Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Alustame siis algusest. Põhiseaduskomisjon kogunes eelmisel teisipäeval, 15. märtsil ja meil oli päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine teiseks lugemiseks. Kohale olid kutsutud Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, muudatusettepanekute tegijad ja ka huvigruppide esindajad.
Sellest eelnõust nii palju, et see on päris pika ajalooga. Nii et võib-olla selle teema kokkuvõtmiseks on mõistlik see ajalugu korra läbi käia. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus juba 14. septembril 2020. aastal. Esimene lugemine toimus täiskogu suures saalis 21. oktoobril 2020. aastal ning muudatusettepanekute tähtaeg oli 20. november. Kokku laekus Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt ligemale 40 muudatusettepanekut.
Tänaseks me teame seda, et 10. märtsi paiku, võib-olla mõni päev siia-sinna, esitasid siseminister Kristian Jaani ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt põhiseaduskomisjonile oma muudatusettepanekute paketi eelnõu muutmiseks ja täiendamiseks. Enamik neist muudatusettepanekutest puudutab eelnõu algteksti, aga on ka selliseid muudatusettepanekuid, mis on ajendatud välispoliitilisest ja sõjalisest kriisist. Neid muudatusettepanekute pakette, mis konkreetselt seda seaduseelnõu puudutavad, me eelmisel põhiseaduskomisjoni istungil, mis toimus eelmisel nädalal, arutasime.
Ma arvan, et mõistlik on alustuseks üle vaadata muudatusettepanekud. Ma olen need jaganud erinevatesse plokkidesse. Esimene muudatusettepanekute pakett puudutab just nimelt Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu ja selle tõttu tekkinud sõjapõgenike rännet. [Nende ettepanekute] kaudu on meil võimalik koostöös Siseministeeriumiga, kes on [need ettepanekud] välja töötanud, pakkuda kiireloomulisi lahendusi just nimelt [sõjapõgenike] siia tööjõuturule integreerimiseks. Seetõttu on nende seadusemuudatustega omajagu kiire. Eesmärk on tõesti anda Ukraina sõjapõgenikele ja nende pereliikmetele ning enne 24. veebruari Eestis viibinud Ukraina kodanikele, kelle siin viibimise alus lõpeb, seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiselt viibimiseks.
Täpsemalt on see muudatuste komplekt jaotatud kolme rühma. Üks on see, et sihtrühmale antakse seadusest tulenev alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Teine on see, et sätestatakse töötamise erisused. Töötamisel ei kohaldata enam lühiajalise töötamise sätteid. Sätestatakse töötasunõue, mille järgi tööandja on kohustatud Ukraina töötajale maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala – rõhutan: selle tegevusala –, kus tööle asutakse, aasta keskmise brutopalga ja koefitsiendi 0,8 korrutisega. Ja kolmas plokk, õigemini alalõige: võimaldatakse ligipääs tööturuteenustele ka siis, kui inimene ei tööta, ehk me pakume neile ka sotsiaalseid garantiisid. Kolmas [rühm] nende muudatusettepanekute seas on, et tunnistatakse kehtetuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse see säte, mille kohaselt ajutise kaitse saaja võib Eestis töötada välismaalaste seaduses sätestatud tingimuste alusel. See on pakett, mis on laiemalt seotud töötamisega, et aidata Ukraina kodanikel, kes on siia saabunud, võimalikult ruttu tööjõuturule siseneda ja iseseisvalt kõige sellega toime tulla.
Teine plokk puudutab töö- ja õpirände üldisi tingimusi. Siinsete muudatuste eesmärk on soodustada talentide ja investeeringute jõudmist Eestisse, pöörates samas tõsist tähelepanu väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele just nimelt töö- ja õpirändes. Kui me teame seda, et igal aastal jääb Eesti tööjõuturul kuskil 11 000 töökätt puudu, siis on tippspetsialistide leidmine ka väljastpoolt Euroopa Liitu oluline. Siin on mõningad muudatusettepanekud, kõigepealt tippspetsialistidele makstava töötasu nõude määra alandamine kahekordselt Eesti keskmiselt brutopalgalt 1,5-le. Selle mõju aastas on MKM-i prognoosi kohaselt 7 miljonit eurot. Me räägime sellest, et Eesti tööjõuturule võiks lisanduda 1000–1500 tippspetsialisti, kellele me maksaksime keskmisest kõrgemat palka. Siis on siin sisserände piirarvu väliselt ajutise töötamise võimaluse andmine pärast lühiajalist töötamist kuni kaheks aastaks, niinimetatud 1 + 2 süsteemi alusel. See eeldab tööandjalt teatud tingimuste täitmist. See on just nimelt lühiajaliseks töötamiseks, kehtivusega kuni kaks aastat ja täiendava tingimusega, et seda ei saa pikendada ja selle lõppedes ei saa taotleda elamisluba.
Kolmas plokk on välistööjõu kaasamise hõlbustamine tehnoloogial põhinevates kasvuettevõtetes. Kasvuettevõtete puhul on seaduses [sätestatud] väga selged kriteeriumid: vähemalt kümme aastat Eestis tegutsenud, vähemalt 50 töötajat Eestis, tasunud viimase aasta jooksul vähemalt 1 miljon eurot tööjõumakse ja tööjõumaksude [kumulatiivne] kasv on olnud vähemalt 20% viimase kolme aasta jooksul. Ehk me anname Eesti ükssarvikutele, kes on siin kanda kinnitanud, võimaluse teatud kasvufaasis olla ka järgmisel kümnendil just nimelt Eestis oma peakorteriga, mis peaks andma meile täiendavat prognoositavat maksutulu ligemale 160 miljonit eurot. Kuskil viie aasta jooksul [peaks] lisanduma ka 12 000 töökohta.
Nüüd, välistööjõu riske maandavad ettepanekud ja kaasnevad tingimused. Välismaalaste menetlusega seotud infosüsteemide arendamine ning migratsioonijärelevalve ametnike arvu märkimisväärne suurendamine – see on oluline aspekt, me tõesti näeme, et ka järelevalve poolt on vaja tõhustada. Personalivajadused alates 2023. aastast oleks kaheksa menetlejat ja kaheksa migratsioonijärelevalve ametnikku. Me näeme ka seda, et infosüsteemide valmimiseni on vaja ka siin lisatöökäsi, ja IT-arendusi on planeeritud rahastada erinevatest Euroopa Liidu struktuurivahenditest.
Täiendavad meetmed: töötasu maksustamise nõuete täitmiseks ja tagastamiseks sätestatakse võimalus teha tööandjale ettekirjutus ja kohaldada sunniraha, kui töötajale ei maksta nõuetekohast palka. Täna me teame, et seadusandluses on lüngad sees ning ettevõtete nii-öelda korralekutsumine ei ole päris hästi tagatud. Ja võib-olla kõige olulisem siit viimasest [plokist] on see, et renditöö raames välistööjõu vahendamisele seatakse täiendavad tingimused ja täpsustatakse rendiettevõtetele seatud deposiidinõuet. Me teame, et praegu peab renditööjõu ettevõte oma kulu ja kirjadega panema pangakontole teatud garantiisummad, et tagada töötajatele ühe kuu palk, aga tulevikus on võimalik seda tagada kas krediidiasutuse garantii või kindlustuse formaadis.
Nüüd need sätted, mis jäetakse sellest 241 SE‑st välja. Lühiajalise töötamise korral kehtestatakse täistööaja nõue. Edaspidi ei anta lühiajalise töötaja kõigile pereliikmetele viisat üldjuhul temaga samadel tingimustel. Siin on mitmed erandid, mis puudutavad alaealisi. Kui pere soovib Eestisse tulla, siis lihtsalt pereliikmed peavad [teistel] alustel Eestis viibimise loa taotlema ja need võimalused on olemas. See tähendab seda, et kui üks pereliige tuleb Eestisse, siis on alati võimalik tagada, et [teistel pereliikmetel] oleks võimalik käia siin viisa alusel seda pereliiget külastamas. See on just nimelt säte selleks, et vaadata üle, mis alustel see pere ikkagi Eestisse saabub.
Ja nüüd need plokid, mis puudutavad õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemist 30 päeva pärast seda, kui välismaalane katkestab õpingud või jätab nõuetekohase õppekava täitmise pooleli. Need on need sätted, mis puudutavad seda, et meil on kolmandate riikide kodanikke, kes tulevad Eestisse tööle, õpivad siin võib-olla pool aastat või aasta, siis jätavad õpingud katki ja asuvad siinsel tööjõuturul kuidagi tööle. Siin me võtame väga selgelt selle seisukoha, et peale õpingute lõppemist 30 päeva jooksul peab see isik riigist lahkuma, kui ta just ei soovi siia mingitel teistel alustel jääda. Välismaalased, kes on asunud Eestis elama õppimise eesmärgil ja õpingud lõpetanud, saavad taotleda uue elamisloa kõigi välismaalaste seaduses sätestatud eesmärkide alusel. See on üks pool. Ja kolmas asi, mis minu arvates on oluline, on see, et kõrgkoolil peab olema välismaalaste kutsumiseks kehtiv institutsionaalne akrediteering. Ehk me välistame selle võimaluse, et meil tekivad siia kõrgkoolid, kelle üks ärimudeleid ongi kolmandatest riikidest õpilaste siia toomine.
Nüüd asjad, mis siit seaduseelnõust on välja võetud, on hooajatööd puudutavad ettepanekud: lubatud hooajatöö tööperioodi ajutine lühendamine ja hooajatöö tegevusaladele valdkonna keskmise palga nõude kehtestamine, lühiajalise töötamise lubamine vaid pikaajalise viisa alusel, nõue, et tööandja ei oleks taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnenud 12 kuu jooksul koondanud täistööajaga töökohta, mille täitmiseks lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse. Kõrgharidusega seotud muudatustest [jäetakse välja] kohustuse sätestamine kõrgkoolidele küsida võõrkeelsetel õppekavadel õppivatelt välismaalastelt õppemaksu. See viimane punkt on meil tegelikult juba ära lahendatud ühe Haridus- ja Teadusministeeriumi lepingu alusel, mida nad ülikooliga menetlevad ja mille sõlmivad. Seal on see piisavalt hästi ära reguleeritud. Ja üks säte, mis jääb ka siit välja, on õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatus: vajaduspõhiste õppetoetuste maksmise kord. See tähendab seda, et siin on parlament juba 23. veebruaril oma sõna öelnud ja selle siit eelnõu paketist välja arvanud.
Viimane plokk muudatusettepanekuid puudutab õiguskantsleri märgukirja, et tuleb selgemini reguleerida kolmandatest riikidest pärit meremeeste töötamise tingimused. Muudatus on vajalik, et tagada laeva lipuriigi konkurentsivõime, kavaga kokkulepitud tegevused, täpsustada välismaalastest meremeeste töötamist ja tagada Eesti meremeestele võrdväärsed võimalused töötada Eesti lipu all sõitvatel laevadel.
Kogu selle paketi prognoositavaks maksutulu laekumiseks jõustumise korral võiks olla kuskil paarkümmend miljonit eurot aastas ja me näeme seda, et viie aasta lõikes on riigi tulude maht pigem ikkagi kasvamas. Jah, sellel eelnõul on ka teatud kulupool just nimel esimesel aastal. See kulupool on 5–7 miljonit, mis puudutab just nimelt selle kontrollimehhanismi IT-alast väljaarendamist.
See oli siis lühike ülevaade nendest muudatusettepanekutest, mis on laekunud. Nüüd ma lähen kiirelt komisjoni arutelu juurde. Nii nagu ma ütlesin, ministrid andsid sellest muudatusettepanekute plokist ülevaate. Meil oli ka mõningaid arutelukohti komisjonis ja ma annan sellest ülevaate.
Komisjonis oli küsimus selle kohta, et kogu selles muudatuste paketis ei leitud häid numbrilisi statistilisi ülevaateid, mis siis on need töövaldkonda ja immigratsioonivaldkonda puudutavad küsimused, mis on see prognoos inimeste liikumise kohta, kui see seadus vastu võetakse. Kui rääkida numbritest, siis minister vastas, et kehtivaid lühiajalise töötamise [registreeringuid] on Eestis täna circa 16 000 ja MKM-i prognoosi kohaselt me näeme, et see arv võiks kasvada aastas kuskil 1000–1500 tippspetsialisti võrra.
Oli ka pikk arutelu selle üle, kuidas Ukraina sõjapõgenike kriis meie tööjõuturgu muudab ja millised on siin prognoosid. Noh, jätkuvalt, minister ütles, et ühest prognoosi on täna väga raske välja öelda, küll aga ta tõesti tõi siin ühes oma aruteluformaadis välja numbri 75 000. See tähendab seda, et me arvestame sellega, et me ei räägi 75 000 töökäest, vaid me räägime sellest, kuhu on sisse arvestatud ka pereliikmed, kes on alaealised.
Oli küsimus ka selle kohta, et nagu me teame, on meie idanaabrile ja ka Valgevenele kehtestatud majandussanktsioonid, ja kuidas see meie tööjõuturgu mõjutab. Ja siis oli küsimus, et kas võib kuskil 10 000 töökohta minna Eesti majandusest kaduma. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja ütles, et see prognoos ei pea paika.
Siis oli arutelu selle üle, kas selle eelnõu menetlemine hetkel on asjakohane ja aktuaalne. Me teame, et siin on võib-olla oluliselt tähtsamaid küsimusi. Aga tõesti, valitsuse esindajad leidsid, et hetkel on selle eelnõu menetlemine asjakohane, arvestades just nimelt seda, et siin on sees ka Ukrainat puudutav temaatika.
Küsimus oli sellegi kohta, et kui ajutise kaitse saaja elamisluba pikendatakse kolme aastani, siis kas tema staatus jääb ikka ajutiseks. Vastus oli, et jah, see staatus jääb ajutiseks.
Oli ka küsimusi, mis lähtusid kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest. Kas neil inimestel, kes siia põgenikena tulevad, on võimalus kohaliku omavalitsuse valimistel kaasa rääkida? Vastus oli, et ei ole.
Ja siis oli pikk arutelu selle üle, et nagu me teame, on Ukraina riik välja kuulutanud mobilisatsiooni. Samal ajal me teame, et meil on [Ukraina] mehi, kes praegu töötavad Eesti riigis. Kuidas me tagame selle, et need inimesed, kes on meil täna töökätena arvel, täidaksid oma kodumaa ees mobilisatsioonikohustust? Konkreetselt see eelnõu seda ei puuduta, aga ma arvan, et selle teema üle arutlemine on iseenesest oluline, ja ka põhiseaduskomisjon toetas selle arutelu pidamise algatust.
Pikk küsimus oli selle kohta, mis puudutab just nimelt ukrainlastele töötasu maksmist, kasutades koefitsienti 0,8. See ju tegelikult võib soodustada seda, et me täna kõrgema palgaga ukrainlased vabastame töölt ja võtame väiksema koefitsiendiga ukrainlased tööle. Siin tuleb arvestada muidugi seda, et keskmise palga puhul me räägime ikkagi sellest, et keskmist palka jõuavad maksta ainult need tööandjad, kes on just nimelt suurlinnades. Kui me tahame, et sõjapõgenikud oleks üle Eesti proportsionaalselt laiali, siis tõesti tööandjad ja ka enamik katusorganisatsioone, kes siin on, on öelnud, et seda ühest keskmist palka ei jõuta maksta, aga 0,8‑lise koefitsiendiga jõutakse. See muidugi ei tähenda[, et rohkem ei võiks maksta]. See on miinimum, alati võib rohkem maksta.
Ma vaatan, et aega napib. Jah, tõesti, meil olid ka eri alaliidud ja nende esindajad seal, kes enamjaolt toetasid seda [eelnõu]. Eesti Tööandjate Keskliit ütles, et toetab Siseministeeriumi ja MKM‑i esitatud muudatusettepanekute paketti. Ka Eesti Ametiühingute Keskliit ütles, et sõjapõgenike koha pealt on mõningaid küsimusi, aga veel kord, nad ikkagi toetavad tervikuna seda paketti, sest nad näevad, et siin on saavutatud teatud kompromissid ja tasakaal. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja seisukoht oli see – nad just nimelt tänasid, et huvigruppe on kaasatud –, et ka nemad toetasid Siseministeeriumi ja MKM-i muudatusettepanekuid ja palusid kiirkorras seda seadust menetleda. Olid ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu seisukohad, need samuti toetavad seda üldist muudatusettepanekute paketti.
Niipalju veel, et kokku oli üle 50 muudatusettepaneku, aga enne nende läbivaatamist võeti väga palju ettepanekuid tagasi. Reformierakonna fraktsioon võttis tagasi 11 muudatusettepanekut, Andrei Korobeinik koos Siim Valmar Kiisleriga oli esitanud kuus muudatusettepanekut ja ka need võeti tagasi. Need muudatusettepanekud osaliselt raugesid, sest härra Korobeinik võttis need tagasi, ja ka härra Sester võttis oma kolm muudatusettepanekut tagasi.
Härra Kivimäe juhtimisel me vaatasime need muudatusettepanekud läbi ja jõudsime siis kõige tähtsamate punktideni ehk otsusteni. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. märtsil käesoleval aastal. Siis oli meil pikk arutelu selle üle, kas eelnõu katkestada teisel lugemisel. Ka seda me hääletasime mitu korda komisjonis. Komisjoni otsus oli, veel kord, teha ettepanek suurele saalile teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 6. aprillil. Viimane otsus, mis tehti, oli muuta komisjoni ettekandjat ja määrata selleks ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige, siinviibija.
See oli lühike ülevaade sellest, mis toimus meil selles pikas, tunde kestnud põhiseaduskomisjoni arutelus. Aga ma näen, et saalis viibijatel on küsimusi. Ma hea meelega vastan neile. Aitäh!