Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Tere hommikust! Alustame täiskogu VI istungjärgu 3. töönädala neljapäevast istungit. Ja nagu ikka enne istungi algust, on meil võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Kui Riigikogu liikmetel seda soovi ei ole, siis palun kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni.

10:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Eelnõu on edastatud digitaalselt.

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Oleme teiega vastu võtnud ühe eelnõu ja loomulikult selle edasise menetlemise otsustame vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Nüüd on mul teile edasi anda üks väga oluline teade. Nimelt, meil on aegade jooksul ikka kogunenud sahtlisse kõikvõimalikku materjali. Täna on mul palve, et te oma sahtlid tühjaks teeksite, sellepärast et järgmise nädala esmaspäeval toimub Riigikogu istungisaalis Mudel-Euroopa Parlamendi foorumi lõppüritus ja oleks väga kena, kui siia tulevad külalised saaksid siin sahtlisse panna ka oma märkmeid, kui vaja. Nii et tehke palun sahtlid tühjaks.

Ja nüüd selle sahtlikolina saatel palun viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohale registreerus 69 Riigikogu liiget.


1. 10:02 Peaministri poliitiline avaldus "2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmine Riigikogule"

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, mul on täna teile teada anda päevakorra täiendamisest. Nimelt, peaminister Kaja Kallas on avaldanud soovi esineda tänasel Riigikogu istungil poliitilise avaldusega seoses 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega. Vastavalt kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punktile 9 ja lõikele 2 on Riigikogu esimees tänast istungi päevakorda täiendanud ja lisanud esimeseks päevakorrapunktiks peaminister Kaja Kallase poliitilise avalduse. Palun, peaminister! Vabandust, proua peaminister! Helir-Valdor Seederil on protseduuriline küsimus. Palun!

10:03 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus: kas istungi juhataja oleks nii lahke ja tutvustaks selle päevakorrapunkti menetlemist? Kas on võimalik küsimusi esitada? Kas fraktsioonidel on võimalik läbi rääkida või kuidas on plaanitud, kuidas on kokku lepitud selle avalduse menetlemine siin saalis?

10:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Väga õige tähelepanek. Kokku on lepitud niimoodi, et peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus kestab kuni 15 minutit. Kui on vaja mõned minutid juurde anda, siis juhatajal on see õigus. Seejärel on kokku lepitud, et peaministrile küsimusi ei esitata. Küll on kokku lepitud vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 155, et fraktsioonidel on seejärel õigus sõna võtta läbirääkimiste käigus. Nii et 5 + 3 minutit on igale fraktsioonile pärast peaministri kõnet ette nähtud. Palun, peaminister Kaja Kallas!

10:04 Peaminister Kaja Kallas

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Täna andis valitsus Riigikogule üle 2022. aasta riigieelarve eelnõu. Olen selle eelarve üle uhke, sest see on heade uudiste eelarve, mis aitab meil hoida Eesti inimesi ning toetada Eesti majanduse jätkuvat arengut. See hooliv ja vastutustundlik riigieelarve on saanud teoks suuresti tänu sellele, et meie majandus on kiiresti ja tempokalt taastunud. Ja majanduse taastumine on omakorda jõudu saanud valitsuse kahest olulisest tegevusest. Esiteks, mahukast ja hästi sihitud 2021. aasta lisaeelarvest, mille kevadel kiirkorras välja töötasime, ning teiseks, teadlikust poliitikast, millega hoidsime tervisekriisis majanduse ja ühiskonna võimalikult avatuna.

Eesti majandus on tugev ja jõudnud sellele tasemele, kus olime enne koroonakriisi algust. Vaatame arve. Meie majandus kasvas eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 12,9%. Sellest siiski lähtuda ei saa, kuna eelmise aasta langus oli toona alanud tervisekriisi tõttu väga sügav. Seega vaatame aega enne tervisekriisi algust. Ja 2019. aastaga teise kvartaliga võrreldes on Eesti majanduskasv tubli 4,7%. Samuti on taastumas tööhõive. Kui mulluses teises kvartalis oli töökoht 76,3%-l Eesti tööealisest elanikkonnast, siis tänavu juba 78%-l. Seegi näitaja on sarnane kriisieelse 2019. aasta omaga.

Majanduse tugev seis on meie riigieelarve tugitala. Pikaaegne Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher on öelnud: "Ainus raha, mis valitsusel on, tuleb maksudest ja laenamisest – samadest maksudest, mille üle kõik kurdavad, et need on juba liiga kõrged; samadest laenudest, mis tõstavad intressimäärasid ja mis tuleb tagasi maksta. Sendid ei lange taevast, need tuleb teenida siin maa peal." Tänu tugevale majandusele ja julgetele otsustele saime koostada 2022. aastaks vastutustundliku riigieelarve, mis keskendub sellele, et meie inimesed oleksid hästi hoitud, meie majandus saaks kasvada ning ühtlasi oleks sillutatud tee meie riigi jätkuvale arengule. See on terve Eesti eelarve, kus prioriteediks on terved, haritud ja õnnelikud inimesed ning tugev ja kaitstud Eesti.

Hea Riigikogu! Valitsus on teile üle andnud 2022. aasta riigieelarve eelnõu, mille tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht 13,64 miljardit ning investeeringute maht 716 miljonit eurot. Maksukoormus on järgmisel aastal 33,7% SKT-st, mis on väiksem kui käesoleval aastal. Sellel riigieelarvel on kolm suunda. Esiteks, võtame riigi igapäevased kulutused kontrolli alla. Teiseks, investeerime inimestesse. Ja kolmandaks, tagame Eestile kiire ja jätkusuutliku arengu.

Kõigepealt: võtame riigi igapäevased kulutused kontrolli alla. Viimastel aastatel riigi rahakotti uuristatud auk on suurem ja sügavam, kui oleks tohtinud. Hakkame seda parandama. Muu hulgas tähendab see ka riigi erinevate tegevuste ühendamist ja riigireformi elluviimist, et riigisektor saaks tõhusamaks. Soovime juba järgmisel aastal jõuda väiksema kui 3%-lise defitsiidini. Kui veel aasta tagasi prognoositi võlakoormuse jõudmist 30,8%-ni SKT-st ehk 10,2 miljardi euroni, siis nüüd kokku lepitud eelarve järgi püsib see järgmisel aastal 20% piires, see on 6,4 miljardit 2022. aastal ja 7,8 miljardit aastaks 2025.

Teiseks on see eelarve eelkõige hoitud ja haritud inimeste eelarve. Tõstame esile meie inimesed, kelle õlgadele on tervisekriisi negatiivsed mõjud kõige raskemalt langenud: õpetajad, tervishoiutöötajad, politseinikud, päästjad, kultuuritöötajad. Nemad on võtmetähtsusega ka "Eesti 2035" strateegias sihiks seatud aruka ja terve inimese, hooliva ja koostöömeelse ühiskonna ning turvalise elukeskkonna seisukohast. Seega toetades neid, toetame ühtlasi riigi pikaajaliste sihtide saavutamist. Selleks, et õpetajate palk oleks uuel aastal võrdne riigi keskmise palgaga, tõstame õpetajate palga alammäära rohkem kui 7%. Sama palju tõstame ka kultuuritöötajate palku. Eesliini politseiametniku miinimumpalka tõstame pea 5% ja päästja miinimumpalka ligi 12%.

Tagame meditsiinitöötajate kollektiivlepingus kokku lepitud palgatõusu ehk arstide ja õdede miinimumtunnitasu tõusu üle 7% ning hooldustöötajatel üle 9%. Samuti tõstame riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgad õendustöötajate palkadega samale tasemele. Sellega anname panuse, et suure hoolduskoormusega inimeste osakaal väheneks senisega võrreldes oluliselt ning tervena elatud aastate arv kasvaks meestel 63 ning naistel 64,6 eluaastani, nagu "Eesti 2035" strateegias on ka sihiks seatud. Mõtleme sellele, et veel 2020. aastal oli neid aastaid meestel 55,5 ja naistel 59,5.

Sellel pandeemial on olnud ka nähtamatud ohvrid ning meile on oluline, et abivajajad saaksid tuge. Toetame vaimset tervist ja rahastame tegevusi, mis aitavad tasandada meie laste õpilüngad. Loome perelepituse süsteemi, et oleks vähem lapsi, kes tuleksid katkistest peredest. Vaatamata sellele, et kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab üle 100 miljoni euro, toetame kohalikke omavalitsusi lastele huvihariduse pakkumisel üle 10 miljoni euroga. Lisaks toetame põhikooliõpilaste kultuuriranitsat, mille eesmärk on tagada parem juurdepääs kultuurile, olgu tegu muuseumitunniga, kino- või teatrikülastusega või kontserdielamusega. Soovime, et lapsed saaksid koolis rohkem puhast mahetoitu, mida saavad pakkuda just väikesed kohalikud tootjad. Mõned kriitikud on küsinud, mis kasu on korras riigirahandusest ja täpselt sihitud kriisimeetmetest. Siin on konkreetne näide: sellel aastal langetatud õiged majanduspoliitilised otsused toovad uuel aastal kaasa keskmise pensioni kasvu üle 13%.

Järgmise aasta riigieelarve kolmas oluline suund on Eesti riigi kiire ja jätkusuutlik areng. Meile kõigile on tähtis, et Eesti oleks kaitstud. Lubasime, et kaitsekulude eelarve hoiame vähemalt 2% SKT-st, ja oma lubadust me auga ka täidame. Riigikaitsesse suuname võrreldes tänavusega 103 miljonit eurot rohkem, kokku 748 miljonit eurot, mis moodustab üle 2,3% sisemajanduse kogutoodangust. Seega jõuavad kaitsekulud Eesti ajaloos rekordilisele tasemele. See on kindel sõnum nii meie liitlastele kui ka vastastele: Eesti võtab oma julgeolekut väga tõsiselt ja panustab sellesse.

Eestikeelne haridus saab eelarves lisaraha, sest me tahame, et kõik Eesti lapsed saaksid hea hariduse ja oskaksid Eestis eesti keelt tasemel, mis võimaldab ühiskonna- ja tööelus võrdsena kaasa lüüa. Eraldame 8 miljonit eurot eestikeelse haridussüsteemi arendamiseks ja tagame muu emakeelega laste rühmades lasteaedades ja üldhariduskoolides rahastuse eestikeelse lisaõpetaja palkamiseks.

Eesti on maailmas suutnud hoida väikese, aga tubli digiriigi kuvandit. Viimastel aastatel on Eesti riigi digieelarve olnud tagaplaanil, digitiiger on näljas ning digiriigi arengusse ja küberturbe püsirahastusse pole märkimisväärset lisaraha tulnud. Aga järgmisel aastal see suhtumine muutub. Selleks et hoida meie digitiiger jooksmas ning anda talle võimalused taas esiritta jõuda, oleme eraldanud 30 miljonit täiendavat eurot digiriigi arenguks ja küberturvalisuse tagamiseks.

Me tahame, et Eesti oleks tark ja innovaatiline ning siinsetel töökohtadel toodetaks rohkem lisandväärtust, mille eest saab maksta ka rohkem palka. Seetõttu on ülioluline strateegiline roll teadusel, arendustegevusel ja innovatsioonil. Just sellepärast suurendame teadus- ja arendustegevuse rahastamist 29,5 miljoni võrra, kokku ligikaudu 300 miljoni euroni.

Selleks, et anda inimestele kindlustunnet, oleme otsustanud ära jätta kõik varasemalt planeeritud aktsiisitõusud. Me ei tõsta aktsiise, sest me ei taha veelgi kiirendada hinnatõusu. Samuti on meil plaanis lisada eelarvele elektri kõrge hinna kompenseerimist võimaldavad meetmed. Kui elektri hind püsib pikalt ebamõistlikult kõrgel tasemel, siis me aitame selle mõju meie inimestele ja ettevõtjatele vähendada. Inimesed ei peaks tundma ärevust energiaturgude hinnašokkide ees.

Head kuulajad! Need on vaid mõned näited sellest suurest pildist, mis järgmise aasta riigieelarvesse pikkade ja põhjalike arutelude tulemusel sai. Koroonakriis koondas kogu tähelepanu teistelt valdkondadelt endale ja planeerimine muutus väga lühiajaliseks. Nüüd on aeg teistsuguseks lähenemiseks, pikaks plaaniks. Nii Eestit kui ka kogu maailma ootavad ees tõsised muutused ja pikaajalised väljakutsed, olgu see tehnoloogia-, demograafia- või kliimavaldkonnas. Mul on hea meel, et meie pikaajalises strateegias "Eesti 2035" on kokku lepitud, kuidas me riigi ja ühiskonnana nendeks väljakutseteks valmistume. Käesolev eelarve panustab nii strateegias toodud kaugematesse sihtidesse kui ka sellesse, et Eesti inimesed ja riik oleksid hästi hoitud kohe praegu. Olulist tuge on ka sellest, et järgmisel nädalal kinnitab Euroopa Komisjon Eesti taastekava, millega toome enneolematult suured investeeringud avaliku sektori projektidesse, eriti rohe- ja digivaldkonda. Need investeeringud tõstavad meie majanduse konkurentsivõimet ja võimaldavad vastu pidada nii kliimamuutustes kui ka võimalikes kriisides.

Uus riigieelarve on meie inimestest ja Eesti tulevikust hoolimise eelarve. Usun, et Eestit viib edasi tugev, tark ja ühtne poliitika, mis peegeldub loomulikult ka riigieelarves. Reformierakond on varem Eestit keerulistest aegadest välja vedanud ja kanname seda eestvedaja rolli ka nüüd. Tänan siinkohal hea koostöö eest Keskerakonda, kellega üheskoos riigieelarve kokku panime.

Austatud Riigikogu! Palun teil toetada 2022. aasta riigieelarve eelnõu. Aitäh ja jõudu tööle!

10:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud peaminister, tänan teid selle avalduse eest! Nüüd liigub Riigikogu edasi läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistel saavad sõna ainult fraktsioonide esindajad. Esimesena palun Isamaa fraktsiooni nimel kõnelema Helir-Valdor Seederi. Palun, kaheksa minutit.

10:17 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Austatud peaminister! Koalitsiooni senised sõnumid ja ka tänane peaministri ettekanne järgmise aasta riigieelarve kohta on olnud nagu üks suur propagandaüritus, kus raporteeritakse väikestest töövõitudest, aga jäetakse vargsi ütlemata seda, mida eelarve ei sisalda või mida kahjulikku see eelarve koos esitatavate seaduste paketiga endas sisaldab. Kahjuks järgmise aasta riigieelarves ei ole mitte midagi öeldud meie väga aktuaalse ja kõiki inimesi, ettevõtteid, Eesti majandust puudutava elektrienergia hinna järsu tõusu leevendamise meetmete kohta. Mitte midagi! Ettepanekuid on teinud nii opositsioonierakonnad kui ka energeetika‑ ja majanduseksperdid, aga kahetsusväärselt ei ole see teema valitsusele järgmise aasta eelarve kontekstis oluline. Aga selle mõju inimestele sotsiaal-majanduslikus mõttes ja toimetuleku mõttes ning Eesti ettevõtluse ja majanduse konkurentsivõime seisukohalt on väga oluline. Me ei räägigi siin sellest, et on võimalik teha erinevaid valikuid, langetada erinevaid otsuseid, olgu see taastuvenergia tasu mittekehtestamine järgmisel aastal või selle hüvitamine, nii nagu on tehtud ettepanekud, aga ka sotsiaalses plaanis me riigieelarves mingeid lahendusi sellele ei näe.

Kärpest, millest me rääkisime kevadel ja mis oli ette nähtud riigi eelarvestrateegias – sellest 60 miljonist on, nagu me aru saame, järele jäänud 50 miljonit. Aga oluline polegi see, kui palju järele jäänud on. Oluline on see, et lahendamata jäävad probleemid ja realiseeruvad tegelikult needsamad riskid, millest me kevadel rääkisime. Seesama professionaalne orkester ei jätka enam täisprofessionaalse orkestrina ja vaatamata ka sellele, et kultuuriminister kõlavalt kevadel lubas, et ta võtab selle teema üles, ei ole suve jooksul mitte midagi juhtunud. See temaatika on jäänudki kahe ministeeriumi vahele ja lahendamata. Rääkimata kaplaniteenistuse likvideerimisest ja muudest asjadest, millest vaikitakse, aga mis kõik realiseeruvad selle 13,5‑miljardilise eelarve juures. Need riskid realiseeruvad. Sellest me ei kuulnud täna ei peaministri ettekandes ega ei ole kuulnud ka kommentaarides teistelt valitsuse liikmetelt.

Edasi, kriis Valgevene, Poola ja Läti piiril, mis puudutab ebaseaduslikku piiri ületamist ja hübriidsõda. Meie naaberriigid on selle riski hinnanud väga suureks ja kõik nad on leidnud ja pidanud oluliseks kiirendatud korras ehitada välja tõkked, et sellist tegevust takistada. Meil olevat mingisugused riskianalüüsid, mis ütlevad, et Eestis sellist ohtu ei ole ja Eestis taolist ohtu lähitulevikus ka ei teki ja seetõttu puudub igasugune vajadus kiirendada piiri väljaehitamist. Ja minnakse edasi plaaniga, et piir peaks valmima planeeritud kujul alles 2026. aastal. See kindlasti ei ole adekvaatne hinnang. Arvata, et Venemaa on kindel, usaldusväärne partner, kes järgmise viie-kuue aasta jooksul ei või korraldada midagi taolist, mis toimub täna Valgevenes, ja olukorras, kus seda mõni aasta tagasi tehti näiteks Vene‑Norra piiril, on väga naiivne. Ja me jätame tegelikult selle probleemi lahendamata ja täiesti saatuse hooleks. Ja kui see ühel hetkel käes on, siis ütleme, et aga me ei tea, kes vastutab, vastutajad on juba läinud, või saame raporti, et vastutajaid on nii palju, et konkreetset ametiisikut ei olegi võimalik välja selgitada, nii nagu see on praegu koroonakriisi ajal. Nagu me riigisekretäri raportist nägime, kõik on jooksnud lati alt läbi, aga neid jooksjaid on nii palju, et konkreetset isikut ei olegi võimalik välja selgitada.

Edasi, mis puudutab õpetajate, päästjate, politseinike, kultuuritöötajate ja teiste avalikus sektoris töötavate inimeste palkasid, siis see, mis on riigieelarves ette nähtud, ilmselgelt on ebapiisav. See ei kata ära inflatsiooni. Inflatsiooni taga, tuletan meelde, on ka kindlasti elektri hinna järsk tõus, mis kajastub toodete-teenuste lõpphinnas ja puudutab kõiki tarbijaid, ka kõnealuseid inimesi. See palgatõus ei kata ära ühiskonnas toimuvaid muudatusi ja on kaugel sellest, mis tegelikult on mitme koalitsiooni ajal eesmärgiks seatud: et õpetajate palk oleks 120% võrreldes keskmise palgaga.

Peaminister rääkis väga kõlavalt sellest, kuidas pensionid kasvavad indekseerimise kaudu. Me kõik teame seda valemit ja selle üle võib ju rõõmu tunda, aga kes natukenegi on valemisse süvenenud, see teab, et mida kiirem on inflatsioon, mida kiiremini kasvavad keskmised palgad, mida kõrgem on tarbijahinnaindeks, seda kiiremini kasvavad ka pensionid. Aga see on ju näiline. See jookseb kasvavate hindade ja inflatsiooniga kaasa, aga see ei paranda pensionäride suhtelist heaolu. See, mis on koalitsioonis kokku lepitud – et erakorraline pensionitõus ja keskmiste pensionide tulumaksust vabastus tuleb 1. jaanuaril 2023 –, on kõikide pensionäride nörritamine. Katteallikaks on pensionireformist vabanevad rahad. Nii on koalitsioonilepingus kirjas: pensionireformist vabanevate summade arvel tõstetakse erakorraliselt pensioni ja kaetakse ära keskmise pensioni tulumaksust vabastus. Pensionireform, head kolleegid, on juba alanud, inimestele on raha välja makstud ja selle pealt laekub tulu riigieelarvesse juba sellel aastal. Miks me ootame poolteist aastat veel? Miks me ei tee pensionitõusu ja miks me ei täida neid lubadusi alates 1. jaanuarist 2022? Sellele küsimusele ei vasta ei valitsus ega teised koalitsioonipoliitikud. Ma loodan, et riigieelarve menetluse käigus on võimalik sellele küsimusele saada kas adekvaatne vastus või teha vastav muudatus ja viia see pensionitõus ellu 1. jaanuarist 2022, head kolleegid koalitsioonist.

Kohalikud omavalitsused ja katuseraha. Reformierakond on öelnud: mitte mingisugust katuseraha. Ma saan aru, et suur katuseraha on juba valitsuses ära otsustatud ja ministeeriumide ridadele ära jagatud. Nii et katuseraha järgmisel aastal tuleb, see on juba ministeeriumide ridadel olemas. Ja kas nüüd ka peenraha Riigikogus jagatakse, seda me näeme menetluse käigus. Väidetavalt on selle peale mõeldud ja seda on planeeritud.

Ja kõige lõpuks üks väike repliik riigireformi kohta. Küll tahaks näha ja kuulda, mis müstiline asi see riigireform on, millest räägitakse ja mida järgmise aasta riigieelarvega ka ellu viiakse. Sellest on nii palju räägitud, aga no mitte ei saa aru, milles see reform seisneb – ei valdkondade arengukavadest, ei teiste ministeeriumide esindajate esinemisest ega nüüd ka peaministri esinemisest ei tulnud see välja. Riigireformi viiakse järgmine aasta ellu, aga mis asi see riigireform on? Küll tahaks teada, aga seni ei ole aru saanud. 

Nii et loodan, et menetluse käigus eelarve saab paremaks ja opositsiooni ettepanekutega arvestatakse. Aitäh!

10:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Martin Helme, palun!

10:25 Martin Helme

Palun lisaaega.

10:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kokku kaheksa minutit.

10:25 Martin Helme

Lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Hea peaminister! Mõningaid tähelepanekuid selle ilusa poliitilise avalduse kohta.

Tänane valitsus eesotsas Kaja Kallasega ja rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusega on üheksa kuud ringi käinud ja rääkinud sellest, kuidas eelmine valitsus tekitas mingi tohutu kaose, segaduse ja võlakoorma, millega nemad nüüd hädas on. Ja kuidas meil rahaasjad ei ole korras ja distsipliini ei ole ja üldse elatakse üle jõu ja on mingid sisustamata kärped. Noh, kes on midagigi rahaasjadest aru saanud ja eelarveasjadest aru saanud, see muidugi teab, et see on puhas poliitiline propaganda, sellel mingit sisu ei ole. Küll aga on huvitav jälgida seda, et eelmist valitsust, kes pidi tegema eelarvet kriisi põhjas, kui majandus oli languses ja SKP kasv negatiivne, süüdistati selles, et eelarves on miljardieurone puudujääk. Tänasel valitsusel on tänu eelmise valitsuse eelarve- ja majanduspoliitikale Euroopa Liidu kiireim majanduskasv ja maksulaekumised ületavad 2019. aasta taset ehk on paremad, kui olid enne kriisi, paremad, kui olid enne kriisi tehtud SKP prognoosid.

Sellest hoolimata on eelarve miinuses, sügavas miinuses 600 miljoni euroga. See tähendab, et tänane valitsus ei lapi eelmise valitsuse jäetud auku – auku, mis tekkis sügava majanduskriisi ja tervisekriisi tõttu –, vaid süvendab seda auku 600 miljoni võrra. Kuidas siis nüüd on nende korras rahaasjade ja eelarvedistsipliini ja sisustamata kärbetega? See on ju kõik soe õhk, mida võngutatakse, ja see on piinlik. Kas te tahate tasakaalus eelarvet või ei taha? Vastus on selge: üks erakond valitsuses tahab ja teine erakond ei taha. Ja selle tõttu on tehtud meile eelarve, väga heade, priskete maksulaekumiste aegne eelarve, mis on ühest otsast kärpe-eelarve, teisest otsast palga tõstmise eelarve, ühest otsast tasakaalu poole suunduv eelarve, teisest otsast igale poole natukene raha juurde andev eelarve.

Täpselt samamoodi nagu eelkõnelejal on ka minul küsimus, miks ei toimu pensionitõus juba järgmisel aastal. Teise pensionisamba reformi üks eesmärk oli teha võimalikuks täna makstav sotsiaalmaks maksta välja täna pensioni saavatele inimestele, mitte anda see 20 või 30 või 40 aastaks pankurite kätte hoiule. See raha ongi juba käes. See raha ongi juba käes! Need, kes on lahkunud teisest sambast – põhimass inimesi on lahkunud teisest sambast juba käesoleval aastal ja see juba käesoleval aastal suurendab pensionikassa laekumisi olulisel määral ja järgmisel aastal loomulikult täpselt samamoodi. Miks siis jäetakse pensionid tõstmata järgmisel aastal ja oodatakse 2023. aastani? Kusjuures eriti küüniline on see, et pensionitõus toimub jaanuaris, mitte nii nagu alati, mitte nii nagu tavapäraselt aprillis, vaid jaanuaris. Seda arusaadaval põhjusel: aprilliks on Riigikogu 2023. aasta valimised juba läbi, jaanuaris veel mitte. Kui märtsi alguses toimuvad valimised, siis see on värskelt meeles, kaks pensionipäeva uue pensioninumbriga on seljataga. See on poliitiliselt äärmiselt küüniline, nii selles mõttes, et see jäetakse järgmisel aastal ära, lastakse inimestel oodata raha, mis tegelikult juba riigikassasse laekub, kui ka selles mõttes, et ka kuupäeva mõttes tehakse mõnus poliitiline vangerdus. Ja seda tehakse, tuleb rõhutada, pensionäride arvel. Aasta otsa lastakse pensionäridel seda raha oodata.

Üldiselt on eelarve, vähemalt minu vaates, viis juhtida majandust. Kes see ikka koera saba kergitab kui mitte koer ise. Kui ma olin rahandusminister, kui eelmine valitsus oli võimul, siis täpselt nii me tegimegi: me juhtisime eelarve kaudu Eesti majandust. Seda, kuhu me ta juhtisime, või selle magusat vilja, kuidas me teda juhtisime, naudib tänane valitsus selle eelarvega, mis meile täna esitati. Veel kord: need otsused, mis tehti kriisi põhjas – et me stimuleerime majandust, me ei hakka kärpima niigi sügavas languses, me ei lähe inimeste ja ettevõtete kallale maksutõusudega, vaid vastupidi, langetame makse –, need otsused toovad juba täna dividendi. Ja mul ei ole kahju, et seda dividendi saab kasutada järgmine valitsus, sest see põhimõtteliselt on ühiskonnale laiemalt kasulik. Ja mine tea, äkki 2023. aasta jaanuaris toimuv pensionitõus aitab hoopis mõnda teist valitsust, mis sel ajal võimul on, 2023. aasta märtsis. Poliitika on dünaamiline. Nii et kunagi ei või teada, kes võtab selle kasu, mille sa täna teed.

Aga tänane valitsus ei juhi mitte midagi – ei juhi koroonakriisi, ei juhi eelarvega majandust ega näita mingit teed mitte kellelegi selles mõttes, mida nad tahavad saavutada oma eelarvega. Siiamaani on mulle arusaamatu, mis kärped toimuvad, kus kärped toimuvad. Tegelikult võin täiesti rahulikult öelda, olles näinud või olles [kursis], kuidas eelarvet liigutatakse, et suurem osa neist kärbetest on petukaup ehk virtuaalsed. Ühe käega võetakse ühe ministeeriumi eelarve ühelt realt üks summa ära ja teise käega antakse teisele eelarve reale sama summa või veel suurem summa. Ja siis saab Reformierakond öelda, et näe, me tegime kärpeid, ja teisest otsast saab Keskerakond öelda, et näe, me andsime raha juurde. Noh, võib-olla on võimalik avalikkust sedasi lollitada, meid kahtlemata mitte. Aga loomulikult eelarvet ennast me ju veel näinud ei ole. Eks siis, kui näeme, saame täpsemalt kommenteerida. Aitäh!

10:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar sotsiaaldemokraatide nimel, palun!

10:32 Indrek Saar

Lugupeetud eesistuja! Kolleegid! Peaminister Kaja Kallase juhitava valitsuse esimene täiseelarve on nüüdseks Riigikogule üle antud ja me kuulsime äsja, mida peaminister ise 2022. aasta riigieelarve kohta ütles. Pean tunnistama, et minu jaoks kõlasid tema sõnad paljuski õõnsalt, eriti siis, kui hoolimisest ja ühtsusest räägiti. Me ei saanud suuremat selgust, mis eelarves tegelikult on ja mida seal ei ole. Riigikogu liikmed, vähemalt opositsiooni kuuluvaid saadikuid on valdavalt hoitud teadmatuses. Me oleme kursis üksikute detailide ja kohati vastuoluliste infokildudega, mida ministrid on pidanud kasulikuks välja öelda, aga suures osas oleme siiani teadmatuses. Tundub paraku, et oluliselt parem ei ole ka koalitsiooni kuuluvate kolleegide teadmine. Ja seda nimetab rahandusminister eelarve selgemaks ja läbipaistvamaks muutmiseks!

Küll on hakanud üha enam süvenema mulje, et tuleva aasta riigieelarve ümber käib üks silmamoondus, hookuspookus. Valitsus ühe käega võtab, teisega justkui annaks. Ühelt poolt kõlab rahandusministri suust ajast ja arust kärperetoorika ning manitsused kokkuhoiule, teisalt jagatakse siin-seal miljoneid juurde, kuigi nende miljonite katteallikad on teadmata. Seda, kelle või mille arvel need tulevad, pole avalikkusele öeldud. Valitsus tegeleb vist teadlikult silmamoondusega. Seepärast on ka keeruline valitsust kiita, ükskõik kuidas ka ei tahaks, või tunnustada nende asjade eest, mis eelarves hästi – raske on aru saada, mille või kelle arvel juurdekasvud tulevad.

Võtame näiteks paljuräägitud lasteteema, kui ühelt poolt lubatakse lastele kultuuriranitsat ja teiselt poolt kärbitakse ära nende lemmikring või -trenn. Tänu hoogsale majanduskasvule on Eesti riigieelarve puudujääk tuleval aastal vähenemas 400 miljoni euro võrra, aga ometi on jätkuvalt plaanis jätta jõusse kevadel plaanitud 50 miljoni eurone kärbe. Seda ajal, kui lahendust ootavad mitmed põhimõttelised ja Eesti tuleviku seisukohalt võtmetähtsusega probleemid. Samuti vajavad kohest leevendamist mured, mida meie ette on veeretanud elektrienergia kallinemine ja muud hinnatõusud, mis ohustavad kümnete tuhandete inimeste toimetulekut, tuhandete ettevõtete jätkusuutlikkust. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et heade majandusolude ja oodatust märksa paremate maksulaekumiste foonil on sihitu kärpimine arulage poliitiline jonn. See teeb liiga meie lastele ja halvendab paljude elualade inimeste heaolu ning kahjustab meie siseturvalisust.

Aga vaatame neid ridasid. Esiteks palgad. Kahjuks pole siin midagi rõõmustavat öelda, olgugi et esialgu tundub, et palgad ju tõusevad. Ma tuletan meelde, et 2015. aastal seati riiklikuks eesmärgiks, et õpetajate palk peab jõudma 120%-ni keskmisest palgast. See õpetajatele antud lubadus täideti siis, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses. Haridustöötajate töötasud kerkisid siis keskmisest enam. Viimastel aastatel on aga siin olnud märkimisväärne tagasilangus. Lubatuna kerkib õpetajate miinimumpalk uuel aastal 7% võrra või 7,3%, nagu ütles peaminister. Aga seda on paraku ilmselgelt liiga vähe olukorras, kus Eestis on palgaralli ja samal perioodil tõuseb keskmine palk kaks korda enam. Lisaks lasub õppejõudude palga tõusu kohal suur vaikus, kuigi need jäävad paiguti üksjagu alla ka õpetajate omadele ja ülikoolid on sellele juba mitu aastat tähelepanu juhtinud. On ütlematagi selge, et ilma korraliku palgalisata pole juba lähitulevikus paljudes koolides enam kedagi klassi ette saata. See on küsimus õpetajate järelkasvust, meie laste heast haridusest ja Eesti arengust.

Eile käisid päästjad taas Toompeal meelt avaldamas. Pole ka ime, sest valitsus pakub alamakstud päästjatele palgalisa, mis neid kuidagi Eesti keskmisele palgale lähemale ei vii. Võrdluses keskmise palgaga on samuti langemas politseinike ja kultuuritöötajate töötasud. Koonerdamine riigieelarvest palka saavate inimeste arvel on koonerdamine meie riigi arvel.

Pikaajalise hoolduse murekohtadest ei kuulnud me midagi, seega tuleb paraku järeldada, et ka uues eelarves on jälle ei midagi. Ja nüüd lastest. 

Ma palun lisaaega.

10:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega. 

10:37 Indrek Saar

Valitsuse kevadine kärpeplaan ei halastanud ka lastele. Kuni viimase ajani jäid ministrid kindlaks otsusele, et laste huvihariduse eelarverealt tuleb pool summast ehk enam kui 7 miljonit eurot maha tõmmata. Tänaseks oleme kuulnud, et kärbe tuleb, kuid maapiirkondadele antakse 3 miljonit eurot juurde. Kuidas ja mis, me ei tea. Ma usun siiski, et ilma sotsiaaldemokraatide protestita poleks 3 miljonitki leitud, aga rahastuse vähendamine 4 miljoni euro võrra toob paratamatult kaasa selle, et nii mõneski omavalitsuses tõmmatakse huviringe ja laste võimalusi koomale. Mitu tuhat last selle tulemusena enam oma lemmikringis või -trennis käia ei saa, selgub ilmselt peale kohalikke valimisi, aga kindel on, et laste võimalused mitte ei avardu, vaid vähenevad ja see jääb Kaja Kallase valitsuse hingele.

Sotsiaaldemokraadid ei lepi ka sellega, et 2022. aasta eelarve ei tegele piisavalt elektri hinna tõusu ohjeldamisega. Kevadeks kavandatud aktsiisitõusu ärajätmine on vähim, mida enneolematult kõrgete hindade ajal teha, aga me oleme pakkunud välja oma lahendused. Me kutsume valitsust võtma Riigikogu menetlusest tagasi kaks – üks nendest on paraku juba vastu võetud – elektri hinda tõstvat eelnõu ning kavandama selle asemel täiendavaid meetmeid, mis inimestele leevendust pakuksid. Jõudsalt kasvanud kvoodi- ja käibemaksutulud loovad selleks hea aluse. Peaministri jutt, et majandusraskustes inimestel tuleb minna, käsi pikal, omavalitsustest abi küsima, on küüniline ja hoolimatu. See alandab inimeste väärikust.

Kuulsin peaminister Kaja Kallast äsja taas tsiteerimas Margaret Thatcherit. Eelarve ideoloog rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus on teda lausa oma eeskujuks nimetanud ning sellest kõnelevad paraku ka need külmad valikud, mis tuleva aasta eelarves ja seekaudu Eesti ühiskonnas ees seisavad. Kindlasti oli Raudsel Leedil omas ajas ka häid poliitilisi initsiatiive, aga tema kohati üsna brutaalset sisepoliitilist sotsiaaldarvinismi on arulage ja ohtlik mitmeid kümnendeid hiljem pimesi üle võtta. Juhtisin sellele tähelepanu juba kevadiste riigi eelarvestrateegia valikute aegu ja olen sunnitud seda taas tegema. Oleme üheksakümnendatel oma rodeokogemuse kätte saanud ja kindlasti ei soovi enamus meist aega tagasi pöörata. Las need magusvalusad mälestused jäävad oma aega.

Olgu siinkohal nimetatud, et Thatcheri juhitud 1980. aastate Suurbritannias kasvas tööpuudus kolm korda, see ulatus noorte seas 40%-ni. Seeläbi kasvas loomulikult ka sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus, mida te olete lubanud vähendada. Absoluutne vaesus suurenes pea kaks korda ja Thatcheri valitsemisperioodi lõpuks elas enam kui iga viies britt vaesuses ning klassivahed ühiskonnas süvenesid. Pealinna majanduskasvu kõrval suurenes hoogsalt regionaalne ebavõrdsus. Kasinuspoliitika tõttu jäid paljud tööstusharud kiduma, samas tootis regulatsioonide kammitsast vabastatud finantssektor tulu London City väljavalituile. Muide, see enesekeskne poliitika aitas rajada omamoodi Brexiti vundamenti, olles pidevalt ülikriitiline Euroopa Liidu ja Euroopa koostöö suhtes. Need ei ole targad valikud, see ei tohi olla kaasaegse Eesti tee.

Sotsiaaldemokraadid seisavad parlamendis algavates eelarvedebattides selle eest, et 2022. aasta eelarve pakuks Eesti inimestele paremat kaitset, võimalusi enesearenguks ja teadmist, et me elame armastusväärsuses ja märkavas kogukonnas, ühiskonnas, kus ei lähtuta vaid omakasust, vaid tehakse koostööd, riigis, mis oma väärtusruumilt on põhjamaa, mitte Metsik Lääs, ja kus ei jäeta kedagi maha. Me seisame eelarve eest, mis aitab Eestit hoolivamaks ja seeläbi õnnelikumaks teha. Tänan tähelepanu eest!

10:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd Reformierakonna fraktsiooni nimel Mart Võrklaev, palun!

10:40 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! "Ära räägi mulle prioriteetidest, vaid näita mulle oma eelarvet!" öeldakse poliitikutele tihti selle mõttega, et teod on olulisemad kui sõnad. Kaja Kallase juhitud valitsus on oma esimese eelarve nüüd välja näidanud. Riigikogu saab meie järgmise aasta ühise rahakotiga tegelemise nüüd üle võtta. Olles ise eelarve läbirääkimistel osalenud, võin öelda, et valitsus on teinud väga palju tööd. Aga palju tööd siin Riigikogus seisab veel ees. Soovin teile, kolleegid, jõudu, et eelarve põhjalikult ette võtta ja läbi töötada, nii nagu iga kord teeb seda minu hea fraktsioonikaaslane Aivar Sõerd.

Et see teil lihtsamalt läheks, toon välja ka mõned rõhuasetused, millele saate tähelepanu pöörata. Esiteks meenutan korraks kevadet, kui riigi rahanduse seis tundus päris keeruline ja oligi keeruline. Seda koroonakriisi tõttu, aga ka sellepärast, et eelmine rahandusminister jättis meile eelarvestrateegiasse päranduseks miljardi ulatuses nn kulude kokkuhoidu. Millel, nagu Martin Helme on ise tunnistanud, mingit sisu ei olnud. Kriisiaeg ongi keeruline, aga see ei tähenda seda, et eelarvestrateegiasse võiks bluffi kirjutada. Võrreldes selle olukorraga on seis palju parem. Riigieelarve tulusid on meil 13,1 miljardit ja kulusid 13,6 miljardit. Selle eest peame tänama eeskätt Eesti inimesi ja ettevõtjaid, kes on meie majanduse taas hooga käima tõmmanud. Aga oma osa on ka valitsusel, kes seadis eesmärgiks tühje kärpeid eelarvesse mitte jätta, vaid liikuda edasi ka riigireformiga ja küsida, kas kriisiaeg võimaldab meil midagi efektiivsemalt teha.

Teiseks tahan rõhutada jõupingutusi, mida valitsus on teinud, et kriisi eesliinil töötavad meditsiinitöötajad, politseinikud ja õpetajad, aga ka teised riigiteenistujad saaksid oma tänuväärse töö eest väärikat palka. Juba kevadel saime teha ettepaneku, et erinevalt eelmisest valitsusest, kes RES-is palgad külmutas, saame suurendada võtmealade palgafondi 3%. Täna on valitsus veel ressursse leidnud ja näiteks õpetajate keskmine palk tõuseb 7,3%, päästjatel 12%, hooldustöötajatel üle 9%, nagu ütles ka peaminister. Rõhutan, et see on panus meie inimestesse, kes on kriisis teinud rasket tööd ja väärivad selle eest meie suurt tänu. 

30 aastat pärast iseseisvuse taastamist anname riigieelarvega enneolematu panuse sellesse, et Eesti oleks paremini kaitstud. Järgmisel aastal tõusevad kaitsekulud 2,31% tasemele SKT-st. Rahaliselt tähendab see kasvu 645 miljonilt eurolt 748 miljoni tasemele ehk veidi rohkem kui 103 miljonit eurot. Ka seda tõusu on aidanud teha majanduskasv. Aga selge on ka, et julgeolekukeskkond kogu maailmas on ärev. Ma loodan, et Eesti riigi kaitsmine on midagi sellist, milles meil on siin Riigikogus edaspidigi poliitiline konsensus, ja kõik erakonnad saavad meie kaitsevõime arendamist toetada.

Kolleeg Isamaast rääkis siin ka Eesti välispiiri väljaehitamisest. Väga õige! Ka piirile suuname rohkem raha, kui seda tegi eelmine valitsus. Ja oluline on siin märkida, et ilma Reformierakonnata moodustatud valitsuste ajal on investeeringud piiriehitusse just nimelt aeglustunud. Nüüd need jälle kiirenevad.

Oleme Reformierakonna poolt siin Riigikogus korduvalt teinud ettepanekuid, et riik hakkaks tegema plaani, kuidas minna üle ühtsele eestikeelsele haridusele. Tänavune riigieelarve on esimene, kus näeme, et seda plaani on tõepoolest tegema hakatud. Haridusminister Liina Kersna on lubanud tulla peagi meie ette eestikeelse hariduse tegevuskavaga, mille tegevusteks on eelarves ette nähtud 5 miljonit eurot. Meie pensionisüsteemi ... 

Palun lisaaega. 

10:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega.

10:45 Mart Võrklaev

Meie pensionisüsteemi tabas sel aastal kahjuks tugev raputus. Selle valguses on oluline, et valitsus võttis vastu põhimõttelise otsuse, et riigi jaoks teise samba lõhkumisest vabanevat raha me pensionisüsteemist välja ei vii. Järgmine aasta kasvab keskmine pension 590 euroni, ülejärgmisel aastal 652 euroni ja rakendub ka keskmise pensioni tulumaksust vabastus, mis on esimene samm lihtsa ja õiglase maksusüsteemi poole. Järgmisel aastal tõuseb ka üksi elava pensionäri toetus 115 eurolt 200 eurole. See aitab neid eakaid, kes on jäänud elama üksi ja on uuringute järgi kõige suuremas vaesusriskis.

Mul on väga hea meel ka selle üle, et teadus- ja arendustegevusele suunatav raha jääb 1% juurde SKT-st, nagu Riigikogu erakonnad enne valimisi kokku leppisid. Teadus- ja arendustegevust toetades saame kiirendada meie majanduse arengut, mis hakkab meile tulevikus tagasi tooma kõrgemate palkade ja pensionidena, nagu näeme praegu Põhjamaades.

Need on ainult mõned punktid 2022. aasta riigieelarvest. Täname koalitsioonipartnerit ja meie valitsusdelegatsiooni, kes on koos Eesti inimeste jaoks väga hea 2022. aasta eelarve kokku pannud! Edukaid arutelusid meile kõigile! 

10:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Keskerakonna fraktsiooni nimel Erki Savisaar, palun! Palun, kaheksa minutit.

10:46 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Ma ei nõustu siinkohal absoluutselt opositsiooni kriitikaga. Valitsuse poolt üle antud 2022. aasta eelarve eelnõu ei ole halb. Eelarve prioriteet on kahtlemata kõigepealt pensionitõus. Järgmisel aastal saavad pensionärid arvestada keskmiselt 342 euro suuruse lisarahaga, kaks-kolm korda suuremat lisa on oodata 2023. aastal. Üksi elava pensionäri toetus tõuseb järgneval aastal 115 eurolt 200-ni. Eraldi tuleb rõhutada siseturvalisuse valdkonna eesliinitöötajate väärtustamist. Päästjate miinimumpalk tõuseb järgmisel aastal ligi 12% ja eesliinil töötavate politseinike palk ligi 5%. Viieprotsendilist palgatõusu on oodata ka teistes valdkondades, sh kultuuritöötajatel. Samuti ei jää tähelepanuta õpetajad, kelle palk tõuseb taas Eesti keskmisele tasemele.

Loomulikult on soovid suuremad ja palgakasvu tuleb jätkata ka järgnevatel aastatel, et avaliku sektori palgad oleksid jätkuvalt konkurentsivõimelised erasektoriga. Oluline on seegi, et inimesed saaksid ühistranspordiga mugavalt liikuda. Selleks läheb bussi-, rongi-, laeva- ja lennuliikluse toetuseks järgmise nelja aasta jooksul kokku üle 400 miljoni euro.

Eelarve toetab parema elukeskkonna loomist eluasemete rekonstrueerimise ning vanade majade lammutamise meetmete abil. Hajaasustuse programm jätkub samas mahus kui käesoleval aastal. Tegemist on väga populaarse meetmega, taotlejate huvi kasvab pidevalt, samuti on olemas kohalike omavalitsuste valmisolek toetuse mahu omapoolset osa kasvatada.

Tuleval aastal rahastatakse mitmeid regionaalseid planeeringuid. Mainiksin siinkohal ära Suure väina püsiühenduse, Tallinna ringraudtee, Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu ning räimede uuringu. KredExi kaudu on uue meetmena eelarves käendusteenus maapiirkonna ettevõtetele, kellel ei ole piisavalt tagatist, isetasuv regionaallaen korteriühistutele ning maapiirkonna eluasemelaenu käendus.

Kohalike omavalitsuste tulud suurenevad ning tulude tõusu on taas oodata ka 2023. aastal. Olulise inflatsiooni ja hinnatõusu pidurdava meetmena on peatatud elektrienergia, diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse, maagaasi ja kütteainena kasutatava vedelgaasi aktsiisi tõus.

Jätkuvad suuremahulised tee-ehitus- ja hooldustööd. Lõpule jõuab Võõbu-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamine, mis on viimane lõik Kose-Mäo vahelisest 40-kilomeetrisest uuest maanteest. Samuti jätkub Tartus Riia maantee eritasandilise ristmiku rajamine, et muuta seni üks ohtlikumaid ringristmikke turvaliseks. Uutest neljarealistest maanteedest alustatakse ehitustöid Pärnu-Uulu teelõigul. Transpordi rohelisemaks muutmiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks algab olemasoleva raudtee elektrifitseerimine, et 2024. aasta lõpus saaks sõita elektrirongiga kõikidesse suurematesse jaamadesse. Lisaks ootame kuue täiendava elektrirongi valmimist, mis on samuti planeeritud aastaks 2024. Jätkuvad ka Rail Balticu projekteerimis- ja ehitustegevused.

Et vähendada logistikasektori maksukoormust ning säilitada sektori kaubamahte ja töökohti, jäävad aktsiisid tänasele tasemele. Veeteetasusid alandatakse veerandi võrra. Energeetikas keskendume taastuvenergia osatähtsuse ja energiatõhususe suurendamisele ning varustuskindluse tagamisele. Selleks panustab riik järgmisel aastal rohegaasi kasutusse võtmisse, kaugküttekatelde renoveerimisse ja ehitusse ning tänavavalgustuse korrastamisse. Jätkame elektribusside projekti elluviimist ning algab esimene pilootprojekt vesiniku kasutuselevõtuks ühistranspordis.

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, nakatunute ja lähikontaktsete kiireks väljaselgitamiseks tagame testimise hea kättesaadavuse ning jätkame tasuta vaktsineerimist. Vaimse tervise probleemidega võitlemiseks toetame vaimse tervise teenuste ning tõenduspõhiste ennetustegevuste arendamist. Tervishoiutöötajaid ootab kollektiivlepingus kokkulepitud mahus palgatõus, ilma et vähendaksime vajalikku arstiabi ja teiste tervishoiuteenuste kättesaadavust inimeste jaoks.

Küberturvalisuse ja infoturbe tagamiseks eraldatakse Siseministeeriumi valitsemisalale üle 4 miljoni euro. Peame pidevalt oma küberturvalisuse tagamise võimekust parandama, et end üha keerulisemate globaalsete küberohtude eest kaitsta ning küberkuritegevusega võidelda. Väljaspool Natura 2000 võrgustikku jäävatel kaitsealadel või kaitsealade piiranguvööndites hakatakse järgmisest aastast eraomanikele maksma toetust, mida nad praegu ei saa.

Kokkuvõttes on selles eelarves siiski väga palju häid uudiseid. Aitäh!

10:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Oleme kõikide fraktsioonide arvamused ära kuulanud. Sulgen läbirääkimised. Sellega oleme esimese punkti ammendanud. Aitäh, proua peaminister!


2. 10:53 Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?" arutelu

10:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu jätkab oma tööd teise päevakorrapunktiga, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?" arutelu. Tutvustan teile selle arutelu korda. Meil on kõigepealt tervise- ja tööminister Tanel Kiige ettekanne maksimaalselt 20 minutit, Riigikogu liikmetel on küsimusteks aega kuni 15 minutit. Seejärel tuleb Riigikogu kõnetooli Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja COVID-19 teadusnõukoja liige professor Peep Talving, kes tutvustab oma vaateid kuni 20 minutit. Küsimusteks-vastusteks on jälle 15 minutit. Siis esineb COVID-19 teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar kuni 20 minutit, järgnevad küsimused-vastused kuni 15 minutit. Ja lõpetab Riigikogu liige Andrei Korobeinik 15-minutise ettekandega, küsimusteks-vastusteks on kuni 10 minutit. Oleme vastu tulnud ka Keskerakonna fraktsiooni palvele, et Riigikogu liige võib esitada igale ettekandjale ühe küsimuse ja pärast ettekandeid loomulikult nagu ikka, on võimalus läbirääkimisteks, kui meil selleks aega on. Kui me jõuame sinnamaani, siis on Keskerakonna fraktsiooni ettepanek pikendada tänast istungit kuni kella 14-ni.

Aga nüüd läheme selle päevakorrapunkti juurde. Palun Riigikogu kõnetooli tervise- ja tööminister Tanel Kiige. 

10:55 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu aseesimees! Auväärt parlamendiliikmed! On hea meel [teha oma ettekandega] COVID‑19 olukorrast selline sissejuhatus tänasele arutelule, kuidas jõuda piirangutevaba ühiskonnani. Alustuseks ütlen nii palju, et Eesti tegelikult on olnud terve kriisiaja jooksul võrdlemisi leebe, võrdlemisi liberaalne riik. Pigem on meil erinevad kontrollimeetmed, pigem on erinevad reeglid, kuidas inimeste nakkusohutust tagada, kuidas viiruse levikut kontrolli all hoida. Rangeid piiranguid, selliseid reegleid ja meetmeid, mis olid vajalikud eriolukorra ajal ja hiljem, kui vaktsineerimist veel ei olnud, tegelikult ju täna Eesti riigis ei rakendata.

Aga lähen nüüd sisu juurde. Kui vaatame nakatumise näitajaid, siis viimase kahe nädala number on 591,88  100 000 elaniku kohta. Tegelikult me näeme, et nakatumise näitajad on kasvutrendis meie regioonis tervikuna, kui vaatame Baltimaid. Mujal Euroopas on pigem stabiliseerumise trend. Eilse seisuga vajas sümptomaatilise COVID‑19 haiguse tõttu haiglaravi 177 inimest. Kokku oli haiglas 208 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest oli vaktsineerimata ligi kolmveerand. Ligi kolmveerand! Tänahommikuse seisuga, ma tean, on see haiglaravi number 206, nii et ta seal suurusjärgus 200 hetkel on. Kiiret eskaleerumist me ei näe ja loomulikult, nii nagu seesama number seinal näitab, mida rohkem on inimesi vaktsineeritud, seda vähem on meil inimesi haiglaravil. Nii et siin on üksühene väga selge seos.

Vaadates haiguse levikut üle Eesti eri regioonides, me näeme, et Eestimaa kaart on väga ebaühtlane. Meil on maakondi eeskätt Lääne-Eestis, aga selline on ka Ida-Virumaa, kus nakatumise tase on võrdlemisi madal, stabiilne, ja on piirkondi, eeskätt Kagu-Eesti, kus me oleme näinud väga kiiret tõusu, kus me näeme ka suuremat haiglaravi koormust. Haiglaravi koormusel ma pikemalt ei peatu, kuna professor Talving annab sellest põhjaliku ülevaate. Aga ütlen nii palju numbrite mõttes ära, et loomulikult võtmetähtsusega on see, et ka suurtes maakondades – Harjumaa, Tartumaa, Pärnu- ja Ida-Virumaa – nakatuse tase püsiks võimalikult madal. Seal on paratamatult risk haiglaravi patsientide arvu kasvuks kõige kõrgem tulenevalt lihtsalt elanike arvu suurusest ja asustustihedusest niisamuti. Kagu-Eesti piirkonna probleemidega tullakse Tartu Ülikooli Kliinikumi juhtimisel toime. Loomulikult see on probleem plaanilise haiglaravi pakkumise vaates, aga üleriigiliselt need numbrid on veel märkimisväärselt madalamad kui teise laine tipphetkel, kui meil oli üle 700 patsiendi – 727, kui ma õigesti mäletan – haiglaravil COVID‑19 haiguse tõttu.

Vaatasin vaktsineerimisega hõlmatust. Üldiselt on näha, et nakatumise taseme ja vaktsineerimise taseme vahel on selge seos. Kuigi me teame, et vaktsineerimise peamine eesmärk on hoida elu ja tervist, mitte niivõrd nakatumist vähendada, aitab see siiski väga hästi ka [seda teha]. Me teame, et eri uuringute alusel väheneb nakatumise risk vaktsineeritutel suurusjärgus kolm kuni neli korda. Me näeme, et kõrgema hõlmatusega maakond Hiiumaa oli ka kõige madalama viiruse levikuga maakond Eestis. Samamoodi on Kagu-Eesti võrdlemisi madal vaktsineeritusega hõlmatus tegelikult tähendanud seal viiruse leviku hoogustumist. Erandiks on Ida-Viru maakond, mille juurde ma jõuan natuke hiljem eraldi, peatudes laiemalt antikehade levimusel ühiskonnas. Ida-Virumaa puhul märksõna, mis on ka meediast läbi käinud, on tõesti see, et seal on varasem suurem  läbipõdemus taganud koos vaktsineerimisega – rõhutan, koos vaktsineerimisega, kindlasti mitte ilma selleta – paljudel elanikel küllalt kõrge antikehade taseme. Tänu sellele ei ole väga kiiret viiruse levikut toimunud.

Vaktsineerimise kõrghetk oli loomulikult kevade lõpus, suve alguses, mil tõesti riiki jõudis väga palju vaktsiini ja oli ka väga palju vaktsineerimata inimesi. Toona see hõlmatus kasvas kiiresti. Nüüd võib öelda, et suve teisel poolel, sügise alguses on olnud selgelt aeglasem tempo, kus iga uue inimese vaktsineerima saamine on paratamatult nõudnud lisapingutusi. Kui te mäletate, kevadel piisas sellest, et pandi vaktsieerimisajad digiregistratuuri üles, inimesed olid järjekorras, ootasid võimalust. Toona piiras meid peamiselt vaktsiini defitsiit. Täna oleme olukorras, kus ajad on üleval, aga tuleb teha aktiivset tööd inimeste vaktsineerima meelitamisel ja seda tegelikult üle riigi ka tehakse.

Vaadates hõlmatuse näitajaid, on positiivne see, et kõrgem hõlmatus on eakamate hulgas. Kui me üleriigiliselt täiskasvanute arvestuses oleme jõudnud umbes 67%-ni – see vähemalt ühe doosiga vaktsineeritus –, siis vanuserühmas 60+ on sama näitaja ligi 73%. Kõige kõrgem on see vanusegrupis 70–79, kus on ligi 77% vähemalt ühe doosiga kaitstud. Rohkem tuleb töötada 80+ vanuserühmaga, kus on kaks kolmandikku vaktsineeritud, mis tähendab, et tegelikult on veel omajagu eakaid, kelle kaitsmine on meie kõigi ühine mure. Ja ka siin tegelikult on maakondade vahel päris suured erinevused. Võib öelda, et sarnane on see, et eakate vaktsineerituse numbrid on kõrgemad kui nooremate omad. Aga kui vaadata maakondlikku läbilõiget, siis on neid kohti, kus on saavutatud stabiilne 75–80% tase kõigis kõrgemates vanuserühmades. Aga on ka maakondi, kus see on jäänud 50–60% juurde ning kus tuleb sellele eritähelepanu osutada.

Enne viitasin ka, et digiregistratuuris on vabu aegu kõigis maakondades. Seega kui inimene soovib vaktsineerima minna, siis selle võimaluse ta leiab digiregistratuuris, leiab selle vaktsineeri.ee veebilehel, ta saab infot 1247 telefonil ja inimestel aitavad vaktsineerimisvõimalust leida ka kohalikud omavalitsused ja piirkondlikud vaktsineerimise koordinaatorid, kelle me oleme haigekassa kaudu palganud kõigisse maakondadesse. Ja on ka olulised lisategevused, mis ma suurema hõlmatuse saavutamisel esile tooksin. Kindlasti on perearstidel tänuväärne roll. Nemad on olnud vaktsineerimise protsessis kõige olulisemad osapooled lisaks haiglavõrgule, erasektori partneritele ja muudele koostööd pakkunud organisatsioonidele. Perearstide eestvedamisel tõesti on meie eesmärk, et kõik perearstid vaktsineeriksid n-ö kõiki, ehkki eritähelepanu on 60+ vanusegrupil. Me teame, et inimene pigem usaldab perearsti, pigem ta ei lähe digiregistratuuri kaudu seda aega endale otsima. Inimese jaoks on oluline personaalne nõustamine, personaalne kutsumine. Ja laiemalt perearstid pakuvad üldjuhul vaktsineerimise võimalust ka noorematele. Ja võib öelda, et sügise tulekuga järk-järgult nende perearstide osakaal, kes COVID-19 vaktsineerimist teostavad, taas kasvab. Suvel või suve alguses ja kevade lõpus oli tõesti vaktsiini defitsiit ja vahepeal oli puhkusteperiood. Nüüd meil neid muresid ei ole ja tuleb panna rõhku, et ühest küljest COVID-19-vastane vaktsineerimine edeneks ja teisalt saaks edukalt ellu viidud ka gripivastane vaktsineerimine, mis õige pea algab. Teatavasti on nüüd sellest aastast esimest korda alates oktoobrist 65+ vanuserühmale ka gripi vastu vaktsineerimine tasuta kättesaadav.

Rääkides eakatest veel, siis on eraldi läbihelistamise projekt. Ida-Virumaal alustasime kontaktikeskusega koostööd, eesmärk on 20 000 eakamat inimest, kes on vaktsineerimata, läbi helistada. Sellest on, võib öelda, veerand tehtud, 350 inimest on vaktsineerima jõudnud. Loomulikult sooviksime, et see protsent oleks kõrgem, aga iga süst loeb. Ja seda projekti laiendatakse ka madalama hõlmatusega maakondadesse mujal Eestis.

Appi on tulnud ka arstitudengid eraldi projektiga "Sügise plaan". Aidatakse perearste nende nimistus olevate veel vaktsineerimata inimestega suhtlemisel, pakkudes selliseid heas mõttes motiveerivaid argumente inimeste kõhkluste hajutamisel, et jõutaks positiivse terviseteadliku vaktsineerimisotsuseni. Samamoodi pakume vaktsineerimist tööandjate juures. Meil on võimalik tööandjatel ise pöörduda haigekassa poole, on ka nende koordinaatorid, kes otse ühendust võtavad. Siin on ka mõned numbrid paari päeva taguse seisuga. Üle 420 tööandja on pöördunud haigekassa poole selle sooviga. Kokku 677 tööandjaga on ühendust võetud – erinevad koordinaatorid, vaktsineerijad on seda teinud –, 150+ tööandja juures on vaktsineerimisi läbi viidud. Ka üsna väikeste sihtrühmade puhul me oleme öelnud, et piltlikult öeldes alates viiest inimesest tuleb vaktsineerija kohale. Loomulikult ühe-kahe inimese kaupa on see keerulisem, kui viaalides on 5, 6 või 10 doosi. Aga me oleme paindlikud ja leiame lahendused ka väiksematele ettevõtjatele.

Koordinaatorid, kellele ma enne viitasin, võtavad eraldi ühendust kõigi oma piirkonna tööandjatega, kus on töökohas hõlmatus alla 70%. Ja jätkuvalt on üleskutse tööandjate katusorganisatsioonidele, et me pakume kohapeal lektorit, vaktsineerijat, et küsimustele vastamisel rahuliku arutelu pidamisega saaks aidata inimestel jõuda mõistliku, terviseteadliku valikuni. Ja nii, nagu ma enne viitasin, eritähelepanu on loomulikult madalama hõlmatusega piirkondadel ja personaalsel nõustamisel, kasutades perearsti nõuandeliini ja kriisitelefoni, kasutades töötukassa, SKA, kohalike omavalitsuste, meie kõigi panust.

Kuidas veel COVID-19-vastast vaktsineerimist edendada? Ma panin siin kirja kolm peamist printsiipi. Vaktsineerimine Eestis on kõigile Eesti elanikele tasuta kättesaadav – ja rõhutan, kõigile elanikele, see tähendab seda, et ka ravikindlustuseta inimestele. Me näeme, et on jätkuvalt hirmu või kahtlust, et osa inimesi pole harjunud, et raviteenused on kättesaadavad. Kordan veel kord üle ja palun seda ajakirjanduse abil levitada: sõltumata sellest, kas oled ravikindlustatud või ravikindlustamata, vaktsineerimine on sulle tasuta. Oleme saatnud selle info eraldi sõnumitega, teavitusega ravikindlustamata isikutele, kelle puhul me teame, et nende hulgas on vaktsineerimata isikute osakaal kõige suurem või märkimisväärselt suurem kui teistes rühmades. [Vaktsineerimisvõimalus] peab olema igas maakonnas kättesaadav võimalikult kodu lähedal, kas perearsti juures, vaktsineerimispunktis või haiglas, ideaalis aga kõigis kolmes kohas ja vabatahtlikkuse alusel. Kõrgema vaktsineeritusega maakondades, näiteks Hiiumaal, oleme liikunud ka seda teed, et saame piiranguid hakata leevendama ja maski kandmise nõuet asendama soovitusega. See on selge eesmärk, [mis tähendab] kohalikele elanikele ka [teadmist], et vaktsineerimise edendamisega on võimalik järk-järgult hakata maha võtma piiranguid, mida on võimalik piirkondlikult maha võtta. Kõiki loomulikult ei ole võimalik.

Edasi, täiendav toetus vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmiseks avaliku ja erasektori asutustes. Ma pean eriti oluliseks hooldekodude ja haridusasutuste toetamist. Olen rääkinud ka oma kolleegi sotsiaalkaitseministriga ja peaministriga sellest, et minu arvates hooldekodud vajavad eritähelepanu, just nimelt erituge – on see riigi poolt, kohaliku omavalitsuse poolt, erasektori enda poolt. Lihtsalt võiks pakkuda täiendavat rahalist motivatsiooni inimestele, et mindaks vaktsineerima. Me räägime töötajatest, kes tihtipeale kipuvad tahtmatult olema need inimesed, kes selle haiguse vaktsineerimatutena sisse toovad. Haridusasutustes on õpetajate vaktsineeritus täna juba kõrge, aga seal on jätkuvalt veel kasvuruumi.

COVID-i tõendi kontrolliga üritused, tegevused. Ma arvan, et Eesti on hoidnud siin mõistlikku tasakaalu. Me ei ole läinud piirama elutähtsaid teenuseid, me ei lähe ka. Peab olema inimestele kättesaadav tervishoid, haridusteenus, [peab olema lubatud] toidupoodides käimine, muu selline tegevus. Praegu oleme seadnud eraldi kontrolli just nimelt vaba aja tegevustele, meelelahutusele, mille puhul inimesel on valiku koht, kas ta osaleb või ei osale. Alati on võimalik osaleda ka mittevaktsineeritud inimestel lihtsalt negatiivse testitulemuse ettenäitamisel. Ma arvan, et see on mõistlik tasakaalukoht. Ja kui me räägime eakate vaktsineerimise edendamisest, siis saame ju aru, et peamine pole [nende puhul] COVID-i tõendile tuginevate täiendavate reeglite kehtestamine üritustele pääsemiseks. Peamine motivaator on elu ja tervise kaitse ning [siin aitab] just nimelt personaalne nõustav lähenemine.

Mis puudutab kõrgema riskiga elualasid, siis siin on tööandjal võimalik riskianalüüsi põhjal vastavalt seadusele kehtestada erinevaid nõudeid, sh ka vaktsineerimisnõue. On see tervishoid, on see sotsiaalhoolekanne. Tallinna Kiirabi on seda teinud ja ma olen ennegi öelnud ning jään selle seisukoha juurde, et see on õige. Kiirabi tegi väga põhjaliku riskianalüüsi, põhjendas ära selle vajaduse. See on [asutuse] toimimise küsimus, selle nakkusohutuse küsimus, see on ka eeskuju küsimus. Ja tegelikult tervishoius loomulikult valdav osa töötajad ongi vaktsineeritud. Me räägime kõigi haiglate puhul tasemest 80–90%, arstide seas on see veel märkimisväärselt kõrgem.

Piirangute edasise leevendamise temaatikat me oleme arutanud ka teadusnõukojaga. Teadusnõukoda on öelnud, et kui 70% kogu elanikkonnast on vaktsineeritud ja 85% riskirühmadest, siis võiks piiranguid leevendada või need jäädavalt kaotada. Valitsus pole siin ühtegi otsust veel teinud ja nüüd on küsimus selles, milleni ma kohe jõuan, et meil tuleb vaadata lisaks vaktsineerimisele ka loomulikult laiemalt antikehade taset ühiskonnas. Antikehi saab ka läbipõdemise teel. Soovitus on loomulikult vaktsineerida, läbipõdemine on alati riskantsem valik, aga meil tuleb arvestada ka seda, et teatud osa inimesi on selle haiguse läbipõdemisel antikehad omandanud.

Nii jõuangi professor Ruth Kalda juhtimisel tehtud Tartu Ülikooli seireuuringu andmeteni. Me teame seda, et umbes 1% kogu Eesti elanikkonnast on praegu positiivsed. Tipphetkel see näitaja oli 4%. Nakkusohtlikke on umbes 0,9%, tipphetkel oli 2,7%. Rõhutan, et praegu on olukord, kus meil levib agressiivsem delta-tüvi, võrreldes varasema alfa-tüvega ja veel varasema Euroopa tüvega ja Wuhani tüvega. Tegelikult me oleme olukorras, kus hoolimata sellest, et riik on suhteliselt avatud ja agressiivne tüvi levib, on nakkuse levik ühiskonnas madal. Ei pea olema immunoloog ega viroloog ega üldse teadlane, et aru saada, et see on vaktsineerimise mõju. Me näeme seda, et viiruse tase on umbes sama, mis oli kevadel, ja isegi madalam kui eelmise aasta veebruaris. Kuigi tol hetkel, nagu viitasin, olid väga ranged piirangud võrreldes praeguse olukorraga.

Nii, olen jõudnud antikehade levimuseni. Me teame seda, et suurusjärgus 800 000 või natuke enamal täiskasvanul on mingid antikehad olemas, on see siis tänu vaktsineerimisele nagu valdaval osal meist või siis läbipõdemise hinnaga. Teatud osa neist kattub. Siin slaididel näitab see tumeroosa vaktsineerimise lõpetanuid, heleroosa neid, kellel on vaktsineerimine pooleli, tumesinine neid, kellel vaktsineerimine on lõpetatud nii, et haigus on eelnevalt läbi põetud ja siis vaktsineeritud või ka teises järjekorras, kõigepealt ühe doosiga vaktsineeritud ja siis läbi põetud. Ja siis on see päris suur osa – suurusjärgus 10% –, kes ei tea, kust need antikehad saadud on. [Need inimesed ei ole vaktsineeritud] ja tõenäoliselt on nad haiguse läbi põdenud ja jäänud testimata kas teadliku valiku tagajärjel või mis tahes olude sunnil. Ja siis on suurusjärgus 4–5%, kes on läbi põdenud, aga ei ole veel vaktsineerinud. Nende puhul me teame, et positiivne test on antud. Kui vaatate ajatelge erinevate uuringulainete vahel, siis nende inimeste osakaal ühiskonnas väheneb sel lihtsal põhjusel, et väga paljud neist liiguvad sinna tumesinisesse või tumeroosasse tulbaosasse. Need inimesed on saanud kas ühe vaktsiinisüsti või kaks vaktsiinisüsti ja seeläbi antikehade taset tõstnud ja liikunud siis vaktsineeritute kategooriasse või algselt läbipõdenute kategooriasse.

Väga oluline, nagu enne viitasin, on eakate kaitse. Kui me vaatame just nimelt antikehade taset ühiskonnas, siis näeme, et kõige kõrgem on see 65+ vanuserühmas. See on selles mõttes loogiline, et eakate hulgas on vaktsineerituse tase kõrgem. Aga see võiks olla veel kõrgem, olen nõus. Siht on kindlasti seda hõlmatust tõsta, aga mis puutub antikehadesse täiskasvanutel, mille näitaja on 76–77% selle uuringu alusel, siis 65+ vanuserühmas on see 84%. Ja see uuring on tehtud septembri teise poole seisu kohta, iga päevaga tegelikult need numbrid kasvavad. Mõnevõrra madalamad näitajad on noorte seas. Võib öelda, et piltlikult öeldes minu vanuserühm ja pluss-miinus kümme aastat on tegelikult kõige passiivsem vaktsineerija olnud. Ja see väljendub ka sellessamas uuringus. Loomulikult oluline on iga inimese vaktsineerima minek.

Sooline tasakaal on päris hea. Meestel ja naistel on antikehade tase praktiliselt võrdne ühiskonnas. Piirkonniti, kui vaatame – nüüd ma jõuan selleni, millele ma enne viitasin –, siis Ida-Viru maakonnas me näeme, et hõlmatus antikehadega on tegelikult Eesti riigi keskmise tasemel, hoolimata sellest, et vaktsineeritus seal on madalam. Seal on väga palju haiguse läbi põdenud inimesi ja see on toonud kaasa tõsiseid tervisekahjusid, kui me räägime eeskätt teisest lainest ja sellest perioodist, kus veel polnud vaktsiin laialt kättesaadav. Aga me näeme, et praegu võib öelda, et nakkuse levik on kõige suurem just nendes maakondades, kus ka antikehade tase on madalam, 70% juures ja alla selle. Need on Põlva maakond, Valga maakond ja Võru maakond. Nendes kohtades, kus pole ei teise laine ajal haigust ulatuslikult läbi põetud ega piisavalt vaktsineeritud, on täna viiruse levik kõige suurem.

Sellest tulpdiagrammist saab olulisena välja lugeda seda, et tegelikult kõige suuremad maakonnad – Tartu maakond, Harju maakond, Ida-Viru maakond – on umbes Eesti keskmisel tasemel või isegi üle selle, mis tegelikult annab kindlustunde, et nii ulatuslikku eskalatsiooni, nagu varem nägime, tõenäoliselt kolmanda laine ajal ei tule. See kõik on aga tõenäoliselt, kuna alati on võimalik, et tulevad uued tüved, tulevad uued ootamatused, aga praeguse info pinnal võib öelda, et kaitstuse tase on üle Eesti päris kõrgel tasemel. See on madalam Kagu-Eestis ja ka Pärnu maakonnas, kus me näeme suuremaid levikunumbreid ja kus tuleb vaktsineerimisel hoogu juurde saada. Ja tegelikult üle Eesti eakate kaitse päev-päevalt paraneb. Ma ei väsi aga kordamast, et vaktsineerimine loomulikult on ohutum viis nende antikehade omandamiseks.

Millal jõuame ühiskonna avamiseni? Eks see on võtmeküsimus, mille puhul ma ootan väga parlamendi sisendit, tagasisidet. Kui vaatame lihtsalt numbreid, siis Eestis on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud ligi 760 000 inimest tänahommikuse seisuga. See on 57% elanikkonnast, sh ligi 720 000 täiskasvanut ehk 67% täiskasvanutest. Need numbrid kasvavad iga päev, küll mitte nii kiiresti, kui me tahaksime. Ma enne viitasin, mis need tegevused on, kuidas sellele hoogu anda. Aga need numbrid tõusevad. Ja kui vaatame sinna juurde Tartu Ülikooli seireuuringut, millele viitasin, siis neid inimesi, kes ei ole vaktsineeritud, aga on läbipõdemise teel antikehad omandanud – nende tase võib olla ebaühtlane, aga on teatud miinimumstandard –, on 14% täiskasvanutest. Sel viisil on antikehad omandanud 150 000 inimest.

Keerulisem on hinnata antikehade olemasolu lastel. Teatavasti alla 12-aastaseid ei vaktsineerita, ainult erandjuhtudel. 12–17 vanuserühmas on umbes pooled vaktsineeritud. Ma olen arutanud seda teadusnõukoja juhi professor Lutsariga, teadusnõukoja liikme professor Fischeriga, Terviseameti epidemioloogide, ekspertidega ja ka professor Kaldaga ning kõigi kolme või nelja osapoole tagasiside, sealjuures mu enda hinnang on see, et umbes 20% alaealistest on tõenäoliselt antikehad omandanud. Me teame, et ametlikult on neid testitute hulgast 10–11%. Aga laiemas elanikkonnas on hulk [läbipõdenuid], kes on jäänud testimata, ja alaealiste seas on neid tõenäoliselt rohkem. Me ju teame, et lapsi nii palju ei testita. Nii et see 20% on pigem konservatiivne hinnang, tegelikult see number võib olla suurem.

Kui me nüüd need numbrid kokku liidame, et teada saada, kui paljud on ilma vaktsineerimata, läbipõdemisega antikehad saanud, siis näeme, et neid on 200 000 inimest lisaks vaktsineeritutele, mis tähendab kõik kokku suurusjärgus 960 000 inimest, kellel on mingisugune kaitse COVID-19 haiguse vastu. See kaitse võib ebaühtlane olla, võib olla ühe doosiga, kahe doosiga, läbi põdenud, aga need inimesed ei ole selles nullkategoorias. See tähendab, et Eesti rahvastikust umbes 70% on tegelikult tänaseks saavutanud teatava kaitse, täiskasvanutest aga ligi 80%.

Nüüd jõuan tagasi ühe põhinumbrini. Siht on olnud saavutada 70% elanikkonna vaktsineeritus. Täna võib öelda, et vaktsineerimise ja läbipõdemisega me oleme 70%-ni jõudnud. Selleks et rääkida ühiskonna avamisest, tuleb minu hinnangul natuke veel pingutada. Me oleme lõpusirgel. Hõlmatuse tõstmine veel mõne protsendi võrra, keskendudes eeskätt riskirühmadele, tegelikult annab võimaluse järk-järgult hakata neid kontrollireegleid, ka neid piiranguid ja meetmeid, mis meil täna jõus on, leevendama. Siin saame kõik oma panuse anda, et inimesed, kes veel kõhklevad, kes veel pole vaktsineerima jõudnud, seda esimesel võimalusel teeksid. Minu aeg on ümber, ma tänan teid ja vastan hea meelega küsimustele.

11:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Just nii on. Aeg sai ümber ja nüüd on Riigikogu liikmetel küsimusi. Alustab Indrek Saar.

11:15 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud minister, selle faktiderohke, aga siiski tundub, et mõnes mõttes veidi subjektiivse ettekande eest! Minu küsimus on konkreetne: te lubasite, et maikuus saab 80+ vanuses inimeste vaktsineeritus olema vähemalt 80%. Me oleme praegu kohe oktoobrikuusse jõudmas ja see näitaja jääb oluliselt alla 70%. Ja me teame, et nende inimeste puhul on risk, et nad satuvad haiglasse, märkimisväärne. Kui nad nakatuvad ja satuvad haiglasse, siis pea iga teine neist ei tule sealt enam tagasi. Ja neil, kes tulevad haiglast välja, on paljudel tüsistused. Kui me vaatame järgmise ettekandja slaide, siis me näeme, et meil on väga tõsine ravidefitsiit. Me oleme juba praegu üle kriitilise piiri, mis on hakanud plaanitud ravi piirama. Mida te olete tegelikult teinud selle [vältimiseks] ja miks te ei ole suutnud vaktsineerida 80+ vanuserühmas rohkem inimesi?

11:16 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Nagu enne viitasin, eakate vaktsineerimine on esmane prioriteet. Mis puudutab seda 80% eesmärki, siis see on Euroopa tasandil seatud siht, millest ma rääkisin ka kohtumisel riigieelarve kontrolli erikomisjonis, kui ma ei eksi. Komisjoni juht küsis seal, millal me võiksime selleni jõuda. Ma ütlesin, vaktsiini jagub ja vaktsineerijate võimekust arvestades me võime selleni jõuda mai lõpus. Loomulikult on oluline elanike enda soostumus. Ei ole võimalik vaktsineerida inimest, kes vaktsineerida ei soovi. Ei ole võimalik vaktsineerida inimest, kelleni me pole suutnud jõuda. Praegu me oleme eakate puhul, nagu enne viitasin, fokuseerinud vaktsineerimise perearstide ja pereõdede abil ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate toel. Seda tehakse ka õendusabi korras erinevates haiglates, samuti on tehtud kodus vaktsineerimist ning loomulikult ka hooldekodudes. [See puudutab] esmast ja teist vaktsineerimist ning hetkel kavandame ka tõhustusdooside tegemist, kui Euroopa Ravimiamet annab vastava müügiloa. See töö käib. Meil on üksikuid maakondi, kus me oleme jõudnud üle 80% taseme, Eesti riigis keskmisena oleme tõesti 67% juures.

Ma kordan siin oma üleskutset kõigile Eesti elanikele: kui teie vanemad, vanavanemad, muud eakamad sugulased on vaktsineerimata, siis aidake neil vajalikku infot saada, aidake neil aega broneerida, kui see on olnud takistuseks, või transporti korraldada. Ja see üleskutse kehtib loomulikult ka kohalikele omavalitsustele ja erinevatele tervishoiusektori osapooltele, et eakate hõlmatus kasvaks. See on loomulikult peamine siht haiglaravi koormuse vähendamisel.

11:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun!

11:17 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud minister! Minu meelest see tänane küsimusepüstitus kuidagi väga kommunikatiivselt annab ühiskonnale väga veidra sõnumi. Me liigume Euroopa Liidus nakatumise mõttes tipu poole. Kolmas laine alles kogub hoogu, ei ole kaugel see hetk, kui haiglad peavad plaanilist ravi hakkama piirama. Samal ajal valitsuse liikmed räägivad sellest, et võiks hakata maskikohustust piirama või kaotama, võiks hakata arutama selle üle, kuidas [üldse] piiranguid kaotada. See tekitab minu meelest sellise täiesti arusaamatu kommunikatiivse veidruse. Aga küsimus on selle kohta, et meil on olulisi puudujääke praeguse epideemia juhtimises. See tuleb teie andmetest kenasti välja. Mida te kavatsete teha praktiliselt ja päris iganädalase plaani järgi selleks, et need puudujäägid korvata, et vaktsiin ja vaktsineerija saaksid kokku?

11:19 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Tegelikult ma sellel ka peatusin. Meil on vaktsineerimise võimalus Eesti riigis, võib öelda, loodud kõigile. Ma olen väga nõus, et seda tuleb nüüd üha proaktiivsemalt pakkuda ja seda me ka teeme. Kirjeldasin ka konkreetselt: läbi perearstikeskuste, läbi pereõdede, läbi eraldi kõnekeskusesse helistamise. Tehakse koostööd kohalikul tasandil haigekassa palgatud piirkondlike koordinaatoritega ja tööandjatega, samamoodi arstitudengitega, et just nimelt neid inimesi [veenda]. Viitasin enne ka ravikindlustuseta isikutele. Ravikindlustuseta isikutest, nagu me teame, on vaktsineerimata valdav osa, hoolimata sellest, et see on neile tasuta kättesaadav. Neile on saadetud eraldi sõnumeid ja muid teavitusi, et nad teaksid, et vaktsiin on neile tasuta kättesaadav. See võimalus on neil olemas ja neile avatud. Nii et need on need kohad, kuhu saab eritähelepanu pöörata. Hooldekodudes loomulikult on tähtis lähedaste nõustamine, samuti infopäevade korraldamine töökohtades. Nende tegevuste ring on päris lai. Nii et ma selle kriitikaga selles mõttes kindlasti nõus ei ole. Eesti riik ja tervishoiusüsteem on väga palju pingutanud selle nimel, et hõlmatus oleks nii suur kui võimalik, et see kasvaks. Ja see töö käib edasi. Siin on oodatud ka kõigi parlamendierakondade panus, et kutsutaks oma valijaid ja üldse kõiki Eesti elanikke üles vaktsineerima minema. Me teame, et osa erakondi on seda teinud, kõik kahjuks mitte.

11:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

11:20 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kahtlemata on olemas inimesi, kes on vaktsineeritud ja kellel pärast seda on tekkinud erinevad kõrvaltoimed ja kes kindlasti leiavad, et selles on süüdi vaktsiin. Minu küsimus on selles. Teatavasti meie peaminister kogu aeg räägib siin infotunnis, et kui teil on mingid probleemid, siis pöörduge kohtusse. Ja nüüd ma tahangi küsida minule palju esitatud küsimuse: keda me peame kohtus valima n‑ö vastaspooleks: kas süstija, Ravimiameti, Sotsiaalministeeriumi või hoopis näiteks Pfizeri firma? Samas on ju teada, et Pfizeri firma ei võta mitte mingisugust vastutust kõrvaltoimete eest. Palun öelge kui selle ala spetsialist, konkreetselt kelle me peame kohtusse kaebama sellest loetelust, mis ma praegu nimetasin.

11:21 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! Esmalt, kui inimesel on mingeid muresid seoses vaktsineerimise kõrvaltoimetega, siis on võimalik teavitada Ravimiametit. Seda on ka tehtud, vastavat infot kogutakse üle Eesti ja edastatakse ka Euroopa Ravimiametile, kes suhtleb otse tootjatega. Ka Eesti riik annab seda infot ja vahetab oma teadmisi pidevalt teiste riikidega. Kui inimesel on konkreetsed etteheited tervishoiuteenuse korraldajale, siis loomulikult on võimalik tema peale esitada kaebus, ka näiteks Terviseametile järelevalve mõttes, kui on midagi kohapeal valesti tehtud. Aga Eesti tervishoiuasutused on üldiselt väga professionaalsed, ka tervishoiutöötajad on professionaalsed. Nii et need on kõik erandjuhtumid, millest te räägite.

Kui räägime tõsistest probleemidest, siis me tegelikult ju teame, et just nimelt COVID-19 haigus on Eestis meie seast viinud üle 1300 inimese ja täiendavalt tervisekahjusid on epideemia kaasa toonud paljudele inimestele, kes pole õigel ajal saanud plaanilist või muud ravi, on pidanud näiteks mõne operatsiooni edasi lükkama. Tegelikult on raskuskese seal. Ma arvan, et parlamentaarses debatis loomulikult arutelu ka vaktsineerimise kõrvalmõjude üle on teretulnud, seda on peetud ka Euroopa tasandil, terviseekspertide tasandil. Aga selles [valdkonnas kehtivad] väga ranged kontrollinõuded ja ma arvan, et kogu raskuskeset ei tohiks sinna nihutada.

Inimestele on minu soovitus küll, et karta tuleb viirust ja haigust, mitte vaktsiini, mis on saanud müügiloa ja läbinud põhjalikud uuringud. Ja kui on mingeid muresid, siis Terviseamet ja Ravimiamet on esmased kohad, kuhu pöörduda. Loomulikult on inimesel võimalik hiljem ka kohtu teel õigust nõuda, kui talle tundub, et tema kaebust pole küllalt tõsiselt käsitletud.

11:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi, palun!

11:22 Jürgen Ligi

Härra minister, teile kavatsetakse umbusaldust avaldada ja minu arust üks asi, mis selle lihtsaks teeb, on see, et te vuristate oma seisukohti ette viisil, mis sõnumi ära matavad, mis teevad teist pigem ametniku kui poliitiku ja ühtlasi panevad teie õlgadele kogu vastutuse tehniliste detailide eest. Te omakorda olete lükanud selle vastutuse juhtivametnikele. Aga mina kavatsen teid selle umbusalduse eest kaitsta, tunnistan. Paraku mul on see probleem, et üldise kriitika juures ei saa ma teid kaitsta valimatult. Mul on see kaitse valikuline, [on ka väike kriitika]. Öelge palun, kas te tunnistate, et midagi on vaktsineerimise korralduses valesti läinud!

11:23 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Loomulikult tunnistan. Algusest peale on osa asju läinud nii, et tagantjärele tarkusena teeks teisiti. Vaktsiinide puhul me ei teadnud, kes saab esimesena müügiloa, kes teisena, kes kolmandana. See on selline koht, kus paljud riigid mõtlevad, et toona me tegime riskide hajutamiseks lepingud kõigiga, täna tagantjärele teeks ju nendega, kes said esimesena müügiloa, kellel on uuringute alusel kõige tõhusamad vaktsiinid. See on see tagantjärele tarkus, millega midagi pole pihta hakata. Need on asjad, mida oleks saanud teha paremini. 

Ma arvan ka, et Sotsiaalministeerium võttis algusest peale liiga palju seda protsessi enda kanda. Loomulikult juhtiv roll jääb ministeeriumile, tervisevaldkonnale, aga tagantjärele võiks öelda, et oleks pidanud juba toona seda paremini ette nägema. Rohkem oleks pidanud kaasama erasektorit ja rohkem oleks pidanud kaasama teisi riigiasutusi, teisi ministeeriume, teisi valitsemisalasid, kohalikke omavalitsusi. Vaktsineerimisele läheneti nagu üksnes tervisevaldkonna väljakutsele. Selle kriitikaga olen nõus. Tegelikult on see kogu ühiskonna küsimus, kogu ühiskonna teema ja nüüd, kus me oleme järk-järgult tihendanud koostööd erasektoriga ja teiste riigiasutustega, võib öelda, et paljud [lahendused] on saanud uue käigu, aga neid asju oleks pidanud tegema varem. See on kriitika, mille võtan kindlasti omaks.

Mis puudutab seda ametniku või poliitiku rolli, siis mis seal salata, terviseministrina ma isiklikult tunnengi, et vaktsineerimise väljakutse ei ole poliitiline väljakutse. See on minu seisukoht. See ongi kogu riigi väljakutse, kogu ühiskonna väljakutse, erakondadeülene väljakutse. See on tervisealane väljakutse. See on tervisealase teadlikkuse küsimus, see on tervisealase harituse küsimus. Minu jaoks see on natuke nagu välispoliitika ja riigikaitse küsimus. See peaks olema koht, kus kõik erakonnad annavad ühte sõnumit, hoiavad ühte joont, aitavad protsessile kaasa, mitte ei otsi võimalusi teha enne kohalikke valimisi poliitilisi show'sid.

11:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

11:25 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Krista Fischer, akadeemik, tõi välja ka selle, et on muudetud statistika jaoks teatud termineid või arvestust. Nüüd on tekkinud väljend "sümptomaatilised COVID-haiged" ja see tegelikult raskendab võrdlust. Miks oli vajalik seda arvestust muuta? See ei anna õige pildi projekteerimiseks väga häid võimalusi. Ja teine küsimus: kuna järgmine esineja räägib suure tõenäosusega rohkem Põhja-Eesti Regionaalhaigla seisust, siis kui paljudes ja millistes haiglates on hakatud eriarstiabi kokku tõmbama?

11:26 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Alustan algusest. Me tegelikult anname numbrid välja mõlemat pidi. COVID-19 tõttu, nagu enne viitasin, vajas haiglaravi eilse seisuga 177 inimest, aga kokku oli 208 viirusega nakatunud patsienti. Loogika on selles, et kui haiglas on patsient, kes on seal muu tervisemurega, aga on saanud ka selle viiruse, ent tal ei ole tegelikult selle sümptomeid, siis ta on ühest küljest küll COVID-19 patsient ja teda käsitatakse nakkusohutuse mõttes just nii, aga ta ei vaja spetsiifilist ravi COVID-19 vastu. Selliste inimeste osakaal kasvab ka seetõttu, et meil on üha rohkem inimesi vaktsineeritud. Kui inimene on vaktsineerimiskuuri läbinud ja tal on muud tervisemured, siis tal võib olla n-ö kergem nakkus, mille puhul sümptomid ei väljendu. Eks see terminite muutmine on paljuski olnud ajast tingitud ja olukorra muutusest tingitud, aga me anname need mõlemad numbrid teada. Kes tahab, saab ühte võrrelda, kes tahab, saab teist võrrelda. See 208 oli eilse seisuga, tänase seisuga on 206. Võib öelda, et kevade tipphetkel oli see 727.

Teine pool: haiglaravi. Loomulikult annab professor Talving ka laiema ülevaate. Tartu Ülikooli Kliinikum on tõesti pidanud [ravikava] ümber mängima, vähendama plaanilist ravi, aga see ei tähenda, et see pannakse päris kinni. Lihtsalt vastuvõttu vähendatakse. Praegu on kliinikum kõige raskemas rollis. Teatud muudatusi teeb ka Ida-Tallinna Keskhaigla. Pigem üldhaiglad on muudatusi vähem teinud, kuna COVID-19 patsiendid on reeglina suunatud keskustesse ehk regionaalsetesse ja keskhaiglatesse, mitte kohapeale. Nagu te täheldanud olete, siis enamik inimesi, kes Eestimaa haiglates praegu on, ei ole COVID-19 patsiendid. Valga haiglas oli kolle, mis võis ajutiselt kohapeal teatud teenust piirata. Ma ei julge seda peast kinnitada, aga ma olen suhelnud haigla juhiga ja arvan, et olukord on kontrolli all. Sellega praegu lõpetan.

11:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Lotman, palun!

11:28 Mihhail Lotman

Aitäh! Austatud minister! Mul on üks küsimus ja üks märkus. Küsimus on Ida-Virumaa kohta. Seal on teatud anomaalia. Kui me võrdleme andmeid, kui palju seal on nakatunuid ja kui vähe on vaktsineerituid, siis see on pöördvõrdelises suhtes. Seda näitavad ka teie slaidid 3 ja 4. Vaktsineerimise seisukohalt on Ida-Virumaa kõige halvemas seisus, aga nakatumise mõttes üks parimaid. Kas see on seotud sellega, et esimese laine ajal oli seal üks halvemaid seise ja samamoodi ka saartel ja Lääne-Eestis? See oli küsimus.

Aga märkus on osaliselt seotud sellega, mida ütles ka Jürgen Ligi. Vaat need tabelid on selleks, et neilt midagi näha. Aga kui me vaatame tabeleid slaididelt 6 ja 7, siis seal ei ole mitte midagi näha. Seda ei olnud näha ekraanil, ma tegin ka väljatrüki – ikka samamoodi. Kui siia veel lisada teie väga hea kõnetempo, siis on minusugusel retard'il väga raske jälgida teie ettekannet pildis ja sõnas. 

11:29 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Kõik need slaidid võime teile elektrooniliselt saata, need on Riigikogul olemas. Siis on neid võimalik arvutis rahulikult vaadata ja sobivatele slaididele eritähelepanu pöörata. Ja kindlasti võib ka minult eraldi küsida, kui on mingeid kohti, mis erilist huvi pakuvad.

Ida-Virumaa kohta, jah, võib öelda niimoodi, et umbes kolmveerandil Ida-Virumaa elanikel on Tartu Ülikooli seireuuringu kohaselt teatud antikehad olemas ja sellest kolmveerandist, kui lihtsustatult öelda, kaks kolmandikku on saanud need vaktsineerimisega, üks kolmandik aga selle haiguse läbipõdemisega. Nii esimese kui ka teise laine ajal oli Ida-Virumaal tegelikult levimus ja ka koormus tervishoiusüsteemile suur, aga selle võrra on kolmandas laines sealne kaitstuse tase umbes sama kui Eesti riigis keskmiselt. 

11:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, teiega kokku lepitud aeg sai just ümber või on kohe ümber saamas, nii et tänan teid küsimustele vastamast.

11:30 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh!

11:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii ta on. Kokku lepitud aeg oli 20 + 15 minutit ja see aeg sai praegu ümber. Nüüd ootame kõnetooli professor Peep Talvingut. Palun!

11:30 PERH-i ülemarst Peep Talving

Austatud Riigikogu juhatus! Austatud Riigikogu liikmed! Tänan Keskerakonda, kes algatas selle arutelu ja kutsus ka mind täna siia.

Need küsimused, mida mul paluti katta, olid järgmised: ülevaade COVID-19 haigusest, paluti üldpilti natukene tutvustada; HVA haiglate taluvuse piir maksimaalse koormuse juures, kui piiranguid ei kehti; kui palju on kannatanud plaaniline ravi praeguste andmete kohaselt aastal 2021. Ma ehitasin oma ettekande üles järgmiselt. Kõigepealt teen lühikese tagasivaate teisele lainele, siis edasivaate kolmandale lainele, seejärel räägin ravidefitsiidist esimesel poolaastal, mille kohta meil andmed on olemas, ja lõpuks on kokkuvõte ning küsimused-vastused 15 minutit.

See kõik algas siit. (Näitab slaide.) 8. detsembril hakkasid Wuhanis Hubei provintsis tekkima veidrad pneumooniad, kopsupõletikud. Imelik haigus, keegi ei tundnud seda ära, tundus olevat nakkav. Ei olnud head külvitulemust, mille pealt võiks öelda, et see on bakteriaalne kopsupõletik, ja need juhtumid sagenesid. Nagu on slaidilt näha, nende arv kasvas iga päevaga 500 võrra. Inimesed olid kergelt paanikas, köhisid, aga diagnoosi ei olnud.

Molekulaardiagnostika käivitati jaanuari alguses, kui viirus sekveneeriti ära ja tekkisid ka laborivõimalused selle diagnoosimiseks. Edasi läks asi kergemaks selles mõttes, et nüüd oli diagnoos, mis haigust peaks hakkama ravima. Kuna Wuhanis olid siis pühad ja neid pikendati, siis tekkis nn haamriefekt: kontaktide vähenemine tõi nakkushaiguse juhtumite arvu allapoole. Te näete kollastest tulpadest, kuidas see hakkab vaikselt alla minema. 

Nüüd, fülogeneetiline areng selle viiruse puhul on olnud väga kirju. Me näeme ülemisel slaidil vasakul all Wuhani originaaltüve, mille mutatsioone on tekkinud väga palju. Need on meile kõigile tuttavad alfa-, beeta-, gamma- ja deltatüvi. Alfa on Briti viirus, mis teist lainet kõvasti mõjutas, beeta on Lõuna-Aafrika tüvi, gamma on Brasiilia tüvi, mis on siia tulnud ja peaaegu võiks öelda, selleks, et jääda. Seda võita on suhteliselt raske, sest see on ülinakkav viirushaigus, peaaegu nagu tuulerõuged. CDC juht Ameerikas ütles niimoodi, et seda aerosoolnakkust võib olla sama kerge saada, kui keegi paneb majas suitsu põlema ja kohe on tunda seda lõhna. Samamoodi võib aerosool sinuni jõuda, kui on supernakataja, suure nn viiruskoormusega inimene majas või korteris. Me näeme nelja tüve. Ja me näeme alumisel slaidil, kuidas deltatüvi on Wuhani tüve üle võtnud. Rohelisega on kuvatud praegune nn turuosa, mida katab tervikuna delta.

Maskide roll. Sellest on väga palju räägitud. Ilmselge on see, et maskide roll, nagu me meditsiinis ütleme, on primaarkontroll ehk kolde kontroll. Mina olen haige, ma köhin, ma eritan piisku, ma eritan aerosoole. Seda on võimalik piirata, kaitsta teisi maskiga. Ilmselge on see, et see ei ole hõbekuul. Aerosoolid lendavad ringi, jäävad ka juustesse, ma katsun pärast pead käega, pärast puudutan oma huuli ja nii ta liigub. Samamoodi silmade kaudu levib viirus: pisarakanalite kaudu liigub ta ülemistesse hingamisteedesse, sealt alla alumistesse hingamisteedesse. Nii et on väga palju variante, kuidas nakatuda.

Parempoolsel pildil on näha viirus, mis kinnitub kindlate retseptorite külge ülemistes hingamisteedes. Need on ACE2 retseptorid, mida meil on hingamisteedes rikkalikult. Sealt liigub viirus edasi alla hingamisteedesse ja tekitab kopsupõletiku. Kui me vaatame ajalist aspekti, siis sümptomaatiliseks muutub inimene keskmiselt viis päeva peale eksponeeringut. Tekivad köha, palavik, nõrkus, isutus, lihasevalud ja kõhulahtisus. Seitsmendal päeval peale [esimeste] sümptomite ilmumist tekib 40% inimestel teatud respiratoorne puudulikkus ehk hingamispuudulikkus, see võib väljenduda köhas ja hingeldamises. 14% saab raske haiguse, nemad lähevad haiglasse, ja 5%-l tekib kriitiliselt raske seisund.

Kui me vaatame, kus kohas tekib haiguse põhiline efekt, siis see on alveoolides. Alveoolid on meie bronhiaalpuu lõppjaamad, kus toimub gaasivahetus. Süsinikdioksiid peab vereringest eemalduma alveooli, vastupidi tuleb hapnik alveoolist veresoontesse ja seal käib gaasivahetus. Kui te vaatate seda parempoolset pilti, siis siin on poolenisti näidatud terve alveool ehk lõppterminal, kus gaasivahetus toimub, ja parempoolsel küljel on näidatud põletikuline alveool, kus enam veresoonest ei liigu süsinikdioksiid üle alveooli ja hapnik ei liigu tagasi veresoonde ning tekib korralik barjäär: kopsus tekib šunt ja hapnikustamine ning süsinikdioksiidi eritus on katkestatud.

