Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Tere päevast, austatud Riigikogu! Head ametikaaslased! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad! Alustame Riigikogu 26. jaanuari infotundi ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 18 Riigikogu liiget, puudub 83.

Tänases infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Kalle Laanet, majandus‑ ja taristuminister Taavi Aas. Nii nagu ikka on küsimuste esitamiseks aega kaks minutit, vastamiseks kolm minutit. Meile on laekunud 13 küsimust. Sellest tulenevalt ma palun teiega kokkulepet, head ametikaaslased, et võimaldame iga küsimuse juures ühe täiendava ja ühe lisaküsimuse.


1. 12:01 Koroonakriis

12:01 Esimees Jüri Ratas

Hakkame pihta. Esimese küsimuse on esitanud Riigikogu liige Sven Sester, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on koroonakriis. Sven Sester, palun!

12:01 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Proua peaminister! Nüüd on aasta möödas sellest, kui te saite peaministri vastutuse oma õlgadele, ja selle aastaga on koroonateemadel paljugi juhtunud, kahjuks ei midagi rõõmustavat. Siit ka minu tähelepanekud ja küsimus. Aja jooksul olete seadnud erinevaid eesmärke, peaasjalikult just vaktsineerimise poole pealt. Üks suurimaid eesmärke oli [saavutada] 70%‑line vaktsiiniga hõlmatus eelmise aasta sügiseks. Nüüd oleme jõudnud juba jaanuarikuu lõppu ja kui ma ei eksi, siis tänaseks on vaktsineeritud 64% ehk me tegelikult ei ole seatud eesmärki saavutanud. Sellele on ka Riigikontroll tähelepanu pööranud. Minu küsimus teile on selline: kas teil on praegu mingi plaan, kuidas vaktsineerituse taset tõsta, kuna, ma veel kord rõhutan, see plaan, mis oli varem, ei ole toiminud? Või te nendite, et see plaan on läbi kukkunud ja me enam ei peaks sellele tähelepanu pöörama, vaid peaksime hakkama mingeid muid samme tegema? Mis teie plaan on? Kuidas vaktsineerituse taset praegusel hetkel tõsta, eriti just arvestades meie lähinaabreid, kelle puhul me räägime 70%, koguni 80% vaktsineeritutest?

12:02 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:02 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vaktsineerimise plaan on Sotsiaalministeeriumi teha ja see on endiselt jõus. Plaani täitmist me pidevalt jälgime. Aga tõsi on, et meil ei ole sundvaktsineerimist, meil ei ole kohustuslikku vaktsineerimist, nii nagu on mõnes teises riigis, kus inimesi, kes ei ole vaktsineeritud, trahvitakse. Samal ajal teie enda erakonnakaaslased ütlevad, et vaktsineerimisest justkui ei olekski mingit kasu, ja teevad selliseid üleskutseid. See loomulikult ei aita kuidagi kaasa vaktsineerituse suurendamisele. Tõsi ta on, et vaktsineerimine aitab ära hoida rasket haigestumist ja tänu sellele on paljudel riikidel, kus on kõrge vaktsineerituse tase, kõrge tõhustusdooside tegemise tase, võimalus sellest kriisist [kiiremini] väljuda.

Praegu on meie fookus tõhustusdooside tegemisel. Meil on käimas kampaania "Kolmega on kindlam", sest tõesti, tõhustusdoosiga inimestel on 25 korda väiksem tõenäosus sattuda haiglasse ja seda haigust raskelt põdeda. Loomulikult jätkuvad lektorite, arstide loengud, kus saab ennast ka vaktsineerida. Töökohtadele kutsutakse vaktsineerijaid. Kõiki selliseid tööriistu, mida saab kasutada vaktsineerituse suurendamiseks, me kasutame. Aga paraku on nii, et nagu kõik teised riigid, on ka Eesti jäänud pidama sinna, kuhu tegelikult meile ennustati. Inimeste soostumus ennast vaktsineerida on selline, nagu ta on, ja kui me ei tee vaktsineerimist kohustuslikuks, kui me ei hakka inimesi selle eest trahvima, et nad on vaktsineerimata, siis väga palju tööriistu inimesi vaktsineerima meelitada meil ei ole, mitte kellelgi ei ole.

Ütlen ka ära, et praegu ei ole valitsusel plaanis kuidagi inimesi sundima hakata ega vaktsineerimist kohustuslikuks teha. Käivad telefoni teel intervjuud või motiveerivad intervjueerimised, käivad telefoni teel nõustamised. Näiteks nendest 19 000 kõnest, mis on tehtud perearsti telefoniliinile, oli väike osa, minu meelest 77 kõnet, puhtalt vaktsineerimise nõustamine. Kõik ülejäänud olid paraku saatekirja küsimised COVID‑i testimisele.

12:05 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Sven Sester, palun!

12:05 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Mina ei arva, et Põhjamaad on mingid totalitaarsed riigid, ma pigem tõin Põhjamaid just eeskujuks, nende protsendid on palju-palju suuremad kui meie omad. Vaevalt, et nemad on seal kehtestanud mingi sundusliku kohustuse ja öelnud, et kui te ei vaktsineeri, tulevad mingid sunnimeetmed. Klassikaliselt, nii nagu meilgi, ma eeldan, [on seal nii,] et vaktsineeritud inimene, kui tal on COVID‑i pass, saab teatud asutustesse, näiteks toitlustusasutustesse ja mujale sisse, ja kui inimene ei ole [COVID‑i passi] teinud, siis ta ei pääse hetkel [neisse kohtadesse]. Mingeid erilisi sunnimeetodeid minu meelest seal vist ei ole.

Aga mu teine küsimus on peaasjalikult seotud sellesama olukorraga, kus me peame nentima, et vaktsineerimine ja vaktsineerimispass ei ole täitnud seda eesmärki, mida me oleme eeldanud. Järgmine küsimus on see, et mis saab kiirtestimisest tulevikus. Kuidas teie seda näete? Teie partner on öelnud, et me peaksime kiirtestimise tagasi tooma – ma mõtlen teie poliitilist partnerit valitsuses. Milline on teie positsioon? Teadusnõukoda on öelnud, et nemad selle [tagasitoomist] lähitulevikus ei näe, vähemalt eilsed uudised olid sellised. Mis on teie kui peaministri praegune plaan, kuidas teie seda näete?

Minu meelest kiirtestid ühtpidi annavad kindlasti adekvaatse info sel päeval tehtud testi põhjal, kas inimene on haige või mitte. See on kindlasti isegi adekvaatsem info kui koroonapassi olemasolu. Aga teistpidi ma olen täiesti nõus ka Paavo Nõgesega, kes nendib, et kui kiirtest kasutusele võtta, siis kaob tulevikus suurem vajadus ennast vaktsineerida, kuna on võimalik ka alternatiivsete meetmetega pääseda ühte või teise asutusse sisse. Milline on teie arvamus ja nägemus kiirtestide kasutuselevõtust? Olge nii kena ja öelge!

12:07 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt vaktsineerituse taseme kohta. Me tahaksime olla Põhjamaa, aga paraku me ei ole Põhjamaa. Me oleme vaktsineerimisega soostumuse poolest samas kohas, kus on teised Ida-Euroopa riigid oma suhtumisega vaktsineerimisse. Põhjamaades on vanemate inimeste vaktsineerimine iga‑aastane ja nende soostumus on lihtsalt väga palju suurem. Võtame ette uuringud, näiteks Iirimaa kohta, kus vaktsineerituse tase on kõrge, vaktsineerimisega soostumus on suur. Nende puhul vaadati, kes on vaktsineerimata. Selgus, et need on Iirimaal olevad Ida-Euroopa kogukonnad ja mida kauem nad olid Iirimaal elanud, seda rohkem nad käitusid nagu iirlased. Midagi ei ole teha. Või vaatame näiteks Ameerika Ühendriike, seal on eri osariikides ka poliitilistest eelistustest lähtuvalt vaktsineerituse tase väga erinev. Need juured, miks vaktsineerimisega soostumus on suur või väike, on palju sügavamal ja neid kuue kuuga ei muuda.

Nüüd teie küsimuse juurde. Meil oli teisipäeval COVID-i teemal kabinetiistung, kus üks ülesanne teadusnõukojale oligi seotud küsimusega, kas kiirteste peaks lubama. Teadusnõukoda tegi väga põhjaliku analüüsi ja tõi väga põhjalikud argumendid. Nende soovitus, mida toetas ka Terviseamet, oli see, et kiirteste praegu tagasi tuua ei saa. Põhilised põhjendused on sellised. On selge, et me oleme nakatumise hiidlaines ja me oleme paraku tõusuteel. Iga nädal, iga päev nakatumine kasvab, ta ei ole langustrendis. Me ei ole tippu veel saavutanud. Haiglates on meil endiselt valdavalt vaktsineerimata inimesed: üle 80% inimestest, kes on haiglas ja raskelt haiged, on vaktsineerimata. Kiirtest ei kaitse mitte kedagi nakatumise eest ja näitab seda, kas sa sellel hetkel kannad viirust või ei kanna. Aga raskelt haigeks võivad jääda just vaktsineerimata inimesed.

Nii nagu eelmine valitsus, nii ka see valitsus tahab tugineda teadusele ja teaduslikele andmetele ning oma otsuseid sellest lähtuvalt teha. Ka minu isiklik seisukoht on kuulata teadlasi ja teha need sammud järk-järgult siis, kui me oleme juba leevenemisfaasis ja tipu kätte saanud.

12:10 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus. Henn Põlluaas, palun!

12:10 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea peaminister! Te kasutate sellist semantilist hämamist, väites, et meil sundvaktsineerimist ei ole. Kui ikkagi inimesele antakse konkreetne tähtpäev või kuupäev ja öeldakse, mis ajaks ta peab olema vaktsineeritud, vastasel juhul ta vallandatakse, siis on tegemist sundvaktsineerimisega. Me oleme näinud seda Kaitseväes, me oleme näinud seda PPA-s, mitmel pool mujalgi. Väita, et see ei ole sunduslik, on pigem häbematu.

Tegelikult tahtsin ma seoses nende kiirtestidega rääkida ka seda, mida mitmed Terviseameti inimesed on öelnud, et me võiks vabalt nendele üle minna, nagu väga paljud teised riigid teevad, kuna täiesti selgelt nendel väga põhjalikel testidel ei ole sellise nakatumise korral enam mingisugust mõtet. Ka koroonapass on kaotanud igasuguse mõtte. Ma arvan, et meist igaüks võib üles lugeda vähemalt kümmekond inimest, kes on peale tõhustusdoosi nakatunud.

Tegelikult ainukene väljapääs ongi just nimelt need kiirtestid, millega me saame kõikidel üritustel, kontsertidel, ükskõik kus tõendada, et me oleme terved ja ei ole ohtu, et üksteist nakataksime. Samal ajal tahab valitsus kulutada ligi pool miljonit eurot vaktsiinipropagandale. Kas te ei võiks tegeleda ikkagi pigem selliste normaalsete asjadega ja meid nendest piirangutest, mis meie majandust ja inimesi räsivad, välja tuua? Kogu muu maailm ju selles suunas liigub. Miks me raiskame raha?

12:12 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, esiteks, kui meil oleks sundvaktsineerimine, nii nagu teie väidate, siis ei oleks ju Sven Sesteril küsimustki, sest meil oleks 100% inimesi vaktsineeritud. Kuivõrd meil ei ole sundvaktsineerimist, on vaktsineerituse tase madal. See on vabatahtlik ja inimesed saavad ise otsustada, kas lasta end vaktsineerida või mitte lasta end vaktsineerida. Seda esiteks.

Teiseks, nakatumine versus haigestumine. Jah, see omikrontüvi levib 2,5 korda kiiremini kui eelmised tüved. See tähendab seda, et ta murrab läbi ka vaktsiinikaitsest. Aga mida ütlevad teadlased? Nad ütlevad seda, et [vaktsiin] siiski kaitseb raske haigestumise eest ja kaitseb haiglasse sattumise eest. Endiselt on meil haiglasolijatest üle 80% vaktsineerimata inimesed. Paraku lisaks omikrontüvele levib ka deltatüvi, mis võib põhjustada väga rasket haigestumist. Kuskil üle 18%, kui ma õigesti mäletan, genotüpiseeritud [testidest] on osutunud deltatüveks, mis on raskem. Jällegi kordan üle: see test ei kaitse kedagi nakatumise eest. Raske haigestumise eest kaitseb ikkagi vaktsiin, seda ütlevad kõik teadlased. Krista Fischeri mudelite järgi on selge, et 25 korda väiksem tõenäosus on kolme doosiga vaktsineeritud inimesel põdeda seda haigust nii raskelt, et satud haiglasse. See on see põhiline põhjus.

Tegelikult ma tsiteeriks ka teie enda erakonna endist esimeest, kes valitsuses olles ütles, et kui meedia räägib meile sellest, et mujal toimub piirangute kõrvaldamine ja leevendamine, siis palun väga, võtke ikka arvesse seda, et suures osas riikides on need piirangud olnud kordades ja kordades karmimad. See seisukoht on teil justkui muutunud. Kusjuures praegu kehtivad piirangud on ju palju leebemad, kui nad olid sel ajal, kui teie olite valitsuses.

Samasuguseid tsitaate saab kõikidelt valitsuse osapooltelt, kui teie olite valitsuses. Kõik te olete möönnud, et me peame neid otsuseid tegema, tuginedes teadlaste arvamusele, tuginedes teadusele ja teaduspõhisele lähenemisele. Ja täpselt seda me teemegi. Teadusnõukoda tegi väga põhjaliku analüüsi ja põhjendas, miks kiirtestide tagasi toomine ei ole praegu õigustatud. Just sellel põhjusel, et vaktsineerimata inimesed satuvad haiglasse, aga me peame vältima haiglate koormuse tõusu. Paraku haiglates koormus tõuseb. Lisaks on tänavad väga libedad, mis tähendab seda, et haiglasse satub inimesi ka traumadega. Lisaks on viirusehooaeg. Tegelikult ka teised haigused viivad inimesi haiglasse.

12:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:15 Kaitseliit

12:15 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle esitab Henn Põlluaas, sellele vastab kaitseminister Kalle Laanet. Teema on Kaitseliit. Henn Põlluaas, palun!

12:15 Henn Põlluaas

Aitäh! Sõjaajal on Kaitseliidule antud sõjalised maakaitse ehk territoriaalkaitse ülesanded ja need nõuavad nii vastavat väljaõpet kui ka korralikku varustust. Teisiti ei olegi võimalik vastu astuda läbimurde teinud või dessandiga tagalasse jõudnud vaenlaste üksustele ja soomustehnikale. Tuleb aga välja, et kui mõned aastad tagasi korjati Kaitseliidu ohvitseridelt põhjendamatult ära teenistuspüstolid, siis nüüd on mindud palju-palju kaugemale. Kaitseväe kinnitatud territoriaalkaitseüksuste koosseisu ja varustuse tabelitest on välja võetud kuulipildujad ja tankitõrje granaadiheitjad. Kas te mõistate, hea minister, mida see tähendab? Sisuliselt tähendab see maakaitseüksuste desarmeerimist ja nende lahinguvõime likvideerimist. Ilma tankitõrjerelvadeta ei ole võimalik vastu astuda soomustehnikale ja kuulipildujateta ründavale vaenlase jalaväele. Maakaitseüksustelt võetakse ära võime enda ülesandeid täita. Ja seda tehakse praeguses olukorras, kus pikemas perspektiivis ei ole välistatud, et Venemaa ründab peale Ukraina ka Balti riike. Ma ütleksin, et tegemist on otsese Eesti kaitsevõime ja julgeoleku kahjustamisega. Millega te seda sammu põhjendate? Mis veel välja jäeti, mida Kaitseliit pidas oma ülesannete täitmiseks vajalikuks? Kas te kontrollite, millega kaitsejõudude juhataja Herem üleüldse tegeleb, või on Kaitseliidu sõjalise võimekuse kahjustamine hoopistükkis teie enda algatus?

12:17 Esimees Jüri Ratas

Kalle Laanet, palun!

12:17 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Aitäh, hea küsija! Kahjuks need väited, mis te esitasite, ei ole vettpidavad. Ma toon näite. 2022. aasta jooksul varustatakse maakaitseüksusi ehk Kaitseliitu 130 sõidukiga, relvastusest eraldatakse 250 uut granaadiheitjat Carl-Gustav 5 miljoni euro eest ning 709 uut kuuli‑ ja taktikalist vesti. Lisaks alustatakse maakaitses üleminekut uutele käsitulirelvadele Rahe 20, plaanitud on [hankida] üle 8500 automaadi. USA sõjalise abina on plaanitud maakaitsele [tarnida] 265 öövaatlusseadet. Rääkimata laskemoonast, mida soetatakse ka selle lisaeraldise eest, mille valitsus eelmisel nädalal otsustas.

12:18 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täiendav küsimus. Henn Põlluaas, palun!

12:18 Henn Põlluaas

Aitäh! Need varustuselemendid, mis te ette lugesite, lähevad vähemalt minu teada nii‑öelda rohelistele lahinguüksustele, kes koos Kaitseväega viivad kaitset läbi. Territoriaalkaitse, see üldine vaip, mis peaks Eestit kaitsma, ei saa midagi. Sellelt võetakse hoopistükkis ära ja ilma mingisuguse põhjenduseta. Ma loodan, et te jagate minu arusaama, et Kaitseliidul on asendamatu roll meil riigikaitses, ja aastaid on olnud kokkulepe, et Kaitseliit saab 7% kaitse-eelarvest enda käsutusse. Kas te oskate täpsustada [järgmist asjaolu]? Minuni on jõudnud signaal, et kavade järgi vajub see alla selle taseme. Näiliselt küll tõuseb, aga seal sees on hoopis Kaitseliidu uue maja ehitamise laen. Reaalne raha, mis jõuab erinevatesse tegevustesse, varustusse ja nii edasi, väheneb umbes 0,2%. Mis mahus see eelarve on kavandatud? Mis väljakutsed veel selle eelarvega kaasnevad? Kas vastab tõele, et siiamaani sõlmiti see rahastamislepe alati Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi vahel, aga nüüd millegipärast tahetakse kolmanda osapoolena tuua sisse kaitsejõud? Mis eesmärgil? Kas see kuidagi suurendab kaitsejõudude võimalust sekkuda Kaitseliidu eelarvesse, võtta sealt osa enda kasutusse? Millest selline muudatus on tingitud? 

12:20 Esimees Jüri Ratas

Kalle Laanet, palun!

12:20 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle küsimuse eest! Ma olen teiega absoluutselt päri, et Kaitseliidu roll Eesti riigikaitses on hindamatu ja ääretult oluline. 2022. aasta riigieelarvest saab Kaitseliit 45,5 miljonit eurot oma tegevuskuludeks. Rõhutan: tegevuskuludeks. Kõik sõjategevuseks vajalikud relvad ja laskemoon tulevad sellele lisaks. Nii et jutud, et Kaitseliidu tegevust kuidagimoodi piiratakse või kahandatakse, ei vasta tõele.

Teiseks, jah, me oleme kõikide Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevate allasutustega ja ministeeriumi sees olevate valdkondadega sõlmimas niinimetatud tulemuslepinguid. [Teeme seda] selleks, et kõikidele osapooltele oleks selge, arusaadav, milliseid eesmärke kaitseminister koos Kaitseministeeriumi juhtkonnaga eri struktuuriüksustelt ootavad, ning et pärast oleks võimalik öelda, kas need eesmärgid on saavutatud ja kuidas neid hinnatakse. See on selguse mõttes ääretult oluline.

Räägime nüüd sellest, mida te küsisite: miks on kaitsejõud kaasatud Kaitseliiduga [sõlmitava] lepingu aruteludesse? See tuleneb sellest, et sõja korral liigub Kaitseliit Kaitseväe juhataja alluvusse. Ei saa olla niimoodi, et on kaks eraldiseisvat paralleelset juhtimisstruktuuri, kus rahuajal on üks, kes teeb seda, mida kokku lepitakse, ja sõjaajal teine. See on täpselt samamoodi [vajalik] selleks, et oleks selgus, kuidas asi peab toimima.

Mis puudutab Kaitseliidu rahuaja tegevust, siis ka see toimub ju nende plaanide järgi, mida on arutatud ja kirjutatud koos Kaitseväe ja Kaitseliiduga. Ei ole niimoodi, et keegi kusagil kabinetinurgas vaatab lakke ja ütleb, et meil on vaja sellel hetkel üht või teist võimet, selles mõttes, et kas me kasutame Kaitseliidus Rahe automaate või midagi muud. See toimub ikkagi sünergias ja koostöös ühise eesmärgi nimel.

12:23 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Leo Kunnas, palun!

12:23 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Kalle! Praeguses julgeolekuolukorras tuleks võib-olla kogu see roheliste ja kollaste üksuste kontseptsioon üle vaadata. Kollaseid üksusi peaks samamoodi püüdma varustada. Selge, et nad ei saa kõike seda, mida rohelised. Aga ole hea, kontrolli üle – see info tuleb Kaitseliidust –, kuidas nende kollaste üksuste kuulipildujate ja tankitõrjerelvadega siis on. Seda peaks lihtsalt vaatama.

Positiivne on muidugi see, et nüüd, kui tulevad kahekilomeetrise raadiusega tankitõrjeraketid, saab ka Kaitseliit neist teatud osa ja see on hoopis uus tase võrreldes vanade kahuritega. Selle eest tuleb tunnustada. Aga kuna arengukava tuleb nagunii täiendada, sest ega see 380-miljoniline eraldis tõenäoliselt lähiaastatel ei jää viimaseks, siis kas te olete mõelnud, kuidas tugevdada Kaitseliidu kaartulevõimekust? Neil on praegu ainult miinipildujad, mille laskekaugus on kuus kilomeetrit. Mida võtta ette maakaitse lähiõhutõrjega? Samamoodi peaksid maakaitseringkondade staapides olema praeguses olukorras mingid mõnemehelised tuumikud, kes igapäevaselt teevad seal planeerimistööd, sest kui kaitseliitlased teevad seda puhtalt sõjaülesandena, siis nad ei jõua lihtsalt midagi muud eriti teha.

Mul on palve, et sa vaataksid ja kontrolliksid neid küsimuses [nimetatud asjaolusid]. Ma hetkel otseselt vastust ei ootagi, aga lihtsalt, et mis seis siis nende kollase struktuuri kuulipildujate ja tankitõrje granaadiheitjatega on ja mida me teeks nende võimearendustega.

12:25 Esimees Jüri Ratas

Kalle Laanet, palun!

12:25 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh nende kommentaaride eest! Ma olen sellega absoluutselt päri, et rahuaja ülesandeid ei saa eraldi vaadata sõjaaja ülesannetest, need peavadki ühtima. Sa teed ühte asja rahuajal ja sama asjad teed ka kriisiajal. Mis puudutab kõiki neid võimeid, äravõtmisi ja juurdeandmisi, siis kindlasti ma vaatan neile otsa. Aga ma julgen täna arvata seda, et nii Kaitseliidu ülem kui ka Kaitseväe juhataja on kindlasti piisavalt tugevad sõjaaja spetsialistid. Mina poliitiku ja ministrina võin peale vaadata, aga vaevalt ma oskan spetsiifiliselt öelda, kas üks asi on ainuõige või mitte. Aga ma luban, et ma vaatan sinna peale.

12:25 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:25 Ebavõrdse kohtlemise põhjus energiakulude hüvitamisel

12:25 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Indrek Saar, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on ebavõrdse kohtlemise põhjus energiakulude hüvitamisel. Indrek Saar, palun!

12:26 Indrek Saar

Tänan, Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Me oleme siin Riigikogus viimastel nädalatel korduvalt diskuteerinud energiakriisi teemal. Üks ettepanek, mille ma olen teile teinud, on olnud ettepanek kaaluda sotsiaaldemokraatide poolt siia toodud võimalikku lahendust[, mis põhineb] Norra eeskujul. Te olete sellele diskussioonides põhimõtteliselt vastu olnud ja ma aktsepteerin seda maailmavaatelist suhtumist, mida te olete väljendanud: ei ole vaja aidata neid, kes abi ei vaja. Aga see meede, mille teie pakkusite sihitud meetmena valitsuse poolt välja, on üks suur käkk, seda oleme me kõik ühiskonnas järjest rohkem tõdenud. Selles kontekstis ma arvan, et universaalne toetus Norra meetme eeskujul oleks tunduvalt efektiivsem ja vähem solvav ning aitaks palju rohkemaid inimesi. Abi vajavad tõesti ka need, kes on sellest piirist allapoole jäänud, mille te kehtestasite. Aga mind huvitab selles kontekstis see, et teie omavahelises vaidluses koalitsioonipartneriga, selle lõpuosas ma kuulsin, et teie koalitsioonipartner hakkas järjest rohkem rääkima sellestsamast Norra meetme põhimõttest või sellest, mida meie Põhjatähena välja pakkusime. Ma olin lootusrikas. Ja kui see tuli, ei uskunud ma oma silmi: meie Põhjatähest oli saanud Põhja Konn või Pigilind või ma ei tea, kuidas seda nimetada, ehk üks äraütlemata huvitaval moel enamikku Eesti inimesi diskrimineeriv toetusmeede. Nimelt, gaasikütte puhul te tõepoolest tulite selle mõttega kaasa, mille me välja pakkusime. Aga elektrikütte puhul te tegite nii vähe, kui võimalik, ehk toetate neid inimesi sisuliselt kaheksa korda vähem kui neid inimesi, kes gaasiga kütavad. Ehk need, kes elektriga kütavad, sisuliselt abi ei saa ja kaugküttega kütvatele inimestele te ütlete, et teile (Juhataja helistab kella.) me ei tule üldse appi. Mis on sellise diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise põhjus, kas te saate mulle seletada?

12:28 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

12:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie soove on küll raske rahuldada. Kõigepealt, me oleme teinud nii üleüldised meetmed kõigile inimestele kui ka sihitud meetmed. Üleüldised meetmed on olnud võrgutasu alandamine 50% kõigile, gaasi puhul võrgutasu alandamine 100% samuti kõigile. Me oleme teinud ka sihitud meetmed, et rohkem aidata neid peresid, kes seda vajavad, ehk alla mediaansissetuleku teenivaid peresid, kelle hinnatõusust gaasi, elektri ja keskkütte puhul me hüvitame 80%. Lisaks me tegime meetme, mis aitab kõiki tarbijaid, kes tarbivad alla 650 kilovatt-tunni elektrit [kuus]. Sellest [saab kasu] valdav osa tarbijatest, sest umbes 82–83% elektritarbijatest tarbib alla 650 kilovatt-tunni kuus. Sellisel juhul on hinnalagi 120 eurot megavatt-tunni kohta või 12 senti kilovatt-tunni kohta ja kõik, mis sealt üle läheb, riik hüvitab. See meede kehtib kõigile. Samuti on gaasitarbijatele samasugune meede, hind hüvitatakse üle 2,75 megavati [korral] ja hinnaga 65 eurot megavatt-tunni kohta.

Küsimus kaugkütjate kohta. Esiteks, kaugküte läheb sihitud meetme alla. Kaugkütjaid on väga erinevaid. Vaatame neid kaugkütjaid, kes kasutavad tegelikult puiduhaket – selle hind ei ole oluliselt tõusnud. Ja on tõesti piirkonnad, kus kaugkütte hind on tõusnud palju, sest seal kasutatakse sisendina gaasi ja see siis tõstab hinda. Nii et selles mõttes see sihitud meede puudutab nii elektrit, gaasi kui ka keskkütet. Ja üle välja meetmed, kuivõrd kaugkütte puhul on väga erinevad hinnad, käivad elektri ja gaasi kohta, sest gaasi hind on tõusnud erakordselt kõrgeks.

12:30 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal.

12:31 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Enne oma protseduurilist küsimust ma tahaksin meenutada ühte Türgi vanasõna: kui härg pääseb paleesse, siis ei muutu ta kuningaks, vaid palee muutub laudaks.

Aga nüüd asja juurde. Kõigepealt ma tahaksin kiita teie erakonnakaaslast Tanel Kiike, kes eile käis siinsamas Riigikogu saalis ettekannet tegemas. Eile. Kui ta läks pulti, siis ta võttis kohusetundlikult maski eest ja pani selle taskusse, vastupidiselt lugupeetud Kaja Kallasele, kes esmaspäeval ja teisipäeval loopis oma maski puldis vasakule ja paremale. Sellessesamasse pulti tulid pärast ka teised Riigikogu liikmed kõnet pidama. Ma ei pea sellist [käitumist] eriti eetiliseks ega hügieeniliseks, veel vähem eeskuju näitamiseks maski kandmisel. Ka praegu on Kaja Kallas laotanud oma maski sinna laua peale, vastupidiselt kaitseminister Kalle Laanetile, kes korrektselt peidab selle tasku. Ma tean, et Kaja Kallas ütleb, et ta ei saa minu mõttemaailmast aru, aga äkki suudate teie talle edasi öelda, et ta oma intiimseid, sisuliselt intiimseid hügieenivahendeid ei laotaks laudadele ja pultidele laiali.

12:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt ma arvan seda, et kui me räägime nakkusest, siis me kõik seisame head selle eest, et see nakkus ei leviks. Ja see on oluline. Kes soovib, kannab maski, kes ei soovi või ei pea seda vajalikuks, ei kanna. Nii et see on siin saalis iga inimese enda otsus. Protseduuriline küsimus, Indrek Saar.

12:33 Indrek Saar

Ma tahan öelda, et see Kalle Grünthali vanasõna, mida ta meenutas, on igati asjakohane. Aga see, et protseduurilise küsimusega segatakse sisulist teemakäsitlust Riigikogu saalis, [ei ole asjakohane]. Te võiksite meie kolleegile Kalle Grünthalile selgitada, et see ei ole asjakohane.

12:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun, et me kasutaksime protseduurilisi küsimusi tõesti siis, kui seda on vaja. Kõikide vanasõnade ütlemisel kutsun meid ja kutsun valitsuse liikmeid üles siin saalis igal juhul austama ja pidama lugu üksteisest. Läheme edasi, täiendav küsimus. Indrek Saar, palun!

12:33 Indrek Saar

Tänan sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Te täna ühes varasemas vastuses ütlesite, et me tahaksime olla Põhjamaa, aga me ei ole seda. Tõesti, meie valitsus ei käitu nagu Põhjamaa ei oma poliitikat kujundades ega ka Riigikoguga suheldes. Mina küsisin teie käest küsimuse: palun selgitage mulle, mis on kütteliigiti inimeste ebavõrdse kohtlemise põhjendus? Kas te võiksite mulle ja Eesti avalikkusele selgitada, miks on niimoodi, et gaasiga kütjale hakatakse kompenseerima alates [hinnast] 6,5 senti kilovatt-tunni eest ja kompenseeritakse kuni [tarbimismahuni] 2750 kilovatt-tundi – see on täiesti mõistlik, sest see tõesti aitab inimestel selles energiakriisis, kui gaasihinnad üha tõusevad, toime tulla –, aga seda ei tehta nende inimeste puhul, kes kütavad elektriga? Ja need, kes kasutavad kaugkütet – nagu te isegi viitasite, on kaugküttest märkimisväärne osa gaasipõhine –, saavad täpselt samamoodi mitmekordselt tõusnud hinnaga toasooja. Nendele ei anna see meede mitte pennigi. Te võite rääkida igasugustest teistest meetmetest, aga selle meetme raames te loote väga palju ebaõiglust. See on ju kütteliigiti ebavõrdne kohtlemine. Tehke mulle palun selgeks, miks Vene gaasist tehtud toasoe on teie silmis enam kompenseerimist väärt kui Nord Poolist ostetud elekter või kaugküttelahenduse kaudu saadud toasoe. Miks seal on mitmekordsed vahed? Tehke see mulle ja avalikkusele palun selgeks. Inimesed ei saa aru, miks see nii on.

12:35 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun! 

12:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See küsimus illustreerib seda, et toetused ei tee kedagi õnnelikuks. Need, kes toetusi saavad, ütlevad, et saavad vähe, ja need, kes ei saa, ütlevad, et teised saavad ebaõiglaselt. Selles mõttes on see paraku reaalsus. Ma arvan, et me kõik peame püüdlema selle poole, et tegelikult neid toetusi ei olekski vaja, vaid inimesed saaksid ka ilma hakkama. Aga tõesti, need elektri [hinna] šokid, energia hinna šokid on tabanud kõiki väga raskelt ja väga ootamatult ning seetõttu me toetusmeetmed olemegi teinud.

Gaasi võrgutasu alandamine puudutab ka neid kaugkütjaid, kes kasutavad gaasi. See peaks hinda alla tooma. Ja mida rohkem gaasi tarbitakse, seda suurem on ka selle pealt [arvestatav] võrgutasu. Nii et tegelikult sisendhinnad ka kaugkütjail, kes kasutavad gaasi, lähevad madalamaks. Me töötame veel [ühe meetme kallal] – paraku ei ole see meil lõpuni välja töötatud, sest seal on takistusi –, et aidata ettevõtjail just gaasi hinnaga toime tulla. See peaks puudutama ka kaugkütjaid, kes saaks omakorda inimestel seda hinda alandada. Senikaua saavad aga just need inimesed, kes [hinnatõusuga] pihta saavad, sellest sihitud meetmest abi kaugküttearvete ja hinnatõusude hüvitamisel.

12:37 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun lisaküsimus, Helle-Moonika Helme!

12:37 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tõepoolest, te olete lõpuks saanud aru, et toetused ei tee kedagi õnnelikuks, seda oleme ka meie kogu aeg rääkinud. EKRE on pakkunud juba oktoobrist alates kolme lahendust, mis tooks energiahinnad alla kõigil ja kellelegi poleks toetusi vaja makstagi. Aga kui rääkida ebavõrdsest kohtlemisest energiakulude hüvitamisel, siis valitsus, kes nende toetuste teed on praegu läinud, [on pannud] loetelusse elektri ja gaasi ning nüüd lisanud avalikkuse nõudmisel ja vajaduse tõttu ka kaugkütte. Aga üks sektor on jäänud sellest loetelust ikkagi välja. Kui me oleme läinud seda teed, et me neid toetusi maksame, siis näiteks korteriühistud saavad nüüd küttetoetust ja nende kaudu saavad kaugküttevõrgus olevad tarbijad selle toetuse otse kätte. Aga on olemas ka majaomanikud, kes ei küta oma elamut mitte elektri ega gaasiga, vaid puidu või pelletiga. Ka nende küttekulud on tõusnud kuni 40%, sest selle kütte –puidu ja pelleti – tootjad on samuti nende kõrgete energiahindadega seotud. See on täiesti mõistetav, eks ole, et ka nende tootmishinnad on tõusnud. Kuidas siis saaks toetust taotleda need inimesed, kes ei küta elektri ega gaasiga ja kes ei ole kaugküttevõrgus, sest asukoha tõttu polegi neil võimalik kaugküttega ühineda? Mis lahendused valitsusel on neile inimestele? Kas selle peale on üldse mõeldud? Ja kuidas seda ebavõrdsust lahendada?

12:39 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma ei ole teiega nõus selles osas, et inimesed üldse praegu abi ei vaja. Need elektri hinna ja muu energia hinna tõusud on tabanud kõiki väga raskelt ja seetõttu olemegi otsustanud inimesi aidata.

Kaugküttetoetus on meil olnud juba 28. oktoobrist. Siis tõesti me tegime kolm asja: me tegime elektrivõrgutasu alandamise 50% kõigile, me tegime gaasivõrgutasu alandamise 100% [kõigile] ja me tegime sihitud meetme, mis puudutas alla mediaansissetuleku saavaid peresid, kellele me hüvitame 80% hinnatõusust, mis puudutab kaugkütet, gaasi ja elektrit. Nüüd lisaks tegime meetme kõigile, et vähendada bürokraatiat, ja tõesti järgmised arved peaksid tulema selle tulemusena väiksemad: hinna, mis läheb üle 120 euro megavatt-tunni kohta või 12 sendi kilovatt-tunni kohta, riik hüvitab ja arvel on selle võrra väiksem summa ning [seda meedet kohaldatakse] kuni 650 kilovatt‑tunnise tarbimismahuni. Selle kõik me oleme teinud.

Nii et mina ei ole teiega nõus, et inimesi sellel raskel ajal pole vaja toetada. Te ütlete, et te olete sellel seisukohal. Loomulikult me peame vaatama ka seda, et me saaksime töötada välja meetmeid nii keskpikas perspektiivis kui ka pikas perspektiivis, et meil selliseid toetusi üldse vaja ei oleks, inimesed saaksid ise hakkama ning hinnad oleksid stabiilsed ja taskukohased. Selle nimel me teeme järjepidevalt tööd.

12:41 Esimees Jüri Ratas

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:41 Energiahinnad

12:41 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, sellele vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Teema on energiahinnad. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:41 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister! Ma otsustasin seekord küsimuse esitada just nimelt teile, sellepärast et peaministri käest ma ei ole oma küsimustele siin infotunnis vastuseid saanud. Ma veendusin selles ka peaministri vastustes Indrek Saarele, kelle küsimusele tegelikult ei vastatud. Ma loodan, et teie suudate haarata mu küsimusi ja vastata.

Täna on olukord nii, et ajakirjandus on justkui rahul, valitsuskriis lahendati, osapooled leppisid kokku ja [lahkhelid] unustati, aga tegelikult tarbija unustati selles kokkuleppes ära. Koalitsiooni osapooled leppisid kokku, et jah, jätkame seda ebaefektiivset, bürokraatlikku toetusmeedet ja rakendame ka meedet, mida praegu veel ei ole. Minu küsimus ongi, millal siis tegelikult võetakse vastu see teine meede, milles te kokku leppisite ja mille üle nädalaid käis vaidlus ja kaklus. Kas ja millal valitsus selle määruse vastu võtab, et me teaksime, mis seal siis tegelikult sees saab olema? See on minu küsimuse esimene osa. 

Teine osa on, kas Keskerakond toetab siin saalis ka tegelikult ajutist käibemaksu alandamist 20%-lt 9%-le elektri, sooja ja gaasi puhul. See on teie enda algatus, te olete seda isiklikult toetanud ja selle kabinetti viinud. Seda on teie erakonna esimees Jüri Ratas toetanud ja ka Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson toetanud ajutise lahendusena.

Ja kolmas osa: miks just 12 senti kilovatt-tunni eest on selleks indikatiivseks piiriks elektri puhul võetud? Me teame, et Norras on 7, Prantsusmaal on 4,2 ja Lätis on alla 6. Ühtegi teist riiki me ei tea, [kes oleks] ligilähedalgi sellele tasemele. Kas Eesti inimeste elatustase, jõukusaste on tunduvalt suurem kui teistes riikides? Miks just selline tase? Need kolm küsimust.

12:43 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

12:43 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Austatud Riigikogu esimees! Austatud küsija, aitäh küsimuste eest! Kõigepealt, millal määrus lõplikult kokku lepiti? Meetmetes [lepiti kokku] eilsel kabinetiistungil. Ma väga loodan, et raha eraldamise otsuses jõuame kokkuleppele või otsustame selle ära homme. Edasi on plaan selline, et jaanuari arvetel, mis laekuvad postkastidesse veebruaris, oleks juba uute toetustega arvestatud. Jah, ma möönan, et siin on kindlasti suur osa ka sellel tööl, mida peavad tegema võrguettevõtted, energiamüüjad. Aga ma väga loodan, et nad jõuavad oma tööga valmis.

Nüüd, mis puudutab käibemaksu, siis tõepoolest, Keskerakond on selle ettepanekuna välja käinud, ka mina olen selle ettepanekuna välja käinud. Paraku ei ole me koalitsioonis kokkulepet saavutanud ja seetõttu ei ole seda meedet rakendatud. Küll aga oleme saavutanud kokkuleppe nendes uutes meetmetes, mis puudutavad nii elektri kui ka gaasi kompenseerimist, lisaks ettevõtetele võrgutasu sajaprotsendilist hüvitamist. Nende kohta on meil kokkulepped olemas ja neid me saame rakendada.

Nüüd, 12 senti kilovatt-tunni eest. Jah, eks see on alati selline küsimus, et kus on piir, kustmaalt me midagi kompenseerime või kuhumaani midagi kompenseeritakse. 12 senti kilovatt-tunni eest on see [piir], milles on suudetud koalitsioonis kokku leppida ja sellest tuleb ka lähtuda. Kaalumisel oli erinevaid variante, aga kokku leppida jõuti just nimelt sellises numbris.

12:46 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks täiendav küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:46 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teise küsimuse raames küsiks teilt üle. Võib-olla teie saite paremini aru Indrek Saare küsimusest ja mul on sama mure hingel. Selle teise, eile kabinetis kokkulepitud toetusskeemi alusel, mida me veel täpselt ei tea, aga teie kommentaaridest varasemalt teame, et seal koheldakse nüüd gaasi ja elektri baasil sooja saavaid tarbijaid erinevalt ja kaugkütjad on üldse välja jäänud. Miks see nii on teil otsustatud, võib-olla te suudate seda lahti rääkida? Mina ka ei ole suutnud inimestele selgitada, miks see nii on.

Aga mu enda küsimus kõlab nii. Peaminister on öelnud, et nendel meetmetel peaks olema sihitud suunitlus ja täpne sihtrühm, et jagada abi nendele, kes vajavad, mitte nendele, kes abi ei vaja, näiteks tema pensionäridest vanemad ei vaja abi. Aga see teine skeem on just selline, mille korral osutub tõeks, et peaministri pensionäridest vanemad saavad abi, aga näiteks Vändra asulas kaugküttega korteris elav õpetaja või poemüüja ei saa abi, ei osutu abikõlbulikuks. Miks see siis niimoodi välja kukkus, et Viimsi vallas individuaalelamu, mida köetakse gaasiga, osutub abikõlbulikuks ilma taotlust esitamata, aga Vändra alevis gaasikaugkütet kasutava korteriühistu üürnik ei osutu abivajajaks? Kuidas see nii välja kukkus?

12:48 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

12:48 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt küsimuse esimene pool: gaas võrreldes elektriga. Tegelikult ka küsimuse teine pool on suhteliselt sama sisuga. Ma arvan nii, et need meetmed peavadki olema kahesugused, nii sihitud meetmed kui ka meetmed, mis on mõeldud kõigile. Mida rohkem saavad inimesed abi meetmetest, mis on mõeldud kõigile ja mis on võimalikult lihtsad, seda vähem on kindlasti neid, kes peavad pöörduma sihitud meetmetest abi saamise poole. Nii et mul on hea meel, et me nendes üldistes meetmetes kokkuleppele jõudsime. See kindlasti vähendab ka kohalike omavalitsuste koormust, kuna nemad peavad tegelema nende sihitud meetmetega. Aga ma arvan, et sihitud meetmed on vajalikud. Kas need on bürokraatlikud? Proovisin ka ise seda [taotlust] internetis täita lihtsalt selle mõttega, et saada aru, kui bürokraatlik või kui keeruline see on. Ausalt öeldes, seal midagi üle mõistuse keerulist ei ole. Sellega olen nõus, et võib-olla inimene, kes nii palju arvutiga kokku ei ole puutunud, vajab natukene abi. Aga tegelikult on selle taotluse taotlemine, vähemalt Tallinna linna kodulehel oleva taotluse esitamine, võrdlemisi lihtne, midagi keerulist seal iseenesest ei ole.

Nüüd see, mis puudutab gaasikaugkütet. Tõsi, ka ma ise leian, et see, et kaugkütte puhul meil sellist konkreetset meedet ei ole, on probleem. Ma olen palunud, et Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumis tehtaks võimalikud arvutused, mida mingisugune meede võiks tähendada, millise rahakuluga me peame selle juures arvestama. Ega me ei saa ju sugugi kindlad olla, kui kiiresti see kriis läbi saab või kuhu need hinnad võivad veel liikuda või jõuda. Ma arvan, et selline preventatiivne tegevus on siin hästi oluline. Küsimus on lihtsalt selles, et sellisel juhul, kui teha üldist meedet, tuleks seda kompenseerida kaugkütteettevõtjatele ehk et tekib küsimus riigiabi seisukohalt. Selle poole pealt tuleb see palju-palju põhjalikumalt läbi mõelda. Siin sellise kiire ja kõikehõlmava meetme rakendamine ei ole lihtne.

12:51 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus. Siim Pohlak, palun!

12:51 Siim Pohlak

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Selles energiakriisis on suur hulk kannatajaid, kellest võib‑olla räägitakse vähem kui eraisikutest. Need on ettevõtjad: väikesed ja keskmised ettevõtjad, Eesti maapiirkondade pereettevõtjad, kes oma kulusid planeerides ei ole kuidagi osanud ega saanud arvestada selliste röögatute elektrihindadega. Kuidas valitsus plaanib neid aidata? Kas teil on mingid meetmed juba väljatöötamisel? Eesti ettevõtjad on tõesti suures hädas ja nad pole selles hädas kuidagi ise süüdi. Kas teil on pakkuda lähiajal lahendusi ka vähemalt väikestele ja keskmistele ettevõtjatele?

12:51 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

12:51 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ettevõtjate meede on võrgutasu kompenseerimine. Kahtlemata saab selle üle diskuteerida, kas see on piisav või kas seda kompensatsiooni peaks olema rohkem. Ma olen nõus sellega, et hädas olevad mitte ainult eraisikud, vaid ka ettevõtjad sooviksid, et kompensatsioon oleks suurem. Ma olen nõus ka sellega, et ettevõtjad kindlasti täna on hädas. See meede, mida me oleme saanud pakkuda, on võrgutasu kompenseerimine.

Ja eelkõige ikkagi, ma olen seda korduvalt öelnud, minu soovitus ettevõtjatele, aga ka eraisikutele on see, et selliste järskude turumuutuste ärahoidmiseks on mõistlik kasutada ikkagi fikseeritud hinnaga pakette. Jah, see võib pikas perspektiivis olla kallim kui puhtalt börsihind. Samas, oma äriplaani tehes saab ikkagi toetuda kindlatele kuludele, väga suuri kulumoonutusi ei tule. Nii et kindlasti see on ettevõtjatele sobilik lahendus.

12:53 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:53 Kärped

12:53 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on kärped. Helle-Moonika Helme, palun!

12:53 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Eelmisele küsimusele vastates te kahetsusväärselt kasutasite valeväidet, et meie ei taha inimesi aidata ega toetada. Kuulge, inimesed ju vaatavad seda ülekannet, nad nägid ja kuulsid väga hästi, mida ja kuidas ma küsisin. Nii et lihtsalt soovitus: ärge tehke ennast avalikult rumalaks.

Aga nüüd küsimuse juurde. See valitsus on kärbete nägu. Kui aasta tagasi päikesevalitsuse ministrid oma ministeeriumidesse maandusid, hakkas sealt kostma lakkamatut kokkuhoiu ja kärbete jorinat. Järjest hakkas avalikkus kuulma kokkuhoiu kurioosumitest, nagu Kaitseväe orkester, laste huviringide raha ja palju muud. Rahandusminister Pentus-Rosimannus muudkui korrutas mantrat tasakaalus eelarvest. Pihta said aga inimesed, meie igapäevateenused, toimetulek, ääremaad, sümbolväärtused ja isegi lapsed. Aga seal ei ole midagi imestada, Reformierakond on alati viljelenud niinimetatud sotsiaaldarvinismi, mille kohaselt ellu on määratud jääma tugevamad, nutikamad, ilusamad ja vaid need, kes Reformierakonna maailmas on seda väärt. Seda me nägime juba siis, kui Reformierakond oli eelmine kord võimul, ja nüüd siis jälle.

Eelmise aasta lõpus tuli uudis, et valitsuse kärpeplaan kaotab uuest aastast maanteede äärest ära prügikastid ja tualetid. Sellest tõusis kisa-kära ja Reformierakond väljendas oma solvumist läbi ühe oma Riigikogu saadiku suu, kes 21. sajandil olulise teenuse ärakaotamisele tähelepanu juhtinud opositsiooni sildistas põlglikult peldikuopositsiooniks. Paraku aga jäi kempsude ärakorjamise uudise varju hoopis olulisem teave: kõige suurem kokkuhoid Maanteeameti uue aasta real on hoopis teehooldus. Kui uus aasta algas – see algas tihedate lumesadude ja heitlike ilmaoludega –, nägime iga päev õhtustes uudistes, kuidas hooldamata teedel libisesid kraavi liinibussid, põrkasid kokku sõidukid ning mitu päeva järjest nägime traagilisi pilte, kuidas rekad olid lömastanud kaubikuid ja sõiduautosid, milles hukkusid inimesed. Absoluutselt kõik politseilt võetud kommentaarid juhtunu kohta sedastasid õnnetuse põhjusena mitte liiklejate süü (Juhataja helistab kella.), vaid rõhutasid eelkõige kehva või olematut teehooldust.

Ja nüüd ma küsingi. (Juhataja helistab kella.) Kui suur oli kokkuhoid, mida selle pealt saavutati, ja kui suur on avaliku teenuse arvel kokku hoitud rahasumma, millest paraku kujuneb ...

12:55 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

12:55 Helle-Moonika Helme

... ka inimelude hind?

12:56 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:56 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui me alustasime valitsuses aasta tagasi, siis me saime päranduseks eelarve, mis oli kirjutatud kokku EKRE rahandusministri eestvedamisel. Seal oli miljardi võrra katteta lubadusi. Kaitsekulud, hariduskulud ja pensionitõus olid sisuliselt kaetud lepalehtede, mitte reaalse rahaga. Põhimõtteliselt saime tühja rahakoti, aga kulud olid endiselt olemas. Nende kulutuste katteks oli kirjutatud lihtsalt õhk. See oli see, mis me päranduseks saime. Sellega pidime toimetama.

See, mida te konkreetselt küsisite – see viide on täiesti valeinfo. Te justkui viitate, et tee seisundinõudeid on kuidagi halvendatud. See ei vasta tõele. Majandus- ja taristuminister on määrusega "Tee seisundinõuded" reguleerinud avalikult kasutatava tee, välja arvatud jäätee, seisundinõuded. Seda määrust on viimati muudetud 29. oktoobril 2018. aastal. Ei ole neid nõudeid kuidagi halvendatud ega ole nendega seoses tehtud mitte mingisuguseid muudatusi. Lihtsalt ilm on olnud väga keeruline. Kui ühel päeval on külm ja kõik jäätub, teisel päeval sulatab ja siis uuesti jäätub, tekibki väga-väga libe tee. Loomulikult tuleb siis ka ette õnnetusi. Mis aitab, on see, et inimesed sõidavad ettevaatlikumalt, kui teeolud on keerulised. Aga kindlasti ei saa seda süüks panna [valitsusele], justkui oleksid teeolud halvenenud sellepärast, et teid hooldatakse kuidagi teistmoodi. Ei hooldata, see on valeinfo.

12:58 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus ... Võib-olla tuleb, võib-olla mitte. Aga tuli! Palun, täiendav küsimus, Helle-Moonika Helme!

12:58 Helle-Moonika Helme

Jaa, vabandust! See on fakt, et teehoolduse raha selle aasta eelarves Maanteeameti real on kõvasti vähendatud. See on fakt. Ja loomulikult alustasite mu eelmisele küsimusele vastamist juba jälle valedega. See kõik on juba ümber lükatud ja rahandusvaldkonda tundvad inimesed on ka seda juba teinud, mis muidugi ei keela teid jälle siin end avalikult rumalaks tegemast.

Aga läheme kärbete juurde. Valitsuse kärpekava seab löögi alla meie sisejulgeoleku ja elupäästevõimekuse. [Kärpekava] täitmiseks koondatakse Siseministeeriumi haldusalas sadu töökohti, see on päästjad juba tagajalgadele ajanud. Näiteks operatiivtasandil koondatakse 70 inimest ja seda põhjendatakse vajadusega tõsta ülejäänute palka. Päästeteenus, mis siiani on olnud inimestele lähedal ja kättesaadav, liigub neist jälle kaugemale. Ja tõepoolest, siseminister Jaani saigi tõsta selle arvel muu hulgas ka kõrgemate politseiametnike palka. Näiteks PPA peadirektori palk tõusis 6300 euroni, kolm kõrgemat politseiametnikku saavad nüüd 5000 eurot ja sealt allpool tõsteti palku veel 4500 või 4800 euroni. Kristian Jaani ise põhjendas seda meile siin vist eile või üleeile sellega, et nad on nii head spetsialistid, et sellistele kohtadele olekski raske muidu inimesi leida.

No ma ei tea, vaevalt, et Elmar Vaher oleks solvunult töölt ära läinud, kui ta seda 300-eurost palgatõusu poleks saanud. Temast ei saadud omal ajal isegi kangiga lahti. Aga mulle jääb selgusetuks, kuidas nende niigi kõrget palka saavate ametnike palga tõus aitab parandada meie siseturvalisust, kustutada tulekahjusid ja päästa inimelusid. Ja kui palju aitab 70 päästja ja operatiivjuhi koondamine, kes said palgapäeval kätte 900 eurot või natuke rohkem, säästa riigieelarves raha?

13:00 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:00 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, palun ärge levitage valeinfot. Teehooldusraha ei ole kärbitud, seda kinnitab siin kõrval ka majandus- ja taristuminister. Teehooldusraha ei ole kärbitud, neid nõudeid ei ole kuidagi halvemaks tehtud. Ma kahtlustan, et te ei pruugi riigieelarvet suuta selliselt lugeda, aga kinnitus on siin olemas.

Mis puudutab päästjaid ja politseinikke, siis selle aasta riigieelarves on ette nähtud päästjate ja politseinike palga tõus. Ka siseminister Kristian Jaani tegi pingutusi, et selleks raha leida. Samuti ei ole me siseturvalisuses teinud selliseid kärpeid ega otsinud kokkuhoiukohti, nagu oleme otsinud mujal ja ka leidnud. Küll aga me oleme leidnud võimalusi teha koostööd ministeeriumide vahel. Näiteks pikka aega otsustamata teema, mis puudutas laevastike ühendamist, on toonud kaasa selle, et meil tegelikult kaitsevõime paraneb. Kõik need otsused, mis on tehtud, ei tule kuidagi siseturvalisuse arvel.

Kuna ma saan aru, et teile on kõik selge ja teil seda vastust tegelikult vaja ei ole, siis ma siinkohal lõpetan.

13:01 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Siim Pohlak, palun!

13:01 Siim Pohlak

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma jätkan kärbete teemal, kuid natuke teises valdkonnas. Räägin gümnaasiumide arvu kärpimisest, millega haridusministeerium on välja tulnud koolivõrgu korrastamise sildi all. Selle sildi varjus hakatakse väidetavalt omavalitsustele maksma toetust ääremaadel asuvate väikekoolide gümnaasiumiosa sulgemiseks.

Kas valitsus on arutanud seda teemat ka laiemalt, ääremaastumise ja maapiirkondade hääbumise kontekstis? Kuidas sellised protsessid mõjutavad ääremaastumist? Ja kui on, siis miks ei ole püütud leida positiivset lahendust, kasutada seda raha hoopis gümnaasiumiklasside sulgemise toetamise asemel ääremaadel asuvate gümnaasiumide jätkamise toetamiseks? Noored, kes elavad Värskas, Lihulas või Märjamaal, ei ole ju kindlasti kuidagi süüdi selles, et nad on sündinud selles ilusas väikeses kohas, ja peavad peale põhikooli lõpetamist gümnaasiumi sulgemise korral riigigümnaasiumi juurde ühiselamusse kolima või iga päev kooli ja kodu vahet sõitma, [kokku] 70 või 100 kilomeetrit. Kas valitsus püüaks leida siin positiivset lahendust, nende väikekohtade noori toetavat lahendust – selle asemel, et toetada rahaliselt gümnaasiumiosa sulgemist, panustada hoopis nende koolide säilimisse?

13:03 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, see on kohalikule omavalitsusele antav võimalus, see ei ole mingi kohustus. See ei ole ka kuidagi seotud riigi eelarvestrateegiaga ega kokkulepitud kokkuhoiumeetmetega. Lisatoetus on ette nähtud nendele kohalikele omavalitsustele, kes teevad otsuse sulgeda mitte kogu kool, vaid gümnaasiumiaste, kus on vähe õppureid. Mul on siin see tabel nendest gümnaasiumidest, kus on vähe õppureid.

Põhihariduse andmine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Gümnaasiumi pidamine on kohaliku omavalitsuse vabatahtlik ülesanne. Nii et see, kas gümnaasiumiaste suletakse või ei suleta, on kohaliku omavalitsuse, kohaliku kogukonna otsus. Seda lisatoetust võib kasutada koolivõrgu korrastamise otstarbeks ja kohalik omavalitsus saab ise otsustada, milleks ta seda lisatoetust kasutab. Ka Haridus‑ ja Teadusministeerium teeb laialdasi arutelusid sel teemal, linnade ja valdade liiduga on arutelu plaanitud juba 31. jaanuaril. Jällegi, ma tahan rõhutada: oma koolivõrgu otsused teeb kohalik omavalitsus ise. Riik pakub lihtsalt lisaraha selleks, et nendes kohtades teha keskhariduse osas riigiga koostööd. See tugineb strateegiatele, mis on ka "Eesti 2035" raames kokku lepitud.

Nii et tegelikult, kui vaadata seda koolide nimekirja, vaadata seda raha, mis läheb ka sealsete õpetajate [palgale], gümnaasiumiastmes õppe pakkumisele, siis kindlasti saab seda asja korraldada paremini. Aga jällegi, ma ei ütle, et seda ütleb riik ette. See on kohaliku omavalitsuse enda otsustada, sest kohalik omavalitsus on kooli pidaja ja kohalikul omavalitsusel on õigus otsustada, kas ta seda gümnaasiumiastet peab või ta teeb seda näiteks koostöös teiste kohalike omavalitsustega. Nii et veel kord: see ei ole kohustus, see on absoluutselt vabatahtlik, nii nagu ta on siiamaanigi vabatahtlik olnud. Kohalikud omavalitsused saavad ise seda otsustada.

13:05 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

13:05 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma klaariks natuke ära selle, kuidas öelda, oma kehakeele. Lugupeetud peaminister sai tõenäoliselt mu kehakeelest natuke valesti aru. Ma tõlgin: ma tegelikult tahtsin, et ta räägiks, räägiks, räägiks. Me alati väga hea meelega kuulame kõike, mida tal on öelda, ja sealt tuleb vahepeal selliseid päris toredaid vastuseid.

Aga protseduuriliselt [tahan juhtida tähelepanu sellele,] et siis ta lihtsalt istus maha ja ütles, et ma siis ei vasta. Siin paar päeva tagasi, ma tuletan meelde, ka ühe rahvasaadiku küsimusele puldist vastates ta lihtsalt kuulas küsimuse ära ja ütles, et ma saan aru, et teile minu vastused ei meeldi, ja ma parem ei vasta.

Meid on siin 101 rahvasaadikut ja me küsime siin tõepoolest igasuguseid asju. Selline, kuidas ma ütlen, reaktsioon ei tule kuidagi Riigikogu ja peaministri vahelisele dialoogile kasuks, kui peaminister juba teist korda lihtsalt katkestab oma jutu või lihtsalt teatab, et teate, ma näen, mulle tundub, et teile mu vastused ei meeldi. Tõepoolest, on ka vastuseid, mis meile ei meeldi – aga siis ta lihtsalt lõpetabki vastamise ära ja ei räägigi meiega. See ei ole viisakas.

13:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:07 Energiapoliitika

13:07 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Heljo Pikhof, vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja teema on energiapoliitika. Heljo Pikhof, palun!

13:07 Heljo Pikhof

Austatud minister! Me kõik teame, et elektri hind on hüpanud lakke. Vaevalt lohutab elektriküttega eluruumides elavaid inimesi, kes detsembris alampalgasuuruse elektriarve said, teadmine, et järgmisel kuul on tänu valitsuse abipaketile nende jaanuari arve umbes 20 eurot väiksem. Ainult 20 eurot väiksem! Kõrgel hinnal on muidugi põhjused. Selle turumoonutuse on põhjustanud Venemaa manipulatsioonid Euroopasse suunatud gaasitarnetega, aga ka meie liigne sõltuvus gaasi jõul töötavatest elektrijaamadest, laiemalt tootmisvõimsuste vähesus. Samal ajal näeme, kuidas riigile kuuluvad Eesti Energia ja Elering vaidlevad kohtus, kas niigi kõrge elektri hinna tingimustes tuleks maksta rajatava Tootsi tuulepargi elektrile veel 5 eurot ja 37 senti kilovatt-tunni eest juurde. Aastaid vaieldakse, aga ehitus seisab. Viimaste suuremate tuuleparkide valmimine jääb kümne aasta tagusesse aega. Jaanuaris langes küll elektri hind börsil 30%, kuid kui tootmisvõimsuste arv ei kasva, oleme varsti tagasi samas kohas, kus olime detsembris. Minu küsimus on: mida teie ministrina olete teinud, et Eestis tekiks juurde uusi elektritootmisvõimsusi?

13:09 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

13:09 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! No kõigepealt tõesti, üks peamisi tänaste energiahindade põhjusi on gaasi hind, see vastab tõele. Kindlasti on ka muid mõjutegureid, aga gaasi hind kahtlemata on üks peamisi põhjuseid.

Nüüd sellest, et Elering ja Eesti Energia on kohtus. Tegelikult Elering ei vaidle kohtus. Kohtus vaidleb Eesti Energia, kes Eleringi otsuse, et Tootsi tuulepark ei peaks kuuluma vanasse toetusskeemi, vaidlustas.

Mis on tehtud, et meil oleks uusi tootmisvõimsusi? Kõigepealt sellest, miks viimati nii ammu tuuleparke rajati. Peamine põhjus on siin ikkagi riigikaitselised piirangud. Üks olulisimaid otsuseid, mis on viimastel aastatel tehtud, sealhulgas sellel ajal, kui mina olen olnud majandusminister, on see, et on otsustatud soetada Kaitseväele uued radarid ja paigutada need nii, et võimalikult suur osa Eesti territooriumist oleks tuuleparkide arendamiseks avatud. Lisaks sellele on läbi viidud terve rida vähempakkumisi taastuvenergia tootmiseks. Välja on kuulutatud üks suuremaid, see on 450 gigavatti, vähempakkumine. See peaks lõppema selle aasta suvel. Seejärel saame teha otsuse, kas läheme edasi kohe järgmise vähempakkumisega, mis on 650 gigavatti, või tuleb vahepeal riigilt hange taastuvenergia soetamiseks.

Muide, võimalik on ka see lahendus, nagu me teame, mis mõjutab väga palju meie võrguettevõtteid. See on seotud võrgukadudega. Võrgukaod hinnastatakse täpselt samamoodi nagu energia tervikuna, elektrienergia tervikuna. Siit on tulnud mõte, et ka võrgukadude katmiseks võiks näiteks Elering välja kuulutada taastuvenergia hanke. Ka see on üks võimalus, kuidas veel anda hoogu juurde taastuvenergialahenduste tekkimiseks Eestis.

Nii et kokkuvõtvalt, viimastel aastatel on tegelikult väga palju ära tehtud selleks, et meil oleks võimalik rohkem tuuleenergiat ja ka päikeseenergiat turule tuua.

13:12 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täiendav küsimus. Heljo Pikhof, palun!

13:12 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Ühe pikaajalise lahendusena, mida inimestele elektriarvetelt säästmiseks pakutakse, on ise elektritootjaks hakkamine. Paljude majade katuseid juba ehivad päikesepaneelid. Loomulikult on see väga hea, aga me teame ka, et selline võimalus ei ole kättesaadav kõigile Eesti inimestele. Mullu detsembris tuli välja, et Hiiumaal Elektrilevi ühelgi tootjal enam võrguga liituda ei lase. Peagi on sama olukord ka Saaremaal. Saarte elektrivõrgu parandamisest on räägitud aastaid. Võrguettevõtja jutt heast Hiiumaa elektrivõrgust on nii ilus, nagu loeks 70 aasta tagust Rahva Häält, aga mikrotootjate mured on lahendamata. Juba 2016. aastal kavandas Elering Hiiumaa elektrivarustuse parandamiseks Leisi–Kärdla 110-kilovoldise liini rajamist.

Nüüd küsimused. Miks on need investeeringud jäänud tegemata? Miks peab Eesti inimene kannatama kahju riigi tegematajätmiste pärast? Ja võib-olla kommenteeriksite, kui aega jääb, ka seda, et elektriküttega eluruumides elavad inimesed saavad detsembrikuu arve kätte ja see on alampalgasuurune, aga niinimetatud abipakett hüvitab sellest ainult umbes 20 eurot.

13:13 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

13:13 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Tagantpoolt pihta hakates, ma arvan, nagu ma ütlesin ka ühele eelmisele küsimusele vastates, et need abipaketid ongi mõeldud sellisena, et nad oleksid mitmekesised ehk et kindlasti oleksid paketid, mis on mõeldud kõigile, ja kindlasti oleks ka pakett, mis on sihitud neile, kes piisavalt palju sellest kõigile mõeldud paketist abi ei saa. Nii et ma arvan, et siin on mõtet kasutada just nimelt pakettide mitmekesisust.

Nüüd sellest, mis puudutab mikrotootjaid. See on üks minu lemmikteemadest, ma olen ka ise mikrotootja, oskan jagada kogemust. Võin teile kinnitada, et suvel on mikrotootjana väga tore elektrit võrku anda. Aga paraku talvel mikrotootjana sellest tootmisprotsessist väga palju kasu ei saa, sellepärast et toodangut sealt lihtsalt ei tule. Seetõttu arvan ma, et mikrotootjaks [hakkamise] otsus peab olema igaühel iseenda tehtud, mikrotootmist ei saa arendada kampaania korras. Igaüks peab tegema ise oma rehkendused, kas tasub või ei tasu.

Teisalt, kui me vaatame riigi energiasüsteemi tervikuna, siis on tõesti mikrotootjate puhul näha väga selged kitsaskohad. Toon jälle enda kohta näite, [mul on] katusel paneelid, kaheksa kilovatti. Kui see tundidega läbi korrutada, siis ma tegelikult võiksin aastas toota kuskil 70 000 kilovatti. Paraku on minu aastatoodang ainult neli ja pool tuhat. Nüüd riigi koha pealt tervikuna [vaadates on nii, et] kui mikrotootjad soovivad võrguga liituda, tähendab see seda, et nad reserveerivad väga suure mahu sellest võrgust, sest potentsiaalselt võivad nad toota väga palju. Sellega peab ka võrguettevõte arvestama, kõikide puhul maksimaalse variandiga. Samas on täiesti selge, et maksimumi sealt ei tule praktiliselt mitte kunagi, võib-olla aastas mõnel üksikul hetkel. Nii et energiasüsteemi koha pealt tervikuna on tegelikult parem selline suur ja konkreetne tootmisüksus.

13:16 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus, Siim Pohlak, palun!

13:16 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma jätkan energiapoliitikaga sama koha pealt, kus eelmise lisaküsimusega pooleli jäin: ettevõtjate, väikeettevõtjate, maapiirkondade ettevõtjate toetus. Kui peaminister oli möödunud nädalal Riigikogu ees energiateemalistele küsimustele vastamas, siis küsisin temalt kaks korda selle kohta. Tema rääkis ja kirjeldas selgelt, et ettevõtjatele on tulemas toetusmeede. Ta loetles ka probleemid, mis tuleb enne ära lahendada, aga avaldas lootust, et nädala või kahe jooksul tullakse selle meetmega välja. Kas teid ei ole informeeritud sellest või seda lihtsalt ei tohi välja öelda, kas on meede ettevõtjatele tulemas või ei ole? Ma ei räägi sellest võrgutasu asjast, vaid peaminister viitas konkreetselt, et tuleb mingi täiendav meede ettevõtjatele. Kas te olete sellega kursis?

13:17 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

13:17 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma saan aru nii, et kui sellest oli juttu möödunud nädalal, siis eeldatavasti oli jutt sellestsamast võrgutasu meetmest, sellepärast et eelmisel nädalal ei olnud meil tegelikult veel kokkulepet ühegi meetme osas. See kokkulepe on nüüd saavutatud ja tõepoolest see ettevõtjate võrgutasu meede kehtib. Lisaks sellele oleme kokku leppinud, et ka ettevõtjatele pakutakse KredExist vajadusel garantiisid, juhul kui ettevõtjad on mingil põhjusel just nimelt energiahinna tõusu tõttu sattunud ajutistesse raskustesse ja nad näevad, et KredExi tagatisega nad saaksid oma tegevust jätkata. Nii et ka see on täiendav meede ettevõtetele.

13:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:18 Õhutõrje arendamise kavad

13:18 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Alar Laneman, vastab kaitseminister Kalle Laanet ja teema on õhutõrje arendamise kavad. Alar Laneman, palun!

13:18 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ametisse astumisest peale oleme oma kolleegiga üritanud teid toetada ja ka vaidlusi lahendada korrektselt ja diskreetselt. Aga mul on tunne, et kahjuks teie samaga ei vasta, ja seepärast ma pean küsima. Te teate, et Riigikogu riigikaitsekomisjon väljendas oma istungil konsensusega õhutõrje arendamise vajalikkust, tehes Vabariigi Valitsusele ettepaneku luua see võimekus aastaks 2025. Aga laupäeval Facebooki riigikaitsegrupis teie haldusala asutuse juht, Kaitseväe juhataja, väljendas oma vastuseisu õhutõrjevõimekuse arendamisele ja Suur-Tallinna kaitsmisele – see ei olevat prioriteet – ning nimetas õhutõrje soovijaid sisuliselt rumalateks igatsejateks. Tsiteerin: "Minu arvates pole enamus selle igatsejatest aru saanud, mida see üldse võimaldab." See on piinlik juhtum, eriti pärast seda, kui vastava otsuse on teinud riigikaitsekomisjon. See on jäme tsiviilkontrollireeglite vastu astumine ja see peaks olema teile kui kauaaegsele heale kolleegile riigikaitsekomisjonis teada. Kuna te olete varasemalt Kaitseväe juhataja seisukohti kooskõlastanud, näiteks Postimehe artikkel eelmise aasta sügisel, siis ma küsin: kas see on ka teie arvamus, et need, kes soovivad õhutõrjet, ka riigikaitsekomisjon, on igatsejad, kes pole sellest aru saanud?

13:20 Esimees Jüri Ratas

Kalle Laanet, palun!

13:21 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Ma kõigepealt tänan teid kogu selle diskreetsuse eest, mida me riigikaitseküsimustes oleme hoidnud ja mida on läbivalt ka tunda olnud. Kui me vaatame seda aastat, milliseid otsuseid ja millises mahus on valitsus teinud, siis näeme, et laiapindse riigikaitse võimestamiseks on tehtud otsuseid üle 500 miljoni lisaeuro. See on ääretult jõuline samm. Ma olen absoluutselt seda meelt, et praeguses julgeolekuolukorras tulebki teha julgeid otsuseid, sest nagu me teame, muutub julgeolekuolukord mõnikord tundidega.

Aga võib-olla ma natukene tooksin teie ette – kindlasti hea küsija ja Leo teavad detailideni, aga paljud ei tea –, mida see keskmaa õhutõrje endast kujutab ja kuidas ta välja näeb. Minimaalselt keskmaa õhutõrje võimet iseloomustavad põhinäitajad on sellised, et üksus koosneb kahest tulepatareist ning kummagi patarei koosseisus on kolm laskeseadet, kaks radarit ja tulejuhtimiskeskus. Lisaks sellele tuleb soetada laskemoon, muu üksuse relvastus, toetussõidukid ja muu varustus. Üksuse väekaitseks on vaja kuni jalaväekompaniisuurust väekaitseüksust. Üksuse jaoks on vaja ladustamise ja hooldusega seotud taristuid. Üksuse koosseisu kuulub koos väekaitseüksusega minimaalselt 34 tegevväelast ja 132 reservväelast. Me räägime praegu minimaalsest [võimekusest]. Sellise üksuse loomise või soetuse hind on tänapäeval orienteeruvalt 250–260 miljonit eurot. Sellele lisandub ülalpidamiskulu, igal aastal jämedalt 20 miljonit eurot. Jah, me näeme, kui kiiresti tegelikult hinnad muutuvad. Kui 2021. aastal võis soetusmaksumus ja loomiskulu olla jämedalt 244 miljonit, siis sisuliselt on kasv juba 14 miljonit olnud, rääkimata üksuse väljaõppest, õppuste, tegevväelaste iga-aastasest laskemoonakulust ja nii edasi.

Meie viimane otsus, kui meil oli laual täpselt samamoodi ka keskmaa õhutõrje, meil oli ettepanek selle 380 miljoni eest arendada kolme võimet, millest üks oli keskmaa õhutõrje. Kaaluti kõiki võimalusi ja kahjuks leiti, et vajak laskemoona puhul on hetkel olulisem kui keskmaa õhutõrje, mida on võimalik kohesemalt rakendada ... (Juhataja helistab kella.) Aitäh! Ma usun, et me saame jätkata.

13:24 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Alar Laneman, palun!

13:24 Alar Laneman

Aitäh! Antud juhul on probleem selles, et Kaitseväe juhataja seab kahtluse alla Riigikogu riigikaitsekomisjoni pädevuse, nimetades neid ja ka teisi, kes õhutõrjet sooviksid arendada, igatsejateks, kes ei ole asjast aru saanud. Vaat siin on see probleem. See ei ole esimene kord. Üksuse maksumus ja keerukus on teada. Ükski võimekus, mis meil tänapäeval Kaitseväes on, ei ole alanud millestki muust kui tühjast kohast, nullist. Ja kui me räägime maksumusest, siis probleem on ju selles, et kui ei jätku kavatsetavast või pakutavast summast, siis tuleb öelda, mis on õige summa. Kaitseväe juhataja seisukohad ei räägi niivõrd sellest summast, kuivõrd sellest, et tal on prioriteedid mujal. Tal on prioriteedid mujal. Selles [viidatud] postituses räägib ta sellest üksikasjalikult. Eriti nördima panev on see, et ka riigikaitsekomisjoni otsus on tõenäoliselt tal teada. Ma tsiteerin seda postitust, see on päris huvitav. Kaitseväe juhataja nimelt ei kavatsegi Suur-Tallinna piirkonda kaitsta. Sellest võib niimoodi aru saada. Ma loodan, et see on eksimus. Tsiteerin: "Kui mina selgitasin, et Suur-Tallinna kaitsvad õhutõrjujad meie vägesid ei kaitse, sest need sõdivad mujal, siis seda juttu nad lihtsalt ignoreerisid." Ma tahaks teada, kus siis meie väed sõdivad, kui nad ei kaitse Suur-Tallinna. Kui võimalik, siis vastake ka selle konflikti kohta, mis ma esimeses küsimuses esitasin. Ja võib-olla saate kokku võtta, kelle ülesanne on õhutõrje arendamine. Kas meil on vaja teha uus väeliik? Või, meil on väga võimekas mupo Tallinnas, hakkab tema sellega tegelema? Kelle ülesanne see on?

13:26 Esimees Jüri Ratas

Kalle Laanet, palun!

13:26 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Jäin oma eelmises vastuses pidama seal, et kui me esitasime Kaitseministeeriumi nimel Vabariigi Valitsusele taotluse, et millised oleksid need võimed, mida me näeme, mida oleks erakorraliselt kiiresti vaja arendada, siis meil oli kolm ettepanekut. Neist kaks realiseerusid ja üks ehk keskmaa õhutõrje jäi hetkel välja, sest me peame oma otsuseid tegema ka tolle hetke finantsilisest olukorrast tulenevalt. Ja nagu ma rõhutasin, julgeolekuolukord võib muutuda nii kiiresti, et me peame järjekordselt tegema uusi otsuseid. Ehk mitte keegi ei ole öelnud seda, et keskmaa õhutõrje ei oleks oluline, vaid alati sa pead tegema valikuid.

Seda, mis puudutab konkreetses kinnises Facebooki grupis arutelusid, on minu arvates keeruline kommenteerida. Nagu ma ütlesin, see on kinnine Facebooki grupp, ja ma usun, et siin saalis olijatest on väga paljud väljendanud oma isiklikke arvamusi teatud võtmes, mida võib-olla avalikkuse ees ja, ütleme siis niimoodi, ametikandjana ei ole päris sobilik öelda. Need on minu arvates kaks täiesti erinevat asja.

Ja kolmandaks, keskmaa õhutõrje on prioriteetsena meil olemas. Seda arendame praegu selliselt, et meil on koostöös liitlastega seire- ja juhtimispunktide arendus, ning juhul, kui meie olukord järjekordselt peaks muutuma keerulisemaks, siis me peame arutama, kuidas seda olukorda lahendada. Aga ma tahan rõhutada seda, et keskmaa õhutõrjet ei ole kuhugi laualt pühitud.

13:28 Esimees Jüri Ratas

Nüüd lisaküsimus, Leo Kunnas.

13:28 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Kalle! Seekord ma teen sellise natuke pikema kommentaari. Kunagi, kui meil oli 2009.–2018. aasta arengukava, põhimõtteliselt Andrus Ansipi valitsemisaja esimesel poolel, siis seal oli sõjaaja Kaitseväe [suurus] 42 000 [inimest], ringkonnad, keskmaa õhutõrje, tankid, muud asjad. Tuli masu ja loomulikult tehti kärpeid, aga pärast neid ei [korvatudki] ja tekkis selline uus filosoofia nagu jõukohane riigikaitse, mis on läbivalt valitsenud siiamaani. Kindral Laaneots lahkus teenistusest ja temast sai peaministri nõunik. Ta nägi selgelt, et siin on tulemas vead sisse, ja juhtis peaministri tähelepanu sellele. Ma kirjutasin ise ka kõigest sellest tollal, aga peaministri otsus oli – ma muidugi ei tea seda sõna-sõnalt, sest mina ei olnud nende dialoogide juures –, et las Kaitseväe juhataja juhib. Kindral Terras juhtiski ja need võimearendused jäid tegemata ja arengukavad tulidki sellised, nagu nad tulid. Nüüd sisuliselt ka nendes küsimustes seisab valitsus samade otsuste eest, et jah, nii kaitseminister kui ka peaminister võivad otsustada, et las Kaitseväe juhataja juhib, las ta teeb otsuseid. Aga siin on ilmselgelt näha, et nende otsuste tagajärjed võivad olla väga tõsised.

Mis ma veel võiksin soovitada? Mina ei ole õhuväelane, ka kindral Herem ei ole õhuväelane. Meil on õhuväe ja õhukaitse spetsialistid. Kolm meest, keda ma võin nimetada: kindral Roosimägi, kindral Saar ja kindral Loemaa. Te [võiksite] nad kõik korra enda juurde kutsuda ja selgitada veel kord, mida tähendab põhimõtteliselt Suur-Tallinna ruumi kaitsmine ja mida üksuste kaitse ja milleks seda kõike on vaja. Mul ei olegi küsimust, see oli minu kommentaar või soovitus.

13:30 Esimees Jüri Ratas

Kalle Laanet, palun!

13:30 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, ma tänan väga selle kommentaari eest! Ma ei saa öelda, et ma oleksin kaitsevaldkonna suur spetsialist, aga ma olen 20 aastat töötanud sisejulgeoleku ja siseturvalisuse valdkonnas ja ma vaatan Eestimaad tervikuna. Kui me räägime kogu aeg Suur-Tallinna kaitsmisest, siis oleme muu Eestimaa juba kaotanud. Minu arvates ei ole see õige. Me peame kaitsma Eestimaad, mitte Suur-Tallinna. Me peame kaitsma Vaindloo saart, me peame kaitsma Saaremaad, Hiiumaad ja kogu Lõuna-Eestit. Me ei saa vaadata ainult Suur-Tallinna vaates. Usaldus on see, mis tegelikult maksab kogu selles valdkonnas. Kui ma ei usalda Kaitseväe juhatajat või Kaitseväe juhtkonda, kui ma ei usalda Kaitseliidu ülemat, kui ma ei usalda Välisluureameti peadirektorit, siis kuidas saab meie riigi kaitsmine toimida? Mina usaldan neid.

13:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:31 Tasuta ühistransport

13:31 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Helmen Kütt, vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas, teema on tasuta ühistransport. Helmen Kütt, palun!

13:31 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud majandus‑ ja taristuminister! Te olete ministrina öelnud – ja ma tõesti usun, et nii ka mõelnud –, et tasuta ühistransport on tulnud selleks, et jääda. Väärt mõte. Ma ei ole küll aru saanud, et teie koalitsioonipartner alati samamoodi arvaks, ja tõenäoliselt ei arvagi. Aga nüüd konkreetselt, sõnad on ühed, aga teod hoopis teised. Täna on reaalsus selline, et ebapopulaarsed otsused on surutud kohalike omavalitsuste või, täpsemini öeldes, ühistranspordikeskuste õlgadele. Eelmise nädala lõpus jõudis ühistranspordikeskustesse Transpordiameti peadirektori käskkiri, kus oli kirjas, et riigi toetust eraldatakse vaid esimeseks poolaastaks. Ja see, et kärpeplaan on 2% liinivõrgust kõikides piirkondades, on ju ka teada. Ka meie koosolekul te olite valmis kenasti omavalitsustele – konkreetselt Viljandimaa omavalitsustele, seal osalesid ka teised – [abi lubama], te ütlesite, et annate endast parima. Mu küsimus ongi selles, et kas jaanuarist juunini, esimeseks poolaastaks eraldatud rahale tuleb juurde lisaeelarve. Millised on väljavaated? Inimesed on väga mures, nad muretsevad sellepärast, et teatud liinid kaovad üldse. Kohalikud omavalitsused koos ühistranspordikeskustega peavad jälle tegema need ebapopulaarsed otsused selle ilusa lubaduse kohta, et tasuta transport, mis oli mõeldud jääma, tegelikult ei jää. Kas te selliste otsuste tegemisel olete arvestanud ka regionaalpoliitikat? Järjest ja järjest puutume siin kokku sellega, kuidas eri otsused kogu aeg vähendavad riiki, kaugendavad seda inimestest, eriti nendest, kes elavad maapiirkondades.

13:33 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

13:33 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud küsija! Jah, kuulsin sellest suhtlusest Transpordiameti ja ühistranspordikeskuste vahel eile. Täna oli mul üks koosolek Transpordiametiga. Homseks, jah, homseks, neljapäevaks olen palunud koosolekut, kus osaleksid ka ühistranspordikeskused. Minu kõige esimene eesmärk on see, et me saaks kokku ja saaks need probleemid lahti räägitud. Meil oli Transpordiametiga juttu ka sellest, et me kindlasti vaatame selle 2% üle. Niipalju kui ma tean, on Viljandi puhul Transpordiamet seda teinud – vähemalt nii on mulle kinnitatud, eks homme saame sellest täpsemalt rääkida –, sest Viljandis tõesti on liinivõrgu korrektuuri juba varem tehtud. Tegelikult siit tulebki välja, et ühistranspordikeskused on praeguse pandeemia ajal käitunud väga erinevalt. On neid, kes on teinud korrektuure, on neid, kes on teinud vähem korrektuure, on neid, kes pole üldse teinud. Aga näiteks Põhja‑Eesti Ühistranspordikeskus on viimasel ajal koguni suurendanud liinimahtusid, sellepärast et reisijaid on lihtsalt rohkem. Pilt ongi hästi erinev. Seetõttu ma olengi enne lõplike otsuste tegemist palunud teha homse koosoleku, et veel kord kohtuda ühistranspordikeskustega ja siis juba koostöös Transpordiametiga teha lõplikud otsused, mis on see protsent, võimalik osa, mille ulatuses ühistranspordikeskused võiksid saada vahendeid oma käsutusse, et vajadusel, kui kusagil tõmmatakse midagi kokku, oleks võimalik käituda paindlikult ja seal, kus vaja, liinivõrku võib-olla ka rohkem panustada. Selline on praegu mu vastus.

13:36 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Helmen Kütt, palun!

13:36 Helmen Kütt

Suur aitäh! See vastus teeb mulle rõõmu, sest Viljandimaa Ühistranspordikeskus on tegelikult käitunud väga vastutustundlikult ja jälginud olukorda, mis tekkis kroonviiruse ajal. Ta tõepoolest tõmbas liine koomale või lühendas ja vähendas sõite, kui ei olnud reisijaid. Oli selge, et päris suurel hulgal reisijate arv langeb. Praeguse seisu järgi on rahaline kate puudu Viljandis 28 288 kilomeetrile ja rahas on see 29 000 eurot. See ongi tegelikult 2% liinivõrgust. Ma tõepoolest loodan, et see kena mõte, plaan [jääb püsima]: tasuta ühistransport, mis võimaldab inimestel käia keskuses tööl, ilma et alampalgast, mis kahjuks täna on ka tulumaksustatud, ei peaks bussisõidu peale väga palju kulutama. Inimesed kasutavad [ühistransporti] ja on võtnud selle autotranspordi asemel kasutusse. Oleks kurb, kui me peaksime hakkama tegema muutusi, nii et valimistel lubatu – ja tõenäoliselt saadi valimistel selle tõttu ka hea tulemus – muutub. Ma väga loodan teie nõupidamiselt positiivset lahendust ja seda, et ei tule olukorda, kus 2% tõmmatakse kõigil koomale.

13:37 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun! 

13:37 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! See oli pigem positiivne kommentaar kui küsimus. Aga jah, ma võib-olla veel nii palju ütlen juurde, et tegelikult on ühistranspordikeskused selles kriisis käitunud väga erinevalt. Samas on kindlasti meil olukord, kus ka omavalitsused väga erinevalt panustavad ühistransporti. See uuring, mis tehti Tallinna ja Harjumaa kohta, tõi välja, et need piirid on tõesti äärmusest äärmusesse, eelkõige just omavalitsuste panus. Nii et ühelt poolt ma tõesti püüan teha kõik selleks, et riigi osa ühistranspordi [rahastamises] ei väheneks, küll aga kutsun üles ka omavalitsusi rohkem ühistransporti panustama ja rohkem mõtlema selle peale, kuidas ühistransporti piirkondades paremini, efektiivsemalt korraldada. Kutsun selleks üles ka ühistranspordikeskuseid.

Kindlasti, ma arvan, on mõistlik vaadata seda, mis kogemus on saadud Saaremaal nõudepõhise ühistranspordi korraldamisel. See on seal väga hästi vastu võetud. Kindlasti ma olen nõus sellega, et ka seda kogemust, mis Saaremaal saadi, jagada. Kindlasti on ka Saaremaal võimalik sellest kogemusest tulenevalt teha järgmisi otsuseid, kuidas nõudepõhist ühistransporti veelgi paremini ja efektiivsemalt omavalitsuse jaoks korraldada. Ja kindlasti on võimalik seda teha ka nii, et ühistranspordi kättesaadavus inimestele paraneks, samal ajal ei pruugiks sugugi kasvada sellele tehtavad kulutused. Ma arvan, et siin on meil väga palju võimalik koostöös ära teha.

13:40 Esimees Jüri Ratas

Nüüd lisaküsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

13:40 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Me teame, et Viljandimaa Ühistranspordikeskus on käitunud väga vastutustundlikult. Kriisi ajal, kui inimesed vähem liikusid, säästis vahendeid ja koondas liinivõrku kokku. Nüüd tuleb kärpekohustus kõigile ühtemoodi, sõltumata sellest, milline on baas ja mis otsused on lähiminevikus langetatud. Need piirkonnad, kus ei ole kärbitud, on loomulikult soodsamas seisus. See ei ole kindlasti mõistlik ega õiglane lähenemine. Te ütlesite, et te nüüd püüate probleemi lahti rääkida. Aga te teate ju, et probleemi olemuslik põhjus on poliitiline otsus, mis langetati valitsuses: ühistranspordile eraldati lihtsalt vähem raha. Kui on vähem raha, siis võite seda veeretada kuidas tahes, aga vaja on poliitilist otsust ja poliitilist lahendust valitsuse tasemel. Ega ümberjagamisega raha juurde ei teki.

Aga minu üldisem kommentaar või küsimus on, et kas on plaanis läbi vaadata ka niinimetatud tasuta ühistranspordi toimimine, mis on ebaõiglane. Ma eelmises või üle-eelmises valitsuses teid juba hoiatasin, mis selle tulemus on: nii raha kui ka vahendid kogunevad dotatsiooni kaudu eelkõige Tallinnasse ja Harjumaale suuremate keskuste ümber, kus on tihedam liinivõrk, vajadus suuremas mahus doteerida ja reisijaid piisavalt, et tasuksid liinid ära ka piletiga sõites. Ja kui te teete veel nii, et ühistransporti bussi puhul doteerite, aga rong kõrval on tasuline, siis osa inimesi tuleb samuti bussi peale. Busside koormus suureneb ja dotatsioonivajadus Tallinna ja Harjumaa piirkonnas suureneb veelgi. Nüüd ongi see juhtunud, et raha koguneb Tallinna ümber, kus bussivõrk on tihe ja raudtee on kõrval, ning maapiirkondades jääb [ühistransport] järjest hõredamaks ja vahendeid vähemaks. See on toimunud tasuta ühistranspordi sisseviimise tõttu, see on pahupidi regionaalpoliitika. Lükake mu väited ümber, kui suudate, aga mina toetusin faktidele.

13:42 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun! 

13:42 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Jaa, aitäh! Väga vahva diskussioon. Kõigepealt, mis puudutab Viljandit, siis, nagu ma ütlesin, kindlasti ei läheneta kõigile omavalitsustele ühtemoodi. See diskussioon, mis puudutas Viljandit, oli meil Transpordiameti ja ühistranspordikeskustega, kui ma ei eksi, juba detsembris, aga see võis olla ka novembris. Nii et tegelikult see Viljandi küsimus oli juba ammu ja ka kõikide nende omavalitsuste küsimus, kes on kriisis teistmoodi käitunud.

Nüüd Harjumaa näide. Harjumaal ei ole tasuta ühistransporti, Harjumaal on osaliselt tasuta ühistransport. Nii et Harjumaad ei saa kindlasti tuua siin näiteks või võrrelda seda nende piirkondadega, kus on tasuta ühistransport. Harjumaa olukord on absoluutselt teistsugune. Siin on tasuta transport ainult teatud elanikegruppidele ja on piirkondi, kus transport on tasuta kõigile. Pigem ma ütleksin vastupidi: tasuta ühistransport on regionaalpoliitika, see annab inimestele suuremad liikumisvõimalused ka nendes piirkondades, kus võib-olla sissetulekud ei ole nii suured, kui on Harjumaal. Ma arvan, et nendes piirkondades on see kindlasti vajalik.

13:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:43 "Eesmärk 55"

13:43 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda küsimuse juurde. Selle on esitanud Anti Poolamets, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on "Eesmärk 55". Anti Poolamets, palun!

13:43 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Esmaspäeval olime olukorras, kus tuli otsustada, millised on Eesti seisukohad "Eesmärk 55" üle arutlemisel Euroopa Liidu institutsioonides meie õiguste kaitsmisel. Samal ajal me vaatasime selle [dokumendi] Eesti huvide kaitsmise toetusrühmas, mis on seotud sellesama kliimaküsimusega, põhjalikult üle ja leidsime, et Eesti seisukohad on väga lahjad. Joostakse lati alt läbi. Olukorras, kus igasugune detailne otsus, näiteks metsanduses, võib tähendada 20 000 – 30 000 töökoha kadumist, on ränk hoop maaelule see, kui me ei kaitse näiteks ainuüksi selles punktis, hambad ristis, oma positsiooni. Rääkimata sellest, et rünnatakse meie maksusuveräänsust ja nii edasi. Miks tuli valitsus välja nii lahja programmiga ja miks te [toetusrühma pakutud ettepanekutest] ühtegi head ideed ei noppinud? Me ei mõelnud neid ise välja, vaid meil oli suur hulk sidusrühmasid, huvirühmasid: autovedajate esindus, toiduainetööstus, keemiatööstus ja teised. Nad olid äärmiselt murelikud ja esitasid väga pädevaid seisukohti. Äkki on võimalik veel valitsuse või koalitsiooniga maha istuda, et noppida sellest ideestikust mõni punkt, mis võib osutuda meile väga oluliseks? Tegelikult on infot ka valitsuse jaoks meeletult palju ja mõjuanalüüsid on olematud või lahjad. Tuleks teha rohkem koostööd opositsiooni ja koalitsiooni vahel. Mis te arvate?

13:45 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:45 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma saan aru, et Riigikogus on olnud päris põhjalikud arutelud nende seisukohtade üle Euroopa Liidu asjade komisjonis, kus neid seisukohti kinnitatakse ja kust need valitsusele tagasi tulevad. Ma saan aru, et siin on olnud teil mitmeid erinevaid istungeid, et neid seisukohti kooskõlastada.

Ma tahaksin öelda esiteks seda, miks me seda rohepööret üldse [arutame], mis see rohepööre üldse on. Sisuliselt on see ju majandusmudeli muutmine, et saavutada seesama heaolu looduse vähema kahjustamisega. Eesmärgis jõuda Euroopa Liidus kliimaneutraalsuseni ja vähendada Euroopa Liidus tervikuna heidet 55% aastaks 2030 leppisid riigi- ja valitsusjuhid kokku Euroopa Ülemkogus 2020. aasta detsembris, kui ka teie erakond oli valitsuses. Meie seisukohad täpsustavad neid seisukohti, need on ehitatud eelmise valitsuse seisukohtade peale.

Ma tahan öelda veel seda, et meil seisab ees väga pikk protsess nende seisukohtade või selle paketi lõpptulemuseni jõudmisel. Kõik ettepanekud on kindlasti teretulnud ja ma usun, et me jõuame neid debatte veel mitmeid kordi pidada. Praegused seisukohad annavad meile ruumi kaitsta Eesti huve, kaitsta Eesti ettevõtjate huve, aga ei mängi meid nurka selles osas, et meil ei ole võimalik läbirääkimiste taktikat valida. See on ka oluline.

[Arvestades seda,] kuidas need läbirääkimised Euroopa tasandil käivad, on nii, et ei ole mõistlik olla kõigele vastu, sellepärast et siis sinuga lihtsalt ei arvestata. Ja kindlasti on mõistlik leida endale liitlasi. Me olemegi leidnud eri teemavaldkondades liitlasi, näiteks metsateemadel on meil sarnased seisukohad Põhjamaade ja Lätiga, kindlasti me hoiame seal kokku ja kaitseme oma seisukohti. Samas merendussektorit puudutavate seisukohtade puhul on meil toetajaks, samade seisukohtade esitajaks pigem Küpros ja Kreeka. Tähtis on mitte jääda üksi ning tähtis on hoida ja omada läbirääkimistel positsiooni, et võimalikult sobivad tingimused välja rääkida ning et need tingimused oleksid ka täidetavad ja Eesti majandust edasi viivad.

13:48 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus. Anti Poolamets, palun!

13:48 Anti Poolamets

Siitsamast tuleb välja üks murelik asjaolu. Nimelt see, et Euroopa Liit, kellel ei tohiks olla asja meie maksude määramisse, trügib jälle liikmesriikide maksusuveräänsusse, tahtes energiakandjate ja [energia] tootmise aktsiisimäärasid ühtlustada. Vaatasin murelikult näiteks biogaasi, sellised asjad saavad ka aktsiisikirve selga. Seal on nii juriidilised probleemid liikmesriikide suveräänsusesse sekkumisel kui ka selles, et millist kodumaist tootmist me siin arendame, kui meile lüüakse hinnakirves selga ja me ei saa eelistada midagi, mis on kodumaal toodetud, kaotame energiajulgeolekut, ostame, ma ei tea, kust, Soome kaudu Venemaa elektrit. See lõpeb nagu Ignalina kinnipanekuga: pandi kinni ja Leedu sattus Venemaast väga suurde energiasõltuvusse. Seda me ju küll ei tahaks. Te ise räägite ka, et see ei ole mõistlik. Kuidas me saaksime sellistes oludes, kui meil kodumaist tootmist Euroopa Liidu otsustega alla surutakse, energiajulgeolekut säilitada? Siin tuli mul mitu küsimust ja mitu teemat. Kuidas see aktsiiside määramine väljastpoolt seda kõike mõjutab?

13:50 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Siin on üsna mitu teemat. Esiteks, energiajulgeolek. Kogu elektrituru toimimise üks mõte on just see, et me tagame energiajulgeoleku selle kaudu, et meil endal on varustuskindlus tagatud kas tootmisvõimsuste või ühendustena. Ja kui te toote siia sisse Venemaa, siis tegelikult me oleme leppinud kokku 2011. aastal – võib-olla ma aastaga eksin, aga 2010‑ndatel – selle, et me Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrgud desünkroniseerime Venemaa võrkudest ja ühendame Kesk-Euroopa sagedusalaga. Neid investeeringud järjest tehakse ja ühendamine Kesk-Euroopa sagedusalaga peaks toimuma 2025. aastal.

Üks asi on sageduse hoidmine ja teine asi on tootmisvõimsused, loomulikult selleks, et meil oleks siin piisavalt elektrit. Ma arvan, et see energiahindade kriis, mis meil praegu on käimas, näitab väga hästi seda, et me tegelikult ei soovi olla Venemaast sõltuv. Kui vaatame Euroopas energiahindade tõusu, siis see on väga palju seotud sellega, et maagaasi hind on tõusnud. Maagaasi hinda väga paljuski kontrollib ju Venemaa, kas või nende ühenduste kaudu. Nii et see on kindlasti asi, millest meil on mõistlik pikas perspektiivis vabaneda, et meil oleks toad soojad ja inimestel tuled põlemas. Selle jaoks me üksinda, 1,3 miljoni elanikuga kindlasti ei saa nii hästi toimetada kui siis, kui me toimetame koos oma naabritega, Läti ja Leedu, aga ka Põhjamaadega, et siin oleks stabiilsem hind ja see oleks pikaajaline.

13:52 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Peeter Ernits, palun! Vabandust, ma palun mikrofon Peeter Ernitsale. Üks hetk! Palun!

13:52 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea peaminister! Meil Riigikogus loodi hiljuti rahvuslike huvide kaitse parlamendirühm, kuhu kuulub väga palju, 28 Riigikogu liiget, nende hulgas lugupeetud parlamendi esimees. Me siin eelmise nädala lõpul ja nädalavahetusel arutasime ja kooskõlastasime umbes 20 esindusorganisatsiooni juhiga meie seisukohti seoses selle kliimaleppe Eesti seisukohtadega, [mis on] valitsusel. Neid sai 11 punkti. Ja minu küsimus on, lugupeetud peaminister, kas teie üldse olete lugenud meie seisukohti. Ja teine asi, kuna see "Eesmärk 55" on Euroopa-ülene, aga Eesti on selle juba kuhjaga täitnud – meil on üle 55%, meil on 72% –, siis kas te jagate meie seisukohta, et iga riik võiks kõigepealt eraldi vaadata, et ta 55%‑ni jõuaks, ja meid, kes me oleme juba kuhjaga selle ületanud, võiks nende ambitsioonide forsseerimisel suures osas rahule jätta?

13:54 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:54 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Riigikogu tahe on valitsusele ülesandeks ja Euroopa Liidu asjade komisjon ongi kujundanud Riigikogu seisukohad. Need on valitsusele ka edastatud ja nendest lähtuvalt valitsus läbirääkimistel, mis Euroopa Liidus toimuvad, ka osaleb. Me kindlasti peame Riigikogu sõnumitest kinni ja saame Riigikogu seisukohtadest pidet.

Mis puudutab kogu seda paketti, siis ka meie seisukoht on olnud see, et iga riik peab valima ise oma tee ja peab olema vaba oma tee valimisel. Mingites valdkondades oleme me olnud tublimad ja mingites valdkondades mitte nii tublid ja iga riigi enda otsustada peaks olema see, kuidas nende valdkondade vahel samme jagada. Kui on selline üldine eesmärk, siis see võib tähendada seda, et me teeme ühes valdkonnas natuke rohkem, et teha mingis teises valdkonnas natuke vähem. See kõik on ikkagi ühendatud anumate süsteem.

Ma siiski rõhutaksin seda – teie olete ka looduseinimene –, et selle [rohepöörde] mõte on ju see, et me saaksime seda majandusmudelit, millega oleme harjunud, seda heaolu, millega oleme harjunud, edasi nautida, aga selle tingimusega, et teeme loodusele vähem haiget, olgu see meri, olgu see mets, olgu see õhk. See on kõik vajalik selleks, et inimeste elukvaliteet oleks parem ja loodus kestaks, me ei kurnaks loodusressursse ära puhtalt lühiajalise majandusliku kasu nimel, ja selleks, et loodus või keskkond oleks ka meie lastel sellisel kujul olemas.

13:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Protseduuriline küsimus, Aivar Kokk, palun!

13:56 Aivar Kokk

Jah, aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Kui ma eelmine kolmapäev küsisin peaministri käest, kui suure raha eest Eesti Energia ostis CO2‑kvooti detsembris ja kuidas oli valitsuse CO2‑kaubanduse bilanss detsembris, siis lubas peaminister sellele kirjalikult vastata. Mul on lihtsalt küsimus, kas peaminister on selle unustanud. See vastus ei ole igal juhul minuni jõudnud.

13:56 Esimees Jüri Ratas

Ma olen kindel, et kui peaminister lubas, siis ta vastab teile. (Kaja Kallas kommenteerib.) Ma väga tänan kõiki Riigikogu liikmeid küsimast ja ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid vastamast. Infotund on lõppenud.

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee