Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Austatud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala neljapäevase istungiga.


1. 10:00 Ukraina parlamendi aseesimehe Olena Kondratjuki pöördumine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Enne päevakorra käivitamist on meil täna Ukraina parlamendi aseesimehe Olena Kondratjuki pöördumine.

Austatud Verhovna Rada aseesimees! Mul on suur au tervitada teid meie Riigikogus. Verhovna Rada ja Riigikogu suhted on väga tihedad. Viimaste kuude jooksul on toimunud rohkem vastastikuseid visiite kui kunagi varem. Iga külastus on avanud uusi koostöövõimalusi. Eesti alustas Ukraina toetamist juba enne sõja puhkemist ja me jätkame seda, aidates teie riiki taastada ka sõjas purustatu vastu. Me oleme teie tagala. Elagu Ukraina! Elagu Eesti! Nüüd sõna Verhovna Rada aseesimehele Olena Kondratjukile. Palun!

Ja meil on sünkroontõlge.

10:01 Ukraina parlamendi aseesimees Olena Kondratjuk

Dear Jüri! Dear deputies of Parliament! Kallid Eesti vennad ja õed! It is special honour for me, Olena Kondratjuk, vice speaker of Parliament of Ukraine to be here in the Parliament today. It is special honour to address you and the people of Estonia on behalf of the Parliament of Ukraine and the Ukrainian people in the Ukrainian language. (Pöördub tõlgi poole.) And please translate.

On eriline au pöörduda teie poole, Eesti rahva poole Ukraina parlamendi ja Ukraina rahva poolt just ukraina keeles – ukraina keeles, mida Venemaa tahab denatsifitseerida, aga tegelikult hävitada koos Ukraina rahvaga. Just sellepärast ma soovin, et rohkem Euroopa rahvaid ja maailm teaks, kuulaks ja austaks ukraina keelt, millest saab varsti üks Euroopa Liidu ametlikke keeli. Tänan südamest võimaluse eest pöörduda teie poole ja kogu Eesti rahva poole selle parlamendi tribüünilt just samal ajal, kui Ukraina peab 77. päeva kangelaslikku võitlust oma eksisteerimise eest.

Lugupeetud spiiker, te olite initsiaatoriks, et esimest korda peale 24. veebruari tuleksid Ukrainasse just Eesti, Leedu ja Läti spiikrid, ning vaatamata võitlusele Kiievi lähistel ja pommitamisohule tulite te julgelt Ukrainasse, et oma solidaarsust ukrainlastele näidata. Just siis me tundsime lootust, et Ukraina ei jää üksi Vene sissetungijate vastu ja et me ei ole üksi selles võitluses kurjuse ja headuse vahel. Ukraina Raada nimel soovin väljendada tänulikkust Eestile igakülgse toetuse ja abi eest, mida te pakute alates relvadest ja humanitaarabist, poliitilisest toetusest, Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide poliitikast kuni parlamendiliikmete võrgustiku United for Ukraine ehk U4U loomiseni.

Nende pikkade õhuhäiretega päevade ja ööde jooksul, kui pommitati Ukraina sildu, kasutati vägivalda naiste ja laste vastu, piinati ja vägistati, tulistati süütuid inimesi ja pandi Venemaa okupantide poolt toime teisi julmusi, said kogu Euroopa ja kogu maailm senikuulmatu kuriteo, Ukraina rahva genotsiidi, mida viib läbi Venemaa, pealtnägijateks. See kõik toimuks nagu mingis õudusfilmis, aga see toimub hoopis Euroopa südames 21. sajandil. Sellest peab rääkima kõva häälega. Maailm peab teadma ukrainlaste vastu toimepandavast genotsiidist ja teie paremini kui keegi teine aitate meil tõe [maailma] viia.

Ma tahan tänada teie parlamenti, kes maailmas esimesena 21. aprillil tunnistas Venemaa kuriteod Ukraina vastu genotsiidiks. Samamoodi tunnistas Eesti maailmas esimesena 1993. aastal holodomõri genotsiidiks Ukraina rahva vastu. Nüüd Mariupol, Butša, Hostomel, Irpin, Borodjanka, Kramatorsk, Harkiv, Tšernihiv – iga kord me elame need lood läbi koos nendega, kelle elu on igaveseks hävitanud Venemaa sissetung. Me proovime nii tagasi hoida pisaraid kui ka koguda viha. Ma tahan jutustada teile Vjatšeslavist, mitmelapselisest perest pärit poisist Ukrainas Donetski oblastis. Kaheksateistaastaselt sai ta isaks – kasuisaks oma neljale vennale ja õele. Nende ema suri Vjatšeslavi kätel pärast Venemaa tulistamist, nad jäid orbudeks. Ema viimased sõnad olid: minuga on kõik hästi. Ma võin rääkida veel palju selliseid lugusid, ka kuueaastasest Vladist Butšas. Tema ema suri okupatsiooni ajal kurnatusse ja poiss viis ema hauale komme, et ema nälga ei sureks. [Tahan rääkida] viieteistaastasest tüdrukust Popasnast, kes kuulidest läbi tulistatud jalgadega läbi valu viis autoga ohutusse piirkonda raskelt haavatud täiskasvanud. Mitte keegi täiskasvanutest ei saanud enam sõita, kuna okupandid olid nende autod puruks tulistanud. See viieteistaastane tüdruk istus rooli ja sõitis niikaua, kui suutis, kuni nad päästeti. Päästsid Ukraina sõdurid. Me ei taha, et see korduks teistes Euroopa maades. Just sellepärast peame peatame selle verise sõja ja genotsiidi, mida pannakse toime riigi ja rahva poolt, keda on haaranud rašismi ehk kaasaegse natsismi pandeemia.

Meie, vaba maailma inimesed, [kelle jaoks] inimese elu ja väärikus on suurimad väärtused, peame ühinema ja peatama selle Putini massi. Ja meie sõber Eesti tõestab iga päev, et ta on selles võitluses meiega. Me oleme tänulikud järjekindla toetuse eest, et uurida kuritegusid, mille on pannud toime Venemaa, ja eriti koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga. Eestis on juba alustatud kriminaalmenetlust, et tõestada toimepandud sõjakuritegusid ning inimsusevastaseid kuritegusid Ukrainas. Hindame Ukrainas väga Eesti põhimõttekindlust. Just teie, [paremini] kui keegi teine, tunnete sedasama, mida ukrainlasedki – seda, mis on Stalini ja Hitleri okupatsioon, repressioonid, deporteerimine ja kõigi nende jälitamine, kes võitlesid Eesti riikluse ja iseseisvuse eest. Eestlaste massiline vägivaldne küüditamine, mille viis läbi Nõukogude võim 1940.–1941. aastal ning [alates] 1944. aastast ja 50‑ndatel aastatel, ning holodomõr ja küüditamised Ukrainas – neil on samad juured. Tuhandete eestlaste ja ukrainlaste peredel jäid sugulaste hauad kaugele Siberisse. Ja on õudne, et täna, just täna on tuhanded ukrainlased okupeeritud territooriumilt varastatud, muud moodi ei saa [selle kohta] öelda, ja uuesti viidud Siberisse.

Tahan tunnustada Eesti rahva suurt südant ja inimlikkust ning neid, kes on hoidnud meie, Ukraina peresid, naisi ja lapsi Venemaa suuremahulise pealetungi ajal. Neid on rohkem kui 35 000 ukrainlast, keda te päästsite. Te jagasite nendega kõiki raskusi ja muresid ning meile jääb alatiseks meelde kümnete tuhandete osalejatega miiting Ukraina toetuseks Vabaduse väljakul Tallinnas.

Eesti oli ka üks esimesi riike, kes andis meile väga vajaminevat relvastust. Praegu on Eesti esikümnes nende riikide seas, kes on aidanud Ukrainat. Me oleme tänulikud abi eest, mida te olete osutanud meie haavatud kaitsjatele ja kaitsjannadele, ja uskumatu toetuse eest, mida te olete üles näidanud selleks, et Ukraina saaks kiirkorras Euroopa Liidu liikmeks. Ma olen kindel, et nii pühendunud liitlastega Ukraina kindlasti võidab ja saab täisõiguslikuks Euroopa Liidu liikmeks. 3. märtsil edastas Eesti valitsus ühena esimestest oma ametliku seisukoha Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmise toetuseks.

Me peame mõtlema ka tuleviku peale peale võitu, sest minu maa, Ukraina, vajab ka laiamahulist taasülesehitamise ehk Marshalli plaani. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi initsieeris globaalse projekti United24 eesmärgiga ühendada need maad, kes soovivad aidata meie riiki. Kui ma valmistusin visiidiks teie juurde ja valmistasin ette seda kõnet, siis ma tahtsin kirjutada sõnad ja read üleskutseks, et Eesti liituks selle initsiatiiviga. Aga te loete meie mõtteid ja juba teatasite, et Eesti võtab enda peale juhtimise või koordineerimise Žõtomõri oblast ülesehitamisel. See on üks parimaid ja positiivsemaid uudiseid, mida oleme kuulnud Ukrainas viimasel ajal. Tahan avaldada sügavat tänu Eestile teie valmiduse eest võtta aktiivselt osa Ukraina sõjajärgse taastamise protsessist. Nii mõistavad, kuulevad, reageerivad, toetavad ja teevad tegusid vaid tõelised sõbrad, sellised nagu Eesti ja Ukraina. Eile nägid kõik Eesti asespiikri uskumatut esinemist, kui Hanno Pevkur talendi-show's esines imelise lauluga "Vennad ukrainlased". See on ere näide sellest, et me ei ole mitte ainult solidaarsed, vaid koos me võidame. Slava Ukraini, slava Estoni! (Aplaus.)


10:16 Istungi rakendamine

10:17 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Nüüd me saame minna oma istungi rakendamise juurde. Kõigepealt on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi, kui sellist soovi peaks olema. Jaanus Karilaid, palun!

10:17 Jaanus Karilaid

Head kolleegid! Mul on au üle anda perehüvitiste seaduse eelnõu. Antud eelnõu on mitmes mõttes märgiline. Me soovime igakuist toetust 100 eurot igale lapsele, lisaks 700 eurot igakuist toetust neile, kes kasvatavad kolme kuni kuut last ja lisaks 900 eurot igakuist toetust neile, kes kasvatavad seitset ja enamat last. Antud eelnõuga on liitunud Riigikogu viiest erakonnast neli ja sellest algatusest on saamas erakondadeülene poliitiline maamärk. Tean, et mitmed allkirjad on veel panemata, kuid kes südames on meiega. Loodan, et menetluse käigus suudame poolehoidjate hulka veelgi kasvatada. Kunagi varem pole lastetoetusi niivõrd suures mahus tõstetud. Lastetoetuste indeksiga sidumine on kvalitatiivne muutus peretoetustes. Toetuse indekseerimise mõte on selles, et hoida toetuse suurus muutuva elatustasemega kooskõlas. Eelnõu täidab korraga mitut eesmärki: pakub šokeeriva hinnatõusu tingimustes lastega peredele turvatunnet, toetab positiivset iivet ning aitab säilitada Eesti rahvast ja eesti kultuuri. Kutsun üles kõiki fraktsioone eelnõu menetluses aktiivselt kaasa lööma ja suurde saali jõudes seda kõikides etappides toetama. Siiralt loodan, et enne jaanipäeva on antud eelnõu seaduseks vormistatud. Aitäh!

10:19 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun! Helmen Kütt, palun!

10:19 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Head ametikaaslased, külalised, kõik ülekande jälgijad! Eelnõu üleandmise eel lubage mul õnnitleda ja tänada Eesti õdesid ja ämmaemandaid ja Eesti Õdede Liitu Rahvusvahelisel õdede päeval. Olete asendamatud nii tervishoius kui hoolekandes. Palju õnne, tervist ja rõõmu ning aega ka enda ja lähedaste jaoks. Ja loodan, et selle sooviga ühinevad kõik saalis olijad, ei ole maailmavaateline.

Nüüd eelnõu juurde. Etteruttavalt öeldud ka, et eelnõu on edastatud elektrooniliselt istungiosakonda. Eelnõu algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid ja see on perehüvitiste seaduse muutmise seadus ja puudutab üksikvanema lapsetoetuse suurust. Kehtiva perehüvitiste seaduse kohaselt on üksikvanema lapse toetuse saamise õigus lapsel, kelle sünniaktis on rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetest puudu isakanne või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks. Üksikvanema lapsetoetus on seadusega kindlaks määratud ja see on 19 eurot ja 18 senti ja see on püsinud aastakümneid muutmata. Eelnõu eesmärgiks on parandada üksikvanematega laste perede toimetulekut ja tõsta üksikvanema lapse toetuse suurus võrdseks lapsetoetuse suurusega pere esimese ja teise lapse kohta. Selle muudatuse kohaselt oleks üksikvanema lapse toetuse suurus võrdne hetkel lapsetoetuse suurusega pere esimese ja teise lapse kohta, mis hetkel on 60 eurot, aga ma loodan, et eelneva eelnõu üleandmise korral on see 100 eurot. Ja meil on siin lootus, et seda toetavad ka koalitsioonierakonnad, sest Reformi- ja Keskerakonna poolt allkirjastatud koalitsioonilepingus on sõnaselgelt kirjas, et pöörame erilist tähelepanu vähekindlustatud peredele, erivajadustega lapsi kasvatavatele peredele, üksikvanematele ja paljulapselistele peredele. Suur aitäh teile!

10:21 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Igal juhul on meil tegemist lastesõbraliku parlamendiga. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele. Teeme nüüd ära kohaloleku kontrolli. 

10:22 Aseesimees Martin Helme

Hetkel on kohale ennast registreerinud 70 Riigikogu saadikut.


2. 10:22 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (555 OE) esimene lugemine

10:22 Aseesimees Martin Helme

Tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Sotsiaaldemo ... Oi! Enne kui seda saab, siis meil on tekkinud protseduuriline. Paul Puustusmaa, palun!

10:22 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Mul on selline palve ja küsimus, et kuivõrd täna peale täiskogu lõppu on ette nähtud rahanduskomisjonis muudatusettepanekute läbivaatamine, siis on mul selline palve ja küsimus, kas oleks võimalik Riigikogu juhatusel ennem seda kutsuda kokku juhatuse koosolek ja ka komisjoni juhatus, et pöörata tähelepanu ühele väga olulisele asjaolule. Nimelt meil on korduvalt ja korduvalt pööratud Riigikogu ja presidendi poolt tähelepanu asjaolule, et Riigikogu kodu- ja töökorra protseduuride rikkumine ehk siis menetlusnormide rikkumine toob paratamatult kaasa ebaõige seadusloome ja õiguste vastuolu põhiseadusega.

Ja nüüd on see olukord, kus meil on 607 SE juures muudatusettepanekute aruteluks antud aeg, sellepärast et kodukord näeb ette – § 100 lõige 2 –, et kõikide muudatusettepanekute tutvustamise õigus on antud parlamendiliikmetele. Ja see aeg, mida komisjon tahab anda muudatusettepanekute tutvustamiseks, on ettepaneku kohta sekund. See tähendab seda, et kuidas seda võtta: kas see on nüüd võimaldamine või selle võimaldamise äravõtmine? Ja juhul kui faktiliselt on tegemist ettepaneku tutvustamise võimaluse äravõtmisega, siis on tegemist minu arvates põhiseaduse rikkumisega. Ja ausalt öeldes võiks komisjon ja juhatus seda asja arutada, sest vastasel juhul me sattume õiguslikku nihilismi ja jätkub pidev põhiseaduse rikkumine. Me peaksime selle kuidagiviisi ära hoidma, et säilitada meie parlamendi väärikus. Või milline on teie arvamus?

10:24 Aseesimees Martin Helme

Jaa, ma nägin ka seda rahanduskomisjoni teadet või kutset. Meie kodukord tõepoolest ütleb, et muudatusettepanekuid peab saama komisjonis sisuliselt tutvustada. Ja põhimõtteliselt seda peab võimaldama. Nüüd, komisjonil on suhteliselt laiad oma töö korraldamise õigused. Näiteks võib komisjon teha oma istungit üle interneti ja kindlasti on komisjonil õigus panna paika mingid raamid ettepanekute tutvustamisel. Kindlasti on võimalik, kui on väga mahukad eelnõud, mingisuguseid ajalisi raame ja öelda, et see ei ole lõputu aja maht, mis on igale ettepanekule antud. Seda kindlasti komisjon tohib teha.

Nüüd, kui need raamid muutuvad selliseks, et sisuliselt ei saa tutvustada ettepanekuid, kui sulle on antud, ma ei tea, 35 muudatusettepaneku tutvustamiseks kõigi 35 peale kokku 1 minut, siis ei ole võimalik sisuliselt midagi tutvustada ega millestki rääkida.

Ma olen nõus, kindlasti tuleb komisjoni tähelepanu sellele pöörata, et muudatusettepanekuid peab saama sisuliselt tutvustada, isegi kui seal on ajaline raam juures. Isegi kui see on lühikene või kokkupressitud arutelu, see ei saa olla lihtsalt stopperiga, mingisuguse hääliku tegemine ei ole tutvustamine. Ma olen sellega nõus ja ma kindlasti tõstatan selle juhatuses ka.

Aga nüüd, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on esitanud Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele", eelnõu number on 555 ja see on ühe lugemise eelnõu, vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Seda tuleb meile siia tutvustama Riigikogu liige Jaak Juske. Palun!

10:26 Jaak Juske

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Hea Eesti rahvas! Pärast Ukraina ülemraada asespiikri väga südamlikku kõnet ja pärast seda, kui siitsamast puldist on tehtud ettepanek tõsta oluliselt meie lastetoetusi, on, ma arvan, kõige õigem hetk võtta ette ka sotsiaaldemokraatide algatatud Riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutab ettepanekut Vabariigi Valitsusele leida lisavahendeid Ukraina sõjapõgenike peredest laste hariduskulude katmiseks.

See kõnealune eelnõu sai meie fraktsiooni poolt algatatud märtsi keskel, kui uus suur sõda Ukrainas oli kestnud kolm nädalat. Eestisse oli tolleks hetkeks juba jõudnud päris suur hulk Ukraina sõjapõgenikke. Tol hetkel oli see number just ületanud 20 000 piiri. Ja samal ajal tundus, et valitsus, Vabariigi Valitsus alles nagu ärkas ja hakkas selle põgenikeprobleemi ja väljakutsega alles tegelema.

Sest tuletame meelde, et kui sõda algas, oli juba mõned päevad kestnud, esimesed põgenikud jõudsid Eesti piiridesse, siis teatas meie sotsiaalkaitseminister, et Eesti võimekus on vastu võtta ainult 2000 sõjapõgenikku. Kolm nädalat pärast sõja algust oli see number juba enam kui 20 000. Ja samal ajal ka täna meie laudadel olev tänavune lisaeelarve, selle eelnõu oli alles märtsi keskel ju ilus unistus. Ja samal ajal esimesed põgenikud olid saabunud, päris suur hulk juba, ja see esimene koorem langes just meie tublidele kohalikele omavalitsustele, kes neid põgenike peresid hakkasid majutama ja kellel tekkisid ka kulud siis seoses selle protsessiga.

Ja tol hetkel tekkiski meie fraktsioonil mõte algatada kõnealune otsuse eelnõu, mille sisu on lühidalt see, et katta, riigieelarvest leida vajalikud lisavahendid, mis aitaksid kohalikel omavalitsustel katta Ukraina sõjapõgenike peredest laste hariduskulud. Ja konkreetselt tõime välja kolm lõiget, kuhu seda raha oleks vaja esmajoones. See on sõjapõgenike perede lastele eesti keele õppe kättesaadavuse tagamine, nende kulude katmine, huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks toetamiseks ja õpetajate ning tugispetsialistide palgafondi suurendamiseks.

Nüüd iga eelnõu menetlus võtab aega. Vahepeal on ka valitsus ärganud. Pärast vaidlusi on jõudnud meie ette ka tänavune lisaeelarve eelnõu, kus, ütleme niimoodi, osaliselt on need rahalised vahendid leitud, nagu pool muna on olemas, aga teine pool on selgelt puudu. Nimelt on valitsus kehtestanud n-ö sõjapõgenike peredest pärit laste õppekulude katmiseks nimelt n-ö pearaha, mis alushariduse, alushariduses hõivatud laste puhul on 465 eurot kuus, üldhariduskoolides õppivate laste puhul 506 eurot ja kutseõppeasutustes õppivate sõjapõgenike, noorte jaoks 353 eurot kuus. See toetus on ette nähtud kuni selle aasta lõpuni. Ja tõepoolest, selle igakuise toetuse eest tuleb katta kõikvõimalikud kulud, mis on seotud sõjapõgenike laste haridusega, selle õppe ja õppeks vajalike õppevahendite tagamisega. Tõesti, siia alla käivad kõikvõimalikud kulud, alates toitlustamiskuludest, vajalikest infotehnoloogilistest seadmetest, õppekäikude kuludest, eesti keele õppe kulud otse loomulikult ja kõik, mis puudutab ka nende noorte huviharidust ja huvitegevust.

Et tunduks, nagu oleks see meie eelnõu sisu lisaeelarvega tagatud, aga nagu ma ütlesin, pool muna on tegelikult puudu. Sest nagu selgus, otsuse eelnõu arutelul kultuurikomisjonis teatas Haridus‑ ja Teadusministeeriumi esindaja, et selle pearahaarvestuse puhul on võetud aluseks möödunud aasta kulude tase. Aga me teame väga hästi, mis on juhtunud viimase aasta jooksul, kus koolide majanduskulud on just eelkõige seoses küttekulude väga kiire kasvuga oluliselt suurenenud. Ja ka inflatsioon on meil olnud viimastel andmetel ligi 19% viimase aasta jooksul. Ehk tegelikult õpetajate palgad jäävad üha kiiremas tempos riigi keskmisest palgast maha, me tegelikult näeme, kuidas õpetajate, tugispetsialistide palgavaesus iga nädala, iga kuuga suureneb.

Ja mis puudutab ka eelnõus väljatoodud huvihariduse ja huvitegevuse kulusid, siis tänase valitsuse ikkagi üks kõige negatiivsemaid otsuseid oli see, mida tehti päris alguses, kui suures kärpetuhinas võeti siis omavalitsustele mõeldud huviharidustoetusest maha 4 miljonit eurot, kärpeid alustati laste arvelt. Ja toona ju oli valitsuse argument see, et omavalitsused saavad teiselt poolt raha juurde, et küll te nende kuludega hakkama saate. Aga me täna näeme, kuidas omavalitsused on hädas üha suurenevate majanduskuludega ja kuidas tegelikult ka nende perede arv on suurenenud, kes seda huviharidustoetust reaalselt vajavad, sest perede rahakotti inflatsioon sööb iga nädal suurte tükkide kaupa. Nii et sellest lähtuvalt selgelt on lisarahastuse vajadus oluliselt suurem, kui meil täna menetluses olevas lisaeelarves vahendid ette nähtud on.

Mulle eriti südamelähedane on õpetajate palga küsimus, mida ma olen ka lühidalt puudutanud. Aga tuletan siinkohal meelde, et me oleme andnud õpetajatele väga selge lubaduse, et nende keskmine palk pidi juba möödunud aastal olema või moodustama 120% riigi keskmisest palgast. Võtame värsked andmed. Täna on meie õpetajate keskmine palk 1653 eurot ja riigi keskmine palk on värsketel andmetel 1756 eurot ehk siis õpetajate keskmine palk jääb riigi keskmisest maha täna juba enam kui 100 euro võrra. Keskmine palk muudkui tõuseb, õpetajate palk aga teatavasti hetkel mitte, nii et sellest lubatud 120%-st me oleme varsti juba peaaegu et valgusaastate kaugusel. Et selgelt on see lubadus, mis on minu arust auasi, et valitsus koos Riigikoguga õpetajate ees lunastaks ja need vajalikud rahalised vahendid leiaks.

Nii et nagu ma ütlesin, valitsus on pool rehkendust teinud, see pearaha kindlasti osad kulud katab. Aga nagu ma ütlesin, inflatsioon, väga kiire hinnatõus sööb seda pearahatoetust iga kuu ja iga iga nädal. Et see meie eelnõu on jätkuvalt aktuaalne, ta ei lähe otseselt ka vastuollu lisaeelarvega. Ja tuletagem meelde, meil on täna ju just käimas lisaeelarve muudatusettepanekute menetlemine. Meil on ka võimalus või koalitsioonil, täpsemalt, võimalus toetada opositsiooni neid häid ettepanekuid, mis just ka sõjapõgenike laste hariduskulusid veelgi, nende katmist veelgi suurendaksid.

Lähtuvalt sellest kõigest palun teie toetust sellele Riigikogu otsuse eelnõule, head kolleegid. Aitäh!

10:35 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd küsimused. Raimond Kaljulaid, palun!

10:35 Raimond Kaljulaid

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma nõustun kõigega, millele te tähelepanu juhtisite. Võib-olla me oleme paremini kursis pealinna asjadega ja pikalt sellega seotud olnud ja saame aru, et tegelikult isegi Tallinnale tema võimaluste juures tänasel hetkel ka kuluksid lisavahendid ära, sellepärast et väga paljud sõjapõgenikud eelistavad ja soovivad just pealinnas mõistetavatel põhjustel elada ja oma lapsed kooli panna. Aga kas mul on õigus, kui ma ütlen, et ilmselt isegi veel enam on seda toetust vaja väiksematele omavalitsustele, kus niigi on olnud keeruline leida õpetajaid koolidesse ja koolide ülalpidamiskulud on märgatavalt kasvanud inflatsiooni tõttu? On mul õigus, et ilmselt isegi enam on seda vaja suurtest keskustest väljaspool?

10:36 Jaak Juske

Ma tänan selle igati aktuaalse küsimuse eest! Jah, otse loomulikult omavalitsused, väiksemad omavalitsused, maaomavalitsused vajavad seda riigipoolset toetuste seda rohkem, kuna seal inimeste palgatase on madalam ja see vaesusrisk on palju suurem. Ja tänaseks tõepoolest ju ka üha suurem hulk sõjapõgenikke ja sõjapõgenike lapsi on üle Eesti jaotunud. Ja veel kord, kui meie eelnõu koostati, oli sõjapõgenike arv Eestis napilt üle 20 000, täna sõjapõgenike arv Eestis vaikselt läheneb 40 000‑le ja nagu ütleb statistika, siis keskeltläbi nendest sõjapõgenikest laste arv jääb kuskile 40% kanti. Nii et nende laste arv, kes neid haridusteenuseid täna Eestis vajavad, sõjapõgenike laste arv, läheneb vaikselt 20 000‑le. See on tegelikult väljakutse kogu Eesti ühiskonnale. Aga ma arvan, et see kulu on õhtu lõpus ikkagi ühiskonna jaoks väike, sest see on see väike panus, mida me saame teha nende hätta sattunud perede aitamiseks, samal ajal kui nende perede isad, vennad võitlevad Ukraina ja kogu Euroopa vabaduse eest selles suures verises sõjas.

10:38 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

10:38 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ajaloolasena sa ilmselt tead, et me ei alusta ühelgi hommikul puhtalt lehelt. Samamoodi võiks eeldada Ukraina sõja ajal võib-olla õpetajate suuremat vabatahtlikku panust, eesti keele õppesse panustamist ukrainlastele, kui ei oleks olnud seda kaheaastast koroona tõttu distantsõppe pingutust. Aga me ei saa seda kuidagi ära kustutada või ära unustada, et nüüd oodata, et needsamad inimesed väheneva reaalpalgaga ja kasvava töökoormuse all on valmis vabatahtlikult seda tööd tegema teadvalt aja jooksul. Minu meelest on kuidagi palju palutud. Kuidas teile tundub?

10:39 Jaak Juske

Aitäh! Kindlasti õpetajate töös on väga oluline õpetaja missioon, et sa teeksid oma tööd hingega. Aga me tahame, me eeldame, et iga töö eest saaks ka väärikat palka. Ja lisaks nendele väga kurnavatele koroona-aastatele on olnud ju õpetajatel tervelt üks aasta, kus nende palk oli lihtsalt külmutatud. Tõepoolest, tänane valitsus on pisut õpetajate palka tõstnud, aga veel kord, sellest ühiskondlikust kokkuleppest, et õpetajate keskmine palk moodustaks riigi omast 120%, me jääme täna üha kiiremas tempos maha. Sellepärast on ülioluline õpetajate palga fondi selle lisaraha ja vahendite eraldamine, leidmine.

10:40 Aseesimees Martin Helme

Lauri Läänemets, palun!

10:40 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Sellest me veel enam-vähem saame aru, et õpetajatele ukrainlaste õpetamiseks on raha antud, aga väga paljudes omavalitsustes Eestis on ju see olukord, et ei ole lasteaiakohti. Ja nüüd, kui hinnad on kalliks läinud, ehitushinnad, siis meil on päris palju neid omavalitsusi, kes on plaaninud omale näiteks uue lasteaiamaja ehitada, seda enne, kui põgenikud üldse tulema Eestisse hakkasid, sest juba enne ei olnud lasteaiakohti, ja nüüd on satutud olukorda, kus kohas seda lasteaiahoonetki ei ole võimalik ehitada. Ehk siis kuskile pole tegelikult neid lapsi panna. Ja ma saan aru, et riigi tänane seisukoht, valitsuse seisukoht on see, et saage ise hakkama, see on lihtsalt omavalitsuse kulu ja vaadake. Kas te tahaksite kommenteerida seda olukorda selle eelnõu raames?

10:41 Jaak Juske

Aitäh! Nagu ma ütlesin, see põgenikekriis on kindlasti omavalitsuste kulusid oluliselt suurendanud, see on omavalitsustele olnud väga tõsine väljakutse. Tõepoolest, see valitsuse siis makstav pearaha, see hõlmab ka täna alusharidust ja lastehoidu, aga see toetus ei kata neid kulusid, mis on omavalitsusel seotud nende lasteaia‑ või lastehoiukohtade loomisega. Ma arvan, et see on täiesti õigustatud küsimus ja eeldaks tõesti täiendavat riigipoolset toetust kohalikele omavalitsustele, kes on olnud täna ikkagi väga tublid ja selle kriisi nihukese, ütleme siis, nii-öelda esimese löögi enda peale võtnud ja nende peredega kogu hingest ja südamest tegelenud, neid aidanud.

10:41 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

10:41 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma arvan, et see eelnõu on väga hea, sellepärast et see tekitab olukorra praegu, kus omavalitsused saavad tegeleda ka veel riigi poolt tegelemata ja lahendamata teemaga ehk täiskasvanute keeleõpe. Alles on hanked välja kuulutatud, inimesed tahavad asuda tööle, tahavad õppida keelt ja paljud omavalitsused ongi ise asunud läbi täiskasvanute gümnaasiumi kulusid kandma ja keelt õpetama. Selle eelnõu kohaselt on ka õpetajate ja tugispetsialistide palgafondi suurendamise plaan. Me teame, et vaimse tervise teemad on just eriti Ukraina sõjapõgenikel ja nende lastel väga teravad. Te olete kolleegidega kindlasti suhelnud, nii pedagoogide kui tugispetsialistidega. Kui palju on siis tegelikult nende töökoormus tõusnud?

10:42 Jaak Juske

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma kindlasti sulle väga täpse ülevaate, vastuse jään võlgu, aga kui lugeda neid sõjapõgenike perede lugusid, mis on jõudnud ka avalikkuse ette, siis tõepoolest tundub, et see on väga reaalne vajadus, on väga tõsine mure. Sellest täna makstavast pearahast tuleb ka need kulud katta, aga nagu ma ütlesin, selle pearaha tuleb katta kõik kulud, mis on seotud selle vaese sõjapõgenike peredest pärit laste haridusteega. Et kindlasti ma julgen väita, et see reaalne rahaline vajadus on palju-palju suurem. Ja nagu ka öeldud, siis see pearaha aluseks on võetud möödunud aasta kulude tase, mis on selgelt jäänud ajale jalgu.

10:43 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

10:43 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud Jaak! Arusaadav, et me üritame leida lisavahendeid selleks, et eesti keelt Ukraina põgenikest lastele täiendavalt õpetada või üldse õpetada. Aga me teame ju ka väga hästi, et meie Eesti mure on see, et meil ei ole õpetajaid, kes eesti keelt õpetaksid, eriti kui me räägime spetsiifilisest metoodikast, mis eeldab ikkagi eesti keele võõrkeelena õpetamist, mis erineb ka eesti keele teise keelena õpetamisest. Ja neid spetsialiste lihtsalt lihtsalt ei ole ja ka riigipoolsed hanked on väga hädas, kuidas neid leida. Mis sa arvad, kas me peaksime seda teemat natukene laiemaks võtma ja tegelikult selle taustal ka suurendama vahendeid selleks, et mingis kiirkorras programmis juba olemasolevaid õpetajaid metoodiliselt toetada, et nad saaksid õpetada tegelikult, sest see vajadus, mis on tekkinud, mitu tuhat last korraga, seda ei saa katta olemasolevad õpetajad? Me vajame ümberõpet ja täiendavat õpet olemasolevatele õpetajatele. Mis sa arvad sellest?

10:44 Jaak Juske

Jaa, ma tänan! See on väga oluline küsimus tegelikult, väga reaalne vajadus, sest lisaks keeleõpetajatele on meil üldse õpetajate puudus Eestis. See on kahtlemata laiem probleem. Aga kindlasti üks võimalus oleks õpetajatele, keeleõpetajatele täiendkoolituse võimaluste pakkumine ja seda meie eelnõu kahtlemata võimaldaks. Aga ma tahaks ka seda öelda, et kahtlemata on väga oluline, et need Ukraina põgenike peredest pärit lapsed saaksid võimalikult kiiresti eesti keele selgeks. Me kahtlemata eeldame ja loodame, et neist vähemalt suur osa saab kiiresti kodumaale tagasi pöörduda, ja see on kahtlemata nende perede esimene eelistus. Aga meil tuleb siiski vaadata sellele venivale sõjale näkku ja öelda ausalt, et nähtavasti väga suur osa nendest lastest jääb Eestisse vähemalt aastateks ja mida kiiremini nad selle keele selgeks saavad – siis eesti keele, riigikeele –, seda parem, seda kiiremini saavad nad ka meie ühiskonda lõimuda. Ja ka pikas vaates, kui nad lõpuks saavad minna tagasi oma vabale kodumaale, on meil ühes Euroopa suurimas riigis tuhandeid noori, kes oskavad eesti keelt, kes on Eesti sõbrad.

10:45 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

10:46 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuidas sulle tundub, aga mulle tundub, et tegelikult riigil täna ei ole tervikplaani või -lahendust. Noh, eks see küsimus koosneb väga erinevatest komponentidest, mis omavahel kokku ei haaku. Kus on töökohad, seal pole elukohti, kus on elukohad, seal pole lasteaedu, kus on lasteaiad, seal pole võib-olla õpetajaid. Terviklahendust mina ei ole trehvanud. Kas tegelikult peaks panustama kõigepealt ka sellele, et meil tekiks üle riigi pilt, ja otsima neid lahendusi, mis võib-olla väga suurt raha ei nõuagi, aga nõuab niisugust koostööd ja läbimõtlemist. Aitäh! 

10:46 Jaak Juske

Aitäh, väga hea küsimus! Seda enam, et see kriis, tänane sõda Ukrainas ei tulnud päris üleöö üllatusena. Ka Eesti riigil, valitsusel, meie ametkondadel, ministeeriumidel oli tegelikult piisavalt aega, kui nad oleksid osanud seda olukorda hinnata, et teha vajalikud ettevalmistused. Selle, et valitsus tegelikult magas või tegi ebapiisavalt ettevalmistusi, selle kõnekam fakt ongi see, et kui juba sõda käib, põgenikud tulevad, siis ütleb meie minister, et meie võimekus on vastu võtta ainult 2000 põgeniku, kui samal ajal juba ütlesid meie julgeolekuorganid, see number võib olla kuni 100 000, eks ole. Jah, see terviklahendus oleks tulnud ammu koostada.

10:47 Aseesimees Martin Helme

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

10:47 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Lugupeetud kolleeg Jaak Juske! Praegusel hetkel ilmselt on väga õigustatud, et kogu meie tähelepanu on niivõrd suunatud Ukrainast tulnud lastele, ja teie eelnõu ka kõnetab tegelikult otseselt seda temaatikat. Samas jääb varju õpetajate järelkasvu teema, mis on aastaid juba nii valus meie ühiskonnas ja üleüldiselt haridusvaldkonnas. Mina mõistan, et need teemad omavahel on seotud, sest kui praegusel hetkel me ei kõneta õpetajaid, siis võib-olla järgmisel aastal, mil see probleem on veelgi teravam ja ta peegeldub mitte ainult neile, kes tulevad Ukrainast, vaid ka eelkõige terve haridussüsteemile. Kuidas teie õpetajana näete, kuidas praegune valitsus ehitab seda perspektiivi ja kas me avastame end kahe-kolme aasta pärast veelgi sügavamas kriisis?

10:48 Jaak Juske

Jällegi väga hea küsimus. Tõepoolest, õpetajate järelkasvu, õpetajate puuduse küsimus on üks teravamaid küsimusi Eesti haridussüsteemis. Jällegi, siin on olnud palju juttu, aga niisuguseid selgeid, pika vaatega lahendusi väga ei ole.

Aga ma tahaksin seda sulle öelda, et jah, kuigi see konkreetne eelnõu võib-olla keskendub sõjapõgenike lastele, ta tegelikult väga otseselt puudutab ka meie tänaseid Eesti, omi lapsi. Sest nagu ma ütlesin, huvihariduse kärbe puudutas eelkõige Eesti lapsi. Ja mida rohkem me täna sinna raha juurde paneme, kui me selle kas või 4 miljonit sinna tagasi anname, siis on meil omavalitsustel ka võimekus nii-öelda aidata neid Eesti peresid, kes on täna jäänud selgelt hätta, kuna hinnad väga kiiresti tõusevad. Või kui me maksame õpetajatele väärikat palka, on kahtlemata ka tulevikus kergem leida ja koolitada häid õpetajaid, kes teevad oma tööd veel suurema innuga ja veel suurema kirega. Sest väärikas palk on ka oluline.

10:49 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

10:49 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea Jaak! Viktoria küsis küll minu küsimuse peaaegu ära, aga sellest pole lugu, sest mind teeb murelikuks seesama asi, et meie võimekus on ikka väga nõrk õpetamise, keeleõppe suhtes. Ida-Virumaal näen ma seda ju väga hästi. Ja see tähendab seda, et me oleme palju vahendeid kulutanud ebaratsionaalselt keelt lapsed selgeks pole saanud. Nüüd, meie sooviksime loomulikult seda asja parandada, aga kui valitsev koalitsioon ikkagi surub selle asja jälle nii, nagu ta surub, siis me ei jõua jällegi kuhugi. Räägime küll. Ja teine asi, mis veel, kuidas sa arvad ikkagi üle saame sellest, et me tahame õpetada ukraina lastele palju, kuidas öelda, paremini keelt ja leida need lahendused, aga kui me arvestame, et nad lähevad ikkagi koju tagasi suures enamuses, kas ei ole vahendite liigne raiskamine?

10:50 Jaak Juske

Aitäh! Meist keegi ei tea täna, kui kaua see verine vallutussõda kestab. Pigem, nagu näitavad märgid, võib ta kestab kauem kui lühemat aega kahjuks. Ja igal juhul, kui ka Venemaa ei saavuta võitu, ja võitu ta kindlasti ei saavuta, siis ta suudab seda vaest riiki veel tükk aega kurnata. Ja väga suur hulk sõjapõgenikke võib jääda Eestisse aastateks, sest isegi kui nad tahaksid ja saaksid tagasi pöörduda, neil pole kohta, kuhu esimese hooga pöörduda. Nagu me siin kuulsime, ka Eesti riik aitab Ukraina laastatud piirkondi üles ehitada, aga see kõik võtab aega ja on oluline, et siin täna sõjapõgenikena olevad noored ja pered, ka vanemad, niisugusel elementaarsel tasemel Eesti riigikeelt ikkagi oskaksid, et nad saaksid siin tööd ja saaksid meie ühiskonna osaks kas või mõneks ajaks.

10:51 Aseesimees Martin Helme

Eduard, antud päevakorrapunkti juures saab kummalegi ettekandjale ühe küsimuse esitada ainult. Siis on küsimused otsa saanud. Ja nüüd läheme kaasettekande juurde.  Kultuurikomisjoni poolt Margit Sutrop, palun!

10:52 Margit Sutrop

Austatud asespiiker! Lugupeetud kolleegid, head saadikud! Mul on hea meel rääkida teile Riigikogu kultuurikomisjonis selle seaduseelnõu arutelust, mis toimus kahel kuupäeval: 3. mail väga põhjalikult, kus osalesid ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, eelkõige siis kohal oli üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld, ja 9. mail, kus tehti vastavad menetlusotsused.

Arutelust 3. mail võtsid osa komisjoni liikmetena Helle- Moonika Helme, Jaak Juske, Jaanus Karilaid Aadu Musta asendusliikmena, Signe Kivi, Anneli Ott Marko Šorini asendusliikmena, Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Margit Sutrop, Aivar Viidik Kristina Šmigun-Vähi asendusliikmena ja puudus Viktoria Ladõnskaja-Kubits.

Ma tooksin välja sellest arutelust, mille sisulist osa juba Jaak Juske ka osaliselt tutvustas, mis puudutab ministeeriumi poolt, on võib-olla kõige olulisem tõesti uuesti üle rõhutada seda, et see eelnõu anti Riigikogule üle, kui sõda Ukrainas oli kestnud kolm nädalat ja Eestisse oli jõudnud 20 000 sõjapõgenikku, nende hulgas 7500 last. Lisaeelarvet sellel hetkel ei olnud siis veel olemas, aga nagu Liina Põld Haridus- ja Teadusministeeriumist kinnitas, praeguseks on olukord muutunud. Valitsus on lisaeelarve heaks kiitnud ja väga paljudele sotsiaaldemokraatide eelnõus toodud muredele on selles leitud ka lahendus.

Võib öelda, et nendest asjadest, mis siin juba räägiti, haridusvaldkonna lisavajadused kokku on lisaeelarves 77 miljonit 886 000 eurot, mis jaguneb erinevate valdkondade vahel. Keeleõppele läheb kokku 6 miljonit eurot. Arvestuse aluseks on õpilase pearaha, täiendav keeleõpe on 1,5 tundi nädalas, see läheb maksma 3,7 miljonit eurot, mis sisaldab õpetaja tööjõukulu.

Päris suur osa rahast läheb ka suviste keeleõppelaagrite jaoks. Integratsioonilaagrid sisaldavad nii eesti kui ukraina laste segarühmasid ja korraldajateks võivad olla MTÜ-d, huvikoolid, erasektor, kohalikud omavalitsused, üldhariduskoolid. Täiendavad vahendid keeleõppelaagrite jaoks on 2,8 miljonit eurot, ütleb Liina Põld. Üldhariduse üldine tegevuskulu maksumus, mis on arvutatud saldoandmike ehk eelmise aasta tegelike kulude põhjal, on 506 eurot õpilase kohta.

Arveldamine käib kohalike omavalitsuste kaudu. Summa sisaldab kõiki üldhariduse andmisega seotud kulusid: transport, tugiteenused, koolitoit. Alushariduses on see summa 465 eurot õpilase kohta kuus. Tegemist on küllaltki avarate võimalustega, kuidas seda tegevuskulu kulutada.

Eraldi huvihariduse jaoks tõesti ei ole vahendeid ette nähtud. Küll aga on omavalitsusel voli Eesti Hariduse Infosüsteemi põhise arvestuse alusel makstavaid vahendeid vabalt kasutada ning nendest võib katta ka huvihariduse kulud. Kui näiteks laps on praegusel perioodil Ukraina koolis distantsiõppel ja Eesti kooli õppetöös ei osale, ja seda praegu ka tehakse.

Kulude katmine käib kuupõhiselt ministri käskkirjaga ja kui Riigikogu annab lisaeelarve kasutamiseks volituse, hakatakse kohalikele omavalitsustele käskkirjapõhiseid rahastusi tegema ka tagantjärele. Esimene makse hõlmab perioodi veebruar kuni juuni.

Liina Põld lisas, et tõesti kõige keerulisem on õpetaja palgaraha teema. Õpetaja palga tõstmiseks 120%-ni Eesti keskmisest palgast on ette nähtud ülemineku tegevuskava ning sihttasemeni on plaanis jõuda aastaks 2025/2026. See toob kumulatiivseid lisavahendeid kaasa 197,2 miljonit eurot. See tähendab, et arvutused näitavad, et 1% võrra palga tõstmise maksumus on 44,6 miljonit eurot, sest õpetajaid on üldhariduses umbes 16 000. Kui kõnealune eesmärk kohe realiseerida, siis kujuneb palgale lisaraha vajaduseks 90 miljonit eurot aastas.

Aastal 2022 on kogu tasandus- ja toetusfondi maht hariduse vaates kohalikele omavalitsustele 380,7 miljonit eurot. Ülejäänud hariduskulud katab kohalik omavalitsus ise üksikisiku tulumaksu laekumisest. Põld lisas, et riigi ja kohaliku omavalitsuse kulud jagunevad laias laastus pooleks.

Jaak Valge küsis arutelul, kas ülevaade tähendab, et valitsus on eelnõus toodud soovi juba arvesse võtnud. Liina Põld vastas, et kuni käesoleva eelarveaasta lõpuni on soovid arvesse võetud.

Jaak Juske küsis, et kas lisaeelarve summad katavad eelnõus toodud rahavajaduse ainult osaliselt, või see oli tema kommentaar, et aluseks on võetud siis selle eelmise aasta kulude tase, nii nagu ta rääkis ka siin juba oma ettekandes. Liina Põld täpsustas huvihariduse osa, mida Jaak Juske välja tõi, ja ütles, et see tõepoolest sisaldas seda 4 miljoni euro suurust kärbet, aga ta rõhutas uuesti, et see tähendab, et huvitegevuse ja -hariduse toetus on olnud jätkuvalt kohalike omavalitsuste ülesanne. See kärbe oli seotud vajadusega tõsta õpetajate palka ja anti tagasi omavalitsusele see tema kohustus.

Signe Kivi küsis, et kui eelnõu on valminud varem, siis tänaseks on suures osas eelnõu toodud rahavajadusest täidetud, ja ta küsis eelnõu algatajatelt, kas neil ei ole tekkinud mõtet eelnõu sisu ajakohastada ja viidata ainult puudu olevatele summadele. Mille peale Jaak Juske vastas, et rahavajadus on ainult täidetud osaliselt. Eelnõu jätkab oma menetlusringis ja on võimalik teha sellesse parandusi nii algatajatel kui ka Riigikogu liikmetel. Komisjoni töötajad on küll parandanud, et seda võimalust tegelikult ei ole.

Helle-Moonika Helme küsis, kas suvelaagreid võivad hakata korraldama kõik või on olemas ka mingi kvalifikatsiooni kontroll. Ta küsis, et kas Eesti lapsed peavad laagri eest osalustasu maksma või saavad ka nemad tasuta osaleda nagu Ukraina sõjapõgenikest lapsed. Asekantsler Liina Põld vastas, et tingimused on samad ja osalemise tasu on kuni 10 eurot lapse kohta. Ja see on kõikidele osalejatele minimaalne. Erinevast rahvusest laste erikohtlemist osalustasu puhul plaanis ei ole. Suvelaager peab olema tegevuspõhine, mitte ainult keeleõppele keskenduma, ja vajalik on kasvatajal kutsekvalifikatsiooni nõude olemasolu. Kasvataja peab omama kutsetunnistust.

Helle-Moonika Helme küsis ka pilliõppe kohta, mis on lapsevanematele väga kallis, et kuidas toimub praegu selle tasumine: kas ukraina lapsed saavad pilliõpet asuta ja Eesti lapsevanem peab selle kinni maksma? Liina Põld vastas, et võrdse kohtlemise põhimõte rakendub alates sellest, kui sõjapõgeniku kohta on tehtud rahvastikuregistrisse kanne. Sellisel juhul talle laienevad kohaliku omavalitsuse tulubaasist kõik toetused. Olukord praegu on selline, et 12 000 lapsest on praeguseks rahvastikuregistrisse kantud alles 4000. See kõik võtab aega. Omavalitsustele on antud soovitus, et sõjapõgenikest lapsevanematelt huvihariduse jaoks raha küsima ei peaks, sest pearaha katab kõik kulud.

Siinesineja Margit Sutrop küsis, kas keeleõpe on ainult tõesti ette nähtud 1,5 tundi nädalas. Asekantsler Liina Põld täpsustas, et arvutuse aluseks on võetud kaks korda 45 minutit nädalas ja et keeleõpet võib pakkuda ka rohkem, mis keeleõppe seisukohalt oleks muidugi mõistlik. Riik annab 210 eurot lapse kohta ning omavalitsus ise korraldab keeleõpet.

Siis võiks välja tuua veel ühe sellise olulise probleemi. Küsisin sellel koosolekul ka selle kohta, et kas on olemas  statistika, kui palju sõjapõgenikest lastest osaleb praegu huvihariduses. Liina Põld vastas, et huviharidusepõhist Eesti Hariduse Infosüsteemi kande täitmist praegu kohalikele omavalitsustele kohustuseks ei ole tehtud, sest et arveldamine käib läbi üldhariduse. Nii et seda ülevaadet tegelikult praegu ei ole.

Sellega sisuline arutelu lõppes. Komisjoni ametnikud tõid välja selle, et komisjonile on kirjalikult edastatud õigus- ja analüüsiosakonna seisukoht, milles tuuakse välja, et kuna Vabariigi Valitsusel on otsuse eelnõu vastuvõtmise korral vajalik koostada kas lisaeelarve või muuta riigieelarve seadust, siis on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. See tähendab vähemalt 51 poolthäält. Ja Urvo Klopets lisas, et eelnõusse on sisse viidud keelelised ja tehnilised muudatused, millega eelnõu esitaja on nõustunud. Mõningat sõnade järjekorda on muudetud ja Jaak Juske ütles, et ta on sellega nõus.

Jaak Valge, komisjoni aseesimees, kes juhtis arutelu, tegi ettepaneku määrata komisjonipoolseks ettekandjaks Margit Sutrop, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. mail ning viia läbi lõpphääletus. Sellega siis oldi konsensuslikult nõus.

Ja järgmine koosolek toimus 9. mail, mida juhtis komisjoni esimees Aadu Must. Kohal olid komisjoni liikmetest Helle-Moonika Helme, Jaak Juske, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Margit Sutrop, Jaak Valge, Kristina Šmigun-Vähi ja Marko Šorin. Puudus Signe Kivi. Sellel koosolekul tehti menetluslikud otsused. Aadu Must tegi ettepaneku kiita heaks eelnõu menetlusdokumendid, eelnõusse sisse viidud keelelised ja tehnilised täpsustused ja koostatud eelnõu esimese lugemise seletuskiri. Kultuurikomisjon arutas eelnõu koos keeleliste ja tehniliste muudatustega ja otsustas võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. mail. Ja olgu rõhutatud uuesti, et eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. Otsustati kinnitada menetlusdokumendid ja seda tehti konsensuslikult. Suur aitäh teile!

11:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd küsimused. Ivari Padar, palun!

11:03 Ivari Padar

Jah, aitäh! Lugupeetud kolleeg! Nüüd, kui te seda seda ettepanekut kui teemat arutasite ja paralleelselt on tulnud ka lisaeelarve, mis ühte osa neid teemasid siis katab, ja te ise tõite välja ühe teema, kus te kahtlustate,  kas see katab teemat ära või mitte, see on see 2 korda 45 [minutit] keeleõpet nädalas. Kas oli ka rohkem arutelu nende detailide kohta, mida lisaeelarve ei kata, mis on kriitilise tähtsusega, ja millised saaksid olla teie enda sellised isiklikud tähelepanekud, mida lisaeelarve antud teema lahendamisel tänasel juhul ei kata?

11:04 Margit Sutrop

Suur aitäh teile küsimuse eest! Vastan sellele, et kõik küsimused, mida arutati, neid kõiki ma refereerisin, midagi täiendavat ei olnud. Aga võib-olla lisaksin juurde, et eesti keele õppest räägiti sellesama komisjoni istungi, 3. mai eelmises punktis, kus väga põhjaliku ülevaate andis kultuuriminister, sest keeleõpe on jagatud korraga nii Haridus‑ ja Teadusministeeriumi kui ka Kultuuriministeeriumi valdkonna vahel. Sellepärast, et keeleõpet, siis nii-öelda täiskasvanute keeleõpet, korraldatakse eelkõige keeltekoolide kaudu. MTÜ Folkuniversitetet Estonia poolt oli komisjonile saadetud kirjas, kuidas seda lahendatakse. Keelte majad, mis on ka Kultuuriministeeriumi alluvuses, ja lisaks on asunud töötukassa õpetama neid põgenikke, keda on vaja kiiresti tööturule saada. Need rahad, mis tegelikult lähevad keeleõppeks läbi täiskasvanuõppe, liiguvad hoopiski läbi Kultuuriministeeriumi. Nii et see andis meile tegelikult selle tausta, et praegu on keeleõpet A1‑tasemel planeeritud 10 000-le ajutise kaitse saanud isikule ja see on samamoodi selles lisaeelarves sees.

Ja nüüd on selge, et seal on ka üks asi, mida siin arutelus, kui Jaak Juske seda esitles, puudutati, on õpetajate küsimus, et kust need õpetajad võetakse. Ja just selle kultuuriministri punkti all tegelikult arutati päris pikalt sellest, et Haridus‑ ja Teadusministeeriumiga koos on Kultuuriministeerium planeerinud uute keeleõpetajate väljakoolitamist, see on nagu üks asi, millega tegeldakse. Ja nad soovitakse tööturule tuua alates sügisest. See on kindlasti raske ülesanne, ma nõustun kolleegidega, kes seda seda muret on toonud, aga selliseid pingutusi tõepoolest riik teeb.

Ja nüüd Haridus‑ ja Teadusministeeriumi haldusalas õpilaste keeleõppe suhtes võib öelda niimoodi, et valdav enamik õpilasi õpib ju eestikeelses koolis, see tähendab, nad tegelikult osalevad eestikeelsetes tundides. Need 2 korda 45 minutit, millest jutt on, on ekstra nende jaoks mõeldud eesti keele õpe. Põhimõtteliselt nad on keelekeskkonnas, valdav enamik eestikeelses õppes ja osa keelekümblusklassides, nendes tegelikult keeleõpe toimub lisaks. See on kindlasti hästi oluline teada.

11:06 Aseesimees Martin Helme

Lauri Läänemets, palun!

11:06 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mu küsimus võib olla selles mõttes laiem, et mitte ainult selle eelnõu kontekstis, vaid ka siis selle lisaeelarve kontekstis, kuna nad puudutavad ühte ja sama eesmärki, asja. Et kui te arutasite seda eelnõu, mis puudutab laste huvihariduse rahastamist, ja just seda auku, mis varasemalt on tekkinud, et siin vähendati seda laste huvihariduse rahastust selleks aastaks, et kas komisjonis siis kuidagi on kujunenud välja ka seisukoht soovitusena parlamendile ja valitsusele, et mida siis teha, et see huviharidus saaks rahastatud piisavalt ja oleks taastatud? Minu poole on pöördunud, hoolimata sellest, et valitsusel on Ukraina laste jaoks plaanis raha anda, on pöördunud väga paljud noorsootöötajad murega, et hoolimata sellest tuleb ikkagist laste huvi- nii-öelda, ma ei tea, suveringide ja kõigi muude tegevuste elluviimine või läbiviimine (Juhataja helistab kella.) Eesti laste arvelt. Aitäh! Kuna raha lihtsalt ei jätku.

11:08 Margit Sutrop

Aitäh teile küsimuse eest! Et jääda selle juurde, mis komisjoni istungil toimus ja mida arutati, rõhutan veel üks kord, et räägiti huviharidusest, tõepoolest, Jaak Juske tõi selle rahavajaduse välja, rõhutas uuesti seda kärbet. Aga pean siis vastama sellele, uuesti rõhutades seda, mida Haridus‑ ja Teadusministeerium on öelnud, et huvitegevuse ja ‑hariduse toetus on olnud ja on jätkuvalt kohalike omavalitsuste ülesanne. Kohalike omavalitsuste tulubaas on tõusnud. See kärbe, mida riik tegi nii-öelda huviharidusele, ei tähendanud automaatselt, et huvihariduse nii-öelda eelarve väheneks. Et see väljub sellest diskussioonist, aga see on see, mis komisjoni istungil toodi välja.

11:08 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

11:08 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kui te rääkisite pearahast või arutasite komisjonis, saite ministrilt ülevaadet, kas oli juttu ka, et kuidas need komponendid, kui suurt osa mingi komponent moodustab, kuidas see pearaha nagu moodustub? Miks see on nagu oluline? See on oluline ka omavalitsustevaheliseks arvlemiseks, sest ju võib vabalt olla nii, et laps on ühte omavalitsusse sisse kirjutatud, aga teenuseid saab ta teisest, mingeid teenuseid. Ja praegust kriisiolukorras tegelikult me vajame väga suurt selgust, et me ei sumbuks üksteisega vaidlustesse. Kas sellest oli juttu, kas ministeerium on midagi astunud ka sellise õigusselguse saamiseks?

11:09 Margit Sutrop

Aitäh teile! Komisjoni istungil sellest juttu ei olnud. Ma saan aru, et Haridus‑ ja Teadusministeeriumi esindaja rõhutas seda, et tegemist on avarate võimalustega, tõi seda välja justkui eelist, et tegemist on suure fleksiiblusega, rohkem ei oska ma sellele vastata, öeldes, et ta sisaldab üldhariduse andmisega seotud väga erinevaid kulusid ja seetõttu on võimalik nii-öelda seda kasutada just nendeks vajadusteks, milleks vaja on, tuues välja tõesti, ma arvan, ühe sellise näite, mis on mõistlik, et väga paljud nendest siia saabunud lastest ei ole veel üldharidusse läinud, aga nende jaoks saab näiteks siis neid kulusid kasutada huvihariduse jaoks. See on üks selliseid võimalusi.

11:10 Aseesimees Martin Helme

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

11:10 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Lugupeetud Margit Sutrop! Mind tõesti ei olnud komisjoni koosolekul ja sellepärast ma tahangi täpsustada sellist asja. Te ütlesite, et HTM‑i esindaja väidab, et keele õppimine toimub sellise tempoga, et kaks korda nädalas 45 minutit. Mina väidan, et sellise tempoga me eriti kaugele ei jõua, sest praegu need, kes alles tulevad ühiskonda, vajavad intensiivkursuseid. Sellest osaliselt rääkis eile ka Signe Riisalo siin, kui ta rääkis lisaõppeaastast, siis kui on vaja keelt mitte natuke parandada, vaid otsast peale õppida. Kas tõesti see tempo, mida me praegusel hetkel paneme selle süsteemi sisse, ongi nii aeglane? Juhul, kui see on strateegiat, siis me kaugele ei jõua.

11:11 Margit Sutrop

Aitäh! Mina saan aru, et komisjoni istungil rääkis Haridus‑ ja Teadusministeeriumi asekantsler sellest, et see on lisaraha, mille riik annab. See ei tähenda, et koolid peaksid korraldama ainult kaks korda 45 minutit või et kogu keeleõpe sellega piirduks. Riik annab 210 eurot lapse kohta juurde ja omavalitsus ise korraldab keeleõpet. See on see, mis läheb nii‑öelda õpetaja lisatöö katmiseks, aga sinna sisse on arvestatud, et lapsed integreeritakse nagu eriti eestikeelses koolis, keelekümbluskoolis üldisesse keeleõppesse ja seda lihtsalt rahaliselt ei kaeta. Tegelikult küsimus on ainult selles, missugune raha on ette nähtud, mitte et riik ütleks, et nii palju tehke keeleõpet.

11:12 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

11:12 Eduard Odinets

Aitäh, lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Hämmastav, kuidas te kordate meile siin reformierakondlikku mantrat, eks ju, et omavalitsuste tulubaas on kasvanud, raha on palju, ei oska hästi kulutada ja huvihariduseks raha peab jätkuma ja kohalik omavalitsus vastutab. No uskuge mind, eks ju, on mõnes omavalitsuses kümned tuhanded eurod, kus on huvihariduse summa vähenenud, ja mitte sellepärast, et omavalitsus võib-olla halb on, vaid sellepärast et üldine tulubaas on vähenenud. Ja enamiku Eesti omavalitsuste tulubaas on vähenenud. Ja me ei saa joonduda ainult suurte linnade ja nende kuldsete ringide ümber.

Ja te ütlete ka seda, ma sain aru, et komisjonis on kõlanud läbivalt see, et omavalitsus ise otsustab, kuhu ta seda raha kasutab, kasutagu need jäägid, mis on, eks ju, tõstku rahad ümber ja nii edasi. Aga omavalitsused ei olegi planeerinud neid sadu lapsi või tuhandeid lapsi oma eelarvetesse, nad ei ole arvestanud nende huvitegevusega, ja keset aastat seda ei ole võimalik korraldada, ja see raha, mis juurde antakse, see kindlasti ei kata neid vajadusi. Mis nõu te annate väikestele omavalitsustele, kelle tulubaas ei ole kasvanud?

11:13 Margit Sutrop

Kahjuks väljub see küsimus komisjoni esindajale ettenähtud mandaadist. Ma saan teie murest aru, aga see, mida mina siin esindan, on ainult Haridus‑ ja Teadusministeeriumi asekantsleri antud informatsioon, mida ma edastasin. See, et minister on Reformierakonnast, võib muidugi jätta teile mulje, et see on kuidagi erakondlik, aga see on ametniku seisukoht, mida ma olen edastanud teile.

11:13 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Siis me saame minna läbirääkimiste juurde. Eduard Odinets, palun! Kolm minutit lisaaega ka, palun!

11:14 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Sellel nädalal segaduste vältimiseks mainin, et esindan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni.

Täna hommik oli väga emotsionaalne siin. Ukraina parlamendi esimehe asetäitja tänas meid selle eest, et me oleme päästnud Ukraina lapsi. Ja see läks väga hinge. Aga lisaks päästmisele me peame ju ikkagi väga hästi läbi mõtlema, mis saab nendest lastest, aga ka nende emadest, kui nad siin Eestis päästetud on. Ja meie haridussüsteem, meie kool on see koht, ja lasteaed ka loomulikult, kus need lapsed praegu tunnevad ennast kõige paremini ja kõige turvalisemalt. Kuhu nad saavad minna riigi poolt korraldatud ajutistest püsivatest elamispindadest Isabellel, mereveepinna all?

Olen ühe Kohtla-Järve kooli hoolekogu esimees ja meil oli eelmisel nädalal koosolek. Meil on mitukümmend last Ukrainast koolis. Õpetajad rääkisid sellest, et lapsed tunduvalt, silmanähtavalt tunnevad ennast koolis turvaliselt, hästi. Nad tunnevad tuge ja vajavad seda tuge veel rohkem. Nad vajavad tuge integreerimisel, nad vajavad tuge huvihariduses ja huvitegevuses, et kõik need sõja õudused läheks neist natukene mööda, et nad natukenegi unustaksid neid asju, kuigi seda ilmselt ei saa kunagi päris unustada. Ja kohalik omavalitsus, kellel puuduvad need võimalused reaalses elus, ikka otsib midagi, aga loodab ka riigi abile.

Ja see sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis oli esitatud juba märtsikuus, oligi mõeldud selleks, et riik pakuks reaalset tuge kohalikele omavalitsustele, et nemad omakorda saaksid pakkuda tuge Ukraina lastele meie haridussüsteemis. Eelnõu oli märtsis. Valitsuskoalitsioon ootas sellega 3. maini, et hakata arutama kultuurikomisjonis. Miks seda tehti, miks nii kaua oodati sellega? Aga sellepärast, et 2. mail saabus lisaeelarve. Kohe järgmisel päeval hakati arutama ja hakati raporteerima, kui hästi kõik on: vaadake, meil on ju lisaeelarve, ajakohastage oma eelnõu, mida te tulete, mida te murrate lahtisest uksest. Aga muudatusettepanekute tähtaeg oli 31. märtsil – ei saagi enam midagi teha. Mida me mängime siin, head kolleegid? Siis, kui omavalitsused ootavad tuge, meie ootame, millal tuleb lisaeelarve. Aga lisaeelarvet võib-olla ei tulegi viimaseid uudiseid vaadates.

Nii et mõelgem kõigepealt mitte poliitilistele mängudele ja kuidas ära teha opositsioonilistele eelnõule, vaid sellele, mis tuge ja abi vajavad reaalsed lapsed Eesti haridussüsteemis. Ja seda abi me saame anda kohalike omavalitsuste kaudu.

Lisaks sellele on tegelikult see eelnõu ja see arutelu nii komisjonis kui ka siin saalis täna toonud esile silmnähtavalt kõik Eesti haridussüsteemi probleemid – alates õpetajate puudusest, tugispetsialistide puudusest, väikestest palkadest, metoodika puudumisest, huvihariduse kärpimisest. Kõik need asjad tulid väga selgelt välja, sest meie haridussüsteemi korraga tuli mitu tuhat täiendavat õpilast. Ja me näeme, et enamik kohalikke omavalitsusi on hädas. Riik võiks appi tulla ja mitte rääkida sellest, et meil tulubaas on kasvanud. Mõnel võib-olla on, enamikul ei ole. Ja mitte keegi, ükski omavalitsus ei ole arvestanud sellega, et see sõda eskaleerub nii palju, et me peame vastu võtma nii palju põgenikke.

Me oleme oma fraktsiooniga teinud kahepäevase visiidi üle Eesti, käisime päris mitmes omavalitsuses risti-rästi ja mured ei ole ainult haridussüsteemis. Mured on sotsiaalsüsteemis, mured on eluasemega, neid muresid on väga palju ja kohalikud omavalitsused, enamik neist, on tõesti hädas. Ja igasugune riigiabi on äärmiselt vajalik ja ei saa pugeda selle taha, et vaadake, meil varsti tuleb lisaeelarve. Millal varsti? Vaadake, teie  tulubaas on kasvanud. Otsige oma jääke, tõstke raha ümber. Võib-olla mõnel on seda raha ümber tõsta, enamikul seda ei ole. Lasteaiakohad, koolikohad, füüsiline keskkond – väga paljudes omavalitsustes lihtsalt ei ole neid lapsi kuhugi panna. Ei ole neid laudu ja toole, kuhu neid panna. Ei ole neid rühmi, kuhu nad tõsta. Avatakse juba ammu suletud lasteaiad, et saaks pakkuda ruume nendele lastele. Ja me räägime sellest, et tulubaas on kasvanud, vaadake oma jääkidest, anname teile 200 eurot. Ja vaadake, et te Eesti laste arvelt seda ei tee. Aga kelle arvelt veel seda teha? Lihtsalt ei ole neid võimalusi.

Ja üks aspekt veel, mida tahaks välja tuua. Me räägime hästi palju siin eesti keele õppest ja see eelnõu on tegelikult ka eesti keele õppele suunatud. Aga lisaks eesti keele õppele me peame kindlasti mõtlema, ja kohe varsti mõtlema, selle peale, et lapsed saaksid ka oma emakeelset õpet, ukraina keele ja ukraina kultuuri õpet. Ja see on järgmine väljakutse, juhul kui need lapsed jäävad siia pikemaks. Sest meie ülesanne on teha praegu nii, meie ülesanne, kes me oleme päästnud Ukrainast, et nad oma emakeelt, oma ema kultuuri ei unustaks, et ka see areneks ja nad õpiksid seda ka edasi siin Eestis. See on täiendav väljakutse ja kindlasti ei saa siin kohalikud omavalitsused hakkama. Kindlasti on siin vaja riigi abi.

Nii et küsimusi on rohkem kui vastuseid. Ja see otsuse eelnõu annakski meie Riigikogu poolt ülesande Vabariigi Valitsusele neid vastuseid otsida, lahendusi pakkuda, mitte tõsta enamik probleeme kohaliku omavalitsuse õlgadele. Nii et, head kolleegid, sotsiaaldemokraatide nimel palun toetust meie otsuse eelnõule. Aitame Ukraina lapsi, aitame meie omavalitsusi, kes aitavad Ukraina lapsi. Aitäh!

11:21 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

11:21 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Vaieldamatult on meie kohus aidata Ukrainat selles äärmiselt ebaõiglases sõjas ja Vene väga jõhkra agressiooni vastu. Ja tõesti, suur hulk Ukraina lapsi on jõudnud Eestisse varju ja selles kontekstis tuleb kindlasti vaadata, kuidas me saame neid aidata.

Ma jagan praegu selle teema laias laastus kolmeks. Kõigepealt, tõesti, kuidas moodustub meie omavalitsuste tulubaas, kuidas on meie omavalitsuste võimekus, selline üldine raam kogu sellele probleemile. Teine on hariduse rahastamine kõige laiemas kontekstis, tulles juba järgmisele astmele allapoole. Ja kolmas on nüüd juba tõesti tegelemine konkreetsete detailidega, konkreetsete ülesannete lahendamisega, mis aitab konkreetseid lapsi, konkreetseid inimesi.

Me teame, et see probleem on väga mitmetahuline ja need komponendid ei kõla kokku, nad ei sobi kokku. Seal, kus on tühje eluruume, ei ole meil töökohti. Seal, kus on töökohad, ei ole meil lasteaiakohti. Seal, kus meil on lasteaiakohti, ei ole meil piisavalt õpetajaid. Selline tervikpildi nägemine kahetsusväärselt valitsusel puudub.

Järjekordselt võime tõdeda, et kriisiplaani ei ole, vähemalt mina ei ole kuulnud ega näinud. Kriisiplaani valitsusel ei ole, kuidas tervikuna seda probleemi lahendada. See kriis kriis ei hakanud päris üleöö, nii nagu võiks ütelda, et meil siin oli, kui näide tuua. 2005. aasta jaanuaritorm, kus läänerannik üle ujutati ja tuli piltlikult öeldes tõesti üleöö, väga kiiresti reageerida.

Loomulikult selle kriisi sügavus on väga suur, aga see kriis, enne kui ta siia Eestisse jõudis, andis pikalt märku. Ja no millal siis veel reageerida, kui juba tegelikult meie partnerite julgeolekuasutused, meie enda julgeolekuasutused ütlevad: kohe-kohe jõuab see kriis siia, võtke jalad kõhu alt välja, hakake tegutsema. Aga mida ei ole, seda ei ole.

Nüüd vaatame järgmist taset. Tõepoolest, kui me hakkame seda probleemi lahendama, siis õpetajate olemasolu, õpetajate palk, mis seisus õpetajad on – õpetajad on tõesti COVID-i kahes aastas väga tugevalt pihta saanud, just väga suures koormuses, väga raskes emotsionaalses töös. Kahetsusväärselt ei ole nende palk jõudnud sellele tasemele, mida on siit lubatud: 1,2 keskmist. Tegelikult peaks olema 1,25 keskmist kogunisti, aga noh, saaks selle 1,2-gi kätte. Ent praegu ta ei jõua isegi 1,0-ni. Piinlik! 

Sedasi me kindlasti seda probleemi ei lahenda. Nüüd, kuidas see raha omavalitsusteni võiks jõuda. Eile me siin ka tegelikult kuulasime siseministrit ja ta andis ülevaate, kuidas ta oma tööga hakkama saab, ja me tõdesime, et ... 

Palun lisaaega.

11:26 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun. 

11:26 Heiki Hepner

Me tõdesime, et tegelikult on väga pikad järje järjekorrad, et inimesed saaksid registreerida ennast rahvastikuregistris. Ja samas riik ei tee seda, ei loo võimalusi, et inimesed saaksid kiiresti ennast registreerida, aga tulu omavalitsustele jagame selle alusel. No halloo, need asjad ei kõla kokku! Tahaksin ütelda, et tulge ometi sealt puu otsast alla ja hakake tööle.

Ja kui on kriisiolukord, siis peavad olema selged reeglid. Me oleme kahetsusväärselt näinud, et tänane valitsus ei suuda selgeid reegleid püstitada. Aga kui on omavalitsustele eraldatud see 506 eurot, siis tõesti, kui lapsed elavad ühes omavalitsuses, aga teenust saavad teises omavalitsuses ja võib-olla isegi midagi kolmandas omavalitsuses, siis kuidas see raha jagunemine toimub? Me ei tohiks raisata aega siin omavahel vaidlemiseks, arutamiseks, mis on need kaalud, vaid see 506 eurot saadi ometi mingisuguse jaotuse pärast. Ega ei vaadatud lakke ja öeldud, et 506. Siis võiks ju küsida, et miks ei ole 605 näiteks see summa. See võiks olla ju avalikult teada, kuidas see 506 moodustus, kuidas saadakse jagada seda raha ka pärast, kui neid teenuseid osutavad erinevad omavalitsused. Aga mida ei ole, seda ei ole.

Tõesti, huvihariduse rahastamist kärbiti sellel aastal ligi 27% ja see on häbiväärne, kui me räägime, et me omavalitsused  suplevad rahas. See kärbe lõi väga tugevalt meie omavalitsuste hariduselu. Ja siin on räägitud, ma ütleksin, et kümned tuhanded kindlasti, aga mõnel juhul isegi võib-olla rohkem jäi seda raha vähemaks, mida oli võimalik siis lastele huvihariduse andmiseks eraldada.

Aga head kolleegid! Lisaks siis üldhariduskoolide õpetajate palkadele on meil ka lasteaia, alushariduse õpetajad, on meil huvihariduse õpetajad ja nende palk peab liikuma samas tempos üldhariduse õpetajate palkadega. Ja see on 100%  lükatud omavalitsuste kanda. Ja rääkida siis, et teil ei olegi mingeid probleeme, noh, võtke see raha ja makske ... Samas kui tarbijahinnaindeks on aastaga tõusnud tõesti ligi 19%-ni.

Omavalitsused on pandud väga keerulisse situatsiooni ja kui riik siin appi ei tule, siis tegelikult loomulikult ma olen täiesti veendunud, et meie vallad ja linnad annavad endast parima, aga tulemus saab olema suhteliselt kesine ja kahetsusväärselt me ei suuda teha seda, mida me võiksime tegelikult teha.

Nii et minul on koalitsioonile ja valitsusele selge sõnum: hakake tegutsema! Ttehke kõigepealt selge plaan, kuidas aidata, ja hakake ka seda plaani lahendama. Ja loomulikult, ilma täiendavate vahendite eraldamiseta ei ole võimalik seda probleemi lahendada. Ma tean, et erinevad fraktsioonid on teinud lisaeelarvesse ka omad ettepanekud. Arvestage neid ettepanekuid, see toetab nii meie rahvast kui ka Ukraina rahvast. Aitäh!

11:29 Aseesimees Martin Helme

Sulgen läbirääkimised. Sellele eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjon tegi ettepaneku viia läbi lõpphääletus ja me peame tegema selle eel saalikutsungi.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" number 555 OE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:32 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu vajas vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Eelnõu poolt on 18 saadikut, vastu ega erapooletuid ei ole. Eelnõu ei ole vastu võetud.


3. 11:32 Karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) eelnõu (601 SE) teine lugemine (ühendatud eelnõud 339 SE, 348 SE ja 478 SE)

11:32 Aseesimees Martin Helme

Tänane teine päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi ja Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) eelnõu 601 SE. Tegemist on ühendatud eelnõudega. Ühendatud eelnõudeks olid 339 SE, 348 SE ja 478 SE. Nüüd on see ühendatud eelnõu meie ees teisel lugemisel ja ettekandega esineb õiguskomisjoni aseesimees Heljo Pikhof. Palun!

11:33 Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Eelnõuga 601 muudetakse karistusseadustikku ja perekonnaseadust.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid algatasid karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 348 SE 15. märtsil 2021. aastal ja esimese lugemise läbis see eelnõu 11. mail sellel aastal. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon algatas 16. veebruaril 2021 karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu ja eelnõu läbis esimese lugemise 14. aprillil 2021. aastal. Karistusseadustiku ja perekonnaseaduse muutmise seaduse – see tähendab seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine, kui lühidalt öelda eelnõu kohta – eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 8. novembril 2021 ja eelnõu läbis esimese lugemise 15. detsembril 2021. Riigikogus algatatud eelnõudega 339 SE ja 348 SE seoses toimus õiguskomisjonis 22. märtsil 2021 arutelu "Alaealiste seksuaalse enesemääramise vastased süüteod, õiguslik raamistik ja rakenduspraktika". 21. veebruari 2022. aasta istungil otsustas õiguskomisjon ühendada need kolm eelnõu, millest siin juttu oli. Seega, eelnõu 601 SE, mida me praegu käsitleme teisel lugemisel, tõstab seksuaalse enesemääramise eapiiri 14. eluaastalt 16. eluaastani ning tegu on valitsuse, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja EKRE ühiseelnõuga.

Õiguskomisjonis toimus 3. mai 2022. aasta istungil ühendatud eelnõu 601 SE teist lugemist sisuliselt ettevalmistav arutelu ja eelnõusse viidi sisse ka sisulised täpsustused. Huvigruppidelt küsisime samuti arvamust, oma arvamuse saatsid lastekaitse liit ja MTÜ Eluliin, kes viibisid ka koosolekul.

Nüüd võib-olla veel natukene sellest, mida see eelnõu täpsemalt käsitleb. Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse karistusseadustikku muudatused, mis seonduvad seksuaalse enesemääramise eapiiriga. See on 14 aastat praegu kehtivas seaduses, mis on kehtinud aastast 1992, kui Eesti taasiseseisvumise järel muudeti kriminaalkoodeksit. Sama regulatsiooni võttis üle ka 2002. aastal jõustunud karistusseadustik. Eelnõu muudatuse kese on seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmine seniselt 14. eluaastalt 16. eluaastani ning sellega seotud muudatused. Oluline on, et võrreldes kehtiva õigusega tehakse noortele täisealistele erisus seksuaalsete suhete lubamiseks alaealistega ehk nõndanimetatud Romeo ja Julia klausel. Selle kohaselt ei ole karistatav noore täisealise seksuaalsuhe 14–16‑aastase alaealisega, kui nende vanusevahe on kuni viis aastat. Seega on lubatud konsensuslikud seksuaalsuhted 14‑aastasel kuni 19‑aastasega ning 15‑aastasel kuni 20‑aastasega. Alates 16. eluaastast piirangut ei kehtestata.

Eelnõu peamine eesmärk on alaealiste kaitsmine täisealiste poolt toimepandud seksuaalse väärkohtlemise eest ja samas ei soovita kriminaliseerida noorte omavahelisi vabatahtlikke eakohaseid suhteid. Selleks, et kaitsta lapsi seksuaalse väärkohtlemise eest, tõstetakse karistusseadustiku § 145, see tähendab suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega, sanktsiooni määra. Kui laps on noorem kui 14‑aastane, on eelnõu kohaselt võimalik teo toimepanijat karistada kuni kaheksa-aastase vangistusega. Kehtivas õiguses on ette nähtud kuni viieaastane vangistus. Samuti tõstetakse karistusseadustiku §‑s 145alaealiselt seksi ostmise sanktsiooni määra olukorras, kus laps oli noorem kui 14‑aastane: kehtivas õiguses on sätestatud kuni viieaastane vangistus, aga eelnõuga on kavandatud kuni kaheksa-aastane vangistus.

Kuna eelnõuga tõstetakse seksuaalse enesemääramise eapiir 14. eluaastalt 16. eluaastale, siis antakse ka lapseealise mõistele seksuaalkuritegude peatükis uus sisu. Üldjuhul loetakse edaspidi lapseealiseks alla 16‑aastast isikut. Muudatusi tehakse ka karistusseadustiku 11. peatüki teises jaos ja karistusseadustiku §‑s 1781, selle pealkiri on "Seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks", ja §‑s 179, see sisaldab lapseealise seksuaalset ahvatlemist. Seal samamoodi tõstetakse kannatanu vanus seniselt 14. eluaastalt 16. eluaastani. Ja selleks, et välistada vabatahtliku ning eakohase suhte raames loodud pornograafilise materjali käitlemise eest karistamist, lisatakse kuriteokoosseisudele süüd välistavad asjaolud ja vanusevahe on ikka viis aastat. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus näiteks 17‑aastane ja 18‑aastane võivad küll vahekorda astuda, kuid sellise vahekorra jäädvustamine või 17‑aastase poolt oma partnerile endast pornograafiliste piltide saatmine oleks kuriteona karistatav.

Lapseealise seksuaalse ahvatlemise korral saab olema vanusepiir täisealise isiku poolt toime pandud tegude korral samuti 16. aastat ning see koosseis ei ole täidetud, kui täisealise ja 14‑aastase kuni 16‑aastase isiku vanusevahe ei ole suurem kui viis aastat. Sarnaselt eelnevalt kirjeldatud muudatustega on ka siin eesmärgiks kaitsta lapsi seksuaalse väärkohtlemise eest, mitte sekkuda samaealiste omavahelistesse normaalsetesse suhetesse.

Võib-olla ka nüüd erandkorras abiellumisest, mis siiani on olnud lubatud. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab vähemalt 15‑aastaseks saanud isik abielluda, kui kohus on laiendanud alaealise teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Nii komisjonis kui ka Justiitsministeeriumis oli arutuse all ka abiellumise erandlik vanus, see tähendab 15. aastalt 16. aastale tõstmine, ja eesmärk oli viia abiellumise iga kooskõlla seksuaalse enesemääramise eaga. Kuid eelnõu kooskõlastuse käigus saadud tagasiside põhjal tehti ikkagi eelnõusse muudatus ja alaealiste erandlik abiellumisiga tunnistatakse kehtetuks. See muudatus on otseselt seotud seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega. Edaspidi saavad abielluda üksnes täisealised isikud.

Nüüd võib-olla ka veel §‑st 1751, see tähendab "Lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine". Eelnõuga pakutakse välja analoogne regulatsioon, mille kohaselt ei ole tegu süüline, kui see pannakse toime lapspornos kujutatud või etteastes oleva lapse, kes ei ole arusaamisvõimetu, ja toimepanija vastastikusel nõusolekul põhinevas suhtes vabatahtlikult, selle eest ei anta rahalist tasu ega mis tahes muud hüve ning lapse ja toimepanija vanusevahe ei ületa viit aastat. See on analoogne lahendus § 145 lõikes 1 sätestatule.

Kuna teo toimepanija ei pea olema täisealine, kohaldub viieaastane vanusevahe kõigi süüvõimeliste isikute suhtes. Teisisõnu tuleb süü välistamiseks tuvastada, et lapsporno, millele juurdepääsu taotleti või mida jälgiti, hõlmas alaealist, kes osales etteastes või teoses vabatahtlikult, muu hulgas ei makstud selle eest tasu ning juurdepääs või etteaste jälgimine saab võimalikuks tulenevalt alaealise ja toimepanija omavahelistest eakohastest suhetest. Eakohaseks loetakse kavandatava regulatsiooniga ennekõike sellist suhet, mille korral ei täidaks suguühtesse astumine või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine jällegi karistusseadustiku §‑s 145 sätestatud süüteokoosseisu.

Komisjonis võeti ka, nii nagu alati, vastu otsused: tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. mail, konsensus; teha ettepanek teine lugemine lõpetada, konsensus; kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 18. mail käesoleval aastal; määrata juhtivkomisjoni esindajaks Heljo Pikhof. Ja võib-olla veel see, et eelnõu jõustuks 1. novembril. Siin pakuti välja erinevaid kuupäevi: 1. juuni, 1. september, aga arvati, et on vaja avalikkust rohkem teavitada, et nüüd on see pidu paljudel läbi. Aitäh!

11:45 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! On võimalik küsimusi esitada. Küsimusi ei näe. Siis on võimalik läbirääkimised avada. Läbirääkimiste soovi ka ei näe. Sellisel juhul on vaja läbi vaadata muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on esitanud ühe muudatusettepaneku ja juhtivkomisjon on selle muudatusettepaneku ise ka loomulikult arvestanud täielikult. Oleme ka muudatusettepanekud läbi vaadanud. Sellega on eelnõu 601 teine lugemine lõpetatud. Tänane päevakord on ammendunud ning istung on lõppenud.

11:45 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee