Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 5. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid või arupärimisi.

Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Annan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna [fraktsiooni] nimel üle Riigikogu otsuse eelnõu, mille põhjal tühistataks Vabariigi Valitsuse 23. augustil vastu võetud ja hiljem muudetud korraldus nr 305. Põhjus on väga lihtne. Me näeme, kuidas valitsus on asunud rikkuma põhiseadust, inimeste õigusi ja ta eirab võrdse kohtlemise norme. Parlamentaarses riigis ei saa nii ulatuslikult põhiseaduslikke õigusi riivavad otsused sündida kabinetivaikuses või täitevvõimu suva alusel. Kui mingisuguste inimeste õiguste riive või piiramine on põhjendatud, siis tuleb seda teha Riigikogu otsusega, mitte kitsalt valitsuse ringis. See, et meil lüüakse inimesed kahte lehte ja keeldutakse tunnustamast COVID-i testide tulemusi, [hakatakse] neid inimesi diskrimineerima, ühiskondlikust elust kõrvale lükkama, on täiesti absurdne, sest just nimelt need, kes on teinud COVID-i testi, kes on saanud negatiivse tulemuse, on tõendatult terved. Vaktsineeritud inimesed võivad nakatuda täpselt samamoodi, võivad anda nakkust edasi, nii et nemad on testitutega võrreldes märksa suurema riski rühm. Kuna seda vahet tehakse valikuliselt – noortel kehtib test –, siis see näitab, et sellise suundumuse taga on varjatud sundvaktsineerimise tahe ja sellega ei saa teps mitte nõus olla. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja juhatus otsustab selle edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd, head kolleegid ... Aa, Andrei Korobeinik.

Aa, valitsuse esindaja, andke andeks!

Jah, ma sain aru, jah, valitsuse esindaja. Palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister. Ja teiseks, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalkaitseminister. Aitäh!

Nüüd ei ole rohkem, jah? Siis ma olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kolm eelnõu. Teeme nüüd kohaloleku kontrolli, palun!

Kohalolijaks pani ennast 72 Riigikogu liiget.

Läheme tänase päevakorra juurde. Täna on päevakorras üks punkt. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 456 esimene lugemine. Ettekandjaks on tervise- ja tööminister Tanel Kiik, palun! Aa, vabandust, oota, Tanel! Priit Sibulal on enne protseduuriline küsimus.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Eile tegi Isamaa fraktsioon ettepaneku, et peaminister saabuks esimesel võimalusel parlamendi ette valitsuses vastu võetud meetmetest ja kitsendustest rääkima. Kas ta on pöördunud Riigikogu juhatuse poole, millal tal esimene võimalus [selleks] võiks tekkida? Kas ta on palunud parlamendilt aega?

Juhatuse poole mitte, aga võib-olla ta on pöördunud Riigikogu esimehe poole. Mul sellist infot kahjuks ei ole. Aga täna on juhatuse istung, nii et võib-olla seal see täpsustub. Ja nüüd palun, Tanel Kiik!

Austatud Riigikogu aseesimees! Auväärt Riigikogu liikmed! Hea meel on tutvustada eelnõu 456: töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. 

Riigikogule esitatakse need seaduseelnõud eeskätt tulenevalt heast tahtest ja kokkuleppest laiendada praegu kehtivat haiguspäevade hüvitamise korda ja pikendada seda veel ühe aasta võrra. Teatavasti on COVID-19 kriisist tulenevalt kokku lepitud, et haiguspäevade hüvitamine on tavapärasest, seni kehtinud skeemist heldem, toetavam. Haiguspäevade hüvitamisel kehtib kord, kus esimese päeva eest inimene hüvitist veel ei saa, teisest viienda päevani hüvitab selle talle tööandja ning alates kuuendast päevast haigekassa. Ehk see hüvitamata periood on üks päev varem kehtinud kolme päeva asemel. Praeguse seisuga see heldem kord kehtiks käesoleva aasta lõpuni. Kuna me aga näeme, et COVID-19 kriis ei ole kuskile kadunud ja tegelikult ka muude tervisehädade puhul on inimestel tihti vaja koju jääda, siis on haiguspäevade varasem hüvitamine mõistlik ja [seda on] õige pikendada ka järgmisse aastasse.

See seaduseelnõu puudutab sisuliselt kogu tööealist elanikkonda, kelle hulgas tööhõive määr on 2020. aasta seisuga kaks kolmandikku. Näiteks eelmisel aastal väljastati kokku 166 532 inimesele erineva kestusega üks või mitu haiguslehte. See omakorda moodustab üle veerandi ehk 27% kõigist töölepingu ja/või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavatest isikutest. Ehk iga neljas töötaja, natuke rohkemgi, on seda eelmisel aastal vajanud. Selle aasta numbreid veel ei tea, kuna aasta alles kestab. Hüvitist kokku on neile isikutele välja makstud 357 000 haiguslehe eest. Omajagu on inimesi, kellel neid lehti oli mitu – arusaadav, aasta jooksul võib ka korduvalt haigestuda või erineva intervalliga neid lehti vajada ja avada.

Hinnanguliselt saab see muudatuste kulu järgmiseks aastaks olema 19 miljonit eurot, millest 12,4 miljonit kaetakse Vabariigi Valitsuse otsusega riigieelarve täiendavatest vahenditest ja ülejäänud kulu Eesti Haigekassa tavapärase eelarve raames. Nagu viitasin, seadus on kavandatud jõustuma jaanuarist 2022 ja kehtima kuni järgmise aasta lõpuni. Juunis toimus sel teemal ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni istung, kus arutasime haiguspäevade hüvitamise korda ja leppisime kokku, et ministeerium räägib osapooltega detailid veel läbi. Septembris jõudsimegi nii Sotsiaalministeeriumi vaates kui ka tööandjate-ametiühingute vaates otsusele, et maksmise pikendamine on mõistlik, seda toetas ka Vabariigi Valitsus.

Oli ka arutelu, loomulikult, mis saab olema pikem kord, st aastal 2023 ja edaspidi. Kuna me hetkel käsitlesime peaasjalikult järgmise aasta riigieelarvet, siis tegime otsused järgmise aasta kohta ehk 2022. aasta kohta. Tegelikult ka kolmepoolsel kohtumisel tööandjad-ametiühingud avaldasid valmisolekut ja toetust selle süsteemi tähtajatule kehtestamisele, mida ma isiklikult pean ka õigeks. Eks see arutelu ja debatt jätkub järgmisel aastal, kui me hakkame 2023+ eelarvet arutama ehk aastate 2023–2026 riigi eelarvestrateegiat arutama. Arusaadavalt kõik sellised otsused ei tulene lihtsalt heast tahtest, vaid eeldavad rahaliste vahendite eraldamist. Selleks ongi variant, kas see on riigieelarvest, kas see on osaliselt riigieelarvest ja osaliselt haigekassast, nagu on praegu ja ka järgmisel aastal. Või kui see on üleni haigekassa eelarve, siis tuleb automaatselt küsimus, kust ja mille arvel teisi kulusid vähendada.

Lisaks sellele on selle seaduseelnõu menetlemise raames lisatud parema õigusselguse saamiseks ja dubleerivate sätete vähendamiseks töölepingu seaduses ja soolise võrdõiguslikkuse seaduses teatud punktid, millega laiendatakse töötajate õigusi töö- ja pereelu ühitamisel. Nende muudatuste tulemusel on kõikidel töötajatel, kes täidavad perekondlikke kohustusi, õigus taotleda tööandjalt paindlikku töökorraldust. Võimalus taotleda paindlikke töötingimusi peab olema kõigil last kasvatavatel ja perekondlikke kohustusi täitvatel töötajatel, sõltumata lapse vanusest, ja mitte ainult neil vanematel ja töötajatel, kes kasvatavad alla 8-aastast last või kellel on hoolduskohustus. Paindlike töötingimuste taotlemiseks peab töötaja esitama tööandjale vastavasisulise taotluse ja tööandja peab mõistliku aja jooksul sellele reageerima. Juhul kui tööandja ei näe võimalust töötajale vastu tulla ja paindlikku töökorraldust tagada, on tal kohustus seda selgitada. Nii et igal juhul tuleb anda vastus, on see positiivne või negatiivne. Juhul, kui see on eitav, tuleb selgitada, mis on selle taga olevad põhjendused. See ei anna küll otseseid kohustusi ega 100% õigust ja võimalust töötajal neid paindlikke töötingimusi saada, aga annab võimaluse neid taotleda ja annab seeläbi ka parema sõnumi, ma arvan, tööturule, tööturu osapooltele, et riik soodustab ja toetab neid inimesi, kes tõesti võivad vajada paindlikku töökorraldust tulenevalt laste kasvatamisest ja muudest perekondlikest kohustustest.

Sellega eelnõu tutvustuse lõpetan. Hea meelega vastan küsimustele. Aitäh!

Küsimusi on ka, aga enne seda on protseduurilised. Kõigepealt Mart Helme.

Aitäh, härra eesistuja! Ma olen küll ilmselt hiljaks jäänud juba, vähemalt osaliselt, aga mul on palve, et minister võtaks maski eest – ta on lähimatest Riigikogu liikmetest kahe meetri kaugusel – ja räägiks selge ning kõva häälega. Tema esinemisest ei olnud pooltele saalisviibijatele mitte midagi kasu, sest tema jutust ei olnud võimalik aru saada.

Kalle Grünthali protseduuriline.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on tõepoolest protseduuriline küsimus. Asi on selles, et selle eelnõu on esitanud sotsiaalkomisjon ja see on kinnitatud Siret Kotka allkirjaga, 456 esimene [lugemine]. Asi on selles, et see n‑ö muudatus on absoluutselt juriidiliselt arusaamatu. Kui te saaksite [selle] ette võtta ja vaadata, siis, noh, kus on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, siis seal hakkab esimesest lõikest juba, esimesest punktist peale: § 1 punkti 27 muudetakse. Esimeses paragrahvis ei olegi 27. punkti! Edasi, lähme teise punkti juurde, kus on, et § 4 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: § 89 täiendatakse lõikega 25².

Kalle, Kalle!

Ma lõpetan ära, tähendab. Asi on selles, et me ei saa ju menetleda asja, kus ei ole konkreetseid muudatusi, nii palju paragrahve pole üldse olemas, nii palju lõikeid pole olemas. Mida me arutame praegu? See on sotsiaalkomisjoni täielik praak.

Jaa, noh, praakeelnõusid satub Riigikogusse aeg-ajalt ikka, seda tuleb menetluse käigus arutada ja seda saab küsida küsimuste voorus kohe ka ettekandjalt, et mida me menetleme, ja parandusettepanekuid teha. Aga selles mõttes meile tuleb siin aeg-ajalt ikka juriidilist praaki ja siis ongi teisel lugemisel võimalik [eelnõu] muuta ja mida kõike [veel]. Mis puutub maski, siis meil Riigikogus ei ole maski kandmise kohustust, nii on juhatus otsustanud, aga ei ole muidugi ka keeldu. Tegime Riigikogu juhatuse poolt päringu – ma ei mäleta, kas see oli Terviseamet või Ravimiamet –, et üle 90% Riigikogu töötajatest, kaasa arvatud saadikud, on vaktsineeritud, nii et siin on üsna ohutu istuda. Jah, mingi ametiasutus meile selle info andis. Nii et nüüd on protseduurilistega vast ühel pool. Võib-olla paned mikrofonid endale lähemale, Tanel, et paremini kuulda oleks. Saame minna küsimuste juurde. Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mina tunnustan teid selle eest, et te maski kandmisega eeskuju näitate, arvestades hetkel väga kriitilist seisu nakatumistega. Aga küsimus puudutab haiguspäevasid. No muidugi on miinimum pikendada seda, mis varasemalt kehtinud on, selles kontekstis, aga jätkuvasti suure nördimusega ma pean tunnistama, et valitsus ei ole jõudnud kokkuleppele selles suhtes, et koroonahaigetele esimesest päevast 100% ulatuses haiguslehti kompenseerida. Miks see niimoodi on?

Aitäh! Tõepoolest, nagu te endise ministrina hästi teate, on tavaks selliseid muudatusi kokku leppida kolmepoolselt, nii tööandjate kui ka ametiühingutega ja loomulikult ka tervisevaldkonna osapooltega. Loogika on selles, et erinevaid haigusi koheldakse täna võrdselt ehk hüvitise määr on ühetaoline. Kas see võiks olla üldse kõigi puhul veel kõrgem määr, see on arutelu koht, eeldab lisaressurssi, eeldab ka kokkulepet töötajate ametiühingutega. Aga praegu tõesti oleme lähtunud sellest, et inimestel need tervisemured, millega koju jäädakse – nagu enne viitasin, enam kui 130 000 inimesel –, on väga kirjud ja on õige ja põhjendatud siiski toetada kõiki neid, kes haiguslehte vajavad, mitte teha erisust konkreetsele haigusele. Aga COVID-19 haigusest tulenevalt, nagu enne viitasin, ongi seda korda juba lihtsustatud, ongi seda paindlikumaks muudetud võrreldes varasema neljanda päevaga. Nii et igal juhul on selge edasiminek, lihtsalt see edasiminek laieneb kõigile haiguste variantidele.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tahan küsida: kas peate õigeks varem toiminud skeemi, kui haigushüvitist hakati maksma alates neljandast päevast? Ja kas kaalusite valitsuses, et edasi minna selle skeemiga, mis on praegu välja töötatud?

Aitäh! Tervisevaldkonna eest vastutava ministrina ma loomulikult toetan seda lahendust, mille olen siia toonud, ehk selle lihtsustatud ja heldema korraga jätkamist. Nii nagu ma viitasin tegelikult ka avasõnavõtus, ma pean õigeks, et me suudaksime sarnase korra kokku leppida tähtajatult, et oleks lihtsam kõigil tööturu osapooltel, oleks lihtsam tervisevaldkonna osapooltel kuni erinevate IT-arendusteni välja. Aga see eeldab tõesti rahalisi võimalusi, nende arutelu, mille me avame kõigi eelduste kohaselt järgmisel aastal, kui hakatakse 2023. aasta eelarvet ja 2023.–2026. aasta riigi eelarvestrateegiat arutama. Nagu viitasin, selle konkreetse muudatuse kulu on hinnanguliselt 19 miljonit, mis loomulikult eeldabki katteallikate leidmist. Kui pandeemia peaks vähenema, siis haiguslehtede hulk võib mõnevõrra langeda. Aga kulu mõttes ta ajas ikkagi kasvab, kuna me teame, et keskmine palk kasvab, keskmine hüvitise määr tõuseb edasi, nii et see kulu on aasta-aastalt pigem kasvamas. Parandan ka ära: ma enne vastasin Jevgeni Ossinovskile, et üle 130 000 inimese sai [haiguslehe] – ikka ligi 170 000 inimest oli kokku, kes said erinevate haiguste puhul haiguslehe.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma tulen selle teema juurde tagasi, mida ma mainisin siin protseduuriliste küsimuste juures. Siin on täielik tohuvabohu selles § 1 seadusemuudatuses. Siin on täielik tohuvabohu. Me ei saa neid asju niimoodi menetleda, kui Riigikogu liikmed ei saa aru, mida me menetleme, mida me muudame. Võtame näiteks § 1. Siin on märgitud, punkt 5 on rasvaselt märgitud, et § 89 täiendatakse lõikega 25². Tähendab, sellessamas töötervishoiu seaduses ei olegi nii palju paragrahve üldse sees. Täpselt sama jaburdus on ka selles esimeses, kus § 1 punkti 27 muudetakse ja siis pärast tuleb mingi 31³. Tähendab, see on täielik jaburdus, mis siia kokku on kirjutatud. Me ei saa praegu menetleda, kui meil pole asjad korrektselt selged.

Aitäh! Nii nagu ikka nende seaduseelnõude puhul, on need ette valmistanud vastutavad komisjonid. Komisjonide juristid on koostöös ministeeriumidega üle vaadanud, et kõik need eelnõud oleksid õiguslikult korrektsed, õigesti märgitud. Ehk isegi siis, kui see seaduseelnõu võib lugemisel olla keeruline, ma usaldan ette valmistanud meeskonda nende ettepanekute tegemisel ja kokku tõstmisel, kuna seda on ka korduvalt kontrollitud. Ja nagu viitas ka Riigikogu aseesimees, et kui tekib ja ilmneb vajadus teha mingeid muudatusi, siis loomulikult see võimalus parlamendil menetluse käigus on.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! No härra Grünthali mure on selles, et ta ei saa aru, et muudetakse muutmise seadust, mitte hetkel kehtivat täisseaduse redaktsiooni, aga ma arvan, et menetluse käigus saab selle küsimuse lahendatud. Aga minu küsimus, teine küsimus, puudutab sedasama teemat. Tõsi, kui me räägiksime sellest, et me tahame panna täiendavaid kohustusi näiteks tööandjatele, siis sellisel puhul loomulikult on oluline kolmepoolne dialoog ja kokkulepe selles osas. Aga me oleme praegu kriisitingimustes ja selles olukorras on sotsiaaldemokraatide ettepanek olnud tegelikult see, et esimesest päevast 100% palgast hüvitataks koroonahaigetele riigieelarvest, valitsuse reservist või muul viisil riigieelarvest, nii et tööandjatele täiendavat kulu ei tekiks. Miks te seda ettepanekut ei toeta?

Aitäh! Nagu viitasin, küsimus on tõesti selles, et peab kehtima teatud n-ö võrdse kohtlemise põhimõte. Me ei saa öelda seda, et inimene, kes on tulenevalt näiteks mõnest õnnetusest, mõnest muust nakkushaigusest, mida on ka väga palju, kodus, väärib kuidagimoodi vähem toetust kui COVID-19 haige. See on tõesti olnud see loogika. Meie sõnum on kõigile ühetaoline, et saadakse hüvitist alates teisest päevast. Loomulikult nakkushaiguste korral, mis tahes nakkushaiguste korral, on koju jäämine veel eriti oluline – kaugtöö tegemine, kui inimene on ilma sümptomiteta, või puhkamine ja tervise toetamine, kui on mis tahes sümptomid juba ilmnenud. Ehk igal juhul ma arvan, et printsiibis me oleme teiega ühel lainel, aga põhimõte on tõesti see, et me ei ole hakanud haiguste kaupa neid lõikeid tegema. Siis tekiks järgmisel hetkel väga põhjendatud küsimus, on ta tuberkuloos, on ta ebola – õnneks neid viimaseid siin ei ole, aga kõikvõimalike tervisemurede register, nagu teate, on ütlemata pikk –, siis peaks ju neid kõiki hakkama diferentseerima kas nakkushaiguste alusel või muu sellise kategooria alusel. Aga ma arvan, et on oluline ja positiivne, et nii eelmine valitsus kui ka praegune valitsus on siiski kehtivat haigushüvitiste korda muutnud soodsamaks ja paindlikumaks ning teinud seda kiiresti koostöös tööturu osapooltega.

Kalle Grünthal, protseduuriline.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teatavasti kehtivad eelnõudele teatud normitehnilised nõuded, millele nad peavad vastama, ja praegu ilmselgelt tuli välja ka see asjaolu siin ettekandja vastuses, et tema ei ole süüdi, et siin on suur meeskond taga jne. Mind ausalt öelda ei huvita see, kes on süüdi, küsimus on väga pragmaatiline. Kui ei vasta nõuetele ja ilmnevad puudused, siis me ei saa seda eelnõu praegu menetleda, sellepärast et olukord on absoluutselt võimatu ja arusaamatu. Mina näiteks ei suuda aru saada, kuidas üldse seda teksti lugeda, see on nii segapuder. Siin oleks võinud kirjutada Bastille' vallutamise ajalugu ja meie muudkui rahumeeli menetleme neid küsimusi. Ei saa. Tähendab, siin peaks mingit moodi sekkuma sellesse asjasse, sest normitehniliselt on see asi absoluutselt, ei kõlba isegi öelda,  hinne –1.

Aitäh! Kas ma vastan sellele või see oli protseduuriline?

See on rohkem mulle, jah. Vaat protseduurilised on istungi läbiviimise ja kodukorra kohta ja muidugi, kui eelnõu ei ole normitehniliselt või kodukorraga kooskõlas, siis on see probleem. Sellisel juhul tuleks juhatusele märkus teha, et juhatus ta üldse saali saatis, aga ma saan aru, et eelnõu on alguse saanud meie enda komisjonist, nii et peeglisse vaatamise koht. Aga alati on võimalik eelnõu parandada teise lugemise jooksul või kui on nii kehv eelnõu, et teisele lugemisele ei jõua, siis tuleb ta esimesel lugemisel tagasi lükata. Õnne Pillak, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma mäletan, et sotsiaalkomisjonis me kevadel tuliselt vaidlesime selle üle, kas haigushüvitis laieneb lähikontaktsetele, ja jõudsime ka tulemuseni. Aga igaks juhuks, et see oleks selge ja üle korratud: kas see muudatus laieneb ka lähikontaktsetele?

Jaa, suur tänu! Väga põhjendatud küsimus. Tõesti, need muudatused, mida me välja pakume, on kehtiva korra pikendamine ühe aasta võrra. Ehk nii nagu käesoleval aastal laieneb see COVID-19 positiivsete lähikontaktsetele, laieneb see ka järgmisel aastal, selleks et ka lähikontaktsed püsiksid maksimaalsel määral võimaluse korral kodus ja väldiksid kontakti teistega ning aitaksid seeläbi nakkusohtu riigis vähendada.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Puhtalt stenogrammi huvides soovin täpsustada ühte mõtet. Suvel käis siin vahepeal läbi selline idee, et äkki vaktsineerimata COVID-isse nakatunud inimestele haigushüvitisi üldse mitte maksta. Selleks, et kõik oleks selge, küsin ma üle: kas need põhimõtted kehtivad nii vaktsineerimata COVID-isse nakatunud isikute suhtes kui ka vaktsineeritud COVID-isse haigestunud isikute suhtes ühtemoodi? Kas neid töövõimetushüvitisi makstakse mõlemale grupile samadel alustel?

Aitäh! Tõe huvides täpsustan ära: mitte kunagi pole olnud arutelu, et vaktsineeritud või vaktsineerimata nakatunul-haigestunul oleks mingit erisust. Haigestunu saab igal juhul haiguslehe vastavalt väljakirjutatud päevadele ja vastavalt vajadusele. Arutelu oli puhtalt lähikontaktsete teemal, mitte haigestunute teemal – kaks erinevat sihtrühma. Praeguse seisuga kehtib tõepoolest ühetaoline kord nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata lähikontaktsetele, nii käesoleval aastal kui selle praegu parlamenti toodud ettepaneku kohaselt ka järgmisel aastal.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teie vastasite minu küsimusele, kui ma viitasin normitehnilisele praagile, et seda eelnõu on ette valmistanud suur meeskond. Teie olete selle meeskonna juht, kes tuli praegu siia pulti rääkima sellest eelnõust. Te jäite hätta, ütleme, selle praagi osas, ja ütlete, et saadame ta teisele lugemisele, seal saate parandusi teha. Me ei saa seda esimest lugemist isegi läbida, sellepärast et mida me parandame, kui on praak. See on täpselt nii nagu, ütleme, selle teie vastutusalas juhtimisega COVID-i kriisi tõrjumisel. Täielik praak, te ei suuda isegi nii lihtsat asja nagu eelnõu siin valmis teha selliselt, et see kannataks kriitikat. Mõistate seda, härra Kiik? Te tulete siia pulti ja räägite: parandame. Ei! Siia peavad tulema õiged asjad. Olge hea, palun võtke see eelnõu tagasi, see on täielik absurd.

Suur tänu! Kuna eelmine küsimus oli tõesti suunatud n-ö protseduuridele ja ma ei saanud vastata, siis vastan nüüd sama, mida oleks tahtnud enne öelda. Selle eelnõu mõistmist ja lugemist lihtsustab oluliselt seletuskiri, nii nagu tavaliselt ongi. Seletuskirjas on väga selgelt välja toodud need muudatused, mida eelnõuga tehakse, mis on need täiendused, mis on need muudatused nii haiguslehtede korral kui ka just nimelt, nagu enne viitasin, paindlike töötingimuste taotlemise osas. Loodan ja usun, et olete sellega tutvunud. Kui ei ole, siis soovitan seda teha. Seal on väga selgelt ja üheselt arusaadavalt nii juristiharidusega kui ka minusugusele lihtsale, ilma juristihariduseta inimesele [lahti kirjutatud], mida selle eelnõuga muudetakse ja mida selle eelnõuga ei muudeta.

Protseduuriline, Siret Kotka, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Kalle Grünthal on mitu korda välja toonud, et sotsiaalkomisjon on tootnud praaki. Ma ei saa sellega nõustuda, sellepärast et kahjuks  Riigikogu liige Kalle Grünthal ise ei tunne normitehnika eeskirja. Muutmise seaduse muutmine on n-ö tüviseadus ja konkreetne jõustumise seaduse muutmine näebki visuaalselt ja normitehniliselt erinev välja. Kalle Grünthalile toonitan, et tegemist on, kui me räägime nendest muudatustest, millele ta on viidanud, muutmise seaduse muutmisega ja selles on need punktid juba olemas. Ta peaks vaatama muutmise seaduse muutmist. 

Aitäh! See selgitus kulus meile ära. Palun, Kalle Grünthalil on uuesti protseduuriline.

Aitäh! Ma tahan öelda seda, et Siret Kotka on kindlasti väga kena ja ilus inimene, aga visuaalsusega pole juriidikas midagi teha. Küsimus on praegu selles, et kui viidatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusele, siis mina tahan teada, mis seaduses on, mida muudetakse teiste seaduste muutmise seadusega, millega muudetakse seda seadust. Ei saa olla niimoodi, et te viskate siia ette mingisuguse ühe seaduse paragrahvi ja me ei tea, mida me tegelikult menetleme. See on puhas praak. Küsimus ei ole mitte Kalle Grünthalis, kes võib-olla ei jaga absoluutselt mitte midagi, aga see peab olema arusaadav ka hoopis targematele inimestele, näiteks Jürgen Ligile või kellelegi muule.

Oudekki Loonel on protseduuriline.

Aitäh! Kallid kolleegid, meil on olemas selline seadus nagu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus. Praegu me käsitleme selle seaduse muutmist, seal on kõik need paragrahvid ja punktid ilusasti olemas. Ma soovitan selguse mõttes kolleegidel võtta lahti Riigi Teataja, avaldamisajaga 29. detsember 2020, ja kõik need punktid, mis täna on, käivad selle muutmise seaduse kohta ja seal on ka kirjas, millised need teised seadused on. See on võib-olla tõesti väga keeruline, kui inimene ei ole harjunud nii mõtlema, aga vormistatud on see siin siiski korrektselt.

Kallid kolleegid, me libiseme läbirääkimistesse protseduuriliste nime all. Proovime formaate hoida nii, nagu nad peaks olema. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kiik, Tanel! Mul on selline küsimus: kas me tegeleme siin selle eelnõu näol mingi varjuteatriga ja võtame vastu parandused, mis teie väitel kohtlevad võrdselt kõiki, olgu nad vaktsineeritud, mittevaktsineeritud, vanad, noored, haiged, terved? Juba järgmisel nädalal tuleb valitsus oma istungil välja mingisuguse ediktiga, mis sisuliselt tühistab selle eelnõu sisu. Kas te võite anda garantii, et me ei tee siin tühja tööd, mille valitsus oma tegelikult seadusvastase tegevusega tühistab?

Tänan küsimuse eest! Nii nagu hästi teate, on parlamendis vastuvõetud seadused alati kõrgema kaaluga ja ülimuslikud mis tahes valitsuse korralduste suhtes. Ehk nii nagu viitasin, vastates Kert Kingole, siis praegu kehtiv kord ja praegu parlamendi ette toodud kord kattuvad haigushüvitiste maksmise osas nii haiguslehe saanutele kui ka lähikontaktsetele. Parlamendil on võimalik teha täpsustusi, siin tehti ettepanekuid määrasid tõsta ja oli muid mõtteid. Kindlasti arutelu tuleb. Ma saan aru, et siin on küsimus ka selles, kuidas need peaksid olema õigusaktis täpselt välja toodud. Ka siin on võimalik, kui tekib eriarvamusi, arutelu pidada. Aga kindlasti valitsus ei hakka muutma parlamendi  vastuvõetud seadust, vaid seda saab teha ikkagi parlament ise.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja, te just ütlesite, et siin seletuskirjas on kõik need asjad hästi ja kenasti lahti seletatud. Minu küsimus on selline: me teame, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, aga kas inimene peab lisaks seadustele teadma ka seletuskirja? Seletuskiri on küll eelnõu lahutamatu osa, aga asjad võiksid olla lahti seletatud ikkagi pigem seaduses, mitte nii, et kui te täpselt tahate teada, siis vaadake eelnõu menetlemise käigus seletuskirja. 

Aitäh! Väga õigustatud küsimus. Nii nagu enne ka kolleegid viitasid, siis sel hetkel, kui see seadus vastu võetakse, ta ongi oluliselt lihtsamini loetav ja arusaadavam kui see, mis on vahepealne eelnõu seaduse muutmiseks või seaduse muutmise seaduse muutmiseks. Parlamendi jaoks see ongi paratamatult detailsuses aste kõrgem ja sellepärast ma soovitasin seletuskirja lugeda, kui tekib küsimus, mida täna täpselt otsustatakse. Lõplikult kehtiva seaduse tekst on Riigi Teatajas ilma kõigi nende igasuguste muutmise seaduse muutmise seaduse muutmiste ja muu sellise keerulise bürokraatiata ja inimesele selgelt arusaadav, mida muudetakse. Loomulikult ka avalik kommunikatsioon peab seejuures olema üheselt mõistetav ja selge, nii et selliselt vastan.

Aitäh! Ministrile rohkem küsimusi ei ole ja saame kutsuda siia kaasettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka. Palun!

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjonis on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu käsitletud mitmel korral. 4. oktoobril käsitlesime eelnõu seda osa, mis puudutab ajutiselt kehtivat haiguslehtede süsteemi. See pikeneks eelnõu kohaselt 2022. aasta lõpuni. Teisisõnu, tööandja maksab haigushüvitist teisest kuni viienda päevani ja alates kuuendast päevast [maksab] haigekassa.

11. oktoobril otsustati komisjonis, et [eelnõu] 456 juurde liidetakse töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Otsus tugines õigusloome ökonoomia põhimõttele. Lisandunud osaga muudetakse Riigikogus 13. oktoobril 2021. aastal juba vastu võetud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust. Muudatused on esitanud sotsiaalkomisjonile soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ning tänaseks on need heaks kiitnud Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühing[ute Keskliit] ning Sotsiaalministeerium.

Võiks ju küsida, miks on nii ja miks neid muudatusi ei viidud juba sisse seaduseelnõusse 361. Selgitan teile. Nimelt, direktiivi kohaselt peavad Euroopa Liidu riigid kehtestama õiguse, mis annab töötajale õiguse küsida paindlikke töötingimusi, kui neil on 8-aastane või noorem laps. Komisjon arutas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ettepanekuid esimest korda juba k.a 7. juunil komisjoni istungil. Diskussioon oli selle üle, kas direktiivi nõuded peab üle võtma nii, et see kehtib tööandjatele, kelle [töötajatel] on kuni 8-aastased lapsed, või see õigus peaks kehtima ka teistele vanematele ja lastele. Kuni [eelnõu] 361 teise lugemise lõpuni olid nii Eesti Tööandjate Keskliit kui ka Eesti Ametiühing[ute Keskliit] seisukohal, et seda õigust tuleks kohaldada kuni 8-aastaste laste puhul. Ei olnud, et kõikide laste puhul, vaid kuni 8-aastaste laste puhul.

Pärast [eelnõu] 361 teist lugemist, kui teine lugemine oli juba läbitud siin Riigikogu suures saalis, saatsid nii tööandjate keskliit kui ka Eesti Ametiühing[ute Keskliit] sotsiaalkomisjoni kirja, kus nad nüüd toetasid ettepanekut, mille oli esitanud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Ehk nüüd eelnõu kohaselt saavad ka üle 8-aastaste laste vanemad küsida paindlikke töötingimusi ja tööandja peab sellele ka vastama. Just need muudatused ongi praegu lisatud [eelnõusse] 456. Sotsiaalministeerium kiitis need muudatuste lisamised käesolevasse seaduseelnõusse heaks.

Seaduseelnõu liitmise kiitis sotsiaalkomisjon heaks 11. oktoobril komisjoni istungil, kus 8 oli poolt, 1 erapooletu ja 1 komisjoni liige ei osalenud hääletusel. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ettekandjale ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde ja läbirääkimiste soovi on avaldanud Jevgeni Ossinovski. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lühike sõnavõtt, kuna teema on siit saalist korduvalt läbi käinud, ei hakka pikalt kordama, mida siin kuude kaupa räägitud on. Loomulikult sotsiaaldemokraadid toetavad seda, et see ajutine haigushüvitiste soodsam kord pikeneks, arvestades epideemia dünaamikat, aga meie hinnangul – nii nagu enne, nii ka nüüd – see ei ole piisav. Me oleme seisnud selle eest, et haiguspäevade hüvitamine koroonapositiivsetele, neile inimestele, kes päriselt selle ohtliku nakkushaigusega nakatuvad, oleks tagatud esimesest päevast ja 100% ulatuses. Seda selleks, et epideemiatõrje vaatest anda inimestele täiendavalt motivatsiooni kodus püsida, mitte tööle minna, et inimestel ei tekiks äraspidist motivatsiooni testima mitte minna, sest juhul, kui nad peavad jääma koju, jäävad nad sissetulekust ilma. See on epideemiatõrje aspekt.

Teine pool on õigluse küsimus. Arvestades seda, et tegemist on hetkel väga laialt levinud nakkusega, siis inimesel endal ei saa olla mingit süüd selles, et ta nakatub. Mingil määral võib seda rääkida vaktsineerituse kontekstis, mida siin ka tõstatati, aga tegelikult me teame, et ka vaktsineeritud inimesed kannavad haigust edasi ja haigestuvad, mitte küll raskelt, aga kannavad seda edasi. Kaitse nakkuse eest on erinevatel vaktsiinidel natuke erinev, aga aja jooksul see kõigil [nõrgeneb]. Selles kontekstis on samuti oluline, et kui inimene on selle haiguse külge saanud oma vältimatutes kontaktides töökohal, koolis või kuskil mujal, siis ta tõepoolest saaks 100% ulatuses kompenseeritud. Nii et ühtepidi õigluse küsimus ja teisipidi epideemiatõrje eesmärk.

Minister rääkis, et mis me siis teeme ebola ja tuberkuloosiga. No ausalt öeldes, kui Eestis peaks kunagi juhtuma see õnnetus, et meil tekib laiaulatuslik tuberkuloosi või Ebola levik, siis ma usun, et sarnast loogikat tasub rakendada ka nende väga ohtlike nakkushaiguste suhtes ja siis ka neid haiguslehti 100% ulatuses esimesest päevast maksta. Minister väitis, nagu ka varasemalt, et see eeldab kolmepoolset kokkulepet ametiühingute ja tööandjatega. Tööandjad ei ole tahtnud arusaadavatel põhjustel, kuna see on neile kulu, seda täiendavat päeva – esimesest päevast ja 100% ehk kõrgemat määra – ise kanda. Tõepoolest, seda tüüpi muudatusi, mis panevad täiendava koormuse tööandjatele või ka töövõtjatele tööõiguse kontekstis, peaks menetlema sotsiaalse partnerluse kontekstis kolmepoolse kokkuleppena, selle printsiibiga olen ma nõus. Aga hetkel me oleme kriitilises epideemia leviku faasis ja selles kontekstis tuleb rakendada teistsuguseid lahendusi. Meil ei olegi hetkel võimalust ja aega ja ka õigustust pidada kuude kaupa kolmepoolseid läbirääkimisi. Tegelikult on see küsimus lahendatav väga lihtsasti: millega loomulikult nii tööandjad kui töövõtjad on nõus, [on see], et koroonapositiivsed saavad esimesest päevast 100% ulatuses haiguslehe, aga see kaetakse riigieelarvest.

See on riigieelarvele kulu. Kahtlemata see on riigieelarvele kulu – kui suur, sõltub sellest, kui laialt on nakkus levinud. Kui see meede oleks rakendunud ennetava meetmena näiteks sellel suvel, siis oleks ta suutnud ära hoida mingi hulga täiendavaid nakatumisi ja see kulu võib-olla oleks väiksem. Tänases faasis on ta kindlasti suurem.

Võtaks ühe minuti juurde.

Üks minut lisaaega.

Aga mõtleme alternatiivsele kulule. Teise laine ajal sel kevadel koroonaolukorra käestlaskmine tähendas Eesti riigieelarvele 700 miljonit eurot lisaeelarvet. Need on need suurusjärgud, millest me räägime. Ja selles kontekstis öelda, et valitsus ei ole suutnud leida seal mõni miljon eurot selleks, et motiveerida seda, et koroonapositiivsed jääksid selle haigusega esimesest päevast koju ja neid ei karistataks rahaliselt, kui nad on haigeks jäänud, see ei ole tõsine jutt. Raha taha see jääda ei tohiks ja mingisuguse ideoloogilise kiusu taha ka mitte, kuna me oleme tõepoolest kriitilises seisus, kus me peame ühiselt pingutama selle nimel, et nakkus alla saada. Ma tänan!

Suur tänu! Järgmiseks Oudekki Loone, palun!

Aitäh! Kallid kolleegid! Ma tahaksin selle seaduse puhul osutada natuke laiemale raamistikule, mida me siin tegelikult arutame. Me arutame, et meie riik võiks olla niisugune, kus inimesed ei ole ainult neoliberaalsed monstrid, kes müüvad oma tööd ja tarbivad vaba aega. Inimene on vahepeal ka inimene, kes tegeleb oma perekonnaga, ja kui ta jääb haigeks, siis tal on õigus olla haige. Seni kuni inimene varjab oma haigust, ja tegelikult ei ole oluline, kas see on koroona või mingisugune muu haigus, kui ta läheb tööle kõige hullemates oludes, sest ta lihtsalt kardab, et muidu tal ei ole raha leiba osta või elektriarveid maksta, siis selle tulemusena inimese elukvaliteet väheneb. Meie üldine heaolu väheneb, inimesed surevad varem ära, on tigedamad, on kurvemad. Me ei ole oma riigi eest suutnud hoolt kanda. Selles mõttes haiguspäevade hüvitamisel – ja siin ma pean ütlema, et ma olen absoluutselt nõus eelkõnelejaga, et haiguspäevad võiksid olla hüvitatud esimesest päevast alates just sellepärast, et inimesel on õigus olla haige – mida rutem ta saab jääda koju ja ennast ravida, muretsemata samal ajal, kas ta lapsed süüa saavad, seda kiiremini saab ta terveks.

Teiselt poolt, see on kogu selle seaduse menetlus. Miks ta on niisugusel kujul, nagu ta praegu on, see on puhas klassivõitlus. Siin on see küsimus, kas töötajad on suutnud kehtestada õiguse olla haige, kehtestada õiguse hoolitseda oma laste eest, hoolitseda teiste eest, kes nende kodus vajavad rohkem tähelepanu, või ei ole suutnud. Ja küsimus sellest, kelle pool riik asub. Kas riik kaitseb töötaja õigust olla inimene või riik kaitseb ettevõtja kasumeid? Praegu on see teatud laadi kompromiss, aga mul on hea meel öelda, et see on kompromiss õiges suunas. See annab töötajale õiguseid juurde. See ütleb, et teie töötajatena, teie inimsus, teie heaolu on olulisem kui kellegi õigus teenida kasumit. See on nende muudatuste sisu ja sellepärast ma arvan, et see on väga hea ettepanek, seda tuleb toetada. Ja loomulikult tuleb seda võitlust edasi võidelda selle hetkeni, kuni inimesed saavad igasuguse haiguse puhul esimesest päevast jääda koju ja ennast terveks ravida. Aitäh!

Mart Helme, palun!

Lugupeetud eesistuja! Kolleegid! Ma ei saa ennast pidada kuidagigi suureks sotsiaalküsimuste ja tervishoiuküsimuste spetsialistiks, ja sellest ma ei olegi praegu tulnud siia pulti rääkima. Ma olen tulnud siia rääkima mõningatest meie ühiskonnas kõikuma löönud ja siiani just nagu kaljukindlatena tundunud postulaatide teemal. See arutelu, õigemini see ettekanne, mida ka lugupeetud minister meile siin tegi, on inglise keeles kokku võetav väljendiga – ma tean, et siin ei tohi võõrast keelt rääkida, aga eesti keelde seda nii hästi tõlkida ei saa – business as usual. Asi nagu tavaliselt, rutiinne tegevus. Tuleme eelnõuga, loeme selle siit maha, normitehnilistele puudujääkidele on juba tähelepanu juhitud ja need on loomulikult kõrvaldatavad, need ei saa asja sisu väärata. Kahetsusväärne muidugi, et niisugust praaki on tehtud, aga noh, see on kõrvaldatav.

Küsimus on muus. Küsimuse ma püstitasin ka ministrile. Kas see, millega me praegu siin tegeleme, nii nagu ma ütlesin, business as usual, tegelikult ka püsti jääb nendes tormituultes, mis praegu ühiskonnast üle pühivad? Me oleme kuulnud siin saalis mitmete rahvasaadikute, aga ka mitmete ministrite suust, et mittevaktsineeritutelt tuleb ära võtta õigus haigushüvitisele, mittevaktsineeritud peavad hakkama oma ravi ise kinni maksma. Kui me vaatame natuke laiemalt, siis me näeme, et huvitav-huvitav, samasuguste ettepanekutega on tuldud välja ka mitmetes teistes riikides. Täna hommikul lugesin, et samasugused ettepanekud on esitanud Läti peaminister. Võib-olla ma olen paranoiline, aga mul tekib mõte, et kas need mõtted ei ole mitte välja pakutud kuskilt ühest keskusest, keskusest, mille nimi võib-olla on Euroopa Komisjon, selleks, et läbi suruda see kaasaegses ajaloos pretsedenditu ühiskonna lõhestamine, inimeste õiguste, põhiseaduslike õiguste, kodanikuõiguste jalge alla tallamine. Loomulikult ka meie fraktsioon toetab seda [eelnõu] ja ausalt öeldes ka mina olen eelkõnelejaga nõus. Minu meelest peaks maksma haigushüvitist juba esimesest päevast alates. Sellele me vastu ei vaidle. Aga me tahame olla kindlad, et Eesti ei libise ja ei ole juba libisenud autoritaarsesse olukorda, kus valitsus oma määrustega sõidab Riigikogust ja Riigikogus vastuvõetud eelnõudest lihtsalt üle.

Me andsime täna sisse valitsuse poolt kehtestatud piirangute tühistamise otsuse eelnõu. Miks me seda tegime? Meile juriidilisest osakonnast öeldi: valitsuse määrusi ei saa Riigikogu tühistada. See ei saa vastata tõele. Riigikogu on saanud rahvalt mandaadi ja valitsus on saanud Riigikogult mandaadi. Ei ole mõeldav, et keegi, ükskõik, kas ta nimi on Kaja Kallas, Jüri Ratas, Andrus Ansip, Siim Kallas või mis iganes nime ta kannab, ütleb, et teie, 101, närige muru, meid ei huvita, mida teie siin otsustate ja vastu võtate, meie määrus on ka teile kohustuslik. Kui me ühel päeval ütleme, et sina, Mart Helme, ei ole enam teretulnud siia saali ühel, teisel või kolmandal põhjusel, sa oled teisitimõtleja, me ei luba sul tulla siia saali, ei lubagi tulla, sest valitsuse määrus on ülem Riigikogu otsusest – see ei saa olla tõsi. See ei saa nii minna. Me oleme näinud ...

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun.

Me oleme siin ju aastate vältel näinud, kuidas Riigikogu kuulekalt on valmis loobuma oma suveräänsusest ja loovutama seda tükk tüki haaval valitsusele. Tükk tüki haaval tihtipeale ka mingitele täiesti varjatud jõududele. Ja see ongi tekitanud selle olukorra, kus Riigikogu juristid ütlevad, et Riigikogul ei ole õigust tühistada valitsuse määrust. See on absurdne olukord ja selles absurdses olukorras on meil vaja veendumust, et me ei tegele siin mingisuguse varjuteatri ja tsirkusega. Võtame vastu, menetleme, näeme vaeva, teeme parandusettepanekuid, hääletame neid, ja siis öeldakse, et see kõik lendab prügikasti, sest valitsus otsustas teisiti. Ei saa nii olla. Ma kutsun Riigikogu üles seisma oma väärikuse eest, seisma oma suveräänsuse eest, teostama seda mandaati, mis Riigikogu liikmed on valimistel oma valijatelt saanud. See on meie ülim kohus ja selle nimel oleme me loomulikult valmis toetama seda eelnõu. Aitäh!

Sellega on läbirääkimiste soovid ammendunud, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 456 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 4. novembri kell 17.15.

Tänane päevakord on ammendatud ja istung on lõppenud.