Aitäh küsimuse eest! Politsei ei ole kindlasti üle reageerinud. Politsei on täitnud oma ülesandeid, mis talle pandud on. Kui me räägime eelmisest neljapäevast, siis kindlasti ei tohi segamini ajada kahte sündmust. Üks oli registreeritud meeleavaldus, millele te ka viitasite, rüütelkonna maja ees, ja teine oli registreerimata autokolonn, mis liikus Tallinna linnas. Ja tõepoolest, selle registreerimata autokolonni liikumist Toompeale takistati. Seda takistati sellepärast, et selline hulk autosid Toompeale ära ei mahu. Toompea tänavad on kitsad ja Toompeal toimus meeleavaldus, kus oli väga palju inimesi. Panna suured autod ja väiksed autod kokku inimestega, kes osalevad meeleavaldusel, ei ole hea variant. See oli politsei vaates ohu ennetamine, [just seepärast] takistati sõidukite liikumist Toompeale.
Tulles tagasi registreeritud meeleavalduse juurde, siis, nagu te ka ütlesite, registreeritud meeleavaldus ongi vorm, kuidas Eestis meeleavaldusi tegema peab. Jah, seadus näeb ette ka seda, et teatud olude korral võib teha meeleavalduse, mille kohta ei pea ette teavitama. See võimalus on olemas. Kui aga meeleavaldajad püstitavad lava, kasutavad helivõimendust ja korraldavad liikluse ümber, siis sellise meeleavalduse puhul tuleb teavitada politseid. Rõhutan: teavitada, mitte luba küsida. Eestis ei pea küsima luba meeleavaldusteks. Meil on õigusriik, luba küsima ei pea, teavitama peab.
Ja kui on seda tehtud, nagu oli ka rüütelkonna hoone esise esimese meeleavalduse puhul, kui olid olemas korrapidajad, oli olemas kontakt [politseiga], siis politsei aitas, nõustas ja kõik toimis väga hästi. Meeleavaldus viidi rüütelkonna hoone juures läbi väga korralikult. See algas siis, kui pidi, ja lõppes siis, kui pidi. Kokkulepped pidasid.
Autokolonni kohta sai politsei informatsiooni ainult sotsiaalmeediast. See ei olnud registreeritud, seal ei olnud korrapidajaid, seal ei olnud konkreetset korraldajat. Need autod takistasid Tallinna linnas liiklust, ühistransport oli vaja ümber korraldada. Rikuti liikluseeskirja, on alustatud kaheksa väärteomenetlust konkreetselt liiklusseaduse rikkumise eest. Oli joobes juht, oli keelava fooritulega ristmiku ületamist.
Muret tegi ka see, et osal sõidukijuhtidel peab olema [arvestatud] töö- ja puhkeaja seadusest tulenevaid normtunde, millal tohib sõita autoga, millal ei tohi. Eelkõige raskeveokite puhul avastati selliseid juhte, kes rikkusid töö- ja puhkeaja seadust. See tähendab seda, et selline sõiduk on liikluses suurem ohutegur, kuna selle juht ei täida töö- ja puhkeaja seadust ning võib roolis väga väsinud olla.
Nii et kokkuvõtvalt veel kord: oli registreeritud meeleavaldus, väga korralikult läbi viidud, nii nagu peab. Registreerimata autokolonn oli kindlasti ohuallikas ja politsei takistas seda. Oli ka olukord, kus üks sõiduk takistas Toompea tänaval liiklust, kuna oli pargitud vastassuunavööndisse. Politsei palus tee vabastada, seda ei tehtud. Siis tõepoolest politsei toimetas selle juhi politseijaoskonda ja selgitas [asjaolusid], liiklus sai ka avatud. Ja seal tekkis ka olukord, kus politseiametnikke loobiti selle intsidendi käigus lumepallidega.