Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, tere hommikust! Alustame täiskogu VII istungjärgu 9. töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Heljo Pikhof!

10:00 Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid annavad üle perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu. See eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 100 euroni kuus. Nagu me kõik teame, on kehtiva seaduse alusel lapsetoetuse suurus pere esimesele ja teisele lapsele praegu 60 eurot kuus ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Muudatus puudutab enam kui 236 000 last. Miks me selle muudatusettepaneku just täna teeme? Vaatame hüppelist energia ja toiduainete hinna tõusu – see on väga paljude lastega perede majanduslikku toimetulekut puudutanud ja sugugi mitte heas suunas, vaid vastupidi. On lapsi ja lastega peresid, kes on jäänud absoluutsesse vaesusesse. Ja eks see olegi tabanud valusalt väiksema sissetulekuga peresid. Paraku kiire hinnatõus jätkub. Tuletan meelde, et riigi kohustus on peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut. Ja peretoetuste eesmärk ongi toetada lastega peresid ja laste kasvamist. Kui vaatame tagasi ja ka tänast koroonakriisi ning võrdleme, kuidasmoodi Läti riik on tulnud appi, siis erinevalt Eestist maksis näiteks Läti riik eelmisel aastal kriisitoetuseks peredele iga lapse kohta 500 eurot. Sotsiaaldemokraadid loodavad, et kõik Riigikogu liikmed toetavad seda muudatusettepanekut. Eelnõu on ka juba üle antud. Aitäh!

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

10:02 Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, head kolleegid! Austatud juhataja! Eesti julgeoleku suudame me tagada siis, kui meie tegevus on laiapõhjaline. See ei seisne ainult Kaitseväe tugevdamises, kaitseinvesteeringute suurendamises, parema relvastuse muretsemises, liitlastega tehtavas koostöös ja ka mitte ainult suurema sisejulgeoleku tagamises läbi Politsei‑ ja Piirivalveameti töö, vaid ka selles, et ühiskond oleks ühtsem, siin oleks vähem pingeid. Seetõttu esitab Isamaa fraktsioon Riigikogu menetlusse seaduseelnõu, välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on luua õiguslik alus Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja avalike toetajate elamislubade tühistamiseks ning välistada sellistele inimestele ka uute elamislubade ja viisade andmine. Lisaks sätestatakse, et välismaalase Eestis viibimise aeg lõpetatakse ennetähtaegselt, kui välismaalane toetab avalikult Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu. Samuti keeldutakse pikaajalise viisa andmisest välismaalasele, kui välismaalane toetab avalikult Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda. Samuti tunnistatakse välismaalasele pikaajalise viisa [andmine] kehtetuks ja talle keeldutakse ka tähtajalise elamisloa andmisest, kui see välismaalane toetab avalikult Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukrainas. Ma arvan, et sellise täienduse tegemine kehtivasse seadusesse on oluline ja see on alus meie julgeolekuasutustele tegutseda selle nimel, et sõda õhutavad meeleolud ja sõnumid Eesti ühiskonnas ei leiaks endale soodsat kandepinda. Aitäh!

10:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Raimond Kaljulaid, palun!

10:04 Raimond Kaljulaid

Austatud ametikaaslased! Vajadusest remontida meie tulumaksusüsteemi on palju räägitud, aga tegusid siiamaani ei ole. Sotsiaaldemokraadid on juba kahel korral teinud ettepaneku tõsta tulumaksuvaba miinimum vähemalt alampalgani, kuid kahel korral on Riigikogu täiskogu leidnud, et alampalga saajalt tulumaksu nõudmine on kõigiti põhjendatud ja õiglane. Nagu öeldakse, kolm on kohtu seadus. Aga sel korral me tuleme pisut teistsuguse lähenemisega. Me anname üle eelnõu, mis käsitleb nii tulumaksuvaba osa tõusu, kuid – pange nüüd tähele, head ametikaaslased! – käsitleb ka seda, kust algab see niinimetatud kuulus maksuküür.

Täna me oleme jõudnud olukorda, kus tegelikult meie õpetajad, meie haiglaõed, nende palgad, mis ei ole piisavad ja mida tuleb tõsta, on jõudnud siiski sinnamaale, et meie maksusüsteemi kohaselt on tegemist kõrgepalgaliste inimestega, kellelt tuleb osa nende tulumaksuvabast miinimumist ära võtta. Sellega seoses teeme me lisaks tulumaksuvaba miinimumi tõstmise ettepanekule selles eelnõus ettepaneku tõsta ka see tulumaksuvaba osa vähenemise piir 2000‑eurose kuusissetuleku juurde ehk 24 000‑eurose aastasissetulekuni. Loomulikult sellega seoses näeme ette tõusunurga muutmise laugemaks, et ka nende inimeste suhtes, kes teenivad üle 2000 euro kuus, oleks see lahendus õiglane. Sellega me loomulikult soovime ühelt poolt muuta meie maksusüsteemi õiglasemaks, aga teiselt poolt aidata kõiki neid inimesi, keda praegu tabavad väga rängad ja järsud hinnatõusud, jättes neile rohkem raha kätte. Näiteks õpetajatele tähendaks see ligi 1000 [lisa]euro kättejäämist aasta lõpus võrreldes praeguse maksukorraldusega. Aitäh teile! Eelnõu on üle antud digitaalselt.

10:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Urmas Reinsalu, palun!

10:06 Urmas Reinsalu

Olukord, mis puudutab meie sõjalist julgeolekut, on kardinaalselt muutunud ja see eeldab kogu parlamendi otsuseid ja parlamendiliikmete valmisolekut anda panus selleks, et me viivitusteta langetaksime otsused Eesti sõjalise riigikaitse kiiremaks arendamiseks. Selles kontekstis annan ma kaitseminister Kalle Laanetile üle arupärimise, milles me kaheksa arupärijaga palume tuua välja tema käsutuses oleva sõjalise nõuande alusel selle, milliseid sõjalisi võimeid on tema hinnangul vaja kohe täies mahus täiendavalt välja arendada, et kaitsta Eestit Venemaa sõjalise rünnaku eest. Arupärijad rõhutavad, et kui selle arupärimise [vastuses] peaks olema informatsiooni, mis on [käsitletav] riigisaladusena, siis see osa palutakse esitada riigisaladust [kandva] dokumendi vormis kirjalikult.

Ma tahan kõiki parlamendiliikmeid kutsuda üles niisugusele erakondadeülesele koostööle riigikaitse kiirema arendamise vaimus. Ja sellest vaimust lähtudes asutame täna siin saalis pärast täiskogu istungi lõppu, on ta siis kell üks või kell kaks, riigikaitse kiirema arendamise toetusrühma, et meil tekiks parlamendis erakondadeülene jõuõlg valitsuse heatahtlikuks julgustamiseks otsustavamale tegevusele, mis puudutab sõjaliste võimete väljaarendamist. Aitäh!

10:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, rohkem soove ei paista. Need kolm eelnõu ja üks arupärimine leiavad oma edasise menetlemise vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele. Nüüd on mul teile edasi anda üks teade. Seda te natukene juba ka kuulsite, aga täpsemalt jah, täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Eesti riigikaitse kiirema arendamise toetusrühma asutamise koosolek ja selle kokkukutsuja on Urmas Reinsalu. Palun nüüd kohaloleku kontroll!

10:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus hetkel 74 Riigikogu liiget.


1. 10:10 Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) teine lugemine

10:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme tänase päevakorra juurde. Meil on päevakorras üks punkt, Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 241 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Tõnis Mölderi.

10:10 Tõnis Mölder

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Alustame siis algusest. Põhiseaduskomisjon kogunes eelmisel teisipäeval, 15. märtsil ja meil oli päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine teiseks lugemiseks. Kohale olid kutsutud Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, muudatusettepanekute tegijad ja ka huvigruppide esindajad.

Sellest eelnõust nii palju, et see on päris pika ajalooga. Nii et võib-olla selle teema kokkuvõtmiseks on mõistlik see ajalugu korra läbi käia. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus juba 14. septembril 2020. aastal. Esimene lugemine toimus täiskogu suures saalis 21. oktoobril 2020. aastal ning muudatusettepanekute tähtaeg oli 20. november. Kokku laekus Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt ligemale 40 muudatusettepanekut.

Tänaseks me teame seda, et 10. märtsi paiku, võib-olla mõni päev siia-sinna, esitasid siseminister Kristian Jaani ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt põhiseaduskomisjonile oma muudatusettepanekute paketi eelnõu muutmiseks ja täiendamiseks. Enamik neist muudatusettepanekutest puudutab eelnõu algteksti, aga on ka selliseid muudatusettepanekuid, mis on ajendatud välispoliitilisest ja sõjalisest kriisist. Neid muudatusettepanekute pakette, mis konkreetselt seda seaduseelnõu puudutavad, me eelmisel põhiseaduskomisjoni istungil, mis toimus eelmisel nädalal, arutasime.

Ma arvan, et mõistlik on alustuseks üle vaadata muudatusettepanekud. Ma olen need jaganud erinevatesse plokkidesse. Esimene muudatusettepanekute pakett puudutab just nimelt Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu ja selle tõttu tekkinud sõjapõgenike rännet. [Nende ettepanekute] kaudu on meil võimalik koostöös Siseministeeriumiga, kes on [need ettepanekud] välja töötanud, pakkuda kiireloomulisi lahendusi just nimelt [sõjapõgenike] siia tööjõuturule integreerimiseks. Seetõttu on nende seadusemuudatustega omajagu kiire. Eesmärk on tõesti anda Ukraina sõjapõgenikele ja nende pereliikmetele ning enne 24. veebruari Eestis viibinud Ukraina kodanikele, kelle siin viibimise alus lõpeb, seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiselt viibimiseks.

Täpsemalt on see muudatuste komplekt jaotatud kolme rühma. Üks on see, et sihtrühmale antakse seadusest tulenev alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Teine on see, et sätestatakse töötamise erisused. Töötamisel ei kohaldata enam lühiajalise töötamise sätteid. Sätestatakse töötasunõue, mille järgi tööandja on kohustatud Ukraina töötajale maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala – rõhutan: selle tegevusala –, kus tööle asutakse, aasta keskmise brutopalga ja koefitsiendi 0,8 korrutisega. Ja kolmas plokk, õigemini alalõige: võimaldatakse ligipääs tööturuteenustele ka siis, kui inimene ei tööta, ehk me pakume neile ka sotsiaalseid garantiisid. Kolmas [rühm] nende muudatusettepanekute seas on, et tunnistatakse kehtetuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse see säte, mille kohaselt ajutise kaitse saaja võib Eestis töötada välismaalaste seaduses sätestatud tingimuste alusel. See on pakett, mis on laiemalt seotud töötamisega, et aidata Ukraina kodanikel, kes on siia saabunud, võimalikult ruttu tööjõuturule siseneda ja iseseisvalt kõige sellega toime tulla.

Teine plokk puudutab töö- ja õpirände üldisi tingimusi. Siinsete muudatuste eesmärk on soodustada talentide ja investeeringute jõudmist Eestisse, pöörates samas tõsist tähelepanu väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele just nimelt töö- ja õpirändes. Kui me teame seda, et igal aastal jääb Eesti tööjõuturul kuskil 11 000 töökätt puudu, siis on tippspetsialistide leidmine ka väljastpoolt Euroopa Liitu oluline. Siin on mõningad muudatusettepanekud, kõigepealt tippspetsialistidele makstava töötasu nõude määra alandamine kahekordselt Eesti keskmiselt brutopalgalt 1,5-le. Selle mõju aastas on MKM-i prognoosi kohaselt 7 miljonit eurot. Me räägime sellest, et Eesti tööjõuturule võiks lisanduda 1000–1500 tippspetsialisti, kellele me maksaksime keskmisest kõrgemat palka. Siis on siin sisserände piirarvu väliselt ajutise töötamise võimaluse andmine pärast lühiajalist töötamist kuni kaheks aastaks, niinimetatud 1 + 2 süsteemi alusel. See eeldab tööandjalt teatud tingimuste täitmist. See on just nimelt lühiajaliseks töötamiseks, kehtivusega kuni kaks aastat ja täiendava tingimusega, et seda ei saa pikendada ja selle lõppedes ei saa taotleda elamisluba.

Kolmas plokk on välistööjõu kaasamise hõlbustamine tehnoloogial põhinevates kasvuettevõtetes. Kasvuettevõtete puhul on seaduses [sätestatud] väga selged kriteeriumid: vähemalt kümme aastat Eestis tegutsenud, vähemalt 50 töötajat Eestis, tasunud viimase aasta jooksul vähemalt 1 miljon eurot tööjõumakse ja tööjõumaksude [kumulatiivne] kasv on olnud vähemalt 20% viimase kolme aasta jooksul. Ehk me anname Eesti ükssarvikutele, kes on siin kanda kinnitanud, võimaluse teatud kasvufaasis olla ka järgmisel kümnendil just nimelt Eestis oma peakorteriga, mis peaks andma meile täiendavat prognoositavat maksutulu ligemale 160 miljonit eurot. Kuskil viie aasta jooksul [peaks] lisanduma ka 12 000 töökohta.

Nüüd, välistööjõu riske maandavad ettepanekud ja kaasnevad tingimused. Välismaalaste menetlusega seotud infosüsteemide arendamine ning migratsioonijärelevalve ametnike arvu märkimisväärne suurendamine – see on oluline aspekt, me tõesti näeme, et ka järelevalve poolt on vaja tõhustada. Personalivajadused alates 2023. aastast oleks kaheksa menetlejat ja kaheksa migratsioonijärelevalve ametnikku. Me näeme ka seda, et infosüsteemide valmimiseni on vaja ka siin lisatöökäsi, ja IT-arendusi on planeeritud rahastada erinevatest Euroopa Liidu struktuurivahenditest.

Täiendavad meetmed: töötasu maksustamise nõuete täitmiseks ja tagastamiseks sätestatakse võimalus teha tööandjale ettekirjutus ja kohaldada sunniraha, kui töötajale ei maksta nõuetekohast palka. Täna me teame, et seadusandluses on lüngad sees ning ettevõtete nii-öelda korralekutsumine ei ole päris hästi tagatud. Ja võib-olla kõige olulisem siit viimasest [plokist] on see, et renditöö raames välistööjõu vahendamisele seatakse täiendavad tingimused ja täpsustatakse rendiettevõtetele seatud deposiidinõuet. Me teame, et praegu peab renditööjõu ettevõte oma kulu ja kirjadega panema pangakontole teatud garantiisummad, et tagada töötajatele ühe kuu palk, aga tulevikus on võimalik seda tagada kas krediidiasutuse garantii või kindlustuse formaadis.

Nüüd need sätted, mis jäetakse sellest 241 SE‑st välja. Lühiajalise töötamise korral kehtestatakse täistööaja nõue. Edaspidi ei anta lühiajalise töötaja kõigile pereliikmetele viisat üldjuhul temaga samadel tingimustel. Siin on mitmed erandid, mis puudutavad alaealisi. Kui pere soovib Eestisse tulla, siis lihtsalt pereliikmed peavad [teistel] alustel Eestis viibimise loa taotlema ja need võimalused on olemas. See tähendab seda, et kui üks pereliige tuleb Eestisse, siis on alati võimalik tagada, et [teistel pereliikmetel] oleks võimalik käia siin viisa alusel seda pereliiget külastamas. See on just nimelt säte selleks, et vaadata üle, mis alustel see pere ikkagi Eestisse saabub.

Ja nüüd need plokid, mis puudutavad õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemist 30 päeva pärast seda, kui välismaalane katkestab õpingud või jätab nõuetekohase õppekava täitmise pooleli. Need on need sätted, mis puudutavad seda, et meil on kolmandate riikide kodanikke, kes tulevad Eestisse tööle, õpivad siin võib-olla pool aastat või aasta, siis jätavad õpingud katki ja asuvad siinsel tööjõuturul kuidagi tööle. Siin me võtame väga selgelt selle seisukoha, et peale õpingute lõppemist 30 päeva jooksul peab see isik riigist lahkuma, kui ta just ei soovi siia mingitel teistel alustel jääda. Välismaalased, kes on asunud Eestis elama õppimise eesmärgil ja õpingud lõpetanud, saavad taotleda uue elamisloa kõigi välismaalaste seaduses sätestatud eesmärkide alusel. See on üks pool. Ja kolmas asi, mis minu arvates on oluline, on see, et kõrgkoolil peab olema välismaalaste kutsumiseks kehtiv institutsionaalne akrediteering. Ehk me välistame selle võimaluse, et meil tekivad siia kõrgkoolid, kelle üks ärimudeleid ongi kolmandatest riikidest õpilaste siia toomine.

Nüüd asjad, mis siit seaduseelnõust on välja võetud, on hooajatööd puudutavad ettepanekud: lubatud hooajatöö tööperioodi ajutine lühendamine ja hooajatöö tegevusaladele valdkonna keskmise palga nõude kehtestamine, lühiajalise töötamise lubamine vaid pikaajalise viisa alusel, nõue, et tööandja ei oleks taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnenud 12 kuu jooksul koondanud täistööajaga töökohta, mille täitmiseks lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse. Kõrgharidusega seotud muudatustest [jäetakse välja] kohustuse sätestamine kõrgkoolidele küsida võõrkeelsetel õppekavadel õppivatelt välismaalastelt õppemaksu. See viimane punkt on meil tegelikult juba ära lahendatud ühe Haridus- ja Teadusministeeriumi lepingu alusel, mida nad ülikooliga menetlevad ja mille sõlmivad. Seal on see piisavalt hästi ära reguleeritud. Ja üks säte, mis jääb ka siit välja, on õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatus: vajaduspõhiste õppetoetuste maksmise kord. See tähendab seda, et siin on parlament juba 23. veebruaril oma sõna öelnud ja selle siit eelnõu paketist välja arvanud.

Viimane plokk muudatusettepanekuid puudutab õiguskantsleri märgukirja, et tuleb selgemini reguleerida kolmandatest riikidest pärit meremeeste töötamise tingimused. Muudatus on vajalik, et tagada laeva lipuriigi konkurentsivõime, kavaga kokkulepitud tegevused, täpsustada välismaalastest meremeeste töötamist ja tagada Eesti meremeestele võrdväärsed võimalused töötada Eesti lipu all sõitvatel laevadel.

Kogu selle paketi prognoositavaks maksutulu laekumiseks jõustumise korral võiks olla kuskil paarkümmend miljonit eurot aastas ja me näeme seda, et viie aasta lõikes on riigi tulude maht pigem ikkagi kasvamas. Jah, sellel eelnõul on ka teatud kulupool just nimel esimesel aastal. See kulupool on 5–7 miljonit, mis puudutab just nimelt selle kontrollimehhanismi IT-alast väljaarendamist.

See oli siis lühike ülevaade nendest muudatusettepanekutest, mis on laekunud. Nüüd ma lähen kiirelt komisjoni arutelu juurde. Nii nagu ma ütlesin, ministrid andsid sellest muudatusettepanekute plokist ülevaate. Meil oli ka mõningaid arutelukohti komisjonis ja ma annan sellest ülevaate.

Komisjonis oli küsimus selle kohta, et kogu selles muudatuste paketis ei leitud häid numbrilisi statistilisi ülevaateid, mis siis on need töövaldkonda ja immigratsioonivaldkonda puudutavad küsimused, mis on see prognoos inimeste liikumise kohta, kui see seadus vastu võetakse. Kui rääkida numbritest, siis minister vastas, et kehtivaid lühiajalise töötamise [registreeringuid] on Eestis täna circa 16 000 ja MKM-i prognoosi kohaselt me näeme, et see arv võiks kasvada aastas kuskil 1000–1500 tippspetsialisti võrra.

Oli ka pikk arutelu selle üle, kuidas Ukraina sõjapõgenike kriis meie tööjõuturgu muudab ja millised on siin prognoosid. Noh, jätkuvalt, minister ütles, et ühest prognoosi on täna väga raske välja öelda, küll aga ta tõesti tõi siin ühes oma aruteluformaadis välja numbri 75 000. See tähendab seda, et me arvestame sellega, et me ei räägi 75 000 töökäest, vaid me räägime sellest, kuhu on sisse arvestatud ka pereliikmed, kes on alaealised.

Oli küsimus ka selle kohta, et nagu me teame, on meie idanaabrile ja ka Valgevenele kehtestatud majandussanktsioonid, ja kuidas see meie tööjõuturgu mõjutab. Ja siis oli küsimus, et kas võib kuskil 10 000 töökohta minna Eesti majandusest kaduma. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja ütles, et see prognoos ei pea paika.

Siis oli arutelu selle üle, kas selle eelnõu menetlemine hetkel on asjakohane ja aktuaalne. Me teame, et siin on võib-olla oluliselt tähtsamaid küsimusi. Aga tõesti, valitsuse esindajad leidsid, et hetkel on selle eelnõu menetlemine asjakohane, arvestades just nimelt seda, et siin on sees ka Ukrainat puudutav temaatika.

Küsimus oli sellegi kohta, et kui ajutise kaitse saaja elamisluba pikendatakse kolme aastani, siis kas tema staatus jääb ikka ajutiseks. Vastus oli, et jah, see staatus jääb ajutiseks.

Oli ka küsimusi, mis lähtusid kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest. Kas neil inimestel, kes siia põgenikena tulevad, on võimalus kohaliku omavalitsuse valimistel kaasa rääkida? Vastus oli, et ei ole.

Ja siis oli pikk arutelu selle üle, et nagu me teame, on Ukraina riik välja kuulutanud mobilisatsiooni. Samal ajal me teame, et meil on [Ukraina] mehi, kes praegu töötavad Eesti riigis. Kuidas me tagame selle, et need inimesed, kes on meil täna töökätena arvel, täidaksid oma kodumaa ees mobilisatsioonikohustust? Konkreetselt see eelnõu seda ei puuduta, aga ma arvan, et selle teema üle arutlemine on iseenesest oluline, ja ka põhiseaduskomisjon toetas selle arutelu pidamise algatust. 

Pikk küsimus oli selle kohta, mis puudutab just nimelt ukrainlastele töötasu maksmist, kasutades koefitsienti 0,8. See ju tegelikult võib soodustada seda, et me täna kõrgema palgaga ukrainlased vabastame töölt ja võtame väiksema koefitsiendiga ukrainlased tööle. Siin tuleb arvestada muidugi seda, et keskmise palga puhul me räägime ikkagi sellest, et keskmist palka jõuavad maksta ainult need tööandjad, kes on just nimelt suurlinnades. Kui me tahame, et sõjapõgenikud oleks üle Eesti proportsionaalselt laiali, siis tõesti tööandjad ja ka enamik katusorganisatsioone, kes siin on, on öelnud, et seda ühest keskmist palka ei jõuta maksta, aga 0,8‑lise koefitsiendiga jõutakse. See muidugi ei tähenda[, et rohkem ei võiks maksta]. See on miinimum, alati võib rohkem maksta.

Ma vaatan, et aega napib. Jah, tõesti, meil olid ka eri alaliidud ja nende esindajad seal, kes enamjaolt toetasid seda [eelnõu]. Eesti Tööandjate Keskliit ütles, et toetab Siseministeeriumi ja MKM‑i esitatud muudatusettepanekute paketti. Ka Eesti Ametiühingute Keskliit ütles, et sõjapõgenike koha pealt on mõningaid küsimusi, aga veel kord, nad ikkagi toetavad tervikuna seda paketti, sest nad näevad, et siin on saavutatud teatud kompromissid ja tasakaal. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja seisukoht oli see – nad just nimelt tänasid, et huvigruppe on kaasatud –, et ka nemad toetasid Siseministeeriumi ja MKM-i muudatusettepanekuid ja palusid kiirkorras seda seadust menetleda. Olid ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu seisukohad, need samuti toetavad seda üldist muudatusettepanekute paketti.

Niipalju veel, et kokku oli üle 50 muudatusettepaneku, aga enne nende läbivaatamist võeti väga palju ettepanekuid tagasi. Reformierakonna fraktsioon võttis tagasi 11 muudatusettepanekut, Andrei Korobeinik koos Siim Valmar Kiisleriga oli esitanud kuus muudatusettepanekut ja ka need võeti tagasi. Need muudatusettepanekud osaliselt raugesid, sest härra Korobeinik võttis need tagasi, ja ka härra Sester võttis oma kolm muudatusettepanekut tagasi.

Härra Kivimäe juhtimisel me vaatasime need muudatusettepanekud läbi ja jõudsime siis kõige tähtsamate punktideni ehk otsusteni. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. märtsil käesoleval aastal. Siis oli meil pikk arutelu selle üle, kas eelnõu katkestada teisel lugemisel. Ka seda me hääletasime mitu korda komisjonis. Komisjoni otsus oli, veel kord, teha ettepanek suurele saalile teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 6. aprillil. Viimane otsus, mis tehti, oli muuta komisjoni ettekandjat ja määrata selleks ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige, siinviibija.

See oli lühike ülevaade sellest, mis toimus meil selles pikas, tunde kestnud põhiseaduskomisjoni arutelus. Aga ma näen, et saalis viibijatel on küsimusi. Ma hea meelega vastan neile. Aitäh! 

10:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, tõepoolest. Selles küsimuste esitamise voorus on võimalik veelgi avada komisjonis toimunut. Küsimustega alustab Martin Helme. Palun!

10:30 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea esineja! Me teame, et see eelnõu on tegelikult menetlusse antud eelmise valitsuse ajal ja selle eelnõu tegelik sisu oli odavtööjõu Eestisse toomise võimalusi oluliselt ahendada: lühendada perioodi, kui kaua nad siin saavad olla, panna peale rangemad palganõuded ja teha ühelt töökohalt teisele liikumise või õppimiselt tööle liikumise tingimusi raskemaks. See eelnõu jäi riiulisse, kui valitsus vahetus, ja uus valitsus tuli välismaalaste seaduse muudatusega, kus olid sees kõik need asjad, millest te praegu rääkisite, ja veelgi rohkem. Nüüd on mul küsimus: miks praeguses olukorras, kus Eestisse on põhimõtteliselt mõne nädalaga saabunud kümneid tuhandeid inimesi, kellele kõigile on antud piiramatu ligipääs tööturule ilma igasuguste nõueteta, võeti see eelnõu riiulist välja, selle asemel et edasi minna tänase valitsuse eelnõuga, ja pöörati see [varasem] eelnõu pea peale?

10:31 Tõnis Mölder

Aitäh! Siin on kõigepealt, ma arvan, aus üle rääkida see, et tõesti, eelmine valitsus on selle eelnõu algatanud. Ma arvan, et nad on teinud seda tööd väga hästi ja tegelikult eelnõu sisu on ju hea. See on just nimelt eelmise valitsuse algatatud. Aga see ei tähenda, et tänane valitsus oleks teinud kehva tööd, vaid ma arvan, et on teinud seda eelnõu veel paremaks. Kuskil 70% selle eelnõu algtekstist ja kogupaketist on just nimelt nii‑öelda eelmise valitsuse, võib‑olla teie mõistes hea valitsuse välja töötatud, nii et tegelikult on see hea valitsuse poolt hästi välja töötatud eelnõu.

Nüüd küsimus, miks sellega tullakse praegu siia. Ma arvan, et vastuseid on erinevaid, aga üks, mis on oluline, on just nimelt see, et me anname täna siia saabuvatele sõjapõgenikele konkreetse aluse riigis viibimiseks ja konkreetse aluse selleks, mis alustel nad saavad täna Eestis tööjõuturule tulla. Mis veel olulisem, me pikendame ja anname aluse ka neile inimestele, kellel siin viibimise alus lõpeks ja kes peaksid minema kodumaale tagasi. Muidugi me teame, et on väga palju neid, kes tõesti teatasid oma tööandjatele nendel rasketel päevadel, et nad lõpetavad siin töösuhte ja lähevad oma kodumaad kaitsma. Ma arvan, et need mehed ja naised on väga kiiduväärt ja tegid õige sammu. Aga oli ka neid, kes jäid Eestisse, ja ka neile tuleb pakkuda siin just nimelt kindlust, et nad saavad siia jääda. Ma arvan, et me peame olema Ukraina rahvaga selles küsimuses solidaarsed ja see muudatusettepanekute pakett, mis siia juurde on pandud, aitab just nimelt sõjapõgenikel Eesti tööjõuturul toime tulla ja anda neile seda kaitset, mida nad praegu vajavad.

10:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

10:33 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Alles eelmisel nädalal arutasime siin õigusloome kvaliteeti, millele endine Riigikohtu esimees andis hävitava hinnangu. Minu küsimus on selline: kuidas sina hindad seda eelnõu selles valguses, kui aasta pärast arutatakse meie töö kvaliteeti? Tegelikult see on ju sõjaolukorra kuritarvitamine. Välja on otsitud üks seisma jäänud eelnõu ja poogitud sinna külge kõikvõimalikke nööpe ja muid asju. On see ilus? Või te lihtsalt kasutategi neid sõjakoledusi nii-öelda viigilehena oma agenda läbisurumiseks?

10:34 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, ma arvan, et siin ei ole mitte kellegi agenda mängus, vaid see on ikkagi parlamendi ühine otsus. Selle eelnõu taga on mitmed erakonnad mitmest valitsusest, sealhulgas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Tulles selle töö kvaliteedi juurde, ei ole mina õige inimene hindama siin parlamendis tehtud töö kvaliteeti või selle nii-öelda mittekvaliteetsust. Aga mida ma arvan, on see, veel kord, nii nagu ma ütlesin, need muudatusettepanekud, mis tehti, on ikkagi väga selgelt seotud konkreetselt selle algtekstiga. Eks suurel saalil on õigus [otsustada], kas seda kvaliteeti kuidagi menetluse käigus parandada, võtta siin veel paus ehk minna teist lugemist katkestama või siis jätkata niimoodi, et teha lõpphääletus juba aprillikuus, kui parlament koguneb oma esimesele istunginädalale. Noh, valikuvariante on erinevaid.

Ma isiklikult arvan, et me võiksime selle menetlusega liikuda edasi võimalikult kiiresti, just nimelt, et pakkuda siia saabunud sõjapõgenikele teatud turvatunnet. See ei tähenda, et siin sees olevad just nimelt need töö- ja õpirände muudatusettepanekud ei oleks olulised. Ma veel kord rõhutan, et siin on väga palju muudatusettepanekuid, mis on just nimelt eelmises valitsuses välja töötatud ja mis tegelikult karmistavad just nimelt siia saabuvate nii töötajate kui ka õppijate, kes tulevad kolmandast riigist, siia saabumise [tingimusi]. Ja tegelikult annab see [eelnõu] ka võimaluse seada riigi poolt erinevaid ettekirjutusi, sanktsioone neile ettevõtetele, kes rikuvad siin kehtivat korda.

10:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

10:36 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Härra ettekandja! Ma peaksin natukene siiski korrigeerima, et selle eelnõu tänases redaktsioonis puudub igasugune kokkupuude konservatiivide ettepanekutega. Ja sõjapõgenikud on Eestis kaitstud igas mõttes, nii et ei puuduta see ka sõjapõgenikke. Aga üldistades: te alustate valest järjekorra [otsast] rahvusriiki ja põhiseaduse mõtet rikkuva seaduseelnõuga. Te peaksite kõigepealt ära muutma põhiseaduse ja siis te saate rahvusriiki juba edasi väga edukalt lammutada. Mul on kaks küsimust või küsimus, mis on kahe poolega. Kõigepealt, kas te teate maailmas mõnda edulugu või majanduslikku õitsengut, mis baseeruks mustatöölistel ja orjapalka teenivatel hooajatöölistel? Ja teine pool on: kas PortoRollo kulutas nanosekundi mõtlemisele ...

10:37 Aseesimees Hanno Pevkur

(Helistab kella.) Aeg. Härra Reitelmann, aeg!

10:37 Urmas Reitelmann

... enne kui tõi saali sellise eelnõu, mis paralüseerib tõenäoliselt Riigikogu töö?

10:37 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma tulen ikkagi selle vaidluse juurde tagasi. Lepime siis kokku nii – selleks, et meil siin saalis seda debatti oleks hea pidada –, et see on hea valitsuse algatatud eelnõu. See ei tähenda, et see valitsus, kes täna ametis istub, ei oleks hea. Mõlemad on mulle südamelähedased. Aga selle eelnõu algataja on tõesti Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna valitsus. Ja veel kord, nagu ma ütlesin, 70% sellest eelnõupaketist on jäänud täpselt samaks, selliseks, nagu see hea valitsus algatas.

Te esitasite kaks küsimust ja ütlen ausalt, et ega ma nendest küsimustest väga hästi aru ei saanud. Põhiseaduskomisjon neid küsimusi muidugi ei arutanud. Aga teie viimase küsimuse vastuseks ma ikkagi ütleksin seda, et mina küll ei näe seda võimalust, et kuni suveni oleks kuidagi Riigikogu töö halvatud. Ma arvan, et see menetlus kestab siin täpselt senikaua, kui minule esitatud küsimused on lõppenud. Seejärel on võimalik läbirääkimiste käigus avaldada oma mõtteid igal Riigikogu liikmel kuni kaheksa minutit ja siis läheme nende suurde saali jõudnud vist ligemale 20 muudatusettepaneku hääletamise juurde. Siin on võimalik teie fraktsioonil võtta kümneminutilisi vaheaegu. Ma arvan, et sedasi me jõuame välja kolmapäeva õhtupoolikusse ja siis on võimalik panna selle eelnõu teise lugemise lõpetamine või katkestamine hääletusele.

Tegelikult nädalavahetusel alles algas kevad, nii et suveni on veel pikk maa minna.

10:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

10:39 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te ei leia, et praegu, kus me peame vastu võtma enneolematus koguses, kümnetes tuhandetes sõjapõgenikke Ukrainast, me peaksime viivitamatult kehtestama moratooriumi igasugusele muule sisserändele ja võtma ära, tegema kehtetuks need elamisload, mida on varem väga kergekäeliselt välja jagatud? Praegu see eelnõu ju liigub täiesti vastupidises suunas. Tegelikult me peaksime seisma ikkagi selle eest, et Eesti rahvas jääks enamusrahvuseks oma kodumaal. Kas teie ei leia nii?

10:39 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma arvan, et ka peale selle seaduse vastuvõtmist jäävad eestlased ikkagi peremeheks siin, omal maal. See seadus nüüd küll seda ei muuda. Üks asi, mis minu meelest on oluline selle menetluse käigus silmas pidada, on see. Te tegite siin kuidagi ettepaneku, et riik on andnud teatud inimestele kindluse või lubaduse, [aga] meie mingil hetkel pööraku see lubadus pea peale. Ma arvan, et ka teie mehena, kui te sõna annate, siis te ka sõna peate. Ma arvan, et riik peaks samamoodi tegema. Kui ta on sõna andnud ja need inimesed siia tööjõuturule lubanud, siis ta peab seda sõna ka pidama. Nii et sellist asja, et me kuidagi enneaegselt nende inimeste siin viibimise lõpetaksime, ma küll ei toeta. Põhiseaduskomisjon seda ka ei arutanud.

10:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kruusimäe, kas teil on protseduuriline küsimus?

10:40 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea istungi juhataja! Mul on küsimus, kas saadikutel on üks või kaks võimalust esitada küsimusi.

10:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, nagu ikka teise lugemise puhul, on Riigikogu liikmetel kaks küsimust. Palun! Oudekki Loone, palun! Või, Tarmo Kruusimäe, teil oli küsimus ka?

10:41 Tarmo Kruusimäe

Jaa, ma registreerisin ja vastavalt sellele ma ka formuleerin selle. Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! See perede temaatika on kogu aeg olnud üleval. Ma tean, et te seda ei arutanud seal õiguskomisjonis, mul oli võimalik olla sihuke maakuulaja. Aga [küsin selle kohta], mil moel, ütleme, Aasiast pärit inimesed väidavad, et neil on päris suur perekond, ja siis neile hakkab hiljem kogu aeg neid [pereliikmeid] meenuma. Nende kultuuriruumis on sedasi, et mees suudab ikkagi naisi ülal pidada ja tal on selleks vahendid. Aga ütleme, et tavalisel pagulasel seda ei ole. Kas te käsitlesite ka seda teemat? Eestis praegusel hetkel on kärgpere hästi suur. Ja ma ei näe välismaalaste puhul ka seda taustakontrolli. Praeguste muudatuste järgi on väga lihtne Wagneri võitlejatel tulla Eestisse ja öelda, et nad on põgenikud. Milline see taustakontroll on?

10:42 Tõnis Mölder

Aitäh! Me käsitlesime küll seda küsimust, mida te puudutate, nii-öelda mitmenaisepidamist. Ma jään vastuse võlgu, kas see oli mõni teie fraktsiooni esindaja, kes selle küsimuse tõstatas, või keegi teine, aga minu meelest me seda käsitlesime. Tõesti, isegi kui mujal maailmas on see lubatud ja aktsepteeritud, siis Eesti seaduste kohaselt ei ole lubatud ega aktsepteeritud seaduslikult pidada mitut naist. See, mida oma vabal ajal tehakse, on muidugi iga inimese enda otsustada. Aga sellist võimalust, nagu teie esindaja seal komisjonis näitena välja tõi, et tuleb siia kolmandast riigist isik ja võtab oma seitse või kaheksa naist kaasa, keda ta jõuab siin Eesti riigis ülal pidada, [Eestis ei ole]. Veel kord: selle seaduseelnõu vastuvõtmisel sellist võimalust ei ole.

Iga inimene, kes tahab siia tööjõuna tulla, peab ikkagi ise taotlema riigilt endale siinviibimise aluse. Riik menetleb ja kontrollib nende inimeste tausta, mis alustel nad siin saavad viibida ja mis õigustel nad tahavad siia tulla. Automaatselt ei ole võimalik [kolmandast riigist tulijal] võtta kohe kaasa ka oma abikaasat, rääkimata sellest, et sel inimesel on kolmandates riikides registreeritud mitu abikaasat.

Nüüd, mis puudutab teie teist küsimust välisriikidest tulevate kodanike kohta, kes võivad olla Eestile julgeolekuoht, siis mina küll arvan, et meie õiguskaitseorganid teevad täna igakülgset head taustakontrolli nendele inimestele, kes Eestisse saabuvad. See oht, et siia saabub inimesi, kes ei toeta siinset riigikorda või võivad olla kuidagi vaenulikud selle riigikorra suhtes, ma loodan küll, et see on viidud võimalikult minimaalsele tasemele, ja ma usun, et meie õiguskaitseorganid teevad selles küsimuses head tööd.

10:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Oudekki Loone, palun!

10:44 Oudekki Loone

Aitäh! Ametiühingute keskliit on saanud mitmeid signaale selle kohta, et Ukrainast saabunud põgenikele pakutakse tööd isegi kuni neli korda madalama palga eest, kui teenivad samalaadse töö eest kohalikud töötegijad. Me oleme ka kuulnud, kuidas Ukrainast saabunud arstide puhul püütakse mööda hiilida kollektiivlepingus kokkulepitud palkadest. Kui me nüüd teeme niisuguse muudatuse ja ütleme avalikult, et jaa, Ukraina põgenikele võib maksta vähem kui selle tegevusala keskmine, siis kas tänast olukorda arvestades ei ole see mitte signaal tööandjatele ja ettevõtjatele, et te võite tegelikult kõigil 20% palgast maha võtta? Ettevõtja saab alati öelda, et teate, mul on siin saba ukse taga, ma saan neile vähem maksta, kui ma teile seni olen maksnud, eks minge ära või tehke midagi muud. Kas te arutasite sellist laiemat mõju meie palkadele? (Juhataja helistab kella.) Kas te küsisite arvamust ka ...

10:45 Oudekki Loone

... ametiühingute keskliidult? Ja kui küsisite, siis kas te palun tutvustaksite seda arvamust?

10:45 Tõnis Mölder

Jah. Ma alustan teie küsimuse tagumisest otsast, mis puudutab ametiühingute keskliitu ja selle seisukohta. Tõesti, ametiühingute keskliit, nii nagu ma ütlesin, oli oma arvamuses, veel kord, suures paketis toetav kogu selle eelnõu suhtes. Toodi esile seda, et on hea tasakaal saavutatud, just nimelt näiteks selles, et tippspetsialistide palgamäära alandatakse kahelt keskmiselt palgalt 1,5-le ja et toetatakse ka juhatuse liikmele vastutuse panemist. Tõepoolest see, millele teie oma küsimuse esimeses pooles viitasite, et sõjapõgenike koha pealt eelnõus kõik võib-olla nii hästi ei ole, mis puudutab seda 0,8‑ga [läbikorrutamist] palga maksmisel, siis selle üle tegid kriitikat just nimelt nii ametiühingute keskliit, kes näeb siin teatud kitsaskohti, kui ka mõningad komisjoni liikmed. Ma olen nõus, et see on teatud mõttes problemaatiline punkt. Aga samal ajal on siin ka vastuargumente. Esiteks, ma arvan, et selle süsteemi rakendamisel on meil väga selgelt ja täpselt võimalik jälgida, millist palka siia saabunud sõjapõgenikele hakatakse maksma. Veel kord: tegemist on miinimumstandardiga, mis ei käsitle kuidagi seda, et neile inimestele, töötajatele, ei võiks maksta kõrgemat palka.

Nüüd, teine pool on see, mille on ka ministeerium välja toonud, et tegemist on sellise regionaalse aspektiga. Nagu ma ütlesin, osas sektorites ei ole võimekust maksta väljaspool Tallinna Eesti keskmist palka. Me teame, et ka seal töötavad Eesti inimesed ei saa praegu keskmist palka. See tähendab seda, et sellisel juhul me ju ei taga seda. Meie soov on, et siia saabunud sõjapõgenikud mitte ei jääks ühte linna või ühte regiooni kinni, vaid nad oleksid ikkagi suhteliselt tasakaalukalt ära jaotatud üle Eesti. Just nimelt selle koefitsiendi andmine võimaldab seda, et nendel inimestel oleks võimalik tööle asuda ka väljaspool Tallinna ja Tartut. See on selline regionaalne mõõde.

Ja kolmas pool on tõesti täna see, millega tuleb ka arvestada, et siia saabuvatest inimestest keskeltläbi, ma arvan, 70% on tegelikult naised ja lapsed ehk alaealised. Ilmselgelt nendele tööaladele, kus – nii ei tohi võib-olla öelda, aga kus mehi hinnatakse teatud mõttes rohkem, ehkki ma arvan, et ka naised on väga võimekad – nõudlus meeste järele on suurem, täna tormi ei [joosta]. Veel kord: need mehed, kes on otsustanud ikkagi kaitsta oma kodumaad, täna sõjapõgenikena siia Eestisse ei satu. Nemad on täna kahjuks rindel. Ja me siiralt loodame, et ühel päeval saavad ka nende siia saabunud pered minna tagasi kodumaale oma meeste juurde.

10:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

10:48 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eks siin kogu aeg kumab läbi see Ukraina teema, kuigi eelnõu algatati ju hoopis teistel põhjustel ja ammu enne seda, kui sõjast üldse juttu oli. [See algatati] lihtsalt selle vastu, et meie enda tööjõud [ei] kannataks [ega] peaks siit riigist ära kolima ja palgataset alla ei viidaks. Ma tsiteerin 2014. aastast Taavi Rõivast, ta ütles, et meie oma inimeste tööviljakuse suurendamises ja sedakaudu nendele kõrgema palga maksmises, meie oma inimeste suuremas kaasamises on veel potentsiaali küll ja küll. Kas sarnasest põhimõttest oli ka ettevõtjate huvirühmadega juttu, et kuidas meie töötajate palgatase võib sellise ümbertehtud ja ärarikutud eelnõuga hoopis alla minna?

10:49 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma ütlen veel kord, et me näeme, et töökäte puudus on täna tegelikult nendes töökohtades, mis ise või mille töötingimused ei ole Eesti töökätele atraktiivsed. Toome näiteks IT-sektori, mida ka tegelikult see eelnõu väga tugevasti puudutab, seal makstakse täna ikkagi Eesti keskmisest palgast kaks kuni kolm korda kõrgemat palka. Arvestades seda, et meil on Eestis selles sektoris väga suur potentsiaal ja tulevikus luuakse sinna väga palju töökohti juurde – nii nagu ma ütlesin, on selles eelnõus teatud puhkudel arvestatud ligemale 12 000 uue töökohaga –, siis muidugi enamiku neist töökohtadest täidavad eestimaalased ja eestlased. Aga me peame arvestama ka sellega, et kui me tahame olla selles sektoris maailmas ikkagi veduri rollis, siis me peame aitama ka siia tuua välistööjõudu, kelle kompetents on väga suur ja kes samamoodi aitab meil seda sektorit eest vedada. Nii et eks see tasakaal siin tuleb leida. Mina küll arvan, et selle eelnõuga me ei võta eestimaalastelt töökohti ära.

10:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

10:50 Jaak Valge

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Vaadake, see kava hõlbustab immigratsiooni tööjõu või odavtööjõu sissevoolu näol tervikuna. Sõjapõgenikesse puutuv osa on siin väike. Eestlased moodustavad meie rahvastikust praegu 69%. Kui eeldada, et viimastel aastatel rahvastikus toimunud muutused jäävad püsima – see tähendab, et meie sündimuse summaarkordaja on 1,6 ja meie migratsioonisaldo jääb 4000–5000‑ga plussi –, siis sel juhul muutuvad eestlased vähemusrahvuseks omal maal umbes poole sajandi pärast. Kindlasti, ma oletan, eelnes nendele muudatusettepanekutele põhjalik mõjuanalüüs. Minu küsimus on: kui suureks muutub teie arvestuste järgi positiivne migratsioonisaldo pärast nende kõikide muudatuste sisseviimist? Just kõikide, mitte ühe. Kas olete nõus, et kui see kahekordistub, siis muutume vähemusrahvuseks circa 25 aastaga?

10:51 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma esitan mõningad numbrid. Kõigepealt, 11 000 töökätt läheb meil aastas tööjõuturult välja. Midagi pole teha, meie rahvastik on vananev ja töökäte puudus Eestis aja jooksul mitte ei kahane, vaid ikkagi kasvab ehk defitsiit on suur. Teine asi, mis on kindlasti oluline: jah, tõesti, selle eelnõu raames saab tippspetsialiste siia riiki saabuda tuhande ringis või natukene rohkem. Öelda, et see kuidagi lahendaks ära meie töökäte puuduse küsimuse – ei, see eelnõu kindlasti seda lõpuni ära ei lahenda. Eks siin ole oluline ka see, et meie oma rahvastiku kasv suureneks, aga seda me tõesti põhiseaduskomisjonis ei arutanud. Küll aga ma tean, et rahvastikukriisi [lahendamise] probleemkomisjon, milles ka teie olite osaline, on seda teemat arutanud. Teine küsimus on jätkuvalt see, kas me jääme peremeheks siin, omal maal. Mina arvan küll[, et jääme]. Ka peale selle eelnõu menetlemise lõppu me jääme peremeheks omal maal ja see [eelnõu] ei vii kuidagi seda tendentsi paigast ära. Edaspidigi on enamik siin töötavaid inimesi eestlased ja eestimaalased.

10:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

10:53 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Üks märkus. Te alguses rääkisite, et sellest kellegi arvates hea ja kellegi arvates mitte nii hea valitsuse eelnõust on 70% säilinud. Vaadake, kui meepotist on 30% mett ära söödud ja keegi valab sinna tõrva peale, pole selle meega mitte midagi peale hakata. Ükskõik, kui hea see järelejäänud asi seal all on, kätte pole teda võimalik enam saada. Minu arvates tasuks sellesse eelnõusse suhtuda samamoodi. Vahet ei ole, milline protsent sellest hea on.

Aga mul on küsimus. Mida rohkem ma teie vastuseid kuulan, seda suuremasse kimbatusse satun. Ma täpselt ei saagi aru, kas te püüate lahendada tööjõuturu probleeme või sõjapõgenike teemat. Seepärast ma tahangi küsida, kas komisjonis arutati ka seda, et praegu meile siiski ootamatult ette tulnud olukorra kontekstis reguleerida siia saabunud sõjapõgenike teemat seoses tööturuga eraldi seadusena.

10:54 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt ma tahan öelda, et selles esimeses plokis, mis puudutab meepotti, seda, kas me oleme ühel arvamusel või ei ole, mulle tundus, me ühisosa ei leidnud. Aga selles osas, et oli hea valitsus, me ühise keele täitsa leidsime. Nüüd, tulles selle küsimuse juurde, kas kaaluti selle eraldi menetlemist, siis tõesti – ma ei leia seda kohta, ma arvan, minutiga üles, aga siiski leidsin – härra Reinsalu tegi ettepaneku, et me grupeeriksime kuidagi selle eelnõu [muudatusettepanekud] ja et komisjon algataks eelnõu, mis puudutaks ainult Ukraina-teemalisi muudatusettepanekuid ehk sõjapõgenikega seotud muudatusettepanekuid. Aga komisjon esimehe juhtimisel seda otsust ei toetanud. Komisjoni esimees andis tegelikult härra Reinsalule siin ühe niidiotsa kätte: igal fraktsioonil on samamoodi võimalik iga istungi alguses üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Nii et jah, tegelikult on see võimalus ka fraktsioonidel olemas. Põhiseaduskomisjon seda sellisel kujul ei toetanud, mis ei tähenda, et see oleks lõpuni välistatud. Kui selle eelnõu lugemine näiteks katkestatakse, siis võib-olla tõesti kriitilise ajaraami tõttu oleks mõistlikum see eelnõu kuidagi tükeldada ja mingi osaga minna lõpuni välja.

10:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

10:55 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnev küsija tabas kümnesse, see on ka minu huvi. Hästi palju on üksikuid detaile ja regulatsioone, aga kahjuks on nõrk koht tervik. Meil on praegu kaks protsessi [segunenud]. Ja kuna neid protsesse käivitav sündmuste ahel, sõda Ukraina territooriumil, ei ole lõppenud, siis ma ütleksin, et on äärmiselt halb aeg, sest me ei tea veel, milliste teguritega on tegemist. Kahjuks ma ei kuulnud asju, mida ma nüüd teie käest küsin. Mis on kogu selle seaduseelnõu, nende paranduste eesmärk? Millised on mõjud haridussüsteemile, sotsiaalsüsteemile ja regionaalpoliitikale? Milline on ajaraam nende mõjude puhul?

10:56 Tõnis Mölder

Aitäh! Sellega ma olen nõus, et olukord maailmas on halb. Ja tegelikult selle eelnõu eesmärke jätkuvalt [on mitu], siin on mitu paketi osa, nii nagu ma ütlesin. Üks on see, mis puudutab ukrainlastele, siia saabunud sõjapõgenikele töötamise võimaluse andmist, siin ise hakkama saamise võimaluse andmist. Teine plokk on see, mis puudutab töö‑ ja õpirände selgemat raamistikku. Kolmas plokk, mis minu meelest – mulle vähemalt tundub nii, see on minu isiklik arvamus – võiks olla teile sümpaatne, on see, et me karmistame ikkagi väga selgelt kolmandate riikide töökäte siia saabumist, aga ka siin õppivate tudengite staatust. Ma tõin näite, et kui õppimise alus kaob ära, siis täna on teatud puhkudel võimalik jääda sellel inimesel ikkagi siia riiki edasi töötama. Võib-olla toidukullerid või midagi sellist, nagu me teame, on siia sattunud kuidagi õppimise eesmärgil, kuigi tegelikult õppetegevust ei ole need inimesed juba väga pikalt enam viljelenud. Aga tulevikus on ikkagi väga selgelt nii, et kui õppimise alus on kadunud, need inimesed on ülikooli jaoks kadunud hinged, siis Eesti riik annab neile peale selle seaduse vastuvõtmist väga selgelt märku, et te peate siit riigist lahkuma.

Teine pool on see, mis puudutab näiteks pereliikmete kaasavõtmist. Pereliikmete kaasavõtmine on võimalik, aga endiselt peab iga pereliige ise tõestama Eesti riigile, miks ta siia tahab tulla, mis alustel ta soovib siin viibida, välja arvatud muidugi alaealised lapsed ja erivajadusega inimesed, kellel on tõesti vaja selle pereliikme hoolt ja abi. Aga me teeme päris suure hulga reegleid karmimaks, mis puudutavad just nimelt välistööjõu kasutamist, mis [praegu] ei ole võib-olla väga tasakaalus ja mis võib-olla ei ole nende eesmärkidega, milles omal ajal seaduses kokku lepiti, kooskõlas. Neid punkte me läheme väga selgelt karmistama. Nii et see on oluline.

Küsimus oli ka perspektiivi või ajaraami kohta. Ma ütlesin selle siin lõpuks ka välja, aga ma võin need numbrid üle korrata. Veel kord, esimesel aastal prognoositakse kuskil 20–30 miljonit eurot aastas tulu ja viie aasta pärast me näeme, et see tulu võiks olla tõusnud kuskil 176 miljoni euroni. Kui siin mitte nalja teha, vaid tõsiselt rääkida, siis tõesti, me tahame ka täna näiteks kaitsejõudude kulutusi suurendada, aga kusagilt peab see raha riigieelarvesse tulema. Eks ta ikka läbi majanduse ja läbi töökäte tule, nii et eks ka ettevõtlust tuleb läbi selle soodustada.

10:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

10:59 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Tegelikult sellest ma olen juba ammu aru saanud, et tänane valitsus on võimeline head eelnõu ära rikkuma isegi siis, kui ta 30% sinna ei panusta. Nii et 30% puhul ei ole mõtet üldse imestada, et sellest eelnõust midagi asjalikku ei ole saanud. Aga minu küsimus tuleb hoopis selle kohta, et kas te olete jätkuvalt seda meelt, et olukord ei ole mitte kuidagi muutunud isegi pärast seda, kui meile tulevad siia kümned tuhanded sõjapõgenikud, võib-olla 100 000 põgenikku, ja tööjõuturul on olukord sama. Te ei arvesta ka seda, et töötukassa on prognoosinud lähiajal meile vähemalt 10%-list töötust. [Kas te leiate,] et seda kõike on ikka jätkuvalt vaja ellu viia, nii nagu te selle 30%‑ga olete kavandanud?

11:00 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, ärge saage minust valesti aru. Nii nagu ma ütlesin, minu meelest oli eelmine valitsus hea, aga see ei tähenda, et see valitsus ei oleks hea. Ka see valitsus on väga hea ja ka üle-eelmine valitsus oli hea. (Hääl saalist.) Ja ka see valitsus, kus oli härra Ligi, oli väga hea. (Naerab.)

Tulen nüüd selle juurde, mis puudutas seda, et mina ütlesin, et 70%, mis eelnõu algtekstis oli, on endiselt väga selgelt paigas ja seda ei ole muudetud. Kas see [ülejäänud] 30% on hea või halb? Ma ütlen veel kord, et minu meelest see 30% on tegelikult see, mille andsid peale esimese lugemise lõpetamist omalt poolt sisendina just nimelt erinevad katusorganisatsioonid, kellele kogu selle eelnõupaketi vastuvõtmine avaldab väga olulist mõju.

Ma olen nõus teie prognoosidega, mis te siin tõite, et töötute arv tänases olukorras pigem kasvab, kui kahaneb. Aga samal ajal jätkuvalt ma toon ka selle poole siia sisse, et meil on Eestis töökäte puudus, meil on sektoripõhiselt väga suur töökäte puudus. Nagu ma ütlesin, circa 10 000 inimest aastas läheb meil tööturult välja, meil on vananev ühiskond. Nii et ka töökohti me loome selle eelnõuga Eestisse juurde. Siin on teatud tasakaal ja mehhanism olemas. Millised need prognoosid lõplikult olema saavad? Raske öelda, sest tegelikult me täna ju ei tea, kui palju sõjapõgenikke siia tuleb ja kui kauaks nad siia jäävad. Ma võiks prognoosida, aga ma arvan, et see ei oleks õige, sest põhiseaduskomisjon seda tegelikult ei arutanud.

Ja kolmas pool on see, mida ma ütlesin, et nende inimeste, kes täna siia tulevad, struktuur on väga selgelt paigas: tulevad naised, alaealised lapsed, vanemad inimesed. Tööjõu mõttes meesterahvaid ei tule, neil on mobilisatsioonikohustus ja nemad on täna oma riiki ja kodumaad kaitsmas.

11:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

11:02 Rene Kokk

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Hea Tõnis, sa oled mitu korda siin öelnud, et see on eelmise hea valitsuse algatatud eelnõu. Jah, eelmine valitsus oli hea, sellega võib nõustuda, aga ülejäänu läheb demagoogiaks. Selles mõttes, et kui sa muudad eelnõu sisu kas või 5% või isegi 1%, aga see muudab ära eelnõu põhisisu ja eesmärgi, siis, nagu siin täna on juba öeldud, on selle eelnõu sisu ja eesmärk hoopis teine. Nii et selles mõttes palun mitte pähe määrida seda praegust eelnõu eelmise valitsuse soovi ja tahtena. Aga küsimus on selles: kas te arutasite komisjonis, kui palju eestlasi pärast selle eelnõu rakendamist lähema viie kuni kümne aasta jooksul hakkab välja minema ja otsima omale tööd teistes riikides, kuna siinne palgatase viiakse alla? Teil kindlasti on mingisugused arvutused olemas. Palun rääkige sellest.

11:03 Tõnis Mölder

Aitäh! Komisjonis sellist arutelu minu teada ei olnud, mis puudutanuks konkreetselt seda, kui palju eestimaalasi pärast selle seaduse vastuvõtmist Eesti riigist lahkuks. Küll aga oli juttu sellest, et on tõepoolest eestimaalasi, kes meil täna töötavad teatud sektorites Eesti riigist väljaspool, kuna Eestis nendel töökohtadel kas ei ole võimalik sellist tööd pakkuda või ei ole võimalik sellist palka maksta, ma toon jälle näitena IT‑sektori. Teatud spetsialistide puhul me teame, et neil välismaal täna rakendust on, aga Eesti riigis ei ole.

Nüüd see, mis puudutab näiteks kasvuettevõtete temaatikat, kindlasti loob Eestis juurde selliseid väga kõrge kvalifikatsiooniga ja väga kõrge palgaga töökohti, mis võiks just nimelt meelitada siit riigist lahkunud eestimaalasi tagasi kodumaale naasma, sest nad leiaksid oma koduriigis rakendust, nii väljakutsuva töö, hea töökeskkonna kui ka väärilise palga. Veel kord: selle eelnõuga me ei võta töökohti ära, selle eelnõuga me loome töökohti juurde.

11:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

11:04 Martin Helme

Aitäh! No nüüd on küll läinud täiesti lappama see jutt. Ma olen selle 30% puhul täpselt sama meelt. Kui meil oli enne kehtestatud sektoripõhine kõrgem palganõue, aga nüüd see number muudetakse oluliselt väiksemaks ja ülejäänud lause jääb samaks, siis on see ju täielik pea peale pööramine, ilma et väga palju teksti peaks muutma. Selle seaduseelnõu otsene tulemus on palgataseme allaviimine Eestis, sest see võimaldab tuua Eestisse rohkem – tegelikult piiramatult – inimesi madalama palga peale. Ma ei tea, millises maailmas see loob juurde kõrgepalgalisi kohti. Me näeme juba praegu, kuidas Ukrainast siia tulnud inimesed võetakse tööle varem Ukrainast siia tulnud inimeste asemele odavama palgaga. See on Eesti tööturul kriisi tekitamine. Loomulikult see meeldib suurtele tööandjatele ja nendele suurtele tööandjatele Eestis lähedal olevatele parteidele. Aga ärge palun valetage, et see loob meile juurde häid töökohti.

11:05 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma jään siin teiega selles mõttes eriarvamusele, et kui me loome juurde töökohti, kus me maksame Eesti riigi keskmisest kõrgemat palka, siis ilmselgelt on need kõrgema palgaga töökohad, mis suurendavad ka majanduskasvu. Selles, mis te tõite oma sõnavõtu teises osas esile, ma nõustun teiega. Ka minu meelest on see probleem, kui meil on tööandjad, kes kasutavad praegust olukorda ära ja kuidagi kitsendavad just nimelt palgasurve kaudu teatud inimeste võrdset kohtlemist. Seda ma kindlasti ei toeta. Nii nagu ma komisjoni arutelus ütlesin, ka mina olin üks nendest, kes tõi esile selle probleemi, kas koefitsiendi 0,8 rakendamine on ikka mõistlik. Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ministrid ja esindajad olid kindlad, et see aitab seda regionaalset mõõdet täita.

Mina olen öelnud ka seda, et minu meelest on järelevalve väga oluline selles küsimuses. Kõik need tööandjad, kes kuidagi survestavad töötajaid – ükskõik, millisest rahvusest nad on – asuma tööle väiksema palgaga või ähvardades nad muidu lahti lasta, kuigi tegelikult ettevõtte majandusnäitajad ei ole halvad, need ettevõtjad ei ole kindlasti eeskujulikud ja riik peab sekkuma. Ma arvan, et sellest tuleb nii ametiühinguid, Tööinspektsiooni kui ka teisi institutsioone teavitada. Ma arvan, et sellisel juhul tuleb need ettevõtted võtta väga selgelt liistule. Selle [eelnõu] eesmärk ei ole kuidagi muuta siin töötavate inimeste olukorda halvemaks, vaid pigem pakkuda siia saabunud sõjapõgenikele just nimelt üle Eesti võimalust asuda tööle hea palgaga.

Ja veel kord, arvestage sellega, mul ei ole küll hetkel maakondade lõikes statistikat, aga ma olen kindel, et meil on maakondasid, kus osas sektorites selle maakonna sektori keskmine palk ei ulatu mitte 0,8‑ni, vaid jääb alla selle. Sellisel juhul tuleks nendele töötajatele maksta just nimelt selle maakonna sektori keskmisest kõrgemat palka.

11:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

11:08 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Tõnis! Sinu kirglikkus on tõesti muljet avaldav. Aga sa tead ju, Tõnis, et kui sa kuseks meepotti, kus on 70% mett, siis pärast tuleb see pott minema visata, mitte hakata limpsima. Aga nüüd tõsisem küsimus: kas te olete arutanud, kas sellel eelnõul, heal eelnõul on ka analüüs, et ta on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ja Euroopa Liidu õigusega?

11:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, vulgaarne sõnakasutus siin saalis ei ole kohane. Ma tõesti vabandan kõikide kuulajate ees, ka nende ees, kes on väljaspool seda saali. Palun hoiame sõnakasutuse viisakana. Aitäh! Palun!

11:09 Tõnis Mölder

Aitäh, hea Peeter! Ma annan sulle ühe hea soovituse: kui sa meepurgi lahti teed, siis igasugused kärbsed ja herilased lendavad sinna ligi, nii et võib-olla ei ole see sinu tehtud ettepanek kõige mõistlikum.

Aga ma tulen nüüd sinu küsimuse juurde, mis puudutab seda, kas see on kooskõlas Euroopa Liidu direktiivide ja seadusandlusega, kas see on kooskõlas Eesti riigi põhiseadusega. Tõesti, mina arvan, et need on kooskõlas. Ka meie komisjonis oli arutelu just nimelt selle üle, mis puudutab teatud erinevate sätete ja konkreetsete paragrahvide muutmist, osa paragrahvide kehtetuks tunnistamist. Siin on just nimelt aluseks võetud see, et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu kehtiva õiguskorraga ja niimoodi, et ka siia saabuvad just nimelt konkreetselt sõjapõgenikud saaksid koheldud võrdselt kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Kui mõni fraktsioon arvab, et siin on midagi põhiseadusvastast, siis on olemas teatud mehhanism, kuidas fraktsioon saab selle kohta arvamust küsida. Ja tegelikult iga eelnõu puhul, mida välja kuulutatakse, saab ka president kaaluda, kas tegemist on põhiseaduskohase eelnõuga või mitte. Minu hinnangul on.

11:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits.

11:10 Peeter Ernits

Jaa, härra Pevkur. Mul on jah protseduuriline küsimus. Võib-olla peaks juhatus arutama, kas "kusemine" ja selle sõnaga seotud teised sõnad, näiteks "kusepõis", tuleks asendada muude sõnadega, näiteks "pissipõiega".

11:11 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei olnud protseduuriline küsimus. Ruuben Kaalep, palun!

11:11 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea ettekandja! Te olete mitu korda öelnud, et te arvate, et eestlased jäävad peremeheks omal maal. Ma tahaks küsida, millel see arvamus põhineb. Me ju näeme, et eestlaste osakaal on langemas, ja see seadus kindlasti aitab sellele kaasa. Ma tahaks ka küsida, kuigi mul ei ole mõtet küsida, kas komisjon arutas seda, sest selle peale te vastate, et ei arutanud – aga miks komisjon ei arutanud seda fundamentaalselt olulist küsimust, milleks on eestlaste osakaal ja enamusrahvuseks jäämine oma kodumaal? Saate aru, probleem on praegu selles, et tundub, justkui teid üldse ei huvitaks see, milline on eestlaste osakaal ja kui kaugele on praegune valitsus valmis minema selle osakaalu langemisega. (Juhataja helistab kella.) Palun lükake see mulje ümber, et valitsust see ei huvita.

11:12 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma arvan, et see teie tõstatatud väga fundamentaalne küsimus huvitab kõiki fraktsioone. Ühe võimalusena on minu meelest igal fraktsioonil võimalik tulla siia suurde saali selliste suurte aruteludega. Nii et üks võimalus ka Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal on tulla selle olulise küsimusega siia suurde saali arutelu ja debatti pidama. Tõesti, põhiseaduskomisjonis seda arutelu ei tekkinud. Miks ei tekkinud? Sest ükski komisjoni liige ega ettekandja seda teemat sellisel kujul ei puudutanud ja järelikult, kuna ei puudutanud, siis võib-olla ei pidanud seda oluliseks, sest selles eelnõus ei nähta ohtu.

Te küsisite, millel minu kindlus põhineb. Teate, eestlased siin Eestimaal on jäänud pidama läbi erinevate sajandite, läbi erinevate riigikordade, läbi erinevate kriiside ja probleemide – me ikka oleme siin maal peremehed. Nii et ma arvan, et ka tulevikus saab nii olema. Ma siiralt loodan seda.

11:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Oudekki Loone, palun! 

11:13 Oudekki Loone

Aitäh, härra ettekandja! Te mainisite, et töökäte puudus on eelkõige töökohtades, kus tingimused või palk ei ole kohalikele atraktiivsed. Kui me nüüd saame olukorra, et me võtame sõja eest põgenenud Ukraina naised ja paneme nad sellist orjatööd tegema, siis selmet toetada meie majanduse ümberprofileerimist, et me ei teeniks odavtööjõult, oleks tulemus kindlasti kahetsusväärne.

Kas te kaalusite ka seda, et kui tõesti selle [koefitsiendi] 0,8 ametlik põhjendus oli regionaalne võrdsus, siis seda oleks ju saanud lahendada niimoodi, et me ütleme, et me maksame selle tegevusala keskmist selles piirkonnas? See tähendab seda, et me tunnistame ausalt, et Tallinna palgad ja Antsla palgad on erinevad, ja me arvestame selle erisusega, selmet öelda, et langetame kõigil 20% palka.

11:14 Tõnis Mölder

Aitäh! Esiteks, ma arvan ja loodan, et me ei pane selle eelnõu muudatusega kedagi orjatööd tegema. Neile inimestele, kes lähevad tööle, kehtivad samasugused töötingimused nagu kõikidele teistele siin tööjõuturul olevatele inimestele.

Üks asi, mida ma selle koefitsiendi 0,8 puhul tahaksin üle rõhutada: tegemist on ajutise meetmega. Kui olukord Ukrainas stabiliseerub, me näeme, et sõjapõgenike vool Eestisse peatub ja siin olevad Ukraina pered hakkavad kodumaale tagasi pöörduma, siis ilmselgelt me läheme tagasi selle süsteemi juurde, mis praegu kehtib. Sellisel juhul see palgakoefitsient muutub. 

Teie küsimus selle kohta, kas me kaalusime kuidagi teha regionaalseid erisusi, et näiteks Tallinna ja Tartu puhul on üks koefitsient ning väljaspool Tallinna ja Tartut teine koefitsient. Jah, see arutelu oli. Me möönsime, et seda oleks võimalik rakendada, aga tehniliselt tundus see meile täna võib‑olla liiga keeruline. Nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui ka Siseministeeriumi esindajad olid veendunud, et kui Tallinnas on palgatase niivõrd palju kõrgem, siis lihtsalt konkurentsi mõttes sul ei õnnestu allapoole selle täna enam inimesi tööle leida ja neid motiveerida. Küll aga võimaldab see koefitsient inimesel, kes satub väljaspool Tallinna täna tööjõuturule, saada endale töökoht, leida endale peavari ja saada siin riigis ikkagi ise hakkama ilma riigi suure abita ja mingil hetkel oma koduriiki tagasi pöörduda. 

11:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

11:16 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei kadesta teid teie tänases rollis. Aga teie väited tippspetsialistide kohta on muidugi suhteliselt vähe veenvad, sest me teame, et keskmine palk ja tippspetsialisti tööle meelitamine ei ole kuidagi omavahel seotud. Kui on ikka tõeline tipp, siis makstakse kümnekordseid Eesti keskmisi palkasid. Jutt on ikkagi meie tööjõuturu solkimisest ja risustamisest, mida selle seaduseelnõu kaudu üritatakse teha. Aga kas lugupeetud komisjoni liikmetele on teada, et Ukraina sõja varjus on ka mõnes teises riigis, kas või meie naabrite juures, üritatud seadusi kiirkorras muuta, läbi suruda ja selle varjus lihtsalt häma kasutada?

11:17 Tõnis Mölder

Aitäh! Nüüd ma tulen selle arutelu juurde tagasi, mis puudutab kõigepealt kahte konkreetset muudatusettepanekut. Üks on see, mis puudutab tippspetsialistidele makstavat töötasu, mis peab olema vähemalt 1,5-kordne Eesti keskmine brutopalk sellessamas sektoris Statistikaameti andmetel. Veel kord: see eelnõu ei välista inimesele viiekordse Eesti keskmise palga või kõrgema maksmist, aga ta seab miinimumstandardi. Nii et kui me toome Eestisse kedagi kolmandatest riikidest, siis need oleksid inimesed, kelle puhul me näeme, et Eestist me ise neid töökäsi või teadmisi ei leia konkreetselt nii lühikese perioodi jooksul. Me teame seda, jällegi toon näite IT‑sektorist, et mingil hetkel, kui ettevõte on kasvufaasis, ei looda töökohti aastas juurde mitte kümnete kaupa, vaid sadade ja tuhandete kaupa. Ja ka selle eelnõu eesmärk on luua Eestisse juurde kõrgelt tasustatud töökohti.

Nüüd, see teie teine küsimus, et kas me kuidagi solgime tööturgu. Ma arvan, et ei solgi. Selles mõttes, et me paneme paika väga selged kriteeriumid, mis alustel inimesed saavad siia tööle tulla. Me karmistame siia kaasa võetavate pereliikmete saabumist ehk iga pereliige peab ise näitama Eesti riigile, miks ta tahab siia tulla.

Me karmistame ka siia tulevate välistudengite õppevõimalusi ja ütleme ka väga selgelt teatud kohtades seda, et kui inimene tuleb siia õppima, siis ta tuleb siia ikka õppima, mitte tööd tegema. Ja teine pool on see, et kui inimene tuleb siia hooajaliselt tööd tegema, siis ta ei tule siia mitte null koma mingi koefitsiendiga tööd tegema, vaid täistööajaga tööd tegema. Kui on tööaeg, siis on tööaeg, ja kui on õppimise aeg, siis on õppimise aeg. Ei tehta asju niimoodi läbisegi. Nii et selles mõttes mina arvan, et see [eelnõu] annab teatud selguse ja ka kindluse, et me loome siia juurde kõrgemat kvalifikatsiooni eeldavaid töökohti, kus makstakse üle Eesti keskmise palga.

11:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

11:19 Henn Põlluaas

Aitäh! Hea ettekandja! Te räägite kogu aeg, et see seadus võimaldab tuua tippspetsialiste Eestisse. No andke andeks, see ei vasta ju tõele, te saate ka ise aru. Palgataseme allaviimine ei soodusta sugugi mitte tippspetsialistide [tulemist], vaid just nimelt odavtööjõu tulemist. Ja jutt mingist tööajast – sellel ei ole ju mingisugust korrelatsiooni makstava palgaga. Meil on niigi umbes 45 000 töötut oma inimeste hulgas, ja kui te kavatsete kümnete tuhandete kaupa tuua siia odavtööjõudu juurde, väites, justkui nende toodav maksutulu võimaldaks meil siin riigikaitset ja ma ei tea, mida kõike arendada, siis tegelikult on tagajärg see, et meie enda töötute inimeste arv kasvab ja nendele makstavad toetused kasvavad täpselt samamoodi. Minu küsimus ongi see: kas on tehtud mingeid mõjuanalüüse, kui palju tõusevad töötu abirahad, mida me selle tagajärjel peame maksma?

11:20 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt see, et Eestis on täna töötuid. Ma arvan, et töötute protsent jääb sinna 5% kanti ka tulevikus. Ma arvan, et igas riigis on töötute arv, mis on umbes 5% piires, täiesti normaalne ka majanduskasvu tingimustes. Kui on majanduslanguse periood ja kriisihetk, siis kindlasti töötuse protsent tõuseb. Me teame perioode, kus Eestis on see olnud kõrgem ja siis on täpselt samamoodi surve nendele abimeetmetele kasvanud.

Ühe teie väitega ma ei saa nõus olla. Mina ei tea, kust te sellest eelnõust välja loete, et siia hakkab nüüd saabuma kümnete tuhandete kaupa kolmandatest riikidest töökäsi. Küll aga tuleb vaadata seda poolt, et tõesti, Eestisse on täna saabunud väga palju inimesi, aga mitte sellepärast, et me seda seaduseelnõu muudame, vaid sellepärast, et nendel inimestel ei ole võimalik olla turvaliselt oma kodumaal. Ma räägin sõjapõgenikest. Jah, nende arv on tõusnud üle paarikümne tuhande ja suure tõenäosusega tõuseb see lähinädalatel veelgi. Muidugi me loodame, et mingil hetkel on nendel inimestel võimalik tagasi oma kodumaale pöörduda. Aga me peame arvestama sellega, et neile inimestele [tuleb] pakkuda meie riigil toetusmehhanisme, tuge. See õigus neil inimestel saab olema.

Meie eesmärk võiks olla see, et me mitte ei paku nendele inimestele sotsiaalseid abimehhanisme, vaid ikkagi aitame need inimesed siin Eestis tööjõuturule, maksame neile väärilist palka, et need pered saaksid siin ise hakkama. Ja mingil hetkel – ma loodan, et see juhtub väga varsti – õnnestub neil peredel tagasi pöörduda oma kodumaale.

11:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

11:22 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea Tõnis! Ma kõigepealt ettevõtjana ütlen sulle, et odav tööjõud ei loo kõrgepalgalisi töökohti, ei ole mõtet seda kõnepuldist korrutada. Töökohti loovad ettevõtjad, mitte töötajad.

Aga nüüd ma tahan ümber lükata sinu valeväited. Kõigepealt sõjapõgenike kohta, sa räägid 0,8‑st. See on ju vale, eelnõu kohaselt võib sõjapõgenikele maksta miinimumpalka. Mitte kuskil ei ole kirjas, et sõjapõgenikele peaks maksma keskmisest 0,8. Teine pool on selle 0,8 viimine alla Eesti keskmise. Siin väga hästi pakuti, et regionaalselt saab Eesti keskmist palka maksta, ja maksuamet ka kontrollib ettevõtjaid, et ega kusagil ümbrikupalka ei maksta. Ja kolmas väide oli, et sissetulevate võõrtööliste arv ei kasva – aga kasvab ju kolm korda, sest te pikendate (Juhataja helistab kella.) ühelt aastalt kolme aasta peale ehk ...

11:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Aeg, härra Kokk!

11:23 Aivar Kokk

... kolm korda rohkem saab tuua. Palun lükka mu väited ümber.

11:23 Tõnis Mölder

Aitäh! No ma ei tea, sina üritasid pigem minu väiteid ümber lükata. Ma oma arust küll ei kuulnud ühtegi sellist kohta, kus sa oleksid nagu ühegi õige väite esitanud. Kindlasti ma olen nõus sellega, et ettevõtluses oled sina kõvem käsi kui mina, aga põhiseaduskomisjonis me sellist mõõduvõttu ei teinud.

Ma siiski ühe mõtte sulle veel kord loen siit paberi pealt maha ja see on sulle nii-öelda kodutööks. Ka parlamendisaaliväliseid töid on vaja teha ja ma annangi sulle kaasa ühe mõtteülesande. Veel kord: kui tippspetsialistile makstakse brutopalgana [koefitsiendi] 1,5 ja Eesti keskmise brutopalga korrutis, siis kuidas see on odav töökoht maksude mõttes, palga saamise mõttes, kui see on üle Eesti keskmise? Minu arvates on väga selge, et kui me loome juurde töökohti, kus me maksame kõrgemat palka, siis järelikult need on ka väärtuslikuma, majanduse mõttes väärtuslikuma sisuga töökohad.

Nii et veel kord: see eelnõu ei too siia juurde odavtööjõudu, kus oleks võimalik maksta võimalikult väikest palka. See loob võimaluse Eesti ettevõtetel luua töökohti, kus on palk kõrgem kui tänane Eesti keskmine. Nii et selles mõttes ma ei ole sinu väitega lõpuni nõus.

11:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kokk, kas teil on protseduuriline küsimus?

11:25 Aivar Kokk

Jaa. Ma paluksin juhatajal öelda komisjoni esindajale, et ta peab vastama vastavalt sellele eelnõule, mida ta kaitseb. Ta praegu lihtsalt valetab ja valetada saalis on väga halb. Mul on tunne, et juhatajal oleks vaja võtta kümme minutit vaheaega, et ettekandja saaks korra seda eelnõu vaadata ja sisust aru saada. Ta on praegu enamiku selle sisust jätnud läbi lugemata ja sellepärast ta niimoodi vastabki.

11:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Läheme küsimustega edasi. Kert Kingo, palun!

11:25 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Töötukassa tänase päeva andmete kohaselt on meil 44 800 töötut, aga pakkuda on 7400 töökohta. Ja teie räägite meile suurest tööjõupuudusest. Kus see tööjõupuudus on, kui numbrid on sellised: 44 800 töötut ja 7400 töökohta? Sellises olukorras on ju loogiline tulemus see, et algab vähempakkumine. Tööd saab see, kes vähem palka küsib. Ja selle eelnõuga ainult soodustatakse odavtööjõu [kasutamist]. Enne te ütlesite, et riik peab sekkuma, [tööandjad] tuleb liistule võtta. Samal ajal see seaduseelnõu seda kõike just nimelt riigil võimaldabki. Millisele seadusele tuginedes riik saaks sekkuda ja kuidas riik saaks liistule võtta need tööandjad, kes maksavad vähem palka?

11:27 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt, need numbrid, mis te tõite töötuse statistika puhul: kui palju meil on töökäsi, kes tahaksid täna tööjõuturule siseneda, ja kui palju meil on töökohti pakkuda. Ma arvan, et ilma seda seadust muutmata jääb seis enam-vähem samaks. Me peame aru saama, et see koht, kus on töökäte nõudlus, ja need inimesed, kes tahavad tööjõuturule tulla, ehk pakutav töökoht ja inimeste tööoskus või motiveeritus nendel ametikohtadel tööle asuda ei ole omavahel kooskõlas.

Teie küsimus oli, kuidas on võimalik neid ettevõtteid, kes ei täida Eesti riigis kehtestatud seadusi, liistule võtta. Ütlen jätkuvalt, et nendele ettevõtetele on võimalik teha ettekirjutusi ja nendele ettevõtetele on võimalik määrata sunnirahasid. Aga veel kord, siinses paketis on sees just nimelt see koht, kus me näeme väga selgelt, et seni on Riigikohus andnud oma erinevates lahendites õiguse ettevõtetele, kes on teinud jokkskeeme, mille korral kolmandatest riikidest tulnud töötajad on saanud siin kas renditööjõu ettevõtete või mõne muu ettevõtte kaudu ikkagi väga selgelt oma palgas või mõnes muus töötingimuses petta. Ja me näeme, et riigi hammas nende peale ei hakka.

See seaduseelnõu koos nende muudatusettepanekute paketiga annab riigile kindluse läbi Riigikohtu lahendite, et meil on võimalik neid ettevõtteid kutsuda korrale, määrata neile sunniraha. Ja kui neid tingimusi ei täideta, siis ilmselgelt võetakse nii siia saabunud töötajad kui ka tööandja riigi poolt ette, töötajad saadetakse oma koduriiki tagasi ja tööandjale tehakse ettekirjutus. Kui ta ei suuda seda täita, siis peab ta oma tegevuse lõpetama.

11:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

11:29 Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus sellelsamal [teemal], mida ma enne küsisin, selle eelnõu nii-öelda vajadus ja tööjõuturu muutused praeguses olukorras. Teie äkki teate seda praeguse hea valitsuse kontekstis, kes teile ka südamelähedane on. Ta küll jookseb kõikidel sündmustel järel. Aga siiski. Veebruari lõpus teatas sotsiaalkaitseminister, et Eesti suudab vastu võtta ja hallata 10 000 sõjapõgenikku. Praegu on Eestis üle 20 000 [sõja eest põgenenud] inimese, räägitakse 100 000 inimesest. Mida rääkis teile härra Sutt majanduspoliitika väljavaadet prognoosides? Spekuleeritakse, et lähiajal seoses agressiooniga, Venemaa-poolse sõjaga Ukraina vastu, kaob ka Eestis umbes 12 000 töökohta. Millist probleemi te selle eelnõuga päriselt lahendate? Me teame küll, millised kulud selle kõigega kaasnevad.

11:30 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt, mis probleemi me lahendame? Ma arvan, et päris mitut probleemi. Me anname võimaluse luua Eestis juurde kõrgepalgalisi töökohti ja elavdada Eesti majandust, aga ka pakkuda riigipoolset tuge siia saabunud sõjapõgenikele.

Küsimus nende numbrite kohta. Komisjonis oli meil selle üle pikk arutelu. Ma olen nõus, ka mina olen kuulnud Vabariigi Valitsuse ministritelt väga erinevaid numbreid selle kohta, milline on Eesti riigi võimekus võtta vastu sõjapõgenikke. Tõesti, see number ei erine mitte kordades, vaid kümnetes kordades. On inimesi, kes räägivad 10 000 [põgenikust], kuigi me täna juba teame, et meil on paarkümmend tuhat, ja on inimesi, kes räägivad 100 000 [põgenikust]. Põhiseaduskomisjonis oli liikvel selline number nagu 75 000. Nagu Bingo loto mäng – keegi ei tea, mis on järgmine number.

Nüüd, küsimus selle kohta, millele te samuti viitasite. Me teame, et see sõda on kaasa toonud majandussanktsioonid, ka majandussurutise teatud sektorites Eestis. Kui palju meie prognoosi järgi on neid töökohti, mis selle tõttu Eestis kaovad? Teie hea kolleeg härra Urmas Reinsalu tõi esile sellise numbri nagu 10 000. Härra Sutt lükkas selle laua pealt maha, ütles, et ei, see number ei kõla usutavalt, see number peaks olema oluliselt väiksem. Teie ütlesite sellise numbri nagu 12 000. Jällegi, ma saan siin vastata härra Suti loogikat kasutades, et ei, see number on väiksem. Aga milline see number on? Jällegi, selle eelnõu raames konkreetset arvutust, hindamaks, milline on sanktsioonide või sõja mõju Eesti majandusele ja kui palju töökohti kaduma läheb, ei ole tehtud ja seda on hetkel raske prognoosida, aga ma arvan, et see mõju on kindlasti olemas.

11:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

11:32 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetav juhataja! Lugupeetav ettekandja! Te vastasite mu eelmisele küsimusele, et pärast selle seaduse vastuvõtmist ei jää eestlased kuidagi vähemusse. Aga minu küsimus oli teine: kas olete nõus, et selle seaduse vastuvõtmise korral jäävad eestlased senise arvuloogika alusel mõnekümne aasta pärast vähemusse? Palun vastake sellele.

Nüüd edasi. Selle kavaga soodustatakse just odava tööjõu sissevoolu, kuna palganõuet alandatakse. See pärsib Eestis palgakasvu, majanduse uuendamist ja lõppkokkuvõttes ka majanduskasvu. Ja nüüd tsitaat: "Kui odav tööjõud võimaldab jätkata tänast vähetootlikku tegevust, siis milleks investeerida tehnoloogia uuendamisse ja mõelda tööjõu parema kasutamise peale?" Tegemist on silmapaistva majandusteadlase, ja muide, ka teie endise erakonnakaaslase Viktor Trasbergiga. Kas teil on alust arvata, et teie olete pädevam kui tema?

11:33 Tõnis Mölder

Aitäh! Härra Trasberg on kindlasti lugupeetud inimene. Aga ei, põhiseaduskomisjonis me ei võistelnud selle üle, kas targem olen mina või härra Trasberg.

Nüüd, veel kord: eestlased ei jää siin riigis vähemusse. Selles olen ma veendunud. Aga tulen teie loogika juurde, mida te siin niimoodi järgemööda üritate manada. Te ütlete, et siia luuakse meeletutes kogustes juurde madalapalgalisi töökohti, mis kuidagi ei aita kaasa meie ettevõtluse ja majanduse arendamisele ja mis kuidagi võtab ära meie, siin olevate eestlaste töökohad. Ma kõigepealt ütlen, et on mitu asja, mis teie loogikas ei klapi. Kui me loome juurde töökohti, mille keskmise palga nõue on kõrgem kui tänane Eesti keskmine palk, siis need ei ole ju odavad töökohad.

Teine küsimus. Need töökohad, kus seda palgakriteeriumit sellisel kujul ei ole – neil [töökohtadel olevad] inimesed ei jää Eestisse ju alaliselt. Nendele inimestele kehtib siin sellisel juhul selle seadusemuudatuse tulemusena niinimetatud 2 + 1 süsteem. Peale selle [aja] lõppu peavad need inimesed tagasi pöörduma oma koduriiki. Need ei ole inimesed, kes jäävad siia alaliselt elama. Samamoodi ka need 1,5 korrutisega töötajad ei jää siia elama, aga neil on teatud tingimustel võimalik taotleda Eestisse jäämiseks pikemat alust. Need, kes tulevad lühema perioodiga, neil seda aluse [taotlemise] võimalust ei ole.

11:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:34 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Hea Tõnis! Sa ajad ikka päris hullu demagoogiat siin, päris hullu. Sinu väited selle kohta, just nagu selle eelnõuga muudetaks midagi Eestis paremaks või et me teeme tubli tööd, on ju suisa valed ja demagoogilised. Kõigepealt, see konkreetne eelnõu ei ole mitte midagi muud kui Ukraina sõjavarju ära kasutamine selleks, et migratsiooni suurendada. Jutt sellest, et siin käib mingi kõrgete palkade andmine, hea Tõnis, see jutt 1,5‑kordsest koefitsiendist, et see on positiivne – see on negatiivne. Tõnis, see on negatiivne, sest kehtivas seaduses on see 2, mitte 1,5. Ta vähendab. Teine asi on see, et sa ütled, et meil palgad tõusevad. Jaa, siin on korduvalt öeldud, et see koefitsient 0,8 ei ole kohustuslik, see on miinimum, aga usu mind, seda kasutatakse ära. Arvestades ka seda, et meil on praegu 45 000 töötut ja ... (Juhataja helistab kella.) Aa, okei, Tõnis, ole hea ja ütle mulle nüüd konkreetselt, kui sa oled väitnud ...

11:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Aeg, härra Puustusmaa!

11:35 Paul Puustusmaa

... et käib migratsiooni karmistamine, üks näide, mille korral tegelikult on tegemist karmistamisega.

11:36 Tõnis Mölder

Aitäh! No siin oli nii palju küsimusi, et nüüd mõtle, millisele vastata. Kõigepealt ma tahan öelda, et see, mis puudutab sõjapõgenike siia saabumist ja nendele koefitsiendi alusel palga maksmist, siis tegemist on ajutise meetmega. Me siiralt loodame, et olukord Ukrainas laheneb võimalikult ruttu ja need inimesed saavad kodumaale tagasi pöörduda, ning sellisel juhul rakendub kohe jälle see seaduslik raamistik, mis kehtis enne selle sõja puhkemist.

Nüüd see küsimus, et mis [selle eelnõu puhul] karmistub. Nii nagu ma ütlesin, on need sätted, mis jäävad selles 241 SE‑s samaks. Ma lugesin need ette. Ma toon ühe näite veel. Eestis elamisloa alusel õppiv välismaalane saab pereliikme kutsuda enda juurde kaheaastase perioodi möödumisel. Aga veel kord: ta peab väga selgelt ära põhjendama, miks ta selle pereliikme siia kutsub ja mis alustel see pereliige siia tahab tulla, ning iga pereliige peab ise taotlema ja näitama, miks tal on soov siia Eestisse saabuda. Praeguse loogika alusel on võimalik tulla siia tööle ja võtta oma pere kaasa ja jääda justkui paikseks, aga tulevikus me ikkagi väga selgelt tahame, et iga pereliige, kes siia tuleb, näitaks ära oma eelistuse ja [põhjendaks] soovi, miks ta siia tuleb.

Veel teine näide siia juurde. Nii nagu ma ütlesin, on väga selged kriteeriumid: kui on õppimise aeg, siis tullakse siia Eesti riiki õppima, ja kui tahetakse tööd teha, siis tullakse kas teistel alustel või minnakse koduriiki tagasi.

11:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

11:37 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! No tõepoolest, sellist demagoogia suurtükituld võib praegu näha Mariupolis. See on võib-olla võrreldav. Tõepoolest, kui 2,0 on väiksem kui 1,5 ja 1,0 on väiksem kui 0,8, siis ei ole nagu midagi ütelda. Aga ma tuleksin oma eelmise küsimuse juurde, kui see on veel meeles. Te ütlesite, et olete kursis sellega, et töötukassa on ütelnud, et meid ootab ees tööpuuduse kasv, mis suure tõenäosusega on kuni 10%. Te olete sellega arvestanud selle eelnõu juures, aga see ei ole nagu probleem. Võib‑olla te siis sõnastate lühidalt, mis on selle eelnõu üldine eesmärk.

11:38 Tõnis Mölder

Aitäh! Selle eelnõu üldine eesmärk on jätkuvalt, punkt üks, aidata siia saabunud sõjapõgenikke, pakkudes neile võimalikult ruttu Eestis tööturule mineku võimalust, et nad saaksid iseseisvalt siin hakkama – aidata neid Eesti riigi abist [sõltumatuks saada] ja iseseisvasse ellu siin riigis [astuda]. Me muidugi loodame, et see on ajutine ja need inimesed saavad tagasi oma kodumaale, kuhu nad tegelikult tahavad minna.

Teine pool on väga selgelt see, et me paneme paika kriteeriumid, mis alustel ja mis tingimustel saavad inimesed tulla siia kolmandatest riikidest õppima ja töötama.

Kolmas pool on see, et me ikkagi väga selgelt karmistame neid meetmeid, mis alustel inimesed õpivad või töötavad siin, et meil oleks veel rohkem võimekust vaadata, kes siia tulevad ja miks nad siia tulevad, ning et praegust olukorda kuidagi ei kuritarvitataks.

Ja võib-olla neljas plokk, mis on oluline, on see, et neid ettevõtteid, kes on seadusi ja Eesti riigis kehtestatud korda rikkunud, oleks meil võimalik karmimalt karistada, et rikkumisi oleks võimalikult vähe.

11:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

11:39 Anti Poolamets

Hea ettekandja! Esiteks täpsustus. Nimelt, odava tööjõuga on ju tegemist igasuguses olukorras, kui välistööjõule makstakse vähem palka kui kohalikele. Aga ma tahan rääkida vananemisest. Nimelt, iga tööealisena siin püsivalt elama asuv immigrant saab ju kunagi vanaks ja talle tuleb ka pensioni maksta. Eesti pensionikulud on praegu väga suured ka varasema immigratsiooni tõttu. Töörände korras meile saabunud isikutest on suur osa pensionile läinud ja 60–69-aastastest inimestest koguni 40% on mitte-eestlased. Seega toimub immigratsiooni soodustamine tuleviku arvel ehk see on püramiidskeem. See ei piira ühiskonna vananemist, vaid süvendab seda. Te olete täna mitu korda rääkinud, kuidas meie tööjõud vananeb ja seda on vaja asendada. Kas me niimoodi ei jätka nõukogudeaegse mudeli realiseerimist?

11:40 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt see, mis puudutab odavat tööjõudu, või see väidet, mida teie siin üritate õhku visata ja mille mina jälle siit maha löön. Veel kord, koefitsient 0,8 kehtib ainult Ukraina kodanikele ja see on ajutine meede, see ei kehti üle välja. See 0,8 on väga selgelt seotud Ukraina konfliktiga ja sellega, et aidata siia saabunud sõjapõgenikud tagasi tööjõuturule.

Nüüd, see küsimus, mis te esitasite – seal oli üks selles mõttes, ma ei ütle, et viga, aga probleem: kõik inimesed, kes Eestisse tööle tulevad, ei jää siia elama. Siia tööle tulekuks on teatud ajaraamid, aga siia oma elupäevade lõpuni elama jäämiseks on hoopis teised ajaraamid ja hoopis teised alused. Neid ei saa kuidagi võrdsustada. See, et keegi tuleb siia tööle, ei tähenda, et ta saab elupäevade lõpuni siin elada ehk pensionipõlve veeta.

Kolmas väide, mis kõlas. Mina ütleksin teistpidi: kui me ei elavda oma majandust ega loo siia kõrgepalgalisi uusi töökohti, siis ei ole meil enam võimalik praeguse süsteemi alusel maksta ka Eestis elavatele pensionäridele pensione, sest ilmselgelt jääb sotsiaalmaksu laekumine nõudlusele alla ja juba täna on vaja pensione välja maksta.

11:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

11:42 Merry Aart

Jah, aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõud puudutab palgatõusu. Norra on teinud uuringuid, et nendes sektorites, kuhu toodi sisse või kus oli võõrtööjõudu, tõusid palgad kaks korda aeglasemalt. See on fakt. Kõrgepalgalisusest me võime rääkida siin Tallinnas, aga mitte maapiirkondades, kuskil piiri ääres või kuskil mujal. Minu küsimus on see: selles seaduseelnõus on nii palju muudatusi tehtud, aga milline analüüs on aluseks ja mida see tooks kaasa Eesti, meie enda tööjõule? Ma võin öelda siia lihtsalt juurde, et koroona tõepoolest tõi maapiirkondadesse inimesi juurde. Praegu öeldakse, et Eesti riik ei oska oma inimestest lugu pidada, ja uuritakse võimalusi uuesti hakata Eestist ära minema. See on väga suur ohumärk, sellepärast ka minu küsimus.

11:43 Tõnis Mölder

Aitäh! Te tõite esile – ja ma olen teiega nõus –, et tõesti on Tallinnast ja ka teistest suurematest linnadest väljaspool ettevõtjatel ilmselgelt raskusi maksta Eesti keskmist või sektori keskmist palka. Midagi pole teha. Ja seal on ka töökäte puudus täna täiesti olemas. Me näeme, nagu teie hea kolleeg tõi näite, et tõesti, meil on täna pakkuda teatud hulk töökohti ja meil on täna pakkuda ka teatud hulk töökäsi, aga millegipärast ei ole pakkumine ja nõudlus kuidagi omavahel kooskõlas.

See probleem, millele te viitasite, et Eestimaa inimesed hakkavad koduriigist taas lahkuma – ma arvan, et me peaksime tegema kõik selleks, et nendel inimestel oleks siin turvaline olla, et neil oleksid siin olemas sotsiaalsed garantiid, töökeskkond ja ka vääriline palk. Me võime öelda, et jah, selle eelnõuga me käsitleme konkreetselt kolmandatest riikidest tulevaid töölisi. Aga samal ajal annab see ju meie majandusele võimekust juurde, et luua siia just nimelt lisandväärtusega töökohti, mis, nagu ma ütlesin, võiks meelitada teatud sektorites inimesi just nimelt siia jääma, sest töökoht ja töökeskkond on väljakutseid pakkuvad ning palk on konkurentsivõimeline, või lausa tippspetsialiste, näiteks IT-sektoris, tagasi kodumaale meelitama, kus neil täna võib-olla rakendust ei oleks, sest meie ettevõtted ei ole veel oma kasvufaasis jõudnud sellele tasemele.

11:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun! 

11:44 Rene Kokk

Suur aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Te olete täna siin nii palju arvanud, mitu korda arvanud, et eestlased jäävad peremeheks omal maal. Teil on ka [muudes asjades] arvamusi olnud, nii et teist on vahepeal lausa arvamusliider saanud. Aga teil ei ole uuringut all, kui palju eestlasi järgneva 5–10 aasta jooksul pärast selle seaduse vastuvõtmist siit ära võib minna. Ma palun teie kui arvamusliidri arvamust: mis te arvate, kui palju pärast selle seaduse vastuvõtmist eestlasi ära läheb ja vabu töökohti odavale tööjõule tekib siin meie riigis? Ja teine küsimus, mille kohta ma teie arvamust paluks, on see: kui palju on teie arvates Eesti riigile optimaalselt hallatav vastu võtta Ukraina sõjapõgenikke?

11:45 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt, eks siin ettekande puhul ma võiksin alati vastata, et põhiseaduskomisjon seda ei arutanud, ja panna sellega teie küsimusele punkti. Aga ma üritan ikkagi sisuliselt vastata ja sellepärast ma räägingi enda mõtetest ja seisukohtadest ning sellepärast ma vahel ka midagi arvan. Seda, kas need arvamused on õiged või valed, saab iga parlamendiliige ise hinnata.

Tulles tagasi selle juurde, mis puudutab seda, kui palju inimesi siit riigist hakkab lahkuma pärast selle eelnõu vastuvõtmist, siis ma ütlen veel kord: ma ei hinda [tõenäosust], et selline probleem tekib, suureks. Muidugi, alati on olemas eestimaalasi, kes lähevad siit laia ilma paremat paika otsima ja tulevad paari aasta pärast tagasi ja leiavad, et paremat paika kui Eestimaa ei ole olemas. Aga nagu ma ütlesin, igal aastal kuskil 11 000 töökätt läheb meil tööjõuturult välja. Eesti ühiskond on vananev. Ma arvan, et üks probleem, millega iga eestimaalane saab tegeleda, on see, et meil oleks piisavalt järeltulevat põlve, et töökäsi meie, eestimaalaste seast tuleks rohkem juurde.

Teine asi, mis on minu meelest väga oluline: kuidagi me peame seda 11 000 katma. Aga samal ajal me loome töökohti selle eelnõuga ka juurde, just nimelt kõrge kvalifikatsiooniga töökohti ja hästi tasustatud töökohti loome juurde. Ka see on küsimus, kuidas neid täita. Me tahame ju, et majandus kasvaks ja majandus õitseks, mille tulemusena oleks meil võimalik riigieelarve kaudu pakkuda inimestele tugevamaid ja paremaid sotsiaalseid garantiisid.

Nüüd, see teie viimane küsimus, mis on minu arvates kõige olulisem. Ükskõik, millise numbri ma täna ütleksin, ma eksiksin, mis puudutab siia tulevate sõjapõgenike arvu ja meie riigi võimekust. Ma tahaks öelda seda, ja ma olen võib-olla natukene liiga kriitiline, aga siiski, meil on täna juba üle 20 000 sõjapõgeniku ja ma ei arva, et Eesti riik ja valitsus on saanud nende 20 000 inimesega hästi hakkama. Ma arvan, et siin on väga palju kitsaskohti, ja ma arvan, et need kitsaskohad süvenevad ajaga, kui nende inimeste arv läheb veel suuremaks.

Tegelikult on piir meil teatud mõttes täna ees. See ei tähenda, et me peaksime nüüd ütlema headele sõpradele ukrainlastele, et me ei võta teid enam vastu. Ikka võtame, alati võtame. Aga me teame seda, et Eesti riigi võimekus peab selles osas olulisel määral tõusma. Juba täna me ei saa osa asjadega hakkama.

11:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun! Henn Põlluaasa kord.

11:48 Henn Põlluaas

Aitäh! Te ei vastanud mu eelmisele küsimusele, et kui siia tuleb nüüd suurel hulgal odavat tööjõudu ja meie töötute arv kasvab, siis kas on prognoositud, kui palju kasvab vajadus töötu abiraha järele.

Teine küsimus on selle kohta, et ma ei ole näinud eelnõu juures mitte mingisugust demograafilist mõjuanalüüsi, mis peaks aga tingimata sellise eelnõu juures olema. Hea kolleeg Jaak Valge tõi statistiliselt välja, kuidas selle tagajärjel jäävad eestlased paratamatult vähemusrahvuseks oma kodumaal ja see eelnõu kiirendab seda protsessi veelgi. Miks ei ole siin juures demograafilist analüüsi?

11:49 Tõnis Mölder

Aitäh! Mina ei saa aru, kust kohast te loete selles eelnõus välja, et peale selle eelnõu vastuvõtmist nagu mingid väravad avanevad ja odav tööjõud lihtsalt marsib Eestisse sisse. No ei ole siin eelnõus seda kirjas ja sedasi ei hakka ka olema, seda ma võin teile lubada.

Nüüd teine asi. Kui te räägite sellest mõjuanalüüsist või mingisugusest demograafilisest graafikust ja uurimusest ja pikast põhjalikust analüüsist, siis siinkohal ma ütlen, et komisjonis oli võimalik ametnikelt küsida igasuguseid küsimusi ja saada vastuseid. Muidugi oleks tahtnud ka mina saada mõningates küsimustes täpsemaid ja põhjalikumaid vastuseid.

Küsimus eelnõu väljatöötaja kohta. Ma jään täpse vastuse võlgu, kes oli tollel hetkel siseministri ametis olnud isik, kes seda eelnõu 2020. aastal välja töötas, aga ma arvan, et ka tema andis oma panuse sellesse eelnõusse, et see saaks nii sisukas, nagu see täna on. Tänane valitsus on üritanud seda eelnõu veelgi paremaks teha. Eks neid analüüse saab alati teha ja veel rohkem teha, aga millegi pealt saab juba midagi otsustada. Mina arvan, et selle eelnõu seletuskirjas kui ka kõiges muus, mis meile komisjonis anti, on piisavalt alusmaterjali, et otsustada, kas liikuda selle eelnõuga edasi või mitte. 

11:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

11:50 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Sa vastasid eelküsijale, et sa ei tea, kuidas on võimalik, et võõrtööjõu hulk kasvab. Ma võin tuua sulle näite. Praeguseks on lühiajalisi töölubasid antud 19 000 ja need on üheks aastaks. Selle eelnõu järgi võib anda kolmeks aastaks. Ehk korruta see kolmega ja saad ligi 60 000 inimest 20 000 asemel. Ma küsin su käest [uuesti]. Sa enne ei vastanud ühelegi mu küsimusele ja ütlesid, et need kõik on valed. Mu küsimus on lihtne. Kas selle eelnõu vastuvõtmise järel võib sõjapõgenikele hakata maksma Eestis miinimumpalka?

11:51 Tõnis Mölder

Aitäh! Härra Kokk, oma eelmises sõnavõtus te ei olnud kuigi viisakas ja teile ma vastan küll ainult nii, et põhiseaduskomisjon ei arutanud seda küsimust.

11:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

11:51 Kert Kingo

Ma tänan! Lugupeetud ettekandja! Te enne siin märkisite, et selle eelnõu eesmärk on anda tuge sõjapõgenikele. Ma väga toetan seda, et sõjapõgenikke tuleb igatpidi aidata. Aga tuletan meelde, et meie riigis elluviidud vaktsineerimise nõude ehk sisuliselt sundvaktsineerimise tõttu vabastati väga paljud Eesti inimesed töölt. Vaadates neid numbreid, kui palju on töötuid ja kui palju on pakutavaid töökohti, tekib küsimus, millist tuge annab see eelnõu Eesti inimestele – nendele, kes saavad miinimumpalka või kes on jäänud töötuks just nimelt seetõttu, et vabastati töölt vaktsineerimisest [keeldumise] pärast, või kes on lihtsalt töötud, kuna pole sobivat kohta olnud. Millist tuge annab see eelnõu Eesti inimestele?

11:52 Tõnis Mölder

Aitäh! Me peame arvestama sellega, et kui eelnõu käsitleb töö- ja õpirännet, siis me muidugi ei räägi mitte Eestis viibivatest inimestest, vaid ikkagi nendest, kes tulevad siia juurde.

Sellega, mis puudutab teie küsimust vaktsineerimise kohta, ma olen nõus. Ka minu meelest me oleme viimase kahe aasta jooksul saanud päris palju õppetunde, mis puudutavad inimeste vaktsineerimist või mittevaktsineerimist ja ka koroonapassi vajalikkust. Ma arvan, et mingil hetkel oli see [koroonapass] väga oluline töödokument, aga mingil hetkel kaotas ta oma aktuaalsuse. Ma tean, et väga paljudes kohtades on ees arutelud, kas need inimesed, kes mingil hetkel töökohalt vabastati, võiks täna tööjõuturule tagasi võtta nendelesamadele kohtadele, kus nad enne töötasid. Ma arvan tõesti, et meil ei ole [uusi] häid päästjaid, politseinikke, kaitseväelasi üleöö kuskilt võtta. Nende töökäte puudus on täna suur. Kui tegemist oli heade spetsialistidega, siis eks siin töötajad ja tööandjad peavad leidma mingisuguse laiema kompromissi.

Nüüd tulen teie küsimuse juurde: kas see eelnõu aitab kuidagi Eestis viibivaid eestimaalasi? Mina arvan küll, et aitab. Nii nagu ma ütlesin, läbi selle, et meil on tööjõuturul rohkem inimesi, meie majandus kasvab rohkem ja ka sotsiaalmaksu laekumine on selle tulemusena suurem, on meil võimalik maksta inimestele tulevikus suuremaid sotsiaaltoetusi, suuremat pensioni. Aga võib-olla kõige olulisem on [võimalus] tagada see stabiilsus, et Eestil oleks olemas võimekus maksta inimestele seda pensioni, mida täna inimesed tahavad kätte saada, sest me tegelikult näeme, et töökäte puudus ja vananev ühiskond tekitavad probleemi, et nõudlus ehk eelarvelises mõttes surve pensionide suhtes läheb ikkagi aastatega suuremaks, mitte väiksemaks.

11:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

11:54 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Tõnis! Punktis 47 seitsmendal leheküljel on väljend "2022. aasta 24. veebruaril alanud sõjalise konflikti tõttu". See väljend on nii sisuliselt kui ka vormiliselt vale, sest sõjaline konflikt oli seal juba enne 24. veebruari. [Selle aasta] 24. veebruaril algas Venemaa ja Valgevene sõda Ukraina vastu, mis on ulatuselt, nii territooriumi kui ka intensiivsuse poolest suurim pärast teist maailmasõda. Me ei saa siia enam mingeid parandusi teha, aga nagu ma ütlesin, ei ole see ei sisult ega vormilt õige ja me peaksime selle parandama. Kas sa oled minuga nõus või vaidled vastu, et juba ainuüksi see on põhjus, miks me peaksime praegu teise lugemise katkestama ja need, nii selle kui ka teised sisulised ja vormilised parandused siin ära tegema?

11:55 Tõnis Mölder

Aitäh! Ei, selles küsimuses ma ei vaidle sulle vastu. Ma küll hetkel seda sõnastust siit oma kaustast nii konkreetselt üles ei leidnud, et see korra uuesti üle lugeda. Aga see, mida sina tsiteerisid – ei, siin ma sulle vastu ei vaidle ja olen sinuga ühel meelel.

Nüüd küsimus, kas see on alus selle eelnõu lugemise katkestamiseks. Tegemist on, nagu ma aru saan, seletuskirja tekstiosaga ja see võib-olla ei ole selles mõttes seaduse sisu muutev. Veel kord, ma arvan, et siin me oleme sinuga ühel meelel, et me tahame aidata neid inimesi, kes on Eestisse sattunud just nimelt sõjapõgenikena sellest Ukraina-Venemaa konfliktist, kus Venemaa on agressorina käitunud. See on tegelikult selle eelnõu eesmärk. See lause, mis sa ütlesid – kui see kusagil kirjas on, siis veel kord, jah, ma olen sinuga ühel meelel, aga ma arvan, et see selle eelnõu sisu ju tervikuna ei muuda.

11:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:56 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Aitäh sulle, Tõnis! Sa lõpuks tõid välja selle seaduse mõtte. Nagu sa ise ütlesid, [kavatsetakse] selle eelnõu kaudu tuua rohkem tööjõudu meie tööturule. Aga siit tuleb mul küsimus: kuidas selle [eelnõuga] ühiskonda aidatakse? Ma tuletan sulle meelde täna korduvalt öeldud fakte. Meil on 45 000 töötut ja meil on 7000 töökohta. Lühiajalisi töötajaid tuleb meile aastas 20 000, ilma Ukrainata. Ja nüüd me vähendame palgakoefitsiente. Vähendame, mitte ei karmista: 2,0-lt 1,5‑le tippspetsialistide puhul, muudel juhtudel toome 0,8 senise 1 asemele. Sa ütlesid ka seda, et koefitsient 0,8 on kuidagiviisi seotud Ukrainaga ja regionaalse tasakaalustatusega. Muideks, see seos ei tule ühte‑ ega teistpidi sealt välja. (Juhataja helistab kella.) Niisiis, Tõnis, kuidas see seadus[eelnõu] aitab meie ühiskonda?

11:57 Tõnis Mölder

Aitäh! See 0,8 kehtib siia saabunud sõjapõgenikele ja Ukraina töötajatele. See ei laiene kuidagi teistest riikidest [tulnutele]. Ja veel kord: see 0,8 on sektoripõhine ehk selles sektoris olev 0,8. Sinu hea kolleeg tõi tegelikult enne oma küsimuses välja minu meelest selle probleemi, mida tegelikult selle [eelnõuga] ka lahendatakse. Meil on täna väga palju piirkondi, kus inimesed selles sektoris väljaspool suurlinnasid ei jaksa maksta selle sektori keskmist palka, vaid maksavad alla keskmise. Ja mina ütlesin, et ma arvan, et meil on ka piirkondi, kus teatud sektorites makstakse täna palka alla selle 0,8. Sellisel juhul me hakkaksime maksma neile inimestele ikkagi kõrgemat palka, kui saavad täna need Eestimaa inimesed, kes töötavad selles sektoris konkreetselt selles piirkonnas. Kogu see matemaatika võib-olla päris mitmetahuline.

11:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, palun!

11:58 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Selle seadus[eelnõu] § 1 punktis 4 on, et riiklikult tunnustatud põhikooli, gümnaasiumisse, kutseõppeasutusse või kõrgkooli vastu võetud välismaalasele võib õppima asumiseks anda lühiajalise või pikaajalise viisa. Kas keegi kontrollib, et need viisa saanud tegelased ka õpivad, ja kui tihti seda tehakse?

11:58 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma ütlen, et tänane kontroll ei ole minu hinnangul olnud piisav ja seda nii-öelda seaduse mõtet on kindlasti kolmandate riikide kodanikud kuritarvitanud. Tulevikus, nii nagu ma ütlesin, kui see eelnõu seadusena vastu võetakse, siis peale õppimise aluse lõppemist ehk siis, kui inimene on ülikooli või õppeasutuse nimekirjast kustutatud, 30 päeva jooksul peab ta siit riigist lahkuma ja naasma oma koduriiki. Nii et see kontrollimehhanism läheb oluliselt selgemaks ja tugevamaks, ja nagu ma siin seda eelnõu tutvustades esile tõin, tahab ka siin PPA juurde saada rohkem töökäsi, rohkem töökohti, et just nimelt järelevalvet [kõnealuste isikute] üle oleks võimalik paremini teha.

11:59 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

11:59 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Valitsus tegutseb siin minu meelest uisapäisa. Te ei ole suutnud kuidagi välja tuua, kuidas valitsus ikkagi garanteerib seda, et tööandjad ei hakkaks massiliselt töölt vabastama kohalikke Eesti inimesi ja nende asemele palkama madalama palgaga leppivaid välismaalasi, antud juhul ukrainlasi. Kus on ikkagi see garantii? Vastasel juhul me näeme varsti, kuidas Eesti inimesed hakkavad omakorda massiliselt töötuks jäädes Soome liikuma. Igal juhul see teie plaan kahjustab Eesti inimeste toimetulekut ja lõhub taas peresid, isad peavad hakkama Soomes tööl käima. Milline on garantii? Kuidas valitsus plaanib garanteerida seda, et meie inimesi ei hakata massiliselt lahti laskma ja palkama odavamat tööjõudu sellesama koefitsiendi 0,8 alusel?

12:00 Tõnis Mölder

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, on see minu isiklik arvamus, mitte põhiseaduskomisjoni arvamus. Ka mina näen selles koefitsiendis suuri riske. Ma loodan, et need riskid ei realiseeru. Siseministeerium on öelnud, et nad oma järelevalvet selles osas tugevdavad ja kuidagi see tasakaalumoment tekib.

On üks argument, mille tõesti Siseministeerium tõi – ja siinkohal olen ma selle argumendiga nõus. Üks asi on regionaalne tasakaalustatus, mida see koefitsient 0,8 võimaldab. Me ju ei taha, et kõik põgenikud, kes Eestisse satuvad, koonduksid ainult suurlinnadesse, vaid me tahame, et nad oleksid võimalikult ühtlaselt üle Eestimaa ära jaotatud.

Teine pool on see ... No ma toon mingi konkreetse näite. Ühes ettevõttes töötab kümme keevitajat, kes on kõik meesterahvad. Aga sõjapõgenikud, kes siia saabuvad, on noored emad, naised või eakamad inimesed või alaealised lapsed. Kahjuks nende seast me sellise kvalifikatsiooniga häid töökäsi ei leia. Me peame arvestama sellega, kes on need inimesed, kes täna sõjapõgenikena siia saabuvad. Täisjõus mehed on läinud või jäänud oma kodumaad kaitsma, nad ei tule siia Eestisse tööd tegema. Nemad on oma kodumaa patrioodid ja kaitsevad oma riiki.

12:01 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

12:01 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt ettekandja! Minu küsimus puudutab ka ikka seda koefitsienti, mille kohta te olete korduvalt rõhutanud, et see laieneb ainult Ukraina kodanikele ja on sektoripõhine. Ma ei hakka praegu laiemalt vaidlema siin selle mõju üle. Aga kas teile ei tundu ja kas põhiseaduskomisjonis ei arutatud, et see on põhiseadusvastane ja diskrimineeriv, kui asjasse lähtutakse rahvuspõhiselt? Ka kõik Ukraina põgenikud ei ole täna Ukraina kodanikud, kaugeltki mitte, nende hulgas on ka teiste riikide kodanikke, kes alaliselt elasid Ukrainas ja nii edasi, kes siia saabuvad ja neile siis ka see ei laiene, kui see on Ukraina kodanike põhine. Ja te jätsite rääkimata üldse teise poole – selle, et 0,8 rakendub ka näiteks Tallinnas, kus keskmine palk on oluliselt üle keskmise, kui me Eesti keskmisega võrdleme, ja see võimaldab kasutada nii‑öelda odava tööjõu võimalust ehk me saame rakendada orjaturgu, mis on praegu ääretult ebaeetiline. Kõik need riskid ja põhiseadusvastasus – kas nendel teemadel oli ka juttu?

12:03 Tõnis Mölder

Aitäh! Nagu ma ütlesin, selle koefitsiendi 0,8 üle oli meil põhiseaduskomisjonis palju arutelu. Oma eelmises vastuses ma rõhutasin, et ka mina näen selles ohte. Tulles selle juurde tagasi, siis mina saan küll aru nii, et seda rakendatakse ikkagi ainult siia saabunud sõjapõgenikele, kes on Ukraina kodanikud. Kui Ukrainas viibisid kolmandate riikide või teiste riikide kodanikud, siis nemad ei lähe klassikalises mõttes sõjapõgenikena arvesse, vaid neil on ikkagi võimalik liikuda oma koduriiki, kus neil on täna turvaline olla. Näiteks Eestimaa inimesed, kes olid Ukrainas ja [nüüd] saabuvad Eestisse, ega nad ei lähe automaatselt sõjapõgenikena kirja. Nad on ikkagi Eesti riigi kodanikud ja neile rakenduvad Eesti riigi seadused ja garantiisüsteemid.

Nüüd see 0,8 ja 1 või mõni muu koefitsient. See regionaalne meede on olnud kogu aeg laual. Ma ütlen veel kord, et mulle tundub see selles mõttes olevat adekvaatne, et me tõesti räägime, et on sektoreid, on töökohti, kus isegi väljaspool Tallinna ei jõuta täna maksta sektori 0,8, vaid makstakse, ma ei tea, 0,7 või 0,6, ehk selles mõttes on ta võib-olla selles piirkonnas isegi kõrgema töötasuga töökoht. Aga ma möönan, et Tallinna puhul see oht jääb. Samas, siin ma näen ka seda, et ettevõtete konkurents heade töötajate pärast on [piisavalt suur], et neil ei ole nii lihtne maksta madalamat palka. Konkurents heade töökäte pärast läheb võib-olla suuremaks. On ilmselge, et kui sul on täna väga head töötajad, siis sa ei lase neid lahti ja ei võta kusagilt kõrvalt halvemaid töötajaid koefitsiendiga 0,8 asemele, sest punkt üks, halvemaid töötajaid ükski ettevõte ei taha, ja punkt kaks, neid töötajaid lihtsalt pole täna kuskilt võtta.

12:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

12:05 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Tõnis! Ma ei ole sinuga nõus. See tsitaat, mille ma lugesin, on §-ist 30914, otse eelnõust. Me ei saa selliseid olulisi vormilisi vigu teha. Kõigepealt me ei tunnista siin, et tegu on sõjaga, see on vormiline viga. Sisuline viga, mis tuleb hiljem ja millest on paljud kolleegid rääkinud, on seesama koefitsient 0,8. Kuidas me saame Ukraina kodanikke, kes on sõja eest siia põgenenud, niiviisi kohelda? Siin on nii sisulised kui ka vormilised küsimused, mille tõttu me peaksime ju – oled sa minuga nõus? – selle eelnõu teise lugemise viivitamatult katkestama ja need asjad korda tegema, sest me mingeid parandusi siia teha enam ei saa. Eelnõu leheküljel seitse on see, mida ma tsiteerisin, punkt 47 ja § 30914, [esimene] lause, milles on "alanud sõjalise konflikti tõttu". See konflikt on seal kestnud juba 2014. aastast saadik.

12:06 Tõnis Mölder

Jah, nii nagu ma ütlesin, ma ei vaidle vastu, et selles on teil õigus. Teil on ka selles mõttes õigus, et tõesti eelnõusse muudatusi sisse viia minu teada rohkem ei õnnestu, välja arvatud peale seda, kui eelnõu teisel lugemisel katkestatakse. Ma tean, et osalisi redaktsioonilisi muudatusi on võimalik teha teise ja kolmanda lugemise vahel, aga minu meelest mitte selliseid, nagu teie siin viitate. Mina lahkun siit puldist peale küsimustele vastamist ja eks siis saab korra seda teemat arutada, kuidas fraktsioonid seda näevad. Veel kord, minu meelest Riigikogu parlamendina on väga selgelt ja üheselt erinevates avaldustes ühel arvamusel olnud. Küsimus, kas selle eelnõu tekstiga me kuidagi seame meie eelnevalt vastu võetud avaldused kahtluse alla – ma arvan, et ei sea. Aga tõesti, jah, see sõnastus võib-olla ei ole kõige parem ja korrektsem.

12:07 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Urmas Reinsalu, palun!

12:07 Urmas Reinsalu

Kuulge, see on nüüd väga põhimõtteline probleemiasetus. Tõsi, see ei tõstatunud komisjoni arutelul, seda ei pandud tähele. Aga tegemist on ju sisuliselt mõtteroimaga, kui me kõneleme, et sõjaline konflikt Ukrainas algas 24. veebruaril 2022. Loomulikult ei saa seda kahe lugemise vahel komisjon tehniliselt lahendada teksti muutes. Sellisele ideoloogilisele, Ukrainale selga laskmise retoorikale Eesti seaduse tasemel olen ma kategooriliselt vastu. Istungi juhataja, kuidas me selle probleemi lahendame? Meil peab olema vastus. Täiesti kohatu on juba ainuüksi selle teksti menetlemine siin. Me saame aru, miks koalitsioon tahab neid asju läbi hääletada, aga praegune olukord on pretsedenditu kaaluga. Eile pöördus Ülemraada esimees meie poole ja me asume retoorikas seisukohale, et sõjaline konflikt – ebamääraselt "sõjaline konflikt", mitte "Vene agressioonisõda Ukraina vastu" – algas 24. veebruaril.

12:08 Aseesimees Martin Helme

No protseduuriliselt on siin üks lihtne lahendus, mida me saame kasutada, see on eelnõu lugemine katkestada ja teha eelnõu tekstis või seletuskirjas vajalikud parandused. Ma olen aru saanud, et Isamaa fraktsioonilt on selline ettepanek ka tulnud. Seda me kindlasti hääletame, kui läbirääkimised on peetud ja muudatusettepanekud läbi vaadatud. Aga teine protseduuriline viis sellele kõigele tähelepanu juhtida on [teha seda] läbirääkimiste käigus. Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline!

12:09 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jah, see on lausa uskumatu, et me sellist eelnõu siin menetleme. See sisuliselt ju tähendab, et Eesti parlament võtab vastu seaduse, milles ta eitab sõjategevust enne 24. veebruari 2022, ehk me ütleme, et 2014. aastal ei olegi Ukraina-Venemaa sõda toimunud. See on mõeldamatu, et me selle vastu võtame. Aga ma tahan juhtida juhataja tähelepanu protseduurilises raamis sellele, et lisaks võimalusele [lugemine] katkestada, on algatajal alati võimalik ka eelnõu tagasi võtta. Nii et ka see võimalus on olemas.

12:09 Aseesimees Martin Helme

Jaa, kahtlemata. Algataja poolt ma ei saa seisukohta võtta, algataja on Vabariigi Valitsus. Tõsi küll, valitsus on vahepeal muutunud. See valitsus, mis selle eelnõu algatas, on ammu läinud ja uus valitsus on seda eelnõu sisuliselt väga palju muutnud. Aga Riigikogu juhatus ei ole algataja. Kas Urmas Reinsalul on uuesti protseduuriline?

12:10 Urmas Reinsalu

Jah. Aitäh! Me võtsime parlamendis vastu otsuse ja oleme selgelt määratlenud – see on Eesti riigi õiguslik positsioon rahvusvahelistes suhetes –, et tegemist on Venemaa Föderatsiooni agressioonisõjaga Ukraina vastu. Ja nüüd korraga on valitsuse ettepanekul määratletud olukord, et Ukrainas on alanud sõjaline konflikt, mis tegelikult tähendab käsitlust, et Ukrainas on kodusõda. Ukrainas alanud sõjaline konflikt! See algas ju välise sõjalise jõu, interventsiooni tõttu, see on sõda Venemaa ja Ukraina vahel, mitte Ukrainas alanud sõjaline konflikt. Niisuguse rõhuasetusega teksti menetlemine on häbi Eesti parlamendile ja selline pisendav käsitlus, härra juhataja, et me läbirääkimiste käigus tohime selle tähelepanu juhtida, on mõeldamatu.

Mul on väga lihtne ettepanek. Parlamendi juhataja teeb praegu pooletunnise vaheaja, peab teiste juhatuse liikmetega nõu, konsulteerib valitsuse esindajatega, kes on selle eelnõu ja need muudatusettepanekud esitanud, ja me leiame lahenduse, et me seda teksti sellisel kujul edasi ei menetle. See on konkreetne ettepanek: võtta juhataja vaheaeg, võtta kokku juhatus, võtta valitsuse esindajad ja jätta see tekstis sisalduv loogika, et me kõneleme Ukraina kodusõjast, mis algas 24. veebruaril 2022, see häbistav retoorika, kõrvale.

12:11 Aseesimees Martin Helme

Armas Urmas! Ei ole niimoodi, et üks erakond midagi siin teeb ja kõigil teistel peab häbi olema. Ikka algataja ja teksti koostaja on see, kellel häbi peab olema, kui peab olema. Meie, ülejäänud saame sellele tähelepanu juhtida. Riigikogu juhatus ei saa seda menetlust niisama lihtsalt katkestada. Täna on pärast istungit Riigikogu juhatuse koosolek. Ma olen täiesti veendunud, et selleks ajaks ei ole teine lugemine veel lõppenud, ja selle teema ma kindlasti võtan juhatuse istungil üles. Tarmo Kruusimäe, protseduuriline, palun!

12:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Minu küsimus on selle kohta, kui menetluse käigus tuleb välja väga suur oluline tehniline praak, mis seab kahtluse alla meie rahvusvahelise pädevuse. Praegusel hetkel te viitate, et meil ei ole seda hooba. Oskate te öelda, millised on need takistused, miks Riigikogu valitud värske juhatus ei saa sellele anda omapoolset hinnangut? Ma arvan, et konsensus võib siin tekkida, sest mina olen kindel, et ei Reformierakonna ega Keskerakonna saadikud näe sellest suuremat probleemi, sest neil on vaja see asi kiiremas korras menetleda. Aga hiljem oleme me ikkagi suures rahvusvahelises skandaalis. No võib-olla ei ole see nii suur ja võib-olla me saame selle maha vaikida, aga häbinägu peas tuleb meil küll paar aastat ringi käia. Mis on peamised takistused, miks Riigikogu juhatus märkamisest hoolimata ei saa sekkuda?

12:13 Aseesimees Martin Helme

Peamine on ikka meie kodukord. Kodukord näeb ette eelnõude menetlemise. Kui eelnõudes on sisulisi või vormilisi vigu või suuri poliitilise erimeelsuse kohti, siis näeb meie kodukord menetluskorra ette. Tõsi, kodukord ei ole täiuslik, siin on sees paindumatust ja see on teadlikult nii. Aga ma jään selle juurde, mis ma olen teile öelnud. (Hääl saalist.) Vastuväiteid eelnõu sisu kohta saab esitada nii küsimuste kaudu kui ka läbirääkimiste voorus. Selle järel tuleb katkestamise ettepanek. Sealt edasi kas tuleb või ei tule kolmas lugemine või tuleb või ei tule eelnõu muudatusettepanekute menetlemine. Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline!

12:14 Urmas Reinsalu

Riigikogu põhiseaduskomisjonis need suhted, kes toetas selle eelnõu sellise tekstiga teisele lugemisele saatmist ja kes mitte, kujunesidki välja hääletuse käigus vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele. Sellele formaalselt ei saagi midagi ette heita, see oligi enamushäältega tehtud otsus, nagu ikka parlamendiorganid jõuavad seisukohale. Aga mul on küsimus: selline formuleering, et "sõjaline konflikt Ukrainas algas 24. veebruaril 2022" – milline oli juhatuse liikmete seisukoht ja hääletuse [tulemus], et selline tekst lülitada sellel töönädalal parlamendi päevakorda? Ja mul on küsimus [ka konkreetselt] teile, härra istungi juhataja. Milline on teie kui istungi juhataja seisukoht selles pretsedenditus olukorras? Kas selles [eelnõus esitatud] formuleering, et Ukrainas algas sõjaline konflikt 24. veebruaril, on Ukrainas toimuva Venemaa sõjalise agressiooni kontekstis pädev?

12:15 Aseesimees Martin Helme

Kõigepealt, sa ju tead, et juhatus ei tegele eelnõude sisulise läbivaatamisega. Selle jaoks meil ongi komisjonid. Komisjonid saadavad meile oma menetluslikud otsused neljapäeva pärastlõunaks, et me saaksime moodustada järgmise töönädala päevakorra. [Sisulised] tekstid ei tule isegi selleks ajaks, sisutekstid tulid meile alles reedel, nii et juhatus ei olnud neid päevakorra tegemise ajal veel näinudki. Sisulise hinnangu ma saan anda siis, kui meil läheb katkestamisettepaneku hääletamiseks. Siit puldist ma proovin ikkagi koosolekut juhatada protseduurireeglite ja erapooletuse seisukohalt lähtudes. Minu hinnang sellele seadusele on nähtav siis, kui meil läheb hääletuseks. Alar Laneman, palun, protseduuriline!

12:16 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Riigikogu on andnud oma hinnangu, võtnud vastu ka lausa kaks avaldust. Aga meil on siin nüüd minu arvates tekkinud erakorraline olukord, mille kohta meie kehtivas kodu‑ ja töökorra seaduses vist head lahendust ei olegi. Nii et ma arvan, et siin peab kuidagi improviseerima. Sest mis on nüüd juhtunud? See sõnastus on üks ühele kooskõlas Kremli jutupunktidega ja kuulub seetõttu vaieldamatult hübriidsõja võtte kategooriasse. Kas ta on sinna tekkinud juhuslikult või teadlikult, igal juhul selle kohta ei ole meil ju kodu‑ ja töökorras mingit lahendust ega protseduuri ette nähtud. Kas siiski oleks võimalik, arvestades olukorra erakordsust, teha vaheaeg, konsulteerida juhatusega ja ka valitsuse esindajatega, et lõpetada praegu see piinlik olukord, et me jätkame arutelu Kremli jutupunktide üle, [selle üle,] kas need võiksid olla meie seaduseelnõus või mitte?

12:17 Aseesimees Martin Helme

Teatava kogemuse pinnal võin öelda, et see vaheaeg ei aita meid praegu, ja jään selle juurde, et lahendus saabub juba üsna varsti, kui me katkestamisettepaneku üle hääletamise juurde jõuame. Kõikidel Riigikogu saadikutel on võimalik näidata üles initsiatiivi ja minna rääkima kolleegidega. Seda, et seaduseelnõudesse läheb sisse rumalusi või asju, mis on väga halvad, juhtub meil kogu aeg. Selle jaoks ongi meil võimalik siin praegu muudatusettepanekuid hääletada. Ja kui tuleb välja, et ka seni esitatud muudatusettepanekud ei ole piisavad, siis on võimalik teine lugemine katkestada ja teha teine ring muudatusettepanekuid. Selline ongi protseduur. Ma usun, et need argumendid, mis siin praegu protseduuriliste küsimuste all on välja käidud, on tegelikult mõjukad argumendid ka koalitsioonisaadikutele. Henn Põlluaasal on ka protseduuriline. Palun!

12:18 Henn Põlluaas

Jah, aitäh! Tõepoolest, valitsuse seisukoht, et Ukrainas on tegemist vaid lihtsa sõjalise konfliktiga, on skandaalne ja võib väga sügavalt kahjustada meie suhteid Ukrainaga. Aga teisest küljest ma tahan pöörata tähelepanu sellele, et kõneleja ei vastanud minu kummalegi küsimusele, isegi kui ma teises küsimuses kordasin seda. Ma tean, olen ka ise spiikri ametis istunud seal puldis, et spiiker või eesistuja ei saa vastajale sõnu ette seada. Küll aga saab ta teha märkuse, saab paluda tal vastata küsimustele ikkagi sisuliselt, mitte keerutada. Ja selles suhtes, austatud eesistuja, ma tõesti paneksin teile südamele, et te teeksite vastajale märkuse, sest meil on veel terve hulk inimesi, kellel on võimalus küsimusi esitada, ja ma loodan, et vähemalt nemad saavad sisulise vastuse.

12:19 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ikka olen nõus, et küsimused peavad olema konkreetsed, täpsed ja arusaadavad ja ka vastused neile peavad olema konkreetsed, täpsed ja arusaadavad. Seda suunab ka meie kodu‑ ja töökorra seadus, ja kui seda ei järgita, siis ma teen märkuse. Kalle Grünthalil on protseduuriline. Palun!

12:19 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Üldiselt on asi niimoodi, et meie tegevust reguleerivad siin saalis teatud reeglid. Ma toon selle kohta kõige triviaalsema näite. Kui me esitame eelnõu, siis see peab olema allkirjastatud kas digitaalselt või pastapliiatsiga. Aga see ei ole meie ainukene reegel. Kui allkirja ei ole, siis eelnõu lihtsalt menetlusse ei võeta, ja selle küsimuse lahendab istungi juhataja ära kohe seda eelnõu saades.

Menetledes tänast eelnõu, olen ma märganud väga olulisi puudujääke, millele ma juhtisin tähelepanu ka põhiseaduskomisjonis. Nimelt on Riigikogu juhatus kinnitanud 2011. aasta 27. detsembri otsusega nr 136 "Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja", mida on hiljem muudetud Riigikogu juhatuse 2014. aasta 10. aprilli otsusega nr 70. Selle õigusakti nimi on "Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri", mis tähendab seda, et kõiki eelnõusid menetledes me peame kõrvalekaldumatult järgima selles eeskirjas sätestatut. 

Edasi. Sellesama eeskirja § 1 lõige 6 ütleb kenasti ära, et esitatav eelnõu ja seletuskiri vormistatakse eeskirja nõuete kohaselt. Me oleme kõikide eelnõude menetlemisel seotud just sellesama eeskirja nõuetega. Ma täheldasin seda fakti, millele ma juhtisin ka põhiseaduskomisjonis muidugi tähelepanu, et selle eeskirja § 46 lõige 1 sätestab, [et seletuskirja osas] "Seaduse mõjud" selgitatakse seaduse rakendamisest eeldatavasti tulenevad erinevad [mõjud]. Näiteks punkt 1 ütleb, et peab kirjeldama sotsiaalset ja, rõhutan, sealhulgas demograafilist mõju. Kahjuks ei ole selle eelnõu seletuskirjas ühtegi viidet selle õigusakti demograafilisele mõjule Eesti rahva suhtes.

Samuti on väga vastuoluline näiteks [eeskirja § 46 lõike 1] punkt 2: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Ühel hetkel öeldakse, et muudatusel on positiivne mõju Eesti sisejulgeolekule pikemas perspektiivis, ja siis on kirjas lause, et vaatamata sellele on ta ikkagi positiivne, kuigi kaitsepolitsei on oma aastaraamatus välja toonud ohu, mis kujutab Eesti kultuuriruumis oluliselt erineva usulise ja kultuurilise taustaga kogukondade teket, mis omakorda põhjustavad etnilisi konflikte. 

12:23 Aseesimees Martin Helme

Kalle, jõua asjani!

12:23 Kalle Grünthal

Jaa, kohe. Ma muidugi ütlen nüüd juurde natukene kiirendatud vormis, et puudub ka mõju analüüs elu- ja looduskeskkonna kohta, puudub mõju [analüüs] regionaalarengu kohta selle seaduse rakendamisel, kuigi peaks olema kirjeldatud võimalike lahenduste positiivseid ja negatiivseid mõjusid nende asjaolude suhtes.

Ma tahan selle pika jutu kokkuvõtteks öelda, et me ei saa hetkel seda eelnõu menetleda, kuna see ei vasta normitehnilistele nõuetele: me arutame asja, mille mõju analüüsi ei ole seletuskirjas välja toodud. Selle eelnõu peaks menetlusest välja arvama. Juhatusel on õigus seda teha, sest nii nagu allkirjagi puhul: kui seda ei ole, ei võta vastu. Need puudused on sellised, mille alusel me ei saa praegu seda eelnõu edasi menetleda.

12:24 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma olen muidugi kursis meie normitehnika eeskirjaga, mitte viimase komakohani, aga tõepoolest, ma olen selle dokumendiga tööd teinud. Ja olen nõus selle kriitikaga. Mõjuhinnangute puhul tehakse haltuurat palju, tegelikult normitehnilist mõjuhinnangute esitamise [nõuet] ei järgita.

Probleem on selles, et kui eelnõu siia toodi, eelnõu algatati, siis sellel algsel eelnõul olid mõjuhinnangud olemas. Aga see eelnõu on menetlemise ehk teise lugemise käigus põhjalikult muutunud ja nende muudatuste kohta mõjuhinnanguid antud ei ole. See tähendab seda, et see, mida sa välja pakkusid, et me ei võtaks seda [eelnõu] üldse menetlusse, kuna ta ei ole korrektselt vormistatud – see rong on läinud. Ta sai menetlusse võetud siis, kui ta oli korrektselt vormistatud.

Järgmine, kes sellega tegelema peaks, on komisjon, kes ütleb, et me ei saa sellega edasi minna. Me ei saa teist lugemist lõpetada, kuna mõjusid ei ole piisavalt hinnatud. Ka kaasamist – võib-olla mitte küll sellel konkreetsel eelnõul – ei ole tihtilugu korrektselt tehtud.

Aga see kõik on komisjoni otsustada. Kui komisjon leiab, et neid mõjusid on pädevalt või adekvaatselt kirjeldatud, ja saadab eelnõu saali teisele lugemisele, siis saal saab juhtida tähelepanu sellele, et tegelikult on komisjon teinud haltuurat. Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline!

12:25 Paul Puustusmaa

Jaa, see on protseduuriline. Aitäh, hea juhataja, selle vastuse eest, mis sai antud praegu Kalle Grünthalile! Olles komisjoni liige, võin ma öelda, et nendele puudustele viidati ka komisjonis ja tehti ka katkestamisettepanek, aga komisjoni liberaalne tiib ei soostunud seda ettepanekut kuulama.

Aga minu protseduuriline [küsimus tuleneb] nüüd küll konkreetselt sellest, et see eelnõu on mulle isiklikult väga lähedane, kuivõrd kui see eelnõu tuli, siis olin ma põhiseaduskomisjoni juht. See puudutab mind selles mõttes väga isiklikult, seda enam, et nüüd on selgelt tuvastatud asjaolu, et seal on sees Kremli jutupunktid. Ma ei tahaks mitte kuidagi siduda ennast Kremli jutupunktidega ja seetõttu see väljapakutud mõte, et katkestamine võiks tulla – loomulikult võiks tulla. Loomulikult võiks sellega ka iga enesest lugupidav parlamendisaadik liituda.

Kuid eelnevalt, et seda piinlikku situatsiooni ära hoida, võiks äkki juhatus teha väikese vaheaja ja küsida komisjoni juhtidelt, äkki on neil mõte või plaan teha kiiresti erakorraline istung ja teha see katkestamine komisjoni kaudu ära. Nii me pääseksime piinlikust olukorrast. Selleks oleks vaja tõepoolest väikest juhatuse vaheaega, et võtta ühendust komisjoni juhtidega ja küsida, äkki neil on see plaan olemas.

12:27 Aseesimees Martin Helme

Jaa, see võimalus on komisjonil olemas. Täna, kui meil istung lõpeb, toimub komisjoni istung. Tänase [täiskogu] istungi jooksul me kindlasti ei jõua läbirääkimistega lõpuni. Ja kui isegi jõuame lõpuni, siis me ei jõua [lugemise] katkestamise hääletuseni, sest enne tuleb veel muudatusettepanekuid hääletada. Nii et enne homset istungit on põhiseaduskomisjoni istung, kus seda teemat saab käsitleda. Ma arvan, et see ei annaks meile midagi praegu juurde, kui ma teeksin istungil vaheaja, et üritada tund aega enne tavapärast istungi aega saada kokku põhiseaduskomisjoni istung. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline!

12:28 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Mul on kaks protseduurilist teemat, mida ma tahaks praegu esile tõsta. Üks on see, et meie kodu‑ ja töökorra seadus sätestab, et kõik ettekanded, ka komisjonipoolsed ettekanded, tehakse sealt kõnepuldist, mis hetkel on aga tühi. Lahkunud on selle eelnõu ettekandja, põhiseaduskomisjoni liige Tõnis Mölder ja järelikult ei ole võimalik seda istungit jätkata, sellepärast et ettekandja puudub. Isegi kui ettekandja peaks välja ilmuma ja sinna kõnepulti tulema, siis tegelikult on ta [puldist lahkumisega] ise juba eelnõu lugemise katkestanud.

Siin on ka võimalus, et võib-olla on ta tõesti ära nõrkenud ja ära väsinud nendest pikkadest küsimustest ja selle teema ettekandmisest, millega me kahjuks ei ole absoluutselt nõus, sest sisulisi vastuseid me ei ole saanud. Üks võimalus on see, et eesistuja praegu katkestab istungi, kuna ettekandja puudub. Teine võimalus on, et [eesistuja] kuulutab välja vaheaja ja annab talle võimaluse ennast koguda ja puhata ja me kõik saame värskendunult jätkata. Aga see küsimus tuleb ära lahendada, see ei lahene sellega, et praegu ettekandja ilmus välja.

Teine küsimus, mis mul on, lähtub samuti täiesti otseselt meie kodu‑ ja töökorra seadusest, millega ka mina juhuslikult olen tuttav. Seal ei ole sätestatud, et ettekandjale võiks tulla mõni Riigikogu liige ettekande tegemise ajal sinna puldi juurde nõu andma ja rääkima, kuidas vastata. Me nägime kõik hetk tagasi, kuidas ettekandja juurde tuli Reformierakonna aseesimees Hanno Pevkur ja nad uurisid neid pabereid ja rääkisid midagi omavahel. See on täiesti räige kodu- ja töökorra rikkumine, mida ei ole võimalik lihtsalt niisama vaiba alla pühkida. Nii et ka selles küsimuses on vaja kiiremas korras leida lahend. Lahend ilmselt võib tekkida juhatuses.

Ma teen ikkagi eesistujale ettepaneku see istung katkestada või võtta vaheaeg, kutsuda kokku juhatus ning need probleemid läbi arutada ja ära lahendada, sellepärast et me ei saa sugugi kindlad olla, et kui nüüd on loodud pretsedent, siis ei hakata tulevikus seda võimalust kuritarvitama. Ettekandja lahkub lihtsalt puldist! Meie peame siin istuma, vaatama ja imestama. Või siis käiakse talle nõu andmas, kuidas kellelegi ja mil kombel vastata.

12:31 Aseesimees Martin Helme

Pean tunnistama, et ettekandja küsis [minult lahkumiseks luba] ja me leppisime kokku, et senikaua, kuni me protseduurilisi menetleme, istub ta korraks maha, sest ta on kaks ja pool tundi järjest siin seisnud. Oleks me teadnud, et see tekitab protesti, siis võib-olla ei oleks me niimoodi kokku leppinud. Aga saalist ta ei lahkunud, nii et menetluse võimatust meil ei tekkinud. Tõepoolest võib‑olla oleks olnud korrektne teha kolmeminutiline juhataja paus, et inimene saaks bioloogilise puhkehetke. Tõsisem probleem on muidugi see, et ettekannet kas tuldi segama või tuldi nõu andma. Seda ei tohiks lasta juhtuda, et kui keegi [vastab] küsimustele või peab kõnet, siis keegi tal siin kõrval midagi räägib. See segab ettekandjat ja see segab kuulajaid. Ma hoolitsen, et seda rohkem ei juhtuks. Kalle Grünthalil on ka protseduuriline. Palun!

12:32 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Kui ma eelnevalt rääkisin sellest Riigikogu normitehnika eeskirjast, siis mulle jäi kõrvu see lause, et põhiseaduskomisjon on teinud haltuurat. [See väide] tugines põhimõtteliselt sellele, et on eiratud Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja. Asi on nüüd selles, et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 13 sätestab Riigikogu juhatuse ülesanded. Selle paragrahvi punkt 10, jah, teise lõike punkt 10, ütleb konkreetselt, et Riigikogu juhatus kehtestab eelnõude normitehnilised eeskirjad. Neid eeskirju peame me järgima. Nüüd aga on tekkinud olukord, kus põhimõtteliselt on teada saadud, et põhiseaduskomisjon on teinud haltuurat, aga meie peame siin Riigikogus seda haltuurat edasi menetlema ja meil ei ole muid võimalusi seda asja muuta. Mina arvan, et on.

Küsimus on selles, et kui tehakse haltuurat, siis ei tohi selle haltuuraga lõpuni minna, sellepärast et komisjon on ikkagi alama astme üksus siin Riigikogus, kui on Riigikogu põhikoosseis. Juhindudes meie kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõike 2 punktist 18, otsustab Riigikogu juhatus käesoleva seaduse või mõne muu seadusega reguleerimata protseduuriküsimused. Sellega ma tahan viidata sellele, et kuna selle haltuura kohta, mida põhiseaduskomisjon on teinud, ei ole regulatsiooni, regulatsioon puudub, siis on tegelikult juhatuse pädevuses antud küsimus lahendada. Ma teen ettepaneku, et juhatus võtaks vaheaja ja arutaks seda küsimust omavahel, sest ilmselgelt haltuura tegemine ei ole Riigikogus lubatav ja siin peaks Riigikogu juhatus selle küsimuse ise ära lahendama, kuna seda ei ole protseduuridega reguleeritud.

12:35 Aseesimees Martin Helme

Ma jään eriarvamusele. Ma väidan, et see [olukord] on käesoleva seaduse ja protseduuridega reguleeritud. Iseküsimus on, kas seda protseduuridega reguleeritud normi on järgitud piisavalt hoolikalt. Jään ikkagi selle juurde, mida ma olen algusest saadik öelnud: selleks, et muuta eelnõu paremaks, on võimalik eelnõu katkestada ja siis hakata uuesti parandus- ja muudatusettepanekuid tegema. See protseduur seisab meil alles ees. Tarmo Kruusimäe, protseduuriline!

12:35 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea istungi juhataja! Võimalik, et need valitsuskoalitsiooni saadikud, kellel on juriidiline pädevus ja kes oleksid selle asjaga kursis, saaksid võib-olla tõesti aru, et see on vaja eelnevalt ära teha. Sest muidu, kui on katkestamise ettepanek, võetakse seda lihtsalt maailmavaateliselt. Praegu on neid siin küll vähe, no Hanno Pevkurit me teame, tema asjade pärast me oleme isegi kohtusse läinud ja sealt noomida saanud, ta ei oma seda pädevust. Aga ka rahvusvahelise õiguse niinimetatud eksperte on meil siin, kes ju igal võimalikul hetkel muudkui siristavad nagu linnukesed. Praegusel hetkel ma vaatasin, et enamik neist olid rahulikult sööklas ja kuulasid raadiot, nad ei olegi kursis, et me oleme avastanud siin päris suure probleemi. See tähendab, et võib-olla me saaksime selle erakondadeülese konsensuse tunduvalt paremini, kui teeksime pausi. Siis tekibki arutelu, et milles [probleem] on, ja tuleb välja, et ongi päriselt selline suur asi, mitte opositsiooni ving. Te ise viitasite, millistel põhjustel saab vaheaja teha, näiteks kui on olulised möödalaskmised eelnõus, te lugesite [selle] ette. Leian, et see oligi piisav argument ja te võiksite vaheaja teha. Ma pakkusin välja ka lahenduse, mis oleks erakondadeülene, nii et mitte keegi ei näitaks näpuga.

12:37 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, me saame kohe vaheaja teha. Nimelt on meie tänane istung ette nähtud kestma kella üheni ehk kella 13‑ni, aga Eesti Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku tänast täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Kella 14‑ni pikendamist on meil vaja Riigikogus hääletada. Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline!

12:37 Helir-Valdor Seeder

Mul on ettepanek enne hääletust kümme minutit vaheaega võtta. Ma sellepärast panin protseduurilise, et muidu ma oleks sinna küsijate rea lõppu läinud ja te poleks aru saanud. Nii et mul on ettepanek Isamaa fraktsiooni nimel võtta enne hääletust kümme minutit vaheaega.

12:37 Aseesimees Martin Helme

Näete, ja vaheaeg tuligi nagu ludinal. Kümneminutiline vaheaeg, palun!

V a h e a e g

 

12:48 Aseesimees Martin Helme

Meile on tulnud [ettepanek], me peame hääletama Eesti Reformierakonna fraktsiooni tehtud ettepanekut pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Vabandust, Tarmo Kruusimäe, kas sul on hääletuse kohta protseduuriline?

12:48 Tarmo Kruusimäe

See on meie menetluse kohta. 

12:49 Aseesimees Martin Helme

Ma panen [istungi pikendamise] kõigepealt hääletusele ja siis läheme menetlusküsimuste ja protseduurilise aruteluga edasi. Palun võtta seisukoht istungi pikendamise osas!

12:49 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on niimoodi, et istungi pikendamist pooldab 20 saadikut, istungi pikendamise vastu on 29, erapooletuid ei ole. Istungit ei pikendata.

Meie istung jätkub täna veel nõksa rohkem kui kümme minutit. Jätkame siis protseduurilisi küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

12:49 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea istungi juhataja! Ma küsin, kas protseduurid võimaldavad istungi juhatajal istungi käigus kerkinud probleemi tutvustada nendele saadikutele, kes on praegu selle pikendamise puhul siia saali tulnud. Ilmselgelt nad ei ole kõik olnud võib-olla enda töökabinettides, vaid on kohtunud valijatega või toitlustusvõimalustega. Kas õige ja hea, kvaliteetse seadusloome puhul annab meie kodu‑ ja töökord võimaluse tutvustada saadikutele, et meil on vahepeal tekkinud päris olulised probleemid meie õigusloomes?

12:50 Aseesimees Martin Helme

No tavaliselt enne hääletusele panekut me juhatame sisse, et mida me hääletame ja miks me hääletame. Lisaks me oletame, et need saadikud, kes siin saalis ei istu, saavad [istungit] vaadata oma toas või nutiseadme vahendusel seda jälgida. Mõni võib olla tõesti kohvikus, kus on samuti võimalik istungit jälgida, ja mõni isegi taksoroolist, kust on ka võimalik istungit jälgida. Selleks me võtsimegi kümneminutilise vaheaja, et fraktsioonid saaksid kujundada oma seisukoha hääletuse suhtes. Ja nagu te nägite, kujundasidki. Selline see hääletustulemus tuli. Kalle Grünthal, protseduuriline, palun!

12:51 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mind huvitab praegu ikkagi see küsimus, et kui põhiseaduskomisjoni haltuura leiab siin saalis tõendamist, siis kas on võimalik mingisuguseid hoobasid rakendada põhiseaduskomisjoni juhtide puhul, kes on sellise praagi läbi lasknud.

12:51 Aseesimees Martin Helme

Põhiseaduskomisjoni liikmetel on võimalik algatada umbusaldus komisjoni juhatuse vastu. Selleks peavad hääled ka muidugi koos olema. Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline!

12:51 Urmas Reinsalu

Lugupeetav istungi juhataja! Sellises olukorras, kus valitsuse esitatud ja komisjoni enamuse toetatud eelnõu tekstis on sees riigiõiguslik ja rahvusvahelise õiguse loogika järgi Eesti Vabariigi positsiooni selgelt seaduse tasemel määratlev konstruktsioon, mille kohaselt Vene-Ukraina sõja puhul on tegemist selle aasta 24. veebruaril Ukrainas alanud konfliktiga – Ukraina sees alanud konfliktiga –, arvan ma, et me vajame praegu selgust, erakorralist selgust. Ma kutsun üles juhatajat andma ettekandjale võimalust selgelt määratleda see riigiõiguslik positsioon praeguses pretsedenditus olukorras, nii et me saaksime vähemalt istungil ettekandjapoolse kommentaari. Meil on hädavajalik seda teha. See on vägagi kaalukas ja kriitiline situatsioon, kuhu me oleme sattunud kas tahtmatult või tahtlikult.

12:52 Aseesimees Martin Helme

Kui protseduurilised [küsimused] läbi saavad, siis läheb sõna uuesti ettekandjale ja ta saab kindlasti seda teemat omalt poolt kommenteerida, ehkki tema põhiülesanne siin teisel lugemisel, nagu me kõik teame, on kajastada komisjoni arutelusid. Kuna seda [teemat] on komisjonis arutatud korduvalt, siis arutelusid, mida kajastada, on mahukalt. Priit Sibulal on protseduuriline. Palun!

12:53 Priit Sibul

Aitäh! Ettekandjal ei keela keegi avaldada sellist arvamust, mida komisjonis ei arutatud. Igal juhul oleks seda mõistlik teha, kui see vähegi võimalik peaks olema – [pean silmas seda,] mida Urmas Reinsalu palus. Aga mul on koosoleku juhatajale palve. Te kutsusite üles seadust rikkuma, sest kui keegi taksoroolis seda istungit jälgib, siis tegelikult on see seadusrikkumine ja seda ei ole mõistlik teha.

12:53 Aseesimees Martin Helme

Raadio kaudu saab jälgida, raadiot kuulata ikka saab. Ei, ma ei kutsunud üles kedagi nutiseadet näppima, kui ta roolis on. Seda tõesti Eestis teha ei tohi. Tarmo Kruusimäe, palun, protseduuriline!

12:53 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea istungi juhataja! Ma nägin seda arutelu, debatti, kus Leo Kunnas viitas sellele [probleemsele sõnastusele] ja ettekandja esmalt arvas, et tegemist on seletuskirjaga. Leo viitas uuesti ja ütles, et [see on] ikkagi [eelnõu] paragrahvis. Minu meelest andis komisjoni ettekandja juba väga täpse hinnangu, et see asi oleks vaja ära parandada. Kas ma olen saanud millestki valesti aru, et see on juba põhimõtteliselt põhjus [lugemine katkestada], kui komisjoni ettekandja tunnistab, et meil on päris oluline viga, või me peaksime selleks saadikutena ise alustama mingi menetluse, mida võimaldab meile töö- ja kodukord, kuigi ta ei ole nii paindlik, kui ta võiks olla? Ma tahan rõhutada, et kord peab majas olema.

12:54 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Saadikud – ka Isamaa saadikud on põhiseaduskomisjonis esindatud – saavad kohe täna, kell kaks hakkab koosolek, selle teema üles tõsta ja teha vastavaid ettepanekuid. Komisjon ise saab vastavaid ettepanekuid menetluses teha, saab ise lugemise katkestada, saab seda seal hääletada. Nii et need võimalused on meil kõigil olemas. Peeter Ernitsal on protseduuriline. Palun!

12:55 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma olen mures, millal me saame hakata arutama kolmapäeva menüüd, hääletama esimest punkti, eelnõu nr 506. On sul mingisugune ettekujutus, millal see meie lauale tuleb? Homme õhtul või öösel?

12:55 Aseesimees Martin Helme

Ahah, selline mure. Me saame siin muidugi välja arvutada, et kui meil on 30 muudatusettepanekut ja nende [hääletamisel] hakatakse vaheaegu võtma ... 21 [muudatusettepanekut]? Vaat kui ratsionaalseks on mindud! See tähendab umbes nelja tundi või natuke vähemat. Kui on ka kõnesid – ütleme, neli kõnet on üks tund – ja kuna istung hakkab homme kell kaks, siis ma arvan, et oleme kusagil kella kuue paiku homme õhtul sealmaal, siia-sinna paar tundi. Kalle Grünthal, protseduuriline, palun!

12:56 Kalle Grünthal

Aitäh! Mul on umbes analoogne mure, nagu oli Peeter Ernitsal. Asi on selles, et kui me siin neljapäeval arutasime päevakorra kinnitamist, siis tõusetus küsimus, et mispärast selline oluline teema nagu kaitseministri 2022. aasta ettekanne "Riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2030" elluviimisest", ettekandjaks kaitseminister Kalle Laanet, on pandud neljapäevasele päevale. Tegemist on väga olulise päevakorrapunktiga ja nüüd ma näen, et võib tekkida olukord, et me ei saagi seda neljandat punkti neljapäeval arutada, sest lihtsalt ajalimiit ei võimalda seda. Küsimus on praegu selles, et kaitseminister Kalle Laanetil oli ainukene võimalus just sellel päeval ja sellel tunnil tulla meile sel teemal rääkima. Mis siis nüüd saab? See on väga tõsine küsimus, see oleks [kindlasti] vaja kuidagi ringi tõsta. Kas on Kalle Laanetit võimalik siin mingile teisele päevale tõsta, mis eeldaks muidugi jälle päevakorra muutmise ettepaneku tegemist ja selle läbihääletamist, kaitseministriga kontakti loomist? Kuidas selline olukord nüüd lahendada?

12:57 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Esiteks, me arutasime seda esmaspäeval – mulle tundus, et sa ütlesid "neljapäeval" –, aga kui me oleme päevakorra juba kinnitanud, siis seda päevakorda enam muuta ei saa. Kui me jookseme oma päevakorraga umbe ja neljapäeval kella üheks või pikendamise puhul kella kaheks me ei ole seda menetlema jõudnud hakata, siis menetluse võimetuse tõttu raugeb see päevakorrapunkt selle nädala päevakorrast ja juhatus paneb ta suure tõenäosusega järgmise nädala päevakorda. Tarmo Kruusimäe, palun, protseduuriline!

12:58 Tarmo Kruusimäe

Jaa, mul on protseduuriline. Ma ei jaga kahe eelneva protseduurilise küsimuse esitaja muret. See ei ole üldsegi nagu see. Aga ma tahan viidata sellele, mis te ütlesite, et [saab pidada] neli kõnet. Kas see tähendab, et meil teisel lugemisel on kõnede pidamise arvu nüüd oluliselt piiratud? Minu arvates saab teisel lugemisel iga Riigikogu saadik avaldada enda arvamust viie minuti jooksul ja juhul, kui ta mõte ei lähe käima, siis alati kolm minutit juurde võtta.

12:58 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Ma juhtisin tähelepanu selle, kuidas me seda sammu arvutame: ühte tundi mahub umbes neli-viis kõnet. Oleneb, kui [kiiresti] jõutakse pulti ja nii edasi, ja kui võetakse lisaaega, siis muidugi on vähem [kõnesid], ja kui ei võeta, siis mahub rohkem kõnesid. Tõepoolest, kui 101 Riigikogu liiget tahaks kõnet pidada, ja neil kõigil see võimalus on, siis me räägiksime siin neljapäeva hommikuni. Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline!

12:59 Urmas Reinsalu

Ma olen korduvalt rõhutanud ja palunud ettekandjal anda vastust, kahjuks ettekandja ei ole seda vastust andnud. Küsimus on selles, milline on ettekandja positsioon rahvusvahelise sõjaõiguse loogikas: mis on sõjalise konflikti ja sõja vahe? Teiseks [on küsimus selles], millal tegelikult algas sõda Ukrainas. Ja kolmandaks, kas ettekandja on seisukohal, et see on Venemaa ja Ukraina vaheline sõda ehk Venemaa ründesõda Ukraina vastu, ja millal see algas, või on tegemist hoopis sõjalise konfliktiga Ukrainas? Sellist retoorikat kasutavad paraku mõned selles konfliktis, meie suhtes sugugi mitte sõbralikud jõud. Palun olukorra erakorralisust arvestades istungi juhatajal anda ettekandjale võimalus viivitusteta õiendada see küsimus ja anda vastus.

13:00 Aseesimees Martin Helme

Istungi juhataja ei saa enam mingit võimalust anda. Kodukorra järgi lõppes 29 sekundit tagasi meie tänane [istung], ja täpselt sealt, kus ta pooleli jäi, me homme kell kaks jätkame. Siis saate kindlasti sellele ka vastuse. Aitäh! Istung on lõppenud.

13:00 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee