sellest baassummast. Ehk siis lühidalt, toon näite, et kui lasterikka pere toetus näiteks kolme kuni kuue lapse puhul on 700 eurot, siis toimub see indekseerimise periood, indekseeritakse just nimelt seda baassummat. Ehk siis tagatakse, ma arvan, see, et lasterikastel peredele on olemas tõesti stabiilsus, kindlustunne. Sest me ju näeme, et kui majanduslik ebakindlus tõuseb, siis see lööb kõige valusamalt just nimelt peresid, kus kasvab palju lapsi. Me teame, et siis tuleb hakata vaatama seda pere eelarvet ringi. Aga ilmselgelt me ju tahame, et meie lapsed kasvaksid võimalikult heas keskkonnas, et neile oleks tagatud tugev sotsiaalne turvatunne. Nii et see on, ma arvan, see, miks me oleme läinud indekseerimise teed. Ja me tegelikult teame ju seda, et kõige enam ja kõige suuremad kulud on just nimelt lasterikastel peredel, kusjuures isegi mitte lasterikastel peredel, vaid peredes, kus kasvavad lapsed. Need on seotud just nimelt toiduga, energeetikaga ja eluasemekuludega. Ja tegelikult, kui me näeme, et meil viimasel kuul oli hinnatõusu number ligemale 20%, siis see on kahtlemata selles mõttes oluline samm, et me aitame inimestel kaasa, sõltumata sellest, milline on hinnatõus, siis kõik need toetused vaadatakse ka selles võtmes ringi, nii et see on kindlasti oluline.

19:10 Aseesimees Martin Helme

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

19:10 Maria Jufereva-Skuratovski

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Muu hulgas on kõlanud arvamus, kui ma ei eksi, see oli avaldatud sotsiaaldemokraatide poolt, et suurperehüvitis võib viia selleni, et naised ei ole motiveeritud enam tööle minema. Kas peate seda probleemiks ning kas olete nõus sellega, et laste kasvatamine on ka väga tõsine ja vastutusrikas töö ja peab olema igati väärtustatud meie ühiskonnas?

19:10 Tõnis Mölder

Aitäh! Siin on minu meelest kaks sellist olulist asja või kaks olulist ideed, mõtet, mitte asja. Kõigepealt esimene. Ma arvan, et ükski laps ei sünni siia ilma sellepärast, et makstakse kas lasterikka pere toetust või lapsetoetust. Raha pärast lapsi ei tehta. Küll aga riiklik, sotsiaalne turvatunne, riiklik kindlus, et tullakse peredele appi, on ju see, mis loob tegelikult peres selles mõttes selle kindluse, et tõesti soovitakse saada lapsi, soovitakse saada aina enam rohkem kolmandaid lapsi. Me nägime ka seda, et kui me just nimelt lasterikaste perede toetuste süsteemi lõime, siis esimestel aastatel neid kolmandaid lapsi hakkas peredesse rohkem juurde sündima.

Minu meelest see on hästi oluline, et riik väärtustab peresid ja lapsi. Olgem ausad, ega see, kui me tahame, et meie iive oleks positiivne, et see, meie põhiseaduse vaim, et meie rahvas kestaks edasi põlvest põlve, siis seda ikka muudmoodi teha ei saa, kui ainult siia ilma lapsi sünnitades. Ja ma arvan, et see on oluline samm, et riik panustab sellesse.

Muidugi, mina ütlen ka, et lapsevanema amet – nimetame seda niimoodi, kui me tahame –, see on täiskohaga töökoht. Seda ei saa muudmoodi võtta. Aga ma ei võrdleks seda selles mõttes töökohaga, et muidugi sellel inimesel, sellel emal peab olema võimalikult kaua, kui ta tahab olla lapse juures, laste juures või selle pere juures, pere jaoks olemas, riiklik garantii, turvatunne.

Aga samal ajal, kui ta soovib tööturule naasta, siis seda peab riik soodustama. Selle eelnõu eesmärk ei ole hakata noori lapsevanemaid tööturult eemale hoidma, aga selle eelnõu eesmärk on see, et tõesti emad saaksid olla oma laste kõrval nii kaua kui vaja ja nad ei peaks jooksma just nimelt esimesel võimalusel tööjõuturule, siis kui nad näevad, et pere eelarvesse on hakanud tekkima väga suured käärid ja miinus läheb nii suureks, et tõesti pere enam ots otsaga kokku ei tule. See on see põhimõte olnud. Veel kord: meie eesmärk ei ole hoida emasid tööturult eemal. Aitäh!

19:12 Aseesimees Martin Helme

 Marika Tuus-Laul, palun! 

19:12 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Tõnis, ma küsin väga lihtsalt. Mis sa arvad, miks on nüüd lastetoetused, nende tõstmine kutsunud esile sellised vaidlused, protestid, siin tuhanded parandusettepanekud? See on ju nii humaanne. No kellele siis veel kui mitte lastele? Lapsed on meie tulevik. Mis sa arvad, mis see põhjus on? Kui me selles asjas kokku ei saa leppida, milles üldse siis parlament veel jõuaks kokkuleppele sinu arust?

19:13 Tõnis Mölder

Aitäh! No tegelikult me nägime ju seda, et eelnõu algatamisel oli väga suur soov. Ja mulle tundus, et see ... Ja minu lootus ka, miks ma selle allkirja sellele eelnõule andsin, algatamise mõttes, oli ikkagi see, et me jõuame tervikuna selle saaliga ühtsele kokkuleppele. See ei ole eelnõu, kus tehakse poliitikat, vaid see on eelnõu, kus räägitakse sisust ja mõeldakse kaasa, kuidas aidata Eestisse rohkem lapsi, seda sündimust tõsta, aidata meie peresid, kus täna on palju lapsi. Mulle tundus, et see ei saa olla see koht, kus toimub poliitiline võitlus. Paraku tuleb tunnistada, ma olen ka suhteliselt noor Riigikogu liige ja eks sain ka mina oma esimesed õppetunnid, et alati iga eelnõuga, kui on olemas ikka tahe, siis suudetakse teha poliitikat, ja see eelnõu, ütleme siis nii, vanker kraavi keerata.

Ja noh, ma ei salga, et ma tean ja näen, et üks fraktsioon, kes selle eelnõuga ei liitunud, ma mõtlen Reformierakonna fraktsiooni, neil ei olegi kunagi olnud tahet ja soovi seda eelnõu toetada, sest see võimalus on neil olnud korduvalt, aga nad ei ole tegelikult seda tahet väljendanud. Miks ma seda julgen väita, on see ju tegelikult sotsiaalminister, kes on ka nende erakonnast, on ju väljendanud täna seda, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, et tema seda eelnõu ei toeta. Ma arvan, et kui üks erakonna minister juba ei toeta, siis ma laiendan seda tegelikult kogu sellele erakonnale ja fraktsioonile.

Ja see, miks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed, kuus tükki, nagu ma siin enne ette lugesin stenogrammi huvides, loobusid ja võtsid allkirja sellelt eelnõult tagasi, noh, nende põhjendused on olnud kaks, mida ma olen kuulnud. Üks on jällegi poliitilist laadi. Veel kord: see jääb mulle raskesti mõistmatuks, sest eelnõu sisu ei ole teha poliitikat, vaid eelnõu sisu on aidata lapsi ja peresid. Ja teine oli tõesti see, et selles eelnõus ei ole sees üksikvanema lapsetoetust. Ometigi me ju tegelikult nägime, et sotsiaalkomisjonis hääletati see muudatusettepanek sisse, see on siin olemas, ehk see argument kukkus ära. Nii et taas kord oli minu hinnangul tegemist ainult poliitilise tahte puudumisega.

19:15 Aseesimees Martin Helme

Ülle Rajasalu, palun!

19:15 Ülle Rajasalu

Aitäh! Austatud esineja! Te ütlesite, et teil on paljud asjad arusaamatuks jäänud. Ma saan aru sellest, te oletegi liiga noor. Miks Reformierakond ei hakanud seda eelnõu toetama? Teil oli väga selge arusaam sellest, et me tahtsime lapsi toetada, aga eelarve raames, eelarvestrateegia raames hakata arutama, mitte pannud nagu hobused kapates ees minema. See ei ole riigimehelik. See on üks asi.

Teine asi on see, et minu küsimus puudutab seda, et te väitsite oma ettekandes, et kõik komisjonis viibinud isikud said oma kaitsta oma muudatusettepanekuid. See ei ole tõsi, ei saanud! Ma istusin seal kaks tundi ja mitte keegi ei küsinud, kas ma soovin seda kaitsta või mitte. Ma tõusin lõpuks püsti ja ütlesin, et palun hääletada seda suures saalis, sest te lõpetasite koosoleku ära ja mina oma ettepanekuid kaitsta ei saanud. Nii et te ei rääkinud päris tõtt.

19:16 Tõnis Mölder

Aitäh! Noh, vaat siin on meil tõest erinev arusaam. Aga ärme sellesse vaidlusesse lasku. Veel kord: mina sain sellest väga selgelt aru, et teil oli neljapäeval võimalus oma muudatusettepanekuid esitada. Kui te ei soovinud seda teha, siis ega me ei saa ju vägisi kedagi sundida. See on nagu esimene, mis on minu meelest vaja ära klaarida.

 Ja teine. Minu meelest sellel esmaspäeval teil ei saanudki seda võimalust tekkida, sest tegelikult teie muudatusettepanekud olid juba osaliselt läbi hääletatud. Osaliselt oli komisjon muudatusettepanekuid hääletanud juba neljapäeval. Nii et noh, selles mõttes ...

Muidugi, oleks meil olnud konstruktiivne tööõhkkond, meil oleks tekkinud võimalus seda arutelu pidada, aga ma tuletan meelde, proua Rajasalu, et teie enda fraktsioonikaaslased tekitasid ikkagi sellise olukorra, et ma arvan, et noh, ma arvan, et noorem generatsioon, kes tähistab sellist 18-aastase sünnipäeva, siis ma arvan, et see pidu on sihuke lapse magama paneku hetk võrreldes sellega, millist lärmi te suutsite sotsiaalkomisjonis tekitada. See meenutas sellist tõsist rokk-kontserti, kus turvamehed olid kõik reeglid ära unustanud. Nii et selles mõttes kiitus teile. Te suutsite selle komisjoni töö teha võimalikult raskeks.

Ja nii nagu ma ütlesin, mina tänan omalt poolt ametnikke, kes suutsid sõltumata sellest, et te ei lasknud neil teha normaalset tööd, suuta valmis teha ikkagi neli protokolli. Ja ma suudan siit suurest saalist teile neid komisjoni asju ette kanda.

Aga te vist ei kuulanud minu ettekannet ja te ütlesite, et teie tahate arutada sügisel? Jumal hoidku, ei keela. Kui teie tahate arutada sügisel, arutage sügisel. Aga üks, miks on vaja see eelnõu praegu vastu võtta, on just nimelt seotud sellega, et kui me tahame seda eelnõu võimalikult varakult rakendada, siis IT-arenduste rakendamine võtab kusagil aasta aega aega. See tähendab seda, et kui me lükkaksime selle eelnõu menetlemise sügisesse, siis tekib olukord, kus seda eelnõu oleks võimalik rakendada alles 1. jaanuar 2024. Ja ma ei pea sellist ajagraafikut mõistlikuks. Aitäh!

19:18 Aseesimees Martin Helme

Toomas Kivimägi, palun!

19:18 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Nagu sa vihjasid, sinu rehkendus läkski metsa. Kui pooleteise päevaga 1500, siis päevaga on tegelikult 10 000, mitte 15 000. Nii need rehkendused lähevad, nii need rehkendused viltu lähevad ja rääkimata ... (Tõnis Mölder: "Ma ütlesin, ma ei ole osav selles.") sadadest miljonitest. See selleks.

Teine võrdlus, mis ei olnud asjakohane, oli see, et sa viitasid Vabariigi Valitsuse otsusele ja pidasid seda igati õigustatuks,  mina samuti, mis puudutas kaitsekuludele täiendavalt üle 340 miljoni euro, aga, hea Tõnis, riigi eelarvestrateegia on Vabariigi Valitsuse pädevus, see ongi nende otsus, nad ei peagi sellega tulema parlamenti. Nagu ma eelpool siin alles esinesin, et ta esitab üksnes parlamendile. Parlamendil, kas meile meeldib või mitte, ei ole riigi eelarvestrateegias kaasarääkimise õigust ja peapõhjus, miks me ei saanud esitada muudatusettepanekud, tõesti on see poolteist päeva, mis oli aega teha. Me arutasime tõsiselt esitada ja teha see eelnõu korda, aga paraku pooleteise päevaga ei ole seda võimalik teha, nii et see on põhietteheide lisaks sellele, et tõepoolest ka minul ei olnud võimalik kaitsta muudatusettepanekuid.

19:20 Tõnis Mölder

Aitäh! No tegelikult selles mõttes, et Reformierakonna fraktsioonil lisaks läbi muudatusettepanekute, mida siis meie Riigikogu kodu- ja töökord võimaldab, oli võimalus ju tegelikult selle eelnõu taha tulla ka hoopis varasemas faasis, kui see eelnõu algatati või kui selle eelnõu algatamise arutelud toimusid nii kahe toonase koalitsioonierakonna fraktsiooni vahel kui ka tegelikult terve Riigikogu fraktsiooni vahel, nähes, et kas sellel eelnõul oleks tõesti sellist laiemat pinda. Ja ega ma ei oska sõnastada, aga see on tõesti minu viga, et ma ei oska sõnastada, mis siis on need kolm asja, mida Reformierakond tahaks selles eelnõus muuta või teha paremaks. Mina ei ole sellest aru saanud, et mis siis on see soov, mida teha veel paremaks, sest need ettepanekud, mida mina olen näinud, muudavad ju selle eelnõu ainult halvemaks, aga see on minu hinnang, või mitte minu hinnang, see on ju komisjoni enamuse hinnang, kui nad ei toetanud teie muudatusettepanekute paketi.

Nüüd see, miks ma tõin selle Vabariigi Valitsuse otsuse siia sisse, mis puudutas kaitsekulusid, siis siin ma olen selles mõttes jätkuvalt seda meelt, et see oli õige otsus ja ma ei heida seda kordagi ette, aga see ei olnud seotud ei riigieelarve otsusega ega ka riigi eelarvestrateegilise otsusega, see oli lihtsalt otsus, kus Vabariigi Valitsus võttis endale kohustusi 450 miljoni euro eest ja mina eeldan, et parlamentaarses riigis oleks võinud vähemalt peaminister tulla ja teha poliitilise ettekande siin parlamendisaalis ja teavitada, et vaat, selline otsus tuleb ja ma olen täiesti kindel, et selles küsimuses oleks küll parlament olnud ühtne ja keegi ei oleks obstruktsiooni rakendanud.

19:21 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, palun!

19:21 Jürgen Ligi

Aitäh! See on lame ja labane, kuidas te tänitate kolleege ja püüate luua muljet, nagu oleks komisjonis toimunud midagi eriti roppu ja vägivaldset. Ei olnud. Võiks isegi rohkem emotsioone olla komisjonides, aga seal ei toimunud midagi ekstraordinaarset peale selle, et rulliti üle ettepanekute tegijatest. Minul oli kümmekond sisulist ettepanekut, aga mulle ei antud võimalust neid esitada. Kust te võtate õiguse tänitada kolleege selles, et nad peaksid istuma kuskil Outlookis ja teadma, et tuleb mingisugune erakorraline komisjon neljapäeval? Öelge, kust see tuleb. Mis see protseduur teie arvates on? Meil on neljapäeviti näiteks Tallinna volikogu [istung], on planeeritud kohtumised ja on fakt, et me ei ela Outlookis. Mis see protseduur on? Millal te meile saatsite selle kutse ja kuidas me pidime sellele reageerima? Palun seletage oma tänitamist.

19:22 Tõnis Mölder

Aitäh! Ei ole mina tänitanud, ma üritasin lihtsalt kolleegidele meelde tuletada, mis on minu arusaamine sellest, milleks ikkagi parlamenti on tuldud. Minu arusaamine on see, et parlamenti on tuldud parlamendi tööd tegema. Kui on kellelgi soov osaleda mõnes omavalitsuse volikogu töös, siis tänane riigi seadus lubab seda ja seda ei saa ette heita. Minu meelest on see väga hea, et parlamendisaadikud on sisuliselt aitamas kaasa ka kohalike omavalitsuste töös, ja minu meelest Tallinna Linnavolikogu on seeläbi saanud küll oluliselt sisulisema arutelu formaadi. Ja minu meelest, härra Ligi, teie sõnavõtud seal on olnud ääretult head. Aga veel kord ma ütlen, põhitöökoht saab olla ikkagi ainult parlament ja parlamendi tööga seotud.

Tulles nüüd selle juurde, noh, vaat siin lähevad küll meie arvamused lahku, et kui te ütlete, et see oli väga viisakas käitumine. Mina nii ei arva. Ütleme ausalt, siin protokollis õnneks neid sõnavõtte ei ole. Mul on siiralt kahju, et seda helifaili, mis on, ei saaks avalikkusega jagada, sest see oleks ikka väga värvikas ja oluliselt värvikam, kui võib-olla tänases Eesti Ekspressis ära trükitud mõningad lindid. Aga ma mäletan seda, kui teie ise, need olid teie sõnad, kui te ütlesite ühe oma kolleegi kohta, et te olete mööblitükk. Te käskisite olla mõningatel kolleegidel lihtsalt vait, kui nad tulid uksest sisse. Nii et ma ütlen veel kord, mina oleksin kolleegide suhtes oluliselt lugupidavam, aga ma möönan, et ka minul selles mõttes ei pidanud närv vastu ja eks hääletoon selles komisjonis võib-olla ka minu poolt, aga ka komisjoni teiste liikmete poolt läkski kohati väga valjuks ja eks selles tööõhkkonnas oligi väga raske keskenduda ja komisjoni ametnikel tööd teha. Ma veel kord ütlen, et mina küll vabandan komisjoni ametnike ees, et me nad sellisesse olukorda panime.

19:25 Aseesimees Martin Helme

Minu teada küll meie eelmise nädala neljapäeva sotsiaalkomisjoni [istung] oli täpselt tavalisel ajal kodukorra järgi. Helmen Kütt, palun!

19:25 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma kõigepealt tahaksin ära õiendada selle, mida te väitsite Sotsiaaldemokraatliku Erakonna muudatusettepanekute osas, et me välistasime lasterikka pere toetuse indekseerimisega. Kui te loete seda ettepanekut, siis see tähendab seda, et lisati juurde lapsetoetuse ja üksikvanema toetuse indekseerimine. Mitte midagi ei võetud välja. Nii et palun see edaspidi õigesti esitada. Nii nagu pensioni korral indekseeritakse mitte vanaduspensioni ainult, vaid ka rahvapensioni, nii täpselt samuti teie väidetega juurde tuues, et perede jaoks toit, energeetika ja eluasemekulud lähevad kallimaks, siis need lähevad ka ühe ja kahe lapsega peredele kallimaks ja lapsetoetuse indekseerimine kindlasti tagaks majandusliku parema toimetuleku ka neile. Aga kahjuks seda komisjon ei toetanud ja olgu see protokolli huvides öeldud. Miks te seda ei toetanud, eks teie teate seda paremini.

19:26 Tõnis Mölder

Aitäh! Loen siis veel kord selle punkti stenogrammi huvides ette, et tõesti, neljas punkt siit protokollist, mis puudutab indekseerimist ja mis oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt tehtud.

Praeguses eelnõus on kirjas ainult lasterikka pere toetuse indekseerimine. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et indekseerida tuleks ka – see sõna "ka" läks minul siit vahelt ära – lapsetoetus ja üksikvanema toetus, mis tagab ka ühe‑ ja kahelapselisele perele selle, et nad ei satu halvemasse olukorda võrreldes lasterikka perega.

Jaa, ma olen nõus, et ega siis ka selle üle võib arutada. Ja nii nagu ma ütlesin, see muudatusettepanek jõudis suurde saali, ka kõik need teised muudatusettepanekuid, kui siin kolleegid heitsid ette, et nad ei saanud oma muudatusettepanekuid tutvustada, siis olge mureta, kui need olid sisulised ja head muudatusettepanekud, siis suurel saalil on alati võimalus nendest muudatusettepanekutest valida välja parimad, neid toetada, neid muudatusettepanekuid on võimalik panna hääletusele ja kui keegi tunneb, et ta ei ole jõudnud enese sees veel otsusele, siis on alati võimalik võtta ka kümneminutilist vaheaega. Nii et selles mõttes need võimalused on olemas ja kui suur saal leiab, et peaks seda indekseerimise põhimõtet laiendama, siis minul isiklikult selle vastu midagi ei ole. Aga veel kord: eelnõu algatajate soov oli, veel kord, indekseerida lasterikka pere toetust ja see oli, veel kord, põhimõtteline, et me läheme appi lasterikastele peredele. Muidugi, selle eelnõuga oleks võinud lahendada veel kümneid ja kümneid tõsiseid sotsiaalseid muresid või probleeme, mis Eesti ühiskonnas on. Aga seekord oli see eelnõu algatajate kokkulepe, et see fookus on see. Ja nii nagu ma ütlesin, selle eelnõu algatamise raamest lahkusid mõned inimesed, võtsid oma allkirja tagasi. Miks nad seda tegid? Ei tea. Kas need põhjused võisidki olla näiteks selle ettepanekuga seotud? Ei oska hinnata.

19:28 Aseesimees Martin Helme

Timo Suslov, palun!

19:28 Timo Suslov

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on tõepoolest hea näha, nagu Taavi Aas ka siin ütles, et selline entusiastlik ettekanne. Kuigi ühtegi analüüsi sellel eelnõul tehtud ei ole. Kahju on mul aga sellest, et sellist kindlust ei olnud eestikeelse alushariduse eelnõu juures, vaid hoopis vastupidi, osa keskerakondlasi ka lausa plaksutasid, kui selle katkestamise poolt hääletati. Ma loodan, et see parandus saab ka siin korda tehtud. Aga tõepoolest, kahju.

Aga küsimus ka. Kuidas te üldse seda näete, oli see normaalne käitumine? Ma täitsa nagu Jürgen Ligiga olen siin ühte meelt, et jaa, tõepoolest, seal võib-olla hääled sotskomisjonis olid mõnevõrra kõrged, kuna tõepoolest sõna ei antud. Ma olin punktist üks komisjonis omaette neid tähelepanekuid seal esitamas, aga mitte kordagi sõna ei saanud. Mul oli väga põhjendatud, miks ma seda ei saanud teha esimesel korral. Hea kolleeg Mart Võrklaev sai oma ettepanekud esitada, aga millegipärast minule näidati ainult ust ja ma isegi ei tea, kas minu protest läks sisse või mitte.

19:29 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma saan aru, et kui on soov obstruktsiooni teha, siis me võime kõik need maailmavalud siia sellesse eelnõusse ära panna ja hakata nende üle arutama. Ma ikka veel kord ütlen, et tegemist on lastetoetuse eelnõuga ja lasterikka pere toetuse eelnõuga. Kellel on soovi seda eelnõu siiralt menetleda, hoolida Eesti peredest lastest, need toetavad seda eelnõu, ja kes seda teha ei soovi, see alati leiab kümme ettekäänet, alates alusharidusest ja lõpetades millegi muuga. Ma arvan, et me ju kõik teame seda, miks selle eelnõuga tegelikult niimoodi mängitakse. Kui peaminister on öelnud välja Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil, et kui see eelnõu saab seaduseks, siis tema astub tagasi. No ja mina usun, et Kaja Kallas peab oma sõna. Aga ilmselgelt on tal vaja selleks aega ja noh, kui me esitame 1500 muudatusettepanekut, siis ta saab ka lisatööpäevi juurde, sest ilmselgelt parlamendil läheb aega selle menetlemisega. Aga ei tasu loota, et see päev kätte ei jõua. Üks päev ikka jõuab see päev kätte, kust see eelnõu saab seaduseks, ja siis peab Kaja Kallas tagasi astuma, midagi pole teha.

Aga tulles nüüd veel kord teie küsimuse juurde, mis oli töine õhkkond komisjonis, siis heita siin täna ette minule või kellelegi teisele, et meie lõime kuidagi ebaadekvaatse õhkkonna seal komisjonis, härra Suslov, ma tõesti arvan, et te võiksite oma kolleegidega siin siiralt seda arutelu pidada, ma mõtlen fraktsioonikaaslastega, ja küsida, kas see nende käitumine sellel sotsiaalkomisjoni istungil oli väärikas, kas see on parlamendiliikmele kohane. Mina arvan, et see ei olnud kohane. Nii et eks siin ongi meil erinevad arusaamised. Ja kui ei ole võimalik sisuliselt seda eelnõu arutada, no siis midagi polegi teha. Kui karjutakse läbisegi, solvatakse üksteist, hääletoonid lähevad kõrgeks, no siis ei olegi võimalik seda sisulist arutelu pidada. Aga veel kord: kõiki muudatusettepanekuid on võimalik suures saalis hääletada, enne seda on võimalik võtta 10 minutit vaheaega, see võimalus avaneb teil, nii et kõiki teie muudatusettepanekuid suur saal saab arutada, kui te just varem ei tule Eesti lastele ja Eesti peredele appi ja ei peata seda obstruktsiooni.

19:31 Aseesimees Martin Helme

On tekkinud mõned protseduurilised. Jürgen Ligi, palun!

19:31 Jürgen Ligi

Aitäh, härra Helme! Ma olen avalikult teid paar korda tunnustanud kui juhatajat, kes suudab olla erapooletu, ja sellepärast ma küsin: mis teie hinnangul peaks olema komisjoni ettekande sisu? Ma selgitan. Tõnis Mölder peaks esindama praegu komisjoni, aga ta esindab nagu Edgar-jugend'i broilereid. Ta räägib väga selgelt sihukest limast loba, sildistab, tsiteerib, tänitab, värvib komisjoni mustemaks, kui see on, tsiteerib nalju, mida mina tegin. Valdo Randperele ma tõesti ütlesin, et ole vait, Valdo, lihtsalt sellepärast, et meil oli lõbus hetk. Nüüd ma pean kuulama seda komisjoni nimel, justkui see iseloomustaks kuidagi asja olemust komisjonis. Härra Helme, proovige sõnastada, mis võiks olla komisjoni ettekande mõte ja vorm.

19:32 Aseesimees Martin Helme

Seda sildistamist tuli muidugi ka selles viimases sõnavõtus omajagu, see ei ole siin kellegi monopol. Jah, komisjoni ettekande põhisisu peab olema komisjoni arutelude toomine siia suurde saali. Saadikutel on võimalik küsida komisjoni ettekandjalt kaks küsimust, kui nad tahavad täpsustusi küsida selle komisjoni ettekande kohta. Aga on ka tavaline praktika, et komisjoni ettekandjal on suhteliselt lai voli siin seda arutelu laiendada. See on ettekandja valik, kas ta ütleb lühikese lause, et seda komisjonis ei arutatud, või annab küsijale mingi kommentaari. Seda me oleme siin teinud ikkagi läbivalt, niimoodi on ka võimalik.

Ivi Eenmaa, protseduuriline, palun!

19:33 Ivi Eenmaa

Ma tänan, härra juhataja! Ma olen sunnitud tegema märkuse siin eelnõu ettekandjale juba sellepärast, et esitatakse lausvalet. Ka teie väide, härra Mölder, et peaminister on öelnud, et ta astub tagasi, kui see seadus jõustub, ta pole mitte kusagil öelnud seda, et astub tagasi. Ta on öelnud, et valitsuse tegevus on läbi ja palun ärge kasutage valesid väiteid oma demagoogia esitamiseks.

19:34 Aseesimees Martin Helme

Aitäh, austatud Ivi Eenmaa! Neid seisukohavõtte saab ilusti läbirääkimistel väljendada ja selleks on teisel lugemisel kõikidel Riigikogu saadikutel võimalik tulla pulti ja pidada kõne.

Protseduuriline, Jüri Jaanson, palun!

19:34 Jüri Jaanson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma küsin vaid, küsin teie seisukohta selles suhtes, kas selle eelnõu arutelu käib tavapärast rada pidi. Öelge oma seisukoht.

19:34 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Meil vist ei teki erilist erimeelsust. Selle eelnõu arutelu ei ole tavapärane olnud algusest saadik, ei komisjonis, ei suures saalis, ei selles osas, kuidas siin on muudatusettepanekutega. See ei ole pretsedenditu, aga see ei ole tavapärane. Siim Pohlak, palun, protseduuriline!

19:35 Siim Pohlak

Aitäh! Mul on jah protseduuriline küsimus. Küsin, et kas see on kuidagi Riigikogu töö‑ ja kodukorraga keelatud, see, et härra Mölder vahendab tegelikult päriselt neid emotsioone, mis seal komisjonis vahendasid ja neid ebaviisakaid märkusi ja kõike seda, et kas see on kuidagi keelatud. Et kui härra Ligi võrdles siin edgarjuugendiga, siis mina ütleksin, et reformierakndlased käitusid nagu üks pruunide särkidega rünnakrühm seal komisjonis, lihtsalt laamendasid ja röökisid. Kas Tõnis Mölder peaks selle siis kalevi alla panema, et kas ta ei tohi sellest rääkida meie töö‑ ja kodukorra kohaselt?

19:35 Aseesimees Martin Helme

Ei, vastupidi, et komisjoni ettekandjal on lausa kohustus tuua komisjoni arutelu siia. Seda võib teha väga kuivalt, lugeda ette protokoll või isegi sealt protokollist ainult mõni protseduuriline otsus. Aga seda on võimalik ka palju laiemalt siia saali tuua. Ja loomulikult on meil tihtilugu nurinat siin ju saadikutelt, et kõnepuldis olev inimene ei vasta sisuliselt küsimusele. Et kui ikkagi küsimused tulevad ja kõnepuldist neile küsimustele vastatakse, siis see on pigem parem kui halvem. Kindlasti ei ole sellist keeldu, mis ütleb, et komisjoni ettekandja ei tohi pikalt-põhjalikult seletada. Jüri Jaansonil on uuesti protseduuriline. Palun!

19:36 Jüri Jaanson

Jaa, mul on uuesti protseduuriline tulenevalt teie vastusest, et selle eelnõu menetlus ei ole tavapärane. Nimelt, ta ei ole tõesti tavapärane, ei järgita tavalisi protseduurilisi reegleid. Ja seetõttu ma küsin. Palun selgitage mulle, miks selle eelnõu menetlus ei ole tavapärane, sealhulgas näiteks on erakordselt lühike muudatusettepanekute tähtaeg olnud. Ja teiseks, väga paljud muudatusettepanekute esitajad, sealhulgas mina, ei ole saanud oma muudatusettepanekuid kaitsta.

19:37 Aseesimees Martin Helme

Hea Jüri Jaanson, ei tohi segamini ajada seda, mis on tavapärane, ja seda, mis on meie kodukorrapõhine. Meie kodukord näeb ette komisjonile laia enesereguleerimise õiguse, mis tähendab seda, et meie kodukord võimaldab lühikest tähtaega muudatusettepanekutele ja meie kodukord võimaldab kümneminutilisi vaheaegasid võtta, kui muudatusettepanekuid on üle tuhande. Üks asi on tavapärane ja teine asi on kodukorraga kooskõlas. Jah, ma olen Riigikogu juhatuse liikmena saanud kätte terve hulga Reformierakonna saadikute protestid. Me oleme saanud kätte ka varasemalt protesti, mille me juba oleme suunanud komisjoni. See, et ta ei ole tavapärane, ei tähenda, et oleks kuidagi seadust, põhiseadust rikkuv. Need on kaks erinevat asja.

Saame edasi minna küsimustega. Valdo Randpere, palun!

19:38 Valdo Randpere

Aitäh! Tõnis, seda, mis sa seal pukis teed või puldis teed, seda on nimetatud, Jürgen ütles, et see oli labane lima. Noh, keegi on kunagi kirjeldatud sellist juttu roosa lögana. Mina ütleksin, et see on valede hunnik ja tegelikult tahaks, et seal puldis oleks mikrofon, mis iga vale peale vilistaks. Siis oleks sinu kõne küll ainult vilesid täis.

Aga ma annan sulle võimaluse. See, mis juhtus komisjonis ... Muide, sa rääkisid, kuidas mind solvati või kes solvas. Äa palun minu eest seisa, ma saan ise hakkama. Sina tantsisid mulle tibutantsu. Ma ei heida sulle seda ette, see ei olnud väga ilus, aga noh, see on sinu tase.

Aga mu küsimus on, et ma annan sulle võimaluse olla aus. Sa räägid siin pateetiliselt sellest, kuidas sotsid hüppasid alt ära, sest nad on, mis iganes neil viga on. Aga sotsid hüppasid alt ära ja võtsid allkirjad tagasi sellepärast, et Martin Helme nimetas üksikvanemate toetust toetuseks lesbilistele paaridele. Kinnita palun seda, et see on tõsi! Ja ära veel kord valeta. Aitäh!

19:39 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, mina ei ole, Valdo Randpere nime vist selle ettekande jooksul – ma ei tea, kaua see siin on olnud, juba päris mitmed-mitmed minutid – kordagi nimetanud. Mina ütlesin, et kolleeg Jürgen Ligi solvas kolleege. Kui sa tundsid ennast puudutatuna, järelikult ka sinu hing sai haiget.

Aga mida ma tahan öelda, on see, et noh, ma ka siin nendele protseduurilistele küsimustele julgen võtta südame rindu ja öelda, et ärge kartke. Hirmul on suured silmad, aga ärge heitke seda ette, et kui peaminister on öelnud lause, et ta astub tagasi, siis ta astub tagasi. Seda ei maksa peljata ja karta. Eesti on demokraatlik riik, küll see parlament suudab uue peaministri leida. Leiab ta Kaja Kallase või kellegi teise näol, see on demokraatlik protsess ja demokraatiat ei tasu karta.

Aga nüüd, tulles selle komisjoni arutelu juurde, ma loen protokollist korduvalt lõike: arutelu on raske eraldi kajastada, kuna räägitakse korraga. Keeran mina lehe edasi: arutelu on raske kajastada, kuna räägitakse korraga. Arutelu on raske kajastada, kuna räägitakse korraga. Ja niimoodi lehtede kaupa. Ilmselgelt, kui härra Randpere tõstab komisjonis häält, karjub Jürgen Ligist üle, kusjuures ma ütlen, Jürgen Ligil on väga ilus ja kõlav hääl, meesterahva kohta väga ilusti laulab, siis selles mõttes – sinul ka, Valdo, on lauluhääl – selles mõttes ilmselgelt läksid hääletoonid detsibellid nii kõvaks, et ei olnud võimalik kogu seda arutelu protokollida.

Nüüd see, millele sina viitad, siis tõesti sotsiaalkomisjonis sellist arutelu ei ole olnud, mida Martin Helme kuskil ütles. Aga küll saan mina seda kinnitada, et need koosviibimised, kus mina olen ühes ruumis olnud eelnõu algatajatega – tollel korral olid siis veel eelnõu algatajatest ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed laua taga, seal oli EKRE fraktsioonist eelnõu algatajaid, Isamaa fraktsioonist ja keskfraktsioonist –, siis mina küll ei tea ühtegi inimest, kes kinnitaks seda sinu lauset, et Martin Helme oleks selliseid labaseid sõnu kasutanud. Mina ei tea seda. Ja kui sul on teistsugust infot, ole hea, jaga seda meiega.

Aga, Valdo, sul oli tegelikult ju võimalus tulla ise ka sellele koosolekule. Me kutsusime sind korduvalt, sina ei tahtnud tulla. See on sinu valik. Eks siis sa peadki uskuma neid külalegende ja sellest armust elama.

19:41 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Valdo Randpere.

19:41 Valdo Randpere

No nüüd ma pean küll esiteks protesteerima, et mind ei ole kordagi kutsutud kusagile. Peale selle ma oleksin oodanud, et kui Tõnis nii usinalt loeb ette protokollist kohti, kus oli, et räägiti üle, siis äkki on protokollis see koht, kus Tõnis Mölder tantsib tibutantsu. Aga selle kohani ta ei jõudnud. Aga kuna, Martin, sina juhtud juhuslikult seal üleval istuma ka ja mina olen sind alati kiitnud selle eest, et sa oled julgenud ausalt välja öelda seda, mida sa oled öelnud ka mitte avalikkuse ees, siis äkki sa kinnitad ise seda, et sina ütlesid, et üksikvanemate toetus on toetus lesbilistele paaridele ja selle tõttu võtsid sotsiaaldemokraadid oma allkirjad selllt eelnõult tagasi.

19:42 Aseesimees Martin Helme

Punkt üks, ma ei osalenud sotsiaalkomisjoni istungil kordagi, töögrupi aruteludel olin küll kohal. Aga punkt kaks, mina sinu klatšijutte siit kommenteerima ei hakka ja sellesse arutelusse koosoleku juhatajana sisse ei tule. Jaanus Karilaid, protseduuriline. Palun!

19:42 Jaanus Karilaid

Aitäh, hea juhataja! Ma vaatan, et Reformierakonnast on saanud EKRE hale koopia, aga tõesti hale koopia ja sellest on ääretult kahju. Aga ütleme, kuna siin Valdo Randpere tundis muret üksikvanema toetuse pärast, siis komisjoni nimel esinev Tõnis võiks ju aidata Valdo Randperet ja öelda, et üksikvanema toetust on võimalik hääletada. Seda ju arutati komisjoni istungil.

19:43 Aseesimees Martin Helme

Nii, läheme küsimustega edasi. Õnne Pillak, palun!

19:43 Õnne Pillak

Aitäh! Ma siin kirjutasin üles, hea ettekandja, ühe steitmendi või sihukese märkuse, mis te ütlesite, vastates, et majanduslik ebakindlus tõuseb, kui tõuseb majanduslik ebakindlus, siis see lööb kõige valusamalt just nimelt lasterikkaid peresid. Ometi, kui me vaatame statistikat, siis kõige suuremas suhtelises vaesuses on need lapsed, kes kasvavad üksikvanemaga. 37,5% siis nimelt on selliseid peresid. Ja absoluutses vaesuses üksikvanemate lapsi on 6,7%. Samal ajal kolme‑ ja enamalapseliste perede seas suhtelises vaesuses on 13,5% ja absoluutses vaesuses 2%. Need on väga suur vahe tegelikult. Mina julgen väita küll, et just üksikvanemate peres kasvavad lapsed on kõige suuremas vaesusriskis. Miks te otsustasite tõsta vaid 21 eurot üksikvanema toetust ja lasterikka pere toetusi mitusada eurot?

19:44 Tõnis Mölder

Kõigepealt tõesti, see arutelu siin saalis on olnud selles mõttes väga tuline, et mina veel kord ütlen, et see üksikvanema toetus on ju siin eelnõus sees. No võtke või jätke. Kes tahab tuua ettekäändeks, et ütles, et sellepärast nad läksid eelnõu tagant ära, et seda siin sees ei ole. Mina jätkuvalt ütlen, et juhtivkomisjon otsustas, ma ei hakka ette lugema, aga see oli komisjonis selge valdav enamus, kes nõustus selle ettepanekuga, et üksikvanema toetust tõsta siis tõesti 19  eurolt 18 sendilt 40 eurole. Miks see on oluline? Ma arvan, oluline on see, et me tõesti suurendame seda üksikvanema toetust, kahekordistamine. Küll aga seal ka tõesti Sotsiaalministeeriumi kolleegid rõhutasid seda, et siin tuleb jälgida ka seda, et me ei soodustaks kuidagi seda, et tekibki peremudeleid, kus isakannet sünnitunnistusele ei tehta just nimelt selle mõttega, et nii on kuidagi majanduslikult sellele perele parem. Ma veel kord arvan, et see ei ole tegelikult ühegi pere eesmärk olnud, aga kui see ometigi juhtub, siis me ei taha seda riigina kuidagi soodustada. Ja mis puudutab üksi last kasvatavaid peresid, siis siin on ju ka teisi võimalusi seda peret aidata ja kindlasti on olemas ka teine vanem, kes siis peaks riigi poolt toetama seda. Nüüd, kui me räägime üksikvanema toetusest, siis muidugi seal ju teist vanemat ei ole, ei ole ka sünnitunnistusele kantud ega ka siis teda ei pruugigi olla enam olemas selles mõttes.

Tõesti, nii nagu ma ütlesin, see soov oli eelnõu algatajatel selle teemaga tegeleda. See, milles eelnõu algatajad jõudsid kokkuleppele, on minu meelest väga suur summa nendele peredele, kui ma ei eksi, see suurusjärk on ligemale 3 või 4 miljonit eurot igas eelarveaastas. Kui me näeme võimalust ja vajadust seda tõsta, siis muidugi parlamendil on see võimalus olemas, sest minu teada neid muudatusettepanekuid, kus selle numbriga n-ö mängitakse ülespoole ja allapoole, on küll siin suures saalis. Nii et alati on võimalik need ettepanekud panna hääletusele ja siis suur saal saab otsustada.

19:46 Aseesimees Martin Helme

Aivar Viidik, palun!

19:46 Aivar Viidik

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei ole nii värvikas oma sõnavõtus kui minu pinginaaber, aga siiski. Härra Mölder, te ilmselgelt naudite kõige rohkem, mulle tundub, seda, et teie mikrofon on kõige rohkem lahti. Ka nendes hinnangutes – hinnang ei saa kunagi olla ühepoolne, vaid alati on ja oli ka seal koosolekul ju mitu osapoolt. Nii et paluks seda arvestada. Aga paar märkust teie sõnavõtu kohta. Te räägite vaheldumisi lastetoetustest ja perehüvitistest. Tuletan meelde, et tegemist on perehüvitiste seadusega ja toetust ei saa mitte lapsed, vaid lapsevanemad. Ei ole sugugi garanteeritud, et see toetus läheb lapsele. Selline märkus. Aga puhtalt komisjonis osalemise poole pealt, ka mina olin ennast registreerinud korralisele koosolekule, aga ei saanud löögile. (Juhataja helistab kella.) Te ennist mainisite, et kõigil oli võimalus, minul seda reaalselt ei olnud. See sõnavõtt ei olnud kindlasti tõene.

19:48 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma ei salga – ja seda on ka avalikult mõned parlamendi kolleegid öelnud –, et tõesti, mul on selle eelnõuga kirge, ja ma arvan, et see ei ole ju halb, kui parlamendi arutelus on sellist heas mõttes kirge. Ma arvan, et seda peabki olema ja peabki sisuliselt argumenteerima nende erinevate mõtete üle, mis siin eelnõus on. On olemas ju häid ettepanekuid, on olemas halbu ettepanekuid. Mina olen, veel kord, selles mõttes võib‑olla teinud selle pildi väga lihtsakoeliselt mustvalgeks, aga komisjonipoolse ettekandjana ma peangi seda tegema. Need ettepanekud, mida komisjoni enamus toetas, said olla ju selles mõttes, parlamendi mõttes head ettepanekud, ja need, mida komisjoni enamus ei toetanud, ei olnud järelikult nii head ettepanekud, sest nad ei pälvinud komisjoni enamuse toetust.

Nüüd see, millele te viitasite, et kas see toetus on mõeldud lapsele või perele. Ilmselgelt me saame aru, et lapsetoetus on mõeldud lapsele, aga seda makstakse ilmselgelt vanemale. See on ju väga loogiline. Noh, ma ei tea, me võime tuua näite, et paariaastasele lapsele seda lapsetoetust maksta, tal võib olla isegi olemas pangakonto, kuhu seda kanda, aga ilmselgelt sellises vanuses laps, jah, siin võib olla muidugi erandeid, aga ma isiklikult arvan, et sellises vanuses laps ei oska seda raha võib-olla enda tarbeks kõige paremini [kasutada] ja seetõttu me oleme ühiskonnas kokku leppinud, et selle raha käsutusõigus on tema vanema käes.

See, mis puudutab lasterikka pere toetus, siis ilmselgelt see raha on ikkagi mõeldud perele, aga eelkõige just nimelt nende paljulapseliste laste eluolu parandamiseks, aitamiseks. Ja veel kord, ärge saage minust valesti aru, aga iga lapsega kaasneb ka pere eelarvele kulu ja ilmselgelt sellele kulule on vaja anda riigipoolset tuge ja garantiid ja see on üks samm, kus me saame tulla peredele appi. Aga veel kord, ärge saage minust valesti aru, ükski laps ei sünni siia ilma, ma tahan loota, raha pärast ja ükski laps ei sünni siia ilma sellepärast, et keegi saaks riigilt rohkem tuge. Aga veel kord, see annab turvatunde, kindluse.

Ja nii nagu ma ütlesin, see on minu arust väga oluline, et kui lasterikaste perede süsteem loodi – ega me ju ei lähe paljudes kohtades seda süsteemi ümber tegema, mis täna on olemas, me läheme parandama, juurde lisama midagi –, siis tegelikult see ju näitas väga seda, et rohkem sündis kolmandaid lapsi peredesse. See on meie iibe koha pealt ääretult oluline, et meil oleks peresid, kus kasvab just nimelt kolm või enam last.

19:50 Aseesimees Martin Helme

Ülle Rajasalu, palun!

19:50 Ülle Rajasalu

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud kõneleja siit puldist! Mind on pidevalt häirinud see, et tegelikult me menetleme peretoetuste eelnõu. Kui ma vaatan teie intervjuusid ajakirjandusele kuskil avalikus ruumis, pidevalt te rõhute lastetoetustele. Mida me siis teeme? Lastetoetused või peretoetused? Palun nimetage õigete nimedega seda, mida me menetleme.

Nüüd,  te ütlesite, et neljapäeval oli komisjon, oleksin võinud tulla. Mul oli oma komisjon, ma ei saanud tulla. Seepärast ma tulin esmaspäeval, ootasin kaks tundi ja mitte keegi minu käest mitte midagi ei küsinud, ei antud mulle sõnagi. Lõpuks ma lihtsalt tõusin püsti ja palusin, et saaksin oma eelnõu kaitsta või muudatusettepanekuid kaitsta. Seda mulle ei võimaldatud, ei antud sõna. Palun vastake, et ta ju nii oli!

19:51 Tõnis Mölder

Aitäh! Ei, nii ei olnud, ma võin teile vastata. (Saalist hõigatakse midagi.)  Aga läheme sisuliselt, läheme sisuliselt. Jaa, selles mõttes on teil õigus, et te tahtsite, et ma loeksin, mis on see eelnõu. Selle elnõu nimi on "Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu" ja selle siinne ettekanne.

Ma tõin teile ülevaate sellest, mida tegi komisjon teise lugemise käigus, ja see on nüüd parlamentaarne debatt, mis käsitleb ka teist lugemist, eks. Siin on võimalik kõigil küsida kaks küsimust, pidada 5 + 3 minutit kõnesid kõigil parlamendiliikmetel, ka teil on võimalik neid kõnesid pidada. Ma saan aru, et meie eelmine nädal avasime või üle-eelmine nädal avasime selle Pandora laeka, et mõnel on võimalik lausa paar korda esineda siin kaheksaminutilise sõnavõtuga, fraktsiooni nimel ja enda nimel ja komisjoni nimel.

Nii et see saab olema kindlasti põnev ja ma arvan, et seda võimalust kindlasti peaksite kasutama. Ja siis on võimalik võtta selles mõttes muudatusettepanekute tabel lahti ja hakata ükshaaval neid menetlema. Seal on alati võimalik ka fraktsiooni esimehel või aseesimehel võtta kümneminutilisi vaheaegasid, kui see muudatusettepanek tundub selline, et tahaks toetada, aga võib-olla peaks kolleegidega aru pidama. Ja ma arvan, et see on mõistlik, sest seda on aeg-ajalt siin kasutatud. Küll on ka, ma mäletan, minu enda kolleegid seda kasutanud, küll olete teie ise oma kolleegidega kasutanud. Ja see ongi mõistlik, ma selles mõttes ei heida ette.

Nüüd, küsimus oli veel ka eelnõu sisu kohta. Siis tõesti, ma loen need põhilised kohad ette, et lapsetoetus tõstetakse 100 eurole 60-lt esimese ja teise lapse toetus. Lasterikka pere toetus, kus kasvab kolm kuni kuus last, tõstetakse 300 eurolt 700 eurole, mis on minu meelest päris märkimisväärne tõus. Ja perekond, kus kasvab lapsi kuus või enam, vabandust, seitse või enam, siis 400 eurolt 900-le. Nii et need on need numbrid. Ja nüüd ma olen selle vastuse ka teile andnud. Aitäh! 

19:53 Aseesimees Martin Helme

Ülle Rajasalu, protseduuriline, palun!

19:53 Ülle Rajasalu

Jaa. Härra esineja! Ma arvan, et ei ole kohane, et te lihtsalt peate oma loengut meie, saadikute kohta ja õpetate, kuidas me peame käituma, elama või olema.

19:53 Aseesimees Martin Helme

Mati Raidma, palun!

19:53 Mati Raidma

Suur tänu, austatud eesistuja! Stenogrammi huvides tahaksin küsida teilt, kas te olete praegust rollis kui eelnõu algataja, jagate oma isiklikke hinnanguid, või te olete rollis kui komisjonipoolne ettekandja, kas te saate aru, et need kaks rolli on erinevad, ja kodukorra järgi vahendate seda, mis toimus komisjonis. Samuti paluks seda tsiteerida teie protokollist, kus te rääkisite Kaja Kallasest ja tagasiastumisest, kui see komisjoni ettekandja poolt puldist ette kantud oli. 

19:54 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma võiksin teile ka stenogrammi huvides vastata, et vabandust, sellist küsimust komisjonis ei arutatud, aga siis ei oleks debatti ju. Me võime siin ju tegelikult debatti pidada ja ilmselgelt olen mina siin, nii nagu komisjoni juhataja ütles, ikkagi komisjonipoolne ettekandja. Aga tuleb ju möönata seda, et kui teie küsite ikkagi eelnõu sisu kohta ja siin saab võtta tervikuna kokku selle arutelu, mida meil oli kokku komisjonis minu hinnangul ikka kaheksa või enam tundi, siis seal oli väga värvikaid sõnavõtte, väga palju erinevaid sõnavõtte ja ilmselgelt kõike ei peagi protokollima, sest komisjoni protokoll ei ole stenogramm. See on protokoll, kokkuvõte sellest, aga seal oli väga erinevaid ja kirevaid sõnavõtte. Nii nagu ma ütlesin, et seal oli ka minu hinnangul neid sõnavõtte, mis ei olnud kolleegide suhtes lugupidavad. Ma ei kiida seda heaks, aga need jäävad nende heade kolleegide südametunnistusele. Aga nii nagu ka hea istungi juhataja ütles, siis tõesti, siin on nagu kaks varianti, kas ma vastan teile lühidalt, ütlen, et komisjonis neid teemasid ei arutatud, või, jah, ma möönan, see on võib-olla libe tee, aga ma arvan, et see on ka oluline, et me saaksime seda sisulist debatti pidada, ja me arutame seda teemat laiematest küsimustest. Ja ilmselgelt, kui teil on soovi selle eelnõu sisu kohta saada paremat informatsiooni, paremat teavet, ma olen ka ühtlasi eelnõu algataja ja ilmselgelt ma olen siin selles mõttes natukene kahes rollis, siis mul muidugi on võimalus jagada ka teile seda sisulist informatsiooni, sest see võib anda teile võimaluse otsustada näiteks seda, kas te toetate mõnda muudatusettepanekut või te ei toeta, kas te lubate sellel eelnõul läbida teise lugemise või mitte, kas see eelnõu läheb kolmandale lugemisele või mitte ja võib-olla teis tärkab ka see soov, et te lõpetate ka obstruktsiooni. Nii et selles mõttes need on ju kõik need parlamentaarse arutelu formaadid, mis siin on olemas, ja ma ka küll kuidagi ei arva, et ma oleksin tänast kodu‑ või töökorda rikkunud.

19:56 Aseesimees Martin Helme

Mati Raidma, protseduuriline!

19:56 Mati Raidma

Suur tänu! Just ettekandja ütles, et ta on seal ka eelnõu algataja rollis. Minu küsimus, kas meie töö- ja kodukord lubab teisel lugemisel olla algatajana ettekandja või komisjoni ettekandjana. Kas need rollid on üks ja seesama?

19:57 Aseesimees Martin Helme

Ei, kindlasti ei keela kodukord seda. Meil on olnud eelnõusid, kus on praktiliselt kogu Riigikogu algatajate hulgas, et kuidas me siis seda ... Ei, kodukord kindlasti ei keela algatajal olla ka teisel lugemisel komisjonipoolne ettekandja.

Tarmo Tamm, palun! 

19:57 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Nüüd me oleme teada saanud tunni aja jooksul, milline huvitav arutelu seal komisjonis toimus, aga mul on ka üks sisuline küsimus. Senini on avalikkust kogu aeg minu meelest eksitatud, et see peretoetuste summa läheb riigile maksma 300 miljonit eurot. Täna ma kuulsin juba summat 240 miljonit eurot. Aga ma väidan, et kulu riigieelarvele ei ole ka 240 miljonit eurot, see on circa 200 miljonit eurot, sest see raha läheb uuesti majandusse, mis laekub riigile maksudena tagasi. Kas see 200 miljonit eurot on tõesti nii suur summa, et me peaksime seda 15 ööpäeva siin arutama nüüd?

19:58 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt, ma nagu sellesse numbrimaagiasse selles mõttes ei tahaks sisse minna, et tõesti, peaminister Kaja Kallas on mitu korda väitnud seda numbrit 300. Meie komisjonis ei ole arutanud, et kust ta selle numbri peale on tulnud või mis arvutustel tema põhineb. Eelnõu algatajad on opereerinud selle numbriga, mis on 240. Ja see 240 tuli meie parimast teadmisest ja koostööst Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. Tõesti, see, mida teie ütlesite – ja see teine aspekt on väga õige, et te sellele tähelepanu juhtisite –, selle eelnõu netokulu riigieelarvele on 200 miljonit eurot. Ehk muidugi, see raha, mida me laste hüvanguks ja perede hüvanguks anname, ega see raha ei lähe sukasäärde. Ikka, ma arvan, vaadates seda kallist hinnarallit, mis meil täna toimub, see on pere-eelarved ajanud väga selgelt suurde miinusesse, ja ma arvan, et seda raha kasutatakse just nimelt selle miinuse lappimiseks ehk see tuleb tagasi tarbimisse ja läheb tagasi majandusse. Ma arvan, et see on oluline, sest veel kord: selle eelnõu mõte ongi aidata ju peresid, luua neile parem sotsiaalne turvatunne ja pagas.

Nüüd see, mis puudutab tegelikult seda, kuidas selle eelnõu seda majanduslikku mõju arvutada. Siin ma pean küll ühe asja ära klaarima. Meil on olnud päris keeruline selle eelnõu menetluse käigus pidada head dialoogi Vabariigi Valitsuse erinevate ministeeriumidega. Ilmselgelt ei ole nad kas tundnud motiveeritud huvi või on neil mingid muud põhjused, ma eeldan, poliitilised põhjused, kus ei ole tahetud tulla komisjonis nendes teemades appi. Ma tean ka seda, et eelnõu algatajad on mitmed korrad pöördunud ministeeriumi poole palvega tõesti tulla selle eelnõu selles mõttes kvaliteedi tõstmisele appi, sest meie eesmärk ei ole ju teha selles mõttes vigast eelnõu, mida ei ole pärast võimalik Eesti laste või perede hüvanguks rakendada. Meie eesmärk on teha eelnõu, mis päriselt töötaks ja mida oleks võimalik rakendada. Seetõttu ma ütlen veel kord: meil olid positiivsed kohtumised, aga oli ka tõesti kohtumisi, kus sellist head arutelu ei tekkinud. Ja komisjonis see arutelu formaat, kus ministeerium oleks saanud olla kaasatud, see oli jah olematu.

20:00 Aseesimees Martin Helme

Jüri Jaanson, palun!

20:00 Jüri Jaanson

Suur tänu! Tõnis Mölder, me oleme koos töötanud sotsiaalkomisjonis ja teinud head koostööd. Ma praegu saan küll öelda, et siin puldis käitud sa verbaalse ahistajana. Ei Reformierakond ega ükski Reformierakonna liige öelnud, et nemad ei poolda lastetoetuste või peretoetuste tõusu. See sõna tuleb sul tagasi võtta. Samamoodi teadaolevalt on kõik see, mis sotsiaalkomisjonis toimus, puhas terror olnud. Kaasa arvatud see, mis sa eelmisele küsijale vastasid, et kõik on toimunud heas usus ja teadmises ka eelarveliselt. Nii ei ole. Minu küsimus on see: kui palju Rahandusministeeriumi hinnangul eelnõu maksma läheb ja millise kulurea pealt see tuleb?

20:01 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma ei tea, ma jään ikkagi selles mõttes teistsugusele arvamusele, et kas ma olen siin puldis ahistaja rollis või ma olen siin ettekandja rollis, et seda saab tegelikult läbi protseduurilise küsimuse ka komisjoni istungi juhatajalt küsida, et kas ma olen ahistaja rollis või ettekandja rollis. Ja eks ta saab siis vastata. Aga miks ma ütlesin selle lause, ja ma ju tegelikult laiendasime seda lauset, kui ma ütlesin, et Reformierakonna fraktsioon ei toeta seda, ja ma ju panin sinna ette ka väga selge selle postulaadi, et sotsiaalkaitseminister on saatnud komisjonile ametliku kirja, kus ta ütleb, et ta ei toeta selle eelnõu menetlemist. Ja ma ütlesin, et mina ütlesin, et siit saan mina teha laienduse nii erakonnale kui fraktsioonile. Kui erakond ja fraktsioon tahavad kuidagi teistmoodi käsitleda, siis tegelikult siin parlamendi menetluse käigus on võimalik tulla seda eelnõu toetama. Ometigi ma tean ka seda, et esimese lugemise tagasilükkamise ettepaneku ei teinud keegi muu kui Reformierakonna fraktsioon ja kui me vaatame hääletust, siis ka keegi teine ei hääletanud selle tagasilükkamise poolt kui ainult Reformierakonna fraktsioon. Nii et noh, ma ütlen, teod ja sõnad käivad lahku. Midagi pole teha, ikka tegude järgi saame me inimesi hinnata, mitte sõnade järgi. Ja see ongi täpselt see pilt, mida ma olen siit maalinud, nii on.

20:02 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Jüri Jaanson, palun!

20:02 Jüri Jaanson

Austatud istungi juhataja! Kas te olete võimeline ja saate kindlaks teha, kas eelnõu ettekandja saab eesti keelest aru?

20:02 Aseesimees Martin Helme

Aitäh küsimuse eest! Minu arusaamist mööda me siin kõik saame eesti keelest aru, jah. Heidy Purga, palun!

20:02 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Meil on selline asi olemas nagu ÜRO lapse õiguste konventsioon. Ilmselt te olete sellega kursis, see ei ole pikk dokument ja selles komisjonis osalenuna te peaksite selle dokumendi sisu teadma, mis ütleb, et riik peab kohtlema lapsi võrdselt. Ehk siis täpsemalt ütleb ta, et kõik lapsed on võrdsed. Kas te arutasite seda konventsiooni osa ka sisuliselt ning millistel argumentidel te otsustasite ikkagi teisiti selle eelnõu sisuga siis edasi minna? Ja lisaks ka veel küsimus, et miks te ei kuulanud ära huvigrupi Eesti Lastekaitse Liit arvamust ega andnud talle võimalust oma arvamuse esitamiseks, kuigi ma saan aru, et kutse oli küll esitatud, aga võimalust siiski ei ole antud, sest teie kiirustades toimunud komisjon lihtsalt ei võimaldanud neil teisel ajal tulla.

20:03 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma vastan tagantpoolt. Minu meelest need, kes tahtsid, siis neile ka tegelikult komisjoni esimees pakkus võimalust esineda sõnavõtuga. Aga need, kes ka tahtsid, iga kord ei saanud seda, sest nii nagu ma ütlesin, olid osad parlamendiliikmed, kes tegid komisjoni töö võimatuks. Ja no midagi ei ole teha, mul oli kohati päris piinlik, et härra Suslovil oli kaasas töövari, kes pidi nägema kaks tundi järjest seda kemplust, mis seal sotsiaalkomisjonis toimus. Päris piinlik oli olla mul selle noore inimese ees ja ma tõesti loodan, et ta sai aru, et tavaline parlamenditöö ei ole nii labane ja teistest üle karjuv, vaid ikkagi viisakas ja korrektne. Aga no midagi pole teha, see oli selle parlamendikoosseisu üks mustemaid päevi ja me ei pea sellel pikemalt peatuma.

Nüüd teie küsimus oli sellest, et kõiki lapsi tuleb kohelda võrdselt. Ja siin ma olen teiega nõus, et kui me võtame tänase süsteemi, kus lapsetoetus esimese ja teise lapse puhul on 60 eurot ja sealt edasi 100 eurot, siis tegelikult seda võrdsust ju ei ole. Ja siin me toome selle võrdsuse sisse, kus me näeme väga selgelt seda, et me tõstame selle 100 eurole iga lapse kohta, tekib võrdsus.

Nüüd lasterikaste perede süsteem, siin ma olen ju väga selgelt öelnud seda, et see süsteem on ka täna kehtinud ja ma ei tea, et keegi oleks selles osas protestinud, et see asetab kuidagi pered ebavõrdsesse olukorda. Nii nagu ma ütlesin, toonaste eelnõu algatajate soov oli ka see ja see oli parlamendi ja ma ütleksin, ka ühiskonna mingil määral kokkulepe, et me loeme kolme või enama lapsega pered lasterikasteks peredeks. Ja sealt edasi tekivad siis tõesti need olukorrad, kus hakatakse maksma lasterikka pere toetust ja seda makstakse ka kõikidele lasterikastele peredele ühtemoodi, nii et ka siin on võrdsus tagatud. Nii et ma selles osas küll ei saa teiega nõustuda, mina arvan, et tänane süsteem on oluliselt ebavõrdsem, see süsteem muutub palju võrdsemaks.

Aga mida tuleb möönda, et ega ükski eelnõu, ükski süsteem ei saa olla lõpuni kogu ühiskonna jaoks võrdne, aga ta peab maksimaalselt selle poole püüdlema ja ma arvan, et see, et iga lapse toetus tõuseb 100 eurole, see on, ma arvan, võrdsuse poole liikumine.

20:06 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun! 

20:06 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Siin senist teie ettekannet arvestades tuleb järgnev teile üllatusena. Kõik inimesed siin saalis toetavad lastetoetuste tõstmist. Aga nii nagu teise samba eelnõu puhul sõnastatud eesmärk ei lähe kokku sellega, mis eelnõus kirjas on, siin on täpselt samamoodi väga keeruline aru saada, millist eesmärki soovitakse selle eelnõuga saavutada.

Kui me soovime parandada laste toimetulekut, vähendada laste vaesust, siis on ju selge, et andmed näitavad, et ühe- ja kahelapselised leibkonnad ja üksikvanemad elavad suuremas vaesuses. Seega peaks suurem rahaline toetus minema nendele lastele.

Kui me soovime sündimust tõsta, siis tuleb tegeleda töö- ja pereelu ühitamise võimalustega ja hoolduskoormuse võrdsema jagamisega peres. Aga praegusel juhul see, mida te eesmärgina sõnastate, see, mis eelnõus kirjas on, ei lähe kokku.

See on see mure lisaks kogu menetluslikule jamale. Nii et kas te saate selgitada, mis on eelnõu eesmärk ja kuidas eelnõu ja muudatusettepanekud seda eesmärki aitavad saavutada? Aitäh!

20:07 Tõnis Mölder

Aitäh selle küsimuse eest. Mul on päris keeruline sellele küsimusele vastata, aga ma üritan niimoodi hoomata seda küsimust ja anda siitpoolt ka mingisugune vastus. Te küsite, mis oli selle eelnõu algatajate eesmärk. Minu teada selle eelnõu algatajate eesmärk oli veel kord see, et aidata Eestimaa lapsi ja Eestimaa peresid.

Ja ma ütlen veel kord, ma lugesin selles oma komisjonipoolses ettekandes ette, et sellest said aru ka Lauri Läänemets, Helmen Kütt, Eduard Odinets, Riina Sikkut, Heljo Pikhof ja Jaak Juske. Nad olid eelnõu algatajad, nad said ka sellest aru, et see on tõesti see soov.

Miks nemad oma allkirjad sellelt eelnõult tagasi võtsid, jääb mulle arusaamatuks ja ma ei oska sellele küsimusele vastata, mis see probleem oli. Aga ometigi, ma veel kord ütlen, suure saali hääletusega on võimalik seda toetust näidata. Ja siin suures saalis ei ole ainult komisjonipoolsed muudatusettepanekud, mis pälvisid komisjoni enamuse toetuse, vaid ka komisjoni vähemuse toetuse saanud muudatusettepanekud. Kõik on suures saalis hääletamisel, siin on võimalik hääletada poolt või vastu. Nii nagu ma ütlesin, enne seda on võimalik võtta kümneminutiline vaheaeg, leppida kokku, leida võib olla suurem parlamentaarne toetus sellele muudatusettepanekule, kui see on hea.

Nii et selles mõttes ma jätkuvalt arvan, et tõesti see eelnõu muudab väga selgelt seda süsteemi, kus me läheme meie peredele appi, me hakkame indekseerima lasterikka pere toetust. See on midagi täiesti teistsuguste lähenemist kui tänane süsteem. See, et me muudame süsteemi paindlikumaks ja sujuvamaks, et lapse 16-aastaseks saamise puhul või kui ta jätkab õpinguid kuni 19 aastaseks saamiseni, hakkame seda astet vähendama üks kolmandik, üks kolmandik, üks kolmandik. Ehk me, kuni viimane, noorim laps saab täisealiseks või lõpetab õpingud, siis selles mõttes on hoopis teistsugune lähenemine.

Täna on ju niimoodi: sul on kolm last, üks laps lõpetab, õpingud saab 16-aastaseks, ja kogu lasterikaste perede toetus kukub nulli. Ja seda on tegelikult kõik pered öelnud, et see on selles mõttes väga valus samm, ja siin on eelnõu algatajad olnud küll ühtemoodi arusaajad, et tegelikult see süsteem tuleb muuta paindlikumaks ja sujuvamaks, sest see tagab selle, et peredel on olemas sotsiaalne turvatunne.

Ja minu meelest see tagab ka selle, et meil sünnib rohkem kolmandaid lapsi, neljandaid, lapsi, meil tekib juurde lasterikkaid peresid ja see on olnud selle eelnõu algatajate ühine eesmärk. Ja tegelikult ma usun ja tean, et ka teie toetate seda eelnõu eesmärki. Aitäh!

20:10 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun! 

20:10 Rene Kokk

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud ettekandja! No on olemas selline ütlus, et lõputult võib vaadata kolme asja: need on elav tuli, voolav vesi ja töötav inimene. Ja seda töötavat inimest me siin näeme, seda on täitsa tore näha. Aga ma tahtsin küsida seda, et kas te võiksite stenogrammi huvides nimetada üles need inimesed, kes vahepeal võtsid perehüvitiste seaduse tagant oma allkirjad ära ja kes sinna üldse ei andnud. Te muidugi oma eelnõuga alustasite siin, ilusti nimetasite selle ära, aga võib-olla võiksite korrata vahepeal. Me oleme poolteist tundi ja natuke peale juba arutanud seda, nii et pole paha võib‑olla üle uuesti käia.

20:10 Tõnis Mölder

Aitäh! Eelnõu algatajaid oli minu teada 56 pluss-miinus, ma päris täpselt seda numbrit siit eest ei tea. Tegelikult eelmine istungi juhataja härra Helme luges kõik need ka ilusti ette ja minu teada, kui me läheme selle eelnõu teise lugemise lõpetamise otsuse juurde või näiteks kui teil on tagasilükkamise ettepanek, siis tavaliselt istungi juhataja loeb kõik need 50 nime ette. Aga siin on tõesti oluline, et me teeksime vahet sellel, et tema loeb ette eelnõu algatajate nimed, mis ei tähenda, et need on inimesed, kes on valmis lõpuni selle eelnõu taga seisma. Nii nagu ma lugesin ette, sellelt eelnõult on allkirja tagasi võtnud kuus inimest, need on Lauri Läänemets, Helmen Kütt, Eduard Odinets, Riina Sikkut, Heljo Pikhof ja Jaak Juske. Need kuus inimest. Selle eelnõu algatamisega ei liitunud Reformierakonna fraktsioon, 34 inimest. Ma ei hakka neid kõiki ükshaaval ette lugema. Ma usun, et tegelikult need on võimalik leida meie Riigikogu kodulehe pealt üles. Aga kui te tahate, teil on alati teine küsimus ka olemas, ma võib‑olla siin vahepeal saan kasutada mingi nutiseadme abi, ja siis võin ka need 34 nime ette lugeda, kes ei tulnud selle eelnõu taha.

20:11 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Ivari Padar, palun!

20:11 Ivari Padar

Mind on solvatud, mina ei kirjutanud ka alla.

20:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Siret Kotka, palun!

20:11 Siret Kotka

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on nagu küsimus. Te olite nii sotsiaalkomisjoni istungil kui ka olete tutvunud Reformierakonna muudatusettepanekutega. Kas te kirjeldaksite neid Reformierakonna muudatusettepanekuid? Kas need on reaalselt sisulised või missuguseid muudatusi siis reform tegi, et kui nad tegelikult esitasid? Kui tõsiselt nad siis tegelikult tahavad neid lapsi aidata, keda nad on dikteerinud, et tahavad, või on tegelikult vastupidi, et tuleb välja et laste‑ ja peretoetus ei ole nende jaoks tähtis?

20:12 Tõnis Mölder

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, mille järgi mina oma hinnanguid annan, on see, et kui on hea muudatusettepanek, siis ta suure tõenäosusega pälvib parlamendikomisjoni enamuse, kui ta seda ei pälvi, siis ta ei ole nii hea ettepanek, ehk siis ta on halvem ettepanek, mis ei tähenda, et siin ei või lahku minna suure saali otsus. Ja nii nagu ma ütlesin, kõik muudatusettepanekud tulevad tõesti siia suurde saali ja selle üle on võimalik siis n-ö kas poolt või vastu argumenteerida ja hääletada.

Nüüd see, mis puudutab neid muudatusettepanekuid, siis siin mul oli kolleeg Kivimäega selle üle tõesti debatt, et kui nad suutsid ainult pooleteist päevaga 1500 muudatusettepanekut teha, et palju nad siis oleks 10 päevaga jõudnud teha, ja siin ma tegin selle arvutusliku vea, ma esialgu ütlesin 15 000, nüüd tuli välja, et 10 000 ainult eks noh. Ja me ju tegelikult mööname seda, et ma usun, et Reformierakonna saadikud on tublid, aga isegi nemad ei suuda teha 1500 sisulist muudatusettepanekut. Seal ju ei ole olnud soovi muuta seda eelnõu paremaks, vaid see soov on olnud väga selgelt see, et pidurdada seda head eelnõu, siduda see obstruktsiooniga. Ja me tegelikult ju täna, vähemalt meedia vahendusel olen mina lugenud seda, et me ju hakkame nägema seda obstruktsiooni, venitamist siin. Ja nii nagu ma ütlen, et see on nüüd tõesti see koht, kus ma meelevaldselt selle seon, aga ma teen seda, sest veel kord, peaminister on öelnud, et ta astub tagasi, kui see eelnõu vastu võetakse. Ja kui Reformierakond teeb obstruktsiooni, siis ilmselgelt ta annab ju peaministrile juurde tööpäevi. Ja noh, eks siis see on omavaheline kokkulepe olnud fraktsiooni esimehe ja peaministri vahel või fraktsiooni vahel tervikuna. Nii et eks sealt need muudatusettepanekud tulevad, aga sisu, sisu nendes muudatusettepanekutes kindlasti on, ma arvan, et on häid muudatusettepanekuid, sisulisi muudatusettepanekuid, aga tervikuna 1500 muudatusettepanekut, no me ju isegi nägime seda ja meil oli komisjonis pikk arutelu selle üle, et paljud muudatusettepanekud ei kvalifitseerunud isegi muudatusettepanekuteks, sest nad olid lihtsalt vigaselt esitatud. Tegelikult siin jällegi ma tahaks tõsta just nimelt esile meie ametnikke, kes tulid appi ja ütlesid, et vaadake, parlamendis on olemas kehtiv kodu‑ ja töökord ja sellest lähtuvalt peaks neid muudatusettepanekuid menetlema. Ja tõesti jõudsime järeldusele, et need muudatusettepanekud, mida Reformierakond tegi, seal suurusjärgus paarsada tükki, need ei kvalifitseeru muudatusettepanekuteks ja neid siis ei saa me käsitleda. Aga noh, sõltumata sellest jäi neid ikkagi üks 1000 alles, nii et saame neid menetleda ka neid.

20:15 Esimees Jüri Ratas

Õnne Pillak, palun!

20:15 Õnne Pillak

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja. Lihtsalt mu eelmise küsimuse vastuse juurde. Ma ei küsinud, kes ja kuidas ja miks tegi ettepaneku, mis puudutas üksikvanema toetuse tõstmist, vaid ma küsisin, miks üksikvanema toetus tõuseb vaid 21 eurot ja lasterikka pere toetus mitusada eurot, kuigi vaesusrisk nendel kahel sihtgrupil on kolmekordne. Aga see selleks.

Mu teine küsimus puuduta mitmikke, mis komisjoni ettepanek oli, ja seda 21‑aastaseks saamise erisust. Kuidas te olete planeerinud, näiteks, kui juhtub kurb sündmus ja üks mitmik siit ilmast lahkub, enne kui ta 21‑aastaseks saab, kas siis lasterikka pere toetus sellele perele säilib?

20:15 Tõnis Mölder

Aitäh! Nüüd kõigepealt seda, et mis puudutab üksikvanema toetust, siis me ju saame siin selles mõttes ühtemoodi aru, et kui me tahame midagi võrrelda, siis me saame ikka võrrelda võrreldavaid numbreid ja võrreldavaid toetusi. Ega üksikvanema toetust saav pere või vanem ei jää ilma ei lapsetoetusest ega lasterikka peretoetusest, kui tal on õigus seda saada. See on ju ikkagi lisavõimalus.

Nüüd teine asi, mis puudutab tõesti seda mitmike temaatikat, siis nii nagu mina olen sellest aru saanud, siis me käsitleme seda ikkagi niimoodi, et kui peres kasvab kolm last, üks on mitmikud ja üks on kas noorem või vanem laps, siis tõesti on niimoodi, et lasterikka pere toetust makstakse sellele perele, kui tal on kolm last sündinud. Siis, kui ühel neist lastel kaob õigus seaduse kohaselt, noh, teie tõite selle näite, mida ka kahjuks elus juhtub tõesti, traagiliselt, ka lapsed lähevad teise ilma. Kui kaob ära see võimalus sellel perel saada kolme lapse eest lasterikka pere toetust, siis sellisel juhul see summa väheneb ühe kolmandiku võrra.

Kui need mitmikud elavad pikemalt edasi, siis nende puhul me ei rakendanud tõesti seda täna kehtivat süsteemi ehk 16 ja lõpetab õpingud või siis kuni 19-aastaseni, kuni ta edasi õpib, vaid seal me panime selle ülempiiri 21. See oli just nimelt selle mõttega pandud, et kui on mitmed lapsed, mis on eri vanusega, siis see toimub selles mõttes sujuvate astmetega: üks kolmandik, üks kolmandik ja üks kolmandik. Kui see aga nii ei ole ja mitmike puhul, siis ilmselgelt seal võib tekkida olukord, kus toome siis kolmikute puhul näite, kolmikute puhul, kui lapsed saavad kõik 19-aastaseks, lõpetavad keskkooliõpinguid, siis sellel perel kaob automaatselt sellest ühest päevast ära see lasterikka pere toetus.

Meie ettepanek ja soov oli tõesti see, et see üleminek oleks sujuvam ja sellepärast me selle, noh, ütleme, maksimaalse pooleteistaastase puhvri sinna tegime, just nimelt mitmike puhul, et see oleks sujuvam ja parem. Tegelikult seda just nimelt mitmikke oma peredes kasvatavad pered ütlesite, et see annaks neile sellise parema turvatunde.

20:18 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun!

20:18 Riina Sikkut

Aitäh! Ma nendin, et ammu pole sellist jama siit puldist kuulnud. Aga küsimus. Eelmine kord ma küsisin eelnõu eesmärgi kohta ja valitud tee kohta, kuidas see aitab eesmärke saavutada. Jah, muidugi on meil kõigil vabadus meelsust näidata hääletamisel, aga selleks, et seda teha, ma sooviksingi komisjonipoolselt ettekandjalt saada sisulisi vastuseid. Te ütlesite, et eelnõu eesmärgiks on lapsi aidata, ja siis rääkisite pikalt, põhjalikult sellest, kui kasulik on lasterikka pere toetuse indekseerimine. See on kahtlemata kasulik, aga kuidas see aitab lapsi kõige paremini, kui me teame, et vaesuses elavad enim ühe- ja kahelapselised leibkonnad ja üksikvanemaga pered? 

Sotsiaaldemokraatidel oli muudatusettepanek ka esimese lapse ja teise lapse toetus ja üksikvanema toetus indekseerida, aga see ei leidnud sotsiaalkomisjonis toetust. Ehk siis tegelikult seda sisulist arutelu ja soovi eelnõu paremaks teha, et aidata lastega peresid kiire hinnatõusu olukorras ei ole olnud. Aga mis on selle eelnõu eesmärk?

20:19 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, selle eelnõu eesmärk on aidata ikkagi Eestimaa lapsi ja peresid. Ja minu meelest, ma ütlen veel kord, et tegelikult me võime seda ju teatrit siin suures saalis pikalt mängida, aga ma arvan, et kõik saavad ühtemoodi aru. See on selle eelnõu eesmärk. Kes tahab lugeda seda eelnõu eest tahapoole või kes tahab lugeda tagant ettepoole – eelnõu sisu sellest ei muutu. Me saame sellest esmärgist aru.

Ja veel kord, eesmärk on ju see, et meil sünniks rohkem lapsi Eestisse. See on meie põhiseaduslik vaim, mida me kanname, et see meie Eesti rahvus kestaks põlvest põlve. See on olnud selle eelnõu mõte, ma võiksin isegi kasutada sellist poliitilist loosungit, et me tõesti tahame, et Eesti riik oleks igavene.

Aga mida ma tahan öelda, et te panete jälle sellesse võrdlusesse need asjad, mis ei ole omavahel võrreldavad. Ka eelkõneleja küsis üksikvanema toetuse kohta. Ma möönan seda, et üksikvanemana ongi väga keeruline last kasvatada ja riik peabki tulema appi, Ja veel kord: riik tulebki appi, me ju oleme teinud muudatusettepaneku, kus me tõstame selle toetuse 19 eurolt ja 18 sendilt 40-le ehk kahekordistame.

Ja teine asi, veel kord, sellel perel, kui tal on õigus saada lapsetoetust või lasterikka pere toetust, sõltumata sellest, mitu vanemat tal on, siis ta ju seda saab lisaks juurde. Need ei ole kuidagi, me ei võta ju ühelt ära ja ei anna teisele, vaid me jagame neile kõigile, sellele, kellel on õigus seda saada.

Nii et selles mõttes see on minu arust väga oluline, et me ei ajaks neid asju segamini. Ja veel kord, me ju tahame anda läbi selle eelnõu meie peredele ja lastele selle sotsiaalse turvatunde, mida täna ei ole tekkinud. Me tegelikult nägime, kui see lasterikaste perede toetus tuli üldse süsteemina Eestisse rakendatult, siis esimestel aastatel kolmandaid lapsi hakkas sündima rohkem juurde. Järelikult sellel oli ka iibele selles mõttes positiivne mõju.

Jah, ma ütlesin, raha pärast, keegi ei sünnita, ikka peab olema mehe ja naise vahel armastus ja sealt edasi kõik need asjad, aga see loob mingi sellise sotsiaalse turvatunde ja seda turvatunnet tegelikult pered vajavad.

20:21 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, protseduuriline küsimus. Kas miskit mikrofoniga juhtus? 

20:21 Riina Sikkut

Seekord mitte mikrofoniga.

20:21 Esimees Jüri Ratas

Selge, siis saame edasi minna.

20:21 Riina Sikkut

Siis ma saan küsida, õnnestub küsida. Tahtsin küsida, kas kodu‑ ja töökord ütleb midagi ka selle kohta, et kui üks asi juhtub pärast teist, ei juhtu see tingimata selle esimese asja tõttu, vaid see võib olla lihtsalt juhuslik ajaline järgnevus.

20:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See on nii keeruline praegu. Et hakata kodu‑ ja töökorda selle küsimuse valguses analüüsima, tuleks võtta mitu juhataja vaheaega. Aga ma loodan, et me saame siit edasi minna. Kalle Grünthal, palun!

20:22 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te ilmselt teate, et 34. aastal algas Eestis vaikiv ajastu, kus Riigikogu põhimõtteliselt kokku enam ei tulnud. Selle perioodi on võtnud kokku väga kenasti Rait Maruste, kes on öelnud sedasi, et kõige hämmastavam on see, kui omavoliliselt käis Päts ringi riigis kehtiva põhiseadusliku korraga. Praegu on täpselt analoogne olukord, kus Tallinna Halduskohtu otsusega on Kaja Kallase poolt juhitud valitsusele ette heidetud vähemalt 12 põhiseaduse riives ja see tähendab seda, et ühel hetkel võib olla meie raudseks leediks tituleeritud Kaja Kallas hoopis raudus leedi. Aga küsimus on praegu selles, et praegune on analoogia. Kas komisjonis oli arutelul see, et parlamendi panemine sellisesse vaikivasse olekusse, nagu praegu on Reformierakonna poolt tehtud, on analoogne, kui meil on olemas erinevad kriisid, mis vajavad koheselt lahendamist?

20:23 Esimees Jüri Ratas

Hea vastaja, ma vabandan teie ees, siin on tulnud jälle üks protseduuriline küsimus vahele. Riina Sikkut, palun! Kas jälle on miskit mikrofoniga?

20:23 Riina Sikkut

Vabandust, ma rohkem ei võta. Aga kuna tõesti Kalle Grünthal vaikivat ajastut mainis, siis sotsiaaldemokraadid soovivad saavutada võimalikult head tulemust, on koostöised ja võib-olla pakuks välja, et Jaak Juske võib anda ülevaate vaikivast ajastust ja selle mõjudest Eesti jaoks, enne kui Tõnis Mölder vastab.

20:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Te tulete nii osavalt appi siia juhatajale, Riina Sikkut, et ma kohe ... Jah, te olete, kavalalt saite nüüd selle. Mina arvan, et kui härra Juske tahab siin ajaloolisi ülevaateid teha, ma ei usu, et me keegi selle vastu oleme. Saab teha eraldi koosoleku, härra Juske, kutsuda kokku, meil on konverentsisaal, mahub palju rahvast, saab rääkida. Aga see peab toimuma töö ja ajagraafiku osas nii, et ei toimuks samal ajal täiskogu istungeid ja muid töiseid asju, näiteks fraktsioonid või komisjonid või muud komisjonid. Nii. Aga nüüd, hea vastaja, palun, härra Grünthali küsimus oli.

20:24 Tõnis Mölder

Jaa. No ma pean Kallet kõigepealt selles mõttes kurvastama, et tõesti komisjonis me sellist küsimust ei arutanud ja mul on nagu väga raske sellele küsimusele vastata. Aga küll mulle nagu tundus, et see on küsimus, mida selles mõttes saaks universaalselt rakendada. Mina kuulan Vikerraadiost ikka "Mnemoturniiri" ja seal ka ikka inimesed küsivad igasuguseid küsimusi ja tegelikult oleks väga tore, kui näiteks Kalle Paidest küsiks sellesama küsimuse seal Vikerraadio eetris. Ma arvan, et saatejuht oleks õnnelik ja seal oleks tegelikult ka võimalik, nagu saatejuht ikka alati aitab ka neid, kes seda küsimusele vastust otsivad, nagu kaasa vihjetega, aga kuna mul seda võimalust ei ole, siis ma pean tõesti tunnistama, et see küsimus oli hea, aga seda vastust mul siit ei õnnestu anda, sest komisjonis me neid küsimusi ei vaaginud. Aga ma saan aru võib-olla sellest mõttest. Ja vaikivast ajastust me ka ei rääkinud, aga siin ma olen kolleeg Sikkutiga selles mõttes nõus, et tõesti, vaikivast ajastust suudaks, ma arvan, nii mõnigi parlamendiliige väga värvikalt rääkida, aga see ei ole kindlasti mina.

20:25 Esimees Jüri Ratas

Nii ja nüüd läheme nendest protseduuriliste küsimuste ühest reast teise ritta. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline!

20:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olin sunnitud protseduurilise küsimuse esitama selle tõttu, et kuna Tõnis Mölder vihjas siin Vikerraadiole ja seal vihje võimalusele. Ma võin selle vihje talle anda, äkki siis on võimalik vastata. Küsimus on praegu selles, et ma juhtisin tähelepanu sellele, et Eestis on tekkimas, tekkinud juba vaikiv ajastu, kus parlament pannakse julgeoleku-, energia-, inflatsioonikriiside keskel seisma lihtsalt ehk siis kordub see, mis oli Pätsi ajastul, ja mul on täiesti hämmastav see, et seda küsimust sellisel kujul üldse sotsiaalkomisjonis ei arutatud. See on minupoolne vihje Tõnisele.

20:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Liigume nüüd siit edasi. Tarmo Tamm, palun!

20:26 Tarmo Tamm

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea komisjoni ettekandja! Ma pean kõigepealt tegema ühe väikese täpsustuse. Ma rääkisin ka vaheajal vahepeal sotsiaalkomisjoni esimehega ja tema ütles, et sa arutelu, muudatusettepanekute arutelu peaks võtma aega 15 ööpäev, mitte tööpäeva. See päris suur erinevus. Ma enne küsisin, ütlesite, et tööpäev. See on tegelikult ööpäev. Ma küsin, kas selle vaidluse põhiküsimus on sellest 200 miljonis, mis läheb riigile maksma umbes see eelnõu, või vaidlus on nendes summades, mis eraldatakse ühe lapse kohta, teise, kolmanda, neljanda ja viienda lapse kohta. Mille üle see põhivaidlus käib?

20:27 Tõnis Mölder

Aitäh! Selles mõttes on see märkus õige, mis te tegite. Jällegi, neid küsimusi tuleb palju ja võib-olla ma eksin kuskil. Aga muidugi parlamendiliikme tööpäev võib olla ka ööpäev. Me seda, ma arvan, täna ka näeme. Aga mille üle see eelnõu vaidlus käib? Väga raske öelda. Väga raske öelda, mille üle see eelnõu vaidlus käib. Nii nagu mina lugesin ette, minu meelest on siin neli väga olulist asja, see on see, et lastetoetus tõstetakse kõikidele lastele võrdselt 100-ks euroks. Teine on lasterikaste perede toetamine, kus me tõstame 300-lt eurolt 700-le või 400-lt eurolt 900-le. Kolmas, minu meelest väga põhimõtteline, on see, et me läheme lasterikaste perede toetuse baassummat indekseerima iga-aastaselt. Neljas on see, et me muudame selle süsteemi sujuvamaks ehk lasterikka pere toetus ei kao kõige vanema lapse täisealiseks saamisest nulli, vaid toimub siin ja sujuv üks kolmandik, üks kolmandik ja üks kolmandik astmega vähenemine, mis loob tegelikult perele sellise parema sotsiaalse kindlustunde Ja seda veel kord, ma rõhutan, on tegelikult Eestimaa pered oodanud, et seda süsteemi rakendatakse.

20:28 Esimees Jüri Ratas

Jüri Jaanson, palun!

20:28 Jüri Jaanson

Aitäh! Tõnis Mölder! Verbaalse ahistamise ühe tunnusena, näitena, hea näitena on siin kohe näha, et kui Riigikogu puldist sugereeritakse kõigile, et kõik saavad asjast ühtmoodi aru, samas on näha, et siin selles saalis enamik praegu viibijaid ei saa asjast nii aru, nagu sina saad. See on see asi. Ja ma ei saanud vastust ka oma eelmisele, eelarveküsimusele. Aga see selleks, praegu ma ei saa isegi aru, mis selle eelnõu eesmärgina sõnastatud on. Aga kui nüüd terviklikult läheneda sellele küsimusele, mis seal komisjonis arutati, ma küsiksin üle, et mida siis arutati. Kas seal näiteks kaksikute teemat arutati, kaksikute toetuse teemat, või puudega vanemate teemat? Ma saan aru, et juttu oli üksikvanemate teemast (Juhataja helistab kella.), aga meil on ka teised vanemate liigid. Kas nende kohta ka mingi teema oli?

20:29 Tõnis Mölder

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, teie ütlete, et mina olen verbaalne ahistaja, mina ütlesin, et mina olen sotsiaalkomisjonipoolne ettekandja. Siin me jääme eriarvamusele. Aga mis puudutab teie eelmist küsimust eelarve kohta, siis ma ju tegelikult vastasin sellele küsimusele. Ma vastasin ka Tarmo Tamme küsimusele ja tegelikult ka teie enda küsimusele sellega, et tõesti, netokulu riigieelarvele järgmisel aastal on suurusjärgus circa 200 miljonit eurot. Riigieelarve menetluse käigus, te ju teate ise, meil ei ole mõtet vedada jooni, et siin on tulupool ja siin on kulupool, ja siis me paneme need jooned siia vahele, et selle tulu eest teeme seda kulu. Aga ilmselgelt riigieelarvelistest vahenditest on võimalik selle eelnõu rakendamisel hakkama saada, see rahaline kate on riigieelarves olemas. Me näeme ju täna maksulaekumise tõusu, me näeme kõike seda poolt. Ma olen isegi öelnud seda, et ma ei pelga – mitte [ainult] mina, aga ma arvan, et ükski selle eelnõu algatajate fraktsioon ei pelga – olla vastutaja ka järgmise aasta riigieelarve kokkupanekul. Kui see jääb selle taha, siis meie oleme kindlasti valmis selle kokkupanemise enda vedada võtma. Me oleme kindlad, et me leiame sellele eelnõule vastavad katteallikad, nii et see eelnõu saaks 1. jaanuar 2023 rakendatud ja kogu see IT-süsteem, mida me tahame rakendada 1. juuni 2023, kui on lastekaitsepäev, ka see saab tehtud.

Nüüd see, mis te küsisite kaksikute ja kõige selle kohta, siis tõesti, nii nagu ma ütlesin, meil oli komisjonis hetki, aga ma rõhutan, et need olid hetked, harvad hetked, kui me saime sisuliselt teema üle arutada. Ülejäänud aeg oli kahjuks selline, kus isegi siis, kui komisjoni esimees andis kellelegi sõna ja ta tahtis sisuliselt teemade üle arutada, mis näiteks kaksikuid puudutas – minu meelest Õnne Pillak oli see, kes küsis just nimelt kaksikute kohta päris mitu sisulist küsimust –, see ei tähenda, et seda vastust keegi kuulas või seda küsimust keegi kuulas, sest rääkimine käis läbisegi. Nii nagu ma siit protokollist ette lugesin, helisalvestiselt on kuulda, et kõik karjuvad läbisegi ja midagi ei ole võimalik protokolli kanda. Paraku võis ka minul nii mõnigi oluline detail kaduma minna.

20:31 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Jüri Jaanson!

20:31 Jüri Jaanson

Austatud istungi juhataja! Ma pean uuesti kordama protseduurilist küsimust. Kas on võimalik kontrollida, kas eelnõu ettekandja saab eesti keelest aru? Oma küsimuses ma ei rääkinud selles küsimuses temast kui subjektist, verbaalsest ahistajast. Ma rääkisin verbaalse ahistamise näitest. Kas ta on võimeline sellest aru saama.

20:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma olen kindel, et kõik Riigikogu liikmed saavad eesti keelt väga hästi aru. Kristina Šmigun-Vähi, palun!

20:32 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina osalesin ka sotsiaalkomisjoni istungil esmaspäeval. Sõna ma ei saanud, seal lihtsalt istungi, kes istungit juhatas, siis lihtsalt sõideti inimeste mõtetest üle. Kõike tehti nii, nagu taheti, hääletati nii, nagu vaja. Aga see selleks.

Minu küsimus hoopis puudutab, te tegelikult just siin Jüri Jaansonile vastates puudutasite ka, et katteallikate leidmine. Siis ma küsingi teie käest, et öelge palun mulle, et ega eriti vahet ei ole, kas see maksab 300 miljonit, 240 miljonit, see peretoetuse eelnõu, või on see 200 miljonit eurot. Kas ei ole õigem või parem asju teha nii, et kui me teame, kust on katteallikad, et meil on katteallikad juba ja siis see eelnõu teha, mitte nii, et me paneme endale eesmärgi ja me ei tea, kas me suudame seda võtta? Kas see on õige, et me paneme oma tulevastele põlvedele peale koormuse? (Juhataja helistab kella.) Aitäh! Ja vabandust, et ajast üle läksin.

20:33 Tõnis Mölder

Aitäh veel kord! Ma olen siin pikalt kirjeldanud seda, mis seal komisjonis toimus, ja ma pean tõesti tunnistama, et teie ka olete tegelikult väga tugeva närvikavaga inimene ja muidu te ei oleks nii kõrgeid sportlikke saavutusi saavutanud, see on minu eeldus. Aga ma veel kord ütlen, et ma isegi nägin, et ka teie möönasite seda, et see olukord, mis seal komisjonis toimus, see väljus täielikult kontrolli alt. Ja nii nagu ma ütlesin, olid paljud kolleegid kahjuks võtnud selle sihi, et korraldadagi komisjonis obstruktsioon, nii et ei oleks võimalik kogu seda tegevust protokollida. Nii nagu ma ütlesin, et kui oleks minu võimuses, siis ma kahtlemata selle helisalvestise avaldaks, ma arvan, et see oleks põnev lugemine kõigile Eestimaa inimestele, aga see kindlasti ei teeks parlamendile kuidagi au.

Nüüd see, mis puudutab seda eelnõu, selle eelnõu maksumust, siis te ütlesite, et pole ju vahet, kas ta maksab 200 eurot või 240 miljonit eurot. No ikka on, 40 miljonit eurot on vahe. Aga selles mõttes ma möönan, et me oleme ju kokku leppinud selles, et tõesti me näeme, et riigieelarvesse laekub täiendavat maksutulu ja läbi selle on tõesti võimalik katta ära selle eelnõu just nimelt see kulupool. Ja te ütlesite, et aga siis see kulu jääb kanda tulevastele põlvedele. Ma olen selles mõttes teiega nagu nõus, et me ju tahame, et tulevikus oleks seda põlve ikka rohkem Eestis, et meil sünniks rohkem lapsi, et meil oleks lasterikkaid peresid, sest ilmselgelt siis tekib rohkem töökäsi, rohkem maksumaksjaid ja nii edasi ja nii edasi. Nii et selles mõttes me oleme siin ühel meelel ja ühel järjel. Ja minu meelest veel kord: see eelnõu selles mõttes ei ole keeruline eelnõu, selle eelnõu sisust saavad kõik ühtemoodi aru, me tahame toetada lapsi ja peresid. Küll aga ma möönan, et siin on detaile, mille üle võiks arutada, aga seda arutelu formaati kahjuks sotsiaalkomisjonis ei tekkinud, sest tõesti mulle tundus, et osadel komisjoni liikmetel puudus tahe või soov.

20:35 Esimees Jüri Ratas

Kristen Michal, palun!

20:35 Kristen Michal

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Kuulasin oma toas ekraani taga seda, kuidas te ütlesite või ma ei mäleta, see võis olla ka Siret Kotka, kes ütles, et keegi ei taha lapsi toetada ja justkui keegi Riigikogus oleks laste vastu. Mina jälle mõtlen, et komisjonis tegin mina, ja seda toetasid ka kolleegid, ettepaneku, et üksikvanemate toetuse võiks tõsta 50 eurole. Näete, kolleeg Sibul ei võta seda tõsiselt, naerab! Märkige see palun protokolli! Aga ma tegin sellise ettepaneku ja kolleegid toetasid. Öelge palun, miks te ei hooli lastest, miks te ei taha seda toetada?

20:35 Tõnis Mölder

Aitäh! Selles mõttes ma võin vastata ka kuuendat korda sellele küsimusele. Veel kord, selle eelnõu algatajaid oli 50+. Selle eelnõu tagant läksid ära Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni mõningad liikmed. Jah, tuleb möönda, et üks neist liikmetest ei ole ka Reformierakonna fraktsiooni liige, aga nii nagu ma ütlesin, tagant läksid ära Lauri Läänemets, Helmen Kütt, Eduard Odinets, Riina Sikkut, Heljo Pikhof, Jaak Juske. Aga mis on väga märkimisväärne: ka nende hulgas leidub inimesi, kes tegelikult toetavad lapsi ja Eesti peresid. Näiteks hea kolleeg Raimond Kaljulaid, tema ei paindunud, tema arvab jätkuvalt, et see eelnõu on hea eelnõu ja selle eelnõu menetlemisega võiks edasi liikuda.

Miks ma ütlesin teie fraktsiooni kohta niimoodi? Veel kord, ma tõin selle näite, et kui teie enda minister ütleb, et ta ei toeta seda eelnõu, kui teie enda fraktsioon teeb esimesel lugemisel tagasilükkamise ettepaneku, siis veel kord: oma tegudega te saate mind ümber veenda. Aga kui te seda ei tee ehk torpedeerite selle eelnõu vastuvõtmist, siis järelikult te ju ei taha lapsi toetada.

Nüüd, mis tuleb selle juurde see küsimus, et mis toimus komisjonis või et ka siin kolleegide naer ajab kuidagi segadusse, siis veel kord ma ütlen: ma möönan seda, et ei siin saalis ei tohiks tegelikult teist kolleegi segada, aga tegelikult te ju nõustute sellega, et tegelikult ka komisjonis ei tohiks segada. Ja midagi pole teha, te olite üks neist, kes tegelikult üritas komisjoni juhtimist teha keeruliseks. Ma ei salga, see tuli teil päris hästi välja.

20:38 Esimees Jüri Ratas

Ja siin on nüüd päris palju protseduurilisi küsimusi tekkinud. Tarmo Kruusimäe, protseduuriline küsimus!

20:38 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Ma märkasin siin põhiseaduse § 12 riivet, kui ettekandja ütles, et selle eelnõu koostajate seas on 50+, et tegelikult on ka nooremaid ja just sihukese ealisele asjale ei oleks mõtet nagu ... See ei tähenda, et kui sotsiaaldemokraadid lahkusid, et sellega oleks siis ütleme läinud sinna allapoole, et võib-olla selliste ealist erisust ei tooks siin nii.

20:38 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aitäh teile selle tähelepaneku eest! Protseduuriline küsimus, Kristen Michal, palun!

20:38 Kristen Michal

Aitäh, austatud esimees! Kõigepealt, et kolleeg Sibulale ei jääks musta varju, siis ma ütlen, et ta ei seganud, ta lihtsalt elas humoorikalt kaasa. Ei ole hullu miskit, saame hakkama.

Teiseks, äkki te esimehena kuidagi vihjate kolleeg Tõnis Möldrile, kes üldiselt on ju väga asjalik inimene, et ta jättis vastamata ju minu küsimusele, ta rääkis kõigest muust, aga sellest mitte. Ja aimates, et te ütlete, et vastaja vastab oma võimete piires, siis see võib nii jääda, aga ma eeldan, et Tõnisel võimed on oluliselt suuremad.

Ja kolmandaks Tõnise märkus, et me segasime komisjoni. Vaadake, me pakkusime võimalust komisjonis paus teha, just selleks, et asjad korda teha. Ja komisjoni juhtimise kogemusega ei oska mina öelda, konsulteerisin enda selja taga istuva kolleegiga, ei oska tema ka öelda, et sellist suminat oleks olnud meie komisjonides. Seetõttu pakkumine paus võtta oli täiesti mõistlik ja kahjuks seda pausi ei võetud ja kahjuks ei toetatud ka ettepanekut üksikvanema toetust tõsta. Nii et see tegi meid loomulikult kurvaks.

20:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, ma ei sekku ei praegust küsimusse ega ka vastusesse. Ja ma loodan, et teie meel on nüüd parem, kui te ütlesite, et olete kurb, et nüüd on positiivsem. Toomas Kivimägi, palun, protseduuriline küsimus!

20:39 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Ma protokolli huvides, sellepärast et ... 

20:40 Esimees Jüri Ratas

Aga seda võimalust nagu ei ole meil, protseduurilist küsimust, et protokolli huvides.

20:40 Toomas Kivimägi

Ei, mul on protokoll ..., mul on protseduuriline.

20:40 Esimees Jüri Ratas

Palun, palun, kui protseduuriline küsimus, nagu kõik need siin on olnud, siis loomulikult, palun! Mis protokolli huvides! Palun, protseduuriline küsimus! 

20:40 Toomas Kivimägi

Nimelt, ettekandja luges terve rida kolleege üles, kes minu poolt paremal akna all istuvad, ja siis ütles, kes läksid selle eelnõu tagant ära, ja siis ütles, et üks neist ei olnud ka Reformierakonna fraktsiooni liige. Ma rõhutan: Reformierakonna fraktsiooni liige. Kas need teised, keda ettekandja luges, on Reformierakonna fraktsiooni liikmed, kes läksid selle eelnõu tagant ära? 

20:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ka kuulsin seda ja ma arvan, et ettekandja tegi siin sõnavääratuse, ta mõtles teist fraktsiooni, mitte teie fraktsiooni. Ju te saite ka ise sellest aru. Nii, läheme edasi. Tarmo Kruusimäe, palun!

20:40 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Haritud ja suure lugemusega saadikud, nagu me kõik oleme, ilmselgelt oleme lugenud ka Aldous Huxley "Brave New World", "Hea uus ilm", kus oli juttu just katseklaasilastest. Me teame, et sel moel on suudetud Eestis peresid suurendada. Aga kas vastab tõele selline versioon, et miks ollakse sellele eelnõule just liberaalide poolt vastu, on põhjus esiteks see, et perekonna käsitlemine on nende jaoks veel täiesti avamata raamat, kirjutamata raamat, see tuleb äärmiselt agiilselt lahendada, ning teiseks see, et ka need võimalused, kus oma panuse andjad katseklaasilastesse ei ole hilisema kärgpere osanikud ja nemad avaldavad valju protesti, et neid ei arvestata sinna kärgperedesse oma panuse andjana?

20:41 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt, hea kolleeg Tarmo Kruusimäe, ma vabandan teie ees, sest ma natuke klatin seda eelnevat arutelu ja siis ma tulen teie küsimuse juurde. Ma möönan seda, siin oli küsimus üksikvanema toetuse kohta, tegelikult see on siin eelnõus sees: sotsiaalkomisjon otsustas, veel kord, tõsta üksikvanema toetus kaks korda ehk tänaselt 19 eurolt 40 eurole. See oli see kokkulepe, mis eelnõu algatajad soovisid teha.

Nüüd see teine. Jah, tõesti, võib-olla ma eksisin, kui ma nimetasin kedagi juba Reformierakonna fraktsiooni liikmeks, aga ometigi, vaata muster on see, mis säilib. Kui inimene on olnud kunagi ühes fraktsioonis, siis ta läheb teise, siis tavaliselt sellele järgneb ka kolmas. Nii et selles mõttes võib-olla ma olin lihtsalt ettenägelik.

Aga nüüd tulles selle küsimuse juurde tagasi, siis jah, ma möönan, härra Kruusimäe, et erinevatel fraktsioonidel võivad olla peremudelist või traditsioonilisest peremudelist erinevad nägemused. See ilmselgelt liberaalidel ja konservatiividel ongi erinev. Aga minu meelest selle eelnõu tuum ei ole üldse selles, et mis on peremudel, vaid selle tuum on ikkagi selles, kas me tahame Eestimaa lapsi aidata, kas me tahame Eestimaa peresid aidata, kas me tahame seda, et meie iive tõuseks positiivsesse nivoosse, kas me tahame seda, et me loome tõesti eestimaalastele selle eelnõuga turvatunde, et meil sünniks rohkem lapsi. See on olnud selle eelnõu eesmärk, mitte perekonna definitsiooni loomine.

Ja see näide, mis te tõite, tõesti on erinevaid võimalusi, kuidas lapsed siia ilma [sünnivad] – noh, sünnivad nad ühtemoodi, aga ka siin on erinevaid variante –, tõesti, nii detailidesse me ei läinud, et kuidas on võimalik lapsi saada erinevatel võimalustel või millised need peremudelid peaksid olema. Aga ma möönan seda, et sõltumata sellest, kuidas laps siia ilma on tulnud või kuidas on viljastamise protsess olnud, siis lasterikka pere toetusele või lapsetoetusele on sellel perel alati õigust saada, sest veel kord, me ju ei ... Ma arvan, et see on väga õige, et me ei lähe siin lapsi kuidagi karistama. Me tahame ikkagi lapsi võrdselt kohelda ja minu meelest see oleks väga ebaaus, kui me hakkame siin veel mingeid lahterdusi tegema. Nii et selles mõttes mina saan küll aru, milline on see traditsiooniline peremudel, mida eeldavad eelnõu algatajad, aga see ei käsitle seda, et see peaks olema ainult nii ja teisiti ei tohi.

20:44 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun! 

20:44 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Siin mõned nädalad tagasi Kalle Grünthal nimetas teid teravaks pliiatsiks. Nüüd ma kuulsin, teid kiitis Kristen Michal. Ja mul on au liituda selle lugupeetud seltskonnaga ja ka teie talenti austama asuda, sest te olete ülimalt keerulise ja raske ülesande ees täna siin seda komisjonipoolset menetlust selgitamaks.

Mina osalesin ka seal komisjoni koosolekul ja sinna oli saabunud näiteks Jürgen Ligi asendama Tiiu Arot. Siis üks hetk saabus koosolekule Tiiu Aro. Siis selgus, et kui põhiliige komisjoni saabub, siis asendusliiget ei saa olla. Tiiu Aro läks ikkagi ära sealt komisjoni koosolekult. Siis oli meil koosolekul kohal Õnne Pillak, kes mingil põhjusel kadus, siis tuli tema asemel Kristen Michal ja siis tekkis küsimus, kas Õnne Pillak on kadunud või ei ole. Ja pidevalt ergutas oma fraktsiooni liikmeid seal Mart Võrklaev, kes, mulle tundub, isegi mitte ainult ei ergutanud, vaid ässitas inimesi küsima pidevalt. Kuidas te seda kõike kirjeldada olete suutnud inimestele? Aitäh!

20:45 Tõnis Mölder

No ma selles mõttes ... Me saame selle pärast koos üle .... Minu meelest ka Rene Kokk ütles midagi ilusat minu kohta, aga võib-olla mulle lihtsalt tundus. Tõesti, nii nagu ma möönasin ja ütlesin, ma lugesin seda protokolli siit mitu korda ette ja ma ei kadesta neid Riigikogu Kantselei ametnikke, kes pidid seda protokolli koostama. Veel kord, siin protokolli mustandis, mis minu käsutuses on, on väga palju neid lõike, et ei ole võimalik protokollida midagi, sest kõik karjuvad läbisegi. Kahjuks nii oli. Ja seda ma möönan, et minu jaoks oli see ka ... Ma mäletan, et ma ise juhtisin sellele tähelepanu komisjonis, et päris selles mõttes kentsakas olukord oli, et komisjoni põhiliige oli justkui komisjonis olemas, tema asendusliige oli ka olemas, aga asendusliige tahtis olla ikkagi põhiliige. Minu teada meie kodu- ja töökord võimaldab seda, et kui on soovi ja kirge mõnda eelnõu menetleda, siis on võimalik ühest komisjonist liikuda teise. Ja minu meelest ka selle eelnõu puhul on tehtud nii. Selles mõttes ma oleksin tahtnud, et näiteks kolleegid Michael või Kivimägi või ka härra Võrklaev, et kui neil on kirge selle eelnõu suhtes, siis nad oleks võinud tulla sotsiaalkomisjoni põhiliikmeks. Aga tegelikult ma tean, et proua Everaus ja Tiiu Aro ja teised, nemad on kindlasti oma ala professionaalid ja selles mõttes sotsiaalkomisjonil on nendega vedanud.

20:46 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

20:46 Aivar Kokk

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma pean ka tänama kõigepealt su ettekande ja küsimuste-vastuste eest. Aga ma tahan täpsustada. Sa ütlesid, et üksikvanema lapse toetust kaks korda. Sa peaks rõhutama, et see on lausa 2,1 ja natuke peale korda suurendamine. Aga ma küsiksin ka. Kui sa enne rääkisid, et allkirju võeti maha. Mina olen aru saanud alati ja sotsiaaldemokraadid on rääkinud, kuidas nad ühel hetkel 19 euro pealt 45 euro peale esimese ja teise lapse toetust tõstsid, et nad on alati lastetoetuste poolt olnud. Kas sa oskad öelda, mis see põhjus oli, miks nad osa allkirju ära võtsid? Kas seesama seesama 2,1-kordne tõus või mis?

20:47 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma korra käsitlesin seda teemat ja ma sain ka selle eest palju kriitikat. Aga veel kord: nii nagu ma ütlesin, selles mõttes mina ka tahaksin, kuigi ma tean, et meie protseduur ei võimalda seda, aga nii nagu ma ütlesin, et istungi juhataja loeb tavaliselt ette eelnõu algatajate nimed, aga tegelikult suure saali huvides ta võiks ka lugeda ette need nimed, kes ei ole enam algatajad. Muidu jääbki selline mulje, et inimesed on tegelikult lõpuni selle eelnõu taga, aga tegelikult tuleb välja, et hoopis inimesed on võtnud allkirja tagasi. Ma ütlen veel kord, et see on minu meelest nende valik olnud, ma ei saa seda neile ette heita, ju nad siis ise teavad, mis see põhjus oli, miks lastekaitsepäeval selline toiming tehti. Nii nagu ma ütlesin, siin on ka nägemusi olnud erinevaid. Tundub, et siin ei ole ka see lähenemine olnud tervik ja ühtne, aga ma isegi heidaks neile inimestele seda niivõrd ette, vaid pigem ... Noh, ma ei hakka seda 34 nime siin ette lugema, kes ei tulnud isegi selle eelnõu algatamisega mitte kaasa. Siin oli terve üks fraktsioon, kes ei tahtnud Eestimaa peresid ja lapsi toetada. Selles mõttes ei olegi midagi teha, see on olnud poliitiline valik või poliitiliste valikute koht. Miks nad seda ei tee, eks seda saab iga fraktsioon ja iga inimene ise põhjendada ja kindlasti ma arvan, et meedia võiks seda küsida.

20:49 Esimees Jüri Ratas

Jaak Juske, protseduuriline küsimus. 

20:49 Jaak Juske

Austatud Riigikogu esimees! Ettekandja on korduvalt puldist Eesti rahvale valetanud, et sotsiaaldemokraadid ei toeta lastetoetuste tõusu. Kas te saate ettekandjale kinnitada, et sotsiaaldemokraadid on esitanud kaks sarnase sisuga eelnõu? Ja kutsuksite korrale ettekandjat, et ta ei valetaks puldist Eesti rahvale?

20:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Punkt üks, valetada ei tohi, see ei ole ilus, mitte keegi, ei küsijad, ei vastajad. Ja punkt kaks. Ma sisusse küll praegust ei näe põhjust sekkuda. Et läheme edasi. Kristina Šmigun-Vähi, palun!

20:49 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja, ma tegelikult ühinen ka Jaak Juske sõnadega, et mul on ääretult kahju, et te pidevalt valetate minu erakonna suhtes. Kordan veel kord, et Reformierakond ei ole lastetoetuste vastu. Meie eesmärk on ikkagi leida eelkõige enne katteallikad ja siis teha otsused. Ja mul on küsimus teile. Kas see on riigimehelik võtta vastu eelnõusid, millel ei ole katteallikaid?

20:50 Tõnis Mölder

Aitäh! Nii nagu ma, veel kord, tõin siin ka selliseid näiteid teie headele kolleegidele sellest, et minu meelest on see väga demokraatlik protsess, kui parlament näitab üles poliitilist tahet, jagab valitsusele ülesandeid, milline peaks olema see järgmise või järgmiste aastate riigieelarve, kuhu riik kõige enam raha suunab. Ja mina saan aru, et see parlamendi enamuse tahe on see, et me läheme appi lastele ja peredele. Jah, ma teen võib-olla kellelegi liiga, kui ma ütlen, et nad ei toeta, aga veel kord, ma ju lugesin ette siin mitmed teod. Ja kui teod ja sõnad ei lähe omavahel kokku, siis midagi ei ole teha. Ma veel kord ütlesin, ma ei ole öelnud, et ükski Reformierakonna fraktsiooni liige otseselt ei toeta, aga ma ütlesin, et ma mööndan, ja laiendasin seda teile, just nimelt sellepärast, et teie enda minister on esitanud sotsiaalkomisjonile ametliku kirja, kus ta ütleb, et ta ei toeta seda eelnõu, ta ei toeta perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu, ta ei toeta seda lastetoetuse ümbervaatamist, ta ei toeta seda lasterikka pere toetuse ümbervaatamist, ei toeta indekseerimist, ta ei toeta üks kolmandik, üks kolmandik nende astmete vähendamist. See on see küsimus. Kui oleks tahetud teha eelnõu paremaks, siis oleks ju esitatud, ma arvan, ka mõistlik arv muudatusettepanekuid ja oleks tuldud nagu selle sisulise arutelu juurde. Ma ju tegelikult komisjonis, pean möönama, et ka need inimesed, kes muudatusettepanekuid esitasid, ega nendes, nüüd ma lähen võib-olla liiga hinnangusse, aga mis siis ikka, ega nendes ei olnud ju seda väga suurt kirge. Aga veel kord, ma ei heida seda ette, sest kui suur saal tunnetab, et need on head ja mõistlikud muudatusettepanekud, ma ütlesin veel kord, komisjoni enamus leidis, et need ei olnud kiitmist väärt muudatusettepanekud, see ei tähenda, et suur saal ei või teisiti otsustada, absoluutselt kõik muudatusettepanekud, mis tulevad hääletusele, alati on võimalik võtta 10 minutit vaheaega, öelda, leppida kokku, leida see poliitiline konsensus ja kui on hea muudatusettepanek, siis kindlasti on võimalik suure saali toetust sellele saada.

20:52 Esimees Jüri Ratas

Tiiu Aro, palun!

20:52 Tiiu Aro

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on kaks täpsustust. Esiteks, Tiiu Aro asendusliige oli Valdo Randpere, mitte Jürgen Lig. Ja teine, olen lugenud sotsiaalministri kirja sotsiaalkomisjonile, kus on sõnaselgelt kirjas: ei toeta eelnõu sellisel kujul ja sellise tempoga menetlust. Ja siit ka minu küsimus. Sotsiaalkomisjon oleks hea tahte korral saanud aega leida muudatusettepanekute rahulikuks ja korrektseks menetlemiseks. Sisulist kaasamist ei ole toimunud. Küsimus: kas sa oskad, hea Tõnis, öelda, miks oli vaja niisuguse tempo, kiirmenetluse ja tulise rutuga eelnõu saali saata? Aitäh!

20:53 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma olen sellele juba korra täna vastanud, aga käime siis selle uuesti läbi. Minu meelest see on selles mõttes väga oluline, et kõigepealt, millest tuleb parlamentaarses demokraatias aru saada, et üks fraktsioon ei saa dikteerida parlamendi enamuse tempot. Kui ikka parlamendi enamus tahab seda tempot hoida, siis on võimalik seda tempot dikteerida, aga seda saab teha läbi obstruktsiooni ja seda võimalust on tegelikult üks fraktsioon ka kasutanud.

Nüüd, miks me pidime selle eelnõuga tõesti tulema kevadel välja? Minu meelest siin on kaks väga olulist argumenti. Punkt üks, Vabariigi Valitsus saab väga selge signaali, et see on parlamendi soov, ja riigieelarvet sügisel menetledes peab selle eelnõu kuludega arvestama. See on see, et me tahame parlamendina, et järgmise aasta riigieelarve keskenduks just nimelt meie laste ja perede aitamisele. Teine asi, mida ma ütlesin. Kui sügisel me oleks tulnud selle arutelu juurde tagasi, siis puhtalt IT‑lahenduste väljatöötamine selles sujuvama süsteemis võtab aega circa ühe aasta, ja seetõttu me olemegi teinud selle rakendusaja sellele süsteemile 1. juuni 2023, lastekaitsepäev. No kujutage nüüd ette, kui te oleks pannud siia veel neli-viis kuud seda ajalist mahtu otsa, siis oleks toimunud seesama poliitiline arutelu, ma ei välista, et ka poliitiline obstruktsioon, aga siis see eelnõu oleks võib-olla mingil kujul rakendunud alles 2024. aastal. Aga ma ei pea seda õigeks, sest inimesed ja pered vajavad abi nüüd ja kohe. Seetõttu see kiirus on ka siia pandud. See on olnud selle parlamendi enamuse tahe. 

20:54 Esimees Jüri Ratas

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

20:54 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas ma olen õigesti aru saanud, et lasterikka pere toetust lapse eest enam ei maksta, kui laps on saanud 16 või 19 ja lõpetanud õpinguid? Ehk kas jäädakse tänase seaduse loogika juurde või muudetakse midagi? Aitäh!

20:55 Tõnis Mölder

Jah, selles mõttes me oleme seda eelnõu tehes eelnõu algatajatena üritanud võimalikult palju lähtuda sellest tänasest kehtivast regulatsioonist. Jah, siin on teatud erisusi. Ma möönan, siin on põhimõttelisi muudatusi, aga me oleme ka neid põhimõttelisi muudatusi üritanud rakendada ikkagi täna kehtivast praktikast. Ka seesama indekseerimine, see ei ole kuidagi välja mõeldud. Noh, ma ei tea, meil erinevaid toetusi indekseeritakse, ma ei tea, pensioneid indekseeritakse. See ei ole ju jalgratas, mille me leiutasime, vaid me tulime ikkagi tavapärase praktikaga appi.

Jah, tõesti, see praktika on selline, et kui täna makstakse peredele lasterikka pere toetust või lapsetoetust sinnamaani, kuni laps saab 16 aastaseks, ja siis, kui laps lõpetab õpingud, siis sellel perel või lapsel kaob õigus seda toetust saada, aga kui ta jätkab õpinguid, siis tal on õigus seda toetust saada kuni, ma veel kord ma ütlen, 19-aastaseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni.

Minu meelest see loogika on ikkagi väga-väga hea ja mõistlik. Ja veel kord ma ütlen, me lähtusime sellest, et ka ametkonnad selle eelnõu rakendamisel ei peaks väga keerulist tööd tegema ja seda eelnõu oleks võimalik suhteliselt lihtsalt sissetöötatud praktikaga teha rakendavaks. Aga ma ei välista seda, et kui see eelnõu on näiteks aasta aega juba rakendatud olnud, siis tuleb parlament uuesti kokku, arutab läbi, mida selles eelnõus saaks teha paremini. Ma möönan, et siin võib-olla kindlasti kitsaskohti, mida tuleb üle vaadata, ja see on täiesti loomulik. Ma ei tea küll ühtegi seaduseelnõu, mis ei vajaks parandamist või kohitsemist vastavalt ajale. Aitäh!

20:57 Esimees Jüri Ratas

Kristen Michal, palun!

20:57 Kristen Michal

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Teil ikka jutu sisse lipsab seda, kuidas osad ei hooli piisavalt lastest. Küsin siis uuesti. Kui hoolimise suurus ja mõõt on summa, siis miks te ei nõustunud üksikvanema toetuse kasvatamisega 50 euroni, nagu ma komisjonis pakkusin, vaid hääletasite selle enamuse toel maha? Kas see oleks kuidagi selle eelnõu hästi läbikaalutud finantsplaani uppi löönud või te lihtsalt ei hoolinud?

20:57 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, minu mõte oli ikkagi see, et kui me selle ettepaneku tegime, et nii nagu ma ütlesin, ma pean väga oluliseks, et sellesse eelnõu muudatusettepanekute tabelisse üldse see üksikvanema toetus sisse tuli. Esialgselt seda ju ei olnud ja selle üle tõesti selle esimese ja teise lugemise vahel toimus väga erinev debatt. Ja ma möönan, et siin oli ka mingitel hetkedel võib-olla osade fraktsioonide või algatajate vahel selline teatud eri nägemus, aga ometigi suurde saali komisjonipoolse muudatusettepanekuna, toetatava ettepanekuna jõudis see, et üksikvanemale hakatakse nüüd maksma kahekordset suuremat toetust. Või vabandust, nii nagu hea kolleeg Aivar Kokk ütles, 2,1-kordset suuremat toetust, eks. See on oluline, sest Aivar neid numbreid teab. Aga nüüd, tulles selle juurde tagasi, siis veel kord, et me saaksime võrrelda võrreldavaid asju, siis siin on nagu üks oluline asi. Et sellel üksikvanemal jääb ju alles ikka lapsetoetus, lasterikka pere toetus, kui tal on õigus seda saada, ja lisaks sellele makstakse talle seda 40 eurot kuus, juhul kui see muudatusettepanek läbib suures saalis menetluse ja see eelnõu saab vastu võetud.

Nüüd miks ma ütlen, et noh, andsin seda hinnangut, et kas te toetate, ei toeta? Siin on nagu üks oluline koht. Kui seda eelnõu menetlemist peatatakse, tehakse obstruktsiooni, siis seda eelnõu ei olegi võimalik vastu võtta ja sellisel juhul ei jõua ükski hea idee meie perede, meie Eestimaa peredele ega lastele. Aga kui me seda obstruktsiooni ei tee, siis on alati võimalik ajas seda eelnõu paremaks teha. Ja ma ei välista, et üks päev tuleb parlament kokku, see teie hea muudatusettepanek tõsta üksikvanema toetus 50 eurole, poolsada eurot, miks mitte, see võib ka läbida parlamendis suurema arutelu. Aga veel kord: siis me saame tulla nende teemade juurde juba tulevikus tagasi.

20:59 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

20:59 Priit Sibul

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! No Jaak Juskel oli kuramuse õigus teile pahane olla, kui ta siin häält tõstis ja teiega pahandas. Nad on tõesti öelnud, et nad toetavad lastetoetuste tõstmist ja neil on mitu eelnõu sisse antud. Aga ma ei tea, kes neile valetas, kui nad oma eelnõult allkirjad tagasi korjasid, sest nad rääkisid, et on sündinud mingi asi, miks nad seda eelnõu toetada ei saa. Minu teada toimusid täna mitmete erakondade vahel konsultatsioonid ja see eeldus, mille pärast nad allkirjad tagasi kogusid, ei vasta tõele. Kas nad on teada andnud, annavad nad oma allkirjad nüüd uuesti sellele eelnõule? See on üks küsimus. Ja teine: kuidas te hindate neid näiteks Annely Akkermanni tehtud muudatusettepanekuid, kus esimese lapse toetus on 61, teisel 78 või esimesel lapsel 61 eurot, teise puhul 84? Või siis ettepanek, mida nad tegid koos Ivi Eenmaaga, et esimesel lapsel võiks laspsetoetus on 98, teise poolt 61 eurot? Kuidas te nendesse ettepanekutesse suhtute?

21:00 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt seda, miks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni osa liikmeid võtsid sellelt eelnõult oma allkirjad tagasi, eks seda peab nendelt küsima. Aga nii nagu ma ütlesin, jah, meedia vahendusel nad ju möönsin mitu korda, et nad teevad sellega poliitikat. Ju siis see ongi nende poliitika või nad näevad selle eelnõu taga mingit sellist poliitikat, mida nemad ei toeta.

Teine asi, tõesti, oli ka juttu sellest, et seal ei ole seda üksikvanema toetust sees. Nende enda erakonna esimees mitu korda rõhutas seda, et vaat see on nende jaoks tähtis asi, nemad selle eest seisavad. Noh, seisid täpselt kaks päeva. Eelnõus on see muudatusettepanekuna sees, keda ei ole seal taga, on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe allkiri, eks. No midagi pole teha, nii on: sõnad ja teod ei käi omavahel kokku.

Aga see, mis puudutab võrdsust, siis tegelikult selles mõttes see on hea küsimus teil. Siit keskelt reast, Reformierakonna fraktsioonist küsiti ka minu käest, et kas ma olen selle ÜRO dokumendiga tutvunud, mis rõhub just nimelt laste võrdsusele, et lapsi tuleb kohelda võimalikult võrdselt. Ja ma just ütlesin, et tegelikult see eelnõu seda endas kätkeb, selles mõttes, et me tõstame kõikide lastetoetuse 100 eurole. Praegu on 60 eurot, esimene ja teine laps, kolmas ja enamad lapsed 100 eurot. Eks muidugi riigi jaoks on kõik lapsed ühtemoodi võrdselt, aga kui me tahame seda numbriliselt hakata mõõtma, siis me tõstame tõesti süsteemi võrdsemaks.

Nüüd see, mida teie tõite, no see kindlasti ei ole võrdne laste kohtlemine, vaid see näitab tegelikult selle muudatusettepaneku tegija seda soovi, et kui sisulised need muudatusettepanekud on või ei ole, ja tegelikult me ju teame, et soov ei olnud mitte muudatusettepanekuid teha, vaid soov oli obstruktsiooni korraldada. Ja eks siis seda ole näha, kas see õnnestub või ei.

21:02 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

21:02 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Su käest siin pidevalt küsitakse erinevaid küsimusi ja ma vaatan, et oli küsimus, et kust leitakse katteallikas. Kui mõned nädalad tagasi lisaeelarvet arutati, 800 miljonit, siis kui sealt Eestimaa inimeste jaoks leiad 100 miljonit kokku, siis oled ikka päris hästi leidnud. Ülejäänud raha täiesti kuhugi nii läheb, et ei saa arugi, kuhu läheb ja kas üldse läheb, nii nagu gaasi peale 170 miljonit ühe teravatile tehti hange. Selle hinnaga pakutakse ja võetakse pool maha. Ja teine pool, see kiirmenetlus – sa võid rahulikult öelda, et rahanduskomisjonis anti aega üks minut 20 parandusettepaneku tutvustamiseks. Teie komisjonis, ma saan aru, oli palju parem, teil oli kaks minutit. Aga küsimus ongi selles, et kas see 250–300 miljonit on nii suur probleem, sest eelnõu hakkab kehtima alles järgmise aasta 1. veebruarist.

21:03 Tõnis Mölder

Aitäh! Jaa, kõigepealt, nii nagu ma tutvustasin, siis tõesti see, mis puudutab toetuse määrade tõusu, hakkab kehtima 1. jaanuar 2023. See on üks muudatusettepanek. Ma ei tea, kas suur saal toetab seda või mitte, aga kui suur saal toetab, siis ta hakkaks 1. jaanuar kehtima. Aga eelnõu algatamises tõesti, te olete tublisti selle läbi lugenud, seal oli 1. veebruar. See on õige. Miks me 1. jaanuarisse tõstsime? Ma pean tunnistama ausalt, et ikkagi tegelikult pered tahavad ka nii‑öelda uut aastat, uut eelarveaastat alustada justkui puhtalt lehelt, ja just nimelt, ega me ei näinud ühtegi muud põhjust, miks me ei võiks neid toetuse määrasid siduda 1. jaanuariga, kus hakkab pihta uus eelarveaasta. Küll need teised muudatused, mis puudutavad just nimelt seda süsteemi rakendamist, kus on vaja IT-arendusi, on 1. juuni 2023.

See, mis puudutab seda eelnõu muudatusettepanekute menetlemist, siis siin ma möönan ju ka seda, et kui tegelikult oleks olnud komisjoni liikmetel tahe ja lugupidamine üksteise suhtes, siis oleks võimalik olnud neid muudatusettepanekuid sisuliselt tutvustada. Minule anti kaks minutit, mina suutsin selle ajaga küll tutvustada ära need komisjonipoolsed muudatusettepanekud, mida oli kaheksa. Ma arvan, et kui praegu panna stopper käima, ma saaksin ka hakkama. Ma võin need lugeda veel kord ette: need on lapsetoetuse tõus 60 eurolt 100-le, lasterikka pere toetuse tõus 700–900 eurole vastavalt laste arvule, indekseerimine ja astmete süsteem ning eelnõu rakendamise kuupäevad. Nüüd, mida ma nägin tegelikult komisjonis, et paljud ei soovinudki sellesse kahte minutisse mahtuda. Ja tegelikult meil oli ka pikk arutelu selle üle, et tõesti, meie komisjoni esimees on käitunud väga lugupidavalt kõikide kolleegide suhtes, sest rahanduskomisjonis paar nädalat varem sellist praktikat ei kasutatud ja seal anti oluliselt lühem aeg. Nii et noh, ma ei taha kuidagi komisjoni esimehi võrrelda, aga kindlasti Siret Kotka püüdis komisjoni esimehena võimalikult rahumeelset komisjoni juhtimist läbi viia. Aga tuleb tunnistada, et kui komisjoni liikmed ei taha seda, siis ei ole võimalik seda ka läbi viia sõltumata sellest, kui hea komisjoni esimees on.

21:05 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

21:05 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja!  See perede toetamine on läbivalt Eestis üks väga oluline küsimus. Näiteks Pärnu linn tuli lastekaitsepäeval välja algatusega lasteaia kohatasu tõsta Paikusel 81%, Seljametsas 103%, Audrus 63%. Mure on suur ja tahetakse justkui minna appi, aga kuidagi tundub just nii, et seal on algatusega seotud nii Reformierakond kui Keskerakond. Ma ei  ole kuulnud, et nad selle eelnõu tagant oleks kuidagi ära läinud kohapeal, aga tõepoolest huvitav on kuulata seda diskussiooni selles mõttes, et 40 eurot justkui lisa riigi rahakotist on palju, aga võtta just lapsevanema rahakotist see 40 ühiskassasse on paras. Aga see segadus on minu peas ja ma tahaksin ikkagi aru saada sellest, et selle eelnõu raames on kogu aeg räägitud, et kellelgi hääled läksid siit tagant ära, sellepärast et see kannab mingit kurja mahitust. Äkki saate üle mainida, kelle hääled täpselt ära läksid?

21:06 Tõnis Mölder

Selles mõttes ma pean tunnistama jätkuvalt seda, et ma tean, et teie olete Pärnu maakonna ja Pärnu linna tegemistega väga hästi kursis. Mida ma tahan lihtsalt öelda, et mina tõesti ei ole nii hästi kursis, aga ma tean, et siin saalis on häid kolleege, kes on ka Pärnu Linnavolikogusse valitud, ja meil oli siin üks kolleeg, kes oli ka Pärnu Linnavolikogu esimees lausa. Nii et kindlasti oleks saanud temaga neid teemasid arutada. 

Küll aga ma möönan seda, et tõesti me ütleme, et kõik hinnad tõusevad, kõik kulud peredel tõusevad selle kiire hinnaralli survel. Ja miks me seda eelnõu tahame rakendada, ega siis õhtu lõpuks kõik hinnad tõusevad ja eks see on pere valik, kuhu ja mis suunas ta seda raha kasutab just nimelt oma laste hüvanguks.

Ma ei mõtle, et sellega peaks automaatselt hakkama kompenseerima lasteaia hinna tõusu, aga see on üks võimalus. Teine võimalus on tõesti see, et on olemas ka teistsuguseid omavalitsusi, kes ütlevad, et ei, lasteaia kohatasu me ei tõsta, ja on olemas omavalitsusi, kes on isegi teisel, kolmandal ja neljandal lapsel, just lasterikaste perede puhul tulnud appi ja vabastanud nad lasteaiakoha [tasust]. Siin ma võiks tuua Tallinna näite, vaat seal on minul mingisugused kogemused olemas.

Aga kuna te tahtsite, väga konkreetne küsimus, siis ma jätkuvalt ütlen, ma ei hakka seda 34 nime ette lugema, kes ei tulnud selle eelnõu algatamise taha, aga küll ma võin lugeda ette need kuus nime, kes loobusid ja võtsid oma allkirja selle eelnõu algatamiselt tagasi. Need olid Lauri Läänemets, Helmen Kütt, Eduard Odinets, Riina Sikkut, Heljo Pikhof ja Jaak Juske.

21:08 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Eduard Odinets, palun!

21:08 Eduard Odinets

Ma ätkuvalt paluksin istungi juhatajat teha noomitus ettekandjale, et ta ei eksitaks kolleege ja tervet Eesti rahvast. Eelnõu mittealgatajaid ei olnud 34, eelnõu mittealgatajaid oli 47, nende hulgas Isamaa fraktsiooni saadikud, nende hulgas EKRE fraktsiooni saadikuid. Neid mittenõustujaid selle eelnõu algse versiooniga oli oluliselt rohkem, kui ettekandja meid eksitab oma ettekandes. Kui ei oska lugeda numbreid, tuleb minna matemaatikatundi. Aitäh!

21:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Andrus Seeme, palun!

21:08 Andrus Seeme

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Ma ei hakka üldse seda rääkima, kas ma sain tutvustada või ei saanud. Muidugi ei saanud, aga see selleks. Minu küsimus on üksikvanemate toetuse arutelu kohta komisjonis. Palun loe ette protokoll, kus on kirjas, kesk mis ettepaneku tegi, kes mis ettepaneku poolt ja vastu hääletas.

21:09 Tõnis Mölder

Aitäh! Nii, ma nüüd üritan siit protokollist selle konkreetse muudatusettepaneku arutelu välja võtta. Kõigepealt seda, et mina usun, ma pean tunnistama, veel kord, üle 1000 muudatusettepaneku, ega mina füüsiliselt, seda enam, et need anti ju mitte digitaalsel kujul, vaid need anti paberkandjal, ehk kõik komisjoni ametnikud pidid neid hakkama käsitsi ükshaaval sisestama, noh, ilmselgelt see ei olnud ju selles mõttes hea parlamentaarne tahe aidata eelnõu paremaks teha, vaid see oli ikkagi suur soov ja tahe seda obstruktsiooni korraldada. Küll aga ma nüüd lappan natukene oma seda paberit siit, et leida üles see, kus ... (Lehitseb pabereid.) Ahah. Nii. Sotsiaalkomisjoni muudatusettepanekud, arvestada täielikult. 

Aga ma saan aru, et te vist ei mõelnud seda, vaid te mõtlesite Riigikogu sotsiaalkomisjoni tehtud muudatusettepanekut, mis käsitleb § 19 lõiget 3, kus praegusel hetkel on sõnad "19 eurot ja 18 senti", muuta see numbriga 40. Seal tõesti toimus hääletus, kus seitse komisjoni liiget oli poolt ja hääletusel ei osalenud üks, härra Ligi. Ja vastu oli kaks, Kert Kingo, Siim Pohlak, ja poolt olid Siret Kotka, Helmen Kütt, Kristen Michael, Priit Sibul, Marika Tuus-Laul, Tõnis Mölder ja Valdo Randpere. Aga üldiselt ma tean, et minu meelest, ma ei tea, kuidas see meie kodu- ja töökord kätkeb, aga vist nimeliselt ei pea alati seda hääletust siin ette lugema, piisab ka sellest, kui me ütleme, et näiteks 7 poolt, 2 vastu ja 2 erapooletuks, sest alati, me ju teame seda, inimesed võivad oma otsuseid muuta. Ja selleks ongi lisaks komisjoni arutelule suure saali arutelu.

21:11 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

21:11 Kalvi Kõva

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Hea Tõnis! 22. märtsil andsid sotsiaaldemokraadid sisse laste- või peretoetuste eelnõu. 12. mail üksikvanema eelnõu. Sina, Tõnis, ei teadnud siis sellest eelnõust, mida sa ette kannad siin, ei ööd, ei mütsi veel. Ja see, mis ma küsin, on see, et sa siin tihti ütled, et näete, üksikvanema muudatusettepanek, komisjon toetas, sotsid läksid ära, aga huvitav, näed, üksikvanema toetust tõstame. Siis kui oli töögrupp nende algatajate poolt ja meie tõstatasime üksikvanema toetuse, siis oli kindel jutt meile, et ei, seda me siia eelnõusse ei pane ja sellest tingituna sotsiaaldemokraadid oma allkirjad ka tagasi võtsid. Sa tead seda ju väga hästi, on ju?

21:12 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, minule ei ole keegi Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast põhjendanud, miks nad allkirjad tagasi võtsid. Nad on teinud seda läbi avaliku meedia. Miks nad seda tegid? Veel kord, see jääb nende südametunnistusele. Aga ma ju möönan muidugi, sa lugesid väga õigesti ette: 22. märts, 1. mai, väga head eelnõud. Ja minu meelest, kui oleks tahtnud Sotsiaaldemokraatlik Erakond otsida seda ühisosa siit parlamendi suurest saalist, siis oleks võinud ju need eelnõud kõik omavahel kokku liita. Tegelikult eelnõu algatades ütlesid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna inimesed, lugedes eelnõu läbi: väga hea eelnõu, me oleme siin taga. Ja tegelikult mingi hetk hiljem hakati poliitilises mõttes juntima ja keerati see eelnõu selles mõttes kraavi või taheti keerata kraavi, kus öeldi, et siin taga on mingi poliitika, siin taga on mingisugune hämar skeem. Ei, selle eelnõu taga ei ole hämarat skeemi, selle eelnõu taga on Eesti laste ja perede aitamine ja siin on väga lihtne valik, kas hääletada poolt või vastu. Minu meelest selles mõttes võib-olla ma teen kellelegi liiga, kui ma lähenen sellele asjale liiga mustvalgelt, aga no nii ju ometigi on ja noh, ma ju ei saa midagi teha, kui komisjoni liikmed ja head kolleegid küsivad, et loe ette need kuus nime. Ma ei saa vaikida, ma võin need kuus nime uuesti ette lugeda.

21:13 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, protseduuriline küsimus.

21:13 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Minu küsimus on järgmine. Kuna see peretoetuste eelnõu on siin praegu teisel lugemisel, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 22. märtsil sisse antud peretoetuste eelnõu oli esimesel lugemisel, lõppes nüüd sellel esmaspäeval. Komisjoni ettekandja ütleb, et need oleks võinud ju kokku liita. Minu teada meie kodu- ja töökorra järgi antud ajastaadiumil ja hetkel neid eelnõusid kokku liita ei saa. Ja minu küsimus on ka teile: miks siis, ei tea, komisjon küll need eelnõud nii halvasti siia Riigikogu päevakorda või miks juhatus selle päevakorra nii halvasti tegi, et neid eelnõusid puhtfüüsiliselt ei ole võimalik kokku liita? 

21:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kokkuliitmine on alati juhtivkomisjoni otsus. Seda ei tee mitte kunagi Riigikogu juhatus. Päevakord ikkagi koostatakse peamiselt juhtivkomisjoni ettepanekutest. Riigikogu juhatus vaatab selle läbi, teatud nüanssides, no näiteks, et me suudaksime seda, et iga päeval oleks mõni punkt, mida me arutame. See on meie kodu- ja töökorra seaduse mõtte kohaselt ikkagi, need kokku liitmised juhtivkomisjoni ja komisjoni otsused. Mis seal toimus, ma seda ei oska kommenteerida. Kodu- ja töökorrast lähtudes Riigikogu juhatuse liikmed ei ole ühegi alatise komisjoni liikmed, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjon, mille liikmed nad saavad olla.

Tarmo Kruusimäe, palun!

21:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma leidsin üles nüüd siin siis, kui meil oli see rahvaküsitluse oma, et ma vaatan, siin oli lustakamalt lähenedes, kui kõike seda, et kuhu on kadunud, ütleme siis Reformierakonna see lust, mängulust, nihukesi huvitavaid ettepanekuid. Et mul on neid veel targu alles, mäletan, sest see oli sama koosseis. Aga ma küsin, kas komisjonis ei tekkinud vahepeal sellist minu meelest äärmiselt head ettepanekut, et Vabariigi Valitsus võiks selle perehüvitiste seaduse siduda usaldushääletusega, mille tulemusena saaks ju Vabariigi Valitsus 700% usalduse, ehk siis ta saab kõike siduda enda usaldushääletusega. Oleks lambad söönud, karjane terve pluss hundil palk pluss preemia.

21:16 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt, ma pean tegema komplimendi selles mõttes, et te olete vahepeal juba riideid vahetanud, ma vaatasin. See esimene särk, mis teil seljas oli, see mulle meeldis oluliselt rohkem, aga ka praegusel riietusel ei ole midagi viga. Aga ma vaatan, kell ongi läinud mitu tundi edasi ja eks siin, ma isegi tunnen, varsti tahaks hakata ka värskendama ennast, et olnud juba kolm-neli tundi siin puldis ka.

Aga nüüd küsimus selle kohta, kas Vabariigi Valitsus oleks saanud seda eelnõu siduda usaldusega. Ei saa, sest selle eelnõu algatajad on parlamendiliikmed ja valitsus ei saa parlamendiliikmete eelnõu usaldusega siduda. Küll aga ma möönan nagu seda, et kui Vabariigi Valitsusel, ma ei ütle, et tervikuna, aga kui Vabariigi Valitsuse enamusel oleks olnud soov tulla välja omapoolse lastetoetuse eelnõuga, siis seda võimalus oli neil ju teha. Neil oli siin selle parlamendimenetluse käigus aega seda teha, neil oli võimalik varem sellega välja tulla. Ja ma ei välista, et oleks saanud ju sellest eelnõust, mis siin algatajad tegid, võtta šnitti, võtta see mall siit üle ja tuua ta siia saali. Kui siis oleks tehtud obstruktsiooni, siis oleks saanud tõesti usaldusega siduda ja siis oleks saanud ka parlament seda eelnõu teha omajagu paremaks. Kahjuks seda ei kasutatud.

Ma pean ka möönama seda, et päris keeruline oli seda eelnõu nagu menetleda selles mõttes, et see meie Riigikogu Kantselei tugi oli väga tugev, aga ma ei saaks öelda, et nagu teised osapooled Vabariigi Valitsuse poolt, kes võiksid kaasa aidata selle eelnõu paremaks muutmisele, kuidagi tulid siin osas appi. 

21:17 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

21:17 Kalvi Kõva

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea komisjoni ettekandja! Nagu ma ütlesin, ma toonitan veel kord üle. 22, märts, perehüvitiste eelnõu, 12. mai üksikvanema eelnõu. Sotsiaaldemokraadid on nendel teemadel olnud läbi aegade aktuaalsed ja me oleme neid asju tõstatanud. Minu küsimus on selles. Jaa, ridamisi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed võtsid oma allkirja tagasi algatamiselt. Ridamisi põhjustel, kuna töögrupis meie poolt tõstatatud ettepanekutele öeldi kõigile ei ja me nägime seda ajalugu ka komisjonis. Tõnis, ka komisjonis! Kõik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kuus ettepanekut said ainult kaks häält, mitte siis n-ö algatajate hääli. Nii et me nägime siin seda ajalugu ette. Ja me oleme seda ütelnud, et meie ei osale obstruktsioonis ja tulenevalt muudatusettepanekute hääletamise tulemustest me vaatame, kuidas meie omi hääletatakse. Me tõenäoliselt seda eelnõu toetame, aga see sõltub sellest. Aga minu küsimus on, miks te siis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekuid ei toetanud komisjonis?

21:19 Tõnis Mölder

Veel kord, selleks hetkeks, ma ütlen veel kord, minu meelest need ei olnud ju ametlikud kohtumised. Need olid ju selles mõttes, et eelnõu algatajad said omavahel töögruppides kokku. Ja ma möönan, et nii sisulist arutelu Eestimaa perede elu paremaks muutmiseks, Eestimaa laste elude paremaks muutmiseks ma ei ole kohanud ja see oli tõesti ... (Juhataja helistab kella.) Ka teie esindajad olid sellel nõupidamisel kohal.

Ja peab ütlema, et see oli hea ja sisuline arutelu ja mulle ei jäänud kordagi seal kõrva, et oleks selliseid muudatusettepanekuid ühelt või teiselt poolt, kus me ei leiaks eelnõu algatajate vahel konsensust. See oli ju olemas. Ka see üksikvanem on siin sees. 

Ja miks ma tahan rõhutada, et võib-olla ma tõesti teen siin mingitele inimestele liiga, aga näiteks Raimond Kaljulaid, tema ei ole sellelt eelnõult allkirja tagasi võtnud. Ju siis ka tema näeb selles eelnõus rohkem sisu kui teie. Midagi pole teha. Teie küll ei olnud isegi algataja, aga midagi pole teha, kõik ei jõua olla algatajad, aga seetõttu on neil alati võimalik esimese lugemise lõpetamist toetada, teise lugemise lõpetamist toetada ja kolmandal lugemisel hääletada.

Nii et selles mõttes ma olen sinuga, Kalvi, nõus, et alati on teil võimalus näidata oma meelsust ja seda saab kõige paremini tõestada just nimelt kolmandal lugemisel, sest alati võib olla nii, et üks päev meeldib, teine päev ei meeldi, kolmas päev jälle meeldib. Kõige suurem lakmuspaber on kolmas lugemine.

21:20 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, protseduuriline küsimus, palun!

21:20 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees!Ma tunnen muret meie järgmise päevakorrapunkti pärast. Kas siis ettekandja rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus on ka juba majas või ta on teatanud juba ette, et ta täna kuidagi ei saa tulla? No sellist praktikat me oleme juba näinud. On meil sihukest informatsiooni? Inimesed, kes tahaksid menetleda just kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 626 SE.

21:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minu värske informatsioon ütleb seda, et meil ei ole informatsiooni, et rahandusminister ei tuleks järgmist punkti siia Riigikogu ette kaitsma. Ja ütlen ka, et nii kui saame selle punkti menetletud, olemegi kohe sellesama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja nagu edasi siit läheb, 626 SE menetluse juures. Nii et ma usun, et oleme nii ruttu kui võimalik. Ja ma arvan, et liigume praegu päris heas tempos. Protseduuri küsimus, Mihhail Stalnuhhin, palun!

21:21 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Esimest korda kasutanud seda võimalust, aga tõesti tekkis küsimus seoses protseduuriga. Pean tunnistama suure kahjuga, et nii hästi protseduuri ei tea. Kui keegi võtab oma allkirjad eelnõult tagasi, kas tal on vastavalt meie töökorrale tehniline võimalus need pärast sinna tagasi panna?

21:21 Esimees Jüri Ratas

Ma pean tunnistama, et ma mõtlesin sedasama asja, kui seda küsiti eelnevalt. Ma pean korraks konsulteerima. No ma esimese tunnetusega ütlen, et ei ole võimalik panna allkirju tagasi. Ma arvan, et kui on algatatud ja on allkiri ära võetud, siis öelda, et tunni aja pärast ma soovin tagasi panna, ma arvan, et ei ole. See esimene hinnang. Aga jah, mul oli sama mõte, kui vahepeal sellest räägiti, et kas nad võiksid tagasi panna allkirjad, kui keegi võtab ära.

Tarmo Kruusimäe, palun! Protseduuriline küsimus.

21:22 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Just seoses eelnevalt sellest küsimusest, kas Riigikogu liikmeid ei käsitleta ebavõrdselt, et valimistel on ju inimene, et ta võib teha ju e-hääletuse ja eelhääletuse, aga loeb lõpuks ikkagi viimasel päeval tehtud see. Miks Riigikogu liikmetel ei ole sellist võimalust? Riigikogu liikmetel on ka juhtunud vahest selliseid hetki, kus nad on saanud nad valgustatud ja nad on oma isiklikku arvamust muutnud.

21:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma võib-olla siis ... See paralleel, mis te tootete, et ma rohkem võib-olla võrdleksin seda, et hääletamisel, kui minnakse hääletama sedeliga, et kui sa sinna kirjutad oma numbri, siis seda minu teada ei saa muuta, kui sa kohe ei ütle, ma rikkusin selle kogemata ära ja siis antakse uus. Aga e-hääletuse puhul tõesti on see võimalus olemas, nagu te kirjeldasite, seda häält muuta ja lõpuks loeb see sedelihääletus. Aga nüüd me läksime ... No see paralleel, mis te küsisite, jah.

Priit Sibul, protseduuriline, palun!

21:23 Priit Sibul

Jaa, aitäh! Mul jätkuks seesama, et kui mul tõesti enne tekkis see küsimus, et kas võimalik on tagasi panna oma allkirja, aga te arvasite esimese hinnanguga, et ei ole võimalik. Aga mul on küsimus, et kui sotsiaalkomisjonile laekusid ettepanekud allkirja tagasivõtmise kohta, aga kui nüüd laekuks ettepanekud allkirja tagasi, et võetakse tagasi see tagasivõetud allkiri, et kas seda saab käsitleda nagu uuesti allkirjastamisena või selle n-ö allkirja tagasikutsumise tagasikutsumisena ehk siis n-ö taastada esialgne olukord.

21:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mulle tundub, et seda saaks käsitleda absurdina. Protseduuriline küsimus, Eduard Odinets.

21:24 Eduard Odinets

Jaa. Head kolleegid, kes arutavad allkirjade tagasivõtmise või tagasipanemisega osas, võiksid lugeda kodu‑ ja töökorra seadust. Ja ma palun, et juhataja täpsustaks: allkirja eelnõu algatamisel ei saa tagasi võtta, saab eelnõust taganeda. Et olgem, palun, head kolleegid, täpsed oma formuleeringutes ja sõnavõttudes, et me jälle eksitame 101 Riigikogu liiget ja kogu Eesti rahvast.

21:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Erki Savisaar, palun!

21:24 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma olen siin juba mitu tundi kuulanud seda arutelu ja kuulanud hea Reformierakonna fraktsiooni liikmete etteheiteid, et nad ei saanud oma sisulisi muudatusettepanekuid tutvustada ja nende sisu laiemalt avada. Kas sa saaksid natukene kirjeldada, et milles need sisulised ettepanekud siis seisid, mis on see sisuline probleem, mida soovitakse lahendada enam kui 1000 erineval moel?

21:25 Tõnis Mölder

Aitäh! Jah, selles mõttes ma ka siin tulen korra appi, et tulen sellesse eelmisesse debatti sisse. Tõesti, õigem on vist öelda, eelnõust taganesid ehk oma allkirja võtsid tagasi, aga üks ei muuda teist.

Nüüd see, mis oli teie küsimus, et millised need muudatusettepanekud on. Siis hea kolleeg Kruusimäe siin tõi kaks pappkasti pabereid siia, tõesti, nende läbitöötamine on ääretult keeruline, et ilmselgelt ei ole 1500 muudatusettepanekut sisulised. Need on ikkagi oluliselt seotud sellega, et tahetakse teha obstruktsiooni, tahetakse parlamendi tööd pidurdada, tahetakse teha selline süsteem, kus tõesti parlament jookseb umbe. Ja tegelikult seda ju üritati teha komisjonis. Ma ütlengi, kõige kurvem oli see, et siin parlamendi suures saalis, ma arvan, et see õhkkond on olnud väga viisakas siiamaani, kuigi siin on olnud ka väga selliseid isiklikke etteheiteid minu suunal või  kellegi teise suunal, aga ometigi väga viisakas võrreldes sellega, mis on olnud see debatt, mis meil toimus komisjonis. Ja seal, ma veel kord vabandan komisjoni ametnike ees, kes pidid seda kuulama ja kes pidid hiljem üritama sellest mingi protokolli vormida. Aga üks hea näide, siin üks kolleeg ka küsis selle kohta. Minu arust see väga hea näide oli see, et näiteks seal ongi erinevate toetusmäärade muutmine. Aga noh, ma arvan, et see ei ole hea sisu, kui me näiteks esimese lapse eest maksame 60 eurot lastetoetust, teise lapse eest 80 ja kolmanda eest võib-olla 41. Noh see kuidagi ei võrdsusta seda süsteemi, vaid ikka loob ebavõrdsust juurde. Ja meie, eelnõu algatajate eesmärk oli ikkagi see, et see eelnõu kohtleb lapsi võimalikult võrdselt.

21:27 Esimees Jüri Ratas

Ma tulen ka sellesse debatti sisse, mida Odinets küsis. Jah, ma arvan, et Eduard Odinestil on selle seaduse punktuaalsuse osas, tõesti, kui me hetkel räägime sellest konkreetsest eelnõust, siis ma arvan, et me peame rääkima § 95 lõikest 3, mis räägib seda, et mitme algataja või esitaja eelnõu korral on algatajal või esitajal õigus eelnõust taganeda, tingimusel ...  Ja läheb nii edasi. Lihtsalt vahemärkuseks.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

21:27 Mihhail Stalnuhhin

Tõnis, puhttehniline küsimus. Kas sellel teie komisjoni istungil leidis mingit arengut see värske idee, mille ütles välja siin Reformierakonna esindaja 30. mail? See käib nende toetuste, noh, kas vajalikkusest või vajadusest suunata etnilisel mingil ... No ma ei tea, noh, sõltuvalt etnilisest kuuluvusest.  

21:28 Tõnis Mölder

Minu meelest ... Jah, ma tean, millele te vihjate. Siin üks hea kolleeg pidas minu meelest kas siit puldist kõne või vähemalt ajaleheveergudelt oli võimalik lugeda, kus ta tõesti tahtis hakata lapsi lahterdama. Ja ma veel kord ütlen, et minu meelest see ei ole õige. Kõiki lapsi tuleb kohelda võrdselt, sõltumata sellest, milline on nende etniline päritolu. Kui ikkagi on õigus nendel lastel saada Eesti riigis lastetoetust või lasterikka pere toetust, siis muidugi nad peavad seda saama.

Noh, ma ütlen ausalt, et kui me selliseid sõnakasutusi teeme, siis me läheme selles mõttes absurdi, et järgmine kord mis me siis ütleme? Et hakkame naha nahavärvi järgi lastele toetust maksma? See ei ole kuidagi ilus ega viisakas, kui me selliseid väljendeid kasutame. Minu meelest kõiki lapsi tuleb kohelda võrdselt, kellel on õigus seda toetust saada, need pered peavad seda saama. Ja mida see eelnõu ei käsitle, mis on minu meelest väga oluline, et me ei käsitle, milline on selle lapse peremudel, kas see on traditsiooniline peremudel. Meie eelnõu eesmärk on aidata lapsi ja lastega peresid. See on hoopis teine debatt, kui me tahame siin midagi muuta või kui me tahame kuidagi rahvuspõhiseks muuta. See on hoopis teine debatt, aga ma siiralt loodan, et parlament sellisesse madalasse debatti ei lasku. 

21:29 Esimees Jüri Ratas

Jürgen Ligi, palun!

21:29 Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Mölder! Ilmselgelt te olete ühinenud obstruktsiooniga, sest see tühi jutt ja tänitamine ei ole tegelikult komisjoni ettekande eesmärk. See dotseerimine, mingi umbisikuline vihjamine, õpetamine, pedagoogitsemine seal, see on naeruväärne. Aga ju te olete otsustanud venitada.

Komisjoni esimehena, komisjoni esindajana küsin teie käest siiski, mis teie arvates, teie komisjoni arvates on see optimaalne etteteatamise aeg ja viis, kui oodatakse ettepaneku tegijaid komisjoni, kellel on ... Ei ole mõtet öelda, et minu põhitöökoht on Riigikogus, ma tean seda ise. Aga mul on mitu valimispiirkonda, mul on palju kohtumisi ja tol päeval oli ka volikogu. Kust ma oleksin pidanud saama teada, ma ei tea. Mis on teie arvates see standard, kuidas teatada siis ettepaneku tegijatele, (Juhataja helistab kella.) et ta peab olema mingil kellaajal ootamatult töö juures.

21:31 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, miks ma räägin umbisikuliselt? Võib-olla sellepärast, veel kord, ma ei taha teha kellelegi liiga, aga on ilmselgelt olnud mitmeid olukordi, kus mina olen rääkinud umbisikuliselt ja inimene tunneb ennast ära ja tunneb puudutatuna. Ju siis ma tabasin naelapea pihta. Kui ma tegin kellelegi liiga, siis ma vabandan.

Aga ma möönan, et selles mõttes parlamendiliikme töö juurde kuulub ka, mis on väga oluline element ja siin ma tahaksin teid, härra Ligi, kiita, need on valijatega kohtumine. Ka mulle on alati meeldinud see, kui lähed valijatega kohtuma, sa saad sealt seda adekvaatset tagasisidet, mida tegelikult Eestimaa inimesed parlamendiliikmetelt ootavad. Ja ma arvan, et kui te neid kohtumisi oleksite teinud rohkem, siis te oleksite ka märganud seda, et Eestimaa inimesed ootavad seda, et lastetoetuste tõus tekiks võimalikult ruttu, et lasterikka pere toetus tõuseks võimalikult ruttu. Nii et see on minu meelest see väga oluline koht, et lisaks valijatega kohtumisele tuleks neid kuulata.

21:32 Esimees Jüri Ratas

Jürgen Ligi, protseduuriline küsimus!

21:32 Jürgen Ligi

Härra juhataja, palun öelge ka oma tõlgendus, mida peab komisjoni esindaja teie arvates oma kõnes rääkima. Ma küsisin konkreetse küsimuse selle kohta, et ma ei saanud tutvustada oma ettepanekuid, mulle teatati sellest kummalisel, ebamäärasel moel. Jällegi esindaja teist korda ei vastanud sellele küsimusele, küll aga otsustas mind kuidagi tänitada, kuidagi vihjata millelegi, justkui mina oleksin mingisugustest nahavärvidest rääkinud ja mingisugusest ... No mitte midagi ei saa aru. Et ma olevat nagu ennast ära tundnud. Mis asja see mees seal teeb? Palun öelge, mis teie kui juhataja nägemus on. Mida komisjoni ettekandja peaks Riigikogule rääkima?

21:33 Esimees Jüri Ratas

§ 105 lõige 2 ütleb, et eelnõu teisel lugemisel esineb ettekandega juhtivkomisjoni esindaja. Eelnõu algataja või esitaja või tema esindaja esineb ettekandega juhul, kui ta seda soovib või kui juhtivkomisjon nii otsustas. Nii et peab tutvustama menetluse käiku komisjonis.

Helmen Kütt, palun! Ma palun mikrofon Helmen Kütile!

21:33 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Te olete kogu aeg küsimustele vastates öelnud, et 34 Reformierakonna liiget ei toeta lastetoetusi ja ei ole laste toetamise poolt. Kas te tõesti arvate, et Isamaast Ladõnskaja ja Lotman, EKRE-st Aart, Ernits, Kaalep, Kunnas, Pohlak, Poolamets, Puustusmaa ja Põlluaas, kes ei ole algatajad, ei toeta ka laste toetamist? Nii nagu Riina Sikkut ütles, siin saalis ei ole ühtegi inimest, kes ei toeta lastega perede toetust. 

Ja nüüd minu küsimus, kuna te olete siin nimekirju pikalt lugenud. Kas te arvate, et kui esimese ja teise lapse toetus või üldse lapsetoetus indekseerida ja ka üksikvanema toetus indekseerida, kas see aitab lasterikkaid peresid või ei aita? Teadupärast lasterikkas peres on ka esimene ja teine laps ja lapsetoetus.

21:34 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma tulen korra selle juurde tagasi. Ma võin ju oma kõik sõnad tagasi võtta ja öelda, et võib-olla ma tegin kellelegi liiga. Aga jätkuvalt ma möönan, et tõmbame siis siia selle piiri vahele. Me saame näha, kes hakkab obstruktsiooniga pihta. Siis tal ei ole  ju siiras soov seda eelnõu menetleda. Kui see inimene, kes on andnud sellele eelnõule allkirja ja ta soovib sellest taganeda, siis järelikult ei ole selle eelnõu paremaks muutmisel võib-olla piisavalt motivatsiooni. Võib-olla ma eksin, ma ei tea. Ja ma jätkuvalt ütlen, see viimane lakmuspaber on kolmas lugemine, lõpetamine. Aga sinna tuleb jõuda.

Täna ma näen kahjuks, et paljudel parlamendifraktsioonidel ei ole seda soovi, et me jõuaksime selle eelnõuga päriselt seadusesse, et me päriselt aitaksime Eestimaa lapsi ja peresid.

Nüüd see, mis puudutab küsimust, mida tuleks indekseerida. Muidugi, ka lapsetoetuse indekseerimine aitab peresid kaasa, sest see raha või see toetus läheb ju lapsele läbi pere. Nii et selles mõttes siin me oleme ühiselt aru saanud.

Meie soov oli, veel kord, anda nendele peredele, kus kasvab kolm või enam last, suurem riigipoolne tugi. Ja minu meelest on see väga oluline. Nii nagu ma ütlesin, ma ütlesin mitu korda seda, et tegelikult lasterikka pere toetuse puhul me näeme seda, et kui see süsteem rakendati, üha rohkem hakkas sündima kolmandaid lapsi. Ja see on minu meelest meile väga oluline.

Midagi pole teha, kui me vaatame seda Eesti pere statistikat, siis tegelikult me näeme seda, et meil on vaja peresid, kus kasvab kaks või enam last. Ja kui me tahame, et meie iive oleks positiivne, siis just nimelt me peaksime panustama sellesse, et meil tekiks Eestis rohkem juurde lasterikkaid peresid.

21:36 Esimees Jüri Ratas

Erki Savisaar, palun! 

21:36 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma usun, et ühelegi Riigikogu liikmele ei tohiks tulla üllatusena komisjoni istung, mis toimub korralisel ajal, ajal, mis on seaduses määratud. Sellest ei peagi kuidagi eraldi teavitama.

Aga ma mõistan, et see seadus kohtleb kõiki lapsi võrdselt, mis on äärmiselt oluline, ja eraldi premeerib paljulapselisi perekondi. Aga kas nendes komisjoni aruteludes tuli kuidagi välja, mis põhjusel obstruktsioon on tekkinud? Mis põhjusel Reformierakonna saadikud ei soovi lastetoetust tõsta ja seda eelnõu püüavad iga hinnaga peatada? Milles see viha seisneb?

21:37 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, siin on mitu küsimust, ma üritan siis mitmet pidi vastata. Kõigepealt jah, tõesti, selle eelnõu eesmärk on kohelda lapsi võimalikult võrdselt. Kas ühes eelnõus on võimalik lahendada ära kõik probleemid? Ei ole. Kindlasti tekivad siin mingid erisused. Ja nii nagu ma ütlesin, igat eelnõud saab muuta paremaks. Ma arvan, et tegelikult need eelnõu algatajad on andnud selge signaali: me tahame tulla appi Eestimaa lastele, Eestimaa peredele ja vajadusel oleme valmis ka sügisel tegema seda eelnõu veel paremaks, kui me näeme, et seal on olemas mingeid kitsaskohti.

Nüüd, teie küsimus oli seotud sellega, miks üks fraktsioon, Reformierakonna fraktsioon on teinud sellele eelnõule obstruktsiooni? Ma pean ütlema, et komisjonis me seda ei arutanud, sest minu siiras palve ja soov oli neile, et nad ei teeks seda obstruktsiooni. Ometigi nad tegid seda.

Mul on ainult üks teooria ja ma võin siin eksida. Veel kord: komisjonis me seda ei käsitlenud. Aga see teooria on ju see, et peaminister Kaja Kallas on väga selgelt öelnud: kui see peretoetuste eelnõu saab parlamendis vastu võetud, siis ta astub tagasi. Ja mina usun Kaja Kallast. Kui tema on sõna andnud, siis tema sõna peab. Ta on üldiselt selline sõnapidaja peaminister olnud.

Ja mis see muud on, see obstruktsioon on see, et talle antakse lihtsalt juurde rohkem tööpäevi. Aga lihtsalt midagi pole teha. Ma näen selle eelnõu algatajatel ja kes selle eelnõu taga ka praeguseks on, seda soovi, et sellest eelnõust saaks ükskord seadus. Ehk siis ükskord jõuab ka see päev kätte, kus Kaja Kallas tõesti peab oma sõnu sööma või nende sõnade eest vastutama.

21:38 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

21:38 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Hea Tõnis! Mitu tundi kuulan sind ja ei saa aru, millest sa räägid, ei saa aru sellest loogikast. Sa süüdistad sotsiaaldemokraate, kes on algatanud oluliselt varem samasisulise eelnõu, on algatanud veel mitu eelnõu, mis parandaksid lastega perede olukorda, kes on esitanud selle eelnõu kohta mitu sisulist ettepanekut, kes on olnud algatajad sellel eelnõul – sa süüdistad sotsiaaldemokraate selles, et nad ei toeta lastega peresid! Ja samas sa ei ütle mitte midagi nende kohta, kes ei algatanudki seda eelnõu. Kordan: Ladõnskaja, Lotman, Aart, Ernits, Kaalep, Kunnas, Pohlak, Poolamets, Puustusmaa, Põlluaas. Kas sinu loogika järgi kõik need inimesed, kes ei ühinenud selle eelnõuga ja kes ei olnud algatajate hulgas, on samamoodi sellised, kes ei toeta lastega peresid, kes ei taha aidata keerulisel ajal meiega koos lastega peresid? Kus on siin loogika?

21:39 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, minu loogika on väga lihtne. Iga parlamendiliige saab näidata oma tegudega seda, kas soovitakse päriselt eelnõu teha paremaks ja päriselt olla selle eelnõu taga või mitte. Siin ma tõesti pean möönma, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi selles mõttes tubli töö, nende muudatusettepanekud olid ju sisulised, aga need ei leidnud poliitilist toetust. Reformierakonna fraktsiooni ettepanekud pole kordagi olnud ju sisulised, selle mõte on olnud obstruktsioon. Ma ei ole kordagi süüdistanud sotsiaaldemokraate selles, et te kuidagi ei tahaks eelnõu paremaks teha.

Aga üks asi, millest ma aru ei saa, on see, et nii nagu ma ütlesin, need ei olnudki ametlikud kohtumised, need olid mitteametlikud aruteluformaadid, kus eelnõu algatajad väga selgelt olid ühise laua taga ja arutasime, kuidas seda eelnõu paremaks teha. Ma kordagi ei mäleta seda hetke, kus oleks olnud need erimeelsused nii suured, et nii, siit me edasi minna ei saa, nüüd on see eelnõu kraavi läinud. Ei, sellist hetke ei olnud, alati oli näha, et otsime konsensust, võtame aega, võtame korra selle hetke, et olla üheskoos. No paraku pole midagi teha, mõnel oli rohkem soovi, mõnel mitte.

Aga veel kord, kolmas lugemine on see. Kui kolmandal lugemisel on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni hääled taga ja nad tulevad appi ka selle obstruktsiooni pidurdamisele, siis jumala pärast kiitus teile.

21:41 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

21:41 Eduard Odinets

Aitäh! Ja aitäh, Tõnis, et mitme tunni lõpuks sa tunnistasid, et sotsiaaldemokraadid toetavad lastega peresid ja sotsiaaldemokraatidel olid sisulised ettepanekud, mida millegipärast komisjon ei toetanud. Ja sa tunnistad, et me oleme täiesti õigel teel olnud. Mis siis, et mitteametlikud koosolekud, me väga hästi saame aru, et väga palju otsuseid siin majas sünnib mitteametlike koosoleku ajal. Kui meile öeldakse, et minge metsa oma ettepanekutega, ja kui solvatakse üksikemasid, nimetades neid igasuguste nimedega, mis siis, et need on mitteametlikud koosolekud, ainult see annab meile juba õiguse taanduda selles konkreetses eelnõus, aga mitte lõpetada aitamaks lastega peresid. Ja me jätkame oma võitlust lastega perede eest.

21:42 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma arvan, et me ei pea võitlema. Saab teha nagu rahumeelsel toonil ühise eesmärgi nimel. Küll aga ma möönan, et jah, võidelda, tuleb selle obstruktsiooni vastu. Ja ma olen üritanud seda siin viimased paar tundi juba puldis teha. Aga no midagi pole teha, obstruktsioon tuleb varsti ja rullib ka minust üle. Aga mida ma tahan öelda? Minu meelest on see väga-väga suur viga, mida te teete, ja see viga on ju see, et teie ise olete selle folkloori lahti lasknud, et keegi kuskil alandas inimesi, keegi kuskil nimetas inimesi ebatsensuursete sõnadega. Veel kord: nendel koosolekutel, kus mina viibisin, mina selliseid sõnavõtte ei teadnud. Kui on olemas mingeid teistsuguseid koosolekuid, no jumala pärast, siis on neid olnud. Aga mulle tundub, et te ise olete maalinud selle pildi hullemaks. Ja miks ma ütlen, et te olete maininud selle pildi hullemaks? Sest me ju näeme, selles eelnõus on see üksikvanema toetus sees, mustvalgel sees. Kes tahab, tuleb seda toetama, kes ei taha, no see ei tule seda toetama. Täpselt nii lihtne see valik ongi. Ja õhtu lõpuks on ikkagi ju teod need, mis räägivad kümme korda rohkem inimestest ja erakondadest kui sõnad.

21:43 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid väga. Ma tänan teid teie ettekande eest, ma tänan teid teie vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Nii. Me oleme jõudnud teisel lugemisel sinnamaani, et ma küsin, kas soovitakse avada läbirääkimisi. Ma vaatan tahvlile – soovitakse. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Margit Sutropi.

21:43 Margit Sutrop

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Head kuulajad ekraanide taga! Lastekaitse Liit saatis oma arvamuses Riigikogu sotsiaalkomisjonile hoiatuse. Ta alustab oma arvamust sellega, et lapsed ei tohi kunagi olla poliitvõitluse objektid. Aga just selleks nad siin saalis muudetakse. Siin ei käi võitlus mitte laste heaolu eest, vaid kes saab tiitli "Kõige suurem laste sõber". Siin käib võitlus häälte eest laste arvelt.

Reformierakond peab väga oluliseks laste heaolu, ent soovib peatada selle eelnõu arutelu praegu selleks, et pidada sisulist arutelu laste ja perede aitamiseks, nii nagu ka Lastekaitse Liit seda soovib.

Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu on praegu igas mõttes vildakas, nii sisult kui viisilt, kuidas see esitati, ja kuidas seda püütakse kiirustades läbi rammida, lõhkudes sellega valitsuse olukorras, kus Eestil on 30 aasta kõige keerulisem julgeolekuolukord. Kelle huvides see on?

Kuna riigi vahendid on piiratud, siis on riigieelarve vahendite jaotamisel alati küsimus valikutes. Reformierakond peab väga oluliseks toetada lapsi ja lastega peresid, ent soovib seda teha vastutustundlikult, soovides arutada peretoetusi koos riigi teiste vajaduste ja võimalustega sügisel eelarvekõneluste raames. Ühtegi pikaajalist kohustust ei tohiks riik võtta ilma teadmiseta, kust me selle raha võtame aastate jooksul.

Eelnõu on sisuliselt vildakas, sest eelnõu aitab kaasa laste ebaõiglasele kohtlemisele, vastupidiselt eelkõnelejale, kes arvab, et see eelnõu on kõikide laste võrdse kohtlemise eelnõu.

Selle eelnõu esitamine on vormiliselt vildakas, sest toimub kiirustades, ilma sisulise aruteluta selle üle, kuidas oleks kõige parem lapsi ja peresid toetada.

Peatun korraks sellel, mikspärast see seaduseelnõu ei käsitle lapsi kui võrdseid, nii nagu laste õiguste konventsioon nõuab. Võrdne kohtlemine nimelt ei tähenda, et kõiki tuleb kohelda samamoodi, sest kõigi vajadused pole samad. Näiteks üksikvanemaga pere vajadus on ilmselgelt suurem kui kahe vanemaga lapse ja pere vajadus. Perede vajadused on erinevad mitte laste arvust sõltuvalt, vaid vanemate võimalustest, sissetulekutest, sageli isegi elukohast sõltuvalt. Andes kõigile ühelapselistele või kõigile neljalapselistele samasuguse summa, suurendame tegelikult ebaõiglust ja jätame abita need, kes seda tõeliselt vajavad. Prantsuse kirjanik Victor Hugo on öelnud, et kui teha seadus, mis keelab näiteks silla all magamise, siis see küll kohtleb kõiki inimesi samamoodi, näiliselt võrdselt, aga tegelikult ebaõiglaselt, sest mõni elab lossis ja mõnel on silla all ainus ööbimispaik. Sama lugu on ka perede toetamisega.

Ma arvan, et siin saalis ei ole kedagi, kellele laste heaolu ei läheks korda ja kes ei armastaks Hando Runneli ilusat laulusalmi: "Maa tuleb täita lastega / ja täita lastelastega / ja lastelastelastega /sest elu kõik on ajalik / ja lastele jääb tulevik." Aga kas me küsime ja oskame küsida, mis on vaja teha, et lastele jääks tulevik, parem tulevik? Selleks on esiteks vaja anda lastele hea haridus.

Eesti rahvas on hariduse usku ja teab, et just parem tulevik võimaldab elus edasi jõuda. Olen alati imetlenud, kuidas ka need inimesed, eestlased, kel pole olnud võimalik käia pikalt koolipingis, on pingutanud püksirihma, et lapsed saaksid õppida. Nad saadavad lapsi suurtesse linnadesse gümnaasiumisse isegi siis, kui neil pole endal kuigi palju sissetulekut. Juba Tammsaare "Tões ja õiguses" on suurkooli minek ikkagi suursündmus perele, mille nimel kõik pingutavad ka talus.

Selleks, et lastel oleks läbi hariduse võimalik jõuda haljale oksale, peavad neil olema väga head õpetajad. Õpetajaamet peab olema hinnatud amet, et sinna läheksid parimad. Paraku ei saa tänapäeval loota, et vaid missioonitundest mindaks õpetajaks.

Palun kolm minutit veel.

21:48 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

21:48 Margit Sutrop

Õpetajaamet peab olema hästi tasustatud, sest õpetajale ootused ja nõudmised üha tõusevad ja koormus kasvab meeletult. Õpetaja on täna õppiv professionaal, kelle arengut tuleb toetada. Õpetaja palk peab olema meie riigi esimene prioriteet. Õpetajast peab saama jälle maa sool ja seetõttu vajame vahendeid õpetajate palga tõusuks, millest siin saalis on nii palju räägitud.

Aga õpetajate õpetajad, kust tulevad nemad? Õpetajaid õpetatakse kõrgkoolides, mis ägavad rahapuuduses. Ei ole loogiline, et õpetaja õpetaja ei saagi mõistlikku palka. Üliõpilaste õppetoetused on püsinud aastaid muutumatuna, paarisaja euro eest ei saa loota, et meie noored pühenduksid õpingutele. Tudengid peavad suuremas osas töötama, kannatab nende vaimne tervis, vaimse tervise spetsialiste ei jätku ja allakäik on ilmne.

Kõrghariduse toetusrühma esimehena on olnud mul võimalus kogeda, et kõikides Riigikogu erakondades on toetus kõrghariduse jätkusuutliku rahastamise probleemi lahendamisele. See on seni jäänud vaid rahapuuduse taha. Selleks, et kõrghariduse rahastamine leiaks lahendusi, on kohe vaja 100 miljonit lisaraha. Ja et jõuda kokkulepitud eesmärgini, 1,5% SKT-st, on vaja lähiaastatel leida 300 miljonit. See tundub olevat seesama summa, mida aastas praegu kavatsetakse nii kergelt kulutada.

Õpetajate palkade ja kõrghariduse rahastamise küsimust oli valitsusel kavas arutada sügisel riigieelarve läbirääkimiste käigus. Ei ole mõistlik ega aus teha kiirustades ühte suure eelarvemõjuga otsust, mis seob valitsuse käed aastateks, rääkimata sellest, et sellega võetakse neilesamadele lastele tulevikuks suur võlakoormus ja halvendatakse nende tulevikuväljavaateid.

Haridus on hüve, see on hüve, mida saab tagada vaid kollektiivselt. Isegi kui me maksaksime iga lapse eest perele peo peale sadu või isegi tuhandeid eurosid, ei saaks need pered selle rahaga üksi osta oma lastele head haridust. See ongi ühiskonna mõte, et me teeme asju koos. Kui riik paigutab raha haridusse, maksab õpetajatele ja õppejõududele väärilist palka, loob motiveeriva õpikeskkonna, siis on see oluliselt efektiivsem kui see, et iga inimene püüab seda teha oma jõududega. Kui hariduse kvaliteet halveneb, koolides pole enam häid õpetajaid või üldse õpetajaid, siis ei saa isegi kopsaka rahakotiga pere osta oma lapsele head haridust.

Jah, rikastel on võimalus luua erakoole ja ülikoole, saata lapsi õppima välismaale, aga sellel noorte inimeste väljarändel on Eestile väga kaugeleulatuvad tagajärjed. Juba praegu jätkab igal aastal üha vähem Eesti gümnaasiumilõpetajaid oma õpinguid Eesti kõrgkoolides. Meil on puudu mitte ainult õpetajatest, vaid ka inseneridest, tervishoiutöötajatest, sisekaitsetöötajatest. Noored hääletavad jalgadega. Meie ülesanne on see protsess peatada, investeerida kõrgharidusse, maksta õpetajatele väärilist palka. See on Eesti konkurentsivõime, eesti keele ja kultuuri jätkusuutliku arengu ja Eesti inimeste õnneliku elu tagamiseks hädavajalik. Ärge olge populistid, teeme tarku otsuseid! Aitäh teile!

21:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Toomas Kivimägi.

21:52 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tuleb olla aus. Ühes asjas on eelnõu algatajatel õigus: selle eelnõu arutelu ei ole tavapärane. Alustades selle eelnõu esitamise viisist või sellest, et ignoreeritakse täielikku meie püha kollast raamatut. Ma arvan, et selle eelnõu menetlemist silmas pidades võib selle kollase raamatu viia homsest makulatuuri. Viitasin sellele, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 määrab muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme päeva. Tõepoolest on seal võimalus juhtivkomisjoni ettepanekul Riigikogu esimehel määrata teistsugune muudatusettepanekute tähtaeg. Ja vaadates neid kohustusi, mida selle eelnõuga tegelikult riigieelarvele võetakse, olekski olnud väga loomupärane anda sellele muudatusettepanekute esitamiseks oluliselt pikem tähtaeg kui see kümme päeva. Ent tegelikkuses anti aega selleks poolteist päeva. See on ilmne märk sellest, et eelnõu algatajad ei soovinudki nende kolleegide, kes ei olnud sinna allkirja andnud, arvamust ega tahtmist selle eelnõuga kaasa tulla. Poolteist päeva. Me tõsimeeli arutasime ka fraktsioonis teha see eelnõu korda, et see oleks jõukohane. Ent pooleteise päevaga ei ole seda võimalik teha.

Teine, mis on väga halb pretsedent, on see, et keegi isegi ei vaevu vastutama selle eest, et selle eelnõu puhul pole katteallikaid. Me võtame 240 miljonit eurot enesele kohustusi ja öeldakse, et katteallikaid ei peagi näitama. Riigieelarve. Noh, võib öelda siis ka, et seina seest. No mis eeskuju me anname kolleegidele, kui me hakkame menetlema järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mis õigust on meil õigus nõuda kolleegidelt siis, et ka nemad peaksid näitama katteallikaid? Seda pole tarvis. Kui isegi 240 miljoni euro juures ei ole vaja katteallikaid näidata, siis mis õigusega saab nõuda teistelt kolleegidel seda, et nad küsides võib-olla 100 000 või 50 000, peaksid neid katteallikaid näitama?

Minu jaoks on täiesti arusaamatu väide see, et just nagu ei olnud võimalik anda või vähemalt seda miinimumi, kümme päeva muudatusettepanekute tähtaega järgida. On täiesti vale väide siin saalis, et kui me selle hooaja istungjärgu lõpuks ei oleks seda vastu võtnud, siis oleks saanud seda teha alles nelja või viie kuu pärast. Mis jutt see on? Kes keelab kokku kutsuda Riigikogu erakorralist istungjärku? Andnud kümme päeva muudatusettepanekute esitamiseks ja ma arvan, et see oleks olnud aeg, kus tegelikult ka oleks võimalik kokku leppida ja kompromissi kohta leida. Aga pooleteise päevaga kindlasti mitte. Räägitakse küll pateetiliselt, kui hoolitakse lastest ja peredest, aga mulle tundub, et kolleegidele tundus täiesti mitteadekvaatne, või on see mugavuse teema, et tulla siis erakorraliselt kokku sel nii pühal teema. Seda rõhutatakse, aga seda, et tulla erakorraliselt kokku selleks, ma ei tea, enne jaanipäeva oleks saanud selle rahulikult ära teha, jäädes selle kümne tööpäeva juurde, ent seda ei suvatsenud keegi teha. Taas räige Riigikogu tasalülitamine. Ma küll usun ja olen täiesti veendunud selles, et Vabariigi President ei ole nii ükskõikn,e nagu meie paljud kolleegid selle eelnõu menetlust järgides olnud on.

Palun ka lisaaega kolm minutit.

21:55 Esimees Jüri Ratas

Palun, teil on aega, lisaaega kolm minutit. Palun!

21:55 Toomas Kivimägi

Aitäh! Teiseks, mind väga üllatas tegelikult hea kolleeg Tõnis, kellest ma iseenesest lugu pean, lausa kutsus ülesse obstruktsioonile. Ta kiitis seda ja kutsus üles sellele ja tõi ühe põhjendusena muu hulgas ka selle, et kuna te komisjonis kõiki oma muudatusettepanekuid ei saanud kaitsta, küll aga me saalis hakkame neid hääletama, siis teil on võimalus teha. Ja ta lausa kutsus – me saame seda stenogrammist vaadata – üles rakendama obstruktsiooni ja võtma vaheaegu enne muudatusettepanekute hääletamist. No me ei kaalunud, me ei plaaninud seda teha. Me mõtlesime, et vaatame, kuidas saalis see arutelu läheb. Aga kui sotsiaalkomisjoni ettekandja seda lausa soovib, no kuulge, siis me ei ole ka nii kadedad, me võime tulla appi. Me siis tuleme appi. Ilmselt on eelnõus probleeme, mis vajavad parandamist. Me võime tulla appi. Kui selline soov ja tahtmine on, siis me kindlasti oleme valmis tegema.

Neljandaks, tõepoolest, ka minul ei ole olnud võimalik kaitsta muudatusettepanekuid sotsiaalkomisjonis. Möönan, et ma sain eelmisel teisipäeval kutse neljapäevasele sotsiaalkomisjoni istungile, aga seal mul ei olnud võimalik osaleda, oma tööülesannete tõttu Pärnus. Ja esmaspäevasele koosolekule ma isegi kutset ei saanud. Oli päris kummaline kuulda ka komisjoni ettekandjalt, et kuna osa muudatusettepanekuid juba te saite kaitsta, siis sellega on kõik, sellepärast ei pidanudki enam, esmaspäeval ei olnudki teil enam võimalust seda teha. Oot-oot, mis tähendust sellel on, et osa saite kaitsta? Loeme Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 102 lõiget 2. Juhtivkomisjon peab võimaldama muudatusettepanekute esitajal oma ettepanekut selgitada enne selle kohtuotsuse tegemist. Komisjoni ettekandja ütleb, et ei, kuna juba osa said kaitsta, siis piisab küll, kõik ei peagi seda tegema. Ja viidates veel sellele, et just nagu siin saalis saab seda teha. No andke andeks, siin saalis ei saa seda teha. Meil ei ole võimalust oma muudatusettepanekuid siin kaitsta. Me saame paluda neid üksnes panna hääletusele, mitte neid selgitada ja kaitsta, mis ongi see põhitöö ja põhisisu komisjonis. Me saame selgitada komisjoni liikmetele ja otsida poolehoidu nendele muudatusettepanekutele. Paraku seda võimalust meile taas antud ei ole.

Veel kord: me muudame kardinaalselt seda paradigmat, mis parlamendis on olnud, ja seda suppi ära süüa peale, ma rõhutan, ennekõike veel kord seda menetluse teemat, see on minu põhietteheide. Ja ka sisu osas hea kolleeg Tõnis Mölder on väga ülekohtune nii Reformierakonna kui ka sotsiaaldemokraatide suhtes, väites, just nagu nemad ei toeta laste- ja peretoetuste tõstmist. Loomulikult meie toetame seda. Me oleme seda korduvalt väljendanud, on seda teinud sotsiaaldemokraadid, on seda teinud ka Reformierakonna fraktsiooni liikmed. Aga me ei saa toetada seda viisi, ülepeakaela, kus kellelegi ei lähe isegi korda, kust see katteallikas tuleb, 240 miljonit. Lihtsalt teeme ära, ühe liigutusega. Tõesti, mis eeskuju me sellega anname parlamendile tulevikuks? Mis õigust on meil nõuda teistelt, kes esitavad, ma ei tea, riigieelarve kohta muudatusettepanekuid, et nad peaksid näitama ära katteallikaid, kui üle poole saalist ütleb, et seda pole vaja? Seal pole vaja!

Ja kõige lõpuks, hea kolleeg Tõnisele tahan öelda ka seda, et korduvalt viidata või oodata peaministri tagasiastumist ja see üheks oma selliseks apogeeks võtta oma sõnavõtus on minu jaoks täiesti arusaamatu. No kuulge! Tõnis, see ei ole soliidne ega korrektne, umbes, et see on põhjus, miks me venitame. Andke andeks! Kui te ei saa põhjusest aru, siis on probleem veelgi suurem.

Nii et veel kord: head kolleegid, see menetlus ei kanna sendi eestki kriitikat tegelikult, kuidas seda tehtud on. Ja mul on selle pärast tõsiselt piinlik. Samas, veel kord: meil oleks ruumi kokku leppida selle eelnõu osas küll, ma arvan, ka parlamendiüleselt, kõikide viie erakonna vahel, kui seda tehtaks viisil, nagu on see soliidne, ja tõepoolest soovitakse tegelikult kaasata ja teiste arvamust. Aitäh! 

21:59 Esimees Jüri Ratas

Mihhail Stalnuhhin, palun! (Mihhail Stalnuhhin küsib lisaaega.) Jah, palun, kaheksa minutit!

21:59 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Arvestades teemat, mida me arutame, on minu arvates siin saalis täna liiga palju viha ja vihkamist. Me peaksime rohkem teineteist austama. Ja ma kohe ütlen, et ma tulin siia selleks, et tänada Reformierakonna fraktsiooni. Te küsite, mille eest. Ma vastan teile ausalt: nende järjepidevuse ja nende julguse eest. Paar sõna järjepidevusest.

Ma olen piisavalt vana, et väga hästi mäletada seda, kuidas siin saalis arutati kunagi vanemate palka. Mina siis rääkisin, täitsa noor ja rumal olin, sellestsamast võrdsest kohtlemisest. Miskipärast ma arvasin, et lapsed on sarnased igas peres ja sõltumata sellest, kus töötavad nende vanemad ja kas töötavad üldse, on neil õigus saada võrdset toetust riigilt. Tollal Reform surus läbi sellise seaduse, millega lastetoetust, seesama vanemate palk, oli erinev kordades, täpsemalt 16 korda. Minimaalne oli 200 krooni ja maksimaalne oli 3200. Ma võin arvudega veidi eksida, aga ma loodan, et ma mäletan õigesti. Alles mõne aasta pärast tekkis selline tunne, et kuidagi piinlik on, et see vahe on kuidagi veidi ülepingutatud. Siis tehti see 4,5‑kordseks. Ja praegu on siis järjepidevus.

Ma pean tsiteerima ja loen ette, et keegi ei kahtlustaks, et ma midagi siin tõmban üle, Reformierakonna patriarhi, austatud poliitik Siim Kallast, [kes] väljendas Reformierakonna fraktsiooni arvamust ja sealhulgas ütles ka järgmist: "Seletuskiri räägib väikesest loomulikust iibest Eestis. Aga kelle iibest? Kui lugeda demagoogiast vahutavad kirjutisi, siis jääb mulje, et räägitakse etniliste eestlaste loomulikust iibest. Aga kavandatav lastetoetuse eelnõu on mõeldud kõikidele Eesti alalistele elanikele, sealhulgas kodakondsuseta isikutele ja 80 000 Vene Föderatsiooni kodanikule. Kui see on tõsi, et menetletav eelnõu suurendab alalise elanikkonna loomulikku iivet, siis suurendab see sotsiaalmajanduslike asjaolude loogikale vastavalt mitte-eestlaste ja eestlaste suhet mitte-eestlaste kasuks. See sobib küll Keskerakonnale, aga kas ka rahvuslastele?"

Miks ma räägin siinkohas julgusest? Sest kui mõni Ku Klux Klani suur draakon kuskil Alabamas hakkab rääkima säärast juttu, kus mustanahalised ei peaks õppima koos valgete lastega või peaksid riigilt vähem toidutalonge saama ja nii edasi, siis see on loomulik ja tal pole midagi karta. Aga rääkida sellist rassistlikku juttu meil siin Riigikogus – oh inimesed, see vajab väga suurt julgust! Nagu alati tekitab see uus ja värske mõte minus igasugu küsimusi. Reformierakond peab lähiajal vist ära otsustama, kes on etnilised eestlased, keda nad asusid kaitsma. Kas eestlane, etniline eestlane on see, kelle vanavanemate hulgas on üks või kaks vanaema-vanaisa, kes ei ole puhtalt eestlased? Siin on väga palju selliseid tehnilisi peensusi. Ma soovitan teil vaadata neid seadusi, mis said vastu võetud Saksamaal 15. septembril 1935. Seal on see väga hästi lahti kirjutatud.

Nii et kui keegi kunagi küsib minu käest, mida ma tegin ööl vastu 9. juunit aastal 2022, siis mul on põhjendatud uhkus teatada, et ma olin siin saalis ja kaitsesin Eesti lapsi sõltumata nende etnilisest kuuluvusest. Ja üle väga pika aja, kas hakkab siin obstruktsioon toimuma või ei hakka, ma tunnen uhkust selle üle, et ma olen nende hulgas, kes on sellele seadusele alla kirjutanud ja teevad kas või midagi Eesti laste jaoks olukorras, kus pakk Saaremaa võid, et te teaksite, on poole aastaga kallimaks läinud 60%.

Kas me teeme selle seaduse või ei tee – ma loodan, et see siiski jõuab vastuvõtmisele –, aga meil on vaja veel palju-palju-palju, ma kardan, et ka selle suve jooksul rääkida sellest, kuidas me hakkame aitama Eesti peresid sellel väga raskel aastal. Ja selle nimel võiks koonduda, pead kokku panna ja koos mõelda, mitte hakata ämbrisse ajama häid ideid. Aitäh! 

22:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jürgen Ligi.   

22:06 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Alustame sellest viimasest, kuigi see ei olnud mu kõne sisu. Ei ole mõtet rippuda mingisuguse sõna küljes, seda kontekstist välja tõmmata. Siim Kallas küll ei väljendanud mingit rassistlikke vaateid, vaid ta pöördus rassistlike väljaütlemistega erakondade poole ja nende tühja paatose peale, justkui nad eestlasi ostaksid selle eelnõuga. Aga kindlasti tema ei ole see, kellele seda nina peale visata, tema selliseid mõtteid ei väljenda. Ta lihtsalt kritiseeris oponente.

Aga üsna õudne oli see, mida tegi siin Tõnis Mölder komisjoni nimel. Tõepoolest, nagu parteibroiler luges isiklikke vaateid komisjoni nimel, tänitas oponente, püüdis luua muljet, nagu oleks sotsiaalkomisjonis toimunud midagi õudset, midagi konfliktset, midagi ebaviisakat, solvavat. Reaalsus on see, et ainsad, kes seal tõesti närvis olid, olid eelnõu algatajad, sest nad tajusid, et obstruktsioon segab nende suuri eesmärke. Meie ei olnud ebaviisakad. Me ei solvanud kedagi ja on väga inetu komisjoni nimel tulla siia mingeid fraase ette lugema, nagu Tõnis Mölder tegi. See, et me lõõpisime natukene, Valdo Randperega mängisime kaasa seda etendust ja rahulolematust, ei tähenda, et me oleksime üksteist solvanud. Ei, me ei solvanud, üksteist.

Aga mis selle eelnõu probleem on? Protseduurist Toomas Kivimägi pikalt rääkis, aga Toomas pärast parandab mind, kui ma eksin teda tsiteerides. Aga me kõik oleme tegelikult pahased ikkagi selle protseduuri rikkumise peale. On ikkagi naeruväärne rääkida, et lastetoetuse hoog tuli peale praegu erakonnal, kes viis aastat on saanud seda ette valmistada ja pole lillegi liigutanud. Nüüd järsku siis on kiire väljaspool igasugu protsessi, riigieelarve alternatiivide kaalumist, ilma mõjuanalüüsideta lihtsalt plärts 240 või 300 miljonit, indekseerimine.

Sellised täiesti mõeldamatud asjad riigi rahandusele ja eeskujuks tuuakse pensioni indekseerimist. No lõpetage ära! Pensionär on pension. Pensionäri puhul on pension põhisissetulek, ta ei saa ise oma raha juurde teenida. Lapsetoetus on ainult üks meede pere toetamiseks, milleta enamus peresid saab väga hästi hakkama. Riigilt ei oodata tagasi oma makse. Riigilt oodatakse seda, et oma maksude eest teeks midagi paremat kui sularaha, mida kasutatakse individuaalses tarbimises. See ei ole laste ülalpidamise raha. Lapsi peavad üleval valdavalt nende vanemad ja see oleks pidanud olema sotsiaalkomisjoni põhidebatt.

Selle asemel visatakse meile eelnõu opositsiooniga koos ja antakse poolteist päeva parandusettepanekuteks. Ja siis imestatakse, et vastuseks on obstruktsioon. Öeldakse, et kiire on.  Absurd!  Mõjuhinnangud puuduvad, alternatiivide kaalumine puudub.

Ja mina oma muudatusettepanekutega mängin mingite numbritega. Ma oleksin hea meelega tulnud neid seletama, aga seda võimalust mulle ei antud. Kusagil Outlookis oli kiri, mille ma sain lootusetult hilja kätte, sest ma istu Outlookis. Mul on väga palju funktsioone ja väga palju teemasid, millega ma tegelen poliitika, ja ma ei istu Outlookis, ausõna. See on ajast-arust koht, mida ei vaadata operatiivselt. Ja seal oli mingisugune kutse, täpsustamata, millal ja kuhu. Mul oli see aeg juba ära planeeritud. Selles mõttes Tõnis Möldri tänitamine minu ja meie päevakordade teemal on absoluutselt sobimatu. See ei ole sotsiaalkomisjoni mõte, ei ole sotsiaalkomisjoni ettekande mõte.

Palun lisaaega.

22:10 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit! 

22:10 Jürgen Ligi

See, mida mina oleksin tahtnud oma muudatusettepanekutega märku anda ja ma selle  vormistasingi niimoodi, on see, et riigilt oodatakse eelkõige teenuseid.

Margit Sutrop rääkis pikalt haridusest. Mina ei kirjuta valmis tekste, et siin ette lugeda, aga põhimõtteliselt on ju selge, et meil põleb õpetajate palkadega. Lapsel ei ole vaja sularaha, tal on vaja õpetajaid, kellel on sularaha, et üldse elada normaalselt ja ta läheks sellele tööle. See on kaugelt suurem prioriteet kui see sularaha suurendamine. Lapsel on vaja seda, et kõrgkoolid oleksid rahastatud.

Te viskate 240 miljonit, kui kogu kõrghariduse ja õpetajate palga probleemi lahendamiseks oleks vaja vähem, kokku vähem! Te viskate lihtsalt 240 miljonit ilma mingite mõjuanalüüsideta, aga lapsel on seda vaja, et ta teaks, kust ta saab kvaliteetset haridust. Enamusel peredel on see mure, mitte see, et ta saaks oma sularaha riigilt.

Riik ei ole mingi sularahaaparaat, kuhu sa paned sisse ja võtad sealt välja. Lastega pered on põhilised maksumaksjad. Lapsed ei ole midagi ühiskonnavälist, keda ühiskond üleval peab. Peab ikkagi eelkõige lapsevanem. Seesama maksumaksja raha edasitõstmine on täiesti lootusetu olukord.

Siin räägitakse, et aga eelmisel korral, näete sinna küll raha jätkus, järelikult jätkub sinna ka. Tühjagi! Riigieelarve on rängast miinuses. Varsti on meil viiendik maksepuudu. Ja te räägite, et relvade ostmiseks saite küll ja järelikult saab sinna ka. Relvade ostmiseks planeeriti ühekordne summa, mida kajastatakse eelarves. Ei ole analoogiat, siin ei ole mitte mingit analoogiat! See läheb koos riigi eelarvestrateegiaga, see oli ka valitsuse otsuses kirjas niimoodi. Igal aastal summa täpsustub, aga sisu üle ei ole vaja Riigikogul arutada, mis täpselt ostetakse. See informatsioon on salajane.

Ärge mängige tsirkust! Ärge ajage seda Kremli jutupunkti, et what about relvade ost? Teie saite relvad, meie peame lapsed saama. Lapsed ei ole teie monopol. Perepoliitikal on omad loogikad. Kõigepealt teenused – kas need on, kas need on rahuldatud? Ei ole. Hariduses on väga suured rahastuse lüngad.

Nüüd see vanemahüvitise teema. Ettekandja eelmisel korral püüdis rääkida, luges ette vanemahüvitise kohta tehtud mõjuanalüüsi. See oli tõesti mõjuanalüüs Praxises. Väideti, et iive on tõusnud. Mina ei pane sellele kätte alla, et iive on tõusnud. Ma tean, et peredel läks otsustamine lihtsamaks. Aga te toote sellesama teksti, mis on antud, mis on antud raha kohta, mida antakse pere kõige õrnemal ajal, ja ütlete, et kogu eluaja antud raha on sama mõjuga. No ei ole! 

Vanemahüvitise mõte on võimaldada perel kodus olla, lapse juures olla sel ajal, kui tööl käimine on last kahjustav. Enamus tegevusi peab olema selleks, et lapsevanem saaks raha teenida. Enamik perepoliitikat peab olema selles ja selles oli ka minu muudatusettepanekud. Aga ma ei saanud seda seletada. Mulle ei antud seda aega. Mulle ei antud sellest teada, millal ma saan tulla. Aitäh!

22:14 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Aivar Kokk, palun!

22:14 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Kuulasin Toomase ja Jürgeni kõnet ja tänu nende kõnedele tulin siia pukki. Demagoogia on ikka väga suur asi. Olid mõned nädalad tagasi, kui oli rahanduskomisjon, kus anti 20–30 parandusettepaneku ettekandeks üks minut. Ma saan aru, et sotsiaalkomisjonis anti lausa kaks korda kauem seda aega. Siis räägitakse, et väga lihtne on, et näed, et kaitsekuludest on 700– 800 miljonit raha lubatud, ei ole seda RES-is, ei ole seda eelarves. Mitte kusagil seda ei ole, mingit katet ka ei ole räägitud. Me saame aru küll, et ministeerium võib teha ette kulutusi oma tänase eelarve alusel teatud protsendiga, aga see tähendab ju kellegi või millegi arvelt.

Et lastetoetus ei ole investeering, see on küll uskumatu. Et peres ei ole vaja toetada, see on ka täiesti uskumatu. Et üks mees on ka väga kaua siin Riigikogus olnud ja mina ütlesin siin mõned päevad tagasi, ütlen ka täna, ka minul saab kolmas koosseis siin olemas, tundub küll, et üle kolme koosseisu ei tohi olla. Inimestel kaob side tegeliku eluga, tegelike vajadustega.

Lisaeelarve toodi laua peale 800 miljoniga, kus on tegelikult eestlaste toetuseks, vaadake sinna sisse, kas leiate 100 miljonit või. Nii nagu Helmen ütles, seal on üks väga hea rida, üks peredele toetus, aga mitte midagi enamat.

Kas see, et täna on olukord, kus kodus kasvatatakse kolme, nelja või viit last ja kui vanemad lapsed lähevad ülikooli ja kaks nooremat jäävad veel koju, siis äkki enam peretoetust ei ole, kas see on probleem olnud? Jah, see on probleem olnud. See on peredel kõige suurem probleem, sest lapsed, kui lähevad ülikooli, siis need kulud kasvavad.

Kas see on olnud ebaõiglane, et kõiki lapsi ei ole võrdselt koheldud? Jupiti 19 eurolt on tõusnud 60 euroni esimese ja teise lapse toetus, kolmandast 100. Nüüd on ettepanek tehtud, et kõik lapsed saaksid võrdselt 100.

Vaidlus käis siin ka üksi kasvatava pere lastetoetuse teemal. Ja ma saan aru, et komisjon leidis siin mingil moel kompromisslahenduse, tõstes seda 2,1% või korda.

See, et peretoetusi indekseeritakse, on ju loomulik. Me näeme, mis toimub. Ja kui keegi räägib siin, et laenukoormus või võlad või on kasvanud, siis ma küsin, et millise valitsuse ajal see kasvanud on. Huvitav on see, et see on nagu viimasel aastal on juhtunud kõik imed, ei suudeta mitte ühegi probleemiga lahendada, isegi kõige tühisema asjaga, ühe gaasitoruga kai ja Balticconnectori vahel ei suudeta hakkama saada, rääkimata kõigest muust.

Siis öeldakse, et ei tohi ühtegi aktsiisi langetada, ei tohi ühtegi käibemaksu langetada, aga unustatakse ära, et iga kuu on maksude laekumine paranenud 16+%. See on meie taskust võetud, keegi ei räägi sellest, et elektri pealt võetakse meilt iga kuu, iga kuu CO2-kvoodi raha 50 miljonit, pluss ülekoormustasu 10 miljonit. Iga kuu, mitte aastas. Ja siis räägitakse, et ei ole võimalik oma peresid tagasi toetada.

Kui selle aasta talvel oli paljudel peredel, noortel peredel just, oma kodu laenuga ostetud, auto liisitud selleks, et tööl käia, ja nad olid arvestanud, et nende kodukulud on seal 150–200 eurot, ja kui siis see arve tuli detsembris 800 eurot, jaanuaris-veebruaris sama suured, siis arvati, et oli mingi väike ...

Palun, kolm minutit.

22:19 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit. 

22:19 Aivar Kokk

... väike toetus juurde, siis märtsis oli päris hea arve, aga aprillis olid kõik toetused kadunud, ei olnud ka enam võrgutasude toetust, ja arved olid aprillis, kui silmad olid soojemad, kõrgemad kui märtsis.

Siis me arutame, kas see on hea või ei ole see hea. Vahest tuleks nagu mõelda seda, et keegi pidevalt püüab rääkida, et mina olen maailma naba ja tean kõike. Keegi meist ei tea mitte kõike. Kui kaitsekuludest, siis ma lähen sinna härrasmehe juurde ja küsin, sest ta on selle valdkonna proff. Kui energeetika koha pealt on küsimusi, siis ma lähen küsin ka energeetikameeste käest. Aga siin räägiti 170 miljonist, ühe teravati gaasi ostmine. Küsige siis, täna tehti hange, mitu firmat pakkus ja mis hinnaga pakuti seda gaasi. Üks firma pakkus, tegigi pulli, panigi selle hinnaks 170 miljonit, kui turu peal on tegelik hind gaasil on megavatil on hoopis 90-ga.

Tulge maa peale tagasi! See sügis ja talv on katastroofiline, mitte ainult sellepärast, et Ukrainas on sõda, vaid meie energia‑ ja kütusehinnad on laes. Pluss see, et täna on juba teada, et diisel on defitsiidis juba praegu, rääkimata augustist ja septembrist. Kui tänavu prognoosivad kütusemüüjad, et siis on hind kolm eurot.

Me peame selle peale mõtlema, aga kui ma küsin peaministri käest viiendat korda, millal hakatakse toru ehitama, et LNG-gaasi saada, siis vastust ei tule, siis ta ütleb, et ta ei tea. Siis tuleb vahetada ametit ja panna need inimesed pukki, kes annavad korraldusi meie riigiettevõtetele. Eraettevõtja on 40 miljonit sinna pandud. Ja siis me räägime, et me ei leia 250 miljonit oma laste toetusteks, oma perede toetuseks. Kolmas laps on see, kes meie riigile toob eestlasi juurde ja toob ka maksumaksjaid juurde. Loomulikult, neid peresid tuleb toetada. Ja eriti praegu, kui on rasked ajad.

Keegi ei küsinud seda, et kui me järgmine aasta pensioni tõstetakse erakorraliselt 20 eurot või 50 eurot antakse oktoober, november iga pereliikme või lapsele ja eakale, siis keegi ei küsi, kus kate on. Siis see kate on, mis see 30 miljonit on, ühekordne kate enne valimisi. Jätke populism! Suhtuge oma inimestesse nii, nagu on, et mitte rääkida, et katteallikaid ei ole, ei ole mõjuhinnanguid. Kus need mõjuhinnangud olid lisaeelarvel, kust see raha leiti? Mõjuhinnangud! Muudatusettepanekud! Nüüd on lühike aeg, aga lisaeelarve ajal ei olnud lühike aeg. Vaadake peeglisse ja siis tulge ja arutage! Aitäh!

22:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma saan aru, et on vastusõnavõtt. Jürgen Ligi, palun!

22:22 Jürgen Ligi

Jah, ma arvan, et minu arust kõlas siin ka nimi, aga äratuntavalt näidati näpuga. Noh, ma näitan siis nimeliselt vastu. Aivar Kokk ilmselgelt kolme koosseisuga ei ole kohanenud ja on maha käinud. Nii segane ja seosetu tekst, mida ta esitas, päevakorrast selgelt mööda, ei ole sobiv kolmandat koosseisu olevale Riigikogu liikmele. Aga mind püüdis ta süüdistada demagoogias. (Keegi räägib vahele.) Kas niimoodi ongi, et me kahekesi korraga räägime? (Juhataja helistab kella.)

22:23 Esimees Jüri Ratas

Ma palun saalis vaikust.

22:23 Jürgen Ligi

Jah, lihtsalt see vahelesegamine päris kõrva ääres segab rääkimist, aga ma püüan siis selgitada. See etteheide rahanduskomisjonile oli tegelikult Andrei Korobeinikule, ühele eelnõu autorile. Tema korraldusel selle eelmise protseduuri ülerullimise, mitte mina, mitte Reformierakond. Ja põhjus on muidugi see, et obstruktsioon oli täiesti sisutühi ja oli põhjust olla ka natukene jõhker. Praegune obstruktsioon on seotud riigile väga suurte kohustuste võtmisega väljaspool kehtestatud protseduure ja häid tavasid, väljaspool rahanduse raame, väljaspool sisulist debatti, väljaspool eelarvet, väljaspool valitsuse õigust juhtida riigi rahandust. Ja sellepärast see on teistmoodi obstruktsioon kui see, kui protestitakse selle vastu, et puudega inimesed pääsevad juurde näiteks teenustele, mis oli eelmise korra teema, või et ühendatakse laevastik, mis oli teine eelmise korra teema. Nii et olles obstruktsiooni vastane ma püüan lihtsalt vahe sisse teha. (Juhataja helistab kella.)

22:24 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, protseduuriline küsimus, palun!

22:24 Aivar Kokk

Lihtsalt palun jälgida seda, et protseduurilist saab võtta või vahekõnesid teha, nagu Jürgenile meeldib, ikka siis, kui nime mainitakse. Ma ei maininud mitte kellegi nime. Ma tean, et talle meeldib alati seda sõna võtta, aga alati võib-olla ei peaks.

22:25 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Õnne Pillaku. Palun teid! Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun!

22:25 Jürgen Ligi

Jah, härra Ratas, sellistele protestidele on tavaks siin juhatajal reageerida tava kirjeldamisega. Tava siin on, et kui äratuntavalt osutatakse mõnele kolleegile, siis tollel on sõnaõigus, vaatamata sellele, et võib-olla tema nime otseselt ei mainitud. Mulle ei tulnud küll pähegi, et minu nime ei mainitud. See näpuga näitamine oli nii otsekohene. Kas te olete minuga nõus, et see on olnud viimaste aastate tõlgendus? Äratuntav viide kolleegile on piisav, et anda vasturepliigiks sõna.

22:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ju oma tegevusega andsin teile sõna. Ma ju oma tegevusega andsin teile, härra Ligi, sõna vastusõnavõtuks. Ma pidasin õigeks, et teile sõna anda. Palun, Priit Sibul, protseduuriline küsimus!

22:26 Priit Sibul

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Jürgen Ligi just ütles, et tal ei tulnud pähegi, et tema nime ei mainitud. Kas koosoleku juhataja saab kuidagi aidata või pulti minejale öelda, et igaüks igal juhul iga kord igaks juhuks mainiks Jürgeni nime, et ei oleks sihukest jama, et keegi äkki ei maini?

22:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Põhimõtteliselt saab küll juhataja öelda kõik 101 nime ära, aga ma kardan, et see läheb keeruliseks. Õnne Pillak, palun, sõna on teil. Kas soovite ka lisaaega?

22:26 Õnne Pillak

Jah.

22:26 Esimees Jüri Ratas

Palun, kaheksa minutit!

22:26 Õnne Pillak

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuulates siin eelnõu kaitsjaid, nende entusiasmi ja seda, kuidas kõik on sedavõrd üllas ja eesmärgid lihtsad, siis mulle meenus koolivenna, president Lennart Meri mõte. Ma võin nüüd võib-olla natukene eksida nendes täpsetes sõnades, aga see kõlas umbes selliselt, et on lihtne rääkida juttu, mis meeldib kõigile, aga palju raskem on rääkida asjadest nii, nagu need tegelikult ka on.

Me ju tegelikult ei vaidle selle üle, kas lastega peresid on vaja toetada või mitte. Me ei pea ju üksteist veenma selles, et sügis-talv tuleb raske ja inimeste toimetulekut tuleb toetada. Kuna lastega pered on pensionäride kõrval suurimas vaesusriskis, siis neid tulebki raskel ajal aidata. Viimaste kuude hoogsates vaidlustes on mulle kõrvu jäänud, et ega keegi ju tegelikult ei kahtlegi selles. Küll aga olen ma nõus sellega, et meil ei ole üksmeelt antud eelnõu osas. See on ka arusaadav, sest selles eelnõus on oma nõrgad kohad ja ma ei pea praegu silmas toetuste suurust või seda aega, millal me seda eelnõu arutame, ega ka seda tempot, millega me seda teeme, vaid ma pean silmas neid väiklasi detaile. Nagu öeldakse, et paharet alati peitubki nendes väikestes detailides.

Esiteks, kiirustamise tõttu ei ole eelnõule tehtud põhjaliku analüüsi, aga arvestades laste ebavõrdset kohtlemist, mis sellest eelnõust kumab, võib antud eelnõus olla riive põhiseaduse ja võrdse kohtlemise printsiibile. Teiseks ei ole arvestatud ka seda, kuidas mõjutab toetuste tõus makstavat elatisabi. Kui vanemad on lahus, saab lapsi kasvatav vanem vaid pool planeeritud toetuste tõusust, sest 50% toetuse tõusust läheb elatist maksva vanema kohustuste katteks. See tähendab, et makstava elatise summa peretoetuste tõusu arvel väheneb. Eriti ebaõiglane on see lasterikaste perede puhul. Sellega me paneme üksi last kasvatavad vanemad veelgi halvemasse olukorda ja kahandama tunduvalt teise vanema vastutust. Kahjuks on nii, et need, kes selle all kannatavad, on peamiselt emad. Kolmandaks, seesama mitmike erisus, mille kohta ma küsisin ja tegelikult ka küsimused üles jäid. Kui 21‑aastane pereliige töötab või kolib näiteks riigist ära, kas siis tema eest riik maksab ikka peretoetust, sest ta on mitmik? Või siis seesama kurb näide, et kui üks mitmikest sureb või sünnib surnult, kas sellisel puhul tekib teisel mitmikul seesama 21‑aastase vanusega seoses toetuse saamise õigus? Neljandaks, seaduseelnõu rakenduslik pool, millele on kohe algusest peale viidanud ka Sotsiaalkindlustusamet. IT-lahendused, mis on vaja teha lasterikka pere toetuste indekseerimiseks ja erisuste arvestamiseks, ei ole antud ajaraamis lihtsalt tehtavad. Viiendaks jääb eelnõu jõustumise juures selgusetuks, kellele hakkab see § 21 lõige 4 kohalduma, ma mõtlen seda järkjärgulist lasterikka pere vähenemist, kaks kolmandikku ja üks kolmandik. Kas ainult neile, kellel lasterikka pere toetus lõpetatakse alates 1. juunist 2023, või peaks see laienema kõikidele peredele, kellele on varasemalt lasterikka pere toetus määratud?

Need olid vaid mõned nüansid, mis eelnõu lugedes silma jäid ja mille kohta mul ei õnnestunud ka esmaspäeval komisjonis küsida, sest kell üks ma pidin komisjonist lahkuma ja juba enne seda pandi komisjonipoolsed ettepanekud ilma arutamata ja küsimuste küsimise võimalust andmata hääletusele.

Lõpetuseks ma kordan siin veel üle mõned numbrid, mis selles saalis on ka viimastel nädalatel korduvalt kõlanud. Suhtelises vaesuses elab Eestis 37,5% üksikvanemate lastest, 13,5% kolme ja enama lapsega peredest, 13,1% kahe lapsega peredest ja 10,1% peredest, kus on üks laps. Absoluutses vaesuses elab 6,7% üksikvanematega peredest, 2,7% kahe lapsega peredest, 2% kolme või enama lapsega peredest ja 1,2% ühe lapsega peredest. Ma kordan need numbrid iga kord, nii nagu te olete ka kuulnud enda küsimustes, üle just sellepärast, et ma tõesti palun, et arvestame perede toimetulemist, et kes saavad rohkem ja paremini hakkama, kes mitte, just siis, kui me teeme perede jaoks otsuseid. Nii et iga laps ja lapsevanem saaks riigilt seda toetust ja tuge, mida ta kõige enam vajab, ja sellel ajal, mil ta seda abi kõige rohkem vajab. Nagu öeldakse, tark ei torma. Võtame aega ja teeme korralikult. Aitäh!

22:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Signe Kivi. Küsin sellele teel, kui te siia Riigikogu kõnetooli tulete, kas soovite lisaaega. (Signe Kivi soovib lisaaega.) Palun! Kaheksa minutit.

22:32 Signe Kivi

Võtan ka vett enne. 

22:33 Esimees Jüri Ratas

Jaa, võtke vett enne. Ja ma palun, et kelle läheb siis käima, kui see protseduur on läbi. Ärge kartke, need sekundid teie kõne alla ei kuulu. Võtame sõbralikult asju, humaanselt. Võtke lonks vett. Nii. Palun! Nüüd hakkab aeg pihta. Palun, Signe Kivi!

22:33 Signe Kivi

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! 2021. aasta kogumiku "101 lühielulugu", Riigikogu XIV koosseis seisuga 15. veebruar 2021 andmetest võtsin kokku meie saadikute laste ja lastelaste rikkuse. 120 poega, 120 tütart, 73 lapselast. Niisiis oleme tublid vanemad ja vanavanemad ning teame, millised on lastekasvatuse rõõmud, mured ja probleemid. Aga siin, Riigikogu saalis oleme poliitikud.

Minu toodud numbrid on kindlasti ebatäpsed, sest arvestades Riigikogu nooruslikku koosseisu on meie peredesse lapsi ja lapselapsi juurde sündinud. Pealegi võis kokkulugemine olla ebatäpne. Aga ebatäpne ei ole kindlasti Kaili Malts fakti kontrollimise ja valeinfo reporter, kes kirjutas 4. juunil Eesti Päevalehes (tsiteerin): "Üks peamisi väiteid on see, et perehüvitiste seaduse muutmise seadus aitab parandada Eesti sündimust. Võib tunduda üllatusena, aga Eesti viimaste aastate kogemus näitab risti vastupidist suundumust. Viimati suurendati meil lastetoetusi 2017. aastal, pärast seda on Eestis sündimus vähenenud. Eelnõu kaitsvate poliitikute seas levib ka huvitav suundumus jätta mulje, justkui sellel on teaduslik alus, et nende pakutud moel lastetoetuse suurendamine aitab kasvatada iivet." 

Ta jätkab: "Me loeme seletuskirjast: sündimust mõjutavate tegurite kaardistamiseks on tehtud mitmeid eriuuringuid nii Eestis kui ka välismaal ning kõigist neist tuleb selgelt välja pere majandusliku toimetuleku ja perede sünnikavatsuste seos. Paraku aga ei täpsusta eelnõu, millistest konkreetsetest uuringutest käib jutt. Üks valelik konstruktsioon perehüvitiste eelnõu kaitseks on vastandada kohalikke lapsi ja Ukraina abistamist, et oma inimesed jäetakse unarusse. Aga need argumendid ei päde. Eesti ei ole aidanud ega aita Ukrainat meie lastetoetuste arvelt." Kokkuvõtteks kirjutab Kaili Malts: "Kuigi kindlasti leiaksid lastetoetusteks jagatavad miljoneid peredes rakenduse, on tõestamata, et need panevad noori naisi märkimisväärselt rohkem sünnitama."

Aga mida taotleb Reformierakond? Esiteks, soovime peatada selle eelnõu kolmel põhjusel. Kõigepealt tuleks laste ja perede parimal viisil aitamiseks pidada sisulist arutelu, nagu soovitas hiljuti Lastekaitse Liit. Tsiteerin: "Liit on seisukohal, et eelnõu vajab täiendavat analüüsi ning rõhutab vajadust põhjalikumalt hinnata käesoleva eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju, arvestades kõikide Eestis elavate laste huvisid. Oluline, et eelnõu koostajad konsulteeriksid põhjalikult ka Eesti rahvastikuteadlaste ja demograafidega, oleme ju kõik samal poolel, lapse poolel."

Teiseks, soovime jätkuvalt arutada peretoetusi koos riigi teiste vajaduste ja võimalustega eelarvekõneluste raames. Arutelu perepoliitika üle on vajalik, aga seda ei tohiks taandada ühte liiki toetuse maksmise surumisele. Peaksime läbi arutama ekspertide hinnangud, mille järgi on sularaha kõrval turvatunde loomisel palju suurem roll erinevate teenuste pakkumisel, olgu selleks paindlikud, lastehoiu võimalused, nõustamised, terviseteenused, hariduskorraldus kuni kõrghariduse omandamiseni välja.

Jah, me kõik tunneme ütlust "väikesed lapsed, väiksed mured, suured lapsed, suured mured". Magamata ja kõhugaasides beebi kõrval tundub selline ütlemine uskumatut ebaõiglane, aga laps kasvab suuremaks, läheb lasteaeda, kooli, ehk ka kutsekooli ja ülikooli. Ja meie, vanemate mure ja hool peab käima nende uute väljakutsetega kogu aeg kaasas, ka meie poliitikute hool. Tegeleme siis ka nende oluliste pereprobleemidega. Head Riigikogu liikmed, eks!

Aga kolmandaks, lisaks kahele eelnevale soovib meie erakond mitte anda võimalust lõhkuda riigivalitsemise ja riigieelarve kujundamise stabiilsust viimase 30 aasta kõige keerulisemas julgeolekuolukorras.

Lõpetuseks, head kolleegid, ilmselgelt sooviti selle eelnõuga nii-öelda ära teha, teha ära näitamaks, et Riigikogu nelja erakonna liikmed hoolivad lastest, aga meie, ka mina, ei hooli. See pole nii. Saab teha teistmoodi, saab teha paremini. Tänan tähelepanu eest!

22:38 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Priit Sibula. Kas väike lisaaeg ka? Kaheksa minutit, palun!

22:38 Priit Sibul

Aitäh, hea esimees! Head kolleegid. 30. augustil 2005 kirjutas Rein Taagepera Eesti Päevalehes artikli "Demograafiline vetsupott". Eesti vajaks uut hernhuutlaste liikumise sarnast üritust, kirjutab ta. Et rahvast taastoota, vajab Eesti 22 000 sündi aastas. Juba ligi 15 aastat on aga olnud neid alla 15 000. Tore, et see arv hiljuti 1000 võrra tõusis. Mõned juba unistavad, et sünde tuleb iseenesest igal aastal jälle 1000 võrra rohkem, ja varsti olemegi nii demograafilisest august väljas, nii et rahvas püsib endises suuruses. Nii see paraku pole, kirjutab ta. Demograafiline auk on selline auk, mille põhjas on omakorda auk, nagu vetsupotil. 10 aasta pärast väheneb sündide arv jälle järsult, sest järsult väheneb ka laste kasvatamise eas meeste ja naiste arv. Kui nendel on sama vähe lapsi kui praegustel vanematel, siis kahaneb sündide arv 10 000-le. Miljoni eestlase asemel hakkab siis kujunema rahvaarv 600 000, kuni veel 25 aastat hiljem langeme vetsupoti järgmise jõnksu juurde. August välja saab ronida. Auku langeda, see on tagasivõetamatu. Nii kirjutas 2005. aastal professor Rein Taagepera.

Meil on demograafiline kriis ja me oleme sellele reageerimisele tugevalt hiljaks jäänud. Kui me lootuselt hilineme, siis on selge, et ühel päeval on hilja ärgata ja rääkida, et võiks midagi teha.

Kas see eelnõu aitab kaasa Eesti peredel paremini hakkama saada? Kas see eelnõu aitab paremini hakkama saada? Jah, aitab. Ning parem hakkamasaamine on eeldus, et Eesti peredes saab julgemalt mõelda perelisale. Ei pea mõtlema ja arutama, kas lapsed saavad piisavalt hea huvihariduse, korralikud riided selga ja nii edasi.

Ma olen kaugel arvamusest, et see eelnõu lahendab kõik probleemid Eestis. Loomulikult mitte. Aga see eelnõu aitab kaasa olukorrale, kus ideaal kahelapselisest perest muutub Eestis nõnda, et meile tekiks ideaal sellest, et igas peres võiks kasvada kolm last või enamgi.

Aga mitte kõik ei näe kaugeltki seda nõnda. Siim Kallas pärast eelnõu esimest lugemist tegi ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja pidas kõne. Selles kõnes oli üks uskumatult õõvastav lõik. Ma loen selle uuesti ette. Tsitaat algab: "Selle eelnõuga tahetakse varjata meie perekultuuri tegelikke puudusi. Meie ühiskond peab tagama pikaajalise turvalisuse emadele, et nad julgeksid lapsi muretseda ja tunneksid nende muretsemisest ja kasvatamisest rõõmu. Et mehed neid aitaksid ja toetaksid, mitte ei jätaks üksi, et neid ei ohustaks koduvägivald, et nad ei langeks välja tööelust. Me peame neid kaitsma talibanlike põhimõtete eest, kelle arvates naised on kui loomad, kes kord aastas toovad ilmale ühe vasika." Tsitaadi lõpp.

Pärast eelnõu esimest lugemist hakati rääkima, et suures peres on justkui mastaabiefekt. Halloo, sõbrad! See, et igale lapsele ei pea ostma uusi paari trussikud või püksipaari, ei tähenda, et kusagil on olemas mingi mastaabiefekt. Meie pere käis teatris ja ma ei näinud seda mastaabiefekti mitte kusagil. Me ei ostnud kaugeltki kõige kallimaid pileteid. Ma ei näe seda mastaabiefekti ka siis, kui mina ise või mõned teised suurpered peavad otsima uut kodu, kus oleks piisavalt tube lastele, või vahetama autot. Mastaabiefekti nendel puhkudel pole olemas.

Paljudel suurtel peredel on palju väiksemad sissetulekud kui meie perel ja loomulikult on neil kordades keerulisem. Ma ei räägi siin mingist isiklikust murest ja probleemist. Ma tahan jagada ühe imelise naise emotsioone, kuidas temale paistab siin saalis ja ühiskonnas toimuv arutelu. Age Õunap kvaliteeti Naisliidu poolt aasta emaks 2022 ja ta kirjutas järgmiselt. "Mina ei ole oma lapsi kunagi sünnitanud raha pärast. Nad on minu ellu tulnud ootusest ja soovist. Riigi toetav tugi on olnud lihtsalt boonuseks. Ja tead, armas sõber, vahel on nelja lapsega olnud ikka paganama raske. See on tuttav tunne, kui rahakotis kõliseb napilt ühe piima jagu münte, et lastele putru keeta, kuid palgapäevani on mitu päeva aega. Ja siis tuleb laps koolist teatega, et on vaja ekskursiooniraha. Teisel lapsel on tulemas võistlused Eestimaa teises otsas. Kogu tavapärane elu maksab, nii nagu maksab ka toit, mida ma lihtsalt ei jõua koju enam tuua, sest selle hind on kordades tõusnud. Ja kuigi on väga-väga keeruline, ma ei vingu ega virise, vaid püüan hakkama saada, kuigi vahel väga valusa hingehinnaga. Ja muidugi on raha lõppkokkuvõttes teisejärguline, aga siiski teatud piirini eluliselt oluline, et toetada lapsi nende õpingutes ja toimetulekus. Ma ei tule ka midagi paluma ega anuma, kuid ühte asja ma siiski palun. Palun, palun ära alanda ega solva suurte perede emasid, nii nagu see praegu on juhtunud." Tsitaadi lõpp.

Head kolleegid! Ka mina palun, et kui me räägime kellegi poolt, püüdkem vältida siis teistele vastandumist. Kõigile ei pea meeldima see eelnõu, ei pea meeldima need lahendused, aga vastandada pole vaja. Rahulikku ja sisulist arutelu! 

22:44 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Heidy Purga. Ja küsin ka teie käest, kas soovite lisaaega. (Heidy Purga soovib lisaaega.) Palun! Kaheksa minutit. Vabandust, Heidy Purga! Jürgen Ligi ... Oli? Ei. Te teate väga hästi, härra Ligi, et saab kolm ja viis pluss kolm on kokku kaheksa. Palun Heidy Purgale uuesti panna tahvlile kaheksa minutit. Palun, Heidy Purga!

22:44 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! See debatt peretoetuste eelnõu üle siin Riigikogu saalis, nii nagu ka sotsiaalkomisjonis, on olnud väga terav. Ma tahaksin oma sõnavõtus keskenduda eeskätt sellele, mis sellest seadusest nüüd edasi saab.

Oleme Reformierakonnas algusest peale rääkinud, et seda eelnõu surutakse läbi liialt kiirustades. Eelnõu ei toeta sellisel kujul ei Lastekaitse Liit ega ka eksperdid Sotsiaalministeeriumist, kes mõlemad on avaldanud arvamust, et aruteludeks tuleks võtta aeg maha. Oleme ka välja toonud, et eelnõuga ette nähtud peretoetuste tõuse mahus ligi 300 miljonit eurot iga-aastaselt tuleks arutada koos teiste riigieelarve kuludega.

Majanduses muutuvad asjad praegu väga kiiresti ja me peame aru saama, kas sellise toetuse tõusuga saame me tuleval talvel endale lubada energiatoetusi või näiteks õpetajate palgatõusu, millest siin täna õhtul on ka korduvalt räägitud. Aga neid sisulisi argumente pole kuulatud. Eelmisel neljapäeval ja sel esmaspäeval rammis Riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Siret Kotka seaduse teiseks lugemiseks vajalikud protseduurid oma komisjonist läbi nagu buldooser. Ta tallas oma roomikute alla hulga Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse sätteid ja häid parlamentaarseid tavasid, mida kolleegid on siin juba täna õhtul piisavalt kirjeldanud. Näiteks ei saanud mitmed Reformierakonna saadikud hoolimata korduvalt väljendatud soovist sotsiaalkomisjonis aega, et oma muudatusettepanekuid tutvustada. Kuigi kodukorraseaduse § 100 lõige 2 ütleb sõnaselgelt, et juhtivkomisjon peab võimaldama muudatusettepaneku esitajal oma ettepanekut selgitada enne selle kohta otsuse tegemist. Lihtne. See tähendab, et kui see seadus peaks kunagi jõudma vastuvõtmiseni, tuleks kindlasti kontrollida, kas seda ikka seaduse kohaselt menetleti.

Reformierakond sooviks saada ka vastust sellele, kas komisjonis välja praagitud ligi 450 meie muudatusettepanekut said ka tõesti korrektselt välistatud. Aga enne vastamist peab see seaduseelnõu läbima siin saalis teise lugemise. Eelnõu esimesel lugemisel toimunud hääletus näitas selgelt, et meie oleme eelnõu toetajatega võrreldes vähemuses, seega kavatseme kasutada vähemusele seadusega ette nähtud võimalust ehk panna kõik meie esitatud muudatusettepanekud hääletusele.

Eraldi rõhutan, et me ei takista parlamendi tööd lausaliselt, vaid tahame edasi lükata ühe konkreetse seaduseelnõu kiirustades läbisurumist. Kui mõne selle istungjärgu eelnõu kolmandaks lugemiseks või mõnel muul põhjusel on vaja korraldada Riigikogu erakorraline või täiendav istung, oleme sellel valmis kindlasti osalema. Ka Riigikogu komisjonid saavad oma tööga jätkata. Aitäh teile!

22:48 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ... On ja see on hea uudis. Palun siia Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Kas ka teie soovite lisaaega?

22:48 Andres Metsoja

Jaa, ma palun.

22:48 Esimees Jüri Ratas

Minut, kaks, kolm? Härra Metsoja, minutit kaks või kolm?

22:48 Andres Metsoja

Ma paluks kolm.

22:48 Esimees Jüri Ratas

Selge. Palun, kolm minutit, kokku kaheksa.

22:48 Andres Metsoja

Austatud esimees! Austatud parlament! Tegelikult on elus nii, et maja ei ole kodu ja pere ei ole midagi, mille eluolu otsast lõpuni saaks siin meie oma kõnedega parlamenditoolist, kõnetoolist mõjutada, see on midagi väga isiklikku. Ja nii see peabki olema. Selles tegelikult peitub ühe riigi õnn ja rõõm ja sageli ka kestvus, riigi lugu.

Samas minule üllatuslikult tõepoolest, ilmselt paljudele üllatuslikult on sellest teemast saanud justkui selline fiskaalpoliitika põhiküsimus. Ja ma arvan, et väga paljusid inimesi, peresid just nimelt see selles debatis häiribki. Me püüame mõõta ja sageli peamegi mõõtma väga paljusid asju rahas. Aga kui me räägime seda võtmes, et kas meil on valida, panna raha teenusesse või anda see perele, kes ise saab otsustada, kuhu see raha panna, millisesse teenusesse, seeläbi ka seda teenusruumi kujundades ja tegelikult riiki ehitades, oma kogukonda ja omavalitsust ehitades, on minu meelest väga oluline rõhuasetus. Ja see tegelikult avab väga palju sellist väärtusruumi, kuidas me ühiskassa kasutamist lahti mõtestame, kuidas me seda avalikkusega jagame ja tagasi peegeldame.

Täna hommikul rääkisin ma ühe omavalitsusjuhiga, Lääneranna vallavanemaga, kes tegelikult püüab juhtida ühte omavalitsust, mis haldusreformi tekkel on kujunenud väga hõredalt asustatud piirkonnas kahe maakonna piiril, Läänemaa ja Pärnumaa piiril. See omavalitsus otsesõnu on tekkinud tegelikult sellepärast, et seda vaest pruuti mitte keegi ei tahtnud, ei tahtnud Haapsalu ega ei tahtnud Pärnu. Ja selle Eesti riigi kujunemisloo ehk haldusreformi nii-öelda loo üks oluline võti on tõepoolest selles, et see piirkond justkui on elust hüljatud. Eesti riik proovis seda probleemi lahendada ühekordse toetusega. Aga ometi sellele ei ole järgi tulnud seda, mida me ju soovisime, seda teenuskeskkonda, seda, et mõistliku aja jooksul laps saaks perest sõita kooli, et järgmisel päeval ei tuleks üks või teine minister ütlema oma kriitikat selle kohta, et sul on ikkagi liiga tihe koolivõrk ja vaata, kui vähe sul on lapsi.

Ja siis me jõuamegi tegelikult selle Eesti eluolu keskmesse. Me võime rääkida teenusest Tallinna linnas, me võime rääkida suuremates keskustes, aga sageli nendes kohtades, kus elu tõmbab koomale, perede kulud aina kasvavad.

Ja me võime siit öelda, et see mõnikümmend loetud eurot ei aita. Aga me ei tohi unustada, et me tegelikult selle eelnõuga elame mitme kriisi keskel. Minu käest alles hiljuti küsis üks pereisa, et te räägite seal millegi toetamisest ja pere toetamisest selles kontekstis, et kas on see raha riigieelarves olemas või kas see kunagi tekib, aga kes küsis minu käest, kes küsis minu käest, kui minu energiaarve süsiniku kontekstis, CO2 kontekstis, kui öeldi, et see baashind on 25 eurot tonn, lõpuks on 100, kes küsis, et kas see on kuskil mingi kulubaasi arvestuses sees. Ja siis öeldakse, et noh, kui ei olnud, sa ei osanud seda planeerida, siis tule küsi toetust, sellepärast et sa oled ikkagi nõrgem ja sa ei saa ju ühiskonnas hakkama.

Ja minu meelest täpselt sama juhtub selle peretoetuste temaatikaga. Me võime rääkida, et siin võib olla sees ebavõrdne kohtlemine või mis iganes, aga see põhiväärtusena tõsta lauale peresid selles olukorras, selles mitme kriisi kontekstis on vaja toetada. On vaja toetada, sest kas või needsamad näited, et hinnad on kasvul ja mitte ainult selles valdkonnas, kus ma saan valida, kas ma söön rohkem või vähem, käin restoranis söömas või mitte. Aga kui ma tahan käia tööl ja tahan panna last lasteaeda, siis see lasteaia kohatasu tõuseb, kas või seesama Pärnu näide, keskmiselt 32% on see hinnatõus. Ja siin me räägime seda jällegi poliitilises keeles hindade võrdsustamise näol, mitte selles, et meil on mingi hinnatõus kuskil.

Me igal sammul püüame nagu lihvida neid nurki maha ja öelda inimestele: saage hakkama. Aga üks riik saab püsida ikka ju tegelikult sellele, et me üksteist austame. Sellepärast ma arvan, et siin saalis on kohane öelda, et mina isiklikult ei usu, et Reformierakond on kuidagi, mingilgi moel peretoetuste tõusu vastu või et sotsiaaldemokraadid päriselt sellest eelnõust tahtsid eemale astuda. See on poliitmäng ja ilmselt, ma arvan, tegelikult laiem avalikkus ehk Eesti rahvas seda kõik ei mõista, sest käib kaasas tekst, et sellel on mingi varjatud tagakülg. Aga Eesti peredega mängimine on julgeolekuoht, oht oma riigile, rahva tulevikule.

Nii et ma arvan, et rohkem mõistmist, püüame ikkagi leida selles tekkinud konfliktis võimalikult kiiresti õige tee, et liikuda edasi, et see sõnum, mis siit parlamendist jõuaks lõpuks Eesti peredele, lastele, oleks see, et toetamist vääriv on see alati. Aitäh!

22:54 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, hea ettekandja! Küsin nüüd uuesti korraks, kas on veel kõnesoove? Ma näen, tullakse jooksuga, jooksujalu ja seda on tore vaadata ja näha. Palun Riigikogu kõnetooli Riina Sikkuti. Küsin teie käest: soovite lisaaega?

22:55 Riina Sikkut

Jah, suur tänu.

22:55 Esimees Jüri Ratas

Otse telesaatest, kui ma ei eksi. No näete! Palun, kaheksa minutit.

22:55 Riina Sikkut

Head kolleegid! Mina räägin kolmest asjast: lastega perede toimetulekust, rahvastikupoliitikast ja meie demokraatiast. Tõesti, hinnatõus on üleüldine. Arvestades hinnatõusu põhjuseid, valitsusel ei ole võimalik tegelikult inflatsiooni kuidagi poole võrra vähendada või kahe protsendi peale suruda. See, mis teha tuleb, on aidata inimestel toime tulla. Ja on selge, et keerulisem on madalama sissetulekuga leibkondadel ja ka lastega peredel. Kui me vaatame suhtelise vaesuse näitajaid, ka ühe ja kahe lapsega pered on suuremas suhtelise vaesuse riskis ja on absoluutselt õige neile appi minna, et laste heaolu ei saaks praeguse hinnatõusu olukorras kannatada.

Nii nagu ma tegelikult komisjoni ettekandjale juba mainisin, ma olen täiesti kindel, et kõik siin saalis olevad Riigikogu saadikud toetavad lastetoetuste tõstmist. Laste toimetulek on oluline ja selle jaoks lastetoetuste tõus on väga sobiv meede. Kui me räägime sihitud meetmetest, siis tõesti, lastetoetuste tõstmine aitab lastega perede toimetulekut tagada. Seda on ka nüüd selle arutluse all oleva eelnõu puhul esimesena justkui välja toodud. See on selleks, et lapsi aidata ja nende perede toimetulekut toetada.

Nüüd, kui eesmärk selline on, siis tegelikult peaks olema ju kõik see, mis eelnõusse on kirja pandud, seda eesmärgi saavutamist toetav ja arutelude käigus tuleks seda paremaks lihvida, et tõesti saaksid abi need pered, kes on suuremas suhtelise vaesuse riskis. Aga seda tegelikult ei ole toimunud. Kui me räägime ühe- ja kahelapselistest peredest, seda toetust ei indekseerita. Üksikvanema toetust tegelikult tõstetakse marginaalselt ülejäänud toetuste tõusuga võrreldes. Tegelikult see aus eesmärk ei saa olla lastega perede parem toimetulek. Ei sisuline arutelu ega valitud muudatused ja komisjoni poolt toetatud muudatusettepanekud ei kanna seda eesmärki.

Küsimus on rahvastikupoliitikas. Kahtlemata Eesti keskmine, samamoodi ma arvan, et kõik saadikud siin saalis toetavad seda, et meil sünniks rohkem lapsi ja Eesti rahvuskeel ja kultuur kestaks. Tõenduspõhised uuringud näitavad, et selleks on vaja luua paremad töö- ja pereelu ühitamise võimalused. Kui me räägime rahvastikupoliitikast, siis samavõrra oluline meede on ka lasteaiakohtade tagamine lastele, sealhulgas lastehoiukohtade tagamine ja võrdsem hoolduskoormuse jagamine perekonnas. Need on need viisid, kuidas peredel on kindlus, et saada rohkem lapsi.

Aga lisaks sellele, tõepoolest, me kõik teame, lastega kaasnevad lisakulud ja on ühiskondlik kokkulepe, et me kanname osa neist kuludest ühiselt. Kanname esimese ja teise ja kolmanda, 10. ja 12. lapse puhul. Tegelikult võiks ka lasterikka pere toetusskeemi sedasi kujundada. On loogiline, et kolme- ja kuuelapselise pere kulud ei ole samasugused. Nagu Priit Sibul rääkis uue kodu soetamisest, autost – kolme- ja kuuelapselise pere kulud on väga erinevad, isegi teatris käies. Tegelikult üks sotsiaaldemokraatide ettepanek oli ka seda arvesse võtta. Võib ju olla, et kolme- kuni kuuelapselise pere toetus ka järk-järguliselt kasvab. Me tegelikult toetaksime seda, et koos lapsega kasvavad ka kulud ja neist suurema osa võtab ühiskond üldiselt enda kanda. Aga selliseid mõistlikke arutelusid ja muudatusettepanekuid arvesse ei võetud. Samamoodi küsimus on, et kas on siis siiras. Kas rahvastikupoliitiline eesmärk, mida soovitakse saavutada, kas seda on võimalik saavutada selle eelnõuga? Ilmselt ei ole. Kas seda tegelikult siiralt on soovitud arutada ja teha? Ilmselt samuti ei ole.

Viimaseks see demokraatia pool. Nii selle eelnõuga seoses toimunud arutelud kui menetlus sotsiaalkomisjonis on ilmselt kõike muud kui see, mida kodu- ja töökorra seadus meile on ette näinud. Ei ole hea praktika, ei mahu kuidagi sellisesse, ma ei tea, Eesti huvides tehtava koostöö raamidesse. Siin me näeme pigem poliitilist kemplemist, midagi sellist, mis kõigi meie valijate jaoks tegelikult vastukarva on. Arvestades seda, et kui me ütleme välja, et me soovime laste toimetulekut toetada selle ilusa eesmärgi all, me peaksime suutma ka sisulist koostööd teha ja eelnõu paremaks lihvida, aga praegu seda ei ole absoluutselt toimunud. Rääkimata detailidest.

Näiteks sotsiaaldemokraadid esitasid ainult sisulisi muudatusettepanekuid. Nad on sisuliselt erinevad. Ja ka siin saalis saadikud ja sotsiaalkomisjonis saadikud ilmselt omavadki nende suhtes erinevaid seisukohti. Aga seda, et komisjonis hääletades sisuliselt erinevaid muudatusettepanekuid paketina – see ei ole õige, see ei ole kuidagi kohane, see ei ole kodu- ja töökorraga kooskõlas. Aga arvestades seda, milline see, ma ei tea, viimaste aastate töö siin on olnud, kui paljude eelnõude puhul me oleme näinud sadu muudatusettepanekuid ja ka teistes komisjonides, ka rahanduskomisjonis on hääletatud paketina sotsiaaldemokraatide sisuliselt erinevaid muudatusettepanekuid. See ei ole hea praktika, see ei peaks levima, me tegelikult suudame paremini.

Viimaseks mainin ära, et nii nagu tegelikult ka siin täna me oleme juba arutanud eelnõu, mille puhul liideti sama sisuliselt, sama eesmärki kandvad eelnõud. Sotsiaaldemokraadid on aastaid seisnud lastetoetuse tõusu eest, on reaalselt tõstnud lastetoetusi valitsuses olles ja toetavad praegu lastetoetuste tõstmist ja toetavad seda ka edaspidi. Meil on menetluses kaks eelnõu perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on samasisulised, osaliselt kattuvate miinus sõnastuslike muudatustega. Võrreldes selle eelnõuga, mida me praegu arutame, oleks loogiline need liita, neid koos menetleda ja koos arutada. On väga kahetsusväärne, et sotsiaaldemokraatide eelnõud on jäetud kuhugi tagapingile mingisugust, ma ei tea, tundub, et sügist ootama ja millegipärast need ei ole ajakriitilised. Aga nüüd me arutame eelnõu, mis on samasisuline ja mida me menetleme igasugustest kodu- ja töökorra paragrahvidest mööda minnes. Ma kutsun kolleege üles ikkagi seaduse rajale tagasi astuma, kolme samasisulist eelnõu koos menetlema ja pidama sisulist debatti selle üle, kuidas lastega peresid praeguse hinnatõusu olukorras aidata. Aitäh!

23:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

23:03 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head lapsevanemad ja ka need, kes ta praegusel hetkel harjutate! Tahate teada, milline on tulevik? Tulevik on loomulikult helge, kui me jõuame kuskilt sellest kännukohast üle.

No sotsiaaldemokraatide selline jutt ei olnud veenev. Kui viiest erakonnast neli leidsid, et me peaksime tähelepanu alla võtma sündivuse, perede toetuse, siis kõik neli asusid ühele teele. Aga juhtumisi, kui oli kuskil õhus juba kuulda seda, et võimalik koalitsioon, siis sellest kiiresti loobuti. Nüüd räägitakse, on samasisulised need ka. No ma ei usu, et need teie poolt kolm eelnevalt tehtud seadusemuudatust kardinaalselt eristuksid sellest, mida me täna tahame arutada.

Üks hea kõne oli täna oli Õnne Pillakult, kes rääkis mitmikutest. Ja ma siiralt usun, et, Õnne, erinevalt fraktsiooni üldisest arvamusest sa said teha ka vastavasisulised muudatusettepanekud, kus need küsimused oleks, mitte see, et liigutada ühe euro võrra sinnapoole, teise euro võrra sinnapoole.

No mul on siin üks mingi kuuendik sellest, mis omal ajal tehti siis, kui oli see pere- või rahvahääletuse küsimus. Kummaline on see, et kui Riigikogus viiest erakonnast neli otsustavad, et me peame pöörama rohkem tähelepanu perede toimetulekule, siis üks kehtestab ennast. Teie ei tea midagi!

See, kuidas Margit Sutrop rääkis siin, et meil ei ole raha. No väga ei veena! Väga ei veena Margit Sutropit ennast majandusinimesena! Aga tekst oli tal ju ette antud ja paber kannatab kõik. 

Toimetulekutoetuste puhul ma olen alati millegipärast, aga mul on seda aega olnud päris palju, alati rääkinud, et pöörame näo nüüd nende poole, kes saavad hakkama. Me oleme jätnud fookusest välja need pered, kus hambad ristis, kus võib olla pereema käib kahel kohal, pereisa kolmel kohal tööl selleks, et saada hakkama.

See on meie rahvuslik eripära, see uhkus, et me ei lähe abi küsima, vaid proovime, me kaasame sinna ka enda vanavanemaid. Ja seda juba kas või noorsootöös, et me alati võimaldasime neil neil osaleda noorsootöös, kelle vanemad ei saa hakkama. Aga teised, kes on lapsevanemad, panevad sinna tegelikult enda ilu ja enda tervise pahatihti selleks, et mitte minna küsima abi. See uhkus sunnib pingutama. Me võiksime pöörata ka nende poole, mitte öelda, et ühed on abivajajad, ja need, kes abi ei küsi, nemad justkui arvestame sellest välja, nad ei ole normaalsed inimesed.

Aga nüüd lihtsamalt, mis oli. Ma saan aru, et Reformierakonnal on natukene kehvasti läinud ja seda juhtub ikka vahest mõnes inimkoosluses, kus juhil lihtsalt viuh! jalad tõusevad õhku ja hakkab ülevalt käima sinna-tänna. Nagu öeldakse, katus sõidab. Ja siis tulevad mingid head mõtted, nüüd kehtestame ennast selle pere ... Teised mõtlevad, läks kehvasti, oleks võinud siin kehtestada ennast kas või aktsiiside või mingi muu asjaga, aga praegu tee sa selgeks Eesti inimestele, et Reformierakond ei ole Eesti perede toetamise vastu. Nii ta jääb.

See võib-olla lihtsalt tuleb sellest, et kui on juba mindud kord seda teed, et tujupõhine juhtimine toob tulemuse, teised ei tea midagi, mina olen riik, meie käes on absoluutse tõe monopol. No täpselt seda, kui Margit Sutrop ütleb meile siin puldis: kas te saate aru, me tahame kõiki Eesti lapsi toetada, aga raha ei ole. See ei ole veenev.

Kui raha ei ole, siis me vaatame ühiselt, kust me leiame need vahendid, mitte seda, et teie ei tea. Ja nüüd juhul, kui te hääletate, siis ma astun tagasi. Juhul kui Keskerakond seda toetab, siis koalitsioon on läbi.  Juhul kui seda, teist, kolmandat. See on puhtal kujul arrogantne käitumine ja nagu ma juba ütlesin, tujupõhine juhtimine. Eesti riik, on ümberringi kriis või mitte, vajab reaalset adekvaatset juhti, mitte tujupõhist juhtimist. Aitäh!

23:08 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun. Kolm minutit lisaaega, palun!

23:08 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Head ametikaaslased siin saalis ja siniste televiisorite taga! Ja muidugi head inimesed, kes seda ülekannet vaatavad! 

Täna siin saalis toimuv arutelu on ühes mõttes hea. Teemaks on lapsed, pered, nende toimetulek. Sellel ajal, kui eelnõu algatajad alles eelnõu kokku klopsisid ja panid paika põhimõtteid, olid sotsiaaldemokraadid juba 22. märtsil andnud sisse eelnõu esimese ja teise lapse toetamiseks. 12. mail tegid nad seda, et üksikvanema toetuse suurendamiseks eelnõu.

Täna puldis kõnelenud sotsiaalkomisjoni esindaja tõi välja ja loetles, et need, kes on algatajad, need on laste ja perede toetajad, ja need, kes algatajad ei ole, seda ei tee. Ja need, kes on allkirjast taganen, no need on veel hullemad, vaatamata sellele, et Sotsiaaldemokraadid ammu on rääkinud lastetoetusest ja on ka samme enne eelnõu algatajate jõudmist suurde saali teinud. Mina ei taha kuidagi uskuda ja ma ei usugi, kui päris aus olla, et head kolleegid sotsiaaldemokraadid Ivari Padar, Kalvi Kõva, Indrek Saar, kes ei ole algatajad, ei toeta lapsi. Ma ei usu ka, et Isamaaliidust Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Mihhail Lotman ei toeta lapsi, ma tõesti ei usu seda. Ma ei usu, et EKRE-st Merry Aart, Peeter Ernits, Ruuben Kaalep, Leo Kunnas, Siim Pohlak, Anti Poolamets, Henn Põlluaas ja Paul Puustusmaa ei toeta lapsi. Aga nemad ei ole algatajad, neid ei ole selles nimekirjas. Aga ma tean neid inimesi kui häid ametikaaslasi ja nad kõik on tegelikult selle poolt, et Eesti pered, lastega pered, aga ka eakad ja üksikvanemad saaksid hakkama.

Mul on hästi kahju, et kuigi siin puldis käis kõnelemas hea ametikaaslane sotsiaalkomisjoni liige Priit Sibul, kes rääkis väga suurepärasest naisest, Aage Õunapist, kes on juhuslikult minu linnas elav, Viljandis elav inimene, keda ma isiklikult tunnen ja kes ongi väga vahva naine ja lasterikka pereema. Tema nimelt pöördus sotsiaalkomisjoni kirjaga täna. Ja see kiri on selline, ma tsiteerin: "Tere! Edastame teile Eesti Lasterikaste Perede Liidu seisukohad seoses perehüvitiste seaduse muutmise seadusega. Lootsime oma seisukohti esitada eelmisel nädalal, see on 2. juunil toimunud sotsiaalkomisjoni istungil. Sellekohase võimaluse puudumise tõttu edastama oma arvamusse." Miks siis sotsiaalkomisjon ei kaasanud Eesti Lasterikaste Perede Liitu, et nende arvamust kuulata? Kurb.

Sotsiaalkomisjonis toimunu kohta saab öelda järgmist. Jah, on igasuguseid võimalusi nii opositsioonil kui ka koalitsioonil. Täna ei olegi täpselt aru saada, kas Reformierakond on koalitsioonis või opositsioonis, kas eelnõu algatajad on koalitsioon või opositsioon. Ja võib-olla sellise eelnõu korral nagu lapsed ja pered ei peakski olema opositsiooni-koalitsiooni, aga võiks olla mõistlik ja tasakaalukas arutelu. 

Mul on väga hea meel, et minu hea erakonnakaaslane Riina Sikkut tõi välja need põhimõtted ja need mõtted, mida sotsiaaldemokraadid on kandnud ja kandmas. Leidsin juhuslikult materjale tõstes, mis me oleme ka lastega perede jaoks teinud, 2014. aastal, kui siin saalis oli suur arutelu, mis puudutas lapsetoetust, mis oli kümme aastat ja rohkemgi muutmata, milliseid küsimusi esitas Isamaa, siis IRL, milliseid küsimusi esitas Keskerakond, kuidas keegi hääletas. Need on kõik järgi vaadatavad, need küsimused on stenogrammides olemas.

Ma mõistan, et mõnikord seisukoht sõltub istekohast ja vastupidi. Aga kui me räägime sellisel pateetiliselt häälel sellest, et lapsed on olulised ... Ja veel kord: ma arvan, et 101 Riigikogu liiget mitte keegi ei arva, et lapsed ei ole olulised, see lõpuks ongi üldse kõige tähtsam asi maailmas, et lapsed sünniksid, kasvaksid ja saaksid õnnelikeks inimesteks, aga mitte ainult lasterikaste perede lapsed, vaid ka ühe- ja kahelapselise pere või üksikvanema lapsed. Sest tegelikult, kui esimese ja teise lapse toetus tõuseb, siis see aitab ka suurt peret. Kui suure pere toetus tõuseb, siis see tegelikult selles peres olevaid esimest ja teist last aitab paremini kasvada. Selline vastandamine tõepoolest ei ole hea.

Mida veel? Võib-olla lõpetuseks, et täpselt aasta tagasi, nüüd juba mõni päev rohkemgi, 1. juunil 2021 oli selline suur avalik istung ja seal lapse õiguste ja laste vaesusest rääkis Andra Reinomägi, kes oli Õiguskantsleri Kantseleist, ja ta oli laste- ja noorteosakonna juht. Ta tõi välja sellised laste õiguste põhimõtted, millest on siin juba eelnevalt räägitud, laste õiguste konventsioonist. Aga mis mulle väga meeldis, ta tõi välja ka selle, et Õiguskantsleri Kantseleis toimunud laste vaesuse teemalise ümarlaua ettepanekud, mis olid otseselt lastele suunatud, olid järgmised. Koolitoidutoetuse suurendamine, suvise koolivaheaja toitlustusprobleemile lahenduse leidmine, logopeedi, psühholoogi ja psühhiaatria teenuse kättesaadavuse parandamine, huvihariduse toetamine, võimaluse pakkumine lastele nii aastaringselt kui ka suvelaagrites, teenused peredele, tugiisikud, tugipered, lapsehoiu võimalused, vanemlusprogrammid, perelepitus, erivajadustega laste toetamine ja rehabilitatsioonivõimaluste laiendamine ning laste ja perede vajadustele vastav transpordivõrk. Ta toob välja ka selle, et tegelikult on kõige suuremas riskis just nimelt perekonnad, kus on kas üks vanem või kus on lapsed, kelle vanemad on kas erivajadusega või siis töötud.

Ja lõpetuseks. Lapsed moodustavad Eesti ühiskonnast viiendiku. Lapsepõlv moodustab inimese elukaarest samuti viiendiku. Vaesus mõjutab otseselt lapse arengut ja võimalusi nii täna kui ka tulevikus. Olles sotsiaalkomisjoni liige, pean ma ütlema, et ma olen hästi kurb, et täna Riigikogu istungi menetlusest on välja jäänud kolm väga olulist eelnõu. Üks nendest on psühhiaatrilise abi seadus, mis peaks rakenduma juba 1. juulil ja milleks ei leitud isegi erakorralise istungi aega, et dokumendid saali saata. Kolm olulist eelnõu on jäänud täna menetlemata ja tulevad tõenäoliselt järgmisel nädalal teisele lugemisele ja võib-olla tõesti jõuavad ka kolmandale lugemisele, aga see näitab ka midagi, et töökorraldus ei ole päris see, mis peaks olema. Aga olen tänulik teile ja soovin kõigile meile ilusat õhtut. Aitäh!

23:15 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Nüüd on aeg vaadata läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on meil kokku 1191. Kuna tõenäoliselt muudatusettepanekute läbivaatamine võtab natuke aega, siis ma ütlen igaks juhuks etteruttavalt ära, et juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 619 SE teine lugemine lõpetada, aga seda me jõuame kindlasti veel rääkida. (Hääl saalist.) Kella lasen siis, kui keegi palub hääletust. Muudatusettepanek number üks, esitajaks Annely Akkermann ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Erkki Keldo, protseduuriline.

23:16 Erkki Keldo

Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni [nimel] paluks seda esimest muudatusettepanekut hääletada, aga enne, kui hääletusele paneme, võtaks ka kümme minutit vaheaega, et kõik saaksid rahulikult järgi mõelda ja keskenduda.

23:17 Aseesimees Martin Helme

Väga hea, Erkki, aga ma palun, et sa ei teeks seda mitte protseduuriliselt, vaid sõnavõtuga. Palun!

23:17 Erkki Keldo

Aitäh parandamast! Parandan ennast. Kõigepealt soovin selle muudatusettepaneku hääletust ja enne, kui hääletama läheme, palun Reformierakonna fraktsiooni poolt kümme minutit vaheaega, et rahulikult järgi mõelda.

23:17 Aseesimees Martin Helme

Aru saadud. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

23:27 Aseesimees Martin Helme

Meil on tekkinud protseduuriline. Siim Pohlak, palun!

23:27 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Reformierakondlane Erkki Keldo palus oma erakonnale 10 minutit järelemõtlemise aega. Kas te olete ja on teil uut infot, kas nad said järele mõelda ja otsustasid selle lendtsirkuse lõpetada või plaanivad tõesti keset julgeoleku- ja energiakriisi parlamendi töö kaheks nädalaks seisata?

23:28 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ei, nad ei ole mulle tulnud rääkima, et nad plaanivad midagi lõpetada. Head kolleegid, me oleme eelnõu 619 SE teise lugemise juures ja menetleme muudatusettepanekuid. Oleme esimese muudatusettepaneku juures, selle esitajaks on Annely Akkermann, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Reformierakond palub seda hääletada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:28 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 22 saadikut, vastu on 44, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 2, ka selle esitajaks on Annely Akkermann ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Erkki Keldo, palun!

23:29 Erkki Keldo

Aitäh! Soovin Reformierakonna fraktsiooni nimel ka seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne, kui hääletusele läheme, soovin ka Reformierakonna fraktsiooni nimel 10 minutit vaheaega. Aitäh!

23:29 Aseesimees Martin Helme

Kümneminutiline vaheaeg. Palun!

V a h e a e g 

 

23:39 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, me oleme muudatusettepaneku nr 2 juures. Muudatusettepaneku esitajaks on Annely Akkermann ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Reformierakond palus seda hääletada, nii et palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:40 Aseesimees Martin Helme

Read hõrenevad. Ettepaneku poolt on 20 saadikut, vastu on 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Läheme edasi. Muudatusettepanek nr 3. Esitajaks on jälle Annely Akkermann ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Erkki Keldo, palun!

23:40 Erkki Keldo

Aitäh! Paluksin Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne hääletust minekut palun ka kümme minutit vaheaega.

23:40 Aseesimees Martin Helme

Saime. Kümme minutit vaheaeg, palun!

V a h e a e g

 

23:50 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, Reformierakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Oleme kolmanda muudatusettepaneku juures, mille esitajaks on Annely Akkermann ja Reformierakonna fraktsioon on palunud seda hääletada. Juhtivkomisjoni seisukoht on olnud jätta arvestamata, palun võtta seisukoht ja hääletada.

23:51 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 15 saadikut, selle vastu on 42 saadikut, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Kolm tehtud 1187 veel minna.

Neljas muudatusettepanek, esitajaks Annely Akkermann, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Erkki Keldo, palun!

23:51