Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VII session, sitting of the plenary assembly
Wednesday, 23.02.2022, 14:00

Edited

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame VII istungjärgu 6. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on Riigikogu liikmetel võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Anti Poolamets!

14:00 Anti Poolamets

Ma annan üle töölepingu seaduse muutmise eelnõu. Ikka ja jälle peame me sellesama teema juurde tagasi tulema. Viimati käsitlesime sellist probleemi siin jaanuarikuus. Me peame seda teemat oluliseks, aga me käsitleme seda mõnevõrra teisiti kui jaanuaris esitatud sotsiaaldemokraatide eelnõu. Nimelt, me leiame, et iganädalastele puhkepäevadele langenud riigipühade puhul tuleks saada täiendavad puhkusepäevad, mis lisatakse põhipuhkusele. See kehtiks ka osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse ning haridustöötaja puhkuse puhul. Aitäh!

14:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

14:01 Heiki Hepner

Head kolleegid! Isamaa Erakonna [fraktsioon] annab üle seaduseelnõu, mis võimaldaks kasutada erastamisest laekuvat raha muinsuskaitseks, meie ehitisväärtuste paremaks hoidmiseks. Eelnõu eesmärk on võimaldada laekuva raha kasutamist omandireformi käigus tagastatud või muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks või konserveerimiseks-restaureerimiseks. Meil on praegu Eestis 12 muinsuskaitseala. (Juhataja helistab kella.) Kahetsusväärselt ei ole nende jaoks piisavalt vahendeid leitud. Tõsi, see eelnõu ei too otseselt riigieelarvele täiendavaid kulutusi, kuid, nii nagu sai juba öeldud, see võimaldab osa erastamisel laekunud raha [selleks] kasutada. Ka sel aastal eelarvet menetledes on tegelikult vähendatud just rahaeraldisi seda tüüpi hoonetele. Me kõik teame, mis seisus on meie väärtuslikud ehitised, hooned. See eelnõu annab paindliku võimaluse meie ehituspärandi säilitamiseks. Aitäh!

14:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Lotman, palun!

14:03 Mihhail Lotman

Austatud aseesimees! Austatud Riigikogu! Lubage edastada Riigikogu avalduse eelnõu, mis käsitleb Vene Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu. See eelnõu on koostatud kõikide Riigikogu fraktsioonide koostöös, väga edukas koostöös. Praegu on alla kirjutanud 86 inimest ja võib-olla see arv veel suureneb. Praeguste sündmuste kontekstis on erinevate institutsioonide ja parlamentide poolt igasuguseid avaldusi tehtud. Meie avaldus on palju konkreetsem kui enamus neist ja ma tooksin välja mõned punktid, mis siin on.

Esimene, võib-olla kõige olulisem. Jutud sellest, et NATO ja Euroopa Liidu uksed on avatud, tuleb lõpetada ja anda Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus ja teekaart NATO-sse astumiseks. Teine oluline asi on, et kui praegu sooritatakse Ukraina territooriumil kuritegusid, siis neile peab järgnema ka vastutus – juriidiline ja poliitiline ja nii edasi. See tähendab, ka juriidiline, mitte ainult poliitiline. On olemas kuriteod ja on olemas kurjategijad. Neid tuleb karistada. Ja siin on meil konkreetsed ettepanekud, kuidas seda võiks teha. Aitäh!

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

14:05 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! Riigikogu Isamaa fraktsioon annab menetlusse Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele randlaste toetamiseks", mille sisu lühidalt kokku võttes on järgmine. Riigikogu otsustab, esiteks, põhiseaduse § 103 lõike 2 alusel teha Vabariigi Valitsusele ettepanek algatada seaduseelnõu, millega määratletaks kalapüügiseaduses õiguslikult randlase kui veepiiri omavas asustusüksuses püsivalt elava ning lautrit ja paati kasutava inimese mõiste ning laiendatakse randlastele [samasugust] kalapüügiloa andmise korda, nagu kehtib püsiasustusega väikesaarte püsielanikele. Ja teiseks, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 lõike 1 alusel teha Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja randluse toetusprogramm, mille vahendid näha ette 2023. aasta riigieelarve eelnõus ning mille juhtrühm moodustatakse rannakogukondade esindajaid kaasates. Aitäh!

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, palun!

14:07 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust tervise- ja tööminister. Eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise loomulikult vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. 

14:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget.

Head kolleegid, nüüd on selline lugu, et väliskomisjoni palve on, et me Riigikogu avaldust Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu arutaksime võimalusel juba täna, mis tähendab seda, et Riigikogu juhatus peab kogunema ja selle avalduse menetlusse võtma ja ka juhtivkomisjoni määrama. Nii et ma võtan juhataja vaheaja kümme minutit.

V a h e a e g

14:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, juhataja võetud vaheaeg on läbi ja annan teile teada, mida me juhatuses otsustasime. Riigikogu juhatus otsustas vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 93 ning §-le 154 võtta menetlusse Riigikogu 86 liikme algatatud Riigikogu avaldus Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu. Määrasime muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Kuna see on ühel lugemisel menetletav eelnõu, siis muudatusettepanekute tähtaeg on täna kell 15.15. Just, tund aega. Ja määrasime ka selle, et toimub täiendav istung täna, 23. veebruaril tund aega pärast korralise istungi lõppu. Nii et palun jälgige oma kellasid, millal meil istung lõppeb. Tund aega pärast seda koguneme. Härra Juske, teil on protseduuriline küsimus?

14:20 Jaak Juske

Ei ole, ei ole. Vabandust!

14:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei olnud. Härra Kokk, teil on protseduuriline. 

14:20 Aivar Kokk

Mul on küsimus, miks te tund aega selle vahe teete. Kas ei võiks näiteks 15 minutit olla? Kas oli selle arutelu juures ka [ettepanek], et võiks äkki lühema vaheaja teha?

14:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, loomulikult. Me oleme selliseid asju varem ka teinud ja tavaliselt on tund aega vahe. Sellel on mitu põhjust. Esiteks on tehniline küsimus: me peame selle istungi tehniliselt ära lõpetama, tehniliselt salvestama. Ja teiseks see, et ka väliskomisjoni istung toimub pärast muudatusettepanekute esitamise tähtaega ja me vaatame ka väliskomisjonist tulnud info üle. Nii et tund aega on see, millest me praegu lähtume. Ma usun, et me saame sellega hakkama, kui nii oluline teema on arutada.


1. 14:21 Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (406 SE) kolmas lugemine

14:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 406 kolmas lugemine. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus, aga enne seda on võimalik fraktsioonidel avaldada oma arvamust. Avan läbirääkimised. Andres Metsoja, palun, Isamaa fraktsiooni nimel!

14:22 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head töökaaslased! Jah, tõepoolest, nii on, et Isamaa küll seda eelnõu füüsiliselt puruks ei tõmba – kindlasti on sellel eelnõul ka oma mõte ja sisu –, aga olgu kohe öeldud, et Isamaa sellele oma toetust ja õnnistust kaasa ei anna. Miks?

Kõigepealt see, et me elame sellisel huvitaval ajal, kus omandi piiramine on saanud uue, tugeva hoo sisse. Ja olgem ausad, ka need omandipiirangud, mis juba varasemalt on kehtestatud, on jäänud kuidagi teatud mõttes tähelepanuta. Näiteks kui riik on andnud maaomanikule looduskaitsealustelt maadelt sihtkaitsevööndis või piiranguvööndis maamaksuvabastuse, siis on juhtunud kuidagi nii, et sellel, kellele see maks peaks [muidu] maamaksu näol laekuma, on jäänud raha saamata. Me hindame selle summa aastas circa veidi üle 3 miljoni euro. Aga see ajaperiood on olnud väga pikk ja kogusumma küündib 70–80 miljoni euroni, mis tegelikult on sama suurusjärk raha, mille üldse plaanime panna näiteks digiriigi arengusse, et viia erinevatesse Eesti piirkondadesse kaasaegne kiire internetiühendus. Eks siit tuleb neid seoseid iga päev otsida. Kui me tahame omandit maksustada või omandile teha maksuvabastust, siis me peame ikkagi mõtlema selle peale, et selle taga on inimesed, inimeste elukeskkond ja teistpidi mingisugune hüve. See on üks väga oluline punkt.

Pealegi see eelnõu tõepoolest ju käsitleb sügavalt seda poolt, et hinnatakse maad. Ei hinnata näiteks metsamaal olevate rajatiste väärtust, mis algupäraselt ongi olnud õige lähenemine. Aga vaatame, milliste regulatsioonidega ja õigusruumi arendamisega me tegeleme. Me astume väga tugevalt samme selles suunas, et näiteks taastuvenergia direktiivi kontekstis või üldse maakasutuse, LULUCF‑i kontekstis me avame uued õiguslikud olukorrad. Näiteks looduskaitsealusel maal kasvav mets või eramaal või riigimaal kasvav mets, mis on vaja võtta kasutusse riigi avaliku funktsiooni täitmiseks, olgu see mõni kaitsepolügoon, olgu see ...

14:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, sumin on saalis jälle päris suureks läinud. 

14:24 Andres Metsoja

Aitäh! ... olgu see raudteekoridor, mingisugune joonobjekt – me jõuame sinnamaani, et üks teema on tõepoolest selle maa turuväärtus, selle maksustamise komponent, aga seal kasvava vara me muudame õigusaktidega tegelikult majanduslikus mõttes oluliselt vähem väärtuslikuks. Ja tegelikult, kui me seda teed oleme minemas, siis on väga oluline sellele ka otsa vaadata. Tõepoolest, nii nagu põllumehed ütlevad, maa on tootmisvahend, maa on ressurss, et selle peal toota, ja toota ka lisandväärtust, ühiskonnale vajalikku toitu. Kui me muudame selle maa peal oleva väärtuse hinda, siis tuleks seda ka maamaksu kujunemise ühe komponendina kindlasti arvestada.

Lisaks veel see, et eks me ühtepidi ju saame aru sellest hirmust. Siin parlamendis on mitmel korral kõlanud nii ministrite suust kui ka parlamendi liikmete suust, et omavalitsusi ei saa usaldada. Me küll arvame, et omavalitsusi peaks saama usaldada, peaks üha rohkem saama usaldada. Need maamaksumäärad, mis on paika pandud, justkui jäävad kehtima, aga siis tekitatakse selline lauge üleminek. See hirm omavalitsuse autonoomsuse ees on üsna suur.

Minu arvates selle usalduse taastamiseks olekski just nimelt vaja maksta kõigepealt ära vana võlg ehk maksta omavalitsustele ära see saamata jäänud maamaks, arvestada selles eelnõus tegelikult ka maa peal oleva väärtuse muutust, kui me tahame õigusruumis seda sätestada, vaadata suuremat pilti ja siis tulla selle teema juurde tagasi. Seda, et maal on väärtus turuväärtuse järgi, seda Isamaa vaidluse alla ei sea. Aitäh!

14:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised ja alustame ettevalmistust lõpphääletuseks.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 406. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 72 ja vastu 9. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:30 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (420 SE) kolmas lugemine

14:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 420 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Kuna just oli lõpphääletus, siis kas võime kohe minna hääletuse juurde? Tänan! Ütlen siis ka edaspidiseks, et kui on läbirääkimised, siis on kutsung, kui aga läbirääkimisi ei ole – meil on siin mitu kolmandat lugemist –, siis ma eeldan, et me hääletame neid järjest ilma kutsungita.

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 420. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 81, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on eelnõu seadusena vastu võetud.


3. 14:31 Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) kolmas lugemine

14:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 426. Avan läbirääkimised. Meil on käsil kolmas lugemine. Jüri Jaanson Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

14:31 Jüri Jaanson

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna on meil siin lõpphääletusel ...

14:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun saalis vaikust!

14:32 Jüri Jaanson

Täna on meil siin lõpphääletusel seaduseelnõu 426, mille menetlus võttis aega ja millega on seotud üks teema, nimelt usaldamatuse teema, mida siin on juba mainitud ka omavalitsuste puhul. Tegelikult on asi niiviisi, et me ikka peame turuosalisi ja ka omavalitsusi usaldama. Usaldus on parim vahend, mis aitab leida kooskõla ka meie tegevuses siin seaduseelnõude menetlemisel ja valukohtade likvideerimisel.

Niisiis, praegune seaduseelnõu, kui ta nüüd jõustub seadusena, annab kodutarbijatele ja ettevõtetele võimaluse paremini oma energiakulusid vähendada ja reguleerida. Kuigi praegu on õhus juba kevade märgid, ilmad on soojemad ja tuulisemad ja seetõttu ka elektri börsihind langemas, ei pääse me kuidagi järgmise talve ja sellega kaasneva kütteperioodi eest. Eelnõu aitab seaduseks saamisel oluliselt kaasa inimeste stressivabale toimetulekule ja kindlustundele.

Mõned punktid ma siit seaduseelnõust loeksin üle, mis on tarbijatele võib-olla olulised. Selle seaduseelnõuga tehakse muudatused nii elektrituru- kui ka maagaasiseaduses, mis võimaldavad tarbijatele soodsamaid fikseeritud tähtajalisi hinnalepinguid. Sellega saavad energiatoodete müüjad pakkuda tähtajalisi lepinguid ennetähtaegse lõpetamise trahviga, mis võimaldab pakkuda tunduvalt madalamat lepingupõhist hinda kui praegu. Aga jätkuvalt jääb jõusse ka senine tähtajalise lepingu ilma trahvita lõpetamise võimalus.

Teiseks, eelnõuga tehakse kodutarbijatele ja äriühingutele tasuta juurdepääs vähemalt ühele usaldusmärgisega ja turuosalistest sõltumatule võrdlusvahendile, mille abil saab võrrelda müüjate pakkumisi. Võrdlusvahend peab [pakkuma] täpset ja selget, üheselt mõistetavat teavet. Kolmandaks tekib tarbijatel võimalus ühineda energiakogukondadesse ja selle kaudu juhtida oma energiatarbimist. Neljandaks luuakse agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsioon, millega saab ühendada tarbijate tarbimiskoormust ja ka tootjate tootmisvõimsust elektri turul müümiseks või ostmiseks. Selle kaudu saab juhtida elektritarbimise koormust. Viiendaks, võrguettevõtjatele seatakse ka tingimused elektrisõidukite turupõhiste laadimistaristute arendamiseks.

See eelnõu jõustub seaduseks saamise korral 1. aprillil. Soovin siinkohal tänada kõiki osapooli, kes osalesid selle eelnõu menetlemisel, ennekõike aga majanduskomisjoni ja Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna ning  ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikke. Eelnõuga sai tehtud üsna suur töö elektrituru korrastamisel. Sisendeid andsid siin nii fraktsioonid kui ka usaldusväärsed turuosalised.

Üks teema jäi siit veel üles. See teema tuleb siit punktist edasi viia. Nimelt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium lubanud tellida ning selle aasta augustiks valmis saada analüüsiga, millisel moel on võimalik riiklik jaotusvõrguettevõte teha turust sõltumatuks omandilise lahutamise teel. Loodan, et saame selle teemaga sügisel edasi tegeleda.

14:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Jüri, kas sa vajad lisaaega?  

14:36 Jüri Jaanson

Jaa, mul on paar lauset veel, paar mõtet vast veel.

14:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega.

14:36 Jüri Jaanson

Seni aga loodan, et eelnõu võetakse täna vastu – kutsun teid üles poolt hääletama – ja see aitab kaasa elektri- ja gaasihindade stabiliseerimisele, et järgmine talv ei [kujuneks] meil jälle nii ootamatu ja nii keeruline olukord. Aitäh!

 

14:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.

Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 426. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 56, vastu 22 on eelnõu seadusena vastu võetud.


4. 14:40 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu (487 SE) kolmas lugemine

14:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu 487 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Riina Sikkut sotsiaaldemokraatide nimel, palun!

14:40 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! See on meie võimalus kaasa rääkida, kuhu käesoleva aasta ja järgmise seitsme aasta jooksul struktuurivahendid liiguvad, kuidas neid kasutatakse ja millistest põhimõtetest lähtutakse otsuste tegemisel. See on praegu meie võimalus kaasa rääkida. Ja mul on väga kahju kõigepealt nentida, et sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekud, sealhulgas see, mis puudutab regionaalse tasakaalustatuse parandamist, ei leidnud toetust. Ma arvan, et iga struktuurivahendite kasutamise otsuse puhul peaks olema lähenemine see, et maapiirkondadel on [väiksem] omaosalus, on eraldi taotlusvoorud, eraldi tingimused. Siis me oleksime kindlad, et struktuurivahenditest suurem osa liigub niimoodi, et neid kasutatakse niimoodi, et piirkondlik ebavõrdsus väheneb.

Kui vaadata eelmistele aastatele tagasi, siis tulemus on olnud vastupidine. Jah, heas tahtes, lootuses, et küll midagi maale ka jõuab, on raha kasutatud, on miljardite viisi raha kasutatud, aga tulemus on see, et piirkondlikku ebavõrdsust ei ole suudetud tasakaalustada ka struktuurivahendite abil. Pigem on juhtunud, et need võimendavad piirkondlikke erinevusi.

Selleks, et ebavõrdsus iseenesest ei suureneks, on vaja teadlikku vastusammu. Ja see teadlik vastusamm saab olla seaduse tasandil [kehtestada] põhimõte, et tuleb lähtuda sellest, et on madalam omafinantseeringu määr või eraldi taotlusvoorud või tingimused, mis kindlustavad, et maapiirkonnad saavad oma oluliste murekohtade lahendamiseks, ühenduste loomiseks, teenuste arendamiseks neid vahendeid kasutada.

Kahjuks praegu on juhtunud vastupidine. Me võtame täna seaduse vastu niimoodi, et me ei keela piirkondlikke erinevusi. Kes väga soovib ja tahab, siis see võimalus on olemas. Aga see teadlikkus peab olemas olema ja ka soov seda muudatust selgitada ja põhjendada.

Ma kinnitan veel kord üle, et tegelikult ma arvan, et siin saalis meie kõigi soov võiks olla see, et piirkondlikud erisused raha taotlemisel ja tingimustes on loomulikud. Kui neid erisusi ei ole vaja teha või ei ole võimalik teha, siis seda tuleb selgitada ja põhjendada. See ei ole kuidagi üle jõu käiv koormus või midagi ennekuulmatut. Jah, kui me suuname raha rohkem linnalistesse piirkondadesse või ei tee piirkondlikke erinevusi, siis seal peab olema selge põhjus. Ja tegelikult see võiks olla läbiv põhimõte. Palju räägitakse, et ega me struktuurivahendeid ei kasuta kuidagi teistmoodi kui eelarvelisi vahendeid. Ja tõesti, regionaalse tasakaalu parandamise põhimõte peaks olema ka eelarvevahendite kasutamisel läbivalt paigas ja meie siin saalis võiksime selle eest seista.

Nii et on väga hea meel, et me 2022. aasta alguses lõpuks jõuame nende fondide rakendamise seaduse vastuvõtmiseni. Me kahtlemata ei taha kuidagi pidurdada seda, et seda raha on võimalik hakata kasutama. Sotsiaaldemokraadid toetavad kahtlemata seaduse vastuvõtmist. Samas ei saa öelda, et me oleme kindlad, et neid vahendeid kasutatakse nii, et regionaalne ebavõrdsus väheneks. Aga loodame, et realiseerub hea tahe praeguses raamis kindlustada, et võimalikult palju sellest rahast jõuab maapiirkondadesse, ja me ei pea kuue või seitsme aasta pärast nentima, et tegelikult läks nii, nagu alati on läinud. Aitäh!

14:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Paul Puustusmaa, palun!

14:44 Paul Puustusmaa

Head kolleegid! Kuulates siin hetk tagasi meie armast Riina Sikkutit, mulle tuli meelde kohe eesti [mõistatus] "Pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline". See on sibul. Riina püüdis siin selgeks teha, et see eelnõu on tegelikult, vastupidi, seest kullakarvaline, pealt siiruviiruline. Ei ole nii, see on täpselt vastupidi. Täpselt vastupidi! 

Nagu Olof Palme on kunagi öelnud: poliitika on tahe. Ja tõepoolest on ta tahe ja selle eelnõu vastuvõtmisel me näeme, milline on meie poliitikute tahe. Aga vaatame, mida see eelnõu siis ütleb, kelle tahet ta välja toob ja mismoodi ta selle välja toob. Vaadake, kui hästi kõlab: perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus. Ühtekuuluvus, sisepoliitika – oh püha müristus! Milline ühtekuuluvus? Kelle ühtekuuluvus? Milline sisepoliitika? 

Tegelikult, selle "sibulaeelnõu" mõte on muuta eelkõige Eesti Vabariik Euroopa Liidu rändepoliitika rakendusasutuseks, ja seda vägagi kummalisel moel. Meil sisuliselt ei ole võimalik [oma] sõna öelda, me ainult rakendame seda, mida meile ette kirjutatakse. Ja ega me muidugi ei saa ju ära öelda, sest et summa, mis sealt tuleb, on nii suur. Me ei saa ju rahast ära öelda ja tegelikult ongi nii, et meil on osaliselt poliitikas levinud täiesti kindel arusaam: meil on vaja, kui raha pakutakse, see vastu võtta, ära jagada, sõltumata sellest, mis sellega meile kaasneb, mismoodi see puudutab meie väärtusi, meie väärikust, meie riiki.

Niisiis, mida märgitakse siin eelnõus? Ma toon väikse tsitaadi. "Eelnõu [eesmärk on luua] riigisisene regulatsioon Euroopa Liidu [eelarveperioodi 2021–2027] ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvate majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskavas ning Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa Liidu välispiiri ülese koostöö programmides kavandatud tulemuste saavutamiseks. Samuti reguleeritakse ELi rände-, välispiiride ja siseturvalisuse valdkonna [eesmärkide elluviimiseks] ette nähtud välistoetuse kasutuselevõttu." Oh püha müristus! Milline kantseliit! Muidugi oleks võinud seda palju normaalsemalt kirjutada, aga selleks ei ole muidugi vajadust. Ega see eelnõu pole ju rahva jaoks mõeldud. See, nagu ma ütlesin, Eesti Vabariigile kui Euroopa Liidu rakendusasutusele mõeldud eelnõu peakski sisaldama võimalikult palju kantseliiti, küll ametnikud selle läbi närivad ja enese jaoks sobivaks kirjutavad. 

See eelnõu, 100 lehekülge koos lisade ja seletuskirjadega sedasama kantseliitlikku teksti – ja nüüd lammutame selle pisut veel rohkem lahti. Majanduskasvu ja tööhõiveinvesteeringute [rakenduskava] eesmärgi elluviimiseks Eesti Vabariigi territooriumil on Eesti riigil võimalik saada 3,37 miljardit. Päris pöörane summa, see on 25% riigieelarvest. No muidugi [antakse see] teatud tingimustel. Meie siin vastu ei vaidle, on ju, me peame lähtuma sellest, mida Euroopa komissarid, kes Euroopa Komisjoni liikmed on, meile ette [kirjutavad] ja meie siis viime selle ellu. Et saada neid toetusi erinevatest fondidest, mis on loetletud: Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Õiglase Ülemineku Fond ja nii edasi.

Toetuse kasutamise valdkonnad, eesmärgid ja tulemused muidugi lepitakse Eesti Vabariigiga kokku, kuid [seda tehakse] Euroopa Komisjoni kinnitatud programmdokumentide, rakenduskavade ja programmide elluviimiseks, nii nagu nad ütlevad. Ja nende Euroopa Komisjoni kinnitatud programmide rakenduskavade alusel luuakse riigisisene ülesannete, meie Eesti riigi sisene ülesannete jaotus, toetuste andmise kord, kasutamine ja tühistamise tingimused. Nii nagu nad, jah, ette näevad.

Põhimõtteliselt, loomulikult, nagu ma eelnevalt ütlesin, see on suur raha ja see on poliitiline otsus, nagu ütles ka Olof Palme. Meil on võimalus see raha vastu võtta, säilitamata oma väärikust, oma otsustusvõimet, ja ka seda raha mitte vastu võtta ja säilitada oma otsustusvõime ja väärikus.

Ma võtan veel natuke aega juurde.

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega.

14:49 Paul Puustusmaa

Põhimõte on siis selles, et raha, head eestlased, see on siis teile, õigused selle osas jäävad meile – Brüsselile, Euroopa Komisjonile. See on pragmatism versus väärikus. Tegemist on, nagu ma ütlesin, poliitilise otsusega, tegemist on poliitilise otsusega, kas võtta juudaseeklid vastu või mitte võtta vastu, kas müüja maha veel suurem jupp meie enda otsustusvõimest migratsiooni puhul või mitte [maha müüa]. Kas võtta, ja mitte vähe, vastu Euroopast tulevat raha selleks, et saaks suuremal hulgal reguleerida töömigratsiooni Euroopa sees ja väljastpoolt.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on kaalunud sügavalt kõiki nüansse selle eelnõu juures ja võtnud vastu põhimõttelise ja printsipiaalse otsuse seda eelnõu mitte toetada. Ja ma usun, et kõikidel teistel on ka väärikas seda mitte toetada. Aitäh!

14:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja, palun!

14:50 Andres Metsoja

Aitäh, härra Pevkur! Head töökaaslased! Isamaa fraktsioon ka uuris seda eelnõu siit- ja sealtpoolt, sibulaga mingisugust seost ei leidnud, aga kuidagi üllatuslikult samale seisukohale jõudsime küll, et toetada ei saa.

Aga miks me sellele seisukohale jõudsime? Peaasjalikult sellepärast, et juba aastal 2010 on Vabariigi Valitsus algatanud sellise strateegilise dokumendi nagu "Eesti 2030+". See on ruumilise arengu visioon, mida on menetletud rohujuure tasandilt ehk tegelikult maakonna tasandilt ning [koostatud] üleriigiline vajaduste kaardistus ja plaan, kuhu Eesti peaks liikuma ja millised on need probleemikohad, millele tugevalt osundades võiks Eesti saada inimestele paremaks töökeskkonnaks ja ruumiliselt oleks teenused paremini kättesaadavad. [Selles] dokumendis minnaks üsna detailideni välja.

Ja nüüd see seaduseelnõu tegelikult peaks andma, nii palju või nii vähe, kui parlament kaasa saab rääkida, just selle sisendsuuna. No mis me neid planeeringudokumente koostame, kui me tegelikult ei suuda keskselt anda valitsusele seaduse jõuga sisendit, kuidas Eestit arendada ja millele tuginedes seda peaks tegema?

Esiteks annab see väga kehva sõnumi igasugusele planeerimisprotsessile. Üsna tihti on tegelikult Eesti erinevatest nurkadest kuulda, et öeldakse, aga mis me neid planeeringuid teeme – tõsi, nüüd on palju tsentraliseeritud Rahandusministeeriumi tasemele –, kui tegelikult see läheb nagu tühja poti põhja ja kõmiseb meile vastu tagasi. Sellega ei ole sisuliselt rakenduskavad seotud. Ja ma arvan, et see on üks kõige olulisemaid selle eelnõu probleeme, sest rahaline maht on väga suur.

Aga Riigikogu roll sisuliselt jääb täitmata, juhtub nagu Eestis ikka: kirjutatakse kokku meetme määrus ja meetme määruse järgi juhtub nii, et raha läheb sinna, kus on kõige rohkem kasusaajaid. Ja samal ajal me võitleme valglinnastumisega, mis nõuab üha rohkem raha juurde.

See on Eesti elukestev probleem, mida me peaks tahtma ja  suutma sellise taseme dokumendi abil lahendada. Väga palju on räägitud ja peaasjalikult sotside eestvedamisel olid siin muudatusettepanekud, mida me hääletasime eelmine kord, et Eestis peaks olema kaks rahastuspiirkonda. Tõepoolest, selles diskussioonis on kuulda ka mõistlikke vastuargumente, aga me peame ikkagi jõudma tagasi selle juurde, mis probleemi me lahendame.

Ja tegelikult me peame lahendama Eesti terviklikkuse küsimuse. Igas Eesti nurgas peab olema võimalik elada ja maksuraha eest teenuseid saada. Meil on ühetaoline maksusüsteem ja me ei saa siin erisusi teha. Ja tegelikult Euroopa Liidu toetused just nimelt selleks ongi ellu kutsutud, et neid vajakajäämisi nende arengurahadega kompenseerida. 

Kurvaks teeb, et me sellel olulisel hetkel tegelikult külg ees läheme [probleemist] mööda, ütleme, küll valitsus lahendab. Ta tegi planeeringu, küll ta lahendab ka rakendusaktiga või rakendusakti erisättega rahastamise baasil ära selle problemaatika. Samas me teame, et rahalised käärid, erinevused omafinantseerimise võimekuses omavalitsustes vägagi jõudsalt kasvavad. Nii et tegelikult me justkui kahanevalt riiki juhtides seda tempot tõstame, mitte ei aeglusta. Paraku ei saa Isamaa fraktsioon seda toetada. Ja nii ongi. Aitäh!

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

14:55 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Reformierakond küll toetab seda eelnõu. Kui ma kuulasin siin neid ettekandeid, siis ei suutnud kiusatusele vastu panna ja tulin väikest kommentaari andma. Kuulates eriti Paul Puustusmaa lugu, tuli mule meelde film "Mr Bean". Vaene mees, peategelane, sattus oma tahte vastaselt kunstiarvustajaks, ja siis ta mõtles-mõtles ja ütles: "See maal on suur." Paul on natuke samas olukorras, et ta peab midagi ütlema, ja siis ta ütleb: "Siin on 100 lehekülge." (Naer saalis.) 

Aga üldiselt püüdsin päriselt ka välja sõeluda, mida te siis tahate. See on niivõrd apoliitiline ametkondlik paber, mis annab üldised raamid raha rakendamisele. Mingit poliitilist laengut siin ei ole. Ja ogu see asi on ette valmistatud kahe eelmise valitsuse poolt. EKRE on olnud kaks aastat, kui mitte kolm aastat, rahandusministri erakond ja pole midagi hädaldanud. Nüüd ta ütleb, et see raha on ebaväärikas, me lükkame ta tagasi.

Sotsid ja Isamaa räägivad, kuidas siin pole kõike kirjas, eks ole – Riigikogu roll ja nii edasi. See pole kunagi teisiti olnud. Kui ma päriselt tahaks teada, mida te siis ütlete, ma ei saaks teada. Ma kuulan ja ei saa aru, mida te tahate öelda. Kas te tõesti tahate, et sellisel tasemel debateerides hakatakse raha jagama konkreetsetele projektidele? Nalja teete või?! Mustmiljon vaheaja võtmist on üks asi ja teiseks ka täiesti tühi jutt. Miks te käite siin puldis, kui midagi öelda ei ole? Te ei pea lihtsalt vastu olema. See on teie enda eelnõu, see on teie enda vastuvõetud raha, see on poliitiliselt neutraalne samm. Ei ole mõtet õiendada. Ei ole mõtet kritiseerida. Mina küll oma särki ei rebi ega ütle, et siin on kõik laitmatu.

Aga kuna ma olin juhtivlugeja sellel eelnõul, siis ma tahtsin teada, miks te kriitilised olete järsku siin saalis. Kellele te mängite seda mängu? Ausõna, ei saa kirjutada igale rahale, igale kopikale külge tuhandet poliitilist eesmärki, sest päris poliitika tegemisel, rakendades riigivalitsemise kõiki neid printsiipe, mida te tahate ja mida ainsana sisuliselt kirjeldasid sotsid, ju tegelikult arvestatakse. Ja üks põhilisi põhimõtteid on see olnud, et eurorahal ja kohalikul maksurahal ei ole vahet. Ikka on vaja mingi üldisi printsiipe, regionaalseid põhimõtteid [arvestada].

Ja regionaalpoliitika ei ole see, et anname raha karudele. Äkki mõni inimene läheb ka sinna, ma ei tea, milleks, kas söödaks või metsa elama. Ei, paraku on niimoodi, et raha käib inimestega väga palju kaasas, aga nii euroraha kui ka tavalist maksuraha pigistatakse Tallinnast välja küll. Tehakse seda, ausõna.

Aga on ka üle-eestilised projektid, on ka mingisugused asjad, mis on seotud otseselt inimese eluga – teda ei küüditata sinna, kuhu raha ette saadetakse –, mis tõesti näitavad statistiliselt numbreid, mis just ei põle regionaalsest mõjutamisest. Aga selline see reaalne elu ongi. Ikkagi tegelikult loomadele läheb siin üsna vähe sellest rahast, ikka inimestele läheb. Nii et võtke oma tuure maha, ärge käige lobisemas siin puldis. Aitäh!

14:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Ja alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu 487. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega 53 poolt, 24 vastu leidis eelnõu toetuse ja on seadusena vastu võetud.


5. 15:02 Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE) kolmas lugemine

15:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu 492 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei näe. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Kas võime minna hääletuse juurde? Tänan! 

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu 492. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 76, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on eelnõu seadusena vastu võetud.


6. 15:03 Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (494 SE) kolmas lugemine

15:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 494 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek: viia läbi lõpphääletus. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Ei näe vastuväiteid.

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 494. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 76, vastu ja erapooletuid 0 on eelnõu seadusena vastu võetud.


7. 15:04 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) kolmas lugemine

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon ... Siiski on. Härra Ligi, palun nobedamaid näppe, muidu ma lähen teist mööda. Reformierakonna fraktsiooni nimel Jürgen Ligi, palun!

15:04 Jürgen Ligi

Aitäh, härra juhataja! Teil on nii kiire suu, et lihtsalt minu näpud ei jõua järele. Aga ma tulin siia sihukeste kahetiste tunnetega. Ma arvan, et see sõnum siiski on oluline. Meil on sellele eelnõule esitatud ühe EKRE liikme poolt 600 muudatusettepanekut bussipeatuste kohta. Ühelt poolt ma peaks olema tänulik, et need on tagasi võetud, ja seda tunnustama, aga päris nii ei saa, et sa viskad asja, ütleme niimoodi, ebameeldiva olluse toidu seest välja ja siis tahad seda toitu ikka süüa.

Rahapesu on üks väga delikaatne teema, mida [lahates] just EKRE, aga mitte ainult, on Eestit püüdnud väga intensiivselt solgiga üle kallata. Tegelikult on rahapesu ülevaated meie jaoks kriitiline teema. Meil on tulemas MONEYVAL‑i rahapesuolukorra hindamine ja Eestil on suur risk langeda halli tsooni koos väga raskete tagajärgedega ettevõtlusele ja pangandusele. Aga sellele vaatamata selline muudatusettepanekute laviin meile kaela sadas. See on mängimine bensiini ja tikkudega, sellist asja ei tohiks siin enam toimuda. Samamoodi peaks kogu see rahapesuteemaline propaganda tegelikult ära lõppema –näidatakse näpuga minevikku ja püütakse oma poliitilistele konkurentidele ära panna.

Fakt on selline, et meie olime eelmise MONEYVAL-i hindamise ajal – mul oli au olla sel ajal rahandusminister, aga ma [ei taha öelda], et see kõik oleks tänu minule toimunud –, aga on fakt, et me olime Euroopa Liidu parimad regulatsioonide poolest ja just regulatsioone tookord hinnati. Praegu on kõik muutunud, uus hindamine tuleb riskipõhiselt. Ja sellepärast on see eelnõu äärmiselt oluline, sest krüptorahafirmad, krüptovääringu teenus on meie kõige suurem alles jäänud rahapesurisk. Nii et nalja selliste asjadega ei tohiks teha.

Ka rahandusminister Helme taipas seda kaks-kolm aastat tagasi juba ja hakkas neid rahapesuriskiga krüptofirmasid justkui ohjeldama. Siin on tegemisel järgmine samm ja ma loodan, et see poliitiline mäng kuritegevuse ja allilma ainetel nüüd lõppeb ja kõik Riigikogu liikmed hääletavad mitte ainult selle poolt, vaid ka lõpetavad Eesti loopimise mudaga ja Eesti maine määrimise. Aitäh!

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kaalep, kas te soovite sõnavõttu kohalt?

15:08 Ruuben Kaalep

Ei, repliiki.

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Meil repliigivõimalust kolmandal lugemisel ei ole, on võimalik fraktsiooni nimel kas sõna võtta kohapealt või tulla pulti kõnet pidama. Repliigivõimalust ei ole.

15:08 Ruuben Kaalep

Mind mainiti äratuntavalt härra Ligi poolt. Ma tahan lihtsalt öelda, et need süüdistused Eesti maine kahjustamises, tulega mängimises ja nii edasi on kohatud olukorras, kus tegelikult toimus see, et rahapesu vastu võitlemise sildi all aetakse panganduskartelli huvides asja, mille eesmärgiks on kõikvõimalike alternatiivvaluutade finantsturult väljasöömine. See on see tegelik sisu ja meil õnnestus oma ettepanekutega see oht suures osas neutraliseerida, mis on väga positiivne tulemus. Seetõttu me oma fraktsiooniga ka praegu selle eelnõu vastu ei hääleta. Aga kuna sinna jäid siiski sisse teatud riskid, mis piiravad ettevõtlust ja innovatsiooni, siis me ei hääleta ka selle poolt.

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Juhataja täpsustab üle, et siiski repliigivõimalus on, kui on sõnavõtus mainitud. Aga repliigile vasturepliiki härra Ligi kahjuks ei saa. Aivar Kokk, palun! Ma pean korraks vabandama, härra Ligil on protseduuriline. Ma tean, et see ei ole protseduuriline. Härra Ligi, palun ärme kuritarvitame protseduurilise [sildi all võimalust] öelda repliigile vasturepliiki.

15:09 Jürgen Ligi

Ma ei taha kuritarvitada seda formaati ja küsingi teilt, kas ma tohiks saada kinnitust – kas protseduur seda lubab? –, et eelkõnelenud kolleeg tundis ära ja müts tema peas põles küll asja pärast. 

15:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Juhataja ei anna emotsionaalseid hinnanguid. Jürgen Ligi lõpetas. Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

15:10 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Eelkõneleja tuli eelmises päevakorrapunktis siia ja ütles lause, et ei ole mõtet lihtsalt sooja juttu ajada. Aga me kuulsime just hetk tagasi sedasama teemat. Tuleks rääkida ausalt. Ma arvan, et enamus Riigikogu liikmed seda eelnõu toetab, ja ka Isamaa toetab, aga eelnõu saali toomine oli väga inetu. Inetus algas sellest, et kui eelnõu komisjonis tutvustama hakati, siis öeldi, et selleks kuupäevaks peab vastu võetud olema. Ma ei tea, kas 101 Riigikogu liiget otsustavad ise või tuleb valitsus ja öeldakse, et peab.

See eelnõu sai rahanduskomisjonis heaks. Ma tänan kõiki komisjoni liikmeid selle eest, et koostöös ja praktiliselt konsensusega viidi need parandused sisse. Aga kui neid parandusi ei oleks siia eelnõusse sisse viidud, siis ma küsiksin, kas me sellist eelnõu oleks tahtnud toetada.

Tunnistame ausalt, et see eelnõu on lihtsalt tõlgitud ühest üle Lombi riigi paberist. Ja neid inimesi, kes meil Eestis aru saaks, millest see eelnõu räägib ja mis on tegelikult kogu krüptoraha ja virtuaalvääringute taga, on väga vähe. Ma mäletan, et mõned aastad tagasi tuldi meie komisjoni ja öeldi, et see värk tuleb ära lõpetada. Eestis on neid ettevõtteid, kes krüptorahaga tegelevad, sadades, mujal riikides alla kümne. Eestis võiks eesmärk olla, et neid on viis.

Ma ei ole krüptoraha vahendajate suur toetaja ja Eesti riigieelarve tulud sellest ei kasva suurt midagi, kas neid siin Eestis on või mitte. Kui üks ettevõtte juht komisjonis tutvustas oma tegevust ja ütles, et käive on pea pool miljardit, aga riigimakse on alla 100 000, siis ma sain aru, et nii juhtub tavaliselt perefirmal, ainult käive ei ole nii suur. Makse maksavad umbes sellises suurusjärgus. Selle peale muidugi kiiresti üks advokaadibüroo kõrvalt ütles, et nemad maksavad tunduvalt rohkem kui see ettevõte.

Kas seda valdkonda on vaja reguleerida? Ma arvan, et me kõik tunnistame seda, et seda on vaja reguleerida. Ja me teame, et mingi osa kasutatakse täna virtuaalvääringute vahendamisel ka seda raha, mida ei tohiks seal kasutada. Aga kas see tähendab seda, et kui üks-kaks ettevõtet ei tee oma tööd nii, nagu me tahaks, tuleks ka kõigile teistele tõmmata müts [üle silmade] ja öelda, et likvideerime teid? Vaevalt me seda soovime.

Ma arvan, et me peame alati ausaks jääma. Ja veel kord, ma tahan kiita kõiki komisjoni liikmeid. Siin oli neli-viis teemat ja punkti, mis olid mõistusevastased ja mida ei oleks ettevõtjad suutnud täita. Nüüd on viidud numbrid õigetesse suurusjärkudesse, mis garanteerib selle, et päris riiulisse neid firmasid lihtsalt ei tehta, et järgmine päev neid kellelegi müüa ja vahelt teenida. Ja on jäetud ka mõistlik aeg, et ettevõtjad saaksid oma aktsiakapitali viia uutesse kõrgustesse. Aktsiakapitali suurusjärgud on, sõltub sellest, milliseid teenuseid pakutakse, kuni 250 000 juurde viidud. See on, ma arvan, pangandusteenuse puhul täitsa mõistlik.

Nii et ma teen ettepaneku kõigile Riigikogu liikmetele seda eelnõu toetada ja näidata, et komisjonis tehti head tööd. Aga veel kord rõhutan seda, et komisjonis tehti see eelnõu heaks. See, mis siia tuli – ma ei ütleks ka halvasti, et tehti ühe Riigikogu liikme poolt hunnik parandusettepanekuid. Võib-olla mõeldi [eelnõu] siis ka komisjonis ja ministeeriumis tunduvalt paremini läbi ja tehti need paranduseettepanekud, mis tehti, ja hääletati sisse. Aitäh teile!

15:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 59, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


8. 15:17 Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE) kolmas lugemine

15:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 517. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei näe. Juhtivkomisjoni ettepanek kolmandaks lugemiseks on viia läbi lõpphääletus. Just hääletasime, kas te olete valmis minema lõpphääletuse juurde? Tänan!

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 517. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Enne kui ma haamrit löön, Helle-Moonika Helme, vist kogemata? Nii, oli kogemata. Võtame mikrofoni maha.

Eelnõu toetab 70, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Nii, head kolleegid. Kuna juhatus määras meie tänaseks täiendavaks istungiks planeeritud avalduse arutelu muudatusettepanekute tähtajaks kell 15.15, siis on palve väliskomisjoni liikmetel nüüd koguneda väliskomisjoni ruumi, et arutada selle avalduse ettevalmistamist täiendavale istungile toomiseks. Sellega seoses võtan ma juhataja vaheaja 20 minutit.

V a h e a e g

15:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, juhataja võetud vaheaeg on läbi.


9. 15:40 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (471 SE) teine lugemine

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme päevakorra menetlemisega edasi. Üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 471 teine lugemine. Palun, õiguskomisjoni liige Urve Tiidus!

15:40 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Hetkel arutusel oleva eelnõu 471 teise lugemise ettevalmistus toimus õiguskomisjonis 14. veebruaril. Istungil osalesid muidugi õiguskomisjoni liikmed, komisjoni nõunikud ja kutsutud olid ka Sotsiaalministeeriumi ametnikud Liis Tõnismaa ja Ethel Bubõr, samuti Eesti Laevaomanike Liidu juhataja Indra Kaunis ja õigusbüroo Consolato del Mare OÜ jurist Natalja Tuvi.

Meenutame, et tegemist on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste heakskiitmisega. Eelnõu puudutavaid muudatusettepanekuid esimese lugemise järel komisjonile ei laekunud. Komisjoni nõunik Linnar Liivamägi selgitas, et see eelnõu on võimalik vastu võtta teisel lugemisel, see tähendab juba täna, ja ta tegi ettepaneku see täiskogule teiseks lugemiseks saata ja ühtlasi ka lõpphääletus läbi viia 23. veebruaril.

Lühike arutelu toimus siiski ka ja toon sealt esile ühe küsimuse. Uuriti, kas reederitel on võimalus end kaaperdamise vastu kindlustada. Teatavasti käsitleb see konventsioon ka laevade vastu suunatud piraatlusjuhtumeid. Sotsiaalministeeriumi nõunik Liis Tõnismaa vastas, et kõnealune eelnõu kindlustusjuhtumeid ei käsitle ja tema teada sellist kindlustusvõimalust reederitel ei ole.  Eesti Laevaomanike Liidu juhataja Indra Kaunis lisas, et loodetavasti hakkavad kindlustusfirmad reederitele tulevikus vastavat kindlustust pakkuma.

Tehti ka menetlusotsused: ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. veebruariks, see tähendab tänaseks, teine lugemine lõpetada ja viia ühtlasi läbi lõpphääletus. Selle poolt oli kuus komisjoni liiget – Jürgenson, Kannimäe, Kaskpeit, Pikhof, Tiidus, Toomast – ja erapooletuks jäi Kruusimäe. Vaat selline lugu. Suur tänu tähelepanu eest!

15:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, paistab, et Riigikogu liikmetel ei ole küsimusi.

15:42 Urve Tiidus

Mõistan.

15:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Nagu kuulsite, on juhtivkomisjoni ettepanek viia läbi lõpphääletus. Ka selle peame kenasti ette valmistama. Tõesti-tõesti! Muidugi, tegelikult võiks kohale kutsuda ja siis läbirääkimised teha, siis on rohkem inimesi, aga siiski. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 471. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 59, vastu ja erapooletuid ei ole on eelnõu seadusena vastu võetud.


10. 15:46 Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (495 SE) teine lugemine

15:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 495 teine lugemine. Palun ettekandjaks, rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk!

15:46 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 15. veebruaril vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Muudatusettepanekuid oli üks, selle tegi Isamaa fraktsioon. Lisaks edastasid oma arvamuse Eesti Õliühing, Eesti Omanike Keskliit ning Eesti Talupidajate Keskliit. Maaelukomisjon toob oma arvamuses eelnõu kohta välja eelnõu vajalikkuse ja toetab menetluse jätkamist.

Isamaa parandusettepaneku mõte oli see, et erimärgistatud diislikütust võiks kasutada ka kodude ja muude hoonete kütmiseks. Eesti on regioonis [erandlik] riik, sest aktsiisimäärad on diislikütusel, millega oleks võimalik kodusid kütta, 20 korda kõrgemad kui Lätis ja Saksamaal ning 60 korda kõrgemad kui Leedus. Koduomanikud, kellel on kütteõlil baseeruv kütteseade, võiks maksta tunduvalt vähem, praegu maksavad nad tunduvalt rohkem kui naaberriigid. Eestis peaks olema 200 000 elu[paika], mille küttelahendus on õliküte, ja julgelt üle 100 000 neid kodusid, mis võiksid sobiva kütteõliga kütta. Komisjonis enamus seda ettepanekut ei toetanud. Põhjenduseks toodi, et kerge kütteõli on fossiilkütus ja selle kasutamise täiendav soodustamine aktsiisi vähendamisega pole otstarbekas. See annaks vastupidise sõnumi riigi varasemate poliitiliste otsustega.

Komisjon tegi ka konsensuslikud otsused võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 23. veebruaril ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia läbi kolmas lugemine koos lõpphääletusega 9. märtsil. Aitäh!

15:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kranich, palun küsimus!

15:48 Heiki Kranich

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Me oleme siin läbi aegade väga palju rääkinud vedelkütuse erimärgistamisest ja sellega seotud kuludest. Kas teil on komisjoni käsutuses ka mingi võrdlev analüüs, kui palju sellise erimärgistamisega seotud tegevus ja selle kontroll maksma läheb võrreldes võimalusega, et seda erimärgistatud kütust saavatele inimestele lihtsalt otsetoetust maksta? Kas selline analüüs on olemas ja kas see on teie käsutuses?

15:49 Aivar Kokk

Aitäh! Sellist analüüsi meie komisjoni [kasutuses] ei ole. See eelnõu tekitabki selle olukorra, et on ühekordne kulu. Peale seda on PRIA ja arvutiprogrammide kaudu võimalik erimärgistatud kütust saada ainult nendel põllumajandus- ja kalandusettevõtjatel, kellele PRIA on selle õiguse andnud. Ja 90% ulatuses on põllumajanduses need kütusehoidlad nende inimeste enda territooriumil, 10% käib tanklates. Selle arutelu käigus oli üks mure, et kas tanklaketid on valmis ka edaspidi erimärgistatud kütust igal pool müüma. Võib ehk tekkida olukord, et mõnes piirkonnas, kus on mõned üksikud väiksemad talupidajad, tanklakett ei hakka kulutusi tegema, et uus programm sinna sisse osta ja erimärgistatud diislikütust müüa. Aga eelnõu üks eesmärk on ühelt poolt erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist vähendada ja teiselt poolt ka selle kontrollile minevat kulutust vähendada.

15:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi, palun!

15:50 Jürgen Ligi

Aitäh! Selle administreerimise parandamine on muidugi õilis, aga väga väikse mõjuga. Mis te arvate sellest, miks peaks põllumehi toetama fossiilkütuste subsideerimise kaudu?

15:50 Aivar Kokk

Aitäh, Jürgen! Mina olen küll aru saanud, et nii kaua, kui sa Riigikogus oled olnud, oled sa Euroopa Liidu toetaja olnud. Ja kui [ühtses] Euroopa Liidus on kokku lepitud, et põllumajandust toetatakse  erimärgistatud kütuse kaudu, siis oleks väga halb, kui Eesti põllumehed pannakse halvemasse olukorda kui Euroopa Liidu teiste riikide põllumajandusettevõtjad.

15:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Kranich, palun!

15:51 Heiki Kranich

Aitäh! Teie vastusest minu esimesele küsimusele sain ma aru, et teie käsutuses sellist analüüsi ei ole. Ometigi kogu see eelnõu lähtub just nagu teatavast kokkuhoiuprintsiibist, millele ei saa ju mitte midagi vastu öelda. Aga kas teil komisjoni liikmena on kavas taotleda sellise võrdleva analüüsi [tegemist], selleks et hinnata kütuse erimärgistamist kui niisugust versus võimalikke efektiivseid otsetoetusi?

15:51 Aivar Kokk

Aitäh! Seda teemat on Maaeluministeerium tegelikult arutanud, ma arvan, viimased kümme aastat. Aga ei ole suudetud saavutada kokkulepet, et näiteks põllumaa järgi hakata [arvestama], kui palju erimärgistatud kütust kulub, kui suur see tulu ja kulu on ja selle järgi ka toetus [maksma] hakata. Nagu sa tead, põllumaa harimise kulud on erinevad. See sõltub sellest, millises piirkonnas ja millise reljeefiga põllumaa on, kas ta on pehme ja mõnus, lihtsalt mullane või on kivine. Kuna sellist head lahendust pole siiani leitud, siis on tänane välja pakutud lahendus hetkel see, mis on ühelt poolt ministeeriumi ja teiselt poolt põllumajandusettevõtjate kompromissina kokku lepitud.

15:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi, palun!

15:52 Jürgen Ligi

Aitäh! Hea ettekandja! Mina küll arvan, et kuigi teie ka toetate Euroopa Liitu, ei ole te temaga tingimusteta kõiges nõus. Te ei ole loodetavasti nõus kõigega, mida teeb ka teie partei, kuigi te teda toetate. Ja kuigi te oma naist kindlasti armastate, te ei kuuletu talle kõiges. (Naer saalis.) Sellepärast ma küsin päriselt: miks peab fossiilkütuste subsideerimise kaudu põllumajandust toetama? Põllumajanduse toetamist ma ei vaidlusta. Ma vaidlustan oma küsimusega fossiilkütuste subsideerimise kaudu toetamist.

15:53 Aivar Kokk

Aitäh! Jürgen, ma tean, et laupäeviti, kui sul abikaasa kodus koristab, sa lükkad voodi alt rusika välja ja küsid, kes on majas peremees. Peale seda, kui sa harjavarrega vastu sõrmi saad, siis sa hellalt küsid, et kallikene, kas küsida ka enam ei tohi. Nii et eks me, mehed, ikkagi oma abikaasade sõna kuulame ja püüame neid toetada. Vahest püüame neid soove muuta enda soovideks ja edasi minna. Ma arvan, et fossiilkütused, mis, Jürgen, sulle on nagu sihukesed "südamelähedased", mille kohta sa pidevalt püüad öelda, et kõik on väga halb, siis ma naeran, et sama fossiilkütus oli mõni kuu tagasi veel ka maagaas, aga näed, nüüd Euroopa Liit tegi otsuse, et see on keskkonnasõbralik ja taastuvenergia. Ega me ei tea, mis homme võib olla.

Aga me unustame ühe asja ära alati, kui me räägime fossiilkütustest. Kõikidel riikidel ei ole põlevkivi. Kõikidel riikidel ei ole puitu, nii palju metsa, kui Eestis on. Me oleme, nagu Eenok Haamer, kuulus kirikuõpetaja, ütles, Jumala poolt välja valitud rahvas. Meil on need võimalused olemas. Ja alati vaidlevad nende võimaluste vastu need riigid, kellel neid ei ole. Loomulikult Norral on väga lihtne öelda, et lähme kõik hüdroelektri peale. Eesti võiks ka minna, aga neid jõgesid, kus seda energiat ja elektrit toota, on suhteliselt vähe ja enamus on ära kasutatud. Eestil [seda energiat] ei jätku. Ma olen täna ikka kindlasti sellel seisukohal, et kui me oleme ühe Euroopa Liidu turu peal, siis me peaksime püüdma ühtemoodi kohelda ettevõtjaid, olgu see põllumajandus või mingi muu valdkond. Ei saa kuidagi öelda, et Eesti omad, sõitke elektriga – elektrit me toodame ikka põlevkiviga –, siis on palju puhtam, kui me sõidaksime diisliga, mis on naftaprodukt. Nii ta on.

15:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Tamm, palun!

15:55 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Tänasel päeval on diislikütuse hind juba 1.53 ja kui poleks erimärgistatud kütust põllumeestele ja sellest tulenevaid soodustusi, siis vaevalt tarbija suudaks kinni maksta kõik, mis tänasel päeval sellest toote hinna [kallinemisena] tuleneks. See ongi eesmärk, mille pärast antakse liikmesriikidele võimalus erimärgistatud kütust erinevalt maksustada. Aga ma küsin teilt sellise küsimuse. Kui Lätis ja Leedus on erimärgistatud kütuse hind 60 eurot 1000 liitri kohta, aga Eestis on 100 – või tegelikult on 130, ajutiselt on 100–, siis kuidas Eesti põllumees peaks olema konkurentsivõimeline Läti ja Leedu põllumehega?

15:56 Aivar Kokk

Aitäh väga hea küsimuse eest, maaelukomisjoni esimees! Rahanduskomisjon siiralt ootas sellist ettepanekut maaelukomisjonilt. Sellepärast rahanduskomisjon pöördus teie poole, et te selle ettepaneku teeksite. Meil komisjonis see arutelu oli, aga valdkond on selgelt maaelukomisjoni oma. Rahanduskomisjon ikka kuulab oma valdkonna spetsialistide ja asjatundjate sõnumit ja soove ja ettepanekuid.

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

15:56 Andres Metsoja

Aitäh! Hea ettekandja, kas komisjonis oli juttu ka sellisest popist teemast, mis on viimasel ajal olnud: kütuseaktsiisi määrad, nende langetamine, käibemaksu määrad? Ka peaminister on öelnud meedia vahendusel vist eile või kuskilt jäi mulle silma, et ta on valmis arutama aktsiisimäärasid laiemalt kütuse kontekstis. Kas oli teemaks ka Euroopa Liidu miinimummäär, selle aktsiisi langetamine laiemalt kui ainult erimärgistatud kütusel? Või te käsitlesite kitsalt erimärgistatud kütust ja seda teemat laiemaks ei tõmmanud?

15:57 Aivar Kokk

Aitäh! Kõigepealt, vastuseks viimasele küsimusele: komisjonis me selgelt arutasime erimärgistatud kütuse teemat. Ja oli ka päevakorras see, mille kohta maaelukomisjoni esimees küsis, oli ka nendest numbritest juttu, et meil on [aktsiis] kõrgem kui naabritel Lätis ja Leedus. Sellepärast oli Isamaaliit teinud ettepaneku, et kodukulude madalal hoidmiseks anda võimalus Eestis hoida samasuguseid aktsiise, kui naabritel on. Kahjuks mina täna saan öelda seda, et me eile siin arutasime käibemaksu teemat, ja mõlema koalitsioonis oleva erakonna esimehed räägivad üksteise võidu, küll rohkem Keskerakonna esimees, mida võiks alandada, aga kui need eelnõud saali jõuavad, siis kahjuks seda ei toetata. Aga õnneks sõltumata sellest, et mu hea kolleeg võitles viimse veretilgani selle eest, aktsiiside madalal hoidmise pikendamist mitte edasi lükata, ikkagi valitsus tegi selle ettepaneku. Me siin ühtselt toetasime, et järgmise aasta 1. maini on aktsiisid madalal, aga siin on veel pikk tee minna. Meie aktsiisid on tunduvalt kõrgemad kui Euroopas miinimum, mis on lubatud.

Nii et ma arvan, et see samm lähipäevadel ikkagi jõuab ka siia saali. Ja loodame, et tuleb see valitsuse poolt. Muidu, kui me opositsiooni poolt selle parandusettepaneku teeksime – seda me oleme küll korra mõelnud –, siis see lükataks tagasi ja võib-olla üldse enam ei arutataks, aga kui koalitsioonipoliitikud selle Riigikokku toovad, siis äkki [lähebki] nii, et viiakse aktsiisid alla. Täna on kütuse hind väga kõrgeks läinud. Üks küsimus on diisel, aga vaatame bensiini, mille aktsiisi me ei ole ka Riigikogus langetanud. Paljud Tallinnast väljaspool regioonides töötavad inimesed kasutavad oma isiklikku autot, et tööle jõuda ja töölt koju jõuda, ja paljud sõidavad bensiiniautoga, mitte diiselautoga. Ja need kulud on kasvanud koos sellega, et kodukulud on kasvanud.

16:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Metsoja, kas teil on protseduuriline mure?

16:00 Andres Metsoja

Jaa, mul on protseduuriline mure. Nimelt, alles eile või üleeile me nurisesime EKRE saadiku kallal, kui ta kasutas sõna "Isamaaliit". Praegu juhtus, Aivar Kokk, teil sama. Kui me norime teiste kallal, siis äkki klaarime oma vea nüüd kohe ise ära.

16:00 Aivar Kokk

Isamaa Erakond.

16:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi, protseduuriline.

16:00 Jürgen Ligi

Ma oletan, et siin mõeldi ikka Rahvaliitu. Aga mu protseduuriline küsimus on, et kas on ikkagi nii, et komisjoni nimel jäädakse pulti lihtsalt isiklikult heietama. Kas kodukord näeb seda ette, härra esimees?

16:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Kodukord näeb ette, et komisjonipoolne ettekandja annab edasi komisjonis toimunud arutelu. Ja sellega seoses enne, kui ma siin vabastan tooli Martinile, küsin omalt poolt ära, kuna Martin võib-olla kogu debatti ei kuulnud: hea ettekandja, te mainisite, et oli üks muudatusettepanek. Juhatajale on lauale jõudnud paber, kus on kolm muudatusettepanekut. Kas ettekandja eksis, tegeles soologa või jättis mainimata, et tegelikult oli kolm muudatusettepanekut, mis komisjoni tuli?

16:01 Aivar Kokk

Ma ei tea, kes see Martin on, kellelt te seda küsite.

16:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma küsisin ettekandjalt. Kui sa ei pane tähele, Aivar, kui sa ei pane tähele, mis ma siin räägin, siis ära arva, et ma räägin midagi valesti. Ma ütlesin, et enne, kui ma vabastan tooli Martinile, küsin ma ettekandjalt. Tasub kuulata. See teeb olukorra palju lihtsamaks ka vastamisel, kui kuulata, mida küsitakse.

16:01 Aivar Kokk

Kaks ettepanekut oli ka komisjoni poolt, jah.

16:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, vot nii. Peeter Ernits küsib nüüd ettekandjalt.

16:01 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma kuulsin, et arutelu oli taastuvenergia ja roheteemal. Äkki oskad sa vastata, kas puit on fossiilne kütus? Meil keskkonnakomisjoni esinaine püüdis meile sisendada, et on, aga peaminister Kaja Kallas ütles, et ei ole. Kuidas siis sinu või teie komisjoni arvamus on?

16:02 Aivar Kokk

Meile on väga selge, et kümne aasta pärast see on fossiilne kütus. Rahanduskomisjonis oli [arutusel] ühe direktiivi ülevõtmise kohta arvamuse [esitamine] ELAK-ile. Kahe erakonna – Isamaa Erakonna ja EKRE – poliitikud ei toetanud seda, koalitsioonipoliitikud toetasid, et kümne aasta pärast puidu ahju ajamisel ehk soojatootmisel tuleb maks juurde. Selline otsus on ELAK-i poolt kooskõlastatud. Meie valitsus saab selle teemaga edasi minna. Tuleb küsida oma kolleegide käest, kes teie erakonnast ELAK-is on, kas nad toetasid seda ettepanekut või mitte. Rahanduskomisjonis ei toetanud.

16:03 Aseesimees Martin Helme

Andrus Seeme, palun!

16:03 Andrus Seeme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mina küsin, kas komisjon arutas, miks eraisikust väiketootjale, kes ei taotle PRIA pindalatoetust, nagu see soodustus ei laiene. Mina saan aru, et nendele ei laiene.

16:03 Aivar Kokk

Aitäh! Sellist küsimust selle eelnõu arutelul komisjonis ei olnud, see ei kerkinud üles.

16:03 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

16:03 Merry Aart

Aitäh! Kuulan siin seda juttu ja mõtlen, et me läheme sellest seadusest, eesmärgist natuke liiga kaugele võib-olla. Eesti põllumees on konkurentsitingimustes Euroopas kõige viimasel kohal – kõige viimasel! – või mõne toetuse puhul eelviimasel. See on üks võimalusi, et natukene saaks põllumeest aidata. Ma ei saa aru, miks me peaksime selle vastu olema. See seadus on selle jaoks, et vähendada kuritarvitamist põllumeeste arvel, et [seda kütust] ei võtaks logistikafirmad, rekad või keegi teine. Nii et ma ei tea, kuidas lugupeetud ettekandja arvab, kas me peaksime seda siin väga laialt ja põhjalikult arutama. Kas me oleme selle vastu, et me oma põllumeest pisutki toetame konkurentsitingimustes võrreldes Euroopa põllumehega?

16:04 Aivar Kokk

Aitäh! Minu isiklik arvamus on, et kindlasti Eesti põllumajandust ja põllumajandusettevõtjaid tuleb toetada, kui nad konkureerivad Euroopa Liidu turu peal. Teiste riikide [omi] toetatakse. Kui seda eelnõu lugeda – ma soovitan ka maaelukomisjoni liikmetel sellesse väga süveneda –, siis see eelnõu ei hoia suurt ära mingisugust varastamist, varastamise võimalust. Sest 90% ulatuses, nagu ma enne mainisin, ei tangita seda mitte tanklates, vaid põllumajandusettevõtete territooriumidel olevatest mahutitest. Ja selle kontrolli tehakse väga pisteliselt. Ülejäänud kontroll on, et kas tal sel hetkel on õigus seda saada või ei ole. Ja mingisuguseid piiranguid, kui palju ettevõte erimärgistatud diislikütust võib osta ja kasutada, see eelnõu ei loo.

16:05 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:05 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Jah, see on minu meelest tore eelnõu. Aga mind erutas rohkem see teadmine, et kümne aasta pärast – ELAK on vastu võtnud otsuse –, puit ongi fossiilne kütus ja mina olin lollikene, kes keskkonnakomisjonis ainsana hääletas, et ei ole fossiilne kütus. Ma jäin nagu kuidagi peavoolule alla. Kas see on normaalne otsus või?

16:05 Aivar Kokk

Aitäh, Peeter! See küsimus ja see arutelu ei ole kuidagi seotud selle eelnõuga, mida me praegu arutame. See on teine teema. Ja see on see, mille üle me mõned nädalad tagasi siinsamas saalis vaidlesime. Teatud otsuste [puhul] peaksid olema arutelud siin suures saalis, mitte ühes komisjonis, nii et tegelikult enamus Riigikogu liikmed ei teagi, mida seal [väga väikeses ringis] otsustatakse, kuigi seal on kõikide erakondade liikmed. Need otsused peaksid olema tõesti siin saalis. Aga täna on nii, et kui küsitakse erinevatest komisjonidest arvamust, siis me saame kas toetada või mitte toetada. Nagu sa aru saad, Peeter, opositsioonis olles on meie hääl hääl kõrbes. Vahest kuulatakse, aga seda on harva.

16:06 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun! 

16:06 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas komisjonis oli arutelul ka see? Nüüd me seda korda muudame ja anname väga suure otsustusõiguse ametnikele. PRIA hakkab otsustama, kes väärivad erimärgistatud kütuse kasutamise õigust ja kes mitte. Siin ühes küsimuses juba tõstatati [probleem], et need, kes otsetoetuste [saamiseks] ei kvalifitseeru, ei saa kasutada erimärgistatud kütust, kuigi selliseid põllumajandustootjaid on ka. Sa ütlesid, et komisjonis neid küsimusi ei arutatud. Kuigi kolmandaks lugemiseks muudatusettepanekuid teha ei saa, kas on võimalik, et komisjon arutab siiski neid küsimusi ja kujundab oma seisukoha? Mina olen selle eelnõu suhtes küll väga kahtlev, et see väga mõistlik on ja kvalitatiivselt midagi parandab.

16:07 Aivar Kokk

Aitäh! Tunnistan, et esimese lugemise ettevalmistamisel oli minul komisjonis küsimus, kas me anname ametnikele [liigsed] õigused. Kas poleks õigem see, et me reguleerime seadusega õigused ja kohustused ära ja seaduse alusel ettevõtja saab kasutada erimärgistatud diiselkütust või ei saa. Minu ettepanek jäi vähemusse. Komisjonis see toetust ei saanud. Jäi seisukoht, et ametnikkond on ikka väga hea. Ma usun, et Eesti ametnikud on tublid, aga sellised otsused peaksid olema selgelt seadustesse sisse kirjutatud, mitte ühe või kahe inimese arvamus, kas keegi saab või ei saa.

16:08 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Nüüd me saame läbirääkimised avada. Aga kõnesoove ka ei ole. Sulgen läbirääkimised. Siis saame vaadata läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on esitatud, nagu me just tuvastasime, kolm muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku esitaja on Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:09 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun seda väga-väga head ettepanekut hääletada.

16:09 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Saalikutsung enne. 

Head kolleegid, oleme eelnõu 495 teisel lugemisel muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Esimese muudatusettepaneku esitaja on Isamaa fraktsioon ning juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Isamaa fraktsioon on palunud seda hääletada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:12 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 9 saadikut, vastu on 44, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 2, selle esitaja on rahanduskomisjon ja rahanduskomisjon ise on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 495 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


11. 16:12 Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (472 SE) teine lugemine

16:12 Aseesimees Martin Helme

Saame liikuda järgmise päevakorrapunkti juurde, see on päevakorrapunkt nr 11. See on Vabariigi Valitsuse algatatud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 472 teine lugemine. Ma kutsun kõnetooli ettekandjaks õiguskomisjoni aseesimehe Heljo Pikhofi. Palun!

16:12 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head ametikaaslased! Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 18. oktoobril möödunud aastal. Eelnõu esimene lugemine toimus siin saalis 19. jaanuaril käesoleval aastal ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 2. veebruar käesoleval aastal. Selleks ajaks ei laekunud Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt ühtegi muudatusettepanekut. Aga komisjon otsustas ka kaasata asjaomaseid ühendusi ja kaasamise korras esitas ühe ettepaneku eelnõu täiendamiseks Eesti Laevaomanike Liit. Teisi sisulisi reageeringuid kaasamiskirjale ei olnud.

Õiguskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette 14. veebruari istungil, millest võtsid osa Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liis Tõnismaa ja õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr, Eesti Laevaomanike Liidu juhataja Indra Kaunis ja õigusbüroost jurist Natalja Tuvi. Eesti Laevaomanike Liit tegi ettepaneku taastada Sotsiaalministeeriumi poolt kooskõlastamiseks esitatud eelnõu § 1 punktis 1 sisalduva § 231 lõike 5 tekst koos eriregulatsiooniga. See tähendab, et võiks lisada § 231 lõike 5 lõppu lause, et teadmata kadunuks jäämise korral loetakse nimetatud kohustuse täitmisel surmaajaks kuuenda kuu viimane kalendripäev arvates teadmata kadunuks jäämise kalendrikuule järgnevast kuust. Eesti Laevaomanike Liit leiab, et meretöö konventsioonist tuleneva töötasu maksmise kohustuse täitmiseks on oluline luua erikord laevapere liikme teadmata kadunuks jäämise korral surmaaja kindlakstegemiseks, et ei tekiks olukorda, kus reeder peab töötasu maksma isikule, kelle elusoleku kohta andmed puuduvad. Vastasel korral tuleb reederil rakendada tsiviilseadustiku üldosa [seaduse] § 19 ja [sellele] järgnevaid sätteid kohtu kaudu isiku surmaaja kindlakstegemise regulatsiooni kohta. Seega tuleb reederil ette võtta kohtumenetlus, millega kaasnevad talle  täiendavad kulutused, et lõpetada töötasu maksmise kohustus. See oli Eesti Laevaomanike Liidu selgitus.

Kui tulla tagasi eelnõu algteksti juurde, siis eelnõu algteksti seletuskirjas on küll viidatud TsÜS-i § 19 lõikele 3, mille järgi, kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis oli ohtlik elule, või annab muul põhjusel alust eeldada tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel, võib isiku surnuks tunnistada kuue kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Kuid seletuskirjast ei nähtu, et oleks analüüsitud TsÜS-i § 19 lõike 1 kohaldamist, mille järgi kohus võib teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada alles siis, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et isik on elus. Kuivõrd kohtupraktika antud küsimuses ei võimalda teha järeldusi, millise sätte järgi hakkab toimuma laevapere liikme surnuks tunnistamine, siis oleks seaduse ühetaolise rakendamise kujundamiseks mõistlik kehtestada laevapere liikmete osas erikord, mis oma sisult on sarnane TsÜS-i § 19 lõikes 3 nimetatud tähtaegadega.

See oli siis komisjoni arvamus. Eelnõu koostaja, nagu ma juba ütlesin, seda ettepanekut ei toetanud ja leidis, et erinormi kehtestamiseks puudub praktiline vajadus. Ja TsÜS-i § 19 lõige 3 annab huvitatud isikule, kelleks võib olla ka reeder, võimaluse taotleda kohtult isiku surnuks kuulutamist, kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis oli ohtlik elule, või annab muul põhjusel alust eeldada tema hukkumist. Seega sellistel asjaoludel võimaldab kehtiv õigus ka praegu ilma eriregulatsioonita suhteliselt lühikese tähtaja, see tähendab kuue kuu möödumisel isiku surnuks tunnistada ja kuuekuulist tähtaega arvestatakse isiku teadmata kadunuks jäämisest. Komisjoni liikmed nõustusid eelnõu koostajaga ja kõnealust muudatusettepanekut algatada ei soovitud. Seega esitas õiguskomisjon eelnõu teisele lugemisele muutmata kujul.

Nüüd juhtivkomisjoni menetluslikest otsustest ja ettepanekutest. Õiguskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 23. veebruaril, see tähendab täna. Ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. märtsil käesoleval aastal ja viia läbi lõpphääletus. Ja veel: eelnõu seadusena vastuvõtmiseks piisab poolthäälteenamusest. Aitäh!

16:18 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! On küsimus ka. Peeter Ernits, palun!

16:18 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma lugesin huviga seda teie komisjoni protokolli ja laevaomanike, reederite kirju. Paranda mind, [kui vaja,] aga kas ma sain õigesti aru, et seal on keskne küsimus, et kui laevnik või mõni madrus saab surma ja nemad tahaksid kuue kuu pärast tunnistada teda surnuks või ta kaob ära kusagile, siis ei saa meremeest surnuks tunnistada kuue kuu pärast, sest kõigi ülejäänud ametite puhul, kelle esindajad võivad samuti osutuda surnuks või ära kaduda, võidakse ka hakata seda nõudma? Sel juhul neid ei koheldaks ühtemoodi. On see mõte selles või?

16:19 Heljo Pikhof

Tegelikult, kui me vaatame TsÜS-i, siis seal on [§ 19] lõige 1, kus on üldnorm, ja sellisel juhul, kui on juhtunud olukord, kus isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis oli ohtlik elule, või annab muul põhjusel aluse eeldada tema hukkumist, siis on võimalik TsÜS‑i § 19 lõike 3 alusel see inimene varem kuulutada surnuks, aga tuleb ikkagi kohtusse pöörduda. Reederid ei soovi kohtusse pöörduda.

16:20 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits uuesti, palun!

16:20 Peeter Ernits

Aitäh! Seal on huvitavaid asju. Ma ei saanudki sotti, et kui näiteks hiljem selgub, et [inimene] ei olegi surnud, [oli] kadunud, kas siis peab ta selle palga tagasi maksma. Aga põhiküsimus on see, et nagu ma lugesin, taolisi juhtumeid ei ole olnud Eesti reederitel ei piraatide ega [muuga]. See on pigem teoreetiline [olukord], nii nagu ka see Piirissaare Hollandi madruse asi. Või ei ole see nii?

16:20 Heljo Pikhof

Jah, te olete õigesti aru saanud küll, et Eesti reederitel neid juhtumeid pole olnud. Aga kui nüüd sellest küsimusest rääkida, mille te mulle esitasite, siis ka mina esitasin komisjonis küsimuse, et kui inimene jääb teadmata kadunuks, kuid ilmub hiljem välja, mis siis saab. Ja vastus oli, et Sotsiaalministeeriumi esmane eesmärk on töötasu maksmise kohustust piirata, kuid konventsioonis on töötasu maksmise kohustus otseselt seotud meremehe surnuks tunnistamisega. Ja meremeeste surnuks tunnistamise puhul erandeid teha ei saa. Isiku saab surnuks tunnistada kuue kuu möödumisel kadunuks jäämisest, kui ta jäi kadunuks olukorras, kui oli selge oht inimese elule. Sellisel juhul on töötasu maksmine piiratud maksimaalselt kahe aastaga.

Ja Indra Kaunis vastas sellele küsimusele, et meremehele tulevad tema väljailmumise tagasinõuded. Ta ütles ka, et meremehe surmakuupäeva määratlemine töötasu maksmiseks võiks olla üldisest korrast eraldi reguleeritud, kuna meretöö seadus on niigi eriseadus. Variant on ka see, et TsÜS-i surnuks tunnistamise sätetele lisatakse meremeeste surnuks tunnistamise kohta eraldi klausel. Täna puudub lisaks vajalikule õigusnormile ka vastav kohtupraktika ning tema hinnangul on isegi kaks aastat peale meremehe surma töötasu maksta liiga palju. 

Eks siin olid erinevad osapooled. Indra Kaunis on Eesti Laevaomanike Liidust, tema ütles oma nägemuse, aga Ethel Bubõr, kes on Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik, arvas, et võimalus saada töötasu sellisel juhul on piiratud maksimaalselt kahe aastaga.

16:22 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

16:23 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Nüüd me oleme ühte küsimust siin pikalt arutanud ja mul tekkis küsimus: kas te oskate öelda, kui palju siis meretöö tõttu inimesi kadunuks kuulutatakse või kadunuks jääb? Me arutleme praegu siin selle üle juba pikemalt.

16:23 Heljo Pikhof

Aitäh! Tegelikult on see, ütleme nii, praegu teoreetiline võimalus. Loodame, et seda praktikat ei tule.

16:23 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

16:23 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma ka kuulasin seda arutelu ja mul tekkis küsimus, et kui meremees on teadmata kadunud ja kohus tunnistab ta surnuks, aga ta hiljem ilmub välja, kas siis tuleb ta kohtu poolt elavaks tunnistada.

16:23 Heljo Pikhof

Seda küsimust me komisjonis ei arutanud.

16:23 Aseesimees Martin Helme

Heiki Kranich, palun! (Saalis on sumin.)

16:23 Heljo Pikhof

Kuidas elavaks tunnistada? Tegelikult oli meil küsimus laiem. Me arutasime ka seda, et [üldnorm] on, et peab [kuluma] viis aastat, et inimene surnuks tunnistada. Et ei juhtuks, et inimene  mitu korda surnuks tunnistatakse. Pigem oli meil selline arutelu. Sellega on seotud kõik pärimisasjad ja nii edasi.

16:24 Aseesimees Martin Helme

Nüüd Heiki Kranich. Palun!

16:24 Heiki Kranich

Aitäh! Hoiaks jumal selle eest, et inimene mitu korda surnuks tunnistatakse. Me tõepoolest kõik loodame, et selliseid juhtumeid mitte kunagi ette ei tule. Aga selleks, et kõikidel asjaosalistel oleks asi selge, loon ma praegu ühe teoreetilise konstruktsiooni. Meremees jääb kadunuks, ja asjaolud muidugi on seadusele vastavad. Kuue kuu pärast tunnistatakse ta surnuks. Reederi kohustus talle palka maksta lõpeb. Läheb mööda, noh, ütleme, seitse aastat. Ja selgub, et tegemist on elusa inimesega. Kas sellisel juhul, kui ta uuesti ellu äratatakse, ka juriidiliselt, peab selle seitsme aasta eest või kuue ja poole aasta eest maksma talle tagantjärele palka reeder? Või siis pärast surnuks tunnistamise aega peaks talle seda palka maksma Eesti riik? Või ei peaks talle selle kadunud aja eest üldse mitte keegi mitte midagi maksma? Kuidas see seaduse järgi on? Et kõigil asi selge oleks.

16:25 Heljo Pikhof

Aitäh! Tundub, et te olete protokolli hoolega lugenud, ka selline küsimus oli meil komisjonis arutelul. Meie õigusnõunik komisjonis Linnar Liivamägi vastas, et kui kindlustus [maksaks] isiku surma tõttu mingeid summasid ja isik ilmub välja, siis peaks ta tagasi maksma, aga töötasu ei pea.

16:25 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

16:25 Mart Helme

Mulle meenus laulusalm: "Aga mis sa seal teed, kui madrus on purjus?" Mulle jäi kõrva, et te ütlesite, et loodame, et niisuguseid juhtumeid ei ole. Aga elus juhtub palju põnevamaid asju. Et see eelnõu oleks [kantud] tõelise elu perspektiivist, siis ma soovitan kõikidel lugeda Bruno Traveni romaani "Surmalaev". Sealt saab teada, mida kõike võib juhtuda meremeestega.

16:26 Heljo Pikhof

Aitäh kommentaari eest!

16:26 Aseesimees Martin Helme

Heiki Kranich, palun!

16:26 Heiki Kranich

Ma muidugi tänan head kolleegi Mart Helmet kirjandusliku soovituse eest. Aga ma ei saanud küsimusele vastust. Või õigupoolest ma mõistsin seda vastust nii, et kui keegi vastavalt seaduses sätestatud juhtudele jääb madrusena kuskil kaotsi, kuue aasta pärast tunnistatakse ta surnuks, reederi kohustus talle palka maksta lõpeb, seitsme aasta pärast pääseb ta, no tõenäoliselt väga dramaatilistel asjaoludel, tõenäoliselt väga drastilistes tingimustes selle aja jooksul viibinuna, välja. Ta äratatakse juriidiliselt uuesti ellu. Keegi talle, nagu ma teie viimasest vastusest aru sain, selle eest pennigi ei maksa. Vastupidi, tal tekib kohustus selle kuue kuu eest saadud hüvitis tagasi maksta. Nii et kas teie soovitus madrustele on see, et jääge kaotsi, ärge jumala pärast uuesti ellu ärgake?

16:27 Heljo Pikhof

Aitäh! Ei ole. Ma loodan, et keegi kaotsi ei jää.

16:27 Aseesimees Martin Helme

Ma näen, et Henn Põlluaasal on küsimus. Palun!

16:27 Henn Põlluaas

Aitäh! Üldiselt mul ei ole midagi selle eelnõu vastu, aga tõesti need eelmised küsimused panid ka mind mõtlema. Mispärast me püüame kõike seadustada, ka selliseid asju, mida ei ole juhtunud. Nii nagu me siin mõni aeg tagasi seadustasime gaasiautode paakide ülevaatuse, kuigi mitte ühtegi juhtumit, et Eestis oleks mõni auto kunagi plahvatanud, pole. Neid näiteid on veel ja veel. Kasvõi seesama Piirissaare madruste lugu ja keeld sõnnikut talvel laotada, mida iialgi ei tehta. Ja nüüd siis praegu selline asi. Me seadustame asju, mida ei ole iialgi juhtunud ja mida loodetavasti ka iialgi ei juhtu. Miks me tegeleme sihukese tühja-tähja peale aja raiskamisega?

16:28 Heljo Pikhof

Aitäh väga asjaliku küsimuse eest! Aga tegelikult on nii, et mujal maailmas on juhtunud ja võib ka meie reederite ja meie madrustega juhtuda.

16:28 Aseesimees Martin Helme

Nüüd tundub, et ei ole rohkem küsimusi. Suur tänu! Saame avada läbirääkimised, saame ka sulgeda läbirääkimised. Nagu öeldud, selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud, nii et me muudatusettepanekuid läbi vaatama ei pea. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 472 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja see päevakorrapunkt on ammendatud.


12. 16:29 Töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (521 SE) esimene lugemine

16:29 Aseesimees Martin Helme

Tänane 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 521. Tegemist on esimese lugemisega ja ettekandjaks on tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik. Palun!

16:29 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Kõigepealt soovin kõigile ilusat ja väärikat Eesti Vabariigi peatset 104. sünnipäeva.

Aga tänase päevakorrapunkti juurde tulles annan ülevaate töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust 521. Selle eelnõu eesmärk on üle võtta läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste direktiiv. Selle konkreetse direktiivi sisu on töötingimustega seotud miinimumnõuete sätestamine, sealhulgas tuleb tagada, et olulistest töötingimustest kirjalikult teavitataks. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg, seega siseriiklikult seaduse jõustumise tähtaeg on 1. august 2022. Täpsemalt tuleb muuta töölepingu seadust, avaliku teenistuse seadust, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadust, töötervishoiu ja tööohutuse seadust. See ülevõtmine sisulises mõttes ei eelda põhimõttelist laadi muudatusi, vaid pigem teatud tehnilisi täpsustusi.

Eelnõuga täiendatakse töölepingu seaduses näiteks nende andmete hulka, millest tööandja peab töötajat tööle asumisel kirjalikult teavitama. See on töölepingu seaduse § 5 loetelu. Edaspidi tuleb teada anda tööandja pakutavate koolituste kohta, tööandja hüvitatava puhkuse, katseaja kestuse, ületunnitöö tegemise hüvitamise korra, töölepingu ülesütlemise vormi ja põhjendamise kohustuse kohta ning ka makse saavate asutuste ja maksudega kaasneva kaitse kohta. Näiteks võib olla tegemist sotsiaalmaksu puhul teabega, et sellest rahastatakse ravikindlustust, esimese ja teise samba pensione ning tasutakse makse Maksu- ja Tolliametile.

Nagu ka täna, võib teabe esitada kas töölepingus, töökorraldusaktis või muus kirjalikus dokumendis. Kui kogu info on töölepingus, siis sellega on automaatselt see teavitamiskohustus täidetud, aga see ilmtingimata ei pea töölepingus olema. Juba sõlmitud teavitusdokumente ehk seni tehtut muuta ega täiendada ei tule, välja arvatud kui töötaja ise küsib infot lisanduvate tingimuste kohta. Teabe muutumise korral tuleb teave muudatuse kohta esitada hiljemalt muudatuse jõustumise päeval, mitte ühe kuu jooksul nagu seni. Kehtiva õiguse järgi peab tööandja säilitama töötingimuste dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja ka kümne aasta jooksul lepingu lõppemisest. Muudatustega lisandub kohustus säilitada teave töötingimuste info edastamise kohta. See võib olla lihtne koopia e-kirjast või midagi muud sellist või ka teabe vastuvõtmise kohta antud töötaja allkiri.

Lisaks sätestatakse töölepingu seaduses uued põhimõtted. Katseaeg peatub ajaks, millal töö tegemine on takistatud. Siin on silmas peetud olukordi, kus töötaja näiteks haigestub katseajal kaheks-kolmeks nädalaks. Selle võrra katseaeg pikeneb. Tähtajalise lepingu pikendamisel või järjestikku sõlmimisel samalaadse töö tegemiseks uut katseaega ei kohaldata, no näiteks kui on väiksem kui kahekuuline vahe kahel lepingul, [mille kohaselt] sisuliselt tehakse sama tööd. Kui töötaja taotleb tööandjalt sobivamaid töötingimusi, näiteks osaajaga tööd või muud sellist töökorralduslikku [muudatust], siis tuleb tööandjal taotlusele 14 kalendripäeva jooksul vastata. Kui peaks töötaja esitama nelja kuu jooksul rohkem kui ühe samasisulise taotluse sobivate töötingimuste kohta, siis tööandjal on kohustus vastata ühele neist taotlustest. Ei pea pidevalt ilmtingimata tagasisidet andma, kui taotluse sisu ei ole muutunud ja on varasemalt sellele juba vastatud.

Kui töötaja toetub oma õigustele või juhib tähelepanu nende rikkumisele, siis kehtib talle kaitse ebasoodsa kohtlemise eest. Näiteks kui töötaja pöörab tähelepanu töö- ja puhkeaja nõuete rikkumisele ja muule sellisele. Ebasoodsa kohtlemise kaitse on laiem kui võrdse kohtlemise põhimõte, sest kaitse saamiseks ei ole vajalik nii-öelda kaitstav tunnus, nagu sugu või vanus.

Avaliku teenistuse seadusest suurem osa vastab Euroopa Liidu direktiivi nõuetele. On üksikud muudatused, näiteks töölepingu seaduse ebasoodsa kohaldamise keeld. Töötervishoiu ja tööohutuse seadust täiendatakse töötaja kohustusega tagada, et töötamine või teenuse osutamine mõne teise tööd andva isiku juures ei ohusta tema enda elu ja tervist ega ka teiste oma. Selle eesmärk on juhtida tähelepanu töö- ja puhkeaja nõuete täitmise olulisusele, ennetada ja vähendada tööõnnetusi, tagada, et töötaja enda ja teiste tervis ei oleks ohus seetõttu, et töötaja töötab korraga mitmel kohal, võib olla üleväsinud ja hajevil. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses sätestatakse samuti vastav loetelu andmetest, millest tuleb pikemaks kui üheks kuuks Eestisse lähetamise korral töötajat teavitada, näiteks lähetuse kestus, tasu ja tasu maksmise vääring. Täna selline teavituskohustus seadusandlikult puudub.

Sellega lõpetan ülevaate. Vastan hea meelega küsimustele, kui neid on. Aitäh!

16:34 Aseesimees Martin Helme

On küll küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

16:34 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mind huvitab praegu see asjaolu, mis on selle eelnõu punktis 24 märgitud: seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses – järgneb viide Euroopa Parlamendi [ja nõukogu] direktiivile. Mina võtsin selle direktiivi välja ja vaatan, et siin on väga huvitavad asjad. Liikmesriigid peavad ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, muu hulgas halduskaristused, rahalised karistused, näiteks trahvid või hüvitise maksmised ning ka muud liiki karistused. Mis karistused need veel siis on peale selle, mida, ütleme, meie töölepingu seadus kasutab? Noh, ma saan aru, et võib-olla te ei saa aru, aga küsimus on selles, et me peame kohaldama siin ka Euroopa Liidu direktiivi ja mind huvitab, mis on need muud liiki karistused peale nende minu poolt loetletute. 

16:35 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Selle Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega me teeme need konkreetsed muudatused seadusse, mida hetkel loetlesin. Mingeid uusi karistusliike või karistusvõimalusi me seadusandlikult juurde ei loo.

16:35 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

16:35 Aivar Kokk

Aitäh! Ma loen siin eelnõu lõpust, et selle seaduse vastuvõtmisel ühtegi kulu ei ole ette nähtud ei omavalitsustele ega riigile. Me istume siin Riigikogu saalis – ma ei räägi ainult Riigikogu liikmetest, siin on ka ametnikud. See maja, konkreetne maja ei vasta ühelegi heale tingimusele tervishoiu koha pealt, [nõutud] töötingimustele. Selliseid hooneid on riigis ja omavalitsustes sadu. Kuidas on võimalik, et tullakse meie ette eelnõuga ja öeldakse, et mingisuguseid kulusid ei ole? Kui me selle eelnõu vastu võtame, ei ole see mõeldud ikkagi ainult selleks, et eraettevõtjad peaksid oma töötajatele looma tingimused. Ka avalik sektor peaks looma sellised tingimused. Milliste arutelude käigus te tulite [järeldusele], et ühtegi kulu ei ole? Me ju teame, et siinsamas saalis, kus töötab praegusel hetkel kolm, neli, viis, kuus ametnikku, ei ole [täidetud] need tingimused, mida see direktiiv nõuab.

16:36 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Erinevad töötingimuste nõuded on juba praegu töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Tõenäoliselt te peate silmas juba olemasolevaid kehtivaid nõudeid. Need, mis juurde tulevad, need ma loetlesin. On teavitamiskohustus, on teatud info edastamise kohustus ja konkreetselt töötervishoiu ja tööohutuse seadust me täiendamine sellega, et inimene annab märku oma tööandjale, kui tal on mingisugune teine töökoht, ja ta tagab, et seal töötamine ei ohusta ega kahjusta tema ega teiste tervist. Mõte on selles, et kui näiteks mina või kes tahes töötaks korraga kahel positsioonil, ühes kohas 12 tundi, teises kohas kaheksa tundi, siis tekib arusaadav risk, et kui ma neid kahte asja järjest teen, siis 20‑tunnise tööpäeva jooksul võib mul tekkida mingisugune väsimusmoment, millest tulenevalt ma põhjustan mõne tööõnnetuse, milles saan ise viga või saab mõni teine viga. See muutub. Mingid töötervishoiu tingimused, mis on täna seaduses, sellega ei täiene.

16:37 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:37 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Aitäh sellise uue pala eest! Aga ma küsin, milline on selle mõju. Ttsiteerin: "Eelnõu mõju ulatust töötajate ja ametnike jaoks võib pidada väikeseks, kuna muudatused ei eelda muutusi nende käitumises. Mõju sagedus on väike, kuna kõigi muudatuste sagedus on pigem ebaregulaarne ja harv. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud." Esimene, teine [lause] samamoodi: mõju sagedus on väike, kuna kõigi muudatuste sagedus on pigem ebaregulaarne ja harv. Aga milleks seda siis [vaja on], kui mõju hinnangus on korduvalt [öeldud], ma kõiki ei jõudnud lugeda, et erinevatelt positsioonidelt [avalduv] mõju on harv või väga harv ja pigem teoreetiline?

16:38 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Jah, tegemist on, nagu ma viitasin, Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega, mille ülevõtmise tähtaeg on 1. august. Eeskätt tagab see töötajatele parema informeerituse, nagu viitasin. Loomulikult üldjuhul töölepingus on valdav osa tingimusi kirjas, nagu katseaja kestvus, ületundide hüvitamine ja muu taoline, või on see selgelt töölepingu juures olevas lisas, sest inimesel on ju huvi seda teada ka täna. Teavitamiskohustuse seadusesse panemine ei muuda inimeste huvi teada ka praegu, milline on tema katseaeg, millised on ületundide tegemise tingimused, võimalused koolitusteks ja nii edasi. Nii et selles mõttes muutub [olukord] eeskätt nende tööandjate jaoks, kes seni pole seda infot töötajatele antud mis tahes põhjuse. Aga minu arvates on mõistlik, et seda infot neile antakse. See ei eelda mingeid suuri põhimõttelisi töö ümberkorraldusi, seda enam, et kõik olemasolevad kehtivad lepingud jäävad jõusse, neid ei hakka keegi ringi tegema. 

16:39 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:39 Kalle Grünthal

Aitäh! Tähendab, ma ei pea õigeks teie väidet, et täiendavaid karistusi ei ole. Selle eelnõu muudatuse aluseks on Euroopa Liidu direktiiv ja siin direktiivis on konkreetselt kirjas, et võib kasutada ka muid liiki karistusi. Nii et see lause on teil alusetu. Aga mind huvitab hoopis see, miks selle direktiiviga [ette nähtud] sätteid ei kohaldata teatavat liiki riigiametnike, nagu näiteks relvajõudude, politsei, kohtunike, prokuröride, uurijate ja muude õiguskaitseorganite [töötajate] puhul, võttes arvesse nende ülesannete eripära või nende töötingimusi. See on nüüd konkreetne viide jälle Euroopa Liidu direktiivile. Andke palun konkreetne vastus, et kõik saaksid aru.

16:40 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Ma pean täpsustama. Tunnistan ausalt, et teie küsimus ei olnud lõpuni arusaadav, aga viitan uuesti, et see direktiivi viide muudele võimalikele karistustele – need muud võimalikud karistused on ka praegu olemas, neid ei rakendata selle direktiivi ega selle seadusega. Ja nagu ma enne selgitasin, see konkreetne seadus eeskätt on töötajate töölepingu seaduse alusel informeerimise seadus. Avaliku teenistuse seadus, nagu ma enne viitasin, juba vastab valdavas osas nendele kõigile nõuetele. Seal suuri põhimõttelisi muutusi ei tule, peale ebasoodsa kohtlemise keelu sisseviimise. Ka muudes seadustes on muudatused tehnilist laadi. Nii et me võime otsida siit midagi enamat, kui siin on, aga ma kardan, et me seda ei leia. 

16:41 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Kalle Grünthal, palun!

16:41 Kalle Grünthal

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Kuidas peaks praegu istungi juhataja toimima, kui ettekandja tuleb pulti seaduseelnõu tutvustama, omamata absoluutselt ülevaadet sellest, mida tegelikult tema poolt siia eelnõuna toodud asi üldse endast kujutab? Me ju teame täpselt, et me peame üle võtma  mingisuguse Euroopa Liidu direktiivi, kuid kui ma lähtungi konkreetselt direktiivis kohaldatust, ta ütleb, et sihukest asja pole olemas. See on ju puhas ... Noh, see on tõeline jama ju, mis siin toimub praegu. Kas teil on õigus see eelnõu esitaja sealt puldist ära saata ja öelda, et tulge tagasi siis, kui asi on selge?

16:41 Aseesimees Martin Helme

Ei, sellist õigust mul ei ole. Eks meil jama toimub siin päris sageli, me mentleme eelnõusid, ilma et keegi aru saaks, miks või mida. Aga me saame alati hääletada eelnõude kas tagasilükkamist või katkestamist. Kõike seda on võimalik teha. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:42 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister! Mina olen ka nüüd põgusalt selle eelnõuga tutvunud ja ma ei leidnud siin midagi sellist, mis oleks vältimatult vajalik Eesti seadusandluses rakendada. Küll aga see suurendab mõnevõrra bürokraatiat. Me upume niikuinii bürokraatiasse. Minu küsimus on: kas see, mis meie laudadele nüüd toodud on – ja mida ma tõesti ei pea vajalikuks tingimata vastu võtta, kuna see kvalitatiivselt mingit olukorda parandaks –, on see miinimum, mis Euroopa direktiivis on kirjas? Ega me omalt poolt midagi juurde lisanud ei ole? Või oleme me omalt poolt veel mingeid häid mõtteid juurde lisanud, mis nõuavad täiendavaid kooskõlastusi, teavitamiskohustusi ja muid kohustusi kas tööandjale või töövõtjale?

16:42 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! Sisuliselt olen nõus sellega, et see on tehnilist laadi ja võib teatud bürokraatiat kasvatada, kui näiteks tööandja seni ei ole kirjalikult teavitanud neis küsimustes. Küll aga ma olen seisukohal, et üldiselt ongi mõistlik, et töötajad teavad [täpselt], millised on töötingimused ja töökohaga kaasnevad koolitused, samuti katseajad, puhkusevõimalused ja nii edasi. See ongi direktiivi eesmärk, direktiivi sisu, et need asjad oleks kirjas ja et oleks tagatud nendest tingimustest kirjalik teavitamine. Pigem me oleme ellu viinud miinimumprogrammi, jätnud osa suuremaid muudatusi tegemata. On olnud arutelu ka selle üle, kas see kõik peaks olema osa töölepingust, konkreetselt seal ära loetletud. Seni me seda teed läinud ei ole, vaid ütleme, et see võib olla ka töölepingu lisa või muu selline dokumendi vorm, mis, väga võimalik, on juba kasutusel suurel osal tööandjatest ja mis tegelikult nende bürokraatiat selles mõttes vähendab, et ei tule hakata töölepingut [uuendama], vaid saab panna sinna juurde lingi viitega täiendavatele materjalidele või kirjaliku teavitusvormi. 

16:43 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

16:44 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Tsiteerin teie ettekannet: tööandja kaalub, kas töötaja sobivate töötingimuste taotluses esitatud soovid töötingimuste muutmiseks on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega, ja nii edasi. See on teie hetk tagasi öeldud eelnõu tutvustamise lause. Hetk tagasi te väitsite, et ühtegi kulu sellega ei teki. Kui töötaja nõuab tööandjalt paremaid tingimusi või neid tingimusi, milleks tal on õigus, kas tööandjal on siis õigus öelda, et ta ei täida neid? Ta jätab need täitmata, siis kulutusi ei tule? Kui töötajal on õigus ja tööandja täidab need nõuded, siis ju tulevad kulutused. Kuidaspidi see seadusega direktiivi ülevõtmine lõpuks tööandjale kohustuse tekitab ühelt poolt eraettevõtluses ja teiselt poolt avalikus sektoris?

16:45 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Kõigile neile töötingimustele, millele töötajal on õigus, on tal õigus ka täna. Ehk see, kas me paneme kirja, et tööandjal tuleb kirjalikult vastata taotlusele või ei tule vastata taotlusele, ei muuda seda, kas mul näiteks tulenevalt tervisest, tulenevalt osakoormusest, tulenevalt millest tahes on mingeid täiendavaid õigusi. Need võivad tuleneda ka lapsepuhkusest ja muudest sellistest sätetest.

Praegu tuleb juurde see, et kui töötaja otsustab taotleda tööandjalt mingeid töötingimusi, näiteks ta ei taha olla täiskoormusega tööl, vaid tahab olla osaajaga tööl – ütleb, et mul on palju tegemist, ma õpin, mul on muud tegevused, kas ma saan kolmveerandkoormusega tööl olla –, siis on tööandjal kohustus talle vastata kahe kahe nädala ehk 14 kalendripäeva jooksul. See ei tähenda, et tal on kohustus seda võimalust pakkuda. Loomulikult, ma ütleksin niimoodi, et tavapärane töösuhtlus on selline, et tööandja vastab töötajale ka siis, kui seaduses pole kirjas, et talle peab vastama. Raske on tööd teha, kui omavahel ei suhelda.

Ehk see ei loo mingisuguseid kohustusi tööandjale juurde, selles mõttes, et ta peaks tagama mingeid töötingimusi, küll aga [paneb see] tööandjale kohustuse vastata sellistele taotlustele. Nagu ma viitasin, just nimelt selleks, et bürokraatiat mitte maksimeerida potentsiaalseltki, peab sellistele taotlustele vastama kord nelja kuu jooksul. Ei ole võimalik, et töötaja näiteks saadab iga nädal uue kirja ja küsib uuesti, kas ta saab midagi või ei saa. Peab vähemalt neli kuud vahet olema, et uuesti taotleda sedasama, et tahetakse senise täiskoormuse asemel töötada kolmveerandkoormusega.

16:46 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

16:46 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Minu isikliku hinnangu kohaselt on Eesti Vabariigi iseseisvalt välja töötatud tööseadusandlus piisav. Ja kui sellest ei piisa, siis on meil olemas ka õiguslikud võimalused nii töövõtjatel kui tööandjatel oma õiguste jaluleseadmiseks. Minu põgusal hinnangul see direktiiv halvendab töövõtjate olukorda ja annab jõupositsiooni tööandjale. See on võib-olla põgus ja pealiskaudne hinnang, aga mu küsimus on hoopis muu. Kuna meil on olemas täiesti piisav seadusandlus antud valdkonnas, siis kas siis, kui Euroopa Liidust tuleb direktiiv, et võtame uuesti kasutusele Hammurapi seadused, mis ütlevad, et silm silma ja hammas hamba vastu, me võtamegi või?

16:47 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Vastus on, et ei võta. Usun, et Euroopa Liidus sellist taotlust ka ei teki.

16:47 Aseesimees Martin Helme

Heljo Pikhof, palun!

16:47 Heljo Pikhof

Aitäh! Ma olen eelkõnelejaga nõus, et on punkte, mis tõesti halvendavad töötaja olukorda. Kui me vaatame täna kehtiva töölepingu seaduse § 5 lõiget 2, seal on öeldud: töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Aga eelnõu muudab seda. Muudatuse kohaselt ei peaks andmed olema enam töölepinguandmed ja teavitamine kui tegevus peaks olema heauskne, selge ja arusaadav. Praktikas on näha, et on palju tööandjaid, kes ei järgi töölepingu seaduse § 5 lõiget 2 ja seda eriti tööaja ja töötasude kokkuleppe fikseerimisel. Kui puudub selge ja arusaadav tööaja ja töötasu kokkulepe, siis on töötajatel äärmiselt raske tasumata töötasusid välja nõuda. Seepärast on väga oluline, et seadus nõuaks tööandja poolt töölepingus kokkulepitavate andmete selgelt ja arusaadavalt vormistamist. See on ametiühingute ettepanek, aga te olete kirjutanud kommentaari, et selgitatud ja teadmiseks võetud. Miks te seda arvesse ei võtnud?

16:48 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Hea meelega vastan. Nii, nagu meil tööturu valdkonnas kombeks on, me teeme alati neid kohtumisi ja arutelusid kolmepoolselt nii tööandjate kui ka ametiühingutega ja püüame leida ühisosa ehk ühise kokkuleppe just nimelt selleks, et ühelt poolt ei nähtaks liigset bürokraatiat või muid kohustusi tööandjatele. Ja teiselt poolt, et oleksid kaitstud töötajate huvid. Selles konkreetses arutelus leidis ka Sotsiaalministeerium, et kui me jääme selle miinimumvariandi juurde ehk tagame olulistest töötingimustest teavitamise kirjalikul kujul, loetledes need seaduses üles, siis see on piisav. Tõepoolest, ametiühingud eelistasid selleks töölepingut. See on täiesti legitiimne debatt, teatud punktid peavad ka praegu olema töölepingus. Küsimus on, kui palju peab töölepingus kirjas olema töökorralduslikku poolt. Hetkel jääme selle juurde, et need nõuded, mis tänagi peavad töölepingus fikseeritud olema, jäävad sinna, aga sellised täiendavad punktid, mis ma ette lugesin – seesama ületunnitöö tegemisega seotu, katseaja kestvus –, võivad olla ka muul viisil esitatud teavitused, näiteks töökorralduse aktis, mõnes muus kirjalikus dokumendis. See oli lihtsalt tõesti kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kompromiss. Kui te küsite, kas see on ametiühingute poole või tööandjate poole kaldu, siis ma kuulen täna siit saalist kriitikat mõlemalt suunalt. Nii et küllap see siis on tasakaalus.

16:49 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:49 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Me praegu arutame direktiivi 1152. Ja tegelikult see ongi enam-vähem nii, nagu ma ütlen, ülevõtmiseks kohustuslik. Setõttu väljatöötamiskavatsust pole [vaja] teha, 1. augustist peab ta kehtima. Aga mõju on peaaegu olematu, kuigi tööandjatele [on see] igal juhul palju viletsam kui töövõtjatele. Aga ma küsin, miks kolleeg Lauri keevitas – temal oli direktiiv 1937, see on see rikkumisest [teavitava inimese] kaitse seadus – sinna sellele nööbile terve uhke kasuka, siseriikliku pealekaebamise kasuka külge. Kas sinul ei olnud mõtet kraamida ministeeriumi sahtlitest igasugust kraami välja ja keevitada mingi väike mantel sellele suht mõttetule direktiivile külge?

16:51 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Kõigepealt kommenteerin, et ma näen, et isegi ühe fraktsiooni sees ei ole ühest arusaama, kas see on tööandjate või töövõtjate poole kaldu. See veel kord näitab seda, et ju ta [paneb] mingi kohustuse mõlemale poolele, nii nagu üldse töösuhetes kombeks on. Aga me ikkagi piirdusime nende punktidega, nagu viitasin, mis direktiivi kohaselt vajalikud on. Kui meil on mingeid muid, suuremaid ettepanekuid, siis me tuleme välja eraldi seadustega, nii nagu ikka on aeg-ajalt tuldud ja tullakse ka edaspidi.

16:51 Aseesimees Martin Helme

Heljo Pikhof, palun!

16:51 Heljo Pikhof

Aitäh! Ma tuleksin sellesama paragrahvi juurde tagasi ja kordan üle, et kui praegu on öeldud, et töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt, siis muudatus näeb ette, et tööandja teavitab töötajat andmetest heauskselt, selgelt ja arusaadavalt, ja muudatuse kohaselt ei peaks andmed olema enam töölepingu andmed. Ja teavitamine kui tegevus peaks olema heauskne, selge ja arusaadav. Ma ei saa kuidagi aru, kui te väidate siin, et töötaja jaoks on praegu kõik hästi. Tegelikult, ma väidan, et vastupidi,  paljud olulised andmed jäävad võib-olla töötajatele arusaamatuks, kui nad ei ole kirja pandud. Ja hiljem on väga raske vaidlustada näiteks palka või puhkust või mida iganes.

16:52 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Ütleme nii, et elementaarne on loomulikult, et tööandja ja töötaja peavad ühtemoodi aru saama sellest, millele nad alla on kirjutanud. Mis on leping, mis on selle lisad, mis on töökorralduslikud küsimused. Seadused kehtivad mõlemale osapoolele ühetaoliselt. Kui teil on mingeid sõnastusliku täienduse ettepanekuid, siis loomulikult sotsiaalkomisjoni töö käigus on võimalik neid teha. Ega miski pole kivisse raiutud. See on praegune ettepanek, mis on ministeerium koostöös tööturu osapooltega ette valmistanud. Ma viitasin, kus need peamised vaidlused ja arutelud olid ja mis olid peamised kokkulepped. Kui on vaja sinna juurde panna termineid, mis annaksid kaalu juurde, siis seda saab loomulikult teha.

16:53 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

16:53 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister! Te ütlesite, et saalis on olnud väga vastandliku arvamusega küsimusi ja küllap siis eelnõu on väga hea ja tasakaalus. No võib ka teistsuguse järelduse teha: eelnõu on väga segane ja inimesed saavad sellest erinevalt aru, seetõttu on see väga halva kvaliteediga eelnõu. Ma olen jätkuvalt arvamusel, et see iseenesest ei anna kvalitatiivselt töösuhetele mitte midagi juurde ja suurendab mõnevõrra mõttetut bürokraatiat.

Aga konkreetne küsimus on mul ilmestamiseks ka. Võib-olla te lihtsalt ühe näite puhul suudate lahti seletada, kui mõttekas see on. Enne tööle asumist peab tööandja töötajat teavitama tööandja pakutavatest koolitustest. Kas see on tingimata vajalik? Mina kujutan ette, et väga paljud tööandjad ei pruugi üldse teadagi, milliseid koolitusvõimalusi neil võib tekkida või milliseid vajadusi võib tekkida ühe või teise töötaja puhul. Ja nüüd juba enne tööle asumist tuleb teavitada. Ma ei leia, et see on väga praktiline ja mõistlik nõue. Nüüd me seaduse tasemel lausa seadustame selle.

16:54 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Ühest küljest meie soov on ju, et inimesed ennast arendaksid, et töötajad käiksid koolitustel, [kasutaksid] õppevõimalusi. Ja kui tööandjal on pakkuda koolitusi, näiteks on mingid konkreetsed koolituspäevad, mingid sisemised koolitusvõimalused, siis on ju mõistlik, et töötaja nendest ka aegsasti teab. Kui neid teada ei ole, siis täpselt nii tulebki kirja panna, sellisel juhul tööandjal ei ole koolitusi pakkuda. Loomulikult eeldab selle kirjapanemine teatud mõttes lisatööd, aga see on ikkagi ühekordne protsess. Kui sa paned selle korra kirja mõnda kirjalikku dokumenti, töökorraldusakti või muusse taolisesse dokumenti, siis edaspidi on lihtsalt vaja seesama link või konkreetne manus ka uutele töötajatele saata. Töösuhte vormistusel on alati teatud protseduurid ja teatud bürokraatia – see peab ju ka olema. Me ei kujuta ju ette, et suusõnalisel kokkuleppel inimesed tööle tuleksid.

16:55 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu, rohkem küsimusi ei ole! Nüüd on võimalik kutsuda kaasettekandjaks õiguskomisjoni liige Urve Tiidus. Palun!

16:55 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine esimeseks lugemiseks toimus õiguskomisjonis 7. veebruaril. Eelnõu tutvustamiseks osalesid komisjoni istungil ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Sotsiaalministeeriumi ametnikud Ethel Bubõr, Maria-Helena Rahumets ja Seili Suder. Minister selgitas komisjoni liikmetele selle eelnõu sisu kenasti ära, nagu ta äsja ka siin tegi. Olgu siiski üle korratud, et läbipaistvad ja prognoositavad töötingimused, mida see eelnõu käsitleb, tähendab praktikas seda, et täpsustub nende andmete olete hulk, millest tööandja peab töötajat enne tööle asumist kirjalikult teavitama.

Need näited siin juba kõlasid, aga ma toon mõne veel esile. Nendeks on pakutavad koolitused, millest ettevõtja võib eelnevalt teavitada, ja mis karjäärivõimalused on töötajal seal ettevõttesiseselt. Täiesti loogiline. Aga [kirjas peavad olema] ka hüvitatavad puhkused, katseaja kestvus, ületunnitöö tegemise ja hüvitamise kord, töölepingu ülesütlemise vorm ja nii edasi. Ja nagu siin juba kuulda oli, siia nimekirja kuulub ka katseaja pikendamine selle aja võrra, kui inimene katseajal haige on.

Minister teavitas komisjoni ka sellest, et neid muudatusi on arutatud erinevate tööandjate ja ametiühingutega, kellest mõned on oma täiendavad ettepanekud Riigikogu õiguskomisjonile esitanud, kuid sisulisi erimeelsusi muudatuste osas ei esine.

Komisjoni liikmetel oli ka küsimusi. Näiteks sooviti ministrilt praktilise juhtumi näidet, mis selgitaks direktiivi ülevõtmise mõju tööandjatele. Minister vastas, et töösuhetele, mille puhul on kõik töötegemist puudutavad tingimused töölepingus üles loetletud, suurt mõju ei kaasne ning tagasiulatuvalt lepinguid ringi tegema ei pea hakkama. Küll aga saavad eelnõuga tehtavate muudatustega mõjutatud need tööandjad, kes on seni teinud töölepinguid ilma miinimumnõudeid täitmata ning oma töötajaid enamjaolt suuliselt teavitanud.

Küsiti ka seda, milline on selle eelnõu mõju, arvestades töö iseloomu muutumist seoses tehnoloogia arenguga ja kaugtöömahu kasvuga, ja seda mitte ainult praegu, vaid ka pärast pandeemiat. Minister vastas, et eelnõu neid muudatusi ei käsitle. Aga ma isiklikult ütlen, et kaudselt nad ikkagi mõjutavad ka erinevaid töövorme.

Komisjon tegi menetlusotsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. veebruaril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Mõlema ettepaneku poolt olid komisjoni liikmed Jürgenson, Kannimäe, Kaskpeit, Pikhof, Tiidus, Toomast, vastu oli Kruusimäe. Ja tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10. märts kell 16 – selles osas oli täielik konsensus – ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks õiguskomisjoni liige Urve Tiidus. Ka täielik konsensus ja need isikud, kes selle konsensuse saavutasid, olid Jürgenson, Kannimäe, Kaskpeit, Kruusimäe, Pikhof, Tiidus ja Toomast. Väga suur tänu!

16:58 Aseesimees Martin Helme

Küsimus ka. Jüri Jaanson, palun!

16:58 Jüri Jaanson

Suur tänu! Kuulasin huviga seda diskussiooni, nii palju kui võimalik oli, ja mul tekkis ka ministrile küsimusi, ent ei jõudnud küsida. Aga menetlusliku või korraldusliku poole kohta küsiksin seda, et kuna siin on tegemist töölepinguga ja inimeste ning töövõtjate selliste probleemidega, siis kas  te küsisite arvamust ka sotsiaalkomisjonilt. Minu meelest on see oluline, sellepärast et siin on näiteks see teema, et kirjalikult tuleb töövõtjat teavitada puhkusest või koolitustest. On ju teatud erisused näiteks vähenenud [töövõimega] töövõtjate puhul. Kas neid tuleb teavitada ka nendest erisustest, mis puudutavad vähenenud töövõimega töövõtjat?

16:59 Urve Tiidus

Väga hea küsimus. Kas me küsisime sotsiaalkomisjoni arvamust? Ei küsinud, aga need punktid, mis te siin praegu esile tõite, on olulised. Need on meie tööseadusandluses sätestatud ja see eelnõu ei välista nende järgimist. Aga iseenesest komisjonis me seda arutame ja komisjoni esimees kindlasti võtab seisukoha, et äkitselt peaks [seda arvamust] küsima.

17:00 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei näe. Me saame minna läbirääkimiste juurde. Esimesel lugemisel saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Aivar Kokk, palun!

17:00 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud ministrid! Head kolleegid! Kuulates ministri ettekannet, tekkis paljudel Riigikogu liikmetel küsimusi. Kui vaadata sedasama eelnõu, siis on siin väga selgelt kirjutatud: "Eelnõu mõju ulatust töötajate ja ametnike jaoks võib pidada väikeseks, kuna muudatused ei eelda muutusi nende käitumises." Ja samas, kui hakkame lugema, mis muudatused siin on, siis neid on väga palju.

Ma ei tea: tööandjate ja ametiasutuse jaoks kaasneva muudatusena suurem kohustus oma töötajaid ja ametnikke teavitada on ühelt poolt loogiline, ikka tuleks teavitada, aga miks siis kirjutada, et muudatusi ei ole? Tegelikult tööandjatele muudatusi on, see on terve hunnik bürokraatiat. Normaalne tööandja ja töövõtja vaheline suhe on loomulik, positiivne ja hea. Ma arvan, et tänases majandusolukorras iga tööandja hoiab oma töötajaid nagu hellalt-õrnalt sulgpatjade peal, sest iga töötaja on väga oluline.

Aga siin tekivad väga huvitavad pakkumised. Kui ma võtan inimese tööle katseajaga ja ta juba järgmisest päevast läheb sinisele lehele ja on haige neli kuud, siis see katseaeg pikeneb täpselt selle aja võrra, kui ta on haiguslehel. Ehk teiste sõnadega: mul on, Jaan, sind tööle vaja, see töökoht on vaja täita, sa tuled tööle, aga homme mõtled: no ikka ei ole see, ja saan sinise lehe ka. Aga mina neli kuud ei saa teist inimest tööle ka võtta, sest mul on sinuga kokkulepe, et sa tuled nelja kuu pärast võib-olla tagasi.

Kui me võtame direktiivi üle, siis peaks olema direktiivi ülevõtmine. Aga vaadake sedasama seaduseelnõu, kes on selle välja töötanud: nelja ministeeriumi ametnikud. Mina nüüd hästi aru ei saa. Kui me direktiivi üle võtame, siis me tõlgime selle inglise keelest eesti keelde ja vaatame, kas punktid sobivad. Ja need vaidlused käivad enne, kui Euroopa Liidus direktiiv jõuab nii kaugele, et see Euroopa Liidu liikmesriikidele laiali saadetakse. Aga tegelikkuses on üks ametkond või [praegusel juhul] nelja ministeeriumi ametnikud selle kokku pannud. Tegelikkuses täna ei tea, kas see on direktiivi otse ülevõtmine või on siin veel väga palju teemasid, mis tegelikult otseselt direktiiviga ei ole seotud. Seda me ei loe siit välja. Ja neid inimesi, kes jõuaks siia sisse vaadata terviklikuna, [on vähe].

Ma ei tea, selliste teemade ülevõtmisel mulle oleks meeldinud, et siin oleks erivajadusega inimeste teemad sees. Kui siin oleks see, kuidas me saame toetada, et erivajadusega inimesed saaksid endale töö, nende võimalused-tingimused, siis ma toetaksin seda kahe käega. Aga kui ma loen lihtsalt, et on hästi palju sooja juttu ja väga palju bürokraatiat, ja [selgitus] on see, et selle bürokraatia ülevõtmisel ei teki mingeid kohustusi, siis see on vale.

Mul on kurb vaadata. Ma lootsin, et selle direktiivi ülevõtmisel siin majas töötava 300 väga tubli inimese töötingimused paranevad. Riigikogu liikmed ei kuulu selle alla. Aga need inimesed, kes meid aitavad siin majas – ma tahaksin näha, millistes kabinettides on väga head tingimused. Ei ole ventilatsiooni, pole valgustus selline [kui vaja]. Kui üks Riigikogu liige tegi ettepaneku, et võiks [töötingimused] üle vaadata, siis öeldi, et sellega ei ole mõtet tegeleda. Tegelikult oleks vaja tegelda. Jah, need on ka kulutused, [aga] need on vajalikud kulutused.

Minu arvates selliste teemadega sellesama direktiivi ülevõtmisel oleks pidanud rohkem tegelema, mitte lihtsalt, et on üks paber, mille kohta öeldakse, et ega seal mitte midagi vajalikku ei ole, aga Euroopa Liidust on see tulnud ja see pakk tuleks vastu võtta. Ma loodan, et komisjonis väga tõsiselt arutatakse seda seaduseelnõu ettevalmistamisel teiseks lugemiseks ja vaadatakse, mis olulised teemad sinna vaja juurde lisada on. Ja võib-olla on ka valdkondi, mida siin sees ei peaks olema.

Veel kord ma rõhutan: ma tahaksin näha siin rohkem sellist poolt, kus meie erivajadusega inimeste võimalused ja tingimused on paremaks muudetud ja kus ka riigiametniku, avaliku sektori teema oleks väga selgelt kirjas, et ei tekiks olukord, et [vaid] eraettevõtjale määratakse meeletult kaela kohustusi. Samas me teame, et üks neljandik töötajatest on meil avalikus sektoris, aga öeldakse, et avalikul sektoril ei ole vahendeid, et töötingimusi paremaks teha. Aitäh!

17:05 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd on selline lugu, et EKRE fraktsioonilt on laekunud ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, aga selle jaoks peab ... Vabandust, ma ajasin eelnõu numbri sassi! Ei ole midagi, kõik on korras. Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 521 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 10. märtsi kell 16. See päevakorrapunkt on ammendatud.


13. 17:06 Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu (511 SE) esimene lugemine

17:06 Aseesimees Martin Helme

Saame minna tänase viimase punkti juurde. 13. punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu 511 esimene lugemine. Ettekandja on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

17:06 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Lugupeetud juhataja! Riigikogu liikmed! Teenuste ja toodete ligipääsetavuse seaduse eelnõu puhul me tõenäoliselt ei saa rääkida väikesest mõjust, sest isikute ring, keda me selle seaduse jõustumisel tervikuna paremini kohtlema hakkame, on üsna ulatuslik. Erivajadusega inimesi, kellel võib olla eri raskusastmega puue, on Eestis üle 146 000. Vanemaealisi, kellel võib olla ligipääsetavusega probleeme vähenenud funktsionaalsuse tõttu, olgu see nägemine, kuulmine või liikumine, on Eestis enam kui 270 000. Lapsi ja noorukeid, kelle ligipääsetavust võib takistada nende sotsiaalne kompetentsus, aga ka kasv, on meie ühiskonnast 20,3%. Lisaks tuleb siia juurde mõelda kõik need inimesed, kes liiguvad, lükates lapsevankrit, ja ka need inimesed, kellel on ajutine terviserike.

Toodete ja teenuste eelnõu on ka direktiivi ülevõtmine. Tegemist on direktiiviga, mille ülevõtmine võiks meile au teha, sest Eesti eesistumise ajal oli Eesti see riik, kes [sel teemal] läbirääkimiste protsessi vedas.

Rääkides sellest eelnõust, pean ma väga oluliseks seda, et nii nagu ligipääsetavus üldse on valdkondadeülene, nii on ka selle eelnõu ettevalmistamine olnud mitme ministeeriumi koostöö. Lisaks Sotsiaalministeeriumile on väga oluline roll, sealhulgas peamise rakendaja roll Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil. Mis puudutab spetsiifilisi teenuseid ja tooteid, on Kultuuriministeeriumil hästi suur roll, samamoodi Rahandusministeeriumil ja Siseministeeriumil.

Millistest teenustest ja toodetest me räägime? Kõigepealt on oluline aru saada, et me räägime digitaliseerimisest, nutikatest ja innovatiivsest lahendustest. See on midagi, mis on Eestile omane. Ma usun, et Eesti IT‑sektor saab siit suure võimaluse ka rahvusvahelistel turgudel oma tooteid ja teenuseid pakkuda.

Toodete [hulka kuuluvad] näiteks piletiautomaat, sularaha- ja makseautomaat, registreerimise automaat, makseterminal, teabeterminal; tarbija terminaliseade, näiteks nutitelefon, digiboks, digimuundur, nutipult, ruuter, modem, aga ka lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti ja e-luger – need on tooted, mis selle eelnõuga on kaetud.

Teenuste poole pealt on oluline välja tuua elektroonilise side teenused, kindlasti ka 112 hädaabikõned, mis on mõnevõrra kättesaadavamaks tehtud erivajadustega inimestele, aga mitte siiski veel täielikult. Transporditeenustest need, mis on seotud elektroonilise piletimüügiga, erinevad finantsteenused, e-kaubanduse teenused, veebilehed, mobiilirakendused, e-raamatu teenus – need on teenused ja tooted, millest me selle eelnõu raamistikus räägime.

Puutumuses on, nii nagu juba varem öeldud, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes on järelevalve teostaja. Määrused, mis kehtestatakse seaduse alusel, on koostöös erinevate ministeeriumidega ette valmistatud ja seal on ka täpsemad nõuded kirjas.

Oluline on aru saada, et rakkerühm, mis on toimetanud Riigikantselei juures ja andnud ka omapoolsed soovitused siseriiklikult inimestele ligipääsetavuse paremaks tagamiseks, on toonud välja kõik need elektroonilised seadmed, teenused ja tooted, mille puhul Eestis täna ligipääsu napib.

Kindlasti aitab selle seaduse vastuvõtmine arendada laiemalt tehnilist teadlikkust ja mitte ainult IT‑ettevõtjate seas, vaid oluline on, et ka tarbijate seas. Tarbija ei ole siin arusaadavalt mitte ainult üksikisik, kellel on erivajadus, vaid tarbija on ka transpordiettevõte, kes peab oma transpordi- või liiklusvahenditesse paigaldama nutikamaid ja paremini ligipääsetavamaid piletiostuvõimalusi ja [looma] arusaadavamaid lahendusi selles osas, missugune on liikumisgraafik.

Selle eelnõu puhul on veel oluline mõista seda, et lisaks vastuvõtmisele, mille me peaksime tegema k.a 28. juuniks, rakenduvad need nõuded 2025. aasta 28. juunil. Vast on oluline ka ära märkida seda, et rakenduse poole pealt ei jõustu need asjad kõik kohe ja üheaegselt. Rakendused on ette nähtud nii, et me saame edasi liikuda alates 2028. aastast olemasolevate lahendustega. Kuid turule ei saa tuua uusi teenuseid ja tooteid, mis ei vasta selle seaduse nõuetele. Vanu, lepingutega kaetud teenuseid ja tooteid on võimalik kasutada lepingu kehtivusaja lõppemiseni, aga mitte kauem kui 28. juunini 2030. aastal. Need tähtajad on üsna pikad, aga siin peab aru saama sellest, et me räägime üsna keerulistest toodetest ja teenustest, mida kõiki ei looda Eestis ja mille puhul on ka rahvusvaheline turg hästi oluline.

Kindlasti huvitab teid ka see tõsiasi, kui paljud Eesti ettevõtted võiksid olla puudutatud sellest eelnõust, kes oma tegevuses peavad seaduse sätteid järgima hakkama, näiteks kui räägime sellistest toodetest nagu arvutid, laua- ja tahvelarvutid, nagu ma enne ette lugesin. Need peavad olema parema ligipääsuga tulevikus. Selliseid arvutite tootmisega tegelevaid ettevõtteid on Eestis alla 20. Tarkvara hulgimüügiga tegelevaid ettevõtteid on umbes 100, aga tegemist on enamjaolt mikro- ja väikeettevõtetega, kus on kuni 50 töötajat. Kõige arvukamad on transpordi-, just  bussitranspordiettevõtted, mida on meil üle 500. Ka nemad saavad puudutatud sellest muudatusest. Suurem osa neist on samamoodi kas väike- või mikroettevõtted, üsna märkimisväärne osa on ka FIE-del.

Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete müügiga on meil seotud umbes 350 ettevõtet, paarkümmend nendest on väike- ja mikroettevõtted. Nüüd, e-kaubanduses on meil aktiivselt tegevuses 2000–3000 ettevõtet, millest enamik on mikroettevõtted ja vaid kümmekond on väikeettevõtted. Seega on puudutatud ettevõtjate ring päris suur.

Teisalt on üleminekuaeg piisavalt pikk ja arvestada tuleb sellega, et paljud tooted, millest me räägime, on tegelikult toodetud väljaspool Eestit. Meie oleme kasutajad, tarbijad ja meie ettevõtjad on tihtilugu ka maaletoojad.

Mina praegu lõpetaksin, ootan teie küsimusi.

17:16 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Kalle Grünthal, palun!

17:16 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Selle seaduse täitmise üle hakkab järelevalvet teostama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kellele selle seadusega antakse õigus teostada sundtoomist, sundida menetlustoiminguid taluma, küsitud teavet andma? Eelnõuga antakse õigus siseneda valdaja nõusolekuta ja kontrollida vallasasja, siseneda valdusesse järelevalvekohustuse täitmisel, et ise veenduda, millised andmekandjad on isiku eluruumis, töökohas või mujal tema valduses. Ja loomulikult ka sunniraha. Kas teile ei ole tuttav? Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses on täpselt samad protsessid sees. Minu küsimus: miks te tahate niigi lõhestunud ühiskonda selle seadusega veel rohkem lõhestada?

17:17 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh teile küsimuse eest! Te loetlesite riikliku järelevalve meetmeid ja kui riikliku järelevalve meetmed, mis on kirjas korrakaitseseaduses, rakendab konkreetne asutus konkreetse seaduse täitmiseks, siis need peavad olema eraldi ka selles seaduses välja toodud, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei teeks omaalgatuslikke ettevõtmisi, vaid tal oleks seadusest tulenevalt need õigused ja alused täpselt kirjas.

17:18 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:18 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Erinevalt eelmisest eelnõust või direktiivist, millel oli pigem sümboolne tähendus, on sellel väga suur tähendus. Poolteist Tartu linna või terve Lasnamäe jagu inimesi. Ja ma lugesin kokku, et on kusagil 3000 või 4000 ettevõtet, kellele läheb see maksma, nagu siin on öeldud, 1% arenduskuludest ja ülalpidamisest. Oskate öelda, kui palju see tegelikult läheb maksma? Mingi summa võiks ju teil olla. Ma rõhutan, et selle eelnõu baas on väga suur, aga kui palju see maksma läheb, nendele ettevõtjatele eelkõige?

17:19 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh teile! Me räägime ju tegelikult ettevõtetest, kes osaliselt on ise tootjad. Nad toodavad lihtsalt perspektiivis teistsuguseid tooteid, mis on universaalse disainiga ja annavad ligipääsu paremale kasutusele nendele inimestele, kelle jaoks me seda seadust suuresti ka teeme. Mina näen selles väga suurt võimalust Eesti iduettevõtetele, mismoodi olla maailmaturul ja eeskätt Euroopa turul konkurentsivõimelisem, et oma teenuseid ja tooteid pakkuda.

Me räägime ettevõtetest, keda ma näiteks tõin. Nii bussitranspordi puhul kui ka kõikides teistes valdkondades digitaalsed lahendused vananevad nii füüsiliselt kui moraalselt, neid uuendatakse nii või naa. Ja järgmised digilahendused, mis kasutusele võetakse, vastavad uutele nõuetele. 

Tuletan meelde, et kui 2025. aastal tervikuna peab see eelnõu rakenduma, siis peale 2025. aastat on kuni 2030. aastani kehtivate lepingute alusel võimalik jätkata samamoodi. Tegemist on ülipika üleminekuajaga, mis on proportsionaalne ja annab võimaluse ettevõtjatel arvestada tuleviku muudatusevajadustega.

17:20 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

17:20 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Vaatan eelnõu ettevalmistajate nimekirja ja siin on muljetavaldavalt pikk nimekiri, 13 naist ja kõigest üks mees. See suhtarv kajastab hästi ka Sotsiaalministeeriumi töötajaskonda. Seal mehi koridoride peal suurt liikumas näha ei ole. Arvestades nüüd seda soolise võrdõiguslikkuse maniakaalset taganõudmist teie ministeeriumi poolt, kas teile tundub, et see olukord on päris hea,13 naist ja kõigest üks mees?

17:21 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma tänan teid küsimuse eest! Sotsiaalministeeriumi personaalia küsimustele ma siinkohal jätaks vastamata, sest see ei puuduta konkreetset eelnõu. Aga mis puudutab selle eelnõu ettevalmistajaid, siis tõepoolest, tegemist on väga suure hulga inimestega väga erinevatest ministeeriumidest, kes on seda eelnõu ette valmistanud, sealhulgas Siseministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tõepoolest, Eesti naised on tublid ja targad ja on sellise keerulise direktiivi üle võtnud, selleks eelnõu ette valmistanud.

17:21 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

17:21 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma olen siin pisut segaduses, palun aidake mul natuke selgust saada. Ma saan sundtoomisest aru, aga ma ei saa aru, kui pikaks ajaks. Kas pannakse vanglasse ja kui pikaks ajaks. Teine asi on see, et siin on vallasasja äravõtmine, ehitise ja ruumi läbivaatamine, [võib] kõrvaldada takistusi. Kõik sellised asjad, mis on justkui nagu politsei õigused. Kui keegi ütleks, et siin on nagu tööstusspionaažiga tegemist, siis ma saaksin sellest aru, miks see nii on. Kui ma nüüd vaatan neid makseterminale, selliseid väga konkreetseid asju, siis ma mitte kuidagipidi ei saa aru, kuidas see on ligipääsetavusega seotud. Selliseid hästi konkreetsed asjad tegelikult, kui need ära võetakse, ja dokumendid veel takkaotsa. Kuidas see omavahel seotud on?

17:22 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on järelevalveamet. Ja järelevalveamet teostab riiklikku järelevalvet. Riikliku järelevalve meetmed, sealhulgas erimeetmed, on kirjeldatud korrakaitseseaduses. Nagu ma enne ütlesin, korrakaitseseaduses toodud võimalusi eriseadustes täpsustatakse, milliseid riikliku järelevalve meetodeid on õigus konkreetsel ametil, kes järelevalvet teostab, rakendada.

Mis puudutab nüüd täpsemalt seda sisu, mis on sundtoomine, siis see on kirjas korrakaitseseaduses. Sundtoomine ei ole seotud kinnipidamisega. Sundtoomist rakendatakse lühiajaliselt, mingite ütluste võtmiseks näiteks.

Tuletan teile meelde, et näiteks lastekaitseseaduses on lubatud üsna samasugused järelevalvemeetmed, mida lastekaitsetöötaja ohuolukorras rakendab lapse kaitseks. Ta teeb seda ametiabi korras kaasa võetud politseiametnikuga. Täpselt samamoodi rakendatakse neid riikliku järelevalve meetmeid siin. Ma ei näe selles mitte midagi ebatavalist, vaid üsna tavapärast ja rutiinset korrakaitseseaduse rakendamist eriseaduse kontekstis.

17:24 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

17:24 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Me oleme näinud juba olukorda, kus valitsuse määrusega kehtestatud raamistikus sai üks amet – Terviseamet ühte seadust tõlgendades ühte ettevõtjat kogu riikliku sunniaparaadi abil poolsurnuks menetleda. Ja selle seadusega antakse järgmisele ametile veel suuremad õigused. TTJA-le antakse õigus kohaldada karistusseadustikus sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Aga miks me peame arvama, et teie valitsus ei kasuta seda järjekordselt ära ettevõtjate terroriseerimiseks ja kiusamiseks? Ja miks tehakse seadus, kus on nii palju võimalusi järjekordselt inimõiguste rikkumiseks?

17:25 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Tuletan meelde, mille jaoks seda seadust üldse tehakse. See seadus on mõeldud selleks, et tagada ligipääsetavus erivajadustega inimestele. Ja kui seda seadust rakendatakse, [kehtestatakse] nõuded, mis on esitatud teenustele ja toodetele, siis on tarvis ka kontrollida nende teenuste ja toodete nõuetele vastavust. Ma kordan, tegemist on üsna tavapäraste riikliku järelevalve meetmete ja erimeetmetega, mida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendab. Mina ei ole tuvastanud, et meil oleks kuritarvitatud riikliku järelevalve meetmeid ja erimeetmeid. Ja kui te viitate siin ühele teisele seadusele ja asetleidnud sündmustele, siis ka sel puhul ei ole minule teadaolevalt toime pandud kuritahtlikku järelevalvemeetmete rakendamist.

17:26 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:26 Kalle Grünthal

Ma tänan! Proua minister! Ma ei tea, mis maailmas teie elate, aga see, et NETS-i puhul kuritarvitasid Terviseameti töötajad äärmiselt repressiivseid meetodeid, on ilmselge. See on tõendatud mitmete kohtulahenditega ja ka videotega. Olin ise juures, kui absoluutselt ilma sildita mingisugune terviseametnik – ma tean ka ta nime, aga ma ei hakka nimetama – nõudis inimeste kaasatulemist, isiku tuvastamist, kusjuures tema isikut ei teadnud mitte keegi. Ja kui te räägite, et selliseid asju pole olnud, siis mulle on täiesti arusaamatu, kuidas te saate üldse minister olla. Aga ma saan aru, et siin taga on tegelikult ametnike suur nõudmine selle seaduseelnõu järele, et anda järgmisele ametkonnale kätte suur võim inimeste põhiõiguste ja -vabaduste üle. Mul on küsimus: äkki te ajate selja sirgu ja päästate oma nime ja maine? Sest, ütleme, ametnike osas ei rakenda mitte keegi enam mingisuguseid meetmeid, teie olete selle löögi all. (Juhataja helistab kella.) Signe Riisalo, teie olete löögi all.

17:27 Kalle Grünthal

Olete nõus sellega?

17:27 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse ja olukorra selgituse eest! Aga ma tõepoolest selle eelnõu raames jätaksin avaldamata arvamuse, mis puudutab Terviseameti järelevalvetoiminguid.

17:27 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

17:27 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ei tea, kas te olete kuulnud niisugust nime nagu Andrei Võšinski. Kui ma loen seda eelnõu, siis see on Andrei Võšinski nime vääriv eelnõu. See on totalitarismi järjekordse kehtestamise eelnõu. Ja ma mäletan, kui mina teie asemel seisin seal puldis, kuidas teie fraktsiooni liikmed süüdistasid mind personaalselt ja eelmist valitsust autoritaarsuse ja totalitarismi kehtestamise ihaluses. Ja nüüd me näeme, kuidas teie valitsus on eelnõu eelnõu kaupa toonud meile siia totalitarismi kehtestamise punkte, põhjendades seda sellega, et aga korrakaitseseaduses on kõik olemas. Kui korrakaitseseaduses on kõik olemas, miks meil on vaja veel niisuguseid repressiivseid ameteid juurde luua? Meil on üks repressiivne amet, kellel on vastavad õigused, see on politsei. Kui mitu politseid peab teie arvates olema Eesti Vabariigis?

17:28 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on need erimeetmete kasutamise õigused juba täna olemas. Mida tehakse selle seadusega? [Võimaldatakse] selle seadusega seotud kohustuste täitmiseks samu meetmeid kasutada. Mingisugust uut ja erilist asja siin ei looda.

17:29 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:29 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Kajak ei ole sel ajal, kui seadus hakkab kehtima, enam TTJA‑s ametis. Kuulsin, et ta saab asekantsleriks. 200 000 on Kajaku poistele antud, et nad saaksid jalaga uksi sisse lüüa. Aga minu küsimus on hoopis teine. Miks hakkab kehtima see direktiiv 28. juunil, aga mitte mõnel teisel päeval? See on laupäevane päev millegipärast. Miks?

17:29 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Direktiivi kehtimise aega, mis on kokku lepitud Euroopa Liidu tasandil, ma kommenteerida ei oska. Mis puudutab neid ressursse, mida on tarvis selle eelnõu rakendamiseks, siis suuresti on need ressursid ette nähtud ettevõtjate koolitamiseks, juhendmaterjalide koostamiseks, informeerimiseks, selleks et luua paremat maailma erivajadustega inimestele.

17:30 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelman, palun!

17:30 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Maailma kõige levinum keel on teadupärast halb inglise keel. Ja seda halba inglise keelt võib selles seaduseelnõus kohata pea igal lehel, mis on paraku kandunud üle Eesti seadusesse. Ma küsin teilt, no näiteks selline väljend nagu "veebisait". Me kõik enam-vähem kujutame ette, mida sellega on mõeldud, aga sellel on ka eestikeelne korrektne vaste: võrguleht või võrgulehekülg või kuidas iganes. Minu küsimus. Seadusloome peaks olema ka kantud heast eesti keelest. Kas on ministeeriumil plaan või võimaluski selle pilguga see seadus uuesti üle vaadata, et ta oleks kirjutatud selges ja arusaadavas eesti keeles?

17:31 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma hindan selget ja head eesti keelt väga kõrgelt. Aga meil on päris mitmeid eluvaldkondi ja digimaailm kindlasti kuulub nende hulka, kus meil puuduvad Eestis lõplikud kokkulepped, millist terminoloogiat on korrektne kasutada. Nii nagu iga eelnõu, on ka selle eelnõu keeletoimetaja üle vaadanud ja nende terminite puhul, kui on püütud leida parimat tõlkeviisi, et kaduma ei läheks mõte, on oma pead kokku pannud, nagu juba öeldud, üsna mitu ministeeriumi. [Eesmärk] on, et mõte jääks samaks, mis on direktiivis.

17:32 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

17:32 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Reformierakond ise on kunagi väga soovinud või vähemalt on deklareerinud, et ta soovib, et bürokraatiat vähendataks. See seadus paraku näitab jälle, kuidas teie erakonna sõnad ja teod lahku lähevad. See ligipääsetavuse seadus tegelikult ei reguleeri ligipääsetavust, vaid loob ainult täiendavaid koormisi ja tekitab täiendavaid kulusid. Ühesõnaga, tegelikult küsimus on selles, et kas te tõesti siiralt usute, et see seadus koos oma sadade tuhandete uute kuludega, koos täiendava bürokraatiaga, uute tulevaste määrustega tõesti võib kuidagi muuta ligipääsetavuse paremaks.

17:32 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Jaa, ma siiralt usun seda. Eeskätt me räägime ikkagi nendest nõuetest, millest me ühtemoodi võiksime aru saada, nii tarbijad kui ettevõtjad. [Need on] selleks, et inimeste ligipääs paremaks muuta. Kogu see järelevalvetemaatika tuleb mängu alles siis, kui me näeme, et keegi kuskil on millestki ilma jäänud ja seda seadust on valesti rakendatud. Selle seaduse mõte ei ole minna järelevalvet tegema. Järelevalve on võimalusena siia juurde loodud juhuks, kui keegi seadust rikub. Selle seaduse mõte on luua reeglistik, mis aitab inimesel, kellel on mure mõne meelepuudega – kuulmislangus, nägemislangus või liikumispuue – või inimene, kes lükkab lapsevankrit, ei pääse kuhugi ligi või on laps lühike ega ei pääse pangaterminali juurde. Need on need asjad, millest me räägime. Loomulikult ma usun, et see seadus teeb olukorra nendele inimestele paremaks, kui nad iga päev meie digitaliseeritud e-teenuseid peaksid kasutama.

17:34 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

17:34 Merry Aart

Aitäh! Ma tänan eelmise vastuse eest, aga ma siiski täpsustaksin pisut. Kuidas on sundtoomine, vallasasja konfiskeerimine, valdusesse sisenemine seotud erivajadustega inimeste ligipääsetavusega? Ma tõesti pean ütlema, et ma ei saa sellest aru. Ehk te toote ühe näite, et ma seda paremini mõistaksin?

17:34 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma kordan, et mina isiklikult ei ole spetsialist riikliku järelevalve valdkonnas. Aga kõikides riiklikku järelevalvet teostavates ametites on sellised tööriistad seadustega kätte antud. Nii et kui mõni ettevõtja ei täida reegleid järjepidevalt ka peale seda, kui on tehtud vastavad ettekirjutused ja meeldetuletused, möödunud on ka tähtajad, siis viimase võimalusena võib kohaldada kas sundtoomist või mõnda muud erimeedet, mis on riiklikus järelevalves ette nähtud.

17:35 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

17:35 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, me arutame eelnõu, mis pealkirja järgi on nii nunnu ja ilus: toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus ehk puuetega inimestele paremate tingimuste loomine. Mis võiks meil selle vastu olla? Aga me ju oleme näinud, et tegelikult ka NETS‑i raames, [kuigi] põhimõtteliselt NETS on tehtud ju selleks, et meil pandeemia ei leviks, on meil inimõigusi järjest ja järjest ära võetud ja ka rikutud. Aga vaatame siin, eks ole, et kohaldamisalas on näiteks makseterminal, kas see vastab ligipääsetavuse nõuetele või mitte. Enamikul ettevõtetel on makseterminal  olemas ja nüüd see seadus annab [õiguse] igasse ettevõttesse selle kontrollimise nimel siseneda ja siis põhimõtteliselt teha kõike seda, mida kolleeg Kalle Grünthal juba ette luges ja mis on siin seaduse §‑s 16 ka kirjas. (Juhataja helistab kella.) Just need järelevalve erimeetmed ja sätted – kas need järelevalvesätted ja karistused on ikka proportsionaalsed ...

17:36 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Moonika!

17:36 Helle-Moonika Helme

... mingi makseterminali olemasolu või mitteolemasolu kontrollimiseks?

17:36 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Püüan selgitada. Ka makseterminali puhul näiteks nägemislangusega inimene ei pruugi näha ega mõista, milline summa on makseterminalis talle ette kuvatud. See tähendab seda, et meil on tarvis toodet, mis näiteks häälkäsklusega annab talle teada, millise summa eest ta raha välja käib. Aga kui me tahame teha järelevalvet, siis selle tegemiseks on mitu väga mõistlikku viisi. Kui saabub see tähtaeg, millal on kohustus võtta kasutusele uudsed innovatiivsed digilahendused, siis sellel hetkel piisab ka sellest, kui ettevõtja, kes kasutab makseterminali, näitab ette dokumentatsiooni, mis ütleb, et mina kasutan selle tootja niisugust mudelit ja versiooni, mis on täiesti piisav selleks, et olla veendunud, et nõuded on täidetud. Mingisugust sissemurdmist, sundtoomist kohaldada ei ole vaja.

17:37 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

17:37 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister, ma kuulasin teie sissejuhatavat juttu, kui te eelnõu tutvustasite, ja see on ju tegelikult täiesti teine lugu kui see, mida me siit sellest eelnõust välja loeme. See eelnõu on niisugune, et inimeste õnne nimel me võime inimesi maha lasta, inimeste õnne nimel, nagu bolševikud seda tegid, võime rakendada repressioone. Inimeste õnne nimel võib nõusolekuta siseneda valdusesse, teha võetusi, viia inimesi kaasa – kõik inimese õnne nimel, helge tuleviku nimel. Kuulge, kas te saate aru, et see ei ole ju adekvaatne? Need repressioonimeetodid ei ole adekvaatsed, et tagada teatud vähemuse heaolu. Need [inimesed] tõepoolest vajavad hoolitsust, aga niisuguste meetmetega ei ole võimalik tagada, et ühiskonnas on terve mentaliteet ja et riik ja tema asutused ei kuritarvita oma võimu. Kas te saate sellest aru?

17:38 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh arvamuse eest! Jah, ma saan sellest aru. Ma usun, et mul on üsna hea ettekujutus sellest õigussüsteemist, mis Eestis on, meie õigusruumist, õiguskeelest ja [kogu] sellest loogikast. Nii et aitäh, saan aru! 

17:38 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

17:38 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma pean kahjuks tõdema, et teil ei ole üleüldse mitte mingisugust arusaamist Eesti õigusruumist. Sellepärast et siiamaani on läbiotsimiste korraldamine, ruumidesse sissetungimine olnud võimalik ainult kohtu loal ja seda teeb politsei, aga te annate Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õiguse tungida ruumidesse, pidada inimesi kinni, võtta mingisuguseid vallasasju kaasa ja nii edasi. Kas te tõepoolest usute seda, et see loob paremat maailma, nii nagu te ütlesite? Vastupidi, see loob sellist totalitaarset košmaarset maailma, millega ei ole ka erivajadustega inimesed nõus. Ka nemad ei taha elada sellises maailmas, kus iga kell võib mingi ametnik tulla ja jalaga ukse sisse lüüa. Pealekauba on see täiesti selgelt põhiseadusevastane. Selles öeldakse, et kodu, eluruum, valdus, töökoht ja nii edasi on puutumatu ja seda puutumatust saab ära võtta ainult kohtu loal.

17:40 Henn Põlluaas

Kas te olete hulluks läinud terve oma valitsusega ja koalitsiooniga?

17:40 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Kinnitan, et me järgime sedasama loogikat, mis on Eestis varasemalt õigusaktides olnud. Korrakaitseseadus ei ole meie valitsuse vastuvõetud seadus. Ei oska küll peast öelda aastanumbrit, millal see on vastu võetud, aga korrakaitseseaduse alusel ja riikliku järelevalve teostamise meetmetena on kõik need asjad Eesti õigusruumis ammu juba olemas. Midagi uut siin ei looda. Mis puudutab riikliku järelevalve teostamist ja erimeetmete rakendamist, siis jah, seda tehakse ametiabi korras koostöös politseiga. 

17:40 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

17:40 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Austatud minister! Te ütlesite praegu vägagi usutavalt seda, et kõik seadused, mida on meil selle jaoks tegelikult vaja, on Eesti õigusruumis juba olemas. Järelikult seda akti ennast ei ole vaja. Muide, Charles de Montesquieu, 18. sajandi valgustatud filosoof, on kunagi öelnud, et ühiskonna juhtimiseks kasutatakse karistusi ja eeskujusid. Kuna meil on kõik juba ühiskonnas selle jaoks valmis ja olemas, siis meil piisab eeskujudest. Meil ei ole vaja uut karistusseadustikku, et meil ikka toimiks niimoodi, et meil on olemas Terviseamet ja politsei, tarbijakaitseamet ja politsei, lõpuks tuleb Riigikontroll ja politsei. Ma usun, et me võiksime selle akti edasisest menetlemisest loobuda ja minna tavalise normaalse liberaalse majanduse juurde.

17:41 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh arvamuse eest! Selgitasin täna juba varasemalt seda eelnõu tutvustades, et kõik need võimalused on meil seaduses olemas, kuid iga järgneva kohustuse puhul, mis tuuakse seadustesse, korratakse nende toimingute osas või selle eriseaduse tähenduses need reeglid ja võimalused üle,  mis puudutavad õigust riikliku järelevalve erimeetmeid rakendada. Kui me neid siin ei ütle, siis tõsi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nendes küsimustes, mis puudutavad toodetele ja teenustele ligipääsetavust, neid meetmeid rakendada ei saaks. See ei tähenda seda, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teistes küsimustes, teiste seaduste alusel teisi järelevalvetoiminguid tehes ei saaks neid meetmeid kasutada.

Kahju, et te väga tahate näha selle seaduse kõige väiksemat ja ebaolulisemat osa, mis on järelevalve. [Jah,] iga seaduse täitmisel on oluline osa ka sellel väiksemal järelevalvepoolel, aga ma soovitan ja väga palun, et te pööraksite tähelepanu sisulisele poolele. Me püüame anda Eesti ettevõtjatele võimaluse olla diginutikad, minna Euroopa turule, pakkuda lahendusi, mida direktiivi valguses hakkab kasutama kogu Euroopa. Samamoodi soovitan näha selle seaduse teist positiivset poolt, et meie erivajadustega inimesed saavad parema ligipääsu teenustele ja toodetele digimaailmas.

17:43 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, palun!

17:43 Jürgen Ligi

Aitäh! Proua minister, kas teie saite aru, kumb teie kuritegudest on suurem? Kas see, et te teete midagi, mis on ennekuulmatu, mida ei ole Eesti õigusruumis kunagi olnud, nii nagu räägib perekond Helme ja ülejäänud EKRE tagaotsa? Või seisneb teie suurem kuritegu selles, et te teete seda asja, mis juba teistes seadustes on olemas, nagu räägib Paul Puustusmaa? Öelge palun, valige!

17:43 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Väga raske on nende kahe asja vahel valida, aga ma arvan, et ma olen teatud mõttes süüdi kõiges. Ma olen kuulnud samasuguseid süüdistusi ka seoses nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega. Nii et ma kahtlustan, et mind peetakse praegu süüdlaseks kõikides nendes punktides. Ja järelevalve kui selline, riiklik järelevalve, mis peaks tagama meie inimeste kaitstuse, on see, mida peamiselt mulle ette heidetakse. Praegu loobuksin sellest [valiku]võimalusest.

17:44 Aseesimees Martin Helme

Jüri Jaanson, palun!

17:44 Jüri Jaanson

Aitüma! Läheme eelnõu sisu juurde. Ma panin tähele, et see eelnõu peaks jõustma tänavu 28. juunil, aga selle rakendumine või rakendamine on plaanis 28. juunist 2025. Ja see tuleb nüüd otseselt direktiivist, eks ole. Aga see on päris pikk aeg tegelikult. See on võimalik kohanemisaeg ettevõtjatele, aga samas pingeline ooteaeg erivajadustega inimestele. Seetõttu ma lihtsalt küsin, millised on võimalused see nõuete rakendamise aeg siseriiklikult varasemaks [tuua]. 

17:45 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Väga ühest vastust on siin raske anda. Kuna direktiiv puudutab tervet Euroopa Liidu turgu nendes valdkondades, siis me ei saa teha selliseid otsuseid, mis potentsiaalselt loovad kellelegi kuskil turueeliseid. Samamoodi me peame arvestama sellega, mismoodi jõutakse tegelikult nende toodete disainimise ja valmimiseni ja siis ka müümiseni Euroopa turul. [Mõtlen tooteid,] mida tuleks kasutada seda direktiivi ja eelnõu silmas pidades. Siin ja praegu ei ole ju ka kõiki tooteid, mille rakendamine lahendaks kõik need probleemid. Aga kui analüüsida ja leida need kohad, kus rakenduse saab varasemaks tuua, siis teoreetiliselt on see võimalik. Ent peab tundlik olema.

17:46 Aseesimees Martin Helme

Jüri Jaanson, palun! 

17:46 Jüri Jaanson

Jah. Ma üldiselt tänan vastuse eest ja ütleksin, et ma loodan küll, et Sotsiaalministeerium seda analüüsi teeb, seda analüüsib. Aga mul tekkis veel üks küsimus. Tegelikult siin seletuskirjas on ka välja toodud see, et selle eelnõu kohaldamisruum on ikkagi suhteliselt kitsapiiriline ja siin kasutatakse ainult kindlaid tooteid ja teenuseid. Tegelikult ei hõlmata näiteks tehiskeskkonnale sätestatud nõudeid. Need on siseriiklikud, vabatahtlikud. Näiteks kas või mingitele hoonetele lähenemise [tagamine] või muud taolised teenused. Kas Sotsiaalministeeriumis on natukene mõeldud sellele, et seda laiendada, või praegu me jääme ikkagi mõneks ajaks selle direktiivi nõuete otsese ülevõtmise juurde?

17:47 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Hästi hea küsimus selles mõttes, et ligipääsetavus on üsna horisontaalne teema. Ligipääsetavusega on spetsiifiliselt tegelenud kuni eelmise aasta sügiseni ka Riigikantselei rakkerühm, kes on [andnud] väga põhjalikud soovitused kõikidele ministeeriumidele. Ma arvan, et üks esimesi ligipääsetavuse valdkondi, mis Eestis arenema hakkas ja kus ka nõuded kehtestati, oli seesama füüsiline keskkond: ehitised, avalik ruum. Aga see on protsess omaette. Meil on selline pilootprojekt ministeeriumideüleselt ellu kutsutud, kus me ligipääsetavust katsume erinevate ministeeriumide valitsemisalas ja ministeeriumides endas parendada, püüdes leida parimad töömehhanismid ja viisid, et seda laiendada kogu ühiskonnas. Aga see konkreetne seadus on kitsalt piiritletud toodete-teenustega digitaliseeritud maailmas.

17:48 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Saame minna kaasettekande juurde. Selleks kutsun siia majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni. Palun!

17:48 Jüri Jaanson

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma olen siin komisjoni ettekandja ja teen ülevaate komisjoni aruteludest. Aga enne, kui ma selle juurde lähen, pean omalt poolt ka ikkagi paar sõna ütlema, sest siin saalis minu poolt vaadates paremalt poolt kõlas mitmest suust selline kahtlev väide, kas selle eelnõuga ligipääsetavus ka tegelikult paraneb. Keskenduti muudele asjadele.

Ma ütlen, et paraneb küll. Ma toon ka näiteid. Ma arvan, et ka Riigikogu saadikutele on hästi oluline info kättesaamine. Ja üks tööriist, mida Riigikogu saadikud ja [muud] poliitikud kindlasti kasutavad ja peavad kasutama, on erinevad uudistesaated, erinevad ühiskonnapoliitilised saated, sealhulgas otsesaated, mida erinevad meediakanalid toodavad. See on teie eelis, et te olete kuuljad. Mina ei ole kuulja, mina olen kurt. Mina kasutan kuulmisabivahendeid ja kahjuks need ei võimalda mul praeguses vormis tööriistana kasutada neidsamu otsesaateid, sest seal puuduvad minule vajalikud subtiitrid. Eesti Rahvusringhääling töötab väga aktiivselt selle nimel, et need subtiitrid seal olema hakkaksid. Samamoodi transleeritakse Riigikogu otseülekannet praegu subtiitritega. Sellest on suur abi. Aga erakanalid ei tule hästi järele. Ja seesama seaduseelnõu aitab tegelikult väga sellele kaasa. Nii palju sissejuhatuseks.

Ma lähen nüüd selle komisjoni ettekande juurde. Komisjonis saime teada, et valitsus algatas Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmiseks selle ligipääsetavuse seaduse eelnõu 10. jaanuaril käesoleval aastal. Majanduskomisjon arutas seda esmaspäeval, 7. veebruaril 2022. Selleks aruteluks olid kohale kutsutud ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja ministri nõunik Laura Danilas, samamoodi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Virge Kuningas-Turu, võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter ja nõunik Meelis Joost, samuti paljud teised Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Siseministeeriumi esindajad.

Komisjoni istungil sotsiaalkaitseminister tutvustas toodetele-teenustele ligipääsetavuse seaduse eelnõu samamoodi väga põhjalikult, nagu ta seda siin tegi. Ja saadikutel oli natuke küsimusi ka. Samamoodi komisjonis uuriti, kas on võimalik neid tähtaegu siseriiklikult lähemale tuua. Minister vastas samamoodi nagu praegu. Praegu oli ta vastus isegi põhjalikum. Uuriti ka näiteks sellist asja, et eelnõus nõutud vastavusdeklaratsiooni ajakohastamine peab käima pidevalt ja kuidas sellest pidevusest aru saada. Selle kohta andis minister selgituse, et seda tuleb teha mõned korrad aastas, kaks kuni neli korda sõltuvalt sellest, kuidas seda jooksvalt [on vaja] teha. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna metroloogia ja vastavushindamise nõunik Triinu Sillamaa täiendas, et kõik need tooted, mis on hõlmatud ligipääsetavuse direktiiviga, on tegelikult harmoneeritud tooted. See tähendab ka seda, et nende toodete täiustamine käib jooksvalt. Kui neid tooteid täiustatakse, siis  tuleb kohe teha nõuetekohane vastamishindamine, see protsess peab käima pidevalt.

Komisjonis tunti huvi ka selle vastu, kui palju selle seaduseelnõu vastuvõtmisel need [nõuded] ettevõtjatele maksma lähevad. Selle kohta vastas minister, et see üleminek on järkjärguline. Alates 2025. aasta juuni lõpust ei tohi kasutusele pakkuda mittenõuetekohaseid tooteid. Samas ülemäärast survet ega kulu ettevõtlusmaastikul ei ole. Pigem on siin uusi võimalusi, sest tooted ja teenused täienevad jooksvalt kogu aeg. On võimalus lihtsalt kasutada innovatsiooni ja laiendada oma kliendibaasi. Nõunik Triinu Sillamaa täiendas, et Eestis ei ole märkimisväärset hulka tootjaid, keda see mõjutaks. Suurem osa on siiski hulgi- ja edasimüüjad, kes peavad jälgima, et tooted edaspidi vastaksid nõuetele. Samuti on teenuste pakkujatele võimaldatud võrdlemisi pikk üleminekuperiood.

Majanduskomisjon arvas, et kuna see teema on hästi tihedalt seotud sotsiaalpoliitikaga, siis küsitakse selle kohta arvamust ka sotsiaalkomisjonilt. Hiljem tekkis veel arusaam, et kuna siin on tegemist ka audiovisuaalmeedia teenustega, mis on tugevalt seotud kultuurivaldkonnaga, siis küsime arvamust ka kultuurikomisjonilt. See on päris laia mõjuga eelnõu.

Komisjon tegi sellised otsused: võtta eelnõu esimeseks lugemiseks päevakorda 23. veebruaril 2022 ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning küsida arvamust nii Riigikogu sotsiaalkomisjonilt kui ka kultuurikomisjonilt. Kõik need otsused võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

17:57 Aseesimees Martin Helme

Küsimusi ei paista olevat. Aitäh! Siiski, Jürgen Ligil on küsimus. Palun!

17:57 Jürgen Ligi

Hea härra Jaanson! Mina kuulsin siin küll täielikku tormi – EKRE pea- ja sabaots omavahel kaklesid, mis siin seaduses kõik valesti on. Üks ütles, et siin on ennekuulmatud asjad, ja teine ütles, et siin on kõik juba seaduses kirjas olevad asjad. Ja omavahel nad kokkuleppele ei saanud. Kuidas te saate niimoodi väita, alatult valetada, nagu ma kuulen siit, et see seadus on konsensusega heaks kiidetud komisjonis?

17:58 Jüri Jaanson

Ma kõigepealt alustaks, et täiuslik torm ongi hea asi eelnõu arendamise juures. Siis tulevad ju mitmekihiliselt välja kõik need soovid ja sihukesed vastuolud. Aga kui võrrelda ilmaolusid siin saalis ja komisjonis, siis kahtlemata võib öelda küll, et komisjonis paistis pilvitu päike. Kõik olid väga sõbralikud ja väga üksmeelselt selle eelnõu toetajad. Siin saalis paistab asi natukene teistmoodi, aga ilmselt ju ilmad vahelduvadki.

17:59 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd on protseduuriline küsimus Peeter Ernitsalt, ilmselt mulle, mitte ettekandjale. Palun, Peeter!

17:59 Peeter Ernits

Hea juhataja! Protseduuriline küsimus on. Ma vahepeal tutvusin selle direktiivi originaaliga eesti keeles, 26 paragrahvi, aga seal see nii-öelda jalaga uks lahti ja kõik need muud võimalused puuduvad. Mu küsimus on: kas on korrektne esitada meile selline direktiiv, millele on kõvasti liigliha juurde pandud?

17:59 Aseesimees Martin Helme

Nojah, see oleks ikka pidanud olema küsimus ettekandjale, mitte juhatajale. Eelnõusse saab panna kõiki asju. Peale direktiivi pannakse alailma asju juurde. Aga kuna küsimusi rohkem ei olnud, siis on ettekandja juba puldist läinud ja me saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistel saavad sõna fraktsioonide esindajad. Kõigepealt Mart Helme, palun!

18:00 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kolleegid! No on ikka hästi piinlik. Esiteks see, et meile tuldi seda eelnõu müüma valega, nagu me võtaksime üle direktiivi. Jah, me võtame üle direktiivi, mis räägib teenuse osutamisest, teenuse osutamise tagamisest, aga me ei võta üle direktiivi, mis paneb meile ette repressiivseid meetodeid teenuse tagamise kontrollimiseks ja selle teenuse elluviimise sundimiseks. Seda direktiivis ei ole ja kui minister tuleb meile niimoodi valetama, sisuliselt valega müüma meil Eestis kokku keevitatud eelnõu, siis on see hästi piinlik. See minister ei peaks olema ministriametis. Nii nagu ei peaks olema tegelikult suur osa praeguse valitsuse ministritest ametis, sest nad regulaarselt käivad siin meile valetamas. See on üks asi.

Teine asi, mis minus tekitab sügavat nördimust – sügavat nördimust! –, on see, et kuritarvitatakse kaastunnet puuetega inimeste vastu. Loomulikult oleme me kõik kaastundlikud olevused ja tunneme kaasa nendele, kellel on mingi probleem tervisega, olgu ta kaasasündinud või elu jooksul tekkinud. Ma võin täie kindlusega öelda, olles aastaid elanud koos puuetega inimestega, oma vanematega, oma abikaasa vanematega, et sellisest direktiivist ei oleks meil olnud absoluutselt mitte midagi kasu. Sellisest repressiivsest teenuse jõustamise eelnõust ei oleks meil olnud absoluutselt mitte midagi kasu nende inimeste eest hoolitsemisel. Kõige vähematki! Ja see, et nemad, puuetega inimesed, on paisatud praegu eesliinile, see, et puuetega inimesed on pandud sõna otseses mõttes tanki, on lihtsalt häbiväärne.

Kui me vaatame, siis me näeme mustrit. Me näeme mustrit, mis algas juba NETS-iga. NETS püüdis meil kehtestada terrorirežiimi, laduda ühte kivi sellesse totalitarismimüüri, mis paistab olevat praeguse valitsuse eesmärk, enne kui see valitsus ükskord laiali läheb. Edasi on meil järgnenud küll meediateenuste seadused, küll koputajate seadused, küll mitmed muud seadused, millesse kõigisse on peidetud ära midagi, mida saab kasutada vaikiva ajastu ja totalitaarse kontrolliühiskonna kehtestamiseks. Ja nüüd tuuakse meile järgmine, ja see ei ole mitte enam telliskivi ühte müüri, vaid see on juba suur kamakas, plokk. Mul on muide kodus Berliini müüri üks tükk. Berliini müür oli suures osas ju plokkidest laotud ja nüüd tahetakse meile ühte sellist plokki kaela määrida.

Kuulge, kas te tõesti, nagu ütles kolleeg Põlluaas, olete hulluks läinud või? Kas selleks, et kontrollida, kas ettevõttes on inva-WC või mõni muu teenuse osutamiseks vajalik atribuut, on tarvis jalaga ukse lahtilöömise õigust veel ühele asutusele? Meil on korrakaitseseadus. Ärge pugege korrakaitseseaduse taha! Me kõik teame, mis on korrakaitseseadus. Korrakaitseseadus on kooskõlas meie põhiseadusega ja meie põhiseadus tagab meile kodu, töökoha, eraelu puutumatuse. Selles eelnõus on see kõik jalge alla tallatud ja seda on isegi tunnistatud, et siin on riived, aga ... Ja me kõik teame, et see, mis on enne aga, ei maksa mitte midagi. See, mis on enne aga, ei maksa mitte midagi!

Ja kõik see kokku räägib meile ühest äärmiselt murettekitavast asjast. Nii nagu ma ütlesin oma ühes küsimuses: kui eelmises valitsuses oli praegune valitsuse juhterakond Reformierakond opositsioonis, siis ta püüdis pidevalt inkrimineerida eelmisele valitsusele ja eelkõige Eesti Konservatiivsele Erakonnale soovi kehtestada mingisugust totalitaarset, autoritaarset korda Eestis. Meil ei olnud mitte mingit seesugust kavatsust, tahet ja me ei esitanud mitte ühtegi sellesarnast eelnõu, nagu me nüüd selle valitsuse jooksul oleme näinud.

Palun lisaaega.

18:05 Esimees Jüri Ratas

Kas lisaaega? 

18:05 Mart Helme

Jah.

18:05 Esimees Jüri Ratas

Jah, palun, lisaaeg. 

18:05 Mart Helme

Mitte ühtegi sellist eelnõu, mitte ühtegi eelnõu, mis tallab jalge alla meile põhiseadusega lubatud vabadused, õigused. Nüüd me näeme järjest ja järjest seesuguseid eelnõusid. Ja siis jätkub peaministril jultumust öelda, et need, kes takistavad Riigikogu tööd, õõnestavad Eesti riigi julgeolekut. Vabandust! Meie kaitseme meie inimeste õigusi ja meie riigi julgeolekut selle kuritarvitamise eest, mida teie süstemaatiliselt püüate siit saalist läbi suruda.

Ma arvan ja loodan, et te olete mõistnud: selles Riigikogus on üks fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, mis ei ole lambakari. Ei ole lambakari! Teate, mu isa oli väga tark mees ja ütles, et aga lammastega on ju lihtne. Esimene juhtoinas, pane sellele kepp ette, ta hüppab sellest üle, siis võta kepp ära, kõik järgmised hüppavad sellest üle, sest juhtoinas hüppas ju üle. Ja nüüd me oleme ju näinud varasemate Riigikogu koosseisudega, kuidas juhtoinale pannakse kepp ette ja kõik hüppavad järjest üle, ka siis, kui keppi enam ees ei ole. Aga meie ei ole lambakari. Kui keppi ees ei ole, siis meie hüppama ei hakka, ja isegi kui kepp ees on, siis me küsime, aga miks see kepp on meile siia ette pandud, mida see karjane püüab saada. Teil ei ole siin tegemist lambakarjaga!

Ja kuna teil ei ole siin tegemist lambakarjaga, kuna me oleme ülipõhimõttekindlalt väljas Eesti riigi säilimise eest, mis teie valitsuse juhtimisel vältimatult jõuab hävingusse, siis me praegu jätkame võitlust meie kodanikuõiguste eest, meie inimõiguste eest, meie põhiseaduslike õiguste eest ja teeme ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Ja kui te selle maha hääletate lambakarja määgimise saatel, siis saate kaela järjekordse obstruktsiooni. Me ei lase jalge alla tallata oma õigusi. Te võite arvata, et teie olete see äravalitud erakond, kes on ainsana võimeline Eesti riiki juhtima, aga te eksite. Te eksite! Hitler arvas ka, et tal on jumalik missioon. Ta hävis. Aitäh!

18:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd on protseduuriline küsimus. Jüri Jaanson, palun!

18:08 Jüri Jaanson

Tõesti on protseduuriline küsimus, sellepärast et praegu puldis ettekandja süüdistas ministrit selgelt valetamises. Tegelikult minister ei ole kordagi valetanud. Ja ma tõesti tahaks Riigikogu esimehe käest küsida üle märgilisena, millised on Riigikogu istungi juhataja võimalused ja tahe ettekandjat sihiliku valetamise ja sellise süüdistamise korral Riigikogu liiget või puldis esinejat korrale kutsuda.

18:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud Jüri Jaanson! Kõigepealt oli juhataja vahetus ettekandja Mart Helme [kõne] ajal, nii et mina ei tea, mis hetkel teie seda valet hindate või ei hinda. Reeglina juhatajad ei hinda ei küsimusi ega sisu. See ei ole juhatajate hinnata. Aga valetada loomulikult ei [tohi] ei küsijad ega ka vastaja või esineja. Nii et ma ei oska öelda, mida täpselt küsiti. Me vahetasime siin ca neli minutit tagasi. Nii et väga keeruline on vastata teie sellele küsimusele. Aga palun, nüüd te soovite läbirääkimistel sõna ja kõnetool on teie!

18:09 Jüri Jaanson

Aitäh, juhataja! Head kolleegid! Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus võimaldab tõepoolest siin puldis ajada igasugust pahna täiesti süüdimatult suust välja. Võimaldab süüdistada valetamises, võimaldab rääkida seda, mis tegelikult ei toimu. Ma natukene kaevuksin ajalukku, räägiksin sellest, mis siin Riigikogu saalis on toimunud selle aja jooksul, mis mina siin töötanud olen. Aastal 2012 võtsime siin Riigikogus vastu või õigemini ratifitseerisime puuetega inimeste õiguste rahvusvahelise konventsiooni. See oli esimene ja väga-väga oluline samm sel teel, et puudega inimestega ja erivajadustega inimestega tegelikult hakataks ühiskonnas arvestama. Ja võin öelda, et sellest ajast on muutused olnud väga märkimisväärsed, aga kaugeltki mitte piisavad. Järgmise sammuna me tegelesime töövõimetoetuse seadusega ja selle rakendusaktidega. Need said ka vastu võetud. Sellele oli küllalt suur vastuseis, see oli väga konfliktne seaduseelnõu, aga praegu on praktiliselt kõik Eesti ühiskonnas nõus, et tegemist on väga hea ja kasuliku seadusega. Kogu eelnev töövõimetuspensionide süsteem keerati ringi. Ja see liikumine toimub õiges suunas, just erivajadustega inimestele vajalikus ja neid toetavas suunas.

Vahepeal oli siin [arutusel] ka meediaseadus ja nüüd on siis puuetega inimeste teenustele ja toodetele ligipääsetavuse seadus, mis kehtestab perspektiivis nõuded, mis aitavad just erivajadustega inimestel, kellel mõni funktsioon ei tööta nii, nagu peaks, saada ühiskonnas oluliselt paremal viisil hakkama, saada informatsiooni, saada transpordivahendiga sõita, saada kasutada teenuseid ja tooteid, mis seni ei ole võimalik. Ja ma arvan, et on väga hea, et siin üks erakond keerutab vahtu üles selle eelnõu kõige väiksema osa teemal, mis on paratamatu osa mitmes eelnõus. Seejuures ebaoluline osa, sellepärast et ei ole suurt vahet, kas neid järelevalve sunnimeetmeid rakendatakse politsei [vahendusel] või mitte. Sisuliselt ei ole vahet, kas seda tehakse politsei vahendusel või teeb seda [ametkond] otse. Need õigused on tarbija[kaitsel] ja [tehnilisel] järelevalvel. See on juba ammu läbi räägitud teema ja selle eelnõu kontekstis seda uuesti üles tõsta on rohkem kui mõttetu. See varjutab ju tegelikult selle teema tegelikku sisu. Nii et kogu selle teema püstitus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt on vale, iseenesest vale. Ja see, et nad seda nii see otseselt ju selgelt välja näitavad, on hea.

Ma omalt poolt ütlen veel kord, et ma olen väga rahul sellega, et lõpuks see direktiiv siia Eestisse jõudis. Samamoodi, et see seaduseelnõu, mis selle direktiivi üle võtab, on jõudnud lõpuks siia Riigikokku. Peaaegu ainuke asi, millega ma rahul ei ole, on see, et kogu see protsess võtab järjepidevalt väga palju aega. Nõuete ülevõtmise tähtaeg on alles kolme aasta pärast, enam kui kolme aasta pärast. Aga jõuame ka sinna. Nii et aitäh ministrile ja töötame selle eelnõuga. Aitäh! 

18:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

18:15 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma oleksin oodanud, et eesistuja kutsub kõneleja korrale, kui ta süüdistab eelnevaid kõnelejaid vahuajamises ja pahnaajamises ja teeb muid halvustavaid märkusi.

18:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ütlen ka teile selle protseduurilise küsimuse peale, et ma olen täiesti päri sellega, et igasugune viisakus mõlemas suunas on minu meelest väga vajalik siin saalis. Ka siis, kui siit kõnetoolist võetakse sõna ja öeldakse kas eelmise või üle-eelmise sõnavõtja kohta midagi. Hoiame palun, head ametikaaslased, sellist austust meie kõigi vahel. See on vajalik ja see on hea. Peeter Ernits, protseduuriline küsimus.

18:15 Peeter Ernits

Hea juhataja! Siin kolleeg Jaanson ütles, et keegi valetab. Mina ütlesin, et sellele direktiivile, mis iseenesest on täitsa normaalne, on keegi siin sisemaiselt pookinud juurde selle "jalaga uks lahti". Kui nüüd kolleeg Jaansoni ütleb, et ma valetasin, siis kolleeg Jaanson ei ole seda direktiivi, selle originaali lugenud. Nii et sellisel juhul valetab tema.

18:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kui mina sain õigesti aru sellest protseduurilisest küsimusest, mille Jüri Jaanson esitas, siis ta küsis seda hoopis Mart Helme kohta. Aga kuna ma tulin siia juhatajat välja vahtama poole pealt, kui üks võttis sõna, siis ma kindlasti ei hinda seda, kes siin valetas ja kes ei valetanud. Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

18:16 Mart Helme

Jaa, mul on protseduuriline küsimus: mida mina valetasin? Mida mina valetanud olen või kelle suhtes ma ebaviisakas olin? Ma ütlesin, et seda eelnõu müüakse meile valega. Jah, seda ma ütlesin.

18:17 Esimees Jüri Ratas

Mina ei ole kordagi öelnud, et teie olete valetanud. Mina ütlesin Peeter Ernitsale, et see, mida Jüri Jaanson ütles vale kohta, ei käinud tema kohta. Mina ei ole üldse öelnud, et teie olete valetanud. Mina see hindaja ei ole. Nii et nüüd olemegi protseduuriliste küsimuste virvarris. Jürgen Ligi, palun!

 

18:17 Jürgen Ligi

Aitäh! Aga kas kodukord lubab teil öelda, mida Mart Helme on õigust rääkinud?

18:17 Esimees Jüri Ratas

Juhatajal kodu- ja töökord käsib istungit juhatada, härra Ligi. Nii, rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd on nii, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 511 esimene lugemine lõpetada. On tehtud ka ettepanek muudatusettepanekute tähtaja kohta, aga enne seda, kui me siin esimese lugemist lõpetame või ei lõpeta, on tulnud veel üks ettepanek. See on tulnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt. Ettepaneku sisu on järgmine: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu 511 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 511 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:21 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 16, vastu 48 ja erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.

Head ametikaaslased, sellega määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 10. märtsi kell 17.15. Eelnõu 511 esimene lugemine on lõpetatud ja tänase päevakorra 13. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Nüüd on mul teile oluline info. (Helistab kella.) Sellega on tänane selle istungi päevakord ammendatud. Head ametikaaslased, tuletan teile meelde, et tunni aja pärast algab siinsamas Riigikogu saalis täiendav Riigikogu istung ja see algab kell 19.22. Praegune istung on lõppenud.

18:22 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee