Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Martin Helme

Tere päevast, head kolleegid! Alustame oma täiskogu VII istungjärgu 4. töönädala kolmapäevast istungit. Enne päevakorra juurde minemist on võimalik üle anda arupärimisi ja eelnõusid. Kõigepealt palun Jaak Juske.

14:00 Jaak Juske

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelmine aasta juhtus üks väga häbiväärne asi: Reformierakonna ja Keskerakonna juhitud valitsus vähendas laste huvihariduse ja ‑tegevuse eelarvet 4 miljoni euro võrra, alustas eelarvekärpeid laste arvel. Täna on uus aasta käes ja mõjud ka käes ja seega esitame sotsiaaldemokraatide poolt haridus‑ ja teadusminister proua Kersnale arupärimise, kus tahame teada, kui palju on sel aastal võrreldes eelmise aastaga vähem lapsi hõivatud huvitegevuse ja ‑haridusega, kui paljud huvikoolid ja spordiklubid on pidanud tõstma osalustasu, et üldse sellel keerulisel ajal jääda püsima, ehk kuidas see väga piinlik eelarvekärbe on mõjutanud meie laste ja noorte huvitegevust ja ‑haridust. Arupärimine on edastatud elektroonilisel moel. Aitäh!

14:01 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Jaak Valge, palun!

14:01 Jaak Valge

Head kolleegid! Mul on au 23 Riigikogu liikme nimel, kes on EKRE fraktsioonist, Isamaa fraktsioonist ja sotsiaaldemokraatide fraktsioonist, esitada arupärimine haridus- ja teadusministrile määruse kohta, millega soovitakse muuta põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamite tähendust nii, et eksamitulemus ei mõjuta põhikooli lõpetamist. Ja kommenteerin nii palju, et ükskõik kellele, kes on õpetamisega kunagi tegelenud, ükstapuha mis tasemel, sealhulgas ka mulle, on suhteliselt lootusetu selgeks teha või veenvalt selgeks teha, et nõudmiste madaldamine ei vähenda õppe motiivi ja seega ka õpetamise kvaliteeti. Arupärimine ongi sel teemal. Aitäh!

14:02 Aseesimees Martin Helme

Nüüd palun, Viktoria Ladõnskaja-Kubits!

14:02 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Mul on Isamaa fraktsiooni nimel arupärimine sotsiaalkaitseministrile. Meid on tõesti tabanud mitu kriisi korraga. Siiski eksisteerivad kriisid, mis annavad oma tulekust märku ennetavalt, hüüavad tulles, aga kui jõuavad kohale, siis matavad enda alla kõik ülejäänud. Kuidagi täitsa vaikselt lasti mööda uudis, et Eesti rahvaarv on aastaga kahanenud. Kõrge suremus ja viimaste aastatega samale tasemele jäänud sündimus tingisid negatiivse loomuliku iibe. Sellele vastukaaluks on rändesaldo taas positiivne. Kui varem on positiivne rändesaldo aidanud rahvaarvu kasvatada, siis eelmisel aastal sellest ei piisanud ning elanike arv langes. Mõne aasta eest hakkas poliitilistes koridorides valjult kõlama termin "demograafilise allakäigu spiraal", mis kujutab endast sünnitusealiste naiste arvu vähenemist. See tähendab, et sündivate laste arv väheneb ja see annab halva väljavaate tulevikuks. Veel paar aastat tagasi me olime nii-öelda spiraali äärel, tänane statistika on selles osas väga negatiivne.

Aasta tagasi suleti rahvastikukriisi probleemkomisjon ning likvideeriti ka rahvastikuministri [ameti]koht. Mina isiklikult pooldan, et valdkonna eest vastutaja peaks tõesti olema üks ja see on Sotsiaalministeerium, aga eeldusega, et Sotsiaalministeerium tõesti tegeleb selle temaatikaga. Kui Tanel Kiik võitleb koroonakriisiga, siis Signe Riisalo käest, kes oli ka rahvastikukriisi probleemkomisjoni liige, tahaks küll küsida, mida ta kavatseb ette võtta rahvastikuküsimustega. Aeg siin ei tiksu, vaid lendab, ning murekohaks on ei rohkem ega vähem kui põhiseaduse peamine säte: rahva säilitamine. Aitäh!

14:04 Aseesimees Martin Helme

Nõnnamoodu. Olen juhatuse nimel vastu võtnud kolm arupärimist ja juhatus menetleb neid vastavalt meie kodukorrale. Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun! 

14:05 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget.


1. 14:05 Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (475 SE) kolmas lugemine

14:05 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase päevakorra juurde. Tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 475 kolmas lugemine. Ahah, ei saa minna, kõigepealt on protseduuriline. Helir-Valdor Seeder, palun!

14:06 Helir-Valdor Seeder

Jah, aitäh! Minul on küsimus tänase päevakorra teise punkti kohta, mis puudutab haridus‑ ja teadusministri ülevaadet ehk poliitilist avaldust. Meil oli esmaspäeval päevakorra kinnitamisel selle ümber diskussioon ja me tegime ettepaneku, et juhatus arutaks ja võimaldaks Riigikogu liikmetel esitada selle päevakorra[punkti] arutelu käigus kaks küsimust. Kodukorraseadus võimaldab juhatusel kokku leppida ministriga seda formaati ja küsimuste arv sel juhul ei ole piiratud ühega. Mu küsimus on: kas juhatus arutas seda? Kas ministriga peeti läbirääkimisi ja kuidas me seda täna menetleme? Kas meil on kaks küsimust või üks küsimus?

14:06 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Jaa, juhatus arutas seda eilsel juhatuse istungil ja me palusime ka kantseleil meile veidi põhjalikum ülevaade anda, mismoodi neid asju siiamaani on menetletud. Esiteks ütlen kohe ära, et me jäime selle seisukoha juurde, et jääb üks küsimus. Me lähtusime Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 155 lõike 4 üldreeglist, mis ütleb, et esinenud ametiisikutele esitatakse üks suuline küsimus. Tõepoolest, vastab tõele, et kokkuleppel ministriga on võimalik nende küsimuste arvu suurendada. Aga siin me võtsime arvesse seda, mis on olnud senine praktika, ja senine praktika on praktiliselt pretsedenditult alati olnud selline, et kas üldse ei ole küsimusi või on üks küsimus. Lisaks me võtsime kaalutlemisel arvesse ka seda asjaolu, et kui "Eesti 2035" arutelude raames lepiti kokku, et Riigikogu hakkab saama igal aastal igalt ministrilt ühe poliitilise ülevaate oma valdkonna asjadest – meil on neid praegu, ma ei tea, neli-viis: Euroopa Liit ja õiguspoliitika ja sport ja kultuur ja välispoliitika –, siis nüüd neid hakkab olema oluliselt rohkem. Arvestades seda, kui palju mahtu see paneb juurde meie päevakorrale, me leidsime, et on mõistlik jätkata selle ühe küsimuse praktikaga. Nii et sellised olid meie kaalutlused.

Helir-Valdor Seeder, palun uuesti!

14:08 Helir-Valdor Seeder

Erinevalt juhatusest mina küll ei muretse ajapuuduse üle, et Riigikogu oleks ülekoormatud. Ma tunnetan täna, et meil on siin vähe tööd ja pigem on täitevvõim ülekoormatud, ei saa oma asjadega hakkama. Aga see selleks. Kodukorraseadus võimaldab ministriga kokku leppida. Kas ma sain õigesti aru, et te ei võtnudki ministriga ühendust ja juhatus otsustas iseseisvalt, et lähtub sellest oma otsusest, ja ministriga ettepanekut kahte küsimust esitada te üldse ei arutanudki?

14:08 Aseesimees Martin Helme

Mitte sellel korral. Ministriga oli küsimuste arvu üle arutelu kõige esimeses faasis, siis kui lepiti kokku päevakorrapunkte, aga seekord me selle juurde tagasi ei tulnud. Me leidsime, et see on tegelikult meie enesekorraldusküsimus, kas me jääme selle juurde, mis on kokku lepitud, või anname saadikutele kahe küsimuse võimaluse. Sellel korral ehk sellel nädalal me rohkem täiendavalt sel teemal ministriga ei suhelnud.

Helir-Valdor Seeder, palun!

14:09 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kahju küll, et läbirääkimistel Riigikogu liikmed osaleda ei saa, vaid ainult fraktsioonide esindajad. Me võime formaalselt neid strateegilisi dokumente siin saalis muidugi arutada. Parlament võiks olla sisulisem tööorgan minu arvates. Kahju, et see nii on. Aga ma tahan siis avaldada protseduuriliselt protesti, et juhatus niimoodi otsustas, et see jääks stenogrammi. Ja ühtlasi tahan anda teile soovituse ja julgustada teid: ajage ekrelikult selg sirgeks ja seiske Riigikogu liikmete õiguste eest seal juhatuses!

14:09 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Seda soovitust, jah, ma võtan niimoodi, et veelgi sirgema seljaga. Jah, aga ma siiski parlamendi kõrvalejätmise pärast ei muretseks. Esiteks see, et valdkonna teemasid tuleb meil siia saali oluliselt rohkem kui varem, on, ma arvan, kindlasti samm selles suunas, et parlamendi roll suureneks. Teiseks on nüüd võimalik rohkem käsitleda neid teemasid ka komisjonis, mille töökorraldus on ju väga vabalt komisjoni enda teha. Nii et ei, ma ei arva, et me praegu liigume siin vales suunas parlamentaarse rolli suurendamisel. Ja mis puudutab kõnede pidamist ehk läbirääkimisi, siis siin on meie eelmine koosseis teinud meile väga selge raami ette. Taolises formaadis on tõepoolest võimalik sõna võtta ainult fraktsiooni esindajal. Siin juhatusel kaalutlemisõigust ei ole.

Tarmo Kruusimäe, palun!

14:10 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Ma küsin, et kui kõik ministrid saavad võimaluse tutvustada, mis neil on plaanis see aasta teha, sellised strateegilised valdkondlikud plaanid, siis kas sügisel on neil võimalus öelda, miks nad jälle midagi teha ei saanud. Me ei tea, milline kriis või mingi situatsioon meil on, siis neile peaks ju ka [võimalus] jääma. Kas meil nendest töönädalatest väheks ei jää, on minu küsimus.

14:11 Aseesimees Martin Helme

Ei oska vastata, mis sügis toob. Aga meil on terve suvi võimalik teha erakorralisi istungeid, meil on võimalik jõulude ajal teha erakorralisi istungeid, meil on isegi neljapäeva pärastlõunast alates reede-laupäev-pühapäev võimalik teha erakorralisi istungeid või täiendavaid istungeid, sõltuvalt sellest, kas meil on istungjärgu aeg või mitte. Nii et ma seda ei karda. Ja muidugi on alati võimalik ministril endal kokkuleppel juhatusega tulla siia poliitilise avaldusega. Seda formaati on meil siin viimasel ajal täitsa usinasti kasutatud. Ja meil on võimalik teha arupärimisi.

Vaatan, et protseduurilised on otsa saanud. Suur tänu! Läheme oma tänase päevakorra esimese punktiga edasi. 475 on see seaduseelnõu, kolmas lugemine. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus, aga enne seda saab avada läbirääkimised. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sellisel juhul panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ... Ai! Teeme kutsungi ka. Vabandust! (Saalikutsung.)

Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:15 Aseesimees Martin Helme

Seaduseelnõu toetas 75 saadikut, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.


2. 14:15 Haridus- ja teadusministri 2022. aasta ülevaade valdkonna strateegilistest arengutest

14:15 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde. Haridus‑ ja teadusministri 2022. aasta ülevaade valdkonna strateegilistest arengutest. Ettekandja on haridus‑ ja teadusminister Liina Kersna. Ma tutvustan teile ka menetluskorda. Kõigepealt on ministri ettekanne 30 minutit. Siis on igal Riigikogu liikmel võimalik esitada üks suuline küsimus. Sellele järgnevad läbirääkimised, kus võtavad sõna fraktsioonide esindajad. Arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Palun, minister!

14:15 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Austatud Riigikogu liikmed! (Juhataja helistab kella.)

14:16 Aseesimees Martin Helme

Teeme saali vaikseks. Palun!

14:16 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Möödunud aastal kinnitas Vabariigi Valitsus neli Haridus‑ ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukava. Need lähtuvad otseselt Eesti riigi pikaajalisest strateegiast "Eesti 2035", mis suunab meie riigi otsuseid järgmised 13 aastat, olles aluseks näiteks eurotoetuste planeerimisele ja riigieelarve koostamisele.

Mul on au olla esimene minister Riigikogu ees, et anda valdkonna strateegilistest arengutest teile ülevaade. "Eesti 2035" sihiks on arukas, tegus ning tervist hoidev Eesti inimene. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 sätestab eesmärgiks, et Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas. Selle eesmärgi saavutamiseks peame tagama, et õppimisvõimalused on valikuterohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja liikmete vahel. Samuti peame kindlustama, et Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe. Peame silmas pidama, et õppimisvõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele.

Viimased kaks aastat on kogu maailm pidanud toime tulema üleilmse koroonaviiruse pandeemiaga, millel on olnud nii negatiivsed kui ka positiivsed tagajärjed meie haridussüsteemile. Eelmisel kevadel olid Harju‑ ja Ida-Virumaa 10.–11. klassi õpilased 15 nädalat ehk 75 õppepäeva distantsõppel ning 5. ja 8. klassi lapsed 13 nädalat ehk 65 õppepäeva. Üle Eesti olid kõige väiksemad ehk 1.–4. klassi lapsed [distantsõppel] kokku seitse nädalat ehk 35 õppepäeva ja 9. klassi õpilased üheksa nädalat. Distantsõpe on tekitanud õpilünkasid ning pidevalt muutuvad olud ja määramatus on mõjutanud ka noorte vaimset tervist. Nii ÜRO, Maailmapanga, Euroopa Komisjoni kui ka UNESCO analüüsides hinnatakse, et koolide sulgemise ja distantsõppe tõttu on tekkinud märkimisväärsed õpilüngad, sest distantsõpe pole nii tõhus kui kontaktõpe. Seda tõendavad ka näiteks meie põhikooli lõpueksamite tulemused. Kõigi kolme eksami puhul oli keskmine tulemus 2021. aastal madalam kui 2016.–2019. aasta keskmine.

Teadlaste ja ekspertide hinnangul on õpilünkadel kumulatiivne iseloom. Mahajäämus süveneb järjest järgnevatel õppeaastatel. Õpimotivatsioon langeb, põhjustades varast õpingute katkestamist, mis omakorda toob kaasa sotsiaalkulusid ja vähendab inimeste edukust tööturul. OECD on varasemate uuringute põhjal hinnanud, et koolide sulgemisest ja distantsõppest mõjutatud õpilaste oodatav elukaareülene keskmine sissetulek on 3% madalam, kui oleks olnud ilma pandeemiata. Riikide jaoks võib see tähendada ülejäänud sajandi jooksul keskmiselt 1,5% madalamat iga-aastast sisemajanduse kogutoodangut.

Sel õppeaastal oleme teinud palju pingutusi, et vältida üle-eestilist lausalist distantsõpet. Tänu kiirtestimisele koolides alates novembrist saime eelmise, deltatüve laine ajal koole valdavalt lahti hoida. Koolide, õpilaste ja lapsevanemate tagasiside põhjal teame praegu, et see on olnud õige lähenemine. Õpilünkade tasandamiseks on koolipidajad saanud kokku 17 miljonit eurot, et pakkuda õpilastele vajadustest lähtuvalt lisatuge, olgu selleks individuaalsed konsultatsioonid, õpe väiksemates rühmades, lisatunnid või kursused. Lisaraha eest on olnud võimalus palgata ka abiõpetajaid. Koolid saavad appi kutsuda tudengitest abiõpetajaid ja õpetajaid asendusõpetajate programmi kaudu. Oleme selleks eraldanud eelmise ja selle aasta peale kokku circa pool miljonit eurot. Ja kokku on koolid nende programmide tuge vajanud juba üle 12 500 tunni ulatuses. Lisasime selleks aastaks täienduskoolituse riiklikku koolitustellimusse ehk riigi poolt tasuta pakutavate kursuste nimekirja pedagoogikaalased täienduskoolitused, et valmistada ette õpetajaabisid, kes saaksid üldhariduskoolide õpilaste õpilünki ennetada ja tasandada. Koolilõpetajatele tellisime eksamiainetes kordamiskursused ülikoolidelt. Eelmisel kevadel osales neis peaaegu 7500 lõpetajat ning need kursused said väga head tagasisidet. Ka selleks kevadeks oleme circa poole miljoni euro eest tellinud Tallinna Ülikoolilt, Tallinna Tehnikaülikoolilt ja Tartu Ülikoolilt lõpueksamiteks ettevalmistamise veebikursused. Võrreldes eelmise aastaga laiendasime oluliselt kursuste valikut, näiteks keemias ja füüsikas. Kokku oleme ülikoolidelt tellinud 11 ettevalmistavat veebikursust, mis on peatselt algamas.

Head Riigikogu liikmed! Teame uuringutest ja õpetajate tagasisidest, et läinudkevadine pikaaegne distantsõpe mõjus halvasti ka õpilaste õpimotivatsioonile. Kevadel toetasime 7,3 miljoni euroga 504 õpihuvi laagrit, millest sai osa enam kui 63 000 last üle Eesti. Vaimse tervise teemadega laiemalt on vaja pandeemia oludes intensiivselt tegeleda. Eelmise aasta koolide rahuloluküsitlustes ütlesid peaaegu pooled üheteistkümnendikest, et neil on tihti või alati kõigest kõrini. Sama uuringu järgi koges õpetajatest tihti või alati stressi 26%. Ainult kolmandik õpetajatest ütles, et kogesid stressi harva või mitte kunagi. Eriti muret tekitav on koroonapandeemia ajal kahekordistunud alaealiste enesetappude arv.

Mida me oleme saanud teha? Avasime juba eelmise aasta kevadel koostöös koolipsühholoogide ühendusega tasuta nõuandetelefoni 1226, kuhu helistades saavad abi nii õpilased, haridustöötajad kui ka lapsevanemad. Igal nädalal toimuvad veebiseminarid "Distantsilt targemaks", kus õpetajad ja koolijuhid saavad praktilisi soovitusi nii õppetöö tõhusamaks muutmiseks kui ka õpilaste vaimse tervise toetamiseks. Lisaks oleme pakkunud vaimse tervise esmaabikoolitusi noortevaldkonna töötajatele. Tellisime Eesti Rahvaülikoolide Liidult ja Vaikuseminutitelt vaimse tervise loengusarja lapsevanematele, et suurendada lastevanemate teadlikkust ja kompetentsi laste vaimse tervise ja õppimise toetamisel kriisis ja kriisijärgsel ajal. Kokku on toimunud üle 100 koolituse ning valminud on järelvaadatavad veebiseminarid. Koolitusi hinnati kõrgelt, mistõttu kavandame neid jätkata.

Head Riigikogu liikmed! Viimased kaks aastat on haridusvaldkonna osapooltelt nõudnud kiiret kohanemist, uute oskuste omandamist, kiiresti muutuvate oludega paindlikku toimetulekut. See kriis on olnud ka omamoodi arengukiirendiks, et katsetada paindlikke õppe- ja hindamisviise, võtta fookusesse õpilane ning kujundada õppetööd ümber õpilasest lähtuvaks, nii nagu haridusvaldkonna arengukava ette näeb. Meie lähiaja kõige olulisem siht on aga tulla koroonakriisist võimalikult tervelt välja ning võtta sellest kriisist kaasa kõik olulised õppetunnid. Jätkuvalt on fookuses hariduse kvaliteet ja õppija heaolu, sest stressis või hirmul olev laps ei suuda õppida vastavalt oma võimetele.

Head Riigikogu liikmed! "Eesti 2035" arengustrateegia sihina nimetatud arukas inimene on teadmishimuline, loov ja ettevõtlik, ta tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks. Haridusvaldkond vajab õpetajaid, kes on valmis sellise sihi nimel töötama. OSKA andmetel vajab Eestis vanuse tõttu asendamist ligikaudu 380 üldhariduskoolide õpetajat aastas. Eriti kriitiline on koolides seis loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajatega. Iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja on vähemalt 60 aastat vana ning füüsikaõpetajatest on selles vanuses juba iga neljas. Me ei saa pakkuda koolides nüüdisaegset õpikäsitlusest lähtuvat õpet, kui meil ei ole koolis piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajaid.

2020. aastal arutasime õpetajate järelkasvu teemat siinsamas Riigikogu saalis olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Oleme kultuurikomisjoni ettepanekud ja laiapõhjalise töörühma tulemused koondanud õpetajate järelkasvu tegevuskavasse, mis raamistab kõik selles valdkonnas tehtavad tegevused aastani 2026. Tegevuskava lähtekohaks sai lahenduste otsimine kahele suurele probleemile: uusi kvalifitseeritud õpetajaid ei lisandu piisavalt ning liiga palju õpetajaid lahkub töölt või kavandab lahkumist. Tegevuskava näeb ette koolide juhtimise kvaliteedi parandamist, õpetajatele senisest enam paindlikke kvalifikatsiooni omandamise võimalusi, koolitöötajate töökoormuse ülevaatamist, haridustöötajate toetamist kogu nende karjääri vältel ning õpetajaameti maine parandamist. Meie eesmärk on, et 2026. aastal töötavad kõigis koolides tippjuhi kompetentsidega juhid ning kõik koolid on õppivad organisatsioonid.

Oluline teema on ka koolijuhtide värbamise süsteemi muutmine. Oleme selleks alustanud arutelusid koolijuhtide ühenduse ja ülikoolide esindajatega, kaasates ka teisi seotud osapooli. Kindlasti räägime siin ka koolijuhi kui tippjuhi palga konkurentsivõime suurendamise vajadusest. Oluline teema on ka alustava õpetaja toetamine. Eesti hariduse statistikast selgub, et viimase kümne aasta jooksul töötas üldhariduskoolides alustanud õpetajatest järgmisel õppeaastal koolis keskmiselt 74% ning viiendal aastal jätkas ametis ainult iga teine alustanud õpetaja. Soovime suurendada koolipidajatele eraldatavast haridustoetusest õpetajate töötasu diferentseerimise komponenti 17,1%‑lt vähemalt 20%‑le. Riigieelarvesse nõuab see eesmärk 12 miljonit eurot lisaks. See võimaldaks kompenseerida näiteks alustava õpetaja väiksemat tunnikoormust, et esimestel tööaastatel kooliellu sisse elada, ning samas tasustada ka alustavat õpetajat toetavat mentorit. Ka koolijuhile annaks see paindlikumad võimalused õpetajate karjäärimudeli toetamiseks.

Oleme praegu olukorras, kus järjest rohkem alustavatest õpetajatest ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Neile on vaja luua paindlikud võimalused, et leida töötamise kõrval õpetajate koolitus[võimalus] või arendada kompetentsi õpetajakutse taotlemiseks. Eesmärk on luua õpetajatele ja tugispetsialistidele kvaliteetne esma‑ ja täiendusõppe mudel, mis arvestab senisest paremini vajadusega õppida töö‑ ja pereelu kõrval. Oleme koos Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga loomas õpetajate akadeemia programmi, mille eesmärk on toetada õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu, pakkudes paindlikku esma‑ ja täienduskoolitust, kindlustada õppejõudude järelkasvu ning arendada kõrgetasemelist haridusalast teadustööd. Soovime, et kõiki kvalifitseerimata õpetajaid toetatakse õpitee valikul ja kutse omandamisel. Samuti on vajalik kõigi õpetajate järjepidev toetamine ja täienduskoolitus. Õpetajate puuduse leevendamiseks oleme sõlminud nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Ülikooliga lepingud, et ülikoolid saaksid lisaraha toel luua järgmisel õppeaastal juurde 141 täiendavat õppekohta õpetajakoolituse erialadel. Kokku tahame luua vähemalt 550 uut õpetajakoolituse kohta aastatel 2022–2025.

Eesti õpetaja palk võrreldes ostujõuga on OECD Euroopa riikide hulgas tagantpoolt teine. Õpetajate miinimumpalk tõusis 2002. aasta 1. jaanuarist 1412 euroni ehk 7,3%. Palgakasvu suunasime kokku 30 miljonit eurot. Alanud aastal on Eesti õpetajate keskmine palk 1653 eurot, mis on võrreldav praegu Eesti keskmise kuupalgaga. Aga eesmärk on jõuda 2025. aastaks selleni, et õpetajate keskmine palk oleks 2336 eurot, mis prognooside järgi moodustab 120% Eesti keskmisest brutopalgast. Selleks on järgmisel aastal vaja riigieelarvesse lisada 63,2 miljonit eurot, 2024. aastal juba 125,2 miljonit eurot. Kokku kolme aasta peale on vaja selleks lisa 365,1 miljonit eurot.

Õpetajate järelkasvu tegevuskava on konkreetne ja selge töökava, mille tegevuste elluviimist oleme juba alustanud ning jätkame, et meil oleks ka tulevikus koolides ja lasteaedades lapsi ja noori õpetamas ja toetamas piisaval hulgal kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajaid. Koolijuhte tuleb näha kui avaliku sektori tippjuhte ning õpetajaid kui tippspetsialiste. Nende töötasu peab sellele vastama. Meie riigi tulevik sõltub väga palju sellest, kuidas me väärtustame haridustöötajaid. Kultuurikomisjon on konsensuslikult hinnanud õpetajate palka investeerimise olulisust. Loodan jätkuvalt sel teemal Riigikogu erakondade ülesele toele.

Austatud kuulajad! Rahvusvahelisel noortepäeval kiitis valitsus heaks noortevaldkonna arengukava 2021–2035, mis seab eesmärgiks, et noorele pakutavad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Selleks tuleb noorte, nende pakutud lahendusteede ja ideedega arvestada, avastada ja arendada noorte andeid ja tugevusi ning toetada noorte ettevõtlikkust ja loovust. Samuti tuleb luua eeldused noorte usalduse kasvuks riigi vastu, kuulata noori ära kõigil valitsemistasanditel ning võimestada noorte kodanikuaktiivsust. Meil on valminud andekate arendamise kontseptsioon ning lõpusirgel on andekuse märkamise ja andekate arendamise tegevuskava koostamine, millega loome aluse terviklikule süsteemile igas vanuses andeka õppija toetamiseks. Senine vaade andekate õpilaste märkamisele ja arendamisele on jäänud liiga kitsalt olümpiaadide ja süvakursuste keskseks, jättes sageli tähelepanuta vähem võistlushimulised ning nooremas vanuses lapsed. Siinkohal tuleb meeles pidada: iga laps on andekas. Anne on vaja avastada ja seda arendada. Läinud aasta sügisel algas kaheaastane projekt, mille käigus loome raamistiku noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse tihedamaks lõimimiseks üld- ja kutseharidusega. Meie eesmärk on muuta haridussüsteem paindlikumaks ja õpilasekesksemaks, et huvihariduses omandatud oskusi ja teadmisi saaks arvestada ka formaalhariduses.

Head Riigikogu liikmed! "Eesti 2035" arengustrateegia ütleb, et kõigil ühiskonnarühmadel peavad olema võrdsed võimalused. Eesti keele arengukava 2021–2035 eesmärk on kindlustada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti riigis esimese keelena igas eluvaldkonnas. Lisaks ütleb arengukava, et aastaks 2035 on mindud valdavalt üle eestikeelsele haridusele, see tähendab: õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles. Eestikeelne haridus tagab kõigile võrdse võimaluse osaleda ühiskonna‑ ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel.

Head kuulajad! Kõigil meie põhikoolides õppivatel noortel peab olema võimalus jätkata takistusteta järgmisel haridustasemel. Sel õppeaastal omandab statsionaarses õppes põhiharidust vene keeles natuke üle 21 000 õpilase ehk ligi 16% kõigist põhikooli lõpetajatest. Eestis on 20 puhtalt vene õppekeelega põhikooli ja 37 keelekümbluskooli. Eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksamite tulemused olid möödunud kevadel madalamad kui eelnenud kolmel aastal. 2021. aastal oli keskmine tulemus 64,7%, varasemalt on jäänud keskmine tulemus 70% kanti. Keelekümblusklasside ja keeleeksamite tulemused on võrreldes vene õppekeelega koolides õppijatega ligi 20% võrra kõrgemad, jäädes 90% piirimaile. Seega, keelekümblus toimib.

Möödunud aastal valmis eestikeelse hariduse tegevuskava, mis on märgiline, sest varasemalt ei ole selles vallas nii detailselt vajalikke samme kirjeldatud. Tegevuskava sündis koostöös lasteaedade, koolide ja ülikoolide ning katusorganisatsioonide esindajatega, kes puutuvad oma igapäevatöös kokku nii eesti kui ka muu emakeelega lastele ja noortele eesti keele õpetamisega ja eesti keeles õpetamisega.

Arendada tuleb õppevahendeid ja metoodikaid ning koolitada õpetajaid, sealhulgas täiendada olemasolevate õpetajate oskusi eri vanuses, eri kultuuri‑ ja haridustaustaga õpilaste õpetamiseks. Eesti keele kui teise keele õpetajate lisavajadus on perioodil 2022–2028 orienteerivalt 26 õpetajat aastas. Kui meil on täna koolis õpetajad, kes ise ei suuda rääkida eesti keeles, siis me ei saa eeldada, et nad suudavad anda haridust eesti keeles.

Möödunud aasta lõpus kaardistas Keeleamet olemasolevate eesti keele õpetajate koolitusvajaduse. Hinnati nii koolieelsete lasteasutuste, üldhariduse kui ka huvikoolide haridustöötajate eesti keele õppe vajadusi. Ja mis on tulemus? Kokku vajab keeleõpet hinnanguliselt 2800–3100 haridustöötajat. Nende keeletase ei ole piisav. Tegevuskava põhirõhk ongi pädevate õpetajate koolitamisele suunatud.

Mitmekeelses koolis õpetajate puuduse leevendamiseks eraldasime juba sel aastal Tartu Ülikooli Narva kolledžile raha, et luua järgmise õppeaasta vastuvõtuks 28 lisaõppekohta. Vene õppekeelega lasteaedades on praegu ligi 10 000 last ehk 14% lasteaiaealistest lastest. Kokku on Eestis sel õppeaastal 97 vene õppekeelega lasteaeda. Meil on tänaseks venekeelsetes lasteaedades 152 eestikeelset lisaõpetajat 60 lasteaias. Alanud aastal on eraldatud projekti jätkamiseks alusharidusse 3,67 miljonit eurot ja koolidesse, kus täna on juba 40 eestikeelset lisaõpetajat, 1,43 miljonit eurot. Kindlasti me tahame "+1 õpetaja" programmi laiendada.

Oleme laiendanud ka keelekümblusprogrammi. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel oli lasteaia keelekümbluses enam kui 3700 last, põhikoolis üle 8000. Toetame keelekümblusprogrammi, sealhulgas uussisserändajate laste õpet koolides 2 miljoni euroga. Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste arv on eesti õppekeelega koolides viimase viie aastaga märkimisväärselt tõusnud. Riik andis sel aastal pea pool miljonit eurot 23‑le eesti õppekeelega põhikoolile, et toetada muu emakeelega põhikooliõpilaste täiendavat eesti keele õpet. Toetust said kõik põhikoolid, milles õppis vähemalt 10% muukeelseid õpilasi. Iga eesti keele õppes täiendavat tuge vajava õpilase kohta eraldasime 330 eurot, et koolid saaksid pakkuda kiiremat kohanemisprogrammi toimetulekuks eestikeelses õppes. Toetusega saab eesti keele tugiõpet pakkuda ligi 1500 õpilasele ja seda programmi soovime samuti laiendada.

Narva Eesti Gümnaasiumi pidajaks sai sellest õppeaastast Haridus‑ ja Teadusministeerium. Kooli riigile üleandmine on oluline samm Narva eestikeelse hariduslinnaku loomiseks, kus juba mõne aasta pärast on võimalus õppida eesti keeles alates lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni. Riik investeerib kaasaegse õppekeskkonnaga hariduslinnakusse circa 30 miljonit eurot.

Head Riigikogu liikmed! Me käivitasime eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Oleme juba arendanud ja kavandame ka edaspidi eraldada lasteaedadele ja koolidele vajaliku rahastuse, mis võimaldab korraldada õpet eesti keeles, tagades kvaliteetse hariduse. Töötame selle nimel, et haridusasutustesse jõuaksid vastava kvalifikatsiooniga lisaõpetajad.

Head kuulajad! "Eesti 2035" arengustrateegia seab ka sihiks, et loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus‑ ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks. Teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. Meie Eesti teadus‑ ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava seab eesmärgiks, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad Eesti ühiskonna heaolu ja majanduslikku tootlikkust. Meie ees on sisuliselt äärmiselt suur ja vastutusrikas ülesanne, sest me peame investeeringutega teaduse arendamise süsteemi tagama pikaajalise ja järjepideva tootlikkuse kasvu. See tähendab mitte ainult teadustulemuste rakendamist majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist.

Teaduse ja kõrghariduse rahastamine on kriitilise tähtsusega. Teadusrahastus peab püsima 1% juures sisemajanduse kogutoodangust. Võrreldes eelmise aastaga lisandus teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuseks sel aastal üle 40 miljoni euro. Kokku on 2022. aastal riigieelarves teadus‑ ja arendustegevuseks 323,7 miljonit eurot. Oluline on kujundada teadus- ja arendustegevuse süsteem nõnda, et ka erasektori teadus‑ ja arendustegevuse investeeringud kiiresti kasvaksid. See võimaldab kasvatada teadlaste ja inseneride arvu ettevõtlussektoris vähemalt kolm korda.

Riigikogu menetluses on praegu doktoriõppe reform, mis tagab enamusele doktorantidele nooremteaduri ametikoha või [võimaluse] sõlmida tööleping ülikoolivälises asutuses oma doktoritööga seotud valdkonnas. Üleminek uuele doktoriõppe kontseptsioonile toimub järk-järgult kuni aastani 2026. Loodan, et see eelnõu saab ka Riigikogus toetuse.

Erinevalt teaduse rahastamisest on kõrghariduse rahastamine jäänud aastate jooksul ajale jalgu. Vaatamata sellele, et kõrghariduskulud on võrreldes 2012. aastaga kasvanud 22,4% kõrgkoolidele eraldatud tasuliste kohtade kompensatsiooniks, on kulud osakaaluna SKT-s langenud 1,4%‑lt 1%‑le. Kõrghariduse tegevustoetuse vähene kasv ei ole võimaldanud kõrgkoolidel tõsta õppejõudude töötasusid riigi üldise palgakasvuga samaväärselt. Valdavalt saavad värsked magistriõppe lõpetajad oluliselt kõrgemat palka kui sama valdkonna lektorid, sealhulgas doktorikraadiga lektorid. Näiteks IKT‑valdkonnas on palgavahe möödunud aasta andmete järgi ligi 700 eurot õppejõudude kahjuks. Sel aastal said kõrgkoolid tegevustoetuseks 5 miljonit eurot lisaks, et palgavahe ülikoolide õppejõudude ja üldhariduskoolide õpetajate vahel ei suureneks. Aga loomulikult see ei ole piisav. Kõrghariduse tegevustoetuse kasv on viimasel viiel aastal olnud suurusjärgus 2–5% aastas. See on olnud marginaalne kasv võrreldes nii Eesti riigi majanduse kui ka palgakasvuga. Uute halduslepingute sõlmimisel on ülikoolid seadnud tingimuseks tõsta kõrghariduse tegevustoetust igal aastal 15%, see tähendab järgmisel aastal ligi 25 miljonit eurot tegevustoetuse kasvu.

Head Riigikogu liikmed! Olukorras, kus riik peab otsima lahendusi, kuidas koolitada piisavalt õpetajaid, insenere ja õdesid, kuidas tagada võimalikult mitmekesine eestikeelne kõrgharidus ning akadeemiline järelkasv, on õigustatud küsimus meie kõrgharidussüsteemi rahastamismudeli jätkusuutlikkuse kohta. Kui mitu tasuta kõrgharidust oleme me suutelised täna kinni maksma? Kui mitu korda võiks inimene otsustada tasuta oma erialavaliku üle? Tuleb kaaluda ka eraraha kaasamist kõrgharidusse, kuid kindlasti on oluline säilitada tasuta õppe võimalus esimese kõrghariduse täiskoormusega omandamisel. Kõrghariduse rahastamine peab saama erakondadeüleselt prioriteetseks teemaks.

Head kuulajad! Kokkuvõtlikult on Haridus‑ ja Teadusministeeriumi lähiaja põhitegevused suunatud eelkõige üleilmsest koroonaviiruse pandeemiast väljumise, õpetajate järelkasvu tagamise ning haridusasutuste juhtimise kvaliteedi parandamise, eestikeelse hariduse tegevuskava rakendamise ning kõrghariduse rahastamise tagamiseks. Need on minu hinnangul kõige olulisemad sammud, et saaksime rääkida arukast, tegusast, loovast ja ettevõtlikust Eesti inimesest. Aitäh!

14:43 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Nüüd küsimused. Urve Tiidus, palun!

14:43 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Teie ülevaates oli mitmeid näiteid, kuidas pandeemiaaja mõjusid õppetöö kvaliteedile ja selles osalemise võimalustele on lisarahastusega leevendatud. Muljet avaldav number on 17 miljonit, mis on antud koolipidajatele õpilünkade tasandamiseks, ja see tundub esmapilgul väga suure summana. Kas ministeeriumil on tagasisidet koolipidajatelt, õpilastelt ja ka analüütilist infot, kas sellest rahast piisab või tuleb puudu, ja loomulikult, milline on selle rahastuse efekt õpilaste arengule?

14:44 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Suur tänu väga hea küsimuse eest! Ja palun vabandust, et ma nii hirmsasti vuristasin, ma kartsin, et mul saab aeg otsa ja ma ei jõua äkki teadusest ja kõrgharidusest rääkida. Aga täpselt kaks minutit jäi aega ülegi.

Jah, me alustasime õpilünkade toetamise rahastamist juba eelmine aasta, kui leidsime Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest 6 miljonit eurot, et kohe õppeaasta algusest õpilünkade tasandamisega tegeleda. Tõesti, me oleme küsinud koolidelt tagasisidet. Me tegime uurimuse koolijuhtide seas, kuidas seda raha on kasutatud ja kas nende hinnangul on see piisav õpilünkade tasandamiseks. Tuleb tunnistada, et selle raha kasutamise efektiivsust on hinnatud väga kõrgelt. Selle raha toel on tehtud väiksemaid gruppe nende tarvis, kes on õppimises maha jäänud, et nad jõuaksid teistele järele. On palgatud rohkem abiõpetajaid. Nii et jah, koolide tagasiside meie uuringu põhjal on olnud väga positiivne.

Ma küll eeldan seda, et kui see rahastus ükskord lõpeb ... Tegelikult seda käesoleva aasta raha saab kasutada ka aastal 2023. Meil ei ole küll selleks lisaraha, aga olemasolevat raha võib kasutada või jaotada ka järgmise aasta peale. Aga nagu ikka, haridusvaldkonnas on tegelikult ju raha puudu, ja kui see raha ühel hetkel süsteemist välja võetakse, siis kindlasti tuntakse, et rahastus on väiksem. Nii et tegelikult jah, üle 50 euro lapse kohta saadakse pearaha rohkem tänu õpilünkade tasandamise toele. Peaaegu 60 eurot.

14:46 Aseesimees Martin Helme

Jüri Jaanson, palun!

14:46 Jüri Jaanson

Aitäh! Austatud minister, suur tänu põhjaliku ülevaate eest! Jätkan peaaegu samal teemal. Pandeemia seadis koolisüsteemi väga suurte väljakutsete ette just selle distantsõppega ja ma saan aru, et nüüd, nagu ütlesite, ülikoolidelt on tellitud järeleaitamiskursused, kordamiskursused ja poole miljoni eest te olete neid ka uuesti tellinud ja hinnanud nad väga heaks. Kas te suudate nende kasud detailsemalt välja tuua? Ja teine asi, ma mõtlen seda, et kui ükskord need pandeemiaolud läbi saavad ja distantsõpe lõpeb, kas on sellist vaadet, et selliste kordamiskursuste tellimine ülikoolidelt võiks jätkuda ka tavaõppe ajal?

14:47 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Suur tänu küsimuse eest! Konkreetselt nende kursuste efekti konkreetse inimese teadmistele me ei suuda mõõta, sest selleks me peaksime teadma ka selle õpilase algtaset, kustmaalt siis lisanduv teadmiste hulk juurde tuleb. Seda on keeruline meil analüüsida. Aga tõesti, vaadates seda, kui laialdane oli eelmisel aastal huvi nende kursuste vastu, ja samamoodi seda, et kui me tegime tagasisideküsitluse, kuidas koolilõpetajad nende kursustega rahule jäid, siis see tagasiside oli valdavalt väga positiivne. Kui me eelmine aasta saime teha eelkõige kohustuslike eksamite tarvis kordamiskursuseid, siis sel aastal me oleme laienenud põhikooli valikeksamite ainetesse, nagu näiteks keemia ja füüsika, et põhikooli keemia‑ ja füüsikaeksami tegijad saavad samuti osaleda kursustel ja ka gümnaasiumi lõpus on keemia ja füüsika kursused juures. Ja on ka eesti keel teise keelena nii põhikoolis kui ka gümnaasiumi lõpetajatele tagatud. Eelmine aasta tõstatas õiguskantsler nende kordamiskursuste puhul teema, kas ka muukeelsed noored saavad nendest kursustest osa. Meil käivad praegu ka ülikoolidega läbirääkimised, kindlasti osa kursuseid saavad tõlgitud vene keelde, et ka vene emakeelega noored saaksid neid kursuseid kasutada.  

14:48 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

14:48 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Hea minister! Meil oli täna hommikul väga soe kohtumine fraktsioonis ülikoolijuhtide, rektoritega. Meil oli ääretult palju kokkupuutepunkte ja see oli meeldiv ja südantsoojendav. Aga samas oli ka etteheiteid valitsuse toimingutele juba pikkade aastate jooksul ja üheks selliseks etteheiteks oligi see kõrghariduse tegevustoetuse küsimus, mis kümme aastat tagasi oli 155 miljonit, praegu on 165 miljonit. Väga meeldiv on muidugi lugeda, et te plaanite tõsta seda 15% aastas. Aga kui varasemalt oli iga-aastaselt tõstetud 1 miljon ja nüüd te tahate ühe aastaga tõsta 24 korda rohkem ehk 24 miljonit aastas, kas see on loomulik, kas see on mõistlik, kas see on võimalik üldse?

14:49 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Mul on hea meel kuulda, et te kohtusite rektoritega. Mina kohtun nendega reedel, et arutada, kuidas me halduslepingutega edasi läheme. Mis puudutab kõrghariduse rahastamist, siis kõigil on põhjust siin endale otsa vaadata. Ka sel ajal, kui teie olite valitsuses, tõsteti 4,9% kõrghariduse tegevustoetust, tuleb tunnistada, et see oli üle 8 miljoni ja võrreldes eelnevate aastatega päris märkimisväärne. Enne seda tõsteti 2,8%, 3,1%, 2018. aastal 2%. Ma reaalselt tundsin piinlikkust, kui me lisaraha kõrgharidusse eelarve läbirääkimistel ei saanud, ja selleks, et ülikoolid saaksid õppejõudude palkadesse midagigi investeerida, me suunasime 5 miljonit eurot kõrghariduse rahastamisele lisaks. Mul oli piinlik selle pärast, et see summa on nii väike. Ja siis, kui ma vaatasin, mis on toimunud eelnevatel aastatel, see 5 miljonit oli 3,1%. Palun väga, eelneva viie aasta kontekstis on see täiesti esinduslik protsent! Meil kõigil võiks olla selle pärast piinlik. Ma tutvustasin kõrghariduse rahastamise problemaatikat ka hiljuti valitsuses ja mina tajusin küll valitsuses ühtset arusaamist, et kõrgharidusse on vaja lisaraha, ja kindlasti me selle teema juurde riigi eelarvestrateegias ka tagasi tuleme.

14:51 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

14:51 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud minister, selle ülevaate eest! Tegelikult nendele ambitsioonidele ja kirjeldustele, istu sa kas koalitsioonis või opositsioonis, kirjutame me kõik ilmselt koos alla. Iseküsimus on tõesti see, et ärme räägime prioriteetidest, vaid räägime eelarvest, räägime nendest summadest, mis kuskil tabelis peaks olema fikseeritud. Te tõite välja miinimumeesmärgi tegelikult selle 365 miljoni euro kaudu, et kaasajastada palgasüsteemi. Teisel pool otsas on kõrghariduse rahastamine. Me teame ka, et me jooksvalt motiveerime kärpimist riigi tasemel, olgu see siis nii-öelda riigigümnaasiumi mudel või siis kodulähedane kool, väike maakool. Minu küsimus teile tuleb nüüd ikkagi sellest valdkonnast, mis puudutab rahamaailma. Kui palju sellesse sektorisse aastaks 2035 on vaja täiendavat lisaressurssi ja kui palju saaks teha ära sellesama valdkonna sees muutuste juhtimise teel?

14:52 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Kui me vaatame rahvusvahelist võrdlust, siis suhtena SKP‑sse Eesti riik investeerib haridusvaldkonda väga esinduslikult, me oleme suhtena SKP‑sse tippude seas haridusse investeerijatest. Aga nagu ma oma kõnes ütlesin, näiteks õpetajate palk on OECD ja Euroopa riikide võrdluses tagantpoolt teine. Mida me järeldame sellest? Me järeldame sellest, et haridusvaldkonna raha läheb kuhugi mujale, mitte õpetajate palkadeks, kuhu ta võiks minna. Räägime rahast. Jah, õpetajate palkadeks me saime lisaraha 30 miljonit eurot. See on väga suur raha, 30 miljonit eurot. Aga kuna eelmisel aastal ei tõstetud õpetajate palka, enne seda investeeriti õpetajate palkadesse lisaks null eurot, siis see auk on lihtsalt nii palju suurem, et sealt tõusta annab meil veel aastaid. Kindlasti meie suund haridusvaldkonnas peaks olema see, et me rohkem suuname raha inimestesse – õppejõududesse, õpetajatesse, tugispetsialistidesse – ja vähem investeerime betooni.

14:53 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

14:53 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Prioriteedid ja kõik need sõnad, mis siin kaasas käivad, on väga ilusad, aga reaalses elus on mul tõsine mure meie maapiirkondade pärast, meie maapiirkondade noorte pärast. Nimelt on teie ministeerium pakkumas toetusraha omavalitsustele, et nad sulgeksid väiksemate koolide gümnaasiumiklassid. See on väga halb plaan. Rahvas on valinud kohaliku volikogu ja kui volikogu on otsustanud gümnaasiumi rahva soovil säilitada, siis on ju alatu pakkuda raha, et nad ikkagi oma gümnaasiumist loobuksid. Küsimus ei ole lihtsalt Exceli tabeli arvudes, vaid prioriteetides, et kas me taandume või võitleme, kas väiksemas kohas elav noor on riigile sama oluline kui pealinna noor. Kas te teate, et teie toetatud sulgemised tähendavad paljudele maapiirkondade noortele päevas 100‑kilomeetrist kooli‑ ja koduteed busside ja ümberistumistega või peale põhikooli internaati kolimist? Lisaks saab ju ka nende maapiirkondade elukeskkond suure hoobi, kui gümnaasium kinni läheb. Hea minister, võtke ette positiivne programm: toetage neid väiksemaid gümnaasiume ja omavalitsusi, kes neid koole kõige kiuste hoiavad. Me ei saa lõputult taanduda. (Juhataja helistab kella.)

Aga konkreetne küsimus ka lõppu: miks te ikkagi maksate toetust gümnaasiumiklasside sulgemise eest, selle asemel et toetada sama rahaga koolide säilimist?

14:55 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Esiteks, maakoolide ülalpidamiseks maksab ka täna riik juba oluliselt rohkem raha kui linnakoolide ülalpidamiseks. Maakoole, mis on väljaspool Tallinna ja Tartut, rahastatakse meie maksumaksja raha eest koefitsiendiga, nad saavad ka täna rohkem pearaha, kui saavad Tallinna ja Tartu koolide õpilased. Seda just sellepärast, et maapiirkondades me tahame, et eelkõige põhikool oleks väga kodu lähedal, nii et väiksemad lapsed saaksid käia kodu lähedal koolis.

Mis puudutab gümnaasiume, siis see on tõesti toetus neile, kes on otsustanud seda teha. See ei ole täna mingisugune kohustus, vaid see on toetus neile, kes on otsustanud seda teha. Meil on gümnaasiume – gümnaasiume! –, kus on alla 20 õpilase kogu gümnaasiumi peale. Meil on gümnaasiume, kus on kogu gümnaasiumi peale 30 õpilast. Me vaatame, et alla 100 õpilasega gümnaasiumis keskmiselt suudetakse pakkuda üheksat valikkursust – ja me räägime 100 õpilasest, mitte 20 või 30 õpilasest. Samal ajal 300 ja enama õpilasega gümnaasiumides on keskmiselt 18 valikkursust.

Me teeme iga-aastaselt õpilaste seas rahuloluküsitlusi. Te ütlete, et me peaksime lähtuma noorte heaolust. Jah, peamegi lähtuma noorte heaolust. Rahulolu kooliga on alla 50 õpilasega gümnaasiumis oluliselt väiksem ning kooli mainet tunnetatakse madalamalt kui koolides, kus on rohkem kui 200 õpilast. Õpilased ise hindavad neid koole mitte väga heaks. Need on uuringute tulemused, ma ei mõtle neid välja, eks ole. Ka suhted õpetajatega on kehvemad kui suurema õpilaste arvuga koolis. Need on õpilaste enda hinnangud koolile.

Ma tahan öelda seda, et see otsus on kohaliku tasandi otsus. Neid, kes tahavad koolivõrku korrastada, me toetame. Riik ise maksab ka täna maapiirkondade koolidele koefitsiendiga rohkem raha, kui ta maksab linnapiirkondade koolide toetamiseks.

14:57 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

14:57 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Jah, õpetajatele koerapalka, aga noorsooameti juhile Ulla Ilissonile keevitasite sellise 7000‑eurose põhipalga. Seda kauaks ei olnud. Aga ma ei saa aru, seletage nüüd ära, reaalkooli õppealajuhataja Madis Somelar on kirjutanud niimoodi: "Mul õpetajana on väga raske aktsepteerida riigi sõnumit, et 9. klassi lõpetaja ei pea mitte midagi teadma Eesti ja maailma ajaloost, meie rahva kultuuriloost. [---] Eriti kummaline tundub olukord, kus kodakondsust andes lähtume eesti keele oskusest, kuid oma õpilaste vähemalt rahuldaval tasemel eesti keele oskust me enam väärtuseks ei pea." Ja samas koolijuhid ütlevad niimoodi: "Eesti keele ja matemaatika ainutähtsustamine mõjub halvasti õpetusele põhikoolis." Ma ei ole haridusega lähemalt tegelnud, aga mis toimub siin – pole vaja lõpueksamit? Ühe tippkooli õppealajuhataja ütleb, et täielik lollus. Koolijuhid ütlevad, et eesti keel nagu, kuramus, takistab siin.

14:58 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Mul on väga hea meel, et te seda artiklit tsiteerisite ja et just teie seda tegite. Esiteks, põhikooli lõpetamiseks peavad olema põhikooli lõputunnistusel hinded kõik rahuldavad, vähemalt rahuldavad, sealhulgas ka eesti keeles. Nii et jutt sellest, et kusagil on mingisugune plaan, kus eesti keele õpet enam ei väärtustata või et inimene, kes ei oska piisaval tasemel eesti keelt või matemaatikat, saab lõpetada põhikooli, ei vasta tõele. Vastasel juhul, ja ma loodan, et te seda ei tee, sest kui ma mõndasid artikleid loen, siis mul tekib tõesti selline tunne, et me räägime siin õpetaja mainest, aga siis on meil selliseid autoriteetseid inimesi nii poliitikas kui ka haridusvaldkonnas endas, kes alavääristavad õpetajaid. Õpetajad on neid lapsi üheksa aastat õpetanud ja pannud õpetamise tulemusel nendele lastele ka hindeid, andnud tagasisidet. Te tahate öelda, et see üheksa aastat õpetamist ei tähenda mitte midagi, et tähendab ainult ühe eksami tulemus, tähendab see, et kõik-kõik-kõik lapsed peavad eksami läbima vähemalt 50%, et see on see tulemus, mida me oma hariduselt tahame, mitte see, et üheksa aastat järjest lapsed saaksid korralikku haridust ja tagasisidet oma õppimise kohta.

15:00 Aseesimees Martin Helme

Marko Torm, palun!

15:00 Marko Torm

Lugupeetud eesistuja! Väga austatud minister! Aitäh selle esitluse eest! Tõenäoliselt on vähe inimesi teist teadlikumaid sellest, kui keerulised on meie möödunud perioodid olnud, eriti hariduse korraldamisel. Aga minu küsimus on pigem selline. Teades kõiki neid raskusi ja väljakutseid, mida olete pidanud ületama, olete minu hinnangul olnud väga tugev minister, otsusekindel. Aitäh selle eest! Millised õppetunnid me võtame kaasa tulevikku vaadates? Igas kriisis on ju ka võimalused, kindlasti on tulnud esile võib-olla rohkem kui tavapäraselt neid kitsaskohti, aluseid innovatsiooniks, investeeringuvajadusi. Ja raha on ju alati vähe, eks. Äkki natukene räägite sellest, mida me tulevikus saaksime paremini teha.

15:01 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma puudutasin seda ka oma kõnes, aga tõesti, iga kriis toob välja süsteemi nõrkused ja annab võimaluse õppimiseks. Ja koroonakriis haridussüsteemis kindlasti näitas meile seda, et on võimalik õpet korraldada õppijakeskselt, et on võimalik luua personaalseid õpiteid ja me saime seda katsetada. Ma arvan, et kolm aastat tagasi ei osanud või julgenud keegi arvata, et ühel päeval võibki toimuda reaalselt õpe ainult veebi kaudu. Ja me ju teame täna seda, et vähemalt 20%‑le õpilastest mõjus distantsõpe oluliselt paremini kui kontaktõpe, nad liikusid õppes kiiremini ja efektiivsemalt edasi. Ja meie küsimus on nüüd, nii nagu ka hariduse arengukava ette ütleb, kuidas me neid õpilasi toetame, kuidas me pakume neile jätkuvalt paindlikke õpiteid, et need, kes liiguvad kiiremini edasi, saaksid seda teha.

Tulen tagasi eksamite juurde. Tänane eksamisüsteem selgelt diskrimineerib neid, kes võiksid saada 200% või 250%. Ei saa! Nad ei saa näidata seda, kui tugevad nad on. Nii et meil eksamite süsteemis on ka kõvasti veel arenguruumi. Aga jah, teie küsimusele kokkuvõtlikult vastates: kindlasti nii hindamise süsteemi paindlikkus kui ka õppimise süsteemi paindlikkuse võimalikkus on need asjad, mida me sellest kriisist kaasa võtsime.

15:02 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

15:03 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud minister! Teie tänase esinemise pealkiri on "... strateegilised arengud" ja tundub, et see teema, mida siin mõned kolleegid on juba puudutanud ja mida teie ei puudutanud oma ettekandes, ehk eksamite ja pigem nende eksamite lävendite teema teie arvates just nagu ei ole strateegiline areng. Ma usun, et päris paljude kolleegide arvates see on väga strateegiline valik, väga strateegiline areng ja väga oluline teema, mida me kindlasti oleksime oodanud teie selles põhjalikus ettekandes. Aga ju siis ebamugavatest teemadest ei soovita rääkida. Seda näitab ka see, kuidas te lähete põlema, kui sellel teemal küsimus esitatakse. Aga ma küsin ka sellel teemal küsimuse. Minu mure on mitte kõik põhikooli lõpueksamid, vaid eesti keel teise keelena ja see lävend, mis on  plaanis ka seal kaotada. Ometigi me seame endale eesmärgiks, et põhikoolilõpetaja peaks oskama eesti keelt vähemalt B1‑tasemel, mis ongi lävend. Kuidas te lahendate selle uue ideega, uue strateegilise arenguga selle vastuolu, et eksamil lävendit ei ole, aga B1‑tasemel peab oskama? 

15:04 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Tegelikult on ju nii, et ka eesti keele teise keelena lävend on 50%, aga kui sa tahad saada B1, siis on 60%. Nii et B1‑taseme lävend on kõrgem kui riigieksami, lõpetamise eksami lävend. Hoolimata sellest, et see lävend 50% on olnud juba palju aastaid, on siiski väga palju neid noori, kes ei ole põhikooli lõpuks saanud eesti keelt selgeks. Huvitav, miks? Kas lävend on liiga madal? Äkki me peaksime panema 100% selleks lävendiks, äkki siis saavad kõik üle sellest lävendist? Kui te arvate, et lävend õpetab õpilast. Ei, lävend ei õpeta õpilast, õpilast õpetab õpetaja. Õppimine on protsess ja me peame protsessi tulemust mõõtma mitte 9. klassi lõpus, siis kui laps peab koolisüsteemist või põhikoolist lahkuma, vaid me peame õpitulemusi mõõtma varem.

Miks ei ole varem tehtud tasemetöid venekeelsetes koolides eesti keeles? Miks ei ole? Küsige enda käest, kes te olete ka olnud valitsustes. Miks ei ole? Alles nüüd me tegime neljandas ja seitsmendas klassis keeletasemetööd venekeelsetes koolides ja keelekümbluskoolides. Ja mida me nägime? Olete kursis nende andmetega? Neljanda klassi õpilastest 40% sai A1‑taseme. A1‑tase on kõige-kõige madalam Eesti riigikeele tase. 60% neljanda klassi lastest ei omandanud seda taset. Õppimine on protsess. Ja kui me mõõdame selle protsessi lõpus tulemust, siis mis me selle tulemusega peale hakkame? Me peame mõõtma seda tulemust korduvalt. Ja me jätkame sellega. Me peame mõõtma neljandas klassis, seitsmendas klassis ja lõpuks üheksandas klassis me saame olla kindlad, et nad teevad selle eksami ära, olgu see lävend 50% või 60%.

Selleks, et saada B1‑taset, on vaja eksamist läbida 60%. Juba aastal 2020 pandi eesmärgiks, et see B1‑tase põhikooli lõpus peaks olema 90%‑l lõpetajatest. Ei ole saavutatud. On 75%. Äkki on lävendis küsimus? Mõtleme selle üle. Mina arvan, et ei ole lävendis küsimus. Küsimus on selles, et me varasemalt ei ole õpetanud eesti keelt piisavalt.

15:06 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

15:06 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma tulen natuke teise teema juurde, jätame selle eksami rahule, küllap saame seda veel arutada. Ka Isamaa fraktsioonis oli kokkusaamine rakenduskõrgkoolide rektoritega ja nende [jutust] koorus välja päris korralik mure. Te ka oma ettekandes käsitlesite teaduse rahastust ja tõepoolest, praegu on see rahastus 1% tagatud ja minu meelest on see väga-väga oluline. Aga kõrgkooli rektorite, just rakenduskõrgkoolide rektorite mure oli see, et nemad ei pääse sellele rahale ligi. Seda peaks küll väga põhimõtteliselt muutma, neid ei saa panna kokku meie avalik-õiguslike ülikoolide ja teadusasutustega. Mis plaanid teil selles on? Avage palun seda!

15:07 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Suur tänu! Ka mina olen rakenduskõrgkoolide rektoritega sel teemal korduvalt rääkinud ja me tõesti püüame leida lahendusi selleks, et just rakendusuuringuteks saaks rakenduskõrgkoole rohkem kasutada. Neid tegelikult ka täna juba kasutatakse. Aga me teame seda, et suur osa teaduse rahastusest lähebki just nimelt rakendusuuringute tegemiseks ettevõtetele, ja selleks, et ettevõtjad näeksid rakenduskõrgkoole kui potentsiaali, mitte ainult ülikoole, me teeme tööd. Minu meelest on see väga õige, seal on väga hea kompetents ja seda võiks rohkem ära kasutada. Nende puhul on küll see, et neid rakendusuuringuid nad eelkõige teevad tudengite teadustööde baasilt. Neil enda teadlaskonda nii palju ei ole, aga kindlasti nad on võimelised tegema väga kvaliteetseid rakendusuuringuid, mis aitaksid ettevõtjaid.

15:08 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

15:08 Henn Põlluaas

Aitäh! Teie alluvuses on Eesti Teadusagentuur, kus töötab 62 inimest. Selle eelkäijas Eesti Teadusfondis oli vaid kolm, aga see selleks. Eelmisel aastal esitati üle 400 taotluse grandi saamiseks uuringute jaoks, selle said üle 40. Võiks arvata, et grante jaotatakse selle teadusuuringu otstarbekuse, sisu ja kvaliteedi põhjal, ja nii olekski õige. Aga võta näpust, üks kriteerium on veel ja see on soolise võrdõiguslikkuse printsiip. Nii et tuleb välja, et meie teadusarengut ja teadustööd ei hinnata mitte sisu ja kvaliteedi järgi, vaid hoopistükkis mingisuguste muude kummaliste kriteeriumide järgi, mis tegelikult tõmbavad selle kvaliteedi täiesti selgelt alla, sest eelistatakse ju hoopis mingisuguseid muid kriteeriume. Kas te peate sellist olukorda normaalseks?

15:10 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Nii nagu te ütlesite, see on üks kriteeriumidest, ja kindlasti kriteeriumide kontekstis ei saa me öelda, et üks nendest, see sooline võrdõiguslikkus, oleks kõige tähtsam kriteerium. Eks neid hinnatakse ikkagi kompleksselt. Aga meil on probleem sellega, et meil on naisi teaduses liiga vähe, ja see on ka Euroopa Liidu tasandil tõstatatud olulise probleemina. Näiteks just nimelt sel reedel on selline rahvusvaheline päev "Naised teaduses", et tõsta esile naisi teaduses. Selles mõttes ma arvan küll, et see on normaalne, et ühe kriteeriumina arvestatakse ka seda, et oleks sooline võrdõiguslikkus.

15:10 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

15:10 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Mina küll ei saa aru, miks peaks olema teaduses naisi meestega võrdväärselt. Mis eesmärk see nüüd küll omaette võiks olla? Aga te räägite siin prioriteetidest. Kas me äkki peaksime riigina prioritiseerima need valdkonnad, mida me sellest napist rahast – raha on alati vähe – peaksime finantseerima, sest me täna oleme piltlikult öeldes olukorras, kus juurat ei õpetata veel ainult Tallinna Balletikoolis? Samal ajal õppejõud kurdavad, et üliõpilaste funktsionaalne keeleoskus jätab soovida. Ja kõik need igasuguste lävendite alandamised. Kas me ei ole varsti sellises olukorras, et meie põhikooli lõpetajad on sellisel "12 tooli" kangelase Ellotška keelekasutuse tasandil, ongi [ainult] 30 sõna kasutuses? [Millised on] prioriteedid siis riigi koha pealt?

15:11 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Esiteks ei pea olema naisi ja mehi teaduses võrdselt, lihtsalt neil peavad olema võrdsed võimalused. Naistel lihtsalt on vähem võimalusi, arvestades seda, et naised just sel ajal, kui nad on jõudnud või neil on võimalus jõuda teaduses kõige viljakamale perioodile, on lastega kodus. See on päriselt noorte naisteadlaste tõsine probleem ja sellele püütakse leida lahendust, et pere- ja teadlase elu saaks paremini ühildada. Me teame seda, ma usun, et teie ka teate, et mehed ja naised on võrdselt intelligentsed. Aga võib-olla teie arvate, et mehed ongi intelligentsemad. Tegelikult me ikkagi teame, et nad on võrdselt intelligentsed, intelligentsus on personaalne, see ei lähe sugude järgi. Igal juhul naisi on meil teaduses liiga vähe, neid peaks olema rohkem ja me peame leidma võimalusi, et nad ka sinna ilusti jõuaksid.

Aga ma olen teiega nõus, et teaduse raha peaks kindlasti suunama ka vastavalt sellele, mis on ühiskonnas prioriteetsed valdkonnad, näiteks praegu rohepöördesse. Me peame uurima, kuidas seda võimalikult teaduspõhiselt teha, milliseid tehnoloogiaid kasutada. See on oluline ja seda ütlevad ka meie arengukavad, et nii teadus kui ka haridus peavad olema kooskõlas ühiskonna vajadustega.

Ja kui veel rääkida kõrgharidusest, siis see muidugi ei vasta tõele, et ainult balletikoolis ei õpetata õigust. Õigusvaldkonna eest vastutab Tartu Ülikool, aga õigusõpet annab praegu ka väljaspool oma vastutusvaldkonda Tallinna Ülikool ja seda minu teadmiste kohaselt teevad nad praktiliselt nullkuluga, sest enamus sellest õppest on tasuline õpe. Nii et kui me vaatame suurt pilti, siis tegelikult enamasti ülikoolid õpetavad oma vastutusvaldkonna piirides.

15:13 Aseesimees Martin Helme

Ivari Padar, palun!

15:14 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Inimesed on erinevad ja lapsed on erinevad. Minu küsimus puudutab seda, mis on igipõline teema – hariduslik erivajadus. Mäletan minagi omast ajast, kuidas need lahendused olid seal nõukogude ajal, 40–50 aastat tagasi. Ja nüüd, kui käia koolides, siis saan ju tagasisidet, kuidas see täna on. See on nagu jätkuvalt selline õige problemaatiline teema. Millised on siin plaanid selles suhtes? See on õige ja humaanne, et kõikidele antakse võimalikult sarnased võimalused haridust saada. Teisalt on jällegi see, et see on päris suur koormus koolidele ja see on päris suur koormus personalile. Ja kolmas asi on see, mis puudutab erikoole või hariduslike erivajadustega [laste] koole, mis on üle Eesti laiali, tihtipeale ka maapiirkondades. Kas on ka mõeldud seda asja, et võib‑olla tuua neid koole hoopis näiteks maakonnakeskustesse, lähemale aktiivsemale suhtlemisele inimestega? (Juhataja helistab kella.) Kuidas te seda suurt ja väga olulist teemat kavatsete lahendada?

15:15 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Suur tänu! See on tõesti väga oluline teema ja mõjutab väga paljusid. Mida me oleme teinud ja mida me saame teha? Me oleme oluliselt suurendanud juba mitme aasta vältel tugispetsialistide koolituse tellimust. Tugispetsialiste peaks tulema koolidesse aina rohkem. Me laiendasime õpetajate lähtetoetust ka tugispetsialistidele. See tähendab, et kui noor või alustav tugispetsialist läheb maapiirkonda tööle, siis ta saab sarnaselt õpetajatega lähtetoetust ja sellest ajast alates, kui lähtetoetust hakati ka tugispetsialistidele maksma, me näeme, et 400 tugispetsialisti on koolidesse rohkem jõudnud.

Kindlasti vajavad ka tänased õpetajad täiendkoolitust, kuidas erinevate erivajadustega lastega hakkama saada. Selliseid koolitusi ka pakutakse ja need on äärmiselt olulised, sest õpetajad ise hindavad, et nende teadmised ja oskused ei ole piisavad selleks, et kõigi lastega hästi hakkama saada. Vaid 25% õpetajatest ütleb, et nad suudavad näiteks klassitunnis õpet diferentseerida. Nii et mis me saame teha, on see, et meil oleks rohkem tugipersonali koolides ja olemasolevad õpetajad oskaksid teadlikumalt käituda nende laste toetamisel.

Te tõite välja, et erivajadustega laste koolid võiks tuua maapiirkondadest keskustesse. Seal, kus vähegi võimalik, ma arvan, see ongi väga mõistlik. Nii nagu erihoolekandegagi me püüame [liikuda] või liigumegi selles suunas, et erihoolekande perekodud tulevad keskustesse. Ma arvan, et see on õige tee. Meil on küll väga häid erivajadustega laste koole, mis on kaasaegse õpikeskkonnaga, mis teevad suurepärast tööd, aga on juba ehitatud keskustest eemale. Ja nad on ka tegelikult oma asukohaga rahul, nii et seda peab vaatama hästi koolidekeskselt. Aga põhimõtteliselt, et erivajadustega laste koolid peavad olema, selles ma olen kindel. Ja teiseks, kui võimalik, siis muidugi võiksid need olla keskustes. Nagu näiteks Võru Järve Kool, suurepärane näide.

15:17 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

15:17 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te räägite väga õhinal siin suurtest koolidest ja suurlinnade vaatevinklist. Ja ma kujutan ette, et teie paberite peal näeb kõik väga ilus välja. Aga päriselu on hoopis teine. Päriselus ei oma mingit tähtsust, mitu õpilast on klassis või mida üks rahulolu-uuring räägib. Sest näiteks Avinurme Gümnaasium on plaanitud sulgeda ja Mustvee kool. Lähimad koolid asuvad näiteks Jõgeval, kuhu Avinurmest on 49 kilomeetrit ja Mustveest 39 kilomeetrit, või Rakveres, kuhu on Avinurmest 54 kilomeetrit ja Mustveest 74 kilomeetrit, või siis Tartus, kuhu on Avinurmest 77 kilomeetrit ja Mustveest 59 kilomeetrit. See tähendab seda, et transporti ehk bussiliiklust arvestades peab see laps hommikul kella viie ja kuue vahel üles tõusma, et saada bussi peale ja suuta õigeks ajaks kooli jõuda. Sama on kojutulekul puhul, ta jõuab hilja õhtul koju. Seletage mulle nüüd ära, kuidas selline planeerimine lapse huvisid silmas peab. Kuidas siin on lapse huvid kaitstud?

15:18 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Tõesti, täna on näiteks nii, et 54% nendest õpilastest, kes võiksid minna Avinurme Gümnaasiumisse, ei lähe sinna kooli, nad lähevad kuhugi mujale. Pooled jäävad Avinurme Gümnaasiumisse. Avinurme Gümnaasiumis on 24 õpilast. Ja loomulikult on see probleem, kui järgmine kool on väga kaugel. Siis me peamegi mõtlema, kuidas võimalikult lapsekeskselt seda korraldada. Põhimõtteliselt me võiksime need 24 last ka limusiiniga hommikuti kooli ja õhtuti [koju] viia, edasi-tagasi [sõidutada], see oleks oluliselt odavam kui gümnaasiumiastet üleval pidada. Ja täna nendele kohalikele omavalitsustele ju ei piisa riigi rahast, et neid gümnaasiume üleval pidada. Nad juba täna maksavad oluliselt rohkem peale sellele õppele, et neid gümnaasiume seal pidada nii väikeste õpilaste arvude juures. Kui nad seda suudavad, siis see on nende valik, kuhu selle kogukonna raha läheb: kas see läheb näiteks nendelesamadele tugispetsialistidele põhikoolis või see läheb 24 lapse õpetamiseks gümnaasiumiastmes. See ongi valikute koht.

Aga kindlasti selliste lahenduste puhul me peame arvestama sellega, et nendel lastel oleks tagatud kiire ja mugav transport või siis ka õpilaskodu. See on kindlasti selliste reformide puhul äärmiselt oluline. Neid on vaja siis teha, kui neid ei ole veel tehtud seal piirkonnas. Loomulikult me ei eelda, mitte keegi ei eelda seda, et laps sõidab päevas edasi-tagasi 60 kilomeetrit või kokku 120 kilomeetrit näiteks. Loomulikult me seda ei eelda. Aga ma imestan, et see teema absoluutselt ei tõstatu kutsehariduse puhul. Need noored, kes lähevad pärast põhikooli kutsekoolidesse, te nende pärast ei muretse või? Nad lähevad kõik maakonnakeskustesse. Kõik lähevad kodudest eemale maakonnakeskustesse kutsekoolidesse. Kuidas nemad hakkama saavad? Saavad, aga selleks on vaja luua tingimused. Selleks on vaja luua toetused nii transpordile kui ka tasuta ööbimisvõimalused, õpilaskodukohad.

15:21 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

15:21 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on väga hea meel, et sellel aastal teaduse rahastamine on väga olulisel määral tõusnud. Minu küsimus on see, et teadustegevus teatavasti on kahe erineva arengukava vahel, on hariduse arengukava ja on TAIE. Ja TAIE‑t esitles meile siin majandus‑ ja kommunikatsiooniminister ja ilmselt annab ka aru sellel teemal. Aga ma küsin, kuidas teie hinnangul on koostöö Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja ka teiste ministeeriumidega teadus‑ ja arendustegevuse planeerimisel praegu käivitunud, sest koostöö on kindlasti võti selle õnnestumiseks.

15:22 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Minu jaoks on see olnud väga huvitav kogemus, et tõesti teadusvaldkonnas me teemegi Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumiga asju koos. Ametnikel on koosolekud koos, ka ministri tasemel koosolekud on koos. Meil on teaduspoliitika komisjon ja innovatsioonikomisjon ja terve see aeg, kui mina olen olnud minister, on olnud ühised istungid, mida vastavalt teemale juhatab kas haridus‑ ja teadusminister või ettevõtlusminister. Just üleeile meil oli teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonikomisjoni ühisistung. Me tõesti arutamegi teadlaste ja ettevõtjatega koos neid teemasid ja see on nii oluline selle sees olles, sest ettevõtjate ja Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi instinkt on see, et suur osa teaduse rahast peaks minema innovatsiooni ja rakendusuuringutesse. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi arusaadav instinkt on see, et me peame toetama ülikoole, teadusasutusi ja alusuuringute tegemist. Seal vaidlustes me peaksimegi leidma selle tasakaalu, et üks ei saaks kannatada ega teine ei saaks kannatada, ja need on tõesti väga-väga põnevad ja argumenteeritud arutelud, kuidas me selle tasakaaluni jõuame. Tõesti, me teeme igapäevaselt ametnike tasandil koostööd ja ka loomulikult ministri tasandil.

15:23 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

15:23 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! See teema on, nii nagu me kuuleme, äärmiselt lai, sest väga palju on, kuidas öelda, seotud teemasid. Ma tahaksin puudutada igat asja vähemalt natukene, sest üks küsimus on. Kõigepealt, mis puudutab põhikooli, siis loomulikult me täname kõiki õpetajaid ja peame lugu nendest, kes õpetavad terve põhikooliaja lapsi, nii et nad positiivsete hinnetega jõuavad põhikooli lõppu, kuid ma olen pedagoogidega rääkinud, ise olen selles valdkonnas ka natuke olnud. Kõik on selle poolt, et ikkagi eksamid peaksid jääma. Kiiresti, mis puudutab keeleõpet, siis ma olen veendunud, et keelt tuleb hakata õpetama võimalikult noorelt ja see eeldab õpetajaid. (Juhataja helistab kella.) Ja viimane asi, mis puudutab rektoreid ...

15:25 Riho Breivel

... siis kiiresti ütlen, et sõjakoolis ja Sisekaitseakadeemias on pandud süsteem maha, et lõpetajad jäävad ...

15:25 Riho Breivel

... sellele elualale. Me peaksime leidma ka teistele rakenduskõrgkoolidele sellised lahendid.

15:25 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Seal küsimust iseenesest ei olnud, aga ma siiski võtan sõnasabast kinni ja ütlen: ma olen teiega nõus. Põhikooli lõpueksamid peavad jääma ja põhikooli lõpueksamid jäävad. Ei ole võimalik isegi siis, kui see muudatus läheb läbi, mille Haridus‑ ja Teadusministeerium on praegu ette pannud, ilma põhikooli lõpueksamiteta põhikooli lõpetada. Kõik põhikooli lõpetajad peavad tegema põhikooli lõpueksamid, mille tulemus läheb tunnistusele kirja. Ja ma tõesti südamest loodan, mõeldes ka selle peale, mida ütleb noortevaldkonna arengukava, et me ei alahinda noori ja ei arva, et kõik põhikooli lõpetajad lähevad põhikooli lõpueksamitele ja kirjutavad paberitele oma nimed, et saada põhikooli lõputunnistusele 0%. Minu meelest lihtsalt kurb on sellist hoiakut kuulda, kui väga te alavääristate Eesti noori. Vastupidi, meie noored on väga edasipüüdlikud, isegi on öeldud, et liiga edasipüüdlikud, mida nad teevad oma vaimse tervise hinnaga. See ei tule lihtsalt kõne alla, et meil nüüd valdav osa eksamitegijatest läheb 0% peale, et nad ei tahagi näidata seda, mida nad on üheksa aastat õppinud.

Aga ühe asja ma ütlen veel juurde. Mõelge, kuidas seda diskussiooni vaatavad näiteks õpilased ja õpilasesinduste liit, et neid hinnatakse justkui sellisteks, keda absoluutselt ei huvita, millised tulemused neil tunnistustel on. Loomulikult neid see väga huvitab, aga me peaksime liikuma nende eksamitega selles suunas, et neid eksameid arvestatakse gümnaasiumidesse sissesaamisel. Nii nagu täna haridusteaduste professorid Postimehes kirjutavad, et eksam kui selline ei ole oluline mitte ühe eksami või ühe haridustaseme lõpetamiseks, vaid just nimelt sealt edasiliikumiseks. Ega te ju ei arva ometi, et need noored jäävad põhiharidusega. Meil ikka valdav enamus noori läheb põhiharidusest edasi kas gümnaasiumisse või kutsekooli. Nad tahavad õppida, nad tahavad elus edasi jõuda.

15:27 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Lotman, palun!

15:27 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud minister! Kõigepealt lubage küsida seda, mida minu fraktsioonikaaslased palusid. Nad ei saanud vastust, kui palju raha järgmisel aastal tuleb juurde haridusvaldkonda, nad tahavad numbreid saada. Aga minu küsimus on seotud andekate lastega. Üks teie eelkäija, meie erakonna haridusminister, esines teesiga, et andekus on ka erivajadus ja selle erivajadusega praegused koolid kahjuks ei arvesta. Ja see on tõsine mure. Ma olen täiesti nõus, et Eesti koolilapsed on väga tublid ja väga edasipüüdlikud, aga kui me kõike mõõdame sama mõõdupuuga, siis kannatavad mitte ainult need, kes halvasti saavad hakkama, aga ka need, kes [on andekad]. Ma tahan kuulda, millised on teie lahendused selles valdkonnas.

15:28 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Esiteks, kui palju tuleb raha juurde järgmisel aastal haridusvaldkonda? Ma kindlasti vastan sellele küsimusele siis, kui meil on eelarve läbirääkimised lõpetatud, järgmise aasta eelarve läbirääkimised. Euroopa Liidu vahendeid ma võiksin öelda, aga seda, kui palju päriselt järgmine aasta haridusvaldkonda raha juurde tuleb, ma kahjuks praegu ei oska öelda.

Me oleme tõesti olukorras, kus laste annete märkamise ja arendamisega ei ole süsteemselt meie haridussüsteemis tegeletud. On koole, on õpetajaid, kes on entusiasmi pinnalt sellega tegelenud – ja väga efektiivselt. Ja ma olen olnud arutelude juures ka siis, kui ma ei olnud minister, kus koolid jagasid oma praktikaid, kuidas nad märkavad annet ja kuidas nad siis toetavad vastavas valdkonnas andekat last. Riin Tamm on meil noorte‑ ja andepoliitika osakonna juht, kes on tulnud Tartu Ülikooli teaduskoolist, ja tema koostöös valdkonna ekspertidega panebki kokku sellist süsteemset kava, kuidas koolides toetada andekate laste märkamist ja nende ande edasiarendamist.

Eksamite juures, ma arvan, see ongi üks võtmekohti, et me täna teame, et kui suurusjärk 10% lõpetajatest saavad 90–100% ehk hinde 5 näiteks matemaatikaeksamil, ja me ei teagi, äkki nad oleks saanud rohkem, kui oleks see eksam kujundatud niimoodi, et see tipp on nagu edasiliikuv. Ja kui see eksam oleks kujundatud niimoodi, et sealt tuleks päriselt välja lapse võimed ja anded, siis saaksid neid eksameid ka gümnaasiumid kasutada rohkem sisseastumiseks. Tõesti, tänane eksamisüsteem paneb piiri ette ka andekatele. Rääkimata erivajadustega lastest. Näiteks koolipsühholoogid on väga mures selle pärast, et me sunnime kõiki lapsi ületama seda 50% piiri. Aga kui sa saad näiteks 49% eksamist, siis sa enam lõpetada ei saa. Siis on juba hinne 2. Minu meelest see ei ole väga lapsekeskne.

 

15:31 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

15:31 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister! See, mis toimub põhikooli lõpueksamite ümber, on ääretult kahetsusväärne. Eelmine haridusminister rapsis selle teemaga, iga aasta olid siin erinevad ideed, kahetsusväärselt teie jätkate seda. Minu arvates lävendi kaotamine on kindlasti samm täiesti vales suunas. Ma loodan, et see ei lähe läbi, või kui läheb läbi, siis tulevikus muudetakse ära.

Aga minu küsimus on tegelikult hoopis gümnaasiumihariduse kohta. Te ütlesite, et gümnaasiumide ülalpidamine on kohaliku omavalitsuse valik. No päris nii see ju tegelikult ei ole, sellepärast et riik loob riigigümnaasiumeid kõrvale ja nüüd valitsus annab ka raha ühekordse meeleheana nendele kohalikele omavalitsustele, kes on valmis oma gümnaasiumid sulgema. Nii me saavutame ääretult süsteemitu koolivõrgu. Kas haridusministeeriumil on olemas terviklik gümnaasiumivõrgu ülevaade või arengukava tuleviku jaoks, milline see peaks olema? Ja kui on, siis millal ja kus sellega tutvuda saaks?

15:32 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma olen tõesti praegu ette valmistamas Vabariigi Valitsusele koolivõrgu ülevaadet. Ma arvan, et selle üle me peaksime arutama, nii nagu me varasemalt, kui teid saalis ei olnud, rääkisime sellest, et iseenesest haridusvaldkonda suhtena SKT‑st läheb Eestis väärikas osa rahast. Aga õpetajatesse ja õppejõududesse jõuab sellest rahast väga vähe. Me peame panustama rohkem inimestesse ja vähem betooni. Ja kindlasti on haridusvõrgus raha kinni, sest ongi väga kallis pidada üleval gümnaasiumiharidust, mis ongi üldhariduses vaieldamatult kõige kulukam haridusaste. Kui võrrelda esimesest kuuenda klassini haridusastme rahastamist – mitte rahastamist, vaid just nimelt kulu – ja siis põhikooli viimast astet ja gümnaasiumi, siis gümnaasiumiharidus on selgelt väga kallis. Põhikooli viimane aste on ka kallis ja esimesest kuuenda klassini on tegelikult odavam pidada. Täna kohalikud omavalitsused teevadki seda, et nad võtavad esimesest kuuenda klassini pearaha ja rahastavad selle eest põhikooli viimast astet ja gümnaasiume, selle asemel et kulutada seda raha, mis on suunatud esimesest kuni kuuenda klassini, nende laste hüvanguks ja jälle näiteks tugispetsialistidele palga maksmiseks.

Kui arengukavades on meil kirjas, et põhihariduse eest vastutab kohalik omavalitsus, siis keskhariduse eest võtab riik aina enam vastutust enda peale. See ongi nende riigigümnaasiumide loomise tagajärjel tekkinud. Riik oma arengukavadesse kirjutas, et riik võtab keskhariduses rohkem vastutust, ja selle najal lõi ka kõikidesse maakondadesse riigigümnaasiumid, ja neid tuleb kaheksa tükki veel juurde.

15:34 Aseesimees Martin Helme

Hele Everaus, palun!

15:34 Hele Everaus

Suur aitäh, istungi juhataja! Austatud minister, suur aitäh selle väga põhjaliku ettekande ja tulevikku vaatamise ja praeguste tegemiste eest! Me räägime palju hinnetest, me räägime lävenditest ja suurepärastest tulemustest, PISA-testidest – kõik see on väga tähtis. Aga minu küsimus teile, proua minister, te kindlasti oma tegevustes panetegi sellele aluse, on see: me tahame haridust, aga kas me tahame ka haritust? Kuidas kogu see tänane kompleksne süsteem kõikides oma lülides, mis kokku peavad andma meile harituse, annab nendele arenevatele isiksustele tõelise harituse, et nad oskaksid aru saada, kust nad on, oskavad aru saada loodusest? Mitte nii nagu siin hiljaaegu tsiteeriti ühel õpetusel olnud noori – jah, need olid koolilapsed, koolilapsed suurest linnast, kallist koolist –, kes tegelikult arvasid, et õunapuud õitsevad novembrikuus või detsembris.

15:35 Hele Everaus

Ma tahan lihtsalt küsida.

15:35 Aseesimees Martin Helme

Aga minuti sees, palun!

15:35 Hele Everaus

Tahaksin küsida, mis on aga kõige olulisem. Kuidas see süsteem tundub, et me peaksime selle aluseks panema?

15:36 Hele Everaus

Ma väga vabandan, vanainimese asi!

15:36 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! See on väga õige. Tegelikult kaasaegne õpikäsitlus seda taotlebki, et õpilased suudaksid erinevaid erialasid omavahel lõimida, et nad saaksid aru, et see, mida nad matemaatikas õppisid, puudutab ka füüsikat või keemiat, või see, mida nad loodusõpetuses õppisid, puudutab ka teisi aineid, et lapsel kujuneks terviklik arusaam teda ümbritsevast maailmast. Täna me tihtipeale õpetame aineid kui selliseid silotorne, eraldiseisvaid [asju]. Jah, siin võib erinevaid näiteid tuua, aga siis ongi väga raske lapsel luua seoseid. Ja lisaks sellele on hästi oluline, et õpe oleks võimalikult praktiline, lapsed saavad siis seostest reaalse eluga aru, kui see õpe on praktiline. Nii et suurem lõiming ja suurem [seos] reaalse elu ja praktikaga annavad parema tulemuse.

15:37 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

15:37 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kui ma jälgin seda täiesti sihitut ja arutut rapsimist, mis meie haridusmaastikul praegu toimub, siis ma ütlen teile ausalt: mul on kohutavalt hea meel, et ma sain hariduse Nõukogude Liidus. Meil olid algkoolieksamid, meil olid gümnaasiumi või keskkooli küpsuseksamid, meil olid ülikooli sisseastumiseksamid, meil olid kaks korda aastas sessioonide lõpueksamid. Me saime korraliku, süsteemse, nõudlikult kontrollitud hariduse. Kõik see on laiali lagunenud, seda ei ole, ja nüüd te tahate selle vähesegi, mis veel järele on jäänud, selle enesedistsipliini, mida inimestelt nõutakse, et nad küpseksid, et nad teeksid tööd, omandaksid tööharjumuse ja sellega koos ka teadmise, lihtsalt ära lammutada. Kas te olete Eesti rahva ja tema järelkasvu vaenlane või on teil lihtsalt meeltesegadus?

15:38 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Mina olen ka osa haridusest saanud nõukogude ajal ja mäletan seda, kuidas lapsed said tahvlikepiga vastu sõrmi, kui nad tegid midagi valesti. Ja minu meelest see, mis puudutab ka lävendiarutelu, on küsimus selle kohta, kas me õpetame läbi hirmu. Kas me õpetame läbi hirmu või me kasvatame lastes õpimotivatsiooni saavutada midagi, jõuda kuhugi? Mina arvan, et aastal 2022 ei pea me enam õpetama lapsi läbi hirmu, me ei pea andma tahvlikepiga lastele vastu sõrmi. Me ei pea ütlema, et kõik peavad ületama täpselt ühe kindla lävendi, kuigi me reaalselt teame, et on lapsi, kes ületavad 150% selle lävendi, ja on teisi, kes näiteks 49%.

Ma täiesti mõistan ja saan aru, et teie maailmavaade pooldabki seda, et me õpetaksime täna lapsi nii, nagu me õpetasime nõukogude ajal. See on teie õigus ja mul on hea meel, et te olete õnnelik selle üle. Mina arvan, et enamus, eriti haridusvaldkonna osapooled, ei arva, et me peaksime õpetama täna koolides samamoodi, nagu õpetati nõukogude ajal.

15:39 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

15:39 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Ma pean nüüd küll Palamuse kooli poisina ütlema, et te räägite filmist "Kevade". See ei olnud nõukogude ajal. See sündmus toimus tunduvalt varem. Palamuse koolis ei pekstud kedagi vastu sõrmi. Aga see on lihtsalt sissejuhatus.

Ma nüüd küsin, kas te olete arutanud ka seda, et võiks riigigümnaasiumidele filiaale teha. Siin on juttu olnud Avinurmest ja Mustveest, sama on ka Palamuse kooliga. Loogiline on see, et igal omavalitsusel peaks olema oma gümnaasium. Praegu juhtub nii, et igasse maakonda võib ühel hetkel jääda üks riigigümnaasium. Ma ütlen otse: ma ausalt toetan riigigümnaasiumi süsteemi, seal ei ole mitte midagi halvasti. Aga võib-olla oleks üks lahendus üleminekuperioodil see, et oleks riigigümnaasiumidel filiaalid ja seal siis teatud päevadel võib-olla tõesti lapsed tuuakse riigi bussiga või autoga sellesse riigigümnaasiumisse, aga teatud tundidel on võimalik, nagu me viimased kaks aastat oleme haridust andnud, ju kaugtöö. Mis te arvate filiaalide teemast?

15:40 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma ei rääkinud "Kevade" filmist, vaid isiklikust kogemusest.

Ma arvan, et sellel teie mõttel on täiesti jumet. Me oleme arutanud osas piirkondades ka selle üle, et riigigümnaasiumide juurde luua juba nii-öelda progümnaasiumid. Ka see mõte on, just suuremates piirkondades. Aga ma ütlen veel kord: kellegi soov ei ole, et nendes piirkondades, kus tõesti on riigigümnaasium kaugel – ma tean, et on selliseid kohti, kus lähim riigigümnaasium on 60 kilomeetri kaugusel –, need lapsed peaksid igapäevaselt nii pikka maad edasi-tagasi sõitma. Nende puhul ongi vaja leida paindlikumaid lahendusi ja see teie pakutud variant on täiesti kaalumist väärt variant. Loomulikult ma arvan, et see on hea mõte. Jah, ma olen seda öelnud, aga ma siiski ütlen veel, et ka mina arvan, et väga kaugetest piirkondadest lastele, kes ei taha minna õpilaskodusse, kes ei ole võib-olla valmis nii suureks iseseisvuseks, [tuleks] pakkuda paindlikumaid lahendusi, näiteks filiaalidena.

15:42 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun!

15:42 Jaak Juske

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kui siin Mart Helme ülistas nõukogude haridussüsteemi, siis loodetavasti ta on uhke ka selle üle, et ta sai teha kommunistliku partei ajaloo eksamit.

Proua minister! Ma tahan tänada selle eest, et te rääkisite sellest, et õpetajate keskmine palk peaks saavutama 120% riigi keskmisest aastaks 2025. Samas muidugi, sotsiaaldemokraatide valitsuses olles sai selleks seatud juba eelmine aasta, seda eesmärki on kogu aeg edasi lükatud. Aga olulisem on see, millest te ei rääkinud. Te ei rääkinud oma esimesest otsusest valitsuses olles alustada eelarvekärpeid laste huvihariduse arvel. Te ütlesite oma kõnes, et iga laps on andekas ja iga lapse andekust tuleb arendada. Teie teod ja sõnad lähevad lahku, te ühe käega võtate raha ära andekate laste harimisest ja samas ütlete, et sinna peaks rohkem panustama. Miks te nii teete?

15:43 Aseesimees Martin Helme

Vabandust! Meil on tekkinud protseduuriline. Kohe jõuame küsimusele vastamiseni, aga enne protseduuriline. Mart Helme, palun!

15:43 Mart Helme

Ma lihtsalt kasutan seda võimalust, et minu nime mainiti ...

15:43 Aseesimees Martin Helme

See on siis repliik.

15:43 Mart Helme

... ja ma ütleksin kodanik Juskele, et erinevalt temast, kes ta omandas nõukogude demagoogia teatud võtteid, sain mina väga hea hariduse. Ma sain väga hea hariduse, ülikoolis olid suurepärased õppejõud ja ma õppisin nagu hull. Tulla mõnitama siin mingisuguse jutuga partei ajaloost ... Muide, ka kompartei ajalugu on ajalugu ja kui sa seda mõttega õpid, siis see harib väga palju. Nii et ei maksa siin ajada lolli juttu, millega püütakse näidata, nagu Mart Helme oleks loll. Mart Helme ei ole loll, ta on Jaak Juskest kindlasti oluliselt targem. Aitäh!

15:43 Aseesimees Martin Helme

Aga see ei olnud protseduuriline. See oli repliik, mida meil praegu ei ole avatud. Palun! Ministril on võimalik vastata Juske küsimusele.

15:44 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Ma teen ka võib-olla kohatu nalja, aga äkki on vaja lävend kehtestada, siis saame teada, kes on targem.

Mis puudutab huviharidust, siis eile oli noorte heaks tänuüritus, kus tunnustati ka huvihariduses tegutsejaid, koole ja noortekeskusi. Ja mulle väga meeldis, kuidas Viljandi Kunstikooli juht, kes sai autasu, tõi välja, mida lapsed on öelnud selle kohta, miks nad kunstikoolis käivad. Kui nad eeldasid seda, et lapsed vastavad, et siin on tore joonistada ja siin on lihtsalt vahva olla, siis tegelikult need vastused tulid väga tõsised. Nad ütlesid näiteks seda, et siin ma tunnen ennast turvaliselt, just nimelt sedasama ande teemat toodi esile, et siin ma saan tegeleda selle asjaga, mis mulle päriselt meeldib, ja seal oli mitmeid selliseid olulisi vaimse tervise märksõnu.

Mis ma tahan öelda? Ma tahan öelda seda, et huvihariduse eest vastutab kohalik omavalitsus ja nad teevad seda väga hästi. Meil on väga tugev muusikakoolide võrgustik, meil on väga tugev kunstikoolide võrgustik, spordikoolide võrgustik. Ma olen seda korduvalt siin saalis öelnud, et kohalikud omavalitsused panustavad iga aastaga aina rohkem huviharidusse. Jah, tõesti, kaks miljonit ja peale me vähendasime riigipoolset huvihariduse [rahastamist], oli algul seitse, me vähendasime seda kärpemahtu. See on kohalike omavalitsuste ülesanne, nad on saanud selle ülesandega väga hästi hakkama ja meil on toimiv väga hea huvihariduse võrgustik. Kui meil oleks piiramatult vahendeid, siis loomulikult ka huvihariduse õpetajate palk peaks olema kõrgem või seotud üldhariduskooli õpetajate [palkadega]. Aga meil on piiratud ressurss.

Te mäletate seda valusat arutelu õpetajate palga teemal. Te ütlete, et me ei ole jõudnud piisavalt kiiresti soovitud eesmärgini. Ei ole jõudnud jah. Oleks eelmine valitsus ka pannud 30 miljonit eurot õpetajate palgale lisaks, oleksime me oluliselt paremas situatsioonis praegu õpetajate palga tasemega võrreldes riigi keskmisega. Olgu see meile kõigile õppetunniks. Vigu tehaksegi selleks, et nendest õppida. Ma loodan, et kõik järgnevad valitsused õpivad sellest, et kui korra jätad õpetajate palga tõstmata, siis see auk on väga sügav, millest välja tulla.

15:47 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

15:47 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma ka repliigi korras väga kiiresti ütlen, et olen sotsialismi ajal koolis käinud, olid isiksused ja õpetati lastele ka kohustusi ja vastutust. Ning ma tean ka seda, et minu laste ajal üks õpetaja riputati jalgupidi aknast välja ja öeldi, et kui veel palju ülbitsed, siis laseme käed lahti. Nii et igal ajal on igasuguseid asju olnud.

Aga nüüd minu küsimuse juurde. Mulle jäi nagu kõrvu, et maakoolis või väikeses koolis õpilaste rahulolu on madalam. Väga loogiline: rahulolu madalam, raha kulub rohkem, paneme kinni. Samas, Euroopa Liidus on mõni riik, kus on maakoole hoitud alles isegi siis, kui seal ühtegi last ei ole, selle eesmärgiga, et äkki inimesed tulevad maapiirkonda. See sõltub väga palju eesmärgist: kas me tahame, et maapiirkonnast veel lähevad inimesed ära, või vastupidi, me soovime, et inimesed sinna tagasi tuleksid. Minu mõte on see, et äkki me peaksime mõtlema hoopis selle peale, kuidas suurendada rahulolu väikestes koolides.

15:48 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Need rahuloluküsitlused, mida ma tsiteerisin, puudutasid gümnaasiumiastet. Need ei puudutanud põhikooliastet. Tegelikult me ju ütlemegi seda, et ka maapiirkondades peab olema koolivõrgustik ja väikesele lapsele peab olema kool ka maapiirkonnas võimalikult kodu lähedal. Keegi ei taha panna maakoole kinni. Esimesest kuuenda klassini on kooli pidamine odav. On võimalik pidada ka väikest kooli täiesti kuluefektiivselt esimesest kuuenda klassini kenasti ja seda ka tehakse ning see ongi oluline, et väikesed lapsed saaksid käia kodulähedases koolis. Ma saan aru, et hea kolleeg Jaak Aab kindlasti mõtleb teistmoodi, sest tema on regionaalminister, aga mina haridus‑ ja teadusministrina lähtun haridusvaldkonnas eelkõige kvaliteedi küsimusest. Me peame tagama lastele võimalikult kvaliteetse hariduse ja neid otsuseid tegema ka lähtuvalt kvaliteedist. Aga igal juhul maakoolid on olulised ja põhikooli tasandil me ei näe ka mingisugust erilist tasemevahet maakoolide ja linnakoolide vahel. 

15:49 Aseesimees Martin Helme

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

15:49 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Lugupeetud minister! Mul on kahju, et meil on võimalus esitada ainult üks küsimus, see oli teie soov, aga siis ma proovin ühe minuti sisse ära sõnastada kolm küsimust. Esiteks, teie initsiatiiv tulla välja lävendi‑ ja põhikoolieksamite temaatikaga valitsuse kaudu. Te teadsite ju, et see temaatika on niivõrd kirglik ja emotsionaalne, ka parlamendi tasemel juba neljandat aastat järjest arutatud. Öelge palun, miks te ei tulnud parlamendi ette esmalt [aruteluga], vähemalt kultuurikomisjonis arutelu ei tekitanud sel teemal, [vaid tulite] kohe lahendusega. See on esimene küsimus.

Teine küsimus. Kas te suudate prognoosida, kuidas teil läheb ülikoolide halduslepingutega? Ma tean, te ütlesite ka, et reedel te kohtute nendega, aga siiski: mis on teie prognoos? Kas vastab tõele, et tõepoolest septembrini välja vähemalt me ei kirjuta alla halduslepingutele?

Ja kolmas. Te üldse ei rääkinud oma strateegilises kõnes kaasava hariduse süsteemist. (Juhataja helistab kella.) Riigikontroll on avastanud, et tuhanded lapsed ei saa päris seda tuge, mille ...

15:49 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Viktoria!

15:49 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Ma palun vabandust, aga kolm küsimust on ära sõnastatud.

15:50 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Haridus‑ ja teadusvaldkond on nii lai valdkond, et nii nagu teie peate suutma oma kolm küsimust teatud aega mahutada, nii oli minu ülesanne kogu see valdkond mahutada poolde tundi ja me pidime rääkima või ülesanne oli rääkida 2021–2022 strateegilistest arengutest. Ma vabandan, et ma kõiki teemasid ei suutnud katta. Oleks tahtnud küll ja see väljendus tõenäoliselt ka minu sellises vuristamises. Ma palun selle eest vabandust.

Esiteks, lävendid. Ma olin ise selle arutelu juures Riigikogus, kui see teema tõstatus, ja tol hetkel me rääkisime põhikooli eksamite kaotamisest. Ettepanek oli, et ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamid kaovad. Sellele oli vastu ka suur osa haridusvaldkonnast. Enamus haridusvaldkonna esindusorganisatsioone ütlesid: me ei ole selle poolt. Ja meie siin Riigikogu saalis ütlesime ka: selle poolt me ei ole. Täna oleme olukorras, kus enamus haridusvaldkonna esindusorganisatsioone ütleb: eksamid peavad jääma, see on oluline osa õppimisprotsessist, on õppetulemuste mõõtmine. Eksam iseenesest on oluline, küsimus on, kas me peame jätkama lävendiga, mis oli varasemalt, samal ajal kui eelmisel aastal, kui koolid korraldasid kõigile kohustuslikud eksamid ilma lävenditeta ja hindasid 100% skaalal neid eksamitulemusi, siis koolipered kogesid seda ja said aru, et mitte midagi hullu ei ole sellest. See on palju läbipaistvam ja lihtsam viis anda noorele inimesele tagasisidet. Nii et see initsiatiiv on tulnud valdkonna seest. See ei ole poliitiline initsiatiiv.

Meil selle eelnõu tagasiside tähtaeg on 17. veebruaril. Vaatame, osa organisatsioone on meile juba saatnud tagasisidet. Koolijuhtide ühendus väga selgelt toetab seda. Õpetajate aineühenduste koostöökoda on saatnud oma tagasiside – väga selgelt toetab lävendi kaotamist. Õpilasesinduste liit väga selgelt toetab, koolipsühholoogid väga selgelt toetavad seda. Ja ootame veel tagasisidet. Haridustöötajate liit, vaatame, mida nemad ütlevad. Ma tean, et nad teevad praegu oma liikmete seas küsitlust sel teemal. Kuulame ära, mida haridusvaldkonna esindusorganisatsioonid ütlevad. Kindlasti ei tee me seda, kui haridusvaldkond ei ole selleks valmis, kui hinnatakse, et me ei ole selleks valmis. Täna mulle tundub saadud tagasiside põhjal, et pigem vastupidi, me oleme selleks valmis. Ja tuletan meelde, et näiteks Soomes ei ole aastaid enam riiklikke põhikooli lõpueksameid. Oluline on see, et meie lapsed saaksid läbivalt toetatud ja tagasisidestatud, nii et oleks täiesti kindel, et kui on üheksanda klassi lõpp, siis ta on vajalikud teadmised omandanud.

Nüüd halduslepingutest. Reedel kohtun Rektorite Nõukoguga. Nii nagu ma kultuurikomisjonis ütlesin, rektorid on saatnud väga selge sõnumi, et nad ei ole valmis halduslepinguid allkirjastama, juhul kui riik ei ütle, et alates järgmisest aastast 15% tegevustoetus kasvab. Me ei saa seda täna öelda. Mul ei ole seda voli täna öelda, et riigi eelarvestrateegias 15% tegevustoetus kasvab. Jah, ma tutvustasin valitsuse liikmetele olukorda kõrghariduses ja minule tundus, et üldine arusaam oli see, et kõrgharidusse on raha juurde vaja, aga mul ei ole voli öelda, on see 10%, 15% või kui suure osa sellest nõudmisest me suudame rahuldada. Kui rektorid jäävad oma nõudmisele kindlaks – ja minu arusaamise kohaselt nad seda teevad –, siis halduslepingutega jagatakse kõrgkoolidele suurusjärk 20% nende rahastusest ja nad on hinnanud, et nad suudavad olla ilma halduslepinguteta kuni sügiseni. See on suurtele ülikoolidele lihtsam, väiksematele ülikoolidele on see keerulisem, aga ühiselt nad on selle otsuse teinud. Eks me reedel saame rääkida.

Tegelikult, ega ülikoolile nii väga seda halduslepingut ei olegi tarvis – nagu ma ütlesin, ainult 20% rahast tuleb halduslepingutest. Halduslepinguid on väga vaja riigile. Sest halduslepingutega me ütleme seda, et me tahame saada mitmekülgset eestikeelset kõrgharidust, halduslepingutega me tahame öelda ülikoolidele seda, kui palju meil oleks insenere, arste, õpetajaid juurde vaja. Halduslepingutega me tahamegi anda sõnumeid või riigipoolseid nii-öelda suuniseid, mida me ootame ülikoolidelt. Ülikoolid on autonoomsed, see käibki läbirääkimiste kaudu, aga nüüd on riigilt võetud ära see läbirääkimiste hoob, me peame ootama ära sügisesed riigi eelarvestrateegia arutelud ja ma loodan, et need lähevad hästi.

15:56 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika ... Jah, jätka!

15:56 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Vabandan! Kaasav haridus ka. Ega mul väga palju rohkem ei ole öelda, kui ma siin juba kolleeg Ivari Padarile vastasin. Me jätkuvalt ka nende lisaõppekohtadega, mis me nüüd veel juurde tellisime, suurendasime eripedagoogide ja tugispetsialistide koolituse tellimust. See on oluline. Meil on vaja, et tugispetsialiste jõuaks rohkem koolidesse, neid on ka jõudnud, aga neid on jätkuvalt liiga vähe. Ja kindlasti on üks meetod olukorras, kus ka Riigikontroll ütleb, et täiuslikkuse tasemeni me ei jõua mitte iialgi oma tööjõu olukorras, neid inimesi lihtsalt ei ole meil nii palju, et me saaksime igasse kooli perfektselt kõik tugispetsialistid. Seda probleemi me saame lahendada ka haridus‑ ja tugiteenuste keskuste kaudu, mida mitmed kohalikud omavalitsused on juba loonud, selleks et need tugispetsialistid saaksid olla ka täiskoormusega tööl, et pakkuda teenust erinevatele väikestele koolidele, kus nad seal töötades täiskoormust tõenäoliselt ei saaks. Aga ilmselgelt see on oluline teema ja sellega me jätkuvalt tegeleme – arvestades seda, nii nagu ma rääkisin, et laste vaimse tervise küsimused on aktuaalsed.

15:57 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

15:57 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! On tore, et me siin oleme avanud arutelu, mis osas saab või tohib kasutada nõudlikkust kui hariduspoliitika instrumenti. Ja ma tänan, et te tõite siin näite oma elust, koolist, kus te kasvasite üles ja õppisite, kuna saite kaardikepiga vastu sõrmi. Noh, kas olete jõudnud ministriametisse tänu sellele või hoolimata sellest, see on arutelukoht. Aga kas te tõesti väidate, et kõik need head tulemused, mis on siiani saavutatud PISA‑testides – meie haridustase on tegelikult väga kõrge –, kas see on tõesti saavutatud tänu hirmule ja tuleb ära muuta?

15:58 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Kas need on saavutatud tänu lävendile? Need kindlasti ei ole saavutatud lävendi kaudu ja seda ma räägingi, et meie haridusvaldkond on valmis õpetama ilma hirmuta. Kindlasti on neid õpetajaid, kes kasutavad eksamilävendit õpilaste motiveerimiseks. Kindlasti on neid õpetajaid, aga neid on vähe. Ma loodan, et te käite, olles kultuurikomisjoni liige, tihti koolides ja räägite õpetajatega ja kuulate, milliseid meetodeid nad kasutavad õpetamiseks. Me näeme, et need meetodid ka toimivad. Meil on aastaid juba kaasaegne õpikäsitlus, mis just nimelt vähendab hirmu õppimise ees ja püüab suurendada noore inimese sisemist motivatsiooni õppida ja pingutada. Nõudlikkus – kuidas me ütleme, õppimine on alati pingutus. Õppimine on alati pingutus ja loomulikult noored inimesed pingutavadki. Küsimus on pigem selles, et äkki nad pingutavad liiga palju, pingutavad ennast katki. Igal juhul, õppimisse jäävad alati pingutus ja nõudlikkus sisse. Küsimus on selles, et lävend kedagi ei õpeta ja lävend ei peaks panema ka kedagi õppima. Õppimise motivatsioon peaks tulema kusagilt mujalt. Ja kui see tuleb lävendist, siis vajavad need õpetajad täiendkoolitust.

16:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

16:00 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud minister! Kommentaarina Jaak Juske küsimusele ja teie vastusele ütlen, et ma olen teiega väga nõus selles suhtes, mida te rääkisite kunstikooli laste näitel, kui oluline on laste arengu jaoks huvitegevuse ja huvihariduse võimalus. Te räägite palju vaimsest tervisest. Ja selle kõige juures ma pean ütlema, et teie sõnad ja teod on kõrvulukustavas vastuolus, sest minna ja vähendada tegelikult vahendeid sellessamas huvitegevuses ja huvihariduses ei aita kuidagi kaasa ei ühele ega teisele. Aga sellel teemal me esitasime täna teile arupärimise, nii et me saame sellest teemast mõni päev, kui te saate ette valmistada, pikemalt ja põhjalikumalt rääkida.

Aga minu küsimus on õpetajate palkadest, mis jäävad nüüd väga kõvasti alla kahe aasta keskmise palga tõusule. Te viitasite, et see on eelmise valitsuse tegematajätmine, ajasite asja nende kaela. Kas te olete oma koalitsioonipartneriga sel teemal vestelnud? Mis nad ütlevad selle kohta, kuidas siis nüüd heastada seda, mis neil tegemata jäi?

16:01 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Loomulikult, kui eelmisel aastal oleks õpetajate palk tõusnud sama palju, kui see tõuseb sel aastal, oleks olukord parem, aga see loomulikult ei oleks täiuslik. Ikkagi me ei oleks jõudnud oma eesmärgini. Aga siiski oleksime olnud oluliselt lähemal. Jah, olen küll rääkinud koalitsioonipartneriga ja mina olen aru saanud, et just nimelt õpetajate palk ja kõrghariduse rahastamine on haridusvaldkonnas need teemad, mis ka koalitsioonipartnerile sobivad.

16:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:01 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea minister! Äärmiselt keeruka nimega praegu kehtiv kord on meil. Stenogrammi huvides loen ette, see on "Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord". Selle § 37 "Riigieksamitööde hindamine" punkt 15 ütleb sõnaselgelt: "Riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest." Minu küsimus on see. Te ütlesite, et kedagi justkui ei lohistata välja. Kui mitu õpilast siis üldse on klassikursust kordama jäänud? Minul on alaealiste komisjonist hoopis teine kogemus.

16:02 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Me peame vahet tegema põhikooli ühtsetel ülesannetel, lõpueksamitel ja riigieksamitel. Riigieksamid, mida teie praegu siin tsiteerisite selle ühe punktiga, on gümnaasiumi lõpueksamid. See on juba aastaid tagasi tehtud, et gümnaasiumi lõpueksami nii-öelda miinimum on üks punkt. Aga me teame, et gümnaasiumilõpetajad tahavad eelkõige minna ülikoolidesse ja ülikoolid tihtipeale arvestavad gümnaasiumi lõpueksameid ning seetõttu nad väga tahavad pingutada, et neid eksameid võimalikult hästi teha.

Üldiselt õpilaste klassikursust kordama jätmine ei ole enam väga tavapärane. Tähendab, klassikursust kordama jätmise puhul peab olema eelduseks see, et õpilasel on valdavas osas ainetes mahajäämus. Tegelikult kaasaegses haridussüsteemis seda ei tohiks juhtuda, et on terve klassikursuse ajal kõikides ainetes läinud halvasti. Mida saab teha? Kui näiteks mõnes aines on tekkinud nii suured lüngad, et neid ei ole võimalik ühe õppeaasta sees täita, siis on võimalik teha individuaalne õppekava, lasta lapsel minna järgmisesse klassi, aga selle ühe ainega siis tegeleda põhjalikumalt, nii et ta jõuaks järele. Me ikkagi püüame hoida lapsi haridussüsteemis, tuvastada nende õpilünkasid ja võimalikult kiiresti reageerida, et need ei muutuks massiivseks.

16:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

16:04 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma lubaksin endale siiski mitte nõustuda selle otsusega, mis puudutab eksameid. Esiteks on mõned põhjendused minu arust mitte seotud selle otsusega, no näiteks, et meil ei ole piisavat ülevaadet kogu õppimise ajal, kuidas laps edeneb, ja nüüd jätame ära eksamid. Need ei ole ju seotud, võiks siis regulaarselt ja tihedamini kontrollida. Eksamite tähtsus on ju üsna mitmetahuline, ma arvan, te teate seda väga hästi. Programmi omandamine on üks asi, aga teine on see, et laps õpib, noor inimene õpib, et elus olulistel hetkedel tuleb ennast kokku võtta, ja kui ta seda ei omanda, siis tal hiljem võib olla valus üllatus. Aga ma küsiksin palkade kohta. Raha ei lähe sinna, kuhu peaks minema, normaalse palga väljateenimiseks peab õpetaja võtma lisakoormusi ja ka tundide arv on suur. (Juhataja helistab kella.) Ja ma arvan, et kohalikel omavalitsustel oleks vaja ka natuke tihedamini silm peal hoida. Kuidas te sellele vastaksite?

16:05 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma sügavalt aktsepteerin teie arvamust, et eksamid peaksid olema lävendiga. Me õnneks elame demokraatlikus riigis, kus inimestel on sõna‑ ja arvamusvabadus, ja oleks väga kurb, kui me kõik kui üks mees arvaksime, et lõpueksami lävend ei ole meie haridussüsteemis määrav, vaid määrav on õppimise protsess selleks, et lõpueksamid teha võimalikult hästi. See on teie õigus ja ma sügavalt aktsepteerin seda. Õpetajate palkade kohta ma ei väsi kordamast, et oleks see valitsus, kus ka teie olite, tõstnud õpetajate palgafondi näiteks 30 miljoni euro võrra, oleks tänane õpetajate palgatase hoopis midagi muud. Nii et ma väga loodan, et kui te ühel hetkel peaksite saama valitsusse, siis te hoiate õpetajate palka oma prioriteedina.

16:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Heljo Pikhof, palun!

16:06 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Te küll väidate, et maakoole kinni ei panda, kõigest premeeritakse kohalikke omavalitsusi, kes gümnaasiumiosa kinni panevad. See võib ju perspektiivis tähendada seda, et kogu kool sureb välja. Kui mitme kooli gümnaasiumiosa on teil plaanis sulgeda? Kui suur see premeerimise raha on, mis teil on ette nähtud? Kui vaadata eelmist ministrit, siis tema premeeris kunagi hariduslike erivajadustega laste kooli sulgemist, aga täna võib öelda, et need lapsed on kõik jäänud nii-öelda tuule kätte. Kui palju selleks raha on ja mitme kooli gümnaasiumiosa te planeerite nii-öelda premeerida, et need kinni pandaks?

16:07 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Jah, see on huvitav küsimus, kui palju kohalikke omavalitsusi motiveerib otsuseid tegema raha. See on selline filosoofiline küsimus. Aga teate, ma pean teile ütlema, et see raha on väga väike: 600 000 eurot on kogu selle toetuse peale kokku. See ei ole selline raha, millega näiteks kohalik omavalitsus saaks renoveerida oma põhikooli või ehitada staadioni. See on väike raha, nii et see on tõesti pigem selle koolivõrgu reformi ettevalmistamiseks vaja minevate kulude katteks. Üksnes see toetus spetsiaalselt ei motiveeri kindlasti ühtegi kohalikku omavalitsust oma gümnaasiumiastet kinni panema. Lihtsalt on kohalikke omavalitsusi, kes seda plaanivad teha nagunii, kes näevad teisi võimalusi, kes on mõelnud läbi, kuidas oma lapsi, oma kohalikus omavalitsuses elavaid noori transportida ja kuidas tagada nende elamisvõimalusi, kui on vajadus. Nad on need otsused teinud ja selleks, et neid plaane ellu viia, saavad nad väikest toetust. See ei ole selles mõttes suur investeeringutoetus.

16:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

16:09 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Kuna igal saadikul on ainult üks küsimus, siis selle küsimuse ma esitan nüüd kolleeg Kert Kingo palvel tema küsimuse jätkuna. Ta tõi välja oma valimispiirkonna Avinurme ja Mustvee gümnaasiumi ja vahemaad Jõgevale ja Rakveresse, et Avinurmest on näiteks 48 kilomeetrit Jõgevale. Ma ise olen pärit väikesest Kliima külast. Käisin Vastseliinas gümnaasiumis, nõukaajal ka veel, kuhu on 28 kilomeetrit otseteed, aga buss käis Petseri kaudu läbi väikeste külade peaaegu 50 kilomeetrit. Ma eelistasin seda vahemaad sõita rattaga, mis mu tervisele tuli ilmselt kasuks. Aga küsin, et kuidas siiski tehniliselt on seda kõike võimalik korraldada, kui vahemaad on nii suured. Ma ütlen, et mul oli väga suuri probleeme, et oma koolipäeva organiseerida.

16:10 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! See on täiesti adekvaatne probleem. Loomulikult, meil on selliseid üksikuid gümnaasiume, mis on keskustest väga kaugel, ja laste igapäevaseks liikumiseks on see vahemaa liiga pikk. Siin ongi kaks varianti. Kas näiteks riik ühel päeval teeb nende gümnaasiumidega halduslepingud, nii nagu Aivar Kokk välja pakkus, et need on riigigümnaasiumide filiaalid, kus osa aineid [õpetatakse] näiteks igapäevaselt kohapeal, aga mingeid aineid kas näiteks veebis või siis lähimas riigigümnaasiumis, kuhu on tagatud ka transport. Need võimalused kõik on olemas ja me oleme ka täiesti valmis aruteludeks sellistel teemadel. Keegi ei taha panna noori inimesi iga päev edasi-tagasi 60 kilomeetrit sõitma, see ei ole normaalne ja seda me kuidagi ei taha.

Mul jäi enne ütlemata, et mina küll ei ole teinud ettepanekut, et mulle saab esitada ühe küsimuse – mina võiksin teiega siin mitu tundi arutada haridusteemade üle –, see [otsus] sündis kusagil mujal.

16:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

16:11 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea minister! Me juba arutamegi mitmendat tundi. Enne siin jutu käigus tuli välja, ma sõna-sõnalt ei saa teid tsiteerida, aga põhimõtteliselt seisukoht oli selline, et te ütlesite, et on selline ettekujutus, et kui me kaotame selle eksamilävendi või toome alla, siis kõik õpilased tulevad kohale, käed taskus, ja ei tee seda eksamit, et see on jabur mõttekäik, loomulikult inimesed tulevad ja pingutavad. No keegi ei ole ju taolist asja kunagi väitnudki. Me väidame seda, et standard läheb alla, pingutust on vähem vaja ja järk-järgult kogu haridussüsteemis nõudlikkus ja edasipüüdlikkus kahanevad. See on pikk protsess, mille vilju me hakkame maitsma alles pikki aastaid hiljem. Ükskõik, millise ülikooli õppejõuga rääkida, ta ütleb, et tänapäeval lapsed, kes tulevad keskkoolist, on vähemate teadmistega kui need, kes kümme aastat tagasi tulid. Kui te sellise väitega lagedale tulete, et mitte midagi ei juhtu selle tagajärjel, siis see ju tegelikult näitab, et te ei saa üldse aru, mis toimub. Mul on küsimus, miks te vastandate õppeprotsessi ja eksamit. Need on ju teineteist täiendavad asjad.

16:12 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Inspireerisite mitmeks mõtteks. Esiteks ma tahan teile öelda, et soovitan lugeda tänast Eesti Päevalehte, hariduspsühholoogide artiklit, ja soovitan lugeda tänast Postimeest, kus on haridusteaduste professorite artikkel. Võib-olla see avab natukene maailmapilti ja arusaamist haridusvaldkonnast. Lisaks on professor Eve Kikase ja tema meeskonna poolt välja antud suurepärased raamatud õppimisest ja õpetamisest erinevates kooliastmetes. Need on tõesti väga-väga head raamatud, kus kirjeldatakse, milles seisneb õppimine. Ja ma olen teiega väga nõus, õppimise protsess ja eksam, need käivadki koos, need peavadki olema koos ja need jätkuvalt on koos. Kellelgi ei ole plaani eksamit ära kaotada. Õppimise protsessis on õpitulemuste mõõtmine loomulik osa ja seda peab tegema ja seda me tahame jätkuvalt teha ka põhikooli lõpus.

Küsimus selle kohta, kas lävend tekitab nõudlikkuse. Aga, hea Riigikogu liige! Te ütlete, et te räägite ülikoolide õppejõududega, kes ütlevad, et kümme aastat tagasi olid noored inimesed targemad. Kuulge, aga see kõik on juhtunud ka selle lävendi korral, kui see vastab tõele. Meil on olnud lävend väga palju aastaid. Mina usun noortesse ja ma tean seda, et noored inimesed tahavad elus edasi jõuda, tahavad pingutada, oskavad pingutada, ja seda usub ka valdav enamus haridusvaldkonna ekspertidest.

16:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

16:14 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! See, et lõpueksamid – on nad siis lävendiga või lävendita, kohustuslikud või mittekohustuslikud – on tundlik teema, oli ette teada. Täpselt nii, nagu täna me räägime siin õpetajate järelkasvu kõrval väga palju nendest eksamitest. Miks see ettevalmistusprotsess ka selle määruseni jõudmiseks on olnud selline, nagu ta on? Tegelikult, kui see on mõistlik, kui see on õppijakeskse hariduse poole liikumise jaoks oluline – see, et võtta õpilastelt survet maha –, siis sellele ei saa olla vastu ükski õpetaja ega koolijuht. Praegu on millegipärast olukord teistsugune. Ja sellega, mida tõesti täna ka hariduspsühholoogid kirjutavad, saab ainult nõus olla. Aga seda muutust eksamiärevuse mahavõtmiseks ja kuidagi õpimotivatsiooni, sisulise õppimise tekitamiseks haridussüsteemis ei saa alustada lävendi kaotamisest. Kõik muud asjad peavad olema paigas ja riskid maandatud, ainult siis on mõtet selline samm teha.

16:15 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Meil ongi praegu kooskõlastusring, millele eelnesid, selle määruse koostamisele eelnesid valdkonnaga kohtumised, kus seda teemat arutati ja kus jäi tunne, et üldine arusaam on, et me oleme valmis selleks, lähtudes koroonaaegsest kogemusest. Ja ongi kooskõlastusring. Vaatame, millist tagasisidet me saame ja milline see valmisolek on konkreetse lahenduse juures. Ja ma ütlen veel kord, et kui haridusvaldkond ütleb selgelt, et me ei ole selleks valmis, me vajame jätkuvalt lävendit selleks, et lapsed pingutaksid ja õpiksid, siis me ei ole selleks valmis ja siis me seda ei tee. Aga kui haridusvaldkond ütleb, et me oleme selleks valmis, siis oleks imelik, kui me mõtleme, et näiteks üks või kaks erakonda arvavad, et see ei ole hea mõte, ja siis me seda ei tee, samal ajal kui haridusvaldkond ise hindab, et nad on selleks valmis.

16:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, Riigikogu liikmetel on küsimused otsa saanud. Tänan!

16:16 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Ma väga tänan selle arutelu eest!

16:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd läheme läbirääkimiste juurde. Meenutan, et läbirääkimistel saavad sõna fraktsioonide esindajad. Esimesena sotsiaaldemokraatide nimel Eduard Odinets, palun! (Eduard Odinets soovib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

16:16 Eduard Odinets

Head kolleegid! Austatud minister! Tõesti põnev formaat, põnev arutelu esmakordselt Eesti parlamendi ajaloos. Ma ei tea, kas haridusministril vedas – pigem mitte –, et ta oli esimene meie Vabariigi Valitsuse liikmetest, kes pidi seda formaati siin katsetama.

Tõepoolest, kui me räägime parlamentaarsest riigist, siis parlamendil võiks olla suurem roll ja vastutus strateegiliste sihtide seadmisel ka väljaspool katusarengukava, milleks on "Eesti 2035", sest valdkondlikud arengukavad teadupoolest käivad meil lihtsalt niimoodi tutvumisel või tutvustamisel ja ega me sinna sisusse eriti panustada ei saa. Ja nagu me täna nägime, nendest arengukavadest lähtuvalt [me] ka konkreetse aasta strateegilistesse sihtidesse eriti panustada ei saa. Lubatakse küsida üks küsimus ja pidada viis kõnet kogu maja peale. Ja ongi kõik. Kuna formaat on uus, siis ilmselt ka valitsuse liikmed ei tea väga hästi, kuidas siin käituda, millest rääkida ja mis teemasid puudutada.

Need, kes jälgisid meie tänast arutelu siin – kui palju me strateegilisi arenguid kuulsime? No vähemalt esimene pool kõnest oli puhtalt eelmise aasta aruanne. Siin tekibki küsimus, eks ju, et kui tuleb kunagi siia tulla aruandega konkreetse arengukava täitmise koha pealt, kas siis tuleb sama kõne. Võib-olla aja kokkuhoiu mõttes ongi mõistlik.

Ja üks mõte veel, mis tekkis seda kuulates. Võib-olla ka järgmised ministrid saavad neid mõtteid kasutada, sellepärast ma kulutangi sellele nii palju aega praegu. Me hästi palju räägime või minister hästi palju rääkis sellest, mis kõik võiks olla, ja hästi palju kasutas tingivat kõneviisi. Ka rahast rääkides, et see summa võiks olla see, see summa võiks olla too. Kui minister tuleb siia kõnelema strateegilistest arengutest sellel aastal, siis see peaks olema väga kindel kõneviis – need on ministri tehtud otsused, ministri strateegilised ettepanekud –, mitte joonistada meile siin pilti, kui hästi elaksid Eesti õpetajaid, kui neil oleks selline palk, nagu minister siin räägib.

Siia juurde ka see mõte, et kuna need strateegilised arengud ilmselt on väga suures osas seotud ka eelarveliste valikutega, mida teeb Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul, siis ilmselt ei ole mõistlik tulla ja rääkida siin 2022. aasta eelarvelistest summadest ja soovidest ja arengutest, mille puhul niikuinii keegi mitte midagi muuta ei saa, mitte midagi ära teha ei saa. Mul tekkis seda ettekannet kuulates selline mõte, et tegelikult need järgmise aasta strateegiliste arengute arutelud Riigikogus peaksid toimuma mitu kuud enne riigieelarve vastuvõtmist, et me saaksime veel kuidagimoodi neid strateegilisi arenguid muuta, suunata, toetada rahaliselt ja nii edasi. Kui me nüüd tagantjärele konstateerime neid fakte, mis meil on ja mis meil võib-olla ei õnnestu, mida me tahaksime teha, siis ei ole sellel ettekandel siin mingit mõtet.

Ma ei tea, kes iganes planeerib ministritest siia tulekut, võib-olla lugupeetud haridus‑ ja teadusminister viib kolleegidele ka mõtte sellise formaadi mingisuguse muudatuse kohta, et tulla eelnevalt, mitte tagantjärele. Siis see ei kõlaks raportina, vaid kõlaks pigem tõesti strateegiliste arenguplaanide tutvustusena.

Nüüd hariduse teemadel. Tõepoolest, nagu siin juba räägitud, oleks tahtnud kuulda ministri ettekandes neid märksõnu, mida peaaegu kõik küsijad ära markeerisid, nagu seesama eksamite süsteemi muutmine, maakoolide gümnaasiumiosa kinnipanek. Kahjuks me seda ei kuulnud, kahjuks pidime nii palju küsimusi selle kohta küsima ja minister pidi nii palju selgeks tegema. Aga selge see, et lävendi kaotamine on murekoht, see on probleem ja sellega tuleb tegeleda. Siin on erinevad lähenemised, filosoofilised lähenemised. Nagu ma mainisin ka oma küsimuses, väga murelikuks teeb mind eesti keele kui teise keele eksami lävend. Nagu ütlevad õpetajad, edaspidi on võimalik eksamil läbi saada ja põhikool lõpetada juba siis, kui sa oskad ladina tähestikus oma nime kirjutada. Eksam ongi tehtud.

Neid tegevuskavasid, millest minister rääkis – nii õpetajate järelkasvu tegevuskava kui ka eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava –, siin samamoodi presenteeritakse meile justkui väga suuri saavutusi ja nii edasi, aga tegelikult, kui sisse vaadata, mis on nende juriidiline staatus, siis on näha, et need on kõigest ministeeriumi sisedokumendid, millel ei ole mingit katet eelarves, või on, aga ei pruugi tulla, või mitte selles mahus, nagu minister tahaks. Need ei ole valitsuse dokumendid, need on kõigest ministri või ministeeriumi soovipaberid. Ma ei tea, kas neid saab nimetada strateegilisteks sihtideks. Võib-olla saab. Aga see on jälle küsimus sellesama formaadi kohta: millest siin peaks rääkima? Ja tõepoolest, ma ei tea, kas minister on õnnelik või mitte, ta on katsejänes selles formaadis meil siin.

Loomulikult ei tahaks, kui minister tuleb siia rääkima strateegilistest sihtidest ja arengutest, kuulda vastustes või kõnes eelmiste valitsuste süüdistamist. See on viimane asi, mida tuleb teha, eks ju. Tulla siia ju öelda: "Kallid kolleegid, meil kõigil peab olema piinlik." Piinlik peab olema istuval Vabariigi Valitsusel ja istuval ministril. Me saame rääkida, eks ju, niimoodi, et ka nendel sotsiaaldemokraatidel, kes Eesti Vabariigi tegid aastal 1918, peab olema piinlik. Noh, ma ei tea, kui kaugele me läheme selle piinlikkustundega.

Loomulikult puudutati ka andekate laste arendamist ja huvihariduse teemat. Ei hakka sellel pikalt peatuma. Varsti tuleb arupärimisele vastamine ja siis saame sellest rääkida. Piinlik peab olema ministril loomulikult ka selle piinliku palgatõusu pärast ja olematu palgatõusu pärast akadeemilistel töötajatel. Mina kindlasti ei saa jagada siin Reformierakonna kolleegide selliseid kiidusõnu, kuidas teadus‑ ja arendusrahastus kasvab. Nominaalselt kasvab, protsentuaalselt ei kasva – nagu oli 1%, nii on ka edasi 1%. Seda ei saa rääkida niimoodi.

Ja loomulikult need õnnetud halduslepingud ülikoolidega. Minister ütleb, et tegelikult ülikoolidel ei ole neid vajagi. No ma ei tea. Kas see ongi nüüd selline suhtumine, et ei olegi vaja? No siis teeme mingi muu süsteemi. Riik tehku oma, ma ei tea, ministri käskkiri ja andku raha ülikoolidele. Miks üldse lepitakse midagi kokku, eks ju? Väga hea teema tuleb siit välja. Nagu kolleeg Viktoria ütles, tõepoolest, võib-olla sügiseks saame teada neist halduslepingutest, aga võib-olla ei saa. Sest vahepeal on meil doktoriõppe reform ja nii edasi, muud teemad, mis on seotud halduslepingutega.

Igal juhul kutsun üles kõiki ministreid ja ka haridusministrit järgmiseks korraks mõtlema tõsiselt, millest rääkida, ning mis asjad on strateegilised sihid ja mis asjad ei ole strateegilised sihid. Aitäh, head kolleegid!

16:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Jaak Valge, palun! (Jaak Valge soovib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit.

16:25 Jaak Valge

Head kolleegid, kes te nii massiliselt siia saali olete kogunenud! Me kuulasime haridus‑ ja teadusministri ülevaadet, mis oli minu hinnangul lühiperspektiivi käsitlusel täiesti adekvaatne – iseasi, kas vastuvõetav –, aga strateegilises perspektiivis pealiskaudne. Ma mõtlen just ülevaadet, mitte teie vastuseid küsimustele, mis koosnesid küll omavahel seotud sõnadest – ilma kahtluseta nad olid seotud –, aga need edastatud mõtted haakusid väga halvasti küsimuste mõttega. Ja ma luban endale öelda, et ülikoolieksamil, no niikaua kui seal veel mitterahuldavaid hindeid ikka panna lubatakse, ma kaaluksin küsimustele selliste vastuste andmise puhul seda varianti. Lugege nüüd siis kiidusõnad antuteks ja edaspidi ma keskendun nendele meie koolituse või õppetegevuse probleemidele, millest minu arvates piisavalt põhjalikult juttu ei olnud või ei olnud üldse juttu.

Hakkan altpoolt pihta. Ei kuulnud midagi olulist küpsevast alushariduse seadusest. Selle puhul oleme me mures esiteks sellepärast, kui eestikeelses lasteasutuses saab olema liiga suur proportsioon teise kodukeelega lapsi, ja me leiame alushariduse puhul, et õppekava koostamisel tuleb ka laste eripärade, see tähendab võimete, keelelise ja kultuurilise tausta ja vanuse kõrval või ülal arvestada ka lapse sugu. Me oleme mures ühtlasi alushariduse ühelt poolt seksualiseerimise ja teisalt sooneutraalsuse poliitika läbiviimise pärast, ehkki see võib kõlada paradoksaalselt. Ja oleme ka mures nii alus‑ kui ka põhihariduse puhul digitehnoloogia mõju pärast. Põhikooli õppetegevuses teeb meile muret kaasava hariduse põhimõtete rakendamine, mis eriti õpetajate puuduse olukorras paratamatult madaldab õppekvaliteeti. Samal põhjusel loomulikult vastustame teie poolt 26. jaanuaril allkirjastatud määruse eelnõu, millega soovite muuta põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamite läbiviimise tähendust. Ja samuti vastustame suunda maagümnaasiumide sulgemisele. Aga noh, nendel teemadel ma pikemalt ei räägi, kuna arupärimisel tulenevad need niikuinii vastamisele.

Nii. Järgmiste haridusastmete juurde minnes tuletan meelde, et meil on tegelikult üldse selgeks tegemata strateegilised proportsioonid ameti‑ ja kõrghariduse vahel. Ja jälle tuletan meelde, et prognoosi kohaselt vajame 2027. aastal 48% kõrgharidusega lõpetanuid, neid on praegu 30–34‑aastaste hulgas 47%, ja kutseharidusega lõpetanuid vajame 33% ja praegu on neid 24%. Niisiis võib see suurem kitsaskoht meil haridusmaastikul olla tegelikult hoopis kutseharidusega töötajate puudus. Me ei kuulnud, et sel teemal oleks tehtud mingigi analüüs või et seda küsimust oleks üleüldse püstitatud.

Ja kõige vähem oli teie ettekandes juttu kõrgharidusõppest, mis on tegelikult ju praegu ka kõige intensiivsemate vaidluste objekt, või õigemini, te rääkisite küll rahastuse suurendamisest, mis on asjakohane, mis on täiesti asjakohane, aga te ei puudutanud kõrghariduse õppekvaliteeti. Jälle ma pean ütlema, see on paradoksaalne, aga ma pean ütlema, mida ma kvaliteedi all silmas pean, nimelt: omandatavaid erialasid, arusaamisi, teadmisi ja oskusi. Te puudutasite vähe, aga siiski puudutasite kõrghariduse õppe vastavust meie ühiskonna nõudmistele, aga üldse ei puudutanud ülikoolide ingliskeelestumist. Tegelikult on meil ikkagi selgeks rääkimata, kui madalale me selle kõrghariduse õppe lati laseme ehk kust alates saab ülikoolist niinimetatud sammastega kutsekool. Ja toonitan või tuletan meelde, et paber ei ole ju oluline iseenesest, paber ei anna eruditsiooni, teadmisi, oskusi ega arusaamisi.

Me ei kuulnud ka seda, mida on ette võetud juba kaks aastat tagasi valminud Riigikontrolli auditi "Kõrgharidusreform ja tööjõuvajadused" järelduse pinnalt, et üliõpilaste erialavalikud on liikunud ühiskonna tööjõuvajadustele pigem vastupidises suunas. Ja võiksin küsida seda, kas HTM‑i seisukohalt ei ole probleem või siis vähemalt probleemi sümptom see, et iga bakalaureusetaseme naistudengi kohta on meil 0,7 meestudengit. See lõhe on meil Euroopa suurim. Ühiskonna kui terviku seisukohalt on see muidugi suur probleem.

Ja meie seisukohalt toimub ülikoolides mõttetu ingliskeelestumine. Käesoleval aastal õppis 16% tudengitest inglise keeles ja see arv ja protsent on kiiresti-kiiresti tõusnud. Seda on ka riik oma poliitikaga igati soodustanud. Seejuures kolmanda astme doktoriõppekavadel õppis puhtalt eestikeelsetel õppekavadel vaid 20% tudengitest. Tõsi küll, eesti‑ ja ingliskeelsetel õppekavadel 55%, aga sisuliselt tähendab see seda, et õpitakse ikkagi inglise keeles. Tuletan teile meelde, et keeleseaduse kohaselt loetakse õppekava eestikeelseks, kui 60% õppest toimub eesti keeles, tähendab, eestikeelsetes õppekavades ei ole mitte mingit takistust rakendada ingliskeelseid või mis iganes välismaakeelseid tippõppejõude. Inglise keeles õppimine on ohuks meie emakeele ja rahvuskultuuri elujõule, aga kvaliteedi tõusu see kaasa ei too ja meile vajalike spetsialistide ettevalmistamist erialadel, mida tööturg vajab, ka kaasa ei too. Te sellest ei rääkinud ja küllap on üheks põhjuseks ka see, et teie esinemine oli peetud sellessamas arengukavade formaadis. Arengukavad on bürokraatlikud dokumendid, mille kujunemisel oli esinduskogu roll väga väike ja mille alusel riiki juhtida ja riigi juhtimise tulemusi hinnata ei saa. Aitäh!

16:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Reformierakonna fraktsiooni nimel Margit Sutrop, palun!

16:32 Margit Sutrop

Head kolleegid! Lugupeetud minister! Austatud eesistuja! Head vennad ja õed hariduses, kes te olete loodetavasti veel ekraanide taga! Mul on tõesti hea meel, et ometi ükskord arutatakse arengukava tööpäeva sees, see on ka ajalooline, et me ei pea keskööl arutama hariduse probleeme või mõnda muud arengukava. Väga viisakas.

Ma tahaksin tähelepanu juhtida sellele, et selle arengukava esitlemisel minister tõi välja mõned väga-väga olulised tegevused, mida on tehtud. Olen väga rõõmus selle üle, et tõepoolest teadus‑ ja arendustegevusele on pandud tugev alus, doktorantide probleem hakkab saama lahendust, õpetajate järelkasvuga tegeldakse, eestikeelse hariduse arengukava on vastu võetud ja tegevuskava on välja töötatud ja see väga tundlik teema –koolivõrk – on käsile võetud. Selle julguse eest tõesti tänan ja julgustan ministrit sellega edasi minema, sest sellest sõltub hariduse kvaliteet ja see, mis tegelikult meie lastele eluks kaasa antakse.

Aga minu kõne on pigem sellest, et ma tahaksin juhtida tähelepanu, et arengukava ei tegele sugugi mitte mingisuguse sihitu ja arutu rapsimisega hariduses, vaid see näitab seda, et meil on käsil väga suur paradigma muutus. Ja ei ole sugugi üllatav, et selle paradigma muutuse mõistmine tuleb nii raskesti. Me liigume tuupimiskoolilt igaühe arengut toetava hariduse suunas. See puudutab nii õppijat kui ka õpetajat. Me liigume ennast juhtiva õppija suunas, kes on teadlik oma tugevustest ja nõrkustest, kes oskab ise sihte seada ja mitte hirmu sunnil ei õpi, vaid ta teab, miks ta õpib, mida ta õpib ja mismoodi ta õpib.

Õpetaja peab selles paradigma muutuses looma õppimiseks sobiva keskkonna. Tema on see, kes tagasi‑ ja edasisidestab, mitte ei pane lihtsalt hinnet ega tee tööd punaseks või ei ütle, mis lävendi ta saavutas. Õpetaja motiveerib õppima ja toetab ning tagasi‑ ja edasisidestab õppimist. Selle eelduseks on tõepoolest pädev ja motiveeritud õpetaja, kes teab, mida õppimine tähendab, kuidas see toimub, mõistab inimese psühholoogiat. Ta peab ise olema õppiv professionaal, oma ainest vaimustatud, aga oskama mõista ja toetama seda, et õpilane mõistaks oma tugevusi ja oskaks neid välja arendada ja valiks pärast põhikooli täiesti võrdsetel alustel kas kutsekooli või gümnaasiumi, sest ta on leidnud üles oma tugevused, mida ta saab arendada, teab, mis on ta nõrkused ja oskab nendega toime tulla.

Õpilane on selles uues paradigma muutuses partner, mitte objekt, keda töödeldakse. Ta ei ole ka anum, kellesse valatakse teadmisi ja õpetaja pärast hindab, kui palju näiteks kahe kõrva vahele pidama on jäänud, vaid ta tõepoolest õpib eluks, sest ta teab, et tal on seda vaja. Selge, et see, kuidas seda kõike läbi viia, on problemaatiline ja raske. Ja need teed, kuidas me seda valime, on läbirääkimiste objekt.

Aga võib-olla palju tähtsam on mõista seda, miks meil seda paradigma muutust vaja on. Kui Eesti on ometigi PISA haridustestide järgi maailma tipus, miks me üldse midagi muuta tahame? Ma arvan, see on kõigi nende arusaamatuste ja kriitiliste juttude taga. Selle põhjus on see, et PISA uuringud näitavad meie laste head taset, näitavad ka seda, et kodud on toetanud lapsi ja neil on palju raamatuid ja see on hariduse usku rahvas. Aga meil on probleeme kooli meeldivusega, on probleeme vaimse tervisega. Meil on probleeme sellega, et lapsed ei tea, mida neile meeldib teha ja millist eriala või elukutset nad võiksid valida. Meil on ikka veel peaaegu kolmandik lapsi, kes pärast haridustee lõppu sisenevad tööellu, ilma et nad midagi oleksid spetsiaalselt õppinud.

Meil on suur poiste probleem hariduses – see on väljalangevus ja see, et poisid ei taha väga õppida, vaid nad lähevad tööle. See omakorda tekitab uue probleemi, et meie väga tublidel tüdrukutel, kes jõuavad kõrghariduse ja kraadideni, ei ole sobiva haridustasemega elukaaslast. See võib mõjutada iivet, see võib mõjutada rännet, see võib mõjutada ka populistide suurt populaarsust. Ja ma arvan, et see kõik näitab ka seda, et meie haridus ei pane suurt rõhku kriitilisele mõtlemisele ja ei aita tegelikult sellises olukorras, kus me näiteks koroonaga oleme, saada jagu sellest, et inimesed mõistaksid, mida tähendab teaduslik maailmavaade, ja oskaksid selle järgi käituda. Kuidas me seda kõike saavutame? Selle võti on loomulikult kõrgharidus ja teadus, mille arendamisele me peame tänasest rohkem rõhku panema. Suur aitäh teile ja palju jõudu nii ministrile kui valitsusele ja meile kõigile nende paradigmaatiliste muutuste teostamiseks hariduses! Aitäh teile!

16:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Keskfraktsiooni nimel Marko Šorin. Palun, kaheksa minutit!

16:37 Marko Šorin

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Alustuseks soovin rõhutada, et haridus‑ ja teadusministri ülevaade valdkonna arengutest on Riigikogu jaoks uudne ning seetõttu ei ole õigustatud nurin, et saadikud ei saa piisavalt palju kaasa rääkida. Olgem siiski ausad, varem pole sellist arutelu suures saalis üldse toimunud. Seega, täna toimuv on puhas boonus ning võimalus kõigile, kes Eesti hariduse ja teaduse pärast südant valutavad. Te võite igapäevaselt kirjutada ajalehtedes artikleid või ühismeedias kas või mitu korda päevas. Ma tänan ministrit ülevaate eest, mille ta siin just tegi, ja nende vastuste eest, mida ta küsimustele andis.

Loomulikult keerleb praegune maailm koroona ümber ja nii on see ka haridusvaldkonnas. Kuid nagu me oleme näinud selle kahe aasta jooksul, olukord on muutlik ning halvale järgneb pisut helgem olukord nii või naa. Selle aja mõjud avalduvad aastaid hiljem, kuid see on meid karastanud. Halva juures tuleb näha ka positiivset. Olgem ausad, nii kiiret ja tõhusat digiõpet me vaevalt tavaolukorras suutnuks läbi viia. Oleks olnud mõned eestvedajad, aga suurem osa oleks olnud nii‑öelda eemalt jälgijad. Jah, õppeprotsess on olnud närvesööv ja pingeline, kuid omandatud oskused jäävad ning see on tulevikku silmas pidades väärt kapital nii õpilastele, lapsevanematele kui ka õpetajatele. Rääkides aga haridusvaldkonna strateegilistest arengutest, sooviksin peatuda kolmel teemal, milleks on õpingud kodulähedases koolis, eesti ja vene kooli küsimus ning kõrghariduse rahastamine.

Hiljuti andis ministeerium teada, et eraldab ühekordse toetusena lisaraha kõigile neile omavalitsustele, kes otsustavad hiljemalt selle aasta märtsi lõpuks ühe või mitme munitsipaalkooli tegevuse ümberkorraldamiseks lõpetada olemasolevates koolides õppe andmise gümnaasiumiastmes. Kogu tegevust nimetatakse koolivõrgu korrastamiseks, kuid toetust saab vaid gümnaasiumiastet sulgedes. Jah, toetuse vastuvõtmine on vabatahtlik ning otsuse teevad volikogud, kuid signaali on andnud siiski riik. Kui aga analüüs näiteks näitab, et korrastamine tähendaks hoopis midagi muud, näiteks uue koolimaja ehitamist või uut arenguhüpet või miks mitte suuremat koostööd meie ülikoolidega? Võib-olla on probleem siin tegelikult selles, mille tõi välja üks kultuurikomisjoni liige, et kommunikatsioon on siinjuures olnud tagasihoidlik. Riigikontroll oma 2020. aasta aruandes tõi esile, et eriti matemaatikas ja loodusteadustes on õpetajate järelkasv ohus. Ka minister tõi oma ettekandes välja, et iga viies füüsika‑ ning iga kuues keemiaõpetaja on pensioniealine. Aineõpetajate süvenev vähesus ja ebapiisav järelkasv seavad ohtu üldhariduskoolides loodusainete õpetamise kvaliteedi, mis omakorda vähendab noorte arvu, kes tuleksid ülikoolidesse loodusaineid õppima. Tegemist on suletud ringiga, nagu võis lugeda ka tänasest ajalehest. Selle tõttu on eelnevalt käsitletud teema, mis puudutab gümnaasiumiastmeid maakoolides, teravas vastuolus.

Aastatega on kõrgharitud spetsialistide arv vähenenud [ning see on] pitsitamas meie majandust. Nii peavad tööstusettevõtjad palkama spetsialiste lausa välisriikidest, näiteks Kasahstanist. Ülikoolidesse läheb õppima üha vähem noori ja veel vähem on neid, kes ka lõpetavad oma õpingud. Võimaluste kahanemine on seda perspektiivi silmas pidades eriti ohtlik algatus. Vastutustundlik riigijuhtimine tähendab, et iga meie kodanik, piirkond ja kogukond on oluline. Riigimehelik tegutsemine peab olema suunatud kohaliku elu tugevdamisele, mitte selle nõrgendamisele. Gümnaasiumihariduse andmise lõpetamine maapiirkondades nõrgendab Eesti elu ning ohustab kogukondade identiteeti. Mõned omavalitsused on juba teada andnud, et nad ei kavatse gümnaasiumiosa sulgeda. Selle asemel, et koole sulgeda, tuleks leida vahendeid, et väiksemates omavalitsustes täisväärtuslikku elu koos kõigi teenustega toetada. Kohalikud gümnaasiumid kannavad tihtilugu ka kogukonnale teadaolevaid väärtusi. Üks vastuolu, mida saame siinsamas kontrollida: üks ettekandja väitis, et 1918. aastal lõid Eesti Vabariigi sotsialistid. Mina väidan, et need ei olnud sotsialistid. Üks meist peab olema eksinud.

Nüüd eesti ja vene kooli temaatikast. Kõik saavad aru, et eesti keelt tuleb õppida, seda pole vaja üldse korrata. Eesti keelt oskavate inimeste arv suureneb iga aastaga, kuid õpilased on erinevate võimete ja võimalustega. Enam ammu pole küsimus vene keelt emakeelena rääkivate noorte õpetamine, vaid hoopis kolmandaid-neljandaid keeli rääkivad noored. Tänase päevani pole lahendatud paljusid küsimusi, millest on aastaid räägitud: õpetajate puudus, metoodika mittevastavus tänapäeva õppemetoodikale ning õppematerjalid, mille kohta on teinud meie kolleeg Mihhail Stalnuhhin mitmeid ettekandeid. Hariduse puhul on väga tähtis valikuvõimalus. Eesti kooliharidus on nii tugev, sest meie koolid on suhteliselt iseseisvad. Arvan, et eesti keele õpetamisel peabki olema erinevaid võimalusi, nagu keelekümblus, kahesuunaline keelekümblus, keele õppimine teise keelena. Kuidas selleni jõuda? Leian, et kõige tõhusam on muudatustega alustada lasteaedades. Keskerakonna eestvedamisel algatati neli aastat tagasi projekt, kus vene õppekeelega rühm sai täiendavalt palgata eestikeelse õpetaja. See on osutunud populaarseks ja iga aastaga saame järjest rohkem tehtud töö vilju noppida.

Head kaasamõtlejad! Kõrghariduse rahastamise teemal oleme valitsuspartneriga ühte meelt: valdkond on tugevalt alarahastatud ja asjaosaliste pahameel seega õigustatud. Rahvusvahelises võrdluses on mahajäämus eriti nutune. Õppejõutöö atraktiivsus on langenud, sest paljud eelistavad tööd üldhariduskoolides, kus töötasud on tihtipeale suuremad. Samas tuleb märkida, et ülikoolide rahvas on olnud oma soovide väljendamises akadeemiliselt soliidne ega ole käinud lippude ja lauludega midagi nõudmas. Tööturg on tehnoloogilistest arengutest, aga ka demograafilistest ja sotsiaalsetest muutustest tingituna kiiresti teisenemas. Enam ei piisa õppimise koondamisest elukaare algusse ning õppimise ja töötamise perioodid vahelduvad pidevalt. Kõrgharidussüsteem peab olema kaasaegsete trendidega sama sammu käiv. Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must on öelnud, et tasuta kõrghariduse lõks peitub asjaolus, et ülikoolide lõpetajad saavad Eesti oludes tasuta viletsa elu peale. Lugupeetud professor ilmselt pisut liialdas, kuid ohumärk on õhus. Keskerakond on seisnud tasuta kõrghariduse eest ja me ei ole sellest positsioonist taganenud. Seepärast me ka toetame ülikoolide rektorite ettepanekut eraldada kõrgharidusele vähemalt 20 miljonit eurot lisaraha iga aasta ja nii viis aastat järjest.

Meid ootavad ees uued strateegilised väljakutsed ja need on üldiselt teada: energiakriisist väljumine, rohepööre, jätkusuutlik areng ja samuti meie kõigi ühised väljakutsed. President Alar Karis on öelnud, et Eesti tulevikule on oluline tark ja haritud rahvas. See kõik eeldab aga erakondadeülest kokkulepet, nagu rõhutas oma ettekandes ka äsja haridus‑ ja teadusminister. Ma tänan tähelepanu eest!

16:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd Isamaa fraktsiooni nimel Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Palun!

16:45 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Ma palun lisaaega.

16:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit!

16:45 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud Riigikogu! Austatud haridusvaldkonna inimesed! Lugupeetud minister! Enne kui ma alustan sisuliste asjadega, tahaksin rõhutada kolme formaalset ehk tehnilist asjaolu, mis tegelikult viivad meid sisust kaugemale.

Esimene. Sellist formaati, nagu täna minister Kersna on meile pakkunud, pole varem kasutatud. Liina on esimene minister, kes tutvustab "Eesti 2035" strateegia raames valminud dokumenti. Seoses sellega võiks protseduur olla ikka teemaks. Me tahame ju päris arutelu, mitte näilist esitlust ning selleks on vaja kohe alguses korrigeerida väljavalitud formaati ja anda võimalus saadikutele esitada mitte ainult üks, vaid kaks küsimust ja lubada sõnavõtte mitte ainult viiele saadikule, vaid siiski kõikidele, kes soovivad. Ma tean, et Liina praegu ütles meile, et see ei olnud küll tema soov, samas esmaspäeval ja kolmapäeval meile rõhutati, et see kõik on seotud just ministri palvega. Nii et lihtsalt võtame seda kogemusena järgmiseks etteasteks.

Teine formaalne murekoht on see, et me täna suhteliselt pimesi osalesime arutelus, sest eile õhtuks polnud isegi kultuurikomisjoni laual kogu materjali, mida Liina Kersna kavatses tutvustada. Olid ainult peamised jutupunktid. Sellest on siiski sisulise diskussiooni ettevalmistuseks vähe. Ei tasu võtta parlamenti kui vabakuulajat, vaid vähemalt kui võrdset arutelupartnerit.

Ning kolmas selline formaalne nüanss, märkus, et meie diskussioon on jäänud päevakajaliste teemade varju, kuid strateegia võiks olla tunduvalt laiem kui esitatud küsimuste sisu. Aga selleks, et oleks laiem, on vaja anda võimalus ettevalmistuseks ka parlamendile. Need on siis tehnilised märkused, nüüd sisu juurde.

Teadagi, poliitilistel probleemidel on kolm faasi. Esimene faas on see, kui probleem, kriis annab endast märku ja teatud otsustega saab seda lahendada. Teine faas seisneb selles, et probleem, kriis on süvenenud ja vajab jõulist rahalist ressurssi. Kolmas faas on see, kui rahalisest ressursist enam ei piisa, sest probleem on nii sügav, et isegi rahaga ei saa leida inimesi, kes aitaks kriisi leevendada. Kahjuks peab tõdema, et väga paljudes haridusvaldkonna küsimustes me oleme kas teises [faasis] või siis teise ja kolmanda faasi vahel. Ehk siis on viimane võimalus proovida kriisist välja tulla, mööda minna enam võimalust ei ole. Neid probleeme on üldjuhul vähemalt viis.

Õpetajate järelkasvu probleem, millest oli siin juttu ja mis tegelikult on väga põhimõtteline küsimus. Sellest on parlament mitu aastat järjest rääkinud. Tõepoolest, on olemas loetelu nendest lahendustest, mida kultuurikomisjon on pakkunud valitsusele, ja me siin väga ootame, et Haridus‑ ja Teadusministeerium hakkab rakendama seda visiooni, mis on parlamendilt tulnud. Siin on kõlanud selline hea tahe ka ministri poolt, et loodame väga, et parlament toetab. Mul oli natukene kummaline seda kuulda, sellepärast et tekkis tunne, et parlament väga loodab, et valitsus toetab meid meie pakutud loetelus.

Teine suur probleem on kõrghariduse rahastamine, sealhulgas ka rakenduskõrgkoolide mure. Ka siin ma näen, et suhteliselt harva tekivad Eesti poliitikas sellised olukorrad, kus ülikoolid on nii jäigad oma positsioonis ja tahavad lükata edasi lepingute allakirjutamist ning neil on selleks mitte lihtsalt õigus, vaid ka põhjus. Tõepoolest, riik ei täitnud omapoolseid kohustusi ja praegusel hetkel me seisame selles olukorras just selle tõttu, et meie ei täitnud, riik ei täitnud omapoolseid kohustusi.

Kolmas suur mure on kaasava hariduse murekohad. Riigikontroll on ammu andnud teada, et tuhanded lapsed, kes vajavad lisatuge, ei saa seda kehtiva süsteemi juures. Selleks, et seda lahendada, on vaja tõepoolest uuesti võtta pulkadeks see süsteem, mis meil on käivitatud mitu aastat tagasi, ja vaadata, kus kohas saab seda paremaks muuta.

Neljas on eestikeelne haridus ja see on mõistagi ammune mure.

Ja veel üks probleem, millest siin nii vähe räägitakse, on kutsehariduse süsteem. Täna me üldse ei kuulnud sellest ja tegelikult ka eelmise aasta jooksul suhteliselt vähe rääkisime sel teemal, kuigi mitu aastat jällegi kultuurikomisjon on rääkinud kutsehariduse problemaatikast ja täpselt samamoodi on edastanud omapoolse loetelu võimalikest lahendustest valitsusele. Tahaks ka selle teemaga edasi liikuda ja kui me praegu sellega ei tegele, siis paari aasta pärast meil läheb kriis aina sügavamaks.

See on siis loetelu põletavatest teemadest. Neid on muidugi rohkem, kaasa arvatud näiteks koroonakriisist tulnud mured, aga kõikides nendes punktides, mida ma loetlesin, me oleme kas juba väga sügavalt kriisis või siis kriisi kukkumas. Ja siin ei ole tegelikult enam aega, on vaja tegutseda ja ministrilt ootaksime eelkõige tegutsemist, aga, rõhutan, parlamendiga kooskõlastatud tegutsemist, selget visiooni, mitte lihtsalt probleemide kirjeldamist.

Ja nüüd siis päevakajalistest küsimustest, millest täna oli ka juttu ja mis ei anna tegelikult võimalust täiega pühendada end suurtele väljakutsetele. Olgugi et hariduse vallas ootab lahendust mitmeid põletavaid probleeme, kõneleb arvestatav hulk haridusinimesi põhikooli lõpueksamite lahtisidumisest kooli lõpetamisest – teemal, mille algatas läbi meedia ootamatult haridus‑ ja teadusminister Liina Kersna. Minu jaoks on debatis põhikooli lõpueksamite teemal lausa kolm suurt muret, mida ma täna väljendasin ka Õpetajate Lehes, kust saab täpsemalt lugeda, aga põhimõtteliselt siin on olemas ka suur murekoht. Nimelt selline. Kui me vaatame neid eelnõusid, mis on olnud kultuurikomisjoni laual neli aastat tagasi, kolm aastat tagasi, kaks aastat tagasi, siis need eelnõud tol hetkel olid väga sarnaste initsiatiividega. Eelnõude loetelus on näha, et detailid võivad olla erinevad, aga sisu on üldjoontes üks: kas ja mil viisil kontrollida õpilaste teadmisi põhikooli lõpetamisel? Samuti see, kas omandatud teadmised on lõpetamise tingimus. Parlament on aktsepteerinud COVID‑19 tingimustes erandite tegemise, kuid ei ole andnud oma nõusolekut kogu hindamissüsteemi kardinaalselt muuta. See oli kolm aastat tagasi, kaks [aastat tagasi] ja siis eelmisel aastal uuesti. Nüüd, selle aasta veebruaris tuli minister Liina Kersna välja algatusega, mis tähendab vana arutelu otsast peale alustamist.

Ja veel üks mõte, mis mind viimasel ajal vägagi häirib, on see, et kui võtta jälle lühidalt, siis me aina kaugeneme parlamentarismi mudelist. Liina Kersnalt on see juba kolmas teema, mis saab avalikuks eelkõige meedia kaudu ja alles seejärel tekib arutelu parlamendis. Selline olukord oli eestikeelse hariduse tegevuskavaga, kus isegi valitsuspartneriga kooskõlastamata – opositsioonist rääkimata – anti tegevuskavast alguses meediale teada. Sama efektiga oli uudis, et ministeerium maksab omavalitsustele väikeste koolide sulgemise eest, ja nüüd siis põhikooli lõpueksamite temaatika. Täna me saime teada ka seda, et minister läheb valitsuse tasemel koolivõrgu temaatikaga [edasi]. (Juhataja helistab kella.) Aga äkki alguses siis kultuurikomisjoni juurde? Ma paluksin väga! Aitäh!

16:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Sellega oleme fraktsioonide sõnavõtud lõpetanud. Ministril on soov lõppsõnaks. Palun!

16:54 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Tahtsin esiteks tänada. Kui mina olin kuus aastat Riigikogus, siis ma unistasin sellisest arutelust haridusvaldkonna teemal, nagu täna siin toimus. Tõesti, varasemalt ei ole olnud Riigikogu liikmetel võimalust arutada selliste päevakajaliste haridusvaldkonna strateegiliste valikute üle. Ja mul on väga hea meel, et see muutus on toimunud ja kõik valdkonnaministrid saavad tulla ja tutvustada, mis neil just nimelt praegu on teemaks.

Kui te vaatate tänase ettekande pealkirja, siis minu ülesanne oligi keskenduda aastale 2022. Palun vabandust, et ma pikki perspektiive ei rääkinud, sest need on seal arengukavades kirjas ja mulle oli ette antud 30 minutit. [Ainult] 30 minutit. Ma pidin tegema valiku, millistest teemadest me räägime. Ja see, et COVID‑kriisist väljumine on praegu – ja ongi selgelt, ma vaatan oma tööpäevade täitumust – oluline teema, me peame kõik pingutama selleks, et lapsed sellest COVID‑kriisist tuleksid tervete ja tarkadena välja. Õpetajate järelkasv on meil väga strateegiline ja oluline teema. Ei oleks olnud võimalik, et ma sellel teemal ei räägiks. Eestikeelse hariduse tagamine kõigile Eesti noortele on oluline teema, mis käis ka mitmest järelettekandest läbi, ja ma ei saanud jätta sellest rääkimata.

Kõrghariduse rahastamine samamoodi – see ongi selle aasta väga oluline ja kriitiline teema, millele me püüame leida lahendust. Alusharidus, kutseharidus, kõrghariduse kvaliteet, ülikoolide ingliskeelestumine, sooline lõhe haridusvaldkonnas – teate, kui te oleksite andnud mulle tund aega, siis ma oleksin rääkinud ka nendel teemadel. Näiteks seesama sooline ebavõrdsus hariduses. Nii ongi. See ongi meil probleem. Kui me rääkisime, et teaduses on meil naisi liiga vähe – ja tõesti on liiga vähe –, siis näiteks üldhariduses, me näeme, on hariduslõhe just poiste kahjuks. Nii et see on ka teema, mida me võiksime arutada, aga formaat praegu on selline, et ei ole väga palju aega.

Siis ma tahtsin öelda seda, et siin kõlas etteheide, justkui kultuurikomisjon ei oleks saanud materjale või piisavalt põhjalikke materjale. Ma tõesti ei tea, kuidas on olnud tavaks. Reedel saatsime kultuurikomisjonile põhiteesid, põhifaktid, millele ma oma ettekandes tuginen, ja nendele ma tõesti ka tuginesin. Aga kõne tekst ise valmis reaalselt vahetult enne siia tulekut. Kui me lepime kokku, et peab olema kõne tekst – minu teada teiste kõnede puhul, mida ministrid Riigikogus peavad, ei ole neid mitu päeva ette Riigikogu liikmetele antud –, siis me võime sellise kokkuleppe teha. Aga teeme siis seda. Mina ei teadnud, et ma peaksin kultuurikomisjonile saatma oma tervikkõne teksti. Küll aga teadsin ma seda, et kõikidel nendel teemadel, millest ma kavatsen rääkida – ja ma ütlesin ka kultuurikomisjonile, et ma kavatsen rääkida kõikidel nendel teemadel –, on meil olnud eraldi arutelud. Me oleme eraldi rääkinud kõrghariduse rahastamisest, eraldi rääkinud õpetajate järelkasvust, eraldi rääkinud eestikeelse hariduse tegevuskavast ja COVID‑ist loomulikult.

Veel kord väga suur tänu sisulise arutelu eest! Kindlasti annab formaati disainida, sest tõesti ma olin esimene ja teised ministrid saavad võtta õppetunde ning minu meelest kindlasti peaks sellise aruteluga ka järgmistel aastatel jätkama. Aitäh kõigile!

16:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Oleme haridus‑ ja teadusministri 2022. aasta ülevaate valdkonna strateegilistest arengutest lõpetanud. Riigikogu selle arutelu juures otsust vastu ei võta.


3. 16:59 Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE) teine lugemine

16:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Saame edasi minna meie kolmanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 327. Meil on käsil teine lugemine. Palun ettekandeks kultuurikomisjoni aseesimehe Jaak Valge. Teil on 20 minutit. 

16:59 Jaak Valge

Head kolleegid! Valmistuge kuulama pikka ja ilmselt igavat ettekannet sellest, kuidas toimetas kultuurikomisjon meediateenuste eelnõuga pärast esimese lugemise lõpetamist täiskogus.

See on eelnõu, mis võimaldab Eesti õigusruumi üle võtta Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi. Aga mitte ainult. Selle eelnõu järgi hakkab meediateenuste seadus reguleerima ka videojagamisplatvorme ja sotsiaalmeediakanaleid. Täpsustatakse nõudmisi teenusepakkujatele ja parandatakse puuetega inimeste ligipääsu meediale ja lisaks luuakse järelevalve teostamiseks vajalikud tingimused. See oli sissejuhatus.

Ma ei hakka ette lugema tervet seda väge inimesi, kes nendel koosolekutel osalesid. Võite ise protokollidest vaadata. Keskendun sisule. Ega ma selle üheksa koosoleku käiku küll 20 minutiga refereerida jõua ja selleks ei ole vajadust ka. Ja teil puudub selleks ka tahe.

Niisiis, seda eelnõu käsitleti üheksal juhtivkomisjoni koosolekul, arutati arvamusi ja muudatusettepanekuid ja lõpuks neid ka hääletati. Loen üles need, kes esitasid muudatusettepanekuid: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Isamaa fraktsioon, EKRE fraktsiooni liikmed ja Riigikogu liige Jüri Jaanson. EKRE fraktsiooni liikmed võtsid osa muudatusettepanekuid tagasi, nimelt 219 võeti tagasi ja 223 neid oli kokku. Arvamusi esitasid ka Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Autorite Ühing, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ja portaali Uued Uudised esindaja. Ühiselt esitasid neid arvamusi AS TV Play Baltics ja AS All Media Eesti.

Keskendun nüüd muudatusettepanekutele, kuna esimesel lugemisel oleme selle eelnõu üldarutelu juba ära pidanud. Esimene muudatusettepanek oli see, mille esitas Eesti Ringhäälingute Liit, ja sealt tuli arvamus, mille kohaselt tuleks eelkõige rahvusvahelisi programme silmas pidades uudistesaadete miinimummahu nõuet vähendada. Ettepaneku esitajad soovisid, et rahvusvaheliste televisioonilubade puhul seda kategooriliselt ei nõutaks. Ja selle muudatusettepaneku kohaselt uudistesaadete edastamise kohustust vähendati kuuelt päevalt nädalas viiele päevale nädalas. Uudistesaadete osakaalu programmis vähendati 5%-lt 2%-le. Kultuurikomisjon arvestas seda muudatusettepanekut täielikult.

Teine muudatusettepanek tõukus Eesti Ringhäälingute Liidu ja eelnimetatud pooleldi ingliskeelse nimega ettevõtete ettepanekutest. Muudatusettepanekuga täiendatakse eelnõu niimoodi, et uudistesaadete ja omatoodangu edastamise kohustuse osas erandi tegemine on võimalik lisaks valdavalt muusika-, spordi-, filmi- ja muu teemaprogrammi edastamiseks antavale televisiooniloale ka rahvusvahelise televisiooniloa puhul. Ja selle üle oli väike diskussioon. Kultuuriministeeriumi õigusnõunik Karin Ligi kommenteeris, et kui tegemist on rahvusvahelise televisiooniloa alusel tegutsejaga, kes samas ei suuna oma programmi ainult välisriigile, vaid ühtlasi ka Eesti publikule, siis kohalduvad ikkagi keeleseaduse nõuded. Ma loen teile ette ka keeleseaduse vastava punkti. Selle kohaselt audiovisuaalse teose, sealhulgas saate ja reklaami avalikul esitamisel ja edastamisel tagab audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või ettevõtja, et võõrkeelsele tekstile on lisatud sellele sisult ja vormilt vastav eestikeelne tõlge. Nii et võõrkeelestumine ei suurene selle sättega.

Kolmanda muudatusettepaneku tegid kolm EKRE fraktsiooni liiget. See oli redaktsiooniline. Kultuurikomisjon otsustas, et see saab sisuliselt arvestatud, kui arvestatakse kultuurikomisjoni muudatusettepanekut nr 4. Ja niimoodi ka kultuurikomisjon tegi, et ta seda neljandat redaktsioonilist muudatusettepanekut arvestas. Ma säästan teid selle ettelugemisest, kellel huvi, vaadake eelnõu kaardilt.

Viies muudatusettepanek oli tõsisem. Selle esitas Isamaa fraktsioon ja muudatusettepaneku selgituse kohaselt kujutab meediateenuste seaduse § 19 lõike 1 ja paragrahv 19lõike 1 sõnastus ohtu sõnavabadusele ning on eelsammuks niinimetatud vihakõne kriminaliseerimisele. Isamaa fraktsiooni ettepanek oli nendest muudatustest loobuda. Selle üle toimus väga tõsine diskussioon juba esimese lugemise käigus. Kultuuriministeeriumi antud selgituse kohaselt on see eelnõu koostatud eesmärgiga võtta Eesti õigusesse üle audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi muudatused. Ja ministeerium argumenteeris, et sõnavabadus ei ole absoluutne õigus ja kõnealune säte kujutab endast sõnavabaduse piirangut avaliku korra ja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Nende väitel need nõuded tulenevad otse direktiivist. Kultuuriministeeriumi arvates tuleks selliseid piiranguid pidada lubatud riiveks. Kultuurikomisjon jättis muudatusettepaneku arvestamata, aga miks, selle juurde ma tulen nüüd järgmisena. Selle muudatusettepaneku poolt oli 2 kultuurikomisjoni liiget ja vastu 9.

Küll aga tegi kultuurikomisjon sama sätet puudutava muudatusettepaneku just selsamal Isamaa toodud põhjendusel ise. Põhjendus on sama. Kuues muudatusettepanek on seega kultuurikomisjoni oma ja sellega muudeti eelnõuga muudetava meediateenuste seaduse [§ 19 lõiget 1] niimoodi, et see oleks sõnastatud konkreetsemalt. Seni oli see sõnastatud üldsõnaliselt. Ja komisjon pidas vajalikuks konkretiseerida, et meediateenuseid osutades ei tohi pakutav teenus kihutada vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele, kui sellega põhjustatakse oht elule, tervisele või varale. Siinkohal tuleb ka märkida, et Kultuuriministeerium kultuurikomisjoni muudatusettepanekut ei eelistanud, ütleme nii. Aga juhtivkomisjon seadusandjana arvestas seda muudatusettepanekut täielikult, selle poolt oli 8 liiget, 2 liiget jäid erapooletuks ja üks, nimetame teda ka, Eduard Odinets, oli selle muudatuse vastu.

Seitsmes muudatusettepanek oli samuti Isamaa fraktsiooni esitatud. Selle sisu oli sama, aga see puudutas [seaduse] § 191. Kultuuriministeerium otsustas selle jätta arvestamata, aga jälle tegi sama sätet puudutava muudatusettepaneku just selsamal Isamaa fraktsiooni toodud põhjusel ise. See on nüüd siis kaheksas ettepanek. Kõik need põhjendused olid samad ja positsioonid jäid kõik igati samaks. Kultuuriministeerium jäi ka oma seisukohale, ent seadusandja juhtivkomisjoni [näol] kasutas oma õigust ja arvestas seda muudatusettepanekut täielikult. Ja hääletusel olid jälle samasugused tulemused kui eelmisegi muudatusettepaneku puhul.

Nüüd, üheksas muudatusettepanek oli Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete esitatud. See oli redaktsiooniline ja kultuurikomisjon leidis, et ta on vähemalt osaliselt arvestatud, kui arvestatakse järgmist kultuurikomisjoni ettepanekut. Nii ka juhtus, arvestati järgmist kultuurikomisjoni ettepanekut, mis oli redaktsiooniline. Jälle ma kasutan oma õigust seda teile mitte ette lugeda, arvates, et te ei soovi seda kuulda.

11. muudatusettepanek oli sotsiaaldemokraatide oma ja sellega lisatakse audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolt teenuse puudega inimestele ligipääsetavaks muutmise võimalike meetmete loetellu mõiste "kirjeldustõlge", mis on nägemisraskustega inimeste jaoks oluline meede ligipääsetavuse parandamiseks. Eelnõu algtekstis seda ei olnud. Tegelikult juba 6. mail seda ettepanekut tutvustas kultuurikomisjonis Jakob Rosin. Juhtivkomisjon arvestas seda muudatusettepanekut täielikult.

12. muudatusettepanek lähtus Kultuuriministeeriumi ettepanekust, selle kohaselt ei peaks ajutise televisiooniloa omanik koostama ligipääsetavuse tegevuskava. Ja just nimelt: ajutise televisiooniloa omanik. Juhtivkomisjon arvestas seda muudatusettepanekut täielikult.

Jõuame 13. muudatusettepaneku juurde, see oli ka sotsiaaldemokraatide esitatud ja oli minugi hinnangul redaktsiooniline. Kultuurikomisjon otsustas, et muudatusettepanek nr 13 on arvestatud sisuliselt, kui arvestatakse kultuurikomisjoni muudatusettepanekut nr 14. Viimane tõukus eelnimetatud muudatusettepanekust, aga pisut muudeti sellega ka sisu. Eelnõu sõnastust muudeti nii, et määrusega kehtestatakse programmis või programmikataloogis muu hulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse ja kirjeldustõlkega varustatud saadete nõuded ja täitmise tähtajad. Eelnõu algtekstis oli sõna "ja" asemel sõna "või" ehk olid toodud alternatiivid. Nii et vaadake, kui palju ühe pisikese sidesõnaga võib sisu muutuda. Juhtivkomisjon arvestas seda muudatusettepanekut täielikult.

15. muudatusettepanek oli EKRE fraktsiooni kolme liikme esitatud ja sellega sooviti sätestada, et televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutine tegevusluba antakse kuni kolmeks kuuks. Seni on kuni üheks kuuks. Kultuurikomisjon otsustas, et see muudatusettepanek on kenasti sisuliselt arvestatud, kui järgmist kultuurikomisjoni muudatusettepanekut, nr 16 arvestatakse. Ja täpselt niimoodi see jäigi. Lihtsalt vahe on selles, et kultuurikomisjon sõnastas selle keelelisel ja normitehnilisel põhjusel ümber. Sisult oli see EKRE fraktsiooni liikmete ettepanek.

Oleme jõudnud 17. muudatusettepaneku juurde, see oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek. Siin tehti väga tõsine ettepanek: selle kohaselt täiendati meediateenuste seadust uue punktiga, mille kohaselt lisatakse tegevusloa taotlusele ligipääsetavuse tegevuskava. Kultuurikomisjon jälle oma tavapraktika kohaselt, nii nagu seda eelnõu menetledes ikka, otsustas, et see muudatusettepanek on arvestatud sisuliselt, kui arvestatakse kultuurikomisjoni muudatusettepanekut nr 19. Ja seda ka tehti.

Nüüd, 18. muudatus. Jah, 18. muudatusettepanek tuleb enne kui 19. Selle oli esitanud Riigikogu liige Jüri Jaanson ja see oli sisult analoogiline eelmise ettepanekuga. Muudatusettepaneku selgituse kohaselt võimaldaks selline muudatus hinnata taotleja valmidust ja plaani. Kultuuriministeerium toetas muudatusettepanekut, aga tegi ettepaneku sõnastust muuta, et arvestada selle kohaldumist televisiooniloa taotlejatele ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele. Kultuurikomisjon omalt poolt otsustas, et need eelmised kaks muudatusettepanekut on arvestatud sisuliselt, kui arvestatakse kultuurikomisjoni muudatusettepanekut nr 19, mis võttis need kaks eelmist kokku. Ja kultuurikomisjon arvestas seda täielikult.

20. muudatusettepaneku olid esitanud EKRE fraktsiooni liikmed ja see oli redaktsiooniline. Kultuurikomisjon sõnastas selle ümber ja arvestas sisuliselt. Sellega sätestati, et raadioloa väljaandmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Just nimelt, mitte niisama konkurss, vaid avalik konkurss. Seda muudatusettepanekut arvestas juhtivkomisjon täielikult.

22. muudatusettepanek lähtus Kultuuriministeeriumi ettepanekust, see oli redaktsiooniline ja juhtivkomisjon arvestas seda täielikult. 23. muudatusettepanek on ka kultuurikomisjoni oma, see põhineb Kultuuriministeeriumi vastaval ettepanekul ja on redaktsiooniline, nii et juhtivkomisjon arvestas sedagi täielikult. Nii, 24. muudatusettepanek on kultuurikomisjoni oma ja põhineb Kultuuriministeeriumi ettepanekul, on redaktsiooniline ja loomulikult siis, kui ta oli kultuurikomisjoni oma, siis seda ka arvestati täielikult.

Läheneme finišile, 25. muudatusettepanek tuli Jüri Jaansonilt. Sellega tehti ettepanek jätta eelnõust välja säte, kus seisab, et täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele, sealhulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse või kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis ja nõuded subtiitrite valitavuse ja heliliste subtiitrite kohta ning nende täitmise tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Ja see jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. See oli siis eelnõus. Nüüd eelnõu algatajad põhjendasid seda uuringuga, puudega inimeste uuringuga, mis valmib eelnõu algatajate kirjapanduna hiljemalt 2024. aastal.

Muudatusettepaneku tegija Jüri Jaanson põhjendas, et see säte peaks jõustuma koos ülejäänud muudatustega, kuna määruse kehtestamiseks on vajadus juba täna. Kultuuriministeerium seletas kultuurikomisjonile, et nende kavandatavate muudatuste jõustumisel on Kultuuriministeeriumil kohustus kõnealune analüüs hiljemalt 2024. aastal läbi viia. Tegelikult järgmise muudatusettepaneku kohaselt tuleb välja, et 2025. aastal. Ikkagi, varem ei saa neid kõnealuseid sätteid kehtestada. Kultuuriministeerium ei nõustunud sellega, et määruse jõustumise aeg ja alused on ebaselged. Nüüd jah, paraku kultuurikomisjon jättis selle muudatusettepaneku arvestamata. Selle muudatusettepaneku poolt olid 2, Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Üllar Saaremäe, vastu oli 8.

Ja 26. muudatusettepanek – see on viimane – on seotud seaduse jõustumise ja rakendamisega. Paraku, eks ole, seda seadust on menetletud tükimat aega ja need algsed kuupäevad, mis puudutasid seaduse jõustumist ja rakendamist, enam ei olnud võimalikud. Samuti muudeti volitusnormi ja lükati edasi järelhindamise tähtaeg. Juhtivkomisjon arvestas seda muudatusettepanekut täielikult.

Kokkuvõttes otsustas kultuurikomisjon 7. veebruaril ehk üleeile esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 9. veebruariks ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Selle ettepaneku puhul jäid kaks inimest erapooletuks, need olid Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Üllar Saaremäe, ning vastu oli üks, Eduard Odinets, ülejäänud komisjoni liikmed olid poolt. Aitäh! Ma sain vist väga täpselt hakkama.

17:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Jäi 17 sekundit üle, tahate selle ära kasutada? Ei ole vaja. Härra Kokal on protseduuriline küsimus, enne kui me saame küsimuste juurde minna.

17:19 Aivar Kokk

Jaa, aitäh! Kas ma sain õigesti aru, Jaak, sinu viimastest lausetest, et üleeile komisjon tegi otsuse, et täna on see päevakorras?

17:19 Jaak Valge

Sa said õigesti aru.

17:19 Aivar Kokk

Selle peale on mul küsimus: kuidas saab see olla nädala päevakorras, kui esmaspäeval kinnitati päevakord. Te tegite esmaspäeval ettepaneku, selleks ajaks oli päevakord ammu välja saadetud. Meil ei tehtud esmaspäeval päevakorda muudatusi. Siis oleks pidanud kella kolme ajal olema ettepanek, mida oleks [päevakorras] pidanud muutma. Kuidas sai komisjon saata Riigikogu juhatusele paberi, et täna on see punkt päevakorras, kui komisjon tegi selle otsuse esmaspäeval?

17:20 Jaak Valge

Ma usun, et see on väga asjakohane küsimus, aga ma ei ole väga kõva käsi sellele vastamaks.

17:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Me vaatame selle kohe üle, härra Kokk. Härra Valge, see ei olegi küsimus teile. See protseduuriline küsimus tulebki juhatajale. Aga pole hullu, püüame koos sellest üle saada. Me kohe täpsustame selle üle, aga mu esmane teadmine ütleb seda, et komisjon tegi taotluse see päevakorda lisada juba eelmisel nädalal. Ja selles, kui komisjon esmaspäeval vaatab veel materjale üle, ei ole midagi eriskummalist, härra Kokk. Seda juhtub kõikides komisjonides, et kolmapäevaseid päevakorrapunkte arutavad komisjonid veel jooksval nädalal ka. Aga me täpsustame selle teie soovi korral üle. Ent ma saan aru, et nii me sattusime jälle rõõmsasse protseduurikavaidlusesse. Härra Seeder.

17:21 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma loodan, et ei lähe vaidluseks, mul on lihtsalt täpsustav küsimus. Ma olen nõus, et juhataja täpsustab selle ära, kuigi ta küll ütles, et oli selline kavatsus. Kavatsuste alusel me siin ei tööta. Me töötame ikka komisjonide ettepanekute alusel, mis tulevad kodu- ja töökorra seadusest. Nii et tõesti on palve vaadata. Kui nüüd seda komisjoni otsust polnud tulnud nii, nagu kodu- ja töökord ette näeb, siis oleme me küll läinud kodu- ja töökorra seadusega pahuksisse, kui me täna seda arutame. Võib-olla tõesti selgub nüüd, et komisjon on teinud otsuse alles sellel esmaspäeval, aga siis ei saanud olla nii, et eelmise nädala lõpul juhatus otsustas päevakorra eelnõu ära ja saatis laiali. Tõesti, selles osas on vaja selgust saada.

17:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Me selle selguse kindlasti saame. Meil on komisjoni esimees ka siin, aga me täpsustame selle üle. Aga ma ütlen veel kord, et ei saa välistada, et komisjon taotles selle päevakorda panemist ja siis esmaspäeval täpsustas veel üle. Näiteks kui esmaspäeval oleks komisjon otsustanud, et ta ei soovi seda kolmapäeval arutada, et seal on veel midagi lahtist, siis oleks saanud esmaspäeval selle  punkti komisjoni taotlusel päevakorrast välja arvata. Kas härra Kokal on siiski veel mingi protseduuriline küsimus?

17:22 Aivar Kokk

Ma lihtsalt täpsustan, et komisjoni esindaja kinnitas, et esmaspäeval komisjon tegi otsused. Ta kordagi ei öelnud, et komisjon tegi enne selle otsuse. Lihtsalt sellepärast tekkis mul küsimus, ega muidu mul seda küsimust poleks tekkinud.

17:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja me vaatasime, täpsustasime üle: komisjoni poolt on tulnud Riigikogu juhatusele kiri selle punkti päevakorda arvamiseks 27. jaanuaril. Härra Kokk, mis on veel segast?

17:22 Aivar Kokk

Kui teile see kiri tuli, siis peab seal olema ka komisjoni otsus, protokollitud otsus, et kolmapäeval see on päevakorras. See hääletus pidi enne ära olema.

17:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, see oligi. Nii, saime selle väikese detaili täpsustatud. Ja nüüd saame minna küsimuste juurde. Härra Kokk saab küsida sisulise küsimuse. Palun!

17:23 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea Jaak! Kas teil komisjonis oli arutelu ka näiteks Eesti Televisiooni – praegu olümpiamängud käivad – spordiprogrammi teemadel? Näiteks me vaatame küll laskesuusatamist ja jalgpalli, aga näiteks Eestis talispordis parimaid tulemusi teinud kiiruisutamist või kahevõistlust me ei ole kordagi näinud. Me anname raha Eesti ringhäälingule, aga tegelikult Eesti tippsportlaste üritusi ja tulemusi me ei saa näha.

17:23 Jaak Valge

Ma ei ole ise kõva spordihuviline ja ega ma ei välista, et seal ääri-veeri sellest juttu oli. Aga tegemist on siiski üheksa komisjoni istungiga alates eelmise aasta kevadest ja ma ei ole võimeline praegu – isegi, kui sellest oli juttu – täpsemalt seda refereerima.

17:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, aga nüüd on Üllar Saaremäe kord.

17:24 Üllar Saaremäe

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Tänan väga põhjaliku ja sisuka ülevaate eest, mis juhtus kõigi nende kokkusaamiste jooksul! Minu küsimus, ma arvan, huvitab paljusid, kes praegu jälgivad meid või hiljem stenogrammi loevad. Teadupärast EKRE andis üle 223 muudatusettepanekut, millest 219 võttis tagasi, saavutades teatud kompromissi. Äkki te olete nii lahke ja seletate, milles see kompromiss seisnes? Mille poolest see seadus[eelnõu] nüüd siis tänu sellele kompromissile parem on?

17:25 Jaak Valge

EKRE-t häiris selle eelnõu juures kolm küsimust. Tegelikult häiris rohkem, aga tõstatasime kolm küsimust. Nendeks olid eelnõu § 19 lõike 1 sõnastus, § 191 sõnastus ehk see, et järelevalvet hakkab teostama institutsioon, mis allub liiga otseselt Euroopa Komisjonile, ja Eesti institutsioonidest minnakse mööda, ja kolmas küsimus oli see, et eelnõu [kohaselt] kehtestatakse meediapädevuse [edendamine]. Meediapädevuse edendamise vastu iseenesest meil ei ole mitte midagi, aga selle meediapädevuse sisu, mida edendada, oli meile ebaselge.

Pikkade arutelude tulemusel me siis sõnastasime ümber [muudatused], mis puudutavad § 19 lõiget 1 ja § 191.  Selle tulemusena ei toimu sellist vihakõne tähenduse laiendamist, mille pärast me muretsesime ja mille pärast muretses tegelikult ka Isamaa erakond, aga teiste meetoditega. Ja me leidsime, et meile vahepeal on selgitatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve institutsiooni pädevust, mida me võime aktsepteerida. Ja samuti on meile selgitatud, et meediapädevuse sisu ei ole midagi sellist, mille pärast me eraldi muretsema peaksime. Sel juhul me siis olime nõus loobuma oma kahest eelnimetatud nõudmisest, juhul kui vihakõne mõistet ei laiendata. Ja nende sätete sõnastusega me selle saavutasime ja kultuurikomisjon kiitis selle heaks. Loodan, et vastus on ammendav.

17:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

17:28 Eduard Odinets

Aitäh! Hea kolleeg! Ma siiski täpsustaksin sellesama kompromissettepaneku sõnastuse osa. Seal on lisatud klausel, mis annab võimaluse tõlgendada seda sätet niimoodi, et kui otsest ohtu tervisele, elule ja varale ei ole, siis võib õhutada vihale, vaenule ja diskrimineerimisele. Kas sulle tundub normaalne, et me lubame selle seadusega meediateenuste osutajatel tegeleda õhutamisega, mis tekitab väga paljudes inimestes ikkagi sellist tunnet, mida me ei tahaks, et ükski meie kaaskodanik tunneks? Või komisjoni arvates või sinu arvates tõlgendan ma seda sätet valesti?

17:29 Jaak Valge

Ma vastan nii, et senimaani ei ole meil olnud probleeme viha õhutamisega meedias ja seda on järelevalveamet ka komisjoni koosolekutel märkinud. Lisaks kehtivad Eesti Vabariigis ka teised seadused, mis siis viha ja diskrimineerimise õhutamist piiravad, kuidas öelda, kontrapunktina. Ja ütlen ka seda, järgides kultuurikomisjoni protokolli, et siseministri teade oli selline, et tema tööd selle sätte sõnastus ei sega.

17:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun! 

17:30 Andres Metsoja

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus tuleb muudatusettepaneku nr 25 kohta, mille on esitanud hea kolleeg Jüri Jaanson. Mulle jäi arusaamatuks selle muudatusettepaneku arvestamata jätmise põhjus. Ma tahaksin, et te ikkagi korra räägiksite üle. See puudutab puudega inimeste ligipääsu audiovisuaalmeedia teenustele. Ma saan aru, et ettepanek oli tuua selle [sätestamine] varasemaks, aga komisjonis on jõutud arusaamale, et see ei ole põletav probleem ja seda tuleb teha kuidagi millalgi hiljem. Äkki te veel korra räägite, milles probleem on ja miks jäeti see komisjonis arvestamata?

17:30 Jaak Valge

Jah, ma katsun selle üles otsida. Muidugi, te võite seda ka ise teha, see kõik seisab avalikult protokollides. Kultuuriministeerium siiski leidis, et on vajalik teha see puudega inimeste uuring enne ära. Algselt oli see uuring planeeritud 2024. aastaks, aga see saab toimuma aasta hiljem. Ja Kultuuriministeerium leidis, et selle uuringu tulemustele tuginedes saab paremini näha, missugused muudatused täpsemalt on vaja teha. Võib‑olla on seal veel mingeid korrektiive vaja teha selle analüüsi tulemusena. Vähemalt mina sain nii aru.

17:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Jüri Jaanson, palun!

17:31 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud ettekandja! Tõepoolest, ma räägin siin samal teemal ja ma näen, et siin [kommentaaris] 26.4 on, et Kultuuriministeerium põhjendab seda edasilükkamist mõistlikkusega. Nad teevad topelthindamist. Kas Kultuuriministeerium kultuurikomisjonis ka põhjendas seda, millel see mõistlikkus baseerub, kui järjest lükatakse oma tegevusi edasi? Selline mugav tegutsemisviis, inimeste tegelikke ootusi eiratakse. 

17:32 Jaak Valge

Jälle, ma ei ole kindel, et ma mäletan iga fraasi, mida Kultuuriministeerium ütles, aga ma arvan mäletavat selle põhjenduse sisu ja see oli lihtsalt selline, et niisugune on ressursside võimekus analüüs õigeks ajaks läbi viia.

17:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun! 

17:33 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Siin meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu juures hästi palju räägitakse televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevuslubadest, meediateenuse osutamisest ja saadetest ja kõigest muust. Kas kuidagi piirab ka see, et täna on võimalik ju sotsiaalmeedias kõike seda teha, olgu Facebookis või kusagil mujal? Saab saateid üle kanda, kõigil on võimalus ligi pääseda. Kas see mõjutab seda [eelnõu] ka või see räägib ainult traditsioonilisest raadiost ja televisioonist?

17:33 Jaak Valge

Ta mõjutab ikkagi videoplatvorme ka, näiteks Postimees TV-d või Delfi TV-d, ja mõjutab ka Facebooki või, ütleme, käsitleb seda. Aga põhimõtteliselt see on ju [seaduse muutmine], see seadus on enne olemas. Nüüd täpsustatakse neid tingimusi. Ja üks kõige olulisem asi, nagu ma algatuseks ütlesin juba, on see, et see parandab puudega inimeste ligipääsu meediale.

17:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

17:34 Eduard Odinets

Aitäh! Ma tulen selle teema juurde tagasi, mis minu tõlgenduse kohaselt lubab meediateenust osutades õhutada vihale, vaenule ja diskrimineerimisele. Te mainisite, et on teised seadused Eesti Vabariigis, mis kaitsevad inimesi viha ja vaenu ja diskrimineerimise ja selle õhutamise eest. Kas te saaksite konkretiseerida, millised on need seadused, mis kaitsevad selle eest? Et me teaksime, kuhu inimesed võiksid pöörduda, juhul kui nad mõnes meediakanalis, näiteks teletelesaadetes näevad viha õhutamist ega taha, et nendele liiga ei tehtaks.

17:35 Jaak Valge

Noh, niimoodi kohe oskan ma nimetada karistusseadustikku, aga mul kõige lihtsam on vastata, et komisjonis sellest juttu ei olnud.

17:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

17:35 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mu küsimus on tegelikult seotud §-ga 5. Vabandust, mitte §-ga 5, vaid muudatusettepanekuga nr 5, mis oli Isamaa fraktsiooni tehtud ja mis jäeti arvestamata. Kas selle üle arutelu peeti ja kui see arvestamata jäeti, mis olid need kaalukad argumendid komisjoni teistelt liikmetelt? Meie ettepaneku eesmärk oli sõnavabaduse piiramisest loobuda. Mis seal tegelikult sõelale jäi? Miks komisjoni teised liikmed seda ei toetanud?

17:36 Jaak Valge

No ega me väga palju ei arutanud seda. Aga põhimõte oli selline, et kuna komisjoni enda ettepanekuga saavutatakse sama tulemus, siis me jätsime Isamaa iseenesest teretulnud ettepaneku kõrvale.

17:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

17:36 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas teil komisjonis oli arutusel ka selline ühismeedia [suhtes] diskrimineeriv vorm nagu faktikontroll? Tänapäeval on väga lihtne, kui sulle ikkagi oponendi arvamused ei meeldi, siis on võimalus vajutada ühismeedias [stopp] ja nõutada seda niinimetatud faktikontrolli. Kas see oli ka arutlusteema või mitte?

17:37 Jaak Valge

See on väga huvitav teemapüstitus ja kindlasti on faktikontrolli tegevus tegelikult oluline küsimus, aga antud eelnõusse see ei puutu. Võib-olla, kui faktikontroll töötab tegelikult iseendale vastu, siis see võib siia puutuda, aga vaevalt et see puutub viha õhutamisse või diskrimineerimisse.

17:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Jüri Jaanson, palun!

17:37 Jüri Jaanson

Suur tänu! Ma tulen veel kord tagasi selle teema juurde, muudatusettepanekute nr 25 ja 26 juurde. Need puudutavad puudega inimeste ligipääsu audiovisuaalteenustele. [Kommentaaris] 26.4 on põhjendatud [jõustumise] edasilükkamist tegelikult sellega, et seadus jõustub aasta hiljem ja vastavalt peaksid ka audiovisuaal[teenuseid osutavad] ettevõtjad esitama ligipääsetavuse tegevuskava aasta jagu hiljem. Ja siit tekib nii-öelda mõistlik edasilükkamine. Ma tahan küsida lihtsalt seda, kas selgitati, kuidas on Kultuuriministeeriumi esindajate arvates see tegevuste edasilükkamine seostatud seaduse hilisema jõustumisega. Ja mis annab üldse garantii, et seda järjekordselt mingil ajal veel kord edasi ei lükata?

17:38 Jaak Valge

No viimasele küsimusele on kerge vastata. Selle garantii annab see, et kui me selle eelnõu seadusena vastu võtame ja need daatumid kehtestame, siis seda nii kerge muuta enam ei ole. Nii, aga mis selle põhjuseks on? Ütleme nii, et komisjon usaldas Kultuuriministeeriumi arvamust selle kohta või Kultuuriministeeriumi sõnumit, et nad tegelevad sellega nii [kiiresti] kui võimalik.

17:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

17:39 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud kultuurikomisjoni liige! Mul on mitu küsimust korraga. Esimesena ma tahaksin ära klaarida selle. Te ütlesite, et Isamaa ettepanekuga justkui on kooskõlas see niinimetatud kompromiss. Aga siiski, kui see oleks kooskõlastatud, siis seal dokumentides seisaks ka, et osaliselt või sisuliselt on arvestatud ka Isamaa muudatusettepanekut. Aga seda seal ei seisa. Siit ma järeldan, et ikkagi meie muudatusettepanek on teistsugune ja seepärast kultuurikomisjon seda ei arvestanud Seda esiteks.

Teiseks üks filosoofiline küsimus teile. Kui me direktiivi üle võtame, siis mis on teie loogika järgi lõppkokkuvõttes õigussüsteemis meie jaoks olulisem? Antud juhul see konflikt oligi nimelt selline, kas Eesti seadustik või siis Euroopa direktiivi ülevõtmine. Praegu teie kompromissettepanek tegelikult jääb kahe vahele. Mis on teie kui menetleja prognoos, kas me täitsime reegleid direktiivi üle võttes või siis tegelikult ei täitnud?

17:40 Jaak Valge

Aitäh! Ma ütlesin küll, et need mõlemad muudatusettepanekud olid sama sisuga või [taotlesid] sama eesmärki. Kuna nad olid tehtud [erinevat] moodi – Isamaa ettepanek oli lihtsalt jätta samaks praegu kehtiva meediateenuste seaduse vastav säte, aga kompromissettepanek oli seda muuta ja sõnastada see teisiti –, siis ma usun, et selle tõttu ei olnud võimalik sinna kirja panna, et seda on arvestatud sisuliselt. Me teiega küll saame aru, et seda on arvestatud sisuliselt.

Nüüd, puhtfilosoofiliselt, kas kehtivad Euroopa Liidu direktiivid peaksid olema ülimuslikud või meie seadused? No kõige positiivsemalt tuleks vastata niimoodi, et on hea, kui Euroopa Liidu direktiivid sobivad meie soovidega muudatusi teha. Kui nad ei sobi, kui nad ohustavad sõnavabadust või midagi muud, mis on meile oluline, siis on meil selleks head ametnikud, kes peaksid läbi rääkima ja vastavaid muudatusi või erisusi taotlema ja niimoodi need küsimused lahendama. Kui küsimusi niimoodi ei lahendata ja see on meile nagu fundamentaalne probleem, siis ma ütleksin, et vabadustega ei kaubelda. 

17:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Üllar Saaremäe, palun!

17:42 Üllar Saaremäe

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kompromissi te valgustasite, minu eelmist küsimust. Oskate te öelda seda? Teadupärast ju ministeerium väga selle kompromissiga ei nõustunud, aga komisjon hääletas selle sisse, mis näitab meie kõigi rõõmuks, et Riigikogu ei ole kummitempel. Aga äkki oskate öelda, kuidas on olnud teistes liikmesriikides. Millised probleemid on seal esile kerkinud ja kuidas on seal need olukorrad või lahkhelid lahendatud? On teil ülevaadet?

17:43 Jaak Valge

Mul ei ole ülevaadet teiste riikide diskussioonide käigust. Küll aga on mul ülevaade sellest, kuidas see direktiiv on teistes riikides üle võetud. Komisjon palus endale selle ülevaate saata, ja vastus on selline, et selle direktiivi ülevõtmine on toimunud väga erineval moel. Kui te tahate, siis ma võin teile ette lugeda, kuidas näiteks Leedus see üle võeti – see on üsna kaugel meie eelnõu algtekstist – või kuidas Ungaris see üle võeti. Vastus on see: ma diskussiooni käiku ei tea ja seda ma ka ei tea, kas see põhjustas teistes riikides suuri mullistusi või mitte. Aga ma näen, et direktiivi ülevõtmine on toimunud väga-väga erinevalt.

17:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

17:43 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma tuleksin selle muudatusettepaneku nr 25 juurde, mida siin on korduvalt käsitletud ja mille Jüri Jaanson on esitanud. Ma loen seda selgitust, miks seda ei arvestatud: Kultuuriministeerium leiab, et praegu on leitud eelnõus optimaalne tasakaal kõigi asjaosaliste huvide vahel ja nii edasi. Nüüd küsimus: kas puuetega inimeste organisatsioon oli kaasatud? Kas nad käisid ka komisjonis, et seda tasakaalu leida? Kuidas käis selle tasakaalu saavutamine, millele Kultuuriministeerium siin viitab? Minu meelest see on hästi oluline nüanss.

17:44 Jaak Valge

Eks tasakaalu saavutamine on tõesti ... Sel juhul, kui on midagi ähmast, siis tuleb alati öelda, et see on nii-öelda filosoofiline probleem, kuidas tasakaalu saavutada. Küll aga võin vastata, et puuetega inimeste esindajad käisid komisjonis oma probleeme esitlemas.

17:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

17:45 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea [ase]esimees! Hea ettekandja! See on ju tore, kui diskrimineerimise vastu võideldakse. Aga [mis siis], kui diskrimineerimise vastu võitlemine toob kaasa omakorda uue diskrimineerimise? Kas komisjonis oli ka arutelu selle üle, et äkki võiks dediskrimineerida kõikvõimalikud sellised olukorrad? Praegusel hetkel me kuuleme Kultuuriministeeriumi arrogantset vastust, et me tuleme selle teema juurde, mis puudutab puuetega inimeste ettepanekuid, alles aastal 2024 või 2025. Direktiiviga on kiire, aga me ikkagi diskrimineerime sellega seoses teisi inimesi. Rääkimata sellest, mis ma rääkisin siin, eks ju, et kui faktikontroll osutub ebapädevaks, siis on inimene ikkagi diskrimineeritud, 30 päeva on ta ühismeediast eemaldatud.

17:46 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige, selle terminiloome eest! Dediskrimineerimine võiks leida meie poliitilises sõnakasutuses edaspidi rohkem tarvitamist. Aga selle termini alusel kultuurikomisjonis meediateenuste seaduse muutmise eelnõu arutades diskussiooni ei toimunud.

17:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Heidy Purga, palun!

17:46 Heidy Purga

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! See [seaduste muutmine] on muidugi oluliselt laiema põhjaga kui see arutelu, mis praegu küsimuste näol siin saalis aset on leidnud. Me ei räägi siin meediasektorile olulisest kiirest arengust, mis kohe toimima hakkaks, või piiriülesest meediateenuste osutamise võimalusest ja muudest asjadest.

Aga mu küsimus fokuseerib või tahab kokku võtta ühte [teemat], mis siin täna on korduvalt läbi käinud. Ma küsin teie käest, kas mu väited vastavad tõele. Siin küsitakse, miks on vaja sellisel kujul uut seadust, kui Eesti seaduses on justkui olemas kõik [asjaomased] normid ja Eesti on ratifitseerinud konventsiooni. Kas mul on õigus, kui ma ütlen, et selle direktiivi ülevõtmisel on kohustus näidata, millistes riigisisestes normides need direktiivi sätted on, ja sätteid, mis vastaks täpselt konkreetsele direktiivi sättele, Eesti õiguses hetkel ei ole? Eestis tulenevad need põhimõtted mitmest rahvusvahelisest lepingust ja kas või põhiseadusest, aga ettekirjutust selle alusel praegu teha ei saa. Selleks peab olema seaduses selge alus. Selle eelnõuga laiendatakse meediateenuste seaduses oleva sätte sõnastust. (Juhataja helistab kella.)

Teine, kui Eesti soovib takistada reaalselt vägivalla ja vihkamise õhutamist ...

17:47 Heidy Purga

... siis selleks peab olema seaduslik alus. Kas mu väited vastavad tõele?

17:48 Jaak Valge

Mulle tundub, et kui te olete nii põhjalikult nende väidete sõnastamise juba ette võtnud, siis vaevalt te tahaksite esitada vääraid väiteid. Ja seda ma teist ka ei usu, et te tahaksite mind mingil moel haneks tõmmata. Seega vastus on: jah, need väited vastavad tõele.

17:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

17:48 Andres Metsoja

Aitäh! Ma ikkagi jätkaksin veel lõpetuseks sellel puuetega inimeste teemal. Ma olen ka lugenud protokolli ja kuulanud neid küsimusi ja siin protokollis on kirjas, et Kultuuriministeerium on oma kirjalikus kommentaaris välja toonud, et ei pea mõistlikuks selliseid nii-öelda ulatuslikke nõudeid meediateenuse osutajatele nagu üleöö kehtestada. Kas te olete rääkinud sellest, mis see üleöö kaasa tooks? Mis rahalised kohustused või millest me räägime? Me räägime ühtpidi nagu uuringust, et peaks uurima, aga teistpidi ütleme, et väga suur probleem on, mis vajab lahendamist. Mulle jääb paratamatult sellest diskussioonist arusaamatuks, et me peaks ulatama puuetega inimestele abikäe, aga teisest küljest pigem mulle jääb mulje, me lükkame seda probleemi edasi, sellepärast et see on nii suur, et me ei taha sellega praegu tegeleda. Kas ma saan õigesti aru?

17:49 Jaak Valge

Jaa, ma olen teiega väga nõus, et puuetega inimestele tuleks abikäsi osutada. Aga selleks peaksid meediateenuste osutajad valmis olema ja riigil peaks olema teadmine, mis on võimalik ja mis mitte. Ma saan aru, et Kultuuriministeeriumil on sellised põhjendused.

17:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea härra Valge, rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Jüri Jaanson alustab, palun! Teine lugemine, igal Riigikogu liikmel on võimalus esineda.

17:50 Jüri Jaanson

Head kolleegid! Hea eesistuja! Jah, see on teema, mille puhul ma pean paratamatult sõna võtma. Meediateenuste seaduse muutmise eelnõu need lõiked või õigemini selle eelnõu § 6 lõige 2 on nüüd ära kadunud, aga selle sisu ei ole kuskile ära kadunud. See teema, mis puudutab erivajadustega, just meelepuudega, kuulmispuudega inimestele audiovisuaalteenuste kättesaadavust, ligipääsetavust – see on teema, mille lahendamist tahetakse kogu aeg edasi lükata.

Kui see eelnõu tuli, siis selles seoti audiovisuaalteenuste ligipääsetavus vajaliku uuringuga, mis pidi selle seaduse jõustumisel järgnema ligipääsetavuse tegevuskavale, mida ettevõtjad peaksid esitama. Seda lükatakse kogu aeg edasi. Miks seda tehakse, seda selgitatakse siin mõistliku tegevusega.

Aga vaatame nüüd, milline tegelikult olukord on. See on teema, millest on juba aastaid räägitud. Siinkohal ma saan eeskujuks tuua Eesti Rahvusringhäälingu, mis projektipõhiselt juba ammu hakkas tegelema kuulmispuudega inimestele subtiitrite võimaluse loomisega. Kui me meediateenuste seadusega kaasaks ka erakapitalil baseeruvad audiovisuaalteenuste osutajad, kehtestaks mingid nõuded ka neile just nende saadete ligipääsetavuse tagamiseks – aga tundub, et teema ei taha kuidagi nendeni jõuda ja Kultuuriministeerium hoiab selles suhtes väga lõtva kätt. Miks, sellest ma hästi aru ei saa.

Ma tuletan meelde, et algselt oli siin pandud uuringute tähtajaks 2024, siis lükati see 2025 peale, nüüd tahetakse seadus jõustada aastaks 2026. Ja niiviisi järjest lükkuvad need asjad edasi. Aga 2023 näiteks toimub meil järjekordne laulu- ja tantsupidu. Eelmine kord Eesti Rahvusringhääling väga tänuväärselt tegi sealt projektipõhiselt ülekande viipekeelega, tegi subtiitritega. See oli hästi-hästi hea. Küsimus ongi selles, miks on järgmine kord jälle vaja seda kõike projektipõhiselt teha. Millal hakkab süsteem tööle niiviisi, et saadakse aru, et need inimesed on ka tegelikult meie ühiskonna osa ja tahaksid ka sellest osa saada? Nii et ma ise ei saa olla rahul ei Kultuuriministeeriumiga ega kultuurikomisjoniga.

Ma olen väga tänulik nendele kultuurikomisjoni liikmetele, kes selle poolt hääletasid. Kokkuvõtteks aga arvan, et selle meediateenuste [seaduse muutmise] eelnõu § 1 punktide 44 ja 45 jõustumine tuleks lahti siduda selle uuringu tegemisest ja jõustada  need pigem varem, seejuures mitte hiljem kui 2025. aastal. Nii et ma panen oma muudatusettepaneku hääletusele ja loodan, et võib-olla see aitab Kultuuriministeeriumil natukene kiirendada seda protsessi. Aitäh!

17:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Juske, palun!

17:55 Jaak Juske

Austatud istungi juhataja! Hää Riigikogu! Esmalt rõhutan, et see on väga oodatud seadus. Eestil on tõepoolest viimane aeg võtta üle Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv. Demokraatliku ühiskonna olulisimaid vabadusi on sõnavabadus ja sellega tihedalt seotud meediavabadus. Sõna on teatavasti vaba. Samas kipume tihti unustama, et vabadusega käib alati kaasas ka vastutus, vastutus mitte alandada sõnaga teist inimest, vastutus mitte kutsuda üles vägivallale.

Eesti on ajakirjandusvabaduse edetabelis maailmas esireas, me võime tõesti olla uhked selle üle. Nii ei ole me siiani piiranud ka nende meediakanalite vabalevi, mille saadetes kõlavad paraku pea iga päev Eesti riigi vastased avaldused. Tänane üha teravam julgeolekuolukord paneb meid vaatama üle senist suhtumist. Käesolev seadus ja sellega seotud Euroopa õigus näeb ette, et kui mõni meediakanal kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku, riigikaitse tagamist, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha audiovisuaalmeedia teenuse taasesitajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse.

Meediaekspert Raul Rebane on pööranud tähelepanu, et Eesti-vastaseid avaldusi levitavad ja meie ühiskonna sidusust lõhkuvad telekanalid on täna kõigile ilma rahata, tasuta kättesaadavad. Esmalt tuleb taoliste kanalite vaatamine muuta Eestis kiiremas korras tasuliseks ja sealt edasi kaaluda ühel hetkel ka nende kanalite tegevuse lõpetamist või nende levi piiramist Eesti territooriumil. Sellega seonduvalt on väga oluline ka uues seaduses kirjas olev selge nõue, et meediakanalite tegelike omanike ring peab olema avalik ja kõigile teada.

Ja veel: sotsiaaldemokraadid on esitanud selle eelnõu kohta ka paar muudatusettepanekut, mis suurendaksid veelgi puudega inimeste ligipääsu meediakanalite teenustele. Komisjon on neid ka õnneks toetanud. Aga igal juhul on meil viimane aeg see väga vajalik Euroopa õigus jõustada Eestis, sest kiires muutuses olev infoühiskond mõjutab meie elu üha rohkem ning täpsed üleeuroopalised ausa mängu reeglid on siin väga vajalikud. Aitäh!

17:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

17:57 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel, ja mõned, kes te viitsite lugeda stenogramme! Kunagi võib-olla [jõuame ka niikaugele], et stenogrammi hakkab  edasi tegema kõnerobot. Praegu on hästi palju levinud podcast'id, inimesed kuulavad neid kaks tundi, üks või kaks inimest, sooja õhku ja hästi palju keerulisi asju – no peab tahtmist olema. Kes kannataks mind, kujutage ette, siin kaheksa minutit. Seega, mina teid ei diskrimineeri.

See, et me oleme asunud nüüd meedia puhul diskrimineerimist vähendama, tekitab tahes-tahtmata uut diskrimineerimist. Ja see on iseenesest fakt. See uus mõiste või termin, dediskrimineerimine – me peame alati vaatama, ükskõik milliseid seadusi me ka vastu ei võta, et nad ei halvaks või halvendaks kellegi olukorda.

See on muidugi drastiline näide, kuidas praegusel hetkel lihtsalt Jüri Jaanson saadeti pikalt Kultuuriministeeriumi poolt, andes vastuseks, on ju, et 2024 me hakkame seda vaatama ja teeme [siis]. Teine üldlevinud [vastus] on see, et ministeeriumil on juba väljatöötamisel vastavasisuline eelnõu. Ja seda võib ju kogu aeg [öelda]. Praegu, kui meil on võimalus seda olukorda siin parandada, me seda ei paranda. Sest puudega inimesed on meil täpselt, äärmiselt selektiivselt vajalikud ja mittevajalikud. Ühtepidi me rõhutame just, et selle seaduseelnõuga me muudame paremaks puudega inimeste olukorda, aga toon näiteks kas või kohalike omavalitsuste lumelükkamise kohustuse. Me ei räägi üldse sellest, kuidas peaksid puudega inimesed saama läbida neid kõnniteid, mis kuuluvad Tallinnale või, ütleme, kohalikule omavalitsusele. See kohustus, koormus on pandud majaomanikele.

Minu meelest on paras diskrimineerimine meie eelmine päevakorrapunkt, see, et ta oli esmakordselt selles formaadis. Ja me raiusime, tuginedes vanadele dogmadele, kui me arutlesime mingite totakate arengukavade üle. Nüüd siis oli strateegiline lähenemine, et mis meil on plaanis. Kas te kujutate ette, et aastal 2020 oleks meil veebruaris tulnud siia minister ja ütelnud, mis meil kõik on plaanis, ja siis, ennäe imet, tuli meil COVID ja kõik asjad läksid [teisiti]. See tähendab, et tal peaks ju jääma sügisel öelda oma sõna, miks me neid strateegilisi plaane ei saanud [ellu viidud].

See omakorda tähendab aga üht sihukest head kirbutsirkust, mida võib-olla praegusel hetkel tänane koalitsioon just edendab. Poliitilise avalduse mõte on juba devalveeritud, kui keegi miskit tahab öelda, siis ütleb, et mul on poliitiline avaldus. Milline see on? Noh, ongi selline, et lihtsalt ma saan võimaluse pulti [minna]. Pange tähele, sügisel hakkab tulema iga nädal poliitilisi avaldusi, aruandeid selle kohta, [et] eelmised valitsused on kõik kehvasti teinud ja sellepärast tänane valitsus ei saa mitte midagi teha. Sellises formaadis [poliitilise avalduse] ülevõtmine on tegelikult Riigikogu opositsiooni diskrimineerimine.

Kui me oleks tahtnud algatada mingi uue formaadi, siis me oleks võinud avada arutelu, kas [kõik] saadikud saavad kaasa rääkida või ainult valitud viis inimest. Me võiksime tegelikult teha [nii], mul on äärmiselt agiilne ettepanek, et paneks need ministrid [esinema] Saku Suurhalli. No lihtsalt nad tahavad nautida auditooriumit. Saadame viis enda välja valitud võitlejat sinna kuulama ja las nad siis kütavad järjest. Küsimusi pole vaja, sest nagu me teame, vastajal on tegelikult vaba voli vastata või mitte.

Nüüd, tagasi tulles selle juurde, et meil leitakse iga asja [puhul midagi], millega suukorvistada inimesi. Üks nendest on nüüd mingi COVID-i faktikontroll. Ehk siis, kui sa räägid mingist haigusest või muust asjast, sa võid isegi õlgu kehitada või sa võid öelda ja viia fakti, on juba hilja, 30 päeva hiljem, nüüd on veel mingi faktikontroll ühismeedias. Rääkimata mingitest muudest nippidest. Aga loomulikult, ükskõik, milliseid ettepanekuid erinevad fraktsioonid ka ei teeks, Kultuuriministeerium ütleb, [lähtudes] enda maailmavaatelisest usust, mis on millegipärast kippunud nihukeseks roosaks, et nende töö ongi targutada, mitte tööd teha. Tehke tööd Kultuuriministeeriumis! Aitäh!

18:03 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Peeter Ernits, palun!

18:03 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Mina ei ole kultuurikomisjonis, aga ma mäletan, oli 7. aprill 2021. Ma olin nagu paljud teiegi televiisori taga, nagu maal öeldakse. Ja Anneli Ott oli siis minister ja oli siin minu asemel [puldis]. Ja seal räägiti huvitavaid asju. Ma mäletan, mida kolleeg Lotman ütles. Ta ütles niimoodi: see on tühistamise kultuur riigi tasandil. Valimiskampaania ajal ütlete midagi oma oponendi kohta, seda interpreteeritakse vihakõnena ja kanal pannakse kinni. Pärast valimisi kohus otsustab, et tegelikult seda poleks olnud vaja teha. Ja kolleeg Lotman ütleb, et kui me seda eelnõu heaks ei kiida, siis jääme ainult Rumeeniaga [kõrvale]. Aga mis siis – kui me seisame õige asja eest ja vale asja vastu, võime olla ka Rumeeniaga koos. No see on üks detail. Jaak, kolleeg Valge, oli siin ja ka tema rääkis. Kui ma küsisin temalt, siis [ta vastas], et tegelikult ei ole küsimus selles, kas see direktiiv üle võtta või mitte üle võtta, ja kui võtta, siis kas just sellisel kujul, nagu see meile esitatud on, või siis lükkame selle tagasi. Tegelikult on ju ka kolmas variant, kuidas direktiiv üle võtta, [ütles ta].

Oli 7. aprill 2021. Paljud kartsid koroonat nagu vanakurat välku ja me istusime paljud kaugemal. Vaadake, direktiividega, mäletate, on kogu aeg jutt, et kohe-kohe tuleb üle võtta. Alles meil oli see nõndanimetatud Piirissaare Hollandi madruse direktiiv, mille kohta tagapingis istunud kolleeg, keda siin ei ole, Akkermann ütles, et ta ei ole nii mõttetut eelnõu või direktiivi näinud, see on nii teoreetiline, aga kui me seda vastu ei võta, siis Hollandi või Nigeeria meremees Piirissaare liinile [ei pääse]. Noh, väga väike tõenäosus, aga direktiiv nõuab. Ja ta ei osanud mulle öelda, milline see trahv tuleb – kirves, kui me seda üle ei võta, ja õigel ajal ka. Võtsime vastu selle direktiivi, täiesti mõttetu direktiivi Eesti tingimustes, aga võtsime vastu.

Meil on ju see põhihirm, vähemalt paljudel või vähemalt mul algul oli, et direktiiv on nii püha lehm või loom, et ta tuleb uksest sisse lasta kohe ja õigel ajal, sest muidu tuleb ... Ja meil on ju neid direktiive, mis ootavad uksest sisselaskmist, ja on hirmu, et tuleb trahv. Ühe asjaga lugupeetud justiitsminister oli siin ühel öösel, mäletate? Ja taust on see, et juba on kirves tõusnud, aga me ei ole veel teise lugemisenigi jõudnud. Teate küll, millest ma räägin. Mul oli justiitsministrist kahju, ta istus siin ja midagi polnud teha, ta pidi müüma sellist kaupa, millest ausalt öeldes oli kohe näha, et on aegunud kaup, aga mis teha.

See direktiiv oleks pidanud jõustuma 2021. aasta 1. mail. Täna on mis aasta? Varsti on juba 1. mai 2022. Ja praegu, kui ma loen seda uut varianti, mille kallal on kultuurikomisjon vilkalt palju tööd teinud, on tähtaeg 1. jaanuar 2026. Nagu naksti viis aastat! Ei mingit hirmu, et Brüsseli trahv tuleb, intressid veel otsa ja nii edasi. Kolleegid, niimoodi peaks töötama, mulle tundub. Mida me kardame? Kordan veel, mina ei ole kultuurikomisjoni liige, aga kaks meie lugupeetud kolleegi, kes on nagu koer ja kass, võiks öelda, nimede poolest – Must ja Valge –, on väga hästi töötanud. Aadut ei ole siin näha ... Ongi, oo! Nii et tegelikult, kui on arukad inimesed, siis mulle tundub, et on võimalik asjast ikka asja saada. Ma ei tea, kuidas teistes riikides on olnud ...

18:08 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas on lisaaega vaja?

18:08 Peeter Ernits

Jah, mõni minut veel.

18:08 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun.

18:08 Peeter Ernits

Ma tahaksin positiivsel lainel olla. Praegu mulle tundub, et me oleme selle Piirissaare Hollandi madruse direktiivist ikka väga-väga kaugele jõudnud ja sellises olukorras, mis võikski tegelikult olla. Need direktiivid direktiivideks, me saaksime mõistlikult neid arutada ja kui vaja, ka [tagasi]  lükata. Ma siin vaatasin, kui palju on koosolekuid peetud. Kultuurikomisjon on ikka ropult tööd teinud: üheksa komisjoni istungit, kui ma õigesti mäletan. Noh, ega ei saa salata, peale aprilli EKRE esitas üle 200 parandusettepaneku. Aga dialoog peabki käima ja vähemalt praegu on mul igal juhul positiivne meeleolu. Nii et Must ja Valge saavad rahulikult tööd teha, mulle tundub nii. Aitäh!  

18:09 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Eduard Odinets, palun!

18:09 Eduard Odinets

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Erinevalt eelmisest kõnelejast ei ole mul sama head tunded seda muudatusettepanekute tabelit vaadates. Murelikuks teevad mind §-d 19 ja 191, mõlemas lõiked 1, mille kohta ma olen ka küsimusi esitanud ja mida komisjoni ettekandja nimetas kompromissiks ja mida ta peab ilmselt väga suureks töövõiduks. Väga suureks töövõiduks võib seda ilmselt pidada ka komisjoni esimees. Ehk siis needsamad kass ja koer, kellest räägiti eelmises sõnavõtus. Mitusada ettepanekut sai elimineeritud ühe lisaklausliga selles seaduseelnõus.

Kuidagimoodi ei saa sellega nõustuda ja tõesti on väga kahju, et Reformierakond ja Keskerakond on leidnud ühise keele selles küsimuses Konservatiivse Rahvaerakonnaga, ja sotsiaaldemokraadid olid ainukesed komisjonis, kes selle vastu hääletasid. Jutt käib sellestsamast viha, vaenu ja diskrimineerimise õhutamisest. Direktiiv ütleb väga selgelt ja üleüldse Euroopa Liidu dokumendid keelavad igasuguse diskrimineerimise, igasuguse viha ja vaenu õhutamise ilma igasuguse klauslita. Eesti Vabariik aga on selle seaduse puhul nii eesrindlik, et paneb siia lisaklausli, et see on siis keelatud, kui sellega põhjustatakse otsest ohtu elule, varale ja tervisele.

Head kolleegid! Ei pea sotsiaaldemokraadid, sealhulgas mina isiklikult kuidagimoodi seda heaks lahenduseks. Rääkige nüüd edaspidi mida iganes meediakanalites, raadiosaadetes, telesaadetes, kus iganes, vanades uudistes või teistes saadetes – mitte midagi ei juhtu. Siseminister kinnitas siin komisjoni liikmetele, et politseijõudude vaates probleeme ei ole. Loomulikult ei ole, sest ka karistusseadustik praegu ei karista, kui sa õhutad vaenu, viha ja diskrimineerimist, aga otsest ohtu just nagu ei ole. Kui öelda, et kõik vene emakeelega Riigikogu liikmed ahju, siis see on okei. Kui öelda Odinets, siis ei ole okei.

Ei tohi selliseid seadusi vastu võtta. Me ei tohi lubada ükskõik millist diskrimineerimist, ükskõik millist viha, ükskõik millist vaenu meie vabariigi territooriumil, meie meediakanalites. Ja ma tõepoolest ei saa parlamendiliikmena uhkust tunda, et saavutatud on suur töövõit ja suur kompromiss. Kultuuriministeerium on korduvalt kinnitanud, et selline lahendus ei lähe läbi. Jah, loomulikult saab töövõiduks ka seda lugeda, et parlament ei ole kummitempel, aga see ei ole koht, kus selle üle uhkustada. Euroopa ühised väärtused on sellised, et ükskõik millise tunnuse alusel ei tohi me ükskõik millist gruppi, ühiskonna osa kohelda niimoodi, nagu me selle seadusega planeerime kohelda.

Head kolleegid, kutsun teid üles muudatusettepanekuid nr 6 ja 8 mitte toetama. Loodan, et keegi paneb need hääletusele. Mõni selline fraktsioon äkki ikka on siin saalis. Ja kutsun üles ikkagi reageerima otsustavalt ja ühemõtteliselt ükskõik millistele katsetele meediaruumis kellegi vastu suunata viha, vaenu ja diskrimineerimist. Head kolleegid, ei õhutamisele, ei vägivallale, ei vaenule, ei diskrimineerimisele! Aitäh!

18:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Heidy Purga, palun!

18:13 Heidy Purga

Suur tänu! Head kolleegid! Alustuseks tahan öelda, et nii nagu selles seaduseski käsitletakse meediapädevuse teemat ja allikakriitikat, siis, head kolleegid, ka meie peame vahet tegema asjadel, mis selles seaduses on olulised, ja asjadel, mida tahetakse vägisi oluliseks muuta, kuigi nad seda ei ole või nad on ära seletatud näiteks kas või Eesti põhiseaduses. Käesoleva seaduste muutmise peamine sisu ning fookus seisneb hoopis mujal kui neis kohtades, mida siin saalis võimendati. Direktiivi maht on äärmiselt kogukas. Esiteks peame mõistma, et me oleme teinud karuteene Eesti meediasektorile ja selle arengule, kui oleme ainsa liikmesriigina jätnud selle seadusandluse uuendamata. Jah, siin on täna kõlanud need riigid, kes sellega on toppama jäänud. Meie oleme tõepoolest nende viimaste hulgas ja me ei tahaks, et sellel oleksid traagilised tagajärjed. Me ei tahaks, et valdkond jääks kinni vanade kohmakate reeglite raamistikku. Me ei tahaks, et me ei saaks arvestada digitaalsete sisuteenuste kiire arenguga, me ei tahaks seda takistada. Me ei tahaks, et me satuksime enda tekitatud isolatsiooni, sest seaduste muutmata jätmisel kehtiksid meil teised reeglid kui [mujal] Euroopa Liidus. Me ei tahaks, et me saaks takistuseks audiovisuaalmeedia teenuste ja ka uute digiplatvormide teenuste piiriülesel levil mujal Euroopas, ja nii edasi. Kõik liikmesriigid peavad oma seadusandluse uuendamist ja selle jätkuvat ühildamist kogu Euroopa Liidus kehtivate reeglitega küll vajalikuks ja siin on tehtud ka asjakohaseid sisumuudatusi vastavalt riikide kultuurile.

Teiseks on oluline mäletada, et need täiendused, mis siin direktiivis on üles loetud, lepiti Euroopa Liidus kokku audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi uuendamisel, ja seda just Eesti eesistumise ajal aastal 2017. Nii et kui me mõtleme selle peale, kus me täna oleme ja kui kaua aega sellest on möödas, siis on meil küll viimane aeg selle direktiiviga kiirelt edasi minna ja mul on hea meel, et me oleme saanud siia sisse viia muudatusettepanekuid, mis on meie riigi jaoks unikaalsed.

Meie meediasektor ootab seda seadusemuudatust – see on fakt –, et tegutseda võrdsetel alustel. Need uued platvormid on seni olnud reguleerimata ning annavad hulgaliselt uusi võimalusi edukaks tegutsemiseks ning ka Eesti meediasektori arenguks, sealhulgas on reklaamipiirangute paindlikumaks muutumine, alaealiste kaitse, puuetega inimeste parem juurdepääs teenustele. See on kõik. Palun toetada neid muudatusettepanekuid, mis on kultuurikomisjonis juba toetust saanud. Aitäh!

18:17 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

18:17 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma keskendun oma kõnes jätkuvalt puuetega inimeste teemale. Tegelikult ma võib-olla tõttan sündmustest ette, ma olen jõudnud järgmise päevakorrapunktini, mis käsitleb seaduseelnõu 519. Tegemist on esimese lugemisega, kus sotsiaalkaitseminister tuleb tutvustab seda eelnõu ja põhiseaduskomisjoni liige kaitseb ja samuti tutvustab seda. Selle seaduseelnõu nimi on võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Mul on palve, et te selle meediateenuste seaduse kontekstis võtaksite lahti sealt lehekülje 28. Seal on kirjas [punkt] 6.1.4, mis puudutab puudega, tegevuspiiranguga ja terviseprobleemiga inimesi. See on nüüd seadus, millega me tegelikult ütleme selgelt välja, et puudega inimeste puhul me rõhutame seda, et eeskätt tuleb puudega inimestele tagada inimõigused teistega võrdsetel alustel. Ja konventsiooni tähenduses tuleneb puue ühiskonnas olevatest barjääridest, mis takistavad tervisekahjustusega inimestel igapäevaelus toime tulla, ja nende kaotamine võimaldab tagada puudega inimestele võrdsed võimalused ja võrdse õiguste kaitse.

Miks ma sellest räägin? Ma räägin sellest sellepärast, et me tihti teeme siin tööd eelnõupõhiselt. Üks eelnõu lõpeb ja justkui algab uus maailm oma klaaslagede ja -seintega. Aga minu arvates parlamendi roll on tegelikult anda ühiskonnale mingis valdkonnas suunis ja alles seejärel võiks hakata rääkima sellest, et me uurime, me analüüsime, palju see läheb maksma, et see võtta mõistliku aja jooksul üle, ja mida siis parlament tegelikult õigusloomes on ette näinud ja ette pannud. Minu meelest on suhteliselt kummaline, et me parlamendis taas jõuame nagu arutelude käigus sinnamaani, mis on meie töö eesmärk. Töö eesmärk on see, et me ei pane seda täna seadusesse täpselt kirja sellepärast, et me peame kõigepealt tegema ära mingi analüüsi ja uuringu, kui palju see võiks maksma minna. Ja teise, järgmise seadusega me väga selgelt ütleme, et neid inimesi tuleb võrdselt kohelda. Kuidas me nii teeme? Miks me neid seadusi siis teeme, kui me ei suuda neid kogumis rakendada? 

Tõepoolest, ühtpidi võib kõike seda ju nimetada nii, et näed, nüüd leiti puuetega inimeste koht, et seda tallata ja leida odavat populaarsust. Aga vabandust, need inimesed on ühiskonna osa. Me ühe seadusega just tuleme ütlema, et nendega tuleb tegeleda, ja kui tuleb tegeleda ja on õige koht, kus tegeleda, et inimesed oleksid meiega ühes ja samas inforuumis, siis me ütleme, et kuulge, ei-ei, las kõigepealt ametnikud uurivad, analüüsivad, ja siis me alles hakkame õigusruumis midagi sätestama. Väga kurb! Minu meelest selliseid nüansse peaks püüdma vältida, kui meil vähegi on võimalik. Kui ei õnnestu [seadust] täita, siis on alati parlamendil õigus kutsuda asjaomased isikud ministriga eesotsas siia saali ja küsida, miks ei ole seda õigusruumi sätet õnnestunud täita. Mis on probleem? Kas ei ole olnud raha, ei ole olnud tahtmist, ei ole olnud piisavalt aega või valdkonna spetsialiste? Aga jätta see tegemata ja samas minna järgmise õigusaktiga seda nii-öelda üle põlistama ja andma nendele inimestele kindlustunnet on paraku väiklane. Aitäh!

18:21 Aseesimees Martin Helme

Aadu Must, palun!

18:21 Aadu Must

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tegemist on tõepoolest huvitava eelnõuga ja sellega, nagu öeldud, on palju tööd tehtud. Aga ma alustaksin sealt, kus hea kolleeg Metsoja lõpetas: et meil kipub olema eelnõupõhine elamine. Ja sellega ma olen täiesti nõus, et Riigikogu ei loo, ei kirjuta ühte seadust, vaid tegeleb seadusandlusega, kus ühe asja ots teisega kokku käib, mitte ei ole niimoodi, et üks mõte võitleb teisega ka siis, kui seadusandlus on valmis. Ja et kui meil on ažuuris koodeks, nagu öeldakse, siis seal on veel oi kui palju juristidel omavahel lahendada.

Selle seaduse puhul tuleb sedasama asja rõhutada. Hästi, see on tõepoolest eurodirektiiv, mis Euroopa Liidus on kohustuslik tema liikmetel vastu võtta. See ei ole päris nii nagu Hansa [Liidu] aegadel, kus oli Hanserezess kohustuslik ainult nendele, kes poolt hääletasid. Jube ilus aeg oli muidugi. Ja ka täna on juttu just nendest asjadest, mis ei pea leidma lõplikku lahendust ja väljaarendamist meediadirektiivis.

Kui jutt oli siin Jüri Jaansoni paranduses[ettepanekust], siis siin on meil väike infotõrge tekkinud või mingi infolünk. Tegelikult oleme ka koos Jüri Jaansoniga arutanud, kuidas nende asjadega edasi minna tõesti natuke laiemalt, kui seda saaks teha meediadirektiivis. Võib-olla oleks pidanud siiski leidma selle koha, aga võib-olla ka mitte.

Teine asi, mis on igas parlamendis probleemiks: alati on olemas ideeinimesi, kes ütlevad, et idee on tähtsam kui elu. Ent iga eelnõu juures vaadatakse ka tema rakendatavust, ajakohasust ja nutke või naerge, aga asi on selles, et mõne asja jaoks me vahel ei ole veel valmis, mõne asja jaoks aga oleme üleküpsenud, mõni tundub meile nagu lapsemeelse asjana. Ma tuletan meelde kas või sedasama arutelu, mis meil oli niinimetatud pealekaebamise seaduse üle. Kui ma sellest räägin Rootsi kolleegiga, siis ta ütleb, et teie inimesed ei taha oma riiki kaitsta, kuidas te aru ei saa, et on terve rida situatsioone, kus oma riiki tuleb kaitsta. Ja kui mina ütlen talle: "Aga Eestis ...", siis ta jääb vait ja ütleb: "Ei-ei, ma juba tean, Eesti on olnud nii kaua võõrvõimu all, et iga kaebamine on siin nagu koostöö okupandiga." Ja nii edasi ja nii edasi. Ja rootslane ise, laskmata mul vastata, juba seletab mulle ära, et igas riigis tuleb asju ajada nii, et see on sellele ühiskonnale vastuvõetav, arusaadav, selge. Kunagi ei tohi võtta vastu üllaid põhimõtteid, mida mitte keegi ei ole võimeline sellisel kujul ellu viima. Vahel tulebki minna step-by-step. 

Head sõbrad, eriti metsamehed, te teate, et kogu loodus on arenev organism. Muide, ka seadusandlus on midagi sellist, mis areneb, kasvab, muutub täiuslikumaks. See, mis aastal 1993 oli väga hea – selle kohta täna ütleme, et kuulge, see on ju vana, see on iganenud. Ja see on loomulik.  Nii et ka meediadirektiiv on üks lüli meie seadusandluses. Ma siin lihtsalt reageerin natukene varasematele sõnavõttudele ja see oli ka reageering varasemale sõnavõtule.

Ja üks asi oli küll veel, kus ma olen, üllatus-üllatus, me Peeter Ernitsaga ka vahel vaidleme, aga siin me oleme täiesti ühte meelt. Komisjonis oli hämmastavalt palju koostööd ja kui kuskil oligi probleem, kas see oli nüüd Isamaa ettepanek või ei olnud Isamaa ettepanek, kuidas on autorsusega – me oleme seda meelt küll olnud, et kui ikkagi autorsus on tuntav, siis tuleb öelda, et ettepanek on arvestatud sisuliselt, vähemalt selleni minna. Aga ausalt öeldes erinevate komisjoni liikmete ideepojukesed on kasvanud kokku üheks tänastes oludes heaks eelnõuks, mis homme leiab kriitikat ja ülehomme trambitakse jalge alla ja öeldakse, kes olid need demokraatia vaenlased ja puupead, kes olid mingisugusel 2021. aasta või 2022. aasta tasemel ega suutnud lennata kõrgemale ja kaugemale. Teen ettepaneku need läbi arutatud parandusettepanekud heaks kiita ja edasi minna. Aitäh!

18:26 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

18:26 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Tänane päev on selline suhteliselt huvitav päev. Kui me vaatame praegu selle seaduse arutelu, siis ühelt poolt ollakse kriitilised ja on teine pool, kes ütlevad, et väga hea [eelnõu], väga pikalt arutatud. Kui me räägime meediateenusest ja eriti veel, kui selle kõrval vaadata riiklikult kinni makstud meediateenust, siis on ju väga selge, et seda meediateenust peaksid saama tarbida kõik Eestis elavad inimesed, sõltumata sellest, kas neil on mingi erivajadus või keeleline vajadus. Kui need inimesed on meil Eestis olemas, siis tuleb neid toetada. Ja mind alati häirib üks vastus, kui öeldakse, et ei ole võimalik seda, teist või kolmandat teha, me ei ole ametnikega seda läbi arutanud. Me komisjonides tihti kuuleme seda, et võtame selle seaduse vastu ja siis tulevikus meie ministeeriumide ametnikud omavahel lepivad kokku, kuidas sellega edasi minna, millal üks, teine või kolmas asi ära lahendada.

Me rääkisime siin enne ja ma küsisin austatud komisjoni esindaja käest ka spordi poole pealt, et me tegelikult maksame Eesti [Rahvus]ringhäälingule saadete edastamise ja tegemise ja toimetamise eest suurusjärgus sama palju, kui kaks suuremat Eesti [era]kanalitel olevat firmat kokku panustavad oma eelarvest oma kanali töösse. Ma kindlasti ei taha siin olla kohtunik, millised kanalid parimaid saateid teevad ja kui vaadatavad need on, aga minul spordiinimesena ja ka teades, et parajasti käivad olümpiamängud, tekib küsimus, mille järgi mingeid saateid või programme valitakse. Ja ma lootsin küll, et komisjonis sellise olulise meediateenuste seaduse muutmise seaduse arutelul räägitakse ka sellistest asjadest, et kui riik annab vahendeid, siis peaks riik ja eriti Riigikogus kultuurikomisjon paljudele küsimustele vastuseid saama. 

Ma olen kindel, et kultuurikomisjon on selles saalis väga tugev. Alustades komisjoni esimehest ja lõpetades kõikide liikmetega on nad kõik ühelt või teiselt poolt selle valdkonna asjatundjad. Ma usun, et teadmisi on teil tunduvalt rohkem kui meil siin enamikul, kes me mõnes teises valdkonnas oleme tugevamad. Aga kurb on vaadata, et kui me ei näe oma tugevate tegijate saavutusi, me peame otsima kuskilt mujalt kanalitest, et äkki me kuskilt näeme, kuidas kahevõistluses suudetakse karikaetappidel medalitele tulla või kiiruisutamises tullakse suurvõistlustel viiendale kohale, mis on kindlasti eelmise talve kõige kõvem tulemus.

Aga ma tahtsin tänases kõnes tulla ka selle juurde, et meil oli eelmine punkt, kus Riigikogu juhatus tegi lihtsalt kolmekesi otsuse, et selles punktis saab iga Riigikogu liige küsida ühe küsimuse ja [vaid] viis fraktsioonide esindajat saavad rääkida väga olulisel teemal, milliseid tuleb veel vähemalt 14 korda siia saali selle aasta jooksul arutelule. Ehk siis teoreetiliselt peaks toimuma üle nädala selline arutelu. Ma väga soovin, et Riigikogu juhatus natukene seda arutab. Ehk annaks ikkagi võimaluse kõigil Riigikogu liikmetel ...

Palun kolm minutit juurde.

18:30 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

18:30 Aivar Kokk

... kõigil Riigikogu liikmetel nendel teemadel arutleda. Ka praegune haridusteema on minu arvates väga paljudes piirkondades väga oluline teema. Me teame väga hästi, et normaalseks  omavalitsuseks peetakse omavalitsust, kellel on oma gümnaasium. Ehk siis me oleme pikemalt ajanud poliitikat, et igas maakonnas peab olema vähemalt üks riigigümnaasium. Iga omavalitsus, kes omab riigigümnaasiumit, on heas mõttes või sees, sest riik maksab kogu selle hariduse kulud kinni. Ja kellel riigigümnaasiumit ei ole, neil tuleb küll õpetajate palk riigilt, aga kõik muud kulud jäävad ju omavalitsuse kanda.

Mul on hea meel, et minister oli nõus minuga selles, et tuleks ka analüüsida seda, et oleks võimalik teha ju riigigümnaasiumide juurde filiaalid. Meil on tekkinud olukorrad, kus, ma toon näiteks Peipsiääre, kus Kallastel pandi gümnaasium kinni ja Mustvees on gümnaasium kinnipanemise järgus praktiliselt. Kui Kallastel kool kinni pandi, toodi lapsed Mustveesse, järgmine võimalus on see, et Mustveest lähevad nad Tartusse. Räägiti õpilaskodudest. Ma võin õpilaskodudest enda arvates siin saalis kõige pikemalt rääkida. Me saime Jõgevamaal vanasti noomida, et meil oli viis õpilaskodu, kui Tartumaal ei olnud ühtegi, sest seda vajadust Tartumaa ei näinud. Aga kas te teate, mitme riigigümnaasiumi kõrval on veel õpilaskodu? Või mitme riigigümnaasiumi kõrval on spordivõimalused, on ehitatud spordisaal? 

Me räägime, et me loome paremad tingimused. Minister ütles, et eelmise riigikorra ajal oli hariduse andmine nii, et peksti ainult vastu sõrmi. Ma ei tea, mina käisin sel ajal koolis, mind küll õpetaja mitte kordagi ei löönud. Ma austan neid õpetajaid, kellest paljud on juba manalateele läinud, kes sel ajal õpetasid, väga sügavalt, sest nad andsid hea hariduse. Rääkimata ülikoolist.

Aga veel kord tagasi tulles meediateenuste seaduse juurde: ma tõesti palun komisjonil mõelda selle peale, et meil on alati võimalik teine lugemine katkestada. Püüaks selle seaduse vastuvõtmisel ikkagi kõiki Eestimaa kodanikke, sõltumata sellest, kas neil on mingid erivajadused, arvestada ja püüda siia seadusesse sisse panna. Püüaks mitte sõita teerulliga üle ja ütelda, et 2025 võib-olla midagi teeme. Praegu on aasta 2022 algus. Aitäh!

18:33 Aseesimees Martin Helme

Meil on tekkinud protseduuriline. Heljo Pikhof.

18:33 Heljo Pikhof

Aitäh! Kas meil on täna esmaspäev ja vaba mikrofon? Päris täpselt ei saa aru, mis toimub. Mul on ka ettekanne eelnõu 508 kohta. Kas ma tuleksin ja teeksin selle praegu ära, siis ma saaksin varem koju? Kuidas see praegu täna on?

18:33 Aseesimees Martin Helme

Võib kohe, võib hiljem, võib mõlemal korral. On teine lugemine ja iga saadik saab sõna. Heiki Hepner, palun!

18:34 Heiki Hepner

Aitäh, hea aseesimees! Head kolleegid! Mind ajendas siia tulema kaks või võiks ka ütelda, kolm aspekti. Esiteks, tõesti, haarates viimasest Aivar Koka sõnumist kinni: võib-olla tasuks siiski pingutada selle nimel, et meie puuetega inimeste soovid leiaksid ennaktempos lahenduse. Selle nimel tasuks tõesti kaaluda, kuidas seda eelnõu paremaks teha.

Teisalt, kui nüüd järjepidev [olla], siis mulle meeldis ka Aadu Musta võrdlus metsanduse teemal, et mets kasvab ja areneb. Tõesti, meie ühiskond on ju samamoodi arenev organism ja üks osa sellest on seadused. Õigustloovad aktid, mis selles organismis on – ka need peavad kasvama ja arenema.

Ma usun ka, et kui me suudame nüüd lõpuks need Euroopa Liidu direktiivid niimoodi üle võtta, et nad, nagu Jaak Valge ütles, ei muutu kuidagi antagonistlikuks meie seadustega või meie ühiskonnaga, siis on ju tegelikult hästi. Selle nimel me peaksime kogu aeg tööd tegema ja selle nimel püüdma seadusi paremaks muuta.

Ja nüüd see viimane teema, miks ma tegelikult siia tulin. Ka selle otsa tegi hea fraktsioonikaaslane Aivar Kokk lahti. See haakub nüüd küll eelmise päevakorrapunktiga, head Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed. Minu meelest on see märkimisväärne pretsedent, mille me siin täna lõime hariduse ja teaduse üle arutelu pidades või õigemini seda [ettekannet] kuulates. See oli ju niimoodi, et igaüks sai esitada ühe küsimuse ja arutelu sisuliselt väga ei tekkinudki. Sai kuulata monoloogi. Seda oleks võinud mõnes mõttes ka kusagilt lugeda, ja olekski kõik olnud. Me oleme toonud enda töölauale täiesti uue instrumendi, aga me sisustame seda instrumenti täiesti vanade töövahenditega. Vaat siin on minu meelest vastuolu. Ja on väga õige sellele tähelepanu juhtida ka siis, kui me räägime mõnest teisest seaduseelnõust, mis oma loomult [eeldab] samamoodi seda uut instrumenti. Me loome uut õigusruumi, aga kui me jääme vanadesse [vahenditesse] kinni, siis me paraku ei saavuta teinekord poolt munagi, rääkimata tervest munast. See on murekoht ja minu meelest me kõik, sealhulgas Riigikogu juhatus, peaks mõtlema selle peale, kuidas uut õigusruumi luues oleks uute instrumentide kasutamine kõige efektiivsem, et tulemus oleks maksimaalselt hea.

Ja lõpetuseks. Isamaa fraktsioonilt on siin kaks muudatusettepanekut. Need ei leidnud komisjonis toetust, öeldi niimoodi ümber nurga, et noh, enam-vähem ju arvestasime. Nii et tegelikult ma kutsun siiski, head kolleegid, teid üles, et kui läheb muudatusettepanekute läbivaatamiseks, neid Isamaa esitatud ettepanekuid ikkagi toetama. Aitäh!

18:39 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Lotman, palun!

18:39 Mihhail Lotman

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Kõigepealt ma tahan öelda, et ma olen tuline Euroopa Liidu pooldaja ja minu meelest Euroopa Liitu kuulumine on Eestile väga paljus mõttes hea asi. Kuid kõik pole kuld, mis Brüsselist [tuleb]. Ja me näeme tervet rida direktiive, mis on kahjulikud nii Eestile kui kogu Euroopale. Ja kahjuks ka selle direktiivi kohta ma ütleksin, et ta on vastuoluline. Mõned asjad on siin, millega võiks leppida, mõned asjad mitte.

Minu seisukoht on diametraalselt vastupidine minu heade kolleegide sotside omale. Jutt on [seaduse] §‑dest 19 ja 191. Minu meelest need paragrahvid pole üldse, ka kompromislikus formuleeringus kohased. Ei ole kohased selle pärast, et nad on ebamäärased ja võltsid. Mis mõttes nad on ebamäärased? Mõlemas paragrahvis algab punkt 1 sellega, et [ei tohi] kihutada vihkamisele. Mis tähendab kihutada vihkamisele? Kuna ma olen tegelenud kõneaktide filosoofiaga, siis [tean, et] üldiselt selle all mõeldakse direktiivseid kõneakte. Sa pead tegema seda või sa ei tohi teha seda. Aga siin on asi ebamäärane, kuna peale selliste otseste kõneaktide on olemas ka kaudseid. Kui ma ütlen näiteks: juudid ahju – siis see on direktiivne kõneviis ja on selge, et see käib sinna [alla]. Aga kui ma ütlen, et minu meelest pole sugugi halb mõte, et juute võiks ahju panna, siis nagu mingit käsku ei ole. Kas siis on kihutamine või mitte? Või see on mõtteavaldus? Või isegi kui on otsene käsk, siis võib-olla see on selline kunstiline võte, näiteks minu halb, negatiivne tegelane ütleb minu teoses niimoodi. Aga see on praegu nii Ameerika Ühendriikides kui ka Lääne-Euroopas, need asjad ei loe. Kui sul on halvad sõnad sees, siis sa pead nende eest vastutama, ükskõik kas sa mõistad neid hukka või mitte. See kõik läheb kihutamise alla.

Aga nüüd vaatame [sättesse], et ei tohi diskrimineerida poliitiliste vaadete eest. Suurepärane, ei tohi! Aga mida tähendab, et ei tohi diskrimineerida? Kas diskrimineerimine seisneb selles, et me ei anna nende halbade poliitiliste vaadetega inimestele sõna või et me ütleme, et need vaated on halvad? Need on kaks põhimõtteliselt erinevat asja, mida siin ei ole eristatud. Kui ma näiteks Eesti ringhäälingus olen kuulnud mitte ainult üks kord, et EKRE on fašistid, siis kas see on diskrimineerimine või mitte? Või see on subjektiivne arvamus või kuidas sellega on? Saate aru, ma ei ole EKRE liige, isegi ei ole EKRE pooldaja, aga kui ma selliseid asju kuulen, siis mulle midagi hakkab vastu. Ja ma oleksin veel rohkem vastu, kui sellised asjad oleksid keelatud.

Või siin on ka öeldud, et varalise seisundi pärast ei tohi diskrimineerida. Armsad kolleegid sotsid, see varalise seisundi järgi diskrimineerimine on teil kivisse raiutud. Kõik need teie ettepanekud selle kohta, et rikkad peavad rohkem maksma, tuleb muuta maksusüsteemi nii, et rikastest saab midagi rohkem välja pigistada – kas see ei ole diskrimineerimine? Selliseid asju on palju. 

Ma ei ole sugugi selle poolt, et kedagi tuleb diskrimineerida. Aga esiteks, seadus peab olema selgelt kirjutatud, mitte kahemõtteliselt nagu siin, ja teiseks, see peab olema paremini läbi mõeldud. Ja veel kord: sugugi pole kuld kõik, mis Brüsselist tuleb. Aitäh!

18:43 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe ei selle ega ühegi teise eelnõu puhul. Ma lõpetan läbirääkimised ja läheme nüüd parandusettepanekute juurde. Muudatusettepanekud, vabandust, on selle asja nimi. Eelnõu kohta on neid tulnud terve hulk ja hakkame siis otsast pihta minema.

Muudatusettepanek nr 1. Selle esitajaks on kultuurikomisjon ja kultuurikomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks kultuurikomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajateks Kalle Grünthal, Rene Kokk, Henn Põlluaas ja juhtivkomisjon on seda arvestanud sisuliselt muudatusettepanekuga nr 4. Muudatusettepanek nr 4,  esitajaks kultuurikomisjon ja kultuurikomisjon ise on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitajaks on Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

18:44 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

18:45 Aseesimees Martin Helme

Ikka! Ja nüüd me peame tegema saalikutsungi. Head kolleegid, et kõik oleks kursis: me oleme meediateenuste seaduse juures ja vaatame läbi muudatusettepanekuid. Oleme jõudnud viienda muudatusettepaneku juurde, mille esitajaks on Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:47 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 9 saadikut, vastu on 51, erapooletuid on 3. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kuues muudatusettepanek, selle esitajaks on kultuurikomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Indrek Saar, palun!

18:48 Indrek Saar

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

18:48 Aseesimees Martin Helme

Kas me teeme ka kutsungi või saame kohe hääletada? Saame kohe hääletada, just oli kutsung.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille esitajaks on kultuurikomisjon ja kultuurikomisjon ise on seda täielikult arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:48 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 63 saadikut, vastuhääli on 6, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Seitsmes muudatusettepanek. Selle esitajaks on Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

18:49 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda hääletada ja ma eelmine kord unustasin ütlemata, et palun toetada. Ma vaatasin hääletustulemustest, et see on väga oluline.

18:49 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Läheme ilma kutsungita, jah? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille esitajaks on Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:49 Aseesimees Martin Helme

Agitatsioon kandis vilja, erapooletuid on seekord rohkem. Poolthääli on 9, vastuhääli on 51, erapooletuid 5. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme kaheksanda muudatusettepaneku juurde. Selle esitajaks on kultuurikomisjon ja kultuurikomisjon ise on seda arvestanud täielikult. Palun, Indrek Saar!

18:50 Indrek Saar

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada ja vastupidi Helir-Valdor Seederile ei taha mina anda suuniseid Riigikogu liikmetele. Ja nagu näitas kuuenda muudatusettepaneku hääletus, südametunnistuse järgi hääletades tuleb üllatavaid toetusi.

18:50 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille esitajaks on kultuurikomisjon. Kultuurikomisjon ise on seda arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:50 Aseesimees Martin Helme

Kaheksanda muudatusettepaneku poolt on 63 saadikut, vastu 5, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Üheksas muudatusettepanek, esitajateks Merry Aart, Ruuben Kaalep, Kert Kingo. Juhtivkomisjon on seda arvestanud osaliselt muudatusettepanekuga nr 10. Kümnes muudatusettepanek, esitajaks kultuurikomisjon ... Tahtsid eelmist? Jaa, vabandust! Helir-Valdor Seeder.

18:51 Helir-Valdor Seeder

Jah, see EKRE saadikute muudatusettepanek tundub päris hea olevat, ma palun seda hääletada.

18:51 Aseesimees Martin Helme

Ikka saab. Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille esitajateks on Merry Aart, Ruuben Kaalep, Kert Kingo. Juhtivkomisjon on seda arvestanud osaliselt. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:52 Aseesimees Martin Helme

Üheksanda muudatusettepaneku poolt on 13 saadikut, vastu on 50 saadikut, erapooletuid on 3. Ettepanek ei leidnud toetust.

Jõuame kümnenda muudatusettepaneku juurde. Selle esitajaks on kultuurikomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 11, esitajaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. (Sumin saalis.) Jaa, ma ei uskunud oma silmi. 12. muudatusettepanek, esitajaks kultuurikomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 13. muudatusettepanek, esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt muudatusettepanekuga nr 14. 14. muudatusettepanek, esitajaks kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 15. muudatusettepanek, esitajateks Helle-Moonika Helme, Kert Kingo ja Henn Põlluaas ning juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt muudatusettepanekuga nr 16. Muudatusettepanek nr 16, esitajaks kultuurikomisjon ja komisjon on seda ise arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 17, esitajaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt muudatusettepanekuga nr 19. Muudatusettepanek nr 18, esitajaks Jüri Jaanson, juhtivkomisjon on seda arvestanud sisuliselt muudatusettepanekuga nr 19. Muudatusettepanek nr 19, esitajaks kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. 20. muudatusettepanek, esitajateks Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Kert Kingo ja Rene Kokk, juhtivkomisjon on seda arvestanud osaliselt muudatusettepanekuga nr 21. Muudatusettepanek nr 21, esitajaks kultuurikomisjon, komisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 22, esitajaks kultuurikomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 23, esitajaks on kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 24, esitajaks kultuurikomisjon, kultuurikomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 25, esitajaks on Jüri Jaanson, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Jüri Jaanson, palun!

18:55 Jüri Jaanson

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

18:55 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor? Ahah, selge. Kas te soovite kutsungit? Ei soovi. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 25, esitajaks Jüri Jaanson ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:56 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetas 16 saadikut, vastu on 43 saadikut, erapooletuid on 3. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

26. muudatusettepanek, esitajaks kultuurikomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult.

Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud.    Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 327 teine lugemine lõpetada. Ühtegi teistsugust ettepanekut mul siin ei ole. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud. 


4. 18:57 Võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (519 SE) esimene lugemine

18:57 Aseesimees Martin Helme

Liigume edasi tänase päevakorraga. Päevakorrapunkt nr 4, Vabariigi Valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu 519 esimene lugemine. Ettekandjaks kutsun siia sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

18:57 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tulen teie ette valitsuse algatatud eelnõuga, võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste ... (Juhataja helistab kella.)

18:57 Aseesimees Martin Helme

Palun teeme saali vaiksemaks!

18:57 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

... seaduse muutmise eelnõuga.

Ma alustan sellest, et mittediskrimineerimine on printsiip, mis on meie põhiseaduse §‑des 11 ja 12. Võrdse kohtlemise seadus on üks mitmest seadusest, mis täpsustab diskrimineerimise sisu ja olemust ning ka inimeste kaitset. Ma tuletan meelde, et diskrimineerimise vastu suunatud teod on suures ulatuses seotud karistusseadustiku paragrahvidega ja ka õiguskantsleri seadusega. Volinikul on piiratud ulatuses volitused tegeleda diskrimineerimisvastase tegevusega. Niisiis ütleb võrdse kohtlemise seadus, et voliniku pädevus piirdub rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuse, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel inimeste kaitsega, kuid täpsustab seda järgnevalt. Nimelt on isikute diskrimineerimine rahvuse, rassi või nahavärvuse tõttu keelatud pea kõikides eluvaldkondades: töö, kutseõpe, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, sotsiaalkindlustus, haridus ja ka avalikult pakutavad kaubad ja teenused. Samal ajal gruppide puhul, kuhu kuuluvad inimesed vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu, on see nii ainult kaitstud valdkondades, milleks on tööelu ja ka kutseharidus.

Sellega seonduvalt oleme teinud eelnõus ettepaneku, et me pakume kõikidele gruppidele ühetaolist kaitset kõikides eluvaldkondades, mille tulemusena saaksid kaitse grupid rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuse, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel järgmistes valdkondades: töö, kutseõpe, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, sotsiaalkindlustus, haridus ning avalikult pakutavad teenused ja kaubad.

Mis selle tagajärjel sisuliselt muutub? Selle tagajärjel saavad nimetatud grupid pöörduda nimetatud eluvaldkondades võrdse kohtlemise voliniku poole, et saada konsultatsiooni oma õiguste asjus. Tuletan meelde, et tihtilugu on tegemist haavatavate gruppidega, nagu erivajadusega, puudega inimesed, samamoodi vanemaealised inimesed, kellel ei pruugi olla põhiseaduses [ettenähtud] otse kohtusse pöördumise võimekust, oskust ega ka rahalist võimalust. Seetõttu on võrdse kohtlemise voliniku abi ja tugi nendele inimestele hädavajalik ja nad saavad hinnangu, kas tegemist oli diskrimineeriva situatsiooniga või ei olnud mitte.

Tõsi on, et me oleme praegu välja jätnud ühe grupi, see on diskrimineerimine sotsiaalse staatuse alusel. Põhjendus selleks on lihtne: me ei osanud siin ja praegu sisustada sotsiaalset staatust üheselt mõistetavalt. Konsulteerisime küll Õiguskantsleri Kantselei inimestega, samamoodi Justiitsministeeriumiga, kuid jäime seisukohale, et oleme nii ehk naa võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seadust täiendavalt veel selle aasta jooksul muutmas ja toome sotsiaalse staatuse sisse järgmise eelnõu muudatustega.

Selles seaduses on veel üks muudatus, mis puudutab kompromissi, mis on tehtud kirikute ja koguduste teemal. Nimelt, Siseministeeriumi vahendusel pidasime arutelusid, kas kirikud ja kogudused on nendelsamadel diskrimineerimisega seotud alustel kohustatud välja rentima oma valduses olevaid hooneid ja ruume või on nendel õigus keelduda. Kompromissina oleme jõudnud lahendusele, et tõepoolest on kirikutel ja kogudustel võimalus keelduda nende ruumide ja hoonete, kus viiakse läbi usulisi talitusi, rendile andmisest.

Kirikute ja kogudustega me pidasime arutelusid tegelikult juba 2018. aastal, kui selle eelnõu esmane versioon valmis sai. Kahetsusväärselt jäi see eelnõu mitmeks aastaks seisma ja ootele. Siin ja praegu oleme arvesse võtnud ka toonased kirikute ja koguduste seisukohad. Need on kooskõlastustabeli kuues punktis kõigile kättesaadavad.

Lisaks on mul soov veel anda teada, et suurt koormust riigieelarvele selle eelnõuga tulemas ei ole. Vahendid, mis on vajalikud eelnõu rakendamiseks, on seotud eeskätt teavitustegevusega ja personalikuludega võrdse kohtlemise voliniku büroos. Need summad on aastas 100 280 eurot. Nagu öeldud, need tulevad Sotsiaalministeeriumi omavahenditest.

Selle koha peal ma lõpetan ja annan teile võimaluse küsimuste esitamiseks. Aitäh!

19:04 Aseesimees Martin Helme

Küsimusi on. Aivar Kokk, palun!

19:04 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Ma usun, et sa oled selles valdkonnas üks tugevamaid, kes siin saalis praegu on, sellepärast ma küsingi su käest. Eelnõus räägitakse puudega inimestest. Ma tean, et aastaid tagasi on kokku lepitud, et räägitakse erivajadusega inimestest. Mis hetkel see muudatus on tehtud? Ma tean, et selle sajandi esimese kümnendi keskpaigas küll väga selgelt öeldi, et sõna "puudega" ei kasutata, vaid kasutatakse "erivajadusega".

19:04 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Sõna "erivajadus" on kindlasti oluliselt laiem ja minu hinnangul täpselt samamoodi siis inimesi vähem puudutav negatiivses mõttes. Küll aga on see sõna "puue" kasutusel eeskätt konventsioonide tõttu, kust see sõnavara meile kasutusele tuleb, ning inimõiguste ja põhivabaduste [kaitse] konventsioonist tulenevalt on siin selline sõnakasutus ja ka loetelu nendest, kes on diskrimineerimise eest kaitse all.

19:05 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

19:05 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ilmselt olete kursis sellega, et Eesti Kirikute Nõukogu on saatnud teile oma pretensioonid ja ettepanekud seoses selle eelnõuga. Heidetakse päris kurjalt ette, et kuigi viidatakse kompromissi saavutamisele Eesti Kirikute Nõukoguga, siis see ei vasta tegelikkusele ja kompromissi Eesti Kirikute Nõukoguga pole otsitud. Kuidas te seda kommenteeriksite?

19:06 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! On üsna tavapärane, et ministeeriumid saadavad eelnõu kooskõlastusringile ministeeriumidesse, kes on [teemaga] puutumuses ja kes on vastutavad kindlate eluvaldkondade eest. Nii oleme saatnud eelnõu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, kes on vahendanud informatsiooni ja neid ootusi, mis on olnud kirikutel ja kogudustel. Tunnistan, et me tegelikult ju kirikute ja kogudustega suhtlesime 2018. aastal ja istusime ka ühe laua taga inimestega nende hulgast. Nii nagu ma varasemalt ütlesin, kuus muudatusettepanekut, mis nad eelnõu kohta toona tegid, on kooskõlastustabelis kenasti olemas. Mitmed neist on tehnilist laadi, mõnda on võetud arvesse muu hulgas seletuskirjas täiendusi ja parandusi tehes. Aga seda ootust, mis on seotud kirikute ja koguduste omanduses olevate ruumide või pühakodade kasutusele võtmisega, isegi ei olnud neil 2018. aastal. Selle on vahendanud meile nüüd ja praegu menetlemise käigus Siseministeerium ja me oleme selle kompromissikoha leidnud.

19:07 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

19:07 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite just natuke aega tagasi, et te ei võtnud sinna diskrimineerimise nimekirja sotsiaalset staatust, kuna seda ei saa üheselt sisustada. Aga kuidas te olete sisustanud siin nimekirjas oleva seksuaalse orientatsiooni, kui seda ei olegi võimalik ju täpselt määrata? Nad ise ka ei tea, mis see olla võiks, see jooksvalt ju muutub kogu aeg. Me teame, et sugusid tuleb kogu aeg neil juurde ja see seisund on neil nii-öelda vulav ja virdav. Kuidas siis mingi seadus seda kirjeldab ja üheselt sisustab, et see on saanud siia nimekirja sisse?

19:08 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Sotsiaalseks sättumuseks, teisisõnu, orientatsiooniks peetakse püsivat romantilist või seksuaalset külgetõmmet vastassoost, samast soost, mõlemast soost või enam kui ühest soost inimese vastu. Sellest definitsioonist oleme me suuresti lähtunud.

19:08 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

19:08 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma loen kohe siit § 1 esimesest lõigust, et diskrimineerimine on keelatud töötingimuste kehtestamisel, töölepingu või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel ja ametist vabastamisel, samamoodi hariduse, sealhulgas kutsehariduse omandamisel, avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste kättesaadavuse võimaldamisel. Kui me vaatame, mis praegu meie riigis kehtib, siis näeme, et meil on diskrimineerimine, sest isikuid, kes ei ole vaktsineeritud, ilusti diskrimineeritakse, vabastatakse töölt ja nendel ei lasta teenuseid saada, ei lasta ka õpilasi kooli. Kuidas te nüüd seletate, miks ei ole sellesse seadusesse pandud inimeste õigust teha ise oma raviotsuseid, ja kas te aktsepteerite, et see diskrimineerimise [väide] näiteks koroonavaktsineerimise puhul ongi õige?

19:09 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt ma tahan öelda seda, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Kõik kehtivad seadused, määrused ja ka Vabariigi Valitsuse korraldused on kooskõlas põhiseadusega. Seda on üsna mitmel korral kinnitanud erinevad kohtud esimeses kohtuastmes.

19:09 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

19:09 Andres Metsoja

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! SKA andmetel oli 2020. aasta lõpu seisuga Eestis 146 210 ametlikult puudega inimest ehk pea iga üheksas inimene meie hulgast. Nendele lisandub see inimrühm, kes on justkui enesehinnanguliselt tegevuspiiranguga isikud. Meil on ka toodud välja, et nendel on teenuse kättesaamisega olnud probleeme. 2019. aasta Eurostati uuringu järgi just terviseteenuse kohta ütles ligi 27% inimestest, et nad ei ole teenust kätte saanud. Me räägime selle seaduseelnõuga laiemalt ka erateenustest. Minu küsimus puudutab kitsalt puudega inimeste sihtrühma. Kas on olemas ka mingid uuemad andmed seoses COVID‑i kriisiga, mis see olukord selles sektoris reaalselt arvmäärangus võiks olla?

19:10 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma tunnistan ausalt, et tervishoiuteenuse kättesaamine on suuresti tervise‑ ja tööministri valdkond. Aga me oleme teinud ja tellinud analüüse, kus on välja toodud teenusele ligipääsu piirang seoses omaosaluskoormusega. See tõepoolest näitab seda, et nii pensioniealiste inimeste kui ka puudega inimeste, aga ka toimetulekutoetuse saajate hulgas on inimesi, kes suure omaosaluskoormuse tõttu ei pääse piisavalt teenusele. Spetsiifiliselt, nii nagu te küsisite, mul praegu teile vastust anda ei ole.

19:11 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

19:11 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud minister! Mul on veel täiendav küsimus konkreetselt eelnõu enda kohta. See väidetav kompromiss, nagu selgub, päris kompromiss ei olnud, see käsitleb kirikute sakraalhooneid. Siin öeldakse, et usulisel ühendusel on õigus keelduda tema omandis või kasutuses oleva pühakoja kasutada andmisest. Siin loetelus ei ole muid hooneid, aga teatavasti võivad usulisel ühendusel olla ka muud hooned, mis ei ole sugugi ainult pühakojad. Nüüd tuleb just nagu välja või saab tõlgendada nii, et need teised hooned, mis ei ole pühakojad, selle regulatsiooni alla ei kuulu. Või saan ma valesti aru?

19:12 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Vastupidi. Kui me räägime kaitsest diskrimineerimise eest, siis kui kõigi nende teiste kirikutele ja kogudustele kuuluvate hoonete abil soovitakse minna avalikku teenust osutama, siis nad kuuluvad selle seaduse tähenduses kitsenduse alla. Erisus on tehtud pühakodadele, kus viiakse läbi usulisi talitusi. Nendele tõepoolest võrdse kohtlemise seadus ei laiene.

19:12 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

19:12 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Kuidas te olukorras, kus praegune valitsus on inimeste põhiseaduslikke õigusi seoses koroonapiirangutega järjest ja järjest rikkunud ja seda on ka kohtud juba kinnitanud, saate selle valitsuse liikmena üldse rääkida efektiivsest kaitsest diskrimineerimise eest, kui see valitsus on lülitanud välja sajad tuhanded inimesed avalikust, ühiskondlikust elust, vallandanud neid politseist ja kaitseväest? Kuidas te saate üldse selle seaduse puhul rääkida mingist efektiivsest kaitsest diskrimineerimise eest?

19:13 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma jätaks kõrvale praegu selle olukorra, mille viimased kaks aastat on meile toonud ja mis puudutab väga kitsalt tervisekriisiga seonduvaid kitsendusi, ja tulen selle juurde, et meil on jätkuvalt ühiskonnas inimesed, olgu nad vanemaealised või ka puudega, erivajadusega inimesed, kellele meil on soov pakkuda maksimaalset kaitset. Eeskätt kaitset selle kaudu, et neil on õigus pöörduda võrdõiguslikkuse voliniku poole abi, nõu, toe ja konsultatsiooni saamiseks, kusjuures kaitse nendel inimestel ja gruppidel on põhiseadusest tulenevalt nii ehk naa juba olemas. See pluss, mis selle eelnõuga tuleb, on ainult voliniku poole pöördumise võimalus ning sealt nõu ja abi saamine.

19:14 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

19:14 Aivar Kokk

Aitäh! Ma jätkan oma esimest küsimust. Erivajaduste alla kuuluvad puude liigid, vanus, terviseseisund, sotsiaalne taust. Kas me kaitseme praegu selle seadusega ainult neid inimesi, kes füüsiliselt on endale lasknud puude välja kirjutada, aga mitte neid, kellel tegelikult mingid vajadused on? 

Teine küsimuse pool on see: kui me rääkisime, et kirikuhoonete puhul see seadus ei kehti, siis kas see tähendab seda, et kui väga paljudes kirikutes tehakse kontserte ja igasugu heategevust, siis selle puhul need seadusepunktid ei kehti?

19:15 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Ma alustan küsimuse teisest poolest. Vastab tõele, et kokkuleppel kirikute ja kogudustega  on Siseministeeriumi kaudu [saavutatud] kompromiss, et kui tegemist on pühakojaga või ka ruumiga, kus viiakse läbi usulisi talitusi, siis nendes kohtades seda täiendavat kaitset ja keeldu ei ole.

Aga mis puudutab puudega inimesi, siis loomulikult me kaitseme vanemaealisi. Me teame, et järjest suuremal protsendil vanemaealistest on iseseisva toimetulekuga seonduvad probleemid. Me teame, et osas piirkondades on väga suur nende vanemaealiste hulk, kellel on iseseisva toimetulekuga probleeme. Need inimesed, sõltumata sellest, kas nad on endale puude [määramist] taotlenud või ei ole, on kas vanuse või puude tunnuse alusel kaitse all.

19:16 Aseesimees Martin Helme

Oudekki Loone, palun!

19:16 Oudekki Loone

Aitäh! Aitäh siia saali tulemast ja seda seadust tutvustamast! Kui me vaatame Riigikohtu lahendeid, siis näeme, et Riigikohtu lahendeid näiteks praeguse võrdse kohtlemise seaduse alusel on üks. Samas on põhiseaduse § 12 kohta neid märgatavalt rohkem, mis näitab, et praegune sõnastus on kindlasti liiga kitsas ja ei kaitse piisavalt inimeste põhiseaduslikke õigusi. Selles mõttes on see laiendamine väga mõistlik. Eriti oluline on rõhutamine avalike kaupade ja teenuste kättesaadavuse puhul, millega Eestis on tõepoolest probleeme, näiteks osutatakse, et lastega peredel, romadel, ehitustöölistel on väga raske leida üürikorterit.

See muudatus annab võimaluse mõnele märgitud gruppidest, näiteks romadele, pöörduda võrdõiguslikkuse voliniku poole, et diskrimineerimisküsimustes aidataks. Samas jääb ehitustöölistele ainsaks võimaluseks jätkuvalt põhiseaduse § 12 alusel kohtusse pöörduda. (Juhataja helistab kella.) Võib-olla võiks selle sotsiaalse staatuse kuidagi siiski sisse panna ...

19:17 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Oudekki!

19:17 Oudekki Loone

... mitte teha põhiõiguste puhul midagi sellist, et mõned põhiõigused on olulisemad kui teised?

19:17 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma varasemalt ütlesin, sisuline soov on ka ministeeriumil olemas. Küsimus oli lihtsalt selles, et me ei olnud suutelised selles ajaraamistikus lõpuni läbi analüüsima, mismoodi avada sotsiaalse staatuse sisu. Aga kui Riigikogul on selleks häid näpunäiteid, siis loomulikult, iga eelnõu saab teha paremaks ja see on Riigikogu võimalus.

19:18 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

19:18 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma ikka jätkaksin oma teemal. Te küll räägite, et kõik on seaduslik, aga seaduse nimi, mida me praegu menetleme, on võrdse kohtlemise seadus. See, et te väänate siin sõnu, et ei ole sundvaktsineerimist, vaid me lihtsalt sunnime kaudselt, on teie valik ja teie kommunikatsioon. Aga minul tekib küsimus, kuidas me saame nimetada võrdseks kohtlemiseks seda, kui ühel isikute grupil ei võimaldata tööl käia, neid ei lubata kohvikutesse või restoranidessse, nad ei saa avalikus elus osaleda, neid ei lubata spordivõistlustele, osa õpilasi ei lubatud uisuväljakutele, neid ei lubata muuseumidesse. Kuidas see haakub selle võrdse kohtlemisega? Seletage mulle ära, miks see ei ole diskrimineerimine ja miks näiteks mingi soolise sättumuse puhul on see diskrimineerimine. Tooge see vahe mulle välja, palun!

19:18 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Me räägime inimeste põhiõigustest ja vabadustest. Põhiseaduse § 11 ütleb, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Nii kaua, kui mis tahes piirangud on kooskõlas põhiseadusega, ei saa me rääkida inimõiguste või vabaduste piiramisest ega ka diskrimineerimisest.

19:19 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

19:19 Henn Põlluaas

Aitäh! Lähtun senistest praktilistest juhtumitest. Kui näiteks keegi sügavalt usklik, religioosne inimene tahab oma korterit välja üürida või bed and breakfast'i pakkuda või kirik teeb seda, siis religioossed uskumused on olulised, neist ei tohi üle sõita, see oleks diskrimineerimine. Aga samas on meie kõigi puhul ka lepinguvabaduse põhimõte, mida tuleb täita. Ise valid, ühesõnaga, kellele sa üürid ja kellele mitte. Kui see käib väga teravalt sinu moraalsete ja religioossete vaadete vastu, siis on sul vabadus mitte välja üürida. Teie ütlete, et peab üürima, aga samas on sellel inimesel, kes nõuab, teatud orientatsiooniga isikul näiteks, ka ju vabadus valida mingisugune muu koht. Aga seaduse järgi tuleb välja, et tema on see ainuõige, kuid moraal, usulised veendumused ja lepinguvabadus millegipärast ei kehti. (Juhataja helistab kella.)

19:19 Henn Põlluaas

Kuis nii?

19:20 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma kõigepealt ütlen seda, et kehtiv võrdse kohtlemise seadus ütleb juba täna, et rahvuse, rassi või nahavärvuse tõttu [diskrimineerimise eest] on nii ehk naa kaitse tagatud. Sedasama avalikku teenust, muu hulgas üüriturgu, mille kohta teie küsisite, tuleb käsitleda selle seaduse kohaldamise alana. Millest me räägime? Me räägime mõningate gruppide juurdetoomisest, peaasjalikult on need grupid vanemaealised või puudega inimesed, ja nagu öeldud, see puudutab samasoolisi. Loomulikult, teil on selles mõttes äärmiselt õigus, et usulised veendumused on täpselt samamoodi põhiseaduse kaitse all, aga mitte keegi ei takista inimesel välja rentimast oma korterit omadel tingimustel, kui ta teeb seda oma väiksemas tutvusringkonnas ja mitte avalikult pakutava teenusena. Niipea, kui tegemist on avalikult pakutava teenusega ehk näiteks kui mõnel kirikul või kogudusel on majutusasutus, hotell, ja ta pakub teenust mingis internetiportaalis, siis hakkavad ka need kitsendavad sätted selles mõttes tööle.

Taas kord on hästi oluline meeles pidada, et kohustust üüriturule tulla ju kellelgi ei ole. Aga  mõningad reeglid on meil seal juba praegu. Hästi oluline selle juures on mõista seda tõsiasja, et me ei ütle, et sa pead sellele inimesele, kes sulle võib-olla usuliste veendumuste tõttu ei ole sobilik, paslik või vastuvõetav, välja rentima, vaid sa ei tohi keelduda usulise veendumuse põhjusel. See on selle asja mõte ja siin on see vahe. Ehk kui sul on kaks võrdset kandidaati, kellele pakkuda korterit, siis sa ei saa öelda, et ma valin tema, sellepärast et see usuline mõõde on seal juures. See on see olemuslik vahe. (Hääl saalist.) Ei, sa ei tohi põhjendada nii, et see on see valiku tegemise kriteerium, ja sa ei tohi panna üles kuulutust, et ma ei võta inimest, kes on vanem kui ... või kellel on tuvastatud puude raskusaste, mõnda usulisse gruppi kuuluvat inimest ja nii edasi. Sa ei tohi sellisel kujul kuulutust üles panna, see oleks samamoodi seadusrikkumine.

19:23 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

19:23 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! See on täielik demagoogia, mida te siin ajate. See on täielik demagoogia. No lihtsalt piinlik on. Vaadake, muide, Vene propagandakanaleid. Teie erakond nüüd ühtäkki avastas, et need on vaja ära keelata. Seal, muide, mõnitatakse lääneriike just nimelt selle pärast, mida teie praegu siin kaitsete: dekadentlik, degenereerunud, mandunud, patus püherdav. Mis kinnisidee teil nende homodega on? Mis kinnisidee see on? Ma ütlen teile, et mind on mittevaktsineerituna diskrimineeritud pikka aega juba. Kui te ütlete, et see ei ole diskrimineerimine, siis ma ei nõustu teiega.

Aga mu küsimus on see. Minu usulised veendumused on põhjendatavad piiblis toodud loeteluga sellest, mis on patt. Mina usuliste veendumuste alusel keeldun osutamast teenuseid neile, keda mina pean patuseks. (Juhataja helistab kella.) Kelle tõde siis prevaleerib, kas patuste tõde või minu tõde?

19:24 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Tänan arvamuse eest, aga ma ei saanud küsimuse sisust aru. (Hääl saalist.)

19:24 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

19:24 Andres Metsoja

Aitäh! Austatud minister! Ma saan aru, et seda eelnõu on ju pikalt koostatud, aastal 2018 on ta läinud kooskõlastusringile ja olulised sätted peaks jõustuma järgmise aasta 1. juulil. Iga eelnõuga on rahaline mõju välja toodud, siin on see ülimalt detailselt, et on raha taotletud, ei ole saadud, need kulud võrdõiguslikkuse voliniku büroo kaudu on ligi 100 000 eurot täiendavalt aastas. Mis see nüüd siis on, see 100 000 eurot, on see RES‑i teema või tuleb see Sotsiaalministeeriumi eelarvest või kuidas? Ma näen, et siiamaani ei ole selgust, kuidas see rahaline pool laheneb.

19:25 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Vastupidi, selgus on olemas. Me oleme teinud selle valiku, pidades seda eelnõu oluliseks. Me leiame sisemistest vahenditest võimaluse rahastada Liisa Pakosta volinikukontorit täiendavalt. Loomulikult, ega see raha ei ole meie eelarves niisama, selle arvelt me jätame võrdsuspoliitikate maastikul mõne teise olulise asja tegemata. Spetsiifiliselt on jutt tegevustest, mis on suunatud soolise palgalõhe teemale.

19:25 Aseesimees Martin Helme

Viktor Vassiljev, palun!

19:25 Viktor Vassiljev

Aitäh! Kõigepealt on mul väga konkreetne küsimus. Kas usutunnistuse järgi diskrimineerimise keeld arvestab ainult Eestis registreeritud ja tunnustatud koguduste liikmeid või ka Eestis tunnustamata kogudusi ja usutunnistusi? Näiteks pastafaarid, no teate, kelle jumalus on lendav makaronimonstrum, mitte segi ajada rastafaaridega. See on konkreetne küsimus. 

Aga teine küsimus on jällegi see, kas arvestatakse usutunnistusest sõltuvat omapära ja kuidas arvestatakse. Näiteks Tallinna lennujaamas ma nägin, et olid security't läbimas kaks naist, üks oli kristlane, teine moslem, samasugused rätikud peas. Kristlane pidi rätiku ära võtma, moslemile öeldi, et ei ole vaja ära võtta. Sealt siis küsimus: kas Eestis on lubatud religioonile vastava peakattega pilti juhilubadele panna? Pastafaarid on sellest väga huvitatud.

19:26 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma vastan kõigepealt küsimuse esimesele poolele. Me räägime ju kaitsest diskrimineerimise eest usutunnistuse või veendumuse pärast. Nii et mis tahes need veendumused on ja on see usk Eestis kuidagi tunnustatud või mittetunnustatud, veendumuse alla mahub kindlasti kõik see, mida sa välja tõid.

Ma jään vastuse võlgu, millised nõuded on ametifotodel, ma selleks ei ole spetsiifiliselt täna valmistunud. Ma ei pea diskrimineerimiseks seda, kui minul palutakse rätik või peakate ära võtta. Küll aga, kui ma oleksin mosleminaine ja minu usuliste veendumuste kohaselt on kohustus kanda peakatet, siis see oleks diskrimineerimine ehk minu veendumuste mitteaustamine.

19:27 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

19:27 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Minu veendumuse ja usu järgi on see eelnõu, mida te meile siin tutvustate, täielik dekadentlik jama. See on nii minu usu ja veendumuse järgi.

 Aga küsimus on selline. Te ütlete, et praegu saavad nelja vähemusgrupi esindajad pöörduda võrdõiguslikkuse voliniku poole kolmes uues valdkonnas ja praegu on niimoodi, et voliniku poole saab pöörduda vaid kolm vähemusgruppi. Kes see neljas vähemusgrupp on, keda te lükkate meile siia saali, ja millistes positsioonides nendest kolmest nad võivad hakata pretendeerima oma õigustele?

19:28 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ütlen üle, millised on need grupid, kellest me räägime. Me räägime inimestest kas rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuse, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Need on need grupid, kellest me räägime. Me soovime, et kõikidel nendel gruppidel oleks täpselt samades valdkondades kaitse diskrimineerimise eest. (Hääl saalist.)

19:29 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

19:29 Mart Helme

Aitäh! Diskrimineerimisest veel. Ma mäletan, et kui ma ministrina seisin teie asemel seal puldis, siis teie fraktsiooni esindajad kriiskasid siin saalis, mõnitasid mind minu vanuse pärast ja minu intellektuaalsete võimete pärast ja küsisid, kas mul häbi ei ole, millal ma tagasi astun, kas ma liiga vana ei ole juba selle ameti pidamiseks ja kas ma saan aru, millest ma üldse siin räägin. Kas see oli ka diskrimineerimine või kuidas see kvalifitseerus?

19:29 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma pean siis võtma välja stenogrammid, selleks et hinnata, mida täpselt öeldi ja millises kontekstis. Aga ma arvan, et kõige mõistlikum oleks teil vanuse tõttu diskrimineerimise kahtluse korral pöörduda võrdõiguslikkuse voliniku poole hinnangu saamiseks.

19:30 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

19:30 Peeter Ernits

Lugupeetud minister! Ma arvan, et te võib-olla olete liiga valge ja liiga noor veel selle ministriameti jaoks. Aga ikkagi, ma küsisin ju ühe küsimuse, et kui praegu on neli vähemusgruppi – te vuristasite mulle palju rohkem ette – ja enne oli kolm, siis mis see üks on, mis nüüd lisandub, see vähemusgrupp. Lihtne küsimus.

19:30 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma ei tea, kust te võtate selle kolm ja neli. Ma loen ette, mis on seaduse tekstis. Ma tõesti ei saa täpselt aru, millest te räägite, aga kui midagi on puudu, siis sellele tegi viite juba komisjoni kaasettekandja proua Oudekki Loone. See, mis on puudu, on tegelikult sotsiaalne staatus. Seda ei ole eelnõusse toodud. (Hääl saalist.)

19:31 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

19:31 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te tulete siia saali eelnõuga, kus on igasugused diskrimineeritavad grupid, keda on vaja aidata. Aga miks te ei ole siiamaani pööranud tähelepanu sellele grupile, mis on absoluutses enamuses kõikide nende nii‑öelda tõrjutute seas? Need on vanemad inimesed. Vanemad inimesed ei saa pangast laenu, vaatamata sellele et nad on elus ja terved, ja nii edasi. Nad on surutud kasti, seda võib võrrelda India kastisüsteemiga. Te tulete praegu siia. Aga miks te pole siiani midagi ette võtnud? Mispärast on nemad teisejärgulised inimesed? Eesti Vabariik rikub nende põhiseaduslikke õigusi, kuna kedagi ei tohi diskrimineerida vanuse pärast.

19:32 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Olgem ausad, põhiseaduse alusel on vanemaealistel vanuselise diskrimineerimise tõttu õigus ka täna kohtusse pöörduda. Praegune eelnõu loob täiendava võimaluse vanuselise diskrimineerimise korral pöörduda lisaks ka võrdõiguslikkuse voliniku poole. Ei pea pöörduma otse kohtusse, kui haavataval grupil ei ole selleks piisavalt kas oskusi, ressursse või ka teadmist, et kas on üldse põhjust diskrimineerimist kahtlustada. Me soovime luua vanemaealistele täiendava võimaluse otse kohtusse pöördumise kõrval pöörduda ka voliniku poole.

19:32 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

19:32 Kalle Grünthal

Aitäh! Kuulasin teie vastust ja kuigi ma olen teist siiamaani mõnes asjas ikka päris lugu pidanud, siis tänase vastusega te taandute täiesti Kaja Kallase tasemele. "Kui on mingi probleem, pöörduge kohtusse." Tule taevas appi, ma ütleksin selle peale. Kust võtab vanem inimene selle raha, et minna panga vastu kohtusse? Kas te mõistate? On see reaalne vastus? Öelge mulle, kas te ise ka saate aru, mida te praegu pakute eakatele inimestele. Minna kohtusse panga vastu, sellepärast et pank ei anna laenu! Olge hea, tehke üks hagiavaldus valmis, mis oleks standardne kõikidele eakatele inimestele, et me näeksime lõpuks, et teie jutust on midagi kasu ka. Tehke ka mõni tegu ära, sest see on teie idee.

19:33 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh, härra Kalle Grünthal! Ma ei saa teie ärritusest hästi aru, sest mina olen teie ees just nimelt eelnõuga, mis loob kohtusse minemise kõrval vanemaealisele inimesele täiendava võimaluse.

19:33 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

19:33 Anti Poolamets

Lugupeetud ettekandja! Jälle suurepärased ilusad sõnad. Aga mis on reaalsus, mis on reaalsus? Üks kõige levinum tagakiusamise, võrdsusõiguse rikkumise koht on [tagakiusamine] poliitiliste veendumuste pärast, mida harrastavad eriti teie parteikaaslased. Võin isiklikust kogemusest rääkida. Ants Leemets kutsus mind Rakvere muuseumi direktori konkursile kandideerima ja kõik oli kena, senikaua kui ta avastas, et ma olen Eesti krooni kaitseks sõna võtnud. Ta ütles mulle otsesõnu: "Ei, no kuidas nii, no ei saa ju, mõeldamatu, et te saaksite sellisel töökohal, apoliitilisel töökohal olla." See on reaalsus, millega te tegelenud olete, aastakümneid olete puhastanud riigiaparaati poliitiliste veendumuste põhjal, Välisministeeriumi, kõiki. Kuidas te seda ravite, kuidas see pakasuhha teil välja hakkab nägema?

19:34 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma ei oska sellele küsimusele mitte kuidagi vastata selles mõttes, et mina olen ... (Hääl saalist.) Te ütlesite: te olete. Ma saan rääkida enda eest. Mina olen käitunud enda arvates alati eetiliselt. Olles sotsiaaltööga tegelenud sisuliselt kogu oma teadliku elu, juhindun ma kindlasti ja ainult sellest, et inimeste õigused oleks kaitstud ning et nõrgematel ja haavatavamatel gruppidel oleksid samasugused võimalused meie ühiskonnas toime tulla nagu neil, kellele jumal on andnud paremad eeldused.

19:35 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

19:35 Henn Põlluaas

Aitäh! Kõikides oma vastustes te olete täiesti selgelt pannud eri kategooriatesse usulised veendumused ja seksuaalse sättumuse ning igal juhul prevaleerib seksuaalne sättumus usuliste veendumuste ja moraali ees. See on täiesti absurdne. See on ju puhas diskrimineerimine.

Ma jätkan selliste praktiliste küsimustega, nii nagu oli ka minu esimene küsimus. Mis juhtub, kui pagar, siiralt religioosne inimene, keeldub homopaarile küpsetamast, või kondiiter keeldub küpsetamast torti ja panemast kahte peigmehekuju sinna tordi peale, näiteks? Või mis juhtub raamatupoe omanikuga, kes oma religioossetest ja moraalsetest vaadetest lähtuvalt keeldub müümast mingisugust homokirjandust ja nii edasi ja nii edasi? Kõik need sajad tuhanded inimesed, kas neid hakatakse ...

19:36 Henn Põlluaas

... nüüd karistama?

19:36 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Võrdse kohtlemise seadus ei karista mitte kedagi. Võrdse kohtlemise seaduse alusel saab inimene volinikult nõu ja abi. Kui ta on saanud volinikult nõu, otsustab kohtusse minna ja kohus menetleb seda kaasust, siis mina tõesti ei oska öelda, millisele järeldusele konkreetne kohtunik selle kaasuse puhul jõuab, sest on vaja ära tõestada tõepoolest see, et keeldumise alus oli seesama diskrimineerimine samasooliste suunal. Ma võin teile ka öelda, et meil karistusseadustikus § 10, peamiselt selle jagu 1 ja 2 sellise diskrimineerimise puhul ka karistuse [ette näevad]. Nii et ma jään siin vastuse võlgu, millisele järeldusele jõuab kohus.

19:37 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

19:37 Eduard Odinets

Aitäh! Mõtlesin, et ei küsi, lugupeetud minister, aga siin läks asi juba nii isiklikuks, kõik toovad isiklikke näiteid ja kommenteerivad, eks ju, kõikidel on nii suur puutumus selle üheleheküljelise seadusega. Mulle meenus ka isiklik lugu, võib-olla annate sellele hinnangu. Mul on väga kahju, et see seaduse kaitse ei laiene minule, kuna kunagi mind ei võetud üliõpilaskorporatsiooni vastu, sest ma ei olevat eesti soost inimene. Kuidas te arvate, kas meil kunagi peaks olema või võiks olla kaitse ka selliste juhtumite korral? Ma saan aru, et see seadus konkreetselt sellisel juhul ei kaitse, see on kuulumine vabaühendusse ja vabaühendus ise otsustab, keda ta võtab vastu ja keda mitte. Aga kas siin ei ole tegemist diskrimineerimisega, kus riik võiks ka appi tulla?

19:38 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma olen siiski seisukohal, et vabaühendustele seniks, kuniks see on kooskõlas kehtiva õigusega, eeskätt põhiseadusega, peab jääma ka enesemääratlemise õigus teatud piirides. Tegelikult see, mis puudutab Eesti kodakondsust, on ju ka üsna mitmes teises seaduses meil eelduseks seatud, olgu see või presidendi kohta käiv eeldus.

19:39 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

19:39 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Näha on, et see seadus on tehtud marksistliku kirega, diskrimineerimist ainult süvendatakse ning see on sihitud põhiliselt konservatiivide ja usklike veendumuste vastu. See on teie põhiharrastus viimasel ajal, selliseid eelnõusid siia tuua. Aga siiski te ei vastanud küsimusele, kuidas nende poliitiliste veendumustega on. Kas te ei ole tõesti kuulnud sellel alusel diskrimineerimisest? Räägime siis sellest, kuidas päriselu käib. Kas te ei oska tõesti siis ühtegi näidet tuua, te pole kunagi midagi kuulnud? Kuidas siis sellega saab olema, kas ministeeriumidest tohib näiteks üsna lahtise käega vallandada teise poliitilise veendumusega inimesi?

19:39 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Jaa, jätkuvalt: ka poliitilised veendumused on veendumused. Selles mõttes ma olen teiega nõus ja selles mõttes on ka võimalik poliitiliste veendumuste koha pealt võrdse kohtlemise voliniku käest arvamust saada, kes ta hindab selle olukorra diskrimineerivaks või mittediskrimineerivaks. Kui ta hindab selle olukorra diskrimineerivaks, siis loomulikult on inimesel õigus ja võimalus täiendavalt pöörduda veel kohtu poole.

19:40 Aseesimees Martin Helme

Tekkinud on protseduuriline. Helle-Moonika Helme, palun!

19:40 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Mul on selline protseduuriline küsimus. Meil tegelikult esitatakse siin praegu kas meelega keeleliselt valesti sõnastatud eelnõu või on sellel nagu päriselt ka mingi tagamõte. Ma tahan selgust saada. Meil on see nimekiri siin, kõik on ilusti üles loetud, eks ole, et rahvusest, etnilisest kuuluvusest, rassist, nahavärvusest, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest. Tegelikult peaks edasi olema "ja seksuaalsest sättumusest", see on nagu loetelu. Aga see "või" viib selle seksuaalse sättumuse just nagu kusagile teisele poole. Millest see on? Kas see on keeleliselt õige või vale? Andke hinnang.

19:41 Aseesimees Martin Helme

Jaa, see ei olnud muidugi protseduuriline, aga minister soovib sellele vastata.

19:41 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Jaa. Aitäh küsimuse eest! Aga õiguskeeles on selline lähenemisviis, et kui on antud loend ja ei ole eeldust, et kõik need tunnused peavad samaaegselt kehtima ühe inimese puhul, siis ei kasutata loendis mitte "ja", vaid kasutatakse "või". Selle "või" mõte on selles, et inimene ei pea olema samaaegselt diskrimineeritud rassi ja seksuaalse sättumuse alusel, vaid võib olla üks nendest tunnustest.

19:41 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

19:41 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Mina küsin Justiitsministeeriumi kirja kohta, mida ei arvestatud. Õigemini on Eesti Kirikute Nõukogu sellele viidanud. Aastal 2018 nad selle kirja saatsid. Ilmselt toimus see jokk-skeemi järgi, see kiri jäi tõepoolest kooskõlastusajaks hiljaks. Aga täna on meil aasta 2022, neli aastat on vahet. Vastus, miks ei ole arvestatud, ongi see: sellepärast et on hiljaks jäänud, aga muidu tundub, et on päris hea eelnõu või head ettepanekud.

Aga veel üks asi, mida ma tahaksin teilt küsida. See jätkub nii, et seoses sellega, et valitsuse koosseis on muutunud, ei ole esitatud märkused enam asjakohased. Võib-olla te aitate mul selle mõtte lahti mõtestada? Valitsuse koosseis on muutunud. Miks need märkused siis nüüd enam asjakohased ei ole?

19:42 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Vaadake, nende eelnõudega, mida Riigikogu menetleb, on üsna samamoodi, et kui tuleb uus Riigikogu koosseis või kui vahetub valitsus, siis tehakse otsused, millised eelnõud jäävad menetlusse ja milliseid edasi ei menetleta. Täpselt samamoodi võib tuua paralleeli valitsuses eelnõude menetlemisega. Kui meil oli varasemalt tegemist Justiitsministeeriumist ministri allkirjaga esitatud seisukohtadega, mis käesoleva, istuva ministri puhul ei ole enam asjakohased ega kooskõlas tema hoiakutega, siis neid ei saa ja pole ka põhjust arvesse võtta, sest uuel justiitsministril on oma seisukohad.

19:43 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

19:43 Eduard Odinets

Aitäh! Kasutan võimalust, et proua minister on meil täna siin. Meil on juhtunud niimoodi, et eelmine punkt oli ka vähemalt minu jaoks diskrimineerimise teemal oluline. Riigikogu enamus hääletas meediateenuste seadusesse sisse paranduse, mis keelab vihavaenu ja diskrimineerimise õhutamise, aga ainult sellisel juhul, kui sellega ei teki otsest ohtu inimeste tervisele või varale. Ma saan aru, et valitsus on sellele ka oma negatiivse hinnangu andnud, aga samas teie erakonnakaaslased hääletasid suuremeelselt kõik selle klausli poolt siin saalis. Kuidas teie hindate, kas sellised klauslid seadustes, mis just nagu ühelt poolt keelavad, aga teiselt poolt võimaldavad vaenu õhutada, tulevad teie valdkonnale kasuks või pigem teevad kahju?

19:44 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Minu valdkond selles mõttes on kõik Eestimaa inimesed. Ma kindlasti ei tahaks elada sellises riigis, kus puudega inimesi või vanemaealisi on võimalik vaenu või vihakõnega kuidagi sildistada või märgistada. Aga ma jätan eelmise eelnõu kohta arvamuse avaldamata.

19:45 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun! 

19:45 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Väga tänan selle vajaliku eelnõu eest. Ega diskrimineerimine iseenesest ei kao, selle [kadumise soodustamine] peabki olema riigi teadlik poliitika. Küsin kaks küsimust.

Kõigepealt, kas oskate välja tuua, mis on need diskrimineerimise alused, mille suhtes on enim kaevatud, või mis teemadel või valdkondades, või mis minevik näitab, mille kohta meil kaebusi on?

Teine küsimus on tulevikku suunatud. Ilmselt sellest eelnõust ei piisa. Kas on midagi veel, mida te tulevikus plaanite teha, et inimestel oleks võimalik diskrimineerimise eest, ma ei tea, kaitset küsida, kohtusse pöörduda? On veel midagi ministeeriumist seadusandlike algatustena tulemas?

19:45 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Me saame teha järeldusi suuresti sellelt pinnalt, millised avaldused ja pöördumised on võrdõiguslikkuse volinikule saabunud. Tema saab anda ka hinnangu, millistes küsimustes tal on pädevus ja millistes küsimustes vajaks tema pädevus laiendamist. Tõsi on, et üsna suureks mureks on haridusmaastikul erivajadusega, puudega lapsed, mis puudutab näiteks kooli valmidust võtta vastu teistsuguste vajadustega last, olgu see siis vajadus ratastooli kasutada või midagi muud. Enda valdkonnas ma kindlasti näen hästi suure murekohana käitumisprobleemiga lapsi, keda haridussüsteem väga kergekäeliselt koduõppele suunab. Aga just need lapsed vajavad sotsiaalset keskkonda ja seal kohanemist, et õppida eluga toime tulema. Samamoodi on korteri üürimise teema olnud mureks. Eraldi on tulnud välja – seda ka vestlustes komisjonis – see, mis puudutab vanemaealiste võimalust saada pangalaenu, kasutada liisingut, ka elukindlustust. Seda on ka meie hea strateegiline partner Kuldliiga, kes on vanemaealiste esindaja, välja toonud, et nemad näevad seal suuri murekohti.

19:47 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

19:47 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma veel natukene jätkaks oma eelmist küsimust. Sellest ma saan aru, et loomulikult on igal valitsejal, igal poliitilisel jõul oma prioriteedid, ja ma ei eeldagi seda, et Reformierakonnal oleksid täpselt samad prioriteedid nagu Isamaal. Sellest ma saan aru. Mu küsimus oli suunatud sellele – mõnes mõttes ma küsin üldistatuna üle –, et kõik, mis selles kirjas oli, võis Reformierakonna arvates, nagu ma saan aru, minna prügikasti, otse öeldes, ei olnud enam oluline. Ma võib-olla panin natukene värvi juurde. 

Aga teine teema veel siia juurde. Ka linnade ja valdade liidu poole pealt on küsimus esitatud ja vastus on olnud selline, et on loetud üles, mis asjus on võimalik inimestel pöörduda voliniku poole ja arvamust küsida. (Juhataja helistab kella.) Kas see loetelu on teie arvates tänase seaduse mahus ammendav? Kaks küsimust.

19:48 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Alustan teisest. See loetelu on üsna kõikehõlmav, sest avalikult pakutavad teenused hõlmavad nii avalikke teenuseid kui ka erateenuseid, mida pakutakse avalikult, teenused ja tooted lähevad sinna alla. Samamoodi on kaetud väga olulised eluvaldkonnad õppimine ja töötamine. Veel väga oluline osa, ligipääs hoolekandele, sotsiaalkindlustusele ja ka tervishoiule, on samamoodi kaetud. Nii et ma usun, et see on piisav ja ammendav.

Nüüd küsimuse esimene pool. Jaa, Reformierakond on üks koalitsioonipartneritest ja peaministrierakond. Aga ma kinnitan teile, et eelnõud ei valmi ainult erakondlike veendumuste pinnalt, vaid eeskätt inimlikel ja humaansetel kaalutlustel, selleks et meie inimeste olukorda paremaks teha. Kindlasti kõik need inimesed, kes on olnud seotud selle eelnõu ettevalmistamisega erinevatel ajajärkudel, ei ole Reformierakonna liikmed ega pruugi olla ka Reformierakonna-meelsed.

19:50 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

19:50 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te siin vastasite, et võib-olla kui mõned ettepanekud-algatused on olnud eelnevatel ministritel, et siis uuele ministrile ei peagi isiklikult need asjad meeldima. Me puudutame sakraalrajatisi ja kõiki neid asju. Jah, võib-olla ei peakski kõik ministrid olema usklikud, nad võivad olla ka usuleiged, kuid kui me räägime võrdsest kohtlemisest ja sellest printsiibist, siis ei saaks selliseid asju ikkagi isiklikul tasemel otsustada. See vale väide, et see oli kuskil 2018 pandud, on ju tegelikult eksitav. See ikkagi isiklikult ei sobi, selline asi. Kas see on üldse kohane? Võiks ju julgustükk olla, et ei toeta lihtsalt sakraalrajatisi.

19:51 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ei, vastupidi. Me ju oleme toetanud seda ettepanekut, jätnud nad kohaldamisalast selles mõttes välja ning lubanud kirikutel ja kogudustel, kus viiakse läbi usulisi talitusi, saada see erand, et nad ei pea järgima võrdse kohtlemise seadust. Küll aga peavad nad seda järgima, kui nad lähevad näiteks üüriturule.

19:51 Aseesimees Martin Helme

Toomas Kivimägi, palun!

19:51 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma mõistan oma kolleegide pahameelt, kes on minu vasakul käel, mõningate diskrimineerimise aluste tõttu, näiteks seksuaalne sättumus, kuna selline on nende maailmavaade. Aga ainuüksi selle tõttu olla väga kriitiline eelnõu suhtes tervikuna on minu arvates ebaõiglane. Kui me räägime lastega peredest, räägime vanuritest, räägime puudega inimestest, siis ma arvan, et me oleme kõik ühte meelt, et neid ei tohiks diskrimineerida. Seepärast ma küsin. Kas selle eelnõuga laiendatakse põhiseaduse §‑s 12 loetletud nii‑öelda võimalikke diskrimineerimise aluseid ja juhtumeid või mitte? Teiseks ma küsin, kas selle eelnõu üks põhikomponente ongi see, mille pärast Kalle Grünthal muret tundis, et sul ei olegi muud võimalust kui pöörduda kohtusse. Mina olen aru saanud, et selle eelnõuga luuakse võimalus ka paljudele teistele avatud gruppidele pöörduda esmalt võrdõigusvoliniku poole, et just nimelt vältida kohut.

19:52 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Põhiseaduse § 12 räägib sellistest gruppidest nagu rahvus, rass, nahavärvus, sugu, keel, päritolu, usutunnistus, poliitiline või muu veendumus, samuti varaline ja sotsiaalne seisund või muud asjaolud. Ehk tegelikult on diskrimineerimise kaitse põhiseaduses veel palju laiem, kui see on võrdse kohtlemise seaduses.

19:53 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Me saame edasi minna kaasettekandega. Kutsun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Oudekki Loone.

19:53 Oudekki Loone

Aitäh! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas käesolevat eelnõu teisipäeval, 25. jaanuaril komisjoni istungil. Seda eelnõu tutvustas Signe Riisalo analoogiliselt tänase [tutvustusega], nii et ma seda kordama ei hakka. Ka mõned küsimused on siin saalis juba kõlanud, aga nüüd järgneb ülevaade.

Toomas Kivimägi küsis, kas sisuliselt see eelnõu teeb seda, et viib võrdõiguslikkuse seaduse kooskõlla põhiseaduse §‑ga 12. Signe Riisalo kinnitas, et jah, võiks öelda, et see viib paremini kooskõlla. Kuigi diskrimineerimine on üldjuhul keelatud, nii nagu mainitud sai, siis ligipääs voliniku abile ja toele on seni olnud piiratud ning eelnõuga avatakse voliniku toetav roll kõikidele gruppidele kõikides eluvaldkondades, mis seaduses loetletud on. Ta tunnistas, et tõepoolest on seal puudu sotsiaalne staatus, sellepärast et koostöös Justiitsministeeriumi ja Õiguskantsleri Kantseleiga ei leitud, kuidas seda sotsiaalset staatust üheselt määratleda.

Kalle Grünthal tõstatas ka komisjonis probleemi eakate inimeste võimalusest laenu saada. Signe Riisalo ütles, et see on suur probleem. Lisaks on samasugune, analoogiline probleem ka elukindlustuse valdkonnas. Tegelikult see eelnõu loobki inimesele võimaluse pöörduda võrdse kohtlemise voliniku poole, kes saab hinnata, kas tegu on proportsionaalse piiranguga, kas piirang on põhjendatud ja õiglastel alustel. See annab lisavõimaluse. Siin ma rõhutaksin just seda, mis komisjonis veel mitu korda jutuks tuli, et kas põhiseaduse § 12 ja võrdse kohtlemise seadus ütlevad, et mitte mingeid erisusi ei tohi teha. Ei, seda ei eelnõu ega seadus ei ütle, erisusi tohib teha, aga need peavad olema põhjendatud ja õiglased, nii nagu ütleb põhiseaduse § 11. Siin tulebki appi võrdõiguslikkuse volinik.

Samuti leidis ulatuslikku arutelu üürituruküsimus. Mina tõin välja, et lastega peredel on keeruline [üürikorterit] saada. Teiselt poolt leidis härra Paul Puustusmaa, et omanik ei ole kohustatud kellelegi oma kodu üürima ja võib ükskõik millest oma otsuses lähtuda, inimeste enda omandiga kauplemise ja ärivabaduse põhimõte on, et kui tullakse tema maja või korterit üürima, siis ta ise teab, kas sellele inimesele anda oma vara üürile või mitte. Lisaks küsis üüriküsimuses Urmas Reinsalu, kas siis praegu, kui inimese korterit soovivad üürida näiteks neonatsid ja satanistid, ei ole inimesel õigust keelduda oma korteri üürimisest, sest see on diskrimineerimine. Selle loogika järgi peaks ka riik, kes oma ruume välja üürib, ütles Urmas Reinsalu, hakkama võimaldama koosolekuruume näiteks Vene äärmuslastele riigivastaseks tegevuseks, ja nii läheb asi täiesti käest ära. Lisaks uuris Urmas Reinsalu, et kui piiranguid seksuaalse sättumuse põhjal ei seata, siis kas see tähendab kiindumust ükskõik millises valikus. Kas algataja mõtte järgi ei tohiks näiteks lastega pere keelduda korteri või korteris toa üürimisest pedofiilidele? Toomas Kivimägi leidis pedofiilia näite pinnalt, et kuskil tõesti peaks olema piir. Kui enne üürilepingu sõlmimist peaks selguma, et korterit soovib üürida pedofiil, aga inimene on sunnitud lepingu sõlmima, siis see võib tuua näiteks kaasa naabrite pahameele. Kas need olukorrad ei võiks siis teistpidi tuua kaasa sotsiaalset hukkamõistu ja pahameelt, kas see ei tekita sotsiaalseid pingeid?

Nendele kommentaaridele vastuseks leidis Signe Riisalo, et üüriturul on tõepoolest probleeme, peale lastega perede on seal teisi [selliseid] gruppe ka ja tõepoolest, kui leidub viis, kuidas sotsiaalne staatus seadusesse viia, siis oleks see väga mõistlik. Lisaks leidis Signe Riisalo komisjonis, et keeldumise alus peab olema põhjendatud ja proportsionaalne. Kui üürileandjale tekib näiteks mainekahju, sotsiaalne surve või sotsiaalne hukkamõist, siis on tal võimalik lepingu sõlmimisest keelduda. Keeldumine on sellisel juhul proportsionaalne. Ta leidis – kuna üles tõsteti pedofiilide küsimus –, et kui pedofiil on realiseerinud oma kiindumust alaealise suhtes, siis on see kriminaalne, karistatav, ja on seadusandlus, mis lubab hiljem [tema tegevusvabadust] piirata. Aga kui ta ei ole kellelegi kurja teinud ja seda kiindumust vaos hoiab, siis on ta lihtsalt tavaline inimene, keda lõpmatuseni märgistada ja hukka mõista ei saa. Toomas Kivimägi leidis selle peale, et pedofiili ühiskonda integreerimine ei tohi toimuda teiste inimeste maine arvel.

Mina lisasin üüriarutelu valdkonnas, et põhiseaduse § 12 kehtib, ja kehtib sõltumatult seadusandlusest, mis tähendab seda, et tegelikult ka täna, kui avalikult üüritakse välja ruumi ja seal soovivad rahumeelset koosolekut pidada näiteks neonatsid, satanistid, EKRE, Reformierakond, siis sellest ei saa üürileandja keelduda. Me võime ette kujutada, et kui me lubame seda suvalisel alusel teha, siis kui tulevad valimised, võib kohalik omavalitsus otsustada, et ta mõnele erakonnale üürib avalikult [väljaüüritavat] ruumi ja teisele ei üüri. Selleni me ei tahaks ju keegi jõuda ja see on põhjus, miks me ka diskrimineerimist ei luba.

Samuti ma mainisin, et mainekahju on vahepeal problemaatiline. Näiteks, kui me räägime endistest vangidest, siis kõik kardavad mainekahju, keegi ei taha neile korterit üürida, ja need inimesed jäävad igaveseks tänavale. Seda õiglane riik ei tohiks ka tahta. Tuletame meelde, et õigus kodule on ka inimõiguste deklaratsioonis olemas, see on meie põhiseadusliku väärtusena täpselt samamoodi olemas. Tegelikult selle eelnõu juures me ei aruta, kas põhiseaduse § 12 üldse kuidagi muuta, vaid seda, kuidas ja millised grupid võrdõiguslikkuse volinikult abi saavad.

Lisaks üüriküsimusele tõsteti üles ka pühakodade problemaatika ja seda kahe nurga alt. Esiteks, taas kord mina mainisin, et jah tõepoolest, kirik on spetsiifiline organisatsioon, kiriku sundimine selleks, et anda oma pühakoda näiteks ateistide konverentsiks või jumalat teotavaks ürituseks on ilmselt ebainimlik. Aga siin tekib ka küsimus, et kui me ühele ideoloogilisele ühendusele teeme erandi, miks me siis teisi teistmoodi käsitleme. Kas näiteks ametiühingutel võiks olla ka selline kaitse, et nad ametiühinguvastast konverentsi oma üüritavates ruumides ei luba? Lisaks tekkis sellega seoses küsimus, kuidas on kooliga, et kas kool on ka kuidagi spetsiifiline, kas seda peaks eraldi mainima, kas kool peab üürima oma ruume näiteks stripi-show jaoks. Miks me teeme kirikule erandi, aga koolile ei tee erandit, kuidas see põhjendatud on? Tõepoolest, Signe Riisalo leidis, et jah, eks see erandite küsimus ole keeruline. Tema isiklik eelistus oleks, et erandeid ei tehtaks, aga seda arutati, selle erandini jõuti kompromisside tulemusena ja tegelikult on see natuke konstrueeritud, seni ei ole neid probleeme olnud. Küll aga mainis Signe Riisalo, et kirikul on mure, et see probleem võib äkki tulevikus tekkida, ehkki seda olnud ei ole.

Kooli puhul jõuti komisjonis järeldusele, et seni, kuni koolis toimuvad kooli üritused, peavad lapsed olema kaitstud, seal kehtivad spetsiifilised normid, aga kui kool üürib väljaspool õppeaega oma ruume, siis on tegemist avaliku ruumi üürimisega. Aga muidugi, kooli kodukord võimaldab teatud piiranguid panna. See jäi komisjonis natuke lahtiseks.

Ma korraks astuksin kõrvale, kommenteerin, ma seda vahepeal kontrollisin. Tegelikult saab kool ka väljaspool õppetööd teha teatud piiranguid oma ruumide kasutusele. See on põhjendatud õpilase õigusega kasutada kooli ruume väljaspool õppetööd. Õpilasel on alati õigus kasutada kooli ruume väljaspool õppetööd, sellepärast et võib-olla tal ei ole kodus koduste tööde tegemise võimalust, kuskil see võimalus peab olema, kooli ruumid peavad selle garanteerima ja seetõttu peab kool tagama selle, et seal oleks kogu aeg lastele sobiv õhustik. Kuna see on juba olemas, siis eraldi erisust siin tingimata tegema ei pea.

Lisaks mainiti kiriku kohta seda, et Urmas Reinsalu vestles komisjoni istungi ajal Eesti Kirikute Nõukogu esindajatega, kes nentisid, et Sotsiaalministeerium pole mitte kunagi nende kui kaasamispartnerite poole pöördunud. Ta pidas seda kindlasti diskrimineerimiseks ja tegi ettepaneku, et põhiseaduskomisjon kutsuks teise lugemise arutelule ka Eesti Kirikute Nõukogu esindajad. Sellele vastas Signe Riisalo, et Sotsiaalministeerium valmistab oma eelnõu ette ja kooskõlastab kõikide asjaomaste partneritega ning Eesti Kirikute Nõukogu on selle eelnõu oma märkustega kooskõlastanud. Kõik need märkused on leitavad materjalidest, mis on seletuskirja lisana esitatud põhiseaduskomisjonile. Kõigi nende märkuste kohta on antud ka Sotsiaalministeeriumi täiendav selgitus.

Nii. Lisaks tekkis küsimus, mis on mittediskrimineerimise eesmärk, mida küsisid nii Urmas Reinsalu kui ka Paul Puustusmaa, kes leidis, et diskrimineerimise mõiste ise on väga segane ja kirju, see mõiste on nii laiali aetud, et sisuliselt võib diskrimineerimise alla panna absoluutselt kõik sotsiaalsed suhted. Ta leidis, et kirikute ja koguduste erandit tõesti ei ole vaja, selle võiks kaotada hoopis nii, et kõigil isikutel ja ühendustel oleks õigus keelduda oma omandi kasutusse andmisest, kui sellega seotud üritus või tegevus ei vasta omaniku moraalitunnetusele. Sellisele laiemale küsimustikule mittediskrimineerimise kui niisuguse kohta vastas Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Nele Nisu, kes tõi näite. Ütleme, et poele kuulub mingisugune vara, mida pood müüb, omanik teeb selle varaga, mida ta tahab, ja ta tahab seda müüa. Poodi on palgatud töötaja, kes sõlmib kliendiga tehingu, müües talle mingit kaupa. Kui müüja hakkaks vara oma veendumuste järgi müüma, näiteks ta ei soovi mustanahalistele kaupa müüa, siis see oleks diskrimineerimine. Mittediskrimineerimise mõte on see, et vähemused ei jääks teenustest ilma, et vähemused saaksid elada, saaksid tarbida kõike seda, mida avalikus ruumis pakutakse. Kui hakata lähtuma sellest, millised on kellegi uskumused, siis see on lubatud, kuni uskumused ei hakka piirama kellegi teise vabadusi ja õigusi, nii et keegi jääb olulistest avalikest teenustest ilma. See on see, mida peab demokraatlik õigusriik kaitsma.

Urmas Reinsalu küsis veel õppetoetuste kohta, kas seal on määratud vanusepiir ja kas tasuta kõrghariduse saamisel on samuti määratud vanusepiir. Kui eelnõuga laiendatakse hariduses diskrimineerimiskeeldu vanuse puhul, siis kas need vanusepiirinõuded lähevad selle eelnõuga vastuollu? Sotsiaalministeeriumi võrdse kohtlemise poliitika juht Kaisa Knight seletas, et see on osaliselt Haridus‑ ja Teadusministeeriumi valdkond, aga hariduse kättesaadavus on proportsionaalse kaalumise küsimus ja kui seadusandja on seal teatud kitsendused seadnud, siis see ongi tehtud lähtuvalt kahe õiguse põrkumisest ja proportsionaalsuse kaalumisest.

Lisaks küsis Urmas Reinsalu, et kui vaimulikud teevad avaliku teenusena perekonnaseisutoiminguid, siis kas neil on õigus keelduda seksuaalse sättumuse alusel perekonnaseisutoiminguid avaliku teenusena osutamast, näiteks keelduda teatud laulatusi sooritamast. Sellele vastas Signe Riisalo, et perekonnaseaduse § 6 ütleb, et abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele. Siis küsis Urmas Reinsalu, kuidas on vaimuliku ordineerimisega, kas saab olla diskrimineerivaid sätteid näiteks vaimuliku töölevõtmisel. Nele Nisu selgitas, et selle kohta on juba kehtiv säte, mille järgi ei peeta isiku erinevat kohtlemist diskrimineerimiseks, kui isiku usutunnistus või veendumus on nimetatud tegevuse laadi või sellega seotud tingimuste tõttu oluline. Nii et siin on taas kord see küsimus, et piiranguid võib teha, aga need piirangud peavad olema õigustatud.

Siis otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. veebruaril 2022, see võeti vastu konsensusega, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, poolt hääletas 5, vastu 3, erapooletuid oli 0. Toomas Kivimägi tegi ettepaneku määrata põhiseaduskomisjoni esindajaks Oudekki Loone, Paul Puustusmaa tegi ettepaneku määrata põhiseaduskomisjoni esindajaks Kalle Grünthal ja Urmas Reinsalu tegi ettepaneku määrata põhiseaduskomisjoni esindajaks Lauri Läänemets. Toomas Kivimägi ütles, et kuna Lauri Läänemetsa kahjuks ei ole enam kohal, siis tema nõusolekut ei ole võimalik küsida ja me ei saa eeldada, et ta on valmis eelnõu komisjoni nimel kokkulepitud kuupäeval ette kandma. Seega seda ei arvestatud. Hääletusel määrati juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Oudekki Loone: poolt 5, vastu 2, erapooletuid 0. Kui kellelgi on küsimusi, siis ma hea meelega vastan.

20:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga paistab, et neid küsimusi pole. Tänan! Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

20:09 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Head Riigikogu liikmed! Ma võin teile öelda, et see seadus on hetkel prügikasti visatav seadus. Võtame esimesed poolteist lehekülge, mis on kirjutatud seadusena. Ma loen teile kõigile, kes sotsiaalvaldkonnas on väga tugevad, seda seadust natuke ette. Oluline on teada, et puue on alati seotud erivajadusega. Samas, erivajadus ei tähenda tingimata puuet. Eesti seadusandluses on kasutusel järgmine definitsioon: "Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel." Puuded jagunevad: liikumispuue, nägemispuue, kuulmispuue, intellektipuue, kõnepuue, liitpuue või muu puue, mis on tingitud haiguslikust seisundist, mis omakorda võib olla erineva raskusastmega: keskmine, raske või tugev.

Nüüd loeme seadust. Seaduses on ainult sõna "puue", kordagi pole sõna "erivajadus". Eestis on ametlikult ligikaudu 150 000 puudega inimest ehk iga kaheksas inimene Eestis on puudega. Nendest üks kolmandik on liitpuudega.

Aga erivajadusega inimeste seas on palju mitmekesisust ja puudel on eri liigid, eks. Peale puude liikide on erivajaduste juures vanus, terviseseisund, sotsiaalne taust. Kõikide erinevuste puhul [tuleb arvestada] ka vajaduste ja soovide lahknevust. Nüüd räägime sellest seadusest. Seaduses on kirjas ainult puue, erivajadust ei ole. Aga kui võtad seletuskirja lahti, siis seal kirjutatakse sellest ja seletatakse kõiki asju, mida see seadus peaks rakendama, aga seda erivajaduste poole pealt.

Head sotsiaalvaldkonna inimesed! Mina ei ole sotsiaalvaldkonna inimene, ma ei hakka sellel teemal pikalt rääkima, aga seaduses on väga selgelt kirjutatud, mis mingi asi on. Ei saa kirjutada seletuskirja asju, mida seaduses kirjas ei ole.

Ütlen ausalt, et see on täielik praak: tulla siia ette ja rääkida enamuse aega selle seaduse juures erivajaduste teemal, kui seadusesse on kirjutatud "puue". Need kaks asja ei lähe omavahel mitte kuidagi kokku. Kui ma eelmise seaduseelnõu juures kõnet pidasin, siis sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof ütles, et äkki on segamini aetud. Mina ütlen praegu, et midagi on segamini aetud. Sama koalitsiooni eelnõud. Eelmise eelnõu puhul ei olnud puudega inimeste õiguste kaitset, erivajadusega inimestele võimaluste loomist väärikaks eluks võrdse, iseseisva ühiskonnaliikmena, kui räägiti meediateenustest. Siin seaduses me nüüd püüame rääkida, et kõik õigused peaksid olema. Mina arvan, et peavadki kõik õigused olema. Aga seadusesse ei oleks vaja olnud kirjutada üksühest tõlget kuskilt Euroopa [dokumendist] maha, sest Eesti seadustes on kirjutatud väga selgelt, mis asi kirjutatakse puude juurde, mis erivajaduse juurde. See ongi see, miks tulevad meile pidevalt seaduseelnõud, mis on praak.

Ja siis meie, Riigikogu liikmed, peame suutma nendesse teemadesse süveneda. Minu õnn on olnud see, nii nagu meil praegu saalis on veel kaks liiget ...

Palun kolm minutit juurde.

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit.

20:13 Aivar Kokk

... kes on olnud maavanemad, kes on pidanud kõikide valdkondadega tegelema, et me oleme saanud erinevates valdkondades natukene teadmisi. See on muidugi natuke, võrreldes sinuga [teame] tervishoiuteemast nii vähe. Aga me oskame ridade vahelt lugeda.

Nüüd ma loen siit, aga jääb täiesti arusaamatuks, mida või keda me siis lõpuks kaitseme. Me peaksime ikka väga selgelt sellest aru saama. Ka komisjoni esimees oli mures, et mis seal üüriturul siis on, kellele ma pean korterit andma ja kellele ei pea. Aga samas ma vaatan, et kui me räägime puudega inimestest, siis ma arvan, et kellelgi ei tekiks siin saalis sellel teemal küsimust. Ma arvan, et kõik saaks aru, keegi ei eiraks ega oleks selle vastu.

Seoses sellega, et seletuskiri ja seadus omavahel kokku ei lähe, teeb Isamaa fraktsioon ettepaneku see seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Paber on juhatusele üle antud. Aitäh! 

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun! Kaheksa minutit.

20:15 Martin Helme

Head kolleegid! Minister esines siin mitmete väga huvitavate ja lennukate ütlemistega. Üks neist oli, et see seadus on kantud inimlikest, humaansetest kaalutlustest. Teate, meie laualt käib läbi igasuguseid seadusi, mõned on täitsa napakad, mõned teevad elu hullemaks ja mõnega ei ole midagi peale hakata. Aga nii jälki seadust või seadusemuudatust nagu see ei ole meile tükil ajal näidatud. 

Ma peaksin selle tausta avamiseks ikkagi kõigepealt tegema selgeks, missugune valitsus meil on. Meil on täna Eestis valitsus, mille liige on ka just äsja puldist lahkunud minister, ettekandja, kes on tööstusvõimsusega diskrimineerinud suurt osa Eesti rahvast vähemalt pool aastat. Tuimalt diskrimineerib poolt Eesti rahvast ja seletab sinna juurde, et see on kõik okei, nii peabki, nii saabki. Või nagu oli siin küsimuste voorus: ei, see on ajutine, see on tervisega seoses, seda diskrimineerimist teha tohib.

Mitte kunagi ei tohi lasta nendel liberaalidel, kes täna valitsuses on, meile tulla rääkima midagi diskrimineerimisest või võrdsest kohtlemisest. Nad on mõnitanud, vallandanud ja taga kiusanud Eestis inimesi terve selle aasta, kui nad on võimul olnud. Terve selle aasta! Küll poliitiliste veendumuste järgi, küll meditsiiniliste näidustuste järgi, küll lihtsalt niisama. Meil on liberaalfašistlik valitsus tänasel päeval võimul, kes lihtsalt kiusab taga inimesi, kes neile ei meeldi. Ja siis nad tulevad meile siia, pea meie õla najal, niutsuma midagi tagakiusamisest. Te ei ole tõsiselt võetavad. Te ei ole usutavad. Te olete kahepalgelised, küünilised, õõnsad. Mitte kunagi ei saa lasta enam reformierakondlastel rääkida meile midagi diskrimineerimisest. Üldse ei lähe enam liimile.

Sellel, mida te meile siin pakute, ei ole mingit pistmist diskrimineerimisvastase võitlusega. Me ju kõik saame aru, et see on marksistliku kultuurisõja malakas, millega jälle tullakse konservatiivide järele. Mitte mingisugust vahet ei ole teie jaoks, kas inimesi kiusatakse taga või mitte. Teie jaoks on tähtis see, punkt üks, et saaks sellele va Pakosta seltskonnale raha juurde, et nad saaksid tegeleda ühiskonnas viha õhutamisega konservatiivide vastu ja oma toiduahelat toita, ja punkt kaks, et oleks võimalik seadusele näpuga näidates ahistada konservatiive, ahistada kristlasi, ahistada inimesi, kes ei nõustu liberaalse dogmaatikaga, nii-öelda liberaalse frondi ideoloogiliste seisukohtadega, nagu meile neid reklaamitakse, "teaduspõhiste seisukohtadega". Vaat see on see relv, mida te meile toote.

Siis eriti jälk ja küüniline petumanööver on see, et meile räägitakse midagi puudega inimestest. See on ju siin lihtsalt garneering. See on siia lihtsalt juurde pandud ilustus selle jaoks, et seda päris asja, millega tullakse pärast inimesele kallale kogu riigivõimu masinavärgiga, sinna kuhugi ära peita. Aga me ei lähe ju liimile. Me ei usu ju seda kõike. Teil puudub usutavus diskrimineerimisvastases võitluses, sest te olete ise kõige suuremad diskrimineerijad terve Eesti ajaloo jooksul. Ükski valitsus Eestis ei ole niimoodi taga kiusanud inimesi sellises mahus, sellise ränga põhiseadusliku riivega nagu tänane valitsus. Kui Konservatiivne Rahvaerakond oli valitsuses, siis kogu aeg räägiti meile midagi, ma ei tea, kõva käe ihalusest, ja ma ei tea, sellest ohust demokraatiale, mis meil on. Mitte kedagi ei kiusatud Eestis taga. Mitte kedagi ei vallandatud sellepärast, et ta on reformierakondlane või sotsiaaldemokraat või magab ühe või teise või kolmandaga. Mitte kedagi. Mitte ühtegi meeleavaldust ei aetud koertega laiali. Mitte ühtegi! Esimesest päevast saadik, kui konservatiivid hakkasid läbirääkimisi pidama valitsusse minemiseks, käisid Eestis meeleavaldused. Need olid küll naeruväärselt väikesed, morsipeod, nagu me ütleme, aga mitte keegi ei ajanud neid laiali. Nii kui liberaalid võimule tulid, nii hakati koerte ja automaaturitega laiali ajama rahvast, kes avaldas erimeelsust valitsuse poliitika suhtes. Te olete kõige illiberaalsem, kõige tagakiusavam, kõige diskrimineerivam valitsus, mis Eestis kunagi on olnud. Nüüd te tulete selle totaka seadusega, mida te nimetate võrdse kohtlemise seaduseks, ja üritate meile uuesti mütsi pähe tõmmata. Ei lähe läbi! 

Me oleme ammu läbi näinud kõik need asjad, me oleme näinud, kuidas see läänes käib, kuidas minnakse kristlikutesse kirikutesse sisse ja sunnitakse põlvitama homoabielude [sõlmimise] ees, kuidas minnakse sisse pagarite juurde ja kästakse panna kahe mehe [kujud] tordile, kuidas minnakse ja pannakse kinni katoliiklikud lapsendamisagentuurid, sest nad ei ole nõus homodele lapsendama. Kõike seda me oleme näinud, kümme aastat on seda tehtud. Me ju teame, milleks see diskrimineerimisvastane seadus on tehtud. See on kultuurisõja tuumarelv, millega tullakse kallale ühiskonna normaalsele osale. Ühiskonna normaalsele osale tullakse sellega kallale. Me ei ole elu sees sellega nõus! See seaduseelnõu tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

20:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaaldemokraatide nimel Eduard Odinets, palun!

20:20 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Pärast sellist kirglikku etteastet on üsna keeruline mõistlikku juttu ajada. (Naer saalis.) Sotsiaaldemokraadid, vaatamata kogu siin kõlanud kriitikale ja süüdistustele, toetavad seaduseelnõu. 

Ma ausalt öeldes ei saa väga hästi aru, kust järsku [tekkis] see suur huvi nende teemade vastu siin saalis sotsiaaldemokraatidest vastaspoolel istuvatel kolleegidel. See seadus kehtib juba 13 aastat ja sisuliselt ju mitte midagi ei muutu. Puude defineerimine oli siin seaduses juba 13 aastat tagasi. Kõik need rühmad – rahvus, rass, nahavärvus, usutunnistus, vanus, puue, seksuaalne sättumus – on olnud siin seaduses juba ammu. Ja järsku nüüd, kui tahetakse üks paragrahv pooleks teha, ärkavad kolleegid üles, et kui ebademokraatlik ja vaat et Eesti riigi alustalasid ähvardav seadus see on.

Sotsiaaldemokraadid tervitavad lahendust, millega diskrimineerimise keeld laieneb valdkondadele ja gruppidele, kus [ja kellel] seda varem ei ole olnud. Sotsiaaldemokraadid toetavad võimalust pöörduda voliniku poole juhul, kui inimesed tunnevad, et neid diskrimineeritakse, ja ainult nende tunnuste alusel, mis on siin seaduses loetletud. Nii mitmedki küsimused, mis siin kõlasid, ja need kõned, mida siin kirglikult ette kanti – tundub, et kolleegid ei ole seadust ennast vaadanud, nad on piilunud ainult sellele ühele lehele, kus on kirjas muudatused, mis on sisse viidud.

Mina vaataksin pigem sellele otsa, et ühiskonnas on meil probleem, et inimesed, keda diskrimineeritakse kas hariduses, tööturul või ka avalike teenuste saamisel, ei pöördu mitte kuhugi. Nad neelavad need diskrimineerimisjuhtumid alla ja ei küsi kaitset, ei küsi abi, ei küsi nõu. Sellega peaksime meie tegelema, head kolleegid, et teha inimestele teatavaks, et riik oma seadusega kaitseb neid, kui keegi asub neid diskrimineerima. Selle asemel, et anda inimestele kindlust, et nendega ei juhtu midagi, et neil on õigused, mis on põhiseadusega lubatud, tegeleme me sellega, et võtame vastu meediateenuste seaduse muudatused, mis lubavad õhutada diskrimineerimist, mitte ei kaitse inimesi diskrimineerimise eest.

Samas tunnistame, et sellel seadusel on puudujääke, mida ilmselt on võimalik nii muudatusettepanekutega kui tulevikus ka seadusemuudatustega parandada. Mõned teemad on juba kulunud. Ka mina ise olen tõstatanud oma küsimuses ministrile vabaühenduste teemat, sest ametiühingud on selles seaduses [kirjas], teised vabaühendused ei ole. See teema vajab lahendamist.

Head kolleegid! Ma väga loodan, et siin saalis ei ole Isamaa ja EKRE ettepaneku toetajaid. Palun toetada seda seadust, see on väga vajalik ja annab meie inimestele täiendava kaitse ja täiendava usu, et Eesti riik kaitseb neid. Aitäh!

20:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nii, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada, aga Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa on teinud mõlemad ettepaneku eelnõu tagasi lükata. See on vaja meil läbi hääletada.

Austatud Riigikogu! Ma tuletan kõigile meelde, et me arutame Vabariigi Valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu 519.

Panen hääletusele EKRE fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi Vabariigi Valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 22 Riigikogu liiget, vastu on 49. Ettepanek ei leidnud toetust.

Oleme eelnõu 519 esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. veebruari kell 14.15.


5. 20:28 Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõu (508 SE) esimene lugemine

20:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 508 esimene lugemine. Palun kõnetooli siseminister Kristian Jaani.

20:28 Siseminister Kristian Jaani

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel seista auväärse Riigikogu ees, et tutvustada teile siseturvalisuse valdkonnas väga pikalt oodatud eelnõu, niinimetatud eriteenistuste ühtlustamise eelnõu 508.

Ennekõike käsitleb eelnõu siseturvalisuse töötajate ja vabatahtlike erinevaid sotsiaalseid tagatisi ja teenistusregulatsioone. Eelnõu kohaselt muudetakse 14 seadust. Eelnõu ettevalmistused algasid juba 2017. aastal ja seda on valdkonnas pikalt oodatud.

Järgnevalt annangi ülevaate suurematest muudatustest, mida eelnõu kaasa toob. Võrdsustame vabatahtlike ning nende perekonnaliikmete hüvitised kutseliste teenistujate ja nende perekonnaliikmete hüvitistega. Vabatahtlikud seisavad politseinike ja päästjatega õlg õla kõrval ning riskivad täpselt samuti oma elu ja tervisega. Võrdne vastutus peab tagama ka võrdsed hüved ja kohtlemise. Praegu on vabatahtlike hüvitised väiksemad, sest ei eristata, kas hukkumise või töövõime vähenemise põhjustas rünne või õnnetusjuhtum. Praegu makstakse vabatahtliku hukkumise korral mõlemal juhul tema lähedastele kümne aasta palk. Kutselise teenistuja lähedasele makstakse ründe tagajärjel hukkumise korral näiteks 20 aasta palk. Ka on vabatahtlikul töövõime vähenemise hüvitis väiksem. Eriteenistujal on õigus hüvitisele, mille suurus on kuni 13 aasta palk. Vabatahtliku maksimaalne hüvitis on kuni seitsme aasta keskmine palk. Abipolitseinikul ei võeta hüvitise aluseks tema tegelikku palka, vaid politseiniku madalaimat palka. Edaspidi võetakse ka abipolitseiniku hüvitise aluseks tema tegelik palk ja hüvitise ülempiir on kolmekordne keskmine palk.

Loome abipolitseinikele eraldi kriisirolli. Abipolitseinikest moodustatavat kriisireservi on vaja selleks, et kriisiolukordades oleks PPA‑l ja Siseministeeriumil piisavalt ressursse kriisi eskaleerumisel või kriisist tulenevate negatiivsete mõjude maandamiseks. Kriisirolliga abipolitseinikul on õigus kriiside lahendamise ajal keelduda töö tegemisest või avaliku võimu teostamise õigusest alalise tööandja juures ja saada saamata töötasu või palga eest hüvitist. Ühtlasi abipolitseinikuid, kes on kriisireservi määratud, ei arvestata näiteks Kaitseliidu või Kaitseväe ressursi hulka. Sellega välistatakse niinimetatud topeltplaneerimine. Eesmärk on kriisireservi kaasata nelja aastaga 640 inimest.

Võimaldame ka pärast 2023. aastat maksta päästjatele tervislikel põhjustel vanaduspensioni oote toetust ning pikendame seda varasema kolme aasta asemel viiele aastale. Päästetöötajad peavad tundma, et riik mõistab nende töö iseloomu ning hindab nende panust. Nende tervist kahjustava töö tõttu peame toetama vanaduspensioni eel staažikaid päästetöötajaid, kui nende tervis ei luba enam kutsetööga jätkata. See tähendab, et kui päästjal meditsiinilistel kaalutlustel pole võimalik enam oma tööd jätkata, siis kuni viis aastat enne pensioniiga maksab riik vanaduspensioni oote toetust. Oleme olukorras, kus 2008. aastal vastuvõetud otsus selle sotsiaalse garantii lõpetaks. Kokkuvõtvalt räägime aastas neljast kuni viiest lisanduvast päästjast, kellel tervislikel põhjustel ootetoetust vaja on.

Võimaldame ka pärast 2023. aastat koguda päästjatel vanaduspensioni suurenduse staaži. Tegemist on 10–50%‑lise pensionilisaga päästetöötajatele, kellel on minimaalselt kümneaastane töötamise staaž. See tähendab, et näiteks 25‑aastase päästeteenistuse staaži eest suureneb vanaduspension 25%. Pensioni suurendamise muudatus võimaldab pensionile jäänud päästeteenistujal paremini hoolitseda oma tervise eest, mis võib olla tervist kahjustava töö tõttu kehvem kui teistelt kutsealadelt pensionile jäänutel. Ühtlasi näeme, et päästjate palgad pole veel piisavalt kõrged, et saaksime sellest süsteemist loobuda. Seetõttu peame vajalikuks staaži kogumist pikendada 2043. aastani.

Võimaldame ka pärast 2025. aastat päästjatel saada kutsetööl jätkates paralleelselt väljateenitud aastate pensioni ehk niinimetatud VAP‑i. Vastasel juhul ootaks ees olukord, kus päästja peab valima, kas jätkab uuel erialal ja saab VAP‑i või jätkab päästes ilma VAP‑ita. Me ei saa riigina endale lubada täies elujõus ja äärmiselt vajalikku kutsetööd tegevate meeste kaotamist mõnele teisele tööle. Muudatus tagab selle, et päästjad ei lahku teenistusest. Ühtlasi ei too muudatus kaasa ka rahalist kulu, kuna riik peab teenistusest lahkunud päästjale igal juhul VAP‑i välja maksma. Kulu võib tekkida, kui muudatus jätta tegemata, sest uusi päästjaid on raske leida ja nende väljaõpe on kallis. Kõigi kolme eelneva muudatusettepaneku vajalikkust on rõhutanud nii Päästeamet kui ka Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing.

Jätkame väljateenitud aastate pensioni staaži kogumist aastani 2036. See tähendab, et kuni aastani 2036 koguvad nii päästjad, politseinikud kui ka vanglaametnikud staaži väljateenitud aastate pensioni saamiseks. Taustaks: VAP‑i saamise eelduseks on 25‑aastane teenistusstaaž, muid nõudeid, näiteks vanus või töövõime vähenemine, ei ole. Sarnaselt kaotati 2020. aastal ära politsei eripensionid. Miks see muudatus vajalik on? Praegu annab VAP justkui õigustuse, et päästja[ametisse] siseneja palk ei pea olema piisavalt kõrge, sest 25 aasta pärast hakatakse VAP‑i saama. Näeme probleemi, et noored ei soovi enam tulla tööle teadmisega, et 25 aasta pärast saavad nad teatud hüve palgale lisaks. Eriteenistuse palk peab olema väärikas ja ametit väärtustav juba esimesest aastast. Seetõttu tõsteti ka päästja palka 2022. aastal ligi 12% ja me peame selle tõusuga vähemalt samas sammus edasi liikuma, et jõuda 2025. aastaks seatud eesmärgini. Vääriline palk esimesest aastast peale tagab kokkuvõttes nii suurema kogusissetuleku kui ka pensioni tulevikuks. Muudatusettepanek on tehtud kokkuleppel nii Päästeameti, PPA kui ka Eesti Päästeala Töötajate Ametiühinguga. Siinjuures toon välja, et tõepoolest on olnud väga hea koostöö erinevate ametiühingutega nende muudatusettepanekute tegemisel.

Lisame politseiniku palga komponendid põhipalga sisse. See tähendab, et politseinike palgasüsteem viiakse samadele alustele üldise avaliku teenistuse palgasüsteemiga. Praegu koosneb politseiniku põhipalk astmepalgast, teenistusastme[tasu]st, regioonitasust ja tasandustasust. Edaspidi ei koosne politseiniku põhipalk komponentidest, vaid see kehtestatakse ühe numbrina. Politseinikule makstakse põhipalka, mis sisaldab kõiki praeguseid palgakomponente. Ühtlasi tähendab muudatus seda, et edaspidi võetakse politseipensioni aluseks politseiniku kogupalk, mis sisaldab astmepalka, teenistusastmetasu, regioonitasu ja tasandustasu. Muudatustega tagatakse politseinike ja teiste eriteenistujate, näiteks prokurörid, kaitseväelased, võrdne kohtlemine pensioni määramisel. Igaks juhuks mainin ära, et politseinike eripensionisüsteem on kaotatud juba 2020. aastast. Need, kes enne töötasid, saavad selle küll oma teenistusaja lõpul veel kätte.

Muudame ametite peadirektorite asetäitjate ametikohad tähtajaliseks. See tähendab, et PPA, Päästeameti, Häirekeskuse ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjate ametikohtadel kehtestatakse viieaastane teenistustähtaeg. Praegu on PPA peadirektori ja prefektide teenistus tähtajaline, kuid näiteks peadirektori asetäitjate ametikohad on tähtajatud. Muudatus aitab asutusel paremini tegevust korraldada, kui teenistusse tuleb näiteks uus peadirektor, samuti soodustab see roteerumist ning kompetentsuse ja pühendumuse kasvu, toetab tippjuhtide motiveerimist ning ennetab pinge‑ ja stressirohkest tööst tingitud väsimust ja terviseprobleeme.

Viime eriteenistujate koondamishüvitised samadele alustele teiste ametnike ja töötajate hüvitistega. Praeguse korra järgi makstakse politseinikele, kaitseväelastele ja vanglaametnikele koondamishüvitist olenevalt staažist 2–10 kuupalga ulatuses, teistele ametnikele ja töötajatele ühe kuupalga ulatuses. Tänasel päeval on selline erisus põhjendamatu, sest nii nagu kõigile teistele koondatud ametnikele ja töötajatele on ka eriteenistujatele ette nähtud töötuskindlustushüvitis.

Loome võimaluse kontrollida Siseministeeriumisse või tema valitsemisala asutustesse tööle või praktikale kandideerija või teenuse osutamisega seotud inimese tausta. Andmeid on vaja kontrollida selleks, et hinnata inimese sobivust asuda ametiasutusse tööle, praktikale või teenust osutama. Muudatus tagab selle, et ametiasutuses töötavad usaldusväärsed ja laitmatu taustaga inimesed, kelle kätte saab usaldada ka riigi turvalisuse ja julgeoleku seisukohast olulist teavet. Kontrolli hakkab tegema Politsei‑ ja Piirivalveamet. Pean vajalikuks rõhutada, et võrreldes kehtivate õigusaktidega ei laiendata kogutavaid andmekoosseise, vaid laiendatakse isikute ringi, kelle andmeid kontrollitakse.

Kehtestame kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava politseiniku teenistusest vabastamise erisuse. Muudatus tuleneb Riigikohtu 12. aprilli 2021. aasta otsusest, mille järgi tunnistas kohus põhiseadusega vastuolus olevaks sätte, mille kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav politseiametnik teenistusest vabastada. Muudatuse kohaselt saab juht otsustada politseiametniku üleviimise teisele ametikohale või tema teenistusest kõrvaldamise.

Võimaldame viia politseiametnikke üle summeeritud tööajale. Seda teeme riigi julgeoleku tagamiseks, riigikaitse vajaduse korral, loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks ning massilise korratuse ärahoidmiseks. Selliseid juhtumeid, kui oleks vaja politseiametnik viia üle summeeritud tööajale, esineb praktikas vähe ja loodetavasti nii ka edaspidi jääb.

Selline on väga lühike ülevaade suurematest eelnõuga kaasnevatest muudatustest. Pean siinkohal veel kord vajalikuks tänada kõiki osapooli, sotsiaalpartnereid, siseturvalisusasutusi, ministeeriumi inimesi, varasemaid ministreid, kes sellesse paketti on kõik oma panuse andnud. Varasemalt juba puudutasin ka ametiühinguid, kellega on olnud väga hea koostöö. Aitäh kuulamast ja olen valmis vastama küsimustele.  

20:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Esimese küsimuse esitab Merry Aart. Palun!

20:39 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Seitsmeteistkümne palgaastme asemel üheksa palgaastet, ametipalga asemel põhipalk. Pisut oli ka sellest juba juttu, aga parema arusaamise huvides palun selgitage praktiliste näidetega, mida see siis tähendab, mida see politseiniku tasustamisel endaga kaasa toob. Võib-olla mõned praktilised näited, et paremini aru saada.

20:40 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Võtame näiteks tavalise patrullpolitseinikku, kelle palk koosneb astme[palgast], regioonitasust, teenistusastmetasust – väga erinevatest komponentidest. Nii Rahandusministeerium kui ka Riigikontroll on tegelikult juba osutanud, et palgasüsteem ei ole läbipaistev, kuna [palk] moodustub väga mitmetest komponentidest. Tulevikus hakkab politseiniku palk koosnema ühest konkreetsest palganumbrist, mis omakorda juba sisaldab kõiki neid palgakomponente, mida ma praegu ette lugesin. Samasugune süsteem on näiteks prokuröridel, samasugune süsteem on ka kaitseväelastel. See muudatus on siin varasematel aastatel juba tehtud, et süsteem oleks läbipaistvam ja oleks arusaadav, et see ongi konkreetselt selle ametniku palk. Olukord on ka selline, et konkreetsel ametikohal oleva ametniku palk võib olla ka madalama astme, keskmise astme või kõrgema astme palk, nii et erinevad astmed luuakse veel konkreetse ametikoha sisse. On ka oluline, et nendel ametnikel, kellel on veel eripensioni õigus, on sellisel kujul ka kogupalk eripensioni alussumma arvutamise aluseks.

20:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Heljo Pikhof, palun!

20:41 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Siin eelnõus on küll üks küsitavus, mis puudutab lisapuhkepäevi. Kui me tänast olukorda vaatame, siis nii päästjad kui ka politseinikud saavad staaži eest lisapuhkepäevi. On täpselt [kirja] pandud, mitme aasta eest ja kui palju. Aga kui me räägime ühtlustamisest selles seaduses, siis näiteks vanglaametnikud saavad [neid päevi] psühhoemotsionaalse pinge eest. Mis siis hakkab olema, kas saadakse staaži eest või psühhoemotsionaalse pinge eest? On ju veel öeldud ka seda, et see on asutuse juhataja voli, et enam see seaduses täpselt kirjas pole. Miks nii?

20:42 Siseminister Kristian Jaani

Tõepoolest see niimoodi on, et see volitusnorm delegeeritakse nii‑öelda asutuse juhile. Samas, niipalju kui mina olen asutuste juhtidega rääkinud, siis laias laastus seesama süsteem, et on võimalik saada täiendavat kümmet puhkusepäeva, jätkub. Ma ei oska siin ausalt öeldes öelda, miks seda on vanglatöötajatel kirjeldatud ühtmoodi ja politseiametnikel teistmoodi. Aga tõepoolest selline muudatus sisse viiakse.

20:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

20:42 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Siia on mitmel pool lisatud taustakontrolli paragrahv. Mind huvitab see, mis siis varasemas seaduses ei esinenud ja mida oli vaja täiendada.

20:43 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Võimalik on nii-öelda tausta kontrollida eriteenistujatel: politseiametnikel, päästeametnikel näiteks, nendel on võimalik, aga näiteks päästeteenistujal nii-öelda teenistujana ei ole võimalik seda kontrollida. Kui võtta tööle koristusteenust pakkuv inimene, kes võib käia kogu politseihoones ja koristada kõiki ruume, siis tema tausta seadus ei võimalda kontrollida. Nii et need on need erisused. Praegu on võimalik tausta kontrollida kõigil eriteenistujatel, politseiametnikel, aga näiteks politseiteenistuja, ATS‑i [alusel] politseisüsteemis töötaja tausta kontrollida ei tohi. Nüüd tuuaksegi seadusesse võimalus, et ka teistel, kes ei ole eriteenistujad, on võimalik tausta kontrollida.

20:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

20:43 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin selle eelnõu mõju kohta riigieelarvele, õigemini RES‑ile. Tõepoolest, siin taga on terve rida lehekülgi, kus on kirjas erinevate keeldude mõju. Pensioni kohta võiks lausa ütelda, et on ette nähtud säästa aastaiks 2037–2066. Aga vaatame lähimat nelja aastat. Mis see tervikmõju on? Seda ma ei leidnud või ei ole seda siin välja toodud. Kuidas teie lootused on, et need saaksid kaetud?

20:44 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Tõepoolest, te mainisite ise ära selle, et nii-öelda sääst aastatel 2037–2066 tekib. See sääst on 343 miljonit eurot. Kui me räägime lühemas perspektiivis, siis päästeteenistujate vanaduspensioni oote toetuse kulu 2023–2026 on circa 1,3 miljonit eurot, päästeteenistuse vanaduspensioni suurendamise kulu 2023–2026 on circa 600 000 eurot. Politseipensioni prognoositav kulu kehtiva seaduse järgi ja pärast muudatuste jõustumist – siinjuures on oluline märkida, et alates 2060 seda kulu enam ei ole – on aastatel 2022–2025 prognoositavalt 5,7 miljonit eurot. Sellised on need konkreetsed kulud.

20:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

20:45 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Puudutan oma küsimusega seda kõige kurvemat poolt, kui teenistusülesannete täitmisel kaotatakse elu. Kui tegemist on vabatahtlikuga, siis te tõite ka välja, et nüüd toimub muutus, et kompensatsioon ei ole enam keskmise palga alusel, vaid tegeliku palga alusel. Nii jäi mulle kõrvu. Äkki te korra veel selgitate, millest selline muutus või kuidas see on põhjendatud? On see olnud probleem? Miks me sellise suuna oleme valinud ja mida see siis päriselus võiks tähendada?

20:46 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Ma väga loodan, et päriselus ei tähenda see mitte midagi, et ei peaks selliseid kulusid katma. Aga põhjendus ongi seotud sellega, et nii abipolitseinikud, vabatahtlikud kui ka pritsumehed täidavad väga palju väga sarnaseid ülesandeid ja on ka sellistes olukordades, kus nende elu võib õnnetusjuhtumi või rünnaku tagajärjel sattuda ohtu. Mõistlik on, et hüvitis inimesele endale, kui tema tervis on kahjustatud, või kui ta hukkub, siis tema perekonnaliikmetele, oleks samadel alustel, nagu see on kutselistel päästjatel või päris politseiametnikel.

20:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Heljo Pikhof, palun!

20:47 Heljo Pikhof

Aitäh! Ma veel kord tulen sellesama küsimuse juurde tagasi. Nüüd antakse seaduses lisapuhkepäevade eraldamise õigus asutuse juhile, aga praegu on politseinikel ja päästjatel kindel teadmine, et kui nad on töötanud nii ja nii palju, siis nii mitu lisapuhkepäeva nad saavad. Nüüd võib see ju hakata sõltuma asutuse juhi suvast või ka meeldimisest asutuse juhile. Tegelikult inimeste kindlustunne väheneb.

Siia juurde veel üks küsimus. Räägime päästjate palgast, miinimumpalk on neil 1190, kui ma ei eksi. Te räägite küll, et see peaks olema väärikas, aga mina arvan, et väärikas on vähemalt 120% keskmisest palgast. Me liigume järjest madalama suhte poole võrreldes keskmise palgaga.

20:47 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Tõepoolest, sellest aastast on päästjate miinimumpalk 1190, see on 12% suurem, kui see oli veel eelmine aasta. Loomulikult, selleks et jõuda visioonini, mis meil on, et 2025. aastaks oleks miinimumpalk siseturvalisuses 2024 , on[eurot]vaja veel suurt pingutust. Tõsi on ka see, et keskmine palk liigub kiiremini eest ära, kui me oleme suutnud siseturvalisuses palka tõsta. Nii et jätkuvalt on see väga suur ambitsioon, et päästjate palka veelgi rohkem edasi aidata. Eelkõige pean silmas miinimumpalka. Aga veel kord: selleks aastaks on riigieelarves päästjatel olemas väga korralik – muidugi vajab see palk veel suuremat tõusu, aga siiski –, 12%‑line tõus. Mis puudutab seda kümnepäevase lisapuhkuse andmise võimaluse delegeerimist või nii‑öelda volituse andmist asutuste juhtidele, siis ma lihtsalt siiralt usun, et mitte keegi ei hakka seda kuritarvitama.

20:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

20:49 Henn Põlluaas

Aitäh! Siin räägitakse määramata ajaks teenistusse võetud Politsei‑ ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja kapo peadirektori asetäitja teenistustähtaja arvestamisest. Siin on öeldud, et 2022. aastast teenistuses olev PPA peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti direktori asetäitja loetakse ametisse nimetatuks kuni 2027. aastani. Mis saab peale seda 2027. aastat?

20:49 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Siin on see loogika, et tänaste peadirektori asetäitjate teenistust hakatakse lugema seaduse jõustumisest pluss viis aastat. Ehk nende teenistusaeg lõpeb 2027. aastal, pean silmas peadirektorite asetäitjaid. Peale seda on võimalik kas pikendada või valitakse uus peadirektori asetäitja.

20:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

20:49 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Kuidas see praegu käsitletav seadus laieneb nendele inimestele, kes on süstimisega mittenõustumise eest seadusvastaselt vallandatud või on sunnitud olnud lahkuma? Kui te ütlete, et ka nemad saaksid selle seaduse alusel kompensatsiooni, siis me menetleks seda hästi kiiresti.

20:50 Siseminister Kristian Jaani

Jah, need ametnikud, kes on vabastatud, eelkõige räägime PPA‑s 38 inimesest, on vabastatud selle alusel, et on kehtiv riskianalüüs, töökeskkonna riskianalüüs, kus on öeldud, et teatud ametikohtadel – PPA‑s olid need praktiliselt kõik ametikohad – töötamise eelduseks on vaktsineerimine. Need inimesed – see riskianalüüs kehtib ka praegu – ei olnud vaktsineeritud ja nad tõepoolest vabastati. Riskianalüüs ei ole mingisugune omavoli, vaid on seaduse alusel tehtud, see on lausa kohustus ja organisatsioonidel see olema peab.

20:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

20:51 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Selline tubli patakas, ma ei tea, kui kaua sellega on aega läinud. Siin öeldakse, et ühtlustamine ja võrdne kohtlemine ja kõike seda, et vähendame bürokraatiat. Siin ei ole küll täpselt öeldud, kui palju üht või teist asja. Aga küsimus on see: kui palgaastmeid on 17 asemel üheksa, siis mis on selle mõte? Mis on selle mõte? Täna vähendame, homme suurendame.

20:51 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Mõte ongi süsteemi lihtsustamine, läbipaistvus, et ei oleks nii palju bürokraatiat ja 17 palgaastet, vaid oleks palgavahemikud. See teebki süsteemi lihtsamaks, võtab bürokraatiat vähemaks ja hoiab kokku inimtöötunde.

20:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

20:52 Mart Helme

No ma ikkagi olen äärmiselt skeptiline selle teie riskianalüüsi seaduslikkuse suhtes. Minu arvates on sellele andnud hinnangu ka kohus, kui ta andis esialgse õiguskaitse nendele vallandatutele. Järelikult, riskianalüüsi koostamine võib olla küll valitsuse korraldusega tehtud paljudele riigiasutustele kohustuslikuks, kuid riskianalüüs iseenesest ei saa olla aluseks, et hakata inimesi vallandama. Nii et ma arvan, et mõelge nüüd ikka väga tõsiselt järele, mismoodi te kompenseerite neile inimestele põhjustatud materiaalsed ja hingelised kannatused. Ja kirjutage see siia seadusesse juurde.

20:52 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Riskianalüüs ei ole valitsuse korraldus, vaid riskianalüüsi tegemine tuleneb bioloogiliste ohutegurite seadusest. Organisatsioonidel on kohustus selline riskianalüüs teha. Olen palunud seda ka uuendada, sest riskianalüüs peab olema paindlik ja peab arvestama ka muutuva keskkonnaga, mis meil on siin olemas.

Kui me räägime kohtuotsustest, siis meil ei ole veel ühtegi sisulist kohtuotsust. Ka mina väga ootaks neid. Kohus on, nagu te ka mainisite, tõepoolest andnud esialgse õiguskaitse 59 ametnikule ja mõne puhul palunud leida tööandjal ja inimesel omavaheline kompromiss.

20:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

20:53 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma tahaksin ikka täpsustust selle kapo ja PPA peadirektori asetäitja ametiaja kohta. Kui selle aasta algusest loetakse neile viis aastat teenistusaega või seda, kui kaua nad võivad veel [ametis] olla, siis mis edaspidi saab? Kas see koht on tähtajaline või määramatu ajaga, kuidas see edaspidi sätestatakse?

20:54 Siseminister Kristian Jaani

Täna on tähtajatu, kui seadus jõustub, siis on tähtajaline. Seaduse jõustumise hetkest on need automaatselt viieks aastaks määratud. Kui viis aastat saab läbi, siis nende teenistustähtaeg lõpeb. Järgmistel on jälle viieaastane.

20:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

20:54 Kert Kingo

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Hea minister! Te rääkisite, et palkasid hakatakse ühtlustama ja muudetakse ümber. Kas see toob endaga kaasa nende organisatsioonide töö ümberkorraldamise ehk struktuurimuudatused?

20:54 Siseminister Kristian Jaani

Ei, struktuurimuudatusi see seadusemuudatus endaga kaasa ei too.

20:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

20:54 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Henn Põlluaas küsis küll suuresti mu küsimuse ära, aga ma siiski küsin veel täpsustavalt juurde. Küsimus puudutab Politsei‑ ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja teenistusaega. See saab olema tulevikus tähtajaline ehk viis aastat on see tähtaeg. Aga me teame, et Riigikogu ei nimeta neid ametisse, veel enam, seadusega ei kinnitata neid ametisse. See kord käib teistmoodi. Nüüd me seadusega nimetame nad viieks aastaks. Öelge, kui tekib vajadus need inimesed vabastada ennetähtaegselt, erinevatel põhjustel, siis kes on pädev seda tegema, kui me Riigikogu, seaduse tasemel nimetame nad viieks aastaks. Ma kujutan ette, et ei saa ei minister, ei valitsus ega ka keegi teine neid vabastada. Mismoodi see õiguslikult peaks välja nägema?

20:55 Siseminister Kristian Jaani

Seadus annab konkreetsele ametikohale tähtaja, aga antud juhul konkreetselt ettepaneku teeb ja ametisse nimetab siseminister. Tähtaja konkreetsel ametikohal paneb paika seadus, aga inimese nimetab sellele ametikohale ikkagi keegi teine.

20:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

20:56 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Siin on palju huvitavat literatuuri, tabeleid ja nii edasi. Aga ütelge mulle, mis on selle tabeli mõte, kus on näiteks kirjas, kui palju kulub üle nelja tunni kestval pääste‑ või demineerimistööl toidule. Näiteks on toodud välja, et ühel aastal on 38 865 ja 8 senti ja järgmine aasta on 35 108 ja 75 senti. Mida see tabel peaks näitama ja kas on arukas panna seda laadi finesse siia?

20:56 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Saan aru, mida te mõtlete. Eriteenistuste ühtlustamise seaduse eelnõu toob sisse ka selle muudatuse, et kui politseiametnikud on näiteks kaasatud mingisugustesse politsei tegevustesse ja neid nende tegevuste käigus toitlustatakse, siis seda toitlustamist ei maksustata eraldi. Praegu peaks politseiametniku toitlustamist maksustatama erisoodustusmaksuga. Näiteks, kui on selline tööülesanne, kus sa ise ei saa positsioonilt lahkuda ja tööandja peab sulle tööl nii-öelda söögi kohapeale tooma, siis sel juhul selle söögi soetamine on eraldi maksustatud erisoodustusmaksuga. Päästetöötajatel päästetöödel sellist erisust näiteks ei ole. See tabel iseloomustab seda, kui suur see kulu võiks täiendavalt olla, kui ka politseiametnike puhul samasugune erisus kehtiks.

20:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

20:57 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Seletage mulle palun ära, äkki muidu on segadus. Kui nüüd see seadus tagasiulatuvalt jõustub, kas siis nendel juhtidel, kellel on näiteks järgmine aasta see tähtaeg lõppemas, hakkab see viieaastane periood uuesti kehtima ja selle võrra pikeneb nagu nende ametisolek? Või kuidas see asi hakkab olema?

20:58 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Sellel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Veel kord: kui seadus jõustub, siis nendel inimestel, kes on tähtajalisel ametikohal, tuleviku mõttes, peadirektori asetäitjatel, sellest hetkest lihtsalt hakkab see uus tähtaeg jooksma. Praegu ei ole üldse tähtaega, seaduse jõustumisel hakkab jooksma see viieaastane teenistustähtaeg.

20:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

20:58 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt minister! Mina küsin, teie vastate, aga üks räägib aiast, teine aiaaugust. Ma oma küsimusele vastust ei saanud, kuigi te räägite peaaegu sama soravalt kui Tanel Kiik. Sellest ma saan aru, et praegu ei nimeta konkreetset isikut ametisse Riigikogu. Aga siin on kirjas: 1.  juulil teenistuses olev Politsei‑ ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja, Kaitsepolitseiameti peadirektori [asetäitja]. Me kinnistame need konkreetsed inimesed, kes sellel päeval juba on ametisse nimetatud, viieks aastaks. Minu küsimus oli selle kohta, et see on erandlik, see on seaduse [vastu]võtmise hetkel nüüd niimoodi, et Riigikogu seaduse tasemel nimetab need konkreetsed inimesed ametisse, annab neile tagatise, et nad on ametis. Eks ole, meie anname tagatise. Neid konkreetseid inimesi, ma saan aru, saab ka ennetähtaegselt vabastada siis ainult Riigikogu. Või kuidas?

20:59 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Ma kõigepealt täpsustan, et see seaduseelnõu ei puuduta peadirektoreid, nendel juba [niimoodi] on, vaid peadirektori asetäitjaid. Tõenäoliselt me lihtsalt mõistame seda erinevat moodi. Aga veel kord: seadus määratleb konkreetse ametikoha tähtaja, aga seadus ei määratle, kes seda ametikohta täidab. Selles, kes täidab seda ametikohta, ei ole Riigikogu rolli ega ka seaduse tasandil rolli. Võib-olla vajab see sõnastus täiendamist, aga sellisena, nagu mina teile seda selgitan, ta mõeldud on.

20:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

20:59 Heiki Hepner

Suur tänu, hea juhataja! Austatud minister! Me oleme siin arutanud neid peadirektori asetäitjaid, mis puudutab PPA‑d ja kapot, aga meil on ju veel neid ameteid, nagu Päästeamet. Ma saan aru, et Päästeameti peadirektori asetäitjat see ei puuduta. Võib-olla avate selle kaalutluse, miks ühel juhul ta peab puudutama ja teisel juhul ei pea puudutama?

21:00 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! See puudutab Siseministeeriumi valitsemisalas kõiki peadirektorite asetäitjaid, sealhulgas Päästeametit ja Häirekeskust ka. Kõiki.

21:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

21:00 Merry Aart

Jah, aitäh! Ma täpsustan natukene neid palgaastmeid. Kas ma saan õigesti aru, et kui astmete tasu praegu on näiteks summa x ja kui minnakse üle põhipalgale, siis see summa x jääb alles, vähemalt minimaalselt jääb alles ja sellele hakkab juurde tulema midagi, kui on midagi juurde tulla? Saan ma õigesti aru?

21:00 Siseminister Kristian Jaani

Põhimõtteliselt küll.

21:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! 

21:01 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh teile! 

21:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on aeg kuulata õiguskomisjoni ettekannet. Heljo Pikhof, palun!

21:01 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Minister tutvustas siin eelnõu hästi põhjalikult. Kõik need olulised punktid, mis olid meil arutamisel ka komisjonis, ta tõi välja. Võib-olla seetõttu kõike üle kordama siin ei hakka.

Algatuseks siis seda, et arutasime eelnõu 508 kahel komisjoni istungil: esimene kord 25. jaanuaril ja teine kord 7. veebruaril. Komisjonis oli arutelu põhjalik, just selles mõttes, et minister tegi põhjaliku ettekande. Komisjon võttis peale selle ettekande kuulamist ja küsimustele vastamist vastu ka otsused. Otsustati panna eelnõu 508 Riigikogu täiskogu päevakorda 9. veebruaril, määrata juhtivkomisjoni esindajaks õiguskomisjoni aseesimees Heljo Pikhof, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 23. veebruar kell 12. Aitäh!

21:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Paistab, et kolleegidel teile küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoove ei ole. On? Heljo Pikhof soovib sotsiaaldemokraatide nimel rääkida. Ole lahke!

21:03 Heljo Pikhof

Ma sain enne aru, et Sulev Kannimäe soovib ka kõnet pidada, aga te võtsite [ta nime] maha.

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Sellele, et arutluse all olev eelnõu Riigikogu suurde saali jõuaks, on eelnenud pikk ja põhjalik töö, suisa aastaid kestev. Hea meel on, et selle nimel on tehtud koostööd nii Kaitseministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumiga ja loomulikult päästetöötajate ametiühinguga.

Eelnõuga ühtlustatakse võimalikult palju politseiametnike ja päästeteenistujate ning teiste eriteenistujate teenistusregulatsioone ning Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike sotsiaalseid tagatisi. Üks väga hea tagajärg selle eelnõu seadusena jõustumisel on ilmselt see, et eelnõu soodustab vabatahtlikuks hakkamist ja tagab ühtlasi vabatahtlike ja kutseliste võrdse kohtlemise.

Samas võib öelda seda, et politseinike puhul kriisiabi loomine on samm igati õiges suunas. Aastaid oleme ju rääkinud vajadusest ühtlustada hüvitise suurust vabatahtlike ja kutseliste päästjate vigastada saamisel või hukkumisel nii ründe kui ka õnnetusjuhtumi korral. Kui tänases regulatsioonis on vabatahtlike puhul sellisel juhul hüvitiseks kümne aasta palk ja kutseliste päästjate puhul 20 aasta palk, siis seadusemuudatuse tulemusel saab see mõlema puhul olema 20 aasta palk. See muudatus puudutab abipolitseinikke, vabatahtlikke päästjaid, Häirekeskuse vabatahtlikke, vabatahtlikke merepäästjaid ning salajasele koostööle kaasatud isikuid.

Oluliseks peavad sotsiaaldemokraadid ka soodsaid muudatusi päästjate väljateenitud aastate pensioniga seoses, samuti vanaduspensioni oote toetuse võimaldamist varasemalt. Eelnõu kohaselt makstakse päästjatele suurendatud vanaduspensioni ja pensioni oote toetust ka peale 2023. aastat ja eelnõu võimaldab päästjatel saada väljateenitud aastate pensioni teenistuses olles ka peale 2025. aastat.

Hoolimata päästjate ohtlikust ja tervist kahjustavast tööst on ka neil riiklik pensioniiga, kuid tervislikel põhjustel saab päästja minna pensionile kuni kolm aastat varem, kui seda võimaldaks riiklik pensioniiga. Eelnõuga tehakse samas ettepanek pikendada varajast pensionile mineku võimalust tervislikel põhjustel viie aastani. See on igati mõistlik, arvestades töö iseloomu. Samuti võimaldab eelnõu pensionile minevatel päästetöötajatel vastavalt päästeteenistuse staažile pensionit suurendada. Väljateenitud pensionistaaži kogumine kaotatakse peale 2036. aastat. Nii nagu ministergi siin kõnepuldis ütles, on mõte selles, et siseturvalisust tagavatele inimestele tuleb maksta kõrgemat palka nende töötamise ajal, mitte [kompenseerida] tulevikus üksnes pensioni makstes.

Minister rääkis siin ka sellest, et eelnõu kohaselt võetakse politseipensioni aluseks politseiniku kogupalk, mis on jällegi igati õigustatud. Me ju teame ka seda, et politseiniku palk koosneb praegu erinevatest astmetest ja süsteemidest, kuid tulevikus koosneb see vaid ühest konkreetsest numbrist, mis on aluseks eripensioni arvutamisel. Sarnaste põhimõtete järgi arvutatakse eripensioni ka prokuröridel ja kaitseväelastel.

Nüüd võib-olla veel, et ...

Palun lisaaega.

21:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

21:07 Heljo Pikhof

... väljateenitud aastate pensionit arvestatakse viimase viie aasta palgast väljavalitud soodsaima võimaluse pealt.

Kui siit edasi minna, siis oleme ausad, päästjate ja politseinike vastutus ja palk pole praegu kuidagi korrelatsioonis. Siseturvalisuse töötajate palk peab juba tööle asudes, täna ja kohe olema igati vääriline. Oleme sotsiaaldemokraatidena korduvalt siin Riigikogus palgateemat tõstatanud ja teinud riigieelarves vastavasisulisi parandusi.

Kui veel arvudest rääkida, siis möödunud aastal oli päästja miinimumpalk 78%, sel aastal on 75% riigi keskmisest. Politseiniku miinimumpalga suhe keskmisesse oli vastavalt 87% ja tänavu on kõigest 82%. Siit tekibki küsimus, millal see suhe keskmisesse palka saab selliseks, et me võime öelda, et politseiniku ja päästja töö on ka rahaga väärtustatud.

Kui me tahame siseturvalisuse valdkonda tugevaid tegijaid juurde saada, peaksime juba täna astuma suuri samme, et saavutada lähiaastatel eesmärk: päästjate ja politseinike palgamiinimum peab olema vähemalt 120% Eesti keskmisest. See on sotsiaaldemokraatide seisukoht. Ma olen rääkinud päästjatega – ma arvan, et seda on teinud ka paljud teist siit Riigikogu saalist –, nemad on öelnud, ja ma olen nendega nõus, et nende töötasu inimlikku äraelamist ei võimalda. Aitäh!

21:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 508 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. veebruari kell 12.


6. 21:10 Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (509 SE) esimene lugemine

21:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kuues päevakorrapunkt täna on Vabariigi Valitsuse algatatud Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi‑, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu 509 esimene lugemine. Palun kõnetooli siseminister Kristian Jaani.

21:10 Siseminister Kristian Jaani

Hea istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile meeleldi eelnõu, mille täispika nime ütlen ka ühe korra välja, nii nagu ka auväärt juhataja seda tegi: Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi‑, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu 509. Lühidalt öelduna on see Prümi eelnõu ja ma arvan, et see ütleb paljudele natukene rohkem.

Kõigepealt taustaks. Prümi mehhanismi eesmärk on parandada piiriülest koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide politsei‑ ja õigusasutuste vahel. Oma olemuselt jaguneb see kaheks, pakkudes võimalusi automaatseks andmevahetuseks ning politsei piiriüleseks koostööks. Prüm on erakordselt edukas tööriist võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega. Käesolev eelnõu ei puuduta otseselt kumbagi valdkonda ega oma mingit sisulist mõju, kuivõrd tegemist on tehnilise eelnõuga. Eelnõuga tehakse üks muudatus: seadusest jäetakse välja konkreetselt määratud riiklikud kontaktpunktid ning edaspidi on nende kehtestamise volitus Vabariigi Valitsusel. Sellega väldime olukorda, kus kontaktpunktide uuendamise vajaduse tekkimisel tuleks iga kord muuta seadust. Pärast eelnõu jõustumist teeb Vabariigi Valitsus oma korraldusega kontaktpunktides kolm muudatust. Maanteeamet asendatakse Transpordiametiga. Siseministeeriumi teabe‑ ja analüüsiosakonna asemel on edaspidi kontaktpunkt Politsei‑ ja Piirivalveamet, kes neid ülesandeid ka igapäevaselt praktikas täidab. Nimetatud muudatused on vajalikud, kuna alates 1. jaanuarist 2021 ühendati veeteede amet, lennuamet ja maanteeamet Transpordiametiks ning samuti ei ole eespool nimetatud osakonda Siseministeeriumis enam aastast 2012. Tänan kuulamast ning vajadusel olen valmis vastama küsimustele.

21:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga neid ei ole. Tänan!

21:13 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh teile!

21:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Õiguskomisjoni poolt tutvustab meile Prümi lepingut Urve Tiidus.

21:13 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjoni ametnikud! Äsja siseministri poolt tutvustatud eelnõu ettevalmistamine esimeseks lugemiseks toimus õiguskomisjonis 25. jaanuaril. Ministeeriumi poolt osalesid siseminister ise, lisaks veel nõunik Lõhmus ja õigusnõunik Kass ning õiguskomisjoni ametnikud. Teatavasti allkirjastati 2005. aastal Saksamaa linnas Prümis piiriülese koostöö tõhustamise leping, mille eesmärk oli ja on võidelda terrorismi, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rändega. Eesti ühines selle lepinguga 2008. aastal. 

Nüüd seda lepinguga ühinemise seadust pisut muudetakse, nagu te just ministrilt kuulsite. Nagu minister ka mainis, on kavandatavad muudatused puhtalt tehnilist laadi. Olgu siis korra veel öeldud, et heaks eelduseks koostööle võitluses terrorismi, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rändega on pidev ja kiire andmevahetus ning toimivad kontaktid. Selle eelnõuga muudetakse lepingus ära senised kontaktpunktid tulenevalt asutuste nimede ja struktuuri muutustest. Kuna selliseid tehnilisi muutusi võib edaspidi veel tulla, siis antakse kontaktpunktide kehtestamise voli edaspidiseks Vabariigi Valitsusele, mis on ju igati loogiline.

Komisjonil olid mõned täpsustavad küsimused ka. Ministri vastustest saime teada, et kontaktpunkte juurde tekitada ei ole plaanis ja nendeks jäävad äsja nimetatud institutsioonid.

Tehti ka menetlusotsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. veebruaril, määrata juhtivkomisjoni esindajaks õiguskomisjoni liige Urve Tiidus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 23. veebruar kell 12. Otsused tegid Jürgenson, Kannimäe, Karilaid, Kaskpeit, Pikhof, Tiidus ja Toomast. Kõik otsused olid konsensuslikud. Suur tänu!

21:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits soovib midagi täpsustada. Palun!

21:15 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on paar küsimust. Esimene on see, et kõik on tore, need näpujäljed, ja ma ei tea, kas see on ABIS‑ega seotud laiemalt. Aga niipalju kui ma mäletan, Prümi leping sõlmiti aastal 1855. Kas see eelnõu on nii vana, mida me praegu siin arutame ja täiendame?

21:16 Urve Tiidus

Lugupeetud Peeter Ernits! Te küsite vanuse kohta. Minu andmetel see Prümi leping, vähemasti niipalju, kui teada on, [sõlmiti] 2005. aastal ja Eesti ühines selle lepinguga 2008. aastal. Niimoodi see peaks olema. Minister noogutab, järelikult on see nii.

21:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

21:16 Peeter Ernits

Jaa, ma ei tea, komisjon vist ei arutanud, aga vaadake järele, Prümi leping sõlmiti aastal 1855. Aga kui Vabariigi Valitsus arutas seda 25. veebruaril 2021, siis mida selle aasta jooksul tehti? Kas Ragnar Kass ja Heike Olmre tegelesid sellega aasta otsa, et täna siia jõuda? Need on need ametnikud, kes on seda ette valmistanud.

21:17 Urve Tiidus

Lugupeetud kolleeg! Komisjon menetles seda eelnõu vastavalt selle eelnõu komisjoni saabumise ajale. Nagu siin öeldi, on need tehnilised muudatused on seotud sellega, kuidas muutusid asutuste nimed ja struktuur eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Nii et kõik on igati õiges tempos ja rütmis käinud.

21:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Peeter Ernitsale võin täpsustuseks veel kord kinnitada, et nii ettekandja kui ka ministri noogutus vastab tõele: 27. mail 2005 kirjutati Prümis alla leping, mida me praegu ka siin täpsustame. Prümi lepinguid on võib-olla erinevaid.

Nii, aga juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Teisi soove ei näe. Seega oleme eelnõu 509 esimese lugemise lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. veebruari kell 12.


7. 21:18 Söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (499 SE) esimene lugemine

21:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume seitsmenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 499. Esimesel lugemisel tutvustab seda maaeluminister Urmas Kruuse. Palun!

21:18 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärsed Riigikogu liikmed! Teie ees on söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduse eesmärk on viia söödaseadus kooskõlla Euroopa Liidu uue ravimsööda määrusega, mis asendab seni kehtinud direktiivi, kus reguleeriti ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist.

Ravimsöödamäärus on osa niinimetatud veterinaarravimipaketist, mille rakendamise ühiseks eesmärgiks on antimikroobse resistentsuse leviku piiramine. Piiramise meetmeks on näiteks keeld kasutada ravimsööta profülaktilistel eesmärkidel või kehvade pidamistingimuste kompenseerimiseks. Võrreldes kehtiva õigusega ei ole ravimsööda kohta esitatud nõuded oluliselt muutunud. Samas on uus ravimsöödamääruse reguleerimisala laiem, võimaldades toota nõuetekohast ravimsööta lisaks põllumajandusloomadele ka lemmikloomade jaoks. Et mitte üle korrata vahetult kohaldatava määruse sätteid, on vaja asjakohaseid söödaseaduse sätteid muuta või tunnistada need kehtetuks.

Mida eelnõuga kavandatakse? Täpsustada mõistet "ravimsööt", mis on loomale söödetav sööt, mis sisaldab veterinaarravimit. Lisatakse mõiste "vahetoode", mis on ravimsööda valmistamiseks mõeldud veterinaarravimit sisaldav sööt. Täpsustatakse ettevõtja kohustust omada tegevusluba. Näiteks peab ettevõtjal olema tegevusluba, et tegeleda ravimsööda või vahetoote tootmise ja turuleviimisega. Samuti täpsustatakse ettevõtja kohustust esitada majandustegevusteade. Näiteks peab ettevõtja esitama majandustegevusteate, kui ta ladustab ja veab oma ettevõttes kasutamiseks mõeldud ostetud ravimsööta või tegeleb lemmikloomadele ettenähtud ravimsööda jaemüügiga. Samuti sätestatakse ravimsööda väljakirjutamise nõuded. Muu hulgas antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus täpsemate nõuete, sealhulgas veterinaarretsepti sisu ja vormi kehtestamiseks, luuakse seos jäätmeseadusega, tagamaks aegunud ja kasutamata ravimsööda või vahetoote kui jäätmete nõuetekohane käitlemine. Ajakohastatakse juriidilistele isikutele kehtivaid maksimaalseid karistusmäärasid, lisatakse uus vastutuse säte, enne oli see ravimiseaduses, ehk säte ravimsööda väljakirjutamise nõuete rikkumise kohta.

Eelnõuga kavandatu söödakäitlejate halduskoormust oluliselt ei mõjuta, sest tegevusloa taotluse või majandustegevusteate esitamine on ühekordne tegevus. Kuna ravimsööda tootmise põhimõtted jäävad üldjoontes samaks, puudub juba tegutsevatel ettevõtjatel vajadus teha lisainvesteeringuid. Tulenevalt võimalikust käitlejate arvu mõningasest kasvust võib prognoosida muudatusi Põllumajandus‑ ja Toiduameti sisemises töökorralduses ja tegevuses ametnike tööülesannetest ja nende laadist lähtuvalt. Suur tänu!

21:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk soovib küsida. Palun!

21:21 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Kõigepealt tahan kiita, et eelnõu juurde on ilusti ka ministri määrus pandud, mis on väga hea tava. Aga ma ei leia ühte asja. Siin seaduses on väga selgelt kirjutatud, et ravimsööda ning vahetoote käitlemise ja kasutamise nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/4 II–IV peatükis. Ma ei näe seda peatükki siin seaduseelnõu juures. Me võtame vastu seaduse, aga  ei ole selge, mida käitlemise juures tegelikult kasutama peab. Kust me seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust peame otsima? See peaks olema siin seaduse juures. Kui ta esimese lugemise ajal siin ei ole, siis teise lugemise ajal peaks kindlasti olema, sest kuidas me hääletame, kui me ei tea, mida me hääletame?

21:22 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud küsija! Teie märkusele jään ma praegu vastuse võlgu, kuigi ma viitasin sellele, et selles mingeid suuri muutusi ei ole. Küsimus on ka selles, et me peame selle seaduse paralleelselt vastu võtma sellel hetkel, kui ka Sotsiaalministeerium on oma eelnõuga siia saali jõudnud. Need peavad hakkama kehtima üheaegselt, sest jõustumine saab toimuda alles peale seda, kui Sotsiaalministeerium on oma seadusega edasi liikunud. Kindel on see, et ravimsööda valmistamisel kehtivad reeglid tulenevad ka Euroopa Liidu ravimiseadusest. Aga ma arvestan teie märkusega ja annan selle edasi. Ma loodan, et teise lugemise käigus või enne teist lugemist on teil võimalus sellega tutvuda.

21:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Enne kui ma annan Peeter Ernitsale sõna, siis kuna see [teema] on protseduurilise küsimuse käigus ka varasemalt siin saalis tõusnud, ma härra Kokka informeerin, et kõiki viidatud õigusakte, mis on eelnõudes toodud, siia saali loomulikult ei tooda. See [teema] on siin varasemalt protseduurilisena püsti olnud. Ma saan aru, et härra Kokk soovib siiski minuga protseduurilist vaidlust jätkata, ma hea meelega jätkan. Viitamistehnika on üldiselt normitehnika eeskirjas kirjas. No ma ei tea, kas me hakkame siin nüüd koolitundi pidama või? 

21:24 Aivar Kokk

Ei, me ei hakka. Ma tahan lihtsalt pöörata juhataja tähelepanu sellele, et mitte viitamises ei ole küsimus, vaid siia on selgelt kirjutatud, et ravimsööda ning vahetoote käitlemise ja kasutamise nõuded. Nõudeid ei ole aga välja toodud, vaid on pandud siia juurde, ma ei tea, et kuskile Euroopa Liitu tuleb minna ja vaadata seal mingit asja.

21:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, härra Kokk, sa enne just ütlesid ... 

21:24 Aivar Kokk

See ei ole viide selles mõttes nagu ...

21:24 Aseesimees Hanno Pevkur

See on otseselt viide. See on otseselt viide, nii et ma arvan, et kui on soovi, siis me võime ... Kindlasti aitavad head abilised teid normitehnikas järje peale. Te enne ütlesite ka siin puldis, et te ei ole ekspert kõikides asjades. Ma täitsa usun seda. Juriidilised vaidlused selle koha pealt, mida viidata ja kuidas neid siia saali tuua – ma arvan, et ei minister ega teie ei peagi praegu selle üle vaidlema, seda ei pea tõesti siin olema. Aga kuna see oli protseduurilisena meil ükskord siin saalis arutusel, siis käime selle korraks lihtsalt veel üle. Härra Ernits, teie küsimus, palun!

21:25 Peeter Ernits

Jah. Hea juhataja! Lugupeetud minister! Jah, nagu ma aru saan, direktiiv 90/167/EMÜ lõpetab elu ja määrus (EL) 2019/4 alustab. Muuseas, tähtaeg, millal peaks olema üle võetud, on juba läbi, 28. jaanuar. Aga ma vaatan, et siia on toodud sisse ka karusloomad, lemmikloomad on veel alles, aga karusloomadele on juba surmaotsus langetatud. Miks nii? Mis siis juhtuks, kui me seda vastu ei võta? Ma üldse ei kahtle, et seda vaja on. Aga seletage natuke lähemalt.

21:26 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud küsija! Tõepoolest, te viitasite karusloomadele. Seda [teemat] Riigikogus menetleti. Te vist juba ise osaliselt õigesti täheldasite, et nende lemmikloomana pidamine ei ole keelatud. See tähendab, et kuigi Eestis ei müüda praegu ravimsööta selles mõttes, et seda võiks lemmikloomadele manustada, siis tulevikus see soov seda toota, käidelda, vahendada, müüa ja ka teatud mõttes käsitleda kindlasti tekib. Selle tõttu on vajalik, et see regulatsioon toimiks ja asjad oleksid selged.

21:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

21:26 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kuna me diskuteerisime, kas midagi peab olema seaduses välja kirjutatud või mitte, siis ma küsiksin teistmoodi. Parandusettepanekus nr 5 on kirjas, et ravimsööda ja vahetoote käitlemise ja kasutamise nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. Kas neid siis varem seaduses ei olnud ja me võtame alles nüüd need üle?

21:27 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Nagu ma viitasin, olid enne seda Euroopa poolt kohaldamiseks [tulnud] seadust Euroopa Liidu ravimsöödamääruse puhul tegevused erinevates seadustes. Sellepärast ma viitasin ka sellele, et Sotsiaalministeerium peab tegelema ravimiseaduse muudatustega. Siis toimub ka siin seadusandlikult teatud korrastamine. Selle tõttu on vaja need asjad täielikult üle käia. Ei saa öelda, et midagi ei ole eelnevalt olnud. Aga tõsi on ka see, et kui me vaatame kogu seadusandlust laiemas kontekstis, kaasa arvatud Euroopa Liidu mõistes, siis aeg-ajalt seaduses asju täpsustatakse või lisatakse sinna tegevusi, mis võib‑olla näiteks seaduse vastuvõtmise ajal või eelmistel aastatel ei olnud asjakohased või päevakajalised.

21:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

21:28 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Kas annaksite ülevaate, milline on see volüüm nende ravimsöötade puhul, mis Eesti turul liiguvad? See eriti suur ei tohiks vist olla. Samas jälle, kui vaadata neid sanktsioone, kui keegi rikub, siis siin on võimalus 300 trahviühikut, aga on toodud välja, et aitab 200‑st ka. Miks?

21:29 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, hea küsija! Eestis on üheksa ravimsöödatootjat. Väga paljudel juhtudel kasutatakse seda [sööta] teatud profülaktilistel eesmärkidel, see puudutab näiteks seakasvatust ja põrsaste kõhulahtisust. Selle tõttu võib öelda, et väga laialdast kasutust teatud mõttes ei ole. Seakasvatuses on kasutusel olnud ka üks tsinkoksiid, mida tulevikus ehk 26. juunist alates enam käsitleda ei saa. Siin on olnud üks väga oluline eesmärk, miks seda oleks vaja täpsemalt reguleerida. See on seotud ka sellega, et oleks võimalik tulevikus vältida niinimetatud resistentsust. See teema võib olla liiga alahinnatud. See tähendab seda, et pigem peaks tegelema loomade heaoluga ja muude elementidega kui profülaktilistel ja loomade heaolu parendavatel [eesmärkidel] ravimi lisamisega sööta. Nii et siin on väga oluline ka tulevikku vaatav arusaamade muutus ja see on kindlasti kõiki aspekte arvestades ka vajalik muutus.

Aga te rääkisite trahvimääradest. Kui ma õigesti mäletan ja tsiteerin, siis on nii, et sunniraha ei saa olla suurem, kui pärast on karistus, selle tõttu on uued karistusmäärad kõrgemad ja need on viidud kooskõlla realistliku seadusandlusega. Kui ma õigesti mäletan, siis maksimaalne sunniraha oli 9600 eurot.

Küsimus on ju selles, et need on maksimaalsed määrad. Esimene samm ei ole mitte trahvi tegemine, vaid tähelepanu juhtimine. Need vahemikud annavad paindlikkust, aga teiselt poolt annavad ka signaali, et kui korduvalt või suurel määral ei reageerita, siis võib juhtuda, et määratakse ka sellised karistused. Aga enne määratakse sunniraha ja alles siis jõutakse trahvini.

21:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd maaelukomisjoni aseesimees Merry Aart. Palun!

21:31 Merry Aart

Head kolleegid! Hea lihtne seadus, muudatusi väga palju ei ole. Maaelukomisjoni istungil arutati seda teemat 24. jaanuaril. Nii nagu minister juba ütles, siis direktiiv muutus Euroopa Liidu otsekohalduvaks määruseks ja sellega seoses tuuakse need tingimused ja reeglid ravimiseadusest söödaseadusesse. Maaelukomisjon on pöördunud koostööpartnerite poole, kelleks on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Ringmajanduse Ettevõtete Liit, Eesti Loomaarstide Ühing, Eesti Väikeloomaarstide Selts, [Eesti] Veterinaarravimite Hulgimüüjate Liit ja Eesti Apteekrite Liit. Vastuseid ja ettepanekuid oodatakse 23. veebruariks, nii et sinna on pisut aega.

Sisulisi muudatusi siin ei ole, välja arvatud karistusmäärade ajakohastamine. Olid mõned üksikud küsimused, mis ei olnud väga, ütleme, sisulised. Ivari Padar küsis, kas see seadus muudab administratiivset koormust. Selle peale oli vastus, et mitte oluliselt. Merry Aart märkis, et selle seaduse sõnastus on suhteliselt keeruline ja raske on sellest aru saada. Selle peale ütles Maaeluministeerium, et kuna antud paragrahvis on viited Euroopa seadusandlusele, siis on ka keel võib-olla pisut kohmakas. Tarmo Tamm tundis huvi, kas see on tavapärane, et inimestele müüakse apteegist ka loomade ravimeid. Selle peale Maaeluministeerium vastas, et jah, on küll, kuna meil on Eestis väga vähe vetapteeke ja kuskilt on vaja neid osta.

Niimoodi. Maaelukomisjon otsustas määrata eelnõu 499 juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni aseesimehe Merry Aarti, teha ettepaneku võtta eelnõu tänase päeva päevakorda ja teha ettepaneku eelnõu 499 esimene lugemine lõpetada. Kõik otsused olid konsensuslikud. See on minu poolt kõik. Aitäh!

21:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, härrad, kas teil on küsimusi ka Merry Aartile või ainult omavahel? Selge. Merry, sulle küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 499 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. veebruari kell 14.15.


8. 21:34 Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (ehitustööde andmete esitamine) eelnõu (506 SE) esimene lugemine

21:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 506 esimene lugemine. Palun ettekandeks siia rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse.

21:34 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea meel siin kaunil õhtutunnil taas teie ees olla. Teie ees on pikalt ette valmistatud ja sektoriga koostöös valminud maksukorralduse seaduse muutmise [seaduse] eelnõu. Soov ja tõuge selle eelnõu väljatöötamiseks tuleneb vajadusest vähendada ehitussektoris käibemaksupettuseid ja ümbrikupalga maksmist. See on üks nendest probleemidest, millele juba aastaid on Eesti Ehitusettevõtjate Liit tähelepanu juhtinud. Nende jaoks on oluline ühtse töötaja kaardi kasutusele võtmine, mis suurendaks läbipaistvust ja aitaks fikseerida kõikide töötajate ehitusplatsil viibimise aega.

Selle eelnõu kohaselt hõlmatakse aruandlusega suuremad ehitused, mille puhul on tuvastatud kõige kõrgemad maksuriskid. Peatöövõtja kohustuseks jääb registreerida ehitustööde objekt ja rentida – juhul, kui seda veel olemas ei ole – sobiv registreerimissüsteem. Kõikide ehitusettevõtjate kohustus on oma alltöövõtjad registreerida, hankida ka töötajatele töötaja kaart ja tagada, et nad fikseeriksid ehitusplatsile sisenemise ja väljumise. Kui tegu on alltöövõtjatega, siis alltöövõtja kohustus on registreerida inimeste ehitusplatsil viibimine, kui tööperiood on pikem kui üks kuu ja kohtadel, kus töötab samaaegselt vähemalt 20 inimest. Kui arvestada seda töötundides, siis töötundides arvestades hõlmab aruandlus selliseid ehitustöid, mille kestus on pikem kui 500 inimtööpäeva.

Registreerimissüsteem edastab igapäevaselt andmeid selle kohta, kui pikka aega kokku iga isik eelneval päeval ehitusplatsil viibis. Vähemalt kolm korda nädalas edastab see registreerimissüsteem andmed isikustamata kujul ehitusplatsile sisenemise ja väljumise aegade kohta. Oluline on, et töötajate andmeid kogutaks minimaalses vajalikus mahus, mis maandaks ka andmete moonutamise riski. Halduskoormuse mõistlikul tasemel hoidmiseks suur osa andmetest eeltäidetakse näiteks töötamise registri andmete pinnalt, samuti ehitusregistri, äriregistri, riigihangete registri ning Politsei‑ ja Piirivalveameti ning Tööinspektsiooni andmekogude pinnalt. Selleks, et aruandluskohustuse lävendid oleksid ja püsiksid tõesti optimaalsel tasemel, me plaanime hiljemalt kolme aasta möödumisel need kindlasti üle vaadata ja siis juba koos sektoriga hinnata kehtestatud lävendite mõjusid ehitussektorile ja vaadata üle, kas on põhjust kehtestatud lävendeid muuta ja kuidas neid kõige otstarbekam muuta on.

Teile esitatud seaduseelnõu on planeeritud jõustuma järgmise aasta 1. oktoobril ehk 2023. aasta 1. oktoobril. Muidugi, Maksu‑ ja Tolliamet teeb ka praegu ehitussektori kontrollimisel pidevalt koostööd nii Tööinspektsiooni kui ka Politsei‑ ja Piirivalveametiga, aga suurim keerukus, mida asjaosalised välja toonud on, ongi just nimelt läbipaistmatu töövõtuahel, millele teie ees olev eelnõu lahenduse pakub. Ma olen päris kindel, et kõik, kes te siin saalis praegu olete, nõustute, et maksupettused või ebaseaduslikud maksueelised kuidagi riigi huve ei teeni ja seetõttu on ka see teile ette pandud seadusemuudatus vajalik. Aitäh! Palun teil seda eelnõu toetada.

21:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga enne veel küsivad Riigikogu liikmed. Aivar Kokk alustab.

21:38 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Sa mainisid 30 tööpäeva, 20 isikut ja 500 inimtööpäeva. Kui seda eelnõu nüüd lugeda, siis siin on kirjas: "ületab 30 tööpäeva ja ...". Kui seda ja-poolt ei ole, siis nagu ei pea täitma, ma saan nii aru. Teiselt poolt, 500 tööpäeva on tegelikult ühel inimesel kolm kuud. Kas kaks tingimust peab olema täidetud või kuidas see on? Kui ma seda eesti keeles loen, siis on siin "ja" ning järgmise kahe punkti vahel on "või".

21:39 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Jaa, 500, see nüüd ei ole mitte ... Jah, 500 inimtööpäeva. Siin on ikkagi otseselt mõistetud sellisel viisil, et need mõlemad tingimused peavad olema täidetud, ehk registreerima peab sellised ehitustööd, mis kestavad kauem kui üks kuu ning samal ajal on ehitusplatsil vähemalt 20 inimest. Kaks tingimust peavad olema täidetud: kestavad kauem kui üks kuu ja samal ajal, lisaks sellele, et kestavad kauem kui üks kuu, on ehitusplatsil vähemalt 20 inimest. Ehk kui on tööd, mis kestavad küll kauem kui üks kuu, aga mida teeb üks inimene või teevad seda kaks inimest, siis need ei kuulu selle reguleerimise alla, ehk neid ei pea sellisel kujul registreerima.

21:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

21:40 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma sain aru, et see eelnõu on selle 20‑miljonilise maksuaugu täitmiseks või õigemini 20 miljoni kättesaamiseks. 170 000, ma loen siin, on ehitusettevõtteid. Aga neid kõiki valvata, nagu te kirjutate siin, ei ole mõistlik, see kurnaks ära järelevalveorganid ja raha ka ei tuleks. Milline see edu retsept on, et see 20 miljonit kätte saada nendelt 170 000 ehitusettevõttelt, kes kasutavad ka välistööjõudu ja kõike muud sellist?

21:41 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh küsimuse eest! Eks seda kontrolli proovitakse ka juba kehtivas õigusraamistikus teha ja seda maksuauku vähendada. See konkreetne ettepanek, mis puudutab ehitusplatsil viibitud aja kindlaksmääramist ja ehitussektoris ka töövõtuahela kindlaksmääramist, on koostöös ehitussektoriga väljatöötatud täiendav viis, kuidas läbipaistvust kasvatada ja kuidas praegu ikka veel olemasolevat maksuauku, mis puudutab nii tööjõumakse kui ka käibemaksu, kinni panna ja kuidas seda ebaausat ... Kas seda üldse saab maksukonkurentsiks nimetada, ütleme pigem, et kuidas ebaausat maksude tasumist vähendada.

21:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

21:42 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Selle eelnõuga on üks väike mure. Riigihangete seadusega on väga selgelt paika pandud, mis on tellija ülesanded. Ma saan aru, et tellija lihtsalt ei täida neid ja sellepärast tuleb midagi teha. Ma mäletan, et sotsiaalkomisjoni juhtimisel oli [arutlusel] teema, kuidas kontrollida, kui inimesed ei ole ehitusplatsil, on nad siis Ukrainast või kuskilt mujalt. Tööinspektsioonile said need ülesanded, tähendab, Tööinspektsioon ei saa oma ülesandega hakkama. Kaks organisatsiooni ei saa hakkama ja kolmas on riigi aktsiaselts, kes ei saa hakkama, et alltöövõtjad ära kontrollida. Nüüd paneme ettevõtjatele kohustuse maksta iga kuu 400 eurot, et kiipkaardilugeja paika panna. Ma loen seda punkti, mida sa mulle selgitasid. Siin on kirjas ka, et "või" 500 inimtöötundi, see tähendab, et ühe inimese puhul kolme kuu [jooksul] peab ikkagi selle kaardilugeja panema või kahe inimese puhul poolteise kuu pärast. Millegipärast on eelnõu parandustesse pandud kahes kohas aeg: 30 tööpäeva pluss 500 inim[töö]tundi.

21:43 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab seda, et peatöövõtja juba praegu vastutab alltöövõtjate eest ja et kas seda üldse on täiendavalt vaja, siis ka riigihangete puhul tõesti on paraku niimoodi, kontroll kinnitab seda, et riigihanke objektidel on olukordi, kus endiselt maksudega sahkerdatakse ja kehtiv riigihangete seadus seda kahjuks ei ole ära hoidnud. Praegused Maksu‑ ja Tolliameti kontrollid, mida läbi viiakse, on ka riigihangete puhul keskendunud suurematele ja keerukamatele riigihanke objektidele. Kui näiteks rääkida kehtivast kohustusest töötajaid registreerida, siis eelmisel aastal tehtud kontrollide põhjal saab öelda, et sellistel objektidel, mida Maksu‑ ja Tolliamet kontrollib, oli eelmisel aastal 6% kontrollitud töötajatest registreerimata. Paraku see nii on, et reeglid kehtivad, aga kahjuks kõik nendest siiamaani kinni ei pea. Seetõttu see muudatus tõesti vajalik on. Ka teie viitasite ettevõtjatele ja ettevõtetele ning sellele, kas see on äkki nendele liiga suur koormus. See on üks nendest muudatustest, mis on olnud ettevõtjate enda pakutud ja mida ka ehitusettevõtjate liit peab väga oluliseks just sellepärast, et ei oleks olukorda, kus ühed maksavad ausalt maksu ja on seetõttu kuidagi kehvemas konkurentsiolukorras. See on ettepanek, mida sektor ise toetab. Ma usun, et see on vajalik muudatus.

21:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem küsimusi ei ole. Tänan!

21:45 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh!  

21:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk, palun!

21:45 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Rahanduskomisjon arutas maksukorralduse seaduse muutmise seaduse ehk ehitustööde andmete esitamise [seaduse] eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamist oma 24. jaanuari istungil.

Eelnõu tutvustas algatajate esindaja, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 9. veebruaril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamiseks kümme tööpäeva, see on 23. veebruar kell 14.15. Komisjonis olid mõned küsimused, millele minister ka vastas. Aitäh!

21:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Tundub, et küsimusi saalis rohkem ei ole. Avan läbirääkimised. Mõistan, et kergel sörgisammul läheb ja vajutab [nuppu] Aivar Kokk. Isamaa fraktsiooni nimel. Palun!

21:46 Aivar Kokk

Aitäh! Head kolleegid! Kas on vaja seaduseelnõu, mille tulemusena loodetakse, et ehitusettevõtluses oleks aus konkurents? Kindlasti on vaja. Aga kas saab olla nõus sellega, et teatud riigiasutused, kes peavad kontrollima, ei saa oma tööga hakkama, ja siis [pannakse] need kohustused ettevõtjatele? Ma ei tea, kas see on ikka päris õige.

Ma mäletan, kui eelmises koosseisus oli sotsiaalkomisjonis arutelu, et kui tuleb üle piiri tööjõudu, kes ei ole ennast registreerinud või kellel ei ole luba, et siis Tööinspektsioon saaks ehitusobjektile minna ja seda kontrollida. See oli suur kaklus ja vaidlus tookord. Ministeeriumi poole pealt millegipärast seda ei tahetud, aga me komisjonis selle otsuse tegime ja see sai seadusesse sisse kirjutatud. See tähendab, et Tööinspektsioonil on olemas kõik õigused käia kontrollimas ehitusobjektil, kas on tööluba, kas on tööle vormistatud ja kõike muud.

Teine pool on see, et siin saalis eelmise koosseisu ajal kõige suurem kaklus oli riigihangete seadusega. Kolmandal lugemisel lükati see tagasi ja siis paari nädalaga võeti see vastu. Seal oli üks oluline punkt, mille pärast muidugi kõige rohkem tundis muret riigi aktsiaselts. Tellija vastutab objektil, samas, peatöövõtja peab oma alltöövõtjad registreerima ja alltöövõtja peab panema tellijale kirja kõik, kes tal on tööl. Kõik seadused on olemas. Maksuametil on alati õigus minna objektile, seal ei ole midagi arutadagi.

Nüüd me teeme seadust, mille kohaselt ettevõtja peab ostma endale kaardilugeja ja kõigile oma töötajatele kaardid. Hommikul tulen tööle, tõmban läbi, ja õhtul lähen töölt ära, tõmban läbi. Ühtpidi väga hea. Aga kui siiamaani on jäetud maksud maksmata ja töötajad vormistamata, siis miks me arvame, et hakatakse kaardilugeja juures käima ja oma kaarti läbi tõmbama? Täpselt samamoodi on objekti peal need, kes mustalt töötavad.

Komisjoni istungil ma küsisin ka ministri käest, miks me arvame, et suurtel objektidel toimub selle musta raha maksmine palkadeks. Seal [liigub] raha ikkagi arvetega. Tellija, riigiasutus, ei saa sularahas kellelegi maksta ja jätta arved tegemata või saamata. See toimub tavaliselt ikkagi väikeobjektidel. Kui sa hakkad endale maja ehitama ja tellid ehitusettevõtja, siis sa seal kõiki kaupasid tead. Miks ma küsisin kaks korda selle punkti kohta, mis tingimustel midagi peab olema? Ühe maja ehitamisel on tavaliselt üks, kaks või kolm meest. Ei olegi rohkem. Siis käib vahepeal torumees, siis käib elektrik ja santehnik ja vahepeal paneb keegi gaasi. Nende üle ei ole mitte mingit kontrolli. Oleme ausad, seal süsteemis on kõige rohkem rahapesu ehk maksudest kõrvalehoidmist. Kes tellija siis tahaks maksta rohkem? Saad käibemaksu võrra odavamalt, saad võib-olla veel mingi maksu võrra odavamalt. Aga seda me ei reguleeri.

Loomulikult, suurehitusettevõtjad tahavad seda seadust väga lihtsal põhjusel: peatöövõtjale ei teki mingit kohustust. Väga paljud Eestis olevad peatöövõtjad on puhtalt juristid ja eelarvestajad. Heal juhul on neil ka üks brigaad ehitustöölisi, ülejäänu toimub kõik alltöövõtu teel. Nendel ei teki mingisuguseid kulutusi, ja kui need ka tekivad, niimoodi teoreetiliselt, et 400‑eurone kaardilugeja on vaja osta, siis see miljoniliste objektide juures ei ole ...

Palun kolm minutit.

21:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit.

21:51 Aivar Kokk

No vaatame, jah. See ei ole ju mitte midagi. Ma arvan, et rahanduskomisjon peab süvenema sellesse eelnõusse väga korralikult ja me peame jõudma siin Riigikogu saalis sellele teadmisele, et kui me oleme teinud seadused, mis võimaldavad kontrollida, ja on olemas riigiasutused, kes on selleks määratud ja saavad selle eest riigi raha, et seda kontrolli teostada, siis tuleb jälgida, et nad seda tööd teevad nii nagu vaja. Kui neil on finantsvahendite puudus, siis nende võimekust tuleb riigieelarves suurendada ja tänu sellele võib-olla seda puuduolevat 220 miljonit, mida arvatakse selle eelnõuga saavutatavat, on [võimalik saada], aga mitte nii, et mõnes valdkonnas töötavad inimesed ei saa lihtsalt alati kõige paremini hakkama. Ma ütlen, et põhjus võib alati olla ka finantspoole peal, sest inimesi lihtsalt ei jätku, mitte see, et nad ei taha seda tööd teha. Ma usun, et enamus inimesi ikka väga tahab oma tööd teha ja nad armastavad seda tööd. Aga ei saa nii, et siis me kirjutame järgmise seaduse. Ma väga selgelt saan aru, vaadates, kes seda eelnõu toetavad. Seda toetavad suurettevõtjad. Aga huvitaval kombel üks väga suur ehitaja on nüüd hakanud protestima. Ma ei tea, ma ei ole temaga kohtunud, miks ta nüüd protestima on hakanud selle eelnõu koha pealt. Aga küll me järgnevatel nädalatel kohtume, enne kui me eelnõu komisjonist teisele lugemisele saadame.

Ma soovitan kõigil Riigikogu liikmetel seda eelnõu tõsiselt lugeda ja eriti soovitan kõikidel rahanduskomisjoni liikmetel sellesse eelnõusse süveneda. Aitäh!

21:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut, palun!

21:53 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tõesti, tehnoloogilised võimalused arenevad ja eks tuleb neid kasutada ka selleks, et parandada maksukogumist, suurendada tööohutust, on need siis äpid või kaardid, mis võimaldavad töötajate ehitusplatsil viibimist ning tööaja algust ja lõppu registreerida.

Rahanduskomisjonis arutasime ja tõesti, lahendus, mida ettevõtjad ja ametiühingud toetavad ning mille järele maksuamet näeb vajadust, on mõistlik vastu võtta. Ühelt poolt saab astuda sammu selles suunas, et ehitusplatsidel teeksid inimesed tööd tõesti legaalselt, nende tööaeg oleks jälgitud ja tagatud mõistlik töökoormus, ning ühtlasi astume sammu ka tööohutuse suunas. Nii et tõesti tuleb süveneda, et lahendus oleks jõukohane ja mõistlik. See, et töötajad töötavad legaalselt ning tööaeg ja töökoormus on ikkagi mõistlikke töötervishoiunõudeid järgiv, on meie kõigi huvides. Ei ole ühtegi sektorit või valdkonda, kus me saaksime selles asjas silma kinni pigistada. Nii töötajate huvides ja tegelikult ka riigi tuluaugu vähendamiseks on mõistlik kasutada tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi. Ma loodan, et arutelude käigus, kui vaja, parandame lahendust, aga me läheme sellega kahtlemata edasi. Aitäh!

21:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei näe. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 506 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. veebruari kell 14.15.

Head kolleegid! Nüüd on selline lugu, et kell on 21 ja 55 minutit ja minul on päevakorrapunktid otsa saanud. Kui teil neid ka rohkem ei ole protseduuriliste küsimuste vaatest, siis saame ... (Hääl saalist.) Kas on protseduurilisi? Ei ole? Selge. Siis on istung lõppenud. Ilusat õhtut ja kohtume homme kell kümme.

21:55 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee