Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad! Tere päevast! Alustame 19. jaanuari infotundi. Tänases infotunnis on peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning keskkonnaminister Erki Savisaar. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. 

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 32 Riigikogu liiget, puudub 69.

Alustame tänast infotundi. Meil on hetkel registreeritud 12 küsimuse teemat. Ja mul on palve, head ametikaaslased, et me lepiksime kokku nii: iga küsimuse juures on üks täiendav küsimus sellelt, kes on registreerinud küsimuse, ja üks lisaküsimus saalist. Nii nagu ikka, küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit.


1. 12:01 Mali missioon

12:01 Esimees Jüri Ratas

Esimese küsimuse esitab Riigikogu liige Henn Põlluaas, sellele vastab Vabariigi Valitsuse liige, peaminister Kaja Kallas ja teemaks on Mali missioon. Henn Põlluaas, palun!

12:01 Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud peaminister! Eesti osaleb Malis kolmes operatsioonis, kus on ligi 300 kaitseväelast. Kaitseminister ütles septembris, et kui sinna tulevad Vene palgasõdurid, Wagneri palgasõdurid, siis Eesti lahkub sealt, sest me ei saa olla ühel pool rindejoont sisuliselt Putini armeega. Täna on olukord selline, et rootslased tulevad sealt juba ära, Wagneri palgasõdurid on sees, koolitavad Mali sõjaväelasi, ja meie oleme selle läbi justkui liitlased Putini Venemaaga, et tagada nende ambitsioone Aafrika džunglites. Kaitseminister on väitnud, et me ei tule sealt ära. Aga kaitseminister ei otsusta neid asju, tegelikult otsustab konkreetsel sõjalisel operatsioonil osalemise valitsus. Kas te olete seda arutanud? See olukord on ju tegelikult absoluutselt absurdne, eriti tänases olukorras. Puuduvad igasugused põhjendatud argumendid, et me seal oma kohalolu säilitaks. Ja mis kõige kummalisem: meie kaitseminister väidab juba Riigikogu komisjonides, justkui seal ei olekski neid Vene palgasõdureid. Ühesõnaga, need jutud lähevad iga päevaga üha kummalisemaks. Teie kui valitsuse juht, teie, kes te peaksite selle otsuse tegemist valitsuses juhtima, palun selgitage, kuidas me oleme sattunud sellisesse situatsiooni. Aitäh!

12:03 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Euroopa julgeolek on otseselt seotud ka sellega, mis toimub Malis, ja on olnud väga õige otsus, et me oleme läinud sinna koos oma liitlasega, Prantsusmaaga. Prantsusmaa on omakorda tulnud siia tagama meie julgeolekut. Venemaa huvi on igal sammul liitlasi lõhestada, tekitada meie vahel pingeid, ja kui selle [tulemus] on see, et saadetakse palgasõdurid ja kohe liitlased lahkuvad või jooksevad laiali, siis see kindlasti on Venemaa huvides, aga ei ole Euroopa julgeoleku huvides tervikuna. Rootslaste lahkumine oli ette planeeritud ja ette teada, see oli juba varasemalt meile teada, see ei olnud mingi uudis. See ei olnud üllatav. Loomulikult me jälgime olukorda Malis pingsalt ja ega meie [üksused] ei võitle kuidagi Wagneriga koos ega Wagneriga kõrvuti. Me kindlasti ei toeta kuidagi Putini samme ega Venemaa tegevust Malis, vaid me oleme seal koos liitlastega ja seda liitlastega missiooni me ka jätkame.

12:05 Esimees Jüri Ratas

(Henn Põlluaas alustab uut küsimust, aga tema mikrofon ei ole sees.) Vabandust, ma lihtsalt ütlen, et te peate nuppu vajutama. Ma eeldan, et teil on täiendav küsimus. Täpselt, eeldasin õigesti. Täiendav küsimus, palun, Henn Põlluaas!

12:05 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma nüüd ei saanud vastust küll sellele, kuidas me saame olla Vene palgasõdurite ja Putini eraarmeega ühel pool rindejoont, toetada sõjalist huntat Malis, ja kuidas see Euroopa julgeolekule kaasa aitab. See on väga arusaamatu. Aga täna te tulete meie ette julgeolekualase poliitilise avaldusega ja kui see on sama sisutühi kui eilne energeetikateemaline, siis ei ole sellel erilist mõtet. Aga kahtlemata meie julgeolek oleneb väga suuresti ikkagi meie enda kaitsevõimest ja sellesse panustamisest ja meie kaitse-eelarvest. Malis maksab see sõjaväehunta Wagnerile 10 miljonit dollarit kuus. Suur summa! Meie oleme seal ühes paadis Wagneriga, aga vastupidi, meie kulutame ise. Kui palju Eesti kulutab Mali missioonide peale raha? Aastas, kui võrdleme Wagneriga, 120 miljonit, loomulikult meie kulutused nii suured ei ole kahtlemata. Aga mind ikkagi huvitab see, sest see raha on väljas meie enda kaitsevõime arendamisest, meie enda julgeoleku tagamisest. Ja selles, me teame, meil on väga palju võimelünkasid ja nende täitmine ju jääb selle võrra väiksemaks ja on raskendatud. Nii et tegelikult on siin ka sihuke finantspool taga. Palun avage seda!

12:07 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, te ütlete, et te ei mõista, kuidas on Euroopa julgeolek seotud sellega, mis toimub Malis. Väga lihtsalt: teie enda erakond on väga mures migratsioonisurve pärast, mis tuleb Aafrikast, ja kui Aafrika riikides on [pingeid], kui need riigid ei toimi, kui inimesed seal elada ei saa, kui on pidev sõjaolukord, siis on selge, et inimesed sellises kohas elada ei taha ja migratsioonisurve kasvab. Nii et meie huvi on tegelikult see, et ka Aafrika riikides [valitseks] kord ja seda survet Euroopale ei tekiks. Seda esiteks. Teiseks, te küsisite konkreetsete summade kohta. Siit Riigikogu kõnetoolist ma teile kindlasti neid summasid avaldama ei hakka ja mul ei ole ka neid summasid kaasas. Need konkreetsed küsimused te võite esitada kirjalikult ja küll siis asjaomased isikud saavad nendele konkreetselt vastata.

Nüüd, te kritiseerite missioonidel osalemist. Ma ei ole teiega nõus, sellepärast et missioonidel osalemine annab meie sõduritele midagi, mida nad mujalt ei saa, ja see on tegelikult väga sisuline praktiline väljaõpe. Ka see tugevdab meie julgeolekut siin Eestis, kui meil on sõdurid, kes reaalses konfliktiolukorras on harjunud tegutsema. Nii et see on see, mida meie sealt saame. Lisaks me saame seda, et Eesti välispoliitika üks põhimõtteid on olnud see, et mitte kunagi enam üksi. Ja kui me tegutseme koos oma liitlastega, siis me aitame liitlasi siis, kui neil on abi vaja, ja me teame, et liitlased tulevad meile appi kollektiivkaitse raames siis, kui meil on abi vaja. Ja tänane julgeolekuolukord, mis Euroopas valitseb, on meile otsene murekoht. Sellest tuleneb minu tänane avaldus, sest mulle tundub, et [valitsevat] ärevat olukorda ei mõisteta piisavalt selgelt. Ja seetõttu me peame tegema täiendavad sammud, et oma julgeolekut kaitsta. See on kõik osake meie kaitsevõimest ja see on kõik osake meie julgeolekust.

12:10 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas, palun!

12:10 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun teil teha peaministrile märkus, et ei oleks vaja valetada siin Riigikogu toolis. Ma ei ole poole sõnagagi öelnud, et ma ei saa aru, et Aafrikas toimuv on seotud Euroopa julgeolekuga. Ma ei ole poole sõnagagi kritiseerinud seda, et Eesti osaleb missioonidel. Ma rääkisin konkreetselt Malist. Ma rääkisin konkreetselt sellest, et Eesti on Putini Wagneri palgasõduritega, keda süüdistatakse üle maailma rasketes inimsusevastastes ja kriminaalkuritegudes, liitlane, sest me toetame ühte ja sama sõjaväehuntat seal Malis. Ma rääkisin sellest. Aga peaminister lihtsalt keerutab, vassib ja valetab. Palun tehke talle märkus! Aitäh!

12:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Saite öelda oma mõtte selles protseduurilises küsimuses maha, aga ma ei hakka kindlasti hindama, kes siin keerutab või ei keeruta. Aga ühte ma palun mõlemalt, meie poolelt ja valitsuse poolelt: austust igal juhul. Nii et läheme siit edasi.

Lisaküsimus, Ruuben Kaalep, palun!

12:11 Ruuben Kaalep

Tänan, hea Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Teie jutust kõlas kaks põhilist argumenti, miks Eesti peaks osalema Mali missioonil, [üldse] missioonidel. Üks neist on see, et meil on vaja toetada oma liitlasi NATO-s, teine on see, et stabiilsus Aafrikas on meie julgeoleku huvides. Esiteks, kumbki nendest eesmärkidest ei ole nendes piirides, mis Riigikogu on [seadnud] oma mandaadiga nendele missioonidele minekuks. Need eesmärgid ületavad neid piire ja neid eesmärke laiendada või Riigikogu antud mandaati laiendada ei ole õigust ei teil ega kaitseministril. Nüüd, kui te väidate, et me oleme põhimõtteliselt vastu kõigile välismissioonidele, siis see on vale. Me oleme vastu neile missioonidele, mis on vastuolus Eesti julgeolekuhuvidega ja Eesti väärtustega.

Nüüd nende kahe argumendi juurde. Kas Mali režiimid selle aja jooksul, kui Eesti on seal missioonidel osalenud, on hoidnud stabiilsust ja taganud rahu oma riigis? Loomulikult mitte. Just need režiimid ja nende pidev vahetumine, vägivaldsed riigipöörded ongi selle riigi viinud kaosesse. Lisaks sellele nad suruvad alla põhjapoolsete kõrberahvaste iseseisvuspüüdeid. Kui me tahame, et seal oleks rahu ja stabiilsus, siis me peaksime Mali riiki survestama, et need rahvad saaksid omale vabaduse. Ja teiseks, mis puudutab meie liitlasi NATO-s, siis kui see, et Prantsusmaa tuleks Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 alusel meile appi, eeldab, et meie peame osalema Prantsusmaa postkolonialistlikes sõjakäikudes, millel ei ole mitte mingit puutumust NATO-ga ega Prantsusmaa enda julgeolekuga – Prantsusmaad ei ole rünnatud –, siis see on ju lihtsalt Eesti ja meie kaitseväelaste ärakasutamine.

12:13 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

12:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult Mali missioon toimetab Riigikogu antud mandaadi raames. Seda see kuidagi ei ületa, selles ei ole mingit kahtlust. Need asjad, mis mina tõin eesmärkidena välja, võiksid olla need, mida ka teie toetate. Seesama, mida ütles ka Henn Põlluaas, et ma sain tast valesti aru, et justkui ta ei toetaks seda ja ei saaks aru Euroopa julgeoleku ja Aafrika stabiilsuse vahelistest seostest. See on see, mida tuleb vaadata suure pildina. Ma küsin, kas teie siis ei ole huvitatud sellest, et tegelikult mingi stabiilsus seal oleks.

Nüüd, Eesti sõdurid on seal nendel missioonidel väga hinnatud olnud ja tegelikult ka suutnud mingit stabiilsust seal tagada. Te ütlete, justkui oleks NATO [lepingu] artikkel 5 rakendamise eeldus, selle eeldus, et prantslased tulevad siia meid kaitsma, see, et me läheme Malisse koos nendega. See ei vasta tõele. Artikkel 5, üks NATO aluslepingute olulisimaid artikleid, toimib ilma mingite tingimusteta. Seda on kinnitanud kõik meie liitlased. Igal juhul, kui peaks olema selline olukord, et meil on abi vaja, siis täpselt nagu see artikkel 5 ütleb: rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu. Ainus kord, kui seda artikkel 5 on kasutatud, oli siis, kui Ameerika Ühendriigid ütlesid, et kaksiktornide ründamisega on neid rünnatud, ja sellest tulenevalt läksid kõik liitlased Ameerika Ühendriikidele appi.

Nii et ma lihtsalt ütlen, mis puudutab seda, siis artikkel 5 on absoluutselt küsimärgi alt väljas. Aga kui me mõtleme lihtsalt inimlikult, siis teie mõistes on nii, et meie võime alati esitada ainult nõudmisi. Aga me oleme olnud selles olukorras. Tegelikult, kui te mõtlete ajaloo peale – te teate väga hästi Eesti ajalugu ja teate, kuidas me jäime üksi. Ja üksi jäämine väikesele riigile ei ole mõistlik, eriti sellises julgeolekuolukorras, nagu meil praegu on.

12:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased, nagu ma palusin eelnevalt teie käest, lihtsalt infoks veel kord, et iga küsimuse juures me oleme kokku leppinud, et kuna meil on 12 registreeritud teemat, siis on üks täiendav küsimus põhiküsijalt ja üks lisaküsimus saalist. Aitäh! Lõpetan selle teema käsitlemise.


2. 12:16 Energiakriis

12:16 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Indrek Saar, sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on energiakriis. Indrek Saar, palun!

12:16 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Nädal aega tagasi Riigikogu infotunnis me rääkisime samal teemal. Ja ma juhtisin teie tähelepanu veel kord teemale, mida avalikkuses on korduvalt tõstatatud, ehk siis sellele, et inimesi saab aidata selles energiakriisis tunduvalt lihtsamalt, väärikamalt ja efektiivsemalt kui nii, nagu valitsus tänasel hetkel selle akuutse kriisimeetmena on kokku soperdanud. Ja kuna mulle tundus, et te ei ole siiski piisavalt süvenenud sellesse võimalusse, mida nimetatakse Norra versiooniks, siis sotsiaaldemokraadid tegid teie eest tüki tööd ära ja esitasid esmaspäeval Riigikogule otsuse eelnõu. Ma loodan, et teil on nüüd olnud mahti sellega tutvuda, seda enam, et eile ütles ka teie koalitsioonipartneri [esindaja] ehk siinsamas istuv Riigikogu esimees ja Keskerakonna esimees, et nad selles vaidluses, mida te juba pikalt avalikkuse ees olete pidanud ja mis ei ole siiamaani tulemusi andnud, eeldavad, et see lahendus, milles kokku lepitakse, on nullbürokraatiaga rakendatav, lihtne, reaalselt inimesi aitav. See viitab täpselt sellele, mida meie oleme välja pakkunud. Ja lisaks sellele rääkis Keskerakonna esimees ilusti ka sellest, et Eestis on 30 aastaga ühiskonnas tekkinud märkimisväärne keskklass ja neil on täna raske. Ma olen temaga nõus, neil on raske, ja mitte ainult neil, keda me keskklassina, kes on stabiilse ja hea sissetulekuga inimesed, käsitame. Teie meede kipub mööda minema ka nendest, keda ei saa sugugi mitte päris keskklassiks nimetada, vaid kes on seal kuskil toimetulekutoetuse vajajate ja keskklassi vahepeal. Palun selgitage mulle, argumenteerige, miks te ei lähe seda teed pidi, mida me teile juba korduvalt pakkunud oleme?

12:18 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:18 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eile oli päris mitu tundi aega nendel teemadel siin Riigikogu saalis arutada ja neid põhjendusi tuua. Me oleme teinud juba päris mitmeid samme ja arutame ka veel täiendavaid samme, aga kui me vaatame neid meetmeid, siis mina olen väga üllatunud ausalt öeldes, et sotsiaaldemokraadid, kes on alati olnud selle poolt, et energiat tuleks säästa ja keskkonda tuleks säästa, tulevad välja ettepanekuga, mis absoluutselt energiasäästu ei soosi, vaid tegelikult pigem hoopis soosivad seda vahemikku, kes tarbivad elektrit rohkem, 2000 kilovatt-tundi kuni 3000 kilovatti-tundi kuus. Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et see on 2,2% Eesti tarbijatest. See ei ole kindlasti enamus ja mind paneb imestama, et meil on kuidagi laud nagu pöördunud, et teie seisate rohkem selle eest. See on iseenesest huvitav.

Mina arvan, et energiasääst on ka väga oluline. Me oleme teinud meetme, mis peaks aitama just neid inimesi, keda on kõige rohkem, kellel on sellest energiahindade tõusust väga raske. Alati, kui me teeme üleväljatoetusi, siis loomulikult see tähendab seda, et me saame aidata vähem kõiki, sealhulgas vähem ka neid, kes konkreetselt abi vajavad. Ja lõppude lõpuks tuleb see kõik maksumaksja taskust. Juba praegu me oleme toetusteks ette näinud 245 miljonit eurot. Kui me võrdleme seda käibemaksuga, mis laekub täiendavalt selle tõttu, et elektri hind on tõusnud, siis prognoositav käibemaksu summa on tänavu 91 miljonit. Nii et see on juba kordades rohkem, kui tegelikult käibemaksust enam laekub. Ja raha, mis käibemaksust enam laekub, me kasutame nende toetuste maksmiseks.

12:21 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd täiendav küsimus, Indrek Saar!

12:21 Indrek Saar

Mul on väga kurb kuulda, et selle asemel, et sisuliselt arutada, vastate te demagoogilise rünnakuga minu küsimusele. Kui teie arutelud valitsuses näevad välja samasugused, nagu teie vastus praegu siin minule algas, siis on mul küll väga kahju Eesti riigist ja kõigist nendest inimestest, kes ootavad, et valitsus suudaks midagi päriselt selles kriisis nende jaoks ära teha – nagu teie koalitsioonipartner ilusti ütles: päriselt inimesi aidata.

Kogu selle demagoogilise tulevärgiga me võime siin lõpmatuseni jätkata ja rääkida, mida teie arvates sotsiaaldemokraadid tegema peaksid. Kas te räägite sama juttu ka näiteks nelja-viielapselisele perele, kes elab 80–100-ruutmeetrises korteris või väikeses majas, mille nad on oma töö ja vaevaga püsti pannud, ja kellel kulub täna 2000+ kilovatt-tundi elektrit selle jaoks, et see maja soojana hoida? Kas te ütlete neile, et neil ei ole seda abi vaja? Hinnad on tõusnud kolm-neli korda ja need hinnad ei ole tõusnud nende süülise tegevuse tagajärjel. Kas te ütlete neile, et leidke see raha, et endale kiiresti päikesepatareid katusele panna või endale tuulik püsti panna või veel mõni muu uus ja huvitav vidin, mida võib‑olla jõukamad inimesed saavad endale investeerides lubada? Need inimesed ootavad kõik riigilt tuge, mitte seda demagoogiat, millega te mulle praegu vastasite, kommenteerimata sisuliselt ikkagi seda, miks te ei ole läbi arvutanud ja arutanud. Miks te ei vasta sisuliselt küsimusele, mis selles [pakutud] meetmes on teie arvates valesti?

Ka teie eilsed vastused siin Riigikogu ees viitasid sellele, et te olete pähe võtnud, et teie teate, kuidas inimesed peavad elama. Kui tuli jutuks see, et paljude inimeste jaoks on see toetusmeede, mis praegu on, alandav ja solvav, siis te tegite nendele inimestele Riigikogu kõnetooli abil selgeks, et nad on valesti aru saanud. (Juhataja helistab kella.) Minu küsimus siiski on: miks te ei vasta sellele küsimusele sisuliselt? Miks te seda ignoreerite?

12:23 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me oleme teinud terve rea otsuseid, et inimesi aidata. Esiteks oleme alandanud elektri võrgutasu 50%, teiseks oleme alandanud gaasi võrgutasu 100% ja me oleme teinud ka sihitud meetme. Te toote näite nelja-viielapselisest perest, kes elab oma majas. Selline nelja-viielapseline pere peakski just minema selle sihitud meetme alla, sest see sihitud meede on mõeldud leibkondadele, kelle sissetulek on väiksem kui mediaanpalk. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et esimene leibkonnaliige teenib mediaansissetulekut ja iga järgmise [vähemalt 14-aastase] sissetuleku koefitsient on 0,5 ja lastel 0,3. Ehk see on mõeldud just nendele inimestele, nende inimeste aitamiseks. Need meetmed on hakanud tööle osas kohalikes omavalitsustes paremini, kiiremini, osas kohalikes omavalitsustes läheb sellega veel aega. Aga siiras soov inimesi aidata on valitsusel olemas. Miks muidu me tegime selle toetuse juba oktoobris?

Nüüd, üks asi veel. Teile väga meeldib see Norra näide. Aga mis on meie toetuse puhul parem kui Norra näite puhul? Esiteks, meie toetus tähendab hinnatõusu kompenseerimist 80% ulatuses, ükskõik, kas on tegemist keskkütte, gaasi või elektriga. Norras puudutab see ainult elektrit. Teiseks, meie meede kehtib seitse kuud: seitsme kuu jooksul hüvitatakse hinnatõus 80% ulatuses nendele leibkondadele, kes teenivad alla mediaansissetuleku. Nii et see on mõeldud just inimeste aitamiseks ja see peaks ka selliselt toimima.

Nagu ma ütlesin, loomulikult on alati valik, asju saab teha ka bürokraatiavabamalt. See tähendaks seda, et toetust saavad kõik, ka need, kes seda tegelikult ei vaja. Ma tean, et te tahate väita, et kõik vajavad, aga tegelikult enamikul inimestel on elektriarve kasvanud 13 eurot. Selles mõttes ju ei vaja seda toetust kõik. Meie soov on olnud ikkagi sihtida inimesi, kellel on rohkem abi vaja, ja selleks on see meede mõeldud.

12:26 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus. Indrek Saar, palun!

12:26 Indrek Saar

Tänan! Vanasti olid need protseduurilised küsimused muuks ette nähtud, aga kuna viimasel ajal on seda tõlgendust väga palju laiendatud ja just näitas eeskuju ka Riigikogu endine spiiker sellel teemal, siis lihtsalt väike lühike remark. Lugupeetud peaminister! Lugege palun meie esitatud otsuse eelnõu läbi. See ei puuduta ainult elektrit, see puudutab täpselt samamoodi ka gaasi, neid inimesi, kes gaasiga kütavad, ja neid, kes kasutavad keskkütteteenust. Aitäh!

12:27 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased, protseduuriliste küsimustega on nii, et juhataja alati annab protseduurilise küsimuse loa. Ta peab selle andma. Ja see, mida küsitakse, mis on mure, seda me saame teada, kui küsimus on lõppenud. Nii et ei ole võimalust juhatajal öelda, et ma ei anna luba selle protseduurilise küsimuse esitamiseks. Nii see on. Nüüd lähme lisaküsimuse juurde. Kalle Grünthal, palun!

 

12:27 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja härra Ratas! Lugupeetud Kaja Kallas! Eile te esinesite poliitilise avaldusega elektrituru olukorrast Eestis ja ühe viimase küsijana olin ka mina küsimust esitamas. Ma juhtisin teie tähelepanu sellele, et elektri hind, megavatt-tunni hind näiteks detsembrikuus oli 400 ja 600 ja kõige kõrgem hind oli 1000,07 eurot ühe megavatt-tunni eest. Ja siis ma küsisin teie käest, kas teil on mingisugused teadmised, kui palju maksab Eestis toodetud elekter, näiteks Narva elektrijaamades. Teie ütlesite mulle selle peale vastuseks, et te ei ole neid arvutusi teinud, pöördugu ma ise kuskile. Minu jaoks on see vastus täiesti kummaline. Annan siis teile teada, et Eestis toodetud elektrienergia megavatt-tunni hind on 30 eurot ja koos lisamaksudega – rohepööre ja võrgutasud – on see 50 euro juures. Teie selline teadmatus poliitilise avalduse tegemisel viitab tegelikult nagu arstile, kes asub inimese neeru opereerima, aga ei tea, millisest kehapiirkonnast seda otsida. Minu küsimus on väga lihtne: kuidas te saate juhtida elektrikriisi lahendamist, kui te ei tea elementaarseidki põhitõdesid?

12:29 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:29 Peaminister Kaja Kallas

Ma tean väga hästi, millised on elektri hinna vahemikud, sisendihinnad ja muutuvkulud erinevate energiaallikate puhul. Kõige odavam on maismaal toodetud [tuule]elekter, siis meretuuleparkides toodetud elekter, edasi on hüdroenergia, sealt edasi tuumaenergeetika ja lõpus on põlevkivi- ja söeelektrijaamad. Gaasi omad on praegu kõige kallimad. Kuna meil on põlevkivielektrijaamad, mis toodavad, siis loomulikult neid hindasid ma tean. Aga teie küsisite konkreetselt muutuvkulusid. Ja kui te tahate, ma loen ette Eesti Energia muutuvkulud, aga minu vastus teile on, et kõike seda saate te paremini ja täpsemalt küsida Eesti Energia käest, neid konkreetseid numbreid. Mina ei pea teile neid siit kõnetoolist edastama.

12:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellega lõpetan küsimuse käsitlemise.


3. 12:30 Kriiside lahendused

12:30 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, vastab peaminister Kaja Kallas. Teemaks on kriiside lahendused. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:30 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud peaminister! Eile me arutasime siin energiakriisi ja teie ettekanne oli väga üldine, laialivalguv ja te filosofeerisite nii aatomist kui vesinikust ja kõigest muust. Ma palun täna, et ärme keskendume nüüd pikale perspektiivile, mis on kindlasti ka oluline ja mis eeldab õigeid strateegilisi valikuid ja otsuseid, aga meil on enne vaja lahendada akuutne probleem, mis täna kõiki inimesi ja ettevõtjaid puudutab: nimelt see energia hinna kriis. Selles osas eile te midagi tarka Riigikogu ees öelda ei osanud, vaid jäite ikkagi oma ettepanekutele kindlaks – need on väga head ja piisavad.

Ja täna siin infotunnis te räägite tegelikult endale vastu. Ütlete, et see sihitud meede on väga hea, sellepärast et ta on sihitud ja ei ole universaalne kõigile, aga samal ajal võrgutasud, mida te rakendate, on ju universaalsed, laienevad nii vaestele kui rikastele, nagu te Eesti ühiskonda praegu jagate. Ja te tõite vastuses Indrek Saarele välja, et 2,2% on neid rikkureid või mis iganes – on neid siis protsent või kaks. Kas tõepoolest teie arvates on õige ja proportsionaalne selleks, et välistada protsenti või kahte niinimetatud jõukaid inimesi – ma küll ütlen, et tänane kriis puudutab keskklassi ja paljusid teisi –, panna ülejäänud 98% kannatama ja täitma seda bürokraatlikku taotlemise mehhanismi, millest teil ikka adekvaatset ülevaadet ei ole? [Te ei tea], kui bürokraatlik see on ja kui palju see inimestele probleeme kaasa toob, alates sellest, et arved esitatakse paljudes korteriühistutes lähtuvalt ruutmeetritest, need tuleb teisendada kilovattideks, ja on juhtumeid, kus mitu perekonda on ühe liitumispunktiga, nendele see ei laiene, ja nii edasi. Ma jätan need praktilised detailsed probleemid, millega inimesed ja kohalikud omavalitsused kokku puutuvad, kõrvale. Aga te jätkuvalt arvate, et selle paari protsendi välistamise nimel on mõistlik kogu Eesti rahvas panna taotlusi ja almust paluma. Aitäh!

12:32 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu te väga õigesti ütlesite, me olemegi teinud nii universaalsed kui sihitud meetmed. Ei ole mina seda kunagi varjanud. Me oleme teinud universaalsed meetmed kõigile, näiteks elektri võrgutasu alandamine 50% kõigile. Inimesed saavad selle automaatselt, see väljendub nende arve peal, nad ei pea kuhugi mingit taotlust esitama, vaid see võetakse lihtsalt nende arve pealt maha. Teiseks, gaasi võrgutasu alandamine 100% kõigile neile, kes gaasi tarbivad. Ka see väljendub otseselt nende inimeste arvetel ja võetakse sealt kohe maha. Ühtegi pingutust selle jaoks tegema eraldi ei pea.

Nüüd, täiendavalt see meede, mis võimaldab inimestele hinnatõusu hüvitada 80% ulatuses gaasi-, elektri- ja keskküttearvetest. Selle jaoks on tõepoolest vaja esitada taotlus, sellepärast et inimeste sissetulekud on erinevad, inimeste elektritarbimine on erinev. Näiteks kui on kõrge sissetulekuga inimene, siis tema seda toetust ei saa, sellepärast et ta saab ilmselt selle kaetud oma tuludest. See on sihitud sellele, et mediaansissetulekuga inimesed saaksid abi, ja seetõttu on vaja ikkagi taotlus esitada ja need dokumendid ka. Aga minu saadud tagasiside on see, et inimesed kirjutavad ja ütlevad – need, kes taotlevad –, et ei olegi sugugi nii keeruline, kui öeldakse. On muidugi erijuhte ja ma möönan, et selliste erijuhtude puhul peab ka kohalik omavalitsus tegema rohkem tööd.

Ja kui on konkreetsed asjad, mida me saame muuta paremaks, siis loomulikult oleme me valmis seda tegema. Jaanuari algusest läksid need meetmed lahti, inimesed on hakanud taotlema. Veel kord kiidan väga linnavalitsusi ja vallavalitsusi, kohalikke omavalitsusi, kes on teinud piisavaid samme selleks, et inimesed saaksid kiiresti need taotlused esitatud, need saaks menetletud ja ka raha kätte. On tulnud erinevatest omavalitsustest tagasisidet, et asjad toimivad. Aga tähtis on see, et inimesed saavad abi, ja tähtis on ka see, et seda toetust on tagantjärgi ka võimalik taotleda. Isegi kui sellel kuul ei saa, siis saab kogu selle perioodi eest. Ja veel kord: see on mõeldud seitsmeks kuuks, nii ulatuslikku meedet teistes Euroopa riikides ei ole.

12:35 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd täiendav küsimus, Helir-Valdor Seeder!

12:35 Helir-Valdor Seeder

Loomulikult on võrgutasude alandamine universaalse meetmena väga mõistlik. Ma ei tea, millal me suudame teid veenda ja valitsusele selgeks teha, et ka see n-ö hüvitamine on mõistlik universaalmeetmena rakendada, mitte avaldustepõhisena, ja suhelda müüjate ja tootjatega. See on ratsionaalne ja mõistlik.

Aga see, et te käsitlete neid asju erinevalt, on täiesti ebamõistlik ja ilmselt te ei ole siiski kursis kogu selle bürokraatiaga, mida peavad läbima nii inimesed kui ka omavalitsused. Ja ma teile lühidalt tsiteerin, et iga omavalitsus vastutab ise oma elanike elektrooniliste taotluste esitamise võimaluse eest. Täna omavalitsused loodud taotlemise elektroonilistes süsteemides automaatselt riigiregistrite andmeid alla laadida ei saa, seda võimalust ei ole riiklikes registrites loodud. Näiteks elukohad, lapsed, info abikaasa kohta, kinnistute nimekiri, maksuameti info ja nii edasi. Ja inimesed küsivad, miks nad peavad e-riigis esitama täiendavalt avaldustega taotlusi, kui need andmed on juba riigil endal erinevates registrites olemas. Täiesti jabur! Ja kohalikud omavalitsused peavad Sotsiaalministeeriumi hallatavate IT-lahendustega toetuste andmeregistrisse STAR kandma kõik avalduste andmed käsitsi, sest sellesse riiklikusse registrisse ei ole kohalikele omavalitsustele võimaldatud muud elektroonilist juurdepääsu. Nii et kõik see toimub käsitsitöö abil kohalikes omavalitsustes.

Piiratud küsimuse aeg ei võimalda mul kogu seda jama ette lugeda, mida tegelikult kogu see taotlemiste protsess tähendab inimestele ja kohalikele omavalitsustele. Ma arvan, te ei ole tegelikult kursis sellega, mis džinni te lahti lasite, ja kõike seda selle nimel, et välistada mingit ühte või kahte protsenti ja jagada Eesti rahvas jälle vaesteks ja rikasteks praeguses olukorras, kus põhiline probleem on, et üle poole Eesti elanikkonnast kvalifitseerub vaesteks, kes peaksid toetust taotlema. See ei ole proportsionaalne ega mõistlik. Mu küsimus on tegelikult selle kohta, et teil oli täna hommikult koalitsioonipartneriga arutelu. Kas te jõudsite mingi kokkuleppeni, mingi mõistlikuma kokkuleppe ja lahenduseni?

12:37 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, me tegime selle lahenduse väga kiiresti: 28. oktoobril tegime otsused ja tegelikult selleks, et 1. jaanuarist saaks hakata välja maksma, tuli teha ka IT-lahendus. Te teate ise, kui palju võtavad IT-lahendused aega. Loomulikult ma olen teiega selles suhtes täiesti nõus, et digiriigis peaksid need asjad toimima paremini. Aga selle meetme mure või õigemini selle probleemi ulatus on selline, et meil on tegelikult kolm erinevat elementi selle toetuse puhul. Esiteks, me ei tea inimeste elektriarveid, sellepärast et elektrimüüjad ei kuulu riigile, vaid on erinevad, esitavad arveid otse inimestele. Meil puudub teadmine, kui palju keegi tarbib, millise hinnaga tarbib.

Teiseks, leibkondade kohta tõesti rahvastikuregistris on teatud andmed olemas, aga 20% nendest andmetest ei vasta tõele. Me ei tea, kes kellega koos elab. Kas näiteks üliõpilased elavad omaette või elavad eraldi, seda me ei tea.

Kolmandaks, sissetulekud. (Juhataja helistab kella.) Sissetulekuandmed on tõepoolest maksuametist saadavad, aga maksudeklaratsiooni puhul on terve rida andmeid, mida automaatselt kätte ei saa, ja need tuleb eraldi esitada. Nii see tõepoolest on. Aga te ütlete, te justkui nagu halvustate seda, et ma toon välja neid tarbimise andmeid. Ent minu meelest kõik otsused peavad ikkagi tuginema ka andmetele. Ja ma vaatan, et kõige suurem hulk tarbijaid, kui me võtame kõik elektritarbijad, kõik leibkondade mõõtepunktid – neid on 648 004 mõõtepunkti ja iga mõõtepunkti taga on leibkond, ma tuletan meelde –, siis kõige rohkem mõõtepunkte ehk 371 312 mõõtepunkti tarbivad vähem kui 200 kilovatt-tundi elektrienergiat [kuus] ja nende hinna tõus on olnud 13 eurot. See on siis valdav osa elektritarbijatest. Ma kuidagi ei pisenda seda, et paljudel on raske, aga tugineme siiski argumente esitades faktidele ja numbritele. 

12:40 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Siim Pohlak, palun!

12:40 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Ma kõigepealt alguses ütlen parema dialoogi huvides kohe ära – eile ma küsisin teilt ka üsna konkreetse küsimuse, kui te tegite siin seda avaldust börsi kohta –, et ma ei ründa teid. Te ütlesite, et Siim Pohlak ründas mind sellega. Ma ei ründa teid. Tõesti, kui ma midagi ründan, siis ma ründan võib-olla kehvakest energiapoliitikat või Nord Pooli elektribörsi, mis ei toimi. Ma soovin, et me saaksime normaalselt arutada ja saaksime ka kiire toimiva lahenduse.

Eile me jõudsime ju sisuliselt ühisele arusaamale, et meil on ühendustega probleemid. Seesama näide, et Soomes elektri megavatt-tunni hind on 40 eurot, Eestis 400 eurot – ikkagi börs ühenduste probleemi tõttu tõenäoliselt ei tööta päris hästi. Kuna uute ühenduste rajamine võtab aega, siis meil on vaja vahepealseks ajaks ka pikemat lahendust. Me ei saa jääda avalduste põhjal toetusi maksma. Ma usun, et te olete nõus, et ei ole ju kuidagi õiglane, et Eesti firmad, kes toodavad Eestis, peavad maksma ühe kõige olulisema sisendi ehk elektri eest kümme korda rohkem kui Soome firmad. See ei ole jätkusuutlik. See ei saa kesta kaks kuud, kolm kuud või pool aastat või aasta, kuni ühendused lõpuks valmis saavad. Ma tõesti tahaksin teada, mis me siis teeme selle börsiga, kui ta ikkagi tegelikult ei toimi, meil pole ühendusi. Kas teil on mingeid lahendusi veel peale selle kahjuks bürokraatliku kompenseerimise mehhanismi, millest ettevõtjatele ikkagi praegu tuge ei ole üldse?

Ma ütlen veel kord, et ma ei ründa teid, vaid ma tahaksin lihtsalt arutelu. Me näeme ju kõik, et see börs ei toimi ja meil oleks vaja universaalsemat meedet. Me ei saa aprilli- või maikuuni jääda neid avaldusi menetlema. Nii et palun lihtsalt võib-olla dialoogi vormis, mis te sellest börsiolukorrast arvate? Kas teil on mingit pikemat plaani ka lisaks sellele avalduste korjamisele?

12:42 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Te väidate, et börs ei toimi. Kui ma võtan kogu selle aja, millal börs on olnud, siis 2011. aastal on olnud Eesti hind 43.35, keskmine hind terve aasta. 2012 – 39.20; 2013 – 43.14; 2014 – 37.61; 2015 – 31.08; 2016 – 33.06; 2017 –33.20; 2018 – 47.07; 2019 – 45.86; 2020 – 33.69. See on kogu börsi toimimise ajal, see on hind, mida börs on meile andnud kõikidel nendel aastatel. Praegu, jah, on probleem, seda sellepärast, et maagaasi hind on tõusnud erakordselt kõrgeks. Maagaas tõesti muutuvkuludega pääseb turule hinnaga 200 eurot megavatt-tunni kohta ja see lööb elektri börsihinna üles. Samas, kui meil oleks rohkem taastuvenergia pakkumisi, näiteks maismaatuule energia pääseb turule isegi null muutuvkuludega, hüdroenergia 5–15 eurot megavatt-tunni kohta. Nii et need on tegelikult lahendused, mis toovad odavamad hinnad.

Ma ei ole sellega nõus, et absoluutselt kohe visata laps koos pesuveega välja ja öelda, et börs ei toimi. Me peame vaatama, mis on hinnad üles löönud. Mis on need hinnad turul üles löönud? Olukord on kindlasti keeruline. Mida ütlevad elektrimüüjad ja elektriturul osalejad? Et see on tõenäoliselt olukord, millega me peame nüüd arvestama. Igal pool maailmas on hinnad üles läinud.

Teile ei meeldi Euroopa Liit, ma saan sellest niimoodi aru, aga võtame kas või Suurbritannia, mis on Euroopa Liidust väljas. Neil on kõrgemad hinnad kui meil ja Nord Pooli turul. Või võtke siit Nord Pooli turust kaugemal, Hiina näiteks – täpselt samamoodi energia hinnad on tõusnud. Ja miks on tõusnud? Sest ka nõudlus on igal pool tõusnud ja pakkumine ei ole sellele järele tulnud. Nii et me peame tegelema sellega, et siia tuleks rohkem pakkumisi ehk meil oleks rohkem tootmisvõimsusi ja et need tootmisvõimsused kasutaksid energiaallikana selliseid allikaid, mille muutuvkulud on madalad ja tänu sellele need löövad kogu hinda alla.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:45 Keskkonnapoliitika

12:45 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda küsimuse juurde, mille on esitanud Jevgeni Ossinovski. Sellele vastab keskkonnaminister Erki Savisaar ja teemaks on keskkonnapoliitika. Jevgeni Ossinovski, palun!

12:45 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud minister! Küsimus puudutab ühte meeleolukat intervjuud, mille sa andsid ERR‑i portaalile. See tekitas päris mitu olulist küsimust. Esimene ja kõige olulisem on muidugi see, et vahepeal kuidagi läks kergemaks, aga nüüd jälle on meil keskkonnaminister, kes püüab kahtluse alla seada maailma kliimateadusliku konsensuse selles osas, et kliimamuutused on inimtekkelised. Nimelt, seal sa vastad, et jah, mingisugune mõju on, aga ega keegi täpselt ei tea, kui suur see mõju on, selle üle käib vaidlus.

Rahvusvaheline kliimapaneel IPCC on just hiljuti kuuenda laine biomuutuste füüsikalise osa raporti välja lasknud – sellega sa tõenäoliselt tutvunud ei ole, aga soovitan – ja ütleb väga selgelt, et on vaieldamatu, et viimase sajandi ja natuke peale jooksul aset leidnud ligi ühekraadine temperatuuri tõus on inimtekkeline ja kasvanud kasvuhoonegaaside emissiooni tõttu.

Küsimus ei ole ju tegelikult selles, mis ühes intervjuus on ilmunud või ei ole ilmunud. Palju põhimõttelisem [on see], et sellest, kuidas mõistetakse reaalsust, sõltub see, missuguseid otsuseid langetatakse. Oleks ju kaunis veider, kui näiteks terviseminister oleks vaktsiinivastane ja ütleks, et on küll teadusuuringud, aga ma ei usu neid, nad vaidlevad, kas [vaktsiinid] on efektiivsed või ei ole. Ma arvan, et see ei oleks adekvaatne.

Ja sellest tulenevalt on mul küsimus: millistele allikatele tuginedes sead sa kahtluse alla rahvusvahelise kliimateadusliku konsensuse? Ja tegelikult muidugi sisuliselt, kuna selliseid allikaid ei ole, ma annan sulle võimaluse korrigeerida oma väiteid, et Eesti rahval oma valitsejate pärast piinlik ei oleks.

12:47 Esimees Jüri Ratas

Erki Savisaar, palun!

12:48 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh, Jevgeni, selle küsimuse eest! Ma selles intervjuus küll kuidagi ei seadnud kahtluse alla teadust ja teadlasi ja nende poolt tõestatud fakte. Ma ütlesin seal selgelt välja, et inimestel on oma roll kliimamuutuse juures. Ja tõesti, nagu te ise väitsite, vaidlus käib selle üle, kui suur see on. Hetkel on jõutud arusaamisele, et üks kraad on inimtekkeline, aga võib-olla see mõju on suurem, me ei tea seda. Võib-olla see mõju on natukene väiksem. Kindlasti on teisi mõjureid veel ja ei ole selgust ka selles, et kui me nüüd saavutame kõik need rohepöörde eesmärgid, milles me oleme ühiselt kokku leppinud, et me liigume süsinikuneutraalsuse suunas – Euroopa ja sealhulgas Eesti aastaks 2050, ülejäänud maailm natukene aeglasemalt –, et mis siis edasi juhtub. Kas see soojenemine peatub, [kui peatub, siis] kui kiiresti peatub või kas see hakkab tagasi pöörduma ja [kui hakkab], siis kui kiiresti pöördub ja mis mõjud sellega kaasnevad? Meil on väga palju vastamata küsimusi. Aga ei ole mingit kahtlust, et inimestel on olnud oluline roll nendes kliimamuutustes, mis meid viimase paarisaja aasta jooksul on tabanud.

12:49 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Jevgeni Ossinovski, palun!

12:49 Jevgeni Ossinovski

Vastamata küsimusi jääb alati palju, kui ei proovigi neile adekvaatseid vastuseid leida. Seesama raport – soovitan lugeda – vastab ka sellele küsimusele, kui kiiresti on võimalik saavutada näiteks see, et [soojenemine oleks vaid] poolteist kraadi, mida on Pariisi kliimaleppe eesmärgina riigid deklareerinud, sealhulgas Eesti. See on juba vältimatu, ükskõik, mis me täna teeme, see soojenemine tuleb. Kui me piisavalt kiiresti vajalikke samme astume, siis on võimalik ära hoida edasine [soojenemine]. Aga see ei pruugi ka võimalik olla, selles mõttes, et negatiivne stsenaarium võib realiseeruda ikkagi. Aga muu osa, mis sa rääkisid, lihtsalt ei vasta tõele. See, et on vaidlusi selle üle, kui suur on inimese mõju kliima soojenemisele – neid vaidlusi kliimateadlaste seas ei ole. Ei ole neid vaidlusi! Ja ausalt öeldes Vabariigi Valitsuse liige võiks lähtuda sellest, mis on kliimapoliitiline konsensus selles küsimuses.

Nüüd, minu teine küsimus puudutab sellessamas intervjuus pikalt arutletud küsimust metsade teemal. Nimelt on Euroopa Liit seadnud Eestile kliimapaketi kontekstis eesmärgiks tagada LULUCF-i maakasutuse sektoris 2,5 miljoni megatonni sidumist aastal 2030. Ja valitsus on öelnud, et see on võimatu. Sa kordasid neid väiteid, et see on võimatu.

Keskkonnaagentuur on kalkuleerinud nii: selleks, et seda saavutada, on vaja vähendada raiemahtu umbes 10%, 9,5 miljonile tihumeetrile. Minu jaoks ei paista see võimatu, vaid vastupidi, see tundub väga adekvaatne, arvestades ka ökoloogilist kriisi, mis meil elurikkuse kontekstis on. Sellest tulenevalt ma tahaksin küsida ja palun, et sa oma hinnangut natukene lahti seletaksid. Metsanduse arengukava põhistsenaariumi järgi nähakse ette järgmise 30 aasta jooksul 8000 ruutkilomeetri Eesti paljaks raiumine, 20% Eesti maismaa pindalast, mis minu arvates on liiga palju. (Juhataja helistab kella.) Tuleks vähendada. Sina ütled, et see on võimatu. Miks?

12:51 Esimees Jüri Ratas

Erki Savisaar, palun!

12:51 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh, Jevgeni! Taas sa väänad mu sõnu. Ma ei ole kunagi öelnud, et selle eesmärgi saavutamine oleks võimatu. Ma olen öelnud, et see ei ole sotsiaal-majanduslikult mõistlik. Ehk siis jah, seda saab teha, aga sellega kaasnevad väga rängad sotsiaal-majanduslikud mõjud, milleks me ei ole valmis, ja seetõttu ei ole meil mõistlik seda teed valida. Me peame lähenema asjale tasakaalukalt.

Ma juhin tähelepanu ka sellele, et me mingil põhjusel soovime kogu seda LULUCF-i taandada metsanduse peale, aga LULUCF on oluliselt laiem valdkond, see kaasab maakasutust laiemalt: nii põllumajandust kui ka rabades toimuvat ja nii edasi. Nii et me peame seda pilti vaatama kindlasti terviklikult ja analüüsima, mis on need mõistlikud lahendused Eestile, mille korral loodus oleks hoitud, süsiniku sidumine toimuks, toimuks ka süsiniku talletamine ning et ka elu Eesti maapiirkondades saaks jätkuda.

12:53 Esimees Jüri Ratas

Nüüd lisaküsimus, Riina Sikkut, palun!

12:53 Riina Sikkut

Aitäh! Juba nendele kahele küsimusele vastamisel oli väga huvitav jälgida, kuidas teil on väga tugev siseveendumus, et kui tõesti [süsiniku] sidumist suurendada Eestis, siis need sotsiaal-majanduslikud tagajärjed on rängad. Aga et kliimamuutus on inimtekkeline, seal on ikkagi [küsimus], mis see mõju täpselt on ja kui suur, see võib-olla on suurem või väiksem – mõne teema puhul on teil tugev siseveendumus ja teise puhul ei ole.

Minu jaoks tekitab küsimusi see, kuidas see siseveendumus teie ministritöös kajastub. Teie paremal käel istuv haridusminister võiks kindlasti öelda, et väga huvitav on arutada, mis asi on kvaliteetne haridus, kuidas tulemusi mõõta, mis on kvaliteetse hariduse mõju ühiskonnale laiemalt. Aga see ei tähenda, et ta ei liiguks õppijakeskse haridussüsteemi kujundamisega edasi.

Ja täpselt samamoodi teie vasakul käel istuv peaminister võiks rääkida julgeolekupoliitika vaatevinklist, mis on see Venemaa oht. Mis on need riskid? Ei tea, mis need riskid ikkagi on? Aga see kindel sõnum, et jah, me ei karda, ja et meie julgeolekut tuleb [kindlustada] – see tuleb edasi anda, ükskõik, millised filosoofilised küsimused peaministril ka poleks. 

Nüüd, arvestades teie küsimusi inimtekkelise kliima soojenemise kohta, kas te ministrina töötate selle nimel, et Eestil oleks oma plaan rohepöördeks? [On tähtis], et me suudame sotsiaal-majanduslikke riske inimeste jaoks maandada, aga tegelikult kliima ja keskkonna huvides on need olulised eesmärgid siiski vaja täita. Kas te töötate selle nimel?

12:54 Esimees Jüri Ratas

Erki Savisaar, palun!

12:54 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh, Riina! Oh, kust ma nüüd alustangi ... Siin oli nii palju selliseid põnevaid küsimusi ja hüpoteese. Alustame sellest, et me oleme ju selgelt kokku leppinud, et me liigume ühiselt kliimaneutraalsuse suunas. Eesti saab kliimaneutraalseks või süsinikuneutraalseks aastaks 2050 ja selle eesmärgi saavutamise nimel töötatakse iga päev, otsides lahendusi, kuidas samm-sammult sellele eesmärgile lähemale jõuda.

Eesti on olnud väga tubli süsinikuheite vähendamisel, aga vastab tõele ka see, et iga järgmine samm, mis me peame tegema, on keerulisem ja vajab paremat analüüsi ja vajab ka rohkem selgitamist rahva hulgas. See on Keskkonnaministeeriumi igapäevane töö. Ja me muu hulgas otsime ka võimalusi, kuidas kasutada loodusressursse mõistlikumalt. Kui me räägime näiteks sellestsamast metsast, kust puud välja tuua ei tohi, sest selle all elab metsis, siis mingil põhjusel öeldakse sealjuures, et ega sellest metsast ei tohi ka seeni välja tuua, ei tohi seal mingisuguseid marju kasvatada. Kas meil näiteks metsise kaitsmisel on mõistlik keelata ka seenekasvatus?

Mina arvan, et see niimoodi ei ole. Me peame selles valguses vaatama kogu oma kaitsmispoliitika üle ning leppima ikkagi kokku, mis on päriselt need kaitstavad väärtused. Sellest lähtuvalt leiame ehk ka metsamaa kasutuseks teisi võimalusi, mis ei eelda selle puu metsast välja vedamist.

12:56 Esimees Jüri Ratas

Ja siin on, nagu ikka, protseduuriline küsimus. Riina Sikkut, palun!

12:56 Riina Sikkut

Vabandust! Ma kasutan ka eesmärgipäratult seda võimalust, aga ma tõesti tegelikult tahaks kiita, et valitsuse liikmete informeeritus on nii suurepärane. Ma loodan, et ka Riigikogu juhatusel. Mina olen näiteks suur seenesõber. Nii et valitsuse liikmed on väga hästi informeeritud ja teavad, millistele nuppudele vajutada saadikute küsimustele vastates. Aitäh!

12:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh-aitäh! Nii, aga liigume siit edasi, viies küsimus on käsitletud.


5. 12:57 Energiakriis

12:57 Esimees Jüri Ratas

Läheme edasi kuuenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Aivar Kokk, vastab peaminister Kaja Kallas. Teemaks on energiakriis. Aivar Kokk, palun! 

12:57 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud peaminister! Elektri turuhind tekib vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorrale. Samas elektri hind sõltub ilmastikust, nii hüdroenergiast kui ka tuule ja päikese mõjust. Me teame, et viimastel aastatel Eesti on pidanud elektrit ka importima ja meil on pudelikaelad ühelt poolt Eesti ja Soome vahel ning Baltikumis ka Rootsi ja Leedu vahel.

Elektri hinna tõusu taga on tegelikult ennekõike CO2 emissioonide tasu kasv. Kui te siin enne eelkõnelejale vastasite, siis te ütlesite, et kõik otsused peavad tuginema andmetele. Ja palun mitte mulle vastata, et ma peaksin seda kuskilt mujalt küsima. Kui te ei tea täna vastata suuliselt, siis paluks seda kirjalikult teha. Ja mu küsimus on väga lihtne: kui palju Eesti Energia ostis rahaliselt CO2 kvooti detsembris ja milline oli valitsuse CO2 kaubanduse bilanss detsembris tervikuna Euroopa CO2-ga kauplemise süsteemis? Tegelikkuses tänane elektri hind sõltub väga palju sellest. Me teadsime, et CO2 müügihind saab olla kuskil 24 eurot tonn, aga see on jõudnud täna 100 euroni. Räägitakse, et järgmise aasta detsembris on see juba 240 ja nii kaua, kui ei ole meil piisavalt taastuvenergia abil elektri tootmist, on Eesti turul elektri hind taevas.

12:59 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:59 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie küsimus on sõnastatud "Energiakriisist", aga te küsite väga konkreetseid numbreid, mida mul siin praegu kaasas ei ole. Kui te oleksite [pealkirjaks pannud] näiteks "CO2 hinnast", siis ma oleksin teadnud selleks valmistuda, oleksin saanud need konkreetsed numbrid kaasa võtta. Nii et sellele küsimusele ma pean vastama kirjalikult, sest mul tõepoolest neid numbreid ei ole ja ma ei taha eksida.

12:59 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Aivar Kokk, palun!

12:59 Aivar Kokk

Aitäh! Ega ma ei arvestanudki sellega, et te peaksite peast kõiki numbreid teadma. Aga kuna te esinesite meil siin eilegi, teades [justkui] kõike täpselt, millised need lahendused on, siis on väga loogiline, et valitsuses peaks nüüd CO2 teema nagu igapäevane olema. Me teame, kui palju riik teenib, kui palju Eesti Energia teenib. Aga ma küsin hoopis teise poole pealt. Eile te alustasite oma kõnet ja ka täna sellega, et tegelikult elektri hind on kõrge sellepärast, et gaasi hind on tõusnud. Ma ei tea, kui palju Eestis gaasiga elektrit toodetakse, naabrite juures Leedus seda küll tehakse.

Ma tuletan meelde, et meie piirkonna suurim probleem on suure LNG terminali puudumine, see võimaldaks talve tulles ennast kindlustada. Vaatasin, 31. oktoobril 2014 on teie eelkäija Taavi Rõivas öelnud, et LNG terminal Eestis on vaid helesinine unistus, Eesti peab loobuma veeldatud maagaasi ehk LNG regionaalsest terminalist Soome kasuks. Ja siis räägitakse Balticconnector gaasitorust Soome ja Eesti vahele ja kõigest muust, mida peaks Elering ja Balticconnector OÜ tegema hakkama, et parandada maagaasivarustuskindlust. 

Mis seis täna on? Kas te olete sama meelt kui teie erakonna eelmine peaminister, et LNG terminali ei oleks vaja? Või võiks täna, kui see oleks, [olla] nii nagu Euroopas, et hind kukkus kohe, kui hakati tooma vedeldatud gaasi? Äkki 2014 ikkagi tegi Eesti riik vale otsuse, kui loobus sellest?

13:01 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:01 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, kui palju otseselt gaasist Eestis toodetakse elektrit, siis minu teada 8%. Nii et tõesti, see osakaal Eestis ei ole suur. Aga kuna me oleme Nord Pooli osa, siis me teame, et see turg töötab nii, et viimasena turule tulija oma muutuvkulude baasil määrab turuhinna. Ja seetõttu, et gaasijaamasid on ka mujal, see hind niimoodi kujuneb. Ka meie põlevkivi on tegelikult ju üsna kalli hinnaga: 130–200 eurot megavatt-tundi on hind, millega põlevkivi turule pääseb.

Loomulikult me jälgime CO2 hinda valitsuses ja jälgime ka seda, kui palju me sellest CO2 ülelaekumisest oleme juurde saanud. Me oleme seda CO2 ülelaekumise [raha] mõelnud kasutada just sellesama elektri kallinemise tõusu sihitud meetme finantseerimiseks. See selleks praegu lähebki.

Tulles LNG terminali juurde, siis tõepoolest, nagu te kirjeldasite, need otsused on olnud. Ma saan aru, et Euroopa Liidus on energeetika ühishuvide projektide nimekiri, mida iga kahe aasta tagant uuendatakse. Kui ma sellest materjalist õigesti aru saan, siis põhimõtteliselt see Paldiski projekt, millest te ilmselt räägite, kuigi te seda konkreetselt ei nimetanud, on seda Euroopa Liidu toetust proovinud saada ka varem, 2016. aastal, kui Soome terminal langes välja. Toona küsiti seda toetust 40% kogumaksumusest ehk umbes 136 miljonit eurot. Aga ma saan aru, et 2017. aastal lükkas Euroopa Komisjon selle projekti taotluse tagasi. Ja kui ma neid materjale loen, siis ma mõistan, et põhiline põhjus on see, et siia piirkonda justkui sobiks üks selline terminal, mis saab Euroopa Liidu rahastust, aga liikmesriikide vahel otsest kokkulepet ei ole ja ka Euroopa Komisjon ei taha tulla otseselt ütlema, kuhu see peaks tulema.

Aga see ei ole olnud sellisel kujul praegu minu laual, see ei ole meil olnud otsustuspunktina kuidagi. Selliseid ettepanekuid hetkel esitatud ei ole, aga arvestades gaasi hinna kujunemist loomulikult LNG on selle alternatiiv. (Juhataja helistab kella.) Vabandust! Saan edasi vastata järgmistele küsimustele.

13:04 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun üks lisaküsimus, Siim Pohlak!

13:04 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Ma loodan siiski, et vastate mulle. Arutame siis edasi. Te lugesite ette aegrea aastast 2013, kuidas varem olid börsihinnad odavamad. Ma arvan, et neid põhjuseid on palju. Aastal 2013 ei olnud ka näiteks sedasama krüptokaevandamist, mis on väga-väga energiamahukas. Aga kui seda aegrida veel tagasi kerida, vaadata aastatesse 2012, 2011, 2010, siis oli ju elekter veel odavam, meil oli fikseeritud hind. Võib-olla peaks ikkagi sinna tagasi liikuma?

Te rääkisite igasugustest plaanidest, rääkisite tuulevõimsustest, hüdroenergiast. Kõik need plaanid on toredad ja kui tuleb neid võimsusi juurde, ega kellelgi pole ju midagi selle vastu, aga need võtavad aega. See võtab aega! Ma saan küll aru, et võib-olla te tahaks nende numbrite üle edasi vaielda, aga ma tahaksin pigem ikkagi lahendusi kuulda, et mis nüüd edasi saab, kui see ebastabiilne börs ja kõik see praegune olukord jätkub pool aastat veel näiteks ja need hinnad virvendavad seal 200 peal, 400 peal. Meie inimesed ja eriti ettevõtjad ei kannata seda välja. Ettevõtjad ju ei saa toetust, siin tuleb pankrottide laine.

Võib-olla ikkagi tasuks kaaluda börsi osas mingi lahenduse leidmist, kas või ajutiselt peatada seal osalemine ja proovida toota Eestis maksimaalselt palju elektrit riigi jaamades ja osta ülejäänu kas või riigi dotatsiooniga väljastpoolt sisse. Kui me suudaksime selle abil elektri hinna alla lüüa, oleks see meie ettevõtetele väga suur konkurentsieelis olukorras, mida te kirjeldasite, kus kogu Euroopas, kogu maailmas, ka Hiinas ja igal pool mujal elektri hind tõuseb. Äkki peaks riik proovima ettevõtjatega ühte paati tulla ja elektri hinna allasurumisega tõesti tugevdada meie ettevõtjate konkurentsivõimet, kas või võrreldes lähinaabritega. Börsihinna korral me, vastupidi, kaotame konkurentsivõimes.

13:06 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, te toote [aastad] 2011–2012. 2011 oli keskmine hind 43.35, 2012 aga 39.20. Tegelikult see on tunduvalt kõrgem, kui oli näiteks 2020. aastal, kui börs toimis. Seda esiteks. Teiseks, ajutine lahendus. Ma tegelikult eile seisin siin Riigikogu ees mitu tundi ja rääkisin lahendustest: pika perspektiivi lahendused ja keskpika perspektiivi lahendused. Kas te soovite omavahel rääkida või ma vastan teile? (Saalist öeldakse midagi.) Selge.

Mida me peame silmas pidama? Eesti on hetkel elektri netoimportija, mis tähendab seda, et meil on vaja teiste riikide tootmisvõimsusi. See tähendab, et kui me ütleme ja te ütlete, et lahendus on see, et paneme justkui ühendused kinni ja toodame ainult siin, siis tegelikult me sel juhul odavamat elektrit ei saa. Seda lihtsalt sel põhjusel, et kui põlevkivi hind on 130–200 eurot megavatt-tunni eest, siis tegelikult Põhjamaade hüdroenergia, ka Läti hüdroenergia, tuuleenergia toob seda hinda alla. Ja kui me oleme turu osa, siis see tegelikult annab meile ka võimaluse neid hindu alla tuua.

Nüüd, lühike lahendus on see, millest ma eile rääkisin. Inimestele ja ettevõtetele, kes kardavad neid Ameerika mägesid ja väga kõrgeid hindu, on lühike lahendus see, et osta sisuliselt kindlustus selle abil, et sa fikseerid oma hinna. Jah, ma olen nõus, et see on praegu väga kõrge, et seda [ei taha] fikseerida. Seal on aga üks selline lühike lahendus, mis on ka Riigikogu menetluses – see on elektrituruseadus – ja mis annab võimaluse elektrimüüjatele fikseerida hind pikemaks perioodiks, nii et nad saavad seda hinda alla tuua.

Mul on olnud kohtumine elektrimüüjatega, kes ütlevad, et nad saaksid hinda alla tuua isegi [tasemeni] 20–30 eurot megavatt-tunni eest, kui oleks võimalik kodutarbijale seda hinda fikseerida pikema aja peale. Me teame, et on suurtootmised, kes on tegelikult pika aja peale oma fikseeritud [hinnaga] lepingud teinud, selleks et neid börsi kõikumisi mahendada ja tagada endale stabiilne hind.

13:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:09 Surve avaldamine perearstidele

13:09 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Merry Aart, sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on surve avaldamine perearstidele. Merry Aart, palun!

13:09 Merry Aart

Aitäh sõna andmast, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Probleem, millele ma tahaksin vastust saada, on selline. Perearstid said novembri lõpus või detsembris kirja, kus ähvardatakse leppetrahvidega, kui nad kindlaks kuupäevaks ei vaktsineeri teatud protsenti patsientidest. Neilt nõutakse aru, miks süstist keeldunud inimene ei ole nõus vaktsineerima, mitu korda talle on helistatud, kui palju kordi on nõustamist läbi viidud ja nii edasi. Kevadel ei jagunud perearstidele vaktsiine, seda me kuulsime siinsamas saalis. Siis, kui nad olid valmis abistama, toodi põhjenduseks, et vaktsiine ei jätku. Me hiljem nägime, kobarkäkk külmhoones näitas, et vaktsiine oli tegelikult küll. Ju ei olnud siis kas oskusi või tahet neid kasutada.

Meil on perearstide krooniline defitsiit, eriti maapiirkondades. Inimesed ei saa arsti juurde siis, kui neil on vaja, vaid siis, kui see on võimalik. Minu küsimus on selline. Kas säärane Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa nõudmine on vastutustundlik ja ühiskonna huvidega arvestav? 

13:11 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ma tahan öelda, et teil on väga kaunis kampsun, ma olen kogu aeg vaadanud. Kuna teie erakonna esimees kommenteeris kunagi ka minu riietust, siis ma võtan endale vabaduse seda alustuseks öelda.

Aga nüüd selle konkreetse mure juurde. Tõepoolest on tehtud kontrolle perearstide puhul. Selle eesmärk on kontrollida, kas perearstid on teinud piisavalt vaktsineerimise eesmärkide saavutamiseks. Ja kontrolli tulemus näitab seda, et ei ole perearstidele mitte midagi ette heita.

Tegelikult ka mina olen perearstidega korduvalt suhelnud ja perearstid on olnud väga abivalmid kogu selles kriisis, nad on kutsunud oma patsiente üles vaktsineerima, nad on teinud seda tööd oma muu töö kõrvalt. Ja see on kindlasti toonud kaasa täiendava tööjõu vajaduse. Neile tuleb olla väga tänulik kogu selle töö eest, mis nad on teinud. Nii nagu te ütlete, tõesti, meil on krooniline perearstide puudus, teatud piirkondades on see puudus eriti suur, ja sellega tuleb eraldi tegeleda.

Ma ühe asja tahan veel ära korrigeerida. Terviseameti külmlaos olid AstraZeneca vaktsiinid, mida ei kasutatud selliselt, aga seal olid tõesti muud ravimid, mis läksid raisku, ka muud vaktsiinid, mis läksid raisku, aga COVID‑i vaktsiinid olid teistes ladudes ja tervishoiutöötajate juures.

13:12 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täiendav küsimus, Merry Aart, palun!

13:12 Merry Aart

Ma lihtsalt täpsustuse mõttes küsin, et kas see ikka on perearsti ülesanne tegelda sellise raamatupidamisega. See võtab neilt tegelikult päris palju aega ära. Ma tean päris mitut perearsti. Kuna seal oli AK-märge, siis nad ei näidanud mulle neid kirju, aga nad lihtsalt jutu sees märkisid, et on mures selle pärast. Sellepärast ma ka küsin.

13:13 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kindlasti perearst peab tegelema inimeste nõustamise, aitamise ja ravimisega, sellele peaks minema tema põhiaeg. Igasugused täiendavad bürokraatlikud nõudmised võtavad aega ära, sest alati, kui sa teed midagi, ei tee sa samal ajal midagi muud. Seetõttu kindlasti peaks olema niisuguseid nõudmisi vähem. Selle materjali järgi, mis mulle on selle konkreetse küsimuse kohta esitatud, tundub, et see on olnud selline ühekordne kontroll ja pikemalt mingit mõju ei oma.

See mure on olnud, et perearstide käitumine on olnud väga erinev ka vaktsineerimise osas. Mõnel on terve nimistu vaktsineeritud. Kui mina küsisin perearstilt, kellel oli väga kõrge hõlmatus, kuidas ta selle on saavutanud, siis ta ütles, et ta just vanemaid inimesi ikkagi veenab. Veenab, [öeldes seda], et see haigus ei tohi neid kätte saada, sellepärast et see haigus on neile ohtlik. Mõni teine võib‑olla nii palju [aega] veenmistöö peale ei kuluta. Aga nagu te ka ise tabavalt ütlete, perearstide koormus on suur ja teatud regioonides on see seda suurem, et ei ole ka toetavat personali nii palju.

Nii et ma loodan, et perearstid saavad keskenduda oma põhitööle. Ma arvan, et me kõik loodame, et nad ei pea enam tegelema COVID‑i kriisiga ka sel moel, et inimesi testidele suunata, neid saatekirju anda. Aga paraku praegu me oleme selles COVID‑i hiidlaines, mis on tabanud ka kõiki teisi Euroopa riike. Nii et praegu see koormus on väga suur. Ma olen perearstidele ja [nendega koos] töötajatele väga tänulik, et nad seda tööd teevad ja endiselt vastu peavad.

13:15 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Helmen Kütt, palun!

13:15 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma pean vabandama, minu küsimus ei puuduta perearste, aga kuna tänases infotunnis on väga palju küsimusi energiakriisi kohta, siis ei ole midagi üllatavat ja uut. Minu küsimus puudutab seda, et nii nagu te eile ütlesite ja me mõlemad tõdesime, et inimesed helistavad, pöörduvad nii teie poole kui ka ilmselt väga paljude siin saalis istuvate inimeste poole oma murega. Ja mulle tundub, et teie poole võib-olla on pöördunud Reformierakonna valijad ja see võibki nii olla. Valijad pöörduvad oma saadikute või esindajate poole.

Tegelikult kolleeg Helir-Valdor Seeder siin juba juhtis tähelepanu, et sotsiaaltöötajad töötavad tõepoolest pinge [taluvuse] piiril, sisestades hilisõhtul andmeid, et kiiresti välja maksta seda toetust. Ja inimesed tegelikult helistades ütlevad, et linnade näited ei päde, et maakondades [kohale minnes] on lumi ja libedus ja on soovitus mitte tulla kroonviiruse ajal ja eriti selle kiirelt leviva tüve ajal rahvarohketesse kohtadesse. Üks kriis tegelikult toidab teist kriisi.

See oli kommentaar, aga küsimuse ma tahan teile ka esitada. Ma väga toetan sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo mõtet. Sotsiaaldemokraadid esitasid varasügisel palve ja soovi tõsta toimetuleku piiri, ka riigieelarve menetlemisel tegid nad seda 9. detsembril, kui pakkusid välja kuus meedet ja paketi, et energiakriisi leevendada. Ma väga loodan seda ja kas te saate järsku täna kinnitada, et Signe Riisalo ettepanek tõsta toimetulekupiiri 50 eurot ehk siis pere esimese liikme puhul 200 euroni võiks leida valitsuses toetust? Võiks muidugi öelda, et absoluutse vaesuse määr on tegelikult 220 eurot, aga see samm oleks igal juhul väga õige, kuigi kahjuks kolm kuud hiljaks jäänud. Kas te saate kinnitada, et ehk see õnnestub seekord ära teha?

13:17 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo on tõepoolest sellised analüüsid teinud ja selliseid ettepanekuid me kindlasti valitsuses arutame. Ka tal on veel terve rida murekohti, mis ta välja toob seoses elektri hinna tõusuga. Ma arvan, et kõikides valdkondades on need murekohad ja need murekohad peegelduvad ka siin saalis tagasi. Me arutame seda. Mul ei ole praegu seda vastust, et jah, me selle otsuse täpselt nii teeme. See tuleb siis, kui ... Nagu minu vanaema ütles: iga asi omal ajal või veidi hiljem. Aga me katsume seda pigem teha ikkagi varem, tahame arutelu pidada, mida me saame teha.

Nüüd, ma tahan ühe asja veel öelda, mis puudutab neid toetusi. Tõepoolest on väga erinev, kas me räägime linnadest või me räägime maakondadest. Ka maal on väga erinevad kohalikud omavalitsused ja tõesti see libedus, mis on väljas, on väga muret tekitav. Vanemad inimesed liiguvad, võivad kukkuda ja lisaks COVID‑i kriis ka ja leviv omikrontüvi, mis tõepoolest levib kiiremini kui varasemad tüved ja ohustab ka vanemaealisi.

Ka eelmine kord te küsisite konkreetselt üksi elavate pensionäride kohta. Meil on see andmebaas olemas. Ma olen ka riigihalduse ministrilt küsinud, kas me ei saaks seda teha ikkagi veel lihtsamaks, et need inimesed ei peaks [kohal] käima. Ja minu teada otsitakse lahendust, kas on sellistes vanusegruppides, kes on haavatavamad, võimalusi neid asju lihtsamaks teha.

13:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:19 Erikoolide tulevik

13:19 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Helmen Kütt, vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Teemaks on erikoolide tulevik. Helmen Kütt, palun!

13:19 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud haridus- ja teadusminister! Minu küsimus puudutab hariduslike erivajadustega lastele mõeldud koolide saatust ja edasist toimetulekut ning seda, milliseks on kujunemas nende oluliste koolide roll ja koht haridusvaldkonna arengukavades. Põhjus, miks ma seda teilt küsin, on see, et Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena ja nüüd kindlasti ka ministrina on teile alati see teema südamelähedane olnud. Mäletan, kui me käisime külastamas neid koole. Nüüd, kui te olete ministriks saanud, kas on läbi viidud mingid analüüsid ja on mingeid mõtteid? Tegelikult oodatakse infot, milliseks nende koolide edasine saatus kujuneb. Me kõik teame, et sellest, millist tööd tehakse nendes koolides, sõltub ka see, kuidas need lapsed hiljem toime tulevad. Ja muidugi, kaasav haridus on teatud lastele väga oluline ja seda ka kasutatakse, kellele see sobib. Aga ma olen üpris veendunud – arvan, et ka teie –, et selliste koolide roll ja koht on märkimisväärse tähtsusega. 

13:21 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna, palun!

13:21 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh, hea Riigikogu liige! Tõesti, me oleme teiega koos Riigikogus nendel teemadel palju arutanud ja ka sotsiaalkomisjonis tööd teinud. Nüüd, olles haridus- ja teadusminister, julgen ma küll väga selgelt öelda, et erivajadustega laste koolide võrk on oluline. Ma arvan, et ka riigi vastutus erivajadustega laste koolide pidamisel on oluline, selleks et tagada nendele lastele võimalikult võrdne ligipääs [haridusele] ja võimalikult heal tasemel haridus. Ja tõesti, olen käinud ka nüüd ministrina mitmes koolis, hiljuti näiteks Porkuni koolis, kus on suurepärane kaasaegne õpikeskkond. Need lapsed, kes seal õpivad – neid on ligi 90 –, saavad tõesti head haridust vastavalt oma võimetele ja saavad kogeda õnnestumist. Seal kõrval on neil väga suurepärased rehabilitatsioonivõimalused – tõesti, need on laialdased. Sellistes koolides käies saan ma vaid kinnitust, et need on olulised haridusvõrgu osad ja riigi vastutus peab jääma.

Nüüd, küsimus on selles, et tõesti viimase kümne aasta jooksul on erikoolide arv vähenenud. Kümme aastat tagasi oli neid 25, praegu on riigi pidamisel 14 erivajadustega laste kooli. On kindlasti koolid, mille puhul isegi ei tasu kaaluda nende üleandmist kohalikule omavalitsusele. Samas on selliseid väga väikseid koole, mille puhul põhimõtteliselt võib rääkida kohalike omavalitsustega, kas nad sooviks ja [kui, siis] millistel tingimustel need koolid üle võtta. Aga seda ma kindlasti ei tee kergekäeliselt.

Me peame riigina väga selgelt aru saama, mis on kohaliku omavalitsuse eesmärk. Minu meelest ei ole õige ühtegi erivajadustega laste kooli kohalikule omavalitsusele üle anda. [Kui, siis vaid] eeldusel, et kohalikud omavalitsused, kes piirnevad selle kooli ümber, teevad koostööd, sest täitsa selgelt ei ole ühele kohalikule omavalitsusele, kui ta just ei ole Tartu või Tallinn, vaja eraldi erivajadustega laste kooli. 

13:23 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Helmen Kütt, palun!

13:23 Helmen Kütt

Suur aitäh! Ma olen väga tänulik, et te selle teema olete võtnud oma [huviorbiiti] ka ministrina ja peate seda väga oluliseks. Küsimuse jätkuks märgin, et tõepoolest üle Eesti paiknevad need koolid erinevalt, ka maakonniti erinevalt. Maakonnakeskuste roll teatud teenuste pakkumisel ja hariduse korraldamisel on ka väga oluline ja väga erinev. Küsimus ongi, kas on järsku juba läbi viidud või plaanitakse läbi viia mingi analüüs, [et saada] tervikülevaade õppimisvõimalustest üle Eesti, aga ka eri maakondades. Ja kas on mingisugused mõõdikud selle kvaliteedi hindamiseks? 

13:24 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna, palun!

13:24 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Esiteks, me peame olema kindlad, et iga laps saab oma võimetele vastava hea hariduse ja toe. Ma tean, et palju on vastukaja tekitanud kaasava hariduse rakendamine, ja tõesti, meil on juhtumeid, kus kaasavat haridust rakendades on erivajadusega laps koolisüsteemis hätta jäänud. Teda kas ei ole märgatud, ei ole piisavalt olnud võimalust talle tuge pakkuda. Me ei tohi lasta sellisel asjal juhtuda. Me peame mõtlema neid otsuseid tehes eelkõige laste huvidele. Kui kohalikus koolivõrgus ei ole piisavalt tugipersonali, piisavalt oskusi-teadmisi, kuidas [konkreetset] erivajadusega last toetada, siis me ei tohi seda last sinna suunata, teades, et ta seal tuge ei saa. Me peame loomulikult koostöös lapsevanematega suunama lapse sellisesse kooli, kus ta tuge saab. Me oleme ju tõesti kuulnud – need on küll markantsed üksikjuhud, aga siiski nad midagi näitavad –, et meil on koolisüsteemis 11-aastane laps, kes ei oska lugeda. See ei ole normaalne ja me peaksime sellised asjad tuvastama oluliselt varem. Sellepärast ma arvangi, et neid otsuseid tehes me peame vaatama täpsemalt, millised võimalused piirkonnal on konkreetsele lapsele pakkuda maksimaalselt head arenemisvõimalust. Ja sellepärast on oluline, et neid otsuseid tehes teeksid kohalikud omavalitsused koostööd, sest enamasti siiski põhikoolivõrgu omanik on kohalik omavalitsus ja arengukavade järgi peaks ka niimoodi jääma.

13:26 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Kert Kingo, palun!

13:26 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma ei räägi erikoolist, vaid räägin koolist, ja loen teile ette ühe kirja [selle kohta], mis on aset leidnud ühes koolis. Ja selle kohta tuleb ka kohe küsimus. On klass, kus vaktsineerimata on ainult üks õpilane kogu klassist. Tuleb teavitus, et klassis on COVID‑19-sse haigestunud laps. See laps ei ole see üks ja ainus vaktsineerimata laps. Aga karantiini peab jääma vaktsineerimata laps. Temal avaneb võimalus testima minna, kui kontaktist on möödas neli päeva, ja kooli saab ta negatiivse testi alusel. Samal ajal käivad vaktsineeritud lapsed koolis edasi. Kui haiguse tõi klassi vaktsineeritud õpilane – ja statistikast näeme ära, et väga suurt vahet ei ole, oled sa vaktsineeritud või mitte, haigestuda võid ikka –, siis miks ei pea kõik jääma koju neljaks päevaks ja tegema testi enne kooli naasmist? Mõeldes veidi edasi: kui too vaktsineerimata laps läheb nüüd kooli tagasi peale PCR-testi negatiivse tulemuse teadasaamist, aga vaktsineeritud lapsed on koolis edasi käinud ja seal viirust veel levitanud ja kui keegi peaks veel COVID‑19-positiivne olema, siis see üks vaktsineerimata laps peab uuesti koju jääma neljaks päevaks. See laps jääb kõrvale õppetööst ning kõik tunnikontrollid ja kontrolltööd tuleb tal hiljem järgi teha. Me oleme siin näinud, kuidas valitsus on erinevaid meetmeid kasutades survestanud kõikvõimalikku moodi inimesi vaktsineerima. Minu küsimus on sellest situatsioonist lähtudes: kui kaua see valitsusepoolne inimeste diskrimineerimine ja nende õiguste rikkumine veel jätkub? 

13:28 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna, palun!

13:28 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Haridussüsteemi oleme me kogu selle kriisi vältel hoidnud võimalikult avatuna. Me ei ole teinud vahet vaktsineeritud ja vaktsineerimata lastel, kui me räägime üldharidusest. Tõesti, isolatsioonireeglites on erinevus. Ka täna, omikrontüvega viiruse leviku kontekstis me siiski näeme andmetest seda, et vaktsineeritud inimesed nakatuvad vähem ja ka vaktsineeritud noored nakatuvad vähem. Vaadake Krista Fischeri arvutusi, niimoodi need tabelid jooksevad. Tuleb möönda tõesti, et omikroni tulekuga [on pilt muutunud]. Kui varasemalt oli noortel, kes olid vaktsineeritud, väga suur kaitse, lausa oli periood detsembri keskpaigas, kus oli 11 korda väiksem tõenäosus, et nakatub ka vaktsineeritud noor, siis täna on kahe ja poole kordne erinevus. Aga siiski kaks ja pool korda vähem nakatuvad vaktsineeritud noored. Meil on plaan [seda korda] muuta. Me neljapäeval arutame valitsuses lihtsustatud karantiinikorda, nii et need, kes lähevad koolikeskkonnas isolatsiooni ja on vaktsineerimata, ei pea enam tegema PCR-testi, vaid piirduvad kiirtestiga kodus.

Ja veel teile vastuseks, miks need, kes on vaktsineeritud, võivad jääda kooli, kuigi nad võivad viirust edasi levitada. Me kiirtestimine kogu kooliperet praeguse seisuga kaks korda nädalas ja ka need vaktsineeritud õpilased, kes kiirtestiga annavad positiivse tulemuse, lähevad koju, ei saa koolis jätkata, vaid peavad minema PCR-testi tegema. Nii et igal juhul kiirtestimisega me testime nii neid, kes on vaktsineeritud, kui ka neid, kes ei ole vaktsineeritud. See peaks looma turvalisema koolikeskkonna.

13:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:30 Rohepööre

13:30 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Andres Metsoja, vastab keskkonnaminister Erki Savisaar. Teema on rohepööre. Andres Metsoja, palun!

13:30 Andres Metsoja

Aitäh! Austatud minister Erki Savisaar! Lisaks kriiside juhtimisele peame me iga päev tegelikult tegelema nii valitsuses kui parlamendis tulevikupildi kujundamisega ja see käsitleb eelkõige majanduslikku struktuurimuutust ja meie mõttelaadi muutust. Käesoleval nädalal oleme sellesama "Fit for 55" raames käsitlenud keskkonnakomisjonis taastuvenergia direktiivi ja seisukoha kujundamist Euroopa Liidu asjade komisjonile. Ja tegelikult sellest arutelust tuli välja väga selgelt see, mis puudutab bioenergia säästlikkuse kriteeriume. Õigupoolest on Euroopa suunalt antud meile suunis, et 2027. aastal ei saa liikmesriigid anda toetust jaamadele, mis toodavad biomassist vaid elektrit. Tõsi on ilmselt see, et meie kuulume sellesse piirkonda, mis on seotud õiglase üleminekuga, aga sellessamas probleemipuntras jõuame välja järgmise temaatikani, kus on ka meile antud suunised. Bioenergiaks ei tohi enam kasutada primaarmetsadest või bioloogiliselt mitmekesistest metsadest ega ka märgaladelt või turbaaladelt saadavat puitu. See on otseselt seotud päritolutunnistuse instrumendiga, et tagada ühtlane turu toimimine ja korraldus. Minu küsimus teile tuleb väga selge: kas lisaks sellele raiemahu piirangule, mis tuleb metsanduse arengukavaga, et meie CO2 kvoodi eesmärke täita ja nii edasi, on tekkimas ka uus tendents, et tegelikult raiuda sa omanikuna saad, aga osta, et seda puitu energiaks väärindada, keegi ei tohi? 

13:32 Esimees Jüri Ratas

Erki Savisaar, palun!

13:32 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh, hea Andres! Eks siin tuleb mõelda selle peale, millist probleemi me lahendame. Probleem seisneb ju metsade raadamises ja degradeerumises. Mis seal salata, metsade raadamine, metsade seisundi halvenemine mõjutab olulisel määral kliimamuutust ja elurikkuse vähenemist. Selle üheks suurimaks tõukejõuks on põllumajandusmaa laienemine selliste kaupade tootmiseks nagu veiseliha, kakao, kohv, palmiõli ja soja. Ja Euroopa Liit on väga suur raadamise ja metsade seisundi halvenemisega seotud kaupade tarbija. Samas puuduvad meil väga konkreetsed ja tõhusad sätted, mis vähendaksid Euroopa Liidu panust raadamise ja metsade seisundi halvendamise süvenemisse. Selle algatuse eesmärk on minimeerida metsade raadamise ja metsade seisundi halvenemisega seotud tarneahelatest pärinevate toodete tarbimist ning suurendada Euroopa Liidu nõudlust seaduslike ja raadamata [toodetud] kaupade järele ning nendega kauplemist. Eelduslikult aitab see vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja peatada või minimeerida ülemaailmselt elurikkuse vähenemist. Sellest tulenevalt on terve pakett erinevaid meetmeid, millest üks on see, et tõesti, kui meil on suure elurikkusega mets, siis võib-olla leiaks selle kasutamiseks mingisuguse teise otstarbe kui lihtsalt ahju ajamine. See on see sisuline pool.

Mis puudutab neid toetuseid, siis eks iga algatuse puhul on toetused mõeldud stardikiirenduse andmiseks, et saaks ratta veerema. Bioenergiaga nii sooja kui elektri koostootmise jaamu on tehtud parajalt palju ja need toimivad hästi. Ma usun, et nende edasiseks toimimiseks ja vajadusel ka juurde tegemiseks ei ole otseselt toetust enam vaja ning nad suudavad toimetada turutingimustel, nii nagu ka kõik teised alternatiivsed võimalused sooja ja elektri tootmiseks.

13:35 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Andres Metsoja, palun!

13:35 Andres Metsoja

Aitäh! Tõesti arusaadav, et see toetussõltuvus on üks probleem, ja alge on ju suuresti selles, et uusi tehnoloogiad [tuleb] turule tuua. Ja siit ma liigungi edasi sellise rahvusliku rikkuse teema kontekstis metsast tuule juurde, mis on küll olnud Taanile omane, aga ka Eesti astub väga suuri samme selles suunas, et tuulikutega energiat toota. Tõepoolest, eile saime teada kohtuotsusest Tootsi tuulepargi kontekstis: see otsus oli, et mõtleme veel. Minu mure ausalt öeldes seisnebki selles elukeskkonnas versus juriidikas. Kuidas me suudame teha inimestele mõistetavaks, et meil maa jalge all põleb? Ühtepidi meil on vaja uusi energiavõimsusi, me oleme kriisis, me oleme hinnanud ära kõik keskkonnamõjud, teinud selgeks, et seal saab ehitada, ja siis lõpuks vaidleme selle üle, kui palju peaks veel subsideerima turult ostja või maksumaksja seda energiat, et me saaks selle sammu astuda. Kuidas teie keskkonnaministrina kogu selle asja peale vaatate ja kas oskate pakkuda lahendust? Või ongi lahendus see, et me ootamegi õigusselgust, et saaks õiguse majja? Aga elu võib planeedil Maa niimoodi äkki mööda minna.

13:36 Esimees Jüri Ratas

Erki Savisaar, palun!

13:36 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Väga filosoofiline küsimus. Ma olen teiega selles suhtes nõus, et me oleme siin Eestis takerdunud lõpututesse vaidlustesse ja mõjude hindamisse, selle asemel et reaalselt midagi ära teha, et olukord muutuks paremaks. Ma arvan, et ka rahvaesindus Riigikoguna võiks seda teemat rohkem käsitleda ja püüda sõlmida ühiskondlikku kokkulepet, et hakkame mingisuguseid samme reaalselt astuma. Me mõistame, et kõik sammud võib‑olla ei ole õiged, aga need on siiski sammud õiges suunas ja viivad meid lähemale eesmärgile, mis me oleme endale seadnud, milleks on kliimaneutraalsus aastaks 2050. Et sinna jõuda, on meil vaja oma energeetika ümber korraldada. Me peame loobuma nendest meetoditest, mida me seni oleme kasutanud, ja hakkama kasutama mingeid alternatiivseid meetodeid, mis ei ole sugugi halvemad kui need, mis meil seni on olnud. Lihtsalt nad on keskkonnasõbralikumad.

Samas on õige see, et kogu selle rohepöörde käigus meie energiatarbimine suureneb. Rohepööre seisneb ju suures elektrifitseerimises, meil tuleb väga palju juurde akude jõul töötavaid masinaid, seadmeid, me soovime ka sõidukeid panna elektrikontaktliinide peale. See suurendab hüppeliselt elektritarbimist, mis meil seni on olnud. Ajalooliselt olid ju lihtsalt lambipirn ja külmkapp, kõik muud meetodid on lisandunud aja jooksul. Nii et me peame väga kiiresti oma tootmisvõimekust suurendama, et nõudlusele järgi jõuda.

Siin on muidugi väga huvitav jälgida roheliste võitlust. Nad ühest küljest ütlevad, et paneme kõik seni töötavad elektrijaamad kinni ja nende asemel ehitame tuulikuid, tuuleparke. Ja teises lauses ütlevad, et Eestisse tuuleparke ei tee, sest meil on siin muud väärtused. Ma arvan, et me peaksime selle konflikti kuidagi lahendama ja leidma ühisosa, kui palju me tuuleparke siis Eestisse teeme ja kui paljud neist saavad olema maismaa tuulepargid ja kui paljud neist saavad olema meres ja kust me saame kogu ülejäänud energia, mida me vajame, ning mismoodi me oma võrku stabiliseerime.

13:39 Esimees Jüri Ratas

Nüüd lisaküsimus. Paul Puustusmaa, palun!

13:39 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea ja austatud eesistuja! Hea, Erki! Me oleme sinuga näinud neid edumeelseid tehnoloogiaid, mis baseeruvad meie põlevkivikeemia saavutustel minevikus, olevikus ja lootustel tulevikus ja mis panustavad meie põlevkivi väärindamisele. Jaa, me teame küll, et praegu mürkrohelised teevad kõik selleks, et meie majandus põhja lasta ja meie ühiskonda mürgitada, aga sellegipoolest need tehnoloogiad ei ole meile kahjulikud. Iseenesest ju ka põlevkivi kaevandamine oma olemuselt ei ole kasvuhoonegaaside [hulka] suurendav, CO2 kogust suurendav, ja need tehnoloogiad on vägagi edumeelsed. Kas ma võin sult küsida ja saada vastus, kas need arengud on positiivsed ja edasiliikuvad või nad seisavad?

13:40 Esimees Jüri Ratas

Erki Savisaar, palun!

13:40 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Eks meie ettevõtjad ja teadlased tegutsevad kõigis suundades. Me otsime uusi lahendusi, me otsime paremaid võimalusi ka olemasolevate ressursside kasutamiseks, sealhulgas põlevkivi kasutamiseks. Ma pean kurbusega ütlema, et meie teadus‑ ja arendustöö rahastamisel ei ole selliste eksperimentaalsete projektide jaoks väga palju vahendeid ette nähtud. Sellised suuremahulised katsetused on ressursimahukad ja teadmismahukad ja me võiksime nendega kindlasti rohkem tegelda. Samas ei saa öelda, et sellega üldse ei tegeleta. Praegu ju Eesti Energia ehitab uut keemiatehast, mis põlevkivi abil püüab ümber töödelda ka plastikut. Kui nad ühe katse on lõpetanud – see puudutas vanarehvide ümbertöötlemist põlevkivi abil uuesti õliks, millest võiks uuesti järgmise sammuna toota rehve või plastikut –, siis nüüd püütakse lahendada järgmine probleem, kuidas kogu see vana plastik, millega täna midagi väga palju targemat teha ei ole kui maha matta või lihtsalt ahju ajada, muuta tagasi õliks, millest saab teha uuesti plastikut ja suunata plastiku niiviisi ringkasutusse. Loomulikult neid tehnoloogiaid on veel olemas ja meie leiutajate laual on väga palju väga lennukaid mõtteid. Ja me võiksime välja mõelda mingisuguse metoodika, kuidas nende mõtete toimivust reaalelus kontrollida. Kas nad töötavad ainult paberil või on neid võimalus ka reaalsetes oludes rakendada ja mingisugune suur probleem Eesti jaoks seeläbi ära lahendada?

13:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:43 Süvariik

13:43 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise küsimuse juurde, mis on kümnes. Selle esitab Riigikogu liige Peeter Ernits, vastab peaminister Kaja Kallas. Teemaks on süvariik. Peeter Ernits, palun!

13:43 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! 27. mail eelmisel aastal kirjutas rahvusringhäälingu uudistejuht Anvar Samost artikli "Süvariik või ABS?" ABS on teatavasti endise justiitsministri Rein Langi [lühend] administratiivbürokraatliku süsteemi kohta. Ja mida kirjutas Anvar Samost, uudistejuht?

"Ametnike ringis tehtavate otsuste must kast on poliitikute omast oluliselt suurem ja lisaks kasvab pidevalt [---]. Ametnikud kirjutavad aasta olulisima seaduse kokku nii, et parlamendi liikmed ei saa sellest esiteks aru ja teiseks puudub neil sisuline võimalus seda muuta." Ta küsib nüüd niimoodi: "Kui aga avalikkus ei saa enam tutvuda avalike dokumentidega või parlament riigieelarvest aru, siis on meil probleem − ükskõik kas süvariigi või ABSi vormis."

Nüüd küsimus, lugupeetud peaminister. Olete te tundnud seda, et ametnike ringis tehtavate otsuste must kast on poliitikute omast suurem ja kasvab pidevalt?

13:44 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Esiteks tahaksin öelda seda, et nii poliitikud kui ka ametnikud on kõik ju Eesti riigi eest väljas. Minu kokkupuude ametnikega on olnud küll väga positiivne. Tegemist on väga põhjalike inimestega, oma valdkonda hästi tundvate inimestega, intelligentsete inimestega, töökate inimestega. Ametnikkonna pädevus teeb Eestile kindlasti au kõikidel tasemetel. Minu meelest siin ongi see koostöö. Loomulikult poliitikud saavad anda ja annavadki ülesandeid, ametnikud üritavad nendele soovidele vastata ja vastavalt sellele töötada välja kas eelnõusid või tulla välja erinevate lahendustega. Siiamaani on see koostöö toiminud väga hästi ja ma kindlasti ei vastandaks Eestis töötavaid inimesi üksteisele, ei poliitikute ja ametnike tasandil ega ka mingil muul tasandil.

13:45 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täiendav küsimus. Peeter Ernits, palun!

13:45 Peeter Ernits

Rõõm kuulda! Aga hiljuti te pahandasite peatoimetajatega, et olete keskealiste puhul – te ei öelnud, et valged mehed, aga need, kes ei saa nagu aru teie headest mõtetest –, sellise barjääriga kokku puutunud. Aga ma küsin, kas te olete puutunud kokku teatud ametnikega. Noh, te olete ju samuti kuulnud, et ametnikud räägivad seda, et poliitikud tulevad ja lähevad – te olete üks neist, mina ka –, aga meie, see tähendab ametnikud, jääme. Kas olete puutunud kokku sellega, et tahaksite oma poliitilist agendat realiseerida, aga näed, ametnike seas see asi ei lenda ja võib-olla püütakse seda takistada? Poliitiku eluiga on lühike ja ei tule midagi välja. Kas olete tajunud seda või on läinud nagu lepase reega teie poliitiliste soovide realiseerimine?

13:46 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:46 Peaminister Kaja Kallas

Kõigepealt tulen teie [küsimuse] alguses esitatud kommentaari juurde. Ega naised ei ole kuidagi paremad kui mehed ega mehed paremad kui naised. Meil on lihtsalt erinev elukogemus ja teie ei tea, mis tunne on olla minu nahas, ja mina ei tea, mis tunne on olla teie nahas. Täpselt nii see ongi. Mis puudutab ametnikke, siis tippametnikud on tähtajaliste lepingutega ja ei ole nii, et keegi on oma ametikohal kuidagi igavesti. Tippametnikke valib ka ametnike valimise komisjon – ma ei tea, mis selle õige, täpne nimetus on –, ka ametnike vahel toimub rotatsioon. Mina olen saanud igal juhul ametnikega kenasti koos töötada, see koostöö on sujunud ja mul ei ole tegelikult ametnikele etteheiteid. Ma saan väga hästi aru, nii nagu te ütlete, tõesti, meil on valitavad ametikohad, mis tähendab seda, et kui on valimised, siis valijad kas toetavad sind või ei toeta. [Kui ei toeta], sellisel juhul tuleb otsida teine töökoht. Nii et sellega tuleb muidugi arvestada. Aga jällegi, ma ei vastandaks ametnikke poliitikutele ja vastupidi.

13:48 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun lisaküsimus, Heiki Hepner!

13:48 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud peaminister! Viimastel päevadel te olete korduvalt rõhutanud, et me ei saa sellist automatiseeritud vähese halduskoormusega toetusmeedet energiakriisis rakendada, kuna meie andmed ei ole täpsed. Ka täna kordasite, et 20% on viga ja sellepärast on see täiesti välistatud. Samas me teame, et veel kuni nädala lõpuni käib meil registripõhine rahvastikuloendus, mis just neidsamu andmeid kasutab ja peaks tegelikult andma Eesti rahvale olukorrast väga selge ülevaate, kus me elame, kuidas elame, missugused on meie leibkonnad ja nii edasi. Seal on väga palju erinevaid küsimusi, millele vastatakse. Kuna teema on praegust süvariik, siis küsimus tuleb sellest valdkonnast. Kas selline suhtumine, mille korral me viime läbi rahvastikuloendust, mis teie arusaama järgi on 20%-lise täpsusega – ja kui me nüüd mõtleme omavalitsuste tasemel, siis tõenäoliselt täpsus peaks olema kuskil +/–50% –, kas selline rahvastikuloendus on mõistlik? Või olete te eksinud selle hinnangu andmisega, et 20% on täpsus? Kas siin on nüüd süvariigi käsi mängus või mingi muu viga on sisse sattunud? 

13:49 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on tõesti hea, et te küsisite seda süvariigi küsimuse all. Igasuguste automatiseeritud toetuste andmise puhul ongi küsimus ju selles, kas meil on üks selline superandmebaas, kus on kõik kirjas – näiteks, kui palju sa elektrit tarbid, kellega sa elad, mida sa mõtled. Kui me oleme üritanud teha muudatusi nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusesse, sest meil on olnud selle kriisi ajal väga palju murekohti andmetevahetuses, siis on see leidnud väga suurt vastasseisu siin Riigikogu saalis. Me ei ole tahtnud teha mingit superandmebaasi, aga kui see oleks meil olemas ja seal oleks kirjas elektritarbimine ühelt poolt, leibkonnad teiselt poolt, sissetulekud veel kolmandalt poolt, siis kindlasti tuleks siit etteheide, miks riik kõike seda ühte suurde andmebaasi kogub.

Rahvaloendusest. Tegelikult rahvaloenduse mõte ongi saada need andmed täpsemaks. Minu teada on seal ka küsitlus, kus küsitakse inimeste käest teatud küsimusi – just selleks, et need andmed vastaks [tegelikkusele]. Aga rahvaloendusi me ei tee kogu aeg. Nagu te teate, aasta jooksul võib palju ka leibkondades muutuda, näiteks leibkonnast läheb üliõpilane õppima teise linna, tekib muutus, sa ei anna sellest kohe igal ajahetkel teada. Nii et jah, ma olen skeptiline sellise superandmebaasi tekitamise [vajalikkuse osas] ja ma olen skeptiline selles osas, et see meie kõiki probleeme lahendaks. Jah, olen nõus, et digiriigis võiks olla meie teenused automatiseeritumad, et riigil oleks võimalik proaktiivselt kodanikega suhelda. Aga me töötame selle nimel, et need asjad saaksid tööle, kuid sellist superandmebaasi me tõenäoliselt ikkagi ei tee.

13:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


10. 13:52 Energiahinna kriis ja lahendusmeetmed

13:52 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 11. küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Paul Puustusmaa, vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on energiahinna kriis ja lahendusmeetmed. Paul Puustusmaa, palun!

13:52 Paul Puustusmaa

Aitäh, Jüri! Austatud peaminister! Me võime olla väga erineval seisukohal nende põhjuste osas, mis on elektri hinna järsu hüppe põhjustanud. Kindlasti ma ei saa nõustuda sellega, et see on normaalne, et see on nii terves maailmas. Ma jään ikkagi seisukohale, et [mujal] maailmas on hind üsna stabiilne. See hüpe on toimunud siin ja selle hüppe suureks põhjuseks on tegelikult need poliitilised otsused, mis on [pikka aega tagasi tehtud] ja kus jagavad süüd Stenbock ja Brüssel. Aga nüüd on meil siis lahenduste otsimine ees ja see on väga pingeline. Põhimõttelisi lahendusi pakutakse läbi suure bürokraatia eraisikutele, suures hädas on muidugi ettevõtjad. Meil on hädas arstid, koolid, meil on hädas maaturismiettevõtted. Eriti turismiettevõtted on suures hädas. Ja nagu ütles Ahto Lobjakas pühapäevases Kuku raadio saates, et Kaja Kallas pakub ettevõtjatele Antoinette'i moodi õnge asemel kala, et kui teil ei ole leiba, no sööge vorsti siis ometigi, võtke laenu! Et sellised pakkumised on. Aga minu küsimus ongi selles, et need päevapoliitilised meetmed võivad olla tõepoolest ajutised lahendused, need ei saa olla pikaajalised. Millised on plaanid või soovid või millised on need poliitilised meetmed, mida tahetakse võtta otsuste peale, mis ei oleks päevapoliitilised ja tagaksid selle, et tulevikus meil selliseid hüppeid enam ei esine ja mis aitaksid ka ettevõtjaid? Millised need reaalselt on?

13:54 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:54 Peaminister Kaja Kallas

Kõigepealt elektri hinnast. Jällegi, kui ma vaatan elektri hinda terves Euroopas ja ka Euroopa- väliseid hindu, siis ei saa kuidagi öelda, et meie hind on niivõrd palju kõrgem kui teistel. See on ikkagi üleeuroopaline ja tegelikult kogu maailma probleem. Ja jällegi, ma rõhutan seda, et viimase viie aasta jooksul on kodutarbijad Eestis maksnud ligi 40% madalamat hinda kui Euroopa kodutarbija keskmiselt. Äritarbijatel, me saame ühtmoodi aru, on elektri hind väga selge sisendihind ja seetõttu murekoht. Äritarbijaid tegelikult aitavad need universaalsed meetmed, mis me oleme teinud, rohkem. Esiteks, elektri võrgutasu alandamine 50% ja teiseks, gaasi võrgutasu alandamine 100% ehk siis gaasi võrgutasu viimine nullini. See on ettevõtjatele suurema mõjuga kui kodutarbijatele, sest nende mahud on suuremad.

Likviidsusmeetmetest olen ma rääkinud selles võtmes, et meil ei tekiks likviidsuslumepalli, nii et arvete maksmisega jäädaks hätta ja jäädaks hätta juba ka järgmisel tasemel, nii et see lumepall võib viia edasi. COVID-i kriisis olid KredExil sellised krediidiliinid, laenukäendused ja käibekapitali laen just selleks, et nendest rasketest hetkedest üle aidata. Ja loomulikult pikas plaanis – kui me räägime pikkadest lahendustest, siis eile ma rääkisin nendest pikkadest lahendustest siin mitu tundi. Ma olen saanud teilt väga palju kriitikat – mitte konkreetselt teilt, aga paljudelt teistelt Riigikogu liikmetelt –, et kedagi ei huvita konkreetselt pikad lahendused, vaid pigem lühikesed. Pikad lahendused on aga terve rida asju. Esiteks, taastuvenergia suurema võimekuse loomine. Mis on siin põhiline kitsaskoht? Üks on keskkonnakaitse, kuidas saaksid tuulikud kooskõlas loodusega toimida, kui me loome need alad. Teiseks, meretuulepargid, kuhu neid saab rajada, et tegelikult tuleks odavamat elektrit. Ja neid lahendusi oli veel. Tuumaenergeetika analüüsiga [tuleb] minna edasi, et kas me saame siia luua tuumaenergia võimsust. Aga need on pikad lahendused, mis võtavad aastaid. Energias, energiaturul midagi üleöö paraku ei juhtu. Üleöö on võimalik ikkagi ... (Juhataja helistab kella.) Vabandust! Vastan edasi, kui küsite jätkuküsimuse.

13:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Head ametikaaslased, ma tänan teid küsimast! Austatud valitsuse liikmed, ma tänan teid vastamast! Infotund on lõppenud.

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee