Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

09:58 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust, head kolleegid! Algab Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 10. töönädala neljapäevane istung ja meil on istungi alguses võimalik üle anda eelnõusid või arupärimisi. Lauri Läänemets, palun!

10:00 Lauri Läänemets

Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatide nimel annan üle eesti keele seaduse muutmise eelnõu. See puudutab siin olevaid sõjapõgenikke. Me oleme erakordses olukorras, kus sõjapõgenikke on väga palju. Eesti on praeguseks vastu võtnud 27 000 inimest ehk siia on tulnud 27 000 inimest. Mure on selles, et need inimesed ei pääse erialasele tööle. Kui nad ei pääse erialasele tööle, siis sellel võivad olla järgmised tagajärjed. Esiteks, nad lähevad keelenõuete tõttu nendele töökohtadele, kus keelenõudeid sellisel kujul ei ole. See tähendab seda, et teatud ametikohad, teatud tööd Eestis saavad nii-öelda ülerahvastatud. Ehk meie oma inimeste, kes töötavad reeglina madalamapalgalistel töökohtadel, sissetulekud või töökohad või võimalus tööle minna on mõnes mõttes ohus. Teistpidi puudutab see seda, et me peame väga paljusid inimesi üleval pidama, kuigi nad võiksid ise tööl käia. Meie ettepanek sisaldab ajutist ühekordset leevendust nendele inimestele, kes on selle aasta lõpuni Eestisse tulnud ja kes on saanud rahvusvahelise kaitse: neil on kuni kaks aastat võimalik teha erialast tööd nii, et me neilt eesti keele oskust ei küsi. Aitäh teile!

10:02 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu on jõudnud meieni elektrooniliselt. Rohkem [eelnõude või arupärimiste üleandmise soovi] ei näe. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja juhatus otsustab selle edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Head kolleegid, teeme ära kohaloleku kontrolli.

10:03 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks registreerus 71 Riigikogu liiget. Täna on meil päevakorras kaks päevakorrapunkti, mõlemad on teised lugemised.


1. 10:03 Äriregistri seaduse eelnõu (493 SE) teine lugemine

10:03 Aseesimees Martin Helme

Esiteks on meil päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud äriregistri seaduse eelnõu 493. Kutsun siia ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Vilja Toomasti. Palun!

10:03 Vilja Toomast

Aitäh, härra juhataja! Head riigikogulased! Äriregistri seadus on väga mahukas seadus ja siin on kogu selle seaduse uus tekst, mille me peaksime suutma koos teiega vastu võtta. Mu ettekanne tuleb üsna pikk, kuna õiguskomisjon arutas seda [eelnõu] oma kolmel komisjoni istungil ja seetõttu on ka protokolle päris mitu, millest peaksin teile ülevaate andma, aga ma loodan mahtuda mulle antud ajaraamidesse.

Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus eelmise aasta lõpus ja siin saalis läbis eelnõu esimese lugemise 25. jaanuaril. Kuna paar kuud on mööda läinud, siis ma kolme lausega tuletan meelde, mida me selle eelnõuga püüame saavutada või muuta. Eelnõu eesmärgiks on kõikide eraõiguslike juriidiliste isikute registriregulatsiooni ühtlustamine, registrite pidamisega seotud nõuete ühte seadusesse toomine ning registripidamise ajakohastamine. Muudatused on seotud äriühinguõiguse 18. septembril 2021. aastal valminud revisjoni neljanda peatükiga. Eelnõu teeb ettepaneku tuua MTÜ‑de ja sihtasutuste registrid koos alamregistritega äriregistri osaks, et need oleks teiste juriidiliste isikute, sealhulgas FIE-dega ühes registris koos. Äriregistri seaduse eelnõus nähakse ette osaühingute osanike kandmine registrikaardile, et tekiks osanike register ja et osadega tsiviilkäibeliste tehingute tegemisel oleks tagatud usaldusväärsus. Samuti laiendatakse eelnõuga äriregistri pidaja järelevalve võimalusi. See oli meeldetuletus eelnõust.

Nüüd, [eelnõu] teise lugemise ette valmistamiseks arutas komisjon esimest korda oma istungil 22. veebruaril. Muudatusettepanekute tähtajaks, 8. veebruariks Riigikogu liikmed ega fraktsioonid ühtegi muudatusettepanekut ei teinud. Küll aga esitasid oma arvamusi eelnõu väljatöötamise käigus kaasatud huvigrupid ja osapooled ja sellel koosolekul komisjon neid ettepanekuid kuulaski.

Esimesena esines meile Eesti Kirikute Nõukogu asepresident ning katoliku kiriku apostellik administraator Eestis Philippe Jourdan ja Eesti Kirikute Nõukogu liige Erik Salumäe, kes tutvustasid Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekuid. Nende [olulisema] ettepaneku sisu oli seadustada ühenduse juhatuse liikme kirikliku nime kandmine usulise ühenduse registrikaardile lisaks isiku kodanikunimele. Seni on see olnud tavaline praktika, kuid seaduslikku alust või õiguslikku alust selleks pole olnud. Isa Philippe Jourdan selgitas, et roomakatoliku kiriku ja õigeusu kiriku kiriklik nimi ei ole suvaliselt valitav, vaid inimene saab selle ühe korra elus oma kloostri- või ametiteed alustades ja see ei muutu, mistõttu kirikliku nime kuritarvitamine ei ole võimalik. Eestis puudutab see kolme kirikut: roomakatoliku ja kahte õigeusu kirikut.

Edasi esitas oma seisukohad Eesti Advokatuuri esindaja Piret Jesse, kelle põhimureks oli see, et 50 000 eurot ületava mitterahalise sissemakse väärtuse piisavust seaduse nõuetele vastavuse osas peab hindama audiitor. Selle reegli rakendamine osaühingutele tekitaks palju probleeme – see on keeruline ning takistaks kapitali kaasamist. Eelnõuga soovitakse kehtestada tugev osanike register – osanike nimed kantakse registrikaardile. Seni ei ole olnud niisugust tugevat osanike registrit, osanike nimistut on pidanud osaühingu juhatus ning probleeme ei ole olnud.

Siis tekitas advokatuurile küsimusi omandi ülemineku aeg, sest seadus näeb ette, et omand läheb üle siis, kui notar on selle kinnitanud ja on tehtud ka registrikanne. Advokatuur leidis, et sellist kahest registrikannet on raske praktiliselt ellu viia, kui ei saada selleks kehtestada konkreetset tähtaega, millal omand tegelikult üle läheb. Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Maarit Puhm selgitas advokatuurile, et muudatuse eesmärk on just nimelt õiguskindla omanike nimekirja loomine. Kui omand läheb üle kandega, on see õiguskindlaim viis. Kui omand läheks üle tehinguga, ei saa seda lõpuni viia, kuni kanne on tehtud, ainult nii on tegemist heauskse omandamisega. Ta tõi siin analoogi kinnistusraamatusse omandi kandmise kinnistamisega.

Justiitsministeeriumi teine esindaja, õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets selgitas veel kord omandi üleminekukannet ja et üleminek kandest, pean silmas just registrikandest üleminekut, on oluline ka seetõttu, et seeläbi muutub kasusaajate omanike andmekogu. Kui omandiõigus osale läheb üle tehingust ja kanne registris on vaid kindluse andmiseks heauskseks omandamiseks, kuid esitatud kandeavalduses on näiteks mõni tehingupuudus, tekib segadus ühingu enda jaoks, samuti selles osas, kas tehing on riigi suhtes kehtiv ja mida tegelike kasusaajate osas teatada.

Edasi tutvustas Audiitorkogu oma ettepanekut. Selle kandis ette kantsler Mare Kingo ja tema põhiprobleem oli majanduskeskkonna ja andmete usaldusväärsus. Ta pidas ka Justiitsministeeriumi ettepanekut rahaliste sissemaksete hindamise puhul 50 000 eurot liiga kõrgeks lävendiks. [Kui osaühingute puhul ei oleks mitterahalise sissemakse audiitorkontrolli], kehtiks olukord, kus aktsiaseltside osas oleks see kohustus, kuid osaühingute osas, mis võivad saavutada aktsiaseltsiga võrreldavas suuruses sissemakstud kapitali, ei peaks mitterahalise sissemakse hindamist kontrollima. Seega on usaldusväärse majandus- ja ettevõtluskeskkonna huvides, mille hulka kuulub ka osaühingute maksevõimelisus, kõrge mitterahalise sissemakse osas kehtestada audiitorkontrolli kohustus.

Justiitsministeeriumi esindaja Maarit Puhm selgitas, et mitterahalise sissemakse hindamise osas leiti ühinguõiguse revisjoni käigus, et kohane on see kaotada, kuid praegu eelnõus pakutud lahendus on kompromiss erinevate arvamuste ja vajaduste vahel.

Edasi sai sõna Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Nende ettepanekud kandis ette Jüri Truuts. Ta juhtis tähelepanu sellele, et eelnõu teeb koormavaks äriregistrist ettevõtja kustutamise, kelle osas toimub pikka aega näiteks pankrotimenetlus või täitemenetlus või vahekohtumenetlus. Seadus ei anna lahendust, mis saab, kui pankrot raugeb enne pankroti väljakuulutamist. Niisugused menetlused võivad kesta aastaid ning eelnõu toetab olukorda, kus maksejõuetut ettevõtjat ei saa äriregistrist kustutada aastate kaupa. Nad ei olnud nõus ka sellega, et ajutise pankrotihalduri andmed kantakse registrikaardile ja tegid ettepaneku, et selle võiks kanda registrikaardile vaid juhul, kui pankrotiavalduse menetlemine on lõppenud raugemisega. Vaike Murumets, Justiitsministeeriumi esindaja vastas sellele, et siiski on ajutise pankrotihalduri nõusolekut vaja vara käsutamiseks, mistõttu on tema registrisse kandmine oluline.

Edasi sai sõna Nasdaq CSD Eesti filiaali esindaja Kerttu-Kaarina Tombak. Neil oli ettepanek, et kui eelnõuga planeeritakse sätestada juriidilise isiku registrist kustutamise eeldusena juriidilisel isikul kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus või äriregistris vara puudumise, mida peaks seletuskirja järgi äriregistri pidaja kontrollima, siis praktikas on olnud probleeme, kui kustutatud on juriidilisi ühinguid, kelle nimele jäävad avatuna alles väärtpaberikontod, mille peal on väärtpaberid. Väärtpaberite registri pidaja teeb ettepaneku kaaluda äriregistris toodud loetelu täiendamist selliselt, et kontrollitaks ka seda, et kustutataval äriühingul ei oleks vara väärtpaberikontol.

Eesti Kohtunikuabide Ühingu esindaja Aivar Vimberg pidas vajalikuks peatuda eelkõige maksejõuetusmenetlust käsitlevatel sätetel, rõhutades, et raugenud pankrotimenetlusega äriühing võib jääda registrisse aastateks, kui selle kustutamist ei hageta ning niisugune olukord kahjustab äriregistri usaldatavust.

Teenusmajanduse Koda, mis koondab ettevõtjaid, kes teenindavad e-residente, tundis Ivar Veskioja isikus muret selle üle, et eelnõu kohaselt peab ühing näitama, millises riigis ta asub. Kontaktisiku regulatsioon on oluline, tagamaks niisuguse ettevõtja poolt näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reeglite ja raamatupidamise reeglite järgimist. Eelnõuga loetakse kontaktisiku aadress ka juriidilise isiku aadressiks, kuid kontaktisiku välisriigi aadressiga sidumine on küsitav, kohasem oleks siduda juhatuse rahvastikuregistri aadressiga.

Justiitsministeeriumi esindaja Vaike Murumets selgitas ja vastas Teenusmajanduse Koja ettepanekule, et nad võitlevad juba neli aastat tagasi vastu võetud muudatuse vastu. Kui äriühingu juhatuse liige on Lätis ja teine juhatuse liige Soomes ning tegemist on Eesti Vabariigi äriühinguga, millel puudub Eesti asukoht, on siiski võimalik esitada selle ühingu asukohana Eesti. Registrimenetluses ei oma füüsiline aadress tähendust, sest e-posti aadressile edastatud teade loetakse kohaletoimetatuks ka siis, kui selle kohta saabub saatjale veateade. Seega on olulisem e-posti aadress ning see on juriidilise isiku probleem, kui ta sealt teavet kätte ei saa. Füüsilise aadressi osas probleemi tekitamine ei ole põhjendatud.

Seega said meil sellel koosolekul kõik arvamused ära kuulatud, menetluslikke otsuseid me ei teinud. Ainuke otsus oli see, et jätkame selle [eelnõu] menetlemist õiguskomisjoni järgmisel koosolekul, mis toimus meil 21. märtsil. Vastavalt ära kuulatud arvamustele ja läbi rääkides Justiitsministeeriumiga, otsustas õiguskomisjon esitada Riigikogule otsustamiseks ja arutamiseks 23 muudatusettepanekut. Kuna neid on nii palju, siis ma ühekaupa neid teile tutvustama ei hakka, aga ma püüdsin neid kuidagi grupeerida.

Näiteks, muudatusettepanekud nr 2 ja 12 puudutavad sedasama Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekut kanda registrikaardile usulise ühenduse juhatuse liikme kiriklik nimi lisaks tema kodanikunimele. Siis on rida muudatusettepanekuid, kus Audiitorkogu tegi ettepaneku asendada termin "vandeaudiitor" terminiga "audiitorettevõtja" ja termin "auditeerimine" terminiga "audiitorkontroll". Need on siis muudatusettepanekud nr 3, 5, 8, 13, 14, 16, 19 ja 21.

Kaks muudatusettepanekut puudutavad sõnastuslikke täpsustusi. Need on muudatusettepanekud nr 6 ja 11. Muudatusettepanek nr 1 puudutab hooneühistu liikmete nimekirja kantavaid andmeid ja nende korral tehakse erand: hooneühistu liikmete nimekirja ei kanta osade nimetusi ja nende nimiväärtusi. Muudatusettepanekuga nr 4 muudetakse eelnõu ühe paragrahvi pealkirja. Muudatusettepanekuga nr 7 lisatakse eelnõusse kaks paragrahvi: § 47 ja § 48, mis puudutavad Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi ja teabevahetust Euroopa Liidu äriregistrite vahel. Selle muudatuse tagajärjel muutub ka paragrahvide numeratsioon. Kui te neid muudatusettepanekuid jälgite, siis peaks selle numeratsioonimuudatusega arvestama.

Muudatusettepanekuga nr 10 täiendatakse registrist kustutamise paragrahvi lisaklausliga, et hoiatuse võib saata tähtaja möödumisel ka automatiseeritult. Muudatusettepanek nr 15 puudutab tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmist, millega tehakse erand juriidilise isiku registrist kustutamise kohta. Täpsemalt, juriidilist isikut ei saa registrist kustutada juhul, kui viimane osaleb kriminaalmenetluses menetlusosalisena.

Muudatusettepanek nr 18 tuleneb Nasdaq CSD Eesti filiaali arvamusest ja käsitleb andmeid, mis peavad Eesti väärtpaberite registrist jõudma äriregistri avalikku toimikusse. Muudatusettepanek nr 20 tuleneb Eesti Kohtunikuabide Ühingu arvamusest ja käsitleb ühe osanikuga osaühinguid. Kui osaühingud likvideeritakse ja deklareerija on ainus osanik, siis ei pea kohaldama kolmekuulist tähtaega lõpparuandega tutvumiseks. Muudatusettepanekud nr 22 ja 23 on mõlemad jõustumisnormi muudatused, mis tulenevad kahest lisandunud paragrahvist – § 47 ja § 48. Seetõttu muutuvad ka, nagu ma ütlesin, ülejäänud paragrahvide numbrid. Muudatusettepanekud nr 9 ja nr 17 vajasid sellel komisjoni istungil veel täpsustamist ja jäid järgmiseks korraks ülevaatamiseks. Rohkem menetluslikke otsuseid me sellel istungil ei teinud.

Kolmas kord arutasime neid muudatusettepanekuid 21. märtsil. Ma vist tegin enne vea. Meie eelmine koosolek oli 14. märtsil, nüüd ma kannan ette 21. märtsi protokolli. Palun vabandust! 21. märtsil, nagu ma ütlesin, jäi 9. ja 17. muudatusettepanek arutamata. Täpsustamise tulemusel muudatusettepanek nr 9 sõnastatakse nii, tähendab, sellesse on lisatud väärtpaberite register, kust tuleb enne registri kustutamist kontrollida vara olemasolu. Ja teine muudatusettepanek, mis jäi meil arutamata, puudutas osakapitalide suurust ja audiitorkontrolli. Nüüd see sõnastatakse järgmiselt: "Kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot või mitterahalise sissemakse arvel saadud või suurendatava osa nimiväärtus on vähemalt 25 000 eurot, peab mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamist käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud nõuetele vastavuse osas kontrollima audiitor." 

Neid muudatusettepanekuid me toetasime konsensusega, küll aga laekus veel enne selle komisjoni istungit, 18. märtsil komisjonile Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kiri muudatusettepaneku nr 15 kohta, mida me juba olime hääletanud ja mille me olime heaks kiitnud 14. märtsil toimunud istungil. Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda juhtis tähelepanu sellele, et maksejõuetute juriidiliste isikute registrist kustutamata jätmine seetõttu, et nende suhtes toimub kriminaalmenetlus, ei ole põhjendatud. Seetõttu on kohane sättes täpsustada erinevaid menetlusseisundeid ja lisada muudatusettepanekusse kaalutlusõiguse võimaldamine menetleja loal. Selle tulemusena on muudatusettepanek ka samaselt sõnastatud, juurde on lisatud: menetleja loal võib ka selle juriidilise isiku kustutada enne kriminaalmenetluse lõpetamist. Nii, ja siis ka see muudatusettepanek kiideti heaks.

Lõpuks tegi komisjoni esimees ettepaneku viia eelnõu 493 teine lugemine läbi 7. aprillil ehk täna, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis kolmas lugemine planeerida 13. aprillile käesoleval aastal ettepanekuga läbi viia lõpphääletus. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus. Minu poolt kõik.

10:23 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Mõned küsimused on ka. Andres Metsoja, palun!

10:23 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab muudatusettepanekut nr 7: § 47 ja § 48. Palun täpsustage üle: kas me selle konkreetse muudatusettepanekuga võtame üle Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2017/1132 või see on juba varasemalt üle võetud ja nüüd me seda täpsustame? Mulle jäi see arusaamatuks.

10:24 Vilja Toomast

Üks moment. Nende kahe paragrahviga me tõepoolest viime uude – nagu ma ütlesin, see on tegelikult täiesti uus versioon äriregistri seadusest – seadusesse sisse selle Euroopa Liidu direktiivi, mis puudutab äriregistrite sidestamissüsteemi ja teabevahetust selle vahel, et ka need oleksid kõik ühes ja samas seaduses olemas.

10:25 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

10:25 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei saanud täpselt aru nendest protokollidest. Kas nüüd nende kiriklike nimedena saab nagu kasutada ema Vimala ja iguumenja Filareta? Ma ei hakka küsima, kas nime Kojamees saab kasutada. Kolleegi pole siin ja ta ei ole ka pühamees.

10:25 Vilja Toomast

Jah, pärast selle seaduse vastuvõtmist saavad usuliste ühingute juhatuse liikmed, kui nad on juhatuse liikmed, kasutada registrikaardile kandmiseks oma kiriklikku nime. Mis puudutab Kojameest, siis ka Justiitsministeerium ei tahtnud seda Pandora laegast avada. Tõepoolest, et Kojamees võiks nime Kojamees kirjutada oma registrikaardile, kui ta avab mingi äriühingu ja osaühingu, siis seda komisjon ei toetanud. Nii et see jääb endiselt kehtima, et Kojamees ei saa ennast registrikaardile kanda.

10:26 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

10:26 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Ma jätkan muudatusettepanekuga nr 7 ja uute paragrahvidega. Paragrahv 47 lõikes 4 on kirjas: "Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu edastatavate andmete saatmise ja kättesaamise kinnitused antakse tehniliste võimaluste olemasolu korral automatiseeritult." Äkki te ütlete, mida see tähendab. Kas see ütleb, et tehniliste võimaluste puhul me justkui loome mingi automatiseeritud süsteemi? Kas see süsteem on täna loomisel või kui seda süsteemi täna ei ole, kuidas see siis peaks hetkel käima?

10:26 Vilja Toomast

Just, sisust olete täiesti õigesti aru saanud. Justiitssüsteemis on praegu üldse väga palju IT‑lahendusi ja -arendusi. Kui te vaatate selle seaduse jõustumise tähtaegasid, siis need tähtajad on eri punktidel erinevad ja see saab toimuma tõepoolest alles siis, kui vastavad tehnilised vahendid on loodud – siis saab neid ka automatiseeritud korras nende tehniliste vahendite kaudu edastada.

10:27 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! 

10:27 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Saad sa natukene seletada, kuidas miinimumkapital 2500 eurot on suutnud nii kaua vastu pidada? Oli vist ligi 30 aastat? Ja mis tema selgroo alles nüüd murdis?

10:27 Vilja Toomast

Jah, see on tõepoolest muutunud 40 000 kroonist 2500 euroks. Mitte küll 30 aastat tagasi, aga natuke hiljem. Aga sellele küsimusele ma tõepoolest ei oska vastata, sest ma ei ole justiitsvaldkonnas töötanud nende aastate jooksul ja komisjonis seda ei arutatud. Nagu ma ütlesin, siis enne selle seaduse tervikteksti koostamist viidi ühinguõiguse kohta läbi õigusalane revisjon ning selle juristide ja õigusasjatundjate töö tulemusena leiti, et tegelikult sellise kapitali fikseerimine ei ole õigustatud. Esiteks, see 2500 eurot ei ole sageli piisav kapital, et majandustegevust arendada, ja samas reeglina ei hoia keegi seda 2500 eurot ka kunagi oma kontol arvel, kui ta majandustegevusega tegeleb. Ja kui lubatakse veel ka mitterahalisi sissemakseid, siis lõpuks targad pead, juristid koos otsustasid, et sellel pole majandustegevuse jaoks enam tähendust.

10:29 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei näe.

10:29 Vilja Toomast

Aitäh!

10:29 Aseesimees Martin Helme

Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised.

Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on laekunud 23 muudatusettepanekut. Esimese ettepaneku tegijaks on õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr kaks, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr kolm, esitajaks õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr neli, esitajaks õiguskomisjon ja nad on seda ise arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr viis, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr kuus, esitajaks samuti õiguskomisjon ja õiguskomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr seitse, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr kaheksa, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr üheksa, esitajaks jälle õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr kümme, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.

Ettepanek nr 11, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 12, esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 13, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 14, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 15, esitajaks õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 16, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 17, õiguskomisjon on esitajaks ja on seda ise arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 18, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 19, esitajaks õiguskomisjon ja arvestanud ise täielikult. Muudatusettepanek nr 20, esitajaks õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 21. muudatusettepanek, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 22. muudatusettepanek, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Viimane, 23., esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.

Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 493 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


2. 10:32 Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (491 SE) teine lugemine

10:32 Aseesimees Martin Helme

Liigume edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 491. Tegemist on teise lugemisega. Kutsun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni. Palun!

10:32 Jüri Jaanson

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Ma kõigepealt tutvustan riigihangete seaduse muutmise [ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise] seaduse eelnõu 491 esimese ja teise lugemise vahel toimunut. Käin korra üle ka muudatusettepanekud ja lõpuks tutvustan menetluslikke otsuseid.

Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus eelmise aasta 22. novembril. Eelnõu esimene lugemine toimus 19. jaanuaril sel aastal. Nagu esimesel lugemisel tutvustasin, siis sellele eelnes väga-väga-väga põhjalik arutelu erialaspetsialistide, kaasatud huvigruppide ja ministeeriumidega väljatöötamiskavatsuse raames. See oli hästi põhjalik materjal, mis siia Riigikokku jõudis.

Esimese ja teise lugemise vahel muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitanud ei Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid ühtegi muudatusettepanekut. See on ka mõistetav, sest põhjalik eeltöö oli tehtud. Arvamuse esitasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Energia AS, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Linnade ja Valdade Liit nende 43 institutsiooni hulgast, keda teavitati eelnõu menetlemisest parlamendis. Kõik esitatud arvamused on eelnõu kaardil näha.

Majanduskomisjoni töörühm valmistas eelnõu komisjoni istungil ette selle aasta 23. veebruaril. Seal osalesid ka algataja esindajad. Majanduskomisjon ise arutas eelnõu oma 15. märtsi istungil. Seal olid Rahandusministeeriumi esindajad samamoodi kohal. Peale arutelu otsustas majanduskomisjon täiendavalt koostada kümme muudatusettepanekut, mida ma eraldi natukene tutvustan. Neist üks lähtub linnade ja valdade liidult saadud sisendist, ülejäänud on tehnilised täpsustused ja viimane on ka sihuke kuupäevaline täpsustus. Kõik need on konsensuslikult vastu võetud. Mingeid probleeme esinenud ei ole.

Nüüd veidi muudatusettepanekutest. Nagu ütlesin, esimene sai koostatud sisendist, mille andis linnade ja valdade liit. See on sõnastuslik täpsustus, sellepärast et Rahandusministeeriumi esitatud sõnastus oli mitmeti tõlgendatav. Seal oli võimalik mõista, et kas mõistetakse raamlepingu alusel olevaid hindamiskriteeriume või tegelikult oleks vaja selle minikonkursi aluseks olevaid hindamiskriteeriume mõista. Nii et selline sõnastuslik täpsustus sai tehtud.

Teine muudatusettepanek täpsustab asjaolusid hankepassi ümber. See on kõik tehniline. Kolmas võimaldab kohalikul omavalitsusel nimetada keskse hankija omavalitsuse piires. Neljas on ka tehniline, lisatakse puuduolev viide kaitse‑ ja julgeolekuvaldkonna direktiivile. Viies lisab samamoodi samaväärsuse märke vastavalt direktiivi nõudele, et see oleks hästi kooskõlas. Kuues on põhjalikum. See sätestab kaitse‑ ja julgeolekuvaldkonna hankemenetluse korraldamisel, kuidas seda tuleb teha: kas klassikalisel viisil nagu ülejäänud riigihanked või [nii, et] need ei lähe vastuollu sellesama hankemenetluse korraldamise 5. peatüki erisätetega. Kui lähevad vastuollu, siis tuleb sellest lähtuda.

Seitsmes sätestab tingimusi, kui algselt pakkumises osalev ettevõte asendatakse kas õigusjärglasega või mõne teise ettevõtjaga. Kaheksas on terminoloogiline täpsustus. Kuna jutt on riigihanke menetlusest, asendatakse termin "riigihange" [terminiga] "riigihanke menetlus". Need on sisuliselt erinevalt mõistetavad. Üheksas pikendab tähtaega vaidlustuskomisjoni tööks, kui vaidlustuskomisjon ei ole kõiki menetlustoiminguid suutnud teha. Ja kümnes, viimane, asendab selle eelnõu jõustumise [tähtaja]: algselt pidi jõustuma 1. aprillil, [nüüd] jõustub 1. juunil, et menetluse viivituse tõttu jääks ka seaduse rakendajatele piisav aeg nende sätetega tutvumiseks.

Ka Välisministeerium soovis esitada siia ühe väikese muudatuse, aga arutelul Rahandusministeeriumiga selgus, et selleks muudatuseks otseselt vajadust ei ole, sest seda teemat või probleemi saab lahendada täiesti olemasoleva riigihangete seaduse põhjal. See muudatus põhines selles kriisisituatsioonis sõjapõgenike vajaduste kiiremaks lahendamiseks. Aga seda probleemi on täiesti võimalik lahendada väljakuulutamata läbirääkimistega hanke kaudu kiireloomulises olukorras, nii et humanitaarabi kiire andmine selle probleemi taha kindlasti ei jää.

Lõpuks ka menetluslikud otsused, kõik olid konsensuslikud. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. aprilliks, see on eilseks. Sellega seoses see asi, et juhatus selle nädala päevakorda kujundades arvas, et see [lugemine] võiks olla täna, nii et selles suhtes kõik pretensioonid palun mu selja taha suunata. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis võtta eelnõu kolmas lugemine päevakorda järgmisel kolmapäeval, 13. aprillil. Nagu ütlesin, kõik need otsused olid konsensuslikud. Sellega oleme komisjoni poolt teise lugemise saanud läbi menetleda. Aitäh! Minu poolt kõik.

10:42 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd küsimused. Peeter Ernits, palun!

10:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tore, et kõik käib konsensuslikult ja ludinal. Aga ma olen Riigikontrolli auditite fänn ja jälgin neid teraselt. Ja küsimus on tulenevalt sellest, et kui eelmine seadus sai valmis, siis pärast seda riigikontrolör kirjutas niimoodi, no mõte oli selles, et eesmärk oli, et hanked läheks lihtsamaks, aga tegelikult muutus kõik hoopis keerulisemaks. Näiteks ehitushangete puhul 8–10 kuud hilines, hind läks veerandi võrra kallimaks ja nii edasi ja nii edasi. Minu küsimus on: kas selle seaduseelnõuga läheb asi nendele, kes hankel osalevad, kergemaks ja arusaadavamaks või jääb nii, nagu on? (Juhataja helistab kella.)

10:43 Jüri Jaanson

Aitäh! Ma ei tea, kuidas mõjutab, et kas jääb nii nagu on. Ma arvan küll, et läheb paremaks. Esimesel lugemisel ma tegelikult rääkisin, et need muudatused, mis siin on tehtud, baseeruvad ju kõik sellel 2017 vastuvõetud riigihangete seaduse n-ö täiendamisel ja Euroopa Komisjonist tulnud sisenditel ja vastuoludel, mis algse riigihangete seaduse direktiividel oli. [Selles mõttes, et] riigihangete seadus koostati nende direktiivide põhjal. Neid direktiive ei võetud lõpuni õigesti üle ja tõepoolest, ka siseriiklikult tekkis palju probleeme.

Ma rõhutan veel kord, et enne selle seaduse jõudmist Riigikokku toimus väga põhjalik eeltöö just nende asjaosaliste, just ministeeriumide vahel. Ja see on üsna paks läbitöötatud materjal, mis siia jõudis. Töögrupis mulle jäi küll selline mulje, et kõik need valukohad arutati asjaosaliste ja Rahandusministeeriumi vahel eriti põhjalikult läbi ja jõuti konsensusele. Objektiivne konfliktne olukord jäi üles ainult ühes punktis. See puudutas hanke piirmäärade sättimisi, kas [võiks olla] suurem. Aga see on puht objektiivne, see ei ole sõltuv sellest, kuidas kellelegi meeldib, vaid see tuleb sellest, et nii hankijatel kui ka pakkujatel on seal erinev huvi, noh, sihukene objektiivne konflikt on sinna sisse programmeeritud. Aga see ei ole poliitilise konflikti koht.

Ühesõnaga kõik, mis ma tahan öelda, [on see,] et kõik on eeltöö raames asjaosaliste vahel ja selle seaduse koostajate vahel põhjalikult läbi räägitud. Ja sellest lähtuvalt ma tahan küll uskuda, et tänu nendele muudatustele see riigihangete menetlusprotsess töötab edaspidi palju paremini ja arvestab rohkem kõikvõimalike detailidega, mis protsessist tulenevad.

10:46 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

10:46 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma toon teile ühe praktilise näite. Kui ma viimast nädalat minister olin, siis tuli minu lauale siseauditi aruanne, mis näitas, et Politsei‑ ja Piirivalveametis on räigelt rikutud riigihangete seadust: on ostetud politseile autosid ilma konkursita, on ostetud eriotstarbeliste sõidukite nime all tavalisi sõiduautosid ja nii edasi ja nii edasi. Mul oli järgmiseks töönädalaks kokku lepitud vastava koosoleku kokkukutsumine, et kogu teemat arutada, aga valitsus vahetus, endine politseinik sai ministriks ja kogu see skandaal kadus ega jõudnud avalikkuse ette. Miks ma peaksin uskuma, et praeguses olukorras, kui käesolev valitsus viskab Riigikontrolli aruanded sisuliselt prügikasti, midagi selle seaduse vastuvõtmisega seoses muutub? Miks ma peaksin seda uskuma, kui suvariik ja süvariik tegelikust õigusriigist üle rullivad?

10:47 Jüri Jaanson

Mulle jäi natukene arusaamatuks, kus meil on siin süvariik ja kus on meil siis õigusriik ja mis vahekorras nad kuskil esinevad. Aga see selleks. Ma arvan, et see on ühekordne konkreetne juhtum, mis selle eelnõu menetlemise raami hästi ei mahu. Me ei räägi mitte minevikust, vaid tulevikust, ja mineviku põhjal tuleviku korrastamisest. Kindlasti saab ka selle juhtumiga siin arvestada. Ma tahaks küll uskuda, et siin olid mängus mingid muud detailid, mille tõttu see juhtum oli selline, nagu ta oli. Aga eks see ole rohkem Riigikontrolli hinnata, kui õiguspärane see konkreetne juhtum oli. Mina siin konkreetseid asjaolusid teadmata küll seda hinnangut anda ei oska.

10:48 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

10:48 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et sina oled nagu usumees, sina usud. Aga mina ei ole nii suur usumees. Ma usun rohkem Riigikontrolli auditeid, mida ma olen tõesti palju teraselt jälginud. Vaadates seda praegust menetlust ning lugedes ka neid dokumente, millest sa räägid ja mida on tohutu palju olnud, siis mina küll arvan, et ega ta eriti paremaks ei lähe ja kolme või nelja aasta pärast tuleb jälle sama juttu siin küsida. Aga millel ikkagi põhineb sinu usk? Kas sa üldse oled neid Riigikontrolli auditeid, mis puudutavad riigihankeid, lugenud ja võrrelnud sellega, kuidas praegune menetlus, mida sa juhid, kokku käib nendega?

10:50 Jüri Jaanson

Ma nüüd kõigepealt seletan, et me oleme siin mõlemad väljendanud uskumist. Teie väljendasite siin arvamust. Arvamus alati baseerub ju, ma ei tea, mingisugusele usule, et mingis suunas asjad liiguvad. Mina ei saa öelda, et ma siin seda eelnõu menetledes mingile usule toetun. Ma töötasin need materjalid läbi ja olen seisukohal, hinnates töögrupi ja komisjoni töö järgselt ja ka kogu eelnevalt tehtud tööd, mis siin on, ja lugedes ka riigihangete seadust ning selle [eelnõu] seletuskirja, et need muudatused, mis siin sisse on toodud, teevad selle asja paremaks.

Aga ma ütlen, et ma ei ole praktik. Selles suhtes ma ei saa praktikuna sõna võtta. Elu näitab nüüd. Aga oma hinnangu ütlen küll, et hinnates seda eeltööd, mis on siin suuresti asjaosaliste ja just praktikute osalemisel ära tehtud, ja hinnates seda, et nemad on asjaga väga päri olnud, siis võib arvata, et asi peaks muutuma paremaks. Ja lisaks sellele on siin muidugi, ma rõhutan veel kord, [arvesse võetud] Euroopa Komisjoni poolt tulnud märkusi. Märkused on arvesse võetud ja riigihangete seadust on parandatud.

10:52 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

10:52 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Esimesel lugemisel sai riigihalduse ministrile, kes seda [eelnõu] siin esitles, esitatud küsimus, mis oli ajendatud murest Rektorite Nõukogu tõstatatud küsimuse pärast. Nimelt olid rektorid väga nördinud, et riik, andes hangetele eelhinnangu, tuleb hiljem kontrollima ja taganeb sellest eelhinnangust. Ja rakendab ka sanktsioone, kui tegemist on eurotoetustega. Nad olid väga-väga pahased selle üle, et riik ei suuda oma sõna pidada. Minister lubas, et see teema saab seaduses lahendatud ja põhimõtteliselt saab eelhinnang siduvaks ja siia eelnõusse sisse kirjutatud. Paraku seda juhtunud ei ole. Milles küsimus võib olla, miks seda ei tehtud?

10:53 Jüri Jaanson

See on hea küsimus. Ma ei oska öelda. Töögrupis sellest juttu ei olnud, vähemalt mitte selles kontekstis. Seda teemat tuleb ilmselt täpsustada, miks see nii on. Või see pahameel täpsustati pärast kuidagi üle? Ma ei oska seda kommenteerida praegu. Selle eelnõu menetluses konkreetselt rektorite poolt mingit sisendit ei olnud. Ma veel kord ütlen, et nende hulgas, kes peale esimest lugemist konkreetset sisendit andsid, Rektorite Nõukogu ei olnud.

10:53 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

10:54 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ma pean ka ütlema, et ma olen hästi mures selle seaduse pärast – riigihangete seadus on väga raske sõnastusega ja väga-väga [suurte] tõlgendamisvõimalustega seadus. Näiteks ma võin tuua seda, et kui siin on kirjas, et "... ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need näitavad hankijale pakkumuse majanduslikku soodsust ...", siis minul tekib küsimus, milline haridus või kutsekvalifikatsioon on majanduslikult soodne. Teine näide: "... esitab hankija kriteeriumid tähtsuse vähenemise järjekorras." Kuidas hinnatakse tähtsuse vähenemise järjekorda?

Kuna ma ise olen ka riigihangetega tegelenud, siis ma tean, et sageli on niimoodi, et võetakse kõige madalam hind ja selle järgi hinnatakse, sest siis pole kellelgi pärast midagi õiendada. See tähendab tegelikult seda, et tuleb teha kaks asja: üks on hea ja teine on odavam. (Juhataja helistab kella.) Kas komisjon arutas, kas komisjon oskab tõlgendada ...

10:55 Merry Aart

... kõiki neid asju siin? Ja kas komisjon on kindel, et tõepoolest, see toob meile head ...

10:55 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Merry! 

10:55 Merry Aart

... või läheb asi veel segasemaks?

10:55 Jüri Jaanson

Aitäh küsimuse eest! Nendest asjaoludest, mis te välja tõite, siis hange põhimõtteliselt otsustatakse muidugi paikapandud kriteeriumite järgi ja üheks oluliseks kriteeriumiks on loomulikult hind. Kui mingil objektiivsel põhjusel ei ole seda võimalik teha, siis pannakse need, noh, nagu kriteeriumite tähtsuse järjekorras. Ma nüüd tõesti ei oska teile nii täpselt öelda, kuidas see tähtsuse järjekorras panemine praktikas kujuneb. Aga ma ütlen, et põhiline kriteerium on ikkagi see kriteeriumite skaala või kriteeriumite olulisus, mida sellelt hankelt tegelikult saada soovitakse. See on siin see põhiline pluss, lisaks rahaline väärtus, mis antakse nagu vahemikuna. Noh, nii ta on.

10:56 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

10:56 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui me mõtleme riigihangete peale, siis viimane selline suurem skandaal oli see, kui meie haridusminister ostis COVID‑i teste. Mina olin jälle see, kes küsis minister Aabilt, kui me esimesel lugemisel olime, kuidas on ostudega selle niinimetatud erikorra järgi. Lubas ju meile ka haridusminister, et need teemad arutatakse valitsuses läbi ja leitakse lahendused, kuidas võiks kiiresti reageerida. Minister Aab ütles, et seda peaks vaatama ja kaaluma. Tegelikult ei ole mitte midagi muutunud. Kas võiks selle asja põhimõtteliselt niimoodi kokku võtta, et tegelikult polegi vaja midagi muuta, vaid ministril on lihtsalt vaja seadust täita? Kuidas te seda kommenteerite? Kas sellest üldse oli komisjonis juttu?

10:57 Jüri Jaanson

Sellele viimasele [küsimusele], kas minister peab seadust täitma, saab ainult üheselt vastata. Konkreetselt sellest juhtumist, COVID‑i testi hangetest komisjonis juttu ei olnud ehk konkreetsetest näidetest komisjoni töögrupis juttu ei olnud. Me rääkisime ikkagi muudatustest, kuidas need peaksid toimima, aga näidetega seda toetatud.

Aga ma tulen veel kord tagasi Välisministeeriumi ettepaneku juurde, mida ma enne mainisin. Eelnevalt Rahandusministeeriumiga nad ei konsulteerinud ja tegid ettepaneku, et just humanitaarabi hankimise kiiremaks menetlemiseks tuleks seda teha nii‑öelda hankevabalt, et humanitaarabi korral ei peaks [millegi] hankimiseks või saamiseks riigihanke menetluse protsessi läbima. Aga see ei ole mõeldav, ja tegelikult on otsene tee olemas. Siin on kaks asja. Üks asi on see, et riigihangetel on ju rahvusvaheline piirmäär, vist oli 140 000 eurot, millega tuleb niikuinii arvestada. Nii et see 140 000 ei ole hangetel väga suur summa ja seda ületav summa tuleks nagunii juba rahvusvaheliselt kooskõlastada.

Aga mida ma tahan öelda: kõige olulisem on see, et siin on ju otsetee tegelikult olemas – saab teha läbirääkimisteta pakkumise. Ma vaatan üle: väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse saab teha siis, kui on kiireloomuline olukord. Nii et humanitaarabi kiireks hankimiseks ei ole siin probleeme. Ma täiesti kujutan ette, et kui on vajadus samamoodi nende COVID‑i testide või vahendite hankimiseks kiirelt tegutseda, siis saab täpselt samamoodi tegutseda. 

11:00 Aseesimees Martin Helme

Urve Tiidus, palun!

11:00 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seni on riigihangete seaduses olnud üks väga selge põhimõte: võitjaks saab kuulutada majanduslikult mõistlikuima pakkumise. Reaalses elus on see sagedasti taandunud kõige odavamale hinnale või madalamale maksumusele. Mõneti ma assisteerin kolleeg Merry Aarti küsimust. Nüüd selle muudatusega tahetakse põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste käsitlemist parandada. Kuivõrd oli komisjonis juttu sellest, et see tõepoolest on efektiivne, selline seadusemuudatus, ja edaspidi ei ole vaidlust, kas majanduslikult mõistlik pakkumine või kõige odavam pakkumine võidab?

11:01 Jüri Jaanson

Jah, efektiivsuse kandi pealt ei olnud meil väga palju juttu, aga see, kuidas see protsess nüüd toimima peaks, sellest oli juttu küll. Põhimõtteliselt, kui pakkumine on teistest kriteeriumivahemikest väga eristuv, teistest oluliselt madalam, näiteks 10% või enama võrra, siis peab pakkuja seda põhjendama. Pakkuja peab seda põhjendama ja kui ta ei suuda seda ära põhjendada, siis on võimalik võtta järgmine [pakkuja] või üldse kogu hange tühistada. Selles mõttes, ma arvan, see menetlusprotsess on siin paindlikumaks tehtud.

11:02 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

11:02 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Iga sellise eelnõu või seadusega on ju mõistlik aeg kodanikele ja ettevõtjatele, millal on võimalik sellega tutvuda, viia läbi vajalikke koolitusi, et see seadus mõistlikult käibesse üle võtta. Ma vaatan muudatusettepanekut nr 10: siin on algul öeldud, et see võiks jõustuda 1. aprillil 2022. aastal, aga nüüd on öeldud, et 1. juunil. Ja siis on toodud eraldi säte, et 31. mai on see viimane kuupäev, millal vana redaktsiooni järgi hankeid välja kuulutada. Kas teil komisjonis oli arutelu, et äkki see tähtaeg on liiga lühike? Vaevalt kuu. Me oleme täna 7. aprillis ja me anname oma ettevõtjatele-kodanikele lihtsalt uue korralduse, millega neil jääb vaevalt kuu kohanemiseks. Kas see on mõistlik?

11:03 Jüri Jaanson

Aitäh! Ma seda mõistlikkust ei oska niiviisi hinnata. Seda saan küll öelda, et ei, komisjoni istungil tõesti mingisugust teemat selle kuupäeva ümber ei tekkinud. Rohkem oli teema selles, et 1. aprill on juba minevik või jõuab kohe – tolle arutluse hetkel – saada minevikuks, see on ebapiisav, ja et 1. juuni peaks olema piisav. Nii ta jäi. Võib-olla tõesti 1. juuli oleks parem, ega siin otseselt kiiret väga ei ole. Aga praegu on kirjas 1. juuni.

11:04 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kalvi Kõva, palun!

11:04 Kalvi Kõva

Väga austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Jüri, väga hästi juhitud-menetletud seadus. Ma olen ka ise majanduskomisjoni liige, suur aitäh! Nii nagu novembris see seadus üle anti – sa oled tublit tööd teinud! 

Aga riigihangete seadusest tervikuna. Ma arvan, et kui tänasel päeval Eesti üldsus, Eesti ettevõtjad seda debatti siin kuulavad, siis nad mõtlevad, et sõbrad, elevant on toas, aga teie seal Riigikogus elate vist mingis hoopis teistsuguses maailmas ja ei räägi sellest kõige suuremast murest, mis meil riigihangetega täna on. Te menetlete eelnõu, võtate selle vastu, aga te ei lahenda seda muret, te isegi ei räägi sellest.

Ma toon mõned näited. Me teame, et Eestis on erinevatest põhjustest tulenevalt hinnad kolossaalselt muutunud. [Loetlen] mõned üksikud asjad, mille hinda me peaksime teadma. Aasta jooksul nisujahu kilohind on läinud 47 sendilt 74-le. Valge kala maksis aasta tagasi 2.20, täna 4.50. Rehe rukkileib eelmisel aastal 44 senti, sel aastal juba 71 senti ja nii edasi ja nii edasi.

Aasta tagasi on keegi võitnud riigihanked koolidesse nende hindadega ja tänasel päeval nad peavad nende hindadega meie lastele süüa tegema. Seda ei ole võimalik teha. Lehed on täis jutte, kus ehitusettevõtjad ütlevad, et aasta tagasi me võitsime hanked – ma olen kuulnud, aga mul ei ole analüüsi teile siin tuua – ja mõned hanked, kus on hästi suur metalli, betooni osakaal, on muutunud kallimaks üle 50%.

Need on suured mured, need on nende ettevõtjate suured mured. Ja mis on selle kõige suurem murekoht? Kui täna kas või koolitoidu pakkuja KOV-ga kokkuleppel leiab, et ta ei suuda selle hinnaga teha ja ta loobub sellest hankest, siis tema saab sellest meie seadusest või üldse riigihangete seadusest külge musta märgi ja ta järgmisel hankel, mis omavalitsus korraldab, enam osaleda ei saa, sest tema on hanketingimusi eelmine kord petnud või hanke üles öelnud. Riigihangete seaduses oleks tarvis teha üliväike muudatus, et nendest pakkujale mitteolenevatest põhjustest muutunud hindade tõttu, kui ta on hanke üles öelnud, teda järgmises voorus või järgmisel hankel ei diskvalifitseeritaks.

Tegelikult selle väikese muudatuse me võiksime siia eelnõusse teha. Aga muudatusettepanekute tähtaeg oli siis, kui see [teema] ei olnud Eesti ühiskonnas probleem. Muudatusettepanekute tähtaeg oli eelmisel aastal ja siis lihtsalt seda muudatusettepanekut ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei saanud teha, nagu me keegi ei saanud teha. Võib-olla peab oma viga tunnistama, me kõik, et me ka komisjonis neid teemasid selle seaduse raames sinna ei lisanud, kuigi komisjonis on sellest juttu olnud. Ma arvan, et see on niivõrd tähtis teema ja tulla nüüd sellega, et sotsid annavad sisse katkestamisettepaneku või hakkame [sellega] tegelema – noh, tõenäoliselt koalitsioon seda katkestamist täna ei toetaks, nii et ma seda populismi siin ei tee.

Ma vaatan siin nii Jürile kui ka koalitsioonisaadikutele otsa, nii palju kui teid on, ja majanduskomisjonile, ja ma palun majanduskomisjoni esimeest, et äkki need väikesed nüansid saaks kiiremas korras [lisada]. Äkki leida Riigikogu menetluses mõni teine eelnõu, mis on natukene riigihangete seadusega seotud, ja teha need muudatused, et just need ettevõtjad, kes tulenevalt majanduslikust situatsioonist ei ole ise süüdi, et nad peavad hanke üles ütlema ja minema uude hankesse, et lastele – nendest toiduhindadest, mis ma rääkisin – pakkuda korralikku ja kvaliteetset toitu, mitte hakata pakkuma ainult makarone ja hakkliha, piltlikult öeldes, kuigi ka see on väga hea toit, aga mitte iga päev. Et need lihtsalt nagu parandada või siis leida muu võimalus riigihangete seadus veel korraks avada, et kiiremas korras just see tänasest päevast tingitud mure lahendada.

Nii et ma arvan, et see teema ei ole tänaseks päevaks – see riigihangete seaduse avamine – lõppenud ja me peame selle juurde [tagasi] tulema. Minu sõnavõtu üks põhjus oli ka see, et kui keegi väljaspool seda maja meie tänast debatti loeb ja kuulab, siis teadke, et ka see on mure, mida me siin majas arutame ja peame otsustama. Aitäh!

11:08 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Jüri Jaanson, palun!

11:09 Jüri Jaanson

Aitäh! Ma kasutan võimalust natukene seda kommenteerida. Tõepoolest, suur tänu, Kalvi, et sa tõid need asjad välja! Loomulikult, üks asi on see, mis me siin arutame, ja teine asi on reaalne elu. Poliitikutena me peame siin reaalset elu võimalikult palju kaasama. Ma ütlen sulle ka, mitte niivõrd etteheite vormis, vaid sellepärast, et sa oled Riigikogu liige ja ka majanduskomisjoni liige, et võimalikult paljud sellised signaalid peaksid jõudma kiiresti just komisjonidesse, et neid saaks seadusloomes arutada.

Aga ma ikkagi juhin tähelepanu sellele, et eelnõu menetlusest me andsime teada väga suurele hulgale asjaosaliste ringile. Ma loen kokku: oli 43 institutsiooni. Kui sa rääkisid konkreetselt nendest ehitushindadest ja ehitustöö tegijatest, siis on ka Eesti Ehitusettevõtjate Liitu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liitu ja neid kõiki [ehitusega seotud institutsioone] teavitatud. Vastust ei mingit.

Jah, õige tähelepanek on muidugi see, et siis, kui muudatusettepanekute tähtaeg sai ümber, ei olnud neil probleeme. Aga elu on pidevas muutumises. Riigihangete seadus on tohutu, sihuke paks reeglite kogumik, mahukas reeglite kogumik. Ja seal nüüd seda õiget teed ideaalseks valmis teha, noh, see on väheusutav, et see suudab elus kõigi situatsioonidega arvestada.

Jah, inflatsioon on küll see, mida saab ette näha, aga kui inflatsioon on väga kiireloomuline, siis ma ei tea, kuidas sellega on. Aga ma rõhutan, et riigihangete seaduse muudatuste üks põhiline punkt on siiski hindamiskriteeriumid ja hindamiskriteeriumid ei pea alati lähtuma hinnast. Pärast hankemenetlust või pakkumiste tegemist saab ju teha ka läbirääkimisi ja seal saab läbi rääkida, kuidas tegelikult need olud on, et kas on võimalik selle hinnaga arvestada või mitte.

Sellised kommentaarid lühidalt. Olen täiesti nõus, et kui mingisugused probleemid jäävad praktilises elus siiski üles, siis ma arvan, et me majanduskomisjonis oleme kindlasti valmis avama selle seaduse uuesti ja vajalikud parandused sisse viima. Aitäh!

11:12 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

11:12 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Riigihangete seadus on tegelikult selline seadus, mis puudutab väga paljusid. Põhimõtteliselt avaliku sektori ja erasektori koostöö on see, mida ta reguleerib, ja võiks ütelda, et peaaegu igaühte meist ta ühte‑ või teistpidi puudutab. Hea kolleeg Andres Metsoja osundas, et meil jääb sisuliselt ainult üks kuu selle seaduse jõustumiseks ja rakendamiseks, ja see on häbematult lühike aeg. Miks see on lühike? Proovin seda natukene avada.

Minu esimene küsimus ühtepidi andis sisendi Rektorite Nõukogu murele. Tõsi küll, nende mure oli eelhinnangu kohta, mille nad on saanud oma hankedokumentidele ja mida hiljem on vaidlustatud ja sanktsioneeritud, kuna tegemist on olnud Euroopa Liidu rahaga. Need summad võivad olla väga suured, need võivad olla sadades tuhandetes eurodes, kui leitakse, et sa oled eksinud, teinekord võib-olla suisa formaalselt. Ja see ei ole ainult see, et ma siin COVID‑i testide ostmisel lähen mööda võimalikust seaduslikust teest ja panen piltlikult öeldes tuima ja saan, ma ei tea, mõnisada eurot trahvi, võib-olla maksimaalselt 1000 eurot. Ma ütlen, selle taga võivad olla sajad tuhanded eurod. Ja nüüd tähtaja puhul, kui see vahe on nii lühike ja tõesti tuleb vahepeal ka hankeid teha ja nende muudatuste osas kuidagi eksitakse, ei ole see tegelikult mõistlik. Selliste seaduste puhul võiks see olla vähemalt kolm kuud.

Teine asi on see, mille hea kolleeg Kalvi Kõva tõstatas, mis on tekkinud pärast Venemaa uut agressiooni Ukraina vastu ja on löönud mõnes mõttes meie hinnad pea peale. Me teame, täna tuli ka uudis, et inflatsioon on 15%, mõningates lõikudes on asjad vaata et kordades kallinenud. Selle suhtes on muret väljendanud muidugi ka ehitusettevõtjad, kes võib-olla ei saa objekte selliste hindade juures tähtajaks valmis ja mis mõjub ähvardavalt, sest selle taga on eurorahad. Kes need kulud lõpuks siis katab või kuidas me siit välja tuleme? Tõepoolest, kui 19. jaanuaril oli meil esimene lugemine, siis pärast seda oli muudatusettepanekute [esitamise] aeg nii lühike, et ei olnudki võimalik seda tänast situatsiooni ette näha. Sõda Ukrainas tänasel moel on ju olnud napp poolteist kuud. Selles mõttes me peaksime tõesti kuidagi operatiivsemalt tegutsema. Ja kui see seadus läheb lõpphääletusele, noh, küllap ta vastu võetakse, siis ma ei tea, kas peaks algatama kohe uute muudatuste tegemise.

Need mured, mis on tõstatatud ...

Palun lisaaega.

11:17 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

11:17 Heiki Hepner

... selle eelhinnangu osas ja mida maksuamet suudab rakendada väga hästi. Kui õigeaegselt on küsitud eelhinnang ja see on siduv, siis pärast ei ole põhjust ütelda, et oot-oot, siin oli midagi valesti. Või tõesti, kuidas käituda siis, kui hüperinflatsiooni tingimustes – noh, praegu päris hüperinflatsiooni ei ole, aga ikkagi väga kõrge inflatsiooni tingimustes – oleks võimalik paindlikumalt reguleerida neid hankelepinguid nii, et ei minda seadusega vastuollu. See on tegelikult hästi oluline. Kui me täna sellega ei tegele, siis see saab meil olema päris-päris suureks probleemiks. Ja loomulikult see kuu aega – oleks olnud tõesti põhjust mõtelda selle peale, kas oleks pidanud selle eelnõu katkestama. Kahju, et kolleegid sotsiaaldemokraadid sellega otseselt välja ei tulnud, aga ka nende tõstatatud küsimusel on päris sügav sisu. Aitäh!

11:18 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

11:18 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Külalised! Me elame ajal, mil riigihangete läbiviimine on omaette keeruline protsess ja just nimelt ka nendele, kes on algatajad, ja teistele, kes on turuosalised. Tõepoolest, hindu prognoosida. Siin on olnud aegu, kus ei oska järgmisegi nädala hinda öelda, mis siin rääkida ehitusperioodist, millel on aasta või poolteist, kui me räägime konkreetselt ehitustegevusest. Võib-olla lühemaajalise perioodi tegevuste puhul on see vähekene lihtsam ja prognoositavam. Aga nagu elu näitab ja Kalvi Kõva neid näiteid tõi, ei ole ka see teps mitte lihtsate killast ülesanne.

Minu kõige suurem mure on tõepoolest selles, et kui me siin saalis võtame vastu seaduse, siis peab olema mõeldud väga detailselt selle peale, kuidas on võimalik seda ühiskonda üle võtta. Me ju teame, et riigihangete läbiviimiseks on koolitatud inimesed, neid koolitatakse jätkuvalt ja me peaks [seaduse rakendamiseks] andma mõistliku aja. Kui selline muutus ellu kutsutakse, siis igal juhul ei saa see juhtuda üleöö, sest seotud isikute ring on väga suur, väga suur, ja rikkumiste korral on ka väga selged karistused. See ei ole lihtsalt nii, et möödaminnes teeme ära. Mul on kurb, et tänases olukorras, kus turul on suur segadus sisendhindadega, kus inimeste ja ühiskonna kogu tähelepanu on sõjal, sõjapõgenikel, üldistel ühiskonna toimimismehhanismidel, hakkamasaamisel, siis nagu ka ettekandja härra Jüri Jaanson ütles, et tegelikult see ei ole kiireloomuline. See muutus ei ole kiireloomuline. Me võiks ka siin saalis rahulikult öelda, et anname sellele kolm kuud või pikema perioodi. Miks me tormame, kui sellega tegelikult midagi maailmaparanduslikult ju ei juhtu?

Nii et mul ka soovitus koalitsioonile: eelnõusid tuleb siia saali ikka ja jälle ja vaevalt et ka õiguspõllul lõppeb töö erinevate sätete muutmisega, seda on ikka vaja teha, aga kui me oleme jõudnud teise lugemise lõpetamise juurde, siis oleks vast aeg ja koht mõelda veel korra jõustumise tähtaja üle. Seda ma kutsungi koalitsiooni tegema. Aitäh!

11:22 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi ka muudatusettepanekud. Kokku on kümme muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku esitajaks on majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku esitajaks on samuti majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku esitajaks on majanduskomisjon ja majanduskomisjon ise on seda arvestanud täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, komisjon ise on arvestanud täielikult. Viies muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, majanduskomisjon on arvestanud täielikult. Üheksas muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kümnes muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud.

Majanduskomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 491 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Ühtlasi on päevakord ammendunud ja istung on lõppenud. Aitäh!

11:23 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee