Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

13:57 Istungi rakendamine

13:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! (Helistab kella.) Alustame VII istungjärgu 2. töönädala kolmapäevast istungit. Palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun! Seda soovi ei näe. Siis viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll! 

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget.

Head kolleegid, ma palun nüüd teie tähelepanu! Meil on hulk muudatusi tänases päevakorras. Kõigepealt, peaminister Kaja Kallas on avaldanud soovi esineda Riigikogu tänasel istungil poliitilise avaldusega julgeolekuolukorrast ja seetõttu on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 alusel Riigikogu esimees täiendanud tänase istungi päevakorda ja lisanud teiseks päevakorrapunktiks peaminister Kaja Kallase poliitilise avalduse. Nüüd, esimese päevakorrapunkti puhul, milleks on meil eile pooleli jäänud Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 439 teine lugemine, on täna meie ees puldis Ivari Padari asemel maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm. Meie kolmas päevakorrapunkt, vabandust, neljas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmine ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 494 esimene lugemine, seal on komisjoni ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Marko Torm. Need olid siis need täpsustused, mis meil päevakorra juures on.


1. 14:02 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (439 SE) teise lugemise jätkumine

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Nagu ma ütlesin, jäi meil eile eelnõu 439 teine lugemine pooleli. Ma palun nüüd kõnetooli Tarmo Tamme. Küsimuste [esitamise] järjekorras olid meil Tarmo Kruusimäe, Heiki Hepner ja Peeter Ernits. Palun!

14:02 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud kolleegid! Meil maaelukomisjonis on meeskonnatöö: Ivari Padar tegi põhiettekande ja ma tulen täna küsimustele vastama. Ivari kahjuks ei saanud täna tulla.

14:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, aga me läheme kohe nende küsimuste juurde. Tarmo Kruusimäe oli eile esimene, kes jäi ilma küsimise võimalusest. Palun!

14:03 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea komisjoni ettekandja! Mu küsimus on seoses selle ühise põllumajandus ... – mis ta meil on siin nüüd siis? – rakendamine ja seadus, sellega. Ma saan aru, et on rahad, mis liiguvad ühest perioodist teise. Aga kas mingil määral, ütleme, on ka riske võimalik samamoodi hajutada? Ja kas riske oleks võimalik solidaarselt jagada ka teiste liikmesriikidega?

14:03 Tarmo Tamm

Aitäh, hea küsija! Ma muidugi ei saa hästi aru, mis riske me jagame. See on raha, mis perioodil 2014–2020 oli eraldatud LEADER-programmi jaoks ja seda raha on võimalik kasutada uuel finantsperioodil. Nii et see on puhtalt riigisisene menetlus.

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun! Härra Hepnerit pole, läheme küsimustega edasi. Peeter Ernits, palun!

14:04 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Rõõm on näha, et Ivari Padari asemel on tulnud kõnepulti tõeline kindral, ja selle tõttu ma natuke muudan oma küsimust. Mu küsimus on see: kas praegu maaelu edendamiseks määratud raha mängitakse ümber põllumeeste nõustamiseks? Seal on LEADER-programm, mis on olnud väga oluline instrument maaelu arendamiseks maapiirkondades ja on [ka praegu], aga põllumeeste nõustamine, nõuandeteenus on hoopis midagi muud. Sain ma õigesti aru, et maaelu edendamiseks määratud raha, LEADER-programmi raha, mängitakse võimalusel ümber põllumeeste nõustamise rahaks?

14:05 Tarmo Tamm

Aitäh, hea Peeter! Ei ole. Need on kaks erinevat asja: üks on nõuandeteenus põllumeestele ja teine on LEADER-programmi raha, mille perioodi pikendatakse. Need on kaks täiesti erinevat valdkonda.

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthalil on tekkinud protseduuriline küsimus.

14:05 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Meie kodu- ja töökorra seaduse § 62 sätestab, et päevakorraküsimuse arutamise aluseks olevad dokumendid tehakse Riigikogu liikmetele kättesaadavaks hiljemalt küsimuse arutamise päevaks. Meil on praegu siin seesama 439 SE, väga lühikene, kuid samas on siin viited ka mitmetele Euroopa Parlamendi määrustele, [näiteks] esimeses punktis ja ka seitsmendas punktis. Küsin: mispärast ei ole meile siia toodud täismahus neid dokumente, mis on tegelikult selle eelnõu aluseks?

14:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu praktika on alati olnud see, et saalis on arutamise all eelnõu koos seletuskirjaga. Kui eelnõule on lisatud lisad, siis ka lisad. Viiteid ei ole kunagi lisadokumentidena toodud. Kui on viited ühele või teisele seaduseelnõule – vabandust, seadusele – või mõnele Euroopa Liidu aktile, siis need viited leiavad Riigikogu liikmed interneti abil.

Härra Grünthal.

14:06 Kalle Grünthal

Ma tänan selle vastuse eest muidugi! Aga küsimus on selles, et me menetleme praegu seaduseelnõu ja parlamendiliikmed peaksid saama täieliku informatsiooni ka nende Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste kohta, sest need on tegelikult ju selle seaduseelnõu menetlemise aluseks. Need ei ole viited, need on normatiivaktid. Ma pean ikkagi väga ebaõigeks seda, et meid suunatakse kuskile internetiavarustesse neid dokumente otsima.

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, me oleme praegu juba teisel lugemisel. Neid oleks teil olnud kohane küsida ministri käest, kes oli siin esimesel lugemisel. Esimese lugemise debatt on see, see ei ole teise lugemise debatt. Teise lugemise debatt on see, mis toimus komisjonis ja missugused muudatused on komisjonis vahepeal sisse viidud. Seetõttu on siin ainult komisjoni esindaja, seejärel muudatusettepanekute läbivaatamine ja seejärel otsustamine, kas teine lugemine lõpetatakse või teine lugemine katkestatakse. Need on need võimalused, mis meil siin Riigikogu suures saalis on.

Nii, läheme küsimustega edasi. Härra Hepner on välja ilmunud. Palun!

14:07 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on, mida ma ka eile tegelikult oleks tahtnud küsida, selle eelnõu seose kohta tänaste rohepöörde või "Eesmärk 55" eesmärkidega. Me pikendame vana arengukava – kas sellele laienevad siis ka juba uued, tõenäoliselt lähitulevikus kokkulepitavad rohetingimused või ei laiene?

14:08 Tarmo Tamm

Aitäh! Me pikendame üleminekuperioodi ja sellest tulenevalt räägime sellest rahast, mis tollel momendil eraldati, ja need tingimused jäävad samaks: seda raha on võimalik uuel perioodil kasutada.

14:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

14:08 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Ma saan aru, et pikendatakse üleminekuperioodi rahastamist. Me teame seda, et me oleme energiakriisis ja ka põllumajandus on energiakriisis, ja me teame, et piimakarjalüps toimub elektriga, seda ei ole veel vesiniku peale üle viidud. Kas komisjonis arutati ka seda, et raha, mis täna üle on jäänud ja mida nüüd püütakse ära jagada, [võiks] vaadata selle pilguga, et ka põllumajanduses ja maapiirkondades on energiakriis, kui me räägime LEADER-programmist? Kas oli sellel teemal juttu? Kui oli, siis mida konkreetselt selle eelnõuga muudetakse ja parandatakse, et ka maaelu sellest raskest energiakriisist välja tuua?

14:09 Tarmo Tamm

Aitäh, Aivar! Selle eelnõu raames loomulikult sellest juttu ei olnud, sest see ei haaku kuidagi selle eelnõuga. Aga eile komisjonis me arutasime kaks tundi põllumajandussektori esindajatega – toiduliidu esindaja oli seal, põllumajandus-kaubanduskoja esindaja, taluliidu esindaja – just energiaga seotud küsimusi. Aga see ei haaku kuidagi selle eelnõuga, nii et ma ei saa selles mõttes vastata, sest ma esindan praegu eelnõu 439.

14:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

14:10 Ruuben Kaalep

Suur tänu, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõu seletuskiri jutustab, kuidas maaelukomisjon küsis eelnõu kohta arvamust väga paljudelt erinevatelt huvigruppidelt. Ja siis on selline lause, et eelnõu kohta arvamusi ei esitatud. Kui võtta arvesse, et nende üles loetud huvigruppide juures on terve hulk väga olulisi ja väärikaid organisatsioone ja ameteid, teiste seas Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, siis kuidas on võimalik, et sellise olulise eelnõu puhul mitte ühtegi arvamust ei laekunud? Kas te kuidagi küsisite valesti või lihtsalt ongi tegemist sellise eelnõuga, mida ei saa mitte kuidagi kommenteerida?

14:11 Tarmo Tamm

Aitäh! Iga eelnõu saab kommenteerida, aga ju see eelnõu ongi nii hea, et see rahuldab kõiki neid huvigruppe, kelle poole pöörduti ja kelle käest arvamust paluti. See ei olnud fiktiivne arvamuse küsimine, nende käest ikka reaalselt küsiti. Nad on kõik sellega nõus, ja nad esindavad seda sektorit, mille pärast me kõik muretseme.

14:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

14:11 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! See eelnõu näeb ette eraldi meedet põllumajandusnõustajate järelkasvuks. Äkki te seletate, miks on vaja eraldi meedet selle järelkasvu tarbeks.

14:11 Tarmo Tamm

Aitäh küsimuse eest! Eks me kõik pea muretsema järelkasvu pärast, olgu selleks siis [näiteks] põllumehed, kellele meil on noortaluniku toetus, mida tõsteti uuel finantsperioodil päris oluliselt. Eks me muretseme ka selle pärast, et nõustajatel oleks järelkasv, et tulevikus oleksid meil sellised tublid inimesed, kes on hästi targad ja informeeritud ning kes nõustavad põllumehi. Eesmärk ongi, et järjepidevus ei katkeks, kuna inimesed vananevad, põlvkonnad vahetuvad. Nii et minu meelest tark samm, ettevaatlik, et pärast tagantjärele poleks vaja kahetseda, et seda ei tehtud.

14:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

14:12 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Te ühele küsimusele vastates ütlesite, et meie pikendame üleminekuperioodi. Et asi ei jääks umbmääraseks või segaseks, küsin, mida tähendab "meie". Kas see tähendab seda, et Eesti pikendab, ja igal liikmesriigil endal on võimalik pikendada üleminekuperioodi ning see aeg võib olla erinev? Või on see ikkagi Euroopa Komisjoni poolt juba otsustatud ja kindlalt ühtemoodi kõikidele liikmesriikidele? See on küsimuse esimene pool. Teine pool on selle kohta, et eelnõu tekstis on sees väga erinevad kuupäevad, mida muudetakse: siin muudetakse 2022. aasta lõpuni, 2023. aasta lõpuni, isegi 2026. aasta lõppu pikendatakse 2031. aastani jne, 2025. aasta on sees. Mida need tähendavad? Seletuskirjas ei ole selle kohta ühtegi sõna, nende kuupäevade pikendamise kohta. Mis meetmeid või asju nad pikendavad? Saate lahti rääkida?

14:13 Tarmo Tamm

Aitäh, lugupeetud Helir, maaelukomisjoni liige! Ma loen teksti ette, et ei tekiks mitmeti mõistmist: "Üleminekumäärusest tulenevalt pikenes programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste õigusraamistik kahe aasta võrra. Muudatuse tulemusena luuakse eeldused LEADER‑projektitoetuse, arengukava rahastamisvahendi ja nn osaliselt tasutud kuludokumentide skeemi rakendamiseks ka aastatel 2023–2025 samaväärselt seni kehtinud tingimustega." Seni kehtivad tingimused tähendab, et tingimusi ei olegi muudetud.

14:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

14:14 Priit Sibul

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Just sellesama lause kohta, mille te ette lugesite, tahtsin küsida. Mida tähendab "nn osaliselt tasutud kuludokumentide skeem"? Ja teiseks see, et me menetleme ja pikendame üleminekuperioodi raamistikku. Kas see vajadus tuleneb sellest, et meil jäid vahendid kasutamata, ja vahendid jäid kasutamata sellepärast, et meil on see süsteem nii bürokraatlik? Või tegelikkuses ei olnud sellele rahale nendeks sihtotstarveteks vajadust? Ja kui on see viimane [variant], siis tekib küsimus, kas järgmisel perioodil, järgmise kahe aasta jooksul tekib sellele sisu. Kas küsimus on bürokraatias või milles? Miks need vahendid meil kasutamata jäid?

14:15 Tarmo Tamm

Aitäh! Pigem on küsimus selles, kuidas seda raha paindlikult kasutada. Selge see, et mingi raha kasutusel on mingi kuupäev ja fikseeritud aeg. Ja kui selleks ajaks LEADER-i [tegevus]grupid ei suutnud oma raha ära kasutada, siis ma leian, et see on päris loomulik, kui me pikendame seda perioodi ja nad saavad seda raha edasi kasutada järgmisel perioodil, see raha ei lähe LEADER-i [tegevus]gruppidel kaduma. Minu meelest on see väga hea mõte. Aga see ei oleks ka iseenesest eesmärk, et kui tuleb 31. detsember ja siis me ... Ma mäletan, et kunagi omavalitsustega ja riigiga on nii olnud, et ministeeriumid kõik viimase kümne päevaga tegid selliseid arveid, millel polnud ühtegi sisu või põhjendust, miks seda raha selliselt kulutati.

14:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

14:15 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! LEADER-i [tegevus]grupid on võrgustik, mille kaudu siiani anti toetusi peamiselt külakiikede ja külaplatside rajamiseks. Kas selle üleminekuperioodi pikendamisprotsessi käigus on lootust, et LEADER-meetmete alt edaspidi toetatakse rohkem ka maaväikeettevõtlust, ja kas on mingi võimalus, et see mõjutab positiivselt ühtlasi ka meie regionaalarengut aastani 2025?

14:16 Tarmo Tamm

Aitäh, Helle, selle küsimuse eest! LEADER-i [tegevus]grupid ongi selline hea asi, mille puhul ei Riigikogu ega valitsus ei otsusta, kuidas seda raha seal kohapeal kasutatakse. See paneb küll paika mingid piirid, aga tegelikult on see kohaliku kogukonna otsustada, kuidas nad seda raha seal kohapeal kasutavad. See ongi juurte juurde minek. See kogukond seal külas, seal piirkonnas tegelikult otsustabki, mille jaoks ta seda raha kõige otstarbekamalt kasutab. Nii et see ongi kõige parem meede, kuna seda ei juhita ega jagata kusagilt kõrgelt parteikontoritest, aga need kohalikud huvigrupid ja aktiiv seal kohapeal seda LEADER-meetme raha jagabki. Minu meelest see on üks selline väga hea meede, et kohalikku elu elavdada.

14:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

14:17 Aivar Kokk

Hea komisjoni esimees! Päris nii lihtne see ei ole, et valitsus saadab ühe eelnõu ja komisjon ütleb, et täpselt selline, nagu see eelnõu on, nii tuleb. Raha on üle jäänud, nii et komisjon oleks saanud selle rahaga teha täpselt neid otsuseid, mida tahab. Aga võib-olla sa ikkagi [seletaksid] nende parandusettepanekute kohta. Siin on § 68 lõige 6 ja lõige 7, ühte pikendatakse 2025. aasta 31. detsembrini ja teist kuni 2033. aasta 31. detsembrini – äkki sa seletaksid lahti, mida me konkreetselt pikendame, mis asjad need on? Mingid tekstiosad? Kui seletuskirjas pole parandusettepanekuid lahti kirjutatud, siis on Riigikogu liikmel ikka väga keeruline aru saada, miks mingit asja 2033. aastani ehk üle kümne aasta pikendatakse. Mis asi see on, kust see tuli? Võib-olla sa seletaksid lahti, et me kõik, kui kohe hääletama hakkame, saaksime aru, mis parandusettepanekud komisjonis tehti.

14:18 Tarmo Tamm

Aitäh! Kui me valitsust ei usalda, siis me peaksime usaldama kõiki neid huvigruppe, keda kaasati selle eelnõu väljatöötamisse. Ja neid oli päris palju. Ma loen teile ette: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Leader Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant. Keegi neist eelnõu kohta arvamust ei avaldanud. Ja ma ütlen, et kui me neid ei kuula ja nende arvamust ei arvesta, siis ma arvan, et mina poliitikuna küll seda ei teeks, et ma ei kuula neid huvigruppe. Miks me neid arvamusi siis küsime nende käest?

14:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

14:18 Ruuben Kaalep

Tänan, hea aseesimees! Austet komisjoni esimees! Teie viimase vastuse peale ma tahan küsida, et kui te ütlete, et me peame kuulama kõiki neid huvigruppe, kes ei ole oma arvamust avaldanud mitte kuidagi, siis kuidas me neid kuulame, kui see arvamus puudub? Aga tegelikult mul on teine küsimus ka. See eelnõu räägib muu hulgas piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitsest. Kas ja kui palju see mõjutab Eesti ettevõtjaid, Eesti ettevõtteid? Kui palju on Eestis selliseid kaitse all olevaid geograafilisi tähiseid? Saate te mõned näited tuua? Ja mida see üle Euroopa täpsemalt tähendab, milline on see geograafiliste tähiste kaitse poliitika?

14:19 Tarmo Tamm

Aitäh! See on väga hea küsimus. Geograafiline tähis on tegelikult väga tähtis ja kahjuks meil neid geograafilisi tähiseid on väga vähe, mida Euroopa Komisjon on meile kinnitatud, võrreldes Läti ja Leedu ja teiste riikidega. Minu teada on [Eestil] momendil ainult kaks geograafilist tähist: üks on Eesti viin, ja teine on sõir, mis sai hiljuti geograafilise tähise. See on nende piirkondade jaoks väga tähtis. Ma mäletan Euroopa Komisjonis sloveenide ja horvaatide vahel vaidlust ühe veinisordi üle, et kumb saab selle geograafilise tähise endale. Nii et see on sellele piirkonnale ja nendele inimestele väga tähtis identiteet. Seda toodet saab valmistada ainult selliselt, et sellest piirkonnast saadakse kõik toorained ja nii edasi. See on omaette protseduur. Aga kindlasti need inimesed, kes selle tähise on saanud, sellest võidavad, sest see tekitab huvi selle piirkonna vastu ja selle tootja vastu. Aga jah, kahjuks on Eestis geograafilisi tähiseid vähe taotletud.

14:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kokk, kas teil on protseduuriline küsimus tekkinud?

14:21 Aivar Kokk

Ma ei saanud lihtsalt komisjoni esimehelt vastust. Ma küsisin, mida need parandusettepanekud 3 ja 4 tegelikult tähendavad. Seda seletuskirjas ei ole toodud, miks peaks mingit asja pikendama 2033. aasta 31. detsembrini. Ja teises punktis on, et § 68 lõiget 6 pikendatakse 2025. aastani. Mis need teemad on, mida pikendatakse, mis Eesti jaoks nii olulised on, et ei suudeta õigeks ajaks ära teha?

14:21 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole protseduuriline küsimus. Kert Kingo, palun!

14:21 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te enne vastasite, et see meede põllumajandusnõustajate jaoks on vajalik eelkõige seetõttu, et tagada järjepidevus ja järelkasv. Aga äkki te seletate lahti, millised on need kvalifikatsiooninõuded nendele potentsiaalsetele nõustajatele. Ja kas on plaanitud mingid koolitused? Kuidas need koolitused on korraldatud? Ja kes need koolitajad hakkaksid olema?

14:22 Tarmo Tamm

Aitäh! Need on päris universaalseid inimesed, ja ma tean, et teie fraktsioonis on ka üks selline inimene kindlasti olemas, tema nimi on Merry Aart. Kui Merryga saate kusagil kokku, siis Merry võib sellest teile lähemalt rääkida, millele need nõustajad peavad vastama. Aga ma ütlen, et need on hästi universaalsed inimesed ja targad inimesed. Aga ma volitan Merryt teile vastama.

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun!

14:22 Valdo Randpere

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Tõenäoliselt ei puuduta minu küsimus otseselt seda eelnõu, aga aastaid on juttu olnud Euroopa Liidu põllumajandustoetustest ja sellest, et Eesti toetused on oluliselt madalamad kui paljude teiste riikide [toetused], ja et me pürgime ikka sinnapoole, et saavutada mingit sama taset. Kui kaugele me selle pürgimisega oleme jõudnud praeguseks, oskad sa öelda?

14:22 Tarmo Tamm

Aitäh! Oskan öelda. Kuna ma olen ise ka sellega väga tihedalt seotud, siis ma võin öelda, et sellel uuel finantsperioodil 2014–2020 me liigume Euroopa Liidu keskmisele lähemale igal aastal 2% ehk me liigume 66% pealt 80%-le Euroopa Liidu keskmisest, mis toob meie põllumeestele sadu miljoneid täiendavat raha eelarvesse. See on päris pikk protsess ja seda on väga raske ellu viia. Loogiline oleks, et kõigile põllumeestele oleks võrdne toetus, aga seal on esiteks see ajalooline paratamatus, et millise positsiooniga me liitusime Euroopa Liiduga. Ja selge on see, et kui me tahame oma positsiooni parandada, siis kelleltki võetakse raha ära, teistelt Euroopa Liidu riikidelt. No ma ei tea, näiteks, kui lätlased hakkaks meilt raha ära võtma ja võtaks meilt 2–3% ära ja ütleks, et aga lätlased peaks eestlastega võrdselt saama, siis see ei ole niivõrd lihtne. Aga ma võin öelda, et Euroopa Liidu riigid on solidaarsed ja kõikidelt Euroopa Liidu riikidelt võeti 2% raha ära ja siis jagati keskmise järgi ringi ning viis-kuus riiki said raha juurde ja sellega nad lähenesidki Euroopa Liidu keskmisele. Aga eks tuleb edasi pingutada ka järgmisel valitsusel. Ma tean, et Urmas on täna Brüsselis, või oli eile, ja ju ta ka rääkis seal.

14:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

14:24 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma püüan korrata oma küsimust, et te täpselt aru saaksite. Te ühele oma küsimusele vastasite – mitte oma küsimusele, vaid siit saalist esitatud küsimusele –, et meie pikendame üleminekuperioodi. Ja saalis tekkis inimestel küsimus, kes on "meie". Kas see on Eesti parlament? Või Eesti kui liikmesriik saab iseseisvalt pikendada? Antud eelnõus räägitakse kahest aastast, aga kas me saame ka kolm ja neli? Kas kõikidel liikmesriikidel on siin suveräänne õigus ise pikendada? Või on see Euroopa Komisjoni poolt ette antud? See oli see küsimus, kuna te vastasite, et meie pikendame.

Ja teine pool on see, mille kohta Aivar Kokk ka juba küsis. Selles eelnõus pikendatakse teatud tähtpäevi kuni aastani 2033. Küsimus ei ole organisatsioonide usaldamises või mitteusaldamises, vaid selles, mida pikendatakse. Kas mingit meedet, mingit nõuet? Mida pikendatakse 2033. aastani?

14:25 Tarmo Tamm

Aitäh! Helir, ma vastan selliselt: meie kahekesi loomulikult seda ei pikenda ja komisjon ka ei pikenda. Aga ma loen nii, kuidas tegelikult on: üleminekumäärusest tulenevalt pikenes programmiperiood 2014–2020. Üleminekumäärusest tulenevalt. Ja sellega on minu meelest kõik öeldud.

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

14:25 Heiki Hepner

Aitäh! Ma tegelikult veel korra prooviks selle sama teema [kohta küsida]. Aivar Kokk, kes selle küsimuse esitas, jäi pisut hätta, ja ma sain aru, et Heliri küsimus jäi ka õhku. Ma pakun siis ise variandi välja: kas see pikendamine aastani 2033 on seotud mingi järelevalvega? On ju ebaloogiline, et me lihtsalt paneme 11 aastat otsa ja me selle [kohta rohkem] ei tea. Ka see 2025. aasta 31. detsembrini, ma saan aru, on ikkagi konkreetsete taotluste menetlemise ja realiseerimisega seotud. Ma pakkusin mõned vastusevariandid välja. Kas võis olla nii või ei olnud või oli veel mingi kolmas variant?

14:26 Tarmo Tamm

Aitäh! Ma pakun välja, et ma esindan komisjoni, kes arutas seda eelnõu esimese ja teise lugemise vahel, ja seda teemat arutelul ei olnud.

14:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea komisjoni esimees, rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Avan läbirääkimised. Merry Aart kõigepealt. Palun!

14:27 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, nii nagu Tarmo Tamm ütles, et ma olen sellest süsteemist pärit, siis ma ei saa kuidagi jätta siin sõna võtmata.

Seaduseelnõus 439 on kaks peamist muudatust. Üks on LEADER-projektitoetuse eelarvevahendite parem kasutamine. Tuletan meelde, et meil on üleminekuperiood ja kuna eelmisest programmiperioodist on jäänud vahendid kasutamata, siis on meil kaks võimalust: kas me loobume nende vahendite kasutamisest üldse või me pikendame seda perioodi. Euroopa Liit on andnud nõusoleku pikendada seda perioodi.

Siin oli küsimus, miks ei ole seda raha ära kasutatud. Siin on päris mitmeid põhjusi. Ei ole jõutud teha investeeringuid piisavalt, ka seoses koroonaga, aga kuna tegemist on LEADER-i [tegevus]gruppidega ehk kogukondadega, siis ei ole alati neid inimesi, kes neid taotlusi kirjutavad. See on selline ühiskondlik tegevus suuresti. Mitte päris, aga suuresti. Et uuele perioodile üle minna, peavad LEADER-i tegevusgrupid tegema omale strateegilised kavad, mis tuleb ka heaks kiita. Sellised on reeglid. Reaalselt, ma usun, saavad need kavad heakskiidu aastal 2023, seega üle minna uuele programmiperioodile ei ole enne 2024 või 2025 võimalik lihtsalt.

Kuna meil on vahendeid üle, siis on mõistlik need vahendid ära kasutada. Ja selleks ka eelmise perioodi rahadele kuulutatakse veel sellel aastal välja taotluste voor. Nii et seda on võimalik pikendada. Aga neid investeeringuid, mis sellega saavutatakse, väga lühikesel perioodil ära teha ei suudeta. Nii et on igati mõistlik toetada LEADER-meetme rakendamisega seotud tähtaegade pikendamist aastani 2025. See on kasulik Eesti riigile ja kohalikule kogukonnale.

Teine teema on põllumajandusnõustajate koolitusmeede ehk nõustajate järelkasvu arendamise meede, nagu seda siin nimetatakse. Põllumajanduslikku nõuandesüsteemi hakati arendama aastal 1989. Kuna meil teadmised nõuandesüsteemi toimimisest olid kadunud, ajalooliselt, puudusid teadmised, siis ma võin öelda, et alles aastal 2002 jõudsime punkti, kus me teadsime, kuidas süsteem peaks toimima ja kuidas seda arendada. Aastal 2009 andis süsteem ühiskonnale juba midagi tagasi. Aastal 2010 otsustati poliitilistel põhjustel võtta toimiv süsteem Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt ära. Pakuti küll ka maaülikoolile, kes ei julgenud mitmetel põhjustel koordineerimist endale võtta. Lõpuks lükati see MES-i.

Edaspidi oli nii, ma kordan nüüd ühe tootja sõnu, et nõuandesüsteem oli nagu lumeinimene – kõik teadsid, et on olemas, aga keegi polnud näinud. Ma ei ütle, et süsteem on olematu, aga süsteemi on vaja arendada, ja teadlikult arendada. Uusi nõustajaid tuleb juurde väga visalt ja väga paljud lähevad ära. On jäänud vana kaader, eakas kaader, ma julgeksin öelda. Selle on tinginud süsteemi pidev ebastabiilsus, pidev loksutamine siia ja sinna, mis ei toeta soovi ühineda nõuandesüsteemiga. Ükski noor inimene ei taha tulla süsteemi, mille puhul ta ei tea, kas ta saab teenida või ei saa, kuidas ta saab või ei saa, kas on toetused või ei ole toetusi, kas teda koolitatakse või ta peab oma raha eest ennast koolitama. Siin on väga palju ebastabiilsust olnud.

Selle seaduse teine muudatus on suunatud nõuandesüsteemi jätkusuutlikkusele. Loodan, et seaduse rakendamisega seda head algatust jälle tuksi ei keerata. Lisan, et ka praegu on süsteemiga seotud head inimesed. Ma ei ütle nende inimeste kohta ühtegi halba sõna, aga nad vajavad riiklikku toetamist, nad vajavad mõistlikku toetamist ja süsteemset toetamist, mitte niimoodi, et täna teeme ühtemoodi, homme teistmoodi.

Kokkuvõtteks palun toetada seda seadust nii praegusel hetkel kui ka kolmandal lugemisel. Ja loodan, et tõin pisut selgust selle seaduse kontekstis. Aitäh!

14:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

14:32 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased siin saalis, enda kabinettides ja inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Tore on muidugi, kui me räägime rahast, me tahamegi kogu aeg rahast rääkida, aga me ei räägi negatiivsest rahast, sellest rahast, mis meilt välja läheb. Minu küsimus oli ju maaelukomisjoni esimehele ühene: kas me ka siis ühtses selles põllumajanduses saame ka mingil määral neid riske või on need ohud? Ma ei tea, kuidas neid seal maaelus nimetatakse. Ma tean, et maaelus on vesiloomad ja siis on vesiviljelusloomad ja siis vesiloomad, kes ei viljele, näiteks kauneid kunste, aga nendest tehakse võib-olla mingeid muid taieseid.

No kes ära arvas, siis [see teab, et] ma tahan ikka rääkida sellest ühest ja samast riskist, mis meil on. Lugesin eelmise aasta novembrikuus [sellest], et Keskkonnaamet ütles, et küttida võib 82 karu. Eestis oli enne teist maailmasõda 500 karu. Praegu ametlikud andmed ütlevad, et meil on 1100 karu. Hinnanguliselt on 1200. Jahimehed ju võivad rääkida, aga ega nad väga häälekalt ei ütle, sellepärast et pärast ministeeriumis härrad pahandavad ja hakkavad võib-olla jahilubadega [jantima].

Eesti ühiskonnas ongi meil paraku nii, et sinnamaani, kuni ohust teavitab võib-olla üks-kaks inimest, see meisse ei puutu. Soomes on praegusel hetkel juba läinud kuskil neli-viis tervisesportlast. Soomlastel on ka üks sihuke vahva pilt, karikatuur, kus metsaraja peal vedeleb käsi koos stressikellaga, karu läheb metsa ja stressikell teatab, et just kaotasite 64 kilogrammi. Eks Eestiski, kui me hakkame leidma metsast neid veriseid kummikuid, siis võib-olla Eesti ühiskond avastab, et kus nüüd nii sai, et mõmmid, on ju. Mõmmi on armas – kuidas mõmmi?

Jahimehed räägivad, ja see on minu arust koolist ka teada, et kui kiskja ei karda enam inimest, siis see kiskja on ohuks inimesele. Sellepärast et tema mängimised ja müramised on hoopistükkis midagi muud. Kiskjad ei ole ammu enam metsa sanitarid. Kiskjad teevad täpselt samasugust evolutsiooni läbi nagu inimesedki ehk nad on laisad. Laiskus on see, mis edasi viib, sest kujutage ette, kui me ei oleks praegu laisad, siis me ei istuks siin, vaid me kõik veaksime puupulgaga, otsiksime ussikesi ja tegeleksime korilusega. Seega, karud on juba leidnud, et neil ei ole vaja tegelikult metsas mingit põtra taga ajada, vaid lihtsam on minna kuskile kanalasse või ükskõik kuhu.

Jaa, me teame, et me maksame mesinikele toetust rüüstatud mesitaru eest. See summa ei ole muidugi suur, emotsionaalne kaotus on suurem, aga [maksame] ainult sel juhul, kui on viiest traadist koosnev elektritõke. Viis traati. Üldjuhul on kolm, aga karu puhul on viis. Selle investeeringu puhul, kui karud müramise hoos müravad lihtsalt ja kukerpallitavad sellest elektrikarjusest läbi, on ilmselt süüdi kas traaditootja, loomulikult mesinik ise ja kõik teised, aga mitte meie Keskkonnaministeerium.

Mina mõtlesin, kas neid riske on võimalik mingil määral hajutada. Praegu ei ole Saksamaal mitte ühtegi vabas looduses elavat karu. Ma arvan, et neid riike on teisigi. Meil on olemas hea ekspordiartikkel, sest ametlikel andmetel on meil 1100 karu. Me saaksime siit ju pooled vähemalt maha müüa ja pooled jätta endale reservi. No me ei saa võib-olla nii suurejoonelist karude invasiooni korraldada Euroopasse, aga alustaks võib-olla väiksemalt, kümne karu kaupa. Põllumehed tahavad tegelikult ka rahulikult [elada]. Ja siis, kui me oleme karude puhul juba julgenud selja sirgeks [ajada], siis vaataksime võib-olla teisi kiskjaid.

See on minu arvates, ütleme, eelarveperioodis jäänud riskide hajutamine üle Euroopa ja seda võib tõesti ka kaks aastat teha: selles eelarveperioodis, ja kui järgmises eelarveperioodis me näeme, et karud ikka endiselt sigivad hästi ja meie loobime neile vaktsiini muudkui aga metsa, et neil tervis hea oleks, siis me võime ka järgmises perioodis karusid Eestist kuskile mujale saata. Ja meil on nii palju ilusaid laule karudest, ma arvan, et paljud Vahemere riigid ei teagi võib-olla, millised kaunid karulaulud meil on. Seega, ma arvan, et kui komisjon ise teeb selle ettepaneku, et saaksime nendest üleliigsetest karudest lahti, siis võiksin mina ka seda toetada. Aitäh!

14:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

14:37 Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Kolleegid! Mina ei ole erinevalt Merryst nõustaja. Ma olen maasaadik ja iga päev suhtlen põllumeestega ja ka nõustajatega ja [nii] ka selle eelnõu kontekstis. Ma ei ole nii loll, et arvan, et ma ise tean – ma küsin targematelt nõu. Aga mida see eelnõu 439 kujutab endast? Segane rosolje, kirjutatud linnukeeles. Kui ma kuulasin siin kahe maaeluministri omavahelist vestlust, pean silmas kolleege Seederit ja Tamme, see on  kõrgpilotaažis arutelu, millest tavainimesel on väga raske aru saada. Ma ei hakka rääkima, mis keeles on kirjutatud see eelnõu. Jah, mis ajani pikendatakse, nagu Helir-Valdor küsis. Kas aastani 2022, 2023, 2025, 2033? Ei saanud kolleeg Seeder vastust, ammugi meie, lihtsurelikud, kes me ei ole nõustajad või endised maaeluministrid. Nii et see näitab, millise rosoljega me praegu kokku puutume. 

Jah, minister Kruuse saatis juba 24. märtsil eelmisel aastal selle teele. Valitsus tuli 27. septembril Riigikokku. Iseenesest tehniline külg, võib öelda, ka mitmed minu nii-öelda põllumeestest sõbrad, kellelt ma nõu küsisin, [ütlesid:] tehniline värk, las läheb! Aga ega nemad ka hästi aru ei saanud. Ma ei hakka nende nimesid ette lugema, kellega ma olen konsulteerinud. Jah, lumeinimene, keda keegi pole näinud. Merryt me oleme näinud ja näeme iga päev. Aga see nõustajate seltskond jah, tõesti, [vananeb,] nagu kõik vananevad, ja et olukord on ebastabiilne, see on ka selge. Aga samas on need suutäied küllalt prisked, kui sa nõustajaks saad ja saad pumba juurde.

Aga millest ma tahaksin natukene rääkida, olemata ise nõustaja? Ka minister Kruuse on öelnud, et päris palju tuntakse puudust sõna otseses mõttes äriplaani koolitusest. Jah, aga ma küsisin asjatundjatelt, mida nad arvavad sellest, ja minister Kruuse on öelnud, et on ka uusi asju, mille suhtes peaks nõu andma – need samad "Talust taldrikule" või emissioonivärgid, see rohehullus. Tõepoolest, punase liha söömine, üldse liha söömine on saatanast. Minge Brüsselisse, vaadake, mis seal on, juba hulk aega plakatid ripuvad.

Tõepoolest, ja mul on ka palju sõpru, kes kasvatavad neid lihaloomi, kes on süsinikuneutraalsuse koha pealt saatanast, kuna kasutatakse sellist viletsat toitu ja nende tulevik on segane, ja [sõbrad] küsivad minugi käest, mida nad peaks oma lihaloomadega tegema, kui jätkusuutlik see asi on. Nii et neid nõustajaid on kindlasti vaja, kes oskavad eriti selle rohehulluse hüsteerias nõu anda nendele, kes tegelikult peaksid tagama meie toidujulgeoleku. Nii et selle koha pealt ei ole mingit kahtlust: nõu on vaja anda ja üldse on tarkust vaja nii-öelda kotta ja neid, kes seda tarkust suudavad jagada. Selles ei ole mitte mingit kahtlust.

Aga kahtlusi on nendes asjades, mida nad hakkavad rääkima nendele, kes abi vajavad ja kas seda nõu on just nimelt vaja. Rääkisin ühe nimeka põllumehega, kes on ise ka selle asjaga tegelenud ja mida ta ütles? [Ütles, et] nõustajate maine on erakordselt madal. Tsiteerin: "See, mis toimub nõuandevaldkonnas, ei vääri kommenteerimist. Midagi head seal ma ei näe." Ja ta ütleb niimoodi, et enam peaks nõuandesüsteemi nägemust arvestama, see tähendab, need, kes sellega tegelevad, ja alles siis hakkama raha jagama. Ja ta küsis, et kas tõesti tekib... Praegu on see küsimus, kas selle kahe aastaga saab see 6 miljonit ...

14:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas te vajate lisaaega? 

14:42 Peeter Ernits

Jah, paluks küll.

14:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

14:42 Peeter Ernits

... kas saab see 6 miljonit või kuidas. See summa on ju erakordselt täpselt paika pandud 20 sendiga: 5 miljonit 622 743 eurot ja 20 senti. Kujutage ette, kui täpne! Ja üks teine nõustajast sõber, või tuttav õigemini, ütles niimoodi, et tänaseid nõustajaid koolitatakse riskijuhtimise valdkonnas küll. Aga samas ta kahtleb, et kas neilt tänases kriitilises olukorras üldse abi saab.

Nii et teema on oluline. Aga kogu see pakett, [eelnõu] 439 on tõesti selline tõeline rosolje, millest ei saa isegi pikaaegne põllumajandusminister aru, mis asi seal on, rääkimata minusugusest profaanist, kes küll suhtleb põllumeestega, elab maal, aga teie ka kindlasti olete samasugune nagu mina. Nii et igal juhul edu! Aga võiks natukene selgem olla, nii-öelda kainelt rääkida asjast ja vastata küsimustele. See on Tarmo Tammele selline väike märkus. Aitäh!

14:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, kas te soovite protseduurilist või te soovite vasturepliiki, kuna teie nimi ka kõlas?

14:44 Merry Aart

Aitäh! Ma ütleksin vasturepliigi, et siin saalis ei jääks kõlama valeväited või valearvamused. Kõikide nõustatavate hulgas tehakse pidevalt tagasiside küsitlusi, ja ma päris viimast aastat ei tea, aga rahulolu nõustamisega on 90% piirimail, nii et ma ei tahaks küll öelda, et nõustamine on väga madala tasemega. Küsimus on lihtsalt selles, et nõustajaid on vähe, nad ei jõua ja järelkasvu ei ole.

14:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Kui te kuulete oma nime läbirääkimiste käigus nimetatavat, siis palun kasutage [nuppu] "Sõna" selleks, et registreerida [vastusõnavõtuks], sest me peame eraldi arvestust protseduuriliste ja sõnavõttude ning kõnede kohta. Järgmisel korral on siis teada. Nii, Tarmo Tamm, palun!

14:45 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Ma tulen siis selgust tooma. Esimese ja teise lugemise vahel ei tehtud ühtegi muudatusettepanekut, ei toimunud ka arutelu. Ma esindan siin komisjoni just selles, mis toimus esimese ja teise lugemise ajal. Aga ma loen teile, mis toimus esimese lugemise ajal ja siis me saame selle aasta 2033 ka selgeks.

"Eelnõu punktiga 4 muudetakse seaduse § 68 lõiget 7, mis käsitleb maaeluministri kohustust määrata rahastamisvahendisse hiljem tagasilaekunud vahendite kasutamise valdkond, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutav asutus. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb maaeluministril seda teha 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 2031. aasta 31. detsembrini tagasilaekunud vahendite puhul. Nimetatud kohustus tuleneb ühissätete määruse artiklist 45, mille kohaselt võtavad liikmesriigid vastu vajalikud meetmed, et tagada tagasimakstavate vahendite uuesti kasutamine, sealhulgas põhiosa tagasimaksete ja kasumi ning muude sissetulekute või tulude puhul, mis on tekkinud vähemalt kaheksa-aastase perioodi jooksul pärast rahastamiskõlblikkuse perioodi. Üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt pikeneb ühissätete määruse artikli 65 lõikes 2 toodud programmiperioodi 2014–2020 kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood kahe aasta võrra, kuni 2025. aasta 31. detsembrini, mistõttu tuleks seaduse § 68 lõikes 7 viidatud ajavahemiku algus- ja lõppkuupäevi samuti kahe aasta võrra pikendada. Seetõttu asendatakse seaduse § 68 lõikes 7 viide ajavahemikule 01.01.2024–31.12.2031 viitega ajavahemikule 01.01.2026–31.12.2033."

Ma loodan, et suutsin headele kolleegidele Aivarile, Helirile ja Peetrile vastata. Aitäh teile!

14:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, kas protseduuriline või vasturepliigi soov, et see oleks klaar?

14:47 Peeter Ernits

Jah, ma ei tea. Kas siis, kui minu nime kasutati, on võimalik seda ...

14:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah. Aga järgmine kord palun, ma just ütlesin seda, vajutage klahvile "Sõna".

14:47 Peeter Ernits

Jaa-jaa. Vabandust! Ma tahtsin tänada kolleeg Tarmo Tamme sellise tõelise reptiilide keeles vastuse eest, mida ausalt öeldes siga ka ei söö, nagu maal öeldakse, kui keegi hakkab sellist juttu rääkima poe taga või poe ees. Ei suutnud mina sellest aru saada. Ja ma arvan, et kui Tarmo Tamm selle uuesti esitaks, ilmekalt, või äkki mõni kolleeg, mõni meie rahvakunstnikest, siis oleks palju nauditavam seda kuulata. Aga aru küll ei saanud midagi.

14:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Juhataja lubab endale märkuse, et juhataja kuulis eesti keelt, mitte reptiilide keelt. Aivar Kokk, palun!

14:48 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Alustame algusest. Eelnõu tehti valmis eelmise aasta märtsis. Kas sel ajal oli energiakriis? Ei olnud. Eelnõu jõudis valitsusest Riigikokku septembris. Kas siis oli energiakriis? No ei, veel ei olnud. Menetleme praegu eelnõu, mis annab võimaluse miljoneid kasutada.

Kui komisjoni esimees oma kõnes hetk tagasi luges ette võimalused, mida maaeluminister oma määrusega võib teha, milliseid otsuseid saab teha, siis pole see päris niimoodi, et me räägime ainult geograafilisest tähisest, et kas see on "Estonian vodka" või "Peipsi sibul" või midagi muud. Praegusel hetkel on piimakarjakasvatajad väga raskes olukorras. Nad ei ole arvestanud, et energiahinnad tõusevad sellistesse kõrgustesse, kus nad täna on.

Jah, me võime kõigile öelda, et näete, oleks pidanud septembris tegema kolme aasta [peale] fikseeritud lepingu ja kõik oleks okei. No kui me oleks nii targad nagu meie abikaasad tagantjärele, siis me kindlasti oleksime need otsused teinud. Aga paljudel, ka nendel põllumeestel, kellel olid fikseeritud hinnad, lõppesid need [lepingud] aastaga ehk eelmise aasta 31. detsembriga. Ja 1. jaanuarist, [isegi] kui nad [lepingud] õigel ajal tegid, on elekter kaks korda kallim, aga kui nad jäid veel mökutama, siis jaanuarikuu arved, mis veebruaris tulevad, ei ole mitte ainult kaks korda kallimad, vaid tunduvalt rohkem.

Minu arvates Riigikogu komisjonide ülesanne ongi see, et kui on mingid eelnõud, kus on vahendid ja võimalused, siis tuleb vaadata hetkeolukorda ja vaadata ka perspektiivi ja tulevikku. Kas need vahendid, mida praegu on võimalik ümber jagada, lähevad õigesse kohta? Kas nad lähevad LEADER-ile? Nagu komisjoni esindaja ütles, on LEADER rohujuurele kõige lähemal olev organisatsioon, kes neid Euroopa Liidu vahendeid jagab, aga siis ma võin ka alati jääda selle koha peal natukene eriarvamusele. Kui vaadata LEADER-programmi jaotusi, siis tavaliselt jaotavad oma piirkonnas need, kes sinna juhtgruppi saanud on. Nii et vaadake, kas nad on kunagi ilma jäänud mõnest rahastamisest. Saavad ka mõned teised.

Jumal tänatud, et LEADER-programmis sihukene asi olemas on, aga enamikul juhtudel on koolitused välismaal. Ei ole üksi juhtkonna omad, et kes tahab kuskil käia. Väga suur raha läheb sinna, mitte ei lähe maapiirkonna majanduse ja MTÜ-de toetuseks, vaid läheb ka millekski muuks. Aga kindlasti on ka seda vaja. Ma ütlen, et kindlasti on ka seda vaja, sest nad enamik teeb seda tööd tasuta ja niimoodi kompenseeritakse ka nende panust sellesse programmi.

Aga tulla eelnõuga, kus on seitse parandusettepanekut, ja tegelikkuses seda Riigikogu liikmetele selgelt lahti mitte rääkida? Üks [asi] on tehniline tekst, ja need inimesed, kes tõesti selle valdkonnaga iga päev tegelevad, saavad sellisest tehnilisest tekstist suhteliselt hästi aru. Aga nii nagu siin üks kolleeg enne ütles, et tema tuleb maalt küll ja küsib põllumeeste käest, aga ta ei ole alati kõikide nende tehniliste asjadega kursis, need ei ole selged, siis nii ka enamik meil siin saalis on sellised Riigikogu liikmed, kes tehnilisest tekstist ja kõnest päris hästi aru ei saa. Ja kui kirjutatakse teise lugemise juurde seletuskiri, aga ühtegi parandusettepanekut ei olnud, siis sellist seletuskirja ei oleks vaja olnud üldse kirjutada.

Palun kolm minutit.

14:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

14:53 Aivar Kokk

Ja kui seletuskirjas algab teine lõik sõnadega "üleminekumäärusest tulenevalt", siis tekib küsimus, kelle üleminekumäärusest. Kas valitsuse, ministeeriumi, Euroopa Liidu või Euroopa Komisjoni? Me saame aru, et see on suure tõenäosusega Euroopa Komisjoni määrus, aga siis tuleks seda ka väga selgelt täpsustada.

Teine pool on see, et kui on selge, et neid vahendeid on võimalik täna kasutada pikemas perioodis, siis mis valdkonnas, kui palju, milleks ja kas on ka arvestatud tänast energiamajanduskriisi – seda me sellest eelnõust välja ei loe. Üks võimalus on, et komisjon võib-olla mõtleb korra, kutsub [eelnõu] tagasi ja teeb need täpsustused siia. Loomulikult on seda eelnõu vaja. Ega me keegi ei vaidle vastu. Kui on võimalus aasta [võrra] pikendada ja raha ära kasutatakse, siis on ju väga hea.

Aga mul alati paneb südame natukene kripeldama see, kui öeldakse, et see on Euroopa Liidu raha, justkui see oleks nagu kuskilt mujalt tulnud raha. Ei, see on meie ühine raha, mida tuleb otstarbekalt kasutada. Maaelu regionaalseks arenguks on see kindlasti väga oluline. Aga ma soovin kindlasti, et selliste arutelude juures rohkem ja rohkem vaadataks hetkeolukorda. Tõesti, täna, kui põllumeeste käest küsida, mis neile nüüd kõige olulisem on ... Täna me hakkame kohe arutama ühte teist eelnõu, umbes sarnast, mõttega, et kuskil ametkonnas on midagi välja mõeldud ja teeme ära, aga kas sellest tulu on või kulu on ja kas sest nendele, kelle jaoks seda tehakse, tegelikult ka  kasu on – see on oluline.

Ma väga vabandan, keegi meist ei taha norida ega kritiseerida. Aga Riigikogu liige, kui ta hääletab, oma rohelisele, punasele või kollasele nupule vajutab, siis ta peab aru saama, mille poolt ta hääletab või mille vastu ta hääletab. Selle jaoks ongi siin see kõnepult, kus esimese ja teise lugemise ajal selgitatakse ja küsimustele vastatakse. Ja kui teise lugemise lõpus selgub, et on asju, mida võiks paremini teha, siis alati on võimalus tulla, muuta, parandada ja teha need otsused. Aga täna on oluline energiamajanduskriisi ajal teha need otsused, mitte kuskil kuulata ilusaid-toredaid jutte, et kõik on hästi, ka 10 või 15 aasta pärast läheb hästi. Siin [eelnõus] on ka, et 2033. aasta 31. detsembrini on kõik hästi. Me tahame, et täna oleks hästi. Aitäh!

14:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Tamm, kas teil on protseduuriline või vasturepliik?

14:56 Tarmo Tamm

Mul on vasturepliik.

14:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga palun kasutame siis [nuppu] "Sõna".

14:56 Tarmo Tamm

Ükskõik, komisjoni esimeest [nimepidi] kindlasti ei mainitud. Ma tahan lihtsalt öelda, et üks ideaalne situatsioon, kus kõik osapooled on rahul esimese ja teise lugemise ajal – nii valitsus, huvigrupid kui ka poliitikud – ja ühtegi parandusettepanekut ei ole, siis öeldakse, et see eelnõu on jama. Sellest ma hästi aru ei saa. Aga ma ütlen, et LEADER-i [tegevus]grupiga on võimalik kõikidel liituda. See on avatud organisatsioon, see ei ole suletud organisatsioon ja seal ei jagata raha ainult omade vahel.

14:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta teisel lugemisel ei laekunud, mis tähendab seda, et me saame lähtuda juhtivkomisjoni ettepanekust – ma ei näe ka teisi ettepanekuid – ehk juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 439 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja [lõpetatud on] ka meie esimese päevakorrapunkti [käsitlemine].


2. 14:57 Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus julgeolekuolukorra kohta

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie teine päevakorrapunkt on peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus julgeolekuolukorra kohta. Enne, kui me selle juurde läheme, tutvustan teile, kuidas me seda menetleme. Peaministri avaldus on kuni 20 minutit, seejärel saab iga Riigikogu liige esitada peaministrile ühe küsimuse ning läbirääkimiste käigus saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Proua peaminister, kõnetool on teie.

Aga enne veel, kui me saame minna kõne juurde, on härra Seederil protseduuriline küsimus.

14:57 Helir-Valdor Seeder

Jah, aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Ma näen, et saalis viibib ka kaitseminister. Kas kaitseministril on ka poliitiline avaldus kavandatud? On Riigikogu juhatajal selle kohta midagi teada või on ta lihtsalt valitsuse liikmena peaministrit toetamas?

14:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Valitsuse liikmel on õigus tulla Riigikogu istungile ja osaleda Riigikogu istungil, kas istudes Vabariigi valitsuse loožis või seal, kus on võimalik valitsuse liikmetel istuda, enne kui nad näiteks eelnõusid ette kannavad. Nii et jah, valitsuse liikmel on õigus osaleda Riigikogu istungil. Proua peaminister ... Härra Ernitsal on ka veel enne protseduuriline küsimus. Härra Ernits, teil oli protseduuriline küsimus.

14:58 Peeter Ernits

Jaa, ma ootan kellukest, et saaks nagu vaiksemaks.

14:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma kuulen teid väga kenasti, nii et olge hea! 

14:58 Peeter Ernits

Jaa-jah. Kolleeg Seeder tegi märkuse selle kohta, et kaitseminister tuli peaministrit toetama julgeolekuküsimustes. Aga eile me arutasime sama tähtsat ja olulist asja, energeetikat või elektrienergiakriisi, kuid ma ei näinud loožis majandusminister Taavi Aasa. Kas ma võin sellest välja lugeda, et Taavi Aas ei toeta päriselt peaministrit selles esimeses kriisis?

14:59 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole kuidagi protseduuriline küsimus. Helle-Moonika Helme, kas me saaksime äkki nüüd tõesti minna ...

14:59 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Mulle jäi siin kõrvu see, et minister võib olla kas loožis või istuda seal tagapingis. Aga ma mäletan, kui Mart Helme oli siseminister ja ta oli siin saalis, siis kolleegid vist Reformierakonna fraktsioonist tõstatasid küsimuse, võib-olla isegi peaminister, kes tookord ei olnud muidugi peaminister, tõstis üles küsimuse, miks on kõrvalised inimesed saalis. Mina mõtlen, et kui ta tuli peaministrit toetama, aga tal ei ole sõna‑ ega hääleõigust ja tema käest ei saa nõu küsida, siis ikkagi, miks ta siis on saalis. Äkki ta ise ütleb?

15:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kodukord võimaldab valitsuse liikmetel käia Riigikogu istungitel. Nad täitsa võivad käia. Nii et ärme sellest küll probleemi tekitame, et valitsuse liige on tulnud meile parlamenti. Tavaliselt on probleem, et valitsuse liige ei tule parlamenti. Nüüd on meil siin kaks valitsuse liiget ja te tekitate sellest probleemi. Ma sooviksin väga minna sisulise debati juurde, mitte arutleda selle üle, kas valitsuse liige on siin või seal tooli peal või kas ta on Riigikogu istungil kohal või mitte. Kuulge, meedia on kohal, peaminister on juba kõnetoolis. Mul on siiras palve, et me ei tegeleks siin praegu mitteprotseduuriliste küsimustega ja saaksime minna selle teema juurde, mis on äärmiselt oluline, see on julgeolekuolukord. Kert Kingo, palun!

15:00 Kert Kingo

Tänan! Minul on küll protseduuriline küsimus. Meil on ju Riigikogu liikme töö‑ ja kodukorra seadus, mis peaks kõigile ühtemoodi kehtima, aga mina näen siin erisusi. Kui opositsioonis olid ühed erakonnad, siis oli tõlgendus ja rakendus ühesugune, ja nüüd, kui seal on teised erakonnad, siis on teistsugune rakendus. Kuidas see asi peaks olema? Kas mina saan valesti aru, et sõltumata sellest, kes on opositsioonis või kes on koalitsioonis, peaks kõigi kohta kehtima täpselt ühesugused reeglid, või siis ongi niimoodi, et kui on Reformierakond koalitsioonis, siis on nendel kuidagi teistmoodi kohtlemine?

15:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kõikide kohta – nii valitsuse liikmete kui ka Riigikogu liikmete kohta – kehtib Riigikogu kodu‑ ja töökord täpselt ühtemoodi. Helle-Moonika Helme, palun!

15:01 Helle-Moonika Helme

Ma kuidagi ei taha seda protsessi venitada. Aga teie ütlesite, et valitsuse liige on Riigikogu saalis ja see on praegu täiesti lubatud. Jällegi, miks siis, kui Mart Helme, ma tuletan meelde, siseministrina oli ka valitsuse liige, tõstatati tema puhul see küsimus, et ta on kõrvaline inimene, kui ta Riigikogu saalis viibis?

15:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma ei juhatanud tollal istungit, ei oska teile väga täpselt seda konkreetset olukorda kommenteerida. Aga veel kord: ärme tekitame sellest probleemi, et valitsuse liige on Riigikogus. Ma väga soovitan minna sisulise arutelu juurde ja mitte vaielda selle üle, kas minister võib osaleda Riigikogu istungil. Jah, võib. Peeter Ernits, palun!

15:02 Peeter Ernits

Hea juhataja! Rõõm on kuulda, et peaministrit tänases olulises arutelus julgestab kaitseminister. Aga eile muretses kolleeg Grünthal selle pärast, et tema selja taga on kõrvaline isik, teie julgeolekuohvitser. Kas täna on kolleeg Grünthalil ka karta, et kõrvaline isik on saali tagaotsas?

15:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! No tegelikult ka! Need ei ole ju kuidagi sisulised ja protseduurilised küsimused. Eile ma vastasin härra Grünthalile, võin teile, härra Ernits, täna samamoodi vastata: Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse peaministri julgeoleku tagab Politsei‑ ja Piirivalveamet. Selle, millised Politsei‑ ja Piirivalveameti teenistujad konkreetsel päeval on konkreetset ülesannet täitmas, valib Politsei‑ ja Piirivalveamet. Ma loodan, et me oleme selle teema sellega ammendanud. Urmas Reitelmann, palun!

15:03 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Ma lihtsalt tuletan meelde situatsiooni, kus siseminister oli Riigikogu saalis ja tal paluti siit lahkuda ning ta suunati lahkelt üles rõdule, kus tal oli vaba võimalus [olla]. Täna me millegipärast midagi taolist ei kuule.

15:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma ütlen veel kord: ma ei juhatanud seda istungit ja ma ei mäleta seda konkreetset situatsiooni. Ma ei taha siin kuidagi hakata spekuleerima selle üle, kas suunati või ei suunatud. Mina istungi juhatajana kinnitan teile täiesti kindlalt, et Vabariigi Valitsuse liige võib osaleda Riigikogu istungil. Kalle Grünthal, palun!

15:04 Kalle Grünthal

Ma tänan, hea istungi juhataja! Ma ikkagi tuletaksin meelde § 58 esimest lõiget meie töö‑ ja kodukorrast. Tõepoolest, Riigikogu saalis võivad Vabariigi Valitsuse liikmed viibida, kuid sellisel juhul me peaksime antud situatsiooni käsitlema ühesuguselt, mitte niimoodi, et ühel hetkel Mart Helme lüüakse siit saalist minema ja teisel hetkel, kui vaja, siis Kalle Laanet võib siin ministrina viibida. Pealegi ei näe ma mingit põhjust, miks ta peab istuma seal valitsuse pingis, kui üleval teisel korrusel on kohti küll ja küll. Aga oluline teema on selles, et teda ei ole kutsutud siia osalema Riigikogu esimehe poolt, siin on see erisus, millele tollel hetkel tugineti, kui Mart Helme siit saalist minema kupatati. Ma sooviksin teada, kas praegu Riigikogu esimees on kutsunud Kalle Laaneti siia poliitilist avaldust tegema. 

15:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, te viitasite ise väga õigele paragrahvile. Ma soovitan teil see paragrahv läbi lugeda. Siis te näete, et seal paragrahvis on kirjas, et istungil võivad viibida valitsuse liikmed, samamoodi ka Vabariigi President, samamoodi ka õiguskantsler. Nendele on ette nähtud kindlad kohad. Kui nad valivad saalis mõne teise koha, mis kuulub näiteks teile, siis Vabariigi Valitsuse liikmel selle koha pealt palutakse loomulikult lahkuda. Kui Vabariigi Valitsuse liige istub selle koha peal, mis on talle ette nähtud, muu hulgas siin minu paremal käel – need on Vabariigi Valitsuse kohad Riigikogu saalis –, siis see on täiesti kenasti kodukorraga kooskõlas. Ma võin teile ka kinnitada, et kui mina oleksin istungit juhatanud sellel hetkel, kui härra Helme oli siseminister [ja tal paluti saalist lahkuda], siis mina ei oleks teda ära ajanud, sest tal oli õigus siin olla. Härra Grünthal, kas teile on veel midagi ebaselge või me saame minna edasi?

15:06 Kalle Grünthal

Mul on veel üks küsimus. Aga sellisel juhul, kui te praegu põhjendate Kalle Laaneti viibimist siinsamas saalis kas seal pingis või siis minu paremal käel olevas pingis, siis kas te tunnistate, et Mart Helmele siseministrina tehti Riigikogu istungi juhataja poolt tollel hetkel liiga, kui ta siit saalist minema aeti?

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun lõpetame selle vaidluse! Tegelikult ka. Ma ütlesin teile, mis on kodu‑ ja töökorras kirjas. Kodu‑ ja töökord võimaldab valitsuse liikmetel osaleda Riigikogu istungil. Punkt. Nii. Sellega oleme protseduurilised küsimused lõpetanud. Peaminister Kaja Kallas, 20 minutit, poliitiline avaldus. Palun!

15:06 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Pean alustuseks ütlema, et selles julgeolekuolukorras, kus me täna oleme, on ausalt öeldes uskumatu, et te peate oluliseks seda, milline minister võib olla saalis ja milline ei või. Ma olen siin sellepärast, et pinged meie piirkonnas on kasvanud erakordselt suureks. Olen täna teie ees selleks, et rääkida järsult halvenenud julgeolekuolukorrast meie ümber ja teha ka ettepanekud julgeoleku tugevdamiseks.

Juba pikemat aega on teada, et Venemaa koondab oma vägesid Ukraina ümber. Seda saadavad erakordselt agressiivne retoorika ja ähvardused. Ukraina ähvardamisega paralleelselt on Venemaa suunanud oma sõjakate nõudmiste sihiku otse ka meie pihta. Eelmise aasta lõpus esitas Venemaa NATO-le ja Ameerika Ühendriikidele ultimatiivsed nõudmised, mille sisuks on Euroopa jagamine mõjusfäärideks ning peale külma sõja lõppu tekkinud Euroopa julgeolekukorralduse lõhkumine. Nõudmistele mittevastamisel ähvardab Venemaa sõjalis-tehniliste meetmetega. Me võime kõik ette kujutada, mida need endast kujutavad.

Venemaa on esitanud nõudmised NATO laienemise peatamiseks. Samuti on Venemaa esitanud nõudmised NATO laienemise tagasipööramiseks ja NATO kollektiivkaitse meie regioonist sisuliselt kaotamiseks. Kuuleme nüüd sõnaselgelt seda, millele oleme ise pikka aega osundanud. Venemaa eesmärk on taastada poliitiline ja sõjaline mõjuvõim oma naabrite üle.

Kremli tänane läbirääkimistaktika meenutab kunagise Nõukogude Liidu välisministri Andrei Gromõko kolme reeglit. Esiteks, nõudke maksimumi ja ärge häbenege küsida. Nõudke seda, mis pole kunagi teile kuulunud. Teiseks, esitage ultimaatumeid. Ärge hoidke kokku ähvardustega. Läänes leidub alati neid, kes on valmis läbi rääkima. Kolmandaks, läbirääkimistel ärge taganege ühegi kriipsu võrra. Nemad ise pakuvad teile osa sellest, mida küsisite. Ärge leppige sellega, vaid nõudke rohkemat, nad on nõus ka sellega. Ja lõpuks olete saanud kolmandiku või koguni poole sellest, mida teil varem ei olnudki.

Täpselt selle šablooni järgi tegutseb Kreml ka praegu. Meie ülesanne on jätkuvalt teadvustada nii iseendale kui ka meie liitlastele, et see on Venemaa eesmärk. Me ei tohi sattuda lõksu, mille eesmärk on meelitada liitlasi Euroopa julgeolekukorralduses järeleandmisi tegema, kas või pisikesi järeleandmisi.

Juba kuuleme siit ja sealt küsimusi, mida NATO või lääs peaks pakkuma selleks, et olukorda deeskaleerida. NATO ei ole seda olukorda tekitanud, NATO ei kavatse kellelegi kallale minna ja NATO ei ähvarda mitte kedagi. [Kui tehakse] kas või väikeseid järeleandmisi Euroopa julgeolekukorralduses, siis on Venemaa saanud midagi, mida tal varem ei olnudki.

Oleme tänasesse olukorda jõudnud Venemaa pikaaegse jõukasutamise ja jõuga ähvardamise tõttu. Venemaa ründas 2008. aastal Georgiat, okupeerib alates 2014. aastast Krimmi ja sõdib Ida-Ukrainas. Venemaa on kasutanud hübriidrünnakuid paljude lääneriikide vastu, püüdes lõhkuda ühiskonna sidusust ja väärata demokraatlikke protsesse. Ettekäändel, et NATO ohustab Venemaa julgeolekut, on Kreml kasvatanud oma sõjalist ülekaalu NATO idapiiri vastas.

Näeme agressiivse stsenaariumiga suuremahulisi sõjalisi õppusi, mille puhul trikitatakse rahvusvaheliste relvastuskontrollinõuete täitmisega. NATO peasekretäri sõnadega (tsiteerin): "On hämmastav, et Euroopa kõige suurema sõjaväe ja tuumavõimekusega riik tunneb, et teda ähvardab Ukraina või mõne liitlase pataljon piiri ääres." (Tsitaadi lõpp.)

Sõjalise ähvardusega paralleelselt näeme Vene võimude poolt üha kasvavaid repressioone oma elanike vastu ehk uute ja uute niinimetatud sisevaenlaste mahasurumist. Neist sümboolseim on Nõukogude repressioone uurinud organisatsiooni Memorial International sulgemine. Memorial suleti Vene ülemkohtu otsuse alusel möödunud aasta lõpus põhjendusega, et organisatsioon on välisagent. Kohtumenetluse näilisust ilmestab see, et sulgemist põhjendati sellega, justkui võiksid organisatsiooni materjalid tekitada venemaalastes depressiooni ning ohustada laste tervist ja arengut. Memoriali sulgemine trambib kommunismiohvrite mälestusel. Massikuritegude uurimise takistamine ja nende rahva mälust kustutamine loob pinnase uute kuritegude toimepanekuks.

Lisaks on Venemaal väga mõjus tööriist Euroopa ühiskondade destabiliseerimiseks – maagaasi hind. Meilgi rahutust tekitava energiakriisi peamiseks põhjuseks on maagaasi järsult tõusnud hind. Mark Leonard on oma raamatus "Mitterahu aeg" kirjutanud sellest, kuidas ühendused tekitavad sõltuvust ning ühenduste abil saab teisele poolele teha ka haiget. Seetõttu oleme Nord Streami torujuhtmele algusest peale vastu olnud ja teinud kõik endast oleneva, et seda ei tuleks. Paraku on sõltuvuse ehitamisega edasi mindud ning selle tulemusi tunneme omal nahal. Kannatame elektri kõrge hinna pärast ja meie suur naaber plaksutab käsi.

Head Riigikogu liikmed! Moskva on oma nõudmised esitanud. Me saime kinnitust sellele, mida ta tahab. Me ei anna järele Venemaa nõudmistele, et Euroopa julgeolekupõhimõtetes tuleb muudatusi teha. Relva ähvardusel läbirääkimisi ei toimu. Seda kinnitas ka möödunud nädala NATO-Vene kohtumine, kus kõlas 30 NATO‑liitlase ühine resoluutne sõnum: Venemaa ei saa sõnaõigust NATO otsuste üle. Eesti tegutses aktiivselt selle nimel, et NATO räägiks tugeval ja ühisel keelel.

Paraku ei ole märke, et Moskva kavatseks pingeid vähendada. On selge, et peame olema valmis selleks, et Venemaa jätkab eskaleerimist ning laiendab sõjalist agressiooni Ukraina vastu. Arvestades meie geograafilist asukohta ja seda, et esitatud nõudmised käivad osalt ka meie pihta, on meie ees eluliselt olulised küsimused, mis määravad alanud aasta julgeoleku ja välispoliitika fookuse. Peame tegutsema targalt ja otsustavalt. Valitsusel on siin neli tegutsemisvaldkonda.

Esiteks, töötame selle nimel, et jätkuvalt hoida ühtset ja selget joont NATO‑s. Räägime pidevalt oma liitlastega. Me võime Venemaaga dialoogi pidada, kuid me ei lepi ühegi kokkuleppega, mis mõjutab negatiivselt Eesti julgeolekut või õõnestab NATO kollektiivkaitset.

Teiseks, toetame kõigiti Ukrainat. Euroopa Liit koostöös Ameerika Ühendriikidega on välja töötamas jõulist sanktsioonipaketti juhuks, kui Venemaa eskaleerib sõjategevust Ukrainas. Lisaks diplomaatilisele ja poliitilisele toetusele vajavad ja küsivad ukrainlased oma riigi kaitseks praktilist tuge. Selleks töötame liitlaste ja partneritega, et anda Ukrainale relvastusabi. Koostöös Saksamaaga tarnime Ukrainale Eesti ettevõtte toodetud välihaigla. Äsjaste küberrünnakute järel pakkusime Ukrainale toetust ka selles vallas.

Kolmandaks, NATO idatiiva kaitse‑ ja heidutushoiakut tuleb tugevdada kiiremas tempos. Meie sihiks on rohkem kõrges valmisolekus vägesid ja võimeid ning õppustel läbiharjutatud plaanid nende kasutamiseks. Meie regiooni kollektiivkaitse tugevdamine on olnud ka minu töö fookuses. Eelmise aasta juunis osalesin NATO tippkohtumisel Brüsselis, kus võeti vastu rida otsuseid selles vallas. NATO välisministrid arutasid kollektiivkaitse edasist tugevdamist detsembris ja kaitseministrid [arutavad seda] juba lähiajal. Olen sellega seoses pidanud mitmeid vestlusi oma NATO‑kolleegidega. Me peame sellega edasi minema. Täna on see vajadus veel selgem kui varem, sest eksimisruumi meil heidutuse ja kaitse osas ei ole.

Neljandaks, ka Eesti enda panus julgeolekusse peab kasvama ja kasvama kohe, nüüd. Oleme palju rääkinud sellest, et meie riigikaitse arendamise plaanid on pikaajalised. Nad ongi. Kuid tänases julgeolekuolukorras on meil vaja oma plaanide elluviimist kiirendada ja selleks ka julgeolekurahastust koheselt suurendada. Me ei soovi ju keegi olla mõne kuu pärast olukorras, kus tänasele tagasi vaadates tuleks lauseid alustada sõnadega "oleks võinud". Ei!

Praeguses olukorras endale julgeolekuriske võtta ei saa ning küsides liitlastelt suuremat kollektiivkaitsepanust, peame suurendama ka oma aktiivsust. Sel põhjusel andsin nädalapäevad tagasi ministritele ülesande koondada konkreetsed ettepanekud riigikaitse arengukava kiirendatud elluviimiseks. Eile arutasime ettepanekuid valitsuskabinetis. Valitsuse põhimõtteline kokkulepe on tõsta erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele 380 miljoni euro ulatuses, et suudaksime tegutseda kiiresti ja tõhusamalt nii sõjaliste kui ka hübriidohtude vastu. Suurendame Kaitseväe võimet kiirelt reageerida ning suuname olulise osa lisarahastusest piisavate varude kindlustamisele, sealhulgas hädavajaliku laskemoona jaoks. Olulise lisasumma suuname mittesõjalistele riigikaitsearendustele. Muu hulgas tõstame Siseministeeriumi valitsemisala võimet ohte tuvastada ja neile kiirelt reageerida. Tugevdame piirivalvet ja elanikkonna kaitset. Samuti parandame välisteenistuse turvalise side lahendusi.

Kõik need eesmärgid on ka kehtivates plaanides kirjas. Valitsuse eesmärk on viia plaanid senisest kiiremini ellu. Need sammud on ka signaaliks kõigile teistele, et võtame oma julgeolekut väga tõsiselt ja oleme sõnade kõrval valmis ka tegudeks.

Hea Riigikogu! Võib-olla tuleb mõnele teie hulgast üllatusena, aga ma ei ole teeninud kaitseväes. Ma ei ole osalenud välismissioonidel, ka Erna retke ei ole ma võitnud. Aga mul on Eesti patrioodi, peaministri ja ka emana suur mure. Ma näen seda muret ka teist paljude nägudel, mitte hirmu, vaid muret. Ma usun, et sama muret jagab väga suur osa meie elanikkonnast. Lisaks murele näen ma siin saalis väga palju kompetentseid inimesi, endisi sõjaväelasi, aga ka praegu aktiivseid kaitseliitlasi. Mul on mure julgeoleku pärast meie lähinaabruses ja ma olen teie ees lootusega, et me suudame üheskoos jätkata oma üksmeelset julgeolekupoliitikat, mille nurgakiviks on alates meie taasiseseisvumisest olnud üks põhimõte: mitte kunagi enam üksi. Aitäh!

15:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea peaminister! Riigikogu liikmetel on teile hulk küsimusi. Priit Sibul alustab.

15:20 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! See on mingi uus tase: kui varasemalt te suhtlesite parlamendiga sotsiaalmeedia kaudu, siis seda ettekannet, mille te nüüd tegite, oli võimalik kokkuvõtlikult, enne kui te jõudsite lõpetada, rahvusringhäälingust lugeda.

Väga mõistlik, et mure on teieni jõudnud. Ma arvan, et parlament on kindlasti valmis toetama neid ettepanekuid ja nende üle aru pidama. Kurb on see, et veel riigi eelarvestrateegiat planeerides planeeris teie valitsus kaitsekulude vähendamist. Õnneks eelarves seda ei tehtud. Te viitasite – siin uudises on ka see kirjas –, et teil on koalitsioonipartneriga põhimõtteline kokkulepe. Kuivõrd me teame, et elektri hinna hüvitamise teemal käivad teil pidevad läbirääkimised, siis kas ka siin on oodata erinevaid läbirääkimisi või see põhimõtteline kokkulepe tähendab, et see on valitsuses heaks kiidetud ja seda teed minnakse?

15:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eile, kui meil oli valitsuskabinetis arutelu, siis oli põhimõtteline nõusolek kõikidel valitsuskabineti liikmetel. Aga otsuse me saame ära vormistada järgmisel istungil.

15:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

15:22 Merry Aart

Aitäh! Julgeolekuolukord on habras – selleks ei pea isegi väga tark olema, et sellest aru saada. Seoses erinevate kriisidega väheneb meil toidu tootmine. Teame, et hetkel on [olemas] teravilja‑ ja piimavaru ja võib-olla ka veiselihavaru, kuid ühekordselt. Aga ma küsin, milline on Vabariigi Valitsuse teadmine ja seisukoht piisava toiduvaru olemasolu kohta, kui meil tekib tõepoolest kriis ja seda varu on väga kiiresti vaja.

15:22 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meie varud on hetkel piisavad, meil on ka julgeolekuolukorra jaoks piisavad varud. Igal juhul, kui peaks tekkima mingid mured seoses varudega, siis me saame alati juurde varuda, aga praegu on see [vajadus] kaetud.

15:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

15:23 Henn Põlluaas

Aitäh! Harva on seda juhtunud, et ma saaks öelda: proua peaminister, ma olen teiega sada protsenti nõus. Täna ma olen. Aga ma olin valmis avaldama imestust, et te tulete ikkagi nende teada-tuntud teemadega ja jutuga, mida me kõik loeme ajalehest, kuni selle hetkeni, kui te teatasite, et suurendatakse kulutusi kaitse-eelarvele ja kiirendatakse arengukava elluviimist. See on äärmiselt positiivne. Väga hea, et te viimasel minutil olete ärganud. Peaasi, et ei juhtuks sama, mis 1939‑ndal, kui oli liialt hilja. Me oleme ju neid ettepanekuid teinud korduvalt ja korduvalt, need on siiamaani kõik teie valitsuse poolt tagasi lükatud. No lähme edasi. Ma tahan ka küsida. Arengukava täitmist me võime kiirendada, aga seal ei ole kõiki asju sees. Seal ei ole sees keskmaa õhutõrjet, ilma milleta me ei ole suutelised oma riiki kaitsma. (Juhataja helistab kella.) Kas ka see on teil mõttes olnud?

15:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Keskmaa õhutõrje [loomise] esimene samm on ka riigikaitse arengukava üheks fookuseks. See on õhuseire ja radarite ehitamine, mis on üks selline konkreetne asi. Mis puudutab õhutõrje raketisüsteeme, siis me oleme seda valitsuskabinetis arutanud, aga hetkel me ei planeeri seda arendust lihtsalt sellel põhjusel, et see võtab väga palju aega, kui me räägime hangetest ja ka rahalisest poolest. See tähtaeg on pikk. Me räägime praegu nendest võimelünkadest, mida me muutunud julgeolekuolukorras saame kiiremini [täita]. Õhutõrjevõimekus ei ole paraku kiiresti tehtav.

15:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

15:25 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Oma kõnes te ütlesite natuke aega tagasi, et ei peaks hiljem ütlema: oleks võinud. Ma endise piirivalvurina ei jäta ikkagi esitamata küsimust selle kohta, mis puudutab seda, et meie piirivalvelt on ära võetud piirikaitseline ülesanne, see tähendab, et sõjaaja võimekust piirivalve ei oma. Kaitseminister on väga hästi tegelenud selle asjaga, et katta piir teatud ajal sõjaväeliste üksustega, aga see kõik võtab aega. Kogu süsteem oli varem üles ehitatud nii, et piirivalvel oli endal sõjaline võimekus. Nüüd see praktiliselt puudub. Oleks tarvis kiiresti see asi lahendada ja rohelise piiri piirivalve, ma leian, viia Kaitseväe alluvusse (Juhataja helistab kella.), et ta oleks kaitseväelise väljaõppega. Nii nagu te kavatsete teha piirivalvelaevastikuga ...

15:26 Riho Breivel

... annate ta Kaitseväe alluvusse.

15:26 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, alustades tagumisest otsast: jah, laevastike ühendamisega me lähme edasi just selleks, et need laevad, mis on Politsei‑ ja Piirivalveameti käsutuses, oleks kõik Kaitseväe kasutuses ja oleks selge, et meie piir on valvatud nii rahuajal kui ka sõjaajal. Mis puudutab piirivalvet, siis minu meelest see õppus, mis oli sügisel ja puudutas piirile täiendavate tõkete paigaldamist, näitas väga hästi koostööd Kaitseliidu, Kaitseväe ning Politsei‑ ja Piirivalveameti vahel. Tegelikult sellist koostööd tulebki süvendada, et need asjad toimiksid piiridel ja piirikaitse, kui kõrgendatud valmisolek on vajalik, töötab. Õnneks ei ole meil olnud sellist hübriidrünnakut, nagu me näeme Valgevene, Läti, Leedu ja Poola piiri peal, aga ka selleks peab meil valmisolek olema. Seetõttu ka eile kabinetis arutasime muu hulgas koostööd Siseministeeriumi haldusala ja Kaitseväe vahel, kuidas seda paremini teha, et võimekust piiridel samuti tõsta.

15:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

15:27 Urmas Reitelmann

Aitäh! Proua peaminister! Lisaks energeetikale on Reformierakond olnud silmapaistvalt edukas Eesti riigikaitse hävitamisel. Teie võitude seas on olematu õhutõrje ja olematu soomusvõimekus. Vasakliberaalid on olnud erakordselt edukad ka meie ainsa sõjalise liitlase USA teotamisel. Meenutame neli aastat kestnud lakkamatut sõimu president Trumpi aadressil. Vähe sellest, Trumpi suursaadikukandidaadi, Eesti soost eruadmirali Edward Masso agrément'i lükkasite te tagasi. Ma ei hakka isegi spekuleerima, millise sõjalise potentsiaali oleks andnud sellise admirali nimetamine suursaadikuks. Lisaks sellele on Tallinn D.C.‑s sellises marginaalirollis, suursaadik puudub ka tänasel päeval. Aga minu küsimus: mitu minutit eluaega jääb Eesti sõdurile Reformierakonna geniaalsete strateegide rehkenduste järgi lahingkontaktis, olukorras ...

15:29 Urmas Reitelmann

... kus taevas kuulub Vene õhuväele?

15:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jällegi, me oleme sellises julgeolekuolukorras, nagu me ei ole olnud alates 1991. aastast. 1991. aastal oli üldine tunnetus see, et hoiame nendes küsimustes kokku. Mina arvan, et kõik, kes on riigikaitse eest alates meie iseseisvumisest vastutanud, on teinud pingutusi selleks, et meie riigikaitset tugevdada, ja on teinud väga häid pingutusi. 2014. aastal, kui Reformierakond oli valitsuspartei, samamoodi siis, kui Reformierakond oli peaministripartei, tulid siia liitlaste väed, et tugevdada NATO kollektiivkaitset, inglise keeles enhanced forward presence. Sellest ajast liitlased siin on.

Uskumatu, et teie erakonna suust tuleb süüdistus, justkui meie solvaks liitlasi. Ei, vastupidi, meie suhted liitlastega on väga head. Me oleme need suhted taastanud pärast neid solvanguid, mis on tehtud. Mina isiklikult olen kaks korda kohtunud Ameerika Ühendriikide presidendiga ja oma julgeolekumuresid temaga ka arutada saanud. Teile teadmiseks: te ütlete, et meil puudub Ameerika Ühendriikides suursaadik, aga see ei vasta tõele. Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides on Kristjan Prikk.

15:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

15:30 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Ma kõigepealt korrigeeriksin ära, et jälle oleme seal, kus näidatakse näpuga eelmise valitsuse peale ja kiidetakse ennast, kuigi ise ollakse ka rikkunud ja kahjustanud neid suhteid. Aga ma küsin selle kohta, et 2021. aastal me võtsime siin Riigikogu saalis vastu seaduse varude keskuse loomiseks. Nendele, kes ülekannet jälgivad, ma seletan ära, et varude keskus on asutus, mis hakkab haldama hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning hoolitsema nende kasutusele võtmise korraldamise eest. Mu küsimus on, kuidas on selle keskuse loomine edenenud ja milliseid varusid on juba jõutud soetada.

15:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jah, selle varude keskuse me tõepoolest lõime, selleks et kõik varud oleksid hallatavad ja oleks täielik ülevaade. Selle keskuse komplekteerimine nende baaside või varude pinnalt, mis juba olemas on, läheb kenasti. Toiduvaru haldamine võeti juba üle MKM‑ist, järjekord on ravimite käes. Järjest kõik need varud sinna koonduvad, et oleks selge ülevaade ja tagatis, et vajalikul hetkel on meil need varud olemas.

15:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

15:32 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt ma tahaks kiita Reformierakonda, et te ikkagi loobusite omal ajal plaanist likvideerida ajateenistus, mida te nii kõvasti ründasite. Muidu oleks meil ehk 5000–6000 võitlejat välja panna, nüüd me räägime aga kümnetest tuhandetest.

Aga minu küsimus on sisekaitse reservi kohta. Nimelt, uue koalitsiooni tulekul tõmmati sisekaitse reservi teema kohe päevakorrast maha. Aga nüüd me näeme, et just pagulaskriisi meie naaberriikides lahti rulludes oleks seda väga ja väga vaja olnud. Sama on praeguse julgeolekukriisi ajal. Te märkisite ära Siseministeeriumi võimekuste tõstmise. Kas sisekaitse reservi teema ei tõstatunud? Kui ei tõstatunud, siis ma soovitan selle uuesti lauale tõsta, sest isikkoosseisu suurendamine on kriitilise tähtsusega.

15:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, nende võimete arenduse hulgas on ka Siseministeeriumi haldusalas olevate võimete tõstmine. Politsei‑ ja Piirivalveametit sealhulgas tugevdatakse just selleks, et oleks võimalik reageerida näiteks siis, kui meie suunas peaks toimuma selline hübriidrünnak, nagu on Valgevene-Leedu, Valgevene-Poola või Valgevene-Läti piiril. Nii et jah, selle peale on mõeldud. Mul on hea meel tõdeda, et Eesti riigikaitse baseerub laial riigikaitsel, mis tähendab ikkagi erinevate valdkondade kaasamist, mitte ainult Kaitseväge. Ka Siseministeeriumi haldusala on seal täiesti sees.

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Mati Raidma, palun!

15:34 Mati Raidma

Aitäh! Suur tänu ettekande eest! Hindan kõrgelt selles keerulises julgeolekupoliitilises olukorras valitsuse otsustavust, just nimelt laia riigikaitse käsitluse fookusesse tõstmist, mis on oluline. Minu küsimus puudutab valmisoleku seaduse eelnõu. Kas te olete mõelnud, et võib-olla võiks selle eelnõu valmimise protsessi samuti forsseerida, sest see annab laiale riigikaitsele õigusliku toetuse ja sisu?

15:34 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Pean ka valmisoleku seadust väga oluliseks. Me tõepoolest vaatame, mis on need takistused, miks ta praegu seisab, et saaks sellega edasi minna. Tõesti, nagu te ka olete välja toonud, meie hea kolleeg Johannes Kert seda teemat väga vedas, teie ise olete sel teemal väga kompetentne. Jah, sellega tuleb minna kiiresti edasi ja kindlasti saame siin head koostööd teha.

15:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun! 

15:35 Andres Metsoja

Aitäh! Austatud peaminister! Lugupeetud kaitseminister! Ma arvan, et enamik Riigikogu liikmeid siin saalis tajuvad ja on pikka aega tajunud vajadust panustada riigikaitsesse rohkem raha, aga ainult rahaga üksi midagi ei tee, see on üks komponent ehk vahend selles tervikus.

Minu küsimus teile tuleb valdkonnast, millega me iga päev parlamendis tegeleme. Kui ma olin riigikaitsekomisjoni esimees, siis me püüdsime leida kogu aeg parteideülest konsensust riigikaitseküsimustes. Seda on peetud parlamendis väga oluliseks. Kuidas me nüüd selles faasis, kui poliitiline avaldus saab tehtud, peaksime edasi liikuma? Kas see on lisaeelarve küsimus? Kuidas toimub see konsensuse otsimine siin parlamendisaalis? See ei ole ju ühe erakonna ega ilmselt ka mitte ainult valitsuskoalitsiooni suur võit või saavutus, vaid tegelikult on vajadus riigikaitse tugevdamise järele olnud pikka aega karjuv.

15:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Olen selles suhtes teiega väga nõus, et kõik erakonnad on panustanud ka riigikaitse ehitamisse, nagu ma ütlesin. Ka riigikaitse arengukavade arutelud Riigikogus on olnud ju väga sisulised. Kuidas edasi? Esiteks, võimelünkade ületamine nõuab loomulikult raha. 2022. aastal me saame selle lahendada riigieelarve raames, aga sealt edasi riigi eelarvestrateegia ja järgmised riigieelarved nõuavad ka Riigikogu toetust nii riigikaitsekomisjoni kui ka Riigikogu üldkogu tasemel.

15:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

15:37 Ruuben Kaalep

Suur tänu! Lugupeetud proua peaminister! Loomulikult, see kõik on väga õige, mida te rääkisite meie üldisest julgeolekuolukorrast ja sellest üsna dramaatilisest situatsioonist, kus terve Ida-Euroopa praegu on. Aga võib-olla oleks tahtnud rohkem kuulda nende konkreetsete meetmete, konkreetsete sammude kohta, mida selle 380 miljoni eest tehakse. Te ütlesite, et õhutõrjet selle sees ei ole. Aga mis siis on need konkreetsed relvasüsteemid, mida selle eest soetatakse, või võimekused, mida tugevdatakse? Üks väga suur murekoht on meil ju ka tsiviilelanikkonna kaitse. Sellest on palju räägitud, et see on nõrk ja tsiviilelanikel ei ole piisavalt teadlikkust, mida teha näiteks õhurünnaku olukorras. Me ei ole sellesse panustanud. Kas on plaanis sellega tegeleda? 

15:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väga hea küsimus. Ühelt poolt ma ei saa siin avalikult detailidesse minna, kuivõrd te teate ise, et väga palju kaitsevaldkonda puudutavast on salajane. Aga ma saan öelda seda, et elanikkonna kaitse, tsiviilelanikkonna kaitse laiemalt ja sellega seonduvad plaanid on seal hulgas. Selle peale on mõeldud just ka nende arenduste raames.

15:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun!

15:38 Valdo Randpere

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Kuna siin vahepeal hakati teile ja sellele valitsusele ette heitma liitlassuhete rikkumist, siis ma loen ette ühe tsitaadi. Martin Helme 19. detsembril Tre Raadios: "Miks [Martin Herem] takistab Eesti kaitsevõime arendamist? Väga lihtsal põhjusel. Sest natuke aega tagasi sai ta Prantsusmaalt kõrge Auleegioni ordeni. Kõik, kes natukenegi aru saavad, mismoodi maailm töötab, saavad aru, et prantslased on meile öelnud: ärge tehke oma õhutõrjet, sest kui teil on oma õhutõrje, siis teil sunnikutel on äkki julgust hakata vastu Venemaale olukorras, kus meile see ei sobi." Mart Helme: "No siis ei ole me enam nende armu peal ja siis ei ole see šantaaž enam võimalik, et kui te seda ei tee, siis me ..." Martin Helme: "... siis me võtame oma lennukid ära, eks ole, kui te homopropagandat ja ‑abielusid ei luba, siis Ämaris enam NATO lennukeid ei lenda, nagu meile Ilves ütles. Aga kui meil on oma lennukid, siis ausalt öeldes jätke endale oma homopropaganda ja homoabielud. [---] Mida on tehtud 25 aastat? On takistatud iseseisva kaitsevõime loomist." Mart Helme: "Sellesama Jüri Luige juhtimisel." Kuidas hindate teie sellise kommentaari mõju liitlassuhetele?

15:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Liitlaste ründamine ja solvamine hetkel ja üldse ei ole mõistlik. Nagu ma olen öelnud, Eesti välispoliitika ja julgeolekupoliitika üks aluspõhimõtteid on olnud: mitte kunagi enam üksi. Kui sa teisi selliselt ründad, siis kaotad sõpru.

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Marko Torm, palun!

15:40 Marko Torm

Hea eesistuja! Väga austatud peaminister! Suur tänu kõigepealt selle pöördumise ja teema olulisuse rõhutamise eest! Mulle tundub ka meediapilti jälgides, et paljude eestimaalaste tähelepanu on kõikide nende kriiside virvarris see julgeolekukriis võib-olla kõige vähem pälvinud. Samas on oht sellest kõige suurem. Aga huvitab mind nende uudiste valguses, mis puudutavad lisainvesteeringuid ja tegevuste kiirendamist, see, kas on teada, kas meie Balti naabrid sarnaselt meiega mingisuguseid tõhustusi ette näevad ja kui tihedalt te nendel teemadel nendega suhtlete.

15:41 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Suhtleme tihedalt nii Balti naabritega kui tegelikult ka teiste liitlastega. Ma ei oska teiste riikide kohta konkreetselt öelda, kas nad eelarveliselt eraldavad selleks raha, aga ma võin kinnitada, et me kõik hindame seda ohtu täpselt ühtemoodi. Nii et ma usun, et ka meie lähinaabrid teevad selleks investeeringuid ja pingutusi. Nad on olnud mõlemad hübriidrünnaku all, see on toonud neile võib-olla need asjad isegi varem koju kätte kui meile.

15:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Oudekki Loone, palun!

15:41 Oudekki Loone

Aitäh! Aitäh, proua peaminister, selles keerulises olukorras meie ette tulemast ja plaane selgitamast! Aga ma tahaksin natuke paremat selgust meie eesmärkide suhtes selles kriisis. Kas see, mida me saavutada soovime, on julgeolekuolukorra rahustamine, deeskaleerimine, konfliktide ärahoidmine, siinse geograafilise piirkonna rahus elamine? Kui see nii on, siis ma ei kuulnud teid mainimas ühte meie kõige efektiivsemat vahendit selleks, milleks on maagaas. Venemaa ainult ootab pikaajalisi maagaasilepinguid ja samamoodi ootavad seda nii Euroopa kui ka Eesti perekonnad ja ettevõtted. Me teame, et praeguse energiakriisi taga siin ja Euroopas on just nende pikaajaliste gaasivarustuslepingute puudumine. See osa rahuolukorrast on kindlasti puudu.

Muidugi, kui eesmärk on pingete hoidmine, oma soovide kehtestamine jõuga, üleolekuga, siis seda võib ka teha, aga ma kardan, et siis teie praegu pakutav ei ole piisav, siis me vajaksime kaks korda, kolm korda, võib-olla kümme korda rohkem raha ...

15:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimus, palun!

15:42 Oudekki Loone

... meie just sõjalisse võimekusse.

15:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See ongi nüüd see lõks. See lõks on selles, et NATO ei ole seda olukorda tekitanud, NATO ei ähvarda kedagi, NATO ei koonda oma vägesid ümber Venemaa ega räägi sellest, et me kavatseme minna Venemaale kallale. See tähendab seda, et eskaleerib ju ainult Venemaa. Deeskaleerida saab ka ainult Venemaa.

Mis puudutab maagaasilepinguid, siis ma jään selles suhtes erinevale arvamusele. Minu arvamus on vastupidine: me peame vähendama oma sõltuvust maagaasist Euroopas tervikuna. Nagu ma ütlesin, iga ühendusega, mis sul on, on nii, et üks osa sellest ühendusest on teise poole käes, ja kui see teine pool ei ole sinu sõber, siis ta saab seda ühendust sinu vastu ära kasutada. Seda me olemegi näinud olukorras, kus maagaasi hind on kõrge ja see on Venemaa kontrolli all. Nii et selles suhtes meie nägemused võib-olla erinevad. Loomulikult on meie eesmärk see, et meil oleks siin piirkonnas rahu. Aga meie eesmärk on ka see, et me ei läheks tagasi sellesse julgeolekuolukorda või mõjusfääride jagamise aega, mis oli nõukogude ajal. See on väga kallis õppetund, mille me ajaloos saime.

15:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

15:44 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Meil on tervisekriis, julgeolekukriis, energiakriis. Üks suur lumepall on kogu see protsess siin. Kas teie, peaminister, ja teie meeskond, ma mõtlen just majanduseksperte, mõtlete juba selle peale – annaks muidugi kõrgem meile, et midagi hullu, midagi sõjalist ei tuleks –, et kui midagi sõjalist peaks juhtuma, siis kuidas kaitsta Eesti majandust? Kas juba astutakse samme selleks, et kui peaks midagi olema? Kas juba tehakse ettevalmistusi?

15:45 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Praegu otsest sõjalist ohtu Eesti julgeolekule ei ole. Selles suhtes, kui olukord peaks minema kogu Euroopas nii käest ära, siis on küsimus ikkagi selles, et me saaksime ennast kaitsta. Kui me kaitseme ennast, siis me kaitseme ka oma majandust ja kõike seda, et me saaksime jätkuvalt elada selles heaolus, mis meil siin Eestis on. Nii et jah, selliseid konkreetseid plaane majanduse kohta eraldi otseselt ei ole, sest see on osake suuremast pildist.

15:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

15:45 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud peaminister! Tulen jälle selle küsimuse juurde tagasi, et ühiskonnas on teie juhtimisel loodud piiratud võimalustega inimeste grupp. Ma julgen nii väita, kui vaatan seda, et Kaitseväest eelmise aasta jooksul koondati või läks ära kokku pea 600 inimest. Politsei- ja [Piirivalveametist ning] Päästeametist me koondame inimesi, kes ei vaktsineeri ennast, seda olukorras, kus me näeme, et vaktsineerimine ei anna seda tulemust, mida sooviti. Kas te olete jätkuvalt seda meelt, et neid inimesi ei peaks kiiremas korras tagasi kaasama oma tegeliku töö juurde, kust me nad vabastanud oleme? Oleme kogu aeg öelnud, et jah, riskianalüüs ja nii edasi, selle tõttu on nad lahti lastud. Aga kas te ei arva, et need inimesed tänases tõsiselt kriitilises julgeolekuolukorras peaksid oma ametikohtadele tagasi saama?

15:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tänu sellele, et Kaitseväes on olnud vaktsineerimise nõue, on seal olnud väga vähe nakatumisi ja Kaitsevägi on saanud toimida operatiivselt ega ole pidanud käituma nii nagu veel eelmisel kevadel, kui järjest inimesed langesid rivist välja ja läksid isolatsiooni ning seetõttu kaitsevõime ei toiminud piisavalt heal tasemel. See on olnud Kaitseväe juhataja riskianalüüs ja otsus.

15:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

15:47 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister, tänan selle avalduse eest! Teisipäeval arutasime siin saalis Riigikogu toetust Ukrainale. Algatajate esindajana oli puldis Mihhail Lotman, kes ütles väga selgelt, et meie vastus Venemaale peab olema: ei karda! Mul oli väga hea meel, et teie avaldus kandis seda põhimõtet edasi. Te ütlesite sealjuures, et see on see positsioon, me töötame selle nimel, et liitlased seda ühist positsiooni hoiaks, et me mõistaksime Venemaa taktikat ja ei läheks kuidagi järeleandmisi tegema. Ja on rõõm, et otsitakse riigikaitsesse lisavahendeid ning et asi ei ole ainult tehnikas ja varustuses, vaid kui me räägime laiapindsest riigikaitsest, siis osa sellest läheb ka elanikkonna kaitseks. Ma küsin, mis võiks olla Riigikogu roll. Tõesti, julgeolekuküsimustes, siin saalis ka, me oleme tegelikult täna üllatavalt ühtsed. (Juhataja helistab kella.) Kolleeg Mati Raidma küsis konkreetse seadusemuudatuse kohta. Aga kas on plaanis seadusemuudatused või eelarvemuudatused, lisaeelarve?

15:48 Riina Sikkut

Mis on peaministri ootus Riigikogu suhtes? Aitäh ja jõudu!

15:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ootus Riigikogu suhtes on see, et te toetate neid kiirendatud samme riigikaitse arengukava elluviimiseks. See on üks asi. Teine asi on see, et kui meil toimub tõesti eelarveliste vahendite üle otsustamine, siis samuti paluksin Riigikogult toetust. Lisaks ootaks seda, mida paljud Riigikogu liikmed on ka edukalt teinud. Teil on kontakte meie liitlastega ja lõpuks taandub kõik inimlikele kontaktidele. Eesti ei peaks olema kellegi jaoks lihtsalt mingi koht kuskil, vaid tegelikult inimesed – inimesed, keda liitlased kaitsevad. [See on oluline], kui kujundatakse avalikku arvamust. Nii et ma arvan, et need kontaktid on üliolulised, avalikkusega suhtlemine, ka välismeediaga suhtlemine on ülioluline. Need on kõik asjad, mida saavad Riigikogu liikmed teha.

15:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, palun!

15:49 Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Mina pühendasin oma parimad aastad piiri valvamisele. Piirivalve hävitamine teie eelkäijate poolt on suur probleem. Kaitseväe piiri peale toomine ei päästa midagi, nad ei oma ülevaadet piirisituatsioonist. Teie seltskond on sinna vallandamistega juba suure augu löönud. Ma ei kujuta ette, kuidas te edasi plaanite minna. Plaanite ühineda Venemaaga või kuidas?

15:50 Peaminister Kaja Kallas

Ma olen siin täna selleks, et rääkida Venemaa agressioonist, mis on toimumas ümber Ukraina ja mis on julgeolekuolukorda meie piirkonnas pingestanud. Ma kirjeldasin seda ja neid ohte, mis on. See on see pilt, mis paistab. Me tugevdame piirivalvet, ja kõik need etteheited, ausalt öeldes ... Muidugi, ühe või teise otsuse võib alati seada kriitika alla, aga tegelikult ma kutsun üles sellele ja see on siiamaani olnud põhimõtteks, et me julgeolekupoliitikas oleksime ühtsed, isegi kui me muudel teemadel vaidleme. Nii et ma kutsuks ka teid üles mitte süüdistama, vaid mõtlema kaasa, sest olukord on äärmiselt tõsine.

15:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

15:51 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister, ma tänan selle eest, et te tulite ja oma ettekande tegite. Aga te ütlesite korduvalt, et ei iial enam üksi. Siiani oleme tundnud, et ka Saksamaa on olnud meie liitlane, ja ta ongi olnud. Aga vaadates olukorda, kus Saksamaa ei lubanud eile Briti relvade tarnet Ukrainale läbi oma õhuruumi, ja seda, et terve suve on Saksamaa takistanud Ukrainale relvaabi andmist, siis me näeme siin ilmselgelt kaudset toetust Venemaale, ilmselgelt ka seoses energiakriisi ja Vene gaasiga, millest Saksamaa on sõltuv. Kuidas me saame edaspidi usaldada oma liitlast Saksamaad, kui ta tegudes ei toeta meie konkreetset Ukraina-kontseptsiooni? Kas teil on mingit teadmist, miks Saksamaa seoses Ukrainaga, kelle kohta on kõigil väga selge seisukoht kujundatud, ka Eestil, nii käitub ja kas ta ikka on kujunenud julgeolekuolukorras edaspidi meile teiste liitlastega võrdväärne liitlane?

15:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Saksamaa on suur ja tugev liitlane. Täpselt samamoodi, nagu ma ütlesin, et NATO-liitlaste hulgas on täielik ühtsus, me oleme hoidnud ühtset positsiooni, ei ole mul mingit kahtlust ka Saksamaa suhtes, et nemad seda positsiooni jagavad. Saksamaa uue valitsuse koalitsioonilepingus on üsna sellised põhimõtted, mis on meile olulised olnud. Nii et igal juhul on Saksamaa suur ja tähtis liitlane, kelle motiive ma kahtluse alla ei sea.

15:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Jüri Jaanson, palun! 

15:53 Jüri Jaanson

Aitäh, istungi juhataja! Austatud peaminister! Rahvusvaheline olukord, julgeolekuolukord on hetkel väga pingeline. Te ise olete sel teemal väga paljude riigijuhtidega suhelnud. Aga kui lähtuda Krimmi hõivamisest, siis pärast 2014. aastat on kujunenud selline olukord, kus sellega ollakse nagu juba leppinud, olukord hakkab stabiliseeruma ja sellega lepitakse. Kohati jääb ka meediast mulje, et Ühendriikide suhetes Venemaaga on nagu näha võbelemist, pehmet järeleandmist. Võib jätkuda samasugune olukord. Ma küsingi teie käest: mida te arvate, kas te saate kinnitada, juhul kui Venemaa näiteks hõivab tükikese Ukrainast, et siis rahvusvaheline kogukond võtab seda leppimatult ja vastab sellele? (Juhataja helistab kella.) Või võiks eeldada samasugust leppimist ...

15:54 Jüri Jaanson

... nagu on näha Krimmi puhul?

15:54 Peaminister Kaja Kallas

Jaa. Euroopa Liidus on käinud juba ette arutelud sanktsioonide üle. Juhuks, kui Venemaa peaks astuma järgmised sammud, siis Euroopa Liidu tööriistakastis on majandussanktsioonid ja valusad majandussanktsioonid. Igal juhul tundub olevat ühtne arusaam, et sellised sanktsioonid on vajalikud. Me ei taha saavutada seda olukorda, tõesti, kus minnakse kallale, võetakse mingi territoorium ära ja siis öeldakse, et unustage see territoorium ära ja vaadake, et nad edasi ei lähe. See on natuke sedamoodi, nagu ma alguses ütlesin, et nõudke rohkem ja te saate vähem. Kõik need sammud tuleb esmajoones ära hoida, ja kui see ei ole võimalik, siis tuleb neile vastata nende tööriistadega, mis meil on.

15:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

15:55 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Ma pean kiitma: teil on täna väga suurepärane etteaste olnud. Aga need on ainult sõnad, tegelikkus on teistmoodi. Keskmaa õhutõrje kohta ütlesite täna saalis, et selleks, et ennast kaitsta, on meil olemas radarid. Aga kuidas hakata vastu helikopteritele, kes tiirutavad näiteks Tallinna kohal? Kas radaritega? Ma ei usu seda hästi. Teiseks on Eesti tahtnud kinkida Ukrainale kaasaskantavad tankitõrjesüsteemid Javelin ja 122‑millimeetrised haubitsad, mille kohta isegi teie erakonnakaaslane Ants Laaneots on öelnud, et kas Kaitseväes on keegi hulluks läinud. Kolmandaks, miks on hakatud Kaitseliidu malevates kokku korjama kuulipildujaid? Kuidas on nende kolme komponendi põhjal võimalik öelda, et see on julgeolekutagatis ja ‑strateegia?

15:56 Peaminister Kaja Kallas

Teie mõttelend on muidugi väga lennukas. Kõik plaanid, mis on riigikaitse arengukavas erakondadeüleselt kokku lepitud, on need plaanid, mille täitmist me kiirendame. Seal on sammud, mida ka teie enda erakonna liikmed, kes on väga kompetentsed selles vallas, on välja toonud. Ma soovitan kõiki selliseid sõjalist taktikat puudutavaid küsimusi küsida pigem neilt, kes on selles vallas eksperdid, mitte minult.

15:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets, palun!

15:57 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Olgu ära öeldud, et ma teie initsiatiivi toetan. Aga mul on selles militaarstruktuuris üks relvavend. Ta on isa ja ma näen kõrvalt, et ta püüab oma tütrele olla võimalikult hea isa, aga näha on, et tal on seda raske teha, sest tema töötasu Kaitseväe struktuuris ei ole see, mis peaks olema, ja see ei võimalda seda rolli nii hästi täita, kui ta tahaks. Sama mure on väga paljudel kaitseväelastel Eestis. Me Eesti riigi ülesehitamisel teeme tihti selle vea, et kui me räägime investeeringutest, siis me räägime ainult raha betooni või relvadesse panekust, aga sama oluline riigikaitse juures on see, et neil inimestel oleks ka võimalik riigikaitsesse panustada. Mu küsimus teile on see: kas teie nägemus, see 380 miljonit, sisaldab ka nende inimeste palkade tõstmist?

15:58 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teatud kohtades on see palgakuluga seotud, aga üldiselt Kaitsevägi üritab hoida suhteliselt head palgataset. Ma võiks üldiselt vastata, et Eestis võiksid üldse palgad olla kõrgemad. Õnneks, kui me vaatame majanduskasvu ja palgakasvu, siis praegu andmed näitavad, et erasektoris kasvavad palgad kuskil 10%, avalikus sektoris kuskil 7,9%. See on positiivne, aga loomulikult võiks palk alati olla suurem.

15:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

15:58 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Suur tänu selle kava eest! See on hea kavatsus, hea samm ja õiges suunas ja teie hinnanguga olen ma nõus. Halb on see, et seal ei ole õhutõrjet. Õhutõrje tagab, et kõik see, mida me hangime, ja meie jaoks oluline kriitiline infrastruktuur oleks vajalikul hetkel kaitstud. Ma ei ole nõus teie loogikaga, et see on pikaaegne ja sellepärast me seda ei tee. Vastupidi, mida pikaaegsem, seda varem tuleb alustada. Aga üldiselt väga õige suund ja soovin edu.

Mul on küsimus. Mind tegi natuke valvsaks see väljendus "lähiaastatel 380 miljonit". Kas te võiksite täpsustada, kui palju näiteks sellel aastal ja milliste sammudega järgmisel aastal?

15:59 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt tahan öelda õhutõrjevõimekuse kohta, et me oleme praegu lähtunud sellest, et need on need kiired võimearenduse vajadused, mis meil on. Kui ma vaatan õhutõrjesüsteemide arendust, siis see võtab kolm kuni viis aastat, pluss personali pikaajaline väljaõpe, mis peab sellele eelnema, ja infrastruktuuri arendused. Seetõttu praeguses kiirendatud kavas seda lihtsalt ei ole. Summadest me räägime aastail 2022–2025. Kuidas need täpselt jagunevad ja millised on need allikad, seda me veel valitsuses kinnitame, see on kabineti esialgne otsus just nende võimearenduste kohta.

16:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Margit Sutrop, palun!

16:00 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister, tänan teid selle avalduse eest ning selle mittekartmise ja julguse eest, mida te ka meisse süstite. Aga minu küsimus puudutab seda, et teatavasti riigikaitse alus on ju totaalkaitse, mis sisaldab lisaks Kaitseväe, Kaitseliidu ja tsiviilstruktuuride valmisolekule ka kogu rahva moraalset, füüsilist ja majanduslikku valmisolekut kriiside lahendamiseks ja neile vastu astumiseks. Mida te soovitate igale Eesti inimesele, kuidas tänases olukorras oma vaimu valmis seada? Minu vanaema, kes oli mitu ilmasõda üle elanud, ütles ikka, et kodus peavad olema suhkru‑, soola‑ ja tikuvarud ning ahjusid ega pliite ei tohiks välja lõhkuda. Ma arvan, et väga paljusid inimesi, kes täna seda teie avaldust kuulsid, haarab segadus. Mida nemad peaksid tegema? (Juhataja helistab kella.)

16:01 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui nüüd rääkida varude varumisest, siis Naiskodukaitse on teinud sellise äpi nagu "Ole valmis!", mis annab suuniseid, mida peaks tegema. Seda on väga hea kasutada ja seda ma soovitan kasutada. Aga ma tahan veel kord öelda, et me peame olema mures ja me olemegi mures, aga me ei pea olema hirmul. Praegu Eestile otsest julgeolekuohtu ei ole. Aga tõepoolest, me peame selleks valmistuma just riigi tasandil, et seda ohtu ka ei tuleks ja juhuks, kui asjad peaksid minema halvemaks, siis me oleksime selleks juba valmistunud. Arvestades seda, et erinevad kriisid on räsinud meie ühiskonda just ka vaimselt, [olukord] ongi väga keeruline ja ärevuse tase on väga kõrge, olgu need kriisid siis elektri hinna või COVID‑i kriis, tabab see julgeolekukriis meid inimestena väga halval ajal. Aga kas selleks ongi kunagi tegelikult head aega? Nii et tuleb säilitada rahu ja meelekindlust ja vaadata seda Naiskodukaitse äppi.

16:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

16:03 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Austatud peaminister! Kuna me oleme nüüd olukorras, kus Eesti sõdurid ja Wagneri palgasõdurid koos relvavendadega sõdivad Mali režiimi huvides, siis küsin, kas seda saab lugeda eetiliseks ja normaalseks nähtuseks. Kas on arvata, et meie sõdurid koos Wagneriga sõdivad tulevikus ka kuskil mujal? Viimane küsimus on see: miks teie valitsus taganes kergekäeliselt oma lubadusest lahkuda Mali režiimi [toetamast] siis, kui sinna laekuvad Vene palgasõdurid?

16:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Venemaa huvides on alati liitlaste [ühtsust] lõhestada, aga see ei peaks olema meie huvides. Kui mängitakse üksteise vastu ja kui tegelikult tehakse väike samm ja saadetakse palgasõdurid, aga liitlased jooksevad laiali, siis Venemaa on ju mõnes mõttes saavutanud oma eesmärgid. Seetõttu ei tasuks seda kuidagi niimoodi raamistada, nagu teie seda teete, et me nüüd sõdime koos Wagneri sõduritega. See ju pole nii. Me sõdime ja oleme Malis koos oma Prantsuse liitlastega ja teiste liitlastega. Malis rahu tagamine on samuti oluline selleks, et Euroopas oleks julgeolek tagatud.

16:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Signe Kivi, palun!

16:04 Signe Kivi

Suur aitäh, austatud peaminister! Jah, me ei tohi karta, ja seda kindlust peavad oma rahvale sisendama nii peaminister teie isikus, valitsus kui ka Riigikogu. Ometi on ühiskond katki – koroonakriis, energiakriis ja julgeolekukriis on meid kõiki muserdanud. Probleemide lahendamise tee suhtes oleme ju pigem eri meelt, ka siin saalis. Minu küsimus on peaaegu täpselt sama, mis oli kolleeg Margit Sutropil, aga annan võimaluse vastata veidi teisest vaatevinklist. Kas selles pingelises olukorras ja probleemidele lahenduste otsimisel on tänane valitsus ühtne? Millisena näete iga Riigikogu liikme rolli?

16:05 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, need pinged ja frustratsioon on kriisidega kasvanud ja me kõik tunneme neid omal nahal. Samamoodi on pingeid ilmselt kõikides kollektiivides, isegi võib-olla perekondades, ja ka valitsuses on lahenduste üle vaidlused. See on tegelikult tavapärane, mõned ajad ongi pingelisemad kui teised. Nii et jah, me loodame, et saame, nii nagu oleme alati saanud, vaidlused lahendatud ja pinged leevendatud.

16:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Kaido Höövelsoni ma hetkel saalis ei näe, järelikult küsib järgmisena Peeter Ernits.

16:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Rõõm on näha, et kaitseminister Laanet turvab teid täna siin, erinevalt eilsest. Tänu sellele ma küsingi. Kaitseminister Laanet avaldas üsna hiljuti Postimehes sellise loo, mille pealkiri oli "EKRE on võtnud oma eesmärgiks Eesti kaitsetahte lõhkumise". Pikk lugu selline. Ma nüüd küsin. Me tahame koos tegutseda ja olla ühtsed siin, aga teie kaitseminister, maski taga ta seal istub, räägib sellist juttu, et EKRE on võtnud oma eesmärgiks Eesti kaitsetahte lõhkumise. Kas te jagate kaitseministri seisukohta või kuidas sellega lood on?

16:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on naljakas, et ma pidevalt saan etteheiteid kirjalikus ja suulises vormis, et ministreid ei ole üldse Riigikogus näha, ja siis, kui need ministrid on siin kohal, on jälle teistpidi jama, et miks need ministrid siin on. Nii et otsustage ära, kumbapidi siis. Aga mis puudutab kaitseministrit, siis kuivõrd Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus annab võimaluse ka temal Riigikogu ees esineda, siis me oleme kokku leppinud nii, et tema esitab lõpus repliigi valitsuse poolt. Niisugune on meie tööjaotus, tal on täiesti selge ülesanne siin ja selliselt me töötame.

16:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Kuna Kaido Höövelsoni ei ole jätkuvalt siin, siis küsib Raivo Tamm. Palun!

16:07 Raivo Tamm

Ma tänan. Lugupeetud peaminister! Te tutvustasite meile Gromõko õpetusi läbirääkimiste kohta, et nõudke isegi seda, mis pole kunagi teile kuulunud, esitage ultimaatumeid ja ärge taganege ühtegi kriipsu, sest läänes on alati keegi, kes on nõus läbi rääkima. Selle õpetuse valguses ma tahtsin küsida meie valitsuse suure soovi kohta piirilepingu ratifitseerimisega edasi liikuda. Kuidas valitsus tänases julgeolekuolukorras ja nende Gromõko õpetussõnade põhjal selles plaanis on edasi liikunud? Kas me soovime piirilepinguga edasi minna, hoolimata sellest, et keegi gromõkolikult tahab võib-olla saada juurde veel midagi, mis pole kunagi temale kuulunud?

16:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Piirilepingud on läbi räägitud ja piirilepingu ratifitseerimine on tegelikult just Eesti huvides täpselt sama palju, kui see on Venemaa huvides. Just sellel põhjusel, et oleks selge kokkulepe, kust meie piir läheb. Praegu on tehnilisel tasandil olnud konsultatsioone, aga Venemaal ei ole minu teada soovi piirilepinguga hetkel edasi minna. Kuna on olnud kokkulepe, et alati tehakse need sammud koos, siis neid samme me praegu ei ole astunud.

16:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, nüüd meie headele abilistele väike täpsustus: sain Kaido Höövelsonilt sõnumi, et ta loobub oma sõnavõtust. Järelikult on järgmine [küsija] Jaak Juske ja me võime Kaido Höövelsoni [nime] maha võtta.

16:09 Jaak Juske

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! On kahtlemata igati kiiduväärt, et valitsus on pakkunud välja ettepanekud, kuidas kiirkorras Eesti iseseisvat kaitsevõimet parandada. Eks me saame siin parlamendis arutada, kas see on piisav, äkki saaks teha midagi veel lisaks. Samas on kahtlemata oluline, nagu te väga õigesti ütlesite, ka liitlaste tugev toetus. Kas te saate ja kui palju te saate avada praegu meie ees, milliseid meetmeid Eestis heidutuse parandamiseks NATO plaanib?

16:10 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Need arutelud on liitlastega käimas, meie soov on idatiiva kaitse‑ ja heidutushoiakut tugevdada. Mida see sisuliselt tähendab? See sisuliselt tähendab ju alati seda, et me soovime, et siin oleks rohkem ka liitlaste vägesid kohal, lihtsalt sellepärast, et siis on selge, et rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu. Aga jah, ma rohkem avada ei saa. Taanlased saatsid siia juba täiendavalt inimesi. Aga eks need läbirääkimised käivad pidevalt ja liitlaste vahel on kokkulepped.

16:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:11 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kõigepealt tahaksin soovida palju õnne Kodutütardele, 90 aastat tagasi loodi selline organisatsioon. Eesti on heades kätes. 

Aga ma tugineks enda küsimuses teie ettekandele, kus te ütlesite, et vesteldes paljude praeguste NATO-kolleegidega, olete aru saanud, et olukord on tõsine. Neli kuud tagasi, kui me viitasime – lihtsalt geopoliitiline olukord ei ole selline, et keegi mängib soolot, vaid on ikka liitlased ja mitteliitlased – ohule, siis te ütlesite, et teie hinnangul ohumärke ei ole. Siit ma järeldan üht: mitte teie ei ole valesti aru saanud, vaid inimestel, teie kolleegidel NATO‑st, oli siis väga keeruline, ei saanudki infot. Kui palju on vahetunud selle nelja kuu jooksul neid NATO‑kolleege?

16:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Palun ärge väänake minu sõnu! Ma pole öelnud, et NATO‑kolleegidega vesteldes olen aru saanud ohust. Ei, loomulikult on meil endal ju need institutsioonid, me oleme selle olukorraga tegelenud eelmise aasta keskpaigast, sest see on järjest muret tekitavam olnud. Nii et meil on täielik ohuteadlikkus. Mida ma olen öelnud ja mida ma ka täna rõhutasin, on see, et otsest ohtu Eesti julgeolekule täna ei ole. Otsest ohtu Eesti julgeolekule ei ole.

16:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun! 

16:12 Peaminister Kaja Kallas

Sõjalist ohtu. Vabandust!

16:12 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Täna on avalikes allikates uudis, et Eesti hangib nüüd 500 Spike SR‑i ehk kahekilomeetrise laskekaugusega tankitõrje rakettlasku, mis on minu arust positiivne uudis. Te ei maininud sellest sõnagi. Kas see kuulub ka selle 380‑miljonilise lisaprogrammi hulka või mitte?

16:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma mainisin laskemoona, et see on nii suure‑ kui ka väikesekaliibriline.

16:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

16:13 Aivar Kokk

Austatud peaminister! Hea juhataja! Natukene naljakas oli täna see, et enne, kui te rääkima hakkasite, me saime juba ERR‑ist lugeda, mida te räägite. Meile muidugi teie nõunikud saatsid sõnumid ja küsisid, kuidas meeldib. Ma ütlesin, et pole veel kuulnud ja ei ole ka ERR‑i uudist täpselt läbi lugenud. Aga mõtleme sellele, et üheksa kuud tagasi, RES-i ajal tehti otsus, et nii Kaitseväes, politseis, piirivalves – igal pool tuleks vähendada ja kärpida. Esmaspäeval me kohtusime piirivalve ja politsei juhi Elmar Vaheriga. Ta ütles, et 300 inimest koondati politseist, nendest küll 50 olid orkestriinimesed ja 150 oli neid, keda ei olnudki kunagi tööle võetud. Ja nüüd te räägite 380 miljonist. Ma saan aru, et nagu mitte teie ei taha seda raha kasutada, vaid te arvate, et järgmised valitsused võiksid järgnevatel aastatel seda kulutada. Selle aasta eelarves ju sellist numbrit ei ole ja lisaeelarvet ei ole ka Riigikokku toodud. Kas ma saan õigesti aru, et see 380 miljonit on mõeldud järgmistele valitsustele?

16:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See 380 miljonit on mõeldud Eestile. Meil on selline julgeolekuolukord. Kõikvõimalikud hanked riigikaitses võtavad aega ja peab olema selge, et selleks on ka riigieelarves vahendid. Jah, see puudutab järgmiste aastate eelarvet, see puudutab riigi eelarvestrateegiat. Aga see puudutab ka seda aastat, seda, mida me saame juba sellel aastal teha. Selles suhtes ei ole see vajalik mitte valitsustele eraldi, vaid ikkagi selleks, et Eesti julgeolek oleks tagatud.

16:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reinsalu, palun!

16:15 Urmas Reinsalu

Aitäh! Proua peaminister! Mu küsimuse esimene osa oleks selline. Te ütlesite, et otsest ohtu Eestile ei ole. Aga ma arvan, et meil oleks äärmiselt oluline – aga ka diplomaadid, liitlased ja avalikkus jälgivad seda – teada saada, milline on valitsuse ohuhinnang praeguses kahtlemata julgeolekukriisis. Milline on ohuhinnang Euroopale, NATO‑le ja sealhulgas Balti riikidele?

Teiseks, ma paluksin kirjeldust selle 380 miljoni euro kohta. Mis aastate lõikes neid kohustusi võetakse? Kui palju ja millistele täiendavatele sõjalistele võimetele see raha läheb? Kui palju sellest läheb moonale? Seal oli veel, ma kujutan ette, väiksemaid asju, nagu välisteenistuse turvamine.

16:15 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Olete olnud ise valitsuse liige ja teate väga hästi, et ma ei saa siin avada kõiki neid täpseid detaile selle kohta ja ma ei saa siin avada ohuhinnangut, mida tutvustatakse suletud ruumides. Seetõttu on mul ettepanek, et kuna ka Riigikogul on sellised võimalused, siis kutsuge inimesed, kes teile seda ohuhinnangut tutvustavad, ja te [näete] sama pilti. Kuigi ma arvan, et seda teile tutvustatakse pidevalt.

16:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Toomas Järveoja, palun!

16:16 Peaminister Kaja Kallas

Vabandust! Üks asi veel. Otsest sõjalist ohtu ei ole, ma ütlesin seda, jah. (Hääl saalist.) Jaa, seda ma ei saa ju siin avaldada, seda saate ... (Hääl saalist.) Jah, ma seda ei saa siin praegu avaldada, seda järjest lahti võtta, eriti arvestades seda, et valitsuskabinet on teinud põhimõttelise otsuse ja otsuse vormistamine konkreetselt jääb ju järgmistele kabinetiistungitele.

16:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Järveoja, palun! 

16:17 Toomas Järveoja

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Te olete korduvalt oma ettekandes öelnud, et Eestile otsest sõjalist ohtu ei ole. Kas te võite öelda, et meie lõunanaabritele, lätlastele ja leedulastele ka otsest sõjalist ohtu ei ole?

16:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nii Läti kui ka Leedu on endiselt Valgevene hübriidrünnaku all, nii et nad on natuke keerulisemas julgeolekuolukorras, kui meie oleme. Meie sellist survet oma piiridele hetkel ei näe, mis ei tähenda seda, et see ei või päevadega muutuda. Nii et jah, kui hübriidrünnakud on osa kogu sellest suuremast pildist – ja seda nad kahtlemata on –, siis nemad on veel keerulisemas olukorras kui meie.

16:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

16:17 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud peaminister! Kui leib sai kapist otsa, siis saabus nälg majja. See iseloomustab praeguse valitsuse tegevust ja iseloomustab seda ka julgeolekupoliitika valdkonnas. Kui me koostasime käesoleva aasta eelarvet, siis oli riigikaitseteema väga teravalt üleval. Lisaks mina mitmel korral teiega suhtlesin nii infotunnis kui ka kirjalikult, mis puudutas Eesti julgeolekut, ohuhinnangut, piiri kiiremat väljaehitamist, piirikaitse tugevdamist ja nii edasi. Te ütlesite, et ei ole vaja isegi ajutisi rajatisi piirile paigutada. Mitte mingisugust juttu käesoleva aasta eelarve koostamisel, mis algas paar nädalat tagasi, ei olnud täiendavatest riigikaitsekulutustest ega mitte mingisugust initsiatiivi ei tulnud valitsuselt. Nüüd olete te jõudnud arusaamisele, et seda peaks tegema, ja seda te teete nii, et me loeme sellest enne meediast, kui kuuleme teilt saalis. Ja te räägite laiapõhjalisest koostööst erakondade vahel! Kas ei oleks olnud mõistlikum teha seda komisjoni kaudu, haarates ka teised poliitilised jõud, et me tõepoolest seda probleemi vaataksime ühiselt? Miks te keerate ka julgeolekupoliitika propagandistlikuks palaganiks?

16:19 Peaminister Kaja Kallas

Vabandust! See etteheide peaks kindlasti kõlama mitte minu suunal, vaid mõne teise erakonna suunal. Mul on väga kahju tegelikult näha seda, et Isamaa, kes on alati seisnud ...

16:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Seeder! Härra Seeder! Teile vastatakse praegu. Jaa. (Hääl saalist.) No siis palume ka proual ja härral tagapool kuulata koos härra Seederiga peaministri vastust. Palun!

16:19 Peaminister Kaja Kallas

Mul on selles suhtes väga kahju, et Isamaa, kes on ju seisnud kaitsepoliitika eest ja riigikaitsesse väga palju panustanud, nüüd võtab sellise hoiaku ja üritab seda kõike kuidagi poliitiliseks keerata. Riigikaitsekomisjoniga oli meil alles hiljuti kohtumine Rahukohtu majas. Ka nendest teemadest oleme rääkinud, oleme rääkinud ohuhinnangust ja kõigest sellest, aga arusaadavalt me peame tegema kiirelt kaardistused, mida me saame teha ja mida me ei saa teha, ning kiirelt vastavad otsused tegema. Seda peab valitsus tegema niikuinii. Nii et loomulikult olen valmis kõike arutama, aga see on juba Riigikoguga kokku lepitud, sest me lihtsalt riigikaitse arengukava [täitmist] kiirendame.

16:20 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

16:20 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud peaminister! Sellel riigikaitsekomisjoni istungil viibisin ka mina ja ma pean tunnistama, et nendest summadest küll juttu ei olnud, ka prioriteetide jagunemisest seal juttu ei olnud. Aga siiski ma kiidan valitsust selle sammu eest. Peaks ka ütlema, et see on tõesti samm õiges suunas. Ainukene küsimus on, et võib-olla oleks pidanud astuma pikema sammu ja tegema seda natukene varem.

Aga ma tuleksin siiski selle 380 miljoni ja riigi eelarvestrateegia juurde. Te olete küll korduvalt vältinud ütlemist, kuidas see võiks järgmistel aastatel jaguneda. Aga siiski, kas pärast seda, kui te olete koalitsioonipartneriga järgmisel nädalal läbi rääkinud, saanud selle ära fikseerida, saame me ikkagi teada, kuidas riigi eelarvestrateegias need protsendid jagunevad? (Juhataja helistab kella.) Kas on jätkuvalt 2,0 ja siis otsustatakse ad hoc ... 

16:21 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija!

16:21 Heiki Hepner

... või on ikkagi juba 2,3 ...

16:21 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Me peame arvestama, et üks minut on küsimuseks. 

16:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mina ei jääks sellesse protsenti sugugi kinni. See protsent tundub olevat mingi selline oluline number, aga ma juhin tähelepanu sellele, et kui seda protsenti väga taga ajada, siis [tuleb arvestada, et] kui on majanduskasv, siis ju investeeringud langevad. Seetõttu on võib-olla mõistlik ikkagi rääkida sellest, mida me teeme, kui palju me panustame ja et see oleks piisav nende võimelünkade ületamiseks.

16:22 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun!

16:22 Indrek Saar

Tänan! Lugupeetud peaminister! Ma olen kindlasti seda meelt, et tänane julgeolekupoliitiline olukord on väga tõsine. Sellepärast on selleteemaline arutelu ka Riigikogus kindlasti väga tervitatav, nii et tänan selle eest. Ma olen teiega nõus selles, mis puudutab meie liitlassuhteid, nende hoidmist ja tugevdamist ja ka täiendavat panustamist meie kaitsevõimesse. Küll aga ei saa ma sugugi nõus olla teise poolega, mille te pidevalt kipute ära unustama. Nagu nii eilsed kui ka tänased ja üldse viimaste päevade arutelud energiateemadel näitavad, te minu hinnangul ei võta piisavalt tõsiselt seda, mida tähendab võimalike sisepingete tekkimine ja milliseid kaarte see meie välisvaenlasele kätte mängib.

Aga minu küsimus tuleneb ühest eelmisest vastusest. Te ütlesite, et (Juhataja helistab kella.) Eestile otsest ohtu ei ole. Samal ajal me oleme täna siin, arutamaks peaministri erakorralist avaldust. Kuidas sellega siis on, kas meie olukord on tõsine või ei ole tõsine?

16:23 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

16:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meie julgeolekuolukord on väga tõsine ja samamoodi olen nõus sellega, et ühiskonnas on väga palju pingeid. Pinged on kasvanud seoses pikaleveninud tervisekriisiga, mis paraku endiselt jätkub, pinged on suurenenud seoses elektri‑ ja energiahindade tõusuga. See on väga halb, kui me oleme üksteisega justkui nii pingelistes suhetes. Kindlasti on see pigem meelt mööda meie vaenlastele või neile, kes tegelikult ei mõtle nii positiivselt, et Eesti võiks hakkama saada kõikide nende kriisidega. Nii et ma arvan, et seda peab silmas pidama, neid pingeid loomulikult ei tohi kuidagi siseriiklikult eskaleerida. Me püüamegi neid pingeid maandada ka erinevate leevendusmeetmetega, aga siin on ka meil kõigil endal muidugi roll.

16:24 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd liigume edasi läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Marko Mihkelsoni.

16:25 Marko Mihkelson

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Ma tahaks tänada peaministrit selle väga olulise teematõstatuse eest siin Riigikogus. Mulle ausalt öeldes ei meenu, millal viimati valitsusjuht meie ees esines just nimelt julgeolekupoliitikaga seotud teemadel. Aga põhjus, miks peaminister seda täna teeb, on ilmselge.

Nii keerulises julgeolekupoliitilises olukorras, täpsem oleks öelda, et julgeolekukriisis, ei ole kogu Euroopa olnud teisest maailmasõjast alates. Siin on erinevates debattides mängitud mõttega, millisesse aega me peaksime tänasest päevast tagasi minema, et võrrelda seda, mis meiega täna toimub. Ja "meie" all ei pea ma silmas mitte ainult Eestit, vaid ka meie liitlasi ja suhteid Venemaaga. Rohkem on see võrreldav pigem eelmise sajandi kolmekümnendate aastatega kui Kuuba kriisiga või külma sõja lõpuajaga. Tegelikult on olukord, kus meie naaberriik, kaasates konventsionaalset sõjalist jõudu või sellega vähemalt ähvardades, püüab muuta julgeolekukorda kogu Euroopas, püüab tekitada uusi mõjutsoone, püüab otseselt ähvardada Ukraina demokraatliku riigi hävitamisega, milleks nad oma sõjajõudu praegu piiridele koguvad, ja šantažeerida kogu maailma, tegelikult ennekõike läänemaailma, loobuma oma põhimõtetest.

Ma arvan, et selles osas see debatt, mis täna on siin käivitatud, viib selleni, et sõltumata sellest, kas me oleme opositsioonis või koalitsioonis ja milliseid vaateid me esindame, me tegelikult töötame meie Eesti riigi julgeoleku nimel tänases muutuvas keskkonnas. Keegi küsis, et kui ohtlik siis on, Indrek vist. Ma ütleksin niiviisi, et senikaua, kuni Venemaal elab mõte impeeriumi taastamisest ja nad teevad ja tegutsevad reaalselt selle nimel, kaasa arvatud sõjajõudu kasutades, nagu me oleme näinud Gruusias, Ukrainas ja mujal, senikaua püsib reaalne oht meie julgeolekule. Me peame tegema kõik, et see julgeolek, mida me loome oma iseseisvasse kaitsevõimesse panustades, oleks usutav, see oleks usutav vastasele, see oleks usutav meie kodanikele, see oleks usutav meie liitlastele. Sest selge on see, et kui me ise ei panusta oma kaitsevõime edendamisse, siis on väga keeruline paluda ka oma liitlastelt, kas lähematelt või kaugematelt liitlastelt, seesugust abi.

Seetõttu on tänase debati pinnalt väga olulised ka julgeolekupoliitika aluste arutelud, mida me praegu nii või teisiti ju peame, neid üle vaadates. Jah, me ei pea keskenduma võib-olla mitte sellele, kas uus põrand peaks olema 2,4, 2,5 või 2,6%. Aga selge on see, et need võimed, mida me täna loome, muu hulgas õhukaitsevõime, mida me hakkame looma – ja hea oleks, kui me teeksime seda koos liitlastega, ennekõike Balti liitlastega ja Ameerika Ühendriikide ja teistega –, eeldavad, et püsikulud kaasaegse relvastuse omandamiseks vaieldamatult tõstavad seda põrandat, millesse me oleme valmis lähemate aastate jooksul investeerima. Ma arvan, et Eesti ei saa jääda maha näiteks Leedust, kes on poliitiliselt kõigi erakondade tasandil kokku leppinud, et aastaks 2030 tõusevad nende kaitsekulud 2,5%‑le. 

Aga ma olen nõus peaministriga, et tähtis ei ole vaadata mitte niivõrd numbreid, vaid neid võimekusi või võimeid, mida me oma iseseisvas kaitsevõimes ise oleme suutelised looma. Me oleme ju näidanud 30 aastaga, et me oleme võimelised nullist looma väga võitlusvõimelise, kaitsevõimelise kaitseväe.

Teiseks, kindlasti on hästi oluline koostöö meie liitlastega, eeskätt Ameerika Ühendriikidega, ka teistega, et seda heidutust praegu, nüüd ja kohe meie regioonis suurendada. Eesti, Läti, Leedu ja Poola poliitiline ja diplomaatiline koostöö on erakordselt oluline.

Ja lõppeks, muidugi kõigi nende võimalike sõjastsenaariumide puhul, millest praegu päevast päeva räägitakse seoses Ukrainaga, on ainus viis, kuidas Ukraina riiki, demokraatlikku riiki hävingust päästa, see, et me peame Ukrainat aitama mitte ainult sõnadega, vaid ka tegudega. See, mida on Eesti Kaitseministeerium välja pakkunud, ka reaalse kaitserelvastuse tarned, annetused, on erakordselt oluline. Sama peaks tegelikult tegema ka teised NATO-liitlased, nagu Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia on seda juba teinud.

Aga veel kord: ma usun, et tänane debatt loob pinnase suurema ühismeele tekkeks ka meie edasises julgeoleku‑ ja kaitsepoliitilises arutelus. Aitäh!

16:30 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Jaak Juske. 

16:30 Jaak Juske

Austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Kaitseminister! Auväärt Riigikogu! Ajaloo pikas vaates oleme me julgeoleku mõttes elanud Eesti kuldajastul. Oleme teinud kõik selleks, et Eesti ei jääks enam kunagi üksi: meil on tugevad liitlased, me eraldame riigikaitsele eeskujulikud 2,3% SKT‑st, riigikaitse on olnud valdkond, mida me oleme arendanud läbi aastakümnete parteideülese konsensusega.

Sellest kõigest on aga täna vähe. Meie naaber Venemaa on juba aastaid rikkunud rahvusvahelist õigust ning osaliselt oma naabreid okupeerinud. Kõik märgid näitavad, et lähinädalatel on Kreml alustamas uut sõjakäiku Ukraina vastu. Hiljuti nägime hübriidsõja uut peatükki Valgevene, Poola ja Leedu piiril. Sõda on jõudnud meie vahetusse naabrusse. Ohtu tajuvad ka muidu neutraalsed riigid, nagu Soome ja Rootsi, kes suurendavad oluliselt oma kaitse-eelarvet ja ‑valmidust.

Vana tõde ütleb, et kui tahad hoida rahu, valmistu sõjaks. Analüütikud on seisukohal, et Ukraina järel võib Kremli järgmine sihtmärk olla loogiliselt Baltikum. Putini eesmärk on panna varem või hiljem proovile NATO usaldusväärsus, pidamata selleks suuremat sõda. Meil tuleb selleks stsenaariumiks valmis olla.

Möödunud sajandi kolmekümnendad aastad näitasid, et üksi ei jää Eesti riik püsima. Aga toonasest ajast on õppida ka seda, et agressorile ei tohi järele anda. Nõrkuse näitamine annab talle vaid hoogu juurde.

Head kolleegid! Täna on Eesti jaoks kõige olulisem hoida liitlassuhteid, aga ka tuletada oma lääne partneritele meelde, et kokkulepped Venemaaga ei taga rahu. Üks pool peab nendest lepetest kinni, teine aga mitte.

Krimmi okupeerimise järel suurendas NATO oluliselt Baltikumi heidutust. Täna tuleb seda taas teha. Samas peab Eesti kiirkorras tugevdama iseseisvat kaitsevõimet. Siin on suuremad investeeringud lähiaastatel hädavajalikud. On väga hea, et auväärt peaminister valitsuse vastava initsiatiiviga täna Riigikogu ette on tulnud. Sotsiaaldemokraadid toetavad seda algatust. Samas on väga oluline, et kõik need otsused sünniksid ka tulevikus mitte valitsuses kabinetivaikuses, vaid parteideülese konsensuse kaudu.

Aga mis on kõige tähtsam? Nagu ütles oma eilses kõnes hea kolleeg Indrek Saar: me võime kulutada riigikaitsele üha suuremaid summasid, aga kui me ei hoia korras omaenda koduhoovi, pole sellest kõigest väga palju kasu. Kõik algab ju meie enda rahva kaitsetahtest, mis on otseses seoses usaldusega oma riigi ja valitsuse vastu. Kui valitsus jätab suure osa rahvast külmal talvekuul suurte soojaarvetega üksi, lõhub see meie väikest ühiskonda rohkem kui ükskõik milline Kremli propagandarünnak. Sellest aga peaminister meile täna ei rääkinud. Aitäh!

16:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Leo Kunnase.

16:34 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Hea, Kalle, et said tulla täna siia. Olen nõus, hea peaminister, sinu kõne esimese osaga, kus sa kirjeldasid olukorda, kus me oleme. See ongi väga tõsine ja selge on see, et me peame rohkem pingutama. Ka see initsiatiiv, et panna riigikaitsesse lisa järgmise nelja aasta jooksul 380 miljonit eurot, on ainult tervitatav. See on ju sama, mida me pakkusime välja strateegia "[Eesti] 2035" parandusettepanekutes, et tõstame kaitsekulud 2,6%‑le. Need sisuliselt tõusevadki 2,5–2,6%‑le, kui see meede ellu viiakse. Samuti olin ma kriitiline arengukava suhtes, et me ei saa seda koostada selles julgeolekuolukorras 2% raamistikus, vaid me peame seda raamistikku suurendama. Nüüd me tegelikult olemegi seda tegemas ja see on positiivne areng.

Aga vaatame lähemalt seda sisu, mida me peaksime täpsemalt tegema. Selge on see, et meetmete paketi, mis teil plaanis on, te peaksite jagama kaheks. Kõigepealt viivitamatud meetmed, mida me peaksime rakendama sellel aastal. Ka selleks oleks meil tegelikult vaja lisaeelarvet. Kui suur see summa on, kas üks neljandik või natuke suurem, seda peaksite te edaspidi otsustama. Aga siia kuuluks põhimõtteliselt laskemoon, miinid, tankitõrjevahendid.

Proua peaminister! Te ise sellest palju ei rääkinud, aga ma peatuksin veel kord sellelsamal Spike LR‑i ehk kahekilomeetrise raadiusega tankitõrje ühekordsete rakettlaskude hankel, need lähevad nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu üksustele. See on just üks nendest meetmetest, mida praegu vaja on, sest see tõstab oluliselt meie tankitõrjevõimekust. Oletame, et sõjas läheb iga teine rakett pihta, see tähendab seda, et 200–250 vaenlase soomusmasinat on põhimõtteliselt hävitatud. See on selline relvasüsteem, mida iga võitleja saab käsitseda ja mille käsitsemist saab väga kiiresti õpetada. Selletüübilised otsused peakski sisalduma selles viivitamatute meetmete paketis, mis juba sellel aastal tehakse. See, loomulikult, nagu ma mainisin, vajaks lisaeelarvet või valitsuse reservide kaasamist, kuidas te paremaks peate.

Teine pool siit edasi on muidugi see, mis me teeme ära nelja aasta jooksul, millised võimearendused me jõuaksime ära teha, mis meile hädavajalikud oleks. Siin peaks ka loomulikult tegema kohe mingi jaotuse, mida siis sellest 380 miljonist saaks endale sõjaline riigikaitse, mida saaks sisekaitse ja mida saaksid teised ministeeriumid laiapõhjalise riigikaitse teostamiseks ja arendamiseks. Võtame näiteks Siseministeeriumi. Siseministeeriumi elementaarne vajadus nelja aasta jooksul, et täita oma põhilisi riigikaitseülesandeid – sisekaitse reserv, piiri tugevdamine –, on 80 miljonit. See on kõigest 20 miljonit aastas, see ei ole mingi müstiline summa, mida nad on ise esitanud. Loomulikult, selles raamistikus, kus nad praegu on – neil oli proportsionaalne kärbe, nad lihtsalt mõtlevad ellujäämise peale –, nad neid ülesandeid ju päriselt ei suuda täita. Seda oleks vaja teha, sest on ju selge, et sõjalise konflikti alguses oleks või siis selle konfliktiga kaasneks relvastatud sisekonflikt, kus piirivalve ja politsei on esimesena tulejoonel. Siis teised ministeeriumid ehk see, mida varude keskus siin saaks ja mida nemad teeks. Aga sõjaline riigikaitse on loomulikult ikkagi kõige olulisem.

Paluks lisaaega ka.

16:38 Esimees Jüri Ratas

Kas kolm minutit? Palun! Kolm minutit.

16:38 Leo Kunnas

Mida me siis saaksime ja jõuaksime ära teha? Kui me vaatame neid võimelünkasid, siis keskmaa õhutõrje on muidugi esimene, millest me oleme rääkinud ja mille kohta ka riigikaitsekomisjon on teinud Vabariigi Valitsusele kirja, et me peaksime seda tegema. Me peaksime seda tegema kineetilise võimekuse puhul ehk konkreetselt relvasüsteemide, raketisüsteemide puhul, millega me vaenlase lennuvahendeid ka alla suudaksime tulistada. See on jätkuvalt kõige suurem võimelünk. Meil on konsensus komisjonis, ka komisjoni kuuluvate kaadrisõjaväelaste hulgas, et see on oluline ja see on tähtis. (Juhataja helistab kella.) Ilmselt võivad sama kinnitada kõik muud erukindralid, eriti õhutõrje ja õhuväe omad.

Sellega me ei tohiks viivitada, sest ongi nii, et see tsükkel on neli aastat. Kui me teeme selle otsuse praegu, siis me saavutame mingi tulemuse täpselt sellekssamaks 2025. aastaks. Loomulikult on meil mõistlik püüda teha neid otsuseid siin koosmeeles, sest need otsused mõjutaksid ju mitte ainult seda, praegust valitsust, vaid ka järgmist, võib-olla ka ülejärgmist. Siin me peaks liikuma suurema koosmeele suunas, et need otsused teha.

Loomulikult on meil ka mujal probleeme. Meil on maakaitses mitmeid nõrku kohti, maakaitsel ei ole lähiõhutõrjet, maakaitse kaartulevõimekus on nõrk. Meil oligi näiteks kriitikat selles suhtes, kas 122‑millimeetriseid suurtükke anda Ukrainale või mitte. See kriitika seisneski selles, et kui meil praktiliselt ei ole üleliigseid suurtükiväe relvasüsteeme ja me peaksime tugevdama maakaitse kaartulevõimekust, siis see peaks minema sinna. Samamoodi on seal vaja pioneerivõimekust tugevdada. Pluss me näeme ka seda, et Suur-Tallinna ruumi kaitseks, lisaks sellele, et meil ei ole keskmaa õhutõrjet, meil on üldiselt vähe vägesid. Me vajaksime kolme-nelja pataljoni siia lisaks, lihtsalt tavalist jalaväge, mis ei pea olema organiseeritud pataljonide kaupa, vaid mis võib olla ka teistmoodi ehk kuuluks osana maakaitse struktuuri.

Meil on vaja lihtsalt need kõige elementaarsemad sammud teha, et olla paremini valmis sõjaliseks konfliktiks. Kui me võime oletada, et siinsamas Suur-Tallinna ruumis ainuüksi potentsiaalset viiendat kolonni võib olla nii palju, et Kaitseliidu Tallinna või Harju maleva üksused ei tuleks lihtsalt üksi toime, siis me ei saa jätta pealinna niiviisi unarusse.

See oli loetelu kõige hädapärasematest asjadest, mida oleks vaja teha põhimõtteliselt nii sõjalises riigikaitses, sisekaitses kui ka laiapõhjalises riigikaitses. Tänan!

16:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun! 

16:41 Helir-Valdor Seeder

Ei, mul ei ole protseduurilist küsimust.

16:42 Esimees Jüri Ratas

Vabandust! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu. Kaheksa minutit kokku. Palun!

16:42 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Proua peaminister! Härra kaitseminister! Rahvaesindus! Hea Eesti rahvas! Hinnang praegusele julgeolekuolukorrale. Euroopa on julgeolekukriisis ning see julgeolekukriis kujutab sõjalist ohtu Balti riikidele, see julgeolekukriis kujutab ohtu Venemaa naabritele, see julgeolekukriis kujutab sõjalist ohtu tervele Euroopale ning NATO‑le. Kindlasti me peame selles kontekstis viivitusteta menetlema uusi julgeolekupoliitika aluseid. Ohuhinnang kriisile on tegelikult ka tee, kuidas me seame oma võimevajadusi ja kuidas me astume samme koos liitlastega selle sõjalise ohu maandamiseks. Näiteks, nii Soome kui ka Leedu oma kehtivates julgeolekupoliitika alustes seda sõjalist ohtu, mis tuleneb Venemaa poolt, selgelt tunnistavad. Selles ei ole midagi salajast ega kohatut.

Teiseks, olukord seoses meie julgeolekuvajadustega NATO liinil. Meie esmane eesmärk peab olema liitlaste suurem kohalolek Balti riikides, eriti Ameerika Ühendriikide kohalolek, sõjaline kohalolek Balti riikides. Praeguses julgeolekusituatsioonis ei ole sellele alternatiivi.

Esmane, vähemasti esmane, mida me peame taotlema, on see, et osa Saksamaalt Poola paigutatud F‑16 hävitajaid – on ka öeldud, et nad teevad koostööd Šiauliai ja Ämari õhuturbemissiooniga – paigutatakse vastavalt Šiauliaisse ja Ämarisse. Teiseks, me peame taotlema Balti-Poola kaitseplaanide revideerimist seoses sellega, et julgeolekusituatsioon on muutunud ja muutunud negatiivseks.

16:44 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees. Head ametikaaslased, saalis on lärm, see segab, siia ette on kuulda lärmi. Palun austame ettekandjat ja austame neid ametikaaslasi, kes soovivad kuulata. Palun ajame need jutud saalist väljas. Hea ettekandja, palun!

16:45 Urmas Reinsalu

Muutunud julgeolekuolukord kindlasti tingib ka uue vaate meie riigikaitse enda rahvuslikele võimekustele. Valitsus võttis detsembrikuus vastu uue kümneaastase riigikaitse arengukava. Kahtlemata tuleb arengukava rakendamise tempo põhimõtteliselt üle vaadata ja teha seda selliselt, et kaasatud on kõik poliitilised jõud parlamendis. Me vajame konsensust, konsensusele ei ole praeguses kriisis alternatiivi, ja me vajame reaalseid otsuseid, mis on täidetud sisuga, mis tõstavad meie kaitsevõimet kiiremini.

Teiseks, mis puudutab proua peaministri tehtud ettepanekuid valitsuse planeeritavate täiendavate, laiemas pinnas riigikaitsekulude kohta, siis nende kulueesmärkide kirjeldus jäi napisõnaliseks. Kindlasti on igati põhjendatud moona suuremas mahus juurde hankida. Kuid mõistlik oleks valitsusel planeerida lisaeelarve julgeolekueelarve näol, teha seda venitusteta ja kiiresti, selleks et me saaksime langetada need riigieelarve mõttes siduvad otsustused.

Mis puudutab sisejulgeolekut, siis Isamaa on veendunud, et praeguses kriisis me vajame suutlikkust ja võimekust ka sisejulgeoleku vallas. Seetõttu tuleks üle vaadata sisejulgeolekut destabiliseerivad koondamised, mis tegelikult on planeeritud, ja nendest loobuda. Need ei ole praegu tarvilikud, praegu ei ole see moment.

Tuleb tunnustada valitsust, et ta loobus eelmise aasta kevadel riigi eelarvestrateegias üle 100 miljoni euro suurusest kärpest, mida planeeriti. Tõsi, see juhtus väga dramaatiliselt, kaks asjaosalist pidid läbima poliitikute jaoks alati piinava umbusaldusavalduse protsessi. Aga see signaal jõudis valitsusele kohale ja see väärib tunnustust. Valitsus sai aru, et see plaan ja tegevus on täiesti lühinägelik. Ma tuletan meelde, et see kavatsus, mis eelmise aasta riigi eelarvestrateegias meile esitati, see 100 miljoni euro suurune kärbe, oli esitatud vaid mõned kuud pärast seda, kui Putin oli täpselt sama käekirjaga koondanud suuremahulised üksused Ukraina piiridele.

Relvaabi Ukrainale – seda tuleb rakendada kiiresti ja leida tee ka nii-öelda lõpptootjate kooskõlastusena, mis võimaldab meil seda abi rakendada, veelgi enam, tuleb kutsuda laiemat hulka liitlasi seda tegema. Teiseks, me peame koostöös liitlastega rõhuma sellele, et venitusteta – see oli ka minu osundus, kui ma 4. jaanuaril teile, proua peaminister, saatsin kirja ja kutsusin teid üles seisma koos liitlastega selle eest – kehtestataks automaatne sanktsioonimehhanism. Sanktsioonimehhanism on tegelikult juba jõustatud Venemaa suhtes, juhul kui ta kavatseb täiendavat täiemahulist sõjalist agressiooni intensiivistada või eskaleerida Ukrainas. Seda automaatset mehhanismi me vajame.

Me oleme praegu selles mõttes Euroopa julgeolekuarhitektuuris pretsedenditus olukorras, kus sõjaga ähvardamine tekitab läbirääkimiste keskkonna. See on kindlasti asjaolu, millega me ei saa põhimõtteliselt nõustuda, eriti NATO piiririigina.

Eelmise aasta jaanuari sõjaline eskalatsioon tõi kaasa Bideni ja Putini tippkohtumise, me mäletame, Genfis eelmise aasta suvel. Nüüd on ka aset leidmas kahepoolsed läbirääkimised. Hea on, et NATO liikmesriigid on oma ühtsust demonstreerinud, kuid kindlasti peab loogika olema see, et sellise sõjaga ähvardava retoorikaga, mis on otseses vastuolus ÜRO põhikirjaga, sellelt tasapinnalt läbirääkimistesse astumine ei ole põhjendatud. Kindlasti oleks olnud põhjendatud, nagu ma panin ette ka eelmise aasta sügisel, nende ultimaatumite hukkamõist, mida Venemaa on esitanud sisuliselt uue Jalta leppe sõlmimiseks, Eestil kui ainsal Ida-Euroopast valitud julgeolekunõukogu ajutisel liikmel tõstatada ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogus. Just selliste küsimustega tegelemiseks ongi julgeolekunõukogu kui probleemide rahumeelse lahendamise koht maailma rahvaste poolt loodud.

Lõpetuseks. Meil on erinevad kriisid. Julgeolekukriis ohustab meie rahvuslikku iseolemist, see tähendab, et me vajame otsustavust, me vajame selgust ja me vajame töövõimelist valitsust laiemas plaanis. Kahtlemata, valitsuse töövõime on siin kriitilise kaaluga ja see, tuleb tunnistada, on löönud kõikuma. Küsimus, kas meil on usaldust, et see valitsus sellise võimekusega suudab erinevates küsimustes otsuseid langetada ja suudab ka söakalt julgeolekuprobleeme lahendada, on kindlasti mõttekoht. Aga veel kord: julgeolekuteema, riigikaitseteema peab olema konsensuslik teema. Oleks olnud parem, kui me neid küsimusi oleksime püüdnud lahendada konsensuslikus arutelus riigikaitsekomisjonis ja tegelikult kogu parlamentaarset kogukonda kaasates lahendusi leida, sest me ei tohi sündmustel sabas liikuda. Aitäh!

16:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Enn Eesmaa. 

16:50 Enn Eesmaa

Suur tänu! Austatud peaminister! Kaitseminister! Head kolleegid! Praeguses igasuguse julgeoleku mõttes keerulises olukorras on küllap kõigile üheselt arusaadav president Lennart Meri poolt käibele tulnud sügava sisuga fraas "Ei kunagi enam üksi". Ma töötasin tema meeskonnas, kui see fraas sündis. Kõik on kindlasti nõus, et teha tuleb kõik, et turvalisust nii üksikisiku kui ka kogu ühiskonna ja riigi tasandil tagada. Eri arusaamad on aga selles, kuidas ja mille arvel seda turvalist heaolu saavutada.

Kui käsitleme kitsalt riiklikku julgeolekut, siis peavad ühed oluliseks, et me oma panust selles vallas suurendaksime. Teised on aga kahtlevad ning isegi küsivad, kas oleme ikka kindlad, et meid võib ida poolt oht ähvardada. Riigikaitsele mõeldud raha võiks nende arvates kasutada ja peaks kasutama hoopis mujal.

Riigikogu on just see sobivaim paik Eestis, kus seda laadi arutlusi ja debatte pidada. Meil on esindatud nii koalitsioon kui ka opositsioon. Mul on hea meel tõdeda, et me riigikaitsekomisjoni istungitel käsitleme kõiki teemasid koos ekspertidega süvendatult ning kõik saavad võimaluse oma arvamused välja öelda ja neid ka põhjendada. Tahan rõhutada head koostööd Kaitseministeeriumi ning ministriga. Vahetevahel me ka hääletame, kuid see pole tavaline.

Nagu teada, on meil praegu käsil õige mitu ohtlikku kriisi. Seega peame olema ettevaatlikud, kas tasub inimeste närvilisust veelgi suurendada elualal, mille suhtes on indiviidil praktiliselt võimatu midagi veidigi otsustavat ette võtta. Tervise‑ ja energiakriisis on need võimalused olemas, kuigi mitte väga suured. Eesti liidrid on üksmeelselt kirjeldanud sõja puhkemise reaalset võimalust Ukrainas ning ei pea olema eriline analüütik taipamaks, et relvakonflikt võib laieneda. Liidritel on kasutada andmed, mis tavainimestele on kättesaamatud. Seda usutavamad nende ennustused tunduvad. Mõned kommentaatorid, kes päevast päeva Moskvat ja Venemaad karmilt kritiseerivad, on ka ise aru saanud ja arvanud, et kõik sõltub sellest, kui kaua president Putini närvid vastu peavad.

Ja ometi on Eesti saavutanud president Meri [kirjeldatud] olukorra. Me kuulume NATO‑sse ning Euroopa Liitu. Eestit esindavad NATO juhtkonna juures meie oma professionaalsed asjatundjad. Osa Riigikogu liikmeid on koondunud NATO Parlamentaarsesse Assambleesse. Julgeoleku‑ ja kaitseküsimustega tegelevad mitu Riigikogu komisjoni. Me teeme kõigekülgset koostööd nii Balti, Põhjala kui ka Euroopa Liidu ja maailma tasandil. NB8‑sse ehk Põhja-Balti kaitsekoostöö raamistikku kuuluvad dialoogid kaitseministrite, poliitikadirektorite ja kaitseväe juhatajate tasandil. Loomulikult on koostööd võimalik tõhustada. Edaspidisteks arenguteks on ruumi nii olukorra teaduslikkuse suurendamisel, ühiste võimearendusprojektide leidmisel, sõjalise koostegutsemisvõime arendamisel kui ka küberkaitse valdkonnas, kus Eestit peetakse ju tõsiseks tegijaks.

Muutunud olukord on aeglaselt muutmas ka Rootsi ja Soome rahva suhtumist NATO‑ga liitumise võimalusse. Hiljuti avaldatud küsitluse tulemused viitavad selgesti, et soomlaste skeptitsism NATO suhtes on vähenenud. Ligi kolmandik rahvast kujutab Soomet juba täna ette NATO liikmesmaana. Esimest korda on liikmesuse eitajate protsent jõudnud alla 50. Soomlane räägib vähe, aga kui vaja, siis võtab püssi ja läheb kõiki ohte trotsides vastu kas või ülekaaluka vaenlase haubitsale. Pealegi on soomlased headest suhetest Venemaaga juba aastakümneid saanud ohtralt uskumatut kasumit, eriti Põhja-Soomes on palju neid, kes pragmaatiliselt ei taha kuuldagi sanktsioonidest Venemaa vastu. Umbes samasugune olukord on ka Rootsis. Koos soomlastega on nad välja töötanud ühise kaitseplaani, teinud ühisõppusi nii Ölandi kui ka Ahvenamaa kaitseks.

Paluks lisaaega.

16:55 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit.

16:55 Enn Eesmaa

Loomulikult rõhutavad mõlema maa liidrid, et kõik kaitseotsused tehakse iseseisvalt, vabalt ja suurematest riikidest sõltumata. Mõlemad rahvad arvestavad halvemate võimalustega, kuid sellega tegelevad esmajoones professionaalid. Meedia ning erakondade liidrid rahvast ei hirmuta, sest sellest pole suuremat abi, kui just tikkude, soola ja muude kauaseisvate tarvikute kokkuost kõrvale jätta.

Rahvusvahelise elu liidrid tegutsevad päevast päeva, et pingeid Ukrainas ning mujalgi vähendada. USA välisminister Antony Blinken on täna Ukrainas, veel sel nädalal kohtub ta Sergei Lavroviga Genfis. Aktiivselt otsib lahendusi ka Saksamaa vastne välisminister Annalena Baerbock, kelle retoorika on tavatult otsekohene. Üks tema tsitaate võtab kokku paljude arvamuse riikides, kelle individuaalset seisukohta rahvusvahelises tipp-poliitikas mitte just iga päev ei küsita. Õnneks kõneleb ka Eesti ja teiste Balti rahvaste hääl kooskõlastatult koos teiste NATO liikmesriikidega. Sellest on alati lähtunud NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Me pole enam ammu üksi, sest üksinda suure vastase vastu ei saaks isegi siis, kui me 2,3% asemel kulutaksime kaitsele 13,2%. Saksa välisministri sõnul pole meil muud võimalust kui ühiseid reegleid kaitsta ka juhul, kui sellel on kallis majanduslik hind. Saksamaa teab hästi, mida see nende jaoks tähendab. Moskvat on hoiatanud USA ja nüüd ka Türgi president, kes seni on kindlalt toetanud Kiievit. Seda kõike teatakse ka Moskvas ja Kremlis. Kui see ei aita ja kui algabki relvakonflikt, on Ukraina ning loomulikult ka NATO selleks valmistunud.

Eesti peab oma riiklikku julgeolekut arendama ning selleks raha eraldama. Peaminister oma tänases kõnes puudutas neid initsiatiive, mida tahetakse üksmeelselt kiirendada. Oleme ilmselt kõik selle poolt, et see on õige samm. Lõpliku otsuse raha eraldamiseks meie riigieelarvetes teeb Riigikogu, kus oma huvisid ja eesmärke kaitsevad nii valitsuses kui ka opositsioonis olevad poliitikud. See tagab võimaluse probleemi mitmekülgseks analüüsiks. Ehk annab praegune elektriseerunud laiapindse riigikaitse olukord meile kõigile otsustavust panustamaks veelgi rohkem sellesse töösse, mille tulemusi ei näe mitte ühe, isegi mitte paari aasta pärast. Suur aitäh!

16:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sõna on palunud kaitseminister Kalle Laanet. Palun! Vabandust, enne, kui te lähete kõnetooli, on protseduurilised küsimused. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

16:58 Henn Põlluaas

Aitäh, hea esimees! Loomulikult ma väga suure huviga kuulaks kaitseministri ettekannet ja täpsustusi peaministri sõnavõtule, sest peaminister ei ole ju spetsiifiliselt kaitsevaldkonna asjatundja. Aga me oleme ühe suure probleemi ees. Kõikidel ministritel on õigus ja võimalus tulla Riigikogu ette poliitilise avaldusega. Riigikogu esimees saab anda selleks loa. Aga hetkel on avalduse esitanud ainult peaminister, mitte kaitseminister, ja selline formaat ei näe ette seda, et ministri poliitilisele avaldusele esitaks lisa veel mõni muu minister. Mina isiklikult küll hea meelega tahaks teada, mida kaitseministril on öelda. Aga kuidas te seda probleemi ja protseduurireeglite vastu minekut selgitate?

16:59 Esimees Jüri Ratas

Ei, ma ei loe seda vastuoluks, sest Vabariigi Valitsuse liikmetel on õigus läbirääkimiste voorus esineda, kui nad seda soovivad. Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

16:59 Helle-Moonika Helme

Jaa, ma ikkagi tuleksin selle teema juurde tagasi. Hea kolleeg Helir-Valdor Seeder üritas juba alguses aru saada, mis funktsioon on lugupeetud kaitseministril, kes on saalis, ja vastus oli, et ta lihtsalt istub siin. Aga nüüd me oleme jõudnud arusaamisele, et tal on siiski sõnavõtt plaanis. Seda meile alguses ei öeldud. Me oleme täna ikkagi siin kuulanud ja siin istunud teadmisega, et täna on – ja nii ka välja kuulutati – peaministri poliitiline avaldus. Kodukorra § 155 sätestab ära Vabariigi Presidendi, peaministri ja ministrite poliitilised avaldused: kui minister tahab teha poliitilist avaldust või sõna võtta, siis ta peab selle registreerima Riigikogu juhatuses. Samuti näeb see ette formaadi, et kui kaitseminister tuleb rääkima, siis meil on õigus ja võimalus ka küsida. Ma hea meelega Riigikogu liikmena praegu kasutaks seda võimalust, et saaks ka tema käest küsida, aga ta ei ole oma sõnavõttu vastavalt registreerinud ja seda formaati meile ei võimaldata. Kuidas selline natuke segane olukord on saanud tekkida? Ma tuletan veel ka seda meelde, et me oleme siin olnud kuulamas peaministri poliitilist avaldust julgeolekupoliitilise olukorra kohta, aga julgeoleku alla kuulub mitte ainult Kaitseministeeriumi valdkond, vaid ka Siseministeeriumi valdkond. Miks siis ei ole meil täna siin oma mingisuguse sõnavõtuga esinemas siseministrit? Kuidas me selle küsimuse praegu ikkagi ära lahendame?

17:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma kuulasin seda protseduurilist küsimust ja ma ütlen, et põhimõtteliselt võib ju kogu valitsus istuda siin loožis, kui nad seda õigeks peavad. Kui tulla nüüd nende paragrahvide juurde, siis kodu‑ ja töökorra seadus annab sellise võimaluse, § 71 lõige 1: "Vabariigi Valitsuse liikmel ja õiguskantsleril on õigus esineda sõnavõtuga." Samuti reguleerib seda põhiseaduse § 100, mis ütleb: "Vabariigi Valitsuse liikmed võivad sõnaõigusega osaleda Riigikogu ja tema komisjonide istungitel."

Nüüd registreerimise kohta. Te ütlesite, et pole registreeritud. Mina ütlen, et see tahe on juhatajale edastatud. Seda ütles eelmine juhataja, kes juhatas, ja seda kordas ka kaitseminister mulle, et temal on tahe osaleda poliitilise avalduse läbirääkimiste voorus sõnavõtuga. Ja see võimalus tal on.

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

17:02 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja härra Jüri Ratas! Te rääkisite absoluutselt õigesti viitega §‑le 71 kodu‑ ja töökorra seaduses, et Vabariigi Valitsuse liikmel on õigus esineda sõnavõtuga. Aga ma juhin tähelepanu sellele – küsige oma headelt nõuandjatelt –, et tegemist on normitehniliselt üldnormiga. Üldnormi laiendab sisuliselt ikka erinorm, milleks praegu on § 155 järgi peaministri poliitiline avaldus.

Ma juhin tähelepanu veel sellele, et kui päevakord välja kuulutati, siis oli juttu ainult peaministri poliitilisest avaldusest. Tükk aega soovisime lugupeetud Hanno Pevkuri käest teada saada, miks härra Laanet siin saalis istub. Kogu põhjendus oli selles, et temal on õigus siin istuda, aga ühtegi märget selle kohta, et ta tahaks teha mingisugust poliitilist avaldust, meile, Riigikogu liikmetele, ei avaldatud. Me saime praegu esmakordselt teada, et tahetakse härra Laanetile sõna anda. Mul ei ole selle vastu midagi, aga kuna erinorm seab piirangud praegu peale, sest tema ei ole vastavasisulist taotlust esitanud ja ka päevakorras on punkt ainult peaministri kohta, siis kahjuks hoolimata kogu lugupidamisest Laaneti vastu ei ole meil võimalik protseduuriliselt tema sõnavõttu selles päevakorrapunktis käsitleda.

17:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma proovin uuesti selgitada. Paragrahv 71 meie kodu‑ ja töökorras ütleb järgmiselt, et sõna võivad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. "Vabariigi Valitsuse liikmel ja õiguskantsleril on õigus esineda sõnavõtuga. Loa sõnavõtuks annab istungi juhataja ..." See on § 71. Jutt käib läbirääkimiste voorust. Poliitilist avaldust reguleerib Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 155. On poliitiline avaldus, lepitakse kokku, kui pikk see on, antud juhul oli see 20 minutit, siis on küsimused, kui on nii kokku lepitud, antud juhul oli üks suuline küsimus, ja siis on läbirääkimised. Läbirääkimised on fraktsioonide esindajatele.

Nüüd tahteavaldus. Nagu ma ütlesin, kui meil oli Hanno Pevkuriga juhataja vahetus, siis Hanno Pevkur ütles, et kaitseminister soovib läbirääkimiste voorus viimasena sõna. Lisaks tuli kaitseminister ja ka informeeris mind sellest. Läbirääkimiste voorus on tõesti Vabariigi Valitsuse liikmel õigus võtta sõna, kui ta seda soovib. See soov on edastatud.

Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder.

17:05 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma väga vabandan ja on natuke piinlik ka, et me nii olulise küsimuse puhul peame siin protseduurilistesse küsimustesse takerduma. Aga ma arvan, et protseduurika on praegu siiski väga oluline, sest minu praktika jooksul on see praegu pretsedendi loomine ja ma olen päris pikalt olnud parlamendis ja juhatuses ning kodukorraga ka päris hästi kursis. Seni on tõlgendatud asja nii, et kui valitsuse liige soovib Riigikogu ees esineda, siis ta lepib selle eelnevalt Riigikogu juhatajaga, Riigikogu esimehega kokku ja siis loomulikult me kõik kuulame ja nii, kuidas kokku lepitakse, see ka kulgeb. Valitsuse liikmed on saanud alati lõppsõnaks sõna punktis, kus neil on olnud ettekanne, kui nad seda on soovinud. Ma arvan, et see praktika on olnud ka õige. Praegu on tegemist peaministri avaldusega. Mina küsisin, kui me seda päevakorrapunkti menetlema hakkasime, tol hetkel Riigikogu istungit juhatanud aseesimees Pevkuri käest, kas ka kaitseminister on palunud sõna või esineb avaldusega või on ta lihtsalt siin peaministrile toeks. Selle peale juhataja vastas, et ministril on õigus siin viibida, ja hilisematele küsimustele vastates, kuidas ka me ei püüdnud teada saada, mis eesmärgiga kaitseminister siin on, ei viidanud absoluutselt juhataja sellele, et [minister] soovib sõna. Teie ütlesite, et eelnev juhataja nii ütles. Eelnev juhataja ei ole saali sellest vähimalgi moel informeerinud. Ma leian, et see on väga ebakorrektne juhtimine. Kui tõesti kaitseminister soovis sõna, siis oleks pidanud ka juhataja sellest teavitama suurt saali, see oleks olnud korrektne, kui soovis. Ma ei tea, kas soovis või mitte. Aga [juhataja] seda kas teadlikult või mitteteadlikult varjas Riigikogu eest. Ma arvan, et see ei ole korrektne, see on ääretult ebakorrektne, kui ka Riigikogu liige soovis seda teada saada, aga Riigikogu juhataja seda varjas.

Aga see on korrektsuse ja kultuuri küsimus, hoopis olulisem on, kas me hakkame seda punkti, § 71, tõlgendama nii, et valitsuse liikmel on alati suvalisel ajal õigus tulla Riigikogusse eelnevalt juhatajaga kokku leppimata, ilma et Riigikogu saalis seda heaks kiidetaks ja seda punkti välja kuulutataks. Nii võib iga valitsusliikmega iga päevakorrapunkti puhul see nii kujuneda, et jooksvalt astub minister sisse, ütleb, et ta soovib sõna, ükskõik, mis päevakorrapunkt on hetkel käimas, ja me anname talle sõna. Ma näen, et ka Taavi Aas, minister, on Riigikogusse saabunud. Võib-olla tema soovib järgmisena mingisugusel teemal sõna ja ta võib seda saada. Kas me tõesti tõlgendame § 71 niimoodi?

17:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh nende küsimuste eest! Kõigepealt, esimene küsimuse pool, et teile ei meenu. Mulle ka ei meenu, ma ütlen ausalt, aga see on see, et kas seda on olnud või ei ole. Ma ei oska öelda, kas praktikas seda on varem olnud või mitte.

Nüüd teine pool. Te ütlesite, et mina ütlesin, et Pevkur mind informeeris, et kaitseminister soovib sõna. Ta informeeris mind tõesti, kui oli juhataja vahetus, ta ütles seda mulle. Mina ei oska öelda, kas ta seda saalile oli varem öelnud või mitte. Ma pean ütlema ausalt, et kui me võtame analoogi läbirääkimiste voorust ükskõik missuguses teises formaadis, siis ega sellest juhataja saali mitte kunagi ei informeeri. On tõesti nii, et valitsuse liige ütleb juhatajale, et ta soovib sõna, ja juhataja selle sõna minu teada reeglina annab, kui mitte pole iga kord andnud.

Nüüd teie küsimuse viimane pool, kas siis põhimõtteliselt võivad valitsuse liikmed tulla iga punkti ajal läbirääkimistel sõna võtma, nii et pole ette teatatud. Mina käsitlen seda selliselt, et kui läbirääkimised käivad ja sel hetkel valitsuse liige ütleb, et ta soovib sõna, siis see on juhataja kaalutlusõigus, kas see sõna anda või mitte. Ma arvan, et seda on antud enamikul juhtudel kui mitte alati.

Edasi, kas teoreetiliselt võivad siin kõik valitsuse liikmed võtta sõna, 15 liiget. Ma ütleksin, et teoreetiliselt vist jah, lisaks veel õiguskantsler ja ... Nii ma vastaksin.

Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

17:10 Kert Kingo

Ma tänan võimaluse eest! Õigusselguse ja korrektsuse huvides sooviksin ma ikkagi ära täpsustada selle, kuidas siin need asjad käivad. Kui istung algas, siis istungi juhataja, kelleks sel hetkel oli Hanno Pevkur, rääkis meile, millised muudatused tänases päevakorras on. Need muudatused ei hõlmanud seda, et kaitseminister soovib ka sõna võtta või osaleda näiteks läbirääkimistel. Oli ainult üks teavitus, et toimub peaministri poliitiline avaldus. Poliitiline avaldus on eraldi reguleeritud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑s 155. Ehk me peamegi seda käsitlema nii, et on peaministri poliitiline avaldus, mitte hakkama meelevaldselt laiendama sinna juurde teisi paragrahve. Siin on väga selged protseduurid toodud välja, kuidas miski on, ja siin ei ole küll öeldud niimoodi, et selle raames võiks hakata keegi minister, ilma et ta oleks teinud vastava taotluse Riigikogu juhatusele, siin sõna võtma. Äkki saaks kuidagi õigusselgust ja täidaksime seda seadust korrektselt?

17:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Paragrahv 155 on üks pool, teine pool on § 71, nagu ma ütlesin. Poliitiline avaldus koosneb erinevatest osadest: on avaldus, on küsimused, kui nii kokku lepitakse, ja on läbirääkimiste voor. Läbirääkimiste voorus tõesti valitsuse liige, kui ta soovib ja juhataja nii otsustab, selle õiguse saab. Mina ei olnud sel hetkel saalis, aga mind on informeeritud ja ma loodan, et see info on tõene, et ka peaminister ütles oma kõne lõpus, et kaitseminister võtab sõna läbirääkimiste voorus. Ma palun korraks vaikust! (Helistab kella.) Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder.

17:12 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud juhataja! Te väga loominguliselt tõlgendate ka senist praktikat, mis siin seni on olnud. Seni on ikka see minister läbirääkimistel sõna saanud, kes on selle punktiga seotud, kes on ettekande teinud. Mina ei mäleta juhtumit, et näiteks kaitseminister tuleb ja esineb Riigikogu ees mõne seaduseelnõu tutvustusega ja siis hiljem sotsiaalminister võtab läbirääkimistel sellel teemal sõna. Sellist praktikat ma mitte ühestki [istungist] ei mäleta. Ikka [saab sõna] asjaomane minister, kes selles punktis ettekande tegi.

Nii on korrektne ka peaministri avalduse puhul, et peaminister teeb avalduse ja peaministril on ka läbirääkimistel võimalus lõppsõnaks. See on olnud senine praktika. Aga nüüd me loome pretsedendi, et suvalised ministrid võivad suvalises päevakorrapunktis sõna võtta. Ma arvan, et see ei ole päris korrektne tõlgendus ja sellist praktikat siiamaani olnud ei ole.

17:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma pean nüüd ütlema edasi info, et kaitseminister ütleb, et ta ei soovi enam sõna. See tahe on maha võetud. Selles läbirääkimiste punktis ta sõna ei soovi. Ta informeeris mind ja nüüd mina informeerin teid. Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!

17:14 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kuna kaitseminister, lugupeetud, on kirjutanud, et EKRE hävitab Eesti kaitsevõimet ja kahjustab seda, siis ma soovisin peaministrilt vastust, kas see vastab tõele. Siis ütleski peaminister esimest korda, et pärast tuleb kaitseminister ja ise vastab. See oli küsimuste ajal. Tõe huvides, protseduuriliselt, et kuidas see kaitseministri esinemise nii-öelda info tuli.

17:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus.

17:14 Henn Põlluaas

Aitäh! Kindlasti ei ole siin saalis mitte ühtegi erakonda, kes oleks meie julgeolekuvõimekuse ja kaitsevõime tõstmise vastu. Aga ma pean ära märkima, et mul on äärmiselt kahju, et meil ei ole võimalust praegu kuulata kaitseministrit ja et neid protseduurireegleid rikuti ning seetõttu jäid nüüd tema täiendused, täpsustused ja muud olulised asjad rääkimata. Ma tahaks panna juhatajale südamele, et järgmine kord, kui tulevad sellised olulised asjad saali, siis juba aegsasti käitutaks protseduurireeglite järgi. Oleks ju võinud panna siia kaitseministri avalduse peaministri avalduse juurde ja me oleks seda kõik suure heameelega kuulanud.

17:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile selle märkuse või info eest! Protseduuriline küsimus, Jüri Jaanson, palun!

17:16 Jüri Jaanson

Aitäh istungi juhataja! Ma vabandan ette, mul on juhatajale protseduuriline, aga ma pean oma sõnumi edasi andma. Ma ise ootasin küll peaministri julgeolekupoliitilise avalduse lõpus ka kaitseministri olulist sõnumit rahvusvahelise olukorra kohta ja ma pean seda väga oluliseks. Samamoodi on muidugi oluline ka see, et me protseduuri järgiks, ja oluline on ka see, et juhatajal on õigus istungit juhtida, kui on sellised kaalutletavad olukorrad. Aga väga halvasti on see, et kui on olukord, kus kaitseminister on siin kohal, siis tekitatakse Isamaa juhi ja EKRE liikmete poolt selline vastuvõetamatu palagan. Ma arvan küll, et Riigikogu praegu selgelt võlgneb vabanduse kaitseministrile.

17:17 Esimees Jüri Ratas

Kaitseminister ütles, et ta ei soovi läbirääkimistel sõna, see on tema tahteavaldus. Nii see on, mina ei hakka teda siia tagasi kutsuma. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal.

17:17 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et kriitika opositsiooni aadressil ei ole praegu kohane. Me oleksime palju parema meelega oodanud täna poliitilist avaldust hoopis Kalle Laanetilt, kes on selle ala spetsialist. Kahjuks me peame ikkagi järgima kõiki protseduurireegleid, mille alusel me siin saalis toimetame. No mis teha, tähendab, kuulame siis lõppsõnana Kaja Kallase lõppsõna, ka tema on tegelikult selle ala spetsialist, sest ega ta muidu poleks vastavasisulise avaldusega välja tulnud.

17:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Poliitilise avalduse teevad need ministrid, kes esitavad selle tahte, et nad soovivad poliitilist avaldust teha. Täna on üks valitsuse liige seda esitanud, see on peaminister, ja me hetkel käsitlemegi poliitilist avaldust. Protseduuriline küsimus, Urmas Reinsalu.

17:18 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma tahaks, et siit saalist jääks kõlama see sõnum, et me oleme valmis ja võimelised meie rahvusliku julgeoleku nimel tegema koostööd. See arutelu ka valitsuse nimel proua peaministri avalduse näol on tegelikult lähtekoht kiirete sammude kavandamiseks, millesse peab olema kaasatud parlament, ning loomulikult seda veab või rakendab välis- ja sisepoliitikat ellu viiv valitsus. Seetõttu oleks mul küll teile, härra Riigikogu esimees, protseduuriline ettepanek selles arutelus, et oleks asjakohane võtta lähiajal kokku vanematekogu, arutada läbi ohuhinnang, planeeritavad kulutused ja võimalikud täiendavad tegevused, mida on vaja planeerida ja valitsust toetada, et see legitiimsus meie julgeoleku kindlustamisel oleks tugev ja konsensuspoliitika põhimõte jääks kestma ning nende üksikute arutelude pinnalt ei jääks kõlama [muud] vaimu, kui et me kõik oleme valmis panustama rohkem, kui oht on suurem.

17:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma võtan selle mõtte kaasa. Minu teada ei ole meil reeglistikku sellise julgeolekupoliitika ülevaate jaoks, aga ma arvan, et kindlasti on antud kriisis mõistlik see ülevaade anda või paluda, et see antakse. Nii. Sulgen läbirääkimised, rohkem sõnavõtte ei ole. Ma tänan peaministrit, ma tänan Riigikogu liikmeid küsimuste ja vastuste eest. Päevakorrapunkt nr 2 on menetletud. 


3. 17:19 Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (477 SE) esimene lugemine

17:19 Esimees Jüri Ratas

Liigume päevakorrapunkti nr 3 juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 477 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majandus- ja taristuminister Taavi Aasa.

17:20 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Lennundus on oma olemuselt kiiresti arenev piiriülene valdkond ja selle toimimisega on seotud inimelud, vara ja taristu. Arvestades tehnoloogilist ja sotsiaal-majanduslikku arengut ning sellega seotud väljakutset kõrgetasemelise lennuohutuse tagamiseks, on viimastel aastatel Euroopa Liidu tasandil vastu võetud arvukalt lennundusalaseid õigusakte ning muudetud kehtivaid norme. Seetõttu on eelnõu eesmärk viia lennundusseadus vastavusse viimaste muudatustega Euroopa Liidu õiguses ja arvestada praktikas tekkinud kitsaskohti.

Annan teile ülevaate peamistest eelnõus esitatud teemadest. Kõige olulisemad neist puudutavad mehitamata lennundust ja maapealset teenindust.

Seadust täiendatakse mehitamata õhusõidukite süsteemi käitamise peatükiga. Euroopa Liidu mehitamata lennunduse valdkonda reguleeriv määrus paneb liikmesriikidele kohustuse registreerida mehitamata õhusõidukite käitajad, kui nad käitavad mehitamata õhusõidukeid, mille maksimaalne stardimass on vähemalt 250 grammi või mis kokkupõrke korral võivad inimesele üle kanda kineetilist energiat üle 80 džauli või mille käitamine kujutab ohtu eraelu puutumatusele, isikuandmete kaitsele, turvalisusele või keskkonnale.

Igale mehitamata sõiduki lennule lähenetakse riskipõhiselt, mille alusel liigitatakse lennud erinevatesse käitamiskategooriatesse. Eestis hakati otsekohalduvat Euroopa Liidu määrust kohaldama 1. juulist 2021, kuid lennundusseaduses vajavad täpsustamist menetlusnormid. Kuna mehitamata õhusõidukite käitlejad ei ole üldjuhul tsiviillennunduse mehitatud lennunduse väljaõppega ega kogemustega ning mehitamata õhusõidukite käitamises on erisused võrreldes mehitatud lennundusega, sätestatakse mehitamata lennunduse spetsiifilised käitamise, lubade ja väljaõppega seonduvad sätted eelnõu kohaselt kompleksselt ühes peatükis. Nimetatud sätete väljatöötamisel on konsulteeritud Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga, samuti on Transpordiamet konsulteerinud käitajatega.

Teiseks, seadust täiendatakse maapealset teenindust käsitleva peatükiga. See on vajalik, et valmistada ette pagasi‑ ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas ning võtta täielikult üle Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv juurdepääsu kohta maapealse teeninduse teenuse osutamise turule ühenduse lennujaamades. Seadusesse lisatakse maapealse teeninduse osutamise vabaduse tagamise põhimõte, selle põhimõtte erandid ja volitusnormid Vabariigi Valitsusele üksikjuhtudel erandite tegemiseks. Samuti lisatakse seadusesse maapealse teeninduse osutajate ja omakäitlejate tegevuse suhtes kehtivad baasnõudmised ning täpsemate nõuete kehtestamise aluseks olevad põhimõtted.

Eelnõus on teiste Euroopa Liidu liikmesriikide praktikas ilmnenud ning Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsides väljatoodud probleemide põhjuseid Eestis püütud võimaluse korral ennetada. Näiteks on kavandatud nõuded lennujaama kasutajate komitee töö korraldusele, nõuded teenuste osutajate valimiseks elluviidavatele konkurssidele ja nõuded maapealse teeninduse osutajale ja omakäitlejale.

Lisaks kahele äsja selgitatud olulise mõjuga muudatusele on eelnõus veel teemasid, mis väärivad väljatoomist. Eelnõu kohaselt täpsustatakse õhusõiduki hoolduse ja lennukõlblikkuse nõudeid. Nimelt täiendatakse seadust kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja järelevalve regulatsiooniga. Selle muudatusega lihtsustatakse hoolduse ja jätkuva lennukõlblikkuse korraldamist mittekeerukate õhusõidukite puhul, mida kasutatakse mitteärilises lennutegevuses.

Rahvusvaheliste organisatsioonide lennundusauditite tulemustest lähtuvalt täiendatakse lennundusseaduses lennunduspersonali lubadega seotud regulatsiooni. Selleks ajakohastatakse ja lihtsustatakse lennunduse raadioside ja erialakeelega seotud nõudeid, kuna lennundusseaduse kehtiva redaktsiooni kohased nõuded on kehtestatud enne Euroopa Liidu vastava regulatsiooni kehtestamist ja need ei vasta enam tänapäeva nõuetele.

Eelnõuga täpsustatakse lennuohutuse tagamisega seotud sätteid seoses lennunduspersonali veres ja väljahingatavas õhus oleva alkoholikoguse piirmäärade ning joobe mõõtmisega seotud menetluslike sätetega. Euroopa Liidu lennuohutusnõuete kohaselt tuleb kontrollida õhusõiduki pilootide ja salongipersonali alkoholijoovet. Seda tehakse õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise käigus.

Eelnõu kohaselt lihtsustatakse nõudeid lennuväljadele, mida ei kasutata regulaarses ärilises lennutegevuses. Samuti ajakohastatakse aeronavigatsiooniteenuste ja ‑seadmete sertifitseerimise regulatsiooni. Hetkel on lennundusseaduses aeronavigatsiooniteenuste ja lennundusprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimise regulatsioon. Eelnõuga lisandub lennuliikluse korraldamise ja teenuseosutaja tegevusega seotud regulatsioon.

Eelnõu kohaselt täpsustatakse ja ajakohastatakse lennunduse taustakontrolli regulatsiooni. Muudatusega suurendatakse õigusselgust, laiendatakse mõnevõrra taustakontrolli subjektide ringi ja lihtsustatakse üksikisikute, kelleks on lennunduses töötavad füüsilised isikud, ja tööandjate taustakontrolliga seotud asjaajamist. Seni kehtiv süsteem ei muutu kavandatava muudatusega rangemaks ning peamiseks muudatuseks on väljaspool lennuvälja julgestuspiiranguala töötavate isikute lisandumine kontrollitavate isikute ringi. Lisaks täpsustatakse eelnõus järelevalve, vastutuse ja riigilõivuga seotud sätteid. Palun teil eelnõu toetada. Aitäh!

17:26 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid väga. Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

17:26 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Ma loen siit, et tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni ja nii edasi lubade ja sertifikaatide andmise ja haldusotsuste tegemise [kontrolli] teeb Transpordiamet. Kes Transpordiametis need inimesed on, kes neid otsuseid teevad? Kuidas need inimesed sinna valitakse? Nad peavad olema väga [head] asjatundjad ja neid peaks väga palju olema, sest siin on kuus rida neid valdkondi, mille kohta neid otsuseid peaks tegema. Äkki sa natukene tutvustad või räägid meile, kui palju neid on Transpordiametisse tööle võetud ja kes Transpordiametisse spetsialiste [tööle] võtab ning millise koolituse nad peavad läbima?

17:27 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kinnitan teile, et Transpordiametis on pädevad inimesed olemas. Meenutuseks see, et Transpordiamet tekkis kolme ameti liitumisel, millest üks oli lennuamet, kes kõiki neid protseduure ka varasemalt läbi viis. Lennuameti spetsialistid töötavad juba eelmise aasta algusest Transpordiametis ja nemad on need, kes sellega Transpordiametis tegelevad.

17:27 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

17:27 Henn Põlluaas

Aitäh! Loomulikult, lennuväljadel töötavaid inimesi tuleb kontrollida ja teha neile taustakontroll. On kahtemoodi kontrolle: üks on standardkontroll, kus vaadatakse karistusregistrit, töökogemust ja kõike sellist, aga on ka tugevdatud taustakontroll, kus [inimene] käib kapost läbi ja see hõlmab ka jälitustegevust ja nii edasi, peaaegu sama, mis on riigisaladuse [loa] saamisel. Sellega astusime me suure sammu edasi, kusjuures kapo kontroll tehti kohustuslikuks kõikidele ja standardkontroll kaotatakse ära. Väidetavalt on see Euroopa Liidu nõue, aga see ei ole seda sugugi, see on täiesti selgelt meie enda initsiatiiv. See tähendab seda, et aastas 600–700 inimest peab täiendavalt tegema läbi kapo kontrolli. Kuidas te seda põhjendate? See on ju mingisugune, ma ei oskagi pehmelt öelda, politseiriigi loomine. Aga kirsiks tordil on see, et Transpordiameti peadirektor on kohustanud inimesi olukorras, kus eelnõu on täna esimesel lugemisel, esitama need andmed juba 1. märtsiks.

17:29 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Head ametikaaslased, proovime minutiga [hakkama saada], mul on suur palve. Palun, hea vastaja!

17:29 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Tõepoolest, Eestis on valitud taustakontrolli läbiviijaks Kaitsepolitseiamet, nende pädevus selles [valdkonnas] on kõige suurem. 600–700 inimest see kindlasti ei puuduta. Kontroll muutub ka lihtsamaks selles mõttes, et see taustakontroll on ühekordne. Nende inimeste hulk, kes taustakontrolli läbivad, suureneb 200–300 inimese võrra ehk nende võrra, kes otseselt ei tööta lennuväljal, kuid käitlevad pakke ja saadetisi, mis hilisemalt lennuvälja kinnisele territooriumile liiguvad. Meie kõigi ohutuse mõttes, ma arvan, on see õige ja mõistlik, et oleks kindel, et kõik inimesed, kes suletud lennujaama territooriumiga kokku puutuvad, oleksid kontrollitud. Aga veel kord: kontroll on ühekordne, nii et kindlasti ei lisandu 600–700 inimest.

17:30 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

17:30 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Mehitamata õhusõidukid on kindlasti kasvav trend ja nende kasutuselevõtt kasvab märgatavalt. Selles mõttes on väga tänuväärne, et seadus hakkab põhjalikumalt reguleerima sellega seonduvat kuni sanktsioonideni välja, kui rikutakse reegleid. Siit ka minu küsimus Transpordiameti võimekuse kohta. Kui me selle [eelnõu] siin Riigikogus heaks kiidame, siis kas Transpordiamet on kohe järgmisel päeval võimeline kõike seda kontrollima ja kuidas on plaanis seda võimekust hoida?

17:31 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Veel kord kinnitan teile, et Transpordiamet on tekkinud kolme ameti liitmisel, millest üks oli lennuamet. Lennuameti spetsialistid töötavad nüüd Transpordiametis, nad on pädevad, neil on olemas kogemus, nii et selle kontrolliga saadakse selles ametis kindlasti hakkama.

17:31 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

17:31 Andres Metsoja

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma jätkan mehitamata õhusõidukite käitamise teemal. Seletuskirja leheküljel 112 on välja toodud: "Kaugpiloodi pädevust ei pea omandama alla 250 g mehitamata ja isikuandmeid mitte korjava õhusõidukiga teatud kõrgusel lende sooritavad isikud." Mis asja see tähendab? Äkki te räägite selle lahti? Isikuandmeid mitte korjav mehitamata õhusõiduk – mis asi see selline elukas veel on?

17:32 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! See on selline õhusõiduk, kus ei ole küljes kaamerat, millega on võimalik õhust lindistada inimesi, nende elukohti ja kõike sellist.

17:32 Esimees Jüri Ratas

Mihhail Stalnuhhin, palun!

17:32 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Küsin sellepärast, et äkki küsitakse minu käest ja ma ei oska seda mitte kuidagi selgitada. See seadus paneb piirangu alkoholisisaldusele õhusõiduki meeskonnaliikme [organismis] ja see on nagu liiklusseaduseski 0,2 milligrammi, eks ju. Siit tekib küsimus, kas tõesti needsamad meeskonnaliikmed saavad loa lendamiseks nii, et neil on veres avastatud alkoholi. Miks me ei pane siia nulli?

17:33 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Rakendatakse samasid määrasid nagu liiklusseaduses, õieti Euroopa seadusest tulenevalt on see 0,2, juhul kui riigis ei kehti karmimad reeglid. Meil on ka see 0,2, nii et nii on ka lennunduses.

17:33 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

17:33 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma ei saanud ikkagi vastust oma küsimusele, miks me keerame vinti peale Euroopa Liidu standarditele ja teeme turvakontrolli oluliselt karmimaks, nii et kõik see peab toimuma läbi kapo.

Teine küsimus oli see, et kuigi meil on see seadus praegu siin alles esimesel lugemisel, on Transpordiameti direktor juba andnud välja käskkirja, mille järgi kõik töötajad peavad sellele [kontrollile] alluma. Seadust ju veel ei ole. See on täiesti absurdne.

17:34 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma jään tõesti siinkohal vastuse võlgu, kas ja millised korraldused on Transpordiameti direktor juba välja andnud. Ma küsin kindlasti tema käest üle, kas nendeks korraldusteks on olnud alust. Kuigi taustakontrolli on tehtud ju ka varasemalt, nii et ega see seadus iseenesest ei loo pretsedenti või ei tekita uut taustakontrolli. Selle seaduse järgi taustakontrolli läbivate inimeste ring laieneb.

17:34 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

17:34 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Siin on üks selline teema, et lennuliikluse teenindamisel kasutatavate raadioside‑, navigatsiooni‑ või jälgimisseadmete raadiosageduste koordineerimise eest vastutab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni sageduste koordinaator Eestis. Oskad sa öelda, kes see koordinaator Eestis on?

17:35 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ei oska. (Naerab.)

17:35 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits.

17:35 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Kas ma kuulsin õigesti, et lendur võib 0,2‰‑ga startida?

17:35 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! See peab olema alla selle taseme.

17:35 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja.

17:35 Andres Metsoja

Aitäh! Küsin teie käest, hea minister, veel selle küsimuse. Tegelikult on üsna palju räägitud lennujuhtimise võimekusest lennujuhtimiskeskusest näiteks Tallinnast või mõnest teisest riigist. Kas eelnõuga ka seda poolt kuidagi korrigeeritakse, et õigupoolest ei ole igal pool võimalik pidada [tööl] lennujuhte, seda [tööd] saab teha kaugjuhtimise teel ehk lennuk maandada näiteks Kuressaares või Pärnus Tallinnast? Kas see vajab reguleerimist või kas eelnõu seda temaatikat käsitleb?

17:36 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ei, seda ei ole vaja täiendavalt reguleerida, sellepärast et Tallinna lennujaam juba selles suunas töötab, et lennujuhid oleksid Tallinnas ja teenindaksid ka näiteks Tartu lennujaama, Kuressaare lennujaama, Pärnu lennujaama. Nii et töö selles suunas juba käib.

17:36 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

17:36 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Vaatan kooskõlastuste tabelit. Siin on selline punkt nagu 8.3, lennujuhtimise aktsiaseltsi poolt on see koostatud, et korra Euroopa Liidu poolt välja antud load võiks ka kehtida ilma, et peaks täiendavalt registreerima, ning eelnõu seletuskirjast ei tulene, miks karmistatakse lennujuhi ja lennujuhiõpilase lubade tunnustamise tingimusi. On küll öeldud pärast selgituses, et justkui nagu ei karmistata, aga siin jääb asi ikkagi selles mõttes segaseks, et küsitakse Euroopa Liidu kohta, vastatakse aga mitte Euroopa Liidu kontekstis. Kuidas selle asjaga tegelikult on?

17:37 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Niipalju kui ma aru saan, puudutab see keeleoskuse nõudeid. Tõepoolest, selle eelnõuga seatakse protseduur või selgitatakse lahti see, kuidas kontrollitakse lennujuhtide keeleoskust.

17:37 Esimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

17:37 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Kas see 0,2‰, mis puudutab võimalikku joovet, laieneb nii lennukitele, laevadele, autodele, ütleme, kõikidele mootorsõidukitele universaalselt Eestis? Kas see tuleneb Euroopa õigusest, on see ühtemoodi, või on see liikmesriikides erinev ja on meil siin mingi otsustusõigus Eestis ka iseseisvalt?

17:38 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Jah, igas riigis on otsustusõigus, nii nagu see Euroopa reegel ütleb, et 0,2 või kui see on liikmesriigis rangem, siis kehtib loomulikult see rangem. See on liikmesriigiti kindlasti erinev. Veesõidukite puhul minu meelest oli see kunagi Eestis 1 ja see vähendati minu mälu järgi 0,5‑le veesõidukijuhtide puhul. Nii et veesõidukite puhul on see erinev.

17:38 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

17:38 Peeter Ernits

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma vaatan siin, kui palju selle 0,2‑ga võib [juua], olenevalt kaalust. Meespiloot võib pooleliitrise õlle rahulikult [sisse] tõmmata ja isegi 50 grammi konjakit annab samasuguse [joobe]. Kui on väiksemat sorti stjuardess või piloot, siis peab natuke rohkem ootama, aga tund aega enne starti võib rahulikult hinge alla võtta. On see nii või?

17:39 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Mina ei soovitaks enne starti alkohoolseid jooke üldse mitte tarvitada, aga reegel on reegel.

17:39 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Mihhail Stalnuhhini. 

17:39 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Seda seaduseelnõu arutas komisjon ühel või teisel kujul kolm korda. 22. novembril kinnitati komisjoni ettekandja, otsus oli konsensuslik. 6. detsembril oli komisjonis majandusminister, kes tegi sellest seadusest ülevaate. See ülevaade komisjonis oli märksa põhjalikum kui see, mis täna kõlas, see võttis palju rohkem aega. Tegelikult on see ka põhjendatud, sest see [eelnõu] muudab 160 sätet vastavas valdkonnas.

Peale seda esitasid kaks küsijat küsimusi. Ühe küsimusega tuli välja kolleeg Siim Kallas. Ta küsis, kas väljastpoolt Euroopa Liitu tulevad lennukid peavad alluma Euroopa ohutusnõuete kontrollile, ja uuris, kas kontroll on Eestis tagatud. Lisaks küsis, kas Eestis on pagasikäitlusel vaba konkurents olemas. Teisele küsimusele oli vastus, et pagasikäitlus on lennujaama asi ja kui tekib konkurente, eks siis näeb, kuidas see võib olla. Aga nende suhtes, kes tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundusosakonna nõunik Silja Vöörmann täiendas, et kolmandaid riike on nii kõrgete kui ka madalamate ohutusstandarditega. Euroopa Liidus sõlmitakse kolmandate riikidega lennunduslepinguid, mis on euroliidu tasandil sõlmitud või liikmesriikide individuaalsed [lepingud]. (Juhataja helistab kella.)

Kristen Michal tundis huvi, mis taustakontrolliga seoses muutub ning kas see on eelarvestatud. Silja Vöörmann vastas, et eelarvestamisega tegeleb Siseministeerium. Arutatud on, et Kaitsepolitseiametile on veidi ressursse juurde vaja, kuid sellega minnakse valitsusse eraldi. Veel rääkis Kristen Michal ühest avaldusest, mille ta oli saanud üheksanda klassi poisi käest, kes õpib lenduriks, aga kuna ta on alaealine, siis ta ei saa lennuplatsiluba. Ministeeriumi [esindaja] võttis selle avalduse vastu ja lubas, et uurib olukorda ja annab vastuse. Siis võeti konsensuslikult vastu otsus, et viia eelnõu saali 12. jaanuariks ja esimene lugemine lõpetada.

Kolmas kord arutati eelmisel esmaspäeval, 10‑ndal, sest oli tekkinud see oht, et 12‑ndal võin ma Tallinnas mitte olla seoses tööga kohaliku omavalitsuse volikogus. Komisjon võttis vastu otsuse, et pöördutakse Riigikogu juhatuse poole ettepanekuga tuua see [eelnõu] saali 18. jaanuariks. Seoses eilse avalduse aruteluga nihkus see [arutelu] tänasele päevale. Aitäh!

17:43 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Aivar Koka.

17:43 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud ministrid! Head kolleegid! Ma arvan, et see on väga oluline teemapüstitus ja seaduseelnõu, aga kuna Riigikogu liikmetel on ainult kaks võimalust küsimust esitada, siis jäid õhku mitmed teemad.

Eriti mulle meeldis, kui minister ütles, et tema soovitab, et lennukisse minevad [lendurid] oleksid kained. Aga kuna Euroopa Liidus võib iga riik ise otsustada, kas see tingimus on 0, 0,1 või 0,2, siis tekib küsimus, et kui lennuk lendab siit Riiga ja kui Eestis on 0,2, aga Lätis – ma küll ei tea, mis Lätis on – näiteks on 0,0, kas siis peab see joodud õlle ports organismist välja minema. Või vastupidi, kui lennuk tõuseb kuskil [õhku] ja seal on nõue 0,0, kas siis lendur võib vahepeal ühe õlle sisse [võtta], enne kui ta Eestis maandub? Ma arvan, et sellist tolerantsi [ei] peaks küll olema, lennunduses ei peaks olema jääknähud lubatud, sest see 0,2 tähendab selgelt jääknähtusid. Peeter siin luges kuskilt targast raamatust vahepeal ette, et pits konjakit või pudel õlut.

Kui majanduskomisjon seda teemat edasi arutab, siis võiks vaadata, kas üle Euroopa Liidu kõikides riikides on ühesugused tingimused, kas igal pool võib olla nii, et lendur enne õhkutõusmist igaks juhuks võtab pitsi konjakit. Ma küll usun, et ükski Eesti piloot seda ei tee. Aga kui me siin Riigikogu saalis selliseid teemasid arutame ja pärast sõiduautosse istume, siis tekib nagu imelik tunne, sest kui ma sõidan lennujaamast autoga mööda, siis on ju loomulik, et ma ei ole alkoholi tarbinud, aga kui ma lennujaama jõuan ja hakkaksin lennukit juhtima, siis ma võiksin natuke võtnud olla. Ma [arvan], et Eesti võiks selle koha pealt ikka väga selge sõnumi öelda, et lennunduses, kui kuskil Eesti territooriumi kohal õhus lennatakse, võiks seis olla 0, mitte 0,2. Aitäh!

17:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, rohkem kõnesoove ... Näen! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Henn Põlluaasa.

17:46 Henn Põlluaas

Aitäh! Loomulikult on see täiesti vältimatu, et lennundusreegleid ühtlustatakse eri riikide vahel, ja see on ainult positiivne. Aga ma tuleksin ikkagi tagasi selle kontrolli juurde, mille kohta ma küsisin ka ministrilt. Tänases olukorras, kus me deklareerime, et meil ei ole mingisugust välist ohtu – no väline oht on, aga see on hüpoteetiline – ega Eestile kallaletungi ohtu ja ka sisemine julgeolekuolukord on normaalne ja terrorismiohtu meil ei ole, ei näe ma põhjust, miks peaks ka kõige lihtsamaid transamehi, pakikandjaid ja ei tea keda allutama kapo kontrollile – kõiki, kes töötavad lennujaamas.

Euroopa reeglid näevad ette kahesugust kontrolli: standardkontroll, mille puhul vaadatakse karistusregistrist, kas on korralik inimene, küsitakse, kus töötab, milline on haridus, millised on töökogemused, ja siis tugevdatud kontroll, mis teatud ametites loomulikult on vajalik ja mis tähendab kapo jälitustegevust ja väga põhjalikku taustakontrolli. Kuidas me saame loosungite all, et me ühtlustame ja lihtsustame, teha asja tegelikult oluliselt keerulisemaks, sest sajad ja sajad inimesed peavad nüüd hakkama kapo kontrolli ja jälitustegevust läbi elama? Mõelge, millise töökoormuse see paneb kapo töötajatele. Nad peavad jälitama transamehi, selle asemel et Vene spioone jälitada. Minu meelest on see väga küsitav.

Turvameetmed on head ja vajalikud. Ma räägin enda kogemusest. Olen lennanud Euroopas mitte ainult reisilennukitega, vaid ka eralennukitega. Näiteks käisin suvel Soomes. Ei ole mingit probleemi. Teatad lennujuhtimiskeskusele, et sa maandud sellel ajal, lennuväljal, kus sa maandud, jätad sa oma lennuki kohta, mis on ette nähtud, ja lähed linna peale, pärast tuled tagasi, istud lennukisse, teatad lennutorni, et me läheme nüüd sinna-sinna, kõrgus saab olema see, ja tipp-topp. Aga kas teist keegi on Tallinna lennuväljal proovinud minna mitte reisiterminali, vaid sinna, kus on eralennukid? Ka lennukiomanikud, kes hoiustavad seal oma lennukeid, peavad minema esiteks nendest tohututest metallidetektoritest läbi, dokumente esitama, eelnevalt teatama, kes, kuidas, kuhu, mis ja mitu inimest. Kõige narrim on see, et lennuk võib sul olla sealsamas, kas või saja meetri kaugusel, sa võiksid sinna jala minna. Aga oh ei, sa pead tellima selleks spetsiaalse masina. Sa pead sellega [sõitma] oma lennuki juurde ja maksma selle eest kümneid [eurosid]. Ma ei mäleta täpselt, mitukümmend eurot see oli, et saada oma lennuki juurde. Tagasi tulles on täpselt sama asi: tuled autost välja, selle asemel, et kaks minutit jalutada väravasse ja lahkuda lennujaamast, pead sa tellima endale eskordi, mida mõnikord ootad seal ei tea kui kaua.

Ma leian, et meil on pea kõikides valdkondades komme üle reageerida, keerata vinti peale. Kui meile tulevad need igasugused euronormid, ja kui seal on mingisugune soovitus, nii nagu praegusel juhul selle turvakontrolli puhul, siis meie võtame seda käsuna, me peame selle kõige karmimal kombel ja moel läbi viima, mõtlemata sellele, kuidas see meie igapäevast toimimist ja elu häirib. Kui seal seaduses väidetakse, et me lihtsustame ja ühtlustame ja see on Euroopa Liidu nõue, mida see tegelikult üleüldse ei ole ja me ei lihtsusta tegelikult, siis pärast on see sihuke telliskivi, see seadus. Kui paljude teiste sätete puhul, kus öeldakse, et see on Euroopa Liidu nõue, on tegelikult just nimelt meil endal keeratud vint üle ja ...

17:51 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, on teil lisaaja soovi?

17:51 Henn Põlluaas

Jah, palun lisaaega.

17:51 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit.

17:51 Henn Põlluaas

Täpselt nii, nagu meil kunagi oli tavalises külapoes kahe kraanikausi nõue, mis olevat tulnud ju ka Euroopast, aga pärast tuli välja, et tegelikult pole Euroopa meilt kunagi sihukest jampsi nõudnudki.

Kuigi ma seda seadust igati tervitan, siis see üks konkreetne asi tekitab kahtluse, kas tegelikult selles seaduses ei ole kuritarvitatud seda võimalust, ei ole lihtsalt soovitused tehtud kohustuslikuks ja me oleme jälle maailmas esirinnas, sest meil on kõige karmimad reeglid ja korrad, mille me oleme ise millegipärast endale kehtestanud.

Nii et jah, meil on kümme päeva aega muudatusettepanekute tegemiseks, aga ma hästi ei usu, et me oleksime suutelised võtma kõikide nende muudatusettepanekute juures käsile need konkreetsed euronormatiivid ja nõuded ning neid võrdlema. Aga juhtivkomisjonidele ja vähemalt nende ametnikele paneks südamele küll, et me peaksime selle eelnõu – ja mitte ainult selle, ka kõik ülejäänud eelnõud – sellise reha ja terve mõistusega läbi kammima, et me ei pakuks üle. Sest olgem ausad, see on totter ja see ei vii meid mitte kuskile. Aitäh!

17:53 Esimees Jüri Ratas

Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mihhail Stalnuhhini.

17:53 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra esimees! Mul on tegelikult kaks repliiki. Üks on alkoholisisalduse kohta. Minu isa oli lendur. Kehtis selline reegel, et 48 tundi enne lendu ei tohi tarvitada alkoholi, sest ainult 48 tundi kindlustab selle, et kogu alkohol on organismist kadunud. Kui tegemist on liiklusseadusega, sest see "alla 0,2 milligrammi" on võetud sealt, siis ma veel võin uskuda, et tee peal on see võimalik, aga õhus ... Küsige suvalise inimese käest, kes läheb lennuki pardale, kas ta tahab kuulda, et lenduril on lubatud veres 0,2. Ma arvan, et sada protsenti tuleb vastus: mitte mingil juhul. See on üks punkt.

Teine, taustakontroll. Siin ei saa ma nõus olla. Tegelikult ei ole see seadus nii pikk. Sellest suurest pakist, mis meil siin paberkujul on, on seadust 39 lehekülge, ülejäänud 150 või 160 lehekülge on selgitused, määrused, mida kehtestatakse, ja need, mis muudetakse kehtetuks, igasugused lisad ja nii edasi. Nii et tegelikult see maht eriti suur ei ole. Aga taustakontrolli suhtes, mäletades seda, mis juhtub mõnikord lennukiga sellepärast, et seda, kes lennunduses töötab, omal ajal vastaval määral ei kontrollitud: siin on sama põhimõte nagu alkoholiga. Mind eriti ei huvita, kas siin taustakontrolli läbivad [riigi]kaitsekomisjoni liikmed või veel keegi, eks ju, aga ma tahaksin väga, et kõik, kes on seotud lennukitega, läbiksid selle taustakontrolli. Kui sinna ilmub mõni inimene, kes on pannud endale eesmärgiks hukutada 100 või 200 inimest – jumal küll, sellega peaks tegelema. Aitäh!

17:56 Esimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 477 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 2. veebruari kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


4. 17:56 Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (494 SE) esimene lugemine

17:56 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 494 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks siseminister Kristian Jaani. Palun!

17:56 Siseminister Kristian Jaani

Hea Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel seista auväärse Riigikogu ees ja tutvustada teile Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse rahvastikuregistri seadust, perekonnaseisutoimingute seadust, konsulaarseadust ja riigilõivuseadust. Seadusemuudatuse eesmärk on teenuse automatiseerimine, rahvastikuregistrist andmete väljastamise süsteemi muutmine ja praktikas tõusetunud kitsaskohtadele lahenduste leidmine.

Eelnõuga luuakse õiguslikud raamid automaatkannete võimaldamiseks teatud rahvastikuregistri seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse menetlustes. Näiteks on planeeritud teha automaatkandeid teatud juhtudel elukoha registreerimisel ja sünni registreerimisel. Automaatkanded on kantud rahvastikuregistrisse ilma ametniku sekkumiseta sel juhul. Näiteks, teatud juhtudel saab turvalises e-rahvastikuregistri veebikeskkonnas esitatud elukoha andmete puhul teha elukoha registreerimise automaatkande. See tähendab seda, et ametnik ei pea enam ise sekkuma, ja nii saab ka inimtöötunde kokku hoida. Praegu peaks ametnik osalema kõikide rahvastikuregistri seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel tehtavates menetlustes n-ö otsustajana.

Eelnõuga muudetakse ka rahvastikuregistrist andmete väljastamise süsteemi. Hetkel väljastatakse kõik rahvastikuregistri väljavõtted inimesele tema enda, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa kohta kõikides kohaliku omavalitsuse üksustes tasuta. Neid väljavõtteid loetakse praegu omavalitsuslikeks ülesanneteks ning nende täitmiseks kohalikele omavalitsusüksustele raha riigieelarvest ei eraldata. Kohaliku omavalitsuse üksused näevad selles aga probleemi, sest nad ei pea kõikidel juhtudel andmete väljastamist omavalitsuslikeks ülesanneteks. Selle eelnõuga luuaksegi selgus, missuguste andmete väljastamisega seotud kohaliku omavalitsuse üksuse kulud tuleb katta riigieelarvest ehk mis on riiklikud ülesanded ning missuguste puhul jäävad kulud kohaliku omavalitsuse enda kanda ehk mis on omavalitsuslikud ülesanded. Samuti sätestatakse, missugustest kohaliku omavalitsuse üksustest on võimalik inimesel nimetatud rahvastikuregistri andmeid saada, mis juhul on see inimesele tasuta ja mis juhul tuleb andmete väljastamise eest tasuda riigilõivu.

Eelnõuga sätestatakse, et ruumi registreeritud isikute andmed väljastab omanikule tulevikus asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus ja elukohaandmed väljastab isikule elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus tasuta. Tegemist on omavalitsuslike ülesannetega. Teiste rahvastikuregistri andmete väljastamiseks tuleb inimesel tasuda riigilõivu ja andmeid väljastab vaid maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus. Näiteks, rahvastikuregistri väljavõtet, mille peale on kantud ka hooldusõiguse andmed, saab maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusest riigilõivu eest. Sel juhul on tegemist riiklike ülesannete panemisega kohaliku omavalitsuse üksustele ning põhiseaduse § 154 lõike 2 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksustele riiklike ülesannete teostamisega seotud kulud katta riigieelarvest.

Tasuta on inimesel teatud rahvastikuregistri andmetega võimalik tutvuda e-rahvastikuregistri portaalis. Kui aga inimene soovib portaalist alla laadida digitempliga andmete väljavõtteid, siis tuleb selle eest tasuda riigilõivu. Samuti on selles portaalis võimalik ruumi omanikul tasuta tutvuda ruumi registreeritud isikute andmetega ning sealsamas algatada ka nende elukoha aadressi muutmist.

Kuna eelnõuga nähakse ette teatud rahvastikuregistri andmete väljastamise eest riigilõiv, siis eelnõuga täiendatakse ka riigilõivuseadust, millega uued riigilõivud ette nähakse. Kui inimesele väljastab rahvastikuregistri andmed notar, siis tuleb isikul tasuda lisaks riigilõivule ka vastav notari tasu.

Eelnõuga ahendatakse ka igapäevasest praktikast kerkinud probleeme. Näiteks võimaldatakse pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu avaldus ka notariaalselt tõestatud vormis. Praegu saab seda teha vaid perekonnaseisuametis. Praegune regulatsioon ei taga piisavat paindlikkust, kui näiteks inimesel ei ole võimalik perekonnaseisuametisse ise kohale minna.

Lisaks lõpetatakse eelnõuga elukohateate esitamise võimalus etteulatuva või tagasiulatuva kuupäevaga. Kolm aastat on inimestel olnud võimalus esitada elukohateateid ette- ja tagasiulatuva kuupäevaga. Samas, analüüsi kohaselt ei ole inimesed neid võimalusi kasutanud. Pigem on üksikutel juhtudel kasutatud elukoha kehtivuse alguse erinevad võimalused tekitanud segadust omavalitsuste asjaajamises ning toetuste määramisel. Seega on mõistlik sellisest lahendusest loobuda.

Eelnõuga kehtestatakse nõuded ka lisa-aadressidele, muudatusega teavitatakse edaspidi ruumi omanikku ka talle kuuluva ruumi kandmise eest rahvastikuregistrisse kellegi lisa‑aadressina. Praegu teavitatakse omanikku vaid siis, kui kellegi elukoha aadress lisatakse rahvastikuregistrisse. Eelnõuga täpsustatakse ka lisa-aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest keeldumise aluseid.

Eelnõuga luuakse ka oskuste ja teadmiste kontrolli läbimise kohustus neile ametnikele, kes hakkavad tegema isikukoodide andmise ja elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise menetlusi. See on eeldus, et saada rahvastikuregistri andmetele juurdepääs. Nõude eesmärk on parandada ametnike teadmisi selles valdkonnas, et vähendada ebakorrektseid kandeid rahvastikuregistris. Aitäh kuulamast! Jään ootama teie küsimusi.

18:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Teile on küsimusi. Andres Metsoja, palun!

18:02 Andres Metsoja

Aitäh! Austatud minister! Rahvastikuregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille vastutav töötleja on Siseministeerium. Ma saan nüüd teie ettekandest aru, et teatud kanded hakkavad toimuma automaatselt, nii et vastutav isik ei pea tegema mitte mingisugust otsust. Näiteks elukohateate puhul võtab tehisintellekt selle vastu, registreerib, kannab andmekogusse ja nii ta lähebki. Kas siiamaani siis rahvastikuregistris sellise muudatuse tegemine ei ole olnud haldusotsus, vaid on lihtsalt olnud andmekogu n-ö infovoog, ja põhimõtteliselt seadusaluslikult me ei muuda justkui mitte midagi?

18:03 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! See on olnud andmevoog. Lihtsalt infobaasid ei ole seni suutnud sellisel kujul omavahel suhelda, et üks infobaas saaks küsida teisest infobaasist andmeid ja sellest lähtuvalt kinnitada andmete õigsust. Toon näite. Kui inimene tahab oma elukoha aadressi rahvastikuregistrisse sisse kanda, siis tulevikus, kui see süsteem tööle hakkab – kui kõik läheb hästi, toimub see 1. jaanuaril 2024 –, siis teeb rahvastikuregister edaspidi ise päringu elektroonilisse kinnistusraamatusse ja saab sealt kinnituse, et sellel inimesel on õigus see elukoht enda nimele registreerida. Näiteks oli sünni registreerimise puhul varem nii, et ametnik sai [andmed] kätte, läks ise kinnistusraamatusse, kontrollis, kas kõik on õige, ja tegi otsuse. Ehk ametnik oli vahel. Tulevikus aga saavad masinad omavahel suhelda. Päris tehisintellektiks seda võib-olla nimetada ei saa. Või näiteks sünni registreerimisel on selline olukord, kus andmebaas esimese arenduse järgselt saab anda tagasisidet, kas valitud nimi vastab kehtivale nimeseadusele. Varem pidi ametnik seda ise kontrollima ja järele vaatama, tulevikus masin ütleb ära, et jah, tõepoolest, selline nimi võib Eestis olla, see vastab nimeseadusele. Nii et inimene kaob vahelt ära, ta ei pea enam seda haldusotsust või töövoogu, nagu te õigesti ütlesite, ise tegema.

18:04 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

18:04 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Hea minister! Ma küsin natuke laiemalt. Siin energiakriisi arutelus on peaminister väitnud meile, et meie rahvastikuregister on nii ebatäpne, et 20% andmetest on valed. Teie juttu kuulates saan aru, et selles mõttes on see positiivne. Te olete astunud samme, et saada vähemalt aastaks 2024 need asjad korda. Minu küsimus tuleneb sellest, et me teeme praegu ka rahvastikuloendust. Aga kui meie andmed on nii valed, siis on tegelikult oht, et ka loenduse tulemus on täiesti kasutuskõlbmatu. See on üks pool. Ja teine küsimus on see: kas need andmed siis ikkagi on nii valed, et üks viiendik on täiesti kasutuskõlbmatu? Kuidas te seda kommenteerite?

18:05 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Rahvastikuregister on, julgen öelda, Eesti riigis üks olulisemaid andmekogusid üldse. Kõik teised andmekogud teevad sinna päringuid ja saavad sealt kogu olulise informatsiooni. Rahvastikuregister on infotehnoloogiliselt iganenud ja lähiaastatel on plaanis viia rahvastikuregister infotehnoloogiliselt paremale tasemele.

See, et rahvastikuregistris võivad esineda mitte ajakohased andmed – võib täiesti nii olla. Ma toon ühe näite. Üks asi, mida ka see eelnõu lihtsustab ja teeb paremaks, on see, kui kiiresti on võimalik surma andmed rahvastikuregistrisse lisada sellisel juhul, kui inimene on surnud välismaal. See loob paindlikumad ja lihtsamad võimalused inimesele, kelle lähedane on välismaal surnud, ta saab need andmed rahvastikuregistris õigeks muuta. Praegu võib see võtta päris palju aega, kuna on väga konkreetsed nõuded, milline peab see dokument olema, mille alusel andmed rahvastikuregistrisse kantakse. Nüüd see uus eelnõu teeb selle kõik lihtsamaks. Nii et selliseid näiteid võib olla. Konkreetse näite puhul, nagu ma ütlesin, surma fikseerimine rahvastikuregistris võib praegu näiteks viibida.

18:06 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

18:06 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Sa oma ettekandes rääkisid lisaelukohast. Võib-olla sa täpsustad, mis asi on lisaelukoht ja mida nüüd selle seadusega täpsustatakse. Kas meie kui kodanikud peame hakkama midagi juurde kirjutama? Paljud Riigikogu liikmed elavad mitme koha peal, on Tallinnas siin näiteks kuskil kliendi korteris, aga muidu kodu võib olla kuskil mujal.

18:07 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Ei, inimene ei pea midagi täiendavalt tegema. See eelnõu loob võimaluse, et ruumi omanik saab automaatse teavituse, kui keegi paneb temale kuuluva eluruumi näiteks enda lisa-aadressina kirja. Varem tuli teavitus automaatselt ainult sel juhul, kui registreeruti põhielukoha aadressile. Nüüd on nii, et kui keegi enda lisa-aadressi fikseerib rahvastikuregistris, siis ruumi omanik saab selle kohta teavituse.

18:07 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun! 

18:08 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma loen siit [seletuskirjast] huvitavat tabelit, kust on näha, kui palju meil siin on Euroopa kodanikke, Inglismaaga koos, ja kellel kui täpne elukoht on. Tuleb välja, et alalise elamisõigusega on siin 22 britti, aga neist ainult ühel on Eesti täpsusega elukoht. Ülejäänud 21 kohta ei tule tabelitest välja, kus nende elukoht on. Või kui vaadata Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi omasid, siis on näha, et kokku on 8410, aga neist ainult 523 puhul on märgitud Eesti täpsusega elukoht, edasi tulevad veel muud sellised. Mida see tabel tegelikult näitab ja milleks see siia toodud on?

18:08 Siseminister Kristian Jaani

Väga hea küsimus. Vaatan ise ka seda tabelit. (Lehitseb pabereid.) Pean teile kas või hiljem kirjalikult vastama, sest ma ei oska praegu tõepoolest selgitada, mis on selle tabeli sellisel kujul lisamise eesmärk ja mida see juurde annab. Aga saan teile kindlasti hiljem vastata.

18:09 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

18:09 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus puudutab surmade registreerimist kohalikus omavalitsuses, mille kohta spetsialistid saavad vastava koolituse, et neid asju õigesti teha. Minu jaoks on nõrgaks lüliks selles eelnõus see, et spetsialisti puudumisel asendab teda keegi teine, kes ei ole vastavat koolitust läbinud. See võib omakorda tuua kaasa olukorra, kus sedasama koolitust mitte läbinud isik – või muidugi ka koolituse läbinud isik – võib toime panna mingisuguse kuriteo sellega, et ta registreerib kellegi surma ära ja selle surma registreerimisega kaasneb pärandi jagamine ja nii edasi, ja nii edasi. Eriti veel siis saab see võimalik olla, kui näiteks, ütleme, isik on kusagil hoolekandeasutuses, kus tema ei saa sellesse protsessi sekkuda. Mis mõtted on selle kitsaskoha likvideerimisel? (Juhataja helistab kella.) Mis võiks olla selle ametniku vastutus karistusõiguslikus mõttes? 

18:10 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Kui me räägime sellest täiendavast koolitusest ametnikele, siis seda tehakse neile ametnikele, kes tegelevad elukoha registreerimisega ja isikukoodide väljastamisega. See on konkreetne ametnike grupp. Aga see ei ole seotud surmateadetega. Selles mõttes on teie märkus õige, et elukoha-aadressi registreerida ja ka isikukoodi väljastada on äärmisel juhul võimalik inimesel, kes seda koolitust läbinud ei ole. Meil on väga palju väga väikseid kohalikke omavalitsusi, kus ei ole mõistlik mitmele inimesele sellist koolitust teha ja sellist õigust anda. Aga sel juhul, kui selline inimene, kes ei ole saanud vastavat koolitust, teeb kande, tuleb selle kohta teavitus ka Siseministeeriumile, kes on andmete vastutav töötleja. Tegelikult viiakse sel juhul läbi ka järelkontroll, et tõesti veenduda, et andmed on registrisse kantud õigesti – kui seda on teinud inimene, kes seda koolitust sellisel kujul saanud ei ole.

18:11 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

18:11 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma tulen ka selle lisaelukoha temaatika juurde. Õigupoolest rahvastikuregister on ju see oluline andmekogu, mille alusel Maksu- ja Tolliamet vaatab ka laekumisi ja kohalikel omavalitsustel tekib tulubaas. On olnud aegu, kui on räägitud ka kahest elukohast ja sellest, et oleks võimalik oma makse jagada kahe elukoha vahel. Kas selle eelnõu menetluse faasis on ka sellist arutelu peetud, et kui sul on lisaelukoht, siis on sul tegelikult ju ka selles teises omavalitsuses kulud? Kas oleks võimalik tulevikus seda arvestada ja ehitada uut registribaasi üles juba nii, et see looks ka eeldused maksutulu ümberjagamiseks?

18:12 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Mõte on väga hea ja teretulnud. Minu teada selle eelnõu menetlusprotsessis ja väljatöötamise käigus seda sellisel kujul ei arutata.

18:12 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

18:12 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Hea minister! Te ka oma kõnes viitasite sellele, et teatud registritoimingute tegemise kohustus või riigi ülesanne on antud maakonnakeskuse omavalitsustele ja teistelt on see võimalus ära võetud. Iseenesest on selline lähenemine selles mõttes õige, et vähemalt on määratud üks konkreetne omavalitsus maakonnas, kes peab seda [ülesannet] täitma. Aga minu küsimus tuleb hoopis selline: kas ei oleks ikkagi tark, et teistel oleks võimalus seda teha – mitte kohustus, vaid võimalus? Mida te sellest mõttest arvate? Kas peaks eelnõu selles suunas muutma? Sest oluline on, et inimene saaks ikkagi maksimaalselt lähedalt seda teenust. Kui omavalitsus on huvitatud ja võimeline seda osutama, siis miks mitte talle seda õigust ja võimalust anda.

18:13 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Iseenesest see võimaluse kasutamine on väga laiapindne juba selles vaates, et igal inimesel on võimalus andmeid vaadata ka ise e-rahvastikuregistris. Kui seda võimalust ei ole, siis asja ideoloogia ja põhimõte on selline, et konkreetsel kohalikul omavalitsusel on n-ö juur selles üksuses ja tema annab välja andmeid, mis on seotud konkreetse kohaliku omavalitsuse üksusega. Elukoha aadress on väga konkreetselt seotud asukohapõhise kohaliku omavalitsusega.

Tegelikult see ideoloogia ja mõte on tulnud just nimelt kohalikelt omavalitsustelt. Nad ei taha täiendavat võimalust, kuna kohalikud omavalitsused on väikesed, sellega kaasnevad kulud, ja sel juhul neid kulusid keegi justkui ei kata. Maakonnakeskusele on see konkreetselt ülesandeks pandud ja seal kaetakse need kulud riigilõivu abil. Sealt on see mõte tulnud. Kindlasti peaks see olema võimalikult paindlik ja inimestel peaks olema võimalikult lihtne sellist teenust kasutada. Aga veel kord: igal Eesti inimesel on võimalus e-teenuse kaudu andmeid saada, kontrollida, ka välja printida iseenda jaoks – no seda võid sa koduski teha. Nii et ka selline võimalus on olemas. Kui seda võimalust ei ole, siis saab jah minna kohapeale, aga tõesti, selle eelnõu vaates sellise erisusega, nagu te ka ise välja tõite.

18:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

18:14 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister! Täna me peame tõdema, et PRIA loomade registrid on täpsemad kui inimestega seotud registrid Eestis. Peaminister on siin ka korduvalt Riigikogu ees viidanud sellele, et rahvastikuregister on niivõrd ebatäpne, et ka praeguste elektri hinna kompenseerimise taotluste puhul ei saa rahvastikuregistri andmeid aluseks võtta, nii et inimesed peavad ise deklareerima ja täitma neid avaldusi. Minu küsimus tuleneb sellest, et me ei ole selle põhielukohaga kuidagi täpselt registrit toimima saanud, aga siin on juttu ka lisa‑aadressidest. Mis tähendus nendel lisa‑aadressidel on? Kas neil on ka mingisugune juriidiline tähendus riigi ja kodaniku suhtlemises? Või mis selle mõte on? 

18:15 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Selle mõte on see, et oleks riigil olemas teadlikkus, millised elukoha-aadressid inimestel on, pluss see, et ruumi omanik saaks teada, kui keegi tema ruumi lisa-aadressiks paneb. Näiteks kasutati sellist võimalust päris palju ju praegu paraku jätkuva COVID-i esimese laine ajal, kui päris mitmed inimesed fikseerisid saartele, kus neil olid suvekodud olemas, oma lisa‑aadressi. Sellega tekkis neil sellises olukorras, kus saared olid kinni, õigus minna oma suvilasse. Siis oli rahvastikuregistris kirjas ja kinnitatud, et see inimene tõepoolest sellisel aadressil elukohta omab. Nii et need on lisa‑aadressi põhimõtted.

18:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

18:16 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Kui selle eelnõu tutvustust lugeda, siis on näha, et siin püütakse selgeks teha, milline roll on rahvastikuregistri seaduses omavalitsuste kohustustel ja riigi kohustustel. Aga mul on tunne, et tegelikult on seadusel hoopis teine roll ja [selle taga hoopis teine] soov. Rahvastikuregistri andmete väljastamisel kehtestatakse riigilõiv 10 eurot. Eelnõuga ei eristata riigilõivu kehtestamisel, kas andmed väljastatakse paberil või elektrooniliselt. Ma saan aru niimoodi, et kui omavalitsus on öelnud, et on mingi roll, mis peaks olema riigi oma, aga riik ütleb, et selle jaoks raha ei ole, siis nüüd on kehtestatud riigilõiv. Ma küll tean, et kui see valitsus astus aasta tagasi oma tööpositsioonile, siis öeldi, et makse ei tõsteta, aga nüüd ma saan aru, et ikkagi tõstetakse.

18:17 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Tõepoolest on siin loodud selgus majja, millised on omavalitsuse ülesanded ja millised on riiklikud ülesanded. Omavalitsuse ülesannete seas on näiteks elukoha registreerimine. Ja need tegevused on inimesele tasuta. Riiklikud ülesanded on kõik need, mis jäävad kõrvale, olgu perekonnaseisuandmed, hooldusõigused ja teave, kes kellega koos elab, kellega ollakse abielus, või surmateated. Need on riiklikud ülesanded. Neid täidavad küll kohalikud omavalitsused, aga kuna sellega kaasneb kulu kohalikule omavalitsusele, siis riik maksab need kinni, ja see tegevus on tõepoolest riigilõivustatud. Kõige lihtsamate tegevuste puhul on riigilõiv 10 eurot. Kui sa teed notari juures [tehingu], lisandub sellele veel notaritasu 5 eurot. Kui on vaja näiteks ingliskeelset väljavõtet, siis on riigilõiv 20 eurot. Nii et tegelikult on summad erinevad, üldplaanis jah 10 eurot. Aga veel kord: inimesel endal on võimalik oma andmeid ka täiesti tasuta vaadata ja neid välja võtta.

18:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

18:18 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Mina saan küll aru, et raskel ajal riigi kaukasse väike kopikas kulub ära. Aga mul on selline konkreetne küsimus. Näiteks, kui keegi on nõukaajal oma abielu lõpetanud. No siis oli kõik suur territoorium, Kaug-Idast siiani. Aga siin te ütlete, et abielu lõpetab ära Venemaal, Vene Föderatsiooni territooriumil toimunud lahutuse kuupäev, mitte kusagil mujal, toonase Eesti NSV või Usbeki NSV või Valgevene NSV territooriumil. Kust selline suure venna prioriteet sellise väikse asja puhul?

18:19 Siseminister Kristian Jaani

Kõigepealt aitäh küsimuse eest! Raha, mis läbi riigilõivude tuleb, läheb kohalikele omavalitsustele. Arvestatav kulu, mis kohalikel omavalitsustel tekib ja mis riigilõivudega saab hüvitatud, on aastas circa 70 000 – 80 000 eurot. Nii et see on riigieelarve vaates loomulikult suht väike kulu, aga kohalikule omavalitsusele on kindlasti väga oluline, et need kulud hüvitatakse. Miks on need abielu puhul just sellisel kujul välja toodud? Ma ei oska teile head selgitust anda, miks on eksperdid seda sellisel kujul sõnastanud. Võin loomulikult teile kirjalikult selle informatsiooni saata, miks ta just sellisel kujul on välja toodud.

18:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

18:20 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind teeb natukene murelikuks see lisa‑aadress. See nagu kätkeb sellist võimalust, et riik üritab teada saada sinu teist võimalikku elukohta. Kui me ühest kohast sind kätte ei saa, kui vaja on, siis me saame sind kindlasti sellelt aadressilt kätte. Kas see kätkeb ka teatud sellist sisejulgeoleku mõtet? Ja mis siis saab, kui inimesel on mitmeid selliseid lisa-aadresse?

18:21 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! See ei kätke mingisuguseid lisa- või tagamõtteid. Ja see ei ole ühelegi inimesele ka kohustus. See säte on loodud sellepärast, et informatsioon jõuaks omanikule, et keegi on kasutanud tema ruumi sellisel eesmärgil, et on selle kirjutanud endale lisa‑aadressiks. See on ainukene mõte sellel sättel, omaniku õiguste tagamine.

18:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ... Siiski, siiski. Helir-Valdor Seeder, teine küsimus.

18:21 Helir-Valdor Seeder

Vabandust! Jäin hiljaks. Te olete korduvalt rõhutanud, et omanik saaks teada, kui kirjutatakse ennast tema juurde sisse, on see siis lisa-aadress või on see põhielukoht. Kas praegu on tõesti nii, et ilma omaniku teadmata ja nõusolekuta on võimalik ükskõik kuhu sisse kirjutada? Teie vastustest jääb selline mulje.

18:21 Siseminister Kristian Jaani

Jah, põhimõtteliselt on. See ruum peab vastama küll ruumi definitsioonile, mis on rahvastikuregistris konkreetselt kirjeldatud, see peab olema eluruum. Aga jah, seda on võimalik teha. Praegu on nii, et kui ta on põhiaadressina, siis sellest läheb teavitus ka ruumi omanikule. Eelkõige räägime sellistel puhkudel näiteks üüriturust.

18:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei paista. Tänan! Ja nüüd põhiseaduskomisjoni nimel Marko Torm, palun!

18:22 Marko Torm

Lugupeetud juhataja! Väga austatud kolleegid! Põhiseaduskomisjoni ettekandjana saan kinnitada ministri sõnu. Minister kirjeldas, ma arvan, piisavalt suure detailsusastmega ära, mille jaoks seaduseelnõu sisse on antud ja mida sellega muuta tahetakse. Kui kokkuvõtvalt peaksin ise ütlema, siis tundub igati mõistuspärane ja õige asi – e-riik inimesele lähemal, mitmed toimingud mugavamaks.

Kui komisjoni istungil käsitletut kirjeldada paari sõnaga, siis ütlen, et üldine tonaalsus ja hoiak oli seaduseelnõu suhtes positiivne. Oli küll küsimusi, oli ka teatud reservatsioone, osa neist on siin juba komisjoni liikmete suust kõlanud, eeskätt härra Grünthalil kerkis neid. Veel tekkis küsimus 10-eurose riigilõivu kohta. Härra Mölder oli komisjoni liikmena see, kes küsis, kas seda on vaja ja milleks ning kui palju näeb eelnõu algataja ette, et sellega vahendeid kogutakse. Aga nii nagu minister ütles, sisuliselt riik tõstab ikkagi – minu tõlgendus sellest – ühest taskust teise ja lõpuks need riigilõivud lähevad omavalitsuste teenistusse. Tõepoolest, omavalitsustest selline taotlus on tulnud ja pöördumised teemal, et riigi kohustusi nemad pelgalt omavahenditest kandma ei peaks. Nagu on läbi käinud ka, suurusjärgus 60 000 – 70 000 eurot võiks olla see aastane kogum, mis riigilõivude näol kogutakse. Aga kinnitan üle, et igal rahvastikuregistrisse kantud isikul on võimalik jätkuvalt aadressil rahvastikuregister.ee oma andmetega tutvuda ja neid ka tasuta alla laadida. Kui tõesti on mõned instantsid, mis nõuavad ja eeldavad riigi templit, sellekohast kinnitust, siis selle eest tuleb lõivu tasuda.

Mitmed tehnilised nüansid veel. Tõepoolest, eelnõus on kirjeldatud ja seletuskirjas on võimalik tutvuda, millistel tingimustel ja millistest omavalitsustest saab andmeid kätte. On toodud sisse keskusomavalitsuste mõiste. Ehk circa 16 omavalitsusest või maakonnakeskusest on võimalik saada laiendatud kujul andmeid, eeskätt puudutab see hooldusõigust jms.

Veel mitmeid asjaolusid, mis on seaduseelnõus, nagu tundub, mõistlikumaks tehtud. On bürokraatiat ja paberimajandust vähendatud. Toon ühe näitena kas või selle, et siiamaani –komisjonis sai sellest räägitud, mina isiklikult ei teadnudki – kõik senised toimingud, näiteks sünnitoimingud, on läinud paberil rahvastikuregistrisse ja ka ministeeriumisse esitamisele. Seda enam ei tehta, see ei ole mõistlik. Selle eest kannab hoolt tehisintellekt, nii nagu eelnevalt räägitud. Ainukene, mis konkreetses lõigus edasi paberil peetuks jääb, on lahutused. Sellel on väga konkreetne põhjus: mõlema poole allkiri on all, et akt või toiming oleks hiljem tuvastatav.

Mis veel? Püüan praegu mälus sobrada. Jah, üks asi veel. Kui rääkida paindlikkusest eelnõu puhul, siis isaduse omaksvõtuks, mis siiamaani on seaduse puhul eeldanud tõesti kohaletulekut, on nüüd tehtud oluliselt paindlikum lahendus, nimelt on seda võimalik teha videosilla kaudu. Komisjoni istungil tuli ka mitmeid küsimusi sellel teemal. Näiteks küsiti, kas vanglakaristust kandvate inimeste puhul on see kohaldatav. Jah, on kohaldatav videosilla ja notari abil. Aga miks mitte ka näiteks missioonil viibivate isade puhul. Jällegi, selleks et inimestel oleks juurdepääs riigi toimingutele lihtsam ja paindlikum.

Menetluslikest otsustest nii palju, et algselt küll tõepoolest täna siin pidi olema komisjoni esimees Toomas Kivimägi, aga tänasel erakorralisel komisjoni istungil sai see otsus konsensuslikult muudetud ja nüüd olen siin teie ees mina. Otsus 11. kuupäeva protokollist: teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, see oli konsensuslik, härrad Grünthal ja Kivimägi, proua Loone, härra Mölder ja proua Tiidus on sellele alla kirjutanud. Nii ta on. Tundub igati mõistlik, et võiks edasi liikuda, ja mul on siiras usk, et me teeme head asja. Teie küsimused.

18:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Tundub, et ministrile said kõik küsimused esitatud, nii et teile küsimusi ei ole. Tänan!

18:27 Marko Torm

Puhas rõõm.

18:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Avan läbirääkimised. Heiki Hepner, Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

18:27 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Vaieldamatult on teretulnud, et valitsus on sellise seaduseelnõu siia Riigikokku toonud, sest kui uskuda peaministri öeldut, et 20% rahvastikuregistri andmetest on valed – ehkki tegelikult ma selles siiski natukene kahtlen –, siis tõepoolest on põhjust probleemidega tegeleda. Teisalt olen seda meelt ja nõus sellega, mida ka minister siin ütles, et probleeme on. Olen igati nõus sellega, et oma infotehnoloogilise lahenduse poolest on rahvastikuregister ajale jalgu jäänud ja sellele probleemile tuleb tõsiselt otsa vaadata.

Rahvastikuregister on oma loomult tõesti üks kõige olulisemaid andmekogusid meil riigis. See on erakordselt tähtis andmekogu ka omavalitsustele. Sellepärast on ka arusaadav, miks kerkis siin küsimuste voorus korduvalt üles elukoha registreerimise teema. See on meil olnud probleem, just selles mõttes, et registris on teinekord andmed, mis ei vasta tegelikkusele. Selle registri baasil osutavad ju omavalitsused teenuseid. Teenuste osutamisega on aga üritatud võita enda poole elanikke ehk piltlikult öeldes on proovitud saada surnud hingi rahvastikuregistrisse.

Kõige kurikuulsam näide on Tallinna tasuta transport, kus ametlikult lausa raadiost kutsuti üles inimesi lihtsalt kirja [ennast Tallinna elanikuna] panema. No nüüd saame varsti tähistada juba selle aktsiooni kümne aasta juubelit. Ma loodan, et see vajub juba minevikku ja inimesed on vaikselt valmis tulema [registri järgi oma kodukohta] tagasi. Aga see olukord kirjeldab tegelikult selle registri tähtsust. Muidugi on erakordselt oluline, et register oleks ka IT‑lahenduslikult selline, mis võimaldab trikitamisi vältida. See võib-olla ei ole nüüd nii täpselt siin seaduseelnõus kirjas, aga selle mõtte silmaspidamine on tegelikult erakordselt oluline.

Veel mõned nüansid, mis väärivad tähelepanu ja annavad ehk võimaluse veel pisut bürokraatiat vähendada või riigi ja omavalitsuste toimimise efektiivsust suurendada. Kas igast asjast peaks ikkagi väljatrükke tegema? Siin on ka öeldud, et mõningate toimingute juures on see oluline, et tehakse pärast ikkagi veel väljatrükk ja siis saadetakse see vastavalt arhiivi või sinna, kuhu on parajasti ette nähtud. Võib-olla oleks tark, et kui omavalitsused on need toimingud teinud, siis tehakse vastavad väljatrükid juba seal, kus neid kavatsetakse ka paberil säilitada, nii ei oleks mõttetut ja dubleerivat tegevust.

Ja siia juurde veel üks mõte, mille kohta ma ka ministrilt küsisin ja mis tegelikult väärib kaalumist. Ma mõistan omavalitsusi, olles ka ise olnud omavalitsusjuht, et riik paneb väga kergekäeliselt teatud kohustusi omavalitsusele, aga ei hüvita neid. Nüüd on leitud lahendus ja riigilõivu kaudu neid kavatsetakse hüvitada. Selles mõttes on tegelikult ...

Palun lisaaega.

18:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisa!

18:32 Heiki Hepner

Selles mõttes on lahendus asjakohane. Tõsi, siin kerkib üles selle riigilõivu tegemise summa küsimus, kas seda oleks õigust teha, aga printsiibis ma saan sellest aru. Siin ma tooksin veel välja selle: kui me oleme suutnud omavalitsuste hirmu hajutada sellega, et me katame tegelikud kulud, siis tasuks veel kord kaaluda seda, et meil on maakonnakeskused, need omavalitsused, kus teatud toiminguid tuleb teha, aga kui meil on omavalitsusi, kus on olemas kompetents ja võimekus, siis oleks tark nendes omavalitsustes lubada ka neidsamu toiminguid teha. See annab võimaluse ka omavalitsustel kvalitatiivselt oma personali ja personalipädevust arendada ja teisalt tuua teenuseid ikkagi lähemale oma inimestele. See on ka mõte, mida tasuks selle eelnõu menetlemisel nüüd silmas pidada. Suur tänu!

18:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 494 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. veebruari kell 17.15.


5. 18:34 Ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (423 SE) kolmas lugemine

18:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Viies päevakorrapunkt on täna Vabariigi Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 423 kolmas lugemine. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus. Nüüd on fraktsioonidel võimalik läbirääkimistel sõna võtta. Seda soovi ei paista, siis läheme hääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 423. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu toetas 74 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud. 


6. 18:37 Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (470 SE) kolmas lugemine

18:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 470 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek viia läbi ... Annely Akkermann siiski soovib sõna. Nobedamad näpud, nobedamad näpud! Ma saan aru, et meil ei olnud pikka hääletust vahepeal, aga siiski. Palun! Ma täidan lihtsalt aega, seni kuni sa jõuad siia pulti. Nii, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel, Annely Akkermann!

18:37 Annely Akkermann

Jah, ei tasu sehkendada liiga palju. Head õhtut, head kolleegid! Meresõiduohutuse seaduse eelnõu number 470 teise lugemise käigus siin saalis kolleeg Peeter Ernits pahandas, et milleks on vaja kulutada aega sellise direktiivi ülevõtmise peale, mis meil Eestis majandusgeograafilistel põhjustel tõenäoliselt ei rakendu. Aga isikute vaba liikumine on üks neljast Euroopa Liidu põhiõigusest ja isikute vaba liikumise põhimõte puudutab ka töötajate vabadust taotleda ja võtta vastu tööd mõnes teises liikmesriigis.

Me teame, et kümned tuhanded eestlased kasutavad seda põhiõigust iga päev juba aastaid alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aastal. Nende ametite loetelu ei ole ilmselt keegi koostanud ja õigupoolest pole selleks ka mingit vajadust. Teisalt on olemas ametikohad, millel töötamiseks peab olema läbitud väljaõpe ja praktika ning süsteemselt tuleb uuendada ohutusalaseid oskusi.

Eesti siseveelaevandus, reisijate ja kaupade vedu ülevõetava direktiivi mõistes on ebaregulaarne, see toimub vaid kohalikes huvides ja hooajaliselt ning ei ole ühendatud teiste riikidega. Eesti on kasutanud lubatud võimalust võtta üle direktiiv miinimummääras. See tähendab, et Eesti on vabastatud kohustusest kvalifikatsioonitunnistusega seotud sätteid üle võtta, aga on kohustatud tunnustama oma territooriumil liidu kvalifikatsioonitunnistusi, et edendada töötajate liikuvust liidus. Ma tõesti usun, et igale töötajale peab olema tagatud Euroopa Liidu põhiõigus vabalt liikuda ja töötada.

Head kolleegid! Ma arvan, et just seetõttu on see eelnõu oma menetluseks kuluvat aega väärt, puhtalt põhimõtte pärast. Täna, kui eelnõu muudatusettepanekute esitamise ja arutamise tunnid olid juba ammu lõppenud, saabus minu meilile pöördumine Eesti Merekooli siseveelaevanduse õppeliini juhatajalt Indrek Särjelt. Pöördumise põhisisu seisnes selles, et kui teiste riikide siseveelaevade juhid saavad tulla tööle Eestisse, siis Eesti siseveelaevade juhid peaksid saama minna tööle teistesse riikidesse. Tänase eelnõuga ülevõetava direktiivi mõistes tähendaks see, et direktiiv tuleks võtta üle täies mahus, mis omakorda tähendab siseveelaevade juhtide väljaõppe vastavusse viimist direktiiviga ja kvalifikatsioonitunnistuste administreerimiseks vajalike registrite, protseduuride ja järelevalve loomist. Vähemalt praegu puuduvad Eestis töökohad, mis vajaksid selliseid kvalifikatsioonitunnistusi. See omakorda tähendab, et puuduvad ka praktikavõimalused.

Minu isikliku arusaamise kohaselt on Eesti mereharidussüsteemil ja kutsekvalifikatsiooni registritel juba praegu ees küllalt keerukaid ülesandeid ning meil ei ole vaja tegeleda oma inimeste ettevalmistamisega teiste riikide siseveelaevadel sõitmiseks. Ma usun, et meil ei ole vaja tagasi pöörduda selle direktiivi täies mahus ülevõtmise juurde. Aga praeguses mahus vastuvõtmist ma palun, head kolleegid, teil siiski toetada ja hääletada selle eelnõu poolt. Tänan!

18:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem fraktsioonide sõnasoove ei paista, aga kuna üks siiski oli, siis peame läbi viima ka kutsungi.

Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 470. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu toetas 51 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


7. 18:44 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu (487 SE) esimene lugemine

18:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu 487 [esimene lugemine]. Kõnetooli on oodatud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Palun!

Härra Grünthal, teil on mure?

18:44 Kalle Grünthal

Mure on see, mida ma olen juba kolm korda siin saalis rääkinud. Nimetatud eelnõu juures on väga palju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi ja erinevaid artikleid ja lõikeid ja nii edasi. Kuna meie kodukorra § 62 sätestab, et päevakorra arutamise aluseks olevad dokumendid peavad olema istungi alguses kättesaadavad, siis miks ei ole neid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid siia juurde lisatud, et me ei peaks neid kuskilt internetiavarustest otsima? Tuletan meelde, et te käskisite seda küsimust korrata just selle päevakorrapunkti arutuse eel.

18:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma soovitasin teil ministri käest sisu küsida. Mis puudutab norme endid, siis üldiselt ma soovitan teil vaadata normitehnika eeskirja. Normitehnika eeskirjas on kenasti kirjas viitamise reeglid ja ka see, kuidas ühte õigusakti peab koostama. Sisu poolest, ma usun, minister on kindlasti pädev teile vastama kogu eelnõuga seonduva osas. Aga eelnõud me valmistame ette normitehnika eeskirja kohaselt. Või õigemini Vabariigi Valitsus valmistab need ette ja siin me vaatame need üle. Loomulikult, kõiki viidatud akte ei pea olema õigusakti juures.

Proua minister, palun!

18:46 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Valitsus on esitanud teile seaduseelnõu, mis kannab sellist kaunist nime nagu "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu". Selle eelnõu sisu ja mõte, nagu pealkiri ütleb, on kehtestada aastateks 2021–2027 vastavate Euroopa Liidu fondide kasutamise ja rakendamise õigusraamistik ehk lihtsamalt öeldes reguleerida seda, kuidas on korraldatud nende fondide kaudu toetuste andmine, taotluste kogumine ja otsuste tegemine.

See kehtestatav õigusraam tugineb päris olulises osas eelmise Euroopa Liidu eelarveperioodi õigusele ehk perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele. Fondide rakendamisega seotud asutused, nende rollid, ülesanded ja vastutus, aga ka toetuse saaja õigused ja kohustused eriti palju ei muutu. Siiski on mõningaid lihtsustusi sisse viidud. Nii et piltlikult või kujundlikult öeldes võiks öelda, et see seadus on erinevate nõuete poolest õhem ja taotleja jaoks lihtsamini jälgitav.

Eesti prioriteedid raha kasutuselevõtuks tulenevad parlamendis päris pika aja jooksul põhjalikult arutatud pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" eesmärkidest, aga ka valdkondlikes arengukavades seatud eesmärkidest ja Euroopa semestriprotsessis Eestile antud riigipõhistest soovitustest. Konkreetsed rahastatavad valdkonnad ja täpsemad eesmärgid lepitakse Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel kokku rakenduskavas. Sihte ja tulemusi, mida me seame, on võimalik kogu selle perioodi jooksul teatud piires taas kokkuleppel Euroopa Komisjoniga muuta, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Rakenduskava riigisiseseks tulemusjuhtimiseks ja seireks on kavandatud Vabariigi Valitsuse kinnitatav toetusmeetmete nimekiri. Kõik välistoetused, nagu teile, hea parlament, kindlasti hästi teada on, planeeritakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis sarnaselt riigieelarve rahaga. Eelnõu on kavandatud jõustuma tavapärases korras. Palun teil seda eelnõu toetada. Aitäh!

18:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister! Riigikogu liikmed soovivad küsida. Helmen Kütt alustab.

18:49 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Minu küsimus tuleneb märkuste ja ettepanekute tabelist. Eesti Puuetega Inimeste Koda [juhib tähelepanu] võrdse kohtlemise teemale ja mittediskrimineerimisele: et kuigi see teema on Sotsiaalministeeriumi pädevuses, ei tähenda see seda, et Euroopa Liidu rahastamisega elluviidavad muud projektid võiksid eirata Euroopa Liidus kokku lepitud printsiipe. Ma lugesin selgituse osa [tabelis] ka ära, aga Eesti Inimõiguste Keskus pöördub samuti sama murega ja sellele juhivad tähelepanu ka Eesti Puuetega Inimeste Koja organisatsioonid ja liikumispuudega inimeste organisatsioonid. Ja ligipääsetavuse rakkerühm, mis on töötanud Riigikantselei juures 2020–2021 – ka nende inimeste ettepanekud puudutavad seda. Kas ei ole mõistlik täiendada kas või seletuskirja? Siin on välja toodud ka kommunikatsiooni teemat.

18:50 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Võime selle üle mõelda küll, et vajadusel seletuskirjas midagi veel täiendavalt lahti kirjutada või selgitada. Ja üldiselt ma teadlikult rõhutasin oma sissejuhatuses "Eesti 2035" tähtsust. See on tõesti dokument, millele sisu mõttes tuginetakse. Ja on ka mõni teine teema, mille puhul on olnud küsimusi, kas see peaks eraldi olema selles seaduses välja toodud [ja kui peaks, siis] kuidas. Kui tegu on horisontaalse teemaga, mis kindlasti on üsna olulisel kohal ka "Eesti 2035-s", siis ta eraldi siin väljatoomist ei ole vajanud. Aga vaatame üle, kas tuleks korrigeerida või täpsustada seletuskirja. Teeme nii. 

18:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

18:52 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Meil on peaminister nüüd kahel päeval käinud rääkimas ühelt poolt energeetikakriisist ja täna julgeolekukriisist. Kas sa oskaksid paar näidet tuua, mis nüüd järgnevatel perioodidel võiks olla rahastatud, et energeetikat ja turvalisust parandada?

18:52 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See on väga hea küsimus. Tõsi, otseselt selle konkreetse eelnõuga see ei seostu. Aga see annab võimaluse meelde tuletada arutelu, mida me teiega siin loetud kuud tagasi pidasime euroraha planeerimise ja kasutusele võtmise üle. Ühtekuuluvusfondide rahastamiskavas me oleme kavandanud energiasäästu [huvides eraldada veidi] üle 400 miljoni euro. See on esimene näide, mis kohe meelde tuleb. Kindlasti see praegune energiahindadega seonduv olukord on väga paljude jaoks eriti päevakajaliseks muutnud mõtted ja plaanid-kavad, et investeerida energiasäästu. Konkreetselt korterelamute rekonstrueerimiseks ja energiasäästlikumaks muutmiseks, aga ka tervishoiuasutuste energiatõhususe suurendamiseks on 396 miljonit eurot kavandatud. See on väga suur raha. Ja täiendavalt, lisaks sellele veel on näiteks 35 miljonit säästliku energiatarbimise, taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamiseks. Tegelikult ka ringmajandus saab üsna olulise rahasüsti nendesamade fondide kaudu.

Kui veel selliseid suuremaid valdkondi välja tuua, siis tegelikult teadus- ja arendustegevusse, teadusmahukama Eesti arendamisse me panustame nende fondide kaudu lähiaastatel väga palju, sadu miljoneid eurosid. Ma arvan, et see kõik tervikuna toetab sedasama eesmärki, et meil ühiskond oleks keerulistes olukordades vastupidavam. Ja kindlasti toetame energiasäästu otseselt raha sinna panustades. 

18:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

18:55 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minu mäletamist mööda käisite te ka Euroopa Liidu asjade komisjonis 2035. aasta prioriteetide asjaolusid meile tutvustamas. Ja ma küsin sellist asja. Selle fondide rakendamise meetme osas on Eestil plaan tervishoiukorralduse terviklik muutmine. Tuletan meelde, mis on selle mõiste taga: tervishoiukorralduse taga on vältimatu abi, üldarstiabi, kiirabi, eriarstiabi, õendusabi jne. Kuna plaanitakse n-ö tervishoiukorralduse terviklikku muutmist, siis mis nüüd teistmoodi [toimuma hakkab]? Mismoodi üldarstiabi ja neid muid asju hakatakse osutama?

18:56 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Härra Grünthal, teil on kaks asja praegu natukene segamini. See, millele te viitate ja mis oli ka Euroopa Liidu asjade komisjonis arutelu all, puudutas tõenäoliselt Euroopa Liidu taasterahastut ehk siis niinimetatud RRF-i, mille üle Eestil olid samamoodi väga pikad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga ja mis on üks osa vastusest praegusele või ma ei tea, kas praegusele, või ütleme siis, ühele nendest praegustest kriisidest ehk koroonakriisile, tervisekriisile. See on seotud tõesti sotsiaalvaldkonna, tervishoiuvaldkonna investeeringutega. Tol korral Euroopa Liidu asjade komisjonis me arutasime üsna detailselt näiteks Tallinna Haigla rahastamist, seda, kas nii suur investeering Tallinna või Tallinna regiooni aitaks tervishoiu kvaliteeti parandada.

Aga see ei puuduta praegu meie ees arutluse all olevat ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu. RRF ehk taasterahastu seisab sellest eraldi. Võib-olla, kui siin mingit seost otsida, siis tuleb öelda, et taastefondi, taasterahastu kokkupanek, need läbirääkimised, mis taasterahastu ümber käisid, on olnud üks põhjustest, miks paraku kogu 2021.–2027. aasta eelarveraha rakendamine ei ole olnud nii kiire, kui algselt loodeti. See kriis on lihtsalt võtnud oma aja ja need täiendavad otsused, täiendavad fondid ja meetmed on pisut venitanud ka selle praegu teie ees oleva raamistiku rakendamist.

18:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

18:58 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Mina küsin Rektorite Nõukogu tõstatatud probleemi kohta. Rakendusüksuse läbiviidav riigihangete eelkontroll võiks anda toetuse saajale õiguslikult siduva kindlustunde, et kord juba kontrollitud ja heaks kiidetud hankemenetlust ei hakata tagantjärele õiguskindluse printsiipi eirates abikõlbmatuks pidama. See on tegelikult tõsine probleem. Ka avalikus meedias on teadlased selle probleemi üles tõstnud ja ütelnud, et kontrollid on läinud kohati juba sellisele tasemele, et kui me juba tuleme, küll me midagi ikka leiame. Meil on justkui kohustus, noh, kui rohkem ei saa, siis 1000 eurot ikka saame, aga hea oleks, kui saaks 100 000. See on olnud tõsine murekoht. Kas ei oleks olnud võimalik seda teemat lahendada? Praeguse eelnõu järgi tegelikult öeldakse, et seda ei saa teha. (Juhataja helistab kella.) Kas ei oleks mõistlik seda lahendada nii, et oleks tehtud Rahandusministeeriumi juurde või siis ...

18:59 Heiki Hepner

... [mujal riigis] konkreetne fond, mis katab selle?

18:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma korraks vabandan, proua minister. Härrad Reinsalu ja Ligi! Te ei ole täna vastaja rollis, te olete küsija rollis. Kasutage seda võimalust küsimiseks.

18:59 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsija! Pikk sissejuhatus oli, aga jäi natuke segaseks, kuidas see fond konkreetselt oleks seda muret lahendada saanud. Seetõttu on keeruline seda kommenteerida. Aga muidugi peab olema raha kasutamine ikkagi eesmärgipärane. See ei tähenda, et see peaks olema selline, nagu te oma küsimuses kirjeldasite. Ma arvan, et ei tohi ei ühte ega teise äärmusesse minna. 

19:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets, palun!

19:00 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Me oleme siin saalis teiega väga palju, mitmeid kordi rääkinud sellest, et eelmise perioodi vahendite jaotamisel oli üks suuremaid muresid see, et ei olnud paika pandud regionaalset jaotuvust, et need vahendid lõpuks ka Eesti maapiirkondadesse ja väikelinnadesse jõuaksid. Kui seda eelnõu vaadata, siis siin ka seda sellisena paika ei ole pandud. Võib küll öelda, et iga ministeerium saab oma vastutusalas neid meetmeid sellisena teha, aga ka varasematel perioodidel on olnud seesama vastus, et jah, ministeeriumid võivad seda teha. Kuid kahjuks kippus eelmine kord minema nii ja minu teada on ka praegu nii, et osas valdkondades, näiteks see puudutab just ettevõtlustoetusi, ei ole regionaalset erisust ja võib-olla ka omaosaluse diferentseerimist eriti plaanis. Öelge mulle, miks see regionaalne [lähenemine] siit puudu on.

19:01 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma ei ole nõus, et see puudu on. Rahandusministeeriumist on praeguseks välja läinud ka eraldi kohalike omavalitsuste tulubaasi alusel arvestatud toetusmäärade diferentseerimise suunis. Teisisõnu tähendab see, et need omavalitsused, kellel on suurem tulubaas elaniku kohta, peaksid panema suurema omafinantseeringu, ja nendel omavalitsustel, kes on selles olukorras kuidagi ebasoodsamas seisus, oleks omafinantseering väiksem. See on praeguseks ka tehtud. Muidugi tuleb iga konkreetse toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel otsustada, kuidas täpselt oleks mõistlik diferentseerida ja kas [üldse]. Igal pool see ei pruugigi mõistlik olla. Nii et seda tuleb jah konkreetse näite puhul vaadata, aga nagu öeldud, me sellise suunise oleme Rahandusministeeriumist välja saatnud.

19:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

19:02 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister, kõigepealt tänan eelmise küsimuse vastuse eest. Ma küsin, kuna me seda energiakriisi oleme siin mitu päeva arutanud, kas nendes valitsuse aruteludes on olnud ka sellised teemad nagu Estlink 3, mis vajab päris suuri summasid, ja teine [objekt], millest kahjuks 2014. aastal loobuti, suurel määral tolleaegse peaministri [eestvõttel], on LNG‑terminal. Peaminister on väitnud, et Vene gaasi tõttu on meil elektri hind kõrge, me siin saalis oleme selle koha pealt eriarvamusel. Aga teine on kindlasti see, et Soome ja Eesti vahelised kaks kaablit on tänaseks selgelt jäänud väheks. Kui Eesti Energia on ostnud endale tuulepargi Soomes, siis seda [elektrit] ikka saaks. Võib-olla tuleks neid asju arutada ja mõelda ning teise lugemise eel mõned parandused teha?

19:03 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsija! Aga sellise detailsusega konkreetseid projekte see eelnõu ei käsitle. See eelnõu puudutab, ütleme, korraldust, korralduslikku poolt, kuidas käib konkreetsete rahastamisotsuste tegemine, milliste reeglite alusel. See on selle võrra üldisem. Ja need näited, mida teie nimetasite, muidugi on käinud valitsuse aruteludest läbi. Tegelikult on see loetelu palju pikem, nagu te viimasel ajal ka siin parlamendisaalis olete [teemasid] oma aruteludes ju käsitlenud. Nii et ma arvan, et me võime nende teemade käsitlemiseks teha täiesti eraldi arutelu. Praegu selle konkreetse eelnõuga see paraku kokku ei käi.    

19:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

19:04 Andres Metsoja

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Eks ta natuke paradoksaalne on tänase päevakorra kontekstis, et globaalse ja Euroopa koostöö kontekstis me vaatame Eesti-Vene programmi ja võimalikku koostööd, mis on üks Interregi instrumentidest. Ma küsingi, et kui me räägime siin Venemaast, sõjaohust, pingestunud olukorrast, siis kuidas see Interregi koostöö on meil läinud ja mis see uue perioodi kava on Eesti-Vene koostöö kontekstis. Oskate te natuke seda avada?

19:05 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Interreg on muidugi laiem ja tõsi ta on, et see kontekst on praegu pehmelt öeldes keerukas. Aga ma tean, et teile on läbi aastate olnud väga südamelähedased keskkonnateemad. Ma arvan, et üks kõige vahetum näide sellest valdkonnast, mis kahte riiki puudutab, on Peipsi järv, Läänemeri samamoodi. Otseselt Eesti ja Venemaa [vahelises suhtluses] on meil Eesti poole pealt olnud sageli küsimusi, kas pingutusi keskkonnaseisundi hoidmiseks ja parendamiseks teeme ainult meie või teeb ka teine pool. Mõju on igal juhul teise poole otsustest ka meile – nii sellele piirkonnale, [kohalikele inimestele], näiteks kalameestele, keda see puudutab, aga see puudutab otseselt kindlasti ka keskkonnaseisundit. Nii et paraku on nii, et teatud küsimustes on meil vaja nõudlikkust üles näidata ka naabri vastu.

19:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reinsalu kord. Palun!

19:06 Urmas Reinsalu

Aitäh, hea ettekandja! Asjalik ettekanne, informatiivne. Aga ma pean tunnistama, et ma ei ole selle paradigmaga nõus, et siin on öeldud, et parlamenti on toodud rakendamise seadus. Ma arvan, et parlament ei ole miljardite eurode rakendamise asutus parlamentaarses riigis. Meie ülesanne on määrata seadusega nende vahendite korraldamine, see peab olema korraldamise seadus. Ja see ei ole lihtsalt formaalne osundus, vaid see tähendab kõigepealt seda, et sisuliselt on praeguse seaduse doktriin üles ehitatud selliselt, et määrustes tegelikult ministrid hakkavad seda raha jagama, ja ma ei ole selle põhimõttelise käsitlusega nõus. Seletuskirjas ja seaduse tekstis puuduvad tegelikult poliitika eesmärgid ja valdkonnad, kuhu seda raha kavatsetakse suunata.

See on praakeelnõu. Siin on räägitud tehnilisest raamist ja me anname miljardite eurode üle otsustamise mandaadi ministritele. Ja siis pole ka ime, et miljardite jagamine on saadetud peotäiele organisatsioonidele arvamuse andmiseks, ja tegelik kaasamisprotsess on [nagu] läbitud. (Juhataja helistab kella.) Proua minister, remondime selle projekti ära, asetame selle pea pealt jalgadele! Kas te olete nõus sellega?

19:08 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Mulle üldiselt meeldib asju vaadata rohkem jalgade pealt, mitte pea pealt. Aga endise pikaajalise Eesti õigusruumi kujundajana, mitte ainult rakendajana või korraldajana, te kindlasti ju teate, et see konkreetne eelnõu ja see, milline on parlamendi roll kogu selles protsessis, tuleneb kehtivatest seadustest. Parlament on see, kes seaduseid kujundab, ja praegu olete teie, lugupeetud parlamendiliikmed, kujundanud need seadused, mis selle raami ette on andnud, mistõttu teie ees on just selline eelnõu, nagu ta on. Olen varasemalt öelnud, kui ma ei eksi, siis ka teiega mõtteid vahetades, et parlamendi roll just nimelt selliste pikemaajaliste eesmärkide, sihtide seadmisel võiks olla ja peaks olema palju sisulisem ja suurem. Ma ootan seda ja elan kaasa sellele, et parlament oma rolli selliselt just nimelt ka sätestaks.

19:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets, palun!

19:09 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mis puudutab omavalitsusi ja nende toetuste erinevaid määrasid, siis see on väga hea. See on väga hea, mis te teete. Aga tegelikult uuringud viimaste perioodide raha kasutamise kohta näitavad, et probleem näiteks üleriigiliste meetmete puhul on see, et lõpuks koondub raha ikkagi Harjumaale, mitte teistesse piirkondadesse. Ja soovitused, mida on eksperdid andnud, on need, et tegelikult tuleks regionaalselt piirkonnad määrata. Ma rõhutaksin ikkagi jätkuvalt seda, et kõige rohkem on seda vaja ettevõtlustoetuste puhul, sellepärast et nendega luuakse ja toetatakse töökohti ja ettevõtluse arengut ka mujal, väljaspool neid kuldseid ringe. Aga seda me siit eelnõust kahjuks ei leia. Mistõttu mu küsimus teile on see: kas te kaaluksite ja oleksite valmis valitsuses need muudatused tegema, et me kindlustaks selle, et see raha jõuab ka maa- ja väikelinnade piirkondadesse?

19:10 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Seaduse tasemel on väga keeruline kõiki ühe vitsaga lüüa ja kirjutada seadusesse sisse kõikide meetmete puhul kasutatav, ma ei tea, näiteks koefitsient või protsent. Sellepärast ma rõhutasin ka teie eelmisele küsimusele vastates, et seda konkreetset lahendust, diferentseerimist peab vaatama ikkagi iga konkreetse toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel. Mõnel puhul võib see olla piltlikult öeldes 30% omafinantseeringut, mõnel teisel puhul on võib‑olla hoopis teist kaudu võimalik sama eesmärk saavutada. Seetõttu ma pigem pelgan proovida seaduse tasandil seda reguleerida. Kui see seaduse tasandil nii-öelda lukku panna, siis me võime ennast mõne aja pärast avastada olukorrast, kus tulemus on hoopis vastupidine.

Nii et ma arvan, et eesmärk on mõistlik, aga igal konkreetsel juhul tuleb vaadata konkreetse toetuse andmise tingimusi. See ei ole universaalne, see ei ole alati igal pool ja kõikide meetmete lõikes [ühtmoodi]. Paraku see nii on.

19:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

19:11 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea minister! Ka mu teine küsimus tuleb Rektorite Nõukogu poolt. Seda siin eelnõu juures olevas materjalis selgitatakse tegelikult suhteliselt ümaralt, ei tule välja see juur, et seda võiks arvestada. Rektorid teevad ettepaneku, et tegelikult alla 5 miljoni euroste projektide puhul võiks olla ka käibemaks abikõlbulik kulu. Vastus sellele on, et ta tegelikult ei saa olla, sest avalikule sektorile ei saa nagu kaks korda seda hüvitada. Ma saan aru, et vastuse kontekstis oli probleem või põhjendus see, et kui ülikoolid on juba käibemaksukohustuslased, siis loomulikult ühed ja samad asjad kaks korda tagasi ei saa. Aga teatud juhtudel ei pruugi projekt olla käibemaksuga  tagasisaadav, see kulu. Kas sel juhul ikkagi oleks ülikoolidel võimalik käibemaks ka arvestada kuluks?

19:12 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsija! Te proovite minuti jooksul küsida väga keerukat ja samas väga detailset küsimust. Ma arvan, et see on teema, mille puhul me peaksime kuidagi täpsustama, mida te silmas pidasite. Meil üldiselt on Rektorite Nõukoguga olnud ka selle eelnõu väljatöötamise ajal väga hea ja mõistlik mõtete vahetus, nii et ma ei hakka praegu vastama. On keerukas vastata sellise detailsusastmega küsimusele, aga kui vaja on, siis leiame viisi, kuidas seda edasi käsitleda.

19:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

19:13 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Mina kui lähisuhtevägivalla ennetamise toetusrühma liige avastasin üllatusega, et Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ning Oma Tuba on väga pahased teie peale. Nad ütlevad niimoodi, et me juhime tähelepanu, et projektid tuleb ellu viia mittediskrimineerival viisil, või nagu naisuurimuskeskus ütleb, et nende juhendite puhul tuleb eriti rõhutada soolise aspekti süvalaiendamist, häid tavasid ja veelgi tugevdada kõrgema hinde andmist. Aga kokku võtab Eesti Inimõiguste Keskus niimoodi, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte väljajätmine sellest eelnõust, mida te meile praegu pakute, lugupeetud minister, on eriti tagurlik. Ja ma küsin nüüd: miks teie, naissoost minister, tulete sellise eriti tagurliku eelnõuga välja?

19:14 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud küsija! Tore kuulda, et te võtate tõsiselt oma kuulumist sellesse parlamendirühma, mis kindlasti tegeleb väga olulise teemaga. Ja nii nagu me rõhutasime vastuses, mille me teie viidatud küsijatele andsime, ja nii nagu ma vastasin enne ka Helmen Küti küsimusele, on kõik need nõuded kaetud "Eesti 2035" põhimõtetega ja "Eesti 2035" on sisuliselt kogu selle seaduseelnõu alus. Nii et need on kenasti ja igati prominentsel viisil kaetud.

19:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reinsalu, palun!

19:15 Urmas Reinsalu

Aitäh! Proua minister! Tegelikult on olukord selline, et parlamenti selle üle 3 miljardi euro jagamise sisulisi plaane toodud ei ole. Me teame seda. Üks arutelu oli eelarve kontrolli erikomisjonis ja seal tuli välja rida etteheiteid või ootusi erinevate huviorganisatsioonide poolt, ettevõtjate poolt, akadeemiliste ringkondade poolt ja ka erakondade poolt. Jürgen, ei pea olema nii irooniline!

Küsimus on selles, minu probleemiasetus on, et palun, proua minister, kuna see on esimene kord siin parlamendis, kui me selle 3 miljardi euro jagamisest räägime, palun andke lühidalt oma käsitlus, mis valdkondadesse ja projektidesse see raha suunatakse. Ja tooge välja, kui palju on soojustamisprojektideks – see on aktuaalne teema – ette nähtud Euroopa Liidu vahendeid ja kui palju planeeritakse tegelikult ka elektritootmisvõimsuste jaoks.

19:16 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsija! No kuidas siis nii! Kui ma õigesti mäletan, siis minu arust olite te üks korraldajatest, kui me siin saalis Euroopa Liidu raha planeerimist arutasime – veel enne seda, kui valitsus seda arutas. See arutelu oli väga sisukas ja nii nagu ma tol korral üle kinnitasin, iga kord, kui mõni parlamendi komisjon või fraktsioon – muide, ka teie fraktsiooniga me oleme Euroopa Liidu raha teemat eraldi arutanud – või kes iganes peab vajalikuks siin saalis seda arutelu detailselt pidada, olen alati, iga kell valmis ja hea meelega osalenud. Kutsuge ainult! Ootan kutset siia saali, siiamaani ei ole te initsiatiivi näidanud.

Nüüd, teid vist ei olnud saalis, kui üks teie kolleeg küsis natuke sarnase küsimuse selle 3,3 miljardi jaotuse kohta. Aga kordan oma vastuse uuesti üle, eriti osas, mis puudutab energiatõhusust, energiasäästu investeerimist. 396 miljonit eurot on kavandatud selleks, et rekonstrueerida korterelamuid ja ka suurendada energiatõhusust tervishoiuasutustes, haiglates. 35 miljonit lisaks sellele on säästliku energiatarbimise ja taastuvenergiavõimsuste rahastamiseks. 143 miljonit eurot on kliimamuutustega kohanemise ja nendeks valmisoleku tõstmiseks, see puudutab nii päästevõimekust kui ka keskkonna-, ilma- ja tugisüsteemide arendamist. 111 miljonit on ringmajanduse ja roheinnovatsiooni rahastamiseks. Säästev liikuvus, jalgrattateed, pargi- ja reisi‑lahendused, ka Tallinna trammiliiklus saab 96 miljonit eurot. Ja [eesmärk] "Nutikam Eesti", mis on mõeldud innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks, mis on mõeldud teadusvõimekuse kasvatamiseks, aga ka näiteks väikese ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks, e-riigi arendamiseks, saab rahastust 742 miljoni euro ulatuses. Veel on eraldi suuremad investeeringud keskkonnasäästlikku transporti, see puudutab ka raudteede arendamist ja rekonstrueerimist. Omavalitsused saavad 20 miljoni euro eest arendada kergliiklusteid, et oleks mugavam ja turvalisem liigelda jalgrattaga. Eraldi 215 miljonit eurot on selleks, et seostada õpet tööturu vajadustega, et rahastada elukestvat õpet, 96 miljonit, et sotsiaal- ja tervishoiutaristusse investeerida. Ja nii edasi.

See on meeldetuletuseks arutelust, mida me siin saalis oleme varasemalt pidanud. Ja nagu öeldud, kui parlamendil on valmisolek seda teemat detailsemalt edasi käsitleda, siis ma hea meelega osalen selles ja usun, et ka kõik ülejäänud valitsuse liikmed teevad sama.

19:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

19:20 Kert Kingo

Ma tänan, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Esimese lugemise mõte on ikkagi see, et valdkonnaminister annab ülevaate eelnõu sisust: mida see hõlmab, mida see käsitleb, mis on nagu eesmärk ja mis on tulemus. Praegust te olete väga napisõnaliselt kõike mittemidagiütlevate lausetega seletanud. Ausalt öeldes nendele, kes rahanduskomisjonis ei ole ja kellele ei avane võimalust osaleda seal komisjonis, kus te lubasite kõike seletama hakata, jääbki asi segaseks. Ma ei tea, kui palju te ise sellest eelnõust teate, kas te teate või ei tea, aga igatahes mina küll ei ole ülevaadet saanud sellest eelnõust. Aga mul on nüüd küsimus, äkki saab asja selgemaks. Mis muutub selle eelnõu vastuvõtmisel Eesti jaoks paremaks? Tooge välja kolm olulisemat põhimõtet.

19:21 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsija! Eks see nii on, et eelnõu arutelu ajal eelnõu kaitstes saan ma vastata küsimustele, mida esitatakse. Nagu olen ka mõnele küsijale öelnud, kõik küsimused ei ole otseselt seotud olnud selle eelnõuga, aga sellegipoolest, ma saan aru, on need olnud parlamendi liikmete jaoks olulised ja huvipakkuvad. Oleks olnud kummaline, kui ma ei oleks nendele vastanud. Nii et ärge pahandage sellepärast. Ma arvan, et see arutelu tegelikult on olnud vajalik.

Mis on muudatused? Muudatused näiteks on seotud osa sätetega, mis praeguseni kehtivas seaduses on seaduse tasemel ja mis nüüd on viidud määruse tasemele. Läheme üsna detailidesse, aga kuna te küsisite, siis näiteks rakendusasutusena või ka rakendusüksusena tegutsevad asutused, eelkõige ministeeriumid, aga ka näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskus, mis on siiamaani rakendusüksus, ei pea enne, kui nad hakkavad kas taotluste vooru korraldama või rahataotluste tingimusi kehtestama, kuidagi eraldi taotlema korraldusasutuse luba, mis on praegu kehtivas seaduses bürokraatlik tingimus olnud. Samamoodi on seirekorraldus tegelikult mõnevõrra lihtsam. Üks varasem küsija viitas samamoodi senisele üsna kohmakale seirekorraldusele. See on nüüd saanud lihtsamaks.

Teie ees istuv kolleeg küsis ühe teema kohta, mis on nüüd läbiv nõue ja mis tõepoolest on edaspidi kaetud riigi pikaajalise arengustrateegiaga "Eesti 2035". Ma arvan, et võib-olla kõige olulisem sisuline muudatus ongi see, et nüüd on otsene seos strateegiadokumendi "Eesti 2035" ja Euroopa Liidu raha suunamise ja kasutamise vahel parlamendis läbi arutatud. Ma arvan, et sisulises mõttes on see üks kõige olulisemaid muudatusi, ja sellele eelnõu ka tugineb, nagu ma sissejuhatuses ütlesin. See alusdokument on "Eesti 2035".

19:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

19:24 Andres Metsoja

Aitäh, austatud minister! Eks me ole siin Riigikogus täna päris kõvasti riigi ja maksumaksja rahakotis sobranud, alates sellest 380 miljonist riigikaitsesse. Aga selles kontekstis ma tulen oma küsimusega nende 3,37 miljardi juurde. Ma vaatan siin neid erinevaid kaasfinantseerimise määrasid. Kas te oleksite nii kena ja ütleksite, kui suur on aastail 2021–2027 meie ehk maksumaksjate panus täiendavalt sellesse paketti, et kõiki neid tegevusi vähemal või suuremal määral ellu viia? Millise kohustusega me eelarvestrateegias oleme arvestanud või arvestamas?

19:25 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsimus! See omapanus on üle miljardi. Euro täpsusega numbri ma vajaduse korral saadan järgi, aga suurusjärk on selline.

19:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

19:25 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud minister! Ma jätkuks kolleeg Kingo küsimusele, mis muutub paremaks selle seadusega, küsin nii. Väga detailselt seletuskiri selgitab ja ka teie olete rääkinud, mis muutub süsteemis sees – rakendusasutused, rakendusüksused, seirehindamised, valdkondlikud komisjonid jne. See muutub süsteemi sees nende jaoks, kes raha jagavad. Aga kas midagi muutub ka nende jaoks, kes on toetuse saajad, toetuse taotlejad, elluviijad, rahasummade rakendajad? 

Väga palju räägitakse sellest, et kogu see süsteem on väga kohmakas, väga bürokraatlik, ei ole üldse näoga toetuse saaja, toetuse taotleja poole. Ja kui ma vaatan põhilisi muudatusi, mis seaduses on, siis nad puudutavad jällegi seda bürokraatlikku süsteemi, selle ülesehitust ja töökorraldust. Aga kas tavaliste organisatsioonide ja isikute jaoks, kes raha taotlevad ja saavad, muutub midagi paremaks? See on juba kolmas periood, kolmas seadus. Mis muutub tavaliste organisatsioonide, inimeste jaoks?

19:26 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Alused muutuvad ühtsemaks. See on üks asi, mida on ette heidetud, et erinevatel toetuste üle otsustajatel on varasemalt olnud suhteliselt erinevad praktikad, ja see on toetuste taotlejate jaoks olnud sageli segadust tekitav. Järjest enam tegelikult minnakse eurotoetuste andmisel lihtsustatud [raha] kasutamise teed, mis tähendab seda, et lepitakse kokku tulemused, nendele vastav hind või siis ei pea teatud liiki kulusid tõendama ja neid saab katta kokkulepitud määra alusel. See on üks näide, mis toetuse taotlejate jaoks seda protsessi kindlasti lihtsustab.

Järjest suuremat rõhku paneme toetuste disainile, ka nii-öelda kliendivaatele või kliendi mugavusele, samuti rakendussüsteemi konsolideerimisele, mis ei ole alati väga populaarne nende hulgas, kes toetuste jagamisega tegelevad, aga toetuse taotleja jaoks teeb see asja lihtsamaks, kui ei ole kümneid ja kümneid asutusi, mille vahel orienteerumist peab harjutama ja õppima. Ja ei ole ka väga mahukaid regulatsioone – rakendussüsteem on konsolideeritud, et ebavajalik bürokraatia oleks seal, kus võimalik, miinimumini viidud ja et toetuse andmine oleks võimalikult kiire, võimalikult tõhus ja võrdsetel alustel. Need on mõned näited.

19:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun! 

19:28 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Ma küsin igaks juhuks üle. Kas ma sain õigesti aru, et nii-öelda soolise aspekti süvalaiendamise, heade tavade juurutamise ja jagatava raha puhul kõrgema hinde andmise juurutamise tüvitekst on "Eesti 2035", mis sätestab, kuidas neid suuri eurorahasid jagada. Sain ma õigesti aru?

19:29 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Te saite õigesti aru, et "Eesti 2035" on toetuste jagamise planeerimise alus ja sellega on seotud kõik need eesmärgid, mis seatakse. Nii et kui te niimoodi aru saite, siis on vastus jah.

19:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

19:29 Kert Kingo

Ma tänan, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma tahaksin veel natuke enda jaoks asja selgemaks saada. Äkki te oskate öelda, millised on eelnõus käsitletud olulisemalt prioriteedid. Millistele teemadele on enim keskendutud?

19:29 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kuna see on eelnõu, mis, nii nagu mitu küsijat on viidanud, tegeleb toetuste andmise korraldusliku poolega, siis läbiv eesmärk ongi seda korralduslikku poolt hoida nii lihtsana kui võimalik, hoida seda taotleja jaoks kliendisõbralikuna. Ja see on oluline ka nendesamade korraldusasutuste, nii rakendusasutuste kui ka rakendusüksuste jaoks. Asjad peavad olema selgelt reguleeritud: ei oleks ülereguleerimist, ei oleks ülemäärast bürokraatiat, aga raamistik ja reeglistik oleks paigas. Nii et sellise raami see järgmiseks Euroopa Liidu eelarveperioodiks annab. 

19:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

19:30 Eduard Odinets

Aitäh! Kuna minu eelmine töökoht oli Euroopa vahendite juht Kultuuriministeeriumis, siis võib-olla ma küsin väga tehnilisi asju, aga need on mul südame peal. [Eelnõu] § 11 ja § 31. § 11 räägib tähtaja ennistamisest ja võrreldes tavalise haldusmenetlusega see seadus keelab tähtaega ennistada, kui toetuse taotleja mingil põhjusel, näiteks arvuti restardi tõttu viis minutit hilineb oma taotluse esitamisega. Ja teine, mis puudutab vaidemenetlust: samamoodi erinevus HMS-iga on see, et kui HMS annab vaide esitamise võimaluse, siis see seadus ei anna inimestele võimalust kohtusse pöörduda, käsib läbida vaidemenetluse. Kas te oskate selgitada, miks me kitsendame inimeste õigusi võrreldes üldise haldusmenetlusega, nii et tähtaegu ei ennistata ja kohustame vaiet esitama?

19:31 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See, eriti viimane teema teie küsimuses oli tegelikult selle seaduseelnõu tegemise käigus hästi pikalt arutelu all. Nende tõesti hästi erinevate osapoolte või diametraalselt erinevate seisukohtade ärakuulamise järel kabinet siiski leidis, et vaidemenetluse läbitegemine sellisel viisil on mõistlik. Lootus muidugi on, et sellisel juhul jõuab hilisemasse vaidlusesse kohtus vähem juhtumeid, lahendused on võimalik enne kätte saada.

Nüüd, tähtaja ennistamise keelamise puhul üldine loogika on ikkagi see, et kõiki taotlejaid tuleks käsitleda võrdselt. Need, kes on [taotluse] esitanud tähtajaks, need, kes on esitanud kõiki reegleid arvesse võttes algusest peale nõuetele vastava taotluse, ei tunne siis hiljem, et neid on kuidagi ebaõiglaselt koheldud nendega võrreldes, kes reeglitest pole kinni pidanud. See on tõenäoliselt olnud üks peamisi põhjuseid, miks see lõpuks sellisel kujul eelnõusse sai.

19:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

19:33 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Väga tore, et iga eelarveperioodiga me tõesti õpime kogemustest, muudame reegleid, teeme asju paremaks, läbipaistvamaks, lihtsamaks. Loodetavasti ka tulemused, mida me struktuurivahendite abil saavutame, lähevad järjest paremaks. Üks aspekt, mida tegelikult on mõõdetud ja kaalutud, on regionaalne mõju. Meil on piirkondlikud erinevused väga suured ja seni on ekspertide hinnang olnud, et struktuurivahendid ei ole võimaldanud seda tasakaalu parandada ja neid erinevusi vähendada. Millisel viisil selle seaduse raames antavad meetmete määrused [loovad] soodsamaid tingimusi maapiirkondadele? Mis on olnud Rahandusministeeriumi suunis, kuidas kindlustada seda, et struktuurivahendid ei võimenda regionaalseid erisusi?

19:34 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! On näha, et see teema on teile oluline, sest samasisuline küsimus küsiti umbes pool tundi varem ka. Selgitasin ka eelmisele küsijale, et kui me suunisest räägime, siis Rahandusministeerium tõesti on välja andnud kohalike omavalitsuste tulubaasi alusel arvestatud toetusmäärade diferentseerimise suunise. Nendel omavalitsustel, kellel on suurem tulubaas ühe elaniku kohta, oleks omafinantseeringu määr ka suurem, nad paneksid [mängu] suurema omafinantseeringu, ja vastupidi, need, kellel tulubaas inimese kohta on väiksem ja kes selles mõttes on ebasoodsamas olukorras, teeksid väiksema omafinantseeringu.

Seda, kas [üldse ja kui, siis] milliste toetuste puhul sellist diferentseerimist on põhjust kasutada, peab otsustama iga konkreetse toetuse meetme disainimisel ajal. Kindlasti on ka näiteid, et see alati ei pruugi olla põhjendatud. Ei saa alati lahendada kõike ühtviisi. Peabki olema paindlikkus: kus kasutada näiteks omafinantseeringu diferentseerimist, kus teha hoopis eraldi rahastamisvoorud, näiteks konkreetselt linnade jaoks ja siis juba ülejäänud piirkondade jaoks. Ses osas on minu arvates mõistlik, kui teatud paindlikkus säilib.

19:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole.

19:35 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Suurepärane! Aitäh!

19:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on siia oodatud rahanduskomisjonist Jürgen Ligi.

19:36 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon tegi ettepaneku selle eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2. veebruari kell 17.15. Kui seda arutelu peegeldada, siis võib-olla pikem vaidlus käis sellelsamal teemal, mis siin on mitu korda kõlanud, et kas seda euroraha ei peaks regionaalselt sihtima paremini, et ta ei suurendaks regionaalset ebavõrdsust. Minister vastas siin sellele mitu korda, aga ma tooksin teise vaate, mis seal komisjonis kõvasti kõlas: tegelikult ei tohi me teha seda kontseptuaalset viga, et me nimetame euroraha millekski teistsuguseks asjaks, mis ajab mingit muud asja võrreldes muu eelarverahaga. Me ei saa euroraha lihtsalt külvata, sõltumata inimeste arvust ja nende tegevusest. See on ju seotud kogu rahandusega, riigirahandusega. Nii et see on selgelt ülevõimendatud teema. Euroraha ei ole midagi nii spetsiifilist, et just tema peab ajama regionaalset asja ja olema muu poliitikaga kuidagi vastuolus.

Ja kolmas põhjus on muidugi, et hulk eurorahast rahastatud asju on üle-eestilised. Ei saa öelda, et me Eestit selliselt tohime tükeldada, ja just nimelt Tallinnast väljas. Neid katseid on ju olnud, et kasutame euroraha just Tallinnast väljas. Neid katseid on olnud palju ja soov neid reegleid kehtestada on alati tagasi lükatud.

Ja üks meenutus veel. Regionaalpoliitika ei tähenda üldiselt Euroopa raha puhul sellist pisikeste maalapikeste nagu Eesti omaette regioonideks killustamist. See on üsna üks ja sama regioon. Aga see ei tähenda, et iga valitsus ei püüaks, iga Riigikogu koosseis ei püüaks rahastada ka Tallinnast kaugemaid kante ja ergutada elu seal, sealhulgas eurorahaga. Aitäh!

19:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatide nimel Lauri Läänemets, palun! 

19:39 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nende Euroopa Liidu vahenditega see probleem ongi, et kõik on püüdmise peale jäänud eelmisel perioodil ja üle-eelmisel perioodil. Ja siin me just kuulsime ka rahanduskomisjoni esindaja sõnavõttu, et püüame seekord edasi ka. Ja teate, mis püüdmise tulemus on? Püüdmise tulemus on see, et Eesti regionaalse ebavõrdsuse üks suuremaid mõjutajaid on Euroopa Liidu vahendite valesti jagamine.

Sisuliselt me täna selle eelnõuga siin ja selle suhtumisega, et püüame ja vaatame, kuidas saab, tegelikult teeme seda, et ebavõrdsuse loomine jätkub. Seda ei tohiks olla. Vastupidi, Euroopa Liidu kontseptsioon ju tegelikult, loogika nende rahade andmisel on teine. Miks Euroopa Liit annab neid rahasid nendele piirkondadele, kes majanduslikult on väiksema võimekusega kui võib-olla mõned teised riigid? Noh, neile antakse ju rohkem seda raha sellepärast, et vähendada neid vahesid ja erisusi, mis riikide vahel Euroopas on. Sama põhimõte selle raha kasutamisel peaks olema ka Eesti riigis. Kui me nüüd ei tee neid erisusi ja ei mõtle Eesti väikelinnade ja maapiirkondade peale, siis tekib kohe küsimus, aga kuidas me seda regionaalpoliitikat siis üldse teeme.

Kui me võtame viimaste perioodide analüüsid, mida on koostanud Rahandusministeerium, Praxis, inimarengu aruande [tegijad], siis need kõik ütlevad väga selgelt, sõna-sõnalt ühte ja sama asja: Euroopa Liidu vahendite kasutamine sellisel viisil, nagu seda on varasemalt tehtud ja nagu seesama eelnõu praegu ette näeb, suurendab regionaalset ebavõrdsust. See väljendub inimeste sissetulekus, ettevõtluse arengus, töökohtades. Ja see on üks olulisemaid põhjuseid, mis mõjutab inimeste kolimist suurlinnadesse nendest maapiirkondadest.

Meie siin parlamendis minu arvates ei peaks ütlema, et vaatame, kuidas läheb. Meenutan, et eelmisel perioodil oli täpselt sama asi. Rahandusministeeriumi, teiste osaliste, valitsuse enda otsused olid need, et jah, püüame seda raha jagada regionaalselt õiglaselt, nii et see jaotuks õiglaselt. Mis tulemus oli? Aruanded ütlevad, et ikkagi läks niimoodi, et enamus koondus kuldsetesse ringidesse. Ja ta koondub väga lihtsalt! Ta koondub väga lihtsalt: kui me rakendame üleriigilisi meetmeid, siis tehke mis tahate, aga Harjumaal asuv ettevõte on nii ressursside kui ka teadmiste poolest oluliselt võimekam kui väga paljud Eesti väikepiirkondade ettevõtted. Lihtsalt on võimekam! Ja tänu sellele ta kirjutab parema projekti ja tänu sellele ta saab raha ja tänu sellele koondubki raha nähtamatult siia Harjumaale. Aga see ei tohiks niimoodi olla.

Meie ülesanne peaks olema see, et me tagame selle raha jaotamise tasakaalu. Ja vaatame siis täna – neid meetmeid ju valmistatakse ette –, millised ministeeriumid peavad regionaalset tasakaalu silmas ja millised mitte. Peab ütlema, et Sotsiaalministeeriumis, Maaeluministeeriumis, Rahandusministeeriumis endas ka tegeldakse sellega, et tõesti oleks regionaalset jaotumist. Aga kõige olulisema mõjuga on kas tasuva töö või oskustele vastava töö puudumine. See on number üks põhjus, miks inimesed maapiirkondadest lahkuvad. See on number üks põhjus! Ja selle valdkonnaga, mis töökohti puudutab, tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ja just selles ministeeriumis ei ole täna mitte mingisugust soovi teha meetmeid, millel oleks regionaalne arvestus juures.

Palun mulle kolm minutit lisaaega. 

19:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit. 

19:43 Lauri Läänemets

Ja see on probleem. Ja siis me kuuleme, et jah, on jälle Rahandusministeeriumist antud suunised ja loodetakse. Ning kuue aasta pärast me peame siin tõdema, et oi, jälle jaotus valesti, jälle on Eesti maapiirkonnad, väikelinnad pihta saanud.

Seda ei tohiks olla. Selliseid asju ei tohiks olla! Me oleme sotsiaaldemokraatidega Riigikogule pakkunud välja ka põhimõtted Euroopa Liidu vahendite jagamisel. Ja on kaks loogikat või tegelikult kolm. Üks on diferentseerimine, et omaosaluse määr on maapiirkondades ja väikelinnades väiksem. Me ei räägi omavalitsustest ainult. Me räägime ettevõtetest, töökohtadest, mis mõjutavad inimeste elu kõige rohkem.

Teine on see, nii nagu KredEx on teinud korterelamute rekonstrueerimise puhul. Eesti on jaotatud viieks piirkonnaks ja Tallinnal ei ole võimalik võtta ära Lõuna-Eesti raha. Lihtsalt ei ole võimalik võtta. See on teine lahendus.

Ja kolmas väga oluline asi on see, et tuleb usaldada neid inimesi, kes kohapeal tegutsevad. Meil on kohapeal maakondades ju maakondlikud strateegiad, arengukavad. Aga mis neist kasu on, kui sa sinna planeerid ettevõtluse toetamise, arengu, töökohtade toetamise, kui sul ei ole kohapeal vahendeid? Öelge mulle mõni omavalitsus peale Tallinna ja Tartu, kes on suuteline jagama ettevõtlustoetusi, mis mõjutaks eksporti või mis mõjutaks ettevõtluses, ma ei tea, seadmete soetamist sellel määral, et tegelikult ka seal oluline muutus toimuks! Neid omavalitsusi Eestis kahjuks ei ole, lihtsalt omavalitsuste tulubaas seda ei võimalda.

Sisuliselt jagab enamus omavalitsusi – kahjuks enamus –, mis kuldsetest ringidest eemal, vaesust ümber. Ja sa võid kohapeal ükspuha kui häid plaane teha, aga kui sul selleks raha ei ole, siis ei saa midagi teha. Ehk siis kolmas asi peaks meil olema see, et me tegelikult anname võimaluse euroraha nendes piirkondades piirkondade enda vajaduse järgi kasutada. See on ka analüüside üks etteheide, et meetmed, mis tehakse üleriigilised, ei sobi tihti paljudele Eesti piirkondadele, sest nad on tehtud universaalsed ja üleüldised.

Mina ei taha uskuda, et neid põhimõtteid ja seda loogikat ei ole võimalik seadusesse sisse kirjutada. Nende vastustega, mis ma kuulsin lugupeetud ministrilt ja rahanduskomisjoni esindajalt, ei saa sotsiaaldemokraadid kuidagi rahule jääda. Tegelikult, lugupeetud kolleegid, küsimus on tahtes. Küsimus on tahtes ja siis otsustamises. Alati, kui on tahe, on võimalik kõiki asju teha. Ma loodan, meil on teine lugemine ees, et me selle tahte tegelikult Eesti ühtlasema arengu huvides ka leiame. Jõudu meile selles!

19:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja, palun!

19:46 Andres Metsoja

Lugupeetud aseesimees! Austatud minister! Head Riigikogu liikmed! Ma arvan ka, et see 4,4 miljardit eurot aastaiks 2021–2027 on nüüd küll see, mis Eesti eri nurkade parlamendisaadikud peaks tooma siia kõnetooli sõna võtma. Sest siiamaani ikkagi see regionaalne aspekt on kõlanud suhteliselt kurtidele kõrvadele, olgugi et neid markantseid näiteid Eesti nii-öelda lõhki kiskumisest ka arengu kontekstis on ja tuleb aina juurde.

Ma toon teile ühe väikese näite Viimsi valla ja Pärnu linna kontekstis. Paneb ju ikka mõtlema, kui Viimsi vald 18 600 elanikuga omab eelarvet 55,1 miljonit eurot, aga Pärnu linnal 51 000 elanikuga on eelarve 88,5 miljonit eurot. Seega, ühe viimsilase kohta on tema kodukoha eelarve 2962 eurot ja pärnakal tema kodukoha eelarve vaid 1735 eurot. See on ju tegelikult baas, millelt saab minna edasi. See on see seaduslik baas, millega me kujundame kohaliku omavalitsuse tulubaasi. Sellega me kujundame tegelikult teatud mõttes konkurentsieelise. Ja see meede, millest me täna siin saalis räägime, peaks neid vahesid tasandama. Aga tegelikult ta seda teps ei tee. Ei ole teinud siiamaani ega tee prognoosi ja eelnõu kohaselt ka tulevikus.

Küsimus on tegelikult ju veelgi laiem. See, mis tõepoolest töötab siin kuldses ringis Harjumaal, ei pruugi töötada mujal Eestis. Kui me räägime erinevatest meetmetest energiatõhususe kontekstis, siis meile kõigile on ammu selge, et kinnisvaraturg on see, mis dikteerib tihti investeeringud kinnisvarasse. Me teame, et inimese keskmine palk on see, mis dikteerib tegelikult tema võimekuse investeerida oma elukoha mugavusse, energiasäästu või millessegi muusse olulisse. Ja need vahed mitte ei tasandu, vaid need vahed ju ainult kasvavad. Ainult kasvavad! Ja üks suur probleem on selles, et inimesed koonduvad keskustesse. See on täiesti omaette teema. Ja ilmselt seda me ei suuda muuta ka ühe konkreetse kavaga.

Aga mida me peaksime inimestele andma, on usk ja lootus, et nendes kohtades, kus nad praegu elavad, kuhu nad on rajanud oma kodud, on võimalik ka hakkama saada. Sest tegelikult ma olen sunnitud rõhutama ikkagi kogu aeg seda, et me oleme ehitanud ju Eesti riiki kui inimeste riiki, kes saavad hakkama ja tahavad hakkama saada oma elujärjega. Keegi ei taha minna taotlema toetust, et hakkama saada, vaid tahetakse ise enda elujärge parandada.

Aga kui meie siin keskselt ei loo neid eeldusi ... Me räägime selles eelnõus võrdsest kohtlemisest, aga kui me läheme nüüd tagasi sellesama Viimsi ja Pärnu näite juurde, siis mul tekib küsimus, head parlamendisaadikud, kus see võrdne kohtlemine siis on. Ma saan aru, et me ei suuda teha seda rahvastikuregistri muudatust, et kelleltki suuremalt võtta raha ära, et kahe elukoha korral jagada maksutulu ümber ka sinna, kus on teine elukoht. Me ei ole suutnud seda muudatust teha, sest see eeldab väga selgelt kogu süsteemi ümbermängimist ja kelleltki raha äravõtmist ja kellelegi juurde andmist. Aga selle lisarahastusega, millega me Eestit ehitame, me saame ometi tasakaalustada. 

Ma palun lisaaega.

19:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah, palun! Kolm minutit.

19:51 Andres Metsoja

Regionaalse valdkonna spetsialistid eesotsas Garri Raagmaaga on seda rõhutanud praktiliselt igal sammul. See on number üks probleem Eestis. Ja noh, see on isegi selles mõttes poliitiliste sugemetega, et me tihti vaatame, mis on Eestis häda, miks on EKRE populaarsus nii suur, nagu ta on. Üks osa Eestis tunneb, et neilt on edu võimalus ära võetud. Ja nad teevad valikuid. Nad on protestimeelsed. Ja sellest ka nende demokraatlik hinnang, millega me siin saalis iga päev rinda pistame. Aga ka siin saalis ikka me ei taha veel aru saada, et meil on probleem, et kui maja põleb, siis on hilja panna lakke suitsuandurit. 

Nii et, head saadikud ja valitsus, ma ka kutsun üles tõsiselt mõtlema. Me tõepoolest oleme ministeeriumiametnikelt läbi aegade, erinevate koalitsioonide ajal saanud vastuseid, et nüüd on hilja, see rong on juba läinud, seda oleks pidanud enne selle meetme kavandamist Euroopa Komisjoniga läbi rääkima, et me Eestis tahame nii teha, või mis iganes põhjuseid meile veel [tuuakse]. Aga see vastutus on eelkõige siin saalis, meil. Eesti on üks tervik oma maa ja rahvaga. Eesti ei pea saama ega tohi mitte kunagi kujuneda selliseks riigiks, kus ametnik ütleb, kus sa saad elada ja kus ei saa elada. Loome need võimalused ja vaatame selle dokumendi rahulikult läbi! See on suur otsus, see kujundab Eestit, on kujundanud ja ma arvan, et saab kujundada paremini. Aitäh!

19:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei paista. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 487 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. veebruari kell 17.15.


8. 19:53 Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (495 SE) esimene lugemine

19:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 495 esimene lugemine. Kõnetooli on oodatud maaeluminister Urmas Kruuse.

19:53 Maaeluminister Urmas Kruuse

Lugupeetud istungi juhataja! Auväärsed Riigikogu liikmed! Teie ees on vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu põhilisi eesmärke on ühelt poolt ennetada aktsiisipettusi. Selleks on kavas muuta põllumajanduses ja kalanduses kasutatava erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustusega ostu protsessi alates 1. jaanuarist. Erimärgistatud diislikütusele kohaldub alandatud aktsiisimäär, mis tähendab, et kütuse hind on ostja jaoks tavadiislist soodsam. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse kohaselt võib erimärgistatud kütust kasutada põllumajandus- ja kalandussektoris. Reaalsuses kasutatakse põllumeestele ja kaluritele mõeldud kütust ka mujal: eraisikud [kasutavad seda] sõiduautodes ja ettevõtted mittepõllumajanduslikes tegevustes. Maksu- ja Tolliameti hinnangul ostab olenevalt aastast põllumeestele ja kaluritele mõeldud kütust 13 000 – 21 000 isikut, kellel tegelikult sellist õigust ei ole. Maksu- ja Tolliameti sõnul on väärkasutuse riskiga isikute aktsiisisoodustuse maht hinnanguliselt 1–3,4 miljonit aastas.

Muudatused oleme välja töötanud koos Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga. Selleks, et pettusi ennetada, näeb eelnõu ette järgmist. 1. jaanuarist 2023. aastast saavad eriotstarbelist diislikütust osta üksnes ostuõigusega isikud. Teiseks, selle ostuõiguse annab PRIA. Kütusemüüja peab enne müüki kontrollima PRIA registrist, kas ostjal on ostuõigus.

Kuidas aga tagada, et põllumajandustootjad toidutootmiseks vajaliku erimärgistatud kütuse kätte saavad? Ostuõiguse annab PRIA ja teeb seda seaduses sätestatud alustel. Me tegelikult soovime, et süsteem oleks põllumajandustootjatele ja kutselistele kaluritele võimalikult lihtne. Seetõttu saab enamik neist ostuõiguse automaatselt, see on ligi 98%. PRIA saab selleks kasutada erinevaid riiklikke registreid ja nende andmeid. Kui osa põllumajandustootjaid ei saa ostuõigust automaatselt, siis ka nemad ei jää soodusaktsiisiga kütusest ilma. Nad saavad PRIA-st ostuõigust taotleda. Samuti saavad ostuõigust taotleda põllumajandusliku teenustöö osutajad.

Kuidas see ostuõiguse kontrollimine toimub? Kütusemüüja peab enne müüki PRIA registrist kontrollima, kas isikul on ostuõigus. Kütusemüüjatel on võimalik valida erinevate tehniliste lahenduste vahel. Üks nendest võimalustest on kasutada veebilahendust, kus e-PRIA-st saab ostuõigust kontrollida, teine on X-tee lahendus PRIA registriga.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et ostuprotsessi muutmine ennetab rikkumisi, suurendab aktsiisilaekumist eelarvesse ning tagab seejuures põllumajandustootjatele ja kutselistele kaluritele jätkuvalt erimärgistatud kütuse kättesaadavuse. Ja samuti peab hindama seda, et bürokraatlik protsess muutub selle süsteemiga lihtsamaks. Aitäh teile!

19:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk soovib küsida.

19:57 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Sa mainisid, et PRIA-s 98% [osta soovijaist] saab automaatselt vastuse, kas nad on õigustatud erimärgistatud kütust ostma või mitte. Samas sa komisjonis mainisid, et tuleb teha arvutiprogramm, mis maksab 800 000 eurot. Kas tõesti 2% ettevõtjate jaoks on vaja PRIA-l teha 800 000 eurot maksev programm? Ja teine on see, et kütusemüüjad, kes tanklates müüma hakkavad, peavad omale programmi tegema. Kui see 800 000 makstakse riigi poolt kinni, siis ma saan aru, et tanklates programmi ümbertegemine maksab 100 000 eurot – komisjonis vastasid sa nii. Aga selle peavad kinni maksma tanklate omanikud ehk lõpuks tarbijad ehk põllumehed. Mis me nüüd tekitame? Miljon umbes, maksuamet on arvutanud, võib olla see kahju, mis [varastamisega tekitatakse], 200 000 anname PRIA-le ...

19:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kokk, küsimus!

19:58 Aivar Kokk

... menetluseks. Kas sellel asjal ikka nagu mõte on? Kuhu see raha siis lõpuks läheb?

19:58 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Austatud hea küsija! Teie pikas küsimuste reas oli palju küsimusi, ma püüan need nüüd kokku võtta ja vastata. Minu arvates see seaduseelnõu on üks hea näide, et mitmes valitsuses on mõeldud ja ellu viidud häid ideid. See idee on saanud alguse eelmistest valitsustest ja minu arvates on see positiivne. Positiivne selles mõttes, et 2020. aastal lepiti kokku, et maksuamet, Rahandusministeerium, PRIA ja Maaeluministeerium teevad koostööd, töötavad selle eelnõu välja.

Aga seda, millele te viitasite, ei saa päris üksüheselt võrrelda. Tõepoolest, kui seda seaduseelnõu välja hakati töötama, siis esialgsed hinnangud, mis väärkasutusele anti, olid ligikaudu 4 miljonit, natuke alla 4 miljoni. Seda väärkasutuse hinnangu metoodikat ma ei saa kirjeldada, sest ma ei oska seda kirjeldada. See ei ole avalik. Kui seda metoodikat kirjeldataks, siis ilmselt osataks sellest ka mööda hiilida. Aga [põhimõtteliselt on nii], et see väärkasutus aastati ja ka hinnangud sellele kõiguvad. See tähendabki seda, et see summa, mida ma nimetasin, võib kõikuda. Viimasel aastal on tõepoolest natuke üle miljoni.

Ja kui nüüd tulla selle juurde, mida te ise kenasti ütlesite, et investeering on selle 2% jaoks, kes automaatselt soodustust ei saa, siis sellel otseselt ei ole seost. [Asi] on selles, et selle investeeringu abil me vähendame nende taotlejate jaoks bürokraatiat, nad saavad automaatselt ostuõiguse. See on positiivne. Aga teine oluline [asi on], et investeering on tõepoolest ühekordne. See koosneb investeeringu mõttes kahest osast: pool enam-vähem on Euroopa Liidu raha ja pool [tuleb] tõepoolest eelarvest.

Ja süsteemi jooksev ülalpidamine sellises bürokraatlikus võtmes on natukene üle 100 000. Puhtalt matemaatiliselt arvestades võib öelda, et iga aasta on riik selles mõttes selgelt jooksvas kasumis. Aga minu arvates on oluline see, et puhtalt maksumaksja vaatest ja ka parlamendi ja valitsuse vaatest me ei peaks tolereerima võimalusi maksupettusi teha. Ja see tegelikult tähendab seda, et kui me siin täna arutasime ka riigikaitset ja rääkisime ligi 400 miljonist, siis ma selles kontekstis julgen öelda, et iga miljon või iga euro, mida me väärkasutust [ära hoides] säilitame, on palsam konkurentsivõimele ja maksumaksja rahakotile.

20:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

20:01 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Selles osas on teil tõesti õigus, et maksumaksja raha tuleb lugeda ja kindlasti väärkasutusi vältida. Kuid tuleb silmas pidada loomulikult ka seda, et neid pingutusi väärkasutuste vältimiseks tehes ei oleks kulud suuremad kui saadav tulu. Muidu on nii, et kulutame 2 eurot ja saame 1 euro. See ei ole ka päris asjakohane.

Aga minu küsimus tuleb hoopis põllumajandus-kaubanduskoja poole pealt, kes tegelikult väljendas ka muret, kas selle süsteemi rakendamisel siiski ei vähene selle kütuse kättesaadavus ja põllumeeste olukord ei halvene. Just nende investeeringute tegemise tõttu kütusemüüjate huvi vähenemise pärast. Kuidas te sellele vastate või kuidas te põllumajandus-kaubanduskoda rahustaksite? 

20:02 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt küsija! Ma saan küsimusest aru. Üks arutelu- ja diskussioonikoht ongi olnud, kas võimalik ettevõtte arendus, selleks et seda kütust tulevikus müüa, läheb tema jaoks ärilises võtmes liiga kalliks ja on ebamõistlik. Siin on huvitav teadmine ka see, et kui me vaatame seda infosüsteemi, mida praegu kütusemüüjad kasutavad, siis suures osas toimub see aktsiaseltsi Finestmedia registri pinnal. See tegelikult tähendab seda, et need partnerid, kes seda kasutavad, on suures osas ka need kütusemüüjad, keda see muudatus puudutab. Aga osa nendest kütusemüüjatest väitis nendes intervjuudes, mis nad PRIA-ga tegid – on toimunud erinevaid kaasamisüritusi, kaasa arvatud intervjuud – , et nad tegelikult ootavad seda seadusemuudatust, ja väga selgel põhjusel: ühelt poolt selle selguse mõttes, et täpselt teada, mida võib teha. Ja see puudutab ka nn automaattanklaid. Nemad ütlesid, et nemad tahavad juhul, kui see seadus vastu võetakse, pigem ühineda sellega. Seda nad täna teinud ei ole ja nendes tanklates nad täna seda erisoodustusega diislit ei müü.

Mõte oli selles, et kui selle arenduskulu on x summa ja see hinnanguliselt jääb vahemikku 50 000 – 100 000, siis see jaguneb nende müügipunktide ja ettevõtjate vahel ära. See kulu ei ole iga ettevõtja kohta 50 000 või 100 000 eurot. See on hinnanguline vastus sellele.

Tegelikult me loodame, et see võimalus on. Tõepoolest, kui me lihtsalt räägime tehnilisest lahendusest, siis automaattanklas peab kasutama X-teed. Ja X-tee tähendab seda, et isikutuvastus toimub läbi ID‑kaardi ja ID‑paroolide abil. Nii saab ennast ära tuvastada. Aga tõepoolest, kui teil on mehitatud tankla, siis on teil võimalik kasutada ka lihtsamat lahendust, veebilahendust e-PRIA registri kaudu. 

20:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Andrus Seeme, palun!

20:04 Andrus Seeme

Aitäh! Minu küsimus puudutab ostuõiguse kehtivusaega. Siin eelnõus on kirjas, et ostuõigus hakkab kehtima registrisse kande tegemisest ja kehtib üks aasta. Kas peale seda ühte aastat peab siis pikendama või kuidas see [õigus] pikeneb?

20:04 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt küsija! Tõepoolest, selles eelnõus on ka kirjas, et see automaatne ostuõigus saabub väga kiiresti. Näiteks loomapidajad peale seda, kui nad on loomad registrisse [kandnud], juba järgmine päev saavad taotleda. Ja see on väga oluline. Automaatsuse põhiline [pluss] on selles, et me ei pea topelt tegelema ostuõiguse kindlaksmääramisega. Tegelikult tähendab see seda, et nagu enne viidati, 98% saab automaatselt ostuõiguse. Nad on ühel või teisel viisil PRIA registriga, PRIA-ga seotud ja selle kaudu saavad automaatselt  ostuõiguse. Nüüd, iga kord, kui te PRIA-le oma taotluse esitajate ja olete PRIA vaateväljas, te saate selle automaatselt. Kui peaks juhtuma, et te PRIA vaateväljast kukute ühel või teisel põhjusel välja – ma ei tea, lõpetate seda tüüpi põllumajandustegevuse, hakkate hoopis ainult teenust osutama –, siis tuleb teil taotlus esitada erinevalt ja täiendavalt, sellepärast et te seda [õigust] automaatselt ei saa. Neid taotlusi, mida automaatselt ei rahuldata, on üldjuhul praegusel hinnangul umbes 120.

20:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

20:06 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Tõesti, järelevalve võimalused, kontrollivõimalused arenevad, tulevad digilahendused. Igati mõistlik. Küsin selle mündi teise poole, kättesaadavuse kohta. Kui praegu on 131 tanklat ja 25 hulgimüüjat, kes selle erimärgistatud diisliga kauplevad, siis kas ministeeriumil on teadmist selle kohta, et mõni tankla või tanklakett plaanib nende muudatuste järel loobuda erimärgistatud diisli müügist? Kas on sellist riski esile tõstetud? Ja kuidas kindlustada see, et mõnes piirkonnas ei jää just väiksemad põllumehed sellele ligipääsust ilma? Jah, need, kes on suured ja tellivad endale kütuseveoki hoovi peale, nendega on kõik selge, aga just need, kes käivad, ma ei tea, kanistriga toomas või masinaga sõidavad tanklasse kohapeale, kuidas nende jaoks seda kättesaadavuse vähenemise hirmu maha võtta?

20:07 Maaeluminister Urmas Kruuse

Jah, ma sain küsimusest aru. Tõepoolest, müügikohti on meil 138, millest 100 on mehitatud ja 38 on automaattanklad. Eelnõu menetlemise esimeses faasis oli see küsimus suuremalt üleval. See oli enne seda, kui tehti uued kaasamisüritused, kaasa arvatud intervjuud, ja räägiti ka tehniliselt see protsess läbi. Minu andmetel, [loodetavasti] ma ei eksi, jaanuari lõpus toimub veel täiendav kohtumine. Ja osa nendest kütusemüüjatest on öelnud, et kui seadusandlik pool ja register korrastub ja luuakse uus süsteem, siis on nemad valmis juurde tulema, mis võib tähendada seda, et kui keegi lahkub mingil põhjusel – ja see võib olla ka mingitest muudest põhjustest tingitud, mitte ainult sellest, et see kulu võiks minna suureks, praeguste teadmiste kohaselt ei osata seda [täpsemalt] hinnata, [lahkumine] võib olla ka teatud äririsk, sest võib kaotada konkurentsieelise või mida iganes –, siis see müügikohtade arv võib jääda samaks. [Asi on tasakaalus], see ei peaks oluliselt mõjutama.

Nii nagu te ise ütlesite, 90% sellest kogusest müüakse hulgitarbimise kaudu. Need tanklad, mis müüvad, müüvad tegelikult sõna otseses mõttes jaeosa, seda 10%. Ma ei taha öelda, et see osa ei ole tähtis, kindlasti on tähtis. Ja nii nagu te ise ütlesite, on ka väiketootjad. Kui mõni tankla võib [pakkujate hulgast] kaduda, siis järsku mõnes suures linnas, kus eriotstarbelise diisli tankimine võib väheneda just sel põhjusel, et võib-olla palju väärkasutust on nimelt nendes tanklates, kui me räägime näiteks Tallinnast või Tartust. Aga see ei tähenda seda, et suurlinnas seda võimalust üldse olema ei peaks. Kindlasti peaks. Süsteem ja regionaalne ruum on integreeritud. 

20:09 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

20:09 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud minister! Ka minul on selle ostuõiguse kontrollimise koha pealt väike segadus. Ma ei saa päris täpselt aru, kuidas see võib olla: kas see põhjustab liigset bürokraatiat tootjate jaoks või mitte. Aga eks ma üritan aru saada. Aga põhimõtteliselt mina usun, et seda seadust on vaja, et see on kasulik. Ja ma küsin niimoodi. Ma tean, et teil olid läbirääkimised ka talupidajate liiduga ja põllumajandus-kaubanduskojaga. Kuidas nemad põhimõtteliselt [suhtusid]? Kas nad olid toetaval seisukohal või pigem võtsid seda pika hambaga, olid vastu?

20:10 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Kui meenutada kogu diskussiooni ja erinevaid arutelusid maaelukomisjonis ja ka väljaspool komisjoni, siis ma ütleksin niimoodi, et põllumeeste vaade oli selline, et nende jaoks oli hästi oluline see, et ostuõiguse, selle soodustuse saamine toimub ostuhetkel. Sellest oli [juttu] diskussiooni alguses, mida see tegelikult tähendab. Euroopas on tegelikult erinevaid näiteid. Teine näide on see, et sa taotled [soodustust] tagantjärgi. Üks põhjustest, miks me sellega arvestasime, oli see, et soodustuse määr tähendab sellel aastal ettevõtjale 22–23 miljonit [kasu]. [Me ei taha] panna neile seda rahakoormust peale ja hakata tagantjärgi seda kompenseerima. Selle koha pealt olid nad väga positiivsed. Korra oli ka üleval [küsimus], kas ikka neid [müügi]punkte nii palju jääb, aga see ei olnud selles diskussioonis terava aktsendiga.

Teine osa sellest diskussioonist [käsitles] seda, mille alusel me anname ostueesõiguse lisaks. Neid variante on Euroopas ka mitu. See tegelikult tähendab seda, et võetakse arvesse teatud hektarid, võetakse arvesse mingid limiidid. Siin taimekasvatuse instituut, põllumajandussektor ja Maaeluministeerium tegid koostööd ja näitasid ära, et kuna harimise viisid ja liigid on nagunii erinevad, siis on ühtset keskmist koefitsienti panna väga ebareaalne. Lisaks veel see, et mõnel aastal tuleb mulda harida rohkem, ja nii edasi. Selle tõttu me arvasime, et see viis võiks olla kõige parem. Mõningatel aastatel on seda soodustust [kogunenud] ligi 30 miljonit. Palju sõltub ka sellest, millised on kütuse hinnad ja millised on kütuse kogused. Üldiselt on kütuse kogus läbi aja järk-järgult kasvanud. Tõepoolest, vist 2019. ja 2020. aastal oli üks jõnks liiga üles, aga üldiselt on toimunud üsna ühtlane kasv.

20:12 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

20:12 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Eelnõu näeb ette vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja suurendada aktsiisi laekumist. Kõik on tore, PRIA kaudu saab kütust. Aga nagu me teame, 90% erimärgistatud kütusest ostetakse hulgimüügiga ehk ettevõte laseb selle kütuse tuua oma firma paakidesse ja peale seda mingit kontrolli enam ei ole. Kuidas see kontroll ikkagi käib? See, et mina saan osta, pannakse paika, aga 90% [kasutamise üle] tegelikult mingit kontrolli ei ole. Kui ma lähen tanklasse, on asi loogiline: ma tangin sellesse põllumajandusmasinasse, traktorisse näiteks, ja kõik näevad, et on tangitud. Aga mis toimub ettevõtte õue peal? Ja nüüd me räägime, et tuleb väga korralik kontroll. Kas ikka tuleb see kontroll?

20:13 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt küsija! Ma saan teie küsimuse tagamõttest ja sisust väga hästi aru. Ka tanklas võib tankida kanistriga ja muu väikse mahutiga, ei pea põllumajandusmasinaga alati sõitma. Aga te ju väga hästi teate, et Maksu- ja Tolliametil on oma maatriksid ja riski hindamise süsteemid. Te olete kursis, auväärt pikaaegne rahanduskomisjoni liige ja mõnda aega ka esimees, et ettevõtjatele aeg-ajalt saadetakse üle Eesti märgukirju – need on küll positiivses võtmes –, et maksekuulekust parendada. Ja see ongi meie maksulaekumist aidanud tegelikult parandada, me peame tunnistama, et Eesti on maksukogumises olnud üks efektiivseimaid. Sama juhtub tegelikult ka sellesama asjaga.

Aga kõige olulisem aspekt on, et ega pistelised kontrollid ära ei kao. Ettevõtjad, arvestades soodustuse suurust, mõtlevad vägagi selle peale, kas neil on mõistlik riskida ja jääda sellest ostuõigusest ilma. Kui te panite tähele, siis me rääkisime selle eelnõu menetluse või selle mõtte alguses umbes 22 000 kliendist. Juba praegu, selle menetluse ajal on teatud ostude arv, kasutus langenud. Ja seal on kindlasti teatud seos: seda teemat hakati rohkem avalikkuses käsitlema ja tulid signaalid, et sellega tegeldakse. Aga tõsi on ka see, et selle kontrollimine teatud tehnilisel viisil bürokraatlikus mõttes, kuidas ma ütlen, tee peal lihtsalt autosid kinni pidades, on tulevikus kindlasti keerulisem ja puhtalt tehnikaspetsiifiline.

20:15 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

20:15 Andres Metsoja

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Kui seda tulevikupilti "Fit for 55" kontekstis puudutada, siis ilmselt see eelnõu on sihuke jääaja eelnõu. Vähemalt meil keskkonnakomisjonis tutvustati, et 2030 peaks olema juba enamus suuremahulisest põllumajandustehnikast biogaasil. Sellised suured eesmärgid on meil. Aga minu küsimus kindlasti osundab sellele, et see on vajalik, eriti olukorras, kus me oleme ilmselt sisenemas suurde majanduskriisi. Ka põllumajandussektorit ja kalandussektorit on vaja hoida vee peal ja see on üks vähestest abidest. Aga minu küsimus on kalurite, kutselise kalanduse valdkonna kohta. Siin tuuakse välja, et kui on püügiõigus, siis on võimalik ka kaluril taotleda ja kasutada seda erimärgistatud kütust. Aga kui tal on püügiõigus, aga ta ei püüa, kas tal siis ka see õigus on olemas?

20:16 Maaeluminister Urmas Kruuse

See õigus tähendab ka seda, et ta peab olema kantud kutseliste kalameeste registrisse. Ja see tegelikult tähendab seda, et, kuidas ma ütlen, kui kalamees üldse ei püüa, ta ei kasuta seda õigust, siis seda ju jälgitakse. Aga järsku ta osutab hoopis teenust teistele kalameestele. See tähendab ka seda, nagu ma enne tõin näite, et põllumajanduses ei pruugita ise olla PRIA-ga suhtes, [inimesel] ei pruugi endal olla üldse maad, aga ta osutab mingit teenust põllumajandussektoris. Siis tekib samasugune ostuõigus, sellepärast et ta kasutab kütust selleks, et osutada teenust põllumajandusettevõttele.

20:17 Esimees Jüri Ratas

Andrus Seeme, palun!

20:17 Andrus Seeme

Aitäh, lugupeetud Riigikogu [istungi] juhataja! Hea minister! Tegelikult on väga hea seaduseelnõu. Ma tänan! Mul on lihtsalt üks täpsustav küsimus. PRIA võib tunnistada ostuloa kehtetuks, kui järgneval perioodil ostuloaga isik ei taotle põllumajanduse pindalatoetust. Võib-olla tal on kolm-neli hektarit ja ta ei tahagi toetust taotleda, harib niisama maad. Mis siis saab?

20:17 Maaeluminister Urmas Kruuse

Siis ta peab tegelikult tõendama ja tegema avalduse, et ta on põllumajandustootja ja kasutab seda kütust oma põllulapi harimiseks. Kui te märkasite, siis ka meie diskussioonis [oli juttu], et tegelikult on loodud teatud lävendid selleks, et ostuõigus tekib: 1 loomühik, 1 hektar ja aianduses 0,3 hektarit.

20:17 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

20:17 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea minister! Mu eelmisele küsimusele [vastates] te ütlesite, et see tanklasüsteemi tarkvara arendus kokku maksab 100 000 eurot. Lugedes aga juurde lisatud seletuskirja, siis see on 50 000 – 100 000 konkreetse tanklaketi kohta. Nii on vähemalt siin kirjas ja selle peale on ka muret väljendatud, et väiksemad võivad [müügi lõpetada] just tänu sellele, et nende [panus] ühiku hinna kohta tuleb suurem. Kuidas sellega siis iseenesest on: on see tanklaketi kohta või on see kogu riigi kohta 50 000 – 100 000? 

20:18 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Ma tegelikult sellele küsimusele vastasin, aga püüan täpsustada, et seda teadmist luua. Investeeringu suurus võib olla kuni 100 000 eurot. Seda esiteks. Teiseks on teada, et tarkvarateenust kasutab keskselt palju ettevõtjaid ja see kulu jagatakse kogu kliendibaasi peale. See arvestus on tegelikult selline, see see mõte on ja see on ka tulnud nende intervjuude käigus välja. Selle tõttu on ka meil tekkinud selle kohta rohkem teadmist. Nad ei avaldanud küll otseselt, mitu klienti täpselt selles baasis on, aga nad ütlesid seda, et see kulu jaguneb kogu kliendibaasile, mis tähendab seda, et see [pole arvestatud] ettevõttekeskselt, vaid jagatakse ära kõikide klientide vahel. Ja see tegelikult annab meile teadmise, et see summa ei ole ühe ettevõtte kohta.

20:19 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

20:19 Andres Metsoja

Aitäh! Ma läheks edasi kalandusvaldkonnaga. Me oleme võimestamas ja võimestanud seda, et oleks püügivahendi peale püügikvoot ja oleks kõigile tagatud võimalus kala kätte saada. Aga me teame, et sellele on tekkinud ka turg ja püügiõigusi renditakse välja. Minu küsimus tulebki teie vastusest ajendatuna. Kui on kutseline kalur, kellel on püügiõigus, ja ta osutab teenust, rendib teisele kutselisele kalurile oma püügiõiguse, siis kas talle laieneb seda teenust osutades õigus kasutada samu võimalusi kütusevaldkonnas?

20:20 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt küsija! Ma küsiks selle kohta teistpidi: kui tal on see õigus olemas ja tal endal seda kulu ei teki, siis kas tal tekib maksuametiga ja PRIA-ga probleeme? [Kindlasti tekib.] 

20:20 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka. 

20:20 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Hea minister! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 11. jaanuaril. Eelnõu tutvustas algataja esindaja maaeluminister Urmas Kruuse. Eelnõu näeb ette vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja suurendada aktsiisi laekumist. Eelnõu näeb ette, et eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks ja kasutamiseks on vajalik otstarbelise diislikütuse ostu õigus, mille andmise otsustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ehk PRIA. Seega igale soovijale aktsiisisoodustusega kütust ei müüda. Ostuõigus antakse üksnes põllumajandus- ja kalandussektoris tegutsevale juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale. Eriotstarbelise diislikütuse müüja peab enne müüki kontrollima, kas isikul on ostuõigus.

Ma tutvustan komisjonis esitatud küsimusi ja vastuseid. Ma küsisin ministri käest, kui suur on erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär Lätis ja Leedus ning kui palju on Eestis selliseid tanklaid, kus põllumehed saavad edaspidi nõuetekohaselt kütust tankida. Lisaks esitasin küsimuse, miks antakse otsustusõigus PRIA-le ja kui palju see läheb riigile maksma. Minister vastas: Leedus on erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 56 eurot ja Lätis 55,8 eurot 1000 liitri kohta. Peaaegu 90% kütusest müüakse hulgimüügi kaudu, mis tähendab, et kütus viiakse ühel või teisel [viisil] põllumehele maksimaalselt lähedale või koju kätte, sõltuvalt sellest, kas tal on nõuetekohased hoidlad. Pigem võib juhtuda, et näiteks Tallinna kesklinnas võib mõni tankimispunkt kinni minna.

Tänu sellele, et PRIA saab seaduse alusel [õiguse registrit kasutades] otsustada, väheneb bürokraatia. 98% otsustest hakkab [tulema] automaatselt, lähtuvalt sellest, et registris olevatel isikutel on õigus soodustusele, sest nad tegelevad kas põllumajanduse või kalandusega. Investeering selleks, et register kohandada, on 700 000 – 800 000 eurot, millest 500 000 eurot on Euroopa Liidu vahendid. Halduskulu jääb alla 2000 euro aastas. Maksu- ja Tolliamet on oma hinnangus märkinud, et erimärgistatud kütuse väärkasutus on rahas olnud üle miljoni euro. Lähtuvalt ettevõtete konkurentsist ja õiglusest on oluline, et väärkasutust ei esineks ja kontroll oleks tõhus.

Komisjoni liikme Ivi Eenmaa sõnul on riigil põllumajanduse toetamiseks välja töötatud erinevad süsteemid ja ta küsis, miks 30 aastat hiljem ikka räägitakse erimärgistusega diislikütuse kasutamisest. Minister vastas: Euroopas on kolm riiki, kellel üldse sellist soodustust ei ole. Ülejäänud riigid jagunenud kahte gruppi, osa värvib ja osa ei värvi, ning osa puhul on erisus. See, mida Eestis rakendama hakatakse, on soodustus, mis antakse kohe ostuhetkel. On riike, kus tehakse järelmaksu abil [hüvitamine] kord kuus, kvartalis või hoopis aastas. Läbirääkimiste tulemusena jõuti järeldusele, et Eestis oleks mõistlik soodustus rakendada kohe ostuhetkel.

Komisjoni liikme Jürgen Ligi sõnul fossiilkütuse põletamise põhjal põllumajandust toetada ei tohi. "Eesmärk 55" sõnastuses tõrjutakse fossiilkütuseid välja, aga teisalt igasuguste võtetega subsideeritakse nende tarbimist. Miks otsetoetusi ei lahutata fossiilkütuste põletamisest? Selline hädalahendus ei ole pikas perspektiivis ettevaatav ja lisaks ei ole see kooskõlas kliimapoliitikaga. Minister vastas, et Euroopa Liidus on kolm riiki – Holland, Slovakkia ja Austria –, kes ei toeta soodusaktsiisiga. Tegemist on konkurentsiteemaga. Kui võrrelda Eestit teiste Euroopa Liidu riikidega ja lähtuda sellest, milline on Eesti keskmine toetusmäär Euroopa keskmisega võrreldes, siis ettevõtjate seisukohalt oleksime [ilma selle meetmeta] veel rohkem konkurentsist väljas. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas ei ole öeldud, et peaks arutama selle üle, kas diislikütuse soodusmäära [rakendada] või mitte. See on jäetud liikmesriikide endi otsustada. Kaasaegsemad ja rohelisemad viljelus- ja agrotehnilised võtted eeldavad rohket [mehaaniliste masinate kasutamist] ja põllumajanduses ei ole lähiperspektiivis alternatiive, mis oleks võimalikud jõuallikad. Praegu on selleks masinaks traktor. Teada on, et Leedus on katsetamisel uut tüüpi traktor, mis [töötab] biometaanil, aga see kõik on veel väga algusjärgus.

Komisjoni liige Rene Kokk küsis, et kui muudatuste järgselt väheneb soodustatud isikute arv kolm korda, siis kes on need isikud või ettevõtjad, kes [enam seda ei saa]. Kas on koostatud analüüse ettevõtjate kohta, kes omavad õigust seda kütust osta, ning menetletud juhtumeid, kui kütust on müüdud edasi? Kas on teada, millised kulutused lisanduvad tulenevalt ümberkorraldustöödest tanklatele, kes jätkavad erimärgistatud diislikütuse müüki? Minister vastas, et väheneb väärkasutajate hulk ja osta saavad ainult juriidilised isikud. Väärkasutuse osas tuginetakse Maksu- ja Tolliameti andmetele ja lähtutakse sellest, millised on nende riskihinnangu maatriksid. Nende kompetents ja teadmised on selles osas suuremad. Kuidas nad seda teevad, ei ole avaldatud. Neil ettevõtjatel, kes kasutavad X-teed, võib ümberkorraldustest tulenevalt IT-arenduse kulu grupi peale kokku olla 50 000 – 100 000 eurot, mitte rohkem. See tähendab, et tarkvara arendajate grupis on palju kütusemüüjaid ja kogu arenduskulu jagatakse grupi peale. Teine lahendus oleks, et kütusemüüjal on arvuti, mille abil saab käsitsi või telefoniäpiga kontrollida soodustatud isikute õigust [osta].

Komisjoni liige Aivar Sõerd juhtis tähelepanu, et rahanduskomisjoni päevakorras on Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise liidu raamistik. Selles taotleb Eesti laevakütusele ja kalanduses kasutatavale kütusele kümneaastast üleminekuperioodi. Kas nimetatud maksustamise raamistik mõjutab ka põllumajanduse erikütuse valdkonda? Minister vastas, et direktiivis on põllumajandus sees sellises kontekstis, et mis puudutab erisoodustust põllumajanduskütusele, siis saab sama printsiibi, samade põhimõtetega jätkata. Samas on põllumajanduse strateegiakavas selle perioodi eesmärkides keskkonnanõuded tõusnud üle 30%. Väikevahenditele ei ole praegu selliseid lahendusi, mida laevade peal juba saab kasutada. Valitsuskabinetis on arutatud, et biometaani puhul võiks maksustamismäär olla 0,5, mis on miinimum selleks, et ettevõtjad oleksid valmis ka põllumajandussektorisse investeerima. Investeeringute jaoks on ette nähtud ka täiendav finantstugi 23,9 miljoni euro ulatuses.

Mina märkisin, et tanklad, kus ei ole füüsiliselt inimesed kohal, ei saaks erimärgistatud kütust müüma hakata, sest ei ole ju võimalik kontrollida. Minister vastas, et ID-kaardiga ehk X-tee kaudu on võimalik mehitamata tanklates ennast identifitseerida ja ostuõigust tõestada. Avaldasin arvamust, et kui tanklaketid arvutavad välja ja selgub, et ümberkorralduste IT-arenduseks ei tasu investeeringuid teha, siis nad võivad loobuda oma tanklas erimärgistusega diislikütuse müügist, sest üks või kaks talunikku ei too kasumit. Kas seda on analüüsitud? Minister vastas, et massilist loobumist sõnumina läbirääkimistel ja kohtumistel kõlama ei jäänud. Enamus tarnest toimub hulgi. Mis puudutab mehitatud tanklaid, siis seal saab kasutada lihtsat IT-lahendust, mis tähendab seda, et interneti olemasolu on oluline.

Küsisin, kas komisjonil on võimalik tutvuda tabeliga, kuidas Euroopa teistes riikides toimub erimärgistatud diislikütuse soodustuse jagamine. Ministri sõnul see tabel saadetakse ka komisjonile tutvustamiseks. Tundsin ka huvi, kas on arutatud, et kortermajades ja kodudes, kus kunagi oli võimalik erimärgistusega kütusega kütta, anda võimalus seda erisoodustuse hinnaga uuesti lubada, sest praegu on energia ja gaasi hinnad nii kõrged. Minister vastas, et seda ei ole arutatud. Kütteõli on oma olemuselt kortermajadele üsna kallis kütteliik ja need, kes asendasid kütteõli hakkpuiduga, on kindlasti võitnud ja on seda ka tulevikus. Küll aga on seadusemuudatusega laienenud võimalus kasutada teatud eridiislit kuivatites.

Komisjon tegi konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäevaks ehk tänaseks ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, see tähendab 2. veebruar kell 17.15. Rahanduskomisjon küsib arvamust eelnõu kohta ka maaelukomisjonilt. Komisjonipoolseks ettekandjaks otsustati määrata eelkõneleja.

20:31 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi?

20:31 Aivar Kokk

Mina soovin.

20:31 Esimees Jüri Ratas

Läbirääkimistega on nii, et tuleb vajutada sinna nupule, ja see võimalus on. Nii, meile on sooviavaldus tulnud. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Aivar Koka. 

20:31 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma loodan, et maaelukomisjon seda eelnõu sügavuti arutab ja annab ka oma arvamuse rahanduskomisjonile. Kuid Isamaa Erakonnal on tekkinud mitmeid küsimusi selle eelnõuga seoses.

Kui te võtate selle eelnõu lahti ja vaatate seletuskirja, siis kui vaadata 2018. aastat, siis Maksu- ja Tolliamet arvas, et erimärgistatud diislikütust läks kõrvale 3,4 miljoni eest. 2019 oli see number 2,18 ja 2020. aastal 1,63 miljonit. Eelmine aasta on see prognoos olnud umbes miljon. Ehk siis ilma, et me oleks mingeid investeeringuid või seadusemuudatusi teinud, on igal aastal Maksu- ja Tolliameti arvates erimärgistatud diisli väärkasutamine vähenenud. Nüüd me räägime, et see suurusjärk oli eelmisel aastal miljon. Kui me vaatame seda vähenemist samas proportsioonis, siis sellel aastal võiks see olla kuskil 700 000, ülejärgmisel aastal 500 000 ja nii edasi.

Üks väärkasutus kindlasti kadus sellega ära, et enamus maju, kes enne erimärgistatud kütusega kütsid, enam ei küta. See aeg, kui keegi seda enda sõiduautosse pani, on ammu möödas, kuigi praegu on sellised autod, et kui tee peal kinni peetakse, siis on väga lootusetu seal paaki mingid voolikud panna ja kontrollida, kas seal on märgistatud, värvitud kütus või mitte. Mõtleme [selle peale], et PRIA-l maksab arvutiprogrammi tegemine suurusjärgus 800 000 eurot. Ja siis me anname ühele ametkonnale [loa] otsustada, kas põllumees väärib erimärgistatud kütust või mitte. Seda ei tee Riigikogu, seadusega seda ei reguleerita, ka mitte ministeerium ministri määrusega, vaid järjekordselt me kummitemplina anname õigusi kuhugi kolmandale, neljandale või viiendale kohale.

Minu arvates peaks olema seaduses väga selgelt reguleeritud, mis alusel on õigus erimärgistatud kütust saada. Seaduses on see ka kirjas. Milleks siis veel vahepeal on vaja 200 000 eurot iga aasta kuhugi ära anda? Me teeme nüüd programmi, mis maksab 800 000, põhimõtteliselt, nagu ma olen aru saanud, 2%-le [ostjaist], sest 98% ulatuses on selge ilma igasuguse arutamiseta, kes seda erimärgistatud kütust võiks saada. Lisaks me teame, et 90% erimärgistatud kütuse tarbijatest ostab seda hulgi ja neil on oma ettevõttes loodud võimalus seda kütust hoida. Kui arvata, et nüüd maksuamet läheb sinna kontrollima, kuidas seda kasutatakse – noh, see tõenäosus on kindlasti olemas, aga mingisugune vahelejäämise võimalus on väga väike. Ja sellepärast teha suur seaduseelnõu, tekitada bürokraatiat juurde, anda ametkonnale [võimalus] luua uusi töökohti ja maksta see kinni riigieelarvest, selle asemel et seda raha kasutada põllumajanduse toetuseks või maaelu toetamiseks – see tekitab tõsiseid küsimusi. Ma olen sada protsenti nõus sellega, et igasugune väärkasutamine erimärgistatud kütuse puhul tuleb ära hoida ...

Palun kolm minutit!

20:36 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit.

20:36 Aivar Kokk

... aga kas seda on mõtet teha sellise eesmärgiga, et raha saame selle kontrolli abil umbes sama palju, kui me kulutame selle kontrollimiseks? Ja kui me loeme, et seaduseelnõu [eesmärk] on bürokraatia vähendamine, siis minu arvates see on vastupidi bürokraatia suurendamine, sest me ühele ametkonnale anname järjekordselt rohkem õigusi.

Ja kui ma küsisin, kas praeguses energiakriisi olukorras ei võiks mõelda hoopis seda, et erimärgistatud kütust võiksid kasutada need elamud ja kortermajad, kes ei ole neid katlaid välja visanud – mõned aastad tagasi lihtsalt see soodustus kadus ära, sest erimärgistatud kütuse hind on niivõrd soodne, et näiteks gaasiküte on poole kallim –, siis selgus, et seda ei ole valitsus arutanud. Sellise pöördumise tegi mõni päev tagasi ka õliliit, pakkudes nii valitsusele kui ka Riigikogule välja, et seda võiks arutada. Ka mina tegin mõned nädalad tagasi, kui see eelnõu oli meile Riigikokku jõudnud, samasuguse ettepaneku seda arutada.

Tänasel hetkel on oluline kindlasti raha kokkuhoid. Kindlasti on oluline väärkasutuse vähendamine. Selle koha pealt ei saa ma ühegi sõnaga ministrile vastu vaielda. Aga alati tuleb vaadata, kas [muudatus] on ka majanduslikult mõttekas. Ma mäletan, mõni aeg tagasi oli [päevakorral] e-sigarettide teema. Lõpuks selgus, et see kontroll oleks läinud kallimaks, kui sealt oleks aktsiisiraha saanud.

Täpselt sama asi on praegu selle erimärgistatud kütuse puhul: tegelikult see kontroll on lõpuks kallim. Ja minu kõige suurem hirm on [seotud selle 10%-ga, nende talunikega], kes tanklatest võtavad seda kütust. Kui see tanklakettidele läheb maksma kas 10 000 või 5000 igaühele, kui kamba peale on 100 000, siis ... Noh, ma ei tea, miks tanklate IT-rakendus, X-tee rakendus on odavam kui PRIA-l. Sellest ma küll aru ei saa, kaheksa korda on lausa vahe. Peaks olema ju sama kulu põhine ja PRIA-s peaks ammu olema süsteemis kõik põllumajandusettevõtted, sest põllumajandusettevõtjad küsivad toetusi nii või naa PRIA kaudu. See paneb mõtlema ja kahtlema, et me tegelikult loome palju keerulisema olukorra.

Siin enne küsiti ministri käest, kas põllumajanduskoda ja kõik olid väga rahul. Tegelikult nad ütlevad selle peale, et nad on natuke vaiksemad ainult ühel põhjusel: algul, eelmise ministri ajal püsti pandud eelnõus oli, et kütust hakatakse andma hektarite ja kõige muu pealt. Nüüd on see pool ära võetud ja kompromissina nad ei hakka kõvemat häält tegema. Aga neil on täna hirm, et kättesaadavus halveneb. (Juhataja helistab kella.)

Seoses sellega Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 495 esimesel lugemisel tagasi lükata. 

20:40 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Riina Sikkuti. 

20:40 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna oli üllatavalt pikk arutelu vedelkütuse erimärgistamise teemal. Aga millest me räägime? Minu arust me ei ole siin tuumani jõudnud. Tegelikult me räägime ju kõige stabiilsemast ja pikemat aega Eesti põllumajandust teeninud tugimeetmest. Tõesti, selle väljatöötamist alustati juba aastal 1996. Ja ma arvan, et tuleb oma kolleege tunda: aastast 1996 on vedelkütuse erimärgistamine olnud seotud Ivari Padari nimega. Aastal 1996 oli rahandusminister Mart Opmann, kes 1997. aastal kehtima hakanud seaduse vastu võttis. Aga kes oli Rahandusministeeriumi ametnik, kes selle tollal punaseks värvitud kütuse seadustamisega tegeles? Vaat see oli Ivari Padar. Mõned aastad hiljem juba Laari teises valitsuses, kui erimärgistatud kütus juba siniseks värviti, aga endiselt jätkati põllumajanduse toetamist sellisel viisil, oli põllumajandusminister Ivari Padar ja rahandusminister, kes sellega jätkamist toetas, oli Siim Kallas. Nii et tegelikult on veerand sajandit sellisel viisil ja praeguseks juba sadade miljonite ulatuses doteeritud põllumajandust. Praegu me räägime nüanssidest ja detailidest, aga kogu see minevik ja see tugi, mida põllumajandusele pakutud on, on jäänud mainimata. Nii et tegemist on igati vajaliku ja mõistliku meetmega.

Aga nii nagu iga asjaga, ajad muutuvad, tehnoloogilised võimalused paranevad, ka järelevalveks. Nii nagu me näeme, maksuamet maksupettuste puhul kasutabki uusi meetmeid, kasutab käitumisteadlaste abi, kasutab algoritme ja tööd andmebaasidega. Tõesti, võib-olla selle ostuõiguse kontrolli, ma ei tea,  veebipõhiseks, automaatseks muutmine ka automaattanklates on võimalik, on mõistlik. Kahtlemata järelevalvet tuleb parandada, et vähendada väärkasutamise riski. Aga nii nagu eelkõneleja mainis, tõesti, ka järelevalve puhul on oluline proportsionaalsus, see, kui kulukas on järelevalve võrreldes kasuga, mis sellest saadakse.

Aga veel tähtsam on tõesti siin saalis üles kerkinud kättesaadavuse küsimus. Väga hea, et minister kinnitas, et praegu ei ole väljendanud ei tanklad ega ketid ega hulgimüüjad seda, et oluliselt peaks vähenema nende tanklate arv, kust on võimalik erimärgistatud diislikütust osta. Aga rõhutan eraldi üle, et tegelikult seda tuleks jälgida, sellel tuleks silma peal hoida. Siin saalis me teeme heas tahtes väga palju otsuseid lootuses, et negatiivset mõju ei avaldu, et kuskil keegi teenusest ilma ei jää või piirkondlik tasakaalustamatus ei suurene. Enne arutasime eurorahade üle, mida me ka rakendame kogu aeg lootuses, et ehk need ikkagi parandavad meie piirkondlikku tasakaalu. Pärast analüüsid näitavad, et seda ei juhtunud. [Loodame], et me nüüd tagantjärgi ei avasta, et kättesaadavus on ikkagi vähenenud. Sellel tuleb silma peal hoida ja kui võimalik, tuleb rakendada meetmeid selleks, et oleks võimalik tagada senises mahus erimärgistatud kütuse kättesaadavus ka väiksematele põllumajandustootjatele.

Kokku võttes sotsiaaldemokraadid siiski toetavad esimese lugemise lõpetamist, aga panevad ministrile südamele, et kui on võimalik enne teist lugemist eelnõu parandada, siis kindlustada see, et järelevalvekulud on proportsionaalsed saadava kasuga, ära hoitud väärkasutuse mahuga. Ja teiseks, kui on võimalik, siis tagada see, et kättesaadavus säilib, või vähemalt leppida kokku, kuidas jälgitakse seda, et kättesaadavus senisel tasemel säilib. Seda tuleks teha enne teist lugemist ja sotsiaaldemokraadid on valmis vastavaid muudatusettepanekuid toetama. Aitäh!

20:45 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Merry Aarti. 

20:45 Merry Aart

Head kolleegid! Mul kõnet ei ole, aga on mõned asjad, mida tahaksin repliigi korras lihtsalt öelda. Kui Aivar Kokk ütles, et mõtleme, siis ma arvan ka, et mõtleme. Mõtlemine kaunistab inimest ja me kõik peame mõtlema.

Ma juhiksin tähelepanu, et tegemist on ettevõtjatega – kas füüsilisest isikust ettevõtjatega või juriidilisest isikust ettevõtjatega. Mina väga ei tea neid ettevõtjaid, kes sõidaksid oma traktoritega, olgu väga väikeste Vene-aegsete traktoritega või väga kaasaegsete traktoritega, mis on väga kallid, hirmsasti kütusetanklasse oma paaki täis võtma. Enamasti, olgu ta üks tonn või kaks tonni, lastakse see kütus tuua koju, tellitakse koju, ja see võib olla pikemaajaliselt kasutatav. Aga iga natukese aja tagant ei hakka ükski mõistlik ettevõtja sõitma tanklasse kütust tankima. See mure on asjatu, ma arvan.

Juttu oli MTA kontrollidest. Korralikud programmid maksavad enamasti ühekordselt, pärast on hoolduskulud, mis kindlasti nii suured enam ei ole. Kui on tegemist kontrollimise vajadusega, siis programmidepõhiselt on see [võimalik], kui keegi tahab näha, kui palju mõni õigustatud ostja seda kütust tarbib. On võimalik teha rehkendusi, kui palju kellelgi on hektareid, kui palju on loomi. Need normid on kõik olemas ja seda on võimalik kontrollida, näha juba registrite baasil, kas keegi kasutab kütust üle mõistuse palju. See kutsub tootjaid korrale. Ega tootjad nii rumalad ei ole, et nad aru ei saa, kust neid kontrollida võidakse. Ma ütleks, et meie tootjad on üldiselt väga innovatiivsed ja üsna targad.

Mis siis veel? Meie põllumeeste toetused on Euroopas kui mitte kõige madalamad, siis eelviimasel kohal päris kindlasti. Ja kui nii jääb toidutootjatele pisut rohkem raha alles, siis on see meede õigustatud. Seda, mis juhtub kümne aasta pärast, ei tea me praegu keegi. Aga selle pärast, et kümne aasta pärast võib-olla me enam seda kütust ei kasuta, ei tohi me jätta oma tootjaid praegu halvemasse seisu. Nii et sellest ei ole mõtet rääkida, kas meil ikka on seda kütust vaja või ei ole vaja, kas me teeme või ei tee.

Üks asi, mis jäi mulle meelde: väärkasutus on vähenenud. Aga me ei tea, mille pärast see on vähenenud. Meil oleks vaja seda natuke uurida. Võib-olla on väärkasutus vähenenud sellepärast, et seoses koroonaga ei saa suured rekkad Tallinna lähedalt võtta erimärgistatud diislit ja ruttu laeva peale minna, sest nende sõitmine on takistatud. Nende kaubaveod on takistatud. Võib-olla on see põhjus. Siin oleks vaja uuringut, miks see nii on.

Lõpuks ma ütleksin, et meie toetame seda eelnõu. Väga lihtne on eelnõu menetlus katkestada või eelnõu tagasi lükata, aga minu ettepanek on, et teeme selle eelnõu paremaks, analüüsime, mõtleme veel, nii nagu Aivar Kokk ütles. Mõtleme ja läheme sellega edasi, alati on võimalik teha muudatusettepanekuid. Katkestamisettepaneku võib ka teisel lugemisel teha, mitte midagi ei juhtu. Nii et mina kutsun üles selle eelnõuga praegu edasi minema ja edasi mõtlema. Aitäh!

20:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 495 esimene lugemine lõpetada. Juhatajale on tulnud kiri ja kirja sisu on eelnõu 495 tagasilükkamise ettepanek. Nimelt, Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 495 esimesel lugemisel tagasi lükata.

Ma saan aru, härra minister, mida te palute, aga läbirääkimised on suletud. Mul ei ole neid enam võimalik avada. Seda tuleb juhatajale eelnevalt teada anda. Seda infot minul ei olnud, et teie soovite läbirääkimistel sõna võtta. Ma ei saa kuidagi minna selle protseduuriga tagasi. Läbirääkimised on suletud ja me alustame eelnõu tagasilükkamise hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku, mis on järgmine: eelnõu 495 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:53 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 7, vastu 38, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.

Nüüd on nii, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. veebruari kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


9. 20:53 Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (491 SE) esimene lugemine

20:53 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 491 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks riigihalduse ministri Jaak Aabi. Palun!

20:53 Riigihalduse minister Jaak Aab

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on au tutvustada teile Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Muudatusi on eelnõus päris palju. Riigihangete seaduses on 261 muudatust, on kaks halduskohtumenetluse seadustiku muudatust ja üks karistusregistri seaduse muudatus. Seetõttu ma ei jõua kindlasti oma ettekande jooksul kõiki neid detailselt avada. Toon siinkohal välja muudatustest kõige olulisemad, alustades eelnõu eesmärkidest.

Riigihangete seaduse muutmisel on kaks eesmärki: esiteks, parandada seaduse rakendamisel esile kerkinud praktilised probleemid, mida on võimalik lahendada seadusloome tasandil, ja teiseks, viia seadus täielikult kooskõlla riigihangete direktiividega. Muudatuste vajaduse väljaselgitamiseks toimusid kõigepealt kohtumised huvirühmadega. Eeltöö oli päris põhjalik. Kohtumistele järgnes väljatöötamiskavatsuse koostamine, kus avati esile kerkinud probleemide erinevaid lahendusvariante. Väljatöötamiskavatsusele saadud tagasiside alusel koostati käesolev eelnõu.

Lisaks sellele, Rahandusministeerium nõustab pidevalt hankijaid ja ettevõtjaid seaduse rakendamise küsimuses. Nõustamistegevuse käigus on esile kerkinud küsimusi nii seaduse tõlgendamise kui ka praktiliste probleemide võimaliku lahenduse kohta. Kuivõrd mõned küsimused on olnud korduvad või on tõlgendusprobleemid süstemaatilised, on eelnõuga püütud neid tõrkeid ületada. Suure osa muudatuste eesmärk on õigusselguse parandamine, paindlikkuse suurendamine ning hankijate ja ettevõtjate töö‑ ja halduskoormuse vähendamine.

Et eeltoodu ei jääks vaid üldsõnaliseks, toon järgnevalt mõned konkreetsemad näited. Raamlepinguid käsitlevas regulatsioonis täpsustatakse minikonkursil kvalifitseerimise tingimuste ja hindamiskriteeriumide seadmist, millest tulenevalt ei ole tulevikus enam võimalik olukord, kus hankija sätestab kvalifitseerimise tingimused või hindamiskriteeriumid valesti või ebapiisava täpsusega. Muudatuse kohaselt sätestatakse sõnaselgelt, et minikonkursil kasutatavad täiendavad kvalifitseerimise tingimused ja pakkumuste hindamise kriteeriumid tuleb sätestada juba raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides, st raamhankes. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste käsitlemist ja hankelepingute rikkumist puudutavad muudatused muudavad riigihankemenetluse paindlikumaks ning võimaldavad hankijal riigihanke tingimuste seadmisel paremini arvestada konkreetse riigihanke eripärade ja vastava turuolukorraga.

Kehtivas seaduses tuleb ehitushangetes nõuda pakkujalt selgitust pakkumuse maksumuse kohta siis, kui see maksumus on järgmise pakkumuse maksumusest vähemalt 10% madalam ja pakkumuste keskmisest 20% madalam. Muudatuse kohaselt võib aga hankija sätestada sellest erineva kõrvalekalde protsendivahemikus 5–15% või 10–30%. Sellist muudatust tervitasid nii hankijad kui ka ettevõtjad. Nimelt ei välista kindla kohustusliku protsendi sätestamine seaduses hankelepingu nõuetekohase täitmise riski ning hankijal peaks olema võimalus oma kogemusest tulenevalt seda teisiti ka ette näha. On olukordi, kus kehtivas seaduses sätestatud vahega esitatud pakkumused on tavapärased ning ei anna automaatselt alust kahtluseks, et tegemist oleks põhjendamatult odava pakkumusega või ka vastupidi. Seaduses sätestatud vahemik on liiga suur.

Mis puudutab eelnõu teist eesmärki, seaduse kooskõlla viimine riigihangete direktiividega, tuleb märkida, et 2019. aasta oktoobris alustas Euroopa Komisjon Eesti vastu rikkumismenetlust riigihangete direktiivide ebaõige ülevõtmise kohta. Eesti on Euroopa Komisjonile vastanud, ka meie seaduse loogikat ja teatud nüansse selgitanud, ning võtnud omaks teatud etteheited, mis on selle suhtlemise käigus selgunud. Nende kohta tuleb teha eelnõusse vastavad parandused.

Muudatustest kaks on tehnilist laadi, kaks aga puudutavad võistleva dialoogi korral eduka pakkujaga pakkumuse täpsustamiseks läbirääkimiste lubamist, mis selle menetluse iseloomu arvestades võib olla hankelepingu tingimuste lõplikuks täpsustamiseks väga oluline. Läbirääkimiste ja pakkumuse täpsustamise käigus ei tohi pakkumust ega riigihanke alusdokumente muuta ning tuleb ikkagi tagada, et pakkujat ei asetata võrreldes teiste pakkujatega soodsamasse olukorda.

Ülejäänud kaks muudatust käsitlevad pakkumuste hindamiskriteeriumite seadmisel nende osakaalude määramist kas asjakohase vahemikuna või, kui see ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik, tähtsuse järjekorras. Kuigi hankijad on harjunud hindamiskriteeriumitele kindlaid osakaalusid määrama – see on muidugi kõige läbipaistvam ja kontrollitavam viis, mis kindlasti tagab pakkumuste hindamisel kõige paremini ettevõtjate võrdse kohtlemise –, võib lisatav paindlikkus teatud juhtudel aidata kaasa majanduslikult kõige soodsama ja parema pakkumuse leidmisele.

Lisaks sellele on Rahandusministeerium ka ise nõustamistegevuse käigus avastanud mõned vajakajäämised direktiivide ülevõtmises. Mõnele sellisele veale on osundatud ka õiguskirjanduses. Oleme pakkunud välja muudatused, mis need puudused kõrvaldavad.

See on minu poolt hetkel kõik. Nagu alguses märkisin, on tegemist mahuka eelnõuga. Sellele on eelnenud põhjalik ettevalmistus ja huvitatud isikute kaasamine, seepärast palun eelnõu toetada. Aitäh!

21:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, Riigikogu liikmed soovivad küsida. Aivar Kokk alustab.

21:01 Aivar Kokk

Austatud juhataja! Austatud minister! Kõigepealt, see materjal on nii mahukas, et on arusaamatu, miks peaks riigihangete seaduses nii palju muutma, kui siin kirjutatud on. Kõhklusi ei ole, aga kahtlusi tekitab see, et lihtsalt Riigikogu liige ei suuda seda enam läbi närida. Aga mu esimene küsimus on see. Praegu kehtiva riigihangete seaduse järgi on tellijal kohustus alltöövõtja ja peatöövõtja vahelisi probleeme ka lahendada. Kui alltöövõtja on oma töö ära teinud ja peatöövõtja ei taha talle maksta, siis peab tellija maksma. Ega seda muudatust ei ole siit nüüd püütud kuidagi ära likvideerida? Sest ma tean, et Riigi Kinnisvara ettevõttele on see kogu aeg probleem. Me teame, et võidavad peatöövõtjad, nii et alltöövõtjale jäetakse tavaliselt viimane arve maksmata, viimased kolm-neli aastat seda võimalust pole enam olnud. (Juhataja helistab kella.) Ega selle eelnõuga ei püüta seda tagasi pöörata?

21:02 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Lühike vastus: ei, seda teemat siin ei käsitletud.

21:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

21:02 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea minister! Paar eelnõu tagasi me vaatasime siin saalis järgmise perioodi toetuste seaduseelnõu. Rektorite Nõukogu oli väga mures sellepärast, et kui riigihangete puhul on küsitud hankele eelhinnang ja see on saanud positiivse vastuse, siis tullakse kontrollima ja leitakse üsna tihti, et midagi on ikka valesti. Kui tegemist on veel mingi toetusmeetmega, siis hakatakse raha tagasi nõudma. Teadlased on selle vastu avalikult üsna teravalt sõna võtnud ja ütelnud, et kui riik annab selle eelhinnangu, siis põhimõtteliselt peaks riik, juhul kui lõpuks midagi leitakse, võtma vastutuse enda kanda. Kas see probleem kuidagi on leidnud lahendust siin või ei ole?

21:03 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Minu teada ei ole konkreetselt seda siin reguleeritud. Küll on võimalik paindlikumalt hankijal endal hinnata, nagu ma ütlesin, ja tingimusi püstitada, määrata vahemikke, kuidas neid tingimusi arvestatakse, otsustada, millise kaaluga arvestatakse jne. Kui on mingid probleemid – ma tean küll, et ülikoolidel on varemgi olnud sellekohaseid pöördumisi –, siis ma olen nõus uuesti üle täpsustama, mis seal veel pigistab. Tegelikult, kui see on objektiivne, siis võib ju Riigikogu menetluse käigus need asjad üle vaadata.

21:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

21:03 Aivar Kokk

Aitäh! Siin punktides 143–146 on küll mingid alltöövõtjate mured sees, aga eks ma loen need täpsemalt läbi. Aga siin on punktid 147–152, leheküljel 35: "Kolmandaks muudetakse nendes hankelepingu muutmise sätetes, mis piiravad muudatuse võimalust 50%-ga algsest hankelepingu maksumusest [...]" 50%! Siiamaani, kehtiva seaduse järgi on maksimaalselt 15%, on võimalik teha muudatusi, kui see on suurem, siis peab juba uue hanke välja kuulutama. Äkki sa vaatad, lehekülg 35, viimane lõik? Hakkab peale nii: "Kolmandaks muudetakse nendes hankelepingu ..."

21:04 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, hankelepingut on võimalik muuta ettenägematute asjaolude tõttu kuni 50% ulatuses esialgsest maksumusest. Riigihangete direktiiv aga sätestab, et 50% piir kehtib ainult hankelepingu maksumuse suurenemisel. Nii et see vahemik tuleneb direktiivist, seda ei ole kuskil välja mõeldud. Ja praeguses seaduses on ka see 50% sees.

21:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Urve Tiidus, palun! 

21:05 Urve Tiidus

Tänan, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kooskõlastustabel peegeldab hästi aktiivset osalemist selles seadusloome protsessis. Millest see räägib?

21:05 Riigihalduse minister Jaak Aab

See räägib sellest, et protsess on olnud tõesti väga pikk ja põhjalik. Kõigepealt, ma ei oska nüüd perioodi öelda, aga see kestis kindlasti üle aasta, kui valmistati ette väljatöötamiskavatsust. Siis kohtuti ja räägiti osapooltega, huvigruppidega, nii hankijatega kui ka nendega, kes hangetel osalevad, ettevõtjatega. Siis see arusaam või need probleemid kaardistati väljatöötamiskavatsuses ja see väljatöötamiskavatsus räägiti uuesti läbi ning selle põhjal alles kirjutati eelnõu. Ka eelnõu täpsemaid detaile täpsustati veel huvigruppidega.

Minu mäletamist mööda on see protsess kestnud kokku juba üle kahe aasta, nii et see on olnud põhjalik. Ma usun küll, et kõige pakilisemad, pigistavad asjad saavad lahendatud ja ka liigne halduskoormus väheneb. Nii hankijad kui ka ettevõtjad on öelnud, et selles suunas need muudatused igal juhul on toimivad.

21:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun! 

21:06 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Üks viimaseid selliseid suuremaid, võiks öelda, skandaale on olnud meil riigihangetega see, kui haridus- ja teadusminister COVID-i teste ostis erikorra järgi. Ma vaatasin, sirvisin läbi praegu selle eelnõu ja tundub, et seda osa muudetud ei ole. Samas, minister siiski toona, kui ta Riigikogus küsimustele vastas, ütles, et seda peaks kuidagi täpsustama, siis oleks arusaadav. Kuidas teie seda olukorda kommenteerite? Mida peaks või kas peaks sinna midagi lisama? 

21:07 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Tavaliselt üks asi või number, mis statistikas väga hästi näitab, kuidas see riigihangete süsteem toimib, on vaidlustused. 2020. aastal on hangetest vaidlustatud 2,7% Eestis ja selles mõttes on see, ükskõik kellega võrdleme, päris hea protsent, see on suhteliselt väike protsent, eks. Ma arvan, et paljuski on siin ka nõustamise küsimus, paljuski on meie vaidluskomisjoni küsimus. Nad teevad väga head tööd, see praktika on päris hästi välja kujunenud.

Lisaks, ma tahan meelde tuletada, et meie riigihangete register on tegelikult üks ainulaadseid Euroopa Liidus. Seal on võimalik kogu protsess ka läbi menetleda, mitte lihtsalt ei riputata üles infot hanke kohta. Järjest enam tehakse ka kohustuslikust määrast allapoole jäävaid hankeid seal. 

Mis puudutab HTM-i ehk Haridus- ja Teadusministeeriumi kiirtestide hanget, mida ma olen ka siin selgitanud, siis ma ei tahaks käigu pealt hinnanguid anda. Kui üldisemalt rääkida sellest läbirääkimistega mitte avatud pakkumusest, siis 2020. aasta ja ka eelmine aasta näitasid, et neid tehti rohkem. Siin olidki koroonast põhjustatud teatud spetsiifilised hanked. Mis puudutab Haridus- ja Teadusministeeriumi hanget, siis Rahandusministeeriumi ehk minu haldusala riigihangete ja riigiabi osakond teostab praegu järelevalvemenetlust. Sellepärast ma väga detailidesse ei tahaks minna. Kindlasti kontrollitakse kõik faktid üle. Materjalid on välja võetud. Me ka selle protsessi käigus tegelikult viitasime sellele, juba siis. Seda ei eitanud ka haridus- ja teadusminister. Mina ütlesin ka kabinetis, kuidas oleks võinud teha seda esimest hanget. Teine tehti juba nende juhiste järgi ja päris hästi. 

21:09 Aseesimees Hanno Pevkur

 Kert Kingo, palun! 

21:09 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kas selle seadusega parandatakse ka see kitsaskoht ära, et riigiasutused eriti on olnud sunnitud hanke puhul alati valima lõpuks kõige soodsama ja kõige odavama pakkumise, sõltumata sellest, kas see sobib nende tingimuste või vajadustega ja kas ta ühildub nende nõuetega? Kas see pudelikael on ära lahendatud lõplikult nüüd selle muudatusettepanekuga? 

21:09 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Tegelikult ka kehtiv seadus võimaldab päris palju panna kvaliteeditingimusi ja üleüldse ei pea valima ainult kõige odavamat hinda. Vastupidi, kui see hind on väga selgelt teistest pakkumustest allpool, siis on hankijal võimalik see tühistada ja seda mitte arvestada. Nii et need on juba detailid.

Igal juhul on siiski põhiline, et peaks kaaluma täpselt seda, mis osakaaluga on hind. Ja need osakaalud me teeme nüüd paindlikumaks. Neid on võimalik määrata ka erinevalt. Ikka on [tähtis] hankija pädevus. Hankija peab olema ise pädev, et määrata ära vastavad tingimused, nii et saaks tulla välja ka hangitava asja kvaliteet. Siis on pakkumused kvaliteetsed. Ei ole nii, et peab kõige odavama hinna võtma. Pigem vihjatakse, ka Euroopa Komisjon on meile öelnud, et meil ongi liiga palju seda, et me valime kõige odavama hinna järgi. Seadus ega direktiiv seda ei käsi teha. Ja siin on veel rohkem paindlikkust sees, tegelikult tuleb arvestada rohkem kvaliteediga kui hinnaga. 

21:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh!

21:11 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan!

21:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd kuulame ära majanduskomisjoni ettekande ja selle teeb Jüri Jaanson.

21:11 Jüri Jaanson

Head kolleegid! Ma alustaksin ka oma ettekannet hea kolleegi Aivar Koka osundusest selle mahuka eelnõu kohta. Jah, tõepoolest see on hästi mahukas. Sellest enam kui poole moodustab tegelikult kooskõlastustabel. Ma täitsa huvi pärast vaatasin, mida siin tehtud on. Tagasisidet on andnud viis advokaadibürood, kaheksa ministeeriumi, üksteist erialaliitu, kaks ülikooli ja kuus riigi valitseva mõju all olevat hankijat. Lugesin kokku, et arvestamisi oli 96, mittearvestamisi 89, lisaks veel selgitamised ja teadmiseks võtmised. Nii et tõepoolest, tuleb tunnistada, tööd on tehtud siin hästi palju. Nagu minister ütles, pikka aega tehtud kaunikene, ja eks ta siin siis sellisena on.

Majanduskomisjon arutas seda kahel istungil. Esimesel määrati eelnõu 491 ettekandjaks mind. Teisel istungil arutati eelnõu sisuliselt. Esimene istung oli 14. detsembril möödunud aastal ja teine istung oli esmaspäeval, 10. jaanuaril käesoleval aastal.

Kohal oli riigihalduse minister Jaak Aab koos oma nõunikega. Sisu poolest niipalju, et minister tutvustas meile eelnõu. Ta ütles nii nagu ka siin meile, et sellel on kaks peamist eesmärki: esiteks, parandada seaduse rakendamisel esile kerkinud praktilised probleemid, ja teiseks, viia seadus kooskõlla riigihangete direktiiviga. Minister selgitas eelnõu sisu nii nagu täna siingi. Ta rääkis ka sellest, et muudatuste vajaduse selgitamiseks toimusid kohtumised huvigruppidega, millele järgnes väljatöötamiskavatsuse koostamine ja seejärel pandi eelnõu kokku.

Komisjoni istungil tunti ka natukene huvi selle seaduseelnõu vastu ja uuriti, kas seaduse muutmine teeb elu kergemaks või keerulisemaks. Hangete reeglites eksimine võib ju tegelikult rahaliselt ja juriidiliselt väga kalliks maksma minna. Ministri vastus oli, et paljudes sätetes on toimunud ühtlustamine ja seetõttu peaks eelnõu tulemusena hankijate töö kergemaks minema. Samas, kvaliteeditingimuste ja -nõuete püstitamine ning nendega arvestamine on hangetes olnud tagasihoidlik, seetõttu on neid siin juurde toodud. Muudatuste suund on pigem sinna kanti, et tuleb teha hankijate elu lihtsamaks ja saada ka bürokraatiat vähemaks.

Uuriti veel sellesama kooskõlastustabeli kohta. Kas praegune eelnõu on ikkagi parim kompromiss erinevatest ettepanekutest ja kas parlamendisaadikud peaksid veel midagi lisaks kõigele sellele räägitule teadma? Minister sõnas, et valitsuse kooskõlastusringil sisulisi [vaidlusi] ei olnud. Ministri nõunik Evelin Karindi-Kask täpsustas, et üks vastuoluline muudatus, mille juures oli ettevõtjate tagasiside üks, aga hankijatel teine, puudutas üsna sagedast olukorda riigihangetes. Tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste protsendimääraga ehitushangetes. Kaasamise käigus ilmnes, et need võiksid olla hangetes erinevad. Hanke erisuse protsenti on võimalik seada teatud piiridesse. Siinkohal oli väike eriarvamus: ettevõtjad arvasid, et see vahemik peaks olema väiksem, aga hankijad, vastupidi, et suurem. Sellised olid need põhiküsimused, mida arutati.

Komisjon selle kõige peale otsustas võtta selle eelnõu tänaseks, 19. jaanuariks täiskogu päevakorda. Teisena tehti otsus esimene lugemine lõpetada. Mõlemad otsused võeti vastu konsensuslikult. See on vist kõik, jah. Aitäh!

21:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, Jüri! Küsimusi ei paista. 

21:17 Jüri Jaanson

Siis on hästi.

21:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa. Avan läbirääkimised. Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel.

21:17 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Hea minister! Ma tahan kõigepealt ministrit kiita. Kui ma seda eelnõu loen, siis see on loetav. Loomulikult, see on piisavalt paks, et sellest korralikult läbi närida ja kõik read üle vaadata. Siin on mõningaid asju, mis tunduvad esimesel vaatamisel natukene kahtlased, aga siia kõrvale on kirjutatud, et see on direktiivide ülevõtmine. Kõiki asju ei pea üle võtma.

Kui ma loen siit selle kohta, mida ma ka ministri käest küsisin, et hankes on võimalik 50% sisu muuta, siis see tekitab mitte ainult kõhklusi, vaid lausa kahtlusi. Siiamaani kehtivas riigihangete seaduses, mida me menetlesime eelmise koosseisu ajal, oli see 15%. Ja kui on üle 15%, siis tuleb uuesti hange teha, sest me ei tohi tekitada olukorda, kus ehitushankele minnes tead võib-olla tellijaga kokku leppida, et me muudame sealt pool ära. No poole äramuutmisel on võimalik hinda ikka väga palju muuta. Olen ise ehitusega tegelenud kogu oma kooliaega lõpetades, ülikooli lõpetades, ja ma tean väga hästi, kuidas riigihankeid pakutakse. Kui on võimalus pärast muuta materjale, detaile ja ka töid, millest hiljem mõned väga kallid jäävad ära, siis sa esitad pakkumuse tunduvalt väiksemana.

Kindlasti neid asju tuleb vaadata. Ma loodan, et majanduskomisjonis selle eelnõuga väga ei kiirustata ja kõik Riigikogu liikmed saaksid rahulikult sellesse süveneda. See on hästi oluline. Ma mäletan, et kui eelmine kord Riigikogus riigihangete seadust tehti, siis oli sihukene ajalooline juhus, et kolmandal lugemisel Riigikogu seda vastu ei võtnud, kahe nädala pärast jõuti uuesti kolmandale lugemisele ja siis Riigikogu võttis selle vastu. Sellest riigihangete seadusest sai selle aasta parim seadus, mis kuulutati lõpuks välja. Ma loodan, et selle seadusega juhtub täpselt seesama. Ma tean, et majanduskomisjoni ametnikud on väga tublid ja kindlasti jälgivad seda rida-realt. Tundes ka komisjoni menetlejat, ma tean, et ka sina oled alati väga korrektne ja vaatad kõik üle.

Ma loodan, et sellest eelnõust tuleb hea asi, sest eelmise, kehtiva riigihangete seaduse üks kõige olulisem asi, mille kohta tookord muudatus sai tehtud, oli see, et alltöövõtja on ka inimene. Sest enne seda juhtus nii, et peatöövõtja sõlmis tellijaga lepingu, jättis tihti viimased arved alltöövõtjale maksmata, sest raha sai enne otsa, aga tellija pühkis käed puhtaks ja ütles: "Aga mina olen peatöövõtjale kõik ära maksnud." Praeguses seaduses on väga selgelt öeldud, et kui alltöövõtjal on tööd tehtud, siis tellija peab garanteerima, et alltöövõtja saab ka raha. Teine pool on see, et tellija on kohustatud jälgima, kas alltöövõtjad on sellised alltöövõtjad, kes on ka riigile makse maksnud. Peatöövõtja hindamise juures on väga oluline ka see, et on riigimakse makstud, mitte ei ole tegemist lihtsalt riiulifirmaga.

Ma usun, et viimase kolme-nelja aasta jooksul on riigihankesüsteem tunduvalt paranenud ja nii nagu ministergi mainis, proteste on ainult 2,7% riigihangetest. See näitab seda, et riigihangete seadus toimib väga hästi. Loomulikult ma mäletan selle menetlemist ja seda, kuidas sooviti neid piire tõsta, nii et saaks lihthankega enamuse asju ära teha. Eriti problemaatiline oli see tol hetkel meditsiini poole peal, seal oli vist kaks hanget aastas umbes, tulid sellised, kus ...

Palun kolm minutit.

21:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Juurde soovite kolm minutit?

21:22 Aivar Kokk

Jah.

21:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Kolm minutit lisaaega. Palun!

21:22 Aivar Kokk

... tuli teha korralik riigihange, ülejäänud olid kõik lihthanked. Me muutsime selle olukorra ära ja peale seda väga paljud seadmete pakkujad tundsid, et nad saavad ka konkureerida. Nüüd on riigihangetes, väga paljudes nii, nagu siin on segariigihange, kus on ka teenuse pool pärast juures. Ei ole nii, et sa müüd aparaadi odavamalt, aga viis aastat võtad siis teenuse eest täpselt sama raha tagasi, vaid nüüd on võimalik panna hankesse ka teenuse aeg sisse ja teenuse hind. Siis tegelikult hankija saab lõpuks kvaliteedi ja hinna suhet arvutada.

Aga veel kord: Jaak, ma tahan sind tänada. See seaduseelnõu on kirjutatud nii, et iga Riigikogu liige, kui ta vähegi viitsib, saab sellest aru. See on see, mida juhtub haruharva. Aitäh!

21:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 491 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. veebruari kell 17.15.


10. 21:23 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (471 SE) esimene lugemine

21:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Meie kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 471 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli tervise- ja tööminister Tanel Kiige.

21:23 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Täna on hea meel anda lühike ülevaade ILO ehk Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõust. Täpsemalt, juba 2006. aastal võeti ILO meretöö konventsioon vastu, see jõustus 20. augustil 2013. Eesti ratifitseeris selle konventsiooni 23. veebruaril 2016 ja see on omakorda Eesti seaduslikku ruumi üle võetud meretöö seadusega.

2018. aastal ILO peakonverentsil kiideti heaks mõned konventsiooni muudatused, mis tuleb ka meil nüüd üle võtta. Need muudatused puudutavad meretöölepingu kehtivust ja laevapere liikmele töötasu maksmist sellises olukorras, kus laevapere liiget peetakse seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni. Need muudatused tuleb ka meil ratifitseerida, Eesti õigusesse üle võtta. Teeme seda päevakorras oleva järgmise seaduseelnõuga ehk meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga 472, mille all ma räägin mõnevõrra põhjalikumalt ka need muutused veel kord lahti.

Need konventsiooni muudatused jõustuvad Eesti suhtes kuus kuud pärast seda, kui Eesti on teatanud ILO ehk Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peadirektorile nende vastavate muudatuste heakskiitmisest Riigikogus. Kui on küsimusi, siis hea meelega vastan. Aitäh!

21:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner soovib küsida. Palun!

21:25 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Kas teile on teada, kui suurt osa meie võimsast laevastikust see võiks puudutada, kui jätta kõrvale meie suursaarte vahel liikuvad reisilaevad ning Tallinna ja Soome vahel liikuvad reisilaevad?

21:26 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

See konkreetne konventsiooni muudatus puudutab neid reedereid, kelle laeval on meretöötunnistus. Selliseid reedereid, kelle laevadel on meretöötunnistus, on Eestis üheksa. Kui on soovi, võin saata hiljem täpsema nimekirja. Aga ütlen etteruttavalt ära, et seni Eestis ei ole teadaolevalt sellist olukorda tekkinud, kus välisvetes oleks ühegi meie reederite laeval ette tulnud juhtumeid, mida saaks käsitleda kas piraatluse või relvastatud röövina. Loomulikult usun, ja loodame kõik, et nii ka jääb.

21:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Õiguskomisjoni nimel annab meile eelnõust ülevaate Urve Tiidus. Palun!

21:26 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja, minister ja kolleegid! Eelnõu, mida minister Kiik meile äsja esitles, oli õiguskomisjonis arutlusel 10. jaanuaril. Tegemist on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste heakskiitmisega. Konventsioon, nagu me siin saalis kõik väga hästi teame, on üks rahvusvahelise lepingu vorm. Enamasti on selle välja töötanud mõni rahvusvaheline organisatsioon.

Käsiloleva eelnõuga tahetakse heaks kiita konventsiooni koodeksi need muudatused, mis võeti vastu 2018. aastal Genfis. Nii nagu tervise- ja tööminister äsja selgitas, tegi ta seda ka komisjoni liikmetele väga kenasti. Lihtsalt kokku võttes on reederil kohustus jätkata laevapere liikmele töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni peetud.

Mõned täpsustavad küsimused olid komisjoni liikmetel ka. Esimene neist oli see: miks on menetluses kaks samateemalist eelnõu? Tanel Kiik ka äsja mainis seda, et sellel on tehnilised põhjused. See konkreetne eelnõu, 471 SE, käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni muudatuste ratifitseerimist Riigikogus, ja tänases päevakorras järgmine, 472 SE, käsitleb nende muudatuste sisseviimist Eesti õigusesse. Arutada saab neid muidugi koos, aga õiguslikult peavad need olema kaks eraldi eelnõu, ütles Tanel Kiik komisjoni liikmetele.

Oli üks küsimus ka täitsa muul teemal. Nimelt, kas on võimalik teha seadusesse muudatus, mis võimaldaks kolmandatest riikidest pärit meremeestel Eestis teha merendusalaseid koolitusi ja hoiustada oma sertifikaate? Komisjoni istungil osalenud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Liis Tõnismaa selgitas, et laevapere liikmete koolitus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas ning seda reguleeritakse hoopis meresõiduohutuse seadusega, mida Sotsiaalministeerium muuta ei saa.

Küsiti täpselt samamoodi, nagu Heiki Hepner äsja uuris, kui palju on Eesti reedereid ja meremehi puudutavaid piraatlusjuhtumeid. Minister vastas, et praeguse seisuga on neid reedereid, keda see teema üldse puudutab, üheksa, ja juhtumeid, mida käsitleda piraatluse või relvastatud röövina, ei ole. Majanduslik ja sotsiaalne mõju on seega väheoluline, kuni selle hetkeni, mil see sündmus peaks ilmnema. Minu niisugune arvamus on, et nagu matemaatikud selle kohta ütlevad, tõenäosus ei ole null.

Piraatluse teemal võib-olla üks statistikanäide ka lisaks. Komisjonis seda küll ei arutatud, aga näiteks võrreldes 1994. aastaga oli maailma meredel see piraatluse näitaja 445 intsidenti ja möödunud aastal oli 132 intsidenti. See on lihtsalt ilmestamaks seda olukorda. 

Komisjon tegi ka järgmised menetluslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda 19. jaanuariks, esimene lugemine lõpetada, määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2. veebruar kell 16 ja juhtivkomisjoni esindajaks õiguskomisjoni liige Urve Tiidus. Kõik need otsused olid konsensuslikud ja osalesid nende tegemisel Jürgenson, Kannimäe, Karilaid, Kaskpeit, Kruusimäe, Pikhof, Tiidus ja Toomast. Suur tänu teile!

21:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan selle väga põhjaliku ja huvitava ettekande eest! 

21:30 Urve Tiidus

See oli jah väga põhjalik.

21:30 Aseesimees Hanno Pevkur

(Naerab.) Küsimusi ei olnud, Urve. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada, aga enne seda peame uurima, kas fraktsioonidel on sõnavõtusoove. Ei paista. Siis on esimene lugemine lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. veebruari kell 16.


11. 21:30 Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (472 SE) esimene lugemine

21:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 472 esimene lugemine. Ka siin annab meile ülevaate sellest seadusest tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

21:31 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Nüüd räägin tõesti meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõust 472, millega me võtame Eesti õigusesse üle meretöö konventsiooni 2018. aasta muudatused, millest mina eelmise päevakorrapunkti all rääkisin ja lugupeetud Urve Tiidus omakorda just kõneles.

Selle eelnõuga tehakse meretöö seaduses täpsemalt järgmised muudatused. Esiteks sätestatakse reederile, kelle laeval on meretöötunnistus, kohustus jätkata laevapere liikmele töötasu (sealhulgas muude tasude, millele on õigus vastavalt seadusele, töölepingule või kollektiivlepingule) maksmist sellises olukorras, kus laevapere liiget peetakse seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni. Samuti sätestatakse seaduses, et kui reeder ja laevapere liige on leppinud kokku laevapere liikme töötasu kolmanda isiku pangakontole kandmises, siis tuleb laevapere liikme kinnipidamise ajal jätkata sellelesamale kolmandale isikule maksete tegemist.

Ühtlasi läheb seadusesse, et reederi töötasu maksmise kohustus kehtib kogu laevapere liikme kinnipidamise aja vältel kuni tema vabastamise ja kojusõiduni. Oluline on välja tuua kõige mustem stsenaarium. Kui laevapere liige sureb kinnipidamise ajal, siis kehtib töötasu maksmise kohustus kuni tema surmani. Samuti pikeneb meretöölepingu kehtivus laevapere liikme kinnipidamise ajal, olenemata sellest, kas kumbki pool on avaldanud soovi meretööleping üles öelda, või ka siis, kui tähtajalise meretöölepingu tähtaeg on saabunud. Ehk see on sellise väga selge sotsiaalse garantii pakkumine laevapere liikmele. Teoreetiliselt reederitele võivad need muudatused kaasa tuua planeerimata kulusid, mis võivad avaldada negatiivset mõju reederite majanduslikule toimetulekule, samal ajal, teise poolena need muudatused võivad omada positiivset mõju laevapere liikmete leibkondade toimetulekule. Aga see kõik eeldab selliste negatiivsete stsenaariumite realiseerumist. Nagu enne viidatud, viimastel aastatel tõesti suurusjärgus paarsada on selliseid juhtumeid maailmas tervikuna ette tulnud.

Nagu eelmise punkti all viitasin, Transpordiameti andmetel Eestis on üheksa reederit, kelle laevadel on meretöötunnistus ja keda see puudutab. Aga Transpordiametile teadaolevalt ei ole Eesti reederite laevadel olnud välisvetes selliseid juhtumeid, mida saaks omakorda käsitleda kas piraatlusena või relvastatud röövina. Seega kõlas siin õigesti, et tõenäosus ei pruugi olla null, aga tõenäosus kindlasti ei ole ka suur. Nii et sotsiaalne ja majanduslik mõju on väheoluline. Jääme kõik lootma, et selliseid juhtumeid ka tulevikus ei ilmne ehk need konventsiooni- ja seadusemuudatused on tehtud n-ö igaks juhuks, halvima stsenaariumi korral rakendumiseks. Aitäh!

21:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

21:34 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Me just võtsime vastu siin ühe sellise Hollandi meremehe seaduse, kes võib-olla tahaks Piirissaare laevaliinil töötada. Selle tähendus on n-ö nullilähedane esindaja sõnul. Ja nüüd on järgmine selline, mis iseenesest on samuti hea, aga on teoreetiline. Nagu ma aru sain, selle tõenäosus on umbes samasugune nagu selle Hollandi meremehe võimalik soov Piirissaarel töötada. Aga kui nüüd natukene konkreetsemaks minna, siis küsin nii: milline see risk üldse on ja millistes maailmamere osades, et seda eelnõu oleks vaja rakendada?

21:35 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Teoreetiliselt võib see juhtuda, ette tulla kõigis maailmamere osades, aga selge on see, et ta ei puuduta tõenäoliselt meie piirkonda. Nii nagu ka komisjonis arutelu oli, võib öelda, et piraatlusega sarnased või veel viikingite ajal toimunud juhtumid Läänemere regioonis jäävad tuhande või enama aasta tagusesse aega. Aga maailmas tervikuna, näiteks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni andmetel toimus 2020. aastal 192 piraatlusjuhtumit ja relvastatud röövi, aga need tõesti eeskätt puudutasid juba meist kaugemale jäävaid ookeane ja mereteid.

21:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

21:35 Heiki Hepner

Aitüma! Hea minister! Mis võimalused on meie meremeestel õiguslikule kaitsele, kui nad on Eesti Vabariigi kodanikud, aga juhuslikult satuvad näiteks olema Läti lipu all? Kuidas nad sel juhul võiksid loota abile? On siin mingid mõtteid?

21:36 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Sellistes olukordades loomulikult riigid teevad intensiivset koostööd, st saatkonnad, välisministeeriumid ja tõenäoliselt ka meie ministeerium. Aga üldiselt ma julgen arvata – ma ei julge küll sada protsenti väita, aga arvan –, et ka Läti on selle sama meretöö konventsiooni vastu võtnud ja heaks kiitnud ning eelduslikult samamoodi neid õiguslikke protseduure oma riigis teeb. Ehk needsamad garantiid, et saada töötasu laevapere liikme vabastamiseni peaksid sel juhul rakenduma ka neile, eeldusel, et Läti Vabariik niisamuti konventsiooni oma õigusruumi üle toob. Loodame ka siin, et selliseid juhtumeid vaja ei lähe. Meil on olnud sarnaseid olukordi tõesti inimeste kinnipidamisega, kus on tulnud riigil sekkuda, aga õnneks mitte piraatlusjuhtumite kontekstis.

21:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

21:37 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Meil ei ole küll piraadiohtu, aga meil on kuulsaid piraadikütte, isiklikult tunnen ka. Kui nüüd maailmameres oli 2020. aastal 192, siis äkki täpsustate, kus kohas enamik neist 192‑st olid, mis merel või kus see toimus? Ja olete te modelleerinud ka näiteks seda – meil on ju suur siht, et vähemalt 300 kaubalaeva tuleks Eesti lipu alla –, kui suur on tõenäosus, et nad sellesse kohta, kus enamik piraate võib laevu külastada, satuvad, nii et nad kohtuksid siis, kui see 300 laeva meil oleks? 

21:38 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

(Naerab.) Aitäh küsimast! Ütlen ausalt, et selliseid mudeleid ministeerium koostanud ei ole. Aga kui on soovi, siis kindlasti nende juhtumite kohta, 192, nagu viitasin ja varasematel aastatel ka suurusjärgus 200 juures, võime saata need andmed ja info, mis meil on kirjalikult. Sealt on näha, millistes regioonides täpselt. Kui ma hakkaksin siin peast midagi pakkuma, siis on libastumisoht küllalt suur, kuna mul õnneks ei ole tulnud veel iga päev väga palju süvateadmisi selles valdkonnas omandada, ehkki kindlasti ka see tuleb kasuks.

21:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner.

21:38 Heiki Hepner

Suur tänu! Hea minister! Tõepoolest, küllap Läti ka, meie hea naabrina, kui mitte ei ole juba ratifitseerinud, siis vähemalt tulevikus ratifitseerib. Aga vast on ka selliseid riike, kus seda ei tehta. Tõepoolest, nüüd on see küsimus, et kui meie oleme selle ära ratifitseerinud, siis reederil on põhimõtteliselt ju kulud väiksemad, kui ta saab oma laevu hoida lipuriigi all, kus seda ei ole, sest riskid on väiksemad ja võib-olla ka mingid kindlustusmaksed on selle tõttu väiksemad. Kuidas seda nüüd hinnata? Me oleme soovinud, et meie lipu alla tuleks maksimaalselt palju laevu. Kas sellest võib tekkida teistpidi jälle hoopis takistus, sest reederid ütlevad, et ei-ei, me ei tulegi, sellepärast et meil on riskid ja meie kulud võivad olla suuremad? Kas seda on kuidagi kaardistatud?

21:39 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Sellesse protsessi on kaasatud loomulikult erinevad Eesti meretöövaldkonna organisatsioonid. Näiteks on andnud oma hinnangu Eesti Laevaomanike Liit ja teised asjasse puutuvad. Siin on olnud ka tehnilisi täpsustusi, aga pigem on risk, nagu enne viitasin, olnud hinnanguliselt niivõrd väike, et sellest tulenevalt pole see majanduslikku muret tekitanud, vähemalt mitte meile teadaolevalt, ei olemasolevatele  laevaomanikele ega ka tulevastele. Aga eks nende konventsioonide eesmärk ju on kokku võttes pakkuda ühetaolisi kokkuleppeid ja reegleid just võimalikult palju üle maailma. Nagu enne viitasin, see ole mitte Euroopa õiguslik algatus, vaid on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni oma, millel ongi tegelikult veel laiem haare. Kõik sellised  töötajate ja ka oma tööandjate nii kohustusi kui ka õigusi tähtsustavad riigid on ikkagi need konventsioonid heaks kiitnud ja selle võrra ka sarnaseid meetmeid rakendavad. Selliseid riske ma liiga kõrgeks ei hinda, et selle pärast hakkaksid laevad liikuma Eesti lipu alt välja. Pigem on ikka argumente rohkem, olgu maksupoliitilised, mainekujunduslikud, kõikvõimalikud infrastruktuurid ja nii edasi.

21:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan!

21:40 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh!

21:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Õiguskomisjoni vaadet tutvustab Heljo Pikhof.

21:40 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas eelnõu 472 oma 10. jaanuari istungil. Minister tutvustas eelnõu ja nii nagu tänagi kuulsime selle eelnõu sisu. Nimelt, Tanel Kiik selgitas, et meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu puhul on tegemist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu puhul arutatud muudatuste sissetoomisega riigisisesesse õigusesse. Ta sõnas, et muudatuste võimalikud mõjud on ühelt poolt planeerimata kulutuste oht reederitele ning teisalt laevapere liikmete leibkondade toimetuleku parandamine.

Sellel koosolekul võeti vastu ka otsused ja need olid järgmised. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. jaanuariks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2. veebruar ja juhtivkomisjoni esindajaks õiguskomisjoni aseesimees Heljo Pikhof. Aitäh!

21:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 472 esimene lugemine lõpetada. Oleme selle kenasti lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. veebruari kell 16.

Head kolleegid! Nüüd selline lugu, et päevakord on otsa saanud. Ma pean teile soovima ilusat õhtu jätku ja turvalist koduteed. Istung on lõppenud.

21:42 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee