Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 11. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli, Heili Tõnisson!

15:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esiteks, alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus‑ ja teadusminister. (Juhataja helistab kella.) Teiseks, vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kolmandaks, karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister. Neljandaks, kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister. Ja viiendaks, rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Kõik viis seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.

Viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli. 

15:02 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.

Head ametikaaslased, me oleme nüüd ühe mitte kõige traditsioonilisema muudatuse juures. Ma olen rääkinud läbi eelmise nädala lõpus ka vanematekogu liikmetega. Nimelt, meil on võimalus kuulata Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kõnet siin Riigikogu ees – see on videopöördumine – selle nädala kolmapäeval kell 12. See aga eeldab, et me teeme töönädala ajagraafikus sellel nädalal muudatuse. Muudatuse sisu on see, et infotund algab meil 12.30, mitte kell 12, ja lõpeb 14.00. Tulenevalt meie kodu- ja töökorrast me peame seda hääletama. Ma alustan hääletamise ettevalmistamist selles küsimuses.

Aivar Kokk, palun!

15:03 Aivar Kokk

Kas me hääletame ainult seda küsimust või nädalakava?

15:03 Esimees Jüri Ratas

Jaa, ma ise mõtlesin ka, et nädalakava kohta võib-olla on mõningad protseduurilised küsimused, nii et ehk teeksime alguses ära ainult infotunni [hääletuse] ja siis läheme nädalakava juurde, kui see on nii võimalik. Siis saaks nagu üks asi tehtud ja saab võtta need järgmised asjad ette. Nii et jah, hetkel oleks ainult Riigikogu selle nädala ajagraafik, mis [puudutab] infotundi. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline!

15:04 Kalle Grünthal

Aitäh! Mul on küsimus seoses selle nädala päevakorraga.  Nimelt toimus eelmine nädal põhiseaduskomisjoni istung, kus arutati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu 516. Seda eelnõu esitles ja kaitses lugupeetud Riigikogu liige Jaak Valge. Ta põhimõtteliselt tegi seda väga hästi ja kui põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi küsis, millal on võimalik see saali tuua, siis lepiti kokku, et Jaak Valge tutvustab seda esimesel lugemisel teisipäevasel päeval.  Nimetatud otsus kooskõlastati ära, sest Jaak Valge on teatavasti väga hõivatud ja selles osas põhiseaduskomisjon saavutas absoluutse konsensuse. (Juhataja helistab kella.) Ja nüüd ma märkan imestusega, et mingisuguse Ali Baba nõiasõnade saatel on sellesama seaduseelnõu tutvustus paigutatud kolmapäevasele päevale punktina nr 15. Küsimus on selles, et põhiseaduskomisjon suunas ta teisipäevaks, aga nüüd on ta hoopis kuskile mujale topitud. Teisipäeval meil nagunii siin praktiliselt päevakorda pole. Mis kaalutlustel seda tehti?

15:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Head ametikaaslased! Loomulikult ma arvan, et jätkame kindlasti nende protseduuriliste küsimustega. Mul on tõesti palve, et kui saaks selle infotunni asja lahendatud, oleks hea. Aga ma vastan. Tähendab, vastus on selles, et teisipäeval oli algses projektis, töönädala kavas rohkem päevakorrapunkte. Me teame seda, et ka paljud Riigikogu liikmed ütlevad, et kui tuleb OTRK, siis seal peab olema piisavalt aega selle aruteluks ja lisaks ka läbirääkimisteks. Lihtsalt ajalisel kaalutlusel soovis Riigikogu juhatus tõsta teatud päevakorrapunktid teisipäevalt ära.

See oligi see põhjus, muud ei olnud. Kui teil on ettepanek – teil võib olla ettepanek tõsta see punkt mujale, te ütlesite, et härra Valge on väga hõivatud, ja ma olen sellega  nõus –, siis te saate selle ettepaneku teha, kui te soovite seda punkti kuhugi mujale tõsta. See võimalus teil on, härra Grünthal. Raivo Tamm, palun, protseduuriline küsimus!

15:06 Raivo Tamm

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus puudutab infotundi. Mul ei ole midagi selle vastu, mulle see [esinemine] väga meeldiks, aga ma tahaksin täpsustuseks küsida, kas Ukraina presidendi videopöördumine kestab pool tundi. 

15:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda ei ole täpsustatud. Ma arvan, et see ei kesta pool tundi, aga meil peab olema piisav ajavaru. Meil ei ole täna infot, kas see on viis minutit, on see seitse minutit, on see 11 minutit. Aga ma arvan, et on mõistlik, kui meil on pool tundi see aken ja peale seda me saame infotunniga edasi minna. Siin muud täpsustust ei ole. Nii et mul ei ole infot, kui kaua see kestab. 

Ma alustan nüüd infotunni, ainult selle infotunni hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele ettepaneku muuta Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 11. töönädala tööajagraafikut selliselt, et infotund algaks kolmapäeval, 13. aprillil kell 12.30. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:10 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 85, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole on heas koostöös see ettepanek vastu võetud. Aitäh!

Läheme nüüd edasi sama tempokalt Riigikogu selle töönädala päevakorraga. Siin on mõningad täpsustused. Kõigepealt, Riigikogu juhatus arutas neljapäeval seda päevakorda, mis teie ette laudadele on laotatud, ja Riigikogu juhatus – mõnikord juhtub ka nii, väga harva küll – ei saavutanud kokkulepet selles küsimuses. Eeskätt puudutas see või ainult seda see puudutaski konsensuse saavutamist välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 241 osas. Te leiate selle nendest kollastest välja jaotatud päevakorra projektidest esimese päevakorrapunktina tänasel päeval. Kaks juhatuse liiget leidsid, et arutelu peaks toimuma täna esimese päevakorrapunktina, ja üks juhatuse liige leidis, et see peaks toimuma kolmapäeval neljanda päevakorrapunktina. Kuna juhatus selles küsimuses konsensust ei saavutanud, siis palume appi täiskogu. See tähendab seda, et kui juhatuse liige Martin Helme soovib, siis me hääletame seda siin täiskogus tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõikest 4. Ja võiksimegi mõnusalt hääletuse juurde minna. Aga siin on enne veel mõned protseduurilised küsimused.

Eerik-Niiles Kross, palun, protseduuriline küsimus!

15:11 Eerik-Niiles Kross

Aitäh! Mul on [küsimus] Zelenskõi esinemise ja selle nädala päevakorra kohta. Ma saan aru, et Zelenskõi esinemine on nagu nädala päevakorra väline sündmus, see ei kuulu päevakorda. Nii et juhul, kui me ei saa kolmapäeva hommikuks oma nädala päevakorda vastu võetud, kas siis Zelenskõi esinemine ikkagi toimub või ei?

15:12 Esimees Jüri Ratas

No ikka toimub. Ma usun küll, et toimub. Kui me ei saa kolmapäevaks seda nädala päevakorda vastu võetud ... No me hääletasime selle ju läbi, see oli infotunni [hääletus] ja infotund algab pool üks  [ja kestab] kuni kella kaheni. Ukraina presidendi esinemine toimub põhimõtteliselt nii istungi- kui ka infotunniväliselt, kella 12-st kuni poole üheni. Siis meil ei ole ka meie kodu- ja töökorra seaduse järgi tööajagraafikus mingeid muid ülesandeid või töid kui infotund. See oli läbirääkimistel Ukraina ja Kiieviga tema palve ja ma arvan, et selles olukorras on mõistlik talle vastu tulla. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

15:13 Kalle Grünthal

Aitäh, ma tõesti kiidan teid. Me võiksime sama tempokalt edasi minna ja mulle väga meeldib, et te olete äärmiselt heas tujus täna ja seetõttu ma teen ettepaneku. Mis te arvate sellest, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu 516 tõsta kolmapäevaselt päevalt teisipäeva esimeseks punktiks? Meil puudus vaidlus selle üle, et Jaak Valge on väga hõivatud inimene ja samas ka väga erudeeritud ja tark inimene ning hommikul on väga hea kuulata sellist mõistlikku ja tarka nõuannet selle seaduse tutvustamise osas. Arvestades, mida ma enne rääkisin, mis te arvate sellest ettepanekust?

15:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minul selle ettepaneku tegemise vastu midagi ei ole ja see võimalus teil on. Ma vaid küsin ühe täpsustava küsimuse. See teie ettepanek tõsta 516  SE kolmapäevast teisipäeva – kas teil on veendumus, et see peaks olema esimene päevakorrapunkt, mitte peale OTRK-d? Ma korraks põrgatan palli teile tagasi. Härra Günthal, palun!

15:14 Kalle Grünthal

Ma arvan, et see võiks olla esimene päevakorrapunkt.

15:14 Kalle Grünthal

Ja siin on ka, ütleme, teine klausel. Kui kooskõlastatakse kokkulepped ära, siis ikkagi mehed peavad oma sõna pidama. Eks ju? Ja põhiseaduskomisjon ütles, et see tuleb teisipäeval. Jaak Valge on selle baasil oma graafiku ka ümber sättinud. Olete nõus?

15:14 Esimees Jüri Ratas

Ma ei tea tema graafikut, mis see graafik on. Ma eeldan, nagu te ütlete, et härra Valge on tõsine Riigikogu liige, ja ta graafikus on esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval – kõikidel nendel päevadel – Riigikogu istungid ja neist aktiivne osavõtmine ja kindlasti ka kuulamine. Aga selge, ma panin teie ettepaneku kirja, me tuleme selle juurde. Teie ettepanek on 516 SE tõsta teisipäeval esimeseks punktiks.

Läheme edasi. Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline küsimus!

15:15 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Jah, tõepoolest, küsimus on protseduuriline ja see käsitleb tänast esimest päevakorrapunkti 241 SE. Siin on minu mure seotud sellega, et noh, kõigepealt meil on siin legitiimsuse küsimus. Teatavasti kõik küsitlused näitavad viimasel ajal, ka värsked küsitlused näitavad seda, et tegelikult seda eelnõu ei toeta üle 70% Eesti rahvast. See on see legitiimsuse küsimus. Aga okei, siin on meie [küsimus], kas siis Riigikogu tahab, et ... (Juhataja helistab kella.)

15:15 Esimees Jüri Ratas

Hea protseduurilise küsimuse küsija! Ma palun saalis tõesti vaikust, sest et on liiga suur lärm. Austame tõesti protseduurilise küsimuse küsijat ja neid, kes soovivad kuulata. Ja kui tehniliselt on võimalik, siis natukene palun ka panna häält juurde. Härra Puustusmaa, võtke see aeg nüüd tagasi, ma ei peata teid. Palun!

15:16 Paul Puustusmaa

Jah, ma kõigepealt viitasin legitiimsuse küsimusele ja tõepoolest mul on mure, sellepärast et kolmandale lugemisele on see eelnõu võetud sellises olukorras. Kuid olulisem on pigem see, et nüüd seal tehtud muudatused on tehtud kodukorraseadust rikkuvalt. Need olulised muudatused, mis seal käsitlevad perekonda ja lähikondseid, või siis see, mis käsitleb piiratud operatsiooni mainimist sõja asemel ja vastupidi – et nende muudatuste sisseviimine seadusesse on selgelt sisulise tähendusega, mitte tehnilisega.

Ja seetõttu ma pööran Riigikogu tähelepanu sellele, et eelmine president on öelnud, et juhul kui eelnõu võetakse vastu kodukorraseadust rikkuvalt, siis on tegemist põhi[seaduse] rikkumisega ja see seadus ei saa olla kooskõlas põhiseadusega ja president ei kuuluta seda välja. Siit ongi küsimus, kuna nüüd on Riigikogu juhatus teinud kummalise otsuse panna see eelnõu meile menetlusse, kuigi kodukorda on rikutud. Ma tean, et Martin Helme hääletas selle vastu, aga kes teistest juhatuse liikmetest oli selle poolt, et see tuleb tänasesse päeva esimese punktina?

15:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Tähendab, ma alustan lõpust, kui te lubate. Ei, ma ei arva, et keegi hääletas vastu, et see tuleb kolmandale lugemisele. Vastu hääletas Martin Helme sellele, et see oleks täna esimene päevakorrapunkt. Tema ettepanek oli, et see on kolmapäeval neljas [päevakorrapunkt]. Teised juhatuse liikmed ehk siis Hanno Pevkur ja Jüri Ratas arvasid, et see peaks olema täna esimene päevakorrapunkt. See, et ta tuleb kolmandale lugemisele, oli minu veendumuse kohaselt juhatuses ühine arusaam. Seda juhatusel ära hoida tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest – ma vaatan alati teile otsa, siis tuleb see seadusepügal meelde –, ei ole võimalik.

Ja lubage, ma ütlen ka, kuigi te kindlasti seda teate, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 53 lõike 2 kohaselt valmistab Riigikogu juhatus Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra ette Riigikogu komisjonide ettepanekute, arupärimistele vastamiseks arupärimiste adressaatidega saavutatud kokkulepete ja teiste ettekandjate ettepanekute alusel.

Ja veel soovin ma öelda ja ka teie viitasite sellele ühes küsimuses, ma sain aru, et viide oli sellele, kui palju on muudetud teksti peale teist lugemist, kui muudatusettepanekud on lõppenud, siis siin ütleb väga selgelt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 110 lõige 1, et juhtivkomisjon koostab eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse ta pärast teise lugemise lõpetamist viib keelelised ja tehnilised täpsustused. Ja seda, kas tegemist on keeleliste ja tehniliste täpsustustega või millegi muuga, otsustab juhtivkomisjon.

Nii. Ja ka legitiimsuse kohta ma vastan. Te ütlesite, et suur osa [rahvast] on selle vastu. Te tuginete täna avaldatud uuringule. Seda peabki Riigikogu täiskogu ütlema, kes on poolt, kes on vastu, nii nagu meil seaduseelnõud reeglina käivad kolmel lugemisel. Või [ütleb ta seda] siis kolmapäeval, oleneb, kuidas hääletus nüüd läheb, ega ette ei oska arvata. Aitäh teile!

Läheme edasi. Aivar Kokk, palun, protseduuriline küsimus!

15:19 Aivar Kokk

Mul on küsimus Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 548 kohta. Komisjoni otsus on, et see eelnõu tuleb menetlusse saali teisipäevasel päeval, 12. aprillil. Ettekandjatega ei ole küll keegi kontakti võtnud, et seda kuupäeva muuta. Iga kord on siin öeldud, et kui mingi muudatus toimub või kui ministrid ei jõua kohale, siis ministritega arutati, millal nad järgmine kord tulevad, või komisjoni ettekandjatega. Aga praegusel hetkel seda ei ole ja ma teen ettepaneku, et see eelnõu oleks ikkagi teisipäeval. Ja see võib olla ka pärast OTRK-d.

15:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Esimene vastus teile. Ma vabandan, et ei ole eelnõu algatajatega ühendust võetud. Ja nii on. Nüüd, see teie teine ettepanek. Ma fikseerin selle ära, et teie ettepanek on, et see oleks teisipäeval, 12. aprillil, ja te olete nõus, et see oleks peale OTRK‑d. Tõsi on see, miks juhatus sellest teisipäevasest päevakorrast püüdis eelnõusid tõsta ümber teistele päevadele – see oli seotud sellega, et OTRK reeglina võtab aega. See on tõsine arutelu ja nagu me teame, teisipäeval on [aega] ainult kolm tundi. Võib juhtuda, et saame ühe tunni lisaks, kui täiskogu seda ettepanekut toetab.

Aga ma tänan selle paindlikkuse eest, et te olete nõus selle punkti teisipäeval tõstma peale OTRK‑d. Nii et ma panen selle kirja. Tundub, et varsti saavad  protseduurilised küsimused läbi ja saame ilusti tulla seda 548‑d puudutava ettepaneku juurde tagasi. Aitäh teile!

Läheme edasi. Protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas, palun!

15:21 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! No me oleme siin küll ühe väga suure segaduse ees, millel ju tegelikult mingisugust põhjendatust ei ole. Kui komisjon leidis konsensuslikult ja leppis ka peaettekandjaga või põhiettekandjaga kokku, et 516 SE peaks olema saalis teisipäeval, siis ma arvan seda, et me kindlasti peaksime sellega nõus olema. Ma teengi ettepaneku panna ikkagi eelnõu 516 teisipäevale. Ja kuna Isamaa on algatanud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, siis selleks, et mitte neile liiga teha ja et see arutelu ikkagi saaks kenasti toimuma, võiks 516 SE menetlemise panna teiseks päevakorrapunktiks.

15:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma võtan, hea Henn Põlluaas, ka selle [ettepaneku teadmiseks]. Ja ma ütlen ka siin ära vabanduse, kuna ma saan aru, et 516 SE algatajatega sellest ei räägitud, neid ei informeeritud. Nii et vabandus ka teile. Aga ma panen teie ettepaneku kirja, hea Henn Põlluaas. Ainult ma olen väikese probleemi ees. Siin on kaks nihukest alternatiivset ettepanekut. Härra Grünthal väga jõuliselt ütles, et [see peab olema] esimene päevakorrapunkt, aga tuleme ka selle juurde tagasi. Põhimõtteliselt on teil ühes osas nagu sarnane ettepanek, et tõsta see teisipäevaks, 12. aprilliks. Ma saan aru, et teie olete nõus, et see oleks peale OTRK-d. Ma tulen kindlasti selle juurde tagasi õige pea, kui need mõned protseduurilised küsimused on ka läbi võetud. Võib-olla siin mõningatel mikrofon ei tööta või on mingid muud probleemid, mured. Martin Helme, palun protseduuriline!

15:23 Martin Helme

Aitäh! Ma ka räägin välismaalaste seadusest. Meil on sellel nädalal neid kaks tükki, kaks erinevat: 241 SE ja 516 SE. Ja läinud on täpselt tagurpidi. Komisjoni ettepanek oli teha 241 SE arutelu esmaspäeval. Meie kõik ülejäänud kolmandad lugemised on alati kolmapäeval, aga siin komisjoniga oldi nõus. 516 SE arutelu pani komisjon ette teha teisipäeval, aga juhatus tõstis selle teise kohta.

Nüüd mõned asjad, mille puhul ma tahaksin, et suur saal ikkagi seda juhatuse vaidlust paremini mõistaks. Minu soov oli, et me ei paneks eelnõu 241 üldse päevakorda, sellepärast et minu hinnangul on ka rikutud meie enda kodu- ja töökorra seadust. (Juhataja helistab kella.) Just selles osas, et pärast teist lugemist, pärast teise lugemise lõpetamist on komisjon seaduseelnõusse sisse viinud sisulisi muudatusi. Minu meelest on see meie kodu- ja töökorra seaduse rikkumine ja põhiseaduse rikkumine. Ja mina soovisin, et seda üldse päevakorda ei panda. Lähemal arutelul selgus, et komisjoni poolt kolmandale lugemisele saatmise korral juhatusel puudub võimalus eelnõu päevakorda mitte panna. (Juhataja helistab kella.) Me saame päeva valida, aga päevakorda mittepanemine ei ole meie võimuses.

Siis oli mul soov, et me teeksime eelnõu juriidilise analüüsi oma maja sees. Seda ei pooldanud ka vähemalt üks teine juhatuse liige. Ma seda vaidlust siia saali ei soovinud tuua, nii et jätsime selle analüüsi tegemise jutu sinnapaika. Aga kahtlemata nüüd lõpphääletuse järel, kui peaks see siin saalis vastu võetama, on meie seisukoht ikkagi, et see on vastuolus seadusega ja protseduuri[reeglitega].

Ma kordan üle, et minu meelest, kui me nüüd saame kokkuleppele, siis võiks eelnõu 516 teisipäevale tagasi panna. Ja ma arvan, et me saame kokkuleppele ka selles osas, mitmes punkt ta on, see ei ole meie jaoks nüüd nii suur probleem. Aitäh!

15:25 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma panen ka teie ettepaneku, Martin Helme, kirja: eelnõu 516 võiks tagasi minna teisipäeva peale. Pole üldse välistatud, et sel hetkel, kui me neid olulisi otsuseid teeme, peate teie Riigikogu istungit juhatama ja oma ettepanekut [ka puudutama]. See ei ole üldse välistatud.

Aga nüüd, jah, see 516 SE, muidugi sellel on esimene lugemine, eelnõul 241 on kolmas. Ja veel kord: arutelu teisipäeva üle [lähtus sellest], et OTRK jaoks oleks seal piisavalt mõnusasti-lahedasti aega, sest tegemist on olulise teemaga.

Nüüd, see analüüs, millest te rääkisite. Jah, üks juhatuse liige ei olnud päri, et see analüüs tellida. Minu teada vähemalt üks fraktsioon on Riigikogus selle analüüsi meie majas siiski tellinud. Nii, läheme edasi. Leo Kunnas, palun, protseduuriline küsimus!

15:26 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Minu protseduuriline küsimus puudutab eelnõu 241 § 1 punkti 47 ja seal esitatud Ukraina sõja määratlust. Nüüd on see siin sellisel kujul, ma loen selle ette: "Sõjalise konflikti tõttu Ukrainas on alates 2022. aasta 24. veebruarist ... " Katkestan siin lugemise. Tahan rõhutada kõigepealt seda, et see muudatus ei ole keeleline, vaid see on sisuline. Mida me selle muudatusega siia oleme siis kirjutanud? Me oleme sisuliselt kirjutanud siia sisse, et Ukrainas toimub sõjaline konflikt, mis tähendab, et me oleme määratlenud selle konflikti sisuliselt relvastatud sisekonflikti või kodusõjana. Kui me näiteks ütleme, et sõjaline konflikt Malis, siis me ju ei mõista seda nii, et Niger võid Tšaad oleks Malile kallale tunginud. Me räägime konfliktist Mali sees. Sama puudutab näiteks Mosambiiki. Kui me räägime sõjalisest konfliktist Mosambiigis ja seal operatsioonil osalemisest, siis me ei mõista ju seda nii, et Zimbabwe või Lõuna-Aafrika Vabariik oleks Mosambiigile kallale tunginud. Samamoodi, kui me räägime vabadussõjast, siis me ei räägi ju sõjalisest konfliktist Eestis, või kui Venemaa tungib Eestile kallale, ka siis me ei räägi ju sõjalisest konfliktist Eestis.

Siin oleks vaja, nagu ma juba eelmine kord siin saalis tähelepanu juhtisin, see sisuliselt ära parandada, aga teise ja kolmanda lugemise vahel ei ole võimalik seda teha. Praeguses poliitilises olukorras ainukesed vastuvõetavad sõnastused võivad siin olla kas "Venemaa agressioon Ukraina vastu" või "Venemaa laiaulatuslik sõjaline kallaletung Ukrainale". Mingeid muid määratlusi me ei tohiks siia kirjutada.

Kas tõesti, kui president Zelenskõi [meile kõneleb], me paneme sinikollased lindid rinda, tõuseme püsti pärast tema kõnet ja tunnistame, et me kirjutasime siia sisse sellise asja? Ime, et me ei kirjuta siia sisse "sõjaline erioperatsioon". Seetõttu ma olen sunnitud kategooriliselt protestima selle eelnõu päevakorda võtmise vastu ja palun minu protest ajaloolise tõe huvides fikseerida. See on kõik. Tänan!

15:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See on kindlasti stenogrammis fikseeritud. Aga ma tulen selle sisu juurde, mis te ütlesite. Ma ütlesin seda Riigikogu istungi alguses ja ma kordan seda: Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 110 lõige 1 sätestab järgmist: juhtivkomisjon koostab eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse ta pärast teise lugemise lõpetamist viib keelelised ja tehnilised täpsustused. See tähendab, et muid täpsustusi, neid, mis on sisulised, ei tohi sinna viia. Seda, kas need on keelelised ja tehnilised täpsustused või mitte, otsustab juhtivkomisjon. Ja juhtivkomisjon on need [muudatused] läbi töötanud. Seda ei otsusta ja seda hinnangut ei anna istungi juhataja ega Riigikogu juhatus.

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

15:30 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma jätkan sealt, kus te oma sõnavõtu lõpetasite. Minu mäletamist mööda teid ei olnud seal põhiseaduskomisjoni istungil ja seetõttu ma räägin seal toimunust täpselt nii, nagu seal oli. Küsimus on selles, et sellel istungil me juhtisime korduvalt tähelepanu, et rikutakse põhimõtteliselt Riigikogu [kodu- ja töö]korda ja samuti eelnõude normitehnilisi eeskirju, kuigi need kõik on meile kohustuslikud. Seesama asjaolu, mille viitas praegu siin hea kolleeg Leo Kunnas, et tegemist ei ole tehnilise muudatusega või mingisuguse muu muudatusega, tegemist on sisulise muudatusega. Me arutasime ainuüksi seda küsimust pool tundi. Pool tundi! Võtsime appi kõik need kollased raamatud ja kõik muud tarkust sisaldavad paberkandjad ja tuli välja, et tegelikult on tegemist ikkagi sisulise muudatusega, mida teise ja kolmanda lugemise vaheajal ei saa teha.

Ja siin ongi kogu küsimus selles, et see lihtsalt suruti Toomas Kivimägi poolt häältega läbi. Ja kõige drastilisem oli see, et ta ütles seda tehes: ma võtan selle riski. Vaat selline asi ei saaks põhiseaduskomisjonis üldse toimuda, et keegi võtab riski. Siin peab olema absoluutselt riskivaba olukord, kus me võtame ja menetleme asju nii, nagu normid ette näevad. See, mis toimus põhiseaduskomisjonis – kui see nüüd läbi läheb ja tuuakse see eelnõu siia saali, siis seda musta plekki ei pese mitte keegi Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja Riigikogu mantli pealt maha. See jääb sinna igaveseks. 

Selliseid asju ei saa, härra Ratas, lubada, et mingisuguse valitsuse eesmärkide nimel rikutakse normitehnilisi eeskirju ja Riigikogu [kodu- ja töö]korda. Kes siis veel, ütleme, peab üritama seadusi kõige täpsemalt järgida kui mitte Riigikogu ja Riigikogu põhiseaduskomisjon. Me viime tema maine alla. Aga siin on rikutud seda asjaolu, et on tehtud nii normitehnilisi kui keelelisi muudatusi, mida teha ei tohi.

Rääkimata sellest, et sellessamas seletuskirjas puudub demograafiline analüüs, puudub regionaalse mõju analüüs, puudub julgeolekuanalüüs. Ta muidugi on olemas, aga ta on absoluutselt vastupidine sisuga. Üks lause ütleb, et jah, siin mingeid julgeolekuprobleeme ei ole, ja järgmine lause on kohe kapo aruande kohta, et see tekitab ohtu. Seletuskirja koostajad pole viitsinud isegi seda teksti normaalselt läbi lugeda.

Selliste vigade tõttu ei ole võimalik seda eelnõu täna menetleda ja mul on tõsine palve. Mul ei ole kellegi muu poole pöörduda: palun arvake see eelnõu 241 menetlusest välja. Niigi on Riigikogu nimetatud kummitempliks ja kui me selle ka lubame läbi, mis näoga me vaatame rahvale silma? Aitäh!

15:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma kõigepealt tahan selle põhimõttelise seisukoha öelda, et see käibefraas, see kummitempel – loomulikult ma arvan, et mitte mingil juhul sellega ei saa, ei tohi nõustuda. Vastupidi, Riigikogu peab oma tööd sisuliselt tegelema.

See, mida te ütlesite, härra Grünthal, ma olen siin paar korda seda Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 110 tsiteerinud. Ma võtsin välja ka korraks kommenteeritud väljaande. Selle §110 kohta see ütleb – nagu te ütlesite, see niinimetatud kollane raamat – järgmiselt: keelelised ja tehnilised täpsustused on eelkõige niisuguste paranduste tegemine, mis ei mõjuta isikute õigusi ja kohustusi ning mis on kooskõlas Riigikogu poolt menetluse käigus eelnõu kohta tehtud otsustega. Keelelised ja tehnilised täpsustused ei ole muudatusettepanekud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 100 lõike 1 mõttes ja täiskogu neid ei hääleta.

Ma saan Riigikogu juhatuse liikmena ja hetkel juhatajana lähtuda ainult sellest usust ja kindlusest, et juhtivkomisjon, kelleks on põhiseaduskomisjon, minu teada vist ühel erakorralisel, kui ma ei eksi, ja ühel korralisel istungil on hinnanud seda ja on lähtunud põhimõttest, et siin muid muudatusi ei tehta. Ainult keelelised ja ainult tehnilised. Mina saan sellest lähtuda. Aitäh teile! 

Protseduuriline küsimus, härra Laneman. 

15:35 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Ma olen sunnitud ühinema hea kolleegi Leo Kunnase protestiga. Sellel nädalal on meil nüüd põrkuvad märgilised sündmused. Täna esimese päevakorrapunktiga me fikseerime Venemaa laiaulatusliku kallaletungi hoopis kui Ukraina sisekonflikti. Siis on meil videokohtumine Ukraina presidendiga. Ma tahan ette kujutada, kuidas me talle silma vaatame, kui temale see meie sõjamääratluse muutumine teatavaks saab. Ja ma arvan, et see on suur risk, et see võib saada. Mina hindan seda kui Ukraina presidendi kaudu terve riigi solvamist ja ma hindan seda ka kui Eesti Vabariigi ja Eesti parlamendi alavääristamist ja ka meie inimeste solvamist, kes on Ukrainat abistanud. Sest fakt jääb faktiks: juhtivkomisjon on formuleerinud Vene Föderatsiooni kallaletungi Ukrainale sisekonfliktina, ja see on sisuline muudatus.

Ja meil on neljapäeval ka Riigikogu riigikaitsekomisjonis kohtumine Ukraina suursaadikuga. Ma ei kujuta ette, kuidas me talle silma vaatame. Ma arvan, et siin on [ülesanne] natukene keerulisem kui lihtsalt protseduurireeglistikust leida vastus. Ma arvan, siin tuleb Riigikogu juhatusel pea tööle panna ja leida väljapääs. See, et komisjon saaks läbi suruda ühe asja, mille hinnaks on Ukraina riigi solvamine ja Eesti häbistamine rahvusvaheliselt – ma arvan, et see on liialt tõsine olukord. Nii et ma kahjuks ühinen Leo Kunnase protestiga. Aitäh!

15:37 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, mina ei arva, et te kahjuks peate sellega ühinema. Ma usun, et Riigikogu liikmetel paljudel on võib-olla sama seisukoht, nagu siin Leo Kunnas ütles. Mina juhatajana pean lähtuma sellest, mida ütleb meie Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus. See ütleb seda, et juhtivkomisjon seda hindab ning on juhatajate kohustus juhataja tööülesannet täites seda juhtivkomisjoni hinnangut uskuda. Juhatusel ei ole muid võimalusi. Nagu ma ütlesin, ma lähtun sellest, et siin on ainult tehnilised ja keelelised muudatused. Teie ütlete, et tegelikult on need sisulised muudatused. Ja see ongi selle debati telg. Mina saan vastu öelda, et seda on põhiseaduskomisjon hinnanud. Nagu ma ütlesin, vähemalt üks fraktsioon – ma ei tea, kas neid on ka rohkem – on tellinud õigusliku hinnangu, mis on põhimõtteliselt seesama, et seal pole sisulisi muudatusi. Aga kindlasti võib olla erinevaid õiguslikke hinnanguid. Aga aitäh teile! Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

15:39 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Me siin vaidleme nüüd tükk aega teemal, mis siis need parandused on: kas on nii, nagu teie ütlete, või on nii, nagu meie ütleme. Te ütlesite ka, et teise ja kolmanda lugemise vahel võib teha keelelisi ja sisulisi täpsustusi, ja kas need on keelelised või sisulised, seda otsustab komisjon. Siis te ütlesite ka, et on tellitud komisjoni poolt õigusanalüüs. Aga paraku selle õigusanalüüsiga on selline lugu, et komisjoni esimees Toomas Kivimägi lasi sellele peale panna AK‑templi ehk "Asutusesiseseks kasutamiseks". Ja nüüd on tekkinud selline kummaline olukord, et väidetavalt Riigikogu liikmed ei saa selle õigusanalüüsiga tutvuda, kuna see tempel on seal peal ja see välistab selle, et me saaksime seda lugeda.

Ja minul on küsimus: kuidas on võimalik, et Riigikogu liige, olgugi ta komisjoni esimees, laseb teha, tellib mingi õigusanalüüsi, mida teised Riigikogu liikmed näha ei tohi, ja veel eriti sellises küsimuses? Kas meil on siin nagu mingi "Naksitrallide" raamat praegu käsil, kus Muhv kirjutab iseendale kirju, mida ta ainult ise lugeda saab ja teised mitte? Mul on küsimus: kas Riigikogu liikmed on selle asutuse ehk Riigikogu liikmed või ei ole? Kuidas selline asi sai juhtuda? Äkki te kommenteerite seda?

15:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Riigikogu liikmed on loomulikult Riigikogu liikmed, nad ei tööta kuskil väljaspool. Mina ei ole kordagi täna maininud mingisugust analüüsi, mis on juhtivkomisjoni tellitud. Seda mina ei ole maininud. Mina olen öelnud, et vähemalt üks fraktsioon on selle tellinud. Minu teada meie töö sisekorraldus ütleb järgnevalt: need on asutusesiseseks kasutamiseks, kui selle analüüsi tellija ei otsusta teistmoodi. Kui teil on info, et juhtivkomisjon või juhtivkomisjoni esimees on midagi tellinud, siis – ma loodan, et ma tõlgendan õigesti meie korda siin majas sees – on see automaatselt asutusesiseseks kasutamiseks. Kui tellija soovib seda laiendada, siis see võimalus tellijal on.

Protseduuriline küsimus, Rene Kokk.

15:42 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Ka mina olen väga nördinud selle üle, et me praegu seda siin selliselt pressime, sellepärast et neid aspekte me oleme arutanud siin pikemalt ka varem. Tegemist on siiski sisuliste muudatustega. Te räägite, et te ei saa juhatuse poolt mitte midagi teha. Kui te teadsite ette, et see arutelu käib siin edasi, miks te siis ei võtnud seda aega ja miks te ei tellinud ka juhatuse poolt seda õiguslikku analüüsi? Te viitate, et teile teadaolevalt on üks või teine siin tellinud, ja ilmselt te olete seda analüüsi lugenud ka, ma eeldan. Aga meie ei tea, mis see sisu on. Kõik need aspektid, mis Leo Kunnas ja Alar Laneman siin välja tõid, ka on eelmisele presidendile viidatud – Paul Puustusmaa [rääkis] lahenditest selliste asjade puhul, mida on vigaselt menetletud. See ei ole praegu õige menetlusviis, mida te siin teete, ja mina ka protestin absoluutselt selle vastu.

15:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mina ei ole mitte ühegi protseduurilise  küsimuse puhul öelnud, kas see positsioon on õige või vale. Mina olen rõhunud ainult sellele, et selle kohta on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 110 lõige 1, kus on [kirjas] juhtivkomisjoni pädevus, nii nagu Helle-Moonika Helme ütles, teha tehnilisi ja keelelisi parandusi. [Komisjon otsustab], kas muudatus on sisuline.

Vastates teie küsimusele, hea Rene Kokk, miks juhatus ei tellinud seda analüüsi, [ma kordan], mida Martin Helme juba selgitas: sest üks juhatuse liige ei toetanud seda. Ja ei olnud mitte ühtegi liiget, kes oleks soovitanud panna siin saalis hääletusele, kas see analüüs tellida või mitte tellida. 

Protseduuriline küsimus, Paul Puustusmaa, palun!

15:43 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, austatud juhataja! No ma ütlen kõigepealt, et on sügavalt kurb see olukord, kus me oma töö raamidest oleme sunnitud välja minema ja kohtult abi küsima. Eks see ole pisut piinlik, et me ise seadusandjatena peame pöörduma kohtu poole, et lahendust leida. Aga nüüd, toetades Rene Koka räägitut ja sellest edasi minnes tahaksin küsida, et ka avalikkus teaks väga täpselt, kas olukorras, kui Riigikogu juhatuse töölauale on tulnud põhiseadusevastase toiminguga [heaks kiidetud] seadusakt, puudub Riigikogu juhatusel igasugune võimalus seda kinni pidada ja öelda komisjonile, et kuulge, et seal on üks probleem. Või siis on niimoodi, et isegi kui tuleb põhiseadusega vastuolus olev akt, siis Riigikogu juhatus peab selle igal juhul suurde saali saatma? Küsimus on selline. 

15:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nagu ma ütlesin, selle sisulise hinnangu peab andma juhtivkomisjon. Seda ei anna Riigikogu juhatus kõigile nendele eelnõudele, mida me arutame. Meie korraldame Riigikogu täiskogu päevakorra tekkimist, aga loomulikult me ei anna [kõigele] oma õiguslikku hinnangut. Kui teil on tunne ja võib-olla paljudel Riigikogu liikmetel on tunne, et see ei ole õige seaduseelnõu, või nagu siin üks eelkõneleja ütles, te ise ütlesite, et seda ka ei oodata ühiskonnas, siis demokraatias on ju võimalus öelda, et ma olen selle poolt või ma olen selle vastu. Isegi on võimalus olla erapooletu. Nii et siis tuleb kas seda toetada või mitte. Aga jah, Riigikogu juhatus seda hinnangut, mille kohta te küsisite, ei anna.

Ja kokkuvõttes Eesti on õigusriik. Te viitasite siin ühele lahendile. Ma arvan, te viitasite sellele lahendile, kui me läksime kaugtööle ja siis tõesti Riigikohus oma otsuse langetas ja ütles välja selle, mida ta arvas. 

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

15:45 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Kui ma viimati küsisin küsimust, siis päris pikk oli teine ja seondus normitehnilise eeskirja ja kodukorra rikkumisega. Te ütlesite väga selgelt, et kui muudatus on tehniline, siis ei ole probleemi. Sain ma õieti aru? Vist sain. Aga kui muudatus tekitab õigusi või kohustusi või muudab neid, siis on tegemist sisulise muudatusega. Ja me põhiseaduskomisjonis juhtisimegi sellele tähelepanu, sest teisel lugemisel oli lähedase sugulase juurde elama asumise [sättes] toodud sisse mõiste "abikaasa". Ja ühel hetkel kolmandal lugemisel, mille [tekst] meil praegu siin laua peal on, on see "abikaasa" muutunud "lähedaseks sugulaseks". Ma tahan öelda seda, et abikaasa õigused ja kohustused on oluliselt erinevad kui lähedase sugulase omad, kes ei kvalifitseeru abikaasana. Siin on juba tegemist sisulise muudatusega, mida tegelikult enam sellesse eelnõusse sisse viia ei tohiks. Mida te kostate selle peale?

15:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma jään enda juurde, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse mõte on tõesti see, et peale teist lugemist, kui on muudatusettepanekute tähtaeg ... Vabandust, peale esimest lugemist, kui on muudatusettepanekute tähtaeg lõppenud, saab teha ... Ma tulen tagasi, peale teist lugemist saab teha neid muudatusi, mis on ainult keelelised ja tehnilised, mitte sisulised. Seda, kas see nii on või ei ole, otsustab juhtivkomisjon. Nii et ma jään oma vastuse juurde.  Antud juhul selle hinnangu peab andma ja on andnud põhiseaduskomisjon. Aitäh teile! 

Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

15:47 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma küsisin selle kohta või märkisin, et Riigikogu liige Toomas Kivimägi on tellinud selle analüüsi. Selline informatsioon meil oli ja on ka siiamaani. Teie väitsite, et selle on tellinud Riigikogu fraktsioon, Reformierakonna fraktsioon. Heakene küll, aga me ei saa seda lugeda, sest nemad on selle ära salastanud. Ainult nemad teavad, mida on sinna kirjutatud, mis on seal analüüsis öeldud.

Aga kui Reformierakonna fraktsioon on tellinud analüüsi seaduseelnõu [kohta], kuhu on sisse kirjutatud, et Ukrainas toimub sisekonflikt, siis see sõna otseses mõttes ju kinnitab Venemaa ja Kremli narratiivi selle kohta, mis toimub Ukrainas. Ja kui Keskerakond samuti seda toetab, siis on meil valitsus, kes nii sõnades kui tegudes on selles sõjas valinud Venemaa poole. Rääkimata sellest, et see seadus iseenesest destabiliseerib Eesti ühiskonda, kui toob siia sisse nii palju võõrpäritolu kodanikke, võõrpäritolu inimesi. See kõik ongi ju see, mida Kreml tegelikult tahab. Kas te tõesti arvate, et me peame sellega nõus olema? 

15:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei ole kordagi maininud, et Reformierakonna fraktsioon on midagi tellinud. Aitäh teile! Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

15:49 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Ka minu protest puudutab välismaalaste seadust, tänast esimest päevakorrapunkti. Ma ei saa kuidagi olla nõus teie selgitustega, need jäävad mulle lausa arusaamatuks.

Kõigepealt see, et juhatusel ei ole mitte midagi kodu‑ ja töökorrast tulenevalt võimalik teha, kui juhtivkomisjon on langetanud otsuse, et kodu‑ ja töökorra seadusega vastuolus olev eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. On küll! Teil on võimalik seda arutada, menetleda ja saata see komisjonile tagasi palvega see läbi vaadata ja viia kooskõlla kodu‑ ja töökorra seadusega. Selline suhtlemisvorm on täiesti võimalik ja täiesti tavapärane. Juhatus on ka varem taolisi otsuseid teinud ja saatnud [eelnõu] komisjoni tagasi või algatajale tagasi, kui ta on leidnud, et eelnõu ei vasta nõuetele. Nii et selline koostöö ja läbirääkimine komisjoniga on kindlasti võimalik.

Tänane pikk arutelu protseduuriliste küsimustega näitab seda, et juhatus olekski pidanud nii tegema. Juhatusel on ka praegu see võimalus olemas. Minu ettepanek ongi võtta see eelnõu selle nädala päevakorrast välja, viia see kooskõlla kodu‑ ja töökorra seadusega, mida on komisjonil täiesti võimalik teha, ja tulla sellega kolmandale lugemisele ilusti siis, kui see on kooskõlas seadusega.

Ma lühidalt põhjendan, miks ma arvan, et see ei ole kodu‑ ja töökorra seadusega kooskõlas. Siin on varem juba räägitud, et see definitsioon on ääretult ebaõnnestunud. See on ilmselt tõlge vene keelest, kasutades Putini terminit, kes ütles, et tegemist on sõjalise operatsiooniga. Aga siin on ta moondunud "sõjaliseks konfliktiks", mis on veel kummalisem ja mida tõepoolest on võimalik tõlgendada kui Ukraina kodusõda. See on ääretult ebaõnnestunud lähenemine. 

Ja just nimelt sisuline muudatus teise ja kolmanda lugemise vahel selles punktis on ju see, et teisel lugemisel olnud tekst määratles Eesti parlamendi arvates ja Eesti parlamendi tõlgenduse järgi sõja alguse Ukrainas. Ma loen ette teise lugemise teksti: "2022. aasta 24. veebruaril alanud sõjalise konflikti tõttu on seaduslik alus ..." ja nii edasi. Ja alles siis tuleb see seaduslik alus, mis puudutab konkreetselt neid Ukraina inimesi. Nii et praegu on muudetud väga oluliselt, põhimõtteliselt seda sätet. Ei ole muudetud tegelikult vormilist poolt, vaid on muudetud sisu ja see on ka ääretult ebaõnnestunud. Ma saan aru, et komisjon püüdis seda viga parandada, aga tegelikult tegi olukorra veel hullemaks ja [eelnõu] veel halvemaks nii sisult kui ka vormilt.

Ja teine muudatus täpselt samuti. No kuidagi ei saa seda lugeda lihtsalt keeleliseks või tehniliseks muudatuseks, kui teisel lugemisel oli määratletud "lähedane sugulane" ja kolmandal lugemisel on "lähedane sugulane" muudetud "abikaasaks". Me kõik saame väga hästi aru, et lähedaste sugulaste ring seaduse mõttes on või võib olla tunduvalt laiem kui ainult abikaasa. See on väga sisuline muudatus. Mina isiklikult väga toetan seda kitsendamist, aga see on sisuline muudatus, mida ei saa teha enam pärast teist lugemist. Ja kui keegi siin saalis väidab, et abikaasa võrdub lähedase sugulasega Eesti seadusandluses, siis tuleb meil ikka terve rida seadusi Eesti seadusandluses ümber vaadata. Väga huvitav on, millised on need Riigikantselei ametnikud ja eksperdid, kes on arvamusel, et tegemist on ainult keeleliste muudatustega. Need on väga sisulised muudatused.

Ja ma tuletan meelde, et me oleme häbiväärselt kaotanud kohtus selle vaidluse, mis puudutas kaugtööle minekut, kui Riigikogu juhatus survestas kogu suurt saali ja me hääletasime, kas see on seaduslik või ei ole seaduslik. Siin ei saa seda hääletada, kas on seaduslik või mitte. Ja me oleme juba korra kaotanud täpselt analoogses juhtumis kollektiivseaduse puhul, mille eelmine president jättis välja kuulutamata just nimelt põhjusel, et pärast teist lugemist tehti sisulisi, mitte vormilisi muudatusi. Ka siis me vaidlesime siin ja targad eksperdid‑ametnikud Riigikogus ütlesid, et tegemist on ainult keeleliste muudatustega. Ja nüüd on juba kolmas kord. No kui kaua võib! See on ka parlamendi autoriteedi küsimus. Lõpetame selle pulli ära.

Nii et minu ettepanek on võtta see kõlbmatu eelnõu päevakorrast välja, viia ta kooskõlla kodu‑ ja töökorra seadusega ja tulla siis kolmandale lugemisele.

15:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma jään oma vastuse juurde, et seda sisulist hinnangut mitte võib anda, vaid ma ütlen, et lausa peab andma juhtivkomisjon. See, mida teie ütlesite, austatud Helir-Valdor Seeder, et juhatus on saatnud eelnõu ka näiteks algatajale tagasi – ma arvan, et see on olnud siis, kui eelnõu on juhatuses esimeses etapis, kui määratakse juhtivkomisjon. Võib-olla on seda olnud tõesti ka lugemiste vahel, aga mulle see hetkel ei meenu.

Nüüd see, mis te ütlesite presidendi kohta, vastab tõele. Õigusriik on meil nii üles ehitatud ja ma arvan, et see on hea, et ka president peab andma oma seisukoha, kui Riigikogu eelnõu toetab, antud juhul seda eelnõu 241. Jah, teil on õigus, et on eksitud. Riigikohus andis oma hinnangu distantsistungile mineku kohta ja ka see näitab, et Eesti on õigusriik ja oma alustes tugev.

Aga jah, veel kord, see sisuline asi, mis te ette lugesite – ja ma saan aru ja mõistan, mis on teie mure –, aga selle sisulise hinnangu peab andma põhiseaduskomisjon, kes on selle andnud ja öelnud, et siin ei ole sisulisi muudatusi. Kas see nii on või ei ole, aga me peame tuginema juhtivkomisjoni seisukohale.

Protseduuriline küsimus, Oudekki Loone, palun!

15:56 Oudekki Loone

Aitäh! Mul on ka küsimus eelnõu 241 menetlemise kohta. Selle eelnõu teise lugemise teksti tekkisid ootamatult sisulised muudatused, mida ei oldud varem läbi räägitud ei saalis ega sotsiaalpartneritega. Ja see on iseenesest halb praktika, aga lubatav, kui me näeme, et kõik osapooled on nõus ja sellel on lai konsensus.

Üks nendest muudatustest puudutas meremeeste sotsiaalseid garantiisid ja muudatuste seletuskirjas oli kirjas, et need on sotsiaalpartneritega läbi räägitud ja saavutatud konsensus. Sotsiaalpartnerid ise kinnitavad, et mingit konsensust ei ole saavutatud, ja nad on selle kinnituseks näidanud ka koosolekute protokolle, kust tõesti nähtub, et seda konsensust ei ole kokku lepitud. On kokku lepitud, et liigutakse selle poole. See tegelikult tähendab, et parlamendi seletuskirjas on väited, mis ei ole päriselt tõesed. Kas teie arvates niisugune olukord on demokraatlikule protsessile vastav ja kohane?

15:57 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu selle protseduurilise küsimuse eest! Ma jään selles mõttes oma seisukoha juurde, et neid hinnanguid peab andma juhtivkomisjon, kellel on ülesanne kaasata erinevaid huvigruppe, erinevaid partnereid. Kas neid on kaasatud piisavalt või mitte, seda ei saa otsustada juhataja, seda peab otsustama juhtivkomisjon. Heiki Hepner, palun, protseduuriline küsimus!

15:57 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Ka mina puudutan eelnõu 241. Siin on arutelu käigus öeldud, et komisjoni esimees on justkui tellinud mingisuguse analüüsi ja et justkui see analüüs ütleb, et tegemist on tehniliste täpsustustega, millega absoluutselt muidugi nõus olla ei saa. Tahtsin seda analüüsi vaadata ja see analüüs võiks ju olla meil kenasti selle eelnõu [materjalide] juurde lisatud. Ei ole mingit vihjet protokollis, et sellist asja on tehtud, rääkimata analüüsist. Kuidas sellist asja saaks tõlgendada? Miks seda analüüsi, kui see on tehtud, ei ole lisatud eelnõu menetlus[dokumentide] juurde? Ja kuidas selle analüüsiga oleks ikkagi lõpuks võimalik tutvuda? Kas see analüüs on ikka tehtud? 

15:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda, mis analüüse on tellinud komisjoni esimees, ei oska mina teile vastata. Kui te tahate seda teada, siis tuleb tema poole pöörduda. Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

15:59 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma tuleksin nende sisuliste muudatuste juurde tagasi. Mul on ikkagi küsimus, et kui me selle täna ära menetleme, kui Reformierakond ja Keskerakond selle praegu siin Riigikogu saalis läbi rullivad, siis kuidas me kolmapäeval vaatame silma Ukraina presidendile Zelenskõile, kui meie Riigikogu dokumentides on kirjas, et see, mis tema riigis toimub, on mitte agressioon, mitte sõda, vaid sisekonflikt? Kuidas Kaja Kallas saab käia Euroopas, kui tema erakond on Butšas toimuvat, kus vägistatakse väikeseid lapsi ja naisi, nimetanud sisekonfliktiks täpselt nii, nagu Putin seda nimetab? See ei ole normaalne, mis siin täna toimub selle sõja valguses! 

16:00 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Neid sisulisi või mittesisulisi muudatusi peab hindama antud kontekstis juhtivkomisjon, kelleks on põhiseaduskomisjon. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

16:00 Peeter Ernits

Hea juhataja! Eelnevast tulenevalt ma küsin sinult, kas sa oled valmis, kui president Zelenskõile sõna annad, tutvustama teda, et nüüd anname sõna Ukraina sisekonfliktis osaleja ühe poole juhile president Zelenskõile?

16:00 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Aga ma tutvustan teda Ukraina presidendina. Protseduuriline küsimus. Tarmo Kruusimäe, palun!

16:00 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Minu protseduuriline küsimus [on selline]. Kui muudatusettepanekute tähtaeg sai läbi novembris 2020 ning nüüd on seda [eelnõu] sisuliselt väga palju täiendatud niinimetatud sõjapõgenikega ja kui Riigikogu liikmetel ei ole võimalust teha sellesse muudatusettepanekuid, aga teie väidate, et hinnangu, kas võib Riigikogu liikmetele anda võimaluse teha muudatusettepanekuid, langetab komisjon, siis minu küsimus on selline. Kui me saame aru, et komisjoni esimees on juba vassinud – kas või see, et laiapõhjaline konsensus oli vanas [eelnõus] olemas  –, siis kes nüüd sel juhul peab võtma vastutuse ja tagama Riigikogu liikmetele võimaluse teha sisulisi sõjapõgenikke puudutavaid muudatusettepanekuid? Või [vahest] kohus leiabki, et komisjon on kõrgem kui Riigikogu?

16:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Riigikogust ei ole kindlasti komisjon kõrgem ja Riigikogu täiskogu otsustabki, 101 liiget eraldi, tulenevalt vaba mandaadi põhimõttest, kas nad mingeid otsuseid toetavad, mingeid seaduseelnõusid toetavad või ei toeta. Sisulise poole pealt ma ütlen ka teile, hea Tarmo Kruusimäe, et seda peab otsustama – ma rõhutan, peab otsustama – juhtivkomisjon, kas see on sisuline muudatus või ei ole. Mart Võrklaev, protseduuriline küsimus.

16:02 Mart Võrklaev

Ma teen päevakorra osas Reformierakonna fraktsiooni poolt ettepaneku tõsta kolmapäeval 15. punkt ehk 516 SE teisipäeval esimeseks punktiks. Aitäh!

16:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma lähen nüüd nende ettepanekute juurde. Meil on siin neli ettepanekut. Minu esimene küsimus läheb Kalle Grünthalile. Teie olete teinud ettepaneku [eelnõu] 516, mis on kolmapäeval 15. päevakorrapunkt, tõsta teisipäeva esimeseks päevakorrapunktiks. Samasuguse ettepaneku on teinud Reformierakond. Henn Põlluaas ja Martin Helme on teinud ettepaneku, et see võib olla ka peale OTRK-d. Minu küsimus on: kas te jääte oma ettepaneku juurde, härra Grünthal?

16:03 Kalle Grünthal

Ma arvan, et jah, võib olla küll. Jään ikka oma ettepaneku juurde. Kui ma ta tegin, siis ma järelikult jään selle ettepaneku juurde.

16:04 Esimees Jüri Ratas

Selge, aitäh! Mul on palve Riigikogule. Mul oleks palve, vanematekogu liikmed, kui tohib teid korra paluda siia Riigikogu saali ette. Teeme vaheaja viis minutit. Vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

16:09 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Mida see vaheaeg siis meile andis? Andis seda, et ettepanekud on võetud tagasi ja on leitud konsensus ettepanekute tegijate vahel ja ka vanematekogus, et teisipäeval, 12. aprillil esimene päevakorrapunkt on OTRK. Teisipäeval teine päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu 516. Ja teisipäeval kolmas päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni algatatud seaduseelnõu 548. See on nüüd üks pool.

Aga enne seda, kui me saame päevakorda hääletada, on meil jätkuvalt küsimus, millal me menetleme eelnõu 241. Nimelt, ma tuletan meelde, siin on erinev lähenemine. Üks lähenemine on see, et Riigikogu liige Martin Helme on teinud ettepaneku, et 241 arutelu võiks olla kolmapäeval, see on 13. aprillil neljanda päevakorrapunktina. Kaks juhatuse liiget ei ole sellega nõus ja on öelnud, et see võiks olla esmaspäeval, 11. aprillil esimene päevakorrapunkt. Kõigepealt peame hääletama seda ettepanekut, millal see eelnõu päevakorras on, kas esmaspäeval või kolmapäeval. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.

Ma vabandan! Protseduuriline küsimus, Martin Helme.

16:11 Martin Helme

Jaa, meil tekkis kergelt segadus, kumb ettepanek on hääletusel. See, et eelnõu jääks esmaspäeva, või see, et jääks kolmapäeva?

16:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Tekst, mis läheb hääletusele – hetkel hääletust ei toimu, see on sissejuhatus, võib-öelda nii –, on järgmine: panen hääletusele Riigikogu juhatuse liikme Martin Helme ettepaneku, et Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 241 kolmas lugemine toimuks kolmapäeval neljanda päevakorrapunktina. Ja seejärel ütlen lause, et palun võtta seisukoht ja hääletada. Ja seejärel on  haamrilöök. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?

Panen hääletusele Riigikogu juhatuse liikme Martin Helme ettepaneku, et Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 241 kolmas lugemine toimuks kolmapäeval neljanda päevakorrapunktina. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:14 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 20, vastu 51 ja erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.

Head ametikaaslased! Nüüd liigume käesoleva nädala päevakorra hääletamise juurde. Mõningad selgitused siia ette. Kõigepealt me peame arvestama, et eelnõu 241 arutelu toimub täna, see on esmaspäeval, 11. aprillil, tuginedes just äsja lõppenud hääletamisele. Teiseks, see päevakord, mis läheb hääletusele, on muutunud. Muutunud on see järgmiselt. See puudutab teisipäeva ja see puudutab kolmapäeva. Teisipäeval esimene päevakorrapunkt on nii, nagu siin kirjas. See on riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Olukorrast Ukraina abistamisel" arutelu.

Teine päevakorrapunkt on kolmapäevast tulev 15. päevakorrapunkt, mis liigub teisipäeval teiseks päevakorrapunktiks. Ja see on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrghariduse muutmise seaduse eelnõu 516 esimene lugemine. Teisipäeval, 12. aprillil tuleb kolmas päevakorrapunkt kolmapäevasest päevakorrast, hetkel on see 17. päevakorrapunkt. See on Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 548 esimene lugemine. Koos nende ettepanekutega ma panen täiskogu VII istungjärgu 11. töönädala päevakorra hääletusele. Enne seda teeme ka saalikutsungi. Kas võime minna hääletuse juurde? Tänan!

Head ametikaaslased, panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 11. töönädala päevakorra kinnitamise koos eelnimetatud muudatustega. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:17 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 71, vastu 10 ja 1 erapooletu on meie VII istungjärgu 11. töönädala päevakord kinnitatud.


1. 16:17 Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) kolmas lugemine

16:17 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, liigume nüüd tänase päevakorra arutelu juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 241 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. Palun, kaheksa minutit. 

16:17 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Tund aega protseduurile ...

16:18 Esimees Jüri Ratas

Ma vabandan teie ees! Ma palun saalis vaikust! Palun austame ettekandjat ja neid, kes soovivad kuulata! Ma palun saalis vaikust! (Juhataja helistab kella.) 

16:18 Martin Helme

Ma püüan rääkida valjemalt. Ma kõigepealt kordan üle, et meie arvates, meie fraktsiooni arvates, minu arvates on rikutud selle eelnõu kolmandale lugemisele toomisel väga põhimõtteliselt meie enda kodukorda, kus öeldakse, et eelnõu teise lugemise lõpetamise järel saab teksti sisse viia vaid keelelisi ja tehnilisi muudatusi. Täiesti üheselt on selge, et sellesse teksti on sisse viidud palju ulatuslikumaid muudatusi, mis on sisulised.

Kui algses teise lugemise järel olnud tekstis oli Venemaa kallaletung Ukrainale sõnastatud halvasti, siis seda siin ülejala parandati ja tehti veel halvemaks. Nüüd on meil lõpphääletusel seaduseelnõu, kuhu on sisuliselt sisse viidud muudatus, mis ütleb, et Ukrainas käib kodusõda, ei ole mingisugust kallaletungi ega sissetungi.

Teiseks on seal väga põhimõtteliselt muudetud inimeste ringi, keda see seadus puudutab, abikaasa asemel on pandud palju hägusam ja palju laiem mõiste "lähedane sugulane". See on põhimõtteline sisuline muudatus. Niisuguste muudatuste tegemine komisjonis teise ja kolmanda lugemise vahel on skandaalne ja see on tegelikult absoluutselt juriidiliselt lubamatu.

Kui me selliselt laseme asja libisema, siis me võime oma kollase raamatu prügikasti visata, siis ei kehti ükski reegel, lihtsalt rullime üle. Jutt sellest, et komisjon arutas kolm korda ja jõudis järeldusele, et nii võib teha – ma veel kord ütlen, see, et koalitsiooni häältega otsustatakse, et must on valge ja valge on must, tegelikult ei tähenda, et nii on. Ka objektiivne tõde on olemas. Kahtlemata me pöördume presidendi poole ja palume, et ta jätaks selle välja kuulutamata. Pretsedendid on Eestis olemas nii praeguse presidendi kui eelmise presidendi puhul. Ja kahtlemata, kui sellest ei ole abi, siis  pöördume kohtu poole.

Ja nüüd jõuame sisu juurde. Miks oli vaja rikkuda seadust, rullida üle, teha tegelikult totaalset menetluslikku kirvetööd? Vastus on see, et eks ikka sellepärast, et Eestis on olemas võimsad majanduslikud huvigrupid, kes teenivad selle muudatusega kõvasti raha. Kas osa sellest rahast jõuab ka nende inimeste või nende parteide juurde, kes nüüd rohelist nuppu vajutavad, eks seda kunagi võib-olla saame teada.

Menetlusliku külje pealt tuleb veel eraldi välja tuua seda, et seaduseelnõu algataja oli eelmine valitsus. Selle tõttu on tal ka naljakas number: me menetleme siin seadus[eelnõusid] numbriga [alates] 400‑st, aga see kannab numbrit 241. See on tegelikult eelmise valitsuse algatatud eelnõu, mille sisu oli täpselt risti vastupidine sellele, mis tänaseks on siia jõudnud. See piiras immigratsiooni, see piiras tööjõu sissetoomist Eestisse ja kehtestas tööjõu sissetoomisele tingimused, mis tõepoolest aitavad Eesti majandusel muutuda kõrge tootlikkusega, kõrge kvalifikatsiooniga kõrgepalgaliseks majanduseks.

Tänane eelnõu teeb täpselt vastupidist. Tänane eelnõu avab pärani lahti Eesti uksed immigratsioonile kogu maailmast. Võimalikult madalate tingimustega pikendatakse seda aega, millal siin saavad olla nii-öelda ajutised töötajad, alandatakse nende palga nõuet, luuakse võimalus tuua ajutistel töötajatel [siia sugulasi]. Rõhutan: meile ju kogu aeg räägitakse mingisugust muinasjuttu sellest, kuidas ajutised töötajad lähevad siit ära ja nad ei too siia oma sugulasi. Tänane lõpphääletusele tulnud eelnõu pikendab ajutiste töötajate siin olemist selliselt, et nad sisuliselt muutuvad alalisteks, ja see võimaldab neil siia tuua oma sugulasi. Eesti ujutatakse üle mujalt maailmast tulnud inimestega,  kes vähekenegi on valmis siia tulema ja sandikopikate eest tööd tegema.

Mida see teeb Eesti tööturule? Mida see teeb Eesti palgatasemele? Mida see teeb Eesti majanduse innovatsiooniga? Mida see teeb Eesti majanduse tootlikkuse kasvuga? Kõikides nendes valdkondades suunab see allakäigule! Kõikides nendes! See seadus teeb Eesti elu halvemaks. Ja uuesti küsimus: aga miks seda vaja on? Sellepärast, et meil on olemas erakonnad, kes istuvad mõne suure mõjuka firma taskus, kes tahavad sellega raha teenida. Kui sa ei pea enam maksma tootjale 1500 või 2000 eurot, vaid saad talle maksta 800 eurot, siis keegi saab rikkamaks. Mitte Eesti töötajad, mitte Eesti maksu koguv riik, aga keegi saab rikkamaks, kõvasti rikkamaks. Need on need ettevõtted, kes on selle eelnõu taga.

Ja loomulikult mul ei ole mingeid illusioone Reformierakonna osas. Nad on nõus kõik maha müüma: riigi, rahva, iseenda ka väikese kopika eest. Mul on tõsine etteheide Keskerakonnale, kes vähemalt aeg-ajalt teeskleb, et ta on tööinimese poolel. Pärast selle eelnõu poolt hääletamist ei ole seda teesklust võimalik enam kellelegi tõsiselt teha.

On ikka on ikka masendav ja kurioosne küll, kui ainus erakond Eestis, kes seisab töövõtjate poolel, ei ole mitte sotsid või Keskerakond, vaid on paremkonservatiivne Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Sinna oleme välja jõudnud ja selle eest te kõik maksate loomulikult valimistel, aga enne seda maksab kogu Eesti rahvas, sest palgad hakkavad vähenema. Eesti inimesi hakatakse vallandama, sest kõrvalt on asemele võtta Abdul või Sanja, kes tuleb väiksema palga peale. Mis siis, et ta ei räägi eesti keelt, mis siis, et kui ma lähen Maxima poodi ja küsin riivsaia, siis vaadatakse mulle otsa, nagu ma räägiks hiina keelt, ja öeldakse põhimõtteliselt seda, mida mulle öeldi siis, kui ma olin 15-aastane ja elasin Lasnamäel: rääkige inimkeeli. Lihtsalt ei ole võimalik enam Eesti pealinnas hakkama saada teeninduses oma emakeelega.

Seda see seadus teeb ka. Meie rahvusriiki lammutab see seadus turbokiirusel. Aga noh, mis sest ikka, paneme rinda sinimustvalge lipukese kõrvale veel Ukraina lipukese ja teeskleme, et me oleme patrioodid. Maha müüte oma riiki selle seaduseelnõuga. Häbi!

16:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Helir-Valdor Seederi.

16:24 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun ka kaheksa minutit.

16:25 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kaheksa minutit!

16:25 Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! See eelnõu menetlemise protsess on järjekordne näide kultuuritust menetlusest. Ja mul on lausa häbi. Mul on häbi, et praegune valitsuskoalitsioon otsustas võtta eelmise valitsuse hoopis vastupidistest eesmärkidest kantud eelnõu, mis oli siin seisma jäänud ja mis ei leidnud enam edasimenetlemist, kuna toimus koalitsiooni vahetus. Ja nüüd siis võeti see tolmunud eelnõu sahtlist välja, muudeti ta tegelikult täiesti vastupidiseks ja püütakse jõupositsioonilt läbi suruda. Kusjuures tegemist on eelnõuga, mis on vastuolus kodu- ja töökorra seadusega ja Eesti põhiseadusega. Küllap me seda saame ka veel järgmistel päevadel ja nädalatel teada, kui see jõuab kas presidendi lauale või kohtulauale. Aga sinna ta kindlasti jõuab, sest Isamaa fraktsioon protestib sellise lähenemise pärast selle eelnõu menetlemisel.

Siin on saalis väga palju räägitud, mis on need põhjused, miks me leiame, et see on vastuolus seadusega, kodu- ja töökorra seadusega. Kõigepealt, see ääretult ebaõnnestunud, väga põhimõtteline ja ma arvan, kõige rohkem ka väljaspool Eestit tähelepanu leidnud säte, mis puudutab sõjalise konflikti määratlust. Ääretult piinlik on seda siit seadus[eelnõust] lugeda. Teise lugemise ebaõnnestunud tekst on muudetud kolmandaks lugemiseks veel ebaõnnestunumaks. Teisel lugemisel olnud eelnõu puhul oli määratletud sõja algus ääretult ebaõnnestunult. Eesti parlament annab hinnangu praegu, tsiteerin: "2022. aasta 24. veebruaril alanud sõjalise konflikti tõttu ..."

Kaks suurt viga. Kõigepealt sõjaline konflikt Ukrainas, mis on siin välja toodud, mida saab käsitleda kui kodusõda, kui konflikti Ukraina sees. Ja teiseks on sõjaline tegevus Eesti parlamendi arvates alguse saanud alles 24. veebruaril 2022. Ja nüüd on muudetud see tekst selliseks: "Sõjalise konflikti tõttu Ukrainas on alates 2022. aasta 24. veebruarist seaduslik alus ..." ja nii edasi.

Sisse on jäetud see sõjaline konflikt Ukrainas kodusõjana. Siin, juhin tähelepanu, on tegemist sisulise muudatusega, väga sisulise muudatusega. Nimelt ei ole enam räägitud sõja alguse kuupäevast, hinnanguline sõja alguse kuupäev on ära jäetud. Ja see on väga sisuline muudatus. (Juhataja helistab kella.)

Ja teine muudatus, mis puudutab [sisu]: lähedane sugulane ja abikaasa, no nende vahele ei ole võimalik kuidagi võrdusmärki panna ja öelda, et see on lihtsalt keeleline muudatus. Kui sa ütled "abikaasa", siis mõtle "lähedane sugulane", kui ütled "lähedane sugulane", siis mõtle "abikaasa"? Ja nii ongi? Nende vahele võib panna võrdusmärgi? Tule taevas appi! See on Eesti parlamendi tase praegu. Seda me kuuleme juhataja puldist, et juhatus on ka samasugusel seisukohal, nagu ma aru saan. No ma ei tea, juhatuses oli konflikt ainult, ma saan aru, selle ümber, mis puudutas päevakorda panekut, aga mitte enamat. Aga okei, nii ta kahjuks on.

Nüüd, sisulised muud muudatused. Kahetsusväärselt on kasutatud ära seda toimuvat sõda ja põgenikke ja nende varjus on ära muudetud kogu senine Eesti immigratsiooni- ja rändepoliitika. Selle asemel et käsitleda eraldi põgenike ja pagulaste temaatikat ja tulla siia eelnõuga, mis on akuutselt vajalik lahendada, on siia külge poogitud kogu rände- ja immigratsioonipoliitika muudatused.

Mitmed tööandjad näevad ilmselt põgenikes ja pagulastes oma probleemidele lahendust ehk võimalust kasutada odavat tööjõudu. Ka see on siia seadusesse sisse raiutud, nimelt [palga]koefitsiendina 0,8. Minu arvates on see ka vääritu nende inimeste suhtes, kes siia tulevad. Nad ei tule siia lihtsalt odavaks tööjõuks. Ja me ei lahenda praegu põgenike ja pagulastega Eestis odava tööjõu problemaatikat.

Omaette teema on veel see, et Eesti ei peaks üldse oma majandust üles ehitama odava tööjõu eelisele, me peaksime olema sellest juba ammu väljunud. Kahetsusväärselt ei ole. Tööandjad praegu näevad, kasutades teatud erakondade abi, võimalust seadusesse sisse raiuda seda, et ühte gruppi, ühte sihtrühma, kes siia saabub, käsitatakse odava tööjõuna, mitte võrdsetel alustel teiste töötajatega.

Kahetsusväärselt on siin sees tõesti ka see, mis puudutab ajutist töötamist. Tuletan meelde, et kunagi me alustasime kuuest kuust, siis see muutus üheksaks kuuks, siis see muutus 12 kuuks ja nüüd juba kaheks aastaks. No see ei ole enam ajutine töötamine. Ja tõenäoliselt, kui kuuest kuust on saanud mõne ajaga kaks aastat, siis võib kahest aastast saada ka neli või viis aastat. Nii et täna võib küll öelda, et kui see eelnõu vastu võetakse ja see ka jõustub, siis on Eesti senine immigratsiooni- ja rändepoliitika, mis on meid kõik need aastakümned väga mõistlikult ja asjalikult teeninud, täiesti olematuks muutunud.

Ja veel kord rõhutan seda, et meil on kurb kogemus, kus me oleme pärast teist lugemist teinud eelnõusse sisulisi muudatusi. President ei ole varem sellist eelnõu välja kuulutanud. Ma loodan, et ka seekord president oma põhiseaduslikku ülesannet täidab ja järelevalvet parlamendi üle teeb ning selle eelnõu meile tagasi saadab. Eks me siis saame seda uuesti menetleda juba ja viia selle kooskõlla kehtivate seadustega. Isamaa lõpphääletusel seda eelnõu loomulikult ei toeta. Aitäh!

16:31 Esimees Jüri Ratas

Selge, aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja. Vabandust, enne on protseduuriline küsimus. Mart Helme, palun!

16:31 Mart Helme

Ma tean küll, et meie töökeeleks on eesti keel, aga mul oleks palve, et juhataja teeks Toomas Kivimägile erandi, kuna see seaduseelnõu muudab vältimatult lähemate aastate jooksul vene keele Eestis domineerivaks keeleks. Las ta harjutab ettekannet tehes vene keelt.

16:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile selle ettepaneku eest! Ma ei toeta seda ettepanekut. Ma toetan teie põhimõtet, et meie töökeel on siin saalis eesti keel. Sealhulgas ma pean tunnistama, et ka siin mõni aeg tagasi kõlanud ingliskeelne sõna okay riivab kõrva, ka see ei ole eestikeelne. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Toomas Kivimägi.

16:32 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma kuritarvitan oma fraktsiooni volitusi ja esimese minuti räägin kui põhiseaduskomisjoni esimees. Tahan siinkohal teile kõigile, head kolleegid, kinnitada, et kõik teise lugemise järel eelnõu teksti tehtud muudatused on kas keelelised või tehnilised. Ja mis on väga oluline, millele ka istungi juhataja tähelepanu juhtis, tõepoolest, üks väga oluline märksõna, hindamaks, kas tegemist on keelelise või tehnilise [muudatusega] või mitte, on see, et ükski muudatus ei mõjuta isikute õigusi ega kohustusi ega ka Riigikogu poolt menetluse käigus tehtud otsuseid. See on tõepoolest väga oluline. Kui me muudame tehtud otsuseid või muudame õigusi ja kohustusi, siis ilmselgelt on tegemist mittekeelelise või mittetehnilise täpsustusega. Ja samamoodi väga õigesti istungi juhataja juhtis tähelepanu, et hinnangu sellele, kas on tegemist keeleliste ja tehniliste muudatustega, annab juhtivkomisjon. Praegu ma viitan põhiseaduskomisjoni 7. aprilli otsusele, millega tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11.04.2022. Selle poolt oli viis: Toomas Kivimägi, Andrei Korobeinik, Tõnis Mölder, Marko Torm, Mart Võrklaev. Vastu oli kolm: Kalle Grünthal, Tarmo Kruusimäe, Paul Puustusmaa. Erapooletuid oli üks: Eduard Odinets. Põhiseaduskomisjon on sellega andnud hinnangu sellelesamale kolmanda lugemise tekstile ja olnud ühesel seisukohal, et kõik tehtud muudatused on keelelised või tehnilised täpsustused.

Nüüd eelnõu sisu juurde. Head kolleegid, tõepoolest, Ukraina ... Aa, kolmas repliik on see, et minu jaoks on täiesti arusaamatu käsitada seda eelnõu teksti kui [viidet] kodusõjale või sisekonfliktile. Soovitan siiralt kolleegidel ikkagi tutvuda eelnõu tekstiga ja kogu materjaliga. Tõepoolest, seletuskirjas on väga üheselt öeldud, et tegemist on Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu. See on väga selgelt öeldud. Kui keegi selle peale naerab, siis ma ei saa sellest aru. Aga see selleks, jäägu see tema südametunnistusele. Nii et mingit põhjust kellelgi seda väiksemaks teha ei ole mitte kunagi olnud.

Nüüd eelnõu sisust. Head kolleegid! Ukraina sõjapõgenikke on võimalik aidata nii sõna kui teoga. Ma ei taha alahinnata sõna tähendust, aga kui sõnale ei järgne tegu, siis tihtipeale sellest sõnast on väga vähe kasu. Andes täna toetushääle, head kolleegid, sellele eelnõule, te tegelikult annate rohkem kui lausa 15 000 ukrainlasele, kes töötasid Eestis enne 24. veebruari 2022, võimaluse selleks, et nad ei ole ülalpeetavad, et nad ei ole Eesti maksumaksja poolt ülalpeetavad. Täna on Vabariigi Valitsus ajutiselt, kasutades hädaolukorra klauslit, andnud neile võimaluse töötada kuni 31. maini, aga peale seda neil enam seda võimalust ei ole. Kui me kiidame selle eelnõu heaks, siis saavad needsamad 15 000 – 16 000 ukrainlast tõepoolest võimaluse jätka tööd Eestis. Lühiajaline töötamine on hetkeseisuga võimalik kuni üks aasta, selle eelnõu heaks kiites kuni kolm aastat. Ehk siis nad saavad jätkata töötamist, nad ei muutu ülalpeetavaks, nad panustavad Eesti majandusse ja maksavad ka maksutulu Eesti riigieelarvesse.

Teiseks, head kolleegid, mul oli kurb kuulata, kui kriitiline ollakse meie tööandjate suhtes. Seda oli tõepoolest väga valus kuulata. Mina, head kolleegid, ei mäleta teist sellist eelnõu, millele oleks olnud nii laiaulatuslik tööandjate toetus. Mina ei mäleta seda. 4. aprilli pressiteates on Eesti Tööandjate Keskliit, Asutajate Selts, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda sedastanud järgmist: "Tegemist on Eesti majanduse jätkusuutlikkuse jaoks üliolulise eelnõuga, millega aidatakse tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet maailmaturul ning tagada töökohtade loomine ja säilimine Eestis. Eelnõu kiire menetlemine näitaks valitsuse tugevat töövõimet keerulisel ajal."

Head kolleegid, need on meie kõige suuremate tööandjate katusorganisatsioonid ühiselt, alustades iduettevõtetest kuni ...

Paluksin lisaaega.

16:37 Esimees Jüri Ratas

Kui palju te soovite?

16:37 Toomas Kivimägi

Kolm minutit.

16:37 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit! Ma vabandan, ettekandja! Head ametikaaslased, saalis on lärm kõikides pingiridades, igalt poolt. (Saalist öeldakse midagi.) On küll kõigist. Palun, hea ettekandja!

16:37 Toomas Kivimägi

Aitäh! Tõepoolest, need on ettevõtjate organisatsioonid alates iduettevõtetest kuni põllumajanduseni välja – nii laias spektris kõik toetavad ja peavad seda oluliseks. Ja meie kuidagi tahame olla neist targemad ja teame, milline on tegelik olukord tööjõuturul. Olen seda korduvalt väitnud, et Eestis on üks kõige suuremaid väljakutseid kahtlemata elanikkonna vananemine ühelt poolt ja teiselt poolt tööealiste arvu vähenemine. Me peame kuidagi seda tühikut kompenseerima. Pelgalt siin istudes ja kritiseerides me neid probleeme ei lahenda. See ei ole lõplik lahendus, aga see on üks leevendus. See ei ole lõplik lahendus. Me peame mõtlema teisi leevendusi sellele probleemile, mis meid ees ootab. Aga vähemalt see on üks oluline samm, mis on tõepoolest tööandjate poolt väga oodatud.

Samas ei tähenda see tõesti kindlasti mitte mingit sellist paradigma muutust meie tööjõuturul. (Juhataja helistab kella.) Ma palun juhatajalt minuti katkestamise tõttu juurde.

16:38 Esimees Jüri Ratas

Ei ole katkestanud minutit. 15 sekundit on juures. Palun!

16:38 Toomas Kivimägi

On olnud kriitikat selle kohta, et sellel eelnõul puudub mõjuanalüüs. Ei vasta üldse tõele. Ma tunnustan väga siseminister Kristian Jaanit, kes iga sellise põhimõttelisema muudatuse juures on numbriliselt välja toonud, milline on mõju Eesti tööjõuturule. Numbriliselt! Ja te väidate, et puudub analüüs. Loomulikult mõju ei tähenda veel analüüsi, aga on päevselge, et Kristian Jaani ei võtnud neid numbreid laest, vaid tegelikult on väga konkreetsed numbrid välja toodud, mida juhtub väga harva. Miks seda ei tehta? Ei tehta põhjusel, et kuna tihtipeale, kui sa käid numbri välja, on see tegelikkus ikkagi natukene või rohkem erinev sellest, mis on see number, mille sa välja käisid. Ja siis on pärast hea kritiseerida, et näed, ütlesid sellise numbri, aga tegelikult on hoopis mingi teine number. Nii et ma väga tunnustan seda konkreetset mõju iga põhimõttelise muudatuse juures, mis on välja toodud.

Veel üks pisikene repliik sellel teemal, mis puudutas sedasama sõjalist konflikti. Head kolleegid, ennekõike Leo Kunnas, ma mäletan, teisel lugemisel oli põhikriitika selle kohta, et eelnõu tekstist võis jääda mulje, et sõjaline konflikt algas alles 24. veebruaril. Tahtsime parimat, parandasime ära selle, muutsime sõnastust, jätsime alles selle termini "sõjaline konflikt", teades seda, mis meid võib ees oodata, kui me oleksime läinud ka seda terminit parandama. Urmas Reinsalu tegi ettepaneku seda parandada ja mina isiklikult oleksin sellega nõus olnud, aga teades seda, mis järgneb sellele saalis, me lihtsalt ei saanud seda aktsepteerida. Ja "sõjaline konflikt" – selle kohta, head kolleegid, tegelikult puudub legaaldefinitsioon. Seda ei ole. Seda ei ole! "Sõjaline konflikt" on üldmõiste, mis hõlmab sõda, agressiooni ja mida iganes. Nii et väita, et "sõjaline konflikt" ei kajasta seda olukorda, mis Ukrainas toimub, ei vasta vähimalgi määral tõele. Kordan veel kord: lugege seletuskirja, kus räägitakse üheselt sõjalisest agressioonist Ukraina vastu, Venemaa sõjalisest agressioonist Ukrainas.

Ja lõpetuseks, head kolleegid, natukene ebatavaline, aga ma tahan väga kiita kahe koalitsioonierakonna ministri suurepärast koostööd, mida on teinud Kristian Jaani ja Andres Sutt. See on suurepärane koostöö, suurepärane meeskonnatöö, mida on tehtud, et see eelnõu saaks ühel hetkel ka seaduseks, ja väga heas tempos tehtud koostöö. See on üks näide sellest, mismoodi tegelikult samasuguseid keerukaid eelnõusid võiks menetleda. Loomulikult tahan tänada ka fraktsioonijuhte Mart Võrklaeva ja Jaanus Karilaidi ja ka Tõnis Möldrit, kes tegi väga tõsise töö teise lugemise käigus. Nii et, head kolleegid, see eelnõu väärib toetust. Aitäh!

16:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun jätkuvalt saalis vaikust, saalis on lärm. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

16:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ei oleks oma protseduurilist küsimust teinud, kui ma poleks näinud siin Toomas Kivimägi absoluutset valetamist Eesti rahvale, siinsamas saalis olevatele inimestele, kui ta ütles seda, et mõjuanalüüsid on tehtud. Me juhtisime tähelepanu põhiseadus ...

16:41 Esimees Jüri Ratas

Ma vabandan, austatud Kalle Grünthal! Ma palun saalis vaikust! Ma palun saalis vaikust.

16:41 Kalle Grünthal

Me juhtisime istungil tähelepanu sellele, et on puudu demograafiline analüüs. Me juhtisime tähelepanu sellele, et on puudu regionaalse arengu analüüs. Me juhtisime tähelepanu sellele, et julgeolekuanalüüsi üks osa ütleb, et mõju ei ole, aga viide kaitsepolitsei analüüsile ütleb, et on väga suur mõju. Toomas Kivimägi selsamal istungil tunnistas, et jah, siin esineb puudusi. Ja kui ma nüüd kuulen, et, ütleme, et kõik on õige, siis on see sulaselge vale. Ma teen ettepaneku: kas on võimalik Toomas Kivimägi põhiseaduskomisjoni esimehe koha pealt välja vahetada, sest valetamine siin Riigikogu saalis ei ole sugugi ilus?

16:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Valetamine ei ole kuskil ilus. Kui te soovite kedagi kuskil välja vahetada, siis demokraatlikus riigis on see [võimalik] läbi valimiste. Protseduuriline küsimus, Toomas Kivimägi, palun!

16:42 Toomas Kivimägi

Aitäh, väga lugupeetud juhataja! Mul on lihtsalt küsimus selle kohta, et protseduurilised küsimused on muutunud sisulisteks sõnavõttudeks. Tegelikult käis siin sisuline sõnavõtmine protseduurika nime all juba tervelt üle tunni ja nüüd see jätkub. Kas ka teised kolleegid võivad seda kasutada kui sisulist sõnavõttu või vastulauset? 

16:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et protseduurilised küsimused on saanud täiesti uue tähenduse alates märtsist 2019 siin saalis. Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

16:43 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma korrigeeriksin. Ma paluksin, et teie eesistujana äkki korrigeeriksite eelmise ettekandja väidet, et terminit "sõjaline konflikt Ukrainas" ei saa defineerida. Mina väidan, et termin "sõjaline konflikt Ukrainas" on ammu ära defineeritud ja seda on teinud Venemaa sel hetkel, kui ta alustas agressiooni Ukraina riigi ja rahva vastu.

16:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vasturepliik, Leo Kunnas, palun!

16:43 Leo Kunnas

Jaa, minu nime mainiti. Ainsad võimalikud formuleeringud praeguses poliitilises olukorras oleks: a) "Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu"; b) "Venemaa laiaulatuslik kallaletung Ukrainale". Need on sisulised muudatused. See oli algusest peale selge, kõik muu on sofistika. Käkk see oli ja käkiks see jääb ning on veel hullemaks käkiks muutunud. Tänan!

16:44 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Andrei Korobeiniku. 

16:44 Andrei Korobeinik

Aitäh, hea istungi juhataja!

16:44 Esimees Jüri Ratas

Ma vabandan, hea ettekandja! Mina ja teie, ma saan aru, segame siin. Vilja Savisaar, teil on küsimus? (Saalist öeldakse: "Vilja Savisaar.") Vabandust! Vilja Toomast, ma vabandan. On teil küsimus? Palun andke käega märku, protseduuriliseks on teil õigus. Palun, Vilja Toomast!

16:44 Vilja Toomast

Millal hakkab Riigikogu esimees juhatama koosolekut vastavalt kodu- ja töökorra seadusele? 

16:44 Esimees Jüri Ratas

Ma juhatan seda täna alates kella kolmest. Andrei Korobeinik, palun, Eesti Kesk[erakonna] fraktsiooni esindaja! Ja ma palun, et see aeg, see viis minutit hakkaks uuesti käima. 

16:45 Andrei Korobeinik

Tänu selle korduva võimaluse eest! See välismaalaste seaduse muudatus on küpsenud juba ammu ja nagu alati, kindlasti oleks saanud paremini. Aga tulemus minu arvates on päris hea ja ma loodan, et Riigikogu annab sellele täna oma toetuse. Selle seaduse eesmärk on tõepoolest, nagu ka Toomas Kivimägi ütles, kiirendada Eesti majanduskasvu. Ainuüksi IT-sektoris on puudu 20 000 inimest ja Eesti ülikoolid on väga tublid, aga selle augu täitmisega nad paraku hakkama ei saa. Oleks väga tore, kui need 20 000 inimest oleksid eestimaalased, aga nad ei ole. Ja selle arvu saavutamiseks on vaja teatud muudatusi teha.

Meil jääb praegu saamata sadu miljoneid maksutulu ja selle tulemusena on näiteks meie pensionid ühed Euroopa Liidu riikide madalaimad. See on kõik sellepärast, et raha ei tule seinast. Raha tuleb muu hulgas maksudest, ka tööjõumaksudest. Ja meie siin saame poliitikat suunata, et kõrgepalgalised töökohad tuleksid Eestisse, mitte näiteks Leetu või Soome, et meie SKT ja maksutulu kasvaks, et Eesti elatustase tõuseks, mitte ei langeks.

Suur kriitika on siin kõlanud palganõude kohta, et 80% sektori keskmisest on liiga vähe. Kuid paraku on olukord selline, et kui sa Harjumaalt lahkud, siis keskmine palk järsult langeb. Ja tekib selline kinnine ring, et kui palk on madal, siis (Juhataja helistab kella.) töökohti täita ei saa, kuna kohalik rahvas selle raha eest tööd teha ei taha. Aga kui töökohad ei ole täidetud, siis kindlasti ei kasva ka palk. (Saalis on sumin.) Sellest kinnisest ringist väljuda on ainuke viis ... 

16:48 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees. Nii minu kui teie hääl on liiga kõva, see segab saalis töötamist.

16:48 Andrei Korobeinik

Eks see töö on oluline, vastu vaielda ei saa.

16:48 Esimees Jüri Ratas

Ma palun, et me austaksime ettekandjat. Aitäh! Palun, ettekandja! Minge edasi!

16:48 Andrei Korobeinik

Et sellest kinnisest ringist väljuda, peame tooma need töökohad maale ja just selleks on see seaduseelnõu väga kasulik. Ja ma siiski juhin tähelepanu sellele, et tegemist ei ole eriti liberaalse eelnõuga. Sellepärast et kui täna saab inimene tulla lühiajalisele tööle Eestisse, siis tal on võimalus võtta kaasa pereliikmed. Selle seaduse jõustumise puhul kaob tal see võimalus. Inimene saab siia tulla küll kolmeks aastaks, mitte poolteiseks aastaks, aga pereliikmeid ta samadel alustel Eestisse tuua ei saa. See teeb tegelikult Eestis töötamise teatud grupile vähem atraktiivseks.

Nii et tegemist ei ole sugugi mustvalge seadusega. Aga see teeb Eesti elu paremaks, see tõstab maksutulu. Ja ma väga loodan, et saal täna hääletab selle poolt. Tegemist on väga suure tööga ja meil on siit võimalik edasi liikuda. Aitäh!

16:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eduard Odinetsi. (Eduard Odinets soovib lisaaega.) Jaa, palun, kaheksa minutit!

16:49 Eduard Odinets

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna oleme jõudnud lõppfaasi aruteludega välismaalaste seaduse muudatuste üle, mis muudavad Ukraina kodanike, nii nende, kes asusid Eestis tööle enne sõda, kui ka nende, kes on sõja eest Eestisse põgenenud, aga ka paljude teiste Eestis tööle asuda soovijate töölevõtmise ja palgatingimused paindlikumaks.

Osa kolleege näeb eelnõus ohtu eesti keelele ja kultuurile, ennustades massilist töömigratsiooni ja Eesti elanike töökohtade hõivamist odava tööjõu poolt. Osa kolleege näeb neis muudatustes võimalust elavdada tööturgu Eestis ning pakkuda Eesti tööandjatele tuge tööjõupuuduse leevendamisel, aktiviseerides sealjuures ka tööalast konkurentsi. Kuid mõlemad pooled näevad loodetavasti siin võimalust olla toetajaks ja abistajaks Ukraina põgenikele, kes ei peaks koormama Eesti sotsiaalsüsteemi, vaid leiaks tööalase rakenduse ja panustaks Eesti majanduse arengusse.

See ongi meie kahvel, head kolleegid. See kahvel, millesse on meid asetanud omavahel punktide noppimise nimel rivaalitsevad valitsuserakonnad. Tegelikult on nad sellesse kahvlisse viinud iseendid. Kuidas muidu selgitada koalitsioonipartnerite venitamistaktikat ja arusaamatut käitumist eelnõu menetlemisel? See näitab tegelikult koalitsiooni suutmatust normaalset poliitilist dialoogi pidada. Ukraina põgenikke kasutatakse oma poliitiliste mängude huvide teenimiseks.

Muidugi oleks hea, head kolleegid, kui ühe eelnõu asemel oleks meil kaks eelnõu. Saaksime sellest kahvlist lahti. Sest ilmselt ei ole kellelgi küsimust Ukraina põgenike aitamises kiireks integreerumiseks Eesti tööturule. Sotsiaaldemokraatidel kindlasti mitte. Kuid palgatingimuste leevendamise osas on ka meil teatud murekohti. Nii nagu kirjutas Eesti Ametiühingute Keskliit oma arvamuses põhiseaduskomisjonile: "Eesti Ametiühingute Keskliit toetab Ukrainast sõja tõttu pagulusse aetud inimeste võimalikult valutut kaasamist Eesti tööturule ning kõigi Ukraina töötajate kohtlemist tööturul võrdsetel alustel Eesti kodanikega. Kuid oleme seisukohal, et kujunenud erandliku olukorra tõttu ei ole alust lihtsustada kehtivaid töötasu reegleid kõigile ülejäänud välismaalaste seaduse alusel Eestisse saabuvatele töötajatele. [---] Teeme ettepaneku töötasu nõudeid mitte muuta." 

Ametiühingutel on oma vaatest muidugi õigus. Sotsiaaldemokraatide arvates ei tohiks Riigikogu väidetava massiimmigratsiooni kartuses välismaise tööjõu palgatingimuste üle arutelu summutada. Seda debatti tuleb muidugi pidada. Kuid kahvlis olles on seda väga keeruline teha, sest emotsioonid ei võimalda. Selge see, et riigina me peame midagi ette võtma, et kindlustada meie ettevõtjad tööjõuga, kuid samal ajal ei tohi me liiga teha meie endi töövõtjatele. Tänane olukord, kus me peame võimalikult kiiresti lahendama Ukraina põgenike tööle asumise küsimusi, ei lase meil kahjuks pidada arukat ja läbimõeldud diskussiooni ülejäänud välismaise tööjõu töölevõtmise tingimuste üle.

Sotsiaaldemokraatidel on oma ettepanekud, kuidas võiks selles küsimuses toimetada. Arvame, et palgakriteeriumid võiks sündida sektorisiseste kokkulepete tulemusena, kuhu on kaasatud nii tööandjate kui ka töövõtjate esindused ja kus ei ole jäigalt kordaja paika pandud, olgu selleks 0,8 või 1,5 või 2,0. Paraku ei olnud võimalik enam vastavaid ettepanekuid teha, kuna muudatusettepanekute tähtaeg oli 2020. aasta novembris.

Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on kõnealuse dilemma enda jaoks lahendanud. Eesti riik peab kiiremas korras looma tingimused Ukraina põgenike tööleasumiseks. Seepärast oleme me valmis eelnõu toetama. Kuid see ei tähenda, et me igal juhul oleme sajaprotsendiliselt nõus päris mitme muu muudatusega, eeskätt palganõuete leevendamisega sellisel kujul. Vaatamata tänasele eelnõule peab Riigikogu vastavate sätete üle diskussiooni edasi pidama, et leida parim tasakaal ja parim lahendus, kahjustamata meie endi töötajate palgatingimusi, kuid luues samal ajal mõistlikud palgatingimused ka välismaalt tulevale tööjõule. Aitäh!

16:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 241 lõpphääletuse ettevalmistust. Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 241. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:57 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 61, vastu 30 ja erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 241 seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


2. 16:58 Riigihalduse ministri 2022. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

16:58 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde. (Helistab kella.) Riigihalduse ministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Ettekandja on riigihalduse minister Jaak Aab. Lubage lühidalt tutvustada ka ettekande menetlemise korda. See tuleneb Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑st 155. Kõigepealt on riigihalduse minister Jaak Aabi ettekanne, kuni 30 minutit. Seejärel on küsimused, Riigikogu liige võib esitada ettekandjale kaks suulist küsimust. Siis on läbirääkimised. Sõna võivad võtta fraktsioonide esindajad. Arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Jaak Aabi. Palun!

16:59 Riigihalduse minister Jaak Aab

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigihalduse ministri valdkond panustab peamiselt riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" tegevuskava kahe valdkonna, elukeskkonna ja riigivalitsemise eesmärkide saavutamisse. Riigihalduse ministri valdkonnal on seosed ka mitmete teiste "Eesti 2035" eesmärkide saavutamisega, esmajoones kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamise ning regionaalsete arenguerinevuste tasakaalustamise vähendamise kaudu.

Alustan meie tegevustest kvaliteetse elukeskkonna arendamisel. "Eesti 2035" seab eesmärgiks, et elukeskkond oleks kõigi vajadusi arvestav, ligipääsetav, kvaliteetne ja turvaline ning lähtuks rahvastiku muutustest ja ka rohepöörde vajadustest. Planeeringute valdkonnas on toimunud mitmeid positiivseid arengusuundi. Planeeringutes põimuvad erinevad valdkondlikud huvid, sellepärast on horisontaalne koostöö ministeeriumide ja ametitega oluline. Eriti viimastel aastatel oleme sellesse panustanud ja kindlasti on see paranenud. Arutelud muutuste üle meid ümbritsevas ruumis on põhjalikumad kui kunagi varem.

Kehtestatud ja koostamisel on mitmeid olulisi planeeringuid. Kehtestamise ootel on väga mahuka protsessi läbinud Eesti mereala planeering. Omavalitsused on koostamas elukeskkonna kvaliteeti toetavaid kaasaegseid üldplaneeringuid. Sel aastal teeme ettevalmistusi uue üleriigilise planeeringu algatamiseks. Koostamisel on mitu riigi eriplaneeringut maanteede, raudteede ja energiataristu arendamiseks. "Eesti 2035" on pannud suure kaalu loodussäästlikule energiamajandusele. Rahandusministeeriumil kui ruumilise planeerimise kompetentsikeskusel ja kohalikel omavalitsustel kohaliku elu suunajana on selles oma oluline roll.

Käesoleval aastal liigume edasi kahe riigi eriplaneeringuga, nimelt Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringutega ning Läänemeres, Saaremaast läänes kavandatava meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringuga. Tuletan meelde, et need piirkonnad meretuuleparkide arendamiseks olid tegelikult planeeringutega kindlaks määratud juba maakonnaplaneeringutes. Julgelt võib arvata, et käesoleval aastal lisandub riigi eriplaneeringu taotlusi, mida seadust järgides, huvisid kaaludes menetletakse meie üldist huvi ja kasu arvestades.

Lisaks riigi tasandi planeerimistegevusele tuleb tähelepanu pöörata ka kohalike omavalitsuste tegemistele. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga on erinevas faasis tuuleparke viies kohalikus omavalitsuses: Lääneranna vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Tori vallas ja Saarde vallas. Kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes kavandatakse ning ollakse ka alustanud omavalitsuse eriplaneeringuga kahes omavalitsuses: Alutaguse vallas ja Põltsamaa vallas. Oma kehtestatud üldplaneeringus näeb ette tuulikualasid Alutaguse vald, kes on algatanud ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu. 18 omavalitsust, kes kavandavad tuuleenergia tootmist oma territooriumil, on veel üldplaneeringute kehtestamise eelses faasis.

Kohalike omavalitsuste tegevuse toetamiseks tuuleenergeetika vallas oleme alates 2019. aastast võtnud ette järgmisi olulisemaid samme. Keskkonna-, Rahandus- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ning Keskkonnaametis on määratud kontaktisikud, kes tegelevad tuuleenergeetika teemade koordineerimise ja murekohtade lahendamisega. Kokku on lepitud Kirde‑Eesti ja Mandri‑Eesti radarite ost riigikaitseliste piirangute vähendamiseks. Kooskõlastusringil on kohaliku kasu instrumendi seadus. Lisaks eeltoodule aitab "Eesti 2035" eesmärkide saavutamisele kaasa Suure väina püsiühenduse eriplaneering. Selle tulemuseks peaks olema maanteepikendus, mis vähendab Saaremaa ja Eesti mandriosa aegruumilist vahemaad.

Kõik arenenud ühiskonnad vajavad arengu võimaldamiseks erinevaid varasid. Suured taristuobjektid toovad kaasa vajaduse suurema koguse maavara järele. Oleme Vabariigi Valitsuses algatanud Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu, samuti on ettevalmistamisel  sarnase teemaplaneeringu algatamine Pärnu ja Rapla maakonnas. Nende teemaplaneeringutega saab riik korraliku alusteadmise maavarade paiknemisest ja nende kättesaadavusest, samuti tekib maaomanikel ehk kohalikel omavalitsustel teave, kuidas oma vara või territooriumialaseid tegevusi kavandada.

Lisaks eeltoodule oleme koos ehituse valdkonnaga alustanud ruumilise planeerimise digipööret. Selle raames täiendame õigusraamistikku, teeme planeeringute andmed paremini kättesaadavaks ning tõhustame planeeringute koostamise ja menetlemise protsesse. Ehk lühidalt öeldes on käivitamisel planeeringute andmebaas PLANK, mille juurde me loodame edaspidiste arendustega teha planeeringute protseduuri läbiviimise või menetlemise protsessi. See annab kindlasti ajakohast teavet kõigi planeeringute kohta Eestis. See on oluline nii riigile, ettevõtjatele, inimestele kui ka kohalikele omavalitsustele.

Tahan teie tähelepanu juhtida veel ühele olulisele teemale elukeskkonna ja avaliku ruumi arendamise valdkonnas. Kahaneva rahvastikuga piirkondades suureneb vajadus tegeleda elukeskkonna kohandamisega vastavalt elanikkonna arvule ja vajadustele. Rahvastikumuutustega kohanemiseks valmis meie eestvedamisel OECD, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste koostöös analüüs "Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis". Kindlasti tahan märkida, et see kahanemine pole toimunud mitte viimasel paaril aastal, vaid tegelikult on see toimunud aastakümneid. Lihtsalt meie infrastruktuur ja meie võimalik elukeskkond pole kohandatud selle järgi, kui palju inimesi meil Eesti eri piirkondades elab.

Kahanemise üks tagajärg on ka piirkondades eluasemete tühjenemine ja amortiseerumine, mida oleme viimased aastad põhjalikult analüüsinud. Valmimas on üleriigiline uuring, mis erinevate andmete abil aitab omavalitsustes probleemi ulatust kaardistada. Tänavu viiakse lõpuni pilootprojekt, mille raames katsetatakse koostöös kolme omavalitsusega erinevaid lahendusi tühjenevate korterelamute probleemi lahendamiseks. Ettevalmistamisel on uus toetusmeede tühjenevate korterelamute ümberkorraldamiseks. Juba sellel aastal on plaanis avada taotlemine Ida-Virumaale ja järgmisel aastal teistele omavalitsustele üle Eesti. Samuti on koostamisel seaduste muutmise ettepanekud, mis lihtsustavad kohalikel omavalitsustel probleemsete kortermajade ümberkorraldamist.

Austatud Riigikogu! Teine suurem valdkond minu vastutusalas on riigihaldus. "Eesti 2035" seab eesmärgiks tõhusa, ühtse ja sujuva riigivalitsemise. Strateegia üks arendussiht on uuendusmeelse, usaldusväärse ja inimesekeskse riigi kujundamine, kus muudatusvajadusena nähakse ette riigivalitsemise tõhususe suurendamist. Rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega viib ellu muudatusi, mis aitavad muuta valitsemiskorralduse vajaduspõhiseks ja paindlikuks. Eelmise aasta augustis vaatasime valitsuses üle riigireformi tegevuskava ja leppisime kokku 38 tegevust, mida soovime valitsusega praktiliselt veel ära teha.

Jätkuvalt on riigireform halduspoliitilise arengu oluline suunaja, et piiratud ressursside ja samas kasvavate ootuste tingimustes oleks riigivalitsemine tulemuslik ja ka jätkusuutlik. "Eesti 2035" prioriteetse suuna, riigivalitsemise tegevuskavas on arenguvajadustena esile toodud, esiteks, valitsemise ühtsuse ja sujuva riigi toimimise tagamine, ning teiseks, riigi ja kohaliku omavalitsuse teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Strateegia "Eesti 2035" elluviimist toetab igati riigireformi üldeesmärk: elanikkonna vajadustega arvestav, ühtne ja tõhus riigivalitsemine.

Riigireformi tegevuste elluviimisega soovime saavutada mõjusama ja tõhusama riigiülesannete täitmise, kvaliteetsema avalike teenuste pakkumise, valitsussektori paindlikuma ja vähem bürokraatlikuma töökorralduse ning kulutuste suhtelise vähenemise või vähemalt nende paisumise ennetamise. Riigireformi raames on viidud läbi mitmeid tegevusi. Tegeletud on riigieelarve läbipaistvuse ja selguse küsimustega, väljatöötamisel on uus riigieelarve baasseaduse väljatöötamiskavatsus. Samuti on olulise tegevusena revideeritud riigile kuuluvat vara ja ettevõtlust. Valitsuskabineti otsusega jätkuvad arutelud ja võimalikud otsused riigi äriühingute võõrandamise või börsile viimise teemal.

Kutsun teid üles kaasa mõtlema ja tegema ettepanekuid nendeks tegevusteks, et kujundada uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimkeskne riik. Riigikogu menetluses on ju tegelikult ka riigireformi üks otsuse eelnõu. Ma väga loodan, et me ka sellega siin Riigikogus jõuame edasi minna, sest see oleks tegelikult ka valitsusele teatud konkreetse sisendi ja suunise andmine.

Riigireformi tegevuskava raames on paari viimase aasta jooksul tehtud ümberkorraldusi kaheksas riigiasutuses ja kolmes sihtasutuses. 2020. aasta augustis alustas tööd Haridus- ja Noorteamet – liideti Eesti Noorsootöö Keskus, SA Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ja SA Innove; 2021. aasta algusest Keskkonnaamet – liideti Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Põllumajandus- ja Toiduamet – liideti Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet; ning Transpordiamet – liideti Maanteeamet, Veeteede Amet ja Lennuamet. Need konsolideerimised olid väga põhjalikult ette valmistatud ja mõningate asutuste puhul varem sellised protsessid ei lõppenud tulemusega. Seekord sai teha sisulised analüüsid, läbi kaaluda kogu struktuuri ja nende asutuste toimimine, leida üles dubleerimised ja kindlasti ka tugifunktsioonid ning konsolideerimine on minu arust andnud päris hea tulemuse.

Kindlasti vaadati otsa ka pakutavatele avalikele teenustele, et muuta need Eesti inimeste jaoks selgemaks, vajadustele paremini vastavaks ja kättesaadavamaks. Praegu on veel vara hinnata, kuivõrd hästi on kõik ümberkorraldused täitnud oma eesmärki. Kuid tahan siinjuures tunnustada kõiki asutusi ja nende töötajaid, kes on nende muutustega kaasa läinud ja teevad iga päev pingutusi uue organisatsioonikultuuri ja kvaliteedi loomiseks. Veel sel aastal plaanime teha esialgse revisjoni selle kohta või esialgse analüüsi selle kohta, vähemalt otsavaatamise, kuidas need konsolideerimised on saavutanud oma eesmärgi ja kas on saavutanud.

Strateegias "Eesti 2035" on sõnastatud taotlus arendada avalike teenuste osutamist. Avalike teenuste arendamine, nende kättesaadavuse parandamine ja tugiteenuste konsolideerimised on jätkuprotsess. Rahandusministeerium on välisvahendite kaasabil toetanud EAS-i ja KredExi ühendasutuse, nüüdse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toimimise ja teenuste korralduse mudeli loomist. Samuti toetame kõige otstarbekamate lahenduste leidmist riigilaevastiku haldamiseks, et riigiasutustel oleks võimalik veesõidukite tellimusi kvaliteetsemalt teenindada.

Euroopa Sotsiaalfondi haldusvõimekuse meede on olnud väärtuslik rahastu, millega toetada suure mõjuga reforme. Sealhulgas on Sotsiaalministeeriumi haldusalas analüüsimisel mitmed tervise‑ ja hoolekandevaldkonna teenuseid inimesekesksemaks kujundavad muudatused. Oleme analüüsinud ka riigiasutuste arvutitöökoha ja serveribaasteenuste konsolideerimist, mis päädis riigi IT‑keskuse loomisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse, tagamaks riigi digiteenuste töökindlust ja turvalisust. Maaeluministeeriumi eestvedamisel on moodustamisel riigi ühendlabor, kuhu on plaanis koondada lisaks suurematele laboritele ka laborite arendusteenused. Riigi Tugiteenuste Keskus viib ellu pilootprojekti dokumendihaldusteenuse ja arhiivinduse konsolideerimiseks. See võiks olla samm liikumaks traditsiooniliselt dokumendihalduselt teabehalduse teenusele.

Riigireformi raames on tehtud tegevusi, mis muudavad kättesaadavamaks planeeringute ja ruumiandmeid, arendatud on avaandmete temaatikat ja sündmusteenuste programmi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium veab reaalajamajanduse projekti, kus koostöös Statistikaametiga luuakse võimalused, et ettevõtja, riik ja kodanik saavad säästa aega ning raha, asendades paberipõhised majandustehingud ja haldustoimingud automaatse andmevahetusega. Justiitsministeerium ja Riigikantselei teevad koostööd riigi koosloome keskkonna kujundamisel ning õigusloome selguse ja kaasava protsessi kujundamisel. Esimesed prototüübid on katsetatud ning toimub edasine arendus.

Lisaks haldusorganisatsioonilistele muudatustele ajakohastame ka riigiteenistujate tööelu. Seoses pandeemiaga nägime, et riigiasutustes on võimalik teha tööd distantsilt, mistõttu edendame jätkuvalt paindlikku töökorraldust ja kaugtööd ning võimaldame riigiasutustesse tööle asumist üle Eesti või soosime seda. Euroopa Komisjoni toel oleme edukalt toetanud avaliku sektori juhtide ja töötajate kompetentsuse arendamist ning juhtimiskvaliteeti. Euroopa Liidu rahastuse lõppedes lähiajal peame leidma vahendid riigivalitsemise ja juhtimisvõimekuse hoidmiseks ja arendamiseks avalikus teenistuses ka edaspidi. Just kompetentsed juhid ja töötajad viivad ellu "Eesti 2035" suuniseid ning aitavad tagada ühtset ja tõhusat riigivalitsemist praegustel keerulistel aegadel.

Riigihangete valdkonnas on Riigikogu menetluses riigihangete seaduse muutmise eelnõu, millega soovime parandada praktikas ilmnenud kitsaskohti. Algatasime riigihangete läbipaistvuse suurendamiseks hanketeate e-vormide arendusprojekti. Koostöös partneritega valmistame ette täiendavaid lahendusi kvaliteedi ja keskkonnahoidlike kriteeriumide kasutamiseks riigihangete korraldamisel. Kiitust on pälvinud meie riigihangete register, mis võrreldes teiste riikidega on kindlasti eesrindlik.

Austatud Riigikogu! Kolmanda teemana soovin rääkida kohalikest omavalitsustest. Strateegia "Eesti 2035" riigivalitsemise tegevuskavas on kohalikul tasandil suur-suur tähtsus. Riigivalitsemise arendamisel on meie sihiks tugevad kohalikud omavalitsused. Suur osa minu valitsemisala tegevustest on suunatud just sellele, et kohalike omavalitsuste roll oleks suurem, nende võimekus tugevam ning avalikud teenused oleksid kvaliteetsed ja kättesaadavad igas piirkonnas. Tähtis on jälgida, et see kajastuks ka eelarvestamisel ja riigi ühtlasel arendamisel.

Käsil on kohalike omavalitsuste korralduse seaduse kui valdkonna ühe alusseaduse põhjalik ülevaatamine. Pärast väga pikki ja põhjalikke arutelusid viimase kahe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eksperdirühmas esitasime eelmise aasta sügisel kooskõlastusringile mahuka seadusemuudatuste eelnõu. Üks eelnõu eesmärk on suurendada omavalitsuse enesekorraldusõigust, samas kui omavalitsuste tegevuse senised üldpõhimõtted meie hinnangul olulist muutmist ei vaja.

Omavalitsuste finantsvõimekus on seni, eriti viimastel, olnud aastatel väga hea. 2021. aasta finantsnäitajad olid aegade parimad, seda vaatamata pandeemiale ja koroonakriisile. Riik on tõstnud aastatel 2017–2020 kohalike omavalitsuste tulubaasi ja valdkondlike toetustega tugevdanud nende eelarveid. COVID-19 ja energiahindade kriisi ajal tuli riik kohalikele omavalitsustele rahaliselt appi. Ka sõjapõgenikekriisi ajal on riik kohalikke omavalitsusi toetamas. Samas on omavalitsuste finantsautonoomia väga madal ning maksuautonoomia olematu. Selles mõttes me erineme väga palju nendest riikidest, kelle poole me vaatame ja kes on olnud meile eeskujuks oma riigi arendamisel, ma mõtlen siin Põhjamaid.

Maade hindamise seaduse vastuvõtmisega on loodud omavalitsustele võimalused maamaksumäärade üle otsustada, kuidas öelda, praeguste hindade järgi, mitte 20-aastaste hindade järgi. Lähiajal tuleb analüüsida omavalitsuste finantsautonoomia suurendamise täiendavaid võimalusi. Oleme käivitanud minuomavalitsus.fin.ee veebirakenduse, mis annab valdkondadeülest informatsiooni omavalitsuste pakutavate avalike teenuste olukorra kohta. See rakendus on kujunemas keskseks tööriistaks omavalitsuste suunamisel parema soorituse poole ning annab riigiasutustele paremad võimalused erinevate poliitikameetmete sihitamiseks.

Viimase teemana soovin puudutada regionaalarengu küsimusi, regionaalarengu võimalusi ja kogu Eesti arengu tasakaalustamist. Kindlasti me arvestame ka strateegias "Eesti 2035" vajadusega tasakaalustada regionaalseid vajadusi. Aluspõhimõttena on selgesõnaliselt kirjas, et kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata elukohast. Sellest aluspõhimõttest kinnihoidmise mõõdikuks on väljaspool Harjumaad ja Tartumaad elavate inimeste osakaal. Riigikogu ja valitsus on sihiks seadnud, et aastaks 2035 piirkondlikud erinevused vähenevad ning väljaspool Harjumaad ja Tartumaad on elukoha leidnud suurem osa elanikkonnast kui 2020. aastal, mil ülejäänud 13 maakonna elanikud moodustasid 42,8% kogu rahvastikust.

Elanike ja ettevõtluse üksikutesse linnadesse koondumise riskid on pärast 24. veebruari meile veelgi ilmsemad kui varem. Strateegiat "Eesti 2035" viiakse ellu eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu. Regionaalne tasakaalustatus aluspõhimõttena tähendab, et iga minister oma valdkonna arengu kavandamisel peab arvesse võtma ka regionaalarengule avalduvat mõju ning teadlikult ja tahtlikult otsima võimalusi positiivse regionaalse mõju suurendamiseks. Hea näide eelmisel aastal tehtud töö tulemustest on KredExi käivitatud regionaalsed laenu- ja käendustooted ettevõtjatele, korteriühistutele ja koduomanikele. Riik on seadnud eesmärgiks piirkondlike erisuste vähendamise, aga ilma valdkonnapoliitika osaluse ja tõhusa koostööta ei ole see realistlik. Veelgi enam, piirkondlike erisustega läbimõeldult arvestamine valdkonnapoliitikate elluviimisel aitab kasutada avaliku sektori ressursse tõhusamalt ning rakendada piirkonna kasutamata potentsiaali parimal moel valdkondlike arengusihtide huvides.

Strateegias "Eesti 2035" on esile toodud mitmed regionaalse arengu väljakutsed, mille lahendamine vajab Riigikogu, valitsuse ja ministeeriumide ühist pingutust. Näidetena toon mõned neist. Kagu‑Eestis on tervena elatud eluiga üle kümne aasta lühem võrreldes Põhja- ja Lääne-Eesti elanikega. Eesti tööjõu tootlikkus on kasvanud, kuid piirkondlikult muutunud veelgi ebaühtlasemaks. Ettevõtete teadus‑ ja arendustegevuse rakendamise võimekus piirkonniti on erinev. Eesti regionaalset arengut pärsivad ka suured piirkondlikud erinevused töökohtade pakkumises, ettevõtlusaktiivsuses, ettevõtete teadmismahukuses ja lisandväärtuses ning tootlike töökohtade paiknemises.

Eestis suureneb väljaspool keskusi asustamata ning halvas seisukorras eluruumide hulk. Sealhulgas on avariilises või halvas seisukorras kolmandik Eesti ehituspärandist. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutused mõjutavad enim Ida‑Virumaad, Kagu‑Eestit ja Kesk‑Eestit ning keskustest kaugemaid piirkondi. Selleks et paremini koordineerida ja suunata ministeeriumide tegevust regionaalse arengu toetamisel, oleme 2021. aastal koostanud regionaalse arengu tegevuskava. Valminud tegevuskava aitab liikuda meie üldise strateegia "Eesti 2035" arengusihtide poole, võimaldab jälgida regionaalarengu hetkeolukorda ja tegevuskavas määratletud juurprobleemide lahendamise arengut. See koondab neljaks järgnevaks aastaks rakendusplaani keskvalitsuse tegevused, millel on arvestatav mõju regionaalse arengu juurprobleemide lahendamisele. Regionaalse arengu tegevuskava iga-aastase ülevaatamise ja seire tulemused on järgmistel aastatel üheks nurgakiviks siinsamas Riigikogule antavas ülevaates "Eesti 2035" elluviimise tulemustest.

Eelmisel aastal tehtud töös regionaalse tasakaalu suurendamiseks andsid tooni ettevalmistused perioodi 2021–2027 välisvahendite kasutuselevõtuks. Taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava toetuse maht kokku ületab 4 miljardit eurot. Riigihalduse ministri valitsemisalas rakendatavate regionaalsete erimeetmete eelarve on 257 miljonit. Kooskõlas "Eesti 2035" sihtidega oleme keskendunud regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamisele koostöös omavalitsustega ning lahendustele väheneva rahvaarvuga kohanemiseks, et tagada kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ka 10–15 aasta pärast. Koostöös teiste ministeeriumidega oleme töötanud välja ulatusliku põlevkivienergeetikast väljumist toetava õiglase ülemineku toetuste paketi Ida‑Virumaale. Kagu-Eesti tööturu toetamiseks on kavandamisel just selle piirkonna ettevõtetele arengukiirendust pakkuv investeeringutoetus.

Tulen tagasi selle juurde, et strateegia "Eesti 2035" aluspõhimõttena sõnastatud regionaalse tasakaalu saavutamiseks on vaja eri valdkondade poliitika osalust. Julgen öelda, et uue perioodi välisvahendite planeerimine on suurima regionaalse mõjuga protsess eelmisel ja käesoleval aastal. Ma ei pea siinkohal silmas üksnes enda valitsemisala meetmete käivitamist, vaid eelkõige teiste valdkondade rolli ja vastutust. Nende toetusmeetmete kujundamisel tehtavad valikud määravad ära selle, kas me riigina suudame vähendada piirkondlikke lõhesid tervise, tööturu, tootlike ja kõrgepalgaliste töökohtade paiknemise või teadusarenduse valdkonnas.

Võimalused meetmete regionaalse mõju paremaks suunamiseks on olemas ning ministeeriumidele ka hästi teada. Sõltuvalt kitsaskohast on näiteks võimalik piirata meetme sihtpiirkonda, kehtestada piirkondlik eelarvejaotus, määrata piirkonniti erinevad toetusmäärad või toetatavad tegevused, kaasata projektivalikusse piirkondade esindajad. Mitmetes meetmetes on sellised põhimõttelised otsused juba tehtud. Juuliks koostame põhjaliku ülevaate kõigi regionaalse arengu väljakutsetega seotud meetmete kohta. Olen valitsuskabinetis korduvalt öelnud, et iga minister oma valdkonnas peab olema regionaalminister. Riigihalduse minister üksi piirkondade arendamise probleeme lahendada kindlasti ei suuda.

Head Riigikogu saadikud! Kutsun ka teid üles olema nõudlikud ja vajaduse korral kriitilised valdkonnapoliitiliste otsuste regionaalse mõju suhtes. Olge varmad üle‑eestiliste positiivsete arengusuundade ja eesmärkide taustal püsima ning nägema kindlasti ka piirkondlikku mõõdet. Tänan teid tähelepanu eest!

17:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, Riigikogu liikmed soovivad ka küsida. Aivar Kokk alustab.  

17:26 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kõigepealt tänan sisuka ettekande eest. Sa oma ettekandes rääkisid lühidalt ka energiamajandusest, tuulikuparkidest ja kõigest muust. Kas sa oskad öelda, millal võiks valitsus tulla Riigikogu ette energiamajanduse plaaniga? Sest tegelikult kogu regionaalmajandus ja kogu ettevõtluse areng Eestis sõltub väga paljus energiamajandusest – sellest, kas me kasutame tuule- ja päikeseparke, koostootmisjaamu, tuumaenergiat, LNG vedelgaasi või põlevkivienergiat. Meil ei ole kokku lepitud, millises suunas Eesti edasi läheb. Räägitakse roheenergiast, aga tegelikult sinna jääb arusaamine, et ajame puitu ahju. Kõik muu jääb kuidagi sihukeseks poolikuks, eriti kui ... (Juhataja helistab kella.) Siin viimastel nädalatel, paar nädalat tagasi majandus- ja kommunikatsiooniminister ütles, et päikeseparki ei ole vaja. Millal tullakse siia energiaplaaniga regionaalses vaates?

17:27 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! See pigem on jah vist küsimus majandus- ja taristuministrile. Aga ma ka rääkisin, et selles valdkonnas sellised esialgsed arendused tuleb ette näha planeeringutes, nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse planeeringutes. Mul on hea meel, et merealaplaneering on nüüd valmis kehtestamiseks, see seisab veel mõne eelnõu taga, mis on Riigikogus vastuvõtmisel. Me oleme selle koordineerinud ja sünkroniseerinud.

Mis puudutab energiamajanduse pikemat vaadet, siis kindlasti üks mõjur on siin ka see, et 2030. aastaks on Euroopa Liit seadnud teatud kõrgemad eesmärgid, kui seda oli varem. Ehk siis see kliima- ja energiakava, mille me esitasime minu teada 2019. aasta lõpus, läheb kindlasti uuendamisele. Ja muidugi viimaste aegade sündmused. Eks energiakandjate puudujääk ja võimsuste puudujääk, mida me hakkasime tunnetama juba sügisel, on tegelikult kogu maailmas ja ka meie regioonis väga valusalt tunda. Muidugi probleeme lisas ka Venemaa algatatud sõda Ukrainas. Me teame seda kindlalt.

Esimesed kiired sammud me oleme astunud, et seda varustust tagada, vähemalt, mis puudutab osa energiakandjaid. Kahjuks just gaasi hind on mõjutanud ka elektri hinda meie piirkonnas viimasel ajal väga palju. Aga kuidas sellisest monosõltuvusest väljuda ja millised energialiigid vajavad arendamist? No varasemates plaanides on nad kõik kirjas, tuleb neid plaane vaadata.

Eelmine nädal näiteks me vaatasime korra otsa ka sellele, kuidas on tuumaenergeetika kasutusele võtmise töörühm oma tööd teinud, kas me ei saaks seda kiirendada, et saada vastus, millised juhitavad võimsused Eestis veel võimalikud on. Ma tean, et majandus- ja taristuminister tuleb juunis uuesti valitsuse ette, et tutvustada laiemat pilti kogu sellest tulevikku suunatud energiaplaanist, mis viimaste sündmuste valguses vajab ka teatud korrektsiooni. 

17:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun! 

17:30 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma usun, et te olete nõus sellega, et maaelu on Eesti arenguks ülioluline, sest ta tagab selle säilivuse. Aga kahjuks oli reedel Euroopa Liidu asjade komisjoni istung, kus valitsus surus vaatamata Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikute vastasseisule läbi sellise Euroopa Liidu direktiivi toetuse, millega hakatakse Eestis ääremaadel elamufondi kokku tõmbama. Olge hea, palun kirjeldage seda protsessi detailselt, mismoodi me hakkame ääremaadel Eestis elamufondi kokku tõmbama.

17:30 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Ma konkreetselt ei tea, millist asja te seal komisjonis arutasite. Üks protsess, mida ma ka siin ettekandes kirjeldasin, on see, et kahanev elanikkond ei ole tekkinud üleöö. Aastakümneid on tegelikult toimunud linnastumine, see on globaalne protsess. Eestis on see olnud tingitud ka ühest ühiskonnakorrast teise minekust. Ma tuletan meelde, et põllumajanduses töötas meil [kunagi] vist 16–17% tööealisest elanikkonnast, praegu töötab 3%. See kõik on mõjutanud ju maapiirkondi ja sealt on tekkinud need lõhed, et mingid piirkonnad on arenenud kiiremini, mujalt on inimesed lahkumas, on ka demograafiline küsimus. See on terve kompleksne vaade.

Üks osa, millega on minu ametkond tegelenud viimastel aastatel, on see, et me oleme teinud pilootprojekte, aga samas toetanud teatud asju Euroopa Liidu rahaga. Näiteks, mis puudutab keskuste ja maakonnakeskuste keskväljakuid, kõik küsivad, et mis see aitab. Aitab küll. Kui me tihendame seda elamisruumi, mis seal keskustes on jäänud, siis sellel on kindlasti peaaegu otsene mõju sellele, kas inimesed seal tahavad elada või ei taha. Nii et elukeskkond ja eluruum on nii olulised.

Ja kindlasti eluasemete teema. Me räägime küll, et on jäänud pooltühjad kortermajad, aga kvaliteetset eluaset väga palju ei  ole. Ei ole maakonnakeskustes, kaugemal siit Tallinnast, ei ole teistes keskustes. Nagu ma nimetasin, mõned meetmed me oleme siin vastu võtnud. Ma mäletan küll, et mul kulus ikka mitu aastat, et KredExist saaks need asjad kätte. Nüüd nad on, nii et kortermajade rekonstrueerimine seal Tallinnast väljaspool, Harjumaal, ja Tartu linna piirkonnast väljaspool on soodsam, toetused on suuremad ja on võimalik saada ka regionaallaenu. Siis KredEx annab eluaseme rekonstrueerimise või ostmise korral maapiirkonnas ka pangalaenule tagatist kuni 80%. Nii et vaikselt on neid meetmeid tulnud, mis aitavad ka inimeste eluasemeprobleemi lahendada.

Aga probleemid on nii suured, et seal on pikalt veel minna. See tühjenevate korterelamute projekt ei tulnud või programm ei tulnud ka ju heast elust. Mäletate ise, kui mõned aastad tagasi Kohtla-Järvel kortereid näidati. Inimene, kaks, kolm, neli inimest suures kortermajas enam elada ei saa, sest sealt on kõik välja lülitatud, eks ju. Nüüd me oleme lihtsalt omavalitsustega käinud selle protsessi läbi. Meil on olemas teatud selline teekaart või juhend, kuidas sellega tegeleda. See ei ole kerge protsess, me oleme aidanud seda läbi käia kolmes omavalitsuses: Lüganuse, Kohtla-Järve ja Valga. Valga on olnud ise väga innukas selle teemaga tegelemisel. Meil on nüüd teatud tööriistad olemas.

Ma ütlesin ka, et nii Ida-Virumaa programmist selle tegevuse jätkamiseks on ette nähtud 1 miljon ja üle Eesti järgmisel aastal 2 miljonit. Saab toetada küll omandi asendamist, sundvõõrandamist, et saaks lahendada vähemalt selle, et need kõige hullemad majad, kus ei ole võimalik nii või teisiti enam elada, saab tühjaks teha ja tõenäoliselt ka lammutada, ja need, mis on paremas korras, saab siis vastavalt rekonstrueerida. Nii et see peaks ikkagi tõsiselt parandama elukvaliteeti maapiirkonnas. Aga ma räägin, et pikk tee on käia, need on esimesed sammud alles.

17:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Urve Tiidus, palun!

17:34 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Strateegia "Eesti 2035" on seadnud eesmärgiks piirkondlike erinevuste vähenemise. Teil on siin selle ettekande taga üks väga hea tabel, mis räägib olukorrast Eestis väga erinevatel teemadel. Siin on arukas, tegus, tervist hoidev inimene ja ühiskond, jne, jne, majandus loomulikult. Te oma ettekandes väga hästi esitlesite neid meetmeid, mida välisrahastusega Euroopa Liidu uue rahastusperioodi ajal tahetakse teha. Loomulikult suhteliselt põgusalt, eks. Aga mis teie enda jaoks on need kõige vajalikumad meetmed, et neid piirkondlikke erinevusi vähendada? Elamumajandusest te juba rääkisite, aga muud, mis puudutavad majandust, elukeskkonda jne.

17:35 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Väga detailselt kõiki meetmeid ma ei oska kirjeldada, kuigi ma tean, mis puudutab näiteks selle viimase miili edasiarendamist või ehitamist, kus on võetud ette maakondlikud portfellid, mitte ei lähe hargne jälle sellest piirkonnast, kus on nii või teisiti arenenum elu.

Minu eesmärk on olnudki läbi selle regionaalse arengu tegevuskava. Miks ma seda üldse eelmisel aastal ette valmistama hakkasin? Selleks, et kõik valdkonnad kirjeldaksid ära oma tegevused. Mitte nii, nagu meil oli siin Ida-Virumaa tegevuskavas kunagi 2015 kirjeldatud, nii et kogu sellest tegevusest, mis üle Eesti tehti, üks jupp, mis oli Ida-Virumaale suunatud, tõsteti sinna tegevuskavasse. Aga kui ta on ühetaoline ja ta kuidagi selle piirkonna arengut võrreldes teiste piirkondadega ei aita järele või ei kiirenda, siis ei ole mõtet selliseid tegevusi näidata. Teid me ehitame igal pool, jah, võiks mõnel pool võib-olla rohkemgi. Ja nii edasi.

Eesmärk on see, et kõik need valdkondlikud tegevused, meetmed, mis on ka Euroopa Liidu uues rahastus, oleksid kirjeldatud prioriteetsena piirkondade suhtes. Ma olen ka seda öelnud, et kui me võrdlesime neid juurprobleeme selle regionaalse arengu tegevuskava juures, siis viimased viis aastat õnneks need lõhed ei ole nii palju suurenenud nagu varem. Tegelikult ka see poliitika, mida on Euroopa Liidu vahenditega tehtud – me oleme ka siiamaani seda prioriseerinud, ehkki minu arvamusel mitte piisavalt, seda tulebki rohkem teha –, on siiski mõjunud, kui me vaatame üldpilti, siis see on mõjunud. Aga samas jälle, ütleme, kui varem oli välja joonistunud Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti, kus need näitajad olid kõige kehvemad, siis viimasel ajal on Kesk-Eesti umbes samal tasemel. Tänu sellele, et Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti pole enam nii palju maha jäänud, on Kesk-Eesti nagu maha jäänud sellest arengupiirkonnast. Kui võrrelda, siis ausalt öelda küll, kõik need näitajad, mis sealgi on toodud, näitavad, et väikeste erinevustega eri teemades või valdkondades on väga sarnased kõik piirkonnad selle arengutaseme poolest, välja arvatud arenenud piirkonnad, nagu Tallinn ja Harjumaa, Tartu linna piirkond, Pärnut võib ka veel mainida. Aga üldiselt enamikus on enam-vähem samad probleemid niisuguse väikese, ütleme, oma spetsiifikaga, võtame kas või Ida-Virumaa, ja nüüd tuleb nendega tegeleda.

Samas muidugi, üks tabel, mille ma lubasin küll saata, aga vist ei saatnud veel – me võrdlesime ära ka selle, kuidas on näiteks Euroopa Liidu riiklikest programmidest raha jaotatud. Seal on näha, et Harjumaale ja Tallinna keskmisest maakonnast, kui me lihtsalt elaniku kohta võrdleme, kui palju riik on pannud riigi ja Euroopa raha, on Tallinn ja Harjumaa saanud elaniku kohta alla 50%. Nii et seda oleme me siiamaani ka teinud, me oleme prioriseerinud neid teisi piirkondi. Aga jälle, ega seal ei saa ka mingi võluvitsaga lüüa. Kõik needsamad probleemid, olgu ühendused, internet, eluase, töökohad, ettevõtluse areng just lisandväärtusega töökohtade tekitamisel, mis meil praegu on – ütleme, Ida-Virumaal on nagu kontsentreeritult see teema tulnud. Aga eks me oleme sellega tegelnud Kagu-Eesti programmi raames, mõningate teiste selliste meetmete raames.

Kuidas ma siis ütlen? Me oleme nagu katsetanud seda rohkem kui väga mõjusalt seda teinud või väga piisava ressursiga teinud. Aga meil on see oskus olemas, nii et me saame eri valdkondades piirkondade arengut väga hästi suunata, tõhusalt suunata. Kui selleks tuleb ka rohkem ressurssi, siis ma väga loodan, et positiivsed tagajärjed on tulemas.

17:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Anneli Ott, palun!

17:39 Anneli Ott

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus kattub ka eelmise küsimusega. Ma väga pikka sissejuhatust ei tee. Needsamad teenused. Meil on haldusreform toimunud, aga omavalitsuste võimekus investeeringuteks on arusaadavalt erinev. Ja need erinevad võimalused, mida kasutatakse, nii riiklikud kui ka Euroopa Liidu programmid, on erinevate nõuetega. Kas on olnud sellist arutelu või pigem, kuidas sina ministrina näed, kui ühe omavalitsuse teenus teise omavalitsuse teenusevajadust katab, siis kas on võimalik neid programme niimoodi laiendada, et mitte ainult omavalitsus, kes teenust teises omavalitsuses ostab, ei toeta seda oma eelarvest, vaid võiks ka nendest programmidest teenuse ehitamiseks (Juhataja helistab kella.) raha taotleda, ütleme, sellesama hoone ehitamiseks, mis asub teise omavalitsuse territooriumil? Neid näiteid on kindlasti palju, aga see põhimõte iseenesest.

17:40 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh! Väga hea küsimus. Eks me oleme siin, eriti peale haldusreformi, nüginud kogu aeg seda maakondlikku koostööd ehk seda, et omavalitsused vaataksidki laiemalt kui ainult oma territooriumil seda teenust, olgu see haridus või midagi muud. Ka ühistransporti korraldavad omavalitsused otsustavad ju läbi ühistranspordikeskuste. Neid teenuseid on palju, mida on koos vaja teha. Ka ettevõtluse areng või, ütleme, just nimelt see, et neid töökohti seal luua ja paremaid töökohti luua, me oleme selle püstitanud just maakondlikult omavalitsuste ette ja oleme seda toetanud rahaliselt. See on MATA raha, maakondliku arengustrateegia raha, kuhu me lisasime kolm aastat tagasi ka päris olulise summa, millega saabki teha neid ettevalmistavaid tegevusi, koostöös läbi analüüsida, mõelda mingeid projekte. Kagu-Eesti tegigi ühe sellise piloodi analüüsi, et kuhu on mõtet rajada näiteks tööstusparke ja millisel moel. Ja nad said päris hea tulemuse. See on kogu piirkonna peale läbi kaalutud, mitte iga omavalitsus ei ütle, et ah, ma igaks juhuks teen siia tööstuspargi, kas sellest on tolku või ei ole. Aga seal on kõik põhjalikult läbi kaalutud ja need kohad, need keskused, kuhu on nõudlust ja vajadust, kus on olemas muud teenused ja kuhu oleks mõtet neid tööstusparke rajada, ja vastav infra muidugi. Ja see on andnud tulemuse.

Me oleme rääkinud ka teatud regionaalsest koostööst. Tihtipeale maakonna piirid ei anna teatud teenuste kohta vastust, et saab kõike ainult seal korraldada. Aga niisuguse regionaalse kaalumise koht ehk regionaalarengu nõukogu, see on praegu niisugune piloteerimise ettepanek, me prooviksime mingis regioonis ära. Ma arvan, et Kagu-Eesti või Lõuna-Eesti võib olla just üks see koht, kus vaadatagi natuke laiemalt seda pilti. Aga noh, see on ka omas arengus. Nii et maakondlik koostöö, eks see sujub ka nii, nagu ta sujub, eks ju. Omavalitsustel on seal suur sõnaõigus, meie saame nügida rahaga või teatud suunistega või, ütleme, teadmisega aidata neil neid asju teha. Aga näiteks ka see euroraha, mis tuleb nüüd just regionaalsest potist ehk PO5, on planeeritud nii, et lõplikud otsustajad ongi maakondlikud omavalitsused koos, nemad prioriseerivad ja panevad järjekorda, mida on vaja teenuste arendamiseks või piirkonna arendamiseks, ettevõtluse arendamiseks, millised projektid on eespool. Ja ma tuletan meelde, et omavalitsused on saanud ka selle ülesande peale haldusreformi koostada maakondade arengustrateegiad, mida siis ka jätkuvalt uuendatakse, ajakohastatakse ja kohandatakse.

Nii et eks see on raske tee ja kindlasti on tõrkeid ees, aga me oleme pidevalt nagu seda maakondlikku koostööd siiski aidanud ja tõuganud tagant. Need otsused peab tegema maakonna tasandil. Ma väga loodan, et ei lähe jälle selliseks jagamiseks, et mulle-sulle, sulle-mulle, vaid et seal oleks ikka mingi analüüs ka taga. Kuidas – raske küsimus, on ju, ei tahagi detailselt rääkida – koolivõrk välja hakkab nägema? Noh, näiteks maakondlik, on ju, mitte ühe omavalitsuse oma, vaid maakondlik. Ei olegi kerged otsused, ongi rasked otsused, seal tulebki otsustada, mida me siis rekonstrueerime, mida me ehitame jne.

17:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Yoko Alender, palun!

17:44 Yoko Alender

Aitäh, austatud aseesimees! Hea minister, aitäh selle ülevaate eest! Üks viiest suurest eesmärgist strateegias "Eesti 2035" on tõepoolest hea elukeskkond. Arhitektina ja planeerijana muidugi tunnetan, et see valdkond on ikka veel pisut ... Võib-olla me ei suuda veel mõista neid mõjusid, kui laialdased need on. Rääkisite siin ruumiloome kompetentsikeskusest, ometi kuuleme, et kohalikud omavalitsused ikkagi tunnevad, et meil on planeerimise kompetents väga ebaühtlane. Ja on ju ka sellessamas OECD raportis soovitused valdkondadeülest haldusjuhtimist ja juhtimistasandeid korrigeerida. Te eelmise keskkonnaministriga, ma tean, vaidlesite selle ruumiloome või MARU, maa- ja ruumiameti teemal. Kas uue ministriga äkki olete saanud kokkuleppele, kus see võiks asuda? Ma arvan, et see on väga oluline. 

17:45 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! See MARU on tõesti hea küsimus. Ehk maa- ja ruumiamet. Ma tunnengi seda initsiatiivi rohkem ruumiloojate poole peal. Kui me läheme valdkondade sisse, olgu Maa-amet, kes peaks olema kuskil, ütleme, see platvorm, mille peale seda teha, siis tekivad ikkagi asutuste vahelised, silotornide vahelised vaidlused, kuhu ja mida. Kahju, et nii on läinud. Ütlen ausalt, jah, mina ei ole seda poliitilist vastuolu suutnud murda. Võib-olla ei ole need plaanid olnud ka, ma ei tea, nii head. Siis tuleb etteheiteid teha mulle, kes ma seda analüüsisin. Aga me oleme seda ruumiloomet planeeringute juures üritanud ise oma jõududega tugevdada, sest riigihalduse ministri haldusalas on planeeringute osakond, kes töötab ka sellealast poliitikat välja, planeerimisseadus, planeeringute, andmekogu, ja samas on regionaalhaldustalitused, kus ma vähe nalja visates ütlen, et on 2,5 tegelikku planeerijat, on ju. No natuke on rohkem, oleme juurde võtnud nüüd. Koondasime juhte ja võtsime planeerijaid juurde.

Aga ruumiloome- ja planeerimiskompetentsi on vaja juurde. Sest nagu ma rääkisin, meil on rivis väga palju planeeringuid. Ainult et riigi eriplaneeringud tuleb protsessina vedada ja seda peavad tegema minu planeerijad ja osakond. Seal on tihtipeale ka teiste ministeeriumide panus, olgu see Keskkonnaministeeriumilt uuringute näol või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Üks asi on protsessi vedamine. Ka see vajab ressurssi.

Palju suurem, minu arust, puudujääk on kohalike omavalitsuste planeeringute nõustamine, just ruumiloome mõttes. Me üritame anda oma parima igal juhul siin. Tõenäoliselt tuleks Kultuuriministeeriumiga, mis puudutab arhitektide või ruumiloome vaadet, veel kord maha istuda, et teeme ära selle, mis praktiliselt on võimalik teha, kui MARU‑ni nii kiiresti ei jõua. Praegu vähemalt mina kavatsen küll ka riigi eelarvestrateegia raames esitada taotluse, sest me lihtsalt muidu ei jaksa neid riigi eriplaneeringuid, kohalike omavalitsuste üldplaneeringute nõustamist ja kogu seda asja enam vedada. Siin on ressursipuudus. Ja kui me tahame, et need arendused kunagi tulevad ... Praegu küsitakse, et aga miks siis ei ole meil valmis need kohad, kus saaks kas maal või merel tuuleenergiat toota. No see on omaette küsimus. Ma arvan, et ei olnud arendajate survet siiamaani, nüüd on. Elektri hind oli liiga madal. Nüüd on elektri hind selline, et tasub ära. Aga see oli minu üks märkus.

Me oleme tegelenud nagunii sellega. Võib-olla oleks pidanud tegelema veel ja rohkem ressurssi panema, aga nüüd on selge, et sinna on ressursse juurde vaja. Ma kindlasti üritan teha endast parima, et seda kompetentsi suurendada.

17:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

17:47 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Erinevalt kahest varasemast tutvustusest, kaitseministri ja sotsiaalkaitseministri valdkonnast, paistate teie selles mõttes positiivsega silma, et te olete lisanud oma ülevaatele ka ühe mõõdikute tabeli. Paraku on see küll ainult ühe valdkonna kohta neljast, aga igal juhul on see kiitmist ja kiitust väärt. See on väga hea tabel ja väga ülevaatlik. Aga nüüd mu küsimus. Kuidas kolme ülejäänud valdkonnaga on? Kas sellist tabelit kolme ülejäänud valdkonna kohta pole tehtud, polegi kavas teha? Ja kui on, siis võib-olla te ikkagi samas võtmes, nagu te seda regionaalarengut olete kirjeldanud – ma ütlen veel kord: see on väga hea –, ehk prooviksite ka kolme esimest valdkonda kuidagi kirjeldada. Või on võimalik näiteks saata meile lihtsalt ülevaade, nii nagu te seda viimast olete teinud?

17:48 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimast! Hea ettepanek. Kuna me tegime regionaalarengu tegevuskava, siis selle protsessi raames me võtsime välja kogu statistika, mida oli võimalik võtta. See ei ole ka kerge. Maakonnapõhist statistikat on väga keeruline saada. Enamasti on see NUTS-upõhine ehk, ütleme, selle, mis on Eurostati andmeteks kindlasti vaja, Statistikaamet teeb statistikat nende regioonide kohta, mis on NUTS III piirkonnad, aga maakondade kohta on statistikat kahjuks isegi vähem. Siit tuleb see välja, nendele vastuseks, miks seda statistikat vaja. On ikka vaja, muidu on väga raske otsuseid langetada, kui ei ole võrdlust või baasi olemas.

Me oleme erinevaid teinud, ei ole sellist tabelit päris, kus need mõõdikud on, aga, ütleme, riigireformi tegevustes või avalikus teenistuses me seirame erinevaid asju, näiteks avalike teenistujate palka eri asutustes või töötajate palka, ja anname sellest ülevaate igal aasta. Siin ka avaliku teenistuse aruande suhtes, nii et seal on ka päris hästi kõik ära kaardistatud. Nii et ei ole ainult ühes valdkonnas, on teistes ka. Aga väärt mõte! Eks arengusuundade planeerimisel oleks alati vaja vaadata otsa sellele olukorrale, mis parasjagu on. Jah, just nii.

17:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

17:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlete siin, et tuleb uuele ringile minna kohalike omavalitsuste ühinemise [teemaga] ja präänikut olete arutanud 2025. aastast, rahalist präänikut. No meil Tartumaal on seitse omavalitsust, Jõgeval kolm ja mõnel pool on rohkem kui kolm, aga mõnel pool on ainult üks. Kui suur see präänik on, olete arutanud, selleks et ajada kokku suurteks valdadeks nii nagu Saaremaa?

17:51 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! No me ei ole seda täpse eelnõu ... Ongi oluline, siin on olnud see kaalutlemine, et osa nõuab juba järgmist riigi haldusreformi. Me oleme valitsuskoalitsioonides, eelmises EKRE ja Isamaaga ja tegelikult ka üle-eelmises, öelnud välja, ja ka selles koalitsioonis me tegelikult otsustasime, et mingisugust sunniviisilist haldusreformi omavalitsustele hetkel ei plaani keegi. Ma arvan, et see on ka õige. Tuleb nendes piirides, mis on praeguseks haldusterritoriaalse reformi tulemusel välja joonistunud, korraldada elu ja teenuseid võimalikult hästi. Kompetentsid on ikkagi suurenenud, rahakotid on ka natukene suurenenud. Seda võib öelda. Ka tulubaasi me tõstsime.

Esialgu on välja pakutud, et 2025. aastaks – pidades silmas, et siis on järgmised kohaliku omavalitsuse valimised – tuleks tuua tagasi ühinemistoetus. Noh, see on vabatahtliku ühinemise toetamiseks. Ma täpseid valemeid ei mäleta, aga minu arust oli seal 100 eurot elaniku kohta arvestatud, kui kaks omavalitsust ühinevad. Oli kaalumisel ka see, kas toetada maakondlikult, nii nagu Saaremaa peaaegu on, kuigi seal ka ei ole ainult üks omavalitsus, seal on paar tükki veel, Saaremaalt, eks ju, Saare maakonnas, ütleme siis nii. See on valikute küsimus.

Mina pidin selle küsimuse esitama uuesti riigi eelarvestrateegia raames, sügisel. Kabinetis käisin ja tutvustasin seda ettepanekut. Kui valitsus peab vajalikuks, siis planeeritakse see summa, mida on ka raske prognoosida, mitu omavalitsust ühineb aastal 2025. Ma ei ole eriti entusiastlik, et neid on meeletult üle Eesti, aga olen kuulnud, et mõnel pool siiski juba neid plaane hautakse. Ma arvan, et see soodustaks kindlasti seda ühinemist. Ega see ühinemine pole eesmärk omaette. Seesama küsimus, mille kohta Anneli Ott küsis, et koostöö on oluline – kui erinevate teenuste või toimetamiste suhtes tehakse koostööd ja selles koostöös sünnib uus omavalitsus, suurem omavalitsus, siis võiks seda toetada.

17:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

17:53 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Aitäh selle 27-minutilise ja 29-sekundilise ettekande eest. Oli juba palju kuuldut, aga kordamine on tarkuse ema.

Minu küsimus puudutab tegelikult laiemat vaadet ja see vaade on "Eesti 2035". See vaade on järgmised Riigikogu valimised. See vaade puudutab üldist õigusloomet siin saalis ja probleemi, et regionaalne areng ei ole prevaleeriv tihti nendes küsimustes. See mis on minu arvates probleem ja see tekitabki selle üha süvenevate erinevustega tabeli siin lõpus. Minu küsimus teile kõlabki nii. Te olete olnud omavalitsusjuht, n-ö mees maapiirkonnast, probleemide keskelt, elust enesest. Mis on need kolm õiguslikku ja olulisemat arengut, millele peaks Riigikogu mõtlema järgmiste valimiste järel?

17:54 Riigihalduse minister Jaak Aab

Jah, aitäh! Ajad ja majad, aasta siis oli vist 2022 umbes, kui ma siin mõne huvilise toel oma fraktsioonist kirjutasin kokku regionaalarengu seaduse. Siiamaani sellist vastu pole võetud. Nii et mõte teile siia. Mina olen üritanud praktiliselt asju lahendada. Ja see regionaalarengu tegevuskava, ma ei oska neid seadusi ette lugeda praegu, et mis seal peaks olema ja kuidas valdkondlik poliitika peaks seda arvestama. Need ilusad sõnad on arvatavasti kõigis arengukavades sees. Aga tegelikult, miks ma keskendusin praktiliselt just regionaalarengu tegevuskava tegemisele? See on praktiline dokument. Jah, ta lähtub "Eesti 2035" eesmärkidest ja mõõdikutest, aga see on väga praktiline dokument, mida saab igal aastal jälle üle vaadata, eelarve eel, et kas valdkonnad on täitnud need lubadused, mis nad on sinna kirja pannud, ja koordineerida ka seda tegevust, eks ju. Sest tegevuskavas, kui kõik need tegevused on kokku planeeritud, saab vaadata, kuidas need mõjuvad ja saab mõõta ka natukene, eks ju. Siis tekib mingi pilt. See oli minu praktiline valik. Aga kui keegi sooviks kirjutada kokku regionaalarengu seaduse, siis jõudu tööle.

17:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun! 

17:55 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ka mina ei kuule seda ettekannet päris esimest korda. Aga ma võin öelda, et hea ülevaade, aitäh selle eest! Aga jutt oli asutuste konsolideerimisest. Eelmise aasta lõpus küttis hästi kirgi Erametsakeskuse ja KIK-i ühendamine. Kuna neil on niivõrd erinevad eesmärgid, siis minul on väga keeruline selle tulemuslikkust näha. Milline see seis praegu, hetkel on?

17:56 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimast, aga seda peaks küsima keskkonnaministri käest. See on jätkuvalt vist mõte. Ma ei tea, kas analüüs on tehtud, seda nad pidid tegema. Momendil mina rohkem ei tea. Minu teada see vist ei ole edasi liikunud, nii palju kui mina tean. Vähemalt minu abi – riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond on minu haldusalas ja tavaliselt me neid analüüse aitame teha või anname vähemalt rahalisi vahendeid – küsitud ei ole. 

17:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets, palun!

17:56 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma ei tea, miks Eesti riigis väga palju loodetakse sellele, et asutuste liitmine lahendab kõik probleemid. No tegelikult ei lahenda. Me maakondades teame ju väga hästi, et nüüd see koostöö jääb selle taha, et öeldakse, et kohapealsel inimesel, ametnikul, kes seal on, otsustusõigust ei ole, tuleb Tallinnast otsustada. Sinna need asjad kukuvad tavaliselt. Aga kui ma nüüd selle põgenikekriisi ajal olen ringi käinud mööda Eestit, Pärnus ja igal pool mujal, siis räägitakse sama juttu, mida koroonakriisi kohta, et maavalitsusi oleks meil väga vaja. Meil ei ole enam seda koostöö kohta, kus riik ja kohalik teadmine kokku saavad ja kus ka kompetents või teadmine püsib. Neid võib ju ajutiselt luua. Regioonipõhiselt riik läheb nagu niisuguseks suuremate regioonide põhiseks, aga seda kohapealset probleemi seal maakonnas nii ei lahenda. Kas te oskate öelda, mis see teie nägemus seal oleks?

17:57 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Tegelikult vabatahtlikult võib ka maakondliku kriisikomisjoni moodustada, kui selleks soovi on omavalitsustel. Ja neid on ka sellises vormis koostööd tehtud kriiside ajal. Üks õpetus, mis oli sellest Lõuna-Eesti tormist, mäletame siin mõni aeg tagasi, paar aastat tagasi vist, mis tuli just parasjagu enne järgmisi kriise, oli see, et kindlasti tuleb määrata see koordineeriv asutus, kes seda kriisikoostööd seal juhib. Ma arvan, et see õppetund oli tol korral päris hea. Kui tuli koroonakriis, siis pool päeva vist vaadati üksteisele otsa ja saadi kohe aru, et Terviseametil pole regioonides sellist ressurssi, et vedada ja koordineerida kriisi. Regionaalse kriisijuhtimise ülesande sai endale Päästeamet, kes nii kohalike omavalitsuste kui ka kohalike asutuste koostööd reguleerib. Sealt tuli ka väga selge infovahetus ja juhiste andmine. Riigikantselei siit juhtis seda süsteemi, mis päästeametite kaudu jõudis kohale regionaalselt.

Ma ei tea, kas maavalitsuste tagasitoomine midagi enam aitaks. Kriiside puhul see võib-olla aitaks parandada regionaalse kriisikomisjoni tööd. See on nüüd erinevate kriisidega läbi proovitud. Ja päris hästi toimib, ausalt öelda. Võta müts maha Päästeameti ees, sest ikkagi jõustruktuur on selline, kes asjad korda paneb kiiresti ja koordineerib. Ma arvan, et seda on vaja. Nii nagu põgenike puhul PPA võttis juhtimise üle ja tegi protsessid selgeks, kes millega tegeleb. See loksub paika. Seal on palju probleeme, ma tean, aga nende probleemidega maadlevad kõik riigid. Ma rääkisin just Leedu ministriga ja ausalt öelda nemad ütlevad sealtpoolt vaadates, et Eesti on suht hästi hakkama saanud, mis puudutab põgenikega seotud küsimusi.

Mina ise ei poolda. Tegelikult heas mõttes maavalitsus peaks olema see omavalitsusliit seal maakonnas. Seal nad võiksid küll ambitsioonikamalt maakonna arengut puudutavaid küsimusi ette võtta, sest ma räägin, me oleme kogu aeg nüginud, me oleme sinna isegi raha juurde andnud, aga igal pool ta ei toimi päris hästi. Natukene on vaja veel ehk oodata. Või ka Euroopa Liidu regivahendid, me ütleme, et teie peate ise ütlema. Mingid tingimused, raamid on ees, aga teie peate ise ütlema, kuidas te mingit teenust arendate, kuhu teil on vaja neid investeeringuid, ja koos otsustate. Koos teete ju maakonna arengukava, koos peategi otsustama.

18:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Yoko Alender, palun!

18:00 Yoko Alender

Aitäh, austatud aseesimees! Hea minister! Võib-olla ka Andres Metsoja küsimusest tõukudes, tõepoolest, mis võiks olla probleemi tuum või see üks suur muudatus? Minu fookusteema on kvaliteetne elukeskkond, et me sinna ka jõuaks. Minu meelest üks probleem on see, et meil ei ole just nimelt selle valdkonna arengukava. Ja arengukavale järgneb tegevuskava ja järgneb ka raha, mis siin salata. Jah, saan aru, on mööda erinevaid kohti laiali. Aga mis on siis ikkagi takistanud? Kuna selline temaatika on ikkagi läbi käinud, oskate ehk seda just valitsuse seisukohast nagu valgustada, kuhu see kvaliteetse elukeskkonna arengukava on jäänud toppama tänase seisuga?

18:01 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimast! Kui me moodustasime seda valitsuskoalitsiooni, siis läbirääkimistel ja hiljem ka aruteludel ministeeriumide vahel, mis puudutab just Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi, ehituse osa näiteks ja ehitusvaldkonda, me leppisime kokku, et üleriigiline planeering, "Eesti üleriigiline planeering 2030+" on minu arust selle pealkiri, on ajale jalgu jäänud. Selle raames tegelikult seda, millist sisu peaks see elukeskkonna arengukava omandama, on võimalik teha. Nüüd on selle sisustamise küsimus. Me hakkame tegema juba ettevalmistavaid tegevusi selle üleriigilise planeeringu uuendamiseks. Loomulik on, et seal on erinevad teemad. Kuidas see kõik laduda niisugusse normaalsesse puslesse, et nad kajastuksid selles üleriigilises planeeringus? Igal juhul me oleme kokku leppinud, et see elukeskkonna arengu temaatika saab seal kajastatud. See on niisugune laiem protsess, see on kaasamisprotsess, nagu me teame, ja seal on vaja juba muudatusi. Me teame, et teatud asjadeks, mida iganes, kas või infrastruktuuri arendamiseks, rohepöörde väljakutseteks meil tulebki seda üleriigilist arengukava uuendada. Selle raames saaks pöörata tähelepanu ka sellele elukeskkonnale, kindlasti.

18:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Ivari Padar, palun!

18:02 Ivari Padar

Aitäh, lugupeetud härra minister! Tegelikult siin on kõigepealt üks ettepanek: kas võiks hakata kirjutama taasiseseisvunud Eesti regionaalpoliitika ajaloo raamatut? Sest siin on niivõrd palju detaile ja nüansse olnud. Mäletan mingitest asjadest, mis olid asundustegevuse nõukogud kuni tänapäevani välja, mis meetmeid on kasutatud. Ja tegelikult selleks, et tulevikku minna, peaks vaatama ka minevikku. Mina olen ajaloolase taustaga, nii et mul on nagu natukene need kiiksud juures.

Üks selline teema, kus on mingi minu osalus ka olemas ja mis on üsna kenasti läinud, on praegu see hajaasustuse programm. Ja nüüd seoses sellega, mis puudutab lairibaühendust, on küsitud maakondadest, on küsitud valdadest seisukohtasid lairiba kohta. Võta või mitte, see raha on päris suur, mida 2027. aastani antakse. Aga kui sa vaatad, mis sellega jõutakse teha, siis kaugeltki mitte seda, mis on vaja. Kas näiteks mitte kasutada ka sellist hajaasustuse programmi mudelit, kus omaosalus on suurem selleks, et seda probleemi ületada?

18:03 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh! Ma kõigepealt vastan sellele esimesele poolele. Ivari, kui sa hakkad kirjutama seda raamatut, siis mina võin kirjutada sinna päris pika peatüki "Monofunktsionaalsed asulad ajalootuultes" Võhma linnast ja lihakombinaadist. Igal juhul! 

Aga mis puudutab viimast miili, siis see, mida nüüd vähemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium planeerib, on kindlasti tugevama regionaalse vaatega, kui varem olid, varasemad need programmid. Ja ma loodan, et seekord ta jõuab kuidagi ühtlasemalt üle Eesti laiali. See raha muidugi ei kata kaugeltki kõike seda mis vaja. Hajaasustuse programmiga on ka minul olnud neid mõtteid, kas mitte tuua sinna juurde. Seda võiks kaaluda.

Me oleme suutnud vähemalt ära kindlustada selle, et muidu ma käisin iga aasta küsimas seda raha juurde, seal oli 1,2 miljonit, aga nüüd on peaaegu 3. Vähemalt oma kõik vabad vahendid olen ka sinna pannud. Kas selle kolme sees annaks lahendada ka mingisuguseid internetiühendusi seal kuskil – see ei pruugi ju olla kaabel, võivad olla ka teatud üle õhu parandused –, seda võib mõelda.

Ma olen selle peale ka mõelnud, et vaadates ette võib-olla ka eelarvestrateegia peale, ega ma ei usu, et raha kuskilt niimoodi usinasti juurde valatakse. Aga võib-olla sellesama raha sees, mis seal praegu on ... Sest on ka niisugused märgid, et me oleme lubanud praegu maakondadel nende kohalike programmide vahel raha ümber tõsta ja mõnes maakonnas on isegi sellest hajaasustuse programmist tõstetud teistele programmidele, kuna ei ole nõudlust. Samas teises maakonnas on see nõudlus nii suur, et teistest programmidest tõstetakse hajaasustuse programmile.

Sinna peaks veidi süvendatumalt sisse vaatama, millistes maakondades on ... Võib-olla anda võimalus nendel endil sättida. Kui see vajadus on, tekitada see võimalus, et kui te leiate, et see vajadus on, ette anda mingi raam, kuidas seda teha, siis võib-olla lastagi maakonna omavalitsustel ise otsustada, kas nad lisavad sellise asja veel sinna, mingi toetuse, või mitte.

18:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

18:05 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Minu poolt ka respekt, et esimene tõeline ettekanne. Varasemad kolleegid on nalja teinud siin 40 reaga, kokku võttes, või 70 reaga. Nii et see on esimene tõsine ettekanne. Aga küsimus. Need indeksid on mitmeid ja ma olen vaadanud neid, võtame ühe näiteks: Eesti majanduslik, sõjaline, turismi ja kultuuri globaalne nähtavus. Ja meil on eesmärk saavutada 2035. aastaks indeks 89, praegu on viimane 85. Aga samas jälle ma vaatan, et 2019 oli see majandusliku, sõjalise ja turismi nähtavus juba 89. Mis vahepeal on juhtunud? Juba 2019. aastal oli meil 2035. aasta tulemus käes ja siis äkki toimus langus. Ja mis see seis nüüd eelmine aasta võis olla?

18:07 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Ma selle täpse indeksi kohta peaks täpsemalt uurima, mis sellega siis oli ja miks ta niisugune oli ja palju ta tõusnud on. Käigupealt ma ei oska vastata. Eks neid indekseid on seal erinevaid, mis mõõdavad erinevaid asju. Aga kui me niimoodi kokku lepime, et ma selle indeksi kohta ja nende muutuste kohta ajas annan teile eraldi vastuse, siis äkki nii sobib. 

18:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets, palun!

18:07 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Üks peamisi põhjuseid maapiirkondadest ära kolimiseks on töökoht. Selles mõttes, et kas oskustele vastava töö puudumine või palga suurus. Töökohti kahjuks ei mõjuta nii palju haldusreform, piiride liitmine või lahutamine, vaid see on küsimus sellest, kuidas ettevõtlusel läheb. Teie olete oma ministeeriumis väga tublilt seda asja ajanud. Kahjuks on niimoodi, et see, mis mõjutab elu kõige rohkem maapiirkonnas, ja see raha, mis mõjutab regionaalset ebavõrdsust, on see, mis puudutab ettevõtluse arengut. Kui vaadata EAS-i rahastamist, te lugesite siin ilusaid numbreid ette, siis on näha, et EAS-i rahastusest 70% pigem on tulnud Harju- ja Tartumaale. Öelge mulle, kuidas nüüd see valitsuspartneri vastuseis ära murda, et ka regionaalselt hakataks seda ettevõtluse raha jagama Eestis.

18:08 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Ma ei saa selles mõttes partneri kohta midagi halvasti öelda, et pikalt planeeritud KredExi maapiirkonda sihitud meetmed, kriisimeetmena kortermajade soodsamad meetmed maapiirkonda suutsime juba eelmises valitsuses teha. Aga näiteks seda KredExi tagatist eluasemelaenule me ei suutnud ära teha. Selles koalitsioonis me tegime ära. Ma arvan, et see aitab paljusid inimesi seal.

Aga see üldine võrdlus, jah. Miks ma aastaid KredExiga tegelesin? Sest esimene asi, mis ma neile näitasin, oligi see, et 85% nende toetustest jõudis Harjumaale ja Tallinnasse. Ja siis ma tõestasin ära, et nüüd tuleks seda praktikat kindlasti muuta. Esimene vabandus on see, et aga seal pole võimekust kuskil mujal taotleda. Ma ütlesin, et no siis tuleb see võimekus luua, erinevate reformidega, ka haldusreformiga see võimekus on kasvanud. Ettevõtjatega on niisamuti, et EAS-is peab minema sinna kohapeale. On meil ju need MAK-id ja muud kohad, kus nõustamist ja, ütleme, atraktiivsust pretendeerida erinevatele rahadele.

No siis me tegime rakendusuuringute programmi, ma surusin selle läbi, et tehti kõigepealt regionaalne foor. Sellest ei saanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis keegi aru, et kus need arendajad seal on, kes need pilootprojekte rakendusuuringutes hakkavad tegema. Selgus, et oli. Aga me ei pannud seda ühele konkursile välja, vaid andsime regioonile kõigepealt. Ja nii palju, kui sealt tuli, sai toetatud. Vaat selliseid võtteid peabki kasutama, ega teisiti ei ole võimalik teha.

18:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

18:10 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mulle tundub, et Eesti maakondade üks suurimaid probleeme on jätkuvalt ikkagi see tellija võimekuse väljaarendamine. Ehk me ei saa Eesti riiki pidada selle lõa otsas, et arengudokumendid, strateegiadokumendid, planeeringud me tellime sisse erasektorilt. See on üks võimalik lahendus, aga see tellija võimekuse omamine on ülitähtis, strateegilises mõttes. Väga hea, et me astume sammu edasi selles suunas, et me nüüd ka kohapeal hakkame otsustama nende objektide üle, mida me rahastame. See on kindlasti suur samm edasi. Aga kas riik plaanib astuda ka selles edasi, et kaoks ära maakondade kaupa elanike arvu järgi ettevalmistatava raha jaotamine? Sest kui me kompetentsi kohapeal välja ei arenda, ei tööta läbi uusi strateegilisi suundi, olgu kas või rohepöörde kontekstis, siis tegelikult me ei tea, mida me saame või mida me tahame. Kas me anname raha juurde ka selleks?

18:11 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Me päris elanike [arvu] järgi ei anna. Ma tõin siin ühe võrdluse: Harju-Tallinn on saanud vähem elanike arvu järgi, eelmistel perioodidel juba. Aga mis puudutab kompetentsi, siis eks see on ajas veidi paranenud. Ma arvan, et kui me räägime kohalikust omavalitsusest, siis tegelikult see haldusreform, haldusterritoriaalne reform, kuhu sai küll lisatud tulubaasi tõus, on kindlasti asja parandanud. Aga no me ei räägi ainult kohalikust omavalitsusest. Ka ettevõtjad vajavad, kuidas öelda, paremat nõustamist.

Üks teema, mis ma võin öelda. Ma ütlesin paar aastat tagasi juba, et mul on väga suur soov teha sellest korterelamute REKK-i programmist selline, kust maapiirkond saab parematel tingimustel. Siis ma ütlesin kohalikele omavalitsustele: ajage nüüd jalad kõhu alt välja, juba praegu. Aga lõpuks, kui me selle programmi tegime või need soodsamad tingimused lõime, siis ikka ei jõutud valmis. See ongi keeruline teema. Aga nüüd kõik toimetavad juba, nii et areng on märgatav. See tõestab jälle, et kui sa ka konkreetse raha näitad välja, siis hakkavad kõik liigutama.

Seal on erinevad variandid: haldusfirmad saavad toimetada korteriühistutega, omavalitsused ise, kui neil on ametnikud olemas. Ja vaikselt see läheb. Õnneks selleks on meil raha ka järgmisel rahastusperioodil. Aga tihtipeale, jah, kompetents kerkib esile. Nii või teisiti. Aga siin peab olema ka riiklik vaade. Olgu need MAK-id või need struktuurid, mis riigil on olemas või kohalike omavalitsustega koos on olemas – me peame vaatama, kas need toimivad või ei toimi.

18:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

18:12 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Olete oma ülevaates toonud, et te olete töötanud välja ulatusliku põlevkivienergeetikast väljumise paketi ehk kava. Me teame, et muutunud julgeolekutingimustes meie rohepöörde lahendused ei ole need, mida me kavandasime, ehkki see ei tähenda, et me ei peaks rohkem tähelepanu pöörama tuuleenergeetikale või taastuvenergeetikale, aga kindlasti me peame mõtlema ümber põlevkivienergeetikaga seonduva, vähemalt lähiperspektiivis. Me ei ole teinud oma rohepöördele sotsiaal-majanduslikku analüüsi. Kas sellest võib olla tingitud üks põhjus, miks me peame igal juhul oma rohepöörde uuesti täiesti ümber mõtestama? (Juhataja helistab kella.) Kuidas teie sellele küsimusele nüüd uues julgeolekuolukorras vaatate?

18:14 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Need aktuaalsed küsimused me oleme ikka otsustanud siin käigu pealt. Näiteks see 1000 mega, mis eelmine valitsus otsustas panna reservi, me oleme põhimõtteliselt otsustanud seda pikendada, et anda kindlus Eesti Energiale, et ta peab ka seda võimsust üleval hoidma. See ei tähenda ju, et katlad või plokid seal niisama tiksuvad, neid on vaja ka parandada, renoveerida, vastavaid seadmeid hooldada ja nii edasi. Nii et kindlasti see otsus on tehtud, et hoida meil see variant olemas.

Pikemas perspektiivis, ma usun, ikkagi on see aktuaalne, aga see on väga tulevikuperspektiivis. Fossiilsetest kütustest, eriti energia tootmisel, kogu maailm üritab ju väljuda, kuidas kellelgi õnnestub. Euroopa on võtnud siin ambitsioonikamad eesmärgid. Aga raskusi on kõigil. Lühemas perspektiivis ei ole midagi teha ja peabki seda kasutama, aga kui me vaatame pikemaid eesmärke, siis ikkagi me soovime ka õiglase ülemineku fondi vahendeid kavandada selleks, et luua uusi töökohti just nimelt Ida-Viru piirkonnas ja maandada sotsiaal-majanduslikke riske. Õnneks selle programmi vahendid tulevad väga õigel ajal, sest tegelikult ka see sõda praegu mõjutab Ida-Viru regiooni päris tugevasti. Lihtsalt eks ta kõige lähemal Venemaale on ja ikkagi need teatud tarneahelad, teatud materjalid, mingid ettevõtlussuhted on seal olnud tihedamad, lihtsalt kas või transiit Sillamäe sadamas ja nii edasi. Nii et seal inimesi jääb töötuks kahjuks ka selle tõttu, aga sõda on sõda, see on sõja hind. Ja me peame siis teiste vahenditega aitama neid inimesi ja looma uusi töökohti ka rohepöörde võtmes.

Ma arvan, et sellest on võimalik väljuda, aga sellest ei tasu rääkida nii, et see juhtub homme. Ei tasu inimesi hirmutada ega kutsuda esile meeletuid negatiivseid emotsioone. Me oleme võtnud selle eesmärgiks, aga vahepeal tuleb välja arendada kõik muu, millega on võimalik asendada põlevkivienergeetika. Õli suhtes on veel igasuguseid küsimusi üleval. Kas see keemiatööstuse toorainena kunagi üleüldse võib olla kõlbulik, sellele ei ole lõplikult ka keegi veel vastanud. Nii et siis, kui teda seal laevadel tossutatakse taevasse, siis ta jah toodab kõvasti kasvuhoonegaase. Aga kui teda mõnel teisel eesmärgil kasutada, ei pruugi enam nii olla. Nii et ma ei ole kunagi tahtnud öelda, et just täpselt selleks aastaks ja nüüd on sellega lõpp. Elu on kahjuks väga muutuv, eriti praeguses keskkonnas. Nii et eesmärk on see ikka. Aga kui kiiresti me selleni jõuame, seda mina ei oska praegu öelda. Kogu energeetika küsimus on selles regioonis ka suhteliselt segane. Me peame siin tegema mõistlikke plaane, igal juhul.

18:17 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

18:17 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma tahan ka tänada väga hea ja põhjaliku ülevaate eest ja nende materjalide eest, mis olid meil kasutada, mille te analüüsina olite juurde lisanud. Minu küsimus puudutab sotsiaalkaitset. Kuna te olete ise olnud sotsiaalminister, siis ma arvan, et see on ka teile südamelähedane teema ja küllap te seda jälgite ka olles riigihalduse minister. Peale liitumisi said omavalitsused suuremaks, aga väga mitmed inimesed kurtsid, et mõnikord jääb abi kaugemaks. Küllap te olete analüüsinud teenuseid, mida kohalikud omavalitsused pakuvad. Hooti jääb selline tunne, et sellised tublid omavalitsused, kes ise loovad teenuseid, saavad pärast karistada. Teistele tulevad teatud projektid ja võimalused. Oluline, et nad oleksid üle Eesti sarnased. Aga väga tihti on need sellised projektipõhised, et kui lõppeb projekt, siis kaob ka teenus. See inimese mõistes ei ole hea. Kas te olete ka seda analüüsinud pikemas perspektiivis?

18:18 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest, hea kolleeg! Põhjalikku analüüsi tehtud ei ole. On olemas see üks platvorm, kus tegelikult järjest täpsemalt me oskame neid teenuseid hinnata. Minuomavalitsus.ee kutsus alguses väga palju segadust ja küsimusi esile. Aga me oleme neid algandmeid seal pidevalt täpsustanud, seal tehakse seda materjali ju lausa inimestega intervjuudeni välja, ja sealt saab päris hea hinnangu. Ma arvan, et need, kes ikkagi olid usinad ja pingutasid ...

No ma saan aru, et sa pead silmas Euroopa Liidu Sotsiaalfondi raha, mis oli teenuste arendamiseks mõeldud. Ega see päris mööda külgi maha ei jooksnud. Ma arvan, et seal mõeldi need asjad vähemalt korralikumalt ja paremini läbi, muidugi teenustele sai ka lisaraha. Kogu sotsiaalvaldkonna teenused, kui me oleme jälginud ka seda minuomavalitsus.ee lehte, ma julgen küll öelda, et paljuski tänu ministeeriumile ja Euroopa Liidu abiga arendati neid teenuseid. Aga ütleme, ikkagi see märk on, et natukene läheb paremuse poole. Seal on teha palju. Ma ei ütle, et seal on kõik tehtud. Niisugust analüüsi, mis puudutab erinevaid omavalitsuste teenuseid, võib-olla võiks teha ka põhjalikumalt või võtta siis vähemalt ühe valdkonna ette ja võrrelda. Mingi esialgne pilt on seal olemas, kindlasti. Aga sinna võiks ka süvendatult otsa vaadata ja seda võiks pakkuda ka näiteks sotsiaalkaitseminister, me võime koos teha küll. 

18:19 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun! 

18:19 Merry Aart

Aitäh! Kolleeg Heiki Hepner puudutas siin põlevkivist väljumise paketti. Sellega seoses ma vaatan siin, et lisandväärtuste mõõdikute tabelis see on konkurentsitult kõrgeim. Millised võiksid olla need tegevused, mis seda tulukust väga madalale ei vii, et ta päris alla põhja ei läheks? Paluks mõned tegevused.

18:20 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Merry, sa pead silmas vist seda, et Ida-Virumaal on lisandväärtus päris suur jah seal kuskil tabelis. Eks ta põhineb tõesti energeetikale, keemiatööstusele. Noh, kas või palgad on seal suhteliselt kõrged, me teame kõik, ja eks see põhiline mure, mida me üritame õiglase ülemineku kavaga lahendada, no praegu ka me näeme, et tegelikult need, kes on töötukassas kirjas, on väga haritud inimesed, aga nad ei lähe väga madala palga peale, madalapalgalise töökoha peale, mis ei eelda ka, ütleme, hariduslikku ettevalmistust. Hea küll, seal tulevad ka keeleprobleemid sisse. Ma ei ole olnud niimoodi ülioptimistlik, et me suudame midagi ära teha, aga ausalt öelda, kui me oleme nüüd poolteist aastat läbi käinud selle õiglase ülemineku kava ettevalmistamist, siis mul on tekkinud lootusi.

Kui me sihime seda Euroopa raha õigesti, siis see enamasti läheb just ettevõtluse arendamiseks ja uute töökohtade tekitamiseks. Juba need projektid, mis on isegi valitsuskabinetist läbi käinud, mis on näiteks IPCEI vesinikutehnoloogia projektid, kus meil on võimalus ka riigiabi anda suuremal moel ja mida tõenäoliselt me saame toetada ka õiglase ülemineku kavast, on näiteks vesinikutehnoloogiate arendamine.

Kaks arendajat, kes on konsortsiumis teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vastavate ettevõtjatega, plaanivad Ida-Virumaale seda arendust. Plaanivad Ida-Virumaale. No seal tuleb küll läbida pilootprojektid ja millal see tootmiseni konkreetselt jõuab, ei tea. Aga selle protsessi käigus on väga palju huvitavaid Eesti ettevõtjaid, kes on mõelnudki välja erinevaid selliseid ideid, mida nad sooviks katsetada. Jah, natukene aitab see raha ka, mis sealt tuleb, sest sealt õiglase ülemineku kavast, nendest programmidest ja meetmetest on võimalik saada veidi suuremat toetust kui tavaliselt europrogrammidest ettevõtlusele.

Ma väga loodan, et sealt tuleb huvitavaid lahendusi ja huvitavaid ettevõtjaid, kes sinna oma tootmist hakkavad tegema. Ja see iseenesest annabki selle lisandväärtuse. Sinna tekivad niisugused töökohad, kust see palgatase on vähemalt samal tasemel kui energeetikutel või keemikutel, ma loodan, et isegi kõrgem. Ja ausalt öelda teisest otsast vaatab vastu tööjõupuudus Ida-Virumaal. Me räägime, et tööpuudus on, aga tegelikult on ka tööjõupuudus. Need on kaks sellist probleemi, mis kuskil kokku saavad. Ehk need, kes on tööta, ei leia seda tööd, mida nad sooviksid. Ja siin tuleb üritada selle kava raames seda lahendada. 

18:22 Esimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

18:22 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister! Ma loen siit ülevaatest riigivalitsemise alt, et Rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega viib läbi muudatusi, mis aitavad muuta valitsemiskorralduse vajaduspõhiseks. Me teame, et Eestis on ju mitmeid piirkondi, kus avalike teenuste kättesaadavus on viletsam, kus internetiühendust pole ja ühistranspordiühendus on väga halb, see puudutab eelkõige hõredalt asustatud piirkondi. Võib-olla te nüüd räägite lahti, mida selle all mõeldud on. Mida tähendab valitsemiskorralduse muutmine vajaduspõhiseks? Millised on need regioonid, kus vajadus valitsemise järgi Eestis puudub, ja mida see endas sisaldab teie arvates?

18:23 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Eks silmas on peetud seda, mida ma võin kirjeldada ehk mõne näite varal. Osale inimestele, olenemata sellest, kus nad elavad, piisab e‑teenusest, osale ei piisa sellest, vaid on vaja teenindussaali. See tekitas palju küsimusi, nagu me mäletame, siin ühe ameti või asutusega. Eks see peab olema tasakaalus. See vajaduspõhine on nii, et me teeksime kõik võimaliku selleks, et ükskõik, mis regioonis paiknevad Eesti inimesed saaksid riigi teenuseid võimalikult hästi. Kas me suudame tagada, et Tallinnas ja, ütleme, kuskil – kus ma siis ütlen? – Antslas riigiteenuse juurde sama kiiresti ja hästi pääsetakse? Ma arvan, et e‑teenused ja digiriigi arendamine sinna suunas ikkagi viib, seda me üritame teha ja oleme ka teinud. Vajaduspõhisus tähendab pakkuda neid teenuseid ja selle kvaliteediga, mida tegelikult vaja on, ma ütleksin lühidalt. Aga samas me teame, et seal on rahalised piirid jälle ees igal pool. Me oleme neid eelarveid teinud küll. Siis peab veel see kolmas komponent olema raha. Ehk see tõhus valitsemine tuleb sinna juurde. See ei olegi väga kerge valem, kuidas seda teha, aga sinnapoole me pürgime igal juhul.

18:25 Esimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

18:25 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Seda ma arvasin ja kartsingi, et te niimoodi vastate. Hea on kohe siin tuua näide Viljandist näiteks. Siseministeeriumi valitsemisalas see inimeste teenindamine, mille kohta on siin saalis ja infotunnis ka teile küsimusi esitatud. Siseministeerium on inimeste teenindamise ümber korraldanud interneti teel niimoodi, et on vähendatud teenindamise päevade arvu paarile-kolmele nädalas, ja ennäe, statistika näitab, et ongi inimesed rohkem hakanud internetis tegema ja vajadus kaobki järjest ära. Kui veel vähendada, siis jääb vajadus veel väiksemaks ja nii ta läheb, see vajaduspõhine valitsemine.

Aga mul on küsimus hoopis poliitilise otsustamise kohta. Riigireformis ei räägita midagi valitsuskoalitsiooni lepingutest ja mitme ministriga ministeeriumidest. Kuidas te sellega rahul olete? Tegelikult valitsetakse riiki ju koalitsioonilepingute alusel, mis ei tulene üldse arengukavadest. Andke hinnang ka mitme ministeeriumiga ministeeriumidele. Kuidas need töötavad teie arvates?

18:26 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Minul tööd jagub. Ma olen ka ühes sellises ministeeriumis, on ju. Ma ei ole siin täna pikemalt rääkinud, mida see sisaldab, kuigi valdkondade põhjal te nägite riigihalduse ministri portfelli, ainult mitte kõigest ma ei ole veel jõudnud rääkida. See on valikute küsimus, kas Rahandusministeeriumis peaks kaks ministrit olema. Jah, minul tööd jätkub igal juhul. Ma arvan, et riigihalduse ministri portfell on vajalik. See on minu isiklik nägemine. Ma arvan, et see on vajalik, see on natukene üle tornide vaade, mis puudutab nii riigivalitsemist, riigihaldust kui ka erinevaid protsesse. Kas seda teeb rahandusminister? Kas ta jõuab seda teha oma muude asjade ja toimetuste kõrval? Ma ei tea.  

Mis puudutab neid kahe ministriga ministeeriume, siis eks tegevused ja eesmärgid on ju valdkondlikult ikka sõnastatud. Mina ei oska hinnata, kas kaks ministrit viivad seda eesmärgini kiiremini või aeglasemalt. Nii on see kokkulepe. Nagu me teame, on see tavaliselt valitsuse kokkupanemisel ju ka mingi poliitiline kokkulepe, mitu ministrit on, kus nad asuvad jne. Mina võin öelda, et praegune valitsus on sellise plaanilise tööga. Nagu me teame, ka eelmised valitsused maadlesid kriisidega, samal ajal kui pidid oma sisulise tööga tegelema. Sellel valitsusel ei ole mitte kerge. Paljudel ametnikel on topelttöö, ministritel on topelttöö. Ausalt öelda, tööpuuduse üle ei kurda. Minu arust – see on minu isiklik hinnang – pole paha, oleme hakkama saanud küll.

18:28 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

18:28 Helmen Kütt

Suur aitäh! Kasutan ka oma teise küsimuse ära, et küsida sinu isiklikku arvamust, sest see on väga oluline. Nimelt, transpordi teema, tööle saamisel, arsti juurde saamisel, maakonnakeskusesse saamisel jne. Praegu on see väga paljudes omavalitsustes kas täiesti tasuta või osaliselt tasuta. Mis on sinu nägemus? Kas see peab säilima? Sest on ka vastupidiseid arvamusi, et see raha võiks minna kuskile mujale valdkonda ja tasuta transport peab kaduma. Tean, et Keskerakond on öelnud, et tasuta transport tuli selleks, et jääda. Kuidas siis on?

18:28 Riigihalduse minister Jaak Aab

Üldpõhimõtteliselt tasuta transport seal, kus ta on, eks ju, on see linnades või maakondades, peaks jääma. Ma ei tea, miks seda nii hullusti kritiseeritakse. Tegelikult, kui küsida selle maakonna inimese käest, kes käib keskuses tööl, [siis ta ütleks, et] tema jaoks on see päris suur toetus, et ta saab kuu aega rahulikult tööl käia ega pea selleks täiendavat kulutust tegema. Me teame, et ei ole mõtet ju varjata, et reeglina on seal maapiirkonnas need töökohad sellised, mis ei paku nii kõrget palka. Lastega pered ja nii edasi, eks ju. Nii et see on kindlasti suur toetus ja ta peaks jääma.

Nüüd, see areng, mida ma olen ammu oodanud, on toimumas. Ehk nõudetranspordi küsimus. Ma arvan, et see vajab päris tõsist otsa vaatamist. Pilootprojekte on tehtud, näiteks Saaremaal. Ja ka Tartu külje all, Vorbuse või kus kohal see oligi, on proovitud seda. Ma arvan, et see oleks väga hea vahend, kui ühendada liiniühistransport teatud osas nõudetranspordiga. Ehk ei ole mõtet – võib-olla on see niisugune halb võrdlus, aga – seda bussi loksutada läbi külade, kui seal parasjagu sellel ajal väga palju sõitjaid ei ole. See on liinivõrgu küsimus.

Aga seal, kus on see väga suur hajaasustus, nõudetranspordiga annab liinitranspordile ette vedada inimesi, näiteks ei peagi olema nii, et takso sõidutab täpselt sinna sihtkohta. Ja selleks on tänapäevaseid lahendusi pakutud. Ütleme, et päev enne mobiilirakenduses ütlen, et näe, mul on vaja siit sinna sõita, ja ma saan selle lahenduse. Ma ei välista, et kuskil võib teenuse eest, mis on juba nagu mugavusteenus, tulla juurde mingi väike omaosalus. Aga kindlasti ei tohi seda panna täiesti maainimesele endale kinnimakstavaks. Siis lihtsalt keegi ei sõida jälle.

Aga ma näen küll arenguvõimalust nõudetranspordis. Ma tean, et mõni on pessimistlik ja arvab, et ei tea, kas see aitab ja kas see ei lõhu praegust transpordisüsteemi. Aga ma arvan, et see võib maapiirkonnas anda lisandväärtuse. No mina toon ikka seda näidet, et ma olin Soomes 1990‑ndate alguses ja seal mitte buss ei viinud lapsi kooli, vaid takso korjas need kolm last küla pealt üles. Ma arvan, et mõistlik.

18:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Ma tänan teid väga teie vastuste eest ja ettekande eest. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Ma soovin teid ka isiklikult tänada selle eest, et te näitasite üles aktiivsust ja võimaldasite kaks küsimust. Siin on olnud selle üle – te kindlasti ei tea, teil on nii palju tegemisi –, suur debatt, mitu küsimust siin on, just pidades silmas strateegiat "Eesti 2035". Teie ütlesite, [et võib esitada] kaks küsimust. Ma tänan ka selle eest, et te tulite Riigikogule vastu, ja ma arvan, et debatt oli sellest tulenevalt palju sisukam, sest Riigikogu liikmed said küsida oma küsimusi. Aitäh teile!

Ja nüüd läbirääkimised. Siin on ka olnud palju meil diskussiooni. Ma tean, et Helir-Valdor Seeder on seda teemat mitu korda tõstatanud, et miks kõik ei saa läbi rääkida siin. Nii on, nagu seadus praegu ette kirjutab, et ainult fraktsioonide esindajad. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Lauri Läänemetsa. Palun! (Lauri Läänemets küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

18:32 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Austatud minister! Ma tahaksin rääkida kahest kõige peamisest põhjusest, miks inimesed väikelinnadest ja maapiirkondadest ära kolivad ja suurlinnadesse liiguvad. Need [põhjused] on töökohad ja kodu kättesaadavus.

Töökohtadest meil siin oli just eelnevalt arutelu, kuulasime ministrit ka, ta rääkis sellest, kuidas raha Eestis jaguneb. Ma peaksin ütlema, et üks raha, Euroopa Liidu raha ja see raha, mis on suunatud ettevõtluse toetuseks ja mida nendest Euroopa Liidu vahenditest on üks suuremaid potte seal Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures, see ei jagune regionaalselt niimoodi, et ta toetaks ettevõtluse arengut ja töökohtade tekkimist ja töökohtade arengut maapiirkondades ja väikelinnades. Probleem ei ole selles, et meil ei ole töökohti. Probleem on selles, et meil on seal kas palk liiga väike või ei ole oskustele vastavat tööd. See on see, mis lõpuks paneb inimesed liikuma. Alguses sõidetakse edasi-tagasi palju suurlinnade või suuremate piirkondade vahet, aga lõpuks väsitakse ära ja kolitakse ära. Ja sellest on hästi kahju. Hästi kahju! 

Me oleme seda teemat siin päris palju selles saalis viimase paari aasta jooksul tõstatanud, ka muudatusettepanekuid ja eelnõusid esitanud, aga sellest mitte mingit muutust pole tulnud. Kui muud raha planeerimised on euroraha puhul, uute meetmete puhul tehtud suhteliselt hästi, kas või seesama lugupeetud riigihalduse minister enda valitsemisalas või sotsiaalvaldkonnas, siis seal on sellist regionaalset jaotumist silmas peetud. Aga see, mis on kõige suurema mõjuga Eestile, mis puudutab töökohti, seal seda kahjuks ei tehta. Ma ei saa aru, miks ei taheta teha, aga ei tehta. Ehk siis lõpptulemusena me näeme ikkagi seda, et pannakse üle Eesti ühes ja samas meetmes konkureerima väikeettevõte, või vahet ei ole, kas väike või suur ettevõte siit Harjumaalt ja ettevõte kuskilt Valgamaalt. Suurema tõenäosusega Valgamaa ettevõttel on vähem ressursse ja niimoodi saabki see Harjumaa ettevõte alati parema projekti kirjutada, paremad punktid ja raha. Lõppkokkuvõttes nähtamatult see raha ka siia Harjumaale või Tallinnasse või Tartumaale koondub. Ja see loob ebavõrdsust. Kõik regionaaluuringute raportid ütlevad, et ebavõrdsus Euroopa Liidu raha jaotamisega võimendub. Kahju, sellest on hästi kahju, et seda teha ei taheta. Eelkõige me jätkuvalt, julgen öelda, vaatame siin Reformierakonna otsa, tähendab, sest nemad seda ministeeriumi juhivad. Ma pole näinud seda tahet.

Teine küsimus puudutab kodu kättesaadavust. Me teame, et väga paljudes piirkondades ei ole just väga palju elamiskohti, kuhu inimesed saaksid elama minna. Tõesti, inimeste arv väheneb väikelinnades ja maapiirkondades, aga kodusid juurde ei teki. Üks põhjus on arvatavasti selles, et ostetakse omale selliseks suvekoduks rohkem elamisi üle Eesti. Aga teine põhjus on see, et kui varasemalt elas mitu põlvkonda ühes hoones või ühes korteris, ühes majas, siis tänapäeval võib olla ainult sellest põlvkonnast üks esindaja, tihti võib juhtuda ka niimoodi, et nende põlvkondade kõige vanem esindaja. See toob aga kaasa uue probleemi. Noored, kes tahaks oma uut elu alustada – kui on pakkuda ainult kolme‑ või neljatoaline korter, siis ega noored sinna ei lähe, sest enamasti on nii, et mida väiksemad on piirkonnad, seda suuremad on kommunaalkulud. Ja sul on sund lahkuda oma kodukohast. Või siis need inimesed, kes tahaks ühte või teise Eesti piirkonda elama minna ja liiguvad näiteks töökoha järgi, mis on väga oluline ettevõtluse arengu koha pealt ja regionaalse arengu koha pealt, ka nemad seda teha ei saa.

Kui me nüüd vaatame, mis meil täna juhtumas on, siis mitte midagi pole teha, sõda Ukrainas on toonud siia väga palju inimesi ja me peame neid aitama. Me peame leidma neile pikaajalised majutuskohad – mitte ajutised, vaid pikaajalised, ma räägin sellest. Ja ega need pikaajalised majutuskohad midagi nad olla ei saa, nad saavad olla korterid ja majad, mis meil siin Eestis on. Kui me need vähesed vabad pinnad ka täis paneme, siis mis selle tagajärg on? Kuidas toimub siis Eesti inimeste liikumine mööda Eestit? Kui see nõudlus on oluliselt suurem kui pakkumine, siis mida teevad üürihinnad? Tõusevad. Eesti viimase 12 aasta üürihinnad on tõusnud 171%. Palk on umbes sinna 100% kanti kasvanud. Me oleme pretsedenditult Euroopa Liidu suurima hinnatõusuga, üürihinna tõusuga ja ehitushinna tõusuga piirkondi või riike üldse, väga kõvasti teistest ees.

Loomulikult me ei saa jätta sõjapõgenikke abistamata, me peame seda tegema, aga sealjuures me peame aru saama, et me peame siin elavat inimest ka toetama ja tema eest ka seisma. Ei saa olla niimoodi, et me lihtsalt paneme kõik kodud kinni ja võtame võimaluse noortelt peredelt ära, tegelikult vähendame sellega ju laste võimalusi. Vot siin peab riik nagu appi tulema, siin peab riik sekkuma, siin peab riik juhtima ja siin peab olema riigil nägemus. See tähendab seda, et sotsiaaldemokraatide 2015. aastal algatatud üürielamute programm, mille juba eelmine valitsuse koosseis seisma pani ja mis täna ka seisab, tuleks tegelikult uuesti käima lükata. Elamupindu oli Eestisse enne põgenikke juurde vaja ja on ka nüüd vaja, nii et neid me peaksime ehitama.

Teine asi, meil on neid plaane, mida me saaksime varasemaks tuua. Näiteks, eakatele mõeldud teenusmajad. Ehitame need teenusmajad varem valmis, et need eakad, kes tõesti seda teenust vajavad, kes vajavad omale oma elukohta ja toetatud elamist, saaksid sinna minna. Aga see tähendab seda, et nad oma korteris või majas enam sellisel juhul ei ela. Ühesõnaga, siis on võimalus kellelgi teisel sinna elama minna.

Lõppkokkuvõttes peaksime otsima neid meetmeid ja võimalusi, kuidas seda meeletut, röögatult suurt üürihinna tõusu pidurdada. Sest kui pere suur osa sissetulekust, mis on elamispinnale mõeldud, kulub ainult üüri maksmiseks, siis see pere enam sissemaksuks raha ei kogu. Ehk nende enda kodu jääb ostmata. Ja kui see raha kõik sinna ära kulub, siis ei jätku raha ka laste jaoks.

Need on tõsised probleemid, nendega tegelemist me kahjuks ei näe. Paljudes muudes asjades, ma pean ütlema riigihalduse ministri tunnustuseks, on head tööd tehtud. Ma olen kolleegidega nõus, et see ettekanne oli hea. See, et me saime küsida kaks küsimust, mitte ühe, oli hea, ja paljud loogikad on head. Aga siia lõpetuseks ma soovin lugupeetud ministrile jõudu oma koalitsioonipartneri veenmises, et tegelikult neid asju, mida mina siin puudutasin, ja ka neid asju, millest minister ise rääkis, tuleb teha ja neid on hädasti vaja teha. Aitäh!

18:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Yoko Alenderi. Palun!

18:40 Yoko Alender

Aitäh, austatud esimees! Head ministrid, kolleegid! Ütlen mõned sõnad omalt poolt. Ma usun, et läheb ka lisaaega vaja.

18:40 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit juurde.

18:40 Yoko Alender

Jaa. Hiljuti korraldasime keskkonnakomisjoni algatusel koos partneritega "Eesti ehitab" messil jätkusuutliku ehituse konverentsi. Ehitamine teatavasti algab planeerimisest. Mõned repliigid võib‑olla kõigepealt sealt konverentsilt ja kindlasti ka keskkonna vaatest, kuna "Eesti 2035" on see strateegia, mis tänase seisuga sõnastab Eesti kliimaneutraalsuse ambitsiooni. Lihtsalt kohtasin ühte huvitavat fakti, teile ka teadmiseks, et iga päev üks taimekene peab liikuma 115 sentimeetrit selleks, et säilitada endale sobilikud klimaatilised tingimused. See on kliimamuutuste tempo. See tähendab ka seda või sellest tuleneb ka meil näiteks kooreüraskite levik. See on juba täna nii. See tähendab aastas 420 meetrit levikuala muutust.

Teine fakt, mis puudutab ka planeerimist. Rootsi planeerijad arvestavad uusi elamualasid kavandades aastaks 2100 merepinna tõusuks kuni kolm meetrit. Tasub võib-olla mõelda. Meil siin pealinnast ida pool ja lääne pool on ka kenad elamualad, paljud neist ilmselt muutuvad. Need on tõesti näited füüsilisest reaalsusest.

Suur tänu austatud ministrile sammude eest, mis on astutud ja millega loomulikult oleme ka meie siin tegelenud, mis puudutab tuuleenergeetikat. Hiljuti tööandjate konverentsil Vabariigi President Alar Karis vastas küsimusele, kas Putini ja Venemaa sõda Ukrainas peatab või kiirendab rohepööret, et nüüd pole enam küsimus, kas, vaid kuidas saaks kiiremini. Loomulikult on siin ülioluline ka see roll, mis on tuuleenergeetikal. Muideks, ka kolm neljandikku kohal viibinud tööandjatest oli nõus, et tõepoolest sõda kiirendab rohepööret, eriti loomulikult energeetika pööret, millel on ka kõige suurem mõju.

Nüüd sellest, mis puudutab planeerimist, konkreetselt. Hiljuti tõepoolest ka Rahandusministeeriumis tutvustati OECD raportit, mida ka minister oma ettekandes mainis. Seal olid mõned väga konkreetsed soovitused, mis puudutavad just planeerimise valdkonda. Tahaks nendest neli teile lausa ette lugeda. Vähendada ehitusliku maa kasutuse ulatust ja edendada asustuse tihendamist keskustes. Tihendamise vajadust siin ka minister oma ettekandes mainis. Samuti lammutus- ja renoveerimisprojektid, millest oli ka juttu, tuleb siduda ruumilise arengu eesmärkidega. Vaat nüüd ongi küsimus, millised need ruumilise arengu eesmärgid muidugi on ja kus need täpselt sõnastatud on.

Samuti teemaga seotult, edendada valdkondadeülest haldusjuhtimist ja juhtimistasandeid. Minister mainis ära siin ka maa- ja ruumiameti puudumise. Küll aga toonitas ruumiloome kompetentsikeskust. Siin julgeksin muidugi väita, et tõepoolest see kahe ja poole planeerijaga kompetentsikeskus ei saa pakkuda tuge piisavalt kõikidele nendele kohalikele omavalitsustele, kes tegelikult teevad planeerimise otsuseid, mis jõuavad kogu meie reaalsusesse. Näiteks, meie saaste ühistranspordist, see võib olla kas tasuta või tasuline, kui ikka asustus kujuneb ainult just mööda neid jooni, kus ühistransport puudub, siis tema kasutus ei saa ka kuidagi tõusta. Ja täpselt see on aset leidnud viimastel aastakümnetel pealinna läheduses.

Konverentsil ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Jüri Rass, kes sellesama elukeskkonna arengukava tegevustega seal vaeva näeb, näitas väga hästi konkreetsetel kaartidel, kuidas kuskil asustus on kujunenud ja planeerimise mõju sellele. Võib-olla alles nüüd me hakkame aduma, kuivõrd see tegelikult meie kõigi elu mõjutab, olgu selleks tõepoolest heited transpordis, meie tervise areng või loomulikult ka kliimaküsimused.

Siis kindlasti tahaks konverentsilt veel kaasa tuua mõned mõtted, mis sealt läbi käisid, ka kohalike omavalitsuste esindajatelt, spetsialistidelt, ehitajatelt, arhitektidelt ja planeerijatelt. Tõepoolest, kohalikud omavalitsused planeerimises tuge vajavad. Toodi esile ka mõni hea projekt, kus arhitektuurikeskus on korraldanud koolitusi, aga siiski sellest kõigest justkui käis läbi sõnum, et kohalikku omavalitsust ei tohi siin jätta üksi ja partnerit riigi näol on väga vaja.

Ma ise loodan ka, et me oleme tegelikult riigi arengus jõudnud sinna tasandile, kus me mõistame juba väga neid põhjalikke seoseid. Kindlasti ka euroraha jagamisel see, kuidas me toime tuleme, tegelikult just nimelt selle kahaneva Eesti teatud piirkondades ja suurlinnades tiheneva Eestiga, mõlemal puhul on vaja tagada kvaliteetne elukeskkond, mida "Eesti 2035" seab eesmärgiks. Sest eks probleeme ja spetsiifikat on mõlemal pool. Oluline on, et sinna juurde tekiks ruumiloome kompetents, mis oskab näha neid seoseid.

Eks arhitekti amet on ka tänapäeval väga muutunud, see ei ole mitte tark mees kaabu ja jooniserulliga, kes vaatab kuskilt ülalt ja näitab, vaid vastupidi, see on vägagi eri valdkondade koostöö. See puudutab, ma julgeks väita, kõiki aspekte meie elus.

Seetõttu ma loodan, et me oleme riigina seal maal, kus me sellesama kvaliteetse elukeskkonna arengukava võtame ette ja sinna juurde ka tegevuskava ja eelarve planeerime, sest muidu me lihtsalt lapime tagantjärele auke. Parem on ikka ette planeerida. Aitäh!

18:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, head ametikaaslased! Nüüd on nii, et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 72 lõike 2 järgi on istungi juhatajal õigus lugeda sõnavõtud lõppenuks, kui ta leiab, et päevakorraküsimust on piisavalt käsitletud. Ma ei leia, et päevakorraküsimust on piisavalt käsitletud, ja ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Isamaa fraktsiooni esindaja Heiki Hepneri. (Heiki Hepner küsib lisaaega.) Kaheksa minutit. Palun!

18:47 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Tõepoolest, liitun siin selles mõttes tänusõnadega, et nendest ülevaadetest, mis me siin saalis oleme saanud, oli see ülevaade vaieldamatult parim. Nii sotsiaalkaitseministri kui ka kaitseministri ettekanne oli suhteliselt napp ja ka debatti oli võimalik vähem pidada[, kuid täna] saime tervelt 50% rohkem küsida kui eelmiste ettekannete juures. Ma oma ülevaates ja ettekandes käsitlengi kõiki nelja valdkonda ja lähen sellessamas järjekorras, nagu meile see valdkondlik ülevaade esitati.

Kõigepealt elukeskkonda käsitlevad teemad ja üldplaneeringud. Tõepoolest, üldplaneeringud on erakordselt oluline dokument kohapealse elu suunamiseks. Aga siin tuleks ilmselt ikkagi suuremat tähelepanu pöörata ühele valdkonnale ja see on ka seadusandlusega seotud, niinimetatud laiapindne riigikaitse. Sellele teemale, sellele valdkonnale tuleks kindlasti üldplaneeringutes suuremat tähelepanu pöörata. Siin on kindlasti ministril roll, sest nii ehitusseadustik kui ka meie planeerimisseadus tuleks üle vaadata just laiapindse riigikaitse valguses.

Teine teema, mille ma tahaksin ära markeerida, on võimalik kaevanduste rajamine. Minister tõi siin küll välja, et on kindlaksmääramisel, mis maavarad meil kuskil asuvad, nende uuringutega tegeldakse maakondade kaupa. Kuid tõepoolest, praegu on selline situatsioon, kus riigimaal võib igaüks tulla, lüüa labida maasse ja ütelda, et ma tahaksin alustada kaevandamist, ma palun siin uuringuid. Aga selline lähenemine tekitab inimestes tohutut segadust. Isegi siis, kui kaevandamine tundub ilmselgelt absurdne, teinekord ikkagi neid taotletakse. Siin oleks ka vaja natukene otsa vaadata protsessidele, kuidas vältida kohalikes inimestes sellise põhjendamatu pinge tekitamist.

Riigivalitsemine on tõhus, ühtlane ja sujuv. Kui vaadata meie PPA teenuste kättesaadavust maakonniti, siis ta ilmselt tõhus on, võib-olla isegi ühtlane, ühtlaselt aeglane, aga kindlasti mitte väga sujuv. Sinna oleks ilmselgelt ressurssi juurde vaja. Need kärped, mis siin sai eelarve menetlemisel eelmise aasta lõpus tehtud, on kindlasti seda valdkonda pärssinud ega ole asjakohased.

Vähe pikemalt peatun nüüd omavalitsuste juures. Tõesti, siin ka minister ütles, et on mõningad kitsaskohad, millega tuleks tegeleda, näiteks olematu finantsautonoomia – päris kindlasti olen sellega nõus. Ka motivatsiooni suurendamise vajadus ettevõtluskeskkonna arendamisel on väga oluline, kuigi kui on olematu finantsautonoomia, siis on ka motivatsiooni ilmselgelt väga keeruline suurendada.

Millega tegelikult ei saa olla nõus ja mis vajab põhimõttelist lahendamist, on omavalitsuste tulubaas. Minister ütles, et see on erakordselt hea. No ma kärbiks neid sõnu ikka väga-väga kõvasti. Omavalitsuste tulubaas on tõepoolest kasvanud, aga riigi tulubaas on kasvanud oluliselt kiiremini, no ligi kaks korda kiiremini kui omavalitsuste pool, ja tegelikult omavalitsuste tulubaasi kasv ei ole suutnud hoida sammu riigi tulubaasi kasvuga. Samas, pigem on soovitud ja oodatud, et omavalitsused järjest rohkem kõikides valdkondades osutaksid täiendavaid teenuseid. See on iseenesest väga mõistlik. Siin ma nüüd küll kiidan seda ettepanekut, et detsentraliseerimist tuleks tõhustada ja anda koos tulubaasiga ikkagi omavalitsustele vahendeid juurde.

Siin tuleks tegelikult ära märkida näiteks maksuautonoomia, maamaks. Riik ei suuda hüvitada omavalitsustele looduskaitsealuste maade maamaksu. See ei ole mingisugune erakordselt suur summa – 4,2 miljonit. Aga no tuimalt ignoreeritakse seda ja võetakse see raha omavalitsuste taskust. Minu meelest tuleks kas või sellised väikesed sammud kindlasti ära teha.

Riigi arendamisel arvestatakse regionaalse tasakaalustamise vajadusi. Peab ütlema, et mõningaid edusamme siin muidugi on tehtud, aga kui meenutada seda, et näiteks huvihariduse rahastust vähendati ja sellega kohapeal ka huvihariduse kättesaadavust vähendati, siis selles tasakaalustamises on ikka parajad augud sees.

Kindlasti tuleks üle vaadata kogu rohepöörde temaatika praeguses julgeolekuolukorras. See ei tähenda seda, et me ei peaks pingutama selle nimel, et me arendaksime taastuvenergeetikat, aga on päris selge, et ka regionaalset temaatikat puudutab nii sisepõlemismootoritest loobumine kui ka LULUCF‑i temaatika, nii et tegelikult on siin tööpõld hästi lai.

Ja lõpetuseks see viimane mõõdikute tabel. See on väga hea, see on esimene, mida meie ministrid on suutnud esitada. Lihtsalt kahju on sellest, et siin neljast valdkonnast on see ülevaade tehtud, aga ainult ühe kohta on selline tabel tehtud. Jääb lootus, et ka järgmised kolm saavad järgmine kord tehtud. Aitäh!

18:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Peeter Ernitsa. Kas väike lisaaeg ka? Siis ei pea seda kellukest kogu aeg tilistama. 

18:56 Peeter Ernits

Kuigi mulle meeldiks kelluke. 

18:56 Esimees Jüri Ratas

Aga teeme siis nii, et teeme 5 minutit, siis teeme väikse kellukese ja siis vaatame edasi. Palun!

18:56 Peeter Ernits

Jaa. Kõigepealt respekt Jaak Aabile! Varasemad kolleegide ülevaated, analoogsed, olid naljanumber. Signe Riisalo rahvastiku ja kõige muu sotsiaalkaitsega – 50 rida teese meile siin. Ja kui nüüd võrrelda Jaak Aabi teksti vähemalt, siis see on nagu öö ja päev, positiivse koha pealt. Aga see 2035, see on nagu selline püha bulla, mida meil nüüd hulgi ministrid esitlevad. No meil üks minister on veel, härra Sutt tuleb varsti meile siia. Vaatame mitme reaga tema meid valgustab. Aga see selleks. Nii et kõigepealt lugupidamine, et üks minister on võtnud asja tõsiselt. 

Kui hakata vaatama, siis kõik see on ilus: planeeringuid, merealad ja planeerimise digipööre ja analüüs nutika kahanemisega kohanemiseks – ilus väljend, "nutika kahanemisega kohanemine" – ja kõik muu selline, ei hakka rohkem nimetama. Kõik on väga ilus. Noh, see ka, et präänik hakkab tulema kohalike omavalitsuste ühendamiseks, kas see on 100 eurot näkku või natuke suurem juba mõne aja pärast. Aga need on need präänikud, mida teised ministrid on pakkunud siin omavalitsustele väikeste koolide ja gümnaasiumide ärakaotamiseks.

Me oleme siin näinud – kuidas neid nimetataksegi, mitte mehitatud postipunktid, vaid humaniseeritud postipunktid, kuna see ei ole poliitkorrektne, see on seksistlik, see mehitamine – nende postipunktide vähendamise kavasid ja minister Suti plaani järgi, mida ta on kinnitanud, 15 tükki võib jääda kokku. Praegu on neid siin ikka üle mitmesaja. Nii et selline liikumine, kuidas see oli siin, nutika kahanemisega kohanemiseks käib.

Ja nüüd, kui vaadata, mis siin on: ilus deklaratsioon, et Eesti on inimkeskne riik, kus koostoimeline poliitika kujundamine käib ja inimesed saavad osaleda otsuste tegemisel, avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad, sõltumata asukohast või elukohast. Kõik on jälle ilus, väga ilus kõik. Aga kui hakata vaatama siin kõrvalt, mis siis on? Näiteks viimase lehekülje peal tabel, punase ja rohelisega tabel on võetud Rahandusministeeriumi failist, mille nimi on "Eesti regionaalarengu peamised juurprobleemid". Ja seal ikkagi tuleb täiega: piirkondadevaheline ebavõrdsus, eneseteostusest, sissetulekutest, tervisest, vaba aja ja eneseteostuse võimalustest, igapäeva elutingimustest, liikumisvõimalustest ja ühendustest, ettevõtete konkurentsivõimelisest ligipääsust kapitalile, ettevõttele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavusest, kohaliku omavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekusest jne, jne. Nii et see on selle viimase värvilise tabeli seletuskiri, mis on ees, mida siia ei ole küll lisatud.

Ja tulemus, mis siis on? Kui vaadata rahvastikku, siis Kirde-Eesti miinus 3%, Kesk-Eesti ja Peipsi vald – see ei ole päris Kesk-Eesti, vaid see ulatub Jõgevamaale Peipsini välja – 2,5%, Kagu-Eesti samuti. Hea tervis: Harjumaal on 68%-l hea tervis, aga Kirde-Eestis 42%-l. Tervena elatud eluaastad: piirkondade vahe, maakondade vahe viis aastat, võiks olla sõltumata sellest, kus koha peal sa elad. Või sissetulekute erinevus: näiteks Hiiumaal millegipärast 31% ehk kaks korda suurem kui Harjumaal. Aga ma ei hakka neid kõiki siin ette lugema. Nii et see on reaalsus, eks ju. Ja kui vaadata nüüd neidsamu alaarenenud piirkondi, punane või roheline piirkond ...

18:56 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas nüüd need kolm minutit? (Peeter Ernits vastab jaatavalt.) Jah, kolm minutit lisaaega.

18:56 Peeter Ernits

Nii-öelda punased piirkonnad, alaarenenud piirkonnad või turutõrke piirkonnad, võiks ka niimoodi öelda. Ida-Virumaa skoor on 18 punast ruutu, samas kui Põhja-Eestis on null, ja Kesk-Eesti taas kuni Peipsini välja. See on üks selline, süda on, kuidas viisakalt öelda, üsna läbi. Süda-Eesti. Süda‑Eesti saadikud, süda on üsna läbi. See on selline uus trend igal pool. Või roheliste puhul jälle on tööstuslik ja edukas põhi ja orjanduslik, vaene lõuna ja siis see süda, Süda-Eesti. Nii et Süda-Eesti poliitikud peaks tõsiselt mõtlema, kas seda logo peaks ka võib-olla kuidagi ajakohastama.

Aga kui nüüd vaadata neid indekseid – mulle alati meeldivad need indeksid, mis siin on –, siis mõne koha peal, kui see vastu võeti, jäid indeksid nagu ripakile, et vaatame veel ja otsustame. Noh, mis siin on? Võtame näiteks elukeskkonnaga rahulolu. Mingid numbrid on, 84,5 on meil, kolleegid, et te teaksite, ja eesmärk aastaks 2035: 85 peab olema. Järelikult meil on siin 13 aastat aega ja pluss 0,5 on vaja saavutada. Aga samas jälle keskkonnatrendide indeks, siin on vaja pluss 15 saavutada. Ja praegu on ühe aastaga 2 + 2, aga edaspidi langeb jälle see. Miks? Ei jõua arutada siin. 

Või võtame riigivalitsemise. Siin globaalse kohaldamise indeks peaks 89 peale minema, aga on praegu 85. Valitsemise tõhusus, praegu on 1,3, et te teaksite, indeks. Aga eesmärk on meil indeks 1,2. Mida see ütleb? Ja kellele see ütleb?

Või mis siin on veel? Paljud need indeksid on võetud siin ... Mõnel puhul, 32 puhul, teistel, paljude rohkemate erinevate indeksite koosmõjus on pandud kokku need. Nagu ma juba rääkisin siin, näiteks üks on Eesti majandusliku, sõjalise, turismi, kultuuri globaalne nähtavus. Indeks, tõsine indeks. Ja eesmärk on meil 89, see on vaja saavutada 13 aasta pärast. Aga 2019. aastal juba oli 89. Ja nüüd on 2020. aastal langenud 85 peale. Ja nüüd jälle tõuseb tagasi. Aga mis selle taga on? Kindlasti see on kõik väga arukas ametnike ... (Juhataja helistab kella.) Oi kui ilus kelluke! Ja kõik see on mõttekas, aga ... 

19:04 Aseesimees Martin Helme

Aga see tähendab, et aeg on otsas.

19:04 Aseesimees Martin Helme

Jaa, päriselt nüüd on aeg otsas.

19:04 Peeter Ernits

Jaa, paar minutit, kohe lõpetan.

19:04 Aseesimees Martin Helme

Ei, paari minutit ei saa enam. Juba said paar minutit. (Naerab.) Lõpeta lause ja siis ... Palun!

19:04 Peeter Ernits

Ja tegelikult ongi see, et liikumine või töö, mida Jaak Aab on teinud koos ametnikega, on suurepärane. Aga tegelikult ta on üsna elukauge ja tegelikult käib ju, peaks ikka ausalt välja ütlema ...

19:05 Aseesimees Martin Helme

Palun nüüd, aeg on otsas, Peeter.

19:05 Peeter Ernits

Jah. Liikumine kahaneva, kuidas see oli, poole.

19:05 Aseesimees Martin Helme

Nõndaks. Nüüd on läbirääkimised lõppenud ja me saame selle päevakorrapunkti lugeda lõpetatuks.


3. 19:05 Arupärimine Natura piiranguvööndi sihtkaitsevööndiks muutmise kohta (nr 123)

19:05 Aseesimees Martin Helme

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Heiki Hepneri, Priit Sibula, Andres Metsoja, Aivar Koka, Raivo Tamme, Helir-Valdor Seederi, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa, Ivari Padari ja Anti Poolametsa 22. veebruaril esitatud arupärimine Natura piiranguvööndi sihtkaitsevööndiks muutmise kohta. Arupärimine nr 123. Arupärijate esindaja, Riigikogu liige Heiki Hepner tuleb ja kannab selle nüüd meile ette. Palun, Heiki!

19:05 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Keskkonnaamet on pöördunud tänavu 7. veebruaril Keskkonnaministeeriumi poole ettepanekuga 42 000 ja enam hektari Natura alade range kaitse alla võtmiseks, muu hulgas puudutab see ettepanek ligi 13 000 hektarit erametsi. Avalikkusele on raiete peatamise aluseks toodud Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus, mis võib Eesti jaoks kaasa tuua trahvi maksmise kohustuse. Keskkonnaamet on oma 9. veebruari pressiteates öelnud, et raied on peatatud rikkumismenetluse tõttu. Kirjas Eesti Erametsaliidule on Keskkonnaamet 17. veebruaril aga selgitanud, et ettepaneku tegemise alus ei ole Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus, ehk sõnaselgelt sedastatakse, et avalikkusele esitatud algne info raiete peatamise põhjuse kohta on olnud väär. Metsade majandamise keelamist ei pea tegema Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse ja sellega kaasneva trahviohu tõttu.

Euroopa Komisjoni Natura alade määratlemiseks antud suunised iseenesest ei tähenda Natura aladel metsamajandamise lõppu. Metsade majandamise peatamiseks tugineb Keskkonnaamet looduskaitseseaduse § 8 lõikele 6. Seal on toodud, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuud.

Valitud on uus õiguspraktika, kus Keskkonnaamet asub ellu viima ise endale tehtud ettepanekuid ja kaitse alla võtma alasid, mis juba kaitse all on. Küsimuse lahendamisel on valitud kõige bürokraatlikum tee. Iga metsateatise rahuldamise keeldumisel tuleb sisuliselt põhjendada keeldumist 15 päeva jooksul, mis järel algab 28 kuu pikkune menetlemise peatamise periood. Metsamajanduslike tegevuste peatamine on ülimalt intensiivne ja eraomandi kasutamise riive. Põhiseaduse § 32 kohaselt tuleb sel juhul see omanikule otsekohe ja õiglase tasu eest hüvitada.

Natura 2000 alade piiranguvööndite metsaomanikel on võimalik hüvitist saada 60 eurot hektari kohta aastas. Sihtkaitsevööndis on see summa 110 eurot aastas ja seal on majandamine täielikult keelatud. Need summad on püsinud muutumatuna aastast 2007. Tarbijahinnaindeks on samal ajal olnud 44,5% ja siin me ei räägi selle aasta veel 15% lisandumisest. Muuseas, Lätis ja Leedus on need summad kuni 250 eurot hektari kohta. Tõepoolest võib ütelda, et Keskkonnaamet ei ole teinud oma ettepanekule sotsiaal-majanduslikku analüüsi. On viidanud ainult lakooniliselt, et kui kogu eraomandis olev maa müüa keskmise hinna alusel riigile, tähendaks see kulutusi 93,4 miljoni euro ulatuses. Omavalitsustel jääb saamata 93 200 euro ulatuses maamaksu. Toetuste taotlemisega seonduvad kulud aastas on ligikaudu 1,4 miljonit.

Kui nüüd vaadata veel nendele summadele otsa, siis tõepoolest, meenutan lihtsalt seda, et nõukogude ajal oli hea võrrelda oma "edusamme" 1913. aastaga, et see erinevus paremini välja paistaks. Tõesti, riik on 2007. aastal mingid toetused määranud, aga paraku ei ole need toetused muutunud möödunud aastate jooksul. Sellest tulenevalt, mis siin sai ette loetud, on Riigikogu üheksa liiget kolmest fraktsioonist esitanud ministrile viis küsimust. Loodame, et minister annab nendele viiele küsimusele sisuka vastuse. Aitäh!

19:06 Aseesimees Martin Helme

Arupärimisele vastab keskkonnaminister Erki Savisaar. Palun!

19:10 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vastan esitatud küsimustele nende esitamise järjekorras. Stenogrammi selguse huvides ma loen küsimuse ka ette, siis on pärast hea vaadata, mis millega kokku läheb.

Esimene küsimus. Kas Keskkonnaameti peadirektor edastas 9. veebruaril avalikkust eksitavat teavet, väites, et rangeid piiranguid rakendatakse Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse tõttu või on Keskkonnaamet esitanud eksitavat teavet erametsaomanike esindajale, Eesti Erametsaliidule, väites, et rangeid piiranguid ei rakendata seoses Euroopa Komisjoni rikkumismenetlusega? Vastus. Keskkonnaamet on esitanud Keskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta Natura 2000 võrgustiku aladega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitse korda selliselt, et loodusdirektiivi esimeses lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud. Viidatud kirjas erametsaliidule on Keskkonnaamet tahtnud juhtida tähelepanu, et ettepanek ei lähtu mitte ainult rikkumismenetlusest, vaid võeti arvesse ka teisi asjaolusid. Ettepaneku esitamisel olid järgmised põhjused. Euroopa Komisjon on algatanud rikkumismenetluse, milles heidetakse ette, et Eestis ei hinnata majandustegevuse, sealhulgas metsaraie mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ja kaitse‑eesmärkidele.

Hetkel on võimalik mõju hinnata ainult keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel. Ettevalmistamisel on seadusemuudatus, mille kohaselt on edaspidi võimalik teha ka eraldiseisev Natura hindamine vastavalt loodusdirektiivi artikkel 6 lõikele 3, nendel juhtudel, kui muid põhjuseid peale võimaliku mõju Naturale keskkonnamõju hindamise algatamiseks ei ole. Ka ettevalmistatav seadusemuudatus toob kaasa tunduvalt põhjalikuma menetluse praeguse metsakaitse või metsateatise kooskõlastamise asemel. Eelhindamise peab tegema küll Keskkonnaamet või mõni teine ametiasutus sõltuvalt taotletava tegevuse iseloomust, kuid Natura asjakohane hindamine jääb tegevusest huvitatud isiku kanda. Keskkonnaameti andmetel esitatakse Natura aladel umbes 7000 metsateatist aastas, mille puhul tuleks metsateatise esitajal ise mõjuhinnangu koostamine korraldada.

Kui tulemuseks on see, et planeeritav raie võib ala terviklikkust ja kaitse-eesmärkide saavutamist kahjustada, ei saa vaatamata metsaomaniku tehtud kulutusele raiet siiski teostada või on mõjuhinnangu koostamisele tehtud kulutused suuremad kui võimalik raiest saadav tulu. Oleme kaalunud erinevaid võimalusi, et tagada süsteemi selgus ja lihtsus. Oleme ette valmistanud looduskaitseseaduse muudatuse, mis tagaks Natura alade metsaelupaigatüüpide lõpliku kaitse ka praegu majandatavates piiranguvööndites ja hoiualadel. See ettepanek puudutab kõiki Eestis esinevaid loodusdirektiivi esimese lisa metsaelupaigatüüpe. Keskkonnaameti ettepanek nendel aladel rangema kaitse alla võtmiseks võimaldab nendel aladel kuni seadusemuudatuse jõustumiseni raiet peatada ja vältida seni nende pöördumatut kahjustamist.

Teiseks, metsaelupaikade seisund on loodusdirektiivi rakendamise aruande alusel ebasoodne. Aruandes viidatakse, et olulised ohutegurid on metsade majandamisega seonduvad raietööd, muu hulgas surnud puude ja lamapuidu eemaldamine ning veerežiimi muutused. Metsaelupaigatüüpide range kaitseta pole võimalik saavutada loodusdirektiivi eesmärki, milleks on tagada direktiivi lisades nimetatud liikide ja elupaigatüüpide soodne seisund.

Eestis leiduvate, loodusdirektiivi esimeses lisas nimetatud kümne ohustatud metsaelupaigatüübi olukord ei ole vastavalt viimasele, 2019. aasta aruandele võrreldes eelmise aruandega, mis koostati 2013. aastal, paranenud. Enamiku metsaelupaigatüüpide seisund on jätkuvalt ebasoodne. Kuue tüübi seisund on kehv ja kahe tüübi seisund on halb. Ainult kahe metsaelupaigatüübi seisund on hinnatud soodsaks. Võrreldes eelmise aruande tulemustega on halvenenud luitemetsade seisund, see on muutunud soodsast ebapiisavaks. Lisaks on muutused trendides. Eelmises aruandes oli neljal elupaigatüübil paranev ja kahel halvenev trend. Viimases aruandes paranemistrende raporteerida ei saanud. Metsaelupaigatüüpide ebasoodsa seisundi peamiseks põhjuseks on elupaikades toimuvad raied ja sellest tulenevalt elupaiga kogupindala vähenemine, samuti metsakuivendus. Metsade looduskaitselise seisundi parandamiseks on kõige parem meetod nende loodusliku arengu tagamine. Seetõttu on kaitsekorda kavandades arvestatud metsad reeglina sihtkaitsevööndisse, kus raie ja kuivandus on keelatud.

Kolmandaks, Natura 2000 tegevuskava 2021–2027 ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 üks eesmärk on kaitsta kõiki alles olevaid loodus‑ ja põlismetsi. Euroopa Komisjon on küll rõhutanud, et inimesed on looduse lahutamatu osa ja need kaks poolt toimivad kõige paremini, kui nad on teineteisele partneriteks. Kuid samas, dokumendis on komisjon välja toonud, et tavapärane tegevus võib jätkuda nagu varem, kui sellel pole negatiivset mõju liikidele ega elupaigatüüpidele, mille kaitseks ala on määratud. Loodusdirektiivi esimese lisa metsaelupaigatüüpide säilimise tagamiseks on parim meetod nende tavapärasest metsamajandamisest hoidumine. Seetõttu kehtestataksegi sellistes kohtades metsaraiele ranged piirangud, mis võimaldab seal säilitada või taastada metsade loodusliku struktuuri ja tagada metsa ökosüsteemi loomuliku toimimise, et tagada elurikkad metsad ka järeltulevatele põlvedele.

Teine küsimus: "Miks on valitud küsimuse lahendamiseks uus õiguspraktika (teen iseendale ettepaneku, mida hakatakse siis ise ellu viima ja rakendatakse looduskaitseseaduse paragrahvi 8 lõiget 6). Kas Teie arvates on astutud sammud seaduslikud ja kooskõlas hea haldustavaga?" Looduskaitseseaduse § 8 lõike 1 kohaselt võib kaitse alla võtmise ettepaneku esitada igaüks. Samas, põhiseaduse § 5 järgi on eeskätt riigi kohus tagada avalik huvi ehk loodusväärtuste kaitse. Keskkonnaamet on see riigiasutus, kes avalikku huvi, loodusväärtuse kaitset praktikas tagama peab, sealhulgas selgitama välja, kus mis loodusväärtused millist kaitset vajavad, ja tegema vajalikud ettepanekud otsustajatele. Oma tegevuses ja otsustes järgib Keskkonnaamet kehtivat õiguskorda. Tegemist ei ole uue praktikaga. Keskkonnaamet pädeva asutusena ja kaitstavate loodusobjektide kaitse planeerimise, kaitse korraldamise ja tulemuslikkuse eest vastutajana omab kõige paremat ülevaadet, milliseid objekte ja väärtuseid on vaja täiendavalt kaitsta või kehtivaid kaitsekordasid korrigeerida, ning on enamiku ettepanekute esitaja.

Kolmas küsimus: "Miks on valitud kõige bürokraatlikum tee antud küsimuse lahendamiseks ja kui kalliks see riigile läheb? Kui tööjõumahukaks kavandatud meede osutub? Missuguseid alternatiive kaaluti kerkinud probleemi lahendamiseks?" Kõiki ettepanekualasid ei pruugita range kaitse alla võtta ja metsateatist peatada. Keskkonnaamet kontrollib need alad üle seal, sealhulgas täiendavate inventuuride raames, et olla täiesti kindel konkreetse metsaala vastavuses loodusdirektiivi esimese lisa metsaelupaigatüübi kirjeldusele, ja teeb lähtuvalt sellest oma otsuse. Kaitsekorra muutmise alternatiiv oleks iga raieteatise kohta mõju hindamine, mis on kindlasti bürokraatlikum tee. Mõju hindamise puhul tuleks iga metsateatise esitajal ise mõjuhinnangu koostamine korraldada ja finantseerida.

Neljas küsimus: "Miks ei ole tehtud nii suure mõjuga otsusele sotsiaalmajanduslikku analüüsi? Kuidas see otsus mõjutab sektori lisandväärtust ja töökohti, aga samuti erametsades loodusväärtuste säilitamist, kui selle hinnaks võib olla oma maaomandi kaotamine?" Lõplikku sotsiaal‑majanduslikku analüüsi ei ole tehtud, kuna piiranguid kehtestatakse ettepanekualast ainult seal, kus elupaik kindlasti esineb. Andmed kontrollitakse vajaduse korral inventuuri või paikvaatluse tulemusel üle. Ettepanekualadest 100%-l kindlasti rangeid piiranguid ei rakendata.

Kui arvestada kogu ettepanekuala, siis esialgsete hinnangute alusel ja arvestades, et piirangud kehtivad nendel aladel ka praegu – riigimaal kehtivad piirangud 2018. aasta detsembrist, kui RMK juhatuses tehti otsus lõpetada kõik Natura alade metsaelupaigatüüpides ja erametsas –, jääb juba piiranguvööndis kasutamata metsamajandamise mahust circa 70%. Kui nüüd see kõik võtta sajaprotsendilise kaitse alla, siis jääks täiendavate lisapiirangute seadmise tõttu loomata hinnanguliselt 134 miljonit eurot lisandväärtust kogu metsaraietsükli kohta. Metsaraietsükkel on keskmiselt 80 aastat, see teeb umbkaudu 1,7 miljonit eurot lisandväärtust aastas. Arvestades lisandväärtuse suurust, võib see mõjutada otseselt circa 22 töökohta ja kaudselt 37 töökohta metsa‑ ja puidutöötlemise sektoris aastas.

Ja viies küsimus: "Kas riigil on piisavad vahendid riigieelarves olemas turu tingimustele vastavate hüvitiste maksmiseks ja millal rakendatakse turutingimustele vastavaid hüvitisi?" Ettepanekualal makstakse ka praegu toetust, Natura metsatoetust, mida finantseeritakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ning kaasfinantseeritakse Eesti riigieelarvest. Toetuse eesmärk on kompenseerida metsaomanikele osaliselt looduse kaitsmise tõttu metsas saamata jääv tulu. Toetuse määr piiranguvööndis hoiualal ja projekteeritaval alal asuva metsa ühe hektari kohta on 60 eurot aastas ja sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta 110 eurot aastas. Meie eesmärk on leida vahendid, et maksta ettepanekualal, kus rakendatakse ranget kaitset, samaväärset toetust mis sihtkaitsevööndis. Toetuse tõstmisega kaasnevad lisakulud aastas oleks ligikaudu 635 000 eurot.

Meie selle aasta alguses esitatud lisaeelarvetaotlus lükati tagasi. Tuleb leida teisi lahendusi. Loodame maksta kõrgemat toetust järgmisest aastast alates. Täielike majanduspiirangute kehtestamisega tekib maaomanikel õigus taotleda maa riigile omandamist. Kui kogu eraomandis olev maa omandada keskmise hinna alusel riigile, tähendaks see kulutusi 93,4 miljoni euro ulatuses. Vastavalt maamaksuseadusele sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Piiranguvööndis on 50%‑line maamaksusoodustus. Mõju kohalike omavalitsuste tulude vähenemisele summaarselt oleks suurusjärgus 93 000 eurot aastas. Aitäh!

19:25 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ja nüüd küsimused. Peeter Ernits, palun!

19:25 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Kuni 28 kuud võib olla selline maa ja taeva vahel. Kindlasti osa on lühemalt ja osa on kuni 28 kuud. Aga kui arvestada, et kõik oleks sihtkaitsevöönd, ja korrutada 110-ga aastas, siis jääks nagu 3,3 miljonit saamata, maksimaalselt, kui need metsaomanikud ootavad seda aega. Kas selle peale on mõeldud? Ma ei räägi sellest, et kui nad lähevad sihtkaitsevööndisse, siis tuleb see 110 hektari peale. Aga praegu peaks midagi olema selle kuni 28 kuu peale valurahaks. Kuna selle kompenseerimiseks 635 000 saadeti pikalt valitsuses – saan ma õigesti aru? –, siis selle peale pole üldse mõeldud, selle 28 kuu peale.

19:26 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! No kõigepealt, ma ei saa sellest matemaatikast päris täpselt aru, kuidas sa selle kolm midagi miljonit leidsid. Praegu makstakse kõigil nendel aladel toetust, sihtkaitsevööndis 110 eurot ja ülejäänud on piiranguvööndis, kus makstakse 60 eurot. See küsimus või taotlus, millega me läksime Rahandusministeeriumisse, seisnes selles, et maksta piiranguvööndis nendel aladel, mida planeeritakse sinna sihtkaitsevööndisse, planeerimismenetluse ajal samamoodi 110 eurot hektari kohta nagu sihtkaitsevööndis. See on circa 635 000 eurot aastas lisavajadust, rahalist. Aga 60‑eurost toetust saavad juba kõik.

19:27 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

19:27 Heiki Hepner

Suur tänu! Tegelikult põhiprobleem ongi metsaomanikele õiglase hüvitise mittemaksmine. Tänaseks on, kui me võtame selle aasta inflatsiooni ka arvesse, sellest 60 eurost saanud 24 eurot ja 110 eurost on saanud 44 eurot. Põhimõtteliselt ma ei ole leidnud siiamaani ühtegi ettevõtjat mingist muust valdkonnast, kes oleks sellise tootlusega, kus tema vara väärtus hüvitatakse, ma ei tea, 100 või 200 aasta jooksul. Raha, mis ta sisse paneb. Ma ei ole ühtegi sellist ettevõtjat kohanud. Me nägime ka, teie jutust [tuli välja], et 600 000 eurot Vabariigi Valitsus ei suutnud leida. Selles mõttes see iseenesest ju põhimõtteliselt töötab ka looduskaitse vastu. Maaomaniku jaoks on oluline, et seal ühtegi loodusväärtust ei ole. Kuidas sellest olukorrast välja tulla? Mis on teie ettepanek?

19:28 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Ma usun, et varsti tuleb siia Riigikogu menetlusse käesoleva aasta lisaeelarve, kus on võimalik ka sellel eesmärgil muidugi rahasid juurde leida. Täna me oleme sellises huvitavas olukorras, kus näiteks nendel aladel, mis on väljaspool Naturat, aga looduskaitse all, me planeeritavatel aladel maksame täistoetust 110 eurot. See on nagu sellest aastast esimest korda, nüüd jõudsime selle tulemuseni. Me tahtsime seda rakendada ka Natura ala sees, aga kuna eelarves seda ei olnud ette nähtud, siis lisataotlusega seda võimalust ei antud. See ei tähenda, et me oleme sellest loobunud, eks me töötame selle nimel edasi.

Lisaks on muidugi küsimus nendes hüvitusmäärades, siin on erinevaid matemaatikaid, kus üks näitab, et seda raha on kõvasti rohkem, kui metsamajandamisest tuleks, ja teine, vastupidi, näitab, et seda on kõvasti vähem. Ma ütleksin selle kohta, et seda toetust ei maksta ju mitte 200 aasta jooksul välja, vaid seda makstakse igal aastal. Kui me võtame metsamajandamise ja siis sa saad seda tulu üks kord 80 aasta jooksul, aga toetuse puhul sa saad seda igal aastal. Selles suhtes see skeem ongi natukene erinev. Aga ma mõistan täielikult metsaomanike muret. Ja me töötame selle nimel, et kompensatsioonimehhanism oleks ühesugune nii Natura alade sees kui ka väljaspool Natura alasid.

19:30 Aseesimees Martin Helme

Juhin tähelepanu, et arupärimisel saab ühe küsimuse esitada. Andres Metsoja, palun!

19:30 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tegelikult Natura alade kontekstis on tehtud poliitiline kaalutlus üks kord, see on aastal 2004, kui me liitusime Euroopa Liiduga, kus me tegelikult pidime selle üle võtma. Kõik ülejäänud peaks olema justkui teaduspõhine protsess, kus teadlased hindavad kooslusi, olgu need linnu- või vastava direktiiviga kaetud alad, mis on kokku lepitud. Kuskil on tehtud oluline viga, sest tänaseks oleme jõudnud seisu, kus riik on pidanud nendel aladel, kus ei ole veel kaitse-eeskiri välja töötatud, koostatud, läbi menetletud, peatuma raided. Kus see viga on tehtud ja kus on probleem? Sest tegelikult need maaomanikud ei ole, vaesekesed, küll milleski süüdi. Süü on kuskil mujal. Püüaks nagu aru saada, kus see süü on ja kuidas me saaksime sellest olukorrast kõik võitjatena välja tulla.

19:31 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Jaa. Aitäh! Ma arvan, et ega me selle süüdlase otsimisega väga kaugele ei jõua. Pigem püüaksime ehk otsida üheskoos neid lahendusi, mis see mõistlik lahendus oleks. Eks ka enne 2004. aastat oleks pidanud viima kõigil nendel aladel läbi Natura hindamise, mida tookord tegelikult ju ei tehtud. Oli lihtsalt selline sisemine veendumus, et need on need alad, mis väärivad kaitset. Eks seda toonast otsust on ju siin aegamööda ka ümber tehtud. Mitmeid alasid on Natura alt välja võetud, sest need ei sisalda Natura väärtusi, on sattunud õuealadele ja teistesse sellistesse kohtadesse, mis ei ole Naturaga kaitstavad. Aga on tehtud ka laiendamisi ja ümberpaigutusi. Ja on tehtud ka tagantjärele hindamisi nendele aladele, et kas nad väärivad seda kaitset või ei vääri.

Aga põhjus, miks me täna siin oleme, on tõesti see, et peamiselt on küsimus ju selles, et Eesti riigi vastu on algatatud rikkumismenetlus, sest me ei analüüsi piisavalt Natura aladel toimuvat majandustegevust ja nende mõju Natura ala terviklikkusele. Kui me ei lahenda seda probleemi, siis võib Eesti riik maksta trahvi. Ükskõik, kuidas me seda nimetame, see on maksimummääras circa 72 miljonit eurot. See jaguneb küll erinevateks osadeks, millal ja kui palju ja palju aastas ja palju ühekorraga, aga suurusjärgus nii palju. Selleks, et ühest küljest näidata, et me tegeleme selle küsimusega, me panime selle ajutise kaitse peale. See võtaks selle riski väiksemaks, mitte et see oleks olematu, aga see võtab selle riski väiksemaks. Me näitame, kuidas me jõuame selle hindamiseni.

Sest oma sisus tegelikult me leiame, et me oleme hinnanud neid mõjusid. Me ei saa öelda, et me oleme päris valesti käitunud kogu selle Natura ala kaitsmisel. Aga vastab tõele, et sellise nimega pabereid, nagu direktiiv ette näeb, meil näidata ei ole. Me ei ole neid koostanud. Ja selle seaduse mõte, mida me siin välja töötame, ongi selles, et me hakkame tootma ka selliseid pabereid Natura alade tarbeks, kus hinnatakse konkreetselt seda mõju Natura alale ja Natura ala terviklikkusele.

Selle alternatiiviks oleks ju olnud see, et me palume kõigil maaomanikel enne raiumist viia läbi keskkonnamõjude hindamine. See on aga tohutult kulukas protsess. Me ei näinud põhjust valida seda teed, mis on maaomanikule kurnav ja mille tulemusena ei ole kindel, et ta selle raieloa saab. Nagu ma ütlesin, et 100% kindlasti kaitse alla ei lähe, aga ütleme, pigem on see pakkumine niipidi, et 90% ikkagi läheb. Ehk kui maaomanikud viiksid seda hindamist ise läbi, oma kuludega, siis tegelikult üheksal juhul kümnest nad pigem saaksid vastuse, et aga see mõju on liiga suur ja seda raiet teostada ei saa. Me ei leidnud, et see oleks mõistlik. Selles suhtes panime kella tiksuma, need 28 kuud. Püüame selle probleemi ära lahendada. Kui ei suuda, siis on see piirang maas ja seda paragrahvi saab üks kord rakendada, see on nagu see teine võlu.

19:34 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

19:34 Merry Aart

Jah, aitäh! Lugupeetud minister! Ma nüüd küsin võib-olla natukene naljaga pooleks ja mitte nii väga tõsiselt, surmtõsiselt, ja ka mitte teid konkreetselt silmas pidades. Aga siin saalis on väga tihti jutuks ja kaitstakse hästi, ühesõnaga, seda, et metsa majandamine on justkui saatanast. Selle põhjusena tuuakse alati kellegi kaitsmine või millegi kaitsmine, mis iganes. Aga mina küsiks niimoodi. Ma olen ise ka juurelnud selle üle, kas meil on mingeid uuringuid, kas meil on kindlust, et need, keda me hirmsasti kaitseme, ikka aru saavad, et me neid kaitseme. Kas nad püsivad seal koha peal, kus me neid kaitseme, või äkki nad, sunnikud, lähevad kuskile mujale või ei saa sellest hästi aru, et me neid kaitseme?

19:35 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Väga filosoofiline küsimus, et kas puu saab aru, et me teda kaitseme. (Naerab.) Mis ma oskan sellele vastata? Meie looduskaitsel on väga pikk ajalugu ja eks need tänased reeglid on ju selle pealt tulnud. Teistpidi, ma arvan, on aeg küps selleks, et natukene vaadata need põhimõtted üle ja avada see arutelu, mida me kaitseme, miks me kaitseme ja kuidas me kaitseme. Võib-olla see tähendab seda, et me peame need reeglid kuidagi üle vaatama ja tegema, niimoodi, et nad vastaksid rohkem tänapäevastele oludele, aga samas ka kõigile nendele rahvusvahelistele kokkulepetele, mis me oleme sõlminud, sest Natura puhul ei ole see ju pelgalt riigisisene küsimus, vaid tegemist on ikkagi Euroopast võetud kohustusega. See töö on ju pidev. Kaitse-eeskirju muudetakse pidevalt, analüüs on pidev ja ka kaardistamine on pidev. Iga päev ja iga aasta teadmised meid ümbritsevast keskkonnast paranevad.

19:37 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma ei näe rohkem küsimusi. Siis me saame minna läbirääkimiste juurde. Kõigepealt arupärijate nimel Heiki Hepner. Palun!

19:37 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Tegelikult tõepoolest, kui riik hüvitaks ausalt, õiglaselt ja otsekohe maaomanikule selle intensiivse eraomandi kasutamise riive, ehk seda võiks võrrelda põhimõtteliselt natsionaliseerimisega, siis ilmselt me ei peaks seda täna siin arutama ega oleks ka varem ega hiljem vaja neid teemasid nii tõsiselt puudutada ja me saaksime pigem mõtiskleda ja debatti pidada selle üle, kas need, keda me kaitseme, ka aru saavad, et neid kaitstakse. Aga praegu on loodud selline olukord, kus maaomanikule on antud signaal: kui sa ei soovi, et su maa, ütleme, poolmuidu natsionaliseeritakse, siis jumala pärast, ära lase ühtegi vähegi suuremat loodusväärtust oma maale tekkida, sest muidu  tullakse ja võetakse see maa sult lihtsalt ära. Selline suhtumine on amoraalne nii maaomaniku suhtes kui ka looduse suhtes. See riivab meie põhiseadust ega kaitse absoluutselt neid loodusväärtusi, mille jaoks me tegelikult justkui oleme kaitset kavandanud.

Ma toon siia mõned näited. Me ikkagi proovime olla oluliselt pühamad, ma ütleksin, kohe oluliselt pühamad, kui paavst ise on. On selline ütlus, et proovitakse olla nii püha, et lihtsalt enam ei teagi, vaat et tõuse taevasse. Prantsusmaal on inimese kohta metsa 0,27 hektarit, Saksamaal 0,14 hektarit, Taanis 0,11 hektarit, Hollandis 0,02 hektarit ja Eestis 1,84 hektarit. Kui me nüüd vaatame, kuidas nüüd on siis kaitse alla võetud, range kaitse alla, siis Eestis on ta nüüd 14,2 ja Euroopa statistika kohaselt, kui natukene tagasi võtta, millega ma teisi riike võrdlen, siis oli see 13,6. Prantsusmaal on see protsent 0,8, Saksamaal 1,9 ja Taanis 2,8, Hollandis on ta siis tõesti natuke rohkem, kus oli inimese kohta 0,02 hektarit, on see protsent 10,6. Hollandis peaks see olema 80% või 90%, kui me tahaksime, et meid võrdselt koheldakse. Saksamaal peaks see olema minimaalselt meiega võrdne, minimaalselt. See näitab tegelikult, kui erinev see kõik on. Ja nüüd siis sellest hüvitamisest.

Palun kolm minutit lisaaega ka.

19:40 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun! 

19:40 Heiki Hepner

Tõesti, toona, kui 2007 Natura alade kaitse alla võtmine toimus ja loomine toimus, siis see 110 eurot range kaitse puhul oli täiesti arvestatav summa. Nüüd on sellest 110 eurost tõesti siis saanud, reaalväärtusena arvestades 44 eurot, see inflatsioon, mis on vahepeal toimunud, on söönud ära 60% sisuliselt. Ja sellest 60 eurost on saanud 24 eurot. Ja metsaomanik, kellel on küps mets, ei saa 100 aastaga ega 200 aastaga ka seda väärtust kätte.

Tõepoolest, kui mõni arvab, et see küps mets on kukkunud talle kuskilt taevast kaela, siis tegelikult see ikka päris nii ei ole. Meie isad, meie vanaisad, meie emad ja meie vanaemad on selle nimel pingutanud, et meil täna oleks seda metsa, nii nagu meie peame pingutama, et meie lastel ja lastelastel oleks. See ei ole lihtsalt taevast, jumala armust kukkunud. Selle nimel on teinud meie inimesed tööd. Ja seda tööd ei tohi keegi võtta ära lihtsalt suvaliselt. See on see põhisõnum. Ja see on selle tüli tuum, mille üle me tegelikult praegu ka siin debatti peame. Mis on meie looduskaitse kõige suurem probleem? Et me ei saa sellest aru, et kaitstav mets on konkreetse inimese omand ja  võib-olla ka konkreetse inimese elatusallikas. Ta on üks, mis hoiab meie elu maal, ta on ülioluline selles kontekstis.

Nüüd siis see, tõesti, kui intensiivselt meie metsad on majandatud. Statistilise inventuuri järgi on, kui ma õigesti mäletan, 15,7 tihumeetrit hektari kohta surnud puid. 15,7 hektaril. Selliseks rahuldavaks tulemuseks loetakse 5 tihumeetrit hektari kohta, mis on ka meie metsaseadusesse sisse kirjutatud. Järelikult, 10 tihumeetriga me ületame seda rahuldavat tulemust. Ja me oleme Euroopas sellega ka väga-väga hea koha peal. Kui kuskil väga hästi metsa kaitstakse, siis see on Eesti Vabariik. Meil ei ole siin põhjust midagi häbeneda. Kui me milleski oleme viie parema hulgas, siis me oleme metsade kaitsmisel viie parema Euroopa riigi hulgas. Nii et selles mõttes tõepoolest, kui me tahame mingeid hinnanguid anda, siis me peame vaatama ja võrdlema ja panema ennast ka taustsüsteemi.

Nüüd, tõesti, ministri puhul ma selles ei kahtlegi, et minister annab endast parima. Ma tõesti selles ei kahtle, et ta sooviks leida lahendust, kuidas need hüvitised saaks makstud. Aga noh, tõepoolest, valitsuses on kaks koalitsioonipartnerit ja ma teen siit selle järelduse, et selle teise poole jaoks ei ole eraomand kopika eestki püha. Kui ei suudeta leida isegi 635 000 eurot. Loomulikult, me proovime nüüd, kui eelarve siia tuleb, sellekohaseid ettepanekuid teha, et seda hüvitada. Aga midagi on ikka totaalselt mäda ja midagi on totaalselt viltu. Ja siis ei saa ütelda, et see looduse kaitse sisuliselt kõnetaks kedagi.

Me ei suuda 4 miljonit eurot meie omavalitsustele hüvitada maamaksu saamata jäänud tuludest ja siis me üritame rääkida, et meie jaoks on looduse kaitse oluline. See tegelikult järelikult ei ole oluline, see on näiline, kui me ei suuda selliseid summasid maksta. Ja no tõesti, siin me võiksime ikkagi vaadata otsa meie lõunanaabritele, kes maksavad hüvitist ümmarguselt ligi 250 eurot hektari kohta. Nii et meil on, millest õppida ja mille üle mõtelda. Aitäh!

19:45 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Andres Metsoja, palun!

19:45 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Jah, see on nüüd kindlasti kiiduväärt, et omanikud ja ettevõtted pääsevad Natura eelmõju hindamisest metsaraie korral. Aga me ju teame, et ettevõtted peavad hindama ka bioloogilise vara väärtust oma bilansis. See on ka omamoodi ettevõtmine, et hinnata bioloogilise vara väärtust. Mis see bioloogilise vara väärtus on? Kas see on konkreetselt see vara, kui ma selle maha müün ja midagi sealt vastu saan, ja kas see peab olema üksüheselt kantav? Ma tean, et alates RMK-st kuni erametsa organisatsioonideni välja on see üks paras maadluspunkt ja küsimus tegelikult on alati selles, mida see nüüd ja kellele annab. Täpselt sama küsimuse võib küsida Natura mõjude hindamise kontekstis, kui me räägime kogu seda teemat lahti loomulikult ühe konkreetse kinnistu põhiselt või ühe teatise põhiselt. Kogu looduskaitset me räägime lahti kindlasti teatud territooriumil, kus on üldse võimalik pesitseda, luua elukeskkonnaks vajalikke tingimusi, ja see moodustab tegelikult terviku. Seda tervikut on vaja vaadata ikkagi ilmselt suures plaanis ja siis minna üksiku detailini, kaitstava objektini, liigini, et [saada aru,] mida peaks tegema. Täna me püüame seda lahendada teistpidi. Ma mõistan tegelikult, see on sundsituatsioon selle ees, et meid hirmutab trahv.

Aga mida me peaks kõigest sellest õppima? Punkt üks, minu meelest me peaks üldsegi siin saalis rääkima vägagi selgelt lahti jällegi selle, et kui me räägime planeerimisest ja riigile vajalikest objektidest, siis loodus külade, omavalitsuste, maakondade ja riigipiiride kontekstis ei tunne piire. Paratamatult inimese sekkumine seda keskkonda mõjutab. Minu jaoks on olnud hämmastav kogemus see, kui antakse vastus, et näiteks raudteekoridori puhul Taarikõnnu looduskaitse alal, mis on Natura eelvaliku ala olnud, öeldakse, et vabandust, aga sealt ei saa läbi minna, kus on juba olemasolev raudteetrass. Ei saa minna. Sellepärast, et seal on sellised liigid läheduses asunud elama. Ja selleks, et keskkonnale vähem kahju teha, tuleb rajada uus trass. Ja vaat siin saab väga paljudel maainimestel mõistus otsa. Nad küsivad, kuidas saab olla nii, et uue trassi rajamine, selle muldkeha tekitamine, metsa maharaiumine on looduskaitsele parem kui olemasoleva trassi ümberkorrigeerimine sellisena, nagu ta on juba sada aastat tagasi valmis ehitatud.

Need on minu arvates need kohad, kus poliitikud jäävad hätta. Siin on järelikult mingi probleem. Me püüame lahendada kogu seda maailma mingite kastide ja õigusruumi sees. Aga me unustame ära selle teaduspõhise lähenemise, just nimelt selles võtmes, et me peame nägema tervikut ja me peame lubama nagu hinnata ja kaaluda. Kui me juba eos võtame positsiooni, et Natura ala, see on selline püha kooslus, mida ei tohi puudutada, aga seda kõrval olevat loodust võib puudutada küll, siis tekivad inimestel täpid peale.

Ma paluksin lisaaega.

19:49 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

19:49 Andres Metsoja

Tihtilugu, kui omanikul on vaja lahendada kinnistus sees ehk Natura ala sees mingisugust probleemi, mis on allutatud regulatsioonile, kus Keskkonnaamet ütleb, mida seal võib teha, mida ei või, kuidas peab planeerima, kuidas peab eelmõjusid hindama, et jõuda lõppotsuseni, siis öeldakse tihtilugu: aga vabandust, siitmaalt läheb küll Natura ala piir, aga need mõjud on ka Natura ala ülesed. 

Minu meelest bürokraatlikult ja ametkondlikult me oleme tekitanud Eestis olukorra, kus kõige selle valguses me tegelikult looduskaitset naeruvääristame. See on minu meelest kogu probleem. Isegi võib-olla ei ole niivõrd probleem inimesel, omanikul see, kui palju tal jääb tulu saamata. Ma arvan, et enamik Eesti inimesi, kes elavad maapiirkonnas ja on omanikud, armastavad loodust. Neile on loomuomane elada loodusega koos. See 10 eurot või 12 eurot ei ole tihti probleem, vaid see tegevuse piirang on väga suur probleem. Kui rääkida inimestega, kes on metsaomanikud ja on algusest peale teadnud, et näiteks nad on soetanud Natura alale maatüki või Natura ala on sinna tekkinud peale nende omandis olekut, sest nad on varem olnud selle maa omanikud, siis alati on räägitud ka seda, et Euroopas Natura võrgustik on selline võrgustik, kus tuleb tagada inimese ehk majandustegevuse ja looduskaitse kahepoolne toime. Mõlemal peab olema koht. Ja tegelikult seda tõde minu meelest me peaksime rohkem kinnitama, mõlemal peab olema seal tegutsemise ruum.

Aga see, et me tõepoolest oleme nüüd jõudnud olukorda, kus me tekitame piiranguruumis elavale inimesele veel täiendava piirangu, seesama 28 kuud, ja sõnastame selle lahti nii, et selle lahendab ametnik kuskilt ruumist, kes tuleb enne siis metsatööde algust hindama, kas seal on loodusväärtust või ei ole, olukorras, kus ilmselt väga suure tõenäosusega neid alasid on inventeeritud mitu korda, lihtsalt ei ole jõutud kaitse-eeskirja koostamise ja lõppfaasini. Paraku, olles ise ka ühe sellise alaga seotud, ma olen näinud seal vähemalt kolme hindajat ja kõigi nendega metsas ära käinud [ja saan öelda, et] tegelikkuses on ilmselt asjaolud nii, et me oleme oma haldusprotsessis olnud lohakad. Me oleme kulutanud üsna palju ressurssi. Me oleme löönud käega – nende inimestega ja omanikega on meil aega küll, meil sada kümme olulisemat probleemi, millega on vaja tegeleda – ja nüüd oleme jõudnud lõpuks ummikseisu.

Ma saan aru, et ettepanekud, kuidas lahendada, on laual. Soovime jõudu. Aga kogu selle valguses see kompensatsioon muutub riigile alati kallimaks. Nii et meie roll siin parlamendisaalis ilmselt on teravdatult vaadata, et need kompensatsioonid tekiks, sest see ei saa nii olla, et riik surub lõputult omanikule peale oma tahet, jättes oma kohustused omaniku ees täitmata, olgu need rahalised või dokumentaalsed. Aitäh ja jõudu!

19:53 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun! 

19:53 Merry Aart

Aitäh! Ma palun igaks juhuks kolm minutit lisaaega.

19:53 Aseesimees Martin Helme

Igaks juhuks kolm minutit lisaaega ka.

19:53 Merry Aart

Head kolleegid! Natura ala on sihuke huvitav ala. Keskkonnaamet ütleb alati, et Natura ala pindala on alla Euroopa keskmise. Tõsi! Aga kui vaadata, kui palju metsamaast on meil range kaitse all, siis oleme kolmandal kohal Liechtensteini ja Itaalia järel. Igaüks näeb seda, mida ta näha tahab.

Hiljutine Natura ala kehtestamine on käinud üsna imelikke radasid mööda. Metsameestele on Keskkonnaamet selgitanud, et peamine põhjus Natura ala laiendamiseks on Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse algatamine juunis 2021. Erametsaliidu järelepärimisele minule teadaolevalt on Keskkonnaministeerium vastanud, et see ei ole põhjus. Euroopa Komisjoni reeglite järgi ei ole Natura alal metsa majandamine keelatud. Seda tuleb lihtsalt teha mõistlikult.

Metsameestele lubati, et enne kui Natura ala kehtestatakse, nendega seda arutatakse. Tegelikult, kui nendega kokku saadi, siis pandi nad lihtsalt fakti ette, et nii on ja nii jääb. Nii nagu Heikigi ütles, jälle näeme, et Eesti on ikka paavstim kui paavst ise.

Nüüd majandustegevusest. Ma küsiksin, kas meil on eelmiste Natura alade kohta analüüsi, mil moel majandustegevus on neid alasid mõjutanud. Mina neid analüüse näinud ei ole. Aga võib-olla on see minu viga, ei oska öelda. Ka mina mäletan Natura tegemise aega. Siis oli see idee ja eesmärk hoopis midagi muud, sellepärast et Natura aladel oli toetus natukene suurem ja toetuste kriteeriumid olid nõrgemad. See oli see põhjus tol korral.

Jälle jõuame sinna, et korralikke ja aktsepteeritavaid mitmest aspektist lähtuvaid analüüse meil ei ole. Me kas teeme otsuseid teadlikult või järjekordselt emotsionaalselt, nii nagu kellelegi tundub, et on õige. Ja jõuamegi sinna, et metsa majandamine on igal juhul patust. 

Kagu-Eestis, Kesk-Eestis on metsa majandamisega seotud ligikaudu 24% või 25% elanikest. Kas ütleme neile inimestele, et minge sinna, kus metsa ei ole? Ehk õnnestub teil kuskil kuidagi ellu jääda. Ärme räägime siin enam regionaalsusest ja selle toetamisest, kui me ise teeme otsuseid, mis sellele vastu räägivad.

Vahel on mul väga raske aru saada, kust on pärit selle koosseisu Riigikogu. Kas seoste nägemine on nii lõpmatult keeruline? Ja ärme räägime siin looduse kaitsmisest. Vahest kahjustab kaitsmine rohkem kui mõistlik ja tasakaalukas hoidmine. Hoiame oma loodust, hoiame mõistlikult! Mitte ükski maa- ega metsaomanik ei ole looduse vaenlane, sest temal on see soov ja tahtmine, et tema järeltulevad põlved saaksid kasutada sedasama loodust, sedasama metsa. Kõige kahjulikumad looduse kaitsjad on linnainimesed, kellel ei ole seda tunnetust, et ka järeltulevad põlved tahavad kasutada loodust ja elada looduses. Aitäh!

19:57 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem sõnasoove ma ei näe. Sulgen läbirääkimised. Ühtlasi on see päevakorrapunkt ammendatud, kui minister ei taha vastata. Ei taha. Jaa, päevakorrapunkt on lõpetatud.


4. 19:57 Vaba mikrofon

19:57 Aseesimees Martin Helme

Meil on nüüd vaba mikrofon. Jah, sõnavõtuks saab registreeruda peale haamrilööki. See ei muuda asja. Tänane istung on lõppenud. Aitäh!

19:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee