Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VII istungjärgu 9. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ning arupärimisi. Yoko Alender, palun!

14:00 Yoko Alender

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Annan keskkonnakomisjoni nimel üle eelnõu Keskkonnainvesteeringute Keskusest nõukogu liikme tagasikutsumiseks ja uue liikme nimetamiseks. Keskerakonna fraktsiooni palvel [teeme ettepaneku] kutsuda tagasi Martin Repinski ja nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Tõnis Mölder. Aitäh!

14:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

14:01 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Arupärimise sisu puudutab individuaalkvoote Peipsi järvel. Siiamaani on olnud olümpiapüük, mis on kasulik vaid vahendajatele ja naaberriigi majandusele ning jätab meie enda kalurid ebavõrdsesse konkurentsisituatsiooni. Sellel lool on väga pikk ajalugu. Nii mõnelgi asjaga seotud inimesel on juba habe halliks läinud, see kestab 11 aastat. See sihtgrupp, kalurid, on teinud ridamisi pöördumisi, on olnud väga palju erinevaid kokkusaamisi. Nende pöördumiste taga on seitse kalandusega seotud organisatsiooni pluss neli Peipsi-äärset valda. On pöördutud erinevate komisjonide poole, on pöördutud keskkonnaministri ja maaeluministri poole. Viimane pöördumine tehti mõni päev tagasi peaministrile. On vaja muuta kalandusseadust. Mina lugesin, et pärast esimest lugemist, mis toimus 11. veebruaril 2020, [on esitatud] üheksa pöördumist. Hetkel on Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium minule teadaolevalt jõudnud konsensusele, et [minnakse üle] individuaalkvootidele, aga kalandusseaduse muutmise ettepanek on ikka kuskil, ei tea kus. Sellepärast teeme järelepärimise keskkonnaministrile, et saada teada, kuhu see asi on pidama jäänud, mis on selle põhjus ja millal see võiks jõuda Riigikogu saali. Aitäh!

14:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei näe. Ühe eelnõu ja ühe arupärimise edasise menetlemise vaatame juhatuses läbi vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Härra Kruusimäe, kas teil on protseduuriline küsimus juba enne, kui me oleme kohaloleku kontrolli teinud?

14:03 Tarmo Kruusimäe

Jaa, mul oli lihtsalt ... Eelmine vorm oli meil infotund ja me saime kõik äärmiselt olulist infot. Ma tahangi just Riigikogu ja valitsuse vahelisest koostööst rääkida, informeeritusest. Alati tasub teada. Siit me saime teada näiteks, et maskide kandmine on meil vabatahtlik, aga ühistransporti ja kaubanduskeskustesse sind ei lasta sisse, kui sul maski ei ole. Kui see teadmine on, et see on vabatahtlik ...

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kruusimäe, see ei ole protseduuriline küsimus.

14:04 Tarmo Kruusimäe

On. Aga meile, saadikutele ei ole tulnud ...

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, see ei ole protseduurine küsimus. Meil on Riigikogu siin, Riigikogu. See ei ole protseduuriline küsimus teil.

14:04 Tarmo Kruusimäe

 ... aga meie ... seda ei sisaldanud, siis ei ole.

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Nüüd läheme kohaloleku kontrolli juurde. Palun kohaloleku kontroll!

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 64 Riigikogu liiget.

Meil on väike päevakorra täpsustus. Nimelt, nagu mäletate, eile jäi Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 241 teine lugemine pooleli. Seetõttu on meil vaja selle eelnõuga täna esimese punktina edasi minna.


1. 14:05 Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) teine lugemine

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma palun küsimustele vastamiseks pulti Tõnis Möldri. Aga enne, härra Mölder, ma veel ootan, sest härra Kruusimäel on siiski protseduuriline küsimus. Palun!

14:05 Tarmo Kruusimäe

Jaa, on küll protseduuriline. Eile me soovisime teada, miks on meie kaitseministri [neljapäevaks] planeeritud ettekanne strateegia "Eesti 2035" elluviimisest [päevakorra] lõppu jäetud, ning me saime vastuse, et juhatus koguneb pärast istungit. Kas pärast eilset istungit on Riigikogu juhatus kogunenud ja otsustanud seda olulist julgeolekupoliitilist ja -teemalist arutelu kuskile lähemale tuua? Istungi juhataja vastas meile niimoodi, et pärast istungit juhatus koguneb. Minu küsimus on, kas juhatus kogunes ja kas juhatus leidis, et selline oluline päevakorrapunkt oleks vaja kuskile mujale, paremasse kohta paigutada või ta jääb meil ülejärgmisse nädalasse?

14:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu suur saal kinnitas päevakorra, juhatus oma töös sellest ka lähtub. Me oleme esmaspäeval kõik koos selle päevakorra kinnitanud ja selle järgi ka töötame.

Nüüd, härra Mölder, palun teid kõnetooli. Meenutan, kuidas meil eile küsimused pooleli jäid. Küsida jäi veel Kalle Grünthalil ja Merry Aartil. Läbirääkimistele olid registreerunud Heljo Pikhof, Jaak Valge, Aivar Kokk, Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa, sellises järjekorras. Nii et palun, härra Mölder, teie olete oodatud kõnetooli ja küsib Kalle Grünthal. Palun!

14:07 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Eile sai selgeks, et selle seaduse menetlemisel on oluliselt rikutud Riigikogu kehtestatud eelnõude normitehnika eeskirja. Näiteks on selles seletuses puudu demograafilise mõju hinnang, kuigi sotsiaalset [mõju] käsitletakse, edasi on puudu mõjuhinnang elukeskkonnale ja looduskeskkonnale, samuti regionaalarengule. Ehk siis põhimõtteliselt ei ole kirjeldatud võimalikke lahendusi, ei positiivseid ega negatiivseid mõjusid, mida tegelikult normitehnika eeskiri ette näeb. Minu küsimus on selles, et teie hääletasite ise ka selle seaduseelnõu poolt. Kuidas on võimalik, et teie põhiseaduskomisjoni liikmena lasete läbi sellised normitehnilise eeskirja rikkumised?

14:08 Tõnis Mölder

Aitäh! Mulle tundub, et sellel eelnõul on ikka väga tugev mõju. Ma vaatan, et see on teile väga tugevalt selle eelnõu menetlemisel mõju avaldanud. Aga mis puudutab eelnõu koostamise head tava ja mõjude analüüsi, siis jätkuvalt ma tahan öelda, et selle eelnõu väljatöötajaks ja kaitsjaks esimesel lugemisel suures saalis, kus oleks pidanud just nimelt neid suuri mõjusid ka tutvustama, ei ole olnud mitte mina põhiseaduskomisjoni liikmena, vaid ikka teie hea erakonnakaaslane, toonane siseminister. Nii et eks tuleb tema käest ka küsida, kus need uuringud ja analüüsid on. Küll aga ma möönan seda, et uuringud ja analüüsid oleksid võinud olla ka sellel, mis puudutab muudatusettepanekuid, ja neid meile tegelikult ka komisjonis tutvustati.

14:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

14:09 Merry Aart

Aitäh! Hea ettekandja! Täna on küll keeruline küsida nagu natukene tühjalt kohalt, aga eile ma tahtsin küsida seda, et me vahel võib-olla tähtsustame neid IT-spetsialiste natukene üle. Teatud sektorites on just nimelt lihtsamate tööde tegijaid vaja. Meil on päris palju vihjeid juba praegu, et meie enda ettevõtjad vahetavad tööjõudu välja odavama vastu, seda on ka töötukassa näiteks öelnud. Tõsi, mitte kõik, aga siiski. Ma küsiksin niimoodi: kas selles seaduseelnõus on mõni koht, kus ettevõtjate üle ka järelevalvet tehakse? Nii nagu näiteks selles ligipääsetavuse seaduses oli pikk ja põhjalik selgitus, kuidas on võimalik minna ettevõttesse ja nii edasi ja nii edasi.

14:09 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt, mis on minu meelest hästi oluline ja tõesti, mida ma ka möönsin eile, et see eelnõu kindlasti ei tohi saada selliseks eelnõuks, millega me hakkame soosima odavtööjõudu ja et tekib olukord, kus meie oma kohalikud elanikud kaotavad hea või keskmise palgaga töökohad ja me asendame need odava tööjõuga. Mis on minu meelest oluline, on see, et nii nagu ma ütlesin, läbi selle eelnõu töötatakse välja ka suurem hulk just nimelt selliseid IT-lahendusi, mis aitavad seda järelevalvet parandada. Meie ametkonda mehitatakse ligemale 16 inimesega, kes seda järelevalvet nii rände kui ka töötingimuste üle saaks teha. Ja kolmas, mis on oluline, on see, et erinevad Riigikohtu lahendid on näidanud, et ettevõtjaid on väga keeruline jõuliselt vastutusele võtta. Seaduses on teatud lünki, aga selle menetlusega me need lüngad lapime ära ja siis on ettevõtjatele võimalik teha selliseid ettekirjutusi, mis peaks iga seaduskuulekat ettevõtjat panema tõsiselt järele mõtlema, kas seadust rikkuda või mitte.

14:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

14:11 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma tunnustan teid selle eest, et eile te märkasite, et [eelnõus] oli viga, ja te ei peitnud pead jaanalinnu kombel ära. Ehk siis ühes paragrahvis oli "rahvusvahelised suhted" väga keerukalt tõlgendatav asi. Aga ma olen aru saanud praegu meie ees istuvast istungi juhatajast, et kui juba Riigikogu juhatus on töönädala kinnitanud, siis eksimusi, vigu ei ole, neid üle ei vaadata. Küsimus: kui teie kui komisjoni ettekandja märkasite, tunnistasite, [et eelnõus] on viga, siis kas vähemalt teie fraktsioonis oli arutelu, kuidas seda rahvusvahelisi suhteid riivavat olukorda parandada? Või ka teil oli enamuse arvamus see, et kui Riigikogu juhatus on juba päevakorra kinnitanud, siis vead on välistatud?

14:12 Tõnis Mölder

Aitäh! No tõesti tuleb tunnistada, et, ma arvan, selle seaduse kirjutamisel, konkreetselt selle punkti [puhul] see ei olnud ju see mõte ja siin tuleb tunnistada, et tõesti, see ei ole hea kirjatava ja me ei ole nii mõelnud. Ma arvan, et tegelikult need Riigikogu avaldused, mida siin on seoses sõjakonfliktiga viimastel nädalatel vastu võetud, on näidanud, et tegelikult siin saalis on väga selge ja suur ühtsus selles küsimuses.

Nüüd, mis on meie võimalused seda eelnõu parandada? Kõigepealt, oma fraktsioonis me ei ole seda arutanud. Küll olen ma aga pidanud nõu põhiseaduskomisjoni teenindava personaliga ja tõesti, siin on üks võimalik lahendus see, et teha ikkagi väga selgelt teise ja kolmanda lugemise vahel komisjonis muudatus ja öelda, et tegemist on keelelise ja tehnilise muudatusega, jättes samal ajal eelnõu konkreetse punkti sisu muutmata, nii et see ei riivaks inimeste õigusi või ka kohustusi, mida parlament on ise eelmiste menetluste jooksul soovinud anda. Nii et neid keelelisi ja tehnilisi täpsustusi võib teha. Nüüd on arutelukoht, kas see on keeleline täpsustus. Mina arvan, et on, sest me oleme siin saalis ju selles mõttes kõik nõus, et me tahame aidata neid inimesi, kes pärast 24. veebruari on siia sõjapõgenikena saabunud, ja pakkuda neile võimalikult turvalist siinolemist.

14:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

14:13 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Teil on ilmselt Jumala kompleks, sest Jumalal aega ei eksisteeri, aga Jumal on inimesele päeva ja öö teinud selleks, et inimene saaks aru, et aeg eksisteerib tema jaoks. Nüüd te räägite siin, et mina olen välja töötanud eelnõu, mida teie praegu esitate. Teie olete selle minu väljatöötatud eelnõu, mis tugines tol ajahetkel tehtud analüüsidele, pea peale pööranud ja põhjendate seda mingite redaktsiooniliste muudatustega. Ärge palun olge Reformierakonna kloon, Kaja Kallase kloon, kes eile "Esimeses stuudios" samuti väitis, et see on see eelnõu, mille EKRE välja töötas. EKRE töötas välja eelnõu, mille teie olete ära solkinud. Kas te ise saate sellest aru? Seetõttu, kas te olete valmis, et komisjon võtaks selle tagasi, sest see ei ole see eelnõu? Kui te vaatate aknast välja, siis olukord on aasta ja natuke enamaga totaalselt muutunud ja seetõttu tuleks selle eelnõu lugemine katkestada. Olete nõus?

14:14 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt, tõesti, ma pean tegema ühe täpsustuse: isegi kui ma tahaksin, siis minu ja Kaja Kallase vahel sarnasust leida on tõesti raske, isegi kui ma keeran natuke külje ette.

Nüüd teine asi. Kas komisjon oleks valmis selle eelnõu tagasi võtma? Ega komisjon seda eelnõu tagasi võtta ei saa. Eelnõu saab tagasi võtta ainult algataja. Komisjon saab seda eelnõu menetleda või mitte, komisjon saab teha erinevaid otsuseid, [näiteks] kas teine lugemine lõpetada või mitte. Minu teada oli komisjoni otsus küll nii ühtpidi kui ka teistpidi hääletades, et teine lugemine lõpetatakse ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse ka suures saalis, siis minnakse edasi kolmanda lugemisega juba aprillikuus. 

14:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

14:15 Kalle Grünthal

Austatud Tõnis! Mina küsisin küsimused viitega sellele, et selles eelnõus puuduvad analüüsid. Näiteks, kordan üle: puudub demograafilise mõju analüüs, elukeskkonna analüüs, looduskeskkonna analüüs ja samuti regionaalarengu analüüs. Ma küsisin, miks te nõustusite sellise nii-öelda Riigikogu normitehnilise eeskirja vastase eelnõu saatmisega siia suurde saali. Ma tahan rõhutada, et kui mujal ühiskonnas, näiteks kas või liikluses, on eeskirjad täitmiseks, siis neid tuleb täita. Ja see, et me toome siia, kuidas eile öeldi, põhiseaduskomisjoni praagi ja hakkame seda menetlema, ei ole korrektne. Meie peame olema eeskujuks. Põhimõtteliselt, hea Tõnis, ma teeksin ettepaneku, et te põhiseaduskomisjoni liikmena võtaksite selle [eelnõu tagasi] või katkestasite selle [teise] lugemise.

14:16 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma tulen ikka selle juurde veel kord tagasi. Esiteks küsimus, miks ma komisjonis hääletasin selle poolt, et seda eelnõu menetleda. Veel kord, ma arvan, et see on hea eelnõu. Ma ei ütle, et ta on tervikuna väga hea eelnõu, siin on kindlasti kitsaskohti, millele ma ka ise komisjoni menetluses viitasin, aga ma arvan, et tervikuna on selles eelnõus Eesti majandusele ja tööjõuturule ja nendele kitsaskohtadele väga palju lahendusi.

Nüüd see, kas mina saan võtta selle eelnõu päevakorrast tagasi. Selles mõttes on keeruline, et mina põhiseaduskomisjoni liikmena jään üksi siin kindlasti kas vähemusse või enamusse, sõltuvalt kummal poolel ma selles küsimuses oleksin. Aga mida saavad kindlasti kõik fraktsioonid teha, on teha ettepanek teine lugemine katkestada, ja juhul kui see katkestamine tuleb suurde saali hääletusele, siis on võimalik minul parlamendi liikmena oma meelsust näidata.

14:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

14:17 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kui te nüüd hindate olukorda, mis oli selle eelnõu ettevalmistamise ajal, selle menetlusse esitamise ajal, ja seda olukorda, mis meil on praegu Eestis, kus meil on suurusjärgus 25 000 inimest lisandunud tööjõuturule ja neile on praktiliselt kõik uksed miinimumpalgaga töökohtade saamiseks lahti tehtud, siis on ju ilmselge, et see eelnõu antud hetke konteksti enam ei sobi, mistõttu ongi vaja tõsiselt kaaluda selle eelnõu [teise] lugemise katkestamist. Minu küsimus on: kas teie komisjoni esimehena ja oma fraktsiooni esindajana oleksite valmis toetama selle eelnõu [teise] lugemise katkestamist?

14:18 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt, põhiseaduskomisjoni esimees on minu teada jätkuvalt Toomas Kivimägi. Mina olen siin lihtsalt komisjoni esindajana. Veel kord: ma arvan, et eks me selle debati kaudu saame pidada veel neid arutelusid, kas seda eelnõu katkestada või mitte. Komisjonis ma tõesti toetasin selle eelnõu [teist] lugemist. Nüüd, tulles teie sisulise küsimuse juurde tagasi, siis jah, selles mõttes on teil õigus ja ma pean ka parandama ära võib-olla ühe kitsaskoha, kus ma eile ise eksisin. Ma nõustun sellega, et kõigile sõjapõgenikele, kes tulevad Eestisse, laienevad samad töötingimused ja hüved nagu ka siin viibivatele eestlastele.

14:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

14:19 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mina pean küll ainuõigeks selle eelnõu [teise] lugemise katkestamist, sest siin on nii palju puudusi, mis me eile ka küsimuste-vastuste korras siin esile tõstsime, eriti mis puudutab seda teemat, millal sõda algas. See, et sisse on kirjutatud, et justkui enne 2022. aastat Ukrainas sõda ei ole olnud ja enamgi veel, et seda võib käsitleda selle eelnõu kohaselt lausa kodusõjana Ukrainas, on uskumatu möödalask, mille me peame kindlasti ära parandama ja seda ei ole võimalik teha muud moodi kui katkestades.

Aga minu küsimus puudutab hoopis sellist mutatsiooni eelnõus, mis puudutab kasvuettevõtteid. Milleks selline määratlus? Kui palju siis neid kasvuettevõtteid arvestuslikult peaks olema, kellele see laieneb? Miks selline määratlus ja kui suur hulk võiks neid olla?

14:20 Tõnis Mölder

Kõigepealt, veel kord, mis puudutab nüüd seda eile avastatud või õigemini eile tõstatatud küsimust, siis siin ma olen teiega ühel meelel: see ei ole õnnestunud sõnastus. Ja nii nagu ma ütlesin, üks variant on seda lahendada nii, et me teeme teise ja kolmanda lugemise vahel keelelise korrektuuri. Teine võimalus on eelnõu [teine] lugemine katkestada ja teha siis muudatusettepanekud. Veel kord, siin me [arvame] teiega ühtemoodi ja minu meelest parlamendi hääletused on ka seda näidanud.

Nüüd, tulles kasvuettevõtete teema juurde, siis kasvuettevõtteks me loeme neid iduettevõtteid, kes on Eestis vähemalt kümme aastat tegutsenud. Me tegelikult teame, et Eestis selliseid iduettevõtteid, kes on siin ennast registreerinud ja seda kümneaastast perioodi kasutanud – just nimelt selliseid nn ükssarvikuid –, neid edulugusid on Eestis circa kümme. Nüüd küsimus on see, mis me teeme nende ettevõtetega edasi pärast kümnendat aastat. Me näeme, et kasvu mõttes on nende potentsiaal veel tohutu. Tohutul hulgal oleks võimalik luua Eestisse töökohti juurde. Nüüd on küsimus, kas me laiendame neile mingisuguseid õigusi või me ütleme neile: "Aitäh! Eesti riik ei soovi teid, minge kolige oma peakorterid kuhugi mujale." Täna me tegelikult näeme, et osad sellised iduettevõtted on juba kolinud oma peakorterid välismaale ja ma arvan, et see ei ole hea suund. Kui me ikkagi tahame, et Eesti majandus kasvaks, et Eestisse tuleks rohkem töökohti juurde, siis tuleks just nimelt soodustada seda, et neid ettevõtteid tekiks siia veel rohkem juurde. Ma ütlen, et mul ei ole seda täpset numbrit, aga kindlasti see puudutab selliseid ettevõtteid nagu Wise, Bolt, võib-olla veel mõnda ettevõtet, kes on just jõudmas sinna kasvufaasi. See tähendaks tegelikult, et Eestisse lisanduks umbes 12 000 töökohta ja läbi selle väga suurel hulgal maksutulusid riigikassasse. On prognoositud, et see summa võiks olla suurusjärgus 160 miljonit.

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

14:22 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! See, mis meil eile siin välja tuli, on ikkagi mitte keeleline, vaid väga tõsine sisuline viga, mis on selles eelnõus sees, ja sellel on väga tõsised välispoliitilised mõjud, need ulatuvad ka riigikaitsesse. Need mõjud on jäetud täiesti arvestamata. Meile on siia tulnud Ukraina inimesi, kellele see annab väga kummalise signaali. Sellise sõnastuse jätmisega te tahate sundida suurt saali kinnitama nende Keskerakonna fraktsiooni liikmete käitumist esimesel hääletamisel, kui me mõistsime selle agressiooni hukka. Nii et mul on tunne, et jätkates selle menetlemisega koos Vabariigi Valitsusega, annate te väga tugeva märgilise sõnumi.

14:23 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, ma olen teiega 101% ühel arvamusel: seda sõnastust, mis selles eelnõus on, tuleb muuta. Nüüd on küsimus see, kas me põhimõtteliselt tahame neid inimesi, kes pärast 24. veebruari Eestisse sõjapõgenikena saabunud on, aidata või me ei taha neid aidata. Mina arvan, et see eelnõu loob just nimelt selle võimaluse, et me saame neid inimesi paremini ja kiiremini aidata, laiendades neile erinevaid sotsiaalseid hüvesid. See on eelkõige selle määratluse eesmärk. 

14:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun! 

14:24 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuidas te ise seletate seda, mis on eile ja täna siin saalis toimunud? Miks see nii on? Kui sõjapõgenikele, et nemad saaksid tööle asuda, on vaja seadusemuudatusi teha, siis see oleks ju koht, kus poliitilist konsensust otsida? Miks seda tehtud ei ole? Ja miks see fookus niimoodi hajub, et me teist päeva ja ilmselt veel tunde arutame sedasama teemat? Kus see lahendus võiks teie meelest olla? 

14:24 Tõnis Mölder

Aitäh! Eks lahendus on siin suure saali debatis, ega ma ei oska kuskilt mujalt neid lahendusi otsida. Miks see on nii läinud? Ma arvan, veel kord, et küsimus [ei ole] selles, et suur saal kuidagi oleks muutnud oma meelt Ukraina ja Venemaa konflikti osas, valinud siin mingeid teistsuguseid pooli – ei, seda ei ole juhtunud. Ka see eelnõu ei käsitle seda. Siin on olnud tehnilisi probleeme, keelelist praaki ja mina olen öelnud, et me kindlasti muudame seda teise ja kolmanda lugemise vahel.

Siin eelnõus on lihtsalt veel väga palju olulisi tööturupunkte, mis sõltuvalt ilmavaatest, sõltuvalt erakondlikest seisukohtadest ühele osapoolele sobivad, teisele ei sobi. Eks siin on võimalik meil konsensust leida. Veel kord, nii nagu ma eile ütlesin, selle eelnõu algataja on üks valitsus, vahepeal on valitsus vahetunud, on ka mingeid mõtteid ja täiendusi tehtud, aga 70% selle eelnõu algtekstist on jäänud samaks.

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan!

14:25 Tõnis Mölder

Suurepärane. Aitäh!

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Avame läbirääkimised. Läbirääkimistega on selline lugu, et enne kui ma annan Jaak Valgele sõna, pean ma protseduuriliselt ikkagi küsima. Kuna esimesena oli registreerunud Heljo Pikhof, aga ma ei näe teda praegu saalis, siis Heljo Pikhofi kõnevoor läheb sellega praegu lukku ja Jaak Valge on oodatud kõnetooli. Palun!

14:26 Jaak Valge

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kuulajad! Selle eelnõu ebaküpsust tegelikult iseloomustab juba selles sisaldunud jäme poliitiline viga, aga selle vea saab hästi kergesti parandada. Küll aga on see eelnõu ka sisult vigane. Mina ei taha siin ka üle dramatiseerida, aga seekord ütleksin küll, et see on põhiseaduse mõtte vastane. Ja vaat seda viga nii kergesti parandada ei saa.

Katsun seda siis põhjendada. Vaadake, viimastel aastatel on meile peamiselt idaslaavi kultuuriruumist ja ka Aafrikast ja Aasiast tulnud kokku 4000–5000 inimest rohkem, kui neid inimesi on lahkunud. Ehk migratsioonisaldo on nende inimeste puhul siis kusagil 4000–5000-ga plussis. 2021. aasta andmeid meil veel praegu saadaval ei ole, aga nende esialgsete teadete järgi, mis nad on väljastanud, tundub nii, et need arvud võivad olla veel suuremad. Ja see tähendab, et samal kombel jätkates oleks meil kümne aasta pärast 40 000 – 50 000 uut inimest, keda tuleks Eestisse lõimida olukorras, kus meil on niigi erakordselt suur välispäritolu rahvastiku osakaal ja nii ehk nii ülisuur probleem riigikeeleoskuse ja ühiskonna sidususega.

Peaminister on küll väitnud, et meie migratsioonipoliitika on olnud konservatiivne ja meile on tulnud teistest riikidest vähe inimesi. Te võite selles veenduda, võite vaadata protokollist järele, seda ta tõesti väitis. Aga arvud räägivad täiesti teist keelt. Tegelikult on [nende inimeste] suurusjärk, kes meil viimastel aastatel siia on tulnud, samas suurusjärgus kaheksakümnendate aastate omaga, ja tuletan meelde, et toona nimetati seda põhjusega massiimmigratsiooniks. Lisaks on meil registreeritud veel kusagil 15 000 niinimetatud lühiajalist töötajat, kellest osa kindlasti kavatseb edasi Eestisse jääda, nad käsitlevad seda trampliinina Eestisse jäämiseks.

Sel puhul tuleb tegelikult vaadata seda, et tööealine immigrant ei jää tööealiseks terveks oma eluks. Tal on nimelt selline omadus, et ta saab ka kunagi vanaks ja temale tuleb ka pensioni maksta. Eesti praegused pensionikulud ongi suured just selle tõttu, et meie omaaegne immigratsioon oli hästi kõrge. Nimelt, idaslaavi maades on sündimus madalam kui Eestis ja see sündimuskäitumise muster on idaslaavi maadest siia kaasa toodud ja see tuuakse ka edaspidi kaasa. Eelnõu esitleja küll siin korrutas kogu aeg, et meil lahkub tööjõuturult igal aastal 10 000 inimest, mis võib ju nii olla, aga immigratsiooni soodustamine loob sellise olukorra, mil edaspidi, kui need inimesed tööjõuturult lahkuvad, on nendele asendajaid veel vähem, sellepärast et sündimus on nendel olnud väike. Seega, immigratsiooni soodustamine toimub meie tuleviku arvel.

Aga ütlen veel, et ei ole vaja olla mingi eriline prohvet, võib olla ka lihtne ajaloolane, et öelda seda, et probleemid tekivad juba varem, sellepärast et meie majandus on raha juurdetrükkimise tõttu praegu ülekuumenemise faasis ja kui tuleb kriis, ning see tuleb vältimatult, siis jäävad esimestena töötuks hilisimmigrandid, siis teised immigrandid, ja nii on immigrantide laustoomine siia nii meie kui nende seisukohalt vastutustundetu.

Nüüd, meie välismaalaste seaduses on kokku 18 erandit, mistõttu on meie immigratsiooniväravad tööjõule suhteliselt pärani lahti. Aga selle eelnõuga luuakse veel üks, 19. erand niinimetatud kasvuettevõtte näol, kuhu võidakse töötajaid võtta 0,8 keskmise palgaga. Edasi võimaldatakse üheaastase tähtajaga lühiajalistel töötajatel elamisloa alusel meile edasi jääda veel kaheks aastaks. See tähendab sisuliselt põlistumist.

Immigrandist tippspetsialisti palganõue alandatakse 1,5‑le Eesti keskmisele [palgale]. Ma ei tea, mis tippspetsialist see selline on, kelle palk on ainult 1,5 Eesti keskmist. Edasi antakse veel sõnum ka Ukraina lühiajalistele töötajatele, kellest suurem osa on mehed, ja see sõnum on, et ärge minge oma kodumaad kaitsma, ja nende töötasunõuet ühtlasi alandatakse 0,8-le [keskmisele palgale]. Seega õhutatakse ka siis defetismi, kuna samal alusel saavad uued Ukraina sõjaväekohuslased meile veel juurde tulla. Samal ajal on töötukassa andmetel meil 45 000 töötut, aga vabu töökohti on 6000 ümber. Meil on mõnikümmend tuhat tööealist inimest tööl välismaal, peamiselt Soomes. Osa neist naaseksid Eestisse, kui meie palgad kasvaksid kiiremini.

Nüüd arvutage minuga kaasa. Meie tööviljakus moodustab 76% euroala keskmisest. Selle tootlikkusega ehk tööviljakusega me jääme näiteks alla ka Tšehhile, Sloveeniale, Poolale, Leedule. Tööl käivaid inimesi on meil 650 000. Kui meie tootlikkus tõuseks euroala keskmisele tasemele, ma ütlen, keskmisele, mitte kõrgele tasemele, siis meil oleks justkui juures 205 000 uut töötajat. Seda suunda koos vanemaealiste hõivamisega neile sobivatele töödele tulekski tegelikult soodustada.

Nagu väitis peaminister Taavi Rõivas 2014. aastal, siis välismaise tööjõu sissetoomine ei ole lahendus. Tsiteerin: "Meie oma inimeste tööviljakuse suurendamine ja sedakaudu ka neile kõrgema palga maksmine, meie oma inimeste suurem kaasamine – siin on veel potentsiaali küll ja küll." – Taavi Rõivas.

Tõsi, odava välistööjõu kasutamine pärsib tööviljakuse tõusu, kuna pidurdab tehnoloogilist arengut – siin ei ole kahtlust –, ja pidurdab ka majandusstruktuuri muudatusi, pärsib majanduskasvu, pidurdab meie inimeste naasmist Soomest või veel enam, surub meie inimesi välja. 2020. aastal muide pöörduski meie migratsioonitrend – vähemalt Statistikaameti andmete alusel – ja eestlasi rändas rohkem välja kui naasis.

Selles olukorras on EKRE olnud loomulikult täiesti kindlal seisukohal, et immigratsiooni tuleb piirata. Aga see kava on vastupidine. Põhiseaduskomisjonis olnud eelnõule tehti valitsusliidu häältega parandusettepanekuid, eks ole, mille kohaselt võimaldatakse seni aastase tööloaga lühiajalistel töötajatel Eestisse pikemaajalist jäämist, alandatakse nende palganõuet 0,8-le Eesti keskmisele [palgale] ja tehakse rida muid hõlbustusi.

Nüüd, juba enne Ukraina sõda oli käivitatud ohjeldamatu demagoogiline kampaania immigratsiooni soodustamiseks ja nüüd soovitakse neid muudatusi teha hoolimata sellest, et Ukraina põgenikud muudavad täielikult olukorda meie tööjõuturul. Ajutise kaitse mehhanismi kohaselt saavad põgenikud kohe elamisloa ja neil tekib õigus saada teenuseid ja asuda tööle võrdsetel alustel alaliste elanikega ehk mingit keskmist palganõuet neile enam ei ole, neile tuleb maksta vaid töötasu alammäära.

Nüüd, ettekandja väitis küll, et tema ei usu, et me vähemusse jääme.

14:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Valge, aeg on üle läinud 30 sekundit juba!

14:34 Jaak Valge

Aitäh! Aga analüüs pole usuasi ja arvuprojektsioon näitab midagi muud. EKRE-le on see eelnõu täiesti vastuvõtmatu. Aitäh!

14:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

14:35 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Alustan sellest, et väga kurb on, et saalis pole neid, kes tegelikult seda eelnõu toetavad. Mina tunnistan ausalt, et mul on häbi. Mul on häbi kõigi nende ees, kes seda eelnõu on ette valmistanud. Üks asi on see, et kui me kuulasime eile ja täna vastuseid, siis mul on tunne, et komisjonis on komisjoni liikmetele valetatud.

Alustame selle eelnõu puhul kõigepealt sellest, et eelnõusse on kirjutatud, et Venemaa ja Ukraina vahel algas sõda 24. veebruaril käesoleval aastal. Me kõik teame, et Krimmi okupeerimine ja annekteerimine algas juba 2014. aasta veebruaris. Vaieldakse selle üle, kas see oli 20. või 26. veebruar, aga mitte selle üle, kas see oli sellel aastal või [8] aastat tagasi. Juba ainult selle pärast peaks selle eelnõu [teise lugemise] täna katkestama. Aga jätkame.

Räägitakse, et see eelnõu on tehtud sõjapõgenike jaoks. Mina tahaks küll ausalt küsida, kas keegi siin saalis on lugenud sellest eelnõust välja ühtegi rida, mis räägiks sõjapõgenikest ja nende toetamisest. Kõigile sõjapõgenikele, kui nad on tulnud Eestisse, antakse võrdsed tingimused Eesti kodanikega. Ehk teiste sõnadega, ka tööjõu koha pealt võin mina kui tööandja maksta neile miinimumpalka. Mingit 0,8-t ei ole siin kirjas, et ma peaks maksma rohkem. Esimene vale.

Järgmine vale: me toetame ukrainlasi. Kas sellega, et kui enne tuli Eestisse lühiajalise tööloaga ukrainlane, siis tuli talle maksta Eesti keskmist palka, aga nüüd me hakkame maksma 0,8 [keskmist palka]? Kas see on toetus?

Kolmas: sellega ei kaasne välistööjõu [osakaalu] suurenemist Eestis. Järjekordne vale. Tänasel hetkel on Eestis 28 000 võõrtöölist, sellest 19 000 lühiajalise tööloaga välismaalast. Lisaks elab siin 9000 välismaalast, kellele on antud pikaajaline elamisluba töötamise eesmärgil. Seda pikendatakse ühelt aastalt kolme aastani. Ehk räägime sellest 19 000-st. Kui ühe aasta asemel on kolm, siis võib selle ju korrutada kolmega ehk ligi 60 000 võõrtöölist võib siia tulla. Nendest kolmveerand on praegu ukrainlased, kes on suures osas ehitussektoris tööl. Ja me särasilmselt toetame ukrainlasi sellega, et me lubame neile vähem maksta, kui Eestis olevale tööjõule. Mida see tähendab? Kas te olete kuulnud, mida on viimastel päevadel öelnud töötukassa juht? Töötukassa prognoosib, et seoses sõjaga kaob Eestis vähemalt 13 000 töökohta ehk tööturul tekib töökohtade defitsiit. Ja nüüd me tekitame olukorra, kus mina kui tööandja võiks odavamalt inimesi tööle võtta. Kas see on see eesmärk?

Me esmaspäeval kuulasime siin saalis Ukraina parlamendi juhi kõnet. Me aplodeerisime ja lubasime toetust, aga tegelikult selle eelnõuga me tõmbame ukrainlastele hoopis mütsi pähe. Ja siis tullakse meile rääkima, et see on ukrainlaste toetuse eelnõu. See on täielik vale! Ja see 0,8 on ju ainult ukrainlastele mõeldud, mitte ülejäänud kolmandatest riikidest tulnud tööjõule.

Palun kolm minutit.

14:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm lisaminutit!

14:39 Aivar Kokk

Küsimus on selles, et me ei räägi ju ainult sellest, et me aitame ukrainlasi, vaid me anname võimaluse tuua sisse kolm korda rohkem tööjõudu kolmandatest riikidest. Võib-olla tõesti Woltil ja Boltil ja kõigil on vaja tööjõudu juurde, aga räägime ausalt, kellele või mille jaoks tekitatakse sõjaolukorras olukord, kus Eestisse võib tulla ühel hetkel täiesti piiramatu kogus võõrtööjõudu. Samas me teame, et meil endal on probleem. Meil on kindlasti oluline aidata just Ukraina sõjapõgenikke. See on meie tänane ülesanne ja koos sellega ei tohi ära unustada Eesti inimesi.

Kui ma eile küsisin koalitsioonipoliitikute käest, nii mitmegi käest, siis nad ei teadnud sellest mitte midagi. Ka kõnepuldis olev komisjoni ettekandja täna hommikul tuli ja vabandas ja ütles, et ta tõesti ei teadnud seda, et sõjapõgenikel on samad tingimused kui meil. Tema oli kindel, et see 0,8 on nendele. Miks see 0,8 tehti?

Ja siis räägime järgmisest. Miks, kui me oleme kokku leppinud, et kahe Eesti keskmise palga juures on võimalik tööjõudu tuua ja sellega seoses ka selgelt rääkida sellest, et kõrgepalgalisi töökohti juurde tekitada, nüüd me toome selle [piiri] 1,5 Eesti keskmise palga peale? Eile püüti selgeks teha, et odava tööjõu Eestisse toomine tekitab kõrgepalgalisi töökohti. Ma julgen teile majandusinimese ja ettevõtjana öelda, et odavtööjõud ei loo kõrgepalgalisi töökohti. Vastupidi, see viib kõrgepalgalised töökohad välja, sest kui on võimalik töökulusid vähem maksta, siis ettevõtja ei hakka mõtlema tehnoloogiasse investeerimisele, et hoida sealt palgakuludes kokku, sest palga kiire kasv on üks mitmest muust põhjusest, miks ettevõtjad investeerivad tehnoloogiasse. Teine oluline põhjus on see, et olla maailmaturul alati liidripositsioonil, nii nagu näiteks Eestis on puidusektor.

Ma siiralt palun koalitsioonipoliitikutel korra vaadata sellesse eelnõusse uuesti sisse. Ja kui tõesti tänane koalitsioon arvab, et Ukrainas algas sõda 24. veebruaril käesoleval aastal, siis tuleks mõelda, kas nende siin saalis istumine on õigustatud. Aitäh!

14:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Eile oleks selle koha peal pidanud tulema pulti Kalle Grünthal või Paul Puustusmaa, aga ma kumbagi saalis ei näe. Siis järgmisena Urmas Reitelmann, palun! Jaa, palun, kaheksa minutit!

14:43 Urmas Reitelmann

Austatud spiiker! Daamid ja härrad! Kallase valitsusel õnnestus mõne kuuga muuta Eesti piinlikuks riigiks. Kõikides teistes valdkondades ebaõnnestunud, on valitsus selle joone jätkamises olnud väljapaistvalt edukas. Reformierakonna juhitud valitsus on taas kord paljastanud oma Eesti-vaenuliku ja küünilise palge. Riigikogu ette toodi eelmises valitsuses algatatud eelnõu, mille eesmärk oli riigi ja rahvuse huve teeniv ning kontrollimatuks paisunud immigratsiooni ohjeldamine kolmandatest riikidest. Ohjeldamise asemel on laual 180-kraadise pöörde teinud immigratsiooni soodustav kobarkäkk.

Kallas proovis eile väita, et tegemist on eelmise valitsuse plaanide elluviimisega tänase valitsuse väikeste lisanditega. Ainus tõetera tema väites oli tõdemus, et toona oli siseministriks Mart Helme. Küüniline on Ukraina sõja ärakasutamine selle seadusega seonduvalt. Tülgastav on väita, et Ukraina põgenike tööhõive huve teenib keskmise palga koefitsiendi alandamine 0,8-le. See ei lisa mitte vähimalgi määral sõja eest pakku tulnud inimestele töövõimalusi, vaid muudatuse eesmärk on vähendada keskmise palga nõuet tervikuna, langetada skeemitajatele tööjõukulusid ja selle läbi asendada eestlased tööturul madalapalgaliste võõrtöölistega.

Sooviks valitsus tõemeeli edendada põgenike tööhõivet, piisaks nende palkamisel loobuda näiteks tähtajaliselt sotsiaalmaksust. Esimesed uudised kaasmaalaste aplusest, kes vahetavad oma vanad Ukraina orjad uute ja odavamate vastu, on isegi peavoolumeedias avaldamist leidnud. Inimeste viletsuse ja meeleheite küüniline ärakasutamine on jälk, kahjuks mitte kriminaalne. Tundub, et just selliste näruste tegelaste ärihuve esindab Reformierakond par excellence. Putini ja Lavrovi kombel valetavad Reformierakonna tegelased väidavad meile kooris, et spetsialistide palganõuete alandamine edendab majandust. Spetsialistide puhul, kulla rahapesijad ja korruptandid, makstakse ka 10- või 20-kordset keskmist palka, seadku valitsus mis tahes reegleid. Reformierakonna niinimetatud spetsialistid veavad aga peaasjalikult rämpstoitu laiali.

See eelnõu on küürakas mitmest küljest. Venemaa-Ukraina sõja nimetamine konfliktiks kõneleb ilmselgelt sõnastaja juhmusest, kuid mitte ainult. Ilmselgelt ei ole ministeeriumid ja Riigikantselei ametnikud viitsinud dokumente lugeda või mis tõenäolisem, ei ole nendest aru saanud. Mis aga kõige hullem: sama käib ka tänase valitsuse liikmete kohta. Teile, PortoRollo, on eelkõige oluline sokutada seadustesse sigadusi, tagantjärele legaliseerida enda eelnevaid seaduserikkumisi, tagaukse kaudu ühiskonda suukorvistada ja varga kombel diktatuuri tekitada.

Teine küürakas külg selles eelnõus on igasuguste mõjuanalüüside puudumine. Mis saab Eesti töötajatest, kui turg ujutatakse üle odava tööjõuga? Millised on selle kaudu mõjud eestlaste rändele, sündimusele, keskmisele palgale, innovatsioonile, rahvusriigi kestvusele või koguni omariikluse säilimisele? Kus on võimalikud tulevikustsenaariumid? 

Eelmise kriisi saldo Reformierakonna käpardlike otsuste tulemusel oli 100 000 eestlase lahkumine riigist. Kui töötegijaid täna asendada, ei jää meie inimestel taas kord mitte midagi muud üle, kui hääletada jalgadega. Kas minejaid on seekord 100 000 või 200 000, me praegu ei tea, aga me teame seda, et nad lähevad, lähevad vääramatult.

PortoRollo korruptandid lähenevad seadusloomele valest küljest. Kui ülim eesmärk on loobuda Eesti põhiseaduse ideest, kaotada rahvusriik ja välja vahetada rahvas, tuleb alustada põhiseaduse muutmisest. Aus on välja öelda, mis on pikaajaline plaan, ja küsida selleks rahva mandaati valimistel.

Me näeme täna, kuidas ootamatult Euroopas puhkenud sõda on valitsusele kätte mänginud kaardid oma alatute eesmärkide teostamiseks. Valitsuse viga oli ausalt teatada, et riigil on võimekus abistada 10 000 sõjapõgenikku. Me näeme täna, kuidas juba kahekordseks paisunud põgenikearvuga me enam toime ei tule. Pagulasabi ja Mondo inimliku viletsuse pealt teenivate tegelaste saadetud bussid toovad iga päev aga rahvast juurde. Juba täna on ka kõige taipamatumale inimesele selge, et meil ei ole põgenikke enam kuhugi panna, nad lihtsalt ei mahu ära. Euroopas ei ole ilmselt ainsatki riiki, kes poleks analüüsinud oma võimekust põgenikke vastu võtta, ja nimetanud ka piirnumbrid. Eesti on jälle unikaalne.

Sõja puhkemise võimalus meie piirkonnas on reaalsem kui kunagi varem. Saksamaa ja Prantsusmaa retoorikas ning sammudes on esimesi märke sellest, et Euroopa ühtsus kestis kõigest mõned nädalad ja realpolitik päästab Putini selgi korral, mis omakorda suurendab võimalust, et kui ajalooline okupant oma sõjamasina ükskord korralikult käima saab, võime meie olla juba järgmised ohvrid.

Millised on aga selle õnnetu valitsuse sammud olnud seni? Venelastelt relvade ärakorjamine ei ole Siseministeeriumi meelest hea mõte. Loll mõte oli neile kunagi relvad kätte anda. Täna tuleb see heastada, sest esimesena jäävad tuleliinile meie Eesti politseinikud ja kaitseliitlased.

9. mai on tulemas. Uudised ütlevad, et otsustusvõimetu valitsus laseb surematul polgul jälle Tallinna tänavatel laamendada, selle asemel et see trall otsustavalt ja igaveseks ära lõpetada. Käituge palun valitsusena! Kas jälle peavad Eesti ajateenijad erariietes mööda nurgataguseid hiilima?

Ja lisaks õhutõrjest. On hämmastav, millise järjepidevusega on Reformierakond läbi aastate riigi kaitsevõimet laastanud ja jätkab seda tegevust täiesti süüdimatult ka tänasel päeval. Täna terendavad sõjaga seonduvalt sadadesse miljonitesse ulatuvad kulud. Ukraina kogemus lausa kisendab meile, et keskmaa-õhutõrjeta me oleme kaitsetud ja paljakäsi. Meie soomukid ja mõned iseliikuvad haubitsad lastakse lihtsalt puruks. Mariupol on selge näide, et Vene natsid ei kohku linnu maatasa tegemast. Tallinn on loogiline esmane sihtmärk ja vaevalt hakkab Paide end selle järel raevukalt kaitsma.

Kui on vaja kulutada miljard, siis tuleb see miljard ka kulutada. See on kõigest raha, meil ei ole täna enam muid valikuid. Eesti vajab valitsust, mis erinevalt tänasest ei tegutse Kremli huvides. Enam ei ole aeg tagaukse kaudu riigis viletsust ja kaost süvendada, sest vastasel juhul võivad tulevikus end õnnesärgis sündinuks lugeda üksnes need eestlased, kes kodumaalt tööotsinguil õigel ajal lahkunud on. Ja lõpuks, daamid ja härrad, ma küsin teilt: mitu põgenikku on tänaseks majutanud Viimsi ja Rae vald? Vaikus. See on kõnekas vaikus. Aitäh!

14:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun! Palun, kaheksa minutit!

14:50 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Eelnõu on muidugi masendav ja selle eelnõuga koos käivad jutupunktid on ka masendavad. Kõige masendavam muidugi on meie tänase valitsuse, liberaalide valitsuse instinktiivne omadus kõiki oma sigadusi müüa süüdimatu valetamisega.

Alustame sellest valest, mis eile kõlas "Esimeses stuudios" peaministri suust, et see eelnõu ongi EKRE siseministri tehtud eelnõu ja miks nad nüüd selle eelnõu vastu siis on. See eelnõu on tehtud siis, kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond oli valitsuses ja võitles küünte ja hammastega immigratsiooni piiramise eest ning Siseministeerium koostas siseminister Mart Helme juhtimisel eelnõu, mis piiraks Eestisse odavtööjõu saabumise võimalusi, vähendaks nende siinolemise aega, tõstaks nende palganõuet ja muudaks raskemaks enda ümbervormistamise ajutisest tööjõust alaliseks elanikuks. See oli selle eelnõu mõte, mille meie valmis tegime ja mille me tollaste koalitsioonikaaslastega kooskõlastasime.

Siis loomulikult toimus kaporatuuri riigipööre ja selle asemel, et eelnõu tagasi võtta, nagu tehti enamike teiste eelmise valitsuse eelnõudega, jäeti see ootama paremaid päevi. Nüüd tuleb välja, et sõda ongi see parem päev. See, mis toimub Ukrainas, see masendav, kohutavalt masendav tragöödia, mis seal aset leiab, ja need õudused, mis seal aset leiavad, on suurepärane ettekääne ja kattevari Reformierakonnale, et asuda lammutama Eesti rahvusriiki, asuda Eesti töötajaid vaesusesse suruma ja asuda Eesti majandust suunama stagnatsiooni radadele. Ei ole paremat päeva kui see, mil Ukrainas sõda käib, mille varjus ära teha kõiki neid sigadusi, mida muidu oleks võib-olla olnud ebamugav teha. Poliitilised debatid ja arutelud oleks võib-olla valmistanud ebamugavust. Praegu saab öelda, et kui te ükskõik millega nõus ei ole siin opositsioonis, siis te olete Putini käsilased. No vaat, mina arvan, et Putini käsilased on need, kes tahavad Eesti üle ujutada odava võõrtööjõuga, kes ei räägi eesti keelt. Ma arvan tõepoolest, et need inimesed, kes seda asja ajavad, on Eesti vaenlased.

Aga võtame jupikaupa. Kõigepealt, selle vale, et see on meie eelnõu, ma lükkan kategooriliselt ümber. See eelnõu kannab numbrit eelmise valitsuse, meie valitsuse ajast, aga tema sisu on täielikult pea peale pööratud. See on pahupidi pööratud eelnõu. Kõik see, mida me algselt taotlesime, on siin muudetud tagurpidiseks ja see avab veel rohkem võimalusi. See loob võimalusi Eestisse tulemiseks, see [lihtsustab] võimalust odavtööjõudu Eestisse tuua, see pikendab odavtööjõu Eestis viibimise aega, see muudab kergemaks sellesama orjatööjõu Eestis ümbervormistamiseks teiseks orjatööjõuks või alaliseks tööjõuks. Ehk siis need muudatused, mille tänane valitsuskoalitsioon sellesse eelnõusse sisse viinud, on muutnud selle eelnõu tema originaaliga võrreldes vastupidiseks.

Miks me ei poolda odavtööjõudu? Miks me ei taha Eestisse lõputut inimestevoolu, kes on nõus töötama, eirates kõiki normaalse lääne ühiskonna töötingimusi ja palganõudeid? Siin on ju lihtsad põhjused, mida on korduvalt juba üle käidud. Esiteks, taoline majandusmudel on sellise riigi majandusmudel, kus majandus ei arene. Iga kord, kui mulle hakkavad Reformierakonna ministrid või poliitikud rääkima midagi IT-Eestist ja arenevast, avatud, eesrindlikust ning teaduspõhisest Eestist, ma ei tea, kas teha valugrimassi või irooniagrimassi, sest et odavtööjõudu täispumbatud majanduses ei toimu mitte mingisugust arengut mitte mingis suunas, toimub ainult taandareng. Ei toimu IT arengut, ei toimu tootmise kasvu, ei toimu innovatsiooni, mitte midagi sellist ei toimu. Toimub ainult Eesti oma inimeste vaesumine ja vaesemate Eesti oma inimeste välismaale lahkumine. Ja kuna tööjõudu on ju vaja, tööjõudu on puudu meil kogu aeg, siis toimub uute inimeste sissetulemine. Toimub rahvastiku väljavahetamine ja kõike seda müüakse meile jutuga, et nii me saame rikkamaks. Vastupidi, nii me jääme vaesemaks.

Eestis on tänasel päeval 45 000 töötut. 44 801 oli hommikul töötukassas üleval. Jutud sellest, et meil on mingisugune tohutu tööjõupuudus, on jälk vale. Meil ei ole mingit tööjõupuudust. Meil on puudus puulasest ja tohtlasest ehk inimestest, kes on nõus mitte millegi eest tegema hommikust õhtuni rasket tööd. Vaat nendest inimestest on meil puudus. Aga peabki olema, sest see ei ole normaalne majandus, kus sa tahad, et sul oleks orjad, kes tulevad hommikul tööle enne päikesetõusu, teevad päev läbi tööd ja kui juba südaöö on läbi, siis nad võib-olla saavad ka kuhugi roomati peale roomata, et nelja tunni pärast uuesti minna. See oli majandusmudel, mis töötas 19. sajandi keskpaiku, tööstusrevolutsiooni alguses ja tekitas nii mõneski riigis revolutsiooni. Meie sellist majandusmudelit ei taha. No ilmselgelt Reformierakond tahab. Aga mis ei vasta tõele, mis on lihtsalt jälle üks masendav jälk vale, on jutt sellest, et meil on tööjõupuudus. Meil ei ole tööjõupuudust. Meil on töötuid 45 000 ja tuleb iga päev Ukrainast juurde. Nii et ärge tulge sellest meile rääkima.

Järgmine tülgastav vale on see, et meil on neid inimesi vaja, et oma pensione maksta. Nad ei hakka meile pensione maksma. Esiteks, tulles siia ja surudes palgad alla, vähendavad nad vahetult ja kohe sotsiaalmaksu laekumist ehk meie pensionikassa tulusid. Vahetult ja kohe! Juba tänasel päeval lasevad tööandjad lahti oma seniseid töötajaid ja võtavad asemele poole väiksema palgaga Ukrainast just pommirahe alt saabunud šokeeritud ja hädas olevaid inimesi. Ehk lihtsalt kuritarvitatakse neid inimesi, kellele mulje jätmiseks me paneme kõik rinda endale sinise ja kollase lindi. Aga kõik need inimesed, kes seda seadust toetavad, tahavad neid sõjapõgenikke, kelle murede eest nad meid süüdistavad, et me ei tunne piisavalt kaasa, lihtsalt lükata orjatööjõuna kohe kasutusse. See on lihtsalt tülgastav. Ja pensione see ei tõsta ei praegu ega tulevikus, sest nagu ma juba ütlesin, see ei suurenda meie majanduse innovatsiooni, ei suurenda meie majanduse tootlikkust, ei suurenda meie palgataset ja seetõttu ei saa suureneda ka maksulaekumised.

Okei, mul saab aeg kohe otsa. Veel üks vale, mille ma tahan kindlasti ära markeerida oma sõnavõtu lõpus, on see, et seda eelnõu müüakse meile jutuga, et muidu me ei saa neid Ukrainast tulnud põgenikke Eestis legaliseerida. Vabandust, nad on juba legaliseeritud. Kas see on tehtud päris viisakal viisil või Eesti seaduse mõtteid austades, ma ei ole kindel, aga nad on juba legaliseeritud. Ärge tulge meile rääkima, et Ukraina sõja tõttu on praegu vaja likvideerida Eesti rahvusriik. Ei ole. Aitäh!

14:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

14:59 Ruuben Kaalep

Lugupeetud Riigikogu! Selle eelnõuga praegu välja tulla on eriti vastutustundetu just olukorras, kus meid on tabanud enneolematu sõjapõgenikelaine Ukrainast. Seetõttu ma tahaksingi keskenduda veidi just Ukraina põgenikega seotud küsimustele ja teemadele, et avada neid laiemalt.

Loomulikult me peame neid aitama. Me peame aitama neid naisi ja lapsi mitte mingitel lihtlabastel humanitaarkaalutlustel, vaid seetõttu, et selle kaudu me aitame oma vabaduse ja oma iseseisvuse eest sõdivat riiki. Loomulikult me peame nägema Ukraina põgenikke hoopis teistmoodi kui näiteks väljastpoolt Euroopat pärit immigrante. See on meie moraalne kohustus. Aga selle juures tuleb meil siiski silmas pidada, mis on meie võimed ja mis on nende võimete piir, kui palju me tegelikult oleme võimelised aitama, ilma et meid ennast tabaks selle tulemusel katastroof.

Mõned punktid, millele me peame eelkõige keskenduma, mida me ei tohi oma praeguse põgenikepoliitika juures unustada. Võttes arvesse seda suurt hulka – praegu on Eestis juba üle 20 000 Ukrainast siia saabunud põgeniku ja see arv ainult kasvab –, peaksime kohe ja praegu kehtestama moratooriumi igasugusele muule immigratsioonile Eestis. Me peame kõiki immigratsioonikvoote tunduvalt karmistama. Tuleb üle vaadata sealhulgas ka need elamisload, mida seni on äärmiselt kergekäeliselt jagatud eesmärgil lasta Eestisse odavtööjõudu, et täita neid ühiskonna sektoreid, kus mõnede ettevõtjate või poliitikute arvates peaksidki olema madalad palgad. See ei ole õige ja selle tulemus võib just nimelt olla demograafiline katastroof.

Kui me vaatame Eesti rahvastikupilti ja erinevate rahvuste osakaalu, siis kui Eestisse peaks püsivalt lisanduma ühe suure linna jagu võõramaalasi, oleks sel pöördumatu negatiivne mõju Eesti rahvastikule, sest mitte-eestlasi on Eestis juba praegu üle 31% ja tulevikus me pigem näeme selle [protsendi] kasvu. Muidugi Tallinnas on see olukord eriti muret tekitav ja suurem osa põgenikke saabubki just Tallinnasse. Kui see sellel suunal jätkub, siis läheb väga vähe aega, et eestlased jääksid omaenda pealinnas vähemusse.

See kõik tähendab seda, et need Ukraina põgenikud, kes ei ole tulnud Eestisse selleks, et olla siin odavtööjõu allikas, kes on jätnud oma kodud maha sellepärast, et nad on võõrvallutaja poolt sealt minema aetud, nendes praegu näha võimalust Eesti ettevõtjatele ja tööturule, on nende enda suhtes vale ja reetlik. Kui me looksime sellise olukorra, kus ukrainlased, kes on Eestisse saabunud, põlistatakse siia, siis see tähendaks tegelikult seda, et me aitame kaasa nende lahtikiskumisele oma kodumaast, koos juurtega välja kiskumisele. Seda ei tohi lubada. Siis tekib küsimus, mille eest võitlevad Ukraina sõdurid praegu rindel. Mille eest nad kannatavad ja surevad? Ikka selle eest, et püsima jääks nende rahvuskodu, kus ukraina keel ja kultuur saab säilida, mitte selle jaoks, et nende rahvas igaveseks mööda maailma laiali hajuks.

Palun lisaaega.

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

15:04 Ruuben Kaalep

Kui meie praegu võtaksime sellise suuna, et ukrainlased, kes siia saabuvad, peavadki igaveseks Eestisse jääma, siis see oleks täiesti vastupidine sellele eesmärgile, mille eest Ukraina sõjavägi rindel praegu võitleb. Loomulikult ei tohi Eestist saada pelgupaika desertööridele, 18–60‑aastastele meestele, kellest võib-olla mingi osa hiilib kõrvale oma riigi kaitsmisest, kuigi nad on väeteenistuskohuslased. See tähendab seda, et kui 18–60‑aastased mehed Eestisse saabuvad, siis me peame piiril kontrollima ja uurima, kas nad tõepoolest on ametlikult Ukraina valitsuse poolt väeteenistusest vabastatud või on tegu desertööridega. Kui me desertööre Eestisse vastu võtaksime, siis me sellega tegelikult õõnestaks Ukraina kaitsevõimet, aga seda me ei tohi mitte mingil juhul teha. Ja ka kõigi nende Ukraina kodanike puhul, kes juba varem viibisid Eestis, peab Eesti riik eriti selgelt jälgima ja tegema kindlaks, et keegi nendest praegu ei kasutaks seda tööviisat või pikaajalist viisat, mille Eesti riik on andnud, selleks, et väeteenistusest kõrvale hiilida.

Loomulikult ei tohi olla selliseid integratsiooniprogramme, mille eesmärk oleks Ukraina põgenikke alaliselt kinnistada ükskõik kas siinsesse eestikeelsesse või venekeelsesse kogukonda. See tähendab, et koolilastele, keda sealt suurel hulgal saabub, tuleb võimaldada iga hinna eest ukrainakeelset haridust, mitte panna neid ei eesti- ega venekeelsetesse koolidesse. Kui me laseks neil sulanduda venekeelsesse keskkonda, siis tegelikult see oleks karuteene Ukraina rahvuslikule ja kultuurilisele eneseteadvusele, mis on praegu alles tõusmas, on alles jalgu alla saamas.

Me peame iga hinna eest Ukrainat toetama sellega, et hoida Ukraina inimesi, kes siia saabuvad, ukraina kultuuriruumis, ukraina keeleruumis, sest me ju teame, et tegelikult Ukrainas on sellega siiani olnud päris halvad lood ja nad on sisepoliitiliselt võidelnud palju selle nimel, et ukraina keel pääseks ainsa riigikeelena Ukrainas esile. Loomulikult on positiivne, kui Ukraina põgenikud soovivad vabatahtlikult eesti keelt omandada, aga see ei peaks olema meie eesmärk omaette. Meie eesmärk peaks olema ikkagi see, et kui sõda lõpeb võidukalt, Ukraina vägede võiduga, siis Ukraina põgenikud, kellele meie oleme peavarju andnud, saavad minna koju tagasi oma riiki üles ehitama. See peaks olema meie eesmärk. Aitäh!

15:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

15:07 Alar Laneman

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kui Eesti riiki võrrelda suure tammiga, siis on praegusel hetkel kohane kasutada võrdlust, et suure tammi purunemine algab ju kõigepealt väikesest praost. Ja see seaduseelnõu kujutab endast üsna mitut väikest pragu. Ja need on nii tema sisus kui ka selles stiilis, kuidas ta on meie ette jõudnud.

Esiteks on väga halb stiil see, kui võtta eelmise valitsuse tehtud eelnõu, pöörata see pahupidi ja öelda, et see on teie tehtud. See on halb stiil, see [väide] ei ole tõene. Ja ükski asi, mis ei ole tõene, ei saa tulevikus olla aluseks mingile heale tootele või toimingule või seadusele.

Teiseks, me oleme siin nende päevade jooksul kuulnud, et sisulist analüüsi võimalike mõjude kohta tehtud ei ole. Me ei tea, milline on mõju tööjõuturule. Me ei tea, milline on mõju siseturvalisusele, mis toimub näiteks elamispinnaturul, keda see mõjutab ühte- või teistpidi ja millised on reaktsioonid. Me ei tea, milline on mõju meie haridussektorile, sotsiaaltoetustele ja nii edasi ja nii edasi, rääkimata riigi alusest, rahvastest ja rahvustest, kes selles riigis elavad.

Ma rõhutaks ühte nendest mõjufaktoritest. Seniajani ei tea me, kus on Eesti riigi piir, ja me ei tea ka, milline on see ajaline piir, kusmaani meile toimetulek jõukohane on. Lisaks sellele olukord Eesti ümber [kogu aeg] muutub.

Sellises olukorras on selle seaduseelnõu edasi surumine nagu kinnisilmi sõit kurvilisel mägiteel. See ei saa reeglina hästi lõppeda enne, kui sõit ei peatu ja silmilt side maha ei võeta.

Nüüd see välispoliitiline ootamatu aspekt, mis siin eile välja tuli. Me võtame põgenikud vastu, ütleme, et me suhtume teisse hästi. Ja siis varjamatult solvame [neid], andes väga kummalise kirjelduse sellest, mis Ukrainas toimub. Minu arust on see lugupidamatu nende vastu, aga ennekõike meie enda vastu.

Tuletage meelde, mida me siin saalis just mõni aeg tagasi arutasime ja hääletasime. Aga võib-olla see seaduseelnõu sellises sõnastuses just [viitabki], et tookord hääletusel Keskerakonna fraktsiooni liikmete kummaline käitumine ei olnud juhus, vaid see ongi valitsuskoalitsiooni tegelik seisukoht. Sest kui see nii ei oleks, siis see seaduseelnõu võetaks tagasi. Aga see jääb sisse ja seda maalitakse väiksemaks, see on [justkui] mingi sõnastuse küsimus – minu arust selliste teemade puhul juhuseid ja ebaolulisi pisiasju ei ole. 

Pealiskaudsus! No kui ta ongi apsakas, kuidas saab see üldse siia saali jõuda?! Aga ka sellele on seletus: põhiseaduskomisjoni esimees ei olnud kohal sellise võtmetähtsusega dokumendi arutelul. Ja võib-olla, kui seda ette valmistati, tal ei olnud aega, ta tegeles oma kinnisvaraküsimuste lahendamisega Pärnus, Pärnu volikogus. See on jälle tõend selle kohta, et mitmel toolil istumine ei pruugi alati hästi lõppeda.

Nii et saaga, mis kunagi algas külmlao põrandaga, see piinlik saaga on siin jätkunud. See jätkub ka täna. Näiteks on palju arutletud riigikaitseliste küsimuste üle.

Võtaksin veel kolm minutit.

15:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kokku kaheksa minutit.

15:12 Alar Laneman

Aitäh! Vaadake, ka siin on ju piinlik olukord. Detsembris kinnitati kümne aasta riigikaitse arengukava, ja see ei elanud üle isegi kolme kuud. Juba arutatakse teist muudatust. Ja me ei tea, mis on siin valesti läinud. Kas olid ohuanalüüsid halvad? Minu tunne on, et ohuanalüüsid on olnud adekvaatsed, samuti inimeste sisetunne. On siis otsuseid tehtud halvasti või on selle kava põhialus, Kaitseväe juhataja sõjaline nõu olnud ebapädev? Vähemalt selline küsimus tekib. Kaitseväe juhataja ei ole seda riigikaitse arengukava vaidlustanud. Ja pole ka ime, kui vaadata, kui palju aega pühendab Kaitseväe juhataja meediale, eriti sotsiaalmeediale. On inimlikult arusaadav, et tal ei pruugi alati jätkuda aega mõnele tähtsamale teemale.

Ja paneme siia juurde väga raske koostöö ja paneme siia juurde ka tegelikult vale: Kaitseväe juhataja on väitnud, et poliitikud tulid ettepanekutega välja sisuliselt temaga rääkimata. Ta väitis seda Postimehes eelmisel aastal. See on vale. Me alustasime nende ettepanekutega väljatulemist sellest, et kohtusime Kaitseväe juhataja ja kantsleriga. Mul on väga kahju, kui Kaitseväe juhataja selle ära unustas. Ma kasutan juhust, et seda siin meelde tuletada. Kõik inimesed aeg-ajalt eksivad ja ma loodan, et see oli lihtsalt eksimus.

Aga tõmban nüüd joone alla sellele jutule. Eriti õhutõrje on eriti tähtis. Igasugune kallis sõjaline võimekus, kui ta hoiab ära kallaletungi, on odavam kui purukspekstud riigi uuesti ülesehitamine. Ukraina on meile siin väga hoiatav ja selge näide. Ja lisaks veel sellele: see on esimene kaitseliin ka elanikkonna kaitsel, milles meil on väga palju tegematajätmisi. See on tsiviilkaitse esimene ešelon, kui riiki ei lasta puruks pommitada.

Ma loodan, et ka koalitsioon saab aru, et ei ole vaja üldsuse abi oodata ühistegevuses hädade likvideerimisel. Üldsuse abi peaks olema teretulnud ka siis, kui me selliseid seaduseelnõusid ja suuri otsuseid ette valmistame. Ka siis on üldsuse abi vaja vastu võtta, samuti kolleegide abi. Aitäh!

15:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun! Palun, kaheksa minutit.

15:15 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Tänase eelnõu menetlemisel on juba piisavalt räägitud ohust meie rahvusriigile, mille selle eelnõu vastuvõtmine kaasa toob. Seetõttu ma ei hakka neid teemasid käsitlema. Küll aga juhin tähelepanu väga olulisele nüansile, millest ei ole nii palju räägitud, kuid mis on absoluutselt sama oluline.

Ma pean silmas põhiseaduskomisjoni tehtud ülisuurt haltuurat. Võib-olla oleks asi mõistetavam, kui ma püüan hästi lühidalt rääkida lahti meie õigussüsteemi hierarhia, tuues välja õiguse allikad. Kõigepealt, kui me kujutame Eesti õigussüsteemi ette püramiidina, siis selle kohal kõrguvad pilvena inimõigused. Järgmine aste peaks olema põhiseadus. Edasi tuleb üks sentimeeter madalamal Euroopa Liidu õigus, Euroopa Liidu direktiivid, määrused, mis on teinud väga suure spurdi selleks, et muutuda ülimuslikumaks Eesti põhiseaduse suhtes. Siis järgnevad seadused, määrused, korraldused. Järgmine aste on otsused, eeskirjad – igasugused muud sellised sisekorda reguleerivad aktid. Ja oluline tunnusmärk on see, et need kõik peavad olema kooskõlas eelnimetatud kõrgemalseisvate aktidega. Peale selle on veel kodifitseerimata õigus ehk siis tavad ja kombed.

Mis on selles asjas kõige suurem probleem? Kogu probleem on selles, et seda eelnõu on menetletud eeskirjadevastaselt. Nimelt on Riigikogu juhatus kinnitanud Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja ja selle järgimine on õigusaktide hierarhia kohaselt kohustuslik. Ma rõhutan: kohustuslik.

Mis on aga selle eelnõu tulemus? Tulemus on see, et sellega on tehtud täielikku haltuurat, lootuses, et me siin Riigikogus seda tähele ei pane. Kõigepealt on asi selles, et normitehnika eeskiri on kohustuslik ja selle 3. jaos kirjeldatakse seadust muutva ja kehtetuks tunnistava seaduse eelnõule esitatavaid nõudeid. Need nõuded käsitlevad ka seaduseelnõu seletuskirja. Selles peab muu hulgas märkima ära seaduse mõjud ja selle rakendamisest tulenevalt seletuskirja osad, milles märgitakse ära ka seaduse rakendamise võimalikud kõrvaltoimed.

Kui me vaatame, mida on selles eelnõu seletuskirjas tehtud ja mis on tegemata jäetud, siis see on täiesti müstika. Kõigepealt peab seletuskirjas lahti seletama sotsiaalsed mõjud ja see on tehtud. Kuid normitehnika eeskiri ütleb, et tuleb lahti seletada ka demograafiline mõju, mida absoluutselt ei ole selles seletuskirjas käsitletud. Ehk siis esimene märk selle kohta, et see asi ei ole tehtud korrektselt. 

Edasi, mida ka Alar Laneman puudutas: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. See on, ütleme, selline osa, mida lugedes tõusevad juuksed püsti. Kujutage ette, sellesama eelnõu raames on seletatud järgmist asjaolu – ma pean silmas julgeolekut – järgmise tekstiga: "Muudatusel on positiivne mõju Eesti sisejulgeolekule pikemas perspektiivis." Ja on lisatud, et Euroopa Liit on sõlminud mitme kolmanda riigiga, näiteks Venemaaga, viisalihtsustuslepingud, et hõlbustada kodanike lühiajalist reisimist ja lubades neil lühiajalist töötamist. See mõjutab sisejulgeolekut positiivselt! 

Venemaa kodanikud võivad siia tulla, sest see mõjutab töötamist sisejulgeoleku mõttes positiivselt! See ei loe üldse, mida praegu ajakirjanduses räägitakse, et me kehtestame mingeid sanktsioone. Meie ees laual on eelnõu, kus öeldakse, et Venemaa kodanike suhtes [rakendatavad] viisalihtsustuslepingud mõjutavad sisejulgeolekut positiivselt. Mõistate, kus me praegu oleme?

Avalikult räägime üht, aga tagaukse kaudu, seletuskirja kaudu tulevad välja selle valitsuse tegelikud soovid ja mõtted. Küsin: huvitav, kes siin praegu Putini-meelne on?

Läheme edasi julgeoleku teemal. Öeldakse, et muudatusel on positiivne mõju lisaks eelöeldule ka Eesti sisejulgeolekule pikemas perspektiivis. Ja kohe järgmine lause tuleb seda kõike kummutav. Kaitsepolitsei on oma aastaraamatutes välja toonud ohu, mida kujutab endast Eesti kultuuriruumist oluliselt erineva usulise ja kultuurilise taustaga kogukondade teke. Kaitsepolitsei hoiatab, aga seletuskirja koostaja ehk valitsus leiab, et see on pikemas perspektiivis väga positiivne mõju! Mina ütlen, et see on Putini teema, mida siin praegu aetakse.

Peale selle puudub siin ka mõju elukeskkonnale, looduskeskkonnale – analüüs puudub. Pole arvestatud regionaalarengut – absoluutselt puudub. Ja see on tegelikult, kuidas ma ütlen, selline asi, millega meil püütakse vaatamata seletuskirja puudulikkusele teha soodsaks rahvuste sissesadamine siia Euroopasse. Ma saan aru, kui öeldakse, et seda pole vaja märkida, aga ikkagi eeskiri ütleb, et tuleb märkida. Ja mis on muidugi oluline: absoluutselt ei ole kirjeldatud julgeoleku [valdkonnas] positiivseid ja negatiivseid mõjusid nende lahenduste [rakendamisel].

Lõpuks ma tahaksin öelda seda, et põhiseaduskomisjon peaks häbi tundma. Ma rõhutan: tundma häbi selle pärast, et selline normitehnika eeskirja rikkumine on toime pandud. Ma ei pea silmas mitte komisjoni töötajaid, vaid põhiseaduskomisjoni esimeest, kes on selle valitsuse tahtel läbi surunud. Aitäh!

15:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun! Vabandust, Alar Lanemanil on mingi protseduuriline küsimus.

15:23 Alar Laneman

Jah. Võib-olla ma vajutasin valet nuppu, aga Kalle Grünthal mainis mind ja ma saan aru, et siis mul on õigus vasturepliigiks. Ma olen väga tänulik Kallele, et ta sellisele olulisele aspektile tähelepanu juhtis. Mina ei ole muidugi kõige kompetentsem isik sellel teemal kõnelema, aga välispoliitilisi aspekte ei tohiks kunagi jätta unarusse, isegi sellise võib-olla esmapilgul tehnilise dokumendi väljatöötamisel. Ma soovin Kallele ka edaspidi teravat silma oluliste teemade äratundmisel.

15:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Protseduuriliselt selline täpsustus: tuleb vajutada klahvile "Sõna". Kert Kingo nüüd, palun! Palun, kaheksa minutit. 

15:24 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Siin on juba väga palju väga olulist välja toodud, väga paljust räägitud. Mina räägin siseriiklikust vaatevinklist olemasolevatest ja süvenevatest ning ka juurde tekkivatest probleemidest selle eelnõu valguses.

Eelnõu seletuskirjas on toodud, et selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2020. aasta 14. septembril. Eelnõu on välja töötatud, et tagada nende välismaalaste Eestis viibimine, Eestisse õppima ning elama asumine, kes panustavad Eesti arengusse ja kelle siin viibimine on kooskõlas avalike huvidega ning Eesti tööjõuturu vajadustega. [Soov on ka] tõhustada võimalusi kontrollida välismaalaste töötamise tingimuste täitmist. Seletuskirjas on veel toodud, et selle eelnõuga korrastatakse regulatsioone. Jaa, tõesti korrastati. Korrastati nii usinalt, et eelmise valitsuse heakskiidetud versioonist, seal [kirjas olnud] olnud algpõhimõtetest ja eesmärkidest pole peaaegu midagi alles jäänud. Seega on eelnõu autor sisuliselt ikkagi praegune valitsus.

Eelnõu üks eesmärk olevat Eestis valitseva suure tööjõupuuduse leevendamine. Eilsete töötukassa andmete kohaselt oli meil 44 800 töötut, mis tänaseks päevaks on arvatavasti veel kasvanud, ja 7400 vaba töökohta, mille arv võib tänaseks olla veel vähenenud. Minul tekib küsimus: kus te näete siin tööjõupuudust? Need juba kulunud väited, et talu-, lauda-, ehitus- või põllutööd eestlane pole nõus tegema või ei oska teha, ei vasta tõele. Asi on palgas. Kui tekib valik, et tööl käimise kulud kujunevad suuremaks kui tööga saadav tulu, siis tõesti ei minda seda tööd tegema. Juhin tähelepanu, et paljusid neid töid olid aastaid tagasi Reformierakonna valitsemisajal sunnitud eestlased minema Soome tegema. Seal tegid nad kõiki neid töid, mille kohta nüüd väidetakse, et eestlane ei oska neid teha või ei ole nõus tegema.

Selle eelnõuga soodustatakse jätkuvalt seni toimunud ukrainlaste ärakasutamist, ja soodustatakse seda hoopis rohkem. Näiteks tean juhtumit Tartumaalt, kus talupidaja oli paigutanud ukrainlased koormariidest valmistatud sarasse elama. Sinna olid pandud voodid, ilmastiku eest nad olid minimaalselt kaitstud, aga oli vihmane suvi. Need inimesed töötasid seal 12 ja 14 tundi päevas, seitse päeva nädalas. Nende palk ametlikult oligi see kehtestatud suur palk, aga tegelikkuses toimus see asi niimoodi, et palgapäeval pidi see ukrainlane koos tööandjaga minema pangaautomaadi juurde, võtma üleliigse raha välja ja tööandjale ära andma. Ja nii neid vaeseid ukrainlasi on kogu aeg orjastatud.

Tuletan meelde Eesti Vabariigi valitsuse ministri ametivannet: "Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele." Selles valguses küsin, kuidas see seadus tagab eesti rahva heaolu. Kuidas kindlustab see eesti rahva tulevikku?

Tööturgudel algab vähempakkumine. Töö saab see isik, kes on nõus väiksema tasu eest töötama. See põhimõte kahjustab kohalikku tööturgu, kahjustab palkasid ja lõppkokkuvõttes kogu majandust. Algab järjekordne eestlaste väljaränne. Lapsed jäävad isata ja vanavanemad ilma lähedaste hoole ja toetuseta. Lisaks jätkub sisseränne koolide kaudu. See, et seaduses täpsustatakse haridusasutusi, kuhu õppima asumisel lühiajalist või pikaajalist viisat võib anda, ei tee olematuks senist probleemi, et väga suur osa nendest nii‑öelda õppijatest õppetöös üldse ei osale ega olegi osalenud. Kuidas seda kontrollitakse? Kas seda üldse kontrollitakse ja kes seda kontrollib? Seni, kui seda üldse on tehtud, on see olnud rohkem kui tagasihoidlik.

Kogu selle seadus[eelnõu] valguses on väga piinlik kuulata juttu õnnetutest sõjapõgenikest, kes seda tõesti tegelikult ka on. Aga selle valguses tahetakse neidsamu inimesi, kes on  olnud sunnitud oma kodust lahkuma, tulema võõrasse riiki, orjade moodi kohtlema hakata, makstes neile Eesti mõistes üliväikest palka. Jah, tõesti, sõjapõgenike jaoks on igasugune palk vajalik ja oluline, aga see [eelnõu] on lihtsalt häbematu, see on äärmiselt silmakirjalik. Eriti, et seda näidatakse selles valguses, justkui see oleks heategu.

See seadus on Eestile kahjulik seadus. See seadus ja selles seaduses väljendatu ei ühti Vabariigi Valitsuse vandes kajastatuga ja sellega, kuidas need ministrid ja valitsus on oma vannet öelnud. See seadus on kahjulik Eesti riigile, rahvusele, majandusele ja kogu Eesti tulevikule. Aitäh!

15:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

15:30 Helir-Valdor Seeder

Palun kaheksa minutit.

15:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit.

15:31 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! On ääretult kahetsusväärne, et me täna oleme sunnitud koalitsiooni initsiatiivil arutama seda eelnõu, mida me siin mitte ainult et ei peaks arutama, vaid tegelikult ei tohiks arutada, vähemalt mitte sellisel esitatud kujul, nagu ta põhiseaduskomisjonist teisele lugemisele suurde saali liikunud on. Siin on kaks väga põhimõttelist ja suurt probleemi ning terve rida väiksemaid detaile, nüansse ja ka väga olulisi aspekte, mida me peaksime arutama erakondade vahel pikema perioodi jooksul, kuna need väärivad väga tõsist ja põhimõttelist arutelu ja otsustamist.

Aga kõigepealt nendest kahest suurest probleemist. Esimene on see, et koalitsioon kuritarvitab praegust sõjaolukorda Ukrainas ja põgenikekriisi varjus püüab ümber kujundada kogu Eesti senise rändepoliitika põhialuseid. Ja seda tehakse niisuguse Brežnevi pakikesena, kuhu on ühelt poolt sisse kirjutatud tõesti põgenikega seotud kiireloomulist lahendamist vajavad küsimused, mis vajavadki lahendamist ja mida me peaksime arutama eraldi, ja [teiselt poolt] üldised, kogu meie rännet, immigratsioonipoliitikat puudutavad küsimused, mis vajavad pikaajalist mõtlemist ja arutelu. Ning seda tehakse nüüd eelmise valitsuse poolt hoopis teises olukorras algatatud ja teistest eesmärkidest kantud eelnõuga, mis on jooksvalt ümber kujundatud ja toodud kiireloomuliselt siia meie ette. See on täiesti lubamatu olukord ja ka ebaeetiline just nimelt sellest aspektist, et me kasutame ära sõjaolukorda.

Ja teine, väga põhimõtteline ja suur probleem on nimelt see, et seadusesse on mitmel puhul sisse kirjutatud ääretult ebaõnnestunud sõnastus, mida võib mitmeti tõlgendada, kuid mis lugedes niisugusena, nagu see tekst kirjas on, ei jäta siiski kahtluseruumi, et selle seaduse esitatud kujul vastuvõtmisel me eitame, et enne 2022. aastat ehk enne 24. veebruari 2022 toimus Ukrainas mingisugune sõjaline tegevus. Ma tsiteerin eelnõu [teise lugemise teksti sõnastust]: "2022. aasta 24. veebruaril Ukrainas alanud sõjalise konflikti tõttu ..." See jätab tõepoolest tõlgenduse vabaks. Tegemist võib olla Ukrainas kodusõjaga, nii nagu on seda interpreteerinud Nikolai Põdramägi, kes ei sobinud küll Keskerakonda, aga see sõnastus sobib meil siin parlamendis seaduseelnõu sisse ja me arutame seda tõsimeeli, rõhutan: 2022. aasta 24. veebruaril Ukrainas alanud sõjalise konflikti tõttu. Tegelikult me kõik teame, et sõjategevus käib juba 2014. aastast, on okupeeritud Krimm ja nii edasi.

Ja Eesti parlament tõsimeeli pärast kõiki neid avaldusi, mida me oleme siin arutanud, ja neid initsiatiive, mida me oleme teinud, läheb seda teed, et võtab vastu välismaalaste seaduse, kus me deklareerime niisugusel kujul parlamendi hoiakut ja tahet. See on täiesti lubamatu, kolleegid. See on täiesti lubamatu! Ma kutsun teid üles olema vastutustundlikud ja mitte suruma sellises sõnastuses seda eelnõu läbi.

Aga loomulikult on siin eelnõus terve rida ka muid probleeme ja teemasid, millele me komisjoni esindajalt vastuseid ei saanud. Ma siiski puudutan ka natukene neid. Seesama koefitsient 0,8, mis puudutab põgenike palkasid, just nende põgenike omasid, kes on Ukraina kodanikud ja saabunud Eestisse enne 24. veebruari käesoleval aastal. Spetsiifiliselt on toodud välja, et neile võib maksta valdkonnapõhist 0,8 koefitsiendiga palka. See on väga halb sõnum. See on väga selge sõnum, et need inimesed on siin  teisejärgulised, nendele võib maksta väiksemat palka, nad on eraldi grupp, mille me seaduses välja toome.

Komisjoni esindaja jutt, et regiooniti on Eesti väga erinev ja näiteks Võrumaal või Saaremaal ei suudeta nii kõrget valdkonnapõhist palka maksta kui Tallinnas – see on poolik tõde. Me teame tõepoolest, et regionaalsed erinevused on ja tööandjate huvi sellist sätet sisse viia on ka olemas. Aga sellel on ka teine pool. Tallinnas, kus on 1,5- või kahekordne Eesti keskmine palk, ka valdkonnapõhine, me võimaldame samuti nendele 0,8 koefitsiendiga palka maksta – ainult nendele Ukraina kodanikele, teistele mitte. Aga nendele me lubame. Ja see loob olukorra, kus me kohtleme neid erinevalt. Läheme seda teed, et selles keerulises ja kahetsusväärses olukorras näevad mõned tööandjad võimalust, mida ära kasutada, ja nad käsitavad põgenikke kui odavat tööjõudu. Ja see on ebaeetiline. See on ebaeetiline! Me peaksime kindlasti kohtlema neid Ukraina kodanikke võrdselt teiste potentsiaalsete Eesti töötajatega.

Tulles veel kord tagasi rändepoliitika põhialuste juurde, on täiesti mõistetamatu, miks me peaksime lahendama praegu siin selle eelnõu kontekstis ka kolmandate riikide pikaajalist rändepoliitikat niisuguste operatiivsete küsimuste lahendamisel.

Omaette teema on kõik muud muudatused, mis väärivad ka pikemat arutelu, [näiteks] selle kahekordse keskmise palga vähendamine 1,5-kordseks või kasvuettevõtted, mille definitsioonist ei ole võimalik aru saada. Miks just selline määratlus? Kellele see laieneb? Ei saanud ka vastuseid, kui palju potentsiaalselt võiks olla neid ettevõtteid. Ja see jutt, et see laieneb nii-öelda iduettevõtetele, kes on kasvufaasis – eelnõu tekstist küll välja ei loe, et see on mõeldud iduettevõtetele. See on mõeldud kõigile ettevõtetele, kes vastaksid nendele kriteeriumidele, ja loomulikult ei olekski põhjendatud, miks me peaks ainult iduettevõtetele selliseid erandeid tegema.

Aga veel kord kordan: see ambitsioon muuta kogu rändepoliitikat põgenikekriisi varjus ja kasutada seda olukorda ära on lubamatu. Ning see ääretult ebaõnnestunud sõnastus, mis puudutab sõja algust Ukrainas, oleks täiesti vale sõnum maailma avalikkusele Eesti parlamendi poolt. Sellised argumendid eeldavad – ja ma loodan, et meil ongi nii palju tervet mõistust –, et me katkestame teise lugemise, viime sellesse eelnõusse parandused sisse, eraldame põgenike osa ära ja läheme nende asjadega edasi nii, et pikaajalised probleemid lahendame pika arutelu abil ja kiireloomulised küsimused praegu kiiresti. Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

15:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun! 

15:39 Anti Poolamets

Lugupeetud aseesimees! Austatud ametikaaslased! Praegusel dramaatilisel ajal tuleb rääkida ka ajaloost. Ajaloolasena ma märkan teravalt, mis juhtub, kui mälu nüristub. Praegu näeme, kuidas endiste tšekistide, KGB-laste hõivatud Vene riik, selle ladvik, kes on võimu haaranud pettusega, võltsitud valimistega, on tegelikult üks vägagi harimatu seltskond. Nad ei vääri oma ametikohta. Ja kui harimatud tegelased haaravad ebaseaduslikult võimu, siis selle võimu kompetents langeb raskelt.

Ja nad ei tunne omaenda ajalugu. Ja sellega nad hävitavad omaenda riiki praegu. Ja nad hävitavad ka Ukraina riiki, tekitavad jõhkraid kannatusi, väga raskeid kannatusi, ja mitte ainult Ukrainas. Me teame, mitu sõda on Putini Venemaa juba pidanud. Ja kõige kummalisem, et hävitatakse denatsifitseerimise hüüdlause all venekeelseid linnu.

Kui ei ole pikka ajaloolist mälu, võiks olla lühimälu ehk vaadata naaberriike sellesama seaduse kontekstis – Soomet, Rootsit –, mis on juhtunud massiimmigratsiooni tulemusel. On teada, et araabia ja Aafrika riikidest tulnud immigrantide tööhõive on väga väike, aga sotsiaalkulud on kosmilised. Prantsusmaal on hulk kõrgeid ohvitsere hoiatanud sisekonflikti eest, mille põhjuseks on massiimmigratsioon ja sellega kaasnevad pinged. Saksamaal loodeti kunagisest türklaste massilisest tööimmigratsioonist suurt kasu. Juhtunud on vastupidine, sakslased peavad suurt osa neist üleval pidama. Juhtunud on nii, et saksa koolid taanduvad keset Berliini, Saksa linnades saksa keel taandub. Kas see oligi eesmärk, mis algas ilusa tööimmigratsiooni jutuga, et mõni autotehas võiks õitseda kümmekond aastat? Aga vilju, tagajärgi peab kolm-neli põlvkonda hiljem lahendama.

President Donald Trump esitas neli tähtsat sõnumit. Ta oli ettenägelik Hiina osas, ta oli ettenägelik Saksamaa osas, öeldes, et Saksamaa peab suurendama oma kaitsekulutusi. Lisaks ta ütles: liberaalsel globaalsel majanduspoliitikal ei ole tulevikku, areng peaks olema kas regionaalses või isegi lokaalses suunas. See tähendab tootmise koju toomist. USA demograafiline olukord on tõsine probleem, ütles Trump, ja sisserännet tuleks jõuliselt piirata. Arvestage, et tegu on USA‑ga, immigrantide tõotatud maaga! Ka neil on probleeme immigratsiooniga. On ainult aja küsimus, kui inglise keel jääb hispaania keelele alla. Milliseid pingeid see USA‑s kaasa toob, on veel ettenägematu.

Endine Eesti Panga [Nõukogu esimees] Jaan Männik ütles tänases Postimehe artiklis tabavalt, et meie kõige tõsisem probleem on siiski demograafiline olukord, mis pole uus probleem. Ta on mures, kas me Eestis 50 aasta pärast eesti keelt üldse räägime. Jaan Männik ütles ka, et Euroopa rahvastel on ees rasked ajad ja võtab aastakümneid, enne kui elame jälle nii hästi kui 2019. aastal ehk enne koroonaviiruse tulekut. Kõige tähtsam muutus Eesti poliitikas oleks, et tulevikus juhib rahvuspoliitika majanduspoliitikat, mitte vastupidi.

Palun lisaaega.

15:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit. 

15:43 Anti Poolamets

Kahjuks on ka mõned demokraatlike riikide valitsejad olnud sellised, kelle peamine väärtus on, nagu Vana-Rooma kõnekäänd ütleb: raha ei haise. Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder osutus Gazpromi käsilaseks ja siiani ripub ta Putini õngekonksu otsas. Sõda ei ole tema meelt muutnud. See kahjulik partnerlus muutis Saksamaa Venemaast sõltuvaks.  Paraku peavad selle äri vilju pommide all tundma nüüd Ukraina elanikud.

See kõik näitab, et on tehtud ränkasid valeotsuseid majanduspoliitikas ja julgeolekupoliitikas. Kas me peame uskuma, et massiimmigratsiooni õhutamine, odavale tööjõule toetumine on olnud õige tee? Alles kümmekond aastat tagasi tegeleti Eestis Venemaaga viisavabaduse sõlmimise teemaga. Kas see on ettenägelikkus?

Tuletan meelde meie enda ajaloost: 1941. aasta lõpul oli Eesti elanike seas eestlasi 90,8%, 1945. aastal 97%, aga immigratsiooni tagajärjel 1959. aastal juba üksnes 74%, 1970. aastal 68% ja üha allapoole suundudes 1989. aastal 61%. Aga kui palju see olukord tänaseks on paranenud? Väga aeglaselt, väga visalt, väga raskelt.

Omal ajal Stalini ja teiste Nõukogude juhtide üles seatud poliitika seadis kaks põhimõttelist ülesannet: rahvastiku etnilise koosseisu muutmine ja tööstuse paigutamine Eestisse. Eelisarendatud rasketööstusel oli koloniaaltööstuse iseloom. Ettevõtteil polnud kohalikku tööjõudu ega turgu. Keskvõim importis Baltimaile kvalifitseerimata tööjõudu, samal ajal eksportides toodangut.

Kas me nüüd oleme sama lühinägelikud? Siis me võitlesime. Me teadsime, et stalinistlik poliitika laastab eesti rahva. Aga kas me nüüd oleme naiivikud nagu sakslased, kes arvasid, et Türgi odav tööjõud päästab Saksamaa? Mõtleme mitu korda, enne kui me seda teed läheme! Aitäh! 

15:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

15:47 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja, aseesimees! Ka siin puldis on kõlanud väikeseid valesid ja suuri valesid. Mulle tundub, et eile kirjeldas hea kolleeg Tõnis Mölder, kellega me omal ajal võitlesime ettevõtlusvabaduse eest, lihtsalt pimedast armastusest valitsuse või valitsuste vastu neid muudatusi, mis sellesse eelnõusse on tehtud. Kuidas muul viisil saaks pidada täiemõistuslikuks seda, mida ta eile siin rääkis? Aga õnneks on protokollid olemas.

Ja see, mida peaminister eile või ka täna ütles – tõesti, nii-öelda faktiliselt on õige, et tegemist on Jüri Ratase valitsuse algatusega. Aga kui me vaatame selle eelnõu seletuskirja, siis siin on ilusti kirjas, et eelnõu esimene lugemine toimus 2020. aasta 21. oktoobril, muudatusettepanekuid sai esitada 20. novembriks. Enne muudatusettepanekute esitamise tähtaega pidas põhiseaduskomisjon kolm istungit: 9. novembril 2020 kuulati kapo esindajaid, 10. novembril arutelu jätkus ja siis oli 17. novembri istung, kus tutvustasid oma seisukohti ja arvamusi huvigruppide esindajad. Ja seejärel eelnõu menetlus seiskus. Nii on seletuskirjas kirjas. Sellega sai tegelikult selle eelnõu menetlus läbi. Ja [algas] eelnõu menetluse uus etapp – väga pragmaatilistel põhjustel, kuna valitsus otsustas, et neil on lihtsam ja mõistlikum mitte tulla oma eelnõuga, vaid muuta menetluses olevat eelnõu. Nii on võimalik kiiremini asju menetleda.

Ja 2022. aasta 10. märtsil esitasid Siseministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ettepanekud eelnõu muutmiseks ja täiendamiseks. Need on siis valitsuse muudatused. Kui mina ka täna infotunnis küsisin peaministrilt, miks valitsus sellesse eelnõusse need muudatused tegi, miks ta seda eelnõu selliselt muutis, siis peaminister kehitas õlgu ja ütles, et ta ei tea, see on parlamendi menetluses olev eelnõu, mille Ratase valitsus algatas. Aga need on kaks erinevat asja, väga erinevat asja. Õnneks seletuskiri seda seletab.

Milles on probleem? Kui me vaatame, lihtsalt minu jaoks probleemne on see, mida me täna siin menetleme. Pole mõtet rääkida, mis ajalugu on, sest nii nagu kirjas on, see seiskus. Kellelgi polnud plaani seda eelnõu edasi menetleda, meil on siin nõndanimetatud väide, et eelnõu pannakse riiulisse. No see eelnõu seisis riiulis ja kogus tolmu, kuni oli kasulik see välja võtta ja pöörata see risti vastupidiseks võrreldes esialgse ideega.

Probleem, mis nende muudatusettepanekutega on, on see uskumatult ebameeldiv eriline hetk, mis saabus 24. veebruaril. Me oleme sõjaolukorras, venelased on tunginud Ukrainasse ja me oleme võtnud vastu mitu eelnõu. Siin eelnõus on kirjeldatud seda üsna müstiliselt. Veelgi suurem probleem on see, et me tegelikult ei tea, mis tulevik meid ees ootab. Valitsus esimesel hetkel, kui oli teiste Balti riikide valitsustega koos istunud, jõudis arusaamisele, et Eesti võimekus võiks olla kusagil 10 000 inimest nagu Lätilgi. Leedu võttis toona hoiaku poole suurema sõjapõgenike arvu võimalikuks integreerimiseks ühiskonda. Nii nagu peaminister ütles, see oli see number, mille puhul eeldati, et selle me ühiskonnas talume ära, nii et me ei pane õieti tähelegi. See on see hulk inimesi. Täna me teame, et sõjapõgenikke on üle 21 000, ja me teame, et iga sõjapõgenikku, kellega me silmitsi seisame, me peame aitama ja tahame aidata. Aga prognooside järgi räägitakse sellisest numbrist nagu 100 000. Samas me teame, et kusagil on piir. Ent meil ei ole täpset rehkendust, kus on see piir, kuhumaani me inimesi jõuame aidata. Arutelu oli lihtsalt, et me eeldasime, et tulevad vanemad inimesed, tegelikult ... 

Palun lisaaega.

15:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit.

15:51 Priit Sibul

.

... tegelikult selgus, et tulevad enamasti nooremad naised lastega. Paljud neist lastest saavad minna kooli. Ja siis on hulk lapsi – kui ma õigesti mäletan, neid on 40% –, kes on [väikesed], ehk ema peab nendega olema ega saa kuhugi tööjõuturule minna. Ehk siis esiteks me ei tea, kui pikaks see olukord kujuneb, kui palju käsi toimetab, ja me oleme [kõik] siia puntrasse pannud. Selle asemel et lahendada, [nagu] on igati õilis ja positiivne, kiirkorras sõjapõgenikega seonduvat, oleme me selles kontekstis otsustanud, et me tahame muuta Eesti migratsioonipoliitika põhialuseid. Me muudame kõike olukorras, kus me tegelikult ei tea, milliste sündmuste ees me seisame kuu, kahe, nelja või kuue kuu pärast. Seda ei tea ei mina ega peaminister – keegi ei tea, sest see olukord ongi prognoosimatu, nii nagu me keegi ei suutnud 24. veebruari hommikut sellisel kujul ette näha.

Siin on viidatud ja ma saan aru, et ka põhiseaduskomisjonis töötukassa juht rääkis sellest, [mida] sõjaolukorrast tulenevalt Eestis prognoositakse. Näiteks täna, mitu eelkõnelejat on öelnud, on 44 800 töötut. Aga Meelis Paavel on komisjonis välja öelnud, et seoses sõjaolukorraga tekib Eestisse juurde umbes 13 000 töötut. Ja tõenäoliselt umbes sama suur hulk võib olla sõjapõgenikega seotud ehk sellele lisandub kusagil 26 000 töötut. Ehk see, mida siin püütakse väita, et me lahendame mingit tööjõuturu probleemi, selgelt ei päde, see ei ole õige.

Seepärast ei ole seda eelnõu ja neid muudatusi võimalik mitte mingil kujul toetada. Ma väga loodan, et parlamendil jätkub mehisust see teisel lugemisel katkestada, et me saaksime ära selekteerida ja jaotada olulised ja kiired küsimused, mis seonduvad sõjapõgenikega, nende aitamisega seonduvad küsimused. Sellega, mis puudutab Eesti sisserännupoliitikat, me jõuame tegeleda ja oleme varem tegelenud. See ei ole kindlasti praeguses olukorras ei kiire ega vajalik. Tänan tähelepanu eest! 

15:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

15:54 Merry Aart

Palun kolm minutit, juhul kui ma ei jõua. Aga ma loodan, et jõuan.

15:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit.

15:54 Merry Aart

Head kolleegid! Ma ei oleks võib-olla siia pukki tulnud, kui ma ei oleks lugenud eile õhtul Ekspressi. Aga lugesin Ekspressi ja mul tekkis tunne nagu lasteaias, et ise näpistan teist tagumikust ja hakkan enne karjuma, et tema tegi, tema tegi. See on ka põhjus, miks ma siia tulin.

Numbritest ma ei räägi, sest nendest on päris palju räägitud. Viimasel ajal võib ajakirjandusest lugeda, et Eesti on väga tubli ja kaastundlik Ukraina suhtes. Ei vaidle vastu. Peaaegu kõik anname enda käest ära, on eriolukord ja erinevad käitumismustrid. Tahaks öelda, et ei maksa üritada ajakirjanduse kaudu selgeks teha, et EKRE‑l ei ole kaastunnet. Meie ekrekad on käinud Poola piiril, on tehtud korjandusi ja aidatud põgenikke ka siin Eestis. Ainult et me ei kilka sellest iga mätta peal.

Iseasi on, kuidas me aitame. Kui me aitame sel moel, et enda inimesed vaesuvad, väikeettevõtlus satub raskustesse, siis meie enda inimesed lahkuvad. Meil on kogemus olemas. Ajal, kui meid lubati viia viie rikkaima riigi hulka, lahkus meilt umbes 100 000 tööjõulist inimest. Väga raskelt kannatas selle all meie regionaalareng. Paljud nendest inimestest on loonud ettevõtte Soomes või Rootsis ja tegutsevad seal väga edukalt. 

Norrakate kogemus ütleb, et kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõud pidurdab palgatõusu. Sektorites, kuhu nad tõid sisse välistööjõudu, tõusid palgad kaks korda aeglasemalt. Norrakad on jõudnud järeldusele, et oma tööjõudu hoida aitaks palgatõus või parem tööaja planeerimine. Üks probleem saab olema võõrtööjõu integreerimine. See on seotud riigi turvalisusega. Tuleb leida tasakaal võõrtööjõu ja kohaliku tööjõu vahel. Seaduseelnõu 241 ei anna kindlust, et see integratsioon on edukas.

Ei ole mõtet hakata ütlema, et mina ei tunne pagulastele kaasa, kui ma ei poolda seda seaduseelnõu. Tõsi, ma ei tunne kaasa päris kõigile. Aga neid, kes tõesti abi vajavad, olen ma valmis aitama, küll aga olen ma valmis aitama nii, et nad ei pea saama pakendis ja tuttuusi asju. See ei ole minu jaoks abi. Eelkõige saan aidata siis, kui mul endal, minu lähedastel on kõht täis, kui niimoodi piltlikult öelda.

On tõsi, et pagulaste siia toomine on hetkel pisut rohkem riigi kontrolli all, kui ta oli. Aga ma ei saa aktsepteerida pagulasabide kontrollimatut tegevust. Saadame bussid, maksame need kinni, laseme pagulased keset Raekoja platsi maha ja siis las riik vaatab, mis neist saab. Siit saavad alguse väga paljud probleemid ja see kõik nõuab ressurssi. Kas me teame, kui palju ja millist ressurssi ja kes on lõpuks pikemas perspektiivis õnnelikud, kas pagulased või meie? Ma usun, et mitte keegi. Võimalus maksta võõrtööjõule, olgu nad siis pagulased või mitte, madalamat palka kui oma tööjõule ei vii majandust edasi.

Nii et aitame, aitame südamest, aga teeme seda selge pea ja kaine mõistusega. See seaduseelnõu ei ole kooskõlas ei selge mõistuse ega sooja südamega. Mõtleme ja tegutseme edasi! Aitäh!

15:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

15:58 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Inimesed, kes meid kuulavad-vaatavad! Üks väga muret tekitav suundumus Eesti ühiskonnas on see, et kui sa midagi räägid Eesti oma rahva huvide kaitsmisest, siis sind hakatakse kohe tembeldama Putini käsilaseks ja nii edasi, erinevate väga värvikate, iseloomustavate sõnadega. Ja sama kahjuks peab ütlema ka sellesama eelnõu kohta. Oleme siin võinud lugeda, ka eile näiteks, erinevaid tõlgendusi, et kõik, kes seda eelnõu ei toeta, on kuidagi sõjapõgenike aitamise vastu ja nii edasi selles värvingus. See ei vasta üldse tõele. See seaduseelnõu ei ole ju tegelikult otseselt seotud nende sõjapõgenikega, vaid selle seaduseelnõuga me tegelikult tahame alla viia Eestis palgataseme ja vähendada tulevikus palkasid.

Eile saime teada, et tegelikult ju puudub analüüs. Eelnõu ettekandja pidi tunnistama, et puudub analüüs, mis saab selle seaduse vastuvõtmise korral viie või kümne aasta pärast, kui palju tegelikult peab hakkama Eestist välja rändama neid inimesi, kes täna siin töötavad. Seda [analüüsi] ei ole.

Siia juurde räägiti mitmel korral demagoogiliselt, et eelmine, hea valitsus algatas selle eelnõu ja nüüd siis järsku ei taheta toetada. Sellist juttu ei ole paslik rääkida. Siin on kõlanud kordi ja kordi jutt, et sellest eelnõust, mis eelmise valitsuse ajal algatati, on alles 70%. See protsendiga mängimine ei maksa mitte midagi, kui muudetakse ära selle eelnõu või üldse ükskõik millise eelnõu tegelik eesmärk ja sisu. Muudatus võib-olla ka 2%, aga kui eelnõu mõte on täiesti teine, kui algselt oli, siis ei ole maksa rääkida, kui palju protsentides on eelnõu muutunud ja kui palju ei ole muutunud. Ja see on tõsine probleem, et me ei analüüsi asju, meil analüüs puudub, me ei saa aru tegelikult, mida see meile kaasa toob.

Sisuliselt me vähendame Eestis palgataset. Me teame kõik neid lugusid, et ka praegu on kiusatus varasemalt töötanud välistööjõudu välja vahetada ja võtta nüüd uues olukorras tööle odavamad inimesed. Kas see ongi see, mida me tahame? Ei taha ju seda.

Nüüd, kui tulla selle juurde, kui palju meil täna juba sõjapõgenikke on ja mis on valitsuse seisukoht, siis tõesti, ma arvan, et siin saalis viibijad ega meie kuulajad-vaatajad tegelikult ei tea, mis on riigi plaan. Meile räägiti 10 000‑st alguses, siis 50‑st, 100 000‑st. Sotsiaalkaitseminister on öelnud, et mingid arvutused on tehtud 100 000 inimese peale ja võimalikud kulud riigieelarvele on üle 100 miljoni kvartalis.

Kogu see arutelu, mida me siin oleme pidanud nüüd teist päeva, ei ole ju kuidagi kantud sellest, et siin on halvad inimesed, kes ei taha aidata sõjas hätta jäänud inimesi. Ma arvan, et siin ei ole ühtegi sellist inimest, kes ei ütle, et me peame aitama neid inimesi, kes on sõjas hätta jäänud. Aga me ei saa ära unustada ka oma inimesi, oma riiki ja oma rahvast. Ja tänagi siin infotunnis, kuulates mõne koalitsioonierakonna esindaja sõnavõttu, tundus hämmastav, kuidas mängitakse kogu aeg selle peale, et kõik, kes hakkavad rääkima midagi meie oma Eesti inimestest, on järsku mingid käsilased, halvad inimesed, kes julgevad teistmoodi mõelda. Kust kohast tuleb selline mõtteviis? Täiesti ebanormaalne!

Rääkides töökohtadest veel, siin on täna väga palju erinevaid fakte välja toodud. Aga on tõsi ...

Jaa, palun lisaaega kolm minutit.

16:03 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun. 

16:03 Rene Kokk

Aitäh! On tõsi, et meil ju puudub teadmine. Me opereerimine numbritega, et meil on circa 7000 vaba töökohta ja 44 000 või natuke peale töötut Eestis, eks. Aga meil puudub täiesti selgelt arusaam sellest, kui palju meie inimesi siit ära hakkab minema. Me saame ju kõik aru, et kui meile tulevad inimesed, kes on sõja eest põgenenud riigist, kus palgatase oli tegelikult oluliselt madalam kui Eestis, siis nad on mitmekordses hädas. Nad peavad tulema ära oma kodudest. Loomulikult nad tahavad tööd teha ja on tublid inimesed. Aga me saame ju aru, et kui sealt ühiskonnast tulnud inimene on valmis töötama siin 300, 400, 500 euro eest ja meie inimene, kes sama tööd tehes sai võib-olla enne 600, 700, 800 eurot, välja vahetatakse, siis tal ei ole eriti valikut. Tema on harjunud Eestis elama selle elustandardi järgi, mis meil siin on, ja ta peab hakkama otsima väljapääsu kuskile mujale minnes.

Ma tahan lihtsalt seda öelda, head koalitsioonisaadikud ja valitsus, kui keegi kuulab, et mõtleme kõik koos kaasa. Ärme värvime neid inimesi, kes tõstatavad neid probleeme, mille ees me seisame, mingisugusteks käsilasteks, hoolimatuteks, empaatiavõimetuteks inimesteks. Neid probleeme, mis meil lähiajal tulevad, me ei oska täna ettegi näha. Ja meil tuleb koostööd teha, mitte raiuda, et kõik on halvad, kes teistmoodi mõtlevad või nendele probleemidele osutavad.

See seaduseelnõu, mida me siin praegu menetleme, on äärmiselt halb. Ma ei räägigi sellest, mis eile välja tuli, mis on sisu poolest halb – sellest on siin korduvalt räägitud, see on ka rahvusvaheliselt täiesti lubamatu sisuline viga ja siin mõeldakse, kuidas sellest mööda saada.

Mina kutsun kõiki saadikuid üles toetama selle eelnõu teise lugemise katkestamise ettepanekut. Kindlasti tuleb see praegu laualt maha võtta ja menetleda seda komisjonis edasi. Ja tegelikult tuleks see üldse sellisel kujul sahtlisse panna ja sinna jättagi igavesest ajast igavesti. Aitäh!

16:05 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Heiki Hepner, palun! 

16:05 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma olen esimest koosseisu Riigikogus ja võin tõdeda, et üllatumis- ja avastamisruumi on jätkuvalt. Sellist uskumatut demagoogiat, jama, valet, segaduse külvamist, mida me selle seaduse menetlusel siin eile ja täna oleme näinud ja kuulnud, ei osanud oodata. See näitab, et mul on arenguruumi.

Isamaal ei ole selle algatatud ja täna menetletava eelnõuga midagi pistmist. Komisjoni ettekandja küll ütles, et pole midagi, me oleme ainult 30% ära muutnud. Tõsi, ma olen siin näinud ka seda, et ei peagi 30% ära muutma, et seadus muutuks täiesti kõlbmatuks, ja tänane valitsus ja koalitsioon on seda ju ka ilmekalt demonstreerinud. Aga kui on juba 30% kallale mindud ja siis veel kuidagi niimoodi uhkusega üteldakse, et pole midagi, ainult 30% muutsime ära, see ju teie algatatud, siis see on kõige otsesem ja räigem valetamine.

Ja teiseks, mis on minu meelest väga ebaeetiline: enda distantseerimine sellest eelnõust. Enda distantseerumine sellest eelnõust! See tähendab proovida kuidagi teiste kätega see töö ära teha, mis siia saali on toodud. See on tegelikult argus. Head koalitsioonipartnerid, see on argus, kui te niimoodi käitute! Oleks vaja vähegi mehisust ja julgust ütelda, et jah, meie oleme tulnud siia selleks, et me tahame seda, teist või kolmandat teha. Aga seda ei ole.

Muidugi hoopis omaette küsimus on selle seaduse nihukene, kuidas ütelda, praak. Praaki on ta täis igast nurgast, aga see on selline poliitiline praak.

Ja ei saa üle ega ümber tänasest sõjast Ukrainas. Ma nimetan otse välja: sõjast Ukrainas, kus Venemaa sõna otseses mõttes tapab naisi, lapsi, noori, vanu, purustab infrastruktuuri, teeb linnasid maatasa, külvab surma, hävingut. Ja siis me hillitsevalt nimetame seda konfliktiks. Jaa, see sõda, mida ma nimetasin, ei alanud mitte 24. veebruaril – siis ta eskaleerus täiemõõduliseks Ukraina hävitamiseks Venemaa poolt. See algas kaheksa aastat tagasi, aga see seadus justkui nüüd keskendub ja nimetab seda justkui hetk tagasi alanud konfliktiks. See on piinlik! 

See on piinlik eriti pärast seda, kui me siin saalis oleme koos vastu võtnud Ukrainat toetavaid avaldusi. Ma hea meelega vaataks silma praegust mõnele inimesele koalitsiooni poole pealt, kes on olnud nende avalduste menetlemisel, ütleme viisakalt, selline kõhklev. Ja see ei ole olnud mitte ainult Keskerakonna ridades. On ikkagi põhjust ka Reformierakonnal piinlikkusega vaadata peeglisse, ja hästi kaua vaadata. See on piinlik, mida te teete!

Aga nüüd lähen võib-olla natuke tehnilisemaks. Siin ka me kuulsime, kuidas on 0,8 suurem kui 1,0. 1,5 on suurem kui 2,0.

Palun kolm minutit lisaaega.

16:07 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun.

16:10 Heiki Hepner

Seda prooviti meile eile korduvalt ja korduvalt, tundide kaupa maha müüa. No ei tea! Mina olen tõesti ka akadeemilise hariduse saanud, aga ma arvan, et kümnendarvudega saavad meie algkoolilapsed ka hakkama. Ei ole mõtet siin ajada sellist jama, et kui me maksame palka 0,8 ulatuses keskmisest palgast, siis see on justkui rohkem kui keskmise palga ulatuses maksta. Seda on lihtsalt piinlik kuulata. Minu meelest on see parlamendile alandav, kui te tulete sellise jutuga. Vähemalt minule oleks see alandav.

Omavalitsusjuhi kogemuse põhjal ma julgen kinnitada, et mind oleks välja vilistatud, kui ma oleksin julgenud mingi sarnase asjaga minna vallavolikogu ette. Mind oleks järgmine päev lahti lastud, sest ei ole võimalik alandada seda kogu, kuhu sa sellise paberiga tuled. Selles mõttes on see tõesti kahetsusväärne.

Loomulikult ei ole siin võimalik teistmoodi käituda, kui selle [eelnõu lugemine] tuleks katkestada, tuleks eraldada sealt kogu see Ukraina põgenike ja ajutise kaitse saajate teema. Neid inimesi on vaja kaitsta. Neid inimesi on vaja aidata. Nendel inimestel on vaja sisulist abi. Ja selle taha ei tohi pugeda muid küsimusi lahendades.

See on teine selline, noh, minu meelest alatu lähenemine. Peaminister on ütelnud, et tänastes keerulistes tingimustes me peame olema ühtsed ega tohi võtta siia menetlusse selliseid asju, mis kuidagi lõhuvad ühiskonda või mis ei ole läbi räägitud. Kui me täna hakkame sõja varjus ümber vaatama põhimõttelisi küsimusi, mis vajaksid pikka debatti – ma pean siin silmas kogu rändepoliitikat –, ja üritame seda jõuga läbi suruda, siis mis asi see on? Mis asi see on, hea peaminister? See on alatu käitumine. See on alatu käitumine valitsuse poolt, mida te juhite. Ja, head koalitsioonipartnerid, see on alatu käitumine ka teie poolt, kui te sellega kaasa lähete.

Seepärast tõepoolest, sellele seadusele praegusel kujul ei ole muud kohta kui prügikast. See tuleb totaalselt ümber vaadata. Ja ma loodan, et tõesti selle läbi ei kannata need inimesed, need Ukraina põgenikud, need ajutist kaitset vajavad inimesed, et te olete sellise käki kokku keeranud. Aitame neid, keda on vaja aidata! Aitäh!  

16:13 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Tarmo Kruusimäe, palun!

16:13 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head valijad ja head valitud, kes te siin olete! Ei ole üldse mõtetki proovida kleepida Isamaale külge silti, et Isamaa ei hooli Ukrainast. Suurem osa neid ukrainlasi, kes siin Eestis lävivad ja kes ka sõnumeid mujale viivad, ja loomulikult ka Venemaa saatkond teab, et on olemas Tallinnas gorjatšije estonskije parni: mina, Ants Erm ja Aivar Kivisiv, kes me oleme Ukraina territoriaalset terviklikkust nõutanud iganädalaselt alates 2014. aastast alates. Alates 2014. aastast! Enamikku siit saalist, keda isegi praegu kohal ei ole, ei ole ma seal näinud. Üksikuid võib-olla ainult Vene saatkonda sisse minemas.

See tegelikult annab ehk alust ühele huvitavale asjale, et see, millele on juba siin viidatud – Laneman ütles –, et kas on juhus, et siia on sattunud "sõjaline konflikt". Üks kord on juhus, kaks korda on kokkusattumus, kolmas kord on juba süsteemne. Ma arvan päriselt, et sinna taheti kirjutada, et sõjalise erioperatsiooni tulemusel on tekkinud Ukrainas eriline olukord, mille puhul me siis peaksime võtma need rahvusvahelise kaitse alla minevad pagulased siia tööle. Mine tea, ma ei tea, ei ole olnud seal, aga nüüd kompromissina on tulnud sihukene hägune mõiste. Mina tõlgendan seda sellisena. Ma tõlgendan tegelikult praegu sõjaolukorras päris paljusid asju täpselt nii, nagu need mulle tunduvad, ja sellest ma tahangi rääkida.

Ma lootsin päriselt, kui ma vaatasin, mis on meie merendus, [loosungile] "Laevad Eesti lipu alla". Ma tuletaksin meelde, et ma olen siin juba üle aasta rääkinud – opositsioonil ei ole ju midagi muud teha – majandusminister Taavi Aasale, et on kuskil 150 000 Ukraina meremeest, kellel on STCW-diplomid, ja neid saaks uuendada. Milline raha see on! Üle aasta [olen rääkinud], meil on stenogrammid olemas – ei kuule! Teinud ära, see oleks raha toonud, see oleks töökohti loonud, kõiki asju parandanud.

Ma mäletan, kui meil see menetlus oli, siin saalis oli esimene lugemine, siis ma mõtlesin: jälle! Ise olin tollel hetkel koalitsioonis, [aga mõtlesin], et mis asja, kuskil see välismaalaste seadus on, aga see pandi kuskile kalevi alla. Mul oli kaasa võetud üks ilus punklaul, mitte see, et "mõnus massiimmigratsioon, lalallallaa, lalallallaa", vaid hoopis teine.

Nüüd, selle seaduse puhul on juba räägitud, et hakatakse rände ja migratsiooni põhialuseid muutma, ja vaat see mulle ei meeldi. Meil on hea kehtiv välismaalaste seadus. Eelmine aseesimees, kes meil siin oli, Pevkur, tunnistas, et jaa, Isamaa kuus korda ütles, et neile meeldib Eesti välismaalaste seadus. Ja sellepärast me olimegi vastu ja me olemegi sellele tegelikult vastu. Ei saa pihta täpselt, mis on. 

Nüüd, siin ma võin öelda, et need numbrid, keegi ei saa ju öelda välja, aga hetkel on siis 125 inimest vähem kui 30 000 meil siin Eestis, kellest alla 7650 lähevad transiidile, aga ei lähe ka, sellepärast et linnuke õla peal siristab, et mujal maades pead sa õppima võib-olla kohalikus keeles koolis, aga Eestis võimaldatakse sul seda vene keeles. See on see.

Mis asja me saame nendele pagulastele anda? Me oleme andnud tegelikult kõiki asju, aga me vahest suures õhinapõhises tuhinas ei panegi seda tähele. Muuseumipiletid on hea. Minu meelest isegi Estonia kutsub sinna etendusi vaatama. Ja siis nad vaatavad seda laepannood: no nii, sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik. Just nii ütles Ants Juske 25. jaanuaril aastal 2006 ja ma arvan, et mitte keegi temaga ei vaidle. Kas see seadus on meil sisult sotsialistlik? Aga ta on meil rahvuslik niipalju, kuivõrd see on.  Kujutate ette, et me saadame need inimesed sinna vaatama. Seal on okupatsiooniväed, marsivad, siis on see punane lipp sirbi ja vasaraga. See on täitsa hea mõte. See ajaaken, et midagi muuta, on praegu meil siin ...

Ma võtaksin kolm minutit juurde.

16:18 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun.

16:18 Tarmo Kruusimäe

Et tsiteerida ühte klassikut. Ja meil on veel laevastiku ohvitseride maja. Kas te kujutaksite ette, et meil oleks mingi sihuke Kriegsmarine maja, kus oleks kõik need sõjalipud ja uhked lahingustseenid? Me ütleme, et see on okupatsioonijäänuk. Ma arvan, et võib-olla me ise oleme mentaalselt okupatsioonijäänukid, kui me ei julge selga sirgeks ajada ja öelda asju täpselt välja – täpselt välja nii, nagu ütles 1987. aastal, kui Eestis toimus massiimmigratsioon, ja mitte siin segamini ajada sõjapõgenikega, sest sõjapõgeniku terminit selles seaduses ei ole. 

Villu Tamme kirjutas tol korral nii: "Bülletääni ostsin ma, kust võis välja lugeda, et keegi Tarakanova tahab tulla Tallinna ja Petja Jevpatooriast tüdinud on kodumaast. Aeg on korter vahetada, ootab Eestimaa. Tulge Eestimaale ruttu, rahvast on siin vähevõitu. Ta on teie jaoks just ideaalne maa. Vili võrsub mustast mullast, kõnniteed on puhtast kullast, kaseladva otsas kollane banaan. Ja ma kirjutasin, et linnud sirtsutavad mett ja ka kortereid siin jätkub kõigile. Võtke kaasa oma pere, Võidu väljakul kell kaks juuni lõpupoole kokku saame. Siis 10 000 ümbrikku ma kuskilt välja nuhkisin ja 10 000 ümbrikku ma kuskilt kokku laenasin ja 10 000 kirja kirjutasin valmis ma ja saatsin eri paikadesse üle laia maa. Juuli lõpp veel polnud käes, juba rängad rahvaväed Balti jaama, linna poole tungisid. Seda väge, seda võimu, seda sajakeelset sõimu ükski mees ei suutnud summutada siis.  Kätte jõudis õige aeg, päike sõudis taevalael. Võidu väljakule ründas inimmass. Seda hirmu, seda õudust, miljon jalga trampis seal. Vaene väljak oli lõhki minemas ja ta läkski lõpuks lõhki, neelas alla kogu rahva, mürises, kui oleks valla pääsend pais. Väljakust sai põrguvärav, mille kohal kaua säras kodumaata inimeste vastik hais. (Laulab.) Tulge Eestimaale ruttu, rahvast on siin vähevõitu. Ta on teie jaoks just ideaalne maa. Vili võrsub mustast mullast, kõnniteed on puhtast kullast, kaseladvas küpseb kollane banaan. Võidu väljakul kell kaks, Võidu väljakul kell kaks juuni lõpupoole, kokku saame me. Elu läheb paremaks, Võidu väljakul kell kaks. Tulge, te ei kahetse!"

Miks me peame menetlema sõjapõgenikke selle käpardliku välismaalaste ja teiste seadustega? Kas meil ei ole nii palju makroone, et eraldi Ukraina sõjapõgenikele anda konkreetset abi ja seda ka välja öelda, et nad on meie naaberriigi agressiooni ohvrid? Ei, me proovime siin menetleda, kuidagi käigus pehmendada võib-olla kellegi kuritegu. Ma tean seda lihtsalt, et kuriteost mitteteatamine on kaasaaitamine kuriteole, ja kui sa näed, et on mingi viga, aga sa ei reageeri, sai ei katkesta, siis sa oledki selles kuriteos osaline. Aitäh! Slava natsii, smert vorogam!

16:21 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Uno Kaskpeit, palun! 

16:22 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid, kes on saali jäänud! Praegune piirikontroll, mis on korraldatud Eesti-Läti piiril, on minu, vana piirivalvuri [arvates] naljanumber. Iklasse ja Valga linna kolme tänava peale on pandud politsei, kes kontrollib Läti poolt tulevaid autosid. Kõik kõrvalteed, mis tulevad Valga-Võru maanteele Läti poolt – ei ole mingit kontrolli. Sõitsin need teed ise läbi ja kontrollisin, kas seal ka kontrollitakse. Sama lugu on nende teedega, mis tulevad Valgast Pärnu poole, Lätist Eestisse. Mingit kontrolli ei ole. Ainult Iklas on kontroll.

Meil fraktsioonis käis siseminister ja seletas, kuidas nad panid kontrolli Eesti-Läti piirile. Tegin talle märkuse, et kõik kõrvalteed on ju avatud, ma kontrollisin need järgi. Ei ole mõtet meile siin seletada teede sulgemisest. Nüüd on tehtud Valga kaitseliitlastele ülesandeks panna kontroll nendele kõrvalteedele. Neid kõrvalteid on palju. Kaitseliitlased käivad tööl ning nende teede kontrolli alla võtmine ei käi lihtsalt üleöö, sest inimestel ei ole võimalik tulla töölt ära. Eks näeme, kuidas ja millal jõutakse need teed kontrolli alla võtta.

Kogu see võimetus on tänu meie reformistidele, kes hävitasid meil piirivalve, mille aitasid üles ehitada Soome kolleegid. Meie piirivalvel oli ka sõjaline võimekus sissitegevuse näol, tänaseks seda võimekust enam ei ole. Meie naabrid Läti ja Leedu ei ole seda teed läinud. Meie ei tea praegu üldse, kes ja kust kohast meile tuleb, sest see, mis piiril toimub, on lausa naljanumber. Loodame, et kellelgi tuleb mõistus pähe, saadakse need teeotsad kinni ja hakatakse kontrollima. Suur tänu!

16:24 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Riina Sikkut, palun!

16:24 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! No aasta on 2022 ja kujutad ette, koosseisu neljas aasta juba – no mingi kogemus peaks olema nii siin saalis kui valitsusel, aga ikkagi juba teist päeva kestab siin see jama ja arutame, millise valitsuse eelnõu see on.

Mina räägin kolmest asjast. Ma räägin sellest menetluslikust jamast, solidaarsuse ehitamise vajalikkusest praeguses olukorras ja ohust rahvusriigile, millest on täna palju räägitud.

Nii. Menetlusliku poole pealt. Me kõik teame, et kui me seame pikaajalisi põhimõttelisi suundi, on parlamentaarne debatt väga oluline. On vaja mõjuanalüüse, tuleb järgida menetluskorda ja leida Eesti jaoks pikaajaliselt sobiv lahendus. Aga selline menetlus võtab aega, loomulikult võtab aega.

Teine variant on, et me lahendame mõnda erakorralist olukorda. Ja see saal on näidanud, et suudab olla ülesannete kõrgusel, on see siis olnud mõni koroonat puudutav eelnõu või näiteks eelmine lisaeelarve. Meil tegelikult on võimalik asju väga kiiresti menetleda, kui see on hädavajalik. Aga selleks on vaja otsida poliitilist konsensust ja tulebki menetleda erakorralist eelnõu, mitte mingisugust segadust.

Tegelikult me teame, et ilmselt on põgenikega seoses, Ukraina sõjaga seoses veel eelnõusid tulemas, on lisaeelarve tulemas. Ma väga loodan, et need saavad kõik olema selgelt mingi mure lahendamisele, kriisi lahendamisele fokuseeritud, et me ei pea siin pikaajalisi ja lühiajalisi muresid korraga lahendama. Sageli ei olegi võimalik seda teha. Näiteks kultuurikomisjon on tegelikult väga põhjalikult arutanud põhikooli lõpueksamite lävendi kaotamist. Küsimus on, kas [see on] erand koroonaajal või pikaajaline otsus ja mis on selle mõju näiteks eesti keele ja kultuuri säilimisele. Seal ei olegi võimalik kiirkorras seda otsust teha. Need on erinevad eesmärgid, mida soovitakse saavutada, ja ilmselt lahendus kriisi ajaks on üks ja pikaajaliselt teine.

Ja siin on täpselt samamoodi: me peame aru saama, mis on eelnõu eesmärk. Tuleb otsida poliitilist konsensust ja erakorralisi asju menetleda eraldi. Ja noh, kui kiiresti teha, ikka tulevad vead sisse, alati tulevad. Mingil määral on see loomulik, tuleb leppida.

Aga tõesti, millal algas sõda? Tõnis Möldri antud lubadus, et enne kolmandat lugemist tulevad muudatused – arvestades seda, kui palju teisel lugemisel see eelnõu on muutunud, kas me eeldame nüüd samas mahus muudatusi ja [kui, siis] millised need muudatused on? Sedasi on väga keeruline seda usalduskrediiti anda ja öelda, et olgu, tulge kolmandale lugemisele eelnõuga, see ilmselt on väga hea ja me saame kõik poolt hääletada.

Nii. Teiseks, solidaarsuse ehitamisest. Muidugi, sõjapõgenikud on siin. Me peame teadma, kes siin on. Neil peab olema võimalik muidugi soovi korral töötada, nad peavad saama väärikat töötasu ja nende töötingimustes ei saa ka samamoodi mingisuguseid järeleandmisi teha. Eestis äraelamiseks vajalik töötasu, ole sa sõjapõgenik või kohalik – see on elementaarne. Ega siis toit ei ole ukrainlasele poes odavam. Meil kulud on samasugused.

Ja me ei räägi siin mingisugusest odavast tööjõust või kellegi ärakasutamisest. Ühelt poolt, eks, on meil vaja töökäsi, ja inimestel on vaja sissetulekut. Aga see peab olema aus kaup. Ja miks ma räägin solidaarsuse ehitamisest? Ega ei inimestele ega ettevõtetele tegelikult see sõnum, ma arvan, ei ole kuidagi kohale jõudnud, kuidas me praegust olukorda käsitame: kas see on meie poolt mingisugune hea tahe, et me mingil määral aitame sõjapõgenikke, sest meil on neist kahju ja me proovime olla head inimesed, või me soovimegi täiendavaid töökäsi tööturule. Me oleme sõjas, meie olemegi Ukraina tagala. Muidugi on raske ja ei saa eeldada, et praegune sõjaolukord meid ei mõjuta.

Palun kolm lisaminutit.

16:29 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

16:29 Riina Sikkut

Muidugi, see tähendab pingeid võib-olla tööturul, see tähendab keerulist olukorda koolisüsteemis, eelarvekulusid – kõike seda, aga me oleme valmis seda tegema. See, et me nõuame karmimaid sanktsioone, see, et me tarnime relvi Ukrainale, ja see, et me aitame põgenikke – see on kõik ühtmoodi vajalik selleks, et Ukraina saaks sõja võita.

Meie roll on, et meie saame praegu põgenikke aidata. Ja need jutud, et, ma ei tea, ei saa neile uusi asju anda või midagi sellist – minu meelest täiesti arusaamatu. Sõda mõjutab meid ja see sõnum, et me kohtleme sõjapõgenikke hästi, kohtleme võrdselt, ei kasuta neid ära, ei näe neis selleks võimalust, on minu meelest väga tähtis.

Ja nüüd viimaseks ohust rahvusriigile, millest täna on siin korduvalt räägitud ja minu arvates täiesti kontekstiväliselt. Oht rahvusriigile tuleb meil idapiiri tagant. Putinile sobib väga hästi see, kui me põgenike üle vaidleme. See, et me saame aru, et me oleme Ukraina tagala, täidame oma rolli ja kindlustame selle, et Ukraina inimesed saaksid siin väärikalt koheldud ja neil oleks võimalik minna tagasi oma demokraatlikku riiki üles ehitama, ongi praegu meie ülesanne.

On räägitud sellest, et meie peame kaitsma Eesti huve. Aga Eesti huvides on see, et Ukraina võidaks, ja meie peame oma rolli täitma. See puudutab teatud seadusemuudatusi, ka seda, kuidas me tööturule Ukraina sõjapõgenikke lubame ja millist töötasu me neile maksame.

Eestis on palgavaesus niikuinii suur, nii meie oma inimeste kui sõjapõgenike jaoks on vaja äraelamist kindlustavat töötasu. Tegelikult selle eest me siin saalis võiksimegi seista, et me ei loo madalapalgalisi, toimetulekut mittevõimaldavaid töökohti, kohtleme sõjapõgenikke võrdselt, saame aru, et meie roll selles sõjas on tegelikult neid inimesi toetada ja kindlustada see, et nad saaksid minna demokraatlikku Ukrainat üles ehitama. Aitäh!

16:31 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Leo Kunnas, palun!

16:31 Leo Kunnas

Palun kohe ka kolm minutit lisaaega. 

16:31 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega ka, palun.  

16:32 Leo Kunnas

Olin eile see, kes hea kolleegi Tõnis Möldri käest küsis küsimuse, mis puudutas selle eelnõu § 1 punkti 47, mis puudutab siin seaduses § 30914 ehk seadusliku aluse andmise erisusi Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Siin ongi seesama [fraas]: "2022. aasta 24. veebruaril alanud sõjalise konflikti tõttu ..." Seda me oleme nüüd päris pikalt ja põhjalikult käsitlenud, aga käsitleksin seda siiski veel.

Me võime vaielda selle üle, kas sõjaline konflikt Ukrainas hakkas pihta 2014. aasta 20. või 26. veebruaril. Näiteks Rootsi kaitseuuringute keskuse määratluse järgi on sõjalise konfliktiga tegu siis, kui mõlemal poolel või ka siis, kui on osapooli rohkem, hukkunuid on üle 1000. Siis loetakse mingi sündmus sõjaliseks konfliktiks.

Nagu te mäletate, Krimmi anneksioon toimus vägivallatult ehk Ukraina relvajõud ei osutanud Krimmis vastupanu. Küll aga tegid nad seda alates 2014. aasta suvest, kui kuulutati välja "Donetski ja Luganski rahvavabariigid" ja "separatistid" alustasid relvastatud võitlust Ukraina vastu. Juba siis selle määratluse järgi, kui me vaatame, mis 2014. aastal edasi toimus – Ukraina väed alustasid vastupealetungi ja lõpuks Ilovaiski ja Debaltseve lahingus osalesid mõlemal pool sajad tankid ja [muud] lahingumasinad –, me võime küsida, kuidas need "separatistid" said ennast niiviisi organiseeritud. Kust kogu see sõjatehnika tuli? Juba siis Vene relvajõud sekkusid otseselt sellesse konflikti. See ei olnud mingi Ukraina sisekonflikt algusest peale, vaid see tegelikult oli konflikt Venemaa ja Ukraina vahel, mida tegelikult lääneriigid keeldusid sellisena tunnistamast. Reaalse nimetusega sõda Venemaa ja Ukraina vahel algas juba siis.

Aga mis muidugi nüüd käesoleva aasta 24. veebruaril pihta hakkas, oli laiaulatuslik sõjaline kallaletung, Venemaa ja Valgevene agressioon Ukraina vastu. See on see õige määratlus, mis peaks olema läbiv igal pool ja peaks olema niiviisi kirja pandud.

Mis on Venemaa narratiiv? Venemaa narratiiv ongi see, et mingit sõda Ukrainas ei toimu, tegu on erioperatsiooniga. Ehk siis ei ole mingit sõda Venemaa ja Ukraina vahel. See on Putini režiimi ametlik narratiiv, mida tal ei ole õnnestunud maha müüa ei lääneriikidele ega [muule] maailmale. Siin ei ole ju tegu mingisuguse sõjalise konfliktiga. Seepärast ei saa seda ka käsitada mingisuguse keelelise parandusena. Kui minna seda teed, et üritada nüüd seda põhimõttelist ja sisulist viga taandada sellele, et siin on tegu mingisuguse keeleapsakaga, siis see on täiesti vale lähenemine. Keel ei saa vääratada nii palju.

Ja mis ma veel võin öelda: tõesti, kui ametnikud on selle koostanud ja põhiseaduskomisjon on seda menetlenud, inimesed on seda lugenud, siis ma näen seda, et inimesed ei ole seda läbi lugenud. Ma küsin enda käest, kas ma olen siis tõesti esimene inimene, kes seda eelnõu tähelepanelikult luges ja leidis selle. See määratlus ei oleks tohtinud siia sattuda. See ongi ju sõna otseses mõttes Putini narratiiv, mida ta tahab kogu maailmale peale suruda ja mis ei ole õnnestunud. Aga me kirjutame selle siia rahulikult sisse. See ei saa ju niiviisi olla! 

Ma ei olegi nimelt süvenenud teistesse teemadesse, olen võtnud ainult ühe selle spetsiifilise jupi siit välja.  Aga kui siin ei oleks mitte midagi muud ja ainuüksi selle lausega oleks siin tegu, siis ainuüksi selle tõttu tuleks teine lugemine katkestada ja see ära parandada. Seda ei saa niiviisi lihtsalt jätta, sellest ei saa ka kuidagi mööda minna või taandada seda mingile keeleparandusele. See on üks põhjus. 

Aga siin on põhjuseid mitu, miks me oleme praegu selleks obstruktsiooniks sunnitud. Nii nagu Ukraina ei tahtnud sõda, ega meie seda obstruktsiooni ei taha. Ma kasutan juhust ja vabandan kohe tehniliste töötajate ja ametnike ees, kes peavad seda jälle kannatama, nii nagu see oli eelmisel kevadel. Aga ma võin selle kohta öelda, et koalitsioonierakonnad talitaksid väga mõistlikult, kui nad võtaksid selle eelnõu tagasi, sest meil on nii tahet kui ka võimekust seda obstruktsiooni läbi viia – nii selles esimeses etapis, mis puudutab praegu seda teist lugemist, kui ka obstruktsioonis kuni selleni, et see eelnõu ei jõua kolmandale lugemisele. Me oleme seda valmis tegema. Me ei taha seda teha, see on kõige ebasobivam aeg üldse praegu selle sõja tõttu, aga me oleme selleks sunnitud, täpselt nagu Ukraina on sunnitud sõda pidama, sellepärast et see sõda on talle peale sunnitud.

Vene pool tegi põhimõttelise valearvestuse, kui ta sellesse sõtta üldse läks. Ta pani selle agressiooni toime, rajades kõik arvestusele, et Ukrainal ei ole tahet ja ei ole võimekust võidelda. No kevadest peaks teil ju pilt ees olema, et meil on nii tahet kui ka võimekust selle obstruktsiooniga edasi minna. Mina ei taha sellega tegelda, aga ma võtan selle enda peale.

Lõpuks: ei tahaks sellega lõpetada, et me jõuame selles kriisiolukorras totaalse obstruktsiooni tõttu erakorraliste valimisteni. Seda ei ole ju meil kellelegi vaja. Milleks siis tulla millegagi välja praeguses olukorras, kus me peame leidma konsensuse, mitte otsima erimeelsusi või kasutama seda olukorda ära millekski, milles meil ei ole absoluutselt vähimatki konsensust hetkel. (Juhataja helistab kella.) Aitäh!

16:39 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

16:40 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Meie põhiseadus sätestab, et Eesti riik on loodud eesti rahva kustumatul enesemääramise õigusel ja selleks, et hoida ja säilitada eesti keelt, kultuuri ja rahvust. See on meie riigi ja rahvuse ja kõikide meie riigi institutsioonide imperatiiv – esmane, otsene ja kõige olulisem ülesanne, millest tuleb lähtuda kõikides olukordades. Selle imperatiivi elluviimiseks tuleb seada selged eesmärgid. Täpselt samamoodi ka selle eelnõu puhul, mis valitsuse poolt meile siia on toodud: ka sellel peavad olema eesmärgid, mis on kantud just eespool toodust.

Aga millised on selle eelnõu eesmärgid? Need on kokkuvõtlikult väga lihtsad: avada Eesti riigi uksed massilisele sisserändele. Ma ei räägi siin mitte üldsegi ainult nendest vaestest Ukraina põgenikest, neid see otseselt ei puudutagi. Tegelikult see puudutab tervet muud maailma: Aafrikat, Aasiat, Lähis-Ida, mida iganes. Selle eelnõuga avatakse uksed, kaotatakse viimasedki piirangud, kaotatakse palgakriteeriumid.

Ja mis on selle tagajärg? Tagajärg on väga lihtne. Me ju teame seda, et meil on 45 000 oma inimest tööta. Kui siia piiramatult ja sisuliselt piiramatuks ajaks võivad tulla võõrtöölised, siis tähendab see seda, et meie inimesed jäävad veelgi enam tööst ilma, sest loomulikult võetakse tööle odava palgaga võõrtöölised, kes on sellega nõus. Kasvab töötus, kasvavad riigi kulud töötu abirahast erinevate sotsiaaltoetusteni. Teine tagajärg on see, et palgad alanevad. Loomulikult, me näeme juba täna, kuidas kasutatakse meelsamini odavtööjõudu ja kuidas kasutatakse ära neid sõjapõgenikke, et võtta nad tööle, maksta neile kordades väiksemat palka. Ja juba on kuulda, kuidas meie enda inimesi lastakse seetõttu lahti. Pikemas perspektiivis tähendab see seda, et me muutumegi odavtööjõu riigiks. Igasugune alge ja põhjus innovatsiooniks, digitaliseerimiseks, automatiseerimiseks, robotiseerimiseks ja nii edasi kaob. Lõppkokkuvõttes me jääme kogu maailma tehnilisest arengust maha.

Kui on ennustatud, et just tänu nendele eespool loetletud tegevustele inimtöökäte vajadus väheneb aastaks 2050 umbes poole võrra, siis meie oleme selle eelnõu eesmärgi järgi seatud hoopis teistsugusele rajale. Me teemegi just nimelt seda kõige odavamat, kõige primitiivsemat tööd ja meie jäämegi sõltuma sissetulevast võõrtööjõust, sest ka nemad saavad vanaks, ka nemad lähevad pensionile ja nagu me näeme statistikast, siis nende laste arv on oluliselt väiksem.

Ja me oleme niigi juba, Eesti rahvas on väga sügavas ...

Palun lisaaega.

16:44 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

16:44 Henn Põlluaas

... demograafilises kriisis. Meie sündimus on alla taastetaseme ja nüüd tuuakse veel selline pomm meile jala külge, mis süvendab meie demograafilist kriisi, hävitab meie eestikeelset kultuuri ja keeleruumi täiesti selgelt ja otseselt ähvardab meie julgeolekut, nii sise‑ kui ka välisjulgeolekut. Ja kõike seda tehakse mille nimel? Mina ei näe siin mitte ühtegi muud põhjust kui see, mis on varemgi siin saalis kõlanud: rahvusriikluse hävitamine. On täiesti sümptomaatiline, et täpselt samamoodi nagu Reformierakond ja tänane valitsus, ei näe ka sotsiaaldemokraadid selles eelnõus mitte mingisugust ohtu meie rahvusriiklusele.

Ja nagu me näeme, kannab kogu seda arutelu vale ja demagoogia. Esiteks ei ole mitte mingisugust dialoogi olnud selle eelnõu ja nende eesmärkide üle. Valitsus valetab, et see on eelmise valitsuse eelnõu. Aga tegelikult on see tundmatuseni moonutatud, ümber tehtud, sellest ei ole mitte midagi alles. Need valed on niivõrd küünilised, et ma peaksin ütlema, et lausa vastik hakkab. Ja vastik hakkab vaadata ka neid inimesi, kes selliseid valesid levitavad. Kõigele lisaks oleme me olukorras, kus me ei tea, kui palju võib meile sõjapõgenikke tulla.

Lisaks sellele, et kogu maailma võõrtööle, odavtööjõule avatakse uksed, on meil täna juba üle 20 000, homme 30 000, varsti võib-olla 100 000 sõjapõgenikku Ukrainast, kes ju viivad olukorra veelgi hullemaks, sest ka nemad vajavad eluaset ja tööd. Aga see, mis saab Eesti rahvast, kas meile on tööd, kas meile on leiba, kas meile jääb peavarju – see ei huvita tänast valitsust mitte üks gramm.

Me näeme, kuidas püütakse selle sõja varjus meile pähe määrida sõna otseses mõttes kõikvõimalikke, just nimelt meie rahvusriiklust, meie Eesti riiki ja rahvast hävitavaid eelnõusid. Ja kui tänase valitsuse alguses ma nimetasin seda Eesti demokraatia mustaks päevaks, kui Reformierakonna ja Keskerakonna häältega hääletati maha toonase Riigikogu juhatuse ettepanek, et siia saali ei tohi tuua mitte ühtegi ettepanekut ega eelnõu, mis on Eesti suveräänsuse, mis on Eesti rahva ja riigi vastu, siis täna tuleb kahjuks tõdeda, et meil on jälle järjekordselt käes must päev, kui meie Eesti riiki ja rahvast lõhutakse.

16:48 Henn Põlluaas

Ja kuna Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seisab vankumatult Eesti riigi ja rahva eest, siis me oleme teinud ettepaneku katkestada selle eelnõu edasine menetlemine. Aitäh!

16:48 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Palun püsime ajas. Mart Helme, palun!

16:49 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Kolleegid! Kolmapäev on teatavasti selline päev, kui ilmub kõige kollasem ja kõige rohkem libauudiseid levitav ajaleht nimega Eesti Ekspress. Ma üldiselt ei loe Eesti Ekspressi, sest ta ei vääri seda. Aga kuna ma täna uudistes nägin pealkirja, mis just nagu paljastas hirmsad saladused sellest, kuidas Jüri Ratas peab paralleelselt praeguses koalitsioonis olemisega läbirääkimisi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaaga vana-uue valitsuse moodustamiseks, siis ma võtsin täna siia majja tulles selle lehe, lõin lahti ja võin teile öelda, et kaks kolmandikku sellest jutust, mis seal oli, ei vasta tõele. Noh, nii nagu Eesti Ekspressi puhul võiski arvata.

Aga mu tähelepanu köitis ka see, et keegi Eero Epner, kes on patoloogiline EKRE vihkaja, oli kirjutanud hiiglama pika mammutloo, kuidas nii-öelda kulisside taga juhitakse kriisiolukorras Eestit. No kui kogu see imal panegüürika Kaja Kallase aadressil kõrvale jätta, siis selle eelnõuga seotult tuli sealt välja üks number. See number nimelt, kui ma õigesti mäletan, siis Taimar Peterkop, riigisekretär, oli see, kes selle numbri oli välja öelnud. See oli see, et valitsus tegi arvutusi, arvestusi, kui palju võtta Ukrainast inimesi vastu. Number oli 150 000. Te kuulsite õigesti, see number oli 150 000. See ei olnud 10 000 ega 15 000 ega 1500, see oli 150 000. Järelikult kõik see, mida on meile valetatud siin kokku sellest, kuidas loomulikult me peame lisaeelarve tegema ja loomulikult me peame kõiki aitama ja loomulikult nii ja naa ja kolmatpidi, siis tegelikkuses oli plaan ammu selge: võtta vastu 150 000 inimest sõjapõgenike nime all.

Ja nüüd me jõuame selle eelnõuni, millest praegu jutt on ja mille väidetavaks autoriks olen just nagu mina. Vabandage, sõbrad, see eelnõu, mis töötati välja minu juhtimisel Siseministeeriumis, oli täiesti teine eelnõu. Ja häbi Kaja Kallasele, kes on muidugi elukutseline valetaja – paljudelt advokaatidelt muidugi ei saagi muud oodata –, kes on elukutseline valetaja, kes räägib, kuidas see on eelmise valitsuse eelnõu, Mart Helme töötas selle eelnõu välja. Tal ei ole kunagi häbi. Häbitunne on selle inimese puhul täiesti atrofeerunud nähtus.

Ja loomulikult me näeme siin väga selgelt reformierakondlikku käitumismustrit. See käitumismuster on järgmine: tuua Eestisse massiivselt sõjapõgenike nime all odavtööjõudu ja siis näidata näpuga EKRE peale ja Mart Helme peale ja öelda, aga nemad tegid. Teie ise! Siin on seda korduvalt kriisatud. Teie ise tegite! Ei teinud meie. Tegi Kaja Kallas ja tema valitsus. Meil ei ole selle eelnõuga midagi pistmist. Meie poolt võib öelda nii: oli üks nõu, mille sisse oli pandud väga isuäratav supp. Tuli uus koalitsioon riigipöörde tulemusena, kallas meie supi välja ja asemele pani hapuks läinud löga. Täpselt nii, hapuks läinud löga. Ja millest see kõik räägib? See kõik räägib sellest ... 

Palun lisaaega.

16:49 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun.

16:49 Mart Helme

Puänt alles tuleb. See räägib sellest, mida ma olen täheldanud juba pikki-pikki aastaid. See räägib sellest, et meil on üks erakond, praeguse valitsuse juhterakond, kes patoloogiliselt vihkab Eestit kui rahvusriiki. Patoloogiliselt vihkab Eestit kui rahvusriiki! Miks ta seda teeb? Aga sellepärast, et just nimelt see erakond on Putini ja Vene impeeriumi käsilane. See läheb tagasi juba VEB Fondi aegadesse, ma olen näinud VEB Fondi dokumente. Ma ei saa loomulikult rääkida üksikasjadest, sest ma olen allkirja andnud, see kõik on salastatud, aga ma olen neid dokumente näinud. Ja sealt jookseb läbi väga palju nimesid, mis annavad väga kindla kinnituse sellele, mida ma praegu väidan. Reformierakond on VEB Fondi rahadega, VEB Fondi rahadest alates olnud Vene eriteenistustel peos ja on seda tänase päevani.

Aga vaadake, mis on vahepeal veel juhtunud. Vahepeal on see vanem põlvkond, kes R-Hoolduse kaudu neid rahasid pesi, vanemaks saanud. Terve hulk nendest on poliitikast lahkunud, mõni on ka surnud. Ja nüüd oli vaja uus põlvkond samuti konksu otsa saada. Selleks kasutati massiivset rahapesu läbi Eesti pankade, mille puhul pidid silma kinni pigistama nii reformierakondlikud rahandusminister ja muud ministrid kui ka loomulikult Reformierakonnaga lahutamatult koostööd tegevad eriteenistused. Ja nii me näemegi, kuidas Eesti rahvusriiki on lõhutud süstemaatiliselt. Regionaalpoliitikat pole olnud, inimesed on kaotanud oma töö, inimesed on rännanud Eestist välja, sotsiaalne sidusus on aina lagunenud, deklasseerumine, eriti maapiirkondades, on aina süvenenud.

Pidevalt on aetud kiilu Eesti vene elanikkonna teljel ja aetakse ka praegu valitsuses. Mida me siis pidevalt kuuleme siin? No kuuleme kogu aeg seda, kuidas Ühtne Venemaa ja Ühtne Venemaa, oma koalitsioonipartneri suhtes. On vaja ühiskonda lõhestada ja praeguses kriisis on vaja samuti leida sisevaenlane. Ja see sisevaenlane peab olema Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Alles see oli, kui üks reformierakondlane postitas mingi jabura jutu sellest, kuidas Eesti on vaja lõplikult deputiniseerida. No deputiniseerige, kallid sõbrad Reformierakonnast! Minge laiali ja lõpetage Eesti riigi kui rahvusriigi hävitamine. Ja selleks, et seda edasi teha, et tuua meile eestlaste, venelaste ja ukrainlaste vahelised konfliktid, on teil vaja praegu seda eelnõu ja see eelnõu inkrimineerida Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale. Alatu, vastik, libe, jälk. Häbi teile!

16:57 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

16:57 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Jah, libe ja jälk ja küüniline avantüür, ma ütleks selle eelnõu kohta. Ma võtsin kaasa ühe sellise raamatu, "Rände‑ ja kodakondsuspoliitika aasta[raporti] 2021". Ma ei tea, on keegi lugenud, hästi paks. Kirjeldab olukorda sel ajal, kui meie valitsus sellega 2020. aastal välja tuli, ja pärast see nii-öelda riiulile seisma jäi.

Liiga palju on räägitud siin ja ma ei hakka nüansse rääkima. Aga ma võtsin kaasa ka 2020. aasta põhiseaduskomisjoni 13. oktoobri [istungi] stenogrammi. Väga huvitav lugemine. Tagantjärgi võiks vaadata veel üle. Ja 20. oktoobril 2020 [toimus] Riigikogu saalis [hääletus], mis lõppes 42 : 50. Siis Reformierakond, toonane opositsioon, üritas tagasi lükata seda. Ja kõik, mida rääkisid siin Kaja Kallas ja Taavi Rõivas ja ... Väga huvitav lugemine praegu. Jürgen Ligi ka muidugi. Aga ma ei hakka neid siin tsiteerima.

Ma räägin, mida ütles sel ajal Siseministeeriumi rändepoliitika osakonna juhataja [Ruth] Annus. Esiteks: lühiajalise töötamise registreerimine on viimase viie aastaga kasvanud 30 korda. 30 korda! 2015. aastal oli neid 1080 ja 2020, enne seda eelnõu, 32 000. 30 korda! Ja nüüd tsiteerin: "Eesti majanduse struktuur ei ole nii palju muutunud, et 30-kordne tööjõuvajadus oleks põhjendatud. Siseministeerium palus Eesti Pangal teha analüüs selle kohta, et mis põhjusel see on toimunud. Eesti Pank [vastas, et möödunud on liiga vähe aega selleks, et põhjus-tagajärg analüüse saaks teha, aga nad nõustusid,] et tegemist ei ole evolutsioonilise protsessiga, mis saaks olla kuidagiviisi loogiline." Ja see on nüüd see. Ja see ei ole mitte mingi poliitik, mingi Mart Helme või keegi teine, vaid Siseministeeriumi rändepoliitika osakonna juhataja.

Teiseks: massiline skeemitamine. Aitab vaid sektorisisene distsipliin, kuid seda lihtsalt ei aktsepteerita. Kolmandaks: õpiränne toimub rohkem kõrge sisejulgeolekuriskiga riikidest. 3000 inimest oli toona ja need kogukonnad on kasvanud 50%, samamoodi ka õpingud kõrgkoolides katkestanute arv, 51%. Aga ma ei hakka neid ametnike jutte sel ajal, mida nad rääkisid, tsiteerima. Poliitikute kohta võib öelda, et ah, nad räägivad ükskõik mida. Aga mida Mart Helme toona Riigikogus 20. oktoobril ütles? Mis on meie eesmärk? Et odav tööjõud ei võtaks kohalikelt tööd ära. Teine, et ei oleks võimalik odavat tööjõudu konkurentsieeliste kuritarvitamiseks ära kasutada, et me teaksime, kes siia tuleb, mis eesmärgil ja kui kaua ta siin on.

Aga kui vaadata nüüd seda eelnõu, siis on see tõeline, keegi rääkis, et meepurk, 70%. Mina ütlesin, et kui sinna urineerida, siis selle meega ei ole midagi teha. See eelnõu ongi selline, et tegelikult tuleks ta minema visata. Ja mis on oluline? Oluline on see ... (Lappab pabereid.) Vabandust, ma olen siin võtnud välja igasuguseid tsitaate. Oluline on see, et selle eelnõu sisu on ... Mida siin veel räägiti? Ma praegu ei leia seda lauset üles. Ma tuletan meelde seda eelmise nädala õigusloome ülevaadet, kus siis endine Riigikohtu esimees andis hävitava hinnangu. Ja mida ta rääkis? Ta rääkis sellest, et eelnõude seos põhiseadusega, aga mäletate, rahvusriigi puhul on seesama preambuli lause ...

17:02 Aseesimees Martin Helme

Peeter, on kolm minutit lisaaega pakkuda.

17:02 Peeter Ernits

Jah, paluks küll.

17:02 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

17:02 Peeter Ernits

Ja seda ei ole arvestatud. Ja see oli eelmise aasta meie loomingu, Riigikogu loomingu puhul [reegel, et ei] vaadatud, kas ta on Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas. See kehtib suurepäraselt ka praeguse kobarkäki puhul. Suurepäraselt!

Ja kui nüüd veel vaadata, ma olen viimase kuu jooksul jälginud väga paljusid väljaandeid üle maailma. Ja mida ma olen vaadanud? Ma olen juba natuke rääkinud, et ma olen vaadanud, mida on kirjutanud Saksa ajalehed. Millest kirjutab näiteks Saarbrücker Zeitung täna? Ta kirjutab, viidates nende siseministri arvamusele. Mis ta ütleb? Et tegelikult seal, miljonilisel liidumaal, on suurenenud igapäevane sõjapõgenike saabumine 80-lt 300 peale ja see on kannatuste piir neil. Ta ütleb: mingil hetkel me peame inimestele ütlema, et meie võimekus on otsas. Ja see tekitab suuri probleeme. Ja ta räägib ka sellest, et näiteks kohalikud sakslased Saarimaal kusagil kaugel ootavad oma lasteaiakohta pool aastat või rohkem, aga sõjapagulased saavad juba kohe. Ja see on jutt mitte Eestist, vaid Saarimaast, mille kannatus on katkenud juba siis, kui iga päev tuleb 300 [pagulast]  juurde.

Nii et kui tulla tagasi Eesti juurde, siis jah, see on selline küüniline lähenemine. On kasutatud abitust, sõjaolukorda, et selle varjus avada tee massilisele sisserändele, odavtööjõule. Ja see on küüniline, äärmiselt küüniline kõige selle taustal. Muuseas, üsna hiljuti ma rääkisin ühe ettevõtjaga. Ta möödaminnes ütles, et kuule, mul on mitu päeva siin tegemist olnud, ma sain endale viis orja, ühel on hea tagumik ka veel. Kuulge, sõbrad! Aga see on selline ... Ja ma ei hakka rääkima, kuidas Tinderis pidid lood olema.

Nii et lõppkokkuvõttes, nagu siin mu pinginaaber juba ettepaneku tegi, peaks selle eelnõu tagasi võtma või riiulile panema ja siis oleks rahu majas. Praegusel hetkel tekitab ta liiga palju paksu verd ja praeguses ülikriitilises olukorras seda siin saalis ja veel laiemaltki tekitada on süüdimatu. Aitäh!

17:05 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mulle tundub, et kõnesoove rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised. Tõnis, peab kirja panema siis ennast.  Läbirääkimised on suletud ja nüüd me läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Neid on omajagu esitatud. Muudatusettepanek nr 1, selle esitajaks on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Henn Põlluaas, palun!

17:06 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja, kuna tegemist on sõna otseses mõttes põhiseadusevastase eelnõuga, mis täiesti selgelt riivab meie riigi ja rahva rahvuslikke huve, siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt palun panna see ettepanek hääletusele. Ja enne seda kümme minutit vaheaega.

17:06 Aseesimees Martin Helme

Selge. Teeme kümneminutilise vaheaja. 

V a h e a e g 

 

17:16 Aseesimees Martin Helme

Nii, auväärt töökas kollektiiv! Meie, Konservatiivse Rahvaerakonna võetud vaheaeg on läbi. Me menetleme eelnõu 241, oleme jõudnud muudatusettepanekute juurde ja panen hääletusele esimese muudatus... Vabandust! Protseduuriline.

17:17 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid Reformierakonnast ja Keskerakonnast! Me oleme praegu suure maratoni alguses. Ja alati on kohtunikel hea meelde tuletada, et see saab olema väga ränkraske ja väga kurnav. Täpselt sama asi toimus meil ka möödunud aasta kevadel. Ma tahaksin teada, kas head kolleegid on valmis selleks ülimalt pingutavaks katsumuseks, mis meid ees ootab. Aga kuna vastust ilmselt ei tule, siis soovin teile jõudu ja tervist ...

17:17 Aseesimees Martin Helme

Kalle! See ei ole protseduuriline. Jah, sellele mul ei ole ka võimalik vastata. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille esitajaks on põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:18 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 44 saadikut, vastu on 8, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Läheme edasi, muudatusettepanek nr 2. Muudatusettepaneku esitajaks on põhiseaduskomisjon, põhiseaduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Henn Põlluaas, palun!

17:18 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Kuna tegemist on põhiseadusevastase eelnõuga, siis ma palun panna ka see muudatusettepanek hääletusele ja enne seda kümme minutit vaheaega.

17:19 Aseesimees Martin Helme

Teeme kümneminutilise vaheaja, palun!

V a h e a e g

 

17:29 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, jätkame muudatusettepanekute menetlemist. Me oleme jõudnud teise muudatusettepaneku juurde, mille esitajaks on põhiseaduskomisjon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, aga mida Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on palunud hääletada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:29 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 47 saadikut, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Ettepanek on leidnud toetust.

Nüüd jõuame kolmanda muudatusettepaneku juurde, see on väikese viguriga. Selle esitaja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Aga komisjonis ei ole olnud nii palju solidaarsust, et see oleks saanud rohkem kui ühe toetushääle, nii et ettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 hääletamisele suures saalis.

Henn Põlluaas, palun, protseduuriline!

17:30 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Meie elektrooniline süsteem ei ole ilmselt töökorras, sellepärast et siit reast tuli üks vastuhääl, mida tegelikult ei antud. Mina ei vajutanud. Nii et ma palun see tehnikutel üle kontrollida ja palun ka selle jaoks võtta juhatajal vaheaeg, et seda saaks teha.

17:30 Aseesimees Martin Helme

Jaa, kusjuures vastab tõele, et see hääletus on vale nime alla läinud. Aga me jõuame kohe neljanda muudatusettepanekuni ja mul on tunne, et meil tuleb vaheaeg ja sel ajal tehnikud tegelevad sellega kindlasti.

Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline!

17:31 Helir-Valdor Seeder

Aga võib-olla on aparaat EKRE hääletamise mustri salvestanud, et see on tavaliselt punane ja siis ta toimibki niimoodi. Vaadake ja kontrollige!

17:31 Aseesimees Martin Helme

Palume seda ka kontrollida. Saame minna neljanda muudatusettepaneku juurde. Selle muudatusettepaneku esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Henn Põlluaas, palun!

17:31 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Tegemist on räigelt Eesti riigi ja rahvuslikke huve riivava põhiseadusevastase eelnõuga. Ja ma palun panna see hääletamisele kõigepealt ja siis ka loomulikult vaheaega.

17:31 Aseesimees Martin Helme

Võtame kümneminutilise vaheaja.

V a h e a e g

 

17:42 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, jätkame tööd. Panen hääletusele – nüüd me peaks neljanda juurde minema, eks ole. Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille esitajaks on põhiseaduskomisjon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:42 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 44 saadikut, vastu on 3, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust.

Viies muudatusettepanek, selle esitaja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata, kuid ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt meie kodukorra § 106 lõikele 2. Henn Põlluaas, palun!

17:43 Henn Põlluaas

Oleks pannud hea meelega hääletusele, aga tuleb välja, et ei saagi. See ei ole jah väga demokraatlik kahjuks, aga selline meie kord on ja mis siis parata. Aitäh!

17:43 Aseesimees Martin Helme

Ei ole midagi parata. Liigume kuuenda muudatusettepaneku ... Vabandust, Toomas Järveojal on protseduuriline.

17:43 Toomas Järveoja

Hea juhataja, kas sai selgust, milles viga oli? Kas meie hääletussüsteem toimib ilusti?

17:43 Aseesimees Martin Helme

Hääletussüsteem toimib ilusti. Siin oli viga selles, et ma ei osanud hääletada nii, nagu fraktsioon käskis. Juhtub, juhtub ka parematega.

Kuues muudatusettepanek, selle esitaja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

17:43 Henn Põlluaas

Ma palun seda muudatusettepanekut Konservatiivse Rahvaerakonna poolt panna hääletusele. Kuna tegemist on räigelt põhiseadusevastase eelnõuga, siis palun enne seda ka headele koalitsioonipartneritele järelemõtlemiseks kümme minutit vaheaega.

17:44 Aseesimees Martin Helme

Kümneminutiline vaheaeg. Palun!

V a h e a e g

 

17:54 Aseesimees Martin Helme

Läheme edasi muudatusettepanekute menetlemisega. Me oleme kuuenda muudatusettepaneku juures, selle esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Ma enne ütlesin teile valesti. Nii et juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult, aga EKRE fraktsioon on palunud seda hääletada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:55 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 44 saadikut, vastu on 5, erapooletuid ei ole. Ettepanek on leidnud toetust.

Seitsmes muudatusettepanek, selle esitaja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2.

Muudatusettepanek nr 8, mille on esitanud põhiseaduskomisjon ja põhiseaduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Henn Põlluaas, palun!

17:55 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Jätkuvalt pean nentima, et tegemist on põhiseadusevastase eelnõuga ja ma palun panna see muudatusettepanek hääletusele, et koalitsioonierakondade liikmed saaksid valitsusele signaliseerida, et isegi kui see eelnõu peaks vastu võetama, siis obstruktsioon ei lõpe. Aitäh! Ja kümme minutit loomulikult vaheaega.

17:56 Aseesimees Martin Helme

Enne vaheaega on Jürgen Ligil protseduuriline.

17:56 Jürgen Ligi

Mul on protseduuriline jah. Kuidas põhiseadus seda tõlgendab, kui Riigikogu liikmed, lausa terve fraktsioon nimetab muudatusi räigelt põhiseadusevastasteks, aga hääletab nende poolt või jätab nende vastu hääletamata? Kas selline käitumine on põhiseadusega kooskõlas?

17:56 Aseesimees Martin Helme

Ma ei ole päris kindel, et see on protseduuriline. Jah, see ei ole protseduuriline. Henn Põlluaasalt protseduuriline.

17:57 Henn Põlluaas

Samast ooperist: kuna eelnõu on põhiseadusevastane, siis on ju kõik põhiseadusevastane ja sellepärast me tegime ka katkestamisettepaneku. Aitäh!

17:57 Aseesimees Martin Helme

Jaa, selge. Läheme nüüd vaheajale. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

18:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu, panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 43, vastu 5, erapooletuid 0, leidis muudatusettepanek toetust.

Liigume edasi üheksanda muudatusettepanekuni, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja eraldi esitas ka Sven Sester ja see on arvestatud täielikult. Härra Põlluaas. See on arvestatud täielikult.

18:08 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Täpselt samamoodi nagu varem olen sunnitud tõdema, et tegemist on põhiseadusevastase eelnõuga. Ja ma palun panna hääletusele see eelnõu ja enne seda võtta kümme minutit vaheaega.

18:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, ma nüüd pean täpsustama. Eelnõu me ei saa hääletusele panna. (Hääl saalist.) Me võime panna eelnõu hääletusele, aga siis me peame muudatusettepanekud kõik läbi hääletama enne, siis me jõuame eelnõuni ka. Et siis muudatusettepanekut hääletame. Nii. Soovite muudatusettepanekut hääletada. Ja sain ma õigesti aru, et soovite ka vaheaega? Selge. Ja kümme minutit oli, jah? Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

18:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu, panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille esitasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Sven Sester. Juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 39, vastu 0 ja erapooletuid 1, leidis ettepanek toetust.

Kümnes muudatusettepanek on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Henn Põlluaas, palun!

18:20 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Palun selle põhiseadusevastase eelnõu muudatusettepaneku nr 10 panna hääletusele EKRE fraktsiooni poolt ja võtta enne seda ka kümme minutit vaheaega.

18:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, muudatusettepaneku hääletusele panemisel piisab, kui öelda, et soovin hääletust. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

18:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg, mida soovis Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, on lõppenud ja panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku. Selle on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 40, vastu 4, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust.

11. muudatusettepanek, esitatud juhtivkomisjoni poolt, arvestatud täielikult. Henn Põlluaas, palun!

18:31 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond palub selle põhiseadusevastase eelnõu muudatusettepaneku nr 10 hääletamist ja enne seda võtaksime kümme minutit vaheaega.

18:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Siis me saame minna hääletuse juurde, seepärast et kümnenda muudatusettepaneku me just menetlesime ära. Viimane hoiatus, härra Põlluaas! Ma järgmine kord panen hääletusele ilma ütlemata. Nii, vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

18:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud põhiseaduskomisjon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetab 36 Riigikogu liiget, vastu on 6, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust.

12. muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. See ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt kodukorraseadusele. 13. muudatusettepanek, esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

18:43 Henn Põlluaas

Tegemist on põhiseadusevastase eelnõuga, palun panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne seda kümme minutit vaheaega.

18:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas eelnõu või muudatusettepanek, mille te esitasite, on põhiseadusevastane? (Saalist öeldakse midagi.) Selge. Vaheaeg kümme minutit. (Saalist öeldakse midagi.) Ilu on vaataja silmades. (Saalist küsitakse protseduurilist küsimust.) Ei saa, vaheaeg on, ei saa protseduurilist.

V a h e a e g

 

18:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, positiivse toonusega oleme jõudnud 13. muudatusettepanekuni, mille on teinud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 1 Riigikogu liige, vastu oli 39. Ettepanek ei leidnud toetust.

14. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud ja see ei kuulu hääletamisele vastavalt kodukorraseadusele. 15. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ja seda on arvestatud täielikult. Henn Põlluaas.

18:54 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Konservatiivne Rahvaerakond palub panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne hääletamist võtta ka kümme minutit vaheaega. Ja kordan üle, et tegemist on põhiseadusevastase eelnõuga.

18:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah. Ma mõistan soovi mitte võtta vaheaega, aga samamoodi ma tihtipeale ei mõista, kuidas fraktsioon enda ettepanekut ei toeta. Aga sõltumata sellest kodukord näeb ette võimaluse fraktsioonil seda vaheaega paluda. Nii et vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

 

19:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille esitas põhiseaduskomisjon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetab 41, vastu on 3, erapooletud puuduvad. Ettepanek leidis toetust.

16. muudatusettepanek, esitanud juhtivkomisjon ja arvestatud täielikult. Helir-Valdor Seeder, palun!

19:06 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Ja aja kokkuhoiu mõttes ma palun vaheaega 9 minutit ja 30 sekundit. Aitäh!

19:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Härra Kokk, kas teil on alternatiivne ettepanek?

19:06 Rene Kokk

Aitäh! Mul on ettepanek ikkagi kümne minutini ära minna. Nii et võtaks EKRE poolt ühe minuti juurde.

19:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ligil on nüüd protseduuriline küsimus tekkinud. Ma ei saa seda enne otsustada. 

19:06 Jürgen Ligi

Mul on küsimus, kas aja kokkuhoiu huvides võiks vaheaja üldse ära jätta. See on parem idee.

19:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Kodukord näeb siiski ette, et fraktsioonidel on õigus võtta mõtlemiseks vaheaega. Ja kuna siin olid konkureerivad ettepanekud, EKRE vajab natuke rohkem mõtlemisaega kui Isamaa, siis ma pean vastu tulema EKRE soovile mõelda kümme minutit. Aga Helir, kui sa 9.30 mõtled, on ka okei. Härra Hepneril on tekkinud protseduuriline.

19:07 Heiki Hepner

Aitäh! Mul tegelikult härra Ligi sellisest algatusest tekkis tõesti protseduuriline küsimus, et võib-olla võiks aja kokkuhoiu mõttes koalitsioon selle eelnõu tagasi võtta.

19:07 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole protseduuriline. Omavahel te selle kümne minuti ajal saate arutada rahulikult. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

19:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, esitatud põhiseaduskomisjoni poolt ja arvestatud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 36, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Nüüd 17. muudatusettepanek, tehtud juhtivkomisjoni poolt, arvestatud täielikult. Rene Kokk.

19:18 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne võtta ka kümme minutit vaheaega. 

19:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

19:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, esitatud põhiseaduskomisjoni poolt ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 37 ja vastu 4, leidis ettepanek toetust.

18. muudatusettepanek, esitatud Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Rene Kokk, palun!

19:29 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna muudatusettepanek hääletusele ja enne teha ka kümme minutit vaheaega.

19:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

19:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, suurima heameelega panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetab 1 Riigikogu liige, vastu on 36 ja erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

19. muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon jätnud arvestamata ja seda me hääletada ei saa. 20. muudatusettepanek, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon jätnud arvestamata ja see ei kuulu samamoodi hääletusele vastavalt kodukorrale. 21. muudatusettepanek, esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Rene Kokk, palun!

19:40 Rene Kokk

Tänan! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne seda teha vaheaeg kümme minutit.

19:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g 

 

19:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, panen hääletusele 21. muudatusettepaneku, esitatud EKRE fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 0, vastu 37 ja erapooletuid 1, ei leidnud ettepanek toetust.

22. muudatusettepanek, esitatud EKRE fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Rene Kokk, palun!

19:52 Rene Kokk

Aitäh! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne seda teha paus kümme minutit.

19:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

20:02 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, oleme muudatusettepaneku nr 22 juures. Selle esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud ja Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on palunud seda hääletada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:02 Aseesimees Martin Helme

Seda ettepanekut toetas täpselt 0 saadikut, vastu on 39, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

23. muudatusettepanek, mille – andke andeks, ma pean prillid ette panema – esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja eraldi sama ettepaneku esitajaks on Sven Sester olnud. Juhtivkomisjon arvestas täielikult. Rene Kokk, palun!

20:03 Rene Kokk

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne seda teha kümme minutit vaheaega.

20:03 Aseesimees Martin Helme

Jaa, teeme kümneminutilise vaheaja.

V a h e a e g

 

20:13 Aseesimees Martin Helme

Oleme muudatusettepaneku nr 23 juures. Selle esitaja on eraldi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja eraldi Sven Sester ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon soovib seda hääletada. Nii et palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:14 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 36 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid samuti mitte. Ettepanek on toetust leidnud.

24. muudatusettepaneku esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja ettepanekut ei saa panna hääletusele vastavalt kodukorraseaduse § 106 lõikele 2. 25. muudatusettepanek, esitajaks on põhiseaduskomisjon, põhiseaduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Rene Kokk, palun!

20:14 Rene Kokk

Aitäh! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne seda teha vaheaeg kümme minutit.

20:15 Aseesimees Martin Helme

Võtame vaheaja kümme minutit.

V a h e a e g 

 

20:25 Aseesimees Martin Helme

Austatud kolleegid, me oleme 25. muudatusettepaneku juures. Selle esitajaks on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult ja EKRE fraktsioon on palunud seda hääletada. Nii et palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:25 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 42 saadikut, ettepaneku vastu on 1. Ettepanek leidis toetust.

26. muudatusettepanek, mille on esitanud põhiseaduskomisjon ja põhiseaduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Rene Kokk, palun!

20:26 Rene Kokk

Tänan! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne seda palun teha vaheaeg kümme minutit.

20:26 Aseesimees Martin Helme

Selge, kümneminutiline vaheaeg.

V a h e a e g

 

20:36 Aseesimees Martin Helme

Oleme muudatusettepaneku nr 26 juures. Selle esitajaks on põhiseaduskomisjon, põhiseaduskomisjon on arvestanud seda täielikult ja EKRE fraktsioon palub seda hääletada. Nii et, head kolleegid, palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:36 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 34 saadikut, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek on heaks kiidetud.

27. muudatusettepanek, selle esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt kodukorra § 106 lõikele 2. 28. muudatusettepanek, mille esitajaks on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Rene Kokk, palun!

20:37 Rene Kokk

Tänan! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja palun enne teha ka kümme minutit vaheaega.

20:37 Aseesimees Martin Helme

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

20:47 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, oleme 28. muudatusettepaneku juures. Selle esitajaks on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult ja EKRE fraktsioon palub seda hääletada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:48 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 33 saadikut, vastu on 5. Ettepanek leidis toetust. 29. muudatusettepanek, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Rene Kokk, palun!

20:48 Rene Kokk

Tänan, austatud aseesimees! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne seda palun ka kümme minutit vaheaega.

20:48 Aseesimees Martin Helme

Aseesimees võtab kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g 

 

20:59 Aseesimees Martin Helme

29. muudatusettepanek, mille esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult ja EKRE fraktsioon on palunud seda hääletada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:59 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 37 saadikut, vastu 6, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Nüüd on 30. muudatusettepanek, esitajaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata ja ettepanekut ei saa ka panna hääletusele, sest ta ei saanud komisjonis piisavalt hääli. Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud.

Ahaa, Tarmo Kruusimäel on protseduuriline, palun!

20:59 Tarmo Kruusimäe

Jaa. Tänan, hea aseesimees! Seoses selle 30. punktiga ma vaatan jõustumistähtaegu. Ta oleks juba meil pidanud jõustuma. See § 1 punkt 8 oleks jõustunud meil 1. mail. Kui komisjon seda ei toeta, siis ma saan aru, et see seadus üldse ei jõustu. See on ju tegelikult päris mõistlik otsus. Või olen ma millestki valesti aru saanud?

21:00 Aseesimees Martin Helme

Jaa, küllap see seadus jõustub. Ma kohe ei leia seda üles, aga ma pakun, et ju ta siis jõustub üldises korras, kui seda kuidagi eraldi välja ei ole toodud. Aga seda ettepanekut me ei hääletanud. Ei, seadus jõustumata ei jää, seda ei juhtu, seda hirmu ei ole. Nüüd ... Kalle Grünthal, palun, protseduuriline!

21:00 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma arvan, et Tarmo Kruusimäe tähelepanek on absoluutselt õige. Siin on küsimus tegelikult praegu selles, et kui me ei saa jõustada seda üldises korras, siis ei saa me seda asja üldse nii-öelda lõpuni menetleda. Kuidas normitehniliselt see asi võimalik on?

21:01 Aseesimees Martin Helme

Tulen appi. Leidsime üles seaduse jõustumise paragrahvi. Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2022. aasta 1. septembril, käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 6, 17 ja 32 jõustuvad käesoleva aasta 1. oktoobril ja seaduse § 1 punktid 1, 13, 14, 16, 19, 20, 22, 29, 31, 33, 34, 35 ja 38 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril. Nii et eeldusel, et me lõpetame selle seaduse lugemise täna ja ta jõuab kolmandale lugemisele ja seegi õnnestub, siis ta siiski täitsa jõustub. Riina Sikkutil on protseduuriline.

21:01 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Tahtsin lihtsalt tähelepanu pöörata sellele, et lisaks sellele aspektile, et sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekud on muidugi sisuliselt mõistlikud, võib-olla selleks, et neid saalis hääletada, oleks võinud anda komisjonis ka teise hääle. Lihtsalt juhin kahe eelmise küsija tähelepanu, et võib-olla tuleks teinekord teine hääl anda. 

21:02 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Kahtlemata nii saab teha. Tavaliselt sellele eelneb selle fraktsiooni palve sellele teisele fraktsioonile, kellelt hääli tahetakse. Aga Tarmo Kruusimäel on protseduuriline.

21:02 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! See jõustumistähtaeg, mis te ütlesite, selle aasta september, selle aasta oktoober – mul on tunne, et komisjonipoolne ettekandja viskas meile siin saalis villast, sest ta rääkis kogu aeg, et paari kuu pärast lähevad need sõjapõgenikud justkui tagasi. See seadus ongi meil ette võetud, et me ei peaks vähemalt mitte midagi tegema, kui prognoos või teadmine on põhiseaduskomisjonis selline, et paari kuu pärast on nad läinud, aga me oleme lihtsalt head tahet näidanud. Kas see ei ole võib-olla alatu nende inimeste suhtes, et kiireloomuliselt mitme kuu pärast?

21:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! No see ei ole protseduuriline. Protseduuriline on see ... See on läbirääkimiste teema ja läbirääkimised on suletud. See on sisuline poliitiline arutelu, kui varsti või millal see vajalik on. Ma siiski nüüd tahaksin edasi minna protseduuridega.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon on mõlemad teinud ettepaneku eelnõu 241 teine lugemine katkestada. Ja seda katkestamisettepanekut me peame hääletama. No siis läheme kohe hääletama ... Rene Kokk.

21:03 Rene Kokk

Aitäh! (Saalist hõigatakse: "See ei ole aus!") See on väga aus. Palun EKRE fraktsiooni nimel enne hääletuse juurde asumist kümme minutit vaheaega.

21:04 Aseesimees Martin Helme

Võtame kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g 

 

21:14 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Me hakkame hääletama Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepanekut katkestada eelnõu 241 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:14 Aseesimees Martin Helme

Katkestamist pooldab 19 saadikut, selle vastu on 42 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust ja teine lugemine on lõpetatud.


2. 21:15 Maksukorralduse seaduse muutmise (ehitustööde andmete esitamine) ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE) kolmas lugemine

21:15 Aseesimees Martin Helme

Läheme oma päevakorraga edasi. Meil on ees Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 506 kolmas lugemine. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku selle lõpphääletuseks, aga enne seda on võimalik avada läbirääkimised, kus saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Henn Põlluaas, palun!

21:15 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Meil on nüüd jõudnud esimene kolmapäevane päevakorrapunkt siia arutelu alla. Eks see kolmapäev läheb meil sujuvalt üle neljapäevaks ja teeme ka öö läbi tööd, näidates, kuivõrd usinalt ja tublilt me seisame kõikide nende asjade eest, mille eest tuleb seista.

Tegemist on maksukorralduse seaduse muutmise (ehitustööde andmete esitamine) ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega. Kui me vaatame seda, siis justkui puudutaks see teema ehitusvaldkonda, kus on andmete registrisse kandmised ja muud sätted, kuidas töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu töötab. Seda peetakse Maksu- ja Tolliametile ning Tööinspektsioonile seadusega pandud ülesannete täitmiseks, et tagada Politsei- ja Piirivalveameti poolt välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle riikliku järelevalve teostamine.

Loomulikult, järelevalvet tuleb teostada, sest me teame ju väga hästi, milline olukord meil ehitussektoris valitseb ja kui palju on meil seal mustalt töötavaid inimesi. Tegelikult me ei tea seda. Me ei tea ka seda, kui palju on meil renditööjõudu teistest Euroopa Liidu riikidest, sellepärast et kontroll selle üle ju puudub. Loomulikult, kontroll tuleb kehtestada, et seda musta sektorit vähendada, eriti just ehitussektoris. Seetõttu kohustatakse ettevõtjaid ehitusplatsil viibivaid töötajaid fikseerima, kirja panema nende sisenemist ehitusplatsile ja sealt lahkumist. Loomulikult on väga vaieldav, kui suure ettevõtte puhul peab sellised fikseerimised ja elektroonilised fikseerimised kehtestama. Kahtlemata on siin seaduses selle asjaga üle pakutud.

Seda kõike võib ju ka selgitada ja ka mõistlikuks pidada. Aga nüüd me jõuame muudatusettepanekute §-ni 2 ja see on tõeliselt üllatav. See on kõige pesuehtsam näide halvast seadusloome praktikast, kui ühele seadusele liidetakse juurde sinna absoluutselt mittekuuluvad asjad. Absoluutselt teine teema, absoluutselt teine valdkond. See, et valitsus julgeb tulla Riigikogu ette sellise haltuuraga, on lihtsalt häbiväärne.

Kui me nüüd vaatame, millest juttu on, siis paneb ka selle punkti sisu äärmiselt imestama. Ukrainas käib sõda, täiemahuline sõda, Vene agressor tapab ja mõrvab rahulikku tsiviilelanikkonda, naisi, lapsi ja vanureid. Rahvusvahelise õiguse järgi toimub kuritegu inimsuse vastu, mille eest tuleb vastutusele võtta mitte ainult need isikud, kes neid kuritegusid, mõrvasid, genotsiidi otseselt läbi viivad, vaid ka need isikud, kes on selleks andnud korralduse ja käsu ning kelle tahtel seda läbi viiakse. On täiesti loomulik, et meie oleme valinud selles sõjas poole. Me oleme valinud õige poole, me toetame Ukrainat. Me oleme olnud ...

21:20 Aseesimees Martin Helme

Henn, kas sul on lisaaega vaja? Kolm minutit lisaaega. 

21:20 Henn Põlluaas

Me oleme olnud selles suhtes ühed kõige suuremad toetajad. Esiteks sellega, et me andsime relvaabi esimesena. Ka suhtarvudes, arvestades oma elanikkonda, oleme me ka finantsabi andnud. Ja me oleme suhtarvude mõttes kõige suuremal määral võtnud vastu sõjapõgenikke. Terve Eesti rahvas on innuga kaasa elanud sellele, et toetada Ukrainat, toetada nende inimesi, toetada Ukraina riiki, toetada nende armeed selles võitluses agressori vastu. Eesti riik on võtnud iga sendi pealt, mida meie inimesed ja ettevõtted on annetanud, tulumaksu. Väga õiglane ja väga õige on tõepoolest mitte võtta seda, et see abi läheks täiel määral Ukrainale, nendele inimestele, et meie ise ei oleks need vaheltkasuvõtjad.

Aga ometigi me näeme seda, kuidas valitsus esitab nende kümnete ja kümnete ja kümnete MTÜ-de, sihtasutuste ja muude organisatsioonide asemel, keda võiks sinna nimekirja lisada, ainult seitse tükki. Ja kui me vaatame, kes need on, siis tegelikult mitte mingisugust põhjendust, miks valiti välja ainult seitse, ei ole. Me teame, et ka muudatusettepanekutena esitati neid organisatsioone veel terve hulk, sealhulgas Kaitseliit ja nii edasi, kes hea meelega aitaksid. Aga ei, tänane valitsus tahab iga asja pealt koorida.

Ja see valik, mis siin on, paneb tõsiselt imestama. MTÜ Eesti Pagulasabi, esimene, kes tegelikult ei ole seda raha isegi edasi kandnud. Üle kolmest miljonist, mida nad on korjanud rahvalt, on ainult miljon Ukrainale läinud. Nad tegelevad sellega, et saadetakse kümnete kaupa järele busse inimestele, et tuua nad siia, ja see ongi kogu nende abi. Me eelmise eelnõu juures rääkisime pikalt ka sellest, mis on selle tagajärg. Sest nendele inimestele tuleb anda eluase, toit, haigekassa, lasteaiakohad, koolikohad ja meie ühiskonnana ei ole selleks suutelised, kui selle üle igasugune kontroll puudub. (Juhataja helistab kella.) Nii et tegelikult see nimekiri on, vaadates meie Eesti suutlikkust ... 

21:24 Henn Põlluaas

... täiesti vastutustundetu. Seetõttu meie sellist eelnõu, kus ühele seadusele on nagu seale sadul selga istutatud, ei toeta. Aitäh! 

21:24 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

21:24 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Kindlasti see seaduseelnõu, mida me arutame, on ühelt poolt mõeldud ju selleks, et ümbrikupalka ära kaotada. Aga nii nagu me teise lugemise ajal ka saalis kuulsime, on tegelikkuses selle eelnõu puhul juhtunud selline olukord, kus ka ehitusettevõtjad on läinud kahte lehte: ühed, kes toetavad sellisel moel, nagu see eelnõu praegu meil kolmandal lugemisel on, ja teised, kes ütlevad, et tegelikkuses selle eelnõu tulemusena ümbrikupalga kaotamise tõenäosus on väga väike. Ma pean tunnistama, et ma olen ka seda meelt, et selle eelnõu tulemusena tegelikult seda, mida valitsus ja maksuamet soovis, suure tõenäosusega ei ole.

Aga sellele eelnõule liideti juurde üks oluline valdkond. Tänu sellele, et Isamaa tegi tulumaksuseadusele täienduse, millega sätestatakse, et juriidiline isik ei maksa tulumaksu Ukraina vabadusvõitluse, samuti sõjapõgenike toetuseks, Ukraina humanitaarabiks ja Ukraina taasülesehitamise toetuseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui annetused on tehtud Vabariigi Valitsuse poolt määratavale kontole kuni 2023. aasta 24. veebruarini. Isamaa eesmärk on toetada võrdselt kõiki annetanuid, kuid Rahandusministeeriumi eelnõus nimetatakse vaid konkreetsed ühingud: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit ja Rotary Klubi Tallinna Vanalinn. Nende kindlal otstarbel tehtavad kingitused ja annetused on maksuvabad. Selgitusena on toodud, et muudatused kehtestatakse üksnes Ukrainale tehtavale annetusele ja kingitusele – rõhutan: Ukrainale tehtavale annetusele ja kingitusele –, kuna eelnõu koostamise hetkel kehtivat olukorda arvesse võttes ei ole vajalik laiendada abi saavate riikide ringi. Aga siin ei ole kirjutatud sisse, et neid annetusi võiks ka Eestis teha. Tegelikult abi läheb praegu Eestile, kuigi selle üle vaieldakse, aga selgesõnaliselt on kirjutatud "Ukrainale", mitte "Eestis" ega "ukrainlastele".

Sõda ei ole läbi. Annetuste tegemise vajadus võib jääda kehtima veel pikaks ajaks. Kui Eesti riik jääb seda tegevust maksustama, siis ei kõnele see meie väärtustest just seda keelt ega meelt, mida me tahame endas kanda. Rääkimata sellest, et see mõjutab otseselt Eesti inimeste ja ettevõtjate valmidust jätkuvalt annetusi teha. Täna kiidame kõiki, kes on toetanud ja annetanud, kuid tulumaksusoodustus laiemale rühmale andnuks võimaluse veel suuremas mahus toetada. Paljud Eesti inimesed ja ettevõtjad on Ukrainat toetanud, aga erisused on tehtud ainult loetud organisatsioonide toetustele. Sel moel on tegemist nende inimeste petmisega, kes on sadu tuhandeid eurosid annetanud otse Ukraina keskpangale või sealsetele inimestele.

Leian, et Eesti riik peaks olema oma sõnades ja tegudes sidus ning Riigikogul on seadusandjana võimalus seda sidusust luua. Selleks tuleks Isamaa Erakonna esitatud eelnõu lõpuni menetleda ja seadusena vastu võtta. See viiks ka tegelikult ellu lubaduse Ukrainasse tehtud annetused tulumaksust vabastada. Aitäh!

21:28 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 506 lõpphääletus. Rene Kokk, palun!

21:28 Rene Kokk

Palun EKRE fraktsiooni nimel teha enne lõpphääletuse läbiviimist kümme minutit vaheaega.

21:28 Aseesimees Martin Helme

Kümneminutiline vaheaeg.

V a h e a e g

 

21:38 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 506. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:39 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu toetab 50 saadikut, vastu on 12. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 21:39 Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu (545 OE) esimene lugemine

21:39 Aseesimees Martin Helme

Jätkame päevakorra menetlemist. Järgmine päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu 545. Tegemist on esimese lugemisega. Ettekandja on rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik. Palun!

21:39 Andrei Korobeinik

Nii. Hea istungi juhataja!

21:39 Aseesimees Martin Helme

Oota, Andrei! Ma saan aru, et on õhtune aeg ja inimesed on jutukad, aga teeme niimoodi, et saalis oleks võimalik seadusi menetleda.

21:39 Andrei Korobeinik

Tegemist on väga olulise eelnõuga ja ma usun, et küsimused tulevad ka. 545 OE on Riigikogu otsus "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse". Eelnõu algatas rahanduskomisjon 8. märtsil ja arutas oma istungil 14. märtsil. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu kolmapäeva, 23. märtsi päevakorda ja viia läbi lõpphääletus. Ettepanek selles eelnõus on selline: alates 1. juunist 2022 kuni 31. maini 2024 nimetada Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk. Selline on komisjoni ettepanek. Minu poolt kõik. Hea meelega vastan teie küsimustele. 

21:41 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Heiki Hepneril on küsimus. Palun!

21:41 Heiki Hepner

Suur tänu! Mida ettekandja arvab, kuidas meie delegatsiooni tugevus pärast sellist otsust muutub?

21:41 Andrei Korobeinik

Ma arvan, et see ei muutu, kuna ka eelmine esindaja oli Aivar Kokk. (Naer saalis.)

21:41 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

21:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et vastate hea meelega küsimustele, ma ootan siis hea meelega vastuseid. Asi selles, et see eelnõu algatati lähtuvalt Eesti, Islandi, Leedu jne Põhjamaade Investeerimispanka käsitleva lepingu ning Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga makselepingu ratifitseerimise seaduse § 2 lõikest 3 ja eelnimetatud investeerimispanga põhikirjast lähtudes. Ma olen absoluutselt veendunud, et te rahanduskomisjonis arutasite põhjalikult neid detaile. Võib-olla te natuke valgustaksite, mida sisaldas § 2 lõige 3 Põhjamaade Investeerimispanga makselepingu ratifitseerimise seaduses, et ka meie saaksime ülevaate sellest, mida te seal arutasite. 

21:42 Andrei Korobeinik

Aitäh! Seda me ei ole komisjoni istungil arutanud, aga enne lõpphääletust võib võtta vaheaja 10 minutit ja tutvuda selle lepinguga.

21:42 Aseesimees Martin Helme

Aivar Sõerd, palun!

21:42 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Rahanduskomisjoni istungil, kus me esindaja nimetamist arutasime, ma küsisin selle kohta, et Põhjamaade Investeerimispank avalikust infost teadaolevalt ei ole teinud ühtegi abiprogrammi või abiprojekti Ukraina heaks, samas kui muud pangad, kus Euroopa Liidu liikmesriigid või Põhjamaad on osanikud, tegelevad aktiivselt Ukraina toetusprojektidega. Kas tänaseks on olukord muutunud? Äkki investeerimispank on teinud Ukraina suunal mingeid samme? Kui ei ole teinud, siis kas rahanduskomisjon saaks anda nüüd värskelt uuendatud mandaadiga Aivar Kokale mingisuguse suunise, et nad ka Ukraina suunal liigutama hakkaksid?

21:43 Andrei Korobeinik

Aitäh! Sellele küsimusele vastas meie esindaja Aivar Kokk ja ütles, et tõepoolest sellist programmi ei ole. Kas olukord on muutunud? Seda teab ilmselt kõige paremini tema ise. Kahtlemata nüüd – muidugi juhul, kui suur saal annab talle mandaadi – ta saab ilmselt ka rahanduskomisjoni soovitused edasi anda. Ma usun, et ta on kahtlemata suurte kogemustega ja suure kontaktvõrgustikuga, nii et tema sõna maksab.

21:44 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

21:44 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! See oli muidugi teist väga lahke, et me saaksime nende paragrahvidega, mida Kalle Grünthal ette luges, ise tutvuda. Aga minu küsimus: mis põhjustel te ise ei ole tutvunud nende paragrahvidega?

21:44 Andrei Korobeinik

Aitäh! Ma olen siin komisjoni ettekandja ja räägin teile täpselt sellest, mis komisjonis toimus. Nii need asjad käivad. Te saate lisaks paragrahvidele tutvuda ka meie töökorraga, mis sätestab just seda.

21:45 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

21:45 Priit Sibul

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas see mandaat on tähtajaline või miks me üldse sihukest eelnõu peame menetlema? Kui Kokk pole muutunud, jääb edasi meid esindama, ja ka sisu ei muutu, siis miks eelnõu siin suures saalis on?

21:45 Andrei Korobeinik

Aitäh! No see, kas Kokk on muutunud või mitte, seda me komisjonis ei arutanud. Aga tõepoolest, tegemist on tähtajalise mandaadiga. Ja see mandaat, nagu ma juba mainisin, juhul kui Riigikogu teeb positiivse otsuse, hakkab kehtima 1. juunist 2022 ja kehtib kuni 31. maini 2024. Peale seda võib valida taas Aivarit või kedagi teist.

21:45 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

21:45 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et te olete seal puldis selleks, et rääkidagi meile sellest, mis komisjonis toimus. Kahjuks te seda ei teinud, lugesite ainult otsused ette. Ja ma nüüd palukski, et te annaksite ka ülevaate, mis komisjonis toimus. Kes mida rääkis, kes mida küsis ja mida neile vastati? Paluksin sellist üksikasjalikumat ülevaadet.

21:46 Andrei Korobeinik

Aitäh! Kahjuks aega tagasi pöörata ei saa ja minu ülevaade on täpselt selline, nagu ma andsin. Üks küsimus oli näiteks see, miks ma pakun just Aivarit sinna kandidaadiks. Üleüldse see arutelu oli üsna lühike, otsustav ja konstruktiivne. Päeva lõpuks olid kõik selle kandidaadiga nõus. Ka kuupäevade otsused ei ole tekitanud väga elavat arutelu. Nii et ma üldjoontes andsin edasi selle, mis komisjonis toimus.

21:47 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

21:47 Rene Kokk

Suur aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Kahtlemata Aivar Koka kandidatuur on väga hea ja me kindlasti toetame seda kõik. Aga ma lihtsalt küsin, millest selline suuremeelsus, sest tavaliselt on see koht olnud komisjoni esimehe täita. Aivar on kindlasti väga hea inimene sinna ja me kindlasti toetame. Aga millest selline suuremeelsus koalitsioonisaadikutelt, et võimaldada Aivaril jätkata?

21:47 Andrei Korobeinik

Aitäh! See oli minu ettepanek. Tõepoolest, Aivaril on ka komisjoni esimehe kogemused ja ta on seda ülesannet juba varem täitnud. Ma eeldan, et tänases olukorras on päris kasulik, kui viimane aasta enne valimisi on meie esindajaks inimene, kes tunneb enda sealseid kolleege, ja ma arvan, et tema töö võib olla selle võrra aktiivsem.

21:48 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthalil on protseduuriline.

21:48 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on selline mure, et selle eelnõu menetluses ettekandja, hea Andrei, kas ei osalenud sellel komisjoni istungil või ta üldse ei vaadanudki, mis seal toimus. Küsimus on praegu selles, et kui ma esitasin küsimuse selle kohta, mida seal arutati, Põhjamaade Investeerimispanka käsitleva lepingu ning Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga makselepingu ratifitseerimise § 2 lõikes 3 kohta, siis hea Andrei ütles selle peale niimoodi, et seda paragrahvi seal ei vaadatud ja me võime pärast ise vaadata kuskilt mujalt. Aga küsimus on selles, et seletuskirjas on just konkreetselt viide sellelesamale § 2 lõikele 3. Siit mul tekib, austatud istungi juhataja, küsimus: kui Andrei Korobeinik ütles, et seda paragrahvi lõiget ei arutatud sellel komisjoni istungil, siis miks ta üldse ees sellest räägib? Sest seletuskirjas on konkreetne viide sellele. Siis sisuliselt ei toimunudki arutelu. Kuidas me saame menetleda seda eelnõu, kui puuduvad usaldusväärsed andmed selle komisjoni tegevuse kohta?

21:49 Aseesimees Martin Helme

Mulle tundub, et sa kuulsid pisut valesti, minu meelest ta ei öelnud täpselt nii. Aga see ratifitseerimisseaduse § 2 lõige 3 on siin küll kirjas, nii seletuskirjas kui ka eelnõus. Ega see, et inimene tuleb komisjonipoolseks ettekandjaks siia, ei tähenda, et ta pidi istungil olema. Talle piisab sellest, et antakse protokoll ja ülevaade. Komisjon tegi oma protseduurilise otsuse ja kogu lugu. Ja seda on ettekandja ka korduvalt öelnud, et see ei olnud üldse pikk arutelu komisjonis. Ma arvan, et ta on praegu meiega siin päris palju infot jaganud.

Pean ütlema, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikele 3 saame me selles päevakorrapunktis lubada igale Riigikogu liikmele ainult ühe küsimuse, nii et ma ei saa anda Tarmo Kruusimäele rohkem küsimise võimalust. Rohkem küsimusi ei näe ka. Tänan, Andrei Korobeinik! 

Ja läheme läbirääkimiste juurde, täpselt nii. Ärge nüüd kõik korraga tahtke pulti tormata! Läbirääkimiste soovi keegi ei avalda, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta ei esitatud muudatusettepanekuid, järelikult neid me ei saa hääletada, küll aga on teinud juhtivkomisjon ettepaneku viia läbi eelnõu 545 lõpphääletus. Ja seda lõpphääletust ... Ahah. Rene Kokk, palun!

21:51 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Nagu meil on täna juba kombeks muutunud, võtame palun ka kümme minutit vaheaega enne lõpphääletuse juurde minemist.

21:51 Aseesimees Martin Helme

Kümneminutiline vaheaeg. 

V a h e a e g

 

22:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, vaheaeg on läbi ja oleme jõudnud juhtivkomisjoni ettepanekuni viia läbi eelnõu 545 lõpphääletus. Seega, panen hääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu 545. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 45, vastu 0 ja erapooletuid 1, on eelnõu otsusena vastu võetud.


4. 22:02 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu (547 OE) esimene lugemine

22:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane neljas päevakorrapunkt on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 547. Palun kõnetooli väliskomisjoni liikme Valdo Randpere. Palun!

22:02 Valdo Randpere

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Head televaatajad! Kõik, kes te ootate nüüd pikka etendust, peate pettuma. Paraku meie aeg on nii umbes, et ma ei jõua pikalt rääkida sellest, kuidas teie Oudekki Loonet 2019. aastal lähetasite NATO parlamentaarse delegatsiooni esimeheks. Tema poolt hääletasid kõik praegused suured rahvuslased, patrioodid, Eesti kaitsevõime eest seisjad, välja arvatud Mihhail Lotman, kes hääletas vastu, välja arvatud Viktoria Ladõnskaja-Kubits, kes jättis hääletamata, ja välja arvatud Henn Põlluaas, kes tõenäoliselt unustas hääletamata, sest ta istus ja juhtis istungit. Ülejäänud kõik te olite selle poolt. Nüüd me hakkame seda viga parandama.

Keskerakonna fraktsioon saatis 28. veebruaril väliskomisjonile kirja ja palus esitada NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni esimehe kohale Marko Šorini Oudekki Loone asemel. Ja ühtlasi saata Oudekki kosmosesse.

Nii et väliskomisjon arutas seda teemat kahel istungil. Esimesel istungil 8. märtsil algatasime eelnõu ja 14. märtsil otsustasime menetluslikud otsused teha. Nende käigus otsustati, et mina saan seda ette kanda siin. Ja põhimõtteliselt ma ütlesin ära, mis me siis otsustasime. Kutsume tagasi Oudekki Loone NATO Parlamentaarse Assamblee esimehe kohalt ja paneme sinna Marko Šorini. Igati väärikas vahetus, toetan kogu südamest. Loodan, et teiegi. Küsimusi ... Issand, isegi küsimusi on.

22:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, need ei ole Issand, need on Jürgen Ligi ja Tarmo Kruusimäe. (Naerab.) Palun, Jürgen Ligi!

22:04 Jürgen Ligi

Aitäh! Kõigepealt ma pean teile ütlema, et lipitsemine televaataja ees on üks väga halb komme. Minust järgmine küsija, jätke see talle, see on äärmiselt halb ja ka naeruväärne. Aga miks see vahetus nii raskelt läks ja nii kaua aega võttis? Marko Šorin on igati väärikas kandidaat. Praegune delegatsiooni liige on hoiatanud jällegi relvade andmise eest Ukrainale, ta on öelnud, et nendega hakatakse venelasi tulistama ja muid asju. Kas see läks väga raskelt või oli komisjonis ka üksmeel?

22:05 Valdo Randpere

Ilmselt ta raskelt läks selles mõttes, et see võttis aega üle kahe aasta. Küll sellest hetkest, kui algas sõda Ukrainas täiemahuliselt ja venelased ründasid Ukrainat 24. veebruaril, võttis see neli päeva. Ja ausalt öelda võttis meil siin ka see hääletus, mida Oudekki ei toetanud, neli päeva aega, enne kui nad otsustasid, et ta sellele kohale ei sobi. Tegelikult oleks võinud seda ette näha juba kaks aastat tagasi, sest ka siis oli ... Ma ise pidasin veel kõnet, kuid küsimused olid kõik selged ja inimesed teadsid tema vaateid. Aga austusväärne Enn Eesmaa, kes tookord pidas väliskomisjoni nimel ettekande, avaldas lootust, et inimeste seisukohad muutuvad aastatega. Ei muutunud. 

22:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

22:06 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! No plõksimiseks põhjust ei ole. Teie ju ettepanekut ei teinud, sobis ka teile ju tegelikult too inimene, kelle te nüüd välja vahetasite. Või olen ma millestki valesti aru saanud? Pigem läheme sisu juurde, ma küsiksin teie käest, kas te saate öelda, kes olid teil seal väliskomisjoni istungil kohal, millised olid arutelud ja millised olid teised vastaskandidaadid. Mina tunnen isiklikult Marko Šorinit väga hästi, me oleme omamoodi seltsivennad. Aga las see jääb.

22:06 Valdo Randpere

Hea Tarmo! Tõesti, plõksimiseks põhjust ei ole. Juba siis, kui see väliskomisjoni tuli, 2019. aastal, oli väga suur osa väliskomisjonist selle vastu. See oli üks esmakordseid juhtumeid, kui mitte kõige esimene, kui väliskomisjonis ei olnud konsensust ühe inimese määramiseks NATO Parlamentaarse Assamblee juhi kohale. Seda väga tihti ette ei tule, ma arvan, et see oligi esimene kord, võib-olla ainuke ja jääbki loodetavasti nii.

Aga meie komisjoni koosolekutel osales põhimõtteliselt kogu komisjon. 8. märtsi koosolekul, kui eelnõu algatati, võtsid istungist osa Maria Jufereva-Skuratovski, Ruuben Kaalep, Eerik-Niiles Kross, Anneli Ott, Henn Põlluaas, Valdo Randpere, Mailis Reps, Indrek Saar, Priit Sibul, kes oli Mihhail Lotmani asendusliige, ja Raivo Tamm. Otsused võeti vastu konsensuslikult. 14. märtsi istungist võtsid osa Ruuben Kaalep, Tarmo Kruusimäe, kes oli Raivo Tamme asendusliige, Mihhail Lotman, Anneli Ott, Henn Põlluaas, Valdo Randpere, Mailis Reps ja Indrek Saar. Jällegi võeti vastu otsus konsensuslikult ja otsustati, et mina kannan seda eelnõu siin täna teile ette. Aitäh usalduse eest! 

22:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

22:08 Priit Sibul

Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! No küll sina, Valdo, oled vaimukas mees. See oli muljet avaldav ettekanne, millega sa alustasid. Aga mul on küsimus. Kuna ma nägin enne Oudekkit minemas ja sa viitasid, et ta saadetakse kosmosesse – kas ta asus teele? (Naer saalis.)

22:08 Valdo Randpere

Seda küsimust, ma ütlen sulle ausalt, komisjon ei arutanud ei 8. märtsil ega 4. märtsil, mida Oudekki teeb 23. märtsil. Aga põhimõtteliselt see Keskerakonna saadetud kiri lõpeb niimoodi: Marko Šorin Oudekki Loone asemele NATO-sse ja Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi delegatsiooni liikmeks Oudekki Loone Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajana. See eelnõu jõuab siia ma ei tea, millal, aga kunagi ta jõuab kindlasti. Kuigi ka seal tegelikult väliskomisjon palus Keskerakonnal veel kord läbi mõelda, kas tõesti me tahame saata kosmosesse sellise inimese. Keskerakond mõtles, tuli nädal aega hiljem tagasi ja ütles: jah, see inimene sobib.

22:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

22:09 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea Valdo! Ma saan aru, et tegelikult põhjus ei olnud mitte Oudekki sobimatuses NATO delegatsiooni, vaid selles, et puudus vaba pilet praegu kosmosesse saatmiseks. Sest ju ka sina aasta jooksul ei suutnud seda otsust teha või selle otsusega välja tulla. Ma saangi aru, nüüd tuli välja, et lihtsalt kõik piletid kosmosesse olid vahepeal välja müüdud ja nüüd tuli esimene vabapääse, sellega sai nagu ära saata. Oli nii või?

22:10 Valdo Randpere

Aitäh! Seda küsimust ka jälle komisjon ei arutanud. Kahjuks.

22:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd on selline lugu, et muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ei ole. Aga enne veel, kui me läheme juhtivkomisjoni ettepaneku juurde, on läbirääkimiste aeg. Rene Kokk, kas soovite läbirääkimistel osaleda? Ei soovi. Siis läbirääkimistel sõnasoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Nüüd Rene Kokk soovib sõna.

22:10 Rene Kokk

Suur tänu! EKRE fraktsiooni nimel palun enne hääletusele minemist teha vaheaeg kümme minutit.

22:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

22:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, vaheaeg on läbi. Läheme hääletuse juurde. Panen hääletusele väliskomisjoni esitatud "Riigikogu otsuse "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu numbriga 547. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 50, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.


5. 22:21 Sotsiaalkaitseministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

22:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi meie viienda päevakorrapunkti juurde. Selle viienda päevakorrapunkti juures on mul selline teadaanne teile, et oleme saanud sotsiaalkaitseministrilt kirja, et ta ei saa kahjuks meie ette tulla ja palub selle punkti arutelu edasi lükata. Sellest tulenevalt ja meie kodu- ja töökorra seadusest lähtuvalt on tegemist arutelu võimatusega ja seda punkti me arutada ei saa. Kuues päevakorrapunkt on ... Henn Põlluaas!

22:22 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Kindlasti me ootasime seda ettekannet pikisilmi ja olime sellest väga huvitatud, sest seda tutvustust lugedes me leidsime siin huvitavaid asju. Näiteks sotsiaalkaitseminister väidab, et Eesti rahvas on kasvav rahvas, ja järgmises reas ütleb, et Eesti rahvaarv on kahanemas – selliseid huvitavaid asju leidub siin väga palju. Aga nüüd meie pettumuseks tuli välja, et hea minister ei kavatsegi meie ette tulla. Kas ta ka põhjendas, mispärast? Terve Riigikogu on siia kogunenud teda ootama ja tema sõnavõttu kuulama. 

22:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle küsimuse eest!  Minister ütleb, et päevakorra muutusest tulenevalt ei saa ta kahjuks tulla. Ta tahab meie ette kindlasti tulla, palub juhatusel leida ja määrata uus kuupäev, et saaks ettekannet tegema tulla. Nii on tema kirjas. Nii et ta kindlasti meie ette tuleb. Peeter Ernits, palun! 

22:23 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma olen sügavalt pettunud. Ma oleks praegu siit majast ära läinud, aga ma ootasin, et lugupeetud minister saabub siia. Ja nüüd ta lihtsalt saatis meid pikalt, ja ütlemata, miks. Oli ju täpselt teada. Kas ei oleks võimalik teda praegu siia tuua? Me arutasime, mäletate, et kaitseminister Laanet võiks ju ka praegu siin olla. Äkki saaks lugupeetud Kalle asendajana siia kutsuda?

22:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle küsimuse eest! Tõsi, ka sotsiaalkaitseministri nimetuses on "kaitseminister" sees, aga ta siiski on sotsiaalkaitseminister. Ja meie kodukord näeb ette, et kui ettekandjat ei ole, siis on see kodukorra järgi eelnõu arutamise võimatus. Tarmo Kruusimäe, palun! 

22:24 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Te täna istungi alguses rääkisite, et juhatus teeb head tööd, ja kui juhatus on juba hea töö teinud ja päevakorra kokku pannud, siis kõik klapib, ei ole mingeid apsakaid, nagu siin juhtus välismaalaste ja teiste seaduste puhul. Aga see, millest opositsioon rääkis: kas meil oleks võimalik kuulata Kalle Laaneti ettekannet, mis on küll samasuguse pealkirjaga, aga erineva sisuga. Kui meil nüüd jäävad kahe ministri ettekanded ära, siis see tähendab, et 4. aprillist me saame kolm ettekannet ühte nädalasse, sest muidu tuleb suur sügis peale ja siis tuleb ju aruandlus, mida on 2022. aastal korda saadetud. Praegu me alles loeme seda, mida on plaanis korda saata. Kas kitsaks ei lähe see ajaraam?

22:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Kalle Laanet on planeeritud meie homsesse päevakorda ja ma usun, et Kalle Laanetit te saate homme kenasti kuulata. Peeter Ernits, palun!

22:25 Peeter Ernits

Ma, hea juhataja, küsin ikka edasi. See stiil, et üks kaitseministritest ei suvatse siia tulla – sotsiaalkaitseminister –, kas see on hea toon, kui ta viimasel hetkel teatab, et tal ei ole aega? Mis ta teeb? Magab praegu või? Kas see on hea toon? Me ootame, isiklikult mina ootasin pikalt, millal ta tuleb siia, ja nüüd ta ütleb, et närige muru. On see hea stiil või?

22:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea kolleeg Ernits! Ma arvan, et ka see stiil ei ole hea, kui me siin saalis kasutame selliseid väljendeid, et närigu muru või midagi sellist. Aga mul on tõesti väga raske ühe või teise inimese ilmumist või mitteilmumist siin pikemalt kommenteerida. Ma saan öelda seda, mis on kodukorraseaduses. Kodukorraseadus ütleb, et kui ettekandjat ei ole, siis on arutelu võimatus. Priit Sibul, palun!

22:26 Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Milline kodu- ja töökorra punkt keelab ministrit asendada? Ma olen sotsiaalkomisjonis, me oleme seda teemat arutanud, see materjal on ilusti kättesaadav. See ei ole ka pikk, ma saaksin selle ette lugeda ja me saaksime seda menetlust rahulikult siin teha.

22:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Te ei ole valitsuse liige. Kalle Grünthal, palun!

22:26 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma pean paar sõna ette ütlema ka, miks ma selle protseduurilise küsimuse esitan. Nimelt, möödunud aastal augustikuus toimus Paides festival "Hingelt noored" ehk siis eakatele. Ja seal me Signe Riisaloga debateerisime mõlemad ja avastasime, et eakate hoolekandes on mõningad puudujäägid. Ja ma muidugi reklaamisin nii-öelda eakamale põlvkonnale välja ministri tänase ettekande ja nad kõik ootavad praegu seda. Mult on küsitud, miks ta ikkagi ei tule.

Kas oleks võimalik, lugupeetud istungi juhataja, et saaks mingi konkreetse vastuse, mis motiividel või kaalutlustel ta ei saa tulla? Suurem osa eakaid inimesi on praegu telerite juures ja vaatavad ja oleks ikkagi hea anda konkreetne info, mis on see põhjus. Sest asi ei ole ainult neis, tegelikult ka Riigikogu, nii palju kui meid siin on, ootab samuti ministrit. Me soovime teada, mispärast ta ikkagi tulla ei saa.

22:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma ütlesin teile selle põhjuse, et ta teavitas, et [ta ei saa tulla] tulenevalt Riigikogu päevakorra olulisest muutumisest. Aga nagu ta oma kirjas kirjutab, ta lubab, et ta kindlasti tuleb, kui juhatus määrab uue kuupäeva, et ta saaks seda ettekannet teha. Peeter Ernits, palun!

22:28 Peeter Ernits

Hea juhataja! Viimasel ajal on jutuks olnud, et ka Vene kaitse ...

22:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Vabandust, mikrofon kadus ära, palun see härra Ernitsale tagasi.

22:28 Peeter Ernits

Jaa-jaa, mul on kõva hääl ka. Viimasel ajal on juttu olnud, et Vene kaitseminister Šoigu on kadunud. Ja nüüd, kui ma kuulen, et meie sotsiaalkaitseminister on kadunud, siis tekib küsimus, kas on see kuidagi seotud, et kahe naaberriigi kaitseministrid on kadunud. Ja teine asi: millal sotsiaalkaitseminister teatas, et ta täna siia ei ilmu? Kas praegu või istungi algul? Mis kell ta teatas seda?

22:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle küsimuse eest! Esimesele poolele vastan, et minule teadaolevalt need kaks asja ei ole seotud. Aga Signe Riisalo kiri tuli 21.42. Henn Põlluaas, palun!

22:29 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Te mainisite, et sotsiaalkaitseminister on valmis tulema siis, kui juhatus leiab paraja aja. Minu meelest see paras aeg ongi nüüd juba tegelikult täiesti käes, sest 101 Riigikogu liiget ootavad teda pikisilmi. Mul on teile ettepanek, et äkki te võtate vaheaja ja kutsute juhatuse kokku. Ma tean küll, et Riigikogu esimees on ära, aga kaks aseesimeest saavad ka selle küsimuse lahendamisega kenasti hakkama. Äkki te otsustate, et ikkagi sotsiaalkaitseminister austab meid oma kohalolekuga. Ma võin välja pakkuda, et ma võin ka isiklikult minna talle oma autoga järgi ja osutada seda abi ja tuua ta siia, et me saaksime selle ettekande ära kuulata ja debateerida. 

22:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle ettepaneku eest! Nagu ma ütlesin, kodu- ja töökord reguleerib üsna täpselt seda, kuidas me siin tööd teeme. Ja üks punkt sätestab selgelt, et kui ettekandjat ei ole, siis on tegemist arutelu võimatusega. 

Kalle Grünthal, palun!

22:30 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Koostöös hea kolleegi Peeter Ernitsaga me saime teada, et see äraütlemise kiri tuli 21.42. Sain ma õieti aru? Mis võib olla veel põhjuseks, et ta tulla ei saa? Minu teada ei ole praegu mingeid erakorralisi valitsuse istungeid, kus ta peaks nii‑öelda väljasõidul olema. Ei ole ka mingit muud eriolukorda kehtestatud. Riigikogu ja ka eakad inimesed soovivad ikkagi teada saada konkreetse põhjuse, miks ta ei saa tulla. Kas minister on lihtsalt väsinud? Siis ma isegi mõistan teda, aga ta võiks anda teada, et ma täna ei jõua ja ma täna ei tule. Aga pelgalt see vastus, põhjendust mitte andmata, ei ole minu arvates ministri poolt korrektne.

22:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! No põhimõtteliselt puht formaaljuriidiliselt oleks olnud nii, et kui minister ei oleks meile teada andnud, ma oleksin ta välja kuulutanud ja teda poleks siin olnud, siis oleks meil olnud samasugune seis, et oleks olnud arutelu võimatus. Puhtalt meie kodukorrast tulenevalt meil ei ole vahet, mis on konkreetne põhjus. Me teame, et meil täna ettekandjat ei ole. Me teame ka, et minister on andnud meile teada, et ta soovib meie ette tulla, kui juhatus määrab uue kuupäeva. Nii ongi.

Peeter Ernits, palun!

22:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Rõõm kuulda, et kolmveerand tundi tagasi kaitseminister teatas, et ta ei saa tulla siia. Aga ikkagi, kuidas ... See on nüüd puhas protseduuriline küsimus. Kas siis ongi niimoodi, et minister võib suvalisel kellaajal saata teate, et tal ei ole aega, ja mitte põhjendada, miks tal aega ei ole tööandjaga kohtuda?

22:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Põhimõtteliselt tõepoolest kodukorras on nii, et kui ettekandjat ei ole, siis ei saa [punkti arutada]. Neid põhjuseid võib ju olla mitmeid. Meil on varem olnud juhtumeid, kus me oleme pidanud jätma teema arutamata, kuna näiteks minister on läinud lennuki peale. Selliseid asju ikkagi vahel tuleb ette. Jättes põhjused kõik kõrvale, põhimõtteliselt kodukord näeb ette, et kui ettekandjat ei ole, siis jääb see arutelu ära ja me määrame juhatuses sellele arutelule uue kuupäeva järgmisesse töönädalasse.

Tarmo Kruusimäe, palun!

22:33 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Mitte järgmisse, vaid ülejärgmisse, sest meil on [ees] istungivaba nädal. Aga ma tahan öelda stenogrammi huvides: kõik, kes on meie esmaspäevaseid arutelusid näinud, [teavad], et opositsioon ütles, et ikkagi me [seda formaati] võiksime menetleda nagu olulise tähtsusega riiklikku küsimust, kus oleks saadikutel võimalus ka oma arvamus öelda ja küsimusi esitada. Selles oldi kindlad. Nendest aruteludest koorus ka mõte, kas ei võiks olla esmaspäevane päev ajaliselt limiteerimata. Ja esmaspäeval me avaldasime valjuhäälset protesti selle vastu, et ühes nädalas on siis kaks [ülevaadet] arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest.

Minu küsimus on see. Võib-olla te saate nüüd anda omapoolse hinnangu, kas juhatus oli otsuste tegemisel ennatlik, ja kas [on hea] opositsiooni väljapakutud [lahendus], et esmaspäevane päev kui selline võiks olla ikkagi arupärimistele vastamiseks? Sellisel juhul see "Strateegia 2035" võiks paremini sinna sobituda ja ka valijad oskaksid valmis olla, et sellel kuupäeval on arupärimised ja siis tuleb üks minister ka seda strateegiat tutvustama. Ma lihtsalt küsin seda teie käest. Ma loodan, et meil on nüüd sellest nädalast kogemus, et juhatus liiga optimistlikult juhatus koostas selle nädalakava. Ma arvan, et see võib olla üks põhjus, miks minister täna ei saa siin osaleda.

22:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kõigepealt, juhataja täpsustab ära, et juhataja ütles väga korrektselt ja õigesti: järgmisel töönädalal. Riigikogu täiskogu järgmine töönädal ongi ülejärgmine nädal. Nii et see oli igati korrektne. Olgu see öeldud fakti täpsuse huvides.

Selle nädala päevakorda kokku pannes oli juhatusele teada, et Vabariigi Valitsus on esmaspäeval ja teisipäeval Ida-Virumaal, millest tulenevalt me ei saanud esmaspäeval arutada teemasid ja arupärimisi, kus oleks vajalik olnud ministrite [kohalolek]. Nii et sellest oli selle päevakorra kokkupanek tingitud. Peeter Ernits, palun!

22:35 Peeter Ernits

Hea juhataja! Selle kaitseministri kadumisega seoses: nüüd ma kuulsin lugupeetud juhatajalt, et ta äkki lendas kusagile. Hetk tagasi me kuulsime kolleeg Randperelt, et kolleeg Oudekki Loone saadeti kosmosesse. Kas see, et minister kusagile lendab, vastab praegu tõele?

22:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, mina ei öelnud, et sotsiaalkaitseminister kusagile lendab. Ma ütlesin, et meil on varasemalt olnud juhtumeid, kus minister on pidanud kuhugi lendama ja sellest tulenevalt me ei ole saanud mõnda punkti arutada. Ma ei öelnud, et sotsiaalkaitseminister praegu kusagile lendab. Henn Põlluaas, palun!

22:36 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud aseesimees! Ma mäletan, kui ma olin veel Riigikogu esimees ja Kaja Kallas oli vastne peaminister, siis juhtus meil selline lugu, et kui Riigikogu soovis saada peaministrit siia meie ette, et ta annaks ülevaate koroonaolukorrast, siis nii nagu Stalin suure sõja alguses kadus kolmeks päevaks ära, kadus ära ka peaminister. Siis te aitasite kaasa peaministri otsimisele. Te isiklikult helistasite talle, minu telefonile ta ei vastanud. Mul on palve, äkki te võtate vaheaja ja katsute ühendust saada meie ära kadunud sotsiaalkaitseministriga. Kas on midagi tõsist ja kui kauaks ta siis kadunud on ja Riigikogu ette ei tule? Ja ehk esitate talle meie kõikide poolt kutse tulla täna siia ja korraldada see arutelu ära.

22:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Mul ei ole põhjust kahelda, kui minister teavitab, et ta täna tulla ei saa, kas see vajab veel täiendavat teavitust. Ja ma näen seda, et meil on päevakorras veel ports asju, kui püüaks neid menetleda. Aga kõigepealt on vaja protseduurilised läbi käia. Kalle Grünthal, palun! 

22:37 Kalle Grünthal

Ma tänan! Tooksin praegu ühe sihukese elulise näite. Kõik me mäletame seda aega koolist, kus teinekord lapsevanem kirjutas õpilase, poja või tütre päevikusse järgmise teate: minu poeg või tütar puudub koolist kodustel põhjustel. Ja see asi läks läbi. Ma väga kiidan praegu Siim Kallast selles mõttes, et Euroopa Liidu asjade komisjonis juhtus analoogne asi, lihtsalt ilmumata jättis siseminister Kristian Jaani. Ja Siim Kallas ei lasknud sellel asjal niimoodi läbi minna. Need kantslerid või nõunikud, kes nad olid seal, ütlesid ka alguses, et ta ei saa tulla, ta viibib kuskil mujal. Aga Siim Kallas oli niivõrd tubli, et surus selle asja läbi ja ütles, et me peame saama vastuse, kus ta on. See vastus tuligi lõpuks. Nii et ma teie hea kolleegi, erakonnakaaslase osas arvan, et me peaksime käituma samamoodi. Vastus peaks tulema. Sest siin on 101 Riigikogu liiget ja lihtsalt öelda, et ma ei saa tulla – see ei ole piisav põhjendus selle maja jaoks. 

22:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See vastus ei muuda meie kodukorra seisukohast oluliselt midagi. Kui ei ole ettekandjat, siis on kodukorra järgi arutamise võimatus. Peeter Ernits, palun!

22:39 Peeter Ernits

Hea juhataja! Meil on pikk öö veel ees ja silmad säravad kõigil, aga protokolliliselt: kuidas seda sõnastada, kui tööandjad ootavad töövõtjat ja töövõtja isegi ei teata, miks ta tööandjate ette aru andma ei tule? See oligi küsimus.

22:40 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei olnud protseduuriline küsimus. Tarmo Kruusimäe, palun!

22:40 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Mul on veidike ... Võib-olla te mõistate mind, inimestel on keerulisi hetki, millest ei pea kõik inimesed hästi teadma. Aga meil peaks homme fraktsioonis olema kell 8.30 kohtumine sotsiaalkaitseministriga. Kas see on praegusel hetkel kindel või ei ole? Lihtsalt proovige anda väike vihje, kas ta on rivis või ta ei ole rivis. Te ilmselt ei tea seda, aga võib-olla te selle informatsiooni põhjal, mis teil on, oskate öelda, kas ma peaksin olema 8.30 siin kohal või ma võiksin valmistuda kella kümneseks istungiks.

22:41 Aseesimees Hanno Pevkur

No kui teil on fraktsiooni koosolek, siis ikka minge kohale. (Saalist hõigatakse midagi.) Kalle Grünthal, palun!

22:41 Kalle Grünthal

Te viitasite sellele asjaolule, mis tugines Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele: et meie kodukord näeb ette, et kui minister ei ilmu, siis ta lihtsalt ei ilmu. Aga kuna täna on tõusetunud siin saalis väga tõsiselt küsimus, mispärast minister ei tule, ja meie kodu- ja töökorra seadus seda ei reguleeri, siis ma juhin tähelepanu meie kodukorra[seaduse] § 13 lõikele 2 ja punktile 18, et kui on tegemist sellise protseduurilise küsimusega, mis ei ole reguleeritud selle seadusega või mõne muu seadusega, siis peab juhatus selle küsimuse lahendama. Ehk te peaksite praegu juhatuse kokku võtma ja arutama seda protseduuri, kus Riigikogu nõuab ministrilt mitteilmumise põhjust. Ma arvan, et see on väga oluline küsimus, mille [lahendamine] on sellesama §-ga 13 antud teie pädevusse. 

22:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Siin te küll tõlgendate natuke liiga laialt seda kodukorda. Hetkel on meil tegemist arutamise võimatusega. Härra Sibul!

22:42 Priit Sibul

Aitäh! Mina ei oska neid paragrahve niimoodi teaduse järgi kirja ja üksteise järele ritta panna, nagu hea kolleeg Grünthal, aga omal ajal oli televisioonis saade "Sind otsides". Ma mõtlen, kas me nendelt ei saaks abi paluda. Seal otsiti sugulasi. Ma neid saateid pole näinud, aga ma ise nägin saadet, kus minister Riisalo juures käisid inimesed kodus ja avastasid, et see on tema kodu. Mart Juure poole saaks praegu pöörduda, äkki tema teab, kus see Riisalo on.

22:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan nende põnevate ettepanekute eest! Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole.


6. 22:43 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (382 SE) teine lugemine

22:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme edasi kuuenda päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 382 teine lugemine. Ettekande peaks tegema majanduskomisjoni esimees Kristen Michal. (Saalist kommenteeritakse.) Oli või? Ma ei näe härra Michalit. Ma ei näe härra Michalit. Härra Sibul!

22:43 Priit Sibul

Päris tõsiselt, härra aseesimees, ma lõunalauas sattusin kokku proua Akkermanni ja Kristen Michaliga, kui oli arutelu, et ei tea, kas peaks välja võtma päevakorrast neid asju, kui EKRE hakkab juntima. Et mis siis saab. Ja siis oli kindel veendumus, et tuleb vastu pidada, ära teha, nii et Kristen kusagil kindlasti on. Ootame, anname talle veidi aega, küll ta jõuab. 

22:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun! 

22:44 Peeter Ernits

Hea juhataja! Nüüd, kui meie sotsiaalkaitseminister on kadunud ja kolleeg Michal ka, kas nad on koos kadunud?

22:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Jään vastuse võlgu. Heiki Hepner, palun!

22:44 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Mina põrkasin hea kolleegi Michaliga mõni hetk tagasi koridori peal kokku – heas mõttes – ja küsisin ta käest, kuhu ta nüüd siis kiirustab. Ta ütles, et ta läheb korra oma toast läbi, võib-olla laseb kerge une silmale. Ta oli veendunud, et sotsiaalkaitseminister on siin saalis, aga tema jaoks pole see ettekanne kuigi põnev, ta on selle info juba kätte saanud. Järsku peaks tõesti ikkagi  saatma ta ukse taha virgatsi, kes koputab vähe jõulisemalt. Võib-olla tõesti ta on suikunud ja peaks ta üles ajama, et ta saaks ikkagi siia saali tulla?

22:45 Aseesimees Hanno Pevkur

(Ohkab.) Oh jah. Vaadake, head kolleegid, meil on üldiselt kokkulepe väga lihtne: kui on punkt ja tuleb midagi ette kanda ja ollakse kohal, siis saab seda teha. Sama lugu on kõikvõimalike sõnavõttude ja kõnedega. Näiteks meil oli sama lugu täna päeva ajal. Me panime härra Grünthali nimekirja ja sellel hetkel, kui [tema kord tuli], ta  siin ei olnud, ja siis ta [võttis sõna] hiljem. Nii et nii lihtne see ongi. Härra Hepner!

22:45 Heiki Hepner

Tegelikult on see ju täiesti istungi juhataja võimuses. Ma saan aru, et mina, tavaline Riigikogu liige, ei saa siin seda protsessi mõjutada, aga heal istungi juhatajal on võimalik võtta viis minutit või kümme minutit vaheaega – sõltub sellest, kui raskelt kolleeg Michal magab –, et ta ikkagi üles ajada. Sest ma räägin tõsiselt, nii ta mulle vastas, ma siin kuidagi ei fantaseeri, nii nagu võib-olla kolleeg Randpere, kes siin vahepeal meie kolleege Kuule saatis.

22:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Kuulge, ettekandjat ei ole. Kodukord ütleb, et kui ettekandjat ei ole, on arutelu võimatus. Ma lähen edasi seitsmenda punkti juurde.


7. 22:46 Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE) teine lugemine

22:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Seitsmendaks on meil planeeritud Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 430. Ja siin on ettekandjaks majanduskomisjoni liige Annely Akkermann. Teda pole. 

Siis järgmine, kaheksas päevakorrapunkt on ... (Saalist hõigatakse midagi.) Oi, vabandust! Vabandust, ma kirjutan siia endale märkused ära. Henn Põlluaas, palun!

22:47 Henn Põlluaas

Aitäh! Mulle ja kindlasti ka headele kolleegidele hakkab siin välja joonistuma selline muster, millest täiesti selgelt paistab, et siin kõik, alates eespool nimetatud minister Riisalost ja majanduskomisjoni esimehest Michalist ja  [lõpetades] majanduskomisjoni liikme Akkermanniga on kadunud. Selline olukord ei ole sugugi tavapärane, see on kaugel normaalsest. Ilmselt on juhtunud midagi väga hullu, sest me teame oma kolleege, nad on ikkagi siiamaani olnud  tööindu täis, aga täna me näeme, et midagi takistab neil tulemast siia Riigikogu ette. Ma võiks öelda, et see on väga erakorraline juhtum, kui järjest ettekandjad puuduvad.

Tegelikult ma arvan, et Riigikogu aseesimehel on nüüd põhjust võtta vaheaeg ja pöörduda võib-olla isegi politsei poole, lasta küsida, kas nendega on midagi juhtunud. Kas nad on kuskil haiglas? Kas on mingi jumal teab mis õnnetus juhtunud või kas neile on kallale tungitud? Me ei saa lihtsalt jätta sihukesele asjale reageerimata. Äkki on tõesti midagi väga tõsist juhtunud?

22:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Kuulan ülejäänud protseduurilised ka ära, siis võtame need kokku. Peeter Ernits, palun!

22:48 Peeter Ernits

Hea juhataja! See on tegelikult väga tõsine lugu, et järjest inimesed on ära kadunud. Kolleeg Oudekki Loone saadeti nii-öelda kosmosesse. Sotsiaalkaitseminister Riisalo võib-olla lendab kusagile, aga kell ei ole veel ju kuigi palju, isegi 11 ei ole. Ja juba ministrid ja lugupeetud kolleegid magavad. Äkki peaks siiski üles äratama?

22:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma võtan härra Grünthali küsimuse ka, siis ma püüan need kokku võtta. Härra Grünthal, palun!

22:49 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja, te muidugi, ütleme, selle päevakorraküsimuse arutamise võimatuse osas ei viidanud sellele paragrahvile, mille alusel see on võimatu. Ma suutsin aga ka ilma teie abita tegelikult selle üles leida, kui ma nüüd õieti ütlen, siis see on vist § 73. Tõepoolest on siin kirjas järgmine asjaolu, kui ei ole arutamise aluseks olevad dokumendid õigeaegselt kätte toimetatud või kui päevakorraküsimuse arutamisel ei viibi ettekandja. Selle [paragrahvi] teise lõike alusel läheb selle punkti arutelu järgmisesse töönädalasse. Ehk siis ma saan praegu aru niimoodi, et see jookseb aprillikuusse. Ja nüüd on mul küsimus: kui mitu korda on võimalik meie kodukorra alusel sel viisil asja edasi lükata? Kas see on üks kord või mitu korda? Või on see [koguni jäädavalt]? 

22:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Seda, mitu korda saab edasi lükata või mitu korda me oleme sunnitud edasi lükkama, ei ole kirjas. Küll on kirjas menetluse tähtajad, millal üks või teine eelnõu peab olema siin saalis käinud esimesel lugemisel, teisel lugemisel ja kolmandal lugemisel. Need tähtajad on kodukorras toodud.

Kuna need kaks eelmist küsimust olid seotud sellega, kas inimesed on kohal või ei ole, siis kuna neid ei ole, võin ma teile etteruttavalt öelda, et punktide kaheksa ja üheksa kohta on mulle laekunud kahe ministri teavitus, et ka nemad ei saa täna tulla.


8. 22:51 Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (525 SE) esimene lugemine

22:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Me saame edasi minna kümnenda päevakorrapunktiga ja ma loodan, et Anti Poolamets on olemas. Kas Anti Poolamets on olemas? Härra Poolamets, palun! Kõnetool on teie päralt.

Härra Kokk!

22:51 Rene Kokk

Aitäh! Austatud aseesimees, äkki ikkagi peaks võtma pool tundi juhataja vaheaega ja uurima, kas valitsuse liikmete tervisega on kõik korras. Äkki on mingit paha toitu söödud või veega midagi juhtunud. Selline massiline arusaamatu haigestumine või ärakukkumine teeb tegelikult rahvasaadikutele muret. Äkki saate uurida ja teete pool tundi vaheaega?

22:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma siiski eelistan päevakorraga edasi minna. Kui härra Poolamets on kohal, siis me saame kenasti edasi minna. Härra Grünthal, on teil siis protseduuriline või ei ole? Teil oli korraks tablool, siis läks maha. Härra Põlluaas, palun!

22:52 Henn Põlluaas

Aitäh! Tegelikult mul on tõukuvalt hea kolleegi Rene Koka küsimusest mure, et siin võib olla tegemist mingisuguse haiguspuhanguga. Me päeval nägime Kristen Michalit ja ka mõni aeg tagasi ta oli meie seas siin saalis, äkki on tegemist – tänapäeval on see ju väga levinud – mingi tõsise nakkushaigusega, mis on kõiki neid kolme isikut tabanud ja millesse oleme ehk ka meie nakatatud, kui me oleme siin ninapidi koos olnud. Palun eesistujal võtta vaheaeg ja uurida välja see põhjus, miks me oleme siin praegu ilma nende ettekandjateta.

22:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Mul on ettepanek minna kümnenda punkti juurde. Ma sain just ka kinnituse, et Liina Kersna on juba Riigikogu majja jõudnud, nii et me saame menetleda ära kümnenda punkti ja siis minna kohe 11. punkti juurde. Liina Kersna on juba Riigikogu saalis. Vabandust, ma ei pannud kohe tähele. Nii, Anti Poolamets. Aga ei saa veel siiski. Peeter Ernits, palun!

22:53 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ikkagi protseduuriline küsimus. Kui kolm ministrit on korraga ootamatult kadunud ega ole ilmunud tööandja ette, kui tavaline see on? Sul on pikem staaž siin Riigikogus.

22:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Minule teadaolevalt nad kadunud ei ole. Nad on teavitanud Riigikogu, et nad ei saa täna Riigikokku tulla. Härra Ligi, kas teil on sõnavõtusoov või mis teil on? Härra Kruusimäe? Nii, härra Kruusimäe protseduuriline ja siis härra Ligi.

22:54 Tarmo Kruusimäe

Praegusel hetkel Riigikogu aseesimees ütleb, et nad ei saa tulla, aga kuna me ei tea asjaolusid, siis me võime seda formuleerida ka nii, et neil puudub tahe. Ja tahe kui selline ei ole üldse mitte halvustatav, see võib olla selline, kui me ei tea neid asju. Nii et ma arvan, et lähtume sellest: koalitsioon ütleb, et nad ei saa tulla, ja opositsioon ütleb, et neil puudub tahe. Tõesti, ma ütlen, et jätkame järgmise eelnõuga. See peaks olema 252. Minu protseduuriline on see, et seal oli enne vale number. 

22:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Järgmine punkt on eelnõu 525. Härra Ligi, teil oli protseduuriline küsimus.

22:55 Jürgen Ligi

Aitäh! Minul oli see küsimus, et millal me seda EKRE eelnõu saame lugeda. Siin käib mingisugune laat ja mina ootan kogu aeg.

22:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ligi, tulles vastu teie palavale soovile, on Anti Poolamets oodatud Riigikogu kõnetooli. Palun!

22:55 Anti Poolamets

Head kolleegid, eriti härra Jürgen Ligi, kes te ootate seda eelnõu pikisilmi Riigikogu kõnepulti tutvustamisele! Kasutame seda aega viljakalt!

Mida ma võin öelda? Ma ei hakka siin komisjoni rolli täitma, aga ka komisjonis oli elav arutelu selle üle. Ja komisjonis omakorda ma kuulsin, et olevat olnud elav arutelu ka valitsuses. Nii et see eelnõu järelikult kõnetab.

Ma olen kunagi Justiitsministeeriumis töötades sellesama eelnõuga kokku puutunud. Tean, et kõiki asju ei saa elus ette näha, kas või seda, et president otsustab enne ametiaja lõppu abikaasat vahetada ja siis ootamatult jääb tema kõrval palju panustanud abikaasa presidendi abikaasa ametihüvedest ilma. Tõepoolest, kõik situatsioonid ei ole ettenähtavad.

Samamoodi on ka ametihüvedega, mis on mõeldud presidendile selleks otstarbeks, et kui ta on oma ametist lahkunud, siis ta saaks väärikalt oma ühiskondlikke ülesandeid edasi täita, näiteks et ta saaks oma välissuhtlemise funktsiooni täita. Selleks on riik näinud talle ette mõned hüved, mis ometi ei ole loogilised siis, kui inimene näiteks istub siinsamas ruumis Riigikogu liikmena. Selliseid kahekordseid hüvesid ta ei peaks sellisel juhul saama. Küll aga oleks selle ameti pension selline, mida presidendile ei pruugita mujalt maksta, ja see siis taastuks hiljem, kui president on näiteks Riigikogu liikme rolli lõpetanud.

Eelnõu näeb ette juhtumid, millal katkeb ametihüvede maksmine. Ja need on kandideerimine Riigikogu või Euroopa Parlamendi valimistel või siis ka nendesse rollidesse sattumine valimise teel Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena või nimetamine ministriametisse. Sellisel puhul ametihüved, mis puudutavad näiteks tema nõunikku ja sekretäri ehk siis õigust saada oma käsutusse nõunik ja sekretär, kasutada riigi kulul ametiautot, saada seaduses nimetatud korras hüvitist lähetuskulude ja muude põhjendatud kulude eest – nende kasutamine lõpeb. Aga mis puudutab pensionit, siis nagu öeldud, pensioni maksmine jätkub siis, kui ekspresident loobub kas Riigikogu liikme kohast või ei ole enam valitud sellele ametikohale või on tema ministriameti aeg läbi. Siis jätkub talle pensioni maksmine.

Miks seda siis vaja on? Küsimus on hoopis selles, miks oleks vaja inimesele mitmekordseid hüvesid olukorras, kus ta on mõnes uues rollis, mis on avalikus sektoris kõrgelt makstud, korralikult hüvitatud, nagu Riigikogu liikme roll, ministri roll, Euroopa Parlamendi liikme roll. Kui me vaatame ka selle aasta positiivseid tendentse, siis näeme, et on vähendatud regionaalseid investeeringuid, suund on ka erakondade toetuse vähendamisele. On mõistlik, et me hoiame seda joont, et ei ole ülekuldamist nendel ametikohtadel, mis on niigi väärikalt makstud.

Praegu, kui me võtame silme ette selle seaduse senise toimimise, siis ma ei ütleks, et on olnud kõva vastuseis sellele, et presidendil ei tohiks neid ametihüvesid olla. Eesti ühiskonnas [suhtutakse] ekspresidentidesse küllaltki suure respektiga. Selle eelnõuga ei ole meil plaanis neid hüvesid lihtsalt automaatselt ära võtta, vaid tõepoolest vaid  siis, kui need hüved muutuksid mitmekordseks.

Samamoodi oli üllatav eelmise presidendi väga kõrge tasu Euroopa Kontrollikojast, mis ületas tema muud ametitasud. See [pani] mõtlema, kas president on oma ametikohal erapooletu, kui ta saab Euroopa Liidu institutsioonidelt selliseid muljet avaldavaid tasusid, mis ületavad tema töötasu Eesti presidendina. Neid mõtlemisaineks olevaid küsimusi tekkis eelmise presidendi ajal minul küll. Aga mitte siis otseselt tookord küsimus, milleks peaks üks ekspresident saama kahekordset tasu.

Ma olen saanud tagasisidet selle seaduseelnõu kohta, olen saanud positiivset tagasisidet. Ma leian, et see positiivne tagasiside nii poliitikutelt kui tavainimestelt motiveerib meid selle materjali kallal edasi töötama, kuigi jah, Ukraina sõja taustal tundub, et suurem osa seadusandlusest võiks praegu oodata. Aga me peame siiski oma eluga edasi minema, ka nende tähelepanekutega, mida me oleme teinud enne Ukraina sõda, enne selle jõhkra invasiooni algust. Ma usun, et tasub edasi tegeleda ka selliste detailidega, nagu on meie riigijuhtide töötasu. Ootan teie küsimusi samal teemal.

23:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, neid ei paista. Tänan! Läheme siis kaasettekande juurde. Kaasettekandeks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Mart Võrklaeva. 

23:04 Mart Võrklaev

Aitäh! Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu 525 esmaspäeval, 14. märtsil 2022. aastal. Algatajate poolt tegi Anti Poolamets põhjaliku ülevaate sellest eelnõust ja tegelikult rääkis ta ka praegu enamiku nendest sisuküsimustest ära. Oli ka meil arutelu pensioni teemal ja sel teemal, kas eelnõu võib kuidagi ka tagasiulatuvalt tekitada mingeid mõjusid presidendiametit pidanud inimestele. Aga jõudsime järeldusele, et tagasiulatuvalt, kui see seadus vastu võetakse, see ei kehti. See kehtib ikkagi nende presidentide kohta, kes järgmised sammud teevad, kui nad peaksid päevapoliitikasse tulema või Riigikogu liikme või Euroopa Parlamendi liikme rolli või ministrirolli astuma. Ja oli ka arutelu mõistete üle: kas pensioni puhul räägime katkestamisest või peatamisest. Me jõudsime järeldusele, et seaduses tasub kasutada ühtmoodi mõisteid. 

Vabariigi Valitsuse esindaja Mariko Jõeorg-Jurtšenko andis teada, et Vabariigi Valitsus loobus selle eelnõu kohta seisukohta kujundamast. Ta selgitas ka, et see, milliseid hüvesid ja millistel tingimustel Vabariigi Presidendile [võimaldada] soovitakse, ongi seadusandja otsustada. Ja kuna see seadus on loodud 1990. aastate [alguses], siis ei ole imestada, et selles ei ole kõiki olukordi ette nähtud, mis elu võib tuua.

Ja siis tegime menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. märtsil 2022. aastal, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Mart Võrklaev ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 14. aprill 2022. aastal. Minu poolt kõik. Ootan küsimusi.

23:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

23:06 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minu meelest on selle eelnõu menetlemisel tegu täiesti pretsedenditu asjaoluga. Ei ole just tavapärane, et Vabariigi Valitsus jätab hinnangu andmata ja seisukoha kujundamata, sest, ütleme, praktiliselt alati on mingisugune seisukoht olnud iga eelnõu menetlemisel, kas valitsus toetab või ei toeta. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis lugupeetud Justiitsministeeriumi esindaja midagi ikkagi mainis, mis põhjusel seda ei kujundata. Äkki te räägiksite selle küsimuse lahti, mida proua Jurtšenko seal selgituseks ütles?

23:07 Mart Võrklaev

Alustuseks: ei, see ei ole pretsedenditu. Seda on ka teiste eelnõude puhul olnud, et Vabariigi Valitsus jätab seisukoha kujundamata. Ma ka ütlesin selle, mis on protokolliski kirjas: et Mariko Jõeorg-Jurtšenko põhjendus või selgitus oli, et see, milliseid hüvesid ja millistel tingimustel Vabariigi Presidendile [võimaldada] soovitakse, ongi seadusandja otsustada. Seda saabki teha Riigikogu ja Vabariigi Valitsus siin seisukohta ei võta. Nii on see ka protokollis kirjas.

23:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

23:08 Heiki Hepner

Suur tänu! Mingil määral kolleeg Grünthal juba küsis mu küsimuse ära. Tahtsin ka, et te natukene rohkem avaksite seda valitsuse seisukohta. Aga kas see valitsuse seisukoht, et see on, nagu te ütlesite, Riigikogu pädevuses, tekitas mingisugust arutelu komisjonis? Me teame, et valitsuses on kaks osapoolt, Keskerakond ja Reformierakond, ja teinekord nende arvamused lähevad lahku ja just sellepärast ei suudeta ühist seisukohta kujundada. Kas siin võis ka olla midagi sellist?

23:09 Mart Võrklaev

No arutelu ikka käis. Protokollis seda kõike praegu ei ole, aga põhiseaduskomisjoni esimees tutvustas neid erinevaid ettepanekuid, et ... Vabandust, nüüd ma ajasin natukene sassi! See oli ühe teise eelnõu puhul – kell on hiline, kõik eksivad. Vastus on, et see, mida ma rääkima hakkasin, käis ühe teise eelnõu kohta samal ajal. See debatt oli niisugune, nagu ma juba vastasin.

23:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, protseduuriline.

23:09 Peeter Ernits

Ma tahtsin küll küsimuse maha võtta, aga kui see võimalus on, siis ma küsin.

23:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Te võite maha võtta, ei pea küsima. (Naerab.) Ei ole kohustust küsida.

23:10 Peeter Ernits

Ei, enam ei võta maha. Tööandja esindajana Mart on praegu kõnepuldis. Kas te kavatsete arutada seda, et kolm teie ministrit järjest ei ole vaevunud tulema meie ette?

23:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Kuna see oli protseduuriline, siis see on küsimus mulle, mitte ettekandjale. Kui tahate ettekandjalt küsida, siis te peate vajutama klahvile "Sõna". Protseduuri kohta minu arvates ei ole ettekandjal küll midagi öelda. Ja iseenesest puhtformaalselt see ei olnud protseduuriline küsimus. Härra Grünthal, teie teine küsimus, palun!

23:10 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Selle eelnõu menetlemisel tõusetus ka selline juriidiline probleem, et kas see seadus saaks kehtida, ütleme, ka tagasiulatuvalt, näiteks meie viimase presidendi Kersti Kaljulaidi suhtes. Küsimus on selles, [mis saab], kui president peale ametivolituste lõppemist otsustab kandideerida näiteks Riigikokku või Euroopa Parlamenti. Meie võtame seaduse vastu, aga kas see tagasiulatuvalt ka temale kehtiks? Ma mäletan väga selgelt, et me jõudsime ühisele konsensusele, et kuna ta ei ole veel kandideerinud, siis see tagasiulatumine ei oma asjas tähtsust. Kas ma sain õieti aru sellest otsuse käigust?

23:11 Mart Võrklaev

Ma proovisin seda selgitada, aga võib-olla see jäi segaseks. Ma nüüd loen protokollist selle konkreetse lõigu ette, et oleks üheselt arusaadav. Kalle Grünthal ehk teie olete ka põhiseaduskomisjonis öelnud või avaldanud arvamust, et kui seadus vastu võtta, siis tegelikult ei ole vaja tagasiulatuvalt midagi teha. Kui võtta näiteks Kersti Kaljulaid, siis ta ei ole kandideerinud või osutunud valituks Riigikokku või Euroopa Parlamenti ega nimetatud ministriks. Need piirangud on rakendatavad tema suhtes täiesti legitiimselt ehk tulevikku määratletuna.

Siis te ka küsisite, kas härra Poolamets arvab, et teie mõttekäik on korrektne. Ja Anti Poolamets vastas, et jah, see mõttekäik on korrektne. Toomas Kivimägi, põhiseaduskomisjoni esimees, nõustus Kalle Grünthali märkusega ja tõdes, et need sündmused tõesti ei ole veel saabunud. Muu hulgas tõi ta välja, et eelnõu algatajad on näinud eraldi ette [muudetud seaduse] § 9 lõikes 1, et presidendile pensioni maksmine katkestatakse, kui ta on peale ametivolituste lõppemist kandideerinud ja osutunud valituks Riigikokku, Euroopa Parlamenti või nimetatud ministriks. Aga Toomas Kivimägi hinnangul oleks palju loogilisem kasutada seal sõna "katkestamine" asemel sõna "peatamine", mida kasutatakse ka Vabariigi Presidendi ametihüve seaduses. Ma tõin nüüd selle eraldi veel tekstist välja. Enne proovisin selgitada, aga nüüd tõin konkreetse tekstina. Ja kokku võttes me jõudsime ka selleni, et jah, "peatamine" oleks korrektsem. Ma loodan, et te saite vastuse.

23:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Hepner!

23:13 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru tõesti, et aeg on hiline ja see nõuab meilt mõningast pingutust, aga ma tuleksin oma eelmise küsimuse juurde. Kui tavaliselt valitsus jätab hinnangu andmata, siis see on üldjuhul ikkagi põhjustatud sellest, et üks osapool arvab teisiti kui teine osapool, või kui on kolm osapoolt,  siis vähemalt üks peab arvama teisiti kui teised. Kumb pool nüüd kipub seda eelnõu toetama, kas Reformierakond või Keskerakond?

23:14 Mart Võrklaev

Ma vastaksin sellele nii, et ei, see ei pea nii olema. Vabariigi Valitsus võibki jätta mõne asja Riigikogu otsustada. Nii nagu ka president on siit kõnepuldist öelnud, et Riigikogu võib tulla esiistmele, ei pea tagaistmel olema. Ka antud juhul valitsus ei ole meile suunist ette andnud. Kui nüüd otsida hirmsasti, kumb koalitsiooni pool on ühel pool või teisel pool, siis ma igaks juhuks kordan üle, et konsensuslikult otsustas põhiseaduskomisjon teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Ja konsensuslikult tähendab seda, et seal osalesid Kalle Grünthal, Toomas Kivimägi, Oudekki Loone, Tõnis Mölder, Paul Puustusmaa, Marko Torm ja Mart Võrklaev – kõik on toetanud selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist. Ilmselt siin on ka vastus, mida koalitsioon sest arvab.

23:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Nagu te kuulsite, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 525 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. aprill kell 17.15.


9. 23:15 Arupärimine maakoolide sulgemise kohta (nr 115)

23:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme edasi meie 11. päevakorrapunktiga, milleks on Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Jaak Valge, Helle-Moonika Helme, Leo Kunnase, Peeter Ernitsa, Paul Puustusmaa, Riho Breiveli, Anti Poolametsa, Urmas Reitelmanni ja Alar Lanemani esitatud arupärimine maakoolide sulgemise kohta. Arupärijate esindaja on Siim Pohlak. Me oleme saanud ... (Saalist öeldakse midagi.) Jaa, ma tahtsingi sinna jõuda, et me oleme saanud arupärijatelt järgmise info, et kui Siim Pohlakut ei ole, siis on arupärijate esindaja Jaak Valge. Teda ma ka ei näe. Kas neil on midagi juhtunud? (Henn Põlluaas ütleb midagi saalist.) Ja siis ma küsingi fraktsiooni esimehe käest. Palun mikrofon ka, meil on seda lindistuse jaoks vaja ikkagi või salvestuse jaoks, vabandust. Fraktsiooni esimees, kes esindab arupärijaid? Nii, palun mikrofon Henn Põlluaasale. Äkki sa vajutad sinna "Sõna" peale korraks? Palun!

23:16 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Fraktsioonipoolne ettekandja või selle arupärimise esitaja on Anti Poolamets.

23:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Aitäh teile! Palun, Anti Poolamets!

23:16 Anti Poolamets

Tutvustan meie arupärimist, head ametikaaslased! Haridus- ja Teadusministeerium teatas, et hakkab kohalikele omavalitsustele koolivõrgu korrastamiseks lisaraha jagama. On selgunud, et korrastamise jaoks toetuse saamiseks peab omavalitsus alla 100 õpilasega gümnaasiumiastme sulgema. Leiame, et küsimust tuleb käsitleda laiemalt, kui lihtsalt numbreid vaadates. Tähelepanu tuleb pöörata ka ääremaastumisele ja asulate võimalikule hääbumisele. Kogu Eesti ei saa kolida kokku maakonnakeskustesse või lõpuks Tallinnasse ja Tartusse. Seoses sellega on meil järgmised küsimused austatud haridus- ja teadusministrile.

Miks haridusministeerium soosib maapiirkondade hääbumist ja toetab väiksemate, sageli ääremaadel asuvate gümnaasiumide sulgemist, mitte ei otsi võimalusi koolide gümnaasiumiosa püsimise toetamiseks? Teiseks: millistele analüüsidele selle kava juures tuginetakse? Kas haridusministeerium on küsimust käsitlenud ka ääremaastumise ja maaelu hääbumise vaatenurgast? Kolmandaks: kuidas mõjutab gümnaasiumiastme sulgemine piirkondade elukeskkonda ja nende kohtade atraktiivsust inimeste silmis elukoha valikul? Neljandaks: kas haridusministeeriumil on seatud numbrilised eesmärgid, kui palju gümnaasiumiastmeid loodetakse niinimetatud koolivõrgu korrastamise kava käigus kinni panna? Viiendaks: milline on haridusministeeriumi hinnangul mõistlik koolitee pikkus? Kas päevas 80 kuni 100 kilomeetrit edasi-tagasi kodu ja kooli vahelist sõitmist on teie hinnangul gümnasisti jaoks mõistlik ja tervislik? Ja viimase küsimusena: kas haridusministeerium on sulgemise soodustamise asemel kaalunud positiivse programmi võimalikkust, näiteks ääremaade väikegümnaasiumide säilitamiseks projekti käivitamist, millega toetada maagümnaasiumide säilimist ja arendada väikeste gümnaasiumide koostööd maakonnakeskuse riigigümnaasiumidega, jagades õpetajate koormust või kasutades osaliselt digivõimalusi? Aitäh! 

23:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Sellele arupärimisele tuleb vastama haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Palun!

23:19 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Austatud Riigikogu aseesimees! Head arupärijad! Kõigepealt palun vabandust, et eelmisel kokkulepitud ajal ei saanud ma osaleda, kuna ma haigestusin. Aga nüüd olen tagasi ja hea meelega vastan teie küsimustele.

Tõesti, olles haridus- ja teadusminister, ütlen ma, et tähelepanu tuleb pöörata kvaliteetsele haridusele, et meie lapsed ja noored saaksid kvaliteetse hariduse. Täna olen ma teie ees ikkagi haridus- ja teadusministrina, mitte regionaalministrina, nii et minu vastused lähtuvad eelkõige haridusest ja hariduse kvaliteedist.

Aga alustan vastamist. Esiteks: "Miks Haridusministeerium soosib maapiirkondade hääbumist ja toetab väiksemate, sageli ääremaadel asuvate gümnaasiumite sulgemist, mitte ei otsi võimalusi koolide gümnaasiumiosa püsimise toetamiseks?" Vastus. Riigi pakutud toetus on omavalitsustele vabatahtlik võimalus, mitte kohustus. Oma koolivõrgu korrastamine on kohaliku omavalitsuse vastutus. Riik pakub omavalitsustele keskhariduse õppekohtade tagamisel koostööd.

Gümnaasiumivõrgu korrastamine on toimunud järjepidevalt aastast 2013, kui Riigikogu muutis põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning kohustas riiki looma igasse maakonda vähemalt ühe riigigümnaasiumi. Kohalike omavalitsuste ja riigi koostöös on tänaseks loodud 18 riigigümnaasiumi ja neid on loomisel veel. See on samm ääremaastumise vältimiseks, et ka iga väiksema maakonna omavalitsuse noorele oleks loodud võimalused kvaliteetse üldkeskhariduse saamiseks.

Riigieelarvest on antud aastast 2014 õpetajate tööjõukulude toetuseks lisaraha just nimelt väikeste gümnaasiumiastmega koolide pidajatele. Omavalitsustele, kus gümnaasiumiastmes on vähem kui 400 õpilast – ja neid on 68 kohalikku omavalitsust –, eraldati vastavalt tasandus- ja toetusfondi määrusele käesoleval aastal 1,1 miljonit lisaraha õpetajate tööjõukuludeks. 44 omavalitsusele, kelle haldusterritooriumil peetavas ainsas munitsipaalgümnaasiumis on 43–250 õpilast, eraldati käesoleval aastal täiendavalt veel pool miljonit eurot.

Lisaks riigieelarvest gümnaasiumiastme pidamiseks antud toetusele on saldoomaniku andmetele tuginedes väikest gümnaasiumiastet pidavad omavalitsused perioodil 2018–2020 panustanud igal aastal kokku circa 1,4 miljonit kas riigieelarvest antud põhikooliõpetaja palgaraha või omavalitsuste teiste avalike teenuste arvel. Aga paraku ei ole see võimaldanud enamikul kohalikel omavalitsustel, kes peavad väikseid maagümnaasiume, maksta maagümnaasiumide õpetajatele lisaraha võrra suuremat töötasu.

Väikseid gümnaasiume pidavaid omavalitsusi on 2020. aasta saldoandmestiku kohaselt 29, kelle õpetaja keskmine palk ei ulatu Eesti keskmise õpetajapalgani. Seega, riik on järjepidevalt toetanud omavalitsusi, kes peavad väikese õpilaste arvuga gümnaasiume, aga õpilaste arv ja koolide jätkusuutlikkus ei ole lisaraha toel kasvanud.

Ühiskondlik kokkulepe Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on seadnud eelkõige õppuri huvidest lähtuva suuna, et keskhariduse õppekohtade pidamise osas võtab riik kohalike omavalitsustega kokkuleppel senisest suurema vastutuse, et kohalikud omavalitsused saaksid keskenduda oma põhiülesannete täitmisele, alus- ja põhiharidusele ning huvihariduse ja noorsootöö korraldamisele.

Teine küsimus: "Kas ja millistele analüüsidele selle kava juures tuginetakse, kas Haridusministeerium on küsimust käsitlenud ka ääremaastumise ja maaelu hääbumise vaatenurgast?" Tuletan teile meelde, et teie ees on haridus- ja teadusminister. Aga vastus on jah. Koolivõrgu korrastamise kavandamisel tuginetakse ministeeriumis ja kohalikes omavalitsustes juba toimunud demograafilistele muutustele, Statistikaameti tulevikuprognoosidele ja läbiviidud uuringutele. Riigikontrolör Janar Holm tutvustas 9. novembril 2020. aastal Riigikogu erikomisjonis aruannet "Esmatähtsate avalike teenuste tulevik" ja võttis selle kokku järgnevalt: "Avalike teenuste pakkumine ääremaal vajab ümberkorraldusi ja seda nii raha, kuid ennekõike inimeste puuduse tõttu. Kui vaatame perearstide, õpetajate, politseinike ja päästjate töökohtade täitmist, on kogu Eesti peale Harju- ja Tartumaa paraku ääremaa rollis – korraga on ohus mitmete esmatähtsate teenuste osutamine."

Rahandusministeeriumi koordineerimisel valmis OECD analüüs "Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis: regionaalne valmistumine demograafilisteks muutusteks", mida esitleti veebiseminaril s.a 17. veebruaril. Raport tõi välja järgmise. Võrreldes 20 aasta taguse ajaga õpib üldhariduskoolides täna circa 50 000 õpilast vähem. Kui võrrelda kulusid ühe õpilase kohta tiheasustusega linnades ja hajaasustusega maapiirkondades, on erinevus kuludes juba praegu Euroopa riikide võrdluses üks suurimaid. Raporti olulised poliitikasoovitused on jätkata ülemiste kooliastmete koondamist. Üld- ja kutsekeskharidust tuleb rohkem integreerida, edendada digiõpet ning arendada nõudepõhise ühistranspordi lahendusi.

Kolmas küsimus: "Kuidas mõjutab gümnaasiumiastme sulgemine seotud piirkondade elukeskkonda ja nende kohtade atraktiivsust inimeste elukoha valikul?" Vastus. Võrreldes 2010. aastaga, kui Eestis tegutses 224 gümnaasiumi, on omavalitsuste ja riigi koostöös jõutud 158 gümnaasiumiastmega koolini. Praxise uuring 2014. aastast "Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020" tõi välja, et gümnaasiumi valikul ei ole noore jaoks määrav kooli kaugus. Just nimelt gümnaasiumi valikul. Noor lähtub kooli valikul eelkõige oma huvidest ja gümnasistile sobivast õpikeskkonnast. Seda kinnitab ka gümnasistide praegune ränne, kus noored eelistavad kodukoha gümnaasiumi asemel kaugemat gümnaasiumi. Õpingutega jätkas 2020/2021. õppeaastal oma kodukoolis, see tähendab 1. kuni 12. klassiga gümnaasiumis, vaid 26% õppuritest. Näiteks 85% Viljandi valla gümnasistidest, 81% Tori valla gümnasistidest, 68% Lääne-Nigula valla gümnasistidest ei ole valinud oma vallas tegutsevat gümnaasiumiastmega kooli.

Praxise uuring "Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu prognoos aastaks 2020" kinnitab, et elukoha valikul on määravaks noorele perele tugeva põhikooli, mitte gümnaasiumi kodulähedus. Eestis on 79 kohalikku omavalitsust ja enamus üldhariduskoole toimib ka täna põhikoolidena. Eestis on 11 kohalikku omavalitsust, kelle territooriumil ei tegutse ühtegi gümnaasiumiastmega kooli, ning 13 kohalikus omavalitsuses ei pea gümnaasiumi mitte linn või vald, vaid riik. Gümnaasiumi või kutsehariduskooli mitteasumine õpilase elukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil ning üldkeskharidust andvate koolide pidamise üleandmine riigile ei ole takistanud õpilasel üld-, kesk- või kutseharidust omandada. Mina usun kohalike omavalitsuste võimekusse teha riigi ja suuremate omavalitsustega koostööd, et keskhariduse õppekohad oleksid noortele tagatud.

Neljas küsimus: "Kas Haridusministeeriumil on seatud numbrilised eesmärgid, kui palju gümnaasiumiastmeid loodetakse niinimetatud "koolivõrgu korrastamise" kava raames kinni panna?" Oma koolivõrgu otsused teeb iga koolipidaja ise. Gümnaasiumiastme sulgemine ei tähenda kooli sulgemist, vaid kooli tegevuse jätkamist tugeva põhikoolina. Riik on toetanud ja toetab jätkuvalt omavalitsusi, kellel on soov viia koolivõrk ja õppekohad kooskõlla juba toimunud ja prognoositavate demograafiliste muudatustega. Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüs näitab, et õpetajale on võimalik tagada õpetaja töötasu alammäärast circa 20% kõrgem palk, kui gümnaasiumiastmes on vähemalt 100 õppurit.

Viies küsimus: "Milline on Haridusministeeriumi hinnangul mõistlik koolitee pikkus? Kas päevas 80 kuni 100 kilomeetrit edasi-tagasi kodu ja kooli vahel sõitmist on teie hinnangul gümnasisti jaoks mõistlik ja tervislik?" Vastus. Seadus ei sea gümnaasiumi või kutseõppeasutuse õppurile koolitee pikkuse kriteeriume, aga 88% gümnasistidel väljaspool Tallinna, Tartut, Pärnut ja Narvat jääb koolitee pikkus alla 30 kilomeetri päevas, 6%-l on see kuni 50 kilomeetrit ja üle 50 kilomeetri on koolitee pikkus circa 7%-l gümnasistidel. Keskharidust omandavate õppurite rännet analüüsides ja tuginedes Praxise 2014. aasta uuringule, saab väita, et kodugümnaasiumi asemel kaugema kooli valinud gümnasistidele on huvidele ja võimetele vastava kooli valik määravam tegur kui koolitee pikkus. Riik ja kohalikud omavalitsused on taganud majutus-, transpordi- ja muude kulude toetuse just neile noortele, kes elavad kaugemal.

Riigigümnaasiumide loomine on regionaalpoliitiline projekt, et tagada igas maakonnas gümnasistile valikuid pakkuv ja sobiv õpikeskkond. See vähendab ka motiveeritud gümnasistide koondumist vaid Tallinnasse ja Tartusse. Gümnaasiumiõppuritega samaealised kutsekeskhariduse õppurid õpivad juba aastakümneid kas maakonnakeskustes või kaugemalgi. Nii üld- kui ka kutsekeskhariduse kättesaadavust ja koolivõrgu muudatusi peab toetama eelkõige mõistlik transpordikorraldus ja sellega Haridus- ja Teadusministeerium koostöös omavalitsuste ühistranspordikeskuste ja Transpordiametiga ka tegeleb. Õppuritel on võimalik valida, kas nad soovivad õpilaskodukohta või majutustoetust.

Kuues küsimus. See on nii pikk küsimus, ma võib-olla seda ette ei loe, et kasutada aega vastamiseks. Aga siin on põhimõtteliselt küsitud, kas saaks teha koostööd maapiirkondadega. Koolide omavaheline koostöö saab alguse koolipidajate, koolide ja kogukondade ühisest tahtest. Praktika on näidanud, et ühe koolipidaja käe all olevate gümnaasiumide koostöö on tulemuslikum. Seda me näeme ka riigigümnaasiumide puhul, kus on tõesti koostöö väga hea. Kohalikud omavalitsused on selge vastutuse määratlemist keskhariduse korraldamisel eelarve ja riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel toetanud. Endine Riigikontrolli juht ja praegune Eesti Vabariigi president Alar Karis märkis juba 2013. ja 2014. aasta aruandes, et sarnaselt omavalitsusreformiga, kus loodeti omavalitsuste vabatahtlikule ühinemisele, ei ole ka koolivõrgu korrastamine vabatahtlikkuse alusel kokkuleppeid oodates ulatuslikke muudatusi kaasa toonud. Kahe valitsemistasandi vahel jagatud vastutus gümnaasiumivõrgu korrastamise eest ei ole piisava kiirusega vajalikke tulemusi toonud. Aitäh!

23:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, nüüd on aeg Riigikogu liikmete küsimusteks. Martin Helme, palun!

23:32 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister, kõigepealt ma soovin teid kiita selle eest, et te olete üks neid väheseid ministreid, kes täna tööl on siin Riigikogu ees. Ja mul on küsimus ka. Me oleme aastaid kuulnud põhimõtteliselt sedasama juttu, mida praegu ka teie vastustest: et raha ei ole ja inimesi ei ole ja midagi teha ei saa. See on kapitulantlik pidev koomaletõmbamine ja allakäigu manageerimine.

Aga nüüd seoses Ukraina kriisiga on meil tekkinud tuhandeid ja tõenäoliselt kümneid tuhandeid inimesi, kes on vaja koolidesse panna. Nende jaoks me ju leiame raha. Kuidas me siis seda raha leiame, aga oma inimeste jaoks raha ei leia? Miks me motiveerime ikkagi rahaga seda allakäiku ja kokkutõmbumist, et säästa mingeid mõningaid miljoneid, kui me tegelikult oleme valmis leidma kümneid miljoneid, et majutada ära kümneid tuhandeid uusi õpilasi?

23:33 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Esiteks, riik täna toetab ka maapiirkondade koole. Nagu ma ütlesin, igal aastal saavad maapiirkondade väiksemad koolid õpetajate palkadeks lisatoetust. Riik on investeerinud riigigümnaasiumide võrgustikku, kus tõesti ka selgelt kahaneva rahvaarvuga maakondadesse on loodud tõesti rohkete võimalustega kaasaegsed õpikeskkonnad gümnasistidele. Ja hea meel on näha, et need gümnaasiumid on noorte seas populaarsed, et riigigümnaasiumide süsteem on hästi tööle läinud. Seal tõesti on palju valikuid noortele. Ka riigieksamite tulemusi vaadates me näeme, et riigigümnaasiumide tulemused on kõrged. Küsimus on selles, et kui palju kohalik kogukond on valmis peale maksma selleks, et hoida gümnaasiumiastet, teades samas, et makstakse palju peale, aga ei suudeta tagada sarnaseid tingimusi, nagu on maakonnakeskuste riigigümnaasiumides.

23:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun! 

23:35 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Kõigepealt tahan teid tunnustada: kahtlemata selle nädala kõige tublima ja julgema ministri tiitel läheb teile. Te pole absoluutselt peitu pugenud. Aitäh teile selle eest! Aga nüüd küsimus on see. See vabatahtlikule koolivõrgu optimeerimisele [suunatud] omavalitsuste motiveerimine – noh, tegelikult me saame ju aru, et selle [eesmärk] on kärpeülesanne, kokku tõmmata. Kas te nagu hinges olete rahul, kui omavalitsused hakkavad selle pakutud raha peale neid koole sulgema? Kuidas teile tundub?

23:36 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

See kindlasti ei ole kärpeülesanne, mida ministeerium omalt poolt toetab. Me ju teame, et on piirkondi, kus laste ja noorte arv on juba tänaseks oluliselt kahanenud ja kahaneb veel. Ja lihtsalt see on kohaliku kogukonna küsimus, kuhu me raha suuname või kui palju me oleme kogukonnana nõus peale maksma gümnaasiumiastme pidamisele. Sest väga palju makstakse peale. On kohalikke omavalitsusi, kus makstakse peale 80% võrreldes sellega, mida riik annab. Ja neid ei ole vähe, selliseid kohalikke omavalitsusi on mitu.

See ei ole mitte kärpimise eesmärgil tehtud. Lihtsalt kohalikul kogukonnal tuleb vaadata, kuhu raha suunatakse, kus on raha suunamisel kõige parem tulemus. Ma rõhutasin ka oma vastuses, et enamasti neid väikeseid gümnaasiumiastmeid peetakse üleval põhikooliõpetajate palgaraha arvel. Kas me tahame hoida kogukonnas tugevat põhikooli – see on uuringute järgi kohalikule elanikkonnale eelkõige oluline, et oleks tugev põhikool – või me nõrgestame põhikooli, hoides üleval gümnaasiumiastet ja makstes selle õpetajatele palka põhikooliõpetajate arvel.  

23:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

23:37 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Mis puudutab riigigümnaasiume, siis üks arhitekt ütles mulle, et vaadake, aga see ongi ju euroraha tinistamise projekt, hiljem antakse nad ilusti kohalikele omavalitsustele jälle tagasi. Need tehti selleks, et vastata [teatud] kriteeriumidele. Ei julge pead anda, et see nii on, aga nii ta väitis.

Ikkagi, miks me ei võiks investeerida rohkem nende gümnaasiumide [tugevatesse külgedesse]? Näiteks Kadrinas on väga tugeva identiteeditundega kool, korraldab seal oma väga spetsiifilist valdkonda, on väga arenenud teatud tehnilistel aladel. [Võiksime] tugevdada just neid karakteriga gümnaasiume. Näiteks riigikaitseõpe kuluks Tapa Gümnaasiumisse ära, tõmbaks üle Eesti inimesi kokku. Miks me ei võiks sinna rohkem investeerida, et hoida lapsi maal? Muidu kolivad veel Soome ja maakonnakeskustesse.

23:39 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Kui me vaatame numbreid, siis Eesti riik investeerib haridusse Euroopa Liidu ja ka OECD riikide seas väga palju. Me oleme hariduse usku rahvas ja meie eelarvest läheb haridusse märkimisväärsel hulgal raha. Samal ajal me näeme, et meie õpetajate palgad on absoluutses madalseisus võrreldes teiste riikidega. Me oleme OECD riikide hulgas viimased koos Lätiga ja samal ajal suhtena SKP‑sse me investeerime haridusse väga palju.

Kuhu see raha läheb, kuhu see haridusse suunatud raha läheb? See haridusse suunatud raha läheb ebamõistlikusse koolivõrku ja sellest on tegelikult kohe väga kahju, sellepärast et meie õpetajad väärivad oluliselt kõrgemat palka. Meil on majas tehtud erinevate kohalike omavalitsuste puhul sellist nii‑öelda paberi peal – seda loomulikult saab ka kritiseerida – koolivõrgu reformi. Sealt tuleb väga selgelt välja, et näiteks kui on seitse kooli ja neist paaris või ühes koolis gümnaasiumiaste kaotada ja teha veel mõned üksikud muudatused, siis olemasoleva rahaga võiks kohe piirkonna õpetajate palga tõsta üle 2000 euro.

Ma saan aru, et koolivõrgu korrastamine on alati väga emotsionaalne, aga mina haridusministrina mõtlen eelkõige sellele, kuidas tagada kvaliteetne haridus, kvaliteetse hariduse kättesaadavus. Kõik andmed näitavad, et gümnasistile ei ole reeglina probleem käia maakonnakeskuses koolis, mis on kvaliteetne, mis pakub rohkeid võimalusi õppida vastavalt oma huvidele. Ja need tulemused on ka väga head. Samal ajal saavad õpetajad korralikku palka, on motiveeritud. Jah, ma mõistan, et kohalikul tasandil on neid otsuseid raske teha, ja sellepärast need otsused ka nii raskelt tulevad. Neid ongi raske teha. Aga ma ei arva, et neid ei peaks tegema, sellepärast et need on rasked otsused.

23:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

23:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kiidan ka mina omalt poolt, et te olete ainukene ministrite seltskonnas, kes tööajal ei maga, ja olete tulnud meie ette. Nii et siiras tunnustus. Aga vaatame neid väikseid maagümnaasiume, kus õpetajate keskmine palk on nigelam, kui tegelikult peaks olema. Minu küsimus on, kui palju see tegelikult maksma läheks, kui riik selle asja ära klatiks. Mitu miljonit oleks vaja selleks, et ei peaks põhikooliõpetajate kõhu kõrvalt seda raha otsima?

23:43 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Mul ei ole seda kohe võtta, mitu miljonit oleks vaja juurde lisada, selleks et väikeseid maagümnaasiume elus hoida ja pakkuda õpetajatele lisaraha toel konkurentsivõimelist palka. Aga teate, ma ütlen teile täitsa siiralt, et see tekitaks haridusvaldkonnas väga suuri pingeid. Juba praegu need õpetajad õpetavad oluliselt väiksemaid klasse. On suur vahe, kas õpetaja parandab kümne lapse kontrolltööd või 33 lapse kontrolltööd, ja siis nad saavad võrdselt ühepalju palka. See ei tundu kuidagi õiglane. 

Juba täna on neid pingeid, aga kui me maksaksime väikeste piirkondade õpetajatele olemasolevale lisatoetusele lisaks veel miljoneid, siis see tekitaks valdkonnas ebavõrdsust. Kui ma vaatan siin andmeid, noh, võtame näiteks Häädemeeste Keskkooli, seal on 28 õpilast gümnaasiumiastmes ja kohalik kogukond maksab peale 183,29% võrreldes sellega, mida riik on maksnud. Selliseid kohalikke omavalitsusi ja koole on mitu siin tabelis.

23:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun! 

23:44 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minu respekt teile kui ainukesele ministrile, kes tuli täna Riigikogu ette! Aitäh!

Ma kirjeldan teile üht stsenaariumi. Kui tekib sõja- või ükskõik mis olukorras elektrikatkestus, siis tegelikult Lasnamäe-suuruses linnaosas 100 000 inimest peab sealt lahkuma. Vesi ei tule ja kanalisatsioon ei tööta. Poodi ei saa, sellepärast et terminalid ei tööta. Kuhu nad lähevad? Nad lähevad maale. Sest maapiirkond on see, mis toidab, katab, majutab, soojendab, kus nad saavad elamist. Sisuliselt on tegemist meie tagalaga riigikaitse mõttes. Selleks, et see tagala töötaks, peaks seal olema noored pered, kes suudavad majandust edendada. Öelge mulle palun, kas minu mõttekäik on vale või õige?

23:45 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Ma olen korduvalt öelnud, et mina olen haridus- ja teadusminister ja vastutan selle eest, et meie lapsed ja noored saaksid väga head haridust, saaksid ka gümnaasiumiastmes olles väga head haridust. Ja ma sugugi ei arva, et väikseid maakoole peaks sulgema. Ma arvan, et põhikooli tasandil mida lähemal kool on, seda parem. Täna me räägime siin gümnaasiumiastmest, suurtest inimestest, kellel on välja kujunenud omad huvid. Ja meie eesmärk on, et me saaksime pakkuda kõigile noortele lähtuvalt nende huvidest võimalikult head haridust. Ja tänased andmed näitavad, et ka nendes piirkondades, kus noortel on võimalus jätkata õppimist oma kodugümnaasiumis, valdav enamus seda ei tee.

23:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

23:46 Heiki Hepner

Aitüma, hea istungi juhataja! Hea minister! Te mainisite, et väikese õpilaste arvuga klassi õpetaja saab palka sama palju kui suure õpilaste arvuga klassi õpetaja. Selles mõttes on see tõsi, et on miinimumpalk, mida tuleb maksta, kui sa lähed klassi ette. Aga täna ju annab omavalitsustele sihtfinantseeringuna raha riik ja riik ei eralda raha kõigile võrdselt vastavalt õpetajate arvule või klasside arvule. Seal on oma normkoormus, kui suur see peab olema. Ja see on muidugi omavalitsuse autonoomia küsimus, kas ta paneb ise sinna juurde sinna või siis [valib] optimeerimise. Aga minu küsimus on hoopis selline. Mis on teie isiklik arvamus, kui palju peaks ühes klassis gümnaasiumiastmes õpilasi õppima, et omavalitsusel oleks mõistlik seda pidada?

23:47 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et gümnaasiumiastmes peaks olema vähemalt 100 õpilast. Ma tean, et on gümnaasiumide juhte, kes ütlevad, et alla 500 õpilase gümnaasiumi ei ole. (Saalist öeldakse midagi.) Jaa, kolme astme peale kokku, gümnaasiumiastme peale kokku 100 õpilast. Aga ma tean, et see on väheambitsioonikas, väga paljud arvavad, et see arv peaks olema oluliselt suurem.

Samas ma mõistan, et teatud piirkondades, kus on 80, 90, 100 õpilast, on gümnaasiumi samuti vaja ja need gümnaasiumid suudavad ka tõesti anda mitmekülgset haridust. Aga kui gümnaasiumiastme peale on 19 õpilast, 29 õpilast, 26 õpilast, siis on raske ette kujutada, et need noored saavad võrdväärselt teistega väga head haridust, milleks maakonnakeskuses neile tegelikult tingimused on loodud.

23:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

23:48 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea proua peaminister! Nii see mulle tundub. Kui vaadata seda, et ülejäänud lasid kõik kuidagi jalga, ja arvestada, et üks endine peaminister, Andrus Ansip, ütles, et teie olete tema järgmine mantlipärija, siis [tundub] see õigustatud olevat. Teie olete oma tööga hästi hakkama saanud. Te olete veenev, te olete usutav, teil on empaatiavõime ja te ei alusta kõiki vastuseid klassikaliste bingo‑küsimustega, et aga mis te ise seal tegite. Mu küsimus on lihtne: kui suur on tegelikult keskerakondliku Tallinna vastuseis sellele, et Ukraina sõjapõgenikud suunata eestikeelsesse, Eesti-meelsesse koolisüsteemi? Tema soovib kõike vastupidi. Kui suur see on, oskate öelda? Me oskame ridade vahelt ka lugeda.

23:50 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma olen täitsa kohmetu kohe. Ma ei tea, millega ma selle au olen ära teeninud, et iga küsimus algab komplimendiga. Seda võib juhtuda küll ainult vahetult enne südaööd Riigikogu saalis, aga siiski ma olen väga tänulik nende komplimentide eest. Aga ma pean muidugi ütlema, et Kaja Kallas on väga hea peaminister ja praegusel ajal on tema anded minu meelest eriti avaldunud. Mina kindlasti ei oleks tänasel hetkel parem peaminister kui Kaja Kallas. Ta saab oma tööga väga hästi hakkama. Mina kindlasti nii hästi hakkama ei saaks, aga ma püüan oma rollis anda oma parima.

Kui rääkida sõjapõgenike suunamisest meie haridussüsteemi, siis alguses, kui hariduse infosüsteemi andmeid hakati sisestama, siis tõesti väikeste numbrite pealt oli näha, et pea pooled lapsed suunati venekeelsesse haridussüsteemi. Õnneks viimaste andmete järgi on 622 last hariduse infosüsteemis registreeritud ja nendest enam kui pooled on eestikeelses haridussüsteemis ja alla 20% – see oli 17% – on suunatud venekeelsetesse lasteaedadesse või koolidesse. Ja need suunamised on olnud lastevanemate soovil. Neid ei ole kohalik omavalitsus ise kuidagi sunniviisiliselt suunanud, vaid need suunamised on olnud lapsevanema soovil. Mina ei näe seda, et Tallinna linn kuidagi sunniviisiliselt suunaks lapsi venekeelsesse haridussüsteemi.

23:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, hea minister! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja enne, kui ma annan sõna Tarmo Kruusimäele, küsin, kas arupärijate nimel soovib keegi sõna võtta? Ei paista. Siis palun, Tarmo Kruusimäe! 

23:52 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head rahvaasemikud, kes te loomulikult jälgite meid praegusel hetkel enda töökabinettidest, aga ei julge siia saali tulla, eriti need, kes on komisjoni nimel ettekandjad! No ja need üksikud, kellel kabinetis monitor ei tööta! Hea proua peaminister, tagasihoidlikkus on see, mis kaunistab teid. See [on] harv juhus, kui opositsioon kiidab koalitsiooni.

Aga see on tänane päev. Eilne päev on tegelikult meile äärmiselt märgiline. Meil oleks teile mitmeidki küsimusi kas või sellest, et põhiseaduskomisjon ja kuskilt ametnikud tulid välja, külg ees. Me rääkisime täna siin, menetlesime välismaalaste seadust ja seal väideti, et sõjaline konflikt Ukrainas algas 24. veebruaril aastal 2022. Aga me kõik teame, et see algas 2014. aasta märtsis, mil Krimm okupeeriti, annekteeriti. Ma tean öelda täpselt seda, et 27. märtsil Donetski Šahtjori ja Harkivi fännid, kes enne kaklesid, olid ühes rongkäigus ja laulsid seda ukraina rahvalaulu "Putin huilo".

Sõjas tuleb valida pooli ja praegusel hetkel on [vastakaid arvamusi], kuidas Ukraina sõjapõgenikke tuleb käsitleda. Ma ütlen siiralt, et siin enamik Riigikogu liikmeid ikkagi soovib neile inimestele [head], sest me [teame], et kunagi, 1944. aastal siit lahkunud inimestel ei olnud kerge alustada võõral pinnal [uut] elu.

Selle pärast võib ettenägelikult [öelda], et kui me räägime väikeste maakoolide sulgemisest, siis me soovime, et valglinnastumine lõpeks. Et me hajaasustuses saaksime [ukraina õpilasi] jagada ühtselt, et nad ei jääks kuskil oma kogukonda, aga neil säiliks oma rahvuskeeles õpe. Me teame, et [nende seas] on 350 haridustöötajat. Aga ma tean Tallinna linnavolinikuna ka seda, et peaaegu kaks nädalat tagasi linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et eestikeelsetel koolidel puudub võimekus [ukraina lapsi] vastu võtta ja sellepärast nad suunataksegi Tallinnas peamiselt venekeelsetesse koolidesse. Täna ütles Mihhail Kõlvart juba välja ka sõnumi, et liigne ukrainlaste abistamine võib venekeelse elanikkonna või valijaskonna väga murelikuks teha.

Tegelikult ongi ajad ärevad. Loeme vaid neid sõnumeid. Tuletan meelde, et Donetskis ja Luhanskis andsid inimesed allkirja selle eest, et neil säiliks õigus rääkida vene keeles. Sest Ukraina tahtis vastu võtta seaduse, et nende riigikeel on ukraina keel. Aga teisi keeli ei keelataks. Ja inimesed andsid heauskselt allkirja, aga nad ütlesid, et me ei andnud allkirja selleks, et te pöörate elu siin kõik sassi.

Võib-olla ma olen natuke paranoiline, aga ma olen nendest kriisidest ja sündmustest liiga palju isiklikult osa võtnud. Väga paljud parema sektori inimesed ja väga paljude erinevate klubide vingemad ja rajumad jalkafännid on surnud enda kodumaa eest. Neil kõigil oli võõrandamatu õigus näha enda klubi ilusaid mänge. Ja kui ma näen samasuguse mustri kordumist siin, siis meil ei ole pikka pidu. Me teame, et Venemaa võimekus ebastabiilsust külvata, siia inimesi mehitada kuskile on hirmuäratav.

Sellisel keerulisel ajal me vajamegi tegelikult ministrit, kes hoolimata sellest, et võib-olla koalitsiooni vahel on asjad lappama läinud, söandab siiski tulla tööandja juurde. Ja see teeb teile au, proua peaminister. Me oleme tänulikud teile selle eest. Suur tänu! Slava Ukraini! Slava natsii!

23:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

23:57 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Haridusküsimus on ühes omavalitsuses, olgu ta linn või vald, vaieldamatult erakordselt oluline ja selles mõttes vääriks teid küll justkui peaministriks tituleerida – te juhite nii olulist valdkonda, nagu seda on haridus. See on üks valdkond, millele meie omavalitsused tegelikult tuginevad, see on vaieldamatult üks vundamendikivi. Ja on päris selge, et sellepärast tuntakse nende teemade pärast võib-olla natukene rohkem muret kui mõne teise küsimuse pärast, mis omavalitsusi või meie maaelu puudutab, sest teistpidi jälle eks Eesti riik ikkagi tugineb eelkõige tugevatele omavalitsustele.

Olles ise endine omavalitsusjuht, ma natukene avaks omavalitsuste [probleeme] hariduse või õigemini gümnaasiumi küsimustes. Tõepoolest, ka mina ei ole seda meelt, et kui on 20–30 õpilast kolme aasta peale gümnaasiumiastmes, siis see on väga jätkusuutlik või väga kerge omavalitsustel pidada.

Eks see ongi omavalitsuse autonoomia küsimus, kui palju ta tahab ise juurde panustada, et gümnaasiumi pidada. Olen väga seda meelt, et kui sada õpilast tuleb kokku või ehk isegi tasuks see piir veel natukene allapoole lasta – 25 õpilast on üks normaalne klassikomplekt ja kui me selle suudame ära täita, see tähendab kolme aastaga 75–80 õpilast –, siis minu meelest see on juba koht, kus peaks riik ütlema, et kui seal on tagatud ka kvaliteet, siis on väga hästi. Meil on maakohas gümnaasium tagatud.

Ma natukene ka avan, miks on tegelikult hästi. Ei ole päris igal pool ka nii, et suur gümnaasium hoiab rohkem kulusid kokku. Kui riigigümnaasiumide tegemine algas, siis väga tugevalt propageeriti, sealt tuli täpselt [selline sõnum], et meil peaksid olema Eestis gümnaasiumid, kus on 500 õpilast, 600 õpilast, isegi 700 õpilaseni, öeldi, tuleks tegelikult minna. Ja kõik, mis on alla selle, on tegelikult mitteoluline. No siis saadi aru, et tõepoolest Hiiumaale, no pagan, ei anna niisugust gümnaasiumi teha. Siis hakati vaikselt otsima ka väiksemaid numbreid.

Aga kas või selline lihtne asi nagu koolitranspordi korraldamine maakohas. Saan rääkida täiesti omaenda praktikast. Kui meil oleks Kohila vallas kaotatud ära gümnaasium, siis me oleks pidanud sisuliselt topelt maksma koolitranspordi eest, sest ei oleks kattunud sugugi need ajad, mil oleks pidanud toimetama osa lapsi põhikooli ja teisi kas Raplasse või Tallinnasse gümnaasiumisse. Lihtsalt oleks pidanud panema topeltbussid käima ja loomulikult topeltbussid oleks maksnud ka topeltraha. Nii et ei ole alati see kokkuhoid kuidagi tagatud.

Aga võtame õpetajad põhikooli kolmandas astmes, kus hakatakse õpetama keemiat ja füüsikat ning bioloogia tuleb loodusõpetuse asemel. Tegelikult on nendes ainetes raske üldse aineõpetajaid saada, aga kui sa lähed kuskil maakohas rääkima, et mul oleks vaja võib-olla 0,3 ...

Palun kolm minutit lisaaega.

00:01 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun.

00:01 Heiki Hepner

... et mul on vaja 0,3 koormusega või 0,4 koormusega õpetajat, siis see oleks väga keeruline. Kui sa suudad pakkuda täiskoormust, siis on märksa lihtsam tegelikult seda kohta täita. Uskuge, päris paljudele õpetajatele on see tõsine motivatsioon, kui ta saab õpetada gümnaasiumiastmes. Seda tegelikult ei maksa ka alahinnata. Nii et need on sisulised plussid, mida peaks ka kindlasti arvestama.

Ma tõesti ei ole praegu teinud statistilist analüüsi, matemaatilist statistilist analüüsi kooli gümnaasiumiastme suuruse ja eksamitulemuste [seose] kohta, aga kindlasti ei ole see seos kuigi tugev. Julgen seda ütelda varasemast kogemusest. Mida suurem gümnaasium, seda paremad riigieksamite tulemused? Tegelikult on lausa nii, et mõnel juhul suured koolid jäävad valdavalt alla omavalitsuste poolt peetavatele gümnaasiumidele. On ka selliseid maakondi olemas. Nii et see ei ole päris üks ühele. Muidugi on ka teistsuguseid näiteid, sellepärast ma julgengi arvata, et seal ei ole väga sellist üks ühele seost.

Ja võib-olla viimane näide, õpilaskoha maksumus. Noh, mõnes mõttes võime ütelda, et avalik sektor, omavalitsus ja riik kokku – pole ju vahet. Võiksime vaadata, mis see ühiskonnale maksma läheb. Ja selles on oma iva sees. Teine pool on see, et omavalitsuste autonoomia on oluline ja peaksime mõtlema, kuidas me seda tegelikult saame hoida ja austada.

Aga kui me võtame ka investeerimiskomponendi arvesse, siis ma julgen arvata, kuigi ma ei ole nüüd viimaste aastate kohta arvutusi teinud, et mõned aastad tagasi oli see riigigümnaasiumides suurem kui omavalitsuste koolides. See on asi, mille kohta mõned inimesed ütlevad, et nojah, see [summa] ei saa omavalitsustes väga suur olla, sellepärast et omavalitsustel ei ole ju raha. Riigil on see võimalus olemas, riik on teinud investeeringud ära, riik suudab maksta, suudab õpetajatele palka maksta.

Aga teistpidi võime vaadata nii, et meil on üks avalik sektor, üks rahakott, mille abil me saame teatud teenuseid pakkuda. Siin ei ole kõik mustvalge. Nii et ma arvan, et seal, kus on võimalik gümnaasiumiastet hoida, tasub selle nimel pingutada. Kus ikkagi vähemalt 75–80 õpilast õpib gümnaasiumis, seal kindlasti peaks maagümnaasium säilima. Aitäh!

00:05 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

00:05 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Head kolleegid, kes veel sellisel kellaajal hilisöösel meid kuulavad! Väga huvitav, väga hea oli kuulata ministri ettekannet. Kõik oli väga loogiline ja selge, ka väga lihtne. Ja tundus väga põhjendatud kõik see, mida minister meile siin esile tõi seoses maakoolide sulgemisega.

Aga siin on ka üks väga suur aga. Kõik sõltub sellest, millisest aspektist me sellele probleemile läheneme: kas me lähtume lihtsalt kulupõhiselt, vaatame, kui palju raha on, kui palju me kuskilt kokku saame hoida, või me lähtume hoopistükkis märksa laiemast vaatenurgast, lähtume sellest, kas elu on Eestis kõikjal võimalik ja mis me selleks saame teha, et see nii oleks. Maakoolide küsimus on täiesti otseselt regionaalpoliitika küsimus ja ka meie maaelu jätkusuutlikkuse ja jätkuvuse küsimus, mida ei ole võimalik lihtsalt rahas rehkendada ja eurosid kokku lugedes lahendada.

Meie ülesanne on tegelikult hoopis teine. Meie ülesanne ongi see, et Eesti küla jääks püsima, et maa-asulad jääksid püsima, et meie inimesed ei koonduks ainult mõnda tõmbekeskusesse, Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse ja võib-olla veel mõnda suuremasse kohta, vaid et elu oleks võimalik igal pool ja et ka ääremaad ei jääks tühjaks, et nii-öelda suits oleks igas külas, ja mida rohkem, seda parem.

Tänane olukord on tingitud ju sellest, et meil puudub absoluutselt regionaalpoliitika, mis seisaks selle eest, et kõikjal oleksid töökohad, et oleksid vajalikud teenused, poed, postkontorid, pangad ja siit edasi ka koolid ja lasteaiad. Tegelikult me oleme 30 aastat lasknud kõigel isevooluteed minna. Siin mõni aasta tagasi läbi viidud regionaalreform, mis tegelikult mitte mingisugust sisulist edasiminekut ei toonud, muutis ainult omavalitsuste piire ja enamikul juhtudel täiesti ebaloogilises suunas. Ka see on mõjunud just nimelt ääremaastumist soosivalt ja toonud tagajärjena kaasa inimeste lahkumise paljudest kohtadest. Meie ülesanne oleks saavutada just nimelt vastupidine.

Kui ministrilt küsiti, kui palju läheks maksma see, et me tagaksime maagümnaasiumide püsimise, ja kui palju [on juurde vaja] õpetajate palkadeks, siis ministril kahjuks vastust ei olnud. See näitab seda, et ei olegi olnud soovi tegelikult selles suunas sellele küsimusele läheneda.

Üks, mis me kuulsime, oli see, et kui me nii talitaksime, siis see tekitaks õpetajate seas ebavõrdsust. Kuskil on 33 õpilast ja teisal kümme ja ikkagi peaks justkui õpetajatele maksma sama suurt palka. Aga kui me nii teeksime, siis see kindlasti lahendaks maakoolide, ka maagümnaasiumide õpetajate puuduse probleemi, sest kindlasti paljud õpetajad eelistavadki väiksemat koormust. Ja nii me saaksime selle õpetajakaadri tagasi. Linnades niikuinii ei ole sellega nii suurt probleemi.

Ma palun lisaaega.

00:10 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun.

00:10 Henn Põlluaas

Ja kõige sellega, kogu selle probleemipuntraga – see regionaalpoliitiline küsimus ja elu võimalikkus maapiirkondades ja ääremaadel – seostub täiesti otseselt riigi julgeolek. Kui meil ikkagi suur osa Eestimaast tühjeneb, siis ei ole ju võimalik tagada, et meil oleks tervet riiki kattev maakaitsevõrgustik, Kaitseliit. Me näeme seda juba täna, et Kesk-Eestis ja ka Lõuna-Eestis ja saartel, kust regionaalpoliitika puudumise tagajärjel on inimesed sunnitud lahkuma, sest puuduvad töökohad, puuduvad teenused, ei ole meil ka toimivaid Kaitseliidu üksusi. Eriti praeguses olukorras, kus maailm on hulluks läinud Venemaa ja Putini hullumeelsete imperialistlike ambitsioonide tõttu, on just see ääretult oluline, et me saaksime inimesed tagasi juurte juurde.

Nii et mina pean küll äärmiselt oluliseks just nimelt vastupidist tendentsi. Mitte seda, et me vaatame kõike kulupõhiselt, et me juhime riiki justkui mingit aktsiaseltsi, mis peab olema väga kasumlik ja kus me saame igasuguseid kulusid vältida. [Hästi] toimivat riiki, mis suudaks pakkuda oma inimestele normaalset elu kõikjal, ei ole võimalik sellisel kombel juhtida, sest selle tulemusel ju koondumine üha süveneb. Ka senised väiksemad tõmbekeskused sulavad suuremate tõttu ära ja lõpuks ei olegi meil enam mitte kuskil maapiirkondades, ammugi veel ääremaadel võimalik kuulda lapse naeru või näha kuskil noort peret või üleüldse elu. Nii et mina panen südamele proua ministrile ja ka tänasele valitsusele, et me vaataks sellele asjale hoopiski teistsuguse pilguga. Aitäh!

00:13 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Kas minister soovib omalt poolt sõna? Ei soovi. 


10. 00:13 Arupärimine laste huvihariduse ja -tegevuse toetuse vähendamise kohta (nr 117)

00:13 Aseesimees Martin Helme

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Selleks on samuti arupärimine: Riigikogu liikmete Eduard Odinetsi, Helmen Küti, Indrek Saare, Jaak Juske ja Lauri Läänemetsa 9. veebruaril käesoleval aastal esitatud arupärimine laste huvihariduse ja -tegevuse toetuse vähendamise kohta. Arupärimine number 117. Arupärijate nimel tuleb ilmselt ette kandma Indrek Saar.

Palun, Indrek Saar!

00:13 Indrek Saar

Tänan sõna andmast, istungi juhataja! Lugupeetud haridus- ja teadusminister! Head kolleegid, nii palju kui meid siia jäänud on, ja tublid teenistujad, kes te peate taas kord üle kesköö siin saalis vastu pidama! Meil on arupärimine seoses laste huvihariduse ja -tegevuse toetuse vähendamisega. Nimelt, käesoleva aasta riigieelarves vähendas valitsuskoalitsioon kohalikele omavalitsustele suunatud laste huvihariduse ja -tegevuse toetust 4 miljoni euro võrra. Sellega seoses on meil kolleegidega haridus- ja teadusministrile kuus küsimust.

Kõnealuse kärpe teemalistes aruteludes on minister meile Riigikogu ees varasemalt kinnitanud, et omavalitsustel on piisavalt täiendavaid vahendeid, kompenseerimaks riigieelarvelise huvihariduse ja -tegevuse toetuse vähenemist. Meil on kohtade pealt informatsiooni, et paraku see sugugi mitte igal pool nii ei ole. Ja sellepärast me palumegi põhjalikumat ülevaadet sellest, mis see tegelik seis on, sealhulgas loomulikult ka silmas pidades seda, et kiire hinnatõus on tekitanud veel täiendava koormuse nii huviringide kui spordiklubide jätkusuutlikkusele.

Seega loodame, et minister annab meile põhjaliku ülevaate ja täiesti mõistan, et kuna meie küsimused on üsna detailsed, siis on osa nendest vastustest ilmselt targem kirja teel edastada. Aitäh!

00:15 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd palun vastama minister Liina Kersna.

00:15 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Suur tänu, hea Riigikogu aseesimees! Head arupärijad! Aitäh taas kord võimaluse eest rääkida huviharidusest, mis on tõesti äärmiselt oluline hariduse valdkond. Teeme ministeeriumis pingutusi ka selle nimel, et huvihariduses omandatud teadmised ja oskused oleksid rohkem arvestatud ka formaalhariduses. Seda püüame ka õppekavade arenduses arvesse võtta. Igal juhul on tegemist väga olulise valdkonnaga. Aga alustan vastamist.

"Miks olete ministrina on pidanud õigeks kärpida laste huvihariduse toetust?" Olen ka varem korduvalt öelnud, et olukorras, kus iga minister pidi leidma koha, kus kulusid vähendada, lähtusin ma põhimõttest, mis on seaduse järgi riigi ülesanne ja mis on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on seaduse järgi tagada huvihariduse ja ‑tegevuse korraldus. Riigi ülesanne näiteks on pidada haridustöötajate liiduga palgaläbirääkimisi ja tagada õpetajatele konkurentsivõimeline palk. Ja sellest saigi lähtutud. Ja otsus ei olnud mitte kaotada riigipoolne täiendav toetus huvihariduse ja ‑tegevuse korraldamiseks, vaid seda vähendada. Praegu saavad kohalikud omavalitsused enam kui 10 miljonit eurot huvihariduse ja ‑tegevuse toetust.

Küsimus: "Kas peate õigeks, et valitsus tegi vastava olulise mõjuga otsuse kohalike omavalitsustega läbi rääkimata?" Ma tõesti ei pea seda õigeks ja see oli minu viga, aga ma pidin neid otsuseid langetama väga lühikese ajavahemiku jooksul. Ja tegelikult pärast sai kohalike omavalitsustega korduvalt kohtutud sel teemal ja ka selgitatud. Kokku on toimunud kohalike omavalitsustega sel teemal 12 kohtumist ametnike tasandil ja on ka arutatud, kuidas seda täiendava toetuse skeemi edasi arendada ja millised on olnud selle toetusskeemi probleemid.

Näiteks on välja toodud, et noortevaldkonnas puudub terviklik kvaliteedijuhtimise süsteem, puudub kvaliteetne ja ühetaolistel alustel põhinev andmekorje kohalikul tasandil loodud võimaluste ja noorte osaluste kohta, sealhulgas huvihariduses ja ‑tegevuses. Kvaliteedi hindamine ei toimu regulaarselt kõigis kohalikes omavalitsustes, olemasolev hindamisvorm on kohmakas ja vajab kaasajastamist, tähelepanu vajab huvikooliõpetajate ja huviringijuhendajate väärtustamine, kohalikud omavalitsused vajavad nõustamist ja juhendamist täiendava toetuse sihipärasel kasutamisel.  Need on siis need probleemid, mis on tõstatunud nendel kohtumistel.

Toetust on antud alates 2017. aastast ning eelmisel aastal toimunud ühiste arutelude tulemusel tekkis vajadus täiendava toetuse rahastusmudeli analüüsiks. Kohalikele omavalitsustele eraldatava huvihariduse ja -tegevuse täiendava toetuse rahastusmudeli analüüs jätkub ka sel aastal. Oleme võtnud eesmärgiks analüüsida selle toetuse mõju koos teiste noortevaldkonnas jagatavate toetustega, selgitamaks välja toetuste eesmärgipärasus ja maksimaalne kasu just nimelt noortele.

Kolmas küsimus: "Kõnealuse kärpe teemalistes aruteludes kinnitasite meile Riigikogu ees, et omavalitsustel on piisavalt täiendavaid vahendeid kompenseerimaks riigieelarvelise huvihariduse ja -tegevuse toetuse vähenemist. Palume ülevaadet, kui paljudes omavalitsustes on valdkonnale ette nähtud vahendid kokku vähenenud, kui paljudes suurenenud ja kui paljudes jäänud samaks? Palume ülevaadet omavalitsuste lõikes." Vastus. Kõnealune toetus on täiendav meede kohalike omavalitsuste toetamiseks, et tagada 7–19-aastastele noortele süsteemne juhendatud huvihariduse ja ‑tegevuse kättesaadavus ja mitmekesisus. Eesmärk on suurendada nende võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid valitud huvialal. Huvihariduse ja ‑tegevusega kaasnevaid püsikulusid kõnealuse toetusega ei rahastata. Kohalike omavalitsuste huvihariduse ja ‑tegevuse 2022. aasta planeeritavate kulude kohta saab ülevaate alles mais, kui omavalitsused on oma eelarved vastu võtnud ja Rahandusministeeriumisse koondub sellekohane esmane ülevaade.

Toetussumma muutumise kohta võib aga öelda, et riiklik huvihariduse ja ‑tegevuse täiendav toetus väheneb sel aastal valdava enamiku jaoks ehk 77 omavalitsuses 79-st. Kahe omavalitsuse jaoks toetus hoopis kasvab. Keila linnal kasvab toetus 790 eurot ja Ruhnu vallal 1817 eurot, ja seda seetõttu, et Ruhnu vallas on kasvanud toimetulekutoetust saavate perede arv ja Keila linna on tulnud juurde puudega noor, kelle puhul on ette nähtud lisatoetus.

Toetuse vähenemise suurus on omavalitsuseti aga väga erinev. Kõige rohkem on neid omavalitsusi, kelle toetussumma väheneb 30 000 – 50 000 eurot. Neid on 43% omavalitsustest. Näiteks Paide  linnas vähenes toetuse suurus 110 000 eurolt 76 000-le, vähenedes siis 31%. Mulgi vallas vähenes toetuse summa 202 000 eurolt 163 000 euroni ehk 19%. Konkreetsete kohalike omavalitsuste lõikes toetused aastal 2021 ja 2022 ja muutuse kahe aasta vahel – need ma saadaksin teile hea meelega kirjalikult ja te saate ise neid täpsemalt analüüsida.

Neljas küsimus: "Kui palju lapsi käib kõnealuse toetuse kärpe tõttu sel aastal vähem huviringides ja spordiklubides? Kui paljude laste jaoks on tõusnud osalustasu võrreldes eelmise aastaga? Palume ülevaadet omavalitsuste lõikes." Nüüd tuleb jälle öelda seda, et nii nagu kohalikud omavalitsused ise ka aruteludel välja tõid, meil tegelikult puudub ülevaade sellest, kui palju kusagil kohalikus omavalitsuses makstakse huvihariduse eest, kes maksab, kui palju ja mille eest. Sellist tervikülevaadet riigil ei ole. Aga me püüame koostöös kohalike omavalitsustega saavutada, et tekiks selline ühtne register, et need andmed oleksid näha.

Aga mida me siis näeme? Me näeme huvihariduses osalemiste arvu – huvitegevuses mitte, aga just huvihariduses, kus õpe toimub õppekavade alusel. Need andmed on hariduse infosüsteemis näha. Käesoleval õppeaastal on huvikoolides õppima registreeritud rohkem 7–19-aastaseid noori kui eelnevatel aastatel. Võrreldes eelmise aastaga on käesoleval õppeaastal registreeritud õpilaste arv tõusnud rohkem kui 4500 õpilase võrra, küündides esimest korda üle 84 000 õpilase, täpsemalt 84 244 õpilast. Näiteks, õppeaastal 2016/2017 oli veidi üle 64 000 õpilase huvihariduses ja eelmisel aastal siis veidi alla 80 000.

Kui vaadata huvikoolides olevate unikaalsete noorte arvu muutust omavalitsuseti, siis rohkem kui pooltes kohalikes omavalitsustes on sel õppeaastal osalevate noorte arv võrreldes eelmise õppeaastaga tõusnud, 14 kohalikus omavalitsuses on vähenenud 10 noore võrra ja 21 kohalikus omavalitsuses on vähenenud rohkem kui 10 noore võrra. Kõige suurem noorte arvu langus on toimunud Narvas ja Kohtla-Järve linnas, vastavalt 269 ja 119 noore inimese võrra, ja kõige vähem, ühe õpilase võrra on vähenenud osalus Häädemeeste ja Kuusalu vallas ning Maardu linnas.

Õppemaksust. Õppemaksu suuruse kehtestab huvikooli pidaja ning selle suuruse kohta, nagu ma ütlesin, üleriigilisi andmeid ei koguta. Küll aga toob uuring "Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga 2020" välja, et valdava enamuse noorte hinnangul ei tehta noorsootöötegevustes, näiteks huvihariduses, avatud noorsootöös, noortemalevates osalemiseks kulutusi. Huvihariduses on igakuine kulu valdava enamuse vastajate hinnangul olnud 26–50 eurot. Kohalike omavalitsuste lõikes osalustasude andmeid ei koguta.

Viies küsimus: "Millist mõju omab kõnealune eelarvekärbe laste vaimsele ja füüsilisele tervisele?" Rääkides noorte vaimsest tervisest, ei saa loomulikult üle koroonapandeemiast tingitud distantsõppele suunamise negatiivsest mõjust. Sellest on palju räägitud ja selle kohta on tehtud palju uuringuid.

Kuna huvihariduses osalemine toetab ka uuringute põhjal tõesti selgelt laste ja noorte vaimset tervist, siis olen ka isiklikult hoidnud äärmiselt jäika joont, olles haridus‑ ja teadusminister, et hoida ka huviharidust üldhariduskoolide kõrval lahti. See surve oli korduvalt, et kui koole kinni ei pane, siis paneme vähemalt huvihariduse kinni, et lapsed vähem liiguksid ja võimalikku viirust levitaksid. Aga Haridus‑ ja Teadusministeerium oli selgelt selle vastu, just nimelt viidates ka uuringutele, et huvihariduses osalemine toetab laste ja noorte vaimset tervist.

Me toetasime õpihuvilaagreid 7,47 miljoni euroga ja sellest sai osa rohkem kui 63 000 õpilast. Näiteks ainuüksi AHHAA ja "Rakett 69" teadusstuudiote korraldatud õpihuvilaagritest, mida oli kokku 378 vahetust, sai osa rohkem kui 10 000 õpilast. Aga kõik need laagrid ei saanud toimuda 2021. aastal ja need jätkuvad ka sel aastal, me pikendasime seda meedet.

Nii et väga raske on kindlalt öelda, milline mõju on sellel kärpel laste ja noorte vaimsele tervisele. Aga seda saan ma küll kindlalt öelda, et huvihariduses osalemine toetab laste ja noorte vaimset tervist. Seda, kas selle kärpe tõttu jäi mõnel lapsel huvihariduses osalemata, me tõenäoliselt näeme tulevikus. Aga ma tõesti usun, et kohalikud omavalitsused on pingutanud selle nimel, et kõik lapsed ka hoolimata sellest kärpest saavad huvihariduses osaleda.

Ja nüüd on kuues küsimus: "Milline on nimetatud kärpe mõju huviringide ja spordiklubide jätkusuutlikkusele olukorras, kus kiire hinnatõus suurendab nende majanduskulusid?" Kordan veel kord, et see konkreetne toetus ei olnud püsikulude kompenseerimiseks ja seda ka järgiti. Nende toetustega, mis anti, ei tohtinud kompenseerida püsikulutusi.

Ma usun ja loodan, et need huviringid, mis on loodud, on jätkusuutlikud ja saavad edasi tegutseda. Nagu me ka numbritest nägime, laste arv iseenesest huvihariduses ei ole vähenenud. Küll aga seda toetuse vähendamise otsust tehes me muidugi ei teadnud seda, et on tulemas energiakriis, mis on löönud ka huviharidust ja eriti erahuviharidust. Kindlasti neil on raske, et lisaks koroonaviiruse mõjudele tuli see energia kallinemise mõju. Aga tõesti, kui vaadata, siis õpilaste arvud siiski on pigem kasvanud ja see on suurepärane. Aitäh!

00:30 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd küsimused. Indrek Saar, palun!

00:31 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud minister, vastuste eest! Mu küsimus tuleneb sellest, et kui me selle arupärimise koostasime ja teile saatsime, oli 9. veebruar. Kaks nädalat pärast seda muutus meid ümbritsev keskkond märkimisväärselt, sest algas agressioon Ukrainas. Ja me teame, et see toob muu hulgas Eestisse väga palju lapsi, kes loomulikult peaksid saama võimaluse huvihariduses osaleda. See on kindlasti väga oluline nende vaimse tervise ja nende arengu osana. Kas te olete juba jõudnud mõelda ka selle peale, milliseid täiendavaid vahendeid on riigil võimalik selleks suunata ja mida te planeerite selle jaoks, et nendel lastel, kes saabuvad siia Ukrainast sõjapõgenikena, oleks võimalus huvihariduses kohe kaasa lüüa?

00:31 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh, väga oluline küsimus! Me oleme tegelikult Haridus- ja Teadusministeeriumis andnud ka kohalikele omavalitsustele – see ei ole kohustus – sellise juhise, mida me soovitame. Ja me soovitame nüüd kevadperioodil, kui õpilased siin on, kohanemise ajal pakkuda siia saabunud noortele just nimelt huviharidust, et õppida keelt, tegeleda asjadega, mis neid huvitavad, õppida tundma Eesti haridussüsteemi.

See lõimumine oleks selline pehme ja läbi huvihariduse ja noorsootöö. Me oleme arvestanud Ukraina laste pearahasse, mis on suunatud kohalikele omavalitsustele, ka huvihariduse komponendi sisse. Ukraina laste pearaha sisse on arvestatud nii huvihariduse osa kui ka näiteks täiendava eesti keele õppe osa. Ja see summa on ajutiselt suurem, sellepärast et need lapsed vajavad praegu suuremat tähelepanu. Aga sügisel, kui meie haridussüsteemis on nii-öelda laste pead kokku arvatud, me siis vaatame, kui suureks see arv selleks ajaks on kujunenud. Aga praegu on nii alushariduses kui ka üldhariduses arvestatud huvihariduses osalemisega ja lisakeeleõppes osalemisega. 

00:33 Aseesimees Martin Helme

Raimond Kaljulaid, palun!

00:33 Raimond Kaljulaid

Aitäh, hea istungi juhataja! Te näete ka kuidagi unine välja, nagu oleks keegi istungi kulgu venitanud ja teid kaua üleval hoidnud. Ma ei tea, kes need inimesed küll olid. Aga, austatud minister, ma küsin teie käest kaks küsimust. Te ütlesite oma ettekande alguses, et teie ja haridusministeeriumi ülesanne on tagada õpetajate konkurentsivõimeline palk. Punkt üks. Küsimus on, kas teie arvates on täna õpetajate palk konkurentsivõimeline. Ja punkt kaks. Õpetajate palga tõus sel aastal oli vist, kui ma ei eksi, 7,3%, samal ajal meil hinnatõus, inflatsioon on üle 10%. Kas te nõustute sellega, et tegelikult õpetajate reaalsissetulek on paraku vähenenud?

00:34 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Tol hetkel, kui me neid otsuseid langetasime, tuletan meelde, me ministeeriumis ju rohkem kui 9 miljonit eurot lisaks erinevatele kärbetele suunasime õpetajate palka, selleks et õpetajate palk tõuseks sama palju, kui riigi keskmine palk oli tõusnud. Aga täna on loomulikult olukord teistsugune. Loomulikult ma ei saa kuidagi vastu vaielda nendele numbritele, mis te ütlesite. Reaalselt õpetajate ostujõud ongi madalam, kui oli enne. Nii et õpetajate palk tegelikult peaks veel rohkem tõusma. Muidugi juba enne oleks see pidanud rohkem tõusma, aga nüüd, kui see eesmärk oleks sama, mida me pidasime silmas neid otsuseid langetades, siis täna ongi nii. Kahju küll. Loodan, et saame säilitada siiski 10,25 miljoni ulatuses huvihariduse toetust. Ma ei ütle seda nagu läbi nalja, vaid me saame õpetajate palka tõsta muude vahendite arvel.

00:35 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

00:35 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea minister, natukene ka juba eelmisele küsimusele vastates te andsite väikest lootust. Aga kui me siin koolivõrku arutasime, siis te ütlesite, et teie ei ole regionaalminister, te olete haridusminister ja eelkõige peate seisma hariduspoliitika eest.

Teisalt on jälle regionaalpoliitika ja hariduspoliitika ikka päris tihedalt seotud. Kui teile anti käsk kärpida, siis te selle summa omavalitsusest ära võtsite, sest see pole riigi ülesanne. Aga nüüd tuleb minu küsimus: kas te oleksite nõus sügisel, kui uuesti eelarvet tegema hakatakse, andma selle alles jäänud summa omavalitsuste baastulu osaks, et seda enam ei oleks võimalik lihtsalt niimoodi ära kärpida? Või olete valmis sügisel lõikama järgmist nelja-viit miljonit sealt? 

00:36 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma olen ise ka teinud ettepaneku, et huvihariduse toetus võiks olla kohalike omavalitsuste baasi osa. Seda toetab väga regionaalminister. Me arutame seda kohalike omavalitsustega. Minu meelest see annaks kohalikele omavalitsustele just nimelt selle kindluse, et see raha on olemas ja nad saavad sellega majandada.

Aga selle miinus on see, et täna selle toetuse väljamaksmine sõltub teatud kriteeriumidest, mis ajas muutuvad. Ja kui me anname selle toetuse kohalikele omavalitsustele baasi ära, siis me anname selle teatud hetkeolukorda arvestades. Aga olukorrad võivad muutuda, nii nagu näiteks Keila linnas ja Ruhnu vallas on muutunud. Ja neil see toetus on hoopis suurenenud, mitte vähenenud. Igal asjal on omad plussid ja miinused ja neid tulebki kaaluda. Aga see on üks ettepanek olnud küll.

00:37 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

00:37 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! No praegu kella vaadates võib öelda, et eile ja üleeile arutasime siin saalis, kuidas sõjapõgenikke tööturule lubada. Tõesti, majutus ja tööle pääsemine on sellised asjad, millega me praegu maadleme, aga kui pikas plaanis vaadata, siis väga suur pingutus tegelikult tuleb teha haridussüsteemil. Kas  te oskate juba öelda, kui suuri täiendavaid kulusid see tähendab lisaeelarvele? Ma ei tea, milliseid summasid te plaanite küsida. Ja arvestades seda, et huviharidusel on [sel] kevadel suurem roll, aga ka edaspidi, [on tähtis], et tõesti sõjast traumeeritud lapsed lisaks sellele, et nad saavad üldharidust omandada, on see siis eesti-, vene- või ukrainakeelses koolis, saavad ka huvitegevuses osaleda. Ja kui neid hajutatakse üle Eesti, siis huvitegevuses peab saama osaleda igal pool. Kas on plaanis ka see 4 miljonit huvihariduse toetuseks tagasi panna?

00:38 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Ütlen otse: ei ole plaanis. Seda 4 miljonit sinna tagasi panna ei ole plaanis. Arvestada tuleb tõesti ka seda, et tegelikult kulud teises otsas kogu aeg kasvavad ja surve õpetajate palka oluliselt rohkem tõsta ka kasvab. Ja me näeme samal ajal, et huvihariduses osalevate laste arv ka kasvab.

Aga mis puudutab sõjapõgenike töötamist ja täienduskoolitust, siis selle valdkonnaga, just nimelt täienduskoolituse valdkonnaga ja kõige sellega, mis puudutab tööle suunamist, tegeleb eelkõige töötukassa. Neil on tänaste teadmiste juures vahendeid selleks, et pakkuda ka sõjapõgenikele kiiret ümberõpet, kui on vaja. Meie oleme öelnud väga selgelt, et kõik meie kutsehariduskeskused on valmis pakkuma ka tasuta, nii nagu meil kutsehariduses on, erinevaid täiendõppevõimalusi.

See, millega me Haridus- ja Teadusministeeriumis oleme spetsiifilisemalt tegelenud, on siia saabunud haridustöötajate täienduskoolitus. Neid on tänaste andmete põhjal rohkem kui 400 ja me kindlasti tahame neid võimalikult palju meie haridussüsteemi kaasata, et Ukrainast saabunud lapsi meie haridussüsteemis toetada. Nad saavad kohe töötada abiõpetajatena, tugiisikutena ja aastaste lepingutega ka õpetajatena. Nad ei vasta praegu Eesti õpetajatele kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, näiteks keelenõuet ei suuda nad veel täita ja paljudel neist ei ole dokumente, et tõendada, millise ülikooli nad on lõpetanud ja millises astmes, kust nad on saanud oma pedagoogilise hariduse. Aga selle kõigega me saame tegeleda. Ja aastase lepinguga saab võtta need haridustöötajad juba täna tööle.

Me tegutseme selle nimel, et saada detailsem ülevaade, milline on täpselt nende inimeste professioon, kui palju on keemikuid, kui palju on füüsikuid, kui palju on huvihariduse õpetajaid. Ka huvihariduse õpetajaid on nende hulgas. Kui me peame looma näiteks Tallinnas uue kooli, siis me kindlasti neid rakendame. Aga ka nendesse koolidesse, kus juba täna õpib rohkem Ukraina lapsi, saaks neid kohe tööle võtta. Nad on ka avaldanud selleks soovi, nad on valmis, nad tahavad seda tööd teha. Selle üle on hea meel ja me kindlasti seda teeme. Seda palus ka Ukraina haridusminister Euroopa Liidu haridusministritega kohtumisel: rakendage neid õpetajaid, kes teie juurde jõuavad. Ja me kindlasti seda teeme.

Nii, lisaeelarve, milliseid taotlusi me esitame. Täienduskoolituseks on meil taotlus täiskasvanute eesti keele õpetajate koolitamiseks. Tõenäoliselt seda juba kultuuriminister, kes tegeleb lõimumise valdkonnaga, on öelnud, et huvi eesti keele õppimise vastu on väga suur. Meil ei piisa ühel hetkel neid inimesi, kes on valmis eesti keelt õpetama sõjapõgenikele. Selleks on meil vaja juurde koolitada eesti keele õpetajaid, kes omakorda õpetaksid sõjapõgenikke. See tuleb mulle kohe meelde. Minu meelest rohkem täienduskoolitusega ei olnud lisakulusid.

00:42 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

00:42 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea peaminister! Need asjad, mis te ette lugesite, mis on need põhjused, miks meil ei ole neid andmeid – need on minu jaoks kõik väga tuttavad terminid. Olid ajad, olid majad, töötasin Eesti Noorsootöö Keskuses ja kõikide nende andmete korjamisega me tegelesime. Me saime kõik need andmed kätte. Ma ei usu, et see olukord on nüüd halvenenud või et neid asju ei ole, vaid need, kes selle informatsiooni andsid, on võib-olla jätnud miskit ütlemata. Võib-olla nad on äkki selles kantseliitlikus keeles mitte hästi öelnud. Ma ei taha uskuda seda, et nad ei monitoori enda valdkonda pidevalt, süsteemselt. See kõik oli töös. Kas te tajute ise ka mingit vastuseisu?

00:43 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Ma ei taju mitte mingisugust vastuseisu. Ma olen väga uhke selle meeskonna üle, kes täna Haridus- ja Teadusministeeriumis töötab. Nad on väga professionaalsed, kõrgelt haritud inimesed. Näiteks huvihariduse valdkonna peal on doktorant, kes kohe varsti peaks kaitsma ära oma doktorikraadi, kui ta seda just ei ole juba teinud. Me kindlasti vaatame süsteemselt neid asju, püüame süsteemselt asju teha paremaks.

Kui te ütlete, et teie omal ajal neid andmeid kogusite, need andmed on olemas – ega küsimus ei olegi selles, et kohalikel omavalitsustel või siis konkreetsetel noorsootöö asutustel ei ole neid andmeid. Neil kindlasti on need andmed. Küsimus ongi selles, kuidas need jõuavad riigini. Need võiksid süsteemselt jõuda ka riigini. Ja täna seda süsteemi, et need jõuaksid riigini, võrreldavatesse andmekogudesse, ei ole. Me saame selle kindlasti tehtud, sest need andmed on olemas, need on vaja lihtsalt süsteemselt kokku korjata.

00:45 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu, rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Kõigepealt arupärijate nimel kõige esimesena Indrek Saar. Palun!

00:45 Indrek Saar

Aitäh ministrile vastuste eest! Tagasisideks: mul on hea meel, et minister tunnistas pattu, et see kohalike omavalitsustega läbi rääkimata tehtud otsus ei ole kindlasti hea praktika. Ma loodan, et seda tulevikus üritatakse vältida nii selle valitsuse poolt kui tulevaste ministri ametikaaslaste poolt.

Aga asi, mille pärast mul on sügavalt kurb meel, on see, et tundub, et see tollane kompromiss, mis sai Reformierakonnaga sõlmitud sel ajal, kui haridus- ja teadusminister oli Jürgen Ligi – et selle meetme töötab välja Kultuuriministeerium ja seda hakkab rakendama haridusminister –, oli üks suur viga. Sest me näeme seda, et minister täna, viis aastat pärast selle meetme käivitamist, ütleb, et tal ei ole tegelikult andmeid. Ma tahaksin ausalt öelda küsida, mida haridusministeerium viis aastat teinud on, kui siiamaani ei ole andmeid, mille alusel teha korralik analüüs. Ja lisame siia veel selle, et noorsootöö keskuses, mis on haridusministeeriumi osa olnud kogu aeg, töötanud inimene väidab, et nendel olid andmed. Aga nüüd neid enam ei ole. Seda on väga kurb kuulda, et mitte öelda, et see teeb väga pahaseks, et siiamaani ei suudeta tegelikult neid andmeid koguda või ei suudeta neid niimoodi ritta panna, et nende pealt ka mingi analüüs teha ja siit edasi minna.

Seda enam, et sellest 15 miljonist, mis tol korral eraldati huvitegevuse toetuseks, sellest 250 000 oli mõeldud just nimelt selle asja administreerimiseks. Ehk siis see on raha, mille haridusministeerium, tol ajal NTK, endale sai selle jaoks, et just nimelt neid andmeid korjata, et sellega süsteemselt tegeleda.

Tegelikult tahaksin küsida, et kuulge, kas keegi vastutab ka selle eest, et viis aastat ei ole suudetud seda tegelikult teha. Ja selle jaoks on saadud vahendeid, et seda teha. Selle pärast on mul tänaste vastuste juures võib-olla kõige kurvem meel, et niimoodi saab meie väikses armsas riigis raha ja andmetega ringi käia.

Ka seda on muidugi ministri vastustest kurb kuulda, et ei ole plaani neid vahendeid tagasi panna, tagasi taotleda. Minister küll ütles, et jah, praegu me näeme siiski, et lapsi on juurde tulnud. Aga ma tuletan meelde, et need täiendavad vahendid said loodud selle jaoks, et motiveerida kohalikke omavalitsusi üles leidma neid lapsi, kes ei ole millegipärast siiamaani regulaarselt juhendatud huvitegevusse jõudnud. Neid lapsi sel hetkel, kui see meede sai käivitatud, oli üle poole 7–19-aastastest. Huviringis käivate laste arv tõusis märkimisväärselt ehk siis neid oli juba üle 60% pärast kolmeaastast selle meetme toimimist, aga me ju tahaksime, et neid oleks üle 90%. Need oleksid erandjuhtumid, kui lapsed huvitegevusse ei jõua.

Seega see, et me kärbime sealt vahendeid vähemaks ja ei kavatsegi neid tagasi panna, on minu jaoks täiesti äraspidine mõtlemine ja võib-olla kinnitab veel kord seda, et see on tegelikult valdkond, mille eest vastutus peaks olema Kultuuriministeeriumis. Selles ministeeriumis, kes on selle valdkonnaga rohkem läbi põimunud. Haridusministeeriumi jaoks ei tundu see olevat piisavalt tõsine teema muude tegemiste kõrvalt.

Ma siiski loodan, et haridusminister mõtleb järele ja on valmis korrigeerima oma seisukohta, kui palju riik selle jaoks võiks vahendeid eraldada. Seda enam, et me näeme, et siin on kaks päeva juba vaikselt ette valmistatud seda, et ühiskonnas tekitada kiivust [küsimusega], kas me neile lastele, kes siia tulevad Ukrainast, anname, aga enda lastele ei anna. Selle jaoks, et mitte anda sellele saaliosale, äärmuspopulistidele võimalust seda konflikti ühiskonnas lõkkele puhuda, võiks veel kord mõelda selle peale, et need vahendid vähemasti tagasi panna, rääkimata sellest, et tulevikus võiks need vahendid kasvada. Tänan tähelepanu eest! Ja aitäh ministrile vastuste eest!

00:50 Aseesimees Martin Helme

Raimond Kaljulaid, palun!

00:51 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Austatud ametikaaslased! Muidugi ma olen siin sellepärast, et teema on oluline, aga ka sellepärast, et ma olen õhtu otsa olnud sunnitud kuulama Isamaa ja EKRE saadikute, ütleme siis nii, huvitavaid erinevaid sõnavõtte, mille tase on olnud ka väga erinev. Nii et ma arvan, et kättemaksuks selle eest sundida Martin Helmet nüüd kuulama sotsiaaldemokraate pakub meile väikest rõõmu. Aga teema on ka oluline.

Nagu minister ütles, tõepoolest riigi ülesanne on tagada konkurentsivõimeline palk õpetajatele. Täna see palk ei ole kahjuks konkurentsivõimeline ja praegune Eesti väga heal tasemel haridus püsib tegelikult meie õpetajate ennastsalgaval tööl, armastusel õpetajakutse vastu ja missioonitundel ja soovil, et meie lastel oleks parim võimalik haridus. Üks mu tuttav, kelle osa lapsi on õppinud Inglise kallites erakoolides ja teised siin Eestis, ütleb, et huvitaval kombel Inglismaal ei saa kalli raha eest paremat haridust kui meil saab iga laps, kes läheb meie tavalisse kooli. Ja see on minu meelest üks Eesti riigi missioonikriitilisemaid ülesandeid, et see nii ka jääks.

Õpetajate palga tõus, mis tõepoolest numbrina tundub ilus – 7,3% sel aastal –, on tegelikult praeguste hinnatõusude taustal reaalpalgas palgakärbe. Tegelikult saab õpetaja ja samamoodi ka päästja või politseinik oma palga eest täna poes osta või teenustena tarbida vähem kui aasta aega tagasi. Ja loomulikult on see väga suur probleem. Õpetajate keskmine palk, brutotöötasu on 1653 eurot. See on selline suurus, mis Eesti tulumaksusüsteemi juures teatavasti on üle 1200 euro piiri, millest alates hakkab tulu saaja maksuvaba miinimum vähenema. Ehk siis tänasel hetkel Eesti tulumaksusüsteem peab meie õpetajaid, kelle palgad ei ole konkurentsivõimelised ja kelle palga tõus on tegelikult palgakärbe, sedavõrd jõukaks, et neilt tuleb täiendavalt tulumaksu ära võtta.

Sotsiaaldemokraadid algatasid sel nädalal siin saalis eelnõu, mis kannab numbrit 562 ja adresseerib seda küsimust. Eesmärk on maksuküüru algust kõrgemale tõsta ja tuua küüru alt välja nii meie õpetajad kui ka meditsiiniõed ja teised Eesti riigile väga vajalikud töötajad. Õpetajad võidaksid sellest maksumuudatusest suurusjärgus 1000 eurot aastas. Nii palju jääks neile rohkem kätte. Ma arvan, et oleks väga oluline seda eelnõu tõsiselt menetleda, ja ma väga loodan, et head kolleegid seda toetavad.

Nüüd, siin varasema arutelu käigus mainiti täna ka Riigikontrolli aruannet esmatasandi teenuste kättesaadavuse kohta. Tegelikult samasugused probleemid, mida me täna näeme hariduses seoses õpetajate palkadega ja õpetajate puudusega, on meil kõigis teisteski elutähtsates valdkondades. Meil ei ole perearste piisavalt, meil ei ole haiglaõdesid piisavalt, meil ei ole päästjaid piisavalt, meil ei ole politseinikke piisavalt. Ja kõigi nende oluliste teenuste kättesaadavus või kvaliteet või mõlemad muutuvad järgnevatel aastatel paraku halvemaks. Eesti inimesed ei ole seda küll kuidagi ära teeninud. Kokkuvõttena, miks see nii on, miks me oleme selles olukorras ja miks me näeme seda ...

Kas mul on võimalik pisut lisaaega võtta?

00:55 Aseesimees Martin Helme

On. Kui palju soovite?

00:55 Raimond Kaljulaid

Kui palju on võimalik?

00:55 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit on võimalik. 

00:55 Raimond Kaljulaid

Ma siis palun kolm minutit lisaaega, hea juhataja. Ma olen kindel, et teil on väga põnev seda kuulata. 

00:56 Aseesimees Martin Helme

Mul on väga põnev.

00:56 Raimond Kaljulaid

Probleem on tegelikult see, et mitte ainult selles koosseisus, vaid ma ütleksin, ka võib-olla eelmises ja üle-eelmises koosseisus on tegemata jäänud strateegilised riigi tulevikku puudutavad otsused. Eesti õhuke riik ei suuda enam tagada oma kodanikele teenuseid, mis on inimestele vältimatult vajalikud, ja tulevikus on üha vähem võimeline andma meie lastele rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist haridust, tagama meie inimestele kättesaadavad kvaliteetsed tervishoiuteenused, sisejulgeoleku, aga ka välise julgeoleku. Loomulikult on see keeruline, kuni me ei mõista, ei saa aru, et me peame väga tõsiselt mõtlema läbi selle mudeli, kuidas me oma riiki rahastame, nii et meie maksusüsteem oleks õiglasem, toetaks loomulikult jõukuse juurdeloomist, aga samas ka toetaks seda, et meie ühiskonnale oleksid tagatud need esmatähtsad teenused, millest ma oma ettekandes olen rääkinud.

Ja nüüd on mul veel teatada, et täiendavalt on jumal karistanud meid härra Kruusimäe ja härra Hepneri ettekannetega, ja ma annangi järgmisena võimaluse oma mõtteid jagada nendel härradel, kelle mõtete üle meil on alati kahtlematult suur heameel. Aitäh ja minu poolt ilusat ööd kallitele ametikaaslastele!

00:57 Aseesimees Martin Helme

Tarmo, kas sa soovid repliiki?

00:57 Tarmo Kruusimäe

Jaa, ma soovin kõigepealt repliiki. Ma tänan sotsiaaldemokraate, et nad võimaldavad mulle siin rohkem eetriaega. Ma ei saanud küll muidugi nende sildistamisest kui sellisest aru. Võimalik, et vähene kogemus või siis sihuke kitsam maailmanägemine on see, [mille tõttu] nad arvavad, et konservatiivid [hoolivad] kuidagi sõjapõgenikest mingil moel vähem või me seaksime neid kuskile kaalukausile.

Sõda on ebanormaalne olukord. Esmane ülesanne on sõda lõpetada ja taastada normaalne olukord. Inimesed, ka lapsed, kes on saanud sõjas kannatada – meil ei ole mitte kellelgi seda kogemust. Esmaspäeval oli meil eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni istung. Me rääkisime, igast erakonnast oli seal ka esindaja. Paraku Helmen Kütti ei ole, kes oleks valgustanud ka sotsiaaldemokraate nendest asjadest. Tekkis sihuke huvitav küsimus. Väga vähe Eestisse tulnud lapsi on üldse sellel kevadel siin kooli läinud. Päriselt ka või? Kas te saate aru, et nende laste maailm on pilbasteks tallutud, ja nüüd keegi tuleb ütlema, miks nad koolikohustust ei täida? Me peame olema õnnelikud, et need sõjapõgenikud on siia jõudnud ega ole endale kätt külge pannud, mitte ei pea hakkama hindama, kas nad peaksid koolikohustust täitma või mitte. See on üks oluline moment, see oli halb võrdlus.

00:59 Aseesimees Martin Helme

Jaa! Ja nüüd läbirääkimised, Tarmo Kruusimäe, palun!

00:59 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased nii siinpool kui sealpool ekraani! Ja siis meie head valijad, kõik, kes te olete valinud! Alati te küsite, et huvitav, kes küll sihukese Riigikogu on valinud. Teie ikka olete valinud! Nüüd, kui sotsiaaldemokraadid võib-olla pakkusid peaministrile kuulata mind, aga eks ta loeb seda stenogrammist.

See, kes oli talle ette andnud selle materjali, oli päris tugeva tõese info, tõe defitsiidiga. Noorsootöö kvaliteedi tõstmine ja selle [töö] hindamine – minu jaoks tundus enamus asju väga ebaolulised. Küll aga oli mul tõesti päris huvitav kogemus see, et noorsootöö hindamisel sai ise oldud ka välishindaja ja välisekspert, see avardas vaadet.

Mulle meenub, et üks koht oli Koeru. Koerus oli kutsekool ja kutsekooli omanikul seisis nurgas bändikomplekt. Lihtsalt selleks, et kui noored tahavad, las nad teevad. Seal olid tagatud kõigile need erinevad võimalused. Nüüd, kui ette antakse mingi tekst, siis ma lähtuksin kõigepealt sellest, mis on minu jaoks probleem. Meil on huviharidus ja huvitegevus. Bändi tegemine iseenesest ei mahu nagu mitte millegi alla. Selle peale, et täna maksavad elektrikitarrid võib-olla vähem kui lapse mobiiltelefon, mitte keegi ei tule. See, et lapsed on bändiproovis huvitegevusega positiivselt hõlmatud, et nad väljendavad ennast mingil moel, ei leia rahalist toetust ei kohaliku omavalitsuse poolt, juhul nad ei taha sinna panustada, ega ka ministeeriumi poolt.

Nüüd need andmed, kuidas need tulevad? Need andmed, mis meile tulid, olid alati hästi ekslikud, sest seal oli ka kirjas, kui palju noori on kaasatud. Ma toon ühe näite Kagu-Eestist. Väike koht, sealt tulid andmed, kui mitu noort on osalenud õpilasmalevas, kui mitu noort osaleb sporditrennis, kui mitu noort osaleb õpilasomavalitsuses. Pärast tuli välja, et seal on seitse aktiivset noort, aga me saime 25 linnukest. Need ei ole küll andmed, mida tegelikult vaja on.

Ma tean, et ka sotsioloogid alati mõtlevad, kui ükskõik mis probleem on, et teeme uuringu. Andke raha, me teeme uuringu. IT-mehed tulevad, teeme äpi, saame kohe mingi programmi. Pärast ütlevad, vupsti, progeks oleks vaja veel pappi, tuleb ühildada teise [programmiga].

Ja kõik need asjad, miks midagi mitte teha. Kui minister ütles, et [neil on] kõrgelt haritud [inimesed]. Ma ei taha halvustada, mitte seda, aga minu isiklik kogemus ütleb, et kõrgelt haritud inimene ei ole a priori kohe ka suure empaatiavõimega. On inimesi, kes sisemiselt põlevad, ja nad [suudavad] asju hästi teha. 

Tänases kriisiolukorras me peaksime mõtlema hoopis nendele tegevustele, huviharidusele, sest mingi hetk meil läheb rahakott veel õhemaks ja me peame võimaldama [vähemalt] ühe positiivse tegevuse, millega noor on hõlmatud. Meil läheb olukord raskemaks ja noored ei tohi ära vajuda.

Ilmselgelt ei ole see ministrile mingi uudis, et kooliõpilaste seas on enesetappude arv päris jõhkralt kasvanud. Praegu on see koroona, aga kui meil läheb olukord veel keerulisemaks, siis on meil olemas õuesõpe. Meil on olemas skautlikud organisatsioonid, mida tegelikult ei käsitata noorsootööna. Jah, nad saavad noorsooühingute aastatoetusele kandideerida ja teise poole, mida nad vajasid, said nad hasartmängumaksu summadest.

See hindamispaber, mille järgi noorteühinguid hinnati. Tuli välja, et sel juhul, kui nad saavad maksimumpunktid, siis nad ei olegi tegelikult noorteorganisatsioon, siis nad on isegi veel rohkem organiseerunud, kui on näiteks parteid või mingid [muud] suuremad [ühendused]. Ma arvan, et noorsootöö puhul me võiksime vaadata täna seda, et me oleme alati võimaldanud nendele inimestele, kes on vähemate võimalustega ...

Ma võtaksin aega juurde.

01:05 Aseesimees Martin Helme

Kui palju? Kolm minutit lisaaega.

01:05 Tarmo Kruusimäe

Aga [varem] ma olin tahumata ja ei saanud nendest asjadest aru. Ma tahan öelda, me peaksime tulema vastu ka nendele inimestele, kes saavad hambad ristis hakkama. Perekonna jaoks, kus on kolm last, on huviharidus äärmiselt kallis, aga nad ei tule abi paluma, nad ei lase seda latti allapoole. Noorsootöös on äärmiselt oluline märgata neid peresid, kus tegelikult vanemad panevad enda tervise nahka, et lapsele midagi võimaldada.

Kui mind pandi trenni, siis ma ei tohtinud trenni vahetada enne, kui see treeningtsükkel oli läbi. Nuta või naera! Täna lapsevanemad räägivad, mida teha muusikainstrumentidega, sest laps millalgi tahtis mängida akordioni, nüüd ta tahab juba näiteks viiulit. Ma ütlen, et laenuta pill või tee [kuidagi muudmoodi] selgeks, kas lapsel on selle vastu huvi. Aga me oleme latti alla lasknud.

Väga kehv on see, et kui Tallinna linnas sai abilinnapeaks Yana Toom, siis just tema niinimetatud haridusvaldkonna valitsemise ajal vähendati erahuvikoolide rahastust sada protsenti. Kohalik omavalitsus ei suutnud pakkuda kõigile kvaliteetset tegevust ja siis tuli erahuvikool vahele. Seda rahastust vähendati.

Nüüd on seesama tendents tegelikult Haridus- ja Teadusministeeriumis. Keegi küsis siin, mis on toimunud. Haridus- ja Teadusministeeriumis on toimunud erakondlik portfellivahetus. Võib-olla on asi selles. Ma mäletan väga hästi, et kui haridus- ja teadusministriks sai Tõnis Lukas, siis ta ütles, et nüüd me peame hakkama kõike jälle tagasi keerama. Ehk siis vene koolid eestikeelsele õppele 60 : 40 süsteemi järgi. Eelnevalt oli Keskerakond just pidurdanud seda protsessi ja lasknud õpikute koostamise vabaks, peaasi, et täidetaks seda niinimetatud õppekava, õppe-eesmärki. Aga mil moel käsitleti teise maailmasõja sündmusi, see oli juba õpetaja või raamatu koostaja oma vaba valik. 

Me räägime täna siin ainult huviharidusest. Õuesõpe, skautlikud organisatsioonid, kellel juba on vähesed vahendid olemas. Õpilasmalevas noored ei tohi võtta kätte reha, labidat, sest sellega võib vigastada, skautlikes organisatsioonides võidakse. Minu tuttavad ehitavad üles Pravõi Molodjoži, see on siis Paremsektori Noored – ka skautlik organisatsioon. Seal ei viriseta, seal tehakse, seal on see tahe. (Juhataja helistab kella.) Ma tahan, et see tahe tuleks ka teisse, hea peaminister. Aitäh! 

01:08 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

01:08 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Enne, kui ma huvihariduse teemade juurde tulen, õiendaksin ära sotsiaaldemokraatide visatud küsimuse või kinda – ükskõik kuidas. Mulle tundus, et Raimond Kaljulaid ei olnud enam väga värske. Eks varajane hommikutund muidugi jätab oma jälje ja ega ta ei oma küsimusega ega ka kõnes väga ei suutnud püsida teemas, mille see arupärimine konkreetselt püstitas. Aga see selleks. Pigem võib-olla tasuks vaadata sellele päevakorrapunktile, millele me kulutasime siin eilse ja tänase päeva või nüüd võiks juba öelda, et üleeilse ja eilse päeva, ehk välismaalaste seadusele. No sellest on küll kurb, et ikkagi aru ei saada, et 0,8 ei ole suurem kui 1 ja poolteist ei ole rohkem kui 2. Täpselt niimoodi nende palkadega on. Sotsid arvavad, et kui me ei maksa mitte keskmist palka, vaid maksame 0,8 keskmist palka, siis Eesti saab rikkaks. Ei, Eesti ei saa mitte kunagi rikkaks.

Aga nüüd selle arupärimise juurde, mille sotsid esitasid. See teema on tõesti oluline. See on ka mulle sisuliselt oluline, sellepärast ma ka siin saalis istusin ja seda arutelu kuulasin. Ja kuulasin ka ministrit. Vaatame seda kärpeteemat. Ma tegin ka kiired rehkendused ära. Minister ütles, et 30 000 või 50 000 oli see keskmine, kui palju omavalitsuste kohta kärbiti – eurodest käib jutt. See tähendab ikkagi omavalitsuse lõikes kuni 100 noort, keda see kärbe on puudutanud. Ja Eesti kohta, kui me jälle hästi keskmiselt läheneme, tähendab see 4000 noort. Muidugi ma tean, et ei ole olemas keskmist inimest ja et keskmiste baasil me saame anda mingeid hinnanguid mingitele trendidele mingitel suurusastmetel. Kas see 4000 noort ja 4 miljonit eurot aastas on palju või vähe, eks see on maitse küsimus. Minu meelest on see tegelikult arvestatav mõju.

Kindlasti mingil määral omavalitsused seda leevendasid, kattes neid kulusid teiste tegevuste arvel. Samas nad jätsid sellepärast jälle mingi muu tegevuse, ka väga olulise tegevuse tegemata: jäi mõni tee remontimata või jäi siis õpetajale, keda hädasti on vaja, mingisugune täiendav tasu maksmata. Omavalitsuste eelarvetega on paraku nii, et nad ei aja ühestki otsast tegelikult üle. Ja kui me mõtleme, et huviharidus on oluline komponent hariduses kui tervikus, ja teisalt haridus on ülioluline kogu meie valitsuse paketis, siis võib ju mõneti mõista, et nad on valmis neid kulusid teiste kulude arvel katma. Aga kas see ka õige on? Seda ta kindlasti ei ole.

Ja nüüd siis võib-olla sellest alles jäänud rahast. Selles mõttes oli ministri sõnavõtt julgustav, et ta on nõus andma selle omavalitsuste tulubaasi ja mitte enam sihtfinantseeringuna, vaid ...

Palun kolm minutit lisaaega.

01:12 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit, palun. 

01:12 Heiki Hepner

... vaid üldisse tulubaasi baastuluna. Ma saan aru, et ka riigihalduse minister, kes regionaalvaldkonna ülesandeid katab, on ka sellega päri. Järelikult jäi teil mõlemal murda rahandusminister, kes, nagu ma aru saan, sellega nõus ei ole olnud. Tehke see otsus sügisel ära ja uskuge, te olete järgnevatest küsimustest priid ja omavalitsused saavad oma autonoomia piires ise seda otsustada. Mina igatahes sel juhul väga kiidaksin teid ja oleksin teile väga tänulik, kui see nii läheks. Tõepoolest, eks omavalitsused ongi erinevat nägu ja prioriteedid muutuvad, mida te ka siin esile tõite. Mõned said raha juurde, aga enamuses võib-olla vähenes. Aga küll nad teevad õigeid otsuseid. Usaldame kohalikke omavalitsusi, usaldame nende juhte, usaldame kohalikku rahvast ja ärme arvame, et meie siin oleme alati kõige targemad. Selline üleskutse jääkski minul sellest arupärimisest teile. See oleks kõige olulisem. Ja teeme selle muudatuse! Aitäh!

01:14 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Kas minister soovib lõppsõna? Ei soovi. Sellisel juhul on arupärimine menetletud ja tänase istungi kõik päevakorrapunktid on läbi. Istung on lõppenud. Kohtume homme kell 10.

01:14 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee