Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VII istungjärgu 12. töönädala kolmapäevast istungit. Ja nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Seda soovi ei näe. Siis viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun!

14:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget.


1. 14:01 Töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (521 SE) kolmas lugemine

14:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Alustame tänase päevakorra läbivaatamist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 521 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, järelikult saame minna juhtivkomisjoni ettepaneku juurde, milleks on viia läbi 521 SE lõpphääletus. Ja kuna me just viisime läbi kohaloleku kontrolli, siis ma eeldan, et saalile sobib, kui me läheme hääletuse juurde. Vastuväiteid ei näe.

Seega, austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 521. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 67, vastu 11 ja erapooletuid 0 on eelnõu seadusena vastu võetud.


2. 14:02 Karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine) eelnõu (585 SE) teine lugemine (ühendatud eelnõud 556 SE ja 576 SE)

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie teine päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni ja Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine) eelnõu 585, mis varem kandis numbreid 556 ja 576, aga nüüd ühendatuna on 585 SE, teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni nimel kõnelema Marek Jürgensoni.

14:03 Marek Jürgenson

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan lühidalt ülevaate juhtivkomisjonis toimunust enne eelnõu 585 teist lugemist. Isamaa fraktsioon algatas 21. märtsil karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu 556 ja veidi hiljem, juba 4. aprillil algatas Vabariigi Valitsus karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 576. Sisuks siis agressiooni toetamine ja sellega seonduv vaenutegevus. Mõlemad eelnõud on ...

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma korraks vabandan. Lugupeetud kolleegid, palun tõesti, kui on omavahelised vestlused, saab neid pidada saalist väljaspool. Sumin läheb jälle väga suureks. Palun, härra Jürgenson!

14:04 Marek Jürgenson

Aitäh! Mõlemad eelnõud olid ajendatud Vene Föderatsiooni rünnakust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Muudatustega sooviti keelustada rahvusvaheliselt levinud sümboolika abil agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamine ja õigustamine. Õiguskomisjon küsis eelnõu 556 kohta arvamust advokatuurilt, kaitsepolitseilt, PPA-lt, prokuratuurilt, Riigikohtult, õiguskantslerilt ja Tartu Ülikoolilt.

Mõlemad eelnõud läbisid esimese lugemise käesoleva aasta 13. aprillil. Muudatusettepanekute tähtaeg oli 18. aprill ja Riigikogust ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Justiitsministeerium saatis õiguskomisjonile 14. aprillil kirja muudatusettepanekutega eelnõu 576 kohta. Õiguskomisjon valmistas Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu 556 ja Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 576 esimeseks lugemiseks ette 7. aprillil erakorralisel istungil. Samal istungil otsustas komisjon, et kui eelnõude 576 ja 556 esimene lugemine on lõpetatud, siis ühendatakse eelnõud, koostades ühe teksti Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 576 sõnastuse põhjal, hõlmates selliselt ka eelnõus 556 pakutud eesmärki. Ühendeelnõu numbriks sai siis 585 SE.

Pärast mõlema eelnõu esimese lugemise lõpetamist otsustas õiguskomisjon oma 14. aprilli erakorralisel istungil suunata eelnõu 585 teisele lugemisele 20. aprilliks ehk tänaseks ja juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, suunata eelnõu täiskogu päevakorda 21. aprilliks ehk homseks ja viia siis läbi eelnõu lõpphääletus.

Veel üks eelnõu 585 lugemist ette valmistav arutelu toimus õiguskomisjonis 18. aprillil, juba peale seda, kui oli möödunud muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Õiguskomisjon algatas konsensuslikult eelnõu 585 kohta ühe muudatusettepaneku, Justiitsministeeriumi oma, milles anti eelnõule uus pealkiri ja teksti oli täpsustatud.

Eelnõude 576 ja 556 aruteludest õiguskomisjoni istungitel võtsid osa Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, prokuratuuri, PPA, samuti Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse kaasprofessor, karistusõiguse osakonna juhataja Anneli Soo ning vandeadvokaadid Carri Ginter ja Norman Aas.

Natukene selle muudatusettepaneku sisust. Ettepaneku algatas õiguskomisjon konsensusega. Sellega ühendatakse Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 576 ja Isamaa fraktsiooni  algatatud eelnõu 556 ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 101 lõikele 2 on koostatud üks karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 576 sõnastuse põhjal. Algatajate nõusolekul on eelnõud ühendatud reguleerimisala eesmärgi kattuvuse tõttu. Muudatus annab eelnõule uue pealkirja: karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (agressiooni toetamine). Võrreldes eelnõu 576 esimese lugemise muudetud kujul läbinud tekstiga saavad eelnõu § 1 punktid 1, 2 ja 3 uue sõnastuse. Samuti muutub eelnõu § 3 "Seaduse jõustumine". Seaduse § 1 punkt 3 ja § 2 jõustuvad järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ehk võimalikult kiiresti. Eelnõu § 2 "Väärteomenetluse seadustiku muutmine" teksti ei ole muudetud ja see on sama, mis eelnõu 576 esimesel lugemisel ette sai kantud.

Rõhutan siinkohal veel lõpetuseks, et kõigil komisjoni istungitel, kus neid eelnõusid, ka siis seda eelnõu numbriga 585 arutati, langetati kõik otsused konsensuslikult. Kõik parlamendi erakonnad, kes on õiguskomisjonis esindatud, olid iga küsimuse juures konsensusel, nii et kogu see menetlus läks vägagi mõistlikult. Aitäh!

14:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile on ka küsimusi. Kalvi Kõva, palun!

14:10 Kalvi Kõva

Aitäh, hea aseesimees! Hea Marek! Sa oled selle seadusega, kahe liidetud seadusega, väga täpselt kursis, mis siin kirjas on. Aita mind natukene, ma ei ole neid ise põhjalikult läbi töötanud. Eile käis mul siin üks kooligrupp ja üks noor küsis, kas Georgi linti siis tohib kasutada või mitte. Mina talle siis oma teadmiste pealt vastasin. Aga nüüd ma küsin sinu käest: kas seda tohib või ei tohi avalikus ruumis kasutada? Ütle!

14:10 Marek Jürgenson

Jaa, selle seaduseelnõu järgi Georgi linti ei tohi kasutada. Küll aga on palju räägitud nii‑öelda praktikutega, politsei poolega. Tegelikult peab ka politseitöös kehtima mõistlikkuse printsiip. Kui mõnel vanatädikesel on Georgi lint rinnas, siis temaga vesteldakse, ei hakata kohe rangemaid meetmeid kasutusele võtma.

14:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

14:11 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Paragrahv 1511 "Rahvusvahelise kuriteo toetamine ja õigustamine" – siin on kirjas, et agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest saab karistada. Aga ma näen siin tõsist puudust selles osas, et sellised mõisted nagu "agressiooniakt", "genotsiid", "inimsusevastane kuritegu" on loetletud ka karistusseadustiku eriosas kuriteona. See tähendab seda, et kui hakata inimest sellel alusel karistama, siis peaks eelnevalt olemas olema mingisugune kohtuotsus, mis viitab selle normi rikkumisele. Minu küsimus on praegu: nimetage palun agressiooniakt, genotsiid, inimsusevastane kuritegu, [mille puhul] meil on olemas sellekohane kohtuotsus, et me saame seda normi 9. mail näiteks rakendada.

14:12 Marek Jürgenson

Aitäh! Ma saan öelda seda, et kas selline kohtuotsus on olemas, ma ei tea. Aga kui me vaatame seda seadust, mille me plaanime homme vastu võtta, siis ma usun küll, et koostöös praktikute ja ekspertidega on ta nüüd nii heaks tehtud, et võimaldab universaalselt kõikidele erinevatele aktidele läheneda.

14:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Raimond Kaljulaid, palun!

14:12 Raimond Kaljulaid

Aitäh, istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma jätkan sealt, mis oli ka Kalvi Kõva küsimus. Ma eile vaatasin sellist suurepärast saadet nagu "Otse Eloga" ja seal oli siseminister Jaani, kes ka ei osanud otseselt vastata küsimusele, kas Georgi lindiga 9. mail võib [välja] tulla või ei või tulla. Ja seal oli ka Andrus Ansip, kes juhtis tähelepanu, et praeguses olukorras eriti peaksid valitsuse sõnumid olema selged. Nüüd, tänastest uudistest ma lugesin, et politsei pidi eraldi keelama veel 10. maini vaenulikku sümboolikat kasutavate ürituste korraldamise, mis viitab sellele, et see seadus, mida me täna menetleme, siiski pole vist päris piisav selleks, et politsei saaks avaliku korra ja Eesti riigi väärikuse tagada. Milles siis asi on? Kuidas siis ikkagi nii, et tegelikult väga lihtsatele, selgetele küsimustele, mis ka siit saalist tulevad, kas siis võib või ei või midagi teha, te vastate ka, et noh, ei või, aga võib-olla võib ka, kui on tegemist näiteks eaka inimesega? 

14:13 Marek Jürgenson

Aitäh! Eks sümboolika esitlemisel ja agressiivsel esitlemisel on väga suur vahe. Ma seda eilset saadet jälgisin ka põgusalt ja sinna oli päris palju emotsioone nii-öelda sisse kirjutatud. Aga tänastes uudistes siseminister Jaani ütles väga selgelt, et kuni 10. maini on täiesti nulltolerants. Minu arvates väga korrektne lähenemine. Aga see, kas võib või ei või – me oleme päris palju arutlenud selle üle, et see seadus on mõnevõrra universaalsem kui see, mis vist eile Leedu parlamendis sümboolika teemal vastu võeti ja mis Lätis juba kehtib. Selles mõttes ma arvan, et see seadus, mis on nüüd Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ja muude osapoolte koostöös välja töötatud, on mõnevõrra pehmem. Ma arvan, et see on ka natukene inimlikum.

14:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

14:15 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kui meil oli see esimene lugemine, siis tõusetus korduvalt küsimus, et on võimalik seda eelnõu ja neid norme tõlgendada selliselt, et selle alusel saaks keelata või ära viia ka erinevad ehituslikud [sümbolid], näiteks nagu Narva tank ära viia. Selline oli parlamendiliikmete tõlgendus. Nüüd, minister ütles selle peale, et jah, et seda võib niimoodi tõlgendada, aga eelnõu väljatöötamise ajal sellist kavatsust ei olnud. Nüüd on teine lugemine teil seal komisjonis ka olnud või selle eelne, kas komisjonis seda küsimust arutati veel, et kuidas seda tõlgendada? Kas võib seda rakendada ka monumentide puhul või ei või ikka rakendada, kuidas see mõte siis jäi?

14:15 Marek Jürgenson

Aitäh! Sisuliselt on jah iga kord, kui sümboolika temaatika on õiguskomisjonis olnud, seesama ehitiste ja monumentide teema olnud arutlusel, aga selle eelnõuga otseselt nii-öelda Narva tanki kallale ei minda. Samahästi võib öelda, et meil on Tallinnas Stockmanni kaubamaja kõrval stalinistliku ehitusarhitektuuri musternäide, ega me sellepärast ei lähe kohe seda nii-öelda sümbolit eemaldama. Ma arvan, et elame selle 9. mai üle, vaatame kuidas see küllap suhteliselt emotsionaalne ja raske periood läheb. Nende tankide ja muu monumentide juurde arvatavasti tullakse mingi hetk veel tagasi. Vajadusel jah, tuleb anda selge sõnum, kas Narvas see tank on nüüd õige koha peal või ei ole. Võib-olla peaks see olema hoopis kuskil muuseumis või mõnel muul platsil.

14:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

14:17 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Meil oli tõesti üleval seesama arutelu, mida siis teha ajalooliste juhtumitega. See ajalugu on meie silme all kogu aeg ja nendest monumentidest õhkub tahtlust ülistada agressiooni, Nõukogude agressiooni Eesti vastu, toetada ka genotsiidi, mis sellega kaasnes. Nii et Narva tank on vägagi konkreetne asi. Ja neid on mujalgi liikvel, neid sümboleid. [See eelnõu] ei ole universaalne. Te räägite kogu aeg sellest 9. maist. Kui see on ühe tähtpäeva seadus, siis 9. mai kordub järgmine aasta ka, ja neid on palju teisi. Kui me ei saa seda universaalsust sisse, siis ei ole tast ju eriti kasu. Minu meelest tuleks seda just nimelt tõsisemalt ka ajaloo peale suunata. Kuidas see arutelu siis välja nägi? Minu meelest jäi see õhku rippuma, ei osatud lihtsalt vastust anda.

14:18 Marek Jürgenson

Aitäh, hea Anti! Sa olid ise seal komisjonis kohal ja ise selle temaatika tõstatasid. Meil oli kohal ka Justiitsministeeriumi asekantsler Markus Kärner. Minu arust see mõnes mõttes jäi õhku rippuma, aga tegelikult ta ikkagi väga selgelt ütles välja, et kui vajadus on, siis tullakse selle temaatika juurde tagasi, aga mitte selle eelnõu raames, selle menetluse raames, mis meil praegu toimub. Nii et ma ikkagi natukene ootaks. Ja ma ei räägi ainult 9. maist, ma rääkisin eelnevalt selles võtmes, et vaataks kogu aasta üle. Ma tõesti südamest loodan, et need järgmised nädalad on emotsionaalselt kergemad, et ei tule mingisuguseid provokatsioone pronkssõduri juures ega ka Narvas seal tanki juures. Ma väga loodan sellele. Aga ma usun, et õiguskomisjonis on meil alati olnud võimalus rääkida muudegi küsimuste puhul temaatikast [laiemalt] lähtuvalt olukorrast. Hea kolleeg, me jõuame võib-olla selle küsimuse juurde tagasi tulla, vaatame ära.

14:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Raimond Kaljulaid, palun!

14:19 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Austatud ettekandja! Mulle küll tundub, et teil seal komisjonis on asjad segamini nagu puder ja kapsad. Nüüd te ütlesite, et kuni 10. maini on nulltolerants. Kas see võib tähendada seda, et 11. mail võib Nõukogude Liidu lippude ja Georgi lintide lehvides tulla tänavale, ma ei tea, Filtri teele või Toompeale, ja midagi ei juhtu? Ma lihtsalt ei mõista, et kui valitsuse soov on midagi keelata, miks mitte siis tulla siia Riigikokku eelnõuga, mis selle millegi, mida keelata soovitakse, päriselt ka keelaks. Miks tulla siia Riigikogu ette eelnõuga, mis jätab väga palju tõlgendamisruumi, tekitab segadust? Muu hulgas on seda politseil keeruline rakendada ja tõenäoliselt tekitab see tulevikus hulga vaidlusi. Kas asi on selles, et teil sai kuidagi poolel teel julgus otsa või ei olnud ühel koalitsioonipartneril siiski soovi päris nii kaugele minna, kui peaks minema praeguses olukorras?

14:20 Marek Jürgenson

Hea, Raimond, te olete asjast küll väga valesti aru saanud. Võib-olla oleks pidanud kuulama natukene tähelepanelikumalt, mida ma enne ütlesin. Küsimus oli selles, mida täna meedias on öelnud Kristian Jaani. Õiguskomisjonis on meil selles mõttes asjad korras. Seal on ka teie fraktsiooni esindaja Heljo Pikhof, ma usun, et ta võib teile seda pärast neljasilmavestluses kinnitada. Meil ei ole mingit seisukohta, et peale 10. maid võib tulla ja jumal teab mis lippe lehvitada. Lihtsalt ma tsiteerisin seda Postimehe uudist, kus siseminister ütles, et tema silmis ja ministeeriumi otsuse kohaselt on nulltolerants. Ma rääkisin sellest, mitte komisjonist.

14:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

14:21 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mulle isiklikult tundub, et selle seadusemuudatusega seoses, mis puudutab rahvusvahelise kuriteo toetamist ja õigustamist sümbolitega, te keerate hoopis olukorra selliseks, et selle eest ei saagi inimest üldse karistada. Siin on Georgi lint ja ma ei tea, mis sümboolika, Z-täht. Põhjus väga lihtne. Asi selles, et kuna see on seotud genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegudega, siis see eeldab selle tuvastamist kohtulikul teel, mida meil praegu ei ole [olnud] või vähemalt ka teie ei osanud praegu [näiteid tuua]. Ja ma ei kujuta ette, mismoodi seda hakatakse rakendama. Aga on ju olemas väljapääs. Siin on olemas sõjapropaganda, mida on praegu kasutatud. Võib-olla ikkagi te võtate selle eelnõu tagasi ja natukene seda täpsustatakse. Praegusel kujul on ta liigagi halb ja sellega ei saavutata eesmärki. 

14:22 Marek Jürgenson

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei jaga teie arvamust. Ma arvan, et eelnõu on väga hea. Vaadates kõrvalt, kuidas praktikud on oma tööd teinud, kuidas ka muudatused on tänaseks sisse viidud – tõesti, see universaalne tööriist aitab politseil paremini neid menetlusi läbi viima hakata, neil on parem millelegi tugineda. Jah, karistusseadustikus on § 262, mis võimaldab ka praegu politseil sekkuda, aga küsimus on ikkagi selles, et politseil on vaja seaduse jõudu, et mitte olla lihtsalt loominguline. Ma arvan, et tegemist on väga hea eelnõuga. Nagu ma ennist ütlesin, kõik kaasatud praktikud ja eksperdid on samamoodi seda toetanud ja oma panuse sellesse andnud.

14:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustumaa, palun!

14:23 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Kulla Marek! Ma kõigepealt ütlen sulle seda, et üks hea asi on olemas: EKRE on juba esitanud ühe eelnõu, mis peaks ehituslikke ja monumentaalseid sümboleid puudutama. Aga nüüd ma tahan sulle teha etteheite, et sa tegid siin ikkagi väga kõvasti liiga Raimond Kaljulaidile. Muide, ka Kalvi Kõva tõi välja sama printsiibi, rõhutades seda, et just selle eelnõu puhul on seda loomingulisust liiga palju. Meie siin Riigikogus, targad mehed-naised, kes me siin koos oleme, ei suuda nendest mõistetest aru saada. Mille pärast tehakse seadus sellisel moel, et püütakse hambaid ravida läbi kõhuõõne? On olemas otseseid, sirgeid teid. Väga tugevad juristid, sealhulgas endine õiguskantsler, on rõhutanud, et meil on selles seaduses vaja konkreetsust, et me laiali ei valguks. Praegusel hetkel me oleme laiali valgunud. Kas te ei kaalunud seda, et sõnastada see eelnõu selliselt lihtsalt ja arusaadavalt, et ei tekiks küsimust, kas võib Georgi linte kanda või ei või, kas võib lipuga käia või ei või? Miks te ei teinud seda konkreetsemaks?

14:24 Marek Jürgenson

Aitäh! Ma enne rääkisin sellest, kuidas Lätis ja Leedus on mindud. Mindi väga konkreetselt, Leedus mõnes mõttes isegi karmimalt kui Lätis, tähtede kaupa: Z, V ja nii edasi. Ma tean seda, et Leedus olid siseministeerium ning õigus- ja korrakaitsekomisjon – seal on sellise nimetusega see komisjon – olid omavahel kõvas sõnasõjas. Just Leedu siseministeerium tahtis [parlamenti] minna samalaadse eelnõuga, nagu on meil täna siin laual, aga just õigus- ja korrakaitsekomisjon tahtis [neid tähti]. Aga on juba selgunud, et kui tulevad juurde igasuguseid X-id ja O-d ja A-d, siis nad peavad hakkama järjest seda seadust täiendama. See on hiljem probleem. Ma arvan, et paindlik lähenemine on oluliselt mõistlikum. Nagu ma ennist rõhutasin, oli ka komisjonis selles osas ikkagi konsensus. Jah, mis puudutab monumentide teemat, siis te olete selle esitanud ja kindlasti me sellega tegeleme.

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

14:25 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest, selle eelnõu paindlik tõlgendamine elab täiel rinnal ka avalikus ruumis. Meediast on võimalik lugeda juba seda, et elamislube võetakse ära selle alusel või see võiks olla nagu miinimum. Kas sellist teemat ka kuidagi komisjonis käsitleti? Või teistpidi, mida ütlevad korrakaitsjad ise: kas nad pigem eeldavad väga selgelt piiritletud õigusruumi selles küsimuses või just nimelt näevad, et see paindlikkus tõlgendamisel on vajalik? Me võime lihtsalt ühel hetkel olla olukorras, kus tegelikult keegi ei saa enam väga täpselt aru, mis siis nüüd on või ei ole. Mis tunnetus teil menetluse käigus on jäänud?

14:26 Marek Jürgenson

See elamislubade temaatika – selle ütles ju eile välja Andrus Ansip, et tuleks selliselt läheneda. Ma ei hakka siin [täpsustama], mul on terve pakk neid protokolle, mul läheks lihtsalt palju aega, aga ma täpselt ei mäleta, see võis olla Anti Poolamets – ma võin eksida, vahest oli see Tarmo Kruusimäe –, kes küsis, et kuidas on täna võimalik, et mõni Eestis elamisloa alusel elav isik on vahepeal liitunud  nii-öelda agressiooni poolega Ukrainas sõjas ja soovib Eestisse tagasi tulla. Mida siis nagu teha saab? Põhimõtteliselt vastas sellele küsimusele justiitsminister Maris Lauri, [kes ütles], et on juba täna võimalik leida põhjendusi mitte seda inimest riiki tagasi lubada, nii et ta ei tulegi enam Eestisse. Selline teema käis küll läbi, jah. Aga selle seadusega saab ka reaalselt karistada. Need on natukene erinevad asjad, aga jah, selline küsimus oli komisjonis arutusel.

14:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

14:28 Indrek Saar

Aitäh! Ma ei saanud päris täpselt aru sellest näitest, mis te tõite selle vanema proua kohta. Kui temaga vesteldakse, aga ta ei võta Georgi linti rinnast ära, mida siis politsei edasi teeb? Aga minu küsimus on ikkagi päriselust, inimesed on seda küsinud. Kuna te seadust menetledes õiguskomisjonis ilmselt mängisite läbi piirsituatsioonid, mis päriselus võivad ette tulla, siis minu küsimus on, et kuidas selle seaduse alusel nüüd hakkab olema. Kui mõni poisike jookseb ringi, mängib Zorrot ja joonistab asfaldi peale Zorro märke, siis kas enne 9. maid on see keelatud ja pärast seda on lubatud? Ma saan aru, et võib nagu kuidagi lõdvemalt tõlgendada neid asju. Ja kas kuni 9. maini peaks TTJA keelama ära näiteks "Zorro" filmi näitamise, sest seal kasutatakse ohtralt Z‑tähe sümboolikat, ja pärast seda võib [jälle näidata]? Mis arusaam sellistest piirsituatsioonidest õiguskomisjonis teie arvates tekkis? Mida see seadus nüüd siis ette paneb?

14:29 Marek Jürgenson

Aitäh, hea küsija! Loomulikult, kui laps [mängib] Zorrot ja mõni korrakaitsetöötaja selle peale reageerib ja vestleb selle lapsega ja küsib, miks sa selle Z‑tähe joonistasid, ja laps vastab, et ta vaatas eile kodus "Zorro" filmi ja selle peale ta Z-tähe joonistas, siis ma usun, et ega politsei sellisel juhul ikka mingit menetlust ei alusta. See oleks ju naeruväärne. Aga küsimus on selles jah, et tõepoolest see Z‑sümbol [pole hea], isegi kui see on mõeldud Zorrona. Ja siis võib-olla politsei viisakalt vestleb lapsega, et ära seda Z‑i siin joonista, sellel on ka üks teine tähendus, mitte ainult selle positiivse rahvuskangelase tähendus, nagu selles, võib juba öelda, ajaloolises filmis.

Nii et jah. Ütleme niimoodi, et ka komisjoniväliselt on mind kaasatud erinevatele koosolekutele, kus praktikud on erinevaid mõtteid avaldanud. Keegi tõi seal näite, et läheb 9. mail vanem härrasmees Georgi lindiga pronkssõduri juurde ja politsei vestleb temaga. [Härra] ütleb, et minu vanaisa hukkus teises maailmasõjas ja ma ei tunnusta Putinit. Nii ongi, ta ei tunnusta seda tegevust. Selle peale üks korrakaitsetöötaja ütles, et sellise vastuse peale ta hea meelega soovitaks selle [lindi] ära võtta, aga viiks ka selle vanema härrasmehe autoga koju. Selliseid erinevaid näitlikke mõtteid on läbi käinud. Nii on. Eks me elame uuel ajal ja vaatame, mis siin saama hakkab.

14:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

14:31 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Peab ütlema, et see eelnõu esindab tüüpiliselt selle valitsuse taset, aga ka selle valitsuse eesmärke. Ta ei lahenda tegelikke probleeme, ta ei eemalda meie keskkonnast monumente, sümboleid, mida on alati võimalik kasutada sõja õhutamiseks, vaenu õhutamiseks, demonstratsioonide tegemiseks Eesti riigi vastu, demokraatliku lääne vastu – ükskõik, kelle vastu me tahame. Küll annab see võimaluse tõlgenduseks nendele, kes tahavad represseerida kedagi, kelle ideoloogia või väljaastumised neile ei meeldi. Ja seetõttu ma ütlen, et see on populistlik asendustegevus veel kõigele lisaks, mis ei näe pikka perspektiivi, ei näe seda, et peale 9. maid on ka elu ja tuleb järgmine 9. mai, ei näe ka seda, et sõda Ukrainas ühel hetkel ka lõpeb. Mis tulemusega, seda me ei tea, loodame, et meile soodsa tulemusega. Ja see on totaalne asendustegevus. Ja ega mul teile küsimust ei olegi, see on hinnang.

14:32 Marek Jürgenson

Aitäh! Nagu te ise ka väga hästi teate, EKRE fraktsioon on andnud menetlusse eelnõu, mis puudutab konkreetselt monumente. Ja meie kohus on seda eelnõu menetleda. Ma arvan, et selles eelnõus sellist populismi siiski ei ole, selle on ikkagi koostanud ja üles ehitanud väga hea taustaga ministeeriumi spetsialistid.

14:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Kõigepealt saab sõna Raimond Kaljulaid. Palun! 

14:33 Raimond Kaljulaid

Austatud ametikaaslased! Ma arvan, et me kõik teame seda ja mõistame, kui oluline on see, et seadused oleksid võimalikult selged, võimalikult ühemõttelised, võimalikult hästi arusaadavad. Päeva lõpuks, kui kodanik loeb siin Riigikogu saalis toetuse saanud eelnõu, millest on saanud seadus, siis peab ta muu hulgas otsustama, kuidas selle alusel käituda. Ja huvitav oli täna kuulata austatud Marek Jürgensoni vastuseid. Aga toome korra analoogi. Kujutame ette, et meil liiklusreeglite puhul oleks ka nii, et maanteel tohib sõita kuni 90 kilomeetrit tunnis seal, kus on märk, mis ütleb, et tohib sõita kuni 90 kilomeetrit tunnis, aga siis on mingid erandid, et kui inimene ütleb, et aga ma ei tahtnud kiiruse ületamisega kedagi ohustada ega soovinud midagi kurja sellega teha, lihtsalt sõitsin kiiremini, siis politseile ütleb: "Okei, selge pilt! Siis sõitke edasi ja pange 130-ga, aga vaadake, et teil ei ole kavatsust kellelegi nii kiiresti [kihutades] otsa sõita." Kui kodanik lubab, et tal sellist kavatsust ei ole, siis ta võib jätkata.

Selle eelnõu välja pakutud sõnastuse saatan peitub detailides, need detailid on kuus sõna: neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Mida see lõppkokkuvõttes tähendab? No ma kujutan ette, et kui kodanik seisab Stenbocki maja ees ja tal on käes, ma ei tea, Georgi lindi värvides Z-tähega plakat, kus ta nõuab Ukraina denatsifitseerimist, siis on selge pilt: see inimene toetab Venemaa agressiooni Ukrainas. Aga kui kodanik võtab Georgi lindi ja läheb sellega 9. mail näiteks Filtri teele, politsei peatab ta, aga kodanik ütleb, et siiralt, mul ei ole mingit kavatsust õigustada ega toetada Venemaa tegevust Ukrainas, ma olen selle vastu, ma tulin siia lihtsalt sellepärast, et mälestada oma hukkunud lähedasi või pereliikmeid, siis mis see politseinik sellises olukorras peab ette võtma? Inimene ütleb, et tal ei ole kavatsust toetada või õigustada agressiooni Ukrainas. Järelikult on selline tegevus rangelt võttes seadustik.

Või kui näiteks tuleb andekale mõttele mõni Vene saatkonnaga heades suhetes olev seltskond, kes ütleb, et nad soovivad korraldada avaliku loengu Venemaa Keisririigi kuulsusrikkast ajaloost ja selle sümboolikast ja ka näidata neid sümboleid rahvale. Tegemist on akadeemilise üritusega, mis toimub siin Toompea lossi ees näiteks 9. mail. Mida siis politseinikud tegema peavad? Astuvad kodanike juurde, need aga ütlevad, et me ei tea midagi sellest käimasolevast sõjast. Me oleme selle sõja vastu, me tegeleme siin keisririigi ajalooga.

Ühesõnaga, minu meelest on selle valitsuse töö nõrkus selles, et me kõik ilmselt saame aru, mida on soovitud teha, aga mingil põhjusel – ja ma arvan, et ma üsna hästi tajun, mis see põhjus tegelikult on, miks konkreetselt seda, mida keelata taheti, pole keelatud  – on tuldud sellise sõnastusega, mis võimaldab väga avaralt asju tõlgendada.

Ma toon teile ka teistsuguse näite. Praegu on räägitud Z-tähest, V-tähest ja Georgi lindist, aga üks sümbol on veel, mida praegu Ukraina-vastases sõjas Vene pool väga läbivalt kasutab. See on Venemaa Föderatsiooni lipp. Kas näiteks Venemaa Föderatsiooni lipp Venemaa saatkonna küljes on selle sümboli kasutamine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil? Nii et neid küsimusi küsimusi on rohkem kui vastuseid.

Ja mis on ikkagi peamine: lõppude lõpuks inimesed peavad aru saama, mida nad tohivad teha ja mida ei tohi teha. Neile üks minister ütleb üht, teine minister ütleb teist, komisjoni esindaja ütleb kolmandat, politsei esindajad ütlevad neljandat. Inimesed pöörduvad juristi poole, see ütleb viiendat. Küsitakse siin saalis, saadakse 101 erinevat arvamust, mida täpselt homme on kavas vastu võtta. [No nii lihtsalt ei tohi]. See on praak ja see on minu meelest väga halb, eriti praeguses olukorras, kus ma nõustun endise peaministri Andrus Ansipiga, et sõnumid peavad olema selged, sõnumid peavad olema ühesed. No kui ei ole poliitilist julgust või tahet päriselt midagi keelata, siis tuleb laiutada käsi ja öelda: ei suutnud keelata. Aga tulla parlamendi ette seaduselnõuga, mille puhul ise ka aru ei saa, mida see tähendab, on minu meelest naeruväärne. Aitäh!

14:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

14:38 Paul Puustusmaa

Head kolleegid! Raimond ütles muide siin juba välja väga palju, mis tõele vastab ja mis siin probleem on. Eelmine nädal ma olin siin tutvustamas fraktsiooni seisukohti selle eelnõu küsimuses ja viitasin asjaoludele, mis meid häirivad, aga siis ma tegelikult olin vägagi optimistlik. Ma tõesti siiralt lootsin, et sellest optimismist saadakse aru, nendest märkustest saadakse aru ja püütakse teha söödavat seadust. Nagu Raimond ütles, tõepoolest, me kõik saame aru, mida tahetakse teha. Aga see, kuidas tehakse selline ringtee, kuidas valitakse selline kõvertee – no see on ausalt öeldes mõistetamatu. Võib-olla tõepoolest ongi tegemist professionaalsuse puudumisega.

Ja ma olen sügavalt õnnetu selle tulemuse üle, mis on komisjonis sündinud. Veel eile ma lootsin, et asjad muutuvad, aga jah, ei muutu. Olles siin, ma viin oma jutu veel kord tagasi eelmisele nädalale. Olles eelmine nädal siin, ma ütlesin, et meie fraktsioon ääretult positiivselt suhtub sellesse seadus[eelnõusse] just tänu sellele, nagu Raimond ütles, et me saame aru, millega tegemist on või mida tahetakse.

Aga me rõhutasime ka seda – see on nii-öelda konsolideeritud arvamus –, mille peale fraktsioon tuli selle arutelu keskel, ja see oli see, et me oleme samas ettevaatlikud, kuna me näeme, et on vaja konkreetsust, on vaja sellist arusaamist, et ei [tekiks] olukorda, kus politseiametnikust saab semantik ja kohtumõistja. Ja et ei tekiks selliseid küsimusi, milliseid täna saalis on meie kallid kolleegid esitanud: kas ikka seda võib teha, kas ikka toda võib teha, aga mida need inimesed ütlevad, kes seda ja toda teevad?

Ma viitasin oma eelmises sõnavõtus sellele, et kuulatud on paljude tuntud juristide arvamust eelnõu kohta ja etteheited on üsna ühesed. Halb sõnastus – punkt üks, vähene konkreetsus – punkt kaks ja arusaamatus. Kusjuures ma viitasin ka endise õiguskantsleri Allar Jõksi sõnavõtule, kes ütles, et see [eelnõu] kandideerib halvima eelnõu nominendina. Ja ta rõhutas – muide, ka Carri Ginter on vist sama asja rõhutanud –, et see eelnõu peaks olema sellisel määral konkreetne, et me saaksime seda suunata väga konkreetselt Vene agressiooni vastu. Ja siin ei ole, Marek, tegemist mitte sellega, kas Z keelata või V või O keelata. Me räägime Venemaa agressiivsest tegevusest. See eelnõu on niivõrd laialivalguv, et mul hakkab lihtsalt hirm, kuidas seda üldse rakendada on võimalik. Noh, Marek ütles, et tegemist on väga hea eelnõuga, ja need, kes usuvad Marekit, saavad sellest lähtuda. Mina ei saa. Minu arvates on tegemist väga halva eelnõuga.

14:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

14:41 Kalle Grünthal

Palun lisaaega.

14:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit!

14:41 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Me oleme täna menetlemas sellist seadusemuudatust, millega tahetakse vähemalt seletuskirja kohaselt takistada 9. mail sümbolite – Georgi ristide, Georgi lintide ja muu sellise sümboolika [kasutamist]. Ja ma saan aru eelnõu koostajate mõttest, seda tehakse väga kiiresti, väga-väga ruttu, et jõuda tähtajaks valmis.

Aga mis ma selle kohta ütlen? Need, kes selle eelnõu on ette valmistanud, arvavad, et nad võivad higi laubalt ära pühkida, ja kõik on korras. Aga vaataks nüüd hoopis selle pilguga asja peale, mismoodi me seda seadust rakendama hakkame. Nii, oletame, et seal monumendi juures on keegi kodanik, kellel on Georgi lint rinnas. Selle eelnõu järgi, nii nagu ka lugupeetud Marek Jürgenson ütles ja õiguskomisjon on öelnud, politseil on piisav alus minna ja võtta kodanik kinni, toimetada jaoskonda ja teha protokollid, kuna ta rikub sellist paragrahvi nagu § 1511 "Rahvusvahelise kuriteo toetamine ja õigustamine". Kui on tubli politseinik, kes tunneb seadusi ja on läbinud erinevaid koolitusi juriidilisel tasandil, siis ta võtab kätte selle normi ja hakkab lugema: agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil karistatakse ... Ja nii edasi, eks ju. Nii, kui see politseinik hakkab nüüd mõtlema: huvitav, kuidasmoodi me teeme kindlaks, et on agressiooniakt, genotsiid või inimsusevastane kuritegu? Kuidas me teeme selle kindlaks? Kas me anname üldise rahva hinnangu või [annab] see, kes räägib siin Riigikogu saalis sellest?

Mina arvan, et ei saa seda niimoodi teha. Sest nimetatud [mõisteid], nagu agressiooniakt, genotsiid, inimsusevastane kuritegu, [seletavad] §-d 89, 90, 91 karistusseadustiku eriosas. Seega peab enne seda, kui me läheme nende sümbolite kallale, meil olemas olema jõustunud kohtuotsus selle kohta, et teatud tegu või toiming on tunnistatud genotsiidiks või agressiooniaktiks. Sest vastasel juhul, kui politseinik hakkab rakendama seda koosseisu siin ja kodanik selle vaidlustab, küsib kohtunik, aga mis on selle aluseks. Mis on selle aluseks, et on toime pandud genotsiid? See peab olema mingisugune õigusakt, mis on kellegi poolt kunagi vastu võetud.

Mina küsisin täna lugupeetud õiguskomisjoni ettekandja käest: kas te oskate nimetada mõnda õigusakti, mis puudutab siin genotsiidi või muid sellesarnaseid asju? Vastus oli: ma ei tea. Ja siin me olemegi praegu probleemi ees, et kui on korrektne politseinik, kes asub seda küsimust lahendama, siis ta ikkagi tahaks teada, millega seoses, millise genotsiidi või agressiooniaktiga, mis on kohtulikult tunnistatud kuriteoks, seondub näiteks Georgi lindi kandmine. Isegi kui politsei rakendab neid menetlusi, siis ma arvan, et juba esimese astme kohtus lendavad need vastu taevast.

Teiseks, ma näen väga suurt probleemi selles, et juhul kui see seadus nüüd vastu võetakse, siis antakse politseile võimalus tõlgendada ja hinnata kohapeal küsimust, kas on tegemist näiteks genotsiidi õigustamise või toetamisega. Jah, ma olen sellega nõus, et politsei võib anda selle hinnangu. Aga küsimus on, et tuleb vaadata ka selle kodaniku [seisukohast], kelle suhtes seda normi kohaldatakse. Liikluses on asi väga lihtne, nagu Raimond Kaljulaidi viitas. Mina toon samamoodi liiklusest näite. Liikluses on väga lihtne: kui on punane tuli, ei tohi üle minna, kui on roheline tuli, tohib minna. Siin aga sellist võimalust ei ole. Inimesel peab olema selge pilt, mida ta tohib teha ja mida ta ei tohi. See, et väärteo või kuriteo tunnused jäetakse politsei otsustada, ei ole lihtsalt õige. Kodanik peab aru saama, mille vastu ta ei tohi eksida.

Marek Jürgensoni suust kõlas ka, et mitmed õiguseksperdid on andnud hinnangu, et see [eelnõu] on korrektne. Jaa, ma ütlen, et tõesti see [eelnõu] on selles mõttes korrektne. Aga seda ei ole võimalik kohaldada, nagu ma aru saan, 9. mai puhul. Sellepärast, et siin on niivõrd olulisi puudusi, mis tegelikult teeb selle rakendamise võimatuks.

Ja [on veel üks probleem], millest võib-olla ei ole siin üldse räägitud. Kuna, ütleme, meil puuduvad sellised kohtuotsused, mis annavad võimaluse agressiooni või genotsiidiga seotud sümbolite avalikuks eksponeerimiseks, siis siia on toodud sisse sõna "sümbol". Samas on olemas selline paragrahv nagu § 92 "Sõjapropaganda", mida on ka praegu juba rakendatud mõnede inimeste suhtes, vähemalt olen sellest kuulnud meedia vahendusel. Kui nüüd see seadus jõustub, ütleme, 9. maiks, siis sellega lõigatakse läbi ka selle § 92 "Sõjapropaganda" kasutamine sümbolite osas, sest sümbolid on toodud välja sellessamas §-s 1511 "Rahvusvahelise kuriteo toetamine ja õigustamine".

Nii et, noh, täielik Kilplala. Selle asemel, et praegusel hetkel takistada agressiooni toetavaid sümboleid, me toome sisse uue normi, mis sisuliselt lõhub ära võimaluse seda kõike rakendada. Ma ütleks, et see on absoluutne juriidiline praak, ja me ei tohi seda sellisel kujul läbi lasta. Sõjapropaganda paragrahv on absoluutselt kohaldatav ja see aitab meid ka 9. mai üritustel. Aitäh!

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Heljo Pikhof, palun!

14:49 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head ametikaaslased! Kohe alguseks ütlen ära, et sotsiaaldemokraadid toetavad agressioonisümbolite keelustamist ja vastava seaduse vastuvõtmist. Aga läheme siit edasi. Oleme Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik, kuulume täieõiguslikuna kümnetesse ja kümnetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, oleme sadade sidemetega seotud muu maailma külge. Maailm muutub ja koos sellega ka meie riik. Peame endale aru andma, et solidaarsus on Euroopa alustala, ja tõdema, et väikeriigi jaoks on selles rohkem head kui halba, palju-palju rohkem head. Küllap on kuulumine Euroopa kultuuri‑ ja julgeolekuruumi meie kui väikeriigi iseolemise ainus tagatis, iseäranis praeguses julgeolekuolukorras, iseäranis idanaabri ettearvamatu juhtimise juures.

Ühtekuuluvus tähendab nii õigusi kui kohustusi. Üheta ei saa olla teist. Sallivus, sotsiaalne solidaarsus, diskrimineerimise vältimine on Eesti põhiseaduse tuumikväärtused, tee, mille ise oleme endale valinud. Need väärtused on meie põhiseadusesse kirjutatud.

Ukrainas käib verine sõda. Venemaa paneb seal toime tohutuid julmusi ja inimsusevastaseid kuritegusid. Ka meie oleme sõjas ja Eesti riik peab siin jõuliselt käituma nendega, kes agressiooni toetavad ja õigustavad Ukrainas toime pandud koledusi. Pean kahetsusväärseks, teisedki sotsiaaldemokraadid peavad kahetsusväärseks, et eelnõust on võetud välja vaenukõnet puudutavad sätted. Käisin seda ka Riigikogus eelmisel nädalal esimesel lugemisel kõnelemas. See juhtus öötundidel ja mõned põhitõed peaksin siin uuesti üle kordama, sest need on väga olulised.

Hea Riigikogu! Eesti Inimõiguste Keskuse infokirjast võime lugeda: vaenukõne alandab ja alavääristab inimesi selle pärast, kes nad on – nende nahavärvi, etnilise päritolu, rahvuse, keele, usuveendumuste, sooidentiteedi, seksuaalsättumuse, puude või vanuse pärast. Vaenukõne leiab tee kõikjale, ka tänavale ja internetti. Kõige hirmsam on, et vaenukõne õhutab sallimatust ja vägivalda, luues keskkonna, kus teatud inimeste diskrimineerimine ja ründamine oleks justkui õigustatud. [Seda ka siis], kui kõneledes otseselt vägivallale ei kutsuta.

Oleme Euroopaga samas väärtusruumis. Koos teiste Euroopa riikidega oleme kokku leppinud, et avalik vägivallale õhutamine on kriminaalkorras karistatav. Kahjuks pole Eesti kokkuleppest kinni pidanud, olles koos Rumeeniaga Euroopas ainukesed, kes pole seda teinud. Avalik vaenamine kasvab kergesti üle tegudeks ja siis on juba hilja vägivalda tagasi hoida või kontrolli alla saada. Avalik vägivallale õhutamine mobiliseerib neid inimesi, kes ilma sedalaadi üleskutseta poleks aktiivsed. Kui kutsutakse üles vaenama inimest lähtuvalt tema grupikuuluvusest või kutsutakse üles vägivallale teatud grupi suhtes, siis täna ei juhtu mitte midagi. See tähendab, et regulatsioon seaduse tasandil puudub. Selleks, et vaenamine oleks hukkamõistetav ja karistatav, peavad sellel olema selged kvalifitseeritud tunnused. Ja otse loomulikult peame me ühiskonnas rohkem selgitama, et inimesed saaksid aru, et üksnes viha ei tähenda veel vaenamist. Samamoodi seda, et siin pole midagi pistmist sõnavabaduse piiramisega, kui me räägime vaenamisest. Kui nüüd ühiskonnas vaenukõnega ei tegeleta ...

Palun kolm minutit juurde.

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

14:54 Heljo Pikhof

... võivad pahatahtlikud solvangud kasvada hoopis varavastasteks tegudeks või isegi füüsiliseks vägivallaks. Ja veel, kui keegi midagi ei tee, kui me jätame selle sinnapaika, siis jääb vaenukõne levitajatele mulje, et nad võivadki nii käituda. Aitäh!

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reinsalu, palun!

14:54 Urmas Reinsalu

Austatud rahvaesindus! Isamaa fraktsioon toetab selle muudetud kujul ühendeelnõu, Isamaa ja Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu teise lugemise lõpetamist sellisel kujul. Ma ma tervitan seda, et siit on välja võetud sõna "eesmärk", millele ma juhtisin tähelepanu esimesel lugemisel. See [oleks] [väideteva] väärteo korral subjektiivne koosseisu element, mille puhul tõendamiskoormus oleks ilmselgelt liiga kõrge, et tuvastada seda intentsiooni, mis konkreetsel inimesel selle sümboli eksponeerimisega on. Oluline on siin rõhutada toetavat või õigustavat viisi. See tähendab, et kui inimene postitab sõjasündmusi kajastades lihtsalt foto, kus on Z-tähega tank, siis loomulikult ei ole tegemist õigustava või toetava viisiga. Või kui on mingi ajalooline pilt – see näide oli seletuskirjas toodud muudatusettepaneku puhul –, näiteks natsikäesidemega Heinrich Himmleri foto ajalooürikutest, siis loomulikult ka ei ole tegemist õigustava või toetava viisiga. Need on juhtumid, kui lihtsalt vahendatakse informatsiooni, kui me kõneleme avalikust eksponeerimisest, mille hulka käib ka sotsiaalmeediaruum – need ei ole seda õigustav eksponeeriv viis. Küll aga nii-öelda avalikus ruumis ringiliikumine nende sümbolitega, mida me silmas peame – näiteks Z‑tähega, Georgi lintidega –, igasugune avalikus ruumis nendega ringiliikumine on selle seaduse tõlgendusloogika järgi toetav või õigustav viis. See on oluline asjaolu, mis siin saalis tuleb ära fikseerida.

Teiseks, me peame silmas pidama seda, et nii natsliku kui kommunistliku okupatsiooni ja agressiooni käigus viidi läbi nii agressiooniakte, genotsiidi kui ka inimsusevastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid. Loomulikult selle sättega muutub keelustatuks ka selle sümboolika eksponeerimine ühemõtteliselt ja selgelt. Selles normis ei ole ajalist piiri antud, [ei peeta silmas] praegu käimasolevat Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastast agressiooni või sõda. Sellel ajalist piiri määratletud ei ole.

Ja kolmandaks on oluline, et nende sümbolite määratlemisega on kahtlemata tegemist ka siis, kui me kõneleme agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või [sõja]kuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalikku eksponeerimist nii-öelda statsionaarse sümbolina ehk mälestusmärkidena. Loomulikult on immanentselt siis, kui need mälestusmärgid, mis on püstitatud eesmärgiga eksponeerida sõjalist agressiooniakti ja seda meeles pidada, kahtlemata tegemist selle seaduse mõttes rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamisega. See seadusesäte annab meile ka aluse, legitiimse aluse tõlgendada keelatutena ka selliseid natsliku aja kuritegude sümboleid – ausambaid meil ei ole –, nagu ka kommunistliku agressiooni sümboleid.

Nüüd, järgmine küsimus puudutab välisriigi agressiooniaktiga liitumist, selles osalemist ja selle toetamist. See puudutab ka [juhtumit], kui Vene Föderatsiooni kodanikud lähevad sundajateenistusse. Meie tõlgendus selles sõnastuses on, et antud juhul peaks kuriteona karistamine hõlmama ka agressiooniakti toimepaneva välisriigi relvajõududega või muu agressioonis osaleva relvastatud üksusega liitumist. See on tegelikult siis, kui me kõneleme välisriigi relvajõududega liitumisest. Tegelikkuses peaks see selles tähenduses tähendama ka ajateenistusse asumist. Sisuliselt tähendab see küll ajateenistuse jooksul, aga ikkagi sõjaväeteenistust. See tähendab, et neile Vene Föderatsiooni kodanikele, kes saavad ajateenistuse kutse ja valivad ajateenistuse kohustuse täitmise Vene Föderatsiooni territooriumil, peaks meie tõlgenduse ja arusaama järgi kohalduma see karistusseadustiku norm. Nii et ma loodan, et Eesti Vabariigi politseil on jõudu, selgust ja veendumust ühemõtteliselt ja kõikehõlmavalt seda loodetavasti presidendi poolt venituseta välja kuulutatavat seadust, mis eeldatavasti homme Riigikogus vastu võetakse, rakendada nõnda, et neid sümboleid – Georgi linte, Z-tähti ja muud Nõukogude sõjaväge ülistavat atribuutikat me avalikus ruumis ei näe.

15:00 Aseesimees Martin Helme

Urmas, kas on vaja lisaaega? Üks minut lisaaega. 

15:00 Urmas Reinsalu

Ükskõik, milliseid vabandusi või mööndusi ka ei püüta selles osas teha, see seadus on ühemõtteline, selge, jäik, jäikasid piire sisaldav. Eesti Vabariik peab ennast kehtestama. Ja nüüd on see hetk, kui rahvaesindus peab andma selle ühemõttelise suunise, ma olen kindel, Eesti rahva ülekaaluka toetuse alusel. Aitäh!

15:00 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:00 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Head vabariigi kaitsjad, hoidjad, lihtsalt öeldes vardjad! Isamaa fraktsioon toetab seda, et me läheksime selle eelnõuga edasi, ja kuna on teine lugemine, siis võib ka omi mõtteid siia juurde panna. Mina ütlen, et ükstapuha, mis värvi see kass on või mis on selle kassi nimi, peaasi, et ta oleks kass ja püüaks hiiri ehk täidaks eesmärki.

Loomulikult on ka Isamaa rahvuslastel hoopis teine nägemus. Me sooviksime kordades rohkem – ja me soovisime juba ammu-ammu teiste riikide eeskujul, naaberriikide eeskujul. Leedu, kes on alustanud neid protsesse juba eelmisel sügisel, kui see teema ei olnud meil üldse akuutne, see ei kõnetanud meid. Täna me oleme jõudnud siia, kus me nüüd oleme parimas teadmises, ja ma tuletaksin meelde, et politsei enda esindajad ütlesid, et neil just sellist seadust oleks vaja. Me oleme siin korduvalt rääkinud, et meie ametnikud ütlevad, et andke meile palun instrumendid, et me saaksime selle lahinguülesande teostada. Ma tõin selle mõtte, et me teeme küll teenistujatele ülesandeks ületada viis meetrit, aga me ei anna neile teivashüppekaigast. Kui selline on politsei soov ja tahe, siis ma arvan, et see seadus on nende jaoks piisavalt hästi tõlgendatud. Loomulikult,  nii nagu on kaks juristi ja kolm arvamust, selles ei ole mitte midagi imelikku, on ka meil erakondade puhul see küsimus, et tahaks veidikene rohkem, tahaks ühte, teist, kolmandat ja neljandat.

Tuletan meelde, et üks suur kompromiss oli see, et siit jäi välja see vihakõne või vaenukõne. Üle vainude vihastan ma ... (Laulab.) Teine on see, et mingil moel pidi koalitsioon ka kaasa tulema. Eesmärk on ju ära hoida võimalikke provokatsioone. Tahan siinkohal meie ajakirjandusele öelda, et mitmedki nutikad inimesed on öelnud, et ärge hakake müstifitseerima 26. ja 27. aprilli. Aga no mida ma näen? Kõik tahavad sellel lainel surfata, mõnusalt feimi saada, erinevaid arvamusi tekitada, siis tulevad klikid ja siis on kõik hea. Ajakirjandus ütleb, et neil on õigus ja neil on kohustus. Aga kui võim on, siis on ka vastutus selle eest. Vastutustunne peaks ka olema, mis hoiakuid ühiskonnas [kujundatakse].

Üks asi, mis mulle ei meeldinud, oli siin kogu aeg see mingi vanatädikese näide, et tema tahab lilledega tulla. Päriselt ka! Ma ütlen teile lihtsalt, kui on võimalik, pange see tänav kinni. Mitte mingisugust liikumist! Okei, Leedu ja Läti lähenevad erinevalt, üks ütleb sedasi, et kõik igasugused väljaastumised on käsitatavad kui riigivastased ettevõtmised, ja mõned siis sulgevad. Meie teeme Euroopa päeva puhul igasugust meelelahutust ja kõike, mis tähendab, et võib-olla Filtri teel ei tulegi võib‑olla seda konflikti. Aga see jutuke, et tädike tahab sinna lilli panna, ja see on ainuke argument ... Aga lasteaialapsed punaarmee mundris? Meie sõnum peab olema üks. Me peame ennast riigina kehtestama ja ütlema, et need asjad sellel ajahetkel ei ole riigi poolt sallitavad ja me ei salli neid, jätke need mõtted kuskile mujale.

Eks me jõuame ükskord ka sinnamaale, kus me saame enda avalikku ruumi hakata puhastama. See, mis Ukrainas toimub, derussifitseerimine – okupatsiooni põlistavad ja ülistavad sümbolid peavad meie avalikust ruumist ära minema, sest see ei ole meile vastuvõetav. Praegusel hetkel politsei aga ütleb, et tema jaoks on need asjad ja vahendid, mis ta on küsinud selleks, et ära hoida provokatsioone, piisavad. Jaa, ma tean, et inimesed suudavad igatemoodi ennast identifitseerida, aga ka see, kui sinna tuleb lilledega inimesi – ma tahan teile öelda, et Venemaa ei ole inimestest hoolinud ja inimohvritest samamoodi. Ta hoolib ainult sellest, et inimohvreid oleks äärmiselt palju. Seega mõelgem, kuidas need keerulised ajad üle elada. Palun eelnõu toetada! Aitäh!

15:05 Aseesimees Martin Helme

Hanno Pevkur, palun! Lisaaega ka? Kolm minutit lisaaega. 

15:06 Hanno Pevkur

Head kolleegid! Eelkõige need kolleegid, kes on tulnud siia seda eelnõu kuidagi kritiseerima! Alati võib kritiseerida, kui on sisu. Aga selle eelnõu sisu on hoopis mujal. Selle eelnõu sisu on selles, et Eesti Vabariik, Eesti Vabariigi parlament kehtestab ennast ja ütleb, et need teod, mida praegu Venemaa paneb toime Ukrainas, ja nende tegude õigustamine mingisuguste sümbolitega ei ole Eesti riigis tolereeritud ja need ei ole lubatud. Lihtne sõnum: ei tule Georgi lindiga välja, ei tule Z-tähega välja. Eesti riiki ei tolereeri seda ja politsei võtab selle ära. Nii lihtne see ongi.

Mis seal keerulist on? Kas genotsiid, inimsusevastane kuritegu, sõjakuritegu või agressiooniakt peab olema kuidagi tuvastatud? Ei pea. Ei pea kohtu otsusega olema tuvastatud. Need on rahvusvahelise õiguse printsiibi vastased kuriteod. Need on rahuvastased kuriteod. Agressiooniakt – seal ei ole agressioonikuritegu, vaid on agressiooniakt. Rahvusvahelise õiguse kohaselt ei pea neid tuvastama, kuigi see on selgelt tuvastatav. Ma loodan, et homme parlament võtab genotsiidiavalduse vastu, ka siis Eesti Vabariigi parlament ütleb, et Ukrainas toimuv on genotsiid.

Mida meil veel vaja on? Kas hakkame kuskil Eesti kohtus, Harju Maakohtus vaidlema selle üle, kas on Ukrainas agressiooniakt või genotsiid? Ütleme politseile, et ei, enne me ei saa midagi teha, kui on agressiooniakt tuvastatud. No andke andeks! Agressiooniakt on ammu selge. Politseil on vaja tööriista. Ja see tööriist on meie laual praegu teisel lugemisel ja homme kolmandal lugemisel. Võtame ta vastu. Me juba täna ütleme, meie ütleme siit politseile ja ütleme Eesti rahvale, neile, kes tahavad Eesti õiguskorda järgida: ei ole lubatud Z-täht, ei ole lubatud mingisugused kombinatsioonid, mis praegu on Ukrainas veel kasutusel Vene agressiooni õigustamiseks. Punkt. Mis siin keerulist saab olla?

Seetõttu ma arvan, et ükskõik kui palju on juriidilisi nüansse – neid võib alati olla, igas õigusaktis leiab juriidilisi nüansse –, selle akti sisu ja toime ja sõnum on hoopis mujal. See sõnum on väga lihtne, eesti keeles veel kord öelduna: kui sina lähed välja õigustamaks, toetamaks, presenteerimaks kõike seda, mida Venemaa teeb praegu Ukrainas, siis see tegu ei ole lubatud. Ei ole lubatud läbi sümbolite, läbi sinu tegevuse – mille iganes. Nii lihtne ongi.

Ehk, head sõbrad, ma arvan, et meil ei ole vaja rohkem üksteist veenda. Täna lõpetame teise lugemise, homme võtame kolmandal lugemisel selle seaduseelnõu vastu. Ma loodan, et Vabariigi President kuulutab selle kiiresti välja. Me võtame homme täiendavalt vastu ka genotsiidiavalduse. Ja ongi politseile sõnum selge, Eesti rahvale on sõnum selge ja ka nendele, kes ei taha Eesti riigis elada, või nendele, kes ei austa Eesti õiguskorda, on sõnum selge. Ei pea siin elama. Ei pea elama! Kui panete kuriteo toime, siis kuriteo toimepanemise tagajärjeks võib muu hulgas olla ka elamisloa äravõtmine. Nii et see sõnum, mille me siit anname, ei ole midagi keerulist. Kes austab Eesti Vabariigi õiguskorda, on siin teretulnud ja vaba siin olema. Kes ei austa seda, ei pea siin olema. Aitäh!

15:09 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem läbirääkimiste soove ei näe. Lõpetan läbirääkimised.

Nüüd on meil vaja läbi vaadata muudatusettepanekud. Selle eelnõu kohta on täpselt üks muudatusettepanek, mille on esitanud põhiseaduskomisjon ise ning juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Ahah ... Õiguskomisjon. Andke andeks! Mul ei ole prille. Õiguskomisjon on selle esitanud ja õiguskomisjon on seda arvestanud täielikult. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 585 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


3. 15:10 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (569 SE) esimene lugemine

15:10 Aseesimees Martin Helme

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (569 SE) esimene lugemine. Ettekandja on tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Palun!

15:11 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Täna annan hea meelega ülevaate tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmisest, eelnõu 569.

Eelnõu eesmärk on lihtne: eeskätt soovime ühildada senised killustunud andmekogud, tagada uue tervishoiukorralduse infosüsteemi, senise tervishoiutöötajate riikliku registri, proviisorite ja farmatseutide registri ning tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade registri andmete abil ühtse haldamise. Ehk siis liidame olemasolevad üksteisega sisuliselt põimunud registrid üheks tervishoiukorralduse infosüsteemiks.

Peamised muudatused, mida eelnõu ette näeb, võib öelda, on kasutaja vaates. Edaspidi on võimalik  tervishoiutöötajatel digitaalselt registreerida ennast Eesti isikukoodi alusel Terviseameti iseteenindusportaali kaudu. Kui selle isiku kvalifikatsiooni tõendavad andmed juba sisalduvad Eesti Hariduse Infosüsteemis, siis ei pea Terviseametile täiendavaid tõendeid esitama ning tervishoiutöötajana registreerimise otsus tehakse automaatselt. Isikutele, kellel ei ole Eesti isikukoodi, jääb üldine registreerimise protsess samaks kui kehtivas seaduses. Selle muudatuse tegemine muudab valdavale osale tervishoiutöötajatest ja taotlejatest selle protsessi lihtsamaks, mis tähendab seda, et see teeb ka Terviseameti töö mahtu mõnevõrra väiksemaks ja muudab neid protsesse heas mõttes automaatsemaks ja seeläbi vähendab bürokraatiat.

Konkreetne eelnõu on mõneti ajakriitiline, kuna see vajalik arendus on tänaseks juba töös. Lisaraha me küsima ei ole tulnud. Need kulud kaetakse Terviseameti registrite arenduse eelarvest, mida on taotletud Euroopa Sotsiaalfondist. Seaduse jõustumine on kavandatud 27. juunil käesoleval aastal, sest selle rahastuse abikõlblikkuse rakendustähtaeg on 30. august 2022. aastal. Eesmärk on, et me jõuaksime edukalt seaduse vastu võtta ning esitada lõpparuande Euroopa Sotsiaalfondile, ja kõike seda teha nähtud ajakavas.

Vastan ära ka paar küsimust, mis on tekkinud sotsiaalkomisjonis. Oluline on just see, et me erinevate andmebaaside ühildamisega mingil määral ei tekita lisakohustusi ega lisatööd olemasolevatele tervishoiutöötajatele, kes juba registrites on. Inimesed ja asutused, kes on täna kirjas, jäävad kõik paika, need toimingud jäävad kehtima. Mingeid uusi registreerimisi tegema ei pea, selles vaates miski olemasolevate inimeste ja asutuste jaoks ei muutu. Aga uute taotlejate jaoks muutub protsess lihtsamaks. Nii et minu hinnangul üdini mõistlik ja IT-vaates samuti põhjendatud eelnõu ja põhjendatud ettepanek. Aitäh! Vastan küsimustele.

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Tundub, et kõik on nii selge Riigikogu liikmetele, et neid küsimusi ei ole. Tänan! Kuulame ära ka sotsiaalkomisjoni vaate, selle annab Viktor Vassiljev. Palun!

15:14 Viktor Vassiljev

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon kuulas 11. aprillil ära Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 569 ettevalmistamise esimeseks lugemiseks. Komisjon nägi, et asi on üsna vajalik. Elu läheb edasi ja vastavad regulatsioonid tuleb viia eluga kooskõlla. Suure pingutusega suutsid komisjoni liikmed mõelda komisjoni koosolekul välja kaks küsimust ja ühe lisaküsimuse, aga põhiliselt minu eelkõneleja, lugupeetud minister, juba refereeris teile need küsimused. Need said ka kenasti vastatud. Komisjonis otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. aprillil, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Viktor Vassiljev, kes väga palju vastu ei puigelnud, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. Tänan tähelepanu eest!

15:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi klaar. Teile ka küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada, aga enne seda on võimalik fraktsioonidel läbirääkimiste käigus oma arvamust avaldada. Seda soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Oleme eelnõu esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. mai kell 17.15.


4. 15:16 Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõu (572 SE) esimene lugemine

15:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 572, mis käsitleb täpsemalt Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmist Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Minister on meie poole teel, võtan juhataja vaheaja viis minutit. Olime liiga kärmed.

V a h e a e g

 

15:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Juhataja võetud vaheaeg on läbi, kaitseminister on kenasti saalis. Nii et alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 572 menetlemist. Palun, kaitseminister Kalle Laanet!

15:22 Kaitseminister Kalle Laanet

Austatud Riigikogu aseesimees! Riigikogu liikmed! Mul on hea meel teile esitleda tõesti eelnõu  572 ja teile seda tutvustada. See on Kaitseministeeriumi ette valmistatud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga luuakse õiguslikud alused Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmiseks Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Selleks muudetakse kümmet asjakohast seadust. Laevastike ühendamine on olnud erinevate valitsuste laual viimased paarkümmend aastat. 25. novembril 2021 otsustas valitsus, et arutelude aeg on möödas ja Eestis suurema merejulgeoleku tagamiseks kaks laevastikku integreeritakse. Ma võin julgelt öelda, et see on viimase kümnendi suurim valdkondadeülene riigireform.

Laevastike ühendamine tagab Eestile tervikliku merejulgeolekuvõime nii rahu ajal kui kriisis. See parandab Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet ning tagab Eestile parema kaitsevõime ja loob eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvale konfliktile. Nelja Politsei- ja Piirivalveameti laeva Kaitseväele üleandmine ei kahjusta tsiviilülesannete täitmist ega [halvenda] seniste ülesannete täitmise taset, sest laevadel säilivad võimed, mis neil täna on.

Kaitsevägi hakkab vastutama mereolukorrateadlikkuse eest. Muudatusega paraneb oluliselt meie olukorrateadlikkus merel, sest see võimaldab kokku panna erinevad merel liikumist kajastavad pildid ning olla rohkem ja targemini merel kohal. Kaitsevägi hakkab vastutama merepiiri valvamise eest, sealhulgas hakkab opereerima mereseireradareid. Muudatus tagab Eestile suurema nähtavuse merel ning aktiivsem tegevus ennetab ohu tekkimist ja vähendab vastase soovi meie vetes neid testida.

Lisaks suureneb valmisolek operatiivseks sekkumiseks ohu korral. Kaitsevägi hakkab vastutama ka merereostuse avastamise ja likvideerimise eest merealal, mis annab parema võimaluse kriisideks valmistuda ja reageerimiseks vajalikke plaane teha. Politsei- ja Piirivalveamet jääb vastutama merepääste eest ning juhtima otsingu- ja päästetöid Eesti merealal. Kaitsevägi hakkab laevadega merepäästes osalema. Kaitsevägi hakkab kontrollima meresõiduohutuse nõuete täitmist väikelaevadel, alla 12-meetrise kogupikkusega laevadel ja jettidel. Meresõiduohutuse ja merepiiri valvamiseks antakse Kaitseväele korrakaitselised volitused samadel alustel ja samas ulatuses, nagu neid kohaldas seni Politsei- ja Piirivalveamet samade ülesannete täitmisel.

Lisaks antakse Kaitseväele edasilükkamatu pädevus kohaldada riiklikke järelevalvemeetmeid Eesti merealal ja väikesaartel ohu korral inimese elule ja tervisele. Ajahetk on muudatuse ettevõtmiseks sobiv, sest käesoleva kümnendi jooksul saabub kasutusaja lõpp 50%‑il PPA laevadest ja 100%‑il Kaitseväe laevadest.

Laevastike ühendamine võimaldab märkimisväärselt korraldada ümber ka kasutatavate laevade arvu, liiki ja võimed, et tagada merejulgeoleku jätkusuutlikkus. Koos laevadega PPA-st Kaitseväkke üle tulevate teenistujate teenistustingimused – palk, eripensionid ja muu – oluliselt ei muutu. Tegutseme selle nimel, et leida kõikidele inimestele parim lahendus üleminekuks. Seega on laevastike ühendamine ka tulevikku vaatav reform, mis tagab meile võimaluse edaspidi hankida ühiseid platvorme kõikide vajalike ülesannete täitmiseks ning teha merejulgeoleku tagamiseks ühiseid investeeringuid. Nii suudame tulevikus ühiselt arendades saada parema teenuse. Seadus on selle eelnõu järgi kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023. aastal. Aitäh!

15:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea kaitseminister! Küsimusi ei paista.

15:27 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh!

15:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Selline lugu. Mati Raidma, riigikaitsekomisjon. Palun!

15:27 Mati Raidma

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eesti Vabariigi Valitsus algatas eelnõu käesoleva aasta 4. aprillil. Riigikaitsekomisjon arutas Politsei- ja Piirivalveameti laevastike ühendamist esimest korda samal päeval, 4. aprilli istungil, kus täidesaatva riigivõimu esindajatena osalesid Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Margit Gross, laevastike ühendamise töörühma esimees, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hangete osakonna juhataja Asko Kivinuk, mereväe ülema asetäitja mereväekapten Johan‑Elias Seljamaa ning Politsei- ja Piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juht Mait Siigur.

Komisjoni liikmed toetasid oma istungil käimasolevat protsessi laevastike ühendamiseks. Eelnõuga luuakse õiguslikud alused Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmiseks Kaitseväe koosseisu alates 1. jaanuarist 2023. Muudatuse kohaselt hakkab Kaitsevägi vastutama mereolukorrateadlikkuse loomise, merepiiri valvamise ning merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Samuti asub Kaitsevägi vastutama mereseire eest, sealhulgas asub haldama ja käitama mereseiresüsteemi, tagades muu hulgas teenuse kättesaadavuse ka riigisisestele partneritele, näiteks Politsei- ja Piirivalveamet ja Transpordiamet. Kuigi merepääste jääb jätkuvalt Politsei- ja Piirivalveameti juhtimisülesandeks, osaleb Kaitsevägi merel otsingu- ja päästetöödel. Lisaks hakkab Kaitsevägi teostama riiklikku järelevalvet, osutama mereabiteenust, lahendama hädaolukordi merel ning osutama ametiabi teistele asutustele, viimast eelkõige navigatsioonivälisel ajal. Merepiiri valvamiseks ning meresõiduohutuse tagamiseks antakse Kaitseväele korrakaitselised volitused ja vahetu sunni kasutamise õigus. Korrakaitselised volitused esmaste toimingute tegemiseks antakse Kaitseväele ka inimese elu ja tervist ähvardava ohu korral sekkumiseks väikesaartel ja merealal.

Reformi eesmärk on parandada Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet, sealhulgas tagada Eesti iseseisev kaitsevõime ning eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvatele konfliktidele. PPA laevade konsolideerimine Kaitseväe koosseisu tagab tänaste laevadega parema julgeoleku- ja riigikaitseliste ülesannete täitmise nii rahuajal kui ka ohuolukorras.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu pärast juhtivkomisjoniks määramist oma 11. aprilli istungil, kus eelnõu algataja esindajatena osalesid kaitseminister Kalle Laanet, Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Margit Gross ning laevastike ühendamise töörühma esimees, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hangete osakonna juhataja Asko Kivinuk.

Nüüd lähemalt riigikaitsekomisjonis tõstatunud teemadest. Parlamentaarne järelevalve. Eelnõu § 1 punkti 4 lõike 7 kohaselt hakkab Siseministeerium esitama Riigikogu riigikaitsekomisjonile iga kahe aasta järel kirjaliku ülevaate Kaitseväe osalemisest riikliku järelevalve teostamisel. Selle läbi tagame parlamentaarse kontrolli.

Leo Kunnas küsis Politsei- ja Piirivalveametis töötanud politseiametnike ülevõtmise kohta Kaitseväkke. Kalle Laanet sõnas, et politseiametnike üleviimist ning teenistusseaduste ja sotsiaalsete pakettide ühtlustamist puudutavate arutelude käigus saavutati osapooli rahuldavad kompromissid. Asko Kivinuki sõnul on esmane tagasiside pärast kohtumist laevaperedega see, et nad on rahul nende tingimustega, mida neile pakutakse. Margit Gross kinnitas, et säilitatakse olemasolevad palgad, jätkub politseiametnike pensioniarvestus. Kõik erisused on vastavalt kas politsei ja piirivalve seaduses või kaitseväeteenistuse seaduses välja toodud.

Siinkõneleja küsis, kui palju politseiametnikke tuleb üle töölepinguga ja kui paljud teenistusse. Margit Gross vastas, et ametnikud tulevad tegevteenistusse ja need, kes on täna ametis töölepinguga, tulevad ka töölepingutega üle. Ei ole plaanis nende staatust muuta.

Enn Eesmaa küsis riigipiiri seaduse muutmise kohta. Riigipiiri kaitsel on võimalik kohaldada sundi ja kasutada relva korrakaitseseaduse võimaluste piires. Kas seal midagi muutub? Margit Gross vastas, et kõik, mis puudutab piiri valvamiseks vajalike meetmete rakendamist ja nende ulatust, ning need volitused, mis täna on Politsei- ja Piirivalveametil, antakse samas ulatuses ka Kaitseväele. Relvade ja füüsilise jõu kasutamine on vajalik, kui ei alluta korraldustele või meetmetele, mida rakendatakse.

Leo Kunnas andis soovituse lisada riigikaitse arengukavasse laevastike ühendamise tõttu Kaitseväe eelarvesse üle tulevad kulud. Kalle Laanet lubas, et need kulud lisatakse riigikaitse arengukavasse koos kolmanda lisarahastuse paketiga.

Riigikaitsekomisjoni menetluslikud otsused. Käesoleva aasta 11. aprilli istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutluse all olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 20. aprilli istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu ettekandjaks määrati mind. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oleks vastavalt seadusele kümme tööpäeva. Tänan!

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Toomas Järveoja soovib küsida. Palun!

15:34 Toomas Järveoja

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjoni ettekandja Mati! Kas komisjonis oli ka vastuväiteid sellele eelnõule mõne fraktsiooni esindajate poolt?

15:34 Mati Raidma

Komisjonis oli väga sisukas arutelu. Selles seisus, kus täna selle protsessiga ollakse, on need kartused, mis on varem õhus olnud, maha võetud. Komisjoni liikmed olid konsensuslikul arvamusel, et see protsess on õige ja õiges suunas minev, [eriti] arvestades ka tänast julgeolekuolukorda äärmiselt vajalik.

15:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Martin Helme, palun! (Martin Helme küsib lisaaega.) Palun! Kaheksa minutit.

15:35 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Eks me oleme harjunud, et tänaselt valitsuselt tuleb järjest õudseid asju siia Riigikogusse, üks halvem kui teine, mis teevad Eesti riigi valitsemist kehvemaks ja vähendavad meie turvatunnet. No see on klassikaline eelnõu, kuidas meile tullakse mingi ilusa jutuga müüma täielikku mädamuna. Laevastike ühendamine on ametnike unistus olnud pikki aastaid ja seda pressisid needsamad ametnikud meile, kui olime meie ka valitsuses, üsna ebasiiraste ja üsna kiiresti valelikuks osutunud argumentidega. Ja meie erakond absoluutselt kategooriliselt ei olnud sellega nõus. Mitte ainult ei olnud nõus sellega, et ühendatakse Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi laevastik, mis ei ole mingi ühendamine, vaid tegelikult võetakse siseturvalisusest laevad ära ja antakse Kaitseväele, et teeselda, et meil on toimiv merevägi. Ma ei tea, kellele on vaja raporteerida kuskil NATO‑s seda.

Aga lisaks taheti ühendada kogu selle krempliga ka veel Veeteede Ameti laevad, taheti Keskkonnaameti lennukid ja laevad kõik ühendada. Jutt muidugi oli sellest, kuidas meil siis on hoitud raha kokku. No raha kokkuhoiust [nii palju], et kui sa hakkad natukenegi kratsima seda juttu, siis tuleb välja, et raha kokkuhoid tähendab kümneid miljoneid lisaraha kulutamise vajadust. Kuidas me optimeerime juhtimisstruktuuri? Tegelikult niipea kui natuke jälle hakkad detailidesse süvenema, saab selgeks, et juhtimisstruktuur ei lähe paremaks.

Mis juhtub tegelikult? Juhtub see, et praegu võetakse laevad piirivalvest ära, öeldakse, et Kaitsevägi hakkab meil tegelema piiri valvamisega. Ei hakka! Mitte mingil juhul ei hakka! Selge see, et ei hakka – neil ei ole selle jaoks väljaõpet, see ei ole nende põhiülesanne, neil puudub selleks vähimgi huvi. Kaob ära terviklik keskkonnareostuse tõrje võimekus. Seda me hakkame lunima kas Soomelt või Rootsilt või mingisuguste põlve otsas nikerdatud lahendustega korraldama, kui meil tekib mingi katastroofiolukord. Siseturvalisus hakkab käima, müts näpus, lunimas Kaitseministeeriumist, ükskõik mis abi või mis infot ta vajab, luurepildi või merepildi saamiseks ükskõik, kas vee peal või vee all.

Kõike teeb halvemaks see. Ja kuhu me välja jõuame? Välja jõuame sinna, et, ma ei tea, kas viie aasta pärast või kümne aasta pärast – ma olen valmis absoluutselt kindlalt kanget mürki võtma – hakatakse meile rääkima sellest, kuidas nüüd on vaja luua uuesti need võimekused Siseministeeriumis, nüüd on vaja luua need võimekused teistes valdkondades, sest et näete, ei tulnud välja, ei läinud nii, nagu me tahtsime. Tahtsime parimat, aga välja tuli nii nagu ikka.

Noh, see on täiesti ette ennustatav. Nii nagu oli täiesti ette ennustatav see, kui piirivalve ja politsei pandi kokku, et piirivalve kannatab selle all, et piiri valvamine kannatab selle all. Aga tehti ära, sest kangesti oli vaja teha – kokkuhoiu huvides, muide, jutt käis, et on vaja teha. Tehti ära ja nüüd tahetakse lõplikult – lõplikult! – likvideerida meie piiri valvamise võimekus vee poolt. Arvestame sellega, et Eestil on merepiiri palju rohkem kui maismaapiiri. Ja selle piiri valvamise võimekus likvideeritakse lihtsalt ära. Ja tulemuseks on kaks varianti: kas meil seda üldse enam ei hakkagi olema või tullakse meile mingi aja pärast väga suure eelarvetaotlusega ja öeldakse, et me peame hakkama seda nullist üles ehitama.

Ma ei ole mingil juhul nõus, et me nii-öelda kinnisilmi läheme selle ilusa reklaamijutuga kaasa ja jalutame sellesse lõksu. Meie erakond teeb ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. See on Eesti sisejulgeolekut rängalt kahjustav eelnõu ja et meie tänased täiesti võimetud ja saamatud ja mõtlemisvõimetud valitsuse liikmed on selle siiani üldse lasknud, on häbiks neile. Aga kui meie selle siit edasi laseme, siis on see häbiks meile.

15:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Enne veel, kui tuleb Mati Raidma, on Jürgen Ligil tekkinud protseduuriline küsimus. Milles mure?

15:39 Jürgen Ligi

Jah, võib-olla see ei tule välja protseduurilisena, aga äkki kodukord lubaks kuidagi aega kokku hoida ja EKRE läheb pulti siis, kui tal on öelda, et ta ei ole vastu.  Praegu on kõik sõnavõtud ainult sellest, et nad on põhimõtteliselt vastu, ja see on kuidagi igav.

15:39 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole tõesti protseduuriline küsimus. Martin Helmel on küsimus.

15:39 Martin Helme

Esimesel lugemisel saab sõna võtta ainult üks fraktsiooni esindaja. Jürgen Ligi on Reformierakonna fraktsiooni poolt sõna juba võtnud. Ma ei ole nõus, et Mati Raidma kõnet peab.

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Ka see ei olnud protseduuriline küsimus, sama ütlesin ka Jürgenile. See ei olnud fraktsiooni nimel kõne, selleks peab vajutama nupule "Kõne". See ei olnud ka kohapealt sõnavõtt, sellepärast et see oli märgitud protseduurilise küsimusena, millele juhataja reageeris, öeldes, et see ei ole protseduuriline. Martin Helmel ka ei olnud protseduuriline. Aga proovime, et kas nüüd on protseduuriline. 

15:40 Martin Helme

See ei olnud ju protseduuriline, see oli sõnavõtt kohapealt. Ja üks fraktsioon ei saa kahte kõnet pidada.

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Veel kord ütlen, et see ei olnud sõnavõtt kohalt ega kõne puldist, see oli protseduuriline. Nii nagu praegu, Martin, ka sina tõstsid käe. Tegelikult oleksid sa saanud näiteks pärast, kui Mati siia tuleb, kasutada võib-olla vastusõnavõtu või repliigi võimalust. Nii et selles mõttes ei sinul ega Jürgenil kummalgi ei olnud protseduuriline küsimus. Läheme nüüd edasi läbirääkimistega. Mati Raidma, palun!

15:41 Mati Raidma

Suur tänu! Eesti on mereriik ja merejulgeolek ja riigikaitse meredomeenis on meie jaoks kriitilise tähtsusega. Eesti on väike riik ja välja ehitada sajaprotsendiliselt erinevate ametkondade all olevad laevastikud – me oleme proovinud, aga me lihtsalt ei suuda. Seega, käesolev eelnõu avab meile selle tee, kus me suudame ressursse ühendades ja lisainvesteerides arendada välja võimekuse, mis vastab meie vajadustele.

Siia sooviks veel lisada, et kõne all ei ole ainult nelja laeva üleandmine. Me räägime ka riiklikust mereseiresüsteemist, et saada professionaalne pilt, mis toimub meie ümber merealadel. Me räägime ka juhtimise parendamisest, mereoperatsioonide keskuse ja merevalvekeskuse ühte kohta viimisest ning nende töö integreerimisest, mis annab palju suuremaid võimalusi vastata nendele väljakutsetele.

Seega, Reformierakond toetab eelnõu ja soovib jõudu meile kõigile hääletamiseks, kui vajadus tekib. Ja samas rohkelt jõudu nendele proffidele, kes täna seda protsessi veavad, et võimalikult kiiresti, juba järgmisel aastal saaks alustada meie ühise merevõimekuse edasiarendamist.

15:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Fraktsioonidel rohkem sõnavõtusoove ei ole. Kaitseminister on soovinud sõna. Palun!

15:43 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Head Riigikogu liikmed! Mul on ka au olla selle saali liige aastast 2007. Ja laevastike ühendamisest on räägitud selles saalis ehk poliitikute hulgas kindlalt rohkem kui viimane kümnend. See ei ole ametnike otsus, see ei ole ametnike tahe olnud, mida on läbi surutud, nagu siin saalis välja toodi. See on puhtalt nendes valdkondades töötanud inimeste arvamus, kes on tulnud poliitikasse. See on mõistlik samm, mida teha selleks, et pakkuda suuremat julgeolekut, selleks et tulevikus oleksid meil tunduvalt suurema funktsionaalsusega laevad, mis me peame soetama, selleks et pakkuda rohkemat.

Teine väide, mis siin oli, oli raha kokkuhoidmine. Ma ei ole selles eelnõus küll mitte ühelgi lehel leidnud kohta, kus oleks kirjutatud, et me hoiame selle ühendamisega raha kokku. Me kasutame riigi raha tunduvalt paremini, pakkudes suuremat julgeolekut. See on eesmärk, mitte raha kokkuhoidmine. Täpselt samamoodi, nagu kunagi tehti Politsei- ja Piirivalveamet: eesmärk ei olnud raha kokku hoida, vaid pakkuda rohkemat.

Maailm on muutumises, Eesti on muutumises, ohud on muutumises ja see tähendab seda, et me peame suutma kaasa mõelda. Ja eriti head oleme siis, kui me suudame ette mõelda, kuidas ennetada ja paremini reageerida. See näitab meie tugevust. Aitäh!

15:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada, aga nagu kuulsite, on Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja see on meil vaja läbi hääletada.

Austatud Riigikogu! Tuletan kõigile meelde, et me arutame Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 572, mis käsitleb Politsei‑ ja Piirivalveameti laevade üleandmist Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 572 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

15:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 10, vastu oli 48. Ettepanek ei leidnud toetust. Seega oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. mai kell 17.


5. 15:49 Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu (575 SE) esimene lugemine

15:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi meie viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu 575. Palun Riigikogu kõnetooli justiitsminister Maris Lauri. 

15:49 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu.

Alustuseks taustast. Maksejõuetuse revisjoni esimeses etapis valmisid pankrotiseaduse muudatused, mis on praeguseks ka jõustunud. Nüüd on teie ees teise etapi tulemusena eelnõu, mis käsitleb füüsilise isiku maksejõuetust. Sellega saab kogu maksejõuetuse revisjon läbi. Eelnõuga võetakse üle ka maksujõuetuse direktiiv, mille ülevõtmise tähtaeg on käesoleva aasta17. juuli. Täiendavalt pakub eelnõu lahendusi ka saneerimisega seotud probleemidele.

Eelnõu koostamises osales revisjoni töörühm, kuhu kuuluvad maksejõuetuse tunnustatud eksperdid ja praktikud Eestis. Eelnõu ettevalmistamise käigus kaaluti teha muudatusi pankrotiseaduses ja võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduses, kuid leiti, et mõistlikum on füüsilist isikut puudutavad maksejõuetuse küsimused koondada ühte seadusesse, kuna nii on inimese jaoks kogu teema arusaadavam. Kõik vajalik ongi nüüd koondatud ühte seadusesse. Tõsi on küll see, et pankrotimenetlus konkreetselt jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerimise alla, kuid võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tühistatakse.

Käsitlen kolme olulisemat teemat eelnõus. Need on füüsilise isiku maksejõuetuse menetlused, saneerimismenetlus ning usaldusisiku ja saneerimisnõustaja kutse reguleerimine.

Esiteks füüsilise isiku maksejõuetuse menetlustest. Põhjused, miks inimene jõuab maksejõuetusse, on väga mitmeid. Nendega seotud teemadega see eelnõu ei tegele. Eelnõu on suunatud sellele, et leida lahendused, mis võimaldaksid inimesel väljuda probleemidest lihtsamalt ja kiiremini, tagades samas ka võlausaldajate huvide kaitsmise.

Füüsilise isiku maksejõuetuse menetlusi on mitu: pankrotimenetlus, pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega ja võlgade ümberkujundamise menetlus. Praegu on kaks esimest reguleeritud pankrotiseaduses ning kolmas võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduses. Selleks, et jõuda kohustustest vabastamiseni, tuleb enne siseneda pankrotimenetlusse. Praegu tuleb iga selle menetluse puhul esitada eraldi avaldus, kusjuures nõuded ja tingimused on nende menetluste avalduste esitamisel väga erinevad ja võlgade ümberkujundamiseks esitatav avaldus on üpriski keeruline. See on olnud üks põhjus, miks on valitud pankrotimenetlus.

Eelnõuga luuakse üks maksejõuetuse avaldus, sellele lisanduvad ka ühtsed ja senisest lihtsamad vormid. Vähendatakse võlgnikule esitatavaid nõudmisi ning võlgnikku hakkab aitama usaldusisik. Usaldusisikust natuke hiljem. Üldiselt muutub maksejõuetusest väljumise algatamine võlgniku jaoks lihtsamaks ja arusaadavamaks ning õige menetluse valik muutub paindlikumaks ja teadlikumaks. Oluline on see, et muudatused peaksid toetama võlgade ümberkujundamise menetlust. See on võlgniku jaoks säästvam. Näiteks on võimalik säilitada oluline vara, näiteks eluase, mida pankroti ja kohustustest vabastamise menetluse puhul pole võimalik teha.

Ühtse avalduse esitamisel saab võlgnik märkida, millise menetluse algatamist ta soovib, kuid kohus võib otsustada teisiti, toetudes sealjuures avalduse vastuvõtmisel määratud usaldusisiku soovitusele. Usaldusisiku ülesanne on võlgniku majandusliku olukorra väljaselgitamine, mis võimaldab hinnata, milline menetlus on tegelikult asjakohane.

Eelnõu kohaselt luuakse võlausaldajale võimalus esitada lisaks pankrotiavaldusele ka võlgade ümberkujundamise avaldus, kuid võlgnik peab selle menetluse algatamiseks andma nõusoleku. Põhjus on selles, et edukas võlgade ümberkujundamine eeldab, et võlgnik selles protsessis ka ise osaleks.

Kehtiva õiguse järgi võib võlgniku kohustusest vabastada kolme kuni seitsme aasta jooksul alates menetluse algatamisest. Reeglina on selleks olnud viis aastat. Kohustustest vabastamine algab peale pankrotimenetluse lõppemist. Eelnõu kohaselt vähendatakse kohustusest vabastamise perioodi maksimaalselt kolme aastani. Kehtima jäävad erandid perioodi pikendamise ja lühendamise kohta. Kohustustest vabastamine algab koos pankrotimenetluse väljakuulutamisega, ka seetõttu hakkab periood lühem olema.

Üks vaidlusalustest teemadest eelnõu ettevalmistamise käigus oli kohustustest vabastamise perioodi pikkus. On neid, kes soovitavad lühikest, näiteks üheaastast perioodi, teised jälle võimalikult pikka. Perioodi pikkuse lühendamise poolt on see, et pikk menetlus kurnab nii võlgnikku, kohut kui ka võlausaldajaid, samuti ühiskonda, kuid ei too võlausaldajale kasu. On nimelt täheldatud, et pikk vabastamisperiood soosib seda, et võlgnik frustreerub ja nähes, et ta ei vabane võlgadest, hakkab oma tulusid peitma, mistõttu on tagasi saadud summad lõpuks väiksemad kui lühema menetluse korral, kus inimesel ei kao lootus raskustest väljuda.

Oluline on kindlasti ka see, et kohustustest vabastamine ei tohi olla kergekäeline, võetud kohustused tuleb täita. Seetõttu on eelnõus mitmed võimalused pahatahtlikkuse ilmnemisel kohustusest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Kohustustest vabastamine on ka edaspidi kohtu kaalutlusõigus, mis on võimalik üks kord kümne aasta jooksul ja mõeldud seega ainult ausatele võlgnikele.

Järgnevalt saneerimismenetlusega seotud muudatustest. Eelnõus on nii maksejõuetuse kui saneerimise direktiivist tulenevalt, aga ka siseriikliku praktika pinnalt tulenevad muudatused. Iseenesest on loogiline, et ähvardava maksejõuetuse korral on rahalistes raskustes võlgnikel olemas viis, mille abil nad saavad oma võlad või ettevõtte restruktureerida, elujõulisuse taastada ja maksejõuetuse ära hoida. See ongi saneerimismenetlus. Eraisikute puhul oleks analoogiks kohustuste ümberkujundamise menetlus.

Saneerimisseaduse kohaselt peatatakse saneerimismenetluse algatamisel kõik võlgniku suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja sundtäitmised. Samuti võib peatada võlgniku suhtes toimuva kohtumenetluse ning hagi tagamise abinõude rakendamise. Muudatuste kohaselt võimaldatakse võlgniku või saneerimisnõustaja taotlusel ning kohtu otsusel peatada ka muude sissenõudmisõiguste teostamine, eelkõige pandiõiguse teostamine.

Eelnõuga täpsustatakse saneerimiskava sisu reguleerivaid sätteid. Näiteks nähakse ette kohustus tuua kavas välja ka võlausaldajad, keda kava ei mõjuta, näidata kavas ära võlausaldaja nõude rahuldamise ulatus saneerimiskava kohaselt võrrelduna sellega, mille võlausaldaja saaks pankrotimenetluse korral.

Saneerimiskavas peab olema esiteks minimaalne toetus ehk peab olema vähemalt ühe võlausaldajate rühma toetus. Teiseks peab olema täidetud relatiivse prioriteetsuse reegel, mis tähendab, et sama järguga eriarvamusele jäänud puudutatud isikute rühma tuleb kohelda vähemalt sama soodsalt kui teist sama järguga rühma ning soodsamalt kui madalama järguga rühma. Kolmandaks ei tohi ükski võlausaldaja saadava kava kohaselt saada rohkem, kui on tema nõude täisväärtus.

Uudne – ja see tuleneb direktiivist – on ette nähtud uue ja vaherahastamise soodustamise regulatsioon. Vaherahastamine on rahastamine, mis võlgnikule tagatakse saneerimiskava üle läbirääkimiste pidamise ajal. Uus rahastamine on aga see rahastusosa, mis tagatakse võlgnikule perioodiks peale saneerimiskava kinnitamist ning mis on vajalik saneerimiskava edukaks täitmiseks. Selline rahastamine on saneerimise edukuse tagamiseks kriitilise tähtsusega. Arvestades, et võlgnik on makseraskustes, ei ole rahastust kerge leida. Seetõttu nähakse ette, et kui rahastus on heauskne, ei saa selle saamiseks tehtud tehinguid hilisemas pankrotimenetlusest tagasi võita ning rahastuse taganud võlausaldajale antakse võimalikus järgnevas pankrotimenetluses kõrgem rahuldamise järk, mis on võrdne pankrotimenetluse kulude väljamaksmisega.

Eesti saneerimismenetlus on hinnatud ebaefektiivseks nii selle pika kestuse kui ka kulukuse tõttu. Eelnõu eesmärk on menetlust tõhustada, see tähendab muuta see kiiremaks ja vähem kulukaks. Selleks nähakse ette mitmeid meetmeid, näiteks vähendatakse ebavajalikke kaebeõiguseid, mis võimaldavad menetlust venitada, võimaldatakse ebaselged nõuded või nõuete osad jätta saneerimiskavast välja ning nõue ja selle ulatus teha kindlaks väljaspool saneerimismenetlust. Nähakse ette võimalus asuda saneerimiskava viivitamata täitma. Eelkõige kiirendatakse saneerimiskava määramise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamist.

Menetluse efektiivsele läbiviimisele aitab kaasa ka nõustajate kutsete reguleerimine. Saneerimismenetluse maine ja usaldusväärsus ei ole võlausaldajate seas ja ühiskonnas kuigi kõrge ning seda on vaja tõsta. Peamine saneerimismenetluse kuritarvitamise viis on järgnevas pankrotimenetluses või täitemenetluses võimalike tagasivõitmise hagide esitamise tähtaegade minetamine. Selleks, et seda vältida, nähakse ette vastavate tähtaegade pikendamine saneerimismenetluse kestuse võrra.

Muudatuste tulemusel peaks suurenema nii võlausaldajate kui ka ühiskonna usaldus saneerimise vastu, samuti vähenema üleüldine halvakspanu. Saneerimismenetlus ei ole kehtiva seaduse alusel avalik menetlus, vaid, vastupidi, konfidentsiaalne. Eelnõuga tehakse ettepanek muuta saneerimismenetlus avalikuks. See tähendab, et menetluse algatamise ja järgnevate etappide kohta hakatakse avaldama ametlikke teateid.

Ja nüüd usaldusisikutest ja saneerimisnõustajatest. Eelnõus reguleeritakse usaldusisikute ja saneerimisnõustajate kutse. Füüsilise isiku makseraskuste vältimise parim viis on finants- või rahateadlikkus ning raskuste ilmnemisel võimalikult varajane sekkumine ja käitumise muutmine. Seetõttu on kvalifitseeritud finantsnõustajate ja ka võlanõustajate olemasolu ja kättesaadavus oluline.

Kui nüüd siiski on inimene sattunud makseraskustesse, siis probleemidest väljumiseks on vältimatult vajalik kompetentne tugi. Hetkel see ei ole seaduse kohaselt sajaprotsendiliselt tagatud. Näiteks võib võlgnik ise koostada oma kavasid. See tähendab seda, et iseennast nõustatakse ja tehakse võib-olla mitte kõige realistlikumaid võlgadest väljumise kavasid.

Nõustajateenuse ebaühtlane kvaliteet toob kaasa ebarealistlikud kavad, võlausaldajate või kohtu poolt kava vähese aktsepteerimise ja ebapiisava järelevalve kinnitatud kavade [täitmise] üle. See tegelikult kehtib ka juriidiliste isikute saneerimismenetluste puhul, samuti füüsiliste isikute võlgade ümberkujundamise menetluse puhul. Lisaks vajab füüsilisest isikust võlgnik menetluse käigus pidevat tuge, mille tagamise koormus lasub praegu kohtutel.

Erinevalt pankrotihalduritest ei ole saneerimisnõustajate ja füüsilisest isikust võlgniku nõustajate ehk usaldusisikute kutset seni reguleeritud. Eelnõuga tehakse ettepanek nende reguleerimiseks ja ka nende kutsete tõhustamiseks. Eesmärk on tõsta kvalifikatsiooni ja koormust nõustajate ja kohtute vahel mõistlikumalt jagada, samuti tõsta menetluse läbiviimise efektiivsust ja kvaliteeti.

Eelkõige füüsilisest isikust võlgniku puhul on vaja teha nõustajate süsteemis ka muudatusi, mis toetavad võlgniku jaoks sobivaima ja säästvaima menetluse valimist. Täpsemalt tehakse nii, et usaldusisikute ja saneerimisnõustajate nimetamise kriteeriumi täpsustatakse. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juurde luuakse saneerimisnõustajate ja usaldusisikute nimekirjad, kust kohtud saavad valida sobivad isikud. Sätestatakse nimekirja lisamise ja seal olemise nõuded, sealhulgas eksami, väljaõppe ja täiendusõppe läbimise kohustus, muudetakse läbipaistvaks nõustajate tasustamine, sätestatakse nõustaja vabastamise alused, kaebeõigused ja järelevalve. Kohtu jaoks muutub usaldusisiku ja saneerimisnõustaja leidmine lihtsamaks. Nagu ma ütlesin, valik tuleb teha nimekirjapõhiselt, kuhu kuuluvad isikud, kellel on vajalik kvalifikatsioon olemas ja kelle kompetents on kontrollitud.

Eelnõu kohaselt muudetakse veel mitut seadust, kuid need muudatused on seotud juba nimetatud kolme suurema eelnõukohase muudatusega. Minu poolt aitäh! Ja olen valmis vastama küsimustele.

16:05 Aseesimees Martin Helme

Ja küsimusi on. Kalle Grünthal, palun! 

16:05 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te viitasite selles 400-leheküljelises eelnõus sellele, et siin võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv. Põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 ei käsitle expressis verbis Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkust Eesti õiguse suhtes ega selle vahetut kohaldatavust Eestis. Seda [saab teha] vaid juhul, kui see ei ole Eesti põhiseadusega vastuolus. Mina selle suure hunniku, mida [teie ka] olete näinud, need 400 lehekülge, töötasin üsna usinalt läbi ja ma ei leidnud praegu ühtegi eksperthinnangut selle kohta, et oleks käsitletud seda küsimust, kas see Euroopa Liidu direktiiv on vastuolus Eesti põhiseadusega või mitte. Äkki te aitate mind ja näitate, mis leheküljel see on?

16:06 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Esiteks, tuletan meelde, põhiseaduse puhul on nii, et Eestis kehtivad ka Euroopas kokku lepitud reeglid. Nii et need asjad, mille osas me oleme kokku leppinud, meil kehtivad. Teiseks, kui Euroopas hakatakse mingit eelnõu välja töötama, siis nii-öelda eelnevalt, [enne] direktiivi või määruseni jõudmist on mitmed olukorrad, kus hinnatakse Euroopa [Liidu] poolt ette pandud määruse või direktiivi erinevaid parameetreid, nende sobivust, ja seda lähtuvalt ka sellest, kas see kõik läheb kokku meie liitumisleppega, Euroopa leppega, kas see on vajalik.

Nii et kõik need hinnangud on juba varem antud. Sel hetkel, kui direktiiv vastu võetakse või määrus vastu võetakse, on Eesti selle hinnangu juba andnud, sealhulgas ka Riigikogus. Kui Riigikogu oleks eelnevalt leidnud, et tegemist on teemaga, millega Euroopa Liit ei peaks tegelema, siis oleks Eesti, sealhulgas Riigikogu pidanud juba varem reageerima. Ja minu teada on seda alati ka tehtud.

16:08 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

16:08 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tõepoolest, see seadus on hästi pikk ja põhjalik, väga keeruline on aru saada. Palun aidake mul aru saada, mis on usaldusisiku ja saneerimisnõustaja vahe. Ja siin oli juttu, te ütlesite, et läheb nagu lihtsamaks, et on eraldi avaldus ja võlgnikul läheb lihtsamaks. Samas on usaldusisikul vaja teha kaks avaldust, kui võlgnik on nõus. Ja siin selgituses räägitakse füüsilistest isikutest ja usaldusisikust, ja veel räägitakse saneerimismenetlusest ja juriidilistest isikutest. Kuidas need omavahel kõik seotud on? Palun aidake natukene aru saada.

16:09 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Usaldusisik on mõeldud aitama füüsilist isikut ehk inimest, kes on maksejõuetusse sattunud või sinna sattumas. Praegu on väga paljud erinevad nõustajad usaldusisikud, olenevalt sellest, mis menetlusse inimene satub. Saneerimisnõustaja on tõesti saneerimismenetluse korral. Saneerimismenetlust kasutatakse juriidiliste isikute puhul ehk ettevõtete puhul.

Nüüd, kuidas see protsess täpsemalt toimub? Siin seletuskirjas on tegelikult olemas, ma proovin leida ka selle lehekülje, selle protsessi skeem. Põhimõtteliselt on nii, et kui inimene tajub, et tal on tekkinud makseraskused, et ta ei suuda oma kohustusi täita, siis ta selle eelnõu kohaselt kirjutab avalduse, mille konkreetne vorm on praegu ette antud, ja esitab selle kohtule. Kohus hindab avalduses esitatud informatsiooni ja otsustab määrata usaldusisiku, kes aitab inimesel kokku korjata vajalikud dokumendid, materjalid ja informatsiooni ja selle põhjal teeb hinnangu, millist menetlust inimene peaks hakkama rakendama.

Praegusel juhul on nii kehtiva seaduse selle kohaselt, et inimene ise peab otsustama, millise menetluse ta valib. Ja kuna see võlgade ümberkujundamise menetluses esitatavate dokumentide hulk on palju ulatuslikum ja võib-olla sellisele tavalisele inimesele halvasti hoomatav, siis nad valivad selle pealtnäha lihtsama, et on pankrotimenetlused, kirjutatakse, et ma tahaksin pankrotti minna, tegelikult võibolla pankrotti ei ole vaja, et tal on lihtsalt vaja näiteks võlad ümber kujundada, neid võlausaldajatega läbi rääkida, võlad näiteks ajatada pikemas viisis või hinnata oma varade väärtust, võib-olla mõne varad realiseerida.

Et selline usaldusisik eelduslikult, kuna siin seatakse ka teatud nõuded, kes see usaldusisik on, milliseid nõudeid ta peab teadma, millised peavad tema teadmised-oskused olema, siis usaldusisik oskab selle protsessi paremini läbi hinnata, inimese varad, sissetulekud ühelt poolt ehk n-ö tulude poole ja hinnata ära ka kohustuste poole ja siis pakkuda selle sobiva lahenduse ja aidata tal sealt läbi minna.

Praegusel juhul selliseid usaldusisikuid ei ole. Inimene peab esimese sammu ise tegema. Üldjuhul võib eeldada, et inimesel, kes on sattunud makseraskustesse, on finantsalased teadmised ja õigusalased teadmised napid. Ta ei pruugi osata teha seda õiget valikut ja ta ei oska suure tõenäosusega teha ka arukat võlgadest vabanemise plaani. On vaja kõrvale inimest, kes oskab head nõu anda, selle protsessi juures inimest abistada, kui ta selle läbib, ja valida õige menetluse.

Nagu ma oma kõnes ütlesin, kui inimene läheb pankrotti ja esitatab pankrotiavalduse, siis oletame, et tal on kinnisvara ja ta peab selle realiseerima, et oma võlakohustusi täita. Kui ta valiks võlgade ümberkujundamise menetluse, mille ta praegu jätab võib-olla valimata sellepärast, et selle avalduse esitamine on keeruline, nõutavaid dokumente on hästi palju, ta ei oska sellega ise toime tulla, siis tegelikult võib-olla aitaks teda see, et ta tõesti ajatab oma võlad ja säilitab oma eluaseme, korteri, mis on tema omanduses. Selle tõttu on usaldusisik kindlasti füüsilise isiku makseraskustesse sattumise korral hädavajalik kõrval olev kompetentne isik. 

16:13 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

16:13 Kalle Grünthal

Ma tänan! Ma tulen selle Euroopa Liidu direktiivi kohaldamise juurde. Te siin rääkisite, et Riigikogu on selle vastu võtnud või heaks kiitnud või ma ei saanudki aru, [mis]. Lähtudes selle abstraktse normikontrolli kontekstist on teil võib-olla natuke keeruline mõista minu küsimust, aga ma püüan ihtsamalt lahti seletada. Asi on selles, et Riigikogu ei kinnita ega võta vastu direktiive, vaid Riigikogu võtab [meie] seadustesse direktiivi üle. Ja minu küsimus on lihtne. Kas põhimõtteliselt teie eksperdid on andnud hinnangu sellele, kas see kohaldatav direktiiv on vastuolus meie põhiseadusega? Sest kui me liitumislepingu tegime, siis oli selline klausel, et [direktiivid] ei tohi olla vastuolus meie põhiseadusega. Palun vastust ja lehekülge ka, kus see hinnang on antud.

16:14 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! See seaduseelnõu ei ole vastuolus Eesti põhiseadusega. Seda võimalikku vastuolu hinnati – mul aga ei ole neid dokumente kaasas ja ma ei saa teile praegu seda viidata. Ma tean, et te olete Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige. Sel juhul te teate väga hästi, et kui arutatakse erinevaid seisukohti, siis neid seisukohti [kujundades] – ja just nimelt seisukohti kujundades, enne kui lõpuks jõutakse direktiivini, mille puhul toimuvad läbirääkimised, kus määratakse Eesti positsioonid – hinnatakse väga erinevaid aspekte, sealhulgas seda, millised on proportsioonid, kas see on proportsionaalne lähenemine, kas Euroopa õiguse rakendamine on kohane ja [kui on, siis] millises ulatuses, ja väga palju muid asju. See hinnang on antud juba varem, enne direktiivi vastuvõtmist.

Nii et ma tõesti ei mäleta, see [hinnang] ilmselt on antud juba mitu aastat tagasi. Selles mõttes ei ole vajadust enam direktiivi ülevõtmisel eelnõuna Riigikogus seda hinnangut anda. See hinnang on ammu juba antud ja kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis.

16:16 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

16:16 Merry Aart

Aitäh! Ma tänan vastuse eest, aga mulle jäi siiski natukene arusaamatuks. Saneerimisprotsess on meil juba pikka aega toiminud. Meil on valida, kas saneerimine või pankrot. Ja ka saneerimise juures tegelikult on ju nõustaja, kes aitab kas ettevõtjal või FIE‑l aru saada, mis tema jaoks kõige parem on, milline see ajaline graafik võiks olla. Mida see seadus nüüd selle usaldusisiku kaudu paremaks või lihtsamaks teeb? See, et FIE asub kamikaze teele, ei ole kellelegi väga suur saladus, ta vastutab kogu oma varaga. Ma nagu ei näe, mida see seadus nüüd paremaks teeb võrreldes sellega, mis praegu kehtib.

16:16 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Saneerimisnõustajad on tõesti olemas ja võib-olla nende puhul see eelnõu muudab ainult seda, et nad pannakse sinna nimekirja – on ühene nimekiri, kus nad on – ja nad peavad järgima teatud nõudeid kvalifikatsiooni kohta. Ühesõnaga, see kontroll tekib sinna juurde.

Nüüd, nõustajate puhul on asi seni reguleerimata, need on tihtipeale juhuslikud inimesed. Kummaline küll, aga inimene võib praegu iseennast enda nõustajaks määrata. Kui sa satud majanduslikesse raskustesse, siis on ülimalt vähetõenäoline, et sa oskad ilma kõrvalise abita või kõrvalise toeta raskusest välja tulla. Nüüd tekitataksegi just nimelt füüsiliste isikute jaoks olukord, et nendel on kindlasti nõustaja. Inimene ise ei saa ennast enam edaspidi nõustada, vaid nõustab keegi teine. Need inimesed peavad vastama teatud kvalifikatsiooninõuetele, moodustatakse loetelu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juurde ja jälgitakse, et neil inimesetel on vajalikud teadmised ja oskused. Nad saavad ka kompenseeritud, see ei ole enam selline tasuta, heategevuslik [abi].

Lisaks on praktikas [olnud], et kui inimesed iseennast ei määra enda nõustajaks, siis on võidud määratae tuttavaid ja sugulasi, kes ei pruugi alati olla lõpuni objektiivsed, eks ju. Ka see asi [muutub]. Ja kindlasti ma tahan osutada, et füüsilise isiku maksejõuetus ei puuduta mitte üksnes FIE‑sid, vaid see puudutab ka tavalisi inimesi, kui nad satuvad raskustesse, võlgadesse, olenemata sellest, kas nad on ettevõtjad või ei ole. Ja kuna FIE‑d vastutavad tõesti kogu oma varaga, mille tõttu nad võivad ettevõtlusest tulenevatest raskustesse [sattununa] ka oma isikliku elu väga keeruliseks teha, siis on nende puhul väga oluline, et nad ei läheks pankrotimenetlusse. Kui neil hakkavad raskused ilmnema, siis võiks tekkida võlgade ümberkujundamise [võimalus], nii et kannataks ainult nende ettevõtluspool ja see erapool ehk isiklik pool saaks võimalikult vähe kannatada. Et inimesed ei tormaks pankrotimenetlusse ja selle järel veel kohustustest vabastamise menetlusse – sellest peaks saama vabaneda.

(Saalist öeldakse midagi.) Tähendab, praegusel juhul on olenevalt menetlusest kas nõustajad või usaldusisikud. Nüüd need kõik pannakse kokku, nii et on üks konkreetne inimene, kes hakkab inimesega tegelema kohe, kui inimene märkab, et on raskustes. Ta esitab avalduse ja tal aidatakse võlgade ja kohustuste suurust hinnata ja valida see õige menetlus. Praegu on nii, et inimene peab ise kõik kokku panema, ise valima [lahenduse] ilma nõustajata. Ja ta ei pruugi valida kõige otstarbekamat lahendust.

16:20 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Lähme teise ettekande juurde. Palun kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Marek Jürgensoni.

16:20 Marek Jürgenson

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seaduseelnõu 575 käesoleva aasta 11. aprillil. Minister andis samamoodi ülevaate komisjoni liikmetele. Ja räägin ka, mis meil seal komisjonis toimus.

Komisjoni liikmetel oli selle teema kohta päris suur hulk küsimusi. Näiteks Tarmo Kruusimäe küsis ministrilt, kas ühiskonnas on suundumus, et inimesed jäävad maksejõuetumaks, ja [kui on], siis kas see on seotud ka Ukrainas toimuvaga. Loomulikult minister Maris Lauri vastas, et maksejõuetuse teemadega on tegeldud ka enne 24. veebruari, on pikka aega tegeldud, ja see konkreetne eelnõu on pankrotiseaduse teemade lahendamise kõrval teine samalaadse teema lahendus.

Anti Poolamets lausus, et materjalid on põhjalikud, ning uuris, millist riiki on kasutatud eeskujuna ning kui paljud inimesed aastas sellisesse menetlusse võiksid sattuda. Minister vastas, et eeskujuna on võetud näiteks Soomet. Aga neid inimesi, kes sellisesse menetlusse võiks sattuda, on tuhande ringis.

Urve Tiidus tundis huvi, kes võiksid olla usaldusisikud ehk siis usaldusisikuna ametisse asuda. Selle peale Maris Lauri ja Kristiina Padu Justiitsministeeriumist vastasid, et osal juhtudel on usaldusisikud inimesed, kes juba praegu tegutsevad võlanõustajana, kuid nad võivad olla ka inimesed, kes praegu pankrotitööga tegelevad. Olulise täiendusena ütles Kristiina Padu, et usaldusisikute puhul on ette nähtud teatud tingimused, kuidas saab neid usaldusisikute nimekirja võtta, ja seda nimekirja hakkab pidama Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.

Tarmo Kruusimäe tundis huvi, mis põhjusel see teema on päevakorrale tõusnud ja kas menetlust oleks võimalik jätkata peale 9. maid, kui on rahulikum periood, ning hetkel suunata fookus kiireloomulisematele eelnõudele. Selle peale mina komisjoni esimehena kinnitasin, et oluline on menetlusega toimetada sellepärast, et jõustumistähtajad on lähedal. Nagu minister ka ennist mainis, jõustumistähtajaks on praegu määratud 1. juuli.

Siis Tarmo Kruusimäe pakkus välja, et jõustumistähtaegu võiks ka liigutada, sest see on oma olemuselt rahuaja eelnõu. Aga minister Lauri vastas, et ei tegelda ainult inimese ettevõtlusest tulenevate võlgadega, inimesed satuvad võlgadesse ka muudel põhjustel. Seega on mõistlik selle menetlusega edasi minna. Lõpetuseks, Tarmo Kruusimäe leidis, et kui esialgu räägiti pankrotist, siis nüüd räägitakse ka SMS-laenudest, mis läheb liiga laialivalguvaks. Sellega said küsimused [esitatud] ja vastused antud.

Langetati menetluslikud otsused. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. aprillil ehk täna. Selle poolt oli 5: Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Vastu oli 0 ja erapooletuid 3: Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe ja Anti Poolamets. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada: poolt Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Urve Tiidus ja Vilja Toomast, erapooletud Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe ja Anti Poolamets. Muudatusettepanekute tähtajaks määrat 4. mai kell 16, selles osas oli konsensus. Juhtivkomisjoni esindajaks selle eelnõu ettekandmisel esimesel ja teisel lugemisel sai Marek Jürgenson, ka selles osas oli konsensus. Aitäh!

16:25 Aseesimees Martin Helme

Kahe esineja peale kokku saab kaks küsimust küsida. Meil praegu küsimusi ei ole. Suur tänu! Nüüd saame avada läbirääkimised, kui seda soovi on. Aga läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Siis on niimoodi, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 575 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 4. mai kell 16.


6. 16:26 Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (532 SE) esimene lugemine

16:26 Aseesimees Martin Helme

Läheme edasi tänase kuuenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 532 esimene lugemine. Ettekandjaks kutsun siseminister Kristian Jaani. Palun!

16:26 Siseminister Kristian Jaani

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Tutvustan Riigikogule Siseministeeriumi välja töötatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks 17. veebruaril.

Eelnõuga tehtavad seadusemuudatused on ajendatud vajadusest rakendada Eestis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, ingliskeelse nimetusega Entry/Exit System. Tegemist on Euroopa Liidu infosüsteemiga, mida kasutavad kõik liikmesriigid piirikontrollis, migratsioonijärelevalves, viisamenetluses ning terrorismi ja muu raske kuritegevusega võitlemisel. Süsteemi haldab ja andmeid säilitab Euroopa Liidu IT-agentuur eu-LISA, mille peakorter asub teatavasti Tallinnas. Süsteemi eesmärk on ühendada piiripunktid üle Euroopa Liidu ühtseks infotervikuks. Eelnõu heakskiitmisel saame sellesse infosüsteemi kanda kõik kolmanda riigi kodanikest välismaalased, kes ületavad Schengeni välispiiri lühiajaliseks viibimiseks siin kas viisaga või viisavabalt. Rõhutan, et Eesti ja [teiste] Euroopa Liidu kodanike ja elanike andmeid infosüsteemi ei sisestata ega töödelda.

Infosüsteemi eesmärk on registreerida välispiiri ületava kolmanda riigi kodaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise kuupäev, kellaaeg ja koht, arvutada kodaniku riigis lubatud viibimise kestus ja edastada liikmesriigile hoiatusteade, kui isiku lubatud viibimistähtaeg on lõppenud. Välismaalaste riigis viibimise aega hakatakse arvestama elektrooniliselt ja passi enam piiriületustempleid ei lööda.

Euroopa Liidu kesksüsteemis luuakse iga piiriületaja kohta eraldi toimik, kuhu kantakse isikuandmed, reisidokumendi andmed, näokujutis ja sõrmejäljed. Praegu kehtib süsteem, kus suur osa liikmesriike küll registreerib piiriületusel riiki sisenejaid ja sealt väljujaid, aga kui Schengeni alale sisenetakse näiteks läbi Eesti ja väljutakse läbi Läti, puudub tervikpilt ja teadmine, et isik on tõepoolest Schengeni alalt väljunud. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem aitab avastada mitut identiteeti kasutavad piiriületajad ja parandab piirikontrolli kvaliteeti, arvutades automaatselt iga reisija lubatud viibimisaja. Lisaks aitab uus süsteem tagada viibimisaja ületajate süstemaatilise ja usaldusväärse tuvastamise, võimaldades õiguskaitseasutustele ka juurdepääsu varasematele reisidele ja isikuandmetele, tugevdades seeläbi terrorismivastast võitlust ja sisejulgeolekut tervikuna.

Eelnõuga tehakse ka väiksemaid muudatusi. Näiteks relvaseaduse muutmisega antakse Euroopa Liidu Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ehk Frontexi teenistujatele õigus tulla Eestisse ühisoperatsioonile oma teenistusrelvaga. Riigipiiri seaduse muutmisega antakse politseile õigus eemaldada piiripunktis tollitõkendeid ja siseministrile õigus määrata Eesti piiri esindajaid. Sätestatakse selge sõnaga, et [ka need] välispiiri ületavad sõidukid, mis ei ole elektrooniliselt piiriületuse järjekorras aega broneerinud, ei pea [piiriületuse] eest raha tasuma. Aitäh! Hea meelega vastan küsimustele.

16:30 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Aga küsimusi ei näe. Siis ongi kõik, võtame järgmise ettekandja. Õiguskomisjoni liige Urve Tiidus, palun!

16:30 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja, parlamendi liikmed ja kõik istungil osalejad! Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu oli õiguskomisjonis arutusel 11. aprillil. Eelnõu tutvustas siseminister Kristian Jaani ja arutelul osalesid ka ministeeriumi ametnikud Janek Mägi, Kaspar Lepper ja Ülle Väina ja komisjoni nõunik Carina Rikart. Ministri esitlusest kordan üle üksnes peamise, et 2017. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega luuakse selline andmete süsteem, et registreerida liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemine ja riigist lahkumine, samuti registreerida sisenemiskeeldu puudutav info. Loogilise jätkuna määratakse kindlaks süsteemile juurdepääsu tingimused õiguskaitse eesmärgil. Ja süsteemi eesmärk, nagu te juba kuulsite, on tõhustada välispiiride haldamist, vähendada ebaseaduslikku sisserännet ning aidata ennetada ja tõkestada terrorismi ja muud rasket kuritegevust.

Komisjoni liikmed said ka vastused mitmetele küsimustele. Näiteks oli küsimus, kas info jagamine hakkab toimuma kõigi liikmesriikide piirivalvete vahel selle EES‑i süsteemi alusel, sisenemise ja lahkumise süsteemi alusel. Ministri selgitusest kuulsime, et andmeid hoitakse nii-öelda EES‑i kesksüsteemis, kuhu kõik Euroopa Liidu liikmesriigid edastavad informatsiooni, ning seda haldab Euroopa Liidu suuremahuliste IT‑süsteemide operatiivjuhtimise amet eu-LISA, mille peakontor asub Tallinnas, nagu te juba teate. Minister Jaani vastas, et kolmandatest riikidest viisavabalt või lühiajalise viisaga sisenevad kodanikud peavad esmakordsel riiki sisenemisel andma sõrmejäljed ja [laskma teha foto] näobiomeetria jaoks. Selleks on soetatud vajalikke sõrmejälje- ja näobiomeetria seadmeid, et seda saaks automaatselt teha.

Üks komisjoni liige avaldas arvamust, et see on usaldamatuse näitamine riikidele, kellele ei ole midagi ette heita seoses terrorismi ja muu raske kuritegevusega. Anti Poolametsalt oli ka küsimus, kas oleks võimalik kehtestada kolmandatele riikidele, mis on terrorismi‑ ja sisserändeohtlikud, täitsa eraldi reeglid. Minister selgitas, et diskussioonid selle Euroopa Liidu otsekohalduva määruse üle viidi läbi 2017. aastal, see on siis viis aastat tagasi, ja see lõpptulemus, mida me praegu oma seadustesse sisse soovime viia, on kompromisside tulemus, suurte kompromisside tulemus. Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi lisas, et eesmärk on viia kolmandate riikide kodanike piiriületus täielikult digitaliseeritud kujule, ja see tähendab, et kõikide andmed tuleb süsteemi lisada. Püsivatele piiriületajatele on see protsess aga ühekordne, järgmistel piiriületustel võrreldakse andmeid esimesel sisenemisel antud andmetega ja lõppkokkuvõttes peaks inimeste elu minema mugavamaks. Ja samas on EES-i süsteemi käivitumise tulemusena kogu Euroopas selgelt näha statistika, kust [kuhu] ja millised inimesed liiguvad. See aitab ametiasutustel paremini oma tegevusi planeerida.

Vaat nii. Võib-olla tasub kordamist ka see asjaolu, et nendest andmebaasidest ei ole võimalik liikmesriikidel iga hetk biomeetrilisi andmeid kätte saada – see hirm või mure võib kellelgi olla –, terrorismi ja [muude] raskete kuritegude uurimiseks on loodud andmete saamiseks eraldi mitmeastmeline protseduur. Ja veel üks hea külg on sellel süsteemil, seda rõhutasid ministeeriumi esindajad ka komisjonis: süsteem toob nimekirjana välja need inimesed, kes pidid teatud päeval riigist lahkuma, kuid ei teinud seda. Komisjoni esimees võttis kogu selle arutelu kokku nii: EES‑i süsteem muudab olukorra lihtsamaks ja Eesti elanikke see ei puuduta, samas võib see aidata kohalike elanike turvatunnet tõsta.

Seejärel tehti menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. aprillil (poolt oli 7, vastu 0, erapooletuid 2), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 7, vastu 0, erapooletuid 2), teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 4. mai kell 16 (siin oli konsensus) ja määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks Urve Tiidus (ka siin oli komisjoni liikmetel konsensus). Suur tänu kuulamast!

16:35 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Muidu saaks küsimusi ka küsida, aga ei ole selliseid tahtjaid.

16:35 Urve Tiidus

Pole hullu.

16:35 Aseesimees Martin Helme

Siis avan läbirääkimised. Seda soovijaid ka ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nii ongi, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 532 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesolava aasta 4. mai kell 16.


7. 16:35 Riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (577 SE) esimene lugemine

16:35 Aseesimees Martin Helme

Tänane seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 577, see on ka esimesel lugemisel. Kutsun ettekandjaks siseminister Kristian Jaani. Palun!

16:35 Siseminister Kristian Jaani

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Siseministeerium on välja töötanud riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Vabariigi Valitsus kiitis eelnõu heaks 5. aprillil. Eelnõuga tehtavad seadusemuudatused on eelkõige ajendatud Valgevene korraldatud hübriidrünnakutest Leedu, Läti ja Poola välispiirile 2021. aastal, aga ega see tegevus ei ole ka tänaseks lõplikult lõppenud. Ka praegu tehakse iga nädal vähemalt 300 katset siseneda Valgevene poolt hübriidrünnaku käigus Euroopa Liidu territooriumile ja kümnetel see ka õnnestub. Tegevus, kus sisserännet kasutatakse hübriidründe tööriistana, on ebaseaduslik ning seab ohtu inimelusid. See on vastuolus rahvusvahelise õigusega ja on julgeolekuohuks kogu Euroopa Liidule. Ka õigusruum peab sellistele õiguskordadele vastama.

Eelnõu eesmärk on ennetada ja lahendada massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda, kus välismaalased sisenevad massiliselt Eestisse ebaseaduslikult välispiiri kaudu, kasutades selleks vägivalda ja eirates piirivalve korraldusi. Selleks tehakse eelnõus järgmised peamised muudatused. Politsei- ja Piirivalveametile antakse võimalus määrata kindlaks asukohad, kus välismaalane peab esitama rahvusvahelise kaitse taotluse. Hädaolukorras antakse Politsei- ja Piirivalveametile võimalus avaliku korra või riigi julgeoleku kaitsmiseks saata ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalased tagasi ilma lahkumisettekirjutust või sisenemiskeelu otsust tegemata. Sel juhul võib Politsei- ja Piirivalveamet jätta välismaalaselt, kes ei sisenenud piiripunkti kaudu, rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmata. Jätkuvalt võib piirivalve välismaalase riiki lubada loomulikult humaansetel kaalutlustel. Hädaolukorras lubatakse kohtul ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalase väljasaatmine peatada ainult kuni esimese kohtuastmeni, kui välismaalane on [esitanud kaebuse väljasaatmise peale] ja kohus on jätnud selle rahuldamata. Muudatusega tagatakse, et välismaalane ei saa väljasaatmist edasi lükata alusetute kaebuste esitamisega.

Hädaolukorras antakse välismaalasele riigi õigusabi üksnes esimeses kohtuastmes, kui ta on sisenenud Eestisse välispiiri kaudu ebaseaduslikult või esitanud selgelt põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotluse. Hädaolukorras lihtsustatakse menetlustoimingute protokollimist. Eelnõu kohaselt võimaldatakse ühe aktiga protokollida mitme isiku kinnipidamine ja välismaalasel kinnitada andmete õigsust ka elektrooniliselt. Praegu peab igaühe kohta tegema personaalse, individuaalse kinnipidamisprotokolli. Lisaks antakse Politsei- ja Piirivalveametile õigus avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu kauemaks kui 30 päevaks. Senine seadus võimaldab kaasata Kaitseliitu ainult 30 päevaks ja pikendada seda ei saa, välja arvatud eriolukorras.

Iga välismaalane, kes soovib Eestisse siseneda ja siin viibida, peab järgima riiki sisenemise ja avaliku korra nõudeid. Usun, et eelnõuga oleme saavutanud vajaliku tasakaalu, et ühelt poolt aidata neid välismaalasi, kes vajavad Eestilt rahvusvahelist kaitset, teiselt poolt ennetada ja tõkestada seaduslike rändekanalite kuritarvitamist ning võimalikest massilise sisserände hübriidrünnakutest tekkivaid ohte Eesti sisejulgeolekule. Aitäh! Vastan küsimustele.

16:39 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

16:39 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mina kahtlemata ei pretendeeri selles valdkonnas asjatundjaks ja sestap tundub minu küsimus võib-olla kummaline. Aga mul on küsimus, mis puudutab seda, kuidas tegelikult eristada päriselt surma või sõja eest põgenejaid nendest niinimetatud rohelistest mehikestest, kes kasutavad tegelikult neid põgenejaid kilbina. [Kuidas seda teha], kui sellist menetlust ei toimu? 

16:39 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Mitu aspekti. Kõigepealt, me peame arvestama sellega, et me hakkame olukorda hindama siis, kui toimub massiline ebaseaduslik piiri ületamine. Kõige parem on see, kui me maname endale ette pildi, mida me nägime siis, kui [asja] korraldas Valgevene Lukašenka mahitamisel. Jõuga lükatakse piiripunktidevaheliselt alalt suur hulk inimesi riiki. Sellisel juhul on tegu hädaolukorraga ja politsei võib, kui see seadus vastu võetakse, sellised inimesed suunata tagasi sinna, kust nad tulid. Kui seda veel paremini näitlikustada, siis [on vaja], et kogu piirivööndi alalt, mille [laius on kuni] viis kilomeetrit Eestis, saaks suunata inimesi tagasi sinna, kust nad tulid. Aga veel kord: see tähendab seda, et [piiriületus] peab olema tõepoolest massiline ja inimesed peavad olema vägivalda kasutades piiri ebaseaduslikult ületanud. Peab olema rakendatud hädaolukord ja peavad olema ka avatud piiripunktid, mille kaudu saab riiki tulla ja esitada rahvusvahelise kaitse taotluse. Selle kohta on olemas ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid, mis kirjeldavad väga konkreetselt, kuidas sellises olukorras riigid võivad käituda. Neid, kes sisenevad piiripunktide kaudu, menetletakse nii nagu peab, nii nagu riik on selle korra kehtestanud. Aga tõepoolest nende puhul, kes tahavad tulla massiliselt ja vägivalda kasutades, ebaseaduslikult, ongi oluline nad lükata tagasi ja suunata nad riiki sisenema tegelikult läbi piiripunktide.

16:41 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

16:41 Eduard Odinets

Aitäh! Aitäh nende piltide manamise eest! Aga kahjuks seadusesse me ei saa neid pilte või televisioonikaadreid lisada. Me peame seaduse tekstist selgelt aru saama, peame aru saama, millega on tegemist. Kas ma ei osanud hästi lugeda või see on kusagil mujal seadustes defineeritud, aga mis asi on see massiline piiriületamine? Kui palju on mass? Ja kas see on ühe tunni sees, ühe päeva sees, ühe kuu sees? Millal tekib Politsei- ja Piirivalveametil õigus näiteks tuumakatastroofi eest põgenevaid naisi koos lastega viie kilomeetri alalt eemale tõrjuda?

16:42 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Viimase näite puhul on kindlasti tegu juba humaanse kaalutlusega ja rakenduvad teistsugused meetmed. Aga kui me räägime sellest, kuidas defineerida massi antud kontekstis, siis me peame rääkima sellest, kuidas on seda kirjeldatud massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra plaanis. Hädaolukorra plaan rakendub sel juhul, kui asutus, kellele on piiri valvamine igapäevane tööülesanne, enam oma igapäevaste ressurssidega selle tööülesandega hakkama ei saa. Kui Politsei- ja Piirivalveamet üksi selles olukorras hakkama ei saa, peab ta kaasama näiteks Kaitseliitu, näiteks Kaitseväge, näiteks teisi partnereid, ka vabatahtlikke oma igapäevaste ülesannete täitmiseks. See ongi tegelikult hädaolukord ja siis me räägime, et tegu on massidega. See võib olla 100 inimest, see võib olla 50 inimest, see võib olla 1000 inimest. Veel kord: oluline on see, et selle tegevuse eest vastutav ametkond ei saa oma igapäevase ressursiga enam ise hakkama. 

16:43 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

16:43 Eduard Odinets

Aitäh! No paraku ei ole hädaolukorra lahendamise plaan seaduse osa, eks ju. Ja inimesed, kes seadust loevad, ei oska seda plaami üles leida, et aru saada, kas nende õigusi on rikutud või mitte. Ja tõepoolest, võib-olla minu manatud pilt on katastroof, mille puhul on [eelkõige humaansust vaja]. Aga me räägime ju sellest, kui sõja või tuumakatastroofi eest põgenevad naised lastega, kes on võib-olla afektiseisundis, nii et hakkavadki meie piirirajatisi murdma, ebaseaduslikult meie piiri ründama, et oma elusid ja oma laste elusid päästa. Ja meie räägime siin sellest, et mingit jutuajamist nendega ei ole – hädaolukord, massiline ebaseaduslik piiri ületamine. Lükkame nad viielt kilomeetrilt eemale ilma jututa. Aga tegelikult need inimesed vajavad kaitset. Nad vajavad, et keegi päästaks nende elusid, nad tungivad selle pärast Eesti riiki. "Palun päästke meid!" Aga meie nendega ei räägi. Mõnikord me ei oska ka nende keelt. Kes ja millisel hetkel teeb ikkagi kindlaks, et tegemist on sellise katastroofiga, mitte roheliste mehikestega, nagu Helmen Kütt neid nimetas?

16:44 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Mulle alati meeldib näiteid tuua, ikka on parem aru saada, kui näide tuua. Ma toon sellise näite, mida me täna näeme kahjuks Ukraina ja Poola piiril, kus Ukrainast sõja eest põgenevad inimesed ületavad välispiiri. Sellises olukorras on Poola riik humaansetel kaalutlustel teinud piiriületuse väga lihtsaks. Seal on väga suured massid, kes ületavad välispiiri, ja Poola on teinud selle väga humaanseks, väga kiireks. Täpselt samasugune olukord – ma loodan, et see mitte kunagi ei juhtu – võiks tekkida siin Eestis, kui naaberriigist, välisriigist, mis meie puhul saab olla Vene Föderatsioon, mingisuguse katastroofi pärast hakkavad inimesed Eestisse tulema. Siis on samamoodi võimalik avada humaansetel kaalutlustel piiripunkte, et suurema võimekusega sealt inimesi läbi lasta. Ma väidan, et Eestis tuleksid inimesed sellises olukorras ikkagi läbi piiripunkti, mitte piiripunktidevaheliselt alalt läbi maastiku. Seda enam, et arvestades seda maastikku, mis meie välispiiril on, ma kardan, et nendel inimestel on väga keeruline jõuda sinna kahe piiripunkti vahelisele alale.

Aga veel kord: ma kinnitan teile, et loomulikult sellises olukorras [prevaleerivad] humaansed kaalutlused. See seaduseelnõu adresseerib vägivaldset ja rände instrumentaliseerimise abil riiki sisenemist mõne diktaatori mahitamisel ja nii edasi.

16:45 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:45 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Minu käest on küsinud mitmed, ütleme, piirivalveohvitserid. Näide on nüüd see, et Venemaal hakkavad rahalised jõud ja relvastatud jõud otsustama, et selline korraldus ei sobi, toimub midagi muud, ja hakkavad inimesed põgenema. Ja nüüd, kui nad tulevad mitte üle maismaapiiri, vaid üle Peipsi järve kummipaatidega. Kusjuures esimeste paatide peal ongi võib-olla ees naised ja lapsed, taga aga, me ei tea, kas on lihtsalt kalurid ja neil on kogemata või juhuslikult camo seljas. Küsimus: kuidas käituda? Sest ohvitserid ei tohi avada tuld naiste ja laste pihta. Kas te olete selle peale mõelnud, et kui me selle seaduse vastu võtame, siis oleks olemas ka mingi konkreetne käsund, mitte ainult juhtumipõhine [käitumine]? 

16:46 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Peipsi järve näidet ikka meeldib tuua. Peipsi järvel on muidugi väga hea varajase märkamise süsteem. Peipsi järv on sajaprotsendiliselt kaetud seiresüsteemidega ja on väga varakult võimalik sekkuda. Ja praktika on ikkagi see, et Peipsi järvel ainukesed rikkujad on nii suvel kui ka talvel kalamehed, kes ei saa aru, kus kohas tohib kala püüda ja kus mitte. Aga sellises olukorras loomulikult, veel kord, igal riigil on suveräänne õigus oma piiri kaitsta ja kui vajadus on, siis ka kasutada selleks erivahendit. Teie näite puhul kindlasti keegi ei hakka relva kasutama. Kui te räägite, et kummipaadiga tulevad naised ja lapsed, siis humaansetel kaalutluste need inimesed võetakse vastu, nad tõenäoliselt taotlevad rahvusvahelist kaitset ja seda nende puhul ka menetletakse. Nii et näiteid võib tuua väga mitmesuguseid. Mina usun meie piirivalvesse, et nad saavad väga hästi piiri valvamisega hakkama. Ja veel kord: see, millest mina siin räägin, on ikkagi konkreetne massiline vägivalla kasutamisega piiriületus, kus kasutatakse rännet tegelikult kellegi teise huvides.

16:48 Aseesimees Martin Helme

Helle‑Moonika Helme, palun!

16:48 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea ettekandja! Hea  eesistuja! Te kirjeldasite värvikalt neid situatsioone, mis olid meie naabrite piiride peal mõni aeg tagasi. Ja siin on väga selgelt kirjas, nagu te praegu ka ütlesite, et [tegu on olukorraga], kus [inimesi] tuleb üle piiri massiliselt ja vägivalda kasutades. Ja siis te kasutasite nagu sellist eufemismi, et kui neid tungib siia massiliselt, siis me hakkame neid tagasi suunama. Ma kuulasin väga suure huviga, kas te kirjeldate lahti, kuidas me neid tagasi suuname. Kas need meetodid on ka kusagil kirjas ja kas on kusagil ka öeldud, et võib kasutada jõudu? Kui jah, siis kui suurt? See on selles mõttes oluline, et pärast vältida mingisuguseid õiguslikke vaidlusi.

16:48 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Loomulikult, Eesti riigis politsei võib piiri valvamisel kasutada jõudu. Kui keegi rikub piiri, ületab piiri illegaalselt või, veel hullem, vägivalda kasutades, siis loomulikult, sealhulgas enesekaitseks, võibki kasutada erivahendeid – kõiki neid, mis on seaduses välja kirjutatud ja politsei kasutuses. Nii et loomulikult võib kasutada füüsilist jõudu, füüsilist sundi selleks, et piiri kaitsta ja inimesed suunata tagasi ja soovitada neil siseneda riiki piiripunkti kaudu. See on oluline, et piiripunktid peavad olema avatud selleks tarbeks, et inimesed saaksid legaalsel teel riiki siseneda ja vajadusel piiripunktis esitada ka rahvusvahelise kaitse taotluse.

16:49 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:49 Kalle Grünthal

Aitäh! See on natukene konarlik, see esimene lõige, te ilmselt saate aru, §-s 910: kui ületatakse ebaseaduslikult välispiir, siis võidakse ta tagasi saata, kui välismaalasel oli võimalik Eestisse siseneda välispiiri ületamiseks avatud piiripunkti kaudu. Nagu ma aru saan, kui toimub mingisugune tohutu piiriületamine, mingisugune paarsada inimest, siis me võtame nad kinni ja suuname tagasi. Aga kustkaudu: kas avatud piiripunkti kaudu või me jätame nad sinna neutraalsesse tsooni? Me peame arvestama ka sellega, et tõenäoliselt Venemaa pool ei taha neid samuti näha ja nii nad jäävadki sinna hõljuvasse olekusse. Samas on nad hädas, neil pole toitu, juua, lapsed, tervis. Kui kaua Eesti piirivalve vastu peab ja humanitaarkaalutlustel neid meie maale ei transpordi?

16:50 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Ma tahan rõhutada, et mitte mingisugust neutraalset tsooni pole riikide vahel olemas. On väga konkreetne piirijoon, mis kahe riigi vahel jookseb, mitte mingisugust neutraalset tsooni ei ole. Ei ole olemas eikellegimaad, on ühe riigi maa ja teise riigi maa. Ja loomulikult on [oluline], kus need inimesed viibivad – selle riigi inimesed on vastutavad [kõige] eest ja peavad tegutsema.

See sõnastus, mida te nimetasite konarlikuks, on võetud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest: milline on see olukord, kus sa ei pea siis, kui massiliselt ja vägivalda kasutades ületatakse piiri, vastu võtma rahvusvahelise kaitse taotlusi ja võid ilma lahkumisettekirjutust kirjutamata inimesi tagasi saata kohe sealsamas sinna riiki täpselt sealtsamast kohast, kust üle tuldi. Järgmine eeldus on see, et neil inimestel peab olema võimalus siseneda riiki avatud piiripunkti kaudu. Ja PPA võib väga konkreetselt määratleda, et inimesed võivad nendest piiripunktidest siseneda ja seal viiakse läbi ka vastav menetlus.

16:51 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

16:51 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Kalle Grünthalile vastates te kasutasite sõnu "konkreetne piirijoon", mida siis meie puhul hakatakse kaitsma massilise vägivaldse sissetungi eest. Aga me teame väga hästi, et meil ei ole ju suures ulatuses piirijoont, piiriajatisi, midagi ei ole. Kuidas te seda seadust jõustama mõtlete hakata, kui meil ei olegi korralikku piiri, mida vägivaldse massi eest jõuga kaitsta? Nad põhimõtteliselt tulevad massiga peale, saavad varba üle selle joone ja siis me hakkame menetlema või kuidas te seda nagu reaalses elus ette kujutate?

16:52 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Piir on ikka täitsa olemas. Piir on tänaseks väga ilusti märgitud ja piirijoon on väga hästi maastikul näha, kus kohas see jookseb. Jällegi, see seaduseelnõu [peab silmas], veel kord rõhutan, vastavaid tingimusi: hädaolukorda, vägivalda. Me ei menetle [midagi], on vaja tuvastada, et inimesed on ületanud piiri. Piir on maha märgitud väga konkreetselt. Ei ole olukorda, kus me ei saa aru, kust jookseb riikidevaheline piir. Jah, meie puhul on see kontrolljoon, aga lihtsalt, neid inimesi ei võetagi vastu. 

16:53 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:53 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kristian Jaani! Me räägime ilusaid sõnu siin puldis  ja viitame inimõiguste kohtu lahenditele, aga reaalne elu on tegelikult teine. Tuletame meelde, mis toimus Valgevene-Leedu-Poola piiri peal. Inimesed jäid seal lõksu kahe jõustruktuuri vahele. Oli ju niimoodi? Siin ei ole üldse tähtis, kas tal on jalad ühel pool või teisel pool piiri, lihtsalt ta jääbki sinna, sest kumbki pool ei lase edasi. Küsimus on, mismoodi Eesti piirivalve käitub: kas laseb sel inimesel lõpuks nälga surra või on meil mõistlik hoopis ehitada sellised piirirajatised, mida ei ole võimalik nii kergelt ületada?

16:53 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Sellised piirirajatised meil ongi täna ju ehitamisel, täpselt selliseid piirirajatisi me teemegi. Aga veel kord: inimene ei saa jääda lõksu kahe kahe riigi vahele. Ta on kas ühe riigi vastutusalas või teise riigi vastutusalas. Ja riik peab sekkuma, olgu humaansetel kaalutlustel või muudel kaalutlustel. Inimene ei saa olla lõksus kuskil kahe riigi vahel.

16:54 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthalil on protseduuriline. Palun!

16:54 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et mul jäi 15 sekundit veel rääkida, aga Kristian Jaani hakkas enne rääkima ja siis mul lülitati mikrofon välja. Laseks ikkagi mul ära öelda aitäh, ja siis alles saaks mikrofoni kinni panna.

16:54 Siseminister Kristian Jaani

Vabandust!

16:54 Aseesimees Martin Helme

Jah, ikka vahel juhtub, aga proovime nii, et kõik saavad oma sõnumi lõpuni öelda. Tarmo Kruusimäe, palun!

16:54 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mind ajendas [küsima] just teie vastus Moonika Helmele. Ma küsin, kas täna on olemas võimalus 9. mail näiteks Filtri teele seada üles selline mentaalne Euroopa väärtusi kaitsev piir ja siis vastavalt sellele seaduseelnõule seda ka kaitsta. Ja on olemas ka tahe, ma loodan ikkagi.

16:55 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult, ma arvan, et me oleme kõik oma sõnumitega seda mentaalset piiri ju seadnud, kui jutt on sümbolitest ja kõigest, mis nendega kaasas käib. Olen nõus.

16:55 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on nii, et küsimused said otsa. Suur tänu! Palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Mart Võrklaeva.

16:55 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas 12. aprillil 2022. aastal Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 577 ettevalmistamist esimeseks lugemiseks. Komisjoni olid kutsutud siseminister Kristian Jaani, Siseministeeriumi sisejulgeoleku‑, korrakaitse‑ ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar ning sama ministeeriumi piirivalve‑ ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi. Siseminister Kristian Jaani andis põhjaliku ülevaate nii nagu täna siin saalis, ma seda kordama ei hakkaks.

Põhiseaduskomisjoni liige Kalle Grünthal küsis, kas eelnõu on kooskõlastatud, läbi räägitud asjakohaste ministeeriumidega ja teiste osapooltega. Minister Jaani kinnitas, et eksperdid on kohtutega teinud väga sisukat koostööd ja ka Justiitsministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumiga on arutelu käigus jõutud ühisele arusaamisele. Kolleeg Eduard Odinets küsis sisuliselt samu küsimusi, mis ka siin saalis olid, ma neid ei hakka üle kordama. Olid samasugused küsimused ja samad vastused.

Kolleeg Urmas Reinsalu kiitis seda eelnõu, ütles, et see on hästi tehtud eelnõu. Ta [viitas], et tavaolukorras väljaspool riiki avaldusi vastu ei võeta, välja arvatud ümberasumise ja ümberpaigutamise puhul, mis on erijuhud. Ta küsis, kas piiripunkti loogika toimib ainult nende isikute puhul, kes saadetakse riigist välja füüsilise jõuga, ning nende nimed pannakse kirja ja ainult need isikud tohivad piiripunkti taotluse viia. Kristian Jaani vastas, et rahvusvahelise kaitse taotlusi võib piiripunktis esitada igas olukorras. Urmas Reinsalu ütles, et ta ei saa aru. Kui kõikides piiripunktides saab taotluse esitada, siis miks sellist spetsiifilist vahet tehakse paari piiripunkti vahel? Vahest ei oleks piiripunkti täpsustamist vajagi, saaks öelda, et igas piiripunktis saab esitada taotlusi. Jutt käib siis konkreetsete piiripunktide määramisest, kus saab taotlusi esitada. Kristian Jaani selgitas, et aluseks on võetud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid, mis ütlevad, et sellised piiripunktid peavad olema selgelt määratletud. Janek Mägi täiendas, et näiteks Luhamaa ja Koidula on Eesti kagunurgas suhteliselt lähestikku ja selle jaoks, et käiks normaalne piiriületus, määratakse piiriliikluseks Luhamaa piiripunkt ja teavitatakse, et seal rahvusvahelise kaitse taotlusi vastu ei võeta. Kõik taotlejad suunatakse Koidula piiripunkti, kus luuakse vastav menetluskeskus ja vajalik võimekus selle jaoks. Urmas Reinsalu sõnas, et kuna seaduse puhul räägitakse ekstreemolukorrast, siis tekib küsimus, kas ei peaks olema mingit kaitsemehhanismi, millega piiripunkte hoopis suletakse. Janek Mägi ütles, et nii ongi. Seaduse alusel on ministril võimalik kõik piiripunktid sulgeda ja seejärel peab selle kinnitama valitsus. Urmas Reinsalu nõustus, aga ütles, et praeguses eelnõu tekstis on öeldud, et kui on massiline kaos, siis peavad olema tagatud piiripunktid, ning seadus on ikka kõrgemal kui ministri otsus. Minister Jaani märkis, et piiripunktid peavad olema nimetatud, aga piiripunktid ei pea olema igal ajahetkel avatud.

Kolleeg Riho Breivel ütles, et teda teeb murelikuks, kui tegu on vägivaldse piiriületusega, siis kuidas tagatakse see, et on võimalik kasutada surmavat jõudu, kui seda on tarvis. Ta selgitas, et tema küsimus puudutab Kaitseliidu ja Kaitseväe kasutamist. Kristian Jaani ütles, et relvade ja erivahendite kasutamine on igatepidi tagatud korrakaitseseadusega, mis annab õiguse ja kirjeldab täpselt, millistel juhtudel ja milliseid erivahendeid või tulirelvasid kasutada võib. Kaitseliidu kaasamise kohta on PPA-l ja Kaitseliidul konkreetsed kokkulepped, kui suur ressurss peab PPA-le teatud aja jooksul appi tulema. Veiko Kommusaar selgitas, et Eestis on kogemus Kaitseliidu ja Kaitseväega koostöö osas vahetum kui kolleegidel [teistest] Balti riikidest, sest Kaitseliitu on juba varasemalt kasutatud erinevate piirioperatsioonide puhul, ka piiride tõkestamisel. Näiteks on Kaitseväge kaasatud piirile okastraadi vedamisel, et piiri tugevdada. Ja kuna riigis [võib] tekkida selline olukord, kus Kaitseväge ja Kaitseliitu pole [vajalikus] mahus võimalik kasutada, siis täna tehakse jõupingutusi selleks, et Frontexi piirivalveüksused oleksid Eestis. Praegu on 20‑meheline üksus Eestis juba olemas.

Oudekki Loone küsis, kas humaansetel kaalutlustel on välismaalaste massiline riiki lubamine võimalik olukorras, kus kõik on nõus, et tegu pole poliitiliselt motiveeritud rünnakuga, vaid [tõelise] massilise põgenemisega mingisuguse kohese ohu eest. See oli samasisuline arutelu, mis enne ka siin saalis toimus. Kristian Jaani tõi näiteks tänase Poola-Ukraina piiri olukorra, kus tuleb [lähtuda] humaansusest, ja toonitas, et ka sõjaolukorras käib piiriületus endiselt läbi piiripunktide, aga äärmiselt lihtsustatud korras. Kõik saavad aru, et seal on [humanitaarkriis], piirid on lahti ning seal on lihtne protseduurika ja kiire piiri ületamine.

Toomas Kivimägi küsis, kas ta saab õigesti aru, et kui on oht avalikule korrale või riigi julgeolekule ning muud kriteeriumid on ka täidetud, siis lihtsustatud korda saab rakendada ja pole tähtis, kas põhjuseks on teiselt poolt vaadates sõda, humanitaarkatastroof või muu selline. Ta on veendunud, et see peaks nii olema, sest riigi julgeolek ja avalik kord sunnib seda rakendama. Ta palus veel selgitada, kuidas hädaolukord fikseeritakse, kelle pädevuses otsustamine on. Kristian Jaani selgitas, et PPA juhtida on neli hädaolukorda, millest üks on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord. Selle kehtestab PPA peadirektor oma käskkirjaga, aga võib olla ka protokolliline otsus, mis peab olema fikseeritud. Täpselt samamoodi hädaolukord ka lõpeb. Kui piiril on massiline vägivaldne piiriületus ja tavaressursiga hakkama ei saada, siis ongi tegemist hädaolukorraga, olenemata sellest, mis põhjuseks on. Tänane kõige parem näide on instrumentaliseerumine Valgevene poolt.

Toomas Kivimägi tegi ettepaneku teha järgmised menetluslikud otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. aprillil (see kiideti heaks konsensuslikult), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (see sai samamoodi heakskiidu konsensuslikult), määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Mart Võrklaev. Toomas Kivimägi märkis, et peale esimest lugemist tuleb kaaluda kahe võimaliku eelnõu liitmist ja ühendamist, sest sama eesmärki kandev eelnõu on algatatud ka Isamaa fraktsiooni poolt ja see on esimese lugemise täiskogus läbinud. See küsimus tuleb kindlasti põhiseaduskomisjonis arutlusele peale esimese lugemise lõpetamist. Ja vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Selline ülevaade. Ootan küsimusi.

17:04 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Aga küsimusi ei paista. Suur tänu! Nüüd saame minna läbirääkimiste juurde. Toomas Kivimägi, palun!

17:04 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Auväärt minister! Head kolleegid! Tulin pulti sellepärast, et öelda, et tegemist on võib-olla mahult väikese, aga Eesti riigi julgeolekut ja avalikku korda silmas pidades suure eelnõuga. Eesti on õigusriik ja Eesti peab olema õigusriik ka kriisiolukordades. Olgu kriisiolukorra märksõna kas hädaolukord või eriolukord – ka sellisteks puhkudeks peab olema õiguslik regulatsioon, mismoodi ja kuidas toimetada, et Eesti riigi julgeolek ja avalik kord oleks tagatud.

Tõepoolest, tuleb möönda, et hetkel on meie seadustikus väike lünk sarnasteks olukordadeks, nagu alles hiljuti tekkis Poola ja ka Leedu piiril. See nõndanimetatud Valgevene hübriidrünnak on ilmselgelt selle eelnõu ajend. Ütleme, et praegu tegelikult meie seadustikus efektiivne õiguslikult reguleeritud reaktsioon sellistele rünnakutele puudub. Tõepoolest, sellistes olukordades ei ole võimalik läbi viia kõikvõimalikke menetlusi. Igaüks võib ju teeselda ja esitada rahvusvahelise kaitse taotluse või teha mida iganes. Ja sellisel juhul ei ole võimalik läbi viia menetlusi selleks, et tagada Eesti riigis avalik kord ja julgeolek.

Nagu viitasin, ajendiks on Valgevene hübriidrünnak. Siinkohal tahan tunnustada Isamaad, kes tegelikult juba ka Mart Võrklaeva viidatud eelnõu [esitas]. Isamaa oli siin mõnevõrra kiirem, aga teadupärast valitsuse otsustusprotsess ongi pikem ja mõnevõrra aeglasem. Samas on valitsuse eelnõu selle võrra oluliselt sisukam ja tuumakam. Aga täpselt sama eesmärki tegelikult tõepoolest ka Isamaa esitatud seaduseelnõu kannab. Mina olen küll seda meelt, et tunnustada seda selle läbi, et kaaluda peale esimese lugemise lõpetamist kahe eelnõu ühendamist, siis tõepoolest oleks see initsiatiiv ka ära märgitud.

Väga oluline on siin üks märksõna – sellest oli ka komisjonis juttu ja komisjoni ettekandja seda siin ka mainis –: kuidas [seadus] rakendub, kui on tegemist humanitaarkatastroofiga. Kas sellisel juhul on võimalik rakendada seda lihtsustatud korda, mille ingliskeelne nimetus on push back, mis on lihtsamini arusaadav. Sellisel juhul mingit menetlust praktiliselt ei tehta, ei toimu, vaid lihtsalt lükatakse inimesed tagasi, kui brutaalselt väljenduda. Tihtipeale ei saagi sellisele ebaseaduslikule käitumisele muud moodi vastata kui samamoodi, nagu teine pool teeb. Tegelikult ei ole vahet, mis põhjusel see olukord on tekkinud. Kui on tegemist ebaseadusliku massilise piiriületusega ja nüüd rõhutan, kui on oht Eesti avalikule korrale või julgeolekule, siis ju sõltumata sellest, mis on teise poole põhjus, miks selline massiline piiriületus on tekkinud, ikkagi rakendub seesama lihtsustatud nii‑öelda push back ehk nende inimeste tagasisaatmine sinna, kust nad on tulnud. Selles mõttes vahet ei ole.

Aga loomulikult eelduseks on olulise tingimusena hädaolukord. Nii et alati on kaalutlemise koht, et kui on tegemist humanitaarkatastroofiga, siis üsna suure tõenäosusega tegelikult tõepoolest inimesed tulevad läbi avatud piiripunkti või kogunevad sinna, et saada üle piiri, ja sellisel juhul see lihtsustatud kord ei rakendu. Ja siis otse loomulikult ei kuuluta suure tõenäosusega välja ka hädaolukorda. Aga isegi sellisel juhul, veel kord ütlen, määrav on ikkagi meie enda riigi avalik kord ja julgeolek, sõltumata sellest, mis on põhjus – on see sõda, humanitaarkatastroof või mis iganes. Kui ikkagi on oht meie enda riigi avalikule korrale ja julgeolekule, siis tuleb ja on võimalik seda korda rakendada.

Ja tõepoolest, võib-olla on veel üks koht, mis vajab täpsustamist. Me oleme siin natukene ka arutanud, mismoodi ja kas [üldse] on seda korda võimalik rakendada ka nendes avatud piiripunktides, kus on võimalik esitada rahvusvahelise kaitse taotlust. See on omaette teema. Antud juhul, selles eelnõus peetakse silmas ennekõike ikkagi seda, et see ebaseaduslik piiriületus toimub mitte avatud piiripunktis, vaid kuskil mujal. Nagu minister viitas, üldjuhul sellised ebaseaduslikud piiriületused toimuvad väljaspool avatud piiripunkte, sest ...

Paluksin lisaaega.

17:09 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:09 Toomas Kivimägi

... avatud piiripunktides on riigi valmisolek nii neid inimesi teenindada kui ka julgeoleku mõttes kindlasti suurem. Üldjuhul kasutatakse seda [võimalust mujal], aga teoreetiliselt me suudame luua konstruktsiooni, mille korral massilist ebaseaduslikku piiriületust kavandatakse ka avatud piiripunktis. Millised on siis meie reageerimise võimalused? Selleks on omad mehhanismid olemas, on siis tegemist eriolukorraga või millega iganes. Aga veel kord: oluline täpsustus on see, et see ei ole rakendatav avalikes piiripunktides, aga ka seal peab tõepoolest lahendus olema.

Nii et siiralt tunnustan ministeeriumi selle eelnõu eest ja siiralt tunnustan ka kõiki parlamendis esindatud fraktsioone, sest vähemalt põhiseaduskomisjonis kõik parlamendis esindatud fraktsioonide esindajad toetasid esimese lugemise lõpetamist. See eelnõu tugevdab meie riiki, julgeolekut ja avalikku korda.

17:10 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Eduard Odinets, palun! (Eduard Odinets küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun! 

17:10 Eduard Odinets

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Loomulikult seisavad ka sotsiaaldemokraadid selle eest, et Eesti riik oleks kaitstud, et Eesti piir oleks kaitstud, et Eesti piir peaks. Ja loomulikult meie riigi julgeolek ja avalik kord on äärmiselt olulised ka sotsiaaldemokraatidele.

Täna me arutame riigipiiri seaduse muudatusi, millega antakse meie Politsei- ja Piirivalveametile õigus vajadusel saata Eesti territooriumilt võimalikult kaugele need inimesed, kes põhjustavad massilist sisserännet, teevad seda ebaseaduslikult, ohustavad Eesti avalikku korda ja riigi julgeolekut. Ja juhul, kui neil oli võimalik ületada piir ka selleks ette nähtud kohas, siis ilma lahkumisettekirjutuseta ja ilma sisenemiskeelu otsuseta on võimalik need inimesed tagasi lükata.

Pealtnäha täiesti sobiv lahendus. Aga siiski näeme meie siin teatud ohte. Ja kõige olulisem oht, mida me selle süsteemi puhul näeme, on see, kas ikka see piirivalveametnik, kes vastava otsuse teeb olukorras, kus toimub massiline piiriületamine, ebaseaduslik massiline piiriületamine, mis võib olla ohuks Eesti riigile, oskab ilma inimestega rääkimata, ilma põhjuseid uurimata sealsamas kohapeal kusagil soode ja metsade vahel otsustada, et need inimesed, kes põgenevad ja üritavad piiri ületada, ka reaalselt ei vaja kaitset. Rahvusvaheline õigus ütleb ju meile, et inimestel, kes vajavad kaitset, peab olema õigus kaitset taotleda.

Me rakendame süsteemi ja kui meile tundub, et need inimesed ei ole tulnud humaankatastroofi või mingi muu katasroofi tõttu, mis ei ole hübriidrinnarünnak Eesti vastu, ja üritavad meie piiri ületada, siis me lükkame nad tagasi, uurimata, mis on tegelik põhjus. Kas neid naisi ja lapsi kasutatakse kilbina või nad päriselt vajavad meie riigi kaitset? Ilmselt väga tihti need piirivalveametnikud, kes võib-olla isegi saavad mõned sõnad vahetada nendega, kes üritavad meie piirirajatisi murda, ei oskagi seda keelt, milles räägivad need sisserändajad, kes massiliselt üritavad üle piiri saada. [Kuidas siis] teada saada, kas või natukene aimu saada, kas seal taga on reaalne põhjus või seda põhjust ei ole. Ei, me lihtsalt lükkame nad tagasi, kuna meile tundub, et nad on oht Eesti riigile, et nemad ei tohi siin riigis viibida.

Ja mis see masseline on? Nagu mina olen aru saanud ja ka täna vastustest kuulnud, ega seda definitsiooni, mis asi on massiline, ei ole. Massiline võib olla ka viis [inimest], võib olla 50 või ka 500 inimest. Hinnatakse iga kord eraldi, kas on hädaolukord või ei ole hädaolukorda. Manatakse ette pildid Valgevene piirist. Aga me vaatame ka teisi olukordi. Näiteks kui Ukrainast põgenevad inimesed, perekond, ema lastega, kes põgeneb Venemaa kaudu, üritab Eestidesse saada. Võib-olla temal ei olegi võimalik kasutada muid võimalusi, kui läbi metsa tulla Eestisse. Sest me teame ka neid juhtumeid, kui Venemaa ei luba Ukraina kodanikke Venemaalt välja, et nad saaksid Euroopa Liitu. Milline teine võimalus siis on? Ja siis me ütleme, et sa pead minema läbi avatud avaliku piiripunkti ja seal nagu kord ja kohus taotlema oma kaitset. Ta ei pruugi sinna jõudagi. Lisaks, kust see inimene, kes reaalset kaitset vajab, peab teadma, kus on meie riigis need avatud avalikud ametlikud punktid, kus ta saab kaitset taotleda? Inimene põgeneb oma elu ja tervise nimel, päästab oma elu, oma laste elu, oma lähedaste inimeste elu. Ta ei mõtle hakata uurima Riigi Teatajast, kas ta on massiline sisserändaja, kas ta on ebaseaduslik sisserändaja ja kus on need avatud ametlikud avalikud piiripunktid. Ta lihtsalt põgeneb. Ja me ei räägi temaga, meie arvame, et ta on oht Eesti riigile, avalikule korrale.

Ma ei väida, et kõik juhtumid on just sellised. Kindlasti on ka selliseid juhtumeid, mida me oleme näinud teistel Euroopa Liidu piiridel, kus ongi ebaseaduslik ja pealesurutud ja hübriidrünnakuna kasutatav piiriületus. Aga kõik ei ole ju sellised. Aga mina väidan, et kui kas või üks perekond, kas või üks ema lapsega, kelle me samamoodi tagasi lükkame, saab kannatada, saab surma, siis ka meie oleme selles kaasosalised, sest me isegi ei kuulanud teda, kui ta üritas üle piiri tulla.

Loomulikult Eesti piir peab olema kaitstud. Loomulikult me ei tohi siia lubada inimesi, kes tahavad meie riigile ja avalikule korrale halba. Aga kas me oleme ikka kõik need sammud läbi mõelnud, kuidas mitte teha koos sellega haiget inimestele, kes reaalset kaitset vajavad? Me ehk isegi ei kuula neid, sest meile tundub, et nad on oht Eesti avalikule korrale. Me ei võta nende kaitsetaotlust vastu, me ei kuula neid ära, me koostame neile grupiviisilise kinnipidamise protokolli ja saadame nad grupiviisiliselt välja. Kas see on kohane ühele demokraatlikule riigile? Mõningatel juhtudel võib-olla on tõepoolest, aga iga inimene, kes vajab kaitset, peab saama õiguse kas või kaitset taotleda. Selle seadusega me seda õigust väga palju ei anna.

Meie ei tee ettepanekut eelnõu tagasi lükata. Loomulikult see on vajalik asi. Aga ma väga loodan, et me neid eelnõusid ühendades kaalume põhiseaduskomisjonis erinevaid võimalusi ja proovime teha sellest seadusest sellise seaduse, mis tõepoolest lükkab tagasi inimesi, kes tahavad meile halba, aga ei jäta kaitseta neid inimesi, kes reaalset kaitset vajavad ja põgenevad kas looduskatastroofi või tuumakatastroofi või sõja eest ja üritavad meie käest kaitset saada, nagu seda üritavad väga paljud Ukraina inimesed.

Nii et katsugem ikkagi selle seadusega ühele poole saada nii, et me koos pesuveega last välja ei viska! Aitäh, head kolleegid!

17:18 Aseesimees Martin Helme

Rohkem läbirääkimiste soovi ei näe. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 577 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 4. mai kell 17.15. Meie tänane päevakord on läbi. Istung on lõppenud.

17:18 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee