Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 5. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni. Palun!

Austatud esimees! Hea Riigikogu! (Juhataja helistab kella.) Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esimeseks, meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister. Teiseks, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu. Ja kolmandaks, meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust tervise- ja tööminister. Aitäh!

Head ametikaaslased, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Kohale registreerus 60 Riigikogu liiget, puudub 41.

Nüüd asume päevakorra kinnitamise juurde, alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 5. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 59, vastu ja erapooletuid ei ole on päevakord kinnitatud. Aitäh selle eest!

Liigume nüüd päevakorra menetlemise juurde. Esimeseks päevakorrapunktiks on arupärimine. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Urmas Reinsalu, Mihhail Lotman, Priit Sibul, Andres Metsoja, Sven Sester, Raivo Tamm, Üllar Saaremäe, Tarmo Kruusimäe ja Heiki Hepner 31. augustil 2021. aastal. Esitatud arupärimine on korralageduse kohta ravimite ja vaktsiinide käitlemisel Terviseametis ja see kannab numbrit 87. Arupärimisele vastab peaminister Kaja Kallas. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Urmas Reinsalu, kes seda arupärimist tutvustab. Palun!

Proua peaminister! Austatud rahvaesindus! Arupärimine puudutab äärmiselt olulist rahvatervise küsimust: see on nõuete täitmist ravimite, aga ka vaktsiinide käitlemisel. Sümptomaatilise probleemina on avalikkuse ette tulnud informatsioon selle kohta, et riknes üle 3 miljoni euro maksumuses ravimeid ja vaktsiine. Arupärijatele teadaolevalt, ka avalikkusele teadaolevalt, esitas Ravimiamet juba aprillikuus märgukirja Sotsiaalministeeriumile ja Terviseametile, et ravimite käitlemine ei vasta seaduses sätestatud protseduurinõuetele ja sellega seoses on tekkinud oht rahva tervisele.

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees! Auväärt Riigikogu liikmed, saalis on väga suur lärm. Palun austame ettekandjat ja palun austame neid, kes soovivad kuulata. Ma väga palun, et need vestlused ei toimuks siin Riigikogu saalis, vaid toimuks koridorides. Suur tänu! Vabandust, ettekandja! Palun!

Ärge nüüd selle riidlemise peale ära minge, Mart. Küsimus on selles, et oht rahva tervisele on Ravimiameti analüüsi ja hinnangu tulemusel tuvastatud. Nii selle 3 miljoni euro ulatuses vaktsiinide ja ravimite riknemisega kui ka tegelikult selle laiema juhtimisega seotult, mis puudutas ravimite käitlemist, nõuete täitmist, üleastumiste protokollimist, et nõudeid rikuti süsteemselt, ongi küsimus proua peaministrile: kes proua peaministri hinnangul vastutab reeglite rikkumise eest vaktsiinide-ravimite käitlemisel ning milles see vastutus seisneb? Vastutuse üle kõlas kõrgemate riigiametnike poolt niisugune väga oikumeeniline käsitlus, et kõik vastutavad, erinevad asjaosalised on süüdi.

Tõepoolest, arupärimine on esitatud enne seda, kui härra Terviseameti direktor teatas ametist lahkumisest. See on asjaolu, mille ma objektiivselt asetan konteksti. Tegelikult ei olnud arupärimise esitamise ajal informatsioon selle kohta avalikkuse ette jõudnud ega härra Lanno seda sammu teinud.

Teiseks küsimus, millele ei ole härra terviseminister suutnud vastust anda. Ka riigieelarve kontrolli erikomisjon palus hinnangut selle kohta, et kui aastate jooksul ei ole Terviseametis dokumenteeritud temperatuurimuutusi, kui need ületavad lubatud tasandi, ja tegelikult on teada, et vaktsiinid ja ravimid olid mittenõuetekohasel temperatuuril hoiustatud, siis oleks hea, kui proua peaminister – kuna härra terviseminister kirjalikul kujul seda kindlust ei andnud ega esitanud kirjalikku informatsiooni, et nende ravimitega ei ole tekitatud ohtu rahva tervisele, see on kindlasti avalikkusele oluline informatsioon – saaks selle kindluse veenvalt anda. See tekitab ühiskonnas kindlasti rohkem usaldust ravimite käitlemise ja nende nõuetekohase manustamise suhtes.

Nii et need kaks põhimõttelist probleemi on arupärijad esitanud. Esiteks, mis puudutab Terviseametis süstemaatiliselt aastate jooksul aset leidnud [rikkumist] – ja jutt ei ole sellest, et seal radiaator [lakkas töötamast] või [midagi sellist], vaid, ütleme, selle kohta on Ravimiametil ulatuslik raport, mille ta esitas Sotsiaalministeeriumile, kuidas ja mille tulemusena need asjaolud said võimalikuks. Ja teiseks, nende ravimite ja vaktsiinide, mida ei ole nõuetekohaselt menetletud, käitlemist – kas on olemas kindlus, et neid ei ole käideldud kuidagi nõnda, et oleks oht rahva tervisele? Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama peaminister Kaja Kallase. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Vastan arupärimisele. "Palun konkreetselt Teil valitsuse poolt tuua esile, kes vastutab reeglite rikkumise eest vaktsiinide ja ravimite käitlemisel ning milles see vastutus seisneb?" Ravimiseaduse § 26 lõike 1 kohaselt võib ravimeid hulgi müüa ja väljastada ainult ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ning ravimite tootmise tegevusloa omaja. Sama paragrahvi lõige 3 ütleb, et ravimite hulgimüügiks loetakse ravimite sissevedu, hankimist, ladustamist, säilitamist, transportimist ja väljavedu eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada. Külmladudes hoiustati riikliku immuniseerimiskava vaktsiine lastele ja noorukitele. Samuti olid seal vaktsiinid täiskasvanutele, immunoglobuliinid ja COVID‑19 Vaxzevria vaktsiinid ja ravimid ehk AstraZeneca vaktsiin.

Tänaseni kehtiva hulgimüüja tegevusloa on Ravimiamet väljastanud Terviseametile märtsis 2010. Ravimiseaduse § 44 järgi on reguleeritud ravimi hulgimüüja tegevusloa omaja kohustused ning selle järgi on Terviseameti kui tegevusloa omaja kohustus tagada tingimused ravimite käitlemiseks vastavuses ravimiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides esitatud nõuetega. Terviseameti kui tegevusloa hoidja kohustus on rakendada kvaliteedisüsteemi, milles on muu hulgas kehtestatud vastutusprotsessid ja riskijuhtimise meetmed. Nagu te ka ise ütlesite, siis vastutuse selle eest võttis  Terviseameti juht Üllar Lanno ning astus ametist tagasi.

Teine küsimus: "Kuna reegleid ja nõudeid on rikutud pikka aega, siis kuidas tagada inimestes kindlus, et neile ei ole manustatud aastate jooksul riknenud ravimeid või vaktsiine?" Väga õige küsimus. Kui mina sellest Terviseameti lao probleemist teada sain, siis esimene küsimus oli täpselt sama, et ega ei ole olnud selliseid juhte, kus kellelegi on läinud vaktsiinid või ravimid, mida ei ole hoitud vastavalt tingimustele. Mulle kinnitati, et nii pole olnud.

Terviseametist saadud andmete kohaselt on amet tagasiulatuvalt uurinud kõigi kolme külmlaoruumi logisid alates 2018. aastast. Nende põhjal ei ole alust arvata, et vaktsiinide kvaliteet oleks enne 2021. aasta jaaninädala intsidenti kannatanud. Amet kinnitab, et just sellel jaanipäeval ehk 2021. aasta jaanipäeval Terviseameti kesklao külmruumides nõutust kõrgemal temperatuuril olnud vaktsiinid ei jõudnud kasutusse, need kanti kõik maha. Nõutud temperatuurivahemike kõikumise tõttu pidas Terviseamet nende vaktsiinide kasutamise osas nõu vaktsiini tootjaga ja Ravimiametiga ning otsustas, et kõik vaktsiinid ja ravimid, mis seisid ladudes sellel ajal, kui temperatuur selle aasta suvel kõikus, kantakse ettevaatusabinõuna maha, olenemata sellest, et suur osa neist vaktsiinidest ja ravimitest olid tootja kinnitusel siiski kasutuskõlblikud. Aga ettevaatusabinõuna just selleks, et maha võtta hirme, et neid pole käideldud kohaselt. Kõik kanti maha, et sellist ohtu vältida. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Te vuristasite ilusa vastuse maha, aga küsimus [jääb], kes ikkagi vastutab. Ma olen selles köetavas külmkambris käinud ja samal õhtul, kui Üllar Lanno tagasi astus, rääkinud kvaliteedijuhiga. See maja on tõeline õnnetus, ja radiaatorid, mida ei saa välja võtta, on ainult üks paljudest jamadest, mis selles hoones on. Mu küsimus on, kes ikkagi reaalselt vastutab selle jama eest. Üllar Lanno rääkis sellest, kuidas Kohtla-Järvel laibakuuris oli samasugune põrandaküte, mida ei saanud välja võtta, ja mehed, kes lõikasid laipu, olid maikades ja lühikestes pükstes. Sama käekiri. Aga võtame sellesama tervise ... (Juhataja helistab kella.) ... nende vaktsiinide ... Kes ikkagi vastutab?

Hea küsija, teie aeg! Palun, austatud peaminister!

Aitäh! Nagu ma ütlesin, siis selle intsidendi eest võttis vastutuse Terviseameti juht Üllar Lanno, ta astus tagasi. Küll aga 2017. aastal ehitatud hoone valmimisprotsessis on olnud väga palju möödapanekuid, seda riigisekretäri raport ka tunnistas. On tehtud vigu projekteerimisel, on tehtud vigu tellimisel, on tehtud vigu ehitamisel, on tehtud vigu ehitusjärelevalvel. Neid [vigu] oli 2017. aastal juba väga palju tehtud.

Kui te [küsite] poliitilise vastutuse [kohta], siis 2017. aastal oli sotsiaalminister, või selle valdkonna eest vastutav minister, teine, kui ta on praegu. Aga praeguse olukorra eest võttis vastutuse Terviseameti juht.

Ruuben Kaalep, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma kõigepealt palun, et te ei võtaks minu küsimust kuidagi vaenulikuna või ründavana. Ma saan täiesti aru, kui tohutult suur koorem on teie õlgadel peaministrina ja kui tohutult suur vastutus on teil, olles vastutav Eesti tuleviku eest, meie järeltulijate eest, meie esivanemate pärandi kestmise eest jne.

Minu küsimus on selline: kas te olete teadlik – ma küsin konkreetselt, lihtsalt jah või ei – ja kursis nende uuringutega, mida on ka lääne massimeedias avaldatud ja mis näitavad selgelt, et noorte meeste jaoks, kes on alla 20-aastased, on koroonavaktsiinist tulenevad ohud ja terviseriskid neli korda suuremad ... (Juhataja helistab kella.) 

Hea küsija, teie aeg!

... kui koroonaviiruse riskid.

Palun, austatud peaminister!

Aitäh! Teadusnõukoda meile valitsuskabineti istungil erinevaid uuringuid tutvustab, ja, ma peast ei mäleta, oli toodud, et noortel meestel esineb rohkem perikardiiti ja müokardiiti. Ma vaatan doktorile otsa, et kas sain need mõisted õigesti. Aga esiteks, see on ravitav, see ei ole selliste tagajärgedega, kui võib olla see haigus. Aga mina ei ole meditsiinilise haridusega inimene. Kui vaadata üldiseid numbreid, siis igal juhul – ma ise neid uuringuid lugenud ei ole – lähtun sellest, mida teadlased kinnitavad ja mida on erinevate uuringutega tõestatud, ja seda infot nad meile ka jagavad.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea valitseja! Mul on küsimus. Te olete mitmel korral rääkinud veendunult, et selle külmlao skandaali või probleemi eest vastutas Terviseameti juht oma tagasiastumisega. Ma tahan teada ja aru saada, millel teie veendumus põhineb, kuivõrd Terviseameti juht alguses juhtis kogu [asja]: koroonakriisis olid tal teatavad ülesanded, siis vaktsineerimises, mis on liikunud osaliselt haigekassasse. Siis te olete läbi riigisekretäri palunud ametist lahkuda Sotsiaalministeeriumi kantsleril – mille eest tema siis täpselt vastutas? Mul on küsimus: kui mõistlikuks te iseenesest peate, et riigil oleks oma külmkapp? Nii ideoloogilises [mõttes]. Kas ei oleks sootuks mõistlikum seda lepingute ja eraettevõtetest partneritega lahendada, et neid ravimeid hoiustada?

Aitäh! Jah, ma olen ka nõus. Praegu ju on kõik need vajalikud vaktsiinid hoiustatud erasektori külmkappides. Tegemist on ravimite hulgimüüjatega, kellel on sellel alal pikaajaline kogemus. Ma ei oska öelda, miks 2017. aastal tehti otsus rajada terviseladu Terviseameti juurde. Ma arvan, et üks põhjendusi võis olla see, et oleks mingi n-ö ravimijulgeolek või mida iganes, et see on riigi kontrolli all. Aga ma olen teiega nõus, et kui erasektor teab seda teemat, on seda pikaajaliselt teinud, kõiki nõudeid täidab, siis riik võiks ju osta neilt pigem teenust ja siis on see kindlustusega kaitstud jne.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Kaja Kallas! Informatsioon pärineb ainult ajakirjandusest. Teatavasti oli need ravimid kindlustanud kindlustusandja ja seal tekkis minu mäletamist mööda mingisugune konflikt sellest, et kindlustusandja leidis, et kindlustusvõtja pole täitnud kõiki talle pandud kohustusi. Ja nüüd on pärast seda [olnud] tükk aega vaikus. Tahaksin teada, mis saab edasi. Kas asi on jõudnud kohtusse? Juhul, kui kohus leiab, et õigus on kindlustusandjal, see tähendab seda, et on rikutud mingisuguseid tingimusi, kas see tähendab siis ka seda, et tegelikult kindlustusvõtja ehk siis riik on sellisel juhul süüdi?

Aitäh! Riigisekretär on teinud põhjaliku raporti, millest on tulnud välja, et riik on teinud väga palju vigu, nagu ma enne ütlesin, tellimisel, ehitamisel, projekteerimisel, käitamisele jne. Kui on tehtud vigu, siis on ju selge, et kindlustus saab kõikidele nendele vigadele viidata kui hoolsuskohustuse rikkumisele, mis tähendab seda, et kindlustuse pealt läheb vastutus ära. See on ju selge.

Arupärimiste [puhul] on meil seadusest tulenevalt üks suuline küsimus ja see võimalus on teil, Heiki Hepner. Palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Me tegelikult teame, et kohe-kohe on kätte jõudmas paljude vaktsiinide [aegumis]tähtaeg. Muidugi on oluline saada lõplik selgus, miks selline kahju tekkis, miks selline korralagedus tekkis, aga kogu see protsess on olnud üsna juhitamatu. Kuidas te hindate praegust olukorda nende vaktsiinide osas, mida ähvardab aegumistähtaeg? Kas on nii, et me saame uue aasta alguses tulla uuesti siia arupärimisega ja küsida, et miks meil nii ja nii palju vaktsiine on raisku läinud?

Aitäh! Mul ei ole praegu kaasas konkreetseid andmeid, millal erinevate meie tellitud vaktsiinide realiseerimistähtajad saavad ümber, seetõttu ma hea meelega sellele küsimusele ei vastaks, sest ma lihtsalt ei tea peast, millal see juhtub ja kas on oht, et me neid ära ei kasuta. Ma lihtsalt ütlen seda, et meil on olnud arutelu, näiteks AstraZeneca vaktsiini puhul, kui oli selge, et meie inimesed [seda] enam ei soovinud, siis selleks, et vaktsiin raisku ei läheks, me annetasime selle kolmandatele riikidele. Ma usun, et vaktsiinide aegumistähtaegadel hoitakse väga selgelt silma peal, et ükski ei läheks raisku [seetõttu], et meie ei kasuta seda ära või me ei saaks aidata sellega kedagi teist.

Austatud peaminister! Ma tänan teid, rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Priit Sibula. Palun!

Aitäh! Kuivõrd on [lubatud] ainult üks küsimus, nagu seadus ette näeb, siis ma [teen] õige lühidalt. Mulle meenus [sellega seoses], mida peaminister rääkis või milline arvamus tal on jäänud, et selle kriisi eest vastutab või vastutas Terviseameti peadirektor Üllar Lanno oma tagasiastumisega, üks suvine sotsiaalkomisjoni kohtumine, kus oli ka doktor Everaus. Siis me küsisime ja rääkisime samu asju. Mind üsna olulisel määral häiris toonase peadirektori Lanno käsitlus sellest kriisist, kus ta hakkas rääkima Terviseametist ja seal olevatest probleemidest kolmandas isikus. Ma küsisin ka, et kuidas see võimalik on, et peadirektor räägib Terviseametis toimuvast pidevalt kolmandas isikus, justkui see ei puuduta teda kuidagi, ei see asutus ega seal toimuv. Ma sain temalt vastuseks midagi sellist, et varem on teda vastupidiselt minu ütlusele süüdistatud hoopistükkis selles, et ta räägib liiga isiklikult ja võtab kogu vastutuse enda peale. Ta oli siis teinud selle kriisiga seoses kardinaalse muudatuse ja hakkas Terviseametist rääkima igaks juhuks kolmandas isikus, mis minu meelest ei olnud väga mõistlik.

Sellega seoses, kuna see oli palju varem, kui ta lõpuks tagasi astus, ma küll ei ole kindel, et ta sai oma vastutusest aru. Või vähemalt suvel, kui meil oli kohtumine, siis kindlasti julgen ma väita, et ta sellest vastutusest aru ei saanud. Võib-olla tõesti peaminister või keegi tegi talle süstemaatiliselt selgeks [selle], aga kindlasti ei olnud see tema arusaam, mis tal oleks tekkinud.

Teine teema oli seotud kindlustusega, [mille puhul] oli ka nagu tohutu lootus, et kohe saabub riigile raha, aga tegelikult mitte. See oli ka minu küsimus, mille ma praegu peaministrile esitasin. Minu meelest see, millega erasektor saab hakkama ja toimetama, sellega riik ei peaks tegelema. Ja mina, nii nagu ka peaminister, ei tea ja ei saa aru, miks riigil oli vaja oma külmkappe või miks me nüüd seda n-ö korrastame ja korda teeme, kuivõrd vahepeal on selgunud, et tegelikult erasektor saab nende ravimite hoidmisega väga hästi hakkama.

Nii et ma loodan, et siiski selgub see, kes vastutas ja kas need kulud jäävadki sellised. Ma küsisin ka Lannolt, et kui need ravimid oleksid juba tol hetkel olnud eraettevõtjate laos, kas ja milliseid kulusid oleks riik siis kandnud. Sealt mingit mõistlikku vastust ei saanud, hakkas rääkima sellest, et tema ei tea, kas eraettevõtetel on kindlustused olemas või ei ole. Ta eeldas, et küll on eraettevõtjatel ka kindlustused olemas. Aga noh, tänaseks me teame, et riigil oli ka kindlustusleping, aga kahjuks see kindlustusleping seda riket ei hõlmanud. Nii et maksumaksja sai kannatada ja mitte keegi selle eest tegelikult mitte mingit vastutust ei kandnud. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja sellega on arupärimisele vastatud. Peeter Ernits, kas teil on protseduuriline? Palun mikrofon Peeter Ernitsale! Küll see tuleb, küll see tuleb, ootame natukene. Näete, nüüd on mikrofon olemas, punane tuli põleb seal.

Aitäh! See ei ole protseduuriline. Ma tahtsin rääkida peale kolleeg Sibulat. Ja see ei ole protseduuriline.

Selge. Ma saan aru, aga ma ei saa ka kuni lõpmatuseni siin oodata. Ma küsisin, kas on veel läbirääkimiste soove, ma vaatasin tabloole, ei olnud, ma sulgesin läbirääkimised ja peale seda tuli teie nimi, nii et ma ei saa kuidagi seda protseduuri tagasi võtta. Mida? (Saalist räägitakse.) Selge. Me vaatame kindlasti süsteemi ka üle. Mõnikord juhtub nii, et see süsteem siin äpardub. Väga hea, et peaminister ka seda kuuleb. Tõesti, uus süsteem kuluks ära küll siia saali lähiajal, see nõuab ka teatud investeeringuid. Aga sellega on arupärimisele vastatud ja esimene päevakorrapunkt menetletud. Aitäh!

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Aivar Koka, Helir-Valdor Seederi, Priit Sibula, Tarmo Kruusimäe, Sven Sesteri ja Heiki Hepneri arupärimine. See on esitatud 16. juunil 2021. issanda aastal. Esitatud arupärimine on uute maksude kehtestamise kohta seonduvalt transpordi ja liikuvuse arengukavaga, see puudutab aastaid 2021–2035. Arupärimine kannab numbrit 85. Arupärimisele vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Priit Sibula, et seda arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustada. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Nii nagu Riigikogu esimees õigesti ütles, õnneks issanda aasta on seesama, vahepeal on sellest arupärimisest möödunud ainult neli kuud, ja juba saamegi vastust kuulda, kuigi tõsi ta on, et parlament on vahepeal seda arengukava arutanud. Mäletatavasti ma ka küsimuste käigus viitasin ministrile, et ta rääkis õige vaikselt, nii et polnud õieti [kuuldagi], ei saanudki aru, miks ta nii vaikselt ja hillitsetult rääkis. Loodetavasti me kuuleme täna jõulisemat ja selgemat sõnavõttu.

Lihtsalt kolleegidele meeldetuletuseks. Selle arengukava arutelu käigus sai meile selgeks, et arengukavaga loomulikult ühtegi maksu ei kehtestata. Küll aga sai meile samavõrd selgeks, et selle arengukavaga luuakse eeldused väga mitmete muudatuste tarvis ja tõenäoliselt sh mitmed olulised maksumuudatused realiseeruvad, kui seda arengukava valitsus plaanib täitma hakata. Mäletatavasti on see seotud kliimateemadega. Niivõrd, kui meie sellest arengukavast aru saime, lähtutakse seal põhimõttest, et kasutaja maksab. Need eeldused [on], et kindlasti, kui uued maksud kehtestatakse, kasvab ka Eestis maksukoormus. Uute maksude ja kütuseaktsiisisüsteemi ümberkujundamisega soovib valitsus meie hinnangul ellu viia kliimapoliitikat, mis tegelikkuses tähendab inimeste sundimist autode kasutamisest loobuma. Samas ei ole see Eesti kontekstis mitte liiga mõistlik ja võimalik, kuivõrd meie elame suhteliselt hajali ja inimestel on vaja liikuda. Ja lastega peredel, nii nagu Riigikogu esimehel või mul või paljudel teistel Eesti peredel, kus kasvab hulga lapsi, on ühistranspordi kasutamine suhteliselt keeruline.

Sellega seonduvalt tekkisid minul ja kuuel Isamaa fraktsiooni heal kolleegil küsimused. Arengukavas kirjeldatakse uue terminina "ummikumaksu". Mida see idee tähendab ning kuidas ja millistel juhtudel Eestis seda rakendama hakatakse, soovime ministrilt teada. Või siis loodetavasti ministri ametkond on talle rääkinud ja selgeks teinud, mis ideed seal on. Siis teekasutustasu mootorsõidukitele – kuidas ja millistele sõidukitele hakatakse seda otsest maksu Eestis rakendama? Uus kütuseaktsiisisüsteem – mida see tegelikkuses tähendab? Kas on plaanis neid aktsiise muuta või tõsta? Kui suurt autode arvu vähenemist te näete, kui see arengukava peaks mõistlikul kujul rakenduma? Milline mõju on uute maksude kehtestamisel inimeste, sealhulgas lastega perede liikumisvabadusele Eestis, kas selle kohta on mingi analüüs teil arengukava koostamisel ka tehtud? Ja kas te kaalusite peale uute maksude kehtestamise ka alternatiivseid meetmeid kliimapoliitika eesmärkide elluviimise saavutamiseks? Miks te ikkagi otsustasite luua eeldused uute maksude kehtestamiseks?

Sellised tagasihoidlikud küsimused meil seda arengukava lugedes suvel tekkisid. Mäletatavasti valitsus võttis selle vastu 10. juunil. Ja nii nagu ma meenutasin, issanda aasta, millele Riigikogu esimees viitas, on seesama – arupärimise esitasime 16. juunil ja täna, 18. oktoobril juba saamegi vastuse. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli majandus- ja taristuminister Taavi Aasa, et anda arupärimisele omapoolne selgitus ja vastused. Palun teid!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud arupärijad! Olen saanud alljärgneva arupärimise.

"10. juunil kiitis Vabariigi Valitsus heaks "Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035", mis näeb ette "Kasutaja maksab" põhimõtte juurutamist läbi mitmete uute maksude kehtestamise ja Eesti üldise maksukoormuse suurendamise." Ütlen siin kohe vahele, et arengukava kindlasti ei näe ette uute maksude kehtestamist ega olemasolevate maksude suurendamist. "Uute maksudega ja kütuseaktsiisi süsteemi ümberkujundamisega soovib Vabariigi Valitsus viia ellu kliimapoliitikat, mis tegelikkuses tähendab ka inimeste sundimist autode kasutamisest loobuma. Samas ei ole sõiduauto valdavale osale Eesti inimestest mitte luksus, vaid hädavajalik liikumisvahend, näiteks maapiirkondade inimestele, lastega peredele jne. Lähtudes eeltoodust on meil Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvi 139 alusel teile järgmised küsimused."

Esiteks: "Ummikumaks – mida see idee tähendab ning kuidas ja millistel juhtudel seda Eestis rakendama hakatakse?" Kinnitan teile, et Eestis ei ole otsustatud ummikumaksu rakendada. Aga selgituseks, et ummikumaks on kasutusel mitmetes linnades ja iseenesest kujutab see endast kesklinna sissesõidu tasu. Aga kordan, et arengukava alusel ei ole kavas seda rakendada.

Teiseks: "Teekasutustasu mootorsõidukitele – kuidas ja millistele sõidukitele hakatakse seda otsest maksu Eestis rakendama?" Raskeveokitele teekasutustasu Eestis juba kehtib, aga arengukava ei näe ette selle laiendamist teistele sõidukiliikidele.

Kolmandaks: "Uus kütuseaktsiisi süsteem – mida see idee tähendab ja kas on plaanis olemasolevaid aktsiise tõsta?" Olemasolevaid aktsiise tõsta plaanis ei ole. Vastupidi, valitsus pikendas aktsiiside alandust järgnevaks perioodiks. Aga mis puudutab kütuseaktsiiside uut süsteemi, siis nii nagu ma arengukava tutvustades selgitasin, et kui Eesti teedel on juba märkimisväärne hulk alternatiivsete kütuste jõul liikuivaid sõidukeid – on see siis elekter või on see midagi muud –, siis ühel hetkel peab hakkama ka Eestis arutama sellel teemal, kuidas tagada see, et ka need sõidukid saaksid sõita korralikel remonditud teedel. Teadupärast selliste autode eest kütuseaktsiisi ei maksta, mis tähendab seda, et perspektiivis väheneb meil kütuseaktsiisi laekumine. Aga teed tuleb ikkagi korras hoida. Nii et siis tuleb hakata mõtlema mingitele alternatiividele.

Neljas küsimus: "Kui suurt autode arvu vähenemist te uute meetmete rakendamisel prognoosite?" Me ei ole prognoosinud küll mingilgi moel autode arvu vähenemist, küll aga on arengukavas juttu sellest, et transpordist tulenev saaste võiks peaaegu kolmandiku võrra väheneda. See ei tähenda autode arvu vähenemist, see võib tähendada alternatiivsete kütuste kasutamist autodel.

Viiendaks: "Milline mõju on uute maksude kehtestamisel inimeste (sealhulgas lastega peredele) liikumisvabadusele Eestis?" Kui kunagi hakatakse arutama mingisuguseid alternatiivseid makse transpordis, siis nii nagu hea tava ette näeb, eelneb sellele kindlasti ka mõjuanalüüs, ja eks selle mõjuanalüüsi tulemusi tuleb otsuste tegemisel arvestada. Aga kuna transpordi ja liikuvuse arengukava ei näe ette uute maksude kehtestamist, siis sarnast mõjuanalüüsi ei ole tehtud.

Kuues küsimus: "Kas te kaalusite uute maksude kehtestamisele ka alternatiivseid meetmeid kliimapoliitika eesmärkide elluviimise saavutamiseks ja miks te ikkagi otsustasite uute maksude kehtestamise kasuks?" Veel kord kinnitan, et transpordi ja liikuvuse arengukava ei kehtesta mitte ühtegi uut maksu. Diskussioonid kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks seisavad meil ees juba lähiajal seoses paketi "Fit for 55" aruteludega, millised on need meetmed, mida rakendada. Võin siinkohal teile kinnitada, et kuna see ettepanek, mis on komisjonilt tulnud, sisaldab endas ka saastekvootide laiendamist transpordisektorile, siis ma pean ise seda ebamõistlikuks, sest tegelikult see fossiilsete kütuste hinnatõus, mis läbi selle kvoodikaubanduse laiendamise transpordile peaks toimuma, on tegelikult turutingimustel juba tänaseks toimunud. Täiendavat maksustamist ei pea ma mõistlikuks, aga need diskussioonid seisavad meil alles ees. Ka Eesti seisukohtade kujundamine seisab meil alles ees. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Siiski tundub, et on mõned küsimused. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Jah, see rohepööre, see hullus ja need suured ambitsioonid ning teiselt poolt transpordi arengukava, mille siin valitsus juunis kehtestas. Me täna rääkisime keskkonnakomisjonis ühe mõttekojaga, kes peab viis koosolekut ja veebruariks peab esitama valitsusele mõistlikud lähtepunktid, mida üldse selle rohepöördega, kaasa arvatud transpordi arengukava ja sektoriga, peale hakata. Ma küsin,  kas üldse selle transpordi ja liikuvuse arengukava vastuvõtmine 10. juunil, kui oli teada, et suur rohepööre seisab ees ja samas ei ole teada, mis on mõistlik Eestis ka nende ummikute ja kõige muu sellega ja see raport valitsusele alles valmib veebruarikuus, mida üldse on mõtet teha, on need maksud ja üldse laiemalt, mitte ainult transpordiga, ei olnud mitte liigne kiirustamine?

Aitäh! Selle arengukava, millest me täna räägime, koostamist alustati aastal 2019 ja see arengukava seetõttu ka ei lähtu nendest uutest komisjoni väljapakutud ettepanekutest. See arengukava on tehtud selles teadmises, mis meil oli enne seda, kui komisjon uued ettepanekud välja käis. Samas, arengukava on meil kindlasti vaja, kas või selleks, et võtta kasutusele Euroopa Liidu vahendeid, nii et ma pean oluliseks selle arengukava heakskiitmist, selle arutamist ja heakskiitmist. Aga pärast seda, kui selle uue kliimapaketi osas on saabunud selgus, kui see on vastu võetud, mis tõenäoliselt ei juhtu enne järgmise aasta sügist, vastavalt sellele, millisel kujul see pakett on vastu võetud, tuleks ka seda arengukava täiendada.

Jah, tegelikult on nii, et ühelt poolt see kliimapakett on hiljaks jäänud, turutingimustes on juba paljud muutused, mida see pakett läbi CO₂ kvoodi kaubanduse seadis eesmärgiks, need sündmused on juba toimunud. Me kõik teame energiakandjate hinnatõusu. Ma arvan, et ei ole vajalik ega mõistlik seda suurendada. Ja teiselt poolt kindlasti peaks see pakett arvestama ka riikide eripärasid, et ei püüaks ajast ees olla.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tuleks nende kliimapoliitika fundamentaalsete tõdede juurde. Teatavasti on poliitika kujundamise aluseks ikkagi CO₂ heide jne. Põhimõtteliselt Euroopa Liidu CO₂ heide on 9%, sellest Eesti heide on 0,001%. Nädal aega tagasi, kui meil oli ELAK-is täpselt samasugune teema arutusel, siis küsisin, miks me, ausalt öelda võib-olla kasutan rumalat väidet, ennast kohitseme, kui muu maailm elab normaalset elu. Hiina teatas uute kivisöeelektrijaamade baasil kaevanduste avamisest. Tahaksin teada, miks me ennast n‑ö ruineerime, (Juhataja helistab kella.) kui muu maailm sellega kaasa ei tule.

Aitäh! No me kõik teame, et tegelikult ju pikemas perspektiivis, ma pean silmas väga pikka perspektiivi – Euroopa Liit aastal 2050, Hiina, kui ma ei eksi, oli 2060, ka vist Venemaa ütles välja 2060 – püüavad jõuda kliimaneutraalsuseni. See ei ole kindlasti ainult Euroopa Liidu mõte. Teisalt ma olen teiega selles osas nõus, et see peab toimuma mõistlikult. Siin ei saa liigselt kiirustada, siin ei saa panna ohtu ei energiajulgeolekut ega tarbijate toimetulekut. Need jõupingutused, mis me teeme, need peavad olema sellised, mis on ühiskonna jaoks mõistlikud, millest ühiskond saab aru ja millega ühiskond suudab elada.

Kui te mäletate, kui Euroopa Liit ütles välja seisukoha või tehti ettepanek, et Euroopa Liidu riigid võiksid olla 2050 kliimaneutraalsed, siis Eesti sellega kohe ei ühinenud. Eesti ütles, et jah, meil on üks uurimistöö pooleli, kui see uurimistöö on valmis, siis me ütleme oma otsuse. See uurimistöö toetas seda, et see on 2050 põhimõtteliselt võimalik, ja siis ütles Eesti oma seisukoha. Nii et ma pean õigeks sellist teaduslikel põhjendustel rajanevat tegevust.

Siin on veel ka kolmas pool ehk siis see, et hetkel on maailmas energia defitsiit. Mitte ainult Hiinas ei ole käivitatud söejaamasid juurde, vaid ka siinsamas Eestis. Meie põlevkivijaamad töötavad täie jõuga. Nii et ka nende kliimaeesmärkide saavutamise püüdlustes me peame arvestama sellega, et alati võib olla neid hetki, neid olukordi, neid aegu, kui energiat võib olla rohkem vaja. Selle kõigega tuleb arvestada.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Teie vastusest kolmandale punktile me tegelikult kuulsime ju rõõmustavat uudist, et valitsus mitte üksnes ei kavatse lükata elektriaktsiisi tõusu edasi, vaid kavatseb selle üldse kaotada ja ka vesinikule tulevikus tõenäoliselt pole aktsiisi oodata. Aga minu küsimus tuleb hoopis sellest, et aastaks 2035, ma saan aru, näeb valitsus, et meil ei ole üldse naftal baseeruvate kütustega autosid sõitmas. Ehk te avaksite, millest selline usk või veendumus valitsusel tuleb? Mina küll ei julge sellist usku ega veendumust jagada.

Aitäh! Kõigepealt, ma kindlasti ei ütelnud, et me kavatseme elektriaktsiisi täiesti ära kaotada. Selle kütuseaktsiisi määra tagasitõstmist lükati edasi. Nüüd, kindlasti ei näe see arengukava ette ega valitsuse tegevus ette, et aastal 2035 ei ole fossiilsetel kütustel sõitvaid autosid Eestis, no ei ole kuskil seda kirjas. Arengukava näeb ette, et aastaks 2035 on meie eesmärk vähendada umbes kolmandiku võrra saastet, mis tuleb transpordisektorist. Seal ei ole kuskil öeldud, et Eestis ei ole enam mitte ühtegi fossiilsetel kütustel sõitvat autot, seda lihtsalt ei ole seal.

Võib-olla on teid eksitusse viinud eesmärk, Euroopa Liidu eesmärk, et selleks ajaks enam ei toodeta fossiilsetel kütustel autosid. See puudutab uute autode tootmist. Kas see eesmärk on saavutatav, kas see eesmärk ei ole saavutatav, seda mina täna siit puldist kindlasti terve Euroopa Liidu eest hinnata ei oska ega taha. Aga Eesti Vabariigi valitsusel sellist eesmärki, et aastal 2035 ei ole Eestis ühtegi bensiini- ega diiselautot, sellist eesmärki Eesti Vabariigi valitsusel kindlasti ei ole.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Jäi siiski veidike kripeldama. Ilus visioonidokument tundub olevat. Kui kõik need küsimused või hirmud või probleemkohad, mida auväärt küsijad silmas pidasid ja nägid, lükkate te ümber, need on põhjendamatud hirmud, siis ma ei saa enam üldse aru, mismoodi neid kliimaeesmärke realiseerida püütakse – mis oleks väga mõistlik, kui need realiseerimata jäävad –, mismoodi see siis toimub? Te viitasite, et kõike tehakse arusaamises, et see oleks maksumaksjale jõukohane. Kui ma vaatan seda, kuidas valitsus näeb, kuidas praegu kallineva elektrihinnaga inimestele appi minnakse, siis ma ütlen, et see on ikkagi üsna madal eesmärk, kuigi loomulikult on mõistlik, et valitsus üldse mingid meetmed tarvitusele võttis. Mis kujul te näete [seda]? Kas see on lihtsalt ilus visioonidokument või hakatakse seda realiseerima?

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, eesmärgid peavad olema mõistlikud ja meil ei ole mõistlik endale võtta eesmärki, mille saavutamine on kas juba ette teada, et see on ilmvõimatu, või me teame seda ette, et see on ühiskonnale liiga kulukas. Selles mõttes peavad ka need kliimaeesmärgid olema realistlikud.

Vabandust, teine pool oli küsimusel veel, aga suutsin [unustada].

Mul ei ole seda võimalust anda sõna tagasi. Riigikogu liikmel kripeldas ja ta küsis, kas see on ilus dokument või ...

Kinnitan teile, et majandus- ja kommunikatsiooniministrina teen omalt poolt kõik, et Eesti eesmärgid kliimapoliitika saavutamisel oleksid realistlikud ja lähtuksid sellest, et Eesti rahvas ei peaks täiendavalt nende eesmärkide saavutamise pärast kannatama.

Austatud minister, sellel lootusrikkal toonil teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas nüüd soovitakse avada läbirääkimisi? Ma ootan rahulikult. Näete, soovitakse, avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Heiki Hepneri. Palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Tõepoolest jäi kripeldama ja sellepärast tuli ikkagi tulla kõnetooli ja seda kripeldust teiega natukene jagada, võib-olla pärast seda on olukord vähe selgem. Ma ei hakkaks arutama siin kogu selle kuue punkti ümber, mida me küsisime ja millele me nii- ja naapidi vastuseid saime. Tõepoolest on arusaadav, et arengukavaga ju keegi uusi makse ei loo, aga samas mingisugune perspektiiv ja selge suundumus selles osas, kuhu tänane valitsus tahaks liikuda, antakse.

Aga ma tuleksin selle meie kolmanda küsimuse juurde: uus kütuseaktsiisi süsteem – mida see idee tähendab ja kas on plaanis olemasolevaid aktsiise tõsta? Minister vastas, et tõepoolest midagi tuleks leida, sellepärast et meil tänane kütusekasutus muutub ja meil ei ole enam selliseid kütuseid kasutusel. Sellest ma küsisin oma küsimuse, et kas meil siis tõepoolest on valitsusel kavas kaotada elektriaktsiis, sest me teame, et üks idee on panna meie autod kõik elektriga sõitma alates suurtest rekadest, lõpetades väikeste sõiduautodega, rääkimata igasugustest tõuksidest ja rolleritest. Ja teine alternatiiv, millest on siin ju ka räägitud, on vesinik, et võiks ju kasutada vesinikku juba aastal 2030 kindlasti, sinna ei tule meil aktsiisi juurde. Minu küsimuse loogika tugines sellele, et ega ükski auto ei saa liikuda ainult issanda armust, ikkagi mingisugune energia peab olema, mis selle liikuma paneb.

Ja mida minister vastas? Ta vastas seda, et ma olen täiesti valesti aru saanud, mitte midagi ei ole kavas muuta, peaaegu. Küll üks kolmandik on kavas vähendada heidet, aga vedelkütus ei kao kuhugi. Järelikult kütuseaktsiis peaks ju ikkagi laekuma. Võiks aru saada, et ühe kolmandiku võrra muutuvad autod säästlikumaks kütuse kasutamise poolest või rakendatakse mingisuguseid muid kompensatsioonimehhanisme. Selles käsitluses jäi arupärijate hinnangul vastus küll saamata.

Ma usun, et minister kasutab võimalust tulla nüüd veel kõnepulti ja ikkagi selgitada, mis sellest kütuseaktsiisi süsteemist saab, kui me kasutame naftal põhinevat vedelkütust – no võib-olla natuke vähem –, me kasutame elektrit, millel on aktsiis olemas, ja üks küsimärk on ainult vesinik, mida meil täna lihtsalt ei ole turul, aga millele kas kehtestatakse aktsiis või ei kehtestata. Ja gaas ka, ütleme, see tavaline surugaas või vedeldatud gaas, sellele on ju ka aktsiis olemas, see on küll väiksem, kui kütusel, kuid aktsiis on olemas. Nii et ikkagi, mida see uus kütuseaktsiisi süsteem tähendab, sellele me vastust ei saanud. Aitäh!

Aitäh! Küsin, kas on veel soovi läbirääkimistel osaleda? Riigikogu liikmetel ei näe seda soovi, minister soovib. Palun! Ma palun Riigikogu kõnetooli majandus‑ ja taristuminister Taavi Aasa.

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Arengukava iseenesest ei loo mingisuguseid uusi kütuseaktsiisi süsteeme. Seda seal ei ole. Arengukavas on märgitud alternatiivsed maksusüsteemid täna kehtivale aktsiisisüsteemile. Nii nagu te ütlesite, te olite väga õigesti aru saanud, tõepoolest, kui kolmandiku võrra väheneb fossiilsete kütuste kasutamine, siis väheneb ka kolmandiku võrra kütuseaktsiisi laekumine, juhul kui aktsiisi ei tõsteta. Järelikult tulevikus tuleb leida sellele alternatiiv.

Elektriaktsiis ei ole alternatiiv, sellepärast et elektriaktsiis on märgatavalt väiksem kui fossiilsete kütuste aktsiis. Seda osa lihtsalt elektriaktsiisiga asendada võimalik ei ole, see ei tööta. Ja ma arvan, et me keegi ei taha, et elektriaktsiis oleks samal tasemel kui on täna fossiilsete kütuste aktsiis. See oleks liialt kõrge. Nii et tuleb leida alternatiiv. Aga veel kord, see arengukava ei kehtesta mitte ühtegi alternatiivi. Aitäh!

Aitäh! Jah, kõik oli hästi. Nii, rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Sellega on sellele arupärimisele samuti vastatud.

Head Riigikogu liikmed, nüüd on tõesti see suurepärane võimalus, nii nagu esmaspäeviti alati meil on, et kui arupärimistele on vastatud, siis on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Ootan aktiivset osavõttu. Palun Riigikogu kõnetooli, Peeter Ernits! 

Hea juhataja! Head kolleegid! See on nüüd see kõne, mille ma oleksin pidanud siis, kui lugupeetud Riigikogu esimees oleks mul lubanud, kui oli vastutusest jutt. Aga ma kasutan seda võimalust nüüd.

Ma kuulsin, et süsteem läheb väljavahetamisele, noh, ma ei tea, kust see raha jälle võetakse. Aga mind sügavalt häirib see vastutamatus, see süüdimatus. Samal päeval, kui Üllar Lanno erru läks, veetsin ma õhtu Terviseametis koos Üllar Lannoga, kes oli sinna tagasi tulnud ja me vaatasime seda maja, kobarkäkimaja, kus ei ole mitte põrandaküte ainukene lollus, kvaliteedijuhiga vaatasime, vaid neid on kümnete kaupa. Rääkisime ka Üllar Lannoga nelja silma all samal õhtul. Jah, kahju, et peaminister ei ole siin kuulamas, me rääkisime, milline on tema vastutus, nagu inimesed inimesega. Ta rääkis sellest, kes oli Terviseameti endine direktor, meie hea kolleeg siin, praegu on saalikoht tühi. Aga me rääkisime ka RKAS-ist, kes on samasuguse põrandaküttega ruumi, kus [kütet] välja ei saa lülitada, laibalõikamise [hoone] Kohtla-Järve kontorisse ehitanud.

Nüüd need ravimid, mis ei olnud tõesti [ainult] koroona[vaktsiinid], seal oli palju muid asju, lastele jne, on ta 3 miljonit, 4 või 6, selle koha pealt riigieelarve, mis meil suur paks pakk on seal, on see tõesti köömes. Aga mitte keegi ei vastuta selle eest. ATS-is on tõesti tohutu palju asju, mida on võimalik [hüvitada] ja mida peab [hüvitama], olgu ta siis abikaasatasu, koolituskulud, ületunnitöö ja kõik muu selline. Ja on ka vastutus, distsiplinaarvastutus ja kollektiivne vastutus. Aga millegipärast seda ei rakendata.

Lugupeetud peaminister rääkis siin, et Üllar Lanno lahkus ja sellega ongi tema jaoks asi lõpetatud. Kallis peaminister, ei ole sellega lõpetatud! See 3 või 4 või 6 miljonit on kirjutatud korstnasse ja me maksame kõik kinni. Aga see ei ole õiglane. Riigieelarve kontrolli erikomisjonis ma näen iga nädal, kuidas erinevate ministeeriumide puhul jälle kusagil on miljonid lennanud, aga mitte keegi ei vastuta. Tuleb minister, tänab tähelepanu juhtimise eest, püüame paremini, võtame teadmiseks ja läheb edasi.

Seesama, see on sügavalt õiglustunnet häiriv, mitte ainult minul, vaid ka paljudel teistel. Ütleb, et mida te siin Toompeal teete? Peaminister räägib sellist lambajuttu. Kuigi jah, paragrahvide järgi kõik on nagu on. Ei ole niimoodi, et Üllar Lanno läks. Ma arvan, et Üllar Lanno ei ole seal vastutav, kui, siis väga väikeses osas. Varem on tehtud kollektiivselt kobarkäkk, see peaks olema kobarkäki vastutus, [radiaatoreid] peaks olema võimalik välja võtta. Ma tsiteerin Leon Glikmani – ei hakka ütlema, kes on Leon Glikman –, kes on öelnud, et õigusriigis leitakse sellistele asjadele vastutaja kas kriminaal- või haldusmenetluse käigus. Kus see on – kriminaal- või haldusmenetlus? 

Ta räägib vaktsiinide raisku minemisest. Me vaatame siin tuima kalanäoga ja peaminister räägib sellist juttu. Piinlik on, sellise jamaga ei saa nõus olla. Peab olema ametniku ja ka poliitiku vastutus. Ma rõhutan, et Üllar Lanno ei olnud minu meelest [vastutav], ja ka sellel samal õhtul, mil me seal pikalt arutasime, vastutus on paljudel teistel. Tema tuli, ta nägi, mis seal on, 30 või 40. Kvaliteedijuhiga rääkisime, mis selles majas on. Väljaspoolt uhke maja, aga seest – minge vaadake! Tirida neid ravimeid sinna, mis ei mahu koridorist läbi jne, uksed ja kõik muu. Me läheme varsti (Juhataja helistab kella.) riigieelarve kontrolli erikomisjoniga Terviseameti majja vaatama neid külmladusid, kuidas on ehitatud. (Juhataja helistab kella.) Võiksid ka kõik teised tulla. Aga eelkõige mõelda sellele vastutusele.

Hea kõneleja, teie aeg!

Jah, nii on lood ja ega ma rohkem midagi ei ütlegi.

Aitäh teile! Nii, kas on veel kõnesoove? Ei ole, kõnesoove rohkem ei ole. Aitäh teile! Istung on lõppenud.