14:58 Istungi rakendamine
15:00 Esimees Jüri Ratas
Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 9. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Heili Tõnissoni. Palun!
15:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson
Austatud esimees! Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esimeseks, autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister. Teiseks, riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust riigihalduse minister. Aitäh!
15:01 Esimees Jüri Ratas
Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ning vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Head ametikaaslased! Viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli. Aga enne seda teeme mõned – ma arvan siiski, et mõned – protseduurilised küsimused. Priit Sibul, palun!
15:01 Priit Sibul
Aitäh, austatud esimees! Mäletatavasti 9. novembril otsustas parlamendi täiskogu mingil põhjusel toetada Reformierakonna fraktsiooni ettepanekut minna üle kaugistungitele, et olla eeskujuks Eesti ühiskonnale ja vähendada kontakte. Sel nädalal on 15 parlamendisaadikut välislähetustes. Millist eeskuju parlament annab täpselt selle käiguga, mis tookord otsustati? Kas juhatus on arutanud, et oleks aeg teha istungeid uuesti mõistlikul kujul kohapeal?
15:02 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Juhatus on arutanud. Kõigepealt, 26. novembril, kui ma nüüd ei eksi kuupäevadega ... Ma korraks vaatan üle, et ma ei eksiks. Jah, vabandust, 25. november on viimane päev, kui meil on distantsistung ja peale seda, nagu oleme juhatuse liikmetega rääkinud, taastuvad automaatselt kontaktistungid. Järgmisel nädalal võiksime pandeemia olukorrast lähtudes korra uuesti arutada, kuidas ülejärgmisel nädalal edasi minna. Kas me oleme ekstra arutanud välislähetuste arvu? Ei ole, aga välislähetused käivad kõik juhatuse istungilt läbi. Palun veel protseduurilisi küsimusi. Kalle Grünthal, palun!
15:03 Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ega ma poleks muidu küsinudki, aga te ütlesite "palun veel" – noh, ma ei saa ju siis jätta võimalust kasutamata. Tulen lugupeetud kolleegi Priit Sibula küsimuse juurde, sest tegelikult on see väga sügavamõtteline. Me läheme kaugistungile selleks, et näidata eeskuju. Mul on olemas ka Reformierakonna ettepanek, paberil – ma ei hakka seda praegu ette lugema, sest te olete kindlasti seda vaadanud ja väga põhjalikult arutanud –, aga seal ei eksisteeri absoluutselt ühtegi konstruktiivset põhjust peale selle, et näitame eeskuju. Näitame eeskuju! Meil on vaja ikkagi tööd teha. Aga töö tegemise asemel me läheme kaugistungile ja siis sõidame kuskile mööda maailma ringi rändama. See ei ole päris normaalne. Kui inimesed saavad teha nii, nagu see informatsioon praegu on, et 15 Riigikogu liiget huugavad mööda maailma ringi, siis sellega me ei näita eeskuju, et tööd on vaja teha. Ma arvan, et me peaksime sellise, ütleme, kahepalgelise tsirkuse ära lõpetama.
15:04 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Eks tööd tehakse mõlemas istungi vormis. Aga nagu ma ütlesin eelküsijale vastates, see otsus, mis tegelikult ei olnud mitte juhatuse, vaid täiskogu otsus, kehtib kuni 25. novembrini kaasa arvatud. Edasi me läheme kontaktistungile, kui juhatus ei otsusta teistmoodi. Priit Sibul, palun, protseduuriline küsimus!
15:04 Priit Sibul
Aitäh! Ma tahtsin küsida, kuidas esimees tookord aru sai selle eeskuju näitamise kontekstis. Kas eesmärk oligi see, et parlamendiliikmed omavahel vähendaksid kontakte ja sellega näitaksid eeskuju? Kõikide teiste inimestega üle ilma ja Eestimaal võib kohtuda, aga siin saalis oma kolleegidega ei ole mõistlik kohtuda ja parlamentaarset debatti pidada – kas see oli teie hinnangul see eeskuju, mille näitamist parlamendi täiskogu tol kahetsusväärsel korral, 9. novembril, otsustas?
15:05 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Minu mäletamist mööda oli seal kaks põhjust: üks põhjus oli see, et COVID-19 situatsioon Eestis on raske ja keeruline ning teine oli tõesti see, et meil on võimalus teha kaugtööd [ja meil on eduka kaugtöö rakendamise kogemus olemas]. Need olid peamised kaks [põhjust]. Oudekki Loone, palun protseduuriline küsimus!
15:05 Oudekki Loone
(Kaugühendus)
Aitäh, härra esimees! Eelnevatest sõnavõttudest lähtuvalt, kas teie hinnangul Riigikogu liikme töö välislähetustes on ka töötegemine või on see midagi muud?
15:05 Esimees Jüri Ratas
Nagu ma juba eelnevalt vastasin: loomulikult, ka see on töötegemine. Kui on välislähetused, siis see on kindlasti oluline osa Riigikogu liikmete tööst. Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!
15:05 Mart Helme
(Kaugühendus)
Aitäh, härra eesistuja! Ma kuulen siin niisugust topeltmoraali – kuskil lähetuses käimine on okei, see on töö tegemine, aga saalis istumine on ohtlik, arvestades meie COVID-situatsiooni. Kas teile, lugupeetud eesistuja, ei ole üldse pärale jõudnud see, et kogu Euroopa koroonapoliitika ja vaktsineerimispoliitika on täielikult läbi kukkunud? Vaatame seda, mis toimub Austrias, Hollandis ja teistes riikides. Seal on massilised meeleavaldused, sest vaktsineerimine ei täida oma ülesannet, haigus levib edasi, aga samas see haigus ei ole mingisuguse niisuguse mõjuga, et inimesed selle pärast jalapealt maha kukuksid ja sureksid tuhandete kaupa. Äkki me lõpetaksime kogu selle koroonajura ära ja läheksime normaalse elu juurde tagasi?
15:06 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Kui see [teie küsimus] puudutab distants- või kontaktistungit, siis [ütlen] nii, nagu ma [juba enne] ütlesin, 25. novembril on hetkeseisuga viimane distantsistung. Tõsi on see, et Riigikogu suur saal, aga näiteks ka riigieelarve kontrolli erikomisjon ja sotsiaalkomisjon on arutanud mitmeid kordi komisjoni istungil ja ka siin suures saalis kogu koroonasituatsiooni, sh vaktsineerimise temaatikat. Priit Sibul, protseduuriline küsimus, palun!
15:07 Priit Sibul
Aitäh, austatud esimees! Mul on küsimus: kas võib juhtuda, et mõned meie kolleegid on terminist "kaugtöö" lihtsalt erinevalt aru saanud ja ongi sõitnud tööle kaugele? Mina ei ole kordagi kahtluse alla seadnud seda, et inimesed visiite tööks ei pea või et välislähetuses olemine ei oleks parlamendi töö. Lihtsalt mulle jäi mulje, et eesmärk oli kontaktide vähendamine ja distantsistung. Aga see ei ole ju seesama asi mis kaugtöö. Teiseks, mul on küsimus, kas mina saan praegu panna hääletusele ettepaneku, et me homsest võiksime uuesti kontaktistungitega alustada, st me ei pea ootama 25. novembrit?
15:08 Esimees Jüri Ratas
Aitäh teile! Kõigepealt, te rääkisite sellest, kuidas võib jääda mulje – ma ei oska öelda täpselt, missugused need 101 muljet meil siin on, aga selge on see, et kui me oleme distantsistungil, siis on meil tõesti istungil osalemise võimalus ka väljaspool siinset saali. Me teame, et väga paljud on selle kahe nädala jooksul olnud [väljaspool saali], mõni on olnud ka siin Toompea lossis oma tööruumides.
Nüüd, kas teie saate panna selle hääletusele? Ma esimese hinnanguna ütlen, et te ei saa seda otsust muuta, see on juhatuse otsus. Kui juhatus ei leia konsensust, siis see tuleb alati meeleldi siia täiskogu saali nii nagu kord ja kohus ette näeb. Enn Eesmaa, palun, protseduuriline küsimus!
15:08 Enn Eesmaa
Suur aitäh! See on omapärane, et me klammerdume nendesse numbritesse, mis näitavad Riigikogu liikmete väliskomandeeringuid. Seal tehakse samuti tööd. Mina olen Tallinnas. Võib-olla, hea spiiker, sa täpsustaksid, nimesid nimetamata, kui mitmel meie kolleegil on praegu ainukene võimalus osaleda istungil kaugtöö vormis, selleks et me saaksime tagada igapäevase töö meie Riigikogus. Minu teada on neid inimesi kõigis fraktsioonides.
15:09 Esimees Jüri Ratas
Aitäh, hea küsija! Ma ei oska täpset numbrit öelda, aga minu info kohaselt on tõesti neid Riigikogu liikmeid, kes saavad istungil osaleda distantsilt, kuid kahjuks ei saa kontaktistungil osaleda, rohkem kui üks. Tugevat tervist ja kiiret paranemist neile! Loodame, et see olukord muutub kiiresti. Rohkem ei ole sõnavõtusoove.
Nüüd läheme päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde, aga enne hüppame siiski korra tagasi kohaloleku kontrolli juurde ja viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.
15:09 Kohaloleku kontroll
15:10 Esimees Jüri Ratas
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Päevakorra täpsustamine ja kinnitamine. Punkt üks, majanduskomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja 23. päevakorrapunkt, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 433 esimene lugemine. Sõnavõttude võimalust meil hetkel ei ole. Kui te soovite distantsistungil ... Voh! Siis tuleb käele vajutada. Nüüd on teine tera. Kalvi Kõva, protseduuriline küsimus, palun!
15:11 Kalvi Kõva
(Kaugühendus)
Aitäh, hea istungi juhataja! Ma kasutan võimalust ja ütlen seda protseduuriliste all. Nimelt, eelnõu algatajal on iga hetk võimalus oma eelnõu tagasi võtta. Ja praegusel juhul Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel teen ettepaneku võtta päevakorrast välja või õigemini võtame tagasi eelnõu 427. Põhjus on väga lihtne. Kui me selle eelnõu sisse andsime, selleks et elektriaktsiis ei tõuseks sellel raskel ajal, hakkas kibekiirelt toimetama ka valitsus. Meil on rõõm, et valitsus on oma asjadega üpris kaugele jõudnud ja tõenäoliselt juba sel nädalal me teeme siin Riigikogus selle otsuse, et me elektriaktsiisi ei tõsta. Meie võtame oma eelnõu tagasi püstipäi ja julgeme kõigile inimestele otsa vaadata. Aga koalitsioon, kui Kaja Kallas ametisse sai, ütles, et tehakse opositsiooniga tihedat koostööd. Ma arvan, et koalitsioonisaadikutel oleks mõistlik korraks maha vaadata ja häbeneda, et te niimoodi kõrvalukse kaudu sellesama meie ettepaneku nüüd teoks teete, mitte ei toeta meie eelnõu. Ehk meie ettepanek on see eelnõu päevakorrast välja võtta.
15:12 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Kalvi Kõva protseduuriline küsimus on see: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon koos Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidiga on teinud ettepaneku võtta eelnõu 427 menetlusest tagasi. See puudutab teisipäeva, 23. novembrit ja kuuendat päevakorrapunkti. Urmas Reinsalu, protseduuriline küsimus, palun!
15:13 Urmas Reinsalu
Aitäh, austatud istungi juhataja! Meie laudadele on korrektselt toodud töönädala päevakord. Ja selle töönädala teisipäevases päevakorras on dateeritud kaks päevakorrapunkti: teine, Isamaa fraktsiooni esitatud "Ettepaneku tegemine valitsusele ebaseadusliku rände tõkestamiseks" eelnõu, ettepanek valitsusele, otsuse eelnõu 435, samuti kolmas päevakorrapunkt, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu, otsuse eelnõu 428. Keegi – ma oletan, et kantselei ametnikud – on kirjutanud sellesse projekti kaldkirjas sulgudesse mõlema osundatud otsuse eelnõu esimese lugemise järele "Riigikogu koosseisu häälteenamus". Vastavalt põhiseadusele on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, kui me kõneleme seaduseelnõude ettepanekutest valitsusele. Tõepoolest, koosseisu häälteenamust nõuavad need ettepanekud valitsusele, mis tehakse konkreetse eelnõu algatamiseks. Sellepärast on ka see osundus seadusandluse peatüki all põhiseaduses.
Mina oskan ennekõike kõnelda algatajate ehk Isamaa fraktsiooni nimel ja meie mingit konkreetset seaduseelnõu algatada ei kavatse ega ütle, et Riigikogu või Vabariigi Valitsus peaks algatama. Kui ma vaatan sotsiaaldemokraatide otsuse eelnõu teksti, ehkki ma ei taha kuidagi nende nimel rääkida, siis ei näe ma ka seal midagi selle kohta, et valitsus peaks algatama seaduseelnõu. Järelikult tuleb neid minu hinnangul menetleda põhiseaduse § 65 esimese pügala järgi, millega Riigikogu teeb seadusi ja algatab otsuseid, mitte selle seadusandluse peatüki järgi, mis ütleb, et ettepanek eelnõu esitamiseks valitsusele on vajalik siduda koosseisu häälteenamusega. Samale põhimõttelisele seisukohale asub see kollane paks pühakiri, mis on meil koostatud – see ütleb samuti, et niisugune lingvistiline tõlgendamine põhiseadusest ei anna alust väita, et nad oleksid seotud koosseisu häälteenamusega. Seetõttu, ja loomulikult mul on praegu n-ö protseduurilise iseloomuga osundus päevakorra kinnitamise kohta, sisuline arutelu selle üle, milline kvalifitseeritud hääletusnorm on selleks vajalik, tuleb ette vastaval päeval, kui see hääletus aset leiab. Aga selleks, et ei saaks siis öelda, et me kinnitasime päevakorra ja seal oli sees, et on vajalik koosseisu häälteenamus, ma palun istungi juhatajal kõrvaldada see kaldkirjas sulgudes toodud tekst. Ma ei nõua, et me annaksime paberil uued tekstid välja ja jaotaksime need laiali, see oleks vast tehniliselt liialt bürokraatlik, küll aga peaks istungi juhataja ütlema, et siin on juhtunud aps. Kuna meil on siin selle nädala päevakorras ka ettepanek valitsusele algatada seaduseelnõu, siis ju see aps on juhtunud rutiini käigus.
Nii et konkreetselt on protseduuriline ettepanek selline, et teisipäevase teise ja kolmanda päevakorrapunkti kohta minu hinnangul ei ole seadusepügalas öeldud, et valitsus peaks algatama seaduseelnõu, ja kuna seda ei ole öeldud, siis ei saa ka nõuda, et parlament peaks Riigikogu koosseisu häälteenamusega selle vastu võtma või et see oleks see künnis.
15:17 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Mõned kommentaarid. Jah, teil on õigus, et kui ei ole seadusemuudatust – ja nagu te ütlete, seda nõutud ei ole –, siis seda 51 häält ehk koosseisu häälteenamust ei ole vaja. See on olnud meie praktika, et nii kirjutatakse. Aga vastuseks väga mõistvale protseduurilisele küsimusele, mis te esitasite, ma ütlen nii: kas see päevakord saab uuesti esitatud, korrektselt esitatud ehk need sulud kustutatud või mitte – ma luban, et me võtame selle homme juhatuses ette ja vaatame oma praktika üle, sealhulgas selle, kas on vaja seadust muuta või ei ole. Kui see on teile vastuvõetav, siis ma olen tänulik. Urmas Reinsalu, palun!
15:17 Urmas Reinsalu
Aitäh! Kõik lahendused, mis on mõistlikud ja liiguvad eesmärgi poole, on loomulikult toetamist väärt. Ma lihtsalt täpsustan üle: kas see tähendab seda, et kõik parlamendiliikmed, kes kinnitavad päevakorda, oma vaimus ehk mentaalselt kustutavad selle kaldkirjas rea, ja me hääletame seda nädala päevakorda mõlema pügala puhul sellises teadmises, et parlament on seisukohal, et põhiseaduse tõlgenduse järgi need ei eelda koosseisu häälteenamust?
15:18 Esimees Jüri Ratas
Ei, ma arvan, et see tähendab ikka seda, et me hääletame sellist töönädala päevakorda, mis on hetkel esitatud siia, koos nende sulgudega. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.
15:18 Kalle Grünthal
Ma tänan, austatud istungi juhataja! Ajendatuna Urmas Reitelmanni protseduurilisest küsimusest sooviksin ma võhikuna saada vastust ka järgmisele küsimusele. Nimelt, asi on selles, et kodu‑ ja kodukorra seaduse § 54 ütleb meile, et järgmise töönädala päevakord tehakse Riigikogu liikmetele teatavaks töönädala lõpuks. Küsimus on selles, mismoodi me seda kaldkirja seal siis muuta saame enne päevakorra kinnitamist. Seaduse § 55 lõige 2 ütleb, et võib muudatusi teha, arvestades § 54 lõigetes 3 ja 4 ettenähtut. Äkki te selgitate, mida nendes kolmandas ja neljandas lõikes, millele ma viitasin, on võimalik selliselt protseduuriliselt muuta? Või kuidas saab seda päevakorda sellisel kujul muuta? Sest siin on teistsugused tingimused.
15:19 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ei, me ei muudagi seda praegu. Ma vastasin ju eelnevale protseduurilisele küsimusele, et see jääb siia sulgudesse. Ja niipalju ma tahan teile veel täpsustuseks öelda, et Urmas Reitelmann ei ole küsinud protseduurilist küsimust istungi rakendamise alguses, aga ta võib muidugi veel küsida, kuigi ma arvan, et teie mõtlesite vist Urmas Reinsalu, mitte Urmas Reitelmanni. Aitäh! Urmas Reinsalu, palun! Protseduuriline küsimus.
15:20 Urmas Reinsalu
Jaa, kindlasti härra Reitelmann on elu ja tervise juures ning jälgib istungi kulgu. Aga küsimus on nüüd selles – ma siiski täpsustan seda ja küsin selguse mõttes üle –, kuidas istungi juhataja [asju näeb], sest protseduurilise küsimuse mõte ongi juhatamise tehiolude ja kodukorra seaduse tõlgendamise kohta selgust saada. Kas istungi juhataja arusaamine on see, et need teine ja kolmas punkt teisipäeval eeldavad lihthäälteenamust, mitte Riigikogu koosseisu häälteenamust?
15:20 Esimees Jüri Ratas
Pidades nõu ka kantseleiga, saan mina aru nii, et need kaks hääletust – teisipäeval päevakorrapunktid nr 2 ja 4 – eeldavad Riigikogu koosseisu häälteenamust. Heiki Hepner, palun!
15:21 Heiki Hepner
Aitäh, hea esimees! Aga järsku te siis ikkagi koos kantseleiga selgitate välja, mis seadusepügalale tuginedes see nii on? Sest ma sain praegu aru, et kuna seda ei nõuta, et valitsus algataks eelnõu, siis justkui ei peaks seda rakendama ja rakendub põhiseaduse § 65 esimene lõige või esimene osa. Järsku te annaksite ikkagi täpse juriidilise selgituse ka?
15:21 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma hetkel kõige rohkem tuginen praegu sellele, kuidas me oleme varem oma praktikat kujundanud. Nendes küsimustes, kui on tehtud ettepanek Vabariigi Valitsusele, on praktika olnud selline, et on olnud Riigikogu koosseisu häälteenamus. See, kas see eeldab seadusemuudatust või mitte, võib ju valitsuse menetlemise käigus samuti selguda. Nii et väga tugevasti tugineme siin ka eelnevale tööpraktikale. Jürgen Ligi, palun! Protseduuriline küsimus.
15:22 Jürgen Ligi
Aitäh! Mina kui ühe eelnõu kaitsja sõnastan selle küsimuse vormis. Me saame selle homseks ka üle täpsustada, kuid härra Ratas, kas ei ole nii, et juhul, kui peaks paika Urmas Reinsalu versioon, viiks praegune valitsus ja ka eelmine valitsus, tegelikult juba üle-eelmine valitsus Eesti koole täielikult üle eestikeelsele haridusele? Kuna otsuse eelnõu kukkus läbi ühe häälega – 50 häält oli poolt, Urmas Reinsalu partei ei olnud poolt. Sel juhul me oleksime ju hoopis teises olukorras. Kas ei ole nii?
15:23 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ei, ma ei hakka siin konkreetseid punkte lahkama, mis on kunagi olnud või ei ole olnud. Küll aga jään selle tõlgenduse juurde, mis ma ütlesin. Seda ütleb ka Riigikogu kodu- ja töökorra kommenteeritud väljaanne. Nimelt, siin on kirjas: "Tavaliselt on lähtutud kõigi selliste otsuste puhul siiski PS § 103 lõikes 2 sätestatust ning nõutud otsuse vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, st vähemalt 51 poolthäält." Nii öeldakse 19. peatükis, see on leheküljel 484. Urmas Reinsalu, protseduuriline küsimus.
15:23 Urmas Reinsalu
Aitäh! Aga pühakirjal oli ka kaks varasemat lõiku, mida härra istungi juhataja osavasti ei tahtnud ette lugeda. Ma palun, et härra istungi juhataja loeks, kuna kõigil seda kollast raamatut ei ole, algusest peale selle kommentaari, mis osundab ka sellele, et seda tuleb tõlgendada põhiseaduse § 5 punkt 1 alusel ning ei ole nõutav koosseisu häälteenamus. Kas mul on õigus, et sellest pühakirjast leiab ka säherdused sõnad?
15:24 Esimees Jüri Ratas
Kui te nüüd küsite, mis siin eelnevalt oli, siis muidugi ma võin lugeda selle punkti 2 ette, ehkki ma ei tea, kui produktiivne see on. Aga see on järgnev: "Otsus, millega Riigikogu teeb valitsusele ettepaneku algatada konkreetne seaduseelnõu, nõuab PS § 103 lõike 2 kohaselt vastuvõtmiseks parlamendi koosseisu häälteenamust. Muu sisuga ettepanekuid sisaldava otsuse vastuvõtmiseks piisab PS §-s 73 sätestatu valguses poolthäälte enamusest." Ja siis tuleb see lause, mis ma enne ütlesin – "Tavaliselt on lähtutud ...". Nii et meie praktika on lähtunud sellest 51-st. Protseduuriline küsimus, Heiki Hepner, palun!
15:24 Heiki Hepner
Aitäh, hea esimees! Palun mulle kui esimest koosseisu parlamendiliikmele seda täpsustada. Kui me nüüd ikkagi homme jõuame selle punkti arutamiseni ja juhuslikult juhatus on veendumusel, et see nõuaks koosseisulist häälteenamust, aga hiljem tuleb välja, et selleks ei olnud vajadust, siis mida konkreetselt peaks Riigikogu tegema?
15:25 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma ei suuda nii operatiivselt teile kogu seda statistikat tuua, aga minu teada on lähtutud alati sellest, et kui on ettepanek Vabariigi Valitsusele, siis on Riigikogu koosseisu häälteenamus, mis on 51 häält. Kas varem on olnud ka teistsuguseid hääletusi? Ma jään siin vastuse võlgu ega oska sajaprotsendilise kindlusega teile vastata. Nii palju, kui ma olen suutnud operatiivselt konsulteerida ametikaaslasega ja ise mõelda sellele oma kogemusele – mulle ei meenu. Me oleme tõesti lähtunud sellest, et kui on ettepanek Vabariigi Valitsusele, siis on automaatselt koosseisu häälteenamus. Urmas Reinsalu, palun! Protseduuriline küsimus.
15:26 Urmas Reinsalu
Aitäh, härra istungi juhataja! Kuna meil läks juba sellele kodukorraseaduse tsitaadile osunduseks, siis ma rõhutan, et kodukorraseadus selle lausega, mida te ei lugenud, ütleb nii: "Tavaliselt on lähtutud kõigi selliste otsuste puhul siiski PS § 103 lõikes 2 sätestatust ..." Nüüd on küsimus – ja siin on selle kohta mitmeid näiteid toodud ka varem –, kas sõna "tavaliselt" tähendab seda, nagu istungi juhataja väidab, et mitte kunagi ei ole ühtegi ettepanekut valitsusele vastu võetud sellises loogikas, kus oleks tõlgendatud, et piisab lihthäälteenamusest.
Mu järgmine küsimus on selle kohta, kuidas parlamendi praktikat tõlgendada. Parlamendi praktika on ilmselgelt eelnõu esitaja õiguste kaitsel. Ja seda ma praegu teengi siin selle osundusega, kui ma uurin, mis see künnis on. Ega mul kahju ei ole, Jürgen, kui me asuksime seisukohale, et nüüd ongi eesti keelele üleminek toimunud aasta tagasi. Näed, lapsed õpivad vanade õpikute järgi, aga üleminek on juba aasta tagasi toimunud. Ega mul kahju ei ole, Jürgen, seda öelda. Rõõmustame koos sinuga.
Küsimus on aga see, ja see on oluline, ma rõhutan: teie osundus oli selline, et võib-olla töö käigus võiks selgineda või valitsusel tulla arusaam, et äkki on vaja mingisugust seaduseelnõu algatada ja seetõttu oleks vajalik koosseisu häälteenamus. Aga seaduseelnõusid saab valitsus algatada ju omal initsiatiivil, ta ei pea seda tegema sellel alusel, et on tehtud poliitiline ettepanek mingit küsimust lahendada. Seaduseelnõusid saab valitsus algatada ju suvalisel hetkel ja seda on ka kõik valitsused teinud, selles ei olegi midagi ennekuulmatut. See ju valitsuse õigusi ei piira. Oleks see, et valitsus tohiks algatada eelnõusid ainult siis, kui on koosseisu häälteenamusega antud talle selleks mandaat, aga niisugust piirangut ju ei ole sätestatud.
15:28 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Nüüd ma sain teie protseduurilisest küsimusest aru, vähemalt esimesest poolest. Kas ma väidan, et on alati nii tehtud? Nagu ma ütlesin, absoluutset kindlat väidet ma siin ei ütle. Kui selleks soovi on, siis saame võtta vaheaja – ma ei tea, kui kauaks – ja hakata seda kõike analüüsima alates 1991. aastast. Ma ei tea, mitu tundi selleks läheb, aga küll me selle ära teeksime. Aga ma arvan, et see ei ole praegu mõttekas, ja ma arvan, et seda ei tasu praegu teha.
Nagu ma ütlesin, minu teada on olnud väga suur reegel, et on lähtutud põhimõttest – Riigikogu koosseisu häälteenamus. Aga ma soovin juba ise ka seda analüüsida ja luban, et me selle analüüsi teeme, kas on lähtutud kommenteeritud väljaande [lause] esimesest poolest, mille te esile tõite, et mingid hääletused on toimunud ka lihthäälteenamusega. Urmas Reinsalu, palun!
15:28 Urmas Reinsalu
Aitäh! Nüüd olemegi jõudnud algusesse tagasi, kõik see muu arutelu oli asjatu. Minu küsimus oligi seda reeglit vaidlustada. Ehk meie ütlesime, et meie tõlgenduse seisukohalt see nõuab lihthäälteenamust. Ja reeglit tegelikult ei ole. Võib öelda, et parlamendi tava või senine rutiin on olnud selline, et nõnda on seda käsitletud eeldatavasti, enamikul juhtudel. Seda ma möönan. Aga küsimus on nüüd selles, et meie vaidlustame selle rutiini eesmärgipärasuse põhiseaduse loogikat silmas pidades. Neid motiive annab ka sellesama põhiseaduse kommentaar. Meie ettepanek on muuta praegu päevakorras neid punkte ning kõrvaldada nii teisipäevases teises kui ka kolmandas punktis need kaldkirjas olevad tekstid.
15:29 Esimees Jüri Ratas
Jah, aitäh! Ma jään oma vastuse juurde, et meie praktika on olnud üldjoontes selline: kui on ettepanek Vabariigi Valitsusele, siis on lähtutud Riigikogu koosseisu häälteenamusest. Mul ei ole teile anda täna hetkel sada protsenti [kindlust], et see on alati nii olnud ja pole lähtutud sellest kommenteeritud väljaandes eespool toodud põhimõttest, mida te tsiteerisite.
Nüüd, kuna te juba küsisite, kuidas Riigikogu liige peab siis aru saama, kui me seda päevakorda kinnitame või ei kinnita, teisipäevasest teisest ja kolmandast päevakorrapunktist, siis ütlen, et minu vastus oli ja on ka hetkel selline: me peame arvestama, et see on Riigikogu koosseisu häälteenamus. Jah, ma mõistan väga selgelt, et see lävend on kõrgem, kui oleks Riigikogu lihthäälteenamus. Nii et täna me oleme selle juures, et me lähtume Riigikogu koosseisu häälteenamusest päevakorrapunktide nr 2 ja 3 puhul. Kui see vaidlustatakse – loomulikult see õigus on, seda saab vaidlustada –, siis tuleb vaadata praktikat ja tuleb teha analüüs. Ma arvan, et see tuleb igal juhul läbi arutada, hoolimata sellest, kuidas see protseduuriliste küsimuste virvarr täna siin lõpeb. Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.
15:31 Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle meeldib väga teie siirus ja ausus, kui te räägite sealt oma kõrge koha pealt. Küsimus on selles, mina vähemalt olen praegu niimoodi aru saanud, et päris täit tõsikindlust meil selles küsimuses, kuidas me hääletame ja mis tulemus tuleb, ikkagi ei ole. Aga ma tuletan meelde, et see ei ole lihtsalt niisama küsimus, et teeme täna nii ja eks siis hiljem vaidlustame ja vaatame, mis edasi saab. Minu hinnangul peaks olema siin ikkagi absoluutselt sajaprotsendiline kindlus, et me oma otsustes ei eksi, sest nagu ma aru saan, on Isamaa fraktsioonil ka suhteliselt ajakriitiline eelnõu, mis puudutab rände tõkestamist. Siin ei saaks neid poliitilisi mänge jätta tulevikku, ühte‑ või teistpidi, vaid need [otsused] peaks langetama ikkagi kohe ära. Minu ettepanek: äkki tarkade kogu tuleb kokku ja katsub poole tunniga selle küsimuse ära lahendada.
15:32 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! No ma arvan, et see tarkade kogu on kõik 101 liiget, ja ma arvan seda täie siirusega. Seda hakata nüüd juriidiliselt hindama, lisaks võtta välja praktika – nagu ma ütlesin, seda tuleb igal juhul teha. Hetkel ma arvan, et me peame sellega kas nõustuma või mitte nõustuma. Loomulikult on hääletused selles mõttes mustvalged, et siin ei ole mingit vahepealset võimalust. Hetkel on kirjas, nii nagu mina saan sellest päevakorra eelnõust aru, järgnevalt: kui teisipäeval päevakorrapunkt nr 2 või nr 3 ei pälvi 51 häält, siis seda ettepanekut valitsusele ei tehta. Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.
15:33 Kalle Grünthal
Jah, ma mõistan teie seisukohta. Aga me oleme praegu väga huvitavas olukorras ja kui selline nii- ja naapidi taktika jätkub, siis selline lähenemine ei ole õige. Praegu on küsimus ikkagi Eesti riigi julgeolekus, mis sõltub tegelikult ebakindlast – mitte sajaprotsendiliselt ebakindlast, aga mingil määral ebakindlast – seisukohast ja me lähtume mingist praktikast. Siin peaks olema ikkagi konkreetne tulem taga. Sest küsimus ei ole selles, kas me võtame mingisuguse Euroopa Liidu direktiivi üle, vaid küsimus on meie enda julgeolekus. Ja sellist lähenemist peaks vältima, et vaatame, mis edasi saab.
15:33 Esimees Jüri Ratas
Aitäh teile! Ma ei saanud teie protseduurilisest küsimusest midagi uut teada. Ma vaatan teile otsa ja ma arvan, et kindlasti on vaja juriidiline hinnang siia peale võtta, aga minul seda hetkel käes ei ole. On vaja ka praktikat vaadata. See tunnetus, mis minul on, on selline, et sellest praktikast on nii lähtutud. Tarmo Kruusimäe, palun! Protseduuriline küsimus.
15:34 Tarmo Kruusimäe
(Kaugühendus)
Tänan, hea esimees! Minu protseduuriline küsimus on see, et kui nüüd praktika on nagu tähtsam, siis kas see tähendab, et edaspidi me hakkamegi kaugtööle minema lihtsalt fraktsiooni soovi peale, mitte sellepärast, et mingid tervisenäitajad nõuaksid seda. Praktika on praegu ju see, et üks fraktsioon teeb ettepaneku ja kui koalitsioonipartner arvestab sellega, siis ongi kaugtöö.
15:34 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ettepanekuid saavad teha eri osapooled. Aga praktika ei saa olla selline, et tehakse ettepanek ja kõik. Peab olema ka põhjendus või põhjus. Kas põhjendus ja põhjus oli toona – Priit Sibul ütles ka selle täpse kuupäeva – õige ja piisav või ei olnud? Ma saan aru, et sellele on erinevad hinnangud. Aga alati tuleb põhjendada, miks peab minema üle distantsistungile.
Head ametikaaslased! Ma teen ettepaneku minna nüüd nende kahe muudatuse juurde. Üks on majanduskomisjoni ettepanek, see puudutab kolmapäeva 23. päevakorrapunkti, ja teine on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanek, mis puudutab teisipäeva kuuendat päevakorrapunkti, 427 SE – need lähevad selle nädala päevakorrast välja. Koos nende muudatustega panen selle päevakorra hääletusele. Alustame hääletuse ettevalmistamist. Urmas Reinsalu, palun! Protseduuriline küsimus.
15:35 Urmas Reinsalu
Aitäh! Minu ettepanek on neid kahte ettepanekut, mis siin tehti, täiendada kolmanda ettepanekuga. Ja kolmas ettepanek on konkreetne. Sellele ma olengi osundanud ja kogu see pooletunnine poleemika oli selles mõttes täiesti refräänse iseloomuga. Minu ettepanek on võtta vastu päevakord sellisel kujul, nagu ta on, nende kahe täiendusega, aga ühtlasi kõrvaldada teisest ja kolmandast punktist kaldkirjas sulusisene tekst, esimeses punktis neljandast reast ja kolmandas punktis kolmandast reast alates. Mul on ettepanek lisada see muudatus juurde sellesse muudatuste paketti, mida istungi juhataja tegi.
15:36 Esimees Jüri Ratas
Erkki Keldo, palun!
15:36 Erkki Keldo
Jaa, aitäh! Meie fraktsioon ei ole nõus selle muudatusega, mis Urmas Reinsalu tegi. (Hääled saalis.)
15:36 Esimees Jüri Ratas
Ma palun korraks, et antakse mikrofon Urmas Reinsalule. Ma tean, et sellist vormi ei ole, aga ma loodan, et ametikaaslased ei pahanda. Ma küsin Urmas Reinsalu käest nii: kas te jääte peale teie küsimusi ja minu vastuseid jätkuvalt selle juurde, et sulgudes olev osa on ebatäpne ja see tuleb kõrvaldada. Kas te jääte selle ettepaneku juurde?
15:37 Urmas Reinsalu
Jah.
15:37 Esimees Jüri Ratas
Siis ma võtan juhataja vaheaja veerand tundi. Aitäh!
V a h e a e g
15:52 Esimees Jüri Ratas
Head ametikaaslased! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Selgitus sellele protseduurilisele küsimusele, mida eeskätt Urmas Reinsalu tõstatas, on järgmine: juhatus kogunes ja arutas seda, abiks olid ka Riigikogu Kantselei ametikaaslased. Meie vastus on järgmine: see on olnud Riigikogu tööpraktika, kus on lähtutud 51 hääle nõudest, kui on ettepanek Vabariigi Valitsusele. Seda, kas peab olema 51 või ei pea, on Riigikogu juhatus isegi eelmise aasta kevadel arutanud. On leitud, et peab olema 51 häält. Lisaks tuleb vaadata [Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse] kommenteeritud väljaannet, nii teie nimetatud esimest poolt, minu mainitud keskosa kui ka lõppsõna selles punktis 2, mis ütleb seda: "Kuivõrd kõnealuste otsuste puhul on tegemist poliitiliselt siduvate ettepanekutega [...], õigustab vähemalt 51 hääle nõuet ka seos PS § 97 lõikega 1, mille järgi saab Riigikogu avaldada valitsusele umbusaldust oma koosseisu häälteenamusega." Nii et juhatus arutas seda ja jäi praegu seisukohale, et homne teise ja kolmanda punkti hääletus nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Minu tunnetus on, et seda tuleb laiendada nii: kui tehakse valitsusele ettepanek, siis lähtutakse sellest 51 häälest. Alustan päevakorra hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele Riigikogu VI istungjärgu 9. töönädala päevakorra koos eelnimetatud kahe muudatusega. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
15:55 Hääletustulemused
15:55 Esimees Jüri Ratas
Tulemusega poolt 63, vastu 11 ja 2 erapooletut on päevakord kinnitatud.