Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame VII istungjärgu 7. töönädala kolmapäevast istungit. Nagu ikka on istungi alguses võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Marko Mihkelson, palun!

14:00 Marko Mihkelson

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Annan Riigikogu väliskomisjoni nimel üle kaks otsuse eelnõu, mis puudutavad meie Riigikogu rahvusvaheliste delegatsioonide koosseisu muutmist. Esimene puudutab Balti Assamblee delegatsiooni koosseisu muutmist, ettepanek on tehtud majanduskomisjoni algatusel, teine puudutab Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni muutmist, ja seal on ettepaneku teinud Keskerakonna fraktsioon. Aitäh!

14:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

14:01 Aivar Kokk

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan Riigikogu Isamaa fraktsiooni nimel üle alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on langetada pliivaba bensiini aktsiisimäär üheks aastaks Euroopa Liidu miinimumtasemele ehk 350 euroni 1000 liitri kohta.

Inflatsioon on kasvanud hüppeliselt. Tarbijahinnad kasvasid Eestis tänavu veebruaris võrreldes möödunud aasta veebruariga 12%. Kütusehindade tõus mõjutab tugevalt inflatsiooni kasvu. Venemaa sõda Ukraina vastu ja sellega kaasnevad sanktsioonid on tõstnud kütusehindasid veelgi. Eelnõu algatamise ajaks on pliivaba bensiini hind Eesti tanklates tõusnud üle 2 euro liitri kohta. Eesti riigil on võimalik bensiini hinna tõusu pidurdada, langetades pliivaba bensiini aktsiisimäära 350 euroni 1000 liitri kohta, mis on Euroopa Liidu miinimummäär. Pakume sellise aktsiisilangetuse välja üheks aastaks, alates käesoleva aasta 1. maist kuni järgmise aasta 1. maini. 2023. aasta talvel saab olukorda uuesti analüüsida ja otsustada, kas seda aktsiisilangetust on vaja pikendada või mitte. Aitäh! 

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

14:03 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Annan Isamaa fraktsiooni nimel üle Riigikogu otsuse "Elektrituru reformi põhimõtete kinnitamine" eelnõu. Läheme uuele katsele ja loodame, et see katse ka õnnestub. Seda mitmes mõttes, esiteks, et see otsus leiab Riigikogu suure saali toetust, ja teiseks loodame, et seda menetletakse kooskõlas meie enda kodukorraseadusega ja põhiseadusega, ning et sellisel kujul, nagu eelmine katse kummaliselt välja kukkus, see enam ei kordu.

Eelnõu sisu on iseenesest ikka enam-vähem samasugune nagu eelmiselgi korral. Nimelt, me soovime, et valitsus kinnitaks elektrituru reformi ajakava. Sisu on see, et elektrimüüjatele oleks uue universaalteenusena sätestatud kohustus pakkuda väiketarbijatele börsivälist elektrienergiapaketti, mille hinnakujundus oleks kooskõlastatud Konkurentsiametiga.

Seletuskirjas on meil ilusasti lahti kirjutatud, et see ei ole ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kohustusega esitada Riigikogule mingisugune eelnõu, vaid see on selgelt sõnum ja kohustus valitsusele töötada kuu aja jooksul välja kava, kuidas oleks võimalik seda ellu viia, ja juba hiljem selgub, kas kava elluviimiseks oleks vaja ka mingisuguseid seadusemuudatusi või mitte. Aitäh!

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Olen neli eelnõu vastu võtnud. Nende eelnõude edasise menetlemise otsustab Riigikogu juhatus Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse alusel.

Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli.

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget.


1. 14:05 Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (472 SE) kolmas lugemine

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Alustame tänase päevakorra menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 472. Käsil on kolmas lugemine, mis tähendab, et fraktsioonidel on võimalik läbirääkimiste käigus sõna võtta. Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Head kolleegid, just oli kohaloleku kontroll. Kas on vaja kutsungit? Ei ole. Siis läheme lõpphääletuse juurde.

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 472. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Seaduseelnõu toetab 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:07 Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (495 SE) kolmas lugemine

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 495 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Ivari Padar, palun!

14:07 Ivari Padar

Igaks juhuks tellin kolm minutit ette.

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaheksa minutit.

14:07 Ivari Padar

Lugupeetud kolleegid! Toidujulgeolek on viimastel aegadel saanud olulisema tähenduse, kui varem sellest kunagi üldse räägitud on. Ukraina sõjaga on põllumajanduspool ja toidujulgeolekupool nagu väga suurde pöörisesse lükatud.

Me teame ju, et Ukraina on maailma suurim teraviljatootja. See tähendab, et sanktsioonide puhul on teraviljateema sedavõrra hell, et isegi üks osa suuri Aasia riike ei julge positsiooni võtta, sest küsimus on võimalikus näljas. Teiselt poolt on nii, kas või Eesti puhul, et Eesti on märkimisväärne söötade importija Ukrainast, märkimisväärne väetiste importija nii Ukrainast, Venemaalt kui ka Valgevenest. Ehk olukord on ääretult pöörane. Selge, et siin tuleb otsida kõiki mõistlikke lahendusi, et pandaks pilt kokku, kuidas toidujulgeolek tagada ja kuidas põllumajandus oleks jätkusuutlik ka keerulistel aegadel.

Selles võtmes on see, et me täna võtame vastu vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja sellega seoses lõpetame ära vaidluse, kuidas põllumajanduskütus oleks kättesaadav põllumeestele, päris tähtis. Hästi palju on praegu vaja selliseid asju, mis on kindlad asjad. Kui üks kindel asi toidujulgeolekus, see on põllumajanduskütus, on kokku lepitud, siis see on väga-väga oluline.

Miks ma seda räägin? Kütusepoliitika on kõige vanem Eesti põllumajanduspoliitika, mis on olnud jätkusuutlik. Põllumajanduskütustega hakati Eestis tegelema juba 1996. aastal ehk 25 aastat tagasi. See on kõige pikem põllumajanduspoliitika, mis on kasutada olnud. See on ju eelkõige poliitika just siseriiklike ressursside abil. Ääretult oluline on see, et me mingid asjad paika paneme, sest ikka on olnud sellist poliitilist tuult, et kuidas selle kütusepoliitikaga on. Ka kolm aastat tagasi, kui tuli uus valitsus ja EKRE sai Laiale tänavale, siis olid ju need tuuled, et totaalselt muudetakse ära kogu see kütusepoliitika. Siis suudeti selgeks teha, et see on väga vale tee.

Nii see on. Mida saab veel ütelda? Loomulikult, vähemalt ajutiselt oleks väga vaja kaalutleda ka põllumajanduskütuse aktsiisi vähendamise otsust, mis tänasel juhul on 100 eurot tonni pealt, ja viia ta Euroopa Liidu absoluutse miinimumi peale, mis minu mäletamist mööda on 20 eurot tonni pealt.

Selge, küll me nendest toidujulgeolekuteemade erinevatest nüanssidest jõuame siin enne kevadet rääkida veel väga palju. Kas või see teema – ma praegu vaatasin koolitoitlustamist –, et koolitoitlustamise puhul on niimoodi, et toiduainete hinnad on kahe kuuga läinud kahekordseks, võib niimoodi ütelda, ja nende summadega, mis on kohalikele omavalitsustele eraldatud koolitoidu jaoks, kuidagi ei tule välja. Teiselt poolt on selge, et ettevõtjad, kes on need hanked võitnud, on olukorras, kus nad ei suuda koolidele [seda teenust] pakkuda, nad on kahjumis. Selge, et siin on ka üks teema, mille nimi on "Üle vaadata riigihangete seadus", et sanktsioonid ei jätkuks ettevõtete puhul, kes mitte nendest tulenevatel põhjustel ei ole suutnud näiteks koolitoitu pakkuda.

Nii et meil on siin kevadel toidujulgeoleku üle kindlasti palju arutelusid. Tänane seadus on väga mõistlik ja seda tuleb toetada. Tänan!

14:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem fraktsioonidel kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 495. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 65, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on eelnõu seadusena vastu võetud.


3. 14:15 Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (490 SE) kolmas lugemine

14:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 490 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Sven Sester, palun!

14:15 Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Paari sõnaga peatuks konkreetsel eelnõul enne kolmandal lugemisel toimuvat lõpphääletust ja peaasjalikult just muudatustel, mis tulid sisse teisel lugemisel, lihtsalt üle korrates mõningaid nüansse.

Esiteks, ma arvan, on hea, et selle eelnõu protsess ka komisjoni poolt vaadatuna on olnud selline, kus tõesti kõik osapooled, kes suuremal, kes vähemal määral on puutumuses selle konkreetse eelnõuga, on olnud nii-öelda parlamendi poolt valituna ka töökoosolekutele kaasatud. Tõesti kõik, alates ERAA‑st, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioonist, kaubakojast kuni Autoettevõtete Liiduni, lisaks veel mitmed-mitmed-mitmed erinevad organisatsioonid. 

Isamaa soovis näha mõningaid muudatusi selles eelnõus võrrelduna sellega, millisena see tuli valitsusest parlamenti. Meil on hea meel nentida, et meie ettepanekuid on kas täielikult või osaliselt arvestatud. Ma käin korra läbi, milliseid muudatusi me Isamaa poolt vaadatuna ette nägime.

Me nägime ette nimelt seda – minnes eelnõu tekstis spetsiifilisemaks –, et kaubaveostel oleks väga selgelt välja toodud veose brutomass. Meie nägemus oli väga konkreetne (Juhataja helistab kella.), et see olekski ainult brutomassi nii-öelda ühikutena välja toodud. Me põhjendasime seda sellega, et üldiselt täismassinõuete rikkumise eest peaks vastutama kauba saatja, mitte vedaja. Kauba saatja teab täpselt, kui palju kaupa ta laadis peale sel hetkel, kui kauba laadimine konkreetsele autole toimus. Vedajal puuduvad selles mõttes võimalused hiljem täpsustada, kui palju on üht või teist kaupa konkreetselt autole peale laaditud.

Kui vaadata rikkumisi, mis Eestis on olnud, siis me paneme tähele, et kõige suurem rikkumiste arv liiklusseaduse järgi on peaasjalikult seotud sellega, et on ületatud teljekoormust. MKM põhimõtteliselt nõustus sellega ja tegi teatavaid muudatusi. Ta ütles, et tõsilugu, brutomass on kõige olulisem, aga jättis oma muudatusettepanekus siiski selle võimaluse, öeldes, et kui tõesti mingil põhjusel brutomassi ei ole võimalik määrata, siis saab seda kogust määrata mingite muude mõõtühikutega. Aga ka eelnõu seletuskirjas ja ka seaduseelnõu enda tekstis on väga selgelt ära öeldud, et veose brutomass on oluline. 

Teine, mida Isamaa fraktsioon ette nägi, mille MKM täies ulatuses heaks kiitis ja mida ka turuosalised nägid, et võiks juurde lisada, on see, et elektroonilistes veodokumentides oleks vedajate puhul konkreetse auto juures ära markeeritud mingi inimene, kes seal autos istub: selle autojuhi andmed, isikukood ja muud temaga seonduvad andmed, ees‑ ja perekonnanimi jne.

14:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Sester, ma korraks vabandan! Head kolleegid, sumin on läinud jälle hirmus suureks.

14:19 Sven Sester

Ma püüan rääkida kõvema häälega.

14:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma saan aru, et härra Sesteril on tugev hääl ja meil on siin mikrofon, aga ma kujutan ette, et meie külalised rõdul ei kuule üldse mitte midagi. (Hääl saalist.) Jah, ma saan aru, et Jürgen ei saa kellegagi omavahel rääkida, kui härra Sester siin ees räägib, aga selleks ongi võimalus teil välja minna ja Sester saab siin edasi rääkida. Palun austame ettekandjat. Aitäh! 

14:19 Sven Sester

Jürgen Ligi ei läinud välja, nagu ma näen, aga seda enam ma püüan fokuseerida oma kõne lõpuosa sellele, et tõsilugu, meie nägemus oli selles, et lisada autojuhi võimalikud andmed, isikukood, ees‑ ja perekonnanimi, veosedokumentidele, mis annaks suurema läbipaistvuse. Seda ei olnud tegelikult eelnõus sel hetkel sees, kui see valitsusest parlamenti tuli.

Tuleb nentida, et need muudatused on nüüd sisse viidud. Isamaa poolt ma nendin, et nüüd on see eelnõu kindlasti palju parem, kui ta oli sel hetkel, kui ta valitsusest tuli. Isamaa on valmis seda eelnõu täna toetama. Aitäh! 

14:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 490. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 60, vastu 17 ja erapooletuid 0, on eelnõu seadusena vastu võetud.


4. 14:23 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (515 OE) esimene lugemine

14:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 515 esimene lugemine. Palun ettekandeks siia Riigikogu liikme Indrek Saare.

14:23 Indrek Saar

Tervist, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Nagu Agu Sihvka pean ma selleks, et kõik ära rääkida, alustama algusest ja meelde tuletama, millest see otsuse eelnõu räägib, sest esitati see otsuse eelnõu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt Riigikogule 17. jaanuaril. See puudutab kõike seda, mis on juhtunud energiahindadega, ja on mõeldud selle jaoks, et [hinnatõusu] leevendada niimoodi, et anda tarbijatele kindlus, et äkilised hinnahüpped, mille puhul me oleme näinud kõigi aegade rekordeid, ei võtaks ära nende võimet tulla igapäevaselt toime ega tekitaks tunnet, et nad on oma hädades üksi.

Meie ettepanek valitsusele nende meetmete väljatöötamiseks lähtub arusaamast, et meetmed peaksid olema mitte ainult efektiivsed, vaid need peaksid olema ka inimestele mõistetavad. Kui me vaatame seda, mida valitsus siiamaani on teinud, siis 22. veebruari seisuga kehtis meil kaheksa erinevat energiahinnatõusu leevendamise meedet, mis olid seadustatud, ja need kaheksa meedet sisaldasid kõik väga erinevaid kriteeriume. Ehk segadus missugune. Ja suurem osa neist kehtivad eri aegadel. Nii et kaheksa erinevat meedet, mille sees on palju erinevaid kriteeriume, tarbijaid koheldakse põhjendamatult ebavõrdsetel alustel. Lisaks tehakse seda kõike veel erinevates ajavahemikes. Nendest [meetmetest] esimene hakkas kehtima septembris ja kehtib märtsini, teine kehtib oktoobrist märtsini, kolmas detsembrist märtsini, neljas jaanuarist märtsini ja viimased veebruarist märtsini. Kuna tegemist on kõikide puhul ka erinevate hinnakriteeriumidega ja erinevate lähtealustega, siis on segadus täielik. Mul on tunne, et neid inimesi, kes päriselt aru saaksid, mis asjad mis asjade kohta kehtivad ja mida on inimesel õigus taotleda või mille kohta on tal õigus eeldada, et riik seda kompenseerib, vist Eestis ei pruugi leiduda. See asi on aetud nii segaseks kui vähegi võimalik.

Sel hetkel, kui meie tegime oma ettepaneku, mida me ise nimetasime Põhjatäheks, tulenevalt sellest, et see on inspireeritud Norra meetmest, mida Eesti ühiskonnas on korduvalt energiahinnatõusu kontekstis teemana tõstatatud, oli olukord, kus valitsus oli kehtestanud meetme, mida nimetati elektri‑, gaasi‑ ja kaugküttearvete hüvitamiseks kuni keskmise sissetulekuga peredele (mediaansissetuleku tasemeni), ja selleks oli ette nähtud 79,1 miljonit eurot. Me mäletame, et see kehtis valikuliselt ja eeldas seda, et inimesed pidid minema tihtipeale väga rohkete paberite alusel tõestama kohalikule omavalitsusele, et neil on õigus oma energiakulutuste hüvitamiseks toetust taotleda.

Segadus oli tol korral väga suur, segadus jätkub, ja paljud inimesed on öelnud, et see on nende jaoks alandav, liiga bürokraatiamahukas ja nad ei kavatsegi kunagi seda [taotleda]. Elu on näidanud, et täpselt nii see on läinud. Kui esialgu valitsus prognoosis, et energiatoetust võiks saada ligi 380 000 leibkonda ehk üle 800 000 inimese, ja broneeris selle jaoks 79 miljonit eurot, millest circa 10% kulus bürokraatia rakendamiseks, siis 1. märtsi seisuga olid linnad ja vallad teinud väljamakseid 52 000 taotlejale ja lisaks oli esitatud veel 21 000 hüvitisetaotlust. Reaalselt oli raha välja makstud 7,6 miljonit eurot, mis on väiksem summa kogu pakist kui see, mida valitsus nägi ette uue bürokraatia ülesehitamiseks. See omakorda näitab, kuivõrd läbimõtlematu, naeruväärne ja eluvõõras oli tegelikult valitsuse sellisel kujul rakendatud meede.

Meie ettepanek ütleb, et inimesed ei peaks minema taotlema, vaid selleks, et sel hetkel, kui energiakulud teevad selliseid hüppeid, ei jääks inimesed oma elektri‑, gaasi‑ ja kaugküttearvete maksmisel hätta, peaks riik automaatselt nende arvete ebamõistlikult kõrge osa kinni maksma. Me võtsime aluseks eelmise aasta sama aja keskmised näidud nii elektri‑ kui ka gaasihindade puhul, mis on omavahel võrreldavad, nii et nad on üksteise ekvivalendid.

Mõned päevad hiljem, pärast seda, kui meie olime oma otsuse eelnõu esitanud, jõudis valitsus pärast tuliseid vaidlusi, mille jooksul anti välja erinevaid lubadusi ja signaale ja tekitati ühiskonnas veel rohkem segadust, oma versioonini. Nad tõesti võtsid sellest meie otsuse ettepanekust ühe tüki, enam-vähem selle tüki, mis puudutab gaasikulutuste kompenseerimist. Nad kehtestasid nimelt selle, et gaasiarvete hinnapiir kodutarbijatele oleks 6,5 senti kilovatt-tunni kohta ja kompenseeritakse kuni tarbimiseni 2,75 megavatt-tundi kuus. See on täiesti abiks nendele inimestele, kes gaasiga kütavad. Aga seal kõrval nende inimeste jaoks, kes elektriga kütavad, keda on kordades ja kordades rohkem kui gaasiga kütvaid inimesi, tehti hoopis teiste kriteeriumidega meede, kus hinnapiir algab kaks korda kõrgemalt ehk 12 sendist kilovatt-tunni kohta ja seda tarbimise puhul, mis ainult kuni 650 kilovatt-tundi kuus ehk neli korda madalam kui gaasi puhul. Kui me korrutame kahe neljaga, siis me saame, justkui nende inimeste mure, kes kütavad elektriga, oleks riigi arvates kaheksa korda väiksem ja nende peale peaks kulutama kaheksa korda vähem ressurssi, et kompenseerida nende  arveid või tulla neile appi. Täiesti arusaamatu! Mitte ühtegi adekvaatset põhjendust ei ole siiamaani kostnud. Riik peaks ometi suutma oma otsuseid põhjendada. Ma saan aru, et mingitel juhtudel nii-öelda diskrimineeritakse positiivselt või minnakse appi sinna, kus vajadus on kõige suurem. Aga antud kontekstis ei ole ma kuulnud ühtegi sisulist põhjendust, miks nii tehakse. Sellest sünnivad omakorda kuulujutud ja kahtlused, mis panevad riigi selle otsuse väga kummalisse valgusesse.

Meie otsuse eelnõu teeb ettepaneku käsitleda inimesi võrdselt, sõltumata sellest, milline on see energiakandja, mis aitab nende tuba soojaks kütta. Seega, meie otsuse eelnõu ütleb, et tuleb kompenseerida kõigile tarbijatele 80% nii elektri kui ka maagaasi puhul hinnaosast, mis on suurem kui 0,06 eurot ehk 6 senti kilovatt-tunni kohta – see on ilma käibemaksuta number –, ja kuni kolme megavati ehk 3000 kilovatt-tunni ulatuses kuus. See suurusjärk on sama, mis valitsus on kehtestanud gaasiga kütvatele inimestele. Ma väga loodan, et te seda ettepanekut toetate ja me lõpetame selle jabura olukorra ära.

Lisaks me lõpetame ära olukorra, kus kõik need meetmed hakkavad kehtima eri ajal. Näiteks nende suhtes, kes saavad oma sooja kaugküttest – paljudel juhtudel on kaugküttehinnad mitmekordistunud, eriti nendes piirkondades, kus kaugkütteteenuse osutaja kasutab kütmiseks maagaasi –, hakkas see meede kehtima kuu aega hiljem. Vaadates, mis olukorras me Euroopas oleme, mis puudutab maagaasi ja erinevaid kütteallikaid, ei ole mingit põhjust arvata, et selle aasta jooksul tekiks stabiliseerumine ja hinnad jõuaksid aastatagusele tasemele. Võtame näiteks märtsikuu keskmise. Eelmise aasta märtsikuus oli elektri hind neli korda madalam kui praegu märtsikuu keskmine. Samamoodi on gaasihindadega, on täiesti prognoosimatu, kuhu tänane julgeolekuolukord meid viib.

Me teame, et riigina ja ühiskonnana on see paraku hind, mida me peame selle sõja eest maksma. Aga teeme seda niimoodi, et meie inimesed ei jää oma kodu kütmisega hätta, et meie inimesed ei pea istuma külmas majas, sest nad personaalselt ei saa nende arvetega hakkama. Läheme siis koos, kogukonnana, ühiskonnana appi neile, kellele nende kõrgete energiahindade talumine üle võimete käib.

Sellepärast on mul jätkuvalt teile üleskutse, et te lahkesti toetaksite sotsiaaldemokraatide ettepandud Riigikogu otsust ettepaneku tegemiseks Vabariigi Valitsusele, et selleks aastaks kehtestataks võrdsetel alustel kõigile inimestele, kes saavad oma toa soojaks kas elektrist, gaasist või kaugkütte kaudu, toetusmehhanism, millest on võimalik aru saada ja mis kohtleb inimesi võrdselt, eelistamata arusaamatutel asjaoludel üht energiaallikat teisele.

Mõelgem ka selle peale, et kui me praegu kutsume üles nii oma riigi tasemel kui ka laiemalt neid riike, kes on eriti suures sõltuvuses Vene gaasist, et otsime esimesel võimalusel sellele alternatiivid, siis millegipärast meie valitsuse ettepanek ja meie Riigikogu ärakoputatud asjad lähevad pigem leevendusi pakkuma just selle kütteallika puhul, millest me tahame vabaneda. See ju soodustab seda – tarbijana me saame kõik sellest aru –, et saab probleemi [lahendamist] edasi lükata, sest see probleem ei ole nii valus.

Läheme siis ikkagi võrdselt appi, sõltumata sellest, kas inimene on saatuse tahtel teinud valiku, mis põhineb suuresti Vene gaasil, või on teinud valiku, mis põhineb Põhjamaade elektriturult ostetud elektril, ja sõltumata sellest, kas see gaas või elekter jookseb otse inimese majja või tuleb toasoe talle kaugkütteteenuse pakkuja kaudu. Nii et loodan lahkesti teie toetust ja hea meelega vastan teie küsimustele.

14:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Nendega alustab Kalvi Kõva. Palun!

14:36 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea Indrek! Aitamaks just koalitsioonisaadikuid, kes praegu siin saalis istuvad, kabinetis kuulavad ja õue vaatavad, et oi, päike paistab ja akna juures on juba päris soe, ja võib-olla veel sirvivad oma veebruarikuu küttearvet või elektriarvet, mis ei olnud ju teab mis suur, ja arvavad, et noh, miks praegu sellega tegeleda, küllap on terve suvi aega atra seada ja vaatame, mis sügisel saab, kui tulevad küttearved: mis sa neile saadikutele ütleksid, miks täna seda meie ettepanekut peaks toetama ja miks sellega ei saa oodata sügiseni ega oodata uut kütteperioodi?

14:37 Indrek Saar

Jaa, kui me neid küttearveid vaatame, siis on väga suhteline, millega võrreldes veebruari arve ei olnud teab mis suur. Kui sa võrdled seda detsembrikuu küttearvega, kui elektri börsihind oli koos käibemaksuga keskmiselt 24 senti kilovatt‑tunni eest, siis tõepoolest tuli veebruari keskmine alla, 12 ja koma millegagi sendi peale kilovatt‑tunni eest ehk oli kaks korda madalam, kui see oli detsembris. Ometigi oli see üle kahe korra kõrgem, kui see oli aasta tagasi veebruarikuus. Nii et tegelikkuses on inimeste jaoks küttearved kõvasti tõusnud, ma arvan, subjektiivselt võttes. Võrgutasud kindlasti arveid mingite protsentide võrra vähendasid, kuigi need protsendid jäävad pigem 5–7% piiresse ja kui elektriarve on kahekordne, siis abi on sellise protsendi puhul minimaalne.

Aga lisaks sellele, et kuna detsembri arved olid nii suured ja veebruaris juba kaks korda väiksemad ja tundus, et on hästi, kuigi nad ikka olid kaks korda kõrgemad, kui oleks arvanud oma kodu eelarvet tehes aasta tagasi, ma arvan, et keskmine temperatuur Eesti kodudes selle aasta veebruaris – see on mu subjektiivne hinnang selle põhjal, mida ma inimeste käest kuulnud olen ja mida ma näinud olen – oli kindlasti oluliselt madalam, kui see oli aasta tagasi. Jah, niikaua, kuni see ei hakka inimeste tervise peale, ja niikaua, kuni selle pärast ei jää lastel kodutööd tegemata või neid ei tehta puudulikult, niikaua loomulikult on see ju globaalses kliimakontekstis isegi väga hea, kui me oma tarbimisharjumused üle vaatame. Aga häda on selles, et kui meie küttearved mitmekordistuvad ja see sööb ära perekonna terve kuu eelarve, siis on tagasilöögid väga rängad, sest selle jaoks, et oma küttearved ära maksta, tuleb kuskilt kokku hoida. See kokkuhoid tuleb kas kõhu arvel, hobide arvel või laste hariduse arvel, sest ka haridusega on seotud kulud, huvihariduses ja nii edasi, või veel mingi kolmanda‑neljanda hädavajaliku asja arvel, mida me peame 21. sajandil elementaarseks. Me ei peaks inimesi selliste valikute ette panema.

14:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

14:40 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu meelest sirget teed pidi eesmärgi suunas liikumine tundub igati mõistlikum, kiirem ja inimestele arusaadavam kui mingisuguste haakide tegemine. Niisamuti, kui me ütleme, et haridus on prioriteet, aga eelarves esimese asjana kärbitakse huviharidust, nüüdses julgeolekuolukorras, kus me räägime, et tõepoolest tuleb Vene gaasi [kasutamisest loobuda], ja ka Lääne-Euroopa riigid, kelle jaoks selle otsuse tegemine on palju keerulisem, seda teevad, me juurutame toetusskeemi, et tõesti kaheksa korda heldemalt hüvitatakse gaasitarbijatele kõrgemaid energiahindu. Kas praeguses julgeolekuolukorras ei oleks hädavajalik ka igasugused hüvitamisskeemid ja energiatõhususe suurendamise asjad selles valguses üle vaadata?

14:41 Indrek Saar

Kindlasti. Kui me lõpuks räägime laiapindsest riigikaitsest või elanikkonna valmisolekust kriisiga toime tulla, siis seal on väga palju komponente. Üks nendest komponentidest on kindlasti sõjaline. Selles suhtes on ühiskonnas valitsenud üsna lai konsensus, eriti viimastel aegadel. Aga me peame selle kõrval nägema ka seda – seda on ka Kaitseväe juhataja härra Herem minu arust korduvalt öelnud –, et kui on arutletud selle üle, kui palju peaks kaitsekuludesse juurde panema, siis peab alati küsima, mis need muud kulutused on, mis selle tõttu tegemata jäävad. Kui see tuleb hariduse või laste arvel või viiakse inimesed seisu, kus nad on sunnitud tegema meeleheitlikke otsuseid, siis selle hind laiapindse riigikaitse jaoks võib olla äraspidine.

Me peame aru saama, et me ei tohi ühiskonnas tekitada täiendavat hirmu selle ees, kuidas kõige sellega hakkama saada. Kuni sinnamaani välja, et kui me ise kutsume üles, et kogu Euroopa Liit, kõik meie liitlased võimalikult kiiresti loobuks Vene gaasist, siis see tähendab paraku täiendavaid kulusid, ja kui riik ei lähe appi, siis osa inimesi jääb nii-öelda hammasrataste vahele, sest neil ei ole seda tugevusvaru, neil ei ole seda puhvrit sissetulekute ja säästude kujul, et nad suudaksid sellel perioodil lõpuks hakkama saada.

Kohe järgmine küsimus on, miks me peame nii kõrget hinda maksma. Me ei taha ju seda olukorda. Selle jaoks ongi ju riik ja ühiskond, et me võtaksime need nurgad ühiselt maha lihvida, et meil oleks maksimaalne ühine arusaam sellest, et perspektiivis meie jaoks, selle jaoks, et me saaksime oma asju ajada siin Eestimaa pinnal nii, nagu me tahame, selles vaimus, mida me oleme oma põhiseaduses deklareerinud, tuleb hetkel hoida väga kokku ja aidata neid, kellel on kõige raskem. Antud juhul on väga paljudel nendel inimestel, kes kütavad oma kodu elektriga, väga-väga keeruline.

14:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun! 

14:43 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Üle pika aja sümpaatne eelnõu, aga kardan, et see maandub praeguste valitsejate tõttu prügikasti. Meie oleme küll selle poolt, et see sinna ei läheks. Aga küsimus on selle kohta, mis siin on öeldud, et ilma bürokraatiata ja inimesi alandamata. See kordub siin. Miks selle esimese kompenseerimise puhul, Jaak Aabi [variandi] puhul tehti see süsteem nii bürokraatlik ja inimesi alandav? Järgmise lainega saadi hakkama palju paremini, inimesi mitte alandades. Miks esimene oli selline?

14:44 Indrek Saar

No ma tõesti ei tea. Me ju olime sunnitud jälgima neid valitsuse pidevaid avalikke kaklusi sellel teemal, mida nad teevad ja mida nad ei tee. Anti hulk lubadusi, millest mõned mingil kujul realiseerusid.

Ka see meie otsuse eelnõu ongi ju ettepanek teha asju palju lihtsamalt, õiglasemalt ja inimeste väärikust vähem riivavalt. See ongi ju tegelikult alternatiiv sellele, et sa solgutad inimesi bürokraatiaga ja kulutad sellele väga suure osa sellest rahast, mida sa saaksid tegelikult inimeste energiaarvete kompenseerimiseks panna.

Kui tulla tagasi selle juurde, millele ma varem viitasin, siis selle niinimetatud abimeetme puhul oli 1. märtsi seisuga välja makstud neid toetusi 7,2 miljoni eest, aga 7,2 miljonit on väiksem number kui kogu selle meetme rakendamiseks ettenähtud täiendav kulu puhtalt bürokraatiaaparaadi jaoks. See näitab kujukalt, kuivõrd jabur ja bürokraatlik oli tegelikult see meede, mis esimese hooga niinimetatud Jaak Aabi meetmena valitsuse poolt lansseeriti.

Tuletan meelde, et nad väitsid, et sealt saab abi kuni 380 000 leibkonda. 1. märtsiks oli taotlusi esitatud 72 000, välja oli makstud 52 000‑le. See näitab, et neid inimesi, kes reaalselt seda raha küsima lähevad või näevad mõtet üldse seda raha küsima minna või vastavad nendele kriteeriumidele, mis on valitsusel ette pandud, on kordades vähem kui see, mida prognoositi.

14:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun! 

14:46 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Ma vaatan, et tarbijatena käsitlete te siin selles eelnõus eraisikuid, inimesi. Minu küsimus ongi selle kohta. Energia kõrge hind tegelikult ju kägistab ka meie ettevõtlussektorit ja see on toonud kaasa tohutu inflatsiooni, mis üha enam süveneb. Miks te jäite nagu poolele teele, et toetatakse ainult inimesi, aga mitte meie ettevõtlust ja majandust?

14:47 Indrek Saar

Aitäh! Väga hea küsimus. Kui seda sõnastust vaadata, siis on näha, et me räägime tarbijatest, me ei räägi, et need on eraisikutest tarbijad. Ehk tegelikult kõik need meetmed kehtivad ka ettevõtjate suhtes, kes ühte või teist võrguteenust, elektrit või gaasi tarbivad, kellel on nii-öelda liitumispunkt. Aga loomulikult, me [ei räägi] energiamahukatest tootmistest. Need mahud, millest me siin räägime, kuni kolm megavatt-tundi kuus, on kas kodumajapidamise puhul või mikroettevõtte puhul, mingi sellise ettevõtte puhul, mille tootmine ei kuluta iseenesest väga palju energiat, tuleb tuba soojaks kütta ja ära valgustada, aga tootmisesse ei panda oluliselt elektrit või gaasi. Nendele on ta abiks.

Asi, mis on sees punktis 1.1, on see, et vabastada kõik tarbijad käesolevaks aastaks taastuvenergia tasust. See ka juba olulisel määral aitab energiamahukaid ettevõtteid. Aga jah, energiamahukatele ettevõtetele tuleb paratamatult niikuinii disainida nii-öelda rätsepaülikonda, kuidas neile appi minna, samal ajal mitte jälle soodustades järjest suuremat tarbimist, sest lõppkokkuvõttes energiasääst ja säästlikud lahendused on asi, mille suunas me peame liikuma. Seda häirekella on viimastel aegadel eriti kõvasti löödud, et miks me peame seda tegema. Lisaks sellele on muidugi selles tohutus segaduste paketis, mille valitsus on kehtestanud viimasel ajal, näiteks elektri võrgutasu teise 50% hüvitamine just nimelt äritarbijatele eraldi ette nähtud. Seda eratarbijatele ei hüvitata, äritarbijatele hüvitatakse. Sellised need hüvitised on.

Aga kindlasti, ega me ei pretendeeri oma otsuse eelnõuga sellele, et seda peab ilmtingimata sada protsenti sellisena rakendama, nagu see 17. jaanuaril esitatud oli. Praegu muutuvad olud väga kiiresti, iga päev saame mingeid uusi teadmisi juurde. Kindlasti võiks mõelda ka sellele, mida äritarbijate heaks on veel võimalik teha. Aga jällegi, oluline on see, et reeglid oleksid sellised, et nendest oleks võimalik aru saada. Nagu ma ütlesin, kaheksa meedet ja praktiliselt kõik erinevate kriteeriumide alusel, osa neist veel tohutu bürokraatiaga, kui sa pead tõestama, et sa ei ole kaamel, ja minema, käsi pikal, paluma – see kindlasti ei ole mõistlik viis oma kodanikele, ka neile kodanikele, kes tegelevad ettevõtlusega, appi minna.

14:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

14:50 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Tõepoolest, me elame ajal, kui täna esitatud eelnõust saab homme ebaküps, selles mõttes, et ta vajab tihtilugu täiendamist, kuna maailm muutub nii kiiresti. Mu küsimus teile tuleb sellest valdkonnast, et tihti tuleb selliste eelnõude või otsuste peale koalitsioonilt vastus, et ärge murdke lahtisest uksest sisse, see kõik on meil juba plaanis, eks ole, me ühtlustame ja nüüd see analüüs on tehtud ja liigume edasi. See on üks versioon. Teine versioon on see, et öeldakse, et kannatage ära, et see ongi vabaduse hind. Kuidas teile tundub, mis see koalitsiooni vaade sisuliselt võiks olla selle otsuse eelnõu kontekstis? Kas mõlemad korraga või üks nendest lahendustest või mitte kumbki?

14:51 Indrek Saar

Jaa, see sinu küsimus oli esitatud optimistlikust vaatenurgast lähtuvalt. Paraku, mina ei ole kuulnud, et valitsusel oleks mingit tõsist plaani seda, maakeeli öeldes, läbu korda teha. Kui sa viitasid sellele, et vabadusel ongi kallis hind, siis jah, on küll. Aga me võiksime seda hinda võrdselt maksta. Antud juhul on valitsus otsustanud, et need, kes kütavad oma kodu elektriga, peavad millegipärast selle vabaduse eest maksma kaheksa korda rohkem kui need, kes kütavad oma kodu gaasiga. Ma ei ole siiamaani saanud ühtegi adekvaatset vastust sellesama viidatud valitsuse poolt. Ma väga ootan, et keegi ükspäev tegelikult astuks diskussiooni ja selgitaks mitte ainult mulle, vaid kogu ühiskonnale, miks selline vahetegemine on ette võetud. See on diskrimineeriv, see on ebavõrdne kohtlemine ja see tekitab täiendavaid pingeid, mida, ma arvan, tänasel päeval ei ole üldse kohe mitte mõistlik tekitada.

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

14:52 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on selle eelnõu kohta pärast ka teine küsimus, aga ma küsin hoopis sedapidi. Eile oli Isamaa Erakonnal väga hea ettepanek, aga teie erakonna liige Jevgeni mustas selle täiesti ära. Ta vaene inimene ei olnud aru saanud, et hinnakujundusel lähtutakse elektrienergia tootmise kuludest ning kapitali tootlusest vastavalt Konkurentsiameti kehtestatud reeglitele ja hinnale. Miks eile sotsid ei toetanud Isamaa elektrituru reformi, aga täna tulevad natukene samas stiilis eelnõuga ja ütlevad, et see on väga hea eelnõu? Kas teil on kogu aeg nagu see, et ühel päeval on üks arusaam ja teisel päeval teine? Või nagu ma rahanduskomisjonis olen aru saanud, et sotsidel oli viimane kord käsk antud, et kõigele, mis teised ütlevad, vastu olla ja ainult enda eelnõusid kaitsta? Kas ma olen millestki valesti aru saanud?

14:53 Indrek Saar

Jaa, lugupeetud kolleeg, sa oled valesti aru saanud.

14:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kokk, selline lugu, et ei, te ei saa küsida, ärge prille ette pange. Küsimus on selles või õigemini selgitus teile, et OE puhul, nii nagu eile teie eelnõu puhul nii ka sotside eelnõu puhul, on Riigikogu liikmel üks küsimus ettekandjale. Järgmise küsimuse saate küsida komisjoni esindajalt. Aga härra Sester saab küll küsida.

14:54 Sven Sester

Aitäh! Ma jätkan selle eelmise küsimusega. Kuigi kolleeg Aivar Kokk lõpetas küsimuse kas-sõnaga ja see andis võimaluse vastata vist kolme sõnaga, aga sellele "kas" eelnes pikem sissejuhatus ja sissejuhatus oli seotud teie eilse sõnavõtuga. Siit tulenevalt ka minu küsimus, mis ei ole kas-küsimus. Küsimus on selles, kas te näete, et eelnõuga, mis eile laual oli, ei saa aidata kaasa, et inimestel elektri hind alaneks. Palun vastake sellele.

14:54 Indrek Saar

Aitäh küsimuse eest! Ma toetan seda, mida Jevgeni Ossinovski eile selle eelnõu kohta selgituseks ütles. Nii et selles mõttes on mul väga raske midagi lisada. Ma arvan, et need ettepanekud, mis ütlevad, et me võiksime justkui Eestis saada iseseisvalt hakkama või kehtestada reegleid, mis tegelikult viivad meid ühtselt energiaturult välja, ei ole kunagi teostatavad. Ma ei saa kuidagi öelda, et sotsiaaldemokraadid võiksid selliste algatustega kaasa minna. (Hääled saalis.)  

14:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Kui see sumin nüüd natukene vaiksemaks jääb, siis saab Heiki Hepner ka küsida. Palun!

14:55 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla te siiski vastaksite Aivar Koka küsimusele ja räägiksite sellest konkreetsest eelnõust, millele ta tähelepanu juhtis?

14:56 Indrek Saar

Tänan küsimast! Ma arvan, et see eilne diskussioon Riigikogu saalis oli kindlasti piisav selleks, et aru saada, mis on sotsiaaldemokraatide seisukoht. Me oleme teinud otsuse eelnõu, millele ma palun teie toetust, hoolimata sellest, mida me arvame kolmandast, neljandast või viiendast asjast maailmas. On asju, milles sotsiaaldemokraatidel opositsioonis on Isamaa fraktsiooniga sarnased seisukohad, ja on asju, kus need [seisukohad] on risti vastupidised ja mille puhul me ilmselt ei hakka mitte kunagi ühte sammu käima. Ma ei tahaks kuidagi hakata teiega sellel teemal vaidlema. Ma aktsepteerin, et teil on teistsugused nägemused asjadest. Ma ei arva, et see oleks kuidagi teile keelatud. Sotsiaaldemokraadid teevad oma valikud vastavalt oma äranägemisele, et mis on ühiskonna jaoks kõige loogilisem, selgem ja efektiivsem viis tarbijatele väga kiire hinnatõusu raames energiatoetustega appi minna.

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd on aeg majanduskomisjoni ettekandeks, mille teeb Mihhail Korb. Palun!

14:57 Mihhail Korb

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Austatud eelnõu üleandjad! Proovin lühidalt teha ülevaate sellest, mis toimus komisjonis 21. veebruaril aastal 2022.

See oli kolmas eelnõu, mis käsitles suht sarnast situatsiooni. Seda nimetatakse energiakriisiks, mis on sellel talvel juhtunud. Kriis ei ole läinud loomulikult nii suureks, et midagi juhtuks drastiliselt ja paratamatult, aga paraku hinnad, mida me nägime oma arvetel kõik, nii elanikud, eratarbijad kui ka ettevõtjad, olid päris kõrged.

Kõik erakonnad pakkusid oma nägemuse sellest, kuidas olukorda parandada. Nii tegid ka antud eelnõu esitajad, kes esitasid oma nägemuse. Antud nägemus oli komisjonis arutelul, diskussioon oli päris suur ja tuline. Loomulikult, eelnõu tutvustasid kohapeal eelnõu [algatajad], edasi suuremas osas rääkisid oma nägemusest ametnikud. Kuna eelnõu puudutab rohkem sotsiaalmeetmete rakendamist, siis räägiti nendest meetmetest, mis tol hetkel olid rakendatud, ja sellest, missugused tulemused saavutatakse nende meetmetega, mida rakendatakse tulevikus. Räägiti seaduseelnõudest, mis on plaanis vastu võtta ja mis teevad turul toimetamise palju mugavamaks. Räägiti CO2‑ga kauplemise süsteemist, anti ülevaade sellest, kui palju võeti välja toetusi ja kui palju plaanitakse veel toetusi välja võtta. Lõppkokkuvõttes küsiti erinevat informatsiooni. Arutati loomulikult selle üle, missugused on nende meetmete tulemused, kas rakendatud meetmete tulemused on piisavad või ei ole piisavad ja mida oleks vaja veel teha. Lõpuks tehti ettepanekud võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. märtsil ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. 

14:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun! 

15:00 Aivar Kokk

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Kui vaadata seda ettepanekut Vabariigi Valitsusele, siis siin on näha sama viga, mis on ka valitsusel ühes seaduses tehtud. Kompenseeritakse ühelt poolt teatud koguse elektri ja teiselt poolt mingi koguse gaasi kasutamist, aga ei ole arvestatud sellega, et neid asju võiks omavahel liita. Mõnel kodutarbijal on elektrikulu väga väike, aga ta kasutab gaasi oma kodu soojaks tegemiseks ja ka köögis. Keegi teine on puhtalt elektritarbimise peal, gaasi üldse ei kasuta.

Kas oli komisjonis sellist arutelu, et kui sellise eelnõuga või ettepanekuga tulla, et siis võiks inimene ise otsustada, kui palju ta kasutab üht või teist, aga kompleksselt võiks olla see kulu kokku võetud, kui palju ta võib kasutada? Kas oli sellist arutelu või seda ei märgatud, kuigi me oleme sellele mitmel korral tähelepanu juhtinud?

15:01 Mihhail Korb

Hea küsija, tänan teid! Sellist arutelu ei olnud, kuigi ettepanek või mõte, mis te praegu välja käite, on minu hinnangul väga mõistlik.

15:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

15:01 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Küsin sama küsimuse mis Indrek Saarelt. Sina, Miša, tead paremini, miks Jaak Aab selle esimese, bürokraatlikkusest nõretava ja alandava skeemiga algul välja tuli, selle esimese jaotusega. Hiljem muutus asi normaalsemaks. Miks algul selline tehti?

15:01 Mihhail Korb

Ma ei oska konkreetset põhjust välja tuua, miks selline skeem sai valitud, aga ma eeldan, et olukord oli uus ja reageerida oli vaja kiiresti. Te ise teate, et koalitsioonivalitsus on kokkuleppevalitsus. Kokku lepiti sellises asjas ja arutati seda asja. Selles olukorras oli vaja kiiresti reageerida. Ilmselt mõeldi pärast natukene järele, asju sätiti ja tehti neid paremaks. Taheti nagu paremini ja kiiresti reageerida. Aga hinnang, kas oli see halb või bürokraatlik – no mina ei annaks seda hinnangut. Jah, see oli esimene ettepanek, siis see muudeti teiseks ettepanekuks. Ma arvan, et töö käigus asju parandati, ja kui tõesti see muutus mugavamaks ja paremaks, siis selle üle saab ainult rõõmu tunda.

15:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

15:02 Indrek Saar

Aitäh! Hea ettekandja! Kas sa nendest komisjoni aruteludest – mina viibisin seal ettekandjana ja võib-olla oli asju, mida ma ei saanudki tähele panna – võiksid välja tuua, mis oli see argument tänase valitsuse lahenduse poolt, et elektriga kodu kütvaid ja gaasiga kodu kütvaid inimesi aidatakse täiesti ebavõrdsel moel, see vahe on circa kaheksakordne ehk elektriga kodu kütvate inimestele minnakse kaheksa korda väiksemas mahus appi? Mis see peamine argument on, miks seda tehakse?

15:03 Mihhail Korb

Ma ei mäleta, et komisjonis nende arutelude juures oleks konkreetselt selline probleemipüstitus või küsimusepüstitus olnud. Seda täpselt sellisel kujul kindlasti ei olnud. Aga ilmselt on minu eeldus, et kuna asju tehti erinevalt, erineval moel, asju tehti paralleelselt, ei käsitletud neid ühe komplektina ja ei vaadatud selle nurga alt, kas see tõesti võiks olla kompensatsioon, mis on seotud elektri ja gaasiga koos, vaid asju vaadati eraldi, siis lõplik otsus selliseks kujuneski. Ma arvan, et seal ei ole mingit erilist põhjust peale selle, et asju käsitleti eraldi ja erineval ajal võeti need otsused vastu või lepiti kokku, missugune see kompenseerimismehhanism on.

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

15:04 Andres Metsoja

Aitäh! Hea ettekandja! See energiakandjate kompenseerimine ja võrdne kohtlemine on selline huvitav konstruktsioon. Ma jätkan küsimusega selle kohta, kas komisjonis kuidagi seda puudutati või milline see arusaam on. Näiteks on meil erimärgistatud mootorikütus, on diisli aktsiisimäär, on bensiini aktsiisimäär. Kas nagu eraldi teemana olid laual kõik need energiakandjate liigid, kui me midagi kompenseerime või midagi tasandame selles keerulises olukorras, kus me oleme, ehk üha süvenevas energiakandjate kriisis? Kas see oli mingil moel laual või kas komisjonis seda teemat mingi nurga alt käsitleti?

15:05 Mihhail Korb

Jah, hea küsija, ma arvan, õigemini ei arva, vaid ma ütlen veel kord, et komisjonis sellist arutelu ei olnud. Komisjonis oli arutelu ikkagi juba tükk aega tagasi ja selleks ajaks valitsus oli juba teinud teatud otsused. Aga ma arvan, et põhiline põhjus, miks sellist arutelu ei ole olnud, ongi see, et me saime erinevad sõnumid ja hinnakasv toimus ka erineval ajal. Ehk informatsioon tuli erineval ajal, oli vaja erineval ajal erinevalt reageerida, ja need kompensatsioonide suurused ja see, et puudub ühtne arusaam kompenseerimisest, need kõik tulenevad sellest, et signaalid ja otsused tulid erinevad ajal.

Loomulikult on aeg edasi läinud, täna on pilt palju selgem. Täna saab asju ilmselt paremini korraldada ja teha. Loomulikult on see diskussioon väga oluline, et mõelda välja, mis ootab meid ees. On selge, et tulevad juba soojad ilmad, hinnad lähevad kindlasti alla, ilmselt tuulegeneraatorid ja tuuletootjad suudavad rohkem elektrit toota ka suveajal, kui hinnad lähevad veel rohkem alla. Aga sellest, milliseks kujuneb järgmine talv, tuleb rääkida juba täna. Missuguseid meetmeid rakendatakse juhul, kui toimub üks või teine või kolmas stsenaarium, see tuleb juba täna läbi mõelda, et me ei satuks siis jälle samasse olukorda, kus me oleme praegu.

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

15:06 Heiki Hepner

Aitäh! Hea ettekandja! Kas te komisjonis jõudsite oma mõttevahetuses selle eelnõu üle tõdemusele, et ka sel niinimetatud rohepöördel on oma roll hinnakasvus? Siin küll on taastuvenergiahindade kompensatsioonile mõeldud, et hüvitada tootjatele või õigemini Eleringile, aga oleks ka mõistlik CO2 hinna võtmisest loobuda või see hüvitada, mitte ringiga elanikelt see raha kokku korjata. Kas selle saastekvoodi hüvitamisest oli juttu? Kui vaadata veel tänast seisu, kui julgeolekuolukordki on muutunud, siis selle võtmine on täiesti arulage. Kas olete minuga nõus? Kas sellest oli komisjonis juttu?

15:07 Mihhail Korb

Tänan teid küsimuse eest. Ma ütleks niiviisi, et te esitasite kaks küsimust: kas oli arutelu ja kas ma olen teie mõttega nõus? Vastan kõigepealt esimesele. Esimene vastus on see, et arutelu ei olnud. Arutati pigem konkreetseid asju, et kui raha korjatakse, siis kuidas saaks kompenseerida. Ma mõtlen CO2 kompenseerimist. Arutati konkreetset ettepanekut, arutati seda, mis on tehtud ja mis tuleb teha, aga pigem arutati meetmepõhiselt. Sellist globaalset ja suurt arutelu ei olnud, see ilmselt ei olnud selle arutelu eesmärk.

Mis puudutab CO2-süsteemi, siis teie ettepanekuga mina nõus ei ole. Ma seletan, miks. Tegelikult mõeldi CO2-süsteem välja selleks, et vähendada CO2 heidet õhku. Ma arvan, et kui tekitada selline süsteem, kus me ühelt poolt korjame seda raha ja pärast kompenseerime seda, siis see on nagu vasaku kõrva parema käega sügamine, see on kohmakas ja üldse imelik tegevus. 

Kui te räägite sellest, et see süsteem on vale, siis selle väitega ma võin mingil määral nõus olla. See süsteem ei toimi, kuna süsteemis on päris palju spekulatsiooni. See loomulik hind ei ole ette nähtud, see hinnakasv ei ole ette nähtud nii, nagu mõeldi. Süsteemis on selgelt viga ja süsteemi tuleb parandada. Aga kuidas seda parandada? Kas loobuda CO2 hinna rakendamisest? Selle üle peab toimuma suurem ja laiapõhjalisem diskussioon ja see ei ole meie saali diskussioon. See on kas komisjoni või europarlamendi saali diskussioon, seal tuleb arutada, kuidas selle süsteemiga edasi minna.

Võib-olla tõesti see CO2-kvoodi süsteem peaks olema reguleeritud, hind peaks olema rohkem reguleeritud. Eeldatakse, et kui CO2 läheb õhku rohkem, siis hind kasvab ja need tootmised muutuvad ebaefektiivsemaks. Teoorias peab siis, kui COheide õhku on suurem ja hind on kasvanud, heide vähenema ja selle järgi peab vähenema ka CO2 hind. Aga tegelikult on teistmoodi, täna energiaressursi hinnad kasvavad, CO2 hind kasvab ja lõppkokkuvõttes maksab selle kasvu kõik kinni tarbija. Tarbija, kes on sellesse olukorda või sellesse ringi sattunud, lõppkokkuvõttes ju maksab seda kõike kinni.

Lisaks me ehitame süsteemi, kus me korjame üüratu suurt CO2 hinda ja hakkame seda inimestele tagasi jagama. See, mis see talvel toimus, oli täiesti mõistuseväline või loogikaväline asi. See on see, mida ei oleks pidanud juhtuma. Aga see juhtus. Eks Brüsselis, ma loodan või ma olen kindel, ole väga targad poliitikud, kes vaatavad sellele asjale otsa ja mõtlevad, et oot‑oot‑oot, midagi on valesti. See probleem ei ole ainult Eesti probleem, see on probleem Prantsusmaal, Saksamaal, rääkimata kõikidest teistest riikidest. Ma loodan, et sealt tulevadki mingid mõistuse märgid ja siis öeldakse, et äkki me teeme ikka midagi valesti ja tuleb süsteemi teistmoodi korraldada. Eks aeg näitab. Looodame ikka, et kõik asjad saavad korda.

15:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Läbirääkimistel saavad sõna vaid fraktsioonide esindajad ja komisjonid. Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

15:11 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Isamaa Erakond on alati olnud seisukohal, et tuleb toetada neid eelnõusid, mis on mõeldud Eesti inimeste ja ettevõtjate toetamiseks, kui need on mõistlikud ja arusaadavad. Mitte nii nagu sotsiaalerakond. Kuulsime eile ja ka täna kuuleme, et ta räägib meie eelnõust, mida ei ole ise läbi lugenud. Eile me kuulsime, kuidas pannakse kohustus toota miinusega elektrit, kuigi eelnõus on väga selgelt kirjas, et Nord Pooli elektrituru Eesti energiapiirkonna turgu valitseval elektritootjal – selleks on ainult Eesti Energia, mis on riigiettevõte – on kohustus müüa otse, ilma börsi vahenduseta elektrimüüjatele elektrit, mis on vajalik uue universaalteenuse kohustuse täitmiseks. Ja nüüd see, mis on oluline: "Hinnakujundusel lähtutakse elektrienergia tootmise kuludest ning kapitali tootlusest vastavalt Konkurentsiameti kehtestatud reeglitele ning hinnad kooskõlastatakse Konkurentsiametiga." Ehk täna me ei peaks midagi arutama, kui me oleks sellega nõus olnud.

Elektri omahind Eesti Energia juhtide sõnul on alla 30 euro megavatt-tunni eest. Paneme sinna kõik kasumid ja riigimaksud [juurde] peale CO2 [tasu] ja see jääb alla 50 euro. Me ei peaks arutama, kuidas inimestele midagi kompenseeritakse, inimesed saaksid iseendaga hakkama ja ei peaks käima kauplemas omavalitsuse ukse taga või kuskil mujal, et saada hakkama tänaste energiahindadega.

Minu arvates siin ongi see küsimus, et me ei soovi nagu aru saada, mis tegelikult meie eesmärk on. Me keegi ei taha minna kauplema. Tehti selline sotsiaaltoetuste meede, et 10% umbes nendest inimestest, kellel oleks õigus seda saada, käib tegelikult omavalitsuses [selle järel]. Eestlane on piisavalt uhke, et mitte minna ennast alandama. Sukasäärest on võetud pensionäridel ja noortel peredel viimane raha, et ära maksta detsembri, jaanuari ja veebruari arved. Märtsis need arved ei vähene ega ka mitte aprillis. Kui ilm väga soojaks läheb, siis aprillis on kergem. Eilne gaasi hind oli võrreldes aastatagusega 20 korda tõusnud, mitte protsentides, vaid 20 korda. Kui lähme täna tanklasse, siis me näeme, et bensiini hind on kaks eurot, sent siia-sinna.

Täna on vaja kiireid otsuseid teha, ei ole kasu sellest, kui me teeme need otsused jaanipäeval. Inimesed on pandud raskesse olukorda ja me teame, et Ukrainas toimuv sõda ei kergenda energiahindasid kuskilt otsast, ei alanda neid mitte kuidagi.

Ma loodan väga, et valitsus väga selgelt seda täna arutab. Ma eile või täna hommikul kuulsin raadiost, kuidas majandus‑ ja kommunikatsiooniministri käest küsiti, mis siis saab kütuseaktsiisidest, millist aktsiisi vähendama hakatakse. Selle peale vastas minister, et me ei tea praegu hetkel midagi, me arutame, valitsuses ei ole seda teemat üles võetud. Aga pressiteade oli Keskerakonnal juba ammu, et küll on käibemaks 9%, küll on aktsiisid alla viidud. Tegelikult ju mitte midagi ei toimu.

Kas tõesti 20‑kordne gaasi hind ei pane ühtegi inimest mõtlema? Ei ole nii, et gaasitarbimine on Eestis väga väike. 200 000 kodutarbijat kasutab gaasi. 200 000 kodutarbijat. Kas on mingi kompensatsioon välja mõeldud ja pakutud, kuidas minna üle alternatiivküttele? Sama on ju elektriküttega.

Palun kolm minutit.

15:16 Aivar Kokk

Juurde jah!

15:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit juurde.

15:16 Aivar Kokk

Aitäh! Me võiks  ikkagi väga selgelt aru saada, et kõik otsused peavad tulema ka siit saalist. Ei ole vaja arutada, kas see on opositsioon või koalitsioon. Saame kokku ja lepime kokku, kuidas me saame oma Eestimaa inimesi ja ettevõtjaid toetada nii, et nad suudavad ära elada ka järgmised kuud, majandada ennast, et nad ei peaks minema pankrotti ega peaks oma kodust ilma jääma. Enamik noorperesid on endale kodu ostnud laenuga. Nad peavad seda kuidagi ülal pidama. Kui neli korda on suurenenud kodu energiakulud, siis on see kriis ja seda kriisi lahendada saavad täna siin ainult need 101 poliitikut.

Ei ole vaja arutada, kas see on sotsiaaldemokraatide, Isamaa, EKRE, Reformierakonna või Keskerakonna ettepanek. Need võiks olla meie ühised ettepanekud, et need mured ära lahendada. See peaks olema meie eesmärk: unustada mõneks ajaks ära opositsioon ja koalitsioon ning püüda ühiselt meie oma inimesi ja oma ettevõtteid aidata.

Sõltumata sellest, et eile Jevgeni ei olnud eelnõu läbi lugenud ja tänane ettekandja ei olnud ka meie eelnõu läbi lugenud ning nad tegid kriitikat ja arusaamatut kriitikat, Isamaa Erakond toetab sotsiaaldemokraatide ettepanekut. Meie ei tee poliitikat selleks, et valijatele midagi ühelt või teiselt poolt rääkida, me tahame oma Eestimaa inimeste heaks seda poliitikat teha. See on kõigi meie Riigikogu liikmete ühine eesmärk, mitte mingit muud eesmärki olla ei saa. Aitäh!

15:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem fraktsioonidel kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus. Kuna meil muudatusettepanekuid ei ole, siis me saame ka lõpphääletuse ette valmistada.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 515. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetab 37, vastu on 27 [Riigikogu liiget]. Kuna see otsus vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis jäi otsus vastu võtmata.


5. 15:21 ""Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030" heakskiitmine". Ettekanne elluviimise kohta 2021. aastal

15:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, meie viies päevakorrapunkt on ettekanne ""Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030" heakskiitmine" elluviimise kohta 2021. aastal. Enne kui justiitsminister tuleb seda punkti tutvustama, juhin teie tähelepanu, kuidas me seda menetleme. Kõigepealt on justiitsminister Maris Lauri ettekanne, kuni 30 minutit, seejärel on igal Riigikogu liikmel võimalik ettekandjale esitada üks suuline küsimus ja läbirääkimistel saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Riigikogu selle arutelu lõpus otsust vastu ei võta. Palun, justiitsminister Maris Lauri!

15:22 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kriisiolukorrad näitavad eriti selgelt, kui oluline on juhinduda õigusriigi toimimise aluseks olevatest põhimõtetest. Nende põhimõtete tagamisel mängivad olulist rolli ka hea õigusloome põhimõtted. Hea õigusloome viitab õigusloomeprotsessile, mis on kaasav, ettenähtav ja tõenduspõhine. Hea õigusloome on majanduse konkurentsivõime ning inimeste heaolu ja turvalisuse tagamise eeltingimus.

2020. aasta novembris võttis Riigikogu vastu otsuse, millega kiideti heaks "Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030". Selles dokumendis on kokku lepitud Eesti õigusloomepoliitika pikaajalises visioonis ja hea õigusloome põhimõtetes, mis on aluseks seaduseelnõude menetlemisel, õiguskeele arendamisel ning koostöö ja arendustegevuse korraldamisel.

"Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030" ehk lühidalt ÕPPA on jätk Riigikogu 2011. aasta otsusele "Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018". ÕPPA‑ga ei ole märkimisväärset suunamuutust kavandatud. Jätkuvalt on oluline, et õiguslik sekkumine on viimane abinõu, enne kaalutakse ka muid võimalusi. Loodud seadused peavad olema selgelt mõistetavad ja järgitavad ning koormama inimesi, ettevõtjaid ja huvirühmi nii vähe kui võimalik. Uuendusena näeb ÕPPA ette kohustuse, et Riigikogule esitatavale täitmise ettekandele lisatakse eksperdiarvamus. 2021. aasta kohta koostas eksperdiarvamuse Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital.

ÕPPA panustab ka strateegia "Eesti 2035" sihi saavutamisse, mille järgi riigivalitsemine on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne. Riigivõimu teostatakse ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. 

Tänases ettekandes annan ülevaate 2021. aastast ehk uute õigusloomepoliitika põhialuste kehtimise esimesest aastast. Põgusalt on viiteid ka kahele eelnevale aastale, mille kohta ettekannet ei ole tehtud.

Head Riigikogu liikmed! Viimased aastad on tõstnud esile vajaduse, et õigusloome oleks paindlik ja tulevikku vaatav. Mitte kunagi varem ei ole iseseisvuse taastanud Eesti pidanud riigina silmitsi seisma nii kiiresti areneva ja pikalt kestva kriisiga, nagu seda on olnud kaks aastat kestnud viiruskriis. Lisame siia eelmise aasta teisest poolest kiiresti tõusnud energiahinnad ja Putini algatatud sõja Euroopas. Ärgem unustagem ka rohepööret, mis eeldab olulisi muutusi väga paljudes valdkondades, ka inimeste käitumises. See kõik avaldab mõju õigusloomele.

Õigusloome peab olema piisavalt paindlik, et riik saaks tõhusalt reageerida ühiskonnaelus või väliskeskkonnas toimuvatele muutustele. Samas peab see olema piisavalt ettenähtav ja stabiilne, et säilitada ja suurendada inimeste usaldust riigi tegevuse vastu. Nende kahe vastandliku põhimõtte tasakaalustamiseks peab olema tarkust, järjepidevust ja vahel ka jonni.

2020. aastal alanud koroonakriis tõestas, et Eesti õigusloomeprotsess on piisavalt paindlik ja võimaldab kiiret reageerimist. Ametkondade koostöö põhines koosloomel, aga vajadusest tulenevalt tähendas see ka napimaid ja lühemaid arutelusid ja kaasamisi. Kuid kiirustades ettevalmistatud õigusaktid ja huvirühmade kesine kaasamine ei tohi saada õigusloomepraktika tavapärasteks osadeks. Õiguslikud lahendused peavad olema läbi mõeldud, lahendama päriselu probleeme ning olema välja töötatud avatult ja läbipaistvalt.

Justiitsministeeriumil on õigusloome koordineerija roll ja ta kontrollib kõikide valitsuse algatatud seaduseelnõude kvaliteeti. ÕPPA täitmise kohta koostatud eksperdiarvamuses on tõdetud valimisse võetud eelnõude põhjal, et õigusaktide normitehniline ja juriidiline kvaliteet ei ole piisav. Eelmisel aastal Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud 109 eelnõust nähtub, et valdavalt on nende normitehniline kvaliteet hea, kuid 11% eelnõudest on ulatuslike normitehniliste puudustega. Seega, nendest andmetest võib järeldada, et probleemi normitehnilise korrektsusega valdavalt ei ole, kuid ka 11% on liiga palju ja selle osakaalu vähendamisega tuleb kindlasti tegeleda.

Seaduseelnõud vastavad enamasti kirjakeele normile, seda on nenditud ka eksperdiarvamuses. On oluline, et ka eelnõu ja seletuskirja viimane versioon oleks enne Riigikogule esitamist toimetatud. Mitte kõikides asutustes-ministeeriumides ei ole ametis keeletoimetajat ja seda on aeg-ajalt tunda ka Justiitsministeeriumisse jõudvates kooskõlastusele tulevates eelnõudes.

Ühe väljakutsena näeme eesmärki, et seletuskirjades oleks senisest enam ja süsteemsemalt esitatud eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs. Sellele on tähelepanu juhitud ka eksperdiarvamuses, kus on märgitud, et valimisse võetud eelnõude seletuskirjades valdavalt ei ole seda tehtud. Põhiseaduspärasuse analüüs on aga oluline infoallikas seaduse rakendajatele. Tehnoloogia kiire areng, kuid ka kriisid nõuavad põhiseaduspärasuse järgimist ja kaalumist järjest enam.

Seadusandja tahte täpsustamiseks pöördutakse sageli esmalt just seletuskirja poole. Enamasti eelnõu Riigikogu menetluse käigus muutub, mistõttu seletuskirja algtekst ei vasta enam seadusele. Riigikogu menetluses tehtud muudatuste kohta koostatakse eraldi seletuskiri, kuid see, mis osas seletuskirja algtekst on asjakohane ja mis mitte, tuleb igal lugejal endal tuvastada. Seaduse rakendajate aega aitaks oluliselt kokku hoida, aga ka arusaamist [parandada] see, kui oleks olemas üks seletuskiri, mis tervikuna vastab vastuvõetud seaduse tekstile. Ehk tasub meil otsida võimalust, kuidas selline olukord saavutada.

Enne seaduseelnõu ettevalmistamist koostatakse väljatöötamiskavatsus ehk VTK. Selle laiem väärtus on selles, et ta muudab õigusloome ettenähtavaks ja läbipaistvamaks, võimaldab varakult algatada avaliku arutelu ja kaasata huvirühmasid. VTK‑de koostamise kohustus on kehtinud kümme aastat. Tihti väidetakse, et VTK koostamine on liigne bürokraatia, see on formaalne ja venitab asjatult seadusloomeprotsessi. Kuid mitte keegi ei keela ju teha VTK‑d sisuliselt ja viisil, et temast tõesti kasu oleks.

Kui avalikud arutelud eelnõu vajalikkuse, põhjendatuse ja sisu üle algavad varakult, siis on võimalik eelnõu valmimise, sealhulgas kooskõlastusringi ja vastuvõtmise protsessi lühendada, sest põhimõttelised vaidlused on peetud varakult ja puudutatud osapooled on juba alguses olnud kaasatud. Justiitsministeerium otsib lahendusi, kuidas VTK koostamise kohustust senisest rohkem ja sisukamalt täidetaks. Alates möödunud aastast esitab valitsus VTK‑d teadmiseks ka Riigikogule. Seni on seda tehtud umbes pooltel juhtudel. Uue korraldusega ilmselgelt veel harjutakse. Riigikogu komisjonid on üldjuhul võtnud VTK‑d teadmiseks ning nende kohta arvamust ei ole avaldanud.

Nüüd eelnõude mõjuanalüüsidest. See [olukord] on 2012. aastal rakendatud süsteemi tõttu paranenud. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti mõjude hindamise süsteemi hinnatud väga heaks. OECD 2021. aastal tehtud õigusloomepoliitikat puudutava uuringu kohaselt on Eesti seaduseelnõude mõjude hindamise süsteem kvaliteedi poolest 37 riigi seas neljandal kohal. See koondnäitaja kõrge skoor tulenes mõjude hindamise läbipaistvusest ning nõuete süsteemsest kohaldamisest.

Kuigi mõjuanalüüside kvaliteet on paranenud ja mõjude hindamise süsteemi on rahvusvaheliselt tunnustatud, on samal ajal kasvanud ka ootused mõjuanalüüside kvaliteedile. Seetõttu on oluline tagada, et mõjuanalüüsid oleksid senisest enam andmetega toetatud, koostamisse oleksid kaasatud huvirühmad, halduskoormus oleks põhjalikumalt hinnatud ning olulise mõjuga muudatuste puhul oleks kavandatud ka järelhindamine.

Iga regulatsiooni mõjusust saabki kõige täpsemalt hinnata tagantjärele. Järelhindamisi kavandatakse praktikas veel vähe. Eelmisel aastal algatas valitsus Riigikogus kolm sellist eelnõu, kus oli kavandatud ka järelhindamiskohustus. Lisaks oli kaks eelnõu, kus vastav kohustus oli kavandatud seletuskirjas. ÕPPA järgi on seatud eesmärk, et järelhindamise osakaal peaks kasvama. Kuid järelhindamine ei ole iga eelnõu puhul vajalik ja ressursikulu arvestades tegelikult ka mitte mõttekas.

Üks uutest nõuetest, mille ÕPPA sätestab, on kohustus kavandada järelhindamine sellisel juhul, kui seaduseelnõu puhul on jäänud väljatöötamiskavatsus kiireloomulisuse tõttu koostamata. Järelhindamiskohustus võetakse seadusega, vastav norm kavandatakse seaduse rakendussätetesse. Justiitsministeerium hindab senisest süsteemsemalt, milliste muudatuste puhul tuleks järelhindamine kavandada, teeb vastava ettepaneku ning seirab, et võetud kohustust ka täidetaks ja järelhindamise aruanne koostataks.

Riigikogul on järelhindamise osakaalu suurendamises oluline roll nii-öelda nõudluse kujundajana. Mida rohkem järelhindamise aruandeid küsitakse, seda enam suunab see valitsust neid kavandama.

Õigusloome kvaliteedi ja läbipaistvuse tagamise eesmärgil arendatakse riigi koosloomekeskkonda. See on Justiitsministeeriumi, Riigikantselei ja Riigikogu Kantselei koostöös loodav IT‑lahendus, mis koondab kogu õigusloomeprotsessiga seotud teabe, alates eelnõu väljatöötamisest kuni seaduse Riigi Teatajas avaldamiseni, ühte kohta. Koosloomekeskkond koosneb ühelt poolt kinnisest töökeskkonnast, kus saab ühtsete mallide ja tööriistadega ette valmistada õigusloomealgatusi, näiteks väljatöötamiskavatsusi või seaduseelnõusid, ning teiselt poolt avalikust vaatest, mis annab üldsusele selge pildi eelnõude menetlemise käigust ja ettevalmistatud materjalidest. Samuti annab see senisest parema võimaluse õigusloomeprotsessis kaasa rääkida. 20[2]1. aastal jõuti arendustega esimese VTK ja seaduseelnõu koostamise etappi.

"Eesti 2035" aluspõhimõttena on väljendatud, et Eesti õiguskeskkond ning valitsemiskorraldus soosivad ühiskonna sidusust, uute lahenduste kasutuselevõttu, innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist. Strateegiadokumendi üheks tegevuseks on koosloomel põhineva poliitika kujundamine ja elluviimine, sealhulgas õigusloome ja kaasamise tööriistakasti väljatöötamine ja rakendamine. Riigi koosloomekeskkonna arendamine panustabki nende eesmärkide saavutamisse.

Kuigi riigi koosloomekeskkond loob tehnilised võimalused õigusloome kvaliteedi tagamiseks, sõltub õigusloome kvaliteet endiselt siiski eelkõige õigusloomejuristidest. Eelmisel aastal hoogustus diskussioon õigushariduse kvaliteedi teemal ja see puudutab ka õigusloomejuriste. Õigusloomejuristidel on nõutavad spetsiifilised oskused ning nende kutseoskuse taseme tõstmiseks on loodud õigusloomeakadeemia, mille raames toimuvad erialased ja tööks vajaliku kompetentsi teemalised koolitused. Spetsiaalselt õigusloomejuristidele korraldatakse õigusloojate konverentsi õiguskeelepäeva. ÕPPA‑s seatud eesmärkide saavutamise eelduseks on see, et õigusloomejuristi elukutse oleks sedavõrd atraktiivne, et uute ametnike leidmiseks korraldatud konkursse ei peaks tunnistama luhtunuks. Selleks et järelkasvu tagada, tuleb sellele eraldi keskselt tähelepanu pöörata.

Kokkuvõtteks. Õigusloome kvaliteedi tagamine on keeruline ülesanne. Selle ülesande täitmise õnnestumise eeldus on, et kvaliteeti puudutavate teemadega tegeldakse süsteemselt ja pidevalt. See on kõigi õigusloomeprotsessis osalejate ühine ülesanne ja lõpptulemus sõltub sellest, kuivõrd igaüks meist hea õigusloome põhimõtteid kokkulepitud viisil järgib. Sellest sõltub ei rohkem ega vähem kui õigusriigi tugevus. Aitäh! Ma olen valmis vastama küsimustele. 

15:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea justiitsminister, teile on küsimusi. Peeter Ernits, palun!

15:37 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! 23 lehekülge on üsna piinlik lugeda, eriti kui mul on käes siin varasemate aastate materjalid, kus on konkreetsed ... Ühe küsimusega on väga raske [seda öelda], aga ma keskendun õiguskeelele. Näiteks 2019 öeldi, et seitsmes ministeeriumis 11‑st on olemas keeletoimetajad. Aga ma ei tea, milline seis on praegu. 2019, kui kogu seda asja ette valmistati, öeldi, et tuleks koostada asjakohane koolitusprogramm. Ma loen teie ettekandest, et tuleviku arengusuunana peaks hakkama seda tegema. Praegu on 2022. aasta. Milline see seis praegu on? (Juhataja helistab kella.) Seaduskeel on kohati üsna kohutav. Kas praegu on kõikides ministeeriumides olemas keeletoimetajad? Miks see asi alles hakkab arenema?

15:38 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Näiteks eelmise aasta lõpus toimus õiguskeelepäev, kus oli osalisi kõikidest asutustest, kes õigusloomega kokku puutuvad, sealhulgas Riigikogust ja ministeeriumidest, üldse erinevatest asutustest. Minu arusaama kohaselt arutati, kuidas seda protsessi ja õigusloomekeelt paremaks muuta. Seal olid erinevad seminarid. Minuni jõudnud tagasiside põhjal oldi sellega väga rahul. Kindlasti avaldas eelmise kahe aasta jooksul mõju ka koroonaolukord, võib-olla oli selliseid seminare mõnevõrra keerulisem korraldada. Ütleme, kaugtöövormis ei ole võib-olla kõik asjad alati nii efektiivsed, kui siis, kui inimesed on füüsiliselt koos.

Mis puudutab seda, kuidas on seis keeletoimetajatega, siis ma tänase päeva seisuga ei julge sajaprotsendilise [kindlusega] seda öelda, kuid eelmise aasta lõpus oli vist kaks ministeeriumi, kus ei olnud keeletoimetajat.

15:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Heljo Pikhof, palun!

15:39 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister, ma tänan selle ettekande eest. Aga ma tahaksin küsida, kuidas on lahendatud see küsimus, et ajutise kaitse all tulevad meile siia ukrainlased, kellel on samaväärsed õigused meie kodanikega, kuid kui tasuta õigusabi, riigi õigusabi maht on nii väike, advokaatide tasud on nii väikesed, kuidasmoodi siis teisest õigussüsteemist tulnud inimestel on võimalik siin oma õigusi kaitsta. Kindlasti vajavad paljud abi.

15:40 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Hetkel ei ole teada, kui suurt abi nad vajavad. Me oleme protsessis väga algusjärgus. Aga mul oli eile kohtumine advokatuuri esindajatega. Näiteks nemad ütlesid, et nad on kaardistanud need inimesed, kes on valmis ka pro bono õigusnõu andma. Kindlasti me jälgime seda, et seda õigusnõu, mida põgenikud vajavad, kindlasti saadaks. Vajaduse korral vaadatakse kindlasti ka rahalist poolt.

15:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

15:41 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister, tänan ettekande eest. Väga huvitav lugemine on ka see eksperdihinnang, mis on teie ettekandele juurde pandud. Mul on tegelikult mitu küsimust.

Üks on see: kas vastavalt eksperdihinnangu järeldustele või vastustele, mis nad on andnud, plaanitakse ka muudatusi, mis puudutavad põhiseaduspärasuse analüüsi iga eelnõu puhul või muudatusi VTK‑de koostamise korras? Kas on muudatused plaanis?

Teiselt poolt see, et väga paljud eelnõud jõuavad menetlusse ilma VTK‑ta. Aastaid on olnud probleem, et VTK‑dega ei tegeleta sisuliselt ja süsteemselt. Aga kas on positiivseid näiteid? Tõesti, elu on nii keeruline, et kõhutunde pealt on keeruline seda õiget juriidilist lahendust leida. (Juhataja helistab kella.) VTK aitab nii sisulise kui ka õigusloome lahenduse mõttes hea tulemuseni jõuda. Kas on positiivseid näiteid, kui VTK on tegelikult aidanud meil parema lahenduseni jõuda?

15:42 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kõigepealt nendest ettepanekutest, mida on neli ja mis puudutavad põhiseaduspärasuse analüüsi. Me täheldasime  juba aasta lõpu poole, et vaidlusi, mis käisid eri tasanditel, tuleb hoolikamalt jälgida, et kõik aspektid oleksid arvesse võetud. Ütleme niimoodi, et kuna kõik valitsuse eelnõud peavad Justiitsministeeriumist läbi käima, siis me kindlasti eriti hoolikalt seda jälgime. Tuleb tunnistada, et eks me siis ka vaidleme selle üle. Neid vaidlusi on tõesti viimastel kuudel olnud rohkem ja selgitamist selle tõttu rohkem.

Kindlasti, mis puudutab väljatöötamiskavatsusi, siis ka siin oleme ühel ja teisel korral palunud põhjalikumalt selgitada, miks ühel või teisel juhul neid ei ole tehtud. Suhteliselt hiljuti saatsin kirja haridusministeeriumile ja ütlesin, et see eelnõu ei ole enam kiireloomuline, palun tehke VTK ja lahendage see probleem ära, sest isegi seletuskirja põhjal jäi väga palju küsimusi üles. Ütleme nii, et kui tõesti on mingi kiireloomuline asi, vahel ju ongi väga kiireloomuline, siis tuleb neid küsimusi, mis tegelikult tuleks lahendada VTK‑s, selgitada seletuskirjas. Selle tõttu peab seletuskiri olema mahukam ja põhjalikum. Nii et see on ka valikute koht teatud mõttes. Eks me seda jälgime.

Ma kinnitan, et väga paljudel juhtudel ongi Justiitsministeeriumi ettepanekud eelnõude koostajatele olnud ühte või teist analüüsi näiteks põhjalikumalt teha. Isegi mitte VTK tasemel, aga just selle tõttu, et seletuskirjas on midagi puudu jäänud, see põhjenduste pool, analüüs ei ole hästi korras.

Mis puudutab küsimust normitehnikast ja juriidilisest kvaliteedist, siis see on ka kindlasti üks asi, millega pidevalt tegeldakse, see vajab spetsiifilist ettevalmistust. Tõsiasi on see, et spetsialistide leidmine on ministeeriumidel keeruline, tulenevalt ühelt poolt oma spetsiifikast, aga ka sellest, et õigusloomejuristi ametikoht eeldab teatud oskusi, mida kõigil kohe ei ole, see vajab ettevalmistamist. Võib-olla paljudele ei tundu see ka esimese hooga atraktiivne, sest nõudmised on küllaltki kõrged selle ameti puhul. Nii et me teame neid nõrkusi. Need nõrkused, mis siin esitati – me oleme aimanud, et need võivad nendes kohtades olla.

15:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

15:45 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Õigusloome üldine põhimõte on see, et seaduse tekst peaks olema selge, arusaadav ja üheselt mõistetav ehk üheselt tõlgendatav, aga paraku kahjuks tihedamalt, kui me seda sooviksime, peavad kohtunikud tegelema sellega, et tuleb kaalutleda ja mõtelda, kuidas mingit seadusesätet peaks tõlgendama ja kuidas see kohaldub. Selle peale kulub palju aega. Mul on küsimus, kas selle probleemiga on ka selle käigus tegeletud, kas on tehtud näiteks mingeid analüüse või koostatud hinnanguid.

15:46 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Eks ju seda tagasisidet praktikute poole pealt ühest või teisest kohast tuleb. Ütleme niimoodi, et seal on kaks lahendust, kaks teed. Üks on see, et kui mingi eelnõu kohta tuleb ikkagi väga palju küsimusi ja etteheiteid või need on olulise, tõsise iseloomuga, siis tuleb eelnõu muudatused suhteliselt kiiresti ette valmistada ja need tehakse ära. Mõned asjad on natukene väiksemad, või ütleme, ei tundu võib-olla esimesel pilgul nii akuutsed. Vahetevahel nad ootavad seda hetke, kui näiteks eelnõu hakatakse mingil teisel põhjusel muutma, et ei tekiks sellist olukorda, kus me muudame piltlikult öeldes jaanuaris eelnõu ühte lauset ja märtsikuus teist lauset, vaid hoitakse seda protsessi koos.

Kuidas need asjad tekivad? Eks see ole ühelt poolt olnud ka nii-öelda ajalooline tulemus. Meil on hästi palju ju praegu selliseid eelnõusid, kus muudetakse kehtivaid seadusi, ja vahel läheb ilmselt selle käigus midagi lappama või ei lähe kõik nii, nagu on mõeldud. Kindlasti on üks asi siin kiirustamine. See on see, millele ma oma kõne alguses osutasin, et on tõesti olukordi, kus tuleb teha kiireid muudatusi, aga siis tuleb kiirustada aeglaselt. Ma mõtlen selle all seda, et selliste eelnõude puhul tuleks ikkagi erinevaid osapooli vaadata, sest mitu silma on ikkagi mitu silma ja siis on lootust ebakõlasid kiiremini avastada. Olles nüüd mõnevõrra rohkem kui aasta valitsuse liikmena ametis olnud, julgen kinnitada, et kui toimub erinevate ametkondade, erinevate seisukohtade kohene [kaasamine], kui ilmneb vajadus eelnõu muuta või midagi sätestada, kui kohe kaasatakse erinevaid osapooli, hakatakse kohe koos lahendust otsima, siis tõenäosus, et midagi jääb logisema, on väiksem kui siis, et keegi teeb valmis ja ütleb, et ongi kõik. Eks selle nimel tuleb edaspidi kõigil pingutada. Siin on võib-olla veel nii-öelda ka teine kiht, Riigikogu, et vaadata need asjad veel kord läbi. Menetlusprotsess on Riigikogus oma loogilise pikkusega, mis võimaldab võib-olla isegi paremini süveneda ja kaaluda asju, mis vahetevahel on väga kiiresti ette pandud.

15:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Urve Tiidus, palun!

15:49 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Õiguspoliitika põhialuste täitmise aruandes eelmise aasta kohta torkab minu jaoks silma üks sõna. See on "järelhindamine". Teatavasti, kui seadused siin Riigikogus kinnitatakse, vastu võetakse, siis hakkavad nad oma elu elama. Aga need põhialused nõuavad, et tagantjärele vaadataks, kas kõik need valikud ja otsused regulatsioonide loomisel olid tulemuslikud, kas need muudavad ühiskonnaelu paremaks jne. Kuidas teie seda järelhindamise vajadust mõistate? Kas seda peaks olema rohkem? Siin aruandes on öeldud, et seda tehakse justkui vähe. Või mismoodi see tulevik võiks olla?

15:50 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Järelhindamine on tegelikult peegeldus sellest, et kui me inimesena ükskõik mida teeme, siis tulevad mingid tagajärjed ja me saame hinnata tagajärgi, kas need on sellised, nagu meie tegevus eeldas, nagu me tahtsime. Sama asi võib juhtuda ka seadusloomes. Me võime eeldada näiteks mõne seaduse loomisel, et inimesed või ettevõtted hakkavad ühel viisil käituma, kuid seaduse rakendamisel selgub, et nad ei käitunud nii, et nad käituvad mingil teisel viisil või mitte päris sellisel viisil või tekivad mingid kõrvalmõjud, mida alguses võib-olla ei osatud ette näha. Tavaliselt need olukorrad tekivad siis, kui eelnõu ettevalmistamise protsess on olnud lühike, on jäetud tegemata väljatöötamiskavatsus ehk ei olnud seda faasi, kus erinevad asjaosalised oleksid saanud seda lahendust kaaluda.

Selles mõttes olen ma täiesti nõus, et kõigi nende olukordade puhul, kus väljatöötamiskavatsust ei tehtud, aga tegemist on olulise muudatusega, peaks järelhindamine olema. Jah, küsimus on see, mis on oluline muudatus. See on teatud mõttes subjektiivne koht. Aga põhimõtteliste asjaolude kohta võiks tuua selle näite, mis oli võib-olla üks kõige suuremaid muudatusi. See puudutas pensionisüsteemi lõhkumist ehk teise samba vabatahtlikuks muutmist, mis oleks pidanud tegelikult eeldama väljatöötamiskavatsust. Nüüd peab kindlasti tagantjärele tulema järelhindamine, isegi kui me võime juba praegu tajuda, et on toimunud protsesse, mida võib-olla eelnõu ettevalmistamise ja arutelu käigus ei osatud täpselt mõõta ega hinnata. Aga teistpidi on oluline see, et kui see mõjuanalüüs, mis on seletuskirjas, ja järelhindamine annavad samasuguse tulemuse, siis me teame, et täpselt nii läkski. Ka see teadmine on alati kasulik.

Ma arvan, et suuremate muudatuste puhul on järelhindamine hädavajalik. Küsimus on selles, kas see peab alati olema seadusesse kirjutatud. Ma tunnistan, et mulle meeldiks, kui me inimestena oleksime nii targad, et teeksime selle asja nagu iseenesest ja loogiliselt mõeldes. Aga ma olen aru saanud, et mõned asjad on targem alati seadusesse sisse kirjutada, et need ära tehtaks. Nii et tõesti, kui on mingid keelelised parandused ja niisugused apsakad, mis aeg-ajalt on seadusloomesse sisse sattunud, siis mingit järelhindamist ei ole vaja teha. Aga kui tehakse põhimõttelisi või ulatuslikke muudatusi, siis tuleks hinnata. Tuleb aru saada ka sellest, et loomulikult, mida suurem muudatus, seda põhjalikum on järelhindamine. Vahetevahel on ka suhteliselt mõõdukas analüüs selle kohta, kas mõõduka muudatuse hindamine eeldab ka mõõdukat järelhindamist, väga kasulik.

15:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avame läbirääkimised. Kõigepealt saab keskfraktsiooni nimel sõna Marek Jürgenson. Palun!

15:54 Marek Jürgenson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Alustuseks tänan ministrit selle ülevaate eest. Õigusloomega seonduv võib meile kõigile esmapilgul tunduda keerulise ja suhteliselt kauge teemana, kuid otseselt või kaudselt puudutab see paljude meie inimeste elu.

Õigusloomepoliitika põhialuste eesmärkidega saab üksnes nõustuda. Siinkohal soovime, et seadused oleksid arusaadavad, mõistlikud ja isikuid mittekoormavad ning välditud oleks ülereguleerimine. Soovime, et igale algatusele eelneks mitmekülgne ja põhjalik analüüs ning et seaduste koostamisse oleksid kaasatud ka kõik [asjaga seotud] huvirühmad.

Siinkohal soovin juhtida tähelepanu Justiitsministeeriumi tellimusel esitatud Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali nõukoja eksperdiarvamuses toodud kahele aspektile: eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs ja eelnõu koostamisele eelnev väljatöötamiskavatsus. Muu hulgas paluti ekspertidel hinnata õigusloomepoliitika põhialuste täitmist, [käsitledes] vabalt valitud kümne Vabariigi Valitsuse algatatud ja Riigikogus vastu võetud seaduseelnõu seletuskirjas esitatud eelnõu põhiseaduspärasuse analüüsi ja vabalt valitud kümne seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse analüüsi.

Eksperdiarvamuses on märgitud, et õigusloomepoliitika põhialuste üheks eesmärgiks on kindlustada Riigikogus vastuvõetud seaduste põhiseaduspärasus, seega on mis tahes eelnõuga pakutava uue regulatsiooni põhiseaduspärasuse analüüs ja selle kajastamine eelnõu seletuskirjas väga oluline. Põhiõiguste ning vabaduste piiramise proportsionaalsuse küsimused annavad aluse parlamentaarseks aruteluks, loovad suuremat selgust ja pakuvad kindlust normi adressaatidele. Samuti on see vajalik võimalike hilisemate kohtuvaidluste, sealhulgas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse kontekstis.

Eksperdiarvamusest nähtub, et arvamuse koostamise valimisse võetud Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõude seletuskirjades puudus pakutava regulatsiooni põhiseaduspärasuse analüüs üheksal juhul kümnest. Loodava regulatsiooni põhiseaduspärasuse analüüs on õigusloome oluline osa ning loodan, et peagi on Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõude kõikides seletuskirjades vastav [osa] põhjalikult läbitöötatult juba olemas. Selliselt saame tõsta õigusloome kvaliteeti, vähendades õigusvaidlusi, ja tõsta seeläbi ka õiguskindlust ühiskonnas.

Teise aspektina tahaksin peatuda VTK‑del ehk seaduseelnõude väljatöötamiskavatsuste analüüsil. Õigusloomepoliitika põhialused näevad ette, et Vabariigi Valitsus koostab algatatava seaduseelnõu väljatöötamise eel väljatöötamiskavatsuse ja selle tegemata jätmist tuleb põhjendada. Õigusloomepoliitika põhialustes on loetletud juhud, kui väljatöötamiskavatsuse võib jätta koostamata, kuid selle sisuliseks eesmärgiks on avalik arutelu, mis laseb kaardistada probleemi võimalikud lahendused ja nende mõjud. Väljatöötamiskavatsus peaks koondama huvirühmade, ekspertide, akadeemiliste ringkondade teadmised ja kogemused, mis on äärmiselt oluline.

Paluks kaks minutit juurde. 

15:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaks minutit lisaaega. 

15:59 Marek Jürgenson

Eksperdiarvamuses on märgitud, et vaadates loetletud eelnõude väljatöötamiskavatsusi, tuleb välja, et eelnõu väljatöötamiskavatsuse esitamine on praktikas üsna erandlik. Reeglina seda ei koostatagi. Arvamuse objektiks olevast kümnest seaduseelnõust eelnes selle koostamisele väljatöötamiskavatsuse koostamine vaid kolmel juhul. Leian, et väljatöötamiskavatsuse kui eelnõu ettevalmistava etapi läbimine annab võimaluse paremini hinnata ja mõista loodava regulatsiooni tegelikku mõju. Väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmine viib õigusloome selle poliitika põhialuste põhieesmärkidest tegelikult hoopis eemale. Väheneb ka ühiskondliku arutelu võimalus ning kitseneb võimalike lahenduste ring.

Seega ootame Vabariigi Valitsuse väljatöötatud eelnõude juures väljatöötamiskavatsusi ega pea õigeks sellest õigusloomeetapist loobumist. Loomulikult arutasime eile õiguskomisjonis seda ministriga, küsisin seda isiklikult ja minister kinnitas, et VTK‑de ärakaotamine ei ole mõistlik. Nii et suur tänu ja jõudu tööle!

16:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Anti Poolamets, palun! Kaheksa minutit. 

16:01 Anti Poolamets

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Tunnen ennast nagu põllumees, kirjeldades 2021. aasta saaki õigusloomes. Õigusloomes oli 2021. aasta ikalduse aasta. On olnud põhiseaduse uuristamise aasta. Paraku tuleb väljenduda nagu pagar, et on olnud seadusandlike kobarkäkkide aasta. Teisiti on seda raske nimetada. Selle põhjuseks ei ole olnud üksnes kiirustamine kriisi ajal, vaid teadlik kriisi varjus pikema vaatega asjade ärategemise soov, mida ehk muidu oleks raske läbi viia, näiteks poliitiliste konkurentide sõnavabaduse piiramise tung vaenukõne läbisurumise näol.

Ka Priit Pikamäe konstateeris oma eksperdiarvamuses õiguspoliitika põhialuste täitmise kohta väga karmilt, et valikusse kuulunud eelnõude seletuskirjades ei ole analüüsitud regulatsiooni kooskõla põhiseaduspärasuse nõuetega. Reeglina puudub Vabariigi Valitsuse algatatud ja Riigikogu vastuvõetud eelnõude seletuskirjas põhiseaduspärasuse analüüs.

Kurb on see, et meie kohtud ja õiguskantsler on selles ka seekord läbi kukkunud, sest ärme unustame, et need põhiseaduse piirangud on olnud meie lähiajaloo kõige karmimad. Kõige karmimad. Seepärast on raske selle kriitikaga liialdada.

Võib ju nokitseda õiguskeele kallal, aga kui sisu on mäda, ei aita ka esinduslik pakend. Tegu ei ole üksikute veel esinevate puudustega. Minister ütles, et 109 eelnõust olevat olnud probleemidega kümmekond. Jah, tõenäoliselt olid seal tehnilised probleemid. Ta kiitis seda, et oleme mõjude hindamise süsteemiga 37 OECD riigi hulgas neljandal kohal. Jah, aga see on üksnes räästa värvimine, kui vundament on mõranenud.

Kahjuks võib märgata lausa teatud Puna-Hiina meetodeid, mis puudutab sõnavabaduse mahasurumist ja vaenukõne väljatoomist. Meil oli aasta jooksul üks nuhtlus, see oli nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kaudu politsei volituste põhjendamatu laiendamine. Opositsiooni survel jäid mitmed liialdused sisse viimata. Me oleme saanud siiamaani kuulda silmamoondust, et sundvaktsineerimist ju ei ole olemas, politseinikud ja kaitseväelased vallandas justkui mingi valitsusele teadmatu jõud. Eriti valus on see praeguse julgeolekukriisi tingimustes. Töölt löödi minema pika staažiga kolonel ja paljud teised vilunud kaitseväelased, ikka selleks, et sundida neid süstima lõpetamata ohutusuuringutega vaktsiine. Sõdur on mõeldud rindele, vajaduse korral, mitte laborikatsete tegemiseks.

Ärme unusta, et põhiseadus ütleb, et kedagi ei tohi allutada meditsiini‑ ega teaduskatsetele vastu tema tahtmist. COVID‑i tõrje õigusloome on olnud igast otsast vigane, kahjuks nii ebaseaduslik kui ka ebateaduslik. Miks me muidu pidime esmaspäeval jätma ära vastused arupärimistele? Sest kolm korda vaktsineeritud ministrid olid haiguslehel ja kodus. Kas sellistes oludes me tohime vallandada inimesi, rikkuda ära nende karjääri? Vastus on selge: ei tohi.

Vaenukõneseadus, rikkujast teavitaja seadus ehk pealekaebeseadus. Kolleeg Jaak Valge on selgitanud, et viha õhutamise kontseptsioon pärineb Nõukogude Liidust. Nõukogude riik püüdis seda kontseptsiooni sisse suruda juba ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, et nullida ära sõnavabaduse põhimõte. Stalini ajal see veel ei õnnestunud, küll aga Brežnevi ajal pressiti see marksistlik ollus mõnesse rahvusvahelisse õigusakti. Ma ei näe mingit põhjust, miks meie peame sellega kaasa minema. Selle mõte oli mitte vähemuste vabastamine, vaid demokraatide ohjeldamine.

Pealekaebeseadus, ilusama nimega öeldult rikkujast teavitaja kaitse seaduse eelnõu on näide, mille puhul see kõnekäänd, et Eesti ametnik paneb eurodirektiividele alati poole juurde, vastab täielikult tõele. Direktiivi alusel meile kaelamääritud eelnõu pakuti kenas kastmes, räägiti rahapesu paljastamisest. Selgus, et tahetakse kaela määrida kõikehõlmav pealekaebamissüsteem Eurostasi – täiesti julgelt võib ta selleks välja areneda, eeldused on loodud. Lugupeetud liberaalid, see ei ole liberalism, see ongi marksism. Ärge tehke seda! Ärge laske ennast petta seltsimees Brežnevil!

Euroopa Liidu õigusaktid. ELAK, kus ka mina liige olen, meenutab parlamendi teist koda. Tõepoolest on üks maakera, mis tundub sellest kõrgemal korrusel olevast maakerast suurem olevat, sest see õigusaktide virn, mida meile igaks esmaspäevaks ette lükatakse, nõuaks paarikümmet inimest, abilisi, kes neid sünteesiksid, analüüsiksid, uuriksid ja otsiksid sealt miine. Aga meie peame seda tegema kõige muu kõrvalt. Ja me ei saa tagada kvaliteeti.

Igal juhul leidsin ma ka ühe meetilga tõrvatünnis ja seda ei saa mainimata jätta. Nimelt, see on koos Riigikantseleiga ja Riigikogu Kantseleiga algatatud koosloomeprotsess, kus info eelnõude kohta on koondatud ühte kohta. Loodame, et see aitab protseduuride hoidmisele kaasa. Aitäh!

16:08 Aseesimees Martin Helme

Heljo Pikhof, palun!

16:09 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Minul küll nii lopsakaid kujundeid ei ole kui mu eelkäijail, aga alustan siiski ettekannet sotsiaaldemokraatide nimel.

Tsiteerin "Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030" 2021. aasta täitmise ülevaate sissejuhatust: "Novembris 2020 võttis Riigikogu vastu otsuse, millega kiideti heaks "Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030". Selles lepiti kokku Eesti õigusloomepoliitika pikaajalises visioonis ja hea õigusloome põhimõtetes." Olulise põhimõttena panustab ÕPPA strateegia "Eesti 2035" sihi saavutamisse, mille järgi riigivõimu teostatakse ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused.

Kuigi täna peetud ettekanne ja ülevaade keskendusid peaasjalikult 2021. aastale ehk esimesele uute õigusloomepoliitika põhialuste kehtimise aastale, siis oluline on käsitleda ka 2020. aastat. Teame ju kõik, et viimased aastad on Eesti riiki räsinud mitmed kriisid, alates viiruskriisist, millele on lisandunud veel energiakriis, julgeolekukriis jne. Paraku peab ka õigusloome nendele kriisidele ja väljakutsetele kiiresti reageerima, samas, nagu varasemalt välja tõin, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused.

2020. aasta märtsis kehtestati eriolukord ja sama aasta kevadel esitati Riigikogule mitmeid kobarseadusi. On arusaadav, et eriolukord ja viiruskriis nõudsid kiiret tegutsemist ka seaduste vastuvõtmisel, aga paraku kujunes nende mahukate kobarseaduste paketi esitamine Riigikogule vältimatuks ja kiireks võta-või-jäta-menetluseks. Eirati parlamentarismi põhimõtteid ning Riigikogu liikmeid pandi sundolukorda. On oluline välja tuua, et selline olukord ei tulnud kuidagi kasuks õigusloome kvaliteedile ja Riigikogu reputatsioonile. Juba kobarseadused ise viitavad olulistele puudustele meie õigusloomeprotsessis, näiteks sellele, et mitmed asjad on jäänud õigel ajal tegemata ning siis hakatakse kiirkorras, läbi arutamata ja huvigruppidega kooskõlastamata eelnõusid välja töötama ja Riigikogule sundvalikuna esitama.

Oluline on välja tuua, et olgu eriolukorraks hädaolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord, üheski nendest olukordadest ei tohiks midagi taolist teha. Kõigiks nendeks olukordadeks tuleb riigil valmis olla oma seaduste, määruste ja tegevusjuhistega. Selge on see, et kriisid ei kao kuhugi, neist tuleb õppida ja ka õigusloome peab olema nendeks paremini valmistunud.

Eriolukorras ja viiruskriisis piirati suuremal või väiksemal määral mitmeid põhiõigusi, näiteks õigust vabale eneseteostusele, õigust perekonna ja eraelu puutumatusele, õigust ettevõtlusele, õigust omandi vabaks kasutamiseks ja käsutamiseks, õigust Eestis vabalt liikuda ja elukohta valida, õigust haridusele, õigust rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada ja paljut muud. Nende põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kasutamise juures on aga niinimetatud seaduse reservatsioon, mis lubab neid õigusi ja vabadusi piirata seadusega ehk piiramise võimalused tuleb õigusriigis näha ette asjakohastes seadustes ehk igal põhiseaduslikul riivel peab olema selge seaduslik alus. Meie parlamentaarses riigis võtab seadusi vastu Riigikogu ja just kriisiolukordades peab otsustamine olema laiapõhjaline, mis tagaks otsuste suurema legitiimsuse ja omaksvõtu rahva poolt. Põhimõttelisi, riiki tervikuna tõsiselt puudutavaid otsuseid peab langetama parlament, mitte täitevvõim, see tähendab Vabariigi Valitsus oma määruste ja korralduste alusel.

Palun lisaaega.

16:13 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

16:13 Heljo Pikhof

Ka nende piiravate meetmete järelevalve pädevus peab olema parlamendil, õiguskantsleril ja kohtul, mitte valitsusel. Nagu juba eelnevalt on siin mitu korda öeldud, reeglina puudub Vabariigi Valitsuse algatatud ja Riigikogus vastuvõetud seaduse eelnõu seletuskirjas eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs. Kuigi õigusakti eelnõu seletuskirjas nähakse otsesõnu ette kohustus analüüsida eelnõu vastavust Euroopa Liidu õigusele, ei ole nõuet, et eelnõu seletuskiri sisaldaks muude alajaotiste kõrval ka eelnõu põhiseaduspärasuse analüüsi.

Head ametikaaslased! Lisaks kvaliteetsele õigusloomele seisab meie riigi ees tõsine väljakutse riigi õigusabi korraldamisel. Eesti Advokatuuri esimehe Jaanus Tehveri sõnul on riigi õigusabi süsteem alarahastatuse tõttu kinni jooksmas ning õiglane õigusemõistmine ohus. Eesti Advokatuuri esimees hoiatab, et kui süsteemi ressursse ei lisandu, saabub peagi hetk, kui advokaadid pole enam nõus riigi määratud tingimustel edasi töötama. Kui aga hulgale abivajajatele jääb advokaadi kaitse kättesaamatuks, pole Eestis enam õiglast õigusemõistmist. Riigi õigusabi kliendid on õigusemõistmise süsteemis niigi kõige haavatavam osapool ning riigil tuleb teha kõik, et tagada neile ligipääs õigusemõistmisele.

Kui vaadata seda, kui palju meil on õigust saada tasuta õigusabi, siis on näha, et ilmselgelt pole see nendele inimestele, kellel üldse on õigus seda saada, piisav. Ma vaatasin järele, kui palju seda siis on. Tasuta õigusabi teenust saab kasutada üldjuhul süsteemiga 2 + 3, kus esimesed kaks tundi on tasuta ja siis järgmised kolm tundi 45‑eurose tunnitasuga.

Kui me vaatame kuritegevust, siis näeme, et kuritegevus on võtnud uued vormid. Inimesed on pahaaimamatult sattunud kurjategijate haardesse, halba olukorda isegi enda teadmata. Võtame kas või küberpettused, identiteedivargused. Kõigest sellest, mis meil täna on, ei piisa, on vaja mõistlikke lahendusi. Esiteks on vaja inimestele rohkem ja suuremas mahus õigusabi, teiseks on vaja ka advokatuurile raha, et seda õigusabi heal tasemel anda. Kui siit veel edasi minna, siis tuleks leida komplekslahendus, mitte nii, et halduspool, see tähendab inkassofirma, näiteks identiteedivarguse puhul hakkab kannatanult juba raha sisse nõudma ja ütleb talle, et siis lähed kohtusse ja küll sa kohtus küsid pätilt selle raha tagasi. Tegelikult peaks siin olema vahelülid, kas kohaliku omavalitsuse konstaabel (Juhataja helistab kella.), kelle poole pöörduda, või sotsiaaltöötajad.

Loomulikult on suur teema ukrainlased, kes meile saabuvad ja vajavad võib-olla omakeelset õigusabi ...

16:17 Heljo Pikhof

Ka see raha, mis tuleks anda juurde advokaatidele, mitte loota, et nad teevad tööd vabatahtlikkuse alusel. Aitäh!

16:17 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

16:17 Urmas Reinsalu

Palun kolm minutit lisaaega.

16:17 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega ka. Palun!

16:17 Urmas Reinsalu

Austatud proua minister! Austatud parlamendiliikmed! Teate, mõtted on kuidagi muu teema ümber. Mõtted on meil kõigil Ukraina ümber. Aga kontsentreerudes sellisele tõsisele teemale nagu riigi õigusloomepoliitika, tahaksin ma seda kõnetooli kasutada proua justiitsministri siiraks tunnustamiseks. See oli professionaalne, intelligentne ja kõikehõlmav käsitlus. Minu siiras tunnustus. Ma arvan, et selle parlamendikoosseisu ajal ma kõvemat tunnustust ühelegi valitsuse liikmele siin jaganud ei ole, ja see tuleb tõesti südamest.

Nüüd konkreetsed probleemid. Kui jätame kõrvale selles ettekandes väljendatud küsimused ja lahendused, siis minu meelest on meil tekkinud hoopis selle õigusloomepoliitika paradigma väline käsitlus ja probleem. See on seotud sellega, et suuremates otsustes on meil viimase aasta-kahega tegelik võim hakanud libisema seadusandja käest ära – see on seadusandja võim, mis seadusandja käest libiseb. Ma toon mõned väga tõsised, konkreetsed näited.

Esiteks, seesama NETS‑i teema, mis siin on kõlanud ja mille kohta on korduvalt ja vägagi dramaatilises toonis öelnud Riigikohus oma hinnangutes, et kui tõepoolest kriisi esimeses faasis anti seadusandja poolt õiguslik mandaat, nii‑öelda üldvolitus täidesaatvale võimule rakendusakte kehtestada, ei ole see sellises olukorras, kus esimene, kriisi akuutne faas on möödunud, õigusriigi põhimõtete järgi, millest tuleneb ka seaduse alusel täidesaatva võimu tegutsemine, eriti olukorras, kus piiratakse põhiõigusi, enam põhiseaduspärane oma olemuselt. See on kindlasti esimene probleem.

Teine probleem: kogu see olukord, mis leidis aset energiakandjate hinna tõusu hüvitamisega. Lausa hämmastav, andke andeks! Olukorras, kus meie põhiseadus ütleb mida? Seadusandja võtab vastu riigieelarve, kus nähakse ette riigi tulud ja riigi kulud. Teiseks ütleb põhiseadus, et seadusega tuleb inimestele näha ette puuduse korral antava abi liigid ja maksmise kord. Selge põhiseaduse paragrahv põhiõiguste kataloogis. Nüüd tekkis olukord, kus sadade miljonite eurode ulatuses maksti hüvitisi inimestele välja valitsuse rakendusaktide alusel ja raha eraldamiseks, selle tohutu rahakillavoori eraldamiseks [oli] õiguslik alus, mille alusel valitsus tegutses, atmosfääriõhu kaitse seadus. Ei ole niisugust alust, et atmosfääriõhu kaitse seadusega saaks eraldada kümneid ja kümneid miljoneid eurosid! Ilmselgelt oli see evidentses vastuolus kehtiva põhiseaduse normiga nii kulude tegemise mõttes kui ka selle korra mõttes, millistele isikute gruppidele ja mis reeglite järgi neid toetusi välja maksti ja makstakse ka praegu. Ärge minust valesti aru saage, ma ei mõista hukka inimestele toetuse andmist, vaid see õiguslik platvorm, mille alusel seda tehakse, ei ole kooskõlas kehtiva põhiseadusega.

Kolmas näide puudutab samamoodi meie riigikaitse küsimusi. Kui valitsus on vastu võtnud otsuse ja asunud rakendama seda otsust selle kohta, et seoses julgeolekukriisiga tuleb eraldada täiendavaid sõjalisi vahendeid, siis ma tervitan seda kahel käel, see on igati mõistlik. Kuid sellises olukorras toimub nende otsuste langetamine jällegi kuidagi seaduseväliselt. Meil on olemas riigieelarve seadus. Riigieelarve seaduse loogika on selles, et riigi, nagu ütleb põhiseadus, tulud ja kulud sätestatakse kõik konkreetse jooksva aasta eelarves. Ja siis korraga langetatakse otsus näiliselt 380 miljoni euro eraldamiseks riigikaitsele, kuid kui me süveneme sõjalisse riigikaitsesse, et kui palju seda tegelikkuses on, siis nagu anti informatsiooni, vahetult sõjalisele riigikaitsele suunatakse valitsuse reservist 2,4 miljonit eurot. 2,4 miljonit eurot! Ilmselgelt ka selles küsimuses on meile oluline, et seadusandja peab selles olukorras tegutsema põhiseaduspäraselt ja võtma vastu otsuse, nii nagu seda näevad ette põhiseadusest tulenevad eelarvereeglid, kui suur hulk täiendavat raha aastate lõikes eraldatakse riigikaitsele.

Järgmine küsimus puudutab mõjude analüüsi. Siin ma ei tea, kas nutta või naerda. Üks silm nutab, teine silm naerab. See on seotud "Fit for 55" algatusega. Nii grandioosse mõjuga [ettepanekut] kui Euroopa Liidu kliimapaketi ettepanek ja selles sisalduv sotsiaal-majanduslik tähendus selle parlamendikoosseisu jooksul teist ei ole. Enamushäältega anti sellele parlamendi mandaat, kuid tegelikkuses puudus igasugune sisuline mõjuanalüüs. Euroopa Komisjoni enda tehtud mõjuanalüüs põhines täiesti valedel CO2-kvoodi hinnaühikute rahalisel arvestusel, mis ei pidanud juba siis paika, kui see eelmisel sügisel üle anti. Küsisime ministritelt, miks ei ole mõjuanalüüsi, mida see tegelikult meie ühiskonnale tähendab. Üks minister ütles: ei, mõjuanalüüsi ei ole, kui teil on, andke mulle ka teada. Nii ütles üks valitsuse liige. Teine valitsuse liige, temal oli teine nägemus, ütles: aga kuidas üldse saab mõjuanalüüsi teha, kui enne ei ole teada, mis reeglid on vastu võetud, et võtke reeglid Euroopas vastu, küll siis ka hindame, kui palju see maksma läheb. Selg ees ei saa riiki juhtida, see ei ole vastutustundlik ega heaperemehelik oma riigi korraldamine. See oli ka põhjus, miks rida huvirühmi väljendas oma protesti valitsuse positsioonide vastu "Fit for 55" suhtes. See oli ka põhjus, miks me parlamendis pidime vastava rahvuslike huvide toetusrühma looma ja esitama alternatiivse eelnõu parlamendi menetlusse.

Nii et võtame kokku. Jooksev õigusloome põhialuste täitmine ja protseduuriline loogika on küllap selline, nagu proua minister õiglases hinnangus osundas. Kuid meil on tekkinud mitte hiiliv, vaid lärmakas trend selle koha pealt, et on asutud vahetus seadusloometegevuses parlamenti tasalülitama. Erakorralistes oludes on see küllap, ma ütlen nõnda, täidesaatva võimu universaalne instinkt püüda seda diskussiooni tasalülitada. Varasematel aastatel on see instinkt väljendunud selles, et on püütud mingeid asju parlamendis kiiresti läbi suruda. Kuid nüüd, nagu ma ütlesin, me näeme hoopis teist fenomeni. See on väga kurjakuulutav fenomen, et parlament asendatakse tehislike, põhiseadusväliste konstruktsioonidega. Võetakse valitsuse määrused, luuakse valitsuse üksikakte kümnete miljonite eurode kulutamiseks ja siis konstrueeritakse – millise konstruktsiooni ümber? Nagu ma viitasin elektrienergia hinna toetuste maksmisest rääkides: atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel juhime riiki, juhime riigieelarvet. Ja siis tundubki, nagu parlament oleks muutunud tagapingil olijaks. Aeg on parlamendil võtta vastutus enda kätte! Olgu see kõne siin selleks üleskutseks, selleks nullpunktiks. Just kriitilistel aegadel me vajame parlamentaarses riigis parlamendi selget sihiseadet. Aitäh teile!

16:25 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Hanno Pevkur, palun! Kolm minutit lisaaega.

16:26 Hanno Pevkur

No nii. Pärast Urmast on alati hea kõnetooli tulla. Sellise populistliku demagoogia meistriklassiga on alati hea natukene debateerida. Urmas, jaa. (Urmas Reinsalu kommenteerib saalist.) Jaa. Tahad sa tulla uuesti pulti või saan ma ka rääkida? Kuidas sul tunne on?

Arutades täna õigusloomepoliitika aluseid, julgen mina väita täitsa siiralt, et Eesti on liikunud järjepidevalt ja püsivalt tugevama õigusriigi suunas ja Eesti on õigusriik. Urmas Reinsalu tõi välja viited põhiseaduse riivetele või põhiseadusvastasusele erinevates punktides. No opositsioonipoliitikule kohaselt on loomulikult võimalik seda teha, aga tasub siiski meenutada, et õigusriigis on omad mehhanismid, mis kontrollivad, kas õigusloome on põhiseaduspärane või mitte, kuni õiguskantsleri ja kohtu kontrollini välja. Urmase toodud viited ei ole kuidagi leidnud kinnitust põhiseaduskontrolli käigus. Seetõttu ma arvan, et õigusloome juures tuleb kõige olulisema argumendina välja tuua põhiseaduspärasus. Senimaani, kuni suudetakse hoida õigusloome kvaliteeti, et õigusloome on põhiseaduspärane ja õigusloome kvaliteedi üle suurt vaidlust ei ole, me võime päris kindlasti öelda, et Eesti õigusriigi alustalad püsivad. Sinna juurde käib ka õiguskeel õigusloome kvaliteedi osana. Õiguskeel on Eestis kindlasti olnud olnud päris heas loomulikus arengus ja on üldiselt päris heas seisus.

Minu jaoks on alati olnud õigusloome arengusuundade juures ja õigusloome arengus äärmiselt oluline see, et me ei tegeleks tühja õigusloomega, et me ei tegeleks tühjade õigusaktidega. Ehk õigusloomes peab kehtima sügavalt ja põhiliselt põhimõte "nii vähe kui võimalik". See, et nii palju kui vajalik, on alles teisejärguline. Elik kui on olemas õigusakt, mida rakendades on võimalik probleem lahendada, siis tuleb see probleem lahendada olemasoleva õigusakti raames. Kui see isegi on atmosfääriõhu kaitse seadus, aga kannab eesmärki ja on põhiseaduspärane, siis jumala pärast, kasutame ka atmosfääriõhu kaitse seadust, ükskõik milline see probleem siis on. Elik veel kord: õigusloome ei ole midagi sellist või asi iseeneses, et on vaja ilmtingimata uus õigusakt vastu võtta, kui kellelgi on mingi mõte, vaid tuleb vaadata, kas olemasolev õigusruum võimaldab probleemi lahendada ilma uut õigusakti vastu võtmata.

Urmas ütles midagi, millele ma tahaksin hea meelega reageerida. See on olnud permanentne jutt 30 aasta jooksul, et parlamendil ei ole õigusloomes rolli. No kuulge! Selle kohta on filmiklassikas ja kirjandusklassikas öeldud: "Kes see tegi? Ise tegi." Ise teeme õigusloomet siin saalis. Kes see teeb siis? Meie teeme. Kui tahame sättida kiirust, saame sättida kiirust. Oleme olnud kiired. Toon näiteks Ukraina avalduse, mis sai vastu võetud ülikiiresti, täiendaval istungil, näitasime, et oleme suutelised. Ka eelmise valitsuse ajal parlament näitas, et kui on vaja koroonakriisis võtta kiiresti seadusi vastu, siis need võeti vastu kahe kuuga. Mõttest kuni kolmanda lugemise haamrilöögini kulus vähem kui kaks kuud. Suudame küll, kui tahame.

On ka teistpidiseid näiteid, kus kiirus on muutunud aegluseks ja väga suureks aegluseks. Siin saalis on kõlanud viide karistusseadustiku §‑le 151, mis kannab pealkirja "Vaenu õhutamine". Minu hinnangul on see kehva sõnastus ja siin tuleks õiguskeeles teha muudatus, ka tekstis endas, normis endas, sest kui me räägime sellest sisust, siis sellesama § 151 sisu räägib vihkamisest. Kui me räägime §‑st 151 koostoimes põhiseadusega, eelkõige põhiseaduse §‑ga 12, siis mina julgen väita, et meie karistusseadustiku § 151 vajab vältimatut remonti, et viia ta vastavusse põhiseaduse §‑ga 12. Tuletan meelde, mida ütleb põhiseaduse § 12: "Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu." Teine lõige ... Põhiseaduses lõikeid ei ole, aga ütleme siis, et sama paragrahvi teine lõik ütleb: "Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel."

Kui vaadata KarS‑i kehtivat § 151, siis näeme, et seal on toodud sisse mõiste "oht". Põhiseadus ei räägi, et peab olema ohu definitsioon ka. Seetõttu olen ma sügavalt veendunud, et see parlamendisaal ei pääse sellest – eriti tänases olukorras, kus me räägime, et meil on ka sõjaoht, või mitte sõjaoht, vaid reaalselt sõda on Ukrainas käimas –, et kui sõda õhutatakse, siis ka see sõja õhutamine peab olema selgelt karistusnormiga kaetud. Ma olen sügavalt veendunud, et see parlamendikoosseis ei pääse sellest, et § 151 karistusseadustikus üle vaadata ja viia vastavusse Eesti Vabariigi põhiseadusega ja ka sellega, tõesti, mis ümberringi toimub.

Nii et me saame olla vajaduse korral kiired. Me oleme olnud kahjuks ajaloos aeglased. Meenutan, et karistusseadustiku § 151 on olnud laual rohkem kui kümme aastat. Rohkem kui kümme aastat! See ei ole leidnud lahendust. Aga ma julgen arvata, et praeguses sõjaolukorras, mis Ukrainas valitseb, vajab Eesti õigusruum siinkohal selget reageerimist. Reguleerimist vajavad kindlasti ka teised sõjaõppetundidest tulnud tegevused, mis puudutavad just sõjaga seotut, olgu need sümbolid või midagi muud. Nii et parlament peab olema tõesti valmis reageerima ka nendele oludele, mis Euroopas hetkel on.

Aga üldiselt ja kokkuvõtvalt, nagu ma ütlesin, õigusloome vaatest on Eesti õigusloome kvaliteedi suund olnud minu arvates pidevas tõusutrendis. Me suudame tagada põhiseaduspärasust. Meil on õiguskeel päris hea. Aga nendes akuutsetes küsimustes, mis meil on – iseenesest ma olen selles mõttes härra Reinsaluga nõus –, jah, parlament peab hoidma kontrolli enda käes. Ma usun, et see tuleb ka lähiajal uuesti lauale. Aitäh!

16:34 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Repliik. Urmas Reinsalu, palun!

16:34 Urmas Reinsalu

Aitäh Hannole hea sõna eest! Ma tahaksin öelda seda ja hoiatada, et meil kindlasti on vaja ka sõjaolukorras teha kiirelt järeldusi, olgu julgeolekuvaldkonda puudutavas õigusloomes, olgu ka mingites karistusõiguslikes küsimustes, mis puudutavad vaenlaste või nende mõjuagentide tõrjumist. Aga kindlasti kutsuksin ma hoiduma sellest, et sõda ettekäändeks tuues mingite asjadega, mis on olnud nii-öelda rahuolukorras õhus ja mis on väga selgelt ideoloogiliselt vastandlikud teemad, püüda sõda kasutades ühiskonnas veel pinget tõsta ja selle kattevarjus veel täiendavaid ühiskondlikke vastasseise ehitada. Ma arvan, et see oleks väga vale suund.

Teiseks, näide selle kohta, millele Hanno osundas. Tõepoolest, ma ei mõelnud seda perpetuum mobile juttu, et parlamendil võiks rohkem pädevust olla, vaid ma osundasin konkreetsetele probleemidele, mitte viimase aja  õigusloomes, vaid parlamenti kõrvale jätvas valitsuse tegevuses. Ei olnud küsimus parlamendi kui seadusandja tasemes. Kahtlemata lasub siin vastutus koalitsioonil, kes on sellega leppinud, ja mittemidagitegemine ongi selle võimu andmine valitsuse kätte.

Ma toon näite. Hanno osundus oli, et suudetakse küll kiirelt tegutseda. Suutsime koroonakriisi esimeses faasis sisuliselt paari nädalaga panna kokku lisaeelarve, mitmesaja miljoni ... Ütleme, et väga suure mahuga. Nüüd neli kuud keerutati, aga ei suudetud elektriasjade kompenseerimise mehhanismides tulla välja korrektse lisaeelarvega, selgelt sätestatud määrustega, nii nagu on põhiseaduspärane. Põhiseadusvälist tegevust ei saa siin saalis tolereerida, oli minu sõnum. Aitäh!

16:36 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Kõnesoove rohkem ei näe. Ministril on võimalik esineda lõppsõnaga. Ei ole sellist soovi ka. Sellisel juhul lõpetan läbirääkimised. Antud päevakorrapunkti lõpus me mingit otsust vastu ei võta. See päevakorrapunkt ongi ammendunud.


6. 16:36 Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE) teine lugemine

16:36 Aseesimees Martin Helme

Saame edasi minna järgmise päevakorrapunktiga, see on nr 6: Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 512 teine lugemine. Ettekandja on sotsiaalkomisjoni liige Priit Sibul. Palun! 

16:36 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! On hea meel jätkata sealt, kuhu eelmise päevakorrapunktiga jõuti. Urmase mure peale, mis oli see, et valitsusel on tahe võib-olla täiendavaid pingeid külvata seal, kus rahuajalgi ei suudetud kokkuleppele jõuda, ja neid pingeid keerulistel aegadel eskaleerida, on mul küll hea meel seda eelnõu tutvustades öelda, et mingites küsimustes on kaine mõistus koju jõudnud ja teema, mis puudutas registreeritud kooselu võrdsustamist abieluga, on siit eelnõust välja võetud. Selleks, tuleb tunnistada, tegi pingutusi ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kelle esindajad esitasid mitmeid ettepanekuid, et nurjata seda nilbust, mis siia oli sisse kirjutatud. Teadupärast ei tahetud minna otse kooseluseaduse rakendusaktide kallale, vaid [taheti] teha seda erinevate eelnõude abil. Üks oli siin praegu kommenteeritav viis, kuidas taheti vaikset hiilivat üleminekut teha.

Komisjon arutas seda eelnõu. Nii nagu ma ütlesin, olid ettepanekud EKRE fraktsiooni esindajatelt ja Isamaa fraktsioonilt oli mitmeid ettepanekuid. Siis jõudis ka koalitsioon ettepanekuteni, mis vormistati sotsiaalkomisjoni ettepanekuna.

Esimest korda kogunesime teise lugemise ettevalmistamist arutama reedel, 18. veebruaril, kui komisjoni esimees tegigi laias laastus arutelu jaoks sisuliselt ettepaneku, et abielu võrdsustamine registreeritud kooseluga eelnõust läbivalt välja arvata. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja ütles, et neile see ettepanek ei sobi, nende arvates selline opositsiooni muudatusettepanekute laviini alla jäämine ja nende tunnustamine on ebamõistlik ning selle teemaga tuleks sisuliselt edasi minna. Sotsiaaldemokraadid oma eriarvamust ja nördimust ka valitsuserakondadele väljendasid, et neile see sisuliselt ei meeldi.  Sedasama ettepanekut või seisukohta omas sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni esindaja ka esmaspäeval, 21. veebruaril, kui me hakkasime neid muudatusettepanekuid sisuliselt arutama. Ta palus üles märkida, et sotsiaaldemokraadid on teiste ettepanekutega, millega Sotsiaalministeerium välja tuli – seal oli palju tehnilisi ettepanekuid ka –, iseenesest sisuliselt nõus, aga sellega, mis puudutab seda sisulist muudatust, nemad nõustuda ei tahaks.

Need ettepanekud, mis veel tehnilist laadi olid, olid seotud ema vanemahüvitisega. Eesmärk on maksta ema vanemahüvitist ka nendele Eestis seaduslikult viibivatele ja töötavatele isikutele, kes töötavad või viibivad Eestis lühiajaliselt. Sama õigus on nendel isikutel ka käesoleval ajal kehtivast ravikindlustuse seadusest tulenevalt. Praegu saavad need isikud rasedus‑ ja sünnituspuhkust ning sünnitushüvitist, mida tulevikus asendab ema vanemahüvitis. Ehk siin põhimõtteliselt on jälle terminoloogiline muutus, "ema vanemahüvitis" on praeguses redaktsioonis. See on ka üks nendest tehnilistest ettepanekutest, mis käsitleb seda, et me oma õiguses oleksime eri seadustes kogu aeg ühtede terminite juures. Kuna me "rasedus‑ ja sünnituspuhkuselt" läheme üle "ema ja isa vanemahüvitise" juurde, siis need teised terminid, ma loodan, me pärast neid muudatusi saame [seadusest] välja. 

Teine muudatus on see, et läbivalt jääb välja "registreeritud elukaaslane". Siis on see, et perehüvitiste seaduse § 49 muutmisel on tegemist normitehnilise muudatusega. Need on normitehnilised muudatused.

Siis on muudatusettepanek, millega tehakse erand lapsendaja vanemahüvitise maksmisel. Praktikas võib esineda juhtumeid, kus üks laps kas lapsendatakse korduvalt eri lapsendajate poolt või on laps olnud kõigepealt ühes hooldusperes ja siis lapsendatakse teise pere poolt. Eelnimetatud olukorra esinemisel on lapsendajal või hoolduspere vanemal õigus lapsendaja vanemahüvitisele 70 kalendripäeva jooksul isegi siis, kui lapse eelmine lapsendaja või hoolduspere vanem on lapsendaja vanemahüvitist saanud. Muudatuse eesmärk on anda lapsendajale, hoolduspere vanemale ja lapsele aega uue olukorra ja elukorraldusega kohanemiseks. Siin ei lähtuta mitte ainult nendest inimestest, kes hüvitist saavad, vaid ennekõike selle lapse huvidest, keda praegu kirjeldatu puhul on eri peredes kahjuks nii-öelda väntsutatud – tahaks loota, et mitte väntsutatud, vaid et ta on sinna sattunud –, et sellel perel oleks võimalik selle hüvitise abil tõesti sellele lapsele aega leida ja lähedussuhe saavutada.

Siis oli teemaks, et sätestatakse regulatsioon juhuks, kui isikul on õigus saada ühe lapse eest vanemahüvitist ning samal ajal tekib tal õigus saada vanemahüvitist järgmise lapse seest. Ehk sätestatakse olukord, et korraga saab inimene ikkagi ainult ühte hüvitist. Kas eelmise lapse sünniga seotud vanemahüvitis lõpetatakse ja algab uus, või eelmise lapse hüvitise saab lõpuni ja siis registreeritakse uus, aga et ei oleks olukorda, kus justkui oleks võimalik korraga kahe lapse eest hüvitist saada.

Ka täpsustatakse tingimusi, kui laps sünnib varem kui arsti määratud eeldatav sünnikuupäev ning ema ei ole hakanud veel kasutama oma õigust ema vanemahüvitisele.

Järgmine muudatus on seotud isa vanemahüvitisega. Muudatusettepanekuga loobutakse piirangust, mis ei luba maksta lapsendaja vanemahüvitist, kui lapsendaja ei viibi samal ajal lapsendajapuhkusel. See on tõesti oluline selleks, nagu ma enne ütlesin, et saaks sisuliselt suhe tekkida. Küsimus ei ole hüvitise maksmises, vaid selles, et ollakse reaalselt koos lapsega.

Järgmise muudatusega jäetakse välja Euroopa Liidus töötanud inimeste [olukorra] reguleerimine, sest regulatsioon on olemas Euroopa Liidu määruses ja seetõttu pole vaja seda siseriiklikult enam reguleerida.

Siis on kogumispensionide seaduse muutmisega seotud muudatus, mis on normitehniline. Siis muudetakse sotsiaalmaksuseadust, rahandusministri määruses toodud põhimõtted kantakse üle seaduse tasandile.

Siis on muudatusettepanek, mis muudab töölepingu seadust, millega haakub muudatus perehüvitiste seaduses seoses lapse enneaegse sünniga ja sellega, kui ema on lapse sündimise päeval veel tööl. Seal oli väike õiguslik vaakum. Kui laps peaks sündima päeval, kui veel pole vanemapuhkust võetud, siis ei tohiks tekkida õiguslikku nonsenssi, et oleks võimalik kohe seda hüvitist saama hakata. See oli see, mis vormus üheks sotsiaalkomisjoni muudatusettepanekuks ja mille üle oli komisjonis ka väike arutelu.

Minul endal tekkis küsimus, kas on võimalik niiviisi, et isal on näiteks lapsi eri peredes samal ajal, linna peal laiali, ja siis ta otsustab, et ta korjab kõik enda juurde kokku ja saab eri laste eest hüvitist. Aga nii nagu eelnevalt juttu oli, siis hüvitist saab korraga ainult ühe lapse eest. Tõenäoliselt seda olukorda, mida ma teoreetiliselt püüdsin kirjeldada, õnneks seaduses selliselt kirjeldatud pole.

Nii nagu ma ütlesin, sotsiaaldemokraatide esindaja Helmen Kütt ütles, et sotsiaaldemokraatidele ei sobi see registreeritud kooselu teema läbivalt väljajätmine.

Siis oli küsimus ema ja isa hüvitise kohta. Seda ma täpsustasin, see on põhimõtteliselt selleks, et me saavutaksime seadustes läbivalt ühesuguse õigusliku terminoloogia.

Arutati seda, et kuivõrd see kokkulepe tuli esimese muudatusettepanekuga, siis sai selgeks, et Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad võtavad oma muudatusettepanekud tagasi, kuivõrd nende järele enam vajadust ei ole, ja Isamaa muudatusettepanekud saab osaliselt grupeerida. Need kokkulepped tehti ja arutati muudatusettepanekud läbi. Komisjon toetas muudatusettepanekuid.

Viimast korda arutasime seda eelnõu tehniliselt veel esmaspäeval ja nüüd on see eelnõu siin täiskogu saalis meile arutamiseks. Aitäh!

16:47 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Küsimused. Peeter Ernits, palun! 

16:47 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sa, Priit, mäletad ju, et kui kooseluseadus vastu võeti, siis mässiti meie ukse esine lilledesse. Ma küsin sinult, miks oli nüüd vaja nagu varga kombel neid kooseluseaduse rakendusakte iseenesest õigesse seaduseelnõusse toppida, mis sai lõpuks välja roogitud. Miks?

16:47 Priit Sibul

Aitäh! Hea küsija, ma olen kahjuks vale adressaat. Sellele küsimusele oleks tõenäoliselt täpsema vastuse saanud anda sotsiaalkaitseminister, kes selle eelnõu sellisel kujul meie ette tõi. Aga nii nagu ma ütlesin, ma arvan, et see, mida teie tegite ja teie fraktsioonikaaslased tegid, ja see kokkulepe, mis koalitsioonis leiti, et praegu tagaukse kaudu kooseluseaduse rakendusaktide seadustamine ei oleks mõistlik ja tekitaks ühiskonnas jaburaid ja mõttetuid pingeid, sai kõigile ühtviisi selgeks. Ma ütlen, et teie ja meie ühispingutuse tulemusena, ma arvan, õnneks neid täna siin sees ei ole ja me saame selle eelnõuga rahulikult edasi minna.

16:48 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun! 

16:48 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kui seda eelnõu tutvustati, siis mul läks kõrv kikki, sest väga suurt rõhku oli pandud siin just pankroti väljakuulutamisele. Pankrotimenetlusaegne elatisabi tundus kuidagi arusaamatu, teades, et Eesti inimesed on liigagi õiguskuulekad või võetakse enda  firmat, ettevõtmist, justkui isiklikku last, sinna maetakse kõik enda vaba aeg ja tervis, et mitte minna pankrotti. Ma ei näe siin seda ülevaadet, kui palju neid on. Jah, me võime öelda, et sõda Ukrainas mõjutab tervet Euroopat ja võib-olla meil tuleb neid pankrotte tunduvalt rohkem. Aga kas ka komisjonis seda eelnõu ette valmistades, kui oli hea aeg, oli teada, on see juba valdav probleem, et pankrotimenetluse ajal on vaja anda elatisabi?

16:49 Priit Sibul

Aitäh, hea küsija! Selliste teemade puhul ei ole küsimus kunagi selles, kui paljusid see puudutab. [Kui on ükski] laps, kes seaduseaugu tõttu jääb vaesusesse, siis ei peaks see siin majas [kõlama] kurtidele kõrvadele. Ma arvan, et on väga mõistlik, et kui õigusesse on jäänud auke, nii et kui mõne vanema üksikisiku pankrot välja kuulutatakse ja tal ei ole vahendeid ja võimalusi – loodetavasti ajutiselt – oma last ülal pidada, et siis ülejäänud ühiskond siin appi läheb. Kuivõrd meil see süsteem muudeks puhkudeks on ette nähtud, siis oli mõistlik seda ka pankrotile laiendada. 

16:50 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun! 

16:50 Eduard Odinets

Aitäh! Härra ettekandja! Ma saan aru, et te suure uhkusega räägite sellest, kuidas siit said kõik samast soost inimeste pered välja roogitud. Suure töövõiduna raporteerite meile siin sellest. Aga kas te olete komisjonis arutanud, mis ikkagi saab nendest peredest, kus on samast soost vanemad? Mis saab nende vanemahüvitistest, vanemapuhkustest, toetustest lapse surnult sündimise korral, elatisabist? Kõik need lapsendamise teemad, hooldusperede teemad jne. Mis saab nendest vanematest, nendest peredest ja nende lastest, kui nüüd kõik need asjad, mida te suure hurraaga siit välja rookisite, nendele just nagu ei laiene? Milline on teie lahendus nendele peredele, kes on Eesti seaduste kohaselt registreeritud elukaaslased?

16:51 Priit Sibul

Aitäh! No see probleem ja teema, mida te puudutasite, on loomulikult ideoloogiline. Seda debatti niipalju, kui ma seda kirjeldasin, komisjonis oli, rohkem seda ei olnud.

Aga kas suure au ja uhkusega? Ma arvan küll, et see ongi ideoloogiline eriarvamus, mis mul ja teil tõenäoliselt on. Aga kui me nüüd suurtest sõnadest sisu juurde läheme, siis see, mis puudutab vanema ja lapse vahelisi suhteid, see õigus mitte kuidagimoodi ei muutu võrreldes praegusega. Lihtsalt ära jäi see, millele ma viitasin, registreeritud elukaaslast ei võrdsustata abikaasaga. Aga see, mis puudutab vanema ja lapse vahelist suhet, mis on õiguslikult reguleeritud, sellisel kujul säilib. Pluss, nii nagu ütles komisjoni ametnik, me ju teame, et kohus kujundab ka oma õigust nii-öelda omasoodu. Seda, mida ei tehta siin seadustega mingil kujul, seda meie õiguses kujundavad Eesti Vabariigi kohtuastmed.

16:52 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:52 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Olen uudishimulik, mis seal sotsiaalkomisjoni uste taga toimus. Praegu sai see seadusliku elukaaslase väljarookimine seal toimuda, aga eelnõusid on teil seal sahtlites ja mitte sahtlites palju. Kas on kusagil veel sellised asjad peidus või on kavas neid peita? Või arvad sa, et see oli viimane katse?

16:53 Priit Sibul

Aitäh! Minu meelest, mõeldes nendele erakondadele, kes toetasid seda, et see siit välja võtta, mulle tundub, et praegu on pigem valdav see arusaam, et nende küsimustega ei ole vaja hetkel liiga jõuliselt tegeleda. Ma arvan, et aasta pärast toimuvad valimised annavad sellele osaliselt vastuse. Siis on võimalik erakondadel oma seisukohad kujundada, kes millise pere eest seisab ja kuidas õigust edasi teha. Minu teada ükski erakond liiga tugevat mandaati selleks küsinud ei ole. Nagu ma ütlesin, mis puudutab ka seda konkreetset eelnõu, et üldse tuldi muudatustega, et praegu see registreeritud elukaaslase ja abikaasa võrdsus välja võtta, siis mina ei oska öelda, mis koalitsioonis plaanis on, aga mulle pigem tundub, et keegi ei taha rohkem selle teemaga tegeleda. Nii nagu täna infotunnis ministrid ütlesid, on aktuaalsemaid teemasid. Ma loodan, et nad oma sõnade juurde jäävad.

16:54 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

16:54 Eduard Odinets

Aitäh! Ma tulen tagasi selle teema juurde, millest ma ikkagi alustasin: samast soost perede õigused ja nende laste õigused saada riigi ettenähtud hüvesid. Sotsiaaldemokraadid on jätkuvalt selle [väljarookimise] vastu. Nagu te olete ka ise korduvalt rõhutanud, sotsiaaldemokraadid olid ainukesed, kes olid selle väljarookimise vastu. Aga ma sain aru teie eelmisest vastusest, et ikkagi mingi diskussioon selle teema ümber tekkis, kuna tuli teemaks kohus jne. Kas teile ei tundu, et meie seadusandjana peaksime ikkagi need asjad lahendama seaduse tasandil, mitte ootama, millal seda teeb meie eest kohus? Me teame ju, et need kohtulahendid on siiamaani kõik vastupidises suunas olnud, need on liikunud selles suunas, et abiellunud inimesed ja koos elanud inimesed on võrdväärsed partnerid ja nendele laienevad kõik seadused. Miks me käitume niimoodi, et ootame, millal kohus meile ette ütleb?

16:55 Priit Sibul

Aitäh! Ma loodan tõesti, et me ei oota seda. Meil on siin, eks ju, väga tõsine eriarvamus. Mina tõesti, kui see minu teha oleks, kindlasti toetaksin ka praeguse kooseluseaduse tühistamist. Aga see võimalik ei ole. Ma loodan, et erinevatel erakondadel on järgmise aasta valimistele minnes võimalik [selleks] mandaati küsida, aga selle eelnõu raames meil neid arutelusid ei tekkinud. Või tekkis täpselt niipalju, nagu ma teile ütlesin, eks.

Ma ise märkisin, et meie fraktsiooni muudatusettepanekud on kantud arusaamast, et eelnõus soovitakse perehüvitiste ja vanemahüvitisega seonduvalt võrdsustada abikaasa registreeritud elukaaslasega. Märkisin, et fraktsioon ei soovi muuta kehtivat õigust ega neid õigusi, mis registreeritud elukaaslastel juba olemas on, vaid soovib, et säiliks olukord, mis kehtis hetkeni, kuni ministeerium eelnõuga välja tuli. Mulle vastati, et kuna meie ettepanek oli see välja võtta, siis järelikult kehtivat õigust otseselt ei muudeta. Samal ajal tuleb õiguse rakendamisel lähtuda kohtute otsusest ja Riigikohtu asjasse puutuvast praktikast. Selline vastus mulle anti.

16:56 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei näe. Siis saame liikuda läbirääkimiste juurde. Eduard Odinets, palun! Kaheksa minutit.

16:57 Eduard Odinets

Head kolleegid! Käimasolev julgeolekukriis, nagu tegelikult ka kõik muud kriisid, näitab väga hästi, kui oluline on iga inimene, kui oluline on iga inimese suhtumine oma riiki, kui oluline on riigi suhtumine igasse oma inimesse. Inimesel on oluline tunda, et riik hoolib temast, et kedagi ei jäeta tähelepanuta, kõigi elud ja kõigi mured on riigi jaoks tähtsad. Riigil on oluline tunda, et inimene hoolib riigist, et riigi muresid ei jäeta tähelepanuta. Ehk siis meelespidamine, hoolimine, arvestamine, empaatia on ääretult olulised kriiside ajal, nagu tegelikult ka kõigil muudel aegadel.

Täna me arutame perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tegelikult hea ja vajalik seadus, hoolimist ja meelespidamist edendav seadus, mis lahendab paljude Eesti inimeste muresid, näitab täitevvõimu ja seadusandja empaatiat. Sotsiaaldemokraadid toetavad eelnõu, sest see tõepoolest hoolib – kuid paraku mitte kõigist Eesti inimestest.

Alludes demokraatiat õõnestavale EKRE ja Isamaa šantaažile ja väljapressimisele, on Keskerakond ja Reformierakond kõrvaldanud eelnõust kõik, mis puudutab kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasi, nende võimalusi ja õigusi, nende elusid ja muresid. Lihtsalt seaduseelnõust välja, ja ongi kõik: tehtud, elimineeritud, kustutatud nii registreeritud partnerid kui ka nende lapsed.

Osa Eesti inimeste kustutamist põhjendatakse vajadusega "vältida kooseluseaduse varjatud jõustamist teiste seaduste muutmise kaudu ning väärtustada traditsioonilist registreeritud abielu mehe ja naise vahel." (Tsitaadi lõpp.) Kuid siiski jätkan tsiteerimist: "[...] arvestades julgeolekuolukorda ja seda, milline on registreeritud elukaaslaste ja abikaasade võrdsustamise mõju." (Tsitaadi lõpp.)

Head kolleegid! Just arvestades julgeolekuolukorda ja seda, milline on seaduse mõju, peame tõsiselt kaaluma, kas osa Eesti inimeste seadustest kustutamine aitab meil julgeoleku‑ ja teiste kriisidega hakkama saada. Kas selline käitumine valitsuse ja parlamendi poolt näitab Eesti ühiskonnale meelespidamist, hoolimist, arvestamist ja empaatiat või tõepoolest omab vastupidist efekti? Kas te olete mõelnud, head kolleegid, kui mitmes Eesti peres, kui mitme ema või isa peas keerleb sellise kustutamise tagajärjel mõte: kas mina pean Eesti riigist hoolima, kas ma pean, kui Eesti riik ei hooli minust?

Selliste küsimuste isegi püstitamine on ekstreemselt ohtlik, eriti kriiside ajal. Muidugi on hea küsimus seegi, kes on järgmine. Keda me järgmisena oma seadustest kustutame, kelle ära unustame, keda pelgame, mõnitame? Igaüks meist, head kolleegid, võib-olla järgmine kustutatu.

Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonileppes on kirjas: "Tagame valdkondade üleselt võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise kaitse." Mis on sellest punktist saanud, head valitsuskoalitsioonikolleegid? Kuhu on kadunud võrdsete õiguste tagamise eest vastutav reformierakondlasest minister Riisalo? Miks ta ei pauguta uksi? Miks ta ei nõua eelnõu sidumist valitsuse umbusaldamisega? Miks valimiste eel Reformierakond flirdib LGBT kogukonnaga, aga valimiste järel allub parempoolsete, inimeste kustutajate diktaadile?

Riisalol jagub julgust ainult selleks, et öelda minu küsimusele vastates siin saalis infotunnis päev enne sõda järgmist: "Registreeritud elukaaslase temaatika on ja jääb keeruliseks ja tundlikuks küsimuseks, mida tuleb järgmistel aruteludel meil ühiselt siin Riigikogus, aga ka valitsuses, otsustada." (Tsitaadi lõpp.) Kahju! Väga kahju, austatud minister Riisalo, et te ei ole rohkemaks võimeline.

Aga see on trend, head kolleegid. See on trend, mille eest on Isamaa saadikud peaministrile ja valitsusele avalikult aitäh öelnud, ja millele peaminister on avalikult reageerinud järgmiselt: "Selline demokraatia õõnestamine ei tule kasuks tegelikult meie sisejulgeolekule, mis antud juhul on väga oluline kogu suures julgeolekukontekstis." (Tsitaadi lõpp.) Julgeolekule kasuks ei tule, kuid lillegi ka ei liigutata olukorra muutmiseks, austatud peaminister!

See trend on väärtustega kauplemine. Neid näiteid, kui eriti Reformierakond kaupleb oma väljakuulutatud väärtustega siin parlamendis, on nüüdseks juba mitmeid. Kas või meediateenuste seaduse muutmisel EKRE šantaažile allumine ning selle tulemusena viha, vaenu ja diskrimineerimise õhutamine, nende lubamine Eesti meediaruumis.

Meie parlament, kes peaks seisma iga inimese eest, järjest ja järjest kaugeneb sellest põhimõttest. Eesti seadusandja hoolib Eesti inimestest valikuliselt, ja seda valijate vaikival nõusolekul. Sotsiaaldemokraadid on seni olnud ainsad, kes kõigile nendele mittehoolimise algatustele vastu on seisnud ning vastavatele muudatusettepanekutele vastu on hääletanud. Sotsiaaldemokraadid ei kauple väärtustega. Meie jaoks on iga Eesti inimene tähtis, sõltumata sellest, mis soost ta on ja mis soost on tema partner.

Ma kutsun üles auväärt kolleege mitte toetama Isamaa esitatud muudatusettepanekuid ja mitte kustutama osa Eesti peresid Eesti seadusandlusest. Kui te teete seda, head kolleegid, siis ma loodan, et jõudu olla kõigi Eesti inimeste president jagub president Karisel, nagu seda oli korduvalt president Kaljulaidil. Olgu õnnelikud ja hoitud kõik Eesti pered! Aitäh! 

17:03 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, repliik.

17:03 Priit Sibul

Jaa, kohapealt. Aitäh! Nii juhtub, kui sõnavalanguga üle saali lasta: igaüks, kes saalis oli, sai pihta. Tasuks olla ettevaatlikum. Lihtsalt meenutan, mida ma rääkisin eelnõu tutvustades ja mida esinedes. Isamaa eesmärk ei ole olnud mitte kedagi kustutada, ei kustutatud mitte ühtegi inimest mitte kusagilt. See nii-öelda kustutajateks nimetamine tundub täiesti absurdne.

Algas hea kolleegi jutt sellega, et tegemist on šantaažiga. Isamaa esitas selle eelnõu kohta kaheksa muudatusettepanekut. Ma täpselt ei saa aru, millise šantaažiga on tegu. Minu meelest on tegemist kõige tavalisema parlamentaarse võimalusega, fraktsioonil on võimalik muudatusettepanekuid esitada ja seda Isamaa kaheksa muudatusettepaneku näol ka tegi. Ma palun kõiki neid muudatusettepanekuid toetada. Aitäh!

17:04 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:04 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud homoseksuaalid ja mittehomoseksuaalid! Ma võin tunnistada EKRE nimel, et ma olen sotsiaaldemokraatidega täiesti nõus: meie oma põhimõtteid ei muuda. Selle koha pealt me oleme ühtemoodi.

Aga rääkides eelnõust: eelnõu on suurepärane. 40 lapse seadus, kelle vanematest keegi on pankrotis. Kas neid on 40? Nagu ma loen siit, 2017 oli 18 sellist last või oli 17, siis oli 21 ja 2019 oli 30. No prognoos on 40. Nii et ega neid palju ei ole. Aga samas jälle, iga laps on oluline ja selle koha pealt on ka 40 lapse seadus oluline. Veel teine [teema], surnud laste ja nende vanemate probleemide lahendamine. Nii et lõppkokkuvõttes kena seadus.

Siiani on kõik ilus. Aga siis äkki püüdis valitsus sinna sisse peita need kooseluseaduse rakendus[aktid]: et abikaasa on registreeritud elukaaslane, et on [võrdus]märk nende vahel. Kui nüüd vaadata selle pilguga, siis võiks öelda, et see on perekond Pillerite eelnõu. Teate küll, kes on perekond Pillerid: teevad ilusaid lillekimpe ja nii edasi ja on endale soetanud ka mõne lapse. Võiks ju öelda nüüd, et kui Pillerid lähevad pankrotti, siis hakkab see puudutama neid ja nende lapsi. Aga ma arvan, et see on vähetõenäoline.

Palju olulisem on see, et homoseksuaale on igas populatsioonis, ka Eesti omas, teatud kindel arv. Nende laste arv on väga-väga väike. Nii et kui me räägime 40 või 30 lapse seadusest, siis igal juhul tõenäosus, et see probleem tekib, on üsna väike. Ma võrdleksin seda eelnõu sellega, mida me, mäletate, vahepeal siin menetlesime: Piirissaare Hollandi madruse eelnõu. Üks direktiiv oli, ülimalt teoreetiline, et äkki keegi Hollandi meremees satub Piirissaarele ja tahab Piirissaare laevaliinile madruseks minna. Jah, teoreetiline, aga tõenäoliselt mitterealiseeruv või üliharv [võimalus]. Ma arvan, et selle koha pealt, selle nii-öelda kooseluseaduse rakendusakti peitmine siia on tegelikult umbes samasugune asi. See, et ta nüüd sai välja võetud siit, on, ma arvan, õige asi. Ma loodan, et nii vähemalt ka edasi jääb, need §‑d 2, 5, 14 ja mis siin kõik olid.

Jah, kokku võttes ongi see, et me oleme jõudnud jälle järjekordse sellise pigem teoreetilise seaduse juurde, eelkõige mis puudutab kooseluseaduse rakendusakti peitmist.

Kui nüüd tulla tagasi selle juurde, et alles meil oli siin lugupeetud justiitsminister, kes pidas oma suurepärase kõne siin, siis võiks tsiteerida neid järeldusi siit, mida ei ole küll mitte justiitsminister, aga Priit Pikamäe oma arvamuses toonud, et reeglina puudub seaduseelnõude seletuskirjas põhiseaduspärasuse analüüs – see täpselt kuulub selle eelnõu hulka – ja väljatöötamiskavatsus – jälle täpselt sobib siia. Tsiteerin seda teksti, mida lugupeetud justiitsministri õigusloomeanalüüsis on öeldud: "Abstraktsuse minetamine ja kõikvõimalike üksikjuhtumite reguleerimine seaduse tasandil toodab paratamatult survet uute seaduste muutmiste algatamiseks, kuivõrd liigne detailikesksus orienteerib vaid üksikjuhtumi lahendamisele." Nii et jälle sobib see suurepäraselt nii-öelda illustreerima õigusloome üldist olukorda.

Rohkem ma ei tahagi midagi öelda. Aitäh!

17:10 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

17:10 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Esialgu mul ei olnud kavas selle eelnõu pärast siia teie ette tulla ja kõnega esineda, aga hea kolleegi Eduardi kirglik kõne siiski sundis mind teie ette tulema.

Paraku pean ma tõesti ütlema, et mitte Isamaa ei taha kedagi kustutada, vaid mulle tundub, et sotsid on need, kes tahaksid ühe osa [ühiskonnast] ära kustutada. Isamaa on alati seisnud selle eest, et oleks võit-võit-lahendus, et me ei sõidaks kellestki üle ja areng oleks nii, et ka nendele, kes on traditsioonilises peremudelis kinni, see võimalus jääks.

Ma tuletan siinkohal ikkagi meelde, kuidas on olnud see arutelu aeg-ajalt siin saalis kooseluseaduse valguses. Just nimelt sotsid on olnud ühed nendest, kes on soovinud, et lükkame selle teise poole laua alla, see ei ole oluline, et me räägime ainult sellest, ütleme siis niimoodi, moodsast peresuhtest, mitte traditsioonilisest peresuhtest. Minu meelest on see ääretult halb, et me sedasi suhtume. Me peaksime vaatama, et me kõik mahuksime ära ja et ei oleks sellist asja, et me kellegi lihtsalt kustutame. Isamaa ei ole kunagi tahtnud kedagi kustutada. See on kindlasti alusetu süüdistus.

Mul on hea meel, et tänases väga keerulises julgeolekuolukorras, kui meil on olnud tervisekriis ja on olnud energiakriis, me ei too siia selliseid punkte, mis ühiskonda lõhestavad. Meil on põhjust kokku hoida. Tõepoolest on põhjust kokku hoida, sest muret on ilma selletagi. Ma ei saa aru, miks sellist lõhet üritatakse uuesti ülesse puhuda ja miks ollakse justkui solvunud ja räägitakse, et Isamaa üritab kedagi tühistada. Vastupidi.

Head sotsiaaldemokraadid! Praegune sõnavõtt oli selgelt ülekohtune. Te peaksite ise peeglisse vaatama. Kes keda tühistada tahab?

See ongi tegelikult minu sõnavõtu lühike kokkuvõte. Mul on hea meel, et eelnõu koostamisel on aru saadud, mis keskkonnas me asume. Mul on hea meel, et on välditud lõpuks ühiskonna lõhestumist praeguses ajahetkes. Tõepoolest, mul on väga kahju, ka varasemaid arutelusid kokku võttes, et ei ole üritatud saavutada võit-võit-lahendust. Aitäh!

17:13 Aseesimees Martin Helme

Repliik. Eduard Odinets, palun!

17:13 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Kuna mind sai mainitud, siis võin kinnitada kolleegile, et ei ole olemas traditsioonilisi või moodsaid peresid. On olemas pered ja nad on kõik väärt riigi kaitset, riigi tähelepanu ja riigi hoolt.

Sotsiaaldemokraadid ei taha kindlasti kedagi laua alla lükata. Sotsiaaldemokraadid tahavad, et me kõik istuksime ühise laua taga, nii nagu korralikus Eesti perekonnas, kus mitte kedagi ei jäeta abita  sellepärast, et tema eluviis, tema sättumus, tema suhted kellelegi teisele ei sobi. Sellepärast peab kogu meie seadusandlus olema suunatud kõikidele Eesti inimestele, sõltumata sellest, meeldivad või ei meeldi meile nende suhted või nende registreeritud või tegelikult ka registreerimata partnerlus või abielu või muud sellised suhted.

Niikaua, kui me ei jõua sellele arusaamale, et igaüks meist on siin võrdsete õigustega ja võrdsete võimalustega, me jäämegi vaidlema, kes keda tahab laua alla lükata. Äkki unustame selle lükkamise teema ära, head kolleegid Isamaast, istume laua taga kõik koos ühe perena ja hoolime üksteisest, eriti kriisi ajal? Pugeda praegu kriisi taha, et kriisi ajal me võime lükata inimest edasi-tagasi, panna seadusesse, võtta seadusest välja, valitsus teeb ühte, fraktsioon teeb teist – niimoodi kriisi ajal ei käituta. Niimoodi me oma ühiskonda koos ei hoia. Aitäh!

17:15 Aseesimees Martin Helme

Õnne Pillak, palun!

17:15 Õnne Pillak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tulin siia, et natuke jahutada emotsioone.

Kogu lugupidamise juures naiste vastu ma hetkel pöördun armsate meeskolleegide poole. Võtame natukene seda emotsiooni maha.

Kolm asja. Esiteks, ei maksa seda eelnõu pisendada. See ei ole 40 lapse eelnõu, see on kõikide laste eelnõu, keda planeeritakse. Need 40 last, kes on täna sihtgrupp, keda puudutab pankrotimenetluse pool, tähendavad ainult ühte osa sellest eelnõust. Nii nagu siin on juba kõlanud, isegi kui praegu oleks üks laps, kelle elu see mõjutaks, oleks see ikka oluline. Me ei tea ju, mis tulevik toob. See tuleb ära muuta.

Teine pool. Nagu ma ütlesin, eelnõu sihtgrupp on palju suurem, sest see, mis puudutab vanemahüvitist, vanemapuhkust, puudutab kõiki lapsi, kõiki peresid, kes planeerivad pisiperet. Need muudatused on vaja ära teha.

Kolmandaks, nii nagu siin juba kõlas, ühegi pere olemasolev olukord ei muutu halvemaks. Ma saan aru nendest, kes ei ole tehtud kompromissiga nõus, aga teinekord on vaja teha kompromissi. Ma tuletan meelde, et poliitika ongi kompromisside kunst. Eduard, sa võid naerda või muiata, aga kui on valiku koht, kas teha muudatusi, mida on vaja kõikidele peredele täna, või jätta need otsused lauasahtlisse, sest ei leita üksmeelt, siis mina arvan küll, et lastega perede heaks on vaja leida see üksmeel. See on täna leitud.

Ma palun neid otsuseid, mis sotsiaalkomisjon on teinud, toetada. Lähme selle eelnõuga edasi ja võtame selle vastu, et lastega peredele vajalikud muudatused saaks alates 1. aprillist jõustuda. Aitäh!

17:17 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Sõnavõtusoove rohkem ei näe. Ahah, on siiski. Sõnavõtt kohalt. Indrek Saar, palun!

17:17 Indrek Saar

Aitäh! Ma ka arvan, et võiks vahepeal natukene kuulata, mida kolleegid saalis räägivad. 

Aga vastuseks Õnne Pillakule: kindlasti on see väga oluline eelnõu, kuid sellest eelnõust jäetakse siiski mingi ühiskonnaosa välja. Nii nagu sa, hea kolleeg, ise ütlesid: kui on kas või üks laps, kes valikuliselt siit välja jäetakse, siis ei ole see hea käitumine.

Eelnõu on esitanud Vabariigi Valitsus. Kui Vabariigi Valitsusel oleks tahe põhimõtteliselt kaitsta kõiki lapsi, kas või seda ühte, kes siit praegu välja jääb, ta valikuliselt jäetakse siit välja nende muudatusettepanekutega, mis tehti – valitsus tuli täitsa hea eelnõuga, aga muudatusettepanekutega, mis siin tehti, jäetakse mõned lapsed siit kindlasti välja –, kui valitsusel oleks olnud põhimõtteline tahtmine käsitleda kõiki lapsi võrdselt, siis ta oleks sidunud selle eelnõu usaldushääletusega. See oleks siin ära hääletatud, hoolimata sellest, et osa opositsioonierakondi ähvardasid selle eelnõu obstruktsiooniga umbe jooksutada, aga valitsusel oli võimalus jääda oma põhimõtetele kindlaks ja kaitsta kõiki lapsi. Valitsus ei kasutanud seda võimalust. Tänan tähelepanu eest!

17:19 Aseesimees Martin Helme

Sõnavõtt kohalt, Mart Helme.

17:19 Mart Helme

Jah, ma tahaksin omalt poolt avaldada tänu valitsuserakondadele, et nad on selle Riigikogu koosseisu ja selle valitsuse ajal juba mitu korda näidanud üles arukust, paindlikkust ja läinud kompromissidele ning sellega andnud võimaluse seadusandlust täiendada, mitte ei ole Riigikogu tööd umbe ajanud. Aitäh!

17:19 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on tõesti sõnavõtu‑ ja kõnesoovid otsa saanud. Sulgen läbirääkimised.

Läheme muudatusettepanekute juurde, neid ei ole meil liiga palju, kokku seitse. (Hääl saalist.) Jaa, mitusada tükki võeti tagasi. Esimese muudatusettepaneku esitaja on Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Indrek Saar, palun!

17:20 Indrek Saar

See ei ole hea muudatus, seepärast palun seda muudatusettepanekut hääletada.

17:20 Aseesimees Martin Helme

Ikka, jah. Teeme saalikutsungi.

Head kolleegid, me oleme eelnõu 512 teise lugemise muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Meil on käsil esimene muudatusettepanek, mille esitaja on Isamaa fraktsioon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, aga mida sotsiaaldemokraadid on palunud hääletada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:23 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 57 saadikut, vastu on 8, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek on arvesse võetud.

Teine muudatusettepanek, selle esitaja on Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud osaliselt oma muudatusettepanekuga nr 7. Indrek Saar, palun!

17:23 Indrek Saar

Palume seda hääletada.

17:23 Aseesimees Martin Helme

Jaa, kutsungit ma rohkem tegema ei hakka. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille esitaja on Isamaa fraktsioon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud osaliselt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:23 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 14 saadikut, muudatusettepaneku vastu on 44 ja erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kolmas muudatusettepanek, esitaja Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud osaliselt oma muudatusettepanekuga nr 7. Indrek Saar, palun!

17:24 Indrek Saar

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

17:24 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille esitaja on Isamaa fraktsioon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud osaliselt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:25 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 21 saadikut, selle vastu on 41 saadikut ja erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

Neljas muudatusettepanek, selle esitaja on Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Indrek Saar, palun!

17:25 Indrek Saar

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

17:25 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille esitaja on Isamaa fraktsioon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:26 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 60 saadikut, vastu on 9, erapooletuid ei ole. Ettepanek on leidnud toetust.

Viies muudatusettepanek, esitaja Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt muudatusettepanekuga nr 7. Indrek Saar, palun!

17:26 Indrek Saar

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

17:26 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille esitaja on Isamaa fraktsioon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:27 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 22 saadikut, vastu on 46 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kuues muudatusettepanek, selle esitaja on Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjon on arvestanud seda sisuliselt muudatusettepanekuga nr 7. Indrek Saar, palun!

17:27 Indrek Saar

Palun hääletame seda muudatusettepanekut.

17:27 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille esitaja on Isamaa fraktsioon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:27 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 21 saadikut, vastu on 45 saadikut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Ja nüüd on emalaev, seitsmes muudatusettepanek. Selle on esitanud juhtivkomisjon ehk sotsiaalkomisjon ja ju ta on seda ise arvestanud ka. Jah, esitaja on sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Indrek Saar, palun!

17:28 Indrek Saar

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

17:28 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille esitaja on sotsiaalkomisjon ja mida sotsiaalkomisjon on arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:28 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 59 saadikut, vastu on 10, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek on leidnud toetust.

Me oleme läbi vaadanud kõik eelnõu muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 512 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


7. 17:29 Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE) teine lugemine

17:29 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase seitsmenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu 505 teine lugemine. Ettekandjaks kutsun siia rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

17:29 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt kordan veel üle, et eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise ja rakendamisega ning selle eelnõuga muudetakse investeerimisühingute juhtimis‑ ja kapitalinõudeid selliselt, et need sõltuvad senisest enam ühingute suurusest ja võetud riskidest. Eelnõuga lihtsustatakse ka investeerimisteenuse osutamist ja sellega vähendatakse investeeringuid puudutava info andmise kohustust professionaalsete investorite vahel, kes on võimelised infot ise hankima ja analüüsima. Eelnõuga suurendatakse ka täiendavat hoiuste hüvitamise piirmäära ning suurendatakse kinnisvara müükide ja muude sotsiaalsete sündmuste tõttu laekunud vahendite tagamise piirmäära 70 000 eurolt 100 000 eurole.

Eelnõu esimese lugemise me lõpetasime 26. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 9. veebruariks eelnõu kohta Riigikogust muudatusettepanekuid ei esitatud. Nii. Rahanduskomisjon küsis eelnõu kohta arvamust ka huvigruppidelt, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisse. Arvamust küsisime Eesti Pangalt, Finantsinspektsioonilt, Eesti Pangaliidult ja FinanceEstonialt.

Nendest institutsioonidest esitas muudatusettepanekuid vaid FinanceEstonia. Need puudutasid väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti koostamise künnist ja prospekti keelenõuet. FinanceEstonia palus kaaluda võimalust loobuda kohustusest avalikustada väikesemahuliste emissioonide korral, see on siis 1–5 miljonit eurot, emissioonide kohta täpsustavat teavet või kaaluda võimalust tõsta vastava teabe esitamise kohustuse miinimumkünnis 2,5 miljoni euroni. Alternatiivina paluti kaaluda võimalust jätta seadusest välja rakendussäte, mis näeb ministri määruse puudumise korral ette prospekti koostamise kohustuse ka juhul, kui pakkumised jäävad alla 5 miljoni euro. Seda viimast ettepanekut arvestab teatud ulatuses muudatusettepanekute loetelus kolmas muudatusettepanek. Täiendavalt palus FinanceEstonia muuta seadust nii, et sellest ei tuleneks nõuet tõlkida prospekte eesti keelde, kui väärtpaberite pakkumine tehakse Eestis. Seda ettepanekut komisjon ei toetanud. Me arutasime seda põhjalikult 2019. aastal seoses tookordse väärtpaberituru seaduse muudatuse menetlemisega.

Nii. Aga täiendavalt esitas Rahandusministeerium 21. veebruaril juhtivkomisjonile ettepaneku viia eelnõusse sisse neli muudatust. 7. märtsil tegid nad veel ettepaneku kahe muudatuse tegemiseks.

Rahanduskomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist oma 21. veebruari ja 7. märtsi istungil. 21. veebruaril vaatasime läbi Rahandusministeeriumi ettevalmistatud muudatusettepanekud ja tutvusime FinanceEstonia arvamusega. Komisjon langetas ka eelnõu puudutavad menetluslikud otsused. 7. märtsil vaatasime veel läbi Rahandusministeeriumi täiendavad ettepanekud, mis puudutavad väljamakseid Tagatisfondist rahvusvaheliste sanktsioonide korral.

Muudatusettepanekutest lühidalt. Neid on kokku seitse ja need on kantud ka muudatusettepanekute loetellu. Kuus lähtuvad Rahandusministeeriumi ettepanekutest. Täiendavalt on vormistatud veel muudatus, mis puudutab seaduse jõustumise aega.

Esimene muudatusettepanek puudutab investeerimisühingule antavat klientide nõusolekut vara koos investeerimiseks. Ettepanek täpsustab, et vastav nõusolek tuleb anda püsival andmekandjal, see ei pea tingimata olema allkirjastatud.

Teine muudatusettepanek sätestab, et investeerimisühingute raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud.

Kolmas ettepanek puudutab väärtpaberite väiksemahulist emissiooni. Ettepanek näeb ette, et sellise emissiooni läbiviimiseks ei tule koostada pakkumist tutvustavat prospekti ka juhul, kui rahandusminister ei ole kehtestanud väärtpaberite pakkumise teabedokumendile lihtsustatud nõudeid.

Neljanda ettepanekuga sätestatakse, et Tagatisfond ei pea hoiuste tagamise ja investorikaitse osafondi arvel hüvitama hoiust või investeeringut rahvusvahelise sanktsiooni all olevale isikule.

Viienda ettepanekuga täiendatakse Tagatisfondi seadust selliselt, et juhul kui investeerimisasutuse tegevus peatub tulenevalt sellest, et investeerimisasutuse või temaga seotud isikute suhtes on rakendatud rahvusvahelist sanktsiooni, siis investorikaitse osafondist talle hüvitisi ei maksta. Tagatisfond saab vastavad hüvitised välja maksta, kui rahvusvahelise sanktsiooni õigusjõud on lõppenud või kriisilahendusmenetlus läbitud.

Kuuenda ettepaneku kohaselt ei pea Tagatisfond, kui väljamakse tegemiseks on vaja taotleda riigi käest laenu või garantiid, näiteks panga maksuvõimetuse puhul, küsima seda eelnevalt turuosalistelt.

Seitsmes muudatusettepanek on tehnilist laadi, puudutab eelnõu mõnede sätete jõustumise aega. Ettepaneku kohaselt jõustuvad need 28. veebruari asemel 30. märtsil.

Enne kui ma tulen komisjoni langetatud otsuste juurde, käin lühidalt üle ka arutelud 21. veebruari ja 7. märtsi istungil.

21. veebruari istungil andis komisjoni esimees Andrei Korobeinik teada, et Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud, kuid ettepanekuid eelnõu muutmiseks esitas Rahandusministeerium. Eelnõu kohta laekus arvamus ka mittetulundusühingult FinanceEstonia.

Rahandusministeeriumi ettepanekuid oli meil tutvustamas Thomas Auväärt. Tema märkis, et ministeeriumi esimene ettepanek puudutab investeerimisühingute poolt vara investeerimist. Praktikas investeerivad ühingud erinevate klientide vara üheskoos, see on kuluefektiivne ning tehingutasud on madalamad. Sellisel puhul tuleb saada kliendi nõusolek, et erinevate klientide vara üheskoos hoida. Kehtiv seadus, kui seda tõlgendada konservatiivselt, nõuab sel juhul kirjalikku nõusolekut, mis meie õiguse kohaselt tähendab allkirja paberkandjal või digiallkirja. Eesti klientide puhul ei ole see probleem, aga kui on tegemist välismaiste klientidega, siis on sellise allkirja saamine keeruline. Digiallkiri ei ole Euroopas ka nii laialt kasutusel kui meil. Turuosalistelt on tulnud ettepanek, Finantsinspektsioon ka seda toetas, et nõusoleku saamist võiks muuta natukene pehmemaks, kuna Euroopa Liidu õigus seda lubab. Muudatuse sisu ongi, et kui kehtiva seaduse kohaselt tuleb nõusolek saada kirjalikult, siis nüüd piisab, kui selline nõusolek on saadud püsival andmekandjal, mis tingimata allkirjastamist ei tähenda.

Teise muudatusettepaneku kohta selgitas Rahandusministeeriumi esindaja, et kehtiv väärtpaberituru seadus ei näe üheselt ette, et investeerimisühingu raamatupidamise aruanne peab olema auditeeritud. Erinevate normide koosmõjus võib seda kaudselt välja lugeda, aga võimalike vaidluste vältimiseks võiks seadust täiendada.

Kolmanda ministeeriumi ettepaneku kohta selgitas Thomas Auväärt, et varasemalt on väärtpaberituru seaduses muudetud künnist, millest alates tuleb väärtpaberite avaliku pakkumise korral koostada prospekt. Teatavasti on tõepoolest see künnis varem tõstetud 2,5 miljonilt eurolt 5 miljonile eurole, aga samas nähti ette, et kui emissioon on vahemikus 1–5 miljonit eurot, siis võib rahandusminister näha ette nõuded, mis tuleks investorile avaldada. Kehtivasse seadusesse on jäänud rakendussäte, mille kohaselt juhul, kui minister ei ole määrust kehtestanud, tuleb prospekt koostada ka nende pakkumiste puhul, mis jäävad alla 5 miljoni euro. Ettepaneku kohaselt tunnistatakse see rakendussäte kehtetuks ja edaspidi ei tule alla 5 miljoni eurose emissiooni korral prospekti koostada ka juhul, kui minister ei ole vastavat määrust kehtestanud. Ministri määrus on ettevalmistamisel, seda meile kinnitati, aga selle kehtestamine võib võtta veel natuke aega.

Ma ise küsisin selle koha peal, et jääb mulje, et lihtsustatud teabe avaldamise nõudeid ei saa rakendada selle tõttu, et täidesaatev võim ei ole kehtestanud vastavat määrust, ja sellest tulenevalt soovime praegu tunnistada selle seadusesätte kehtetuks. Ma palusin seda asja täiendavalt kommenteerida. Ministeeriumi esindaja selgitas, et ei juhtu midagi, kui kõnealune rakendussäte jääb ka muutmata, rahandusminister kehtestab määruse, mis näeb ette teabe avalikustamise lihtsama korra. Aga kui juhtub, et minister tunnistab määruse kunagi hiljem kehtetuks, siis hakkab uuesti kehtima rakendussäte, mis nõuab prospekti koostamist pakkumiste puhul, mis jäävad alla 5 miljoni euro. Selleks, et vältida olukorda, kus edaspidi ei nõutaks sellisel juhul enam prospekti koostamist, on õiguskindlam vastav rakendussäte kehtetuks tunnistada.

Riina Sikkut märkis siinkohal veel seda, et omal ajal põhjustas künnise tõstmine 2,5 miljonilt eurolt 5 miljoni euro peale komisjonis tulist arutelu. Ta küsis, milline on olnud osapoolte tagasiside selle muudatuse kohta, kui kaugel on ministri määruse kehtestamine ning kui ranged nõuded osapooltele kuni 5 miljoni euro kaasamise puhul kehtestatakse. Ministeeriumi esindaja selgitas, et määruse eelnõu on ette valmistatud ja see ootab ministri allkirja. Kui see lähiajal allkirjastatakse ja Riigi Teatajas avaldatakse, siis saab hakata koostama ka teabedokumente. Määruses sätestatud nõuded on tunduvalt leebemad kui prospekti puhul: kehtestatakse kümmekond punkti, mis määravad, millist infot tuleb investoritele esitada. Määrus sätestab erisused ka juhuks, kui emitent läheb raha kaasama ühisrahastusplatvormidelt või alternatiivbörsilt. Sellisel puhul ei tule enam järgida määruse nõudeid, sest kohalduvad nõuded, mis kehtivad ühisplatvormide ja alternatiivturu kohta. See on olnud asjaosaliste soov, et määrus oleks võimalikult paindlik. Määruse eelnõu on ka turuosalistega kooskõlastatud ja lõpuks on jõutud sobivatele kompromissidele.

Nii. Neljanda ettepaneku kohta märkis ministeeriumi esindaja, et see puudutab Tagatisfondi seaduse muutmist. Ta selgitas, et näiteks kui inimene müüb kinnisvara, vastavad vahendid on kuus kuud pangakontol ja pangaga midagi juhtub, siis neid vahendeid tagatakse vähemalt 100 000 euro ulatuses. Põhikaitsemäär on 100 000 eurot ja teatud juhtudel rakendub lisatagatis veel 100 000 euro ulatuses. Ettepanek puudutab olukorda, kus mõni pank muutub maksejõuetuks ja Tagatisfondil ei ole kohustuste täitmiseks endal piisavalt vahendeid. Kehtiv seadus näeb ette, et riik võib siis anda laenu või sellele laenule riigigarantii. Kehtiv seadus ütleb ka seda, et enne kui minna riigi käest laenu küsima, tuleb seda küsida turuosalistelt pankadelt või mujalt välismaalt. Aga see võtab aega ja alati ei ole teada, kui kiiresti on laenu võimalik saada. Kui teha vastav valmisoleku laenuleping mõne välismaise pangaga, siis tähendab see Tagatisfondi jaoks päris suurt lisakulu. Ettepaneku kohaselt võetakse seadusest välja säte, mis ütleb, et kõigepealt tuleb minna teistelt pankadelt laenu küsima ja alles siis võib pöörduda riigi poole. Ettepanekuga antakse võimalus tulla kohe riigi juurde laenu või riigigarantiid küsima.

Nii. Ministeeriumi esindaja märkis, et tõepoolest, mõne seadusesätte varasem jõustumine oli mõeldud kehtima panna 28. veebruaril, aga nüüd peaksid need jõustuma 30. märtsil.

Ma ise palusin veel täiendavalt selgitada mõistet, tähendab, selgitada, mis on kliiriv liige. Siin esimesel lugemisel küsiti ka selle kohta ja seaduseelnõu seletuskirjas on see definitsioon natukene segane. Sellele tuli täiendav selgitus: kliirimine on kontrolliprotsess, mis tagab rahalise makse või väärtpaberitehingu läbiviimise ja eelkõige puudutab see tuletistehinguid ja nende läbiviimise kontrolli. Tuletistehingute kliirimise jaoks on eraldi kliirimiskojad. Lähim kliirimiskoda asub Rootsis. Rootsi Nasdaq pakub seda teenust ja kontrollib, kas ühel poolel on tehingu jaoks väärtpabereid ja teisel poolel raha. Tõepoolest, terminit "kliiriv liige" ei ole seni Eesti õiguses kasutatud. Vähemalt minu jaoks oli see piisav selgitus.

Komisjonis käsitlesime veel FinanceEstonia pöördumist. See puudutas kahte teemat. Esimene seondub juba eespool räägitud prospektivaba künnisega. FinanceEstonia palub kaaluda, kas väiksemahuliste väärtpaberipakkumiste korral vahemikus 1–5 miljonit eurot on täiendava teabe avalikustamise nõude kehtestamine üldse vajalik, ja alternatiivina palub kaaluda võimalust tõsta täiendava teabe esitamise kohustuse miinimumkünnis 1 miljonilt eurolt 25 miljonile või jätta seadusest välja vähemalt rakendussäte, mis näeb ministri määruse puudumise korral ette prospekti koostamise kohustuse, juhul kui pakkumised jäävad alla 5 miljoni euro. Komisjon jõudis konsensusele, et pakutud kompromissettepanek on küllalt paindlik ja arvestab piisavalt ka FinanceEstonia soovidega.

Teine teema, mille FinanceEstonia tõstatas, puudutas prospektide keelenõuet, kui väärtpaberite pakkumine tehakse Eestis. Kehtiva seaduse kohaselt peab kogu täisprospekt olema kättesaadav eesti keeles. FinanceEstonia soovib, et eesti keelde tõlkimise nõue ei tuleneks seadusest, vaid see oleks jäetud finantsjärelevalve otsustada. Aga seda küsimust, nagu ma enne rääkisin, on rahanduskomisjon juba varem arutanud ja me jäime ikkagi selle keelenõude juurde.

7. märtsil oli meil veel viimane istung ja seal me vaatasime läbi Rahandusministeeriumilt laekunud kaks täiendavat muudatusettepanekut, mis mõlemad puudutavad Tagatisfondist tehtavaid väljamakseid rahvusvaheliste sanktsioonide korral. Jällegi tutvustas meile neid ministeeriumi ettepanekuid ja seisukohti Thomas Auväärt.

Ma ise küsisin sellel arutelul seda, kas õigusaktid laiemalt, millega üldse sanktsioone kehtestatakse, on juba kommertspankadesse jõudnud. Sanktsioonide rakendamine käibki põhiliselt kommertspankade kaudu, ma saan nii aru. Kuidas praktikas nende rakendamine ikkagi toimub? Ministeeriumi esindaja selgitas, et tegemist ei ole päris uue olukorraga, sanktsioone on ka varem rakendatud. Eesti pangad on tõepoolest peamised, kes neid ellu viivad. Neid isikuid, kes on sanktsioonide nimekirjas, pangad teenindada ei või. Sanktsioonide nimekirja täiendatakse pidevalt.

Jürgen Ligi küsis, kas rahvusvahelised sanktsioonid on muudatusettepanekus sõnastatud, kas need on kuidagi piiritletud ja kas investorikaitse laieneb ka rahvuslikult sanktsioneeritud isikutele. Ministeeriumi esindaja selgitas, et rahvusvahelise sanktsiooni määratleb üldmõistena rahvusvahelise sanktsiooni seadus. Kitsam termin seondub eelkõige finantsteenuse osutamisega. On mitmeid finantsvaldkonna teenuseid, mis formaaljuriidiliselt ei lähe finantsteenuse mõiste alla, näiteks krüptorahaga seonduv. Kui vaadata rahvusvahelise sanktsiooni seadust, siis sinna alla peaksid kuuluma mitte ainult rahvusvaheliselt, vaid ka riigisiseselt kehtestatud piirangud. Sõna "rahvusvaheline" võib olla natuke eksitav.

Komisjoni esimees võttis arutelu kokku. Komisjon tegi ka otsuste ettepanekud. Kõigepealt, võtta eelnõu päevakorda 9. märtsil ehk täna. See ettepanek oli konsensuslik. Teine ettepanek oli teine lugemine lõpetada, ka konsensuslik. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 16. märtsil. Ka see ettepanek oli konsensuslik. Siinkohal ma tänan tähelepanu eest ja olen valmis vastama küsimustele.

17:49 Aseesimees Martin Helme

Küsimusi on küll. Peeter Ernits, palun!

17:49 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Siin on parandusettepanekud nr 4 ja nr 5, kus räägitakse, et osafondi arvel ei hüvitata hoiust, mis kuulub hoiuse hüvitamise päeva seisuga rahvusvahelise sanktsiooni all olevale isikule ja nii edasi. Minu küsimus on see, kas see puudutab käimasolevat sõda. Ma vaatan, 7. märtsil Rahandusministeerium esitas kaks muudatusettepanekut. Kas need ongi need nr 4 ja nr 5?

17:49 Aivar Sõerd

Jaa, need ongi seotud nende värskete sanktsioonidega, ma saan nii aru. Aga tegelikult sanktsiooni mõiste ei ole päris uus, neid on ka varem ju olnud, aga need tulenevad jah sellest uuest olukorrast.

17:50 Aseesimees Martin Helme

Uuesti Peeter Ernits, palun!

17:50 Peeter Ernits

Aitäh! Hea Aivar! See kliiriv liige – ma sain ka vastuse, millest me enne aru ei saanud. Aga ma küsin sinult kui suuremalt spetsilt. Siin on vastuseks öeldud, et kliiriv liige on pank, mis on kliirimiskoja liige, ja mõned neist on ka Nasdaqis. Kui mõni investeerimisühing kasvab väga suureks – varade maht üle 5 miljardi – ja ta on ka kliiriv liige, siis kuna seejuures suurenevad riskid, siis võib Finantsinspektsioon sellist investeerimisühingut käsitleda edaspidi pangana. Ühesõnaga, karmimad nõuded. Keda see puudutab Eesti tingimustes?

17:50 Aivar Sõerd

Meil on seitse investeerimisühingut ja meil ei ole ühtegi sellist, mis läheks sellesse suurte gruppi. Meil selliseid ei ole. Meil on ainult esimesse ja teise gruppi kuuluvad investeerimisühingud. Meil selliseid suuri ei ole.

17:51 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei näe. Suur tänu ettekandjale! Nüüd saame avada läbirääkimised. Ärge nüüd kõik korraga tulge. Peeter Ernits, palun!

17:51 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Ega ma siin ei oleks, kui me 21. jaanuari öösel ei oleks arutanud seda suurepärast direktiivi. Kell oli 23.58, kui me alustasime, lõpetasime umbes tund aega hiljem.

Ma ei hakka üle kordama, kolleeg Aivar Sõerd juba juhtis tähelepanu mõnele olulisele asjale. Aga ma leidsin sealt ühe definitsiooni ja küsisin lugupeetud rahaministrilt, mis loom see kliiriv liige on. Pärast hakkas see "kliiriv liige" lendama ja rahandusminister muidugi seda ei teadnud. Tegi sellise näo, nagu ta ei oleks kuulnud. Aga pärast seda kolleeg Aivar Sõerd ütles, et siin on jah mingi kliiriv liige. Kliiriv liige on ettevõtja, kes osaleb keskses vastaspooles ja vastutab sellisest osalusest tulenevate finantskohustuste täitmise eest. Ma möönan, et ma jäin kimbatusse, kui ma selle termini selgitust lugesin. Mis see keskses vastaspooles osaleja täpselt on? Ta on mingisugune vastaspoole tegelane, aga see termin võiks küll olla sõnastatud. Nii et kui isegi Aivar Sõerd ei teadnud toona, mis asi see on, siis see näitab meile seda, et kui me rääkisime just õiguskeeleasjadest siin lugupeetud justiitsministriga, kes väitis, et õiguskeel on suurepärane, siis see on ilmekas näide, et ega ei ole küll suurepärane.

Ma sain ministri nõunikult 3. veebruaril – ilmselt sai Aivar ka – vastuse, mis asi see kliiriv liige on. Aivar juba natuke luges seda, aga ma loen teile ka ette, et see jääks protokolli.

Kliirimine on tuletistehinguid puudutav kontrollprotsess, et tagada rahalise makse või väärtpaberitehingu läbiviimine, kirjutas minister Pentuse nõunik. Selle käigus kontrollitakse, kas ühel poolel on raha ja teisel poolel väärtpabereid. Kliirimise tarbeks on moodustatud kesksed kliirimiskojad. Euroopa Liidus on neid 14 tükki. Meile lähim asub Rootsis – Nasdaq. Selle liikmeteks on mitmed meie pangad ja investeerimisühingud. Ehk nemad ongi kliirivad liikmed, kes võtavad endale finantsilisi kohustusi, et väärtpaberitehing lõpule viia.

See on juba palju selgem jutt kui see definitsioon, millega rahandusminister Pentus meie ette tol mälestusväärsel ööl tuli. Nii et kliiriv liige on pank, mis on kliirimiskoja liige.

Nagu ma nüüd Aivari jutust aru sain, kui ma küsisin järgmise jutu kohta, et kui mõni investeerimisühing kasvab nii suureks, et üle 5 miljardi on tema varade maht, et kes see siis on, siis tuleb välja, et taolisi asju meil ei olegi. Meil on need seitse investeerimisühingut, mis on nii‑öelda madalama klassi seltskond. Nii et lõpuks saime teada ka, mis asi on kliiriv liige. Tänan igal juhul rahandusministri nõunikke. Aitäh!

17:55 Aseesimees Martin Helme

Rohkem sõnavõtusoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Nüüd vaatame läbi muudatusettepanekud. Nagu öeldud, neid on seitse. Esimese muudatusettepaneku esitaja on rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku esitaja on samuti rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitaja rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitaja rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Viies muudatusettepanek, esitaja rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitaja rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, ka selle on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult.

Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 505 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja see päevakorrapunkt on ammendunud.


8. 17:56 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (500 SE) esimene lugemine

17:56 Aseesimees Martin Helme

Tänane kaheksas päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 500 esimene lugemine. Ettekandja on Riigikogu liige Priit Sibul. Palun!

17:56 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Haridusministeeriumi kolimine otsustati valitsuses heaks kiita 2000. aastal toonase haridusministri Tõnis Lukase eestvedamisel. 2017. aastal töötas kaks kolmandikku Haridus‑ ja Teadusministeeriumi töötajatest Tartus ja kolmandik oli ametis Tallinnas. Nüüd on Tartus ja Tallinnas ametnikke enam-vähem pooleks, juhtivatel ametikohtadel töötavad inimesed on aga kõik Tallinnas ja sellega seonduvalt loomulikult ka need inimesed, kes juhtkonda toetavad, ehk [Tallinnas on töötajaid] järjest enam.

8. detsembril kirjutas Postimehes Mikk Salu (tsitaat algab): "Üks anonüümsust palunud ministeeriumiametnik saatis Postimehele aga mitmeid töökuulutusi hiljutisest ajast ja "näpukas" muudkui jätkub: töö asukohana on märgitud Tallinn. Haridusministeerium ütleb pärimise peale jälle, et töötamiseks on mõlemad linnad võimalikud "Lõplik füüsiline töökoht selgitatakse välja esmajärgus värvatava töötajaga läbirääkimiste käigus,"" kirjutas ministeeriumi pressinõunik [...]."

Ka minister Liina Kersna, kui ta käis 10. jaanuaril infotunnis küsimustele vastamas, ütles, et ta on täiesti veendunud, et haridusvaldkonnale on tulnud kasuks see, et peamaja on Tartus ja filiaal Tallinnas. "Täiesti adekvaatne kriitika on see, ka minu jaoks oli üllatus, et CV‑Online'is oli Haridus‑ ja Teadusministeeriumi töökuulutustes üleval, et töökoht on Tallinnas."

Sellised juhtumised. Selle peale ei ole midagi imestada, kui 22. detsembri Õhtulehes [kirjutatakse], (tsitaat algab): "Seda, millega Reps alustas, ei pea Kersna ju ometi jätkama!" põrutab Tartu linnapea Urmas Klaas oma erakonnakaaslase suunal. Tegelikult trumpab Liina Kersna haridus‑ ja teadusministeeriumi hiiliva Tallinna kolimisega Mailis Repsi isegi üle." Ministeeriumil oleks Klaasi hinnangul mõistlik kasvatada oma koosseisu just nimelt Tartus, kus on 11 kõrgkooli, sealhulgas Eesti mainekaim rahvusvaheline ülikool, tööjõudugi on Tartus kindlasti võimalik ministeeriumil leida. Linnapea sõnul on küsimus selles, kelle poole ministeerium soovib oma näo suunata, kas hariduse või Stenbocki maja poole, näoga koolide poole on kõige parem olla ikkagi Tartus.

Ja veel, 13. detsembril ilmunud Postimehe loos ütleb Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk (tsitaat algab): "Olles veendunud, et Tartus on ministeeriumile kindlasti piisavalt sobivaid töötajaid ja 20 aastat on näidanud, et ministeerium suudab töötada Tallinnast väljas, on lihtsalt väga kahju, et üks väheseid sisulisi tõestusi regionaalpoliitikast samm-sammult kaob." (Tsitaadi lõpp.) 

Nende detsembris aset leidnud arutelude põhjal ja kuna on selgunud fakt, et üks olulistest 2000. aastal tehtud regionaalpoliitilistest sammudest on hiilivalt hakanud hajuma ja kaduma, on Isamaa fraktsioon sel põhjusel esitanud eelnõu, mis kannab ilusat ümmargust numbrit 500. See eelnõu on väga lihtne. Nimelt, praegu §‑s 45 olev selgitus võiks muutuda lõikeks 1 ja lõige 2 oleks järgmine: "Ministeeriumite asukoht on Tallinn, välja arvatud Haridus- ja Teadusministeerium, mille asukoht on Tartu." Ehk seda ei oleks võimalik hiilimisi muuta. Kui valitsusel on tahe Haridus‑ ja Teadusministeeriumi asukohta muuta, siis tuleks seda teha parlamendis seadust muutes. See on selle eelnõu tegelik sisu. Tänan tähelepanu eest! 

18:01 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu! Kas on küsimusi? Väga ilusasti ütlesite, et sümboolselt 500. Nii on tõesti. See on pool tuhat.

18:01 Priit Sibul

Me jõuame veel siin teha ülejäänud pool tuhat ka ära, pole midagi. Tempo paneme peale. Enne räägiti siin väga palju õigusloomest. Vaatasin ka, et mõned asjad on liikunud kiiremini, mõned aeglasemalt. Kui esimees mind siin juba kõnetas, siis mul on hea meel öelda, et siin on ka, ütleme, olulist tempot näidatud. 15. detsembril see eelnõu parlamendi menetlusse esitati ja ei olegi läinud ju rohkem kui kvartali jagu ja juba me menetleme seda.

18:02 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aga näete, tuligi küsimus selle meie keskustelu peale. Heiki Hepner, palun!

18:02 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Hea Priit! Kuidas su tunne on siis? Kas haridusminister võtab seda ettepanekut tõsiselt või üritab jälle mööda põõsaid vaikselt panna ja haridusministeeriumi sellist raskuskeset mitte Tartus hoida? On sul koalitsiooni poole pealt mingit sisendit?

18:02 Priit Sibul

Aitäh! Ei, koalitsiooni poolt mul mingit sisendit ei ole ja minu tunnetega pole siin midagi pistmist. Küll aga võin öelda seda, mida ma sotsiaalmeediast nägin. Pärast seda, kui minister Liina Kersna käis siin parlamendis meie küsimustele vastamas, ühel kaunil esmaspäeval jaanuaris, kui me jälle parlamenti tööle olime tulnud, pani ta kohe järgmisel päeval sotsiaalmeediasse pildi, kui ta Tartus oli, ja ütles, et talle Tartu väga meeldib. Minu meelest minister töötab meedia suunal väga hästi, aga ma väga loodan ka sisulist toimetamist.

Me ka komisjonis seda arutasime. Ühelt poolt me võime ju öelda, et see on nagu lihtne ja miks me selle siia paneme ja mis sellest muutub ja nii edasi. Aga see regionaalpoliitiline otsus ongi ju ministrite ja ametikandjate küsimus, et kuhupoole [see läheb]. Minister ütleb ka, et juhuslikult selgus, näed, et partner, kes valis töötajaid, oli niimoodi teinud. Need on väikesed asjad. Kui on tehtud poliitiline otsus, regionaalpoliitiline otsus, siis ega keegi muu seda ei jälgi. Kui see poliitiline tahe on, siis seda tuleb igasuguste sammudega jälgida ja järgida, sest on loogiline, et elu ise voolab ikkagi kahjuks, me teame kõik, siia, Tallinna suunas. Kõikidest otsustest, mida me teises suunas teeme ja mida me muuta ei taha, me peame järjekindlalt kinni hoidma. Ma väga loodan seda, vähemalt minister on ju kinnitanud, et tema tahe ei ole seda asukohta muuta. Meil tuleb kasutada kõikvõimalikke vahendeid, et see isevoolutee oleks võimalikult keeruline ja käänuline, kui me seda lõpetada ei suuda. Aga ma arvan, et oleks kõige ausam, kui oleks seaduses, et kui kellelgi on tahe, siis ta tuleb siia saali, muudab selle ära ja see on selgelt poliitiline otsus.

18:04 Esimees Jüri Ratas

Jaa. Läheme edasi küsimustega. Üllar Saaremäe, palun!

18:04 Üllar Saaremäe

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kuigi viimased muudatused on tõesti tehtud minister Liina Kersna ajal, ei ole see Tallinnasse liikumine ju sugugi tema leiutatud. Ma arvan, et te olete ka sellega kursis. ERR kirjutas aasta tagasi suvel – siis oli haridusministriks Mailis Reps –, kuidas ministeeriumi koostatud töökuulutustes oli peaaegu kõigi puhul märgitud töö asukohaks Tallinn. Seesama näpukas, millele te viitasite, kui te tsiteerisite Mikk Salu artiklit. Oskate seda situatsiooni kuidagi kommenteerida või kirjeldada?

18:05 Priit Sibul

Aitäh! Nagu ma ütlesin, kui tegemist on ühelt poolt poliitilise, teiselt poolt kindlasti selles kontekstis ka regionaalpoliitilise otsusega, siis eks see olegi ministrite ja ministeeriumi eestvedajate otsustada, kuidas seda hoida või millist tahet evida. Nendest näpukatest – see sõna on seal artiklis jutumärkidesse pandud – ju tegelikult sõltubki see, keda ja kuhu me otsime.

Komisjonis oli meil ka arutelu, miks me ei räägi siin teistest asutustest, miks ainult sellest [ministeeriumist]. See näitabki tegelikult ja me peame vaatama seda, mis ka siit loost välja tuleb, nii linnapea kui ka ülikooli õppeprorektori seisukohast, et seda asutust on kindlasti Tartus võimalik pidada. Seal on olemas kompetents ja inimesed. Meil ei ole mõtet teha selliseid otsuseid, millega me viime asutuse [mujale] ja inimesed peavad ka liikuma. On ikkagi mingil kujul loomulik võime seda ministeeriumi Tartus pidada. Kurb on lihtsalt see, et ta vaikselt tagasi voolab. See on ju peamine eesmärk, et need asjad ei voolaks, vaid oleksid otsused. Nagu te õigesti viitasite, see ei ole toimunud ainult praegu ametis oleva ministri, vaid ka eelmise ajal. Aga nii nagu linnapea ütleb, võib-olla praegu Liina Kersna teeb Mailis Repsile isegi silmad ette. Ega ma ka rohkem ei oska seda kommenteerida.

18:07 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

18:07 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Ma saan aru, et eks ta ole selline esimene arglik samm. See teema iseenesest on väga [lai]. Te teate ju ka kindlasti seda, et Keskkonnaameti peakontor asub Pärnus. Kui Rainer Vakra asus peadirektori ametisse, siis ta esimeses  avalduses teatas, et ta käib rongiga tööl. Mina keskkonnakomisjoni liikmena, selle aseesimehena, kellele see roheline mõtteviis ja kõik on väga armas, pöördusin ta poole, et kuidas ta seal rongiga käib, et Pärnusse praegu rongi ei käi. Siis selgus, et ta ei käi Pärnus, et ta käib siin Tallinnas tööl. See segadus ausalt öelda vajaks revisjoni. On väga palju räägitud sellest, et regionaalpoliitiliselt ja Eesti riigi terviklikkuse kontekstis on väga oluline vaadata, et selliseid võimetekohaseid töökohti oleks üle Eesti. Kas peaks võtma kogu selle paketi äkki korra lahti ja vaatama tõsisemalt asjale otsa?

18:08 Priit Sibul

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, selle eelnõu eesmärk loomulikult ei ole kõiki valupunkte Eestis nii-öelda katta. Aga neid regionaalpoliitilisi otsuseid on tehtud, valitsus, juba üle-eelmine tegi [otsuse], ja minu teada ükski valitsus vahepeal pole seda muutnud, et on eesmärk ametikohti Tallinnast välja viia. Ega keegi muu selle eest ei seisa, kui me ise seda ei tee. Selles mõttes tuleb loomulikult uurida. Tegemist on siiski meie vana kolleegiga, aga oma praeguses ametis on ta alles uus, võib-olla ta ei ole vaadanudki põhikirjast, et tegelikult tema töökoha põhiasukoht on hoopis Pärnus. On ju loogiline, et kui ta rongiga valesse kohta põrutab, eks ju, siis juhtuvad nii mõnedki asjad, sekretär satub valesse kohta ja nii edasi, eks ju. Nii need inimesed on. Selles mõttes oli teie poolt väga õige ja mõistlik tema tähelepanu juhtida sellele, kus Keskkonnaamet tegelikult asub.

18:09 Esimees Jüri Ratas

Tekkis ka nagu küsimus, et kas ta on siis üldse tööle jõudnud või mitte, on Lelles, istub ja mõtleb. Peeter Ernits, palun!

18:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Natukene lahja on see eelnõu. Miks sa ei ole laiendanud seda, et näiteks regionaalministeerium võiks olla Viljandis, kui Jaak Aab võtaks kätte, Kultuuriministeerium oleks Rakveres, Üllar Saaremäe astuks sinna taha, või Maaeluministeerium Põlvas, Tarmo Tamm jne? Saaks selle toetuspinda palju laiendada.

18:09 Priit Sibul

Ma loodan, et kui täna see esimene lugemine lõpeb, siis me saame neid muudatusettepanekuid teha. Aga minu teada teie nimetatud inimesed ei kanna praegu neid ministriportfelle. Selles mõttes ei oska ma öelda, kas ja kuidas see mõjutab. Aga nagu ma ütlesin, ka komisjonis oli sellest juttu. Loomulikult ei lahenda see teema kõike. Pigem sai selle eelnõu idee ja initsiatiiv alguse sellest, et me teeme siin ponnistusi, me võime nalja teha, ironiseerida, aga me teame ju kõik, et Eesti liigub ühes suunas. Kui meie ei tee jõukohaseid pingutusi ja süsteemselt selle nimel tööd, siis me näemegi seda ... Ega seda ei ole mõtet ühelegi ministrile konkreetselt ette heita, aga me näeme, et see on toimunud järjepidevalt, see toimubki. Küsimus on lihtsalt selles, kas me tahame, et oleks erinevaid ametikohti ja inimesi üle Eesti. Meil tõenäoliselt on võimalik seda teha ainult avalike asutustega ja loomulikult ka mitte sunniviisiliselt, vaid sinnapoole liikudes, nihutades, deklareerides seda arusaama, et Eesti peaks olema regionaalselt erinevate töökohtadega kaetud. Me saame teha neid asju, mis on meie võimuses.

Meil on mõned positiivsed näited. Nagu ma ütlesin, 2000. aastal see oli ja tänu sellele pooled Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ametnikud siiski veel Tartus on. Kui me tahame seda hoida, siis me peame sellele teemale tähelepanu juhtima, hoidma seda pidevalt tähelepanu keskmes, sest siis on lootus, et see isevool ei ole nii kiire või loodetavasti voolab see tagasi õiges suunas. Aga ainult siis, kui me seda tahame.

18:11 Esimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

18:11 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, hea ettekandja! Mina olen Peeter Ernitsaga nõus, et see eelnõu on lahja. Ma lausa imestan, et Isamaa fraktsioon lahja eelnõu on esitanud. See tuleks kindlasti menetlusse jätta ja seda menetluse käigus tugevamaks teha.

Mul on siit ka küsimus. Kas komisjoni arutelul te arutasite teemat – ma seda loodan – ka laiemalt kui ainult selle konkreetse haridusministeeriumi liikumise kontekstis? Valitsus iseenesest on kollegiaalne organ ja erinevad ministeeriumid, me saame aru, on Tallinna-kesksed. Aga meil on olemas ju autonoomsed põhiseaduslikud institutsioonid, kes saaks tegutseda väljaspool Tallinna väga edukalt. Riigikohus Tartus on ju väga hea näide. Õiguskantsler näiteks Tartusse Riigikohtu kõrvale sobiks väga hästi, võib-olla ka riigikontrolör jne. Kas sellised teemad ka arutlusele tulid?

18:12 Priit Sibul

Aitäh! Konkreetselt teie viidatud [näited] ei tulnud, küll aga hea kolleeg Kalle Grünthal uuris ka – taas kord viide selle eelnõu kõhna väljanägemise kontekstis –, et Isamaa oleks võinud olla tublim ja rohkem neid ideid siia sisse panna. Aga nagu ma ütlesin, ma väga loodan, et inimesed, kes seda debatti kuulevad, näevad, et me saame selle eelnõuga edasi minna, seda jõulisemaks ja rasvasemaks kirjutada. Aga Kallel oli küsimus, miks me ei ole midagi välja pakkunud, mida Paidesse viia. Seal tekkis seesama küsimus ja arutelu. Kalle konkreetselt viitas ka, et kuna Türil oli kunagi keskkonnakolledž, eks ju, siis kas võiks selles kontekstis midagi mõelda ja nii edasi. Nagu ma ütlesin, oluline on see, et oleks kohapeal olemas kompetents ja ressurss nende inimeste näol, et me päris nii ei teeks, et me paneme kõik liikuma, nii asutused kui ka inimesed. Need asutused, ettevõtted või institutsioonid peaksid olema sellised, et oleks võimalik ikkagi kohapeal olevaid inimesi kaasata. Aga konkreetselt me ei arutanud õiguskantsleri büroo kolimist Tartusse.

18:13 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

18:13 Peeter Ernits

Jaa. Jätkan sama teemat. Õbluke ja pind võiks laiem olla. Kui omal ajal [haridusministeerium] Tartusse läks, siis oli jõuline Tõnis Lukas, kes ta sinna tiris. Ma vaatan, et Kaja Kallas ja Maris Lauri on kõik Tallinna tüdrukud, pole neist tolku selle koha pealt, aga Kalle Laanet on kaitseminister ja saarlane. Miks mitte Kaitseministeerium viia kaugemale siit Vene piirist? Või Urmas Kruuse, et viia Maaeluministeerium Elvasse, saaks nagu tugevama pinnase?

18:14 Priit Sibul

Aitäh! Ei, minul ei oleks midagi selle vastu, kui Urmas Kruuse oleks Elvas ja jääks Elvasse, aga talle, ma saan aru, meeldib tööd teha Tallinnas. Mina ei saa talle küll seda kuidagi ette heita, et ta siin tahab tööd teha. Me oleme Euroopa Liidu osa, inimeste ja tööjõu vaba liikumine, nii see on, nii riigi sees kui ka Euroopa Liidus laiemalt. Aga ta ei ole ka sihukese initsiatiiviga esinenud, et ministeeriumi tema kodu kõrvale peaks rajama. Ma päris täpselt ei teagi, muidugi, kas see on ikka Elvas või on see Tartus, ma ka täpselt kõikide nende inimeste elu‑ ja töökohti ei tea, kord siin, seal. Urmas on olnud väga aktiivne ka kohalikus poliitikas, ta on olnud pikalt Tartu linnapea, enne seda oli tõesti Elvas. Aga kus ta täpne elukoht praegu on, ma ei tea.

18:15 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

18:15 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Hea ettekandja! Ega see seadus nii väga kõhnake ei olegi. Arvatakse, et seda peaks nagu serviti vaatama. Ma soovitaks sellele ikkagi otse otsa vaadata, siis on selles tuum täitsa olemas. Ma arvan ka, et me ei peaks kogu maailmavalu ühekorraga proovima ära lahendada, aga see võiks tõesti olla ju selliseks heaks eeskujuks, et mida veel ette võtta. Täna oleme me siin käinud teatud institutsioonid läbi. Me teame ka Viljandi näidet, kuhu on edukalt viidud ja kus ametid, institutsioonid kenasti töötavad.

Minu küsimus tuleb hoopis selle kohta, et kui Haridus‑ ja Teadusministeeriumi poolt see stopp saab pandud (Juhataja helistab kella.), kuidas me seda nagu ikkagi täidaksime (Juhataja helistab kella.), et ei hakkaks ta ikka vaikselt jälle ära vajuma meil. Noh, kirja sai küll pandud, et koht on seal ...

18:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Küsimus on esitatud ja vastaja on valmis.

18:16 Priit Sibul

Aitäh, just! Meie võimalus ongi see, et sellele teemale tähelepanu juhtida. Te viitasite siin Viljandi näitele, kus on Maaelu Edendamise Sihtasutus, Statistikaameti päris mitmed ametnikud, Riigi Tugiteenuste Keskuse osakond. Nii et selles mõttes, kui tahta ja süsteemselt tööd teha, siis on see võimalik küll nii asutuste puhul tervikuna kui ka mõne asutuse osakonna puhul või on võimalik osa ametnikke seal tööle võtta. Lihtsalt küsimus on, et tuleb vaadata, milliseid asutusi ja kuhu on mõistlik viia, kuidas toimetada. Aga praegune eelnõu siiski lahendab ju seda, et, ma saan aru, tegelikult poliitilist tahet pole kellelgi olnud, et see ministeerium ära kolib, see kuidagi kujuneb nii.

Loomulikult, kui ministeeriumid on Tallinnas, siis on lihtsam, valitsuse maja on ka siin, justkui lihtsam on tööd teha. Aga see on olnud regionaalpoliitiline otsus. Selles mõttes on meil vaja süsteemselt sellega tegeleda, et hoida kompetentsi eri kohtades. Loomulikult oli komisjonis juttu ka Pärnust mitmel puhul, kuivõrd komisjoni esimees on sealt. Ma näen, et poliitiline tahe on olemas, ja need otsused ei ole lihtsad. Aga need tuleb meil läbi mõelda. Küll me hakkama saame, et haridusega seotud inimesed oleksid rohkem Tartus. Kui me aeg-ajalt ministrilt küsime ja uurime, kui palju neid ametnikke ühes või teises kohas on, kas CV-Online'iga on koostöö paremaks läinud, kas nad enam ei tee neid näpukaid, ja kas ministeerium ise jälgib seda ja nii edasi, siis niimoodi me saamegi parema tulemuse.

18:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetame selle positiivse noodiga, rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi. Ma vabandan, hea ettekandja. Ma saan aru, et Riigikogu liige tahab vasturepliiki, kuna teda mainiti. Vasturepliigivõimalus meil tõesti on, aga ma loodan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et see on kodu‑ ja töökorra seaduse järgi läbirääkimiste raames, mitte küsimuste ja vastuste raames. Palun, härra Kivimägi!

18:18 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma pean kohe tunnistama, et ma ei ole päris kindel, kas ma suudan seda emotsionaal-kalambuurset taset hoida, mis siin selle diskussiooni käigus on tekkinud. Aga ma annan igal juhul endast parima.

Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu oma istungil 22. veebruaril käesoleval aastal. Lisaks põhiseaduskomisjoni liikmetele oli kutsutud ka Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Monika Tappo ja kohal oli ka Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht Epp-Mare Kukemelk.

Ma kõigepealt annan ülevaate sellest meelsusest, mis oli komisjoni istungil domineeriv, ja võib-olla ka põhiküsimusest, miks komisjon selliste menetluslike otsusteni jõudis, nagu ta jõudis.

Esiteks söandan väita, et põhiseaduskomisjoni istungil ei tõusetunud kellelgi soovi hakata kolima Haridus‑ ja Teadusministeeriumi Tartust Tallinnasse. Kuigi küsimusi oli, et miks ta sinna viidi, aga komisjoni istungil mina kellelgi seda tahet ei tuvastanud, et oleks soov Haridus‑ ja Teadusministeerium Tartust Tallinnasse tuua. Veelgi enam, ma söandan kinnitada, olles vestelnud ka haridus‑ ja teadusminister Liina Kersnaga, et ei Liina Kersnal ega tänasel valitsuskoalitsioonil ei ole plaanis haridusministeeriumi Tallinnasse kolida. Nii et tegelikult need hirmud, mis on tekkinud ajakirjanduse vahendusel või ka mõningate töökuulutuste pinnalt, sisulist alust ei oma, sellist soovi ega plaani ei ole.

Nüüd mida veel väita? Tõepoolest oli komisjoni istungil väga palju juttu sellest – härra Priit Sibul seda ka tutvustas –, et see on tõepoolest väga oluline regionaalpoliitiline meede, valitsusasutuse, eriti ministeeriumi asumine väljaspool Tallinna. Tegelikult, see on see, mida keegi ei vaidlusta ega vaidle sellele vastu. Otse loomulikult, eriti see maakond või linn, kus ministeerium asub, võidab sellest päris kindlasti. Mina ka, olles palju Pärnus aega veetnud, olen erinevates ametites võidelnud hingega selle eest, et mõni valitsusasutus või ministeerium Pärnusse tuleks. Paraku, head kolleegid, peame tõdema, et põhjusel, mis on teadmata, liikus ju Haridus‑ ja Teadusministeerium Tartusse tegelikult aastal 2000 ja täna on aasta 2022, aga see on jäänud pretsedendiks. See tekitab ka küsimuse, kas see on olnud hea ja õige praktika või mitte. Ma arvan, et seda analüüsi ju tehtud ei ole, kuidas see Eesti kui terviku mõttes välja näeb.

Täna oli siin palju juttu, et see eelnõu on natukene kõhna, et seda võiks laiendada. Tõepoolest, ka põhiseaduskomisjoni istungil Kalle Grünthal korduvalt küsis, millist ministeeriumi on siis eelnõu algatajad kavandanud Järvamaale. Härra Priit Sibul vastas, et tegelikkuses on selle eelnõu peamine ja esmane eesmärk ikkagi põlistada – just selline sõna oli seal – või kinnistada [see ministeerium] Tartusse, mitte niivõrd kaaluda teiste ministeeriumide väljaviimist teistesse maakondadesse. Aga kindlasti härra Sibul ei välistanud ka võimalust, et kui selline eelnõu tuleb, siis nad on valmis arutama, et mõnda teist ministeeriumi ka veel Eestis mujale viia.

Aga ma pean märkima, kuulates seda diskussiooni ka siin, et see [eelnõu] ei ole üldse teps mitte nii kõhna, nagu näib, et see puudutaks ainult Haridus‑ ja Teadusministeeriumi. Üldse mitte nii. Kui siin on fikseeritud, et Haridus‑ ja Teadusministeeriumi asukoht on Tartu, siis et seda ühtset joont hoida, on tulnud ära fikseerida ka teiste ministeeriumide asukoht, ja kõikide teiste ministeeriumide asukohana on fikseeritud Tallinn. Minu arust see ikka ei ole teps mitte nii kõhna, et puudutab ainult Haridus‑ ja Teadusministeeriumi, vaid selle eelnõuga on vähemalt ettepaneku kohaselt fikseeritud Vabariigi Valitsuse seaduse tasandil ka teiste ministeeriumide asukohana hoopis Tallinn. Selles mõttes puudutab see eelnõu kõiki ministeeriume.

Põhiküsimus on ikkagi, veel kord, selles – nagu ma ütlesin, sisu üle vaidlust ei ole, keegi ei vaidlusta seda, kindlasti on arvamusi küll erinevaid –, et Haridus‑ ja Teadusministeerium võiks asuda Tartus. Kompetents on seal kahtlemata olemas, selles kindlasti küsimust ei ole. Aga põhiküsimus on selles, et me antud eelnõuga tegelikult looksime pretsedendi, me seaduse tasandil fikseeriksime valitsusasutuse asukoha. Üldine norm on see, et vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele ministeeriumide asukohad määratakse põhimääruses ja põhimääruse võtab vastu Vabariigi Valitsus. On üks erand sellest, kui seaduse tasandil on fikseeritud valitsusasutuse asukoht – me räägime siis ministeeriumidest, Riigikantseleist, ametitest, inspektsioonidest –, ja see üks erand on Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse asukoht on tõepoolest fikseeritud seaduses. Vabariigi Valitsuse seaduses on kirjas, et Vabariigi Valitsuse asukoht on Tallinn. Mitte ühegi teise valitsusasutuse asukohta ei ole seaduse tasandil fikseeritud, vaid seda on tehtud põhimääruses, mille siis teatud juhtudel, ministeeriumide puhul kinnitab Vabariigi Valitsus, aga ametite ja inspektsioonide puhul teeb seda vastav minister.

Nii et siin on küsimus ikkagi pigem selles – antud juhul on tegemist ju konstitutsioonilise seadusega, kui me räägime Vabariigi Valitsuse seadusest –, kas on praktiliselt mõistlik teha seda seaduse tasandil. Tegelikult,  vaatame ka seda, et Vabariigi Valitsuse seadus on kehtinud aastast 199[6], aga piltlikult öeldes kuni tänase päevani tegelikult seda probleemi ei ole kunagi kuskil tekkinud või mõni kuu tagasi seda ei olnud. Ka see on andnud kinnitust sellele, et tänane süsteem võiks olla ja tegelikult on olnud õiglane. Küsimus ei ole mitte, veel kord, sisus, vaid küsimus on selles, kas see on formaalselt õige tee fikseerida seaduse tasandil valitsusasutuste asukohad, nagu antud juhul tahetakse teha. See on põhiküsimus, mitte see, et kellelgi oleks vastuväiteid sellele, et Haridus‑ ja Teadusministeerium asub Tartus, aga ka Tallinnas.

Nüüd mõne sõnaga ka komisjoni istungil lisaks räägitust. Ma ei hakka härra Priit Sibulat kordama, tema ettekanne oli siin veel säravam, kui oli komisjoni istungil, kus see oli võib-olla mitte nii emotsionaalne, aga samasisuline.

Nimelt, Oudekki Loone tahtis saada paremat selgitust, miks on ikkagi tarvilik Haridus‑ ja Teadusministeeriumi asumine tingimata just Tartus, arvestades asjaolu, et kõik teised ministeeriumid on Tallinnas. Ta samas küll ei vaidlustanud seda. Ütles samuti, et Haridus‑ ja Teadusministeeriumi Tartus asumine pole tingimata halb, aga soovis selgitust, miks see vajalik on. Härra Priit Sibul vastas selle peale taas kord, et antud juhul ei ole tõepoolest tegemist mingi uue situatsiooni, uue olukorra loomisega, vaid olemasoleva olukorra kinnistamisega, ja seda võiks teha seaduse tasandil. Samuti rõhutas härra Priit Sibul korduvalt, et see on ikkagi väga oluline regionaalpoliitiline meede. Tõepoolest, seda ei ole põhjust kellelgi vaidlustada.

Nagu viitasin, Kalle Grünthal korduvalt ja järjekindlalt tundis huvi, milline ministeerium on kavandatud Järvamaale. Taas oli härra Priit Sibula vastus see, et antud eelnõu eesmärk on ennekõike Haridus‑ ja Teadusministeeriumi kinnistamine Tartusse ja neil hetkel ei ole plaane, et teisi ministeeriume kolida mujale Eestimaal. Samas mainis ta seda, et kui keegi sellise eelnõu peaks esitama, siis nad on kindlasti valmis seda kaaluma ja arutama.

Ka Vabariigi Valitsus oli selle eelnõu kohta kujundanud oma seisukoha ja Vabariigi Valitsus oli otsustanud seda eelnõu mitte toetada. Ka nemad viitasid sellele, et Vabariigi Valitsuse seadus jõustus juba 1. jaanuaril 1996 ja see põhimõte on kehtinud tänase päevani, et ministeeriumide asukoha kehtestab Vabariigi Valitsus, kui ta kinnitab neid põhimääruseid. Nad leidsid, et see on ka Vabariigi Valitsuse enesekorralduse küsimus ja selle [õiguse] andmine parlamendile pole tegelikult praktiliselt põhjendatud. Viidati taas sellelesamale, et Vabariigi Valitsuse seadus on  konstitutsiooniline seadus, mistõttu selle selliste detailidega koormamine ei ole asjakohane. Pigem võiks olla vastupidi, et Vabariigi Valitsuse seadusest selliseid detaile ära võtta, antud juhul me tahame aga ühe sellise detaili sinna sisse viia.

Seejärel langetas komisjon menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. märtsil 2022. See liikus tänasesse päeva minu ettepanekul, kuna eilseks olid kavandatud teised kohtumised, mis küll ei realiseerunud, aga mis oleks teinud võimatuks minu osalemise täna siin ettekandjana. Teiseks, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 5 [komisjoni liiget]: Toomas Kivimägi, Oudekki Loone, Tõnis Mölder, Marko Torm ja Mart Võrklaev. Vastu oli 1: Priit Sibul. Priit Sibul osales tol päeval volituse alusel istungil põhiseaduskomisjoni liikmena. Ka erapooletuid oli 1: Kalle Grünthal. Otsus määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi oli konsensuslik. Tänan tähelepanu eest! 

18:28 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Priit Sibul, palun! 

18:28 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea komisjoni esimees! Mul on küsimus: mida te arvate, milliseid meetmeid on meil parlamendina võimalik [võtta] või millega tagada, et kui on tehtud poliitiline otsus, siis see isevool ei oleks niisugune? Ma eeldan, et te konstateerite ja toetate oma erakonnakaaslaste seisukohti, mis Tartu linnapeal on jne. Me näeme tegelikult, et poliitiline tahe ja otsus on olnud üks ja elu on läinud teistpidi.

Teine küsimus on see, kuidas teile mulje jäi. Ma vaatan, et kolleeg Oudekki Loone on viimasel ajal üsna erinevatel teemadel erinevaid kummalisi seisukohti avaldanud. Kas ma oma selgitusega, miks see eelnõu esitati ja mis selle eelnõu eesmärk on, suutsin talle arusaadavaks teha, mis meie eesmärk oli?

18:29 Toomas Kivimägi

Aitäh! Mina ei julge öelda, kas Oudekki Loone sai sellest selgitusest aru või mitte. Mina sain igal juhul sellest kindlasti väga selgelt aru, kõik oli väga selge ja arusaadav.

Mis puudutab seda, et üks asi on poliitiline tahe ja formaalne otsus, teine asi on see, kuidas asjad tegelikult on, siis tõepoolest, siin sellist vastuolu ei saa ega tohi olla. Ma arvan, et see parlamentaarne kontroll toimis ju piisavalt hästi, nagu sa eespool vihjasid. Peale seda, kui te olite eelnõu esitanud, siis minister Liina Kersna ütles, et Tartu on väga tore koht ja see on väga õige koht, kus haridusministeerium peaks asuma. Vahel piisab ka väga lugupeetud parlamendiliikme sõnumist avalikkuse ees, kui see saab piisavalt tähelepanu. Ma arvan, et antud juhul isegi see juba toimib piisavalt, võib-olla tõepoolest need mõned töökohakonkursid vajavad natukene täpsustamist.

Ma arvan, et te juba selle eelnõu esitamisega olete te selle eesmärgi saavutanud. Ma igal juhul tunnustan teid selle eest. Ma arvan, et ei ole enam suurt vajadust hakata valitsuse seadusesse seda asukohta sisse kirjutama.

18:30 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun! 

18:30 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Meie võib-olla oleme selle eesmärgi saavutanud, võib-olla vox populi ka saab aru, et probleem on olemas, aga põhiseaduskomisjon lihtsalt ei tuvastanud seda, et on probleemi. See on küll kummaline. Võib-olla te ajategi seal põhiseaduses veel järge. Aga olemuslikult inimesed saavad ju aru, et ministeerium kolib vaikselt, hiilivalt Tallinnasse tagasi. Keerukas on aru saada, mida seal tuvastatakse ja mida üldse soovitakse tuvastada.

Aga nüüd keeleliselt. Te ütlesite ka seda, et Haridus‑ ja Teadusministeerium asub Tartus ja Tallinnas. Alfabeetiliselt peaks olema nii, et Haridus‑ ja Teadusministeerium asub Tallinnas ja Tartus. Kas alfabeetilise linnade järjestuse järgi ongi see suunis võetud? Või on see pigem ikkagi isiklikust mugavusest nii, et siin, Tallinnas, on võimalik teha ju piiriülest koostööd Soomega?

18:31 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Vastan kohe, et tähestik ei puutu antud juhul üldse asjasse. Tuleb lugeda Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhimäärust. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi põhimääruses on kirjas, et Haridus‑ ja Teadusministeeriumi asukoht on Tartu. Nii lihtne see ongi. Nii et tähestik ei oma mingit tähendust. Küll jah, tõepoolest, me võime öelda, et de facto Haridus‑ ja Teadusministeerium asub nii Tallinnas kui ka Tartus. Ütlen päris ausalt, mina ei tea, kas on üldse väga hea, et ta on kahe koha peal. Aga see on omaette teema ja sellel on omad argumendid, kindlasti omad plussid ja miinused. Aga veel kord: de iure tuleb vaadata ikkagi põhimäärust, mille on kinnitanud Vabariigi Valitsus. Seal on üheselt kirjas, et Haridus‑ ja Teadusministeeriumi juriidiline asukoht on Tartu, aga de facto ta tõepoolest asub nii Tartus kui ka Tallinnas.

Teiseks, kas nüüd on mure või ei ole. Ma arvan, et see nüüd küll maailma kõige suurem mure antud juhul ei ole. Veel kord: loomulikult võivad need koosseisud aeg-ajalt natukene muutuda sinna-tänna, eks ju, aga ma ütlen veel kord, et suures pildis mingit kardinaalset muutust toimunud ei ole. Võib-olla töökonkursi raames tõepoolest mõni kuulutus ei ole kõige korrektsem olnud, seda juriidilist asukohta silmas pidades, aga vahel, kuna see ministeerium asub de facto kahe koha peal, tõepoolest, ma ei tea, kui mingi osakond – andke andeks, ma detaile ei tea – on Tallinnas ja otsitakse sinna inimest, no siis on loogiline näidata, et selle töö asukoht on Tallinnas. Ei ole mõeldav, et mingi osakonna, mis asub Tallinnas, töötaja töötab Tartus. Siis on täiesti loogiline, et ka selle töötaja otsimise kuulutuse põhjal on teada, et tõepoolest töö asukoht on Tallinn. Selle üle ei ole mõtet isegi ironiseerida. Kui see praktilistel kaalutlustel on niimoodi õige ja mõistlik ja just see konkreetne osakond asub Tallinnas, siis on väga loogiline, et ka see uus otsitav töötaja leiab oma asukoha Tallinnas ja ta teab, kus ta peab tööle hakkama. Ma arvan, et see on väga oluline, selles mõttes, et väga paljude inimeste jaoks on see määrav, on ju, selles mõttes, kas ma kandideerin või mitte, et kas minu töökoht saab olema Tartus või Tallinnas.

18:33 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun! 

18:33 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud põhiseaduskomisjoni esimees Toomas! Tõepoolest, me oleme tegelikult läbi raiunud selle, et väga oluline ei ole enam tihtilugu see, kus see töö tegija asub, vaid küsimus on, mida ta teeb, kelle jaoks ta töötab ja mis on selle töö tulemus.

Minu küsimus teile kõlab ikkagi nii: kas ei peaks olema nii, et Eesti riik on midagi enamat kui koalitsioonilepe või määrus, millega Vabariigi Valitsus kehtestab teatud asukoha? Meil on seadusandja, meil on põhiseadus, meil on põhiseaduskomisjon. Kui me parlamendi tasemel enda riigi ülesehituse printsipiaalselt kokku lepime, seadusega kokku lepime, siis see on väga põhimõtteline küsimus, mida lõhkuma minna on väga keeruline, nii nagu näitab ka seesama Tartu kaasus. Kas see ei peaks ikkagi olema seaduse küsimus? Minule tundub, et peaks.

18:34 Toomas Kivimägi

Aitäh, hea lugupeetud küsija! Otse loomulikult, kui see on kirjutatud sisse seadustesse, eriti Vabariigi Valitsuse seadusesse, siis selle muutmine on arvestatavalt keerulisem. Aga me kõik saame aru, et see ei ole ka võimatu. Loomulikult saab see siis rohkem ennekõike avalikkuse tähelepanu, aga koalitsioonil on võimalik see otsus ikkagi teha. Aga loomulikult on avalikkuse tähelepanu oluliselt suurem ja selles mõttes see teie või eelnõu algatajate eesmärki kindlasti nagu põhistab, kui see seaduse tasandil sisse kirjutada.

Aga veel kord ütlen, et Vabariigi Valitsuse seadus on kehtinud aastast 199[6] ja meil ei ole siiamaani olnud probleeme sellega, kus ühe või teise ministeeriumi asukoht on. Veel kord: koormata seadusi selliste detailidega nagu ministeeriumi asukoht, ma arvan, eriti Vabariigi Valitsuse seadust kui konstitutsioonilist seadust, see ei ole puhtalt formaaljuriidiliselt põhjendatud. Isegi kui poliitiline eesmärk ja sisuline eesmärk on igati argumenteeritud ja arusaadav ning selle vastu keegi ei vaidle, aga me ei pea kõike kirjutama seadusesse. Ma ei tea, mida me siis veel peame hakkama seadusesse kirjutama, kui detailseks veel minema. Võib-olla me oleme seadustes tihtipeale isegi liialt detailsed, peaksime olema oluliselt vähem detailsed. Me tahame kõike ette kirjutada ja ametnikule vaba otsustuse maad enam ei jäägi. Minu arust on see väga vale tee. Antud juhul ei ole see, mida peaks üks ametnik otsustama, ühe ministeeriumi asukoht. Aga printsiibis olen ma seda meelt, et ametnikud ei tahagi ise loovalt mõelda või neile polegi jäetud selleks ruumi. Nad on kinnistatud seaduse teksti [juurde] ja nad saavad ainult nii otsustada ja käituda, nagu seadus ette kirjutab. Ma arvan, et see ei ole tegelikult printsiibis väga hea tee.

18:36 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun! 

18:36 Priit Sibul

Aitäh, austatud esimees! Nüüd me jõudsime kõige olulisema teemani. Just nimelt nii ongi, et tegelikult peab see olema seaduses. Te viitasite, et siis pälvib see teema palju rohkem tähelepanu. Ma ei ole teiega nõus, kindlasti ka praegune debatt ja arutelu sellele teemale tähelepanu pöörab, aga ma kardan, et ega me iga nädal siin sel teemal ei räägi, ei teie komisjonis ega meie siin saalis. Mõne aja pärast me märkame jälle, et on mingi hulk inimesi ära kolinud. Just nimelt seadusesse kirjutamine oleks see võimalus, et me siin poliitilise otsusega seda muudatust teeme ja arutame. Muidugi, me oleme näinud, et isegi parlament võtab vastu seadusi, mis Riigikohtus lõpuks ei pea. Selliseid asju on siin majas tehtud ka. Seaduses võib teha mõistlikke asju, aga võib ka eksida. COVID‑i piiranguid ühiskonnas keegi mõistlikuks ei pea. Me pole neid otsustanud, ometi nad kehtivad. Keegi ei saa aru sellest, miks, ega sellest, kuidas ja kunas nad kaovad.

18:37 Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg Priit! Ma saan siin viidata kolleeg Andres Metsojale, kes ütles, et me liigume ikkagi järjest rohkem selles suunas, et selline juriidiline asukoht ei olegi enam kõige tähtsam. Tegelikult on kaugtöö kontekstis see, kus inimene töötab, hoopis teisejärgulisem. Nii et ma arvan, et me liigume sellest ajast nagu järjest kaugemale, kui pidi [üks] füüsiline asukoht olema. Võib-olla on [inimesed] üle Eesti laiali. COVID‑i tingimustes, ma arvan, ka väga paljud ministeeriumi töötajad töötasid oma kodumaakonnas, ükskõik, Pärnumaal või Viljandimaal või kus iganes. Me liigume pigem nagu selles suunas. 

Teine asi on see, et emotsionaalselt on see loomulikult tähtis. Ma ütlen veel kord, see on ülitähtis ja oluline selle konkreetse maakonna jaoks, antud juhul Tartu jaoks on see ülitähtis ja ülikasulik, et Haridus‑ ja Teadusministeerium seal asub. See on täiendavad investeeringud, see on täiendavad töökohad, see on teenuse parem kättesaadavus – terve rida asju. Nii et kahtlemata maakond sellest võidab. Selles mõttes on see tähtis.

Aga kui me vaatame siit Riigikogu saali poole pealt, siis ma arvan, et tähtsam ikkagi on mitte see, kus ministeerium asub, vaid mida ta teeb, kuidas teeb ja kuidas ta oma tööga hakkama saab. Ma arvan, et see sisupool on kordades olulisem kui formaalne asukoht. Jätan kõrvale antud juhul Tartu, kes on heas mõttes ilmselgelt kasusaaja tänu sellele, et Haridus‑ ja Teadusministeerium seal asub.

18:38 Esimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

18:38 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja, ma tänan teid, et te püüdsite algatajat rahustada ja mett moka peale määrida, väites, et selle arutelu käigus juba on eesmärk saavutatud, ilmselt lootes, et algataja võtab selle eelnõu tagasi. Aga ma teatan, et algataja ei võta tagasi, me tahaks hääletada ka.

See väide, et pole tekkinud probleemi, et peaks fikseerima seaduse tasemel – see, et me täna arutame seda eelnõu, ongi kinnitus, et probleem on tekkinud. On tekkinud umbes samasugune probleem, et Mõisakülas on ka raudteejaam, aga rongid ei sõida, Haapsalus on ka. Tartus on ministeerium, aga ühel hetkel enam töötajaid ei ole, reaalselt ei ole. Silt on, aga ministeeriumi tegelikult ei ole ju. Selles ongi probleem, et täitevvõimu abil on see protsess hiilivalt toimunud. Võib-olla oleks siiski mõistlikum fikseerida see seaduses ja tulevikus tuleks need muudatused seadusemuudatuse teel? Nüüd me oleme sunnitud valitsust vahetama, et seda probleemi lahendada. See ei ole sugugi parem alternatiiv. Kas on nii?

18:39 Toomas Kivimägi

Aitäh, auväärt küsija! Valitsust ei ole kindlasti vaja vahetada, sest ma kordan veel kord: Vabariigi Valitsusel ega ka haridus‑ ja teadusministril ei ole plaani Haridus‑ ja Teadusministeerium Tartust ära kolida. Nii et ei ole vaja valitsust vahetada, meil on väga hea valitsus.

Teine asi, arutelu printsiibis veel ei tähenda, et on probleem, Helir. Arutelu iseenesest veel ei tähenda, et on probleem. Ma ei taha öelda, et see tänane arutelu ei tähenda, et on probleem. Aga printsiibis võib millegi üle arutleda, aga see ei tähenda veel, et see on probleem. Antud juhul ma möönan, et jah, te tabasite selle, et mingid sellised kahtlased liikumised on toimunud, ja seetõttu te ei ole tühjas kohas seda püsti pannud. Nii et ma möönan, et teie jaoks see tundus olevat probleem, aga ma saan kinnitada veel kord seda, et see probleem on tegelikult leidnud lahenduse tänu teile. Te olete juhtinud sellele tähelepanu. Ma küll ei taha kinnitada seda, et see plaan tegelikult kellelgi oli. Aga kui niimoodi näis, siis on see juba piisav põhjus selleks, et parlamendiliikmed sellele reageeriksid. Nagu härra Priit Sibul ka viitas, Haridus‑ ja Teadusministeerium reageeris sellele väga adekvaatselt just selles vaimus, nagu tegelikult see eelnõu oli esitatud ja mis oli teie mure, ning see mure sai lahendatud. Ma arvan, et avalikkuse tähelepanu tänu sellele, et seda on ka täna siin saalis arutatud, on niipalju suur, et keegi ei julge lähema kümne aasta jooksul seda teemat isegi arutama hakata.

18:41 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:41 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! No ma saan aru, et pärnaka jaoks ongi Tartu tegelikult täiesti puu taga, sest jube keeruline on sinna minna. Olen isegi sõitnud Exploitedi kontserdile, küll Võrtsjärvest ühtepidi ja teistpidi, täiesti arusaamatu koht. Head mõtted ja nii.

Aga võtame nüüd Pärnu näite. Pärnu on meil praegu niinimetatud suvepealinn. No mis mõttes suvepealinn, mujal ei ole siis [suve] või? Tegelikult on Pärnus tuuline, sisemaal on ju parem. Miks peab olema üldse terve suve jooksul [selleks] Pärnu? Ta võiks ju natukene seal ka olla. Printsiibis pole ju oluline, mis on see Pärnu või mis on suvepealinn. Selles mõttes, et kui nüüd Pärnust see kolledž ka ära kolib, siis ega asukoht ei ole ju tähtis. Me ütleme, et see on nüüd Pärnu filiaal, aga inimesed töötavad kuskil mujal. Kas Pärnu elanike esindajana oleksite täpselt sama kindel, et asukoht ei ole tähtis, midagi ei ole tähtis ja printsiibis on kõik normaalne?

18:42 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Esiteks, Tartu ei ole minu jaoks puu taga. Kui sinu jaoks on Tartu puu taga, siis see on sinu probleem. Mina pääsen sinna väga hästi, vaatamata sellele, et meil ei ole ei rongiühendust ega ka lennuühendust Tartuga, mis kunagi oli, tegelikult. Ma mäletan, tol ajal, kui ma ülikoolis käisin, mul üks kursusekaaslane startis Kuressaarest, maandumine oli Pärnus ja siis tuli veel Viljandist üks minu kolleeg peale, see oli selline aeg, ja maandusid lõpuks Tartus kõik. Selles mõttes minu jaoks kindlasti Tartu puu taga ei ole, sellega mina kindlasti nõus ei ole, seda omaks ei võtta.

Mis puudutab kolledžit, siis otse loomulikult ma olen sinuga, Tarmo, täiesti nõus, et see on ülioluline. Aga ega kolledži asumine ei ole tagatud sellega, et tema juriidiline aadress on Pärnus. Ma arvan, et see ei taga seda vähimalgi määral, kui me paneme juriidiliseks asukohaks Pärnu. See sõltub ikkagi sellest, millised on rahalised võimalused, millised on emaülikooli prioriteedid – hoopis teistest asjadest. Oleks jõle lihtne, kui me tagaksime Tartu Ülikooli Pärnu kolledži asumise Pärnus igavesest ajast igavesti sellega, et me paneme selle kirja seadusesse. Paraku elu nii lihtne ei ole.

18:43 Esimees Jüri Ratas

Margit Sutrop, palun!

18:43 Margit Sutrop

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Minul on küsimus selle kohta, kas komisjonis tõi keegi välja ka selle, et Haridus‑ ja Teadusministeeriumi paiknemine Tartus ei ole mitte regionaalpoliitiline meede, et edendada Tartut, vaid [see on vajalik] selleks, et meil tuleksid kõrghariduse, üldse haridusvaldkonna korraldamisel teadmispõhised, head otsused. Tartu on nii‑öelda vaimupealinnana tiine headest mõtetest ja see viljastab ka otsuste keskkonda. Minu meelest Isamaa fraktsiooni algatatud seaduseelnõu aitab sellele tähelepanu juhtida. Aga komisjoni raportist seda välja ei tulnud. Regionaalpoliitilisest meetmest rääkides oleksin tõepoolest murelik, miks me ei aruta seda, et teised linnad vajavad samasugust arendamist. Aga küsimus ei ole just nimelt mitte regionaalpoliitilises meetmes, vaid selles, millises keskkonnas neid otsuseid luuakse. Kui Tartu Ülikool oleks kunagi kolinud Pärnusse, siis ta tõesti peaks Pärnus olema. See otsus sündis napilt, et ta Tartus taasavati.

18:44 Toomas Kivimägi

Aitäh, väga lugupeetud küsija! Tartu Ülikool on olnud ka Pärnus, küll raskel ja keerulisel ajal. Aga tõepoolest, olen sada protsenti nõus. Kui ma rõhutasin – ka eelnõu algataja esindaja rõhutas – sedasama regionaalpoliitilist aspekti, siis see on jah natukene võib‑olla egoistlik selles mõttes, et Tartu kindlasti võidab. Ma ütlesin ka need argumendid, miks ta võidab. Aga on päevselge, et Haridus- ja Teadusministeerium ei asu juhuslikult Tartus. Ma ei taha ühtegi teist maakonda nimetada, aga ilmselgelt on silmas peetud seda vaimset potentsiaali, seda aurat, mis Tartus on. See on kindlasti väga positiivse mõjuga tervikuna. Nii et see potentsiaali kaasamine – kas või nendest inimestest, ma arvan, paljud, kes täna Tartus töötavad, ei oleks valmis töötama Haridus‑ ja Teadusministeeriumis Tallinnas põhjusel, et nende elukoht on Tartus –, tänu sellele me tõepoolest oleme kaasanud vaimset potentsiaali, mida kahtlemata Tartus on. Mina ei ole liiga kriitiline, nagu ma eespool ütlesin, selles mõttes, et Haridus- ja Teadusministeerium seal asub.

Aga veel kord, omaette küsimus headele kolleegidele on ka see, et mingid madalamad valitsusasutused on liikunud teistesse maakondadesse, aga Haridus‑ ja Teadusministeerium on ainus ministeerium, mis on liikunud väljapoole Tallinna. See on pigem tõsisem arutelukoht. Kuigi ütlen päris ausalt, et mina ministeeriumitasandi laialisplittimise mõttes liiga liberaalne ei ole. Seal on ikkagi teatud probleemid ja koosasumisel on ka oma sünergia. Ma ütlen, et ka ajalugu võib‑olla ikkagi kinnitab seda, et kuna [neid näiteid] on ainult üks, siis järelikult on terve rida teisi argumente, mis pooldavad ikkagi seda, et vähemalt ministeeriumitasand, ütleme, et ülejäänud ministeeriumid on Tallinnas. Seda ju ka Isamaa algatatud eelnõu toetab, et kinnistab ülejäänud ministeeriumid Tallinnasse, ja see on väga oluline, väga õige positsioon. Just!

18:46 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

18:46 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma kuulan siin seda diskussiooni ja olen sada protsenti nõus, et Tartus võib-olla on viljastusvõimalused paremad kui Tallinnas. Aga ma mäletan seda, kui haridusministeerium viidi Tartusse. Siis mõne aasta pärast oli päris avalik saladus, et tuli rohkem juurde võtta inimesi ja kulus palju rohkem ka rahalist ressurssi. Võib-olla me peaksime hoopis mõtlema selle peale, et haridusministeerium sada protsenti Tartusse viia. Ma ei ole regionaalarengu vastu, absoluutselt mitte. Aga minu küsimus on see, kas te arutasite komisjonis ka ressursivajadust. Üks asi on emotsionaalseid otsuseid teha, teine asi on ressursid läbi arvutada. Kas sellega seoses on vaja inimesi [juurde] või kas nende arvu saab vähendada, kas neid saab koondada, mis majade ülevalpidamine maksab, mis sõidukulud maksavad? Sest paratamatult ikka ainult interneti teel me tööd teha ei saa, eriti valitsusasutustes, see on minu meelest küll üsna selge. (Juhataja helistab kella.) Nii et kas te ressursiarvestust arutasite?

18:47 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Seda me ei arutanud. Väga lihtsal põhjusel. Üldjuhul olen ma täiesti päri, et kui toimub ühe või teise ministeeriumi viimine kuskile teise maakonda, siis ilmselgelt see tähendab teatud lisakulusid, ent antud juhul – seda ka eelnõu algatajad korduvalt rõhutasid – on tegemist olemasoleva olukorra kinnistamisega, mingeid muudatusi tegelikult selle eelnõuga ministeeriumide asukoha paiknemises ei kavandata, mistõttu ei tule ka mingeid täiendavaid kulusid. See on ka eelnõu algatajate selge seisukoht olnud. Selles mõttes on see jumala õige, et iga eelnõu juures peab olema ka mõju eelarvele. Selle mõju eelarvele on null, mingeid lisakulusid selle eelnõu heakskiitmisega Riigikogu poolt kindlasti ei tule. See kinnistab olemasoleva olukorra.

Aga kui te küsite, kas ministeeriumi paiknemine kahes kohas on õige, siis mina isiklikult – see on puhtalt minu isiklik arvamus – arvan, et see ei ole iseenesest väga hea variant. Aga mina ei ole siin kindlasti kõige pädevam arvama või otsustama. Eks peab siis analüüsi tegema, kui selline tahe ja soov on poliitikutel olemas. Aga mina ise olen mõnevõrra skeptiline. Kui, siis võiks olla kogu täiega, ja kui ei, siis üldse mitte. Aga see [ei ole] selle eelnõu teema ja seetõttu ka põhiseaduskomisjonis selle üle arutelu ei toimunud.

18:49 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, aitäh teile! Kas soovitakse avada eelnõu 500 läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Meil on esimene lugemine. Kas ma saan õigesti aru, et Isamaa fraktsiooni esindaja on Üllar Saaremäe? Palun teid Riigikogu kõnetooli, Üllar Saaremäe.

18:49 Üllar Saaremäe

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Teema arenes väga hoogsaks, aga on ka põhjust. Haridusministeeriumi kolimise otsustas ja kiitis heaks Vabariigi Valitsus, tõesti, nagu täna juba öeldud, 2000. aastal toonase haridusministri Tõnis Lukase eestvedamisel. Teadaolevalt on praeguseks töötajaid Tallinnas ja Tartus enam-vähem võrdselt. Tartus on ametis 162 ja pealinnas 133 inimest. Juhtivatel ametikohtadel töötavad inimesed on kõik Tallinnas. Esimest korda kogu oma ajaloo jooksul on haridusministeerium jõudnud seisu, kus ministeeriumi tippjuhtkond, see tähendab minister, kantsler ja asekantslerid asuvad Tallinnas. Paradoksaalne olukord. Ministeeriumi peakorter on Tartus, Tallinnas on ainult filiaal, aga kogu juhtkond istub filiaalis ja alluvad on peakontoris.

Veel viis aastat tagasi, 2017. aastal töötas kaks kolmandikku Haridus‑ ja Teadusministeeriumi töötajatest Tartus ja ainult kolmandik oli Tallinnas. Kordan veel: nüüd on töötajaid [kahes linnas] enam-vähem pooleks. Kui see ei ole vaikselt Tartust Tallinnasse hiilimine, siis kuidas me seda nimetame? Teadmine, et see tõesti nii on, aina kasvab. Sest kuidas muidu põhjendada Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu ütlust "Olles veendunud, et Tartus on ministeeriumile kindlasti piisavalt sobivaid töötajaid ja 20 aastat on näidanud, et ministeerium suudab töötada Tallinnast väljas, on lihtsalt väga kahju, et üks väheseid sisulisi tõestusi regionaalpoliitikast samm-sammult kaob"? Mis see siis on? Möödarääkimine? Ei mõisteta üksteist?

Täna on juba mitu korda tsiteeritud reformierakondlast, Tartu linnapead Urmas Klaasi, kelle sõnul oleks ministeeriumil mõistlik kasvatada oma koosseisu just nimelt Tartus, kus on 11 kõrgkooli, sealhulgas Eesti mainekaim rahvusvaheline ülikool. Tööjõudu on Tartust kindlasti võimalik ministeeriumi leida. Linnapea sõnul on küsimus selles, kelle poole ministeerium soovib oma näo suunata, kas hariduse või Stenbocki maja poole. "Näoga koolide poole on kõige parem olla ikkagi Tartus," ütleb reformierakondlasest linnapea. Taas kord küsin, mis see on. Möödarääkimine? Ei mõisteta üksteist, ei saada aru?

Haridusministeeriumi põhimäärus, valitsuse seaduse alusel vastu võetud põhimäärus ütleb selgelt, et haridusministeeriumi asukoht on Tartus. Punkt. Nii on ka täna kõlanud.

Nagu ka täna on palju räägitud, kaasaegses ühiskonnas on normaalne, et tehakse kaugtööd. Aga sellega, et hiilivalt tassitakse ministeerium Tartust Tallinnasse tagasi, ei saa Isamaa nõustuda. Esiteks ei ole see õigusriigis õiguspärane ja teiseks on see põhimõtteline ja vale signaal. Tänan teid!

18:53 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Kalle Grünthali.

18:53 Kalle Grünthal

Ma tänan. Austatud kolleegid! Hea rahvas! Kõigepealt ma tänan südamest Isamaa Erakonna ettekandjat Priit Sibulat. Eraldi tänan härra Kivimäge, see tähendab Kivimägi – et midagi jälle valesti ei lähe. Te puudutasite mind personaalselt niivõrd palju selle eelnõu arutlemisel, et ma oleksin kohalt saanud vähemalt 20 minutit rääkida minu nime mainimise tõttu. Ma tänan teid veel kord südamest.

Kahtlemata on see väga huvitav eelnõu. Kindlasti huvitab teid ka see, miks ma nii palju esitasin küsimusi selle kohta, kas ei saa teisi ministeeriume tuua Järvamaale Paidesse. Kindlasti oleks huvitatud ka Viljandi ja Pärnu, Toomas Kivimägil oleks väga kindel soov, ka Valga [oleks huvitatud]. Milles on küsimus? See on väga tõsine küsimus. Sellel käigul, mida ma tahtsin teha, aga mis ei leidnud härra Priit Sibula toetust, oli eesmärk elavdada ministeeriumide sinna toomisega selle koha regionaalset arengut. Mõistate?

Küsimus on selles, et kui ministeerium tuleb näiteks Tartusse, siis see toob kaasa väga suure hulga ametnike kohaloleku. Kui mõned poliitikud mõnest erakonnast ütlevad, et kogu tarkuse potentsiaal on ainult Tallinnas, siis mina ütlen, et ei ole. Väga tarku inimesi on olemas ka maakohtades. Ma olen kindel, et nii Tartu kui ka Paide, Türi, Viljandi ja Pärnu suudavad mehitada kõik need ministeeriumid asjalike inimestega, kes on õppinud vastavat eriala ja on võimelised täitma selles ministeeriumis pakutavaid ametikohti.

Seega, see eelnõu tegelikult ju soodustaks regionaalset arengut. Kui need inimesed on seal paigal ega kipu ära minema välismaale, siis nad annavad väga suure panuse. Põhiasi: selle eelnõu tõttu tooksid need kohalikud ametnikud ministeeriumis ka selle maakonna maksumaksjatena tulu. Vaidleb keegi vastu? Ei, see on ka puhas eelarveline küsimus. Selles mõttes ma väga toetasin Priit Sibula ettepanekut, see toob lihtsalt rahalisi vahendeid juurde. 

Helir-Valdor Seeder juhtis sellele probleemile tegelikult siinsamas saalis praegu tähelepanu, kuigi ta kommenteeris härra Ernitsa iroonilist märkust selle kohta, et miks Paides ja Pärnus ei ole. Tegelikult Peeter ei kasutanud irooniat. Selle tabas Helir-Valdor Seeder kohe ära, et seda küsimust on vaja laiendada üle Eesti. Sest meil on võimekus selleks olemas, meil on Zoom, me saame suhelda igal pool, ei pea kuskil ninapidi koos olema ja kohvi jooma. 

Hea kolleeg Priit Sibul ei saanud minu mõttekäigust aru. Kahjuks. Kui läks hääletamiseks, siis ma olin sunnitud ainukesena vajutama nuppu "Erapooletu", sellepärast et selles eelnõus oli märgitud järgmine tekst: "Ministeeriumite asukoht on Tallinn, välja arvatud Haridus‑ ja Teadusministeerium ..."

Palun lisaaega.

18:57 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kolm minutit!

18:57 Kalle Grünthal

"... mille asukoht on Tartu." Ma oma pika võitlusega püüdsin kogu aeg anda märku, et läheme edasi, läheme laiemaks, nii nagu hea kolleeg härra Seeder täna selle kohta ütles. Aga me ei läinud. See oli ka põhjus, miks ma vajutasin nuppu "Erapooletu".

Kersti Sarapuu on praegu siin saalis. Me teame, mismoodi me mõlemad oleme võidelnud Järvamaa eest, eks ju. Meil oli praegu võimalus seda kõike teha, Kersti. Hea Kersti, sa ju tead. Me oleme mõlemad oma [kodu]koha patrioodid, on ju?

Nüüd on niimoodi, et ma ei teagi, mis ma selle eelnõuga teen. Kui äkki saaks ikkagi natuke laiendada seda ja tuua need mõtted välja, sest see on tähtis, see on tähtis regionaalsele arengule üle Eesti. On ju, Kersti? (Hääl saalis.) Tubli! Jah. Aga nagu öeldakse, see, mis on enne "aga", on tähtsusetu. Kahjuks olen ma sunnitud jällegi vajutama nuppu "Erapooletu", kuna sellisel kujul see eelnõu mulle ei sobi. Aitäh!

18:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd tõesti ütlen kohe ära, et väga paljudel Riigikogu liikmetel on tulenevalt seadusest võimalus vasturepliigiks, nii et võite julgesti ennast valmis panna. Siin oli väga palju neid, keda mainiti, ja oleks väga huvitav teada, mida te arvate sellest asjast. Vasturepliik, Helir-Valdor Seeder, palun!

18:59 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on käsi üleval, see tähendab protseduurilist. Mul jääb vasturepliik tegelikult veel tagataskusse.

19:00 Esimees Jüri Ratas

Vabandust, protseduuriline küsimus. Teil on õigus. Palun!

19:00 Helir-Valdor Seeder

Mul on protseduuriline küsimus, kuna esimesel lugemisel peetakse läbirääkimistel kõnesid fraktsiooni nimel. Härra Grünthal fraktsiooni nimel teatas, et nad ei teagi, kuidas käituda. See tähendab, et EKRE ei tea, kuidas peaks hääletama. Mida kodukorraseadus sellises olukorras meile ütleb? Mis me peame tegema, kui üks fraktsioon ei tea, kuidas nad peavad käituma?

19:00 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minu meelest annab seadus siin täielikult selle võimaluse, et pidada veel nõu keskustelu vormis ja võtta enne hääletust vaheaeg. See annab kõigile fraktsioonidele võimaluse korraks veel peatuda ja mõtiskleda. Üks võimalus on minna veel jõulisemalt edasi. Nii. Rohkem kõnesoove ei ole, vasturepliike ei ole, protseduurilisi küsimusi ei ole. Siis ma sulgen läbirääkimised ja nüüd alustame eelnõu ... Priit Sibul, palun! Palun, mikrofon Priit Sibulale! Tahad kõnet? Mis sa tahad?

19:01 Priit Sibul

Ei, kui me jõuame hääletamise juurde, siis ma tahaks lihtsalt paluda viit minutit vaheaega. Ma selgitaks Grünthalile ja teistele EKRE inimestele ka, mida me siis täpselt mõtlesime ja kuidas selle asjaga edasi minna.

19:01 Esimees Jüri Ratas

Ma arvan, et see on antud kontekstis mõistlik.

19:01 Priit Sibul

Ainus võimalus tegelikult üldse selle eelnõuga Kerstile võimalus anda on ju selle eelnõu esimene lugemine lõpetada, et me saaksime selle Paide küsimuse siia sisse pookida ja ära lahendada.

19:01 Esimees Jüri Ratas

Kui te just nii ütlete. Tegemist on muidugi muudatusettepanekutega, mitte pookimisega, aga no põhimõtteliselt ma sain teie mõttest aru. Me oleme hetkel hääletamise eel. Teie soov, ma saan aru, on vaheaeg, tervelt viis minutit. Vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

 

19:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Head kolleegid! Härra Sibul, saite härra Grünthaliga asjad korda? Saite korda. Paide küsimus on lahendatud. Kas siis saame minna edasi hääletuse juurde? Saame. Väga hea. Väga hea! 

Meil on hetkel käsil juhtivkomisjoni ettepaneku hääletamisele panek. Teemaks on Isamaa fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 500. Seega, hea Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 500 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 36, vastu 13, erapooletuid 0, leidis ettepanek toetust ja eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud.


9. 19:08 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seadus (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) (518 SE) esimene lugemine

19:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Meie tänane üheksas ja seega ka viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) 518 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli siseminister Kristian Jaani.

19:09 Siseminister Kristian Jaani

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõu. Eelnõu eesmärk on viia siseriiklik õigus kooskõlla Euroopa Liidu määrustega, mis puudutavad tagasisaatmist ja sissesõidukeeldu käsitlevate hoiatusteadete loomist Schengeni infosüsteemis. Lisaks täpsustatakse seadusandlust tulenevalt märkustest, mis esitati Eestile Schengeni hindamisel tagasisaatmise valdkonna kohta. Vabariigi Valitsus kiitis eelnõu heaks 13. jaanuaril.

Schengeni infosüsteem on kõige laialdasema kasutusega Euroopa Liidu infosüsteem, millel on ligi 2 miljonit lõppkasutajat liikmesriikide pädevates asutustes. Alates selle kasutusele võtmisest on sinna sisestatud kolmandate riikide kodanike andmed, kelle suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlusel.

Edaspidi on kõikidel liikmesriikidel kohustus sisestada Schengeni infosüsteemi andmed ka kolmanda riigi kodaniku kohta, kelle suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld tulenevalt tema illegaalsest viibimisest Schengeni alal. Selline hoiatusteade hakkab Schengeni infosüsteemis kehtima välismaalase Schengeni alalt lahkumise või väljasaatmise hetkel.

Selleks et tagada, et seadusliku aluseta Schengeni alal viibiv kolmanda riigi kodanik oma lahkumiskohustuse täidaks, luuakse infosüsteemi uus niinimetatud tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade. Seeläbi võimaldatakse liikmesriigi pädevatel asutustel kontrollida, kas välismaalase kohta on juba mõni teine liikmesriik tagasisaatmisotsuse teinud ja vajaduse korral see ise täitmisele pöörata.

Eelnõuga antakse Politsei‑ ja Piirivalveametile õigus sisestada nii tagasisaatmist kui ka sissesõidukeeldu käsitlevaid hoiatusteateid Schengeni infosüsteemi ja neid sealt ka kohe kustutada, kui politseile saab teatavaks teate kustutamise alus, näiteks välismaalasele on vahepeal andnud teine liikmesriiki elamisloa või ta on saanud liikmesriigi kodakondsuse. Edaspidi ei vaja sissesõidukeeldu käsitleva hoiatusteate kustutamine Schengeni infosüsteemist Siseministeeriumi otsust.

Määruste rakendamise aeg määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni rakendusaktiga. Praeguse info kohaselt peavad liikmesriigid olema valmis kesksüsteemiga liidestuma ning vastavad õigusandlikud muudatused jõustama hiljemalt selle aasta 14. juuniks.

2018. aastal viidi Eestis esimest korda läbi Schengeni hindamised tagasisaatmise valdkonnas ja tulenevalt hindamistel tehtud märkustest täpsustatakse seaduses vastuvõtva riigi definitsiooni. Ühtlasi võimaldatakse Politsei‑ ja Piirivalveametil kinni pidada välismaalane, et teha kindlaks tema riigis viibimise seaduslikkus või ebaseaduslikkus ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus tagasisaatmismenetluse läbiviimiseks. Hetkel on selline kinnipidamine võimalik üksnes massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra raames. Ka tavaolukorras võib samas esmaste menetlustoimingute läbiviimine nõuda rohkem aega, näiteks võidakse vajada menetlustoimingute jaoks tõlki teisest liikmesriigist.

Kui välismaalane aga põgeneb enne välismaalase väljasõidukohustuse väljaselgitamist, ei saa politsei hiljem tagada välismaalase lahkumiskohustuse täitmist. Esmaste menetlustoimingute läbiviimiseks on Politsei‑ ja Piirivalveametil õigus välismaalast kinni pidada kuni 48 tundi. Seda tähtaega saab halduskohus pikendada kuni kolm päeva. Esmaste menetlustoimingute tegemise järel saab Politsei- ja Piirivalveamet seadusliku aluseta Eestis viibivat välismaalast kohtu loal kinni pidada, kui see on vajalik põgenemisohu vältimiseks või reisidokumentide hankimiseks. Tulenevalt Euroopa Liidu õigusest saab välismaalast väljasaatmise eesmärgil kinni pidada kuni 18 kuud. Tänan kuulamast ja hea meelega vastan küsimustele.

19:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa. Palun, Henn Põlluaas!

19:13 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Austatud minister! Kas te võite natukene arvudest rääkida ja öelda meile, kui palju on Eestis selliseid isikuid, kes on saanud väljasõidukohustuse, aga kes ei ole seda täitnud või keda ei ole välja saadetud? Samamoodi Euroopa Liidu ulatuses, sest väidetavalt olevat ju selliseid isikuid miljoneid ja miljoneid.

19:14 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Hea küsimus. Eestis on, ütleme siis, väljasaatmiste osakaal väga kõrge, üle 90%. Euroopa Liidu keskmine on umbes 35%, kui ma õigesti mäletan. See vahe tuleneb sellest, et Eestis on nende inimeste puhul, keda tuleb riigist välja saata, kes on mingisuguseid viibimise aluseid rikkunud, väljasaatmisriik üldiselt Ukraina või Venemaa, kellega on head suhted ja kuhu on olnud lihtne inimesi välja saata. Euroopa Liidus keskmisena, me teame, on need riigid pisut problemaatilisemad, kuhu inimesi tuleb välja saata, puuduvad kahepoolsed lepingud või puuduvad ka näiteks mitmepoolsed lepingud Euroopa Liidu ja nende kolmandate riikide vahel. Euroopa Liidu keskmine tõepoolest nii hea ei ole. Eestis, nagu ma ütlesin, on see üle 91%.

19:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister ... On siiski veel küsimus. Henn Põlluaas, palun!

19:14 Henn Põlluaas

Äkki te ikkagi avaksite neid arve, kui palju on neid isikuid, kellel on väljasõidukohustus või keda peaks välja saatma kuskile riiki, kes ei ole saanud siin olemise luba? Kui palju on ebaseaduslikult siia jäänuid ja kui palju neid ebaseaduslikult Euroopa Liidus viibivaid isikuid on?

19:15 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Ma ei oska teile Euroopa Liidu numbreid hetkel tuua. Võin kindlasti otsida ja kirjalikult vastata. Kui me vaatame Eesti pilti, siis Eestis tehti 2021. aastal lahkumisettekirjutusi 1157 korda ehk 1157 inimesele. Neist koheselt sundtäidetavaks olid ette nähtud 99 ja vabatahtliku lahkumistähtajaga olid 1058.

19:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

19:15 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma vaatan, selles seaduseelnõus tehtud muudatuses on kirjas ka välismaalaste kinnipidamise ja väljasõidukohustuse kindlakstegemine. See tähendab, et need isikud peetakse kinni. Praeguses olukorras on Ukraina poole pealt saabumas ja saabunud meile väga palju, hulk põgenikustaatusega inimesi, kelle hulgas, ma olen täiesti veendunud, on ka selliseid isikuid, kellele võib-olla see põgenikustaatus ei kohaldu. Minu küsimus puudutab seda, kui suur on meie võimekus, ütleme, neid isikuid kahtluse korral kinni pidada. Ma olen kuulnud räägitavat, et Eesti kavatseb vastu võtta kuni 50 000 põgenikku Ukrainast.

19:16 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Kui me räägime ukrainlastest, siis ukrainlased võivad praegu Euroopa Liitu siseneda viisavabastuse alusel. Me ei saa panna mitte kuidagi võrdusmärki selle juurde, kuidas ukrainlased praegu Euroopa Liidus ringi liiguvad. Tõepoolest, käibefraasina öeldakse, et on tekkinud sõjapõgenikud, ja me saamegi aru sellest, et need inimesed põgenevad sõja eest. Aga veel kord: Euroopa Liidus saavad ukrainlased liikuda viisavabalt, 90 päeva saavad olla viisavabalt Euroopa Liidus ja mitte ainult biomeetriliste passide omanikud, vaid seda on laiendatud ka nendele, kellel biomeetrilist passi ei ole. Nii et kuna liikumine toimub viisavabastuse alusel, siis sellele küsimusele hetkel ei saagi vastata.

19:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

19:17 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea minister! Seletuskirjast saame lugeda, et eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile ja Eesti Punasele Ristile. Nagu me teame, on veel teisigi organisatsioone, kes seda tüüpi küsimusega võivad kokku puutuda. Millest nende kahe organisatsiooni konkreetne valik tuli ja seda laiemalt ei käsitletud, kas või Eesti Pagulasabi või mõnda teist organisatsiooni [kaasates]?

19:18 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Tõenäoliselt on see seotud sellega, et see seadusemuudatus annab laiemad võimalused välismaalaste kinnipidamiseks. Näiteks tavaolukorras praegu PPA‑l ei olegi õigust sellist välismaalast kinni pidada, nad saavad  ainult menetlustoiminguid teha, hädaolukorras saab kinni pidada. Antud seadus laiendab seda, et ka tavaolukorras on võimalik kuni 48 tundi kinni pidada politsei arestimajas ja sellist välismaalast, kelle suhtes on kahtlus. Tõenäoliselt on sellepärast ka sellised inimesed sinna kooskõlastusse kaasatud.

19:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

19:18 Kalle Grünthal

Tänan! Minu eelnevale küsimusele vastasite, et ukrainlastel on 90 päeva võimalik olla viisavabalt. Aga me ju teame, milliseid nippe kasutavad need, kes soovivad illegaalselt riiki siseneda. Nad ütlevad, et dokumendid on kadunud, ja leitakse ka doonorid, kes kinnitavad suusõnaliselt, et see isik on Ukrainast, ta on ukrainlane, aga tegelikult on ta hoopis kuskilt mujalt. Kui arvestada seda, et on võimalik või plaanitakse ei tea mis asja, kuskil 50 000 ukrainlase sissetoomist, siis sellisel juhul ju tekib olukord, et seal kindlasti on kahtlase taustaga isikuid. Mismoodi te need siis kindlaks teete? Siis on vaja samuti kinnipidamiskohti. Kus on see meie võimekus?

19:19 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Veel kord: ma tegelikult ikkagi jään oma eelmise vastuse juurde, et praegu liigutakse viisavabastuse alusel. Jah, Euroopa Liidus on ka rakendatud direktiivi, mis puudutab ajutist kaitset. Ka Eesti valitsus on selle oma korraldusega vastu võtnud ja Eestis on see rakendumas.

Küsimus sellest, millal saab teha seda julgeolekukontrolli, üle vaadata inimesi, kes siia on tulnud. Tegelikult sel hetkel, kui need inimesed, kes viisavabalt siia on liikunud, tulevad näiteks ajutist kaitset taotlema, sellised kontrollid tõepoolest tehakse.

19:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd on aeg kuulata põhiseaduskomisjoni. Toomas Kivimägi, palun!

19:20 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu oma istungil 14. veebruaril käesoleval aastal. Lisaks põhiseaduskomisjoni liikmetele ja sekretariaadi töötajatele olid kutsutud minister Kristian Jaani, samuti Siseministeeriumi kodakondsus‑ ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ning sama osakonna nõunik Ele Russak.

Minister tutvustas ka komisjoni istungil käesolevat eelnõu. Tõepoolest väärib rõhutamist, et ilma igasuguse kahtluseta suurendab käesolev eelnõu riikide turvalisust ja tagab paremini, et meie riigis ei saaks viibida need kodanikud, kellel ei ole õigust siin viibida. See on üks selline kandev joon selle eelnõu puhul. Nagu minister ka viitas, kui varem hoiatusteateid märgiti üksnes avaliku korra ja riigi julgeoleku kaalutlustel, siis nüüd on seda laiendatud, ka muul riigis ebaseadusliku viibimise alusel tehakse Schengeni infosüsteemi kanne. On veel hästi oluline, et nüüd ei pea riigid neid kandeid kordama. Kui mõni teine riik on teinud ikkagi kohustusliku väljasaatmise ettekirjutuse, siis see kantakse Schengeni infosüsteemi, ja kui see isik on sattunud näiteks Eestisse, siis sellisel juhul me ei pea eraldi seda otsust tegema, vaid tegelikult on juba piisav alus olemas. Me saame kasutada selle teise riigi ettekirjutust selle isiku väljasaatmiseks ka Eestist.

Enne härra Põlluaas küsis, milline seis tegelikkuses Eestis nagu on. Mul on hea meel tunnustada Siseministeeriumi, sest Eestis see probleem ei ole üldse mitte suur. Kui rääkida numbritest, siis Ele Russak, kes on, kordan veel kord, Siseministeeriumi kodakondsus‑ ja rändepoliitika osakonna nõunik, tõi numbrilisi näitajaid ja tegi ülevaate. Eestis tehakse umbes 1000 lahkumisettekirjutust aastas. Nagu öeldud, nendest enamik, lausa mingisugune 90%, mõnel aastal isegi lausa 94% täidetakse vabatahtlikult. 1000 ühest küljest tundub nagu palju, aga tegelikult neist 1000-st valdav osa lahkub vabatahtlikult. Kohustusliku lahkumise ettekirjutust neile vaja teha ei ole.

Siin ei saa mööda minna ka sellest, et arvestatav osa nendest 1000‑st on olnud ukrainlased. Aga on väga oluline, et Eestil on Ukrainaga väga hea koostöö. Ukraina ei tee mingeid takistusi, vastupidi, ta soosib nende inimeste tagasiliikumist Ukrainasse, kellele lahkumisettekirjutus on tehtud. Tihtipeale mõned riigid, à la Iraan ja Iraak, ei ole avatud nende kodanike tagasivõtmiseks, kes on siia tulnud. Ma ei tea, Euroopa Liidus on ainult mingi 14% nende riikide kodanikest riikide poolt tagasi võetud. See on probleem, aga Ukraina puhul seda probleemi absoluutselt ei ole. Ukraina ei tee ühtegi takistust nende inimeste tagasitulemisele, vastupidi, ta pigem soosib seda.

Sadakond on neid, kes on Eestis saanud kohustusliku lahkumise ettekirjutuse, kes nendest 1000-st ei ole vabatahtlikult ära läinud. Suurusjärk on 100, natukene on see erinev, ministril oli täpsem number, aga suurusjärk on 100. Ka nende hulgas, kes on saanud kohustusliku lahkumise ettekirjutuse, on tegelikult lahkunuid. Ma arvan, et neid inimesi, kes neid lahkumisettekirjutusi ei täida, on aastas viis kuni kümme, mitte rohkem. Täna ilmselgelt seda probleemi ei ole.

Nagu ma eespool ütlesin, see eelnõu soodustab veelgi järelevalvet nende inimeste üle, kes üle piiri tulevad. On võimalus kontrollida, kas neil on seaduslik alus Eesti riiki siseneda või mitte, kuna Schengeni infosüsteemis on need andmed olemas ja on täiendavalt andmeid selle kohta. Nii et selle võrra kindlasti see olukord paraneb.

Aga hoopis erinev on tõesti olukord, mille kohta ka härra Põlluaas küsis, Euroopa Liidus. See pilt ei ole sugugi hea. Proua Russaku väitel tehakse Euroopa Liidus suurusjärgus 500 000 lahkumisettekirjutust. Nende täitmise määr on oluliselt madalam, 30–40%. Võib-olla tuleneb see natukene ka sellest, et mõned riigid, kuhu satuvad need, kellel ei ole õigust sinna sattuda, on võib-olla vähe parema elujärje peal, mistõttu kiusatus sinna jääda on mõnevõrra suurem. Aga kindlasti on ka muid põhjusi, miks Euroopa Liidus on see [määr] oluliselt madalam kui Eestis, Eestis on see väga kõrge.

Komisjon langetas menetluslikud otsused. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 9. märtsil, otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, otsus oli samuti konsensuslik. Kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi, otsus oli samuti konsensuslik. Aitäh! 

19:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea Toomas, küsimusi ei paista.

19:25 Toomas Kivimägi

Aitäh!

19:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Läbirääkimiste aeg. Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek, nagu kuulsite, on eelnõu 518 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. märtsi kell 17.15.

Head kolleegid, tänan teid meeleoluka päeva eest. Soovin ilusat õhtut. Kohtume homme. Head õhtut! Istung on lõppenud.

19:26 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee