Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, tere hommikust! Alustame täiskogu VI istungjärgu 5. töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Seda soovi ma ei näe, järelikult saame minna kohaloleku kontrolli juurde. Palun kohaloleku kontroll! 

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 60 Riigikogu liiget.


1. 10:01 Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 UA)

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (383 UA). See "UA" siin taga tähendab uuesti arutamist. Kuna seda meil väga tihti siin Riigikogu saalis ette ei tule, tuletan teile meelde, kuidas me seda punkti arutame. Kõigepealt on põhiseaduskomisjoni liikme Mart Võrklaeva ettekanne, seejärel sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka ettekanne. Mõlemal on aega kuni 20 minutit. Igal Riigikogu liikmel on õigus esitada kummalegi ettekandjale üks küsimus. Siis läheme läbirääkimiste juurde. Ja läbirääkimistel, juhin tähelepanu, saame sõna võtta nii, et seda teevad fraktsioonide esindajad ja Riigikogu liikmed, kuid läbirääkimised peaksid keskenduma ainult välja kuulutamata jätmise motiividele. Seejärel läheme hääletuse juurde ja hääletusele läheb "võtta vastu muutmata kujul". Kui Riigikogu soovib seda eelnõu uuesti arutada, siis peab Riigikogu olema selle ettepaneku vastu, ja kui ta soovib eelnõu presidendile tagasi saata, siis ta toetab muutmata kujul vastuvõtmist. Selline on meie menetluskord selle punkti juures.

Nüüd ma palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Mart Võrklaeva. Palun!

10:03 Mart Võrklaev

Tervist, head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas 12. oktoobril videosilla vahendusel Vabariigi Presidendi välja kuulutamata jäetud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust uuesti.

Komisjoni esimees Toomas Kivimägi selgitas, et Vabariigi President jättis selle välja kuulutamata, kuna president on öelnud, et rikuti protseduurinorme. Komisjoni oli kutsutud ka Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna juhataja asetäitja Mall Gramberg, kes selgitas presidendi otsust ja selle tagamaid. Mall Gramberg ütles, et peamine põhjus, miks 383 SE välja kuulutamata jäi, oli Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ette nähtud menetluse rikkumine. Ta selgitas, et sotsiaalkomisjon muutis kolmanda lugemise teksti nii, et jättis välja seaduse jõustumise aja ning põhjendas seda Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 110 lõikes 1 antud võimalusega teha tekstis keelelisi ja tehnilisi täpsustusi. Vabariigi President ja paljud juristid on leidnud, et seda siiski tehniliseks ega keeleliseks täpsustuseks lugeda ei saa. Seetõttu leidis Vabariigi President, et seadus on vastuolus põhiseaduse § 104 lõikega 1 ning §‑dega 3 ja 102. Mall Gramberg märkis, et kuna tegemist on menetlusnormide rikkumisega, siis Vabariigi President soovis selle tagasi saata.

Toomas Kivimägi selgitas veel, et kuigi juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon, siis juhul, kui president jätab seaduse välja kuulutamata, peab põhiseaduskomisjon seda arutama. See oli ka põhjus, miks põhiseaduskomisjon seda arutas. Paul Puustusmaa tõi välja, et ka Riigikogus seaduse vastuvõtmisel sellele korduvalt saalis viidati ja selle üle käis debatt, aga siiski otsustati seadus vastu võtta.

Oudekki Loone ütles, et tema hinnangul jõustumise kuupäeva muutmisega ei ole põhiseadust rikutud, sest see on Riigikogu kodu- ja töökorra järgi võimalik ja see on tehniline muudatus. Mall Gramberg kordas üle, et kuigi selles küsimuses on eriarvamusi, on enamik juriste, kes on seda küsimust arutanud, leidnud, et lihtsalt tehniliseks muudatuseks seda lugeda ei saa. Kui vaadata Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaare, siis seal on kirjas, et tehniliseks täpsustuseks saab lugeda ainult numeratsiooni korrastamist, viidete parandamist, tehniliste vigade kõrvaldamist või avaldamismärgete täpsustamist. Siinsel juhul on tegemist seaduse jõustumise muutmisega ja see ei ole Vabariigi Presidendi arvates tehniline küsimus. Ta lisas, et seaduse jõustumise tähtaega tuleks arutada Riigikogus laiemalt, mitte ainult ühes komisjonis, sest sellest võib muutuda seaduse õiguskindlus. Ta tõdes veel kord, et seaduse jõustumise tähtaegade muutmist ei saa kindlasti tehniliseks pidada.

Toomas Kivimägi märkis, et osaliselt ta nõustub Oudekki Loone seisukohaga, kuid teisalt ütleb Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ikkagi väga selgelt, mis on tehniline muudatus. Lisaks tõi Toomas Kivimägi välja – ma saan seda kinnitada ja kinnitasin ka komisjonis –, et vanematekogus me oleme seda teemat arutanud, sest see ei ole meil siin saalis ainuke eelnõu, mille muutmine on probleeme tekitanud. Vanematekogu asus konsensuslikule seisukohale, et sellised jõustumistähtaja muutmised ei ole tehnilised täpsustused.

Kokku võttes, põhiseaduskomisjon otsustas mitte toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist. See oli põhiseaduskomisjoni otsus. Mina kutsun kõiki kolleege üles seda otsust toetama. Aitäh!

10:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe soovib küsida. Palun!

10:08 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Sain ma õigesti aru, et põhiseaduskomisjon kohtus eile? Aga kas ta eelnevalt ei kavatsenud ... Te ütlesite, et 18. oktoobril ...

10:08 Tarmo Kruusimäe

Aa, siis oli ilmselt diktsioon kehv.

10:08 Mart Võrklaev

Võib-olla mul on natuke hääl ära. Vabandust!

10:08 Tarmo Kruusimäe

Jaa-jaa. Minu küsimus: kas kaasati ka kedagi sinna ringi või keskenduti ainult sellele kuupäevale?

10:08 Mart Võrklaev

Ma nüüd ei tea, mis ringi te mõtlete. Sisuliselt ma proovisin ka siin protokollis seda sisu avada. Just sisu üle me ju arutasimegi ja kogu sisuline arutelu käib selle üle, kas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse järgi võib pärast teist lugemist teha eelnõus muudatusi jõustumiskuupäeva kohta. Kas need on n‑ö tehnilised muudatused, mida kodukord ette näeb ja mida võib teha, mis on justkui numbri parandused või tekstilised korrektuurid, või tuleks pidada seda sisuliseks muudatuseks? Mõte ongi selles, et president on öelnud, et tema näeb, et see on sisuline muudatus, seda ei saa tõlgendada kui tehnilist muudatust. Vanematekogu on seda arutanud ja jõudnud järeldusele, et pigem on see sisuline muudatus, mitte tehniline. Õigusselguse huvides: kui me arutame kas uue kodu‑ ja töökorra seaduse tegemist või selle muudatusi, siis on see koht, kus me ilmselt peame selle siin saalis läbi debateerima ja sisustama, mis pidi me seda täpselt näeme. Ehk kindlasti ei käinud ju arutelu ühe kuupäeva üle, vaid väga sisuline arutelu käis selle üle, kuidas tõlgendada Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadust ja seda, milline muudatus see on.

10:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kolleegidel küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd palun sotsiaalkomisjoni nimel esinema sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka.

10:10 Siret Kotka

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 383 algatas Vabariigi Valitsus 2021. aasta 3. mail. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 19. mail ja teine lugemine 17. juunil. Kolmanda lugemiseni ei jõutud kevadistungjärgu lõppemise tõttu. Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu komisjonis 17. juuni ja 30. augusti istungil ning kiitis heaks eelnõu kolmanda lugemise teksti, jättes välja eelnõust jõustumissätte 31. juuli 2021. Kolmas lugemine toimus siin saalis 13. septembril.

Kõigepealt, jõustumissätte lisamise ettepaneku tegi sotsiaalkomisjon teise lugemise käigus, et Eesti Töötukassal oleks teada kuupäev, millest alates tuleb preventatiivselt valmistuda töötutele ajutise meetme määramiseks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse täiendamisel. Kuna suvel õnneks registreeritud töötuse määr ei tõusnud üle 8,5%, ei omandanud ka jõustumissäte õiguslikku tähendust. Kui töötuse määr oleks tõusnud suvel üle 8,5%, ei oleks jõustumissäte muud tähendanud, kui kinnitanud seaduse materiaalosas olnud kuupäevi. Töötutele makstakse ühekordset täiendavat 60 päeva töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, kui töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise maksmise ajavahemiku lõppemise kuul on täiendatud järgmised tingimused: esiteks, registreeritud töötuse määr üle-eelmisel kalendrikuul oli kõrgem kui 8,5%; teiseks, töötutoetuse maksmise periood lõpeb ajavahemikul 2021. aasta 1. september kuni 2022. aasta 28. veebruar.

Jõustumissäte ei ole ebaoluline säte. See annab seaduse adressaadile tähtsat infot: millal tekivad õigused ja kohustused ning kas kaasnev mõju on isikute jaoks positiivse või negatiivse tagajärjega. Eelnõu 383 on kindlasti õigusakt, mis toob isikutele kaasa positiivseid tagajärgi: hüvitiste ja toetuste pikenemise kahe kuu võrra.

President heidab Riigikogule ette, et muudatusega jäeti üks osa Riigikogu liikmetest sisuliselt ilma võimalusest võtta osa seaduse kujundamisest, sest Riigikogu liikmed ja fraktsioonid ei saa kolmanda lugemise teksti kohta esitada muudatusettepanekuid. Ütlen, et komisjon ei jätnud Riigikogu täiskogu teavitamata oma plaanidest, sest eelnõu kolmanda lugemise seletuskiri oli pühendatud suuresti ainult jõustumissätte väljajätmise selgitamisele. Täiskogu istungil ei esitatud ühtegi protesti eelnõu kolmanda lugemise teksti kohta. Komisjonilt ei küsitud ka ühtegi selgitust, mida oleksime hea meelega saanud anda. Komisjonidesse kuuluvad kõikide fraktsioonide esindajad ning kahel komisjoni istungil arutati jõustumissätte väljajätmisega seonduvat. Komisjoni istungid protokollitakse ja need on ka avalikud.

Niisiis, Riigikogu sotsiaalkomisjon kaalus kolme võimalikku tõlgendamisviisi. Esiteks, saata eelnõu kolmandale lugemisele teise lugemise lõpetamise tekst. Teiseks, saata eelnõu kolmandale lugemisele teise lugemise lõpetamise tekst ning muuta eraldi seaduseelnõuga kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 383 jõustumissätet ajal, kui seadus 383 on vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud. Kolmandaks, jätta välja kolmanda lugemise tekstist ebakohane jõustumissäte ja rakendada põhiseaduses § 108 ning eelnõu jõustuks seadusena kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Komisjon valis variandi C ja jättis välja ebakohase jõustumissätte, sest: esiteks, töötuse määr püsis suvel madal; teiseks, jõustumissätte aeg 31. juuli oli möödunud ja tagasiulatuvalt jõustumissätet formuleerides oleks tekkinud uus jõustumissäte, mis oleks vastuolus kodukorraseadusega; kolmandaks, Riigikogu peab tagama igati, et ei võetaks teadlikult vastu põhiseadusega vastuolus olevaid seadusi, kuid ebakohase jõustumissättega eelnõu seda kahjuks oli; neljandaks, komisjonile peab jääma võimalus korrastada eelnõu teksti selliselt, et selle sisu ei muutu. Jõustumissätte väljajätmisega ei muutunud seaduse sisu, toonitan.

Lõpetuseks. Tegemist oli kaalutletud otsusega, sest Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 110 lõige 1 lubab eelnõu kolmanda lugemise teksti viia sisse tehnilised ja keelelised muudatused. Eelnevalt nimetatud punktides olid kaalutlused, mille alusel komisjon leidis, et sel hetkel selle seadusega ja sellist sätet võis muuta ka eelnõu kolmandal lugemisel, ilma et astutaks üle oma pädevusest. Ka Riigikogu võib oma tegevust reguleerivat seadust tõlgendada. Jah, Riigikogu sotsiaalkomisjon kujundas praktika, mida ei ole Riigikogus varem ette tulnud. Varem ei ole Riigikogu täiskogu takistanud ka eelnõude menetlemist selliselt, et kolmanda lugemise teksti ei jõuta planeeritult teha. Riigikogu kodukord sellist olukorda ei reguleeri ning õiguslik lünk tuli ületada tõlgendamise teel.

Komisjon tutvus presidendi otsusega 11. oktoobri istungil ning leidis, et toetab presidendi otsust seetõttu, et Riigikohtusse pöördumisel ei oleks planeeritud muudatustega võimalik inimesi aidata. Riigikohtu otsuse jõustumine võib toimuda peale seaduses sätestatud töötuse aitamiseks planeeritud tähtaega, s.o 28. veebruar 2022. Lisaks halvaks see juba seaduse muudes sätetes sisalduva regulatsiooni. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku toetada presidendi otsust, et vastuvõetud seadust oleks võimalik täpselt samal kujul uuesti hääletada ja vastu võtta. Aitäh teile!

10:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal soovib küsida. Palun!

10:18 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minu meelest Vabariigi Presidendi otsus nr 773 on väga märgilise tähendusega ja suur tänu president Kaljulaidile selle otsuse tegemise eest. Ehk sisuliselt öeldakse seda, et tuletikkudega ei mängita. See märkus on minu meelest väga asjakohane juba sellepärast, et ma ei pea neid variante, mida sotsiaalkomisjon arutas, absoluutselt asjakohaseks. Kui me oleme midagi valesti teinud, siis me ei pea otsima võimalikke väljundeid põhiseaduse formulatsioonist jne. Me peame minema tagasi põhimõtteliselt selle punkti algusesse, et Riigikogu töö oleks kvaliteetne. Ehk see arutelu peaks olema vähemalt teise lugemise staadiumis, et oleks võimalik esitada muudatusettepanekud. Mis on teie arvamus selle ettepaneku suhtes?

10:19 Siret Kotka

Aitäh, ma tänan teie arvamuse eest! Nii nagu te kuulsite, ma lõpetasin sellega, et sotsiaalkomisjon toetas presidendi otsust. See tähendab seda, et kui nüüd suur saal otsustab, et presidendil on õigus, siis pärast seda on võimalik esitada sellesse seadusesse veel muudatusi, milleks on ka sotsiaalkomisjon esitanud tähtaja, ja pärast seda me menetleme seda vastavalt meie töö- ja kodukorrale.

10:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

10:19 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma muidugi tahaksin täpsustada: ainult õiguskomisjonil on õigus, teistel on muud sõnad seal. Aga minu küsimus on see. Minu tähelepanek on selline: alati, kui tulevad opositsioonilt mingid ettepanekud ükskõik millise eelnõu kohta, ütleb ministeerium, et neil on just täpselt selline asi väljatöötamisfaasis. Kas nüüd selle menetluse juures on ka teada, et midagi on reaalselt meile siia Riigikokku tulemas? Me opositsioonis teeme ettepanekuid ja siis öeldakse, et see kohe tuleb. Hea ilus suvi on möödas. On mingit sellist värskemat infot?

10:20 Siret Kotka

Aitäh, hea Tarmo Kruusimäe! Ma ei ole ennustaja, et ma teaksin, kas keegi tahaks siia praegu muudatusettepanekuid esitada. Kõikidel Riigikogu liikmetel on võimalusi esitada oma muudatusettepanekuid ja sotsiaalkomisjon on selleks ka tähtaja määranud.

Mis puudutab kõnealust seaduseelnõu, siis sellega on nii, et kui midagi oleks võinud enne ette heita sotsiaalkomisjonile, siis oli see täpselt see [tähtpäev] 31. juuli 2021, mille oleks pidanud välja võtma. Selle kohta me tegime juba otsuse ära ja me võtsime selle suvel välja. Jah, me täna diskuteerime selle üle, kas sotsiaalkomisjon käitus õigesti või mitte. Aga selles mõttes eelnõu tekstis, mida te näete, sotsiaalkomisjon ei ole ühtegi koma ega punkti muutnud. See eelnõu läbis kolm lugemist, kõikide fraktsioonide ja ka huvigruppide arvamusi võeti kuulda ja me ei näe, et me peaksime otseselt selle eelnõu teksti muutma. Kui teie näete sellist vajadust, siis teil on võimalik esitada muudatusettepanekuid neljapäevaks, 21. oktoobriks kella 10-ks. Sotsiaalkomisjon vaatab kõik need muudatused läbi ja siis menetleme. Sotsiaalkomisjonil kahtlemata on tahe, et me menetleme seda seaduseelnõu võimalikult kiiresti, sellepärast et see puudutab töötuid. 

10:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Oudekki Loone, palun!

10:22 Oudekki Loone

Aitäh! Aitäh selle viimase kinnituse eest, sest tegemist on tõepoolest äärmiselt olulise eelnõuga! Aga minu küsimus on järgmine. Alguses te selgitasite väga hästi ja väga veenvalt, miks antud juhul tegelikult ebakohase jõustumissätte väljavõtmine oli tehniline. Seal ei olnud argumenti, et selle seaduse jõustumine pärast seda väljavõtmist kuidagi sisuliselt muutuks. Mõnikord me tõesti muudaksime seda oluliselt hilisemaks või teeksime juurde mingisuguse rakendamise, mida teatud juhtudel võib ka teha tagasiulatuvalt, aga need on sisulised muudatused. Kuid teie ettekandest ma praegu ei kuulnud ühtegi argumenti, miks see konkreetne ebakohase jõustumissätte väljavõtmine sotsiaalkomisjoni arvates kuidagi muutis seda sisuliselt. Kas teil oli mingi argument arutelul või ei olnud? Või te tegite otsuse selle põhjal, et pigem saab niimoodi kiiremini selle seaduse vastu võetud?

10:23 Siret Kotka

Kui me räägime jõustumissättest, siis üldiselt on väga erinevaid arvamusi õigusruumis selle kohta. Ühed ütlevad, et see on tehniline, teised ütlevad, et see ei ole mitte tehniline, vaid sisuline säte. Ja ma saan sellest diskussioonist väga hästi aru. Kui me räägime 31. juulist aastal 2021 ja sellest jõustumissättest, siis sotsiaalkomisjon tõlgendas väga selgelt, et see on pigem tehniline, kuna see ei mõjutanud sel hetkel töötuid. Miks me tegime seda kiiremini ja miks me ei läinud teise taktika peale ehk me ei võtnud vastu kõigepealt vigast seadust ega hakanud siis seda parandama? See oleks olnud ju ka võimalik. Vastus on väga lihtne: kuna see puudutas tõesti töötust, st töötuid inimesi ja hüvitist, töötutoetust, siis oli meie jaoks tähtis, et see seadus võetakse võimalikult kiiresti vastu. Teiseks on ka menetlusökonoomika selle asja juures väga oluline.

10:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

10:24 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkaksin eelkõneleja küsimuse juurest. Sa vastasid, et mingi asi on olulisem kui seaduse täitmine. See on väga huvitav. Kas tõesti sotsiaalkomisjonis on niimoodi, et seadust ei pea täitma, sest miski muu on olulisem kui seadus? Tookord oleks ju väga lihtne olnud teine lugemine katkestada ja teha see parandus. Oleks läinud kolm päeva veel edasi, oleks seadus vastu võetud ja siis ei oleks vaja olnud, et president selle tagasi saadab. Praegu on ikkagi väga inetu olukord, sest saalis väga paljud Riigikogu liikmed ütlesid, et see on seadusevastane, aga koalitsioon surus selle läbi. Komisjoni seisukoht oli, et mitte midagi ei ole valesti. Nüüd olete te kõnetoolis ja ütlete, et noh, tegelikult oli vist jah natuke valesti, aga teeme nüüd kiiresti uuesti ära, et midagi valesti ei oleks. Kuidas siis oli? Kas kolmandale lugemisele saatmisel paranduse tegemine teie arvates oli vale otsus või ei olnud?

10:25 Siret Kotka

Aitäh, Aivar Kokk! Esiteks, kuna te alustasite praegu emotsionaalsete rünnakutega, siis ma hakkaksin algusest pihta. Te ütlesite, et teine lugemine katkestada. Teine lugemine toimus siin täiskogu suures saalis ära – kui mu mälu mind ei peta, siis oli see 17. juunil. Kui teine lugemine on siin saalis juba toimunud, siis ei ole võimalik seda niimoodi katkestada. Te teate seda ise ka. Meil olid ainult teistsugused alternatiivid, neid me kaalusime, ja neid ma ka tutvustasin.

Nüüd ma tulen selle juurde ja et te saaksite aru, ütlen, et kui vaadata münti, siis mündil on alati kaks külge. See, mida sotsiaalkomisjon kaalus, oli mündi üks külg. Me nägime seda, et kuna jõustumissäte õiguslikult kellelegi kohustusi ei sea ja tegelikult oli see aeg juba minetatud, siis see oli ebavajalik. Selles mõttes, et see muutuks tehniliseks, [see tähtpäev] 31. juuli 2021. Nüüd, seda saab mõista ka nii, nagu ma ka oma ettekandes välja tõin, et jõustumissäte on sisuline. See on mündi teine külg. President ütles, et see on sisuline, aga komisjon vaatas, et see on tehniline.

Te ütlete, et sotsiaalkomisjon on kuidagi eksitanud Riigikogu ja täiskogu kolmandal lugemisel. Veel kord: see ei vasta tõele. Teil kõikidel oli kolmanda lugemise eelnõu tekst olemas ja selle seletuskiri oli päris pikk. See seletuskiri suuresti, 90%, rääkis ainult sellest, miks me tegime selle muudatuse. Mitte ükski Riigikogu liige tol hetkel ei tõstnud kätt ega öelnud, et nemad tunneksid, et neid oleks kuidagi, ma ei tea, riivatud, nii nagu teie ütlustest võiks järeldada. Nii et ma ei ole teiega selles mõttes nõus.

Kui te küsite, mis on minu isiklik arvamus, siis ütlen, et alati tuleb vaadata sisu ja mõju. Seda selle seaduseelnõu puhul ka tehti. Meie seaduseloojatena peaksime ikkagi vaatama, et me annaksime välja võimalikult õigeid seadusi, mitte ei teeks nii, et me võtame need vastu ja siis hakkame neid kohe parandama.

10:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Enne kui me seda punkti arutama asusime, ütlesin, et me ei aruta tihti selliseid punkte. Lugesin eraldi ette, kuidas me seda punkti menetleme, ja selle punkti menetlemise juures ütlesin, et mõlemale ettekandjale on üks küsimus. Härra Hepner, palun! (Puldis pillatakse veepudel maha, käib kolks.) Härra Hepner, äkki ootate veel korraks. Nii. Palun!

10:28 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus puudutab suvist perioodi. Tõepoolest, kui eelmine istungjärk lõppes, siis teine lugemine sai lõpetatud. Kuidas teie hinnang on, kas komisjon oleks võinud ikkagi kutsuda suvel kokku erakorralise istungi, see ära menetleda ja saada kenasti seadus vastu võetud, nii nagu oli kavandatud? Miks see võimalus kasutamata jäi?

10:29 Siret Kotka

Aitäh, hea Heiki! Sotsiaalkomisjon kogunes suvel mitu korda ja tegi erakorralisi istungeid. See, kas seadus võetakse vastu, sõltub meie täiskogust, aga suvel ei kutsutudki täiskogu erakorraliselt kokku. Kahjuks nii on. Ja sotsiaalkomisjon ei ole täiskogu kokkukutsuja.

10:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

10:30 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on ainult üks lihtne küsimus. Kui sotsiaalkomisjon leidis, et presidendi argumentatsioon ei ole õige, siis kuidas, mis alusel või miks otsustati konsensuslikult toetada presidendi vastasseisukohta või kuidagi nii?

10:30 Siret Kotka

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma olen öelnud juba mitu korda, on meie jaoks seaduse eesmärk ja see, et see seadus jõustuks võimalikult kiiresti, väga tähtis ja oluline. Siin ma seda ka põhjendasin. See mõjutab väga paljusid inimesi, kui meie töötus tõuseb 8,5% ja sellest üle, ja sotsiaalkomisjon peab tegema kõik selleks, et me saaksime seadust võimalikult kiiresti menetleda ja inimesed saaksid seda kasutada. Ma ütlen veel kord, et see töötuse hüvitamise määr oleks hakanud 1. septembrist pihta. Kui meil täna oleks juba töötus 8,5%, siis me võib-olla ei filosofeeriks nii toredasti siin saalis, vaid saaksime aru, kui tähtis on see, et me kiiresti võtaksime selle seaduse vastu. Ja see on meie jaoks tähtis.

10:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Palun! Läbirääkimistel sõnavõtusoove ei ole, järelikult jõuame hääletuseni. Siim, kas sul on protseduuriline? Teeme kutsungi ära, siis. (Saalikutsung.) Juhataja valvas silm märkas, et Siim Kallasel on protseduuriline küsimus. Palun mikrofon Siim Kallasele!

10:33 Siim Kallas

Mul on lihtsalt juhatajale üks abistav repliik. Ükskord varem on ka sellist küsimust hääletatud, see on kodu- ja töökorra seaduses üsna keerulises sõnastuses.

10:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah, ma seletan selle lahti.

10:33 Siim Kallas

Mul on lihtsalt ettepanek, et juhataja kordaks täpselt üle, mida ja kuidas me hääletame.

10:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Just. Selline plaan juhatajal oligi. Juhataja seletab selle hea meelega lahti. Head kolleegid! Vabariigi President on esitanud meile uuesti arutamiseks selle seaduseelnõu ja Vabariigi Presidendi ettepanekust tulenevalt juhataja paneb hääletusele sõnastuses "võtta vastu muutmata kujul". See tähendab seda, et Riigikogu suur saal peab otsustama. Kui Riigikogu suur saal soovib seda ettepanekut uuesti arutada, siis peab ettepanekule, mille juhataja hääletusele paneb, hääletama vastu. Ja kui Riigikogu suur saal soovib selle tagasi saata Vabariigi Presidendile muutmata kujul, siis valib Riigikogu liige "poolt". Elik, kui suur saal soovib seda uuesti arutada, tuleb hääletada vastu. Kas on veel küsimusi? On nüüd kõik selge? 

Nii, Tarmo Kruusimäe, kas on protseduuriline? Aga siis me kasutame seda protseduurilise küsimuse märki ka, meil on seal selline märk. Palun mikrofon Tarmo Kruusimäele!

10:35 Tarmo Kruusimäe

Ma loodan, et see ei ole halb ega keelatud käemärk. Ma siin vajutasin ka seda. Minu küsimus on selline: te seletasite lahti kaks värvi, aga kollane värv, kuidas seda tõlgendada?

10:35 Aseesimees Hanno Pevkur

See on teie enda tõlgendamise küsimus. See on erapooletu, see on kolmas võimalus. Ja neljas võimalus on veel: te ei hääleta üldse. Selles mõttes on Riigikogu liikmetel neli võimalust: toetada Vabariigi Presidendi ettepanekut, mis tähendab seda, et te hääletate vastu, toetada Vabariigi Presidendile muutmata kujul eelnõu tagasisaatmist, mis tähendab, et te hääletate poolt, jätta hääletamata või vajutada nuppu "erapooletu", mis tähendab, et teil seisukohta ei ole. Sellised on meie valikud.

Nii. Rohkem protseduurilisi küsimusi ma ei näe. Läheme hääletuse juurde. Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 114 lõikest 3, panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

10:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 1 Riigikogu liige, vastu oli 73 Riigikogu liiget. Seadus jäi muutmata kujul vastu võtmata. Sellest tulenevalt määran kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. oktoobri kell 10. Juhtivkomisjon siinjuures on sotsiaalkomisjon.


2. 10:37 Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikme nimetamine" eelnõu (405 OE) teine lugemine

10:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme meie teise päevakorrapunkti juurde. See on õiguskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmete nimetamine" eelnõu 405. Palun, õiguskomisjoni liige Uno Kaskpeit!

10:37 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu läbis esimese lugemise 14. septembril ja muudatusettepanekute tähtaeg oli 28. september. Ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Eelnõuga soovitakse nimetada Urve Tiidus Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmeks. Õiguskomisjon arutas seda küsimust esmaspäeval, 11. oktoobril ja otsustati ...

10:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kaskpeit, ma korraks vabandan. (Helistab kella.) Kolleegid! Võtame natukene saali temperatuuri [maha] ja hääled vaiksemaks.

10:38 Uno Kaskpeit

Õiguskomisjon otsustas: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks (oli konsensus), teine lugemine lõpetada (konsensus) ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (samuti konsensus). Tänan tähelepanu eest!

10:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile küsimusi ei ole. Tänan! Saame minna juhtivkomisjoni ettepaneku juurde. Ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Valmistame selle ette.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele õiguskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikme nimetamine" eelnõu 405. Palun võtta seisukoht ja hääletada!  

10:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 69 Riigikogu liiget, vastu oli 1 ja erapooletuid 2. Otsus on vastu võetud.


3. 10:42 Veterinaarseaduse eelnõu (384 SE) teine lugemine

10:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarseaduse eelnõu teine lugemine, 384 on seaduseelnõu number ja Merry Aart on maaelukomisjoni ettekandja. Palun!

10:42 Merry Aart

Lugupeetud koosoleku juhataja! Head kolleegid! Räägin pisut veterinaarseaduse eelnõu teise lugemise jaoks kirja pandud materjalist.

Veterinaarseaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2021. aasta 10. mail. Eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus 2021. aasta 1. juunil ning esimene lugemine lõpetati. Vahe on olnud suhteliselt pikk ja ma ütleksin, et vahepeal on muutunud ka Euroopa Liidu seadusi, nii et muudatusettepanekuid on päris palju. Veterinaarseaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest rakendada vahetult kohalduvat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks. Seesama määrus tegelikult kehtib juba 2021. aasta 21. aprillist.

Loomatervise ja veterinaaria valdkonda reguleerivad praegu veterinaarkorralduse seadus, loomatauditõrje seadus, samuti loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus. Nimetatud seaduste struktuuri ja teksti oleks tulnud olulisel määral muuta, mistõttu koostati uus terviktekst, mille peamine eesmärk on koondada, ühtlustada ja ajakohastada veterinaarkorralduse ja loomatervise valdkonna õigus. Sisuliselt on veterinaarseaduse eesmärk ühtlustamine ja lihtsustamine. Kui ma õigesti mäletan, siis siin oli enne umbes 400 õigusakti ja nüüd on neist järele jäänud 30. Nii et pikk ja tõsine töö, üsna keeruline seadus.

Olulised muudatused, mis siia sisse on toodud. Ega siin väga palju sisulisi muudatusi ei ole, aga mõned muudatused siiski on. Üks oluline muudatus on ettevõtjate puhul teatud tegevusaladel loakohustuse muutmine teavitamiskohustuseks. Teavitamine, ma tuletan lihtsalt meelde, on ärilisel eesmärgil põllumajandusloomade pidamine riigisiseselt. Ja tegevusluba on vaja taotleda siis, kui riigipiire ületatakse. Teatud põllumajandus- ja vesiviljeluslooma puhul peab selle pidaja hakkama koostama bioturvalisuse kava. Siin ei ole ka midagi uut, aga seda sõnastatakse natukene teistmoodi. Bioturvalisuse kava ei pea koostama kodumajapidamises oma tarbeks peetava põllumajandus- või vesiviljeluslooma pidamise korral.

Seoses Euroopa Liidu loomatervise määruse kohaldumisega muutuvad mõnevõrra loomataudi ennetamise ja tõrje alused. Eriti ohtlike loomataudide tõrje korraldamine toimub PTA, Põllumajandus- ja Toiduameti koostatava situatsiooniplaani alusel.

Järelevalvetasudes on samuti muudatusi. Muutus järelevalvetoimingutele kulunud aja määratlemine – eelnevalt oli see ühe tunni täpsusega, aga nüüd on see poole tunni täpsusega. Pikendati järelevalvetasu maksetähtaega, samuti elektroonilist kättetoimetamist juhul, kui isik on sellega nõus. Enam ei koostata ettekirjutust, kui järelevalvetasu on maksmata, vaid lihtsalt pikendatakse järelevalvetasu maksetähtaega. Nii et üks vahepealne akt jääb tegemata.

Siis ajakohastatakse vastutussätteid ja karistusmäärasid. Maksimaalsed trahvimäärad jäävad edaspidi 20 000 ja 50 000 euro vahele. Eelmine kord keegi küsis, kui palju enne oli. Ega seda enne olemist ma enda jaoks väga täpselt selgeks teha ei saanud, kuid ma olen aru saanud, et maksimaalsed trahvimäärad võivad olla suurusjärguna umbes kümme korda suuremad kui eelneval perioodil. Aga neid trahvimäärasid ei pruugi kellelegi saada tehtud, kui ei rikuta eriti ohtlike loomataudidega seotud seadusi ja ettekirjutusi. Nii et see on iseenda kätes.

Maaelukomisjon arutas veterinaarseaduse eelnõu 384 oma istungil 28. septembril ja 12. oktoobril. Vaadati läbi komisjonile esitatud muudatusettepanekud ning langetati menetluslikud otsused. Komisjoni istungil osales eelnõu algataja esindajana Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi, sama osakonna loomatervise ja -heaolu valdkonna juht Enno Piisang ning õigusosakonna nõunik Katrin Tuula.

Komisjon küsis arvamust eelnõu kohta huvigruppidelt. Neid oli 15 partnerit, kellelt küsiti. Kaasamisprotsessis esitasid komisjonile ettepanekuid ja arvamusi Eesti Kennelliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Nüüd natuke nendest muudatusettepanekutest, mis tehti. Kennelliit tegi ettepaneku vabastada teavitamiskohustusest kodumajapidamises tõukoertega tegelev isik tingimusel, et ta on registreeritud vastavas äriühingus ehk kennelliidus. Selgituseks, teatise esitamine on vajalik, kui koera peetakse eesmärgiga saada järglasi ja neid kolmandatele isikutele üle anda kas raha eest või tasuta, kuid teise riiki viidava koera, kassi või valge tuhkruga peab olema kaasas veterinaartõend. Sertifitseerimise aluseks saavad olla ainult riiklikust registrist pärinevad andmed. Veterinaarsertifikaat väljastatakse konkreetsele loomapidajale, mitte äriühingule. Nii et Maaeluministeerium on seisukohal, et ettepanek ei ole kooskõlas Euroopa Liidu loomatervise määruse mõttega ja sellega ei saa arvestada.

Kennelliidu teine ettepanek oli lemmikloomade identifitseerimine ning looma omaniku kohustus kasutada looma identifitseerimiseks elektroonilist kiipi. Üleriigiliseks ainult elektroonse identifitseerimisvahendi kohustuse kehtestamiseks on Maaeluministeerium koostanud väljatöötamiskavatsuse, aga see ei ole veel läbinud asjakohaseid õigusakte ja sellepärast seda ei saa kasutada. Maaeluministeeriumi seisukoht on, et esitatud sõnastusettepanekuga ei saa arvestada, kuna tegu on olulise muudatusega, millel on laialdane mõju, ning seda ettepanekut ei ole käesoleva eelnõu ettevalmistamise käigus läbi arutatud ja see ei ole läbinud ametlikku kooskõlastusringi.

Kennelliidu kolmas ettepanek nägi ette riigile kohustuse lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks. Eelnõu paneb sama kohustuse kohalikule omavalitsusele. Koerte ja kasside pidamise eeskirjade kinnitamine on kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevus. Loomapidajal on ka praegu kohustus täita elukohajärgse kohaliku omavalitsuse kehtestatud loomapidamise eeskirju ja ajakohastada oma nõudeid kohaliku omavalitsuse peetavas andmekogus. Maaeluministeeriumi seisukoht on, et lemmikloomade üle arvestuse pidamist ei ole otstarbekas teha riigi ülesandeks, sest selle eesmärk on kohaliku elu parem korraldamine ja selle üle peaks otsustama kohalik omavalitsus.

Neljas ettepanek oli see: lemmikloomapassi väljastav veterinaararst sisestab andmeid vastavasse registrisüsteemi, kus neid säilitatakse looma eluea jooksul ja vähemalt kümme aastat lemmikloomapassi väljastamisest arvates. Siin on ka seisukoht, et seda ei saa teha, sellepärast et looma surma ei pea registreerima kuskil registris Põllumajandusametis. (Lehitseb pabereid.) Läks vist natukene midagi sassi, aga saame hakkama. Nii. Jah, looma surmast ei pea loomapidaja veterinaararsti teavitama, seega ei ole võimalik ka õigusaktis nõudena rakendada seda, et säilitamiskohustus peaks olema kümme aastat.

Üks nõue, millega ka arvestati, oligi kennelliidu ettepanek lühendada nõuetekohasuse sertifikaadi saamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse esitamise tähtaega 48‑lt tunnilt 24-le tunnile enne loomse paljundusmaterjali eksportimist või teise liikmesriiki vedamist. See on asjakohane ettepanek ja sellega arvestati.

Peale selle tegi oma ettepanekuid hulgaliselt ka põllumajandus-kaubanduskoda. Võib-olla mõned nendest siin. Üks ettepanek oli selline: oli küsimus, kas seadus on kirjutatud eesmärgiga olla mõistetav ja selge seaduse rakendajatele või rakendatavatele. Minu meelest väga asjakohane ja väga hea küsimus, sest selgus peaks meil olema eesmärgiks seatud kõikide seaduste puhul. Seaduse kirjutaja on öelnud, et kuna siin on nii palju seadusi, nii palju erinevaid struktuure, nii palju erinevaid sihtgruppe, kellele see on suunatud, ja see struktuur on tegevuspõhine, siis seda ei ole võimalik teha, õiguskeel on väga keeruline. Samas on seaduse looja öelnud, et seda on võimalik natuke parandada koolitustega ja info jagamisega ning sellega ka tegeldakse.

Siis oli ettepanek, et veterinaararsti erialase täienduskoolituse, mis on praegu viis kalendriaastat, võiks kolmele tuua. Siin on seisukoht, et viis aastat on minimaalne nõue. Kui veterinaararstil on vajadus, siis ta saab ennast alati harida natukene sagedamini. Seda enamasti ka tehakse.

Oli ka küsimus, kuidas saab PTA veterinaararsti kutsetegevuse loa andmisest keelduda, kui PTA‑l ei ole pädevust eesti keele oskust kontrollida. Siin on seisukoht, et topeltkontrolli ei ole vaja. Keeleameti ülesanne on kontrollida keeleoskust.

Tehti ettepanek töötada välja määrus ennetus- ja tõrjemeetmeteks järgmiste loomaliikide haiguste kohta. Siin on toodud sead, veised, lambad ja kitsed. Maaeluministeerium on seda analüüsinud ja öelnud, et see on rakendamise küsimus ning alus kõikideks nendeks asjadeks on tegelikult olemas.

Siis on veel ettepanek taastada nõue, et enne loomade transporti peab veterinaararst andma kinnituse, et transporditav loom on terve ning loomale ei ole teatud aja jooksul manustatud ravimeid. See on sisuliselt ettepanek, mis kunagi on olnud, siseriiklik tõend on olnud kasutusel, nüüd see eeldaks siseriikliku tõendi tagasitoomist. Tegelikult kõik andmed on järelevalveametnikul olemas ja kui antakse sertifikaat üle riigi minemiseks, siis on seal kõik andmed kontrollitavad, nii et seda eraldi ei ole vaja tuua.

Eesti Valdade ja Linnade Liidu ettepanekud puudutavad lemmikloomi. Seaduses on lemmiklooma mõiste all koerad, kassid ja valged tuhkrud. Nad teevad ettepaneku seda loetelu pikendada. Kuid ei ole otsest vajadust seda loetelu pikendama hakata, sest Euroopa Liidu reeglistikus on just need kolm liiki eraldi ära toodud ja seda nimekirja täiendama hakata ei ole väga sügavat mõtet.

Päris mitu ettepanekut on linnade ja valdade liidul metsloomade kohta. Kes korjab loomi kokku ja kes peab neid utiliseerima, kui on mingi taud, mingi oht? Siin on seisukoht, et metsloomadega seonduv on tegelikult enamasti Keskkonnaministeeriumi vastutusalas, ainult väga ohtlikud loomataudid, nagu marutaud ja Aafrika seakatk, nende nõuded on asjakohastes tõrje-eeskirjades ja selle eest vastutab tõepoolest Põllumajandus- ja Toiduamet. Siin on veel mitmeid teisi küsimusi metsloomade kohta. Nendele on enamasti ühesugune selgitus olemas.

Nüüd tuleme nende muudatusettepanekute juurde, mis kahe lugemise vahel olid meil septembris-oktoobris maaelukomisjonis arutlusel. Neid ettepanekuid on 24 ja need on enamasti teinud seaduslooja ise. Võib-olla ma mõnest üksikust räägin siin. On tehtud päris palju redaktsioonilisi muudatusi, neid ei pea komisjon arutama, aga Maaeluministeeriumil on need üle vaadanud ja hinnangu andnud, et need sisu ei muuda. Ega sisulisi ettepanekuid väga ei ole, siin on lihtsalt sellised, kuidas ma ütlen, mitte otseselt redaktsioonilised, vaid terminite muudatused ja võib-olla lihtsalt mõned täpsustused selle kohta, et nad on kooskõlla viidud.

Esimene on kohe söödaseaduses ja selle alusel kehtestatud ravimsööda väljakirjutamise nõuded, täpsustatakse lihtsalt § 3 lõike 2 punkti 1 sõnastust. Ma hea meelega ei hakkaks neid paragrahve ja lõikeid siin ette tooma, ütlen lihtsalt selgituseks, et need nõuded on viidud kooskõlla vahepeal muutunud ravimiseaduse ja söödaseadusega, midagi muud siin väga ei ole. Võib-olla nimetan ühe lõpuks: selle seaduse jõustumine on kavandatud 2022. aasta 28. jaanuaril ja see tuleneb Euroopa Liidu ravimisööda määrusest, mille kohaselt tuleb nimetatud määrust kohaldada alates 2022. aasta 28. jaanuarist.

Siis on üks selline parandusettepanek, et juriidilisele isikule veterinaarnõuetest tulenevate kohustuste täitmise korraldab tema seaduslik esindaja. Seda siiamaani ei olnud. See tähendab sisuliselt seda, et osaühing näiteks vastutab, kui karjak eksib tauditõrjereeglite vastu, aga seda muidugi sellisel juhul, kui talle on antud käsk seda teha, olgu see söötmine, pidamine või mingi muu asi.

Veel on siin täpsustatud sõnastusi, tehnilisi asju. Laiendatakse ka loetelu. Tuuakse ära, mis on siis, kui veterinaararst on korduvalt rikkunud Euroopa Liidu õigusaktis või ravimiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ravimi soetamise ning veterinaarteenuse osutamise käigus väljakirjutamise ja kasutamise nõudeid. Siin on lihtsalt lisatud see, mis on Euroopa Liidu õigusaktis, kuna Euroopa Liidu õigusaktist tulenevaid muudatusi ei ole sellesse seadusse ümber kirjutatud.

Siis on räägitud veel veterinaararstide riiklikust registrist. Siin on ka hulk kohustusi, mis seoses selle registriga kaasnevad. Veterinaararsti retsepti alusel välja kirjutatud ravimite ja ravimsööda, veterinaarretsepti alusel välja kirjutatud ravimsöödas sisaldavate ravimite ning veterinaarteenuse osutamise käigus kasutatud ravimite kohta on vaja andmed registrisse kanda. Seda on vaja selle jaoks, et pärast oleks hea vaadata sealt neid ravimite kasutamise tendentse ja seda, kas neid on õigesti kasutatud, ning kas neist on ka midagi kasu olnud. See on selline üleminekusäte ja see samuti, kuidas ma ütlen, hakkab kehtima 2022. aasta 1. juunist, lihtsalt sellepärast, et on vaja anda Põllumajandus- ja Toiduametile uute nõuetega kohanemiseks ja aruannete esitamiseks natukene aega.

Mis siin veel sellist on? (Lehitseb pabereid.) Veterinaararstide register on olemas, aga sellega seonduvalt on kõikidele nõuetele natukene pikemat aega palutud, et jõuaks kõik need asjad õigeks ajaks ära teha, seal on vaja teha ka natukene elektroonilisi muudatusi.

Siis on võib-olla veel see, et registrisse ... Siin nendest aegadest oli juba juttu. Siis on siin lõigete numeratsiooni puudutatud. Siis on üks muudatus on nagu ... (Kõlab lõpumärguanne.) 

11:01 Aseesimees Hanno Pevkur

30 sekundit.

11:01 Merry Aart

Ah soo. Siis ma enam rohkem ei räägi nendest muudatustest. Ütlen ainult seda, et kõiki neid muudatusi on maaelukomisjon arvestanud. Eelnõu on saadetud tehnilise ja keelelise korrastamise eesmärgil Riigikogu Kantselei stenogrammi- ja tõlkeosakonda ning keeletoimetajad on oma märkused siia teinud. Muudatusettepanekute ajaks, 15. juuniks ei tulnud ühtegi ettepanekut Riigikogu liikmetelt ega teistelt.

Menetluslikud otsused. Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarseaduse eelnõu 384 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks tänaseks, 19. oktoobriks ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, tuleks teha eelnõu kolmas lugemine 27. oktoobril ja panna 384 SE lõpphääletusele. Tänan!

11:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas soovib täpsustada. Palun!

11:02 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma olen küll põline linnamees ja loomapidamisest tean väga vähe. Aga ma olen ka natuke ikka koolis käinud ja mind panevad need loomade definitsioonid ausalt öeldes sügavalt muigama. Jah, siin räägitakse küll põhiliselt loomadest, aga nimetatakse ka eraldi: koer, kass, valgetuhkur, siga ja veis. Ja siis läheb asi päris naljakaks: siin räägitakse maismaalooma pidamisest. Koolis õppisime, et on loomad, linnud ja kalad. Ma ei tea, et oleks olemas õhuloomi, võib-olla ehk nahkhiir, ja veeloomi peale vaala ja delfiini. Mis põhjus on öelda eraldi "maismaaloom"? Ma ei tea, et keegi meil vaalu või nahkhiiri peaks. Siis on siin "hobuslane", sulgudes "edaspidi põllumajandusloom". Kas hobune ei saaks jääda ikka hobuseks? Ja siis on eraldi veel "kabiloom", "veeloom" ja "vesiviljelusloom". See on minu meelest totter. Kust need asjad tulevad?

11:04 Merry Aart

Jah, Henn, aitäh! Sul on tõesti tüüpilise linnainimese küsimus, ma pean seda tunnistama. Eks igas valdkonnas ja igal erialal on oma terminid, millest räägitakse. Mis puudutab neid hobuslasi ja hobust, siis tegelikult oli pikk diskussioon sellel teemal, et hobuseid peetakse ka lemmikloomadena. Aga lemmikloomade puhul on natuke teised nõuded kui põllumajandusloomadel, mida peetakse kasutusotstarbel või, ütleme, majandusotstarbel.

Mis maismaaloomi puudutab, siis jah, tehakse vahet maismaaloomadel – nendel, kes kõnnivad maismaad pidi – ja nendel, kes on kuskil veekogus, need on vesiviljelusega seotud. Kaladki ühe liigina kuuluvad loomade alla. Need definitsioonid on pärit väga kaugest ajaloost. Sama on ka mesilastega, keda peetakse lindudeks. Nii et eks nad nii on, nagu need terminid on. Eks siin ole taga ajalugu ja, ma ütleksin ühe ilusa termini, "ühiskondlikud kokkulepped".

11:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

11:05 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kuulasin huviga alates Euroopa Liidu loomatervise määrusest kuni selle õigusaktini välja ja püüdsin enda peas ikkagi panna kokku, et mida nüüd konkreetselt see seaduseelnõu muudab. Ühtpidi ma sain aru, et see muudab ettevõtja jaoks midagi lihtsamaks, nüüd ei pea enam tegevusluba küsima, vaid on teavituskohustus. Teistpidi ma saan aru, et minnakse ikkagi järelevalvemenetlusega täpsemaks, st ei küsita enam tunni aja tasu, vaid ka hakatakse poole tunni tasu küsima. Samal ajal räägitakse looma heaolust ja kõigest sellest. Aga mulle jäi segaseks, mis konkreetselt selle eelnõuga, kui me selle seaduseks vormime, muutub ja mida see Eesti ühiskonnale, konkreetselt loomapidajale, loomale ja ühiskonnale tervikuna siis täpselt annab. Äkki veel sõnastate selle korra üle?

11:06 Merry Aart

Aitäh! See on hea küsimus, aga sellele on päris keeruline vastata. Ma ütleksin niimoodi, et kui 400 õigusakti asemel tuleb 30, siis juba see iseenesest on tegelikult suur lihtsustamine. Tõepoolest, ta natukene kergendab ka, ütleme, ettevõtja elu ja seda poolt. Muidugi tunnitasud tõusevad. Selles suhtes tuleb jälgida väga täpselt, mida sa teed ja mida sa ei tee, tuleb seadust tunda. Ega ma siin muud nagu väga öelda ei saa kui seda, et eks ta täpsustab natukene asju. Seadus ise on muidugi hästi paks ja seda annab lugeda. Aga ma mäletan, et minu klassijuhataja ütles meile keskkoolis alati, et ega pea pole prügikast ja sul on vaja teada täpselt seda kohta, kust sa midagi saad, kui sul on vaja. Nii et selles mõttes ega mul paremat vastust siin ei olegi.

11:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

11:07 Peeter Ernits

Hea juhataja! Erinevalt mu pinginaabrist mina maamehena tean, meil maal räägitakse kogu aeg, et kus teie kabiloomad on ja kus teie vesiviljelusloomad on. 

Aga minu küsimus on selline: kennelliit tegi ettepaneku vabastada need, kes tõukoertega tegelevad. Et mitte aega raisata, siin on öeldud niimoodi: "Euroopa Liidu loomatervise määruse artikkel 85 võimaldab liikmesriigil erandina vabastada registreerimisnõudest teatavad ettevõtete kategooriad, mis ei kujuta endast olulist riski." Nii. Aga seda saab teha määruse artikli 86 alusel komisjoni rakendusaktidega kehtestatud eeskirjade järgi. Samas öeldakse, meie Maaeluministeerium ütleb targalt, et kuna komisjon eeskirju või neid erandeid ei ole kehtestanud, siis ei saa ka seda arukat ettepanekut, mida kennelliit esitab, rakendada. Samas selle määruse seletuskirjas öeldakse, (Juhataja helistab kella.) et selle üks eesmärkidest on võtta bürokraatiat vähemaks ja muuta seda kõike paindlikumaks, et kohalikud saaksid vastavalt vajadusele oma väikseid asju teha.

11:08 Peeter Ernits

Minu küsimus on: kas sellised bürokraatlikud käigud on mõttekad?

11:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, aeg!

11:08 Peeter Ernits

Jaa, aeg on küll, aga Raivo Aega ma ei näe praegu siin.

11:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa. Minut on küsimuse esitamiseks aega, aga meil läks minut ja 30 sekundit praegu.

11:08 Merry Aart

Aitäh, Peeter! Ma ütleksin selle peale niimoodi, et ei ole lihtsalt mingit mõtet kedagi kusagilt vabastada vms. Tähendab, selle eesmärk on ju, et kennelliit saaks oma liikmetega hakata ise nende asjadega tegelema. Aga kuna veterinaarsertifikaat antakse loomapidajale, siis tuleks seda anda kennelliidu kaudu loomapidajale. Sellel ei ole mingit mõtet, see sertifikaat antakse otse loomapidajale. Kui loomad lähevad välja, üle piiri, siis [läheb seda sertifikaati vaja ja] seal on peal loomapidaja registrinumber. See tähendab seda, et loomapidaja peab olema ka PRIA registris. Nii et see, kui kennelliit hakkaks seda otse tegema, ei lihtsustaks tegelikult mitte mingeid toiminguid.

11:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

11:09 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Siin selles eelnõus käsitletakse ka loomataudide ennetamist ja tõrjet metslooma populatsioonis, mida ei ole võimalik rakendada ilma jahimeesteta. Küsimus puudutab seda, mismoodi hüvitatakse tekitatud kahju, sest, ütleme metsloomal võivad olla ka mingid haiguse vormid, nagu marutaud ja sigade Aafrika katk jne, selle peale kulub ikkagi materiaalseid vahendeid päris palju. Siin ei ole ka selle loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitamise kohta mitte ühtegi sõna. Ma seisan siin praegu kõikide jahimeeste eest, kes panustavad loomatauditõrjesse metsloomade puhul, sest tegelikult sealt kandub see taud põhimõtteliselt edasi ka erasektorisse. Miks on need küsimused jäetud tähelepanuta?

11:10 Merry Aart

Aitäh, Kalle! Tegemist on veterinaarseadusega. Need küsimused, mille sina üles tõstsid, on loomatauditõrje seaduse üks osa.

11:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

11:10 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma loen seda seadust ja siin on öeldud nii: "Seoses EL-i loomatervise määruse kohaldumisega muutuvad mõnevõrra loomataudi ennetuse ja tõrje alused. Eriti ohtlike loomataudide tõrje korraldamine toimub Põllumajandus- ja Toiduameti koostatava situatsioonplaani alusel." Aga ma ei leidnud kuskilt seda situatsioonplaani. Või on see siin kusagil? Kas seda komisjonile tutvustati? Sest kui me seadust vastu võtame, siis meil on tavaks, et teise lugemise ajaks on kõik dokumendid, mis ka hiljem kuskilt tulevad, meil näha, nii et me teame, mida me vastu võtame. Ühtpidi me anname õigused, aga [teistpidi peame ka teadma,] mis nende õigustega tehakse.

11:11 Merry Aart

Aitäh, Aivar! Sul on väga head küsimused. Meil komisjonis ei olnud sellel teemal arutelu. Nii et ma ei oska hetkel vastata. Tähendab, ta on kindlasti olemas, aga kas ta selle seaduse üks osa on, selle kohta ma jään vastuse võlgu.

11:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

11:11 Kalle Grünthal

Aitäh! Minu küsimus puudutab jällegi metslooma populatsiooni loomataudi ennetamisel. Ütlesite minu küsimusele vastuseks, et selleks on mingisugune teine seadus. Aga selle eelnõu § 51 sätestab konkreetselt, et metsloomapopulatsioonis loomataudi ennetamisel ja tõrjel rakendatakse jahipidamise õigust omavate isikutega jahipidamisega seotud meetmeid, sealhulgas Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel avalikustatud asjakohaseid bioturvalisuse meetmeid. Nii et ikkagi on see metsloomade populatsiooni reguleerimine seotud praegu jahipidamise õigust omavate isikutega. Ja ka loomatauditõrjega seotud kahju on ikkagi analoogne, sest inimesed, kes ei tee selles valdkonnas palgatööd, peaksid saama ikkagi hüvitist. Või on minu arusaam vale? Mismoodi sotsiaalkomisjonis seda käsitleti?

11:12 Merry Aart

Aitäh! Sotsiaalkomisjoni kohta ma ei tea, kuid maaelukomisjonis seda väga ei käsitletud. Aga bioturvalisus on nakkuslike haigustekitajate karja toomise vältimine. Siin on tegemist viiruste, bakterite ja parasiitidega, nii et ma ei oska seda väga jahipidamisega seostada.

11:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

11:13 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Väga huvitav seadus. Minu esimene küsimus on, kuidas see on seotud meie ees seisva suure rohepöörde ideoloogiaga. Teiselt poolt ehk ütleksite mulle, mis vahe on kabiloomal ja hobuslasel või vesiviljelusloomal ja veeloomal.

11:13 Merry Aart

Aitäh! Ega ... Ots läks juba meelest ära, mida te küsisite.

11:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Vahe kabiviljeluse ja vesiviljeluse vahel.

11:13 Merry Aart

Aa, rohelisuse ... 

11:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Vabandust! Kabiloom ja vesiviljelus.

11:13 Merry Aart

Ega sellel seadusel nüüd rohelisusega väga mingit pistmist pole, otsest seost ei ole ka. Selle eesmärk on ikkagi natukene teine. Aga "hobuslased" jms on lihtsalt välja kujunenud terminid, kuigi ma pean ütlema, et seda teemat ka maaelukomisjonis ei arutatud.

11:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Urve Tiidus, palun!

11:14 Urve Tiidus

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab muudatusettepanekut nr 10 ja see on natuke sisulisem küsimus. Veterinaarteenuse osutamise käigus ravimite vastutustundlik kasutamine läheb muudatusena sisse. Just nimelt see vastutustundlik kasutamine mind huvitab. Ja veel, võib-olla see pole otseselt komisjoni teema, aga kuivõrd see mõjutab antibiootikumide sattumist meie koduloomadesse ja sealtkaudu ka toiduainetesse?

11:14 Merry Aart

Aitäh! Ma vaatan ka. Mulle tundub, et see on seotud veterinaararstide registriga ja sinna nende asjade kandmisega. Siin on hilisem jõustumise tähtaeg, nii et otseselt seda teemat, mida te küsisite, see ei puuduta.

Aga mis puutub antibiootikumidesse, siis ma julgen öelda, et päris ilma antibiootikumideta ei ole võimalik põllumajandusloomi pidada. Tegelikult see kontroll on ka praegu suhteliselt tugev ja tootja, kes selle vastu eksib, esiteks tal läheb piima puhul näiteks piima kvaliteet kohe alla, mis tähendab seda, et ta jääb osaliselt rahast ilma, ja teiseks ta võib saada ka trahvi, kui see on korduv asi. Ja oma loomadega ei riski mitte keegi, sest loom on kallis asi.

11:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan teid! Avan läbirääkimised. Läbirääkimistel sõnavõtusoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud 24 muudatusettepanekut ja on neid kõiki ka arvestanud. Vaatame need kiiresti läbi: 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19; 20; 21; 22; 23 ja 24. Oleme juhtivkomisjoni esitatud muudatusettepanekud kõik heaks kiitnud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 384 teine lugemine lõpetada. Oleme ka teise lugemise lõpetanud.

Head kolleegid, oleme tänase päevakorra kenasti ammendanud. Tänan teid tänase päeva eest. Jõudu teile komisjonides! Kohtume homme. Head päeva!

11:17 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee