Head kolleegid! Kell on saanud 14, alustame VI istungjärgu 5. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei näe, järelikult viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll! 

Kohale registreerus 73 Riigikogu liiget.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu numbriga 401. Meil on käsil teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnetooli väliskomisjoni liikme Henn Põlluaasa.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Selle pika pealkirjaga eelnõu selgitus on üsna lühike. Eelnõu esimene lugemine lõpetati k.a 15. septembril, muudatusettepanekute tähtajaks, mis oli 29. september 2021. aastal kell 17.15, ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Küsimust arutas ka väliskomisjon ja seal täiendavaid küsimusi ei esitatud. Väliskomisjon otsustas konsensusega oma 11. oktoobri istungil teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu 401 teiseks lugemiseks täiskogu kolmapäeva, 20. oktoobri päevakorda, lõpetada teine lugemine ja viia läbi lõpphääletus. Kui headel kolleegidel on küsimusi, siis olen valmis vastama.

Ja neid küsimusi vähemalt üks on, aga enne kui me nende juurde läheme, siis, kolleegid, ma tõesti palun saalis natukene vaiksemalt olla. Ma usun, et Hennul on väga raske muidu küsimust kuulda. Palun, Tarmo Kruusimäe!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma soovin teada, kas arutati ka seda võimalust, et kui nüüd Brexiti valguses võib-olla ei toimu mitte eraldumisi, vaid ühinemised, näiteks Põhja-Iirimaa ühineb Iirimaaga, kas siis me peaksime vaatama selle seaduse uuesti üle või on teil mingit informatsiooni, et sellist olukorda ei teki.

Aitäh! Ilmselt sellist olukorda ei teki. Ettepaneku see seadus vastu võtta esitas Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi saatkond Eestile. See on nendepoolne algatus ja sõltumata sellest, milline saab olema nende staatus ja omavaheline olukord edaspidi, selle kokkuleppega lõpetatakse Eesti ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi vaheline leping, mis reguleerib investorite suhteid. Aga edaspidi investorite kaitse ei vähene ning Eesti ja Ühendkuningriigi, sealhulgas siis ka Põhja-Iirimaa investorite võrdse kohtlemise tagab Euroopa Liidu ja nende kaubandus- ja koostööleping.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! 

Aitäh!

Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 401 lõpphääletus.

Head kolleegid, panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 401. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepanekut toetas 79, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Meie tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 464. Palun esimese lugemise ettekandeks  kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse. 

Austatud Riigikogu liikmed! Hea istungi juhataja! Kaks aastat kestnud ja väga visalt taanduv kriis on kindlasti pannud proovile inimeste vaimu ja ka füüsise, on pannud proovile majanduse, tervishoiusüsteemi, riikidesisesed ja riikidevahelised suhted. Me oleme selle aja jooksul pidanud ka riigi kulutusi kavandades reageerima kiiresti ja täpselt, reageerima ettearvamatut keskkonda tasakaalustades ja leevendust pakkudes seal, kus see on kõige vajalikum olnud. Praegu saame öelda, et kõikidele koroonakriisi vintsutustele vaatamata on Eesti ennast majanduslikus mõttes kiiresti kogunud ja pärast sügavat kukkumist 2020. aastal on majandus taastumas.

Teie ees on järgmise aasta riigieelarve eelnõu, 2022. aasta riigieelarve eelnõu, mille eesmärk on leevendada ikka veel tunda andvat kriisivalu. Aga ennekõike on 2022. aasta riigieelarve keskmes Eesti pikaajalised huvid. Meid ümbritsevas majanduskeskkonnas on määramatust jätkuvalt palju. Kasvuprognoosid lähtuvad eelkõige eeldustest, et vaktsineerimine saab kännu tagant lahti ja et inimesi ja majandust ahistavaid lauspiiranguid rohkem taluda ei tule.

Eestiga kõige tihedamalt seotud Euroopa Liidu Läänemere piirkonnas ei ole praegune kriis olnud sedavõrd sügav, kui see oli 2009. aastal. 2009. aastal kukkus näiteks Soome SKP 8,1%, Läti, Leedu ja Eesti SKP üle 14%, Saksamaal 5,7%, aga koroonakriisi esimesel, 2020. aastal oli kukkumine Eestis 3%, Lätis 3,6%, Leedus 0,1%, Soomes 2,9%, Saksamaal 4,6% ja Rootsis 2,8%.

Majandus on pöördunud selle aasta esimeses pooles kasvule kõikjal Euroopas. Euroopa Liidu riikide keskmine majanduskasv oli selle aasta esimesel poolel 5,8%, euroalal 6,1%, Soomes kasvas majandus 3,1%, Rootsis 4,4%, Lätis ja Leedus vastavalt 4,9% ja 4,8%. Eesti kasv oli selle aasta esimesel poolaastal 8,5%. Teisisõnu on Euroopa Liidu üks kõige kiiremini taastunud majandusi just Eesti oma. Selle aasta teises kvartalis ületas meie SKP kriisieelset taset juba 6,7%-ga.

Miks see kõik oluline on? Väliskeskkond on Eesti majanduse vaates igal juhul tähtis ja väliskeskkond on praegu hea olnud. Tugev välisnõudlus on toonud kasvavad eksporditellimused. Tootmisvõimsuste rakendatus on viimase 14 aasta kõrgeimal tasemel. Veel kiiremat kasvu, veel kiiremat taastumist pärsivad praeguseks ennekõike tarneprobleemid ja ettevõtjate endi hinnangul seadmete puudus. Tõhusat taastumist on seni toetanud ka muu maailmaga võrreldes leebemad ja lühiajalisemad liikumis- ja tegevuspiirangud, toetanud on kindlasti ka kriisi harjal täpselt sihitud riigipoolne tugi.

Kui üldplaanis saame öelda, et majandus on kriisile hästi vastu pidanud, siis see taastumine on olnud väga mitmepalgeline. IKT‑sektor on kasvanud, aga kultuur, ka majutus ja toitlustus ootavad siiamaani kosumist. Ka olukord tööjõuturul on vastuoluline. Ühest küljest kuuleme ilmselt kõik, kuidas ettevõtjad on hädas tööjõupuudusega. Samal ajal püsib töötus endiselt kõrgel, üle 5% tasemel. Kui info- ja sidesektor, ka tervishoid on kriisi ajal näidanud hõive kasvu, siis kriisieelse ajaga võrreldes on töökohti vähem ikkagi enamikul tegevusaladest. Nende vähemate töökohtadega saavutatud kiire kasv tegelikult tähendab, et kriisi on kasutatud meie ettevõtluses tootlikkuse kasvatamiseks. Kui püsiv see on, seda kindlasti lähimatel aastatel näeme.

Palgakasv aeglustus oluliselt eelmise aasta eriolukorra ajal, aga praegu on sissetulekud taas väga jõudsalt kasvamas. Erasektor veab palgakasvu ja see palgakasv jõuab sel aastal 7%-ni ja püsib igal järgmisel neljal aastal üle 5% aastas. Sotsiaalmaksu parem tasumine kasvatab järgmisel aastal ka keskmist vanaduspensioni ligi 8%, nii jõuab keskmine pension uuel aastal 590 euroni.

Rahandusministeerium prognoosib Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvuks 2022. aastal 4%. Majanduse kogumaht jõuab järgmisel aastal 32,4 miljardi euroni. Inimeste sissetulekud kasvavad, maksulaekumised paranevad, kõige tundlikumad ja tuleviku jaoks olulised valdkonnad saavad tublit tuge. Paraneb ka riigi rahanduslik seis. Kulude kasv on kontrolli all, puudujääk väheneb ja me liigume selle poole, et tulud ja kulud saaksid tasakaalu.

Austet parlamendiliikmed! Need riigieelarve üksikud numbrid on kindlasti kõik kõnekad, aga veel olulisem on eesmärk, mida tervik kannab. 2022. aasta riigieelarve keskmes, nagu öeldud, on Eesti pikaajalised huvid. Eesti pikaajaliseks huviks on endaga toime tulev õnnelik rahvas, kes rahumeelselt demokraatlikus vaimus oma eluunistusi teostab. Õnn muidugi rahas ei seisne, aga kindel ja piisav sissetulek on igale inimesele, igale perele meelerahu ja rahuldust toov.

Eesti pikaajaline huvi on, et keskmine sissetulek, keskmine palk tõuseks meil Euroopa Liidu tippu ja keskmine pension moodustaks ühel hetkel vähemalt 40% keskmisest palgast. Järgmisel aastal tõusevad õpetajate palgad 7,3%, tõusevad arstide-õdede palgad 8%, kõrgharidusega kultuuritöötajate palga alammäär 7,5%, päästjate palga alammäär 12%, eesliinil töötavate politseinike palga alammäär 5%. Ja nagu öeldud, pensionieas olevate inimeste jaoks pensionid tõusevad ligi 8%.

Eesti pikaajaline huvi on olla ka rahvusvahelises majanduskonkurentsis võitjate hulgas, olla rahvusvahelises tööjaotuses kõrget väärtust loov osaline. Maailma majanduses toimub roheline ja digitaalne tehnoloogiarevolutsioon. Meie edukusest ja oskusest sellega õigeaegselt kaasa minna sõltuvad juba lähematel aastatel nii Eesti inimeste palgad kui ka pensionid. Selle pärast, meie inimeste kindlama tuleviku pärast investeerime me järgmisel aastal uue perioodi eurotoetustest rohe- ja digipöördesse 190 miljonit eurot. Aga kui ühest aastast kaugemale vaadata, siis lähiaastatel saab euroraha toel rohe- ja digipööre Eestis rahastatud 2,2 miljardi euroga. Ma kasutan võimalust, et tänada eelmist valitsust, kes selle kavaga algust tegi.

Eesti pikaajaline huvi on ka majanduse suurem tootlikkus. Ka sellest sõltuvad meie inimeste palgad, sõltuvad pensionid ja sõltub tervikuna ühiskonna heaolu. Suurem tootlikkus ei ole võimalik ilma tehnoloogiata, ilma teadusinnovatsioonita, ilma targa ja teadusmahuka ettevõtluseta. Seepärast investeerime järgmisel aastal teadus- ja arendustegevusse 1% SKT-st ehk 324 miljonit eurot.

Eesti pikaajaline huvi on eripalgeline, aga ühtne ühiskond, kus segregatsioonil kohta ei ole, kus ei ole kohta ka hariduslikul segregatsioonil. Igal Eestimaa elanikul peab olema võimalus saada osa maailma tippu kuuluvast haridussüsteemist, saada osa meie ülikoolide kõrgetasemelisest haridusest ja muidugi peab olema võimalus leida tulusat tööd. Ühtne eestikeelne haridussüsteem on selle eelduseks. Te hakkate parlamendis järgmistel kuudel arutama eestikeelse hariduse tegevuskava. Me oleme järgmisel aastal valitsuse reservfondist reserveerinud selle tegevuskava jaoks 5 miljonit eurot. Sellele lisandub Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest 8 miljonit ja Kultuuriministeeriumi eelarvest 2,4 miljonit eurot. Meie teistest rahvustest inimeste huvides, nende eneseteostuse võimaluste, sissetulekute ja eluõnne huvides investeerime ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekusse.

Eesti pikaajaline huvi on riigi julgeolek. Sel eesmärgil, et Eesti inimesed ei peaks oma riigi iseseisvuse ega oma rahva tuleviku pärast muretsema, investeerime riigikaitsesse, Eesti riigi heidutusvõime jõudluse tõstmisse 2,3% SKP-st, see on ajalooliselt rekordilised pea 750 miljonit eurot. See raha aitab kiiremini täita võimelüngad, aitab tugevdada Eesti julgeolekut.

Eesti pikaajaline huvi on igal juhul ka meie kultuuri kestmine ja kandmine. Vaimu hoidvale ülesandele lisaks toetab kultuur otseselt ka meie majandust. Kultuuri ja loomemajanduse roll muutub Eestis järjest fundamentaalsemaks. Iga kultuuri investeeritud euro võimendub keskmiselt viiekordseks. Kui lubate, siis üks parimaid näiteid, mida selles vallas tuua, on Eestit maailmas suureks teinud Eesti film. Ühe filmi eelarvest umbes kolmandik kulub filmi enda tootmisele, ülejäänu jõuab kõikidesse kaasnevatesse sektoritesse, alates toitlustusest ja lõpetades disainiga. Ka selle valdkonna püsiv rahastamine kasvab järgmisest aastast 7 miljoni euroni.

Eesti pikaajaline huvi on riigi majanduslik toimetulek nii headel kui ka kehvematel aegadel, toimetulek ilma välisabita, ilma võlgade tõttu peale sunnitud poliitika valikuteta. Eesti pikaajaline huvi on rahanduslik eneseväärikus. Eesti pikaajaline huvi on, et juba täna toimuvad, aga lähiajal, lähikümnenditel veelgi süvenevad demograafilised muutused ei tooks kaasa maksukoormuse kasvu, mis lõpptulemusena lämmataks meie inimeste ettevõtlikkuse ja meie keskklassi – nii õpetajate, arstide kui ka inseneride lootuse paremale elule.

Et maksusurve vähenevale tööealisele elanikkonnale ei muutuks talumatuks, on riigi kulutuste vaoshoidmine, 30 aasta kestel kiht‑kihilt ehitatud riigiaparaadi ajakohastamine absoluutselt vältimatu. Nendel eesmärkidel, riigi iseseisvuse ja meie inimeste madalamate maksude nimel, aga ka täiendava hinnatõusu ja ülekuumenemise vältimiseks hoiame järgmise aasta eelarves kulutused kontrolli all ja vähendame eelarve puudujääki praeguses rahanduskeskkonnas mõistlikule tasemele.

Ma olen üllatusega kuulanud kommentaare, milles tõsimeeli väidetakse, et majanduskasvu ja paraneva maksulaekumise tingimustes kaovad eelarvemured ja eelarve puudujääk justkui iseenesest. Ei, ei kao. Iseenesest paisuvad ainult kulud ja lisanduvad maksuraha kasutamise soovid. Kulude kontrolli all hoidmine nõuab igal juhul poliitikutelt valikuid ja nõuab ka pingutust – kasvava majanduse tingimustes, muide, eriti. 2022. aasta eelarvet kokku pannes oleme valitsuskabinetiga seda silmas pidanud.

Riigieelarve tulud kasvavad järgmisel aastal 17%, kulud kasvavad järgmisel aastal 3%. Veel aasta tagasi 2022. aastaks kavandatud 4,9%‑lisest struktuursest puudujäägist jõuame järgmise aasta eelarvega 2,6%‑lisse defitsiiti. See on 739 miljonit parem positsioon. Jah, minna on veel tükk maad, enne kui jälle tulud ja kulud Eestis klappima saame, aga pika sammu Eesti pikaajalistes huvides oleva heas vormis riigirahanduse poole liigume teie abiga siiski.

Aga lühiajalised mured. Eesti lühiajaline mure on praegu nagu kogu maailmas tervisekriis. Kriisiga toimetulekuks ja kriisi tekitatud kahjude tervendamiseks panustame järgmisel aastal otseselt üle 150 miljoni euro. See raha läheb muu hulgas viiruse tõttu koolide kinni-lahti käimisest põhjustatud õpilünkade parandamiseks – 12 miljonit eurot; läheb vaktsineerimise korraldamiseks – üle 38 miljoni euro; läheb testimiseks – üle 19 miljoni euro. Ja esmakordselt suuname riigieelarvest 3 miljonit eurot ka selleks, et süsteemselt vaimse tervise teemadele tähelepanu pöörata.

Head Riigikogu liikmed! 2022. aasta eelarve ei lahenda korraga kõiki Eesti pikaajaliste huvidega seotud vajadusi, aga astub siiski väga märkimisväärse, 13,6-miljardilise sammu selles suunas, et Eesti inimeste tulevikuväljavaade oleks kindlam. Ma tänan kõiki, kes on 2022. aasta eelarve koostamisse panustanud. Austatud Riigikogu, head sisukat debatti 2022. aasta eelarve valikute üle! Ma hea meelega vastan teie küsimustele. Aitäh!

Ja neid on kenasti. Priit Sibul alustab.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Ma küll ei lugenud kokku, aga ma arvan, et üks kõige tihedamini kasutatud väljend selles eelarve eelnõus on "pikaajalised Eesti huvid". Te viitasite õpetajate palga tõusule 7,3% ja see on igati kiiduväärt. Mul on küsimus, kui palju valitsuses oli arutelul õpetajate järelkasvu teema ja kas üldse oli. Kindlasti see summa on mõistlik ja vajalik, aga õpetajate palga tõus seda probleemi ei lahenda. Kas ja [kui, siis] millisel kujul valitsus arvestab seda eelarvestrateegias ja kui palju teil on juttu olnud õpetajate järelkasvust?

Suur aitäh! See on väga hea küsimus. See on olnud teemaks mitte ainult järgmise aasta eelarvet tehes, vaid ka laiemalt. Õpetajate järelkasv, aga tegelikult järelkasv ka väga mitmes teises sektoris, mis Eesti pikaajaliste huvide seisukohast on kriitilises seisus, on oluline. Ja ma olen nõus, et järgmise aasta üle 7%-line palgakasv seda probleemi täielikult ei lahenda. Aga ma arvan, et oluline on see siiski. Just sellepärast, et ilma selle otsuseta jääks õpetajate keskmine palk palga alammäära mõttes oluliselt maha riigi keskmisest palgast. Ja seda me ei saa lubada. Muidugi, eesmärk ja soov, ambitsioon on, et see palk oleks lähiaastatel keskmisest palgast kõrgem, oluliselt kõrgem.

Ja see, ma jällegi kordan, ei puuduta mitte ainult õpetajaid, see puudutab tegelikult samamoodi ka kõrgharidustöötajaid. Meil oli eelmise nädala infotunnis võimalus sel teemal mõtteid vahetada. Ei tohi tekkida olukorda, kus nende kahe [haridustasandi] võrdluses vahe väga suureks paisub. Ei tohi tekkida olukorda, kus kõrghariduses palgad jäävad sisuliselt samale tasemele. Nii et mõlemad vajavad korralikku pingutust, mõlemad on teemaks olnud. Ja kindlasti on palga tõstmine vastavalt eelarve võimalustele üks viis, kuidas huvi õpetajate järelkasvu vastu kasvatada.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Ma ei küsi praegu üldse mitte numbrite kohta, sest seda jõuab siin nii täna kui edasise menetluse käigus teha. Ma küsin põhimõtete kohta riigieelarve käsitlemisel. Ma küsin riigi strateegiliste eesmärkide kohta: millised on riigi strateegilised eesmärgid? Kas need on ka kusagil konkreetselt sõnastatud just nimelt seoses riigieelarveliste väljamaksetega? Äkki te avaksite natukene neid seoseid. Kuuldavasti on need praeguse valitsuse ajal parlamendiliikmete otsuste suhtes ülimuslikud. Aga me räägime siin regionaalsetest toetustest, kus parlamendiliikme tahe on suveräänne ja seda ei saa peale riigieelarve kinnitamist enam muuta ilma riigieelarve seadust rikkumata.

Aitäh! Siin oli küsimuses natukene lindude keelt, mida me mõlemad mõistame. Riigi pikaajalistest huvidest, riigi strateegilistest eesmärkidest ma rääkisin pikalt oma sissejuhatavas kõnes ning ma seda kordama ei hakka. Kuidas riigieelarves heaks kiidetud ja vastu võetud rahaeraldisi välja makstakse, kuidas need jõuavad nendeni, kellele need mõeldud on, see on selle küsimuse taust ja mõte.

Eelmise aasta eelarve vastuvõtmise järel on valitsus vahetunud, aga sel aastal me suuresti toimetame eelarve järgi, mis on heaks kiidetud eelmise valitsuse poolt. Eelmise valitsuse ajal vastuvõetud eelarves võib sisalduda teemasid, otsuseid, mida praegune valitsus detailides ei jaga. Raha suunamise otsuseid tehes me oleksime otsustanud võib-olla teistmoodi. Midagi muuta saab lisaeelarve abil või eelarveseadust muutes. Kui soovitavad muudatused ei sisaldu ei lisaeelarves ega eelarve muutmise seaduses, siis sõltumata sellest, kas need ühele või teisele valdkonna juhile ehk poliitikust ministrile meelepärased on või ei ole, neid tuleb täita, sest parlament on sellise otsuse teinud. Nii et võiksime avada debati teiega praegu selle üle, kas eelmise aasta eelarve kohta langetatud otsused olid kõik sellised, nagu nad peaksid olema. Mul on nende osas kindlasti ka isiklikult teatavaid eriarvamusi, aga need otsused on parlamendi tehtud ja neid tuleb järgida.

Ivari Padar, palun!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Tänane eelarve on koostatud nn põhistsenaariumi järgi, mis [näeb ette kasvu] 4%. Eelarvenõukogu on ka välja pakkunud, et võimalik päriselu võib olla nii, et see põhistsenaarium ei täitu ja tegelikkuses käivitub seesama riskistsenaarium, mille puhul me räägime 2% kasvust. See on päris suur eelarvelaekumiste vahe eeldatavasti. Millised on teie ettepanekud ja plaanid, kui riskistsenaarium käivitub? Kas sellisel juhul käivituvad ka näiteks need kärpeplaanid, mis enne suvist prognoosi olid Rahandusministeeriumis välja pakutud?

Aitäh, hea küsija! Ma nüüd mõtlen, mida täpselt te nende kokkuhoiuplaanide all mõtlete. Kui viide oli riigi eelarvestrateegiat tehes valitsuskabineti liikmete võetud kokkuhoiuülesannetele, siis need tegelikult on täidetud, välja arvatud kahes sektoris: sisejulgeolekus ehk Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi haldusaladel ja sotsiaalvaldkonnas. Teised ministeeriumid ja valitsemisalad kokkuhoiuülesande täitsid.

Aga mis puudutab eelarvenõukogu arvamust, siis nagu ka eelnõu seletuskirjas on kenasti selgitatud, me saame eelarvet tehes aluseks võtta ikkagi ainult ühe prognoosi. Me ei saa võtta natuke ühest ja natuke teisest. Ja seetõttu on praegune eelarve tõesti tehtud põhiprognoosi alusel.

Mis puudutab riskistsenaariume, siis eksperdid on hinnanud, et [kõrvalekaldeid] tegelikult võib olla mõlemasuunalisi. On risk, et olukord muutub põhistsenaariumiga võrreldes majanduskasvu vaates kehvemaks, aga on ka vastupidiseid arvamusi, et majanduskasv võib osutuda hoopis kiiremaks, kui põhiprognoosis prognoositud. Kui on järgmisel aastal näha, et selles üldises määramatuse olukorras tehtud prognoos, mis on eelarve aluseks võetud, erineb oluliselt arengutest ja et on vaja teha korrigeeringuid, siis tuleb seda nagu igal aastal teha kas eelarve seadust muutes või lisaeelarvega.

Aga praeguses eelarves tõesti on arvesse võetud põhiprognoos ja üks olulisimaid eeldusi on seotud muidugi viirusega, viiruse kontrolli alla saamisega, vaktsineerimise tempo üles saamisega. Sellest tulenevalt on eelduseks, et majanduse täielikku laussulgemist enam ei tule. Ma arvan, et on absoluutselt hädavajalik, et see nii ka läheks. Mitte ainult otseselt ettevõtlussektor, vaid ka mitmed teised sektorid lihtsalt ei pea enam vastu uuele laussulgemisele. Nii et see kindlasti on oluline, selle nimel tuleb pingutada ja sellest eeldusest lähtudes on ka eelarve eelnõu tehtud.

Indrek Saar, palun!

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud minister! Meil oli eile Riigikogu kultuurikomisjonis arutelu huvitegevuse ja huvihariduse teemal. Kohal viibinud ametnikud muu hulgas juhtisid tähelepanu sellele, et huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalus on eriti praegusel perioodil noorte jaoks väga vajalik, et säilitada nende tervis, eriti nende vaimne tervis. Teie teadupärast olete nõudnud, et huvitegevuse riigipoolseid vahendeid oluliselt kärbitaks. Olete öelnud, et küllap kohalikel omavalitsustel on piisavalt raha, et seda kärbet kompenseerida. Kas te olete veendunud, et nüüd, kus kohalikud valimised on läbi, kõik kohalikud omavalitsused saavad selle ülesandega hakkama ja laste võimalused huvitegevuses osaleda ei vähene? Ja kuidas on see kooskõlas selle leitmotiiviga teie sissejuhatavas kõnes, selle Eesti pikaajalise huviga, kui lapsed jäävad huvitegevusest kõrvale? Ja kas te olete valmis vastutama selle eest, kui osa lapsi tuleval aastal huvitegevusse enam ei jõua?

Aitäh küsimuse eest! Te panete mulle suhu sõnu, mida ma kindlasti öelnud ei ole. Ma ei ole nõudnud mitte kunagi mitte kuskil huvihariduse rahastamise vähendamist. Vastupidi, ka siin teiega infotunnis erinevatel kordadel sel teemal aru pidades olen pidanud huvihariduse võimaluste suuremat pakkumist oluliseks ja rõhutanud, et järgmisel aastal omavalitsuste tulu kasvab 120 miljoni euro võrra, mis kindlasti annab selleks ka võimalusi. Ja lisaks sellele tulu laekumise kasvule on ka teie ees olevas eelarves kaks üsna spetsiifilist meedet, mis huvihariduse pakkumist toetavad. Üks neist on kultuuriranitsa kontseptsioon, mis saab järgmisel aastal sisuliselt testperioodina järele proovitud. Selleks on miljon eurot aastas. See on baasrahastusena, mis tähendab, et see ei ole mitte ühekordne eraldis, vaid sisaldub eelarves ka järgmistel aastatel. See osaliselt kindlasti lisab võimalusi huvihariduse rahastamiseks.

Ja teine eraldis on 3 miljonit eurot Haridus‑ ja Teadusministeeriumi kaudu. See on samamoodi mõeldud just nimelt huvihariduse täiendavaks toetamiseks. Aga ma veel kord rõhutan, et tegelikult omavalitsused on panustanud huviharidusse suurusjärgus 260 miljonit eurot aastas. Omavalitsused, kelle ülesanne see on, teevad seda väga tublisti. Ja järgmisel aastal lisanduv tulu omavalitsustele 120 miljoni euro näol annab selleks jõudsalt võimalusi juurde. Ma usun küll, et kui seda peetakse kohapeal prioriteediks, siis võimalusi selleks on.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Eelarve on tõesti kohutavalt mahukas. Mina vaatasin sotsiaalvaldkonda, see on mulle südamelähedane ja muret tekitav valdkond. Praeguses kroonviiruse olukorras on inimeste toimetulek väga oluliselt häiritud. Ma ei märganud seda – kui ma lihtsalt ei leidnud, siis te saate [vastupidist kinnitada] –, aga ma ei märganud, et oleks toimetulekupiiri tõstmise plaani. Praegu on see piir esimesel täiskasvanul 150 eurot, kui on lapsed, siis igal lapsel 180 eurot. Aga teisel täiskasvanul on see piir 120 eurot ehk kahel koos elaval täiskasvanul kokku on see summa tegelikult väga väike, mis peale kulusid korterile peab kätte jääma. Aga sinna ei lähe ju endastmõistetavalt kulud telefonile ja muud sellised. Ja on kehtetatud ka piir kommunaalkuludele. Kas toimetulekutoetuse piirmäära tõusu on planeeritud?

Aitäh! Toimetulekutoetuse saajaid oli eelmisel aastal pisut üle 10 000 ja järgmise aasta prognoos ütleb, et neid on 10 235 leibkonda, kui täpne olla. Toimetulekutoetuse piiri üle tuleb kindlasti arutada ka siin parlamendis eelarve menetlemise käigus. Ma jälgisin enne eelarve arutelu toimunud infotundi, kus oli üks küsimus ka toimetulekutoetuseks ette nähtud rahasumma kohta. Küsimus oli, kas ja kui, siis kui palju see summa võiks muutuda või peaks muutuma, arvestades seda, et viimaste aegade arengud – just nimelt erinevate hindade väga kiire kallinemine – võivad tuua juurde leibkondi, kes toimetulekutoetust vajavad. Vahest tuleks seetõttu muuta ka eelarvet? Vastus on, et toimetulekutoetuse summa on arvestuslik kulu. Selleks on kulu ette nähtud ja see saab igal juhul välja makstud vastavalt sellele, kui palju taotlejaid on. Ja see saab makstud ka siis, kui taotlejaid selle praeguse 150‑eurose piiri korral lisandub. Aga olen nõus hinnanguga, et seda piiri ei ole mõnda aega muudetud ja selle üle tuleb arutada. Ma usun, et me saame seda eelarve menetluse käigus parlamendis koos teha.

Jaak Valge, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mina küsin ühe detaili, aga märgilise detaili kohta. 2019. aasta 27. veebruaril sõlmiti Tartu Ülikooli ja riigi vaheline haldusleping. Riik kohustus tagama igal aastal riigieelarvest ülikoolile vajalikud vahendid ja lepingus nähti ka ette, et tegevustoetuse taotlemisel riigieelarvest lähtutakse tarbijahinnaindeksist ja kõrgharidusega töötajate keskmise palga tõusust. Tänavuseks majanduskasvuks prognoositakse 9,5% ja tuleval aastal 4%. See ei ole muidugi sama, mis tarbijahinnaindeks, aga palgakasv kerkib tänavu 7%-ni ja jääb nii püsima. Aga eelarves on minu andmetel planeeritud kõrghariduse tegevustoetuse kasv ainult 3%. Kas need andmed on õiged ja kui jah, kas siis kavatsetakse tõesti lepingut nii suures mahus rikkuda?

Aitäh! Neid arutelusid, mis puudutavad kõrghariduse rahastamist ja tulevikku laiemalt, peab haridusministeerium kogu aeg ja võtab seda teemat väga tõsiselt. Järgmisel aastal suunatakse kõrghariduse tegevustoetuseks täiendavalt 5 miljonit eurot. Mul ei ole praegu ees nii detailset arvutust, kui teil ilmselt on, aga selle katteallikaks on valdkonna sisemised vahendid. Tegu on ka Priit Sibula küsimuses kõneks olnud palgateemaga. Õpetajate palga kasvuks on raha eraldatud ja on selge, et ka kõrghariduses palgakasv peab järele tulema. Ma protsentuaalselt ei oska praegu seda öelda, aga seda saan kinnitada, et tegevustoetuseks on eraldatud järgmisel aastal täiendavalt 5 miljonit eurot.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud rahandusminister! Sa tõid oma ettekandes välja, et kuigi majandus tervikuna on kasvutrendis, siis turismisektor, kultuur, majutus ja toitlustus ei näita veel toibumise märke. Sul on täiesti õigus, nii see paraku on ja pigem on olukord isegi vastupidine. Sümboliväärtusega Viru hotell, Eesti esimene pilvelõhkuja, ei ole ehitamise ajast saadik oktoobris nii tühi olnud. Kui võrrelda Eestis rakendatud COVID‑iga seotud toetusmeetmeid turismisektorile, siis võrreldes teiste riikidega on need Euroopas ühed kõige väiksemad. Ja mul ongi küsimus, mida valitsus selles eelarves turismisektori toetuseks ette näeb. Ja kas sa arvad, et sellest piisab, või on valitsuses valmisolek turismisektorit veel täiendavalt toetada, arvestades sellega, et Eesti on punases tsoonis ja järjest vähem tuleb praegu Eestisse turiste?

Aitäh! Esiteks ma väga loodan, et olukord kui mitte päriselt ei normaliseeru, siis vähemalt paraneb siiski ka turismivaldkonnas. Lisaeelarve, mida me koos sel aastal päris kiire tempoga Riigikogus menetlesime ja mille kevadel vastu võtsime, tegelikult andis täiendavat tuge ka sellele väga raskes seisus olevale sektorile. Aga tõsi on, et praegu ei riski mitte keegi teha täpseid prognoose, kas üldse ja kui, siis millal jõutakse turismivaldkonnas kriisieelsele tasemele.

Valitsuse poolelt, riigi poolelt saame me teha seda, et vähemalt ajutist leevendust pakkuda. Meil on aastaiks 2022–2025 turismisektorile plaanis eraldada ligi 45 miljonit eurot selleks, et Eesti atraktiivsust väliskülalistele tutvustada. See on eelkõige mõeldud Eesti tuntuse ja nõudluse suurendamiseks välisturgudel. Ka on see mõeldud turismiettevõtjate ärimudelite ümberkujundamiseks. Tõenäoliselt on koroonast tulenevalt selles valdkonnas toimunud muudatusi, mis on pikaajalisemad ja nõuavad tõesti ärimudelite ümberkujundamist. Äri‑ ja konverentsiturismi turundus‑ ja arendustegevusteks on eraldi proaktiivsed müügi‑ ja turundustegevused, mida samuti toetatakse, ja Euroopa Liidu kriisiabi REACT‑EU, mida me oleme siin parlamendis teiega arutanud. Sealt suunatakse 17,65 miljonit eurot turismisektorile, et neil oleks võimalus turule tuua eristuvaid külastajasõbralikke rahvusvahelisel turul tähelepanu äratavaid turismitooteid. Nii et tuge me sellele sektorile pakume.

Lisaks, ma ei hakka seda eraldi isegi välja tooma, on kindlasti olnud ka selle sektori jaoks oluline palgatoetuse meede, mis sel aastal kriisi kõige teravamatel kuudel oli kasutada. See kindlasti on tervikuna oluline valdkond, mis ise on teinud väga tõsised pingutusi, et hakkama saada. Selle eest tuleb neid ainult kiita ja tunnustada. Ja kindlasti me tahame valitsuse poolt neile toeks olla.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh! Austatud minister! Mul on eelarve kohta tehniline küsimus, see puudutab eelarve läbipaistvust. Mulle jäi silma üks ERR-i uudis, et kapo maja ehitus suurendab järsult põhiseadusliku korra tagamise eelarvet. Tõepoolest, selline kulukogum nagu põhiseadusliku korra tagamine on olemas – üle 60 miljoni euro on selle maht –, aga seal ei ole sõnakestki juttu sellest kapo maja ehitusest. Ma hakkasin mõtlema, et julgeolekuasutus, äkki on vaja seda investeeringut salastada. Aga selle aasta eelarves on täpne summa olemas: 10,9 miljonit, lisaeelarvega eraldatakse 4,7 miljonit juurde. Minu küsimus ongi selle kohta, et kui me räägime eelarve läbipaistvusest, siis seal ei ole põhjust seda julgeoleku aspektidest lähtudes salastada. Kas see summa, kui palju järgmisel aastal kapo maja ehituseks raha eraldatakse, peab olema eelarves kirjas või ei pea olema?

Aitäh, hea küsija! Ma ei tea täpselt, millisele uudisele te viitate ega oska selle tõttu ka kommenteerida, kas see võiks puudutada just nimelt seda aastat. Kapo hoone ehitus on selle aasta eelarve muutmise tulemusel tegelikult raha juurde saamas, kuna seda ehitust on võimalik teha kiiremini, kui alguses plaanitud oli. Nii et ma arvan, et tuleks üle kontrollida, kas see viide puudutas 2022. või 2021. aastat.

Mis puudutab investeeringuid, siis järgmise aasta eelarve eelnõus on kõik need investeeringud, mis on suuremad kui 10 miljonit eurot, ilusti-kenasti välja toodud. Seletuskirjas on kindlasti lahti räägitud ka väiksemaid investeeringuid. Kui minna konkreetse objekti käsitlusest laiemaks, siis kindlasti tekib arutelu ja debatt mõned punktid hiljem, kui me räägime eelarve baasseaduse muutmisest. Kui oluline ikkagi on, et eelarve enda seaduses on välja toodud kõik investeeringud? Kas need tuleks esitada, kui tegu on teatud piirnumbrist suuremate investeeringutega? Ja kui, siis mis see piir on, millest suuremad investeeringud eelarves kajastada tuleb? Aga jah, ma veel kord ütlen, et tõenäoliselt vajaks täpsustamist, kas konkreetne uudis, millele te viitasite, rääkis 2021. aastast, kui see muudatus tõesti oluliselt investeeringu mahtu suurendab, või 2022. aastast.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutabki detaile, täpsemalt neid teie viidatud seletuskirjas lahti kirjutatud väiksemaid investeeringuid. Need on seletuskirjast tõepoolest leitavad. Minu küsimus puudutab kultuurivaldkonna lisainvesteeringuid summas miljon eurot, millest 95% läheb täiesti juhuslikult kultuuriministri valimispiirkonda järgmisel aastal, mõned kuud enne Riigikogu valimisi. Minister sõnas kultuurikomisjonis, et on tema kui kultuuriministri kaalutlusõigus otsustada, kuhu need investeeringud lähevad. Minu küsimus teile: võib-olla te saaksite natukene selgitada meile seda protsessi, kuidas nende investeeringute nimekirjad kujunevad? Kui suur on ministri, antud juhul kultuuriministri kaalutlusõigus suunata peaaegu kõik need investeeringud, konkreetsel juhul siis 95%, oma valimispiirkonda? Ja kui palju selliseid kaalutlusõigusi on ka teistel ministritel? Kui palju on igal ministril sellist raha, mille ta saab suunata oma valimispiirkonda vahetult enne valimisi?

Aitäh! Küll oleks kena olnud ja oleks lihtsam vastata, kui te oleks nimetanud, millest te täpselt räägite, mis investeeringust. Oleks lihtsam vastata konkreetse objekti kohta või konkreetset objekti puudutavalt. Aga loomulikult on iga valdkonna juht see, kes tuleb valitsusse ettepanekutega oma valdkonna kulude ja investeeringute plaani kohta. See on alati nii olnud ja see ei ole ka praeguses valitsuses kuidagi teisiti kui varem. Kuidas ja mille alusel täpselt otsuseid tehakse, see peab olema läbipaistev ja kõigile jälgitav ja arusaadav. Selliseid, ütleme, suvalisi otsuseid ei saa endale lubada ükski valitsuse liige ja olen päris kindel, et seda ei ole kavandanud kuidagi teha ka kultuuriminister. Ja lõpuks eelarve kinnitab parlament. Nii et kui on teil mingit põhjust olla väga kriitiline tehtud valiku või otsuse suhtes ükskõik millises valdkonnas, siis seda tuleb eelarve menetluse käigus selgelt väljendada, rahanduskomisjonis see teema eraldi üles võtta. Aga nagu öeldud, konkreetse ettepanekuga iga valdkonna kohta tuleb välja valdkonna juht ehk minister, valitsus arutab selle läbi ja sellisel kujul see parlamenti esitatakse. Aga tõesti, kui teil on konkreetse objekti kohta mõni detailne küsimus või etteheide, siis nimetage ka, millest jutt.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Austatud rahandusminister! Rohepöörde valguses on saanud selgeks, et looduskaitsealused metsamaad on ressurss, mis toodab ühiskonnale väärtust, sidudes CO₂ ja väärtustades keskkonda. Paraku on nii, et Eesti riigieelarve koha pealt on looduskaitsealused maad kogu aeg kulukomponent, mitte tulukomponent. Ja selle kulukomponendi kontekstis on jõutud aegade jooksul selleni, et kohaliku omavalitsuse eelarvesse seda looduskaitsealuse maa maamaksuosa ei kompenseerita. Kas tänane koalitsioon, valitsus, on seda küsimust arutanud? Tegelikult omavalitsus vajab seda raha, mis jääb looduskaitsealustelt maadelt saamata. Seal elavad samamoodi inimesed, sinna viivad teed ja need inimesed vajavad võib-olla ka avalikke teenuseid. Kas seda arutati ja milline on teie seisukoht? Kas see vajak enne peatset maa ümberhindamist tuleks likvideerida võimalikult kiiresti? 

Aitäh küsimuse eest! Lühidalt vastates: eraldi seda selle eelarve arutelu käigus läbi ei käidud, eraldi ei arutatud. Aga see on vana vaidlusteema, see on kogu aeg üleval olnud. Ma arvan, et küllap praegune keskkonnaminister oma ettepanekuga sellel teemal ühel hetkel valitsusse jõuab. Eks vaidluse tuum on muu hulgas olnud see, kui palju ja kas üldse omavalitsus võib loodusväärtustest, kaitsealustest maadest tegelikult ka kasu saada, nii et see ei ole ainult kulu. Kas see on koht, kus keskvalitsus ja omavalitsus peaksid olema kuidagi vastandlikel positsioonidel või üks peaks midagi teisele kompenseerima või on loodusväärtuste hoidmine ja kaitsmine tegelikult ühine huvi ja eesmärk?

Aga jah, olen nõus, et see teema tuleb selgeks rääkida. Selle eelarve tegemise käigus seda ei tehtud. Küll aga on selle eelarve tegemise käigus lisandunud eraomanikele, kes peavad taluma looduskaitselisi piiranguid väljaspool Natura ala, selle kompenseerimiseks pisut üle 1 miljoni euro. Ka see on olnud üks selline pikalt põrgatatud ja vaieldud teema. Aga see saab järgmisel aastal leevendust. Omavalitsuste maamaksu küsimus vajab veel eraldi arutelu.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Eelarve projektist ma loen, et neljandiku võrra on vähendatud kulu ohvriabi arendamise peale. Samas, statistikast teame, et pandeemia ajal olukord perevägivallaga on halvenenud. Kuidas on võimalik seletada selle kulurea vähendamist? Ja olen kindel, et vajadus ohvriabiteenuste järele on, vastupidi, kasvanud.

Aitäh! Ma jällegi detaili pean ilmselt üle täpsustama, teenuse pakkumine kindlasti ei vähene. On teatud ridasid, kus puhtalt tehniliste tööde kas vähenemise või, ütleme, sel aastal tehtud tööde arvelt on üldsumma väiksem, aga teenuse maht ise kindlasti ei vähene. Ja jällegi, teil on õigus, et see on teema ja valdkond, mis kahetsusväärselt ei vaja mitte aasta-aastalt vähem, vaid rohkem tähelepanu.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Ma jätkan oma esimese küsimuse teemal, mis puudutas õpetajate järelkasvu. Jaak Valge ka korra viitas samale teemale, kui te rääkisite õpetajate palga tõusust. See on muidugi mõistlik, kuigi nagu te viitasite, see ei lahenda kindlasti järelkasvu probleemi. Aga kõrgkoolirektorid on öelnud – sellest oli ka juttu –, et need inimesed, kes õpetajaid õpetavad, [ootavad ka palgatõusu]. Tegelikult see vahe nüüd siiski käriseb. Kõrgharidusse eraldatakse vaid 3,2% täiendavaid vahendeid juurde ja kindlasti see õpetajate õpetajaid kuidagi ei motiveeri seda tööd edasi tegema. Milline lahendus teil sellele on? 

Minu teine küsimus puudutab eelarve läbipaistvust. Meil on hea kolleeg, kes arvab, et võib-olla ongi parem, kui parlamendiliikmed eelarvest midagi aru ei saa, aga teeb ikka murelikuks küll, kui isegi Aivar Sõerd sellest aru ei saa. Minu puhul on see kuidagi põhjendatav, aga Sõerdi puhul mitte.

Aitäh! Aivar on siit saalist lahkunud, aga Aivar saab väga hästi eelarvest aru ja juhib sageli tähelepanu väga õigetele kitsaskohtadele. Ma arvan, et temasugune kriitilise, terava pilguga eelarve lugeja peaks igas erakonnas olema. Igas erakonnas peab olema oma Aivar Sõerd, kes kõike tähele paneb ja kõigele tähelepanu juhib. Ise olen mõelnud, et kui Aivarit poleks, siis tuleks ta välja mõelda – sageli on tema tähelepanekutest väga palju kasu olnud.

Nüüd aga ülikoolide ja üldse kõrghariduse ametikohtade palkadest. See siiski ei ole nüüd nii, et õpetajate palga kasvu tulemusel õpetajate keskmine palk on kõrgem kui erinevates ülikoolides töötavate akadeemiliste töötajate palk. Lihtsalt mõni näide: Tartu Ülikoolis on rektorite nõukoja enda statistika järgi keskmine põhipalk täiskoormusel 2135 eurot. See on keskmine palk, mis ei ole võrreldav õpetajate keskmise palgaga, see on ikkagi oluliselt kõrgem. TalTechis näiteks on see napilt alla 2500 euro: 2494 eurot, EKA-s 1672 eurot. Need on eelmise aasta numbrid, 2022. aastal tuleb teatud kasv.

Ei ole mingit vaidlust, et kindlasti ei tohi tekkida olukord, kus need, kes õpetajaid õpetavad, saavad väiksemat palka kui õpetajad. Seesama täiendav rahaeraldus, mis järgmisel aastal kavas on, on just sellest eesmärgist kantud. Nii et järelkasv on oluline nii koolides kui ka ülikoolides.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin omavalitsuste rahastamise kohta. No tõepoolest, siin juba kolleegid on selle kohta küsinud, et see 4 miljonit, mis huvihariduselt ära võetakse, vaieldamatult mõjutab huvihariduse kättesaadavust ja ka huvihariduse õpetajate palkasid. Selles pole mingit kahtlust, tuleb minna lihtsalt natukene Tallinnast kaugemale. Aga kokku on tasandusfondi mahtu vähendatud ligi 22 miljonit eurot. Ja tähelepanuta on jäetud see, et näiteks lasteaiaõpetajate palga toetus on samal tasemel. Ka seda võiks nii nagu õpetajate palga toetust vähemalt tarbijahinnaindeksi alusel korrigeerida. Selle kasvuks on prognoositud 3,7%. Õige oleks nende palka samas mahus korrigeerida nagu üldhariduskooli õpetajatel. Kas valitsus tahabki anda signaali, et peale üldhariduskooli õpetajate palga mingit muud prioriteeti kohalikul omavalitsusel ei tohikski olla?

Ei taha.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Lugupeetud rahandusminister! Ma siiski jätkan haridusteemadega. Te rõhutasite oma kõnes, et õpetajate palkade tõusuks on ette nähtud pisut rohkem kui 7%. Samas toimub võidujooks samas suurusjärgus inflatsiooniga, mis sööb sisuliselt selle palgatõusu ära. Siia lisandub ka see asjaolu, et isegi 7% ei piisa, et sisustada sõnapaari "riiklik prioriteet", mida me kasutame. Mul on raske aru saada, miks te ei eralda piisavalt palju vahendeid selleks, et hoida ja investeerida haridussüsteemi, millega te just praegu uhkustasite, ent mis on äärmiselt tugeva kriisi äärel, sest õpetajate põud on juba tänase päeva reaalsus. Ma lisan veel juurde, et valitsuse tasemel otsustati ju 5% eraldada palgatõusuks ja 2% pidi veel HTM‑i minister ise leidma. See mitte kuidagi ei kinnita seda, mida me võiksime nimetada riiklikuks prioriteediks.

Aitäh! See on üsna tavapärane, et palgatõusuks või, ütleme, palgafondi kasvuks eraldatakse kõigepealt raha eelarvega keskselt ja lisaks leiab iga valdkond omavahendite arvel või sisemiselt oma prioriteete ümber kujundades raha juurde. See ei ole kindlasti esmakordne ja ma olen päris kindel, et see ei ole ka viimast korda nii. Samamoodi on näiteks sisejulgeoleku valdkonnas teinud Kristian Jaani ja ma arvan, et see on väga hästi, et ta seda teinud on.

Me olime natuke keerukas olukorras tänavu seetõttu, et eelmise aasta lõpus heaks kiidetud riigieelarve ei näinud õpetajate palga tõusuks 2021. aastal ette ühtegi senti. See oli probleem, sellepärast et kui ühel aastal jääb igasugune palga järeleaitamine ära, siis selle võrra tuleb järgmisel aastal või järgmistel aastatel teha suurem hüpe. Ja muidugi seda on keeruline ühe aastaga tagasi teha ja hoida sellist taset, nagu me seda kindlasti soovisime.

Ma siiski ütlen, et 7,3% palgakasv on oluline ja see on maksimaalne, mis praegu võimalik teha on. Ei ole täpne, et inflatsioon selle palgakasvu tervikuna ära sööb. Inflatsioon on järgmisel aastal kindlasti oluliselt väiksem, vähemalt praeguste prognooside kohaselt, aga see mõjutab muidugi sellegipoolest. Aga kasvab ka reaalne palk, reaalne ostujõud 7,3%‑lise palgakasvu juures. Eks me kõik tahaksime ühe aastaga langetada sellised otsused, et kogu vahepealne sunnitud paus tagasi teha, aga see lihtsalt ei ole võimalik. Maksimaalselt nii palju, kui võimalik on, aga tehtud saab ja ma arvan, et seegi on oluline.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud minister! Ma annan nüüd võimaluse häid sõnumeid saata rahvale maale. Meid vaatavad ju kümned tuhanded ja sajad tuhanded inimesed praegu telekate kaudu. Meie koosseisu alguses toodi laua peale riigireformi plaan ja eks ta praegu seisab kuskil komisjonides, ootab oma aega. Aga fakt on see, et selle eesmärk oli kõige muu hulgas ka see, et peale seda, kui omavalitsuse piirid [ringi tehti], saaksid omavalitsuse ja riigi ülesanded selgemaks. See hõlmab loomulikult ka selgust erinevate rahaliste summade osas. Muidugi on ääretult hea kuulda, et 13-miljardilise eelarve puhul 120 miljonit eraldatakse kohalikele omavalitsustele. Okei, võimalik, et seda ei ole väga palju, aga ikkagi. Äkki te nüüd räägiksite lahti, milline see 120 miljonit oma struktuurilt on? Kohaliku omavalitsuse inimesed, kes praegu meid vaatavad, saavad siis ehk teada, kuidas see eraldamine käib, mis alusel. Utreerides võiks öelda niimoodi: et ei oleks nii, et 100 miljonit Tallinnasse ja mujale Harjumaale ning 20 miljonit ülejäänud Eestile.

Aitäh! 120 miljonit ei ole järgmise aasta eraldus omavalitsustele, see on täiendav summa. Kokku on omavalitsuste tulud järgmisel aastal üle 2 miljardi euro. Esmakordselt ületab see summa 2 miljardi piiri. Nii palju kõigepealt täpsustuseks.

Ma olen ise alati olnud seda meelt, et tegelikult ei ole riigi asi silti külge kleepida, milleks ja kuidas omavalitsused seda raha kasutama peavad. Mida rohkem on omavalitsusel ilma sildita raha, mida rohkem on omavalitsusjuhtidel vabadust otsustada, kuidas nad saavad kohalikke prioriteete selle rahaga katta, seda parem on. Samamoodi on ka selle lisanduva tuluga. Ei ole kuidagi meie asi öelda – ei valitsusest ega tegelikult loodetavasti ka mitte parlamendist –, kuidas seda raha kasutada. See on omavalitsuste enda valik.

Kuidas see raha jaguneb? Tulumaksu osa jaguneb selle järgi, kui palju tulumaksu maksjaid omavalitsuses on. Olen välja pakkunud ka selle idee, et tulumaks võikski edaspidi laekuda tervikuna omavalitsusele, oleks omavalitsuse maks. See kindlasti on pikema tulevikuarutelu teema.

Mul ei ole praegu käepärast kõikide omavalitsuste eelarveid. Eelarved hakkavad pärast valimisi omavalitsustes alles kujunema. Nii et detailselt ma ei saa teile vastata. Saab öelda, et kokku on omavalitsuste tulu järgmisel aastal üle 2 miljardi euro. Usun, et nad teevad kohapeal väga tarku valikuid ja suunavad selle raha parimatesse võimalikesse kohtadesse. 

Eduard Odinets, palun!

Aitäh! Need kultuuriministri investeeringud on sellised, lihtsalt stenogrammi jaoks. Seletuskirja lehekülg 102: SA Haanjamaa Sport, SA Valgamaa Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon, Võru Vallavalitsus, Võru linn. Kõik on sealtkandist. Aga tegelikult tahan küsida teemal, mida puudutas kolleeg Viktoria Ladõnskaja-Kubits: õpetajate palgad. Nagu siin selgeks sai, peab osa sellest rahast haridusminister leidma oma sisemistest reservidest. Minu teada eelmisel nädalal ei osanud minister Liina Kersna rahanduskomisjonis vastata küsimusele, kust ta leiab need puuduolevad 5 miljonit eurot, et lubatud palgatõus õpetajatele tagada. Kas nüüd riigieelarve eelnõu esimeseks lugemiseks on teile või haridus- ja teadusministrile selgeks saanud, kust see raha tuleb? Millised on need reservid, mida vähendama hakatakse?

Aitäh! Ei ole täpne, et tegu on reservide vähendamisega. Haridusministeeriumi enda eelarve raames on võimalik majandamiskulude raha ümber suunata ka õpetajate palga kasvatamiseks. Ja seda on haridusministeerium ette valmistamas. Ma ei oska kommenteerida väidet, mis puudutas rahanduskomisjoni eelmist istungit. Aga ma tean, et haridusministeeriumil on just nimelt majandamiskulude raha ümber tõstmisega plaanis saada täiendavat raha õpetajate palkade suurendamiseks.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma vaatasin, siin leheküljel 302 on 3.14.2.1.7 „Programmi tegevus: Loomade heaolu“. Ilmselgelt me oleme heaoluühiskond ja me märkame enda kõrval ka loomi, aga ka inimestega tuleks arvestada. Siin on kirjas loomkatsetes kasutatud loomade arv, mis on aastal 2021 olnud 2900 ja järgmisel aastal on 2800. Lähtudes sellest asjaolust, et meil näiteks kiskjate populatsioon on äärmiselt suur – kas või näiteks karusid on meil poole rohkem, kui vaja on, nad hävitavad mesi[tarusid] –, kas ei oleks võimalik mingeid [katse]loomi asendada kiskjatega?

Aitäh! Ei ole.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Teadupärast on oktoobrikuu vaimse tervise kuu. See teema on kindlasti tõsine. See on tõsine selles mõttes, et me teame, et tööperedes on töötajatel järjest rohkem probleeme, me teame juba 2018. aasta uuringust, et meie lapsed ei lähe rõõmuga kooli, me teame, et ületoitumisega, väärtoitumisega on probleemid ja vaimse tervisega takkapihta. Kõigele sellele on vajutanud oma pitseri veel COVID-i kriis. Ma küsingi teie käest selle kohta, et te korra viitasite sellele, et tegeldakse vaimse tervisega. Aga kuidas me päriselt sellega tegeleme? See nähtamatu vaenlane tabab meie hulgast järjest rohkemaid. Ja kurb tõsiasi on see, et me oleme punase laterna rollis just noorte ja laste suitsiidikatsete poolest.

Aitäh! See on tõesti tõsine teema. Järgmisel aastal on võimalik suunata 3 miljonit eurot sellise süsteemse lähenemise rahastamiseks, et ei oleks [huviorbiidis] vaid üksikud tükid, mis omavahel tervikuna kokku ei kõla. Ma arvan, et see on eriti oluline otsus. Võib tunduda, et see on eelarve kogumahtu arvestades väga väike asi, aga alustuseks on see siiski oluline. Sellest 3 miljonist eurost rahastatakse kohalikes omavalitsustes kogukonnapsühholoogi teenust ja muu hulgas on seal kavas ka koolipsühholoogide ja kliiniliste psühholoogide kutseaasta rahastamise kasv. Just viimane on asi, mille üle siin parlamendis erinevate eelarvete tegemise käigus aastaid mõtteid vahetatud, seda teemat tõstatatud. Ka selle aasta, 2021. aasta eelarves on selleks raha ette nähtud ja järgmisel aastal see summa suureneb.

Lisaks nendele kahele on eraldi just nimelt lastele suunatud teenused, et vältida olukordi, kus juba väga noores eas ollakse jõudnud väga kriitilisse seisu või kriitilise piiri peale. On vaja võimalikult varakult sellised noored üles leida ja pakkuda neile tuge, et nad ei jääks oma pea sisse lõksu, vaid saaksid päriselt abi. Nii et see 3 miljonit eurot on selle väga tõsise teema jaoks oluline rahastus.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma proovin küsida natukene teise nurga alt, ehk saan vähe pikema vastuse kui kolm sõna. Kas valitsus kaalus seda ja miks tegelikult ei rakendatud abinõu tõsta lasteaiaõpetajate palka vähemalt tarbijahinnaindeksi tõusu võrra, rääkimata sellest, et õiglane oleks olnud seda keskmisest palgast [lähtudes] korrigeerida? Ja teine pool küsimusest on [selle kohta], et omavalitsused taotlesid teehoiuraha 45 miljonit. Valitsus leidis, et 30 miljonit on küll, tõmmati sealt 33% maha. Millele see tegelikult ikkagi tugines?

Aitäh! Mis puudutab eraldi lasteaiapedagooge, siis see on teema, mis päris eelarve tegemise lõpufaasis, kui palgakokkulepeteni jõuti, eraldi uuesti üles ei kerkinud. Aga tõenäoliselt on see teema, mida ka siin Riigikogus käsitleda tuleb. Ma viitan siiski taas sellele, et omavalitsuste tulud järgmisel aastal kasvavad oluliselt. Omavalitsuste finantsseis on tegelikult väga hea ja see annab võimaluse igal juhul ... Te raputate pead, aga see on fakt, numbrid seda kinnitavad, ja see annab võimaluse igal juhul omavalitsusesiseselt prioriteete seada.

Omavalitsuste teederaha, mille kohta te küsisite, on saanud üsna värskelt eelmise aasta lisaeelarvega päris olulist täiendust. Ja paraku oli niimoodi, et see raha ei leidnud väga kiiret kasutamist. Tõenäoliselt ei olnud valmidust nii kiiresti kohalikesse teedesse investeerimiseks eraldatud raha kasutada. See tähendab, et omavalitsustel on veel päris suur lisaeelarvega eraldatud raha jääk, mida saaks kasutada. Nii et see oli üks osa ja ma arvan, et peamine osa sellest kalkulatsioonist, miks seda raha ei eraldatud täismahus nii palju, kui omavalitsused küsisid. Tol korral eraldati lisaeelarvega teede jaoks raha sooviga kriisi harjal majandust toetada. Praeguseks me näeme, et majandus on ehituse vallas saanud sedavõrd suurt tuge, et hinnad kallinevad väga kiiresti. Loodame, et omavalitsustel on võimalus nüüd see raha eesmärgipäraselt ära kasutada ja kohalikesse teedesse investeerida.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus on pigem selle kohta, mida selles eelarves ei ole, ja see puudutab elektrienergia hinda. Valitsus on vist, nagu ma aru saan, otsustanud, et alandame võrgutasusid, vähemalt ajutiselt, ja taastuvenergia tasu vähendamise või kaotamise ja käibemaksu vähendamise teed ei lähe. Ma küsingi: kas see otsus on kaljukindel ja menetluse käigus jäädakse selle juurde? Üks koalitsiooni osapooli, Keskerakond on mitme Riigikogu saadiku ja esimehe suu läbi öelnud, et nad toetavad käibemaksu vähendamist, eurosaadik Kadri Simson on ka seda soovitanud ja võimalusena välja pakkunud. Kas valitsus on jätkuvalt seda meelt, et ei toeta seda, kui menetluses tehakse ettepanek minna käibemaksu või taastuvenergia tasu kallale?

Aitäh! Käibemaksu ajutine erisus, käibemaksu vähendamine oli arutelu all küll. Põhjuseid, miks see kõrvale jäi, oli tegelikult rohkem kui üks. Esimene põhjus oli kindlasti see, et oleks üsna ajamahukas selleni jõuda, sest see eeldab seadusemuudatust, mis ei juhtu nädalatega, vaid võtab aega. Teine põhjus on see, et ka teie olete viidanud vajadusele toetada mitte ainult kodutarbijaid, vaid ka ettevõtteid, ja me oleme otsinud lahendust, mis aitaks leevendust tuua ka neile. Käibemaksu alandamine seda väga paljudele ei tooks, sest sisendkäibemaks saadakse teadupoolest tagasi. Nii et need on põhjused, miks see on praegu kõrvale jäetud.

Aga kuna te selle paketi kohta küsisite, siis märgin, et tegelikult on selles paketis kolm osa. Esimene osa ja kõige olulisem on ikkagi pikaajalise mõjuga investeeringud. See puudutab reaalselt energiasäästu investeerimist. Järgmistel aastatel investeeritakse sellesse sadu miljoneid eurosid, üle 400 miljoni euro on ette nähtud hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks. See aitab reaalselt ka hinnamure puhul, suurte arvete puhul. Samamoodi on oluline taastuvenergiavõimsuste arendamine. Fakt on see, et lõpuks ainuke asi, mis hinda mõjutada saab, on suurem pakkumine ja väiksem nõudlus. Seetõttu on täiendavate pikaaegsete investeeringute tegemine taastuvenergiavõimsuste juurdetekitamiseks absoluutselt vältimatu ja väga oluline.

Teine osa sellest paketist peab silmas energiahindade tõusu leevendust väiksema sissetulekuga leibkondadele. Ka infotunnis oli täna viide sellele, et seda justkui soovitakse teha toimetulekutoetuse abil. See ei ole selles mõttes täpne, et tegelikult on väljatöötamisel meede, mis ei puuduta mitte ainult 10 200 peret, leibkonda, kes on toimetulekutoetuse saajad, vaid puudutab kokku hinnanguliselt umbes 72 000 peret Eestis. Katteallikaks on CO₂ kvoodi müügi raha. See on sihtotstarbeline raha, mis tuleb suunata kas rohelistesse investeeringutesse või väiksema sissetulekuga inimeste olukorra parandamisse, selle olukorra leevendamisse, mis on seotud just nimelt energiahindadest tulenevate sotsiaalsete probleemidega. Selle maksimaalne maht on 37 miljonit eurot. Ajavahemik, millal praeguste plaanide kohaselt on võimalik sellist leevendust pakkuda, on selle aasta septembrist kuni järgmise aasta maini. Ehk siis see on tagasiulatuv meede. Ja see hüvitis ei ole mõeldud mitte ainult elektrihinna tõusu ajutiseks leevendamiseks, vaid puudutab tõenäoliselt ka kaugkütte ja gaasi hinna väga järsu tõusu leevendust.

Kolmas osa sellest paketist puudutab tõesti võrgutasude ajutist osalist hüvitamist. Selle puhul käsitletakse kodu- ja äritarbijaid võrdselt ja selle katteallikaks on valitsuse reserv. Praegune plaan puudutab võrguteenuse tasu hüvitamist 50% ulatuses, ja seda oktoobrist kuni järgmise aasta märtsini ehk kõige külmemate ja kõige pimedamate kuude ajal. Detailid peavad saama paika järgmise kahe nädala jooksul, et hiljemalt novembri alguses oleks võimalik seda rakendada.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Kui valdkonnad saavad lisaraha, näiteks rohkem laekunud maksutulust, siis ei teki küsimust, kust see kate tuleb. Viktoria Ladõnskaja-Kubitsal ja Eduard Odinetsil olid samalaadsed küsimused ja nad tegelikult vastust ei saanud. Te väga õigesti viitasite, et palgatõusu kate tihtipeale vähemalt osaliselt tuleb valdkonna eelarvest. See on tavapärane ja seda teeb ka Kristian Jaani. Tõesti, minister teeb seda, aga see tähendab, et Päästeameti ja kohaliku omavalitsuse koostööprojekt "Küttekolded korda" lõpeb, kiirreageerijate võimekuse kasvatamise eesmärki ei täideta ja 30–40 ametikohta valitsemisalast kaob, politseiametnikke ei värvata juurde, pikendatakse varade elukaart. Kas ministri hinnang on siis see, et valdkonnas tuli varem ette ressursside ebaefektiivset kasutamist ja need ümbertõstmised on mõistlikud, või tuleb palgatõus meie kõigi siseturvalisuse arvel?

Aitäh! Siseturvalisus on järgmisel aastal parematel alustel kui sel aastal. Kindlasti ei halvene siseturvalisuse valdkonnas reaalselt selles mõttes midagi, et turvatunne ja siseturvalisuse pakkumine on jätkuvalt väga tugevad.

Need teie loetletud muudatused on asjad, mida on pidanud mõistlikuks ja vajalikuks selle valdkonna enda juht. Kindlasti rõhutan üle ka selle, mis võis teie küsimuses kaduma minna, kuigi te seda ütlesite, et kui me räägime ametikohtade kaotamisest, siis need on täitmata ametikohad, mis kaotatakse. Praegu on hulk ametikohti, mis on selles struktuuris ette nähtud, aga need on pikemat aega täitmata. Ja ma arvan, et tegelikult on igas valdkonnas mõistlik aeg-ajalt üle vaadata, kui palju selliseid kohti on, ja teha korrektuurid. Minu meelest on siseminister väga tublisti võtnud käsile oma valdkonna ülevaatamise ja nendes kohtades, kus on võimalik ja mõistlik prioriteete ümber seada, on ta seda ka tegema asunud.

Kaugema tuleviku peale mõeldes valmistab siseminister koos kaitseministriga ette plaani, mis puudutab kahe sektori laevastike ühendamist. See on ka mõte, mida on hästi pikalt edasi ja tagasi põrgatatud ja mis siiani on jäänud kogu aeg kuskile toppama. Nüüd on kaks ministrit kenasti ja väga töiselt kõiki plusse ja miinuseid kaalunud ja ettevalmistustöid tegemas. Ma arvan, et see toob tulevikus mõlemas valdkonnas päris hea ja mõistliku efekti. Siseministrit tuleb igal juhul tunnustada, et ta on selle teema tõsiselt käsile võtnud.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister, kõigepealt ma tahan sind natukene kiita. Paljud Isamaa mõtted ja soovid on järgmise aasta eelarves sees. Aga mul on endal üks tõsine mure. Eelmine koalitsioon seadis eesmärgi, et järgmise kümne aastaga ehitatakse Tartust, Narvast ja Pärnust 2 + 2 teed Tallinna. Selleks on vaja igal aastal investeerida teedeehitusse ligi pool miljardit eurot. Kui ma vaatan järgmise aasta eelarvet ja RES-i, siis ma näen, et järgmistel aastatel on see number nii väike, et selle rahaga peale projekteerimise ja teede parandamise suurt midagi muud ei tee. Praegusel hetkel näeme, et majandus on ilusti tõusuteel ja kriisist hästi välja tulnud. Kuidas sul tunne on, kas selle eelarve menetluse ajal võiks korra uuesti teedeehituse raha peale vaadata ja leida sinna vahendeid juurde?

Aitäh! Kuidas teil selleks aastaks eelarvest teedeehituseks 500 miljoni eraldamisega läks? Vist ei läinud väga hästi. Aga see selleks, see oli poolnaljaga öeldud. Lihtsalt viide oli sellele, et igal aastal tuleks eraldada pool miljardit eurot, sellest ka niisugune vastus.

Mis puudutab seda, kas peaks järgmise aasta eelarves vaatama üle teedeinvesteeringud ja sinna veel raha juurde suunama, siis üks asi, millega me kindlasti peame praegu investeeringute kavandamisel arvestama, on see, mis seisus majandus tervikuna on. Eelarvenõukogu eksperdid on tegelikult väga tõsiselt pannud südamele just seda, et valitsus, riik, valitsussektor tervikuna ei annaks omalt poolt majanduse ülekuumenemisele hoogu juurde. Pigem tuleb tehtavaid ja planeeritavaid investeeringuid väga tõsiselt kaaluda just selles vaates, et kõik, mis on plaanitud ja väga vajalik, saaks tehtud. Aga me tõesti ei tohi hoogu juurde anda ei hinnakasvule ega majanduse ülekuumenemisele. Sellele plaanile, mis puudutab meie enda maksuraha kasutamist, lisandub kohe ka väga suures mahus Euroopa raha kasutuselevõtt. Ka Euroopa rahast saavad just nimelt teedeehitus ja muud teedeinvesteeringud päris olulist täiendust. Nii et ma arvan, et praegused plaanid on päris heas tasakaalus vajadusega tajuda seda piiri, millest üle minnes me annaksime hinnakasvule hoogu juurde. Seda me igal juhul oleme tahtnud vältida.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Lugupeetud rahandusminister! Teine küsimus on kultuuriteemadel. Te tõite oma kõnes esile kultuuritemaatika olulisust, ütlesite, et kõik, mis investeeritakse kultuuri, tuleb ka majanduslikus mõttes tagasi. Lisaksin siia regionaalse aspekti, sest kultuur ja kodanikuühiskond aitab tihti ka seal, kuhu riigimehed ei ole jõudnud. Näiteks Narva Vaba Lava. Kultuuriminister kahjuks väldib otsesuhtlemist sel teemal ja lahendusi ei paista, aga riigi rahakott on teie käes. Miks ei leita meie suurest eelarvest raha Narva Vaba Lava toetamiseks? See on esimene küsimus. Ja teine: huvihariduse asemel me räägime kultuuriranitsa toetusest ja te ütlesite, et selleks on eraldatud 1 miljon eurot. Kas te oskate öelda, kui palju see teeb ühe lapse kohta ehk kui palju üks konkreetne laps saab kultuuri selle raha eest tarbida?

Aitäh! Kõigepealt, mulle on kinnitatud, et Narva Vaba Lava saab järgmisel aastal toetust. Loodan, et see peab paika, vastab tõele. See on algatus ja projekt, mis on minu arust fenomenaalne, ja see absoluutselt vajalik töö, mida seal on tehtud, on tehtud hästi palju entusiasmist ja tõesti parimas mõttes kodanikualgatusena. Olen kogu selle ettevõtmise suur fänn ja arvan, et see igal juhul peaks jätkuma.

Nüüd, kultuuriranitsa kogu kontseptsioon on minu teada Kultuuriministeeriumis selles faasis, et praegu töötatakse välja ja lihvitakse kõik detaile. On erinevad variandid, mida kaalutakse. Näiteks on üks variant see, et koolipidajaid ehk koole toetatakse iga põhikooliõpilase kohta kindla summaga aastas, et vältida järjekordset hästi keerulist ja bürokraatlikku toetuste taotlemise süsteemi, mis kulutab aega ja maksab raha. Siis liiguks raha munitsipaalkoolide õpilaste jaoks kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu, loodaks sinna uus meede. Oluline on kindlasti, et ei tohi vahet teha koolipidaja omandivormist lähtuvalt. Era‑ ja riigikoole, munitsipaalkoole tuleb käsitleda võrdsena. Aga see on üks esimesi ideid, mida kaalutakse, ja mõned kuud, kuni parlament eelarvet menetleb, on Kultuuriministeeriumil aega seda ette valmistada, detaile välja töötada. Seepärast ei ole mul võimalik sellele küsimusele praegu detailsemalt vastata. Kui me oleme saanud Kultuuriministeeriumilt täpse plaani, täpse kirjelduse, siis kindlasti tuleb ka Riigikogu komisjone sellesse kaasata ja infot jagada. Praegu on mul jah teadmine selline, et ettevalmistus käib.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus tuleb energiajulgeoleku vallast ja ma kasutan selleks võib-olla kujundlikke väljendeid. "Rohelised surevad sügisel, rohelised surevad sügisel" – nii laulis ansambel Velikije Luki. Küllap nüüd paari aasta pärast või siis kuue aasta pärast saabub ka meile see teadmine, et need eesmärgid jäävad kättesaamatuks, ja me leiame mõne alternatiivse tee. Talupojatarkus ütleb, et ära sülita enne vanasse kaevu, kui uus on valmis. Ning tsiteerin nüüd ka 1972. aasta filmi "Väike reekviem suupillile": "Kõik lendurid sülitavad süljetopsidesse." Kas Vabariigi Valitsus on ette näinud rahalisi vahendeid selleks tarbeks, et juhul kui me oleme juba oma energiajulgeolekut nõrgestanud, mil moel siis uuesti tagasi tulla? Me teame, et maailm on muutuses ja aeg-ajalt võib-olla mõned valitud teed on õiged, aga suund lihtsalt vale.

Aitäh! Velikije Lukil on muid huvitavaid laule veel, võib-olla ei hakka kõiki siin praegu tsiteerima. Aga kui ma teie küsimust õigesti suutsin tõlgendada, siis valitsus igal juhul kavatseb investeerida just nimelt rohepöördesse. Pean seda ka tuleviku konkurentsivõime seisukohast täiesti vältimatuks ja hädavajalikuks, nii et selleks on raha ette nähtud.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mul on võimatu aru saada ja ma isegi ei küsi seda, kuidas te saate väita, et kultuuriranitsa eelarvesse pandud miljon on kuidagi stabiilsem kui huvitegevuse raha, mida te 4 miljonit kärbite ja annate näpuotsaga 1 miljoni juurde. On täpselt samasugune võimalus see poliitiliselt tagasi pöörata, nagu te just pöörasite tagasi huvitegevuse raha maksmise. Aga ma väidan, et teie eelarve on lisaks sellele, et ta on lastevaenulik, ka kultuurivaenulik ja spordivaenulik, olgugi et retooriliselt te olete kultuuri hakanud viimasel ajal nagu esile tõstma. Ja lisaks sellele, millest me huvitegevuse raha kärpimise puhul juba rääkisime – see lööb nii kultuuri, sporti kui ka lapsi –, kärbite te ka võimalusi rahastada hasartmängumaksust nii olümpiaks ettevalmistuse projekte järgmisel neljal aastal – 2,7 miljonit jääb saamata – kui ka rahvakultuuri keskuse kaudu rahastatavaid regionaalseid kultuuriprojekte. Ka neil jääb raha saamata, järgmisel aastal on see peaaegu 400 000 eurot, aga kokku on see summa üle 3 miljoni. Mis te neile lohutuseks ütlete?

Aitäh! Hasartmängumaksu puudutavat muudatust hakkame me arutama pärast mõne eelnõu käsitlemist. Hasartmängumaksu laekumisega on tegelikult tekkinud tõsisemaid probleeme. Laekumisest rahastatavate programmidega tekkis tõsisemaid probleeme eelmisel aastal, sest siis oli olukord, kus kriisist tulenevalt seda maksu lihtsalt laekus vähem ja väga mitmed taotlejad olid mures, kas neil on üldse võimalus oma projekti esitada või mitte. See on olnud üks põhjus, miks me fikseerime hasartmängumaksust laekumise 2021. aasta taseme. Tahame anda just nimelt suurema kindluse, et sellest allapoole kukkumist ei toimu. Aga jällegi, konkreetseid detaile, mis puudutavad kultuurivaldkonna eelarvet, oskab kindlasti kõige paremini valgustada kultuuriminister. Kultuuriministeeriumi eelarve tervikuna, kui me võrdleme kahe aasta põhieelarveid, järgmisel aastal kasvab. Võimalusi eelarve raames prioriteete seada ja raha suunata tuleb juurde, mitte ei jää vähemaks.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh! Jätkan eelmise küsimuse lõpust. Tõesti, siseminister teeb väga tublit tööd ja leiab katte, sest ta peab prioriteetseks päästjate-politseinike palga tõusu, sest need inimesed muidu ei püsi seal tööl. Aga see raha tuleb millegi arvel ja minu küsimus oligi, kas siis valdkonnas on olnud ebaefektiivset ressursikasutust, kui on võimalik seal kulusid kokku hoida ja palka tõsta. Aga kui seal ei ole olnud ebaefektiivset ressursikasutust, siis tuleb tunnistada, et palgatõus tuleb meie kõigi siseturvalisuse arvel. Siin ei ole tegelikult kolmandat võimalust. Kas raha on kasutatud ebaefektiivselt või me kärbime siseturvalisust? Tegelikult on ka küsimus õpetajate palga kohta. See kevadine näide oli väga ebaõnnestunud, kui huvihariduse arvel tõsteti õpetajate palka. Ja kuna praegu ei ole selge, kust 5 miljonit eurot Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest leitakse, siis ma soovingi saada vastust, mille arvel see 5 miljoni eurone palgatõus tuleb.

Aitäh! Kõikides valdkondades tuleb igal aastal kriitiliselt üle vaadata varasemad plaanitud kulutused ja varasemad kulumustrid, varasemad poliitikad – seda nii sisu kui ka vormi poolest. Ma arvan, et see käib kõikidel poliitikutel palga sisse, käib palga sisse ministritel ja tegelikult ka parlamendil. Sellepärast ma ütlen, et minu meelest on siseminister üks nendest, kes on seda ülesannet võtnud väga tõsiselt, saab sellest väga hästi aru.

Kui me eelmises infotunnis vahetasime teiega mõtteid riigireformi üle, siis tegelikult see ongi üks riigireformi läbivaid ideid ja mõtteid. See on paratamatu, et kui rahvastikuprotsessid on sellised, nagu nad on, siis avaliku sektori kulutused peavad sellega arvestama ja nende muutustega sünkroonis olema. See puudutab, kordan, kõiki valdkondi, mitte ainult Siseministeeriumi valdkonda. Vastasel korral meil tekib lihtsalt olukord, kus erasektor, kelle maksuraha piires me otsuseid teha saame, eelarvet koostada saame, lihtsalt ei suuda enam katta kõiki neid kulutusi, mis on vajalikud selleks, et Eesti pikaajalised huvid oleks hästi kaitstud.

Siseturvalisuses tuleb palgatõus sisuliselt kahest rahastamisallikast: tuleb eelarve tegemise käigus valitsuse eraldatud rahast ja lisaks täiendavate prioriteetide seadmisest, mis minister on teinud. Te tegelikult lugesite need ise oma eelmises küsimuses ette ning tulebki öelda, et kõik need on sellised muudatused, mille tulemusel sisejulgeolek saab paremasse toonusesse ja vormi, mitte vastupidi.

Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Mitmeid aastaid oleme tegutsenud selle nimel, et rahvusvaheline reisilaevandus töötaks Eestis hästi, et kaubalaevad tuleksid meie lipu alla. Meil on erinevaid programme, mis oleme aastate jooksul nii teiega kui ka ilma teieta vastu võtnud. Võrreldes nüüd järgmise aasta ja selle aasta eelarvet, ma näen, et on paar olulist muudatust, mis puudutavad just merendust. Ja nimelt see, et sadamatasude puhul on teil need toetusmeetmed või, ütleme, madaldatud määrad tunduvalt üles läinud, pea poole ulatuses vist tagasi, 75% jääb. Ja mis on ka kindlasti oluline: rahvusvahelise reisiliikluse toetusmeede kaob täiesti ära. Miks see nii on? Kas te leiate, et see pole enam prioriteet, või on mingid muud põhjused? Sisuliselt rahvusvahelise reisiliikluse toetusmeede on järgmisel aastal nullis. Äkki te annate ülevaate?

Aitäh! Selles valdkonnas oli esmane prioriteet, väga oluline veeteetasude muudatuse pikendamine ehk siis väiksemate määrade kehtivuse pikendamine. Eks valikuid tuleb teha nendes piires, mis võimalik on, ja sellised valikud on valdkonna juhi, ministri tehtud. Ma arvan, et arvestades kriisi venimist on oluline, et veeteetasude muudatus sai selliselt kokku lepitud ja et see ei taastu täismahus ka järgmisel aastal, kui tõenäoliselt on kriisi mõjud jätkuvalt tunda selleski valdkonnas. See oli ettepanek, mida majandus- ja kommunikatsiooniminister oluliseks pidas, ja sellele ta toetuse sai.

Merry Aart, palun!

Aitäh, lugupeetud minister! Minu suur mure on põllumajandusteaduse alarahastamine. Aga ma küsiksin seekord hoopis ministeeriumide spetsialistide töötasu kohta. Kuidas riigieelarves on planeeritud: kas Maaeluministeerium on endiselt kõige madalamate töötasudega ja kui see nii on, siis miks? Kas toidutootmisega tegelevad inimesed on vähem olulised kui teiste ministeeriumide spetsialistid? Ma jätaksin siit välja Keskkonnaministeeriumi spetsialistide töötasu. Ma ei usu, et neil oleks võimalik teha vähem tööd kui teistel spetsialistidel.

Aitäh! Järgmisel aastal said täiendavat raha palgafondi kasvuks haridustöötajad, kultuuritöötajad, sisejulgeolek ja sotsiaalvaldkond, aga tõesti soovisime eraldi järele aidata ka kahte ametit. Üks neist oli Keskkonnaamet ja teine on Põllumajandus- ja Toiduamet. Ja kolmas oli Statistikaamet, nii et kolm ametit. Ja seda põhjusel, et need on kõige nadimas seisus olnud väga pikalt. Kevadel riigi eelarvestrateegiat tehes neid kolme ametit ei olnud nende loetelus, kes palgafondi kasvuks raha said, nüüd on 5% palgafondi kasvuks eelarvega eraldatud ka neile kolmele. Ja samamoodi nagu kõikide ülejäänud valdkondade puhul, on juhtide enda otsustada, kuidas täpselt see raha valdkonna sees jaguneb. Teatud ametikohtadel võib kasv olla suurem kui 5%, teatud ametikohtadel väiksem. Aga palgafondile lisaks 5%-line kasv on järgmisel aastal ette nähtud ka selles sektoris, sest tõepoolest, nagu te viitasite, see on olnud teistega võrreldes väga olulisel määral maha jäänud valdkond.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud minister! Ma olen siin varasemate aastate eelarvete kohta küsinud, miks Eesti Energiale eraldatakse raha investeerimistehinguteks. See läks varem õlitehase ehituseks. Aga nüüd ma vaatan, et seekord on Eesti Energiale eraldatud 114 miljonit eurot. Siia ei ole küll märgitud õlitehas, vaid see on muudeks investeeringuteks. Ma hakkasin mõtlema, et oot-oot, praegu käib see Enefiti suur aktsiaemissioon ja IPO lõppes ju edukalt. Sealt Eesti Energia saab ju raha. Või ma eksin? Sealt peaks Eesti Energiale investeeringuteks raha tulema, miks on vaja veel riigieelarvest eraldada 114 miljonit eurot?

Aitäh! See on otsustatud tegelikult varasemate riigi eelarvestrateegiatega ja selle tagasipööramine oleks ettevõttele kaunis ootamatute tagajärgedega. Nii et ma arvan, et see on igal juhul vajalik. Samamoodi on olnud vajalik see, et me ka eelarves, nagu te väga täpselt viitasite, oleme piiritlenud, et see raha on mõeldud investeeringuteks, mis ei ole seotud õlitehasega. Ja nii see ka on. Eesti Energia investeerimisvajadused, investeerimisplaanid on kindlasti väga suured, seda eelkõige just nimelt taastuvenergia valdkonnas, aga ka võrkudega seonduvalt. See on põhjus, miks see finantseerimistehing on vajalik ja miks see raha järgmise aasta eelarves sisaldub.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on veel üks küsimus, mis puudutab sotsiaalvaldkonda, täpsemalt pikaajalist hooldust. Pikaajaline hooldus on probleem. Kõik varasemad uuringud – ma võin öelda, aastast 2008, 2009, 2011, 2014, Maailmapanga uuring 2015, 2016 – seda näitavad. Arenguseire Keskus on teinud väga põhjaliku raporti, mis näitab, et omaste hoolduskoormus on kasvamas. Võib öelda küll, et omavalitsustele on eraldatud suuremad summad, et nad saaksid omakseid toetada, aga see on väga erinev üle Eesti. Ma ei leidnud eelarvest, et selle teemaga järgmisel aastal tegeldakse. Tõsi, täna kuulsin Jüri Ratast rääkivat, et järgmiste Riigikogu valimiste teemaks saab pikaajaline hooldus. Aga juba jaanuaris tõusevad hooldekodukoha tasud, ja see tõus on 100 eurot või rohkemgi. Pensionid tõusevad aprillis heal juhul 20 eurot või natuke rohkem. See igal juhul ei kata kulusid ja omaste koormus suureneb.

Aitäh! See ei ole mitte järgmiste valimiste teema, vaid minu meelest on see olnud läbiv teema mitmetel viimastel valimistel. Seda probleemi, ma arvan, on tänaseks teadvustanud tõenäoliselt kõik poliitilised jõud, kõik tõsiselt võetavad poliitilised jõud, ja sotsiaalkaitseminister valmistab sel teemal ette põhjalikku tulevikku vaatavat käsitlust. Kindlasti on üks osa sellest debatist seotud ka laiema maksudebatiga, kuidas sotsiaalvaldkonna kasvavaid vajadusi rahastada nii, et see ei hakkaks kogu meie majandussüsteemi, ettevõtlussüsteemi, ettevõtluskeskkonda liigselt piirama ja ahistama. Nii et selle debatiga tegelikult ei kannata oodata 2023. aasta märtsini ja see kindlasti käivitub juba varem. Sotsiaalkaitseminister on ka välja öelnud, et kui me räägime palkadest, siis hoolekandesektoris töötavate inimeste palgad peaksid olema käsitletud sarnaselt õenduse omadega. Töökoormus, töö iseloom on väga sarnane. Praegu see nii ei ole, kui me palgast räägime. Ja me oleme täna rääkinud mitmest valdkonnast, kus tööjõu saamine on probleem – haridussüsteem, samamoodi sisejulgeolek –, aga tegelikult ei erine olukord neis olukorrast sotsiaalhoolekandes, hoolduse valdkonnas. Nii et jah, minu arvamus on, et sellega 2023. aastani kindlasti ei kannata oodata, ja sotsiaalkaitseminister ongi võtnud endale ülesande tulla nii rahastamise kontseptsiooni kui ka kogu sisu puudutava kontseptsiooniga valitsuse ette. Kindlasti jõuab see arutelu ka parlamenti.

Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Sümboolne kuidagi, et hetkel on registreeritud viimane küsimus. Tahaks ikkagi merenduse kohta veel kord küsida. See teema, ma arvan, on Eestile kui mereriigile oluline. Mulle tundus, et kui te mulle vastasite, siis te olite natuke kimbatuses, ja ma hakkasin kiirelt kahe küsimuse vahepeal uurima. Te mainisite, et ministri prioriteet oli see, et veeteetasu tõuseb järgmisest aastast. Ma vaatasin neid memorandumeid, mis on valitsusele tulnud, ja võin teile kinnitada, et MKM-ilt on kaks olulist ettepanekut: et veeteetasu jääks samale tasemele, mis ta sellel aastal on, ehk siis 50% madaldatuks, ja teine, et rahvusvaheline reisiliiklus oleks toetatud. Need on memorandumid, mis on Vabariigi Valitsusele tulnud. Mul on teile väga konkreetne küsimus. Mille taha see jäi? Kas minister tegi tagasiaste ja taganes nendest või te leidsite, et on teised prioriteedid? Need memorandumid on teil konkreetselt laua peal, need ettepanekud on MKM-ist konkreetselt tulnud. Olge nii kena ja andke vastus!

Aitäh! Hea küsija! Pole siin mingit kimbatust. Memorandumid, ettepanekud, mis eelarveläbirääkimiste käigus, ka läbirääkimiste algusfaasis esitatakse, ongi oma sisult alati maksimaalsed. Ja nagu te endise rahandusministrina väga hästi teate, eelarve kokkupanemise käigus tuleb silmas pidada piire, mis eelarvel tervikuna on ja mis igal valdkonnal on. Ja samamoodi on ka majandusministeeriumi valdkonnas. Alati on soove ja ettepanekuid, mõtteid rohkem kui lõpuks võimalusi. Millised prioriteedid nendesse raamidesse mahuvad, selle valiku lõpuks ikkagi suurel määral teeb ja esitab valitsusele valdkonna juht, valdkonna minister. Ma arvatavasti ei eksi, kui ütlen, et majandusministri jaoks oli kindlasti oluline, et veeteetasude taastumine varasemal tasemel ei juhtuks juba järgmisel aastal. Tema jaoks oli oluline, et see muudatus oleks võimalik ära teha, et pikenemine toimuks. Aga ka majandusministril tuleb arvestada nende piiridega, mis eelarve tegemisel on. Sinna sisse on tulnud soovid mahutada ja ma arvan, et ta on teinud seda hästi.

Hea minister ... Siiski, Aivar Kokk saab veel võimaluse küsida.

Hea juhataja! Hea minister! Ma tahan sind veel kord tänada, et mitmed Isamaa mõtted ja eelnõud on eelarves arvestatud. Aga mul on siiski üks mure. Praegu on eelnõud meil rahanduskomisjonist juba läbi käinud ja saali tulemas. On kavas keskmise pensioni tulumaksust vabastus ja erakorraline pensionitõus, aga selle tähtaeg on 2023. Me teame, et tänu teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisele on eelarves need vahendid olemas. Võib-olla sa paari sõnaga ütled, miks on kaalutletud nii, et neid ei ole järgmise aasta eelarves? See pensionitõus oleks järgmise aasta 1. aprillist toimunud, nagu tavaliselt on olnud, ja ka keskmise pensioni tulumaksust vabastus.

Kui oleks seda muudatust hakatud varem ette valmistama, siis oleks olnud seda võimalik teha järgmise aasta 1. jaanuarist. Paraku on nii, et otsuse ja kokkuleppe Eestis pensionid keskmise pensioni ulatuses tulumaksuvabaks muuta ja teha täiendav erakorraline pensionitõus tegi praegune valitsus, kes astus ametisse selle aasta alguses. Ja küllap on ka teile teada, et meie praeguses tulumaksusüsteemis nõuaks muudatus, mis pensionärid sellest väga suurest astmete rägastikust vabastaks ja võimaldaks pensionäridele fikseeritult keskmise pensioni ulatuses tulumaksuvabastust, tehniliselt kaunis mahukaid ümberkorraldustöid. Keegi ei taha riskida sellega, et muudatus jõustuks varem, kui tehniline valmisolek olemas on. Ja see valmisolek tekib 2023. aasta alguseks. Siis muutub Eestis keskmine pension läbivalt tulumaksuvabaks ja see summa hakkab edaspidi olema iga aasta eelarves kindlalt olemas. Ehk siis see, kui suur on järgmiseks aastaks pensioniikka jõudnud inimestele tulumaksuvaba määr, saab edaspidi paika pandud iga aasta eelarve eelnõuga.

Mulle ausalt öeldes väga meeldiks, kui see muudatus jõustuks juba praegu, sest ka sel aastal on väga palju neid pensionäre, kes maksavad oma pensionilt tulumaksu. Ma oleks olnud kahe käega selle poolt, kui eelmine valitsuskoalitsioon oleks selle muudatuse ära teinud. Kui ma õigesti mäletan, siis ma küsisin parlamendiliikmena tollaselt rahandusministrilt mitmeid küsimusi sel teemal ja ta sõnades seda muudatust toetas, aga teoks saab see selle valitsuse tehtuna tõesti 1. jaanuarist 2023. Ma olen päris kindel, et ka teie erakond võiks seda muudatust toetada.

Härra Kokk, kas teil on protseduuriline mure?

Lihtsalt soovin, et rahandusminister täpsustaks, et ...

See ei ole protseduuriline.

On-on.

Ei ole. Härra Kokk, protseduuriline küsimus ...

Tegelikult sotsiaalminister Kiik on kaks aastat ...

Härra Kokk, mina räägin praegu!

... seda ette valmistanud. Kahjuks ta ei ole seda jõudnud.

Aivar Kokk, see ei ole protseduuriline küsimus. Protseduuriline küsimus on istungi läbiviimise korra kohta. Kui teil on soov midagi veel täpsustada, siis rahandusminister lõpetab kohe esinemise, saate sinna tahapoole minna ja täpsustada omavahel. See ei ole protseduuriline probleem.

Nii, nüüd oleme kõik küsimused-vastused ammendanud. Tänan!

Väga kahju! Ma ei saa sellele mitteprotseduurilisele küsimusele vastata, jah?

Ei saa.

Väga kahju. Aga aitäh!

Nii, nüüd on selline lugu, et on vaja pulti kutsuda rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar. Aga üks hetk, laseme rahandusministril lahkuda ... Nii, nüüd on pult vaba ja saab rahanduskomisjoni esimees kõnelema tulla.

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu neljal istungil. Need toimusid 4., 5., 11. ja 12. oktoobril. Eelnõu tutvustas algatajate esindajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja ka kõik teised ministrid käisid läbi ühelt  või teiselt neist neljast koosolekust, kus nad andsid detailsema ülevaate oma valitsemisala eelarvest ning vastasid komisjoni liikmete küsimustele. 27. septembril osales meie istungil eelarvenõukogu esimees Raul Eamets, kes tutvustas eelarvenõukogu arvamust majandusprognoosist, mis on eelarve aluseks. Eelarve sisust andis minister juba väga hea ülevaate, ma sellel ei hakkaks peatuma. Komisjon jõudis nende arutelude lõpuks konsensuslike otsusteni, et eelnõu 464 esimese lugemise võiks täna lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, see tähendab 3. november kell 12. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka üks küsimus. Ivari Padar, palun!

Lugupeetud komisjoni esimees! Minu küsimus puudutab toidujulgeolekut tõusvate energiahindade ja halva turukonjunktuuri valguses. Maaeluministeerium on teinud ettepaneku eraldada järgmiseks aastaks 15 miljonit kriisiabile, üleminekutoetustele, kuulsale top-up'ile, aga riigieelarves seisab nende kohal ilus selge null. Eelmistel aastatel oli selle asjaga nii, et kui Martin Helme oli rahandusminister, siis oli see eksitus. Nad unustasid selle asja ära. Kas sellel aastal on see ka eksitus? Kas see on ära unustatud või on see poliitiline positsioon, et top-up'e järgmiseks aastaks ei planeerita?

Aitäh! Ma arvan, et sellele oleks kindlasti paremini osanud vastata rahandusminister. Aga tõesti, see väide on korrektne. Eelarves on selle rea peal null ja me komisjonis ei arutanud seda küsimust.

Rohkem Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Meenutan, et sõna saavad võtta vaid fraktsioonide esindajad. Esimesena on keskfraktsiooni nimel sõna palunud Kersti Sarapuu. Palun!

Palun kolm minutit lisaaega.

Palun, kaheksa minutit!

Lugupeetud istungi juhataja! Head saalis viibijad ja ülekannete jälgijad! Eespool kõnelenute- küsinute teemad olid põhjalikult [ette valmistatud] ja andsid ülevaate sellest riigieelarve eelnõust, mis on esitatud esimesele lugemisele.

Omalt poolt soovin rõhutada, et 2022. aasta riigieelarve on eelkõige Eesti inimese nägu. Keskerakond on läbirääkimistel ikka seisnud selle eest, et me suudaksime kogu maailma kimbutava COVID-19 pandeemia tingimustes pakkuda Eesti elanikele turvatunnet. Keskerakonna fraktsiooni üks prioriteet on tagada meie inimestele kodulähedane kvaliteetne arstiabi. Aastaks 2023 valmib Euroopa Liidu rahastuse toel üle Eesti 56 uut esmatasandi tervisekeskust. Kaasaegsed tervisekeskused aitavad vähendada teenuste killustatust ning tuua kvaliteetse arstiabi inimestele lähemale. Tervisekeskuste rajamine toob peremeditsiinis kaasa suure muutuse, aitab tugevdada perearstide meeskondi, pakkuda inimestele laiemat ringi teenuseid ja diagnostikavõimalusi. Panustades esmatasandisse, toome terviseteenused inimestele lähemale. Saame sekkuda varem, et ennetada haiguste süvenemist, pakkuda õigeaegset ravi krooniliselt haigetele, hoolitseda inimeste eest kogu nende elu vältel. Praegune COVID-19 haigusest tingitud kriis on ilmekalt näidanud, kui oluline on, et kõigil inimestel oleks võimalikult kodu lähedal juurdepääs vajalikule abile.

Hea meel on tõdeda, et Euroopa Komisjon andis heakskiidu Eesti taastekavale, sh Tallinna Haigla rajamise rahastamisele. Riigi ja Tallinna koostöös on kavas rajada seniste Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaigla asemele 2027. aastaks Lasnamäele uus kaasaegne meditsiinilinnak. See saab olema Baltimaade pärl. COVID-19 pandeemia tingimustes pidasime mõistlikuks jätkata 2022. aastal praegu kehtiva haiguspäevade varasema hüvitamisega. Selle kohaselt on esimene haiguspäev töötaja oma kanda, tööandja tasub haigushüvitised teise kuni viienda päeva eest ning Eesti Haigekassa vastutus haigushüvitiste tasumisel tekib alates kuuendast haiguspäevast. Samasugustel tingimustel saavad haiguslehel olles hüvitist nakatunute lähikontaktsed.

Tervisevaldkonna teema lõpetuseks soovin veel esile tõsta, et alates 2022. aastast saavad kõrgendatud määras ehk 85 euro ulatuses hambaravihüvitist ka registreeritud töötud ja toimetulekutoetuse saajad, keda on arvestuslikult 55 000. Siinkohal kordan, et alla 19-aastastele on Eestis hambaravi tasuta ja täiskasvanud ravikindlustatud inimesed saavad aastas kasutada 40 eurot hambaravihüvitist.

Lisaks COVID-19 olukorrale mõjutavad meie igapäevaelu järsult tõusnud energiakandjate hinnad. Keskerakonna eestvedamisel otsustas valitsus ära jätta aktsiisitõusu ning võtta kasutusele meetmeid aktsiisi kasvu pidurdamiseks. Seeläbi toetame Eesti peresid, majapidamisi ning ettevõtlussektorit. Madalamad aktsiisimäärad aitavad hoida hindu madalamal ning seeläbi ohjeldada tarbijahinnaindeksi ja elukalliduse kasvu. See puudutab elektrienergiat, diislikütust, eriotstarbelist diislikütust, maagaasi, kütteainena kasutatavat vedelgaasi. Enamik nendest hindadest mõjutab kõigi teenuste ja kaupade hinda.

Ilmselt ei kahtle keegi, et Keskerakond on alati kõige tugevamalt seisnud eakate heaolu eest. Rõõm on tõdeda, et järgmise kahe aasta jooksul astume selles valdkonnas mitmeid samme. Keskmine vanaduspension on praegu 552 eurot. 2022. aasta 1. aprillil tõuseb see indekseerimise tulemusel 591 euroni. 1. jaanuaril 2023 tõuseb pension erakorraliselt 20 eurot ja lisaks ei pea siis keskmise pensioni pealt tulumaksu maksma, nii nagu ennist tõdes ka meie rahandusminister. Kui lisame siia 43-eurose indekseerimise 2023. aasta 1. aprillil, siis tõuseb prognoosi kohaselt keskmine pension 654 euroni. Ja see ei ole veel kõik. Järgmisel aastal tõuseb ka üksi elava pensionäri toetus seniselt 115 eurolt 200 euroni. Ühesõnaga, eakate sissetuleku suurendamine on jätkuvalt meie prioriteet.

Tuleval aastal suurenevad päästjate, politseinike ja päästekorraldajate palgad. Päästjate miinimumpalk tõuseb ligi 12% ning eesliinil töötavate politseinike, häirekeskuse päästekorraldajate miinimumpalk 5%. Siseturvalisuse eesliini töötajad peavad olema väärtustatud. Töö iseloomu arvestades ja nende palka tänase keskmisega kõrvutades pole see kaugeltki piisav.

Positiivseid sõnumeid saab edastada ka kultuurivaldkonda. Kultuuritöötaja riiklik miinimumpalk tõuseb 7,5% ehk 1400 euroni. Osa lisarahast suunatakse nende töötajate heaks, kelle töötasu on juba praegu miinimumist kõrgem. Riigieelarve toetus filmindusele tõuseb 2 miljoni euro võrra. Varasemas baasis on selleks juba enne ette nähtud 5 miljonit eurot.

Uus algatus on kultuuriranits, mis kasvatab harjumust käia kultuuriüritustel juba väga noores eas ja ühtlustab kultuuri piirkondliku kättesaadavuse erinevusi. Kinnitan, et kultuuriminister Anneli Ott teeb oma tööd suure pühendumisega ja eelarvekõnelustel seisis ta tugevalt kultuurivaldkonna eest. Seetõttu on Eesti Etendusasutuste Liidu eilne poliitiliselt kallutatud pöördumine mõistetamatu.

Spordivaldkonnas on suur eesmärk, et vähemalt 70% Eesti inimestest liiguks minimaalselt pool tundi vähemalt kaks korda nädalas. Sellele aitab muu hulgas kaasa jalgpallihallide projekti jätkamine, tänu millele saavad uue jalgpallihalli nii Narva, Paide, Jõgeva kui ka Viimsi.

Tasakaalustatud regionaalne areng on üks valdkond, kuhu tuleb väga palju panustada. Seetõttu on uus meede, mille raames riik käendab turutõrkega maapiirkondades eluasemelaenu ja rakendab väiksema sissemaksega kodulaenuteenust lastega peredele, hästi teretulnud. Eluaseme ostmise võimalused on väljaspool suuremaid linnapiirkondi pärsitud tulenevalt madalast kinnisvara hinnast ja vähesest likviidsusest. Seetõttu olekski riigi tuge seal eriti vaja. Pakume ka noortele peredele ja spetsialistidele eluaseme soetamiseks KredExi kaudu riiklikku käendust kuni 80% ulatuses.

Meetmeid, mida me riigieelarve abil [rakendame], on palju-palju teisigi. Ma arvan, et eelnõu esimene lugemine tuleks täna kindlasti lõpetada ja edaspidi selle riigieelarve vastuvõtmist igati toetada. Aitäh! 

Suur aitäh! Järgmisena palun, Riina Sikkut!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Riigieelarve on meil 13 miljardit, isegi rohkem. See on väga suur summa, 10 000 eurot iga inimese kohta, ja selle raha eest saab teha väga palju häid asju, väga palju õigeid asju. Ja olgem ausad, iga valitsus suudab sellise summa ära jagada, ära kasutada. Aga mis on need muudatused või need valikud, mis valitsus on teinud või tegemata jätnud? Mina räägiksin paarist konkreetsest asjast. Üks puudutab palku, teine riigireformi ja natuke ka rohepöörde pehmendamist. Väga tore, et päästjad, politseinikud, õpetajad, sotsiaaltöötajad, kõrgharidusega kultuuritöötajad saavad palgatõusu. Eesmärk on küll kõigi nende väärtuslike ametikohtade miinimumpalk tõsta Eesti keskmise tasemeni, ent selle aasta seis on selline, et päästjad saavad 78% keskmisest palgast. Nende brutopalk on veidi üle 1000 euro, kätte saavad alla 1000 euro. Need on täiskoormusega töötavad sageli noored inimesed.

Kultuuritöötajate palk on 84% keskmisest, õpetajatel 85%, politseinikel 87% keskmisest. Samas tõesti, majandusel läheb hästi, keskmine palk kasvab kiiresti ja maailmas on olukord selline, et inflatsioon on kiirenenud. Ilma palgatõusuta need palgad võrreldes keskmise palgaga vähenevad väga kiiresti. Kui keskmise palgaga ei suudeta sammu pidada, siis eesmärgist me kaugeneme iga aastaga. Selleks et jõuda eesmärgini, et need väärtuslikud töötajad saavad vähemalt keskmise palga kätte, on vaja palgakasvu sammu, mis on umbes 200 eurot suuremat kuupalka igal järgmisel kolmel aastal. Siis me jõuaksime enam-vähem eesmärgini. Praegu tehakse olenevalt ametikohast umbes pool sellest sammust, teine pool jääb tegemata. Tegelikult on vaja teha ikkagi kogu samm. Arvestades seda, mis toimub tööturul, on ilma selleta väga keeruline kvaliteetset teenust pakkuda, hoida siseturvalisust, motiveerida õpetajaid, kindlustada järelkasv nendele ametikohtadele. Me [peame suutma] keskmise palga kasvuga sammu pidada ja tegelikult sellele keskmisele lähemale liikuda.

Mis puudutab ministri vastust minu küsimusele, siis teeksin väikese torke selle vastandamise peale. Minister ütles, et erasektor ei suuda meid üleval pidada, katta kulutusi, et maksta kõrgemat palka õpetajatele, päästjatele, politseinikele. Ma arvan, et olukorras, kus meil õpetajaid, päästjaid ja politseinikke ei ole, on erasektori tegevus olulisel määral pärsitud. Ei ole head tegutsemiskeskkonda, ei ole heade oskustega töötajaid. Nii et ka erasektori huvides on, et õpetajad oleksid tublid ja motiveeritud, et järelkasv oleks olemas, et päästjad ja politseinikud suudaksid meie turvalisust suurendada, mitte ei peaks oma varustuse arvel ja töökohtade vähendamise hinnaga oma palka tõstma. Minister mainis, et sisejulgeolek saab paremasse toonusesse ja vormi. Jaa, see juhtuks, kui seal oleks praegu ebaefektiivset ressursikasutust. See, mis on sisejulgeoleku valdkonnas viimastel aastatel toimunud, pidevalt on tulnud palgatõusuks leida sisemisi ressursse ... 

Kas on vaja lisaaega? Kolm minutit lisaaega, palun!

Nii rahanduskomisjonis toimunud diskussioonidest ministriga kui seletuskirja lugedes on mul tekkinud arusaam, et palgatõus tuleb meie sisejulgeoleku arvel.

Nii, veidi ka nn protsendikärbetest. Eks see, mida haridusminister ja siseminister teevad, see tubli töö on tingitud kärpimise vajadusest. Aga see, et suruda kõigile valdkondadele peale kärped, ei ole riigireform. Huvihariduse raha vähendamine, pannes löögi alla eriti maapiirkondades elavate laste ligipääs kvaliteetsele huviharidusele, ei ole riigireform. Riigikogu Toimetiste praktiliselt kinnipanek 16 000 euro nimel ei ole riigireform. Arenguseire Keskuse tulude oluline kärpimine ei ole riigireform, sest tekib küsimus, kust saavad Riigikogu liikmed otsustamise aluseks vajalikku kvaliteetset sisendit. Tõesti, väga paljude kärbete puhul toimub ringmäng, tõstetakse kulud ühe asutuse eelarvest teise asutuse eelarvesse ja avalik sektor lõpuks need kulud kannab. See ei ole riigireform, see ei anna tulemust, mida tegelikult oodatakse.

Lisaks mainin ära Riigikogu Kantselei töötajate palgad. Protsendikärpe pealesurumine kõigile põhiseaduslikele institutsioonidele muudab väga küsitavaks põhiseaduses ettenähtud rolli täitmise. Kui kärpida töötajate palka ka siin majas, tekib küsimus, kuidas on võimalik Riigikogul täita seda rolli, millest ka eelmine president on rääkinud. Kui [päevakorral] on tervisekriisi lahendamine ja endiselt valitsus üldkorraldusega kehtestab piiranguid, siis see ei ole õige. Neid arutelusid peaks pidama Riigikogu tasandil. Seda arutelu praegu ei toimu, me loeme piirangutest ajakirjandusest. Seda, et Riigikogu roll oleks suurem, meie töö oleks kvaliteetsem, peavad toetama ka motiveeritud ja hästi tasustatud ametnikud.

Ja nüüd siis rohepöördest. Mul on väga kahju näha, et eelarve, see valitsuse kõige olulisem instrument, ei peegelda koalitsioonileppes kirja pandud rohepöörde eesmärki. Praegusest energiahindade tõusust tulenevat lööki inimestele tuleb pehmendada, muidu see määritakse ebaõiglaselt rohepöörde kaela. Eestil endal on meie elukeskkonna, looduse, energia tarbimise, inimeste heaolu huvides väga keeruline teha samme, et muutuda süsinikuneutraalseks. Et seda saavutada, ei tohi muudatuste koorem jääda kõige nõrgemate kanda. See on võimalik, see pehmendamine on võimalik eelarvevahendeid kasutades, aga neid meetmeid praegu ei ole seal ette nähtud. Õnneks on tegemist esimese lugemisega ja ma loodan, et kolmandal lugemisel ei pea ma samasuguse sõnumiga pulti tulema, vaid vajalikud muudatused on eelarves tehtud nii palkade osas, protsendikärbete osas kui ka rohepöörde pehmendamise osas. Aitäh!

Suur tänu! Mart Helme, palun! Kas lisaaega ka? 

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Lisaajast räägime siis, kui lisaaeg kätte jõuab. Ma panen prillid ette, et teile sügavalt silma vaadata. Loomulikult koalitsioonierakondade esindajad laulavad oma eelarvele kiidulaulu. Loomulikult opositsioonierakondade esindajad näevad nõrku kohti. Ma ei keskenduks otseselt sellele eelarvele. Me tegeleme selle eelarvega, mis on paras patakas ja nagu me kõik teame, sellest läbinärimine ei ole hõlbus. Selle ridade dešifreerimine, mida tähendab üks summa ühele, teisele või kolmandale valdkonnale – selle lahtimõtestamine on hullem kui ristsõnamõistatus. Me kõik saame sellest aru ja me püüame selle töö loomulikult enne teist lugemist ära teha ja esitada loomulikult ka parandusettepanekuid. On päevselge, et mitu pead on mitu pead, nagu öeldakse, ja ükski asi ei ole ideaalne.

Alati on parandamise, täiendamise, muutmise võimalusi. Siin on osundatud mitmele valdkonnale, mis selgelt on praeguses olukorras [raskustes]. Energiakandjate hinnad tõusevad, maailma rahanduses valitseb võrdlemisi ebastabiilne olukord ja täheldatakse juba võib-olla ka esimesi hüperinflatsiooni ilminguid – ma ei räägi Eestist, ma räägin maailmast tervikuna –, valuutasüsteemid kõiguvad, on väga selge suurriikidevaheline konkurents mitte ainult maailmakaubanduses nagu siiani, vaid ka maailmarahanduses, kus on valuutasüsteemidevaheline konkurents, dollari kui reservvaluuta küsimärgistamine. Need on sellised teemad ja sellised probleemid, mida loomulikult Eesti Vabariigi valitsus ja koalitsioon ei saa Eesti piires ega isegi mitte Euroopa Liidu piires lahendada. Need on nii tektoonilised liikumised, et seda ei ole võimalik selle eelarve raames Eestis lahendada. Küll on aga võimalik neid trende selle eelarve tegemisel, Eesti majanduse ja sotsiaal[süsteemi] rahastamisel meeles pidada ja arvestada.

Siinkohal väga lihtne tähelepanek. Ma vahetasin hiljaaegu autot. Ja ma ei räägi seda mitte sellepärast, et ma tahaksin kuidagi kiidelda, kui kõva mees ma olen, et näed, ma vahetasin autot, vaid ma tahan tähelepanu juhtida sellele, et sellele mõtlemata sattusin ma õigele hetkele. Mina ei osanud arvata, et võib tekkida selliseid tarneprobleeme, et üks meie fraktsiooni liige peab praegu aasta otsa ootama, et see auto, mida tema tahab osta, Eestisse jõuaks. Ma ei osanud selle peale mõeldagi, aga praegu ütlen ma, et sattusin õigele hetkele ja tegin selle vahetuse õigel ajal ära.

Mida ma sellega tahan öelda, et jõuda tagasi eelarveni? Ma tahan sellega öelda seda, et ei ole enam see aeg, ei ole see hetk ja ei ole see eelarve, kus tuleb rääkida tasakaalust, kus tuleb ette lugeda kõiki neid meile 25 või 30 aastat tuntud abrakadabra vormeleid. Need ei maksa enam. Need ei maksa enam! Praegu tuleb mõelda sellele, et see eelarve oleks ka puhvereelarve, kui vajadus tekib. See tähendab seda, et meil peavad olema võimekus ja eelnevad kokkulepped ja teadmine, et vajaduse korral me saame inflatsioonilist rahamassi duubeldada, kolmekordseks teha või mis iganes.

Ma palun lisaaega. Nüüd on see hetk. 

Kolm minutit lisaaega. 

Miks seda vaja on? Vaadake, oma küpses vanuses ma olen üle elanud mitu rahareformi, mis sisuliselt on olnud enamikul puhkudel laostunud rahasüsteemide nulli keeramine. 1961. aastal toimus Nõukogude Liidus rahareform, 10 rubla hakkasid maksma 1 rubla. Vahetuskurss oli niisugune. Me kõik mäletame, ma usun, et isegi nooremad siin mäletavad oma lapsepõlvest krooni tulekut. Sellele eelnes samuti inflatsioon ja mul on väga selgelt meeles, et 1990. aastate algul äkitselt oli palju raha. Äkitselt oli palju raha ja äkitselt ei olnud selle rahaga midagi teha. Me võime jõuda täiesti vabalt sellesse hetke, kus äkitselt on palju raha, sest seda on nii palju trükitud maailmas, ja äkitselt pakuvad kõik meile seda raha: kõik pangad, kõik finantsinstitutsioonid. Ja meil ei ole selle rahaga midagi teha, sest selle eest ei ole võimalik enam osta ei teenuseid ega kaupu, mitte midagi, mis tegelikult Eesti majandusele, Eesti riigile, Eesti riigikaitsele, Eesti sotsiaalsfäärile leevendust pakuks. Seetõttu on selle eelarvega vaja praegu teha nii, et me seni, kuni raha on, kuni me raha omame, seda raha ka rakendada saaksime.

Ma saan aru, et ma ei räägi praegu üldse sellest eelarvest mingite ridade kaupa. Ega ma ei ole jõudnud ausalt öeldes seda väga lugeda, ridade kaupa analüüsi teha. Ma räägin põhimõttest. Ma räägin sellest, et maailm on väga suurte, ka rahanduslike muutuste piiri peal ja kui me maha magame õigel hetkel reageerimise, siis me oleme lõpuks kaotusseisus. Siis me võime mingil hetkel rääkida, et oo, Eesti Vabariigi eelarve ei ole enam mitte 13–14 miljardit, vaid on 25–30 miljardit. Ainult et see raha ei maksa mitte midagi. Et me niisugusesse olukorda ei satuks, et me ei oleks rahahunniku otsas, millega meil midagi teha ei ole, on vaja ette näha. Aga mul on tunne, et see eelarve niisugust ettenägemisvõimet ei sisalda. Aitäh!

Suur tänu! Mart Võrklaev, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kaja Kallase juhitud valitsuse esimesed kuud on kulgenud mitme tõelise tormi saatel. Nagu kapteni puhul ikka, ei saa tormi tekkimises kedagi süüdistada, vaid tuleb teha otsuseid, et oma meeskond ja laevareisijad kuiva jalaga kodusadamasse aidata. Peaminister on nimetanud seda eelarvet heade uudiste eelarveks. Rahandusminister lisas täna, et eelarve keskmes on Eesti pikaajalised huvid. Tänane tõhus ja kiire debatt näitab, et meil Riigikogus on eelarve suhtes selge ühisosa, kuid kindlasti on ka seda, mida saame veel paremaks teha.

2022. aasta riigieelarve peegeldab neid otsuseid, mida praegune, aga ka eelmine valitsus on teinud koroonakriisi ohjamiseks. Meil on Eestis olnud tervemõistuslik piirangute poliitika, mis on aidanud hoida koroonanumbreid kontrolli all ka olukorras, kus riik on võimalikult avatud. Selle ja täpselt sihitud kriisimeetmete tulemusena on meil Euroopa üks kõige kiiremini kasvavaid majandusi. Ka koroonakriisieelse ajaga, 2019. aasta teise kvartaliga võrreldes on Eesti majandus praegu 4,7% suurem. Aastakasvuks teeb see 2,8%. Samas peame mõistma, et see on küll soliidne kasv, mis võimaldab meil veidi häid uudiseid pakkuda, kuid vahepealne kriis on siiski oma jälje jätnud. Seetõttu on eriti hea meel, et palgatõusu saavad kriisi eesliinil töötavad meditsiinitöötajad, politseinikud ja õpetajad, aga ka teised riigiteenistujad. Kui eelmise valitsuse riigi eelarvestrateegias olid palgad külmutatud, siis meie otsustasime investeerida inimestesse. Õpetajate keskmine palk tõuseb 7,3%, päästjatel 12%, hooldustöötajatel üle 10%, kui vaid mõned näited tuua. Eriti tuleb tunnustada ministreid, kes on palgatõusu teoks teinud oma teistelt tegevusaladelt kokku hoides.

Kevadel oli meil pikem arutelu kaitsekulude taseme teemal. Nüüd saame öelda, et me anname riigieelarvega enneolematu panuse sellesse, et Eesti oleks paremini kaitstud. Järgmisel aastal tõusevad kaitsekulud 2,31% tasemele SKT-st. Rahaliselt tähendab see tõusu 645 miljonilt eurolt 749,6 miljoni euroni ehk kasv on 104 miljonit eurot. Me teame, et meie julgeolekuolukord on pingeline. Mu hea kolleeg erukindral Ants Laaneots on sellest kirjutanud, soovitan kõigil seda lugeda. Seetõttu on valitsuse otsus meie võimelünkade täitmisega kiiresti edasi minna igati õige ja ma loodan, et meie riigikaitse arutellu tuleb tagasi vana hea konsensuslik vaim.

Nii nagu rahandusminister oma ettekandes ütles, on tegemist tulevikku vaatava eelarvega. Oluline on kõik, mis seondub teaduse, arendustegevuse ja innovatsiooniga. Teadus‑ ja arendustegevuse rahastamine kasvab 29,5 miljoni euro võrra kokku ligikaudu 300 miljoni euroni, et säilitada tase 1% SKT-st. Investeerime rohepöördesse ja digipöördesse, et oleksime nendes protsessides võitjad, mitte kaotajad.

Veel üks kaugelevaatav otsus, mis eelarves on, on rahastus eestikeelse hariduse tegevuskava toetuseks. Oleme Reformierakonna poolt teinud Riigikogus korduvalt ettepanekuid, et riik hakkaks tegema plaani, kuidas minna üle ühtsele eestikeelsele haridusele. Aastal 2021 näeme lõpuks, et seda plaani on tõepoolest tegema hakatud. Haridusminister Liina Kersna on lubanud tulla peagi meie ette eestikeelse hariduse tegevuskavaga, milleks riigieelarve näeb järgmisel aastal ette 8 miljonit eurot.

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Häid sõnumeid on mul ka meie eakatele. Järgmisel aastal tõuseb selle eelarve toel keskmine pension 590 euroni ja 2023. aastal erakorralise pensionitõusu toel 652 euroni. Järgmisel aastal tõuseb ka Reformierakonna sisseseatud üksi elava pensionäri toetus 115 eurolt 200 euroni. See aitab toetada neid eakaid, kellel pole kellegagi koos elades võimalik kodukulusid jagada ja kes uuringute järgi on suuremas vaesusriskis. Reformierakond seisab nendel eelarvearuteludel kindlalt pensionitõusu plaanide taga.

Neid häid uudiseid kuulates võib jääda mulje, et Reformierakond riigirahanduse korrastamisega enam ei tegelegi. Aga see mulje on täiesti vale. Pärast aastaid kestnud valitsemist, kus riigi raha kuidagi kulus rohkem, kui sisse tuli, on Kaja Kallase valitsus riigireformi tõsiselt ette võtnud. Otsime eelarves jätkuvalt kohti, kus saaksime riigi raha efektiivsemalt kasutada, näiteks sarnaseid ülesandeid täitvaid asutusi kokku pannes. Kuigi meil on jätkuvalt koroonakriis, paraneb meie eelarvepositsioon 400 miljoni euro võrra. Riigieelarve tulud järgmisel aastal on 13,1 miljardit, kulud aga 13,6 miljardit eurot. Oleme jätkuvalt Euroopa kõige vähem tuleviku arvel võlgu võttev riik.

Riigieelarve on meie ees, minu hinnangul heas vormis, aga see ei tähenda, et seda ei saaks veel parandada. Sisulist ja konstruktiivset debatti meile, head kolleegid! Aitäh!

Suur tänu! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Küsin igaks juhuks kaheksa minutit. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

Tegevuspõhise eelarve eesmärk on teha riigieelarve mõistetavamaks ka nendele otsustajatele ja lugejatele, kellel puuduvad raamatupidamislikud teadmised, ning siduda riigi strateegilised eesmärgid kasutada olevate vahenditega. Selle tulemusena peaks riigi ülesannete täitmine olema mõjusam ja tõhusam, avalike teenuste pakkumine kvaliteetsem, valitsussektori kulutuste ja töötajate arv väiksem ning valitsussektori töökorraldus paindlikum ja vähem bürokraatlik. Kui me loeme järgmise aasta riigieelarvet, siis kahjuks kõike seda me ei näe. Ja ega see suurt loetavam ka ei ole kui eelmisel aastal. Naljakas oli kuulata ühe ministri selgitusi, kui ta mainis, et mõned tuluread on eelarvesse jäänud panemata, kuid see selgus liiga hilja.

Tänu eelmise koalitsiooni kiirele ja otsustavale sekkumisele – me räägime 2020. aasta lisaeelarvest – on Eesti majandus viiruse põhjustatud kriisile hästi vastu pidanud. Samuti toetab majanduse kasvu ja elanike heaolu tõusu teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine. Me ootasime, et teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisest tekkinud eelarvevahendite kasv toob juba järgmisest aastast kaasa erakorralise pensionitõusu ning keskmise pensioni tulumaksust vabastamise. Kahjuks seda me järgmise aasta riigieelarves ei näe, seda on oodata alates 2023. aastast. Kui minister sellele küsimusele vastas, siis [ta sõnas], et selleks on vaja head arvutiprogrammi ja kõik on vaja läbi hekseldada. Ma pean kõigile headele kolleegidele ütlema, et juba 2019. aastal, kui me 2020. aasta eelarvet arutasime, lubas minister Kiik, et kohe hakatakse selle programmiga tegelema. Aasta hiljem oli jutt täpselt sama. Nüüd, kui mitu aastat on mööda läinud, selgub, et ikka veel ei ole sellega tegeldud ja oodatakse, et järgmisel aastal hakatakse sellega tegelema.  Juba 2017. aastal, mil ma olin Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, me viisime Isamaa eestvedamisel sisse üksi elava pensionäri toetuse. Tänan tänast koalitsiooni, et nad Isamaa algatusi toetavad ja tõstavad selle vajaliku toetuse 200 euroni.

Kui vaadata investeeringuid, siis üks oluline valdkond – teed – on jäänud vaeslapse ossa. Me teame, et kui me soovime järgmise kümne aastaga välja ehitada Tartust, Pärnust ja Narvast 2 + 2 teed Tallinna, siis tuleks igal aastal investeerida nende ehitamisse ligi pool miljardit eurot. Eelarves on need numbrid kordades väiksemad. Sama probleem on kohalike teedega, mille ehituse defitsiit on kasvanud 3 miljardi euroni. Kui me eelmises koalitsioonis tõstsime 2020. aasta lisaeelarvega kohalikele omavalitsustele suunatud teede raha kaks korda suuremaks, et seda defitsiiti jõuliselt vähendada, siis järgmise aasta eelarves näeme jälle kahekordset kohalike omavalitsuste teedele mineva raha vähenemist.

Me oleme aastaid rääkinud õpetajate palgast. Õpetajate palk ei ole kulu, vaid investeering tulevikku. Kuna see on investeering, siis ei oleks ka patt võtta laenu selleks, et kindlustada tulevasteks aastateks õpetajate juurdekasv meie koolides. Sama küsimus on ka kõrgkoolide rahastamisel.

Rääkides majandusest, võib täna öelda, et 2020. aasta kevadel tehti väga õiged otsused. Koroonaviiruse levikuga seotud majanduslike meetmetena võeti 15. aprillil 2020. aastal vastu riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadus, millega vabastati 2020. aasta 1. aprillist kuni järgmise aasta 31. märtsini kõik Eesti sadamatesse või reidile sisenevad laevad veeteetasu maksmisest ja 1. aprillist kuni käesoleva aasta lõpuni on veeteetasud 50%. See otsus on mõjutanud positiivselt Eesti konkurentsivõimet. Kui võrrelda 2019. ja 2020. aastat, siis Eesti sai juurde täiendavaid kaubamahtusid, seega täiendavat tulu riigile. Kui meie Läänemere piirkonnas kaubaveomahud vähenesid 7,9%, siis Tallinna Sadam kasvatas kaubaveomahtu 7% ehk 1,4 miljonit tonni. PricewaterhouseCoopers on aastaid analüüsinud Eesti kaubakoridori majanduslikku mõju ja nendele uuringutele tuginedes on hinnanguliselt sellise kaubaveomahu kasvu mõju riigieelarvele positiivne umbes 16 miljoni euro ulatuses. See katab enamiku tasudest vabastamise meetme [kulust]. Oluline on arvestada, et kui sellist otsust ei oleks tehtud, oleks Eesti kaotanud oluliselt kaubaveomahtudes ja ka riigi tuludes võrreldes planeerituga. Ettevõtte prognooside kohaselt oleks ilma selle meetmeta jäänud suur osa planeeritud veeteetasude tulust saamata ja kaubaveomahud oluliselt vähenenud. Selle tulemusena oleks riigieelarve laekumised olnud enam kui 35 miljonit eurot väiksemad. Aga nüüd tahetakse veeteetasu kaks korda tõsta. Kas nüüd soovitakse ettevõtlust pärssida ja riigi tulu saamisest loobuda? Isamaa Erakonna seisukoht on, et eelnevat arvestades tuleks eelarvete planeerimisel jätkata alates järgmise aasta 1. jaanuarist veeteetasu puhul 50% määraga.

Rahanduskomisjoni esimehena sai tehtud selle aasta riigieelarves parandused, et hoida veeteetasu madalal. See tõi rahavood ja kaubalaevad meie sadamatesse. Eesti reisilaevandus on Eestis tuntud kaubamärk ja kindel rahvusvahelise reisijate ja kauba vaba liikumise tagaja. 2020. aasta 24. septembri majandus- ja taristuministri määrusega "Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise tingimused ja kord" kehtestatud reisilaevanduse toetusmeede aitas säilitada reisilaevaliikluse naaberriikide vahel ka siis, kui reisijate arv oli minimaalne ja reiside korraldamine reederitele kahjumlik. Selle meetme abil suudeti säilitada suur hulk töökohti ja vältida katastroofilist olukorda Eesti meremajanduse töötajatele. Arvestades praegust COVID-19 viiruse leviku kasvu Eestis ja naabermaades, tekib tõsine küsimus, mis on muutunud, et Vabariigi Valitsus on otsustanud seda abimeedet mitte jätkata. Kui me soovime, et Eesti reisilaevandus oleks ka tulevikus jätkusuutlik, tuleks reisilaevandust ka järgmistel aastatel toetada.

Viimastel kuudel oleme silmitsi seisnud gaasi ja elektri hindade tõusuga, mis on kaasa toonud paljudele ettevõtetele sisendihindade kordades suurenemise ja kodutarbijatele kodukulude mitmekordistumise. Me ei näe eelarves ridu, kus oleks näha, kuidas tänane valitsus toetab Eesti elanikke ja ettevõtjaid. Isamaa Erakond on välja pakkunud mitmeid lahendusi: tarbijatel tuleb tühistada taastuvenergia tasu ning tuleb ära jätta elektri, diislikütuse ja maagaasi aktsiisi tõus. Samas tuleb tänada praegust koalitsiooni, et te Isamaa fraktsiooni poolt aprillis Riigikogule üle antud seaduseelnõu olete toetama hakanud ja järgmise aasta aktsiisitõusud jäävad ära. CO₂-ga kauplemise süsteemi tuleb muuta nii, et välistatakse järsud hinnatõusud. Samuti on meie ettepanek inflatsiooni ohjeldamiseks ning ettevõtluse ja tarbijate koormuse leevendamiseks alandada ajutiselt kõrgete energia hindade leevendamiseks gaasi, toasooja ja elektri käibemaks 20%‑lt 9%‑le. Need on tarbijatele sundkulud, millele pole alternatiivi. Ja loomulikult peame tänama valitsust, et täna tegeletakse ka võrgutasude vähendamisega. Aitäh!

Aitäh! Sellega on läbirääkimised lõpetatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 464 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 3. novembri kell 12.

Läheme päevakorraga edasi. Kolmas punkt päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 408 esimene lugemine. Ettekandja on siseminister Kristian Jaani. Palun, härra minister!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel seista auväärse Riigikogu ees ja tutvustada Vabariigi Valitsuse 7. juunil 2021 algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 408. Eelnõu eesmärk on kaitsta teavet, mis on oluline kuritegevusvastases võitluses, ning raskendada teabe sattumist nende isikute kätte, kes võiksid seda kasutada kuritegelikel eesmärkidel.

Alustan eelnõu sisust. Soovime täiendada politsei ja piirivalve seadust sättega, mis võimaldab politsei andmekogus (ametliku nimega Infosüsteem POLIS) olevate andmete töötlemise viisile, tehnoloogilistele lahendustele, turvameetmetele ja turvameetmeid kajastavale teabele kehtestada juurdepääsupiirangu, mis erineb avaliku teabe seaduse üldnormist. Kui avaliku teabe seadus võimaldab juurdepääsupiirangu seada kokku kümneks aastaks, siis antud erisus võimaldab juurdepääsupiirangut viie aasta kaupa pikendada kuni 30 aastani alates juurdepääsupiirangu kehtestamisest. Ehk siis kokkuvõtvalt me räägime töökorrast ja tööjuhendist, mis reguleerib seda, kuidas käideldakse andmeid politsei andmekogus. Millisel viisil, millist tehnoloogiat kasutades jne.

Lühidalt. Mida siis antud eelnõu lahendab? Kehtiv avaliku teabe seadus võimaldab politsei andmekogu dokumente määratleda kui ametkondlikuks kasutamiseks [mõeldud dokumente] kokku kümneks aastaks. See on liiga lühike aeg, et kaitsta politsei andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastavat teavet. Kui me need üle kümne aasta vanused dokumendid nüüd avalikustaksime, annaksime sellega kõigile aimu politsei töötaktikast, töömeetoditest, teabe liikumisest ja andmekogus kasutatavatest turvameetmetest.

Pisut sellest, mis on politsei andmekogu POLIS, sest see aitab mõista, miks on vaja rakendada eraldi juurdepääsupiirangut. POLIS on andmekogu, kus töödeldakse korrakaitse ja süüteomenetlusega seotud andmeid avaliku korra ja siseturvalisuse tagamise eesmärgil. POLIS‑e alamsüsteem on omakorda KAIRI, mis on kriminaalpolitsei tööriist. Kõne all olev asutusesiseseks kasutamiseks olev teave puudutabki alamsüsteemi KAIRI, mille kasutuskord on eraldi dokumenteeritud ning kehtestatud 2002. aastal toonase peadirektori käskkirjaga.

Miks on valitud just selline lahendus? Erinevaid lahendusvariante kaaludes ja hinnates selgus, et seaduse muutmine on sisuliselt ainuke mõistlik lahendus tekkinud olukorra lahendamiseks. Juba tsiteeritud avaliku teabe seaduse § 40 lubab dokumendile seada juurdepääsupiirangu kuni viieks aastaks ja vajaduse korral pikendada seda kuni viie aasta võrra. Ehkki seaduses ei ole selgesõnaliselt välja toodud lubatud pikendamiskordade arvu, on Andmekaitse Inspektsioon ja Justiitsministeerium seisukohal, et avaliku teabe seaduse mõtte kohaselt võib juurdepääsupiirangu seada kokku kuni kümneks aastaks. Tulenevalt sellest on Andmekaitse Inspektsioon juba 12. aprillil 2016 teinud juurdepääsupiirangu tähtaja kohta vaideotsuse ja ettekirjutuse-hoiatuse, mööndes, et mõnel juhul võib kümneaastane tähtaeg olla liiga lühike. Otsuses väljendati seisukohta, et vajaduse korral tuleb algatada olukorra lahendamiseks vastavasisuline seadusemuudatus ja sellega ma täna siin olengi.

Teine võimalus oleks tunnistada kogu see teave riigisaladuseks ja info oleks kurjade silmade eest kõrgeimal võimalikul tasemel kaitstud. Praktikas aga ei ole selline lahendus kasutatav ja ainult suurendaks asjatut salastatust. Nimelt kasutab POLIS-e alamsüsteemi KAIRI igapäevaselt umbkaudu 3500 teenistujat, sh nii Politsei- ja Piirivalveameti kui ka sellega koostööd tegevate asutuste teenistujad. Neist vähem kui kolmandikul on juurdepääs riigisaladusele. Ei ole mõeldav, et selline hulk teenistujaid läbiks riigisaladuse töötlemise loa menetluse. Lisaks on riigisaladust sisaldava dokumendiga tutvumisel juba oluliselt rangemad nõuded kui dokumentidel, millel on avaliku teabe seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang. Nii ei ole riigisaladuseks tunnistatud dokumendi kohta märget näiteks dokumendiregistrites ning avalikkusel puuduks isegi teadmine selle olemasolust. Ka ei oleks riigisaladuseks tunnistamise korral võimalik Andmekaitse Inspektsioonil järelevalvet teha. Me oleme arutanud ka küsimust, kas üle kümne aasta vanuseid dokumente on üldse vaja säilitada. Riigiarhiiv on aga hinnanud, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjad on arhiiviväärtuslikud ning neid tuleb alaliselt säilitada.

Nüüd tähtajast. Miks just 30 aastat? Tähtaja valikul sai aluseks võetud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses toodud sarnane menetlus, korrakaitse riigisaladus, mis lubab teavet salastada kuni 50 aastaks. Selle seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrus täpsustab nii korrakaitse riigisaladuse sisu kui ka tähtaegasid, mis varieeruvad 25 aastast kuni 50 aastani. Lisaks sellele arvestati tähtaja määramisel Politsei- ja Piirivalveameti vajadusi. Kuna esimene pikemat kaitsmist vajav käskkiri pärineb aastast 2002, siis jääb 20-aastane ülempiir ilmselgelt lühikeseks ning 50-aastane ülempiir on jällegi liialt pikk, sest nagu eelpool öeldud, tegemist ei ole riigisaladusega.

Rõhutan veel üht olulist aspekti. Iga viie aasta tagant tuleb hinnata, kas juurdepääsupiirangu vajadus püsib. Kui Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor leiab, et see pole enam vajalik, siis muutub dokument avalikuks. Samuti on teabe valdajal kohustus juurdepääsupiirang kehtetuks tunnistada, kui juurdepääsupiirangu kehtivuse ajal ilmneb, et vastav teave ei vaja enam kaitset. Soovin juhtida tähelepanu ka asjaolule, et täiendavalt on õigus juurdepääsupiirangut rakendada ka nendele dokumentidele, mille juurdepääsupiirangu tähtaeg on praeguseks lõppenud, aga ainult nende politsei andmekogu toimimist kirjeldavate dokumentide osas, milles sisalduv teave ei ole oma aktuaalsust kaotanud ning kus teabe avalikuks tulekul on korrakaitse ja süüteomenetlusele kaugeleulatuvad kahjulikud tagajärjed.

Siinkohal tahaksin veel märkida, et kaitstavad dokumendid ei sisalda isikuandmeid ja eelnõuga ei piirata füüsiliste isikute õigust saada teada enda kohta käivat teavet. Muudatus puudutab ainult andmekogu POLIS toimimist kirjeldavaid dokumente. Aitäh kuulamast! Ootan teie küsimusi.

Aitäh! Küsimusi on. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud minister! Selle seaduse eesmärk on raskendada teabe sattumist nende isikute kätte, kes võiksid seda kasutada kuritegelikel eesmärkidel. Ma sooviksin teada, kui palju on neid juhtumeid olnud, kus kurikaelad on teabe kätte saanud. Mina proovisin ka teie kohta saada andmeid läbi politseisüsteemi, kus oli liikvel käskkiri, et teid pole mitte töölt vabastatud, vaid teie töösuhe on peatatud. Kuidagi ei õnnestunud.

Aitäh küsimuse eest! Minu töösuhe politseis on ikka lõpetatud, aga olen vabatahtlikult abipolitseinik. See ei puutu asjasse, sest see ei ole teenistuslik suhe. Siiamaani on sellised dokumendid olnud väga hästi kaitstud ja ei ole tõepoolest hetkel konkreetseid näiteid tuua, kus kuritegelik maailm oleks selliseid dokumente enda kätte saanud. Seetõttu olen ka hetkel siin selle seadusemuudatuse ettepanekuga, kuna meil võib tekkida olukord, et need dokumendid saavad avalikuks, kui politsei ja piirivalve seadusesse ei tehta sellist erisust, et politsei andmekogu puudutavad töökorrad saaks olla pikemalt kui kümme aastat määratud asutusesiseseks kasutamiseks.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mina olen üks nendest väga vähestest siin Riigikogus, kes on selle andmebaasiga, KAIRI-ga töötanud, nii et mul on täpne ülevaade, milline ta on. Aga teie ettekandest jäi minule absoluutselt segaseks, millist teavet siin silmas peetakse. KAIRI sisaldab väga palju erinevat teavet. Millise teabe kohta konkreetselt nüüd siis see piirangu pikendamine peaks hakkama kehtima?

Aitäh küsimuse eest! On tõepoolest oluline üle käia, et see seadusemuudatus ei puuduta informatsiooni, mis on andmekogus. Ehk seda informatsiooni, mida ka teie endise politseiametnikuna olete sinna infobaasi sisestanud, see seadusemuudatus ei puuduta, vaid see puudutab tööjuhendit, töökorda, kuidas sisestatakse andmeid, kes võib neid sisestada, kes millist informatsiooni näeb, kuidas käib registreerimine, kuidas on see andmebaas tehnoloogiliselt üles ehitatud. See muudatus puudutab ainult neid osasid, mitte infot, mis on andmebaasis sees, vaid seda, kuidas on andmebaas üles ehitatud, samuti töökorda, tööjuhendeid, kuidas seda infobaasi kasutatakse. Seda puudutab see muudatus.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Eestis on aastate kaupa räägitud sellest, et meil on liiga palju salastamist, meil on liiga palju AK-pitsateid igasuguste dokumentide peal. Me näeme ka seda, et kummalisel kombel rahvasaadikud ei saa midagi kätte, aga ajakirjanikud saavad. Poliitikud ei saa kätte, aga häkkerid saavad ja info ilmub ikka kusagilt välja ning keegi ei vastuta millegi eest, kui info välja jõuab. Ma avaldan väga sügavat kahtlust, et see tähtaegade pikendamine tegelikult midagi paremaks teeb. Minu hinnangul on see Eesti Vabariigis levinud salastamismaania järjekordne eskalatsioon, millest tuleks hoiduda. Kui me räägime õigusriigist ja avalikust haldusest ja ühiskonna informeeritusest, siis see on selgelt kontraproduktiivne. Miks te niisuguse eelnõuga siia tulite?

Aitäh küsimuse eest! Nagu ka oma ettekandes puudutasin, siis me ei tahtnud kasutada alternatiivi, et kuulutada see teave riigisaladuseks, kuigi alus selleks on olemas, et see teave oleks riigisaladus. [Me ei tahtnud seda teha] just sellepärast, et kõiki asju ei pea salastama riigisaladuse tasemel ja seetõttu me sellist teed pidi ei ole läinud, vaid tahame kuulutada info asutusesiseseks kasutamiseks n‑ö aste allpool. Nii eksperdid kui Andmekaitse Inspektsioon on näinud, et on olemas selliseid dokumente, kus kümneaastane tähtaeg ei ole alati kõige parem variant ja see aeg võiks olla pikem. Avaliku teabe seadus aga täna ei luba seda tähtaega rohkem pikendada. Mis puudutab AK-märke massilist dokumentidele märkimist, siis oma valitsemisalas, Siseministeeriumis palusin suve hakul auditeerida seda valdkonda, ja uurida, kuidas on rakendatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentide märgistamist. Siseauditibüroo viis selle auditi läbi ja olukord Siseministeeriumi valitsemisalas ei olnudki nii hull. Avastati circa 3% selliseid dokumente, mille puhul võis arvata, et AK-märge ei ole asjakohane. Samas avastati üle 10% dokumente, kus oleks võinud tegelikult olla AK-märge peal. See audit sai tähelepanu ka avalikkuses ja ma arvan, et teised valitsemisalad pärast seda kindlasti hindasid, kas nende valitsemisalas on AK-märget kasutatud rentaablilt.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimusele, miks te selle ajaperioodi nii pikaks venitate, et raskendada teabe kättesaamist ja kuritegelikel eesmärkidel kasutamist, vastasite, et see teave ei ole sattunud kurjategijate kätte. Aga Kert Kingo küsimusele vastates te ütlesite, et selline olukord võib tekkida. Millisel analüüsil see põhineb, et nüüd ühel hetkel, kuigi on kindlad faktid, et kuritegelikel eesmärkidel seda teavet ei kasutata, äkki hakatakse kasutama? Milline on prognoos, et see võiks juhtuma hakata?

Aitäh! Tänane õigusruum lubab asutusesiseseks kasutamiseks määratud dokumentide [tähtaega] pikendada 5 + 5, kokku kuni kümme aastat. See aeg selle konkreetse töökorra juures on juba läbi ehk juba praegu on tekkinud oht, et dokumendiregistris muutuvad need dokumendid avalikuks, nii nagu avaliku teabe seadus seda eeldab. Hetkel on andmekaitse andnud nii-öelda esialgse õiguskaitse ja seda ei ole tehtud, aga see võimalus on juba tekkinud, sest praegune õigusruum ei võimalda selliste dokumentide [salastatuse tähtaega] üle kümne aasta pikendada. See oht tekib. Selle muudatusega, millega mina täna olen auväärt Riigikogu ees, me tahamegi luua erisust, et selliste dokumentide tähtaega saaks pikendada kuni 30 aastat viie aasta kaupa.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud minister! Mul on ka küsimus AK-templi ülemäärase kasutamise kohta, aga see seondub riigieelarvega hoopis. Te olite meil rahanduskomisjonis ja seal tekkis mul küsimus kapo maja juurdeehituse investeeringu kohta. Ma ütlen, et mind ei huvita need detailid kapo eelarves. Ma tegelesin riigieelarve läbipaistvuse teemaga ja mul oli küsimus, et miks seda investeeringut, mis on suur summa, eelarves ei ole või õigemini, miks ta on ära peidetud mingisuguse programmi sisse. Ja siis me käsitlesime seda teemat. Kuna ma täpset vastust ei saanud, siis ma saatsin täpsustava küsimuse ja sain vastuse, kus on täpne summa kirjas, aga minu küsimuse esitamise päeva seisuga on see teave kuulutatud kättesaadavaks vaid ametialaseks kasutamiseks, aga siin ei ole ametisaladust, sellepärast et see riigihanke summa on teada. Kapo maja ehituse selleaastane maksumus on teada, lisaeelarvega eraldatud summa on teada ...

Aeg, Aivar!

Siin ei ole põhjust. Miks te seda teete?

Võtan märkuse kaasa, see tundub väga õige märkus olevat. Nägin tõesti, et te saite selle vastuse nende summadega kätte. Tõepoolest, teada on ka see, kui palju on vaja järgmisel aastal kulutada maja ehituseks – pisut üle 24 miljoni, kui ma õigesti mäletan –, et maja valmis saada. Aga võtan märkuse kaasa, väga hästi adresseeritud.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te siin eelnevalt ütlesite, et see muudatus hakkab tagasiulatuvalt hõlmama pigem neid, kes kasutavad [andmebaasi] ja sisestavad andmeid. Ütlesite ka, et KAIRI loodi 2002 ja 2012 sai esimene kümme aastat läbi. Kas nende andmetega siis ei ole probleemi? See on esimene küsimus. Ja teine küsimus on see, et kasutajaõigused antakse peadirektori käskkirjaga ja peadirektori käskkirjad on personalidokumendid, mida reguleerib avaliku teabe seadus. Praegu topitakse teise seaduse regulatsioonid politseiteenistuse seaduse alla.

Aitäh! Kõik on õige. Tänases politsei ja piirivalve seaduses on paragrahv, kui õigesti mäletan, siis § 8, mis räägib andmekogust POLIS. Nii et see ei ole täiesti uus säte, mis lisatakse politsei ja piirivalve seadusesse, vaid täiendatakse juba olemasolevat sätet. Praegune politsei ja piirivalve seadus räägib politsei andmekogust POLIS. Me lisame sinna juurde ühe sätte ja toome avaliku teabe seadusest välja töökorra, mis puudutab politsei andmekogu, konkreetselt selle andmekogu, mida te ka ise väga hästi teate – KAIRI – töökorda. Nii et tegelikult politsei andmekogu POLIS on tänases PPVS-is juba mainitud. Me lisame sinna täiendava sätte, mis räägib sellest, kui kaua saab neid andmeid vaid asutusesiseseks kasutamiseks hoida. Nagu ma ütlesin, siis avaliku teabe seadusesse ei olnud ei Justiitsministeerium ega ka Andmekaitse Inspektsioon nõus selliseid erisusi tegema ja tegid ettepaneku, et see tuleb lahendada eraldi seadusega ehk siis PPVS-iga.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on, miks [on valitud] just selline printsiip, et [juurdepääsu saab piirata] kuni 30 aastat ja viieaastase välbaga. Ja jätkuküsimus tuleb siia otsa. Kas see puudutab nii AK-piirangut kui ka riigisaladuse piirangut, sest selles diskussioonis ja eelnõus tuuakse tegelikult välja mõlemad elemendid?

Aitäh! Riigisaladust ei puuduta see mitte kuidagi. See puudutab ainult avaliku teabe seaduses toodud definitsiooni teabe asutusesisese kasutamise kohta. Ja tõepoolest, see põhimõte, et viie aasta kaupa hinnatakse, kas seda on vaja, tuleb samuti avaliku teabe seadusest. Miks see on viie aasta kaupa? Nagu ma ütlesin, see on lähtuvalt kehtivast õigusruumist. Miks 30 aastat? Vot siin on võetud aluseks see, kuidas täna on analoogne teave kirjeldatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse seaduses, ja seal on analoogsetele dokumentidele seatud piirang 25–50 aastat. Sealt on otsitud analoogiat, ehkki me ei räägi selle konkreetse dokumendi juures riigisaladusest, vaid me otsisime analoogiat, kui pikk võiks tähtaeg olla. Eksperdid on leidnud, et see võiks olla kuni 30 aastat, aga mitte korraga, vaid viie aasta kaupa. Seega iga viie aasta tagant peab hindama, kas tähtaja pikendamine on seda väärt.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Te enne mainisite, et te lasite teha auditi ja vaadata, kui palju dokumente oli AK-märkega, aga ei peaks olema, ja kui paljud ei olnud, aga vajaksid seda, ja tõite välja 3% ja 10%. Kas te olete täiesti veendunud, et me nüüd nende uute piirangute sätestamisega ikkagi ei astu sammu sinnapoole, et meil on totaalne salastamise maania? See on meil üle riigiasutuste tervikuna. Puutusin sellega kokku ka Keskkonnaministeeriumis. Olete te ikka päris veendunud, et on vajalik lisapiiranguid teha?

Aitäh! On tõepoolest olnud eesmärk rohkem mitte salastada. Teine variant seda eesmärki saavutada oleks läbi riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, mis muudaks selle teabe riigisaladuseks ja siis ei oleks mitte kuskil mitte mingisugust märget. Seda me just nimelt ei tahtnud teha, vaid me tahtsime, et tegemist oleks dokumendiga, mis on kõigile nähtav, aga millel on lihtsalt juurdepääsupiirang pisut pikemalt, kui on sätestatud avaliku teabe seaduses. Veel kord, see puudutab väga konkreetset ja väikest osa politsei andmekogust POLIS. Seda ei saa rakendada kõikidele dokumentidele, vaid seadus väga konkreetselt fikseerib ära ühe andmekogu ja veel konkreetsemalt ühe alamkogu sellest ja räägib ainult selle töökorrast, kuidas seda andmebaasi kasutatakse. Seda ei saa rakendada laiapõhjaliselt üle välja.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Mul on niisugune küsimus, et KAIRI, mis on samuti andmekogu, asutati, kui ma õigesti tean, 2002. aastal ja kümme aastat sai täis 2012. Nüüd on sellest, kui sealsed andmed kaotasid oma kaitstuse, möödas juba üheksa aastat. Kas sellega on olnud mingeid probleeme?

Aitäh! Alates 2002. aastast on avaliku teabe seadust tõlgendatud sellisel viisil, et juurdepääsupiirangut on pikendatud kogu aeg viie aasta kaupa ja rohkem kui kümme aastat, nii et mingil hetkel juhtis Andmekaitse Inspektsioon tähelepanu, et niimoodi seadust tõlgendada ei ole õige. Andmekaitse Inspektsioon sai küll aru, et tõepoolest on olemas dokumendid, mille juurdepääsupiirangut oleks vaja kauem kui kümme aastat, ja sealt tuli ettepanek teha see muudatus hoopis PPVS-i. Veel kord: siiamaani on tõlgendatud seda seadust nii, et juurdepääsupiirangut on pikendatud viie aasta kaupa ja pikemalt kui kümme aastat.

Rohkem küsimusi ei paista. Suur tänu, härra minister! Saame minna kaasettekande juurde. Kaasettekandjaks on õiguskomisjoni liige Urve Tiidus. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud siseminister! Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu oli õiguskomisjonis arutlusel möödunud nädalal, 11. oktoobril. Eelnõu eesmärki ja põhimõtteid selgitasid siseminister Kristian Jaani ja ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu.

Kui ministri esitlus väga lihtsalt kokku võtta, kuigi ta juba pikalt esitles seda, siis teatavasti on politseil andmekogu POLIS ja sellel omakorda alamsüsteem KAIRI ja kogudes olevaid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmeid hoitakse avaliku teabe seaduse reeglite järgi. Need reeglid sätestavad tähtaja 5 + 5 aastat. Reaalsed vajadused aga eeldavad tähtaja pikendamist just politsei andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogiliste lahenduste ja turvameetmeid kajastava teabe juurdepääsu piirangu suhtes. Jutt on tähtaja pikendamisest kuni 30 aastaks.

Eeskujuks selle eelnõu tegemisel on olnud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse analoogsed sätted, kus on 30 aastat toodud välja maksimaalse perioodina, mil info võiks olla üksnes asutusesiseseks kasutamiseks. [Soovitakse pikendada] andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastavale teabele juurdepääsu piirangud. Minister rõhutas komisjoni liikmetele, et eelnõu ei puuduta informatsiooni, mida andmebaasid sisaldavad, vaid süsteemi, kuidas andmed on struktureeritud, kuidas neid korjatakse, kellel on neile ligipääs jne.

Õigusnõunik Kertu Nurmsalu selgitas, et avaliku teenistuse seaduse järgi kehtestatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsupiirang viieks aastaks ja seda saab pikendada veel viieks aastaks. Aga ta märkis ka, et koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga on hinnatud, kas oleks võimalik olemasolevat avaliku teenistuse seaduse § 40 teisiti tõlgendada, kuna seaduses ei ole selgesõnaliselt toodud välja piirangut, et seda tähtaega ei või pikendada rohkem kui ühe korra, aga Andmekaitse Inspektsioon on jäänud seisukohale, et juurdepääsupiirangu võib panna ikkagi ainult 5 + 5 aastaks. Kuna siseminister seletas seda siin põhjalikumalt, siis ma rohkem komisjonile tehtud esitlust ei kirjelda.

Küsimusi oli komisjoni liikmetel ka. Kolleeg Karilaid uuris, kui palju info kuritarvitamist on majas sees ja väljastpoolt maja, nii nagu täna siin saaliski küsiti. Minister vastas, et tegelikult polegi küsimus info kuritarvitamises, vaid selles, et tänase seisuga on võimalus alamsüsteemi KAIRI töökorda kümne aasta pärast igaühel lugeda, sh kurjategijatel. Tänu sellele võib saada näiteks aimu, kuidas struktureeritakse operatiivsüsteemi, kes infot korjab, kuidas seda korjatakse ja kuidas seda registreeritakse. See annab väga palju taktikalist informatsiooni.

Küsimusi oli komisjonis veel. Kas tänastel turvasüsteemidel ja arendustegevusel on piisavalt inimressursse ja rahalisi ressursse? Minister selgitas ka siin, et seaduseelnõu ei puuduta mitte kuidagi andmebaaside küberturvalisust. See puudutab töökorda, mis näiteks räägib, kuidas ametnik sisestab andmeid ja kes neile ligi pääseb. Ta märkis, et mis puudutab andmebaaside üleüldist küberturvalisust, siis loomulikult võiks alati rohkem rahalisi ressursse olla. Aga samas on väga positiivne, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse suunab Politsei- ja Piirivalveamet pisut üle 4 miljoni euro täiendavat raha, millega saab kindlasti andmebaase turvalisemaks muuta. Minister tõdes ka, et oluline on see, kuidas toimub infobaaside korrektse kasutamise järelkontroll. Minister lisas ka komisjoni liikmetele infoks, et kõige suurem prioriteet on ikkagi rahvastikuregistri arendamine.

Kuna rohkem küsimusi ei olnud, tegi komisjoni esimees ettepaneku teha eelnõu menetluslikud otsused. Need olid sellised: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. oktoobril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 3. november ja määrata ettekandjaks õiguskomisjoni liige Urve Tiidus. Kõik otsused olid konsensuslikud. Tänan teid kuulamast!

Aitäh! Tundub, et ettekandjale küsimusi ei ole. Sellisel juhul saame minna läbirääkimiste juurde. Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma vaatan seda seaduse eelnõu ja pean ütlema, et see on järjekordne seadusloome praak, mida siin plaanitakse tegema hakata, ja asjad on totaalselt segamini aetud. See aga kuidagi iseloomustab praeguse valitsuse tegevust, et ühe seaduse haldusalas olevad regulatsioonid viiakse, ma ei tea, kas mugavuse tõttu või mis iganes muudel eesmärkidel hoopis teise seaduse regulatsioonide ja haldusala alla ja sellega tekib õigusmaailmas totaalne segadus.

Ma olen ise selle KAIRI-ga igapäevaselt töötanud. Ma tean täpselt, mis andmeid sinna sisestatakse, milline see ülesehitus on, kuidas andmete sisestamine käib, millised on töötajate juurdepääsupiirangud, kellel mis õigused on, ja tänu sellele, kuulates siin selle eelnõu tutvustust, ma ütlen, et ma ei tea, kas minister ise sai aru, mis ta rääkis, aga mind see jutt küll absoluutselt ei veennud selle seaduse põhjendatuses ja vajalikkuses. Kui minister räägib, et põhiliselt on seda eelnõu vaja seetõttu, et viia sisse muudatused, millega kehtestada pikemad piiranguajad eelkõige just KAIRI-ga töötavate ametnike töökorra, tööjuhendi jaoks, siis seda kindlasti ei ole korrektne muuta politsei ja piirivalve seaduse raames. Tööjuhendid on personalidokumendid ja neid juurdepääsusid ikkagi reguleerib isikuandmete kaitse seadus ja sealt tulevad need sätted ja nõuded.

Politsei ja piirivalve seadus reguleerib pigem töö tegemise korda. Väita, et siis ei ole võimalik saada pahatahtlikel inimestel või kurjategijatel juurdepääsu ja teavet selle kohta, millise korra järgi käib andmete sisestamine, siis see teave ei anna tegelikult nendele pahatahtlikele inimestele mitte mingisugust vajalikku informatsiooni, mida nad saaksid oma kasuks ära kasutada. Ainuüksi teave, et sellel või sellel politseiametnikul on juurdepääs kategooriaga A, B või C, et see politseiametnik näiteks võib sisestada B-kategooria juurdepääsuga andmeid või C-kategooriaga ametnikul on ainult õigus vaadata ja A-kategooriaga ametnik saab nii vaadata kui sisestada, see teave ei anna mitte kellelegi mitte midagi juurde. Seda ei saa ammugi oma kasuks ära kasutada. Seetõttu ma ei saa sellest seaduseelnõust üldse aru. See on väga halb seaduseelnõu ja seda ei tohiks me siin üldse menetleda.

Eesmärk on ikkagi see, et Riigikogus käib seadusloome korrektselt ja tuleb järgida seadusloome põhimõtteid, et kui tekib mõni vaidlus, siis kõikidele juristidele, advokaatidele ja kohtunikele oleks kergesti leitavad kõik sätted, mis on mingi vaidluse lahendamisel vajalikud. Aga nüüd, kui ühe seaduse alla pannakse mingid andmekaitse piirangud, mille koht ei ole politsei ja piirivalve seaduses, siis see kindlasti lööb selle süsteemi segamini. Minu soovitus on, et valitsus võiks selle seaduse tagasi võtta ja hakata neid tööjuhendeid ja muud koordineerima ikkagi isikuandmete kaitse seaduse järgi. Aitäh!

Suur aitäh! Kui ministril on soov, siis ta saab samuti sõnavõtuga osaleda. Ei ole soovi. Sellisel juhul rohkem läbirääkimisi meil ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 408 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 3. novembri kell 16.

Saame minna tänase neljanda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 457 esimene lugemine. Ettekandjaks on jälle siseminister Kristian Jaani. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Jälle on hea meel seista auväärt Riigikogu ees, et tutvustada väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 457.

Eelnõuga kavatsetakse teha kolm muudatust. Kohalikele omavalitsustele antakse võimalus paigaldada oma haldusterritooriumile automaatseid liiklusjärelevalvesüsteeme ja saada osa nendega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvisummast oma eelarvesse. Teiseks, suurendatakse lubatud sõidukiiruse ületamise eest kirjalikus hoiatusmenetluses või lühimenetluses trahvi suuruse arvestamiseks kasutatavat summat 3 eurolt iga ületatud kilomeetri kohta 5 eurole ja antakse Maksu- ja Tolliametile tõhusamad, vähem kulukad ja [vähem] ajamahukad võimalused lühimenetluse käigus määratud mõjutustrahvide sissenõudmiseks.

Nüüd muudatustest lähemalt. Esimene muudatus toetub "Liiklusohutusprogrammi 2016–2025", täpsemalt selle elluviimiskava aastateks 2020–2023 punktile 1.8.11. Tsiteerin: "Välja on töötatud ning jõustatud õigusloome, mis soodustab ja motiveerib KOV kasutusele võtma rohkem automaatseid liiklusjärelevalve seadmeid." Siseturvalisuse avaliku arvamuse 2020. aasta uuringu kohaselt pidasid vastajad suurimaks probleemiks nende kodukohas just nimelt hooletut käitumist liikluses: kihutamine, kõrvaline tegevus roolis jne. Seda märkis lausa 88% vastanutest. 2016–2020 juhtus kõikidest inimkannatanutega liiklusõnnetustest 59% kohalike omavalitsuste teedel või tänavatel. Nendes liiklusõnnetustes hukkunute arv moodustas keskmiselt 29% kõikidest liiklusõnnetustes hukkunutest.

Seni on statsionaarseid automaatseid kiiruskaameraid paigaldanud Transpordiamet ainult riigimaanteede äärde ning alates 2019. aastast on Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses kaheksa mobiilset automaatset kiiruskaamerat. Kavandatava muudatusega luuakse võimalus, et kohalik omavalitsus saab osaleda liiklusjärelevalve ülesannete täitmisel, paigaldades oma haldusterritooriumile liiklusohtlikku kohta automaatsed liiklusjärelevalveseadmed. Seadmed paigaldanud kohalik omavalitsus saab, nagu eelnevalt mainitud, tuvastatud rikkumistest laekunud trahvidest 50% oma eelarvesse. Selline lahendus annab võimaluse paremini seista oma piirkonna turvalisuse eest. Muu hulgas suureneb kogukonna kaasatus, sest kohalikel elanikel on võimalus tõstatada probleeme ja teha ettepanekuid, ning kohalikul omavalitsusel on omakorda reaalne võimalus neid realiseerida.

Koostöö toimub kolmepoolselt, kui sellised liiklusjärelevalvesüsteemid üles seatakse. Kui kohalik omavalitsus seda teha tahab, siis ta teeb seda koostöös PPA-ga. Transpordiameti ülesandeks on automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu haldamine ja jätkuvalt on Politsei- ja Piirivalveameti ülesandeks tuvastatud rikkumiste menetluste läbiviimine. Kohaliku omavalitsuse osalemiseks ja paigaldatava seadme asukoha kinnitamiseks peab kohalik omavalitsus esitama taotluse Politsei- ja Piirivalveametile, kes enne asukoha kinnitamist kooskõlastab selle ka Transpordiametiga. Selline süsteem tagab, et seadmed saaksid paigaldatud tõepoolest kohtadesse, mis on liiklusohutuse vaates olulised. Selle hinnangu saavad anda Politsei- ja Piirivalveamet ning Transpordiamet kui asutused, kellel on kõige paremad andmed näiteks õnnetuste ja rikkumiste kohta, mis võimaldavad hinnata probleemi tõsidust.

Kohalikule omavalitsusele on plaanitud eraldada 50% laekuvast trahvitulust, millega saab katta kaamera soetus- ja hoolduskulud. Samuti loodan, et ülejäänud raha kasutatakse liiklusohutuse tagamiseks. Kõige parem on ennetus, mille osas on mõju kaameratel, ja oleks väga hea, kui mitte keegi trahvi ei saaks, ja minul oleks äärmiselt hea meel, kui mitte mingit tulu sellest riigieelarvesse tegelikult ei tuleks. Samas rikkujaid siiski on, osa saab ka trahvi, ja veel kord, seda raha võiks kasutada eelkõige liiklusturvalisuse tõstmiseks.

Kindlasti on mõnel kuulajal tekkinud küsimus, kui palju neist liiklusjärelevalvekaameratest üldse kasu on ja kas neid on üldse otstarbekas paigaldada. Skandinaavia maades näiteks nimetatakse selliseid kiiruskaameraid väga üheselt ainult ühe nimega – need on elupäästjad. Erinevad uuringud on näidanud, et kaamerate läheduses väheneb nii keskmine sõidukiirus kui ka liiklusõnnetustes vigastatute ja hukkunute arv. Ma võin siia näitena tuua näiteks Tartu maantee Ussisoo teelõigu, kus pärast seda, kui kaamerad paigaldati, ei ole toimunud mitte ühtegi rasket inimkannatanuga liiklusõnnetust. Enne seda oli neid seal kahjuks päris palju. Kohaliku omavalitsuse osalemise tingimused ja nõuded automaatsete liiklusjärelevalvekaamerate paigaldamisele ning käitamisele reguleeritakse pärast muudatuse vastuvõtmist täpsemalt Vabariigi Valitsuse määruses.

Nüüd teisest muudatusest, mis on samuti seotud liiklusohutusega. Selleks on sõidukiiruse ületamise eest määratavate hoiatustrahvide ja mõjutustrahvide määra ajakohastamine. Liiklusõnnetuse puhul on väga oluline roll sellel, millise kiirusega sõiduk õnnetuse hetkel liigub. Sellest sõltub tagajärg, sealhulgas see, kas õnnetus toob kaasa hukkunuid või raskelt vigastatuid. Igal kilomeetril, millega sõidetakse piirkiirusest kiiremini, võib olla oluline mõju. Näiteks sõites asulas kiiruse 50 kilomeetrit tunnis asemel kiirusega 60 kilomeetrit tunnis, võib sõidukiiruse vahe tunduda juhile suhteliselt väike, kuid see võib olla elu ja surma küsimus, kui toimub kokkupõrge jalakäijaga. Samas on näiteks 2021. aastal politsei mobiilsete kaameratega tuvastatud rikkumistest kaks kolmandikku toimunud just nimelt asulates.

Murekohaks on, et rikkumiste arv ei vähene. Pigem näitab praktika, et protsesside parandamisega, näiteks lühimenetluse kasutuselevõtmisega, või täiendavate vahenditega, näiteks mobiilsete kiiruskaameratega, mille politsei on kasutusele võtnud, suudetakse rohkem rikkumisi fikseerida. Hoiatustrahve, mis määratakse automaatsete liiklusjärelevalveseadmetega tuvastatud rikkumiste eest, ja mõjutustrahve, mida politseinikud määravad, kui lubatud sõidukiirust ületatakse kuni 20 kilomeetrit tunnis, ei kanta karistusregistrisse. Need on hoiatustrahvid. Rikkumisega kaasneb ainult kohustus tasuda trahv. Omaette küsimus on, kas trahv on rikkuja jaoks piisavalt mõjus, et hoiaks teda uute rikkumiste eest.

2020. aasta näitel, pean silmas füüsilisi isikuid, olid automaatsete liiklusjärelevalveseadmetega tuvastatud rikkumistest pooled toime pandud juhtide poolt, kes samal aastal olid sellise rikkumise eest vähemalt kahel korral juba hoiatustrahvi saanud. Hoiatustrahvi said kahel korral 16 800 inimest ja kolmel korral 4500 inimest, kuid 2020. aastal oli üle poole tuhande inimese, kes said viis korda hoiatustrahvi, ja üle 300 inimese, kes said kuus või seitse korda hoiatustrahvi. Hoiatustrahvi baassumma kehtib alates 2009. aastast. Samal ajal on töötasu alammäär kasvanud üle kahe korra, 278 eurolt 584 eurole. Kasv on olnud keskmiselt 30–40 eurot aastas. Keskmine brutokuupalk on kasvanud pea kahekordseks, 784 eurolt 1538 eurole, ja järgmiseks aastaks on sotsiaalpartnerid kokku leppinud alampalga tõusu 654 euroni ja Eesti Panga keskmise palga prognoos ületab 1650 euro piiri.

Saan väga hästi aru, et ainult trahvimisega olukorda ei paranda, ja seetõttu on kasutusel ka väga mitmed teised meetmed, alternatiivsed meetmed, kuidas liiklusohutust parandada. Näiteks jõustus selle aasta juunis liiklusseaduse muudatus, mis võimaldab kiiruseületajate puhul, kes on ületanud kiirust kuni 20 kilomeetrit tunnis, kasutada mõjutusmeetmena 45‑minutilist rahunemispeatust.

Loomulikult astume samme ka ilma seadusemuudatusteta. Kuigi automaatse kiiruskaameraga tuvastatud rikkumise puhul võib kirjalikku hoiatusmenetlust kohaldada rikkumiste osas, kus sõidukiirust on ületatud kuni 60 kilomeetrit tunnis, oleme politseiga kokku leppinud, et edaspidi viime kiir- või üldmenetluse läbi nende rikkumiste puhul, kus lubatud sõidukiirust on ületatud 50 kilomeetrit tunnis või rohkem. Ehk siis üle selle me automaatse kiirusjärelevalve käigus tuvastatud rikkumisi hoiatusmenetlusena enam ei käsitle. Seadus annab sellise paindliku võimaluse. Aga veel kord, tegelikult oleks loomulikult suurepärane, kui kõik liikleksid korralikult ja mitte ühtegi senti ei peakski nende kiiruskaamerate abil tuludesse tulema. Minu süda oleks siis väga rahul. Samas vajavad ka trahvid aeg-ajalt ülevaatamist ja ajakohastamist ning nagu ma ütlesin, on tõesti praegu kehtivad hoiatustrahvid, kolm [eurot] iga ületatud kilomeetri kohta, väga pikka aega olnud muutmata.

Kolmanda muudatusega antakse Maksu- ja Tolliametile võimalus nõuda lühimenetluse käigus määratud mõjutustrahv sisse ilma kohtutäituriteta. Maksu- ja Tolliamet kasutab samasugust praktikat juba praegu enda määratud rahatrahvide puhul, kuid lühimenetlust puudutava regulatsiooni väljatöötamisel sellist võimalust mõjutustrahvide osas ei sätestatud. Muudatused võimaldavad nii riigil kui ka trahvitavatel minna üle vähem kulukale ja vähem ajamahukale ning tõhusamale meetodile ehk siis tegelikult hoitakse kokku maksumaksja raha. Tänan kuulamast ja ootan teie küsimusi.

Aitäh! Küsimusi on. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Selle eelnõu osas ma konsulteerisin ühe riigiõigust hästi tundva advokaadiga ja tema oli seisukohal, et see eelnõu on põhiseadusvastane. Asi on nimelt selles, et põhiseaduse § 154 sätestab, et kohalikul omavalitsusel on õigus otsustada kõiki kohaliku elu küsimusi. Kiiruskaamera pole kohaliku elu küsimus. Ja kui te räägite siin ka trahvirahade laekumisest, siis § 157 järgi on kohalikul omavalitsusel seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Oluline selles küsimuses on praegu see, et kohalikul omavalitsusel puudub põhiseaduse järgi õigus teostada riiklikku järelevalvet. Selleks on teised institutsioonid. Kuidas kommenteerite selle õigusteadlase seisukohta?

Tere! Hea küsimus, härra! Ütleme siis nii, et tegemist ei ole riikliku järelevalvega. Riiklikku järelevalvet ja menetlust viib jätkuvalt läbi Politsei- ja Piirivalveamet ja andmekogu hoiab enda käes Transpordiamet, mis on jätkuvalt igati põhiseaduskohane. Kohalikul omavalitsusel tekib võimalus lihtsalt soetada kaamera ja kõik. Kuna me räägime ainult kohalikest teedest ehk nendest teedest, mis kuuluvad kohalikule omavalitsusele, siis ma väidan, et nendel teedel toimuv, sealhulgas liiklusohutus, on ju kohaliku omavalitsuse murekoht, mida võiks ka kohalik omavalitsus ise adresseerida. Veel kord: ta ei hakka ise menetlema, ta saab lihtsalt soetada selle kaamera ohtlikkusse kohta, kooskõlastab selle Politsei- ja Piirivalveametiga ega tee ise ühtegi hoiatustrahvi. Sellega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet. Nagu ma ütlesin, läbi selle tagab kohalik omavalitsus enda teedel liiklusohutust. Nagu ma ka eelnevalt mainisin, siis kõikidest rasketest liiklusõnnetustest üle poole, 59% toimuvadki just nimelt kohalikele omavalitsustele kuuluvatel teedel.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mulle jäi seoses nende trahvimäärade tõstmisega kõrvu selline argument, et neid tõstetakse, kuna ei ole väga ammu tõstetud ja praegused trahvisummad on liiga väikesed. Aga ühtegi trahvimäära ei tõsteta niisama lihtsalt selle argumendiga. Minul tekkis küsimus, millel põhineb see arvamus, et suuremad trahvimäärad distsiplineerivad kiiruseületajaid rohkem. Meil on ju teada, et siin riigis on väga tuntud ja regulaarseid kiiruseületajaid, keda ükski trahvisumma ei ole siiamaani häirinud. Millel see arvamus põhineb?

Aitäh! Tõepoolest, liiklusohutus ja liiklusjärelevalve on kompleksne tegevus ja antud juhul me räägime ju hoiatustrahvidest. Me ei räägi karistustest, mis kantakse karistusregistrisse. Liiklusohutus on kindlasti laiem teema, aga karistuste, sh hoiatustrahvide suurus kindlasti omab ka rolli. Kui meil ei ole trahvid muutunud alates 2009. aastast, siis ma arvan, et on mõistlik need üle vaadata ja mõelda, kas see summa – kolm eurot – on tänases ühiskonnas jätkuvalt asjakohane, tuues kõrvale need näited, mida ma enne mainisin: kuidas on kasvanud brutokuupalk ja mis on prognoos järgmiseks aastaks. Aga veel kord: ka mina ei arva, et ainult trahvid või hoiatustrahvid on need, mis liiklust parandavad. See on üks osa komplekssest meetmest, aga kindlasti mõjutab see vähemalt osasid liiklejaid ja annab edasi sõnumi. Aga ma rõhutan ka seda veel kord: tegemist on hoiatustrahvidega. Need ei lähe karistusregistrisse.

Timo Suslov, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Mul on selline küsimus, et eelnõus on palju räägitud statsionaarsest kaamerast, aga kui rääkida näiteks mobiilsetest kaameratest, mis ka politseil on, siis kas selline võimalus on ka kohalikel omavalitsustel. Nad võiksid soetada selle koostöös ja see poleks ühe omavalitsuse piires kasutatav, vaid seda oleks võimalik kasutada kas või kogu Harjumaal. Kas selline võimalus on ka selles eelnõus?

Aitäh! See on kohaliku omavalitsuse otsustada, millist seadet ta kasutab. Ka statsionaarsete kaamerate puhul on võimalik soetada kaameraid, mis võtavad nii lähenevat kui kaugenevat suunda või siis ainult lähenevat suunda. Mobiilse kaamera puhul peab kohalik omavalitsus arvestama, et sel juhul on vaja ka spetsialisti sinna kõrvale. Ehk kui statsionaarne kaamera on see, mille sa paned paika ja sinna ei ole inimest enam kõrvale vaja, siis mobiilse puhul on vaja palgata inimene, kes paneb selle paika, on läbinud pädeva mõõtja koolituse jne. Ehk lõppkokkuvõttes on see natukene kulukam, kuna tahab ka inimressurssi. Aga see võimalus on. Loomulikult ei ole mitte mingit takistust, kui mitu kohalikku omavalitsust omavahel kokku lepivad. Lihtsalt küsimus on selles, kuidas sel juhul toimub see protsess, mis võib olla suhteliselt keeruline, trahvitulude jagunemine, kuidas see 50% omakorda saab jaotatud erinevate kohalike omavalitsuste vahel. Kui on automaatne süsteem olemas, et seda saab niimoodi teha, siis on see igal juhul teretulnud.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! No need teie argumendid ei ole sugugi veenvad. 59% õnnetusi omavalitsuste teedel ongi täiesti loomulik, sellepärast et omavalitsustele kuuluvaid teid on oluliselt rohkem kui riigimaanteid ja see statistika ei näita mitte midagi. Tegelikult peaks põhirõhu panema sellele, et riik paneks õla alla kohalike omavalitsuste teede remondiks, aga sinna ainult tilgutatakse raha. Ka uues eelarves ei ole tegelikult ju sinna suurt midagi ette nähtud. Nii et mulle tundub, et te tegelete lahtisest väravast sissemurdmisega ja asendustegevusega, püüdes omavalitsustele veel lisakohustusi juurde anda. Need põhjendused on allpool igasugust arvestust.

Aitäh! See ei ole kohalikule omavalitsusele kohustus, see on kohalikule omavalitsusele ainult võimalus. Kui ta tahab seda kasutada, siis tal tekib see võimalus. Tõepoolest, kohalikke teid on palju ja statistika näitab, et üle poole õnnetustest juhtub seal. Aga ma toon siia kõrvale veel ühe statistika, mis näitab, milline on olnud kiiruskaamerate mõju näiteks rasketele liiklusõnnetustele. Kui me vaatame maailmas läbi viidud uuringuid, siis enamikus riikides, kus automaatsed kiiruskaamerad on kasutusele võetud, kahanes kaamerate vahetus läheduses õnnetuste arv 14–25%. Kui me räägime hukkunute või raskete vigastustega kannatanute arvust, siis see vähenes 30–40%. Ehk kiiruskaamerate mõju liiklusohutusele on äärmiselt suur. Ma tõesti loodan, et nii mõnedki kohalikud omavalitsused kasutavad seda võimalust, et automaatne järelevalvesüsteem nendele kuuluvatele teedele üles panna.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma ikkagi tahaksin natuke selgust saada trahvimäärade tõstmise motiivides. See argument, et oli aasta [2009], kui praegused trahvimäärad kehtestati, ja elu on kallimaks läinud, ei saa olla aluseks, et tõsta. Peaks olema ikkagi mõjuhinnang, peaks olema kaalutletud, kas trahvimäärade tõstmisega kaasneb ka oodatud mõju. Aga praegu ma saan teie jutust aru, et teil on ainult oletused, et kui on rangemad trahvid, suuremad trahvisummad, siis peaks tulema ka parem tagajärg. Kas nüüd ongi niimoodi, et selliste otsuste tegemisel lähtutakse puhtalt elukallidusest või sellest, mis aastal on mingid määrad kehtestatud?

Aitäh! Kindlasti mitte. Liiklusjärelevalve on tervik. Siin käis enne läbi ka see, milline on meie teede olukord, milline on liikluskasvatus, milline on järelevalve ja milline on karistuste määr. Nad kõik omavad teatud osakaalu selles, et liiklus oleks turvalisem. Tõepoolest, kui me räägime sellest, mis on liiklusjärelevalve mõju liiklusturvalisusele – ja liiklusjärelevalve mõju sees ma hindan seda, millised võivad olla võimalikud karistused –, siis see osakaal on 15–20% tegelikult. Ülejäänu, et saada 100%, ideaal kätte, tähendab seda, et peab olema väga hea liikluskasvatus, kodune kasvatus ja teed peavad olema juba selliselt ehitatud, et need ongi ohutud. Ehk siis kui toimub liiklusõnnetus – ja liiklusõnnetusi paraku toimub –, siis tee on ehitatud selliselt, et need tagajärjed on pigem leebed. Nii et veel kord: ainuüksi hoiatustrahvide tõstmine loomulikult ei mõjuta, aga mina räägin tervikvaatest, kus me ühte osa liiklusjärelevalve tervikvaatest muudame ja seeläbi ka tervikpilt läheb paremaks. Maailmas on läbi viidud erinevaid uuringuid, et sellel on oma mõju, aga jällegi, nagu ma ütlesin, 15–20%. Aga ka see on mõju.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Nüüd on käes see õudne hetk, kus ma põhimõtteliselt ühinen opositsiooni küsimuste tonaalsusega. Mulle ka see eelnõu väga ei meeldi ja mulle ei meeldi see, mis toimub tänavatel ja teedel nende kiiruskaamerate ja eriti mobiilsete kiiruskaameratega. Ma näen ise kogenud autojuhina, et neid ei paigutata tihti mitte liiklusohutusest lähtudes, vaid lähtudes võimalusest raha koguda. Viimsisse sõit on põhimõtteliselt kujunenud selliseks, et pead nagu pileti ostma, et Viimsisse jõuda. Merivälja teel, kus loomulik kiirus võiks olla 70, sest teeolud on sellised, seal on mitu rada, aga sinna pannakse mobiilne kaamera ja siis on nagu lapse koolilõpu pildistamine, et järjest kõik sõidavad sama kiirusega ja kõik satuvad foto peale. Ka see teine põhjendus, mis sa ütled, et rahasummat tuleks suurendada, sest rikkumiste arv suureneb, ka see võib olla tingitud sellest, et ...

Aeg, Valdo!  

... keskendutakse rohkem raha kogumisele kui liiklusohutusele. 

Küsimus palun!

Äkki oleks vaja ümber mõelda, vähem raha ja rohkem liiklusohutust taga ajada.

Aitäh! Minu kindel veendumus on kogu aeg olnud see, et kaamerad ei tohi olla ainult sellepärast väljas, et koguda trahvitulu, vaid kaamera peab olema sellepärast väljas, et ennetada liiklusõnnetusi. Loomulikult, kui tekib selline tunnetus, et mingisuguses kohas ei ole see otstarbekas, või tekib tunnetus, et eesmärk on midagi muud, siis ma soovitan ka päriselt küsida politsei käest ja nõuda välja, miks see kaamera on just nimelt sellises kohas, sest seal võivad olla väga head argumendid, millest võib-olla liikleja tänaval aru ei saagi. Aga loomulikult ei tohi olla mitte mingil juhul eesmärk lihtsalt koguda trahvitulu. Ei. Nagu ma ütlesin, minu süda oleks rahul siis, kui sealt tuleks null senti. Kaamerate eesmärk on keskmise kiiruse allaviimine ja seeläbi ka see, et liiklusõnnetusi ei toimuks või kui toimub, siis väga väikese kiiruse pealt ja seal ei ole inimkannatanuid.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Ka mina arvan, et praeguses olukorras, kus me oleme sisenenud sellisesse hinnarallisse, mille puhul me hakkame alles nägema rekordeid kõikvõimalike teenuste ja toodete hindades, siis praegu trahvimäära suurendamine kindlasti hea mõte ei tundu. Kuuldes teie vastust sellele, et ka mobiilsete liikluskaamerate paigaldamine omavalitsustesse on tulevikus väga hea mõte, siis ma olen ikka väga murelik. Ma olen absoluutselt eelkõnelejatega nõus, et sellest tekib omavalitsustel kiusatus tekitada omale rahamasin ja neid hakatakse panema kohtadesse, mis on täiesti jaburad. Aga küsimus on selline: palun öelge mulle, kui paljud omavalitsused on praegu teie teada avaldanud soovi hakata kaameraid paigaldama. Millisest arvust me võiksime rääkida pärast seda, kui seadus vastu võetakse, ehk palju meil siis kaameraid juurde tuleb?

Aitäh! Kui me räägime hoiatus- ja mõjutustrahvidest, siis mitte kellelegi ei teki ju kohustust neid maksta. Seda saab vältida sellega, et kiirust ei ületa. Ehk siis see ei ole miski, mille iga inimene peaks oma kodusesse eelarvesse sisse planeerima. Loomulikult juhtub, et inimesed ületavad kiirust ja sel juhul tuleb lihtsalt see hoiatustrahv ära maksta. Aga rõhutan seda, et tegemist ei ole karistusega, see ei lähe ka karistusregistrisse. Olen teiega absoluutselt nõus, et ei tohi olla sellist arvamust või arusaama või käitumist, et kaamera läheb sellisesse kohta, kus oleks sellega lihtne teenida. See ei ole kaamerate eesmärk. Kohalik omavalitsus ei saa ise otsustada, kuhu kaamera panna, vaid ta teeb vastava taotluse Politsei- ja Piirivalveametile ning Politsei- ja Piirivalveamet oma ekspertidega hindab, kas see koht on liiklusohutuse seisukohast koht, kuhu on mõistlik seda panna, või ei ole. Seda ei saa otsustada kohalik omavalitsus üksinda ja politsei omakorda kooskõlastab selle Transpordiametiga.

See viimane küsimuse pool läks meelest ... (Saalist vastatakse.) Eelnõu väljatöötamisel suheldi ja kaasati ka päris mitmeid partnereid, sh näiteks Eesti Linnade ja Valdade Liitu. Huvi selle võimaluse vastu oli tegelikult täiesti olemas. Ma ei oska öelda, kui palju selliseid omavalitsusi võiks tulla. Praegu on Tallinna linnas sellised kaamerad väljas. Need on küll antud lepinguga Transpordiametile, kuna kohalik omavalitsus täna ei saa neid kasutada. Nii et ma arvan, et Tallinna linn kindlasti jätkab nende kaamerate üleval hoidmisega. Need on olemas Reidi teel ja Kristiine ristmikul. Kristiine ristmikul need ka reaalselt töötavad. Nii et ma arvan, et huvi on tõenäoliselt pigem suurematel omavalitsustel, aga nagu ka siin Riigikogu liige Timo Suslov ütles, siis võib olla ka variant, et mitu omavalitsust teevad ühistööd selles vaates.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma jätkaks võib-olla sedasama mõtet, mida alustas hea töökaaslane Rene Kokk: kohalikud omavalitsused, nende kompetents ja pädevus. On teil teada, kui mitu kohalikku omavalitsust hakkavad nüüd liiklusjärelevalve alal kompetentsi välja kujundama? Te räägite, et politseiga tehakse koostööd, aga me teame, et kõik kohalikud omavalitsused arenevad, mis tähendab, et kui üks teelõik on kinni või läheb remonti ja seal on teisaldatav kaamera, siis kas iga kord ongi nii, et millal jõuab politsei sinna tulla. Ilmselgelt nad tahaksid hakata seda kompetentsi ju arendama. Ei ole ju mõistlik, et keegi järelevaataja ütleb, et jaa, siia võib panna. Oskate öelda, kui palju neid omavalitsusi on?

Hetkel ei oska öelda, palju neid omavalitsusi on, aga antud seadusemuudatus ei võimalda isegi mitte koolitada neid inimesi, kes hakkaks seda ise hindama, vaid antud eelnõu ütleb, et selle hinnangu saab anda ainult Politsei- ja Piirivalveamet. Kui me räägime mobiilsetest kaameratest, siis tõepoolest, miks on vaja kohalikule omavalitsusele inimest juurde. Keegi peab lihtsalt selle kaamera üles seadma tee ääres. Sellepärast on seda inimest vaja, aga see ei ole inimene, kes hindab, kas see kaamera on õiges kohas või mitte, vaid ta on lihtsalt inimene, kes oskab selle üles seada, sest see süsteem iseenesest on küllaltki keeruline ja see ülesseadmine on küllaltki keeruline. Nii et veel kord, kohalikud omavalitsused ise ei saa otsustada. Selle kooskõlastab ja selle hinnangu annab alati Politsei- ja Piirivalveamet. Niimoodi on see ka seaduses kirjas ja siin ei ole võimalust või mingisugust rakendussätet, et [see on nii] kuni hetkeni, kui kohalikel omavalitsustel tekib vastav pädevus. Ei, seda ei ole siin.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Mul ei ole kaamerate vastu midagi ja ma arvan, et võib-olla ongi hea, et mingi kontroll on, aga mul oleks küll ettepanek politseile, et võiks kaamerate juures mõõta kiirust 50 meetrit enne kaamerat ja siis kaamera juures. Kui hommikuti Tallinna–Tartu maanteed pidi sõita, siis iga kaamera ees tuleb hirmuga vaadata, et kui mõni auto ees sõidab, siis ta pidurdab kindlasti enne kaamerat, aga peale kaamerat ta uhab sinust mööda, et järgmise kaamera juures pidurdada.

Mul on küsimus hoopis selle kohta, mis maks see on. Kas see on kohalik maks või mis see on, kui sellest pool laekub omavalitsusele? Kui see on kohalik maks, siis peab seadust muutma hakkama, sest on ära määratud, mis makse omavalitsused võivad kehtestada. Kui ma seadust loen – ma lihtsalt võib-olla ei ole hästi lugenud seda seadust –, siis ma ei leia, et see on trahv. Aga kuidas nimetatakse seda poolt raha, seda maksu, mis omavalitsustele tuleb?

Tegemist on hoiatustrahviga, see ei ole maks. Tegemist on hoiatustrahviga, mis praegu läheb sajaprotsendiliselt otse riigieelarvesse, riigi tuludesse. Lihtsalt selle seadusega tehakse muudatus, et konkreetsest hoiatustrahvisummast, mis on fikseeritud näiteks kohaliku omavalitsuse soetatud automaatse liiklusjärelevalvevahendiga, konkreetselt selle kaameraga tuvastatud rikkumiste puhul 50% läheb kohalikule omavalitsusele. Kui rääkida summadest, siis täna väga üldine üle välja keskmine on nii, et üks kiiruskaamera teeb aasta jooksul 40 000 euro eest fikseerimisi. Nii et selle näite järgi justkui 20 000, see on keskmine, üle välja, iga kaamera kohta läheks kohalikule omavalitsusele.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ma ei vaidle vastu, et kiiruskaamera distsiplineerib, nagu te siin kogu aeg korrutate. Aga see ei anna mingisugust põhjust anda PPA ülesanded ja kohustused, mis ongi liikluskorra tagamine, üle omavalitsustele. Miks ei võiks politsei jääda oma liistude juurde ja tegeleda liiklusohutuse tagamisega? Miks peab need funktsioonid andma üle omavalitsustele? Kui te siin just tõite välja, et üks kaamera toob omavalitsusele umbes 20 000 eurot, siis, arvestades seda, et tuleb eraldi inimene tööle võtta, on see koos riigimaksudega täiesti nullimäng ju, omavalitsus ei võida sellest midagi. Mispärast te tahate panna omavalitsustele sellised kohustused, selle asemel, et valitsus tegeleks sellega, et tagada ka omavalitsuste teede korrashoid?

Aitäh! See ei ole kohalikule omavalitsusele kohustus. Igaüks jääbki oma liistude juurde, kohalik omavalitsus ei saa õigust liiklusjärelevalve teostamiseks. See õigus jääb jätkuvalt Politsei- ja Piirivalveametile. Politsei- ja Piirivalveamet menetleb hoiatustrahve nii täna kui ka tulevikus, sealhulgas nende kaamerate fikseeritud rikkumisi. Neid kaameraid võib tulevikus soetada kohalik omavalitsus, aga kohalik omavalitsus saab ainult õiguse soetada. Ta ei saa õigust teostada liiklusjärelevalvet, aga ta saab õiguse saada enda eelarvesse 50% tema soetatud kaameraga fikseeritud rikkumiste hoiatustrahvidest.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Lisaks sellele, mis ma eelnevalt ütlesin, et see eelnõu on põhimõtteliselt põhiseadusvastane, on ta tegelikult ka kohalikele omavalitsustele rahaliselt äärmiselt koormav. Okei, 40 000 on kaamera tulem, kui [kaamera on] Tallinna–Tartu maantee peal. Jagame kaheks, saame 20 000 eurot, eks ju. Kohaliku omavalitsuse teedel sellise intensiivsusega liiklust ei toimu. Aga murekohaks on ikkagi see, et vastavalt sellele eelnõule on KOV-i ülesanne seadmete soetamine ja haldamine, ehk siis me peame kinni maksma selle seadme maksumuse, mis kindlasti ei ole odav, peale selle peab võtma tööle inimese, kes hakkab seda haldama, sest PPA teeb ainult kirjalikku hoiatusmenetlust ja Transpordiamet haldab andmekogu jne. Palju te prognoosite seda tulu väiksema liiklusega teedel?

Aitäh! See ei ole kohustus kohalikule omavalitsusele. Ta ei pea neid soetama ja kui ta neid ei soeta, siis ta ei pea neid ka haldama. Transpordiametile kuuluvaid statsionaarseid kiiruskaameraid näiteks hooldab ettevõte, kellelt ostetakse teenust sisse, kes sõidab nad läbi, puhastab ära nende visiirid jne. Aga veel kord, see ei ole kohustus kohalikule omavalitsusele. Riik ei pane kuidagi täiendavaid kohustusi või koormisi. See on võimalus rääkida kaasa liiklusohutuses oma kogukonnas. Kui me räägime sellest, mis võiks olla keskmine aastane hooldus- või haldamiskulu ühe kaamera kohta, siis see on circa 10 000 eurot.  

Riho Breivel, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Üldiselt on küsimused kõik enam-vähem ühte auku ja minu oma on samuti sinna auku. Kui liikluskaameraid üles pannakse, siis tehakse väga põhjalik analüüs, ma tean, on varem juba tehtud. See analüüs põhineb nendel riskidel, kuhu see ikkagi panna, sest liikluskaamera on kallis. Ta ei ole selline, et lähed mänguasjade poodi ja paned mingisuguse asja üles. See tähendab, et omavalitsusele tuleb tõsine rahaline koormus. Olles ise vana autojuht, siis ma mõtlen nendele kohalikele omavalitsustele ja territooriumidele, kus ma olen palju sõitnud, aga ei teagi väga palju selliseid kohti, kus see kaamera ennast omavalitsusele ära tasuks. See tähendab, et omavalitsused kannavad tegelikult nende soetamisega tõsist kahju. Kas ongi mõtet omavalitsustele seda kahju kaela panna, seda enam, et Politsei- ja Piirivalveamet määrab kohad, kus need toimima hakkavad?

Aitäh! Politsei- ja Piirivalveamet nii-öelda [määrab] jah. Kohalik omavalitsus teeb taotluse, ettepaneku ja PPA hindab, kas see on õige koht. Võib olla, et see on ohtlik koht, paneme siia, või ütleb, et ei, see ei ole õige koht, võib-olla kaaluge hoopis seda kohta viis kilomeetrit Narva poole, näiteks. Veel kord: kui kohalik omavalitsus ei taha, siis ta ei pea seda soetama, aga kui ta tahab rohkem kaasa rääkida, ja loomulikult, kui kohalikul omavalitsusel on olemas võimalused, ka finantsvõimalused, siis ta teeb seda. Ta ei tohi kindlasti mõelda selle peale, kas see on rahaliselt tulus või mitte. Tulu on see, kui mitte ükski inimene ei saa viga ega hukka. See on tulusus tegelikult. Me ei räägi, kas see on finantsiliselt tulus või mitte. Nii et see kohaliku omavalitsuse mõttemaailm peab lähtuma ainult sellest, kas see kaamera aitab kaasa tema teedel turvalisuse saavutamisele. Kui see on liiga kulukas, siis ta ei tee seda otsust, vaid räägib politseiga läbi ja politsei tuleb sinna oma mobiilse kaameraga kohale. Ka sellised võimalused on kindlasti olemas.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Tegelikult on see ikkagi selline hiiliv ülesande andmine omavalitsustele. Olles omavalitsusjuht, ma selgelt tean, millest ma räägin. Ma toon lihtsalt siia ühe näite natuke teisest valdkonnast. Meil on suurepärane tasuta ühistransport ja siis pöördutakse omavalitsuste poole selleks, et üles panna sõiduaegade tabelid, sest raha lihtsalt ei jätku. 27 000 eurot ja üks maakond peaks siis täiendavalt riiki finantseerima. Tulevikus saab ilmselt nii olema ka nende liikluskaameratega. Mina väga hindan liiklusohutust. Kui omavalitsused näevad, et kuskil see oht on olemas, siis öeldakse lihtsalt, et aga pange kaamerad üles, see on teie võimalus, finantseerige! Kas ma eksin?

Jah, te eksite, sest mitte keegi ei saa kohustada kohalikku omavalitsust mitte mingil viisil, öeldes, et te peate selle üles panema. Ei saa kohustada. Ka siit seaduse eelnõust ei tule see kuidagi välja, et keegi saaks kohustada, ja ka mina isiklikult olen täiesti vastu sellele, et kohustada. Turvalisuse tagamine on loomulikult oma pädevuste piires ka kohaliku omavalitsuse ülesanne, aga mitte keegi ei saa kohustada, et sa näiteks pead sinna panema kaamera või et sa pead näiteks korrakaitseametniku tööle võtma. See vajaduse tunnetus peab tulema kogukonnast seest, kohalikest omavalitsustest koostöös oma partneritega. Ei saa kohustada ja ka mulle mitte mingil juhul selline olukord ka ei meeldiks. Ma olen teiega nõus, et ei saa nii olla, et keegi tuleb ja ütleb, et pange üles, palun. Ei.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Kas meil kuskil on olemas ka mingi analüüs või arvutus? Te rõhutate kogu aeg, et kaamera on ohutuse tagamiseks. Mina isiklikult arvan, et kaamerad, mis on statsionaarsed, kindlasti ei ole ohutuse tagamiseks, vaid need on ohtlike hetkede tekitamiseks. Kõik teavad, kus need kaamerad on, autodesse on pandud GPS-id, mis enamusel neid veel ette ka teatavad. Aga mul tekkis küsimus. Te enne vastasite ühele küsimusele, et üks firma paigaldab neid. Kas tõesti on nii, et üks firma paigaldab, ja kas ainult ühest firmast on võimalik tellida neid kiiruskaameraid?

Ma ei ole rääkinud firmast ega paigaldajast. Tõenäoliselt on vaja ikkagi hange läbi viia ja leida ettevõte, kes selle paigaldab. Ma isegi ei ole maininud ... (Hääl saalist.) Kaameratest jah, just nimelt. Ei, ma ei maininud, et on üks firma, kes neid paigaldab.

Andres Metsoja, palun!

... Hooldus. Jaa, ma rääkisin. Vabandust! Ma rääkisin sellest, et praegu, kui rääkida kaameratest, mis on riigi käes, Transpordiameti käes, siis Transpordiamet tellib hoolduse mõnelt ettevõttelt. Hooldus tähendab seda, et käiakse puhastamas, lükatakse lumi pealt ära. Ma rääkisin sellest, et on võimalik tellida teenus sisse ettevõttelt, kes käib hooldamas. Nii et hoolduse all ma mõtlesin seda, veel kord, et pühib ära klaasid, lükkab lume pealt ära jne. See on teenuse sissetellimise kohta.

Kui teie küsimuse esimese poole juurde tulla, siis ma enne mainisin, et on tõepoolest läbi viidud uuringud, mis näitavad, et liikluskaamerad on viinud keskmist kiirust alla ja vähendanud kuni 40% raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi, nii et nendel on oma mõju. Neid uuringuid on üle maailma väga palju läbi viidud ja nendel on absoluutselt kindlasti mõju liiklusohutusele.

Proovime uuesti. Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Kui meie siin parlamendisaalis vaagime, millega on tegemist kiiruskaameratrahvi puhul, kas see on hoiatusmenetlus või on see kohalik maks, siis tegelikult kodanik tänavalt teab, et see on teemaks. See on teemaks ehk viis, kuidas kogutakse raha riigikassasse. Ja viimati – vabandust küll, vahel juhtub endalgi –, kui maksin seda teemaksu, siis pank pakkus ka kohe püsimaksekorraldust, millest ma küll seekord keeldusin. Aga tegelikult ühiskond on selle paika pannud, millega on tegemist. Minu küsimus tuleb selle kohta, kuidas omavalitsustega läbirääkimistel on läinud. Kui te saate omavalitsuste esindajatega kokku – ka mina kohtusin politsei esindajatega –, siis tegelikult nad ütlevad, et prioriteet nr 1 kohaliku omavalitsusega koostöös on ikkagi see, kuidas motiveerida vabatahtlikke, politseinike jne. See on suur probleem. Mitu omavalitsust on öelnud, et see kiiruskaamerate temaatika neid päriselt puudutab? Mitmendal kohal see on?

Aitäh! Ma ei oska konkreetseid arve tuua, sest ma ei ole niimoodi küsinud. Selle eelnõu väljatöötamisel on tõesti olnud partneriks ka Eesti Linnade ja Valdade Liit ja seal oli arvamus pigem positiivne. Ma arvan, et me saame selle teada siis, kui tõepoolest selline võimalus tekib. Siis saame teada, millised omavalitsused ja kui suures mahus tahaksid seda võimalust kasutada. Veel kord: kohustus see ei ole. Ja ma olen absoluutselt nõus – mainisite vabatahtlike toetamist, olgu nad vabatahtlikud pritsumehed, abipolitseinikud, merepäästjad või naabrivalve sektorid –, ma arvan samuti, et need on ka väga olulised ja omavalitsus võiks kindlasti neid toetada. Pannes prioriteete paika, siis need on kõik olulised valdkonnad. Eks siis lõpuks tulebki kaaluda koos partneritega seal piirkonnas, koos kohaliku konstaabliga, mis see olulisem koht on.

Riho Breivel, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Veel üks moment, mis mind painab, on see, et KOKS‑iga on pandud paika omavalitsuse ülesanded. Praktiliselt kõik, millega omavalitsus peab tegelema, on KOKS‑is kirjas. See tähendab, et selleks, et politseilikke või liikluspiiranguid puudutavaid ülesandeid [KOV-ile] anda, tuleb teha muudatused ka KOKS‑is. Kas te sellele olete mõelnud?

Jaa. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on kindlasti kirjas ka turvalisuse küsimused. Ma ei oska küll otseselt tsiteerida. Aga ka tänane liiklusseadus annab võimaluse teatud liiklusrikkumisi menetleda ka kohalikul omavalitsusel, näiteks parkimiskorralduse rikkumisi. Nii et kohalikule omavalitsusele ei ole liiklusohutuse tagamisel osalemine kindlasti uus ülesanne. Küsimus on selles, kuidas seda tehakse, millisel tasandil seda tehakse, millised on vastavad pädevused ja milliseid konkreetseid paragrahve saab menetleda. Aga veel kord: see konkreetne seadus ei räägi mitte õiguste andmisest teostada liiklusjärelevalvet, vaid see annab õiguse soetada liiklusjärelevalvesüsteem, paigaldada see oma teele ja saada 50% hoiatustrahvide [tulust]. Kohalik omavalitsus ei saa mingisuguse riikliku järelevalve teostamiseks õigusi juurde.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma olen aru saanud, et riigil ei jätku lihtsalt raha, muidu ju võiks riik ise kogukondade turvalisuse jaoks need kaamerad soetada. Te olete korduvalt kinnitanud, et riik tagab turvalisuse ja ükski omavalitsus pole seni veel nõudnud seda kaamerat. Aga meie tegeleme siin varsti juba tund aega selle küsimusega, kuigi mitte keegi justkui ei taha ja riik tagab kõik. Millest ma olen valesti aru saanud? Võib-olla te siis aitate mind järjele? Kui keegi ei taha ega vaja seda ja riigil on raha piisavalt, miks siis peaks seda veel kuidagi reguleerima?

Aitäh! Ma oma ettekande alguses mainisin, et kogu selle valdkonna algatus tuleneb "Liiklusohutusprogrammist 2016–2025", täpsemalt selle elluviimise kavast aastateks 2020–2023, selle punktist 1.8.11: "Välja on töötatud ning jõustatud õigusloome, mis soodustab ja motiveerib KOV kasutusele võtma rohkem automaatseid liiklusjärelevalve seadmeid." Ehk see ajend tuleneb meie riiklikust liiklusohutusprogrammist, ühest konkreetsest punktist selle elluviimise kavas. See annab kohalikele omavalitsustele võimaluse rohkem kaasa rääkida. Nagu ma ka eelnevalt mainisin, siis ühe väga olulise sotsiaalpartnerina on Eesti Linnade ja Valdade Liit olnud positiivselt meelestatud, et selline võimalus tekib. Kui palju neid omavalitsusi on, on raske öelda. Tallinnas on need kaamerad kasutusel, rohkemates kohtades ei ole, aga eks tulevik näitab. Minu ootus on, et kindlasti leidub omavalitsusi, kes koostöös politseiga ja Transpordiametiga selle võimaluse ka ellu viivad. Aga veel kord: see on võimalus, see ei ole kohustus. Ei saa kindlasti tekkida olukord, kus keegi läheb ja ütleb, et nüüd sa pead oma kohalikule teele selle välja panema. Seda ei tohi juhtuda.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma esitasin selle küsimuse teile ka õiguskomisjonis, aga vastus ei olnud küll see, mis oleks vastanud tegelikult kummalegi küsimuse poolele. Mu küsimus on, miks on meil sekkumismäär poole väiksem kui Soomes.

Aitäh küsimuse eest! Erinevate riikide sekkumismäärad on erinevad ja erinevalt välja töötatud. Soomlastel on linnatingimustes ühed sekkumismäärad, maanteedel ja kiirteedel teistsugused sekkumismäärad. Eesti on läinud seda teed, [et on kokku lepitud,] milline on meie sekkumismäär hoiatustrahvi suuruse puhul, ja kuidas näeb seadus ette veaprotsendi, mis lahutatakse fikseeritud kiirusest ja millisest kiirusest üleüldse hakatakse mõõtma kiiruse ületamist. Lihtsalt erinevad riigid on lähenenud erinevat moodi. Ma ei välista, et Eesti senine praktika võiks võib-olla mingil ajal muutuda. Eestis on ju olnud ka laual see teema, et võib-olla võtta hoopis kasutusele keskmise kiiruse mõõtmise metoodika, mida ka mõned riigid kasutavad, et ei ole ainult ühe konkreetse asukoha põhine mõõtmine.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Mina ei ole ka päriselt aru saanud, miks ei võiks olla ühtne süsteem. Transpordiamet võiks ju ka kohalikele teedele paigaldada neid [liikluskaameraid]. Transpordiametil on kogemus, pädevus ja hangete kaudu mastaabiefekt olemas. See oleks tunduvalt ratsionaalsem, et asi käib vastupidi. Teil on terviklik vaade liiklusohutusest ja ohtlikumatest kohtadest Eestis ning koostöös kohalike omavalitsustega paigaldate kõige õigematesse kohtadesse need aparaadid. Tekib mingi tsentraalne ülevaade ja süsteem. See oleks tunduvalt mõistlikum. Aga mul on küsimus, kas arutati, et meil on ka erateed. Kui erateedele tahetakse [kaameraid] paigaldada, kas siis võiks ka see võimalus olla, et samadel tingimustel pool trahviraha läheb selle tee omanikule ja pool jääb riigile?

Minu teada ei ole arutatud sellist olukorda. Kui on ohtlik koht, võib kutsuda näiteks politsei aitama, aga loomulikult sel juhul trahvitulu laekub riigi tuludesse.

Suur tänu, härra minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Palun õiguskomisjoni ettekandjaks Sulev Kannimäe.

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 457 oli õiguskomisjonis arutlusel esmaspäeval, 11. oktoobril. Osalesid kõik komisjoni liikmed. Kutsutud olid siseminister Kristian Jaani, nõunik Riho Kangur, korrakaitse‑ ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Link ja Kristi Käsper.

Eelnõu 457 kujutab endast konkreetsemalt väärteomenetluse seadustiku, liikluskorralduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõuga tahetakse anda kohalikele omavalitsustele õigus nii statsionaarsete liikluskaamerate paigaldamiseks kui ka mobiilsete liikluskaamerate hankimiseks. Samas tahetakse seaduseelnõuga muuta hoiatus‑ ja mõjutustrahvide suurust. Praegu on trahvi suurus kolm eurot kiiruse ületamise eest üks kilomeeter [tunnis]. Seda tahetakse suurendada viie euroni.

Kristian Jaani ettekandes oli põhiline, et trahvi või karistuse suurus ainuüksi ei mõjuta inimest liikluses paremini käituma, vaid see on ainult üks osa liiklusjärelevalvest. Selle osatähtsus on võib-olla ainult 15–20%. Jaanus Karilaid küsis, mis võib olla automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi hinnaks. Toodi välja, et see on umbes 70 000 eurot. Samas suurusjärgus on ka mobiilne liikluskaamera, kuid mobiilsele liikluskaamerale lisandub veel inimjõu ressurss, kes selle üles paneb ja kes sellega töötada oskab.

Heljo Pikhof tundis muret, et keegi ei mõõda jalgratturite kiirust ja linnas tõuksiga sõitjate kiirust. Siinkohal öeldi, et ka seda on võimalik liikluskaameratega mõõta, kuid isiku tuvastamine tekitab probleeme. Kristian Jaani nõustus, et murekoht on täiesti olemas, ja märkis, et tegelikult nii jalakäijad, transport kui ka tõuksiga liiklejad peaksid olema tegelikult liikluses üksteisest eraldatud. Siis veel Marek Jürgenson küsis, kas on ka bussiradadel võimalik neid liikluskaameraid kasutada. On küll, kuid samas ei ole praegu liikluseeskirjas kuskil välja toodud ühtset süsteemi, mille alusel või kes seal üldse liigelda võiksid. Sellist registrit ei ole. Kristian Jaani ütles, et tehnoloogia võimaldab seda. Praegu on Tallinnas üks põhikaamera Tulika ristmikul, taksopargi ristmikul, mis vaatab nii foorituld kui kiirust ning mõõdab igas suunas.

Tarmo Kruusimäe juba küsis ka seda, mismoodi on need [trahvimäärade] jaotused tehtud. Soomes on võetud trahvimäärade aluseks ka liiklejate sissetulekud. Samas küsiti ka, kas see trahvisumma [riigi ja omavalitsuse vahel] pooleks jagamine on õiglane, kuna kulud võivad olla [ühel poolel] suuremad. Küsiti, miks ei võiks minna kohalikule omavalitsusele 75% ja riigile 25%. Siis toodi need kulud välja, ka kulud, mis jäävad riigi kanda, nimelt IT-lahenduste ja trahvide edastamise kulud ja kõik see pool. Tarmo Kruusimäe tõi välja, et enamus eelmise aasta trahvidest, 64% trahvidest oli ühe või kahe kilomeetriga tunnis kiiruse ületamise eest. Need summad on suhteliselt väikesed.

Marek Jürgenson tegi ettepaneku teha eelnõu menetlusotsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. oktoobril. See otsus oli konsensuslik. Otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Poolt oli 8, vastu oli Tarmo Kruusimäe ja erapooletuid ei olnud. Otsustati teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 3. november kell 16. See otsustati konsensuslikult. Määrata ettekandjaks õiguskomisjoni liige Sulev Kannimäe oli samuti konsensuslik otsus. Tänan!

Suur tänu! On ka küsimusi. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma mõtlesin, et arendan ministrile esitatud küsimust edasi. Lugesin seadust ja küsin nüüd teie käest. Oskate öelda, kui on eratee ja on sõlmitud kohaliku omavalitsusega leping tee avalikuks kasutamiseks ja see on avaliku teena ka registris, kas siis seadusest tulenevalt on võimalik seda käsitleda kohaliku omavalitsuse teena ja sinna ka liikluskaamera paigaldada ja trahviraha kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel jagada? Või ei saa seda tulenevalt sellest seaduseelnõust niimoodi käsitleda?

Kui seda ka saaks niimoodi käsitleda, siis ma julgen arvata, et eraomaniku teed ei ole sellises seisukorras, kus kiiruse ületamine või liikluskaamera paigaldamine oleks tulus äri, nagu siin öeldi ja arvati. See kindlasti ei ole nii. Ma julgen arvata, et see ikkagi põhiliselt toimib linnades omavalitsuste teede peal. Kui ma võtan praegu ette ka omavalitsuse, kus ma pikalt olen tegev olnud, siis ma ei näe seal ausalt öeldes ühtegi kohta, kus oleks kiiruse ületamine [nii sage]. Valla territooriumil on olnud küll liiklusõnnetusi, aga need on olnud riigiteede peal. Eriti [ohtlik] on Tartu maantee Uusna külje all, kus on olnud ühel päeval pooletunnise vahega kaks liiklusõnnetust. Eks seal on kiirused suured. Kruusateedel see kiirus ... Nojah, kui kiirusepiirang panna 30 peale, siis võib-olla küll, jah. Aga see viib sinnamaani välja, et siis me hakkaksime sellega raha teenima. Aga see ei ole lahendus. See ei ole eesmärk.

Kas te lõpetasite? 

Jah.

Aitäh! Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Nagu te ise ütlesite, eesmärk ei ole teenida raha, vaid reguleerida liiklusvoogu ja rahustada liiklust. Kas te komisjonis siis vaatasite sellele statistikale ka otsa? Võtame lihtsa näite: Via Baltica. Kaameraid on päris palju, tuleb juurde, aga milline on nende õnnetusjuhtumite statistika, mis on kihutamisest tingitud? Mis mõju sel reaalselt inimeludele või õnnetusjuhtumitele on? 

Sellest meil juttu ei olnud, aga nii palju, kui ma seletuskirja lugesin, siis võrreldes näiteks eelmise aastaga on liikluskaamerate fikseeritud kiiruse ületamiste arv tunduvalt suuremaks läinud, kui eelmistel aastatel on olnud. Võib-olla on see ka sellest tingitud, et kaks aastat tagasi hakati kasutama mobiilseid kaameraid. Seoses sellega on tõusnud kindlasti ka see arv. Aga liiklusõnnetuste statistikast juttu ei olnud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Tarmo Kruusimäe. Palun!

Tänan, hea esimees! Head töökaaslased! See on küll see koht, kus peaks ütlema, et mina ei ole selles asjas ütleja. Aga just mina olen selles asjas ütleja, sest me ju teame, et kivi võib heita see, kellel ei ole pattu. Minul ei ole ühtegi liikluspattu, sellepärast et mul ei ole isegi lube. Ma päris siiralt loodan, et kunagi president tunnustab mind selle eest, et ma ei ole sekkunud liiklusesse, et tänu minule elavad rõõmsalt koerad-kassid, jalgratturid ja kõik, sellepärast et ma ei sekku liiklusesse. Küll aga ma suudan tegelikult seda, mis liikluses toimub, jälgida kõrvalt ühistranspordi kasutaja pilguga. Nojah, loomulikult ma tean, et esimene häda on alati see, et kütus on meil väga kallis, aga tuletaks meelde, et Jüri Mõis ütles kunagi, et niikaua, kui Eesti inimene on nõus maksma vee eest rohkem kui kütuse eest, pole Eesti elul häda midagi. Me ostame euroga endale pool liitrit vett ja tegelikult on kõigest šal-lal-laa! Ja siis me räägime, et jälle on kaks senti [kallimaks] läinud.

No Tallinna linnas on selle liikluskorraldusega ikka üsna kehvasti. Minu meelest ei peaks linnavolinikud saama seda tasuta parkimise luba vähemalt kaks aastat, kui nad hakkavad menetlema parkimistrahvide tõstmist. Siis nad ehk saaksid seda omal nahal tunda, aga noh, nad ei saa seda. Sellisel juhul need asjad juhtuvadki nii. Või siis praegu need turboringid, mis on tegelikult nagu pidurringid. Turboring peaks olema sujuv, et kõrvalt tulev auto saaks rahulikult minna siseringile ja välisringil ei peatuks, aga see on täisnurkne, mis tähendab, et sul ongi võimalus ainult välisringile minna ja siis kaks rida seisavad. Seda nimetatakse meil turboringiks. Lihtsalt võta höövel, tõmba see maha.

No ja siis need lamavad politseinikud. Mingil ajal igaüks saab seda tahta, kuhu ta tahab. Aga samas jälle üks edendaja-arendaja paneb sellised, mis lõhuvad, ja siis sealt [auto] alt pudisevad kõik need jupid, millel on omad nimed, mida autojuhid täpselt peast teavad. Mina ei tea.

Aga küsimus on praegusel hetkel ikkagi liikluskaamerates. Jaa, minule kaamerad meeldivad nagu [Aivar] Kokalegi. Kaamerate vastu me ei ole, ma arvan, et keegi meist ei ole. Aga me ei saa vahel aru, kas nendel liikluskaameratel on mingit otstarvet. Miks ei võiks siis näiteks bussirajal sõitvaid autosid pildistada? Me oleme nii palju teinud neid ettepanekuid, et näiteks kui autos on kolm reisijat, siis nad võiksid kasutada bussirada. Ma arvan, et ilmselt see Viimsist tulev rahvas teab kõiki neid ettepanekuid, aga seda ei juhtu.

Kui me vaatame sellele eelnõule otsa, siis peamine probleem on raha, jälle raha. Nii nagu parkimistrahvi mõte on olla liikluskorralduslik element, siis see eelnõu ei puuduta küll nüüd sarikihutajaid. Nagu statistika meile kevadel näitas, siis tegelikult 64%-l oli üks kilomeeter üle. Neid, kel oli 10 ja 20 kilomeetrit üle ja kes jäid sinna kaamerasse, oli 1–2% ja me läheme seda reguleerima. Vastus on muidugi see, et see sekkumismäär on sellepärast, et Soomes on nii ja naa, ja me võiksime ühes kultuuriruumis olla ja sellest üheselt aru saada.

Aga mis on veel hullem? Tegelikult tundub, et see on selline salakaval, hiiliv mupostumine. Just nimelt. Jõu kasutamine peab olema tegelikult riigi monopol. Isamaa ei toeta politsei ülesannete hiilivalt laiali pihustamist, alustades näiteks liikluskaameratest. See ei ole kooskõlas põhiseaduses sätestatud unitaarriigi põhimõtetega. Siiamaani ei ole ka arusaadav, millena me käsitleme raha eraldamist kohalikule omavalitsusele, kas see on ikkagi maks või see on hoiatustrahv. Rahvas hakkab seda ühte- ja teistpidi nimetama.

Tundub, et natukene on kiirustatud. Mina olin väga-väga optimistlik, kui tuli rahunemispeatus. Me vaatasime, et me lähme natuke liberaalsemaks, aga praegusel hetkel me keerame vindi üle. Sellest johtuvalt teeb Isamaa ettepaneku, et lükkame selle eelnõu lihtsalt tagasi. Teine katse. Need rahunemispeatused oli hea mõte, aga sealt järgmine mõte ei olnud enam nii hea. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Henn Põlluaasa. Palun!

Head kolleegid! Minule jääb sügavalt arusaamatuks, mis kärbes on valitsust hammustanud. Kui me vaatame seda, milline pädevuste, ülesannete ja õiguste segamine toimub erinevate ametite vahel, siis asi on enam kui kummaline. Me näeme, kuidas Terviseameti ülesanded ja kohustused pannakse politseile, kuidas Politsei- ja Piirivalveameti kohustusi püütakse panna Päästeametile, ja nüüd me näeme, kuidas politsei liiklusjärelevalve ülesandeid püütakse määrida pähe omavalitsustele. No miks ei võiks iga amet tegeleda sellega, milleks nad on loodud, milleks nad on määratud ja asutatud? See on täiesti kummaline ja arusaamatu.

Kui me vaatame kohalike omavalitsuste ülesandeid, mis on KOKS-is selgelt välja toodud, siis seal ei näe me mitte poolt sõnagi liiklusjärelevalvest ega selle korraldamisest, trahvide kogumisest. Eraõiguses on niimoodi, et sa võid teha kõike, mis ei ole keelatud. Rääkides omavalitsustest, siis omavalitsused võivad teha ainult seda, mis on neile seadusega lubatud. Me loeme siit KOKS-ist, et omavalitsuste ülesanne on korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise kätte. Punkt. Siin räägitakse küll veel ka raamatukogudest ja koolidest jne, aga see näitab ju täiesti selgelt, et meile siia toodud seadus on otseses vastuolus KOKS-iga. Selles seaduseelnõus ei ole välja toodud, et soovitaks muuta KOKS-i. Järelikult on see seadus õigusvastane.

Kui me vaatame neid põhjendusi, mis meile toodi, et 59% liiklusõnnetustest toimub kohalike omavalitsuste teedel – võib-olla tõesti, ma ei vaidlusta seda –, aga kui me vaatame riigimaanteede ja kohalike omavalitsuste teede proportsiooni, siis kohalike omavalitsuste teed on ju valdavas ülekaalus. Kui me jagame need kilomeetrite kaupa ära, siis ei saa sugugi väita, justkui kohalike omavalitsuste teed oleksid ohtlikumad ja seal toimuks rohkem liiklusõnnetusi. Nii et ka see argument ei päde.

Meil on nagunii liiklustrahvid palju suuremad kui enamikus riikides. Politsei eesmärk ja ülesanne peaks olema ikkagi eeskätt ennetada liiklusõnnetusi, mitte tegeleda karistamisega. Nüüd tahetakse see karistamise funktsioon anda veel ka omavalitsustele sellise kummalise klausliga, et pool sellest rahast saab omavalitsus endale. Aga me kuulsime siin, kui palju maksab üks liikluskaamera, kui palju selle hooldus igal aastal maksab ja kui palju võib potentsiaalselt üks kiiruskaamera sisse tuua. Kui me need summad kokku liidame ja lahutame, arvestame veel sellega, et omavalitsus peab võtma tööle eraldi inimese, kes sellega tegeleb, maksma tema pealt ka riigimakse, siis omavalitsusele ei anna see juurde mitte midagi muud kui lihtsalt kohustusi. Mis sellest, et öeldakse, et need on vabatahtlikud.

Palun lisaaega.

Jaa, palun! Kolm minutit.

Nii et kõik need põhjendused on väga pehmel alusel. Tõepoolest, kui politsei on loodud selleks, et tegeleda liiklusdistsipliini tagamisega, et vähendada liiklusõnnetusi, kutsuda korrale liiklusrikkujaid, siis las politsei tegelebki sellega. Me ei saa luua politseiriiki, kus kõik omavalitsused hakkavad ka veel omakorda politseiks. Mis on järgmine samm, mida siis omavalitsustele antakse? Võib-olla ka inimeste arreteerimise ja läbiotsimise õigus, nii nagu Päästeametile tahetakse anda. See on ju täielik absurd. Me jõuame meie ühiskonna ja seadusandluse korrastamise asemel tegelikult täieliku anarhiani, kui kõik ametid tegelevad läbisegi kõikvõimalike erinevate funktsioonidega ja mingisugust tsentraliseeritust ega korrastatust enam ei ole. Kuidas saab see olla ühe valitsuse eesmärk riigi ja ühiskonnaelu korraldamisel? Vastupidi peaks tegutsema. Aga nagu me näeme, siis sellise n-ö politseiriigi loomine ilmselt ongi meie valitsuse eesmärk. Meenutagem kõiki neid muid eelnõusid ja seadusi, mida on valitsus siia Riigikokku toonud: NETS, tööohutuse seadus, superandmebaasi loomine, ABIS, uue superregistri loomine. Siis me näemegi, kuidas samm-sammult kogu aeg pigistatakse seda kruvi kinni, et luua totaalset jälgimisühiskonda avatud ja demokraatliku õigusriigi asemel. Selline valitsus ei saa jätkata. See valitsus viib meid demokraatia teelt eemale. Sellele ei ole absoluutselt mitte mingisugust õigustust. See tegevus on täiesti selgelt ja otseselt põhiseadusvastane.

Nii et mul on väga hea meel, et kriitilisi küsimusi tuli peaaegu kõikidest erakondadest, kuigi, jah, koalitsioonierakondade liikmeid just väga palju siin saalis ei olnud. Aga Eesti Konservatiivne Rahvaerakond toetab Isamaa tehtud ettepanekut selle eelnõu esimene lugemine katkestada, see eelnõu tagasi lükata, sest igasugused põhjendused selliste absurdsete seaduseelnõude loomiseks, ammugi vastuvõtmiseks, puuduvad. Aitäh!

Selge, aitäh! Ma saan aru, et te ei anna seda tagasilükkamise [ettepanekut] üle. (Saalist vastatakse.) See on toetus, uus vorm. Selge.

Nii, kas on veel läbirääkimise soove? Praegu oleks võimalus. Palun! Ei ole rohkem. Sulgen läbirääkimised. Nüüd on niiviisi, et me oleme eelnõu 457 esimese lugemise juures ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada, aga Isamaa fraktsioon on teinud ka ettepaneku. Ettepanek on Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 457 esimest lugemist mitte lõpetada ja arvata see menetlusest välja. No selle tõlge on, et ettepanek on lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Ja lihtsalt Riigikogu liikmetele informatsiooniks, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond toetab Isamaa ettepanekut ja seetõttu me peame seda hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku eelnõu 457 esimesel lugemisel tagasi lükata.

Urve Tiidus, palun! Te lehvitate. Kaks kätt on teil. Härra Sester, ma ei näe. Kõik korras? Õnneks.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku eelnõu 457 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 19, vastu 49 ei leidnud ettepanek toetust. Nüüd on nii, et tuleb taas asuda selle juurde, mida juhtivkomisjon on otsustanud: eelnõu 457 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 3. novembri kell 16. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja ka neljanda päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud.

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 436 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Tänane teine riigieelarvet puudutav eelnõu on teie ees. Nagu 2022. aasta riigieelarve eelnõu arutelul nentisime, on meie kõigi huvi, et riigieelarve oleks võimalikult arusaadav, läbipaistev, loetav ja mõistetav. Peab ütlema, et ma ise opositsioonis olles olin see, kes esitas tollal fraktsiooni, Reformierakonna fraktsiooni nimel ...

Hea ettekandja, ma väga vabandan teie ees! Ma väga vabandan, ettekandja, teie ees! Head ametikaaslased, saalis on väga suur lärm. Ma arvan, et see lärm tuleb kõikidest pingiridadest, nagu ma vaatan praegu, kõikidest pingiridadest. Mul on väga suur palve: palun austame ettekandjat, palun austame neid, kes soovivad kuulata.

Aitäh, hea juhataja! No see on lihtsalt niivõrd palju elevust tekitav teema. 

Miks ta ei ole, miks ta ei ole.

See on arusaadav ja mina olen küll väga mõistev parlamendiliikmete suhtes. Aga tõesti, selleteemaline eelnõu on ka Riigikogu menetluses. Sellelesamale teemale, riigieelarve läbipaistvuse ja arusaadavuse teemale on tähelepanu pööranud nii õiguskantsler kui ka Riigikontroll. Nii olen praegu teie ees riigieelarve seaduse ehk nn baasseaduse muutmise eelnõuga.

See on kindlasti samm õiges suunas ja ka praeguse valitsuse tegevusprogramm näeb ette, et riigieelarve baasseaduse väljatöötamiskavatsus on olemas järgmise aasta juuniks. See saab olema põhjalik ja kogu baasseadust tervikuna käsitlev. Selle [koostamise] käigus on kindlasti juba võimalus laiemalt kaasates ja põhjalikumalt analüüsides disainida lahendusi, mis osapooltele sobivad ja mis seda olukorda paremaks muuta aitavad.

Kuna väljatöötamiskavatsuse tähtaeg on järgmise aasta juunis, aga meil oli soov juba järgmise aasta eelarvet paremaks ja arusaadavamaks muuta, siis praegu teie ees olev [eelnõu] on selline esimene, kiireid lahendusi pakkuv. Ma arvan, et oluline on neid kahte asja eristada. Kõiki kerkinud probleeme praegu teie ees olev eelnõu ei lahenda, küll aga annab võimaluse tõesti ka järgmise aasta eelarve eelnõu ja eelarve ise arusaadavamaks muuta.

Nüüd lähemalt plaanitavatest muudatustest. Eesmärk on riigieelarve detailsust ja läbipaistvust suurendada, optimeerida ka riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsesse. Praegu on kavas jätkata tegevuspõhise eelarvega, ehk jätkuvalt on riigi raha, maksuraha kasutamine seotud eesmärkidega, mida saavutada tahetakse. Küll aga on ettepanek eelarve liigendamisel minna oluliselt detailsemaks, programmi tegevuse tasemele. Kuna tegu on eelarvega, siis on sobiv viidata ka numbritele: detailsus kasvab kuus korda. Kui veel selle aasta kevadel kinnitatud eelarvestrateegiaga kaasaskäinud eelarve eelnõus oli kirjeldatud 38 programmi, siis 2022. aasta eelarves on kokku kirjeldatud 225 programmi tegevust. Ka investeeringutes on edaspidi selle ettepaneku järgi välja toodud objektid, mis igal konkreetsel aastal on oma mahult 10 miljonit ja suuremad.

Alates 2022. aasta riigieelarvest määratakse iga-aastase riigieelarve tekstiparagrahvis eraldi ära, millisel määral annab Riigikogu ministritele võimaluse ja õiguse eelarvet kasutamise käigus muuta ja korrigeerida. Järgmise aasta eelarve eelnõus on plaanitud, et programmi tegevuste vahel oleks ilma seadust muutmata võimalik vahendeid ümber tõsta kuni 25%. Seda juhul, kui programmi tegevuste eelarve ei ole suurem kui 4 miljonit eurot. Aga kui tegu on juba suuremate programmidega – kõige suuremad programmid on kuni 200‑miljonilised –, siis ei saa see paindlikkuse kasv arusaadavalt 25% olla, sest see oleks lihtsalt liiga suur vabadus või liiga suur hulk raha, mis sellisel juhul ilma parlamendi otsuseta ümbersuunamisele läheks. Nii et siin on meil ettepanek, et lagi oleks 5 miljonit eurot ja üle selle ei kasvaks. Kuni 5 miljoni ulatuses oleks ka väga suurte programmide juures õigus eelarvesiseselt vahendeid ümber suunata.

Nii. Üks oluline muudatus on veel. See puudutab ettepanekut, mille järgi me aasta sees ei teeks enam kaks korda eelarvet. Praegu on meil olukord, kus sisuliselt peetakse esimesed eelarveläbirääkimised ja vaidlused kevadel riigi eelarvestrateegiat tehes ja siis uuesti sügisel, kui on tulnud uus majandusprognoos. Edaspidi toimuks see tõesti üks kord aastas sügisel pärast suvist majandusprognoosi ja kevadel oleks oluline kokku leppida üldised raamid, kuhu sisse eelarvepositsioon mahtuma peab.

Austatud Riigikogu! Nagu öeldud sai, see on esimene samm protsessi parandamise teel. Usun, et kui me jõuame väljatöötamiskavatsuseni ja kogu baasseaduse uue mõtestamiseni, siis saavad need arutelud olema veel detailsemad ja tõsisemad. Aga ka praegu hea meelega vastan küsimustele. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Aivar Sõerd.

Austatud minister! Õiguskantsler kirjutab kooskõlastustabelis, et kõne all olev eelnõu ei lahenda eelarve läbipaistmatuse ja Riigikogu vähese eelarvelise otsustusõiguse probleemi. See on nii kirjas ja ministeerium sellega nõustub. Minul on ka, ütleme, üks suuremaid sisulisi küsimusi see, mida selle eelnõu seletuskiri ei seleta. Kuidas või mis põhimõttel need programmid ikkagi moodustatakse, mis alustel? Mul oli seesama kaitsepolitseihoone näide. Selle hoone ehitus panustab põhiseaduse tagamise programmi, aga samamoodi võiks see investeering ju panustada Siseministeeriumi raske organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise programmi. See kulude jagamine programmide vahel on ju hinnanguline. Ma küsingi: mismoodi, mis põhimõtetest lähtuvalt kulusid allokeeritakse või jagatakse programmideks nimetatud kulukogumike vahel?

Aitäh! See on hea küsimus. Eks see olegi nii, nagu te ka iseendale vastasite. See ongi hinnanguline. Konkreetse valdkonna põhiselt on see sageli ministri ... Ma ei ütleks, et see on tema päris valik, aga ikkagi tema hinnang, millise programmi all täpselt konkreetne kulu kajastatud olema peaks. Sisulises mõttes, ma arvan, on terve hulk näiteid selle kohta, kuidas üks konkreetne rahaeraldus panustab mitme eesmärgi täitmisesse. Alates haridusvaldkonnast võime kindlasti väga palju selliseid näiteid tuua, tegelikult kindlasti ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonnast, ka sealtsamast Siseministeeriumist, millele te viitasite. Ei ole alati nii, et üks rahaeraldus täidab ainult ühe programmi eesmärke, aga lõpuks saab ta loomulikult kajastuda ikkagi ainult ühes kohas ja see valik tuleb tõepoolest teha. See on hinnanguline, see on tõsi. Tõesti, nagu te ka viitasite õiguskantsleri kirjale, siis see nii on. Ma ka oma sissejuhatuses ütlesin, et kõiki neid probleeme, mis on tegevuspõhisele eelarvele üleminekuga seotud olnud ja mida on esile tõstetud, selle eelnõuga ei lahendata, aga algust tuleb teha. Tänu sellele usun ma küll, et ka järgmise aasta eelarvepilt on oluliselt parem ja detailsem.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Tegevuspõhise eelarve eesmärk on teha riigieelarve mõistetavamaks ka nendele otsustajatele ja lugejatele, kellel puuduvad raamatupidamislikud teadmised, ning siduda riigi strateegilised eesmärgid kasutada olevate vahenditega. Kui seda eelarvet lihtsalt lugeda, siis minu arvates on seal paar põhimõttelist puudust. Üks on see, et kui me järgmise aasta eelarvet vaatame, siis peaks olema seal juures selle aasta eelarve tegemised, kui palju midagi rohkem või vähem järgmine aasta tehakse või kulutatakse. Teine on see, kas need eesmärgid on täidetud või ei ole. Ma saan aru, et eelarve antakse üle septembrikuus ja aasta pole veel lõppenud, aga on ka võimalik ju ministritel ja ministeeriumidel prognoosid teha. Praegu jääb kogu aeg nii, et me vaatame järgmist aastat ja tagurpidi üle-eelmist aastat, aga meil ei ole seda sidumist, et on mitu aastat kõrvuti ja neid numbreid on näha. Kas seda ei ole võimalik lahendada?

Aitäh! Seda päris lõpuni ei ole võimalik lahendada samadel põhjustel, mida te ise kirjeldasite. Aga eks selline tagasivaade tegelikult ju on parlamendi ees alati eelmise aasta majandusaasta aruande käsitlemise ajal, kui seda vaadet detailsemalt lahata saab. Üldiselt on meil järgmise aasta eelarve punkt juba praeguseks läbi käidud, sellepärast ei ole mul eelarve eelnõu kaasas, aga kui te eelarve seletuskirja vaatate, siis näete seal ikkagi, et valdavalt on toodud võrdlus eelmise aastaga. On teatud kohti, kus on muutunud arvestamise alused, on detailsemaks mindud meetme tasandil ja seal ei ole see summa lihtsalt päriselt võrreldav või võrdlemisel saadakse vale tulemus, aga läbivalt üldiselt on nii 2021. aasta kui ka 2022. aasta kulud eelarve seletuskirjas kenasti välja toodud. Nii et muidugi aitab see saada paremat ülevaadet ka prioriteetide muutumisest. Kus võimalik, tuleb seda järgida. Igal pool see võimalik ei ole, aga üldiselt küll jah.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Ilmselt on tervitatav, et Riigikogu otsustus laieneb programmide tasandile ja me saame seda kõike detailsemalt näha. Kui ma õigesti aru saan, siis programmid koostatakse arengukavade alusel nendes arengukavades püstitatud eesmärkide täitmiseks. Arengukavad jäävad ju ikkagi valitsuse otsustada, aga programmide üle, mis on mõeldud nende arengukavade täitmiseks, hakkab nüüd otsustama Riigikogu riigieelarvega. Kas te ei näe siin võimalikku probleemi, kui valitsus kinnitab arengukava, aga Riigikogu oma otsusega kinnitab hoopis programme, mis just nagu ei taha toetada neid arengukavasid? Kelle sõna siis peale jääb ja kuidas selliseid olukordi lahendada? Kas valitsus hakkab arengukavasid muutma, et need vastaks Riigikogus vastuvõetud programmidele, või mismoodi te olete seda mõelnud?

Aitäh! Hea küsimus. No üldiselt on teie ees oleva eelnõuga ikkagi soov muu hulgas siduda kaks asja: selline katusvisiooni dokument "Eesti 2035", mida arutab ja on arutanud parlament, ning sellest tõukuvad ülejäänud arengukavad ja ka eelarvelised valikud ja otsused. Need kaks asja peavad ikkagi käima sünkroonis.

Lõpuks, kui te küsite, kelle sõna peale jääb, kas Riigikogu otsus eelarve kaudu, või ütleme, valdkondlikud arengukavad, mis ei jõua kõik parlamendi ette, siis parlamentaarses riigis jääb ikka ja alati parlamendi sõna peale. Eks see lõpuks nii ongi, et plaane võib teha igasuguseid, aga kui neile ei tule järgi rahastamisotsused, siis need jäävad tühjadeks plaanideks. Nii et selles mõttes sihi seadmine "Eesti 2035" strateegias, terviklikult Eestit puudutava sihi seadmine, ja siis juba detailsed rahastamisotsused eelarvest – need kaks asja peavad seotud olema.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Eelnõu kohta on tehtud terve rida ettepanekuid, millest siiski suhteliselt väike osa on leidnud arvestamist. Vist oli 35 ettepanekut ja seitset on arvestatud, ülejäänu juurde on kirjutatud suhteliselt vähe levinud praktika järgi lihtsalt, et selgitame. Ei ole nagu väga tihti seda kohanud, aga see selleks. Minu küsimus tuleb hoopis selle kohta, et võib-olla te siiski natukene põhjalikumalt räägite, miks nii tühist osa oli võimalik rakendada. Kas või selle näite baasil, et Riigikontroll on teinud ettepaneku eri aastate eelarveinfo võrreldavaks tegemiseks. Miks seda ei ole võimalik praegu sellesse eelnõusse sisse kirjutada või seda rakendada?

Aitäh! Ma arvan, et selle eelnõu kõige olulisem sisu ja kõige olulisem mõte on selles, et meil oleks alus ja oleks olnud alus juba järgmise aasta eelarvet kohendada ning läbipaistvamaks ja arusaadavamaks muuta. See tempo on arusaadavalt olnud väga kiire, seetõttu on ka nendessamades vastustes ettepanekutele sageli viidatud väljatöötamiskavatsusele, mis, nagu ma ütlesin, saab olema oluliselt põhjalikum ja millel ei ole seda tüüpi ajasurvet peal, nagu meil praegu oli järgmise aasta eelarve eelnõu tõttu. Ega seal muud suurt põhjust ei olegi. Meil on soov baasseadus tervikuna ette võtta, seda tuleb teha ilma kiirustamata ja ilma selleta, et nädala või paari pärast peaks kogu eelarve uute reeglite alusel juba tehtud olema. Seetõttu tuleb enamik nendest märkustest ja ettepanekutest läbi kaaluda just nimelt selle tervikliku lahenduse väljatöötamiskavatsuse tegemise käigus.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Kuidas me lahendaks sellist probleemi? Vaatame kas või järgmise aasta eelarvet. Kultuuriministeeriumi seletuskirjas on lausa valed numbrid, terve 2021. aasta numbrite all on vist hoopis 2020. aasta numbrid. Kaitseminister tuleb kaitseb eelarvet ja teatab, et teatud tulud on unustatud eelarvesse panna, aga Riigikogus täna ei ole võimalik neid tulusid juurde panna. Kas me peaksime vaatama, et Riigikogus võiks olla kulude-tulude pool, et kui nad leiavad, et kuskilt maksude või ükskõik mis poole pealt on tulu tuleku võimalust, et siis ka seda tulupoolt oleks võimalik suurendada? Kui praegu tuleb vigadega eelarve – ma ei taha kedagi süüdistada, alati juhtub – Riigikokku ja Riigikogu neid parandada ei saa, siis peaks võtma eelnõu tagasi ja uuesti esitama, aga tempo seda ei luba. Kas te olete mõelnud, et Riigikogule tuleks rohkem anda võimalusi nii tulude kui ka kulude poole pealt?

Aitäh! Riigikogu võimalused tulude, nimetame seda nii, korrigeerimiseks, on olnud alati piiratud. Aga sellelgi on oma põhjus: et ei mindaks üleliia loominguliseks tulude prognoosimisel ja prognooside korrigeerimisel. See konkreetne küsimus, millele te viitate ja mis puudutab Kaitseministeeriumi, käis orkestri kohta, kõigile armsaks saanud kuulsa orkestri kohta. Selle puhul oli tõesti nii, et pärast eelarve eelnõu esitamist on seda orkestrit puudutav saanud täpsema sisu ja pärast seda on selgunud ka omatulude prognoos. Nagu te kindlasti ju varasema rahanduskomisjoni esimehena teate, üldine eelarveloogika on see, et kui asutusel tekib aasta käigus omatulusid ja need tulud on summat täpsustamata ette nähtud, siis neil on võimalus neid kasutada. Seda muret ei ole, et need kusagile nagu õhku rippuma jääks. Seal nii suurt probleemi ei olnud. Aga kui on silma jäänud kohti, mis vajavad korrigeerimist, siis tuleb need probleemid või probleemsed kohad ja vead ära parandada. Meie oleme selle eelarve eelnõu valitsuse poolelt esitanud ja peamegi seda tegema. Nii et ma palun, et andke varakult teada, sest tuleb ära korrigeerida, muidugi.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh! Mul on teine sisuline küsimus. Me oleme tegevuspõhise eelarve praktikas näinud, et need programmid põhinevad hinnangutel, need programmideks nimetatud kulukogumid ei ole aastate lõikes võrreldavad, nende sisu muutub, nende sisu on meelevaldne. Ma ei liialda, ma arvan. Miks ei võiks selline analüütiline, hinnangutel põhinev materjal olla, ütleme, mingisugune lisaanalüüs, mis esitatakse Riigikogu liikmetele, kellel on süvendatud huvi selle tegevuspõhise eelarve vastu? Aga ma ei saa aru sellest, miks need subjektiivsetel hinnangutel põhinevad kulukogumid esitatakse seadusena kehtestatava riigieelarvena. Kellele seda vaja on?

Aitäh! Seda on vaja selleks, et eelarve tegemise käigus mõeldaks läbi, mis on need eesmärgid, mida soovitakse maksuraha kasutamisega saavutada. Ma arvan, et see on printsiibina väga õige siht ja õige eesmärk. Kas peaks osa programmide puhul täpsemaks timmima neidsamu eesmärke, niinimetatud mõõdikuid? Ma arvan, et seda võib teha küll ja seda tulebki teha. Aga printsiibis ma jah tõesti arvan, et puhtalt sellise raamatupidamisliku vaate kõrval on oluline, et oleks olemas just nimelt sisupoolt rohkem avav vaade. See on olnud selle tegevuspõhise eelarve mõte. Eks alati saab muuta paremaks. Aastate lõikes muutub tegevuspõhine eelarve võrreldavaks siis, kui meil ei ole enam mitte esimest aastat tegu tegevuspõhise eelarvega, vaid see praktika on juba pikemalt rakendatud olnud. Praegu on see kõik ju alles väga värske. 2016. aastal oli siin parlamendisaalis ühe fiskaalpoliitika raporti arutelu ja siis oli parlamendisaali soov ja soovitus, et valitsus läheks tegevuspõhise eelarve koostamisele üle võimalikult kiiresti. Seda tol ajal järgiti. Nüüd on sellest lähtuvalt tulemused meie ees. Tuleb parandada seal, kus praegune praktika parandamist ootab.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra esimees! Ikkagi, tulles tagasi minu esimese küsimuse juurde: ma siiski näen selles loogikaviga ja probleemi, kui arengukavad kinnitab valitsus ja programmid kinnitab Riigikogu. Nende viimaste arengukavade kohta, mis meil siin saalis olnud on, ütlen, et näiteks kultuuri arengukavas, mida kultuuriminister meile siin ette vuristas, pooled mõõdikud puudusid, eks ju. Kui meie siin peame programme kinnitama, teadmata, mis on valitsuse mõõdikud, siis see võib tekitada dissonantsi. Palun ikkagi mõelge selle peale, kas see on õige käik.

Aga küsida ma tahaksin nende programmide kohta. Ma saan aru, et iga minister tahaks suuremat paindlikkust, mitte siin Riigikogus käimist. Kas ei või juhtuda, et mõni nutikas minister praeguses või järgmises valitsuses hakkab meelega pudistama neid programme, et nad oleksid võimalikult väikesed, et ta ei peaks iga muudatusega siin Riigikogus käima? Kas te seda ohtu ei näe?

Aitäh! No nutikaid ministreid on kindlasti olnud nii varasemates valitsustes, on praeguses kui tuleb ka järgmistes. Aga see ei aita ju kuidagi kaasa sellele, et ei peaks tulema selle muudatusega parlamendi ette. Nagu ma ütlesin, kui muudetakse rohkem kui 25% programmist, siis peab tulema parlamendi ette. Selles mõttes, kui on väga palju, nagu te viitasite, väikseks pudistatud programme, siis on tulemus tegelikult vastupidine. Nii et jah, ma arvan, et ei ole küll mõistlik seda taktikat rakendada.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Küsin kaks küsimust. Kas teie ise usute tegevus‑ ja tulemuspõhisesse eelarvesse? Kui nii, siis kuidas sellist veendumust kõikidesse ministeeriumidesse viia? Me ei saa tegevuspõhist eelarvet teha läbipaistvaks ja sisukaks, nii-öelda päriselt kasutatavaks, kui seda juhtimisinstrumendina ministeeriumides ei kasutata. See kasu, mis väärtus on eesmärkide sidumisel ressursikasutusega, peab olema laialdaselt arusaadav ja miski, mida nähakse ka igapäevatöös väärtuslikuna ja oma töö tulemuslikkuse hindamise vahendina. Kuidas seda saavutada? Kui see on saavutatud, siis me jõuame selleni, et meil on eelarve, mida lugedes me saame aru, mida meie ühise rahaga aasta jooksul tehakse.

Aitäh! Mina toetan mõtestatud ja nõudlikku maksuraha kasutamist. Ma olen päris veendunud, et tegevuspõhine eelarve on igati kooskõlas selle põhimõtte ja printsiibiga. Aga see on üks uus asi, tegevuspõhine eelarve meie valitsemisalades ja ministeeriumides. Eks iga uue asjaga ole natuke niimoodi, et inertsist oleks tore jätkata nii, nagu kogu aeg on olnud. Tõesti, sisuline mõtestamine, sisuline eesmärkide seadmine, läbimõtlemine ja just nimelt nende seoste hoidmine, et raha kasutamine, raha suunamine oleks eesmärkidega päriselt ka kooskõlas ja tegelikult aitaks neid eesmärke saavutada, läheb mõnes kohas konarlikumalt kui teises, aga ma jällegi arvan, et iseenesest põhimõttena on see õige asi. Peab olema läbi mõeldud ja mõtestatud ning peab olema seotud Eesti pikaajaliste huvidega ja strateegiliste eesmärkidega see, kuidas me seda raha kasutame.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Juba aastaid on räägitud sellest, et meie eelarve on läinud aastast aastasse üha raskemini arusaadavaks ja läbipaistmatumaks. Selle probleemi pidi lahendama tegevuspõhisele eelarvele üleminek. Tegelikkuses me nägime, et probleem kasvas endisest veelgi suuremaks ja tõepoolest on olukord lausa hull, ma ütleks. Tervitatav on, et valitsus astus nüüd ühe sammu, et püüda seda selgemaks teha, aga tegelikult on see pigem selline kosmeetika. Vaatame kommentaare õiguskantslerilt, Riigikohtult, Riigikontrollilt jne. Tegelikult kinnitavad kõik nagu ühest suust, et see on väga üldiselt sõnastatud, väga-väga laialivalguv ja ebapiisav. (Juhataja helistab kella.) Just nimelt, miks riik või valitsus ei astunud piisavaid samme? 

Ma korraks sekkun. Vabandust, hea vastaja! Head ametikaaslased, üks minut on küsimuseks. Jah, palun, austatud minister!

Aitäh, austatud spiiker! Hea küsija! Te olete muidugi kole kriitiline oma erakonna esimehe esitatud eelarve suhtes, kui te ütlete, et selle aasta eelarve on hullem kui kunagi varem. Aga see selleks.

Nagu ma ütlesin vastuseks Riina Sikkutile, tegevuspõhine eelarve tervikuna on ju üsna uus asi. Tegevuspõhisele eelarvele hakati küll jupikaupa üle minema varem, aga terviklikult esitati tegevuspõhine eelarve esimest korda 2020. aasta eelarvena. Nii et 2020 ja 2021 on olnud eelarved, mis on tegevuspõhised. Eks see nii ole, et need kitsaskohad ilmselt tulevadki välja selle käigus, kui seda tegevuspõhisust saab testida. "Testida" on valesti öeldud. Pigem selle käigus või siis, kui sellele on üle mindud.

Ma usun, et tegelikult jällegi, sõltumata sellest, kes parasjagu neid vigu parandama peab, see soov iseenesest on kõigil ühesugune, et lõpuks oleks tulemuseks arusaadav ja loetav dokument, jälgitav dokument. 2021. aasta [eelarve] ei ole selles vaates kõige parem, 2022. aasta oma on parem, aga ka kindlasti mitte täiuslik või perfektne. Kui te küsite, miks kohe ei saanud kõiki asju ära parandada, siis vastus saabki olla ainult üks: ajasurve. Ajasurve, mille all me järgmise aasta eelarvet kokku panime, samaaegselt töötasime välja baasseaduse muutmise eelnõu ja oleme tegelikult asunud ette valmistama ka põhjalikumat väljatöötamiskavatsust, mille käigus on soov ja plaan neid kitsaskohti juba terviklikumalt ja põhjalikumalt lahendada.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin kasutamata jäänud vahendite kasutamise tähtaja pikendamise kohta. Kui need riigieelarve vahendid jäävad kasutamata ja viiakse järgmisesse aastasse, kas siis säilib sama tegevuste jaotuse alus, ehk tõepoolest uuel aastal ei tohi muuta neid rohkem kui 5% või maksimaalselt 5 miljonit? Või kuidas te seda poolt täpselt selgitate?

Aitäh! 25%. See kehtib ikkagi programmide kohta loomulikult iga-aastaselt. Ses mõttes see jääb kehtima, kui ma küsimusest õigesti aru sain. (Hääl saalist.) Jaa, sama jaotusega.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ükskõik, millisest põhimõttest lähtuvalt või millise jaotusega seda eelarvet tehakse ja seletuskirja koostatakse, kui kaugele on liikunud see mõte, et oleks võimalik saada palju kiiremini parem ülevaade valitsemisala eelarves toimuvast? Iga valitsemisala kohta võiks ühe või kaks A4 teha: olulisemad muutused, eelarve jaotus majandusliku sisu järgi ja korralik aegrida, kuidas on valdkonna eelarve kasvanud. Niimoodi, et oleks võimalik ka Riigikogus lisaks valitsuse pressikonverentsil väljaöeldule numbriliselt saada kinnitust sellele, kas need, mis on valitsuse prioriteedid, kajastuvad ka eelarves päriselt eurode näol.

Aitäh! Jah, seda ülevaadet on võimalik praegu saada seletuskirja läbi töötades, aga ma olen nõus, et see on väga mahukas detailne dokument. Et tekiks selline seletuskirja koond sisuliselt, on küsimuse mõte ja ma arvan, et see on tegelikult mõistlik mõte. Jällegi, sageli on muidugi nii, et iga valdkond leiab, et kõik see, mis seletuskirjas on, juba on koond ja see ongi see kõige olulisem. Eks me peame kuidagi veenma neid, et see sageli mitmekümnel lehel olev lühike kokkuvõte veel kompaktsemaks saaks. Aga ma arvan, et see on mõistlik.

Austatud minister, aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon valmistas riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu esimeseks lugemiseks ette k.a 12. oktoobril. Eelnõu tutvustas algatajate esindajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Peab ütlema, et siin saalis oli see ülevaade isegi põhjalikum kui tookord komisjonis. Kuid sellele vaatamata jõudis komisjon konsensuslikule otsusele, et võiks selle eelnõu esimese lugemise lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, see tähendab 3. november kell 17.15.

Head ametikaaslased, kas on küsimusi? Hea komisjoni esimees, hea ettekandja, aitäh! Küsimusi ei ole. Nüüd on nii, et avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Kui vaadata riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu ja mõelda, mida soovitakse muuta, siis on näha, et riigieelarve detailsuse suurendamiseks tehakse kaks muudatust. Esiteks muudetakse riigieelarvega kinnitatava eelarve liigendust, kulude liigendus esitatakse senise programmi taseme asemel programmi tegevuste tasemel. Teise muudatusena tuuakse valitsemisala investeeringud programmide alt välja ja esitatakse valitsemisala koondosas. Investeering võib panustada mitmesse tegevusse. Samal ajal on varasemad investeeringud amortisatsiooni kaudu juba teenuste ja tegevuste maksumuse sisse arvestatud.

Nüüd räägime tegevuspõhisest eelarvest. Pidevalt muidugi püütakse selgeks teha, et seda tehakse alles kolmandat korda, et ei suudeta, ei osata või ei taheta. Aga tegevuspõhise eelarve eesmärk on teha riigieelarve mõistetavamaks ka nendele otsustajatele ja lugejatele, kellel puuduvad raamatupidamislikud teadmised, ning siduda riigi strateegilised eesmärgid kasutada olevate vahenditega. Selle tulemusena peaks riigi ülesannete täitmine olema mõjusam ja tõhusam, avalike teenuste pakkumine peaks olema kvaliteetsem, valitsussektori kulutuste ja töötajate arv väiksem ning valitsussektori töökorraldus paindlikum ja vähem bürokraatlik.

Vaatame seda täna laual olevat eelnõu. Siin tehakse ettepanek, et võetakse välja nõue esitada tulemusaruande projekt ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti kohustusliku osana. Siis on loomulik, et mitte keegi ei saa aru, mis on tegevuspõhine eelarve ja miks seda vaja on. Me ühelt poolt kirjutame selgelt välja, milleks me tegevuspõhist eelarvet vajame, aga teiselt poolt ütleme, et seda nõuet esitada ei ole vaja. Minu arvates peaks iga ministeeriumi eelarve osa juures väga selgelt olema read selle kohta, kuidas on ülesannete täitmine mõjusam ja tõhusam, kuidas avalike teenuste pakkumine on tänu sellele kvaliteetsem, millised ministeeriumi kulutused vähenevad, kuidas töötajate arv väheneb tänu sellele, et tehakse mingi IT‑täiendus või midagi muud, ja kuidas valitsussektori töökorraldus on paindlikum ja vähem bürokraatlik. Sellest ei ole siin kahjuks sõnagi.

Minu arvates see on see koht, mis aitaks ühelt poolt Riigikogu liikmetel eelarvest paremini aru saada ja teistpidi paneks ministeeriumiametnikke, kes eelarvet kokku panevad, natuke rohkem pingutama. Peab tunnistama, et kui ministrid käivad komisjonis oma eelarvet kaitsmas, siis on alati ministreid, kes teevad seda väga hästi, aga tihti juhtub, et ega mõned väga hästi aru ei saa, mida nad kaitsevad. Õnneks on neil alati ametnikud kaasas. Tihti enamikule küsimustele vastatakse kirjalikult. Eriti kulude ja tulude poole pealt ei osata öelda, miks investeering on vajalik, mis selle eesmärk on, kust tulu tuleb. Siis ongi nii, et järgmine aasta ütleme, et tahtsime parimat, aga välja tuli nii nagu tavaliselt: raha on läinud, aga kuskilt otsast ei ole kulud, majandus‑ või palgakulud vähenenud, küll on IT poole peal tehtud investeeringuid suurtes summades. Kuskil peaksid need ühilduma. Ega täna ei ole ka strateegiad väga selgelt paigas, kuidas IT‑süsteemid ministeeriumide vahel ühilduks, nii et ei oleks vaja kümme korda mingeid dokumente esitada.

Samas ka seesama programmide kinnitamine. Kui kinnitatakse 100‑miljoniline programm ja kuni 25% võib minister oma soovide ja suva järgi seda muuta, siis ma arvan, et see on päris suur summa. Soovitakse kuni 10‑miljonilised investeeringud eelarvest välja võtta, aga enamik investeeringuid ongi alla 10 miljoni. Läbinähtavus väheneb veelgi. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku 436 SE esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 3. novembri kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja viienda päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Liigume kuuenda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 459 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse. Palun!

Aitäh, austatud spiiker! Head Riigikogu liikmed! Selle aasta juulis kooskõlastamiseks esitatud ja nüüd teie ees olev eelnõu muudab riigieelarvesse laekuva hasartmängumaksu tulu kasutamise korda.

Kehtiva korra järgi läheb 47,8% hasartmängumaksust kultuurkapitalile. Lõviosa sellest eraldatakse kultuuriehitistele, kultuuriehitiste ehitamiseks, lisaks kunstide ja rahvakultuuri valdkonna õppejõudude loometöö edendamiseks. See osa ei muutu, see jääb nii, nagu ta praegu on. Ülejäänud osa hasartmängumaksust on seni eraldatud neljale ministeeriumile: Kultuuriministeeriumile, Haridus‑ ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Rahandusministeeriumile, täpsemalt Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna osale. Muudatuse järgi oleks edaspidi nendele neljale ministeeriumile eraldatav summa võrdne 2021. aasta rahastamise tasemega ehk fikseeritud 2021. aasta tasemel ega sõltuks tulevikus hasartmängumaksu laekumise kõikumisest.

Teine muudatus selles eelnõus puudutab riigieelarve seaduse muutmist selliselt, et ministril tekiks õigus riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma volitada lisaks riigi sihtasutusele ja riigi osalusel asutatud sihtasutusele ka omavalitsuse ja omavalitsuse asutatud sihtasutuse või mittetulundusühingu, nii et oleks võimalik ka neile vastav volitus anda. Need on selle eelnõu sisulised muudatused.

Head rahvaesindajad! Ma olen teadlik sellest, et on valdkondi, ühendusi, mis on väljendanud muret, kas nad saavad olla kindlad, et seni toetatud valdkonnad ka edaspidi toetatud saavad. Nagu öeldud, on selle eelnõu väljatöötamisel olnud selge soov, et see tõepoolest nii ka oleks, et nii Haridus‑ ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium kui ka Rahandusministeerium toetaksid jätkuvalt neid valdkondi vähemalt samas mahus, mis 2021. aastal on ette nähtud. Kui praegu pakutud lahendus ei anna selleks piisavalt kindlust, siis tuleb teha esitatud eelnõus muudatus, ja kui seni toetatud valdkondadel on selles küsimuses ebakindlust, siis lihtsalt tuleb neile kindlus anda.

Nii nagu ma täna ka siin saali servadel toimunud aruteludes pakkusin, võiks sellisel juhul hirmu mahavõtmiseks teha eelnõus kaks muudatust. Esiteks, sellisel juhul tõesti sätestada eelnõus 2021. aasta tase rahaliselt, numbrina, ja teiseks, fikseerida uuesti seaduses needsamad valdkonnad, mis seni on toetust saanud. Kas nendes valdkondades tuleks teha mingisuguseid muudatusi ja kas on vaja veel midagi sinna lisada, selle üle võib kindlasti arutada. Aga ma arvan, et see võiks olla mõistlik lahendus, et neid tegelikult põhjendamatuid, aga samas mõistetavaid hirme maha võtta ja see olukord lahendada. Ma usun, et me oleme valmis Rahandusministeeriumi poole pealt parlamendiliikmetega koos täpse sõnastuse läbi rääkima, et mure saaks lahendatud. Aitäh!

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma kasutan oma küsimuses selle seaduseelnõu seletuskirjas sisalduvat teksti ja sõnu. Vabariigi Valitsus otsustas loobuda rakendatud põhimõtetest, mille kohaselt kasutatakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu sihtotstarbeliselt ja eesmärgiks on riigieelarve paindlik kasutamine. Kui seni tehti seda nii-öelda Sotsiaalministeeriumi raames, meditsiini, puuetega inimeste ning laste ja perede toetamiseks mõeldud projekte toetades, siis nüüd äkki käesoleva seadusemuudatusega suureneb paindlikkus vahendite kasutamisel ning laienevad võimalikud strateegilised partnerid. Palun nimetage hästi paindlikult need strateegilised partnerid ja paindlikult ka toetatavad tegevused ja valdkonnad.

Aitäh! Tegelikult oli see minu meelest isegi asjatu ironiseerimine. Valdkonnad. Ma ei tea, Haridus‑ ja Teadusministeeriumis on seda raha kasutatud teaduse, hariduse, laste‑ ja noorteprojektide toetamiseks, Sotsiaalministeeriumis meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks, ka hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks, Rahandusministeeriumi poolelt regionaalsete investeeringute toetuste andmiseks, Kultuuriministeeriumi poolelt olümpiaks ettevalmistamise projektide toetamiseks, puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide võistlusspordi projektide toetamiseks, muude spordiprojektide toetamiseks, ka kultuuriprojektide toetamiseks ja spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks. Need on kõik need valdkonnad, mis ka edaspidi, nagu ma ütlesin, on mõeldud seda toetust vastavatest ministeeriumidest saama. Millised täpselt on need partnerorganisatsioonid, seda kindlasti detailides oskab iga selle valdkonna minister või iga ministeerium täpsustada. Mul ei ole seda loetelu kaasas, ma sellele ei oska praegu vastata.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Mulle siiski tundub, et valitsus ei ole sellele murele päris pihta saanud, mis teile, niimoodi võis aru saada, on edastatud. Probleem ei ole mitte ainult selles, et aastal 2022 oleks tagatud seesama rahastus, mis tänavu on riigieelarves olemas, vaid probleem on selles, et nüüd, kui me selle lahti seome, kaob ära ka jooksev indekseerimine, mis tuleb loomulikust majanduskasvust ja tarbijahinnaindeksist. See on tegelik mure, mis vähendab nende organisatsioonide rahastust. Ma toon siia juurde näite, et kunagi rahastati teedehoidu kütuseaktsiisist, siis seoti lahti, öeldi, et pole põhjust muretsemiseks. Täna me teame, et muretsemiseks on põhjust rohkem kui küll. (Juhataja helistab kella.) Omavalitsuste puhul on see summa pigem kahanenud kui kasvanud. Millele tugineb teie enesekindlus, et see mure saab lahendatud?

Hea küsija, teie aeg! Korraks veel kordan üle: 60 sekundit. Palun!

Aitäh! Siin ei ole tegu kuidagi automaatselt indekseeritud kuluga. Probleem, mis nende projektide rahastamise puhul tegelikult teravalt ilmnes, puudutas näiteks 2020. aastat, kui hasartmängumaksu laekumine kahanes ja seetõttu kahanes oluliselt ka nendesamade projektide rahastamise võimalus. Nii et see ei ole päris täpne, et kuidagi indekseerimise puhul automaatselt rahastamine alati kasvaks. Eks see on riigieelarve puhul ikka nii, et ühest küljest tahetakse otseselt ühe või teise tululiigiga seotud rahastamist kuidagi ära siduda. Teisest küljest nähakse selles probleemi siis, kui selle tulu laekumine kahaneb, nagu sellesama nimetatud hasartmängumaksu puhul eelmisel aastal juhtus. Riigieelarvet tervikuna me mõni punkti tagasi ka teiega arutasime, muu hulgas omavalitsuste rahastamist, õpetajate palgaküsimusi, kultuuritöötajate palga rahastamist. Kõik need on näited selle kohta, mida rahastatakse riigi üldistest tuludest. Kust see võimalus tekiks, kui automaatselt kõik tulud oleks jäigalt seotud ühe või teise kuluga? Aga ikkagi, hirmud, mis selle eelnõuga seotult minuni jõudnud on, puudutavad teatud valdkondi just nimelt selles vaates, kas edaspidi näiteks kultuuri‑ ja spordivaldkonnas üldsegi säilib võimalus esitada projektitaotlusi ja kas nende seniste, ütleme, spetsiifiliste projektide rahastamine jätkub. Nagu ma kinnitasin, selle eelnõu väljatöötamisel on olnud soov, et see jätkuks. Kui see on ebaselge või on seotud hirmudega, kas see ikkagi nii olema saab, siis see tuleb lahendada. Seda saab teha muudatusettepanekuna, mis, nagu öeldud, ma usun, nii ministeeriumi kui ka parlamendiliikmete ühisloominguna kindlasti tehtud saab.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te ilusti lugesite ette kõik need valdkonnad, mis on sellest muudatusest puudutatud. Aga minul on küsimus, mis teie eesmärk on. Selle seaduseelnõu seletuskiri ütleb selgelt, et see on selleks, et järgmine aasta parandada eelarve tasakaalu – see vist on see mõte – poolteise miljoni võrra, mis kogu eelarve mõttes võib-olla ei ole väga suur summa. Vaatame, kui paljud valdkonnad sellest pihta saavad sellesama eelarve seletuskirja järgi. Seal öeldakse, et selle tulemusena võib väheneda Eesti sportlaste konkurentsivõime tiitlivõistlustel, kuni 100 kultuuriprojekti jääb väljaspool suuri keskusi rahastamata ja seetõttu võivad väheneda kultuurist osasaamine, kultuuriloomevõimalused kogu Eestis, kultuurielu järjepidevus, kavandatud tegevuste kvaliteet, mitmekesisus ja ka hulk ning ühiskonna eri sektorite vaheline sidusus. Ka teistes valdkondades on kaotused, nelja aasta peale 2–3 miljonit, eri valdkondades veidi erinevalt. Miks seda ikkagi on vaja teha, kui te ise ütlete, et sellega võetakse raha ära?

Ei, vastupidi, te võib-olla ei pannud tähele, ma just nimelt ütlesin, et fikseeritakse 2021. aasta tase ka rahaliselt. See [põhjus], mistõttu ta ka 2021. aastal võib muutuda, on reaalne hasartmängumaksu laekumine, mis 2020. aastal kriisiolukorras näiteks tagasilöögi sai. Aga nagu ka seletuskirjas kirjas on, eesmärk on edaspidi just nimelt selliseid kõikumisi ja ebakindlust maha võtta. 2021. aasta rahaline tase on fikseeritud. Ma olen juba mitmel korral öelnud, et siis tuleb uuesti tõenäoliselt loetleda kõik need valdkonnad, et anda kindlus, et see rahastus 2021. aasta tasemel, selliselt nagu ta sel aastal on, igal juhul jätkub.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tõesti, mure on spordirahval ja kultuuriinimestel suur. Muidugi, see rahustas mind maha, mis te just ütlesite, et siin on võimalus teha muudatusi, et kindlustada nende valdkondade rahastus, mis on seda [raha] juba aastaid saanud. Samas peab tunnistama, et paljud riigid kuidagi vaatavad meile alt üles, sest see süsteem on niivõrd hea ja töötav. Samas ütleb Eesti Olümpiakomitee oma kirjas, et kui need summad fikseerida, siis nad saavad nelja aasta jooksul hoopiski peaaegu üle miljoni euro vähem raha. Mure on ka selles, et minister, valdkonnaminister, oma suva järgi tegelikult teeb veel valikuid, kuhu anda. Kinnitage veel neid sõnu, mis te siin ütlesite, et spordirahvas ei oleks mures.

Aitäh! Esiteks ei ole mingit põhjust eeldada, et ühe või teise valdkonna rahastamine tuleb ainult ühest allikast, et see on seotud ainult hasartmängumaksu laekumisega. Ma arvan, et see nii ei peaks olema, ei tohikski olla ja ei olegi. Veel kord, praegune olukord on selline, et juhul kui hasartmängumaksu laekub vähem, siis selle tulemusel tõepoolest võib jääda ka projektide rahastamiseks kasutada olev summa oluliselt väiksemaks. Selle ettepaneku sisu on selliste olukordade ärahoidmiseks fikseerida summa 2021. aasta tasemel. Nagu on öeldud sellesama mure kohta, mida te oma küsimuse lõpus väljendasite, kas jaotamise alus saab olema kellegi suvaotsus: suvaotsus ei ole ta ju tegelikult kunagi olnud ja ei ole ka edaspidi. Nii nagu öeldud, kui on soov need valdkonnad uuesti loetleda, siis selle muudatusettepaneku saame teha ja seda tuleb teha.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kehtiv hasartmängumaksu seadus reguleerib väga täpselt need valdkonnad, kuhu seda raha suunata ja millises ulatuses. Me mäletame, kuidas 2020. aastal praegune tervise‑ ja tööminister, tolleaegne sotsiaalminister, rikkus seda seadust ja suunas need rahad suuremas ulatuses, kui seadus ette nägi, LGBT propagandaks. Mina saan praegu selle seaduse muutmise mõttest aru niimoodi, et selle eesmärk on see hajutada, muuta selline tegevus legaalseks, et saaks põhimõtteliselt kõik laekuvad maksud suunatagi LGBT propagandaks, ilma et see oleks seadusega vastuolus.

Aitäh! See on huvitav tõlgendus. Kui te sellise ettepaneku teete, siis me seda kindlasti kaalume. Antud eelnõus seda muudatust kindlasti ei sisaldu. Ma ei ole nõus ka selle hinnanguga, mille te andsite tervise‑ ja tööministri otsusele, mis puudutas eelmise aasta raha eraldamist. Aga see on juba peetud ja lahendatud vaidlus. Ei, selliseid ettepanekuid enne teid ei olnud keegi teinud, aga eks tuleb kaaluda.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Veidi tasakaalu huvides ma ütlen, et mul on piinlik kuulata seda argumenti, et mingid valdkonnad peavad saama seaduse tasemel kindlustunde, et nende kulud kogu aeg indekseeritakse. Mingit ratsionaalset põhjendust ühegi valdkonna sidumiseks mingi indeksi või ühe konkreetse maksu külge ei ole, kui just ei ole tegemist sotsiaalkindlustusega. Poliitikud teevadki poliitikat ja teevad eelarveotsuseid ja eraldavadki raha vastavalt oma eelistustele. Ma ei ole saanud seda kontrollida, kuid siiamaani me teadsime, et valdkonnad seotakse sellest maksust lahti, aga kuuldavasti on üks valdkond ikkagi jäetud endisesse olukorda. Selle nimi on kultuur. Kas see vastab tõele, et eelnõus on toimunud mingeid muudatusi?

Aitäh! Kultuurkapital, kuhu laekub 47,8% hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest, on ka selle eelnõu järgi jätkuvalt samas olukorras ehk ka edaspidi peaks kultuurkapitalile laekuma 47,8%, mida, nagu ma sissejuhatuses ütlesin, lõviosas kasutatakse kultuuriehitiste rahastamiseks. See on ka algses eelnõus nii.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kui ma küsisin Sotsiaalministeeriumile eraldatud raha kohta, siis te ütlesite konkreetselt, et strateegilised partnerid on meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamisel. Aga probleem on just selle tõlgendusega, mis praegu kehtib, see seadusemuudatus tühistab selle ära, muudab kehtetuks. Ehk jääb ainult sihuke abstraktne mõiste nagu "strateegilised partnerid". Nagu ma aru saan, meditsiin ja teised kukuvad sellest loetelust, esmanimekirjast välja ja asemele võivad tulla ka mingid muud strateegilised partnerid. Ma väga tahaks ikkagi teada, kuna te selle eelnõuga siia tulite, kes on need strateegilised partnerid peale nende, mida te praegu nimetasite.

Aitäh! Kordan siis veel, nüüd juba mitmes kord, et selle eelnõu eesmärk on olnud jätkata süsteemiga ka nendesamade rahastatavate valdkondade osas samamoodi, nagu seni on toimunud. Konkreetseid strateegilisi partnereid erinevate ühingute kaupa ei ole mul teile [võimalik] kõiki praegu ette lugeda. Nende kohta on kõige täpsem ja parem vastuste andja kindlasti vastav ministeerium, kui te räägite konkreetsetest partneritest. Aga valdkondadest tõesti nende puhul, mis ma ette lugesin, on olnud soov jätkata samamoodi nagu ka praegu, fikseerides 2021. aasta rahastamistaseme.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Tahtsin küsida küll midagi muud, aga mind pani sügavalt imestama teie vastus kolleeg Kingole, kes küsis ju täiesti selgelt selle kohta, et Tanel Kiige juhitud Sotsiaalministeerium rikkus aastaid seda kehtivat seadust, suunates raha seksuaalvähemustega seotud organisatsioonidele. Traditsiooniline pere ei saanud samal ajal mitte sentigi. Teie süüdistus või väide, justkui oleks Kert Kingo teinud ettepaneku, et peakski sätestama sellele seltskonnale, LGBT seltskonnale, need sissetulekud, oli täiesti laest võetud. Vastupidi. Aga äkki te tunnistate ausalt, et selle seaduse üks eesmärke ongi just nimelt legaliseerida see senine seadusvastane tegevus?

Aitäh! Eks ma imestasin ise ka, kas Kert Kingo tõesti selle ettepaneku tegi, aga hea, et see nüüd ära klaaritud sai, et sellist kavatsust Riigikogu liikmel ei olnud. Selle eelnõu eesmärke olen ma nüüd juba mitu korda selgitanud. On olnud kindlasti soov tõesti ka Sotsiaalministeeriumi valdkonnas, Sotsiaalministeeriumi poolelt varasemalt toetatud valdkondade toetamisega jätkata. Nende toetatavate valdkondade hulka on kuulunud ja kuuluvad ka edaspidi meditsiin, hoolekanne, pered, vanurid ja puuetega inimesed ja ka hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevused. Seda on plaanis jätkata.

Kaido Höövelson, palun!

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kindlasti mingi aja jooksul ju hasartmängumaksu laekumised taastuvad. Mis on ikkagi see peapõhjus, miks seda süsteemi nüüd kibekiiresti lõhkuma asutakse? Paindlikkus kasutamisel – mis see siis ikkagi tähendab? Me võime kohaliku omavalitsuse soovil ka liikluskaameraid hakata paigaldama või? Või mis see paindlikkus siis ikkagi tähendab riigieelarve koha pealt?

Aitäh! Ei ole plaanis liikluskaameraid küll kuidagi nendest projektidest rahastada ja ei ole ka Siseministeeriumi nende nelja ministeeriumi hulgas. Nende hulgas on Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus‑ ja Teadusministeerium ja Rahandusministeeriumi regionaalosa. Paindlikkus muu hulgas tähendab seda, et kui ühel hetkel peaks hasartmängumaksu laekumine taastuma, siis 2021. aasta tasemest nii-öelda ülelaekuv summa laekub eelarve tuludesse, mis ei tähenda seda, et eelarveläbirääkimiste käigus ei võiks see jõuda kas nendesamade [valdkondade] või mõne teise Kultuuriministeeriumi valdkonna rahastamise [summadesse]. Sest tõesti, nagu tänane riigieelarve arutelu ka näitas, erinevate palkade rahastamise teema on ka parlamendiliikmetel arusaadavalt südamel ja mitte ainult parlamendiliikmetel, ka valitsuses, ja eelarve tulude ja kulude paindlikum otsustamine on kindlasti lihtsalt üks osa sellest muudatusest. Aga veel kord rõhutan üle, et nende valdkondade puhul on ettepanek ja soov, et fikseeritakse 2021. aasta tase. Ei ole mitte nii, et edaspidi peaks need valdkonnad sisuliselt nullist alustama või muretsema selle pärast, kas rahastamine üldse tulevikus sellisel tasemel jätkub. Jätkub küll. 2021. aasta tase on see, mis peab saama fikseeritud.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Vaat see ongi probleem, et see 2021 raiutakse kivisse ja siis see on nii järgmised, ma ei tea, 20 aastat. See ongi see probleem. Tegelikult viitab sellele ka olümpiakomitee: "Leiame, et läbi kultuuriministeeriumi hinnangu fikseerides laekumise summa järgmiseks 4 aastaks, kaotab Eesti sport juba 2022. aastal 340 727 eurot, nelja aasta jooksul oleks summa 2 713 193 eurot. Tunnistame, et kõige globaalses ehk spordikonkurentsis oleks see katastroofiliste tagajärgedega kogu meie spordile." Miks te ikkagi seda teete? Võib-olla selgitate nii spordirahvale kui ka üldse laiemalt? Milleks?

Aitäh! Kinnitan veel kord üle, et 2021. aasta tase saab fikseeritud. Selles mõttes rääkida, et järgmistel aastatel sellega võrreldes toimub siin miljonites vähenemine, nagu te viitasite – no see ei ole nii. Et meil ei oleks olukorda, kus laekumise vähenemisest tulenevalt muutub summa väiksemaks, just nimelt selleks on ettepanek, plaan ja soov see rahastamise tase fikseerida.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mina küsin Sotsiaalministeeriumi rea kohta. Kõigepealt, kas see jääk, kasutamata tulu, mis oli, on tingitud sellest, et oli kroonviirus ja ei toimunud neid üritusi, või millest on tingitud see jääk? Teiseks, seletuskirjas on kirjas väga selgelt ja jälle Sotsiaalministeeriumi haldusala kohta, et aastatel 2022–2025 jääb seetõttu prognoosi kohaselt sotsiaalvaldkonna eelarvesse laekumata 3,3 miljonit eurot toetusvahendeid. Tegelikult selle võrra on ju vähem ka seda tegevust. Fikseeritakse ära 2021. aasta seis, kroonviirus taandub, elu läheb paremaks, inimesed tahavad üritusi korraldada. Ega strateegiliste partnerite hulka ei sattunud väikeprojektid, neil oli eraldi taotlusvoor, ja väga paljud väikeprojektid jäid tegelikult rahastamata. Mulle tundub küll, et olukord läheb raskemaks.

Aitäh! On väga kahju, kui nii tundub. See võiks olla nii, kui edaspidi väheneks suunatav raha tulenevalt sellest, et väheneb hasartmängumaksu laekumine. Seda on meil just nimelt soov tulevikus vältida. Seetõttu ka tõesti on ettepanek anda kindlus ja see summa eelarves fikseerida. Nüüd juba väga mitmes kord ütlen üle, et 2021. aastal rahastatud mahust vähenemist ei toimu, see peab olema fikseeritud ja saab olema fikseeritud.

Rääkides nendest kasutamata jääkidest, siis tõesti on nii, et Sotsiaalministeeriumis on 2020. aasta lõpu seisuga kasutamata 1,7 miljonit eurot. Ma arvan, et põhjuseid on erinevaid. Üks olulisemaid on just nimelt seotud teie viidatud kriisiolukorra ja koroonakriisiga, aga tõenäoliselt mitte ainult. Need jäägid on samamoodi ka näiteks Kultuuriministeeriumis, kus on jäägiks 669 000 eurot ja natuke peale, Haridus‑ ja Teadusministeeriumil on 537 000 eurot, see on eelmise aasta lõpu seisuga, Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonnas on 9,6 miljonit eurot. Nii et praegune prognoos on, et selle aasta lõpu seisuga on Sotsiaalministeeriumil kasutamata raha või raha, mida on võimalik varasemate aastate jäägi arvel täiendavalt kasutada, 2,1 miljonit eurot. Päris suur summa. Jah, osa sellest on põhjustanud kindlasti koroona, aga mitte ainult. Usun, et lähiaastatel huvi selle jäägi kasutamise vastu kindlasti kasvab.

Jüri Jaanson, palun!

Suur tänu! Kõigepealt remargi korras: mul on tõesti piinlik kuulata saalist väiteid, et kindla rahastuse suhtes väga tundlikus valdkonnas ei peaks [rahastus] olema kindlalt ettenähtav mitmeaastases plaanis ja peaks olema poliitikute suva iga aasta seda otsustada. Sellele lisaks veel see, et see otsus, kas rahastus on kindel või iga aasta eraldi otsustatav, peaks olema otsustatav.

Austatud minister! Mul on selle asjaga seoses selline küsimus.. Ma arvan, et seda eelnõu te olete arutanud ka spordiringkondadega, Rahandusministeerium on saatnud selle spordiringkondadele tutvumiseks. Aga millegipärast need spordiringkonnad eesotsas olümpiakomiteega on praegu täiesti tagajalgadel, saadavad kirju ja on lausa meeleheitel. Kas te ütleksite, miks see nii on? Mis on nende vastuseisu põhjuseks, kui te väidate, et tegelikult on rahastus kindel?

Aitäh! Nagu ma sissejuhatuses ka ütlesin, ma olen aru saanud, et see hirm on seotud eelkõige sellega, et esiteks, kas needsamad ministeeriumid, need neli ministeeriumit, ikkagi üldse jätkavad selle rahastamisega sellisel kujul, nagu siiani on olnud. Nende hirmude mahavõtmiseks, nagu ma ütlesin, tuleb see kindlus selle eelnõuga anda. See tuleb eelnõusse sellise selgusega sisse kirjutada, et siin ei oleks võimalik tõlgendada ja kuidagi kaheti mõista. See muudatus tuleb teha. Ma arvan, et eks see ongi peamine. Need valdkonnad peavad saama kindluse, et tõepoolest see jätkuvalt nii on ja et 2021. aasta rahastamise ulatuses see tulevikus nii jätkub. Need muudatused tuleb teha ja eelnõu korrigeerida.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te mitmekordse ministrina peaksite teadma, et kui minister tutvustab ühte eelnõu, siis ta peaks püüdma ikkagi vastata rahvasaadiku küsimusele, mitte ei peaks hüüdma siin maha oma isiklikke soovmõtteid. Aga minu küsimus. Te olete siin korduvalt öelnud, et eesmärk on jätkata samamoodi valdkondade rahastamist. Aga milleks siis on vaja üldse seda muudatust teha?

Aitäh! Selle muudatuse sisu on 2021. aasta tasemel laekumiste fikseerimine nendele valdkondadele. Ma ei tea, ma võin selle veel üle korrata, et kui sellega kaasnevad mured ja hirmud, kas rahastamise põhimõtted tulevikus jätkuvad, siis need tuleb maha võtta, see kindlus tuleb anda ja vastavalt eelnõu korrigeerida.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Erinevalt Jürgen Ligist olen ma seda meelt, et on väga positiivne, et riik toetab haridust, kultuuri, teadust, lastega seotud ja muid tegevusi. Aga läbi aastate on olnud kultuuri‑, haridus‑ ja muude valdkondade inimesed nördinud sellest, et see toetus on seotud hasartmängumaksuga, põhimõttel, et mida rohkem inimesi ennast kasiinodes paljaks mängib, seda parem. Laias perspektiivis võttes on see lähenemine absoluutselt vale. Kas te ei mõelnud valitsuses sellele võimalusele, et kuidagi need toetused ja see rahastus siduda hasartmängumaksust lahti, seda enam, kui te nüüd need summad kuidagi fikseerite, et sellel ei oleks sihukene halb maik man?

No vaat, see on nüüd see teine pool, eks ole. On neid, kes on väga mures siis, kui neil tekib kahtlus, kas nad edaspidi saavad rahastatud samas mahus, kuna see on olnud otseselt seotud hasartmängumaksu laekumisega, ja siis on see teine külg, mida te kirjeldasite, ja küsimused. Ma ei ütleks, et see probleem on niivõrd selles, et sellel kuidagi oleks halb maik juures, vaid selles, kas ühe konkreetse maksulaekumisega seotud rahastamine annab piisavalt kindlust, eks ole. Ühest küljest me tõenäoliselt tahame kõik, et hasartmängusõltlasi oleks võimalikult vähe, teisest küljest tahame, et need valdkonnad saaksid võimalikult suure rahastuse. Eks see dilemma tõepoolest alati on. Aga ma arvan, et praegu tõesti on lihtsalt oluline üle kinnitada ja anda kindlus, et need valdkonnad, kes seni on toetust saanud, ei peaks muretsema toetuse jätkumise pärast. Seda ma tõesti olen mitmel korral teinud ja ma arvan, et küllap ka valdkondade juhid ja ministrid peavad seda veel üle kordama ja saavad seda teha.

Kaido Höövelson, palun!

Aitäh! Austatud minister! Jääb arusaamatuks, mis ajaperioodiks see 2021. aasta tase fikseeritakse või kas igal aastal vaadatakse ikkagi riigieelarve kõnelustel see uuesti üle või fikseeritakse. See jääb arusaamatuks. Teiseks, kui Rahandusministeeriumis selle seaduseelnõu arutelu oli, kui palju te siis ikkagi spordi‑, kultuuri‑ ja näiteks sotsiaalvaldkonna inimesi sinna kõnelustele kaasasite?

Aitäh! Kaks asja. Seadusesse sellisel juhul summana läheks tõesti 2021. aasta tase sisse, siis on ta sellisel kujul fikseeritud ja ta ei ole edaspidi kuidagi indekseeritud või ei tule automaatselt ülevaatamisele, vaid kui ühel hetkel leitakse, et seda on põhjust muuta, siis seda tuleb muudatusena teha. See aga ei tähenda, et nendele valdkondadele suunatav raha on piiritletud ainult selle summaga, see mitte mingil juhul ei peaks seda tähendama ja ei ole tähendanud ka varasemalt, sest neid sildiga mitteseotud rahastamisallikaid on kõikides loetletud valdkondades ju tegelikult veel. Üldiselt on riigieelarve koostamise üldine loogika see, et mitte tulu ei ole automaatselt seotud konkreetse kuluga, vaid eelarve kokkupanemise käigus ikkagi vaieldakse läbi ja arutatakse valdkondade rahastamise otsuseid, sõltumata konkreetse tulu laekumisest. Ühesõnaga, 2021. aasta tase fikseeritakse.

Teine pool küsimusest puudutas kaasamist. Kuivõrd see puudutab nelja ministeeriumi, siis eelkõige iga ministeerium ise oma haldusala huvirühmi kaasas. Kooskõlastamisringi käigus, mis, nagu öeldud, oli juulikuus, läks eelnõu eraldi arvamuse avaldamiseks ka Vabaühenduste Liidule, kultuurkapitalile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Nii et nemad olid veel lisaks sellele kaasamisringile, mida ministeeriumid omalt poolt teinud on.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Mul on jätkuküsimus heade kolleegide Helmen Küti, Kaido Höövelsoni ja Jüri Jaansoni küsimustele, kes viitasid sellele, et tegelikult sellest eelnõust praegu tõepoolest sellist muljet ei jää, et nende valdkondade tulevikurahastus oleks kindel. Vaatame kas või leheküljel 5 tabelit 2. Ükskõik, kes selle eelnõu koos seletuskirjaga praegu ette võtab, ta ei saa siit kuidagi välja lugeda, et on kindlus. Siin on selge sõnaga öeldud, et Kultuuriministeeriumi eelarve väheneb 2025. aastal 1 miljoni võrra. Tegelikult tuleks see niimoodi lahti kirjutada või selgitada või seda sõnastust parandada, et kõikidel valdkondadel, millele head kolleegid juba viitasid, oleks kindlus rahastamise osas olemas. Ilma selleta mina seda eelnõu küll toetada ei saa. 

Jaa, täpselt nii on. Täpselt nii, sellest ma ka oma sissejuhatust alustasin. Me räägime 2021. aasta tasemest, see kindlus tuleb anda ja kui seda kindlust ei ole, siis tuleb sõnastada selliselt, et igaüks, kes selle dokumendi lõpuks lahti teeb, kindluse sealt ka saab. Kui siin on ebaõnnestunud sõnastus, siis see on väga kahetsusväärne, tuleb järelikult üle vaadata.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Siiski ei saa kuidagi aru teie loogikast, kui te väidate meile, et rahastamine ei vähene. Seletuskiri ütleb ju selgelt: seetõttu, et me fikseerime 2021. aasta mahus, saab näiteks spordivaldkond järgneva nelja aasta jooksul vähem raha, 2,7 miljonit. See on ju selgelt, nagu mitmed kolleegid on viidanud, teie allkirjastatud seletuskirjas. Te olete mitmele küsimusele vastates väitnud meile, et rahastus ei vähene, vastupidi, kui hasartmängumaksu peaks laekuma vähem, me just nagu fikseerime ja just nagu probleeme ei ole. Igas punktis, iga ministeeriumi juures ütleb teie koostatud ja allkirjastatud seletuskiri, et 2,7 või 3 miljonit või 1 miljon, igal pool – just sõna "seetõttu" on seal sees – väheneb see rahastamine, kõikides valdkondades. Palun selgitage veel kord, kuidas teie loogika järgi see ei vähene. 

Aitäh! Samas seletuskirjas, mis teie ees on, on lõik, mis ütleb, et alates 2022. aastast rakendub uus regulatsioon ning ministeeriumite eelarvetes on planeeritud iga-aastaselt 2021. aasta kevadprognoosis kehtiva seaduse järgi prognoositud hasartmängumaksu tulu 2021. aasta laekumise järgi. Ehk see tegelikult just nimelt seda ütleb, et see summa saab olema fikseeritud ja mingisugusest vähenemisest võrreldes 2021. aastaga rääkida ei saa. Kui see seletuskiri on keeruliselt loetav, siis, nagu ma ka eelmisele küsijale vastates ütlesin, tuleb see selgemalt kirja panna. Veel kord: 2021. aasta tase fikseeritakse ja selliselt saab see olema.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Mind teevad endiselt murelikuks need signaalid, et seaduse tasemel tõstetakse mingid valdkonnad edasi ja neile ikkagi mingi kindlustunne luuakse. Kuna tundub, et enamus arvab, et seaduse tasemel rahastuse fikseerimine toob õnne ja heaolu, siis kas me ei võiks fikseerida juba kõik valdkonnad seaduses, et neil peab kogu aeg olema rohkem raha kui enne ja mingi poliitiku suva ei tohi sinna vahele pääseda?

Aitäh! Jah, selliseidki ettepanekuid on tehtud, rohkem või vähem tõsimeelselt. Eks see ole tõenäoliselt kitsalt ühte valdkonda vaadates instinktiivne ja loomulik lähenemine. Kõigile tundub, et kui konkreetselt üks valdkond on eriti veel protsendina kuidagi fikseeritud, siis nii on kõige lihtsam eelarvet teha. Aga tulemus on muidugi täpselt vastupidine: mida rohkem on väga jäigalt seotud ja niinimetatud sildiga raha, seda võimatum on eelarvet tervikuna kokku panna, sest rahastamisvajadus on alates sotsiaalvaldkonnast, haridusvaldkonnast ja kultuurivaldkonnast seotud, nagu me täna juba pikalt eelarve eelnõu arutamise käigus debateerisime, palgasoovidega ja seetõttu teeb selline väga jäik sidumine kindlasti eelarve kui terviku vaates olukorra ainult keerulisemaks. Nii on.

Jüri Jaanson.

Aitüma! Austatud minister! Kõigepealt väga suur tänu selle sõnumi eest, et me enne teist lugemist veel natukene korrigeerime ja vaatame, kuidas saab asja paremaks teha. Aga nüüd sellest, et sporti natukene tundva ja ka spordi juhtimist tundva inimesena ma tean, et spordi juhtimises mõeldakse olümpiaadi rahastamisele, seatakse plaane olümpiaadipõhiselt ehk nelja aasta peale, muuseas nii nagu riigi eelarvestrateegiaski. Kas ei oleks mõistlik see, et ükskõik mis muutused ka ei toimuks spordis, riik või ministeerium sõlmiks spordi strateegiliste partneritega, nagu olümpiakomitee, alaliidud ja teisedki, mingi strateegilise dokumendi, kus oleks näha rahastuse suunad või mahud olümpiaadi põhimõttel, et neil tekiks, oleks ja säiliks kindlustunne tuleviku suhtes?

Aitäh! See on ettepanek, ma arvan, mille ma kindlasti viin kultuuriministrile kaalumiseks. Eriti tõepoolest siis, kui me 2021. aasta taseme seaduses fikseerime ja kaob ära see oht, et kriisi pikenedes või hasartmängumaksu laekumise vähenedes need summad oluliselt kahanevad, tasub sellele mõelda küll. Ma arvan, et see on väärt ettepanek.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh! Aga ma siiski üritan selle eelnõu mõttest aru saada. Eelnõu [seletuskiri] algab sõnadega, et valitsus algatab selle paindlikkuse suurendamiseks hasartmängumaksuvahendite kasutamisel. Teie tänase jutu leitmotiiv on see, et me kirjutame seadusesse sisse konkreetsed summad, numbritega, kui mitu eurot, ja me kirjutame seadusesse konkreetsed valdkonnad, mis hakkavad rahastust saama. Millisel moel see siis suurendab paindlikkust, mis on selle eelnõu mõte? Kas see, kui te kavatsete protsentide asemel kirjutada numbrilised summad, ei tee seda seadust üldse mõttetuks ajaraiskamiseks?

Aitäh! Ei tee, sest me räägime 2021. aasta taseme fikseerimisest. Viimastel aastatel on olnud olukord, kus maksulaekumine on kahanenud, aga küllap tuleb ühel hetkel ka olukord, kus see taas kasvab. Sellisel juhul on eelarve kui terviku vaatest hasartmängumaksu laekumisest fikseeritud nendele valdkondadele 2021. aasta tase. Ülejäänud summa, nagu ma – täpselt ei mäleta, kelle esitatud küsimusele vastates – selgitasin, laekub riigi tuludesse. See saab olema eelarve kui terviku osa, mille ulatuses on võimalik rahastada tervishoiutöötajate palku, sotsiaalvaldkonna palku ja kõike muud. Ehk ta on osa kogu eelarvetulust. Aga veel kord, ütlen igaks juhuks, et keegi jälle pärast ei võtaks seda kontekstist välja: oluline on nendele valdkondadele kindluse andmine, nagu me siin korduvalt oleme täna ette lugenud, mis puudutab nelja ministeeriumi kaudu rahastatavaid projekte. Nende jaoks olukord ei muutu selle aastaga võrreldes. See kindlus on olnud selle eelnõu mõte.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Oskate te öelda, kui palju aastate lõikes on läinud sellest rahast ludomaania raviks ja kui palju on läinud raha ennetustegevuseks?

Ei oska praegu öelda neid detaile. Saan need kindlasti küsijale hiljem saata, ministeeriumi käest neid küsida. Mul ei ole praegu aastate lõikes detailset jaotust kaasas.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Täpsustan korraks. Nagu ma aru sain, on niimoodi, et summa fikseeritakse eri kultuurivaldkondadele, kes on saanud hasartmängumaksust rahastust, see on küll väiksem, tunduvalt väiksem, kui on olnud eelnevatel aastatel, sellepärast et 2021. aasta tulud ei olnud kasvutrendis, ei olnud nii suured. Kas see tähendab seda, et igal aastal võib vastav valdkond siis, kui on majanduses kasv, kirjutada oma ministeeriumile – need on need neli ministeeriumi, mis on ette loetud – kirjaliku taotluse, et soovivad summat, mis on, ütleme, mingisugune puudujääk? Ma ei saanudki aru, kuidas see asi on. Kui majandus on tõusutrendis, aga see summa on fikseeritud, ja näiteks EOK on juba teatanud, et see summa on väiksem võrreldes eelmiste perioodidega, siis kas neil on võimalus uus taotlus teha?

Nüüd sain küsimusest aru. Aitäh! Jaa, iga-aastase eelarve tegemise käigus ikkagi loomulikult seda sellisel juhul lisaks sellele fikseeritud summale räägitakse läbi, loomulikult on see osa eelarveläbirääkimiste käigust. Nii et see nii on. Mis puudutab veel 2021. aasta taset ja laekumise taset, siis on olnud aastaid, kui see summa on olnud praegusega võrreldes ka oluliselt väiksem. See ei ole sugugi nii ühene. Seetõttu tuli kuskile see piir tõmmata, millega fikseerida ja 2021. aasta ehk praegu käimasoleva aasta tase on olnud see ettepanek.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Me olime tol ajal koos Tallinna volikogus, kui me võitlesime kasiinode vastu. 140 kasiinot oli Eestis, 70 nendest asus Tallinnas. Mul on hea meel, et te mäletate veel, et ludomaania on hasartmängusõltuvus ja seda on vaja ravida. See teema on tegelikult suurem. Ma nüüd küsingi teie käest. Näiteks peavad Soomes alkotootjad oma kulu ja kirjadega üleval kainestusmajasid. Kas mitte ainult, ütleme, ludomaania ennetustegevuse mõttes, vaid ka seetõttu, et selle tulemusena on perekonnad purunenud ja on traagilisi sündmusi, te toetaksite siin ministrina mingit fikseeritud summat just selleks, et sellest pahest saaksid inimesed lahti, sest me oleme ju pahe maksustanud?

Aitäh! Ma arvan, et see on kindlasti asi, mis tähelepanu vajab, jah. Kas nüüd see eelnõu või see seadus on see, kus seda summat fikseerima peaks, selles ei ole ma lõpuni kindel, aga jah, tegeleda tuleb, sellega ma olen nõus. Jällegi, eelarve tegemise käigus tuleb see läbi arutada, kuidas seda kõige parem teha on. Seal juba on valdkonna enda ministrid kindlasti kõige paremad eestvedajad ja kõige täpsemini detaile tundvad.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma teie ühest vastusest võtsin sellise fraasi – ma arvan, et ma ei eksi ja ilmselt te seda kohe kinnitate või lükkate selle ümber –, et olukord ei muutu, see ei muutu halvemaks. Aga tegelikult ei muutu ju ka paremaks. Kooskõlastusringil kirjutas Eesti Linnade ja Valdade Liit sedasama, mida tegelikult küsimuse esitajad on korduvalt saalis üles tõstnud. Ma möönan, et see muutub ehk selgemaks või arusaadavamaks, aga summa jääb samaks, mis on aastal 2021, ta ei muutu halvemaks. Aga me ju ei planeeri edasi elada ainult kroonviiruse kriisis. Ta ei muutu ka paremaks. Eesti Linnade ja Valdade Liit kirjutab, et seletuskirjast ilmneb, et mitmete sihtrühmade jaoks vähenevad võimalikud valdkondlikud tegevustoetuse vahendid.

Aitäh! Viitasin oma vastustes ja vist ka sissejuhatuses sellele, et tegelikult kõige teravam oli see probleem 2020. aastal. Ta kerkis tegelikult 2020. aastal, kui hasartmängumaksu laekumine vähenes päris märkimisväärselt. Siis oli olukord, kus mitmed valdkonnad ja need, kes olid tavapäraselt esitanud toetusetaotlusi, avastasid, et kuna laekumine vähenes, siis vähenes oluliselt ka võimalus neid projekte toetada. Seda on meil soov edaspidi vältida ja seetõttu on tõepoolest ettepanek 2021. aasta laekumise tase, mis on 2020. aastaga võrreldes suurem – igaks juhuks ütlen seda ka –, sellisel kujul fikseerida.

Veel kord: nende valdkondade rahastamise ainsaks allikaks ei ole kindlasti hasartmängumaks ja ei tohigi olla. Kindlasti ka edasiste eelarvete menetlemise käigus tuleb see teema läbirääkimistel üles, just nimelt selles võtmes, kuidas olukorras, kus majandus loodetavasti uuesti kasvama läheb või ületab varasema taseme ja meil ei tule enam jooksvalt kriisiga tegeleda, need summad sellisel juhul üle vaadata. Aga jah, ütleme, et igal juhul võtab see maha mure, et laekumise ootamatu kahanemise oludes jäävad projektid lihtsalt rahastamata. Sellist olukorda enam ei ole.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma tänan nende selgituste eest ja ka nende selgituste eest, mis te komisjonis andsite. Mul on tunne, et saalis on hakatud asjast vist natukene valesti aru saama. Üks selle seaduse pooli on see, et fikseeritakse summa, mida erinevad ministeeriumid saavad. Saan ma õigesti aru? Teine on see, et kui enne oli ministeeriumidel selge, kellele ja mille jaoks sai raha jagada, siis nüüd on see siit ära kustutatud. Ministeerium võib seda raha ükskõik kellele ja kuidas jagada. Siin on kaks probleemi. Üks on see, et see summa fikseeritakse ühe aastanumbriga, ja teine on see, et neil, kes siiamaani on saanud ja loodavad, et ka järgnevatel aastatel saavad, enam seda kindlust ei ole, sest kõik kardavad ühte ministrit, kõik arvavad, et see eelnõu on ühe ministri tehtud. Sa küll väidad, et see ei ole nii ja ärge kartke, aga see ei ole enam rahandusministri otsus, kui see läheb ministeeriumidesse, kus ministrid ja kantslerid on otsustajaks.

Aitäh! See teema tõepoolest kerkis meil ka rahanduskomisjonis ja hea, et see kerkis. Hea, et te seda küsisite, sest see tõepoolest andis võimaluse korra veel läbi mõelda, kuidas kõige paremini seda teie kirjeldatud hirmu või muret maha võtta. Nagu ma ütlesin, kuna eelnõu tehes pole olnud hetkekski vähemalt Rahandusministeeriumil mõttes, et need valdkonnad, mis seni toetust on saanud, seda enam ei peaks saama, siis on tõesti ettepanek eelnõu menetlemise käigus see sellisel juhul ka üheselt fikseerida, et seda muret maha võtta. Nende valdkondade jaoks, mis me siin oleme ette lugenud ja mis nelja ministeeriumi kaudu seni on toetust saanud, nagu ma Helmen Kütile vastates ütlesin, midagi ei muutu. See jääb nende jaoks samamoodi, need valdkonnad jätkuvalt toetusele kvalifitseeruvad ja toetust taotleda saavad.

Hea rahandusminister, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan!

Aitäh!

Nüüd palun siia rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka.

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Rahanduskomisjon arutas hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist esimeseks lugemiseks k.a 12. oktoobril. Eelnõu tutvustas algataja esindaja rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Nagu te olete aru saanud, eelnõu sisuks on see, et riigieelarve vahendite paindlikuma kasutamise eesmärgil ning kultuuri‑, spordi‑, haridus‑, regionaal‑ ning sotsiaalvaldkonna projektide rahastamise stabiilsuse tagamiseks otsustas Vabariigi Valitsus loobuda seni rakendatud põhimõtetest, mille kohaselt kasutatakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu sihtotstarbeliselt. Kehtiva hasartmängumaksu seaduse kohaselt läheb kindlaksmääratud protsent laekunud hasartmängumaksust kultuurkapitalile ja neljale ministeeriumile seadusega ettenähtud valdkondade rahastamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. aprilli k.a istungil tehtud otsusele jäävad edaspidi neile riigieelarve alusel eraldatavad vahendid käesoleva aasta ehk 2021. aasta kevadprognoosis fikseeritud tasemele ja ei muutu automaatselt maksulaekumise suurenemise või vähenemise korral. Hasartmängumaksu tulu laekub edaspidi riigi üldistesse tuludesse.

Komisjonis tekkis täpselt samasugune diskussioon kui täna siin saalis. Tuletasin komisjoni liikmetele meelde, et nimetatud eelnõu kohta on Eesti Pensionäride Ühenduste Liit saatnud komisjonile protesti. Puudub kindlus ja kardetakse toetuse kadumist. Minister vastas, et muretsemiseks põhjust ei ole, säilib käesoleva aasta tase, mis jääb fikseerituks, sellest allapoole ei minda ja olukord ei halvene.

Urmas Reitelmanni sõnul on arusaamatu, miks hakatakse toimivat süsteemi muutma. Ta soovis teada, miks on kavandatavast eelnõust välja jäetud valdkonnad, millele tohib raha kulutada. Kehtivas seaduses on valdkonnad määratletud, uues enam ei ole. Kui uue redaktsiooni järgi läheb raha ministeeriumi haldusesse, siis sellest võib finantseerida kõike, mis kellelegi pähe tuleb. Minister vastas, et sellist tõlgendust ei osatud ette näha. Kui on arvamus, et see on probleem, siis tuleb seda veel arutada. Peamine muudatus eelnõus on seotud sellega, et fikseeritakse käesoleva aasta tase nelja ministeeriumi vahel vastavalt praegusele jaotusele. Samuti jääb paika kultuurkapitalile laekuv protsent.

Erki Savisaar küsis, kas summa fikseerimine on kohati protsendiga ja kohati absoluutnumbriga. Minister vastas, et protsendiga toimub jaotus kultuurkapitalile ja absoluutsummaga Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus‑ ja Teadusministeeriumile ja regionaalprojektidele Rahandusministeeriumis.

Rene Kokk märkis, et pensionäride hirm on põhjendatud ja muudatuste mõtet ta heaks ei kiida.

Riina Sikkuti sõnul on mure arusaadav, huvigrupid, kes on varem seaduse alusel toimunud raha jagamisega harjunud, ei soovi selliseid muudatusi. Kuidas partneritega tulevikus hoida häid suhteid ning anda kindlustunnet, et rahakasutus tulevikus on läbipaistev? Lisaks, kes peaks tegelema kommunikatsiooniga? Minister vastas, et raha jaotamine toimub valdkondliku ministeeriumi kaudu, kes teab sihtrühmi ja huvigruppe kõige paremini. Rahulolematutel on jäänud tähelepanuta asjaolu, et kui oli COVID‑19 kriisi algus, siis reaalselt laekus ka hasartmängumaksu vähem. Sellest tulenevalt oli mure vastupidine, et ei ole fikseeritud taset ja projektide rahastamise vähendamine toimus automaatselt. Edaspidi sellist olukorda tekkida ei saa. Kavandatavate muudatustega on valdkondadele tagatud see eelarve tase, mis on käesoleval aastal.

Marek Uusküla täpsustas, et süsteem töötab suurepäraselt siis, kui hasartmängumaksust laekub praegu seadusest tulenev ja protsentide alusel planeeritud summa või sellest rohkem. Süsteem ei tööta siis, kui tekib selline olukord, nagu minister kirjeldas. Eelmine kord oli see aastal 2015, kui muudeti seadust ja laekumistes tekkis ühekuuline vahe tulenevalt deklareerimiskuupäeva nihkumisest. Raha ei laekunud kohe, mistõttu pöördusid huvigrupid esimesel võimalusel ministeeriumi poole.

Ma märkisin veel lisaks, et keegi ei ole vastu ministeeriumi muudatusele, vaid vaidlustatakse olukord valdkondade kaotamisega, kes saavad raha ja kes mitte.

Mul on väga hea meel, et minister minu arvates vastas enamusele meie küsimustele ja ka komisjonis oli see arusaamine, et valdkonnad tuleb eelnõusse tagasi panna. Täna minu arvates võiks vaidlus olla selle üle, kas 2021. aasta fikseeritud summa on see kompromiss, milles kokku lepitakse või mitte. Järgmise kümne päeva jooksul, kui esimene lugemine juhuslikult lõpetatakse, saavad ju kõik Riigikogu liikmed oma parandusettepanekuid teha. 

Aga mul on hea meel, et komisjonis ja saalis on samad mured ja samad küsimused. Ma tahan kiita ministrit. Mul on tunne, et talle on natukene liiga tehtud. Keegi on toonud asjad ja pannud sisse, mida tõesti Rahandusministeerium ei olekski pidanud oskama arvata. Mina ei süüdistaks rahandusministrit selles mitte hetkegi. Aitäh!

Teile küsimusi ei ole.

Aitäh!

Avan läbirääkimised. Esimesena saab Isamaa fraktsiooni nimel sõna Heiki Hepner. Palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Sissejuhatuseks ütlen, et ma nii leebe ei oleks kui mu fraktsioonikaaslane Aivar Kokk. Mul on tõesti tunne, et me arutame natukene erinevat eelnõu, mitte ühte ja sedasama.

Aga nüüd nendest murekohtadest. Tõepoolest, Vabariigi Valitsus otsustas loobuda seni rakendatud põhimõttest, mille kohaselt kasutatakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu sihtotstarbelist eraldamist. Seni rakendatud põhimõttest loobutakse justkui ülla eesmärgi nimel, et tagada stabiilne finantseerimine kultuurivaldkonnas, omavalitsuste regionaalarenguprogrammides, teaduse rahastamisel, sotsiaalvaldkonnas jne. 

Ma ütleksin siia juurde, et põrgutee on enamasti sillutatud üllaste kavatsustega. Kuigi minister siin üritas väita, et ei-ei, te saate kõik valesti aru, raha ei vähene, siis eelnõu seletuskirjas on ju selgelt öeldud, et Kultuuriministeeriumi raha väheneb nelja aastaga 3 miljonit, Rahandusministeeriumi raha 2,73 miljonit, Haridus‑ ja Teadusministeeriumi raha 2,71miljonit, Sotsiaalministeeriumi raha 3,29 miljonit. No ma ei tea, võib-olla tõesti ministril oli ees teine eelnõu, mida ta siin kaitses.

Probleem ongi tegelikult selles, et raiudes selle tulubaasi kivisse, ei lähe me kaasa ühiskonnas toimunud muudatustega ja jätame mitmed valdkonnad senisest kindlustundest ilma.

Ma tuletan meelde teede rahastamist, mis kunagi oli ka ju seotud kütuseaktsiisi laekumisega. Kui sellest loobuti, siis mitte sellepärast, et suurendada teede rahastust, vaid sellepärast, et seda vähendada. Ja täna on see probleem. Täna me arutasime siin esimesel lugemisel järgmise aasta riigieelarve seadust. Ma siiski peaks ära markeerima selle, et omavalitsused taotlesid kohalike teede jaoks 45 miljonit, aga meie leiame, et 30 miljonit on paras summa. No ei ole paras summa. Aga see näitab seda protsessi, millest, võib-olla ühel hetkel nii tundub, on tark loobuda niinimetatud paindlikkuse nimel, aga lõpuks tähendab see selgelt selle valdkonna väiksemat finantseerimist.

Sellele eelnõule vastas negatiivselt ka Eesti Linnade ja Valdade Liit. Selle asemel et nende hirmu ümber lükata, tegelikult ju udutati selles vastuses ega antud mingit täiendavat kindlust.

Ma ei tea, miks ei läinud see eelnõu kooskõlastamisele näiteks olümpiakomiteele, aga tõepoolest, ka olümpiakomiteel on väga selged mured. Ma siiski tooksin teieni, head kolleegid, need väga konkreetsed mured, mis olümpiakomiteel on.

Nad kirjutavad: "Eestis on olnud Euroopas ainulaadne süsteem, kus seaduse tasandil on sätestatud konkreetse laekumise konkreetne % tippspordi toetuseks. Selle ajaga on Eesti saanud 9 olümpiavõitjat ..."

Palun kolm minutit lisaks.

Palun! Kolm minutit lisaaega.

"... kümneid maailma- ja Euroopa meistreid. See on tunnistus, et selline rahastamise süsteem toimib ja on edukas. See on siiani süsteem, mida püüavad järgida ja ellu rakendada paljud Euroopa riigid, võttes Eestist eeskuju." Ja nüüd me loobume sellest. "Leiame, et läbi kultuuriministeeriumi hinnangu fikseerides laekumise summa järgmiseks 4 aastaks, kaotab Eesti sport juba 2022. aastal 340 727 eurot, nelja aasta jooksul oleks summa 2 713 193 eurot. Tunnistame, et kõige globaalses ehk spordikonkurentsis oleks see katastroofiliste tagajärgedega kogu meie spordile."

Ja see jäetakse tähelepanuta. No see on ainult üks valdkond, aga tegelikult puudutab see kõiki neid valdkondi. See on kõige tundlikumalt välja toodud ja kõige nähtavam. Elasime ju alles väga kaasa meie olümpiaedule Tokyos. Sellepärast on see võib-olla selle probleemi kirjeldamiseks kõige parem näide.

Aga see ei ole mitte ainult sport. Samas, tõepoolest on tehtud üks erand, see on tehtud Eesti Kultuurkapitali kaudu nende investeeringute rahastamiseks. Aga sellest ka ei saa aru, miks siis üks erand on hea ja järgnevad on väga halvad. See ei tule sellest eelnõust ka välja.

Minister ka ütles, et ta mõistab meie hirmu ja mõistab meie muret. Aga, head kolleegid, siin meie hulgas on ju olümpiasportlasi, tippsportlasi, on kultuuri pärast südant valutavaid parlamendiliikmeid ja sotsiaalselt tundliku närviga parlamendiliikmeid. Ma arvan, et kõige parem vahend selle hirmu ja mure mahavõtmiseks on lükata see eelnõu lihtsalt tagasi. Isamaa fraktsioon teebki ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 459 esimest lugemist mitte lõpetada ja arvata ta menetlusest välja. Sel juhul me tõesti saame kindla pilguga vaadata nii meie kultuuri‑, spordi‑, teadus‑ kui ka sotsiaalvaldkonna inimestele otsa ja loomulikult ka regionaalarengut edendavatele inimestele otsa. Aitäh!

On teil see tagasilükkamise ettepanek ka kirjalikult?

Jaa. Palun!

Vormiliselt küll peaks olema tagasilükkamise ettepanek, teil on "mitte lõpetada", aga mõte on arusaadav. Palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Eduard Odinets!

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Kurb muster tuleb ka sellest eelnõust välja. Taas kord sõidab meie valitsus kõige nõrgematest üle. Taas kord on siin puuetega inimesed, puuetega sportlased, paraolümpia, eriolümpia, lapsed, noored ja nende tegevused. Algas see kõik kevadel huvitegevuse kärpimisega ja jõudis nüüd hasartmängumaksu vähendamise juurde. Teame, et kultuuriranitsast ei ole suurt midagi saanud, seitse eurot aastas lapsele. Ei tea, kas meie ajaloos on olnud veel laste, noorte ja puuetega inimeste suhtes vaenulikumat valitsust. Tundub, et ei ole olnud, Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon läheb sellega ajalukku.

Minister väidab meile, et summad külmutatakse 2021. aasta tasemel. Tegelikult seaduseelnõu seda ei ütle. Seaduseelnõu ütleb meile selgelt, et lükatakse üldisesse potti, üldtuludesse, ja sealt jaotatakse valdkondade vahel. Võib-olla see valitsus tõepoolest jagab neid rahasid niimoodi. Mida teeb järgmine valitsus? Mida teeb ülejärgmine valitsus? Me teame väga hästi, et kui raha on üldises potis, siis see supp, mis seal keedetakse, on ilmselt üsna lahja. Kui palju sealt pudeneb olümpiakomiteele, antidopingu sihtasutusele, puuetega inimeste projektidele, hoolekandeprojektidele, meditsiiniprojektidele, regionaalsetele kultuuriprojektidele, regionaalsetele arengustrateegia projektidele, me ei tea.

Minister ütleb meile, et teiseks lugemiseks kirjutame need summad sisse ja loetleme ka needsamad valdkonnad, mis praegu seaduses on. Siis kaob sellelt seaduselt üldse mingigi mõte. See on täpselt sama seadus, mis eksisteerib praegu, lihtsalt protsentide asemel hakkavad olema summad. Need summad hakkavad olema mingi eelmise aasta prognoosi kohaselt, selle aasta kevadise prognoosi kohaselt, isegi mitte tegeliku laekumise kohaselt. Kõik see on ajendatud sellest, et meil oli keeruline aasta, maksu laekus vähem. Kui järgmine aasta, ülejärgmine aasta, kolm-neli aastat edasi tulevad head aastad ja maksu laekub rohkem, me ikka opereerime nende summadega, mis olid halbadel aastatel.

Andke mulle andeks, head kolleegid, ma ei näe mingit loogikat sellel lähenemisel. Seletuskiri ütleb selgelt eesti keeles, isegi grammatiliselt tõlgendades on see vägagi selge, see lause on igas lõigus: seetõttu, et me sätestame summad aasta 2021 tasemel, jäävad asjad tegemata, jäävad sajad projektid realiseerimata, tuhanded lapsed jäävad toetuseta, olümpiasportlased jäävad toetuseta. Seletuskiri ütleb selgelt ka näiteks haridusministeeriumi kohta, et seadusemuudatus ei võimalda jätkata toetuste eraldamist senises mahus. Seetõttu jääb noorte haridusvaldkonna eelarvesse laekumata 2,2 miljonit. Ja nii iga valdkonna kohta, nagu siin juba räägiti.

Palun lisaaega.

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Aitäh! Väga keeruline on aru saada. Siin kõlavad ju olümpiasportlaste hääled, kultuuriinimeste hääled, haridusinimeste hääled, et miks me seda teeme. Ja minister raiub, et selleks, et mitte vähendada raha, ja seletuskiri ütleb, et just selleks, et raha vähendada. Meie 13‑miljardilisest eelarvest me hoiame kokku 11 miljonit, just väiksemate projektide, regionaalsete projektide arvel. Miks me seda teeme? Aru ei saa.

Ja siis ütleb meile minister, et kasvatame paindlikkust, las valdkondlikud ministrid otsustavad, kuhu nad seda raha suunavad. Nemad teavad paremini, ütleb meile rahandusminister. Aga täna on juba siin kõlanud see näide, kuidas kultuuriminister ütleb, et tema teab paremini, see on tema kaalutlusõigus, see on tema eelistus, et suunata kõikide projektide kõik vahendid, mis aastaks ette nähtud on, oma valimispiirkonda. Kas me tõesti tahame, et meil kõik need sajad projektid hakkavadki sõltuma sellest, mis on konkreetse ministri konkreetne suva konkreetses valdkonnas?

Head kolleegid, kindlasti ei taha me sellist asja. See eelnõu ei teeni kindlasti seda eesmärki, et teha süsteemi paindlikuks. Need hirmud, mida on väljendanud mitmed sihtrühmad, mida siin on loetletud ka täna, mis on saadetud rahanduskomisjonile, fraktsioonidele, mida on meedias avaldatud, on täiesti põhjendatud hirmud, et need mitmed ja mitmed valdkonnad, mis on seletuskirjas väga ilusti üles loetud, jäävad toetusest ilma.

Head kolleegid, me ei saa sellist asja lubada! Sellepärast teeb ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Vastav dokument on istungiosakonnale elektrooniliselt edastatud. Ma loodan, et mõistus võidab ja me saadame selle praakeelnõu rahandusministrile tagasi. Aitäh!

Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoove ei ole. Rahandusminister palus sõna. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed, kõigepealt aitäh selle arutelu eest, mis toimus esmalt rahanduskomisjonis ja siis toimus ka täna siin saalis! Aga läbirääkimiste käigus väidetu ja kuuldu lihtsalt nõuab reageerimist. Seetõttu olen uuesti teie ees puldis ja tahan öelda kahte asja.

Esiteks, Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonnale jääb kasutamiseks raha regionaalsete investeeringutoetuste andmiseks, Haridus‑ ja Teadusministeeriumi kasutada jääb raha haridus‑, teadus‑, laste‑ ja noorteprojektide toetamiseks, Sotsiaalministeeriumi kasutada jääb raha meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ja hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks, Kultuuriministeeriumile jääb kasutada raha olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide võistlusspordiprojektide toetamiseks ja muude spordiprojektide toetamiseks, jääb raha kultuuriprojektide toetamiseks, spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks, kultuurkapitali rahastamine jätkub samal moel, nagu ta seda seni on olnud. Teiseks, rahastamise tase säilib.

Kui selle eelneva suhtes on ikka veel kellelgi ebakindlust, siis see kindlus tuleb eelnõus anda ja nagu korduvalt öeldud, me oleme valmis Rahandusministeeriumi poolelt parlamendifraktsioonide ja Riigikogu liikmetega koos selle sõnastuse välja pakkuma selliselt, et need mured maha võetud saaks. Palun teil seda valitsuse esitatud eelnõu toetada. Aitäh!

Härra Sester, kas teil on protseduuriline küsimus?

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Ma palun teid tungivalt, tungivalt palun, edastage rahandusministrile see seletuskiri, mida ta praegu just kuidagi püüdis tsiteerida. Eelarve mõjud on selgelt välja toodud, see [raha] on miljonites vähenenud. Edastage palun, sest muidu minister on võib-olla teadmatuses, mida ta siin täna menetles ja etles. Edastage palun see seletuskiri, olge nii kena!

Tänan! See ei olnud küll protseduuriline küsimus, sest see ei olnud kuidagi istungi läbiviimisega seotud. Aga nüüd on meile tulnud kaks ettepanekut: Isamaa fraktsioonilt ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Juhin ka protseduuriliselt Isamaa fraktsiooni tähelepanu, et järgmine kord, kui teil on soov esimesel lugemisel mingi eelnõu tagasi lükata, siis kasutage formuleeringut "tagasi lükata", mitte "esimest lugemist mitte lõpetada". Meie kodu‑ ja töökord näeb ette, et esimesel lugemisel on võimalik taotleda tagasilükkamist. Aga mõte on arusaadav. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek on igati korrektselt vormistatud. Me peame need ettepanekud läbi hääletama.

Lugupeetavad, palun teie tähelepanu! Kui Isamaa fraktsioon äkki saab ka natukene ... Härra Sester, kas ma tohin teie tähelepanu ka paluda? Ma tänan! Head kolleegid, panen teie ette hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 459 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepanekut toetas 21, vastu oli 45 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.

Oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. novembri kell 17.15.

Liigume tänase seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 458 esimene lugemine. Palun, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teile esitatud eelnõuga on soov võtta üle kahe direktiivi muudatused. Üks neist reguleerib aktsiisi maksmise üldist korraldust ja teine on alkoholispetsiifiline direktiiv.

Kõigepealt, aktsiisi maksmise üldist korraldust reguleerivast direktiivist tulenevad muudatused on seotud Euroopa Liidu ülese elektroonilise saatelehe nõude kehtestamisega aktsiisikaubale. Selle eelnõu järgi nähakse ette, et aktsiisiga maksustatud kauba vedamisel teise liikmesriiki tuleb vormistada elektrooniline saateleht. Alates 2010. aastast on Euroopa Liidus kasutusel saatelehtede elektrooniline süsteem EMCS, mida kasutatakse aktsiisiga maksustamata kaupade saatelehe vormistamiseks veol liikmesriikide vahel. Euroopa Liit laiendab seda süsteemi ka saatelehe vormistamiseks aktsiisikaubale, mis on lähtekohas aktsiisiga maksustatud ja mida veetakse teise riiki. Praegu kasutab Eesti ettevõtja riigisisest elektroonilist süsteemi SADHES, kui lähetab aktsiisiga maksustatud kauba teise liikmesriiki. Tulevikus tuleb hakata kasutama sedasama juba eespool nimetatud EMCS‑i. Sujuvaks eksportimiseks saab edaspidi lisaks tolliprotseduurile kasutada välistransiidiprotseduuri. Kehtiva õiguse kohaselt loetakse aktsiisikaup ekspordituks selle väljatoimetamise momendist Euroopa Liidu aktsiisiterritooriumilt, aga muudatuse järgi saab kaupa lugeda ekspordituks ka välistransiidiprotseduuri rakendamise momendist. See tähendab, et kaup ei pea olema füüsiliselt välja toimetatud Euroopa Liidu aktsiisiterritooriumilt.

Teine muudatus tuleneb alkoholispetsiifilisi küsimusi reguleeriva direktiivi muudatusest. Kaasajastatakse alkoholi kaubakoode, täpsustatakse aktsiisivabastuse põhimõtteid alkoholi kasutamisel tootmisseadmete puhastamiseks ja kehtestatakse põhimõtted, kuidas ettevõtja tõendab teise riigi ametiasutusele oma staatust väikeettevõtjana. Aitäh! Palun seda eelnõu toetada.

Hea minister, teile küsimusi ei ole. Tänan! Rahanduskomisjoni vaadet tutvustab esimees Erki Savisaar. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon valmistas 458 SE esimest lugemist ette k.a 12. oktoobril. Istungil tutvustas eelnõu samuti rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning temaga olid kaasas ministeeriumi tolli‑ ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ja sama osakonna peaspetsialist Heidi Vessel. Ja peale mõnda küsimust ... Ei olnudki küsimusi komisjoni liikmetel, nagu ka siin saalis. Siis jõudis komisjon konsensuslikule otsusele, et võiks eelnõu esimese lugemise lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva ehk 3. novembri kell 17.15. Aitäh!

Aga, härra komisjoni esimees, peab tunnistama, et saalis siiski on küsimusi. Aivar Kokk soovib küsida.

Hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Võib-olla sa paari sõnaga ütled, mida see Eesti inimestele või ettevõtjatele uut toob. Kas mingid kohustused tekivad või mida siis tähendab selle direktiivi ülevõtmine?

Aitäh! Eesti inimestel ei muutu selle direktiiviga mitte midagi. See puudutab elektrooniliste saatelehtede nõuet ja on seotud rohkem kaubavahetusega.

Nüüd on küsimused otsa saanud, peaaegu. Aivar Kokk soovib küsida.

Ma saan aru, et siin on aktsiisikauba teema. Mis siis ikkagi aktsiisikaubaga on, kas meil on olukord, kus selle direktiivi ülevõtmine mõjutab mingit ettevõtlust või ei mõjuta?

Aitäh! Ma arvan, et sellised eelnõu väga sügavat sisu puudutavad küsimused on alati hea esitada ministrile, kes on selle eelnõu palju põhjalikumalt läbi töötanud. Meie arutelu baseerub sellel, mis küsimused kerkisid rahanduskomisjonis. Aga jutt on elektroonilisest andmevahetusest. Igasuguste paberite kaotamine ja elektrooniliste dokumentidega asendamine teeb kindlasti elu lihtsamaks nii Eesti ettevõtjatel kui ka Eestiga suhtlevatel ettevõtjatel.

Nüüd on tõesti küsimused otsa saanud. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 458 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. novembri kell 17.15.

Meie tänane kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 460 [esimene lugemine]. Palun siia Vabariigi Valitsuse nimel [esinema] rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse.

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tore taas teie ees olla. Nüüd on teie ees eelnõu, mis samuti puudutab direktiivi ülevõtmist. Eelnõuga kavandatud muudatused on seotud järgmise aasta 1. jaanuarist ja 1. juulist jõustuvate käibemaksudirektiivi muudatustega. Lisaks viiakse käibemaksudirektiiviga kooskõlla meenemüntide maksustamine ja kavandatakse sätteid täpsustavaid või maksukohuslaste halduskoormust vähendavaid muudatusi.

Selgitan olulisemaid muudatusi, mis selle eelnõuga kaasnevad. Esiteks, järgmise aasta 1. jaanuarist ehk 2022. aasta 1. jaanuarist jõustub kaupade ja teenuste maksuvabastus COVID‑19 pandeemiale reageerimiseks. Selle muudatusega võetakse üle direktiivi muudatus, millega kehtestatakse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu õiguse alusel asutatud ametile ja asutusele õigus osta nullprotsendilise määraga kaupu ja teenuseid ning maksuvabalt kaupa importida COVID‑19 pandeemiale reageerimiseks. See maksusoodustus kehtib ainult juhul, kui need kaubad on ostetud tasuta jagamiseks või teenused tasuta osutamiseks. Seda soodustust kohaldatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist.

Teine muudatus puudutab seda, et järgmise aasta 1. juulist jõustub käibemaksuvabastus Euroopa Liidu kaitsetegevuse suhtes. See on taas seotud käibemaksudirektiivi muudatusega ja selle ülevõtmisega. Euroopa Liidu kaitsetegevuses osalevatele liikmesriigi relvajõududele kehtestatakse sarnane käibemaksuvabastus, mis seni on ette nähtud NATO kaitsetegevuses osalevatele NATO osalisriigi relvajõududele.

Viimane olulisem muudatus on samamoodi 2022. aasta 1. juulist rakendatav muudatus, mis puudutab meenemüntide maksustamist. Muudatusega viiakse maksustamise põhimõtted kooskõlla käibemaksudirektiiviga. Selle kohaselt ei saa käibemaksuvabastust kohaldada sellistele müntidele, mida tavaliselt seadusliku maksevahendina ei kasutata või millel on numismaatiline väärtus, ehk meenemüntidele. Selle kohta esitas Euroopa Komisjon Eestile selle aasta alguses päringu, milles juhtis omalt poolt tähelepanu, et Eesti praegune meenemüntide käibemaksukäsitlus ei ole kooskõlas käibemaksudirektiiviga. Meid teavitati ka võimalikust rikkumismenetluse algatamisest. Nii et sellest tulenevalt me nüüd selle ettepanekuga teie ees oleme ja palume seda toetada. Aitäh!

Aivar Kokk soovib küsida. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma loen siit rahandusministri poole pealt, mis määrused ja kõik peaksid tulema, aga ma ei loe siit kuskilt välja seda, nagu sa enne ütlesid, et kui on tasuta jagamine. Siin on, et 2021. aastal Euroopa Komisjoni või Euroopa Liidu õiguse alusel asutatud ametite või asutuste poolt neile liidu õigusega antud ülesannete täitmisel COVID‑19 pandeemiale reageerimisel Eestis soetatud kaubalt või saadud teenuselt võib imporditud kaubalt tasutud käibemaksu tagastada. Kas see on kõikidel kaupadel nii või ikkagi nagu sa enne ütlesid, et nende puhul, mida tasuta jagatakse?

Aitäh! See ettelugemine tuli lihtsalt nii kiires tempos, et ma ei suutnud isegi seda kõike jälgida. Aga see on kehtiv ainult juhul, kui need kaubad on ostetud tasuta jagamiseks või teenused on mõeldud tasuta osutamiseks. Selliste teenuste ja kaupade suhtes jõustub see tagasiulatuvalt ehk 1. jaanuarist 2021.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Teie hea koalitsioonipartner on teinud ettepaneku energia müügilt käibemaksu vähendada. Seda praegu siin eelnõus küll ei ole. Aga kas on mingeid indikatsioone, et näiteks see ettepanek võiks realiseeruda lugemiste vahepeal, või kuidas see seis hetkel on? Miks näiteks ei ole seda siin seaduseelnõus?

Aitäh! Kas on indikatsioone? Ei ole indikatsioone. Ja miks ei ole? Sest see teie viidatud mõte ei haaku selle eelnõu mõttega kohe mitte kuidagi.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Aga haagime siis. Lugupeetud Riigikogu liige esitas väga olulise küsimuse retoorilise küsimusena. Äkki te annaksite – saadaksite Riigikogule, ma võin selle edasi anda tema liikmetele, kui te mulle selle saadate – väikse vaate, kuidas selline käibemaksuvabastus jaotuks sotsiaalselt tuludetsiiliti. Ma olengi kibelenud teie käest küsima, mis on värsked andmed, kes seda käibemaksu tegelikult maksab ja kes sellest soodustusest võidaks. Eks?

Jah. Aga pisut leevendades seda ootusärevust, mis teil selle kirjaliku materjali saabumiseni muidu võiks tekkida, võib öelda, et sellest võidaks kõige rohkem kõige jõukam ja kõige rohkem tarbiv ühiskonnakiht. Ehk detsiilide mõttes just nimelt kõige suurema sissetulekuga kõige jõukamad inimesed.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Veel üks küsimus. Euroopa Liidu liikmesriikide relvajõud saavad ametlikuks otstarbeks osta kaupu ja teenuseid nullprotsendilise käibemaksumääraga jne. Kas see tähendab seda, et riigieelarves on Kaitseministeeriumi puhul seda arvestatud, et on ka käibemaksuga asju ostetud? Kas me riigieelarves Kaitseministeeriumile minevat raha saame vähendada või on arvestatud, et nad saavad rohkem kaupa endale osta?

Aitäh! Sellega on nii, et eelarvele tegelikult mõju puudub, kuna see maksuvabastus puudutab Euroopa Liidu ühtse julgeoleku ja kaitsepoliitika raamistikus elluviidavat tegevust ja sellist tegevust Eestis Kaitseministeeriumi enda hinnangul lähiajal ega ka pisut kaugemale ette vaadates lihtsalt ei ole ette näha. Nii et selles mõttes praegu sellel mõju puudub.

Rohkem Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd rahanduskomisjoni poolt Erki Savisaar. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon valmistas eelnõu 460 esimest lugemist ette k.a 12. oktoobril. Eelnõu tutvustas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning temaga olid kaasas ministeeriumi tolli‑ ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ja sama osakonna peaspetsialist Aet Külasalu. Komisjonis olid mõned küsimused, mis kõlasid ka siin saalis ja said sama vastuse ehk vastati, et mõju eelarvele selle direktiivi ülevõtmise korral sisuliselt puudub. Selle lühikese arutelu tulemusena jõudis komisjon konsensuslikule otsusele, et võiks selle eelnõu esimese lugemise lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, see tähendab 3. november kell 17.15. Aitäh!

Heiki Hepner, palun, saab küsida.

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma küsin sama küsimuse, mis ma ministriltki tegelikult küsisin. Energiakandjate käibemaksu teema. Kas see teema kuidagi ka komisjoni koosolekult läbi jooksis ja kui jooksis, siis mis meeleolud valitsevad? Või kui ei jooksnud, siis miks ei jooksnud?

Aitäh! Ei jooksnud komisjoni istungilt läbi, sest komisjon keskendus eelnõu 460 sisule.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Oleme eelnõu 460 esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. novembri kell 17.15.

Meie tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 461. Palun, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus!

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Märkamatult oleme jõudnud tänase viimase Rahandusministeeriumi tutvustatava eelnõuni. Teie ees on ettepanek muuta kahte seadust. Mõlemad kannavad ühte ja sama eesmärki: et me ei suurendaks hinnakasvusurvet.

Ettepanek on muuta alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seadust nii, et järgmisel aastal aktsiisitõusu ei toimuks. Me kehtestaksime kütuse‑ ja elektriaktsiiside puhul lauge taastamise põhimõtte, nii et aktsiisid ei tõuseks kriisieelsele tasemele mitte ühe aastaga, vaid nelja aasta jooksul, laugelt. Ettepaneku kohaselt kehtivad ajutiselt langetatud aktsiisimäärad mitte järgmise aasta 30. aprillini, vaid ülejärgmise aasta 30. aprillini, selle järel nelja aasta jooksul toimub aktsiisimäärade taastumine kriisieelsele tasemele. See on mõistlik ja vajalik, et tarbijatel oleks võimalik tõesti hinnatõusuga aegsasti kohaneda, seda nii ettevõtjate kui ka eratarbijate poolel.

Muudame selle ettepaneku kohaselt ka vedelkütuse erimärgistamise seadust, et pikendada kaevandamisluba omavatel ettevõtjatel eriotstarbelise diislikütuse kasutamise õigust kaevandamisega seotud tegevustes. See on õigus, mis anti nendele ettevõtjatele möödunud aasta 1. juulist kuni järgmise aasta 30. aprillini. Seda perioodi on meil ettepanek pikendada ühe aasta võrra ehk 2023. aasta 30. aprillini. Aitäh! Palun muidugi kõigil seda eelnõu toetada.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud minister! Kõigepealt ma tänan, et te kaitsete umbes sama eelnõu, mille ma aprillikuus Isamaa fraktsiooni poolt Riigikogus üle andsin. Aga mul on küsimus. Ma väga kiidan seda eelnõu. Aga kui on see üleminekuperiood, siis kas oli ka arutelu, et võib-olla mõned aktsiisid olid liiga kõrged, et kui 2023. aasta 1. maist nad hakkavad 25% kaupa tõusma, siis võib-olla ei peaks kõik selliselt tõusma? Kui me vaatame naabrite aktsiise hetkeseisuga, siis me ikka enamikus olime teistest peajagu kõrgemad.

Aitäh! Eks seda naabrite aktsiiside jälgimist me peame tegema niikuinii. Seda tuleb piirikaubanduse ärahoidmise tõttu silmas pidada. Aga me räägime ikkagi tõesti laugest taastumisest. Kui see taastumine toimuks üheaastase hüppega, siis oleks olukord kindlasti teistsugune, aga me räägime aastatel 2023, 2024, 2025 ja 2026 toimuvast muutusest. Tõsi on, et eks sel hetkel tuleb üle vaadata, milline on seis naaberriikide aktsiisidega. Aga praegune prognoos küll ütleb, et selline lauge järkjärguline tõus ei tekita seda piirikaubanduse ohtu, mis muidu tekkida võiks.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Rahanduskomisjoni ülevaate annab taas Erki Savisaar. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon valmistas eelnõu 461 esimeseks lugemiseks ette k.a 12. oktoobril. Istungil andis eelnõust ülevaate rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning temaga olid kaasas ministeeriumi tolli‑ ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ja sama osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees.

Komisjoni liikmetel oli mõningaid küsimusi. Esimene küsimus oli see, kas lisaks sellisele mahupõhisele aktsiisi rakendamisele on plaanis arvestada ka erinevate kütuste keskkonnamõju ja soodustada sedamoodi keskkonnasäästlikumate kütuste kasutamist. Saime teada, et sellesisulised arutelud on Euroopa tasemel toimumas ja soovitakse ära oodata, kuhu Euroopas nende aruteludega jõutakse, enne kui neid muudatusi lisada Eesti õigusaktidesse. Oli ka küsimus, kas ministeerium on prognoosinud riski, kui inflatsioon ei lange, ja selgus, et sellist prognoosi ei ole kavandatud.

Kuid sellele vaatamata jõudis komisjon konsensuslikule otsusele, et selle eelnõu esimese lugemise võiks lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, see tähendab 3. novembri kell 17.15. Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Mis sa, Erki, arvad, kevadel me sarnase eelnõu esimese lugemise lõpetasime, kas me võiks need kaks eelnõu komisjonis ühendada, sest sisu on praktiliselt sama? 

Aitäh! Eks me peame seda küsimust komisjonis arutama. Siin sisu on küll pisut erinev, küsimus ei ole mitte ainult nende ajutiste langetuste pikendamises üheks aastaks, vaid siin on ka selle tõusu laugemaks muutmine. Nii et arutame, kuidas me protseduuriliselt selle teise eelnõuga edasi liigume.

Rohkem küsimusi pole. Tänan! Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel saab sõna Aivar Kokk. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid ja austatud minister! Mul on ääretult hea meel tänase koalitsiooni üle. See eelnõu on juba mitmes eelnõu, mis arvestab Isamaa ettepanekuid. Aprillikuus me selle eelnõuga välja tulime, et aktsiiside [tõstmist] võiks edasi lükata aasta jagu. Kui jõuavad kätte uued Riigikogu valimised ja uus koosseis siin saalis istub, saab otsuseid teha. Ma tänan ministrit, kes ka oma vastuses väga selgelt ütles, et piirikaubandust tuleb jälgida. Eelnõus on küll 2023. aasta 1. maist iga aasta 25% kaupa [ette nähtud] aktsiisitõus, kuid on ju selge, et Eestis olid aktsiisid naabrite omadest eelnevalt kõrgemad ja piirikaubandust tagasi tuua ei ole mõtet, sest kui ühe korra on rehale astutud, siis teist korda seda teha ei ole mõtet.

Ma usun, et selle eelnõu menetlus läheb kiirelt ka rahanduskomisjonis ja siin saalis, sest siin saalis võib-olla on mõned vähesed, kes seda ei toeta. Ma tean, et üks rahanduskomisjoni liige ütleb, et see võib-olla ei ole kõige parem eelnõu, aga kindlasti Isamaa Erakond eelnõu toetab. Ma loodan, et need kaks eelnõu võiks kokku panna, et oleks koos sõbralikult opositsioon ja koalitsioon, nii nagu seda tihti suudetakse teha kohalike omavalitsuste tasemel, ka Riigikogus. Ma tänan ministrit, siiralt. Aitäh!

Reformierakonna fraktsiooni nimel Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Täna on meil olnud siin päris mitu eelnõu, mis on seotud järgmise aasta riigieelarvega, nii ka käesolev. Kui te mäletate, riigieelarve, mille esimene lugemine täna lõppes, tugineb majandusprognoosile. See prognoos tehti juba tükk aega tagasi, sisuliselt augustis. Nii nagu kehtiv kord ette näeb, on meil selline institutsioon nagu eelarvenõukogu ja eelarvenõukogu andis hinnangu majandusprognoosile ja hoiatas päris mitme riski eest. Peale prognoosi valmimist ja eelarve esimese lugemise lõppemist võib öelda, et mõned riskid on pigem kasvanud kui vähenenud. Üks risk on kindlasti seotud energiahindade kallinemisega ja sellest tuleneva survega tarbijahindadele ja omakorda sedakaudu ettevõtete tootmissisenditele.

Teiseks tahan öelda seda, et kuigi majandus on taastunud oodatust kiiremini, on mitmetes majandussektorites taastumine olnud ebaühtlane ja mitmed sektorid pole veel kriisieelset taset saavutanud. Sellest tulenevalt pole inflatsiooni tingimustes ka soovitav anda lisatõuget hindade tõusule, mis mõjutab neid haavatavaid sektoreid. Sellest tulenevalt näebki käesolev eelnõu ette eelmisel aastal langetatud elektriaktsiisi ja teatud kütuste aktsiisimäärade langetuse pikendamist aasta võrra ja sellele järgneva nelja aasta jooksul aktsiisimäärade lauge taastumise kriisieelsele tasemele. Vaatame, ka Rahandusministeeriumi koostatud eelnõu seletuskirjas on isegi diislikütuse prognoositud hind järgmiseks aastaks juba praegu kõrgem. Kui te vaatate börsi, siis näete, et New Yorgi börsil on tänaseks toornafta hind kerkinud juba 83 dollarini barrelilt. Ka maagaasihinnad on kasvanud aastaga kuus korda, üsna ekstreemsele tasemele. See mõjutab nii kodutarbijatest gaasikütteomanikke kui ka gaasimahuka tootmisega ettevõtteid, näiteks põllumajandusväetiste tootjaid. Igal juhul gaasikütet kasutavatele kodutarbijatele kujuneb saabuva talve üleelamine kaunis raskeks ja tarbijatele prognoositakse, et kulud gaasile kasvavad neli-viis korda.

Ah jaa, täna tulid ka viimased andmed inflatsiooni kohta. Need näitavad, et hinnatõus jätkus ka septembris. Euroala inflatsioon kerkis 3,4%‑ni aasta arvestuses, mis on suurelt üle Euroopa Keskpanga 2%‑lise inflatsioonieesmärgi. Nii kiiret inflatsiooni pole juba väga ammu euroalal nähtud. Eesti inflatsioon on euroala kõrgemate hulgas, see ulatus septembris 6,4%‑ni aasta arvestuses.

Sellest kõigest tulenevalt on selle eelnõu eesmärgid igati põhjendatud. Reformierakonna fraktsioon kindlasti seda eelnõu toetab. Tänan tähelepanu eest!

Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 461 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. novembri kell 17.15.

Me olemegi kenasti läbinud mitte ainult kõik Rahandusministeeriumi eelnõud, vaid kogu tänase päevakorra. Soovin teile ilusat õhtut. Kohtume homme. Istung on lõppenud.