Austatud kolleegid, ma väga vabandan teie ees. Mul on väike spordivigastus ja seetõttu ma olin aeglasem, kui ma oleksin ette kujutanud. Aga selle võrra meeldivam on siin teie ees olla, et rääkida sedavõrd olulisest eelnõust, mille me oleme sotsiaaldemokraatidest saadikutega algatanud ja mis puudutab tulumaksuseaduse muutmist.
Nimelt, me elame praegu mitmes mõttes erakordsel ajal. Kui te vaatate makromajanduslikke näitajaid, siis paraku tuleb tõdeda, et ühelt poolt oleme etapis, kus majandus jaheneb. Majanduskasv, mis on viimastel aastatel olnud, on pöördumas languseks. Paljudel majandussektoritel oli keeruline juba kroonviiruse kriisist tingituna, sellele on nüüd lisandunud kõrgetest energiahindadest tulenevad raskused. Täiendavalt seisame silmitsi olukorraga, kus Euroopas on alanud sõda. Ja nii sellel sõjal kui ka Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidel on omakorda mõju ja hind. See väljendub väga üheselt ka meie inimeste toimetulekus.
Hindade kiire tõus, millest on siin saalis juba mitmel korral räägitud. Viimased inflatsiooninäitajad näitavad, et hinnad on tõusnud suurusjärgus 20%. See tähendab ikkagi seda, et sisuliselt on õhku haihtunud viiendik inimeste sissetulekust ja säästudest. Väga paljudel leibkondadel, loomulikult esmajoones neil, kes niigi elasid kas siis allpool vaesuspiiri või selle piiril, eelkõige kui me räägime eakatest, üksinda elavatest eakatest, lastega peredest, kellel juba oli keeruline, on loomulikult praegu veel keerulisem ots otsaga kokku tulla. Sedavõrd kiire hinnatõus mõjutab ka kõiki neid peresid, kelle kohta me võiksime öelda, et nad on toimetulevad, moodustavad Eestis keskklassi, aga sellele vaatamata on nende jaoks praegune majanduslik olukord erakordselt keeruline.
Kui me nüüd mõtleme selle peale, millises olukorras me oleme julgeoleku mõttes, siis ma arvan, et me kõik mõistame seda, et on erakordselt tähtis hoida, kaitsta ja toetada kõigiti Eesti ühiskonna ühtsust ja sidusust. See on hetkel olulisem kui kunagi varem viimase kolme kümnendi jooksul. Seetõttu oleme meie pakkunud välja ühe võimaliku lahenduse, kuidas Eesti peresid, Eesti inimesi praeguses keerulises olukorras täiendavalt toetada, kuidas anda inimestele võimalus paremini toime tulla. Mitmed kolleegid on teinud selles suunas teistsuguseid ettepanekuid. Õige pea räägime ju näiteks tarbimismaksude langetamisest. See eelnõu on ilmselt homse istungi päevakorras ja ma arvan, et see saab ka olema oluline arutelu.
Meie ettepanek baseerub väga olulisel põhimõttelisel seisukohal ja see põhimõtteline seisukoht on järgmine. Kuigi on väga oluline, et meil on sotsiaaltoetuste süsteem, toimetulekutoetuste süsteem ja abivajajaid aidatakse, siis fundamentaalselt soovib valdav osa Eesti inimesi ära elada sellest palgast, mille nad ausa tööga on välja teeninud. Palgast peab piisama, et elada, tunda ennast majanduslikult turvaliselt, koolitada oma lapsed, et oleks katus pea kohal ja oleks kaetud igapäevased kulutused. Samamoodi ei soovi Eesti eakad sõltuda valitsuse või ka omavalitsuse ühekordsest heldusest, žestist, mida nende suunas tehakse, vaid nende ootus on ikkagi see, et elu jooksul tehtud tööga välja teenitud pensionist piisab, et toime tulla. Seetõttu oleme meie enda pakutava lahenduse teraviku suunanud just nimelt sellele, et Eesti inimeste tulusid suurendada. Kui me räägime näiteks kolleegide ettepanekust, mille juurde me jõuame mõnevõrra hiljem, siis selle eesmärk on vähendada kulusid. Aga meie eesmärk on just nimelt suurendada tulusid.
Kuidas me seda teeme? See eelnõu ja see maksumuudatus koosneb laias laastus kolmest kõigile lihtsasti mõistetavast osast. Esimene neist puudutab niinimetatud tulumaksuvaba miinimumi ehk seda osa inimese tuludest – on see palgatulu, pensionitulu –, mida ei maksustata tulumaksuga. See on täna 500 eurot. Kui te meenutate, siis 500 euroni tõsteti tulumaksuvaba miinimum juba aastaid-aastaid tagasi. Vahepeal on olulisel määral kasvanud palgad, pensionid, kulutused – on toimunud väga suured muutused. Aga see joon, mis tõmmati maha – see oli valitsus, kuhu kuulusid Keskerakond, Isamaa, sotsiaaldemokraadid, kes viisid läbi tulumaksureformi –, on püsinud muutumatult.
Meie esimene ettepanek – ja seda ettepanekut oleme me siin saalis teinud korduvalt ka varem – on tõsta tulumaksuvaba miinimumi. Me oleme selleks piiriks välja pakkunud 654 eurot, mis on tänane alampalk – jah, see on võib-olla mõnevõrra sümboolne –, et alampalk oleks tulumaksuvaba. Kui kolleegidel on teisi ettepanekuid, ma ei tea, et see võiks olla hoopis 750 eurot või 1000 eurot või 520 eurot, no räägime sellest – muudatusettepanekuid saavad ju kõik teha –, aga põhimõtteline selline esimene meie ettepaneku osa on see, et tõsta tulumaksuvaba miinimumi inimestele reaalsuses, kõigile neile, kelle palgale üldse rakendub tulumaksuvaba miinimum. Me ju teame, et Eestis kõige kõrgemat tulu teenivatel inimestel tulumaksuvaba miinimum langeb ühel hetkel nulli, see on maksuküüru lõpus. Kõigile neile, kellele rakendub tulumaksuvaba miinimum, tähendab see otsest sissetulekute tõusu.
Teine osa sellest reformist, mida me välja pakume, on tõsta selle niinimetatud maksuküüru algust. Ehk kui praegu alates 1200‑eurosest tulust hakkab tulumaksuvaba miinimum vähenema, kuni ta jõuab ühel hetkel nulli, siis meie ettepanek on tõsta selle küüru algus 2000 euroni. Siin on samamoodi, et selle üle võib vaielda, võib-olla kolleegidel on ettepanekuid, et see peaks olema hoopis, ma ei tea, 1894 eurot või hoopis 2201 eurot või midagi muud sellist. Mõtleme, kus see õige piir peaks 2022. aasta hindade ja palkade juures olema. Aga kindlasti peaks ta olema kõvasti kõrgemal, kui on tänane piir.
Ma toon teile ühe näite. Tänasel hetkel me kõik teame, Eestis on suur probleem õpetajate puudus. Õpetajate puudus ei puuduta mitte ainult enam maapiirkondi, millest räägiti juba ammu aega tagasi, vaid tegelikult ka suurtes linnades on väga keeruline leida koolidesse õpetajaid. Õpetajate keskmine palk on tänaseks kasvanud sinnamaale, et õpetaja on juba nii kõrgepalgaline töötaja meil siin Eesti Vabariigis, et tema tulumaksuvaba miinimumi hakatakse vähendama. Ehk õpetaja peab hakkama maksma kõrgemat tulumaksu määra. See on ju üsna ebamõistlik olukord, kui me mõtleme, tegemist ei ole mingisuguse superkõrgepalgalise töötajaga. Vastupidi, õpetajate palgad peaksid veelgi tõusma, nende suhe keskmisesse palka peaks paranema. Nii et meie ettepaneku teine osa on lihtsas eesti keeles öeldes see, et toome õpetajad maksuküüru alt välja, toome üldse suure osa Eesti töötajatest sealt küüru alt välja, et nende sissetulekud maksuvalemi tõttu ei väheneks.
Ja kolmas osa, mis on lahutamatult seotud sellesama küüru alguse tõstmisega, on selle küüru pisut laugemaks muutmine, mis tähendab seda, et see, kuidas tulumaksuvaba miinimum hakkab vähenema, ei toimuks nii järsult kui praeguses arvestuses. See aitaks muu hulgas ka näiteks haiglaõdesid, ämmaemandaid, kelle keskmine palk on küllalt kõrge Eestis, üle 2000 euro, aga veidi laugem küür tähendaks seda, et nende sissetulekust jääks neile suurem osa alles. Väga lühidalt [kokku] võttes jätab see inimestele rohkem raha kätte. Rohkem raha kätte, mille eest nad saavad katta hindade tõusu mõjusid ja ise vaadata, kuhu nad seda kulutavad.
Mis on meie pakutava meetme, ma arvan, suur eelis selliste ettepanekute ees, nagu näiteks aktsiiside langetamine või teatud kaupade käibemaksu langetamine, mille üle võib ka arutleda? Praeguses olukorras, ma arvan, need ideed on asjakohased ja selles mõttes ei ole kindlasti mõtet neid laualt maha lükata. Aga mis on suur eelis? Me teame teiste riikide ja teiste majanduste kogemusest seda, et kui me käibemaksu teatud protsendi võrra langetame, ei tähenda see tarbijatele automaatselt seda, et samavõrra langevad ka hinnad. Või kui me kütuseaktsiisi teatud summas vähendame, ei tähenda see automaatselt seda, et kogu see soodustus jõuab kütuse ostjani. Osa sellest rahast läheb tee peal kaduma. Kui me tulumaksu langetame, siis ei lähe kaduma sentigi. Inimesed saavad selle raha oma kontole, see jõuab 100% nendeni. Sealt omakorda tuleb ju ka tarbimisse tagasi läbi selle – eriti kui me räägime väiksemapalgalistest, keskmise palgaga inimestest –, et nende sissetulekutest suur osa kulub siinsamas Eestis kodumaistele kaupadele-teenustele või siis vähemalt ostudele, mis tehakse siin, isegi kui need kaubad on riiki sisse toodud, ja läbi selle jõuab ka maksudena riigieelarvesse tagasi.
Mis on veel, ma arvan, oluline meie ettepaneku puhul? Kui võrrelda seda näiteks aktsiiside langetamise ettepanekuga, mille on austatud kolleegid teinud, siis näiteks kütuseaktsiisi langetamise puhul me kõik ju mõistame, et sellest võidavad enim inimesed, kelle kütusetarbimine on kõige suurem, ehk see tähendab seda, et jõukamad inimesed, kellel on võimsamad, suurema mootorimahuga autod, kes tarbivad rohkem kütust, kellel on peres võib-olla kaks autot, mitte üks või mitte ühtegi, eks ole, nemad võidavad sellest proportsionaalselt enam. Meie ettepanek, just vastupidi, on selles mõttes väga, ma arvan, õigesuunaline ettepanek: selle puhul on võitjad eelkõige need inimesed, kelle sissetulekud on väiksemad, on keskmised. Ja kõrgete sissetulekutega inimestel, kellel praeguses kriisis on lihtsam oma sissetulekute piires teha muudatusi oma tarbimises, on kindlasti lihtsam ka nende hinnatõusudega toime tulla, mis ei tähenda, et see on lihtne. Ma arvan, et paljudel inimestel on keeruline.
See on lühidalt meie välja pakutud muudatuste mõte. Kokkuvõtlikult, mida ma rõhutaksin: jah, see eelnõu on algatatud, ta adresseerib seda praegust majandusolukorda, see on selge. Aga teiselt poolt, mis mulle selle mõtte juures veel täiendavalt meeldib, [on see,] et see ei ole selline ajutine lahendus, mille me siin kokku klopsime ja siis, kui kriis läbi saab, ei ole teda võib-olla enam vaja või peab hakkama teda tagasi muutma. Tegemist on ikkagi, ma arvan, nagunii vältimatu otsusega. Ma arvan, et kui see Riigikogu koosseis ei suuda seda teha, ei suuda tulumaksu osas saavutada uusi kokkuleppeid, on see siis meie pakutud viisil või mingil muul viisil, näiteks astmelisele tulumaksule üleminek, siis peab sellega järgmine Riigikogu koosseis tegelema. Varem või hiljem tuleb nagunii seda tulumaksuvaba miinimumi hakata tõstma. Varem või hiljem tuleb nagunii hakata seda küüru nihutama või seda küüru reformima või parandama – sellest ei ole pääsu.
Selles mõttes, ma arvan, selle eelnõu tugevuseks ja eeliseks on see, et me teeme täna otsuse ära ja tänu sellele teeme selle õigeaegsemalt, teeme selle ära nüüd, kui meil võib-olla neid võimalusi ja aruteluruumi on isegi rohkem, kui on tulevikus. Sellega ma omapoolse sissejuhatuse, tutvustuse lõpetaksin ja olen hea meelega valmis vastama teie küsimustele, niikaua kui meil selleks istungiaega veel on.