Austatud Riigikogu aseesimees, Riigikogu liikmed! Kord aastas on Eesti Pangal kohustus ja võimalus Riigikogu ees oma tegevusest aru anda. Ja täna tahangi anda teile ülevaate Eesti Panga läinud aasta olulisematest tegevustest. Räägin ka euroala ja Eesti majanduse tervisest ja pean kohe tõdema, et eelmise aasta kokkuvõtete tegemise ajaks on olukord tegelikult tänaseks jõudnud juba päris oluliselt muutuda. Eriti kehtib see näiteks hinnatõusu puudutava ja selle väljavaate kohta.
Läinud aastal oli keskpankadel eeldus, et koroonaviiruse pandeemiast jõudsa toibumisega kaasnenud kiirenenud hinnatõus peagi taltub, kui ettevõtted kohanevad, tarneahelad saavad jälle tööle ja elu naaseb tavarütmi. Venemaa vallandatud sõda Ukrainas on aga need ootused kummutanud. Energiakandjate ja teiste toormete hinna tõus on veelgi hoogu juurde saanud ning sõja ja sanktsioonide tõttu viibib ka tarneahelate taastumine.
Räägingi kõigepealt rahapoliitikast, mis on keskpanga peamine tööriist hinnatõusu ohjeldamiseks. Stabiilne ja madal hinnatõus on keskpanga peamine eesmärk, sest see aitab kaasa meie majandusliku heaolu pikaajalisele kasvule. Kuna Eesti on euroala riik, siis on Eesti Panga üks olulisemaid rolle ühise rahapoliitika kujundamine koos teiste euroala keskpankadega. Läinud aastal kirjeldasin teile siinsamas, kuidas Euroopa Keskpank pandeemiakriisi puhkedes kiiresti ja väga jõuliselt reageeris, et ärevusse sattunud turud maha rahustada ja tagada jätkuvalt mõistlikud laenutingimused ettevõtetele, majapidamistele ja ka valitsustele. Käivitasime selleks erakorralise võlakirjade tugiostude programmi ja pakkusime kommertspankadele erakordselt soodsate intressimääradega laenu selleks, et pangad omakorda selle raha majandusse edasi saaksid laenata. Ka Eesti valitsus sai madalatest intressimääradest kasu, kui võlakirjaturgudelt võeti laenu, et kriisiajal majandust toetada. Seda oli Eestil tänu euroalasse kuulumisele ja Euroopa Keskpanga erakorralistele toetusmeetmetele võimalik teha tõesti väga soodsatel tingimustel. Praeguseks on euroala majandus pandeemiakriisist taastumas ja kiire hinnatõusu tingimustes ei ole senised majandusaktiivsust ja seeläbi ka hinnatõusu ergutavad meetmed keskpanga poolt enam kohased.
Ka miinusmärgiga intressid on varsti ajalooks saamas. Eesti laenuvõtjateni jõuab see mõju järk-järgult Euribori intressimäärade tõusu kaudu. Toon siinkohal näite, mida see tähendab ühe keskmise kodulaenuvõtja jaoks. Eelkõige puudutab Eesti inimesi kuue kuu Euribor, mis selle aasta alguses oli veel umbes –0,5%, kuid läheneb nüüd kiiresti nullile. Kodulaenu kuumakset hakkab Euribori tõus mõjutama miinusest väljasaamisel. Näiteks kui laenu suurus on 100 000 eurot ja tagasimakse tähtaeg 25 aastat, siis iga protsent Euribori tõusu tähendab kuise laenumakse suurenemist umbes 50 euro võrra. See ei too veel kaasa märkimisväärseid probleeme, sest pangad järgivad laenu andmisel Eesti Panga reegleid ning hindavad ja arvutavad, et laenuvõtja saaks hakkama ka palju kõrgema intressimääraga. Paratamatu on aga fakt, et laenumaksete suurenemisel jääb inimestel vähem raha kätte muudeks kulutusteks. Me keskpangana oleme juba aastaid rõhutanud, et ülimadalad intressimäärad ei kesta igavesti ja pikaajalisi laene võtvad inimesed peaksid hindama oma suutlikkust laene tagasi maksta ka kõrgemate intressimäärade korral. See tõehetk on nüüd kätte jõudmas. Kuigi tegelikult peame tõdema, et pärast esimest intressimäärade tõstmist keskpanga poolt on intressimäärad ajaloolises võrdluses siiski jätkuvalt väga madalad. Siiski on põhjust lähiaastateks eeldada Eesti inimeste sissetulekute jätkuvat suhteliselt kiiret kasvu. See omakorda teeb tulevikus varasemalt võetud laenude teenindamise lihtsamaks. Kokkuvõtvalt, keskpank on rahapoliitika tuge majandusele vähendamas.
Lisaks rahapoliitikale, mida me teeme euroalal ühiselt, vastutab Eesti Pank Eesti riigis finantssektori stabiilsuse eest. Sellega on seotud muu hulgas nõuded, mida me kehtestame finantssektorile. Kui pandeemia puhkes, siis kärpisime ühe kriisiabinõuna kommertspankadele kehtestatud süsteemse riskikapitalipuhvri nõude nullini. Selle sammuga vabanes pankade jaoks 110 miljonit eurot kapitali, mida nad oleksid saanud vajadusel kasutada võimalike laenukahjumite katmiseks ja ka uute laenude väljastamiseks. Pandeemiakriisi mõju jäi aga õnneks Eestis kardetust väiksemaks ja pangad on püsinud tugevad. Nii saime otsustada, et võime selle leevenduse lõpetada ja taastada puhvrinõude, ehk ka siinkohal oleme tasapisi keskpanga poolt poliitikat karmistamas. Lisaks jälgisime tähelepanelikult kinnisvaraturul toimuvat. Meie arvates oli näiteks samm õiges suunas, et KredExi käenduse tingimused läinud aastal üle vaadati ja neid täpsustati. Leiame, et sellega on riiklik toetus esimese kodu ostjatele senisest paremini sihitud.
Nüüd aga ülevaatlikult veel muudest Eesti Panga tegemistest, mida võiks esile tõsta. Uuendasime läinud aastal Eesti Panga strateegiat. Meie põhiülesanded on küll kehtestatud seadusega, kuid see jätab siiski alati ruumi otsustada, milliste valdkondade arendamisele lähemal ajal just eriti panustada. Seekord oli meie strateegias suurim muutus kestliku arengu temaatika lisandumine. Hakkasime hindama ja jälgima meie investeeringute süsinikujalajälge eesmärgiga seda edaspidi vähendada. Sama sihi seadsime endale ka organisatsioonina. Me püüame vähendada energiakulu, toimetada igas mõttes säästlikumalt ning muudame selleks mitmeid seniseid harjumusi.
Kestlikkuse valdkonda jääb ka Eesti Panga ettepanek kaaluda lahendusi, mis vähendaksid vajadust keskpanga poolt juurde emiteerida ühe‑ ja kahesendiseid münte. Toodame neid nimelt Eesti Pangas igal aastal juurde kümneid tonne, mis on keskkonnale päris tõsine koormus. Teil on Riigikogus seadusandjatena võimalus viia ümardamisreeglite kehtestamisega see väikese nimiväärtusega müntide emiteerimise vajadus miinimumini. Oleme Eesti Panga poolt teemat üleval hoidnud ja ma loodan, et leiame siin lähitulevikus koos hea lahenduse. Kui me igal aastal paiskame ringlusse kümneid tonne münte, mida inimesed üldiselt maksmisel ei kasuta, on ühiskonna vaates tegu lihtsalt raiskamisega.
Eriti läinud aasta teisest poolest on Eesti Panga jaoks prioriteediks kõik see, mis puudutab kriisiolukordadeks valmistumist. Keskpank vastutab muu hulgas Eestis selliste elutähtsate teenuste nagu maksete ja sularaharingluse tõrgeteta toimimise eest. Koos kommertspankadega oleme teinud erinevaid õppusi, et välja selgitada, kuidas talitluspidevust veelgi paremaks teha. Näiteks maksete puhul mängisime läbi erinevaid andmesidekatkestuse olukordi. Meie eesmärk on tagada, et pankadevahelised arveldused toimiksid vähemalt korra päevas ka olukordades, kus puudub juurdepääs üleeuroopalistele maksesüsteemidele. Samuti vastutab Eesti Pank sularaha piisava kättesaadavuse eest. Võimaliku suurema nõudluse puhuks on meil olemas nii oma varud kui ka võimalus keskpanga sularahavarusid kiiresti täiendada. Samuti oleme täpsustanud koostööd riigikassaga puhuks, kui elektroonilised kanalid ei toimi ja valitsus vajab maksete tegemiseks sularaha. Need on vaid mõned värskemad näited. Mõistagi oleme jätkanud erinevaid tegevusi, mis on seotud Eesti Panga infosüsteemide tugevdamise ja turvalisuse tõstmisega.
Maksete valdkonnas lõppes meil eelmisel aastal üks eriprojekt, mida tegime koos ettevõttega Guardtime ja mis puudutas digieurot. Testisime selle projektiga, kas Eesti digiriigi aluseks olev tehnoloogia võiks sobida ka niinimetatud digitaalse keskpangaraha alustehnoloogiaks. Leidsime, et tehniliselt oleks see võimalik, aga nüüd jätkuvad arutelud Euroopa Keskpanga tasandil. Eesti Panga kui nõuandja rollis oleme jätkanud regulaarseid kohtumisi valitsuse ja Riigikogu liikmetega. Oleme alati valmis arutama majanduse olukorra ja kõigi Eesti Panka puudutavate teemade üle nii Riigikogu komisjonide kui ka fraktsioonidega. Lisaks oleme jätkanud avalike seminaride korraldamist, et pakkuda aruteluplatvormi ühiskonna ja majanduse vaates olulistel teemadel, nagu kriisis tugevamana taastumine või olukord tööturul.
Eesti Panga põhisõnumid või soovitused tulenesid suuresti mullu sellest, et Eesti majandus sai pandeemiakriisist üle palju kiiremini, kui esialgu arvati. Nii tekkis olukord, kus täiendavat stiimulit riigi poolt ei olnud enam nii ulatuslikult vaja. Üks põhisoovitusi oli seega seada riigi rahanduses kurss eelarve puudujäägist väljumisele. Ka praegu on meie arvates muret tekitav, et Eesti riigi tulude ja kulude vahe on riigieelarves juba püsivaks kärisenud.
Paar sõna ütlen ka statistika kohta, mis on meile oluline valdkond. Eesti Pank on koos Statistikaametiga Eestis teine riikliku statistika koostaja. Eelmisel aastal hakkasime avaldama ka täiendavat intressimäärade statistikat ja hoiu-laenuühistute statistikat, mille vastu on olnud päris suur huvi. Aga niipalju siis kokkuvõtvalt meie igapäevasest tegevusest.
Järgnevalt peatun pikemalt meie arusaamal sellest, milline on seis välismaailma ja Eesti majanduses ja millised on väljavaated. Koroonakriisist taastumine maailmas jätkub, kuid Venemaa kallaletungi tõttu Ukrainale sattusime silmitsi uue kriisiga. Rääkimata inimlikust tragöödiast on selle mõjul veelgi kiirenenud energiahindade tõus, mis ilmnes juba läinud aastal, kui pakkumine nõudluse kiirele taastumisele järele ei jõudnud. Tegelikult oli juba eelmisel aastal näha, et Venemaa vähendas Euroopas hoitavate gaasivarude taset, mis oli samuti oluline tegur energiahindade kallinemisel. Sõja vallandumine tänavu veebruaris koos järgnenud sanktsioonidega andis uut hoogu energia erinevate toormete hinnatõusule. Ka toit kallineb. Ukraina ja Venemaa on mõlemad olulised põllumajandustoodete eksportijad. Inflatsioonisurvet maailma majanduses lisavad Hiina väga karmid piirangud koroonaviiruse leviku takistamiseks, mis on edasi lükanud tarneahelate taastumist. Siinkohal tahaksin selgituseks rõhutada, et keskpanga otsused mõjutavad hinnatõusu umbes pooleteise‑ kuni kaheaastase viiteajaga. Umbes nii palju võtab tavaliselt aega näiteks intressiotsuste kajastumine üldises hinnatõusus. Seepärast on meie jaoks oluline hinnata eelkõige püsivamaid hinnasurveid ning samuti jälgime finantsturgude, ettevõtjate ja tarbijate pikema vaatega ootusi hinnatõusule. Sooviksime neid näha paigas 2% lähedal, kuid viimastel kuudel on ka need ootused muret tekitavalt kõrgemale nihkunud.
Positiivse poole pealt pole aga euroala tööturu seis olnud kunagi nii tugev ja tööpuudus nii madal kui täna. Kõige värskem prognoos euroala kohta on praegu läinud nädalal välja tulnud Euroopa Komisjoni majandusprognoos, kus euroala majanduskasvu väljavaadet kärbiti selleks aastaks enne sõja puhkemist prognoositud 4%‑lt 2,7%‑le ja inflatsiooniootused tõsteti 3,5%‑lt 6,1%‑le. Ka tuleval aastal ületab inflatsioon euroalal 2% taseme, mida me keskpangana sihime. Eestis näeb Euroopa Komisjon majanduskasvu aeglustumist mulluse 8,3%‑lise kasvutempo järel tänavu 1%‑le. Aasta keskmiseks inflatsiooniks prognoositakse sel aastal 11,2%. Need olid Euroopa Komisjoni värsked hinnangud. Eesti Pangas me paari nädala pärast avaldame ka enda värske majandusprognoosi.
Eesti majanduse taastumine koroonakriisist oli võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega väga kiire. Enne veebruari lõppu oli hinnang majandustsüklile veel väga positiivne. Eriti paistis see silma tööturul, kus ettevõtjad tõid peamise kasvu takistava tegurina välja tööjõupuuduse. Ressursid majanduses olid rakendatud määral, mis kasvu jätkumise tarvis eeldas juba selgelt täiendavaid investeeringuid. Kuid veebruari lõpust on pilt selgesti muutunud. Ebakindlus on kasvanud. Ettevõtete jaoks on sisendihinnad kohati väga järsult kallinenud, mille tagajärjel jäävad nii mõnedki investeeringud ilmselt ootele. Samas tarbijate kindlustunne on kannatanud vähem kui Euroopas keskmiselt. Selle taga on Eesti inimeste keskmiselt siiski üsna kiire sissetulekute kasv, mis on viimastel kuudel veelgi kiirenenud. Peame jälgima, et me ei satuks palga‑ ja hinnakasvu spiraali, mille eest hoiatas Eestit ka äsja oma visiidi lõpetanud Rahvusvaheline Valuutafond. See seaks ohtu meie eksportiva sektori konkurentsivõime.
Tööturg on Eestis üldises majanduspildis praegugi tugev. Samas näitavad ettevõtete küsitlused juba, et uute töötajate värbamise ootused on nõrgenenud, sest ebakindlates oludes ollakse kasvuplaanidega ettevaatlikumad.
Praegu näeme ka vajadust tähelepanelikult jälgida kinnisvaraturul toimuvat, et seal hoog liiga suureks ei läheks. Tehingute aktiivsus kinnisvaraturul on viimase aasta jooksul olnud üsna kõrge. Probleem on eelkõige see, et uue kinnisvara pakkumist on vähem kui ostusoovi, mis surub hindu üles. Keskpanga poolt ei ole me veel eluasemelaene puudutavaid reegleid muutnud, kuid kindlasti jälgime neid arenguid ja kiire laenukasvu puhul oleme vajadusel valmis tingimusi karmistama.
Tulen nüüd aga uuesti Eesti elu ühe tänase põhimure juurde, milleks on väga kiire hinnatõus. Ligi pool meie kiirest hinnatõusust tuleb energiakandjate kallinemisest. Lisaks on kallinemas toit, kuna toidu toormete hinnad maailmaturul kasvavad. Samas peame tõdema, et hinnatõus on muutunud Eestis laiapõhjalisemaks, puudutades järjest enam ka tööstuskaupu ja erinevaid teenuseid. Nagu eelnevalt kirjeldasin, teeb keskpank hinnatõusu ohjeldamiseks oma osa euroala tasemel. Eesti hinnatõusu talitsemisel on aga väga oluline, et valitsuse kulutused ülemäärast hinnasurvet juurde ei tekitaks. Eelarvepoliitikal on inflatsiooni taltsutamisel selgelt oluline roll. Ei ole mõistlik käituda nii, et ühe jalaga ehk rahapoliitikaga pidurdada ja teisega anda gaasi. See tähendab ka seda, et kui riik plaanib toetusi kiire hinnatõusu leevendamiseks, siis peaksid need olema väga hästi läbi mõeldud ja hästi sihitud. Sest on ilmne, et Ukraina sõjast tingitud hinnatõusud on püsivama iseloomuga, mida riigil ei ole jõukohane toetustega lõputult kõigile leevendada. Üldiste ja laiali jagatud toetuste ja maksude langetamise probleem on selles, et need tekitavad majanduses juurde suuremat täiendavat nõudlust ja annavad seega hinnakasvule veel hoogu juurde. Mõistame ka Eesti Pangas, et praegustes oludes, rääkides värskest lisaeelarvest, on riigil vaja täiendavalt panustada kaitsevõimesse, samuti on lisakulud seotud sõjapõgenike vastuvõtuga. Eesti majandus aga otseselt riigi tuge ei vaja, sest liiga nõrga nõudluse probleemi meil ei ole. Meile Eesti Pangast teeb muret, et riigi kulude ja tulude vahe kipub Eestis juba 3% ringis SKP‑st üsna püsivaks kujunema. Teisisõnu tähendab see, et pea iga kümnes kulutatud euro on riigieelarves tuludega katmata ja eeldab pidevalt juurdelaenamist. Riigi laenukoormus hüppab järgmise nelja aastaga umbes 20% pealt eeldatavasti 30% peale ning vaid osa sellest on seotud kriisist tulenevate kuludega. Kolm aastat tagasi mäletatavasti oli Eesti riigi laenukoormus alla 9% SKP‑st.
Mis teeb aga suures plaanis pildi veel keerulisemaks on eurotoetuste osa meie tuludes. Eelarvetasakaalust rääkides läheb tihti meelest, et märkimisväärne osa Eesti riigi tuludest, umbes 2–3% SKP‑st, tuleb praegu veel Euroopa Liidu eelarvest. Meie elatustase on paranemas ja ettepoole vaadates see toetus väheneb. Seega suudame tegelikult päris oma tuludega katta heal juhul vaid 85 senti igast Eesti riigi poolt kulutatud eurost. See ei saa olla pikalt jätkusuutlik ning peaks tegema ettevaatlikuks, kui kavandame täiendavaid püsivaid riiklikke kulutusi.
Järjest raskem on argumenteerida, et riigina laenu võttes on lihtne ja odav ulatuslikke riiklikke investeeringuid või kulutusi katta. Ühelt poolt on praegu oluline kaaluda, millist täiendavat hinnasurvet võib laenuraha kasutamine tekitada. Teisalt on selge, et enam ei ole raha laenamine valitsusele väga odav ka otsese intressikulu mõttes. Kui veel hiljuti oli kuulda arvamusi, et riigi tulude ja kulude tasakaalu sihtimine on oma aja ära elanud ja liialt konservatiivne lähenemine, siis nüüd võib minu arvates väita vastupidist: vanamoodsaks on muutunud seisukoht, et valitsusel on võimalik odavalt ja lõputult oma kulutusi rahastada laenuga. Eesti Panga riigirahandust puudutav põhisõnum on seega jätkuvalt, et täiendavaid kulutusi planeerides peab olema selge ka see, mille arvel neid kulutusi rahastatakse. Kindlasti ei tohiks püsivaid kulukohustusi kokku leppida, nähes selle kattena laenuraha või vaid ajutiselt tänu kiirele hinnatõusule suurenenud maksulaekumisi. Raha ei tule lihtsalt mitte riigieelarvest, vaid eelkõige kogutakse riigi raha kokku ikka meilt kõigilt maksumaksjatena. Vastutustundlik on seega meie ühise raha kasutamise üle otsustada tasakaalukalt ja hästi läbimõeldud.
Lõpetuseks märgin ära ühe läheneva tähtpäeva. Algaval kuul möödub 30 aastat rahareformist, millega panime nurgakivi Eesti majandusedule ja lõimumisele Euroopaga. Me täna elame keset keerulisi aegu ja soovin, et meil jätkuks Eestis ka tänasel päeval ja edaspidi julgust ja tarkust teha otsuseid, mis meie riigi ja inimeste elujärge edasi viivad ja neile uusi võimalusi loovad. Tänan kuulamast ja olen valmis vastama kõigile teie küsimustele. Aitäh!