Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 15. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun! Ivari! (Hääl saalist.) Eelnõusid, arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson. Palun!

15:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kuus seaduseelnõu. Esimeseks, karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teiseks, (Juhataja helistab kella.) tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister. Kolmandaks, kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister. Neljandaks, põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust maaeluminister. Viiendaks, töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust tervise‑ ja tööminister. Kuuendaks, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust riigihalduse minister. Kõik eelnõud on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:02 Esimees Jüri Ratas

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kuus eelnõu ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

15:02 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19. Enne kui me läheme päevakorra kinnitamise juurde, on järgmine informatsioon. Seoses sellega, et Vabariigi Valitsus on sidunud eelnõu 605 SE, 606 SE, 607 SE ja 608 SE usaldusküsimusega ning palub neid arutada kolmapäeval, 18. mai istungil, on nende arutelu järjekord kolmapäevases päevakorras järgmine: 8. päevakorrapunkt, 605 SE, milleks on perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu; 9. päevakorrapunkt 9, 606 SE, milleks on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu; 10. päevakorrapunkt, 607 SE, milleks on käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu; 11. päevakorrapunkt, 608 SE, milleks on riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu. Tulenevalt nende muudatustega panen selle päevakorra hääletusele. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

15:04 Kalle Grünthal

Ma tänan. Ilmselgelt on, kui on tegemist usaldusküsimusega, oli vist, jah?

15:04 Esimees Jüri Ratas

Vabandust, saalis on liiga suur lärm. Palun küsige uuesti.

15:04 Kalle Grünthal

Ilmselgelt oli. Kas ma sain õigesti aru, et tegemist on usaldusküsimusega?

15:04 Esimees Jüri Ratas

Jaa. Vabariigi Valitsus on sidunud eelnõud 605, 606, 607 ja 608 usaldusküsimusega ja palub neid arutada kolmapäeval, 18. mai istungil.

15:05 Kalle Grünthal

Jah, ma sain sellest aru, aga küsimus on selles, et tulenevalt meie kodu‑ ja töökorra seadusest peab valitsus esitama avalduse Riigikogu esimehele kirjalikult. Äkki te palun loete selle kirjalikult ette, et me saaksime teada, et selline avaldus on ikkagi konkreetselt tulnud.

15:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Blanketil Vabariigi Valitsus, adressaat Riigikogu juhatus, 16. mai 2022. On teil protseduuriline kirjalikult lugeda? (Hääl saalist.) See on tulnud 14.38. (Helistab kella.) Eelnõude vastuvõtmise sidumine usaldusküsimusega on pöördutud järgmiselt: Vabariigi Valitsus seob algatatud järgmiste seaduseelnõude vastuvõtmise usaldusküsimusega enne nende eelnõude teist lugemist Riigikogus. See puudutab 605 SE‑d, 606 SE‑d, 607 SE‑d ja 608 SE‑d. Selle otsuse tegi Vabariigi Valitsus tänasel, 16. mai istungil. Vabariigi Valitsus palub võtta üle ülalnimetatud seaduseelnõude teise lugemise vastuvõtmise Riigikogu 18. mai 2022. aasta istungi päevakorda. See kiri on tulnud, härra Grünthal. Protseduuriline küsimus, Tarmo Kruusimäe, palun!

15:06 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Kui ma vaatan seda meil laudadel olevat kava, siis  SE 605 on meil neljapäevaks määratud viimaseks punktiks. Kas see on selline tavapärane praktika, et võib kolmapäevast ja neljapäevast peoga haarata punkte ja öelda, et need meil on usaldusküsimused? Kas see laieneb ka näiteks arupärimistele vastamistele ja minu arupärimine läheb sinu usaldusküsimus olla?

15:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Jah, see ettepanek, mille Vabariigi Valitsus on teinud,  tõesti puudutab ka eelnõu 605, mis on hetkel selles kollases päevakorras jaotatud neljapäeva peale viimaseks. On palve, et see oleks kolmapäeval. Ja nii nagu ma eelnevalt lugesin, on see kolmapäeval kaheksas päevakorrapunkt. Arupärimistele see usaldusküsimus ei laiene. Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun!

15:07 Peeter Ernits

Aitäh, juhataja!Mul on selline küsimus protseduuriliselt, et praegu on neli eelnõu usaldushääletusega, aga kas meil on võimalik panna ka terve istungjärk usaldushääletusele, kõik need eelnõud, mis tulevad, või nädala või ... ?

15:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! No ma ei tea, see on vist väga teoreetiline küsimus, et kas terve istungjärgu kõik eelnõud on võimalik siduda usaldusega. Seda tahet ei ole väljendanud valitsus täna. Protseduuriline küsimus, Tarmo Kruusimäe, palun! 

15:08 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees!

15:08 Esimees Jüri Ratas

Ma väga vabandan, härra Kruusimäe. Head ametikaaslased, saalis on väga suur lärm. Tõesti on väga suur lärm. Aitäh teile! Palun, Tarmo Kruusimäe!

15:08 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Pärast, ütleme, 605 SE menetlemist toimub vist hääletamine ja siis toimub umbes 606 ja siis toimub hääletamine. Või hääletamine toimub nüüd, et me menetleme neli eelnõu ära ja siis tuleb üks hääletamine? Sellepärast, et kujutage ette, et kas näiteks võib koalitsioon öelda, et me saime 400%-lise usaldushääletuse, sellepärast et neli läks läbi. Või kuidas me seda toetust hakkame nüüd menetlema, kui mingi asi läbi ei lähe? Või on nagu esimene voor, teine voor ... (Juhataja helistab kella.) Siin jääb tulemus näiteks nii, et 60% usaldas ja 39% ei usaldanud. Selgitage palun seda.

15:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kokku on neli usaldushääletust, iga eelnõu puhul eraldi. Kuidas protsentuaalselt te seda jaotate, ma arvan, see on igaühe tõlgendamise küsimus, palju vastu, palju poolt, aga neli erinevat hääletust. Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

15:09 Kert Kingo

Ma tänan. Selleks, et neid edaspidiseid küsimusi ära hoida, äkki oleks võimalik, et võetakse vaheaeg ja trükitakse välja õigel kujul see päevakord. Siis on ta ilusti silmal kõigil olemas ja puudub vajadus edasistele küsimustele vastata.

15:09 Esimees Jüri Ratas

Jah, kindlasti me trükime selle välja, kui päevakord on kinnitatud. Ma loodan, et see on piisav vastus. Teil hetkel seda laua peal ei ole, aga ma lugesin üles, milline see kolmapäevane päevakord oleks. Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!

15:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! (Hääled saalis.) Ma võin nii kaua oodata. Hea juhataja! Nagu ma aru sain, et võib panna ka terve istungjärgu või kogu koosseisu, kõik valitsuse poolt esitatud eelnõud usaldushääletusele. Sain ma õigesti aru, on see võimalik?

15:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei saanud õigesti aru. Protseduuriline küsimus, Tarmo Kruusimäe, palun!

15:10 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Minu küsimus on selline, et kuidas me nüüd peaksime juhtumisi käituma. Kui SE 605 ei läbi siis seda usaldust, tähendab, et usaldust ei tule valitsuse suhtes, kas siis valitsus läheb laiali või ta on selle klausliga, et ikkagi kolmapäevase istungi lõpuni on nad koos? Ja kui mitu korda nad saavad siis laiali minna, kolm või neli korda võivad laiali minna (Juhataja helistab kella.) või vahepeal tuleb siis jälle, erakorraliselt tuleb meil Alar ja ütleb, et võtke nüüd valitsus uuesti kokku tagasi, kaks eelnõu on veel menetleda? Et kuidas see tuleb?

15:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kui tehakse ettepanek siduda usaldusküsimusega ja kui me võtame selle teie versiooni, et ei usaldata, siis ütleb ka seaduse § 137 lõige 8, et kui Riigikogu ei võta usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu, teavitab Riigikogu esimees sellest viivitamata Vabariigi Presidenti. Ja see tähendab seda, et sellega siis valitsus on lõpetanud. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal.

15:11 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Öelge palun, mis hetkest siis jõuaks see päevakord siia meile lauale, et sihukesed ebalevad asjad ära kaoksid. Sest nagu ma aru saan, on see avaldus, mis te siin minu esimesele küsimusele ette lugesite (Juhataja helistab kella.), juba piisavalt kaua aega olnud teie laual, sest vastasel juhul te poleks saanud seda teha. Tahaksin teada. Võib-olla saaks ka ülevaate, mille poolt hääletada, mille poolt mitte, kas päevakorda muuta, muudatusi teha või mitte. Nagu ma aru sain praegu, siin neljapäevase päevakorra punkt hüppab kuskile hoopis kolmapäeva peale. Meil peaks olema selge pilt, mis on päevakord meil siin nädala sees.

15:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun vaikust veel saalis korra. Aitäh teile! Neljapäevane kolmas päevakorrapunkt, mis on hetkel välja jaotatud kollastel lehtedel, tõesti selle muudatusega tuleb kolmapäevasesse päevakorda ja läheb 8. päevakorrapunktiks. See palve valitsuse poolt, nagu ma teile ette lugesin, tuli paarkümmend minutit, natuke rohkem kui paarkümmend minutit enne kella kolme. Kui me päevakorra ära hääletame, siis Riigikogu Kantselei teenistujad võimalikult kiiresti prindivad välja uue päevakorra, mille alusel me töötame. Ma loodan, et see on vastuvõetav meile kõigile.

Protseduuriline küsimus, Aivar Kokk, palun! Ma vabandan, ma palun saalis vaikust. Aivar Kokk, palun!

15:13 Aivar Kokk

Aitäh! Austatud juhataja, teil on kindlasti palju suurem kogemus kui mul. Ma ei tea, et oleks nelja usaldushääletust järjest tehtud. Kui esimene usaldus ei lähe läbi ja umbusaldatakse valitsust, mis siis järgmise punktiga on? Kui järgmises päevakorrapunktis usaldatakse valitsust, kas siis saab valitsus uuesti tagasi?

15:13 Esimees Jüri Ratas

Minu arusaama järgi ei tule. Protseduuriline küsimus, Tarmo Kruusimäe, palun! 

15:13 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Mul on selline protseduuriline küsimus või võib-olla ka sisendi andmine juhatusele, et kas me ei saaks neid strateegia 35 ülevaateid ka siduda sellesama asjaga? Kui usaldus olemas, siis ütleme, et kõik need strateegiad on võetud. Nagu me näeme, ega need ei meeldi ka ettekandjatele endale, nad ei taha siia tulla, nad jäävad vahest haigeks ja ega üle ühe A4 teksti sinna juurde ei tule selle aja jooksul. Võiks ju menetleda siis ja arvata, et kõik need strateegia ülevaated olnud ka ühtlasi menetletud. On sihuke võimalus meil? 

15:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, see on väga huvitav küsimus! Ma vastan esimesele tunnetuse pealt: ei ole. Sellepärast et "Eesti 2035" neid erinevaid strateegiaid ministrid käivad siin Riigikogus ette kandmas. Seal me arutelu lõppemisel otsust vastu ei võta. Nii et ma isegi ei oska öelda, mida siduda usaldusega. Aga kui on vaja süvaanalüüs teha selle osas, kas neid ka kuidagi saaks juriidiliselt usaldusega siduda, siis võib seda teha. Aga minu tunnetus on, et esimene otsus on, et ei saa. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

15:14 Kalle Grünthal

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Meie töö‑ ja kodukorra § 137 lõige 2 ütleb seda, et valitsus koostab käesoleva seaduse §‑des 101, 102 ja 103 nimetatud dokumendid. Ei ole veel näinud neid dokumente. Millal nad siia jõuavad?

15:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minu teada on see kohustus tõesti olemas ja need peavad jõudma täna õhtul siia Riigikogusse, nii et loodame, et jõuavad. Protseduuriline küsimus, Ruuben Kaalep, palun!

15:15 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea esimees! Mitu kolleegi on juba enam-vähem sedasama küsinud, aga pole päris selget vastust saanud, nii et proovin siis ka. Juhul, kui usaldushääletusel Riigikogu valitsust ei usalda, siis kas pärast seda kõiki järgnevaid päevakorrapunkte menetletakse edasi nii, nagu hetkel vastuvõetav päevakord ette näeb, või tekib päevakorras mingi muutus?

15:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et sellises olukorras tekib muudatus, kui tõesti, nagu te ütlete, esimeses-teises päevakorrapunktis, mis on usaldusega seotud, usaldust ei ole. Selge on see, et siis poliitiline olukord on ju muutunud. Protseduuriline küsimus, Urmas Reinsalu, palun!

15:16 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma arvan, et me peaksime siin täpsustama ühte asja ja siin tuleks teha ka päevakorda sellekohane selgitav kommentaar. Usaldusküsimusega eelnõude sidumine on tegelikult väga kaalukas samm. Ja seda on tegelikult ka varem ette tulnud. Aga nüüd on olukord selline, et kui on seotud puntra viisi eelnõusid usaldusega valitsuse poolt, siis ma paluksin istungi juhatajalt selgitust. Kui esimene eelnõu kukub läbi ja valitsus on kaotanud usalduse ja on tagasi astunud valitsus, siis kuidas toimub menetlemiskord järgneva eelnõuga, kus seda usaldust enam ei ole? Kas siis neid eelnõusid parlament enam ei hääleta ja usaldusformaadi nõue kaob ära? Sest ei saa ju teist korda usaldust proovile panna, kui usaldus on juba kaotatud. Kas sellisel juhul need kolm eelnõu kukuvad töönädala päevakorrast välja või mitte? Paluksin selgitust selle kohta. Aitäh!

15:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minu selgitus on järgmine: siis on poliitiline tasakaal riigis muutunud koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Kas järgmisi saab uuesti siduda, ütleme, teist, kolmandat või neljandat usaldusega ja siis öelda, et nüüd tekkis valitsusele usaldus tagasi? Minu tõlgendus on, et ei saa. Ja siis nende menetlemine usaldusküsimusega ei ole võimalik. Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline.

15:18 Kalle Grünthal

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Mul on nagu selline ebamäärane arusaam asjast. Kõigepealt on umbusaldusküsimusega sidumine eelnõuga (Juhataja helistab kella.), mille kohta valitsus esitab vastava avalduse, mida te ka siin täna ette lugesite. Kui ma küsisin, millal siis laekuvad siis käesolevas seaduses § 101, 102, 103 nimetatud dokumendid, mida Vabariigi Valitsus on koostanud, siis teie ütlesite selle peale, noh, te olite tükk aega vait, ütlesite, et täna õhtuks, eks ju. Millal õhtu on, on sihukene ebamäärane asi. Aga küsimus on nagu selles, et selle umbusaldusega sidumine nõuab vähemalt seda, et on ülejärgmisel päeval on see asi tehtud põhimõtteliselt. Ja kui me nüüd vaatame tähtaegasid ja kellaaegasid, siis millal need dokumendid laekuvad siia, siis võib see juhtuda niimoodi, et nad laekuvad, et see toimub alles neljapäeval. Kuidas me saame päevakorda kinnitada, kui meil pole täielikku dokumentatsiooni selles küsimuses olemas? Ja pealegi ma ei pea üldse mõistlikuks seda, et kõigepealt visatakse laua peale avaldus ja ülejäänud muud kohustuslikud dokumendid on sellest asjast puudu. Aitäh!

15:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kui need laekuvad neljapäeval, siis me tõesti ei saa usaldusega neid nelja küsimust siduda kolmapäeval. Ma alustan nüüd selle hääletamise ettevalmistamisega.

Jah, palun, Henn Põlluaas!

15:19 Henn Põlluaas

Mul on ettepanek, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ...

15:19 Esimees Jüri Ratas

Palun teie ettepanek!

15:19 Henn Põlluaas

... poolt, lausa kaks ettepanekut.

15:20 Esimees Jüri Ratas

Tehke kaks ettepanekut. Palun!

15:20 Henn Põlluaas

... ühes komplektis. 

15:20 Esimees Jüri Ratas

Kas see on nagu kobarettepanek?

15:20 Henn Põlluaas

Kuna see valitsuse ettepanek on tekitanud nüüd siin nii suurt furoori ja segadust ja see on täiesti pretsedenditu, et umbusaldusele pannakse kolm seadust ...

15:20 Esimees Jüri Ratas

Neli! Neli. 

15:20 Henn Põlluaas

Lausa neli seadust korraga, siis teen Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku need kõnealused eelnõud nädala päevakorrast välja jätta. Ja teine ettepanek natukene ennetavalt: kui te peaksite päevakava hääletuse välja kuulutama, siis palun fraktsiooni nimel 10 minutit vaheaega.

15:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma loodan, et ma ei eksi nüüd, härra Põlluaas, aga kui usaldusküsimusega pannakse hääletusele, siis seda võimalust seda ettepanekut teha fraktsioonidel, et need päevakorrast välja võtta, see ei laiene. Ja teise ettepaneku ma rahuldan, ma toetan seda. See 10 minutit vaheaega tuleb kindlasti, kui me sinnamaani jõuame. Protseduuriline küsimus, Erki, Keldo, palun!

15:21 Erkki Keldo

Aitäh! Kuna ma ei ole ka sada protsenti kindel, kuidas ta täpselt kodu- ja töökorra seaduses näha, siis igaks juhuks ütlen, et Reformierakonna fraktsioon ei nõustu selle Henn Põlluaasa ja EKRE fraktsiooni ettepanekuga neid välja võtta. On korras. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

15:21 Kalle Grünthal

Ma tänan, aga ma ei saanud oma küsimusele vastust, kui on laekunud Vabariigi Valitsuselt avaldus mikspärast ei ole laekunud kodu- ja töökorra seaduse paragrahvides 101, 102 ja 103 nimetatud dokumendid siia, et me saaksime näha, mis toimub.

15:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See kohustus, et neid esitada üheaegselt, seda ei ole. Ja nagu ma ütlesin, nad peavad laekuma siia täna õhtuks.

Nüüd ma kuulutan välja enne hääletamist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaja. Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g 

 

15:32 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 15. töönädala päevakorra kinnitamise eelnevalt öeldud muudatustega. Palun võtta seisukoht ja hääletada. (Helistab kella.)

15:32 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 54, vastu 22 ja kaks erapooletut leidis päevakord toetusele.


1. 15:32 Arupärimine Eesti riigi sõjalise kaitse kohta (nr 126)

15:32 Esimees Jüri Ratas

Nüüd alustame tänase päevakorra menetlemist, mis puudutab esmaspäeva, 16. maid. Kõigepealt, esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seederi, Heiki Hepneri, Üllar Saaremäe, Raivo Tamme, Aivar Koka, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa ja Priit Sibula 22.03.2022 esitatud arupärimine Eesti riigi sõjalise kaitse kohta, see kannab numbrit 12. Ja arupärimisele vastab kaitseminister Kalle Laanet. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Heiki Hepneri, et antud arupärimist tutvustada. Palun!

15:33 Heiki Hepner

Suur tänu, austatud esimees! Austatud minister! Tõepoolest, 22. märtsil käesoleval aastal andis Isamaa fraktsioon arupärimise Eesti riigi sõjalise kaitse kohta. Arupärimine iseenesest on suhteliselt lühikene, siin on ainult üks küsimus: "Seoses sõjalise kriisiga Euroopas vastavalt teie käsutuses olevale sõjalisele nõuandele, palun tooge välja, milliseid sõjalisi võimeid on vajalik koheselt täies mahus täiendavalt arendada, et kaitsta Eestit Venemaa sõjalise rünnaku eest ning milline on nende eeldatav maksumus?"

Küsimus konkreetne ja lühikene, kuid sisu on selles küsimuses parajalt pikk ja sügav. Ja on arusaadav, et Riigikogu ei saa olla ka riigikaitse küsimustes teise või kolmanda järgu mängija, vaid ka siin saalis pannakse paika põhilised strateegilised suunad meie riigikaitses. Teisalt, arvestades selle valdkonna spetsiifilisust, on ju päris selge see, nii nagu ka meie oma arupärimises viitasime, kus me ütlesime, et juhul kui see sisaldab riigisaladust, siis on päris selge, et siin saalis avalikus debatis ei ole võimalik ka riigisaladusi käsitleda, siis tuleks seda teha vastavalt riigisaladust reguleeriva seadusepügala järgi ehk meil on olemas konkreetsed ruumid, kus  siis pädevad ja vastavat luba omavad Riigikogu liikmed saaksid ka selle infoga tutvuda.

Nii et tõesti ühest küljest on Riigikogul väga oluline roll meie riigikaitse strateegilisel juhtimisel, teiselt poolt tuleb siis arvestada ka neid eripärasid.

Kui ma ütlesin, et selle ühe küsimuse taga on tegelikult väga sügav sisu, siis tõesti, me teame ka seda, et on esitatud riigieelarve, kus on kavandatud ümmarguselt 8 miljoni euro ulatuses täiendavaid kulutusi, tänu, võib ikkagi otse ütelda, julgeolekukriisiga, sõjaga, sellise jõhkra agressiooniga, mis küll nüüd sai uue värvingu 24. veebruaril tänavu, aga mis algas juba kaheksa aastat tagasi, 2014. Et selles julgeolekukriisis on Vabariigi Valitsus ette näinud 800 miljonit eurot vahendeid, millest 15 miljonit on konkreetselt seotud riigikaitsega ja meie sõjalise võimekuse tõstmisega.

Nii et ka siin on tegelikult, head kolleegid, väga selgelt näha, miks tuleb küsida ja miks tuleb ka siin arutada seda, kas me pingutame piisavalt või ei pinguta oma riigi kaitsmisel. On ka päris selge see, et meie strateegiline eesmärk peab olema riigikaitsel, et me ei tegele kaotatud alade tagasivõitmisega, vaid me peame oma riigikaitse üles ehitama nii, et me astume vaenlasele vastu kohe esimestel meetritel ja me sisuliselt ei kaota oma riigis mitte ühtegi ruutmeetrit maad, mida me peaksime pärast tagasi võitma. Me oleme näinud ka siin ju praegust Ukraina sõja näol, et nende tagasivõitmine on väga-väga suure ja kalli hinnaga, nii eludes mõõdetuna kui ka varas ja rahas mõõdetuna. Ja tõesti, me oleme ka arutanud, ka riigikaitsekomisjonis on visandatud teatud pilti, mis meil on kõike vaja, alates õhukaitsest, soomusvõimekusest ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ja meil on ka olemas riigikaitseeksperdid, kes on andnud siin nõu ja sisendit.

Ja veel viimane, nüüd lõpetuseks. (Juhataja helistab kella.) Tõepoolest, meile on ka oluline saada aru, mis on meie kaitsejõudude ja mis on meie Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse võimekus eraldatud raha ka menetleda. Suur tänu! Aitäh!

15:38 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile ja ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli kaitseminister Kalle Laanet, et antud arupärimisele vastata, mis kannab numbrit 126. Palun!

15:39 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed, arupärijad! Absoluutselt, riigi kaitse, julgeolek on riigi kõige olulisem prioriteet. Nagu te oma ettekandes, hea Heiki, ette tõite, te andsite võimaluse vastata ka salajase tasemel ja seda me ka tegime kirjalikult, mille me saatsime ka Riigikokku. Ma ei tea, kas see on teieni jõudnud, aga seda me tegime.

Ja see avalik osa tuleb kohe nüüd, ma hakkan seda ette kandma. Ma tänan teid selles arupärimises toodud küsimuse eest. Me kõik teame, et transatlantiline julgeolekuolukord on fundamentaalselt muutunud. Venemaa sõda Ukrainas ja ähvardused NATO liitlaste vastu demonstreerivad, et sõjalist agressiooni NATO vastu ei ole võimalik välistada.

Tuleb tõdeda, et esitatud küsimusel, milliseid sõjalisi võimeid on Eesti kaitsmiseks vaja, on kaks olulist poolt. Peame tagama, et arengut NATO kaitsehoiaku edasisel kujundamisel toetataks vastavate kaitseplaanide kiiret ja sujuvat rakendamist liitlaste poolt, et see oleks vägedega tagatud ning läbi harjutatud.

NATO riigi- ja valitsusjuhid on kokku leppinud, et Venemaa pikaajaline oht nõuab NATO kollektiivkaitse otsustavamat tugevdamist rõhuasetusega Balti riikidele ja NATO idatiivale. NATO on Eestis ja Balti riikides juba sõjalist kohalolekut rohkem kui kahekordistunud. Tapal ja Ämaris paikneb tänase seisuga ligi 2000 liitlassõdurit.

Need otsused on olnud õigeaegsed ja vajalikud, kuid Venemaa agressiivsus ja sõjaline oht nõuavad nii Eestilt kui liitlastelt rohkem tegemist. Seetõttu peame seniselt heidutushoiakult liikuma tugevdatud kaitse hoiakule. See võiks veenda Venemaad, et mis tahes sõjaline rünnak NATO vastu on esimesest momendist määratud ebaõnnestuma.

Eesti on teinud liitlastele ettepaneku luua Eestisse NATO juhtimisahelas oleva diviisisuuruse üksuse juhtimise element, kuhu kuuluksid nii Eesti enda kui ka Eestisse paigutatud liitlasüksused, sealhulgas Suurbritannia, Prantsusmaa, Taani ja loomulikult ka kriisi ajal siia määratud kõige kõrgemas valmiduses tugevdusüksused.

Eesti valitsus on nii eraldiseisvalt kui ka koos liitlastega valmis tegema investeeringuid liitlastega seonduva taristu täiendavaks väljaarendamiseks. Konsultatsioonid liitlaste vahel jätkuvad aprillist kuni juunini ja peavad kulmineeruma NATO tippkohtumisel Madridis 29. kuni 30. juunini. See eeldab kindlasti meie valitsusliikmetelt, mitte ainult kaitseministrilt, vaid ka eelkõige peaministrilt ja välisministrilt, aga loomulikult ka teistelt ministritelt tõsist selgitustööd meie liitlaste hulgas. Nii minul endal kui ka välisministril ja peaministril on planeeritud väga tihedad välisvisiidid meie liitlaste juurde, et selgitada neile meie uut kontseptsiooni ja kaitsehoiakut. Nagu ka peaminister on meedias öelnud, me liigume õiges suunas NATO tippkohtumisele lähenemisel, aga me ei ole veel kohale jõudnud.

Teise dimensioonina tuleb tugevdada Eesti iseseisva kaitsevõime poolt. Vabariigi Valitsus on riigikaitsele Euroopas järsult halvenenud julgeolekuolukorra tõttu käesoleval aastal täiendavaid vahendeid eraldanud juba kahel korral ehk otsuste näol. Nende tugevduste realiseerumine tagab lahendused kõige kriitilisematele puudustele. Jaanuaris tehtud 340-miljoniline rahaeraldus on peaasjalikult seotud laskemoonaga, mille olulisust ei saa üle hinnata. Selle otsusega olime ühtlasi üks esimesi sõjalisse riigikaitsesse täiendavaid erakorralisi vahendeid eraldanud riike Euroopas.

Lisavahenditega täiendame laskemoonavarusid enam-vähem kogu kaitseväes kasutatava relvastuses oleva nomenklatuuri ning kaliibrite ulatuses. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on selle summa osas kõik vastavad lepingud juba sõlminud. Laskemoon peab olema tarnitud 2025. aastaks, ent põhilised tarned on planeeritud aastaks 2023 – suurusjärgus 85 miljonit – ja aastaks 2024 suurusjärgus 188 miljonit eurot, mis on tänastes turutingimustes kõige kiirem võimalik ajagraafik.

Märtsis tehtud otsusega eraldati Eesti sõjalise kaitse tugevduspaketi raames Kaitseministeeriumi valitsemisalale veel 476 miljonit eurot. Tugevduspaketi koostamisel lähtuti eeldusest, et Eesti kaitse on osa NATO plaanidest, ning võeti arvesse Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne ning esmased kogemused ja õppetunnid Ukraina sõjast.

Lisakriteeriumiks oli, et hangitav peab tooma kohese sõjalise võime kasvu, arned peavad kohale jõudma eelistatult kahe, hiljemalt kolme aasta jooksul ning nende kasutuselevõtt peab olema Kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks kohene, see tähendab, ei eelda pikka väljaõpet.

Seega, Vabariigi Valitsuse otsused täiendavad vahendeid kuue valdkonna jaoks: lühimaa-õhutõrjesüsteemide kasutuselevõtt, tankitõrjevõime täiendamine, kaugtulevõime parendamine, olukorrateadlikkuse suurendamine, täiendav taristu ehitamine liitlaste vastuvõtmiseks ning Kaitseliidu suunal vabatahtlikele suuremate võimaluste loomine maakaitses osalemiseks.

Antud pakett tagab brigaadide võime hävitada rohkem vastast kui täna ning vastase esimese rünnaku ešeloni hävitamine saab olema märkimisväärselt lihtsam. Eesti territooriumile tulnud vastase üksused saavad olema pideva väga ohtliku tule all. Pimedal ajal suudetakse vastast hävitada ja demoraliseerida palju rohkem kui täna. Vastase õhu- ja meredessandi läbiviimine saab olema vastasele katastroofiliste tagajärgedega. Vastase teine ešelon, taristu juhtimine, tuletoetus ja tagala oleksid ohustatud 50–90 kilomeetri kauguselt.

Lisaks sellele on Vabariigi Valitsus võtnud põhimõttelise suuna keskmaa-õhutõrje väljaarendamiseks hiljemalt 2025. aastaks. Kaitseministeerium peab vajalikke konsultatsioone liitlastega ja koostab hiljemalt vastava võime hankimise ja elluviimise kava. Keskmaa-õhutõrje võimekuse väljaarendamiseks vajalikud lõppotsused, sealhulgas rahastamine ja hankimise ajaraam, tehakse riigi  eelarvestrateegia 2023–2026 koostamise käigus ning need arutelud algavad augustis.

Konkreetne rahaline maksumus sõltub süsteemide arvust ning võimekusest, sealhulgas ballistiliste rakettide vastasest võimest. Lisaks ülaltoodud võimetele on kahtlemata veel valdkondi, kus olemasolevat sõjalist võimet tugevdada, edasi arendada või täiesti uusi võimeid luua. Need valikud sõltuvad suuresti täiendava rahastuse hulgast. Aitäh!

15:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Andres Metsoja, palun!

15:46 Andres Metsoja

Jaa, suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Venemaa oma agressiooniga Ukrainas on tegemas seda, et Rootsi ja Soome liituvad NATO-ga. See on väga oluline kogu alliansi julgeoleku kontekstis. Samas me teame, et sõjalise mobiilsuse programmi arutelud Euroopa tasandil jõudsid enne sõda või uut agressiooni üsna sellisesse keerulisse seisu, kus ikka oli alati midagi tähtsamat teha, kui tegelikult keskenduda sellele, kuidas Kesk-Euroopat siduda põhjaga ja vastupidi. Kas see sõjalise mobiilsuse programm, mis on poliitiliselt ju tegelikult üldine ja avalik, on täna leidnud mingit täiendavat tähelepanu, et meil oleks võimalik rasketehnikaga liikuda mööda maanteid ja ületada sildu? Me teame, et Rail Balticu projekt on viis aastat saanud ajapikendust. Mis seis sellega on, kas te paari sõnaga markeeriksite?

15:47 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! See on väga hea ja oluline küsimus selles vaates, et kui me räägime vägede kiirest liigutamisest, siis see liigutamine sõltub ju sellest, kui head teed meil on, kui hea rongiühendus on, kui hea lennu- või mereühendus on, et punktist A punkti B vägesid kiirelt liigutada. Ja mul on hea meel öelda, et komisjonis on tehtud otsus, et Eesti saab praeguses hetkes 31 miljonit eurot selleks, et tõesti teatud kitsaskohti parendada. Loomulikult ei ole see piisav, aga vähemalt teatud esimene samm on tehtud. Me teame mõlemad ju seda, et see maht, mida tegelikult esialgu küsiti eelarvesse, oli mitmeid kordi väiksem. Ma usun, et täna Euroopa Liidu aruteludes saab olema sellel suurem ja tunduvalt prioriteetsem koht, kui ta vahepeal oli siin, kui eelarvet vähendati. Sest me saame ju aru, et hoida kõikides riikides piisavalt suuri võimekusi ka rahuajal on ääretult keeruline. Ehk see on väga tõsine kulu erinevatele riikide. Üks lahendusvariant saaks olla see, mida meie välja pakume, et meil on küll juhtimiselement diviisi suuruste üksuste juhtimiseks, aga meil on põhimõtteliselt üksuste täitmine, on oma plaan ja kiirelt toimetatakse väed kohale, siis selle eeldus on see, et meil on tõesti võimalik seda kiirelt teha. Military Mobility programm ehk militaarmobiilsuse programm on kindlasti see, mis aitab sellele kaasa. Jah, me ei liigu nii kiiresti, nagu me eeldaksime, aga me liigume edasi. Aitäh!

15:49 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

15:49 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Kuidas teie hindate meie kaitsejõudude või siis ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse võimekust eraldatavat raha kasutada? Sest teisalt on ju meie meie sõjalised eksperdid, sealhulgas Kaitseväe juhataja, ütelnud, et me vajaksime vähemalt kahte miljardit eurot lähiaastatel, see on miinimum, oma kaitsevõimekuse tõstmiseks. Praegu me ikkagi jääme sellest summast kõvasti maha. Ja iga viivitatud päev toob teistpidi kaasa täiendava kulu, sest kõik läheb kallimaks. Mitte ainult see tavahind, ütleme, tarbijahinnaindeks ja inflatsioon, vaid ka see, et me näeme, mis toimub maailmas, ja nõudlus kasvab. Kui me seda täna ei otsusta, hakkame homme otsustame, siis me maksame kindlasti rohkem. Kuidas te seda meie võimekust hindate? Kas see on piisav või ei ole piisav? (Juhataja helistab kella.)

15:50 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle küsimuse eest! Ega täna ju maailmasõjatööstused tegelikult töötavad külle selle nimel, et neid tühimikke täita, mis tegelikult Ukrainas on välja lastud. Täna on juba tõsine defitsiit, sõjatööstused ei jõua toota nii palju, kui tegelikult vaja oleks. Sest me räägime, et enamik riike on oma kaitse-eelarvet kõvasti kasvatanud. Rääkimata sellest, et laskemoon ja relvastus, mida on Ukrainale saadetud, on vaja ju ka erinevatel riikidel asendada. Ja nende aukude täitmine, ma arvan, võtab lähes kümnendi. Sest nagu me teame, sõjatööstuses kogu süsteemi käimapanemine on aastatepikkune töö, mitte see, et ... Noh, eks ka saiapätsi küpsetamine võtab aega, aga relvatööstus võtab kordades rohkem aega.

Mis puudutab meie Kaitseväe ja riigi kaitseinvesteeringute võimekust, ka seal on ju alati teatud piirid, eks ju. Me saame küll sisendi Kaitseväest ehk selle, millised relvasüsteeme meil vaja on, aga kõik, mis puudutab seda soetamist, hankeid, lepinguid, vaidlemisi jne, see kõik on ju tegelikult tänasel päeval kaitseinvesteeringute keskuse peal. Tegelikult see, mida nad selle esimese paketiga suhteliselt teha ehk lepingutesse minna sellise lühikese ajaga, noh, ina pean tunnistama, et ma olen heas mõttes väga üllatunud. See maht on väga suur ja nad pidid tegema väga tõsiseid pingutusi selleks. Rääkimata sellest, et kuna rahasummad on suured, siis eks neid lobiste on iga ukse taga, kes koputavad, kes ütlevad, et nende asjad on kõige paremad ja valige, tehke need valikud.

Ehk mida ma tahan öelda? Nende inimeste sirgeselgsust, kes seal töötavad, peab olema ka hästi tugev, et mitte minna seda teed, et vaadata, ah, võib-olla tõesti see ongi kõige parem, aga tegelikult ei ole. Me peamegi arvestama riigi suurust, meie organisatsioonide suurust. Meil ei saa nagu ühe otsusega kogu maailma parandada, see käib ikkagi step by step ehk järjepannu.

Nii et lühidalt vastates on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse võimekus kõvasti kasvanud, neil on väga palju võimekust, aga kindlasti on ka neil teatud piirid.

15:53 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

15:53 Anti Poolamets

Austatud kõneleja! Praegu on tohutult kiire arenguperiood sõjaväelastel, informatsiooni tuleb suurel hulgal sisse, pidevalt saame õppetunde. Võtame kas või sellise valdkonna nagu droonide kasutamine. Mind huvitab see, kuidas me ise peaksime praegu riigis neid väga kiiresti kuhjuvaid õppetunde kasutama, sest kogu aeg tuleks ka korrigeerida oma tegevusi. Seesama drooni näide. See on valdkond, mis on Eestile küllaltki jõukohane, arenduses. Leedu on vaimustuses Eesti tootjate droonidest ja püüab neid osta. Ma toon ainult ühe näite veel. Kadrinas valmistasime, pakendasime kuuliveste ja ma nägin, kuidas täiesti põlve otsas alustanud mehed olid oma vesti teinud kvaliteedi ja hinna suhtes minu meelest üheks maailma parimaks. Ehk vaataks ringi ja kuidas siis ka Riigikogu tasemele kõike seda tuua, seda tagasisidet.

15:54 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Tõesti, innovatsioon ja uued tehnoloogiad on maailmas need sõnad, mis tegelikult kõikides valdkondades on läbivad. Kui me sellega samme koos ei astu, siis me oleme jälle rongist maha jäänud. See tähendab seda, et tõesti me peame olema kõikides erinevates valdkondades valmisolekus liigutama ennast. Mitte see, et ütleme, et meil on olemas kogemus ja see kogemus on töötanud, vaid see, et me peaksime vaatama sujuvalt ettepoole, kuidas me saaksime kogu nendes uutes oludes uute võimete arendamisega kaasa rääkida ja et meie kaitsevägi oleks võimeline siin täpselt samamoodi olema partneriks nendele ettevõtetele, kes on väga innovatiivsed ja uute tehnoloogiatega tegelevad. See kõik on väljakutse. Mitte ainult see, et me soetame uusi relvasüsteeme või laskemoona, vaid ka see on üks väljakutse on tõsine osa. Ja ma julgen arvata, et täna on küll Eesti kaitsevägi väga innovatiivne. Kas või võtame küberajateenistuse, mis tegelikult on täiesti uudne asi, et ka selles valdkonnas kaasa rääkida. Nii et mina näen positiivseid arenguid kõikides nendes valdkondades.

15:55 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:55 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Hea koalitsioonipartner, ütle, milliseid võimekusi me nüüd hakkame arendama, siis kui Keskerakonda enam jalus ees ei ole.

15:55 Kaitseminister Kalle Laanet

Ma saan aru, et Erakonnal Isamaa on nii palju julgeolekuvõimekust, nad on ju aastaid olnud Kaitseministeeriumis juhtivatel kohtadel ja kindlasti on teil lauasahtlis väga palju häid mõtteid.

15:55 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

15:56 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Kalle! Ma esitasin oma 24 tagasihoidlikku muudatusettepanekut eelarve kohta, need puudutasid Kaitseliitu. Käisin neid ka rahanduskomisjonis kaitsmas, toetust need ei leidnud. Aga mul ongi küsimus, et mis saab pärast teist lugemist. Ma ei ole nii vana kala siin parlamendis, et teaks, kas kolmandat lugemist üldse tuleb. Kas sa saad sinna veel ise midagi lisada või siis tuleb see kuidagi lahendada Vabariigi Valitsuse reservist või muul viisil, sest need probleemid Kaitseliidu asjadega on üleval?

15:56 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle küsimuse eest! Me oleme Kaitseliiduga läbirääkimistes, kuidas Kaitseliitu tugevdada tervikuna ja see puudutab kindlasti ka rahalisi vahendeid ja lisatööjõu juurdevõtmist. Meil on selles osas teatud mõtted ja nende mõtetega me tegeleme koostöös Kaitseliidu juhtkonnaga.

15:56 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

15:57 Henn Põlluaas

Aitäh! Arupärijate üks palve oli, et see, millest ei saa siin saalis riigisaladuse tõttu rääkida, saadetaks vastava templiga neile kirjalikult, ja te ütlesite, et te seda tegite. Aga meid on 101 siin saalis ja [me] oleks ka selle lugemisest väga huvitatud. Kui ei ole võimalik saata seda kõigile, siis meil on siin NATO‑saladuse loaga ja muude saladuste lubadega isikuid ju küll ja küll. Vähemalt neile  Riigikogu liikmetele [võiks saata]. Mina isiklikult oleks küll väga huvitatud selle materjali lugemisest.

15:57 Kaitseminister Kalle Laanet

Minu teada see materjal on saabunud Riigikogusse, aga nagu te teate, siis nende materjalidega saab tutvuda teatud protseduurireegleid järgides ja jälgides. See on see võti. See ei tule igaühe teie postkasti. Ag kõik, kellel on huvi selle vastu, kindlasti saavad sellega tutvuda, sest see ei ole kaetud NATO‑saladusega, vaid see on lihtsalt riigisaladus.

15:58 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

15:58 Priit Sibul

Aitäh! Me täna sotsiaalkomisjonis arutasime perehüvitiste seaduse eelnõu. Siis valitsuse esindaja ütles, et seal ei ole nagu hästi läbi mõeldud need katteallikad ja kuna ja kuidas midagi toimub. Ja siis meenutati, et aasta alguses tehti ka kaitsekulude osas, valitsus tegi ilma parlamendiga arutamata ühe otsuse, mis puudutab 380 miljonit. Mul ongi küsimus, et kui pika perspektiivi otsus see oli ja kuna ja kuidas see võiks realiseeruda, see täiendava moona soetamine, mis valitsuses ka ju, väljaspool RES-i arutelu tekkis see otsus, mis on absoluutselt adekvaatne ja vajalik, arvestades julgeolekuseisu. Aga mis perspektiivis see realiseerub? Sest selle aasta kulu oli olematu ja me teame, et need on ju pikad sammud. Kui me tahame, et realiseeruks, siis otsused tuleb ükskord ära teha, raha broneerida ja siis mingil hetkel me jõuame ka sinna, et tõesti see võimekus on realiseeritud.

15:59 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle küsimuse eest! Ja selle esimese ploki osas, peaks olema hiljemalt laskemoon tarnitud 25. aastaks.

15:59 Esimees Jüri Ratas

Läheme edasi nii nagu arupärimistel see kord ja kohus ette näeb. Üks küsimus, üks suuline küsimus. Riho Breivel, palun!

15:59 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Minu küsimus lähtub Leo Kunnase küsimusest. Nimelt kaitsevõimekus ja kaitsevõime ei ole see koht, kus saab pool rehkendust teha. Sellepärast et kui poole rehkenduse peale läheme, see tähendab seda, et teatud tingimustes pole meil võimekust vastu panna ja see tähendab seda, et see pool rehkendust on ka maha visatud kulu. Ja sellest tulenevalt: kas valitsus saab aru just sellestsamast momendist, et need probleemid peavad olema lahendatud kiiresti ja kohe, finantsprobleemid? Seda ei saa niimoodi teha, et teeme natukene ära, sest siis ei ole kaitsevõimet.

16:00 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Ma olen sellega absoluutselt päri, et ei saa teha pool rehkendusest. Rehkendus peab ikkagi terve olema. See terve rehkendus ongi see, et üks otsuse osa oli, et aastaks 2024 peaks olema meil 20 000 kaitseliitlast, kes on koolitatud, kes on isikukaitsevahenditega tagatud, relvadega tagatud. Mis tähendab seda, et kui me räägime koolitusest, siis see eeldab inimressurssi, kes neid koolitab. Nagu meil on varasemalt juttu olnud, eks ju, et me maailm on muutunud, totaalselt muutunud ja selle muutumise käigus peavad ka organisatsioonid muutuma ja me peame vaatama, kuidas me oma eesmärke saavutame kõige paremini. Ei saa minna täpselt samamoodi edasi, nagu on mindud võib-olla viimased 25 aastat või isegi 30 aastat. Ka seal peavad teatud muutused olema selles osas, et me suudaksime oma põhiülesanded ja põhieesmärgid võimalikult hästi täita. Lihtne variant on see, et me mitte midagi ei muuda, paneme aga rahanumbrit juurde. Aga nagu me kõik teame, siis maailm on muutunud. Ja see tähendab seda, et ka kõik selle maailma muutumisega peab muutuma.

16:01 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun kõigepealt Riigikogu kõnetooli ma saan aru, et arupärijate esindaja Heiki Hepneri. Palun! (Heiki Hepner küsib lisaaega.) Jah, kaheksa minutit. Palun!

16:02 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister, aitäh nende vastuste eest! Tõepoolest, loodetavasti me peatselt saame ka tegelikult sellest kirjast lugeda neid sõnumeid, mis siia suurde saali ei ole kohased oma riigisaladuse tõttu. Tunnistan, et ei ole praegu veel seda võimalust saanud kasutada, aga ma usun, et kindlasti seda saan ja siis seda kindlasti ka teen.

Aga tõepoolest, on väga õige, et poole rehkendusega riigikaitses väga kaugele ei jõua. See efekt saab olema vähem, kui tegelikult sel juhul tehtud kulud on. Ja päris selline tuum riigikaitse sõjalise võimekuse tõstmisel on kindlasti meie võimekuse loomine mitte ainult kasutatud või kulutatud raha mahu poolest, vaid ka, kuidas me suudame seda kõike, mis me oleme soetanud, kasutusele võtta. Siin on päris hea ja õige tähelepanu juhtimine, no nii nagu ka lugupeetud minister ise ütles, et aastaks 2024 peab meil olema 20 000 kaitseliitlast maakaitseväes, maakaitseks, relvastatud varustatud, välja õpetatud. Ja see tegevus, noh, mitte ei saaks ütelda, et nüüd täielikult, aga väga palju sõltub ka sellest, kuidas me siin Eestis tegutseme, mitte niivõrd palju sellest, kuidas kuskil mõnes sõjatööstuses relvi toodetakse, kuigi tõsi, mõjutab vaieldamatult see. Aga see tegevus meie enda poolt, mis esmapilgul tundub, et kuidas ta on seotud nüüd riigi sõjalise võimekuse tõstmisega, siis iseenesest väljaõpe, ka tegelikult harjutusväljakutega seonduv teema, millest meil on ikkagi suur hulk kitsaskohti, on väikseid samme edasiarenguks, aga kui me vaatame Lõuna-Eestit, siis on ju seal ikkagi väga suured probleemid üleval. Jälle, see sõltub väga paljuski meist. Mida varem me neid samme hakkame astuma, seda vähem on tegelikult ka hinnatõusu ja seda vähem me peame ka raha sellele kulutama.

Võib-olla veel üks näide. Siin tõesti nüüd me oleme otsustanud – no eks me oleme seda arutelu siin ju ka üsna pikalt pidanud ja me oleme jõudnud lõpuks selleni, ja see on väga hea, et ka valitsus on jõudnud selleni –, et ta hakatakse keskmaa õhutõrjet arendama ja aastaks 2025 peab olema. See on väga positiivne. Samas, ma ärgitan ikkagi astuma kohe ka järgmist sammu, sest nagu me nägime, see keskmaa õhutõrje puhul võttis ikkagi päris pikalt aega, et seda sammu astuda, kaugmaa õhutõrje küsimus ja liitlastega. Esialgu vähemalt saaksime liitlastega selle kokkuleppe, et nad oleksid valmis seda osutama, et me saaksime oma õhutõrjes ja õhukaitses kõik need kolm taset: lähimaa, keskmaa ja kaugmaa õhutõrje, nii et see õhukaitse oleks terviklik. Siin võiks ju neid loetelusid veel jätkata, kus põhimõtteliselt oleks ikkagi oluline saada sellist terviklikku tegevust, mis võib-olla esimese hooga ka ei nõuagi seda, et peab väga suuri vahendeid, raha kohe välja käima, aga nõuab hästi selget ja kiiret otsustust. Seda otsustuse poolt tahaks kindlasti valitsusele panna hingele, et sellega tegeldakse.

Tõesti, siin ka hea minister tõi välja välispoliitilised mõõtmed, justkui esimene mõõde ja iseseisva riigi kaitsevõimekuse loomine teise mõõtmena. No siia kolmandana saab juurde tuua nüüd ka laiapindse riigikaitse veel lisaks. Ja tõepoolest, neid teemasid on väga-väga palju, mis vajaks detailsemat käsitlemist ja täpsemat planeerimist, aga loodetavasti sellega saame riigikaitsekomisjonis tegeleda. Aitäh!

16:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun, kaheksa minutit. 

16:07 Andres Metsoja

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Austatud minister! Kõigepealt teile, hea minister, jõudu, et Siil läheks ikka korda! Täna algas siis taas järjekord õppus Siil, kus 15 000 võitlejat harjutavad kokku. Ma saan aru, et ka liitlasi on üle 10 riigist. See ongi tegelikult meiesisuline julgeolek ja valmisolek ja kaitsetahe, mis peab kuidagi ühel hetkel kokku saama ja valmistuma selleks, mida me oma maa pinnal tegelikult kunagi näha ei taha, ehk ehk üheks võimalikuks agressori maasurumiseks.

Tõepoolest on nii, et kogu riigikaitse temaatika on suuresti konsensuse teema olnud, ja ma loodan, et see tulevikus on nii ka edaspidi. Samas, kui juhtuvad need olukorrad, mis on Euroopas meie teele sattunud, ehk üks suur naaber, Venemaa, tungib kallale taas kord ühele suveräänsele riigile, ohustades tegelikult kogu maailma rahu, sellega ka majandussuhete toimimist, inimestevahelisi suhted ja palju muud, siis kõrgenevad toonid ja sirgub tahe selle teemaga aktiivsemalt tegeleda.

Eranditult kipub ikka nii olema, et parlamendis siit toolist arupärimiste võtmes rääkides on keegi justkui süüdistaja ja teine pool kas süü omaks võtja või tagasi lükkaja. See alati ei pea nii olema. Ja sellepärast ma tänan kenasti vastatud arupärimise eest ka ministrit.

Aga oma käsitluses ja juba ka küsimusega andes suuna, ma tahaksin puudutada temaatikat, mis puudutab just nimelt sõjalist mobiilsust. Ja tõsi ju on, et rahuaja Euroopa on võtnud seda sõjalist mobiilsust peenikese naeruna. Just selles mõttes, et kui me vaatame rahanumbreid, ja see on tegelikult suur probleem, suur probleem selles võtmes, kui me räägime, et meie põhjanaabrid on liitumas NATO-ga, siis see ei ole ainult küsimus sõjalises või riikidekaitselises võtmes, vaid see on majanduspoliitiline valik. See majanduspoliitiline valik toob endaga kaasa eeldused taristule, sest majandus peab toimima nii Kesk-Euroopal Põhjala suunas kui ka Põhjala suunalt Kesk-Euroopa suunas.

Olles kohtunud eelmisel nädalal oma kolleegidega nii Soomest kui Rootsist, on tegelikult nende mure ääri-veeri mitte niivõrd selles, kas me sõjaliselt suudame kokku mängida ja kas me muutume tugevamaks – see on iseenesestmõistetav –, aga probleemina on väga teravalt laual see, millised on meie ühendused.

Maismaaühendus Kesk-Euroopaga on õnnetu Via Baltica. Sildade olukord on selline, nagu ta on. Õnneks me täna küll Pärnumaal astume olulisi samme. Ma olen selles mõttes rahul, et näiteks Tori sild Eesti sõjameeste mälestuskiriku kõrval ei jäänud ootama justkui paremaid aegu ja 9. mail ööd sellele sillale kopp sisse. See on väga märgilise tähendusega, sest see problemaatika, kuidas liigutada sõjatehnikat, rasket sõjatehnikat Eesti teedel või Baltikumi teedel, on suur murekoht.

Ja me peame vaatama tõele otsa, et ka raudtee, mis on Euroopas üdini killustunud, kui siin on astutud samme, et tegelikult tõsta ja hoogustada kaupade vedu Euroopa sees, lõigates ära Venemaa transiidist lahti, siis me automaatselt oleme oma Balti riikide kolleegidega vaidlustes ju selle üle, millised on tariifid. Kui algul lepime kokku ühes, siis kui hakkame neid kasutama, on need hoopis midagi muud, sellepärast et justkui me peaksime maksma kinni neid puudujääke, mis Vene transiidist teatud ettevõtetele tulevad. See on väga suur probleem, pundar, mis vajab tegelikult lahtiharutamist ja on otseselt seotud meie julgeolekuga, sest kui majandus ei toimi, tekivad kitsaskohad, siis iga suveräänne riik saab mingil moel puudutatud. Ja kui rahvas ei ole rahul, siis on poliitikud ärevad ja see on vili tegelikult sellele, kes tahab segadust külvata.

Rääkimata veel soomlaste kogu tõepoolest sellisest härra Niinistö, president Niinistö suhtumisest, et diplomaatia peab viima suhteid Venemaa suunal edasi. Tegelikult see raamat kõikide nende lehekülgedega mõneks ajaks on ilmselt läbi loetud ja kinni löödud.

Nii et see on mõttekoht Euroopa-suunalises koostöös. Ma arvan, et koos põhjanaabritega me peaksime tegelikult selgelt seljad kokku panema ja rõhutama taristu tähendust ja tähtsust siin selles Euroopa nurgas. See on meile võimalus tegelikult kaasata täiendavaid ressursse, olgu see siis kas või sõjalises mobiilsuse tähenduses. Sest siin seda alliansi liikmete küsimust ei saa võtta ainult sõjalises kontekstis.

Ma usun, et täna meie head kaasteelised Kesk-Euroopas mõistavad meid üha rohkem. Sest alles me elasime aegades, kus ka prantslased tulid siiasamma Riigikokku kohtuma ka riigikaitsekomisjoniga ja nad üsna nõutul häälel rääkisid, et eestlased, mis teil häda on, miks te ei taha teha koostööd –kõrval on suur turg ja võimalused, mis on teie probleem. Ja me püüdsime seda alatihti rääkida, aga paraku peab tunnistama, et nende silmad läksid väga suureks, mõistmatus kasvas ja järgmine kord oli laual raport, mis tõi kergelt sisse ksenofoobset tooni, et eestlased vihkavad venelasi.

See on problemaatika, mis on saanud uue tähenduse. Aga see on ka taimelava meile tegelikult Kesk-Euroopa suunal astuda hoogsaid samme, teha suuremaid kokkuleppeid ja otsida riigi sees, ka Baltikumi sees ühtsust. Balti riigid on nabanöör selle tugeva alliansi sees ja need investeeringud selle lapse üleskasvatamiseks tuleb teha nüüd ja kohe. Ei ole ilmselt väga enam aega oodata, sest muidu on see löök rahakottidele ja inimeste heaolule valus. Mis on jällegi teistpidi seotud meie riigi ja piirkondade julgeolekutagatisega. Aitäh veel kord ja jõudu kaitsega tegelemiseks! .

16:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Leo Kunnas, palun! Kas ka lisaaega?

16:15 Leo Kunnas

Paluks küll.

16:15 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kaheksa minutit, palun.

16:15 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Kalle! Soovin omalt poolt ka siis alustuseks Kaitseväele, Kaitseliidule ja ministeeriumiinimestele ka jõudu Siili alguse puhul. See on nüüd kolmas Siil ja nii suuri õppusi ka meist palju suuremad riigid ei korralda või korraldavad väga harva.

Nüüd kolm tugevduspaketti, praktiliselt need on mulle ka juba hakanud pähe jääma. Võiksin neist teha ülevaate, aga sa tegid selle juba. Ütleks selle peale nii, et me teeme tõesti väga olulise sammu edasi, kui me suudame need ellu viia. Ma olen nii enda kui fraktsiooni poolt nagu siiralt toetanud neid samme, mida me oleme tegemas. Konstruktiivse opositsioonina me ka püüame jälgida, et kõik ka kenasti saaksid ellu viidud. Ja muidugi, neid ei saa eraldivõetuna käsitleda, meil on ju ka arengukavas juba kirjas olevaid arendusi, mida me praegu teeme, nendest kõige tähtsamad on miiniveeskamine, kus meil meremiinid on juba käes ja arendame edasi, ja rannakaitse laevatõrjerakettidega, maa peal baseeruvatega, kus me ka järgmise aasta lõpuks jõuame edasi. Ja siis meil on ju veel mitmikraketiheitjad ja meil on teise jalaväe brigaadi varustamine soomukitega. Et meil on palju asju töös ja arengud on positiivsed.

Aga ma näen ühte suurt murekohta praegu, mille esimesi märke ma hakkan nägema. Praegu tekib selline mulje, et jaa, et Ukrainal läheb ju hästi, Vene väed saavad lüüa, väga kuskile edasi nad ei jõua, ja Soome ja Rootsi astuvad ka NATO‑sse, et tegelikult asi ei ole nii hull, et võib-olla me ei peagi nii palju pingutama. Ma ei heida sulle seda ette. Aga see hoiak võib meil terves ühiskonnas ja valitsuses lihtsalt tulla, sest on ka teisi asju, on muid kriise, mis kõik suruvad peale, et me juba ette näeks, et me nagu selle hoiaku õnge ei läheks, nagu nagu 2014–15 natuke, kus sõda rahunes maha, rinne jäi sinna Donbassi pidama ja kõik läks edasi nii nagu enne ja nii nagu tavaliselt. Et loodame, et nüüd me sellest lõksust nagu pääseme.

Nüüd, mis puudutab võimearendusi, kui me räägime siit edasi, jaa, et siin ilmselt siis juba järgmine valitsus ka niinimetatud neljandast paketist tõenäoliselt ei pääse, sellega see areng seisma jääda veel ei saa. Mis on võib-olla jäänud nendest võimearendustest kõige olulisematena praegu veel välja, on siis lähimaa rannakaitse. Ehk siis me hangime laevatõrjeraketid, mille laskekaugus on 180 kilomeetrit ja lõhkepea 100 kilo, mis on natuke peaaegu sama klass juba nagu see Neptun-rakett, millega Moskva põhja lasti. Et me jõuame siin hästi edasi, aga siin on vahepeal natuke tagasihoidlikum võimearendus, mida meil oleks vaja just eriti saarte kaitsmiseks ja veesatud miiniväljade, meremiiniväljade katmiseks. 30 kilomeetri tegevusraadiusega rannakaitse, see on kindlasti neljanda paketi teema. Ja muidugi soomusmanöövrivõimekuse lõpuni arendamine ehk siis ega me tankidest ka lõpuks üle ega ümber ei pääse. Praegu ma olen paar korda ise rääkinud Briti Challengeridest. Et jah, kui olla aeglane või jääda natuke magama, et mis nende Challengeridega nüüd juhtubki, et see, mis brittidel üle jääb, et poolakad on juba need nii-öelda endale ära rääkinud või selgeks teinud, et nad saavad need tankid endale, ilmselt ka siis osalt asendusena nende T72-de eest, mida nad on nüüd järjest Ukrainale andnud. Et mingisugune, selge, et uued tankid meile käivad üle jõu. 10 kuni 12 miljonit tanki eest või mis veel läheb kallimaks nüüd, see ei ole meile jõukohane. Et kuidas sellega edasi minna, milliseid lahendusi otsida. Eks me peame seda tegema, sest muidu me lihtsalt ei saavuta seda võimet, et me võiksime ise ka vastupealetunge teha. Loomulikult me tahame oma territooriumi sõja korral enda käes hoida, aga võib olla kindel, et kui nii suurel riigil nagu Ukraina see päris ei õnnestunud, meil ka see päris ei õnnestu, et kusagilt vaenlane murrab ikka läbi ja selleks on vaja meil teha vastupealetunge, et see status quo taastada, mis meil oli, sõjaeelne, ja selleks meil on paratamatult vaja  soomusmanöövrivõime arendamine lõpule viia. Liitlastel on küll siin kummagi taktikalise pataljoni, taktikalise grupiga tankikompanii, aga see iseenesest läheb juba nende oma pataljoni taktikaliste gruppide koosseisu, et meil endil väga seda võimekust kuskilt võtta ei ole.

Et need kaks teemat kindlasti ja ilmselt ka sõjaaja kaitseväe edasine suurendamine, et need kolmandas paketis ka tõenäoliselt tõusetuvad esile.

Mis siin veel on teine murekoht ja millega meil on ka raske nagu midagi väga ära teha ja mida ma ka ei taha siit puldist nagu otse ammugi kritiseerida, et Läti otsused. Lätil on üks lihtne probleem, et neil on lihtsalt liiga väike sõjaaja kaitsevägi. Kui nüüd nad ka elukutselisi kaitseväelasi natuke juurde värbavad, see on mingis suurusklassis sajad või maksimum tuhat, et see ei lahenda selles mõttes Läti probleemi ära, et neil on lihtsalt liiga väike sõjaaja kaitsevägi. Ja seda ei saa neile, me ei saa neile peale hüpata, et tehke nii, hakake tegema, kuna Läti on suveräänne riik. Et kuidas leida see delikaatne tasakaal, et neile ikkagi selgeks teha, et oot-oot, te peaksite ka nüüd mõnevõrra suurendama või meie oleme hädas, sest lihtsalt jõutakse muidu Balti mere äärde välja ja meid lõigatakse lõunasuunalt ära, et nii ka ei tahaks päris. Lätlased samas on ka väga enesekindlad. Pabriksi viimane avaldus, et meil on kõik parimas korras. Raske on kuidagi edasi minna selle delikaatse probleemiga, et mida siis nagu lätlastega täpselt ette võtta. Eks me muidugi poliitilisel tasandil püüame ka kõiki neid sõnumeid nagu kohale viia.

Kaitseliidu kohta ma esitasin küsimuse, et jah, Kaitseliidu liikmeskond väga kiiresti suureneb praegu, aga praegu neile ongi seda tuge vaja just nüüd, kui nende liikmeskond ka tänu sõjale, tänu sõja mõjule on kiiresti kasvanud, mida loomulikult ka nende eelarve mitte kuidagi ei arvesta. Et need inimesed ei saa jääda ootama poolt aastat või aastat, et millal neile varustust tuleb või väljaõpetajaid, et nad vajavad seda tegevust põhimõtteliselt kohe ja lahendusi, sest muidu lihtsalt see sõna läheb laiali, et nad ei saa kohe tegutsema, harjutama hakata, mis ei oleks praegu hea. Aga see olekski minu poolt kõik. Aitäh!

16:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Riho Breiveli. Palun!

16:23 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister Kalle! Meie tänane seis näitab väga ilmekalt, kui vaatame seda, mis toimub Ukrainas, kuidas on vaja ajaressurssi kasutada teatud momentidel. Eriti puudutab see, kui me vaatame rünnet riigile, siis peab olema ju kohe võimalik alustada vastutegevust ja see vastutegevus peab olema maksimaalne. Seda näitab ka just Ukraina, et kui me ei suuda piiri peal kinni hoida vastast, siis meil on väga raske teda hakata uuesti maalt välja tõrjuma. Isegi kui me suudame kindlustada kõik soomustehnikad ja muud, siis igal juhul on kõige ratsionaalsem see, kui me suudame piiri peal takistada vastast.

Selleks, et piiri peal jällegi vastast takistada, olen ma korduvalt ja korduvalt teinud ettepanekuid, kuidas seda asja lahendada ja kuidas kasutada ära neid ressursse, mis meil on piiri peal täna olemas. Siiamaani suhtuti sellesse küllaltki jahedalt ja, kuidas öelda, isegi üleolevalt. Kas või seesama piirivalve liitmine Politseiametiga. See tähendab seda, et tema väljaviimine Kaitseväe struktuuridest muutis asja äärmiselt, kuidas öelda, ebaprofessionaalseks. Tänaseks me oleme üheskoos neid asju arutanud ja leidnud teatud võimekusi, kuidas saaksime need asjad lahendada. Nii sinu kui ka Siseministeeriumiga oleme neid arutanud.

Aga mida ma tahan ikkagi korduvalt ja korduvalt öelda: arutamisest on vähe kasu ja toredatest mõtetest on ka vähe kasu, kui me ei hakka neid realiseerima. Realiseerida saab ikkagi neid, kuidas öelda, kitsaskohti läbi seaduste, mis ettepanekud me oleme ka teinud. Kui me ei vii piirivalve isikkoosseisu kaitseväestatud formeeringu koosseisu, siis nad ei saa võidelda selles ühtses süsteemis, milles on Kaitsevägi kõige parem ja kõige võimekam. See tähendab seda, et piirivalve isikkoosseis peab olema välja õpetatud kaitseväeliselt. Nende, kuidas öelda, teenistus peab olema juba varakult välja pandud vastavalt käsuliinile, et neid on võimalik rakendada läbi Kaitseväe vastavate üksuste. Kuidas see toimima hakkab, see on juba teie läbitöötamise küsimus.

Aga ma veel kord tahan rõhutada, et ärme vaata sellele probleemile ülevalt alla, et see laheneb ise. Ei lahene ise. Piirivalveüksused, kes on piiri peal, needsamad inimesed, neid peab olema võimekus integreerida maksimaalselt kiiresti oma tegevusse riigikaitselises süsteemis. Vastasel juhul ei ole nendest inimestest kasu ja vastasel juhul ei ole ka kogu sellest ideoloogiast kasu, kui me räägime vastase tagasilöömise esimesest sammust. Nii et ma veel kord rõhutan: ärme vaatame sellele asjale ainult heade mõtetega, vaid vaatame sellele asjale tegudega. Aitäh!

16:27 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe. Palun!

16:27 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Head töökaaslased, kes te jälgite meie arutelu. 22. märtsil oli olukord tõesti päris kummaline ja see, millised teadmised meil on, kuidas me valmistume, tundub ju täiesti elementaarne. Ütleb meie üks mingi rahvatarkuski, et suvel rauta rege, talvel vaata ise, kuidas hakkama saad. Aga tuleb välja, et meil on ainult head mõtted. Kaitseminister ütles, et ühe asja suhtes on head mõtted ja teise suhtes on head mõtted ja loomulikult me peame vaatama, kuidas me kohaneme nendes organisatsioonides, millistes organisatsioonides me oleme. Ja need on ajas muutuvad ja ühiskonnas muutuvad.

Võiks ju tegelikult rääkida liigirohkusest. Noh, kui me kuskile elamute vahele arendame sellise roheala, kus on hästi palju igasuguseid putukaid, siia Balti jaama taha võiks teha sellise, mis kedagi ei häiri, ei ole karjuvalt päevakorras, ei ole akuutne, aga saame maailma paremaks teha. Isamaa mure on ikkagi see, mil moel me kaitseme enda inimesi. Kas on mingi suurem areng tulnud? Nüüd selle aja peale, kus me täna oleme, 16. mai, võiks see seda teadmist rohkem olla, aga me teame, et ikkagi on head mõtted ja kuidas me siia ära mahume nendesse muutuvatesse organisatsioonidesse. Sellest heast tahtest jääb väheks, sest ordenid ei täida isa aset ja mälestused last ei kussuta. See on alati üks luulerida, mis tuleb mulle ette siis, kui me liiga tõsiselt ei suhtu enda rahva kaitsmisse.

Ma kasutasin seda võimalust ka siis, kui siin oli peaminister Kaja Kallas, teemaks oli elanikkonnakaitse või meie sõjaline võimekus, kõik siis kuulsid ka, et on nagu palju häid mõtteid, ja pidasin kohaseks tsiteerida luuletust. Tsiteerin seda ka täna, täpselt sedasama luuletust. Need inimesed, kelle jaoks see luuletus jääb keeruliseks, siis ma ei hakka rääkima kaks korda aeglasemalt ja topelt, vaid te saate seda ise teha, oleksin kas kõnerobot või mida iganes.

Aga luuletus on selline. "Üks sõdur võttis pohmas peaga naise ja teine päev ta maha tapeti. On sõdurile lõppend vaevad maised, kuid naisele need alles algasid. Sest naine oli jäänud käima peale, sest ainsast päevast, sellest pulmaööst. Üks elu lõppes, teine algas peale, kuid naisele ei olnud see mingi trööst. Sest ordenid ei täida isa aset ja mälestused last ei kussuta. Seepärast naine kuuendat kuud rase, koos lapsega end ära uputas. Üks sõdur võttis pohmas peaga naise ja teine päev ta maha tapeti. Kolm elu seekord korraga sai sõda, kolm miljonit veel järge ootasid."

Ma tahaksin, et meie Kaitseministeerium tõsiselt võtaks. Heake küll, läks see sõdur ja see naine. Aga et seda kolme miljonit ei tuleks, et nemad ei ootaks, selleks võiks ikkagi anda sisulisemaid vastuseid, mitte et äkki teil on sahtlis mõni hea mõte. Mul oli sahtlis Villu Tamme luuletus, mis just räägibki sellest, kui hoolimatult me suhtume enda inimestesse, sest ka sõdurid on meie inimesed. Kutsuks kohe Chalice'i, ta tuletaks teile meelde, et minu inimesed, meie inimesed. Paluksin rohkem tööd teha valitsusel. Aitäh!

16:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Antud arupärimiste läbirääkimiste voorus on palunud sõna ka kaitseminister Kalle Laanet. Palun Riigikogu kõnetooli, Kalle Laanet! 

16:33 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu esimees ja Riigikogu liikmed! Hea peaminister! Ma pean tunnistama, et ma olen sügavalt üllatunud eelmise kõneleja poolt. Need inimesed, kes töötavad täna kaitsevaldkonnas, ei tööta mitte 40 tundi nädalas, vaid 160 ja pluss. Minu arvates selline suhtumine Riigikogu saalis demoraliseerib väga selgelt kaitsevaldkonda.

Kaitseministeeriumis eile, pühapäevasel päeval toimus vähemalt kolm nõupidamist. Vähemalt! Ei piisa sellest, kui me käime ja ostame ühe relvasüsteemi või laskemoona, vaid seal taga on inimesed. Ja need inimesed, kes täna kaitsevaldkonnas töötavad, alustades sõdurist ja lõpetades kindralitega, rääkimata nendest, kes on Kaitseministeeriumi majas, pingutavad iga päev 24 tundi selle nimel. Ja vahel ka ministri pingutab, vahel harva. Härra Kruusimäe, mul on ääretult kurb meel selle üle, et sul on selline suhtumine. Aitäh!

16:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja sellega on antud arupärimisele vastatud.


2. 16:34 Arupärimine eluaseme kättesaadavuse kohta (nr 132)

16:34 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise arupärimise juurde, mille on esitanud Riigikogu liikmed Helmen Kütt, Eduard Odinets, Lauri Läänemets, Riina Sikkut, Ivari Padar. 19. aprillil 2002. aastal esitatud arupärimine on eluaseme kättesaadavuse kohta ja kannab numbrit 132. Arupärimisele vastab peaminister Kaja Kallas. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Lauri Läänemetsa, kes arupärimist tutvustab. Palun!

16:34 Lauri Läänemets

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud peaminister! Sotsiaaldemokraate paneb muretsema, et kodu on järjest vähematele Eesti inimestele kättesaadav. Eluase on üks inimese baasvajadusi ning inimõigus, millele ligipääs ei tohi olla kuidagi piiratud. Isegi ilma kõrge inflatsioonita on eluase Eestis muutumas luksuseks. Praktika näitab, et mitte üheski riigis, sõltumata nende arengutasemest, ei suuda vaba turg tagada kõigile elanikele normaalset eluaset. Riigi roll ja vastutus on siin olulised.

Eestis elab üüripinnal 20% inimestest, peamiselt madalama sissetulekuga või noored pered. Avalikule sektorile kuuluvaid eluasemeid on Eestis umbes 1,7%, samal ajal kui Euroopas on riigi- või munitsipaalpindasid keskmiselt 18%. Kümne aastaga on meil müügihinnad tõusnud 156% Euroopa keskmisega võrreldes, Euroopa riikidega võrreldes, ja üürihinnad 171%, millega oleme Euroopa riikide hulgas esimesel kohal. Keskmine palk on tõusnud aga sellel perioodil 92%. Viimasel viiel aastal on kulud kodule kasvanud Eestis Euroopa keskmisest olulisemalt kiiremini. Maapiirkondades on aga elukohtade puudus, seda eriti kaasaegsete elukohtade osas. See sunnib noori suurlinnadesse liikuma ning takistab tööjõu liikumist ja piirab ettevõtluse arengut.

Sellele kõigele lisandub veel vajadus majutada tuhandeid Ukraina sõjapõgenikud. Sotsiaaldemokraatide Riigikogu fraktsiooniga Eesti omavalitsusi külastades ning ukrainlaste vastuvõtuga seotud küsimusi uurides polnud mitte ühtegi omavalitsusjuhti, kes poleks olnud neis küsimustes mures. Otsesõnu puudub omavalitsustel täna teadmine, kuhu kõik põgenikud pikaajaliselt elama võiks asuda ning mis see endaga kaasa võiks tuua. Kinnisvaraettevõtete hinnangul on viimase viimaste kuude jooksul üürihinnad kasvanud pretsedenditult 15–20%. Peamiselt suurenevad just madalama üüritasemega eluasemed.

egemist on turu moonutusega ning kuna see muudab inimeste toimetulekut, ei tohiks selles olukorras riik pealtvaatajaks jääda. Halvad elamistingimused või eluaseme kaotus mõjuvad negatiivselt inimese tervisele ja põhjustavad sotsiaalset tõrjutust. Eluasemekulude osakaal on väiksema sissetulekuga leibkondade eelarvest suurem kui jõukamate leibkondade omas, mistõttu suureneb ebavõrdsus veelgi. Mediaansissetulekud ei ole meil aga tasakaalus üürihinnaga ja eluaseme taskukohasus on tublisti langenud. Suurlinnades käivad nii üüri- kui ka ostuhinnad noortele peredele juba üle jõu. Samuti pole neil püsiva töösuhte ja piisava sissetuleku puudumise korral lihtne pangast eluasemelaenu saada.

Noorte ligipääs eluasemeturule on üha enam sõltuv vanemate rahakotist ja vanemate laenu garantiidest. Kõigil noortel aga ei ole, kellele toetuda. Riik pakub küll KredExi käendust noortele peredele ja maapiirkondadele, kuid selle efekt on ära kadumas eluasemehindade kiire tõusu tõttu. Hindade kasv palkadest kiiremini ning sellele lisanduv inflatsioon pikendab sissemaksuks vajamineva raha kogumise perioodi aastate või isegi aastakümnete võrra. 2019. aasta inimarengu aruandes tõdetakse, et kui 45% inimestest elab väljaspool Harjumaad ja Tartumaad, siis uusi eluruume tekib sinna üksnes kümnendik, kahe käe sõrmedel loetud korterelamud aastas.

Olukord on muret tekitav maapiirkonna ettevõtjatele, kelle head kodu hindav tööjõud suurtesse linnadesse minema sõidab. Samuti on puuduliku eluasemepoliitika nähtuseks asjaolu, et rikkad ja vaesed koonduvad üha enam eri piirkondadesse. See ohustab aga sotsiaalset stabiilsust ning linnade konkurentsivõimet.

Sellest tulenevalt soovivad sotsiaaldemokraadid teada austatud peaministrilt, milline on valitsuse plaan eluasemete ebamõistlikult kiire hinnakasvu pidurdamiseks ning kodude kättesaadavuse tagamiseks üle Eesti kõigile Eesti inimestele. Aitäh!

16:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 132. Palun!

16:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Vastan küsimustele. Kõigepealt muidugi on tõsi see, et kõik hinnad on tõusnud, see on üleüldine probleem. Ja kui üldiselt veel kommenteerida, siis tundub, et meil on ka kultuuriline erinevus selles osas, et eestlane tahab ikka olla omanik, mitte üürida.

Aga lähen nende küsimuste juurde. Esiteks: kas üürihindade kiire tõus on teie hinnangul probleem, millega peab valitsus tegelema? Mina olen turumajanduse usku ja usun seda, et mida vähem riik tegeleb kõikvõimalike asjadega, kus turg saab nõudluse määrata ja nõudluse-pakkumise läbi õiglase hinna, siis see on igal juhul parem tee. Riiklikku hinna kehtestamine takistab loomulikku arengut ja ma ei toeta riiklikku sekkumist isiklikult.

Tänu sellele üüritulule, mis Eestis on, on Eestis aasta-aastalt parem võimekus eluruumi soetada ja 10 aasta perioodil üürieluaseme kättesaadavus isegi veidi paranenud, kui vaadata vaadata numbreid. 2012. aastal oli keskmine üürihind korteri ruutmeetri kohta veidi üle 6 euro ning tõusis ühtlaselt ligi 11 euroni 2020. aasta alguseks. COVID-19 pandeemia muutis vähenenud nõudluse tõttu üürituru olukorda. Tehinguhinnad kukkusid umbes 1 he euro võrra ruutmeetri kohta ehk umbes 10 euroni. Käesoleva aasta alguseks taastus hinnatase 11 eurot ruutmeetri kohta. Seega 10 aasta jooksul on Eesti üürihinnad tõusnud keskmiselt 5 eurot ruutmeetri kohta, see on 80%.

Samal perioodil ehk siis viimase 10 aasta jooksul on Eesti Panga andmetel keskmine palk tõusnud 92% ja miinimumpalk koguni 125%. See näitab seda, et aastakümnete jooksul ehitatud turumajandusel põhinev majandusmudel määrab turul tootele ja teenusele õiglase hinna.

Ja tuleb nõustuda sellega, et viimased paar kuud on ka üüriturgu mõjutanud Venemaa alustatud sõda Ukrainas. Veel ei ole päris selge, kas uus üürituru pakkumise ja nõudluse tasakaal on uuel tasemel või on see lihtsalt ajutise iseloomuga.

Teine küsimus: millised on valitsuse plaanid üürihinna tõusu pidurdamiseks ja elamispindade kättesaadavuse tagamiseks üle Eesti? Vastus. Elamispindade kättesaadavuse tagamiseks on viimaste aastate jooksul tehtud mitmeid investeeringuid ja algatusi. Näiteks oleme valitsuses kokku leppinud uued KredExi kodulaenu käenduse tingimused, mis kehtivad alates 1. märtsist. Paljulapselistel peredel alates kolmandast lapsest saab käendusega tuua omafinantseeringu nõuet 15%-lt 5%-le, mis lihtsustab oluliselt kodu soetamiseks vajaliku omakapitali kogumist. Paljudel teistel sihtrühmadel on jätkuvalt võimalik kasutada tavapärast KredExi kodulaenukäendust, millega saab omafinantseeringu langetada 10%-le.  Lahendasime või püüdsime lahendada ka maapiirkondi puudutavat turutõrget, kus panga nõutava lisatagatise võib selle hindamisväärtuse ebapiisavuse korral täielikult asendada riikliku käendusega.

Nagu sellest vastusest tuleb, need vastused on just kodu omandamise või soetamise kohta, mitte niivõrd üürituru kohta. Meil ei ole otseselt üürihindade pidurdamiseks mingit kava just sellel põhjusel, et mina üldiselt usun turumajanduse toimimisse.

Kolmandaks: kuidas kavatseb riik kiire hinnatõusu ja nõudluse tingimustes aidata perekondi, kellel ei ole majanduslikult võimalik eluaset vabalt üüriturult leida? Juhime etteruttavalt teie tähelepanu sellele, et lahenduseks ei saa olla perede suunamine toimetulekutoetust taotlema, kuna keskmist palka teeniv perekond ei kvalifitseeru toetuse saajaks.

Ka mind paneb muretsema see Venemaa sõjast tulenev energiahindade tõus ja üldine inflatsioon nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Seda üleeuroopaliste inflatsiooni ei saa Eesti valitsus üksi mõjutada, sest Eesti üksi ei suuda kuigivõrd muuta maailmaturul nõudluse-pakkumise tasakaalu. Seetõttu tuleb inflatsiooniga võidelda rahvusvaheliselt, sealhulgas euroalaüleselt, näiteks Euroopa Keskpanga poolt.

Kuna käesoleva inflatsiooni algpõhjus majanduses on see, et nõudlus teenustele ja kaupadele on oluliselt suurem kui pakkumine, siis sellistes tingimustes on lausaliste toetuste jagamine piltlikult bensiiniga tulekahju kustutamine. Seetõttu on valitsus otsustanud toetada kõige haavatavamaid gruppe ning tõsta toimetulekutoetust 33%. Lisaks otsustasime toimetulekutoetuse arvestusse lisada ka  eluaseme laenumaksed ja otsustasime tõsta üksiku pensionäri toetust 75% ning täiendavalt on valitsus planeerinud vahendeid sügiseks lastega perede ja pensionäride toetuseks 30 miljoni euro ulatuses.

Neljandaks: kuidas kavatseb valitsus lahendada probleemi, kus kõrgete kodukulude maksmiseks jääb Eesti peredel vähem raha laste huviharidusse panustamiseks? Vastus. Valitsus, nii nagu koroonakriisiski jätkab poliitikat, et otsuste langetamisel kaalutakse mõju Eesti majanduskeskkonnale, inimeste toimetulekule ja ka sellele, et Venemaa algatatud sõjakeskkonnas majandus areneks ja inimestel oleksid töökohad. Saan teile kinnitada, et haridusminister 2023. aasta eelarve läbirääkimistel teeb ettepaneku jätkata tuleval aastal huvihariduse riiklikku rahastamist lisaks kohalike omavalitsuste rahastamisele.

Nii et kokkuvõtvalt on igal juhul inimeste toimetulek probleem, millele me peame kõik ühiselt mõtlema. Me peame mõtlema, kuidas inimeste toimetulemist aidata. Hinnad on tõesti väga palju tõusnud ja kahjuks ei ole mul ka häid uudiseid tuleva talvega seoses. Kui me räägime energia hindadest, siis ma kohtusin reedel ka elektrimüüjatega ja nemad näevad seda olukorda üsna mustades värvides ka järgmise talve energiavajaduste osas. See võib tähendada seda, et kulud on suured ja inimesi tuleb veelgi rohkem aidata. Aitäh! 

16:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Lauri Läänemets, palun!

16:46 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister, aitäh selle vastuse eest! Aga ma siiski, äkki te suudate vastata sellele küsimusele, millele Sotsiaalministeeriumist ka ükski minister ei ole suutnud vastata, mis on omavalitsusjuhtidel ka. Et kui nüüd kõik Ukraina sõjapõgenikud peaks ka kuskile majutuma, siis tegelikult ei olegi Eestis füüsiliselt nii palju elukohti. Ja suure tõenäosusega osa neist läheb tagasi ühel hetkel, osa jääb siia, aga väga palju nii-öelda elupindasid hõivatakse. Näiteks võtame, täna Tartus ei ole vabasid elupindasid. Et kuhu need Tartu tudengid sügisel elama lähevad näiteks, on ju, ja kus kohta siis üldse see Eesti inimene siin, ka siia tulnud ukrainlane liikuda saab? Siin mingisugune pikaajaline lahendus peab olema, et turg seda paika ju ei pane ja kahjuks ei pane turg midagi paika väikestes piirkondades, kus kohas lihtsalt turupõhiselt ei tasu midagi ehitada.

16:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See ongi probleem, sest tõesti, nagu te ütlete ise, siis Ukraina sõjapõgenike näol on meile tulnud siia ju 38 000 uut inimest. Tõesti, kui riigi kohus on tagada see lühiajaline majutus, siis varem või hiljem nad liiguvad sellele pikaajalisele majutusele ja see on probleem. Sotsiaalministeerium tegeleb nende kohtade kaardistamisega, mis võiks veel olla, ka on siis toetus ju ette nähtud, et teatud eluruume teha korda, et need muuta elamiskõlblikuks. Aga selge on see, et maja sa üleöö ei ehita. Lisaks on selge ka see, et praeguste ehitushindade juures, kuna see nõudlus ületab pakkumist, on hinnad kõrged ja tegelikult pole ka võimalik nii kiiresti ehitada. Ehk neid pindu kiiresti ka kuskilt kohe juurde ei tule, nii et see ei aita ka koheselt seda probleemi lahendada. Ja seetõttu mul ei ole teile sellist head vastust, et lühiajaliselt, et noh sügiseks seda probleemi ei ole.

Ma möönan, et see probleem on olemas ja selle probleemiga ei olnud võimalik varem tegeleda, sest me ei teadnud, et see sõda algab Ukrainas ja meil tekib nii suur täiendav vajadus tegelikult elamispindade järele. Ja ma tean, et erinevad kohalikud omavalitsused tegelevad sellega ka, mõni rohkem, mõni vähem, et neid kohti kaardistada ja initsiatiive luua, et neid elamiskõlblikuks muuta. Aga jah, kiireid lahendusi paraku ei ole. Nii see on. 

16:49 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

16:49 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Osaliselt minu küsimus haakub kolleeg Lauri Läänemetsa küsimusega, aga ta läheb nagu jätkuna edasi. Oli lugeda meediast seda, et Ukraina sõjapõgenikest mitte üks ei ole saanud seda toetust, täna kuus korda toimetuleku piir 900 eurot. Kui toimetuleku piir ja seaduseelnõu vastu võetakse, mis seda tõstab 200-ni, siis 1200 eurot. Kohalikud omavalitsused ja nende juhid on väga mures ka selle tõttu, et halduslepingud ei ole veel alla kirjutada. Kui halduslepingud alla kirjutatakse, siis peab need veel kinnitama volikogu. Täna need inimesed, kes midagi ka leiavad, on tegelikult päris raskes seisus, sest nad ei ole seda toetust saaned. Kas te oskate selles osas ...? Sest kui veebruari lõpus olid meil juba esimesed sõjapõgenikud siin – teil on õigus, et üürihindade tõus ja probleem nendega just nimelt sõja tõttu veel suurenes –, siis vähemalt oleks pidanud kiiremini tegutsema, et see raha oleks olemas.

16:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See raha peaks küll olema olemas, lihtsalt küsimus on selles, et see raha ei pidanudki minema ju nendele põgenikele, vaid see raha pidi minema nende eluasemete kordategemisele, mis tähendab, et see raha läheb kohalikule omavalitsusele. Niimoodi on vähemalt riigihalduse minister meil valitsuskabinetis selgitanud. Ei ole mina ise seda järge küll ajanud, aga mina saan sellest niimoodi aru, et see läheb kas siis sellele üürileandjale või siis kohalikule omavalitsusele, selleks et tegelikult katta näiteks seda kautsjoni summat või seda üürisummat, mis tuleb ette maksta, et neid üüripindu siis ka ette valmistada. See toetus on olemas, täiendavalt ka lisaeelarves peaksid selleks vahendid olema.

Ja mida ma tahan siin rõhutada, on see, et see toetus on ette nähtud, et ta on nende kuludega seotud. Hüvitatakse need kulud. See ei tähenda seda, et seda toetust makstakse käe peale, vaid see toetus on ette nähtud nende muudatuste tegemiseks, et eluruumi muuta elamisväärseks.

16:51 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun!

16:51 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud peaminister! Tõesti, mida vähem riik tegeleb, seda parem ja nõudlus paneb hinna paika. Sageli see ongi nii, aga turg ütleb, et efektiivsem on, kui inimesed elaksid Tallinnas, ja kasumlikum ongi teha kvaliteetkinnisvara, kus kõik kõrge sissetulekuga inimesed saavad üheskoos elada. Aga riigi pikaajalised eesmärgid, ka "Eesti 2035" puhul, ei eesmärgista seda, et inimesi linnadesse koondada. Ka maapiirkonnas peaks olema võimalik noorel perel maja ehitada. Aga praegu on ehitushind oluliselt kõrgem kui tagatisvara väärtus, seega on vaja riigi sekkumist. Samuti me näeme, et Tallinn kui enim segregeeruv linn, seda, et turupõhiselt kinnisvara arendada – see tegelikult tähendab riigi jaoks väiksemat arengut ja kasvu, väiksemat turvalisust, vähem sidusust. See, et elupiirkonnad linnas ei segregeeruks, on selgelt riigi huvides ja seda tuleb suunata. Aga milliste instrumentidega seda teha? Turg ei leia siin seda tasakaalu.

16:52 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Tõesti, see regionaalne probleem on, seetõttu ma viitasin ka tegelikult just selle kodulaenu tingimustele, mis KredExis on, et ka just regioonides, kus näiteks seda konkreetset tagatisraha maksta ei ole, või laenu jaoks see vara ei ole piisava väärtusega. Selles mõttes ma olen teiega nõus. KredExi kaudu me tegelikult toetame ka maale elama asumist ja järgmise arupärimise raames ma saan öelda, et seda maale asumist COVID‑i raames on olnud ka rohkem tegelikult. Aga tõsi ta on, et turg suunab küll inimesed linnadesse. Paraku see on igal pool maailmas niimoodi, et seal on töökohad, seal on lastele koolikohad ja seetõttu inimesed sinna ka liiguvad. Nüüd, nagu ma ütlesin, meil on maale elama asumiseks vahendi d, ka need kodulaenuvahendeid, ja mis puudutab seda turutõrget, mis on tagatise või selle hindamisväärtuse ebapiisavuse korral just maapiirkondades. Nii et muidugi võiks selle regionaalse puhul teha rohkem. See on väga palju seotud ka töökohtadega, et inimestel oleks kusagil elada, et lastel oleks käia koolis. Mitte ainult eluasemed, aga eluasemed on loomulikult üks osa sellest suurest pildist. Ma tean, et osad tööandjad ka selle peale mõtlevad, nagu kogumis. Aga nagu ma ütlesin, kiireid lahendusi sellele paraku ei ole.

16:54 Esimees Jüri Ratas

Heljo Pikhof, palun!

16:54 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud peaminister! Nagu me teame, peale kõrgkooli lõpetamist on õigus saada teatud piirkondadesse tööle minemisel lähtetoetust, näiteks õpetajatel, tugispetsialistidel ja nii edasi, et neid ikka üle Eesti jaguks. Aga nüüd, kui need inimesed on töötanud juba mõne aja ja siis otsustavad minna maapiirkonda, neid kutsutakse, hädasti on tarvis, siis lähtetoetust nad ei saa ega ei kvalifitseeru enamasti ka mingil muul alusel, kui neil just ei ole palju lapsi ja nii edasi, KredExi kodulaenutingimustele, ma mõtlen siin soodustatud tingimustele. Kas siin on mingit plaani, et seda suurendada, just nende inimeste osas, keda on hädasti ühte või teise piirkonda vaja, neid soodustingimusi? Ja muidugi teeb muret, et munitsipaalkortereid praktiliselt maapiirkondades ei ole.

16:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eks munitsipaalkortereid rajavad just kohalikud omavalitsused tegelikult, sotsiaalkortereid. Need on kohalikud omavalitsused, kes sellele vajadusele kohapeal reageerivad. Ma tahtsin ühe asja [klaarida]. Ma sain siin vahepeal sõnumi, kahjuks küll Helmen Kütt lahkus, aga tahtsin öelda, et kohalike omavalitsustega kokkulepe ukrainlaste ja nende toetuste teemal on olemas. Eelmine reede see allkirjastati ja ilmselt nüüd järjest kohalike omavalitsustega selles osas suheldakse.

Aga tulles teie küsimuse juurde, mis puudutab neid ametikohti, siis eks ka omavalitsused ja erinevad asutused on teinud erinevaid motivatsioonipakette, et endale inimesi meelitada, kui me mõtleme näiteks kas või arstidele. Aga paraku, isegi kui käia regioonides, siis ei ole isegi pakutud täiendav lisapalk toonud inimesi sinna, kuigi nad saaksid kõrgemat tasu. Eks me peame vaatama. Alati on küsimus, kas abikaasal on seal midagi teha, seal piirkonnas, ja nii edasi, kuigi elukeskkond on hea ja nii edasi. Ma usun, et me kõik saame mõelda veel, mis on need hoovad, mis tegelikult inimesi rohkem maale toovad ja et seal oleks hea elada.

16:57 Esimees Jüri Ratas

Ivari Padar, palun! 

16:57 Ivari Padar

Aitäh, lugupeetud proua peaminister! Ma olen sama meelt, et riik saab sekkuda seal, kus on turutõrge. Siis, kui näiteks üürielamute programm tuli välja, ma ei olnud üldse kindel, kas on turutõrge või mitte. Ja üllataval kombel tuli välja selle asja arutamise juures juba – ma olin ühel koosolekul, kus hästi palju Reformierakonna omavalitsusjuhte oli –, et see on tõsine turutõrge, eriti just väikeasulates, kus on tööstus ümberringi, kus inimestel on vaja tööl käia. Elukoht on päris suur probleem. Ja mõned aastad, kus seda üürielamute programmi viljeleti, ma näiteks oma koduvallas vaatasin, et jaanuarikuus sai maja valmis ja on 11 korterit 12-st juba nagu olemas. Asi töötab. Öelge mulle, kas järgmise aasta valimiste kontekstis, kui ka Reformierakond paneb kokku oma valimisprogrammi, kas selles valimisprogrammis võib olla ka viide sellele, et me peame edasi minema selle teemaga, mille nimi on üürielamud? Tundub, et kui me sellega ei tegele, siis väikeasulad sammalduvad.

16:58 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Midagi peab jääma ka teie valimisprogrammi jaoks, et pärast saaks teha kokkuleppeid. Igaüks seisab erinevate asjade eest, teie olete nende üürimajade ees seisnud,  ja väga edukalt. Nii et ma usun, et see saab kajastuse teie programmis.

16:59 Esimees Jüri Ratas

Raimond Kaljulaid, palun!

16:59 Raimond Kaljulaid

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Ka mina olen väga turumajanduse usku, aga te ütlesite, et riik peaks hästi-hästi vähe sekkuma turu toimimisse. Ma hakkasin mõtlema, teil on seal valitsuses koguni kolm ministrit, kes ühel või teisel viisil igapäevases töös muudkui sekkuvad majandusse: majandusminister sekkub majandusse, ettevõtlusminister sekkub majandusse ja välisminister vastutab veel sellise asja eest meil Eestis nagu äridiplomaatia, mis on ka majandusse sekkumine. Kas te olete mõelnud, et kui olla selline hästi turu usku ja proovida minimaalselt sekkuda majanduse toimimisse, äkki saaks siis koondada mõne nendest ministritest ära või mõelda, mida teha selle suure majaga, mis on EAS-il seal Lasnamäe serval, mis ka ju kõik maksumaksja raha eest muudkui sekkub majandusse ja tegeleb sellega, et tuua Eestisse investeeringuid ja luua ettevõtteid? Olete te mõelnud siis nende tegevuste või kulude kärpimise peale?

17:00 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ministri tööst võib-olla teil on mõneti lihtsustatud arusaam. Ma küll ei ütleks, et nad kõik sekkuvad majandusse. Majandusse sekkumine on nii, nagu Ivari Padar juhtis tähelepanu, et sul on turutõrge, majandus ei toimi korrektselt ja siis sa lähed lahendama seda turutõrget. Selles mõttes üldiselt riigil on omad ülesanded ja ettevõtlusel on omad ülesanded. Ma olen küll seda usku, et seal, nendes kohtades, kus erasektor saab toimetada, ei peaks seda tegema riik.

17:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun! 

17:00 Peeter Ernits

Hea juhataja ja lugupeetud valitseja! Paljudes piirkondades, maapiirkondades on tõesti üüriturg suhteliselt kokku kuivanud. Aga minu küsimus on, kas on valitsus arutanud seda, kuidas nii‑öelda vaesemate eestimaalased konkureerivad Ukraina sõjapõgenikega sellel suhteliselt ahtal üüriturul. On see konkurents tasavägine või kellel on siin eeliseid?

17:01 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei oska sellele küsimusele selles mõttes vastata, et eks kui on piiratud pakkumine, see tähendab, et üüripindu on vähem kui nende soovijaid, siis kõik, kes neid pindu soovivad, konkureerivad omavahel, sõltumata oma rahvusest.

17:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud peaminister, rohkem küsimusi ei paista, tänan! Avan läbirääkimised. Palun, Raimond Kaljulaid!

17:02 Raimond Kaljulaid

Aitäh! See oli huvitav arutelu ja ma arvan, et see kordab veel kord üle põhimõtet, millele ma olen siit kõnetoolist selle Riigikogu ametisoleku ajal sageli tähelepanu juhtinud: kui majanduses on midagi hästi, siis üldiselt on see alati valitsuse hea töö ja kui midagi on valesti, siis on selles süüdi valitsusest täiesti sõltumatud tegurid – maailmamajanduse, ekspordipartnerite halb olukord. Kui hinnad tõusevad, siis see on midagi sellist, millele valitsus ei saa mingit mõju mingil viisil avaldada, või kui kinnisvarahinnad tõusevad.

Olgu öeldud, et ka mina olen väga tugevalt turumajanduse usku. Ma arvan, et Eesti edu väga suuresti just nimelt tuginebki sellele, et meil on erakordselt töökad ja nutikad ettevõtjad, kes on seda Eesti majandust edasi kandnud ja arendanud ja loonud väga konkurentsivõimelisi kaupu-teenuseid, mis ka rahvusvahelisel tasemel on Eestile toonud tulu ja tuntust. Aga kinnisvarahindade osas loomulikult mõjutab valitsus Riigikogu ja kohalikud omavalitsused olulisel määral seda, kuidas need hinnad kujunevad.

Lubage, ma selgitan paari aspekti. Näiteks läbi planeeringute menetluse, ehituslubade ja kasutuslubade menetluste, selle, kuidas nad on nii seaduses määratletud, kuidas nad peavad toimuma, kui ka see, kuivõrd kiiresti ja tõhusalt neid menetlusi ellu viiakse. Selge see, et mida kauem üks planeeringuprotsess kestab, mida kauem on kinnisvaraarendaja või arendusprojekti elluviija jaoks maa selle arendusprojekti all kinni, seda enam tuleb maksta pangale intresse ja see kõik väljendub kõrgemas kinnisvarahinnas lõpuks lõppostja jaoks, sellepärast et lõppostja, pere, kes ostab korteri, on see, kes peab kinni maksma nii arendaja, ja teist võimalust ei olegi, poolt tehtud kulutused, mille hulgas on ka seesama intressikulu ja planeeringutele kuluv aeg ja raha.

Elektriliitumised maapiirkondades, näiteks kui tahab praegu endale üks noor pere luua Hiiumaal Kõpu poolsaarel kodu, asuda sinna elama, seal on tore uus kool avatud, elektriliitumise eest võib vabalt tulla talle arve 12 000–13 000 eurot. Mul üks inimene just nädalavahetusel rääkis, kuidas ta soovib paigaldada päikesepaneele ja müüa seda elektrit võrku: liitumise hind 23 000 eurot sellele perele.

Kõikvõimalikud nõuded omavalitsuste poolt, ka näiteks parkimiskohtade nõudmine teeb kinnisvara kallimaks. See, kuidas on reguleeritud lühiajaline külaliskorterite väljaüürimine. Paraku kõigi teiste linnade ja ka Tallinna kogemus näitab seda, et seal, kus see turg on korraldatud väga liberaalselt, see paraku mõjutab negatiivselt kinnisvarahindu. Kohalikel elanikel väheneb ligipääs korteritele, üürikorteritele ja terves reas riikides Euroopa linnades on ammu asutud seda turgu märksa enam reguleerima, kui seda Eestis tehakse.

Munitsipaalehitus – see pole mitte ainult omavalitsuste vastutus tegelikult, vaid Eesti tingimustes kindlasti, kus meil on vaja hoida seda, et ka väiksemates kohtades oleks võimalik elada peredel, on kindlasti vaja riigi poolt toetada väikseid omavalitsusi munitsipaalehituse osas. Tõepoolest, see on turu toimimisse sekkumine, see tekitab ju turule selliseid säästlikke, odava hinnaga üürikortereid juurde, mis omakorda langetab kinnisvarahindu. Suur sekkumine – tulumaksuvabastus eluasemelaenu intressidelt. Ma ei ole kuulnud, et Reformierakond varasemalt oleks protestinud selle hirmsa turu toimimise sekkumise vastu, mis on intressivabastus. Ja mis loomulikult oligi mõeldud selleks, et saaks lihtsamini osta endale eluaseme.

Nii et turg ja riik tegelikult, millele ma soovin tähelepanu juhtida, on lahutamatult seotud, nad ei ole kaks eri asja, et riik sekkub turu toimimisse. Õigupoolest üldse mingit kinnisvaraturgu ilma riigita polekski võimalik ette kujutada. Kuidas te teate, et teile kuulub kinnisvara? Teate läbi selle, et see on riiklikus registris ja vajadusel riik tuleb ja kehtestab selle, et teie olete selle kinnisvara omanik ja näiteks sinna ebaseaduslikult tunginud isiku eemaldab sellelt kinnisvaralt. Samamoodi üürisuhted tagab riik ja nii edasi. Nii et riigi ja turu toimimine on omavahel lahutamatult seotud. Aitäh!

17:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Helmen Kütt, palun!  Palun, kaheksa minutit.

17:07 Helmen Kütt

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Head ametikaaslased! Räägime siiski veel selle 900-eurose üüritoetuse teemadel. Ja nüüd ma tsiteerin tegelikult ajalehte, kus on sellest pikalt kirjutatud. On kirjutatud ka sellest, et omavalitsused on pöördunud ministri poole murekirjaga, siin annab kommentaare ka Sotsiaalkindlustusameti juht Jako Salla. Ja nüüd ma lihtsalt tsiteerin stenogrammi jaoks, sest jäi mulje, et sellega on kõik korras ja omavalitsused hakkavad kohendama ja ehitama ja tegema või maksma üürileandjale seda. Aga olukord on hetkel selline, et kuigi seaduse kohaselt on ajutise kaitse saanud Ukraina põgenikel õigus 900 euro suurusele  üüritoetusele, ei ole riik ja omavalitsused kahe kuu jooksul suutnud selle maksmise asjaoludes kokkuleppele jõuda, mistõttu pole ükski sõjapõgenik seda toetust saanud.

Ja siin on ka omavalitsuste pöördumine, see saadeti ministrile. Omavalitsused edastasid oma mure sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Eelmisel nädalal kohtusid suuremate omavalitsuste esindajad Sotsiaalministeeriumi omadega ja pärast seda saatis ministeerium juba kõigile tutvumiseks uued lepingu versioonid.

Küsimus ei ole selles, et omavalitsused ei taha Sotsiaalkindlustusametit aidata, vaid meil ei ole kõigi rolle selgelt paika pandud, selgitas Tartu abilinnapea Mihkel Lees. Näiteks Tartu linn on juba leidnud pikaajalise eluruumi üle 100 põgenikule. Asi on selles, et tegu on maratoniga, mitte sprindiga, me võtame endale küll riiklike ülesannete täitmiseks pikaajalised ja töömahukad kohustused, märkis Lees, siiski on selge, et kogu protsess võtab veel aega, sest nüüd peavad omavalitsused need välja käidud halduslepingud heaks kiitma, oma volikogudesse saatma. Seega lähemal ajal põgenikele pole pikisilmi oodatud toetusele veel lootust.

"Kes saab raha?" on järgmine pealkiri. Praegu on näiteks veel lahtine, kas toetust makstakse üüriruumil omanikule või üürnikule. Senine praktika on olnud peamiselt üürileandjale maksta. Nüüd, Tallinna poolt Beškina kinnitas, et nende poole on pöördutud toetuse saamiseks. Omavalitsuste esindajad rõhutavad, et õiguslikult võiks Sotsiaalkindlustusamet ise seda toetust maksta, kuni bürokraatlikud protsessid pooleli on. Sotsiaalkindlustusameti juht Jako Salla sõnab, et seaduse järgi aetakse põgenike eluasemesse puutuvad asjad pikemaajaliselt vaadates siiski omavalitsuste kaudu, mistõttu peab need süsteemid paika saama. Ja ta märkis, et kui näiteks mõned väikesed omavalitsused ei saa mingil põhjusel neid lepinguid sõlmida, siis jääbki see teema Sotsiaalkindlustusameti kanda. Ja ta lisas veel, et toetuse väljamaksmine nõuab infosüsteemide muudatusi. Tegime strateegilise otsuse, et see hakkab käima läbi kohalike omavalitsuste. Nii ütleb ka seadus, selgitas Salla. Ja ta kinnitas, et põgenikel tekib õigus saada üüritoetust ka tagantjärgi. 

Nüüd ma tsiteerimise lõpetan. See on kõik väga tore – see arutelu ja see halduslepinguteteemaline arutelu. 24. veebruaril muutus maailm väga rängalt. Veebruari lõpus olid esimesed sõjapõgenikud ilmselt juba Eestis ja neid on tulnud juurde. Ja keegi ei tea, kui palju inimesi tegelikult vajab sõja eest pääsu ja abi. Ja meil täna, kus me oleme 16. mais, ei ole ikka veel selgust, kuidas nõndanimetatud hetkel 900-eurolist üüritoetust saada, kuidas omavalitsused peavad käituma. Ja me teame, et tulemas on suvi, kus ka omavalitsuste volikogud lähevad suvepuhkusele. Ei ole probleem, omavalitsused võivad volikogud kokku kutsuda erakorraliseks istungiks, aga see arutelu ja selgitused – need ei ole arusaadavad hetkel omavalitsustele ja veel vähem nendele sõjapõgenikele, kes tegelikult võib-olla on leidnud selle pinna, kuhu asuda, aga neil puudub see nõndanimetatud tagatisraha või sissemaks.

On omavalitsusi, kus ei olegi midagi korrastada, on omavalitsusi, kus on korrastada. Kas ei võiks see olla riikliku süsteemi, Sotsiaalkindlustusameti kaudu, niikaua kui need vaidlused kestavad, nagu ütleb ka Tallinna abilinnapea. Tegelikult ei ole need asjad hästi korras ja siit puldist jäi mulje, et küsija on rumal või ebapädev seda küsimust esitades. Aga nähes, kui paljud omavalitsused ja omavalitsuste liit on selle probleemiga pöördunud ka sotsiaalkaitseministri poole, ei ole meil põhjust pead liiva alla peita ja öelda, et kõik on hästi ja korras. Aitäh!

17:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja kui Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole, siis on peaministri lõppsõna. Palun!

17:12 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Ma kuidagi ei pidanud seda küsimust ebakohaseks ega soovinud kuidagi oma suhtumist väljendada. Ma palun vabandust, kui see kuidagi niimoodi välja kukkus. Ma vastasin selle pädevuse raames, mida ma tean, mida me oleme valitsuskabinetis arutanud. Reedel oli siis, sotsiaalkaitseminister ja kohalikud omavalitsused jõudsid kokkuleppele selles osas. Ja ma saan aru, et neid lepinguid hakatakse järjest alla kirjutama. Ja ma kuidagi ei ütle, et selles valdkonnas ei ole probleeme. Loomulikult on, see suur põgenike osakaal on olnud, seda ei saanud ette näha ja sellega on tegeletud. Sotsiaalkaitseamet on tegelenud sellega muude tööde kõrvalt, samamoodi Sotsiaalministeerium, teinud seda nii hästi, kui vähegi suutnud. Ja kõik sellised ettepanekud, kus saab paremini, meile tulevad ja ma tõesti näen, et inimesed püüavad neid asju saada paremaks, et need asjad liiguksid. Valitsuses on Jaak Aab, riigihalduse minister, kes siis just kohalike omavalitsustega suhtlust ka veab. Kõik sellised etteheited, murekohad, need tuleb välja tuua, et saab teha paremini. Aitäh!

17:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd oleme läbirääkimised ammendanud. Sulgen läbirääkimised. Ja oleme ka selle päevakorrapunkti lõpetanud.


3. 17:14 Arupärimine strateegia "Eesti 2035" rahvastikunäitajate kohta (nr 134)

17:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Kert Kingo, Jaak Valge, Merry Aarti, Rene Koka, Leo Kunnase, Henn Põlluaasa, Alar Lanemani, Urmas Reitelmanni, Kalle Grünthali, Paul Puustusmaa, Mart Helme, Anti Poolametsa, Martin Helme, Riho Breiveli ja Uno Kaskpeiti esitatud arupärimine strateegia "Eesti 2035" rahvastikunäitajate kohta. Palun, arupärijate esindaja Jaak Valge!

17:14 Jaak Valge

Viis minutit siis?

17:14 Jaak Valge

Lugupeetud peaminister! Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Sellel arupärimisel on kaks põhjust. Esiteks pole valitsus meie hinnangul esitanud korrektset ülevaadet Eesti pikaajalise strateegia "Eesti 2035" täitmisest, jättes sealsed põhinäitajad, nimelt eesti keelt emakeelena kõnelevate isikute osakaal ja eesti keelt kasutavate isikute osakaal, oma aastaülevaates üldse esitamata. Ja teine neist, nimelt eesti keelt kasutavate isikute osakaalu alg‑ ja sihttasemed oleksid siis tegevuskava kohaselt pidanud strateegiasse lisanduma juba eelmisel aastal, aga arupärimise ajal olid nad veel lisamata. Praeguseks on see tõesti strateegiasse ilmunud ja on number 91% ja kirjutatud, et see on esialgne. Aga kuna aegrida pole antud, siis sellisena ei ütle see number meile suurt midagi. Aga nagu enne ütlesin, et valitsuse ülevaates pole neist kummastki näitajast üldse juttu.

Aga olgu selle strateegiaga nüüd, kuidas on. Peamiseks arupärimise esitamise põhjuseks on see asjaolu, et halvenenud on meie põhilised rahvastikunäitajad, nii kohortsündimuskordaja, väljaspool Harjumaad ja Tartumaad elavate inimeste osakaal kui ka eesti keelt emakeelena kõnelevate isikute suhtarv. Ja me siinkohal ei ole olnud siis kiuslikud ega küsinud liigsuremuse kohta, mille põhjusi tuleb veel analüüsida. Arupärimises tegelikult oleme ka seda märkinud, et langenud on ka rahvaarv, ja see ei ole olnud arupärijate ebakorrektsus, vaid tõukub asjaolust, et tuginesime arupärimise ajal kättesaadavatele andmetele, aga vahepeal, eelmise nädala neljapäeval, ilmutas Statistikaamet uuendatud andmed, kus rahvaarv on 4000 suurem kui varem nende poolt antud näitaja. Aga rõõmustada pole siiski põhjust, sest rahvaarvu suurenemine 2021. aastal oli põhjustatud järsult kasvanud sisserändest ja peamiselt idaslaavi riikidest ja loomulik iive oli aga väga suurelt negatiivne.

Nüüd eriti eesti keelt emakeelena kõnelevate ja eesti keelt kasutavate isikute osakaal ja väljaspool Harjumaad ja Tartumaad elavate isikute osakaal on valitsuse poliitika poolt mõjutatavad, nimelt sisserände ja siis regionaalpoliitika kaudu. Ja kohortsündimuskordaja on ka valitsuse poliitika poolt mõjutatav, aga jälle tõsi, tõsi küll, 2021. aasta näitaja ei ole olnud valitsuse poolt mõjutatav, või ütleme nii, et ta on olnud mõjutatav mingi kahe-kolme kuu osas. Aga praegu on siin oluline hoopis see asjaolu, et pole märgata olnud ühtegi selle valitsuse vähegi mõjukat algatust sündimuse suurendamist ja see ongi kaasa toonud sellise laiapõhjalise parlamentaarse initsiatiivi erinevate peretoetuste suurendamiseks.

Seda enam on olnud need arupärimises esitatud küsimused asjakohased ja siinkohal on siis ka põhjust nad üle korrata. Nii et kõigepealt, et kas valitsus peab oluliseks strateegias "Eesti 2035" võetud kohustust suurendada sündimust? Kui jah, siis kas on selleks olemas ka tegevuskava? Kas valitsus peab oluliseks täita kohustust, et piirkondlikud erinevused vähenevad? Kui jah, siis mida konkreetselt on plaanis muuta? Edasi, miks ei ole ülevaates kajastatud eesti keelt emakeelena kõnelevate isikute osakaalu kahanemist? Kas valitsus on loobunud eesmärgist eesti keelt emakeelena kõnelevate isikute osakaalu suurendada? Kui valitsus on loobunud tõesti sellest eesmärgist, et kas sel juhul on tegemist Eesti Vabariigi põhiseadusele vastava poliitikaga? Nüüd, kui valitsus ei ole loobunud sellest eesmärgist eesti keelt emakeelena kõnelevate isikute osakaalu suurendada, siis miks pole läbi viidud poliitikat, mis oleks selle eesmärgi täitmisele suunatud? Toonitan üle, et küsimus on püsielanikes ja 2021. aastas, et siia ei puutu siis Ukraina põgenikud. Nii, edasi. Kui valitsus ei ole loobunud sellest eesmärgist, siis mida kavatsetakse selle heaks teha? Aitäh!

17:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun nüüd peaminister Kaja Kallas.

17:20 Peaminister Kaja Kallas

Austatud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vastan arupärimisele.

Esimene küsimus: "Kas valitsus peab oluliseks strateegias "Eesti 2035" võetud kohustust suurendada sündimust?" Jah, peab. 28. aprillil 2022. aastal valitsuse kinnitatud "Eesti 2035" tegevuskavas on jätkuvalt tähelepanu all sündimuse mõõdik koos seatud sihttasemega. Tegevuskavas on vajaliku muutuse "Kujundame tervikliku rahvastiku‑ ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks" all ette nähtud järgnevad tegevused. Esiteks, sündimust ja vanemlust toetava mitmekesise perepoliitika arendamine, mis arvestab perede erinevate soovide ja vajadustega; turvalisi, õnnelikke ja kestvaid paari‑ ja peresuhteid soodustava tugisüsteemi väljaarendamine, et ennetada perede lagunemist ning suurendada lapsevanemate ja laste heaolu; ja arendada välja laste kasvatamist ning töö‑ ja pereelu ühitamist soodustav toetuste ja teenuste süsteem, et suurendada perede elukvaliteeti ja toetada sündimust. Ja teiseks, Eesti kui rahvusriigi kestlikkust toetava rahvastikupoliitika elluviimiseks valdkondadaülese koostöö suurendamine. Samuti loodi 13. mai 2021. aasta korraldusega rahvastikupoliitika valitsuskomisjon, mille esimees on sotsiaalkaitseminister ning kuhu on kaasatud mitmed teised asjaomased ministrid, ametnikud ja valdkonna eksperdid.

Teine küsimus: "Kui valitsus peab sündimuse suurendamist oluliseks, siis kas selleks on olemas tegevuskava?" Sündimuse suurendamist hoiab fookuses eelpool mainitud rahvastikupoliitika valitsuskomisjon ja eraldi tegevuskava loodud ei ole. Lisaks on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valmimas "Heaolu arengukava 2023–2030", kus perepoliitikat laiemalt kajastatakse.

Kolmas küsimus: "Kas valitsus peab oluliseks täita strateegias "Eesti 2035" võetud kohustust, et piirkondlikud erinevused vähenevad ehk et väljaspool Harjumaad ja Tartumaad elavate inimeste osakaal kasvaks? Praegu on toimunud vastupidine, mida konkreetselt plaanite muuta?" Statistikaameti andmetel on 2020. aastast muutunud Eesti sisserände saldo Harjumaa suurlinnades ja Tallinnas negatiivseks. See tähendab, et inimesed on liikunud väikelinnadesse ja maalistesse asustuspiirkondadesse. Sellele muutusele vaatamata peab valitsus jätkuvalt oluliseks saavutada seatud sihttasemed kõikide mõõdikute lõikes, mis on nii strateegias "Eesti 2035" kui ka selle tegevuskavas. Piirkondlikku tasakaalu Eestis elavate inimeste paiknemisele aitavad saavutada erinevad regionaalse vaatega meetmed, mis aitavad parandada elukeskkonda, edendada ettevõtlust, luua töökohti ja parandada teenuste kättesaadavust regioonides. Valitsuse kinnitatud tegevuskavas on sellisteks tegevussuundadeks näiteks Kirde‑ ja Kagu‑Eesti tööturgude toetamine regionaalse tasakaalu tagamiseks; regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamine koostöös kohalike omavalitsustega; ettevõtte rahastamisallikate mitmekesistamine ja kättesaadavuse soodustamine; kultuurivaldkondade regionaalse kättesaadavuse suurendamine, et tagada atraktiivsem elukeskkond ka väljaspool tõmbekeskusi ning toetada ühiskonna sidusust; inimeste heaolu kõikjal Eestis; regionaalse ebavõrdsuse vähendamine ning kohalike omavalitsuste haldus‑ ja arendusvõimekuse tugevdamine; noorsootöövõimaluste arendamine koostöös KOV‑idega regionaalselt ja valdkondlikult; ühtsete teenusstandardite alusel toimiva õppenõustamisteenuse kättesaadavuse tagamine kõigis piirkondades; riigile vajalike oskustöötajate ja ametnike tagamine erinevates piirkondades.

Neljas küsimus: "Miks ei ole raportis kajastatud eesti keelt emakeelena kõnelevate ja kasutavate isikute osakaalu muutumist. Kas valitsus on loobunud strateegia "Eesti 2035" eesmärgist eesti keelt emakeelena kõnelevate ja kasutavate isikute osakaalu suurendada?" Vastus. Valitsus ei ole loobunud strateegias "Eesti 2035" seatud eesmärkide saavutamisest ja jälgib kõikide strateegia mõõdikute trende. Eelmisel aastal kinnitatud tegevuskavas ei olnud kajastatud eesti keelt emakeelena kõnelevate ja eesti keelt kasutavate inimeste mõõdikut, sest puudusid metoodika ja andmed, kuna see alles lisati sinna. Käesoleval aastal metoodikat täpsustati ja tegevuskava uuendamise käigus lisati eesti keelt kasutavate inimeste osakaal, alg‑ ja sihttase. 2021. aastal oli eesti keelt kasutavate inimeste mõõdiku algtase esialgsete andmete järgi 91% ja 2035. aasta sihttasemeks on seatud suurem kui 91%.

Viies küsimus: "Kui valitsus on loobunud eesmärgist eesti keelt emakeelena kõnelevate ja kasutavate isikute osakaalu suurendada, kas sel juhul on teie hinnangul tegemist Eesti Vabariigi põhiseadusele vastandava poliitikaga?" Valitsus ei ole loobunud eesmärgist eesti keelt emakeelena kõnelevate ja kasutavate isikute osakaalu suurendada. Eelmises vastuses tõin välja, et sihttase, mida soovitakse saavutada, on suurem kui 91%, nii eesti keelt emakeelena kõnelevate ja kasutavate isikute osakaalud on valitsuse poolt 28. aprillil heaks kiidetud tegevuskavas kajastatud.

"Kui valitsus ei ole loobunud eesmärgist eesti keelt emakeelena kõnelevate ja kasutavate isikute osakaalu suurendada, siis miks pole läbi viidud poliitikat, mis oleks selle eesmärgi täitmisele suunatud?" Nii nagu strateegia "Eesti 2035" elluviimise ülevaates on välja toodud, kinnitas Eesti valitsus 2021. aastal "Eesti keele arengukava 2021–2035", mille üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelse kultuuri inforuumi ja väärtustada teiste keelte valdamist. Lisaks on Haridus‑ ja Teadusministeeriumis valminud eestikeelse hariduse tegevuskava, mille eesmärk on kindlustada kõikidele õpilastele kvaliteetne eestikeelne õpe alates alusharidusest kuni kõrgharidusse sisenemiseni. Ka on valitsus Riigikogule esitanud alushariduse seaduse eelnõu, milles on sätestatud, et igas rühmas peab olema vähemalt üks eesti keelt valdav täistööajaga õpetaja ning vähemalt 50% ulatuses, mis on kõrgem kui põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduses, iganädalast õppe‑ ja kasvatustegevuse aega.

Seitsmes küsimus: "Kui valitsus ei ole loobunud eesmärgist eesti keelt emakeelena kõnelevate ja kasutavate isikute osakaalu suurendada, siis mida kavatsetakse selle heaks teha?" Lisaks Eesti keele arengukavale kinnitas Vabariigi Valitsus 2021. aastal "Sidusa Eesti arengukava 2021–2030", mille elluviimist koordineerivad kultuuriminister, siseminister ja välisminister. Eesmärkide saavutamisele aitavad kaasa Haridus‑ ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Huvitav, kas siin mõni ministeerium jäi ka välja, kes ei aita, igal juhul kõik peaksid aitama sellele kaasa. Aga arengukavas on seatud eesmärgid neljas valdkonnas: kohanemist ja lõimumist toetav Eesti, üleeilne eestlus, kogukondlik Eesti ning nutikas rahvastikuarvestus. Täiskasvanute eesti keele õpet pakutakse jätkuvalt Integratsiooni Sihtasutuse, töötukassa vahendusel. Lisaks on valitsus sel aastal suurendanud täiskasvanute eesti keele õppe mahtu, et toetada Ukraina sõjapõgenike lõimumist Eesti ühiskonda. Aitäh!

17:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimustega alustab Anti Poolamets. Palun!

17:28 Anti Poolamets

Hea ettekandja! Oleme olukorras, kus üle 100 000 eestlase töötab välismaal, aga samal ajal on valitsus võtnud suuna, et langetada erinevate töötajate palgakriteeriumeid. Näiteks seesama välismaalaste seadus, mis on praegu värskelt tulnud. Kuidas selline odavama tööjõu import mõjub nende inimeste tagasitulekule, kui me kas või hooajatöölistel muudkui vähendame ja vähendame palgakriteeriumeid, tippspetsialistidel muudkui vähendame palgakriteeriumeid? Minu meelest see on muret tekitav ja on üks selge piiraja, miks meie inimesed ei tule tagasi – palk on madal.

17:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See, et saaks maksta suuremaid palku, on seotud sellega, et ettevõtetel läheb hästi ja ettevõtted on võimelised suuremaid palku maksma. Seetõttu see on majanduse tugevdamiseks kindlasti vajalik. See ei ole seotud ühegi nõudega, mida riik kehtestab, sellepärast et me võime näiteks väga lihtsasti ju tõsta miinimumpalga nõuet kuskile kõrgustesse, aga siis lihtsalt need ettevõtted, kes suudavad seda palka maksta, siis neid on lihtsalt vähem ja neid inimesi saab tööle võtta vastavalt vähem. Meie tase on lihtsalt teises kohas. Ma arvan, et me kõik peame tegema pingutusi selleks, et Eesti majandus oleks just tark majandus, kus oleksid kõrged palgad ja seda makstakse Eesti inimestele siin nende tööde eest, mis nad teevad.

17:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun! 

17:30 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud peaminister! Ma annan teile võimaluse oma nägemust ja visiooni avaldada, millised oleks need kaks kuni kolm meedet, millega aidata Eesti ühiskonnas noori peresid ja ühiskonda, noori sündimust tõstma ja ühiskonda rohkem lapsi saama. Kui teil oleks olemas piiramatud rahalised võimalused ja hea koalitsioonipartner, kes ei takistaks teie häid mõtteid ellu viimast, millised need kaks kuni kolm mõtet võiks olla Eesti rahvaarvu suurendamiseks?

17:30 Peaminister Kaja Kallas

Lapsed sünnivad armastusest ja siis, kui eelkõige emad tunnevad ennast hästi ja turvaliselt. Tegelikult selleks, et lapsi sünniks, peavad emad tundma ennast hästi. Ja selle jaoks on terve rida igasuguseid võimalikke asju, mida mujal näiteks emade jaoks, noorte emade jaoks tehakse. Tegelikult meil väga tihti emad käivad tihti tööl, kui nad saavad lapse, siis see on nende mure ja rõõm. Õnneks on järjest rohkem isasid, kes väga palju panustavad ka, aga minu meelest tuleks eelkõige lähtuda sellest, et on tugev ja toimiv peresuhe. Siis sünnivad ka lapsed. Ja sellepärast on meil ka erinevad mõtted sellega seoses. Näiteks see perelepituse süsteem on väga oluline, et meil oleks vähem lapsi katkistest perekondadest. Kui emad tunnevad ennast turvaliselt, siis tegelikult nad julgevad sünnitada.

17:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun! 

17:31 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud peaminister! Rahvastikuarvu suurenemine on põhiliselt immigratsiooni arvelt, sain ma aru. Aga minu küsimus on selline. Ma olen Kagu-Eestist pärit ja rääkinud sealsete inimestega, et nad tuleksid tagasi. Kas valitsusel on mingi plaan, mingeid konkreetseid meetmeid, et inimesed tahaksid tagasi tulla ja saaksid tagasi tulla? See ei ole ainult palk, vaid seal on transpordikulu, seal on laste vedamine, on väikeettevõtluse arendamine, seal on väga palju tegureid. Kas te vastaksite natukene, mis selles plaanis on?

17:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on väga õige tähelepanek, et see ei ole ainult palk. Kindlasti on see, et inimestel oleks tööd nendes piirkondades ja lisaks ka see, et kui sa oled perega, siis on lastel hea kooliharidus, lasteaiakohad on kättesaadavad. Mida me selle jaoks oleme teinud ja mida on teinud ka eelmised valitsused? On mõelnud erinevate regionaalsete meetmete peale, et tegelikult maale elama asumist soodustada. Näiteks eelmisest arupärimisest tuli väga selgelt välja, et küsimus on ka elukohtades, üüripindades, kuhu inimesed saavad liikuda.

Hea on muidugi see, et kui me vaatame neid viimaseid aastaid, neid inimesi, kes Eestisse tulevad tagasi, need on peamiselt Eesti kodanikud, ja kui me vaatame regionaalselt, siis tegelikult me näeme ka seda, et inimesed on viimasel aastal natukene rohkem liikunud maale, ka väiksematesse linnadesse, muidugi Harjumaal, aga see on siiski vähe. See, millele te tähelepanu juhite, just seesama, et inimestel oleks töökoht, kus makstakse head palka, aga ka seal oleks midagi muud teha. Sellepärast meil on ju ka selle arengukavaga seotuna ette nähtud just see kultuuriline pool. Ei ole sul näiteks kultuur koondunud kõik suurlinnadesse, vaid sul on regionaalselt ka erinevate kultuurivaldkondade kättesaadavus. See, et inimestel oleks kõikides Eesti piirkondades hea elada, sest seal on tööd, aga on võimalik ka oma aega veeta. Need punktid tegevuskavas selle jaoks on ette nähtud küll.

17:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

17:34 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Eelmisel aastal oli siis Ukraina, Venemaa ja Aasia, Aafrika kodakondsusega isikute migratsioonisaldo meile 5800 ehk meile asus ligi 6000 nende riikide kodakondset alaliselt elama rohkem, kui meilt lahkus. Ja see on ju tegelikult samasugune massiimmigratsioon ja võib-olla isegi mahult suurem kui 1980. aastatel. Ja loomulikult langes ka eesti keelt emakeelena kõnelevate isikute osakaal. Sellest hoolimata lõdvendas valitsuskoalitsioon sisserändereegleid. Minu küsimus on, et jätame nüüd need Ukraina põgenikud arvestusest välja, et kui suureks peaks siis migratsioonisaldo paisuma, et valitsus immigratsioonipoliitikat muudaks, nimelt seaks eesmärgiks Eesti rahvusriigi säilimise ja arenemise, nagu põhiseadus nõuab.

17:35 Peaminister Kaja Kallas

See on valitsuse eesmärk. Eesti põhiseadus ja Eesti kultuuri, rahva säilimine on kõikide valitsuste eesmärk alati olnud ja selle jaoks on tehtud ka tööd. Ma tahaks võib-olla, ma ei tea, millele tuginedes teie oma andmeid kasutate, aga mina kasutan Statistikaameti andmeid sisserändest Eestis. Ja kui me nüüd 2021. aastat vaatame, siis kõige rohkem on Eestisse sisse rännanud Eesti kodakondsusega inimesed, 7056 inimest, ja Euroopa Liidu kodanikud on 4082. Ja sealt, kui me võtame nüüd selle lahti, siis tegelikult siit tuleb, eks ole, Soome, Läti, Saksa. Ja kolmandal kohal on Ukraina kodakondsusega inimesed ehk siis 3047 inimest. Ja sealt edasi siis muu kodakondsusega on tegelikult ainult 3010 inimest ja kodakondsus teadmata 152. Nii et see 5000 ei saa küll vastata tõele vastavalt Statistikaameti sisserändeandmetele.

17:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun! 

17:36 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Astatud peaminister. Me oleme täna rääkinud perest, perekonnast, pere heaolust, sündimuse suurenemisest. Need on väga olulised tegurid, sellepärast et meie ühiskonnas väga palju asju keerleb pere ja perekonna ümber. Aga minu küsimus on ajendatud sellest, et kuidas ma saaksin nüüd tähenärijana teada ikkagi, mis asi on see pere ja perekond. Üks asi on see, kas nad on sünonüümid. Teine asi on see, mis asi on üldse perekond. Sellepärast et seni, kuni võeti vastu see paralleelabieluseadus, meil siin oli perekonnaga nagu lihtne, aga nüüd on tekkinud segadus, võib-olla õiguslik nihilism. Ja ma küsingi teie käest, kust ma võiksin täpsemalt võtta perekonna legaaldefinitsiooni. Ja ma viitan sellele, et näiteks, ütleme, et riikliku statistika seaduse § 24 lõige 1 ütleb ära, et see on statistiline üksus, perekond, aga ta ei ütle, kus on legaaldefinitsioon, mis on perekond.

17:37 Peaminister Kaja Kallas

Ma arvan, et ükskõik, kuidas me seda defineerime, perekondi on väga erinevaid. Ja kui inimesed peavad ennast perekonnaks, siis niimoodi ongi, isegi kui nad ei mahu mingi legaaldefinitsiooni, -kirjelduse alla. Nagu te ise teate väga hästi juristina, legaaldefinitsioone kirjutada on alati väga kitsas. Nii, et see kõikehõlmav on, on palju keerulisem. Nii et jah, pere on ikkagi see, kes ennast pereks omakeskis peab ja koos elab. See on iga pere enda asi.

17:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

17:38 Ruuben Kaalep

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Mulle tundub, et ka teie näete tõsise murekohana seda, et eesti keelt kõnelevate inimeste osakaal Eestis langeb. Ja mul on lihtne küsimus: kuivõrd te näete selle languse juures olulise tegurina rännet, nii sisserännet kui ka väljarännet Eestist ja Eestisse? Ja kui see on seal oluline tegur, siis milliseid meetmeid tuleks rakendada, et tagada eesti keelt kõnelevate inimeste osakaalu säilimine või tõus Eestis?

17:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eesti keelt kõnelevate inimeste osakaalu suurendamiseks me peaksime tegema igasuguseid pingutusi. Ja minu jaoks ikkagi see küsimus on eelkõige haridus. Miks meil on praegu Eestis inimesi, kes Eestis eesti keelt ei oska? Sellepärast, et nad saavad mingi muu keelega hakkama. Aga kui nad lähevad, ma ei tea, Soome või Rootsi, siis ei ole mõeldav, et nad saaksid oma emakeeles toimetada. Ma räägin eelkõige ka meil suurest keelegrupist. Tegelikult eestikeelne haridus on minu jaoks see, et lapsed alates lasteaiast õpiksid eesti keeles. Siis ei teki vajadust minna mingisse muude muukeelsesse kooli, ükskõik mis keelt nad kodus oma emakeelena räägivad, sest seda me ei saa muuta, täpselt nii palju, kui meil on emasid, aga tähtis on ikkagi see, et Eestis eesti keelt rääkivate inimeste osakaal siis tõuseks. Ja võti minu meelest on eelkõige eelkõige haridus. Kõik, kes siin on eesti keelt oskavad, kasutavad, ja eesti keel elab.

17:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

17:40 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Te siin üritate ikkagi natuke hämada. Kui me räägime immigratsioonist ja rändest, ütleme, sisse inimesed tulevad, inimesed lähevad, rändavad sisse ja välja, siis me tegelikult räägime ju saldost. Ja see saldo on ju selgelt viimastel aastatel Eestile kahjulik. Siia jäi, eestlasi, jaa, loomulikult ka tuli kodumaale tagasi, aga neid rändab ka väga palju välja. Eestlaste saldo on 100 inimest, kes nagu siia jäi, ja välismaalaste saldo on 5800, kes siia jäid. No see on nagu selgelt eestlaste kahjuks.

Te ajate täiesti teadlikult segamini ka kaks asja: üks on eesti keelt emakeelena rääkivad ja teine on eesti keelt nagu kasutavad või lihtsalt ära õppinud, eesti keele ära õppinud inimesed Eestis. Üks on siis, kui me arendame seda eesti keelt emakeelena kasutavate inimeste arvu, siis me arendame Eesti rahvusriigi printsiipi, teisel juhul me arendame Eestit kui kodanikupõhist riiki või ehitame Eestit kui kodanikupõhist riiki. Teie tegelete oma tegevustes loomulikult selle kodanikupõhise riigi soodustamisega. (Juhataja helistab kella.) Kuidas te kavatsete põhiseadust täita, kui immigratsiooni igati soodustatakse?

17:41 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Põhiseadus näeb ette keele kaitse. Kui me räägime emakeelest, siis emakeelt ei saa kelleltki ära võtta. Et kui emakeel on mingi muu, aga sa oskad Eestis eesti keelt ja kasutad seda keelt, siis minu meelest on see oluline just eesti keele elujõu kestmiseks. Emakeelt on täpselt nii palju, kui meil on eesti emasid. Ja mina olen küll seda meelt, et kõik Eesti inimesed, kes on ära õppinud eesti keele, kodakondsuse teinud eksami, tahavad olla Eesti kodakondsed, peavad Eestit oma koduks, austavad meie kultuuri, keelt ja kultuuriruumi, siis jah, Eesti on Eesti kodanike riik. Me ei saa teha seal mingit sellist erisust. Kõigil on võrdsed õigused, nad on Eesti kodanikud, ükskõik mis su emakeel on kodus. Selles mõttes, ma toon sellise näite. Minu venna, venna lapse ema on venelanna ja ta räägib ilusti nii eesti keelt kui vene keelt, käib eestikeelses koolis. Mis te tahate öelda, et ta ei ole eestlane?

17:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

17:43 Martin Helme

Aitäh! No vaadake, nii nagu inimene ei saa endale ise valida sugu, ükskõik, mis ta selle kohta ütleb, ei saa inimene endale ise valida rahvust, ükskõik mis ta selle kohta ütleb. Selle jaoks, et olla eestlane, peab sul olema mõni sugulane, vanem sugulane, kes on eestlane – vanaema või ema või isa või vanaisa või vanaonu. Ja sellest, et sa räägid eesti keelt, sellest, et sa oled sündinud Eestis, ei piisa, et olla eestlane. Sellised inimesed on meile kas hästi integreerunud või hästi assimileerunud: eestivenelased, eestijuudid, eestisakslased, eestirootslased, aga nad ei ole eestlased. Ja võtta inimestelt nende rahvust ära selle jaoks, et mingit globalistlikku liberaalset kodanikupõhist riiki ehitada, vaadake siin te räägite ennast sisse. Te rääkisite enne, et kõik valitsused ja teie valitsus kaasaarvatud toetavad Eesti rahvusriiki. Aga tegelikult ei toeta, just praegu ütlesite. Nüüd on mul küsimus: kas te oskate meile vastata, kui palju oli eesti keele kõnelejaid emakeelena osakaaluna rahvastikust 1991. aastal, kui me iseseisvusime ja kui palju neid praegu on? Kas see number on suurem või väiksem, kas te oskate öelda?

17:44 Peaminister Kaja Kallas

Kõigepealt ma tahan öelda seda, et minu meelest see on ideoloogiline erinevus siin. Teie tahate hakata määrama õiget eestlast ja ma ei tea, kuidas te seda õiget eestlast kokkuvõttes määrate. Seda on ajaloos olnud teistes riikides, kus on hakatud minema, tõesti otsima neid juuri, kes ikkagi on aarialane ja kes ei ole. Aga me teame, milleni see viis. Minu meelest seda lihtsalt ei ole võimalik nii defineerida. Selle kohta on ka väga palju kirjutatud, et inimene võib ennast määratleda üheaegselt nii sakslase kui eestlasena, sellepärast et tal on näiteks mõlemad esivanemad. Ja ta võib tunda ennast nii sakslase kui eestlasena. Eurovisiooni võistlusel elab mõlemale kaasa ja võib-olla selles riigis arendada eesti keelt, pidada seda oluliseks. Olles näiteks olnud Belgias, kus minu laps käis koolis ja seal toimusid iga aasta jõulude ajal sellised eestlaste jõulupeod, kus pooled lapsed tegelikult ei olnud teie mõistes eestlased, aga laulsid eesti keeles, lugesid eestikeelseid luuletusi, kõik oli sinimustvalge, olid väga uhked selle üle, et neil on Eesti juured. Miks me ajame neid inimesi ära? Miks me ajame ära neid inimesi siin Eestis ka? Öelda, et ei, sina ei ole õige eestlane, isegi kui sa ennast eestlaseks pead. Aga selle küsimuse juurde tulles, siis mul ei ole seda materjali praegu kaasas. Me võime selle järgi vaadata.

17:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, kas on protseduuriline küsimus?

17:45 Martin Helme

On küll protseduuriline küsimus. Ma pean ütlema, et hämmastav, kuidas ma just räägin, et selle jaoks peab olema kas ema või isa või mõni vanaema või vanaisa eelnevalt samast rahvusest, et saaks samaks rahvuseks öelda, ja siis hakatakse mulle mingit kõnet pidama ...

17:46 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aga sa saad olla korraga mõlemas ...

17:46 Aseesimees Martin Helme

... aarialisusest, millest mina ei ole rääkinud. Ja keegi ei ole rääkinud ka äraajamisest. Mul on palve, et koosoleku juhataja teeks märkuse ettekandjale, et ta ei paneks mulle sõnu suhu ja ei vastaks küsimusele, mida ma pole kunagi küsinud. Aitäh!

17:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin, sa oled öelnud ise siin puldis minu asemel ja oled ka vastanud, vastan minagi sulle, et küsija küsib ja vastaja vastab ikkagi oma soovide järgi. Nii et sa tead ka, et see, mis sa küsisid, või see, mille kohta sa praegu märkuse tegid, ei olnud protseduuriline küsimus. Peeter Ernits, palun!

17:46 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud valitseja! Et mul on see rahvastikupoliitika põhialused siin käes ja siin sõda muidugi polnud alanud, ei olnud veel sellisest hiigelmigratsioonist räägitud. Aga siin on lause, et sisserändes eelistatakse kõrgelt kvalifitseeritud oskustöölisi ja õppureid ning panustatakse varasemast rohkem sisserännanute lõimumisele. Ja minu küsimus on, et kas peaks nüüd seda "Eesti 2035", seda rahvastikupoliitika põhialuseid hakkama praegu muutma. Või me lihtsalt pigistame silma kinni ja ütleme, et me lähtume oma varasemast, ja kõik need kümned tuhanded, kes on tulnud sõjapakku siia ja võib-olla jäävad veel pikaks ajaks ja hakkavad osalema ka rahvastikupoliitilistes otsustes (Juhataja helistab kella.), tegemistes, ei ole oluline.

17:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Praeguse seisuga sõjapõgenikele on antud ajutine kaitse aastaks ajaks. Et praegu on arvestatud, et sõjapõgenikud on siin aasta aega. Kui tõesti see olukord muutub ja nad jäävad pikemaks, siis tõenäoliselt peab vaatama, et kas see midagi suures pildis muudab.

17:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun! 

17:48 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Loomulikult on see väga keeruline küsimus, kui me räägime eestlaseks olemisest idavirumaalasena, just selle kandi idavirumaalasena, kust ma ise olen. Oma sugu on mul pärit Narvast, kust tegelikult kõik eesti inimesed nagu välja kihutati omal ajal. Seal on väga väike osa põliseestlasi, suurem osa on need, kes räägivad muud keelt ja meie kodanikud. Ma olen teiega 100 protsenti päri, et neile tuleb õpetada keelt ja nad peavad eesti keele ära õppima, muidu nad ei suuda Eesti ühiskonnas ennast teostada, see on selge. Aga see äraõppimine on selline protsess, millel peab olema tugev riigi tugi taga. See, mis me täna oleme teinud, ei päde. (Juhataja helistab kella.) Ma tahan öelda, et tuleks riigistada kõik nende omavalitsuste haridusasutused, sest (Juhataja: "Aeg!") munitsipaaliga on probleemi nende juhtimise seisukohalt.

17:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, me oleme sellest probleemist teadlikud. Sellel põhjusel me tegime ka siin alles hiljuti otsuse kahe Ida-Virumaa kooli kohta. Riik võtab üle ka põhikooli, kuigi see tavaliselt on kohaliku omavalitsuse pädevus. Seda selleks, et oleks võimalik minna ja õpetada paremini eesti keelt. 

17:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

17:49 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud valitseja! Kõigepealt Martin Helme küsimuse kommentaariks, õigemini teie vastuse, kus te võrdlesite Eesti rahvusriiki Eurovisiooniga. See on kohatu, minu meelest. See ei ole peaministri vääriline lause Eesti rahvusriigi osas. Aga minu küsimus seondub sellega, et kunagi Reformierakond lubas viia Eesti viie rikkaima riigi hulka ja nüüd ongi tulemus käes: me oleme oma elukallidusega kõige kõrgemal tasandil ehk 19%. Küsimus on selles: kas olete teinud prognoosi, kui palju võib seoses elukallidusega Eestist lahkuda Eesti rahvast, et leida endale soodsam elupaik välismaal?

17:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ärge pange mulle sõnu suhu, ma ei võrrelnud Eesti rahvusriiki Eurovisiooniga. Ma rääkisin sellest, kas inimene tunneb ennast, kellena ta tunneb ja kellele ta kaasa elab Eurovisioonil. Nüüd, võib-olla teile tuleb üllatusena, aga inflatsioon on üle maailma igal pool päris suur. Selles mõttes Eestis on olnud ka majanduskasv erakordselt suur, selle tõttu on meie inflatsioon suurem. Eesti majanduskasv oli 8,9% eelmisel aastal, samas kui Leedu, Läti, Rootsi majanduskasv oli 4,8% ja Soome majanduskasv oli 3,3%. Selge on see, et inflatsioon tuleb sellest, et on liiga palju raha ja liiga vähe kaupade pakkumist. Aga paraku jah, inflatsioon igal pool üle maailma on, nii et see ka ei aita.

17:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

17:51 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Eesti Vabariigi põhiseadus algab sõnadega, et kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Seletage palun, kuidas teie sellest aru saate.

17:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Niimoodi saangi: tuleb tagada eesti kultuuri, rahvuse kestmine läbi aegade. Aitäh! Täpselt nii, nagu kirjas on.

17:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Jaak Valge, palun!

17:52 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Ma tulen jälle statistika juurde. Nimelt avaldati eelmisel nädalal ka värsked immigratsiooninäitajad, mille kohaselt meile siis 2021. aastal, see tähendab enne Venemaa rünnakut Ukraina vastu, asus alaliselt elama 4900 Ukraina ja Venemaa kodanikku ja lisaks 3500 põhiliselt Aasia jaAafrika riikide kodanikku, lahkus aga 1400 Venemaa või Ukraina kodanikku ning 1200 Aasia ja Aafrika riikide kodakondsusega isikut. Eestisse jäi püsielanikuks 5800 nende riikide kodanikke rohkem, kui lahkus. Euroopa Liidu riikide kodanikke tuli Eestisse elama 1100 rohkem, kui lahkus, ja nende seas oli Eesti kodanike ränderändesaldo ainult +100. Ja oluline on just saldo, mitte see, nagu teie väitsite, et Eesti kodanikke rändas sisse. Rändas sisse küll, aga välja ka. Need on lihtsad arvutused. Seega, tegelikult pidi veel rohkem, kui nüüd on näidatud Statistikaameti lehel selle arengustrateegia tegevuskava mõõdikutest, vähenema ka eesti keelt emakeelena kõnelevate isikute suhtarv. Seda numbrit tuleb täiendada ja kahjuks mitte positiivsemaks.

Eesti riik on teatavasti loodud eestlaste jaoks, ehkki me kohtleme võrdselt kõiki siin elavaid teistest rahvustest Eesti kodanikke. Ja mina jälle samast on siinkohal statistika huvides eestlased ja eesti keelt emakeelena kõnelevad isikud. Kui meil oli 1. jaanuari seisuga 1 332 000 elanikku ja neist kõneles eesti keelt emakeelena 66,6%, nagu Statistikaameti koduleheküljel on, mis on, nagu öeldud, natukene suurendatud arv kindla peale, siis aga, kui me usume seda, et nende absoluutarv on 887 000. Nüüd, kui meile tuleb juurde 50 000 põgenikku, oletades, et nad jäävad siia, siis vähendab see eesti keelt emakeelena kõnelevate isikute osakaalu 64%-ni. Ning kui jätkuks 2022. aasta eelne sisseränne, see tähendab, et migratsioonisaldo oleks 5000–6000-ga plussis ja sündimus jääks praegusele tasemele, siis umbes kümne aasta pärast oleks eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste osakaal Eestis väiksem, kui oli nõukogude okupatsiooni lõpus. Ehk siis toona oli see näitaja 62%. Ja umbes poole sajandi pärast oleksime vähemuses.

Kordan, et see olukord oleks meil juhul, kui neid välismaalaste seaduse muudatusi poleks vastu võetud. Aga valitsus lõdvendas veelgi vastutustundetult sisserännu reegleid. Ning kui eeldada, et selle tulemusel migratsioonisaldo kasvab – ja tunnistagem, et see on mõistlik eeldus –, siis juhtuks vähemusse jäämine juba mõnekümne aasta pärast. Niimoodi need arvud näitavad, ega siin midagi vaielda pole.

Nüüd, keeldumine parlamendi enamuse esitatud eelnõu toetamisest, mille kohaselt pere esimese ja teise lapse toetus tõuseb 100 euroni kolmanda ja enama lapse toetus 700 euroni, tähendab, et ei hoolita mitte ainult sellest, et eesti keelt kõnelevate isikute osakaal ei langeks, vaid ei hoolita ka sündimusest ja perede toimetulekust. Ja kui lähtuda mitte teie sõnadest, vaid tegudest, siis on mul ikkagi väga raske mitte teha seda järeldust, et olukord, kuhu valitsus meid viib, ei vasta mitte ainult strateegias "Eesti 2035" sõnastatud põhimõtetele, vaid samamoodi ei vasta meie põhiseadusele. Aitäh!

17:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun! Palun, kaheksa minutit.

17:57 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Ma ei tea, kas nutta või naerda, kui peaminister kinnitab, et tänasele valitsusele on rahvusriigi eesmärk tähtis ja selle nimel töötatakse ja et Eesti põhiseaduse preambulis toodud eesmärkide täitmiseks nemad teevad tööd.

Praktika on tegelikult täpselt vastupidises suunas liikumine. Ja selle jaoks, et oma deklareeritud loosungeid ja sellega vastuolus olevat tegevust kuidagi klapitada, silmamoondusega klapitada, selle jaoks sogatakse meelega terminitega. Räägitakse, aetakse segamini eesti keelt kõnelevad inimesed ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed, segatakse-sogatakse selle osas, missugune on sisserände absoluutsumma, missugune on sisserände saldo, kes on need inimesed, kes sisse rändavad, kui kauaks nad siia jäävad või kui palju on eestlaste hulgas lahkujaid.

Kurb tõsiasi on see, et me tõepoolest tänase valitsuse tüürimisel liigume olukorda, mis oli meil 30 aastat tagasi. Mõne kuuga – mõne kuuga! – on langenud eestlaste osakaal rahvastikus sinna, kus ta oli Nõukogude okupatsiooni lõpus. Ja kogu see 30-aastane suur töö ja vaev, mis on toimunud integratsiooniga, kus meil on olnud Nõukogude-aegsest sisserändest siia jäänud väga suur hulk mitte-eestlasi ja mitte eesti keele kõnelejaid, kellele me oleme 30 aastat väga-väga vaevaliselt eesti keelt õpetanud, lendab vastu taevast, sellepärast, et massiliselt voolab sisse täiesti umbkeelseid immigrante, kellele meil ei ole mitte mingit võimekust või suutlikkust õpetada eesti keelt.

Põlvnevus loeb. Põlvnevus loeb, võib-olla liberaalid ei saa sellest lihtsalt aru. Aga see, et sul on juured, see loeb. See, et sul on olemas vanemad ja vanavanemad, kellel on ka rahvuslik kuuluvus, kellel on kultuuriline ja keeleline identiteet – see loeb. Me teame, et tänapäeva vasakpoolsed liberaalid tahaksid, et me elaksime permanentselt nagu Kambodžas. Aasta null, eilset ei olnud. Ja kõik algab iga hommik uuelt lehelt ja mitte midagi ei tea sellest, mis eile juhtus.

Aga päris maailmas nii ei ole. See, et sul on esivanemate hulgas vähemalt mõni eestlane, võimaldab sul öelda, et mul on eesti identiteet. Kui mitte ühtegi eestlast ei ole sul esivanemate hulgas, isegi mitte vanaemade hulgas, vanavanaemade hulgas, siis sa võid rääkida laitmatult eesti keelt. Sa võid olla väga suur Eesti patrioot, aga sa ei saa olla eestlane. Sa lihtsalt ei saa olla eestlane.

Ja kõigele lisaks on see ausalt öeldes jõhker, kuidas üritatakse, sellesama sogamise nimel üritatakse tegelikult nendelt mitte-eestlastelt nende identiteeti ära võtta. Inimene, kes on elanud Eestis, kes on ära õppinud eesti keele, kes, nagu siin öeldi, laulab eesti laule, lehvitab Eesti lippu, saab olla Eesti patrioot loomulikult. Aga see tähendab, et ta on integreeritud või veelgi enam, ta on tõenäoliselt assimileeritud mitte-eestlane. Ja mitte keegi ei aja neid ära.

Sellised tüütud loosungid, et ärge ajage neid ära, miks te tahate neid ära ajada – keegi ei aja neid ära. Me tahaksime, et säiliks eestlaste peremehe staatus Eesti riigis, mis tähendab seda, et meil peab olema äärmiselt range ja piiratud sisseränne.

Seda me tahame. Me tahame, et Eesti ei oleks geograafiline termin. Me tahame, et Eesti oleks eestlaste riik, nii nagu ta loodi, kus on võimalik igas Eesti nurgas, kaasa arvatud Boltiga sõites või Woltist tellides või Narvas kohvikusse minnes eesti keelega hakkama saada. Ja selle eesmärgi vastu töötab tänane valitsus kõikidel rinnetel, nii selles rindes, mida ta teeb hariduses, nii selles rindes, mida ta teeb immigratsioonis, nii selles rindes, mida ta teeb ka avalike sõnumitega.

Sellesama kodakondsuspõhise riigi ehitamine – sellist asja pole meile ette nähtud põhiseaduses. Kodakondsuspõhist riiki meil põhiseaduses ette nähtud ei ole. Inimeste kodakondsus tuleneb sellest, missugune oli nende vanemate kodakondsus. See on päriluspõhine kodakondsuspoliitika ja seda ei saa asendada. Lihtsalt sellepärast, et liberaalidele see ei sobi, ei saa seda asendada mingisuguse muu asjaga.

Veel kord, see jutt, et me töötame rahvusriigi nimel – välja kukub kahjuks vastupidi. Kui eestlaste osakaal väheneb, eesti keele kõnelejate osakaal väheneb ja ei tehta midagi selle jaoks, et eestlaste iive suureneks, siis ei ole sellest kasu, et te hõikate siin loosungeid. Teie juhtimisel Eesti rahvusriik laguneb ja hävineb. Ja see on eriti õudne, et Eesti rahvusriiki lammutatakse, müües seda avalikkusele Ukraina rahvusriigi ülesehitamisena. See on õõvastav kahepalgelisus. Eesti venestamine toimub selle nimel, et me ehitame Ukrainasse rahvusriiki. Kui te nagu üritaks aru saada, kui jabur see on! Siis te enam ei oleks liberaalid ilmselt, kui te sellest aru saaks. Aitäh!

18:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

18:02 Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Hea valitseja! Kolleegid! Peale 1990. aastaid iseseisvuse taastudes on umbes 70 000 last jäänud sündimata. Ja meie ajahorisont sellel dokumendil, 19 lehekülge, on aasta 2035. Sel ajal on 1995. aastal sündinud tüdrukutirtsud 40-aastased ja nende fertiilne iga hakkab otsa saama. 1995. aasta tüdrukud 2035. aastal. Ja kindlasti paljud saavad lapsi, aga kokkuvõttes annab see väga väikese osa juurde. Keskmise eest võib-olla 0,05 või 0,06.Nii et küsimus on, kuidas 1995. aastal sündinud tüdrukud suudavad parandada Eesti rahva demograafilist olukorda.

Sageli on tegemist siin [sellega, et] nad on lükanud sünnitamist edasi valdavalt omaenese teostuse ja ka majanduslike põhjuste tõttu. Ja siin on valitsusel, ükskõik, milline valitsus on, suured võimalused. Nagu taas see hiljuti Keskerakonna initsiatiivil ja kõikide teiste fraktsioonide poolt alla kirjutatud lastetoetuse oluline suurendamine, millele Reformierakond küll ütles, et esialgu pole õige aeg, on üks selline kindel võimalus seda olukorda parandada. Aga see selleks. 

Nii et eesmärk 2035 ja 1995. aasta tüdrukud. Jah, need mõõdikud on siin üsna hägused ja tegelikult kui me arutasime seda rahvastikukriisi erikomisjonis veel enne, kui ta ära tapeti, mõõdikuid nagu ei olnud või olid sellised hägused, ja teadlikult, mulle tundub. Tänase päevani on see suuresti säilinud. Aga kusagil 1,9 nii-öelda last võiks olla 2035. aastal sündinud sellel 1995. aasta põlvkonnal siiski keskmiselt olemas. See tagaks selle, kuigi ta jääb alla 2,1, mis oleks ideaalvariant, aga parem see, kui mitte midagi.

Aga kui hakata vaatama, mis vahepeal on toimunud. Valitseja ütles, et ukrainlased, kes on tulnud siia, on tulnud aastaks. Kõik prognoosid näitavad seda, et tegelikult aastaga ei lõpe midagi. Inflatsioon ei muutu madalamaks ega ka suur osa nendest, kes on saabunud või veel saabuvad, ei lahku siit. Ja valdavalt on tegemist suhteliselt noorte ukrainlannadega või õigemini Ukrainast pärit naistega, nende lastega, kellest üsna palju on ka juba fertiilse ea eelsel ajal. Nii et ma väidan seda, et need saabujad, sõjapõgenikud hakkavad osalema ka siinses demograafilises käitumises.

Kuigi Ukraina on tõesti selline tõeline pommiauk, kui rääkida Ukraina demograafilisest potentsiaalist tänapäeval, isegi võrreldes Eestiga. Aga igal juhul nad hakkavad siin osalema. Ja nagu kolleeg Valge siin õigesti ütles, on tegelikult üsna kuritegelik hakata neid Ukrainast saabuvaid naisi, valdavalt noori naisi ja nende lapsi siin oluliselt integreerima. See on Ukraina rahvusriigi jaoks kuritegelik samm.

Võib-olla valitseja on lugenud demograafide sellist artiklit, vapustavat artiklit, mis näitab tegelikult Ukraina demograafilist olukorda. See on Hill Kulu juhitav demograafide seltskond.

18:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas soovite lisaaega?

18:08 Peeter Ernits

Jah, paluksin küll.

18:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

18:08 Peeter Ernits

Seal on, tsiteerin näiteks, et kusagil selles fertiilses eas, alates 20. kuni 35. aastani on kusagil 1000 naisterahvast, eelkõige, umbes 300–350 lahkunud maalt. Kõige paremas tööeas ja fertiilses eas. Ja nüüd on küsimus selles, et kas läheb tagasi kodumaale 10% või läheb 90%. Selles on küsimus. Ja selle koha pealt peaks minu meelest õpetama neid lapsi või vähemalt maksimaalselt püüdma oma emakeeles, ukraina keeles õpetada. See aitaks Ukraina riiki ja rahvusriiki. Aga mitte see, et püüda neid integreerida siia. Ja nagu valitseja ütles, et tegelikult me esialgu ei vaata veel. See 19 lehekülge rahvastikupoliitika põhialuseid, siin peaks ikkagi minu meelest üsna tõsiselt hakkama seda muutma ja täiendama vastavalt kujunenud olukorda peale sõda.

Kui nüüd tulla tagasi veel. See, mis enne sõda on tulnud siia, siis see saldo, see 5000, kes on jäänud siia rohkem, siis nendest on ju 3500 või rohkem Ukraina ja Venemaa Föderatsioonist tulnud inimesed, on siia juba enne sõja algust jäänud rohkem eelmisel aastal. 3500 on rohkem. Ja nüüd ma ei hakka seda arvu nimetama, aga see on igal juhul järjest suurenev arv. Nii et tegelikult, ja tulles veel tagasi, kuidas iseseisvuse alguses välismaalaste seaduses sätestatud, kui palju sisseränne võiks olla, seesama, see protsent, siis peale selle on ju mitte lõputult, aga väga palju erandeid tehtud. Kellele teha erandeid veel ja veel ja veel ja veel ja veel. Ja sellega on loomulikult kõik see välismaalaste ja kõik see, mida iseseisvuse alguses on sätestatud, kui palju Eesti rahvuskehale ja riigile on see mõõt, kui palju ta suudab vastu panna ja olla nii-öelda, et ta ei muutuks ohtlikuks, siis see on ammuilma ületatud. Ammuilma ületatud. Kahjuks seda siin rahvastikupoliitika põhialustes, mille mõõdikud on üsna ähmased olnud, ei ole arvestatud ja ei ole sellest ausalt räägitud. Aga ma arvan, et peaks rääkima. Aitäh!

18:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

18:11 Paul Puustusmaa

Nii, head kolleegid! Rahvastikupoliitika põhialused. Ma toon teile veel ühe vektori, mis seda teemat puudutab, ja ma arvan, väga oluliselt puudutab. See annab vastused võib-olla nii mõnelegi küsimusele, et miks täna miskit toimub, miks toimub nii ja miks siin nii palju arusaamatust on.

Ma arvan, et see on täiesti teadlik poliitika, mida veetakse siin sellisena ja mille kohta on meil siin mitmed kolleegid juba hästi öelnud kurje sõnu. Nii Martin Helme kui ka Peeter Ernits tõid välja seda, et siin meil väga palju sogatakse, hämatakse, keerutatakse terminitega, mängitakse erinevatel definitsioonil, mis nagu ei olegi definitsioonid, sellepärast et keegi ei saa aru, mis need on. Me räägime statistikast ja meil puudub arusaam alusmõistetest.

Kui ma küsisin perekonna mõiste kohta, siis meie austatud peaminister ütles, et see on nii lai mõiste, seda polegi nagu vaja. Aga see on tegelikult oluline. See on sama oluline kui paljud teised statistilised mõisted. Meil on olemas riikliku statistika seadus, mille kohaselt tehakse erinevat statistikat, kus on toodud välja meie ühiskonnas rakendatavad statistilised üksused. Seal on isik, seal on perekond, seal on leibkond. Aga need kõik need statistilised näitajad, kui me ka inimarengust räägime, on nagu auto armatuurlaud. Kuna nad näitavad õigesti, siis me teame, kuidas õigesti sõita. Kui nad meil ei näita õigesti, siis me ei tea, kuidas õigesti sõita. Me sõidame valesti, võib-olla sõidame auto katki, võib-olla ühiskonna katki.

Ja mul on tunne, et ühiskond ongi katki sõidetud, sellepärast et valitud on täiesti teadlikult tee, et kõik oleks võimalikult hämar, et ei oleks võimalik tõesti aru saada ei sellest, mis on kodanik, ei sellest, mis on perekond ega sellest, mis on abielu. No sogases vees on ju hea kala püüda. Võib‑olla see on ka üks põhjustest – ma ei ütle, et peamine põhjus, aga see on üks põhjustest –, miks valitsus ei saa kaasa tulla peretoetustega.

Aga mis siis pere üldse on? Mis asi on pere? Võtame kõigepealt põhiseaduse § 27, mis ütleb väga konkreetselt, et perekond on meie rahvuse püsimise alus. Nii. Ja mis see siis on? Me saime teada peaministri käest, et see on see, nagu keegi ise arvab. Nagu keegi ise arvab. Kuidas me siis selle alusel peaksime neid toetusi jagama? Kuidas me peaksime ühiskonda juhtima?

Ühesõnaga, ma tahtsin lihtsalt öelda seda, et kahjuks on meie valitsus valinud selle tee, kus oleks võimalikult sogased mõisted, võimalikult sogane statistika, et oleks võimalikult parem püüda sogases vees nende jaoks sobivat kala. Aitäh!

18:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Peaminister soovib lõppsõna. Palun!

18:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Alustan sellest, et Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2022. aasta seisuga on eestlaste osakaal 85% ja see on olnud juba aastaid.

Ja nüüd tuleme selle küsimuse juurde, kes on eestlane ikkagi. Et tegelikult põlvnevus loebki, ma ei vaidle sellele põlvnevusele kuidagi vastu, aga sul on kaks vanemat ja sa võid olla, põlvneda ühtlasi nii eestlasest kui venelasest. Sa võid olla, samal ajal nii eestlaseks lugeda ennast kui venelaseks lugeda ennast ja täpselt nii, nagu sa ise seda ikkagi määratled.

Nüüd emakeele põhjal. Kui nüüd tulla nende või tähendab selle Martin Helme jutu juurde, et põlvnevus ei loe ja tuleb ikkagi rääkida sellest, kuidas päris maailmas toimuvad asjad, aga päris maailmas ongi nii, et võibki olla sul erinevad vanemad ja sa võidki põlvneda, siis üks liin tuleb, ma ei tea, Saksast, teine tuleb Eestist, ja kelleks sa siis ennast ikkagi kokkuvõttes loed.

Mina ei saa ikkagi sellest aru, miks me peame ära tõukama neid inimesi. See näide, mis ma tõin Brüsseli laste jõulupeolt, need lapsed, nende emakeel tihti oli hoopis midagi muud, aga nad olid täiesti Eesti patrioodid. Miks me neid ära lükkame või samamoodi venekeelseid eestlasi siin? Kuidas nad ennast ise määratlevad? Ei ole meie asi seda öelda, kui nad on eesti keele ära õppinud, neil on Eesti kodakondsus. Ja niimoodi on.

Kuulates kogu seda juttu nendest peretoetustest rääkimas siis vanemate meeste poolt, kuidas kasutatakse naiste kohta väljendit "fertiilses eas", nagu räägitaks mingitest, vabandust, aga mitte inimestest. Teate, see on nii solvav, see on nii solvav. See kõlab täpselt niimoodi, nagu naine oleks teie arvates mingi sünnitusmasin, lased aga toetuse sisse, laps vupsab välja ja ongi kõik. Ei ole nii. Lapsed sünnivad armastusest. Ja teate, kui te tõesti tahate nii õudselt sündivust tõsta, siis kõige sobivam meede selleks on lõpetada igasugune tüdrukute harimine, panna nad tubadesse kinni, et nad sealt välja ei saa. Ja lapsi hakkab sündima nii nagu mühiseb, siis kui nad on nii, nagu teie ütlete, fertiilses eas. Ärge rääkige naistest nagu loomadest. Naised on inimesed ja teevad oma otsuseid ise.

Nagu ma ütlesin, sa otsustad lapse saada siis, kui sa tunned turvaliselt. Lapsed sünnivad armastusest, kui peres on selline siis kokkuhoidev emotsioon. See ei loe, kuidas sa seda defineerid. Kui inimesed tunnevad ennast selles perekonnas hästi, siis pered ka kasvavad ja neil on hea olla, isegi kui sa ei lähe selle legaaldefinitsiooni alla. Ma ei saa sellest ikkagi nagu aru.

Nii et naised tänapäeval igal pool Euroopas, selles väärtusruumis, kus meie elame, nendes riikides, kes jagavad meiega sama väärtusruumi, seal  paraku laste sündivus on enam-vähem samasugune nagu meil ühe naise kohta ja sellel põhjusel, et naistel on ka muud eneseteostusvõimalused kui ainult sünnitada ja täita seda teie unistust siis tohutust juurdekasvust. Aitäh!

18:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Sellega oleme selle punkti ammendanud.


4. 18:18 Arupärimine Eesti Õpetajate Liidu tegevuse kohta (nr 131)

18:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa ja Priit Sibula esitatud arupärimine Eesti Õpetajate Liidu tegevuse kohta. Palun, Viktoria Ladõnskaja‑Kubits!

18:18 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Aitäh! Lugupeetud minister Liina Kersna! Meie arupärimine on Eesti Õpetajate Liidu tegevuse kohta. Viimasel ajal on üsna palju küsimusi tekkinud HTM‑i osas. Neid küsimusi, olgu need kas testide hange või antud arupärimine, ühendab üks põhimõtteline teema: kuivõrd heaperemehelikult minister ja tema juhitud ministeerium käituvad maksumaksja rahaga?

Kuu aega tagasi esitasime ministrile küsimusi, mis puudutavad Eesti Õpetajate Liitu. Nimelt, Haridus‑ ja Teadusministeeriumi üks strateegilistest partneritest poliitika elluviimisel on Eesti Õpetajate Liit. Liidu ülesanne on olla ministeeriumile partneriks kutset taotlevate õpetajate arvu suurendamisel ja kutse taotlemise süsteemi arendamisel ning see tagab organisatsioonile riigipoolse tegevustoetuse. Strateegilisele partnerile on seatud teatavad kõrgendatud ootused, mistõttu juhin tähelepanu Sihtasutus Kutsekoja teostatud haldusjärelevalvele Eesti Õpetajate Liidu kutse andmise tegevuse üle. Sihtasutus Kutsekoja järeldustest selgub mitmeid õigusrikkumisi seoses kutse andmisega, milles on muu hulgas välja toodud, et kutsekomisjoni otsused ei ole õiguspärased ning on kahtlus, et kutsekomisjon täidab talle seadusega pandud ülesannet otsustada kutset taotlevale isikule kutse andmine või andmata jätmine üksnes formaalselt. Lisaks seatakse kahtluse alla kutsekomisjoni otsuste kehtivust. Tulenevalt sellest palusime ministril vastata küsimustele.

Meie küsimused on teada ja loodetavasti enne vastuseid tuleb ka küsimuste loetelu. Aga ikkagi, peamised küsimused on järgmised. Millistel kaalutlustel sõlmis HTM strateegilise partnerluse just Eesti Õpetajate Liiduga? Miks peale järelevalve tulemuste avaldamist ei peetud vajalikuks edasi uurida ka varasemat õpetajate liidu tegevuse perioodi? Miks jätkab sama juhtkond, kelle töös on avaldunud nii suuri möödalaskmisi? Kuidas on ministeerium reageerinud selle aasta veebruaris valminud haldusjärelevalves esile toodud probleemidele? Rahaliste numbrite osas küsisime ka, millises summas on HTM õpetajate liidu tegevust toetanud ja kas toetamine jätkub. Lähtudes eesmärkidest, mis on loetletud. Ja vastutusest ka: kes kannab vastutust kõigi nende inimeste ees, kelle suhtes on õpetajate liit ja kutsekomisjon kutse andmise perioodil ebaseaduslikult käitunud. Loodame vastuste peale. Aitäh!

18:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Palun!

18:21 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Austatud istungi juhataja! Hea arupärija! Vastan küsimustele.

Millistel kaalutlustel sõlmis HTM strateegilise partnerluse just Eesti Õpetajate Liiduga? Kas ja millised oleksid olnud alternatiivseid valikuid eesmärgiga suurendada kutse taotlevate õpetajate arvu? Esiteks, ma arvan, kutset taotlevate õpetajate arv kasvab siis, kui me saame kehtestatud õpetajate karjäärimudeli, mille üks osa on ka õpetajakutse erinevad tasemed. Aga kutsesüsteemi toimimist reguleerib meil siis üldiselt kutseseadus, mille järgi kutset andva organina võib tegutseda kutseasutuse korraldatud avalikul konkursil kutsenõukogu otsusega võitjaks kuulutatud ja kutseregistris sellekohast registreeringut omav juriidiline isik või tema asutus või riigi- või valitsusasutus. Kutseasutuse ülesandeid täidab meil Sihtasutus Kutsekoda. Eesti Õpetajate Liit on võitnud Kutsekoja korraldatud avaliku konkursi kahel korral ning saanud kutse andmise õiguse õpetajakutsele. Kutse andmise õigust antakse kuni viieks aastaks. Esimest korda sai õpetajate liit kutse andmise õiguse 2013. aastal ja 2014. aastal lisandus õigus anda ka meisterõpetaja ehk tase 8 kutset. 2018. aastal sai õpetajate liit õiguse kutse andjana jätkan. Kutsega, see tähendab kvalifitseeritud õpetajaks on võimalik saada ka peale õpetajakoolituse eriala lõpetamist ülikoolis. Teisi alternatiive ei ole. Ehk siis kas ülikoolis õpetaja eriala lõppedes või siis eraldi kutset taotledes õpetajaliidult.

Strateegiliste partnerite valimiseks aastateks 2022–2024 viis ministeerium läbi avatud taotlusvooru, kuhu esitas taotluse ka Eesti Õpetajate Liit. Hindamiskomisjon, kuhu ei kuulunud minister, hindamiskomisjoni hindamistulemuste põhjal tehti ettepanek nimetada liit strateegiliseks partneriks poliitika kujundamisel ning elluviimisel. Elluviimise osas tegi komisjon ettepaneku toetada ainult neid tegevusi, mis aitavad suurendada kutset taotlevate õpetajate arvu ning muuta kutse taotlemise süsteem efektiivsemaks.

Teine küsimus. Eesti Õpetajate Liit kutse andmisega tegelenud aastast 2004. Miks otsustati järelevalve perioodist välja võtta periood 2014 kuni oktoober 2018? Miks ei laiendatud järelevalvet pärast tulemuste selgumist perioodile 2004 kuni oktoober 2018? Haldusjärelevalvet kutseandvate organite kutse andmise tegevuse üle korraldab SA Kutsekoda. Haldusjärelevalve periood on seotud kehtiva kutse andmise õigusega. Eesti Õpetajate Liit omab kehtivat kutse andja õigust õpetaja kutsetele perioodil 7. november 2018 kuni 6. november 2023. Haldusjärelevalve eesmärgiks oli kontrollida kutsesüsteemi toimimise ja arendamise seaduslikkust ning teha tulemuste põhjal soovitusi ja ettekirjutusi. Ettekirjutusi saab teha ja soovitusi anda ainult kutse andmise õigusi omavale kutseandjale, kes neid reaalselt ka täita saab.

Kolmas küsimus. Õpetajate liidu juhtkond on sama mis SA Kutsekoja haldusjärelevalve perioodil, samuti on sama kutsekomisjoni koosseis. Millel põhineb HTM-i veendumus, et õpetajate liit ja kutsekomisjon suudab senised puudused likvideerida? Andke ministrina moraalne hinnang otsusele valida aastaid ebaseaduslikult toimetanud õpetajate liidule Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise partneri roll. Eesti Õpetajate Liidu tegevuse osas viidi haldusjärelevalve läbi esmakordselt. Ja mulle teadaolevalt on Eesti Õpetajate Liit asunud ka ettekirjutusi täitma. Õigusrikkumiste kõrvaldamiseks tehakse tihedat koostööd ka Kutsekojaga. Kõigi osapoolte ühine huvi on tagada süsteemi õiguspärane toimimine.

Tahaksin veel lisada, et haldusjärelevalve läbiviimine on kutsesüsteemis harv praktika. Pigem keskendutakse ennetavatele tegevustele ning kvaliteedi hindamisele. Sellest väga põhjalikult läbi viidud haldusjärelevalvest on õppinud nii õpetajate liit kui ka Kutsekoda. Kutse andmise protsess on keeruline ning mittetulundusühingud vajavad haldusorgani rolli asudes enam toetust nii nõustamise, koolituste kui ka juhendmaterjalide näol. Järelevalve tulemused juhivad tähelepanu kitsaskohtadele ning aitavad muuta süsteemi kõigi taotlejate jaoks paremaks.

Neljas küsimus: "Kuidas on ministeerium reageerinud 2022. aasta veebruaris valminud haldusjärelevalves esile toodud probleemidele ning milliseid samme astutakse juhul, kui sügiseks planeeritud järelevalve toob samalaadsed tulemused?" Ministeerium on arutanud haldusjärelevalve tulemusi Eesti Õpetajate Liiduga. Järelevalve tulemusi on arutatud ka Hariduse Kutsenõukogus. Järelhindamine viiakse läbi pärast selle sügise kutse taotlemise vooru, mis on oktoobris, või pärast nende vooru tulemuste selgumist. Ja edasisi samme saab Kutsekoda planeerida analüüsides järelhindamise tulemusi ning lähtudes kutseseaduses ette nähtud võimalustest. On variant, et probleemide probleemide lahendamiseks pikendatakse tähtaega, aga on ka variant, et kutsenõukogule tehakse ettepanek kutse andmise õiguse äravõtmiseks. Need on need võimalikud lahendused.

Viies. Millises summas on Haridus- ja Teadusministeerium perioodil 2013–2021 õpetajate liidu tegevust toetanud? Esitage summad aastate lõikes ning märkige, mis on eraldatud toetuse eesmärk. Kas perioodil, mil Haridus- ja Teadusministeerium on eraldanud õpetajate liidule raha õpetajakutse hindamiseks ja kutsetunnistuste väljaandmiseks, on seda raha õpetajate liidu poolt kasutatud kohtukulude tasumiseks? Kui jah, siis millises summas ning mis põhjusega? Kutse andmisega seotud otsesed kulud kaetakse taotlejate poolt makstavast kutseeksami tasust. Haridus- ja Teadusministeerium on täiendavalt eraldanud riigieelarvest toetust kutsesüsteemi käivitamiseks ja arendamiseks, et hoida kutseeksami kulud taotleja jaoks võimalikult madalad. Riigieelarvelise toetuse kasutamise kohta esitatakse ka sisu- kui kuluaruanne. Kuluaruannet ei esitata üksikute kulude lõikes, vaid koondina, näiteks töötasud, administreerimiskulud ja nii edasi. Õigusabi kulude katmine ei ole küll keelatud ja eraldi vahendeid pole Eesti Õpetajate Liit Haridus- ja Teadusministeeriumilt kohtukulude katteks taotlenud.

Ja nüüd summad. 2013. aastal – 13 500 eurot, õpetajate esindamine haridusteemade käsitlemisel. 2014 – 14 500 eurot koostööpartnerlus oluliste haridusteemade käsitlemisel õpetajate esindajana, õpetajakutse andmise süsteemi käivitamine ning sellekohase teavitustöö läbiviimine. 2015 – 29 500 eurot, õpetajate kutsesüsteemi edendamine, sealhulgas rahuloluküsitluse läbiviimine taotlejate ja hindamiskomisjoni liikmete seas. 2016 – 29 500 eurot, panustamine õpetajaameti väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu ning õpetajate täiendusõppesse, sealhulgas õpetajate karjääriteede kaardistamine ja konverentsi läbiviimine. 2017 – null eurot. 2018 – 9000 eurot, ühingu põhikirjaliste tegevuste elluviimine kutseandja ülesannete täitmisel ja õpetajate kutseeksamiks ettevalmistamine. 2019 – 25 000 eurot, õpetaja rolli ja kutse tähtsustamine ühiskonnas ja õpetajakutse andmise süsteemi tõrgeteta käigus hoidmine. 2020 – 20 000 eurot, kutseandja ülesannete täitmine ja kutse andmisest teavitamine. Täiendavalt oli võimalus kasutada kahte tuhandet eurot MTÜ Õpetajate Ühenduste Koostöökoja kaudu, kuid seda võimalust õpetajate liit ei kasutanud. 2021 – 2000 eurot, tegevustoetus põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, mis eraldati Õpetajate Ühenduste Koostöökoja kaudu.

Kuues küsimus. Kes kannab vastutust kõigi nende inimeste ees, kelle suhtes on õpetajate liit ja kutsekomisjon kutse andmise perioodil ebaseaduslikult käitunud? Vastutust kannab kindlasti õpetajate liit. Haldusjärelevalve käigus kinnitati kutse andmise protsessi õiguspärasust tervikuna, mitte individuaalseid otsuseid. Kõik väljastatud kutsed kehtivad endiselt ning kõigil taotlejatel oli soovi korral võimalus kasutada vaid esitamise või halduskohtus vaidlustamise võimalust. Esialgsete andmete kohaselt on kogu õpetajate liidu kutse andjaks olemise aja jooksul esitatud kutseandjale vaideid kahel korral, mõlemad 2021. aastal. Ja halduskohtusse kaebus esitatud samuti kahel korral. Üldjuhul proovitakse lahendused leida juba kutse andmise protsessi käigus ning taotlejatele antakse võimalus esitada täiendusi ja selgitusi. Enamus taotlejaid jõuab sellise protsessi toel kutse omistamiseni.

Ja kui nüüd vaadata täpsemalt taotluste arvu ja otsuseid kutset mitte omistada, siis kõige rohkem on olnud taotlusi aastal 2021, mis oli 139 taotlust, ja otsused kutset mitte omistada oli kahel korral: aastal 2020 oli 93 taotlust ja kümnel korral lausa otsustati mitte anda. 2019 oli 80 taotlust ja 13 korral otsustati mitte omistada taotletud kutset. Aitäh!

18:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja on ka küsimusi. Priit Sibul, palun!

18:31 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Mul on natuke laiem küsimus, mis puudutab õpetajate järelkasvu teemat. Otsapidi on ta selle teemaga seotud. Aga küsimus nimelt selles, et näiteks inimesed, kes 2000. aastate alguses on lõpetanud Tallinna Ülikooli mingil konkreetsel õpetajaerialal, aga pole vahepeal töötanud koolis, siis praegu nad saavad, haridusministeeriumi järelevalves saavad need koolid teate, et need õpetajad ei vasta kvalifikatsioonile. Ja neid inimesi tegelt ei ole väga palju. Ühelt poolt me kogu aeg räägime ja tekitame mingeid võimalusi, et meelitame inimesi, õpetajaid kooli, ja inimesed, kes mitte väga ammu ei ole lõpetanud. Ja probleemi ei oleks, kui need inimesed oleks üks päev olnud ametis mingis, et neil oleks mingi tõendus, et nad ühe päeva on vahepeal koolis töötanud, siis ei oleks probleeme. Probleem on selles, et nad ei ole ühtegi päeva töötanud. Kas seda probleemi on võimalik kuidagi lahendada?

18:33 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh selle väga õige küsimuse eest! See probleem on lahendatud, me muutsime õpetajate kvalifikatsioonitingimusi niimoodi, et nende õpetajate kvalifikatsioon jätkuvalt kehtib. Tõesti, see oli üks esimesi teemasid, mida ministeeriumi järelevalve ka mulle tutvustas, et see on probleem, et tegelikult need õpetajad on kvalifitseeritud õpetajad, meil ei ole neile ju sisulisi etteheiteid, aga seaduse järgi jah justkui ei tohtinud või tähendab kvalifikatsiooni järgi justkui ei tohtinud neid nimetada kvalifikatsiooniga õpetajateks ja me tegime samme selleks, et see muutuks. Meil on nüüd pool, ma arvan, et üks pool aastat tagasi vähemalt. 

18:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

18:33 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Te mainisite ka siin just oma vastuse lõpuosas, et lugesite üles, kui palju ei saanud seda kutsestandardit. 80 taotlejast vist oli 13. Ja sealt tuli peast arvutades niimoodi, et umbes 10–15% oli neid, kes ei läbinud seda. Kas te saaksite natukene avada, mis olid nagu need põhjused? Kas lihtsalt ei olnud piisav nende inimeste pädevus või oli seal ka sellist liigset, kuidas ütelda, jäikust bürokraatia poole pealt? Kas annaks midagi parandada, midagi muuta, et see protsent ei oleks selline? Aitäh!

18:34 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Ma tõesti ei saa selliseid aruandeid, mis põhjustel keegi taotletud kutset ei saanud. Nii et ma ei oska sellele küsimusele vastata, aga ma julgustan teid küsima näiteks kirjaliku küsimusena Sihtasutuse Kutsekoda käest seda küsimust. Aitäh!

18:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun! 

18:34 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kahtlemata on see arupärimine äärmiselt tähtis, kuid minu meelest on praegu palju olulisem küsimus hoopis see teema, kus teie olete sõlminud riigihankemenetluse nõudeid rikkudes hankelepinguid, mille summa on üle 8,7 miljoni euro suuruse summa. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud Kert Kingo, Moonika Helme, Mart Helme ja Kalle Grünthal on esitanud teie suhtes kriminaalmenetluse algatamise avalduse nii Riigiprokuratuurile kui kaitsepolitseile. Suurmeedia seda ei kajasta, võib-olla te esmakordselt kuulete seda praegu. Aga küsimus on selles, et Kaja Kallas õigustas teie käitumist sellega, et lihtsalt oli vaja teha. Küsin, kas ministri staatus annab õiguse seadust rikkuda, kui minister leiab, et lihtsalt on vaja. Aitäh!

18:35 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Esiteks, valitsus leidis, et on vaja teha. Teiseks see summa, mis te ütlesite, on vale, see oli veidi üle 7 miljoni euro. Ja selleks, et algatada kriminaalmenetlust, peaks olema tegemist korruptsiooniga. Täiesti selgelt antud juhul ei ole tegemist korruptsiooniga, ma ei ole saanud nendest tehingutest mitte mingisugust isiklikku kasu. Ja tuleb ka selles osas teid parandada, et mina tõesti lugesin seda uudist Postimees online'ist, nii et peavoolumeedia siiski teie teadet kajastas. Ärge muretsege! Aitäh!

18:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

18:36 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Lugupeetud minister! Tuleme tagasi selle arupärimise teema juurde. Te olete selles mõttes hästi andekas, et te suudate kirjeldada, kus on probleem ja saate aru, millist probleemi on vaja lahendada. Aga ma ei kuule mingisugustest lahendustest. Siin, täpselt samamoodi, on tuvastatud üsna suur rikkumine, te selle peale täna oma vastuses sisuliselt ütlesite, et teil on toimunud mingisugused koosolekud sel teemal, aga konkreetseid samme, et vältida edaspidi sellise rikkumise toimumist, ma ei lugenud sealt välja. Mida täpselt, mida konkreetselt te olete juba teinud ja teete tulevikus, et see olukord ei korduks?

18:37 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Esiteks, need kohtumised ongi ju toimunud selleks, et anda õpetajate liidule nõu, kuidas neid rikkumisi järgmistel kordadel vältida. Ja ma usun, et te ei ole, või ei tea, võib-olla teie olete ka, kes te näiteks eksamite lävendeid väga jõuliselt kaitsete, et kui sa 50% lävendit ei ületa, siis sind tühistatakse, et sa ei ole eriti tähtis või sa ei ole hakkama saanud. Aga üldiselt ei ole, mina ei arva niimoodi. Mina arvan, et on vaja anda uued võimalused inimestele. Kui organisatsioon on eksinud ja see järelevalve tehti, sellepärast et me ministeeriumis saime aru, et kaebusi oli ja me tahtsime saada objektiivset informatsiooni, mis seal valesti on läinud. Saime järelevalve, tähendab, õpetajate liidus viidi läbi järelevalve, tuvastasime probleemid ja me püüame neid probleeme lahendada.

Püüame neid probleeme lahendada, anda organisatsioonile võimaluse neid probleeme lahendada. Kui neid probleeme organisatsioon ei suuda lahendada, meil on kehtiv leping 2023. aastani, kui nad ei suuda neid lahendada, siis me need selle lepinguga lõpetame. Aga praegu, mina tahan küll elada sellises riigis, kus me anname nii inimestele kui ka organisatsioonidele teise võimaluse. Võib-olla teie ei taha elada sellises riigis, mina kindlasti tahan elada sellises riigis. Õpetajate liidule on antud ka võimalus likvideerida oma puudujäägid. Kui nad neid ei tee, siis me saame lõpetada lepingu varem ja kuulutada välja uue konkursi, selleks et leida õpetajakutse andmiseks uus organisatsioon. Kas keegi sellele konkursile tuleb, kas keegi soovib õpetaja kutset anda, seda me ei tea. Täna ei ole lisaks õpetajate liidule keegi soovinud õpetaja kutset anda.

18:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Arupärimiste puhul on üks küsimus Riigikogu liikmetel. Rohkem ma küsimusi ei näe, siis läheme edasi läbirääkimiste juurde. Palun, Viktoria Ladõnskaja-Kubits!

18:39 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud minister läks oma sõnavõtus väga emotsionaalseks ja nüüd lahkus ka saalist, mis on väga kurb, sellepärast et ma tahtsin talle vastata, et mina küll tahan elada selles riigis, kus ma tean, kes on ka vastutaja, siis kui on sooritatud mingisugune selline tegu, mille eest on arusaadav, et keegi peaks vastutama.

Selle arupärimisega ja õpetajate liidu teemaga on juhtumas täpselt sama, mis viimasel ajal iseloomustab HTM-i tegevust üleüldiselt. Olgu see siis kõrghariduse rahastamine: ülikoolid loobuvad halduslepingutele alla kirjutamast, ministeerium saab probleemist aru, kirjeldab seda probleemi, aga lahendust ei paista. On see siis eesti keele õpe: minister kirjeldab suurepäraselt probleemi, et paljudes koolides puudub lõpetajatel vastav eesti keele tase, aga lahendusi ei paista. On see õpetajate järelkasvu teema, kus on vaja koheselt tegutseda ja mastaapne plaan käivitada, aga lükkame lahenduspaketti tulevikku. On see koroonatestide teema: oli tehtud hange, algusest peale oli teada, et rikkumistega. Mõistan, et ministrile sobib rääkida, et oli kiire ja oli vaja kohe otsustada. Tegelikult me teadsime sellest, et on vaja testid koolidesse hankida, ja seda oli teada mitu-mitu kuud enne allkirja panemist.

Ehk siis kui nüüd tulla minu jutu algusse, siis võib ka ülikoolidega juhtuda varsti sama asi. On vaja kiiremas korras millelegi alla kirjutada, aga probleemist oldi ju teadlikud ammusest ajast. Lihtsalt ei piisa, kui minister oskab kirjeldada ja aru saada probleemist, vaid on vaja visiooni, kuidas seda lahendada, on vaja visiooni homsest päevast.

Ja nüüd siis on sama olukord õpetajate liiduga. Õpetajate järelkasv on üks olulisematest küsimustest ja just selles küsimuses osutub strateegiline partner mitteusaldusväärseks. Sihtasutuse Kutsekoja järeldustest selgub mitmeid õigusrikkumisi seoses kutse andmisega, milles on muu hulgas välja toodud, et kutsekomisjoni otsused ei ole õiguspärased ning on kahtlus, et kutsekomisjon täidab talle seadusega pandud ülesannet otsustada kutset taotlevale isikule kutse andmine või andmata jätmine üksnes formaalselt. Lisaks seatakse kahtluse alla kutsekomisjoni otsuste kehtivus. Ja mida teeb ministeerium? Teeb nägu, et midagi pole juhtunud, ja jätkab probleemide kirjeldamist niikaua, kuni opositsioon kutsub korrale ja kuni opositsioon juhib tähelepanu, et üllas eesmärk ehk siis õpetajate järelkasv ja praegune olukord ehk siis õpetajate liidu töös avastatud rikkumised ei lähe kokku. Ministrilt ootaks mitte ainult vastavat sõnumit ja emotsionaalsust, vaid ka vastavat käitumist. Aitäh!

18:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Sõnavõtusoove ei näe. Sulgen läbirääkimised ja selle punkti. 


5. 18:43 Arupärimine muinaspärandi kaitse katastroofilise olukorra kohta (nr 129)

18:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi viienda päevakorrapunktini, milleks on Riigikogu liikmete Ruuben Kaalepi, Rene Koka, Mart Helme, Siim Pohlaku, Urmas Reitelmanni, Kalle Grünthali, Helle-Moonika Helme, Riho Breiveli, Leo Kunnase, Alar Lanemani, Anti Poolametsa ja Jaak Valge esitatud arupärimine muinaspärandi kaitse katastroofilise olukorra kohta. Ja arupärijate esindaja Ruuben Kaalep, palun! 

18:43 Ruuben Kaalep

Lugupeetud Riigikogu! Härra minister! Head kuulajad! Aasta tagasi esinesin ma siin arupärimisega eelmisele kultuuriministrile proua Anneli Otile ja see arupärimine oli ajendatud sügavast murest, mis puudutab meie taluarhitektuuri olukorda ja säilimist. Selle teema juures kerkis üles palju laiem teema, mis puudutab meie muinsuskaitsepoliitikat üldisemalt ja on ülioluline kõigile eestlastele, kes peavad tähtsaks meie ajaloopärandi säilimist. Muinsuskaitsepoliitikat on eriti jõhkralt ja eriti valel ajal tabanud kärped, koondamised ja liigne bürokraatia, mis takistab nende ülesannete täitmist. Tulemuseks on see, et ajaloopärandit ei suudeta piisavalt kaitsta ega säilitada ka mitte selles mahus, nagu näeb ette seadus. Ajaloolased on selgelt väga suures mures meie arheoloogiapärandi säilimise üle, millest me siin täna räägimegi.

13. jaanuaril esitasid 65 arheoloogi kultuuriministrile pöördumise, milles juhitakse nendele väga rasketele murekohtadele tähelepanu. Kõige suuremad probleemid on hetkel need, et me ei ole suutnud kaitse alla võtta arheoloogilisi leiukohti, mida tegelikult avastatakse aasta jooksul kümneid ja võib‑olla isegi sadu. Neid ei suudeta kaitse alla võtta liigse bürokraatia tõttu. Seetõttu on need värsked leiukohad väga suures rüüstamisohus. Ja me näeme ka selle vilju: meil on hoidlad täis arheoloogilisi esemeid neistsamadest leiukohtadest, mida ei jõuta konserveerida, ei jõuta säilitada ja need lihtsalt hävivad hoidlates, kuna selle jaoks ei ole vahendeid leitud. Muu hulgas on koondatud suur hulk spetsialiste, kes selle valdkonnaga tegelevad. Tahes-tahtmata me ei suuda konkureerida musta turuga, mis võtab endale väga suure osa nendestsamadest leidudest. Mitte kuidagi soovides varju heita ausatele detektoristide, kes teatavad oma leidudest ja käituvad igati seaduskuulekalt, on paratamatult vajalik, et me suudaks ka leiutasude suuruse ja fondi mahu osas musta turuga konkureerida.

Kõike seda märgib arheoloogide väga hävitav hinnang meie muinsuskaitsepoliitikale. Sellessamas pöördumises, mis jaanuaris esitati, ütlevad arheoloogid, et olukord on täiesti katastroofiline. Mitmed väga väärikad nimed, nagu Heiki Valk või Valter Lang, on viidanud otseselt sellele, et meie ajalugu sisuliselt hävitatakse. Teate, mis on äärmiselt masendav selle juures – see, et praegu, 21. sajandil, kus viimastel aastakümnetel meil on tekkinud juurde tohutult palju tehnoloogilisi vahendeid ja uusi võimalusi selleks, et päriselt kaardistada meie ajalugu ja avastada uusi leide viisidel, millest me varem võisime ainult unistada, sellisel võimaluste ajastul tegelikult meie ajaloopärand hävib kõige kiiremini.

Ja üks teema veel, mida ei olnud üles kerkinud selle arupärimise esitamise ajal, aga mida ma palun ka kindlasti ministril adresseerida. See puudutab ühte meie viimaste aastate selgelt kõige väärtuslikumat arheoloogilist leidu. See on Tallinna sadamast välja kaevatud 13. sajandi hansakoge. Selle konserveerimiseks vahendite leidmine on paari kuu küsimus, sest vastasel juhul see väga väärtuslik leid lihtsalt hävib. See on muu hulgas ka küsimus Eesti muinsuskaitse mainest terves Euroopas, et ei juhtuks nii, nagu läks Salme laevadega, kui Eesti valitsus ei leidnudki omalt poolt vahendeid nende leidude säilitamiseks ja need saadi ainult tänu annetustele Euroopa arheoloogidelt. Palun, minister, andke lootust, et olukord paraneb.

18:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kultuuriminster Tiit Terik!

18:49 Kultuuriminister Tiit Terik

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Daamid ja härrad, kes jälgivad Riigikogu tööd! Teie murekohad ja osundused on väga olulised ja tähtsad. Ja vastan hea meelega nendele küsimustele, mida olete arupärimises avanud, ja mainin siia enne küsimuste ja vastuste juurde asumist teie mainitud koge küsimust. Mõni aeg tagasi olin Lennusadama taassünni kümnendal sünnipäeval ja sedasama teemat ka härra Dreseniga puudutasime. Mul on plaan leida aega ja minna seda väljakaevatud koge ka vaatama. Loomulikult selle küsimusega on oluline tegeleda, nii nagu üks alus on meil Paksus Margareetas välja toodud, siis ma usun, et ka see leid on kindlasti ääretult oluline, avamaks meie kultuuri- ja arheoloogiapärandit.

Nüüd teie küsimuste juurde. Esimene küsimus: mida kavatsete ettevõtte arheoloogide ühispöördumises välja toodud murekohtade lahendamiseks? Saan vastata teile, et kohtusin arheoloogide esindajatega juba 19. jaanuaril ja lisaks vastasin nende pöördumisele veebruaris kirjalikult ja professor Valguga olen ka varasemalt neid küsimusi arutanud oma Setomaa visiidi käigus.

Arheoloogide pöördumine on kantud murest Muinsuskaitseametis läbi viidud struktuuri- ja personali muudatuste pärast. Kohtumisel ja vastuskirjas olen selgitanud, et Muinsuskaitseametis tehtud struktuurimuudatustel on oma taust. Tänavu jaanuaris loodi ametisse eraldi arheoloogiapärandi osakond. Seni kuulus arheoloogiateema ühte osakonda koos ehituspärandi ja muinsuskaitsealadega. Uue arheoloogiapärandi osakonna pädevuses on arheoloogiamälestised, ajaloolised looduslikud pühapaigad ja veealused mälestised ning muinsuskaitsealad arheoloogiapärandit puudutavas osas. Tehtud muudatus peaks arheoloogiapärandiga tegelemise võimekust tulevikus meie lootuses pigem tõstma.

Kahjuks olid Muinsuskaitseametis tänavu aasta alguses vältimatud ka koondamised, nii nagu te olete maininud. Ja seda selle tõttu, et ameti personalieelarves oli 21. aasta lõpuks tekkinud väga suur puudujääk suurusjärgus 200 000 eurot ja see on meie hinnangul tekkinud oskamatust eelarve juhtimisest ametiasutuse juhtide poolt. Otsused oli vaja kiiresti teha, et vältida puudujäägi suurenemist ja säilitada ameti töövõime. Tõepoolest koondati kuus inimest, kellest üks oli arheoloog.

Mis puudutab Muinsuskaitseameti personaaliapoliitikat, siis ütlesin seda ka arheoloogide esindajatele ja kordan ka austatud Riigikogule, et seda personalipoliitikat saab juhtida ametiasutuse juht ja ministeerium siia ei sekku. Ja selle lahenduse leidmiseks on meil nüüd ka väga selged ja kõrged ootused äsja valitud ja peatselt ametisse astuvale uuele ametiasutuse juhile.

Teie teine küsimus puudutab meetmeid, millega Vabariigi Valitsus tagaks, et Muinsuskaitseametil oleksid piisavad ressursid arheoloogiamälestiste viivitamatuks kaitse alla võtmiseks ja leidude konserveerimiseks. Vastan teile, et pärandi kaitse alla võtmine tõepoolest ei edene ja see on olnud mure, mida teab nii ministeerium kui ka ametiasutus ise. Minu lauale jõuavad Muinsuskaitseameti ettepanekud teiste pärandiliikide kaitse alla võtmiseks ja kõik need on saanud ka ministri allkirja. Kuid ministeeriumisse on jõudnud vaid paar üksikut maismaal paikneva arheoloogiamälestise eelnõu.

2019. aastal loodi muinsuskaitse seadusega spetsiaalselt arheoloogiapärandi jaoks kahetasandiline kaitse võimalus. See tähendab seda, et arheoloogiapärandit saab kaitse alla võtta kultuurimälestisena või arheoloogilise leiukohana. Ja leiukoha kaitse määramine on lihtsam, kiirem ja seda protsessi saab rakendada Muinsuskaitseametis endas. Siin ei ole vaja isegi ministri allkirja, piisab peadirektori allkirjast ametiasutuse enda tasandil.

Mis on aga kõnekas: kolme aasta jooksul ei ole seda võimalust kordagi kasutatud. Kuna rakenduspraktika puudub, siis ei ole tegelikult alust väita, et see protsess oleks kuidagi keeruline. Ametiasutus võiks siin oma tööriistakohvri põhjalikumalt üle vaadata.

Kahjuks leidub ka neid, kes idealiseerivad seda, kuidas võeti eraomandit kaitse alla üheksakümnendatel aastatel. Koputaksin nendele õlale ja paluksin, et nad paneksid iseennast maaomaniku rolli. Me ju keegi ei taha, et meie omandile tekiks ühel heal päeval riiklikud kitsendused ilma meid teavitamata ja ilma selget maa alalist piiri või arusaadavat põhjendust saamata. Muinsuskaitseseadus lubab piiranguid seada, kuid need peavad olema seaduslikud ja selle jaoks on ka kindlasti reeglistik olemas.

Kolmas küsimus: kui suurt hulka võimalikke arheoloogilisi leiukohti, millest Muinsuskaitseamet on teadlik, on praegu inventeerimata ja mis tähtajaks on kavatsus seda teha? Infot arheoloogiliste leidude osas, saan vastata, ja võimalike leiukohtade kohta tuleb Muinsuskaitseametile pidevalt ja jooksvalt ning seetõttu on nimekiri võimalike leiukohtade osas pidevalt ajas täienev. Aga näiteks 21. aastal anti ametile leide üle 536 maaüksuselt. Suurem osa nendest on juhuleiud või muistisele mitte viitavad leiud, mis ei eelda ka ei jätkutegevusi. Kõikide kohtade maastikul ülevaatamine ei ole alati vajalik olnud ning piiratud ressursside tõttu ei ole seda paraku alati koheselt teha saadud.

Muinsuskaitseamet peab arvestust üle antud leidude kohta ning võimalike leiukohtade üle ning samas ka võimaluste piires käiakse kohti ise kohapeal üle vaatamas.

Teie neljas küsimus puudutab seda, kuidas on tagatud muinaspärandi säilimine ajavahemikus, mis jääb arheoloogilise leiukoha avastamise ja selle kaitse alla võtmise vahele. Vastusena saan teile siin märkida, et see on ühiskondliku ja isikliku vastutustunde ja ka teadlikkuse küsimus meie kultuuripärandist. Me ei saa iga mälestise kõrvale politseinikku seisma panna. Seega on vastus, et see kõik toimub eelkõige tõsises otsingute vahendite kasutajate, maaomanike kui ka üldsuse teadlikkusest arheoloogiapärandi osas. Võimalik on rakendada ka ajutist kaitset. Jah, tõepoolest, juhul kui on oht koha hävimiseks või rikkumiseks enne selle kaitse alla võtmist või leiukoha määramist.

Viiendana olete küsinud, millist koostööd teeb Muinsuskaitseamet kõrgkoolidega, et tagada uute leiukohtade põhjalik uurimine. Siinkohal on mul hea meel teile vastata, et kõrgkoolid on Muinsuskaitseameti üheks peamiseks koostööpartneriks uuringute tegemisel, leidude ja leiukohtade hindamisel ja hiljem ka leiumaterjali säilitamisel ning teaduskäibesse laskmisel.

Erinevaid leiukohtade uuringuid ja leidudega seotud töid tellitakse just nimelt ka kõrgkoolidelt. Samuti osalevad kõrgkoolide esindajad nii Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu töös kui ka leidude komisjoni töös. Muinsuskaitseamet kaasab arheoloogiatudengeid leiukohtade ülevaatamisel ning eksperdihinnangute koostamisel. Valdav osa ametile üle antavatest arheoloogilisteks leidudest ja leiukohti puudutav informatsioon antakse üle ülikoolidele nende arheoloogiakogudesse ja arhiividesse, kus see on kõikidele uurijatele ka vabalt kättesaadav.

Kuues küsimus puudutab meetmeid, millega oleks plaanis tõhustada koostööd detektoristide ja ameti vahel. Saan teile vastata, et Eestis on praegu umbes 800 kehtiva otsinguloa omanikku ja kõige olulisem on see, et Eestis on võetud suund hobiotsijate positiivsele hõlmamisele. Me lähtume põhimõttest, et vastutustundlik detektorism koostöös muinsuskaitse ja arheoloogidega aitab välja selgitada arheoloogiapärandit maastikul. Selleks et toetada vastutustundlikku detektorismi ja koostööd, koolitatakse ka otsinguloa taotlejaid. Koolituse läbimine on eelduseks otsinguloa saamiseks.

Teiseks saan teile märkida, see on oluline tõhustada praktilist koostööd leiukohtade ülevaatamisel ja muudel arheoloogilistel välitöödel, kuhu on vajadus ja võimalus alati ka otsinguloaga hobiotsijaid kaasata. Amet viib kokku ka arheolooge ja detektoriste, kellel on soov arheoloogilisse uuringusse panustada. Samuti osalevad ameti esindajad ka harrastajate algatatud otsinguüritustel.

Seitsmes küsimus puudutab meetmeid, mis on plaanis kasutusele võtta, suurendamaks detektorleidude ekspertiisi. Saan teile vastata, et leidude eksperteerimine on seadusest tulenev kohustus ja selleks, paraku tuleb tunnistada, on raha nappinud. Leidude hulk on aasta-aastalt kasvanud, nii nagu te viitasite tehnoloogia arengule, mis võimaldab rohkem leide välja tuua. Teistpidi saab öelda, et on kasvanud ka ressursid. Küsimus on selles, kuidas neid ressursse juhtida. Nimelt alates 2015. aastast on Muinsuskaitseameti eelarve kasvanud kaks korda. Jah, te kuulsite õigesti: alates 2015. aastast on muinsuskaitse eelarve kasvanud kaks korda ja ameti koosseis poole võrra. Ehk et me ei saa rääkida sellest, et ametit oleks kuidagi pikaajaliselt hoitud kehvas majanduslikus seisus. Aga loomulikult alati võiks ressurssi ka rohkem olla ja ressursside oskuslik juhtimine on ka oluline.

Saan vastates veel jätkata, et teiste haldusala asutustega võrreldes on amet saanud ressurssi palju. Kultuuriministeerium ei kärpinud ameti eelarvet ka kriisi ajal. Olemasoleva eelarve sees ressursside jagamise ülesanne on asutuse juhil ja see on puhas juhtimise tööriist. Nii nagu ma mainisin ka ühes varasemas vastuses.

Oluline on teada ka seda, et praegu analüüsib Muinsuskaitseameti arheoloogiaprotseduure ka Kultuuriministeeriumi auditit ja selle tulemused on kindlasti heaks sisendiks nii ministrile, ministeeriumile, aga kindlasti ka ameti uuele juhile protseduuride ja koosseisuotsuste juures. Meie ootused uuele juhile arheoloogiavaldkonnaga seoses on väga kõrged.

Ning kaheksas ehk viimane küsimus, mis on puudutamas Paide Vallimäe muinsuskaitseala, mida härra Grünthal on minu käest kahel korral siin saalis küsides esile toonud. Saan vastata, et tegu on olnud kaalutlusotsusega, kus ajaloolise koolihoone kasutusele võtmine riigigümnaasiumina on üles kaalunud seni maapõues peidus olnud lubjaahju säilimise.

Paide Riigigümnaasiumi jaoks rekonstrueeriti ja restaureeriti hoone, mis sai päästetud tühjana Paides seisnud tütarlaste gümnaasiumi majana. Järvamaa ainsa riigigümnaasiumi õpilased said möödunud aasta detsembris alustada õppetööd parimates võimalikes tingimustes. Kaunis ajalooline hoone koos moodsa juurdeehitisega, mille autoriks on Salto arhitektibüroo, toob Paide vanalinna loodetavasti veel rohkem elu. See on suurepärane näide, kuidas kool toodi vanalinna tagasi, ja tänu sellele on Paide vanalinn täitunud ka noorte inimestega.

Muinsuskaitseamet on esitanud ka kõik otsuse tegemise aluseks olnud õigusaktid härra Grünthalile vastavalt tema päringule, mis on esitatud minu informatsiooni kohaselt 2020. aastal. Posti tänav 12 lubjapõletusahi ja keskaegne hoone on arheoloogiliselt läbi uuritud, läbi kaevatud  ja täiemahuliselt dokumenteeritud. Siin võiks välja tuua erinevaid daatumeid ja erinevaid protseduure, mis on selle objektiga seoses tehtud. Ja minule teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole õnneks osutunud tõeks see kahtlus, et tegu on ühe inimese poolt langetatud suvaotsusega.

Tänan teid tähelepanu eest ja hea meelega vastan teie täiendavatele küsimustele, kui neid on.

19:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! On küll. Anti Poolamets, palun!

19:03 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Väga terav probleem on jätkuvalt detektorismiteema. Seetõttu tahaksin lähemalt teada, kuidas on kavas lahendada arheoloogiamälestiste kaitse küsimus olukorras, kui detektoristide poolt leitud leiud ootavad aastaid ekspertiisi ja leiukohad täpsustamist, uurimist ja ressursipuudusel leiavad arheoloogid, et töö kasv on, nende toimetuste tõttu on töö nii palju kasvanud, et nad soovivad viieaastast moratooriumi detektoristidele. Kuidas toimida? Kas teil on endal ideid, kuidas detektorismi suunata, juhtida nii, et oleks igatepidi tsiviliseeritud, tsiviliseeritum, sest nende hulgas on väga erinevaid inimesi?

19:04 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Vastab tõele, et nende hulgas on erinevaid inimesi, kelle teadlikkus kultuuripärandi ja arheoloogiapärandi osas on erinev. Ma tean, et ka teie heade fraktsioonikaaslaste hulgas on inimesi, kes seda valdkonda enda jaoks huvitavaks peavad ja selle valdkonnaga tegelevad. Ma arvan, et siin ongi see teadlikkuse tõstmine ka kõige olulisem. Kõik, mis leitakse, on mõistlik koos spetsialistidega üle vaadata ja näha, milline on selle konkreetse leiu ka ajalooline väärtus ja kuidas sellega edasi minna. Aga loomulikult, nendel detektoristidel on kohustus ju ka Muinsuskaitseametit teavitada ja see koolitus peaks olema see, mis annab nendele ka hea aluse oma leidudega väga delikaatselt ümber käia. Ja see, mis saab selle leiuga siis, kui ta on maapõuest välja võetud – noh, loomulikult, ega hoopis teises keskkonnas hakkab leid ka hoopis teistmoodi käituma ja valgus ja õhu juurdepääs loomulikult teevad oma töö. Siin me loodame, et need protsessid, kuidas sellega edasi toimetatakse, selle osas saab uus ameti juht anda piisavalt häid töötingimusi ja ka piisavalt ressurssi talle eraldatud eelarvest.

19:06 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

19:06 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Eestis on rida muuseume, mis asuvad keskaegsetes linnustes, väärikaid muuseume, ja nemad ka vastutavad seal territooriumil asuvate mälestiste säilimise eest. Nendel on üldjuhul praeguseks selja taga sellised mahukad struktuurifondidest finantseeritud projektid ja neid on kasutatud muuseumide külastuskeskkondade väljaarendamiseks, aga struktuurifondidest ei saa katta linnuste laiemaid vajadusi remondi ja hoolduse osas. Linnusmuuseumid praegu jätkavad oma tegevust sellest hoolimata, et nendel on tekkinud juba remondivõlg, mis edasi koguneb. See muidugi tähendab põhivahendite amortisatsiooni ja pole vaja olla hiromant, et prognoosida suuri probleeme ja avariisid tulevikus. Küsimus: kas ja kuidas kavatseb ministeerium tagada, et linnusmuuseumides asuvad arhitektuurimälestised ikka korralikult säilivad?

19:07 Kultuuriminister Tiit Terik

Lühike vastus on see, et koostöös nende muuseumidepidajate või -omanikega. Meil on siin ka väga palju neid, mis on kohaliku omavalitsuse osalusel ja kellega me tihedat koostööd ka teeme, neid on siin Eestis võtta mitmeid. Näitena saan teile tuua ehk selle, kuidas nende küsimuste lahendamiseni kõige paremini jõuda. Koostöös olen kavandanud selle kuu lõpuks visiidi näiteks Saaremaale, kus sealse olulise muuseumi juhtkonnaga arutada neid küsimusi, kuidas teie poolt tõstatatud probleemi kõige paremini lahendada. Aga remondivõlg tegelikult on päris lai teema ja see puudutab ka muuseumide objekte laiemalt, mitte ainuüksi näiteks linnuseid, aga ka, ma ei tea, taluarhitektuuri ja kõike seda. Nii oma Setomaa visiidil olen sellest kinnitust saanud, et sealsed vajadused on suured, ja ma usun, et visiit Saaremaale annab ka selleks olulist infot ja teadmist juurde. 

Mis võiks iseenesest anda mõnevõrra vahendeid juurde, on see, et loodetavasti on nüüd reisipiirangud ja inimeste liikumine muutuses, mis tähendab seda, et meie muuseumid saavad juurde ka piletitulu, omatulu ja see kindlasti võiks olla see, mis muuseumide rahalist seisu parandab. Aga koostöös kindlasti.

19:07 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

19:08 Ruuben Kaalep

Aitäh! Kuidagi väga vastukäivat juttu rääkisite selles osas, mis puudutab uute leiukohtade kaitse alla võtmist. Ühelt poolt te tunnistate, et on suur probleem, et neid ei ole viimastel aastatel ühtegi suudetud kaitse alla võtta. Teiselt poolt avaldate kahtlust, kas see äkki ei piira liiga palju eraomanike tegevusvabadust või nii edasi. See on ju üks põhilisi küsimusi, millele nii ajaloolased kui laiem avalikkus teilt vastust ootab. Et kas te tõepoolest tahate kogu vastutust lükata Muinsuskaitseameti kaela, justkui teie sõna ministrina ei maksa mitte midagi, või siis ikkagi võtate selle asja käsile, et saaks need leiukohad kaitse alla võtta, et lõpeks nende rüüstamine lähematel aastatel?

19:09 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Nii nagu ma mainisin, siis kaitse alla võtmiseks on ju mitu võimalust, kas kultuurimälestisena või ka esimese hooga arheoloogilise leiukohana. Siin seda protseduuri on ju mõnevõrra lihtsamaks tehtud ja arheoloogilise leiukohana saab selle allkirjastada ka ametiasutuse juht ise, selle peale ei pea alati ministeeriumisse pöörduma.

Aga selle kõige juures on väga oluline ka see, et teha vahet, millised objektid on mõistlik kaitse alla võtta ja millised ei ole. Siin on kindlasti valdkonnainimeste ekspertiis selles küsimuses suurem kui ministri oma ja loomulikult saan erinevate otsuste puhul toetuda ju valdkonna ekspertidele. Kui konkreetne komisjon ütleb, et jah, see on põhjust kaitse alla võtta või see ei ole sedavõrd oluline leid, et sellele peaks kõige karmimalt lähenema, siis loomulikult on seda vaja üle vaadata. Kõik kultuuriväärtusega objektid ei ole ju alati ka riikliku tähtsusega. Selle küsimusega saab uue Muinsuskaitseameti juhiga kindlasti koos edasi liikuda. Aga nii nagu ma oma vastuses ka teile viitasin, meil hetkel käib Muinsuskaitseameti protsesside ja toimetamiste osas ka ministeeriumipoolne audit. Ma arvan, et see audit annab siin väga selgelt vastuseid, kuidas oma samme järgmistel päevadel seada.

19:11 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

19:11 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Austatud minister! Mul on soov tagasi pöörduda Lootsi tänava koge juurde, see 13. sajand, mis on äärmiselt huvitav ja oluline objekt iseenesest. Te ütlesite, et see on üllatav ja et te plaanite vaata minna seda. See on iseenesest muidugi meeldiv, aga peab rõhutama, et selle koge puhul on tegemist päevadega, võib-olla kuu või poolteist ja siis on see meil jäädavalt kadunud, kui me seda päästa ei suuda. Küsimus on selles, kas on ikkagi ministeeriumil olemas või ametil olemas selleks ressursid, et seda objekti päästa, seda unikaalset objekti.

19:12 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Meil on teiega ühine mure. See unikaalne ja oluline leid on loomulikult väärt seda, et sellega võimalikult kiiresti toimetada, et seda päästa. Ma mainisin siin ära Kaalepile alguses vastates, et ma olen sellestsamast konkreetsest kogest rääkinud härra Urmas Dreseniga, kes meie meremuuseumit juhatab. See tööde maksumus võiks olla 50 000 – 60 000 eurot. Meremuuseum on ka finantsiliselt väga võimekas asutus ja tõenäoline on see, et suurema osa nendest vahenditest nad leiavad ise. Kui on põhjus, et me peaksime ka ministeeriumi poolt reservist vahendeid sinna eraldama, siis ma usun, et härra Dresen selle küsimuse meie ette toob. Ja loomulikult me suhtume täie tõsidusega nii sellesse rahalisse vajadusse kui ka teie viidatud kriitilisse ajaraamistiku, mis selle leiu puhul on kindlasti oluline. Nii et ma annan teile lootust ja positiivset sõnumit siit puldist.

19:13 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

19:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Paide vallimägi. Ilmselgelt on antud teile eksitavat teavet. Jah, tõesti on seal langetatud kaalutlusotsus selle projekteerimise osas ja seda ka teie kirjeldasite. Aga küsimus on selles, et seesama õnnetu lubjaahi tuli välja nii-öelda pinnase eemaldamise käigus. Ja kui see probleem tõusetus, siis esialgu muinsuskaitseametnikud planeerisid niimoodi, et ta säilitatakse, et seda eksponeerida läbi klaaspõranda. Sinnamaani on kõik õige, kuid lubjaahju lammutamise otsuse tegi ainult üksainukene muinsuskaitseametnik. Üksainukene. Seal enam kaalutlusotsust ei olnud, kaalutlusotsused käisid selle projekteerimise osas. Nüüd ma küsin ja tahan teada, mikspärast seda ametnikku ei võeta vastutusele. Ja olge hea, palun saatke mulle ka see otsus, mille põhjal see lubjaahi lammutati, sest see on väga märkimisväärne dokument selles asjas.

19:14 Kultuuriminister Tiit Terik

Jah, tõepoolest, selle eelmainitud kooli kordategemisega ja ehitustöödega on ju olnud väga palju erinevaid protseduure, mis kindlasti ei ole olnud ühe inimese otsused ja allkirjad. Siinkohal on oluline öelda, et jah, tõepoolest paljudel allkirjadel ongi all ainult ühe inimese signatuur, aga seda saab käsitleda ametiasutuse seisukohana, millele on vastavad protseduurid eelnevalt ka läbi viidud. Ma arvan, et need kõik on Muinsuskaitseameti puhul olnud ka ju kollektiivsed otsused, mis on ära toodud selles protseduurikas. Mina näen: 2014. aastal arheoloogilised eeluuringud, seejärel muinsuskaitse eritingimused 2014. aastal, samuti detailplaneering samas aastas, arheoloogilised uuringud 2017. ja 2018. aastal, arheoloogia, või vabandust, arhitektuurivõistluse põhjal tehtud eskiisprojekt on kooskõlastatud ja käinud erinevates ametkondades aastal 2019, eelprojekt aastal 2020, põhiprojekt aastal 2020 ja samamoodi 2020. aastasse jääb ka arheoloogiline uuring. Ma väga julgen kahelda, et kõikide nende otsuste puhul, mis on viinud sinnamaale, et see kool on püsti ja ahju ei ole, et oleks kuidagi ühe inimese suvaotsused. 21. juulist teie poolt saadetud kiri on ka 31. juulil vastuse saanud Muinsuskaitseameti poolt, on kenasti allkirjastatud. Ma loodan, et siin kõik ära toodud olulised põhjendused võiksid anda meile kõigile kindlust sellest, et see protsess on viidud läbi vastavalt reglemendile, ja juhul, kui seda tõesti ei ole tehtud ja teil on tõesti kahtlus selle osas, siis nii nagu ma olen teiega siin küsimuste ja vastuste voorus ka varem välja toonud ja millele te olete ka ise tähelepanu juhtinud, et muinsuskaitselise pärandi, mis on kaitse all, hävitamine on kriminaalkorras karistatav. Kui nendest põhjendustest teile ei piisa, äkki siis on põhjust teha üks avaldus ja paluda uurida järgmistel instantsidel seda, et kas on kinni peetud protseduurist, sest loomulikult me peame suhtuma oma kultuuripärandisse, arheoloogiasse ülima respektiga. 

19:17 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

19:17 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma tahaks teie seisukohta saada teada, milline on teie seisukoht. Kas praegune riigi muinsuskaitseobjektide haldamise ja valdamise kord on teie arvates objektiivne ja mõistlik, et meil on mingid objektid, näiteks seesama Maarjamäe memoriaal – ilmselt olete ka eelmises ametis kokku puutunud sellega –, ühtpidi läbi Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti on riik esindaja, meil on mingid objektid, näiteks Hiiumaa kultuuriväärtusega militaarobjektid, mis on Riigimetsa Majandamise Keskuse maade peal? Kogu aeg käib see jantimine, et kes neid korrastama peaks ja kes ei peaks. Minu isiklik seisukoht on, et meil peaks olema mingisugune selge üks amet ja valdaja, kes seda järjestust peaks ja vaataks, mis on kõige olulisemad objektid. Kas on teil praegu mingisugune plaan ka, kuidas seda riigi hallatavat muinsusväärtust paremini hallata ja jälgida, mis toimub?

19:18 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Eks siin väga palju taandub sellele, kes on konkreetse objekti või maa omanik. Sealt paljud protsessid alguse saavad. Teie mainitud Maarjamäe kompleks – endise ministrina, ma usun, te teate sama hästi, et tegu peaks olema reformimata riigimaaga. Siinkohal on oluline nendes protsessides muidugi riigi positsioon. Umbes 80% on meil nendest nimetatud objektidest eraomanduses, umbes 10% on riigi ja kümmekond protsenti siis ka kohalike omavalitsuste omanduses. Nii et eks siit saabki otsida neid lahenduskäike vastavalt omanikule.

Jah, Muinsuskaitseametil seisab lähiaastatel ees väga palju olulisi väljakutseid. Ja see nimekirja ülevaatamine, inventuur, sealhulgas arheoloogiamälestiste inventuur, peaks olema need lisaks sellelesamale protsesside auditile, mis võiksid anda meile paremat teadmist sellest, kuidas kõige tõhusamalt selles valdkonnas edasi minna.

19:19 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

19:19 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Mälestise kaitse alla võtmine on üsna bürokraatlik protseduur. Ütleks, et sihuke hea bakalaureusetöö maht. Kas seda ei oleks võimalik lihtsustada?

19:20 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! No kaitse alla võtmiseks, nii nagu ma varasemalt mainisin, on meil kaks erinevat võimalust. Üks on läbi ministeeriumi, mis on tõenäoliselt bürokraatlikum ja võib-olla mõnevõrra keerukam. Aga kindlasti saab Muinsuskaitseameti juht ka ise oma protseduuridega siin kaitset võtta. Mis selle kaitse puhul on hästi oluline, on ka see, et 1990‑ndatel, mitmed spetsialistid ütlevad, võib-olla liiga tormakalt ja vähese taustainfoga võeti objekte kaitse alla ja sellega kitsendati ka eraomanike huve väga suurel määral. Ma arvan, et kõikvõimalikud kitsendused, mida eraomandile tehakse, peaksid olema väga selgelt läbi kaalutud. Siin on väga olulised sammud, mis tuleb läbi käia, et me ei paneks oma omanikke väga keerulisse olukorda.

Ja mis mälestisteks tunnistamise puhul on ka oluline, et kõik tuleb läbi käia vastavalt protseduurile. Muinsuskaitse ei saa ju toimida väljaspool meie õigusriiki ja teiste pärandiliikide puhul kaitse alla võtmine toimib ju ka. Nii ei saa kuidagi olla nõus väitega, et arheoloogiapärandiga oleks see kuidagi muudmoodi bürokraatlikum kui teistega. Kõikides valdkondades, sealhulgas arheoloogias ja üldse kaitse alla võtmises, on, ma arvan, sama printsiip nagu ka teistel elualadel, mis puudutab riiki: riik peab olema prognoositav ehk et me teame, et kui on täidetud mingid eeltingimused, siis riik tõenäoliselt käitub nii. Ka siin on oluline nende piirangute ja kaitse alla võtmistega, et riik on prognoositav, siin on teada, ja võimalikult vähe oleks sellist, nagu teie kolleeg ütles, ühe inimese suva.

19:22 Aseesimees Martin Helme

Helle‑Moonika Helme, palun!

19:22 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma küsiks muinsuskaitseametnike otsustusõiguse kohta laiemalt. Kuna küsimus on muinaspärandi kaitse katastroofilise olukorra kohta, siis me tegelikult teame, et see katastroofiline olukord tegelikkuses suuresti teinekord tuleneb ka sellest, et muinsuskaitseametnik oma otsustusõigust kasutab äärmiselt, kuidas ma ütlen, rangelt, ja eraomaniku huvide kitsendamisest te juba rääkisite. Ma küsiks, kas muinsuskaitseseadust ei peaks äkki uuesti lahti võtma ja seda ka tänapäevastama. Kindlasti osalt ka lihtsustamise suunas ja ka selle rahastamise lihtsustamise suunas ja kõik need ehitustingimused, mis seal on. Ma hea meelega muinsuskaitsealuse ehitise omanikuna tuleksin sinna töögruppi, ma neid kitsaskohti kindlasti väga-väga palju tean. Kas oleks võimalus, et me seda muinsuskaitseseadust hakkaksime üks kord lahti võtma ja arutama?

19:23 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! See on teie kui rahvaesindajate võimalus, absoluutselt. Omaniku vaade, nii nagu te mainisite, on ääretult oluline siinjuures, ääretult oluline. Aga mis puudutab seaduse lahtivõtmist, siis ei olnud see ju väga ammu, aasta oli 2019, ja seadus andis siis väga palju paindlikkust juurde, ütlevad valdkonnainimesed. Kolm aastat rakenduspraktikat, oleme oma aruteludes jõudnud niikaugele, ei anna veel piisavalt palju sellist rakenduspraktika hindamise aega, et me peaksime tegema uusi seaduse avamisi. Ma arvan, et analüüsiks võib-olla ei ole ülemäära pikalt seda aega olnud.

Ja mis me ütleme rahastusotsuste osas, noh, need otseselt seadusandlusega ju seotud ei ole. Rahastusotsuseid saab teha riigieelarve piires, mille valitsus kokku paneb, lugupeetud parlament läbi vaidleb ja ära kinnitab. Seadusandlik raamistik toimimiseks on olnud meil värskes redaktsioonis kolm aastat. Eelarvet, ma arvan, saab siin peale suvepuhkust ka teie poolt arutama hakatud, meie juba iseenesest vaatame sinnapoole, milliste numbritega me võiksime opereerida riigieelarves järgmisel perioodil.

19:23 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

19:25 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Muinsuskaitseameti lahkunud pealik poetas enne lahkumist kuu aega tagasi, et ministeeriumist tuleb kogu aeg ülesanded, aga mitte raha. See tähendab, et sina oled seal, annad kogu aeg piitsa ja ülesandeid, aga mitte raha. Ja nüüd see 200 000, mis puudu oli, ja kõik see muu ja mure – muinsuskaitse on samuti selline meie identiteedile väga oluline. Ja kui vaadata, mida me siin lisaeelarves hakkame siin, millele raha kulutama, miljonid lendavad. Kuidas sulle tundub? Kas sellesse lisaeelarvesse oleks võinud mõne 200 000 juurde lisada või oled sa nii paha inimene, et kogu aeg annad ülesandeid juurde, aga raha ei anna? Või lihtsalt sinu sõna ei maksa valitsuses? Aitäh! 

19:26 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Noh, ega seda piitsa andmist ma väga omaks võtta ei saa, sellepärast et lahkunud ameti juht härra Raie – no meil ei õnnestunudki temaga koos töötada. Novembris, kui mina ametisse asusin, olid need otsused juba suuresti tehtud. Nii et ma olen härra Raiega küll mõtteid vahetanud põgusalt muinsuskaitse teemadel, aga juba olukorras, kus tema ameti juht enam ei olnud. Nii et kõik need ootused ja lootused, mis olid ministeeriumil, ja mõtted, mis olid ametil, jäävad sellesse perioodi enne seda, kui mina tööle jõudsin ministeeriumisse.

Mis puudutab eelarve poolt, siis ma ei pannud tähele, kas te sellel hetkel olite saalis, aga ma teie jaoks kordan üle selle, et aastate lõikes on Muinsuskaitseameti eelarve kasvanud. Ma rõhutasin ka mõni aeg tagasi, et alates 2015. aastast kuni tänase päevani ehk nende seitsme aasta jooksul on Muinsuskaitseameti eelarve kasvanud kaks korda. Ma toon teile numbrilised näited. Muinsuskaitseameti eelarve aastal 2015 oli 3,2 miljonit eurot, 2022. aastal 7,5 miljonit eurot.

Ja loomulikult personalist on siin täna palju juttu olnud. Personalikulud aastal 2015 olid 947 000 eurot ja käesoleval aastal 1,9 miljonit ehk siis väga jämedalt öeldes 2015. aastast kuni tänaseni on personalikuludeks saadud juurde miljon eurot. Ja loomulikult, ega see miljon ei ole kulunud siis ainult nendele inimestele, kes on 2015. aastal ametis tööl olnud, kus koosseisu kohti oli 49 ja pool. Täna, 2022. aastal  on maikuus ametis tööl 70 inimest. Aga enne siin mainitud koondamisi, mille põhjustest me oleme täna rääkinud, oli 74,5 inimest ametis tööl ehk et 2015. aasta eelarve võrdluses 2022. aasta eelarve on 3,2 miljonit versus 7,5 miljonit ja töökohti 49,5 versus 74 ja pool. Aitäh! 

19:28 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

19:28 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Rääkisite eelarvest. Kas teil on juba plaanid ka olemas, et sügisel milliste numbritega minna eelarveläbirääkimistele muinsuskaitse valdkonnas? Teatavasti muinsuskaitsealuste objektide renoveerimine on kordades kallim kui tavaliste hoonete puhul ja vaadates veel ehitushindade kasvu, mis turul toimub, siis teil peab küll väga hea plaan olema. Kas olete juba asunud sel teemal mõtlema?

19:29 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Jaa, loomulikult me nendes kategooriates, mis puudutavad järgmise aasta eelarvet ja ka pikemat strateegiat, oleme oma mõttetegevust alustanud. Tõsi on see teie poolt mainitud, et olukord ehitusturul on keeruline, hindu prognoosida täna homseks on tõsine kunst ja iga päevaga need hinnad muutuvad. Nüüd, mis puudutab muinsuse rekonstrueerimist, restaureerimist, ülesehitamist uuesti, jah, see on tavatingimustest veel kallim. Milliseks kujunevad need numbrid? Täna siin puldist ma teile veel öelda ei oska. Ehk see sõltub väga palju sellest, millised on Kultuuriministeeriumi teiste valdkondade olukorrad. Lisaks muinsusele ja arhitektuuri ja muule pärandile ja siis arheoloogilisele pärandile on meil veel lisaks väga palju erinevaid valdkondi, mis konkureerivad sellele ühele ja samale rahakotile, mille teie meile siit annate.

19:30 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi pole. Läheme läbirääkimiste juurde. Kõigepealt Ruuben Kaalep.

19:30 Ruuben Kaalep

No ei saa rahule jääda nende vastustega ja ma olen kindel, et ka ajaloolased ja laiem avalikkus, kes seda debatti jälgib, ei saa mitte kuidagi rahule jääda. Jah, on muidugi hea meel, et te olete ministrina aru saanud, et seda Tallinna Sadama koge tuleb äärmiselt tõsiselt võtta ja et te sellega tegelete. See on elementaarne asi selles mõttes. Aga nüüd, mis puudutab kõiki neid sadu ja isegi tuhandeid arheoloogiaobjekte üle Eesti, mis on vahetus hävimisohus, mis on avastatud, mida ei suudeta inverteerida, mida rüüstatakse ja leiud, mis hoidlates hävivad, vaat sellega on juba keerulisem lugu. Tegelikult pärast neid vastuseid on selline tunne, et oleme täiesti alguses tagasi.

Võtame algusest peale siis. Nüüd, arheoloogide ühispöördumine. Jah, ühelt poolt on lihtne rääkida nendest struktuurimuudatustest Muinsuskaitseametis, nendel on oma taust ja kõik see, aga personalipoliitika Muinsuskaitseametis ei oleks mingi küsimus siin ja seda võib nii Muinsuskaitseamet või Kultuuriministeerium juhtida nii, kuidas heaks arvab senikaua, kuni see amet suudab oma ülesandeid täita, mis tulenevad seadusest ja mis tulenevad meie riigi ajaloost, pärandist ja olemusest. Selles on küsimus. Ilmselgelt see on probleem, kui on eelarve järjest kasvanud, inimesi järjest rohkem tööle võetud ja on ikkagi see puudujääk 200 000, oskamatu juhtimine, kõik need asjad, mis tulevad välja. Te ise ka tunnistasite kõiki neid asju. No siis ongi küsimus, kas teil on soov seal kord majja lüüa või ei ole. Seda väga siit kõlama ei jäänud.

Põhiküsimus ongi ju see, et kui me räägime kaitse alla võtmise vältimatust vajadusest nendele sadadele leiukohtadele, mis on viimaste aastate jooksul avastatud, aga millest mitte ükski ei ole läbinud seda bürokraatia kadalippu, siis lihtsalt on arusaamatu, miks ei suudeta seda teha. Seda me ju küsimegi. Te lihtsalt ministrina konstateerisite fakti, et jah, probleemid on ja faktid on sellised.  Aga seda me küsimegi teie käest, sellepärast me teemegi selle arupärimise, et saada vastuseid, mis on teie plaanid, kuidas te lahendate seda olukorda, seda muret. 

Nüüd, eraomandi küsimus. Kuidagi väga mitmepalgeliselt kõlas see jutt sellest, et võib-olla see kahjustab eraomandit, kui me võtame asju kaitse alla ilma eraomanikke teavitamata ja nii edasi. Kõigepealt on see küsimus, kas see on see oht, millega me praegu silmitsi seisame, või on palju suurem oht äkki see, kui ajaloopärand pöördumatult hävib. Ma arvan, et ei ole mõtet 90-ndate aega näiteks halvustada. Väga palju neid praeguseid kultuuriobjekte ongi ju siis kaitse alla võetud ja ma ei usu, et keegi praegu üritab väita, et mõned nendest on liiga hästi kaitstud. Asi on ikka teistpidi.

Kui me taandame kogu muinaspärandi säilitamise nendes kohtades, mida ei ole suudetud kaitse alla võtta, inimeste isiklikule vastutusele, olgu see siis eraomanik, olgu need detektoristid, leidjad ja nii edasi, siis küsimus ongi selles, et kui neid ei ole senikaua, kuni neid ei ole mälestisena kaitse alla võetud, ei saa üldsus kuidagi olla teadlik ka sellest kaitseväärtusest.

Lisaaega läheks tarvis.

19:35 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

19:35 Ruuben Kaalep

Ja tegelikult see, millega tehakse eraomanikule kõige rohkem kahju, on selgelt see, kui eraomanik jäetakse teadmatuse olukorda, kus ta ei tea, et leiukoht on, aga kas kaitse alla võtmine tuleb või mitte – see on ju väga fundamentaalne probleem. Olukorra lahendaks see, kui kasutataks seda seadusest tulenevat, teie enda sõnul väga lihtsat viisi, kuidas need mälestised peadirektori käskkirjaga kaitse alla võtta. Aga selle asemel, siiamaani me ju näeme seda olukorda, kus tuleb bakalaureusetöö mahus uurimus kirjutada iga üksiku objekti kohta, ilma selleta mingit kaitse alla võtmist ei toimu. Tahaks, et see poliitika muutuks, et minister paneks rusika lauale ja lööks korra majja, et kogu see bürokraatlik impulss ja need takistused kaoks ära. See ongi ju kõige suurem küsimus, mille pärast arheoloogid, ajaloolased, ajakirjanikud ja nii edasi on teie poole pöördunud.

Nüüd, jällegi, pooltele küsimustele vastates jäi selline mulje, et minister soovib kogu vastutuse toimuva eest lükata Muinsuskaitseametile ja ise vaatab toimuvat kusagilt kõrvalt ja lihtsalt kirjeldab seda, mis toimub. Ootused on väga kõrged. Ootused on sellised, et tõepoolest oleks poliitiline juhtimine, et seataks eesmärke ja selge eesmärk peaks olema see, et need kaitse alla võtmata kohad saaks kaitse alla võetud. Need leiud, mis on hoidlates, et need saaks rahuldavalt konserveeritud, et ajaloopärand ei häviks. Ja ka see Paide Vallimäe näide tegelikult on selles mõttes märgiline, et arusaamatu on, omades seda tehnoloogiat, mis meil on pärandi säilitamiseks, konserveerimiseks, me peame valima ühe või teise vahel. Miks me peame valima, kas tuleb koolimaja või säilib see lubjaahi? Nagu siin käis läbi ka see klaaspõranda näide, siis selles osas me ei peaks elama 90-ndates. Tegelikult saab ju mõlemad säilitada, meil ei ole seda valikut mustvalgena niimoodi. 

Ülioluline teema. Ma arvan, et valitsus, kes ei suuda Eesti ajalugu säilitada, ei pea sellest lugu, ka kaua ei püsi. Aitäh!

19:39 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Kalle Grünthal, palun! (Kalle Grünthal: "Ma paluksin lisaaega ka.") Kolm minutit lisaaega, palun!

19:39 Kalle Grünthal

Austatud kolleegid! Lugupeetud minister! Tänases arupärimises oli kaheksas punkt minu poolt palutud kirja panna siia arupärimisse. Meeldetuletuseks nii palju: miks on antud muinsuskaitseametnikele ainuisikuliselt otsustusõigus lammutada arheoloogilisi mälestisi, nii nagu juhtus Paide vallimäel muinsuskaitsealal, kus hävitati kaevetööde käigus leitud 15. sajandist pärit ainulaadne viiekambrine lubjapõletusahi? Kõigepealt, lugupeetud minister, ma tahaksin teid tänada, vähemalt minu küsimuse osas jätsite äärmiselt sümpaatse mulje. Olete teinud tõsist tööd selles osas. Teie etteastet ja küsimusele vastamist ei saa mitte kuidagi võrrelda meie valitseja Kaja Kallase küsimustele vastamisega. Suur tänu teile!

Aga nüüd selle teema juurde. Ilmselgelt on sedasi, et te kannate arupärimisele vastamisel ette neid postulaate, mida põhimõtteliselt Muinsuskaitseamet on teile edastanud, ja tegelikult asja probleem on selles, et nad ei ole andnud teile päris tõest teavet. Olen ise selle koolimaja valmimise juures, õigemini ettevalmistustööde käigus, aktiivselt osalenud arheoloogilistel väljakaevamistel, kuna see on üks minu hobidest, detektorism on üks minu hobidest, ja ma nägin neid protsesse ja välikoosolekuid päris usinasti seal toimumas. Muidugi märkimisväärne on see, et seda koolimaja ei oleks pidanud sinna üldse absoluutselt ehitatama, sellepärast et Reformierakond planeeris seda eesotsas haridusminister Jürgen Ligigi hoopis 3. kutsekooli juurde – tähendab, mitte 3. kutsekooli juurde, vaid kutsekooli juurde – Paides, kus oleks olnud nii staadion, võimla ja kõik muud vajalikud kommunikatsioonid olemas. Aga nii‑öelda pükse võeti üle pea ära ja tekkis monstrum sinna ajaloolisse piirkonda, mis tegelikult selle kontekstiga absoluutselt ei sobi. Punkt üks.

Ja punkt kaks: rikuti oluliselt muinsuskaitseseadus. Ma rõhutan, juurdeehitis, mis on täielikult välistatud, sinna ehitamisel rikuti muinsuskaitseseadust, Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimäärust ja see on tegelikult väga suur probleem. Võrdluseks, kui Paides tegutses selline muinsuskaitseametnik nagu Karen Klandorf, siis tema oli vägagi konkreetne selles osas, et kui mõni eramaja omanik tahtis katust vahetada, siis ta ütles, et vale kivilaine, seda ei saa teha. Sellised norimised käisid kogu aeg. Aga kui oli vaja lõhkuda midagi ära, andis Karen Klandorf vabad käed. Siin ilmnebki riigi kahepalgelisus: kui eraomanik midagi tahab, siis viidatakse seadusele, aga kui kellegi, ma ütleks, erakondlikud huvid mängivad rolli, siis vilistatakse kogu sellele seadusele täies mahus.

Paar fakti veel. Kõigepealt, kui see, jah, on tõsi, et see protsess oli päris pikk, aga ühtegi otsust ei tehtud. Need olid väga kavalalt ära peidetud põhimõtteliselt protokollidesse, kus otsust ei olnud ja mida ei olnud isegi võimalik vaidlustada halduskohtus, kuna see oli lihtsalt protokoll. Aga selle najal tehti kõik need otsused sisuliselt ära. Kui see lubjaahi välja ilmus, siis tollal kaevetöid juhtinud arheoloog Peeter Piirits teatas telefoni teel kuskile, et asi on jama, siin tuli üks muinsuskaitsealune ehitis välja. Ja nii see protsess läks, kuni ühel hetkel olid kohal ka muinsuskaitseametnikud, kes pakkusid välja, et säilitame selliselt, et lubjaahi jääb siia klaaspõranda alla, läbi mille on võimalik jälgida. Aga ühel hetkel kõik olud muutusid ja me nägime, kuidas kopp lõhub seda ainulaadset ehitist.

Mis ma tahan sellega öelda? Kõigepealt ma tsiteeriks praegu põhimõtteliselt Paide ühte tuntud ajaloolast Kalle Krooni, kes on kirjutanud väga ilusa loo sellest, eriti pärast seda, kui Järva Teatajas ilmus selline artikkel ajaloolisest lubjapõletusahjust ja muinsuskaitsest. Kalle Kroon kirjutab: "Artiklit [edasi] lugedes ei uskunud ma oma silmi, sest selle artikli autor [...] Ulla Kadakas on hakkama saanud [uskumatu] enesepaljastusega. Tsiteerigem lõiku, milles räägitakse lubjaahju väärtusest või väärtusetusest ("Hea minister, äkki te selgitate lahti mulle selle mõiste." – K. G.): "Arutelu viis muuhulgas tõdemuseni, et ka ahju uurimise käigus saadav teave on äärmiselt väärtuslik ja seetõttu ei välistatud viimase võimalusena ka varianti ahju vare pärast uuringut likvideerida." Seega siis – kuna lubjaahjust saadav teave on äärmiselt väärtuslik, siis ei välistata ka selle likvideerimist! ("Halloo!" – K. G.) [Autorid] on näidanud ennast siin tõeliste saatana advokaatidena. [Nende] eesmärk ongi kõik väärtuslik hävitada! Teisiti pole seda lauset võimalik mõista. Kadaka [...] artiklist ilmneb kõige küünilisem nihilism oma tööülesannete suhtes, mis sisuliselt välistab kogu muinsuskaitse olemuse. Selgub, et muinsuskaitseameti puhul on tegu maffialaadse organisatsiooniga, kus mingeid muinsusväärtusi ei eksisteerigi, [vaid] nende tööandjateks on need, kes projekteerivad muinsuskaitseobjektile uusi ehitisi ja kõik jalgujääv tuleb teelt kõrvaldada. Nii ka lubjaahi. Seda on [nad] ise oma artiklis tunnistanud." Vaat selline on ajaloolase Kalle Krooni hinnang kogu sellele protsessile.

Aga asja uba on selles, et seesama, kui lugupeetud minister rääkis siin otsustusprotsessist – jah, see oli küll, aga lubjaahju lammutamise otsus võeti vastu ainuisikuliselt. Ma jätan veel kord selle inimese nime nimetamata. See tehti ühe inimese otsusena, siin ei ole taga mingit asutuse volitust. Ilmselgelt on tegemist kuriteoga, mis on sätestatud karistusseadustikus ja mille eest on ette nähtud isegi vabadusekaotus, sest arheoloogilisi mälestisi ei tohi lõhkuda. Kujutage ette, et ühel hetkel muinsuskaitse leiab, et Pikk Hermann on väga väärtuslik, aga selle asemele oleks palju parem ehitada näiteks mingisugune hotell. Nad teevad otsuse ja lammutavad selle ära. Mis õigusega?

Lugupeetud minister, mul on tõesti palve, palun saatke mulle see otsus, kus on konkreetselt kirjas, kes andis käsu lammutada lubjaahi. See ei ole ühe inimese otsus. Aitäh!

19:47 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

19:47 Anti Poolamets

Austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Teema on kaalukas. Teema on tõsine. Ja ma loodan, et te süvenete sellesse, kaasa arvatud oma visiidil Saaremaale, ja näete kohapeal, kui tähtis on Eesti arheoloogia ja kui kaalukas on näiteks seesama viikingilaeva leid kogu rahvusvahelise ajaloo uurimise kontekstis. Selge see, et Eesti kuultuuri, ajalugu, ühiskonda või loodust ei uuri ega dokumenteerib meie eest keegi teine. Meil on põhiseaduslik kohustus tagada vahendid vastavale säilitustegevusele, uuringutele. Eesti Vabariigi kultuuri-, muinsuskaitse ja teaduspoliitika peab seadma üheks oma põhieesmärgiks Eesti uuringute süstemaatilise rahastamise. See muidugi kehtib ülikoolide kohta. See kehtib muinsuskaitse suuna kohta. See kehtib tegelikult meile kõigile. Me peame seadma Eesti esiplaanile.

Sellesama Saaremaa kuulsa viikingilaeva näitel jätkates rääkisin just arheoloogidega, kes on seda uurinud. Ma olin ise selle sündmuse juures, päris mitmel nädalal olin väljakaevamistel, jäädvustasin haruldust sadade fotode ja videotega. Ja uhke tunne on, kui minna poodi, vaadata, et National Geographicu uus number on tulnud, seal räägitakse viikingitest. Ja muidugi ma alati kontrollin, kas Saaremaa viikingilaeva lugu on sees. Jah, on. Jah, on. See leid on muutnud Põhja-Euroopa ajaloo uurimist põhjalikult. Viikingiaja doteerimine on lükatud 50 aastat varasemaks ja ükski tõsine allikas sellest enam mööda minna ei saa. Ehk üleskutse lugupeetud ministrile: Saaremaa visiidil vaadake hoolega ja kohe mitme nurga alt, mitte ainult miinimumi nurga alt, vaid ka maksimumi nurga alt, kuidas eksponeerida neid leide Kuressaare muuseumis. Kindlasti oleks väga efektne, kui me suudame teha replika ja ta sõidab Salme vahet ja sõidab Saaremaa vahet. Ma olen täiesti veendunud, et sellest saab tõmbenumber ja seda käiakse vaatamas kaugemalt. Sest see laevauurimise teema ei ole ju ammendatud.

Aga arheoloogid nurisesid selle üle, et ei jätku vahendeid. Põhiliselt ollakse saanud välisraha välisrahastust Taanist-Rootsist. Siin on muidugi koormus haridusasutustel, ülikoolidel, aga ka igasugustel grantide üle otsustajatel. Kultuuriministeeriumil on võimalus sekkuda ja panustada erineva nurga alt. See on küll tähtleid, aga selle kaudu me väärtustame kogu Eesti arheoloogiat, kahtlusteta. Kahtlusteta.

Kui Lennart Meri elaks siis ta oleks selle viikingilaeva kõneisik ja rahvusvaheline tutvustaja. Ma ei kahtle selles hetkegi. Aga meil on ka ülesanded. Meie peame seda pärimust hoidma ja ka seda latti hoidma, kuhu Lennart Meri meie ajaloo tutvustamise oma diplomaadi ja poliitiku tegevuses seadis.

Samamoodi hansa koge, palun hoidke pilk peal. See ei ole argument, et meil juba üks on. Küll me siis pingutame ka teistes maakondades, et see endale saada, kui meremuuseum enam ei jaksa teist võtta. Saaremaa Muuseum ...

Palun lisaaega.

19:52 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.  

19:52 Anti Poolamets

Saaremaa Muuseum võistleks kindlasti selle nimel. See on ju veel haruldasem kui Paksus Margareetas eksponeeritu.

Looduslikud pühapaigad ehk nende projektidega on palju saavutatud. Hoidke pilk peale, et siin on väheste vahenditega võimalik palju saavutada. Ma olen küll väga uhke, et minu kodukandis on üks üks kuulsamaid looduslikke pühapaiku märgistatud ja kaitse alla võetud. Aga paraku rahvusteadustes käib säästupoliitika, kuigi siin numbrites justkui väitis minister, et olukord on teisiti, aga laristamist on näha küll, siin ja seal. Aga see nurin, mis tuleb kirjandusmuuseumist ja arheoloogidelt, ei lähe mitte selle pildiga kokku. Aga võib-olla see näeb eriti halb välja selles mõttes, et kui kusagil tegeldakse sooneutraalsuse pühaks kuulutamisega, siis Eesti ajalugu jääb lihtsalt selliste rumaluste varju.

Detektorismist. Selge see, et detektorismi probleem on tõsine, meenutab 19. sajandit, kui arheoloogia oli lapsekingades ja sadlikest huvilised käisid oma suurte talupoegadest meeskondadega lihtsalt kaevamas kümnete ja sadade kaupa arheoloogiamälestisi, viskasid asjad kotti ja pärast siis uuriti. Ehk oleme justkui ringiga tagasi jõudnud. Siin oleks vaja ka politseiressurssi suurendada. Olukord on tõsine. Meie väärtuslikud aardeleiud lähevad mustale turule. Lihtsalt kultuuri kaitsmise huvides tuleks politseiga koostööd süvendada, igal juhul, ja olla leidlik, kuidas ka detektoristide hulgas tekitada neid hierarhiad. Kõige parem teiste detektoristide järelevalvaja on ilmselt üks professionaalne detektorist, kellel on eetikakoodeks korralik ja ta hoiab teised eemal nii nagu üks korralik keskkonnainspektor.

Ja lõpuks tahaksin märkida ka hoidlate olukorda. Ehk ikka on küsitud seda raha, et teha Põhja- ja Lõuna-Eesti ühishoidlad. Olen minagi näinud neid hallitavaid nukraid museaale. Ehk selle nimel tuleks edasi võidelda. Meil on küll sellised uhked rahvusvahelised sümboolse väärtusega leiud nagu viikingilaev, aga tuleb ka rutiinset tööd teha, et need tavalisemad leiud ei häviks. Hoian ministrile pöialt ja loodan, et ta hoiab silma peal. Aitäh!

19:55 Aseesimees Martin Helme

Atäh! Kas minister soovib omalt poolt sõna? Ei. Sellisel juhul on see arupärimine käsitletud.


6. 19:55 Arupärimine ministeeriumi pädevuse kohase õigusloome kohta (nr 136)

19:55 Aseesimees Martin Helme

Läheme edasi tänase kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on samuti arupärimine. Riigikogu liikmete Jaak Juske, Lauri Läänemetsa, Ivari Padari, Riina Sikkuti ja Helmen Küti poolt 5. mail esitatud arupärimine ministeeriumi pädevuse kohase õigusloome kohta. Arupärimine on number 136 ja arupärijate esindaja on Riina Sikkut. Palun! Aga vastajaks on Maris Lauri.

19:55 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraadid esitasid arupärimise justiitsministrile ministeeriumi pädevuse kohta õigusloome osas. Ja aluseks on Harju Maakohtu otsus trahvida Ekspress Meediat ja kahte ajakirjanikku rahapesu juhtumi kajastamise eest. Ja kuna see otsus on nii erakordne Eestis ja on põhjustanud väga palju sellist teravat avalikku arutelu, siis  on viimane aeg, et see arutelu tegelikult jõuaks ka siia saali, sest jõutakse tagasi kriminaalmenetluse seadustiku §-ni 214 ja selleni, kas on vaja õigusruumi kuidagi muuta. See on kahtlemata parlamendi pädevus ja seega loodan tõesti palju küsimusi ja sisukat arutelu.

Igas valdkonnas ju tegelikult põhimõte on see, et vabadust võiks olla võimalikult palju, tuleb seada ainult vajalikud piirid. Ja täpselt samamoodi on ka nii avaliku sektori kogutud teabe avalikustamisega, avaliku raha eest kogutud teabe avalikustamisega, aga ka kriminaalmenetluste puhul. Seda, milliseid kuritegusid on sooritatud, keda süüdistatakse – seal on väga tugev avalik huvi ja seda on nii endine peaprokurör kui teised juristiharidusega inimesed ka meedias selgitanud.

Küsimus on, kuhu need piirid tõmmata. Ja tõesti, kriminaalmenetluse seadustiku seletuskiri § 214 all seni ei ole mõelnud ajakirjanikke, vaid inimesi, kes menetlusega kokku puutuvad ja kellel on võimalus neid endale teatavaks saanud asjaolusid ka avaldada. Ja selleks oleks vaja prokuratuuri luba, kui nad seda teevad. Aga seni see paragrahv ei ole justkui kehtinud ajakirjanduse kohta, aga ometi on seda esimest korda niimoodi rakendatud.

Sellega seoses meil on viis küsimust justiitsministrile. Küsime nii selle prokuratuuri tegevuse kohta: millist hüve prokuratuur kaitses, mis see avalik huvi on? Kas on vaja õiguslikke muudatusi ministri meelest? Kuidas selline tõesti suur rahapesu ja ka rahvusvahelise tähtsusega rahapesujuhtum, kuidas see saab olla vaid uudishimu ja ei kanna avaliku huvi aspekte? Kuidas võib ajakirjaniku isiklik trahvimine tegelikult uuriva ajakirjanduse tegutsemist pärssida ja kuidas tasakaalustada prokuratuuri sõltumatust? Kas näiteks parlamendi erikomisjoni ees selgitusi anda sellistes juhtumites? Selliste küsimustega pöördume ministri poole. 

Ja lisaks tegelikult seda, kui palju reguleerida ja kui palju tuleks tegutseda koostöö ja terve mõistuse järgi. Et ega see puudutab ka teisi teemasid, mida me oleme erinevate, näiteks Vabariigi Valitsuse seaduse muudatuste raames lobitegevuse regulatsiooni näol või majanduslike huvide deklareerimise näol. Me tegelikult näeme, et võib neid kruve rohkem kinni keerata, võib nõuda detailsemat regulatsiooni, avalikustamist, registreerimist, aga lõpuks on alati võimalik sellest mööda minna.

Tegelikult selline hea koostöö ja tervest mõistusest lähtumine kehtib kõigi selliste tegevuste kohta, kus on huvide konflikt või võimalik korruptsioon, aga ka selliste kriminaalmenetlust ja kriminaaluurimist puudutavate materjalide avalikustamise kohta nagu siingi. Ega lõpuks, kui midagi suure pauguga avalikkuses hakkab siin arutelu tekitama, seal taga on alati pikem lugu, kas siin prokuratuuril nende konkreetsete ajakirjanikega on olnud varasemaid kokkupuuteid.

Kahtlemata, eks meil kõigil võib olla ebameeldivaid kokkupuuteid ajakirjandusega ja tahaks rohkem kontrollida seda, mida, kuidas ja millal avalikustatakse. Aga sellest inimlikust soovist tuleb üle saada, et mõista, mis on ajakirjanduse roll vabas ühiskonnas, kuidas see meil aitab demokraatlikult riiki juhtida, mis on selle avalikustamise väärtus. Ja seda arutelu ma loodangi siin saalis nüüd pidama hakata. Aitäh! 

20:00 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd arupärijatele vastab justiitsminister Maris Lauri. Palun!

20:00 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja, lugupeetud arupärijad ja teised saalis olevad Riigikogu liikmed! Sõnavabadus ja sealhulgas ka ajakirjanduse sõnavabadus on demokraatlikus ühiskonnakorralduses vältimatult vajalik, ta on tagatis selleks ja kindlasti ülimalt oluline. See on üks põhjus, miks nii nagu ka Eestis ka mujal riikides on olemas selline põhimõte, et ajakirjanikel on võimalik oma allikaid kaitsta ja nad ei saa nende varjamise eest karistada. Ja tuleb tunnistada, et vähemalt Eestis ja kindlasti ka mujal maailmas on ajakirjandus väga kirglikult seisnud selle vabaduse eest ehk allikakaitse eest. Ja ma arvan, et see on ülimalt oluline, et see ka tulevikus nii jääks. Nii et selles mõttes Eesti kindlasti mingit muudatust ei vaja.

Kindlasti on väga positiivne ka see, et ajakirjandusega seotud vaidlusi lahendatakse Eestis valdavalt Pressinõukogus, mis ei ole kohtulik institutsioon. Tõenäoliselt ei ole osapooled mitte alati lahendustega rahul, aga üldiselt neid aktsepteeritakse. Ma arvan, et just Pressinõukogu autoriteet on üks põhjus, miks Eestis on kohtuvaidlusi, mille üheks osapooleks on ajakirjandus, vähe, isegi väga vähe. Aga neid on olnud ja tõenäoliselt on neid ka tulevikus.

Ma tooksin siin sisse selle aspekti, et meil on põhiseadus, nagu ka paljudes teistes riikides, mis §-s 15 annab kõigile õiguse pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks, kõigile, vahet tegemata. Mitte keegi ei ole kusjuures ka kaitstud selle eest, et tema vastu ei võidaks kohtusse pöörduda. Võib kohtus hageda Riigikogu liiget, valitsuse liiget, ka kohtunikke võib kohtusse viia teatud kuritegude eest. Seal on omad protseduurid. Ja ma arvan, et see on üks demokraatliku ühiskonna väärtusi, mille lõhkumist me kindlasti ei tohiks lubada ja plaani võtta, et me ei tohi luua selliseid inimesi, inimeste gruppe, kelle puhul me ei saa kohtusse minna. Siin on üks erand. Me eeldame, et need inimesed, kelle vastu me kohtusse läheme, kelle me kohtu alla viime erinevates protsessides, näiteks kriminaalmenetluses, et nad on tervemõistuslikud, et nad saavad aru, mis toimub. Siin on see koht, kus on piir. Aga see tähendab seda, et võimalus ajakirjanikke hageda peab jääma.

Kuid siin on üks aspekt, millest viimasel ajal räägitakse rohkem, võib-olla Eestis mitte nii palju, aga selle nimetatud juhtumi tõttu on see teema ka natuke tõusetunud. On küsimus pahatahtlikust niinimetatud strateegilisest hagemisest, mille eesmärk ei ole mitte õiguse saamine, vaid kellegi hirmutamine, koormuse tekitamine, talle rahalise, ajalise koormuse tekitamine ehk sisuliselt selle inimese vaigistamine. Ja see ei puuduta kindlasti mitte ainult ajakirjanikke, vaid see on laiem probleem. See on üks teema, millega meie Eesti ühiskonnal tuleks lähimate nädalate jooksul tegeleda. Reedel saatsin ma kooskõlastusringile ühe Euroopa Liidu algatuse idee ja see puudutabki pahatahtlikku hagemist. Ma ootan tagasisidet sellele, sisukat tagasisidet nendele ideedele ja mõtetele, mida võiks teha veel. Eesti on muideks päris palju teinud ja paistab selles mõttes positiivselt silma.

Aga ma proovin vastata nendele konkreetsematele küsimustele, mis teie arupärimises olid. Aga ma rõhutan veel kord, et ma ei kavatse konkreetset juhtumit lahata, kuigi kindlasti need vastused teatud mõttes sellest tõukuvad.

Esimene küsimus: "Millist hüve prokuratuur antud kaasuses kaitses, võib jääda arusaamatuks kontekstis, kus prokuratuurist endast on sarnased juhtumid oluliselt suuremate kahtlustustega meedia ette toodud ning seejuures jäänud hiljem tõendamata. Kas peate siin vajalikuks õiguslikke muudatusi selliselt, et reeglid kehtiksid kõigile ühtemoodi?" Vastus. Nagu ma ütlesin, konkreetse juhtumi puhul mina ei kommenteeri ja palun küsida seda prokuratuurilt, nemad teavad detaile. Nemad oskavad selgitada, miks, kuidas ja mis see täpsemalt oli. Ma võib-olla saan tuua natuke tausta, millest õigusloome on lähtunud ja mida tegelikult ka Riigikogu elektroonilisest arhiivist on tõendusmaterjalina eelkõige eelnõude seletuskirjadest, protokollidest leitav. Nagu Riina Sikkut osutas, siis see 215, tõesti, 214, vabandust, tegeleb teemaga, mis puudutab lekitamist. Ma loodan, et te mõistate kõik, et võimaliku kuriteo uurimine ei saa toimuda absoluutse avalikustamise tingimustes. Siin on väga mitmed põhjused. Võib-olla paar olulisemat asja on süütuse presumptsioon ehk kõik need ideed, kes võiksid olla ühes või teises asjas süüdi, kui see välja tuleb, siis paratamatult avalikkuses inimese maine saab määritud, see ei ole õiglane. Ka uurimise huvid tulevad välja, millises järjekorras tehakse, mis on tulemused, See on kindlasti oluline, et võimalikud kurjategijad, kui käib kuriteo uurimine, ei saaks peitu pugeda, tõendeid hävitada või veel midagi teha. Kindlasti on ka küsimus kohtupidamise huvidest, et see oleks aus ja õiglane. Me lähtume tavaliselt sellest, et kohus kuuleb argumente valdavalt mitte ajakirjanduse kaudu eelnevalt, vaid siiski nii-öelda protsessi käigus. Samas, muidugi on loogiline, et inimestele pakuvad huvi teatud juhtumid. Selliste avalikku huvi pakkuvate juhtumite kohta info avaldamine on täiesti põhjendatud ja mõnigi kord vajalik kas või selleks, et vältida põhjendamatuid spekulatsioone, oletusi ja pahatahtlikke arvamusi. Kindlasti inimesi huvitab ka see, kas mingite oluliste, eriti kuritegude puhul, kui me räägime, et kas asjaga tegeldakse, kuidas see asi edeneb, see on avalikkuse jaoks oluline. Eelnevast tulenevalt, need kolm aspekti, mida ma nimetasin, kõik see info, mis avalikustatakse uurimise käigu kohta, peaks olema väga täpselt kaalutletud, kus kohas on see piir, mida avalikustada ja mida mitte. Ilmselgelt, ma saan aru, te olete ka lugenud seda 214. paragrahvi ja seda seletuskirja seal taga, just nimelt sellega see tegeleb, mitte ainult see üks paragrahv, aga ka teised paragrahvid, eks ju, mis seal ees‑ ja tagapool on ehk küsimus sellest, kes otsustab, millal otsustab ja kuidas menetlus käib. Tõsiasi on see, et seal räägitakse tõesti menetluse asjaosalistest, kes menetlusega erinevatel viisidel kokku puutuvad. Seletuskirjas, kui te loete paragrahvi ja eelkõige lõiget 3 sellest 214-ndast, siis sealt ei ole see asi nii üheselt mõistetav, kuna öeldakse: ja teised või asjasse mittepuutuvad. Ühesõnaga, ta laiendab päris oluliselt. Nüüd küsimus, kuidas seda tõlgendada. Kuna seda 214. paragrahvi süüteomenetluses on vähe kasutatud kohtutes, siis praktika on senini olnud rohkem kui 10 aasta jooksul, et ajakirjanike puhul seda ei ole rakendatud, aga nagu täna on kohtunik selgitanud, on see ebaselge.

Kas peaks midagi muutma? Osutaksin sellele, et Eesti seesama kriminaalkohtuseaduste puhul võiks, kui see vaidlus jõuab lõpuks näiteks Riigikohtuni, siis Riigikohtu lahendid on ka õigusloovad. Nii et kuna vaidlus käib, siis me tegelikult ei tea, mis on Riigikohtu lahend. Ja Riigikohtu lahend võib olla selline, et seadust ei ole vaja muuta, et ta on vastanud, vastab sellele, mida kunagi Riigikogu mõtles, ma oletan, 2011. aastal ma Riigikogus siis ei olnud, nii et ma ei tea. Kui lahend on teistsugune, siis võib tõesti kaaluda, kas vajab täpsustamist. Ja kindlasti on Eesti riigi huvides see, et pahatahtlikult lekitamisi oleks võimalikult vähe uurimise käigus. Ja mina küll, nende lekitamistega on see lugu, et väga keeruline on tuvastada, kes seda tegi. Ja tundub vahetevahel, et süüdlasi võib olla nii ühel kui teisel pool ja mõnikord võib-olla kõige valjumalt teiste osapoolte süüdistajad võivad olla ise selles sees. Nii et tasub olla nagu ettevaatlik selles mõttes, aga kindlasti meie huvides on see, et lekitamist oleks vähem. Ja kõik arukad meetmed, mis seda vähendavad, on head.

Teine küsimus: millist mõju omab loodud pretsedent ajakirjandusvabadusele ning kas näete õiguslikeks muudatusteks vajadust? Nagu ma ütlesin, viidates sellele, et Riigikohtu otsust ei ole ja see võib sinna jõuda, nii et hetkel ma ei julge öelda, et kindlasti oleks vaja midagi muuta. Konkreetse juhtumi mõju selgub kahtlematult aja jooksul, kui ta siin on.

Kolmas küsimus: "Kui tõsiseid ja ühiskonda raputavaid rahapesu uurimisi käsitletakse Teie haldusala sõltumatu asutuse poolt uudishimuna, siis kas peate vajalikuks taoliste küsimuste paremat õiguslikku reguleerimist?" Ulatuslikud rahapesujuhtumid on kindlasti sellised, mis pälvivad avalikkuse suurt tähelepanu ja nende kohta info avaldamine on täiesti kohane. Aga nagu ikka, alati tuleb kaaluda, millist infot avaldada, millises faasis ja kuidas teha. Ajakirjandus on rahapesujuhtumite puhul teinud väga tänuväärset tööd. Nii et mul ei ole selles mõttes üldjoontes midagi ette heita, see on olnud Eesti jaoks kindlasti kasulik. Ja kui meil oleks olnud kunagi, ka tollel hetkel näiteks vilepuhujate eelnõu vastu võetud, siis oleks võib-olla jõudnud niikaugele, et asjad ei oleks läinud nii hulluks, nagu nad läheksid.

Neljas küsimus: "Järjest sagenevad olukorrad, kus hagetakse väljaande kõrval ajakirjanikke isiklikult, mis võib mõjuda pärssivalt uuriva ajakirjanduse tööle. Kas peate vajalikuks antud probleemile lahenduse leidmist ning mida kavatsete antud küsimuses ette võtta?" Eelpool ma osutasin sellele, et on pahatahtliku hagemise algatus, millega siis Euroopa Liidust ette on pandud. Ja siin ma osutaksingi sellele, et mitmed sammud, mida seal pakutakse, on tegelikult Eesti õiguses juba sees. Näiteks, hagi tagamisega tekitatud kahjude hüvitamine, hagi menetlusse võtmisest keeldumine ja läbi vaatamata jätmise võimalus, teatud tingimustel, kui on ilmselgelt näha, et hageja õigusi ei ole, ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, ongi näha, et mõttetu ja põhjendamatu hagi, ühesõnaga, hagejat ei ole kahjustatud ja muud asjad. See on võimalik välja lükata. Ja ma kindlasti ütleksin nii, et Eesti puhul on üks väheseid riike, kus pahatahtlikku hagemist ajakirjanduse vastu ei ole eriti tuvastatud, vähemalt minule statistikat ei jõudnud. Võib-olla nüüd viimase kahe kuu jooksul on tulnud, aga siis kui paar kuud tagasi, siis ei olnud sellist.

Ja mis puudutab viiendat küsimust, prokuratuuri sõltumatuse tasakaalustamist vajadusega olla valmis otsuseid parlamendi erikomisjoni ees selgitama, siis ma kõigepealt tuletan meelde, et peaprokurör esitab igal aastal oma või prokuratuuri tegevusest põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusest tulenevalt. Riigikogu komisjonidel on väga lai otsustusõigus kutsuda väga erinevatel teemadel erinevate asutuste juhte ja esindajaid oma istungitele. Nii et ma arvan, et Riigikogul on praegugi päris palju võimalusi neid teemasid arutada, diskuteerida ja otsustada, mida teha ja kuidas teha. Aga kui Riigikogu leiab täiendavaid asju, et tal on vaja seadusandlikke õigusi juurde, siis ka see võimalus on kahtlematult olemas. Aitäh minu poolt!

20:15 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd küsimused. Lauri Läänemets, palun!

20:16 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Sellega ma olen täiesti nõus, et meie eesmärk ei ole ka siin täna konkreetset juhtumit arutada ja selle sisu lahata, aga pretsedent on loodud. Tegelikult, kui ei taha konkreetsest juhtumist rääkida, siis me võiksime rääkida ükstapuha millisest muust, kas või väljamõeldud juhtumist, aga situatsioon on tähtis.

Ma teie sõnavõtust sain aru, et teie siin mingisuguseid seisukohti võtma enne ei hakka, kui kohus oma otsused langetanud on. Aga minu arvates on tegu juba tehtud ja jälg jäetud ja mõju ka. Poliitikud alati ei pea kohtuotsuseid ootama. Kui me näeme, et seal on mingisugune mõju, negatiivne mõju võimalik, ja kui meile tundub niimoodi, siis me peaksime tegutsema, et ennetada järgmisi olukordi. Ma küsiksin teie käest teie enda seisukohta. Kas teie, jättes kõrvale selle konkreetse juhtumi, aga põhimõtteliselt näete kuskil siin probleemi ja vajadust tegutseda või üldse mitte? Aitäh!

20:17 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma rõhutan seda, et kuna tegemist on üheainsa juhtumiga, siis ükskõik, mida ma ütlen, te saate selle tuua koheselt sinna peale ja järgmisena esitada [väite], et minister sekkub sõltumatu asutuse asjaajamisse, palun esitage lahkumisavaldus. Nii et palun ärge sundige mind ütlema nii otseselt seoseid.

Mida ma põhimõtteliselt võin öelda, on see: iga kord tuleb kaaluda, millistel asjaoludel ja millist infot tuleb avalikustada. Avalikkusel on õigustatud huvi selliste teatud suurte asjade puhul saada informatsiooni, kus kohas see konkreetne hetk on. Millist infot tuleb avaldada, see sõltub asjaoludest. Ja praegu käib ju nimelt kohtus selle üle vaidlus, kas see oli õige aeg, kas see info oli piiratud või ei olnud ja kas § 214 on piisavalt selge ja kuidas seda tõlgendada.

Minu isiklik seisukoht, mida ma arvan, on see, et me peame tegelema sellega, et meil oleks lekitamisi võimalikult vähe. See on põhimõte, vastastikku on ju süüdistatud nii kaitsjaid, uurijaid, prokuratuuri ja nii edasi ja nii edasi. See peaks olema võimalikult vähene ja parim oleks muidugi, kui seda üldse ei oleks. Ma ei ole nii naiivne, et arvata, et me sellega väga kergesti hakkama saame.

Aga teisalt on kindlasti oluline see, et ajakirjandusel on allikakaitse ja seda tuleb ka mõelda. Kuskil on, nagu siin eelnevalt Riina Sikkut rääkis, olemas teatud piirid, kust kohast üleminekut tuleks vältida. Minu arvates on Eesti ajakirjandus selle piiri tunnetamisega päris hästi toime tulnud. Nagu ma ütlesin, pressinõukogus on vaidlusi aeg-ajalt olnud erinevatel teemadel, need asjad on lahendatud hästi või halvasti, aga ütleme nii, et neid lahendusi on respekteeritud. Järelikult see asi toimib. 

Võib-olla praegusel juhul on asi ootamatu ja tuleb see diskussioon läbi viia. Ma ei tea neid detaile. Ma lihtsalt ei tea. Selle tõttu ma ütlen, et seda asja peab täpsemalt selgitama prokuratuur, neid detaile, ja ilmselt nad seda teevad, nad on üritanud seda teha, ja põhjendada, miks nii- või naamoodi. 

Ma loodan, et me leiame sellise mõistliku tasakaalu info avaldamise mõttes: mis on oluline, mis ei ole. Minu teada on ajakirjandus varasematel aastatel suutnud, kõik nende uurijad, kui nad on saanud mingi info jumal teab kust, nad on suutnud uurimisasutustega kokkuleppe saavutada. Näiteks ei avalikustata infot täna, vaid kahe või kolme päeva pärast, kui teatud asjad on tehtud. Mulle meeldivad alati olukorrad, kus inimesed vaidlusalused asjad mõistuspäraselt ära lahendavad. Aga vahel ei õnnestu. Minnakse kohtusse ja kohtud selleks ongi, et selliseid vaidlusi lahendada. 

20:20 Aseesimees Martin Helme

Ivari Padar, palun! 

20:20 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud proua minister! See on keeruline teema, kus tõesti on ju väga libe või väga õhukene jää, kust lõpeb avalikkuse huvi rahuldamine ja kust hakkab näiteks ühe osapoole kaitsetaktika kas või pihta. Ja me oleme seda ju aastate jooksul näinud, mis toimunud on. Te rääkisite sellisest asjast nagu pahatahtlik hagemine, isegi rääkisite vist strateegilisest hagemisest. Äkki te mõne sõnaga räägite, mis asi see on? Ja kas see pahatahtliku hagemise selline reguleerimine on puhtalt siseriiklik teema või on see kuidagi seotud ka Euroopa Liidu õigusega? Mina pole sellist terminit iseenesest nagu varem kuulnudki.

20:21 Justiitsminister Maris Lauri

Jaa, aitäh! Tähendab, ingliskeelne termin ja lühend on SLAPP ehk strateegilised hagid avalikkuse osalemise vastu. See on ingliskeelne nimetus, eesti keeles nimetatakse ka vaigistuskaebusteks, pahatahtlikest kaebusteks. Nüüd on see olukord, kus pahal asjal on väga palju erinevaid nimesid, mitte heal asjal. See on olukord, kus inimesed, need võivad olla väga erinevad inimesed, ajakirjanikud, lihtsalt kodanikuaktivistid, poliitikud, inimesed, kes tulevad avalikkuse ette informatsiooniga erinevate asjade kohta, mis kellelegi tundub ebameeldiv, halb, mida nad tahavad varjata. Ja siis, et inimesi vaigistada, hakatakse esitama nendele erinevat laadi süüdistusi, hagetakse neid kohtusse suvalistel teemadel, noh süüdistades neid näiteks andmete avaldamises, laimamises jne, jne. Eesmärk on see, et kui on hästi palju erinevaid hagisid, siis inimesel ei ole aega ega rahalist ressurssi tegeleda sellega, millega ta tegeleb. Ja sellega tegelikult hirmutatakse inimesi vahel ja öeldakse, et kui sa ei tee, siis ma hagen. Eestis on neid juhtumeid, küll mitte ajakirjanduse vastu olnud. Kahjuks.

Eestis, nagu ma nimetasin, meil on olemas teatud mehhanismid sellega võitlemiseks, ehk saab kohtutes lükata kõrvale ilmselgelt selliseid hagisid, mis on pahatahtlikud ja põhjendamata. Siin on lisaks, ma nimetasin, need põhjused, on terve hulk põhjuseid, mille puhul saab tagasi lükata. Seal nõutakse ka tagatisi, näiteks kui hagemise tõttu tekib inimesel kahju, siis kahjude hüvitamine, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, siis kannab menetluskulud hageja. Nii et sellised meetmed on olemas. Aga kahtlematult tuleb inimest valgustada selles mõttes.

Siseriiklikult on see iga liikmesriigi enda asi, riigid on neid asju erinevalt teinud. Mul oli justiitsministrite kohtumine siin talvisel perioodil ja siis Eestis on, ma julgen öelda, selles mõttes päris hästi see seis. Teistes riikides on need asjad tihtipeale keerulisemad. Näiteks, kõige tuntum lugu on Malta ajakirjanikuga, kes lõpuks tapeti, tal oli tollel hetkel 40 hagi üleval. Ja seadusandlus lihtsalt ei võimalda. Malta on neid asju natuke parandanud nüüd ja neid meetodeid teinud. Riigid on väga erinevalt lahendanud neid küsimusi. Ja diskussiooni küsimus oli selles, et kasutatakse ka sellist asja, et hagetakse inimest teise riigi kohtutesse. Kui tal on erinevates riikides, siis on see kulukam ja segasemaks, eks. Ka sellist asja katsetatakse. Ja see on koht, kus kohas Euroopa Liit saab sekkuda, kui need lähevad üle piiri, piiriülesteks asjadeks. Riigisiseselt ei saa, aga iseenesest loomulikul, ütleme, see on infovahetus, parimate praktikate vahetamine, ja see on see, mida me võiksime teha ja diskuteerida. Mulle tundub, et ka Eestis on see teadlikkus suhteliselt tagasihoidlik, nendest võimalustest mida me saame teha.

Aga selle direktiivi ja ka Euroopa Komisjoni soovitustega, mis sellega koos käivad, see arvamuse avaldus, ootakski neid arvamusavaldusi eri osapooltelt, et mida võiks teha ja kuidas võib teha. Aga see ei puuduta ainult ajakirjandust, see on tõesti laiem teema. Ja pahatahtlik, see ongi, see eesmärk on vaigistamine, ütleme niimoodi. Hirmutamine, millega see on, sellepärast nimetatakse pahatahtlikkust strateegiliseks, et ta võtab mingi asja suuremaks eesmärgiks, mitte tõe väljaselgitamise.

20:26 Aseesimees Martin Helme

Raimond Kaljulaid, palun!

20:26 Raimond Kaljulaid

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud minister! Ma olen viimased kuus aastat vist olnud poliitikas, enne seda üle kümne aasta kommunikatsioonivaldkonnas, ma võin teile rääkida teile alluvast prokuratuurist. Kui te loete Eesti Ekspressi, teisi Eesti meediaväljaandeid, need ju kubisevad lugudest, mis tuginevad toimiku materjalidel, pealtkuulamise protokollidel, mis annavad sõna-sõnalt edasi absoluutselt asjasse mittepuutuvaid vestlusi, mida lihtsalt on lõbus lugeda, mis kõik ei tohiks üldse avalikkuses olla ja mis kõik on lekitatud sellestsamast prokuratuurist, mida te nii vahvasti praegu kaitsete. Andke andeks, see asutus teil ei leki mitte nagu sõelaga, vaid nagu võimlemisrõngaga prooviks vett kanda. Kuidas te seda kommenteerite? Mis te arvate, kas võib olla äkki näiteks ka selle kaasuse puhul teatud mõju see olnud, et ajakirjanikud on harjunud sellega, et prokuratuurist tuleb pabereid nagu Vändrast saelaudu ja neid võibki avaldada täiesti vabalt, midagi pole siiamaani juhtunud?

20:27 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Te natuke väga julgelt ütlesite minu kohta. Tähendab, küsimus on ikkagi selles, et kui andmeid lekitati ja meil ei ole konkreetset teavet, kes lekitas, kes seda tegi, siis on väga keeruline öelda, kes seda tegi, kui ei ole tõendatud. Kui on tõendatud, siis on tõesti asi selge. Ja noh, ütleme niimoodi, et mina olen kuulnud küll ja küll neid väiteid, et kes, kus ja mismoodi. Eks ajaloost ja teiste riikide kogemustest võib lekitajate hulgas olla politseinikke, eksperte, tunnistajaid, ka neid, keda süüdistatakse, advokaat ja nii edasi ja nii edasi. Kui me ei suuda öelda, kes konkreetselt on teinud, jääb üles spekulatsioon. Jääb üles, kui ei ole fakti, ei ole tõendatav. Mina küll ei julgeks öelda, et see on.

Mul on hüpotees. Võib-olla see hüpotees on tõene, võib-olla ei ole. Mina ei julge seda öelda, sellepärast et aeg-ajalt on lekitamise eesmärgid üpris kummalised. Nii et võib-olla üks lahendus sellise asja juures on see, kui me suudame minna rohkem digitaalsematele menetlustele, kus jääb digitaalsete materjalidega tutvumisel alati jälg järgi, kes selle materjaliga on tutvunud. Siis võib-olla väheneb kiusatus erinevatele isikutele, ükskõik, kus nad parasjagu töötavad, mismoodi nad nendele materjalidele ligi pääsevad, neid avalikustada. Siin on erinevaid viise. Aga tõsiasi on see, et lekitajaid on igalt poolt olnud ja ma ei julge küll öelda, et Eestis on lekitamiskohaks ainult üks asutus. Palun selliselt lähenemisel teha, sest teiste riikide kogemus ütleb, et see nii ei ole.

20:29 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

20:29 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma nüüd olen oma pinginaabrist täiesti vastupidisel seisukohal. Minu meelest antud juhtumi puhul ajakirjanikud on ise kinnitanud, et ei, nad ei ole näinud kahtlustuse täisteksti, info, mille nad avalikustasid, on küll tõene, aga see põhineb avalikel materjalidel ja avalikel allikatel. Nii et siin ei saa kuidagi kahtlustada prokuratuuri lekitamises, kui me räägime sellest konkreetsest ajakirjanike trahvimise otsusest, mis on palju pahameelt tekitanud.

Aga ma ausalt öeldes olen mõnevõrra üllatunud selle nii kategooriliste väljaütlemiste kohta lekitajate osas, nagu te tegite, et lekitamist peaks olema võimalikult vähe, lekitajad tuleks kindlaks teha, tuleks karistada lekitajat, mitte andmete avalikustajat. Seda, et kui eesmärk on pahatahtlik, seda saab kaalutleda ajakirjandus või ajakirjanik. Tõesti, seal saab rakendada tervet mõistust. (Juhataja helistab kella.) Aga seda, et inimene tunneb, et on õiglane selle info avalikustamine, seda ei saa kuidagi keelata.

20:30 Riina Sikkut

Te olete toonud siia saali ka rikkumisest teavitaja kaitse seaduse, kus lekitamisele me ei taha panna pahatahtlikkuse silti külge.

20:30 Aseesimees Martin Helme

Minut sai täis ammu juba, Riina!

20:30 Justiitsminister Maris Lauri

Nii. Aitäh! Oluline on, et ei ajaks erinevaid asju segamini. Lekitamise puhul ma praegu mõtlen inimesi, kes pääsevad uurimismaterjalidele ligi erinevatel põhjustel ja kus on ka seaduse poolt antud keeld neid avalikkuse ette mitte tuua. Sellel kolmel põhjusel, süütuse presumptsioon, uurimise huvid ja ka kohtupidamise huvides, need on põhjused, miks on erinevatel juhtudel seda ette pandud. Ja ma ei räägi konkreetsest juhtumist. Tõesti ei räägi, ma ei tea, kus, mis ja kuidas neid asjaolusid täpselt on, selle üle käib kohtuvaidlus praegu. Nii et neid, noh, ütleme niimoodi, see, kui ajakirjanik, siin tuleb teha vahe sisse, ajakirjandus tõenäoliselt saab oma materjalid kellegi kaudu. Ma ei tea, otse, kaudselt, kuidagi ta saab need materjalid, võib-olla tõesti saab avalikest või erinevatest kohtadest. Palun kasutagu seda, ma ei ütle, et nad ei või seda kasutada, kindlasti mitte. Nüüd küsimus on selles, et need inimesed, kes oma töö tõttu pääsevad materjalidele juurde, nad ei tohi teha. Meil on olemas ametkondlikuks kasutuseks materjalid. Aga veelgi enam, meil on riigisaladus näiteks. Ja kui inimene saab riigisaladuse kätte, siis ta ei tohi seda avalikustada, seal on väga ranged piirangud, seal on väga selged karistused. See 214 ja teised seotud paragrahvid tegelevad täpselt sellesama asjaga, see on materjal, mida ei tohiks avalikkuse kätte anda, ta saab kuidagi kätte. Riigisaladuse puhul on asjad muidugi veelgi selgemad ja sirgjoonelisemad, riigisaladusega teatavasti on ka nii, et kui see satub inimese kätte, kelle kätte ta ei oleks tohtinud sattuda, siis see inimene peaks selle materjali tagastama, tagastama vastavale asutusele või täpsemalt viima kaitsepolitseisse, või ütleme, ta ei tohi seda teha, selle omamise eest võidakse ka vastutusele võtta. Aga ma ütlen, et  siin tuleb väga selget vahet teha. Kui ajakirjanik saab oma allikatest, erinevates kohtadest – palun! Aga kahtlematult on võib-olla mingid kohad, kus, nagu ma ütlesin, et on mõistlik arutada ja kaaluda, mida avaldada, mida mitte avaldada ja millisel ajahetkel avalikustada. See on diskussiooni koht, see on kogu aeg olnud diskussiooni koht. Ma saan aru, et on tõesti olnud lekitamisi, on kuidagi see info tulnud välja, mis ei oleks, ei peaks välja minema. Et kes seda on teinud, miks on teinud, mõnikord on võib-olla saadud kätte, mõnikord ei ole. See on see küsimus. Ma ei räägi siin sellisel juhul praegu ajakirjandusest, ajakirjandus on teine kasutaja. Tema puhul on tõesti sellisel juhul, kui sa oled teine kasutaja, on natuke teised reeglid. Siin tihtipeale puutub küsimus ka allikakaitsesse, eks ju, selles mõttes ajakirjandus, ta võib seda allikat kaitsta ja ta peabki seda kaitsma. Aga küsimus on selles, et kui teiselt poolt tõestatakse ära, et vot see konkreetne isik, mitte ajakirjanduse kaudu ei saada allikas teada, vaid kuskilt, et ta on rikkunud seadust, lepinguid, sellisel juhul ju ei, vastutusele võtmine on täiesti loogiline, eks. See, et keegi käitub halvasti ja ajakirjandus seda kasutab, siis see ei ole, ütleme, ajakirjanduse süü minu arvates. Aga ma ikkagi eeldan, et erinevates asjaoludes ja minul on küll tunne, et Eesti ajakirjandus on sellega üldisel juhul väga kenasti hakkama saanud. Nii et noh, eks siis paistab.

20:35 Aseesimees Martin Helme

Kalvi Kõva, palun!

20:35 Kalvi Kõva

Aitüma, härra Riigikogu aseesimees! Hea minister! Me ju teame, et kriminaalmenetluses on see põhimõte, et isik on süüdi alles siis, kui on jõustunud kohtuotsus. Ja loomulikult seda põhimõtet peab järgima, et ära hoida avalik hukkamõist. Küll on aga demokraatlikus riigis üks alustalasid vaba ajakirjandus. Ja me teame, et praegu on ajakirjandusel võimalus saada andmeid kohtueelse menetluse kohta üksnes prokuratuuri loal. Ja nüüd tulebki mängu see, millest me siin vist viimased kolm-neli küsimust oleme rääkinud, lekitamised ja kuskilt väljatulemised. Minu küsimus ongi selline: mis on siis Justiitsministeeriumi seisukoht? Äkki me peaksime natukene muutma seda informatsiooni väljaandmist prokuratuurist paindlikumaks ja (Juhataja helistab kella.) võib-olla ametlikult selle inflormatsiooni väljaandmisest keeldumisest loobumist ka rohkem põhjendama, siis oleks see asi rohkem laua peal?

20:36 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Mina ei tea, kust kohast ajakirjanikud oma allikaid saavad. Näiteks, üks võimalus on see, et kahtlustatavad või keegi teine isik räägib. Ta ei ole menetluses sees, aga ta on mingit infot mingil viisil saanud. Ja nagu ma ütlesin, et väga võimalik, et see ajakirjaniku allikas teatud mõttes rikub ka seadust. Aga näiteks tegelik süüdlane kuriteos võib minna ja avalikult ütelda, et ma tegin seda. Keegi ei saa keelata teda, kui ta teeb seda. Nii et selles mõttes neid kohti tõenäoliselt on natuke rohkem, kui me ette kujutame. Eks need on vestlused, eks need on killukesed, mis ilmselt kokku panevad, ajakirjanikud oskavad ilmselt täpsemini teha, mina ajakirjanik ei ole.

Nüüd, kui palju ametlikult välja öeldakse, selle puhul on Riigikogu otsustanud 2011. aastal, et siin on otsustusõigus ja kaalutlusõigus prokuratuuril. Kuidas see prokuratuur teeb seda täpselt, millisel viisil, see on tema otsustada. Väga võimalik, et nad võivad olla ühtemoodi või teistmoodi, kuskil võib rohkem rääkida, kuskil olla napisõnalisem, aga see oleneb konkreetsest juhtumist, mida uuritakse, ja konkreetsest ajahetkest. On olemas ilmselt ka avalikkuses väga palju erinevaid juhtumeid, kus on räägitud võib-olla rohkem, on kohti, kus on räägitud vähem, sealhulgas tunnistajate või ohvrite kaitse tõttu. Ma ei saa aru, ma ei näe teed, et seda näiteks saaks seadusandlikult öelda, mida tohib avaldada, mida ei tohi, kui palju tohib avaldada. Siin on paratamatult olemas kaalutluskoht ja see eeldab ka tervet mõistust selle asja juures. Noh, eks siis tuleb see leida. Kas see on alati kõige paremal viisil leitud, see on natuke teine teema.

20:38 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

20:38 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Endise ajakirjandusjuhi ja uuriva ajakirjanikuna olen ma mitme peaprokuröri juures peaprokuratuuris peale järjekordset mingit leket käinud ja joonud kohvi ja küsinud, et kulla kaim, et kuidas siis niimoodi läks seekord ja peaks otsa vaatama, kes seal tegi. Aga mina praegu ei ole selles rollis, aga te olete justiitsminister. Kas teie olete praeguse peaprokuröriga umbes niimoodi rääkinud, et kuule, kallis kaim, kuidas siis niimoodi, kust see lekkis ja miks siis lähete lugupeetud ajakirjanikke trahvima või saadate kohtuniku?

20:39 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Me oleme vestelnud ja vestleme veel.

20:39 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole, saame läbirääkimised avada. Ja esimesena soovib sõna Raimond Kaljulaid. Palun!

20:40 Raimond Kaljulaid

Austatud minister! Head ametikaaslased! Tegelikult see arupärimine ja see diskussioon siin on väga huvitav ja väga vajalik. Kui te mõtlete, Eestis on ka varem olnud selliseid tõsiseid ühiskondlikke arutelusid. Tuletage meelde, kuidas, kui ma ei eksi, see oli ka Eesti Ekspressi ajakirjanik, Madis Jürgen, kes teatas oma auto ärandamisest ja siis sõitis sellega mööda linna ja politseipatrullide läheduses ringi, kui ma ei eksi, siis see oli 1990. aastatel, ja siis oli suur diskussioon selle üle, kas ajakirjanik tohib seadust rikkuda selleks, et tõestada midagi, mis on ilmselgelt avalikes huvides. Et tegelikult liikluspolitsei jahib trahviraha ja varastatud autosid, aga ei otsi või ei oska tähele panna. On olnud siin ka küsimusi teatud kuritegude matkimisest meedia poolt, et kas seda võib teha avalikes huvides.

Selge see, nagu minister mainis, ka eriti riigisaladust, mis puudutab julgeolekut, aga ka muid saladusi, mis riigil on, või infot, mis riigil on, mis ei ole mõeldud avalikuks tarbimiseks, seda püütakse alati kaitsta. Ja aeg-ajalt see ei õnnestu. Ameerika Ühendriikides näiteks on olnud väga suuri andmelekkeid Iraagi sõja kohta, kus see lekitaja, üks toonane sõjaväelane pidi ka vangis olema mõnda aega. Edward Snowden lekitas USA julgeolekuasutuste pealtkuulamispraktikate kohta infot maailma avalikkusele, millest me saime teada näiteks, et Barack Obama ajal kuulati pealt Ameerika Ühendriikide lähedase liitlase, Saksamaa kantsleri Angela Merkeli mobiiltelefoni, mis põhjustas küllalt suure diplomaatilise probleemi USA ja Saksamaa vahel. Aga aeg-ajalt sellised asjad tulevad välja. Nüüd, huvitav on see, et Ameerika Ühendriigid, kes loomulikult, kui nad selle Snowdeni kätte saaks, siis karistaks teda ilmselt veel siiamaani. Ei ole küll otsustanud minna ja midagi ette võtta nende väljaannete vastu, mis avaldasid Snowdeni lekitatud sisu või vähemalt ma ei ole seda kuulnud, aga küllap nad teatud pingutusi ikka on teinud.

Minister rääkis sellest, et väga oluline printsiip, et saaks kõiki hageda või kõigi vastu kohtusse pöörata. Näiteks siit Riigikogu kõnetoolist Riigikogu liige, kes on kaitstud immuniteediga, võib rääkida, mis talle pähe tuleb, eks ole. Laimata, valetada, mida ka korduvalt on tehtud selles koosseisus, ja midagi ei juhtu, ei ole võimalik kohtusse kaevata, sest Riigikogu liige on kaitstud.

Mis võib-olla kokkuvõttes printsiibina minu meelest on väga oluline mõista. Punkt üks: kes peab kaitsma seda infot, mille avalikustamine ei ole näiteks kriminaaluurimise seisukohast soovitav? Loomulikult peab seda kaitsma riik ise. Ehk siis see on prokuratuuri ülesanne, kes seda infot valdab, et see ei jääks kuhugi toimetuse lifti juhuslikult, nagu ta pahatihti jääb, või ei satuks mõnel kohtumisel, ei jääks ajakirjanikule juhtumisi näppu need dokumendid, nagu nad prokuratuuri esindajatega kohtumisel sageli kipuvad jääma, ei saadetaks neid lihtsaid meilikirja sisuna täiesti ametlikult tööaadressilt. Selle eest peab kindlasti kõigepealt hoolt kandma prokuratuur ise.

Kui inimesed, kes peavad hoidma teatud infot saladuses ja ei suuda seda saladuses hoida või hoia seda teadlikult-tahtlikult, siis muidugi tuleks selgitada välja, milles on asi ja vajadusel tuleb neid ka karistada selle eest. Aga nüüd karistada meediaväljaannet selle eest, et ta kasutas seda olukorda ära, et see info liikus, see info oli kättesaadav kuidagiviisi, seda üldjuhul minu meelest küll ei tohiks lubada. Antud juhul oli ju selge avalik huvi kindlasti olemas: suurpank, selle juhtkonna liikmed. Ma loodan, et mina võin kommenteerida seda üksikjuhtumit, et sellega ei ole mingeid tagajärgi pärast. Suurpank, juhtkonna liikmed, rahapesu. No ilmselgelt on avalik huvi olemas. Praegu jääb selline mulje, et kuna on keeruline tuvastada, kes lekitas, kust lekitati või kuidas lekitati, no trahvime siis seda, kes avaldas. Seda me teame kindlalt, kes see on, sest artiklil oli ajakirjaniku nimi juures. Selline kaasus sellest jääb.

Viimane asi, ma ütlen tõesti, mida ma ministrile väga soovitan, et selle lekitamise ja infolekete osas võiks kõigepealt seal oma majas, ma arvan, päris tõsiselt, päris tõsiselt selle teema peale mõelda. Minu kogemus väga pikka aega avalike suhete ja suhtekorralduse valdkonnas, kus erinevate ettevõtete ja nii edasi küsimustega tegeletud, kahjuks kinnitab seda, et prokuratuur ise on üks küllalt hästi läbi kajav maja. Paraku. Aitäh!

20:44 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

20:45 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Ei olnud mul plaanis tulla siia, mõtlesin, et tegelen hoopis millegi muuga siit väljaspool. Aga kuuldes seda juttu, ei saanud kuidagi tulemata jätta.

Jah, see maja tõesti on üsna auklik. Ma olen aastaid olnud suurte väljaannete peatoimetaja ja tegelenud ka isiklikult uuriva ajakirjandusega. Ja nagu ma enne ministrile ütlesin, et ma olen kahe peaprokuröri ajal küllalt tihti peaprokuratuuri peaprokuröri kabinetti astunud ja küsinud, et kuule, kallis kaim, kuidas nüüd jälle lekkis. Me oleme rääkinud ka pikemalt, konkreetsemalt ja mitte ainult.

Ja ma võin teile kinnitada, et tõepoolest on tõsiseid kahtlusi. Ja pikemalt ei hakka praegu rääkima. Aga vaadake, kuidas see asi käib. Tgelikult see informatsioon ei lähe igale poole. Ajakirjandusväljaandeid on erinevaid, aga valdavalt läheb ikkagi ühtedesse kohtadesse. Ja Eesti Ekspress on üks neist, et mitte öelda peamisi olnud läbi aegade. Ja ta ei ole läinud sugugi mitte kõikide ajakirjanike, vaid on läinud teatud kindlate inimeste [kätte]. Nimetatakse neid: lõimunud ajakirjanikud. Ja nüüd me jõuame nii-öelda mõiste "süvariik" juurde. Ma tean, millest ma räägin. Ja teatud informatsiooni on vaja, et see jõuaks ajakirjandusse, jõuaks usaldusliku kanali kaudu, ja eriti veel nendel puhkudel, kui pole lootust, et see asi kuigi kaugele jõuab. Sest meediapeks on ka isegi veel vägevam kui reaalne karistus. Ja pärast võib öelda, tõesti, kui selgub, et midagi ei olnud, et vabandust – jah, kusagil mingi väiksel tagaküljel mingi väike vabandus.

Ja mismoodi seda tehakse? Loomulikult seda ei tehta nii, et keegi annab üle mingi dokumendi kusagil või failid. Antakse ka jalutades kusagil Tallinna kesklinna ümbritsevas pargis ja nii edasi ja nii edasi. Ja oluline on see, aastate jooksul ma olen jälginud seda, et ta ei ole sugugi kõik informatsioon, mis on, vaid ta on poliitiliselt suhteliselt kallutatud, ühte väravasse on läinud või väga sarnasesse, sinna poliitiliselt, kus millegipärast arvatakse, et on kurjategijad koos, kuigi samas kõik poliitilised jõud – ma räägin praegu poliitilisest seltskonnast – tegutsevad ühes sarnases aegruumis.

Kõikidel erakondadel on ühesugune rahastamise ja seadusandja on üks, aga millegipärast mõningate vastu on huvi väga suur ja mõnede erakondade vastu praktiliselt huvi ei ole, kuigi nad tegutsevad samamoodi ja on tegutsenud. Nii et selle peale võiks mõelda.

Ja loomulikult üsna palju läheb aega selleks, et nii-öelda, nagu uurivad ajakirjanikud ütlevad, kõrvu peita. Kõrvu peita, te kuulsite õigesti. Näiteks et ei oleks võimalik öelda, kust ta lekkis, et sa oled seda dokumenti näinud. Mõnikord on kasulik dokumendi mingeid numbreid muuta, mingeid muid asju, aga selleks, et peita kõrvu ja selle info, kust on saadud.

Ja nagu Raimond ütles siin suhtekorraldajana, aga uuriva ajakirjanikuna ma võin öelda, et selle koha pealt ega tal vale jutt ei ole. Nii on see olnud üsna pikka aega. Ja sellega muidugi ei saa nõustuda. Mind on alati häirinud, kuidas teatud informatsiooni need, kes väidetavalt ei ole poliitiliselt parketikõlbulikud, kuidas nende kohta informatsiooni levitatakse ja tehakse järeldusi.  Ja kui nüüd tulla tagasi selle ...

20:50 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas sul on vaja lisaaega? Kaks minutit lisaaega. 

20:50 Peeter Ernits

Ja kui tulla tagasi selle, kus Tarmo Vahteri ja Sulev Vedleri kohta ootamatult kohtunik lõi kirve selga – piltlikult, vabandust –, siis mulle tundub, et siin oli mingisugune tööõnnetus. Äkki need kanalid, mis on kaua aega töötanud, kusagil ... Äkki üks kohtunik isepäine, ma ei tea, kas on puhkuselt tagasi tulnud, äkki sellise sammu astus?

Igal juhul mõtteid on minul vähemalt üsna palju. Ma võin öelda veel nii palju, et kunagi, kui ma olin Maalehe peatoimetaja, siis meil oli, nii uskumatu, kui see tundub, olime prokuratuuriga nii-öelda sõprusasutused, pidasime ühiseid pidusid, käisime koos. Ja see ei olnud sugugi mitte eelmisel sajandil. Aitäh! 

20:51 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

20:51 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mõned kommentaarid täna kõlanud ministri vastuste ja siinse arutelu põhjal. Kui vaadata 4. maist alates seda meediakajastust, siis ega ka minister Lauri esimene reaktsioon oli stiilis, et ühe eluala inimesed ei saa olla väljaspool regulatsiooni. Selle puhul mina mõtlesin, et võib-olla on tegemist ebaõnnestunud väljaütlemisega, aga me kuulsime seda siin saalis uuesti, et tõesti, kõiki võib hageda ja ei saa tekitada erandlikke gruppe.

Sellega saab ainult nõus olla. Seda, et mina kaeban kohtusse, ma ei tea, Tarmo Vahteri või Sulev Vedleri, kui nad on mulle võlgu jäänud või kui ma arvan, et nad on mind laimanud – kahtlemata, meil ei ole siin puutumatuid, meil on õigusriik. Aga praegu me räägime ajakirjanikest, kes tegid oma tööd. Ja vaatamata sellele, et siin arutelus väga vähe puudutati konkreetset juhtumit, ma ikkagi rõhutan üle, et ajakirjanike enda kinnitusel pärines info suuresti avalikest allikatest, oli tõene ja nad ei ole näinud kahtlustuse täisteksti. Ehk siis saada isiklik trahv olukorras, kus tegelikult ei toimunud seda suurt lekitamist või mingisugust siin kirjeldatud, ma ei tea, sõela või sõelale lekkivat prokuratuuri, seda arusaamatum. Nii et minu meelest ei saa siin konkreetse juhtumi asjaoludest kuidagi üle ega ümber.

Aga kui nüüd üldisemalt vaadata, siis teine aspekt siin aruteludes – soov kontrollida või karmistada või karistada. Ma saan muidugi aru, et teatud olukordades oleks vaja kontrollida, kes mida ja millal avalikustab. Ja kui on isiklikke negatiivseid kokkupuuteid ka ajakirjandusega, siis tundub, et neid raame on kahtlemata vaja kuidagi rangemaks muuta. Ja siin ministri nii ajakirjandusele varem, ka näiteks 12. mail tehtud väljaütlemine, siin saalis korratud, et lekitajad on vaja leida, neid on vaja karistada, mitte info avalikustajat, aga lekitajat, et lekitamist oleks võimalikult vähe. Taas, kahtlemata on olukordi, kus nii nagu § 214 sätestab, on inimesi, kes info lekitamisega rikuvad seadust. Seal ei olegi mitte midagi muud teha, muidugi neid tuleb karistada. Aga lekitamine ei saa olla igasuguse info vahetamine erinevate osapoolte vahel. Seda, et avalikkusel on huvi, näiteks ka rahapesujuhtumis, ei saa eitada. Seda, et paljudel juhtudel, noh, Raimond rääkis siin küll rahvusvahelist huvi pakkunud juhtumist, aga ka siin majas õiguskomisjonis on meil rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Seda, et erinevate õigusrikkumiste kohta, eetiliste piiride rikkumise kohta info saabub sisemistelt osapooltelt ajakirjandusele või uurimisorganitele tegelikult ju toimub. See on mõnes olukorras vajalik. Me ei taha kuidagi pealekaebamise või lekitamise sildiga kogu tegevust, kus üks osapool avalikustab infot, mis ei ole teistele teada või mis ei ole laialdaselt teada, me tegelikult ei taha seda tüüpi tegevustju kuidagi kaotada, piirata ega karistada. Neid aspekte on erinevaid. Jah, on olukordi, kus tegemist on seaduse rikkumisega, aga need on üksikud. Enamasti see ju nii ei ole.

Selle asemel, et karmistada regulatsioone, tõin sissejuhatavas sõnavõtus ka selle lobitegevuse näite, majanduslike huvide deklareerimise näite, kus tegelikult on võimalik rakendada tervet mõistust, erinevate osapoolte koostööd. Ka minister mainis seda, et on kokkuleppeid, et noh, avalikustage paari päeva pärast. Tegelikult see on ainus viis saada kuidagi selline mõistlik, sujuv, ma ei tea, avalikkuse huvides toimuv tegutsemine.

Palun kolm lisaminutit.

20:56 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

20:56 Riina Sikkut

Ei ole võimalik regulatsiooniga täpselt paika panna, kes mida kellele millal näidata tohib ja avalikustada tohib ja kuidas huvisid deklareerida või kokkupuudetest teada anda. Regulatsiooniga, karmima regulatsiooniga me tegelikult sellele tuumale pihta ei saa. Tegelikult küsimus on igasuguses professionaalses tegutsemises, eetilises tegutsemises.

Tooksin veel ühe paralleeli, kuna see maailm on meil nii keeruline. Varem tõesti näiteks meditsiinis arst ravis oma patsienti, oli üks arst ja oli üks patsient ja tehti otsused, ja kui arst tegi vea, siis arst tegi vea. Praegu meditsiinis, kui me räägime ka ravivigadest, on juhtumid keerulised. Multimorbiidsed, erinevate haigustega patsiendid, kes käivad mitme eriarsti juures, kellele tehtud protseduurid on keerulised, osalevad arstid, õed, hooldajad ja veel mitmed osapooled – ka sellisel juhul on vastutuse panek keeruline ja tegelikult vastutab ravitulemuse eest kogu meeskond ja sageli organisatsioon, kus nad töötavad.

Täpselt samamoodi võib öelda ajakirjanduse kohta. Võib-olla kunagi olid meil sellised ajakirjanduse üksikhundid, kes üksi uurisid ja tegutsesid ja pimeduse varjus kogusid lekkivad dokumente kuhugi ja siis ise otsustasid avaldamise ja ise avaldasid. Aga praegu me räägime ikkagi toimetusest ja planeeritud tööst ja ühisotsustest ja sellest, et infot näevad enne avalikustamist väga paljud inimesed toimetuses. Siin ei saa olla tegemist ühe inimese otsustuse ja vastutusega. Samamoodi me räägime meediaorganisatsioonist, tööandjast, kes need sisemised reeglid paika paneb, nii selle, milline on sisemine töökord, vastutuse jagunemine, kuidas tasakaalu otsida, kust ajakirjanduse eetika piirid lähevad. Siin samamoodi me räägime praegu ju toimetustest või meediaväljaannetest, nende rollist ja vastutusest.

Nii et ma arvan, et praegu küll karmimale regulatsioonile tegelikult võiks leida alternatiive. Tore, kui saab selgeks, et § 214 ei käi ajakirjanike kohta ja seda tegelikult saab rakendada ainult menetluse osapoolte, menetlusega kuidagi seotud olnud osapoolte suhtes, kes peavad prokuratuuri nõusolekut avalikustamiseks küsima. Aga ajakirjandusvabadus, isegi kui see on poliitikutele või prokuratuurile ebamugav, see, mida ja millal avalikustatakse, me peame nägema seda väärtust laiemalt demokraatia jaoks ja me peame lähtuma oma tegutsemises, puudutab see siis regulatsioone, kommentaare ajakirjandusele või midagi muud, me peame lähtuma sellest, mis on ülimuslik või mis on põhimõtteliselt kõige olulisem, mitte sellest, mis meile meeldib või ei meeldi. (Juhataja helistab kella.) Ja kuidas regulatiivsete karmistamistega oleks võimalik olukorda lahendada, saamata aru, et see võimalus on ainult teoreetiline ...

20:59 Riina Sikkut

... ja praktilises elus keeruliste juhtumite puhul on väga vähe võimalik näha, et see midagi paremaks muudaks. Aitäh!

21:00 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd on läbirääkimised ka läbi. Kas minister soovib? Vabandust, jaa, ministril on ka õigus. Minister saab ainult viis minutit, ma ei saa juurde ...

21:00 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma väga lühidalt täpsustan paari asja. Info lekitus, kui inimene saab teada millegist, mida tehakse valesti, on kuritegu või midagi selline. See on üks asi ja selle jaoks on tõesti nii-öelda vilepuhujate eelnõu kasulik ja vajalik. Teine asi on see, kui uurimisandmeid lekitatakse, mis halvendab tegelikult õigusemõistmist, uurimist ja nii edasi. See vast ei ole, need ei ole üks ja sama asi, nii et selles tuleb vahet teha. Ja teine asi on, tõsiasi on see, et jah, Riigikogu liige on kaitstud siin saalis, aga mitte siit saalist väljas. Aitäh!

21:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sellega on arupärimisele vastatud.


7. 21:01 Keskkonnaministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest (sh „Kliimapoliitika põhialuste aastani 2050“ elluviimisest)

21:01 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde. See on keskkonnaministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sh „Kliimapoliitika põhialuste aastani 2050“ elluviimisest). Ettekandja on keskkonnaminister Erki Savisaar, keda palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks. Nii kaua, kui ta tuleb, lühidalt tutvustan korda. Ministri ettekanne kuni 30 minutit, seejärel küsimused. Vaat kus huvitav asi: on kaks suulist küsimust võimalik esitada, läbirääkimised, fraktsioonide esindajad, ja arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Härra minister, palun!

21:02 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teame kõik, millises keerulises olukorras on täna Eesti ja kogu maailm. Meid on viimastel aastatel tabanud tõeline kriiside kaskaad, alustades loodetust oluliselt kauem kestnud koroonapandeemiast, mille tuules tabas meid energiakriis, ja tänaseks on drastiliselt muutunud julgeolekuolukord kogu Euroopas. Kõik see mõjutab oluliselt majandust ning ka meie tegemisi, kuid kriisidele vaatamata ei saa me jätta kõrvale oma igapäevaseid kohustusi. Vastupidi.

Samas ei saa me väita, et kriiside esinemine on oma olemuselt kuidagi ootamatu või et me ei osanud neid ette näha. Tegelikult on meil just selliste olukordade tarvis olnud tagataskus isegi lahendus olemas. Ja seda juba 1987. aastast, mil neli meest, Edgar Savisaar, Siim Kallas, Tiit Made ja Mikk Titma, tegid ettepaneku isemajandavast Eestist.

Selle lahenduse suunas oleme liikunud 35 aastat, kuid vaatamata pikale hoovõtule ei ole Eesti siiski oma eesmärki saavutanud. Täna ei ole hetk, mil analüüsida, miks see kõik nii on läinud, kuid juhin tähelepanu, et täpselt neidsamu ideid isemajandavast Eestist kannab ka rohepööre. Kuid seda olulise täiendusega: me peame saavutama iseseisvuse ja sõltumatuse keskkonnahoidlikult, liikudes jõuliselt kliimaneutraalsuse suunas. Rohepöördega lahendame just neid kriise, mis on saanud meie igapäevaelu varjutavateks kaaslasteks.

Rohepöörde olemuse lahtimõtestamisel on viimasel ajal käinud vilgas toimetamine, kuid selmet peensusteni definitsioone lihvida, peaksime oma energia suunama asja sisule. Rohepööre ei ole ideeliselt uus algatus, mille tulemusel hakkame kogu Eestis tegema hoopis teisi asju ja sootuks teistmoodi kui seni. Rohepööre seisneb hoopis selles, et seni tasa ja targu tehtule tuleb tempot, või kui soovite, pöördeid juurde panna ning saavutada täielik energeetiline sõltumatus võimalikult kiiresti.

Sealjuures tuleb arvestada, et me ei alusta puhtalt lehelt. Oleme juba mitmed head algatused töösse pannud ning rohelepe seab suunised, eesmärgid ja raamistiku, millega arvestada tuleb. Kuid samal ajal tuleb fookust hoida ja jõuda kokkulepeteni, arutades rahakoti ümber.

Me oleme vastu võtnud Eesti kliimapoliitika põhialused ja saan öelda, et seni on need oma eesmärki täitnud. Eesti koguheide on vähenenud 35% võrra võrreldes 2017. aasta tasemega. Võrreldes 1990. aastaga oleme vähendanud kasvuhoonegaaside heitkoguseid 65%, sealhulgas arvestades ka LULUCF-i sektorit. Ilma LULUCF-i sektorit arvestamata on heitkoguste vähenemine olnud 71%. Mitmes märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite sektoris, nagu energeetika, transpordi ning tööstustoodete sektor, on heitkoguse tulevikuprognoosid paranenud.

"Eesti 2035" strateegia seab ambitsiooniks kasvuhoonegaaside heitkoguse 85%-lise vähendamise aastaks 2035 võrrelduna 1990. aastaga ning 2050. aastaks on Eesti võtnud endale eesmärgiks saada kliimaneutraalseks. Need ambitsioonid on oluliselt kõrgemad kui 2017. aastal kliimapoliitika põhialustes kokkulepitud eesmärgid.  Seega tervitan Riigikogu keskkonnakomisjoni eelnõu, millega viiakse kliimapoliitika põhialuste dokument kooskõlla "Eesti 2035" strateegiaga.

On selge, et rohepöörde raskuskese on seni olnud energeetikasektoris, kuid tulemuse nimel peavad panustama kõik. Keskkonnahoidlikust energeetikasektorist sõltub meie kõigi tulevik, heaolu ja turvalisus. Energeetikast rääkides ei tohi elektri ja kütuse kõrval unustada ka toidutootmist ning toidujulgeolekut. Peame ühiselt tagama energiajulgeoleku ja energeetilise sõltumatuse välismõjudest. Ja siin on kesksel kohal tasakaalus ja mitmekesine energiaportfell. Vesinik, tuule‑ ja päikeseenergia, biogaas ja biometaan, jäätmekütus, aga ka tuumaenergia – neid kõiki arukalt kombineerides tuleb kokku panna Eestile vajalik energiaportfell, mis on võimalikult ohutu nii keskkonnale kui inimestele.

Põlevkivist toodame energiat niikaua, kuni oleme leidnud energiajulgeolekut ja varustuskindlust pakkuvad juhitavad alternatiivid ning ka keskkonnasäästlikud lahendused sageduse hoidmiseks elektrivõrgus. Eeskätt tuumaenergia puhul on oluline kaardistada, läbi kaaluda ning ka inimestele selgitada võimalike riskidega kaasnevat. Selleks vean eest tuumaenergeetika töörühma, mis järgmise aasta lõpuks selgitab välja, mida toob endaga kaasa tuumajaama ehitamine Eestisse. Seejärel saab teha kaalutletud ettepaneku Vabariigi Valitsus, kuid loomulikult, head Riigikogu liikmed, lõplik otsus selles osas on teie teha.

Uute võimalike ohtude maandamise kõrval tuleb inimeste usalduse tagamiseks näidata, et suudame hakkama saada ka juba olemasolevate probleemidega. Näiteks tuleb püsivalt ja turvaliselt hallata nõukogude aja tuumapärandit nii Sillamäel kui ka Paldiskis.

Viimane näide on vaid üks paljude seast, mis ilmestab, et Eesti inimene ongi rohepöörde kese, kellega peame eeskätt arvestama. Igas valdkonnas peame tagama, et meie inimestel oleks tulevikus hea elada. Samas peame kindlustama, et ka täna saaksid inimesed oma kodu rajada ning tööd teha igas Eestimaa paigas, sealjuures tunda end hästi ning turvaliselt. Sama mõtet kannab endas ka töö, mida oleme keskkonna valdkonnas teinud Eesti looduse ja elurikkuse kaitseks.

Tasakaalu leidmine elurikkuse hoidmise ja keskkonnakasutuse vahel ei ole lihtne, kuid üha enam teadvustab ühiskond, et elurikkuse kaoga kaasneb hävitav mõju nii loodusele, inimese tervisele kui ka majandusele. Elurikkuse hoidmine ei ole vaid keskkonnaküsimus. Juba suur loodusteadlane ja füüsik Einstein on öelnud, et kui kaovad mesilased, jääb inimkonnal elada veel neli aastat.

Samas, maailm meie ümber muutub, muutub kliima, millega kaasnevad paratamatult muutused elustikus. Peame looduskaitses läbi mõtlema, kuidas uute oludega kohaneda, ning otsustama, millega tegeleme, mida ja keda kaitseme ja kus tuleb leppida, et teatud muutused on eluringi osa. Looduse kaitsmine seab meie muule tegevusele piirid. Aga kusagil jookseb ka piir looduse kaitsmise mõistlikkuses. Me ei suuda peatada looduse loomulikku evolutsiooni ning selles suunas püüdlemine ei ole kindlasti mõistlik.

Näiteks hiljuti valitsusele tutvustatud rohepöörde raportis tõstatus teema, et looduskaitsepiirangud on takistuseks taastuvenergia arengule. Keskkonnamõjude hindamine ning erinevad keskkonnauuringud aeglustuvad protsesse. Ka siin on oluline leida tasakaalupunkt, et täita mõlemad eesmärgid. Taastuvenergia arendamine on äärmiselt oluline ning peame leidma võimalused, kuidas seda teha keskkonnasäästlikult. Pean õigeks keskkonnamõju hindamise regulatsiooni lihtsustamist ning menetluste kiirendamist ja oleme selle juba töösse võtnud.

Igal tegevusel ja ka tegevusetusel on mõju. Seega ei maksa keskkonnamõjude hinnangutest otsida kinnitust, et mõju ei ole. Samuti ei ole need hinnangud mõeldud selleks, et leida ettekäändeid, miks midagi teha ei saa. Nende hinnangute eesmärk on kaardistada mõju ja pakkuda lahendus, milline mõju on aktsepteeritav ning mis on kompenseeritav.

Mida ja kui palju teha või mitte teha, need mõttevahetused ja arvamuste paljusus on tugevalt esile kerkinud metsanduse ja keskkonnavaldkonna arengukavade koostamise käigus. Kuid neid arutelusid pidades ei saa me läbi rahast rääkimata. Näiteks klassikaliste keskkonnakaitseliste tegevuste rahakott jääb aina õhemaks. Euroopa Liidu toetusi sellisteks tegevusteks enam ei anta. Keskkonnatasude kogumaht väheneb ja sõltumata saastaja-maksab-printsiibist eraldatakse vaid pool keskkonnatasudest keskkonnategevusteks ning nii leiamegi end tõsise rahamure ees. Peame otsustama, kas on odavam tegeleda ennetamisega või tagajärgede likvideerimisega. Mis aga ei tähenda, et peaksime üles ehitama süsteemi, mida me ei jaksa üleval pidada või mis muutub asjaks iseeneses. See põhimõte kehtib nii looduskaitses kui ka näiteks veemajanduskavade elluviimisel.

Mainisin eelnevalt Euroopa Liidu toetuste suurt rolli keskkonnakaitseliste tegevuste rahastamisel. Kõige valusamalt on liidu toetuste lõppemine tabanud omavalitsusi ja nende vee-ettevõtteid. Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni valdkonna arendamiseks on investeeritud viimasel kahel kümnendil üle miljardi euro. Suur osa sellest rahast on tulnud välistoetustest. Selle tulemusel on joogi‑ ja reovee taristu väga paljudes Eesti piirkondades heas korras ning veeteenus inimestele taskukohane. Paraku suudavad täna Eestis toetusteta majandada vaid kolm-neli vee-ettevõtet, kes teenindavad suuremaid linnu. Kuid kokku on Eestis vee-ettevõtteid ligi 150. Seega on minu üks kindel siht regionaalsete vee-ettevõtete edendamine. Jätkuvalt jääb üles vajadus väiksemaid piirkondi toetada, milleks on vaja teha poliitilisi kokkuleppeid, et tagada sektori rahastamine. Kui tahame, et veeteenus oleks kestlik ja kättesaadav mõistliku hinnaga ka 10 või 20 aasta pärast, siis peame just praegu vastu võtma otsused.

Vesistel teemadel jätkates tuleb tõdeda, et Eesti mereala ja paljud siseveekogud on toitainete tõttu eutrofeerumas ja halvas seisundis. Enamus, circa kolm neljandikku Eestist pärit üldlämmastiku‑ ja üldfosforikoormusest Läänemerre pärineb põllumajandusest. Omavahel on justkui vastuolus kaks eluks hädavajalikku valdkonda: elanikkonna toiduga kindlustamine ja puhas vesi. Kuna me vajame eluks mõlemat, siis peame jõuliselt liikuma selles suunas, et toidutootmine oleks minimaalse keskkonnamõjuga. Hea meel on tõdeda, et uus ühine põllumajanduspoliitika arvestab oluliselt rohkem veekaitseliste meetmete vajadusega kui varasemad, hõlmates asukohaspetsiifilisi pinna‑ ja põhjavee kaitse toetusmeetmeid ja panustades seeläbi samuti "Eesti 2035" veekaitseliste sihtide täitmisesse.

Mõistan täie tõsidusega hukka sõja Ukrainas, kuid olukorda analüüsides võib eeldada, et sõda avaldab veekeskkonna seisundile positiivset mõju. Oleme kõik kuulnud mineraalväetiste vähemalt viiekordsest hinnatõusust, mis toob paratamatult kaasa põllumeeste täiendavad pingutused, et väetamist toitainete kaudu minimeerida, sealhulgas väärtustades veelgi enam sõnnikut ja otsides alternatiive. Ma loodan väga, et need otsingud viivad keskkonnasäästlike alternatiivideni, nagu näiteks tuhk või jäägid putukakasvatusest.

Suur reostuskoormus maismaalt piirab paraku uusi arendustegevusi merel. Kalakasvatuste rajamine merre lisab sinna samuti fosforit ja lämmastikku, ent kuna seda on meres juba niigi palju, pole kalakasvatusele arendamiseks piisavalt võimalusi. Seega, kui me tahame merel teha uusi majandustegevusi, peame maismaal kas tegema pisut vähem või senisest veelgi puhtamalt.

Näen merel aset leidvates tegevustes lähiaastatel suurt kasvupotentsiaali. On tekkinud uued tehnoloogiad, mis seda võimaldavad, ja merel on rohkelt ruumi. Inimesed tahavad mere ääres elada ning selleks on vaja, et meri oleks puhas ja mere ääres elavatel inimestel oleks tööd. Vesiviljelus on üks selline valdkond, mis meretuulikute arendamise kõrval sinimajanduse sektorit järgnevatel aastatel veab. See hõlmab endas nii kalade kasvatamist kui ka näiteks karpide ja vetikate kasvatamist meres. Sinimajanduse potentsiaal pole vaid majanduslik, vetikate ja karpide kasvatamine aitab meres toitaineid kokku koguda ja neid sealt ka välja võtta. Majanduslikult ei pruugi Eesti merealal vetika‑ ja karbikasvatusel olla eelist teiste Läänemere riikide ees. Ent see on kahtlemata tegevus, mis toob mere puhtana hoidmist.

Et karbi‑ ja vetikakasvatus tekiks, on vaja vastav majandusharu alates toorme kasvatamisest lõpptoodete väärindamiseni üles ehitada. Pole ju mõtet kasvatada vetikaid ja karpe, kui me nendega midagi peale hakata ei oska.

Arvestades Läänemere soolasust ja kliimat, ei ole see meri selgelt sobiv paljudele mereorganismidele. Kindlasti tasub lisaks avamere vesiviljelusele mõelda uuenduslikele lahendustele ka maismaal, olgu selleks kas või krevettide kasvatamine näiteks Värska vees.

Jätkan valdkonnaga, kus kogu ahela läbimõtestamine algusest lõpuni on niisama tähtis – jäätmed. Jäätmemaastikul on lähiaastail kätte jõudmas mitmed olulised verstapostid. Selge on see, et üksnes keskvalitsuse tasandil me seatud eesmärke ei saavuta. Ringlussevõtu eesmärkide täitmisel on kandev roll omavalitsustel ja järgnevatel aastatel peab kohalike omavalitsuste panus oluliselt suurenema. Tuleb arendada veelgi sihipärasemalt jäätmete liigiti kogumise süsteeme ja võimalusi, kuid võtta teravalt fookusesse ka piirkondlikud sorteerimis‑ ja ringlussevõtulahendused.

Samuti on oluline, et meil kogutud materjalid väärindataks Eestis kohapeal. Tänaseks juba aastaid toimunud pakendikogumisele ei järgne piisavas mahus kohapeal ja kohapealse tööjõuga sorteerimist ja ümbertöötlemist. Igal aastal saadetakse meilt välismaale töötlemisse umbes 20 000 tonni plasti, mistõttu liigub nii töö kui ka materjal kodumaalt välja ja lisandväärtus jääb Eestis loomata.

Hiljemalt järgmise aasta lõpust peavad toidujäätmed olema kõikjal eraldi kogutud või kohapeal kompostitud. Paraku liigume selle eesmärgi suunas liiga aeglases tempos. Eesmärgi saavutajaks on igaüks meist, ka teie siin saalis, ja tegevuse korraldajaks on kohalik omavalitsus.

Püüame Keskkonnaministeeriumi poolt igakülgset koostööd teha, et väljakutsed jäätmemajanduses leiaksid innovaatilised ja toimivad lahendused. Täna kasutatakse biojäätmeid vaid komposti tootmiseks, aga samas on neis ka suur energeetiline potentsiaal. Näiteks Maardusse on rajamisel biojäätmete anaeroobse käitlemise biogaasitehas, mis suudab eeldatavasti käidelda kuni 20 000 tonni biojäätmeid aastas. Selline tehas looks eeldused, et meil tekib piisav võimsus Tallinna linna köögi‑ ja sööklajäätmete ringlussevõtuks. Põllumajanduse jääkide ja toidujäätmete üheskoos kääritamisel tekkiva biogaasiga saavad sõita nii bussid kui traktorid ning gaasitootmisest üle jäävat biomassi saab kasutada põldudel väetisena. Eesti ei piirdu siiski Tallinnaga ja me peame leidma innovaatilisi lahendusi kõikjal Eestis.

Soovin, et jõuaksime igas vanuserühmas arusaamiseni, et toidujäätmete koht ei ole olmeprügi hulgas, vaid sellest saab teha väärtuslikku komposti, biogaasi või midagi kolmandat. Tuleb tõdeda, et Eesti ei ole selles valdkonnas teerajajaks ning arenenud riikidele järelejõudmiseks on mõistlik kasutada jäätmemajanduses ja rohepöördes ära teiste Euroopa Liidu riikide saavutatud edulugusid ja mitte proovida olla kõiges jaantatikalikult leiutajad.

Olen omajagu tähelepanu pööranud erinevatele keskkonnavaldkonna sisu küsimustele, kuid soovin välja tuua veel ühe neid kõiki ja tegelikult kõiki sektoreid ühendava temaatika. Nimelt, kvaliteetsed keskkonnaandmed, mille põhjal on üldse võimalik anda hinnang, kuidas üks või teine tegevus või valitud suund keskkonda mõjutab.

Ülemaailmsete kriiside ja katastroofide kiireks ning sihipäraseks ohjeldamiseks on vaja andmeid. Kvaliteetsed ja kättesaadavad keskkonnaandmed on nii kliimamuutuste juhtimisel, saasta vähendamisel kui elurikkuse kaitsmisel ning ringmajanduse edendamisel võtmetähtsusega.

Eesti on maailmas esirinnas digilahenduste arendamises, kuid see ei tähenda, et võiksime loorberitele puhkama jääda. Kavandame lähiaastatel märkimisväärseid investeeringuid, et tagada rohepöörde alusandmestiku ja teiste keskkonnaandmete kättesaadavus avaandmetena. Euroopa avaandmete majandusliku mõju uuring hindas eelmisel aastal, et keskkonnaandmete rakendamise mõju on samaväärne tervishoiu ning finantssektori andmete kasutamise mõjuga.

Siinkohal ei saa alahinnata globaalse koostöö väärtust, mis on ka üks põhjus, miks Eesti käivitas käesoleva aasta märtsikuus koostöös ÜRO Keskkonnaprogrammiga globaalse keskkonnaandmete alliansi DEAL ehk Data for the Environment Alliance. Allianss aitab koostöös ÜRO-ga kujundada globaalset keskkonnaandmete poliitikat ja töötab selle nimel, et keskkonnaandmed oleksid kvaliteetsed ja kättesaadavad. Tänu DEAL-i alliansile on Eestil võimalus jagada meie parimaid praktikaid andmete ja digilahenduste vallas ning edendada äri‑ ja kliimadiplomaatiat.

Rahvusvahelise koostöö ja partnerluse taustal ei saa me unarusse jätta siseriiklikku koostööd. Lähiaastatel on keskkonnavaldkonna peamine fookus küsimusel, kuidas rohepöördele hoogu juurde anda. Selle küsimuse lahendame tihedas koostöös Riigikogu, teiste ministeeriumide, huvigruppide, partnerite ja kodanikega. Ühiselt tuleb lahendada nii sisulised küsimused, töötada välja finantsmehhanismid ning toetada ja rakendada uusi tehnoloogiaid. Ükski poliitikavaldkond üksinda ei saa vastutada kõigi "Eesti 2035" raames kokkulepitud eesmärkide täitmise eest. Peame kõik igasse eesmärki panustama. Peame väljuma arengukavade ja uuringute ning hindamiste virvarrist ning asuma reaalsete tegude juurde.

Rohepööret tehakse inimeste jaoks ja seda teevad inimesed. Keskkonnaministeeriumi viimase paari aasta üheks suurimaks väljakutseks on olnud valdkonnaekspertide ja heade spetsialistide hoidmine. Keskkonna‑ ja kliimateemad on peavoolustunud ning märgiliselt on kasvanud nõudlus ka selle valdkonna inimressursi osas. Üha keerulisemaks muutub valitsemisalas kogenud ja laialdase ekspertiisiga inimeste hoidmine olukorras, kus ressursse nende motiveerimiseks napib. Samas, teemad tähtsustuvad ning eeldatakse üha kiiremat kohanemist ning valdkonnas orienteerumist. Keskkonnaministeerium on selgelt rohepöörde elluviimisel pudelikaelaks, kuna napib inimesi planeeringute, lubade, mõjuhindamiste ja järjest kasvava seaduste ja direktiivide hulga menetlemiseks.

Kokkuvõtteks. Aasta alguses toimunud ÜRO viiendal keskkonnaassambleel lepiti Eesti eestvedamisel kokku põhimõttes, et puhas keskkond on inimõigus ehk see on miski, mida igaüks võib õigustatult eeldada. Kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike sammude puhul peame kõik tunnistama, et kui täna ebamugavana näivaid valikuid ja mahukaid investeeringuid ei tehta, võib homme olla valikuid oluliselt vähem ja tulevaste põlvkondade kanda jäävad kulud saavad olema palju kõrgemad. Rohepööre on meie lahendus ja võimalus konkurentsivõime tõstmiseks. Kliimamuutustele vastupanuvõimet suurendavad meetmed toovad kaasa uued töökohad, suurendavad energiajulgeolekut ja loovad meile kõigile parema elukeskkonna, pakkudes majanduslikku kindlust. Keskkonnahoidlikud tooted ja teenused saavad lähitulevikus kindlasti olema eelisseisus nii nõudluse kui ka investeerimisvõimaluste võtmes. Seega küsime endalt, kas soovime olla ostjad või need, kes turupotentsiaali ära kasutavad.

Lõpetuseks pöördun tagasi oma sõnavõtu alguses kõlanud pika hoovõtu mõtte juurde. Oleme keskkonnaeesmärkide täitmisel kõik omajagu trenni teinud, treenereid vahetanud, sammu mõõtnud ja hoogu kogunud. Aga nagu kaugushüppeski, läheb jooksutempo enne äratõuget üha kiiremaks. Ainult nii saab hüpe piisavalt pikk ning sooritus medali vääriline. Tänan tähelepanu eest!

21:27 Esimees Jüri Ratas

Aitäh selle ilusa spordikujundiga õpetamast! Läheme küsimuste juurde. Anti Poolamets, palun!

21:27 Anti Poolamets

Aitäh, esimees! Austatud ettekandja! Tegelikult on läinud nii, et oleme tupikusse sattunud ja andmed on laual ehk meil on Euroopa kõige suurem inflatsioon, eurotsooni kõige suurem inflatsioon. Energeetilise iseseisvuse asemel oleks meil tuled juba vilkunud, kui ei oleks 1000 megavatti eelmise valitsuse ajal varuks hoitud. Selle tõttu hakati ostma ka Soome kaudu Venemaa elektrit. Eeldatavasti on sellel nüüd lõpp. Aga sellegipoolest see on ummikseis. 10 aastat ei ole tuulikuparki ehitatud ja kuidas te väljapääsu näete? Kõigepealt peaks mõtlema sellele, et me ei tee iga kvartal siin paarisajast või 300-eurost abipaketti, et inimesed suudaksid arved ära maksta. See on ju tupik. Aitäh! 

21:29 Keskkonnaminister Erki Savisaar

(Ohkab.) Aitäh, no mis ma oskan sulle öelda?  Kas me alustame sellest, et see on aastakümnetepikkune tegemata töö või tegemist on olukorraga, kus me lõpuks mõistame, et see, mis on toonud meid siia, ei vii meid enam edasi. Loomulikult me peame seda rohepööret tegema niimoodi, et meie inimesed ei jää hätta, ei jää maha, kõik on kaasas, kõik saavad hakkama. Aga need analüüsid, mida me oleme teinud aastakümneid, ka need vaidlused, mida on peetud aastakümneid, olgu need siis tuulikute üle või mingite teiste arenduste üle – need on loonud olukorra, kus meil täna keskkonnasäästlikud alternatiivid energeetikas puuduvad või ei ole piisavalt suured.

Ja ka teistes valdkondades ei ole selle arendustegevusega piisavalt tegeldud. Me oleme kuidagi uinunud olnud või lootnud, et miski maailmas kunagi ei muutu. Täna on selge, et riikidest saavad olema edukad need, kes selle uue olukorraga kohanevad, kellel on võimalus tagada oma inimestele kogu vajalik energia, mida inimesed vajavad, olgu selleks siis elekter, soojus või toit. Ja arvestades globaalset olukorda peab Eesti igal juhul kõike seda suutma teha oma ressurssidega. Me peame leidma lahenduse, kus me oleme energeetiliselt täiesti sõltumatud, suutes tagada oma inimeste põhivajadused.

21:30 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

21:30 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tõsi on see, et kaugushüppes õige tempo tagab selle, et tabada pakku, et hüpe ära loetakse ja mõõdetakse. Mina oma küsimusega tuleksin bioressursside teema juurde ja bioenergia on see konkreetne fookus. Kas nüüd metsanduspoliitikat silmas pidades ja kõike seda viimase aja diskussiooni, ühtpidi raiemahtude üle, teistpidi sellest, et kohalik ressurss on see, mida tulebki väärindada ja millest tuleks toota, kas nüüd väheväärtusliku puidu osas on see plaan metsanduse arengukava kontekstis meil selgeks räägitud? Ja kas teie hinnangul nüüd kogu muutunud energia oludes on ka mingisuguseid põhimõttelisi hinnanguid ümber vaadatud või on seda tehtamas selles valdkonnas?

21:31 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Ütleme, et kui metsandusest räägime, siis metsanduses põrkuvad väga erinevad huvigrupid ja huvid. Ühest küljest on meil siin jah majanduslikud küsimused, on ka see energeetiline pool, aga on ka looduskaitseline küsimus, sotsiaalsed küsimused, kultuurilised küsimused jne. Metsanduse arengukava projekt 2030, mis täna on mõjude hindamisel ja mis loodetavasti jõuab aasta teisel poolel ka siia Riigikogusse, räägib sellest, et me võiksime metsanduses liikuda ühtlase metsakasutuse poole. See sisuliselt tähendab seda, et me võiksime panna metsa kui süsiniku sidumise masina optimaalsetel pööretel tööle niimoodi, et me iga aasta võtame atmosfäärist maksimaalselt süsinikku, sidudes teda puudesse, ja teistpidi selle väärtusliku puu toome metsast välja, pannes ta kauakestvatesse toodetesse, olgu selleks majad, mööbel või mingisugused muud sellised kauem kestvad tooted. Ja kahtlemata sellise tegemise juures jääb kõrvalproduktina alles ka väheväärtuslikku puitu, millest ühest küljest võiks teha küll puitlaastplaate, võib-olla saab seda kasutada ka näiteks keemiatööstuses ära, aga seda saab väga edukalt kasutada ka kütteks, mis on selgelt mõistlikum lahendus kui kogu selle puidu jätmine lihtsalt metsa, sest süsinikuheite poolest need mõlemad on võrdsed. Mõlemal juhul see süsinik atmosfääri läheb, tõsi küll, põlemisega vähe kiiremini, aga selle kõrvalmõjuna me saame sealt kätte sooja, mida on meil vaja külmadel talvekuudel selleks, et inimväärselt elada, ja teistpidi saab toota sellega ka elektrit. Nii et neid mõtteid on väga palju.

Täna me oleme selgelt olukorras, kus meie metsad on vananevad, see tähendab, nende süsiniku sidumise võime on vähenemas. Meil on circa veerand metsadest looduskaitse all, mis tähendab, et nende metsade väärtus LULUCF-i arvestuses on nullilähedane. Kui meie metsad muidu võiksid siduda kusagil 16 miljonit tonni aastas CO2 ekvivalenti, siis tänu sellele puude suremusele metsas on meil sealt miinus 4000 ehk 4000 tonni heidet, niimoodi, et meie metsad seovad kusagil 12 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas. See on ilmselgelt meile probleemiks, kui me räägime nendest ambitsioonidest, mida Euroopa Komisjon meile pakub läbirääkimiste käigus, nüüd selle "Eesmärk 55" läbirääkimiste käigus, kus me peaksime kiirendama iga aasta metsa süsiniku sidumise võimet 2,5 miljonit tonni. See on nagu täiesti selline, ütleme, keeruline ülesanne. Loomulikult seal on igasugused paindlikkusmehhanisme pakutud ja muid asju, aga sisuliselt meil on kaks võimalust selle eesmärgi saavutamiseks, kui me arvestame ka seda, et lisaks 2030 eesmärgile me tahame saavutada 2050 eesmärki. Kümne aasta perspektiivis võiks teha veel nagu väikse triki, aga kui me võtame selle pikema perspektiivi, 2050, millest ka komisjon on rääkinud, siis üks võimalus on aktiivsem metsa majandamine ja teine võimalus oleks metsa pindala suurendamine. Me ei räägi siin mingist 10 000 või 100 000 hektarist, mis võiks tulla meil väheväärtuslike põllumaade arvel, mis ei sobi ka puisniiduks, metsana võiks neil mingi väärtus olla, vaid me räägime ikkagi mingist poolest miljonist hektarist, mis võiks juurde panna, ehk pool põllumaad metsa alla.

21:36 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun!

21:36 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Ma alustan ka selle väheväärtusliku puiduga, sest teid kuulates mul tuli meelde, ma arvan, et mõned kuud tagasi kuulsin siit puldist, et teatud osa puidust on selline, millel ei olegi muud rakendust kui Narva kateldes põletada. Mul endal tekkis kohe küsimus, et oot-oot, aga kellegi elupaik see võib olla. Mul sama tunne tekkis, kui te väitsite, et inimesed tahavad vee ääres elada ja seega vesi peab olema puhas. Ma arvan, et vesi peab olema puhas ka siis, kui inimesed ei taha vee ääres elada. Sellel on ka mingi muu väärtus ja on väga palju teisi organisme, kes seal elavad. Selline, ma ei tea, instrumentaalne või väga tehnokraatlik lähenemine kõigele sellele looduslikule, mis meid ümbritseb. Ja samamoodi kahtlemata meil süsiniku sidumise eesmärki tuleb täita oma "Eesmärk 55" raames. (Juhataja: "Palun küsimus!") Aga see, et metsad on optimaalsed CO2 sidumise instrument? Kas elurikkusel ja loodusel on ka mingit muud väärtust kui see, mis meie rahasse ja numbritesse paneme? Et nad aitavad meil Euroopa eesmärke täita.

21:37 Keskkonnaminister Erki Savisaar

No üldiselt kõigil meie metsamajandajatel on sertifikaat olemas, et nad majandavad oma metsa keskkonnasäästlikult ja säilitades elurikkust. Selles osas meil minu meelest Eesti metsades probleeme ei ole. Ja elurikkus metsa ju jääb, ega see majandamine seda elurikkust sealt ära ei aja. Ka need metsad, mis meil täna on, need on ju enamuses majandusmetsad. Meil on circa 1–1,5% selliseid nii-öelda ürgmetsi, kus me tõesti arvame, et viimase 200 aasta jooksul keegi käinud ei ole majandamas, aga kõik ülejäänud metsad on sisuliselt poollooduslikud kooslused, kus inimene on majandamas käinud, ka need, mis meil on kaitse alla võetud. Nii et selles suhtes ma sellega ei ole kindlasti nõus, et metsas majandustegevus hävitab sealt elurikkuse, kui seda teha säästlikult, nii nagu meie metsades tehakse.

Nüüd, kas me peaksime mingisuguseid teisi eesmärke kokku leppima? Loomulikult, eks me püüame Euroopa tasemel saavutada ka teistsuguseid kokkuvõtteid. Aga Euroopal on nägemus, et maakasutust tuleb muuta. Ehk süsiniku sidumine rohemassi peab suurenema aasta-aastalt jõudes selle 311 miljoni tonnini 2030. aastal. Ja seda peavad tegema kõik liikmesriigid, sõltumata sellest, mis nad on nagu varasemalt teinud. On neid liikmesriike, kes on lihtsalt metsasid järjest maha võtnud ja ei ole keskkonnasäästlikke meetmeid rakendanud. On riike, kes on seda pikalt teinud. Näiteks Eestis me alustasime ju metsastamisega 80 aastat tagasi ja me oleme ilmselgelt teistsuguses olukorras kui mõni teine liikmesriik ja meie metsade vanuseline struktuur ongi teine.

Ja fakt on ka see, et kui me neid eesmärke ei täida, kui me nendega nõus oleme lõpuks ja ei täida, ega sellel on samuti omad tagajärjed, mida Euroopa ikkagi mõõdab rahas. Rahas, mis siis jääb meil kuskilt teisest sektorist Eesti inimestesse investeerimata. Nii et selles suhtes nende läbirääkimiste käigus tuleb saavutada selline kokkulepe, mida me suudame saavutada. Nii et see raha, mis meil kasutada on, läheks maksimaalselt Eesti inimestesse, mitte Euroopa ühisesse katlasse.

21:40 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

21:40 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Homme kella viie paiku on selle gaasiseaduse paranduste ettepanek. Kas vastab tõele, et sina ja kolleeg Taavi Aas tahate teha järjekordse kobareelnõu, et Taavi paneb selle meretuuleparkide talumise tasu ja sina mingid plastivärgid sinna juurde, et tuleb selline korralik kobar? On selline plaan olemas?

21:41 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh, austatud Peeter! Ei mina ega ka austatud kolleeg Taavi Aas ei ole Riigikogu liikmed. Seaduse menetluse ajal saavad ainult Riigikogu liikmed ja Riigikogu komisjonid teha seadustesse muudatusi.

21:41 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

21:41 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister Erki! Saavutada see eesmärk aastaks 2050, süsinikuneutraalsus – nii nagu sa ütlesid ka, kõige suurem väljakutse on meie transpordisektor. Äkki sa ütleksid kolm põhilist meedet, mis aitaksid seda eesmärki täita, et me autodes seda süsinikku, liigseid aineid põletades liikuda saame. Mis need kolm meedet oleks, et me vähem diislit ja bensiini kasutaks?

21:42 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Euroopa on valinud selle tee, et peaks diislit ja bensiini vähem tarbima. Kui ma vaatan siin Aasia või Ameerika poole, seal otsitakse ka teistsuguseid lahendusi, kuidas jõuda samasuguse tulemuseni.

Aga täna kokkulepitu baasil esiteks on kasutada mõnda alternatiivset kütust, olgu selleks siis biogaas, olgu selleks siis vesinik või olgu selleks siis elektriautod, mis iga kilomeetriga, mis nad liiguvad, emiteerivad vähem kui meie täna põhiliselt kasutuses olevad mootorid.

Teiseks, hästi oluline on muidugi autode hulga vähendamine ja siinkohal aitab kaasa hästi toimiv ühistransport. Kui me jõuame ühistranspordini, millega saab sõita siis, kui vaja sinna, kuhu vaja, siis ei ole inimestel põhjust endale soetada nii palju isiklikke sõiduvahendeid. Ja see vähendab süsinikuheidet juba nende sõidukite tootmise pealt ja käitluse pealt, sest need sõidukid saavad olema märksa rohkem koormatud kui sõidukid, mis meil täna põhiliselt seisavad.

Nii et selles suhtes vaatame vesiniku poole, mis kindlasti annab oma olulise osa rasketranspordis – mõeldes sellele, millega võiksid sõita meie parvlaevad või meie rongid või miks mitte ka bussid ja raskeveokid. Vaatame ka biometaani poole, sest põllumajanduses me ikkagi jätkame, seal metaani heidetakse või tekib, selle võiks kinni püüda ja samamoodi mootorikütusena ära kasutada või ka sooja tootmiseks kuskil katlamajades, kui niipidi on lihtsam. Seda tekib kindlasti ka biojäätmetest. Ja siis ühistransport.

21:44 Esimees Jüri Ratas

Yoko Alender, palun!

21:44 Yoko Alender

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Öeldakse, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna, ja see kujundlik näide kaughüppest võttis minu meelest väga hästi kokku selle seisu, kus me oleme. Nüüd selleks, et saada sealt paku pealt selle korraliku tulemuse juurde, mis võiksid olla need paar seadusandlikku muudatust, mida võiks minister, kui tal oleks täielik voli, oma vaba valik oma valdkonnas, ära teha selleks, et see hüpe ja tulemust tuleks Eestile väärilised?

21:44 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! No võib-olla see ei ole isegi mitte kaugushüppe, aga on kolmikhüpe, et tuleb lõpus teha neid hüppeid rohkem järjest, et jõuda sinna, kuhu me soovime jõuda. Aga kuigi keskkonnavaldkond läbib nagu kõiki haldusalasid, siis keskkonnaministri valitsemisalas otseselt on suhteliselt vähe nendest eluvaldkondades, millest siin sai räägitud, alustades kas või sellest energeetikapoolest. Jah, me saame seal natuke aidata mingite lubade menetlemise, mõjuhinnangutega kaasa, aga kõik muud otsused tulevad kusagilt mujalt.

Üks oluline asi, mis meil näiteks jäätmemajanduses aitaks kindlasti kiiremini jõuda eesmärkideni, oleks kohalikele omavalitsustele suuremate õiguste andmine jäätmevoogude juhtimisel. Ma ei mõtle siin seda, et nad peaksid ise selle kõigega tegelema, aga nad peavad valdama kogu seda infot ja peavad juhtima ka jäätmevoogusid, et nad jõuaksid nendeni, kes suudavad neid liigiti kogutud materjale ümber töödelda ja kas siis uuesti materjalina või mingite toodetena uuesti kasutusele võtta.

Teiseks, ma ei oleks kindlasti kinni selles elektrifitseerimises, mis võib‑olla 20 aastat tagasi tundus nagu väga äge plaan, aga täna meil on olemas ka alternatiivseid tehnoloogiaid. Ja mõeldes rongiliikluse peale, ma panustaksin vesinikurongidesse, mis on päriselt olemas, ei vaja infrastruktuuri ümberehitusi, ja selle raha eest saaks neid ronge parajalt palju ja meie tuleviku hoolduskulud oleksid oluliselt madalamad. Loomulikult tuleks nagu energeetikas mõelda, kuidas me kiiremini edasi liigume niimoodi, et meie elektri hind ei oleks välismõjudest ja COhinnast niivõrd sõltuv.

21:47 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

21:47 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! See, kuidas Eestile need LULUCF-i eesmärgid sai püstitatud, on ju tegelikult müstika ja vääriks täiesti omaette käsitlust. Siin tehakse Eestile selgelt liiga ja siin ei tohi küll valitsus anda sentigi järele nendele Euroopa Liidu soovidele, mis on täiesti mitteasjakohane, need numbrid.

Aga ma küsin hoopis klassikalise looduskaitse kohta. Meil on kahetsusväärselt ikkagi selline mentaliteet, et pigem aetakse kvantiteeti taga, mitte kvaliteeti. Ja on selgelt ka näiteid, kus looduskaitseala on võetud kaitse alla, on kaheksa aastat kaitse all olnud ja siis selgub, et tervel real, mille jaoks ta kaitse alla on võetud, on need eesmärgid vähenenud. Ja just selle kaitseperioodi jooksul, selle kaheksa aastaga juba on vähenenud. Kuidas me sellist jama saaksime vältida?

21:48 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Eks siis tuleb neid konkreetseid kaasusi analüüsida. Siin on mitmeid põhjusi, mis võivad olla. Ühest küljest võib-olla ongi põhjus see, et kliima lihtsalt on muutunud ja mõned liigid, mis enne väga hästi meil kasvasid, enam nii hästi ei kasva, sest meie aastaajad ei ole enam päris sellised, nagu nad olid siin 50 aastat tagasi. Teiseks on võib-olla juurde tulnud mingisuguseid võõrliike, mis on domineerivamad ja võtavad selle eluruumi üle ja on sellega välja tõrjunud neid liike, millega me oleme harjunud. Ja kokku võttes loomulikult võib olla ka põhjus selles, et võib-olla see liik elas just hästi sellepärast, et seal kõrval oli ka inimtegevus, mis hoidis seda keskkonda, milles tal meeldis elada, ja ta nagu sellises puutumata looduses võib-olla ei saagi nii hästi hakkama ilma inimeste abita. Parimaks näiteks võib-olla ongi need puisniidud, mis on nagu selgelt kooslused, mis vajavad pidevat inimese hoolitsust või karjatamist seal peale, selleks et need säiliksid selle elurikkusega, millised nad olid.

Nii et põhjusi võib olla väga palju ja kindlasti tasub neid juhtumeid eraldi analüüsida. Seda ka tehakse. See ongi küsimus, kas see rangem kaitse alati täidab seda eesmärki. Püüame leida sellele vastuse.

21:49 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

21:49 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Erki! Milline võiks olla Venemaa-Ukraina sõja mõju Euroopa looduskeskkonnale ja rohepöördele?

21:50 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh, hea Leo! Nagu ma siin ütlesin, mulle tundub, et Eesti meredele võiks sellel olla positiivne mõju, sest väetist enam nagu Venemaalt ei tule ja Ukrainast praegu ka ei tule ja Valgevenest ei tule. Väetis ei ole enam nii kättesaadav, hind on tõusnud, kogused on vähenenud ja seoses sellega reostuskoormus väheneb, mis on ju väga positiivne. Meie vesi muutub puhtamaks. Ja võib-olla saame siis teha midagi rohkem, näiteks seal mere peal arendada vesiviljelust. Aga eks see on poolnaljaga öeldud, aga olud on sellised, et tõenäoliselt selline väike positiivne mõjusalt tuleb sellest halvast asjast, mis on juhtunud, katastroofist, võiks öelda.

Ja teine oluline õppetund, mis on tulnud, on energeetiline sõltumatus. See on äärmiselt oluline. Kui nagu varem rääkis sellest ainult Keskerakond ja teised väga ei pidanud lugu sellest, et niikuinii meil on head tarneahelad, küll juhtmest tuleb ja küll ... tuleb, ükskõik kust tuleb, aga tuleb. Nüüd elu on näidanud, nii koroonakriis kui ka sõda, et need tarneahelad on väga haprad ja nad võivad väga kergelt puruneda. Ja kui me oleme neist tarnetest sõltuvuses, siis meie elujärg kannatab. Nii et igal juhul me peame liikuma selle energeetilise sõltumatuse poole. Ja ma kordan veel, ma ei mõtle siin mitte ainult elektrienergiat, vaid mõtlen kõiki kütuseid ja mõtlen ka toidujulgeolekut.

21:51 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun!

21:52 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Oma eelmises küsimuses ma ei öelnud midagi metsamajandamise mõju kohta elurikkusele, vaid sellele, kuidas loodusesse kuidagi instrumentaalselt suhtute. Seda üllatavam oli lugeda teie sõnavõtust ja kuulda seda, et taastuvenergia arendamine peab toimuma loodust kahjustamata. Kas on inimtegevust, on see infrastruktuuri rajamine või energiavõrgu rajamine või midagi muud, mis tegelikult loodust ei kahjusta? Kas ei ole natuke ulmeline eesmärk? Tegelikult see, et me suhtume loodusesse austusega ja arvestame ka looduse vajadustega või liigirikkuse säilitamise jaoks vajalike tegevustega, see peaks olema elementaarne, eriti Keskkonnaministeeriumis, seda numbri poolt ma loodaks rohkem majandusministeeriumist. Aga samas realistlikult, me saame aru oma otsuste mõjudest, me võtame seda arvesse ja teeme siis tõesti (Juhataja helistab kella.) sellise optimaalse hea otsuse. Aga kuidas selle looduse mittekahjustamisega on? On sellist asja?

21:53 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

21:53 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Nagu te ütlesite, peame mõistma mõjusid ja võtma neid arvesse. Ma juhiksin tähelepanu veel ühele lausele, mis ma siin kõnes ütlesin, et ka mitte midagi tegemisel on mõju, selles suhtes mõju on igal juhul. Nüüd on küsimus, milliseid mõjusid me aktsepteerime ja millistele mõjudele me püüame leida mingisugused kompensatsioonimeetmed. See ongi see, mille üle me peaksime debateerima, mitte rääkima sellest, et ärme teeme üldse mitte midagi. Meil on kõike seda vaja. Meil on vaja nii toasooja kui elektrit ja toitu ka tulevikus, me ei saa seda kõike kõrvale jätta ainult sellepärast, et me teistpidi teame seda, et kõik need tegevused on üsna suure negatiivse mõjuga meie keskkonnale. Peame leidma alternatiivsed võimalused, kuidas seda teha nii, et see mõju oleks minimaalne.

21:54 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun! 

21:54 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister!  Põllumehed on siin kõige suurem kivi praegu, et jõuda kliimaneutraalsuseni. Omal ajal see peerumaks läks vett vedama, inimeste n-ö panus selles peerus on umbes sama suur kui veistel, aga seda kavatsust ei ole kellelgi vist. Aga kuidas seda metaani ja kogu seda sõnnikut, mis on, mida siin pruulitakse juba biogaasiks, kui suur see potentsiaal on veel kasutamata? Aitäh!

21:55 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Minu meelest põllumehed mõistavad üha enam, et kõik see, mida varem lasti lihtsalt õhku, on tegelikult väärtuslik kütus ja kohati ka väetis, mida saab ära kasutada. Nad otsivad järjest enam lahendusi, kuidas seda kõike kinni püüda ja oma kasuks tööle panna – olgu see siis nende gaaside kinnipüüdmine või ka biomassi kääritamine selleks, et sealt gaas kätte saada ja pärast see aine, mis seal alles jääb, põllule laotatuna enam neid gaase ei eritaks ja saaks panustada ainult nende muude kasulike ainetega, mis meil on vaja taimede kasvuks.

Kas kunagi tulevikus jõutakse mingisuguste teiste lahenduste juurde nimetatud liikidega, keda sa mainisid – mine sa tea. Linnalistes keskkondades on väga palju huvitavaid võimalusi, millest täna ei räägita, aga millele teadlased on tähelepanu juhtinud ja ka lahendusi pakkunud. Selliseid ägedaid lahendusi on oluliselt lihtsam teha pilvelõhkuja tüüpi elamus kui näiteks eraelamus. Mahud on teised ja ka võimalikud lahendused on hoopis teised.

Nii et vaatame, mida tulevik toob, aga püüame kõigepealt ära teha kõik need asjad, mis me teame, et töötavad, teiste riikide kogemus näitab, et nad töötavad, tehnoloogia on olemas. Ja siis äkki tuleb ka mõtteid, kuidas astuda järgmisi samme. Aitäh!

21:56 Esimees Jüri Ratas

Yoko Alender, palun!

21:56 Yoko Alender

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Taimed ja loomad peavad kolima tõepoolest võib-olla selle kaheksa aasta jooksul siis umbes 3,5 kilomeetrit tänases seisus, et säilitada oma elutingimused nendes kliimamuutuste tingimustes, millest siin juttu oli. Aga minu küsimus elurikkusest. Tõepoolest, see läheb Eesti inimestele väidetavalt ka Euroopast keskmisest enam korda, et elurikkus säiliks. Ja et teha seda, mis me teame, et töötab, teadlased ütlevad, et 30% tuleks mere ja maismaast võtta kaitse alla ja seal mitte midagi teha praktiliselt, mis siis neid halbu mõjusid elurikkusele omaks. Et kuidas meil sellega seis nüüd tänaseks siis on?

21:57 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Ei no vaata, sellist suunda küll ei ole, et võtame nagu 30% maast ja merest ja ärme seal mitte midagi teeme. Räägitakse ikkagi 30%-st, kus on teatud keskkonnaalased, elurikkust toetavad piiravad meetmed. Selles suhtes ega täit kokkulepet ei olegi, milliseid alasid me siis arvestame ja mida me ei arvesta. Jah, kui me võtame neid rangeid kaitsealasid, siis meil maa ja meri kokku vist andsid 23%, kui ma nüüd peast ütlen, kusagil sealkandis, mis meil on nagu looduskaitseseaduse järgi kaitse alla võetud. Aga piiranguid, mis aitavad elurikkusele kaasa, on meil ju väga palju veel. Võib-olla parimaks näiteks on rohekoridorid näiteks, mida me püüame kõigis omavalitsustes luua Eestit läbivalt, mis moodustab juba üle 50% Eestist. Paneme siia juurde kaldakaitsepiirangud, paneme siia juurde üleujutusalad, teekaitsepiirangud, sanitaartsoonid. Meil on neid piirangutsoone väga palju, mis kõik omavad sellist positiivset mõju elurikkusele. Nii et Eestil kindlasti ei ole selle 30% täitmisega probleeme. Pigem tuleks kokku leppida, et kui kaugele me sellega läheme. 

21:58 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

21:59 Andres Metsoja

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Roheenergeetika kontekstis on ülitähtsal kohal salvestustehnoloogia. Oma ettekandes te tegelikult ühe salvestise konteksti mainisite, vesiniku n-ö teekaart. Energiavolinik Kadri Simson on öelnud, et Eesti plaanib investeerida taasterahastust 50 miljonit eurot rohevesiniku tervikahela loomisesse. Kas see protsess on kuidagi käivitunud? Millises faasis ta on? Ja kes Eestis vastutab selle konkreetse arengu eest? Noh, ma saan aru, et valitsus ja ministeeriumid, aga kas meil on ka teaduspartneritena loodud mingisugune konsortsium või oleme ka rahvusvaheliselt kuidagi kaasatud? Äkki põgusat valgustate?

22:00 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! See konkreetne rahastus on majandusministeeriumi all. Ja kuna see taasterahastu üleüldiselt ei ole avanenud, siis ei ole neid meetmeid ka täpsemalt välja tulnud. Aga ma väga loodan, et see raha saab sihipäraselt investeeritud ja need tervikahelad, kus on nii tootmine, jagamine, tanklate võrgustik kui ka tarbimine niimoodi kompleksselt lahendatud, et tekiks väike selline ring juba kasutusest või ahel, saab tehtud ja selle rahastusega, kuhu lisandub ju ilmselgelt ka erakapital, õnnestub sellise esmase tanklate võrgustikuga katta kogu Eesti.

Siinkohal, noh, eks need mõttetalgud ju käivad, mida võiks teha, kui ükskord need rahad avanevad. Aga siin võiks mõelda praamidele. Ühe praami tellimine on töös, see tuleb vesinikuvalmidusega, võimekusega. Ma loodan, et selle aja peale, kui see valmis saab, on ka olemas tehnoloogia, et ta päriselt vesinikul käima panna. Või ütleme, tehnoloogia on olemas, aga et me siis paneme ta sinna sisse. See osaliselt lahendaks ära ka selle päikeseparkide ühendamise probleemi seal Lääne-Eestis.

Meie elektrivõrk ei ole nii võimekas, et võtaks kogu selle päikeseenergia vastu, mida sealsed arendajad soovivad teha. Küll aga me saaksime sellest seal kohapeal toota vesinikku, millega panna käima nii praamid kui ka näiteks kohalik bussiliiklus ja võib-olla midagi veel, need mahud on selleks täiesti piisavad. Seda saarte poole peal ja teistpidi ka mandri poole peal. Teiseks võiks mõelda rongide peale, näiteks Viljandis, Tartus, mis võiksid samamoodi vesinikuga käia, võib-olla ka kaugsõidubussid.

Ma arvan, et me leiame selles suhtes lahenduse nii Paide jaoks kui ka Kohtla-Järvele, et ka seal oleks mingisugune koht, kus vesiniku saab hankida. Ja see kindlasti looks raamistiku, et ka tavainimesel on põhjust osta endale vesinikul töötav auto, sest üle Eesti on võimalik seda kütust tankida ja sõiduulatus on piisav. Samas, esimene projekt juba käib. Ma loodan, et mõne aasta pärast on Tallinnas vesinikku töötavad taksod, mis on selle esimese viie miljoniga töösse pandud.

22:02 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

22:02 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! 2004, kui Eesti astus Euroopa Liitu, siis võeti ka kohustused: 2000 inimekvivalendiga tiheasustusalad saab üle viidud tsentraalsele vee- ja kanalisatsioonisüsteemile. Arvestatav hulk seda tööd on tehtud, selleks on ka teatud toetust Euroopa Liidust saadud, kuid siiski on üksjagu veel teha. Nüüd on riik vaikselt surumas seda kohustust omavalitsustele, kellel, ma julgen ütelda, neid vahendeid ei ole, sisuliselt ei ole. Kuidas seda probleemi tegelikult ikkagi lahendada, et ühelt poolt saaks Euroopa ees võetud kohustused täidetud ja teiselt poolt tõesti looduskeskkonda kaitsta ja säilitada?

22:03 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Ma nüüd ei mõista, mis kohustust me oleme väga surumas kohalikele omavalitsustele. Tegemist on ju meie kõigi ühiste huvidega ja kui see kohustuse täitmine eeldab nagu tööd inimestega, siis omavalitsused on inimestele kõige lähemal ja see on kõige loogilisem, et omavalitsused sellega tegelevad, mitte ei saadeta kuskilt kaugelt käske ja kohustusi. Kui me vaatame nagu jäätmevaldkonna poole, siis jäätmevaldkonnas on ju selge printsiip, et saastaja maksab. Omavalitsused saavad ju saastaja käest kõik vahendid küsida, mis on vaja selleks, et saavutada kõik need eesmärgid, mis me oleme võtnud: et materjalid oleks kokku kogutud, sorteeritud ja uuesti ringlusse võetud. Selle koha pealt, ma arvan, et omavalitsused on väga heas seisus. Tuleb lihtsalt natukene arutada, mis on mõistlikud lahendused.

Nüüd vee-ettevõtete poole pealt. Üks arutelu on siin juba Riigikogus, kus teie arutate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust. Ja seal teatud mehhanismid on juba sisse pandud, mis võiksid muuta vee-ettevõtteid tugevamaks. Võib-olla tasub sinna midagi veel juurde kirjutada, mis aitab seda tugevust panna, et nad siis nende aastatega koguksid seda jõudu, et neid tulevikuinvesteeringuid teha või olla vähemalt pankade silmis sellised maksejõulised, et pangast laenu võtta, kui see aeg jõuab kätte.

Teiseks tasub neid vee-ettevõtteid kindlasti muuta suuremaks, mis tõstab kompetentsi ja vähendab selliseid üldkulusid. Eks neid mõtteid on nagu veel, kuidas seda jõudu juurde anda. Aga on üsna selge ka see, et me peame mõtlema selliste lahenduste peale, kus me saame ise hakkama oma finantsidega, ilma et meid keegi kuskilt kõrvalt toetaks.

22:06 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun! 

22:07 Leo Kunnas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Erki! Ma täpsustaksin natuke veel oma küsimust. Püüdsin selgust saada, mis võiks olla selle sõja ühe kuu süsinikuheide, kui võtame kokku kõik tankid, soomukid, lennukid, laevad, mis nad ära kulutavad, siis kütusehoidlad, mis hävitatakse. Näiteks üksainus Krementšuk, mis on üks Euroopa suuremaid naftarafineerimistehaseid, tõenäoliselt seal põles ära mitusada tuhat tonni toornaftat, kütust. Üks kütuserong, kui droon sellele läheb, on 50 x 50 tonni. 18 kohas vähemalt on purustatud kütusehoidla, mis on põlenud maha. Kas mingid Euroopa keskkonnainimesed või agentuurid on püüdnud hinnata, kuidas see üldse CO2 balanssi Euroopas mõjutab? See peaks mõjutama. Ma olen otsinud neid andmeid, aga ma ei ole leidnud kuskilt.

22:07 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh, Leo, ma saan aru, et see kerge nali, et sõjal on positiivne mõju Eesti veele, ei tulnud hästi välja ja ma vabandan selle eest. Sõda on kole, sellel ei ole mitte mingisugust positiivset mõju.

22:07 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister! Nüüd on nii, et aitäh teile ettekande eest, aitäh teile vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh selle suure lahkuse eest, et võis kaks küsimust küsida! Liigume edasi läbirääkimiste vooru. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Andres Metsoja. Palun!

22:07 Andres Metsoja

Aitäh, austatud Riigikogu esimees Jüri Ratas! Austatud minister Erki Savisaar! Head kolleegid, kes te olete siin saalis, et rääkida tõepoolest suurest väljakutsest! Ja see väljakutse kuidagi iseenesest ei kuku välja, selleks peab kõvasti pingutama. Ja seda pingutust nii globaalselt kui Euroopa sees on ilmselt selgelt kõik märganud, kuni pisikeste põnnideni koolipingis välja, et midagi siin maailmas on muutumas ja nii päris edasi ei saa. Ja võib-olla kõige suuremad õpetajad selles kontekstis kõigil meil täiskasvanutel ongi meie endi lapsed, kes manitsevad, kes juhivad tähelepanu ja kes õpetavad seda maailma uutmoodi nägema.

Mul oli hea võimalus eelmine nädal kolleegidega Läänemere ääres arutada just nimelt neidsamu teemasid, ühel pool siis bioloogiline mitmekesisus ja teisel pool majandustegevus kui selline. Ja rõhutatult, olenemata rääkijast, alati mainiti, et see kaalumine ühe või teise arengusuuna vahel on üliolulise tähtsusega. Et iga lõige, mida me teeme täna selles olukorras, kus me ka oma planeedi ja kliima väljakutsetega oleme, on seda valusam, kui me teeme vale otsuse. Ja teisalt toodi kahtlemata välja just nimelt ka inimeste kestlikkuse temaatika. Ka siin ju täna ministri ettekandes osalt kõlas läbi, et inimene vajab puhast elukeskkonda, loodus vajab seda samamoodi, aga inimene ju osake loodusest ongi. Kuid teisalt vajab inimene ka erinevaid teenuseid, infrastruktuuri. Ja näiteks Ålandi saarestikus on Soome riik käivitanud ühe pilootprojekti, uurimaks tegelikult kogukondade käest, need kogukonnad saarestikus on tõesti väga väikesed, nende kogukondade pidamine riigina on väga kallis, kui nii tohib öelda, ja tegelikult uuritaksegi ootusi, et kui nüüd  teha näiteks Botnia tuulepark, siis milline on selle kogukonna, ootus, kas see elanikkond saab seal eksisteerida ja millised need väljakutsed siis selleks on ja millise konkurentsieelise peaks see majandustegevus andma nendele inimestele, kes tegelikult just nimelt elavad saarel sellepärast, et nad väärtustavad seda looduskeskkonda sellisena, nagu ta seal on. See tasakaalu otsimine on väga keeruline. Aga see esimene projekt oli niivõrd edukas, et nad käivitasid juba järgmised kuus, et liikuda edasi selle tasakaalupunkti otsimise raamistikus.

Jah, Eestis ringi liikudes tegelikult vähemalt maapiirkondades meil kipub minu arvates olema sarnane problemaatika, kus sageli inimesed ütlevad, et jah, me saame aru sellest probleemist, on see siis looduskaitsealune problemaatika, et meil on vaja kaitsta, või et meil on rajada vaja tuulepark maismaale või  mis iganes muu teine selline avalik hüve, mida on vaja selleks, et riigina, ühiskonnana toimida. Aga teisalt väga paljud kodanikud ...

Ma paluks lisaaega.

22:12 Esimees Jüri Ratas

Ja kui palju teil on soovi? 

22:12 Andres Metsoja

No kolm oleks väga hea.

22:12 Esimees Jüri Ratas

See on mõistlik säästev ajakasutus. Nii et kolm minutit palun juurde.

22:12 Andres Metsoja

Seal tuntakse ennast teatud mõttes ühiskassa poolt mahajäetuna. Ma arvan, et see on väga paljude Eesti riigi probleemide algallikas. Me peaks kümme korda mõtlema, kui me midagi avaliku rahaga peale hakkame, kui meil on vaja mõnda trassikoridori, mõnda ala avaliku teenuse või hüve tagamiseks kõigile kodanikele, siis me ei saa seda teha võimalikult odavalt, või olgu see looduskaitsealune maatükk. Ja siin inimeste problemaatika võimendab sellist hüljatust ja väga paljud järgnevad probleemid saavad sellest tuge, olgu see siis maardla rajamise kontekstis või mingis muus teemas. See pundar, see pall paisub ja tegelikult meie, kes me mõtleme, et me tahame seda riiki säästlikult, eravara peal justkui või vara pealt arendada, et mitte maksta inimesele mõistlikku hinda selle jupikese maa eest, kasvatame tegelikult meeletu puntra, mida hiljem lahti harutada võib osutuda meeletult keerukaks.

Kogu energeetikateema kontekstis, kui me räägime rohepöördest, räägime roheenergeetikast, siis valdav arusaamatus minu meelest ikkagi on seotud sellega, et just nimelt ei suudeta kokku panna kahte teemat. Kui me räägime päikesest või tuulest, siis me ei räägi salvestamisest, kuidas see salvestustehnoloogia ikkagi paralleelselt areneb. Kohalike omavalitsustega tihti räägitakse tuuleparkide asukohast, aga ei räägita sellest, et kuhu siis tuleks näiteks see vesinikutehas või kuhu tuleb akupanga mingisugune ala, et seda võiks kasutada ka kohaliku tööstuse arenguks ja võib-olla ka konkurentsieelise loomiseks mõnevõrra odavama elektrienergiaga, olgu see siis kas või väljatoodud võrguühenduste ja võrgutasude kontekstis.

Toidutootmise ja sinimajanduse kontekstis me saame ju kõik aru tegelikult, et me seisame vastu järgmist probleemi, kus toidukriis terendab ukse ees ja tegelikult selleks valmistumine on omaette väljakutse. Aga sinimajanduse kontekstis, jälle võttes kas või seesama Ålandi saarestiku näite, nad väga hoiatavad ja on ettevaatlikud, sest nad ütlevad, et ka nende toonane otsus lubada kalakasvandusi sellises saarestikualas on toonud kaasa väga palju erinevaid probleeme. Ja eks me peame sellest õppima, nemad asuvad hoopis teises asukohas kui meie.

Ja lõpetuseks loomulikult kogu see transporditemaatika. Eks mind teeb murelikuks see, et näiteks Rail Balticu projekti me oleme juba edasi lükanud ja samal ajal oleme toomas NATO-sse liikmeid juurde Põhjamaadest. Kuidas see ühendus Kesk-Euroopa nabanööri pidi tagatakse? Tekitab küsimusi. Minu meelest siin peaks paku tabamine olema palju tihedam, kui meil on olnud. Aitäh!

22:16 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Riina Sikkuti. Alguses oli küll teine, aga siis jäite teie.

22:16 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid. Ma alustaksin ikkagi sellest, et rohepööre või kliimapööre, see ei ole kuidagi abstraktne või võõras või kunstlik või pealesurutud või mingi regulatsioonide teema. Tegelikult me ju kõik tahame puhast õhku ja vett, me soovime elurikast looduskeskkonda. Miks me peaksime raiskama? Miks me peaksime Eesti ressursse raiskama? Muidugi energiatõhusad hooned, ringmajandus, jäätmete kasutamine, biogaas sealjuures, see ei ole midagi valet või kunstlikku või võõrast. See on tegelikult ju suund, mida me tahaks niikuinii ajada, või suund, kuhu minna. Ja tegelikult see võiks raamistada kogu seda arutelu. Ei ole ju vaja, küllaltki on kahtlusi, kas meil on vaja midagi teha, kas on vaja midagi muuta, kas see on kulukas, mis need riskid siin on. Jah, meil on vaja midagi teha. Me elame raiskavalt. Me oleme loodusele liiga suure koorma pannud.

Nüüd teine asi, millele tähelepanu juhtida ja mis tegelikult siit arutelust läbi kõlas, minister ütles ka, et kuidas metsad peaksid optimaalselt CO2 siduma, me raiemahud siin timmime paika. Ja Andres rääkis ka sellest, et mõtleme, kaalume, kaalumine on üliolulise tähtsusega, et me ei teeks valesid otsuseid. Tegelikult ju, kui meil on võetud juba õige suund, siis olulisem kui mingisuguse optimaalse raja valimine, puhta õiged otsused, on nende otsuste tegemine. See, et energeetikas me läheme taastuvenergia lahenduste peale, ei ole optimaalselr tuule- või päikeseenergia ja biomassi osakaalu. Tegelikult see on pigem otsustamise küsimus, et me selle suuna võtame ja me neid võimekusi hakkame välja rajama. Ja see võib olla mõneti ekslik lause, et taastuvenergia arendamine peab toimuma loodust kahjustamata, mille minister ütles, et tegelikult igasugusel tegevusel on jälg, me peame oma tegevuse mõjudest teadlikud olema, me peame neid arvesse võtma. Aga seda, et me suudame päris hõljuda, sellist ulmet ei ole vaja ka tegelikult kirjutada.

Samas, kui vaadata rohepöörde juhtrühmas ekspertide koostatud materjale, siis see, mis sealt välja tuleb, see, mida rõhutatakse, on, et tegelikult oleks vaja Eestis energeetikas kokkulepe teha. See, kuidas Eesti energeetiline nii varustatus kui ka energiajulgeolek tagada, siin ei ole mingisugust õiget lahendust, mis on gaasi või biogaasi osakaal, kui palju biomassi tuul, päike, hajus tootmine ... Me peame oma otsuse ära tegema ja selle ellu viima. See on kõigi osapoolte huvides, kes oma investeeringuid plaanivad, kes oma investeeringuid teevad. Sellist ideaali ei ole võimalik leida. Aga meil on võimalik teha Eesti jaoks tark kohalikku konteksti sobiv otsus, mida arvestades kõik osapooled saavad tegutsema hakata. Noh, see on praegu kõige suurem pidur.

Nüüd sellest, tuleviku vaates, jah, kahtlemata tehnoloogia areneb edasi ja on väga palju, mille puhul me loodame, mis saab võimalikuks. Aga tegelikult selleks, et Eestis taastuvenergeetika peale minna ja selline energeetiline sõltumatus tagada, tehnoloogia on olemas, see tuleb tervikuks siduda. Ja tegelikult kokku kliimapöörde puhul me ei räägi samamoodi sellest, et meil on vaja mingit tehnoloogilist hüpet teha. Juba praegu olemasoleva teadmise ja vahendite ja lahenduste puhul sul on võimalik neid rakendada ja saavutada keskkonna mõttes palju parem tulemus, kui me seni teeme. Aga peab olema korralik plaan ja terviklahendus läbi mõeldud. Andres tõi ka palju Taani näidet. Seda, kuidas ...

Palun kolm lisaminutit.

22:20 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun! Teile kolm lisaminutit.

22:20 Riina Sikkut

See, kuidas Taanis on see väiksem omavalitsus, tõesti, infrastruktuuri arendamisel, sooja tootmisel, jäätmete kasutamisel see kasutataksegi kõik maksimaalselt ära, sest see ring on selles mõttes nagu tervik ja võtab kohalikku konteksti arvesse.

Ja lisaks sellele kliimapöördele me me tegelikult oleme hiljaks jäänud ja siin täna küll ka mainitud, aga see meie venimise mõju on ju see, et meil on paratamatult vaja kohaneda. See, et meil on äärmuslikud ilmaolud, kuumalained, üleujutused, võõrliigid ilmuvad, toimub ka edaspidi. Küsimus on selles, kuidas me sellega kohaneme, kuidas me nende äärmuslike ilmastikuolude riske maandame. See on ülesanne linnaplaneerijatele, see on osa sellest tervikplaanist. See on see, mida on Taanis tehtud, see on see, mille jaoks tehnoloogia on olemas, aga see peab olema iga meie investeeringu puhul, iga otsuse puhul üks aspekt, mida kaaluda. Ei saa eraldi teha mingisuguseid kohanemisprogramme, et kõik need otsused, mida kohalikul tasandil tehakse ja riigi strateegiliste investeeringute puhul. Tegelikult nad peavad sedasama eesmärki täitma, et äärmuslikke ilmastikuolusid, neid riske maandada või mingisugust kohanemisvõimalust pakkuda.

Ja seda ma ütlen, et tehnoloogia on suuresti olemas ja tegelikult on toimunud muutused. Kui on tehnoloogia olemas, see on turul olemas, see on valdav, siis see müüt, mis oli veel kümme aastat tagasi, et teate, roheenergia, meil on vaja taastuvenergia tasusid, roheenergia on kallis, et inimesed seda kasutama hakkaksid, selleks tuleb peale maksta. Tegelikult see enam ei ole nii. Roheenergia on tegelikult odav, kõige odavam energia. Nii et enam ei ole ka seda hinnast tulenevat põhjust, miks peaks selle arendamist vältima või sellesse investeerimist kuidagi piirama.

Ja viimaseks mainin ära ka sellise osaliselt mõtteviisist tuleneva asja. Nii ELAK-is kui ka rahanduskomisjonis oleme arutanud seda CO2-põhist omavahendit, et lisaks sissetuleku tasemele riigid hakkaksid oma saastamise või heitemäära põhjal Euroopa Liidu eelarvesse maksma. Eesti ei toeta seda, sest peaksime Euroopa Liidu ühisesse eelarvesse maksma 14 miljonit rohkem. Ja ma ütlen ausalt, mind väga häirivad seda tüüpi otsused, et Eesti positsiooni kujundades me võtame arvesse ainult seda eelarve mõju, 14 miljonit, see on vähem kui 5% meie sissemaksest Euroopa Liidu eelarvesse. Kui me soovime, et Euroopa tervikuna läheks kliimaneutraalseks, kui me soovime ise seda eesmärki täita, siis on loogiline, et saastaja maksab. Kui meie oleme saastajaid, siis meie maksame. Me ei saa eeldada, et reeglid kehtivad kõigi teiste jaoks, aga meie jaoks mitte, kui see tähendab meie eelarvele miinus 14 miljonit. Nii et loodan rohkem väärtuspõhiste otsuste peale ja vähem sellist sendi veeretamist ka nende otsuste puhul, mis meie tulevikku ja meie looduskeskkonna tulevikku mõjutavad. Aitäh!

22:24 Esimees Jüri Ratas

Suur aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Yoko Alenderi. Palun!

22:24 Yoko Alender

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid ja austatud minister! Tõepoolest, loodus ja keskkond on see väärtus, mis on omane ühiselt kõige suuremale osale Eesti inimestest. Seda näitavad hiljutised väärtusuuringud. Nii et see teema tõepoolest läheb korda. Küll aga on teadlased viimasel ajal välja toonud ja nad on murelikud selle teooria ja tegelikult käitumise lahknevuse pärast ehk siis mis on meie teadlikkus sellest, milliseid käitumuslikke muudatusi peame ka ise ellu kutsuma ja ellu viima, kui soovime jõuda tulemusteni. 

Reformierakonna programmis täpselt 15. mail aastal 2005 –mina ei teadnud siis veel poliitikast suurt tuhkagi – kirjutati sellised sõnad: "Keskkonnahoid on moraalne printsiip, mis pole taandatav vaid inimese heaolu ning loodusvarade küsimusele. Inimkond vastutab kogu looduse ning ka teiste liikide eluõiguse tagamise eest." Sellele järgneb veel hulk väga adekvaatset ja tarka teksti. Soovitan kõigil tutvuda selle väga hea teosega. Siin juba minister mainis ka, ma kipun arvama, et Siim Kallasel võib olla ka seal roll.

Igatahes kõik, mis seal kirjas on, kehtib ka täna. Seda võib võtta positiivsena ehk siis Reformierakond tõepoolest on juba pikka aega seda teemat väga oluliseks pidanud, aga võib võtta enesele tuha pähe raputamisena, sest ma olen nõus ministriga, kui ta ütles, et hoojooks on olnud pikk, aga tegelikult on suur hüpe alles vaja teha.

Positiivne on see, et tundub, et oleme täna siin ühel nõul, et see tuleb teha. Tõepoolest, palju on selles debatis küsitud, mis see läheb maksma. Ma olen pikka aega mõelnud, et tuleks ehk tuua hoopis välja, mis see läheb maksma, kui me ei tee neid käitumuslike muudatusi.

Eesti elaniku kohta on hinnatud, et heitmed, mida igaüks meist tekitab, CO2 heitmed, 14 tonni inimese kohta aastas. Teadlased on kindlaks teinud selle maksumuse, see on umbes 3000 – kasutatakse dollareid, dollar ja euro on enam-vähem sama – 3000 dollarit tonni kohta ehk siis iga Eesti inimese kohta 40 000 eurot aastas maksab meile see meie raiskav elustiil. Ehk siis see, mida me peame muutma.

See on tegelikult, ma arvan, päris oluline, et me teame seda maksumust, sest me oleme jõudmas sinna punkti, kus kliimamuutused tõepoolest meie heaolu hakkavad pärssima. Siin muidugi me ei saa võrrelda sellega, millele siin hea kolleeg Leo Kunnas juhtis tähelepanu, mis toimub praegu sõja kontekstis. See mõju on ilmselt kohutav, see kindlasti arvestatakse kunagi mingite mudelite põhjal välja.

Aga ma olen nõus ka ministriga, et see on kiirendanud teatud protsesse, mis on kliimapoliitika mõttes üliolulised. Ma arvan isiklikult, et ressursid ei lähe enam kunagi odavamaks. Ressursid ei lähe enam kunagi odavamaks, sest meid on inimkonnana nii palju. Me oleme viimase 20 aasta jooksul ammutanud juba 40% maakera ressurssidest. Viimase 20 aastaga ainuüksi!

Nüüd Eesti – kuhu me oleme jõudnud Eestis? Minister mainis, et 65% oleme vähendanud heitmeid koos LULUCF sektoriga ja 71% protsenti ilma LULUCF sektorita ja see tähendab siis seda, et LULUCF sektor on meil heitev. Mõned andmed, kus meil taastuvenergeetikas läheb päris hästi. Soojamajanduses me tõepoolest Euroopa Liidus oleme teisel kohal. Seal muidugi on ülisuur roll kohalikul puidul, siin tuleb täpselt seesama  ... 

Palun lisaaega ka! (Juhataja annab.)

... elurikkuse ja taastuvenergeetika teatav vastuolu, mis tuleb lahendada.  Ja tõepoolest on uusi lahendusi, mis võimaldavad siduda neid kahte eesmärki. Päikesepaneelid, samal ajal põllumajandus, päikesepaneelid rabades, soodes. Ilmselt me peame ikkagi vaatama innovatsiooni poole ja kaaluma kõiki võimalikke variante.

Taastuvenergia transpordis  – praegu meil viies koht. Ma arvan, et transport on üks meie suurtest väljakutsetest. Miks meil on niivõrd raske saavutada siin üldse heitmete vähenemist – põhjus on meie hajus asustus ja lisaks kõigele see, et me seni ei ole asustust ka eriti suunanud. Asustus on kasvanud sinna, kus ei ole ühistransporti. Isegi kui ühistransport on tasuta, see ei aita, kui asustus areneb sinna, kus ei ole ühistranspordiliine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis kvaliteetse elukeskkonna arengukava võiks siiski ellu viia, hakata sellega tegelema.

Nüüd, edasi mainiti siin ka väetisi. Jällegi asi, mis loomulikult on mõjutatud ka sõjast, aga tuleb tõepoolest otsida alternatiive ja Eestis seda on päris-päris palju juba tehtud, tehakse kindlasti ka edasi.

Kuidas puhtalt seadusandliku poole pealt – tõepoolest, kliimapoliitika põhialustega püüame veel enne seda suve jõuda sinnamaani, et sõnastame ka kliimaneutraalsuse eesmärgi ja järgmise sammuna, ma arvan, et rohepoliitika juhtkomisjoni tasandilt ootame ettepanekuid, kuidas ikkagi sektoripõhiselt seada eesmärgid ja teekaardid, kuidas tulemusteni jõuda. Riina Sikkut sotsiaaldemokraatidest ka küsis plaani järele. Ma arvan, et seda plaani ootavad tõepoolest ka sektorid, kellega koostöös seda paika panna riigi tasandil.

Tõepoolest, ma arvan, et meil on veel väga looduslähedane riik. Meil on väga hea stardipositsioon teadlikkuses, mida meie käitumine tegelikult loodusele tähendab. Ma arvan, siin me saame veel igaüks meist palju enam teha. Tõepoolest, nagu ütles kolleeg keskkonnakomisjonist Andres Metsoja, lapsed ja noored on siin meile väga palju abiks oma küsimustega. oma nõudlikkusega ja igaüks oma käitumisega, samuti majanduses. Jätkuvalt kordan: kliimaneutraalsel majandusmudelil tõepoolest alternatiivi ei ole, kui me soovime inimestena siin planeedil kesta. Aitäh!

22:32 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Peeter Ernitsa. Palun!

22:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Kui ma kuulsin praegu kolleeg Alenderi suust, et ta tahab soodesse ja rabadesse päikesepaneele panna, siis maal öeldakse, et kuul pähe. Mulle väga meeldivad sood ja rabad. Kui neid [paneele] panna kusagile, siis majade katustele ja kusagile, mitte niitudele. Käed eemale soodest ja rabadest! Aga see selleks.

Täna keskkonnakomisjonis arutati, kuhu me oleme energiapoliitikaga praegu jõudnud. Kui taastuvenergia puhul on Euroopa keskmine 22%, siis meil on 30,2%. Suured Saksamaa ja Prantsusmaa 19%, rohkem ei nimeta. Taastuvenergia tarbimises oleme kaheksandal kohal. Taastuvenergia soojuses oleme teisel kohal Euroopa Liidus 58%‑ga, Rootsi on esimene. Ja transpordis oleme viiendal kohal, Rootsi on jälle 12%‑ga kolmekümne [kandis]. Ja taastuvenergia elektriga oleme tõesti 15. kohal, aga tegelikult see on ka kõrge koht, 29%‑ga. Nii et tegelikult pole häda midagi. Kui vaadata laia maailma, ma ei hakka Ukrainat ja Venemaad, mis on ka suured maad ja millele Leo juhtis õigesti tähelepanu, et kõik need naftahoidlad, mis põlevad, ja nii edasi – need mõjud on kolossaalsed.

Nii et tegelikult kogu see maailma päästmise jutt, et kui 1,5 kraadi ei jõua, siis tuleb maailma lõpp ja nii edasi – maailma lõpust on räägitud läbi aegade ja seda juttu ei ole eriti tark rääkida. See, et loodust tuleb hoida ja et meil oleks puhas õhk ja nii edasi, siin ei ole mõtet üldse vaielda. Ma arvan, et selle vastu vaevalt keegi on. Aga see selleks. Nii et tegelikult ei maksa siin paanikat külvata. Me oleme tegelikult, lugesin neid numbreid, väga heas seisus. Ja jõuame igal juhul palju enne maailma lõppu, kui see peaks tulema pooleteisekraadise temperatuuritõusuga igal juhul sinna enne. Aga muidugi kui tuleb, siis läheme kõik koos, koos Venemaa, Ukraina, Hiina ja kõikidega. Kui see tuleb, aga seda ei tule.

Aga teine asi. Mida on teinud kasvuhoonegaaside hind? Kunagi 2010 oli 7 eurot, 2019 oli 25 eurot, sel aastal kusagil üle ... . 2019. aastal muutus konkurentsivõimetuks meie pruun kuld, põlevkivi. 2019! Ja kõik need, 2008 algasid tõusud, biomassi põletamine ja tuulejaamade, tuulikute tegemine ja nii edasi, kõik on õiges suunas. Aga mis see maksma läks? Esimene etapp 2007–2020: 830 miljonit pidi peale maksma. Teine etapp 2021–2030, see on käimas: 650 miljonit. Ja 2019. aastast, kui põlevkivi muutus konkurentsivõimetuks, hakkasime elektrit sisse ostma. Ja kolmas etapp: tuleks maksta veel 500 miljonit. Nii et kokku annab see juba 2 miljardit, selleks et jõuda sellele tasemele, mida ma enne siin nimetasin.

Aga mis tuleb edasi? Nüüd tuleb eriti palju maksta. 2021–2030 tuleb maksta 4% SKT‑st. NATO maks on meil natuke üle 2%. 2031–2040 2% ja 2041–2050 1%. Kokku on see 4,5 miljonit avalikul sektoril ja üle 12 ... (Juhataja helistab kella.)

Jah, kui tohiks veel paar‑kolm minutit?

22:37 Esimees Jüri Ratas

Jah, palun!

22:37 Peeter Ernits

Nii et tegelikult 17 miljardit tuleb veel maksta. 20 miljardit on selle lõbu hind. Ja kui nüüd vaadata, kus me oleme praegu? Oleme sõjas. Jah, see, et naftaanumad põlevad ja kõik muu selline kole sõjategevus. Aga kuhu me oleme jõudnud? Me oleme [saanud] Euroopa kõige kõrgema inflatsiooniga riigiks, kus elekter on kaks korda kallim kui Rootsis ja kus Eurovisiooni, mille Ukraina võitis, kõne hind [hääletamisel] on kõige kallim. Oli.

Kuhu me oleme jõudnud? Vaadake, kaks asja, gaas ja teravili, on mõlemad strateegilised. Üks on energiasektoris ja teine on toidusektoris. Noh, need Ukraina ja Venemaa saagid ja mida sellega peale hakata, millest sõltub palju maid maailmas, ja gaasiga on samamoodi. Kõiki nende mõjusid ei jõua pikemalt seletada. Mida me peaksime tegema? Täna hommikul eelarve kontrolli komisjonis arutasime inflatsiooni ja selle pidurdamist. Indrek Neivelt ütles otse välja, et CO2‑kvoodi hinnad tuleb fikseerida madalal tasemel, kuna see on kunstlikult tekitatud kaup, spekulantide tekitatud kunstlik kaup. Kui te mäletate, mis vahepeal oli – see kvoodi hind lähens sajale, aga see kvoot moodustab poole elektri hinnast. Muuseas, oma saba võiks ka kergitada, EKRE on neid asju siin pakkunud, aga on lükatud prügikasti kõik see börsilt väljumine ja CO2 hinna fikseerimine.

Nii et tegelikult olukord on hoopis uus. Pandeemia lõppes, sõda algas, rohepööre liigub. Ja ma kordan, et me oleme väga heas seisus. Ei ole vaja siin midagi hirmutada, et kohe-kohe tulevad hundid ja karud. Ei tule midagi. Kõik on kõige paremas korras.

Ja mis puudutab Erkit, keskkonnaministrit, siis minu meelest hea ettekanne oli. Erinevalt [mõnest teisest], see on läinud juba piinlikuks, kuidas ministrid käivad külakorda oma ülevaadet tegemas, mõnel on 50 rida, Erkil on palju pikemalt. Aitäh hea ettekande eest! Aga ei maksa hirmutada. Eelkõige me peaksime lähtuma oma inimestest ja konkreetsest ajast, kus me elame praegu. Sõda meil ei ole, aga kusagil ta käib. Aga ei maksa ka lolliks minna selle tondi maalimisega. Aitäh!

22:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja nüüd vastusõnavõtt. Yoko Alender, palun!

22:40 Yoko Alender

Aitäh, austatud juhataja! Tõepoolest, kuna mainiti nime, siis tegin kiire arvutuse. Kuna kolleeg Ernits luges siin ette numbreid, mida rohepöörde tegemine meile maksma läheb, siis Eestis [selle] tegemata jätmine maksaks meile 50 miljardit aastas, kui mu arvutus oli korrektne, tuginedes teadlaste andmetele. Lihtsalt et oleks mainitud. Aitäh!

22:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem sõnavõtte ei ole, sulgen läbirääkimised. Ma soovin tänada ametikaaslasi. Ma soovin tänada ministrit ja ministeeriumi ametkonda, tublisid teenistujaid selle ettekande osas, mis oli "Eesti 2035" elluviimisest just keskkonnaministri vaatevinklist. Sellega on antud arutelu lõppenud ja seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine lõppenud.


8. 22:41 Vaba mikrofon

22:41 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, oleme jõudnud vaba mikrofoni juurde. Palun kõigil soovijatel peale haamrilööki ennast registreerida sõnavõtuks vabas mikrofonis. Palun Riigikogu kõnetooli Heiki Hepneri.

22:42 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Head kolleegid! Täna selgus, et valitsus sidus lisaeelarve vastuvõtmise usaldusküsimusega ja korraldab hääletuse ilma laiapõhjalise aruteluta. Valitsuse jaoks on see muidugi mugav, sest siis ei pea eelarvedebatis vastama küsimustele, miks see kaua tehtud kaunikene ei olegi nii kaunis.

Peaministri jutu järgi on tegemist sõjaaja eelarvega ja oh sa imet, 800 miljonist eurost 15 miljonit on seotud riigikaitsega. Võimekuste väljaarendamine lükkub teadmata tulevikku ja ka kontrolljoone kiiremaks väljaehitamiseks ei ole selles eelarves ette nähtud mitte sentigi. Muutunud julgeolekuolukord on toonud Kaitseliitu juba üle 2000 uue liikme ja aasta lõpuks soovitakse jõuda vähemalt 3000-ni. Koolituseks ning täiendavateks õppe- ja treeningkogunemiseks aga raha lisaeelarves ette nähtud ei ole. Selline suhtumine, kus uued Kaitseliidu liikmed pannakse ootele, demotiveerib neid ja kahjustab Kaitseliidu mainet. Probleemiks on ka väga järsku kasvanud energiahinnad, mida ei ole Kaitseliidu jooksva aasta eelarves ette nähtud. Kui nende katmiseks lisavahendeid ei eraldata, siis ei jää muud üle, kui vähendada juba plaanitud õppekogunemisi, rääkimata nende suurendamisest.

Meil on rekordiline inflatsioon ja see lisaeelarve ei sisalda mitte mingisugust lahendust. Mitte mingisugust lahendust ega mitte mingisuguseid abinõusid inflatsiooni ohjeldamiseks. Mitte mingisugust pikemat plaani selles ei ole. Sel sügisel me näeme, et kordub sama, mis kordus eelmise aasta lõpus. Kuidas käitub valitsus siis sel juhul? Bensiini- ja diisliaktsiisimäärade Euroopa Liidu miinimumtasemele langetamine – selle ettepaneku Isamaa on teinud – on tagasi lükatud ja jätkuvalt ei toetata. Aga mis on alternatiiv? Alternatiivi me ei leia. Käibemaksu langetamine 20%‑lt 9%‑le elektri, gaasi, toasooja ja küttepuidu puhul kas või ajutiselt, mis ühelt poolt aitab inimestel toime tulla madalamate kulutustega, madalamate arvetega, ja teiselt poolt ohjeldab inflatsiooni, ei sobi. Täiendavaid vahendeid energiatõhususele, kohaliku kütuse, puidu suuremaks kasutamiseks või mikrotootjatele mõistlikumate liitumisvõimaluste loomiseks me ei leia sellest lisaeelarvest.

Samuti jääb lahendamata kõrghariduse alarahastamine. Kõrghariduse alarahastamine, mis on kujunenud krooniliseks probleemiks, mida on lubatud teha korduvalt, aga seni tehtud ei ole. Jätkuvalt ei ole ülikoolid sõlminud riigiga halduslepinguid, mis tähendab, et ülikoolide rahastamine toimub 1/12 eelmise aasta rahastamise mahust. Arvestagem nüüd inflatsiooni ja 1/12 eelmise aasta rahastamisest. Räägitakse, et tulevikus riigieelarve koostamisel ja riigi eelarvestrateegias me arvestame nende vajadustega ja tuleme probleemi lahendamise juurde tagasi. Ometi oleks võimalik käesoleval aastal lahendada paarikümne miljoniga ära see probleem, anda ülikoolidele kindlustunne ja samamoodi ka riigile kindlustunne. Need suhted oleksid normaliseeritud ja lepingud saaksid ülikoolide ja riigi vahel sõlmitud. Selle asemel on Haridus- ja Teadusministeerium asunud kärpima Õpetajate Lehe senist pisikest toetust ligi kolmandiku võrra. Milleks ja kuhu kokkuhoitav 57 000 eurot kavatsetakse kulutada, ei ole teada.

Nüüd see 50-eurone ühekordne toetus lastele ja pensionäridele. Me kõik saame aru, et see ei ole jätkusuutlik lahendus. Hoopis mõistlikum oleks pensionäride puhul jõustada Riigikogus juba vastu võetud seadus, mis vabastab keskmise pensioni tulumaksust ja millega samaaegselt tõstetakse ka erakorralist pensioni baasosa selle aasta 1. juulist. Sellega me saaksime ilma täiendavaid toetusi eraldamata ja täiendava bürokraatiata tulla vastu pensionäridele, tunduvalt paremini ja stabiilsemalt lahendada selle probleemi ja leevendada inflatsioonist tulenevat elukallidust.

Isamaa on teinud kuus konkreetset muudatusettepanekut, mis aitaks meie kaitsevõimet tõsta ja inimestel see keeruline aeg üle elada. Kahjuks otsustas valitsus, et see ei sobi neile.

22:47 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

22:47 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Jah, kolleeg Hepner ütles välja selle, mis meil kolmapäeval hakkab tulema. Ja ma otsisin oma seda kollast lehte, kus olid need numbrid ja muudatused, märkmed, aga see oli ära korjatud vahepeal ja oli pandud vahepeal uus nii-öelda laualeht. Ja kolmapäeval 8., 9., 10., 11. punkt, Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seadus, sotsiaalhoolekande seadus ja nii edasi, esimene, teine, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus, kolmandaks, käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, ja neljandaks, 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu. Nii-öelda kolm soojenduseelnõu ja siis vana kala ise. Ja kõik need on usaldushääletusega. See tähendab seda, et tuleb lõuad pidada ja lihtsalt hääletada.

Ja see, et me oleme teinud parandusettepanekuid ja ka obstruktsioonilisi, see on opositsiooni võimalus. Aga me oleme teinud ka palju sisulisi ettepanekuid. Ja kui praegusel hetkel valitsus on pannud neli eelnõu, kolm soojenduse ja üks nii-öelda peaeelnõu, sidunud usaldushääletusega ja neid sisuliselt arutada ei saa, tegemist on teine lugemine, kus oleks võinud ja oleks tahtnud väga paljud meist rääkida nendel teemadel, aga praegusel hetkel on pandud või pannakse kolmapäeval ta kõik ühte potti. Võtke või jätke, usaldage või ärge usaldage. Ja kui täna, kui ma küsisin siin, et asja huvides või lihtsuse mõttes võiks ju, kui palju võib kobarasse panna, sellise usaldushääletusega siduda. Varem minu teada ei ole nelja erinevat eelnõu seotud. Kas võib istungjärgu esitatud eelnõud usaldushääletusega siduda, saaks kiiremini hakkama, või terve kevadistungjärk või sügisistungjärk? Aga valitsus ei ole nii palju, lihtsalt ei ole neid sobivaid seaduseelnõusid menetluses. Noh, see on, tehniliselt ei saa, aga ma ei saanudki täna vastust, kas, kui suur see, mitu eelnõud võib olla ja kui kõik võetakse ühte punti, seotakse ja seotakse võta-või-jäta-põhimõttega.

Ja kahju on sellest. Ma saan aru ka valitsusest, et tahaks kiiresti teha. Tehakse ka kobaraid, nagu ma juhtisin tähelepanu siin, et Taavi Aas ja minister Erki Savisaar tahavad gaasiseadusele panna juurde veel veel meretuulikute talumise punkti ja veel plastiku mingi punkti. Homme on, homme õhtul on tähtaeg, parandusettepanekud. Loomulikult, valitsuse liikmeid ei tee, aga nad leiavad Riigikogu liikmetest mõne keha, kes seda teevad, ja hakatakse menetlema.

See muidugi ei kuulu hea õigusloome hulka, aga see on selle kõrval, mida me hakkame kolmapäeval tegema, usaldushääletusega siduma nelja erinevat eelnõu, mis puudutavad väga palju erinevaid asju, olgu neid perehüvitisi või alkoholi-, tubaka- või kütuseaktsiisi või käibemaksu, rääkimata lisaeelarvest, mis on suuresti Ukraina nägu, sinikollast värvi ja Eesti oma inimestele suhteliselt vähe pakub. Ja kõik see pannakse, kordan taas, ühte potti, võta või jäta. Ja meie asi on võtta või jätta. Aitäh!

22:51 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, vaba mikrofon on lõppenud. Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Jõudu meile ja turvalist koduteed!

22:52 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee