Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame oma VII istungjärgu 12. töönädala neljapäevast istungit. Rakendamise käigus on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Vaatan, et Jaak Juske soovib seda teha. Palun!

10:00 Jaak Juske

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tere hommikust! Meil on olnud ühiskondlik kokkulepe, et Eesti õpetajate keskmine palk pidi olema juba 2021. aastal 120% Eesti keskmisest palgast. Selle asemel olid õpetajate palgad vahepeal üldse külmutatud. Tänane valitsus on küll leidnud vähekene raha õpetajate palga tõusuks, aga keskmine palk põrutab eest ära. Inflatsioon, väga kiire inflatsioon, sööb õpetajate palkasid, õpetajate palgavaesus süveneb. Nii, head kolleegid! On viimane aeg täita õpetajatele antud lubadus. Seega esitavad sotsiaaldemokraadid menetlusse eelnõu, millega tehakse Vabariigi Valitsusele ülesandeks kahes osas järgmise aasta sügiseks tõsta Eesti õpetajate keskmine palk 120%‑ni Eesti keskmisest palgast. Palun seda toetada! Aitäh! Eelnõu on üle antud elektrooniliselt.

10:01 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

10:01 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Kunagi ei ole hilja ja alati peab olema meil võimalus vaadata ajas tagasi, kas kõik need head otsused, mis me oleme teinud, on nii head ja täna, aastal 2022, toimivad. Isamaa on seisukohal ja kaheksa saadikut – see on mu lemmiknumber, see on ju Muhu kaheksakand – ehk siis härrased Helir-Valdor Seeder, Heiki Hepner, Tarmo Kruusimäe, Raivo Tamm, Üllar Saaremäe, Priit Sibul, Andres Metsoja ja Mihhail Lotman leiavad, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus vajab auditit, ümbertegemist, kõpitsemist. Seega, julgemalt toetama! Hoidke meeled vabad ja anname parima sisendi, et see, mis toimis aastal 1992, ei toimi võib-olla aastal 2022. Palun eelnõu toetada! Aitäh!

10:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele.

Annan edasi ka infokillu. Head Riigikogu liikmed, tuletan meelde, et täna 30 minutit pärast korralise istungi lõppu algab meil siin Riigikogu täiendav istung. Sellekohane teade on nädala alguses välja saadetud kõigile teile ka elektrooniliselt.

Teeme nüüd ära kohaloleku kontrolli, palun! 

10:04 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks registreerus 76 saadikut.


1. 10:04 Karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine) eelnõu (585 SE) (ühendatud eelnõud 556 SE ja 576 SE) kolmas lugemine

10:04 Aseesimees Martin Helme

Tänases päevakorras on meil kaks punkti. Esimene päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni ja Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 585 kolmas lugemine. See eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Aga enne, kui me läheme hääletamise juurde, avan läbirääkimised. Heljo Pikhof, palun!

10:04 Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ukrainas käib teist kuud verine sõda. (Juhataja helistab kella.)

10:05 Aseesimees Martin Helme

Vabandust, Heljo! Saalis on natuke liiga palju müra. Laseme kõnelejal rahulikult rääkida. Jah, palun!

10:05 Heljo Pikhof

Ja sellesama sõja pitserit kannab ka eelnõu, mis jõuab peatselt lõpphääletusele, andes seaduseks saades ühemõttelise sõnumi, et Eesti riik on valmis otsustavalt käituma nendega, kes toetavad Venemaa agressiooni ja õhutavad sõda. See seadus annab selge sõnumi, et agressiivsete ja vaenulike sümbolite avalik eksponeerimine võrdub toetusavaldusega Ukrainas toime pandud julmustele ja inimsusvastastele kuritegudele ja sellise sümboolika provotseeriv kasutamine on Eesti riigi vastane tegevus.

Agressioonisümboleid keelustava seaduse menetlemine käis Riigikogus tavapärasest kiiremini. Selle peapõhjuseks oli lähenev 9. mai. Mina usun ja loodan, et see päev tuleb tänavu rahumeelne ja vaoshoitud nii Tallinnas Kaitseväe kalmistul kui ka Ida-Virumaa linnades, kus on traditsiooniliselt 9. maid tähistatud. Ma väga loodan, et politsei ei pea sel päeval kinni pidama isikuid, kes vaenu õhutavad, ohtlikult käituvad ja rikuvad karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse uusi sätteid, mis saavad suure tõenäosusega õige pea Riigikogu heakskiidu. Eelduse selleks loob tõsiasi, et pärast sõja algust on teada imevähe juhtumeid, kus vaenulikku sõjasümboolikat on avalikku ruumi toodud. Võimalikke provokaatoreid, kui soovite, siis Kremli-meelseid tegelasi, hoiab loodetavasti vaos seesama seadus koos seal olevate karistustega. Ja kahtlemata on politsei 9. mail oma ülesannete kõrgusel ja vajaduse korral Eesti riik kehtestab end. Eesti riik näitab samas oma tugevust sellega, et soovijad võivad minna 9. mail rahumeeli näiteks pronkssõduri juurde lilli ja küünlaid viima, oma sugulasi mälestama. Vaatamata ärevale ajale ja ühiskonnas olevatele pingetele on see lubatud.

Kahetsusväärselt aga võeti seadusest välja paragrahv, mis oleks keelustanud ka sõnalise vaenu ja sõja õhutamise. Jah, ma räägin lühikese aja jooksul juba kolmandat korda siin kõnetoolis sellest, et Eesti punase laternana pole seaduse tasemel vaenukõnet hukka mõistnud, see pole karistatav. Ja kordan üle, et oleme Euroopaga samas väärtusruumis koos teiste Euroopa riikidega kokku leppinud, et avalik vägivallale õhutamine on kriminaalkorras karistatav. Kahjuks pole Eesti kokkuleppest kinni pidanud, olles koos Rumeeniaga Euroopas ainukesed, kes pole seda seadustanud. Avalik vägivallale õhutamine kasvab kergesti üle tegudeks ja siis on juba hilja vägivalda tagasi hoida ja kontrolli alla saada. See mobiliseerib ka neid inimesi, kes ilma seda laadi üleskutseteta poleks aktiivsed. Kui kutsutakse üles vaenama inimest lähtuvalt tema grupikuuluvusest või kutsutakse üles vägivallale teatud grupi suhtes, siis ei juhtu praegu mitte midagi. See tähendab, et regulatsioon seaduse tasandil puudub. Kõige hirmsam on, et vaenukõne õhutab sallimatust ja vägivalda, luues keskkonna, kus teatud inimeste diskrimineerimine ja ründamine oleks justkui õigustatud, isegi kui kõneledes otseselt vägivallale ei kutsuta. Vaenamine sisaldab selget psüühilist rünnakut, vägivalda või sellele üleskutset.

Palun kaks minutit lisaaega.

10:09 Aseesimees Martin Helme

Kaks minutit lisaaega, palun!

10:09 Heljo Pikhof

Selleks et vaenamine oleks hukkamõistetav ja karistatav, peavad sellel olema selged kvalifitseeritud tunnused. Kui keegi midagi [selle vastu] ei tee, annab see vaenukõne levitajatele hoogu juurde ja nad arvavad, et võivadki nii käituda. Lõpetuseks tahaksin öelda, et sotsiaaldemokraadid toetavad agressioonisümbolite keelustamist ja vastava seaduse vastuvõtmist. Aitäh!

10:10 Aseesimees Martin Helme

Signe Kivi, palun!

10:10 Signe Kivi

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Armas Eesti rahvas! Keeruliselt kõlava karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine) eelnõu seadusena vastuvõtmine täna siin saalis on erakordselt oluline ja oodatud. See on eelnõu, mis keelustab agressiooni, genotsiidi, inimsusvastase kuriteo või sõjakuriteo avaliku toetamise, õigustamise või eitamise, sealhulgas nende kuritegude toimepanemiseks kasutatud sümboolika ja teose avaliku eksponeerimise eesmärgiga neid tegusid toetada või õigustada.

Reformierakonna fraktsioon soovib rõhutada seaduse olulisust kõigile Eesti elanikele. Meile Riigikogus on oluline anda rahvale selge sõnum, et siin selles riigis kehtivad Eesti Vabariigi seadused ja reeglid. Siin kaitstakse isikute võrdsust, inimväärikust, tervist, rahu ja avalikku korda. Okupatsiooni ja agressorriikide sümboolika saab selle eelnõu vastuvõtmisega sõnaselgelt ja ühemõtteliselt olema keelatud. Ja tegelikult, miks peakski Eestis, vabas demokraatlikus riigis elavad inimesed neid mingilgi moel soovima kasutada? Sõnum siit saalist on: ei vägivallale, ei vaenusümboolikale mis tahes kujul, ei niinimetatud Georgi lintidele ja Z‑tähtedele, igasugustele tähtedele ja sümbolitele, mis õilistavad koletuslikke sõjakuritegusid ja genotsiidi Ukrainas või mujal maailmas.

Sümbolid ja kujundid omavad tähendust ja võivad ühendada, aga võivad teha ka haiget, võivad provotseerida ja sünnitada uut vägivalda. Me ei soovi seda. Mäletame veel liigagi hästi aegu, mil Eesti Vabariigi sümbolid ja isegi sinimustvalge värvikombinatsioon mis tahes kujul olid keelatud. Me pidime õppima äraspidi ajalugu, meie tänavatel lehvisid veripunased lipud ja loosungid, kõlasid võõras keel ja võõrad laulud.

Mis on sel kõigel pistmist tänase seaduseelnõuga? On, sest see aeg ei olegi nii kaugel. On, sest nähtavaid märke agressori sõnumitest ja sümbolitest, mis imbuvad meie igapäevaellu ja mürgitavad avalikku ruumi, ju lisandub. Lisandub hiilivalt, haiget tegevalt. Aga meie ei sunni oma riigi sümboleid ja reegleid kellelegi vägisi peale. Me ei sunni siin elama ja meie kombeid armastama. Me eeldame, et siin elavad erinevatest rahvustest inimesed soovivad jagada meie komberuumi, õppida meie keelt ja mõista meie meelt.

Korrakem veel: Eesti on 30 aastat olnud taas iseseisev demokraatlik riik, kus isikuvabadused ja eriarvamused on põhiseaduse kaitse all, kõigi siin elavate inimeste jaoks. Ajalugu, tõest ajalugu me muuta ei saa. Ja vabas Eestis on kõigil õigus väärikalt erinevates sõdades ja konfliktides langenud rahvuskaaslasi mälestada, olgu selleks mis tahes kuupäev. Meie usume, et Eesti ühiskonnas saab valitseda ja jääb valitsema üksmeel ja rahu, et ka Riigikogu saalis võib valitseda üksmeel ja me seadustame eelnõu 585. Näitas ju selle menetlemise käik harvaesinevat koosmeelt viia kokku opositsiooni ja valitsuse tahe. Rahva tahe. Kutsume kõiki Riigikogu liikmeid eelnõu poolt hääletama. Aitäh kolleegidele! Elagu Eesti! Elagu Ukraina!

10:14 Aseesimees Martin Helme

Marek Jürgenson, palun!

10:14 Marek Jürgenson

Lugupeetud istungi juhataja! Head saalis viibijad! Hea Eesti rahvas! Olgem ausad, põhjus, miks me täna seda seaduseelnõu Riigikogus üldse menetleme, peitub ju Putini režiimi korraldatud Venemaa vägede sissetungis Ukrainasse ja seal korda saadetud jõhkrates tapatalgutes. Seetõttu asetub 9. mai sel aastal hoopis teistsugusesse konteksti ning lisaks korrakaitsjate valmisolekule on Riigikogu kui seadusandliku kogu ülesanne tagada neile tegutsemiseks vajalik raamistik.

Fakt on see, et kui rääkida 9. maist ja sümboolikast, mida on praegu rakendatud Venemaa sõja õigustamiseks Ukrainas, siis need sümbolid ei ole kindlasti 9. mai tähistamisel kohased. Langenute või hukkunute mälestamine on lubatud, aga tehkem seda väärikalt ja rahulikult. Viigem soovi korral lilled mälestussamba juurde või langenute haudadele ja mingem rahulikult edasi. Kuid kasutada ei tohi sümboolikat, mis on praegu rakendatud Vene propagandavankri ette. Teatud sümbolid on Ukraina kontekstis erilised ja mõelgem selle peale.

Keskerakonna fraktsiooni nimel tunnustan saadikuid, praktikuid ja asjatundjaid, kes aitasid kahe eelnõu ühendamisele kaasa ning aitasid leida poliitilist ühisosa siin saalis. Antud olukorras oleks äärmiselt lühinägelik jonni ajada ja poliitilist peenraha taga ajada. On ju meie ühine eesmärk, et Eestis ei toimuks provotseerivaid meeleavaldusi ning saaksime rahumeelselt üheskoos elada, hoolimata sellest, milline on meie rahvus või kodune keel. Usaldus Eesti politsei vastu on ligemale 90%. Olen kindel, et politsei kasutab oma töös mõistlikkuse printsiipi. Usaldame ja austame Eesti politseid.

Tuletan meelde, et sõjas hukkunute mälestamine ja kalmistule minek ei ole keelatud. Me ei tohiks aga korraldada avalikke üritusi ega rongkäike ega hulkadena tähistamist. Peaksime hukkunuid mälestama väärikalt. Kordan lõpetuseks üle, et loobugem 9. mail igasugusest sõjasümboolikast, mis toetab või õigustab mingit sõjalist agressiooni. Olgem mõistlikud, olgem rahumeelsed! Aitäh!

10:17 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

10:17 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Parem hilja kui ei kumbki. Isamaa on aastaid või aastakümneid rääkinud, kuidas me peaksime kaitsma omaenda lihtsat Eestimaad. President Kaljulaid, kui ta tuli ametisse, ütles, et me peame kaitsma enda komberuumi. Täna on see [aeg], kus me saame ühiselt aru, et meie komberuum on mingil määral ohustatud. Jah, headel aegadel tundus meile alati, et see on neljanda, teise või ükskõik mitmenda järgu asi. Kuid tark õpib teiste vigadest, loll ei õpi iial.

Me oleme aru saanud, et ohutunne on olemas. Me oleme näinud, milline on hübriidsõda. Tuletan meelde kas või seda, et Ida-Ukraina sündmused algasid ju lihtsalt keeleseadusest ja inimesed andsid selleks allkirja. Seda, mis seal täna toimub, ei kujutanud mitte keegi ette. Juba 2014. aastal inimesed ütlesid, et oleks seda teadnud, ei oleks allkirja andnud. Me peame riigina lihtsalt näitama, et kõik meie riigi elanikud, kodanikud, me jääme siia rahulikult edasi elama, ei allu provokatsioonidele. Selleks aga on vaja mõningaid asju seadustada, sest tavaliselt inimene ei saa aru, et kuidas nüüd nii, et enne nagu ei olnud ja nüüd nagu on. Nagu "Nukitsamehes", eks ju, et enne ei olnud, nüüd on, aga ikka ei jagu. Täna jagub Riigikogu erinevatel fraktsioonidel seda arusaamist, et me peame midagi tegema.

Kui praktikud, politseijuhid, on öelnud, et see on nende jaoks piisav, kuigi Isamaa näeb, et jah, see pakett võiks olla tunduvalt tõhusam ja tunduvalt täpsemalt sõnastatud, siis mina usaldan praktikuid. Meie saadikutena oleme andnud endast parima, parima teadmise, leidnud kompromissi, mida meil on väga raske siin majas tihti saavutada. Nii et jumal hoia Eestimaad! Eeldame, et kõik inimesed saavad aru. Võib-olla me jätame selle päeva lihtsalt vahele. Me ei tea, kuidas see läheb, sest me teame, et Venemaal on võimekus ükskõik mis kellaajal ja ükskõik kus kohas korraldada mingi provokatsioon, mida on juba pikalt-pikalt ette valmistatud. Sestap ütleme, et ka lasteaialapsed Punaarmee mundris ja lindikestega ei ole meie komberuumis arusaadav. See ei olnud arusaadav 10 aastat tagasi, see ei olnud arusaadav 20 aastat tagasi ja ei olnud ka 30 aastat tagasi. Me oleme olnud alati heatahtlikud, hästi suhtuvad. Täna me peaksime neid inimesi kaitsma, kellel on soodumus alluda provokatsioonidele. Sestap mul on hea meel, et me saame vähemalt ühe teema maha. Aga hübriidoht ikkagi püsib.

Nii ta on juba välja kujunenud, et rahvuslased lähevad ees ja viitavad ka rahuajal ohukohtadele ja hiljem tuleb Riigikogu suur saal järgi, kui näeb, et ongi päris probleem. Sestap hoiame kõik kokku, oleme teinud hea töö ära. Muidugi, hinnangu annab sellele juba tegelikult Eesti ühiskond. Palun eelnõu toetada! Aitäh!

10:21 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

10:21 Anti Poolamets

Head ametikaaslased! Kui Palamusel oli pool rehkendust juba kõva sõna, siis siin tuleb vaevalt veerand rehkendust ära. Venemaal on teada-tunda lugu, mis on seotud Potjomkini küla ehitamisega. Ja mulle tundub, et siin on ka paraku jäädud veerand rehkenduse ja Potjomkini küla ehitamise peale, et teeme ühe eelnõu, mis tegeleb ühe tähtpäevaga. Kui Lätis öeldi, et 9. maid ei tähistata üldse ja kogu lugu, siis siin ma kuulen heietusi, noh, tähistame kuidagi poole vinnaga, aga tähistame ikka. Loomulikult on kohal ka Yana Toom oma oksakestega. Loomulikult on kohal Oudekki Loone oma oksakestega. Võib-olla tagant väravast pimedal ajal hiilib ka Kõlvart kohale oksakestega. Ja siis me võitleme ja võitleme, siis me ajame rinna kummi ja muudkui võitleme, et äkki saab ühe kõlli meediasse.

Aga kui räägime sellest, et võtame Narva tanki maha – oi, see ei häiri kedagi, no mis, las ta olla. Las pruutpaarid käivad ja õitsevad, las nad olla uhked. Las nad olla uhked vallutussümbolite üle. Mitte ühelgi arutelul spetsialistidega ei olnud neil julgust öelda, et jah, see kehtib ka ajalooliste sümbolite kohta. Ei olnud! Sellepärast me andsime sisse otsuse eelnõu, kus me tegeleme nendega, mis meid on kogu aeg häirinud, mitte ühe-kahe kuu eelnõu. Vaat seda ei ole julgust teha. Viiks selle tanki muuseumisse, hakkaks neid sõjasümboleid kõrvaldama. Ei ole julgust seda teha!

Sellepärast meie kutsume kõiki toetama meie otsuse eelnõu, kus me viskame need välja, minema, mis on meie avalikku ruumi reostanud juba väga kaua. Aga me ei julge. Me ei julge ju teha seda, ei tule kaasa sellega. Sest Kõlvart ja Toom tahavad hiilida Kaitseväe kalmistule. Ma lähen järgmine päev, ütles too. Ma lähen järgmine päev. Kui tal ei ole seda Georgi lindikest [rinnas], siis on tal see südames. Keskerakonna nuhtlus on see, et ühes erakonna otsas lehvitatakse sinimustvalget, aga teises erakonna otsas lehvitatakse Georgi linti. Julgege siis! Julgege see tank ära viia! 

Meie tahame, et teie ka ikka sinimustvalget lehvitaksite ja Toomi Georgi lindikesega saadaksite järele mõtlema. Ühe kuu või kahe kuu seadust teha – kas sellest on kasu? Põhimõte on ju õige. Põhimõte on õige, me näeme neid häirivaid juhtumeid. Aga küsimus on selles, kas me julgeme rohkem. Mida me suutsime teha? Mida politsei on juba suutnud teha? Ta on need Z-i mehed avaliku korra rikkumise eest pannud juba vastutama. See on väga hea. Seal oli tahtlus, seal oli häirimine – see kodanik, kes Z-i joonistas põgenike nina all akna peale. See sai ära tehtud.

On veel üks paragrahv nimega "Sõjapropaganda". Seda tuleks päriselt rakendada. Päriselt! Sõjapropagandat tehakse ja sellesama loogika alusel sai Vene kanalid ära keelata, sest meie karistusseadustikus on sõjapropaganda keelatud. Agressiivse sõja propaganda, mis on rahvusvahelise õiguse vastane. Seega ...

Palun lisaaega.

10:25 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun! 

10:25 Anti Poolamets

... palun edasi töötada teemaga. Meie oleme konstruktiivsed, paneme ka ajalooliste mälestusmärkide teema sinna sisse. Arutame selle läbi! Ka ajalooliste mälestusmärkide juures on keerulisemaid teemasid, nagu sõjahauad. Aga on selliseid monumente nagu seesama sümboolne Narva tank, millega ei ole mõtet oodata.

Mina loodan, et Kaitseministeerium sel aastal pärga ei vii pronkssõdurile. Olen seda juba aastaid oodanud. Vahel tundub, et kas see on üldse Eesti Kaitseministeerium, kes sellist asja teeb. Häbi on olnud. Aga nüüd siis, kui on aastaid varem tegeldud Venemaaga, viisavabaduse probleemiga – kõik neli erakonda siin saalis tegelesid sellega usinalt –, sel ajal, kui Mart Helme ja Leo Kunnas rääkisid uue sõja ohust, käidi kraabiti Vene saatkonna ust ja räägiti viisavabadusest Venemaaga. Et ikka saaks GRU agente rohkem sisse marssida iga ilmaga! Vaat selles on erinevus, kas võtta asja ainult Potjomkini küla pärast või võtta tõsiselt ja võtta nii, et asi oleks tehtud pikaks ajaks.

Igal juhul okupatsioonimonumendid on kõige kuumem teema tegelikult, sest igal aastal provotseeritakse nende juures. Ja mitte 2007, vaid ammu enne. Liidame selle sinna juurde, siis me toetame seda täies mahus. Praegu me jätame hääletamata. Aitäh!

10:27 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 585 lõpphääletus. Tuletan meelde, et see vajab koosseisu häälteenamust. Ja enne hääletust on saalikutsung.

Austatud kolleegid, panen hääletusele eelnõu 585 ja see vajab koosseisu häälteenamust. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:30 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu poolt on 69 saadikut, vastu on 3, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 10:30 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (382 SE) teise lugemise jätkamine

10:30 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 382. Tegemist on teise lugemise jätkamisega ja kutsun kõnepulti majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali. Palun!

10:31 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu teise lugemise me oleme korra siin saalis juba läbi teinud ja tookord me teise lugemise katkestasime. Meenutusena, et teise lugemise katkestasime sellepärast, et algatajad ehk siis algatajate esindaja Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium ja nende partnerministeerium Keskkonnaministeerium ei suutnud selleks hetkeks – võib-olla "suutnud" on liiga karm sõna –, aga ei olnud selleks hetkeks kokku leppinud parandusi, mida nad siia eelnõusse tahtsid viia, ja nii me oleme jälle siin. Viis parandust on vahepeal juurde laekunud ja see seadus saab oluliselt parem.

Aga menetlusest endast, nagu protokoll nõuab. Teisipäeval, 12. aprillil komisjon tegi ettepaneku võtta see eelnõu täiskogu päevakorda 21. aprillil. Ja 18. aprillil tegime otsuse teine lugemine lõpetada, selle poolt oli 6, vastu 1, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 4. mail – poolt 6, vastu 1. Seletuskirjas on kõik needsamad protsessid kirjeldatud ja parandusettepanekud ka, viis tükki. Valdavalt on tegemist täpsustustega. Jah, ilmselt on need vajalikud. Nii et seetõttu ilmselt see katkestamine läks ka asja ette. Aitäh!

10:32 Aseesimees Martin Helme

Ja küsimused. Kalvi Kõva, palun!

10:32 Kalvi Kõva

Aitäh! Hea komisjoni esimees! Kuna ma nüüd enam sinu toredas komisjonis ei ole, siis ma küsin siin saalis, sest ma selle eelnõu võtsin enne just kätte. Sellel hetkel, kui me teise lugemise katkestasime, rääkisin mina puldist ja ma nägin, et koalitsioonisaadikud kõik noogutasid selle mõtte peale, et see ambitsioon, 42% aastaks 2035, tänases seisus, kus me oleme siiani oma toasooja väga palju saanud verisest Vene gaasist ja me peame liikuma jõulisemalt taastuvenergia kasutamise suunas, et see ambitsioon 42% on ikka latist väga allpool. Kas te arutasite ka nüüd peale katkestamist komisjonis, et äkki seda protsenti tõsta? Sotsid oma muudatusettepanekud enne katkestamist tegid, et see võiks olla 100%. Mis sa selle kohta kostad?

10:33 Kristen Michal

Aitäh! Kõigepealt väljendan kahetsust, et sind ei ole enam meie komisjonis. Komisjonis on kohe selline tühjem tunne. Aga sotside parandusettepanekut sellel korral enam ei olnud, oli küll [juttu] eelmisel korral sellest ambitsiooni tõstmisest 100%‑ni. Noh, see 100%-ni, nagu sotsid ilmselt ise ka aru saavad, ei ole vähemalt sellisel kujul päris realistlik. Küll käib ambitsiooni tõstmine ja tegevuste tegemine selleks, et see saaks suuremaks nii Eestis kui ka Euroopas ja Euroopa Komisjonist tuleb ka täiendavaid materjale selle kohta. Seda ma ka eelmine kord selgitasin. Ja kui vaadata, mida me siin vahepealsel ajal teinud oleme, siis me võtsime vastu näiteks 430 SE – ma ei mäleta, mis selle täpne pealkiri oli –, mis teeb lahti suure osa või teeb lahti tee, et merealade planeeringu saaks ära teha, et saaks tuuleparke rajada ja nii edasi. Nii et ma arvan, et me liigume suurema eesmärgi suunas igal juhul, nagu Eesti tavaliselt on olnud eespool. Aga selles konkreetses eelnõus sees olevad energiamajanduse eesmärgid on samad, mis on kirjeldatud ka selles Eesti riiklikus energia‑ ja kliimakavas aastani 2030, nii et kui seda muuta, siis tuleb see igal pool kõikides dokumentides korraga ära muuta.

10:35 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

10:35 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Sa kuidagi muigamisi, mitte üleolevalt, aga muigamisi viitasid nendele muudatusettepanekutele, et ju siis tasus ära oodata. Et see paus välja pidada meil siin parlamendis, äkki sa räägid, milles täpselt kokkuleppele jõuti? Need muudatusettepanekud, mis ime seal oli siis? Miks sellega läks aega ja mida need endas sisaldavad?

10:35 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Minu muie jah ei olnud kuidagi pahatahtlik, pigem selline elu näinud. Ütleme nii, et me oleme majanduskomisjonis korduvalt oma partneritele, nendele, kes eelnõusid algatavad, öelnud seda, et nad võiksid parandused teha ära enne, kui need eelnõud siia tulevad. Ja ütleme nii, et minu kolleegid siin saalis, ka Siim Kallas näiteks komisjonis, on korduvalt küsinud, et miks on nii, et tulevad tehnilised parandused eelnõule, mis peaks justkui valmis olema. Ja mul nagu ilmselt teil kellelgi siin saalis ei ole [midagi] selle vastu, et me parandame ilmselgeid vigu või detaile, aga sellised tööd tihtipeale peaks olema ometi tehtud täitevvõimu tasandil. Seetõttu on ka selline sõbralik, innustav muie [suunatud] nendesse ministeeriumidesse, et nad võiksid selle töö enne ära teha, mitte saata [eelnõu] siia ja siis me hakkame siin eraldi parandama. Mina hindaksin ikkagi nii, et Riigikogu roll on oluliselt strateegilisem ja oluliselt intellektuaalsem kui komavigade tagaajamine, kui nii tohib väljenduda.

10:36 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

10:36 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud komisjoni esimees! Ma vaatan siin ka kaugkütteseaduse muutmise seaduse punkti 1, kus tuuakse ära kütusevabad taastuvad allikad, ja siin on väga huvitav see, et kui tuuleenergiast toota vesinikku, siis seda näiteks siin [kirjas] ei ole. On küll kirjas, et kui energiat maapinna alla salvestada, mõeldud on kaevandusi. Aga näiteks Leedu piiri peal on hoopis nii, et öösiti pumbatakse mäe otsa vett ja päeval lastakse vesi alla, toodetakse niimoodi elektrit ja see on samamoodi taastuvenergia. Sellised võimalused on kõik välja jäänud. Aga eriti vesinik. Kuidas [sellest aru saada], miks vesinik, mis on tuuleenergiast toodetud, ei ole taastuvenergiaks mõeldud?

10:37 Kristen Michal

Aitäh! Jah, see eelnõu tegelikult ju ikkagi puudutab valdavalt seda, millised need eesmärgid on, nagu ma Kalvi Kõvale juba vastasin, kuidas neid taastuvenergia eesmärke arvutatakse vastavalt direktiivile, siis oma tarbeks ja taastuvenergia kogukondade loomine ja päritolutunnistused – see on selle eelnõu nii-öelda ulatus.

10:38 Aseesimees Martin Helme

Kalvi Kõva, palun!

10:38 Kalvi Kõva

Aitäh! Hea Kristen! Ma nüüd küsin nende muudatusettepanekute kohta, mis te vahepeal tegite. Esimene, kus on, et peaks viitama ka, teine muudatusettepanek, kus on need tähtajad, kolmas, kus natuke korrigeeritakse sõnastust, ja neljas, kus ka korrigeeritakse sõnastust. Ma saan aru, et need esimesed neli ei ole vist need, mille pärast see eelnõu eelmine kord katkestati. See viies tundub selline päris asi olevat, see, mille pärast see eelnõu katkestati päriselt. Äkki sa seda viiendat natukene tutvustaksid täpsemalt. Mis siis on ja miks see direktiivi osa jäi sinna panemata? Ja mis oli see ministeeriumide omavaheline kemplus selle peale, et seda juba alguses ei olnud? Vähemalt mulle tundub, et see on nagu see päris asi, miks see katkestati eelmine kord. Ja kui see ei ole nii, siis ütle, et ei ole, ja räägi sellest, miks see katkestati.

10:39 Kristen Michal

Aitäh! No ma juba kirjeldasin, miks see katkestati. Tuli suur hulk parandusi. Ilmselt ka teised ettepanekud ei ole nüüd täiesti sellised, et nad oleks ainult komavead, aga valdavalt on siiski tõepoolest viited, nagu sa ütled.

Viienda juures, kui ma vaatan seda komisjoni arutelu meil, siis MKM‑i energeetikaosakonna energiaturgude valdkonna juht Rein Vaks ütles tõepoolest, et seal on vahepeal eelnõu menetlemise käigus Keskkonnaministeeriumiga uuele arusaamisele jõutud või täpsustatud. Sest see viies ju tegelikult sätestas midagi, mida direktiiv ei ütle, seetõttu tuli see parandus ära teha. No see on siinsamas seletustes ka öeldud, ma ei hakka seda kõike üle lugema. Ma ei oskagi öelda, mis siis oleks olnud, kui me ei oleks katkestanud. Ilmselt oleks mingi teise eelnõuga pidanud seda parandama, ma eeldan ainult nii.

10:40 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun! 

10:40 Aivar Kokk

Aitäh! Ma näen siin veel vigu, minu arust tuleks veel kord teine lugemine katkestada. Kui me vaatame, millest toota taastuvenergiat, siis siin on unustatud meri, millega seoses üks suuremaid eesmärke on Tallinnas sooja tootma hakata. On küll kirjutatud kõigest muust, reoveest ja muust, aga ei ole [kirjutatud] puhtast veest. Tegelik küsimus on see, et taastuvenergia ja rohepöörde jaoks on arvutatud, et see peaks kuskil 15–17 miljardit eurot maksma minema ja enamus sellest erasektori poole pealt. Aga täna me näeme, et erasektorile loobitakse ainult kaikaid kodaratesse. Mitte mingisugust varianti ei ole, et nemad võtaks julguse ja riski nüüd hakata tuuleparke [rajama]. Või kas või seesama viimane lahendus, LNG‑terminali koha pealt, mis ei ole küll otseselt rohepöördega seotud. Kas oli see arutelu ka, kas riik võtab kõik selle 17 miljardit enda kanda?

10:41 Kristen Michal

Aitäh küsimuse eest! Kui see viimane oli kas-küsimus, siis ei, sellises sõnastuses seda arutelu selle eelnõu juures ei ole olnud. Kui sa küsid laiemalt, kas komisjonis on rohepöörde maksumuse ja ülemineku kohta arutelu olnud, siis jah, vähemalt korra kuus, vahel kaks korda kuus on need teemad meil üleval – energeetika ja laiemalt julgeolek, taastuvenergeetika.

Ma tulen küsimuse alguse juurde kõigepealt tagasi. See, mis puudutab merd ja võimalikku mere kasutamist, kaasa arvatud ka näiteks reovee jääksoojuse või heitsoojuse, kuidas iganes seda nimetada, kasutamist linnade kütmiseks ja jahutamiseks, nagu tehakse Helsingis ja Stockholmis, siis see on üks idee, mida viimase paari kuu jooksul on ka energeetikafoorumitel pakutud Tallinna näitel, mis on väga suur küttepiirkond ja kus küttehinnad on tõusnud tohutult. Mina arvan, et selles mõttes see küsimus osutab õigesse kohta, et kui seal on vaja regulatsioone muuta, et selliseid uusi lahendusi teha, siis seda tasuks igal juhul teha. Sest me läheme vastu sügisele ja kõik prognoosid näitavad, ka riigieelarve kevadine prognoos näitab, et inflatsioon on kõrge. Küttehinnad tõusid juba kevadperioodil päris võimsalt ja on risk, et täiendavaid tõuse või tõrkeid võib tekkida ka tulevikus. Ma ei mõtle, et majad kütmata jääks, aga hind on igal juhul probleem ja kõiki lahendusi tuleks otsida. Ja seda, et selleks näiteks Tallinnas või kuskil [mujal] uusi lahendusi kasutada, mina igal juhul pooldan ja ma arvan, et ka komisjonis tuleb sellele otsida lahendust.

Selle lausega ma päris nõus ei ole, mis sa ütled, et riik heidab kaikaid kodaratesse erasektorile, kes tahab teha erinevaid lahendusi. Ma siiski meenutan, et taastuvenergia ja maismaa tuulepargid – tuulepargiteemal me oleme siin ka varem debateerinud – olid ootel siiski riigikaitseliste valikute ja võimaluste taga. Nüüd on tehtud otsus hankida vastavad seadmed, et oleks võimalik tuuleparke rohkem rajada ja sellega saaks edasi minna. Seetõttu kokku võttes ma ütleksin, et võib-olla on asjad liikunud aeglasemalt, kui me tahaks, aga ma ei usu, et see on nii pahatahtlikult, pigem on nad olnud täiesti kaalukate avaliku huvi põhjustega seotud.

Ja uute lahenduste suhtes ma arvan, et me peaks üsna peatselt nii komisjonis, erakondade vahel kui ka siin saalis debateerima, sest kui meil on midagi, mingid uued ideed või tehnoloogiad, millega pakkuda tarbijale soodsamat hinda olulises valdkonnas ja keskkonnale paremat säästu, sest gaas oma olemuselt on ka fossiilkütus, siis kindlasti tasuks seda teha. Mina igal juhul seda pooldan.

10:44 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

10:44 Indrek Saar

Aitäh! Kõigepealt, kui sinu viimasest mõttearendusest veidi kinni haarata, siis me ju teame, et ei maismaatuulikute ega ammugi mitte meretuuleparkide puhul ei ole ju ainuke probleem nende kiirel arendamisel olnud kaitseotstarbelised piirangud. Seal on ka muid tegureid, nagu bürokraatia, looduskaitselised piirangud, kogukonna vastuseis, ehk siis puudub motivatsioon seda nii-öelda taluda – need kõik jäävad sinna juurde. Ma loodan, et need muudatused, millele sa viitasid enne, aitavad seda teha. Aga sellest kinni haarates, millest Aivar Kokk rääkis, Kalvi Kõva eile küsis siin majandusministri käest nendesamade soojuspumpade kohta. [Minister] ütles, et oi, see võtab aastaid aega, uuringud, keskkonnauuringud, võtavad aastaid aega, et selliseid asju üldse merre teha saaks. Kas sa siin näed vajadust seadusemuudatuseks või kas see seaduseelnõu tegelikult aitab neid asju kiiremini liigutada antud olukorras?

10:45 Kristen Michal

Aitäh! Kaks asja, mis ma selle küsimuse peale oskaks vastata. Esiteks see, mis puudutab kohalikku huvi. Vastav eelnõu on menetluses ja, ütleme, majanduskomisjoni poolt on selline positiivne surve, et see võimalikult kiiresti saaks siiasamma parlamenti. Meile on lubatud seda korduvalt, on lubatud kevadeks, on lubatud jaanipäevaks. Aga nagu me poliitikast teame, head lubadust ei maksa liiga kiiresti täita, muidu see lubadus lõpetab töötamise – ma teen nalja, te saate aru. Ühesõnaga, seni see siia jõudnud ei ole, aga ma loodan, et see jõuab, sest see on kindlasti oluline osa, kuidas me saame taastuvenergeetikaga edasi minna.

Teine osa, mis puudutab seda mereveest ja reoveest jääksoojuse ärakasutamist. Mina arvan, et me peaksime proovima sellega võimalikult kiiresti edasi liikuda ka seadusandluse tasandil. Siin eelnõus seda veel ei adresseerita. See parandus tuleks ikkagi läbi arutada veel kord ministeeriumides või siis, kui protsessi tahta kiirendada, parlamendi komisjonides. Parimal juhul, parimal võimalikul juhul, ma arvan, me suudaksime selle, arvestades töönädalaid, ehk ka parlamendis algatatuna veel suveks ära teha. Ma julgen nii arvata, ma hetkel olen optimist selle koha pealt. Kui küsida, kui kaua võtavad aega erinevad muud protsessid, keskkonnahinnangud – sõltub parandusest, kõigest muust, aga ma siiski loodan, et see pigem on selline kahe-kolme aasta protsess koos kõikide hinnangutega. Meil oleks, mille poole vaadata, mis pakub veel kord, nagu ma ütlesin, alternatiivset võimalust kommunaalkulude mõttes, madalamat hinda, vähem fossiilseid kütuseid, vähem sõltuvust gaasist, kõigest muust.

10:47 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

10:47 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Tallinlaste jaoks on või, ütleme, arendajate jaoks on probleemiks olnud Tallinnas see kaugküttesüsteemiga liitumise kohustus. Ei ole seda suudetud siin veel murda. Samas, kui nüüd vaadata muid, ütleme, energialiike, mis siin rohepöördega seoses tulevad, võib-olla vajaksid just need trasse. Aga õiguslikult, kas see on mõistlik, et Tallinnas lihtsalt kõik arendused peavad liituma selle kaugküttesüsteemiga? Vajaks see kohendamist, muutmist? Sest on tulemas mingeid teisi allikaid, aga me saame aru, et Tallinna Küte, Tallinna Soojus tahab ikka oma monopoli.

10:48 Kristen Michal

Aitäh! No ütleme niimoodi, et see eelnõu võib-olla seda kõike, kaugküttega liitumist ja nii edasi, nii palju ei puuduta, aga printsiip on olnud ikkagi, et linnades püritakse selle poole, mis on, noh ütleme, näiteks peenosakeste, tolmu ja kõige muu mõttes paremini kontrollitav. See on põhjus, miks näiteks Tallinnas mingeid lokaalseid katlamajasid, mis kuskil võiksid natuke rohkem tossata, ei ole. Aga ma tulen tagasi selle keskkütte [juurde]. Tartus suudetakse näiteks isegi tsentraalset jahutust juba pakkuda, selles mõttes on Tartu Tallinnast, ütleme nii, paremini arenenud linn, ma ütleksin, või vähemalt sinna suunas liigutakse.

Tallinnas näiteks, ma võin öelda, on korteriühistuid, kellega minagi olen vestluses olnud, kes on pigem hädas sellega, et nad on võtnud oma hoonetekompleksile näiteks gaasiküttejaama, mis on oluliselt kallim kui see, mida Utilitas või kes iganes Tallinnas pakub. Nii et see kõik sõltub nendest valikutest, kuidas seda kaugkütet pakutakse. Biomass – ja biomassi kasutati – oli säästlikum ja see oli ka hinnalt odavam. Tänaseks on puidu ja biomassi hind üles läinud. Miks me üldse arutame seda, et me peaksime minema seda teed, et sarnaselt Helsingi ja Stockholmiga hakata merevett ja reovett kasutama? See on suur investeering, üleminek ja nii edasi. Sellepärast, et biomassiga on tekkinud hinnatõus, kaugkütte hind on tõusnud, gaasi hinnaga on tekkinud tõus. Lisaks on meil geopoliitiline või väärtusvalik, et me püüame gaasi tarbimist nii palju vähendada, kui on võimalik, või vähemalt väljuda sellest, et meil ei oleks koormust gaasiturul. Noh, seal me siis oleme. Aga mis puudutab majade liitumist või kaugküttevõrgu ringitegemist, otsuste ringitegemist, siis seda otsest liitumist selle eelnõuga me kuidagi ringi ei tee.

10:49 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

10:49 Indrek Saar

Aitäh! Hea komisjoni esimees! Väga sümpaatne oli see, kuidas sa mu eelmisele küsimusele vastates arutelus jõudsid sinnamaani, et Riigikogu tegelikult saaks veel võib-olla midagi teha selle jaoks, et need uued võimalused ära kasutada, mida juba tõsiselt kaalutakse. Arvestades seda, et surve Eesti metsale kogu aeg on kasvanud ja nüüd sõjaga on see saanud uut hoogu, rääkimata valitsuse lollidest otsustest, et Narva ahju läheb seda järjest rohkem ja see tekitab uut survet metsa raiuda, on väga vajalik otsida alternatiive koostootmisjaamadele samamoodi. Ja arvestades seda, mida vastas eile majandusminister, noh, ma ei tea, kas oma teadmatusest, aga igal juhul tema väide oli see, et selliste soojuspumpade lahenduste [väljatöötamine] mere soojuse kasutamise kontekstis on (Juhataja helistab kella.) nii pikk protsess, et sellest ei tea midagi, siis kas majanduskomisjon ...

10:51 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Indrek!

10:51 Indrek Saar

... on valmis seda teemat lähinädalatel käsitlema ...

10:51 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Indrek!

10:51 Indrek Saar

... et selgeks saada, kas on vaja mingit seadusemuudatust ... 

10:51 Aseesimees Martin Helme

Indrek, aeg sai täis!

10:51 Kristen Michal

Aitäh! Ma ei tea, mida majandusminister täpselt vastas. Ma saan eeldada, et ta lähtus võib-olla sellest, et ta tahtis anda signaali, et see ei lahenda kohe kuu või kahe pärast või selleks sügiseks asju. Ja tõepoolest, selles ta ju ei eksi. Ei lahendagi. Me räägime sellest, et me loome alternatiivi, et me teame, et kahe-kolme aasta pärast on meil või peaks ütlema, et võiks olla – kindel kõneviisis pole ehk õige – keskkonnasõbralikum, nagu ma ütlesin, gaasi ehk fossiilset kütust vähem kasutavam ning biomassi hinda ja kõike muud arvestades ehk ka stabiilsem ja mõnevõrra tarbijale taskukohasem viis siin Tallinnas näiteks maju kütta. See on suur piirkond, kus on hinnatõus selgelt tunda ja näha. See ei ole kindlasti meeldiv uudis, eriti tänases olukorras, vaadates üldist hinnatõusu, eks.

Ja kui küsida, nagu see küsimus oli, kas selleks võiks nüüd kiiresti seadusemuudatusi teha, siis ma [arvan] küll. Ma arvan, et majandusminister paneb igal juhul õla alla, sest ega ma ei kujuta hästi ette, et me ilma majandusministeeriumita kuidagi saaksime vajalikud muudatused tehtud. Eks nende poolt on sisendit kindlasti vaja ja seda mõtet. Aga see mõte muidugi on ka hiljutine, selles mõttes majandusministeeriumile või majandusministrile natukene uus, sest seda on arutatud energeetikaringkondades võib-olla viimased kaks kuud. See on tulnud ikkagi eeskätt sellest, et biomassi hind on üles läinud ja gaasiga toimub teadagi mis. See pigem tuleneb sellest. Nii et ma ütlen, et pigem on kõigil siin selles protsessis võimalik õppida ja loota, et see õnnestub, sest kui see õnnestub, on sellest tarbijatele palju kasu. Ma ei salga, saan ka isiklikku kasu, elan siin piirkonnas. Minu valijad elavad siin piirkonnas. Aga siin elab väga suur hulk inimesi, kes veel loodetavasti sellest kasu saavad.

10:53 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd me saame avada läbirääkimised. Kõigepealt Kalvi Kõva, palun!

10:53 Kalvi Kõva

Aitäh, härra Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Paar minutit. Ma käisin siin kõnet pidamas ka siis, kui me selle teise lugemise eelmine kord katkestasime. Ja siis olid sotsiaaldemokraadid esitanud ridamisi muudatusettepanekuid, mida toona komisjon ei toetanud ja mida ei saanud hääletada ka siin saalis.

Me siiralt lootsime, et ministeerium saab aru sellest situatsioonist, ajast, milles me praegu elame, ja kahe lugemise vahel pärast katkestamist tehakse siia eelnõusse sisulisi, päris muudatusettepanekuid. Noh, nagu me näeme, on tehtud väikeseid parandusi tulenevalt sellest, et õigel ajal ei ole direktiivi õigesti tõlgendatud. Natukene on seda asja siis parandatud ehk on parandatud ministeeriumi enda tehtud praaki.

Neid asju, millele ma toona tähelepanu juhtisin ja mis meie ühiskonnas praegu toimuvad – sõda käib, energia hinnad on üles läinud, roheenergia on ainuke võimalus, kuhu poole liikuda, aga ambitsioon aastal 2030 on vaid 42% –, [pole arvestatud]. See on liialt madal. Jah, on tarvis muuta ka täiendavalt muid õigusakte, aga teeme siis seda, paneme selle ambitsiooni suuremaks. Seda enam, et see gaas, millega me oleme siin väga odavalt suutnud pealinna tipu ajal ja ridamisi muid Eesti asulaid kütta, on muutunud tänasel päeval koledaks.

Samas, ridamisi meie ettevõtted mõtlevad ka tuleviku peale, mõtlevad, kuidas seda gaasi asendada. Sellest siin Indrek oma küsimuses rääkis, et on võimalik seda jääksoojust võtta nii merest kui ka reoveest. Ja reoveest oleks see lahendus ju ilma igasuguste keskkonnauuringuteta ja suudaksime seda teha võib-olla üsna ruttu. Aga ju on ettevõtjatel seal mingisuguseid probleeme. Ma lootsin, et ka neid asju on ministeerium kahe lugemise vahel eelnõusse sisse toonud, et neid parandada. Nii et ei saa selle seaduseelnõuga rahul olla. Ei saa rahul olla, kuigi suund on õige. Kurb! Aitäh!

10:55 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

10:55 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Me teame, et ühiskond karjub energiaarvete all. Ja samas tekib küsimus, kelle huvides on otsustamatus. Milline on meie valitsuse plaan rohelise energiasõltumatuse saavutamiseks? Millise energiakindluse tagamise ja hindadega me läheme vastu järgmisele talvele? Need on küsimused ja teemad, mis huvitavad kõiki meie inimesi ja ettevõtjaid. See on teema, mida me oleksime pidanud arutama juba eelmisel sügisel. Kahjuks neid otsuseid ei ole tulnud. Selle asemel loeme iga päev pressiteateid, nagu oleks kõik otsused tehtud. Kahjuks tegelikult konkreetseid otsuseid ei ole tehtud. Tekib küsimus, kes küll selle otsustamatuse kinni maksab. Eks ikka lõpptarbijad. Nii meie ettevõtjad kui ka meie inimesed. Aga kes vastutab? Meil on ju valitsuses ja ministeeriumis tööl nende valdkondade vastutavad inimesed, aga ikka ja jälle tekib küsimus, miks ei suudeta otsustada. Energia tootmine peab olema keskkonnasõbralik, taskukohane ja samas peab olema tagatud energia‑ ja julgeolekukindlus. Tootmine ja ühendused peavad katma meie energiavajaduse.

Milline on meie riigi energiakindluse tagamise plaan? Milliseks kujuneb meie lõpptarbijate jaoks elektri hind? Selge, et meie pikk plaan peaks olema energiasektoris süsiniku jalajälje vähendamine. Aga milliseks kujuneb Eesti CO2 jalajälg järgnevatel aastatel? Ja nüüd me kuulame seda eelnõu ja teame, et roheenergiale üleminek maksab erinevate arvutuste järgi 15–17 miljardit – miljardit! – eurot ja plaanis on see, et enamuse neid investeeringuid teeb eraettevõtja ehk eraettevõtted ja eraettevõtjad. Ja siis ma vaatan meie valitsuse tegevust. Viimane näide on LNG terminal, mis küll ei ole otseselt seotud rohepöördega, kuigi Euroopa Liit on öelnud, et kuni 2035. aastani on ka gaas roheenergia. Siis, kui eraettevõtjad olid valmis kõiki investeeringuid tegema, sõltumata sellest, et 2014 loobuti LNG terminalist, [nad] läksid Ameerikasse, tegid eellepingud ja sel ajal, kui nad nädal aega Ameerikas olid, oodates, et valitsus teeb konkreetsed otsused, on jõudnud olukord selleni, et valitsus andis Eleringile ehk oma ettevõttele ülesande tõmmata eraettevõtjatele müts pähe.

Kujutage ette, et tahetakse sõlmida selline kokkulepe, et ehita randumiskai valmis ja sama ehitushinnaga ostab Elering selle ära. Kuigi eraettevõtjad pakuvad väga selge sõnumi, et meie ehitame oma rahaga, riik ei pea raha sisse panema, garanteerige ainult seda, et kui laevad enam järgmise 12 aasta jooksul ei randu sinna kai äärde, on otsustatud, et see laev läheb kuhugile mujale, siis kompenseerite selle vahe. Eraettevõtted ei küsi täna seda raha, võib-olla ei ole üldse seda raha vaja. See jutt, et Soomega on kokkulepe tehtud, on ju kõige suurem vale. See piirkond, kus Soomes soovitakse "LNG terminali" teha, on talvel jääs. Kas te teate ühtegi LNG laeva, mis on jääklassilaev? Mina ei tea. Iga kuu peaks kolm laeva tulema sinna LNG terminali. Kas me tellime Lõuna-Koreast siis neli LNG laeva selleks ja maksame miljardeid või teeme selle siia Eestisse, kus sadam on jäävaba?

Nüüd, tuulikute juurde. Ma küsisin eile ministri käest, miks ei kuulutata välja tuuleenergia vähempakkumist.

Palun kolm minutit lisaaega.

11:00 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

11:00 Aivar Kokk

Me oleme kuulutanud! Ma räägin, et kuulutame välja, et üks teravatt-tund, siis on ettevõtjatel kindlustunne, paneme sinna lae – üle 20 euro ei tohi olla, pakkuge sealt alla. Ei saa, võetakse ära see soov, et eraettevõtjad investeeriksid. Rääkimata sellest, et Eesti Energia, mille [kontserni kuuluva] Enefiti avaliku enampakkumisega aktsiate omanikud on ju ka väga paljud Eesti inimesed, ei saa teha investeeringuid. Ja siis loen Ekspressist, et Eesti Energia juht tuleks äkki lahti lasta, sest tema tahab odavat elektrit pakkuda. Samas me toetame Eleringi, kelle tegevuse tulemusena oli sellel talvel elektri hind poole kallim. Kui keegi ei ole sellest aru saanud, siis selle eest, et Eesti ja Läti vahele pandi kaabel ja Soomest osteti odavat elektrit, mis suures osas tuli ka Venemaalt, käis siit Soome ja Eesti vahet Lätti, me maksime 180 miljonit suurusjärgus Eleringile ja samas suurusjärgus Soome peavõrguettevõtjale. Ja siis tuleb keegi rääkima, et me kompenseerisime oma inimestele 200 miljonit. Aga tagataskust võtsime 360 miljonit ära.

Ja nüüd vaatan sedasama eelnõu, ministeeriumi ametnikud unustavad mere. Ma sain aru, et komisjoni esimees oli ka hämmingus, et kuidas see on võimalik. Energeetika asekantsler peaks seda eelnõu kõige rohkem nagu läbi uurima. Kõige tavalisem asi, veest sooja tootmine. See jutt, et täna tuli kuskilt see lugu – kuulge, aastakümneid on järvedesse ja jõgedesse pandud maaküttetorusid ja sealt sooja ammutatud.

Siin ei ole ühtegi sõna vesinikust. Me oleme juba mitmeid aastaid rääkinud, kui oluline on vesiniku tootmine, vesinikutranspordile üleminek, on plaanitud järgmise praami ehitamine vesinikupraamina. Kui me räägime Liivi [lahe] tuulepargist, siis me teame, et seal jääb energiat nii palju üle, et suure tõenäosusega ei ole midagi muud sellega teha kui salvestada vesinikuks. Sealsamas kõrval võiks põlevkivist toodetud bensiini hakata rafineerima ja saada seda bensiini, mida autosse saaks panna, sellesama vesiniku ehk rohevesinikuga ja saada ka Eestis toota. Need ei ole küll väga suured kogused võib-olla, aga ikkagi oma kütus.

Ma pean tunnistama, et minul on kahtlusi – kõhklusi ei ole, aga kahtlusi on. Keegi nagu töötaks Eesti inimeste vastu. Keegi ei taha kinni maksta neid energiakulusid, mida me maksime sellel talvel. Ma loodan, et ma eksin, aga praegu näitavad kõik märgid seda, et järgmine talv tuleb veelgi raskem. Muidugi, võimul olevad erakonnad võivad siis jälle sotsiaalabi jagada, et inimesed käiksid omavalitsuste uste taga, kuhu tegelikult läheb, ma ei tea, Helmen võib-olla teab täpsemalt, aga kuskil suurusjärgus 30% [hädas olijatest]. Ülejäänud ei lähe, sest Eesti inimene on uhke. Ta ei lähe armu küsima, ta tahab ise hakkama saada. Aitäh!

11:03 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

11:04 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul ei olnud plaani tulla siia, aga kuulates Aivari juttu, no mitte ei saanud tulemata jätta. Ka mul on kahtlused ja kõhklused.

Ma räägin sellest, millega ma olen viimased paar nädalat suuresti tegelenud, valge laeva teemast. Jah, me oleme deklareerinud, et Venemaa gaasi, selle viis teravatti, lõikame läbi. Jah, ükski gaasimolekul ei tule siia ja nii edasi, ja nii edasi. Aga sügis saabub igal juhul. Ja me ootame nüüd valget laeva. Valget laeva! Ja valge laev peab 1. novembril silduma Pakri poolsaare juures. Ma räägin lihtsalt. Pakri poolsaar, kunagine Paldiski sadam, jäävaba, ja kõik see ajalugu, ma arvan, et te teate seda. Need sadamad on olemas tänase päevani, aga poolsaare teisel poolel Lahepere lahe suudmes on Balticconnectori koht, kus on paekivisse raiutud see toru, gaasitoru, mis jõuab Tallinnasse ja nii edasi.

Omal ajal Taavi Rõivase eestvõttel jäi see projekt Soomega unarusse ja ripakile. No siis oli meil suur Vene sõber ja Vene gaas kõlbas ilusti. Nüüd äkki enam ei ole ja on kiiresti vaja. Ja nüüd on mäng kiiruga valge laeva ootusel. Kordan: 1. novembril peab olema kai valmis, aga see peab olema avamerel, Lahepere lahe suudmes, ligi kilomeetri pikkune. Tõesti, varasem projekt nägi ette, et kaks-kolm aastat läheb töö tegemiseks, üle poole miljoni eest süvendustöid ja 700 meetri, ligi kilomeetri pikkune kai. No nüüd on otsustatud, et 1. novembriks ... Aa, siis veel kaitsemuul ka, 300‑meetrine. Neid munakive uhada sinna merre, no tormisel merel ehitada kilomeetrist kaid ei ole naljaasi.

Ja nüüd on mindud selle peale, et teeme kiiresti. Säästuvariant. Enam silda niimoodi ei lähe ja lõpuks teeme sellise väikese kai ja siis paneme tankeri sinna juurde. Aga tankerit ka ei ole veel. Aga 1. novembril peab valge laev olema kohal. Miks ma seda räägin praegu? Ja miks mul on kahtlused ja kõhklused? Teisel pool poolsaart on Põhjasadam, kus on olemas kõik need asjad. Nädalavahetusel käisin isiklikult vaatamas. Enam kui 300 meetri pikkune kai. Põhjatuulte vastu kaitstud. Hiiglaslik territoorium. On olemas vahendid veeldatud maagaasi muutmiseks gaasiks. On olemas leping Norra firmaga, mille nime ma ei hakka praegu siin ütlema, aga kirjavahetuses on see olemas, kes oleks valmis ka 1. novembril siia silduma. Praegu ta on kusagil Argentina lähistel, paar päeva tagasi vaatasin. Nii et leping on olemas.

Mida vaja oleks? Oleks vaja umbes kolme kilomeetri pikkust toru läbi Pakri poolsaare sinna Balticconnectorisse. Kõik! Aga praegu on Vabariigi Valitsus otsustanud, et mäng käib ühte väravasse. Paldiski Põhjasadama kirjad, ametlikud kirjad majandusministeeriumisse, ei ole isegi registreeritud. Mõned on, aga need ei ole mitte nüüd saabunud, vaid vestlused ja kohtumised on toimunud juba vähemalt kolm aastat, ka Eleringi juhtidega, kes on andnud heakskiidu sellele. Vastavalt sellele on sadam ka tegutsenud, kaasa arvatud rendilepingu sõlmimine. See ei ole toimunud nüüd selle Vene-Ukraina sõja varjus, vaid on toimunud varem.

Ja minu küsimus ja kõhklus ja kahtlus on, miks me niimoodi teeme siin. Ma majandusministrilt küsisin mõni päev tagasi seda, aga no vastused olid, et ei tea, kuhu kirjad on läinud, ja nii edasi, ja julgeolekuoht ja kõik muu selline värk. Sõbrad, ametlikud kirjad, mida ma ei hakka teile ajapuudusel siin tsiteerima, mõni on, viimane läks alles ...

11:09 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas on lisaaega vaja?

11:09 Peeter Ernits

Jah, paluksin küll.

11:09 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!  

11:09 Peeter Ernits

Viimane kiri läks alles teisipäeval. Täna on neljapäev. Seal on selgelt öeldud ... Seda ma vist peaks tsiteerima, kui ma selle üles leian. Aga ma räägin teile lühidalt, mis selle sisu on. Sisu on see, et kõik need turvakaalutlused, et tuleb koolimaja ära viia sealt Põhjasadama juurest, kui tanker saabub, ei vasta tõele. On olemas kõik need analüüsid. Aga praegusel hetkel on valitsus mängimas Alexela valduses oleva avamerekai peale – kas see on 40 miljonit või nii edasi, need on nagu detailid. Kiire variant on olemas, aga millegipärast Vabariigi Valitsus on selle nagu maha vaikinud. Ja ma rõhutan, jutt on viimasest kolmest aastast.

See on nüüd reaalsus, et oodates valget laeva, me räägime energeetikast, me ootame ka neid hiiglaslikke meretuulikuid, mis Kihnu ja Saaremaa ja Sõrve lääneranda igale poole peaksid kerkima ja muutma meid roheliseks, üleni roheliseks riigiks. Ja me ootame seda nagu Godot'd. Nüüd ootame valget laeva. Aga külmad ajad tulevad niikuinii. Igal juhul tulevad, sõltumata sellest, kas on sõda või rahu. Me peame tegutsema kiiresti. Ja me peaksime tegutsema ka kasutades kõiki neid võimalusi, mis meil olemas on. Nii et siin tekivad mul kahtlused, nii nagu kolleeg Aivarilgi, ja kõhklused, miks me [nii] tegutseme.

Ei jõua praegu rääkida meretuuleparkidest ja sellest suurepärasest eelnõust, mida siin Kristen on juhtinud. Aga see on see, mis on mul hingel ja mure viimased kaks-kolm nädalat. Nii et ootame valget laeva, aga ärme läheme segi. Aitäh!

11:11 Aseesimees Martin Helme

Kristen Michal, palun!

11:11 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma pikalt ei võta teie aega, ma lihtsalt tahtsin selle ära parandada, et siin kõlas väide, et vesiniku teemat siin ei ole käsitletud. On ikka, päris hulga! Ja tegelikult on ka soojust käsitletud, aga mitte sellisel viisil, nagu ma Indrek Saarele vastates ka ütlesin. Vajalikud muutused, et seda kasutusele võtta, tõenäoliselt on natuke ulatuslikumad. Mõlemad teemad on siin oma olemuselt olemas, aga tuleviku jaoks on ilmselt vaja veel muudatusi teha. Aitäh!

11:12 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole ja sulgen läbirääkimised. Nüüd on vaja läbi vaadata muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on kokku viis. Esimese muudatusettepaneku autoriks on majanduskomisjon ning majanduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajaks samuti majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks majanduskomisjon ja komisjon on ise arvestanud täielikult. Viienda muudatusettepaneku esitajaks on majanduskomisjon ja majanduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 382 teine lugemine lõpetada. Ühtegi konkureerivat ettepanekut meile siia laekunud ei ole, nii et teine lugemine on lõpetatud.

Sellega on tänane päevakord ammendunud ja istung on lõppenud. Lihtsalt tuletan veel kord meelde, et 30 minuti pärast algab siinsamas Riigikogu saalis täiendav istung. Seega, kohtume kell – mis me kohtume – 11.43. Istung on lõppenud.

11:13 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee