Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Head valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad nii siin saalis rõdu peal kui ka kaamerate taga. Tere päevast! Alustame 8. juuni infotunniga ja viime kõigepealt läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Kohal on 12 Riigikogu liiget, puudub 89.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, maaeluminister Urmas Kruuse. Head ametikaaslased, kuna on üheksa teemat ette registreeritud, siis mul on teile ettepanek ja palve, et me teeksime niiviisi, et iga küsimuse juures on üks täpsustav küsimus küsija enda poolt ja üks lisaküsimus juurde. Kui olete sellega nõus, ma tänan selle koostöö eest ja hakkame pihta.

Esimese küsimuse esitab Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teemaks on olukord riigis. Helle-Moonika Helme palun!

Aitäh, hea lugupeetud eesistuja! Ja nüüd ma pean tunnistama, et ma olen siinkohal mõnevõrra kimbatuses, kuidas pöörduda peaministri poole, sest ma ei saa aru, miks ta üldse siin on ja kellele ta siin, kellena ta siin Riigikogu ees praegu seisab. Riigikogu andis mandaadi 2021. aasta jaanuaris koalitsioonivalitsusele, kus oli kaks osapoolt. Teie, Kaja Kallas selle valitsuse peaministrina eelmisel nädalal vabastasite kõik selle Riigikogu mandaadi saanud valitsuse ühe osapoole ministrid. Valitsema jäi ainult Reformierakond ja valitsusse ainult Reformierakonna ministrid. Sellisele kooslusele Riigikogu mandaati andnud ei ole. Nii et teie ja need inimesed, kes praegu seal meie ees istuvad, te ei ole seal legitiimselt ja ausalt öeldes peaksite püsti tõusma ja ära minema, sest samahästi võiks ükskõik kes Riigikogu liikmetest sinna looži praegu minna ja seal juttu veeretama hakata. Teil ei ole põhiseaduse kohaselt enam peaministri mandaati, te olete praegusel hetkel isehakanud peaministri kohusetäitja. Sellest muuseas andis teile brittidele omaselt märku ka Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson, kes teab teist ilmselt paremini meie põhiseaduses sätestatut ja tunneb paremini meie seadusandlust ja keeldus teile kui isehakanud kohusetäitjale ja praeguses hetkes illegitiimsele Eesti Vabariigi peaministrile Downing Street 10 uksele vastu tulemast, nii nagu diplomaatiline protokoll ette näeb. Ja nüüd ongi küsimus, et millal te astute vajalikud sammud, et Eesti saaks uue, legitiimse valitsuse koos legitiimse peaministriga.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Jaa, võib-olla kui te jälgite meediat, siis esmaspäeval ma tõesti olin Londonis peaminister Boris Johnsoni kutsel, sest et peaminister Boris Johnson soovis siis mulle üle anda ka Hugo Grotiuse auhinna. Ja võib-olla kui te jälgite meediat, siis te peaksite teadma, et peaminister Boris Johnsonil oli esmaspäeval ka väga keeruline aeg, nimelt oli sisse antud siis tema umbusaldusavaldus ja selle tõttu ta ka mulle uksele vastu ei tulnud. See on lihtsalt selleks selgituseks.

Nüüd teile kui Riigikogu liikmele peaks põhiseadus olema muidugi üks väga oluline dokument, mida tasub lugeda. Ja te viitate pidevalt põhiseaduse mõttele, aga igal juhul tasub viidata põhiseaduse sättele. Ja põhiseaduse säte ütleb, et Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused, mandaadi valitsuse moodustamiseks. See, kes on valitsuse ministrid, on tegelikult peaministri otsustada. Peaminister siis teeb presidendile ettepaneku ja president need ministrid siis kinnitab. Peaministril on selle jaoks diskretsioon.

Kui te ei ole rahul sellega ja teile ei meeldi, et mina olen peaminister, siis teil Riigikogu liikmena on täiesti vabalt võimalus mind sellelt kohalt vabastada ja teha seda selliselt, et koguda kokku 21 allkirja umbusaldusavalduseks, anda see sisse ja ma tulen siia Riigikogu ette ja vastan kuus tundi teie küsimustele ja pärast seda on hääletus ja juhuks, kui te olete leidnud liitlasi, siis see umbusaldushääletus läheb läbi, kui on rohkem kui 51 saadikut selle poolt, ja kui ei ole, siis ta läbi ei lähe. Nii lihtne on. Ja põhiseadust tasub igal juhul Riigikogu liikmetel tunda.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud valitseja! Pandeemiakriisi ja viirust on seostatud kogu aeg inflatsiooniga, aga tegelikult see narratiiv on absoluutselt vale. Inflatsiooni ei põhjustanud mitte viirus ega pandeemiakriis, vaid valitsuste otsused. Ka teie valitsus on võtnud vastu otsuseid, kus on olnud meeletud põhiseaduse riived. Ma pean silmas viimast halduskohtu otsust: riive liikumisvabadusele, ettevõtlusvabadusele, tervisepõhiõigusele, perekonna ja eraelu puutumatusele, õigus haridusele, õigus valida elukutset, õigus elule, õigus jääda truuks oma arvamustele ja nii edasi ja nii edasi. Kokku 12 riivet on selles kohtuotsuses. Samas on teid nimetatud ka raudseks leediks. Aga kui nüüd vaadata seda kohtuotsust, siis me näeme seda, et teie valitsus on andnud valeinfot rahvale. Ta on valetanud ka kohtule. Mõistate? Teie valitsus on andnud valeinfot ka kohtule. Sellest tulenevalt ma küsin teie käest või õigemini sooviks teada saada teie kommentaari selle kohta, miks see on nii, sest vastasel juhul ei ole tegemist mitte raudse leediga, vaid raudus leediga.

Kaja Kallas, palun!

Jällegi tasub pöörduda põhiseaduse poole, põhiseaduses on meil ka võimude lahususe põhimõte. See tähendab seda, et meil on seadusandlik võim, mida teostab Riigikogu, meil on täidesaatev võim, mida teostab valitsus, ja meil on kohtuvõim, mida teostavad kohtud. Nüüd, meil on tõepoolest olnud päris palju vaidlusi COVID‑i piirangutega seoses. Selle konkreetse lahendi osas, mis teile väga meeldib, ma soovitaksin ära oodata ka järgmised otsused, sest meil on teatavasti mitu astet kohtus ja kõik otsused ei ole jäänud jõusse. Praegune otsus on tehtud esimese astme kohtus. Kui me vaatame, siis meil on Tallinna Halduskohus teinud koroonavaidlustes 16 lõpplahendit, millest seitse on juba jõustunud ja see eelmise nädala lahend, mis teile väga meeldib, oli esimene selline, milles kohus otsustas kaebajate kasuks. Kõik teised on otsustatud valitsuse kasuks. See ühelt poolt näitab seda, et meil on väga sõltumatu kohtuvõim, ongi erinevaid lahendid. Tegelikult kokkuvõttes see asi peab minema Riigikohtusse ja Riigikohus peab otsustama, mis oli õige või ei olnud õige. Muideks, samal päeval, kui tehti see kohtuotsus, mis teile väga meeldib, tegi Tallinna Halduskohus koroonavaidlustes veel kaks otsust, millega jäeti kaebused rahuldamata ja tunnistati nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus põhiseadusega kooskõlas olevaks. Nii et igal juhul see otsus oli mõnevõrra üllatuslik ja põhjapanevaid järeldusi sellest ei maksa teha.

Mida me peame mõistma, et tänases olukorras, kus meil ei ole hetkel see viirus levimas sellises ulatuses, lisaks meil on olemas vaktsiinid, meil on olemas ka ravimid, siis me ei tunneta neid otsuseid, mida me sel hetkel pidime tegema. Näiteks see valitsus, kus teie olite (Hääl saalist. Juhataja helistab kella.), piiras ju inimeste õigusi palju ulatuslikumalt kui see valitsus, mida meie tegime. Näiteks tol ajal ei olnud võimalik osaleda meeleavaldustel, see oli kõik keelatud. Meie üritasime hoida ühiskonda võimalikult avatuna just selleks, et inimestel oleks (Juhataja helistab kella.) võimalik, lastel oleks võimalik käia koolis ja (Hääl saalist.) ...

Head ametikaaslased! Austatud Helle‑Moonika Helme! Ma olen kaks korda kellukese andnud märku. Teie küsisite, aga nüüd on aeg vastaja käes. Ma palun vaikust, siin saalis on väga vähe rahvast hetkel. Ma palun, et austame vastajat ja austame neid, kes soovivad vastust kuulda. Nii, nüüd ma annan peaministrile sõna tagasi ja loomulikult teile on ka aeg tagasi, julgelt pool minutit on teil aega.

Aitäh! Meie põhimõte oli hoida ühiskonda võimalikult avatuna – just selle jaoks, et lapsed saaks käia koolis. Kui lapsed saavad käia koolis, saavad vanemad käia tööl. Ja tänu sellele tegelikult, et me hoidsime ühiskonda lahti, said inimesed käia ka teatris, restoranides, ja siis tegelikult ka meie majanduskasv oli palju suurem kui nendes ühiskondades, kus kõik oli suletud. Nii et mina seisan küll nende otsuste taga, mis me tol hetkel tegime. Alati tagantjärele oleme me kõik targemad kui sellel hetkel, kui need otsused tuleb teha, aga otsustada tuli. Ja loomulikult ootame ära, mida ka Riigikohus lõppkokkuvõttes otsustab, sest see on oluline ka selleks, kuidas me seame sihti tulevikuks, kui meil jälle peaks selline olukord tekkima.

Ja nüüd on protseduuriline küsimus. Kert Kingo, palun!

Ma tänan jälle selle võimaluse eest juhtida tähelepanu. Tuletage palun peaministrile meelde, et ei tema, ma ei tea, peaminister ei ole vist päris ... ei tema ega teistel seal sektoris istuvatel inimestel, nende roll ei ole siin mängida selgeltnägijat, et nemad ütlevad, kes mida tunneb, kellele mis meeldib ja kes mida arvab. Lisaks palud juhtida selle seltskonna tähelepanu sellele, et kohtutesse tuleb suhtuda lugupidavalt. Ja see hõlmab ka kohtuotsuseid. Kui kohtuotsuseid kommenteerivad inimesed, et teile meeldib rohkem, siis see on äärmiselt lugupidamatu kohtusüsteemi ja kohtunike töö suhtes.

Aitäh! Ma võtan sellest teie viimasest lausest korra kinni – lugupidavalt kohtusüsteemi osas, ma arvan, et lugupidavalt ka siin vastastikku peame suhtuma nii. See on minu kommentaar teie protseduurilisele küsimusele. Aga nüüd on täpsustav küsimus selle küsimuse juures. Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma tuleksin oma algse küsimuse juurde tagasi. Te viitasite Boris Johnsonile. Jaa, Boris Johnsonil oli loomulikult keeruline aeg, aga ta läks sellele vastu julgelt, mitte täis argust nagu teie, kes hoiab oma toolist ja võimust kinni. Ja mis puutub umbusaldusse, siis te teate väga hästi, et kui see tuleb, see läheb läbi ja see jääb teie rinnaesisele plekiks eluks ajaks. Tegelikult te ei peaks seda tahtma. Aus oleks olnud sel hetkel, kui te vabastasite koalitsioonipartnerite ministrid, ka ise tagasi astuda. Te oleksite ka siis saanud ju jätkata kohusetäitjana nagu praegu, ainult et legitiimsena. Siis oleksid kõik teie sammud olnud demokraatliku riigi seadustega kooskõlas. Nüüd olete võtnud endale mittelegitiimse ainuvõimu, ka oma erakonnale, ja see on juba tõsine oht põhiseaduslikule korrale ja demokraatiale.

Ja minu küsimus. Te vabastasite oma koalitsioonipartneri kõik ministrid korraga ja ütlete, et teil oli diskretsioon. Aga ministrid vabastatakse üldjuhul siis, kui nad a) kas astuvad ise tagasi; b) ei saa oma tööga hakkama; või c) on pannud toime tõsise seaduserikkumis. Neil juhtudel läheb tõepoolest peaminister presidendi juurde vastava paberiga ja palub presidendil see allkirjastada. Eeldades, et see polnud lihtsalt naiselik tujutsemine ja emotsioon, mille pinnalt te selle sammu astusite, kui viisite korraga mitme ministri tagandamistaotlused presidendile – aga sellist asja seadus ju ette ei näe –, siis palun vastake järgmistele küsimustele. Milles te süüdistate oma koalitsioonipartnerit ja ministreid?

Miks vabastasite Kristian Jaani? Kas ta ei saanud sisejulgeoleku tagamisega hakkama? Miks vabastasite Taavi Aasa? Miks vabastasite Jaak Aabi? Miks vabastasite Erki Savisaare? Miks vabastasite Eva-Maria Liimetsa, kes ometi lükkas teile Välisministeeriumiga koos, ametnikega koos, institutsiooniga koos tee lahti, et teie saaksite igalpool särada? Tanel Kiige vabastasite, no sellest ma saan aru. Aga ta on ju teil partner in crime koroonaapartheidi kehtestamisel, nii et selles mõttes see, et te tema vabastasite ja teda süüdistasite milleski, võib-olla selles siis oleks pidanud ka endal süüd nägema. Mis need põhjused olid (Juhataja helistab kella.) mis oleks ka seaduslikud peale selle, et teil oli koalitsioonipartneriga tüli?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Jällegi soovitan teil väga lugeda põhiseadust, lööb pildi palju klaarimaks, millised on võimalused. Ja see on demokraatlikule riigile täiesti kohane. Nüüd, nii nagu te viitasite Boris Johnsonile, ka mina lähen täiesti uhkelt vastu sellele umbusaldusele, kui te selle teete. Olen seda juba üks kord siin üle elanud, olen valmis elama üle ka edaspidi. Ja kui see kukub läbi, see on demokraatlikus riigis täiesti normaalne. Kui see läheb läbi, täpselt samamoodi. On saadud kokku uus koalitsioon, see tähendab seda, et tuleb uus peaminister, tuleb uus valitsus. See matemaatika käib siin 101 piires ja see on täiesti normaalne, seda kuidagi ei peaks häbenema.

Nüüd ministrite juurde. Väga positiivne on see, et valitsuse ministreid nii kõrgelt hindate. Varasemalt, olles siin infotunnis käinud juba poolteist aastat, ei ole ma sellist positiivset tagasisidet neile kuulnud. Aga mina isiklikult, väga mulle meeldis nende ministritega koos töötada. Mul ei ole neile etteheiteid, ma olen väga tänulik kogu selle töö eest, nende suurte otsuste eest, mida me saime teha. Olen tänulik ka Keskerakonnale selle koostöö eest, mida me poolteist aastat valitsuses tegime. Me saime tehtud väga palju suuri otsuseid. Kas või näiteks sellesama laevastike ühendamise otsus, mis on olnud kümme aastat seismas, seda otsust ei olnud tehtud. Erinevaid otsuseid erinevates valdkondades. Või kas või võtame riigihalduse ministri hallatava planeeringute teema, et saaks meretuuleparkide planeeringutega edasi. Väga suured, suurt mõju omavad otsused. Samamoodi välisministri töö väljaspool Eestit, ka sotsiaalkaitseministri või terviseministri töö, mis puudutab põgenikke ja nendega seonduvat. Siseminister on olnud samamoodi väga suure pinge all, just jällegi seoses põgenikega, aga seoses ka erinevate meeleavaldustega.

Ma olen kõigile neile väga tänulik ja igal juhul hindan nende tööd kõrgelt. Ja loodan, et meil leidub tulevikus ka võimalusi koostööd teha. Nii et need võimalused on meil täiesti olemas. Kui demokraatlikus riigis koalitsioone moodustatakse nende erakondade põhjal, kes Riigikogus on mandaadi saanud, siis kindlasti meil tekib võimalus koostööd teha ka tulevikus. Ja ma usun, et meil jäävad sellest ikkagi peamiselt head mälestused.

Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Äkki te tuletaksite lugupeetud eeskõnelejale meelde, et ta ei vestle siin ainult minuga, vaid ta räägib ka tervele Eesti rahvale. Ja mina küsisin konkreetselt, miks ta vabastas need ministrid. Ta praegu kiitis neid taevani, aga miks ta siis nii head inimesed üleöö nendele endalegi teadmata lahti lasi ja ise praegu siin istub ja teatab, et tal on õigus siin olla ja valitseda. Minule on see täiesti arusaamatu. Ma olen ka põhiseadust lugenud ja ma olen juristidega konsulteerinud. Ma üliväga imestan, miks õiguskantsler näiteks ei ole sõna võtnud, miks riigiõiguse spetsialistid ei ole selle olukorra kohta sõna võtnud. Ma hea meelega lugupeetud eestkõnelejat näeksin siin, kui ta oleks samal päeval ka ise tagasi astunud ja oleks praegu siin kohusetäitjana, ma ütleksin talle samamoodi lugupeetud peaminister, kas siis kohusetäitja või mida iganes. Aga ta oleks siin täiesti, siis ta oleks lugupeetud ja legitiimne. Aga see, kellena ta siin praegu on, ma ei tea üldse kellega me siin räägime või miks me tema käest üldse neid küsimusi küsime, lisaks sellele, et vastuseid me ka ei saa.

Aitäh! Ma seda protseduuriliseks küsimuseks ei saa lugeda, aga kui te küsite, et kellega siin saalis räägitakse, siis siin saalis räägitakse kõrgeima võimuga, kelleks on Eesti rahvas. Ja alati, alati me peame arvestama sellega, et ükskõik mis saali poolel, nurgas, toolil me istume, siin me räägime kõigepealt Eesti rahvaga. Nii see on. Aga mul on nüüd üks uudis teile: sellega me lõpetame antud küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Aivar Kokk ja sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Teemaks on energia varustuskindlus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Inflatsiooniindeks tõusis mais võrreldes aprilliga ligi 2% ning võrreldes eelmise aasta maiga 20%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 15,7% ja teenused 28,8% kallimad. Eelmise aasta maiga võrreldes mõjutasid tarbijaindeksit enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust üle 40%. Kodudesse jõudis elekter, jõudnud elekter oli 146,3% ja soojusenergia 61,2%, torugaas 217,3% ja tahkekütus 67,3% kallim. Toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused andsid kogutõusust viiendiku ning transport ligi viiendiku. Bensiin oli 40,7% ja diiselkütus 55,3% kallim. Möödunud aasta maiga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 125% kallinenud kartul, värske kala 77,2%, muud õlid 62,3%, munad 52,8% ning jahu ja tangained 43,3%. Aprilliga võrreldes mõjutasid tarbijaindeksit samuti enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust ligi 30%. Sellest natuke vähem lisas kogutõusule toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Ja siit minu küsimus. Just lõppes sügise taastuvenergia vähempakkumine, mille võitis Austria päikesearendaja. Ja pakkumises oli tunduvalt rohkem kui ainult see päikesepaneelid. Kas valitsus on arutanud seda? Kas tõesti talvel, kui elektrikriis tekib, on meil päikesepaneelidest kasu või oleks pidanud ikkagi seal tingimustes olema see, et tuulepargid ka saavad toetuse (Juhataja helistab kella.) ja pakkujaid oli kaks kolmandikku rohkem sama hinnaga, kus on tuulepargid?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, see teie loetelu. Tõepoolest, hinnatõus on murekoht kõigile, sest et hindade tõus erinevates valdkondades mõjutab inimesi otseselt ja energia on kindlasti üks osa sellest. Sellel hinnatõusul on erinevad põhjused, on välised põhjused, on ka siseriiklikud põhjused, mis on selle hinnatõusu tekitanud. Üldiselt on kõrge inflatsioon igal pool ja tõesti Eestis on ta eriti kõrge. Kui see tähendab, et see probleem on globaalne, see probleem on Euroopa-ülene, siis sellega peab ühtlaselt ka tegelema.

Mis puudutab energiahindu, siis energiahindade tõus on otseselt seotud Putini tegevusega. Kõigepealt hakkas see pihta juba eelmisel suvel, kui Venemaa manipuleeris gaasitarnetega, nii et ei olnud võimalik gaasihoidlaid täita. See kõik lõi hinnad üles siis talvel, kui need hinnad igal juhul, kus tarbitakse rohkem ja kus seetõttu on suurem nõudlus. Nüüd paraku ei ole järgmisele sügisele vaadates ka mingit positiivset trendi siin näha. See vähempakkumine on üks selline oluline oluline aspekt seal. Ma võib-olla seletan selle lahti, mis see vähempakkumine tähendab. See tähendab seda, et dotatsioone nendele tootjatele makstakse alles siis, kui tunnihind langeb allapoole pakutud taset, ja viimase pakkuja puhul saab see olema 34,9 eurot megavatt-tunni kohta, aga teistel veel madalam ja kõige soodsam pakkumine oli siis 19 eurot megavatt-tunni kohta. Ja põhimõtteliselt see tähendab seda, et kui see hind langeb alla 35 euro, on meil tegelikult kõik väga hästi, sest hind tuleb alla.

Nüüd jah, see on tõesti tõsi, et kõige suurem pettumus võib-olla selles pakkumises oli see, et seal oli palju päikest, aga vähe tuult selles vähempakkumises, mis tõesti, nagu te toote välja, siis probleemiks talvel kindlasti saab. Nüüd küsimus sellest, kas neid vähempakkumise tingimusi, sest meil on tulemas veel mitmed vähempakkumised, peaks siis selliselt ikkagi kirjutama, et nad võtaksid arvesse seda, et talvel seda päikest on vähem ja võib-olla eelistaksid siis teisi energiaallikaid, mida me siis tol hetkel ka kasutada saame. Et see on küsimus ka ekspertidele. Ma arvan, et seda tasub kindlasti kaaluda. Kui nüüd järgmises, ma näen, et mul saab aeg otsa kohe, siis ma tahaksin edasi rääkida ka seda, mida me teeme tegelikult ka Euroopa tasandil selleks, et energiahindu alla tuua.

Täpsustav küsimus, Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Elektri hind on ikka otseselt seotud CO₂ kvoodiga, kõik muud on toredad asjad. Aga lugesin viimast Ekspressi ja selgub, et eestlaste noolitud LNG-laev müüdi maha Itaalia firmale. Alexela pidas ujuvterminali hankimiseks kõnelusi ka USA firmaga, ent seejärel algas imelik võidujooks, kus sama ettevõttega võttis ühendust Eesti riigifirma Elering, mis pidi Alexelaga koostööd tegema, ja sündis säärane tohuvabohu, et laeva hankimisest ei tulnud midagi välja. Lõpuks teatas Elering, et teeb hoopis ühisettevõtte soomlastega. Soome firma Gasgrid Finland rentis ujuvterminali laeva Exemplar. Ja nüüd küsimus, mida ma olen siin järjest küsinud, et Alexela juhataja Marti Hääle sõnul on ka neil üks laev ujuvterminaliks välja vaadatud ja broneeritud, kuid selle hankimine sõltub suuresti ajast, millal riik lubab valmis ehitada torujuhtme, mis hakkab ühendama Eesti põhivõrku ning haalamiskaid, mille ääres hakkab laev seisma. Kas see info on õige, et siiamaani Elering ei ole veel hanget välja kuulutanud, et seda ühendustoru ehitama hakata või ehitaja leida?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Energiajulgeolek on väga oluline osa meie julgeolekust ja tõepoolest, kuna me oleme teinud otsuse ka Vene gaasist loobuda, siis me peame vaatama, kust me saame need alternatiivsed allikad. Nüüd alternatiiv sellele on veeldatud maagaas ehk LNG. LNG ehk veeldatud maagaasi vastuvõtmiseks peab olema võimekused. Esiteks, haalamiskai, mis on vees, mille juurde saab see laev tulla. Teiseks, toru, mis ühendab seda haalamiskaid Balticconnectoriga. Ja kolmandaks, see veeldatud maagaasi laev, kus on võimalik seda gaasi kohale tuua.

Nüüd, mina ei ole olnud ise nende läbirääkimiste juures, küll aga ma olen kogu aeg kabinetis nõudnud aru ja püüdnud hoida kätt pulsil sellel, mis ikkagi toimub. Meil oli kokkulepe Soomega, kuid arvestades seda, et Soome gaasitarbimine on niivõrd palju suurem, kui on Eesti oma, et me koos siis selle laeva hangime, nii et kulud saavad kaetud 80% Soome poolt ja 20% siis Eesti poolt vastavalt gaasitarbimisele. Siis tuli erasektor, ütles, et ei, me ise hangime selle laeva, sellepärast et see on nende äri, tegelikult nemad on need, kes vastutavad nende tarbijate ees lõpus, sest riigil ei ole neid lepinguid. Ja ma nägin seda, et sellel on väga suured riskid just sellel põhjusel, et mis siis, kui tõstetakse käed üles ja öeldakse, et seda ei saa. Aga ometi me sellest kokkuleppest taandusime, kuna Alexela ja Infortar teadaolevalt ütlesid, et nad saavad selle laeva ise soetatud.

Nüüd, ma saan aru sellest hirmust, mis on erasektoril seoses sellega, et see toru ei saa valmis. Täpselt samamoodi on riigil mure, et haalamiskai ei saa valmis selleks õigeks ajaks, aga sellepärast olemegi, vähemalt mina olen välja pakkunud, aga jällegi, ma olen öelnud, et ma ei ole nende läbirääkimiste juures ise, et oleks sümmeetriliselt võetud need kohustused. Juhuks, kui üks ei saa valmis, siis teine katab kulud ja kui esimene ei saa valmis, siis katab kulu teine pool, mis tekib sellega seoses, et see varakult valmis ei saa.

Mis on võib-olla oluline mõista, on see, et me oleme ostnud ka, eraldanud raha selleks, et osta riigile gaasivaru just selle jaoks. Kui see lahendus ei saa valmis, siis meil viiendiku tarbimise ulatuses ehk 20% kogu Eesti tarbimisest ehk ühe teravatt-tunni ulatuses me ostame gaasi, mida hoiame siis Inčukalnsi gaasihoidlas just selleks, et katta tegelikult ka need riskid.

Lisaküsimus, Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma natukene selgitan. Ma eelmine kolmapäev küsisin ja ootasin täna vastust, et mis on seis. Miks ei ole hanget välja kuulutatud? Vähemalt eelmise nädala keskpaiga seisuga ei ole. Ma ei tea tänast [seisu], valitsus peaks seda teadma, sest see on kõige olulisem punkt. Soomlased rendivad laeva praegu 460 miljoni eest. See laev, mille itaallased ostsid, millele Alexelal oli käsi ka peale pandud, maksis ainult 330 miljonit. Kui te kogu aeg räägite, et Inčukalns saab kuskilt ühe teravati gaasi, siis oleks päris huvitav teada, kas kõik loodavad, et Klaipedast tuleb see. Soome kaudu tulla ei saa, sest Vene gaas on ainult seal. Klaipeda terminali kaudu saaks Poola kaudu läbi toru. Aga samas on Leedu öelnud ära, et nad ei müü gaasi Eesti poole, kuigi ma tean, et ka Eesti Energia on saanud sealt gaasi osta. Selle ühe teravati raha on, ma arvan, et meil on kahe teravati või isegi võib-olla kolme teravati raha, see 170 miljonit eurot olemas. Aga ma palun teid, et järgmine kolmapäev te annaksite vastuse, kas leping on sõlmitud. Ja kui ei ole seda lepingut sõlmitud ühendustorule, siis mina arvan küll, et tuleb vahetada juhtkond kusagil välja, et see töö tuleks, sest ma tean seda, et Alexela ehitustöö on kaks ja pool nädalat eespool, nemad saavad augusti keskpaigaks haalamiskai valmis. Aga ühendustoru ehitusest ei ole veel haisugi. Võib-olla on hange välja kuulutatud, aga ma ütlen, et me kuskil sellist informatsiooni ei ole näinud.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Te olete väga informeeritud kõikidest laevahangetest ja ‑hindadest, mina nii informeeritud ei ole. Ma tean seda, et meil oli soomlastega kokkulepe, et me saame seda koos teha, aga siis erasektor ütles, et ei, seda ei ole vaja, sest nad teevad seda ise. Ma mõistan seda muret. Eelmisel neljapäeval kabinetis oli meil arutelu, jällegi ülevaade selles osas, ja Elering on kinnitanud, et nemad saavad valmis 30. novembriks selle ühenduse seal.

Ja no tõesti, te küsite minu käest hangete kohta. Aga teil on Riigikogu liikmena õigus küsida [seda] riigile kuuluva ettevõtja käest, kes neid hankeid teeb, otse. Neid hankeid ei tee mitte riik, vaid teeb ettevõte, kes ehitab. Ma ei tea täpselt, millised torud on ostetud, millised torud on olemas, milliseid torusid juba pannakse paika. Nii palju kui mina sellest protsessist aru saan, ei saa seda toru ehitada sinna kai peale enne, kui seda kaid pole olemas. Seda paraku ei saa teha paralleelselt, see on see probleem. Aga ma ei ole selline spetsialist haalamiskai või torude ehitamises, et ma suudaksin teile detailselt vastata, kuidas see ehitus täpselt käib, milline toru käib enne millist toru ja millised hanked on täpselt selleks ajaks tehtud. Kui Elering annab selle kinnituse, et nad selleks ajaks saavad valmis, ja siis võetakse vahepeal ka kinnitused selle kohta, et juhuks kui see ei juhtu selleks ajaks, siis kaetakse need kulud vastastikku selliselt, et kes iganes jääb hiljaks.

Tõesti, ma olen ka kuulnud seda ja täpselt samamoodi meile valitsuskabinetis kirjeldati, et Alexela on oma ehitustöödega ajas pigem ees. See on igal juhul positiivne. Ma eeldan, et kui Alexela saab oma asjadega valmis varem, siis saab ka Elering varem alustada, sest tegelikult mõlema poole – nii erasektoril, kellel on sõlmitud lepingud gaasitarbijatega ja kes peavad seda gaasi inimesteni viima, kui ka Eleringil, kellel on varustuskindluse kohustus, nemad peavad tagama selle varustuskindluse – ühine huvi on see, et meil oleks piisavas mahus gaasi sel hetkel, kui me gaasi vajame, ehk tuleval talvel. Nii et tegelikult ma eeldan sellest tulenevalt, et mõlemad pooled tegutsevad täies mahus selle eesmärgi nimel.

Aitäh! Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Heljo Pikhof, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teemaks on liikuvus. Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Kütuse hinnad bensiinijaamades löövad rekordeid. Pakkumaks alternatiivi autoga liikumisele viis Saksamaa 1. juunist üleriigiliselt kohalikus ühistranspordis sisse 9 eurot maksva kuupileti. Eestis me kahjuks sellist meedet kasutada ei saa, sest meie olemasolev rongipark on viimseni kasutuses ning rongid rahvast niigi täis. Keskkonnasõbralikud otsused jäeti aga õigel ajal tegemata. 2015. aastal puges teie erakonnakaaslasest majandusminister Kristen Michal otsust edasi lükates riigi majanduse olukorra taha. Muidu sõidaksid meil täna juba neli aastat rongid Tartu ja Tallinna vahet. Uued rongid. Aga milline on nende majandusolukord, kes tänaste hindadega peavad kütust ostma? See ei puuduta ainult inimesi, hädas on ka bussiliine teenindavad ettevõtteid, juba saab lugeda suletavatest kommertsliinidest. Olemasolevaid lepinguid soovitakse üle vaadata. Inimesed soovivad liikuda, aga mõistlikku alternatiivi puudumisel tuleb sõita autoga.

Austatud peaminister! Usun, et te olete kursis: neid inimesi, kelle elu kõrge kütusehind igapäevaselt mõjutab, on väga palju ja suur enamus. Mida te neile soovitaksite? Kas osta uus kütusesäästlikum auto või on teil mingi paremini idee?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõrged kütusehinnad on suur probleem. Ja see on paraku suur probleem kogu maailmas. Meil endal ei ole siin kütusetootjaid või meil endal ei ole naftamaardlaid, seetõttu me oleme sõltuvad ka kogu sellest pildist, mis maailmas toimub. Aga ma olen teiega absoluutselt nõus, et see kütusehind mõjutab kõiki väga suurelt.

Nüüd, tulles selle küsimuse esimese poole juurde, mis puudutas ühistransporti, siis tegelikult riik Transpordiameti näol on ka toetanud ettevõtteid hinnatõusuga toimetulekul, hetkel. Näiteks on bussivedajatele moodustatud ligi miljoni euro suurune fond, mis aitab tulla toime nende Putini sõjast tingitud kütusehindade tõusuga. Lisaks rakenduvad vedajatele lepingute järgi indekseerimise, mis katavad kütuse hinna tõusust tulenevaid kulusid. Aga probleem on küll see, et see tõus on olnud nii suur, et see paraku kõike ei kata.

Kui vaadata neid probleeme, siis probleemid on mitmesugused. Esiteks, kuna tegemist on riigi hankelepingutega, siis seal on ette nähtud ka hindade indekseerimine, aga reeglina on see pooleaastase arvestustsükliga. Põhiprobleem on see, et tänane kulubaas on palju kõrgem kui see makstav tasu, mis Transpordiamet maksab. Teine suur probleem on see, et erinevates hankelepingutes on ka erinevad indeksid ja osades lepingutes on kasutusel tarbijahinnaindeks, aga see ei järgi otseselt veohindade kallinemist. Kolmas suur probleem on gaasilepingud või gaasibussilepingud, kus on kasutusel diiselkütusele põhinev hinnaindeks, aga lihtsalt gaasi hinnamuutus on olnud kordades suurem, kui see on olnud diiselkütusel.

Nii et neid murekoht võti on siin palju. Mis need lahendid on? Nagu ma ütlesin, üks on see toetusfond, mida Transpordiamet on teinud, et aidata nendel ettevõtjatel ikkagi toime tulla, et nad ei paneks ukse kinni ja inimesi edasi veaksid. Teiseks, Transpordiamet kasutab uut ühistranspordi hinnaindeksit kõikides uutes hankelepingutes, just selle jaoks, et saaks tulla toime. Selle tavalise poole aasta asemel vaadatakse seda kvartalis üle. Kui tõesti mõni vedaja ei näe võimalust, siis Transpordiamet on öelnud, et kui lepinguid lõpetada, siis sanktsioone ei rakendata. (Juhataha helistab kella.) Aga jah, seda suurt probleemi muidugi ei lahenda.

Nüüd täpsustav küsimus. Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Nädala pärast toimuvad viimased liinilennud Tallinna ja Kärdla vahel. "Aktuaalses kaameras" nimetas Transpordiameti juht hiidlaste ja Hiiumaa haiglas vastuvõtte korraldavate Tallinna arstide jaoks olulist lennuliiklust mugavusteenuseks. Võrdluseks: Norras suudetakse tagada sellisel tasemel riigi poolt tellitud lennuliiklust isegi Kihnust poole väiksemal Røsti saarel. See, et 90 000‑eurose aasta palgaga Transpordiameti juht pole tänaseks siirdunud otsima uusi väljakutseid, näitab, et teie valitsus jagab tema üleolevat hoiakut hiidlaste suhtes. Austatud peaminister! Kui lennuliikluse katkemise järel jäävad pealinna arstid Hiiumaale jõudmata, sest kes oleks valmis kulutama tervet tööpäeva edasi-tagasisõidule, siis on hilja asuda süüd veeretama. Kui inimesed ei pääse õigeaegselt arsti juurde, siis sellel on tagajärjed. Minu palve on: palun öelge, mis kuupäevaks on hiidlaste jaoks oluline lennuliin taas käigus. Kas te sellest ka Transpordiameti juhiga räägite või nõustute vaikimisi?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, kes meist ei tahaks olla Norra. Norra, kellel on ka oma naftagaas antud hetkel, on tõesti, no see on kõik see üks pool, mida siis kindlasti saab hinnata, kui igal pool on kriis ja puudujääk. Aga isegi Norras on tehtud ka kas või elektritoetusi. Ka neil on samasugused mured. Nii et selles mõttes loomulikult on hea, et meil on sellised head eeskujud nagu Skandinaavia riigid ja me tahame olla nende moodi. Nüüd, seda öeldes, saared on kindlasti regionaalselt väga olulised, nendega oleksid olemas piisavad ühendused ja inimesed saaksid liikuda saarelt mandrile ja vastupidi, et ei tekiks mingit sellist kapseldumist või tõesti, nii nagu te ütlete, selliseid keerulisi olukordi.

Ma pean tunnistama, et ma ei ole konkreetselt ise tegelenud Hiiumaa lennuliiklusega ja ma ei tea, mis see seis praegu on. Aga ma võin selle järgi vaadata ja vaadata, millised need lahendused võiksid olla selle jaoks, et see lennuliiklus saaks jätkuda. Igal juhul saame me arutada seda kõike ka tuleva riigieelarve raames, riigi eelarvestrateegia raames, kuidas me tegelikult näeme regionaalset ühenduvust ja neid murekohti.

Eelmisele küsimusele veel vastuseks mul siin minister Sutt ütles kõrvalt, et tulemas on ka kuus uut rongi 2024. aastal, siis peaks vähemalt seda võimalust juurde tulema, et inimesed saaksid rongiga Tartust Tallinnasse sõita ja Tallinnast Tartusse. Samamoodi see tõepoolest on erakordselt mugav ja seda näitab ka see, et inimesed on ronge järjest rohkem kasutamas ja need rongid on tõesti täis. Nii et hea meel on tõdeda, et kuus rongi peaks juurde tulema 2024. aastal.

Ja nüüd lisaküsimus, palun, Kert Kingo!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Kaja Kallas! Kütusehindadest siin räägite, kuidas igal pool maailmas tõusevad ja teistes riikides on ja nii ja naa. Mina loen Alexela kodulehelt kütuse hinna kujunemise kohta järgmist: 35% on kütuse omahind ja seda ei mõjuta kütuse jaemüüja, 5% on keskmiselt jaemüüja marginaal ja 60% moodustavad maksud: käibemaks, aktsiisimaks, vedelkütuse varu maks. Järelikult need maksud on valitsuse teha, see otsus saab olla valitsuse tahe, kas alandame kütusehindasid või mitte. Ei ole siin tegemist 13 sendiga, nagu teie erakonnakaaslasest minister, endine minister, ütleksin jah, Keit Pentus-Rosimannus räägib, vaid käibemaks ja aktsiisimaks ja need maksud moodustavad 60%. Minu küsimus on: miks te seda teinud ei ole, miks te ei alanda kütusehindasid?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Aktsiisilangetus ei muuda ühegi inflatsiooni algpõhjust, ehk siis ta ei suurenda kaupade pakkumist. Võib-olla kordame korra üle, et inflatsioon tuleb sellest, et on liiga palju raha ja liiga vähe kaupu. Meil on kütusehindade tõus tingitud sellest, et üle maailma, siis Ukrainas on käimas sõda, on siis ka Venemaa tegevusest tulenevalt hindade tõus küll gaasi, ka Venemaa poolt tarnitav nafta, mis on kõik selleks, et ülal pidada seda sõjamasinat. Ja tõesti, sellel tasemel on tehtud ka otsused Euroopas, et sellest kütuse või sellest naftast, Venemaalt tulevast naftast tuleb loobuda. Hea uudis on see, et nõudlus kogu maailmas ei ole muutunud, see ei ole suurenenud, mis peaks tähendama seda, et kui tekivad muutused selles, et kes kellelt naftat ostab, siis lõppkokkuvõttes peaks see pilt ikkagi tulema kokku. Aga jah, see on olnud küll üks põhjuseid.

Kui ma vaatan puhtalt seda tabelit, mis puudutab kütusehindu, siis paraku need on kõrged igal pool. Ja siin on näiteid sellest, kuidas näiteks Poola, kes langetas aktsiisi isegi alla miinimumnõude, siis tegelikult kaks nädalat pärast seda need hinnad tõusid üle selle, mis enne oli olnud, lihtsalt sellel põhjusel, et see kütuse sisendhind on olnud selline.

Eesti on olnud väga sõltuv ka hulgimüüjatest. Ja me teame varasemast ju ka seda praktikat, et kui hinnad maailmaturul tõusevad, siis tõusevad automaatselt ka Eesti tanklates hinnad, aga paraku see kunagi ei juhtu vastupidi, et kui need hinnad langevad maailmaturul, siis nad automaatselt ei lange ja öeldakse, et nad ei lange sellel põhjusel, et meil on juba varud varutud vana hinnaga kütust täis. Mine võta kinni, kellel on õigus. Aga igal juhul see suur murekoht on, et kütus nii palju maksab, ja just sellel põhjusel, et inimesed tegelikult on sunnitud autoga sõitma. Sellepärast et regionaalselt inimesed elavad ja töötavad erinevates kohtades ja paraku ühistranspordisüsteem ei tööta kõige paremini.

Mida me oleme teinud? Me oleme koos teiste riikidega võtnud kasutusele vedelkütusevarud, selleks et tuua hindu alla. Jah, Eesti osakaal on sellest väga väike, aga teiste riikidega koos tehes peaks ikkagi seda pakkumist turule suurendama, mis peaks seda ka hinda kokkuvõttes alla tooma, kui siis pakkumist rohkem on. (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Sellega leppisime kokku need reeglid. Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Kert Kingo, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teemaks on valitsus ja valitsemine. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Kaja Kallas! Ma olen siin juba varasemalt korduvalt tõstatanud teemat seoses koroonaviirusega valitsuse kehtestatud piirangute õiguspärasuse kohta. Olen korduvalt juhtinud teie tähelepanu inimeste põhiseaduslike õiguste rikkumisele, meie riigi põhiseaduse rikkumisele. Te ei ole sellest välja teinud, olete seda ülbelt eiranud. Tulen tagasi eelmise nädala Tallinna Halduskohtu otsuse juurde seoses esitatud kaebustega valitsuse korraldusega nr 212 ja 305 kehtestatud koroonapiirangute vaidlustamiseks ja mida te täna olete naeruvääristanud. Nimelt tsiteerin: kohus on tuvastanud, et vaidlusalused piirangud riivavad ennekõike põhiseaduse § 34 kohast liikumisvabadust, § 31 kohast ettevõtlusvabadust, §-s 28 sätestatud tervise põhiõigust, §-s 26 sätestatud perekonna ja eraelu puutumatust, §-st 19 tulenevat õigust vabale eneseteostusele, § 37 kohaselt õigust haridusele, §-st 29 tulenevat õigust valida tegevusala, elukutset ja töökohta, § 32 kohaselt omandiõigust, § 41 kohaselt õigust jääda truuks oma veendumustele, §-st 10 tulenevat inimväärikust, §-st 16 tulenevat õigust elule ja §-st 20 tulenevat isikupuutumatust. Te olete teadlikult ja tahtlikult hävitanud Eesti ühiskonda, meie majandust ja inimeste elusid. Te olete rikkunud Eesti põhiseaduslikku korda, mis kvalifitseerub karistusseadustikus kuriteona. Kuidas kavatsete kõike seda tehtud kurja heastada, kuidas vastutada?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Te oma protseduurilises küsimuses või kommentaaris mõni aeg tagasi ütlesite, et kohtusüsteemi tuleb suhtuda lugupidavalt ja tulebki suhtuda lugupidavalt kõikidesse kohtuotsustesse, mis on tehtud, mitte ainult sellesse ühte, mis teile meeldib. Kui võtta nüüd, Tallinna Halduskohus on teinud koroona vaidlustes 16 lõpplahendit, millest seitse on ka jõustunud. Nendest 16 lõpplahendist, siis ainult see üks, mida te tsiteerite, on teinud otsuse valitsuse kahjuks ja kaebajate kasuks. See on esimese taseme otsus, esimese kohtuastme otsus, mis tähendab seda, et see veel ei ole jõustunud ja selle saab ka edasi kaevata. Samal päeval, kui tehti see otsus, mida te tsiteerite, siis tegi Tallinna Halduskohus veel kaks otsust koroonavaidlustes, kus jäeti kaebused rahuldamata ja tunnistati nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus põhiseadusega kooskõlas olevaks. Nii et selles suhtes mina ei ole kohtusüsteem ja esindan siin täidesaatvat võimu, teie esindate seadusandlikku võimu. Üldiselt on heaks tavaks, et me neid kohtulahendeid enne ei kommenteeri, kui on ka lõplikud otsused ja las kohus teeb oma tööd. Loomulikult põhiseadus loeb kõik ette need õigused, mida te ütlete, ja ega ma ju ei vaidle sellele vastu, et piirangud, nii nagu nimi juba ütleb, piiravad kedagi ja antud juhul nakkushaiguste ennetamise ja tõrje olukorras oli neid piiranguid vajalik kehtestada. Need piirangud olid palju leebemad, kui nad olid siis, kui teie olite valitsuses, kus keelati absoluutselt kõik ära, sealhulgas näiteks inimeste võimalus oma meelt avaldada ja see kehtis siis samamoodi valitsuse poolt kehtestatud piirangutega.

Nüüd, ka põhiseadus ütleb, et teatud juhtudel on, et need õigused, mis on põhiseaduses, mida te loetlesite ette, ei ole absoluutsed, vaid neid saab piirata teiste inimeste samade õiguste kaitseks ja minu jaoks on oluline see, et kohtusüsteem saab teha oma tööd. Jällegi, see et meil on kohtusüsteemis tulemas erinevad lahendid, näitab seda, et, et kohtunikud arutavad asju sisuliselt ja lõppkokkuvõttes saab teha Riigikohus oma oma lõplikud otsused ja öelda, mis siis on õige ja mis siis ei ole õige, kas ta siis on põhiseaduspärane või mitte ja sellega seoses tegelikult on ju soov ka seda nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust muuta niimoodi, et seda muuta paremaks, et Riigikogul oleks rohkem sõnaõigust, kui selliseid piiranguid peaks olema vajalik uuesti kehtestada.

Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Taas jälle, aga stenogrammi huvides. Hetkel Kaja Kallas väljendas ennast äärmiselt ebakorrektselt ja lubamatult. Kohtuotsused on otsused. Neid tuleb aktsepteerida ja siin ei ole mitte mingit pistmist sellega, et kas kellelegi meeldib või ei meeldi. Juriidilise haridusega inimene peaks seda teadma, et kohtuotsus ei sõltu sellest, kas ta kellelegi meeldib või ei meeldi. 

Aitäh! Eesti on õigusriik, sellega ma olen täiesti päri. Ja nüüd tuleb täpsustav küsimus. Kert Kingo, palun!

Tänan! Tulenevalt põhiseaduse § 3 lõikest 1 teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiseaduse § 11 esimese lause kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Tsiteerin taas eelmise nädala kohtuotsust. "Viide solidaarsuskohustusele pole põhjendatud, sest esiteks, sellisel kohustusel puudub nii õiguslik kui moraalne alus. Õigusriigis ei tohi mitte kedagi sundida solidaarsusele. Teiseks, Eesti riik pole rajatud mitte solidaarsusele, vaid vabadusele, õiglusele ja õigusele. Seejuures on vabadus meie põhiseaduses, mis on kujundatud liberalistlikku vaate järgi, preambulas asetatud teistest aluspõhimõtetest eespoole ülimaks väärtuseks." Tsiteerin veel: "Inimesele inimeseks olemise tõttu omane väärikus väljendub eelkõige selles, et iga inimene määrab ennast ise ja ka kannab vastutust oma ise määratud tegutsemise eest. Seega näeb inimväärikuse põhimõte ette inimese riigipoolset kohtlemist ise vastutava isiksusena. Riigipoolne meditsiiniline patroneerimine ehk inimese survestamine vaktsineerimisele tema enda kaitseks pole seega kooskõlas inimväärikuse ja õigusriigi põhimõtetega, nagu ka mitte väidetavale solidaarsuskohustusele tuginev vaktsineerimissurve ehk inimese survestamine vaktsineerimisele teiste isikute kaitseks. Õigusriik kaitseb inimväärikust ning igaühe vabadust ja vastutust eriti oma tervise eest. Õigusriigis kehtib vaktsineerimisvabaduse põhimõte." Selle kohtuotsusega siis kohus otsustas mõista Vabariigi Valitsuselt välja menetluskulusid üle 152 000 euro. Millistest vahenditest need summad plaanitakse tasuda ja kas nendesamade maksumaksjate arvelt, keda te represseerisite ja kelle õiguseid rikkusite?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Jällegi tuletan lugupeetud Riigikogu liikmele meelde, et meil on kolm kohtuastet. See oli Tallinna Halduskohtu otsus, see on esimene kohtuaste. Nii. See, et te pidevalt tsiteerite seda ühte kohtuotsust, kui seal on veel 16 kohtuotsust, mis ütlesid täpselt risti vastupidist, sellepärast ma kogu aeg viitan, et teile ilmselgelt meeldib see üks kohtuotsus ja ei meeldi need teised kohtuotsused, sest te neid teisi kohtuotsuseid totaalselt ignoreerite, justkui neid ei oleks olemas. Need 16 kohtuotsust ütlesid, et piirangute kehtestamine sellisel juhul, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus on põhiseadusega kooskõlas ja selliste piirangute kehtestamiseks valitsusel oli selline õigus, arvestades seda olukorda.

Nii et ma selles mõttes ma arvan, siin Riigikogu saalis see kohtuotsuse ettelugemine, ja kõik saavad kohtuotsuseid lugeda, ei aita. Las kohus teeb oma tööd. Teie olete seadusandlik võim, peate tegelema just seadusandlusega ja seetõttu on mul eriti kurb meel, et te takistate nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse arutelu just sellel põhjusel, et saaks need teemad selgeks vaielda, et kõik need etteheited, mis teil on olnud, et need saaks läbi vaielda siin Riigikogu saalis, mis on õige, mis ei ole õige. See on teie roll.

Aga kohtuotsuseid ma oleksin võinud kaasa võtta, kui me lähme sellisesse kohtuvaidluse elementi siin, siis ma oleksin võinud võtta kaasa need 16 kohtuotsust, mis teile ei meeldi, sest neid te ei tsiteeri, ja ma oleksin võinud neid tsiteerida. Aga see ei vii ju mitte kuhugi. Las kohus teeb oma tööd, kohtul on veel kaks astet, saab kohtuotsused vaidlustada ja lõppkokkuvõttes Riigikohus peab otsustama, mis oli ja mis ei olnud õige antud hetkel. Nii et ärge tehke ennatlikke järeldusi või kui puhtalt võtta massi pealt, siis nagu ma ütlesin, 16 lahendit on tehtud valitsuse kasuks, kaebajate kahjuks. Ja see üks lahend on tehtud siis kaebajate kasuks ja valitsuse kahjuks. Nii et selle põhjal võiks öelda, et halduskohus üldiselt on asunud seisukohale, et valitsus on tegutsenud põhiseaduspäraselt.

Ja nüüd lisaküsimus, Kalle Grünthal, palun!

Tänan, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Reformierakonna esimees! Mul on teile selline küsimus, mitte õigemini küsimus, ma tahan teile selgitada ühte asja. Te ajate praegu siin rahvast eksiteele. Mis loeb siin, et 16 lahendit on olnud valitsuse kasuks ja see üks on see, mis nüüd, ütleme, teile ei meeldi? Küsimus on väga lihtne. Kõik sõltub ju, te peaksite teadma, et kõik sõltub esitatud nõudest, mida me kohtult tahame, ja kohus teeb täpselt sellise otsuse, mida inimene tahab. Ja noh, tavaliselt on, kui veel ka teine erisus on see, et kui tsiviilprotsessis kumbki pool esitab omad tõendid ja selle põhjal teeb kohus otsuse, aga halduskohtus on hoopis asi teine. Seal esitavad mõlemad pooled oma tõendid, argumendid ja väited ja samas on kohtul õigus ka iseseisvalt tõendeid koguda. Ja vot see ongi praegu suur erisus, et see tubli kohtunik, kes selle lahendi tegi, mis teile ei meeldi, kogus iseseisvalt tõendeid, ehk ta tegi järelpärimisi seal Tervise Arengu Instituudist ja Ravimiametist ja haiglatest ja tuvastas selle, et teie valitsuse poolt esitatud vastuväited on valelikud nii antud rahvale kui ka valelikud antud kohtule. Nii et me ei saa siin tõmmata paralleeli selles suhtes. See kohtunik läks sügavuti ja tegi ära väga tõsise töö. Aga kuna küsimus on praegu hoopis selles, et te siin räägite, et te olete väga tugev põhiseaduse spetsialist ja ütlete, et tunnete seda teemat väga hästi, siis ma sooviksin teada, et põhiseaduse järgi on, kindlasti on teatud õigustel, võib piirata, aga on ka mõned normid põhiseaduses, mis on absoluutselt põhiõigused, mille moonutamine või piiramine ei ole ühelgi eesmärgil lubatav. (Juhataja helistab kella.) Palun nimetage need, mis teie arvates käivad selle kategooria alla.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Jällegi tasub muidugi võib-olla siiski vaadata, kuidas kohtusüsteem toimib. Teie ütlete, et kohus teeb otsuse, mida inimene tahab. Ei, kohus teeb otsuse, mis on seaduspärane, kuulates ära erinevad argumendid ja hinnates tõendeid.

Nüüd kui te ütlete, et see üks kohtunik nüüd tegi töö ära, siis kas te tahate öelda, et need 16 kohtunikku ei kõlba kuhugi ja oma tööd ei ole teinud, kes on teinud lahendi teistpidi? Mina sellise hinnanguga kindlasti kaasa ei lähe. Minu meelest Eesti kohtusüsteem on väga hästi toimiv. Eesti inimesed saavad oma õiguste tagamiseks kaevata kohtusse, kohtud teevad oma tööd erapooletult ja jõuavad lahendini, mis on seaduspärane, ja neid lahendeid saab alati edasi kaevata kõrgemasse kohtuastmesse, kui sa selle lahendiga nõus ei ole, ja siis juba järgmine kohus võtab selle asja lahti, vaatab sinna sisse kuni põhiseaduse‑ või Riigikohtuni välja, kus siis hinnatakse täpselt samamoodi, kas tehtud on õige otsus või ei ole.

Mina ei ole põhiseaduse spetsialist, õiguse mõttes, kui minul on tõepoolest juriidiline kõrgharidus, ma olen töötanud 14 aastat advokaadina ja kui ma saan öelda, et ma olen mingi õiguse spetsialist, siis ma olen konkurentsiõiguse spetsialist, sest see on tõesti see töö, mida ma tegin, ja ma arvan, et tegin täitsa tublisti. Põhiseaduse spetsialistid on teised inimesed, kes on sellele siis aega kulutanud ja tõesti ennast siis spetsialistiks koolitanud ja selle praktikaga tegelevad. Mida ma küll ütlen, et ma olen põhiseadust lugenud ja mitte ainult üks kord, vaid mitmed korrad, ja ma tean, mis siin on kirjas, ma olen seda ka koolis õppinud, ma olen nendes aruteludes osalenud ja nii edasi ja nii edasi. Selles mõttes ma olen valmis debateerima teiega põhiseaduse üle, nii sätte kui mõtte üle. Aga tähtis on see, et teie tahate pidevalt rääkida põhiseaduse mõttest, aga olulisem on siiski, et see mõte saab tugineda ainult põhiseaduse sättele. Ja põhiseaduses, mis on väga hea tekst, mille eest peab võtma mütsi maha meie siis nende parlamendiliikmete poolt, kes põhiseadust, või Põhiseaduse Assamblee liikmete poolt, kes põhiseaduse kokku kirjutasid, on pidanud ajale vastu ja väga hea tekst üldiselt. Ja see, et seal on põhiline fookus ka inimeste põhiõigustele, näitab seda, et me oleme õigusriik ja see on meile väga oluline, inimeste põhiõigused, vabadused. Ja muideks, see on ka liberaalse demokraatia oluline osa, mis teatavasti teile ka vist väga ei meeldi, aga see on hea, et meil sellised õigused on.

Nüüd on protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan, lugupeetud Riigikogu esimees! Ma lihtsalt protokolli mõttes sooviksin täpsustada asjaolu, et kõigepealt selgus praegu vastaja vastustest, et ta ei olegi väga suur põhiseaduse spetsialist. Ta on kõikide muude asjade spetsialist. Ja sellest tulenevalt mulle jääb arusaamatuks, kuidas ta saab tsiteerida siin, et kõik tegevus, mida valitsus on teinud siin inimestele piirangute kehtestamisel, on legitiimne olnud, kui ta ei tea selle asja sisu. Kas siin ei paljastu Kaja Kallase valelikkus selles osas, et ta räägib puldist ühte, aga kui hakkame debati korras minema põhiseaduse mõtte, sisu juurde, siis ei tule sealt mitte midagi?

Aitäh! Selle te stenogrammi saite, nagu te soovisite, aga ma seda protseduuriliseks küsimuseks ei loe. Sellega on sellele küsimusele vastamine käsitletud.

Liigume edasi järgmise küsimuse juurde, see on viies. Selle küsimuse esitab Riigikogu liige Andres Metsoja, vastab ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja teema on Rail Baltic. Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Täna Euroopa parlament otsustab sisepõlemismootoriga autode keelustamise aastaks 2035. Me teame ka seda, et seoses kliimaeesmärkidega on raudteel järjest suurem tähendus, ometi Rail Balticu projekt lükkub Eestis edasi viis aastat. Oluline on küll rõhutada, et valitsus on võtnud seisukoha, et tegemist on ikkagi sõjalise mobiilsuse tagamiseks olulise objektiga. Me teame, et NATO laieneb Põhjamaade suunas. Kogu selles valguses on lisaks sõjalisele julgeoleku tagamisele oluline rääkida majanduslikust julgeolekust. Ehk tegelikult sanktsioonid Venemaale toovad kaasa kümnendiks kui mitte absoluutselt aegade lõpuni transiidist loobumise. See tähendab tegelikult seda, et Soome-Rootsi peavad leidma alternatiive selleks, et Kesk-Euroopasse oma kaupu saata. Ja me oleme jõudnud olukorda, kus Via Baltica oma tänases olukorras ei vasta tegelikult Euroopa vajadustele, ei vasta Eesti vajadustele. Kas antud teemat selles valguses on arutatud? See ei ole ainult NATO küsimus julgeolekus, vaid majandus on kõige alus. Kaubad peavad saama Põhjalast liikuda Kesk‑Euroopasse ja vastupidi. Täna, kui me vaatame Eesti riigi dokumentidesse sisse, vaatame Euroopa Liidu toetusdokumentidesse sisse, siis tegelikult me näeme, et sellist rahalist ressurssi Via Baltica kiireks kordategemiseks, neljarealiseks maanteeks ehitamiseks raha ei ole. Kas on arutatud, millised võiksid olla lahendused? Sest tegelikult me justkui natuke oleme Euroopale selle arengu osas Baltimaadena võlgu.

Palun, Andres Sutt!

Aitäh, hea küsija! Ma olen väga nõus küsimuse rõhuasetuse ja nurgaga, sest tõepoolest, kui me räägime ühendustest laiemalt, siis seal on majandusmõõde, on julgeolekumõõde ja kindlasti uued ühendused. Sellepärast on just raudteeühendused väga olulised, on ka palju väiksema keskkonna jalajäljega.

Nüüd, te viitasite, et võrreldes algsete plaanidega on Rail Balticu ehitus veninud. See vastab tõele. Parim teadmine täna on see, et ikkagi aastaks 2030 peab Rail Baltic valmis saama. Mis need põhjused on, miks on projekt veninud? Seal on mitmeid asju. Kindlasti, kui muutuvad planeeringud saavad lõplikult kinnitatud, detailplaneeringud, samas ka Pärnut puudutav kohtuotsus, mis omakorda nõuab uute alternatiivide kaalumist. Nii et see kõik on ajaliselt mõjutanud.

Nüüd, mis puudutab maanteede osa ehk siis Via Balticat Rail Balticu kõrval, siis tõsi on, et seal on rahastus ette nähtud ühtekuuluvusfondist. Aga selle rahaga ei ole meil võimalik kogu maanteed 2 + 2 või 2 + 1 laiusel ehitada. Kindlasti see on üks valdkond, mis tuleb arutada ka järgmise riigi eelarvestrateegia raames. Majandus- ja taristuminister on ka need ehituse vajadused oma prioriteedina esitanud. Kogu selle maantee ehituse maksumus aastate peale on on ligi 500 miljonit, nii et see on päris korralik investeering. Aga on ka siin nii järgmiseks kui ka ülejärgmiseks aastaks rahastus olemas, nii et ma arvan, et sealt me saame edasi liikuda.

Ja võib-olla lõpetuseks, kindlasti see, mis puudutab kaubavoogusid Venemaaga, ma olen hästi nõus, et need kaubavood on väga pikaks ajaks peatunud. See mõjutab ka Soomet ja sealt avaneb kindlasti ka transiidi võimalusi Eesti transiidikoridori kaudu, kus nii maantee kui ka raudtee mängivad olulist rolli.

Ja nüüd täpsustav küsimus. Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Kindlasti nõus, et Rail Balticu projektiga tuleb minna edasi ja võimalikult kiiresti, aga seal on ilmselt ees puhttehnilised lahendused, mida ei ole võimalik paljudel juhtudel ka kiirendatud korras lahendada. Samas, majandustee Kesk-Euroopa ja Põhja-Euroopas vahel Euroopa piirides on üliolulise tähenduse ja tähtsusega just majandusloogikat silmas pidades ja ka tegelikult Euroopa ühtsust silmas pidades. Kui me sellesama Rail Balticu kontekstis liigume edasi sõjalise mobiilsusega, siis tegelikult me teeme sama ju maanteede kontekstis. Näiteks, Tori sillaehitus sai väga tugeva toetuse ja kopp löödi 9. mail vanasse silda sisse eelkõige sellepärast, et tagada sõjalist mobiilsust maanteel.

Aga nüüd, vaadates neid rahalisi väljakutseid, me tihti siin saalis räägime ja ka eile debatis debateeriti selle üle lähemalt ja kaudselt, et majandusolukord on pingeline, rahaturgude olukord on, nagu on. Kas tegelikult tänases olukorras teie arvates ministrina oleks mõistlik just nimelt vaadata neid kaubakoridore ühendusi meie tulevikuvaates kui, kui investeeringuobjekti, kuhu tegelikult Eesti riigil oleks aeg ja koht võtta laenu ja teha neid kiiresti ära, sest see ei ole ainult meie küsimus, vaid see on terviku küsimus. Tuleb püüda leida erinevaid toetuskanaleid ja meetmeid ja teha lobitööd selles suunas, et Euroopa paremini mõistaks, et NATO laienemine ei ole ainult sõjaline laienemine, vaid see on tihedam majanduslik ost Euroopa sees.

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Kindlasti nõus strateegilisusega selle projekti puhul. Ma arvan, nagu iga sellise suure infrastruktuuri investeeringu juures on oluline ka rahva arvamus. Ja kui me vaatame viimast avaliku arvamuse küsitlused, mis pärineb selle aasta aprillikuust, siis toetus Rail Balticule kui ühenduskoridorile, ühendussillale on 69% ja see on läbi aegade kõige kõrgem tulemus. Nii et siin on väga selgelt ka rahva huvi taga.

Nüüd, vaadates seda, mis tööd on parasjagu käimas, siis on selge, et enne ei saa alustada päris ehitustegevusega, kui on olemas detailplaneeringud ja on olemas juba konkreetsed projektid, mille põhjal on võimalik hankeid välja kuulutada. Siin on, mis on juba lõpetatud, on Pärnu reisiterminal, Ülemiste terminal, projektidena, Ülemiste raudtee infrastruktuuri ja rekonstrueerimise projekteerimine ja samamoodi Vanasadama trammiühenduse projekteerimine. Siit on võimalik juba täiendavate investeeringutega edasi minna. On veel lisaks käimasolevad detailplaneeringud ja projekteerimistööd, mida on kokku 13 lõikes, alustades põhitrassi projekteerimisega näiteks Harju–Rapla lõigul. Rapla–Pärnu põhitrassi projekteerimistööd, samamoodi Pärnu või Tootsi–Ikla. Kõik need projektid, kui on saanud valmis, siis on võimalik liikuda ka edasi ehitushangetega. Samamoodi Ülemiste terminaliga seotud detailplaneeringud ja projekteerimistööd. Nii et ma usun, et siin tegelikult on see töölõik kas ettevalmistamisel või ettevalmistatud, et saaks ka seda ajalist hoogu juurde anda. Ja täiendavalt, mis sellel aastal on algatamisel, on kohalikud peatused Harju- ja Raplamaal detailplaneeringuna ja projekteerimistöödega.

Nii et ma siin oleksin tegelikult, ütleme siis niimoodi, mõõdukalt optimistlik. On selge,, millest siin te viitasite ka küsimuses, et kogu ehitusturg, materjalide saadavus sellesama Venemaa sõja tõttu Ukrainas, pluss muud tarneraskused, mida mõjutab muu hulgas ka Hiina null COVID-i poliitika, see paneb ka kogu sihukese logistika ja hangete läbiviimise ahela täiendava surve alla.

Te küsisite ka seda, mis on õige rahastamismoodus sellele projektile. Minu jaoks rahastus tuleb alati järjekorras viimasena, rahastamisallikas. Meil on veel väga palju Euroopa Liidu raha, mida meil on võimalik Rail Balticu juures kasutada. (Juhataja helistab kella.) Nii et ma usun, et rahastuse taha see asi ei jää. Aitäh! Ja vabandust, et läksin üle aja!

Rohkem küsimuse soovi ei ole, sellega lõpetan küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Indrek Saar, sellele vastab valitsuse liige peaminister Kaja Kallas ja teemaks on rahvusvahelisest olukorrast. Indrek Saar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Kõigepealt tunnustan teie tööd rahvusvahelises julgeolekuolukorras ja kindlasti on teil oma panus selles, et täna tihti tõdetakse välispoliitikas, et Eesti on oluliselt suurem, kui võiks väliste gabariitide järgi arvata. Hurda soov sellest, et vaimult suureks saada, on mõnes mõttes tänases kriitilises ja väga tõsises olukorras siiski isegi võib-olla mõnevõrra tõeks osutunud.

Aga see ei tähenda, et meil ei oleks muresid. Ja üks nendest muredest seondub meie ühe väga olulise liitlasega, kust tulevad sõnumid teevad pidevalt neid inimesi, kes vähegi jälgivad uudiseid, ärevaks. Ja see puudutab eelkõige Prantsusmaad ja president Macroni. See on loogiline, et veebruari alguses, enne seda, kui sündmused 24. veebruaril dramaatilise pöörde võtsid, siis Macron teatas enne Moskvasse sõitu, et ta muu hulgas Venemaa julgeolekumuresid õigustatuks peab. See muidugi ei meeldinud absoluutselt meile. Aga me lootsime, et peale 24. veebruari on midagi muutunud, eriti selles kontekstis, kus paljud lääne‑ ja keskeurooplased ütlesid, et nad tunnistavad, et nad on eksinud, kui nad ei võtnud piisavalt tõsiselt meie hoiatusi läbi aastate, kuidas tuleks Venemaa ambitsioonidesse suhtuda. Aga sellest hoolimata me näeme, et Macron tuleb jälle välja jutuga, et Venemaad ei tohi alandada, talle peaks midagi andma. See kindlasti ei meeldi absoluutselt meile, ammugi mitte meie sõpradele Ukrainas. Ja helistab. Muideks, väliskomisjoni liige Mihhail Lotman on teinud tähelepaneku, et pärast iga Macroni telefonikõnet pommitamine Venemaa poolt, Ukraina pommitamine intensiivistub. Mis siis ... (Juhataja helistab kella.) Mida me teeme valesti? Miks meie üks olulisi liitlasi on taas hakanud rääkima juttu, mis iga kord tekitab meis ohutunde? (Juhataja helistab kella.)

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt aitäh heade sõnade eest! Ma arvan, et kogu Eesti välispoliitiline, siis välispoliitikas tegelevad inimesed on teinud väga palju tööd erinevatel rinnetel. Te ise olete käinud parlamendi väliskomisjoniga suhtlemas meie liitlastega. Ja ma arvan, et see on väga oluline töö, sest tõesti Ukraina sõda või sõda Ukrainas praegu on tegelikult ka meie sõda, just selles mõttes, et Venemaa läinud Ukrainale kallale ja me peame tegema kõik selleks, et see sõda lõpetada ja need inimeste kannatused lõpetada.

Mina ei ole ka mures Putini tunnete pärast. Minu meelest olen ka öelnud seda, et me peaksime vähem muretsema selle pärast, kuidas Putin ennast tunneb, ja rohkem muretsema selle pärast, kuidas Ukraina vastu peab. Sest erinevalt Ukrainast saab Venemaa minna tagasi koju, oma piiridesse, mida ei saa Ukraina, kes võitleb kodus oma territooriumi, oma inimeste eest. Et nii nagu on öelnud Ukraina peaminister, kui Venemaa lõpetab sõdimise, siis sõda lõpeb ja tuleb rahu, kui Ukraina lõpetab sõdimise, siis tegelikult Ukraina kui selline kaob.

Nüüd tulles meie liitlaste juurde, siis selge on see, et algusest peale oli teada, et mingi hetk tuleb sellest sõjast väsimus. Aga ma olen viimasel ajal mõelnud ja rääkinud tegelikult ka meie suurte liitlastega. See probleem või see probleem tuleb sellest, et meil on täiesti erinevad arusaamad ka ajaloost. Kui Prantsusmaale, Saksamaale sõja lõpp tähendaski seda, et kannatused lõppesid, siis meie jaoks sõja lõpp ei tähendanud ju seda, et kannatused lõppesid. Ehk siis, kui nemad vaatavad seda läbi oma prisma, siis kui nüüd sõda lõpeks, siis järelikult on rahu ja kõik on rahulik. Aga me teame omaenda ajaloost, et küüditamised toimusid pärast sõda. Märgiliselt oli meil ju ka rahu, küüditamised, inimeste piinamised, tapmised, kõik see läheb edasi okupeeritud territooriumidel. See on see, millest me peame kogu aeg rääkima, oma ajaloost tegelikult, et panna inimesi mõistma, et see, et on rahu, ei tähenda siis automaatselt seda, et inimlikud kannatused lõpevad ja kõik see lõpeb.

Pluss me oleme seda viga teinud tegelikult juba kolm korda või tegelikult, isegi kui minna ajaloos kaugemale, siis veelgi rohkem, et antakse agressorile andeks. Mis agressor sellest saab või see sõnum, mis ta saab, on see, et ma pääsen ilma  karistuseta, järelikult järgmine kord ma julgen seda teha veelgi suuremas skaalas, sest mitte midagi ju ei järgne. Ja seetõttu meie fookus praegu peaks olema ka nende sõjakuritegude uurimisel, nagu oli ka Nürnbergi siis kohtuprotsess, kus tegelikult öeldi, (Juhataja helistab kella.) et sõjakuritegusid panevad toime ikkagi konkreetsed inimesed, kes peavad ka selle eest vastutama.

Täpsustav küsimus, Indrek Saar, palun!

Aitäh, lugupeetud peaminister! Ma olen teiega väga nõus selle sisu osas, mis te rääkisite, aga veel kord ma tulen selle juurde, et näiteks kui märtsi teises pooles käis väliskomisjoniga kohtumas Prantsuse senaator Olivier Henno – me koos väliskomisjoni esimehega temaga kohtusime –, siis ta ütles otse, väga otse, meie jaoks üllatavalt otse, et ta on tulnud alandlikult kuulama eestlaste kogemust. Ta on muideks Macroni erakonnakaaslane Tol hetkel tundus, et meie sõnumid on kohale jõudnud. Aga nüüd kuulates, mida Macron pidevalt väidab või aeg-ajalt väidab viimasel ajal, jätkuvalt ka pärast seda, kui presidendivalimised on läbi, siis tekib küsimus, mida me oleme valesti teinud. Miks meie liitlased, osa meie liitlasi ei saa sellest aru, mida te just väga õigesti siin kõike tõdesite? Mis te arvate, mida me peaksime riigina tegema? Mida väliskomisjon peaks teistmoodi tegema? Kas me peaksime oma sõnumites olema jõulisemad, brutaalsemad, et need kohale jõuaksid? Ja mis on teie isiklik agenda ja tööplaan selle jaoks, et meie liitlased, kellel on selline suhtumine nagu Emmanuel Macronil, tegelikult saaksid sellest mõttest aru, mida me oleme püüdnud neile rääkida ja mida tegelikult meie Ukraina sõbrad neile täpselt samamoodi kogu aeg räägivad? Või jääme lihtsalt ootama, et äkki pärast parlamendivalimisi Prantsusmaal midagi muutub?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Tahtsingi tähelepanu juhtida sellel, et need valimised ei ole veel läbi. Me peame aru saama ka sellest, et erinevate liitlaste sisepoliitiline olukord ja sisepoliitilised arusaamad toimuvast on erinevalt või – ma ütlesin valesti, mitte arusaamad toimuvast on erinevad, vaid tunnetus [sellest], kui kaugele või kui palju valu välja kannatatakse, on erinev ja just sellepärast, et meil on erinev ajalooline kogemus. Meie teame, et me peame lühiajaliselt selle valu ära kannatama, selleks et me ei oleks 50 aastat okupeeritud, sest see pikaajaline valu on palju hullem kui agressor kohe tagasi lüüa. Neil ei ole sellist ajaloolist kogemust.

Tõsi on, et me peame sellest pidevalt rääkima. Küsimus on, kuidas. Minu tunnetus on see, olles nende laudade taga olnud, et räuskajat ei kuulata, aga vaikijat ei märgata. Tasakaalu leidmine nii, et me oma liitlasi ei solva, aga samal ajal selle sõnumi saame kohale, see tasakaalu leidmine on ülioluline. Ma ütlen nii, et minu tunnetus on see, et meid kuulatakse rohkem, kui meid kuulati enne seda sõda. Aga on ka selline tähelepanuaken, et tulevad uued kriisid peale. Kui tuleb Butša, Irpin, siis on jälle kõik šokeeritud, siis jälle see tähelepanu läheb kuidagi keskendunumaks. Aga kui asjad muutuvad nii‑öelda tavaliseks, normaalseks, siis tähelepanu hajub. Meie peame igal juhul tegema tööd selleks, et see ei muutuks normaalseks ega tavaliseks, sest see ei ole normaalne ega tavaline, et üks riik läheb teisele riigile kallale.

Minu meelest praegu see fookus peaks väga palju olema sellel, et juhtida tähelepanu, et need, kellega te räägite, on tegelikult sõjakurjategijad. Kui te võtate genotsiidi mõiste Genfi konventsiooni järgi, siis see ütleb, et sul on soov üks riik või rahvas osaliselt või tervikuna – tähendab, rahvas osaliselt või tervikuna – üldse maa pealt pühkida. Ja seda on Putin väljendanud nii sõnas kui teos. Kui te vaatate ka seda, mida ütlevad sõdurid kohapeal, siis tegelikult nad seda ju ka väljendavad, et nad viivad seda programmi ellu. Sellele peab järgnema karistus. Ma olen ka öelnud, et hea küll, kui suurte riikide esindajad, näiteks Prantsusmaa president ja ka Saksamaa kantsler ütlevad, et Zelenskõi palub neil helistada, kuna Putini ei räägi temaga, et see konflikt, see sõda lõpetada, siis ma saan sellest aru. Aga see ei tähenda seda, et kõik peaksid pidevalt helistama. Ja kui te helistate, siis peaksite kogu aeg mõtlema, et te tegelikult helistate sõjakurjategijale ja igal juhul ta ei tohi karistusest pääseda.

Nüüd lisaküsimus, Mihhail Lotman, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Meie liitlaste hulgas on kaks erinevat diskursust, kui räägitakse sellest sõjast ja selle lõpptulemustest. Üks on see, et Ukraina ei tohi kaotada seda sõda, ja teine on see, et Venemaa peab kaotama seda sõda. Need on kaks põhimõtteliselt erinevat asja. Ja kõik need kohtuistungid, mis puudutavad sõjakurjategijad, on võimalikud üksnes siis, kui Venemaa kaotab sõja. Ja sellega seoses on mu esimene küsimus või, ütleme, palve, et Eesti selgemalt väljendaks just nimelt ainult seda teist positsiooni.

Teine asi on Lääne poliitikute ja intellektuaalide diskursus Ukraina ja Venemaa vahekorrast, mis kordab tegelikult Putini ja Vene ametliku propaganda sõnumit, et on üks vana Vene riik ja säält eraldus kuidagi Ukraina ja ukraina keel kuidagi eraldus ja nii edasi. Tegelikult asi oli hoopis vastupidine. 1200 aastat on Ukraina riigi ja Ukraina kultuuri ajalugu. Vene riigi ja rahva ajalugu hakkas 600 aastat tagasi. Ja Venemaa, kasutades riiklikke ja muid vahendeid, on kaaperdanud Ukraina keskaegse ja vanema kultuuri ja sellest ei saada aru ka Lääne akadeemilistes ja intellektuaalses ringkondades. Meie, väike intellektuaalide grupp, püüame seda kompenseerida või tasa teha ja oleks väga oluline, et meil oleks ka poliitikute tugi.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma isegi lisaks teile, et mitte et Ukraina ei tohi kaotada, vaid Ukraina peab selle sõja võitma ja Venemaa peab sõja kaotama, on tegelikult küll see, mida kõik ütlevad meie liitlaste hulgas samamoodi. See on oluline ja jällegi, ma võib-olla ma mõtleksin ka niimoodi, et Venemaa huvi on meid igal juhul lõhestada, näidata, et meil on erinevad mõtted, erinevad huvid ja tegelikult me ei saa siin kokkuleppele. Aga me võime ka keskenduda sellele, mida me oleme teinud koos ühiselt ja tugevalt ja kiiresti. Me oleme teinud kuus sanktsioonipaketti ja kõik on olnud pardal, selleks et ikkagi Venemaalt see raha sõjamasinalt ära võtta. Ja samamoodi on kõik liitlased ikkagi aidanud Ukrainal ennast kaitsta, andes relvi, ka raskerelvastust, laskemoona, õpetades Ukraina armee esindajaid välja neid relvi kasutama. Kõike seda tuleb edasi teha just selleks, et nad saaksid ikkagi ennast kaitsta.

Nüüd, mida on meile öelnud ka suured liitlased, kes on Putiniga rääkinud? Nad on öelnud seda, et nad ütlevad kogu aeg talle, et vaata, sa ei saa õnnestuda, ükskõik, mis sa teed, sa kaotad selle asja, parem lõpeta kohe ära. Me oleme ühtsed, me oleme Ukraina taga ja me ei tule sealt tagant ära. Minu jaoks see on väga oluline sõnum. Aga oluline on ka see, et igasugused ennatlikud rahule üleskutsumised või ennatlikud vaherahud on ohtlikud just sellel põhjusel, et siis öeldakse, et nüüd joon on siin, igaüks jääb sinna, kus ta on. Aga Venemaa on juba võtnud teatud territooriumi, mida tal enne ei olnud. Nii et seda ei tohi lubada, sest vastasel juhul ta pääseb jällegi karistamatult siit minema. Jah, me peame tegema pingutusi, et sellest pidevalt rääkida. Seesama, mis te toote välja, see ajaloo pool, et kes ikkagi oli enne ja kes on kelle osa ja kas on üldse tegemist eraldi rahvaga või ei ole, selliseid arutelusid saavad ikkagi pidada riigid või suured riigid, kes võib-olla asju mõtestavad teistmoodi, aga minu jaoks on oluline, et meid antud hetkel kuulatakse, ja minu jaoks on oluline, et me tegelikult liitlastega ikkagi hoiame kokku, et Ukrainat tuleb aidata, Ukraina peab selle sõja võitma ja Venemaa peab selle sõja kaotama.

Aitäh! Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise.

Ja liigume edasi, seitsmenda küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Peeter Ernits, vastab peaminister Kaja Kallas, teemaks valitsemisaja kokkuvõte. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud valitseja! Andrus Ansip lubas kunagi viia meid nelja rikkama, jõukama Euroopa Euroopa riigi hulka. Te olete pooleteise aastaga neli rekordit, Euroopa või maailmarekordi püstitanud, kaks koroonaga ja Ukraina abistamisega suhtarvuna ja nüüd viimane kodumaine rekord, üle Euroopa rekord on n-ö see inflatsiooni puhul. No inflatsioon on lihtne asi niimoodi, igas riigis 700 toodet-kaupa, mõõdetakse nende hindu, vaadatakse, luuakse keskmine seal ja kuigi pott on üks, Euroopa Liit, aga te olete suutnud ühes poti ääres, mida nimetatakse Eestiks, keeta või kõrvetada selle roa, teades, et inflatsiooni ei saa n-ö ise juhtida. Aga mida te olete mööda pannud, et teie juhtimisel on Eesti riik sellise musta rekordi saavutanud? 

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Te peate mind erakordselt võimekaks. Selles mõttes ausalt öeldes mulle tundub, et need sõnumid lähevad ka kuidagi vastuollu. Ühelt poolt loed, et te mind väga kõrgelt ei hinda, teiselt poolt te hindate mind nii kõrgelt, et te ütlete, et ma olen kõik maailma probleemid põhjustanud, sealhulgas COVID-kriisi või inflatsiooni, aga nii võimekas ma muidugi ei ole. Kui võtta COVID, siis COVID-kriisis me hoidsime ühiskonna avatud selleks, et lapsed saaksid käia koolis ja vanemad saaksid käia tööl. Tänu sellele meil eelmise aasta majanduskasv oli 8,9%. See oli rohkem kui meie naabritel – Läti, Leedu ja Rootsi, nende majanduskasv oli 4,8% ja Soomel oli see sootuks 3,3% – just sellel põhjusel, et me suutsime hoida ühiskonna avatuna.

Nüüd teiseks, Ukraina aitamine ja julgeolekuteemad on olnud meile alati südamelähedasemad. Me tõesti aitasime Ukrainat juba siis, kui teised veel ei aidanud. Me tegime neid otsuseid juba eelmisel aastal, eelmise aasta lõpus Ukrainale enda kaitseks relvi anda ja meil on hea meel tegelikult, et kogu maailm või ütleme, meie väärtusruumi riigid, läänemaailm on tulnud sellega kaasa ja Ukrainale järjest rohkem relvi andnud, et Ukraina saaks ennast kaitsta. Ma mäletan ka ise seda jaanuarikuu istungit siin Riigikogu saalis, kui me tegime otsuse riigikaitsekulutusi tõsta, siis oli veel palju selliseid küsimärke, kas see ikkagi on mõistlik mõte ja kas näiteks Ukraina aitamine on mõistlik mõte. Seda tuli ka teie fraktsioonist. Ma loodan, et tänaseks me oleme kõik ühel lehel selles osas, et need on olnud õiged otsused ja Ukraina teeks seda ka meie jaoks. Praegu ukrainlased võitlevad sõna otseses mõttes ka Eesti ees, sest nad võitlevad Venemaaga, kes on meile ka täpselt samamoodi kõige suuremaks ohuks.

Nüüd inflatsioon. Jah. Esiteks, inflatsioonil on palju erinevaid põhjuseid ja maailmamajanduse ootamatult kiire taastumine COVID-ist on üks põhjuseid just sellel põhjusel, et paljudes harudes polnud ettevõtted valmis selleks kiireks nõudluse kasvuks ja nõudlus ületas pakkumist ja tekkiski hinnasurve. Samamoodi ka see, et meil oli ühiskond avatud, tähendas seda, et sai siis inimeste suuremat sissetulekut, mis omakorda suurendasid nõudlust. Ka palgakasv on muideks meil kasvanud kiiremini, kui seda on näiteks Euroopas. See on samamoodi toonud täiendavalt raha turule. Ka siis Eesti Pank on öelnud, et teise pensionisamba vabastamine tähendab seda, et turule tuli rohkem raha, mis omakorda seda inflatsiooni suuremaks lükkas, aga me saame sellest edasi rääkida, sest aeg on paraku läbi. Vabandust!

Palun nüüd täpsustav küsimus, Peeter Ernits!

Hea juhataja! Lugupeetud valitseja! Mina ei ole teid nimetanud raudseks leediks. Ma viitasin sellele, et kui on tegemist raudse leediga, siis tal võiks olla ka kodumaal toimuva kohta mõju, mitte ainult väljamaal. Aga vaadake, Prantsusmaal oli maikuus see number 5,8, mis meil on 20,1, aga Prantsuse energia moodustab kogu selles inflatsiooni nende hindade virvarris. Noh, Macron on seal seal kohalik raudne sir või monsieur. Aga tema on suutnud ja enne tedagi on suudetud hoida ülemise piiri ühel tasemel, mida Eesti ei ole, on siin nii‑öelda börsi lummuses ja mitte ainult. Nii et siin oleks ka teie, kui te olete raudne leedi, võimalus olnud. Aga miks te ei ole seda kasutanud?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Väga hea, et te toote selle Prantsusmaa näite. Prantsusmaa energia, miks nii-öelda see, millest nemad saavad elektrit, milliseid energiaallikaid nemad kasutavad, on hoopis teistsugune kui teistel riikidel. Neil on väga suur tuumaelektri osakaal ja neil on praktiliselt null protsenti Vene gaasi. See Vene gaas on see, mis on ajanud hinnad üles kõikides nendes riikides, kus seda gaasi kasutatakse. Turul on ka gaasi hind see, mis lööb selle hinna üles, sellel põhjusel, et ta tuleb viimasena turule kõige kallimalt ja lööb üles ka taastuvelektri hinna, mis sisendina oleks palju madalam.

Nüüd, miks ei ole meil tuumaelektrijaama? Need otsused ei ole paraku nii, et sa saad üleöö teha ja järgmine päev see tuumaelektrijaam on olemas, vaid need otsused on pika aja peale ja tulnuks teha varem, et meil need täna oleks olemas, aga sellist vajadust varasemalt ei ole ette nähtud. Ma arvan, et seda arutelu peaks kindlasti pidama, kas meil on ka siis koht tuumaelektrile, just selle jaoks, et me saaksime tegelikult odavamaid hindu ja meil oleks ka varustuskindlus. Seda arutelu peaks vaatama.

Nüüd energia hinnast veel. See siseriiklikult või Eestis inflatsioon on olnud ka kõrge just sellel põhjusel, et ajalooliselt on energia olnud väga madala hinnaga Eestis ja me oleme seda ka väheselt maksustanud. Kui kodutarbija elektri hind on olnud 40% alla Euroopa keskmise, siis mida madalam on baas ja mida väiksem on maksude ja tasude osakaal, seda kiirem on protsentuaalne kasv. Ja loomulikult see mõjutab ka otseselt kõiki teisi elemente.

Nüüd veel üks teema, mis on, on eestlaste suurim börsiusk. Kui te vaatate näiteks Soome inimesi, siis neil on 90% fikseeritud hinna lepingutega, meil on rohkem inimesed börsiusku. See on iseenesest positiivne, sest headel aegadel ta on andnud inimestele väga madala elektri hinna, aga rasketel aegadel ta toob need hinnasurved kiiremini tarbijani. Nii et tulevikus saavad ka need turud, kus on rohkem fikseeritud lepingutega inimesi, selle laksu kätte, kui nii võib öelda. Nii et negatiivseid välismaised mõjurid, mis on sõda Ukrainas, sellele eelnenud juba gaasitarnetega manipuleerimine. Paraku see ei lähe kuidagi paremaks ja me peame vaatama seda, kuidas me saaksime tulevale talvele vastu nii, et me inimesi piisavalt aitame nende raskete oludega toime tulla. Aga paraku rasked ajad on ees.

Priit Sibul, nüüd teie poolt lisaküsimus, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea valitseja! Ma ei tea küll, kust kolleeg Ernits võttis selle pealkirja "Valitsemisaja kokkuvõte", minu meelest ei ole kokkuvõttes, valitsus ju toimib ja teeb tööd, niipalju, kui ma olen aru saanud. Parlament teeb ka tööd. Täna meil hakkab perehüvitiste eelnõu teine lugemine. Ma olin eelmine nädal haige ja siin Reformierakonna nimel pidas kõne Siim Kallas. Ja see oli minu jaoks üsna muljet avaldav, kui ma seda ülekannet jälgisin. Ja ma paluks kas tõlget või tõlgendust, sest ma ise ei suuda seda kuidagi lahti dešifreerida. Ja need kolleegid, kellega ma olen rääkinud, ka nemad ei ole osanud mulle öelda, mida see täpselt tähendab. Aga Siim Kallas, minu meelest ettevalmistatud kõnes rääkis sellest, et selle eelnõuga tahetakse varjata perekultuuri tegelikke puudusi. Et meil on ühiskonnas, peab olema, tagama pikaajalise turvalisuse emadele, et nad tahaksid lapsi saada, et isad neid aitaksid, mehed neid aitaksid, toetaksid, ei jätaks üksi ja et kodus ei oleks vägivalda. Ja siis lause, millest ma ei saanud üldse aru. Äkki te ütlete, keda silmas peetakse ja mida sellega öelda taheti? Tsitaat algab: "Me peame neid kaitsma talibanlike põhimõtete eest, kelle arvates naised on nagu loomad, kes kord aastas toovad ilmale ühe vasika." Keda peeti silmas ja mida sellega öelda taheti?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Seda, mida Siim Kallas oma kõnes ütles, seda te saate temalt siin Riigikogus küsida. Kui teie olete nüüd terveks saanud, siis väga tore ja saate kindlasti kolleegi käest küsida.

Aga tõsi ta on, et kui me vaatame igasuguseid uuringuid, siis perede probleemid on väga palju seotud just sellega, et kindlustundega. Ja kindlustunne ei ole mitte majanduslik, vaid kindlustunne on just see, kas partner on sinu kõrval, kas sul on erinevad võimalused siis tulla toime pereeluga, just selles võtmes, et naised ka, kes lähtuvad oma otsuste tegemisel ka pikaajalisest plaanist, siis tunnevad ennast kindlalt nende partnerite kõrval. Kui vaadata, mujal maailmas väga palju fokuseeritakse sellele, et just emad tunneksid ennast hästi, sest kui naised tunnevad ennast hästi, siis nad julgevad ka rohkem lapsi sünnitada. See ei tähenda siis seda, et seda saab teha ainult rahaga, vaid need uuringud on ju palju sügavamad, mis siis naisi paneb otsustama ikkagi täiendavate laste saamise üle. Aga jah, mida täpselt Siim Kallas mõtleb, peate temalt küsima.

Nii. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Priit Sibul, sellele vastab peaminister Kaja Kallas, teema on sõjapõgenikud. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea valitseja! Ma täpselt ei saanudki aru, kas või kus talibanlik oht Eestis ühiskonnas või perekondades valitseb, aga nüüd ma küsin tõesti Ukraina sõjapõgenike kohta. Kas ja kust on võimalik saada meil täpset informatsiooni, kui palju meil on neid sõjapõgenikke, keda me aitama peame? Ma olen näinud seal Politsei‑ ja Piirivalveametis ja Postimehes on numbrid, mis on nüüd juba 41 379. Ma saan aru, et õnneks neid sõjapõgenikke pole nii palju, kui me kõige mustemates stsenaariumides oleme ette näinud, selles mõttes on hea. Tõenäoliselt see viitab sellele, et Ukrainas on piirkondi, kus inimesed saavad olla, jääda koju või siseriiklikult ümber asuda või mingi muu põhjus, mis on. Aga kas meil on olemas täpne arv, kui palju neid tuleb siia, kui palju on transiidil, kui palju neid täna täpselt on ja keda me peame sotsiaalsüsteemis aitama, keda tööle aitama? Ma olen vaadanud, et see on nii erinev [olenevalt] sellest, kuhu inimesed, millisesse omavalitsusse nad on sattunud või Sotsiaalkaitseameti poolt välja kuulutatud ööbimishanke kaudu. See kõik sõltub, nagu on olnud juhuslik, et ühes kohas on need tingimused natuke ühesugused, teises kohas teistsugused. Kusagil on nad metsade vahel, kusagil on nad linnakeskuses, kusagil on võimalik tööd saada, kusagil mitte. Aga kõigepealt, mis see täpne number on meil, ma ei tea, täna, eile, mis on meile teada? Kui palju on läbi[sõidul], kes siit edasi lähevad, ja kes on need, keda me peame aitama? Ja kui palju on neid, kes tulevad Ukrainast otse, ja neid, kes tulevad meile läbi Vene Föderatsiooni?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Tõesti, me seda pidevalt jälgime, et üks on see number, mida jagatakse, kui palju on Ukraina kodanikke tulnud, ja teine number on ajutise kaitse saajad ehk ajutise kaitse saajad on need Ukraina sõja eest põgenevad inimesed, kes soovivad ka saada meie riigilt toetusi. Ja need on need, kellega me peame tegelikult riigieelarveliselt arvestama. Nüüd, kõikidest Ukraina kodanikest on ajutise kaitse saajaid 52% ehk siis 25 479 inimest ja neist 4% on saabunud enne 24. veebruari ja iga nädalaga on tegelikult neid inimesi vähem, kes tulevad. Nüüd, mis on muutunud? Muutunud on see, et kui varasemalt tulid nad üle lõunapiiri, siis praegu tulevad need inimesed, kes on saadetud või deporteeritud Ukrainast Venemaale, tulevad ringiga tagasi. Selge on see, et me idapiiril neid inimesi väga põhjalikult kontrollime, kas nad ikkagi on tulemas Ukrainast ja millised on nende alused. Nii et see on üks pool.

Nüüd kõigist ajutise kaitse saajatest on tööle asunud 20% ehk 5176 inimest. Ja kui võtta puhtalt registreeritud töötutest, siis põgenikud on registreeritud töötutest 10,4%, kes on ennast arvele võtnud. Mida peab vaatama, on see, et kuna enamus, kes on tulnud, üle 80% on naised ja lapsed, siis neil on hoopis teistsugused vajadused. Proportsionaalselt on rohkem naisi, rohkem osakoormusega töötavaid inimesi, kui me räägime nendest, kes on juba tööturul, rohkem lihttöölisi.

Nüüd, nende elukohast. Kõigist Eestisse jäänud sõjapõgenikest kasutab riigi poolt pakutud majutust umbes 9% inimestest, ehk siis tegelikult see number on väga väike. 3747 inimest vajab seda majutust, mida riik annab, ja nädalaga on see vähenenud ka paarisaja inimese võrra. See tähendab seda, et nad leiavad endale ise asukoha või nad lähevad tagasi Ukrainasse. Ja õppima on asunud 4890 põgenikku, neist 92 eelmisel nädalal. Ja võib-olla siin on oluline ka mainida, 65% neist omandavad põhiharidust ja valdaval osal on õppekeeleks eesti keel, üle 70% lastest õpivad eestikeelsetes koolides.

Täpsustav küsimus. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Hea valitsejaga! Küsimus on, kas need inimesed, kes tulevad ja kes endiselt vajavad seda riiklikku majutuskohta, kas meil siin on süsteemis midagi muutunud. Kui neid tuli ... No nüüd tuleb neid õnneks sadades, mitte enam tuhandetes juurde ja me suudame olla olla täpsemad. Aga siis oli see, et Otepääl, minu koduvallas, kvalifitseerus üsna palju majutusasutusi. Kuna seal on neid majutusasutusi, kes olid võimelised ka toitlustama, sattus sinna suur hulk inimesi. Aga tegelikkuses lasteaiakohti seal ei ole, koolikohti sellisel hulgal ei ole. Ja ma võtan natukene, ma ei tea, kas suvast või entusiasmist, näiteks perekond Liiva, kes Karupesa hotelli peavad, on olnud väga tublid ja aidanud väga paljusid perekondi leida tööd, organiseerida ja toimetada, aga alguses oli ka see, et inimesed saadeti küll Otepää metsa, aga arstile nad pidid esimeses järjekorras minema Valka. Nemad täpselt seal Otepää metsas ei saa aru, kus pool on Valga, kus pool on Narva, paar kilomeetrit oli ka maanteeni. Kas me sellistest probleemidest oleme üle saanud? Ja kas on mingi süsteemsem nende inimeste toetamine või ühetaoline, et see ei sõltuks ainult sellest, kuhu nad on sattunud majutusse?

Kaja Kallas, palun!

Jaa, see on tõesti olnud suur probleem, et need kohad, kus on majutuskohad, ei ole just need kohad, kus on töökohad või lastele kooli- või lasteaiakohad. Ja tõesti, need majutuskohad, mida riigi poolt pakutakse ajutise kaitse saajatele. Tõenäoliselt on see põhjus, miks aga ainult 9% seda majutust kasutavad, enamus tahavad olla nendes kohtades, kus on ka töökohad või kus on lasteaia- ja koolikohad.

Nüüd, koolikohtade ja lasteaiakohtade teemal me oleme eraldi rääkinud ukraina kogukonnaga, käinud neile pidevalt peale, et lapsed võetaks arvele hariduse infosüsteemis, sest kui me ei tea, kus see vajadus on, ei saa me neid koolikohti juurde luua. Kui näiteks 30. augustil teatab perekond, et me siiski ei lähe tagasi Ukrainasse täna ja laps peaks minema homme kooli, siis kui me saame seda 30. augustil teada, on see liiga hilja. Me oleme palunud, et registreerige need lapsed.

Probleem on selles, et enamus Ukraina sõjapõgenikke loodavad, et nad saavad tagasi minna koju kohe. Ühest küljest see ei ole probleem selles mõttes, et nad tahavad tagasi minna koju, see on väga hea. Aga probleem on selles suhtes, et kui nad ikkagi ei lähe ja vajavad neid teenuseid, siis meil peab olema mingi ettevalmistusaeg. Me oleme näiteks Eestis või Tallinnas avamas uut kooli puhtalt Ukraina sõjapõgenike lastele, sest Tallinnas on neid paratamatult kõige rohkem. See oleks siis keelekümbluskool, kus nii eesti kui ka ukraina keeles õpetatakse, ja see asub siinsamas rahvusraamatukogu taga.

Aga jah, kõigepealt, nende ajutiste majutuskohtadega me kaardistasime üldse, kus need kohad on, ja siis üritasime seda kokku panna sellega, kus on ka töökohad. Alguses oli ka palju probleeme just sellega, et inimesed ütlevad, et me ei ole nõus minema sinna metsa vahele, sest meil ei ole seal justkui midagi teha. Aga samas, kui te ise endale elukohta ei leia, siis see on see, mida me saame pakkuda. Lihtsalt need piirid on ees, ega neid vabu elamispindu ju kuskil ei ole, eriti nendes kohtades, kus on ka ikkagi töökohad.

Nii et see teema on nüüd liikunud jah ... Sellega tegeleb Sotsiaalkaitseamet. See põgenike selline pikk plaan on Sotsiaalkaitseameti või õigemini kriisistaabi vedada, kus Sotsiaalkindlustusamet – vabandust! – ka on, et neid asju omavahel kokku viia, töökohti, koolikohti, tervisele ligipääsu, kõike seda. Aga paratamatult siin tuleb probleeme ette, sellepärast et me ei ole kõige sellega arvestanud nii lühikese ajavahemiku jooksul.

Ja nüüd tuleb lisaküsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud valitseja! PPA on millegipärast alates 27. maist läinud nädala kaupa ülevaatele, kuigi see päevade, kui jagada päevade arvule, kui palju päevas tuleb, siis üle 300 või ligi 400 tuleb ikka, eks ju. Miks selline ootamatu selline muutus on tekkinud? Aga põhiliselt ma tahtsin küsida, et kas te ... Kui palju Eesti kavatseb Žõtomõri oblastit aidata? Ma olen kuulnud, et see on nüüd meie šeflusoblast ja Ukraina sõbrad, juba hulk aega tagasi ma vist rääkisin teile, et tahaksid, et kõigile euroliidu riikidel oleksid oma šeflusoblast, mida nad hakkavad üles ehitama. Aga kui palju Eesti on panustanud Žõtomõri tuunimisel?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks, sõjapõgenikke tuleb meil alla 300 päevas hetkel ja kui me vaatame veel seda, mis toimub Ukraina ja Euroopa Liidu piiril, siis Ukrainasse läheb tagasi rohkem inimesi, kui sealt välja tuleb hetkel. See on kindlasti positiivne ja see on ka see, mida me kuuleme nendelt ukrainlastelt, et nad soovivad minna koju tagasi.

Mida me oleme nüüd teinud? Kõigepealt tegime ka Soome kokkulepped oma naaberriikidega, Läti-Leeduga, et vahetame infot ka selle ajutise kaitse saajate osas, et ei tekiks, et kui palju on seda n-ö turismi, et kui üks on juba registreeritud ühes Euroopa Liidu riigis, et kas saab ennast registreerida ka mujal. Lisaks siis sellega tegeldakse kogu Euroopa tasandil, et meil see infovahetus omavahel olemas oleks.

Nüüd, mis puudutab Ukraina ülesehitamist, siis mina olen igal pool rõhutanud seda, et kui me räägime Ukraina ülesehitamisest, siis esimene lause see peaks olema see, et Venemaa peab maksma selle eest, mida ta hävitab praegu Ukrainas. Iga hoone, mida ta hävitab, iga sild, mis kokku kukub, see peab tulema ka Venemaa taskust ja hea meel on tõdeda, et tegelikult erinevad riigid sellega tegelevad. Esmaspäeval ma olin Suurbritannias, kus oli juttu sellest, et nad töötavad välja praegu seadust, et saaks kasutada oligarhidelt ära võetud vara ja ka Venemaa riigi reserve, mis on praegu arestitud, et neid saaks kasutada Ukraina ülesehitamisel ja ma arvan, et see on hästi oluline.

Teine pool on see, et erinevad sellised konverentsid või kokkulepped Ukraina ülesehitamiseks, erinevad doonorkonverentsid, nii-öelda, kuidas seda Ukraina ülesehitamist peaks korraldama ja Eesti on selle Žõtomõri oblasti partneriks tõepoolest otsustanud olla. Aga arusaadavalt see töö praegu ju ei ole veel otseselt käima läinud just sellel põhjusel, et sõda Ukrainas endiselt käib ja me peame tegema kõik selleks, et see sõda lõppeks ja neid kahjusid suuremalt kaasa ei tule. Selle jaoks me anname Ukrainale igakülgset abi, sõjalist abi, räägime ka oma liitlastega, et nemad sõjaliselt Ukrainat toetaksid, et Ukraina saaks ennast kaitsta, inimesed saaksid tagasi minna koju ja ei peaks kartma, et agressioon jätkub või suuremalt edasi läheb.

Tänan! Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi. Üheksanda küsimuse juurde esitab Riigikogu liige Riho Breivel, vastab peaminister Kaja Kallas, teemaks Päästeameti võimekus kriisiolukorras. Riho Breivel, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Ma olen aastate viisi seisnud piirivalveameti ja piirivalvureid sõjaväestatud süsteemi taasloomise nimel ja eest, et ta oleks võimeline sõjalise kriisi olukorras alluma kaitsejõududele ja et tal oleks vastav väljaõpe ja vastav gradatsioon ja terve süsteem.

Tänaseks oleme jõudnud niimoodi, et kuigi paljud poliitikud on sellega nõus, aga parteilisele distsipliinile alludes ikkagi nad ei toetanud seda. Okei. Ega ma ei jäta seda võitlust, aga küsimus ei ole üldse selles. Üleeile või, jah, eile hommikul kohtusime me päästeametnikega ja Päästeameti ametiühinguga ja sealt tuli välja kurb tõdemus, mis tegi mind väga ärevaks.

Nimelt, Päästeametil on nii väike isikkoosseis, et kui tekib sõjaline kriis, siis ei ole nad võimelised täitma kindlasti seda ülesannet, mis näitab täna Ukraina pool. Ja ei ole sellepärast, et nende isikkoosseis paljuski töötab kolme koha peal.  Nad täidavad nii Päästeametis töökohal, siis on kiirabiautojuhid, siis on erinevates, kuidas öelda, riigikaitsefunktsioone täitvates ülesannetes. Ja kui tekib selline situatsioon, siis me oleme kummuli Päästeameti seisukohalt. 

Ja kui vaadata nüüd Ukraina kogemust, siis Ukrainas tänu sellele, et neil oli sõjaväestatud päästeamet säilinud, nad on suutnud oma tööd teha päris hästi, kusjuures selle sõjaväestatud päästeameti hea külg on see, et nad on ka .... Küsimus: kuidas meie peaksime lahendama nüüd omal, sest meie oleme oma Päästeameti äärmiselt õhukeseks viilinud, sest vabatahtlike najal ei ole võimalik seda asja teostada. Aitäh! 

Kaja Kallas, palun! 

Aitäh! Lisaeelarvega me tugevdasime tegelikult nii Eesti julgeolekut kui ka elanikkonnakaitset ja eraldasime Päästeametile täiendavalt raha just selleks laiapindseks julgeolekuks, ka vastupanuvõime tugevdamiseks. Eraldi kaks sellist olulist otsust. 80 miljonit eurot, mis läks elanikkonnakaitsele ehk siis just Päästeametile. Tähendab, Päästeametile läks, vabandust, sellest 50 miljonit eurot. See kontseptsioon töötati välja juba ammu. 

Nüüd teie küsimuse juurde. Päästeametnikud on olnud jah vaeslapse osas, kui vaadata tegelikult teisi jõuametkondi. Ja seetõttu eelmine riigieelarve, kui me teisi palku tõstsime 7%, siis päästeametnike palku sai tõstetud 12%, et nad jõuaksid teistele järele. Ja see on olnud suur murekoht, et tõepoolest, nii nagu te ütlete, töötatakse mitmel kohal, ja see on olnud väga suur koormus.

Ma arvan seda, et me peame ka edaspidi tegema pingutusi selle jaoks, et me leiaksime eelarves raha päästeametnike palkade tõstmiseks, et oleks isikkoosseis, kes saab kõige sellega tegeleda. Sest tõesti, mida me oleme näinud ka Ukraina sõjas, et Päästeametil ei ole mitte ainult kohustused, mis on seotud elanikkonnakaitsega, need on varjendid, evakuatsioon, aga on seotud ka demineerimisega, on seotud tegelikult ka erinevate murekohtadega, mis igal juhul kaasa tulevad. Ja see ei teki üleöö, need inimesed peavad välja õppima, peavad oma ametis töötama ja sinna tuleb panna ka täiendavalt vahendeid, et seda kõike saaks teha.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Head ametikaaslased, ma tänan teid teie küsimuste eest. Head valitsusliikmed, suur tänu teile teie vastuste eest. Infotund on lõppenud.