Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 3. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Ma palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuna julgeolekuolukord on tõsine, siis annan üle arvult juba neljanda arupärimise proua peaministrile, mis puudutab tegevusplaani Venemaa sõjalise kallaletungi korral Ukrainale, seda, mis me siis teeme.

Sissejuhatuseks ütlen, et maailma ebademokraatlikud suurvõimud ehk totalitaarne Hiina ja autoritaarne Venemaa ei varja oma strateegilist peaeesmärki, milleks on hävitada praegune USA‑keskne maailmakord, kus lääs on domineerival positsioonil. Hiina soovib hõivata Taiwani, Venemaa tahab taastada oma endist nõukogudeaegset mõjusfääri. Mõlemad teevad koostööd, koordineerivad tegevusi. Nad kasutavad ära kõike, mis ühiskonnas on, vastavalt Gerassimovi doktriinile, ehk muudavad nagu kõik relvaks ja sõjaks.  

Me oleme kübersõjaga tõsisemalt kokku puutunud alates 2007. aastast. Infosõda on käinud kogu aeg. Nüüd on tulnud arsenali uusi relvi: migratsioonisõda, kasutatakse migrante relvana. Meie liitlaste vastu on neid kasutatud Lätis, Leedus ja Poolas. (Juhataja helistab kella.) On energiakriis, Venemaa on piiranud gaasitarneid Euroopasse. Energiat kasutatakse edaspidi relvana. Loomulikult, sõjategevus ise ja selleks valmistumine. Kas me siis tõstame sõjalist valmisolekut? Mida me kogu selle kompleksse kriisiga teeme? Seetõttu meil ongi 15 küsimust proua peaministrile ja Riigikantseleile tervikuna läbimõtlemiseks. Need on võib-olla mõeldud abikäena, positiivse spikrina, et me suudaksime üheskoos paremini mõelda ja ennetada seda kriisi, erinevalt eelmistest kriisidest, millele me rohkem oleme reageerinud. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Heili Tõnissoni. Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja!

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. (Aplaus saalis.)

Hea ettekandja, ma saan aru, et on hea uudis tulnud. Suurepärane! Ma tahaksin ise ka selle uudisega ikka täpselt kursis olla. (Naer saalis.) Aga, hea esindaja, palun andke üle ja siis me jõuame selle meeldiva uudise juurde.

Kaks seaduseelnõu: esiteks ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse eelnõu, Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister, ja teiseks lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (riiklik lennundus ja õhuruumi kasutamise korraldamine riigikaitselisel eesmärgil) eelnõu, selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister. Mõlemad eelnõud on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja ühe arupärimise ning Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele. Tõsi on see, et meil on hea uudis: Eesti sportlane Kaia Kanepi on võitnud Australian Openil ja sammub edasi. Nii et ma arvan, et me kindlasti ühineme õnnitlustega. Palju õnne talle! (Aplaus saalis.) Peale seda teadet on hea läbi viia kohaloleku kontroll. Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 70 Riigikogu liiget, puudub 31.

Head ametikaaslased, nüüd peame asuma päevakorra kinnitamise juurde. Nimelt on meil vaja kinnitada Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 3. töönädala päevakord. Hetkel ei ole minu teada mingeid muudatusi selles päevakorra [projektis], mis on välja jagatud. Alustame päevakorra hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 3. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 71, vastu ei ole keegi ja 1 erapooletu, on päevakord kinnitatud. 

Head ametikaaslased! Alustame esmaspäevase päevakorra menetlemist. Meil on täna kolm arupärimist. Tahan kõigile ametikaaslastele öelda, enne kui te siit ära lähete, head ametikaaslased, et peale arupärimisi, nagu ikka esmaspäeviti, on vaba mikrofon. Olete kõik palavasti vabasse mikrofoni oodatud.

Esimene arupärimine, Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seederi, Heiki Hepneri, Mihhail Lotmani, Priit Sibula, Raivo Tamme, Andres Metsoja, Tarmo Kruusimäe ja Üllar Saaremäe 9. jõulukuu päeval 2021. aastal esitatud arupärimine on energia hinna tõusu kompenseerimise probleemide kohta ja kannab numbrit 98. Arupärimisele vastab peaminister Kaja Kallas. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Urmas Reinsalu, et ta arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustaks.

Austatud proua peaminister! Austatud rahvaesindus! Isamaa fraktsiooni liikmed esitasid 9. detsembril läinud aastal arupärimise, mis puudutas energia hinna tõusu kompenseerimise probleeme. Selles me juhtisime tähelepanu, et valitsuse toona kehtestatud, otsustatud meetmed – tegelikult osa meetmete üle toona alles arutati – venivad, kui samas oli teada, et juba septembrikuu lõpul parlamendis juhiti tähelepanu vajadusele kiirelt leida leevendusmeetmeid energiakriisiga seonduvalt.

Me soovisime 9. detsembril proua peaministrilt sõbralikult ja toetavalt probleemi sisulisel lahendamisel saada vastust, millest on tingitud selline korralagedus ja venitamine toetusmeetmete käivitamisel ning kes personaalselt selle eest vastutab. Samuti tundsime huvi, kuidas oleks võimalik, kui selline mudel oli valitud, omavalitsuste kaudu neid toetusi siiski kiiremini välja maksta ja riigi eraldisega tasaarveldada. Arvesse võttes, ma rõhutan, olukorra ajakriitilisust ja tõsidust – ka vähekindlustatud inimestel seisid ees jõulud ja aastavahetuse aeg –, me pidasime tähtsaks, et need kompensatsioonimeetmed rakenduksid ikkagi eelmise aasta jooksul. Palusime, et proua peaminister tuleks parlamendi ette 13. detsembril, annaks vastust ning me saaksime pidada selle üle debatti.

Aset on leidnud jõulud, aset on leidnud õigeusu jõulud, aset on leidnud aastavahetus. Meetmeid on vahepeal muudetud, disainitud. Ja nüüd on siis proua peaministril kätte jõudnud vastamise aeg.

Lisaks nendele küsimustele, mida me oleme esitanud, paluksin ma proua peaministril anda lühikesed vastused veel mõnele konkreetsele probleemile. Esiteks, valitsuse käsitlus inflatsiooni tõrjumise kohta. Energiakriis, me teame, on keskne ja sellest tuleneb praegu üks suurimaid inflatsioonisurveid. Inflatsioon oli läinud aasta detsembrikuus meil üle 12%, kõrgeim Euroopa Liidus. Meie palve oleks, et proua peaminister annaks valitsuse poliitilise käsitluse inflatsioonitõrje abinõude kohta, kuidas elukallidus ei hävitaks meie majanduse konkurentsivõimet ja inimeste toimetulekut. Sellega seoses paluksin ma proua peaministril anda vastus ka alaküsimusele, miks valitsus ei pea asjakohaseks energiakandjate käibemaksu vähendamist nii gaasi, kütte kui ka elektrienergia puhul. See oleks selge ja arusaadav meede just nimelt inflatsioonitõrjes, vähemasti poolteisekordse kui mitte kahekordse majandusliku mõjuga, arvestades seda, kui palju käibemaks vähendaks energiakandjate hinna tõusu. See oleks positiivne tarbijatele. Ettevõtjate puhul oleks see neutraalne, sest nad saavad käibemaksu tagasi.

Teine küsimus puudutab seda, et valitsuse meetmed, mis on seotud elektrienergia hinna tõusuga, keskenduvad lühiajalistele, paarikuulistele kompensatsioonidele, kuid tegelikult meil laiub ka tulevik ees, ega elu ei lõpe ju kevadel ära. Milline on valitsuse käsitlus sellel aastal? Jätame kõrvale pikema ja keskmise ajalise plaani, viie ja kümne aasta perspektiivi, aga millised on sellel aastal meetmed elektrienergia hinna tõusu leevendamiseks? Isamaa on välja pakkunud elektrituru reformi kava. Ma paluksin proua peaministrilt valitsuse positsiooni elektrituru reformi kava suhtes, mis tähendab tegelikult seda, et väiketarbijatel, nii kodutarbijatel kui ka ettevõtjatel, oleks võimalik börsiväliselt elektrienergiat soetada sarnase moodusega, nagu oli enne 2013. aastat, enne elektribörsi avanemist.

Kolmandaks on mul palve: miks valitsus toetab heitmekaubanduse üleeuroopalise süsteemi jätkamist, mitte ei toeta – kuigi paljud ettevõtlusorganisatsioonid on selle ettepaneku teinud – ühetaolise prognoositava makse kehtestamist?

Need on neli väikest alaküsimust lisaks kahele põhimõttelisele küsimusele, millele nii pikaajalist viivet arvestades on aeg osaliselt juba vastuse andnud. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase, et ta vastaks arupärimisele, mis kannab numbrit 98. 

Aitäh! Kõigepealt, austatud Riigikogu, austatud arupärijad, põhiseaduse § 74 näeb ette, et arupärimistele tuleb vastata 20 istungipäeva jooksul, ja täpselt niimoodi ma nendele arupärimistele ka vastan ja teie ees olen. Kui teil on täiendavaid küsimusi, siis loomulikult selleks, et nendeks põhjalikult valmistuda ja saaks anda Riigikogu liikmetele korrektseid vastuseid, palun esitada selline arupärimine, kus need küsimused kõik kirjas on.

Aga tulen nüüd selle arupärimise juurde. Küsimus nr 1: "Millest on tingitud selline korralagedus ja venitamine toetusmeetmete käivitamisel ning kes selle eest personaalselt vastutab?" Vastus. Valitsus on otsustanud järgmised energia hinna tõusu kompenseerimise meetmed. Esiteks, elektri võrgutasu 50%‑line alandus kogumaksumusega 88,25 miljonit puudutab iga elektritarbijat, nii füüsilisi isikuid kui ka juriidilisi isikuid. Teiseks, gaasi võrgutasu kaotamine täies ulatuses kogumaksumuses 25,08 miljonit. See puudutab iga gaasitarbijat, nii füüsilisi isikuid kui ka juriidilisi isikuid. Kolmandaks on sihitud meede leibkondadele, kus sissetulek pere ühe inimese kohta on alla mediaanpalga. Hüvitatakse sellisel juhul energiakulutuste – ma räägin elektrist, gaasist ja keskküttest – tõusust 80%. See kehtib septembrist märtsini, ka tagasiulatuvalt.

Eelmisel neljapäeval lepiti täiendavalt kokku meetmeid. Kõigepealt, hinnalagi kõikidele kodutarbijatele 12 senti kilovatt-tunni kohta, kui elektrit tarbitakse kuni 650 kilovatt-tundi. Selle arvutab elektrimüüja ise arvelt maha ja see kehtib jaanuarist märtsini. Teiseks, hinnalagi gaasi hinnale kodutarbijatel 65 eurot megavatt-tunni kohta ja seda ületava osa kompenseerib riik 100% kuni tarbimiseni 2,75 megavatt-tundi. See kehtib jaanuarist märtsini. Äritarbijatele kompenseerime lisaks sajaprotsendiliselt elektri võrgutasu ja see kehtib samuti jaanuarist märtsini.

Valitsus võttis esimesed energia hinna tõusust tingitud toetusmeetmed vastu oktoobri lõpus ja esimesed toetusmeetmed jõudsid elanikeni kahe nädalaga. Näiteks elektri võrgutasu vähendamise meede kajastus juba novembrikuus arvel oktoobrikuu eest. Novembri lõpus ehk kuu aega peale valitsuse otsuseid kinnitas riigihalduse minister sihistatud toetusmeetme määruse ning STAR-rakendus töötati koos testperioodiga välja 1,5 kuuga, mis on IT‑arenduses väga piiratud aeg. Tavapärane on vähemalt üheksa kuud. Aga see oli vajalik aeg selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid seda ette valmistada. Alates jaanuarist alustasid kiiremad kohalikud omavalitsused, näiteks Tartu, oma elanike teavitamist, et on võimalik toetust saada, ning juba 13. jaanuaril kanti esimestele taotlejatele raha üle. Tallinn ja Narva alustasid toetuste vastuvõtmist 17. jaanuaril ja seetõttu saavad nad oma elanikke aidata hiljem.

Teine küsimus: "Kas omavalitsustel on keelatud maksta taotluste alusel toetusi jooksvalt välja ja siis see raha riigi eraldisega tasaarveldada? Kui see nii on, siis palun selgitage, miks sellise süsteemi kasuks otsustati? Kui see nii ei ole, siis miks omavalitsused seda ei tee?" Vastus. Valitsus ei ole vastu võtnud vastavat keeldu. Kohaliku omavalitsuse, põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse, see on valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorgani õigus, võime ja kohustus on seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linna ja valla elanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna ja valla arengu iseärasusi. Kohalikel omavalitsustel tuleb oma tegevuses lähtuda kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest. Toetusskeemi põhimõtted ja tingimused, sealhulgas rahastamise kohta, töötati välja tihedas koostöös omavalitsustega. Kokkulepitud arveldussüsteem tundus parim võimalik valik, arvestades kohalike omavalitsuste esitatud ettepanekuid ja soove. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun! 

Hea juhataja! Austatud peaminister! Tahaks küsida selle viimase, eelmisel nädalal väljakäidud meetme kohta. Kui ma neid numbreid vaatan, siis mul tekib küsimus, miks tänane koalitsioon ei toeta neid inimesi, kes on kümme aastat fikseeritud hinnaga elektrit ja gaasi ostnud, vaid toetab ainult neid, kes börsil on mänginud. Kui vaadata neid hindasid, siis siin on 120 eurot megavatt-tunni eest. Samas Norra toetab 70 euro juures. Nii võib öelda, et Eesti on nüüd viie rikkama hulka Euroopas saanud, ma saan aru, vähemalt maksejõulisuse poolest, arvab valitsus. Aga kas te teate, kui palju on tänane elektri hind, kui sul on kogu aeg olnud fikseeritud elekter? Ongi 120 eurot fikseeritud hind, kui igal aastal on pikendatud 1. jaanuarist.

Teine küsimus on see, et kui mul on kodus gaas ja elekter, siis kas need kaks asja (Juhataja helistab kella.), mõlemad kokku kompenseeritakse. Kas elektrikulu võib ka gaasikulusse panna või kuidas te seda mõelnud olete?

Aitäh! Ma saan aru, et kõigile siin saalis see Norra näide väga meeldib, aga ma igaks juhuks rõhutan üle, et Norra kompenseerib ainult elektrit, ta ei kompenseeri gaasi, ei kompenseeri keskkütet, nagu teeme meie. Norra meede kestab minu teada neli kuud, meie oma seitse kuud, kui me räägime sihitud meetmest. Fikseeritud hinna puhul ka. Näiteks Soomes on fikseeritud hinnaga 90% kõikidest lepingutest, ainult 10% on börsihinnaga. Eestis on need kuskil pooleks ja seetõttu kõik, mis läheb sellest hinnast üle, ju samamoodi kompenseeritakse. Aga igal juhul pikemas perspektiivis on suvekuudel tõesti mõistlik nendel, kes kardavad neid kõrgeid tippe, hinnad ikkagi fikseerida. Tuleb välja, et need, kes on seda varem teinud, on teinud targasti.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma saan aru, et meil on kohalikel omavalitsustel see niinimetatud autonoomia. Kui aga meil on ikkagi üleriigiliselt alanud kriis, siis võiksid ka lahendused olla üleriigilised, mitte nii, et kohalikes omavalitsustes nõutakse täiendavat tõendamist või miskit muud. Sestap inimesed pöörduvadki meie poole, et miks me ei ühtlusta. Kas ja kui palju on jõudnud teieni seda signaali, et nõutavaid dokumente või tõendamist on omavalitsuste lõikes väga palju erinevat, ja kas valitsusel on plaan ka ühtlustada või siis vähemalt selgitada, milliseid põhimõtteid järgides on ühte või teist asja nõutud? Vahest, kui nõutakse ka, ütleme, ettevõtlusega seotud mingeid tuludeklaratsioone, jään mina nõutuks, et miks seda nõutakse.

Aitäh! Meil ongi üleriigilised lahendused, need on kokku lepitud üle riigi, neid peavad lihtsalt rakendama kohalikud omavalitsused.

Mis puudutab tulude tõendamist, siis need on täpselt needsamad tulud, mida inimesed peavad tõendama ka maksudeklaratsioonis. Kui teil neid tulusid ei ole, siis sinna kastikesse ristikest pole lihtsalt vaja teha, tuleb teha ainult selle tulu kohta, mis on. Kohalikest omavalitsustest ühed on olnud võib-olla natuke kiiremad neid asju rakendama ja mõelnud kaasa juba meetmete väljatöötamise ajal, toonud probleeme välja, et saada asju paremaks. Teised seda võib-olla nii väga teinud ei ole. Aga ma usun, et kõik kohalikud omavalitsused tahavad oma inimesi aidata ja saavad ka need üleriigilised lahendused ikkagi tööle. Lisaks tahan rõhutada, et need viimased meetmed, mis me tegime, ei nõua mitte mingisugust taotlemist, arve pealt arvatakse see summa maha ning arve on seeläbi väiksem.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Õhtulehes on artikkel "Memmeke lõdiseb 15kraadises toas". See on sissejuhatus teemasse, millele kõrgete energiahindadega seoses pole üldse tähelepanu juhitud, aga mis ilmselgelt on üks tõsine komponent energia tarbimise, energiadefitsiidi ja kõrgete elektrihindade kujunemisel. Tsiteerin: "Sellal kui memmeke lõdiseb 15kraadises toas, sest ei suuda elektriarveid maksta, on Eesti elektrijaamade külge kinnitunud krüptokaevandused, mis saavad Eesti Energialt voolu kätte kuni kolmandiku võrra odavamalt. Terve riigi tiputarbimisest kulub hinnanguliselt 2–3 protsenti selleks, [---] et üsna väikest seltskonda puudutav globaalne äri toimiks. Krüptokaevandamise [masinad] [---] on vahetult Eesti [Energia] elektrijaamade küljes, ei pea maksma (ei käibemaksu ega – H‑M. Helme) võrgutasu." Kas tõesti vastab tõele, et Eesti Energia on oma Auvere jaama kinnisele territooriumile lasknud firma, mis kaevandab seal bitcoin'e? Firmale olevat eraldatud ühe megavati jagu võimsust soodustingimustel. Kas mõistusevastaselt (Juhataja helistab kella.) kõrge elektri hinna all ägavad inimesed maksavad kinni ka riiklikult mahitatud krüptoraha kaevandamise firma võrgutasud? Kas sellise tegevuse meie kõigi arvelt ...

Hea küsija, ma väga vabandan! Hea küsija, teie aeg! (Helle-Moonika Helme jätkab rääkimist.) Ma vabandan, teie aeg! 

Ja kes vastutab?

Palun, austatud peaminister, anda sellele küsimusele vastus. Palun!

Aitäh! Mul puudub selline teadmine, et need krüptokaevandused on. Sain selle praegu teie käest siin [teada], saame selle välja uurida, kui see tõele vastab. Ma tõesti jään hetkel vastuse võlgu.

Siim Pohlak.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Meil on juttu küll praegu peaasjalikult eratarbimisest siin küsimuses, aga te kindlasti oskate ka äritarbijate kohta rääkida. Kas lisaks võrgutasu vähendamisele on ettevõtjate jaoks tulemas täiendavaid toetusmeetmeid? Meie eriti maapiirkondade väike‑ ja keskmine ettevõtlus on katastroofi äärel, neid signaale tuleb iga päev. Meie väikestest pereettevõtetest, kes on olulised tööandjad maapiirkondades, on mitmed ajutiselt peatanud tootmise või teenuste osutamise. Kas valitsusel on plaan kuidagi ka meie ettevõtlust toetada või jäetakse meie tublid ettevõtjad tormi kätte?

Aitäh! Väga suur soov on ettevõtjaid aidata ja me oleme seda meedet otsinud. Ma lihtsalt kirjeldan, mis on raskused võrreldes kodutarbijate [toetamisega]. Meil on konkurentsireeglid ja kui sa riigina maksad mingit toetust või annad mingit soodustust teatud ettevõtetele, näiteks neile, kes tarbivad gaasi, gaasist rääkides, siis tekib kohe küsimus, et teised seda toetust ju ei saa. Ehk ühed saavad justkui mingi eelise, mis on konkurentsieelis teiste ees. Seetõttu tuleb neid asju väga kaaluda. Lisaks on terve rida piiranguid, mida ettevõtetele saab kehtestada või ei saa. Nii et me otsime võimalust täiendavaid meetmeid teha. Probleemi olemusest oleme teadlikud, aga püüame, et meetmed oleksid seaduslikud ja teostatavad. On erinevaid mõtteid läbi käinud, aga praegu ma neid välja öelda ei saa, sest seal on asju, mis vajavad veel kaalumist.

Andres Metsoja.

Aitäh! Austatud peaminister! On räägitud väga palju ka energiasäästust, energiatõhususest ja hajatootmisest kuni 200‑kilovatiste päikesejaamadeni välja. Täna keskkonnakomisjonis oli meil ka debatt, kus olid kohal omaniku esindajad, nii Elektrilevi kui ka Elering, teiste hulgas ka minister, kes avas selle peatüki, et riik on võtmas oma õlule justkui kohustust, et liitumine jääks kõigi meie ehk maksumaksja kanda. See ei oleks üksiku jaamaga seotud, kuna see on laiem teema, võrk peab vastu pidama ja seal on palju detaile. Aga selle debati käigus tekkis kohe vaidlus, kus ühel pool oli üks riigiettevõte, teisel pool teine. Ausalt öelda tekkis olukord, kus käidi välja poliitiline klausel, kuidas võiks seda lahendada, aga õige pea jõuti selleni, et on ikkagi täielik ebaselgus. Me tahame, et ettevõtjad ja eratarbijad tegelikult ise ennast aitaks. Aga kuidas me saaks sellest nüüd kiiresti üle?

Jaa. Siin on mitu teemat. Üks pool on kõik energiatõhususe, päikesepaneelide või väiketootmise meetmed, mis lahti lähevad. Minu suur soov on olnud küll, et need oleksid suuremad, kui praegu on ette nähtud, sest taasterahastust meil on justkui raha sellisteks teemadeks tulemas. See on üks pool.

Teine pool puudutab liitumisi, kuidas neid kiirendada. Meil on tõesti üle 8000 megavati võrra liitumisi justkui ootel, erinevatel põhjustel. Osa nendest põhjustest on seotud sellega, et võrguettevõtjad modelleerivad kogu aeg võrku ümber, et kuidas iga tootmine sinna võrku mahuks. See võiks tõesti minna võrguettevõtja kohustuseks, et saada see protsess liikuma.

Seal ongi turuosalistel erinevad vaated. Meil on põhivõrk, mis kuulub otse riigile, ja siis on jaotusvõrgu ettevõtjad, kes on seotud teatud tootjatega, ja need tootjad ei ole võib-olla alati huvitatud sellest, et teised tootjad ka turule pääseksid. Aga katsume selle olukorra lahendada. Mulle tundub, et MKM on pakkunud välja lahenduse, mis võiks töötada. Ka võrguettevõtjad ütlevad, et see võiks töötada. Nii et me saaks kännu tagant minema just nende tootmiste puhul, mida suurtarbijad näiteks on endale juurde mõelnud, et katta oma energiavajadusi.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Tänan ka eraldi, et te mind ikkagi küsijate hulka jätsite. Lugupeetud peaminister! Te olete propageerinud ja propageerite siin ka praegu tuuleparke ja päikesepatareisid. Aga just siia tulles vestlesin ühe päikesepargi omanikuga, kes ütles, et ta maksab sellele peale, ta maksab sellele peale ja mitte vähe. See lisab tema elektriarvetele eriti talveperioodil arvestatava koormuse. Nii et see ei ole vähemalt praegu, hetkesituatsioonis, lahendus. Minu küsimus on, mida kavatseb valitsus teha, et elektrihinnad püsivalt tuua alla, ütleme, 35, maksimaalselt 40 euro peale megavatt-tunni eest.

Aitäh! Kõigepealt, ma ei propageeri eraldi tuult, vaid taastuvenergiat. Taastuvenergia on nii hüdroenergia, tuul, päikeseenergia kui ka biomass või samamoodi biogaas, mida saab kasutada. Nende sisendhinnad või nende muutuvkulude hinnad on madalamad, mis toobki hinna alla. Turul toimuv on nõudluse ja pakkumise suhe. Kui meil on vähe pakkumist ja palju nõudlust, siis hind läheb üles, ja seetõttu tuleb kas suurendada pakkumist või vähendada nõudlust. Need on need põhilised asjad. Ühelt poolt energiasääst, mille jaoks on ette nähtud erinevad meetmed, kui me räägime näiteks kortermajade ja asutuste energiatõhusamaks muutmisest, mis tooks säästu. Teiselt poolt erinevate tootmisvõimsuste rajamine, mida pole piisavalt selle aja jooksul tehtud. Kolmas asi – need on ka omavahel seotud – on ikkagi ühendused teiste liikmesriikidega, et näiteks saada osa nendest odavatest elektrihindadest, mis tänu taastuvatele allikatele teistes riikides on. Eelmine teisipäev ma olin Riigikogu ees ja loetlesin erinevaid samme, mida me teeme. Eks me neid samme hakkame nüüd järjest ellu viima, et kokkuvõttes nende hindadega paremini toime tulla.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Olgem täpsed ja ärgem eksitagem kuulajaid ja Riigikogu liikmeid, öeldes, et Norras on üks lahendus ja meil on teine lahendus ja Norras kehtib niikaua ja meil kehtib seitse kuud. Kohe järgmises lauses te ütlesite, et see meede, mille kohta peale pärast pikki vaidlusi saavutati kokkulepe, kehtib jaanuarist märtsini. Mina loen siit välja, et see kehtib kolm kuud, mitte seitse kuud. See bürokraatlik, mitte toimima hakanud ja mitte toimima hakkav süsteem kehtib seitse kuud. Me oleme olukorras, kus on kaks skeemi: üks on Reformierakonna skeem ja teine on Keskerakonna pakutud skeem.

Aga tegelikult on ju nii, et kaugkütteks kasutatav gaas ei kuulu kompenseerimisele, mis tähendab seda, et Pirital ja Viimsis uutes majades, mida gaasiga köetakse, elanikud on abikõlblikud, aga näiteks sealsamas Vändras – seda teemat on üles tõstetud – korterielanik, müüja või õpetaja, ei ole uue skeemi järgi abikõlblik. See on ju sihitud täiesti metsa, vastupidi teie enda ettepanekutele, mis te varem olete teinud.

Ei ole. Kõigepealt, ongi kaks erinevat meedet. Jällegi, meie süsteemi puhul on parem see, et võrreldes Norraga on meil tegelikult neid meetmeid rohkem. Meil on üleväljameetmed – elektri võrgutasu alandamine 50%, gaasi võrgutasu alandamine 100% ja hinnalaed nii gaasile kui ka elektrile, mis kehtivad kõigile – ja lisaks sihitud meede neile, kelle sissetulek on alla mediaani. Seda just selleks, et aidata neid, kellel on veel rohkem abi vaja. Nii et need on need pooled.

Mis puudutab kaugkütet, siis kaugküte selle alla ju käib. Selles suhtes aitavad ka gaasi hinna leevendused tegelikult neil kaugkütjatel, kes kasutavad gaasi, hinda alla tuua.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Kaja Kallas! Te vastate täna arupärimisele energia hinna tõusu kompenseerimise probleemide kohta. See arupärimine esitati 9. detsembril. Täna on 24. jaanuar. Jah, teie põhjendus on ilmselge, viitega põhiseaduse §‑le 74, et arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul. Muidugi, formaalselt on teil õigus, kuid arvestades seda, et tegemist on kriisiolukorraga, kus praktiliselt kogu elanikkond on hädas, näitate te kas üleolevat suhtumist nii Riigikogu liikmetesse kui ka rahvasse või puudub teil täielikult kompetents kriisiga hakkama saamiseks, sest te ei tea isegi, mis on ühe megavatt-tunni hind, mis on 30 eurot kilovati kohta. Millal te astute tagasi?

Aitäh! Ma arvan, et ma ei suuda eales vastata nendele ootustele, mis teil on sellega seoses, kui tihti ma siin saalis peaksin olema. Jah, kui ma olin Riigikogu liige, siis ma olin siin saalis iga päev, aga nüüd see enam nii ei ole. Tõepoolest, ma iga päev siin ei ole. Arupärimistele vastamise kord: põhiseaduse § 74 ütleb, et tuleb tulla vastama 20 istungipäeva jooksul, ja nende 20 istungipäeva jooksul ma siia vastama olengi tulnud. Nii et kõik on täpselt nii, nagu peab.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur aitäh, austatud juhataja! Hea Kaja! Kõigepealt see armastatud Norra ja Eesti teema. Ütlen kohe ära, et kui me võtame Norra palga suhte elektri hinda ja Eesti palga suhte elektri hinda, siis Norras on energia hind kuus korda väiksem kui Eestis. See on see, mis statistikasse puutub.

Aga me räägime praegu energiahindade kompenseerimise probleemidest. Teate, see on hetkel see kõige suurem probleem, mis ootaks kindlasti vastust. Iseenesest on ju ääretult tore, et me töötame erinevaid meetmeid valitsuses välja ja neid pakume. No iga asi on abiks, igal juhul. Aga vaatame, meil on sihitud meetmed, mis on mõne kuu pikkusega, ja meil on pikad meetmed, noh, tuumajaamad, tuuleveskid, mis iganes, meres ja maal. Aga probleemistik, mis meil on – praegu hinnatakse, et need probleemid kestavad veel aastaid, neli, viis või kuus aastat. Küsimus on selles, et pikad meetmed ei jõua jõustuda ja lühikesed meetmed saavad otsa. Kuidas me edasi käitume?

Aitäh! Kõigepealt pean siiski korrigeerima seda Norra näidet. Tähendab, kui me võtame puhtalt turupiirkonna, siis Norra jaguneb mitmeks turupiirkonnaks. Jah, põhjas on [energia] odav, sest seal on palju hüdroenergiat. Seal oli elektri hind näiteks 24. jaanuaril 12,47. Samas, võtame Lõuna-Norra, seal oli see 134,20. Nii et tegelikult teie viide ei vasta tõele, et meie hind on nii palju kallim. Teiseks, meie meetmed on 2,5 korda mahukamad, kui me võtame näiteks suhtena SKP‑sse. Ka siis, kui me võtame per capita, on meie meetmed suuremad. Nii et see on see seis.

Kui te küsite tuleviku kohta, siis olen teiega nõus, et me peame vaatama kitsas perspektiivis seda, kuidas me saame inimesi aidata, sellises keskmises perspektiivis, kuidas me saame hindu allapoole tuua, ja ka pikas perspektiivis, kuidas tagada stabiilsete elektrihindade olemasolu meie turul. Sellest sai eelmisel teisipäeval ka pikalt räägitud.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud peaminister! Täna on sisuliselt jäänud üks elanikegrupp toetusest kõrvale. Need on hooldekoduelanikud. Tõepoolest, eelmine nädal te ka ütlesite, et nädala, maksimaalselt kahe pärast on teil lahendus laual, kuidas neid toetada. Eile uudistes sotsiaalkaitseministrit kuulates mul enam sellist kindlust ei tekkinud. Tema on veendunud, et võrgutasude alandamisega on juba piisavalt toetatud. Kas te lükkate tema väite ümber ja ütlete, et ikkagi on valitsusel kavas seda elanikkonnagruppi toetada, või olete temaga nõus ja ütlete, et nad on juba küll saanud?

Aitäh! Sotsiaalkaitseminister on läbi mõelnud selle probleemi erinevad lahendused ja neid lahendusi me kindlasti ka arutame. Kas need lahendused kõik lõpuni töötavad, seda vastust mul teile praegu ei ole, aga seda probleemi ja murekohta me täiesti teadvustame.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Loomulikult on meie inimesed väga suures hädas ja väga suures hädas on ka need, kellel on fikseeritud pakett. Kuigi te seda kiidate, aga ka see pakett saab otsa ja mitte ainult suvel, kui hind on loodetavasti madalam, vaid ka talvel, ja uut paketti ei saa sugugi mitte soodsalt. Aga see hullumeelne energia hind toob kaasa ka tohutu suure inflatsiooni, Euroopa kõige suurema, ja hindade tõusu. Kuidas te kavatsete seda leevendada? Kuidas te kavatsete aidata meie ettevõtteid, et nad suudaksid ikkagi pinnal püsida ja ellu jääda selles hullumeelses olukorras? Nende sisendhinnad kogu aeg kasvavad, nad on sunnitud hindu tõstma. See on nagu üks suur oravaratas, millel ei ole otsa ega algust. Aga te abistate ja kompenseerite ainult ühest otsast, tegelete tagajärjega, mitte põhjusega.

Aitäh! Ühelt poolt on põhjus ka selles, et meie majandusel on läinud väga hästi. Kui me võrdleme oma majandust Euroopa keskmisega või ka meie naabrite omaga, siis meie majandus on kasvanud rohkem kui Läti, Leedu, Soome ja Rootsi majandus. Meie tööpuudus on madalam kui Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis. Meil on läinud hästi ja meie ühiskond on olnud lahti. See tähendab ka seda, et majandusel on olnud võimalus areneda.

Üle maailma on probleem selles, et nõudlus kõikide sisendite järele on suurenenud ja seetõttu on hinnad läinud üles. Juba eelmisel suvel me nägime seda. See ei ole ainult Eesti probleem, see on üleüldiselt probleem üle maailma. Mida me sellega teeme? Esiteks ongi needsamad elektritoetuse meetmed, mis aitavad seda inflatsiooni alla tuua. Neil on tegelikult olnud ka mõju inflatsiooni pidurdamisele. Seda on möönnud ka Eesti Pank.

Ühte asja tahan veel kommenteerida. Te ütlesite, et fikseeritud pakett on kuidagi olemuslikult halb. Aga Riigikogu menetluses on elektrituruseaduse muudatus, mis annab võimaluse fikseeritud pakette sõlmida pikema aja peale. Selle kohta on elektrimüüjad öelnud, et kui see seadusemuudatus jõustub, siis on võimalik fikseeritud paketi hinda tuua paarikümne [euro võrra] megavati [kohta] allapoole, sest neil on kindlus, et nad saavad seda mitme aasta peale jaotada. Samamoodi ma tean, et elektrimüüjad teevad kokkuleppeid, et elektriarveid saab maksta niimoodi, et eri kuudel makstavad osad on võrdsed. Kui suvel on hind madal, siis sa maksad sellest rohkem, aga aastas on sul stabiilne elektri hind ja sa ei pea selle pärast muretsema.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea valitseja! Mul on küsimus mõneti sama asja kohta. Kas ja kui, siis kuivõrd te peate mõistlikuks, et Eestis suur hulk tarbijaid, sealhulgas eratarbijaid, nende seas palju pensionäre, on üldse valinud börsipaketi? Kui mõistlik see teie hinnangul on? Kuivõrd inimesed said sellest aru enne detsembri-jaanuari arveid, mis selle probleemiasetuse inimeste jaoks tõstatasid?

Te alguses ei olnud Keskerakonna ettepanekuid elektri hinna kompenseerimiseks valmis üldse arutama, hiljem te kogunisti mitte ainult ei arutanud, vaid leppisite nendega kokku. Mul on palve ja küsimus üheskoos: kas te oleksite valmis arutama ja toetama ka Isamaa ettepanekut elektrituru reformi kohta, et vähemasti ajutiselt saaksid inimesed otselepinguid teha näiteks Eesti Energiaga, mis on meie idee olnud, et nad ei peaks osalema börsil, või ka arvestades praegust konteksti, et tõenäoliselt ei ole mõtet paketti vahetada, sest see väga palju ei mõjuta?

Aitäh! Küsimus fikseeritud hindade kohta. Tegelikult on ju ka võimalus Eesti Energiaga või ükskõik millise elektrimüüjaga sõlmida selliseid lepinguid, kus see hind on fikseeritud. Te küsite, miks meil on nii, või et vanematel inimestel võiks olla rohkem fikseeritud hinnaga lepinguid, et miks nad on börsil. Mulle tundub, et see on olnud seotud sellega, et väga palju ei ole elektrituru toimimisest räägitud ja ei ole neid riske teadvustatud, sest elektri hind on olnud madal. Kui sa saad just madalamast otsast, siis keegi ju ei kurda. Aga kui hind läheb kõrgeks, siis arusaadavalt on inimestel raske.

Ka on üks murekoht see, et näiteks kui sul ei ole [paketti], sinult küsitakse ja sa ei vali paketti, siis automaatselt sa saad börsipaketi. Ehk kõik inimesed, kes ei tunne ennast justkui kindlalt, on automaatselt saanud börsipaketi. Mulle tundub, et selle kriisi võib-olla üks mõju on see, et rohkem teadvustatakse seda ja rohkem räägitakse sellest, mida üks või teine pakett endaga kaasa toob. See võib-olla suurendab inimeste teadlikkust riskidest.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Palun seletage, kuidas teie valitsuse kehtestatud meetmed, sealhulgas sihitud meetmed, aitavad neid inimesi, kelle kodu asub kaugküttega majas, näiteks Põhja-Tallinnas, kuhu edastab toasooja gaasi abil Adven Eesti AS ja kus on kolm kuud järjest hinda tõstetud ja nüüd tuli juba ka teade veebruarikuise hinnatõusu kohta.

Aitäh! See sihitud meede, mis me tegime oktoobris, puudutab nii elektri, kaugkütte kui ka gaasi hinna tõusu. 80% hinnatõusust hüvitatakse nendele peredele, kelle sissetulek jääb alla mediaani. Mis puudutab üldisi meetmeid, siis gaasi võrgutasu täielik alandamine mõjutab hinda ka nende kaugkütjate puhul, kes kasutavad sisendina gaasi. Nagu ma enne ütlesin, me otsime ka võimalusi, kuidas veel täiendavalt aidata ettevõtjaid, kes gaasi kasutavad, aga seal on omad probleemid, millega me praegu maadleme.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Te osaliselt seda puudutasite, aga ma küsin üle. Jutt on näiteks Põhja-Pärnumaast, Vändrast, kus, tundub, olukord on üsna raske. Kui kolmetoalise korteri soojaarve kipub minema 500 euro juurde, siis see ei ole hea, selline olukord ei saa kaua kesta. Kas teil on ka mingi jälgimissüsteem, et kui meetmed kuskil piirkonnas osutuvad ebapiisavaks või on midagi kahe silma vahele jäänud, siis valitsus saab adekvaatselt ja kiiresti reageerida?

Aitäh! Mingit automaatselt jälgimissüsteemi loomulikult ei ole, aga jälgimine toimub nii, et esitatakse kommentaare ja ettepanekuid või juhitakse tähelepanu kitsaskohtadele. Nii et see info kindlasti meieni jõuab. Kui tõesti on suurem probleem, nii et me Vändras ei saa selle süsteemiga inimesi aidata, siis me peame vaatama, kuidas me saame seda asja täiustada nii, et see probleem laheneks.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Me oleme siin täna palju rääkinud üksikisikutele hüvitamisest, oleme rääkinud ka ettevõtetest. Aga kõikvõimalikud riigieelarvelised asutused, sihtasutused, haiglad ja teised? Näiteks ERR‑ile maksti lihtsalt 2 miljonit juurde, aga kõigile ei saa ju erandeid teha. Ma toon näite. Kui Pärnu Haiglas on tavaliselt makstud pool miljonit eurot fikseeritud hinna puhul, siis kehtiva lepingu lõppemisel ja börsiolukorda sattumisel ennustatakse selle kasvu poole võrra. Selliseid on ju palju. Omavalitsused keeravad lampe välja. Mida me teeme? Kas riigieelarves on seda raha lihtsalt, et need järsud kasvud kinni maksta, ja mitte ainult ühekordselt? Mida me teeme olukorra jätkudes?

Aitäh! Kohalikke omavalitsusi, kes on samuti ju nii elektri kui ka gaasi tarbijad, puudutab elektri võrgutasu alandamine täpselt samamoodi ja sealt nad peaksid saama abi. Kohalike omavalitsuste tulubaas sellel aastal suureneb üle 100 miljoni. Lisaks on meil alles jaanuar, kõik tulud on ju jaotatud terve aasta peale ja neid tulusid peaks vähemalt praegu olema. Probleem võib tekkida aasta lõpus, kui on selge, et on puudujäägid. Nii et ma praegu muretseksin rohkem ikkagi inimeste toimetuleku, mitte kohalike omavalitsuste toimetuleku pärast.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Eelmisel aastal tõusis CO₂‑kvoodi hind teatavasti järsult. Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on koostatud prognoos selleks aastaks, viieks aastaks ja kümnendi lõpuni, kuidas võiks CO₂‑kvoodi hind käituda ehk kui palju see võiks tõusta? Kas nad on analüüsinud ka seda, kuidas see võiks energia hinda ehk elektri hinda mõjutada?

Aitäh! Euroopas on käimas arutelud ETS‑i süsteemi üle. CO₂ kõrge hind on ju kõiki ühtselt puudutanud. Kuivõrd need arutelud käivad kogu selle süsteemi ülevaatamise teemal, siis ma arvan, et sealt tuleb ka ikkagi mingi tulem. Mis meie hoiak on olnud? Hoiak on see, et hind peaks olema ikkagi etteaimatav ja lineaarne, sest just eelkõige ettevõtetel pole võimalik arvestada sellega, et hind kogu aeg kõigub. Teiseks on olnud kahtlused, et selle hinnaga on kuidagi manipuleeritud. Seda uurib praegu turujärelevalve, kas see tõele vastab. Aga kui te konkreetseid hindu küsite, siis seda paberit mul praegu kaasas ei ole. Ma ei julge niimoodi puusalt tulistada.

Austatud peaminister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Aivar Koka.

Hea juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Räägime järjekordselt, et midagi on nagu lubatud. Ma ei ole näinud ühtegi valitsuse korraldust, et jaanuarikuus hakatakse kompenseerima mingis ulatuses ja mingi piirhinnaga gaasi või elektri hinda. See on ainult jutt.

Aga mind teeb kurvaks hoopis asjaolu, et väga paljud Eestimaa inimesed on konservatiivsed. Nad juba kümme aastat tagasi, kui börsile mindi, fikseerisid gaasi ja elektri hinna. Ma nüüd vaatan toetusi, mida valitsus arvatavasti mingil hetkel otsustab. Novembris tuli teade, et kui aasta lõpus elektri fikseeritud hind lõpeb, siis uus hind ongi 120 [euro] juures. Ehk need inimesed, kes kümme aastat on fikseeritud hinnaga elektrit ostnud, saavad ka edaspidi pügada, ja kõik, kes on börsil mänginud, heas mõttes, on enamuses veel detsembri lõpu seisuga kasumis, kuigi hinnad on tõusnud, aga eelmised üheksa ja pool aastat on ju kasumit toonud. Nemad võidavad. Sama lugu on gaasiga.

Kui me räägime elektrituruseadusest, mida peaminister ka mainis, siis see on Riigikogus juba neli kuud seisnud. Esimene lugemine on küll olnud, see oli novembri alguses. Seal eelnõus on tõesti see variant, et kui fikseeritud leping sõlmida nii, et ei ole võimalik sellest kuu aja pärast taganeda, siis Eesti Energia – ta on seda öelnud – annaks kiiresti hinda alla ja fikseeritud hind oleks kuskil 80 eurot megavatt-tunni eest. Eesti Gaas on öelnud, et kui teed kolmeks aastaks lepingu, siis on hind alla 60 euro. Ehk need hinnad oleksid tunduvalt odavamad praegustest, kui suure võiduna räägitakse, et koalitsioon on mingi kokkuleppe teinud.

Ma arvan, et selle energiakriisi juures on unustatud üks kõige olulisem asi, mida mitte ühtegi korda ei ole siin saalis ega valitsuses mainitud. Viimased kaks kuni kolm kuud on meie inimesed keeranud kodus kütte maha. Kes räägib 15 kraadist, kes räägib 18 kraadist, aga kõik on temperatuuri maha keeranud. Räägime mõne aja pärast inimeste tervisest. Sa oled päevade viisi külmas toas ja kui õue lähed, siis ega sealgi soojem ei ole. Kasuka ja sokkidega on võimalik toas olla, aga mida see lõpuks tervisele teeb? See on väga oluline küsimus.

Ma ei soovita seda Norra eeskuju või näidet tuua. Minu jaoks on küsimus selles, et kuskil koalitsioonis on kokku lepitud, et teatud kogus gaasi teatud hinnaga kompenseeritakse, ja sama on elektriga. Kas elektrit ja gaasi, mõlemat kokku, on kompenseerimisel mõeldud ühe pere puhul? Kas võib valida, kumba kompenseeritakse? Kui elektrit ei soovita kompenseerida lasta, kas siis gaasi kompenseerimine võiks suurem olla? Kas arvestatakse seda, kui suur on pere, kui suur on kodu?

Me oleme 30 aastat rääkinud, kõik erakonnad on rääkinud, et Eesti vajab keskklassi, vajab tublisid peresid. Tublile perele on kodu alati oluline. Inimesed on endale kodu rajanud. Noored pered on endale laenuga soetanud kodu, on see eramajas või korteris. Enamus neist on tööl käimiseks liisinud auto ja paljudel nendest kasvavad kodus väikesed lapsed. Mitte keegi neist ei ole arvestanud sellega, et 150 euro asemel tuleb hakata energiakulude eest maksma 600 eurot.

Palun kolm minutit. 

Jaa, palun! Kolm minutit.

Nad on arvestanud oma laenukoormusega. Aga kui ühel hetkel tuleb juurde 450 eurot kulu, mida sa ei oleks ka unes osanud arvata, siis kuidas need pered hakkama saavad? Just meie noored pered, kellele ei tule ükski toetus appi. Ei tule see 1200 euro [korral arvestatav] toetus appi nendele peredele, sest nad on tublid olnud: emapalk on [sellest piirist] suurem, kui ema lapsega kodus on, isa saab ka sama palju ja kuhugi toetuse alla nad ei kuulu. Nad on fikseerinud elektri ja gaasi hinna. Need hinnad ongi umbes sellised, mida praegu kompenseeritakse, aga elektri hind võrreldes detsembriga on jaanuaris ka kõige paremal juhul vähemalt kaks korda kasvanud. Paljudel on see kolm korda kasvanud. 

Me ei tea täna veel keegi, mis on jaanuarikuu gaasi hind. Selle me saame teada siis, kui tuleb arve. Majandusministeerium sai eelmise nädala neljapäeval aru, et mitte ainult elektriga ei ole küsimusi, vaid ka gaasiga on täpselt samamoodi probleem fikseeritud hinna puhul. Kui elektri kohta toodi septembri lõpus eelnõu Riigikokku, siis gaasist ei ole sellel teemal keegi rääkinud. Gaas on üks puhtamaid küttevahendeid, näiteks minu gaasikatlal ei ole korstentki vaja. Ja siis me räägime siin, et mida me teeme.

Praegu oleme kõige raskemasse olukorda pannud noored pered, just keskklassi noored pered. Nad ei saa toetusi, neil on laenud, nad kasvatavad oma lapsi. Ma loodan, et tänased koalitsioonipoliitikud vaatavad korra uuesti sellele teemale otsa.

Jah, meie, Riigikogu liikmed ei tohiks keegi kurta, me saame oma palgaga hakkama, ükskõik kui suur see energiaarve on. Aga keskmine Eesti inimene ei saa. 75% inimestest saavad keskmist palka või alla selle. Kui palju neid mõisaomanikke ikka on, kellest siin püütakse teha suured kurjategijad, et näed, on oma raha ja vahest ka riigi toetusega endale [elamiseks] korda teinud muinsuskaitseobjekti. Neid tuleks tänada, mitte nendega kurjustada.

Ma loodan, ütlen veel korra, et tänane valitsus ei tule meile rääkima seda, et näete, oktoobrikuus me tegime otsuse, novembri lõpus saime aru, et seadust on vaja muuta, rahanduskomisjonis saadi sellega kiiresti hakkama, see pandi ühele teisele eelnõule juurde, ning nüüd süüdistatakse omavalitsusi, et nad ei ole hakkama saanud. Nad ei saanudki hakata raha ja toetusi jagama, sest sellist seadust ei olnud. Seadusvastaselt ei tohi asju teha. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa.

Austatud esimees! Minister! Head kolleegid! Jah, mis siin salata, me oleme korduvalt ja korduvalt rääkinud, et me oleme enneolematus kriisis. Ega selle kordamine ei ole üldse vale. Selle taga on ikkagi lootus, et seda märgatakse, et seda märgatakse ka valitsuse poolt.

Eestis on Euroopa kõige suurem inflatsioon ja hinnatõus. See energiahindade kasv, pöörane ja hullumeelne kasv ei taba ju mitte ainult meie inimesi, vaid ka meie ettevõtjaid. Täna olemegi selles olukorras, kus sisendhinnad ja tootmine on läinud kordades kallimaks sellest, mis ta oli nii-ütelda normaalsel ajal. Meile on väga palju näiteid ajalehtede, meedia vahendusel toodud, et mõnest tuhandest eurost on kasvanud arved mõnekümne tuhandeni ja mõnekümnest tuhandest sadade tuhandeteni ja sadadest tuhandetest miljoniteni.

Aga mida see tähendab? See tähendab just seda, et ettevõtjad on sunnitud tõstma hinda. Seega, meie inimesi ei taba mitte ainult elektri ja gaasi hinna tõus, vaid kõik hinnad, toiduainete, transpordi, mille iganes hinnad tõusevad. Seda me näeme ju juba praegu iga päev, kui me läheme poodi. Aga see on alles algus. See on alles algus. Kõige hullem on see, et see võib viia niikaugele, et meie ettevõtjad hakkavad uksi kinni panema, sest nende kaubal ei ole enam ostjaid, inimesed ei suuda lihtsalt osta ja nemad ei saa enam selliste kuludega toota. See puudutab ka põllumajandust, linnukasvatust, loomakasvatust, toiduainetööstust, kus enamik asju toimub elektriga, osa [ettevõtteid], leivatehased näiteks, töötavad gaasiga, mille hinna tõus on veelgi hullem. Ja mingit väljapääsu nad ei näe.

Väljapääsu ei kuule ka valitsuselt. Ma just küsisin ennist peaministrilt, mida kavatseb valitsus ette võtta, et vähendada inflatsiooni, vähendada hinnatõusu. Ainus vastus oli see, et ka see, kui me anname inimestele veidikene, näpuotsaga raha, osaliselt kompenseerime neid kõrgeid hindu, vähendab inflatsiooni. No ma ei tea, minu majandusarusaamad on küll hoopis teistsugused: kui me raha jagame, siis inflatsioonile on sellel hoopis vastupidine mõju. Aga täna me näemegi seda, et selle, mida niimoodi näpu otsast pudistatakse, sööb ju mitmekordselt ära just nimelt see hinnatõus.

Kui ma küsisin tulevaste stsenaariumide kohta, kui selle kõige tagajärjel ettevõtted võivad minna pankrotti, inimesed jääda töötuks, siis ma kuulsin, et aga meil on nii hea majanduskasv siiamaani olnud ja kõige väiksem töötuse määr. Tõepoolest, siiamaani! Eelmise aasta alguses olid meie ettevõtjad väga optimistlikud, optimistlikumad kui teiste Balti riikide ettevõtjad, aga nüüd on risti vastupidi. Me juba kuuleme, kuidas inimesi hakatakse tasapisi koondama. Estonian Cell, üks suurimaid energiatootjaid ja ka tööl olevate inimeste arvult esirinnas olev ettevõte, pani vahepeal enda uksed kinni nende hullumeelsete hindade pärast. Tegelikult ongi väga reaalne see, et ühel heal päeval me näeme jälle, kuidas järgmised 100 000 inimest lahkuvad Eestist.

Palun lisaaega.

Kui palju?

Kolm minutit.

Palun! Kolm minutit.

Eelmine lahkumine toimus just nimelt sellesama Reformierakonna tegemiste ja tegematajätmiste tõttu eelmise majanduskriisi ajal. Täna tüüritakse meid täpselt samas suunas. Ettevõtlusele suunatud abipakette ja ‑meetmeid ei ole. Tagajärg võib olla täpselt samasugune.

Kui me räägime töötusest, et see on meil väike, siis me võiksime vabalt käsitleda ka neid 100 000 inimest, kes siit lahkusid just nimelt seetõttu, et neil ei olnud tööd, kümned tuhanded firmad läksid pankrotti, ja need inimesed olid sellepärast, et saada oma igapäevast leiba, sunnitud lahkuma välismaale. Kui me selle hulga inimesi siia otsa paneks, siis ma ütleksin, et meil on täiesti katastroof. Aga need inimesed unustatakse targu ära ja püütakse teha nägu, justkui ei olekski meil mitte midagi viga.

Nüüd nendest viimastest meetmetest. Esimesed meetmed on täiesti kohutavad, täiesti arulage bürokraatia, aeganõudev segadus. Väga-väga-väga suur osa inimestest, kes tegelikult peaksid ka kvalifitseeruma nendele toetustele, neid lihtsalt ei saa, kas või sellepärast, et nende sissetulek on võib-olla ainult üks euro suurem, kui on ette nähtud. See on ju nonsenss. Aga ka need meetmed, mis suure võiduhüüde ja hurraaga välja kuulutati – no kuulge, andke andeks. See on ju silmamoondamine, see on inimeste petmine. See 12 senti – ma ei tea, kust see lagi võeti – on ju äärmiselt vale, liialt kõrge. Kui kompenseeritakse kuni 650 kilovatti, siis võib-olla inimene saab paarkümmend eurot kuus, aga kui arved on sadades ja sadades, siis see teda ei aita ja see ei aita üldse neid inimesi, kes on enda maja või korteri viinud elektriküttele. Riik on ju aastaid ja aastaid seda toetanud ja soodustanud, rääkinud, kui puhas ja lihtne ja hea see on. Kunagi oli öine elekter ka poole odavam, inimesed tegidki valiku ja valisid selle. Aga täna öeldakse, et inimesed on teinud vale valiku. Ei ole! Nad tegid valiku oma kõige parema äranägemise ja teadmise järgi.

Täpselt samamoodi räägitakse, et te olete teinud vale valiku, kui olete börsipaketi valinud. Ei ole! Fikseerimise puhul see kõrge hind määritakse lihtsalt ühtlaselt aasta peale laiali. Ja meil on ju ligi 100 000 inimest – kuskilt jäi see silma –, kellel need fikspaketid just lähiajal lõppesid või lõpevad. Nemad maksavad ikka seda täishinda ja on ka siiamaani maksnud oluliselt kõrgemat hinda kui börsipaketi omajad. Soomes näiteks ja Inglismaal (Juhataja helistab kella.), ka igal pool mujal on läinud paljud fikspaketi pakkujad pankrotti. Nii et see ei ole lahendus ja valitsus ei pakugi meile ühtegi lahendust (Juhataja helistab kella.). Nad lihtsalt püüavad teha nägu, just nagu nad aitaks. Aitäh! 

Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Priit Sibula. Kas väike lisaaeg?

Ma ei ole kindel, austatud esimees.

Selge.

Kui läheb vaja, küll ma siis küsin.

Teeme nii.

Hea valitseja! Kolleegid siin‑ ja sealpool ekraane! Loomulikult on meist igaüks aru saanud, et oleme energiakriisis. Need meetmed või isegi mitte meetmed, vaid probleemid, olid ette näha. Aga ma küll ei julge öelda, et olemas on inimene [keda süüdistada] või et võib süüdistada valitsust selle eest, et ta ei näinud ette, kuidas venelased gaasiga toimetavad, kuidas Norras madalrõhkkonnad liiguvad ja veel kõiksuguseid muid asju, mis detsembrisse aastal 2021 või jaanuari aastal 2022 on sattunud. Selle eest oleks valitsust küll patt süüdistada.

Milles on probleem? Probleem on selles, et lahendused peaks tulema valitsusest. Loomulikult, ministrid, valitsuse liikmed, on rääkinud pikaajalistest vajadustest ja lahendustest, millega tuleb ilmselgelt ka tegeleda. Siin on kõige olulisem teema see, et Eesti peaks riigi tasandil välja valima need strateegilised piirkonnad, kuhu rajada meretuulepargid ja ka [tuulepargid] maismaal. Tõenäoliselt, vaadates seda, kui üle kivide ja kändude meil see läinud on, isegi riigiettevõtetel, on mõistlik, et lepitakse kokku ja riik menetleb need planeeringud omalt poolt ära ja kas konkursi või millegi tulemusena otsib investorid, kes vajaliku energiatootmise seal püsti paneks.

Nüüd aga nendest meetmetest. Veel eelmisel nädalal siit puldist mitmel korral kiideti seda versiooni, kui tubli on olnud Tartu, kuidas seal kõik hästi läheb, kuidas nad alustasid tervelt nädal aega varem ja isegi juba jõudsid inimestele hüvitisi välja maksta, kui Tallinnas alles mõeldi, ette valmistati ja alles möödunud esmaspäevast alustati. Minu meelest ei ole see kindlasti lustlik ja vahva, sest minu teada, vaadates ka seda, kui palju ametnikke tööle juurde võeti, on menetluskulud kindlasti märksa suuremad kui valitsuse poolt kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus selle bürokraatia menetlemiseks. See on tohutu laviin, millest tuleb läbi sammuda. See on see, mis puudutab kohaliku omavalitsuse poolt.

Mulle helistas üks tuttav, kes aitas oma vanematel seda taotlust teha. Tal läks kaks tundi, kuna vanemate panga[kontodele] ei olnud ligipääsu, ühel ei olnudki internetipanka, ja siis pidi maksuameti lehelt otsima sissetulekuid ja asju. Et seda kõike elektrooniliselt kokku saada, toimetada erinevates andmebaasides, läks tal kaks tundi. Teisel tuttaval, kes tegi seda iseenda eest, noorem inimene, läks ainult 40 minutit ja ta sai üheksa eurot selle meetme alt, mida meile siin minister Aab on ette kandnud ning valitsus ja peaminister väga kiitnud.

Aivar Kokk viitas, et eelmise nädala alguses peaminister ütles, et ta ei võta Keskerakonna ettepanekuid isegi arutusele, lõpuks, nii nagu ma ka ütlesin oma küsimuses, ta mitte ainult ei võtnud arutusele, vaid ka toetas neid ettepanekuid suurel määral. Neid [ettepanekuid] on endiselt keeruline kommenteerida, sest meil opositsioonis pole ju olemas valitsuse määrusi ega korraldusi. Me saame kommenteerida seda kommunikatsiooni, mis valitsuse liikmed meile on edastanud. Aga ma ei pea ka väga mõistlikuks hakata kommenteerima teiste kommentaare. Kui tulevad konkreetsed korraldused, eks siis saab juba edasi kiita või kiruda.

Asi, millega ma nõus olen – seda ka peaministrilt küsisin –, on see, et minu hinnangul ei peaks tavaväiketarbija börsil olema. Siin on tõenäoliselt süüd igaühel meist, sest me ei ole selgitanud, et börs ei ole päris see koht, kus iga inimene peaks toimetama ja [mille peale] mõtlema. Loomulikult peab kõigil, kes tahavad neid riske võtta ja kanda, see võimalus olemas olema, aga see ei peaks olema inimese esimene valik. Inimene peaks suutma ikkagi oma kulusid prognoosida. Aga nii lihtne see ei ole, kui meile praegu püütakse muljet jätta, et muudkui läheme ja börsipaketi asemel fikseerime hinnad ära. Tänases kontekstis ei ole mõistlik minna hindu fikseerima. Esiteks, meile ei pakuta head varianti. 

Ma siiski kasutaksin seda lisaajavõimalust.

Teil on see. Ainult väike küsimus: kui palju?  

Ma võtan kolm, aga ma ei kasuta seda kõike ära.

Selge. Kolm, palun!

Seetõttu on mul tõesti palve ja ettepanek, et valitsuses arutataks ka Isamaa elektrituru reformi paketti, mis seisneks selles, et inimesed saaksid börsiväliselt otse Eesti suuremalt tootjalt, tänases kontekstis Eesti Energialt, minna otselepinguga ostma. Eestis toodetakse taastuvenergiat, ka Eesti Energias, piisaval hulgal, neil on võimalik mõistlikku hinda pakkuda, nii nagu see toimub Leedus või Prantsusmaal. Ma arvan, et see oleks lühiajaliselt mõistlik meede, mida me riigina saaksime teha ja mis on Euroopa õigusega kooskõlas. Ma ei tea, valitsuses oleks mõistlik arutada, kas ja kui pikalt [seda kasutada]. Mina arvan, et see võiks olla põhimõtteliselt alatine võimalus, aga võib-olla tõesti tuleks seda piirata perioodiga, kuni meil on võimsusi piisavalt juurde rajatud. Aga tänaste võimsustega kindlasti seda vajadust on ja ma väga palun, et seda kaalutaks. Aitäh!

Aitäh teile! Palun Riigikogu kõnetooli Heiki Hepneri.

Suur tänu, hea esimees! Austatud peaminister! Tõepoolest, eks siin ole juba korduvalt läbi käinud see, et energiakriisi tingimustes te olete siia tulnud tõesti seaduses ettenähtud aja piires, aga kui on kriis, siis sellele reageerimise ootused on kindlasti olnud midagi muud, selleks et me saaksime tõesti kiiremini lahendustes kokku leppida. Seepärast ma rohkem sellele teemale aega ei kuluta, see on igaühe otsustada, kas tulla siis, kui viimane minut on peaaegu käes, või proovida operatiivselt reageerida.

Aga ma tahaksin küll südamele panna ikkagi neid meetmeid, mis on ühest küljest rakendatud, aga mis jätavad nii mõneski kohas otsad lahti. Ma saan aru, et praegu mõeldakse veel selle peale, kuidas kaugküttega korterite omanikke natukene paremini aidata, kui see sihitud ja erakordselt kohmakas meede võimaldab. Eks seda kohmakust, ja kuidas ütelda, e‑riigile mittekohasust ole ju igast nurgast kommenteeritud ja välja toodud. Tõsi ta on, on naljakas, et me rakendame sellist varianti, kus ka rahvastikuregistrisse peab elementaarseid andmeid käsitsi sisse kandma ja neid ei ole võimalik automaatselt üle tuua. Rääkimata sellest, et oleks tekkinud täiesti automaatne hüvitamise võimalus, arvestades ka sihitatust. Aga täna see nii on ja on päris selge, et väga kaugele sellise ratsuga ei ratsuta.

Teine teema, mille üle peaks tõsiselt [arutama] – ma väga-väga seda loodan ja ka peaminister ütles, kui ta minu küsimusele vastas, et see on valitsuse jaoks jätkuvalt oluline –, on hooldekodude elanikud. Siin on kaks momenti. Esiteks on üldine hinnatõus, mis tõstab hooldekodu kohatasu. Aga teine on võrdse kohtlemise printsiip. Kui me tavakoduomanikule näeme ette mingisuguse energia hinna tõusu leevenduse, siis see grupp inimesi on jäetud ikkagi laias laastus abita, kuigi nemad peaksid olema just see kõige sihitatum – ma rõhutan: just kõige sihitatum – sihtgrupp, keda me aitame. Täna on selleks need niinimetatud rikkad, kellele ka justkui vastu valitsuse tahtmist midagi pudiseb.

Loomulikult, hästi oluline kogu selle temaatika käsitlemisel on see, et kuidas edasi. Meil on olemas lühiajalised meetmed, no nii head, kui nad on, aga nad on olemas. Meil on ideed, kuidas kümne aasta pärast edasi minna, või vähemalt mõtted pikaajaliste investeeringute kohta, isegi on visatud õhku tuumajaama tegemise võimalus 15 aasta pärast. See kõik väärib arutamist ja kui rahvaga lõpuks ühisosa leitakse, siis ka elluviimist, loomulikult. Aga vahepealne osa on katmata. Tegelikult see vahepealne osa tuleb meile kätte juba järgmisel sügisel, kui on taas oodata kõrgeid energiahindu, kui energiatarbimine suureneb, kui eeldatavalt võib‑olla julgeolekuohtude tõttu energiahinnad ka kasvavad. Nii et ...

Palun kolm minutit lisaaega.

Jaa, muidugi, palun! Kolm minutit.

... täna on viimane aeg mõtelda, kuidas minna edasi just nende vahepealsete meetmetega, mis toimivad eneseregulatsiooni [põhimõttel], mis ei ole riigieelarvele koormaks, nii et me lõputult maksame kellegi arveid kinni. Siin ma küll kutsun valitsust ikka tõsiselt kaaluma Isamaa pakutud lahendust, et elanikel vähemalt elektrienergiat oleks võimalik otse tootjalt osta ja samal ajal saaks ka CO₂‑kaubandusega tegeleda, nii et siit ei tuleks elektri hinnale sellisel kujul hinda juurde. Vastutustundetu on rääkida, et tänane kõrge CO₂ hind ei mõjuta absoluutselt energia hinda. Selline jutt on vastutustundetu. Ta üsna otseselt peegeldub ka elektrienergia hinnas.

Nii et nende ülesannetega peaks valitsus juba täie hooga tegelema, et me sügisel siia saali kogunedes ei peaks uuesti esitama arupärimisi selle kohta, miks olukord energiaturul nii kehv on. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Tõepoolest, ühiskonnal on kombeks toimida nii, et on põhjus ja siis on tagajärg. Selle tagajärjega me oleme siin palehigis tegelenud ja eks me samal ajal tegelikult tegele põhjusega ka.

Me kõik saame aru, et olukord energiaturul, kus toimub põhimõtteliselt energiapööre, vajab sekkumist. Aga me ilmselt kõik siin saalis ju saame aru, et ega toetuste peal väga pikalt seda puhast õhku ei jätku. Selleks, et midagi edasi tekiks, tuleb vaadata tulevikku, püüda kavandada järgmisi meetmeid, et selle rohepöörde raames oleks võimalik ellu jääda.

Tõepoolest, Euroopa Komisjon on selle ju sätestanud CO₂‑meetme ja CO₂‑kaubanduse kaudu. Nad on väga õigesti sõnastanud algselt idee, et kogu rohepööre ja CO₂‑turg peaks toimima majanduskasvu tingimustes nii, et majandus selle kõik üle elaks. Paratamatult on juhtunud see, mida vist keegi ikkagi väga konkreetselt ei julgenud prognoosida: CO₂ hind on hüpanud 25 euro pealt tonni eest sinna 100 kanti. Ongi tekkinud hullumeelne olukord, mida me kõigi teiste riikidega koos püüame lahendada.

Täna keskkonnakomisjonis me püüdsime vaadata just nimelt seda klaaskuuli, tulevikku, mida nimetatakse energiamajanduse arengukavaks, dokumendina on see koostatud aastani 2025. Tõepoolest, hästi lihtne on anda avalikkusele vastus, et tuumaenergia ongi roheline energia ja see lahendab kõik meie probleemid. Sellega oleks justkui probleem lahendatud, teema laua pealt maas, kordame mantrat kümme korda, inimesed hakkavad uskuma. Aga kõik me saame aru, et see on ju väga kauge tulevik, isegi kui see Eestis peaks kuidagi juhtuma. Teistpidi, vaadates, mis on seal tipus, mis on selle ahela tipus, siis see, mis on meie probleem, on juhitav energia, põlevkivienergia, mis on kõige kallim, ja põhjas odavuse poolest on tuuleenergia ja tegelikult needsamad päikesepargid, mis võiks anda meile konkurentsivõimelist ja odavat elektrit.

Aga läheme sisusse ja mõtleme selle peale, kuidas kodanik või ettevõtja saaks ennast aidata selles olukorras, mitte ainult lootes riigi maksusoodustustele, et vähendame võrgutasu või maksame kinni osa elektrienergiast. Kindlasti on meie seas palju neid inimesi, kes mõtlevad, kuidas oma majapidamises tagada energiasäästu, olla abiks energiaturu muutumisele, võttes midagi selle nimel ette või kasutades kaasaegseid küttelahendusi. Sa oled siis peagi olukorras, kus, olles täitnud ära avalduse riigifirma kodulehel, et sooviks võrguga liituda, saab juhul, kui selle jaama võimsus on üle 15 kilovati, vähe lihtsamalt, aga kui sa oled seal 25 kilovati peal, siis hakkab aeg jooksma ja eneseaitamise plaan venib kohe 150 päeva. 150 päeva on minimaalne vastamise aeg, mille jooksul on võimalik saada üldse vastust enda tuleviku kohta, kas on võimalik seda jaama rajada või mitte.

Samal ajal, kui me ootame ühiskonnas selgust, kuhu või mis suunas minna, kas panna maaküte, teha elektrijaam või mida veel ette võtta, kas soojustada oma majapidamist ja ettevõtet, tuleb valitsusest sõnum, et oleks üldse mõistlik sekkuda taastefondi rahaga ja viia sotsiaalselt neid kulusid alla. Kui rajada päikeseenergiajaamu, näiteks kuni 200‑kilovatiseid, siis võtaks ühiskond selle kulu enda kanda.

Ma paluks lisaaega. 

Jah, kas tohib paluda, kui palju? Kui palju?

Aitäh teile! Ma võtaks kolm, kui oleks võimalik.

Jaa, palun! Kolm minutit. 

Aitäh! Riigikogu liikmena oli täna avalikul istungil jälle võimalus natuke imestada, et kui sa püüad leida teerada sellel energiakaardil, kuhu astuda, mida teha, siis tekib hoopis debatt kahe suure võrguettevõtte vahel. Üks ütleb minu meelest põhjendatult, et see on kriitiline aeg ja tuleks sotsiaalselt sekkuda, et seda taristut konkurentsi tingimustes parandada, sest tõepoolest, Eesti energiavõrk on ehitatud elektri müümiseks, mitte elektri igalt poolt kokkuostmiseks, see põhimõte tuleks nagu ümber vaadata ja selleks tuleks teha päris suuri kulutusi. Kuid teine riigifirma ütleb, et ei-ei, see ei ole kuidagi põhjendatud. Kolmandaks sekkub minister ja ütleb, et temal on endal isiklik kogemus enda väikesest jaamast ja tegelikult see asi on ikka väga halb, et selliste väikeste jaamade rajamist ikka nii kergekäeliselt ei peaks soodustama, üldse peaks olema kuskil keegi tark ekspert, kes ütleks, et mis maalt üldse [seda teha], sest muidu võib juhtuda olukord, kus tuleb hakata sellele jaamale peale maksma.

Siis sa kuulad ja mõtled, et no mis see sõnum siis nüüd oli. Me ühtepidi räägime tulevikust. Ma mõistan, et kui me räägime aatomijaamast, siis võibki nõustuda, et see on väga kauge projekt, mis võib-olla lahendabki kõik mured, hoolimata sellest, et Belgia ja Saksamaa on oma jaamad praegu kinni pannud, Saksamaa ostab 35% gaasist Venemaalt ja nii edasi. Võib-olla tõesti. Aga kui tahaks kohe midagi ette võtta, siis ausalt öelda on meil ikkagi väga palju koos teha. Ma loodan, et kiiremas korras, õige pea jõuab energiamajanduse arengukava uuendatud kujul või kaasajastatud käsitluses meile siia saali. Väga raske on rahvasaadikuna ükskõik kellega suhelda, rääkida omavalitsusega, kelle kas või tänavavalgustuse arved on tõusnud viis korda, või hooldekoduga või mõne pere või ettevõtjaga, et mis need lahendused päeva lõpuks ikkagi olla võiks.

Valitsuse puhul mulle selles mõttes ikkagi tundub, et see kriis on täitnud oma eesmärki, on istutud palju koos ja arutatud ning isegi mitu paketti kokku lepitud. Kas see on lõpuks lahendus? Pikas perspektiivis on see ilmselt tilk meres. Aga me peaks siiski püüdma rohkem liikuda selle poole, et iga päev oma aruteludega kujundada inimese mõttelaadi mitte selles suunas, kuidas seda toetust kätte saada, kas digitaalselt või paberkandjal, vaid selles suunas, kuidas me oma majandusruumi suudaks arendada, kuidas me suudaks olla rahvusvahelises konkurentsis. Just energiahinnad on olnud tihti ka põhjus, miks Eestisse on tuldud ja investeeritud. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi. Kaheksa minutit.

Aitäh! Austatud kolleegid! Lugupeetud peaminister! Arupärimine oli hinnatõusude kompenseerimise probleemide kohta. Loomulikult on see päevakajaline ja aktuaalne teema, aga me teame, et see on teema, mis jääb aastateks. Tegemist on väga pikaajalise ja fundamentaalse probleemiga.

Seetõttu me peaksime hinnatõusu kompenseerimise kõrval väga põhjalikult arutama ka pikemat perspektiivi ja strateegilisi otsuseid, mida tuleb langetada parlamendi tasemel ja mida tuleb langetada valitsuse tasemel. See puudutab täiendavate tootmisvõimsuste loomist, mis kasutaksid taastuvenergiat, on see päike, on see tuul. See on teema, mis puudutab kindlasti ka tuumajaama võimalikku ehitust. Ma arvan, et siin on Eesti ühiskonnas väga erinevad seisukohad. See on küsimus ka põlevkivienergeetikast, sellest, kui jätkusuutlik see lähemas perspektiivis on ja kas see on ka üks võimalikest alternatiividest. Nagu praegu selgub, liiga vara oleme vanasse kaevu sülitanud. Mis selgus isegi praeguse Euroopa Komisjoni CO₂-poliitika juures kriisiolukorras? Selgus, et Eesti põlevkivijaamad tuli maksimaalselt tööle panna ka selleks, et turuhinda alla viia. See on tõsine mõtlemise koht.

Nii et ma arvan, et kõike seda tuleb arvestada, mõeldes, et ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal tuleb talv, tuleb külm, tuleb pime aeg. Sama on ühendustega. Euroopa Liidu sellel finantsperioodil on üks meie prioriteete [meie süsteemi] Venemaa võrkudest lahtiühendamine. Aga integratsioon Euroopa võrkudesse ei toimu piisava kiirusega. Millal Estlink 3 ükskord valmis saab, lähiperspektiivis, ja millal saavad valmis muud ülekandevõimalused? See kõik võtab aega.

Loomulikult ka investeeringud elektri‑ ja energiasäästu. Milline on siin riiklik poliitika? Siin me oleme olnud läbi aegade tagasihoidlikud, kuigi väga palju on tehtud, aga tunduvalt enam oleks võinud teha. Praegune valitsus, ma saan aru, ei ole mingisugust täiendavat ressurssi sellesse valdkonda kavatsenud suunata. CO₂-poliitikas on vaja kindlasti muudatusi, selle on minu arvates kõik parlamendierakonnad välja öelnud. Milline on valitsuse seisukoht? Praegu on see aeg, kui need seisukohad tuleb välja öelda. Seoses rohepöördega on teema parlamendis arutelul.

Me oleme soovinud Isamaa Erakonnas, et seda arutataks lisaks Euroopa Liidu asjade komisjonile ka siin suures saalis. Näis, kas on seda jõudu, et veenda valitsuskoalitsiooni, et see teema tuleb tuua Euroopa Liidu asjade komisjonist siia suurde saali seisukoha kujundamiseks. See, et riiklikult olulise küsimusena on see siit korra läbi käinud, on omaette teema. Aga kui me hakkame reaalselt Eesti positsioone lahkama ja seisukohta kujundama, siis suur saal, kus on võimalik kõikidel Riigikogu liikmetel osaleda ka läbirääkimistel ja esitada küsimusi, ma arvan, on hoopis teine formaat ja teine keskkond. Seda peaks praegu tegema ja ma arvan, et valitsus ei tohiks seda ignoreerida.

Ma arvan ka, et börsi toimimine, [selline] hinnakujundus ja hinnakujunduse läbipaistvus, see, et viimase pakkumise järgi kujundatakse elektri hinda, ei ole vaba turumajanduse element, kindlasti mitte. See vajab eraldi arutelu. Kuidas on võimalik seda tulevikus ümber korraldada? Need on suured teemad.

Aga tulen nüüd päevakajaliste teemade juurde. Mulle on jäänud siiamaani arusaamatuks, miks ei ole valitsus väga tõsiselt arutanud Isamaa ettepanekut elektrituru reformi kohta. Ma olen küsinud seda peaministrilt infotunnis, me oleme küsinud seda kirjalikul moel, Riigikogu liikmed on esitanud küsimusi, aga sellest libisetakse mööda. Sellest libisetakse mööda. Väga tugevat kriitikat selle kohta ei ole ma kuulnud, mis on need puudused, miks seda ei võiks arutada. See on täiesti bürokraatiavaba, kellelgi ei ole vaja esitada avaldusi, taotleda, mingisuguseid tõestusdokumente tuua. Ei ole vaja kellelegi toetusi maksma hakata. Me alandame selles paketis isegi maksukoormust, mis praeguses olukorras on väga mõistlik. Ma ei ole kuulnud valitsuselt kriitikat selle kohta, et võimaldada kodutarbijatel ja väiketarbijatel börsiväliselt osta elektrit, anda see täiendav valikuvõimalus, kaotamata ära seniseid valikuvõimalusi. Sellisel kujul ei oleks hind täna üle 50 euro megavatt-tunni eest ehk 5 senti kilovatt-tunni eest. See on jõukohane nii Eesti kodutarbijatele kui ka väiketootjatele. Hüvitades CO₂ hinna tootjatele, ei ole jällegi vaja tarbijatega suhelda, arveldada ja kellelgi avaldusi esitada, vaid hüvitatakse tootjatele, ja see on see raha, mida tootjad ise tegelikult peavad maksma. Nii et täiendavat riigieelarvelist dotatsiooni selles ringis ka ei ole vaja.

Käibemaksu vähendamine ajutiselt 20%‑lt 9%‑le, mis puudutaks nii elektrit, sooja kui ka gaasi, on jällegi meede, mis puudutab nii soojatarbijaid, gaasiga kodu kütjaid kui ka elektritarbijaid. Nii et mõistlik lahendus, väga praktiline, kiiresti realiseeritav, kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Analoogseid süsteeme kasutavad mitmed teised Euroopa riigid. Ma ei ole saanud vastust, miks seda isegi tõsiselt ei kaaluta ega arutata.

Nii me olemegi olukorras, kus valitsus on rakendamas kahte paralleelset tarbijatele hüvitamise süsteemi. Üks on väga bürokraatlik, ebaõnnestunud ja ebaõiglane toetuste süsteem, mis ei hakkagi toimima nii, nagu on mõeldud. Ma arvan, et väga paljudele inimestele käib see üle jõu. Kohalikud omavalitsused tõlgendavad seda väga erinevalt ja sellest tulenevalt on ka inimesed väga erinevas olukorras. Teine, millest on väga palju räägitud, on see, et lõpuks saavutati koalitsioonis kokkulepe, nüüd on saavutatud kokkulepe. Aga milles siis kokku lepiti, seda me ei tea, sest määrust jätkuvalt ei ole. Ja miks just 12 eurot, miks mitte 10 või 7 eurot?

Seitse eurot oli Norra näide. Siin ma tahan küll ära õiendada peaministri pooltõe või tegelikult otsese vale, et Norras, näete, on seitse eurot lagi ja tunduvalt lühem aeg, aga meil on seitse kuud. Tuletan meelde, et seda 12‑eurost hinnalage – see meede, mis on kokku lepitud ja mida veel tegelikult ei ole – me rakendame ju ainult kolmeks kuuks, nii nagu peaminister tänagi siin ütles, jaanuarist märtsini. Võtame ühe näite, viime ta kokku teise meetmega ja siis pooldemagoogiliselt püüame seda selgitada ja kaitsta. See ei laiene kaugküttele. See on ka selles mõttes diskrimineeriv, et lastega peresid koheldakse samamoodi kui üksikut inimest. Nii et oled sa üksik inimene, 650 kilovatt-tundi on maksimumpiir, või on sul seitsmeliikmeline pere ja kuus last, täpselt sama piir. (Juhataja helistab kella.) See ei ole mõistlik ja õige.

Nii et ei jõua neist puudustest rääkida, aga ma loodan, et valitsus siiski leiab endas jõudu, vaatab selle üle ja kohtleb tulevikus sihtrühmasid õiglasemalt. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme.

Lugupeetud eesistuja, Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Kolleegid! Me räägime kompenseerimisest. Kindlasti on kompenseerimine asi, mida Eesti inimesed praegu hädasti vajavad ning tõsiselt ka ootasid ja ootasid kauem, kui oleks õiglane olnud. Aga lõpuks ootasid ära.

Kuid küsimus ei ole kompenseerimises, sest kompenseerimine saab olla ajutine meede või ajutised meetmed. Küsimus on selles, mis saab meie energiapoliitikast pikemas perspektiivis ja mitte liiga pikas perspektiivis, vaid inimestele hoomatavas ja kättejõudvas perspektiivis.

Väga tore on rääkida sellest, kuidas me rajame Liivi lahte tuulepargi. Tore, taastuvenergeetika, puhas energia. Ainult et kui me vaatame, mida see endast täpsemalt kujutab, see tuulepark, siis näeme, et see kujutab endast Tallinna Teletorni taolisi hiiglaslikke tuulikuid keset merd. Ja neid on seal sadu. Nende tootmine, nende paigaldamine, nende materjalikulu – missuguse jalajälje see jätab? Mina ei ole kusagil näinud, et keegi oleks välja toonud võrdluses fossiilse energia tootmisega, missuguse jalajälje jätab ühe hiigeltuuliku rajamine, paikapanemine ja ekspluateerimine. Ma ei ole seda näinud. Võib-olla ma ei ole piisavalt hästi informeeritud, aga ma ei ole näinud.

Edasi. See on ju kõik horisont. Horisont, nagu me teame, nihkub talle liginedes kogu aeg kaugemale. Ma kardan, et ka need tuulepargid ja nende rajamine nihkuvad üha kaugemale. Kui eile keegi vaatas "Aktuaalset kaamerat", siis nägi seal, kuidas kohalikud inimesed on juba mobiliseerumas Liivi lahe tuulepargi vastu. Ja täiesti arusaadavate argumentidega. Ma ei ole väga veendunud, et nendest inimestest õnnestub jõhkralt üle sõita sellepärast, et meil on vaja lahendada oma energeetilised probleemid. Ma ei ole kindel, et nendest inimestest õnnestub jõhkralt üle sõita, mis tähendab seda, et horisont nihkub järjest kaugemale.

Mis on siis see põhiküsimus? Põhiküsimus on tegelikult hind. Kui hind oleks jäänud selliseks, nagu see oli veel mõni kuu tagasi, siis ei oleks ju kogu seda paanikat puhkenud. Aga hind järsult kerkis. Mida on teinud teised riigid? Väga tore on rääkida Norra näitest kompensatsioonide puhul, aga võib-olla peaks hoopis tõsisemalt võtma seda näidet, mis tuleb Prantsusmaalt, kus kehtestati hinnalaeks 42 eurot megavatt-tunni eest. Lihtsalt tehti kohe ära. Kõik. Riik maksab selle kinni. Administreerimist oluliselt vähem, hind vastuvõetav, kuni jõutakse probleemi lahendamiseni teiste vahenditega. Minu arvates ongi siin vastus ka meie küsimusele: ka meil tuleb teha sedasama, kehtestada hind. Nagu ma enne ka kohapealt küsisin, see võiks olla ja peaks olema suurusjärgus 35 eurot megavatt-tunni eest. See oleks inimestele vastuvõetav, see oleks administreeritav. Aga meil on mindud hoopis teist teed.

Nüüd energiapoliitikast laiemalt. Energiapoliitikas oleme me tegelikult unikaalses olukorras. Kui me ei oleks need, kelle kohta on öeldud, et keda issand karistada tahab ... Paluks lisaaega.

Kas kolm minutit?

Kolm minutit.

Jaa, palun!

... sellelt võtab ta kõigepealt mõistuse. Me näeme siin klassikalist näidet selle kohta, et kui issand kedagi karistada tahab, siis ta võtab mõistuse ära. Meilt võeti mõistus ära kogu selle rohepöörde propagandaga, kogu selle Põxitiga, kogu selle vanasse kaevu ... Pearu istus küll kaevuraketele, aga õnneks ei teinud sinna häda ära. Meie tegime osa häda ära ka, vana kaevu peal. Ja nüüd me olemegi selles olukorras, et osa häda tegime ära, panime osa asju kinni, tekitasime siin just nagu mingisugused erirežiimid ja nii edasi ja nii edasi. Ja oleme hädas.

Aga me oleme unikaalses olukorras, meil on piisavalt põlevkivi. Meil on võimalik põlevkivienergeetikaga jätkata seni, kuni tuulepargid, päikesepargid, koostootmisjaamad ja nii edasi on olemas. Kuni on olemas. Me ei ole neid õieti tegema hakanudki, aga juba teeme Põxitit, juba tõstame hindu ja siis räägime mingist turumajandusest.

Vaadake, jällegi, natuke elukogemust on tarvis. Mul natuke seda on, ma olen isegi turul käinud müümas, siinsamas Tallinna keskturul. Müüsin kanu ja hanesid ja kurke ja tomateid. Ma nägin, mis on turg, turumajandus. Sinu kõrval müüb keegi ka hanesid ja kanu ja kurke ja tomateid ning siis sa pead vaatama, kas sul on ilusamad või on sul kehvemad, ja mis hinda sa küsid, kuidas sa konkurentsis püsid, kuidas sa oma kaubast lahti saad. Täpselt sama on elektriga. Aga meil ei ole ju turgu. Meil ei ole ju turgu! Mis turg see on, kui Soomes on viis korda odavam ja me ostame Soomest, saame selle elektri ja müüme siin viis korda kallimalt? Kus see turg on?

Turust ei ole mõtet rääkida. Seepärast me oleme teinud konkreetsed ettepanekud. Me toetame, muide, Isamaa mõtet energiaturu reformist, täiesti tingimusteta toetame. See on väga õige mõte ja sellega tuleks kohe täna, täna õhtul juba alustada, sest see võtab aega, kuni me põhimõtetes kokku lepime ja nii edasi. See kõik võtab aega. Aga on võimalik ka kohe, kiiresti, resoluutselt, makroonlikult lahendada küsimusi, peatades osalemise börsil, peatades CO₂‑ga kauplemises osalemise, kehtestades hinnalae, hakates kohe, täna ... Vennad Hääled istuvad Paldiskis ja sügavad kogu aeg peopesi, et saaks LNG‑terminalid käima panna, et meil oleks kapatsiteet, et tuua läänest veeldatud maagaasi, mida siin kasutada oma energiavajaduste rahuldamiseks. Selle asemel me räägime kompensatsioonidest, selle asemel me räägime maksumaksja raha kokkukorjamisest ja piskuna laialijagamisest. Loomulikult on see mingisugune lahendus, loomulikult rahustab see inimesed ajutiselt maha. Ajutiselt. Aga uskuge mind: mingil hetkel see maharahustamine, see inerts lõpeb otsa. (Juhataja helistab kella.) Ja siis te olete, lugupeetud koalitsioon, täpselt sama lõhkise küna ees, nagu te olite nädal aega tagasi. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Jevgeni Ossinovski. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Nojah, kui elektrituru kohta teha järeldusi oma kogemuse pealt hanede müümisel keskturul, on õigete järeldusteni jõuda raske. Aga saab hea loo. Eelkõneleja ütles, et ta võib-olla ei ole piisavalt hästi informeeritud, ja see enesekriitiline remark vastab tõele. Ma tahtsin teid valgustada, head kolleegid, et mis puudutab tuulikute tootmise keskkonnajalajälge, siis seda on hinnatud väga põhjalikult, palju, tihti, erinevates kontekstides. Erinevate uuringute keskmine tulemus on kinnitatud ka rahvusvahelise kliimapaneeli arvutuste alusel aastal 2014 ja see ütleb järgmist. Tuulegeneraatorite või tuuleelektri keskkonna‑ või kliimajalajälg on 11 grammi CO₂ ekvivalenti kilovatt-tunni kohta, mida on 99% vähem kui põlevkivil. See tuleneb 30% ulatuses terasest ehk selle torni enda ehitamisest, 17% betoonjalast – valdavalt on nad betoonjalal, ehkki merepõhjas on ka teistsuguseid konstruktsioone, mida arendatakse, mille puhul nad võiksid olla ujuvad, aga, ütleme, keskmisena on 17% betoonjalast – ja 12% tuleneb erinevatest kiududest, mida kasutatakse labades.

Aga oluline on tõepoolest keskmine ehk tõmmata see perioodi peale laiali. Põhjus, miks ta tuleb nii madala CO₂ emissiooniga, on loomulikult see, et ta on kütusevaba. Ehk see ühekordne tootmise CO₂ ongi tema ainus jalajälg ja pärast seda toodab ta edasi elektrit meile juba emissioonivabalt. Nii et 99% võrreldes kivisöe ja põlevkivi tootmisega on see jalajälg väiksem. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud.

Liigume teise arupärimise juurde, mille esitasid Riigikogu liikmed Riina Sikkut, Helmen Kütt, Jaak Juske, Indrek Saar, Heljo Pikhof, Lauri Läänemets, Kalvi Kõva ja Raimond Kaljulaid 15. detsembril 2021. Arupärimine on energiahindade šoki mõju leevendamise kohta ja see kannab numbrit 102. Arupärimisele vastab peaminister Kaja Kallas. Arupärimist tutvustab arupärijate esindaja Heljo Pikhof, kelle palun Riigikogu kõnetooli, et ta sellest arupärimisest annaks ülevaate ka Eestimaa avalikkusele. 

Aitäh, austatud juhataja! Austatud peaminister! Mullu 7. detsembril löödi mitu rekordit. Päeva keskmine hind elektrienergia kilovatt-tunni eest jõudis 46 euro ja 9 sendini ning sel päeval püstitati ka absoluutne hinnarekord: ühe tunni jooksul ületas elektrienergia hind ühe kilovatt-tunni eest ühe euro piiri. Nendele aastaga neljakordistunud hindadele lisandub tarbijate jaoks veel 20%‑line käibemaks.

Probleemi põhjustest on viimastel kuudel palju räägitud ning ma ei hakka neil uuesti peatuma. Eeldasime, et valitsus ei jäta gaasi hinna manipuleerimise ja energiapoliitikas tehtud vigade kulu tavaliste perede kanda, kes pole saanud teha mitte midagi, et ära hoida neile osaks saanud majanduslikku lööki. Kuna seda ei juhtunud, esitasime arupärimise.

Arupärimise esitamisest on möödunud enam kui kuu. Jaanuari alguses said inimesed kätte oma elektri‑, gaasi‑ ja kaugküttearved. Peaminister on meile teada andnud, et tema vanemad abi ei vaja. See on muidugi väga tore, aga kahjuks pole kõigil nii hästi läinud. Energiakandjate hinna tõus on paisanud paljud inimesed toimetulekuraskustesse.

Vabariigi Valitsus on teinud kaks üsnagi ebaõnnestunud katset hinnašokki leevendada. Esimene meede, mis jättis abist ilma hinnatõusudest valusalt pihta saanud keskklassipered ning sundis poole Eesti rahvast vallamajade ja linnavalitsuste uste taha toetusi paluma, näitas, kui eluvõõrad inimesed on sattunud riiki juhtima: käivitati programm, mille kuludest kümnendik läheb administreerimisele, taotluste menetlemiseks on vaja palgata juurde kümneid ja kümneid ametnikke. Meenutame samal ajal kulude kokkuhoiuks lahtilastud päästekorraldajaid ja piirkonnapolitseinikke. Seda on raske sõnadesse panna. Seda kõike olukorras, kus riigil on olemas andmed inimeste sissetulekute ning elektri ja gaasi tarbimise kohta.

Läinud nädalal lansseeritud meede pakub abi neile inimestele, kes kütavad oma maja gaasiga, kuid jätab otsesõnu külma kätte need, kes teevad seda elektriga. 650 kilovatt-tunniga kuus ei küta isegi väikest korterit elektriradiaatoriga soojaks. Arvestades seniseid jaanuarihindu elektribörsil, kujuneb elektriga kütjate toetuse suuruseks pisut alla 20 euro. Tekib küsimus, kuivõrd tõhus on selline abi inimestele, kelle detsembri elektriarve kujunes alampalgasuuruseks.

Täiesti ära unustatud on kaugkütte tarbijad, just nagu korterites elavaid inimesi poleks olemas. Gaasi hinna mitmekordistumine on kajastunud ka mitmekordistunud küttearvetes. Milline on valitsuse abi neile? Võib öelda, et seda pole olemas.

Sotsiaaldemokraadid on pakkunud oma abikäe ja teinud valitsusele mitmeid ettepanekuid, kuidas kriisi Eesti inimeste jaoks pehmendada. Soovitame neid tõsiselt uurida. See aitab tulevikus hoiduda ämbrikolinast, mis valitsuse seniseid energiakandjate hinna tõusu leevendamise programme on saatnud. Oleme oma arupärimisega esitanud peaministrile kuus küsimust ja loodame vastuseid ka täiendavatele küsimustele. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase, et ta vastaks arupärimisele, mille number on 102.

Aitäh! Head Riigikogu liikmed! Nii, vastan küsimustele.

Esimene küsimus: "Igasuguste poliitiliste valikute puhul on alati heakskiitjaid ja kriitikuid. Millise hinnangu annate Teie Eesti valitsuse senisele tegutsemisele energiahindade šoki leevendamisel?" Vastus. Oleme reageerinud kiirelt ja tõhusalt, et energiahindade tõusu leevendada, esimesed otsused tegime juba oktoobris 2021 ja viimased eelmisel nädalal. Valitsuse kehtestatud toetusmeetmete maht üksi on juba 325 miljonit. Praeguse seisuga on Eesti programm kodutarbijate ja ettevõtjate toetamiseks üks mahukamaid, pikaajalisemaid ja ulatuslikumaid toetusprogramme kogu Euroopas. Ja [nimetan] meetmed uuesti: elektri võrgutasu alandus 50%; gaasi võrgutasu kaotamine kogumaksumuses 25,08 miljonit; lisaks sihitud meede leibkondadele, kus sissetulek pere ühe inimese kohta on alla mediaanpalga – neile hüvitatakse energiakulude hinna tõusust umbes 80%, sinna alla käivad nii elekter, gaas kui ka keskküte; aktsiisitõusude ärajätmine; lisaks hinnalagi kodutarbijatele 12 senti kilovatt-tunni kohta elektri tarbimisel kuni 650 kilovatt-tundi, see arvestatakse ilma igasuguse taotlemiseta arvelt maha; gaasi hinna lagi kodutarbijatel 65 eurot megavatt-tunni kohta, seda ületava osa kompenseerib riik 100% kuni tarbimiseni 2,75 megavatt-tundi; äritarbijatel kompenseerime 100% elektri võrgutasu.

Teine küsimus: "Olukorras, kus elektrienergia on börsikaup ning hind kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusena, saavad Eesti inimesed ja ettevõtted osa nii madalatest kui vahel paratamatult ka väga kõrgetest hindadest, nagu Te seni avalikkuses selgitanud olete. Kas iga inimese ja ettevõtte enda vastutus on kõrgete energiahindade riski maandamine? Kas süsteemsete probleemide, nagu taastuvenergiavõimsuste aeglane väljaehitamine, geopoliitilis[te] otsuste mõju maagaasi pakkumisele ja hinnale, riikidevaheliste elektri ülekandeühenduste väike arv, tagajärgi saab muuta üksikisik oma tarbimisotsustega?" Loomulikult ei saa, neid saab mõjutada riik oma otsustega ...

Hea ettekandja, ma korra vabandan. Protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun! Üks hetk, mikrofon palun! Jah, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Mul on küsimus, kas Kaja Kallas on ikka saanud selle arupärimise, mida me praegu siin saalis menetleme. Küsimus on selles, et esimeses küsimuses küsisid sotsiaaldemokraadid seda, millise hinnangu annate Eesti valitsusele. See on sihukene väga lihtne küsimus, aga vastuses räägiti hoopis, millised meetmed on rakendatud. Mina tahaks küll teada, tähendab, millise hinnangu Kaja Kallas annab selle valitsuse tegevusele. Seda vastust ma ei ole kuulnud.

Selge. Aitäh!

Kas on ikka sama tekst tal ees?

Ma mõtlesin, et teil on mingi tehniline mure. Aga arupärimine on esitatud, peaminister vastab ära ja siis saame küsida. Nii et peaminister vastab arupärimisele, nagu ma ütlesin, mis kannab numbrit 102. Palun, austatud peaminister!

Ma jäin pooleli vastuse juures. Valitsus soovib, et energia hinna tõusu leevendamise meetmed aitaksid väga paljusid Eestimaa inimesi. Seetõttu on kiirelt kehtestatud toetusmeetmed mahukad, pikaajalised ja ulatuslikud. Üksikisiku vastutus on leibkonna, perekonna tasemel tehtud otsused, millist energiaallikat kasutatakse kütmiseks, milline käitumismuster on energia kasutamisel ja milline energiapakett sõlmitakse müüjaga. Need otsused langetab üksikisik ja nende otsuste tegemisega suunab üksikisik ka oma tarbimiskäitumist.

Kolmas küsimus: "Hind kui instrument, mis peaks võimaldama turul nõudluse ja pakkumise tasakaalustamist, saab töötada vabalt ju siis, kui inimesel on võimalik tarbimist vältida või minna üle asenduskaupadele. Kas valitsus leiab, et elektritarbimine on Eestis välditav või asendatav? Kui tegemist ei ole välditava või asendatava tarbimisega, siis miks paneb Eesti riik inimesed ja ettevõtted kandma kõrge hinna tagajärgi?" Vastus. Tänapäeva tavapäraste elustandardite juures ei ole elektritarbimine välditav, aga võimalik on leibkonna, perekonna tasemel tehtud otsustega suunata, kui suur on tarbitava energia maht.

Neljas küsimus: "Avalikkuses on pikalt olnud nö plaaniootus – soovitakse vaktsineerimiskava, rohepöörde plaani, energiahindade šoki leevendamise otsuseid. Miks sellele ootusele – nii plaani valmimise kui ka selle avaliku kommunikatsiooni osas – ei ole vastatud? Miks toimub jooksvalt reageerimine vastavalt avalikule arvamusele?" Valitsus on kiirelt kehtestanud toetusmeetmed inimestele, mis oleksid jätkusuutlikud, mahukad, pikaajalised ja ulatuslikud. Seetõttu jäeti meetmete rakendamisel plaani koostamise etapp vahele.

Viies küsimus: "Kestlik lahendus odavama energia kättesaadavuse tagamiseks on täiendavate fossiilkütusevabade tootmisvõimsuste rajamine. Seniks aga tuleb pehmendada hinnašokkide mõju tarbijatele. Kuidas näete, et on võimalik rohepöördele ühiskonnas toetust leida ning keskkonna jaoks vajalikud muudatused Eestis majanduses ja ühiskonnas teha, kui inimeste meelest Euroopa ambitsioonikate eesmärkide täitmise lubaduse annab riik, aga muudatuse kahju ja koorem jääb nende kanda?" Ma olen teiega nõus selles, et taastuvenergiavõimsuste lisandumine toob turule odavat elektrit. Kui tuuleenergia tootjad suudavad turul teha pakkumisi 0 eurole megavatt-tunni eest lähedase hinnaga ja hüdroenergia puhul hinnaga 5–15 eurot megavatt-tunni eest, siis põlevkivijaamad ning kivisöe‑ ja maagaasijaamad on juba kümneid kordi kõrgema hinnaga: 130–200 ja enam eurot megavatt-tunni kohta. Selleks, et oleks võimalik Eestis suurendada taastuvenergia tootmise võimsusi, tuleb loomulikult teha pingutusi.

"Kuidas näete, et on võimalik rohepöördele ühiskonnas toetust leida?" See ongi väga keeruline küsimus selles suhtes, et rohepöördega me soovime saavutada majandusmudeli muutust. Majandusmudeli jaoks, mis annaks meile kestva heaolu, aga teeks loodusele vähem haiget, on vaja konkreetseid otsuseid.

Nüüd [räägin] nendest otsustest, mida me konkreetselt valitsuses oleme juba teinud, et probleemkohti ületada. Esiteks, keskkonnakaitse, kuidas see saab taastuvenergia tootmisega koos toimida. Selleks me tahame panna paika maismaa-alade planeeringu, et oleks võimalik looduskaitselisi kõrguspiiranguid arvestades rajada tuuleenergia tootmise seadmeid. Teiseks, selle mitte-minu-tagahoovis-probleemi jaoks, mis kogu maailmas on ja millele ka eelnevas arupärimises tähelepanu juhiti, oleme välja töötanud kohaliku kasu elemendi, just selleks, et kohalikud omavalitsused ja kogukonnad suhtuksid taastuvenergiasse positiivsemalt. Kolmandaks, meretuulepargid. Teeme meretuulealade planeeringu, et oleks selge, kuhu tuuleparke saab rajada, ja see protsess liiguks kiiremini. Neljandaks, energiasalvestus on rohepöörde jaoks võtmetähtsusega. Siin on samuti potentsiaal Eestis olemas ja tehnoloogia hinnad on langenud. Aga on kitsaskohad, majandusministeerium tuleb lahendustega välja juba selle aasta märtsis. Tuumaenergia küsimus. Selle arendamisel on seni analüüsid olnud pikalt ootel, soovime neid teha kiiremini, et saaks vastuse, kas me saame või ei saa ja kas on mõtet Eestisse tuumaelektrijaam rajada. Nagu eelmise arupärimise juures oli juba jutuks, palju taastuvenergiavõimsusi seisab võrguga liitumise taga. Siin on terve rida samme, mida saab teha selle jaoks, et seda kiirendada, sealhulgas alla 200‑kilovatiste tootmiste arvamine võrguarenduskohustuse sisse, mis kiirendaks protsesside menetlust. Seitsmendaks, Eesti-Soome kolmanda ühendusega, Estlink 3‑ga tuleb edasi minna, et oleks võimalik rohkem tootmisvõimsusi Põhjamaade ja Balti riikide vahel jagada. Kaheksandaks, vesinik, mis on tulevikuenergeetika element. Jaanuari alguses otsustasime toetada kolme üleeuroopalise tähtsusega vesinikutehnoloogiaprojekti rajamist Eestisse, mis loodetavasti toovad siia täiendavalt investeeringuid.

Nii, kuues küsimus: "Opositsioonierakonnad on esitanud ridamisi ettepanekuid: taastuvenergiatasu maksmise peatamine, võrgutasu kaotamine kodumajapidamistele, käibemaksu langetamine, kodumajapidamistele toetusmeetme loomine [---] jne. Kas ja millal plaanite neile ettepanekutele vastata ning milliseid võimalusi näete ühiskonna jaoks tähtsal teemal erakondadeüleseks koostööks?" Me tegelikult neid pakutud meetmeid väga põhjalikult uurisime ja analüüsisime ning sellest lähtuvalt tulimegi välja nende toetusmeetmetega, mida valitsus või koalitsioon eelmisel neljapäeval otsustas. Seal on need meetmed, mis puudutavad nii üleväljatoetusi kõigile, olgu see elektri võrgutasu 50%‑line vähendamine, gaasi võrgutasu kaotamine kogumaksumusega 25,08 miljonit, mis puudutab nii füüsilisi isikuid kui ka juriidilisi isikuid, sihitud meede leibkondadele, millest ma juba rääkisin, ja lisaks hinnalagi, mis on bürokraatiavähene või õigemini nullbürokraatiameede, mille puhul keegi ei pea midagi taotlema. Kodutarbijatel on hinnalagi 12 senti kilovatt-tunni kohta elektri tarbimisel kuni 650 kilovatt-tundi ja see arvutatakse arvelt maha, nii et arve on vastavalt sellele väiksem. Hinnalagi gaasi puhul on kodutarbijal 65 eurot megavatt-tunni kohta ja seda ületava osa kompenseerib riik 100% kuni tarbimiseni 2,75 megavatt-tundi. Äritarbijatele kompenseerime 100% elektri võrgutasust.

Vaieldamatult kõige suurem roll elektri hinna kasvus on olnud maagaasi hinnal. Suur osa Euroopast kasutab energiaallikana just maagaasi. See on kindlasti probleem ja gaasisõltuvuse vähendamine on kogu Euroopale suur väljakutse. Eesti gaasitarbimine küll suur ei ole, aga neile, kes seda tarbivad, on see kindlasti keeruline. Nii et me oleme neid ettepanekuid juba arvesse võtnud ja tulnud välja sellega, mis on tehtav.

Austatud peaminister! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Aivar Kokk alustab.

Hea juhataja! Austatud peaminister! Me kuuleme, kuidas tuuleparke ja päikesepaneele ja kõike neid hakatakse arendama. Ma tean, et viimased 11 aastat ei ole Eesti riigis tuuleparke rajatud lihtsal põhjusel: Kaitseministeeriumis üks ametnik blokkis kõik, mida blokkida andis. Nüüd me lugesime mõned päevad tagasi, et Kaitseministeerium blokib ka kõik päikesepaneelid, päikesepargid, mis on suuremad kui 100 kilovatti. Kas me tegelikult tahame taastuvenergiat toota või mitte või mis see on? Ma saan aru, et tuuleparkide teema on lahenduse leidnud tänu eelmise valitsuse otsusele ja mõne aasta pärast on see mure lahendatud. Aga nüüd on päikeseparkide rajajad saanud halva uudise, et alla 100‑kilovatist päikeseparki rajada ei ole mõtet. Koju me rajame 15‑kilovatiseid.

Aitäh! Ma tegelikult ei tabanud, mis see küsimus täpselt oli. (Aivar Kokk täpsustab saalist.) Ei ole kursis detailidega, kas Kaitseministeeriumi ametnik keelab päikeseparkide rajamist. Seetõttu ei oska teie väidet tõesena võtta ega ka ümber lükata.

Kalvi Kõva, palun!

Aitüma, hea Riigikogu aseesimees! Hea peaminister Kaja! See arupärimine oli tõesti tehtud juba aegu tagasi ja tänasel päeval võib olla hoopis aktuaalsemaid küsimusi, nii nagu oli ka eelmises arupärimises. Mina küsiksin eelmisel neljapäeval koalitsioonis kokkulepitud meetmete paketi kohta.

Ma räägin natuke pikemalt. Viimaste aastate jooksul on Eesti inimestele antud erinevaid sõnumeid. Näiteks, kõige keskkonnahoidlikum on, et kui on võimalus, siis pange kaugküte. See on kõige keskkonnasõbralikum, kõige mõistlikum, et kui on võimalik, siis pange kaugküte. Teiseks on võimalikud elektrilahendused ehk maasoojuspumbad ja kõik see pool. Kolmandaks võib-olla tõesti gaas. Aivar küll ütles, et see on hullult keskkonnasõbralik, aga tegelikult seda ikka päris selleks ei loeta. Kui tõesti gaasitrass mööda läheb, siis on suhteliselt odav gaasikatel panna, see ei ole ka teab mis suur investeering. Aga nüüd te teete neid toetuspakette. Eesti keskklassipere, kes on pingutanud ja endale maasoojuspumba pannud (Juhataja helistab kella.), saab justkui kõige vähem toetust, ja keskkütte või kaugkütte [tarbija] jääb hoopiski toetuseta.

Aitäh! Teie loetelu iseenesest ju iseloomustab väga hästi seda, et on olnud erinevaid valitsusi, ka teie [erakond] on olnud valitsuses, aga keegi ei ole ette näinud, et need asjaolud muutuvad. Ma endiselt arvan, et keskküte on mõistlik lahendus just sellepärast, et saastamise seisukohalt, keskkonna seisukohalt on mõistlik, kui seda niimoodi jagatakse ja mitte kõik ei tossuta. Aga küsimus on jah, mis energiaallikat kasutada. Energiahindade šokk on tabanud ju kõiki üle maailma võrdselt, ka see, et gaasi hind on nii palju tõusnud. Venemaal on siin oma osa, aga seda sellisel kujul ei ole ju keegi ette näinud. Keskkütte jaoks, jah, meil on see sihitud meede, mis puudutab ka keskkütet, mis alla mediaan[palga teenivaid] inimesi peaks aitama nende hindadega toime tulla. Sellest hinnatõusust 80% hüvitatakse ka keskkütte puhul.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Mul on ka küsimus nende eelmisel nädalal kokkulepitud meetmete kohta. Kas te võiksite selgitada, millest lähtudes sellised laed kinnitatud said? Ma saan aru, et seal on mingi osa poliitilist kompromissi, aga küllap on mingisugune objektiivne põhjus ka, miks näiteks elektri puhul on see 12 senti ja just 650 kilovatt-tundi ning miks see gaasi puhul on 65 eurot ja 2,75 megavatt-tundi. Kusjuures gaasi puhul keskmine kütja, nagu ma olen aru saanud, saab oluliselt suurema soodustuse kui näiteks elektri puhul. Millistele objektiivsetele kriteeriumidele tuginedes on sellised piirivalikud tehtud? 

Teine küsimus samas kontekstis on see: kuidas see automaatne mahaarveldamine hakkab toimuma kortermajade puhul, kus on ühtne arve? Nende taotluspõhiste puhul on selge, et ametnik hindab, aga kuidas see automaatselt käima hakkab?

Aitäh! Kui me võtame puhtalt mõõtepunktide arvu elektri puhul, siis kokku on 648 004 mõõtepunkti, nende taga on leibkonnad. Alla 200 kilovatt-tunni jäävad 371 312 leibkonda ja vahemikus 200–500 on see 131 853 leibkonda. Keskmine maja või ridaelamu peaks olema 650 kilovatt-tunnise tarbimisega. Kui need kõik kokku võtta, siis on näha, et sellest peaks abi saama 83% kõikidest elektritarbijatest.

Küsimus korteriühistute kohta on väga aktuaalne selles mõttes, et seda küsitakse. Üldiselt on nii, et kõik tarbijad, kellele korteriühistu esitab arve, peaksid küsima täpset arvet, mis nende kohta käib, ja korteriühistu peaks olema suuteline suhtlema ka elektrimüüjaga, et need erisused teha, sest neil on need erisused ju olemas. Mõte on ikkagi aidata just kodutarbijaid. Kodutarbijate mahupiirang on, nagu ma ütlesin, 650 kilovatt-tunni juures, mis peaks kodutarbijaid suures ulatuses aitama.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Mul on selline küsimus. Inimene elab 80‑ruutmeetrisel pinnal, tal on paar õhksoojuspumpa ja arve on üsna suur. Ma tean ühte inimest, kellel see oli 700–800 eurot viimasel kuul. Ma saan aru, et see süsteem, mille te hiljaaegu lõite, võimaldab tal saada riigilt ainult paarkümmend-kolmkümmend eurot. Kui see on teistmoodi, siis palun seletage mulle ära, mismoodi see on.

Aitäh! Siin on nüüd kaks poolt. Üks on see üldine meede, mis tõesti arvutatakse arve pealt maha, kõik, mis ületab seda [0,12] eurot kilovatt-tunni kohta ja mis ei ületa seda mahtu. Nii et selle võrra on arve juba väiksem. Kui endiselt on arve niivõrd suur, siis on võimalik taotleda ka sihitud meetmena seda toetust, mis näeb ette elektri hinnast 80% hüvitamist mediaantasemest [alla jääva] palga või sissetulekuga leibkondade puhul. Nii et need meetmed toimivad käsikäes. Paljusid peaks aitama juba see. Kui me võtame lihtsalt jällegi numbriliselt, siis enamiku, 371 312 mõõtepunkti puhul 648 000 mõõtepunktist on arve kallinenud 13 eurot. Need, kellel see läheb sellest üle, saavad sellest sihitud meetmest lisaks abi.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Vaatasin viimaseid Eurostati andmeid: toiduainete hinnad Euroopa Liidus tervikuna aasta kaheteistkümnendal, viimasel kuul võrreldes eelmise aastaga suurenesid üle 4% ehk 4,3%, Eestis 6,1%. Väiksema sissetulekuga leibkondadel suur osa tulust lähebki eluasemekulude ja toidu peale, ja kui pisut üle jääb, siis on hästi. Eluasemekulude puhul on meil hinnatõus olnud juba mitu kuud, me oleme sellest siin palju rääkinud. Siia juurde tuleb toiduainete ning kõigi muude kaupade ja teenuste hinna tõus. Samal ajal on meil tulumaksuvaba miinimum ikka samas kohas, kus see oli neli-viis aastat tagasi, 500 euro juures. Miks valitsus ei toeta sotsiaaldemokraatide ettepanekut tulumaksuvaba miinimumi tõsta vähemalt alampalga piirini? Praegu me ju tegelikult võtame alampalga saajatelt maksutulu ja kanname keeruliste bürokraatlike meetmetega neile selle toetusena tagasi.

Aitäh! Tegelikult on meie ettepanek kogu aeg olnud tõsta tulumaksuvaba miinimum kõigil 500 euroni, mis aitaks ka keskklassi, kes on praegu nende maksuküürudega pihta saanud. Tegelikult tulumaksusüsteemi lihtsaks ja selgeks muutmine on kindlasti väärtus omaette, millega võib edasi minna. Mis puudutab kõige suuremaid abivajajaid, siis üks meede on veel: see on toimetulekutoetuse tõstmine, mis samuti aitaks just neid, kes kõige rohkem abi vajavad.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma puudutaksin ka veel kord tuuleparkide temaatikat. Tänasel keskkonnakomisjoni istungil käis läbi see sõnum, et keskkonnaalaselt tuleks pakkuda justkui keskkonnakaitseinstrumenti tuuleparkide rajamiseks. Lähemal küsimisel selgus, et riik peaks väga oluliselt täpsustama, millistel tingimustel üldse saab näiteks meretuuleparki rajada. Praegu võtavad arendajad selle 150‑leheküljelise tingimuste paketi ja ütlevad: nägemist, ootame paremaid aegu. Kas see tingimuste temaatika on töös, nii nagu kohaliku kasu instrument? Ma saan aru, et see kohaliku kasu instrument on peagi parlamendi ette jõudmas, hakatakse maksma 50 eurosenti megavatt-tunni eest kohaliku kasu kontekstis.

Aitäh! See merealaplaneering peaks lahendama paljusid neid küsimusi just selleks, et oleks teada, kuhu ja mis tingimustel sa saad rajada meretuulepargi. Meil on kaitsealad, meil on kalanduseks vajalikud alad. Siis oleks selge, et siia saab rajada ja ei peaks kogu seda kadalippu enam läbi tegema, mis omakorda lihtsustaks protsessi.

Jaak Juske, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Ka minu küsimus puudutab neid uusi toetusmeetmeid, milles valitsus just kokku leppis ja mida pole tegelikult siiamaani veel ametlikult kinnitatud. Minu mure on see, et need uued meetmed teevad selgelt liiga peredele, kus kasvavad lapsed, eriti nendele peredele, kus on palju lapsi, sest see riigi kinnimakstava elektri kogus, piirmäär, ei arvesta leibkonnaliikmete arvu. Kas on peres üks inimene või viis või kuus inimest, ikka on see piirmäär sama. Miks te teete liiga lastega peredele? Võib ju juhtuda, et üpris lasterikas pere ei saa seda teist hüvitist, mis on seotud mediaanpalgaga. Miks te kiusate lastega peresid?

Aitäh! Teie kriitika ka muidugi varieerub. Alles eelmine teisipäev ma seisin siin Riigikogu ees ja siis oli teie põhiline etteheide see, miks ei ole üleväljameedet, millest kõik saaksid abi, ilma et peaks midagi taotlema, ilma et peaks ütlema, kes on leibkonnas, kes kellega koos elab. Nüüd, kui selline meede on tehtud, te leiate uue kriitikanurga, nüüd on see kriitika, et miks me ei sihi seda meedet nii, et seda saaksid lastega pered. Meil ongi see sihitud meede selleks, et aidata rohkem neid, kellel on rohkem abi vaja, nende hulgas on [kuni] mediaansissetulekuga perekonnad, ka lapsi võetakse seal arvesse. Nii et see on täiesti olemas lisaks sellele, mida kõik saavad, nii nagu oli ka sotsiaaldemokraatide ettepanek ja soovitus.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud peaminister! Te mainisite ühe võimaliku lahendusena seda, et kui Estlink 3‑ga edasi minnakse või see valmis saab, siis läheb meil kergemaks. Ma huvi pärast vaatasin reaalajas seda, mismoodi meil elekter liigub. Kui ma vaatan seda, et meil tuleb Soomest hetkel sisse 1,03 gigavatti ning Eestist Venemaale läheb 840 megavatti ja Eestist Lätti 78 megavatti, siis tundub, et meile jääb praegu Eestisse ainult 112 megavatti energiat sellest 1,03 gigavatist. Kuidas see Estlink 3 tegemine võiks meid aidata? Antud olukorras me anname suure osa sissetulevast energiast Eestist välja, aga elektri hind on ikka niisugune, nagu ta on, ja mitte odav. Siin tundub mingisugune loogikaviga olevat.

Aitäh! Selles on kindlasti mingi loogikaviga, et Eestisse jääb ainult 112 megavatt-tundi elektrit. (Hääl saalist.) Selles mõttes, et Eestis tiputarbimine on 1600 megavatti. Ma ei tea, mis see tarbimine praegu on, mul ei ole seda kõike ees. Aga see küsimus illustreerib hästi seda, et kui teil on näiteks ettepanekud, et paneme need liinid kinni ja toimetame siin eraldi, siis üldiselt see siiamaani ei ole töötanud, sellepärast et me oleme netoimportijad, mis tähendab seda, et meil on elektrit ka teistelt vaja. Kui me seame näiteks piirid, ütleme, et rohkem me selle eest ei maksa, nagu teil seal meeleavaldusel öeldi, et elektri hind on null, siis vaadake, elektri hind ei ole null, sest sisendid maksavad ka midagi. Selle tulemus oleks lihtsalt see, et keegi ei oleks nõus meile elektrit müüma, mis tähendaks seda, et tuled kustuksid üldse ära ja soojust ka ei oleks. Selles mõttes see 112 megavatti ei saa küll kuidagi olla korrektne, aga tõesti, mul ei ole praegu võimalust seda kuskilt kontrollida.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Minul on suhteliselt konkreetne küsimus: missugused oleksid need tegevused, mis peaksid olema sügiseks tehtud, et me ei kordaks sellist olukorda, kus me praegu oleme ja kus me peame väga suuri summasid eraldama riigieelarvest niinimetatud sihitud toetuseks või ka mittesihitud toetuseks? Kui me jõuame 1. septembrisse 2022, mis siis on valitsusel tehtud, et vältida tänast olukorda?

Aitäh! Nagu te väga hästi teate, energeetikas üleöö ei juhtu muidugi midagi. Seetõttu seda, et mingi uus elektrijaam oleks püsti septembriks 2022, ei saa loota. Aga mis on keskpikas või lühikeses perspektiivis need lahendused? Üks on seesama elektrituruseadus, mis on praegu muutmisel. Seal peaks olema vähemalt kaks asja. Üks on see, et saab fikseeritud hinnaga lepinguid sõlmida madalamal tasemel, siis peaksid need olema pikemaks [ajaks] tehtud. Teine on see liitumispunkte puudutav küsimus, mis võiks saada taastuvenergiavõimsusi kännu tagant liikuma. Lisaks on meil läbirääkimised oma partneritega, mida me saame veel teha. Kui me räägime näiteks Soomega, siis see ülekande‑ või pudelikaelatasu või riski maandamise element tuleb nendega kokku leppida. Aga tõenäoliselt juhtub see võib-olla hoopis järgmise, 2023. aasta alguseks. Nii et jah, paraku ei ole mul teile väga lihtsaid lahendusi väga lühikeses perspektiivis pakkuda. See on see energeetika negatiivne pool.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kui sõidueksamil ajab inimene värvid valgusfooris sassi või rihib ära paar telefoniposti, siis on selge, et talle autojuhtimiseks lubasid ei anta. Teie juhtida on hetkel veel Eesti Vabariik. Minu meelest neid telefoniposte, mida te olete ära rihtinud, on päris palju. Viimane on see, et te ei teadnud energiakriisi lahendamisel, kui palju maksab Eesti Energia Narva Elektrijaamades toodetud energia, mille omahind on 30 eurot megavatt-tunni eest. Küsimus: millal te kavatsete tagasi astuda? Kui te seda ise hästi ei taha teha, ei ole julgust seda teha, siis kas te vajate Riigikogu või rahva abi selles küsimuses?

Aitäh! Teie oma teadmistega muidugi ei hiilga, aga me ei hakka sellesse [teemasse] ilmselt minema. Ükskõik mis ma vastan, ega teile see nagunii rahuldust ei paku. Nii et ma siis pigem ei vasta.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Eelmise arupärimise juures küsisin ettevõtjate kohta. Eestis, eriti maapiirkondades, on väikesed ja keskmised ettevõtted, pereettevõtted, nende elektriarvetega tõesti-tõesti hädas. See ei ole poliitilise poosi võtmine, vaid see on tõesti mure. Teatud põhjustel olen päris hästi kursis, mis seisukord valitseb, ütleme, nende väiksemate ja keskmiste ettevõtete tegevuses. Te ütlesite, et on päris palju probleeme, loetlesite, miks ei ole saanud kiiresti ettevõtetele toetusmeetmeid teha, aga ütlesite, et arutelu käib. Kas on teada, kas oskate öelda mingit ajaakent, millal umbes võiks loota, et ettevõtjatele on mingisugune toetusmeede valmis saamas?

Aitäh! Ma kinnitan teile, et me ei soovi ühtegi päeva sellega venitada. Tõesti, see töö käib mitmel tasandil, ka praegu, isegi kui ma olen siin puldis. Kas ma peaksin teile andma lubaduse, et see juhtub nädala jooksul? Minu soov oleks küll olnud, et see oleks juba nädala jooksul juhtunud, ma loodan, et see saabki sellises perspektiivis olema, aga sellist lubadust ma ei saa teile praegu anda. Ma lihtsalt kinnitan, et jah, me töötame sellega ja mõistame seda muret.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Eelmise nädala infotunnis esitasin küsimuse, mis puudutas seda, et valitsus hakkab arutama toimetulekutoetuse määra tõstmist. Te ütlesite, et seda tõepoolest arutatakse neljapäeval. Kolleeg Raimond Kaljulaidi küsimusele vastates tõitegi te ühe meetmena välja toimetulekupiiri tõstmise. Tänasel sotsiaalkomisjoni istungil ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, et kui valitsus tuleb lisaeelarvega, siis seda teemat arutatakse, vastasel korral läheb sellega nii nagu paljude teiste toredate asjadega, nii nagu pensionide tõusu ja baasosa tõusuga: see juhtub järgmisel aastal. Kas siis on lootust, kas lisaeelarve tuleb või ei tule?

Aitäh! Jah, ega lisaeelarve ei ole asi iseeneses, vaid see on ikkagi selleks, et kui on teatud vajadused, mida me ei saa riigieelarvest katta, siis tuleb neid katta lisaeelarvest. Seega, kõigepealt peame tegema otsuse, et toimetulekupiiri tõsta, ja seejärel [otsustama], kas saab selle vajaduse katta riigieelarvest või on vaja lisaeelarvet. Eelmisel neljapäeval me tõesti seda ei jõudnud arutada, kuivõrd päevakord oli pikk ja põhjalik. Ma isegi ei oska öelda, millal me seda uuesti arutame, aga ma tean, et sotsiaalkaitseminister selle eest seisab.

Hea peaminister! Rohkem Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised ja küsin kõigepealt, enne kui Aivar Kokk siia tuleb, kas arupärijate nimel soovib keegi sõna võtta. Ei soovi. Siis on [kõnevoor] kõigile teistele avatud ja Aivar Kokk saab alustada. Palun!

Hea juhataja! Austatud minister! 21. jaanuaril saatis Kaitseministeerium BNS‑ile uudise, et ministeerium piirab riigikaitsekaalutlusel päikeseparkide rajamist: "Kaitseministeerium ei anna kooskõlastust päikeseparkide rajamisele, mis vähendavad raadiosüsteemi töövõimet." Piirang puudutab peamiselt piirkondi Kirde‑ ja Kagu-Eestis, mujal on natuke lihtsam. Kahjuks, nagu ma aru saan, ei ole kaitseminister peaministrile seda rääkinud.

Ma olen saanud pahandada sellepärast, et kõik need aastad, kui ma olen Riigikogus olnud, olen ma püüdnud rääkida sellest, et tuleb kiirelt leida lahendusi, selleks et tuuleparke ja päikeseparke oleks võimalik rajada. 11 aastat on see seisnud. Radar maksis 2011 väidetavalt 6–8 miljonit ja nüüd – ostetakse neid vist lõpuks kaks tükki – makstakse 80 miljonit.

Me räägime, et meil ei ole võimsust, et toota piisavalt elektrienergiat. Meil on ettevõtjad, kes soovivad aidata kaasa, et me suudaksime ise taastuvenergiat toota. Meil on väga palju väikeettevõtjaid ja peresid, kes soovivad oma [ettevõttele] või kodule panna päikesepaneelid. Jah, kuni 15‑kilovatise päikesepargi rajamine on suhteliselt lihtsam. Aga ikka võtab 60 päeva aega, et saada vastust. Sealt edasi on nagu lootusetu.

Mina ei ole kunagi aru saanud, et kui ma oma kodu ettevõttena registreerin, siis ma panen päikesepargi katuse peale ja saan käibemaksu tagasi, aga kui ma eraisikuna täpselt sama asja teen, siis ma maksan käibemaksu. Kuigi tegelikult mõlemal puhul me oleme lõpptarbijad. Võib-olla on lihtne lahendus see, mida ma pakuks valitsusele, et kui tõesti kodudele on see 15 kilovatti praktiliselt igasuguste piiranguteta võimalus, kui pered ikkagi soovivad taastuvenergiaga päästa ennast energiaorjusest, siis võib-olla ei peaks need pered käibemaksu maksma. Riigile see nüüd nii suur koormus kindlasti ei ole. Teistpidi riik ju võidab sellega, kui need inimesed ei tule, käsi pikal, paluma, et riik aitaks kuidagi praegusest kriisist välja.

Ma vaatan Rahandusministeeriumi lehekülge. On ainulaadne, et seal on kriisimeetme ehk energia [hinna] kompenseerimise meetme juurde kirjutatud, et see on koalitsiooni kokkulepe, mitte valitsuse otsus. Kuna see ei ole valitsuse otsus, siis tegelikult ei saa aru, mis ikkagi lõpuks kokku lepitud on ja kuidas kompenseeritakse. Ühelt poolt on pandud nii gaasi kui ka elektri hinnale lagi. Mina ütlen, et see on väga ebaaus nende tarbijate suhtes, kes on kõik need aastad fikseeritud hinnaga energiat ostnud, sest nemad ei saa sealt praktiliselt mitte midagi tagasi. Teine asi on see, et jääb selgusetuks, et ühelt poolt on elektrienergia ja teiselt poolt gaasi kompenseerimine, aga kui ma elektrit praktiliselt ei kasuta, mul on kõik gaasi peal, või vastupidi, mul on kõik elektri peal ja gaasi ei kasuta, kas ma siis võin neid omavahel liita või on nii, et ühte võib ja teist ei või [kompenseerida]. See sealt kuskilt välja ei tule. Ausalt öeldes, kui ma küsisin, siis ma sellele küsimusele selle koha pealt vastust ei saanud. Ega me ei saagi täna midagi kriitiliselt öelda, sest valitsus pole ju oma määrust lõplikult valmis teinud.

Palun kolm minutit.

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Mulle meeldis Helmen Küti küsimus. Me arutasime eelmisel nädalal siin pensioni erakorralist tõusu ja seda, et lükata selle otsustamist aasta edasi. Rääkisime 80 miljonist eurost. Eelmine nädal rääkisime ka 380 miljonist eurost, mille kohta me ei tea täna mitte midagi. Tulevikus peavad järgmised valitsused selle raha leidma. Mille jaoks, kelle jaoks, kuhu – seda ei tea. Aga hetkel raskustes olevatele inimestele ei suuda me toetust anda, kuigi see raha tänu teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisele ühelt poolt juba tulumaksuna tuli eelmise aasta riigieelarvesse, aga teistpidi, nii palju inimesi lahkus teisest pensionisambast ja sellest hetkest nad alustasid oma 4% maksmist esimesse sambasse. Ehk see raha on seal eelarves olemas.

Praeguse kriisi ajal oleme unustanud ära oma noored pered. See on üks koht, mille tõttu mul on küll palve koalitsioonipartneritele. Te olete huvitavaid ja toredaid asju teinud. Pensionärid saavad kindlasti abi, kui neil ei ole väga suur elamine. Aga noored pered ei saa sellest toetusest praktiliselt mitte keegi mitte midagi. See on minu arust kriitiline. Meie riigi suur ülesanne on toetada oma peresid. Praegu keskklassipered, just sihukesed vanuses 30, 35, 40, kes on endale soetanud kodu, on liisinud auto, et tööl käia, kellel on kodus lapsed, ei saa nendest toetustest praktiliselt mitte sentigi. Kui nad on olnud veel nii targad, et on fikseerinud gaasi ja elektri hinna, siis nad saavad vastu pükse selle eest, et nad on fikseerinud. Oleksid nad börsil olnud, siis siiamaani nad oleksid võitnud ja jaanuarikuust loodetavasti oleks ka kompenseeritud nii gaasi kui ka elektri hinna tõus. Fikseeritud hind on see, mida ei kompenseerita.

Kurb on tõesti see tõdemus, et kui Eesti kompenseerib 120 euro puhul megavatt-tunni eest, siis praktiliselt neli korda madalama [piiri] on pannud Prantsusmaa ja peaaegu kaks korda madalamat [hinda] kompenseerib Norra. Jumal tänatud, Eesti riik on tõesti mitte viie rikkama Euroopa riigi hulka jõudnud, vaid ta on kõige rikkam, sest kompenseerimismehhanism on selline, et meie tarbijad jõuavad kinni maksta kordades kallimaid energiahindu kui teised. See oli küll jutumärkides öeldud, et jõuavad. Mul on kahju ja ma loodan, et niikaua kui valitsus ei ole lõplikku otsust teinud, koalitsioon veel vaatab nendele otsustele näkku. Aitäh!

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma ütleks, et täna on fookus keskpikal lahendusel ja kui me selle fookuse ära kaotame, siis tegelikult oleme järgmisel sügisel tagasi samas kohas, kus me praegu oleme. Ma olen teiega sada protsenti nõus, et neid võimalusi, mida teha, on märksa ahtamalt kui pikas vaates, kui piltlikult öeldes võime arutada erinevaid tootmisvõimsusi, kuni selleni, et ka ülekandevõimsusi juurde liita, aga tõesti, nüüd tuleks minu meelest 120% keskenduda keskpikale lahendusele, mis tagab eneseregulatsiooni nii, et eelarvest ei teki ebamõistlikke suuri kulutusi. Sellest ajendatud oli ka minu küsimus. Teie vastus ja need komponendid, mis te ette lugesite, on kõik asjakohased, aga nad on ikkagi ebapiisavad, et energiahindade tõusu, või kui me energiahindadest võtame eraldi elektri hinna, siis selle tõusu piisavalt ohjeldada.

Tõesti, fikseeritud hind mingiks pikemaks perioodiks ja tootjatele sellega suurema kindluse andmine on vaieldamatult üks võimalik meede. Kuid ei maksa ära unustada seda, et kui me võtame pikema perioodi – te ka ise olete siin seda tõdenud –, siis fikseeritud tasu tuleb börsihinnast tegelikult kallim. Tema põhiline eelis tuleb sellest, et fikseeritud hinnaga on võimalik rahavooliselt oma kulusid juhtida. Aga keegi peab maksma kinni selle riski ja vähemalt selle riski võrra on ta energia ostjale kallim. See lihtsalt tuleneb majandusseadustest. Me võime arvata mida tahes, aga see nii on. See ei tähenda muidugi, et fikseeritud hinnapakett, mida te energiaturuseaduse menetluses näete, tuleks kõrvale heita, aga see on sõnum, et ainult sellest ei piisa.

Me peame tõsiselt otsa vaatama CO₂-kaubandusele. Me teame, tegelikult oli ju püstitatud selline tase, mis võiks anda impulsi keskkonnasäästlike investeeringute tegemiseks, see on 25 eurot tonni eest. Eelmise aasta alguses oli see üle 30 ja aasta lõpus käis see vahepeal peaaegu 90 euro peal ära. On spekuleeritud, et tänavu jõuab see 160 euroni tonni eest. See kõik peegeldub ühte‑ või teistpidi lõpuks meie energiahindades. Päris kindlasti kohe. Kui me kasutame ka Narva jaamades toodetud elektrit, siis on ju nii, et sinna tuleb see hind juurde ja me peame selle tegelikult kinni maksma, juhul muidugi kui Vene gaas kallimalt ei tule ega tekita börsil hoopis teistsugust olukorda.

Nüüd jõuan börsini. Ka börsiga tuleb kohe tegelema hakata. Ma ei ütle, et me peaksime sealt praegu uksi paugutades välja astuma, kuid börs peab muutuma kõigepealt läbipaistvaks. Me peaksime saama teada, mis kogusega ja mis hinnaga keegi mingeid pakkumisi on teinud. See on täiesti arusaamatu. Kui tavabörsil on see kõik avalik, siis siin on nagu üks suur must kast. Miks, ma küsin. Miks on see üks suur must kast ja keegi ei tea, mis toimub? See peaks olema järgmisel või ülejärgmisel päeval täpselt teada, kes ja mis mahtu, kui palju pakkus.

Palun kolm minutit lisaaega.

Palun! Kolm minutit lisaaega.

See on esimene, mida peaks börsiga tegema. Teiseks, kui meil see teadmine on olemas, siis ei ole mingit põhjendust, miks me ei võiks rakendada kaalutud keskmist hinnastamist, et täpselt nii, mis hinnaga keegi on pakkunud, seda ka saadakse. Aga ei ole nii, et kui üks pakub, 0,1% pakub 1000 eurot megavati eest ja 99,9% näiteks 100 eurot megavati eest, siis kõik me peame maksma 1000. Tegelikult peaks olema kaalutud keskmise süsteem selle hinna määramisel ja ka see annaks kokkuhoiu, annaks reaalse hinna, mis see energia tegelikult maksab.

Need on sisulised tegevused, millega tuleb samuti kohe tegelema hakata. Ma ei ole tõesti väga optimistlik, et me just 1. septembriks sellega ühele poole jõuaksime. Ka teie ütlesite selle niinimetatud pudelikaelatasu kohta, mis meil Estlinkidega seotud on, et pingutame selle nimel, et jõuaksime 1. jaanuariks 2023. Tõepoolest, tuleks pingutada, et kui me ei jõua sügiseks, siis vähemalt aastavahetuseks oleks meil mingi selgus, miks ühte‑ või teistpidi tehakse ja miks ei saa mingeid tegevusi teha. Need on väga konkreetsed ettepanekud, millega me peaksime kohe, valmistudes energiakriisi jätkumiseks, tegelema hakkama. Aitäh!

Andres Metsoja, palun! 

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Austatud peaminister! Nii ta on, et elektri hinna tõus saab meid kõiki varem või hiljem ühel või teisel moel kätte. Tarbimise kaudu mõjutab see meid kõiki, ükskõik kuidas me seda kodu või ettevõtte kulu ka ei kompenseeriks. Neid näiteid ei ole vaja kaugelt otsida. Ma usun, et väga paljude saadikute poole on pöördutud. Näiteks pöördus minu poole paar nädalat tagasi üks ettevõtja, kellel on väga suur õunaaed, ja ta tõi väga lihtsa ja loogilise näite. Ta ütles, et põhimõtteliselt sõi hoidla detsembrikuu elektrienergia arve ära tema võimaliku kevadise kasumi. Ta küsis, mis ta peaks siis tegema või kuidas ta peaks oma riske maandama. Tema riskide maandamise ahel peatuks, kui ta jagaks õunad hoidlast kellelegi tasuta ära või viiks metsa loomadele, sest iga päev, kui nad õunu veel hoidlas hoiavad, on ettevõttele reaalne miinus, mis viib pankrotini. Need on reaalsed olukorrad, millega ka väikeettevõtjad tihti silmitsi seisavad. Võib ju soovitada talle tõsta kilohind ühe euro pealt nelja euro peale, aga me teame ise, mis see vastus on. Tarbijal võimekust seda vahet kinni maksta sellisel kujul kahjuks lihtsalt ei ole.

Küsimus kogu energiapöörde puhul tegelikult ju seisnebki selles, et ühtepidi me oleme kokku leppinud, et Ida-Virumaad tuleb doteerida, tuleb seda muutust juhtida täiendavate eelarvevahendite ja avaliku sektori panusega, et kohalikud inimesed saaksid oma oskusi ümber profileerida, ettevõtlusmaastik täpselt samamoodi. Teiselt poolt, kui me vaatame, kuhu me läheme või peaksime minema, siis ma arvan, et päris hea näide on seesama Liivi lahe tuulepark, mis on tugevalt seotud Pärnumaaga, rannikualaga. Ma arvan, et mõttelaad peaks olema üsnagi sarnane, et ei peaks ainult väljumist doteerima, vaid ka uutesse valdkondadesse sisenemist peaks soodustama ja subsideerima. Nii see tavaliselt uute tehnoloogiate kasutuselevõtul ongi.

Selles mõttes ma kiidan algatust, mis on seotud kohaliku kasu instrumendiga. See võiks ühel hetkel saada seaduseks, et omavalitsused ja piirnevad elanikud saaksid talumise eest mõningast kompensatsiooni. Aga veelgi enam peaks rõhuma piirkonna konkurentsivõimele. Kui me ühtepidi räägime tuuleparkidest merealal, siis teistpidi me peaks rääkima nendest regionaalses võtmes. Kui tuulepark piirkonnas on, kui sellega kaasnevad teatud mõjud, siis neid mõjusid leevendada saab ikkagi mingisuguse konkurentsieelisega. See konkurentsieelis tihti saabki olla see inimese sekkumine, see majanduslik mõju, mida teistpidi saab kogukonna rikkuseks pöörata.

Siinkohal me oleme minu meelest jätnud suhteliselt lahenduseta selle, et kui me tuulepargi teeme, siis kus see liin, see kaabel, see ots maismaale tuleb. Kas seal saab olla vesinikujaam, kus töödeldakse elektrit vesinikuks? Kas sinna taha võiks tulla suured energiamahukad ettevõtted, kellel tõesti on energiat vaja? Kui me räägime vesinikust, siis me teame, et kasutegur tekib ju väga kõrgetel temperatuuridel suurte energiakoguste korral. See on tegelikult kogu selle piirkonna potentsiaali ärakasutamise küsimus. Siin on minu meelest väga suur probleem, et meil ei ole tugevat debatti just selle teatud investeeringu kaasamiseks kogukonna hüvanguks. Ma ei tea, kas probleem seisneb selles, et me oleme regionaalselt muutunud nõrgemaks, meil ei ole enam maavalitsuste struktuuri, või omavalitsused vaatavad seda energiaasja ikkagi kuidagi lahus, et see on nagu riigi asi, mitte nende asi.

Ma paluks lisaaega.

Palun! Kolm minutit.

Kolm minutit. Jah, aitäh!

See on minu meelest väga tugev tegutsemise ja mõtlemise koht, kuidas leida ühiskonnas seda ühisosa, et energia, energiajulgeolek sealhulgas, oleks meie kõigi asi, mitte ainult Kaja Kallase asi valitsuskabineti juhina.

Võib-olla on aeg küps selleks, et avada see debatt laiemalt ka Euroopas. Kui me CO₂ küsimuse oleme pannud kahtluse alla ja paljud riigid on seda teinud, siis äkki me peaksime otsima tasakaalu looduskeskkonna ja majanduskeskkonna vahel? Me elame täna dogmas. Näiteks sellesama Rail Balticu kontekstis – olen olnud selle planeerimise juures – on öeldud väga selgelt välja, et sinna, kuhu raudtee kunagi ehitati, seda teha ei saa, sest see on Natura ala ja loodusele tekitatav kahju on väga suur, ühes väikses kitsas lõigus. Seevastu antakse vastus, et uuest koridorist, kus kasvab mets, kus ei ole inimtekkelist mõju, kus on välja kujunenud asustus, läbiminek on loodusele palju väiksema [kahjuga]. Minu kaine mõistus tõrgub mõistmast, kuidas saab olla nii, et üks kilomeeter kitsalt Natura lõigus kaalub üles 20 kilomeetrit uut trassi. Aga kõik plaksutavad, ütlevad, et see on väga hea ja et me ei saagi muidu minna, midagi teha ei ole, Euroopasse, et võib ainult kohtusse pöörduda. Selliseid pretsedente ei lasta teha, sellepärast et keskkond kaalub alati üles majanduslikud mõjud. Tuuleparkide kontekstis olen ma siit ja sealt kuulnud, et Euroopas selliseid kaasusi on küll, kus Natura alale on rajatud tuulepark. Jällegi, äkki oleks aeg nende dogmade maailmast välja tulla? Me mõtleme iseennast kinni ja siis püüame sellest lõngakerast leida üles teist niidiotsa, aga tundub, et need lõngakerad paisuvad kogu aeg nii suureks, et meie eluajal seda ei kipugi juhtuma.

Nii et võib-olla rohkem debatti, olemasolevatest raamidest lahtilaskmist, mõtlemist rahvuslikule huvile, et ikkagi tagada enda jaoks vajalik elektrienergia, teha seda võimalikult roheliselt, püüda saada mingis keskpikas perspektiivis lahti sellest räigest jalajäljest põlevkivienergia kontekstis, aga samas mitte alavääristades seda sektorit nüüd ja praegu. Aitäh! 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud peaminister! Me oleme palju kuulnud seda juttu, et elekter on kallis, elekter on Euroopas kallis ja on Eestis kallis. Nii ta on, ongi kallis kaup. Seda me ei peaks tegelikult väga rääkima, sellepärast et kui me hakkame võrdlema elatustaset Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides, siis kahjuks on meie inimesed oluliselt nõrgemas seisus ja väiksemate palkadega kui need, kellega meid võrreldakse. Nii et seda me ei peaks väga kõva häälega rääkima.

Enne oli minu küsimus peaministrile, mis puudutas Estlink 3. Siis oli juttu, et jah, teie ei taha ühendusi, tahate ära lõhkuda – mingi selline sõnastus kuidagi oli. Ma ei tea, kes need "teie" on, aga mina kahtlemata toetan seda, et meil on olemas energiaühendused nii Soome, Euroopa kui ka Venemaaga. Mida rohkem on ühendusi, seda stabiilsem on meie elektrivõrk.

Aga tulen tagasi küsimuse juurde, mis mul enne oli, et kuidas see meid aitaks. Ma vaatan praegu sellist lehekülge nagu electricityMap, Euroopa erinevad energiaülekanded reaalajas riikide vahel. Me hetkel võime näha sellist asja, et Soomest tuleb 1,03 gigavatti energiat Eesti poole, mille CO₂‑ jalajälg on 158 grammi CO₂ heidet ühe kilovatt-tunni kohta. Vaatame nüüd huvitavat anomaaliat. Kuhu Eestist täna energia välja läheb? Hetkel läheb energiat Eestist Venemaa poole 857 megavatt-tundi ja selle süsinikujalajälg on 644 grammi CO₂ kilovatt-tunni kohta. Ehk tegelikult me toome Euroopast või Soome poolt sisse väikese süsinikusisaldusega energiat ja saadame Eestist iseenda põlevkivienergia välja, vähemalt selline on järeldus. Kui seda saab ümber lükata või see on jama, siis ma palun peaministri ametnikel mulle saata kirjalik põhjendus. Vaatame edasi, kui palju me praegu Eestist välja Läti poole saadame. Lätti läheb hetkel selle rakenduse järgi 69 megavatti ja ka ilmselt põlevkivienergiat, kuna siin on 644 grammi CO₂ kilovatt-tunni kohta. Nii et siit ma võin küll järelduse teha, et sellest energiast, mis me hetkel, praegusel ajaühikul sisse ostame, jääb Eestisse circa 100 ja natukene peale megavatti. Olen rõõmuga valmis lugema kirja, kui peaministri büroost keegi organiseeriks mulle vastuse, et kas ma sain millestki valesti aru.

Tahan rääkida natuke nendest tuulikutest, millest me palju räägime, ja päikeseparkidest. Absoluutselt selge on see, et mune ühes korvis hoida ei ole mõistlik. Aga olen ka täiesti veendunud selles, et sellest päevast, kui Eesti rahvas hakkab nägema mitmesajameetriseid tuulikuid kerkimas, läheb vastuseis nende rajamisele kordades-kordades suuremaks, kui see täna on. See on fakt. See on fakt, seda ma teile luban. Me võib-olla veel leiame lahendusi päikeseenergiale, päikeseparkidele, neelame selle alla. Ma usun, et siinkohal, kui me teadust toetame, jõuame ka järjest lähemale sellele, et ühel päeval me panemegi uut hoonet ehitades või renoveerides sellised katusematerjalid, mis toodavad energiat, ning võib-olla sellised seinamaterjalid, seinaplaadid või ehituskonstruktsioonid, mis salvestavad energiat ja ka võtavad päikesest energiat välja. Sinnapoole tuleb liikuda ja me kahtlemata liigume.

Aga tuulikud on üks selline asi, et mida rohkem me neid näeme, seda suuremat vastupanu nendele me kindlasti hakkame nägema. Igal kümnel juhul tuleb toetada neid piirkondi ja omavalitsusi, kus meil on võimalik merealadele rajada tuuleparke, ja loomulikult tuleb ka kohalike omavalitsuste inimesi toetada. Ei saa panna paika sunnimeetodil, et siia peab tulema ja kogu lugu. Tuleb hoolega läbi mõelda need lahendused, mis toetavad kogukonda ja piirkonda.

Seda võib laiendada, et sama teema on ka karjääridega. Ei tule Eestisse ühtegi karjääri sinnamaani, kuni me ei hakka maksma omavalitsusele selle eest konkreetselt korralikku raha, mis jagatakse sinna piirkonda laiali, ja see kogukond ja omavalitsus näevad, et nad saavad midagi selle eest ka tagasi, mitte ei saa ainult tühje auke ja selle, et maavara viiakse mujale.

Palun aega juurde kolm minutit.

Palun! Kolm minuti lisaaega.

Aitäh! Muidugi, vaatame tõele näkku, et päikeseparkide ehitamine on ikka päris suure jalajäljega CO₂ mõttes. Järjest tihedamalt loeme artikleid, kus autotootjadki räägivad probleemist, et ei ole enam akude tegemiseks vajalikke maavarasid võtta, nende hind ainult tõuseb.

Tahan edasi minna selle juurde, et mina ei näe teist lahendust kui Eestisse tuumaelektrijaama ehitamine. Loomulikult tuleb sellega edasi minna, valitsus peab gaasi põhja vajutama. Algus tehti juba eelmise valitsuse poolt, et hakata tegema uuringuid. Sellega tuleb edasi minna. Protsess võtab kahtlemata aega 15–20 aastat, et sinnamaani jõuda, aga sellega peab tegelema. Loomulikult, me räägime viimast tüüpi, kõige kaasaegsemat tüüpi tuumaelektrijaamadest, mille üle me peaks ühiskonnas arutelu kindlasti avama. See protsess võtab meil aega paremal juhul 15, halvemal juhul 20 aastat, aga me peame hakkama selles suunas liikuma ja koolitama neid inimesi, keda meil selleks vaja on, et meil oleks nad olemas sellel päeval, kui me oleme teinud otsuse, mis peab olema kindlasti Eesti rahva otsus, et me läheme üle tuumaenergiale ja see on üks meie tulevikuvaateid.

Kahjuks, juhul kui me läheme sellega edasi, langeb see aega, kui me ilmselt hakkame maksustama – kui vaadata tänaseid Eesti valitsuse seisukohti, mille järgi me oleme valmis toetama seda Euroopa Liidu ettepanekut – 2030 turba, hakkepuidu ja puidu [kasutamist], esialgu küll üle viiemegavatistes katlamajades. See jääb täpselt sinna aega, kui me kümne aasta pärast tõdeme või tõdeb see, kes sellel hetkel valitsuses on, et kes küll olid need, kes tegid selle rumala otsuse ja maksustasid ära meie enda ressursi, nii turba kui ka puidu. Nii et see mõte on väga halb. Eesti peaks oma seisukohti muutma, mitte maksustama ja mitte nõustuma sellega.

Soovitan edasi minna ja teha tööd ning kutsun üles kõiki kaasa mõtlema, kuidas ja kuhu ikkagi tulevikus Eestis tuumaelektrijaam ehitada. Aitäh!

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Austatud kolleegid! Aeg on kallis ja ma ei hoia teie aega väga palju enda käes. Aga mõned olulised asjad peab ära ütlema. Täna ja tegelikult ka homme arutab majanduskomisjon neidsamu küsimusi. Ma arvan, et võib-olla mõned tähelepanekud on olulised ka siin saalis ära markeerida, näiteks need, mis kõlasid tänasel komisjoni koosolekul.

Seal oli pangaliidul hea ettekanne, kus toodi välja muu hulgas see, et kui me räägime kulutustest energiale, siis tuuakse sageli välja, et tuleb suurendada hoonete energiatõhusust ja see hoiab energiat kokku. Aga austatud peaminister on õigesti märkinud, et kõige odavam on ju see elektrienergia, mida ei kasutata. Kui kodus lülitada küte välja ja küünlavalgel elada, siis tõesti saab elektri arvelt üht-teist kokku hoida. Aga tänane reaalsus on see, et Eesti saab 2023. aastast 2027. aastani Euroopa Liidult korteriühistutele circa 366 miljonit, millest osa saab panustada hoonete renoveerimiseks. Samas, meie eesmärk on see, et aastaks 2050 peaks ju olema kõik hooned renoveeritud ja energiatõhusad. Pangaliidu andmetel oleks selleks vaja kolm kuni viis korda rohkem raha. Kust see raha siis tuleb? Või lepime sellega, et aastal 2050 on veel nii Tallinnas, Ida-Virumaal kui ka teistes linnades ja maakohtades hooneid, mille küttekuludest läheb päris suur hulk maja ümbritseva õhu mõne kraadi võrra soojemaks kütmisele?

Räägitakse sellest, et toetada ka eraisikuid päikesepaneelide paigaldamisel, väidetavalt suurusjärgus 3,7 miljonit. Pangaliit on seisukohal, et see ei ole tõsine summa, sellega kodumajapidamisi suuremas mahus seda tegema panna pole väga võimalik. Ma juhiksin tähelepanu kurioossele olukorrale, mis on tekkinud Hiiumaa elanike jaoks, kus inimesed mitte ainult kodumajapidamistes, vaid ka ettevõtetes mõtlevad selle peale, et paigaldaks päikesepaneelid, sest Hiiumaal on maad, kasutamata heinamaid, kuid selle majanduslik mõttekus on suure küsimärgi all, kui seda päikeseenergiat, mis üle jääb, ei saa võrku müüa. Aga seda Hiiumaal täna teha ei saa. Kuigi, ma tean, selle teemaga tegeldakse ka valitsuse tasemel, et kiirendada neid investeeringuid, mis on selleks vajalikud, on see ikkagi aastate ja aastate küsimus.

Lühidalt kokkuvõtteks. Eks me kõik oleme saanud, ma arvan, viimastel nädalatel ja kuudel energeetikavaldkonnas targemaks, kui me enne olime, ja hea on näha, et nii paljudest kolleegidest on saanud juba kogenud harrastusenergeetikud, nii nagu meil oli palju harrastusvirolooge. Aga selge see, et valdkonna väljakutsed on suured ja valitsusel on siin muutuste eestvedamisel ülioluline ja ülisuur roll.

Aga see, mille juurde ma lõpetuseks – ma lubasin, et ei hoia teid kaua kinni – tahan tagasi tulla, on see, mis puudutas mu küsimust. Me oleme lühiajaliselt olukorras, kus hinnad lähevad selgelt üles. Nagu ma ütlesin, seda näitab ka statistika, ja ma arvan, et me näeme hinnatõusu kiirenemist. Inimeste eluasemekulud on juba olulisel määral tõusnud. Me kõik mõistame, et see on väga tõsine probleem just väiksema ja keskmise sissetulekuga inimestele, kelle tuludest valdav osa kulubki eluasemele, toidule, esmavajalikele kaupadele. Selles valguses me võtame alampalga saajalt tulumaksu. See on sedavõrd kummaline: me võtame talt selle raha ära ja siis ta peab minema kohalikku omavalitsusse, mille tegevust rahastatakse tulumaksust, ja need kohalikud omavalitsused peavad palkama juurde uusi töötajaid, looma süsteeme ja lahendusi, et menetleda [avaldust], et anda talle osa sellest tema makstud maksurahast tagasi energiatoetuse näol.

Ma väga kutsun teid üles, kuna sotsiaaldemokraadid on teist korda andnud sisse eelnõu, mis käsitleb tulumaksuvaba miinimumi alampalgani tõstmist, ma väga kutsun üles kõiki häid kolleege, teisi erakondi toetama seda põhimõtet. Ma arvan, et see on õige põhimõte. Pensionide puhul me juba oleme seda teed läinud, kokku leppinud, et see on õige printsiip. Tehkem see ära ka palkade puhul. Aitäh teile!

Jaak Juske, palun!

Austet istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Hea Riigikogu! Meie tihti külmas ja vastikus kliimas on soe tuba sisuliselt inimõigus. On selge, et hüppeliselt tõusnud elektri ja gaasi hind tuli väga paljudele, võib öelda, et lausa enamikule Eesti peredele ikkagi väga valusa üllatusena. Väga paljud just endaga siiamaani väga hästi hakkama saanud pered sattusid hätta. Pered, kes pole üldjuhul vajanud riigi abi, kelle jaoks on lausa auasi ise hakkama saada, on nende suurte elektri‑ ja gaasiarvetega sügavas hädas. Väga paljud neist peredest ei lähe ka selle esimesena väljapakutud hüvitusmetoodika alla, mis on seotud mediaanpalgaga. Samal ajal kasvavad nendes peredes tihti lapsed, neid lapsi võib olla mitu. Need pered tegelikult vajavad riigi tuge.

Sotsiaaldemokraadid on juba ammu soovitanud valitsusel võtta eeskuju Norrast, kus see hüvitis on automaatne, elektri hinnale on pandud selge lagi. Pärast suuri vaidlusi võttis valitsus meid osaliselt kuulda ja seda Norra mudelit on tõesti osaliselt ka Eestis rakendatud.

Mind pani täna sügavalt imestama auväärt peaministri reaktsioon või vastus minu küsimusele, mis puudutas just seda uut, möödunud nädal kokkulepitud toetusmeedet, mis ei võta arvesse leibkonnaliikmete arvu. See teeb liiga nendele peredele, kus kasvavad lapsed, kus lapsi võib olla lausa mitu, sest see elektrikogus, mida riik hüvitab, on kindla summaga [piiritletud] ja see ei võta arvesse leibkonnaliikmete arvu. Peaminister teatas mulle üpris ülbel toonil, et mis te, sotsiaaldemokraadid, virisete, ise tahtsite Norra mudelit, tahtsite automaatset toetust, nüüd te ju selle saite. Auväärt peaminister! Meil on digiriik ja ka see automaatne leibkonnaliikmete arvestus võiks olla automaatne. Minu arust tuleks seda uut toetusmeedet täiendada ja riik peaks tulema appi nendele lastega keskklassiperedele, kes on oma suurte elektri‑ ja gaasiarvetega hädas. Rohkem empaatiat, proua Kallas! Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Peaminister ei soovinud sõna, täpsustasin üle. Sulgen läbirääkimised. Oleme teise päevakorrapunkti ammendanud.

Meie tänane kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Helmen Küti, Jaak Juske, Riina Sikkuti, Indrek Saare, Lauri Läänemetsa, Heljo Pikhofi, Kalvi Kõva ja Raimond Kaljulaidi esitatud arupärimine Politsei‑ ja Piirivalveameti teenindussaalide tööaegade kärpimise kohta. Arupärijate esindajana, palun, Helmen Kütt!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased, ülekande jälgijad ja siseminister Kristian Jaani! Kaheksa arupärijat andsid 15. detsembril üle arupärimise, mis oli tingitud Politsei‑ ja Piirivalveameti teenindussaalide tööaegade kärpimisest.

Politsei‑ ja Piirivalveameti teenindussaalid 11 linnas töötavad sellest aastast vaid kolmel päeval nädalas. Kolmes linnas toimus see muutus juba eelmisel aastal, kaheksas linnas on see toimunud alates sellest aastast. Nii nagu arupärimises kirjutasime, ajakirjanduse vahendusel võib lugeda, et Politsei‑ ja Piirivalveamet vähendab vastuvõtuaega viielt tööpäevalt nädalas kolmele. Põhjuseks on see, et on vaja täita valitsuse kärpekava. Ametist koondatakse 11 teenindussaali töötajat. Teenindussaalide tööaegade lühendamist on põhjendatud ka asjaoluga, et juba praegu esitatakse 45% kõigist taotlustest iseteeninduses, ja eesmärgiks ongi saavutada olukord, kus teenindussaalid võtaksid vastu suhteliselt vähe inimesi ja tegevus toimuks iseteeninduskanalite kaudu ehk 70% taotlustest esitataks iseteeninduskanali kaudu.

Arupärijate hinnangul toob selline kärpeotsus maapiirkondades elavate inimeste jaoks kaasa riigi avalike teenuste neist kaugenemise ja teenuse kättesaadavuse vähenemise. Probleem on seda teravam, et inimestele pakutava e‑teenuse kvaliteet ei ole hea. Oleme seisukohal, et selline töö ümberkorraldus pikendab teenindusjärjekordasid ja halvendab avaliku teenuse kättesaadavust. Sama probleemiga on pöördunud mitmed omavalitsused – nii Viljandi Linnavalitsus kui volikogu, aga ka teised – siseministri ja ka valitsuse poole, et paluda see muudatus ümber vaadata.

Eriti kurb on see, et lisaks halvendab teenuste kättesaadavust Vabariigi Valitsuse kärpeplaanidest tulenev maakondliku ühistransporditeenuse vähendamine, millest on omavalitsustele teatanud Transpordiamet. Tegelikult valitsuse sellise kärpekava tulemusena kaugeneb riik oma inimestest.

Sellest tulenevalt esitasime siseministrile neli küsimust. Ma loodan, et lugupeetud minister, kes täna nendele küsimustele vastama tuleb, loeb ette küsimuse ja siis annab ka vastuse. Nii ma hoian aega rohkem kokku. Aitäh!

Vastama tuleb siseminister Kristian Jaani. Palun! 

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vastan mulle eelmise aasta 15. detsembril Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kaheksa liikme poolt esitatud arupärimisele Politsei‑ ja Piirivalveameti teenindussaalide tööaegade kohta. Kõigepealt tänan arupärijaid olulise teema tõstatamise eest ja teen lühikese ülevaate.

Alates sellest aastast toimub Põlvas, Võrus, Valgas, Viljandis, Jõgeval, Kuressaares, Paides ja Raplas klienditeenindus kolmel päeval nädalas. Eelmise aasta esimese poole lõpuks läksid kolmele teeninduspäevale nädalas üle ka Rakvere ja Haapsalu, kusjuures Kärdla tegi samasuguse muudatuse juba 2020. aasta kevadel. Ka varasemalt on selles valdkonnas teatud muudatusi ka keskkonnas toimunud muudatustest lähtuvalt läbi viidud. Nende kolme teeninduse näitel – Rakvere, Haapsalu, Kärdla – oleme selget ja väga kiiret muutust iseteeninduse kasuks näinud pärast seda, kui teeninduste lahtiolekuaegu on muudetud. Oluline on rõhutada, et digikioski kasutamise võimalus on endiselt tagatud kõikides teenindustes. Ehk tõepoolest kõike seda, mida on võimalik teha digitaalselt, on võimalik kasutada viiel tööpäeval nädalas.

Politsei‑ ja Piirivalveameti eesmärk on ennekõike soodustada iseteeninduse ja digikioskite kasutamist. Nagu käis läbi, siis tõepoolest on eesmärk, et 70% toimuks iseteeninduse kaudu ehk kõigel, mis on seotud klienditeenindusega, oleks iseteeninduse maht 70%.

Kliendikäitumine on muutunud, me oleme seda näinud. Inimesed otsivad tõepoolest üha enam võimalusi, kuidas toimingud riigiga [suhtlemisel] enda jaoks võimalikult mugavaks muuta. Muu hulgas on kliendid PPA iseteeninduse hästi omaks võtnud ning kliendirahulolu lahendustega on kõrge. Teeninduses kohapeal jäävad ka edaspidi prioriteediks need teenused, mida iseteeninduses osutada ei saa, näiteks dokumentide ja PIN‑koodide väljastamine.

PPA jaoks on võrdselt olulised nii kliendid saalis kui ka kliendid iseteeninduses, aga ka organisatsiooni enda töötajad. Päevadel, mil klienditeenindus on vahetuks klienditeeninduseks suletud, tegelevad ametnikud iseteeninduse kaudu saabunud taotluste menetlemisega. Ka need taotlused vajavad ametniku sekkumist ja inimese silmapaari poolt ülevaatamist, eelkõige isiku esitatud foto nõuetele vastavuse [kontrolli] tõttu. Kaks suletud [olemise] päeva annavad võimaluse iseteeninduse kaudu saabunud taotlusi kiirelt ja efektiivselt läbi vaadata ehk tagada veelgi kiirem ja mugavam teenindus iseteeninduses.

Alates augustist 2021 lisandusid ID‑kaardile sõrmejäljed. Kuna PPA hoolitseb kõikide dokumenditaotlejate eest, ka nende eest, kes ei saa näiteks terviseseisundist tulenevalt sõrmejälgede andmiseks teenindusse kohale tulla, siis on see kasvatanud PPA töökoormust kodukülastuste arvu mõttes. PPA ametnikud teevad näiteks liikumisvõimetute taotlejate puhul sõrmejäljehõivet nende viibimiskohas ning prognoositavalt on ees keskmiselt 4000 kodukülastust aastas. Kodukülastusi tehakse ka nende klientide juurde, kes ei saa muudel põhjustel kohapeale minna. Sellised kodukülastused mitte kuskile ära ei kao. Üldjuhul planeeritakse kodukülastused samuti klienditeenindusest vabadele päevadele. Paljud kliendid elavad arusaadavalt hajaasustusega piirkonnas, mistõttu antud tegevus on PPA jaoks tõepoolest ressursimahukas. Aga see tuleb kindlasti ära teha, et kõikide klientideni jõuda.

Samuti aitavad muudatused plaanitust enam tõsta teenindussaali töötajate palka. Nagu ma enne mainisin, nende muudatuste üheks sihtgrupiks on organisatsiooni enda inimesed, [soovime] väärtustada nende inimeste tööd, kes igapäevaselt seda teenust osutades töötavad. Teenindussaalide töötajate palk tõuseb tänu sellele keskmiselt üle 20% ja neid töötajaid on kokku 125.

Ühtlasi on Siseministeerium ja PPA töötamas välja mitmeid lahendusi, mis aitaksid pakkuda taotlejale veelgi paindlikumaid teenuseid ning saada soovi korral dokumenti mugavamalt kätte. Niinimetatud siseriikliku teenusepakkuja eesmärk on, et tulevikus ei peaks üleüldse näiteks dokumendi kättesaamiseks teenindussaali minema, vaid selliseid väljastajaid oleks Eestis tüki maad rohkem kui ainult PPA teenindussaal.

Arupärimises oli neli konkreetset küsimust. Selguse huvides loen need ette ja annan vastused.

"Kuidas Teie hinnangul vanemaealised või erivajadusega inimesed, kellel puuduvad arvuti kasutamise oskused, saavad esitada oma dokumenditaotlusi iseteeninduskeskkonnas? Siin meenub paraku valitsuse varasem käkk, kus inimesed said vaktsineerimisaegu broneerida ainult digilugu.ee keskkonnas." Vastus. Vaktsineerimisega seotud küsimusi oskab kindlasti paremini selgitada hea kolleeg Sotsiaalministeeriumist, aga kuna Häirekeskus on Siseministeeriumi haldusalas, siis võin kinnitada, et riigi infotelefon 1247 on inimestele olnud kättesaadav kõigis koroonaga seotud küsimustes, sealhulgas vaktsineerimisaja broneerimisel. Tean, et see number, kui palju Häirekeskus on vahetult aidanud inimestel registreeruda vaktsineerimisele, on kümnetes ja kümnetes tuhandetes. Nii et väga palju on Häirekeskus sellisel juhul aidanud, kui digiteenus ei ole töötanud. Väga suure panuse on Häirekeskuses sellesse tegevusse andnud ka vabatahtlikud.

Kui tulla küsimuse esimese poole juurde, siis kõigepealt on oluline korrata, et teenuste kättesaadavus inimese jaoks ei muutu. Kõik teenindused jäävad jätkuvalt avatuks, tõepoolest, kolmel päeval töönädalas. Jätkuvalt saab teha kõiki seniseid toiminguid, lihtsalt tõepoolest, veel kord, edaspidi mitte viiel päeval, vaid kolmel päeval nädalas. Mitte ühtegi teenust ei ole teenindusest välja viidud. Kuna isikut tõendavat dokumenti ID‑kaardi näol on vaja taotleda vaid kord viie aasta jooksul, passi kümne aasta jooksul, siis kliendil on võimalus toimingut pikemalt planeerida, alustada taotlemist aegsasti ja soovi korral teha seda siiski saalis, broneerides näiteks teeninduse külastamiseks aja. Nii nagu varasemalt tõdesin, teeb PPA lisaks prognoositavalt sellel aastal ja järgnevatel aastatel 4000 kodukülastust, et viia teenus ka nende juurde, kes ei saa taotleda e‑keskkonnas või ei saa tulla kohapeale. Mitte keegi ei jää teenindussaali lahtiolekuaegade muutumise tõttu teenusest ilma. Vastupidi, kuna edaspidi saavad teenindussaali töötajad teha rohkem kodukülastusi ja vaadata kiiremini läbi iseteeninduskeskkonnas esitatud dokumenditaotlusi, tekib eeldus kiiremaks teenuse osutamiseks.

Küsimus nr 2: "Kas Teil on andmeid vanemaealiste ja erivajadustega inimeste internetikasutuse kohta, mis võiks eeldatavalt olla aluseks PPA kärpekava otsuse elluviimiseks?" Vastus. Nii nagu varasemalt ütlesin, praeguste muudatuste tõttu ei kao ära ühtegi teenust ning arupärijate nimetatud sihtgrupid saavad endiselt teenindussaalis või kodukülastuse kaudu dokumente taotleda. Muudatuste eesmärk on ennekõike soodustada iseteeninduse ja digikioskite kasutamist sihtrühmade seas, kellel selleks võimekus olemas on. Kordan: kliendikäitumine on muutunud ning inimesed otsivad üha enam võimalusi, kuidas toimingud riigiga [suheldes] enda jaoks võimalikult mugavaks muuta. Toon näite. Kui 2017. aastal oli e‑taotluste osakaal 10%, siis viimastel kuudel räägime 50%‑lisest osakaalust. Kõige suurem osakaal on Hiiumaal, kus 60% vastavaid taotlusi esitatakse e‑teenuste kaudu.

Kolmas küsimus: "Miks PPA ei ole nõus võtma vastu dokumenditaotlusi olukorras, kus inimene tuleb PPA teenindussaali niigi selleks, et anda sõrmejälgi ja teha fotosid? Tekib justkui kummaline olukord, et teatud kohustuslike toimingute tegemine on teenindussaalis lubatud, aga dokumendi taotlemiseks tuleb tal koju sõita ja esitada oma taotlus(ed) arvutis või tulla tagasi siis päeval, mil teenindussaalis on lubatud taas taotlusi esitada." Vastan. Pean vajalikuks ümber lükata väite, et PPA ei ole nõus võtma kohapeal vastu dokumenditaotlusi. Muudatuste tõttu ei kao ära ühtegi teenust ning jätkuvalt saab teenindustes teha kõiki seniseid toiminguid. Tõsi, klienditeeninduspäevad vähenevad kolmele päevale nädalas, aga ma usun ja tean, et PPA on sel juhul inimlik, ja kui on vajalik võtta inimeselt taotlus vastu päeval, kui [teenindussaal] on suletud, siis, ma arvan, see võimalus ka leitakse, juhul kui näiteks samal ajal need teenindajad ei tee kodukülastusi.

Kui rääkida kodus taotlemisest, siis teatud juhtudel võib tekkida olukord, kus sõrmejäljed ei vaja üldse uuendamist ning sobiva pildi olemasolu korral ei peagi pöörduma teenindussaali enne kui dokumendi kättesaamiseks. Kui siiski on vaja digikioskit kasutada, siis seal on üldiselt väga lühike järjekord. Ka siin oleme otsimas uuendusi, et digikioskid võiksid olla rohkemates kohtades kui ainult PPA teenindussaalis, näiteks erinevate koostööpartnerite juures väljaspool PPA‑d. Paindlike muudatuste juures on oluline, et teenindussaalist endast ükski toiming ära ei kaoks.

Neljas küsimus: "Kuidas Teie hinnangul PPA kärpekava otsus mõjutab avalike teenuste kättesaadavust olukorras, kus kiire internetiühendus ei ole jõudnud kõikidesse Eesti maapiirkondadesse? E‑riigi ja e‑teenuste loosungi all ei tohiks inimeste jaoks äärmiselt olulised avalikud teenused muutuda kättesaamatuks." Vastan. Kiire internetiühenduse osas tuleks pöörduda küll ennekõike Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ministrite poole. Samas kinnitan, et kiire internetiühendus kõikides Eesti maapiirkondades on ka minu jaoks väga oluline teema, mille heaks on tegelikult ju pingutanud kõik, nii eelmised valitsused kui ka praegune valitsus ning pingutavad kindlasti ka tulevased. Mis puudutab teenindussaale, siis ütlen veel kord: ükski toiming ei kao ära ning eesmärk on tõsta e‑taotlejate osakaalu sihtrühmades, kus see potentsiaal tugevalt olemas on. Sellele inimesele, kes ei saa tulla kohapeale, kes on hädas interneti kasutamisega, peab PPA minema koju. Nii et selle muudatusega tekib juurde seda võimalust, et koduteenustega jõuda rohkemate inimeste juurde.

Lisan lõpetuseks, et selle muudatuse eesmärk on ühelt poolt otsida tõepoolest ka kokkuhoiukohti, aga nende kokkuhoiukohtade ülim eesmärk on olnud antud juhul see, et ka tõsta nende inimeste palka, kes selles valdkonnas PPA‑s töötavad. Riigieelarvest eraldatud raha oli eelkõige mõeldud eesliinil töötavate politseiametnike palga tõstmiseks. Aga arusaadav on ka see, et teised ametnikud vajavad täpselt samamoodi PPA‑s palgatõusu. Nende inimeste palga tõusuks peab PPA leidma sisemisi võimalusi, kuidas muuta organisatsiooni, muuta mingisuguseid tegevusi ja suunata [vabanenud] raha nende inimeste palka. Nagu ma mainisin, palgatõus on nendel inimestel, kes teenindussaalides töötavad, küllaltki märkimisväärne. Nende palk oli varasemalt 1100 [euro] kandis ja 20%‑line tõus on nende inimeste jaoks päris suur. Veel kord: analoogseid muudatusi on ka varasemalt läbi viidud ja nende eesmärk on olnud alati ikkagi see, et teha teenused inimeste jaoks mugavamaks ja viia teenuseid rohkem e‑keskkonda. Suur eesmärk on see, et e‑keskkonnas oleks teenuste kasutatavus vähemalt 70%. Aitäh! Vastan küsimustele.

Nendega alustab Helmen Kütt. 

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud siseminister! Teie selline hoogne ja reibas esitlus küsimustele vastamisel tekitab optimismi, aga ma ei tea, kas te olete natukene analüüsinud olukorda või vaadanud, mis on juhtunud peale seda, kui vastuvõtupunktid on olnud kolmel päeval avatud. Mina proovisin täna Viljandis Viljandimaa teeninduspunktis registreerida vastuvõtuaega teenindussaali. Mis te arvate, milline oli esimene aeg? Me ei saa siin omavahel niimoodi debatti pidada, ma ütlen teile, et esimene vaba aeg oli 21. märtsil. See, et inimesed vajavad palgatõusu, on kahtlemata oluline. Kirjas te vastate, et palgad tõusevad enam kui 24%, siin te rääkisite 20%‑st, aga tore, kui tõusevad enam. Te olete ühes valitsuses, kus sama laua taga otsustatakse, et teeninduspunktid on vähem lahti – no ikka parema teenuse nimel, nagu me kuulsime –, ja samas on Transpordiamet Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldusel teatanud, et ühistransporditeenus väheneb. Kas need ei ole vastuolus?

Aitäh küsimuse eest! Ma ka oma vastuses mainisin, et ID‑kaarti peab üldjuhul taotlema üks kord viie aasta jooksul, passi kord kümne aasta jooksul ja seda on võimalik väga pikalt planeerida. Ehk kui te täna küsite, millal on võimalik saada esimene aeg broneeringusüsteemist, siis tõepoolest ka mina eelmine nädal seda Rakvere näitel proovisin ja siis oli see aeg neli tööpäeva. Eks see keskmine tõenäoliselt varieeru. Aga veel kord: see teenus ei jää kindlasti kättesaamatuks mitte kellelegi, on võimalik broneerida ja seda on võimalik planeerida. Kui inimene on õigel ajal planeerinud dokumendivahetuse, siis ma ei näe isiklikult probleemi selles, kui esimene vaba aeg näiteks dokumendi kättesaamiseks on märtsikuus. Kui see on kiireloomuline, siis on võimalik ka kiireloomuliselt selliseid küsimusi lahendada. Nii et veel kord, nagu ma ka varasemalt oma vastustes ütlesin: ükski teenus ei kao ära, saab pikemalt planeerida ja kõik taotlused on võimalik esitada e‑keskkonnas, nii et tegelikult inimene ei peagi üldjuhul teenindusse kohapeale minema.

Jaak Juske, palun!

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Hea minister! Minu küsimus on võib-olla natuke laiem. Tänases üha ärevamas julgeolekuolukorras on igasugused eelarvekärped, eelkõige veel siseturvalisuse arvel, selgelt kurjast, meie ühiskonda lõhkuvad ja võivad vähendada ka usaldust riigi ja valitsuse vastu. Tahtsin küsida, millised eelarvekärped teie valdkonnas on hetkel veel töös või juba ellu viidud.

Aitäh küsimuse eest! Need otsused tehti ära tegelikult juba eelmisel aastal. Loomulikult, sellises olukorras, nagu meil täna on, tuleb leida väga hea tasakaal ja teha tarku otsuseid, mis on need kohad, kus on võimalik kokku hoida, mis on need kohad, kus see ei mõjutaks kuidagi inimeste turvalisust, samas aga oleks see ka mõjus selles vaates, et saaks tõsta inimeste palka. Valitsus on esialgset kärpekava vähendanud. See on väga suur asi ja kindlasti tõstis see turvatunnet nii organisatsioonis sees, siseturvalisuse organisatsioonides, kui ka inimestel väljaspool. Palgaraha sellel aastal lisandus, eelmisel aastal ei lisandunud. Samas, see palgaraha läks väga konkreetsele sihtgrupile, ja on täiesti mõistetav, et ka teiste sihtgruppide palga tõstmiseks tuleb raha leida ja tuleb teha sisemisi muudatusi, mis ei ole mitte kuidagi seotud nii-öelda valitsuse kokkuhoiuga, vaid puhtalt tippjuhtide enda otsusega leida sisemisi vahendeid, et tõsta inimeste palka veel rohkem, kui seda oli võimalik teha riigieelarvest. Toon näite politseiametnike, eesliini[töötajate] palga tõstmise kohta. Riigieelarve abil oli võimalik tõsta politseiametnike miinimumpalka 1345 eurolt 1415 peale. PPA leidis veel sisemisi vahendeid ja tõstis miinimumpalga 1500 peale, keskmine politseiametniku, patrullpolitseiametniku palk on 1606. Nii et riigieelarve ja tippjuhtide sisemised otsused aitasid palka tõsta rohkem, kui algselt võimalik oli. 

Marko Torm, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Mina tänase positiivse tunde pealt tuleksin ja annaksin teile natukene tuge. Ma saan aru, et proua Helmenil oli ka sellega kokkupuude, aga minul oli see täitsa praktiline, sain täna hommikul ID‑kaardi Rakvere politseijaoskonnast kätte. Peab tunnistama, et veel mõni kuu tagasi poja passil järel käies ja poolteist tundi järjekorras seistes olin Rakveres väga pahane. Aga hea sõber soovitas broneerida internetis aeg ja täna läks mul viis minutit, vaatamata sellele, et järjekorras oli teisi inimesi küllaga. See on pigem selline repliik ja toe andmine. Mina usun, et paljud minusugused on nõus oma harjumusi muutma tingimusel, et sisejulgeolek tervikuna ei kannata ja sealsed inimesed saavad väärilist töötasu juurde. Tunnustus ja jõudu tööle!

Aitäh teile!

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Meil on krooniline puudus politseinikest, päästjatest ja piirivalvuritest, Siseministeeriumi analüüsi järgi see üha süveneb. Aga ometigi kavatsete te vallandada koroona või vaktsineerim[atuse] tõttu ja ka kokkuhoiu tõttu väga suure hulga inimesi. Kas teie ei näe siin ohtu meie sisejulgeolekule? Samuti on suletud kaks piirivalvekordonit: Alajõe ja Mustajõe. Viimase ehitus maksis kunagi 15 miljonit krooni ja seal olev radar teist sama palju. Need on täna siis mõlemad miljonilise [väärtusega]. Kahtlemata oli Mustajõe kordon äärmiselt oluline. Ja nüüd räägitakse kokkuhoiust 80 000 eurot, nii et selle sulgemise põhjus on küll kummaline. Aga kas te peate normaalseks seada meie julgeolek ohtu valitsuse kärpekava tõttu? Just seda see ju kaasa toob.

Aitäh küsimuse eest! Hakkan tagantpoolt ettepoole liikuma. Kui me räägime idapiiri ääres olevatest teenistuskohtadest, siis on oluline märkida, et piiri valvavad inimesed, mitte majad. Neid inimesi, kes iga päev piiri valvavad, ei ole olnud varasemalt nii palju, kui neid on nüüd. Nii et piiri valvamine kindlasti ei muutu mitte kuidagi halvemaks sellest, kui piiri ääres on vähem kinnisvara, seda enam, et radarid ja kõik selline jäävad jätkuvalt tööle. Tehnika on väga palju arenenud ja väga palju saabki piiri valvata tehniliste vahenditega, aga see ei tähenda piiri valvamise vaates, et inimesi võiks olla kuidagi vähem. Nii et veel kord: mitte kinnisvara ei valva, vaid inimesed valvavad ja teevad head tööd.

Kui rääkida vaktsineerimisest, siis vaktsineerimine on PPA‑s riskianalüüsipõhiselt kohustuslik põhimõtteliselt kogu isikkoosseisule. Tänase seisuga on 34 inimest vabastatud selle tõttu, et nad ei ole lasknud ennast vaktsineerida, ja 38‑le on kohus määranud esialgse õiguskaitse. Kui see ei ole kohtu poolt tänaseks lahendatud, siis jaanuarikuu jooksul, ma tean – erinevad tähtajad olid –, need esialgse õiguskaitse lahendused tulevad. Vaktsineerimine aitab kindlasti ja kutsun üles, et kõik inimesed ennast vaktsineeriksid. Vaktsineerimine aitab, et sa põed selle haiguse läbi kergemalt, ei satu haiglasse. See on kindlasti ka väga oluline julgeolekuküsimus.

Mis puudutab inimesi, kes töötavad siseturvalisuse valdkonnas, siis neid inimesi on loomulikult vaja hoida ja neid on vaja ka juurde. Juurdesaamise puhul on äärmiselt oluline tuua välja see, et siseturvalisusesse panustavad inimesed vananevad hirmsa hooga. Ligi kolmandik nii politseiametnikke kui ka päästjaid võiks lähiajal pensionile minna ja nende inimeste asemele on tõepoolest inimesi vaja. Sisekaitseakadeemiast tuleb igal aastal tänaste plaanide järgi 165+ inimest juurde nii kutseõppest kui ka kõrgharidusõppest, loomulikult. Aga ma rõhutan, et ka neid inimesi, kes töötavad, on vaja hoida ja väärtustada. Siin on ka küsimus, millist palka me suudame maksta. Me leidsime riigieelarvest väga suured summad selleks, et sisejulgeolekus inimeste palka tõsta, nii pääste[valdkonnas] kui ka politseis, eelkõige just miinimumtasandil, kus see palk oli kõige väiksem, ka Häirekeskuse inimestel. Asutused, nii Päästeamet kui ka Politsei‑ ja Piirivalveamet, leidsid sisemisi võimalusi tõsta veelgi enam inimestel palka, nii eesliinil töötavatel kui ka järgnevate palgatasemetega [töötajatel], kelle palga tõusuks riigieelarvest raha ei antud, aga ka need inimesed ei saa jääda nii‑öelda keskmise palga mõttes tagaplaanile. Nii et see on selline võrrand, kus on mitmeid lahendusi ja kus on kehvad lahendused. Aga sa pead leidma tasakaalukohad, et hoida inimesi ja leida ka palkade maksmiseks raha.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Jaa, lugesin läbi teie vastuse Viljandi Linnavalitsusele ja Rapla Vallavalitsusele. Siin on umbes sama positiivne jutt, nagu see, mis te siin räägite. Kahjuks päriselu ei ole päris selline, nagu te räägite. Mul on teile lihtne küsimus. Palun jah‑ või ei‑vastust. Kas teie arust on tõesti teenuste kättesaadavus sama hea ja midagi ei muutu, nagu te olete raiunud siin juba pikemat aega, juhul kui teenuste osutamise [aeg teenindus]punktis väheneb viielt päevalt kolmele või on juba vähenenud, ja seda olukorras, kus laupäeviti inimene teenust ei saa? Palun ütelge kas jah või ei: kas te olete täiesti veendunud, et jah, kättesaadavus ei ole muutunud grammigi halvemaks? Kas jah‑ või ei‑vastust palun.

Aitäh! Teenus ei halvene.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te kirjeldasite koduvisiite. See on tore. Kas ma sain õigesti aru, et te ütlesite, et ka neid teenuseid, kui võib-olla vanemad inimesed IT-teadlikud ei ole, on võimalik kodukülastuse käigus teostada, anda see võimalus ka sellele eakale inimesele? See ju jätab tegelikult rohkem hoopis mulje, et kas tulete ise kohale või tuleme meie teile kohale. Seda võib-olla tavapäraselt ei saa sinna panna, sest võib-olla hakkab tulema, ütleme, kuritarvitamine. Me ju teame, et pool Eesti rahvast on ennast mingi invaliidina [arvele] võtnud lihtsalt sellepärast, et võib-olla mitte tööl käia ja saada olemasolevaid hüvisi. Aga kõiki tuleb ju võrdselt kohelda. Mil moel võtta seda kodukülastust ja selle käigus pakutavaid teenuseid? Mulle see mõte meeldib, aga samas, kui raha kokku hoida, siis tundub see olevat priiskav. Kas ei peaks seda tegema hoopis mingi erafirma?

Aitäh! Kodukülastused ei ole mitte midagi uut, neid on ka varasemalt tehtud. Toon lihtsa näite. Passi jaoks pidi ka varasemalt hõivama sõrmejäljed ja kui inimene viibis näiteks haiglas või hooldekodus ega olnud ise võimeline liikuma, siis PPA läks selle inimese juurde ja hõivas talt koha peal need sõrmejäljed. Lähtudes ühest Euroopa Liidu direktiivist on vaja ka ID‑kaardile sõrmejäljed nii-öelda hõivata ja kodukülastuste arv kasvab. Loomulikult, kui PPA inimesed viivad nagunii läbi kodukülastusi, siis on kodukülastuse ajal võimalik ka see teenus, et aidata inimesel internetis taotlus esitada, ametnik aitab seda teha, ma ei tea, viib arvuti kohale, lepib kokku kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga ja nad koos aitavad inimesel taotluse kohapeal ära teha. Nii et jah, nii ta on, et kodukülastuste käigus on teenuseid kindlasti võimalik osutada laiemalt kui ainult see, et hõivatakse inimeselt kas sõrmejäljed või tehakse näiteks dokumendifoto, seda tehakse samamoodi kodukülastuse käigus, kui inimene ise kohale tulla ei saa.

Raimond Kaljulaid, palun! 

Tervist, austatud ettekandja! 

Tervist!

2020. aastal rääkis Riigikontroll oma aastaaruandes sellest, et Politsei‑ ja Piirivalveameti hinnangul lahkub aastani 2030 teenistusest 350–400 ametnikku enam, kui neid Sisekaitseakadeemiast juurde tuleb. Siis räägiti sellest, et tööjõu voolavuse tõttu on peatselt vaja aastas leida enam kui 100 päästjat, aga päästjaks tahtvaid sobilikke inimesi on tööturult võtta poole vähem, 50–55 inimest aastas. Seoses nende kärpemeetmete ja teenuste koomale tõmbamisega: milline on see olukord, mida Riigikontroll 2020. aastal kirjeldas, 2022. aasta jaanuari seisuga? On meil endiselt sama probleem, et järgmise kümne aasta jooksul jääb sadu politseinikke Eestis puudu? Kuidas teie seda näete?

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma ühes eelnevas vastuses ka ütlesin, kolmandik päästjatest ja kolmandik politseiametnikest võiksid täna minna väljateenitud pensionile. Tõepoolest, Sisekaitseakadeemia nii-öelda toodab vähem inimesi, kui on riiklik koolitustellimus Sisekaitseakadeemiale. Küll selleks ja ka järgmiseks aastaks leidsin mina Siseministeeriumi valitsemisalas täiendavad vahendid. Näiteks tuleb Sisekaitseakadeemias juurde kaks õpperühma, mis on tegelikult päris suur panus, selleks et rohkem täita riiklikku koolitustellimust, mis asutuste poolt antud on. Nii et see olukord sellel aastal ja ka järgnevatel aastatel on pisut paranemas, kui me räägime sellest, kui palju Sisekaitseakadeemia õpetab juurde politseiametnikke. Nii et siin olen teinud valitsemisalasiseseid otsuseid ja raha leidnud ning Sisekaitseakadeemia võimekus järgmistel aastatel on pisut parem.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Tänase arupärimise sisuline teema on kärped, mida praegune valitsus teeb järjest ja järjest meie inimeste igapäevaelu, toimetuleku, julgeoleku ja teenuste arvel, aga ka tervise ja elude arvel. Just tuli uudis, et teie haldusalas lasti kokkuhoiu nimel lahti 60 päästjat ja kahjustati sellega just pääste[valdkonna] operatiivvõimekust. Päästeteenus, mis oli siiani inimestele lähemal ja kättesaadavam, liikus neist jälle kaugemale. Avalikkusele kommunikeeriti seda kui võimalust tõsta ülejäänute palka. Tõepoolest, selle tulemusena saigi siseminister tõsta palku, ka kõrgematel politseiametnikel, kaasa arvatud PPA peadirektori palka 6300 euroni. Kolm kõrgemat ametnikku saavad maksumaksjalt nüüd 5000 ja veel mõned 4500 või 4800 eurot. Kuidas nende niigi kõrget palka saavate ametnike järjekordne palgatõus aitab parandada meie kõigi siseturvalisust (Juhataja helistab kella.), kustutada tulekahjusid, päästa elusid ja kui palju aitab 60 päästja koondamine, kes said palgapäeval kätte vaid 900 eurot ... 

Aeg!

... säästa riigieelarve raha ja suurendada näiteks elupäästevõimekust?

Aitäh küsimuse eest! Lükkan ümber info, millega te oma küsimust alustasite. Mitte ühtegi päästjat, ei 60 ega 40 ega 50, ei ole vallandatud. Sellist eesmärki ei ole. Kui me räägime operatiivkorrapidajatest, siis operatiivkorrapidaja ei ole see, kes vahetult reageerib päästesündmusele. Selleks on päästekomandod. Päästekomandode võrgustik on meil jätkuvalt selline, nagu ta on olnud aastast 2012. Päästekomandode võrgustik ei muutu, jääb täpselt sama arv ja koos vabatahtlike komandodega tagavad nad ühtse päästevõrgustiku. Kui me räägime operatiivkorrapidajatest, kelle eesmärk on reageerida üldjuhul kolmanda ja neljanda astme päästesündmustele – siinkohal ütlen, et 98% päästesündmustest lahendavadki ära meie päästekomandod meeskonnavanema juhtimisel –, siis tulevikus operatiivgruppe ehk korrapidamisgruppe, operatiivkorrapidajaid võiks olla Eestis tõepoolest vähem. Sellised muudatused on läbi viidud 2011 ja 2016 ning viiakse ka nüüd, 2022. Päästeamet on seda juhtimisstruktuuri iga viie aasta tagant üle vaadanud. Samal ajal suureneb näiteks Jõhvis, Pärnus, Tartus ja Tallinnas operatiivkorrapidajate arv. Seda sellepärast, et need sündmused on koondunud nendesse piirkondadesse. Tõepoolest on ka sellised kohad, kus operatiivkorrapidajate hulk väheneb. Rõhutan veel kord, et see ei ole mitte kuidagi seotud vahetu esmareageerimisega, see ei ole mitte kuidagi seotud komandodega, see on juhtimistasandite ülevaatamine. Kõikidele inimestele leiab PPA uued ametikohad Päästeameti struktuuri sees. See on see eesmärk, mille poole kindlasti liigutakse. Nii et see teie informatsioon, et kõiki koondatakse, ei vasta tõele.

Mis puudutab juhtide palka, siis kui pääste[valdkond] teeb midagi oma organisatsioonis sees, ei saa sealt kuidagi raha liigutada näiteks PPA juhtide palga tõusuks. Aga mis seal salata, ka tippjuhtide palgad peavad olema konkurentsivõimelised ja see ei puuduta PPA-s või Päästeametis ainult tippjuhte, see puudutab täpselt samamoodi ka keskastme juhte. Vaatame näiteks Fontese palgauuringut 2018. aastast ja räägime tippjuhtide palkadest: organisatsioonis, kus töötab näiteks 500+ inimest, võiks see palk olla 9000+ eurot. Sisejulgeoleku valdkonnas on väga mitmeid asutusi, kus on kordades rohkem inimesi kui 500, aga palganumber jääb kaugele sellest, mida Fontese palgauuring näitab.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te olete oma nende vaktsineerimisloosungitega veidi ajast maha jäänud. Teie erakonna juht on ajakirjanduses ka teist arvamust avaldanud, soovitan temaga suhelda. Ütleksin ka seda, et ega politsei praegune peadirektor ei oleks kindlasti töölt lahkunud, kui seda 300‑eurost palgatõusu ei oleks toimunud.

Aga nüüd teenindussaalide tööaja ümberkorraldamise juurde. Kui mitu töötajat selleks pidi vabastama, et see uus töökorraldus sisse viia ja neid palkasid tõsta? Kas te oskate äkki numbriliselt öelda? Kui suur oli endise kodakondsus‑ ja migratsiooniameti toiminguid tegevate töötajate arv enne seda uut töökorraldust ja kui palju neid nüüd on?

Aitäh küsimuse eest! Selles valdkonnas töötab 125–130 inimest. PPA eelistab selle muudatuse läbiviimisel loomulikku voolavust ehk inimesed liiguvad ära oma töökohtadelt, see on loomulik voolavus, mis nagunii iga aasta toimub, lihtsalt ei võeta uut inimest asemele ja see ametikoht kaotatakse ära. Kui loomuliku voolavuse kaudu ei ole tekkinud seda, et inimesed lihtsalt ise nii-öelda vabatahtliku voolavusega oleksid ära liikunud, siis me räägime circa 20‑st selle valdkonna töötajast PPA‑s.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud minister! [Te ütlesite] kolleeg Helmen Küti küsimusele vastates, et inimene peab planeerima, kunas uut ID-kaarti saada ja nii edasi. Aga ega inimesed ei planeeri ju seda, et nad kaotavad selle või see varastatakse, mis iganes, siis on kibekähku uut vaja. Te võite sellele ka vastata, kuidas see käib.

Aga minu kõrvad ajas kikki see, et Tartus suurendatakse – ma olen Tartust – operatiivkorrapidajate arvu. Kas seal on kuritegevus oluliselt kasvanud? See on üks asi. Teine asi on see, et on pime. Paljudes valdades ja ka siin Tallinnas on linnaosasid, kus ei ole enam sellist valgustust, nagu oli enne, ja see on üsna hirmutav. Kui operatiivkorrapidajaid ka vähem on, siis on sihuke tunne, et abi kuskilt ei saa ja kuritegevus kasvab. Kas Tartus on kuritegevus tõusnud?

Aitäh küsimuse eest! Päästeameti operatiivkorrapidajad ei ole otseselt kuidagi seotud reageerimisega kuriteosündmustele ja ei ole tegelikult ka päästesündmuste vaates vahetud reageerijad päästesündmustele. Nagu ma ütlesin, 98%‑le päästesündmustest reageerivad päästekomandod. Kui me räägime operatiivkorrapidajatest, siis see on kolmanda ja neljanda astme päästesündmus, millele need inimesed peaksid reageerima. Tõepoolest on nii, et eri piirkondades Eestis – Jõhvi, Tallinn, Tartu, Pärnu – on päästesündmuste arv tõusnud ja seetõttu me viime sinna juurde operatiivkorrapidajaid, kuna seal on erinevalt teistest piirkondadest just kolmanda ja neljanda astme päästesündmuste arv tõusnud. Sellepärast me seal tõstame operatiivkorrapidajate arvu. See ei ole kuidagi seotud kuritegevusega või kuritegevuse statistikaga.

Mis puudutab seda vaadet, et kohalikes omavalitsustes tänavavalgustus kas põleb või ei põle, siis olen seda ka varasemalt, ka oma eelmises ametis olles öelnud ja loomulikult ei tagane sellest, et tänavavalgustus, valgus üldse on äärmiselt oluline, kui me räägime inimeste turvatundest ja sellest, mis tõstab inimeste mingisugust potentsiaali viia ellu mingisuguseid tegevusi, mis vajavad anonüümsust.

Riho Breivel, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma muidugi ei tahaks sinu nahas olla, et musta valgeks rääkida. No tulebki rääkida, ega ministril pole midagi muud teha, ei ole ka ameti juhtidel midagi muud teha. Ei ole kerge leida sisemisi vahendeid ja seletada ka oma inimestele. Küsimus oli just teenindussaalide probleemi kohta, aga see küsimus läks laiemaks, üldse sinu valitsemisala kohta. Ka minul on praegu laua peal kiri päästjate poole pealt, päästjate keskastme juhtide poole pealt. Nad on tohutult mures, sest ülesandeid lisandub. Ka viimasel pressikonverentsil Tauno rääkis just, kuidas ülesandeid tuleb juurde, aga võimekust jääb vähemaks. (Juhataja helistab kella.) Me natukene vist operatiivtegevuspõhiselt planeerime ja see on meie viga.

Küsimus, palun! Aeg!

Nii et küsimus on selles, et kuidas sa näed tulevikku. Sellepärast et me ei jõua ... Lõppude lõpuks, kuhu me välja jõuame, kui iga aasta me peame leidma ...

Küsimus, palun!

... sisemisi reserve? Kuhu me sellega jõuame? 

Aitäh küsimuse eest! Kõik organisatsioonid kindlasti peavad väliskeskkonna muutustega kaasas käima. Lihtsalt väga suurtes üldnumbrites: kui aastaid tagasi, veel kümme aastat tagasi oli PPA‑s 6600–6800 inimest, siis täna on neid vähem, 4600–4800 inimest. Loomulikult on see piir olemas, aga muutub ka keskkond. Keskkonna muutus tähendab ka seda, et teenuste vahel tuleb [ressursse] ümber tõsta. Loomulikult me peame arvestama seda keskkonda, mis on täna nii lähimaailmas kui ka natukene kaugemal.

Kui me räägime konkreetselt päästeteemast – päästjatele tuli sellel aastal juurde elanikkonna kaitse ülesanne –, siis põhimõtteliselt kuni eelmise neljapäevani tõepoolest Päästeamet otsis sisemisi vahendeid ja oli need iseenesest ka leidnud. Aga neljapäeval võtsime valitsuses vastu otsuse nii-öelda julgeolekupaketi vaates. See tegevus Päästeametis saab väga konkreetse püsirahastuse, et saaks selliseid inimesi tööle võtta ja see teenus tööle panna, mis puudutab elanikkonna kaitset, konkreetselt evakueerimise valdkonda. Loomulikult, nendel inimestel, kes pääste[valdkonna] ümberkorralduste tõttu saavad ülesandeid juurde, kaasneb ülesande juurdetulemisega ka palgatõus.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus ei seondu küll päris tänase teemaga, aga arvestades asjaolude aktuaalsust ma sooviksin teie vastust ja abi teie poolt. Nimelt toimus laupäeval EKRE korraldatud rahumeelne meeleavaldus, kus minule teadaolevatel andmetel toimetati kaks isikut korrarikkumise eest politseibussi. Üks nendest oli mingi punases jopes umbjoobes tegelane ja teine absoluutselt kaine tumedates dressides isik, kes üritas rahva hulgas provotseerida korratusi, mis jäid tema tahtest olenemata lõpule viimata, kuna turvatöötajad, kes olid väga tublid, viisid ta politseibussi. Andke palun teada, mis oli selle isiku nimi, millises staadiumis on tema rikkumise menetlemise toimingud ning millise kas kriminaal‑ või väärteomenetlusena see asi toimub.

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, teie informatsioon vastab tõele. Kahe inimesega oli vaja tegeleda, üks oli joobes inimene suht lava ees ja teine oli tõesti inimene, nagu te ise ka väitsite, kes provotseeris. Tõepoolest, turvatöötajad väga kenasti selle olukorra lahendasid ja selle inimesega politsei vestles, hiljem ta vabastati. Isikuandmeid ma teile kindlasti väljastada ei saa. Koostöö turvatöötajatega oli politseil igati asjakohane, tehti väga head koostööd ja tänu sellele saabki selliseid olukordi alati väga hästi lahendada.

Mart Helme, palun!

Aitäh! See viimane, kellest juttu oli, on provokaator, kes on käinud mitmel meeleavaldusel, kus mina olen osalenud. Mul on kahtlane tunne, et see provokaator on sinna saadetud meelega ja seetõttu ei saa te öelda ka tema nime. Aga minu küsimus on hoopiski väga irooniline, ausalt öeldes. Kas teil on olemas plaan, kas praegusel valitsusel on olemas plaan, millal jäävad järele ainult Päästeameti ja PPA juhtkond ning kogu tavapärast tööd teevad vabatahtlikud?

Aitäh küsimuse eest! Vabatahtlike arv näitab riigi tugevust, mitte ei näita riigi nõrkust, kui see oli see, millele te tahtsite viidata. Vabatahtlike suur hulk päästevõrgustikus tagabki koos kutseliste komandodega kogu Eesti päästevõrgustiku [toimimise]. Need vabatahtlikud on väga kõrgelt motiveeritud selle tegevusega igapäevaselt tegelema ja oma kogukonnale turvatunnet pakkuma. Nii et ühes korralikus riigis ongi väga oluline roll vabatahtlikel, kes koos kutseliste [päästjatega] turvalisuse teenust pakuvad.

Aitäh, hea minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõigepealt saab arupärijate nimel sõna Helmen Kütt. Palun! 

Lugupeetud eesistuja! Head ametikaaslased ja ülekande jälgijad! Austatud siseminister, suur aitäh arupärimisele vastamise eest! Sellises positiivses energilises toonis vastus võiks tekitada positiivse tunde, aga millegipärast ei tekitanud. Pigem on endiselt mure südames. Teenindussaalide tööaeg viiakse viielt päevalt nädalas kolmele. Probleem on seda teravam, et inimestel puudub e‑teenuse hea kvaliteet, politseinike arv väheneb, lisaks halvendab teenuste kättesaadavust Vabariigi Valitsuse kärpeplaanidest tulenev maakondliku ühistransporditeenuse vähendamine, millest on teatanud Transpordiamet. Öösel on paljudes linnades, valdades ja külades tänavad pimedad, sest energia kõrge hind ja kokkuhoid sunnivad tänavavalgustust välja lülitama. Kõik see tekitab inimestes tunde, et riik kaugeneb oma inimestest.

Te rääkisite sellest, et teenuse kvaliteet ei halvene. Muidugi ongi vaja teenindussaalide töötajatele maksta kõrgemat palka, nad väärivad seda. Näiteks Viljandimaal teenindussaalis töötavad inimesed teevad oma tööd südamega. Aga ei ole normaalne, et kui täna üritad saada aega teenindussaali, siis esimene aeg on 21. märtsil. Oma kirjas, millega te vastasite Viljandi Linnavalitsusele ja volikogule, aga ka Rapla Vallavalitsusele, te olete toonud näiteid, kuidas inimesed on iseteenindust rohkem kasutama hakanud. No eks nad ole paratamatuse ees, seal ei olegi midagi teha. Teiseks olete öelnud, et eesmärk ei ole väikekohtade väljasuretamine, et ei ole plaanis ühtegi teenust sulgeda, samas kirjas aga tõdete, et kõike ei saa teha iseteeninduses, näiteks dokumente ja PIN‑koode väljastada. PIN‑koodide väljastamine on väga oluline, aga sa saad registreerida ennast vastuvõtule 21. märtsiks.

Kõike seda kuulates tekib tahtmatult tunne, et üks käsi ei tea, mida teeb teine. Kärpimishoos on inimesed, eriti äärealadel, regioonides elavad inimesed, jäetud ise hakkama saama. Ma ei tea, kuidas toimib koduteenus. Eks tuleb uurida, kui paljudele ja mis tingimustel on valmis PPA töötajad minema koju seda teenust pakkuma, juhul kui näiteks lihtsalt puudub internetiühendus, inimesel on liikumisega raskusi, aga ei ole tegemist mingi puudega. Kõik see on inimestel teadmata. Kurb, et need otsused on tehtud kärpimise eesmärgil. Kes saaks olla palgatõusu vastu, sest hea töö eest inimesed vajavad palgatõusu, aga kuidagi tundub, et see palgatõus ei pruugi jõuda nende inimesteni, kes tegelikult seda rasket tööd iga päev teevad.

Nii et ma tänan nende vastuste eest, aga süda väga rahule ei jäänud. Eks siis tuleb vaadata, kuidas need asjad edasi toimivad. Aitäh! 

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased ning inimesed, kes te meid pärast järele vaatate, sest online'is ilmselt kõik praegusel hetkel ei vaata! No ma mõtlen, et nüüd ma sain küll pihta asjale, mis toimub. Alguses mõtlesin, et mida, milles probleem on. Aga nüüd tuleb välja, et Viljandi linnas saab politsei juurde või sinna iseteenindusse alles märtsikuus. Ütlen teile ausalt, et ma kõigepealt mõtlesin, et see on väga lahtisest uksest sisseronimine. Nii sotsiaaldemokraadid kui ka Reformierakond on ju rääkinud sellest, et tahame neljapäevast töönädalat, ja politsei on veel agiilsem olnud – kolm. Aga päriselt ka, et mida see inimene, ütleme, seal istub. Ma kujutan ette, ta joob kohvi, see mõjub tal neerudele, eks ju, siis ta lahendab ristsõnu, ta on kõik need uudised ära näinud. Ta ei tohiks muidugi seal internetis hirmsasti hängida, aga ta seal on, sest et [muud] ei ole.

Minul endal on kaks kogemust. Viimane oli täpselt eelmisel nädalal. Mobiil‑ID sai otsa, siis tuli välja, et ma pean kuskil registreerima päris ID‑kaardiga, aga kus ma neid päris ID‑kaardi PIN‑koode enam mäletan. Ma rääkisin inimesega telefoni teel ja kõik see tundus meeletu kadalipp olevat. Ma helistasin infoliinile ja mulle loeti kõik ette, mis ma pean tegema. Siis ma küsisin, kas ühe päevaga ei saa. Ta ütles, et saab küll. Mul oli viis eurot kaasas selleks, et riigilõivu maksta. Ta ütles, et jaa, kui te tahate sulas maksta, siis te lähete sinna, maksate ja siis võtate uuesti järjekorranumbri ja lähete sinna otsa. Aga kaarditerminal oli kohapeal, ma ütlesin, et ma maksan kaardiga. Kõik oli okei. 45 minuti pärast ma olin tagasi. Takso pani sinna, hups-hups. See kõik toimis. Kommunikatsioon on tegelikult see, mis vajab paremini töötamist. Eelmine kord oli 2019 ja välispass. Siis ütlesid ka inimesed, et kuulge, te olete seal Riigikogus, äkki te saate öelda seda, et 16‑aastased võivad ise enda reisidokumendile järele tulla. Ehk ei pea olema seda, et lapsevanem peab võtma endale aja, millal ta sinna läheb.

Hea Mart räägib võib-olla nendest probleemidest ja asjadest. Kogu see esmane mure, mis oli, oligi võib-olla see, et jah, päästjad ütlesid, et ei ole päris mõistlik, kui sa lähed suitsuandureid kontrollima, aga kui tuleb signaal, et maja põleb, siis see ekipaaž ei saa minna, sellepärast et nad on juba hõivatud seal või nad teevad lasteaias ennetustööd. Lasteaias peaksid raudselt käima mingid vabatahtlikud näitlejad, sest nad oskavad paremini lastele [peale] minna. Vaevalt meist keegi mäletab, kas see onu, keda me viieaastasena nägime, oli pritsumees, kas ta töötas ka päriselt pritsumehena, eks ju. Suitsuandurit ei pea minema ka [kontrollima] selline inimene, kuigi ma möönan, et kodukülastusel on politseinikul hea silm, ta märkab kohe kõike, kas ja mis kusagil on, kas kedagi ahistatakse, väärkoheldakse või midagi muud, eks ju. Aga kui nüüd selgub, et sellepärast on kolm kuud vaja oodata, et neid kodukülastusi tehakse ...

See töö peaks olema nagu lõimitud meil sotsiaaltööga. Me oleme tegelikult neid ülesandeid lisanud ja niimoodi. Päästjad teevad politsei tööd, politsei teeb varsti päästjate tööd, arstid teevad oma asju, noorsootöö andsime ju sotsiaaltöötajatele. Me oleme kõik pea peale keeranud nagu Kört-Pärtli särgi, aga ma arvan, et see on sellest, et väga paljud inimesed peavad õigustama, miks nad töötavad selles ametis, ja just need, kes ei ole eesliinil. Sellepärast nad tulevad võib-olla äärmiselt uute lahendustega välja ja tahavad mõelda, et miskit seal on. Kui ma kuulen, et pritsumeestele pannakse nüüd veel ülesandeid ja kohustusi juurde, siis see on kuidagi nagu liig. Ehk üks hea ja mõistlik riik hoiaks ettevalmistatud inimesi ikka selleks üheks asjaks ja siis need teised inimesed oleksid toetav personal, aga mitte nii, et kõik teevad kõike. Siis võiks teha sihukesi laupäevakuid.

See ongi hea küsimus, et kui su mõni dokument on aegunud, aga sa töötad Soomes, siis mil moel sa seda teha saad. Toon teile lihtsa näite. Ühes väikeses linnas on kolm apteeki ja kõik need kolm apteeki on lahti kella üheksast kuni kella viieni, aga laupäeval ja pühapäeval ei ole mitte ühtegi apteeki lahti. Kuidas inimene siis tööajast peaks seal käima? Need asjad ei peaks olema ikkagi sellised. Ma arvan, et inimestele oleks vastuvõetav, kui see oleks kas või kaks päeva nädalas, kui järjekordasid ei ole ja kui laupäeval oleks see võimalus, et kui inimene tuleb kuskilt teisest kohast, siis talle seda võimaldatakse. Igatahes on segadus veel suurem.

Helmen, järgmiseks korraks: kui see päris probleem on see, et see ooteaeg on nii pikk, siis sellele ma oleks pihta saanud. Praegu ma sain aru, et kolm päeva on vähe (Juhataja helistab kella.), aga samas neli [päeva] nädalas ei tööta. Ise tahaks ka. Aitäh!

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ega mul ei olnudki plaanis sõna võtta, sellepärast et endise sama tooli täitjana ma tunnen nagu teatud respekti mantlipärija ees, ma tean, mis on probleemid ja kui rasked lahendused seal on.

Aga mul riivas väga tõsiselt kõrva see, kui härra minister ütles, et ega hooned ei valva piiri, valvavad inimesed. No miks need hooned siis ehitati omal ajal, miks neid hooneid siis ehitati Eesti Vabariigi piirile ja kontrolljoonele, ükskõik kuidas me seda nimetame, omal ajal oluliselt rohkem, kui neid tänasel päeval vaja läheb? Aga väga lihtsal põhjusel: et pakkuda inimestele töötingimusi, et oleks baas, kus paiknevad teatud tehnilised vahendid, kus paiknevad puhkeruumid, relvaruumid, mis iganes. Need on ju vajalikud asjad. "Inimesed valvavad piiri." Mis nad hoiavad kõike seda põõsas või? Nad peavad nüüd ju kuskile kaugemale sõitma ja kogu see logistika on oluliselt keerulisem. Selline hämamine ei ole väga soliidne.

Ega me ei saa rahul olla nende vastustega. Vastused olid ette kantud reipalt ja veenvalt, aga nagu ütles ka eelkõneleja sotsiaaldemokraatide poolt, Helmen Kütt, mõru maik jäi suhu, sest räägitakse musta valgeks. Äsja just ilmus uudistesse päästjate äärmiselt rahulolematu kiri või nende rahulolematust peegeldav artikkel. Ei ole inimesed rahul sellega, ei ole päästjad rahul sellega, tegelikult ei ole ka politseinikud sellega rahul.

Minu ministriks oleku ajal, vahetult enne seda, kui ma lahkusin, oli meil kantsler Lugnaga laua peal plaan, kuidas ühtlustada kogu Siseministeeriumi ametiasutuste palgapoliitika ja palgasüsteem. Kõige keerulisem muidugi on see politsei puhul, kõigi nende astmete ja staažide ja muude asjadega, ma ei hakka siin takerduma üksikasjadesse. Aga me töötasime põhimõtteliselt välja skeemi, kuidas see saavutada, et ei oleks nii, et on politseiministeerium, kus päästjad on pooleteramehed ja vaadaku ise, kuidas hakkama saavad, et ei oleks nii, et on politseiministeerium ja ülejäänud asutused on vaesed sugulased, kes sõltuvad sellest, et kõige suurem vend peab saama alati kõige suurema tüki ja tühjaks sööma ka Väikese Peetri leivakotid ja pärast muidugi mugima edasi oma. Kahjuks, ma olen aru saanud, seesuguseid pingutusi palgasüsteemi ja töötingimuste ja kõige muu ühtlustamiseks praegu ei ole. Võib-olla ma eksin, võib-olla on, võib-olla ei ole see meieni jõudnud. Oleks hea, kui oleks nii.

Kuhu me siis niimoodi jõuame? Kolleeg Breivel küsis, kuhu me niimoodi jõuame. Ega me vastust ei saanud, et kuhu me niimoodi jõuame, aga me ju näeme, kuhu poole sihitakse. Sihitakse selle poole, et võimalikult palju ülesandeid oleks üle antud vabatahtlikele. Ma olen täiesti nõus, et vabatahtlikud näitavad ühiskonna tugevust, vabatahtlikud näitavad ühiskonnaliikmete patriotismi ja soovi panustada selle ühiskonna turvalisusesse ja toimimisse. Aga me ei saa ju panna kõiki ülesandeid vabatahtlike õlgadele. Peab olema tugev struktuur, mille külge vabatahtlikud on liidendatud, vabatahtlikud on toetav jõud, mitte see jõud, millel on põhiosa. Juba minu ajal tuli ju päevakorda merepääste täies ulatuses üleandmine vabatahtlikele. Ma kardan, et see ongi praegu enam-vähem toimunud. Sellest kõneleb ka see, kui kergekäeliselt loobuti laevastikust. Äärmiselt piinlik lugu, äärmiselt kahjulik lugu Eesti Vabariigi kaitsevõimele. Äärmiselt kahetsusväärne. Selle asemel, et laevastikku suurendada ja tugevdada ...

Palun lisaaega.

Palun! Kolm minutit. 

... otsustati sellest lahti saada ja merepääste suruda vabatahtlike kaela, kellel ei ole – isegi kõikidel vabatahtlike üksustel ei ole, vähemalt paar aastat tagasi mõnel ei olnud – oma alust, rääkimata sellest, et kõikidel oleks olnud korralikud merekindlad alused. "Lükkame vabatahtlikele, lükkame politsei tegevuse suuresti vabatahtlikele!"

Ja mis tähendavad koduvisiidid? Toome võrdluse. Mul abikaasa kõrvalt ütles, kas see tähendab seda, et, ütleme, kirurgid hakkavad käima koduvisiitidel, aga plaanilised operatsioonid, rasked operatsioonid, lükkame edasi, [patsiendid] internetis registreerivad ja vaatavad, et kui elavad, siis võib-olla aasta pärast selle saavad. Nii ei saa ju. Siin on ju totaalne loogikaviga, totaalne loogikaviga. Kui te ei saa aru sellest loogikaveast Siseministeeriumis ja PPA‑s, siis on asi väga pahasti.

Riik ei saa igalt poolt lahkuda ja jätta kõike kodanike õlgadele. Aga riik lahkub igalt poolt kogu aeg. Me ääremaastame riikliku kohaloleku vähendamisega suurt osa Eesti Vabariigi territooriumist ja jätame kättesaadava, kohapealse teenusega suure osa inimestest teenindamata.

Suurepärane näide on see, et omal ajal, kui meil oli palju valdasid, oli Eesti Vabariik, noor Eesti Vabariik, taasiseseisvunud Eesti Vabariik nii rikas, et igas vallas oli oma politseikonstaabel. Igas väikeses vallas oli oma politseikonstaabel. Varsti nad kadusid ära. Nüüd me paneme isegi juba väikelinnade politseijaoskonnad kinni, need on ammu juba kinni pandud, [politseinikud] sõidavad kuskilt kaugelt. Väga ilus põhjendus on, et on tänapäeva sidevahendid ja tänapäeval on elu edasi läinud. Kindlasti on, kindlasti on see operatiivsust suurendanud, aga see ei võiks tähendada seda, et päästjaid, politseinikke või muid riigiametnikke ei ole piisava tihedusega Eesti Vabariigi territooriumil ja teatud hulga inimeste kohta olemas ja nad ei ole kättesaadavad. Siin on loogikaviga. Ei ole niimoodi, et tõmbame koomale.

Lugupeetud siseminister! Teede hooldamise pealt raha kokkuhoid on juba käesoleva aasta algul meile maksma läinud terve hulga inimelusid. Kas kokkuhoid, kas rahanumber on olulisem kui inimeste elu ja tervis? Need koledad avariid, kus rekad on kokku sõitnud, kus inimesed on täiesti lömastatud, need koledad avariid on juhtunud sellepärast, et teehooldus ei vasta liiklustihedusele ja nendele nõudmistele, mis on vajalikud selleks, et meil ei oleks niisuguseid koledaid inimohvreid. Ma siiralt koputan teie südametunnistusele, härra minister – ma tean, et see on teil olemas –, et te valitsuses võitleksite nende hullude kärpekavade vastu ja tooksite argumendina lauale inimeste elu, tervise ja heaolu. Aitäh! 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Hea minister! Lugupeetud kolleegid! Kahju küll, aga ma pean ütlema, et nii eluvõõrast juttu ei ole ma ammu kuulnud, kui ma kuulsin siseministri ettekandes ja vastustes arupärimisele. Vaatame üle mõned märksõnad, millest täna juttu oli.

"Kättesaadavus ei muutu, teenuste kättesaadavus ei muutu." Nii. Teenuspunktide lahtioleku aja viime viielt päevalt kolmele, aga kättesaadavus ei muutu, see on sama hea nagu enne. Uskumatu! Laupäeviti teenust ei saa juba ammu, ei saa Transpordiametist, ei saa PPA teenuspunktidest. Kas tõesti teenuse kättesaadavus ei ole muutunud? Ma ei tea, mismoodi peaks need inimesed teenust saama, kes tööpäevadel tööl käivad. "Kättesaadavus ei muutu."

"Keegi ei jää teenusest ilma." Mina julgen väita, et jääb küll. Ma toon näite Rapla maakonna baasil. Rapla linn kui selline on maakonnakeskus. Meil on hulga inimesi, kes käivad maakonnakeskuses nädalavahetustel, nad tulevad ümberkaudsetest asulatest, et teha oma sisseostud, osta nii toidukaupa kui ka tööstuskaupa, mida on vaja, aga teenust, kui minna läbi kas autoregistrist või PPA punktist, ei ole võimalik saada, sest laupäeviti seda ei pakuta. Aga kättesaadavus ei ole ju muutunud, sellega on sama hästi kui enne, ütleb minister selle peale.

"Kliendikäitumine on muutunud, see on põhjendus, miks me neid asju teeme, miks me muudame neid asju." Loomulikult on kliendikäitumine muutunud. Kui me paneme teenuse kinni, inimene ei saa enam teenust, siis ta nutab ja läheb seda teist teed pidi. Aga kõigil inimestel, ka suhteliselt noortel inimestel ei ole võib-olla nii hea – mitte võib-olla, vaid ei olegi nii hea – arvuti kasutamise oskus, et nad saaks hakkama sellega, et saaks kõik taotlused ära tehtud. Ma ei ole selle vastu, et on olemas progress ja asjad muutuvad, Ma olen sellega täiesti nõus. Aga neid asju tuleb teha sedasi, et inimesed saaksid nendega harjuda. Inimesi tuleb nügida selliselt, et neil oleks aega harjuda, mitte lõpetada ära teenuse pakkumine ja siis öelda, et midagi ei ole muutunud.

Või siis see, et eesmärk on soodustada digiteenuste kasutamist. Tule taevas appi! Paneme kaheks päevaks veel teenuse kinni, laupäeval see juba on kinni, ja sellega me soodustame digiteenuste kasutamist. Soodustame – saate aru sellest! Uskumatu jutt!

"E-teenuste tarbimine on tohutult kasvanud." Kui ma õigesti mäletan, siis oli 70%‑st jutt. No mis siis juhtuma peab? Loomulikult ta kasvab, sellepärast et inimestel on alternatiive järjest vähem. Mulle tuleb meelde aastatetagune kemplus Raplas selle üle, kui tollane maanteeamet, tänane Transpordiamet, tahtis kinni panna teenuspunkti, osakonna. Siis oli sama lugu, et tohutu edulugu, näete, kõigis kohtades, kus me oleme need kinni pannud, on inimesed hakanud palju vähem kohal käima ja tohutult on tõusnud digiteenuste kasutamine. No kellele me sihukest jama ajame? Loomulikult, inimene peab kuidagi oma teenuse kätte saama, kui me teeme talle võimatuks seda kätte saada füüsiliselt.

Või siis see, et sularahas maksta ei saa. No kas me nimetame seda ka nii, et midagi ei ole muutunud? Kõik inimesed ei kasuta veel pangakaarte või ei taha kasutada, nad kasutavad sularaha, aga tasuda võimalik pole. Ta peab minema, ringi jooksma ja panga üles leidma, katsuma seal ise kuidagi selle ülekande ära teha. Aga meil ei ole täna enam ka Rapla-suguses linnas isegi neid kohti, kus ta saaks minna pangas telleri juurde, et ülekannet teha.

Uskumatu jutt! Igaüks tehku siit omad järeldused, aga minu arust väide, et teenuste kättesaadavus ei muutu, on ministri suust lausvale. Aitäh!

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Minu ettekanne nii kirglik ei ole kui eelkõnelenud kolleegil, aga eks ma mõistan tema pahameelt. Minu valijate jaoks Põhja-Tallinnas läks olukord palju halvemaks juba aastaid tagasi, kui Sõle tänaval olnud PPA esindus koliti – see juhtus ammu enne praeguse ministri [ametisse astumist] – Tammsaare teele. Loomulikult, inimesed siiamaani, vanemad inimesed, tulevad tänaval vastu, tuletavad meelde ja ütlevad, et tooge see PPA meile siia tagasi, et see oleks hea asi, mida riik võiks teha. Ma mäletan, et kui see Tammsaare teele viidi, siis ma hoidsin peast kinni. See asukohavalik on selline, et jala saab sinna minna vaid Järve asumi elanik, kõigile teistele on see esindus logistiliselt täiesti arusaamatus kohas.

Nüüd digiteenused. Muidugi, see on hea asi. Mina viimati taotlesin passi, sain selle digitaalse taotluse tehtud, ma ei tea, kahe minutiga, käisin pärast Tammsaare teel järel, järjekorras peaaegu aega ei läinudki. Oli väga mugav, aga samas muidugi kõik inimesed ei soovi ja ei oska ning paljudel on keeruline neid kasutada.

Aga tegelikult selle tänase diskussiooni juures me peame aru saama, et oluline on laiem pilt. See on see, mis puudutab kärpeid, ja see on see, mis puudutab õhukest riiki, millest me oleme rääkinud mitte aastaid, vaid aastakümneid. Tegelikult te ju ka kuulsite ministri vastusest, et ega midagi ei ole muutunud. Riigikontroll 2020. aastal tõdes, et politseinike arv väheneb ja neid ei tule piisavalt juurde. On väga hea, et minister on leidnud omavahenditest võimalusi seda tellimust suurendada, aga selge see, et see ei ole ju kestlik lahendus. See ei ole see, mis lahendab selle probleemi ära.

Sama on ka teistes valdkondades. Me teame, et isegi Tallinnas ei ole enam piisavalt perearste, rääkimata [piirkondadest] Tallinnast väljaspool. Me teame õdede puudusest ja nende madalast palgast. Me teame, et õpetajaid ei ole meil piisavalt. Õpetajate palk ei lähene kohe kuidagi 120%‑le keskmisest. Kõiki neid valdkondi ja nende töötajaid puudutab see, mis praegu majanduses toimub. Kui meil palgakasv on tõepoolest praegu päris suur, Statistikaameti viimastel andmetel ligi 8%, siis hindade tõus on jällegi üle 12%. See sööb ka nende valdkondade palgatõusud ära, näiteks õpetajate palga tõus on praegusest inflatsioonist täielikult nullitud.

Me peame aru saama, et julgeolek, tegelikult ka meditsiin, tegelikult ka haridus Eestis püsib nende inimeste, kes seal töötavad, tohutul missioonitundel ja pühendumusel, millega nad oma tööd teevad. Ka riigikaitse, ma arvan. Kindlasti need inimesed, kes selles valdkonnas töötavad, ongi tõelised Eesti patrioodid. Ma arvan, enamik teebki seda tööd sellepärast, et nad tahavad muu hulgas olla oma riigile kasulikud. Kui rahuajal on [selline olukord] veel okei, siis praegu, kui meil on mitu kriisi, me näeme seda, et me lõhume need inimesed ära. Päästjate palga suhe keskmisesse palka on ju – kui mu mälu mind ei peta, siis Riigikontrolli aruandes juba kaks aastat tagasi juhiti tähelepanu – halvenenud, mis tähendab seda, et päästjad on jäänud vaesemaks. Sellele ei pea need süsteemid lõpmatuseni vastu.

Milles on siis asi? Kõik ministrid, kes on proovinud seda lahendada, erinevatest erakondadest, põrkavad vastu sedasama müüri, mille vastu põrkavad ka sotsiaalministrid ja haridusministrid: raha ei ole. Raha ei ole, sest õhuke riik, mille me oleme ehitanud, ei suudagi tagada inimestele kindlustunnet, ta ei suuda tagada julgeolekut, ta ei suuda tagada tervist ja haridust pikas perspektiivis. See on võimatu. Kuni ka siin Riigikogus ja valitsuses püütakse lihtsalt igapäevaste muredega toime tulla ja peidetakse pea liiva alla ja strateegilisi suuri valikuid tegelikult ei soovita ega suudeta teha, ei suudeta neid endale selgeks teha, siis läheb olukord ainult hullemaks.

Mis puudutab konkreetselt julgeolekut, siis eks me näeme, kui need kõige suuremad ohustsenaariumid, mis meil on seoses Ukrainaga, realiseeruvad ja me näeme näiteks Euroopas miljonitesse ulatuvaid põgenikevooge ja nii edasi, kuidas tuleb inimestele jälle meelde, et meil on olemas politseinikud ja nad on väga olulised.

Kas kolm minutit lisaaega saab? 

Saab, jaa. Palun! Kolm minuti lisaaega.

Siis tuleb kõigile meelde, et politseinikud on väga vajalikud. Nii nagu kaks aastat tagasi olid mõned kuud, kui kõik Eesti inimesed mõtlesid suure tänutundega meditsiinitöötajatele. Aga ma ei ole nagu näinud, et kuidagi oleks riigi poolt näiteks õdede olukorda oluliselt parandatud. Tegelikult ju ei ole, oleme ausad. Nii nagu vahel, kui on tulnud PISA testide head tulemused, tuleb meile meelde Eesti õpetaja, kelle seis ei ole kõige parem, ja siis kõik ütlevad, et jah, see peaks olema parem, aga ei juhtu jälle mitte midagi. See on nagu see probleem. 

Kui rääkida valikutest, siis mis need siis on? Täiendavad tulud, maksureformid – neid ju ei saa teha, sellepärast et ka siin Riigikogus pingiridade kaupa saadikud ütlevad, et ei mingeid maksumuudatusi, unustage ära, maksudega ei mängita. Muude kulutuste vähendamine – milliste kulutuste, riigikaitsekulutuste või? Kultuuri alarahastamine? Kust te võtate selle raha?

Need on tõsised asjad ja tegelikult peaks neist tõsiselt rääkima. Selles mõttes ma tunnustan kolleege, kes selle arupärimisega kaasa tulid ja selle teema lauale panid. Ma arvan, et me peame siin saalis neid arutelusid jätkama ja lahendusi leidma. Ministrile soovin tema tähtsas ja raskes töös jõudu. Selles keegi ei kahtle, et minister teeb oma tööd südamega ja pühendumusega. Aitäh!

Kas minister soovib sõna? Palun, siseminister Kristian Jaani!

Hea eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Räägin hästi lühidalt ja selleks, et ei jääks kõlama ainult kärpimine ja kokkuhoid. Tõepoolest, algselt oli kokkuhoiukava suurem, kui ta lõpuks oli. Me vähendasime kokkuhoiueesmärki päris oluliselt. Riigieelarvest tulid päris olulised summad sisejulgeolekus palkade tõstmiseks, mida varasemalt tegelikult, eelmisel aastal näiteks, ju ei olnud. Jah, raha tuli ja läks väga õigesse kohta. Endine siseminister küll siit lahkus, aga ma tahtsin öelda, et minu otsusena läks päästjate palkadesse proportsionaalselt suurem raha kui näiteks politseiametnike palkadesse, sest päästjad, eesliinipäästjad, olid tõepoolest rohkem maha jäänud. Minu kui endise politseiametniku otsus tõepoolest selline oli.

Vaatame veel. Loomulikult, tippjuhid enda organisatsioonis peavad tegema tasakaalus otsuseid. Turvatunne ei tohi kahjustuda. Meil on julgeolekukeskkond täpselt selline, nagu ta on. Aga tuleb leida ka vahendeid töö ümberkorraldamiseks ja inimeste väärtustamiseks, lisaks riigieelarvest tulnud rahale leida ka nii-öelda sisemised reservid. Riigieelarvest me oleme leidnud päris suured summad piiri ehituseks, täiendavalt üle 22 miljoni, ja eelmisel neljapäeval [vastu võetud] julgeolekupakett mittesõjaliste arendusvajaduste kohta, mis puudutavad sisekaitset, on 33 miljonit.

Nii et väga palju on tehtud. Selle taga on muidugi inimesed ja inimesed peavad saama ka väärilist palka. Veel kord: sai riigieelarves [summat] tõstetud, aga pidi leidma täiendavaid vahendeid organisatsiooni sees.

Lõpetuseks. Eesti on digiriik ja digiteenuseid tulebki pidevalt arendada. Kui inimesel ei ole võimalust minna kohapeale, näiteks ei sobi talle aeg, siis tal peab olema võimalus saada see teenus kätte digiteenuse abil. Miks me siis neid teenuseid arendame, kui me teiselt poolt ütleme, et neid polegi vaja? Aga ma olen nõus, et see peab olema tasakaalus. Kui inimene ei saa digiteenust kasutada, siis peab alati jääma ka see võimalus, et ta läheb kohapeale. Ühtegi teeninduspunkti ei suleta, see on oluline. Tööpäevad muutuvad. Kui me räägime töökohtade viimisest suurtest linnadest teistesse kohtadesse, siis PPA on seda ka varasemalt teinud. Liiklusmenetluskeskuse töökohad – see keskus varasemalt oli Tallinnas ja seal saab väga palju teha erinevate e-teenuste, digiteenuste abil – näiteks paar aastat tagasi viidi Tallinnast ära Ida-Virumaale. Aitäh teile! 

Sulgen läbirääkimised. Ka kolmanda päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Nüüd on selline lugu, et päevakord on ammendatud, mis tähendab seda, et pärast haamrilööki on võimalik registreeruda esinemiseks vabas mikrofonis. Kalle Grünthal alustab.

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Head televaatajad, hea rahvas, kes te vaatate praegust ettekannet! Olete te tähele pannud väga huvitavat asja, et alates selle aasta algusest on peavoolumeediast tulnud väga huvitavaid uudiseid? Näiteks kirjutas ERR 20. jaanuaril, et Ühendkuningriik leevendab koroonapiiranguid, lisaks muule kaotab maskikohustuse ja lõpetab ka koroonatõendite nõudmise. Samas ka peaminister teatas, et piiranguid leevendatakse, kuna valitsust nõustavate teadlaste hinnangul on omikroniga kaasnenud nakatumislaine tipp möödas. Täpselt samal päeval tuli ERR‑ist uudis, kus Irja Lutsar teatas, et koroonatestiga võiks inimesi ka üritustele lubata, ja päev hiljem andis teadusnõukoja juht Toivo Maimets teada, et Terviseamet ja teadusnõukoda esitavad teisipäeval valitsusele hinnangu, mille alusel võiks hakata piiranguid leevendama.

Huvitav, väga huvitav, mis toimub? Aga tegelikult on selle taga puhas hirm. Hirm on see, mis sunnib selliseid avaldusi tegema. Asi on selles, et Ühendkuningriigis on alustatud COVID‑i vaktsiini teemal kriminaaluurimist. Selle süüdistuse taga on põhimõtteliselt Briti arst Samuel White, kes julges kahtluse alla seada vaktsiinide turvalisuse ja sai seetõttu Inglise arstide nõukogus 18‑kuulise tegutsemiskeelu peale seda, kui ta videos oli seitse minutit andnud edasi oma seisukohti, milles ta seadis kahtluse alla maskikandmise kohustuse, vaktsiinide tõhususe ja ka testimise objektiivsuse. Huvitav on see, et doktor White ei leppinud selle asjaga, läks kohtusse ning võitis kohtus. See on kaasa toonud selle, et praeguseks on esitatud avaldus koos vastavate asitõenditega politseisse. Endine politseinik Mark Sexton on kokku pannud 1100‑leheküljelise tõendusmaterjalidega ja asitõenditega süüdistuse, et tuvastada võimalik kuriteokoosseis. Süüdistus kätkeb väga ränki asju: ametiseisundi kuritarvitamine, ametialane võimuliialdus, raskete kehavigastuste tekitamine, vandenõu mürgiste ja kahjulike ainete manustamise tagajärjel surma põhjustamiseks, surma põhjustamine ettevaatamatusest, tahtlik tapmine, korruptsioon, pettused, väljapressimine, mõrv. See loetelu läheb väga pikaks. Aga asi on ikkagi arenema hakanud ja enamikus politseijaoskondades kogutakse praegu tõendeid. Lisaks sellele võetakse vaktsineerimise ohvritelt ka tunnistusi, mille tulemusel on osa vaktsineerimiskeskusi tunnistatud kuriteopaikadeks. Muuseas, süüdistus on esitatud ka Ühendkuningriigi valitsuse ministritele, riigiteenistujatele, ka ajakirjanikele ning meediakanalitele.

See on suuresti põhjuseks, miks paljud riigid, kaasa arvatud Eesti, on hakanud oma piirangutele vett peale tõmbama. Inimestele öeldakse, et koroona on siin, et jääda, ja me peame kõik õppima sellega elama, mis on sisuliselt õige. Aga see ei tohiks muidugi nende tegude toimepanemise kaasosalisi mitte mingil juhul vastutusest vabastada. Nii et head Tanel Kiik, Irja Lutsar, Joller, kõik arstid, kes te olete vaktsineerimist propageerinud, samuti koolijuhid, kes te nõuate koolides maskide kandmist, samuti turvamehed, kes te olete vägivalda kasutanud inimeste vastu, ja muidugi ka lugupeetud Arkadi Popov, kes te olete nimetanud vaktsineerimisvastaseid mõrvariteks, tuletan teile ühte asja meelde: Nürnbergi protsessil ei aidanud sõjakurjategijaid selline lause, et ma täitsin käsku. See ei aidanud mitte kedagi. Nii et tasumise tund on tulemas. Aitäh!

Heiki Hepner, palun! 

Head kolleegid! Head Eesti inimesed! Täna võttis Euroopa Liidu asjade komisjon ratsarünnakuga vastu seisukohad rohepöörde ja "Eesmärk 55" kohta. Ühe enamhäälega kiideti valitsuse seisukohad heaks. Kahjuks suurde saali täiskogu ette see debatt ei jõudnud. Mina ja Urmas Reinsalu, kes komisjonis esindasid Isamaa Erakonda, ei toetanud valitsuse seisukohti, kuna mitmete punktidega ei saanud nõus olla ja hääletamine toimus paketina. Arvestamata jäid Euroopa Liidu kliimapaketis Eesti rahvuslike huvide kaitse toetusrühma ettepanekud ning kaasamata oli terve hulk huvirühmi.

Järgnevalt toon ära mõned seisukohad, miks ma ei saanud valitsuse pakutut toetada. Kõige kaalukam põhjus oli see, et puudus rohepöörde "Eesmärk 55" osa mõjuanalüüs. Samas on nendel otsustel, mis vastu võeti, mõju riigi arengule aastakümneteks ja need võivad tuua kaasa pöördumatuid tagajärgi. Ja küll siis aastal 2035 imestatakse, kes olid need, kes sellised seisukohad heaks kiitsid. Valitsusele sai tehtud ettepanek, et volitus läbirääkimisteks oleks tingimuslik, kuni mõjuanalüüs saab tehtud. Paraku lükati see ettepanek tagasi.

CO₂‑kaubandus vajab põhimõttelist ümbervaatamist. Täna on kujunenud CO₂‑kvoodist pigem fiskaalinstrument, mitte vahend keskkonnasäästlike lahenduste soodustamiseks. Kui algselt pidi olema lagi 25 eurot tonni eest, siis eelmise aasta alguses ületas see juba 30 eurot tonni eest ning jõudis aasta lõpuks ligi 90 euroni tonni eest. Täna spekuleeritakse juba arvuga 160 eurot tonni eest. Just sellisel tasemel ennustatakse tippu, kuhu CO₂ hind võiks 2022. aastal jõuda. Sai tehtud ettepanek, et senine kõikuv CO₂ saastetasu määr asendataks stabiilse määraga. See lükati tagasi.

Maakasutuse ja metsanduse valdkonnas on Eestile pandud täiesti ebaõiglane kohustus süsiniku sidumisel. Väga tagasihoidlik on ettepanek süsiniku sidumiseks nendes riikides, kus metsa kasvatamisele erilist tähelepanu ei pöörata, eelistatakse näiteks sigade, tulpide või viinamarjade kasvatamist. Samas ei tõusnud kohustus ka tõelises metsariigis Soomes, Eestis aga tõusis see peaaegu neli korda. Vabariigi Valitsus on seisukohal, et Eestile pakutud eesmärgiga siduda 2,5 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti ei saa olla nõus. Aga kui sai pakutud, et hoiame metsariigi Soomega ühte joont ja jääme Eesti tänasele tasemele ehk seome 0,7 miljonit tonni CO₂, siis sellega nõus ei oldud. See peegeldab lihtsalt valitsuse nahahoidlikku suhtumist. Kui läbirääkimistel saavutatakse kokkulepe tasemel 2 miljonit tonni CO₂ sidumist, siis võib tagasi tulla justkui kilbiga: kraabiti 0,5 miljonit tonni esimesest ettepanekust maha. Ei! Kõikidel juhtudel, mis ületavad tänast taset, on valitsus läbirääkimistel läbi kukkunud ja tulnud tagasi kilbita.

Tänane ettepanek sisaldab uute sisepõlemismootoriga sõiduautode ja väikeste veoautode kasutusele võtmise keeldu aastaks 2035. Ettepanek see kõrvale jätta, sest meil pole vähimatki teadmist ja arusaama, millega me siis liikuma hakkame, lükati tagasi.

Eesti on olnud siiani väga tubli. Eesti on vähendanud CO₂ taset 64% kokkulepitud algpunktist. Euroopa keskmine on 41%. Eeltoodu ei ole võitlus puhtama looduskeskkonna ja parema kliima vastu, vaid võitlus maaelu eest, ja mitte ainult maaelu, vaid terve Eesti riigi eest. Ma rõhutan sõna "terve" selle sõna kõikides tähendustes: terve Eesti riigi eest. Aitäh!

Alar Laneman, palun! 

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te veel vaatate või kuulate! Mul oleks soov teha kahte asja: kiita peaministrit ja valitsust ning esitada mõned küsimused. Peaks olema nii, et kui asjad on mingil moel valesti, siis on kriitika kohane, ja vastupidi, kui asjad on hästi, siis on korrektne avaldada kiitust. Ma arvan, et see otsus, mille valitsus hiljuti vastu võttis – 300 miljonit erakorralist rahastust laiapindsele riigikaitsele –, on üks õigeaegne ja hea otsus, sisuline tugev sõnum. See, et sellele lisandus initsiatiiv USA vägede kohaloleku suurendamiseks, kinnitab, et on mingi momentum tekkinud, ja samuti on lisandunud aktiivne Kaitseministeeriumi tegutsemine hangete teostamiseks. Kriitika puhul peab olema midagi valesti, aga kui on hästi, siis tuleb kiita, ja antud hetkel on valitsus ja peaminister seda kiitust väärt.

Muidugi tekivad mõned mõtted. Kui asi on jõudnud selleni, et meil on vaja erakorralisi samme, siis tõenäoliselt on planeerimisotsused ja planeerimisprotsess olnud ajale mittevastavad ja siin oleks kohane mingi ülevaade teha.

Teiseks. Riigikaitseteemad on üldiselt paremini lahendatavad ja arutatavad sobival, tihti piiratud koosolemisel või nõupidamisel, kas komisjonis või töögrupis. Aga mõnikord hakkab mingi teema elama oma elu ja hetkel on selleks saanud õhutõrje. Kaitseväe juhataja oma artiklis Postimehes 27. oktoobril heitis ette, et mõned riigikogulased on algatanud pöördumise Vabariigi Valitsuse poole ja kahetsusväärsel kombel ei ole nad temaga konsulteerinud. See ei ole korrektne. Aga ta ütleb ka, et ei ole konsulteeritud kaitseministriga. See ei ole korrektne. Õnneks Kaitseväe juhataja hiljem laupäevases postituses Facebookis lükkas selle ümber, kui ta kirjeldas, kuidas õhutõrjeteema arutelu ja see algatus üldse sündis. See algas minu ja kolleeg Leo Kunnase külaskäigust Kaitseministeeriumisse. Kaitseväe juhataja oma Facebooki postituses kirjeldab ka seda, kuigi stiil võiks olla natukene lugupidavam.

Selle teema juures on kerkinud üles mitu asja, mis tingisid ka minu sõnavõtu. Esiteks on selline olukord, kus keegi tahab riigikaitsesse rohkem panustada ja otsib selleks vahendeid, aga keegi, kes vastutab selle elluviimise eest, otsib seletusi, kuidas seda mitte teha. See ei ole hea. Kui iga okas loeb, siis loeb ka iga okka panus, olenemata sellest, mis tasandil ta on. Demokraatlikus riigis toimivad asjad nii, et on seadusandlik võim, täidesaatev võim ja täidesaatva võimu asutused. Kui Riigikogu riigikaitsekomisjon on konsensuslikult teinud Vabariigi Valitsusele ettepaneku, et leida lahendused, kuidas on loodud õhutõrjevõimekus aastaks 2025, siis pärast seda ei peaks igasugused sellised arutelud, või nagu Kaitseväe juhataja ütleb, sellised tülid olema võimalikud.

Aga küsimused. Kas me kujutame ette, et meie hea liitlase USA staabiülemate komitee juht ütleb, et Washingtoni õhukaitse ei ole talle oluline, talle on olulisem vägede õhukaitse? Nii ütles Kaitseväe juhataja kohtumisel fraktsioonis ja kinnitas sisuliselt ka oma Facebooki postituses, et kui õhukaitse kaitseb Tallinna, siis see ei lähe kokku sellega, et väed sõdivad mujal. See ei ole kohane. Kompanii saab ülesande pataljonilt, pataljon brigaadilt, brigaad Kaitseväe juhatajalt ja Kaitseväe juhataja saab ülesande Vabariigi Valitsuselt, kes omakorda saab eesmärgid Riigikogult. Nii et on küsimus: kui Kaitseväe juhataja arvab, et Suur-Tallinna õhukaitse ei ole Kaitseväe ülesanne, siis kelle ülesanne see on? On meil vaja teist kaitseväge? Ega ometi ei arvata, et seda teeks näiteks mupo? Nii et küsimus jääb, kelle ülesanne on õhukaitse Tallinnas, mis on meile ääretult tähtis igas mõttes. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei näe. Head kolleegid, oleme tänase päevakorra ammendanud. Soovin teile ilusat õhtut ja kohtume homme hommikul kell 10. Istung on lõppenud.