Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Austatud valitsusliikmed! Head infotunni jälgijad nii siin kui ka interneti teel! Alustame 23. märtsi infotundi. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 20 Riigikogu liiget, puudub 81.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus‑ ja tehnoloogiaminister Andres Sutt ning riigihalduse minister Jaak Aab.

Head ametikaaslased! Kuna eelnevalt on registreeritud seitse teemat ja arvestades, kui kiiresti need seitse teemat läbi saavad, on mul teile järgmine ettepanek: iga küsimuse juures on üks täpsustav küsimus ja saalist saab esitada kaks lisaküsimust.


1. 12:01 Eestikeelne haridus

12:01 Esimees Jüri Ratas

Esimesena küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, vastab peaminister, valitsuse liige Kaja Kallas ja teema on eestikeelne haridus. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:01 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab põgenike laste koolitamist. Nagu me teame, tänaseks on Eestisse saabunud üle 20 000 põgeniku. Laste osakaal, kes peaksid olema koolis ja kellel on kohustus koolis õppida, on väga suur. Haridusministeerium on öelnud – ja ma saan aru, et see on valitsuse üldine hoiak ja seisukoht ning ka teie seisukoht –, et põgenike lapsed peaksid lõpuks jõudma eestikeelsetesse koolidesse. Seda on korduvalt öeldud. [See peaks toimuma] erineval moel, kas [lapsed lähevad] olemasolevatesse eesti koolidesse või tuleks luua täiendav Eesti ukraina kool ja nii edasi. Me teame väga hästi, et saabunud põgenikud on ukrainakeelsed ja väga suur osa on ka venekeelseid. Samas, tegelikkus on kujunenud natukene teistsuguseks. Eelkõige Tallinnas praktika näitab, et suur osa nendest õpilastest, kes juba kooli on läinud, on läinud enamasti venekeelsetesse, vene õppekeelega koolidesse. Praktika toimub seega vastupidi valitsuse soovitule. Kuidas valitsus siis praktikas suudab seda protsessi juhtida nii, et me saavutaksime ikkagi eesmärgi, et põgenike lapsed ei läheks valdavalt venekeelsetesse koolidesse? Kuidas see on võimalik, kas see on võimalik ja mis on teie plaan?

12:03 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! See on tõesti väga oluline. Kui me teadsime, et sõjapõgenikud tulevad, siis me arvasime, et tuleb rohkem vanemaid inimesi, kuid tänaseks on selge, et 39% neist on lapsed, 45% naised ja 16% mehed. Nendest lastest, kes on tulnud, 61% on vanuses 8–18, see tähendab kooliealised, ülejäänud on väiksemad. Praeguse seisuga on hariduse infosüsteemis registreeritud juba 417 last.

Kohe tahaks ümber lükata teie väite, justkui nad oleksid läinud venekeelsetesse koolidesse. Kui ma vaatan seda materjali, siis näen, et nendest 417 lapsest on alusharidusse läinud 60, üldharidusse 318, gümnaasiumisse 31 ja kutseharidusse 8. Eesti õppekeelega koolides on 417 lapsest 211 – lihtne arvutus ütleb, et see on rohkem kui pooled – ja keelekümbluses 123. Keelekümblusklassid on need, kus osa õpet on eesti keeles, osa vene keeles. Vene õppekeelega koolidesse on läinud 82 õpilast ja inglise õppekeelega kooli 1 õpilane. Ehk valdav osa on läinud eestikeelsetesse koolidesse.

Oluline on mõista, et Ukrainast tulevate perekondade hulgas on nii neid, kes soovivad Ukrainasse naasta niipea, kui sõjategevus on läbi saanud, kui ka neid, kellel ei olegi kuhugi minna, nii et nad tõenäoliselt jäävad siia pikemaks perioodiks. Meie seisukoht on tõesti olnud see, et meil oleks vaja, et need lapsed Eestis lõimuksid. See tähendab, et nad peaksid minema eestikeelsetesse koolidesse. Jah, see on vanemate valik, aga oleme rääkinud ka ukraina kogukonnaga, kes soovib, et need lapsed läheksid eestikeelsesse kooli või keelekümbluskooli. Kuna neid lapsi on tõesti palju, siis tõenäoliselt me peame tegema ka ühe täiendava kooli. Selle me saaksime teha keelekümbluskoolina, nii et seal oleks 60% õpet eesti keeles ja 40% ukraina keeles.

12:05 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

12:05 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ega te väga palju ei suutnud minu muret oma vastusega leevendada. Need numbrid ei ole kuigi head. Kui me räägime, et 417‑st 211 ehk praktiliselt pool, statistiliselt tõesti natukene üle poole, on läinud eestikeelsetesse koolidesse ja ülejäänud mitte, siis see on tõsiselt muret tekitav. Me teame, et isegi vist üle poole põgenike lastest ei ole tegelikult mitte ukrainakeelsed, vaid on hoopis venekeelsed. Nii et ka eesti-ukraina kool ei ole siin lahenduseks, kui valitsus väga selgelt ei oma kava ja jõuliselt ei tegutse ega suuna seda protsessi. Kui jätta see nii‑öelda praegu kehtiva seaduse raamidesse, et lapsevanemad saavad ise valida, siis see protsess muutubki juhitamatuks ja me lõpuks avastame, et suur osa on läinud venekeelsetesse koolidesse. Minu arvates on see väga halb variant. Kuidas me ikkagi tagame selle, et lõpptulemus ei oleks kas 40% või 30% laste puhul see, et nad jõuavad venekeelsetesse koolidesse? Neid lapsi võib lõpuks ikkagi olla tuhandeid. Ma teid kuulates oma küsimusele selget ja kindlustunnet tekitavat vastust ei saanud. Võib-olla te siiski selgitate lähemalt.

Aga selles kontekstis, kui me seoses sõjaga oleme teatud mõttes eriolukorras, me loome ka pretsedenti ja teeme eksperimenti, pannes need vene‑ ja ukrainakeelsed õpilased päevapealt eestikeelsesse kooli ja keskkonda, püüdes neid kiiresti integreerida, ükskõik kui kauaks nad siia jäävad, ja arvame, et see ennast õigustab. Ma väga loodan, et õigustab. Seetõttu on mul küsimus, miks me Eestis elavaid venekeelseid õpilasi püüame eestikeelsele õppele üle viia valitsuse plaani kohaselt alles aastaks 2035. Me võiksime seda teha tunduvalt kiiremini. (Juhataja helistab kella.) Kui võõrast keskkonnast tulevad inimesed on võimelised integreeruma kohe, aga siin vene‑ ja muukeelsed õpilased ei ole võimelised [eestikeelsele õppele] üle minema, siis kuidas me seda seletame? Kuidas see võimalik on?

12:08 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

12:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meil on väga selge pikk plaan. See on eestikeelse hariduse tegevuskava, kus on väga selged sammud, mida me teeme. Me oleme ka selle küsimuse lahendamisel sellest tegevuskavast lähtunud. Meie eesmärk on see, et venekeelsesse haridussüsteemi rohkem lapsi ikkagi juurde ei tuleks, vaid et me saaksime minna eesti keelele üle. Üks element seal on ka keelekümblus. Te ütlesite, et näete, need lapsed lähevad kõik venekeelsetesse koolidesse. Ma rõhutan veel kord, vaadake keelekümbluskoole ja eestikeelseid koole: 417 lapsest on 334 läinud kas keelekümbluskooli või eestikeelsesse kooli. See on valdav osa nendest lastest.

Pikk plaan on meil väga selge. Me tegime ka eile otsuseid, mis puudutasid Ida-Virumaa koole. Näiteks otsustasime seda, et me Narvas eestikeelsesse õppesse investeerime pikaaegselt 50 miljonit, aga eestikeelsesse hariduslinnakusse investeerime 36,4 miljonit, lisaks renoveeritakse Narva kesklinna põhikool, mille tingimuseks on see, et need venekeelsed koolid lähevad üle keelekümblusmetoodikale. Hariduslinnakus on eestikeelses põhikoolis 135 õpilast, lisaks on eestikeelne gümnaasium, milles on 250 õpilast, ja eraldi gümnaasium 60 : 40 õppega, mis on kompromisslahendus. Lisaks otsustasime võtta üle ka Kohtla-Järve Järve Kooli, et see eestikeelne kool saaks jätkata, ja luua sinna kaasaegsed õpitingimused. Meil on eestikeelse hariduse tegevuskavas terve rida punkte, mida me veel saame teha.

Teie osundus, et võõrast keskkonnast tulevad lapsed suudavad õppida eesti keele kiiresti selgeks, on ka minu arvates argument kõikide nende jaoks, kes on siin pikalt elanud ja ütlevad, et ei ole võimalik eesti keelt nii kiiresti ära õppida. Kui nemad suudavad, siis suudavad meie venekeelse kogukonna liikmed täpselt samamoodi ja me saame astuda ka vastavaid samme. Aga praegu me tegeleme sõjapõgenike probleemiga, mis on lastega seonduvalt haridussüsteemis tekkinud.

12:11 Esimees Jüri Ratas

Nüüd kaks lisaküsimust. Peeter Ernits, palun! 

12:11 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud valitseja! Ma arvan ka, et ukrainlased suudavad eesti keele paremini omandada. Aga kaks konkreetset küsimust. On teil andmeid, kui palju on ukrainakeelseid lapsi? Praegu ma lugesin, et umbes 9000 last peaks olema siin, seejuures 5500 on [vanuses] 8–18. Kui paljud neist on ukrainakeelsed? See on väga oluline, kui palju on venekeelseid. Omaette segadus on, et venekeelne võib olla ka ukrainameelne ja vastupidi.

Teine moment, mida te ütlesite: paljud jäävad siia pikemaks perioodiks. Oskate öelda, on teil mingisuguseid orienteeruvaid andmeid, kui palju võib selliseid inimesi olla, kes jäävad siia pikemaks perioodiks, kuigi paljud tahavad kohe tagasi minna, kui võimalik?

12:12 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult, sellist informatsiooni me ei kogu. Inimesed võivad vastata ju ühtemoodi, aga reaalsus on teine. Praegu on valdav seisukoht olnud see, et tahetakse minna kiiresti tagasi koju. Me teame, et näiteks Mariupolis on 90% kõikidest hoonetest juba täiesti maatasa pommitatud ehk polegi kuhugi minna. Sellise olukorraga me peame ka arvestama.

Keelte kohta ei ole mul praegu konkreetset numbrit teile öelda, kui paljud neist räägivad vene keelt ja kui paljud räägivad ukraina keelt. Aga kui me nad integreerime Eesti haridussüsteemi, eestikeelsesse kooli, siis ei olegi meie jaoks ju tähtis, milline on nende kodune keel.

Ma veel eelmisele küsimusele vastan, et nendel Ukraina lastel me võimaldame nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt haridusteed jätkata. Kooliaasta lõpuni on kolm kuud. Kolm kuud tähendab seda, et näiteks suurematele lastele Ukraina võimaldab distantsõpet, et nad saaksid Ukraina kooli lõpetada ja saada ka selle diplomi. Sel põhjusel ei ole nad ka võib-olla hetkel registreeritud Eesti koolivõrku. Aga selge on see, et sügiseks on meil pilt ees. Me sellega igapäevaselt ka tegeleme, et need lapsed saaksid registreeritud, sest lastel on hariduse saamine inimõigus ja nad peavad saama oma haridusteed jätkata. Praeguse kolme kuu eesmärk nende laste puhul, kes on tulnud sõjakolletest, on väga paljus ka see, et nad saaksid kohaneda ja et nad tegelikult uue elukorraldusega kohaneksid. Pöörame ka nende vaimsele tervisele tähelepanu, sest paljudel neist on olnud väga raskeid üleelamisi, nad on pidanud kannatama. Kõigile lastele peame me esimesel võimalusel tagama koolikoha. See on riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustus. Me teeme seda koos, kohalik omavalitsus ja riik, vastavalt sellele, kus need lapsed siis on. Aga jah, kui paljud neist mis keelt kodus räägivad, seda infot mul detailselt ei ole.

12:14 Esimees Jüri Ratas

Nüüd teine lisaküsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

12:14 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Mina ikkagi ei saanud päriselt aru sellest plaanist, mis valitsusel on. Ma kohe ütlen, et ma väga toetan seda mõtet, mis puudutab eesti-ukraina kooli loomist, kuigi me peame endale aru andma, et see saab olla erand ja loodetavasti ajutine, sellepärast et me oleme võtnud eesmärgiks minna üle ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile. Oleme probleemi ees, et meil on kahekeelne haridussüsteem. Kui me loome ukrainakeelse kooli, siis meil on kolmekeelne haridussüsteem. Me kindlasti peame seda vältima ja andma endale aru, et tegemist on praeguses olukorras erandiga. Ma väga seda lähenemist toetan.

Aga ma ei saanud aru, mismoodi valitsus ikkagi püüab olemasoleva seaduse raamides suunata põgenike, lastevanemate koolivalikut. Nagu te ise ütlesite, 211 on valinud eestikeelse kooli ja 82 venekeelse kooli. Ehk see suhe on ligikaudu see, et pea 40% on valinud venekeelse kooli. See on reaalsus. Mismoodi valitsus seda püüab siis praktikas suunata? On ka võimalus võtta eraldi seadus ja kirjutada sisse regulatsioon, et põgenike lastega käitutakse nii, et riik kehtestab eraldi seaduse, kohtleb neid seadusest tulenevalt ka eraldi ning võtab suurema rolli ja vastutuse nende laste koolitamise eest. Siis ma saaksin aru, et valitsus on võimeline seda protsessi suunama. Aga praegu tundub mulle küll, et kohalikud omavalitsused käituvad väga erinevalt ja valitsus seda protsessi suunata kuidagi ei suuda.

Teiseks ikkagi: kui me oleme praegu valmis panema venekeelsed ja ukrainakeelsed lapsed üleöö eestikeelsesse kooli, siis miks me jätkuvalt oleme selle juures, et kohalikud venekeelsed õpilased alles 2035 peavad minema eestikeelsele haridusele üle? See minule pähe ei mahu.

12:17 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ise te olite valitsuses ja midagi selle jaoks ei teinud, et need asjad juhtuks niimoodi, nagu te praegu siin väga jõuliselt väljendate. Aga tahan siiski korrigeerida. 334 last 417‑st on 80% nendest lastest. Nad lähevad keelekümbluskoolidesse ja eestikeelsetesse koolidesse. See pilt, mida te üritate maalida, justkui nad läheksid venekeelsetesse koolidesse, lihtsalt ei vasta tõele. Ärge seda edasi raiuge.

Teine asi, kuidas me seda suuname. Me peame looma juurde uusi koolikohti. Kuigi põhikooli pidamine, üldharidus, on kohaliku omavalitsuse kohustus, siis antud juhul on tegemist erandolukorraga ja meie plaan on teha see täiendav kool riigi poolt. Siis on ka kontrolli all, et see on kool, kus õpetatakse eesti keeles. Meile on tulnud tänase päeva seisuga Ukrainast ligi 400 õpetajat ja haridustöötajat, näiteks logopeede ja inimesi, kes [koolis] abistavad. Me saame neid inimesi rakendada Ukraina laste sisseelamisel. Me ei kavatse teha ukrainakeelset kooli, vaid kooli, kus nad saavad lisaks ja toeks ukraina keelt. Kuidas me seda kontrollime? Sellega, et riik loob selle kooli ja riik seab ka tingimused selle kooli tarbeks. Täpselt nii, nagu me oleme teinud need otsused Ida-Virumaal, just sellepärast, et kohalikud omavalitsused ei ole seal olnud väga altid eestikeelset haridust arendama. Seetõttu me oleme võtnud selle enda kätte, et saaks neid otsuseid teha ja eestikeelse haridusega ikkagi edasi minna. Nii et mida see tähendab? Loomulikult ka täiendava raha eraldamist, meil on vaja täiendavalt õpetajaid, kes aitavad ja kes saavad õpetada. Me oleme otsustanud ka Ukraina haridustöötajatele kiiresti võimaldada eesti keele kursusi, et nad saaksid eestikeelsesse haridussüsteemi sukelduda.

Ma tahaksin veel öelda seda, et mul oli jutuajamine ukraina kogukondadega, kes tegelikult täpselt samamoodi saavad aru, et on mõistlikum minna eestikeelsesse haridussüsteemi, mitte minna venekeelsesse, just selleks ka, et ei tekiks täiendavaid pingeid.

12:19 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

12:19 Helir-Valdor Seeder

Ma väga vabandan. Kuidagi ebamugav ja ebameeldiv on siin õiendusi ja täpsustusi öelda protseduurilise küsimuse formaadis. Ma ei taha üldse laskuda selleni, kes midagi tegi ja kes mitte midagi ei teinud, nagu peaministri hinnang siin oli. Ma arvan, et see on hästi kohatu siin parlamendisaalis. Jääme korrektseks.

Aga mina kasutasin just nimelt neid numbreid, mida peaminister ise ette luges: 211 eestikeelsetesse koolidesse ja 82 vene õppekeelega koolidesse. Ma ei ole mitte midagi ise välja mõelnud ega levita valeinformatsiooni. On kuidagi kohatu anda siin sellist signaali, et ärge enam neid valesid numbreid ja rõhuasetusi kasutage, ikka nii. Ja keelekümblus on veel omaette nähtus.

Nii et ma arvan, et ma jäin korrektseks. Ja et nüüd küsimuse vormis seda sõnastada, siis kas juhataja arvab ja leiab, et see on kodu‑ ja töökorraga igati kooskõlas, kui ma opereerin täpselt nende arvudega, mida peaminister ütleb, ja kasutan neid?

12:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See on hea, et me opereerime ühtede arvudega, kindlasti see on hea. Aga nüüd ma lõpetan esimese küsimuse käsitlemise.


2. 12:21 Ukraina taeva sulgemine

12:21 Esimees Jüri Ratas

Läheme teise küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Ruuben Kaalep, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on Ukraina taeva sulgemine. Ruuben Kaalep, palun!

12:21 Ruuben Kaalep

Tänan! Lugupeetud peaminister! Nagu te väga hästi teate, võttis Riigikogu emakeelepäeval vastu pöördumise, milles kutsume ÜRO liikmesriike üles astuma viivitamata samme lennukeelutsooni kehtestamiseks massiliste tsiviilohvrite vältimiseks Ukrainas. See avaldus, pöördumine, võeti vastu harukordses üksmeeles. Selle poolt hääletas valdav osa nii koalitsiooni‑ kui ka opositsioonisaadikutest, mistõttu võib öelda, et see seisukoht väljendab täiesti selgelt kõigi Eesti rahva hulgas esindatud poliitiliste jõudude tahet.

Lennukeeluala kehtestamine on endiselt äärmiselt päevakajaline ja on seda üha rohkem, kuna me näeme Vene vägesid, kes on maismaaoperatsioonides takerdunud, kasutamas järjest julmemaid, järjest jõhkramaid õhurünnakuid selleks, et Ukraina rahvast terroriseerida ja nende vastupanutahet murda. Me näeme seda Kiievis, me näeme seda Harkivis ja võib-olla kõige julmemalt Mariupolis, kus nii õhu‑ kui ka suurtükiväe tegevuse tõttu on hävitatud üle 80% linnast. Tuhanded, võib-olla isegi kümned tuhanded tsiviilelanikud on hukkunud. Just nimelt õhulöökidega hävitati draamateater, mille rusude alt ei ole endiselt võimalik päästa kõiki inimesi, kuna linna hoitakse tule all.

Selles olukorras käituvad lääneriigid, sealhulgas meie liitlased, äärmiselt arglikult, nad on endiselt välistanud otsese sõjalise sekkumise. Mida teeb Eesti valitsus, mida teete teie peaministrina selleks, et suunata meie liitlasi lennukeelutsooni kehtestama, nii nagu Riigikogu oma avalduses soovis? 

12:23 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun! 

12:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nii nagu te väga korrektselt viitate, lennukeelutsooni kehtestamine on ÜRO Julgeolekunõukogu otsus. Riigikogu tegi ka pöördumise ÜRO poole. ÜRO‑s üldiselt on 141 riiki ju Venemaa tegevuse hukka mõistnud, aga Venemaa on ÜRO Julgeolekunõukogu liige ja Venemaal on seal ka vetoõigus. Ehk juriidiline alus tuleneb ÜRO Julgeolekunõukogu otsusest. Need reeglid on paika pandud pärast teist maailmasõda. Poleks võinud arvata, et Venemaa ise sellise tegevusega hakkab tegelema.

Selleks et lennukeelutsooni kehtestada, peab olema ka riigi nõusolek. See ilmselt on olemas, sest Ukraina on seda palunud. Kui me vaatame seda, mis Ukrainas on tehtud, siis kahjustused on peamiselt tehtud kaugtulega. Pommitatakse kaugtulega isegi nii kaugelt kui Kaspia meri ja seda lennukeelutsoon kuidagi ei takista.

Selge on see, et Eestil endal ei ole isegi mitte lennukeid, et lennukeelutsooni jõustada. Seda on varasemalt tehtud kolmel korral: Bosnias, Liibüas ja Iraagis. Mis see erinevus oli? Oli teada, et nende õhukaitsesüsteemid on üsna nõrgad ja konflikti saab tõepoolest selliselt lõpetada. Venemaa õhukaitsesüsteemide ja Venemaa jõud on üsna suur. 

Küsimus on tegelikult nendele riikidele, kes Ukrainaga piirnevad, ja nendele riikidele, kellel on lennukeid, et miks nad seda lennukeelutsooni siis ei taha teha. Peamine mure, mis nende riikide juhtidel on, on see, et sellisel juhul laieneb sõda ka nende riikide territooriumile. Riigipeadel on vastutus oma riigi oma ees ja oma rahva ees ning keegi ei taha sõda oma koju.

NATO‑liitlased on ikkagi õigusriigid. Õigusriigis lähtutakse reeglitest, mis on kokku lepitud, ja need reeglid on, et ÜRO Julgeolekunõukogu otsust oleks vaja lennukeelutsooni kehtestamiseks, välja arvatud juhul, kui mõni teine riik mingil teisel alusel kavatseb sinna konflikti sekkuda.

12:26 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus, Ruuben Kaalep, palun!

12:26 Ruuben Kaalep

Jaa, tänan! Lugupeetud peaminister! Veidi jääb mulje, et te proovite alavääristada või ebaoluliseks maalida Eesti Vabariigi seadusandliku võimu selgelt väljendatud tahet. Te ütlete, justkui lennukeelutsoonist ei oleks suurt kasu, kuna suurem osa purustusi tekitatakse kaugtulega, aga samal ajal me näeme ikkagi järjest intensiivistuvaid õhulööke Venemaa poolt. Pluss see, et Venemaa suurel määral kontrollib Ukraina õhuruumi, mis on üks peamisi takistusi Ukraina maavägedele vastupealetungile minekul, mis omakorda looks eeldused rahulepinguni jõudmiseks. Selle kaudu on just see, et Ukrainal oleks võimalus minna vastupealetungile, ka esimene eeldus selle humanitaarkatastroofi lõpetamiseks.

Teiseks, te ütlete, et kuna ÜRO Julgeolekunõukogus on Venemaal vetoõigus, siis ei ole justkui üldse mõtet seda teemat seal tõstatada. Tegelikult on Ukraina palunud ja ka Riigikogu avaldus mainib ÜRO liikmesriike, see ei nõua seda, et see tingimata toimuks ÜRO Julgeolekunõukogus vastuvõetud resolutsiooni alusel. Eesti kui Ukrainaga moraalselt, ajalooliselt, kultuuriliselt ning geograafiliselt igatepidi väga tihedalt seotud riik peaks siinkohal suunama meie kõige paremaid liitlasi just nimelt selleks, et võtta kuulda Ukraina abipalvet, olenemata sellest, kas Venemaa selle julgeolekunõukogus vetostab või mitte. Kuidas te vastate sellele?

12:28 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult on Riigikogu tahe valitsusele seaduseks ja loomulikult valitsus tegutseb selle Riigikogu avalduse järgi. Aga nagu Riigikogu ka teab, on Riigikogu seetõttu palunud pöörduda ÜRO riikide poole. Loomulikult, nendega see suhtlus ju pidevalt käib, seda me ju teeme. Ma kuidagi ei alaväärista seda. Ma ju näen täpselt samamoodi, mis toimub Ukrainas, ja täpselt samamoodi valutan südant, kas tõesti ei ole midagi, mida me saaks teha veel, et see hullus, see õudus seal lõpetada. Täpselt samamoodi. Nii et me tegutseme kõikidel liinidel. Täpselt samamoodi, Riigikogu on palunud ÜRO riikide poole pöörduda ja sellega meie suursaadik seal ju ka tegeleb. See suhtlus on igapäevane.

Aga neid otsuseid tehakse – ÜRO Julgeolekunõukogul on olnud siiani lennukeelutsooni kehtestamise õigus – vastavalt reeglitele. Niimoodi on kokku lepitud ja sellest on lähtutud. Ma kuidagi ei alaväärista seda muret. Olen ka ise seda öelnud, näiteks NATO tasandil. Riigikogu ei palunud tegelikult NATO‑ga tegeleda. Ka NATO tasandil oleme me arutanud ja tõstatanud seda küsimust, kas tõesti me ei saa midagi täiendavalt teha.

Kui me vaatame kahe aasta pärast neid otsuseid, mis me oleme teinud, siis kas need on olnud õiged otsused? Kui praegu on võib-olla võimalik see sõda lõpetada, nii et ka ukrainlaste kannatused lõpevad, siis see sõda kindlasti ka kaugemale ei laiene. Aga kui me seda otsust ei tee, siis võib samamoodi juhtuda, et ukrainlased on kannatanud ja mingid teised riigid kannatavad veel täiendavalt. Aga me ei tea seda kõike praegu.

Nii et see on pidev suhtlus liitlastega, pidev suhtlus teiste riikidega. Lõpuks [peavad nõus olema] ikkagi need riigid, kes konkreetselt lähevad neid lennukeid alla laskma. Lennukeelutsoon ei oleks ju mitte ainult Vene lennukitele, vaid ka Ukraina lennukitele ja droonidele, mis on olnud siiani päris edukad konvoide purukslaskmisel – see on see, mis tuleb läbi arutada ja millega peavad olema nõus just need riigid, kellel on vahendid, et sekkuda.

12:31 Esimees Jüri Ratas

Nüüd esimene lisaküsimus, Ruuben Kaalep, palun!

12:31 Ruuben Kaalep

Tänan! Ma saan aru, et protseduur võimaldab mul veel küsida. Hea peaminister! Ma alguses küsisin just nimelt hästi konkreetselt. Te praegu markeerisite väga üleüldiselt. Milliste riikide riigipeade, valitsusliikmete, valitsusasutuste poole on Eesti konkreetselt pöördunud selle palvega või mõttega, et meie soovitame tungivalt kaaluda lennukeeluala kehtestamist Ukraina kohal? Kas saaksite mõned konkreetsed näited tuua äkki? 

Teiseks, te praegu mainisite, nagu ka eelmine nädal, et lennukeeluala tähendaks seda, et Ukraina ei saaks droone kasutada. Ma ei saa hästi aru, millel see väide põhineb. Selles mõttes, et kui luuakse lennukeeluala konkreetselt Ukraina valitsuse palvel, siis oleks absurdne, kui me kehtestaksime selle lisaks agressorile ka selle seadusliku, suveräänse riigivõimu enda sõjaliste vahendite vastu. See ei ole ju loogiline. Paluks neile kahele küsimusele vastust.

12:32 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt see riikide nimekiri. Te võite ju selle lahti võtta, ÜRO‑s on riikide nimekiri olemas. See suhtlus käib pidevalt kõikidel tasanditel. Meil on selle jaoks suursaadik ÜRO‑s, me tegutseme erinevatel tasanditel. Diplomaadid tegelevad suhtlusega, mina ise tegelen suhtlusega. Kas me oleme teinud ametlikke kirjalikke pöördumisi, mida saaks registreerida ja mida ma saaksin teile esitada? Ei, selliseid minu teada ei ole ja niimoodi see asi ei käi. See suhtlus käib liitlaste vahel kõikidel tasanditel. Mul endal on olnud väga palju kohtumisi ja ka sellel nädalal neid kohtumisi on. Homme hommikul toimub NATO tippkohtumine, kus on 30 NATO riiki kohal, seejärel on Euroopa Ülemkogu, kus saab Euroopa Liidu juhtidega rääkida. Nii et neid teemasid on.

Ma tõin välja lihtsalt need murekohad, mida erinevad esindajad toovad selles arutelus välja. See ei ole nii mustvalge, ka nende asjade esitamine või kokkuleppimine, just sellepärast, et selle mandaadi siiamaani on andnud ÜRO Julgeolekunõukogu otsus. Teine on see, et kuna lennukeelutsooni jõustamine tähendab ka õhukaitsesüsteemide purukspommitamist, aga need õhukaitsesüsteemid asuvad Venemaal, siis see tähendaks aktiivse sõjategevuse liikumist ka Venemaale, mida need riigid, kellel lennukid on, ei taha, sest nad ei taha seda sõda oma koju. See on see, kuidas need peaministrid seda põhjendavad.

Mis ma oskan öelda? Meil ei ole lennukeid, me ei saa kasutada mingeid sunnivahendeid või inimesi kuidagi selleks sundida. Iga riigipea või peaminister vastutab oma riigi ja rahva eest ning teeb neid kalkulatsioone vastavalt sellele.

12:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:35 Noorte perede toimetulek

12:35 Esimees Jüri Ratas

Liigume kolmanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Jaak Juske, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on noorte perede toimetulek. Jaak Juske, palun!

12:35 Jaak Juske

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Kaja Kallas! Kui lugeda värskeid uudiseid, siis tuleb kõigepealt teile õnne soovida, et te olete jätkuvalt peaminister.

Aga ma tahaks rääkida hoopis teisel teemal, mis puudutab teie valitsuse ühte esimest otsust. Teatavasti, kui te möödunud aastal alustasite, siis te alustasite eelarvekärbetega ning paraku laste ja noorte huvihariduse ja ‑tegevuse toetust oluliselt kärpides. See toetus liikus noorte peredeni kohalike omavalitsuste kaudu. Nüüd on uus eelarveaasta juba mitu kuud kestnud ja selle minu arust ääretult rumala eelarvekärpe mõju ka näha. Olukorras, kus on kiire hinnatõus, on just nimelt noorte perede toimetulek muutunud oluliselt keerulisemaks. Just nimelt nendest peredest pärit laste pääs huviharidusse ja ‑tegevusse on muutunud palju raskemaks ja keerulisemaks. Samal ajal vajavad kohalikud omavalitsused lisaraha, et võimaldada huviharidust ja ‑tegevust Ukraina põgenike peredest pärit lastele.

Austatud peaminister! Kas te olete lõpuks valmis tunnistama, et see laste arvel kokkuhoidmine oli väga rumal otsus? Milliseid samme kavatseb valitsus lõpuks teha, et noorte perede ja omavalitsuste olukorda huvihariduse võimaldamisel parandada?

12:36 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt peaksin ütlema, et Eesti majandusel läks eelmisel aastal erakordselt hästi. Kui Eesti majandus kasvas 8,3%, siis näiteks meie naabritel Soomes kasvas see 3,3%, Lätis, Leedus ja Rootsis kasvas 4,8%. Loomulikult, majanduskasv väljendus otseselt ka inimeste sissetulekutes. Võrreldes 2020. aastaga kasvas keskmine brutopalk 7% ja jõudis 2021. aasta detsembris tasemele 1756 eurot. Kui vaadata noori peresid, siis on hea näha, et eelmisel aastal noorte sissetulekud kasvasid. 62,1%‑l noortel vanuses kuni 24 aastat kasvas sissetulek aastaga rohkem kui 50 eurot, 58,6%‑l vanuses 24–34 aastat kasvas sissetulek aastaga rohkem kui 50 eurot ja 53,2%‑l noortel inimestel vanuses 35–44 aastat suurenes sissetulek aastaga rohkem kui 50 eurot. Tõusis ka töötasu kuu alammäär 70 euro võrra, mis on ligi 12%. Kui vaadata veel seda, et aasta lõpus tõusnud energiahindade tõttu me tegime ka leevendusmeetmed, sealhulgas väga sihitud meetme, millega hüvitati 80% hinnatõusudest kaugkütte, elektri ja gaasi puhul inimestele, kelle sissetulekud olid alla mediaani, siis on näha, et siin oli abimeetmeid küll. Tegelikult ei lähe meie inimestel numbrite järgi sugugi halvasti.

Kui käia Eestimaal ringi, siis tagasiside on väga paljudest ettevõtetest ka see, et eelmised aastad on olnud väga head. Ka palgad on kasvanud ja inimeste sissetulekud on kasvanud, aga selge on see, et rasked ajad seisavad meil ees. Seda seoses sellega, et Ukrainas käib sõda, on kehtestatud sanktsioonid ja see valgub igale poole, teistesse tegevusvaldkondadesse üle.

12:39 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Jaak Juske, palun!

12:39 Jaak Juske

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! On muidugi suurepärane kuulda, et Eestil läheb hästi. Seda kummalisem on see, miks tuli valitsusel alustada eelarvekärbetega, ja seda enam veel noorte perede ja laste arvel. Täiesti arusaamatu!

Kui teie eelkäijad kõnealuse huviharidustoetuse sisse viisid, suurenes seetõttu oluliselt huviharidusse kaasatud noorte arv, tuhandete noorte võrra. Kas teil on olemas ülevaade, kui palju huviharidusse kaasatud noorte arv võrreldes eelmise aastaga on muutunud? Kui me arvestame põgenikekriisi, siis kui palju on omavalitsused palunud valitsuselt tänaseks tuge, et võimaldada ka põgenike peredest pärit lastele huviharidust?

12:40 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:40 Peaminister Kaja Kallas

Jaa. Teinekord, kui te tahate huvihariduse kohta küsida, siis öelgegi välja, et te tahate küsida huvihariduse kohta. Kui te panete oma küsimuse pealkirjaks "Noorte perede toimetulek", siis ma valmistun ka vastamiseks noorte perede toimetuleku teemal. Mul ei ole neid huvihariduse numbreid kaasas. Mitte sellepärast, et ma tahaks neid kuidagi varjata, vaid sellel põhjusel, et teie küsimuses ei olnud mingit indikatsiooni, et te sellest täpsemalt teada tahate.

Ma ei tahaks vana mälu pealt hakata siin tulistama, kui palju on kohalike omavalitsuste sissetulekud tõusnud. Ma mäletan, et seda raha oli üle 100 miljoni, mida saaks kasutada ka huvihariduseks. Huviharidus on kohaliku omavalitsuse pädevuses. See, et riik on selleks ka täiendavalt raha eraldanud, on olnud hea. Huvihariduseks me eraldame endiselt raha, et kohalikud omavalitsused saaksid seda [pakkuda]. Aga see on kohaliku omavalitsuse enda ülesanne. Omavalitsus otsustab, mille jaoks ta seda raha kulutab. Toimusid ju ka kohalikud valimised ja valimistel said inimesed väga selgelt väljendada, et nad soovivad näiteks, et kohalik omavalitsus suunaks rohkem raha huviharidusse.

Küsimus, mis puudutas Ukraina lapsi. Jah, see pakett on meil eraldi tegemisel ja arutamisel. Me tuleme välja ka lisaeelarvega just selle jaoks, et seda tuge täiendavalt anda, nii et ükski laps Eestis huvihariduseta ei jääks. Me pidasime neid vaidlusi ka tol korral. Ega huvihariduse raha ei ole alati liikunud sinna, kus on lapsed, vaid seda on ka varasemalt kasutatud lähtuvalt kohaliku omavalitsuse suvast. Me saame seda debatti edasi pidada. Kui ma teinekord tean, et te tahate selle kohta teada, siis ma valmistan vastavalt ette ja see debatt tuleb meil tunduvalt sisukam.

12:42 Esimees Jüri Ratas

Nüüd esimene lisaküsimus, Jaak Juske, palun!

12:42 Jaak Juske

Lugupeetud peaminister! Otse loomulikult ei pea teil olema kõik numbrid peas – täiesti arusaadav. Me kindlasti jätkame sellelsamal teemal väitlust täna öösel, nähtavasti proua haridusministriga. Aga küll ma oleks võinud saada teilt täna selge tunnistuse, et see eelarvekärbe või laste arvel kokkuhoid oli vale otsus. Te ei ole jätkuvalt valmis seda tunnistama, olete veendunud, et laste arvel peabki eelarvekärpeid alustama. Eks? 

12:43 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui me alustasime valitsuses, siis me saime päranduseks eelarve, kus haigutas 1,27-miljardiline auk. See tähendas seda, et oli tehtud kulutusi rohkem, kui tulusid oli. Selge on see, et kõik ministeeriumid said ülesande otsida kokkuhoiukohti, ja mul on hea meel tõdeda, et päris palju kokkuhoiukohti ka leiti.

Miks on vaja kokku hoida? Kokku hoida on vaja selle jaoks, et olla valmis mustadeks päevadeks. Paraku oli tõesti nii, et headel aegadel oli raha ära kulutatud ja mustadeks päevadeks polnud palju kõrvale pandud. Need mustad päevad on nüüd käes. Meil läheb majandus tõenäoliselt langusesse, arvestades toimuvat sõda, arvestades sanktsioone. See tähendab seda, et laekub vähem raha riigieelarvesse, see tähendab seda, et meil on rohkem ka abivajajaid. Meile on tulnud sõjapõgenikud, kes vajavad tuge, meil on tõenäoliselt inimesi, kes kaotavad töö, ja tööpuudus suureneb. Ka neid inimesi peame toetama. Raha vajame ka kaitsesse, laiemasse elanikkonnakaitsesse. Rahavajadusi on väga-väga-väga palju. Tänu sellele, et kõik ministeeriumid oma haldusalast otsisid võimalikke kokkuhoiukohti ja neid ka leidsid, ma arvan, me lähme sellesse kriisi natukene tugevamana, kui me enne seda olime. 

Jällegi: mitte ükski laps ei peaks jääma ilma huvihariduseta. Kohalikud omavalitsused said selleks [raha] juurde, kohalike omavalitsuste eelarvetesse läks minu mälu järgi üle 100 miljoni euro juurde. Ka see huvihariduse toetus on seal täiesti olemas. Nii et selle taha kindlasti ei tohiks ühegi lapse huviharidus jääda.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:45 Kaitsepoliitika

12:45 Esimees Jüri Ratas

Liigume neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Raivo Tamm, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema saab olema kaitsepoliitika. Raivo Tamm, palun!

12:45 Raivo Tamm

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Lugupeetud peaminister! Isamaa on algatanud Riigikogus eelnõu, milles nähakse ette Eesti kaitsevõime suurendamist ja riigikaitsekulude hüppelist suurendamist. Riigikogu riigikaitsekomisjon võttis juba 25. novembri istungil konsensuslikult vastu pöördumise valitsusele, milles kutsuti oluliselt suurendama kaitsekulutuste osakaalu sisemajanduse kogutoodangus ning otsustama keskmaa õhutõrje võime loomist, kaaludes selleks vajaduse korral ka riigikaitselaenu võtmist. Meedia vahendusel on kõlama jäänud, et Reformierakonnale lühikeses ajalises plaanis keskmaa õhutõrje rajamine ei sobi. See soovitakse isegi praeguses julgeolekuolukorras päris kaugustesse lükata. Kas see pole mitte Eesti kaitsevõime arendamise pidurdamine? Miks te seda teete?

12:46 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vastupidi, me ei ole kusagil öelnud, et me oleksime keskmaa õhutõrje vastu, vaid me tegutseme aktiivselt selle nimel, et oma liitlastelt see keskmaa õhutõrje kiiresti saada. Praegu, kui arutelu on selle üle, millesse me hetkel paneme täiendavad riigikaitseinvesteeringud, siis selge on see, et kui me praegu investeerime keskmaa õhutõrjesse, kus on hanked, on pikk protsess, siis see toob meile tulemust alles aastate pärast. Meie eesmärk on saada liitlastega läbirääkimistel nii kaugele, et me saaksime selle keskmaa õhutõrje kohe.

Suures plaanis on riigikaitseliste kulutustega pilt selline, et me tegime need otsused juba jaanuari keskel, et täiendavalt riigikaitsesse investeerida. Ma käisin ka Riigikogu ees poliitilise avaldusega, et neid samme kiiremini teha. Sealt edasi toimus muidugi see, et 24. veebruaril algas sõda. Seetõttu olen teiega väga nõus, et me peame riigikaitsesse täiendavalt investeerima.

Minu jaoks on kolm küsimust, millele on vaja vastust. Küsimus nr 1: kas me peame olema valmis tänaseks olukorraks või me valmistume millekski, mis tuleb 2025? Vastus minu arvates on see, et me peame olema valmis tänaseks olukorraks. Teine küsimus, millele tuleb vastata, on see, milliseid võimekusi me saame oma liitlastelt, kuidas see pusle kokku tuleb. Sellele me peaksime ikkagi lähikuudel ka vastuse saama. Kolmas küsimus, millele tuleb vastata, on see, et mis on Ukrainas töötanud. Kaitseväe eksperdid väga täpselt vaatavad, mis Ukrainas on töötanud, sealhulgas seda, mis on meie vastase nõrkused, et teada, kuidas me saaksime ennast tugevdada ja olla valmis. Need on need kolm küsimust, mille vastustest lähtudes me peaksime ka riigikaitseinvesteeringuid täiendavalt tegema.

Mina kuulan siin küll oma ala eksperte ja kaitseväe juhatajat, kes koos oma meeskonnaga väga täpselt jälgib seda, mis Ukrainas praegu toimub ja mida me saaksime sealt õppetundidena kasutada. Minu eesmärk on küll teha need otsused kiiresti. Tõesti, meil on praegu suurepärane võimalus, olles teinud otsused jaanuaris, sest me saame kasutada samu raamtingimusi just hinna poolest, meil ei ole hind läinud kuuekordseks, nii nagu ta on läinud teistel, kes hakkasid tegutsema alles pärast seda, kui sõda oli juba alanud.

12:49 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus, Raivo Tamm, palun!

12:49 Raivo Tamm

Ma tänan. Riigikaitse puhul me peame rääkima ka Kaitseliidu liinis. Kaitseliitlasena ma küsin, kuidas on maakaitse laiendamise kasv kaetud kaasnevate tegevuskuludega ja kuidas haakub see Kaitseministeeriumi haldusala tegevuskulude järjekordse 2%‑lise kärpekavaga.

12:50 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me küll paneme praegu nii palju kaitsesse juurde, et mingist kärpimisest seal paraku mingit juttu ei ole. Me investeerime kaitsesse, vastupidi, paneme sinna suured summad juurde.

Väga õige osundus, Kaitseliidu tugevdamine on ka üks ettepanek, mida mina väga tuliselt toetan. Just sellel põhjusel, et jällegi, kui vaadata ka Ukraina olukorda, siis need on need inimesed, kes lähevad ikkagi Eesti eest võitlema, kui see olukord peaks tekkima. Loodame seda ja teeme kõik selleks, et seda olukorda ei tekiks. Aga nendel inimestel peab olema kindlus, et neil on olemas relvad, neil on olemas kaitsevarustus, kui see vajadus peaks tekkima. Nii et Kaitseliidu tugevdamine on üks osa sellest, mida mina väga tuliselt toetan.

12:51 Esimees Jüri Ratas

Nüüd esimene lisaküsimus, Leo Kunnas, palun!

12:51 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Ma jätkaks ka keskmaa õhutõrje teemal. Te esitasite siin kolm olulist küsimust. Püüaks nendest ühele vastata. Liitlasvägedel, meie liitlastel, on kahjuks ka kesk‑ ja kaugmaa õhutõrje üksusi vähe, sest pärast külma sõja lõppu ei ole peetud vajalikuks neid arendada.

Toon lihtsalt näite. Nüüd, kui lõpuks on jõutud otsusele, et Slovakkia võiks oma Nõukogude päritolu kaugõhutõrje relvasüsteemid S‑300 anda Ukrainale, mida Ukrainal oleks hädasti vaja, siis selle kompenseerimiseks võetakse üks patarei Hollandist ja kaks Saksamaalt. Ehk tuuakse sinna kolm Patrioti patareid asemele, niikaua kui Slovakkia saab endale mingi uue süsteemi hangitud, kui ta [vanad] loovutab.

Samamoodi on teinud USA üleskutse Türgile, et anda S‑400 ehk kõige uuemat tüüpi kaugõhutõrje relvasüsteemid üle Ukrainale. Aga loomulikult ka Türgi vaatab kohe, et Ameerika Ühendriigid peaks neile samas väärtuses näiteks Patriote asemele andma. Neid üksusi ei ole meie liitlastel väga palju. Siin on probleem.

Muidugi, keskmaa õhutõrje vajadust tõi näiteks kindral Kert väga oluliselt oma viimases artiklis välja: see on meie kõige olulisem võimelünk. Siin on erinevaid põhjuseid, miks seda oleks vaja. Näiteks ka liitlasvägede kohalesaabumise katmiseks. Mul ei olegi küsimust, aga ma lihtsalt tuletan meelde, et see on väga oluline teema ja seda on ka kogu riigikaitsekomisjon konsensuslikult Vabariigi Valitsusele indikeerinud.

12:53 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Aga ma juhin tähelepanu, et me oleme infotunnis ja meil toimub küsimuste esitamine. Peaminister, kas soovite? Palun!

12:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie olete kindlasti kaitsevaldkonnas palju-palju targem, kui mina olen. Ma ei ole suuteline teiega sel teemal debateerima, aga ega ma ei taha ka. Ma olen nõus, et see ongi väga oluline teema, õhukaitse ongi väga oluline teema. Ma lasin endale nädalaid või kuid tagasi teha lühikursuse õhukaitsest, just, et kui kaugele väikesed õhukaitsemullid ja keskmised ulatuvad, millised on seadmed. Ma ei ole olnud selle valdkonna ekspert. Ma ei häbene seda tunnistada, et ma kuulan eksperte ja lasen endale neid asju selgitada.

Aga ma usun, et ka teie nõustute minuga, et kui me täna teeme selle otsuse, siis see meid ju täna ei aita, vaid see aitab meid aastate pärast, sest seda õhukaitsesüsteemi ei ole meil kohe kuskilt osta. Seetõttu on meie pingutused hetkel suunatud sellele, et me saaksime oma liitlastelt need õhukaitsesüsteemid. Nii me saaksime need tunduvalt kiiremini kui siis, kui me ise hakkame neid hankima.

Üks ei välista teist, [ei ole nii,] et me tulevikus ei peaks tegema neid investeeringuid ega peaks tegema ettevalmistusi selleks, et neid investeeringuid teha. Aga ma usun, et ka teie vastate küsimusele, kas me peame olema valmis tänaseks olukorraks või valmistuma 2026. aastaks, et me pigem peame olema valmis tänaseks olukorraks. See seab teatud piirid ka nendele otsustele, mida me parasjagu tegema peame.

12:54 Esimees Jüri Ratas

Nüüd teine lisaküsimus, Raivo Tamm, palun!

12:55 Raivo Tamm

Ma tänan. Ma jätkan Kaitseliidu teemal. On teada, et praegu tuleb väga rohkearvuliselt uusi liikmeid Kaitseliitu. Aga me ei saa neile lihtsalt relvasid kätte anda. Nende koolitamiseks on vaja instruktoreid, aga kärpekavaga seoses on väga palju instruktoreid Kaitseliidust tulnud koondada. Lihtsalt ei ole inimesi, kes nende uute vabatahtlikega tegeleks, see puudujääk on olemas. Vaadates Riigikogus erinevate erakondade seisukohti ja tehtud algatusi, on ju selge, et kaitsekulude suurendamisel on tugi olemas. Teeme siis üheskoos otsuse, nagu Isamaa algatatud eelnõu ette näeb, et tõstame kaitsekulusid ja likvideerime puuduvad võimelüngad ennaktempos. Kas olete nõus?

12:55 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:56 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jah, tundub, et siin käib praegu suur võidujooks, kõik tahavad näidata, kuidas investeeringuid kaitsesse veelgi enam teha. Aga ma arvan, et meil on siin väga suur ühisosa. Ühisosa on see, et kõik leiavad, et tõesti on praegu olukord, kus kaitsesse peaks rohkem investeerima. Ma lihtsalt ütlen, et kui ma jaanuaris käisin teie ees poliitilise avaldusega, et need investeeringud teha, siis ma ei tundnud sellist üksmeelt. See, et täna on see tekkinud, ma arvan, on väga hea.

Kaitseliidu puhul olen teiega absoluutselt nõus. Praegu on suur tung, inimesed küsivad seda, kuidas ma saaksin ikkagi Eestit kaitsta, kuidas mina saan kaasa lüüa. Huvi Kaitseliitu astumise vastu on väga palju tõusnud. Seetõttu meil selles paketis, riigikaitse tugevdamise paketis, on ka sees see, mis puudutab Kaitseliidu kaitseringkondade ja maakaitseüksuste suurust. Eesmärk on see, et me 7500 võitlejalt liiguksime 20 000 võitlejani, kes on välja õpetatud, kellel on ka vastav varustus. See tähendab ikkagi hüppelist suurenemist, see tähendab ka hüppeliselt suuremaid investeeringuid. Nii et see meil praegu arutatavate ettepanekute seas on. Minu arvates on see tõepoolest äärmiselt oluline, sest inimeste kaitsetahe on tõusnud ja inimeste kaitsetahet peab olema ka võimalik realiseerida. Selleks nad vajavad väljaõpet ja selleks on just Kaitseliit õige koht. Nii et Kaitseliidu tugevdamine on oluline.

12:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:58 LNG-terminali kiirkorras ehitamine

12:58 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi, viienda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Peeter Ernits, sellele vastab ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja teema on LNG-terminali kiirkorras ehitamine. Peeter Ernits, palun!

12:58 Peeter Ernits

Hea esimees! Lugupeetud minister! Esmaspäeval tuli välja, et valitsus plaanib kiirkorras Lahepere lahte ehitada LNG jaoks kilomeetripikkuse muuli ja 300‑meetrise kaitsevalli ning rentida või osta 50 miljoni eest ühe LNG‑tankeri. No see on rendihind, nagu ma kuulsin, 300 on siis, kui päris ära osta. Aga need tööd nende raportite järgi kestavad kaks-kolm aastat, need on metsikud tööd. Aga minu küsimus: millal siis on reaalne, et see LNG Vene gaasi alternatiivina jõuaks Eestisse? On valitsus seda arutanud? Mitu aastat selleks kulub? Kas see Lahepere lahe projekt on ainukene või kvalifitseerub ka Muuga või mõni muu koht?

12:59 Esimees Jüri Ratas

Andres Sutt, palun!

12:59 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Hea küsija! Valitsus on korra arutanud kogu LNG‑terminali temaatikat ja me tuleme selle põhjalikuma arutelu juurde tagasi järgmine nädal. Ma arvan, oluline konteksti mõistmiseks on, et pärast 24. veebruari on kogu julgeolekuolukord selgelt muutunud, see on muutunud ka energeetikas. Kui me vaatame hinnakõikumisi ja ka hinnatõuse, siis on selge, et tarnekindlus on üks kõige olulisemaid asju. Elektriga on meil selle koha pealt hästi, kõikide varasemate investeeringute ja eeltööde tulemusena, ja tegelikult ka gaasiga. Võtame sellise näite: kui Venemaalt toru kaudu enam gaasi ei tule, siis on selge, et siin piirkonnas – piirkond on Balti riigid pluss Soome – oleks circa 45% vajalikust gaasist puudu. Aga väga oluline on, et meil on gaasitoruühendus Soomega Balticconnectori näol ja samamoodi on maikuust ühendus Leedu ja Poola vahel. Nii et kõik need ühendused ja infrastruktuuriinvesteeringud on äärmiselt tähtsad.

Tulles siit LNG‑terminali juurde, siis jah, torugaasile on LNG ainukene alternatiiv. Seetõttu me praegu ka neid erinevaid võimalusi kaalume. Kuhu teha või mitte teha, seda otsust ei ole langetatud. Aga on selge, et aeg on siin ka oluline määraja. Seetõttu on vaadatud otsa ka alternatiividele, muu hulgas sellele, kas on võimalik seda võimekust tekitada kiiremini kui kaks-kolm aastat, nii nagu teie ütlesite. Ma arvan, et üks kõige olulisemaid mõõtmeid kogu selle ülesande lahendamise juures on see, et meil on vajadus saada ühine arusaam ja kokkulepe ka Soome, Läti ja Leeduga, sest Eesti enda gaasitarbimine on suhteliselt väike, võrreldes Soome või Leeduga, ja seetõttu puhtalt mahtude mõttes on see igal juhul mõistlik teostada ühise projektina. Aga nii nagu ma ütlesin, lõplikku otsust, kuidas täpselt, me arutame järgmisel nädalal.

13:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem küsimusi ... Aa, ikka tekkis täpsustav küsimus. Mul on palve, Riigikogu liikmed, olge palun operatiivsemad küsimuse[nupu] sisselülitamisel. Täpsustav küsimus, Peeter Ernits, palun!

13:02 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul oli juba algusest peale see sees, aga ilmselt kadus kusagile ära. Vabandust!

Täpsustava küsimusega tuleme Pakri poolsaarele. Seal läänekaldal peaks kerkima see kilomeetrine muul, et LNG‑tanker saaks tulla ja [meie] Vene gaasist vabaneda. Aga läänekaldal on Paldiski sadamad. Eile laaditi seal taas sadu ja tuhandeid autosid, mis hakkavad suunduma Venemaale. Mercedestega on nüüd jokk, nagu mulle seletati, aga nüüd on Hyundaid. Terve eilse õhtu undasid Hyundaid, neid liigutati, nad on ootel Venemaale sõiduks. Minu küsimus on, kas see on üks poolsaar, kaks kallast ja erinev suhtumine. On teil informatsiooni, kas nüüd on nende sanktsioonide ja Venemaa-vastaste piirangutega nii, et Mercedestega lõpetati, aga Hyundaisid hakatakse uhama Venemaale? Või nad lähevad kusagile mujale? Või tulevad äkki meile?

13:03 Esimees Jüri Ratas

Andres Sutt, palun!

13:03 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh, hea küsija! See ei ole nüüd küll LNG‑terminaliga seotud, aga ma vastan niipalju, kui ma saan. Mis puudutab Hyundai autosid, millele te viitate, siis mina ei oska täna teile öelda, kuhu on plaanitud neid siit edasi viia. Küll aga, kui me vaatame seda, milline on olnud väga paljude rahvusvaheliste ettevõtete reaktsioon äritegevuse jätkamise suhtes Venemaal, siis see on olnud hästi ühene. Väga-väga paljud, kindlasti üle 300 ettevõtte, praegu võib-olla isegi juba rohkem, on otsustanud oma äritegevuse Venemaal lõpetada seoses Vene Föderatsiooni sõjategevusega Ukrainas. Ma arvan, et väga tugev mõjutaja saab siin olema ka turg. On olnud näiteks ka väga mitmeid naftatöötlemisettevõtteid, kes on ise loobunud Vene nafta ostmisest selleks, et teha sellest mingeid kütuseid. Ma usun, et Hyundai teeb ka oma väärtushinnangute põhjal valiku, kuhu ta oma toodangut müüb ja kuhu ta seda ei müü. Sellele, kas tal on plaan müüa neid autosid Venemaale, mina täna siin ei oska teile vastata.

13:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:05 Sõjapõgenikud

13:05 Esimees Jüri Ratas

Liigume järgmise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Priit Sibul, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on sõjapõgenikud. Priit Sibul, palun!

13:05 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea valitseja! Me oleme pärast teist maailmasõda kõige keerulisemas olukorras, kus rändab – "rändab" on võib-olla liiga leebelt öeldud –, põgeneb sõja eest oma kodust miljoneid inimesi. Selles kontekstis ma püüan aru saada, et kui valitsus esialgu ütles välja, et me suudame tegeleda 10 000 põgenikuga, siis tänaseks on üle 21 000 põgeniku Eestisse jõudnud ja räägitakse kuni 100 000‑st. Ma olen absoluutselt veendunud, et ei tea mina seda lõplikku õiget numbrit ja tõenäoliselt ei tea seda ka teie. Kui meist keegi peaks vastamisi sattuma kellegagi [nendest], siis on ilmselge, et iga sõjapõgenikku tuleb aidata.

Aga mul on selles kontekstis küsimus. Valitsus on Riigikogu põhiseaduskomisjoni kaudu jõudnud siin arusaamisele ja me oleme selles hetkes, kui me ei oska tulevikku lõplikult prognoosida, läinud oma migratsioonipoliitika põhimõtteliste aluste muutmise teed. Kuigi me teame, et meil on vaja aidata väga paljusid sõjapõgenikke, vaatamata sellele ei tulnud valitsus parlamendi ette seadusemuudatusega, mis reguleeriks [seda teemat] ja aitaks ainult sõjapõgenikke, vaid selle eelnõu muudatusettepanekud, mis, nagu ma ütlesin, valitsusest põhiseaduskomisjoni kaudu meile Riigikogu menetlusse on tulnud, on märksa laiemad. Millistel alustel või miks valitsus otsustas praeguses kontekstis, kus me ei oska keegi tulevikku mõistlikult prognoosida, valida sellise tee, et migratsioonipoliitika alustalade kallale minna?

13:07 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu te väga hästi teate, siis välismaalaste seadus, mis on Riigikogu menetluses, on Riigikogu menetluses eelmisest valitsusest saadik, ehk see ei ole mingi uus eelnõu, mis on praegu esitatud, vaid selle menetlus on käinud pikalt. Selle menetluse algatas Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus, välismaalaste seaduse muutmise. Tõepoolest, sinna on tehtud täiendused, mis seonduvad ka praeguse kriisiga.

Nüüd tulen teie küsimuse alguse juurde. See 10 000 põgenikku oli öeldud välja selle mõttega, et 10 000 oleks selline arv, mida meie ühiskond tõenäoliselt isegi ei tunnetaks, ühiskond lihtsalt absorbeeriks selle ära, me isegi ei näeks neid inimesi, nad läheksid tööle ja kooli, nii et neid suuremat näha ei oleks. Rohkem selliseid inimesi tähendab seda, et me peame arvestama ühiskonnana tervikuna, et me peame teenuseid jagama sõjapõgenike ja siin olevate inimeste vahel ning survet on erinevat, erinevatele teenustele.

Kui me esialgu neid plaane tehes arvasime, et meile tuleb rohkem vanemaealisi inimesi ja see toob kaasa surve just sotsiaalteenustele või pensionisüsteemile, siis tänaseks on teada, et vanemad inimesed väga ei taha põgeneda, ütlevad, et nad on Ukrainas sündinud ja seal nad ka surevad, ning nad jäävad maha. Nii et tegelikult meil on 39% just lapsi ja see seab surve alla meie koolivõrgu. Me peame tegema seal suuri pingutusi ja suuri ümberkorraldusi. Või mis ümberkorraldusi, me peame täiendavalt looma koolikohti, mis loomulikult tähendab täiendavat raha.

Ma olen teiega ka selles nõus, et kui põgenikud tulevad ja nad tõesti põgenevad sõja eest, siis me ju 10 001. inimesele ei ütle, et me teda ei aita. Kusjuures huvitav on jah see, et nendest inimestest, kes on praeguseks tulnud, üle 20 000 ehk pooled on läinud oma tuttavate juurde ja ei ole meilt mingit abi palunud. Tegelikult ei ole nii, et nad tulevad kõik meie abi peale, vaid nad tulevad oma sõprade ja perekonna juurde. Seetõttu alles hiljem ilmselt selgub, mis teenuseid nad vajavad, kui nad välja ilmuvad. Nii et see kõik toimub järkjärguliselt.

13:10 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus, Priit Sibul, palun!

13:10 Priit Sibul

Aitäh! Veel kord ütlen, et tõenäoliselt on – minul veel rohkem kui teil, sest teile on tõenäoliselt rohkem teada – ebameeldivaid üllatusi rohkem, kui me keegi tahaks. Mingeid asju ei oska prognoosida. Nii nagu ma ütlesin, me tõenäoliselt ei tea, milliseks see kriis kujuneb ja kui pikalt see kestab.

Minu küsimus. Vist üleeilsest õnneks – ma tean, et riik ei ole ühtegi sõjapõgenikku ise käinud kusagilt toomas – on vähemalt ka PPA lehekülje peal lõpuks kirjas, et ei soovitata enam inimestel ise kellelegi järele minna. Mul on küsimus, kas on olemas mingi arvestus. Ma mõistan ja tean seda ning nii nagu ma viitasin, et iga põgenikku, kellega me silmitsi satume, me peame õigusriigi tunnustest ja tahtest tulenevalt loomulikult aitama. Aga kas meil on rehkendused, kui palju on neid sõjapõgenikke, keda me suudame aidata? Te viitasite erinevatele teenustele. Me tõenäoliselt suudame selle põhjal teha rehkendusi. Kuna need ei ole vanemad inimesed, siis koolikohad ja kõik asjad.

Ühiskonnal on mingi taluvus[piir]. Nii nagu me prognoosime, kui palju on Eesti inimestele pensioniks vaja, mis koolikoht maksab ja nii edasi, me ka seoses sõjapõgenikega tõenäoliselt seda suudame. Kas tänaseks on meil mingi rehkendus nende erinevate teenuste kontekstis, kui suur on see hulk inimesi, keda me suudame aidata, ja kui pikk on see periood, mille jooksul me suudame aidata?

Need, keda me aidata ei suuda – kas meil on kokkulepped Põhjala riikidega või kellegagi, kas keegi nii-öelda järgmistest riikidest on valmis neid vastu võtma? Sest nagu ma alguses ütlesin, meil ei ole võimalust neid mitte aidata. Aga mis neist edasi saab? Kõige hullem on ju see, kui me ütleme, et tulge siia ja toimetage, aga tegelikult aidata ei suuda. Millised on need tegevused, meie võimekus ja tegutsemine?

13:12 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väga mitmeosaline küsimus, hakkan seda harutama. Kõigepealt, tõesti on tulijatest 39% lapsed, 45% naised ja 16% mehed. Nendest naistest ja meestest, kes on tulnud, 95% on tööealised. Kui nad lähevad tööle, siis nad pigem panustavad meie majandusse ja maksutulu saab ka nende pealt. Nii et see on juba üks koht, kas nad lähevad tööle või ei lähe ja kui lihtsustatud või kerge see töötama asumine on. Töötamise puhul veel seda, et lastest 61% on kooliealised, see tähendab, et ülejäänud on väiksemad, mis jällegi viib osa nendest naistest tööturult eemale. See on see osa. Seal on nagu nii mitu võrrandit.

Ka mina olen kogu aeg küsinud, mis on see lõplik number, mida me saame öelda. Nagu ma ütlesin, kuna 10 000 puhul oleks olnud nii, et me seda üldse ei tunneta, siis me juba siis, kui see arv sai täis, tegime otsuse algatada konsultatsioonid põgenike jaotamiseks või koormuse jaotamiseks põgenike aitamisel. Siseministeerium ja siseminister tegelevad sellega Euroopa tasandil, et seda ette valmistada. Põgenike puhul on tegelikult nii, et seal mingit automaatset ümberjaotamist ei ole. Ma korra vaatan oma märkmeid. Põhimõtteliselt on võimalik neid ümber asustada, kui nad ise on nõus ja vastuvõttev riik on samamoodi nõus, et see ajutine kaitse laieneb. Neid konsultatsioone, nagu ma ütlesin, me oleme juba alustanud.

Meil on võib-olla hea see, et kuna me kohe alguses taastasime piirikontrolli, siis meil on tegelikult üpris hea ülevaade ka nendest inimestest, kes lähevad oma tuttavate juurde ja kuskil ennast üles ei anna. Me teame, kes tulevad, ja me teame, kes lähevad edasi näiteks Soome. Teised riigid seda arvestust praegu selliselt ei pea, aga minu arvates on see hea, sest me saame paremini valmistuda. Rehkendused erinevate teenuste lõikes on loomulikult tehtud. 

Üks asi veel. Euroopa tasandil me loomulikult küsime ka täiendavat abi põgenikevooluga toimetulekuks. Meie koormus võrreldes näiteks mõne teise riigiga on suurem ja just selleks, et me suudaksime neid teenuseid pakkuda, me seda kõike ka Euroopa tasandil praegu teeme.

13:15 Esimees Jüri Ratas

Nüüd kaks lisaküsimust. Peeter Ernits, palun!

13:16 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud valitseja! Ma lugesin Saarbrücker Zeitungit, värsket. Seal on lugu sellest, kuidas Saarimaa siseminister Klaus Bouillon tegi avalduse ja ütles, et Saarimaa mõõt on täis. Ta räägib niimoodi, et enne tuli 80 Ukraina põgenikku päevas, nüüd on läinud see 300 peale ja Saarimaal elab miljon inimest. Kokku on neile tulnud 24‑ndast alates umbes 2000 Ukraina sõjapõgenikku.

Minu küsimus on, kas valitsus on arutanud, millal saab valitsus öelda, et meie mõõt on täis, pidades silmas ühiskonna võimet [põgenikke] integreerida ja majutada. Saarimaa on meist palju rikkam ja elanikkond ei ole ka kuigi palju väiksem kui meil siin. "Kui 300 inimest tuleb päevas, siis Saarimaa mõõt on täis." – Klaus Bouillon.

13:16 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:16 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esmalt me peame tegema väga suuri pingutusi selle jaoks, et see sõda lõpeks, peame tegelema sellega, et pressida Putinit sanktsioonidega, isoleerida Venemaad ja panna neid tegema teistsuguseid otsuseid, selleks et see sõda lõpeks. Kui see sõda lõpeb ja teatud kohad Ukrainas on turvalised, siis need inimesed saavad minna tagasi. Aga ma tahan öelda, et need inimesed, kes on siia tulnud, on sõjapõgenikud, nad põgenevad sõja eest. Mariupolis on 90% hoonetest maatasa pommitatud, neil inimestel ei ole mitte kuhugi tagasi minna. Need pildid, mida me näeme Kiievist, mida me näeme Harkivist, mida me näeme Ukraina erinevatest linnadest, on südantlõhestavad. Minu jaoks on oluline, et inimesed, kes pagevad, peamiselt naised oma lastega, nad pagevad selle sõja eest, sõjakoleduste eest ja vähim, mis me saame neile pakkuda, on turvatunne, sest siin sellist sõda ei ole. Mul on väga hea meel, et Eesti inimesed on olnud nii avatud südamega ja tõesti on sõjapõgenikke igal võimalikul moel rutanud aitama ja aitavad edasi. See on oluline.

Ma ütleksin, et meie kõigi mõõt on täis selle sõja suhtes, see sõda peab lõppema, aga me peame aitama inimesi, kes on hädas. Oleme ka ise olnud neljakümnendatel – Eesti siis – sellises olukorras, kus meie inimesed põgenesid sõja ja okupatsiooni eest ning neid aidati. Nad tulid, kaks kätt taskus, ja nendes ühiskondades võeti neid vastu ja aidati neil oma elu uuesti üles ehitada. See on mõnes mõttes ka see, millega meie saame ise panustada, et neid vaeseid Ukraina inimesi aidata. Loomulikult on enamus neist öelnud, et nad tahavad Ukrainasse tagasi minna, aga senikaua, kuni nad on siin, nad peaksid olema meie ühiskonda integreeritud, lapsed peaksid saama hariduse ja need inimesed peaksid saama ka tööd, kui vähegi võimalik, just sellepärast, et nad saaksid ka ühiskonda panustada, mida väga paljud neist tahavad teha.

13:19 Esimees Jüri Ratas

Valdo Randpere, palun!

13:19 Valdo Randpere

Aitäh! Minul on peaaegu piinlik, juba eile hakkas siin piinlik. Ma ise lootsin, et see võtab natuke kauem aega sõja algusest ja põgenike tulekust, enne kui meie saali vasakpoolne rühmitus ärkab ja hakkab jälle rääkima seda juttu, et mõõt on täis ja oma Eesti inimesed jäävad kõigest ilma ja mis iganes. Eile me hakkasime siin arutama ühte eelnõu, välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu, ja hakati juntima, põhimõtteliselt lolli mängima, venitama. Kõik selleks, et seda seadust võimalikult hilja vastu võtta või et Riigikogu pidurdada tegelikult selles ühes osas, mis on ka seotud selle seadusandluse muudatusega, et põgenikke paremini vastu võtta.

Ma olen ise käinud seal Niine 2 vabatahtlikuks. Ausalt öelda ma soovitaks kõigil, kes siin väga kalki südant nüüd ette keeravad: minge käige korra sealt läbi. Väga head tööd teeb Tallinna linn. Väga head tööd teevad vabatahtlikud. Väga head tööd teevad ka Tallinna linna ametnikud seal, mupo ja värgid. Aga traagiline osa on need põgenikud, kes tulevad siia ilma milletagi, ilma vähimagi rõõmusärata silmis. Ja nende vastu siin sedasi sõna võtta – no minul oleks piinlik.

Aga mul on üks küsimus ka. Ma näen, et tegelikult, kui lapsed tulevad, siis nendel saab üks kõige kurvem osa sellest olema suvi, sest praegu nad tõenäoliselt isegi ei saa aru, mis on juhtunud. Aga suvi on ju see, kui lapsed vanasti, ma kujutan ette, ka Ukrainas käisid maal vanaema‑vanaisa juures. Kas valitsus on mõelnud selle peale, mida nende lastega teha suvel? Kas on võimalik korraldada mingeid laagreid, mingit keelekümblust või midagi sellist, et nendel lastel vähemalt jääks Eestist ja sellest esimesest suvest, kui nad siia tulid, mingigi hea mälestus?

13:21 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Lapsed. Tõepoolest, neid lapsi on palju. Üks asi on tõesti haridustee jätkamine. Praegu on kooliaasta lõpuni kolm kuud. Suuremad lapsed saavad õppida distantsõppel ka Ukraina programmi järgi. Nende soov on olnud see, et nad saaksid lõpetada ka Ukraina kooli. Aga selge on see, et siis tuleb suvi, siis tuleb uuesti kool ja siis peavad need lapsed kõik olema ikkagi juba koolis.

Suve jaoks me oleme arutanud valitsuskabineti tasandil seda, mis puudutab keelelaagrite tegemist. Tõesti, kuna lastest, nagu ma eelnevalt vastasin, valdav osa läheb eestikeelsetesse või keelekümbluskoolidesse, siis just suvel toimuksid keeleõppelaagrid või keelekümbluslaagrid, kus nad saaksid nii uusi sõpru kui saaksid ka eesti keelt selgemaks, et sügisel oleks juba kergem. Selle mõte on ka see, et tõesti väheke ikkagi rõõmu nendele lastele tuua. Ka meie lapsed oleksid nendes laagrites, et nad saaksid kõik omavahel kohaneda. See on meil plaanis ja lisaeelarvepaketis on see ühe ettepanekuna sees.

13:23 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!

13:23 Peeter Ernits

Jah, ma pean seda tegema. Siin kolleeg Randpere taas sedasi truualamlikult rooskas, ma tundsin, meie rida siin. Ei ole me kordagi, ei mina ega meie väljendanud, et ei peaks Ukraina sõjapõgenikke aitama. See pole üldsegi olnud jutuks, liiatigi minu puhul. Aga ma küsisin peaministrilt, lugupeetult, hoopis midagi muud, millele ma vastust ei saanud. Küsimus on ühiskonna toimetulekus, mitte selles, et ei peaks neid aitama. Saarimaa oli näiteks, aga on palju kohti, kus arutatakse selle üle. Meie ei ole isegi arutanud selle üle.

13:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ütlen oma kogemuse pealt, et infotundides reeglina olid protseduurilised küsimused varem väga-väga erandlikud. Need on tulnud kuidagi selles koosseisus. Protseduurilise küsimuse mõte on olnud see, et öeldakse midagi, mis tõesti hetkel segab Riigikogu liikme tööd. Protseduuriline küsimus, Valdo Randpere, palun!

13:24 Valdo Randpere

Aitäh! Ma tahtsingi sind, Jüri, aidata ja öelda, et tegelikult see, mida Ernits teeb, ei ole protseduuriline küsimus. Katkesta see ära. Katkesta mind ka, kui ma esitan mitteprotseduurilise küsimuse.

13:24 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Priit Sibul, palun!

13:24 Priit Sibul

Aitäh! Esmaspäeval lihtsalt arutas Riigikogu COVID‑i piirangute lõpetamisega seonduvat ja hästi palju olid teemaks kaitsemaskid, millest valitsus ei ole pidanud veel mõistlikuks loobuda. Lihtsalt siin saalis aeti väga palju tarka juttu ja kellelgi ei tekkinud kahtlust nende kaitsemaskide nii-öelda sihtotstarbes, et nad aitavad. Aga nad aitavad siis, kui neid kasutada õigesti. Siis oli juttu, et tegemist on piisknakkusega, mis paiskub suust välja aerosoolina ja seda enamasti siis, kui inimesed räägivad. Aga praegu minister Sutil, eks ju, kui ta istub ja vaikib, on mask ees, aga kui ta püsti tõusis ja rääkis, siis ta võttis maski ära. Selles mõttes see ei ole mõistlik käitumine. Õnneks küll härra Laneman oli sel ajal ära. Proua Everaus esmaspäeval meile väga põhjalikult seletas, kuidas see viirus levib. Ma lihtsalt tahtsin meelde tuletada inimestele, kes peavad mõistlikuks veel maske kanda, et seda on mõistlik teha õigesti.

13:25 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:25 Kaitseplaneerimine ja kaitsetööstus

13:25 Esimees Jüri Ratas

Läheme järgmise küsimuse juurde, see on seitsmes. Selle esitab Riigikogu liige Alar Laneman, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ning teema on kaitseplaneerimine ja kaitsetööstus. Alar Laneman, palun!

13:25 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Väga austatud peaminister! Kõigepealt lubage mul öelda, et te olete teenimatult tagasihoidlik oma sõjalise pädevuse suhtes. Te olete väga palju pidanud siin meie ees arupärimistele ja küsimustele vastama ning vastused lubavad, ma arvan, varsti Kaitseväe Akadeemial teid lugeda eksternina lõpetanuks.

Aga nüüd lähen küsimuse juurde. Eesti tundub mõnikord olevat nagu Ameerika. Ameerika kohta on selline ütlus, et Ameerika teeb õiget asja pärast seda, kui ta on kõik valed asjad ära proovinud. See, et me oleme jõudnud riigikaitse täiendava arenduse ja rahastamise juurde, on mõnes mõttes siia sobiv näide. Esimene otsus on tehtud, arutatakse järgmist. Ma tahaks selle eest tänada ja soovida jõudu, et te saavutaksite head otsused. Aga need täiendavad otsused räägivad ka seda, et me tulevikule mõeldes peame vaatama, kuidas on tekkinud olukord, et riigikaitse arengukava, mis kinnitati detsembris ja mis on mõeldud kümneaastaseks dokumendiks, on pidanud juba nii lühikese aja jooksul suured muutused läbi tegema. Midagi peaks tegema.

Ma tahaksin küsida, kas te olete selle peale mõelnud, võib-olla on teil mõned mõtted, kas on eelhoiatus olnud vigane, kas on analüüs olnud puudulik, kas on otsused ignoreerinud eelnevat või on kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne olnud kehva. Tundub, et sõjalise nõuandega on nii, et ka pildid Ukraina sõjast ei mõju. Meil tuleb valmistuda tegelikult homseks, ülehomseks, ka nelja ja kümne aasta [pärast toimuvateks] asjadeks. Selline küsimus.

13:28 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:28 Peaminister Kaja Kallas

Kõigepealt aitäh heade sõnade eest! Eks ka mina olen arenenud teid kuulates ja asju endale siin selgeks tehes. Ülikoolis muideks ma võtsin sõjaõigust ainena, aga see oli väga-väga ammu.

Nüüd tulen riigikaitse arengukava juurde. Selge on see, et maailm 24. veebruaril absoluutselt muutus. Erinevad dokumendid, alusdokumendid, mis on tehtud näiteks NATO‑s või Euroopa Liidus, strateegiline kompass, on ikkagi lähtunud sellest, et meil on rahuaeg, aga alates 24. veebruarist olukord muutus kapitaalselt, muutus see, kus me oleme, muutus maailm ja muutus rahvusvaheline kord. Sellest tulenevalt ongi küsimus selles, et me peaksime ka kõik need alusdokumendid siiski üle vaatama, sest see lootus, et me elame rahuajal, ei ole paraku olnud õige. Ka need otsused, mis me oleme teinud, et täiendavalt kaitsesse investeerida, on lähtunud sellest muutunud olukorrast, või need, mis [me tegime] juba enne, siis, kui me teadsime, et olukord hakkab muutuma.

Eelhoiatussüsteem on olnud paigas ja eelhoiatussüsteem on andnud meile ju ka neid indikatsioone. Alates suvest oleme me teinud praktiliselt igal nädalal julgeolekuteemalisi koosolekuid, just selleks, et olla kursis. Me teadsime, et Venemaal oli käimas suur sõjaline õppus Zapad. Kaheksast korrast, kui Venemaa on sellist õppust korraldanud, varasemalt vähemalt kolmel korral, nüüdseks siis neljal korral, on nad päriselt ka kellelegi kallale läinud, olgu see Transnistria, Gruusia või Georgia ja Ukraina täpselt samamoodi. Nii et sellest lähtuvalt peame me vaatama seda muutunud olukorda. Selge on see, et Venemaa ei ole oma ambitsioone kuidagi varjanud ja Putin üsna avalikult räägib oma järgmistest plaanidest. Seetõttu ka kõik sellised riigikaitse arengukavad ja strateegilised kompassid me peamegi üle vaatama muutunud poliitilises olukorras, muutunud julgeolekuolukorras.

13:30 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus, palun, Alar Laneman!

13:30 Alar Laneman

Aitäh! Aitäh vastuse eest! See on üsna tüüpiline. Tihti riigid unustavad ära, et sõjaväe jaoks on rahuaeg tegelikult ebanormaalne olukord. Sõjavägi on mõeldud kaoseks, ootamatusteks. Võib-olla Ameerika, Inglismaa ja Iisrael on selles mõttes erinevad. Tegelikult kaitseplaneerimine, koolid ja analüüsid ongi selleks, et ei tuleks üllatusi.

Küsimus on meil ju tekkinud sellest, et me oleme siin väga pikka aega ka kaitseväe juhatajaga üritanud nendele asjadele tähelepanu juhtida, mis nüüd vähehaaval hakkavadki töösse tulema. On ka häid märke.

Aga riigikaitse esimene ülesanne on sõda ära hoida. Kui see esimene ülesanne ei ole jõukohane, siis tuleb sõdida, aga see on igal juhul juba kaotus, sest läheb väga kalliks. Kui me näiteks vaatame õhukaitset, millest on palju juttu olnud, siis igasugune õhukaitse on ikkagi odavam kui riigi uuesti ülesehitamine. Ukraina näitel me räägime ju sadadest miljarditest. Võib-olla tuleb üritada seda mõtteviisi muuta ja vaadata, et need planeerimised oleksid ikkagi realistlikud. Inimestel on arusaam olemas.

Aga seesama struktuuriküsimus on mul kaitsetööstuse kohta. Kus on meie Switchblade'id, loitering munition, Bayraktarid, võib-olla sobivama nimega Kalevipoja nui? Eesti on tegelikult ju väga palju panustanud kaitsetööstuse arendamisse. Aga samamoodi on see hetkel osutunud kuidagi nähtamatuks. Kas te saaksite ka seda kuidagi kommenteerida?

13:32 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:32 Peaminister Kaja Kallas

Jaa. Mitu teemat. Olen teiega väga nõus, et riigikaitse esimene ülesanne on tegelikult sõda ära hoida. Seetõttu on varasematel valitsustel tehtud väga targad otsused liituda kõikvõimalike organisatsioonidega, sealhulgas NATO‑ga. NATO üks põhilisi hoiakuid on heidutushoiak ehk heidutushoiak just selleks, et ei oleks sõda. 70 aastat ei ole sõda NATO territooriumil olnud. Selles on oldud üpris efektiivsed. See, et me liitusime NATO‑ga, on andnud meile kaitses ühe olulise samba juurde, lisaks meie enda kaitsevõimele, ja see on NATO kollektiivne kaitse. See on täpselt see, et kuigi koolikiusaja on kohe kõrval, ta ei kiusa nõrgemaid, kui nendel nõrgematel on tugevad ja suured sõbrad. Kui meie kõrval on võrdselt Ameerika Ühendriigid või Suurbritannia, siis see koolikiusaja teab, et meiega tüli norides ta norib tüli ka nende suurtega, kellega ta võib-olla võitlusesse minema ei tõtta. See on meil tegelikult julgeolekugarantiiks olnud.

See heidutushoiak peab antud juhul minema üle kaitsehoiakuks. Mida see tähendab? See tähendab seda, et kui meil on NATO õhuturbemissioon, siis see peab olema õhukaitsemissioon. Ka see täiendav valmisolek siin kohapeal meie liitlaste poolt on oluline, sest NATO põhiline alusartikkel on ju artikkel 5, et rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu.

Tulen teie küsimuse juurde, mis puudutab kaitsetööstust. Eestil on tõesti üsna arenenud kaitsetööstus ja just droonid, isesõitvad vahendid on see, milles me oleme tugevad. Kui me NATO tasandil ja ka Euroopa Liidu tasandil oleme viimasel ajal arutanud just seda, et me peame teatud võimekusi hankima koos, sest see on liiga kallis ühele liikmesriigile eraldi, see katab näiteks suuremat ala või sellega on võimalik kaitsta suuremat territooriumi, siis neid asju peaks tegema koos. See tähendab seda, et tegelikult see peab olema viimase peal tehnoloogia. Isegi kui meie vastastel on ülekaal kvantitatiivselt, siis meil peab olema ülekaal kvalitatiivselt ehk viimase peal tehnoloogia, tehnoloogia kõige viimane sõna on see, millega me peaksime olema suutelised [vastaseid] lööma.

13:35 Esimees Jüri Ratas

Nüüd kaks lisaküsimust. Valdo Randpere, palun!

13:35 Valdo Randpere

Natuke kohmetuks teeb kohe, et küsin kohe peale Alar Lanemani ja enne Leo Kunnast – kaks spetsialisti. Ma tegelikult tunnustan ka väga kõrgelt ja siiralt neid teadmiste eest sõjavaldkonnas. Mis puudutab Alar Lanemani küsimust, et kaitseks valmistumine on tähtis ja kas me oleme õnnestunud või ei ole õnnestunud, siis see, et sõda pole Eestis olnud, näitab, et me ikkagi oleme sellega siiamaani õnnestunud.

Samas, eile ilmus eesti keeles raamat "Putini inimesed": kuidas KGB võttis tagasi Venemaa ja asus siis lääne kallale. Kui seda raamatut loed, siis ega seal on ka see, et mida viimase paarkümne aasta jooksul – loed ja kõigile on selge – Putin on ette valmistanud, kuidas on loodud rahalised fondid, vahendid, selleks et teha mõjutustegevust läänes, selleks et valmistuda sõjaks. Täpselt sama võib öelda kaugemast ajaloost. Lääneriigid olid väga üllatunud või teesklesid üllatust, kui Hitler alustas sõda. Aga oleks pidanud ainult läbi lugema "Mein Kampfi" ja oleks olnud kõik vastused. Mida Hitler teha tahtis, see oli kõik raamatus kirjas ja seda ta ka tegi. Aga inimkonnal ongi vist omadus mitte uskuda seda, mida ta näeb.

Nüüd on mul küsimus. Te tulite alles eile või üleeile Narvast, Ida-Virumaalt. Kuidas seal olukord on? Mis te seal nägite? Mis tunne on? Ja täpsem küsimus: kas Narva vajab kaitset võib-olla rohkem kui varasemalt, äkki on Tapa Narvast liiga kaugel?

13:37 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt on väga huvitav kokkusattumus, et ma just loen seda "Putini inimesi", Catherine Beltoni raamatut. Tulenevalt olukorrast ma muidugi saan seda lugeda väga vähe, loen väga aeglaselt võrreldes tavapärasega. Aga tõesti huvitav lugemine.

Te ütlesite, et ollakse nagu üllatunud ja et inimkond ei usu. Minu meelest see tuleneb sellest, et inimesed usuvad tegelikult alati head ja tahavad loota parimat. Ka mina, olles näinud ja kuulnud seda luureinformatsiooni, et Venemaa kavatseb alustada täiemõõdulist sõda Ukraina vastu, ka mina lootsin, et need plaanid tegelikult ei vasta tõele või et keegi on midagi valesti lugenud või tõlgendanud. Aga paraku see vastas tõele ja me oleme sellises olukorras. Võib-olla Venemaalt tuleks alati oodata pigem halvimat ja olla meeldivalt üllatunud, kui nii ei lähe, mitte vastupidi. Õnneks, ma pean ütlema, et meie siiski oleme olnud Venemaa suhtes adekvaatsed ja oleme ka neid ohte välja toonud oma Euroopa‑ ja NATO‑liitlaste juures. See, et meid ei ole alati kuulatud, on tõsi. Aga praeguste sündmuste tõttu on vähemalt minule päris mitmed inimesed öelnud, et nad on olnud naiivsed Venemaa suhtes – ma mõtlen inimesi just väljaspool Eestit – ja nad oleksid pidanud meid paremini kuulama.

Nüüd küsimuse juurde, mis puudutab Narvat ja Ida-Virumaad. Tõesti, me olime valitsusega väljasõiduistungil Narvas ja Ida-Virumaal. On võib-olla huvitav – seda me näeme ka uuringutes –, et ka Ida-Virumaal on kaitsetahe tõusnud. Mõte seal taga on täpselt see, et mitte keegi ei soovi sõda oma koju. Eestimaa on koduks ka inimestele, kellel on erinev emakeel, aga see on ikkagi kodu ja sõda siia ei soovita.

Veel on positiivne see, et kaitsetahtega seonduvalt on kasvanud tõesti ka patriootlikkus ja muidugi ka mure igasuguste provokatsioonide pärast. On pingeid kogukondade vahel, aga need pinged ei ole hetkel nii suured ja peaks tegema kõik selleks, et need suureks ei läheks. Julgeolek on meil siin ühine, sõltumata emakeelest, ja seda tulebki niimoodi võtta, et meie kõige suurem risk hetkel, kui meile ei ole sõjalist ohtu, on tegelikult sisejulgeolek ehk see, kuidas me omavahel läbi saame.

13:40 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!

13:40 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on selline küsimus: kas me oleme praegu infotunni kujundanud ühe raamatu esitluseks? Kõigepealt esitab kirjastaja küsimuse, tutvustab värsket "Putini inimesi" ja siis peaminister esineb sõnavõtuga, et ta on just seda lugenud. Kas see on selle kampaania osa?

13:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei ole küll päris kindel, mis kirjastus on selle välja andnud ja kes on selle kirjastuse omanikud. Mul seda lõplikku infot ei ole ja ma ei tea seda. Ei, infotunnis on nii, et Riigikogu liige küsib ja valitsuse liige vastab. Hetkel peaks küsima teemal "Kaitseplaneerimine ja kaitsetööstus". Protseduuriline küsimus, Valdo Randpere, palun!

13:41 Valdo Randpere

Ma tahan aidata Peeter Ernitsat, kes siin kangesti tahab raamatutest rääkida. Minu teada – ma võin eksida, ma ei ole seda peaministri käest küsinud – peaminister loeb selle raamatu ingliskeelset versiooni. Mina rääkisin selle raamatu eestikeelsest versioonist, mis ilmus alles eile.

13:42 Esimees Jüri Ratas

Ma saan aru, et see läks nüüd nii ... Ma mäletan, et eile tuli ju Riigikogu liikmetele ka meil ja kutsuti seda raamatut soetama, minu meelest. Reformierakonna fraktsiooni kutsuti, härra Ernits, seda soetama. Läheme edasi. Leo Kunnas, palun!

13:42 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Olen sama meelt kolleeg Alariga, et elu on teid sundinud ja sunnib edaspidi riigikaitseküsimustega paratamatult järjest rohkem tegelema. Nii see on. Aga teil on muidugi ka erakonnas endal piisavalt kompetentsi. Kindral Laaneotsa südameasjaks on alati olnud see, et sõjaaja kaitsevägi on liiga väike. Nüüd see läheb suurendamisele vähemalt 12 000 võrra. Head kolleegi Johannest enam meie hulgas ei ole, aga kindlasti vana kindral rõõmustab, et me jõuame ringiga tagasi sinna, kus me olime, et sõjaaja kaitsevägi suureneb uuesti 40 000 kanti või natuke isegi üle, mis on väga hea.

Aga nüüd hetkeolukord versus natuke kaugem tulevik. Praegu läks Pihkva diviisist viis pataljoni taktikalist gruppi, Kamenka brigaadist kaks, Vladimirski Lageri brigaadist ka kaks ja nad on kõik kandnud päris tugevaid kaotusi. Soome mõningad kõrgemad sõjaväelased hindavad, et läheb aasta kuni kolm selleks, et nad suudaksid oma võimekuse taastada nii tehnika kui ka inimeste poolest. Ühest küljest me ei tea, mis on tulemas, loomulikult, aga me peamegi vaatama nii seda, mis võib homme juhtuda, kui ka seda, mis võib kolme-nelja aasta plaanis juhtuda. Seepärast on väga õige, kui me küsime keskmaa õhutõrjet või kaugõhutõrjet liitlastelt, aga me ei peaks ka siiski [ise] jätma seda nii-öelda kõrvale. Küsimus ongi, kuidas oleks parem talitada. Kas me ei peaks võrdselt käsitlema nii seda, mis meid homme võib oodata, kui ka seda, mis meid võib oodata kolme-nelja aasta perspektiivis, et me jõuaksime sinna usutava heidutuse tasemele, et ei tekiks seda probleemi nagu ukrainlastel, et Putin ja Vene kindralstaap lihtsalt ei uskunud, et Ukrainal on tahet ja võimet võidelda?

13:44 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ma ei tea, kas ma olen nüüd sattunud mingisse skandaali, eks ole. Aga tõesti, mina loen ingliskeelset raamatut, see kingiti mulle detsembris, jõulude ajal. Tõesti, ma ei ole Riigikogu liige, nii et ma ei saa ka mingeid selliseid kutseid. Aga raamat on sellele vaatamata hea, sellest ma kuidagi ei tagane.

Ma olen nõus sellega, nagu ma enne vastasin, et maakaitseväe tugevdamine ja Kaitseliidu tugevdamine on ka üks oluline element kaitsevõime tugevdamise paketis. Jällegi, ma veel kordan üle. Mis puudutab õhutõrjet, siis ma olen teiega nõus, et me peame tegema õhutõrje suunal ka samme. Aga raha on meil alati piiratud kogus ja kui me teeme samme tuleviku suunal, siis me peame arvestama, et me peame tegema neid samme ka täna. Täna me saame keskenduda sellele, kui me räägime õhutõrjest, mida me saame siia oma liitlastelt. See on üks oluline element meie kaitsevõimes. See ei tähenda seda, et me tulevikus ei peaks neid samme astuma, et õhutõrjet siia muretseda, aga lihtsalt meil on raha, nagu ma enne vastasin, piiratud hulk. Loomulikult, me saame võtta laenu ja me võtamegi laenu nende vajaduste katteks, aga lõpuks maksab selle kõik kinni maksumaksja. Me peame tegema kiireid otsuseid just sellega seonduvalt, mis puudutab meie olukorda praegu, mis puudutab seda, et me saaksime reageerida just nendele riskidele, mis on praegu.

13:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


8. 13:46 Muud küsimused

13:46 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud valitsuse liikmed! Nüüd on seis selline, et etteregistreeritud teemad on läbi. Ma palun, et Riigikogu liige kõigepealt ütleks, kellele ta küsimuse esitab, ja siis esitaks küsimuse. Kert Kingo, palun!

13:46 Kert Kingo

Ma tänan. Minu küsimus on peaministrile. Hea istungi juhataja! Hea peaminister! 14. märtsil teatasite sotsiaalmeedias suuremeelselt, kuidas valitsus loobub 15. märtsist COVID‑i passist ja kell 23 sulgemise piirangust. Te mitte ei sõnastanud seda nii, et valitsus oleks tunnistanud need piirangud kehtetuks või need tühistanud, vaid te lihtsalt ütlesite, et valitsus loobub neist. Tuletan meelde, et just nimelt teie juhitav valitsus on muutnud riskianalüüsi selliseks tööriistaks, mille abil saab vabastada inimesi töölt ettekäändel, et inimene peab olema vaktsineeritud, muidu on ta töökoht ohus. Kuigi nüüd on COVID‑i passi nõue just nagu kaotatud, jätkavad paljud tööandjad endiselt inimeste vaktsineerima survestamist ja vallandavad riskianalüüsile tuginedes inimesi töölt. Ka riigiasutuse, töötukassa lehel ilutsevad praegugi veel tööpakkumised, milles üheks nõudeks on COVID‑i passi olemasolu ehk vaktsineeritus. Sellel põhjusel ähvardatakse samas asutuses oma töötajaid [töölt] vabastada, kui inimene ei vaktsineeri, ehk ähvardatakse, sundides vaktsineerima.

Minul on nüüd küsimus: kas COVID‑i passi nõudest loobumine kehtib ka tööandjatele, sealhulgas ametiasutustele, ja nad on kohustatud sellele vastavalt oma riskianalüüsi uuesti tegema, ning kas COVID‑i passi puudumise korral on õigus inimesi vaktsineerima survestada, ähvardades neid töökohast ilma jätta? Mida see COVID‑i passi nõudest loobumine siis täpsemalt tähendab?

13:48 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, mind tõesti huvitab, et kui te eelmine kord siit nii dramaatiliselt lahkusite ja ütlesite, et te ei küsi minult enam ühtegi küsimust, sest te ei saa minu käest ühtegi vastust, siis mis pani teid meelt muutma. Te olete tagasi, te jälle küsite minult. Kas ma andsin vahepeal mingeid sisulisi vastuseid, mille tõttu teil lootus tärkas, et te jälle küsite? Aga mul on hea meel, et see nii on ja te tõesti siin tagasi olete.

Mis puudutab ettevõtjaid, siis ettevõtjatel on kohustus teha riskianalüüs. See ei ole kunagi olnud valitsuse suunis või otsus, igaüks saab teha riskianalüüsi. Riskianalüüs ütleb, millised riskid antud töökohal on, millist kaitset peaks seetõttu andma, kas see peab olema vaktsineerituse nõue, maskikandmise nõue, eraldatuse nõue, mis iganes. Seda saavad tööandjad teha. Nii nagu ei kirjutanud seda enne ette valitsus ettevõtjatele, ei kirjuta ta seda ette ka praegu. See, milliseid nõudeid ettevõtjad oma töötajatele esitavad, lähtub väga palju töö spetsiifikast ja lähtub sellest, kuidas töö on korraldatud ja millised nõuded ühel või teisel töökohal on. Olgu need haridusnõuded, olgu need mingid muud nõuded või riskianalüüsist tulenevad nõuded, mis puudutavad töökeskkonna turvalisust.

13:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

13:50 Kert Kingo

Ma tänan. Palun istungi juhatajal tuletada peaministrile meelde, et endiselt ei saa mitte mingeid sisulisi vastuseid. Siin on segadus, kas siis need tõendid kehtivad või mitte. Ühes riigis ei saa olla paralleelselt, et valitsus justkui tunnistab kehtetuks ja samal ajal tööandja võib iseseisvalt otsustada, et nüüd mina kehtestan valitsusevastaselt vastupidise nõude. Palun juhtige valitsuse liikmete tähelepanu, et nad peaksid ka vastama küsimustele.

13:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Küsijad küsivad ja vastajad loomulikult vastavad. Seda teie protseduurilist remarki kuulis ka peaminister. Peeter Ernits, palun, teie küsimus!

13:50 Peeter Ernits

Hea esimees! Lugupeetud valitseja! Mu küsimus on see. 9. mai läheneb. Üle-eelmisel aastal, kui pronkssõduri juures tähistati jälle võitu Natsi-Saksamaa üle, jäeti Surematu Polgu marss ära. Aga nüüd ma loen PPA andmepangast, et on antud luba ja Surematu Polk hakkab 9. mail marssima mööda Odra tänavat Kaitseväe kalmistule. Tõenäoliselt on paljudel ka Georgi lindid rinnas ja võib-olla ka Z‑täht juustesse lõigatud või mujal.

Hea peaminister! Kas valitsus on arutanud, mida sel aastal selle päevaga peale hakata, Surematu Polgu marsiga, arvestades, et suurele osale inimestest, kes seal käivad nelke [viimas], on see oluline? Arvestades praegust olukorda, kas see kõik toimub?

13:52 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, tegemist on avaliku koosolekuga, mis ei vaja kuidagi loa saamist, vaid jah, see registreeritakse. Aga nüüd on politseil võimalus otsustada, kas ta oma esildisega keelab selle, sest meil on nii, et sa lihtsalt annad teada, et ma kavatsen sellist asja teha, ja politsei saab seda keelata. Kas politseil on alust, arvestades asjaolusid, seda sammu teha? Tunnistan, et meil ei ole seda arutelu olnud valitsuse tasemel, valitsuskabinetis, sel põhjusel, et see pole olnud ka teada. Aga pingeid, mis seonduvad 9. maiga, me muidugi jälgime väga tähelepanelikult ja mõtleme, mida ikkagi kokkuvõttes teha.

Muideks, te ütlesite, et kaks aastat tagasi jäeti see üritus ära. Siis jäeti sellepärast ära, et oli eriolukord ja kõik kogunemised olid keelatud, sealhulgas kogunemised igasuguste piirangute või mille iganes vastu. Nii et kõik kogunemised olid keelatud, see oli see teie suurepärane otsus absoluutselt kõik ära keelata. Aga praegu sellist reeglit ei ole. Praegu on nii, et avalik koosolek tuleb registreerida ja sellest teada anda. Seda on ka tehtud. Nii et me kindlasti arutame kõiki 9. maiga seonduvaid probleeme ja seda, kuidas sellele olukorrale läheneda. Meil on praegu märtsi lõpp ja aega veel on. Aga ma ka omalt poolt soovitan mitte tekitada kuidagi täiendavat vaenu või täiendavaid probleeme sellega seoses.

Jah, 9. mai on väga erineva tähendusega venekeelsele elanikkonnale ja eestikeelsele elanikkonnale. Minu arvates on Ilmar Raag seda väga hästi põhjendanud ühes oma essees, kus ta ütleb, et kui 10. mail oleks Stalin öelnud kõigile, et te olete vabad minema tegema iseseisvat riiki ja seda, mida te tahate, siis ka meie tähistaksime 9. maid kui sõja lõppu. Aga kuna meil algasid ikkagi kannatused, meie rahvale tulid väga suured kannatused, siis meie ei saa seda selliselt tähistada. Me oleme andnud sellele [päevale] ka uue tähenduse Euroopa päeva näol. Mul on väga hea meel, et vähemalt Tallinnas  Euroopa päeva üritused on suured ja [neil käiakse] peredega, on kontserdid ja väga huvitav orienteerumine on näiteks saatkondade vahel. Aga Ida-Virumaal on see olukord hoopis teistsugune. Nii et me peame vaatama, et me ei tekita ühiskonda täiendavalt pingeid juurde, mida praeguses väga õrnas olukorras ei ole vaja.

13:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Valdo Randpere, palun!

13:55 Valdo Randpere

Aitäh! Minu küsimus on peaminister Kaja Kallasele. Siin saalis esmaspäeval arutati pikalt-laialt selle üle, et piiranguid enam ei ole, aga siiski tundus, et mõnele inimesele on suur probleem üks piirang – see on maskikandmine avalikes kohtades. Mina mõtlesin kogu seda diskussiooni ja võitlust jälgides, et okei, ühest küljest me keegi sada protsenti ei tea, kas maskid aitavad ja kui palju nad aitavad. Kui ma nüüd kannan maski, nagu ma avalikes kohtades teen, ja hiljem selgub, et see ei aidanudki väga palju, siis ma tunnen kahetsust selle pärast, et näed, kandsin, pagan, asjata aasta aega maski. Aga need inimesed, kes ei kanna maski, peavad hiljem mõtlema: äkki ma tapsin kellegi vanaema sellega, et ma ei kandnud maski. Siis ma mõtlen, et huvitav, kumb valik on lihtsam. Mina arvan, et minu valik on lihtsam.

Aga kuidas teie suhtute sellesse debatti ühiskonnas ja minu meelest üleskistud muresse Eestis, kus on nagunii olnud väga vähe piiranguid selle COVID‑i tõttu, võrreldes teiste riikidega? Isegi see väike piirang, soovitus kanda maski avalikes kohtades, tekitab veel mingeid tundeid või katsutakse sellest kiskuda üles mingit kaklust.

13:56 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun! 

13:56 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, Eestis on olnud väga leebed piirangud või kontrollimeetmed üldse kogu COVID‑i [epideemia] kestel. Me oleme hoidnud, püüdnud hoida ühiskonda võimalikult avatuna, et lapsed saaksid käia koolis, et inimesed saaksid oma tegevustega tegelda.

Tänaseks on meil tõesti jäänud maskikandmise kohustus avalikes siseruumides ja ühistranspordis. Seda paljudes kohtades ei ole. Me oleme pöördunud teadusnõukoja poole, et nad tuleksid välja oma ettepanekutega, millal me saame ka maskikandmise kohustusest loobuda. Tuleval teisipäeval meil see arutelu plaanis on.

Nüüd selle teise poole juurde, mis teie küsimuses oli. Ma olen ise seda meelt, et enamus Eesti inimesi on käitunud väga vastutustundlikult, väga teisi inimesi hoidvalt ja on tänu sellele isegi enda teadmata, ma usun, päästnud üsna mitme inimese elu. Me oleme hoidnud [üksteisest] eemale, me oleme hoidnud distantsi, me oleme pesnud käsi, kasutanud desovahendeid, me oleme kandnud maski olukordades, kus me puutume teiste inimestega väga tihedalt kokku, me oleme ka kontrollimeetmetest kinni pidanud, ka vaktsineerinud oleme ja oleme teinud vajalikud tõhustusdoosid, seda ka selle jaoks, et inimesed ei satuks haiglasse ja sellest tulenevalt ei tekiks suurt survet haiglavõrgule. Nii et ma usun, et enamus inimesi võivad küll olla uhked selle üle, et nad on enda teadmata ka kellegi elu päästnud.

13:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Head ametikaaslased, ma tänan teid küsimuste eest. Head valitsuse liikmed, ma tänan teid vastuste eest. Infotund on lõppenud.

13:58 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee