Austatud Riigikogu liikmed! Austatud Ukraina sõbrad! Austatud kuulajad! Tagasi vaadates saan öelda, et ma ei osanud 23. veebruaril rahulikus Kiievis jalutades arvata, et see on pikaks ajaks selle kauni linna viimane rahulik õhtu. Venemaa alustatud täiemahuline sõda Ukraina vastu, mis algas Eesti Vabariigi sünnipäeva varastel hommikutundidel, on puudutanud meid kõiki. Venemaa on oma tegevusega rikkunud rängalt rahvusvahelist õigust ning murdnud kõiki endale võetud kohustusi. Samuti on ta ületanud kõik punased jooned, alustades suurimat sõjalist konflikti Euroopas peale teist maailmasõda.
Eesti jaoks oli Ukraina toetamine osa meie välis- ja sisepoliitikast juba enne Vene vägede ulatuslikku sissetungi. Oleme aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust ja Euroopa-suunalisi reforme, pöörasime Ukrainaga seotud rahvusvahelise õiguse rikkumisele tähelepanu ka ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena. Andsime kaitsealast relvaabi, suhtlesime aktiivselt partneritega, et Euroopa julgeolekuarhitektuuri aluspõhimõtted püsiksid. Ilma liialdamata saan öelda, et suurem osa Eesti diplomaate tegeles juba kuid enne Venemaa suurt sissetungi iga päev Ukraina küsimusega. Kogunenud pinged ja ulatuslik luureinfo, millest palju olulist tehti ka avalikuks, viitas, et peame olema valmis halvimaks. Loomulikult käivitas Välisministeerium Venemaa agressiooni esimestest nädalatest, esimestest tundidest aktiivse välispoliitilise tegevuse.
Eesti on tegutsenud siin kolmes põhilises välispoliitilises suunas. Esiteks, toetame Ukrainat kõigil sobilikel viisidel. Teiseks, oleme mõistnud Venemaa agressiooni kõigil võimalikel tasanditel hukka ja tegelenud Venemaale sõja hinna igakülgse tõstmisega. Kolmandaks, oleme koos NATO-liitlastega tugevdanud kõigiti enda julgeolekut. Meie ülesanne on aidata lõpetada agressioon ja taastada Euroopa julgeolek.
Tänane arutelu on kokku kutsutud Ukraina toetuse käsitlemiseks. Ma tänan Riigikogu selle algatuse eest. See on oluline Ukrainale, Ukraina inimestele ning Eestile ja Eesti inimestele. Meie inimesed on erakordselt avatud südamega aidanud ukrainlastel sel väga raskel ajal hakkama saada. Ukrainas lahti rulluv humanitaarkriis, mis on suurim ja ohtlikem alates teisest maailmasõjast, nõuab rahvusvahelise kogukonna kiiret tegutsemist. Täna vajab Ukrainas humanitaarabi üle 12 miljoni inimese ja sõjategevuse jätkudes humanitaarkriis paraku üha süveneb. Vaid viie nädalaga on Ukraina humanitaarabi vajavate inimeste hulk kasvanud peaaegu sama suureks kui Süürias kümne aastaga.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti on Ukraina toetamisel maailmas olnud esirinnas. Meie sõjalise ja humanitaarabi kogupanus on praeguseks 235 miljonit eurot. Lisaks sellele on Eesti rahvastiku suhtarvu arvestades Ukraina sõjapõgenikke vastu võtnud Euroopa riikide seas neljandal kohal. Tänaseks on vähemalt iga kolmas Eesti inimene teinud annetuse Ukraina toetuseks, mis teeb erinevate annetuste kogusummaks juba enam kui 13 miljonit eurot. Eesti osutas aga Välisministeeriumi kaudu Ukrainale humanitaarabi juba enne Venemaa viimast sõjalist agressiooni 24. veebruaril. Oleme toetanud mitme Eesti MTÜ abistamisprojekte Ida-Ukrainas alates 2014. aastast.
Tänu pikaajalisele humanitaarabiprojektide elluviimisele Ukraina idaosas olid Eesti abiorganisatsioonid olukorra eskaleerudes võimelised kohe reageerima ning abivajajaid Ukrainas aitama. 2022. aasta jaanuarist suurendasime mitme Ukraina idaosas elluviidava pikaajalise humanitaarabiprojekti eelarvet. Välisministeerium alustas Ukraina täiendavat abistamist vaid mõni tund pärast Venemaa laiaulatusliku sõjalise rünnaku algust, mil tegime rahaeraldised rahvusvaheliste humanitaarabiorganisatsioonide tööks.
Seoses humanitaarkriisiga ja tulenevalt Ukraina hüppeliselt suurenenud humanitaarabi vajadusest oleme Välisministeeriumis loonud Ukraina humanitaarabi staabi. Tänaseks üle kuu aja tegutsenud staap on aidanud koordineerida mitmeid suuri abisaadetisi koostöös Eesti riigiasutuste, ettevõtete ja MTÜ-dega, et vastata Ukraina abipalvetele toiduabi, ajutise peavarju ja tervishoiu vallas. Staap on aidanud ka teisi abisaatjaid transpordi- ja logistikaküsimustes.
Head kuulajad! Venemaa tapab ja vigastab süüta inimesi sihilikult. Vägivalla eest oma kodudest põgenema sunnitud elanikud peavad hakkama saama ilma peavarju, vee, toidu ja muu eluks vajalikuta. Paraku on nii, et juba üle kuu aja sõjakoledustes kannatanud inimeste humanitaarabivajadus suureneb ja jääb selliseks pikaks ajaks. Ukraina vajab meie pikaajalist toetust, seetõttu jätkab Välisministeerium Ukraina abistamiseks pühendunult tööd, et vajalik abi jõuaks Ukraina inimesteni. Eesti antav humanitaarabi keskendub juba mainitud kolmele valdkonnale. Need on toiduabi, tervishoid ning ajutise peavarju tagamine.
Lugupeetud Riigikogu! Ukraina peamisi vajadusi on toiduabi. Ukraina vajab toiduabi 15 tonni päevas. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon on teinud kiire vajaduste hindamise 19 Ukraina oblastis. Nende hinnangul vajab 40–45% ukrainlastest toiduabi järgmise kolme kuu jooksul. Välisministeerium on korraldanud toiduabi 250 000 euro väärtuses. Koos eraannetajatega on Eesti panustanud toiduabisse kokku üle 5 miljoni euro. Välisministeerium on koostöös Eesti Toidupangaga saatnud Ukrainasse nii imikutoitu, lihakonserve, suppe kui ka teisi valmistoite.
Hea meel on tõdeda, et Eesti saadetud toiduabi on jõudnud mitmesse Ukraina piirkonda, nende seas väga keerulises [olukorras] olevatesse linnadesse nagu Harkiv, aga ka Lviv, Luhansk, Donetsk, Kiiev ja Tšernihiv, samuti Taga-Karpaatiasse ja [mujalegi]. Tänaseks on saadetud sadu aluseid toitu. Kaks veost Eesti kartuleid, kalakonserve, kaerahelbeid ja beebitoitu jõudis nädalavahetusel Tšernihivisse, ettevalmistusel on kohe järgmise veosena toiduabi saatmine Lvivi ja Tšernihivisse.
Teine oluline valdkond, kuhu Eesti humanitaarabi korras panustab, on tervishoid. Eesti panus on koostöös erasektoriga juba üle 4 miljoni euro. Venemaa sõjalise agressiooni käigus on Ukrainas üheksa haiglat täielikult hävitatud ja 135 haiglat kannatada saanud. Seetõttu toimetatakse patsiente järjepidevalt Lääne-Ukrainasse, kus aga haiglad on üle koormatud. Maailma Terviseorganisatsioon on teada andnud enam kui 100 rünnakust haiglatele ja kiirabiautodele. Inimestel on piiratud ligipääs ravimitele ja tervishoiuteenustele. Krooniliste haiguste ravi on praktiliselt peatunud. Umbes pooled apteegid on suletud, paljud tervishoiutöötajad on kodust põgenenud või töövõimetud.
Välisministeerium on saatmas meditsiiniabi enam kui 150 000 euro väärtuses, näiteks haavaloputusvahendeid ja esmaabikotte. Koostöös Chemi-Pharmi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega saatsime Lvivi regionaalhaiglale 13 000 liitrit vajalikku desinfektsioonivahendit käte, pindade ja seadmete puhastamiseks nii haiglatele kui ka isiklikuks kasutamiseks. Ettevalmistamisel on mitmeid veoseid erinevate esmaabi meditsiinitarvikute toimetamiseks Ukrainasse. Lisaks korraldatakse meditsiinimeeskondade lähetamist ning täiendava meditsiiniaparatuuri ja vajalike tarvikute saatmist Ukrainasse. Ravimeid saame saata piiratud mahus, sest peame arvestama sõjast tulenevate tarneahelate pikenemisega ning eelkõige katma ka oma riigi vajadused. Samuti tuleb meditsiiniaparatuuri saatmisel jälgida seda, et me ei seaks ohtu Eesti enda toimepidevust.
Terviseamet on teinud ettepaneku haigla- ja järelravi vajavate sõjatraumaga patsientide meditsiinilise evakuatsiooni teostamiseks Ukraina piirilt Eestisse. Selle kohaselt on Eesti valmis vastu võtma 53 patsienti. Euroopa Liidu ja NATO riigid teevad meditsiinivaldkonnas olulist koostööd, et luua patsientide evakuatsiooni ja ravi korraldamiseks vajalik koordinatsioonimehhanism. Euroopa Liidu tasemel on olemas protseduurid tervishoiu ja elanikkonnakaitse valdkonna koostööks ja vastavate infosüsteemide kasutamiseks. Abipalved ning patsiendi andmed peavad ju liikuma läbi erinevate süsteemide ning vastama samas ka andmekaitse nõuetele.
NATO koordineerimisel on töös liikmesriikide seas juhtriigi määramine, kelle eestvedamisel saaks luua koordinatsioonikeskuse ja selle juurde kuuluvad evakuatsioonipunktid. Välisministeeriumi Ukraina humanitaarabi staap jälgib ning panustab arengutesse mõlema tegevusliini osas koordineeritult alalise esindusega NATO-s, Terviseameti ning teiste asjassepuutuvate osapooltega. Euroopa Liidu ja NATO ühishuvi on luua efektiivne koordinatsioonisüsteem võimalikult kiiresti. Sõjategevuse tulemusel on patsientide arv hüppeliselt kasvanud, samal ajal kui paljud haiglad ja tervishoiukeskused on hävitatud. Ja niikaua, kui me näeme, et sõjategevus Ukrainas jätkub ja paraku võib ka intensiivistuda lähiajal, loomulikult koormus selles valdkonnas kasvab.
Kolmas oluline abivaldkond on ajutine peavari. Esimene Ukrainasse saadetud humanitaarabisaadetis Eesti riigilt jõudis peale sõja puhkemist kohale 27. veebruaril. Selleks oli Päästeameti logistikakeskuse komplekteeritud telklaagri püstitamise varustus: kuus telki, 200 magamiskotti, 200 välivoodit, neli diiselgeneraatorit ning kuus telgi küttesüsteemi. Mäletan, et tolle nädalavahetuse kriisikoosolekutel olime tõsiselt mures, kas see saadetis õnnestub ka Ukrainasse saada. Abi kohalejõudmine ei olnud tol hetkel iseenesestmõistetav. Märtsis saatis Välisministeerium Ukrainasse enam kui 5000 tekki, patja ja madratsit. Paraku on tänaseks ajutise varjupaiga varustust puudu juba kõikjal Euroopas. Belgia, Tšehhi ja Poola on juba palunud sellist varustust Euroopa Liidu tsiviilkaitsemehhanismi kaudu. Euroopa Liit on hakanud looma ajutise varjupaiga pakkumise võimekust, et vähendada liikmesriikidele langevat suurt koormust erinevate kriisidega toimetulekuks.
Peavarju alla kuulub ka vee- ja elektrivarustuse tagamine. Ukrainas süveneb puhta joogivee puudus. Veevarustust on [raske] tagada. Veepuhastuse valdkonnas on olemas palju erinevaid lahendusi, mida kriiside ajal kasutatakse elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu, kuid paraku ei ole sõjategevuse tõttu sellist varustust praegu võimalik lähetada. Ukraina energiaministeeriumi hinnangul on 1 miljon inimest elektrita ja 6 miljonil inimesel piiratud ligipääs puhtale veele.
Eelmisel nädalal läks Välisministeeriumi toel teele 17 generaatorit Luhanski, Donetski ja Harkivi oblasti haiglate humanitaarabi peakorterite ja massi-pommivarjendite jaoks, samuti IT-tehnika ja generaatorite saadetis, millega Välisministeerium vastas Ukraina digiministeeriumi abipalvele. Lisaks vajab Ukraina kohe abi kütusenappuse leevendamiseks. Ilma piisava kütuseta põllumajandussektoris võib Ukraina järgmisel talvel seista silmitsi katastroofilise toidunappusega, mis omakorda avaldab mõju globaalsele julgeolekule ja toiduhindadele.
Eestis valmistab kaitseinvesteeringute keskus ette suuremahulist, 5 miljonit eurot maksvat kütusetarnet, mida rahastab Euroopa Komisjon. Selle raha eest saab osta 4 miljonit liitrit bensiini ja diislikütust, aga selliseid koguseid pole võimalik Eestist saada. Seetõttu teeb keskus koostööd Poola strateegiliste reservide agentuuriga, kelle kaudu vajalik kogus leitakse Poola turult. Hetkeseisuga peaks aprilli jooksul kütusesaadetis Ukrainasse jõudma.
Austatud Riigikogu! Venemaa alustatud laiaulatuslik sõjaline agressioon Euroopas aastal 2022 käsikäes enneolematult suuremahulise humanitaarkriisiga, mis mõjutab tervet maailmamajandust ja poliitilisi prioriteete, on olnud Euroopa Liidu ja meie partnerite reageerimisvõimekusele proovikiviks. Paljud liikmesriigid on nentinud, et Euroopa Liit ei olnud selliseks kriisiks päriselt valmis. Selles erakordses olukorras on Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanism käivitunud enneolematus mahus ning veel kord tõestanud ennast Euroopa solidaarsuse operatiivse väljundina. Käimasolev operatsioon on elanikkonnakaitse mehhanismi ajaloo suurim ning logistiliselt üks keerukamaid, kuid mehhanism toimib edukalt, reageerides samaaegselt ka teistele kriisidele maailmas.
Kõik 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Norra ja Türgi on selle mehhanismi kaudu Ukrainale abi pakkunud. Elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu on Poolas, Rumeenias ja Slovakkias loodud logistikakeskused ning läbi Poola logistikakeskuse on Ukrainasse saadetud ligi 12 000 tonni humanitaarabi. Kokku on rahvusvahelised organisatsioonid saatnud Ukrainale 107 000 tonni humanitaarabi. See hõlmab nii Euroopa Liidu kui ka ÜRO panust.
Välisministeeriumi staap on Eesti antava humanitaarabi süda, mis koordineerib tegevusi kahel suunal: riigisiseselt teiste riigiasutuste, mittetulundusühingute ja erasektoriga ning rahvusvahelisel tasandil koos ukrainlaste, Euroopa Liidu kriisikeskuse, Maailma Terviseorganisatsiooni elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi ning NATO-ga, et tagada maksimaalne toetus Ukrainale kooskõlas humanitaarabi andmise heade praktikatega. Ka Eesti saatkonnal Kiievis, mille töötajad paiknevad täna nii Poolas, Kiievis kui ka Tallinnas, on aktiivne roll Eesti humanitaarabi koordineerimisel Poola-Ukraina piiril, humanitaarabisaadetiste logistika hõlbustamisel ning loomulikult ka Ukraina ametiasutustega kontaktide vahendamisel.
Austatud Riigikogu! Peame arvestama ka regionaalsete abivajadustega. Sõda Ukrainas on haprasse olukorda asetanud näiteks Moldova. Täna seisab Moldova keerulises olukorras, kus peab toime tulema komplekskriisiga: COVID-i pandeemia, energiavarustuskindlus, julgeolek ning erakordselt suur põgenike arv. Mitte ükski riik ei saa sellise koormaga toime tulla üksi. 2,6 miljoni elanikkonnaga Moldova on kõige haavatavam riik, kes samal ajal pakub ning vajab abi, sest Moldovas on suurim hulk sõjapõgenikke ühe elaniku kohta. Mida rohkem saame toetada Moldovas asuvaid Ukraina põgenikke, seda suurem on tõenäosus, et Ukraina sõjapõgenikud saavad jääda oma kodule lähemale, sest nende soov on enamasti sõjategevuse vaibudes esimesel võimalusel naasta oma kodudesse.
Head kuulajad! Ukraina abistamisel on olnud erakordne roll Eesti vabakonna ning erainitsiatiividel. Siiras hea meel on tervitada täna siin saalis MTÜ-d Slava Ukraini, kes on olnud üks aktiivsemaid uusi Ukraina abistajaid. Lisaks soovin tänada kindlasti ka MTÜ-d Mondo ja Eesti Pagulasabi ning [tunnustada] Ukraina Kultuurikeskuse ellu kutsutud algatust "Ukraina heaks!", mis on andnud nii paljudele meist võimaluse Ukraina heaks annetada. Samuti [tunnustan] Eesti Toidupanka, Päästeliitu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja paljusid teisi, kes on nendesse annetustesse oma vaba aja ja ressurssidega panustanud. Aitäh kõigile!
Ukraina tänane toetajatering on suur, ent peame hakkama juba praegu seadma plaane Ukraina ülesehitamiseks. Eesti on andnud märkimisväärset abi Ukraina toetuseks. Paraku võib ennustada, et Ukraina humanitaarabivajadus on pikaajaline ja see suureneb sedavõrd, mida kauem kestab sõjategevus. Eesti võttis 2015. aastal ambitsioonika eesmärgi tõsta oma arengukoostöö ja humanitaarabi kogupanus 0,33%-ni sisemajanduse kogutoodangust aastaks 2030. Selleks on tarvis tõsta rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi panust riigieelarves, milles teil, lugupeetud Riigikogu liikmed, on oluline roll.
Peaminister Kaja Kallas pakkus Euroopa Ülemkogu istungil välja idee luua rahvusvaheline tinghoiukonto, kuhu kogutav summa suunataks hiljem Ukraina ülesehitamiseks. Eesti ei saa seda ideed ellu viia üksi. Hetkel käib aktiivne diplomaatiline töö sellele ideele toetuse kogumiseks. Eesti tungival soovil lisati 7. märtsil Euroopa Liidu arengu ministrite mitteametliku kohtumise päevakorda Ukraina abistamise küsimus. Seal kutsusime komisjoni üles Ukrainat igakülgselt toetama. Sealjuures kasutame Euroopa Liidu naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi "Globaalne Euroopa" kiirreageerimise meetmeid ja kriisireservi. Samuti toonitasime, et tähelepanu on vaja pöörata ka Moldovale ja kõigile idapartnerlusregiooni riikidele. Täna teame, et komisjon on märkimisväärsel kiirusel erinevaid toetuspakette Ukrainale [käivitanud] ning kohaldanud ka eelnimetatud instrumendi alust, mis võimaldab toetada ka väljaspool Ukrainat asuvaid sõjapõgenikke.
6. aprillil Euroopa Liidu arengu direktorite kohtumisel toonitasime Euroopa Liidu liikmesriikide uudse koostöö ehk Euroopa tiimi lähenemise olulisust Ukraina ülesehitamisel. Me peame juba täna mõtlema, kuidas me saame Ukraina ülesehitamisse panustada, sealjuures kvalifitseeruda Euroopa Liidu hangetes osalemiseks. Euroopa Komisjoni sõnul on kindlasti ülesehitamise keskmes rohe- ja digipööre. Team Europe partnerlusportaal on Eesti innovatiivne lahendus, mille arendas välja Eesti erasektor, me anname selle Euroopa Komisjonile üle 10. mail. Portaal ühendab erinevate riikide avaliku ja erasektori pakkumised ja partnerriikide vajadused ning tagab seeläbi parema abi, koordinatsiooni ja kogu Euroopa Liidu ühtse nähtavuse globaalselt.
Head Riigikogu liikmed! Ukraina on vaba ja iseseisev riik, kellel on õigus valida ise oma tulevikku. Ukraina tulevik ei seisa eraldi Euroopa tulevikust. Nii peame võtma tõsiselt ukrainlaste soovi kasvada demokraatlikel alustel põhinevaks õigusriigiks ning saada Euroopa Liidu liikmeks. Sellest lähtuvalt jätkame Ukraina toetamist nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka arenguabiga, samuti nende pürgimist Euroopa Liidu suunas. Elagu Eesti! Elagu Ukraina! Aitäh!