Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed, saalis viibijad! Tänan teid selle arupärimise eest! Arvestades viimastel nädalatel toimunud sündmusi, väärib rahvusvahelise kaitse vajadusega välismaalaste temaatika kindlasti eraldi tähelepanu. Tunnustan ka Jaak Valget, kes enne arupärimise esitamist on teemat käsitlenud tõesti eelmise aasta lõpus ja tänavu aasta jaanuaris saadetud kirjalikes küsimustes. Tõepoolest, pikem kirjavahetus meil omavahel oli. Nii et väga hea, et sellele on ka tähelepanu pööratud.
Selguse huvides ma loen ette arupärimises esitatud küsimused ja seejärel annan vastused. Ma olen grupeerinud küsimused ühte plokki, kus on sarnased küsimused, ja annan ka vastuse mitmele küsimusele korraga.
Esimesed kolm küsimust ja siis tuleb ka vastus nendele kolmele ühes plokis. Esimene küsimus: "Kus elavad need 107 ümberpaigutatud ja ümberasustatud isikut, kes ei oma enam Eesti kehtivat elamisluba?" Teine küsimus: "Mis põhjusel on need 107 ümberpaigutatud ja ümberasustatud isikut Eestist lahkunud?" Kolmas küsimus: "Kui meil ei ole andmeid Euroopa Liidu rändekava ja Euroopa Komisjoni 2017. aasta üleskutse alusel Eesti rahvusvahelise kaitse saanud isikute praegusest asukohast ja tegevusest, kas siis Eesti Vabariik võtab vastutuse, kui neist isikutest mõni osutub seotuks terrorismi või mõne muu kuriteoliigiga mõne teise Euroopa Liidu riigi territooriumil?"
Vastan kõigile neile küsimustele korraga. Rahvusvahelise kaitse staatusega praktiline väljund Eestis elamiseks on tähtajaline elamisluba. Pagulase staatusega inimesele antakse tähtajaline elamisluba kehtivusajaga kolm aastat. Seda on võimalik pikendada kolme aasta kaupa. Täiendava kaitse saajale antakse tähtajaline elamisluba kehtivusajaga üks aasta ning seda on võimalik pikendada kahe aasta kaupa. Kõikidele kolmanda riigi kodanikele, kes elavad Euroopa Liidus tähtajalise elamisloa alusel, kehtivad Euroopa Liidu piires liikumisel samasugused õigused ja kohustused. See tähendab, et välismaalane võib Euroopa Liidu piires vabalt ringi liikuda ja teises Euroopa Liidu riigis viibida korraga 90 päeva 180 päeva jooksul. Tähtajalise elamisloaga kolmanda riigi kodanikul on vaba liikumise õiguse raames võimalus elamisloa alusel mis tahes ajal asuda püsivalt elama mõnda teise liikmesriiki, näiteks pererände alusel või seoses töö leidmisega teises liikmesriigis. Kui välismaalane viibib mõnes teises liikmesriigis kauem ega taotle uut luba, siis rikub ta selle riigi korda, kus ta kauem ilma loata viibib. Tähtajalise elamisloaga välismaalasel on kohustus oma elamisluba aegsasti pikendada. Kui välismaalane seda ei tee, siis elamisluba lõpeb.
Kuna elamisluba on tähtajaline ja inimestel on õigus vabalt liikuda, siis ei ole võimalik esitada täpseid küsitud põhjuseid inimeste teistesse liikmesriikidesse asumise või kodumaale naasmise kohta. Samal põhjusel puudub võimalus anda andmeid, kuhu Eestist lahkunud inimesed on elama asunud. Juhul kui mõni Eestis elamisloa alusel elav kolmanda riigi kodanik, sealhulgas ümberasustatud või ümberpaigutatud välismaalane, paneb teises liikmesriigis toime kuriteo, võetakse ta vastutusele selle liikmesriigi õigusaktide alusel. See karistusõiguslik põhimõte kehtib nii kodanike kui ka välismaalaste puhul ja üksikisiku süülise käitumise eest ei saa ükski riik vastutada. Küll aga saab nii Eestis kui ka teises riigis toime pandud süütegu arvestada inimesele rahvusvahelise kaitse ja elamisloa andmisel ja pikendamisel. Juhul kui inimene on ohtlik Eesti julgeolekule või avalikule korrale, siis tema elamisluba ei pikendata ja uut elamisluba ei anta.
Neljas ja viies küsimus. Kõigepealt neljas: "Teie vastustest keeleoskuse kohta selgus, et 504st Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikust 11 on omandanud B1 taseme, 4 inimest on B1 taseme läbinud, kuid ei ole veel eksamit sooritanud ning praegu osaleb keeleõppes 69 inimest. Kuidas Te hindate Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute keeleõppe tulemusi ja keeleõppe motiive?" Ja teine küsimus järgi kohe, viies küsimus: "Te ei vastanud küsimusele ümberpaigutatud ja ümberasustatud isikute keeleoskuse kohta. Palun jätkuvalt teavet selle kohta, kui paljud ümberpaigutatud ja ümberasustatud isikud on eesti keele erineval tasemel omandanud?"
Ehkki välismaalaste kohanemise ja lõimumise valdkond, sealhulgas keeleõpe, on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, püüdsime Kultuuriministeeriumi andmetele tuginedes eelnimetatud kirjalikele küsimustele keeleõppe kohta vastata. Täiendavalt saan märkida, et Kultuuriministeeriumi andmed keeleõppe kohta kajastavad täiskasvanute keeleõpet, kuid oluline osa rahvusvahelise kaitse saajatest on lapsed, kes omandavad keelt koolis ja seetõttu nad eesti keele õppimise andmetes ei kajastu. Täiskasvanute puhul on suutlikkus varieeruv nagu kõikide teiste välismaalaste puhul. See sõltub vanusest, tervisest, võimetest ja varasemast elukogemusest. On neid, kes saavad keele selgeks mõne kuuga, aga on ka neid, kes ei omanda seda isegi pikema aja jooksul. Toon ühe näite päriselust. Näiteks, koolis õpetajana töötanud inimene, kes asus tööle müüjana, suutis väga heal tasemel rääkida eesti keelt kahe kuuga, samas väikelapsi kodus kasvatav ema ei saa keelekoolitusele kohe minna ning seetõttu võtab tal keele omandamine rohkem aega.
Politsei- ja Piirivalveamet suunab kõik rahvusvahelise kaitse saajad, sealhulgas ümberpaigutatud ja ümberasustatud täiskasvanud inimesed, kohanemisprogrammi ja keeleõppesse. Eesti keele õpet rahvusvahelise kaitse saajatest täiskasvanutele pakub SA Tartu Rahvaülikool. Seda pakutakse kuni 700 akadeemilist tundi, sealhulgas 300 akadeemilist tundi A2‑taseme saavutamiseks ning selle läbinuile lisaks 400 akadeemilist tundi B1‑taseme saavutamiseks. Õppijate andmetest ei ole võimalik eristada ise saabunuid või ümberasustatuid või ümberpaigutamise raames saabunuid.
Kuues küsimus: "Te ei vastanud küsimusele ümberpaigutatud ja ümberasustatud isikute töötamise kohta. Palun teavet, kui paljud ümberpaigutatud ja ümberasustatud isikud töötavad Eestis?"
Siin pean selguse huvides jällegi märkima, et vastus kirjalikule küsimusele jäi põgusaks seetõttu, et tööhõivevaldkond on Sotsiaalministeeriumi haldusalas. Samuti nagu keelekursusel osalemise statistika puhul ei ole võimalik eristada tööhõivega seotud andmetest tavarände raames saabunud isikuid ja neid, kes on ümberpaigutamise või ümberasustamise raames saanud rahvusvahelise kaitse. Võimalik on kajastada vaid kõiki rahvusvahelise kaitse saajaid, kes elavad Eestis. Maksu- ja Tolliameti eelmise aasta 1. oktoobri andmetel töötasid neist täiskohaga 80 täiskasvanut ning ei töötanud 87. Alates 2015. aastast on töötuna arvel olnud 220 rahvusvahelise kaitse saaja sihtrühma kuuluvat inimest, kellest k.a 5. jaanuari seisuga oli arvel 52. 168-st arvelt lahkunud kliendist on hõivesse läinud 102. Teenuseid on kokku kasutanud 146 rahvusvahelise kaitse saajat, sealhulgas on 31 kasutanud spetsiaalselt sihtrühmale mõeldud teenust. Seega on täiskohaga tööhõives üle poole rahvusvahelise kaitse saajatest. Tuletan ka meelde, et teise poole sisse jäävad ka näiteks sellised, kes kasvatavad üksi kolmeaastaseid lapsi, haiguse või trauma tõttu töövõimetud inimesed ja ka osalise tööajaga töötavad inimesed. On muidugi ka neid, kes pikka aega tööd ei leia, sest oskused ei vasta saadaolevale tööpakkumisele või on teised põhjused.
Seitsmes küsimus: "Palun teavet, kui paljud ümberpaigutatud ja ümberasustatud isikud on Eestis saanud kahtlustuse kuriteos, kuriteosüüdistuse või mõistetud süüdi kuriteos? Missuguste kuritegude eest on neid süüdi mõistetud? Kui paljusid on karistatud väärteo eest?" Jällegi viitan ka sellele küsimusele vastates varasematele vastustele, kui olen selgitanud, et me ei saa täna eristada rändekava alusel Eestisse saabunud inimeste statistikat nende omast, kes on tavarände alusel Eestisse jõudnud.
Kui me käsitööd teeme, siis saame osa andmeid kätte. Toon need siinkohal ära. PPA andmetel on rändekava alusel vastu võetud inimestest väärtegusid toime pannud kümme. Tegemist on liiklusrikkumistega. Kuritegusid on toime pannud seitse inimest. Tegemist on varguste ja kehalise väärkohtlemisega. Nii väärtegude kui ka kuritegude toimepanijad on võetud vastutusele.
Pisut konteksti. Alates 2000. aastast on rahvusvahelise kaitse saanud 601 inimesest 63, seahulgas 10 rändekava alusel riiki saabunud inimesest toime pannud väärteo, valdavalt liiklusväärteo ja 29 inimest, sealhulgas seitse rändekava raames tulnut, on toime pannud kuriteo, kas varguse või vägivallateo, sealhulgas pereliikmete suhtes. Toon siinkohal ära ka üldise, PPA andmetel baseeruva statistika kõikide väär- ja kuritegude kohta arupärimisel käsitletaval perioodil. Lihtsalt näitlikustamiseks ütlen, et aastas pannakse keskmiselt Eestis toime 119 000 – 120 000 süütegu. Suurem osa neist, 78% on liiklusalased süüteod ja need omakorda väärteod. Lihtsalt et anda seda konteksti, kui palju on kokku Eestis süütegusid aasta jooksul toime pandud.
Kaheksas küsimus: "Kas juba ülalpool esitatud teadaolevate andmete alusel nõustute, et Euroopa Liidu rändekava ja Euroopa Komisjoni 2017. aasta üleskutse alusel isikute ümberasustamine ja ümberpaigutamine Eestisse on täielikult ebaõnnestunud?" Ja kohe otsa ka üheksas küsimus. "Kui nõustute, et Euroopa Liidu rändekava ja Euroopa Komisjoni 2017. aasta üleskutse alusel isikute ümberasustamine ja ümberpaigutamine Eestisse on täielikult ebaõnnestunud, siis missuguseid samme on Eesti Vabariigi valitsus Euroopa Liidu institutsioonides astunud, et seda olukorda teadvustada ja vältida edaspidi juba ette ebaõnnestunud kavade rakendamist?"
Inimelude päästmist, meie rahvusvahelise kohustuse täitmist ja Euroopa Liidu solidaarsuse näitamist ei saa lugeda ebaõnnestumiseks. Tuginedes eespool esitatud andmetele, ei saa nõustuda, et isikute ümberasustamine ja ümberpaigutamine on täielikult ebaõnnestunud. Eesti on näidanud end konstruktiivse ja solidaarse riigina, kus austatakse Euroopa Liidu õigusakte ja kokkuleppeid. Alati on võimalus asju parandada, suunata rohkem ressursse keeleõppeks, kohanemisprogrammidesse, ennetusse, kuid tuginedes eeltoodud andmetele ei ole me kindlasti halvasti toime tulnud. Oleme väikeriigina head partnerid Euroopa Liidus ja NATO-s ning kui Eesti satub rändesurve alla, saame seetõttu loota Euroopa Liidu ühtsusele ja teiste liikmesriikide abile. Aitäh kuulamast! Vastan küsimustele.