Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

11:41 Istungi rakendamine

11:42 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Head külalised! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu täiendavat istungit neljapäeval, 21. aprillil 2022. aastal. Olen kokku kutsunud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõike 3 alusel ja Riigikogu juhatuse käesoleva aasta 18. aprilli istungi otsuse alusel juhatuse ettevalmistatud päevakorraga täiendava istungi. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni.

11:44 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab kuus seaduseelnõu. Esimeseks, Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister. Teiseks, maagaasiseaduse, hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister. Kolmandaks, perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister. Neljandaks, riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Viiendaks, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja kuuendaks, psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kolme seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust tervise- ja tööminister. Kõik kuus seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

11:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kuus eelnõu ning Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Head ametikaaslased, kõigepealt kohaloleku kontrolli suhtes selline informatsioon, et Riigikogu täiendaval istungil on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust, see on [Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse] § 76. Riigikogu täiendava istungi ajal kontrollitakse kohalolekut enne hääletust, kui mõni Riigikogu liige kohaloleku kontrolli nõuab. Kvoorumi puudumisel lõppeb istung automaatselt. Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

11:46 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 74 Riigikogu liiget, puudub 27.

Ja nüüd päevakorra juurde. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 55 lõikest 1 tuleb täiendava istungi päevakord istungi alguses kinnitada. Kinnitamisele minev päevakord on, head ametikaaslased, teie laudadele välja jaotatud. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 21. aprilli täiendava istungi päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

11:47 Esimees Jüri Ratas

[Tulemusega] poolt 74, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on päevakord kinnitatud.


1. 11:47 Ukraina parlamendi liikme Olena Šuljaki pöördumine

11:47 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Ukraina parlamendi liikme Olena Šuljaki, et ta saaks siin Riigikogu kõnetoolis edastada oma pöördumise. Palun! Tehnilisest küljest nii palju, et pöördumine loetakse ette ukraina keeles ja kõrvale loetakse eestikeelne tõlge.

11:48 Ukraina parlamendi liige Olena Šuljak

Lugupeetud spiiker! Lugupeetud parlamendi liikmed! Ma olen südamest tänulik võimaluse eest esineda siin saalis. Rasketel aegadel on eriti hinnaline tõeline sõprus, tõeline hoolitsus ja tõeline toetus südamest. Ja see ongi õiglane nii inimeste kui ka riigi suhtes.

Eesti on üks nendest maadest, keda meie, ukrainlased võime nimetada tõeliseks sõbraks, kes ei ole alt vedanud ja kes on meid toetanud Ukraina ajaloo kõige raskematel hetkedel. Ukraina võitleb täna igal rindel. Aga ei ole sellist rinnet, kus me ei tunneks tõelist ja tegusat Eesti toetust. Te aitate relvadega, annate varju Ukraina põgenikele, sulgete sadamad Vene laevadele ning tühistate nende viisad, kes kasutavad Putini režiimi neofašistlikke ja neonatsistlikke sümboleid. Eesti otsust peatada aasta lõpuni Vene gaasi import võib seada eeskujuks paljudele teistele, ka majanduslikult tugevamatele Euroopa maadele. See, et Eesti juhid käisid meie võitluse ajal Ukrainas, on tõeline solidaarsuse ja julguse märk olla koos meiega agressori vastu.

Tahan veel kord tänada teid, rahvasaadikud, ja kogu rahvast toetuse, solidaarsuse ja ühiste ohtude mõistmise eest. Selle eest, et rasketel aegadel te olete meiega. Täna selles saalis toimub Ukraina jaoks ajalooliselt tähtis hääletamine. Seda, et Venemaa tegevus Ukraina vastu tunnistatakse genotsiidiks, oleme me palunud paljudelt rahvastelt, aga esimest korda on see toodud parlamendi tasandil hääletamisele Euroopa riigi poolt. On väga sümboolne, et esimesena käsitleb seda küsimust Eesti, sest just Eesti tunnistas 1993. aastal esimesena Stalini režiimi poolt toime pandud holodomori Ukraina rahva genotsiidiks. Nüüd te käsitlete uut genotsiidi, mida Venemaa paneb toime Ukraina rahva vastu, aga juba 21. sajandil. See on tähtis kümnete tuhandete hukkunute mälestuseks. See on tähtis neile, keda piinati ja vägistati. See on tähtis neile, kelle majad on hävitatud. See on tähtis nendele inimestele, sadadele tuhandetele, kes on täna Mariupolis sunnitud end pommitamiste eest keldrites peitma.

Miks see on ukrainlaste jaoks tähtis? [See on tähtis] nendele, kes on osutunud ohvriteks ja nendele, kes on selles põrgus ellu jäänud, sellepärast et selline kvalifitseerimine kuriteoks viib pöördumatu karistamiseni, alates täideviijatest, lõpetades Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Me loodame, et Eesti parlament võtab selle otsuse vastu ja Eesti [eeskujule] järgnevad kõik tsiviliseeritud riikide parlamendid.

Genotsiidi tunnistamine ei ole tähtis mitte ainult Ukrainale, vaid ka Euroopale ja ülejäänud maailmale. Ukrainas ei piinatud ega vägistatud inimesi selle eest, et nad olid relvastatud, ega mitte sellepärast, et nad osutasid vastupanu. Neid tapeti selle pärast, et nad kuuluvad ukraina rahvuse hulka. Neid tapeti selle pärast, et nad elavad siin, Ukrainamaal. Selles on oht kogu maailmale, sest väga lihtne on panna Ukraina nime asemele mis tahes teise riigi nimi, mis oli kunagi Vene impeeriumi osa või Vene mõjusfääris. Kui täna maailm ei tunnista genotsiidiks seda, mis oli Ukrainas eile, võib homme genotsiid jõuda ka teiste rahvusteni maailmas.

Lugupeetud spiiker ja parlamendi liikmed! Praegusel hetkel, kui me oleme suurepärases Tallinnas, on Mariupolis metallikombinaat Azovstali keldrites naised, vanurid ja lapsed. Putini režiim, pommitamine mitmetonniste pommidega, ja ei ole välistatud, et ta kasutab ka keemilist relva, nagu seda on olnud varem – meie ühine kohustus täna on teha kõik, et peatada genotsiid. Meie ühine kohustus on teha nii, et see ei korduks enam mitte kunagi, mitte kuskil, mitte ühelgi maal. Ma usun, et koos me suudame selle eesmärgi saavutada. Inimlikkus võidab alati fašismi, elu võidab surma ja valgus pimeduse. Meie võit selles kohutavas sõjas on ka teie võit ja kogu inimkonna võit. (Aplaus.)

11:57 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu!


2. 11:57 Riigikogu avaldus "Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas" (584 AE)

11:57 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Priit Sibula, Heiki Hepneri, Raivo Tamme, Üllar Saaremäe, Aivar Koka, Helir-Valdor Seederi, Sven Sesteri, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa, Andres Metsoja, Tõnis Möldri, Mihhail Lotmani, Marko Mihkelsoni, Ülle Rajasalu, Mart Võrklaeva, Jüri Ratase, Oudekki Loone, Valdo Randpere, Kristen Michali, Erkki Keldo, Jaanus Karilaidi, Toomas Kivimägi, Paul Puustusmaa, Aivar Sõerdi, Andrus Seeme, Toomas Järveoja, Sulev Kannimäe, Mati Raidma, Ants Laaneotsa, Merry Aarti, Riho Breiveli, Alar Lanemani, Uno Kaskpeiti, Heljo Pikhofi, Leo Kunnase, Anti Poolametsa, Ruuben Kaalepi, Õnne Pillaku, Tiiu Aro, Jaak Valge, Henn Põlluaasa, Urmas Reitelmanni, Kersti Sarapuu, Aadu Musta, Marko Šorini, Kalvi Kõva, Tarmo Kruusimäe, Marek Jürgensoni, Mailis Repsi, Anneli Oti, Peeter Rahneli, Maria Jufereva‑Skuratovski, Yoko Alenderi, Urve Tiiduse, Signe Kivi, Heiki Kranichi, Eerik-Niiles Krossi, Enn Eesmaa, Tarmo Tamme, Igor Kravtšenko, Andrei Korobeiniku, Dmitri Dmitrijevi, Helmen Küti, Jaak Juske, Siret Kotka, Riina Sikkuti, Eduard Odinetsi, Marika Tuus-Lauli, Indrek Saare, Lauri Läänemetsa, Raimond Kaljulaidi, Mihhail Korbi, Kristina Šmigun-Vähi, Jüri Jaansoni, Marko Tormi, Helle‑Moonika Helme, Heidy Purga, Natalia Malleuse, Timo Suslovi, Anastassia Kovalenko‑Kõlvarti, Rene Koka, Siim Pohlaku, Viktor Vassiljevi ja Kalle Grünthali esitatud Riigikogu avalduse "Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas" eelnõu 584 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Urmas Reinsalu. Palun!

11:59 Urmas Reinsalu

Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Ukraina Ülemraada liikmed! Hea Eesti rahvas! Hea Ukraina rahvas! Sel raskel ajal, kui Ukraina rahvas jätkuvalt võitleb Venemaa Föderatsiooni agressiooni vastu, pannakse toime aina rohkem kuritegusid, mis nõuavad selget ja vastavat õigushinnangut. Venemaa Föderatsiooni relvajõudude toime pandud teod ei ole enam vaid agressioonikuriteod, vaid seavad eesmärgiks Ukraina rahva ja selle omapära süsteemse ja plaanilise hävitamise ning Ukraina rahva enesemääramisõiguse äravõtmise. Tuginedes ülaltoodule on vajalik viivitamatult tunnistada Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks teod, mis on toime pandud Venemaa Föderatsiooni relvajõudude poolt 24. veebruaril käesoleval aastal alustatud Ukraina-vastase sõjalise agressiooni viimase faasi ajal.

ÜRO genotsiidivastase konventsiooni ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi kohaselt mõistetakse genotsiidi all tegu, mis on toime pandud kavatsusega hävitada osaliselt või täielikult rahvuslikke, etnilisi, rassilisi või usulisi üksusi järgmistel viisidel. Esiteks, selle üksuse liikmete tapmine. Teiseks, üksuse liikmetele tõsiste kehaliste vigastuste või vaimsete hälvete tekitamine. Kolmandaks, üksusele tahtlikult selliste elutingimuste pealesurumine, mis põhjustab [üksuse] täielikku või osalist hävimist. [Neljandaks,] abinõude rakendamine üksusesisese sündimuse takistamiseks, ning [viiendaks,] laste sunniviisiline ümberpaigutamine ühest üksusest teise.

Selleks, et genotsiidi tunnistada, tuleb tuvastada, et toimepandud tegusid iseloomustab järgmine. Esiteks, nad on suunatud teatud kaitstud inimeste grupi vastu, mida võib eristada rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise kuuluvuse tunnuse kaudu. Teiseks, nende eesmärgiks on kaitstud grupi osaline või täielik hävitamine. Ning kolmandaks, nad peavad väljenduma vähemalt ühes konventsioonis ja statuudis välja toodud vormis.

Oluline on rõhutada mitut juriidilist aspekti rahvusvahelisele õigusele ja kriminaalkohtupidamise praktikale tuginedes. Esiteks, genotsiidiks tunnistamisel ei ole Jugoslaavia tribunali näitel nõutav üldise formaalse genotsiidse plaani olemasolu. Teiseks, genotsiid Rwanda kohtupidamise kaasuse näitel ei pea olema täideviijate peamine eesmärk. Ning kolmandaks, Jugoslaavia tribunali näitel ei ole minimaalset piiri ohvrite arvul.

Konventsiooni ja statuudi originaaltekstides kasutatakse terminit national group. Selle termini sisu ei saa seostada vaid ühe rahvusega, nagu seda tihti üritavad teha Vene maailma esindajad, kuna selline tõlge põhjendamatult kitsendab konventsiooni sisu ning jätab ilma kaitseta terviklikud inimeste kogukonnad, kuhu võivad kuuluda inimesed erinevatest rahvustest. Kohtupraktikas on kasutusele võetud rahvusliku üksuse, national group'i laiem käsitlus, mis ühelt poolt vastab konventsiooni ja statuudi eesmärkidele, teiselt [poolt] aga ingliskeelsete sõnade nation ja national semantilisele tähendusele. Vastavalt Rwanda Rahvusvahelise Kriminaaltribunali otsusele on rahvuslik üksus inimeste grupp, keda tajutakse omavahel juriidiliselt seotuna ning see seoslik põhjus põhineb üldisel kodakondsusel ja üldistel vastastikustel õigustel ja kohustustel.

Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina vastu vallapäästetud ja peetavale agressiivsele sõjale eelnenud ja sellega kaasnevad asjaolud osutavad ühemõtteliselt Venemaa Föderatsiooni juhtkonna kavatsusele hävitada Ukraina rahvas. Juba enne, kui Venemaa Föderatsioon alustas täiemõõdulist sissetungi Ukraina territooriumile, eitas Vladimir Putin Ukraina kui eraldiseisva riigi olemasolu ja kuulutas, et Ukraina on Venemaa lahutamatu osa. Putini väide, et ukraina ja vene rahvus ei ole eraldi rahvused, vaid kujutavad endast üht rahvust, ei tähenda tegelikult midagi muud, kui neist kahest rahvusest ühe – ukraina rahvuse – olemasolu eitamist.

Vene agressiooni väljakuulutatud eesmärk on Ukraina denatsifitseerimine. See termin on loodud just selleks, et seostada sõjalist agressiooni natsistide hävitamisega, kes väidetavalt elavad kogu Ukrainas. Natsistideks kutsuvad Vene võimud ukrainlasi, kes eitavad, et eksisteerib ainult üks rahvas ning võitlevad Ukraina rahva enesemääramisõiguse eest. Vene riikliku rahvusvahelise uudisteportaali RIA Novosti veebilehel oli avalikustatud artikkel "Mida Venemaa peab tegema Ukrainaga", kus oli välja toodud, et ukrainlaste denatsifitseerimine seisneb ümberkasvatamises, mida saavutatakse natslike suuniste ideoloogiliste repressioonide mahasurumise ja range tsensuuri kaudu: mitte ainult poliitika, vaid ka kultuuri ja hariduse valdkonnas. Selles artiklis on kirjas, et denatsifitseerimine paratamatult toob endaga kaasa ka deukrainiseerimise.

Vene Föderatsiooni relvajõud teostavad Ukraina territooriumil tsiviilelanikkonna vastu suunatud tegevust kavatsusega hävitada täielikult või osaliselt Ukraina rahvas kui eraldiseisev rahvusgrupp, tekitades grupi liikmetele tõsiseid kehalisi vigastusi või vaimseid hälbeid, luues Ukraina elanikkonnale tahtlikult elutingimusi, mis põhjustavad Ukraina rahva täielikku või osalist hävimist, paigutades Ukraina lapsi sunniviisiliselt ümber Vene Föderatsiooni territooriumile või Vene Föderatsiooni ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumile.

Vene Föderatsiooni relvajõudude ajutiselt okupeeritud territooriumil, näiteks Butšas, Borodjankas, Mariupolis, Hostomelis, Irpinis ja paljudes teistes Ukraina territooriumil asuvates asulates toime pandud hirmutegude puhul on tegemist massiliste faktidega, mis väljenduvad arvukates tapmise, röövimise, vangistuse, piinamise, vägistamise, küüditamise, tapetud ja surnuks piinatud inimeste kehade moonutamise, inimeste ja tervete perede, sealhulgas laste mahalaskmise juhtumites, kes püüdsid evakueeruda Donetski, Kiievi, Luhanski, Sumõ, Harkivi, Hersoni, Tšernihivi oblasti asulatest.

Peale Vene Föderatsiooni okupeeritud territooriumi vabastamist tuleb ilmsiks aina rohkem ebainimlikke ja hirmsaid tõsiasju. Okupandid suunavad sõjategevust tahtlikult tsiviilelanikkonna, ‑objektide ja erikaitse all olevate objektide – haiglate, koolide, lasteaedade – vastu, nagu näiteks Mariupoli puhul: pommide viskamine sünnitusmajale ja teatrile, kus inimesed olid varjul ning hoone vastas oli märgistus "Lapsed", hävitades praktiliselt terved linnad: Volnovahha, Izjum, Mariupol, Ahtirka, Tšernihiv, Štšastja ja teised asulad. Hostomelis põletati süstemaatiliselt vägistatud naiste kehadele haakriste, tuvastatud telefonikõnes vastab Vene sõdur küsimusele, kas tal pole kahju surnud Ukraina lastest, et ei ole, kuna nad on ukrainlased.

Eraldi tuleb tähelepanu juhtida arvukatele faktidele, mis tõendavad elutingimuste loomist, mis on mõeldud Ukraina elanikkonna füüsiliseks hävitamiseks. Asulate blokaad, asjaomastes asulates tsiviiltaristu – elektri-, vee‑ ja soojavarustuse – hävitamine, humanitaarabi laadungitele ligipääsu ja tsiviilelanikkonna evakueerimise takistamine võtab elanikelt ligipääsu ellujäämiseks vajalikele põhiteenustele, nimelt veele, toidule, toasoojale külmal ajal, ravimitele ja arstiabile, ning on mõeldud äärmuslike kannatuste tekitamiseks lõppeesmärgiga füüsiliselt hävitada tsiviilelanikkond mitmes Ukraina territooriumi piirkonnas.

Sellise tegevuse puhul on tegemist sõja[kuriteo] – nälja kasutamine sõjameetodina – ja inimsusevastase kuriteoga tsiviilelanikkonna hävitamise näol. Suurlinnade, näiteks Mariupoli ja Tšernihivi blokaad tõendab Vene Föderatsiooni kavatsust hävitada vähemalt osa Ukraina rahvast. Arvukad on ka tuhandete Ukraina tsiviilelanikkonna esindajate, sealhulgas laste sunniviisilise ümberpaigutamise faktid Vene Föderatsiooni territooriumile või Vene Föderatsiooni ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumile. Ukraina kodanike, näiteks Mariupoli elanike sunniviisiline väljasaatmine ja ümberpaigutamine tõendab samuti kavatsust hävitada Ukraina rahvas, lõpetada selle eksisteerimine teatud territooriumil. Ukraina laste sunniviisiline ümberpaigutamine Vene Föderatsiooni territooriumile, nende võõrasse keskkonda kasvatamiseks paigutamine tõendab eesmärki hävitada nende enesemääratlust ukrainlasena.

Mitmed Vene Föderatsiooni tegevused on samuti suunatud tingimuste loomiseks, mis põhjustavad Ukraina rahva järkjärgulist hävimist majandusliku võimekuse ja julgeoleku õõnestamise teel. See väljendub majanduslike taristuobjektide hävitamises: teraviljahoidlate kahjustamine, külvikampaania takistamine, merekaubateede blokeerimine, elektri‑ ja gaasitransporditaristu hävitamine. Selline tegevus on mõeldud eelduste loomiseks Ukraina rahva järkjärguliseks vaesumiseks, toiduainete ja muude ellujäämiseks vajalike ressursside puuduseks. Vene Föderatsiooni ajutiselt okupeeritud aladel kehtestatakse viivitamatult venekeelne ja vene ideoloogilise suundumusega haridus, mis samuti tõendab kavatsust hävitada Ukraina identiteet ja rahvus.

Ajutiselt okupeeritud Luhanski, Donetski, Tšernihivi ja Sumõ territooriumide raamatukogudest kõrvaldatakse Ukraina ajalookirjandust ja Ukraina ilukirjandust, mis ei ole kooskõlas Kremli propaganda postulaatidega. Sellesse on kaasatud Venemaa niinimetatud sõjalise politsei allüksused. Tuleks märkida, et genotsiidijuhtumitega, mis seisnevad teatava kaitstava rühma füüsilises hävitamises, kaasneb sageli kultuurilise ja ajaloolise pärandi objektide, usuliste objektide ja hoonete ründamine ning hävitamine. Sihipärane tegevus Ukraina muuseumide, Ukraina ajalooliste mälestusmärkide, jumalateenistuste pidamise kohtade purustamiseks, ukraina raamatute hävitamine, ukraina keele kasutamise keelamine okupantide kontrollitavatel aladel mitmetes kohtades on ilmne katse hävitada ja kaotada kultuurilised, ajaloolised ja keelelised tunnused, mis on iseloomulikud Ukraina rahvale ja ühendavad teda. Selline tegevus tõestab, et on olemas kavatsus Ukraina rahva füüsiliseks hävitamiseks. Seega võimaldavad eespool toodud faktid tervikuna arvata, et Venemaa Föderatsiooni tegevus relvastatud agressiooni ajal on suunatud Ukraina rahva hävitamisele ja kujutab endast genotsiidi.

Ukraina prokuratuur oli selle avalduse esitamise ajaks alustanud juba üle 5800 kriminaalmenetluse sõjakuritegude uurimises. Nimekiri nendest kirjeldatud kuritegudest on Ukraina riigi esitatuna avalduse esitajate käsutuses. Avalduse eelnõu [koostamisele] on eelnenud Ukraina valitsuse esitatud nimekirjaga tutvumine, Ukraina Ülemraada avalduse ning selle seletuskirja uurimine, millega pannakse ette maailma parlamentidele tunnustada see agressioonitegevus genotsiidiks, tunnistajate esindajate ütlused ning teoreetilise hinnanguga kolme eksperdi, vandeadvokaat Norman Aasa, sõjaõiguse eksperdi doktor Evgeny Tsibulenko ning õigusekspert Maria Hrabarchuki analüüsid.

Miks tänane avaldus on oluline? Esiteks sellepärast, et ohvrid väärivad õigust. Teiseks sellepärast, et ka Eesti on ühinenud genotsiidi tõkestamise rahvusvahelise konventsiooniga, mille järgi lepinguosalised kinnitavad, et sõja või rahu ajal sooritatud genotsiid on rahvusvahelise õiguse seisukohalt kuritegu, mida nad kohustuvad ära hoidma ning karistama. Õige hinnang seab maailma riikidele suurema kohustuse sekkuda genotsiidi tõkestamiseks ja lõpetamiseks. Rahvusvahelise õiguse alusel on endise ÜRO peasekretäri Kofi Annani järgi maailma riigid kollektiivselt pärast Rwandat ja Srebrenicat võtnud 2005. aastal kohustuse sekkuda ja kaitsta elanikkonda genotsiidi, sõjakuritegude ja etnilise puhastuse eest. Selle ideeliseks aluseks on vastav maailma riikide liidrite ühispöördumine ja peaassamblee seda kinnitav otsus 2005. aastast.

Olemas on NATO artikkel 5. Aga olemas on ka inimsuse artikkel 5. Ja seda tajus väga täpselt Prantsusmaa president Macron, kes läinud nädalal sedastas: "Riigid, mis arvavad, et see on genotsiid, on rahvusvahelise õiguse alusel kohustatud sekkuma. Kas see on see, mida inimesed tahavad? Mina seda ei arva." President Macron jätkab: "Kõik peaksid säilitama proportsioonitunde, see ei aita Ukrainat, kui kõik sisenevad järeldusi tegemata sõnalisse eskalatsiooni."

Eelnõu algatajad on teinud nii moraalsed kui juriidilised järeldused ning sellest johtuvalt on meie ettepanek Riigikogule tunnistada Vene Föderatsiooni agressioonisõda genotsiidiks. See on meie kohus inimsuse ees, Ukraina rahva ees.

Selleks, et survestada Vene Föderatsiooni, on vajalik taotleda maailma riikidelt tugevamaid sanktsioone Vene Föderatsiooni vastu ning ulatuslikumaid abisaadetisi Ukrainale, ennekõike ründerelvi ja moona. Selleks, et kurjategijad ei pääseks karistuseta, kutsume üles eraldi rahvusvahelise kohtu loomisele, et mõista riikidevahelise lepingu alusel moodustatud õigusemõistmise asutuses kohut Vladimir Putini ja tema kaasosaliste üle. Aitäh!

12:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased, meie kord näeb ette, et Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Küsimusi ei ole. Hea ettekandja, ma tänan teid! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni. Palun!

12:13 Marko Mihkelson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head külalised! Head kolleegid! Riigikogu väliskomisjon menetles 84 Riigikogu liikme 13. aprillil algatatud avalduse eelnõu kiires tempos, kuna tegemist on äärmiselt olulise ja vajaliku tahteavaldusega, mida Riigikogu täna siin saalis tegemas on. Seetõttu kogunes väliskomisjon juba selle nädala esmaspäeval ja teisipäeval, et seda eelnõu oma istungitel menetleda. Eelnõu algatajana tutvustas komisjonile eelnõus esitatud punkte ja tagamaid Urmas Reinsalu, kelle sõnul selle avalduse keskne tuum on anda hinnang Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudele kui genotsiidile ja kutsuda üles seda tegema ka teisi maailma riikide parlamente.

Komisjon viis läbi väga sisulise arutelu, esindatud olid kõikide fraktsioonide liikmed. Muudetud kujul, mis peamiselt keskendus rohkem keelelistele kui sisulistele parandustele – need parandused, te näete, on ka alla joonitud –, otsustas komisjon 19. aprillil konsensusega kinnitada eelnõu teksti ja nimetada juhtivkomisjoni esindajaks eelnõu esimesel lugemisel väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni.

Ütlen omalt poolt vaid seda, et see, mida me kohe asume tegema hääletusel, oma tahteavaldust väljendama, on väga unikaalne samm. Unikaalne samm selles suhtes, et me mitte pole ainult esimene parlament pärast Ülemraada vastavasisulist avaldust ja üleskutset maailma parlamentide poole, nimetamaks Ukrainas toime pandavat sõjakuritegude kaudu genotsiidiks, vaid unikaalne ka selle tõttu, et me teeme seda ajal, kui iga minut, iga hetk, kui meie siin nendel teemadel arutleme, on Ukraina rahvas vastakuti ohuga. Nad võivad olla tapetud, vägistatud, küüditatud, piinatud, ja ainult sellepärast, et nad on ukrainlased. Oma tahteavaldusega me kutsume üles oma kolleege maailmas samamoodi nimetama seda, mis Ukrainas toimub, genotsiidiks ja tegema kõik, et peatada see genotsiid ja tegema kõik, et aidata Ukrainat, Ukraina rahvast võitluses oma vabaduse eest, et pääseda sellest, mida on plaaninud selles hävitussõjas Venemaa Föderatsioon. Ma kutsun kõiki üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

12:16 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan. Nüüd on võimalus avada läbirääkimised ning sõna saavad võtta fraktsioonide ja komisjonide esindajad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Anti Poolametsa. Palun!

12:17 Anti Poolamets

Head Ukraina külalised! Hea esimees! Head kolleegid! Ukraina vabadussõda kestab. Me oleme selle kõik läbi teinud. Meie naaberrahvad on selle läbi teinud. See Taaveti ja Koljati võitlus meenutab väga Soome talvesõda, kui väike riik ilmutas südikust ja võitis. Venemaa rünnak meenutab oma tooruses ei midagi muud kui mongolite invasiooni. Venemaa ajalookirjutuses kujutatakse seda eriliselt jõhkra toorusena. Ja nüüd teevad nad seda ise. 1240. aastal vallutas Batu-khaan Kiievi. Vallutamise käigus jättis elu 50 000 linnaelanikku, ellu jäi paar tuhat. Linn rüüstati ja põletati maha. Aga aastal 2022 pidas Kiiev vastu. Venemaa teeb seda, mida Batu-khaan, Mariupolis, Izjumis, Harkivis ja sadades teistes linnades ja külades. Vibud ja mõõgad on asendatud ballistiliste rakettidega, aga toorus on sama nagu kaheksa sajandit tagasi.

Venemaa ei arvestanud ukrainlaste vaimuga. Nad lugesid relvastust ja vaatasid, et ukrainlastel on kõike ju vähem. Aga see imperialistlik sõgedus ei arvestanud, et Ukraina rahvas võitleb. Oma ülbuses nad ütlesid, et teid ei ole olemaski. Aga nad on olemas ja teevad seda, mida tegi Soome talvesõjas, kogu maailma silme all. Vene imperialism keeldub tunnustamast naaberriikide õigust eksistentsile, õigust isegi rahvana olemasolemisele, õigust rahvaste elule, riiklusele ja vabadusele. Aga see ei lähe läbi. Batu-khaani doktriin ei lähe läbi 21. sajandil.

Eesti on panustanud kõige rohkem per capita. Oli hetk, kui me olime ka absoluutarvudes peaaegu kõigist ees. Ja nii see peabki olema. Me tegime siinsamas saalis ettepaneku lennukeelu kehtestamiseks. Sellest rääkis kogu maailm. Euroopa peab tegema kõik, et mitte toita tänapäevast Batu-khaani rahaga. Need vead on kõik tehtud. Oli vapustav teada saada, et Vene ballistilised raketid lendavad Prantsuse mootoritega. Oli jahmatav teada saada, et Inglismaa keelas elektroonika müügi Vene droonide tootmiseks. Miks nad seda tegid? Sõda kestis 2014. aastast. Vene tankid harjutasid Saksa simulaatoritega. Miks nad seda tegid? Aga kunagi pole hilja. Nüüd on aeg reageerida. Me teame ju, et raha voolab ikka Vene gaasi, nafta eest Moskvasse, et õlitatult masinat käimas hoida.

Lisaaega palun.

12:21 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit!

12:21 Anti Poolamets

Aitame selle juhtme välja tõmmata. Eesti on teinud praegu õigeid samme. Me oleme kõigile eeskujuks peaaegu kõigis asjades Ukraina toetamisel.

Ukrainal ei ole see esimene kord genotsiidiga kokku puutuda. Kolm kunstlikku näljahäda on korraldatud 20. sajandil. Massimõrvad on Ukraina ajaloo teadaolev fakt. Kes neid ikka on teinud? Peamiselt "vennasrahvas". See on Batu-khaani vendlus, sellist ei ole kellelegi vaja.

Meie karistusseadustiku § 90 räägib genotsiidikuritegudest rahvusliku, etnilise, rassilise, usulise, okupatsioonirežiimile vastupanu osutava või muu sotsiaalse grupi liikme tapmise, piinamise, tervisekahjustuse tekitamise [eest]. See on see tunnus, mille järgi me võime juba praegu võtta selgeid seisukohti. Selge see, et hävitati okupatsioonirežiimile vastupanu osutavaid ja muu sotsiaalse grupi liikmeid. See läheb selle tunnusega täpselt kokku. Just nii on Butšas ja mujal tehtud. Hävitati okupatsioonirežiimile vastupanu osutavaid inimesi gruppide kaupa ja süstemaatiliselt. Küüditati. Me teame, mis on küüditamine. Küüditamine kogu oma tooruses. Me teeme kaks korda aastas mälestuspäeva. Varsti tuleb ka ukrainlastel leinapäevi kõvasti juurde peale holodomori näljahädade, kõigi nende õuduste meeldetuletamise.

Aga ma julgen öelda, et see on Vene impeeriumi kolmas kukkumine. 1917 pääsesid puurist välja mitmed rahvad. Eesti võitles ennast vabaks. Poola võitles ennast vabaks. Soome, Läti ja Leedu võitlesid ennast vabaks. Kõik agressioonikuriteod, sõjakuriteod on toime pandud. Aga Batu-khaani doktriin ei lähe läbi. Groznõi doktriin, et kõik lagedaks pommitada, ei lähe läbi. Selle töötas välja Gratšov – kõik lagedaks pommitada, kui ei suudeta võita. Ja nüüd viib seda ellu Dvornikov, Süüria lihunik. Kõik kuriteod on juba toime pandud. Batu-khaani doktriin kukub läbi. Elagu Ukraina! Au kangelastele!

12:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Mati Raidma. Palun!

12:25 Mati Raidma

Austatud juhataja! Head kolleegid! Väga austatud kolleegid Ukrainast! Täna on sõja, verise sõja 57. päev. Mitte keegi maailmas ei osanud arvata, milliseks tragöödiaks see kujuneb. Ilmselt maailm ei saanud aru Putini väljaütlemisest, et tegu on erioperatsiooniga, ja ta lause selle koha peal katkes. Tegelikult jah, tegemist on erioperatsiooniga rahva hävitamiseks ja selle kohta on maailmas olemas ka sõna – see on "genotsiid". Seepärast oleme me täna siin kõik ühisel meelel seda tõde välja ütlemas, Ukrainat toetamas ja sõnumit andmas kogu maailmale: ärge kartke kasutada tõeseid sõnu, sest see annab õige olemuse.

See, mis toimub Ukrainas, ei ole pelgalt sõda, sest "sõda" on tegelikult läbi aegade maailma sõnakasutuses natuke kulunud. See on rahva hävitamine, see on asulate maatasa purustamine. See on rahva piinamine, vägistamine. See on küüditamine, üle 100 000 lapse on vägivaldselt ära saadetud Venemaa avarustesse. See on genotsiid. Ärgem kartkem seda välja öelda. Oleme koos Ukrainaga täna, kinnitamaks kogu maailmale, et avage nüüd lõpuks oma silmad ja kiirustage appi, sest käes on väga‑väga kriitilised hetked. Sügav kummardus Ukraina rahvale selle kangelaslikkuse eest, selle sisemise jõu eest kurjusele vastu seista. Me oleme teiega. Tegelikkuses me saame juba täna kasutada mitte "teie‑meie", aga me olemegi "meie" – meie oma ühistes väärtustes ja meie oma tunnetes ja teineteise toetamises.

Tänane avaldus on vaid üks etapp, kuid oluline etapp sõnumi kandmisel. Igaühel on oma roll selles sõjakeerises, igaüks saab kuidagi panustada. Meie kui parlament saame panustada selliste avaldustega, selgitamaks maailmas, kui väga on täna vaja võtta kiire abi kasutusse. Genotsiidi korraldajaga ei saa pidada läbirääkimisi, see on mõeldamatu. Genotsiidi korraldajaga tuleb võidelda lõpuni. Seepärast on üleskutsed relvaabile väga õiged. Me ei saa rääkida vaherahust, genotsiidi läbiviijaga ei saa olla rahu. Me peame minema lõpuni ja me läheme koos teiega. Head Ukraina sõbrad, me oleme teie kõrval. Aitäh!

12:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Siin, jah, on komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Mihhail Lotmani. Loomulikult, palun! (Esineja küsib lisaaega.) Palun, kolm minutit!

12:29 Mihhail Lotman

Austatud Riigikogu esimees! Austatud külalised Verhovna Radast! Saadikud! Head kolleegid! Täna vastuvõetav avaldus ei ole pelgalt järjekordne deklaratsioon, vaid tõsine süüdistusakt ja tal on tõsised tagajärjed. Ehkki ajakirjanduses on pahatihti kasutatud sõna "genotsiid" kergekäeliselt, on sellel rahvusvahelises õigussüsteemis kindel tähendus. President Biden nimetas Ukrainas toimuvat genotsiidiks, kuid hiljem selgitati, et see oli tema emotsionaalne hinnang ning lõpliku hinnangu peaksid andma juristid. Seevastu president Macron kutsus üles mitte kasutama sõna "genotsiid", sest see nõuaks asjasse sekkumist. See, austatud kolleegid, on äraspidine loogika.

Me lähtume teisest loogikast. Kui toimub genotsiid, siis meie minimaalne kohustus on julgeda seda nii nimetada. Seda mitte teha on eriti häbiväärne olukorras, kui agressor ei varjagi oma plaani hävitada ukraina rahvus. "Genotsiid" ei ole üksnes emotsionaalne või juriidiline termin. Sellel mõistel on kindel poliitiline dimensioon. Poliitiline deklaratsioon ei asenda kohtuotsust, kuid võib kujundada tulevase süüdistuse raamistiku. Siinjuures ei lähtu me üksnes president Zelenskõi üleskutsest ja president Bideni emotsionaalsest hinnangust, vaid ka Eesti juristide kolmest üksteisest sõltumatust ekspertiisitulemusest. Jah, see, mis toimub praegu Ukrainas, on genotsiid. Tuleb loobuda emotsioonidest ja keskenduda tuvastatud faktidele ning nende kvalifitseerimisele rahvusvahelise õiguse seisukohalt.

Seoses sõjaga Ukrainas tuleb Venemaad süüdistada järgmistes kuritegudes. Esimene süüdistus: kuritegu rahu vastu. 24. veebruaril alustatud provotseerimata agressioon suveräänse riigi vastu on vastavalt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudile ja ÜRO Peaassamblee resolutsioonile nr 3314 kuritegu rahu vastu.

Teiseks: sõjakuriteod. Vastavalt Rooma statuudile on tsiviilisikute sihipärane tapmine ja tsiviilobjektide hävitamine sõjakuritegu. Venemaa relvajõudude sooritatud sõjakuritegude nimekiri sisaldab sadu juhtumeid. Neid kvalifitseeris sõjakuritegudena ka OSCE raport. Eriti tuleb välja tuua okupantide sihipärane kultuurimälestiste hävitamine, eriti selliste, millel on rahvuslik iseloom.

Kolmandaks: inimsusevastased kuriteod. Kui sõjakuritegusid on toime pandud riigi poolt ning riigi nimel sihipäraselt, kvalifitseeritakse neid Rooma statuudi järgi inimsusevastasteks kuritegudeks. See, mille Venemaa sõjavägi pani toime Ukrainas, kvalifitseerub inimsusevastaste kuritegudena. Riik võimaldab, suunab ja tunnustab sõjakuritegude sooritajaid. Kurjategijaid ergutatakse ja autasustatakse. Näiteks korraldas 64. motoriseeritud laskurbrigaad Butšas mitu erinevat genotsiidiakti. Selle peale omistas Venemaa president brigaadile kaardiväe aunimetuse.

Neljandaks: genotsiid. Genotsiidi käsitletakse inimsusevastaste kuritegude kõige raskemaks vormiks. 1948. aastal vastuvõetud genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon sätestab viis tegu, millest igaüks ka eraldi võetuna kvalifitseerub genotsiidina, ning Ukrainas on dokumenteeritud kõik viis teguviisi. Seega lubavad dokumenteeritud faktid Ukrainas toimuvat kvalifitseerida genotsiidiks, sihipäraseks ukraina rahvuse, Ukraina elanikkonna ja ukraina kultuuri hävitamiseks. Võib kindlalt väita, et pärast teist maailmasõda pole nii laiaulatuslikku ja eripalgelist genotsiidi läbi viidud ühegi teise riigi poolt. Ukrainas on sooritatud kõik viis genotsiidi kuriteotüüpi. Genotsiidiaktid Ukrainas ei ole üksikud eksessid. Need on osa Venemaa üldisest sõjalisest strateegiast, mis omakorda on deukrainiseerimise poliitika ja ideoloogia läbiviimine. On katkematu ahel, mis seob Ukraina kõrgemat juhtkonda, Putini režiimi ideoloogia propagandiste ja kuritegelikke sõjapidamise meetodeid marodööritseva sõduriga ja tema abikaasaga, kes õhutab seda sõdurit röövima ja vägistama Ukraina naisi. See kõik on üks kompleks.

Kuidas iseloomustada praegust Venemaad? Väljapaistev saksa filosoof Karl Jaspers pakkus välja mõiste "kuritegelik riik". Kuritegelik riik ei ole riik, mis sooritab ühe või teise kuriteo, vaid riik, mis süstemaatiliselt loob ja taastoodab nõndanimetatud mitteõigust. Putini Venemaa on kuritegelik riik. Genotsiidi Ukrainas sooritas seesama kuritegelik riik, mis hävitas Venemaal tsiviilühiskonna ja õigusriigi algeid, tappis ja vangistas võltsitud süüdistuste alustel opositsioonipoliitikuid ja teisitimõtlejaid ning korraldab haarangut neile, kes julgevad toetada rahu.

Austatud kolleegid! Lubage veel kord meelde tuletada, et kangelaslik Ukraina rahvas ei võitle mitte üksnes enda, vaid kogu lääne tsivilisatsiooni vabaduse, au ja väärikuse eest. Süütute ohvrite veri kisendab taeva poole ja nõuab õigust. Austatud kolleegid! Mul pole vähimatki kahtlust, et me võtame selle avalduse täna vastu, aga ma kutsun teid üles selle vastu võtma ühehäälselt. Aitäh! Slava Ukraini!

12:36 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Lauri Läänemetsa.

12:36 Lauri Läänemets

Lugupeetud kolleegid! Head kolleegid Ukrainast! Ukraina riigi ja rahva vaprus kirjutab uut peatükki Euroopa ja maailma ajaloos. See on ajendanud muutusi mitmete riikide senises välis- ja julgeolekupoliitikas. See on andnud tööd NATO-le ja süvendanud koostööd Euroopa Liidus. Ukrainlaste julgus, jõud ja tahe oma riigi ning rahva eest otsustavalt seista on saanud demokraatlikele riikidele eeskujuks. See kõik on paraku tulnud ülikõrge hinnaga. Kümned tuhanded inimesed on kaotanud oma elu. Miljonite inimeste elu on lõhutud. Agressiooni saadab Venemaa poliitilise juhtkonna ja sõjaväe erakordne julmus. Sõja koletuteks tähisteks on saanud tsiviilelanikkonna ründamine, peksmine, vägistamine, küüditamine ja tapmine, röövimisest ja varastamisest rääkimata. Veretööd jätkuvad, iga päev lisandub uusi ohvreid. Venemaa ladvik ja sõjaväe juhtkond kas eitavad või õigustavad tehtut. See on sõda Ukraina riigi kaotamiseks, rahva tühistamiseks. See on genotsiid.

Me võtame siin selle valguses, õigemini tumeda varju saatel vastu avalduse. Mõni võib öelda, et järjekordne formaalne deklaratsioon, lihtsalt paber, ent siiski mitte. Tänane avaldus on demokraatliku ja parlamentaarse Eesti rahvaesinduse suunis oma valitsusele ja üleskutse teistele riikidele kuritegude hukkamõistuks ja kohtupidamiseks, kuid mitte ainult selleks. Esmajärjekorras tuleb see sõda lõpetada. Õige ja õiglane lõpp saab olla Ukraina võit ehk Vene vägede otsustav ja lõplik väljalöömine Ukraina maa-aladelt, vetest ja õhust. Tänane avaldus on suunis valitsusele teha veel enam diplomaatilisi ja sõjalisi pingutusi, tagamaks demokraatlike riikide poolt Ukrainale nii palju relva- ja humanitaarabi ning rahvusvahelist toetust, et Venemaa Föderatsiooni väed saavad Ukrainast välja löödud. Rõhutan, välja löödud, sest Venemaad välja rääkida ei õnnestu.

Demokraatlike riikide toetus Ukrainale peab olema selgelt eesmärgistatud, mitte lihtsalt abi sõdimiseks, mitte iga riigi üksik juhuslik panus, vaid selge ühine toetus viimse kui ühe Vene sõduri väljatõrjumiseks. Kui selle jaoks on vaja tanke pataljonide viisi, siis tuleb need anda. Kui selleks on vaja rohkem kaugtule-võimekust, siis tuleb seda teha. Ainuke võimalus agressorriigi sõduril Ukrainasse jääda võib olla surnuna. Ainuke võimalus Putinil läbirääkimisteks saab olla sõjavangide vahetamine. Kohtupidamine tuleb. Ukraina rahvas saab õiguse ja õigluse osaliseks. See ei too kaotatud elusid tagasi ega muuda tehtud roimasid olematuks, kuid see kehtestab Venemaale raamid, mis jäid pärast teist maailmasõda seadmata ning mille Lääs kahjuks täitumata jäänud heade ootuste lootuses jättis üheksakümnendatel määratlemata. Kurjuse vastu saab vaid jõuga ja kurjuse karistamine peab olema vältimatu. Ukraina ootab selleks meie ja teiste vabade rahvaste otsustavat tuge ja seda me vankumatu liitlasena ka anname. Aitäh!

12:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Enn Eesmaa. Palun!

12:41 Enn Eesmaa

Austatud Ukraina kolleegid, suursaadik! Head töökaaslased! Ühe fundamentaalse teooria kohaselt oli maailma loomise alguses sõna. Ja see sõna oli valgus. Meil teiega on võimalus öelda oma sõna selleks, et meie maailma lõpus ei oleks pimedus, ja teha seda koos Ukraina rahvaga, kõigi nendega, kes ka praegusel tunnil, relv käes, võitlevad oma rahva, oma riigi, oma pere ja tegelikult kogu Euroopa õiguse eest edasi elada maailmas, mida tõenäoliselt mõtles see, kes alguses ütles: "Saagu valgus!" Keskerakond toetab seda avaldust, see on meie võimalus kasutada sõnarelva pärisrelvade vastu. Aitäh!

12:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Head ametikaaslased, nüüd on nii, et vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid ei esitatud ja me asume lõpphääletuse ettevalmistamise ja läbiviimise juurde.

Head ametikaaslased, panen hääletusele 84 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse eelnõu 584. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:45 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 86, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on 84 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avaldus 584 vastu võetud. (Aplaus.) Head ametikaaslased, teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud ja ka meie istung on lõppenud. Ma tänan teid ja jõudu teile meie töös.

12:46 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee