Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Ma vabandan hilinemise pärast, aga kuna tegemist on nii olulise mõjuga Eesti majanduse konkurentsivõimele ja tarbijatele, siis oli oluline viimasel hetkel täpsustada kõiki detaile, et esitada parlamendiliikmetele igakülgne ja terviklik käsitlus sellest probleemide ringist.
Nüüd, tegemist ei ole esimese sellise parlamendi kõrge koja ette jõudnud initsiatiiviga, mis käsitleb vajadust kohe ja täiemahuliselt viia Eestis läbi elektriturureform. Koalitsioon ei toetanud seda ettepanekut Vabariigi Valitsusele selle aasta alul. Valitsuse motiivid olid seotud sellega, et kogu elektrienergia hüppeline hinnakasv ja inflatsioon on tegelikult lühiajaline.
Nagu me oleme näinud praegu rahvusvahelistest prognoosidest, on see sügavalt eksitav ja seetõttu oluliselt häiriv asjaolu. Praegu aset leidev inflatsioon ei ole kahetsusväärselt sugugi mitte lühiajaline. Selle inflatsiooni mõju on totaalne. Me näeme, et Eesti inflatsioonitase on jõudnud Euroopas kõrgeimale tasemele: referentsperiood aprill 2021 versus aprill 2022 18,8%. Ja keskne mõju selles nii hüppelises inflatsioonis on energiakandjatel. Tasub vaid vaadata elektrienergia inflatsiooni ehk kallinemist, võrdlus referentsperioodil aastases perspektiivis. Me näeme, et elektrienergia aastases referentsperioodis on kallinenud 119%.
Nüüd, milline olukord ootab meid ees tulevikus? Ekspertide hinnangul tehakse praegu juba futuurpanuseid gaasi hinnale 90+ eurot megavatt-tund järgmiseks kütteperioodiks. Ja kui me arvestame seda analüütikute hinnangut, et gaasi referentshinna järgi võib prognoosida ka elektrienergia hinda Nord Pooli süsteemis, siis see tähendab seda, et prognostiliselt – ja selle peale hakkavad tegema ettevõtjad tehinguid, prognoositavaid tehinguid ehk tegelikult turgu kujundama järgmisel kütteperioodil – järgmise kütteperioodi elektrienergia hind Nord Pooli süsteemis on vähemasti samal tasapinnal, kui ta oli selle hinnašoki perioodi ajal läinud kütteperioodil. Ma tuletan meelde, kui referentsaluseks hinda mõjutaval elektrienergial Nord Pooli süsteemis on gaasi hind, siis Euroopa gaasi hind – esimese kvartali andmed – kujunes välja 92 eurot megavatt-tund. Ja kahtlemata me peame arvestama, et pakkumine elektrienergiale tegelikult väheneb Nord Pooli süsteemis eelseisval kütteperioodil. Ja see tähendab seda, et see toob kaasa täiendava hinnasurve.
Järelikult me oleme olukorras, kus esiteks elektrienergia ülikõrge hind jääb kestma järgmisel kütteperioodil. Teiseks, sellel energia hinnal on kahtlemata toimetulekut halvav mõju kodutarbijatele ja loomulikult on sellel halvav mõju ka meie ettevõtete konkurentsivõimele.
Indrek Neivelt on toonud kujundi, mis ei ole mitte piltlik, vaid sõna otseses mõttes tegelikkusele vastav. Nimelt, esimese kvartali hinnahorisonte vaadates oli Rootsi elektrienergia hind Nord Pooli süsteemis keskeltläbi kaks korda madalam kui Eestis. Asetame asja konteksti. See tähendab seda, et tegelikkuses meie majanduse konkurentsivõime on oluliselt halvatud, seda mitte üksnes võrreldes kolmandate riikidega väljaspoolt Euroopa Liitu, vaid ka Euroopa Liidu sees. Ja samamoodi on inimeste toimetulek oluliselt halvatud, kui asetada see konteksti, et sissetulekute tase on Rootsi Kuningriigis ju inimestel keskeltläbi oluliselt kõrgem kui Eestis, aga selle olulise sisendi eest – elektrienergia ja küttekulud – maksavad inimesed oluliselt kõrgemat hinda.
Me oleme tsivilisatsioonina energiapõhine tsivilisatsioon. Kõik uurivad arvuteid ja telefone, ma vaatan, siin ruumis, ja kujutate ette, kui elektrienergia defitsiit kasvab veelgi. See pärsib oluliselt ühiskonna tegelikku funktsioneerimist. Ja teiseks, meie piirkonnas, arvestades meie temperatuuri, ei ole kütteta võimalik ju reaalsuses inimtegevust korraldada.
Selles kontekstis on Isamaa fraktsioon algatanud elektrituru reformi ettepaneku, mille elemendid, baaselemendid on lühidalt järgnevad. Esiteks, kohustada turgu valitsevat elektritootjat, Eesti kontekstis siis Eesti Energiat, pakkuma börsivälist väiketarbijate elektripaketti. Teiseks, selle hind kujuneb tootmiskuludest ja mõistlikust kasumist Konkurentsiameti kooskõlastatud hinnaga. Ja kolmandaks, et sellest skisofreenilisest ja hullumeelsest CO2-kvoodi süsteemist, spekulatiivsest kvoodisüsteemist meie tarbijaid hinnakujunduses vabastada, näha ette see põhimõte, et riik teeb energiatootjale tagasimakse. See tähendab, et selle börsivälise elektrienergia tootmiseks vajaliku CO2 heitmekaubanduse ühikute makse kompenseeritakse tootjale, misläbi on selle elektrienergia hind odavam.
Ja kui küsime, kui suur see on, milliseks see hind kujuneb, siis prognostiliselt võime rääkida 50 euro ringis [megavati eest]. Praegu vaatame näiteks elektrimüüjaid, kes pakuvad fikseeritud paketti. Valitsuse esindajad levitasid niisugust pehmelt öeldes häma, väites, et elektrienergia hinna šokk ei ole enam probleem, kõik saavad väga soodsalt fikseerida neid pakette. Andke andeks! Arvutites olevad parlamendiliikmed, vaadake, millise hinnatasemega seda pakutakse, fikseeritud pakett: 150 eurot pluss!
Meie räägime hinnast 50 eurot. Ja mida see tähendab? See tähendab seda, et me oleme vabastanud spekulatiivsel turul ülemäärasest CO2-koormusest väiketarbijad, kõik kodutarbijad ja väiksemad ettevõtted, ja teiseks, me oleme vabastanud sellest börsimoonutusest meie tarbijad. Väga lihtne ja skemaatiline turumajanduse reeglitel põhinev loogika.
Nüüd, kes mäletab, eelmise aasta sügisel majandusminister Taavi Aas teatas suurekõlaliselt, et tema algatab spekulatiivse CO2 heitmekaubanduse ühikute reformi. Pool aastat on mööda läinud, kaheksa kuud on mööda läinud. Komisjonis ma küsisin ministeeriumi esindajatelt, mis on tulemus, kus on ettepanek. Ja vastus on ümmargune null. Mitte midagi ei ole, kuhugi ei ole jõutud, midagi ei ole saavutatud. Vastupidi, Eesti Vabariigi valitsus koalitsiooni häältega võttis vastu seisukoha: me tervitame CO2 heitmekaubanduse ühikute reformi, me peame selle turu funktsioneerimist mõistlikuks.
Armsad koalitsiooni esindajad! Oma kätega, näete, te tegelikult seda spekulatiivset elektri hinda tervitate. Ja veelgi enam: me võtsime vastu ka need seisukohad Euroopa Liidu kliimapaketi kohta, mis oluliselt hakkavad tõstma heitmekaubanduse ühikute hinda sellel turul, sundides suuremaid valdkondi heitmekaubanduses osalema, sealhulgas elamumajandust. Ja sellises kontekstis loomulikult tähendab see CO2 hinna tõusu. Nii et oma kätega teeme seda praegu, Euroopa Liidu läbirääkimistel tõstame, võimendame seda elektrienergia hinna šokki nii-öelda strateegilises perspektiivis.
Valitsuse esindajad esitasid rida enesestmõistetavaid valeväiteid selle eelnõu kohta. Esiteks, et see on riigiabi ja Euroopa Liidu reeglid seda ei võimalda. Loomulikult võimaldavad! Rida Euroopa Liidu riike ei ole oma väiketarbijaid börsisüsteemi lülitanud. Näiteks ma võin tuua Prantsusmaa. Tuumaelektril põhineval Prantsusmaal keegi hüsteeriliselt Prantsuse valitsuselt ei nõua, et ilmtingimata tuleb praegu viia kodutarbijad börsisüsteemile. Leedu ei ole oma kodutarbijaid viinud mingile börsisüsteemile Nord Pooli süsteemis. Keegi ei ole kõnelenud, et see on mingite riigiabi reeglitega vastuolus.
Teiseks kõlas valeväide selle kohta, otsekui me ei saaks siis heitmekaubanduse riigieelarvesse laekuva tulu vahendeid kasutada vastavalt nii-öelda vähekindlustatud või haprama turusituatsiooniga gruppide kompenseerimiseks ehk siis selle kaudu seda CO2 spekulatiivse heitme rahaühikut neile kinni maksta, ehk tegelikult nulltsükliga toimides me jätame selle raha neilt ära võtmata. See on ilmselge vale. Loomulikult seda saab teha, vähemasti saab seda teha 50% ulatuses, milleks on riigil kehtiva direktiivi järgi autonoomia, ja ma arvan, et seda on võimalik tõlgendada ka 100% ulatuses, kuna just nimelt vähekindlustatud gruppidele selle raha eraldamine on ette nähtud selle täiendava sihtotstarbelise 50% ulatuses rohepöörde eesmärkide, kliima eesmärkide lahendamiseks.
Valitsuse esindajad ütlesid, et seda ei saa teha. See on ilmselge vale. Ma toon ühe näite: juba ainuüksi need toetused, mida maksti välja eelmisel kütteperioodil ja mis lõpetati märtsi lõpu seisuga. Eesti on siin üks erandriike, kus kõik energiašokist tingitud leevendamise meetmed lõpetati märtsi seisuga. Me oleme selles, kuidas me oleme suutnud jõuda 19%‑lisele inflatsioonile, ikkagi unikaalne. Selle taga ei ole mitte lihtsalt tehiolud ja meie geograafiline asend, vaid selle taga on olnud ka riigi poliitiliste otsuste ja valitsuse poliitiliste valikute väga selge ja süstemaatiline intentsioon.
Õige on see, mida valitsuse esindajad ütlesid, et tulevikuks praegu Euroopa Liidu kliimapaketi 2050 üle peetavatel läbirääkimistel on Euroopa Komisjon pakkunud välja, et riigi igasugune autonoomia kliimakaubanduse heitmeraha kasutamiseks eelarvesse laekuvalt kaoks ära ja kõik suunatakse keskselt kliimaeesmärkide saavutamisele. See on komisjoni poolt lauda pandud. Eesti tegelikult tervitab seda. Meil oli siin laual ka üks parlamendi deklaratsioon, et seda mitte pidada mõistlikuks ja Eesti säilitaks nendes küsimustes oma eelarveautonoomia. Koalitsiooni häältega see ei leidnud toetust.
Kõik sammud, mida me tegelikult saaksime energiašoki leevendamiseks teha Euroopa Liidu õiguses lubatud vahenditega, meie enda fiskaalautonoomia vahenditega – on süsteemselt see valitsuskoalitsioon ära tapnud. Ja veelgi enam: ta tegelikult soovib seda šokki veelgi võimendada, kui me peame silmas neid strateegilisi eesmärke, mida on püstitatud Euroopa Liidu kliimapaketi realiseerimisel.
Nii et lühidalt kokku võttes selle otsuse eelnõu realiseerimine on lühikeses ajaperspektiivis võimalik. Konkurentsiameti kinnitusel on see igati õiguspärane ja mõeldav ja see sõltub ainult meie riigi poliitilisest tahtest, kas seda teha või mitte.
Meil seisab ees uus kütteperiood. Ja valitsuskoalitsioon tundub olevat selle lisaeelarvega, selle käkerdisega, mida me siin menetlema hakkame, andnud tegelikult alla ja öelnud, et rahvas saagu ise hakkama. Lahendus on 50 eurot – maksta 50 eurot alla 18‑aastastele isikutele ja vanaduspensionieas olevatele isikutele ühekuiselt. See ei ole kuidagi tõsiselt võetav meede Euroopa nende meetmete paljususe kontekstis, mida ette võetakse inflatsioonidraama leevendamiseks.
See inflatsioon sööb ära meie inimeste raha, reaalsissetulekuid. Valitsuskoalitsiooni esindajad uhkustavad siin pensionitõusuga – lugege neid pressiteateid, mis läinudkuise pensionitõusu puhul olid. Tegelik reaalsissetulek eakatel inimestel kukub vähemasti 10% sellel aastal. Statistikaamet on toonud välja selge analüüsi selle kohta, kuidas on inflatsiooni mõju erinevates tuludetsiilides seoses inimeste tarbimiskorvi osakaaludega. Ja kui meil on 18,8% aprill 2021 versus aprill 2022, siis tegelikult on kõige madalamas tuludetsiilis see number ligikaudu 50% kõrgem. See on reaalsus.
Ja ükski ekspert – esmaspäevaste arutelude pinnalt ma võin siin parlamenti informeerida – ei prognoosi inflatsiooni taandumist. Me oleme jõudnud uuele hinnaplatoole. Hästi, Rahandusministeerium hindab veel olukorda alla, aga räägib 12,7%‑st, kui see oli täpne number, ma komakohas võin eksida. Ja see tähendab seda, et 2023. aasta inflatsiooni prognoositakse mitme protsendi võrra veelgi sellest platoost kõrgemaks.
Nii et, lugupeetav rahvaesindus, aeg on selg sirgu lüüa ja öelda, et me oleme võimelised selles kriisis kaitsma oma majanduse konkurentsivõimet ja tekitama mingisugustki prognoositavat stabiilsust nii olulises sisendis inimeste toimetulekuks, nagu seda on elektrienergia hind. Ja see ei ole mingi vasakpoolsus või kommunism, nagu siin on öeldud, et riigi tasemel elektri hinna kehtestamine. Ei ole! See on tegelikult meie väiketarbijate sellest hullumeelsest CO2-kvoodi spekulatiivsest süsteemist vabastamine ja teiseks, see on sellest börsisüsteemist, mis tegelikult ei toimi – mis börs see on, andke andeks, Eesti elektrienergia hind kaks korda kallim esimeses kvartalis kui Rootsis, noh, mis börs see niimoodi toimib –, sellest diktaadist vabastamine alternatiivina. Veelgi enam, ma rõhutan, see on valikuvabadus, sarnaselt, nagu me tegime pensionireformi: kes on CO2 heitmekaubanduse entusiast, kes on börsientusiast, istugu selles börsipaketis, kasutagu kõiki prognoositavaid hüvesid.
Nii et, lugupeetav rahvaesindus, ma palun seda olulist sammu toetada. See on tegelik ja reaalne meede, kuidas vähendada inflatsiooni, kontrollida, raamistada elektrienergia hinda mõistuspäraselt, mitte mingisugune naeruväärne ühekordne 50 euro maksmine. Aitäh teile, mu kallid parlamendiliikmed!