Kui me vaatame kompuutertomograafi pilti – need on aksiaalpildid meie piltdiagnostikast, mida me kasutame iga päev –, siis me näeme A all täiesti terve rindkere pilti. Terve kops, ilusti õhustatud, ei mingisuguseid kopsupõletiku koldeid. B näitab, kus tekivad lokaalsed kolded mõlemas kopsus. C näitab seda, mida nimetatakse mattklaasvarjustuseks: bilateraalne ehk kahepoolne kopsupõletik. C näitab seda kriitilist kopsukahjustust, kus kohas tekivad vigastused. See haige on ventileeritud mehaanilise ventilatsiooniga, kõrgete rõhkudega, et oksügeneerida, anda hapnikku ja ventileerida välja süsinikdioksiidi. Kops saab kahjustada ja ta ei ole enam venitatav, teda on raske ventileerida. Ja ka teised organid – peaaegu ei olegi organsüsteeme, mis [ei või] saada kahjustada sellest viirusest kas primaarselt või kaudselt.

Vaatame tagasi teise lainesse. Mida me õppisime? Milline oli meie olukord? Me kõik tunneme ära selle kolme küüruga laine. Tegelikult esimene küür oli Wuhani tüvi, mis tuli tagasi, aga Briti tüvi võttis selle eelmise aasta lõpus jõuliselt üle. Ja nüüd me näeme kolmandat lainet, mis vaikselt hakkab tulema ja kerkima. Kõige raskem aeg haiglates oli aprilli algus 2020. Meil oli 727 üldravi voodikohta hõivatud HVA haiglates. Intensiivravi suur koormus tuli natukene hiljem. See on ikka nii, et haiged satuvad haiglasse, läheb nädalake mööda, haigus progresseerub ja inimesed vajavad intensiivravi. Kui vaadata meie tabeleid, siis lõunaregioonis, kus ei olnud epitsenter teise laine ajal, oli haigete tipphulk 197, ja põhjaregioonis, mis oli epitsenter, oli 435 voodikohta täidetud COVID-haigetega. Intensiivravi arvud olid lõunaregioonis 25 haiget ja põhjaregioonis 41 haiget. Ja need numbrid läksid veelgi suuremaks paari nädala pärast.

Kui me vaatame intensiivravi voodihõivet Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, siis näeme tippu aprilli keskel, mis on teatud nihkega tavavoodite kõige kõrgemast hõivest. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas oli kaks intensiivraviosakonda täiesti broneeritud ainult COVID-i ravile, mis tähendab seda, et 50% intensiivravist piirkondlikus haiglas oli pandeemiahaigetele broneeritud. Lisaks sellele oli üks intensiivravi[üksus], mis teenindas plaanilist ravi, ja üks intensiivravi[üksus], mis teenindas kardiointensiivi: südameinfarktid jne. See oli surve, mille all me olime teise laine ajal. Ilmselge on see, et kolmanda astme intensiivravi on ekstreemselt kallis – ekstereemselt kallis! – ja see osutub pudelikaelaks, kui kolmas laine meile nüüd ka peale peaks rullima.

Me tõstsime võimekust. Eestis oli 239 või 240 ventilaatorit. Ventilaatorit saab kasutada ainult kolmanda astme intensiivravi voodikohtadel tavaolukorras. Raamlepinguid kasutades hangiti juurde 75 väga moodsat ventilaatorit: nn põhja meditsiinistaapi kokku 50 Hamilton-C6 ventilaatorit ja Maquet ventilaatoreid, mida kasutab kliinikum, hangiti lõunastaabi piirkonda 25. Kokku on meil 315 head ventilaatorit, millega on võimalik aidata väga paljusid haigeid, aga sinna juurde loomulikult peavad olema ka inimesed, kes on pädevad haigeid ventileerima. Nii et see number üksi ei ütle midagi. Sinna juurde on vaja väga palju õdesid.

ECMO ehk ekstrakorporaalne membraanoksügenatsioon on see kõige viimane perspektiivikatele haigetele rakendatav ravi. Ja ECMO võimekus on samuti teise laine ajal kasvanud. Meil on Eestis kümme ECMO masinat: viis tükki Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja viis tükki Tartu Ülikooli Kliinikumis. Kui vaatate vasakpoolset pilti, siis see näitab skemaatiliselt, mismoodi ECMO töötab. Kanüleeritakse reieveen, kanüleeritakse veen kaela peal. Reieveenist võetakse veri välja, oksügeneeritakse masinas ära ehk hapnikustatakse ja läheb tagasi veeni kaudu süsteemsesse tsirkulatsiooni. Siin on näha üks haige, kellel on kuvatud kaela peal voolik, mis toob hästi satureeritud, õige värviga vere – arstile on see õige värviga veri –, mis tuleb tagasi ja läheb kehasse. 

Nüüd, kõige selle foonil on käinud ka muu tegevus, ka muud haigused esinevad. Ja tänu sellele ECMO-võimekuse kasvatamisele oleme saanud väga suuri töövõite ka siirdamises. Siin on üks näide, kuidas üks Eesti haige viidi ECMO-ga esimest korda ajaloos Soome, Helsingi Ülikooli haiglasse südame siirdamisele, mis õnnestus väga kenasti.

Kui vaadata edasi kolmandasse lainesse, siis me oleme teadusnõukoja ja Terviseametiga maatriksi ümber töötanud, see maatriks on kohandatud Eesti andmetele. Me näeme rohelist, me näeme kollast, me näeme oranži ja me näeme punast. Siin on kuvatud ka teise laine teekond. Te näete seda ringi, mis tuleb punasest tagasi, oli kaks kuud punases ja tuleb alla välja. Ja siis on kollase peal üks punkt, mis on kolmanda laine praegune hetk. Sama pilt mõni päev edasi: me liigume vaikselt kollasest oranži poole. Ja me oleme nüüd paika sättinud haiglate taluvuspiirid, et säilitada plaaniline ravi. Kus kohas kui palju peab ikkagi piirama plaanilist ravi vastavalt nendele värvidele? Vastavalt peavad kohanduma ka meetmed. Roheline tsoon, 100 COVID-i- haiget haiglavõrgu arengukava haiglates – me saame hakkama. Me saame kogu plaanilise ravi tagada 100 haige korral, kuigi Eestis on praegu 91 nakkusvoodikohta. Aga 100 patsiendiga me saame ilusti hakkama ja me saame ka rohkemaga hakkama, kui me profüleerime ravi hoolikalt ümber. Enamus ravi toimub rohelises tsoonis nakkushaiglates.

Meil on Eestis neli nakkushaiglat: Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Viru Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Pärnu Haigla. Nendes neljas haiglas on broneeritud nakkushaigla nakkusvoodid, aga teised saavad üle võtta, kui on isoleerimisvõimekus. Rohelises tsoonis me saame kolmanda astme intensiivravis, kui meil on kuni 20 haiget, kenasti plaanilise raviga hakkama. Kollases tsoonis on meil 100–300 COVID-i-haiget, kes vajavad HVA haiglates aktiivset isoleerimist. Piirkondlikud ja keskhaiglad praegu selles olukorras profüleerivad oma voodifondi ümber. Kolmanda astme intensiivravi osakondades saab olla 20–30 haiget ja plaanilist statsionaarset ravi tuleb hakata kergelt piirama. Praegu on Tartu Ülikooli Kliinikum, mis on olnud epitsentri juhthaigla, väga palju voodikohti ümber profileerinud, aga massiivset piirangut veel ei ole tulnud. Ida-Tallinna Keskhaigla, mis avas eelmisel nädalal 29 sellist voodikohta, on piiranud gastroenteroloogia, kardioloogia ja sisehaiguste voodikohtade arvu.

Nii et pisike plaanilise ravi piiramine on kollase tsooni keskel juba tulemas ja kui leiab aset progresseerumine, siis see samuti progresseerub. Oranži tsooni puhul on meil planeeritud 300–600 COVID-i-haiget HVA haiglatesse. Kõik HVA haiglad hakkavad oma voodikohti ümber profileerima, intensiivravis on 30–50 haiget ja plaaniline statsionaarne ravi kindlasti saab olema piiratud juba korralikus mahus. Ja edasi: 600 või rohkem haiget on punane tsoon. Siis meil on kindlasti ümber profileeritud 20–30 tavaosakonda. Kolmanda astme intensiivravisse arvatavasti satub siis 50–80 haiget ja plaaniline statsionaarne ravi hakkab piirduma 10–25%-ga mahust.

Nüüd ravidefitsiidist. Ravidefitsiit esimesel poolaastal – need andmed võetakse kokku poole aasta piiri peal ja me vaatasime haiglate ravidefitsiidi hoolikalt läbi. Haiglate nimed ja LÕMS ja PÕMS ehk Lõuna meditsiinistaap ja Põhja meditsiinistaap kokku on vasakus tulbas. Järgmine tulp on haigekassa lepingus planeeritud ravijuhud – need on inimesed, need on ravijuhud. Ja siis on haigekassa lepingu täitmine, sh COVID-i ravijuhud, COVID-i ravijuhud eraldi. Järgmine tulp on tegelikult planeeritud mitte-COVID-i juhud, mis sai tehtud, ja siis on protsent, mis sai tehtud, ja lõpuks punasega on kuvatud defitsiit: haigete numbrid ja all on summa. Kui me hakkame vaatama, siis 96 318 juhtu poolaastal on leping HVA haiglatele, kui korrutada see kahega, siis see annab circa 200 000 ravijuhtu aastas. Ära tehti nende pandeemialainete foonil, tähendab, teise laine foonil 78%. Kuna epitsenter oli Põhja-Eestis, siis on põhjas suurem miinus, seal tegime ära 74%, lõunas 83%.

Ja nüüd numbritest. Kui vaatame sinna peale, siis näeme, et 21 642 inimest – meie naabrit, meie sõpra, meie vanemat, perekonnaliiget – ei saanud ravi. Ilmselge on see, et kui me vaatame tulevikku, siis me peame mõtlema selle peale, et vaktsineerimine lihtsalt peab toimuma, see peab jõudma igale poole, et meil ei tekiks järgmisi efekte plaanilise ravi piiramise tõttu. Me kõik mäletame masskannatanute võimalikke stsenaariumeid. Õnneks ei juhtunud palju. Me kaotasime elusid, aga mitte sellises hulgas, mis oleks võinud juhtuda. Kui me ainult mõtleme selle linnahalli show peale – kui seal oleks kukkunud lagi kokku ja meil oleks olnud 300–400 vigastatud inimest, siis meie haiglasüsteem ei oleks kuidagi vastu pidanud. Hooldekodu põlemine – õnneks ei juhtunud palju, samuti sotsiaalmaja ja Tartu plahvatus, kui tuli põletuskeskusesse Põhja-Eesti Regionaalhaiglas neli inimest. Kolm inimest said kenasti ära ravitud ja välja kirjutatud.

Kokkuvõtteks. Ma arvan, et praeguse vaktsineerimise foonil tuleb haiglakoormus natukene madalam, kui oli teise laine ajal, aga meil tuleb pikem laine. Piiranguteta Eesti haiglavõrgus peab olema tagatud erakorraline ravi. Erakorralisi visiite on Eesti HVA haiglates aastas umbes 350 000. Kõik ei vajaks suurhaiglate EMO-de külastusi, aga selline on number: 350 000. Meil on plaaniline ravi, ravijuhtude arv peaks olema circa 200 000 aastas, mis tuleb meil ära tagada. Me saame lükata üht-teist edasi – jah, saame –, aga lõpuks see kõik siiski kumuleerub. Ja suurõnnetuste valmidus meil peab olema garanteeritud. Peab olema garanteeritud! 

Õendushoolduse personali koolituse tellimusest nii palju, et meil on iga aasta tellimus umbes 500, täpsemalt 517 või 518 õendusõppekohale. Õed, kes lõpetavad, loomulikult teevad oma otsuse, kas minna HVA haiglatesse, kas minna perearstisüsteemi või minna privaatmeditsiini. Ja HVA haiglad kaotavad väga palju õdesid. Ütleme, et 500 õest tuleb 220 või 250 HVA haiglatesse, kes kannavad seda rasket koormat, kui ühiskond on kriisis. Ma ei ütle, et mujal ei ole õdesid vaja, jumala eest on vaja, ainuke [häda] on see, et HVA haiglad saavad korraliku kaotuse [osaliseks].

Ja puhkused peavad olema tagatud, samuti peavad olema täienduskoolitused tagatud ja võimekus teha säilitus- ja uusi investeeringuid. Plaaniline ravi saab tagatud 100%, kui meil on kuni 150 üldpalati haiget ja kui meil on kuni 20 intensiivravihaiget. Jätkuvate lainetega defitsiit kumuleerub. Ja vaktsineerimine on võti. See ei ole teile absoluutselt uudis, aga ma tõesti tahaksin, et kõik Riigikogu liikmed viivad oma valijateni selle teate, et defitsiit [kasvab], meie naabrid, meie perekonnad, meie sugulased – kõik inimesed kaotavad ravivõimaluse, kui me ei vaktsineeri ennast laiemalt. Ja sellega ma tänan ja olen valmis küsimusteks.

11:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, professor Talving, väga sisuka ettekande eest! Riigikogu liikmetel on tõepoolest teile küsimusi. Alustab Urve Tiidus. Palun!

11:51 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud professor! Suur tänu selle ettekande eest! Viimase 1,5 aasta jooksul me oleme näinud väga intensiivset võhikute ja professionaalide kokkupõrget. Seda on läbi aegade alati olnud ja neid olukordi on lahendatud, aga kunagi pole selle kokkupõrke tagajärjed olnud nii käegakatsutavad inimeste elule ja tervisele kui nüüd selle viimase aja jooksul, mida te suurepäraselt oma numbrite ja näidete abil kirjeldasite. Mida te erialainimesena, kõrgprofessionaalina saate soovitada nendele inimestele, kelles võib-olla ei ole kuigi palju altruismi teiste inimeste suhtes ja kes räägivad, levitavad jutte sellest, et ärge minge vaktsineerima, kõik läheb ise mööda? Mis asi aitaks?

11:52 PERH-i ülemarst Peep Talving

Aitäh küsimuse eest! Eks meie professionaalidena oleme tõsiselt panustanud kommunikatsiooni. Me oleme tõesti panustanud kommunikatsiooni. Kommunikatsiooniinimesed viivad kogu aeg neid sõnumeid välja, pidevalt! Me oleme sõna võtnud ERR-is, samuti ajaleheveergudel. Tundub siiski, et see ei jõua inimesteni, kellel on teine veendumus. Kas minna kohale inimeste sekka, kas saata volinikke rääkima? Ma olen kuulnud, et inimesed, kes on läinud kogukondadesse inimesi nõustama, on ausalt öeldes sealt ustest välja lükatud. Mõni kogukond ei ole tahtnud [midagi kuulda]. Ma olen mitmes maakonnas kuulnud, et kui me saatsime inimese sinna rääkima, siis teda ei võetud vastu. Nii et ma arvan, et meie ühiskonna sidususes on päris korralik probleem. On inimesed, kes saavad aru, ja inimesed, kes ei taha aru saada, kuigi neil on võimekus aru saada. Aga hõbekuuli mul pakkuda ei ole. Me peame selle kommunikatsiooniga jätkama, leidma need inimesed üles. Tõesti, see ravidefitsiit jõuab kõikide peredeni ja siis nad võib-olla hakkavad aru saama, et see oli ju minu naaber, kes oleks võinud parema kvaliteediga elu elada, kui ma oleksin oma panuse andnud.

11:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

11:53 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Proovin siia minuti sisse kaks küsimust mahutada. Täiesti nõus, et võti on vaktsineerimises. Küsiksin, milline on praegune seis meditsiinitaustaga inimeste seas. Mis arusaam on: kas tõhustusdoosidega võiks alustada, kui see võimalik on? Teine küsimus puudutab COVID-i mõju inimeste tervisele. Need inimesed, kes haiguse üle elavad ja näiteks intensiivist välja tulevad – kuidas te kirjeldaksite, milline on nende olukord või millised on neuroloogilised pikaajalised mõjud, mida te olete näinud selle viimase pooleteise aasta jooksul? Mida COVID inimeste tervisele teeb, kui see läbi põdeda?

11:54 PERH-i ülemarst Peep Talving

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et tõhustusdooside küsimus on tervishoiuinimestel, ütleme, erialateadlikkusega inimestel väga selge. Me oleme valmis tõhustusdoosideks. Täienddoosidega on samamoodi. Täienddoose me juba teeme inimestele, kes on näiteks südamesiirikuga või kes on saanud luuüdi tüviraku. Me juba teeme neid. Aga tõhustusdoosid meile kõigile, eesliini inimestele ja tervishoiutöötajatele – ma arvan, et me oleme valmis selleks. Me teame uuringutest, et immuunsüsteem natukene väsib ega suuda neid antikehasid alal hoida. Meil peab olema väga korralik arhiiv erinevaid antikehasid ja lihtsalt süsteem ei pea vastu kogu sellele kirjule antikehade hulgale. Seepärast meie koroona-antikehad samamoodi taanduvad. Nii et ma arvan, et kui EMA ehk Euroopa Meditsiiniagentuur ehk Euroopa Ravimiamet annab loa, siis tervishoiutöötajad on täiesti valmis kolmandaks doosiks.

Teine küsimus oli long COVID ehk pikaaegne COVID ja selle mõju inimestele. Me oleme Põhja-Eesti meditsiinisüsteemis loonud eraldi vastuvõtu Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloogiasse, kuhu lähevad post-COVID-iga inimesed. Tõesti, see on laastav haigus. Mõned ei saa arugi, aga väga paljud tunnevad väsimust, jõuetust, isegi noored inimesed. Mul on enda perekonna läheduses inimesi, kes on noored, tugevad, terved, aga ei saa kuidagi terveks. Neis ei ole enam seda tugevust ja sitkust, mis oli enne. Ka seda tuleb meeles pidada.

11:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

11:56 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja, aitäh suurepärase esinemise eest! Aga siin paljud nooremad või täies jõus inimesed ütlevad, et mille kuradi pärast mina peaksin laskma endale mürki süstida, et minuga niikuinii midagi ei juhtu. Statistika näitab, et üle 80% neist, kes surevad koroonaga seotult, on üle 70-aastased. Ja minu küsimus on: mis siis juhtuks, kui [nooremaid] ei vaktsineeriks ja [vaktsineeriks] ainult neid vanemaid inimesi? Kas siis suremuse tase nihkuks allapoole? Ja millised oleksid peale suremise need muud kannatused, mis võib-olla ei kajastu nii täpselt? Te natuke viitasite väsimusele ja võimekuse langusele. Ja teie kui tohter, mismoodi see COVID-i surm välja näeb? On sinine nägu või? Natukene valgustage meid!

11:57 PERH-i ülemarst Peep Talving

Aitäh! COVID-i surm tuleb hulgiorganpuudulikkuse tagajärjel. Ta tuleb madala hapnikutaseme tõttu, neerud ütlevad üles, teised organid ütlevad üles. See on hulgiorganpuudulikkus. Ja lõpuks jääb süda seisma, kui piisavalt hapnikku südamerakud enam ei saa. Vanemate inimeste vaktsineerimine on esmatähtis, sest need inimesed jõuavad haiglasse. Kui ma teie küsimusest õieti aru sain, kui me neid ei vaktsineeriks, siis me teame, mis juhtub. Need inimesed jõuavad haiglatesse ja need inimesed kahjuks päris suures osakaalus ka surevad haiglates. Ja ma arvan, et sellega me peame jätkama. Ma arvan, et ma vastasin teie küsimustele enam-vähem. Kui teil on lisaküsimusi, siis palun esitage.

11:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Toomas Järveoja, palun!

11:58 Toomas Järveoja

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja, suur tänu teile väga sisuka ettekande eest ja mõtlemapaneva ettekande eest! Minu sõnum kolleegidele ja rohkem kui 10 000 kandideerijale KOV-i valimistel on: küsige neilt, kellele te kampaaniat teete, esimese küsimusena, kas te olete vaktsineeritud. Härra professor samamoodi ütles, et vaktsineerimine on oluline ja meil ei ole mõtet süüdistada ministrit või keda iganes, kui meie siin teeme vastutööd. Aga minu küsimus on: kunas me võime nendest piirangutest vabaneda? Mis teie seisukoht on?

11:58 PERH-i ülemarst Peep Talving

Jaa, Rootsi ja Taani, eks ole, lõpetavad kõik piirangud. Ja selleks on meil teada numbrid: kogu rahvas, miinimum 70% või 80% ja riskigrupid 85–90%. Ja siis me võime hakata piiranguid taandama. Aga jah, see on kahepoolne asi, eks ole. Ühiskond peab edasi minema, elud tuleb ära elada kvalitatiivselt ja väärikalt ka nendel, kes ei ole COVID-iga tegevuses. Ja siis me peame hoidma neid õrnu, hapraid gruppe. Nii et ma arvan, et piirangud saab lõpetada siis, kui meil on piisav hulk inimesi vaktsineeritud. Enne me ei saa seda lõplikult teha, sellepärast et haigus jääb siia, viirus leiab üles need kolded, kus ei ole inimesed vaktsineeritud. Me võime seda eitada, me võime mujale vaadata – ta leiab üles absoluutselt kõik.

11:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Õnne Pillak, palun!

11:59 Õnne Pillak

Aitäh! Te ütlesite oma ettekande lõpus, et vaktsineerimine on see võti, mis annab meile tagasi vabaduse ja me saame piirangutest loobuda. Ma arvan, et teil on väga õigus. Kui me vaatame kas või üleeile tulnud uudiseid Norrast, siis millest me räägime! See võti on see, mis ka täna [küsimuse all oli]: seal on 91% inimestest vaktsineeritud. See on väga kõnekas. Aga minu küsimus puudutab hoopis neid inimesi, kes on viimase 1,5 aasta jooksul väga intensiivselt võidelnud meie inimeste tervise ja elude eest. Kas meil neid inimesi ka edasiseks jätkub ja kuidas nemad vastu peavad? Need on väga rasked aastad neile olnud. 

12:00 PERH-i ülemarst Peep Talving

Aitäh väga hea küsimuse eest! Ilma inimesteta süsteem ei tööta. Me oleme üritanud inimesi [toetada], haigekassa meetmed on teatud määral [seda vaeva] kompenseerinud, makstes 1,5 tariifi alusel inimestele, kes on töötanud COVID-i haigetega. See on olnud, ma ütleksin, miinimum, millega neid inimesi toetada. Aga see ressurss on piiratud ja nad väsivad. Me oleme küll puhkuseid andnud üle terve aastakaare, et kõik saaksid puhata, ja õnneks suvel oli COVID-i foon natuke nõrgem ja inimesed on saanud puhata. Aga see, ma ütleksin, aversioon, väsimus, mentaalne väsimus on igal pool. Ma juhin Põhja meditsiinistaapi, minu ümber on kümne haigla juhid ja ma ei näe kuskil meeletut entusiasmi: uus laine, nii tore, teeme ära, hakkame eskaleerima! Seda ei ole. Seda ei ole! Inimesed on väsinud, nad näevad oma haiglate tulude kukkumist, nad näevad, et plaaniline ravi on kõvasti piiratud. Kui kaua me niimoodi suudame? Me suudame, aga meil on palju parem meetod: vaktsineerige, inimesed, ennast ära, sest vastasel juhul teie õed-vennad, pereliikmed ei saa ravi.

12:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Margit Sutrop, palun!

12:01 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud doktor Talving, suur tänu teile selle väga ilmeka ettekande eest ja kogu selle töö eest, mis te olete teinud! Mind huvitab see arv, mis te välja tõite: et edasi lükatud ravijuhte või tegemata ravijuhte on 21 642. Kui paljude nende edasi lükatud ravijuhtude korral võib tekkida olulisi tüsistusi, elukvaliteedi langust? Kas teil on olemas mingisugune metoodika või mingisugune kogemus, kuidas hinnata seda, kui paljud nendest edasi lükatud juhtudest muutuvad ägedaks [tervisehädaks], mis siis nõuavad kohest ravi? Ehk saate anda veidi sellist indikatsiooni.

12:02 PERH-i ülemarst Peep Talving

Aitäh, professor Sutrop, küsimuse eest! See, ütleme, plaaniline haige, näiteks südamekirurgiat vajav haige või ortopeediline haige tavaliselt satub ikkagi EMO-sse, kui enam ei suuda vastu pidada. Me oleme nende lainete ajal teinud seda, et kõik töögrupid on oma haigeid prioriseerinud. Iga onkoloogiline haige vaadatakse läbi, ka kirurgiline haige. Me tegime ju tegelikult keemiaravi päevaravi täismahus ja rohkem veel, seal me midagi ei piiranud. Aga jutt on statsionaarsest kirurgilises ravist. Kui intensiivravi palatis ei ole kohta, aga haige peab selleks, et peale lõikust saada stabiilseks ja minna tavaosakonda, olema paar päeva intensiivravis, ja kui seal kohti ei ole, siis ei saa me haigeid sisse võtta. See on see dilemma. Me oleme väga täpselt kõiki haigeid prioriseerinud. Ja ma ütleksin seda, et need haiged saavad ravi, ainult et seal tekib ajanihe.

Nüüd, vaadates liigsuremust kui sellist – me oleme näinud liigsuremust. Me nägime seda eelmisel aastal, me nägime seda ka sellel suvel. Aga siis me vaatasime Tervise Arengu Instituudiga kõikidele andmetele peale ja nägime, et liigsuremus ei olnud COVID-iga seotud, see oli seotud kõikide muude haigustega. Meil oli kaks peak'i: siis kui oli kuumalaine ja need olid tavalised surmad. Seda minuni ei ole [jõudnud], mul ei ole head statistikat, aga ma kuulan igal hommikul raporteid, kas on mõni edasi lükatud raviga inimene tulnud EMO-sse. Neid juhte väga palju ei ole. Seega me oleme päris hästi selekteerinud välja need, kes on [tingimata] vajanud ravi. Need, kelle prioriteet on madalam, ei ole nii tihti EMO-sse jõudnud. Aga täpseid andmeid mul ei ole. Võib-olla me saame need välja võtta, kui me selle sihikuga otsime.

12:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd kiire küsimus ja kiire vastus. Jürgen Ligi, palun!

12:04 Jürgen Ligi

Aitäh! Immuunsüsteemi käivitab juba esimene süst ja kui oled esimese süsti saanud, siis see kindlasti käivitab inimese tulema teist korda veel. Ometi Eesti valis tee, kus ta üsna kangekaelselt reserveeris süste teiseks laineks või teiseks korraks ja justkui tekitas varusid, mida ehk ei olnud vaja. Kõik nii ei teinud. Öelge palun, kas see oli väga üksmeelne ja kindel otsus teadusnõukoja vaates ja kas see tagantjärele tundus õige?

12:05 PERH-i ülemarst Peep Talving

Hea küsimus! Väga hea küsimus! Kui me vaatame KoroSero uuringuid, siis esimene doos annab päris okei immuunvastuse. Ja mitmed maad niimoodi tegidki, et nad tegid esimese süsti ära ja siis mõtlesid, et vaatame, mis saab pärast, küll neid doose peale tuleb. Ja võimalik, et meil on siin põhjust peeglisse vaadata. Võib-olla oleks pidanud meiegi andma kõik esimesed doosid ära, nii palju kui meil laos oli, ja lootma, et tarned tulevad peale. Aga need teadmised tulevad pandeemia käigus, meil ei ole teadmisi olnud algusest peale olemas ja need tarned olid nii katkendlikud. Aga mõte on selles väites olemas.

12:06 Esimees Jüri Ratas

Austatud professor, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst Peep Talving, ma väga tänan teid teie ettekande eest, teie vastuste eest! Suur tänu teile! Palju jõudu teile teie töös! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks teadusnõukoja juhi, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professori Irja Lutsari. 

12:06 Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar

Tere pärastlõunat! Kell on viis minutit 12 läbi. Austatud Riigikogu! Mul on väga hea meel. Kui me viimati siin kohtusime aasta tagasi, siis olukord oli teine ja võib-olla mõtted olid teised. Ma saan aru, et osale küsimustele juba professor Talving vastas, aga minu ettekande teema on piirangutevaba Eesti, kuidas selleni jõuda. 

Maailmas on praegu – need ei ole nüüd tänased andmed, need on eelmise nädala andmed – 223 miljonit juhtu, 4,6 miljonit surnut. Ja mis teile hakkab ehk silma, kui te vaatate nii vasakpoolset kui ka parempoolset slaidi: ilmselt on tegu siiski neljanda lainega, sest esimene laine jäi nagu halvasti registreerituks. Aga kui te vaatate seda parempoolset slaidi, kus on surmad, kui te seda vaatate, siis te näete, et väga selgelt selle laine ajal on surmade osakaal väiksem kui varasemates lainetes. Ja selle põhjuseks ilmselt ongi suur vaktsineeritus väga paljudes riikides.

Kui veel aasta tagasi mõned riigid rääkisid nulltolerantsist, siis nulltolerants tõenäoliselt saavutatav siiski ei ole. Viirus ei ole maailmast kadumas. Siin on välja toodud paar riiki, kes on nulltolerantsi riigid. Üks on Austraalia, teine on Vietnam. Vietnam pidas väga-väga kaua vastu, aga nüüd on ka Vietnamis nakatumise tõus, Austraalias on nakatumise tõus. Hiinas toimuv ei ole ilmselt järeletehtav. Hiinas on tõesti üksikud haigusjuhud päevas, on väga üksikud päevad, kui on 100 juhtu, aga Hiina on ka väga rangelt kinni. Kes luges olümpiamängude uudiseid, siis 21 päeva on Hiinas karantiin. Nii kaua peab olema riigi karantiinihotellis, mitte kodus. Nii et see ilmselt ei ole teostatav. Enamus riike ja enamus artikleid ei räägi enam nulltolerantsist, vaid räägib pigem viirusega koos elamisest.

Kui me räägime piirangute lõdvendamisest, siis vaatame natukene tagasi, miks neid piiranguid üldse tarvis oli. Piirangute panemiseks on ka oma kriteeriumid loodud. Tegu on raske infektsioonhaigusega, millel on suur suremus, mis levib kiiresti ja laialdaselt ja mis veelgi olulisem: millel puudub ravi ja [kindel] ennetamis[võimalus]. Kui üks nendest tingimustest pandeemia käigus muutub, siis võib ka piirangud ära kaotada ja ma selle juurde lähengi nüüd natuke detailsemalt.

Kas meil on tegemist raske haigusega? Vastame kõigepealt sellele küsimusele. Siin slaidil on COVID-i-haigete struktuur Eestis. Kõik need, mis on kirja pandud – neid on üle 140 000 tänaseks. Ja te näete, et enamus neid haigeid on olnud ravil ambulatoorselt ja haiglasse on sattunud vaid 6% nendest haigetest, kes meil on kirja pandud. Eesti omapära on ka see, et meil on väga vähe haigeid surnud väljaspool haiglat. See ei ole mitte kõigis riikides niimoodi. Osas riikides niisuguseid haigeid, kes on juba väga elu viimases faasis, enam COVID-iga haiglasse tooda. Aga meil on 0,01% surnud ambulatoorselt.

Ja vaatame nüüd, mis nendest inimestest, kes haiglasse tulevad, edasi saab. Nendest suur enamus, veidi üle 85% läheb haiglast elusana välja. See tingimata ei tähenda, et nad tervena välja lähevad –  nendest on surnud 13,5%. Praegu on Eesti oma COVID-i-suremusega suhteliselt madalal tasemel, suremus on 1% ringis.

Vaatame edasi, missugune on ravi, mida haiglas kasutatakse. Umbes 10% haigeid satub kolmanda astme intensiivravisse, millest professor Talving juba rääkis teile. Ja nendest omakorda pooled vajavad kopsude mehaanilist ventilatsiooni. Ülejäänud haiged ma olen pannud kategooriasse "tavaravi", aga see tähendab ka esimese ja teise astme intensiivravi, hapnikravi. See tavaravi on ka üsna tõsine ravi.

No COVID on kindlasti vanemate inimeste haigus. Ma just eile vaatasin oma ühte esimestest slaididest, mis ma olin teinud, ja seal oli juba kirjas, et see on vanemate inimeste haigus. Seda me oleme puhangu algusest saadik teadnud. Aga siin slaidil on ka väga hästi näha, et see on ennekõike just vanemate meeste haigus. Ma juhin teie tähelepanu sellele parempoolsele pildile, tumesinised tulbad on mehed, helesinised naised. Naistel on haiglasse sattumine ... Õigemini haiglasse sattumisel võib-olla pole väga suurt vahet, aga kui me vaatame suremust, siis see suremus väga kiiresti läheb üles alates 60., 70. ja eriti 80. eluaastast. Te näete siit, et üle 80-aastasel mehel, kes satub haiglasse, on tõenäosus surra kaks korda suurem kui temaga samavanusel naisel. Miks meessugu nii haavatav on, see küsimus ei ole veel väga selge, ja ka see, miks ta haarab just sellises vanemas eas.

Ma olen vaadanud ka septembrikuu suremust. Praegu on meie surnute keskmine vanus 83 aastat. Kui me paneme tänase päeva juurde, siis see näitaja on isegi 84 aastat. Aga Eesti keskmine surnute vanus on 78 aastat. Nii et see on nagu väga vanade inimeste haigus.

Kas COVID on väga raske nakkushaigus? Jah on. Kui me võrdleme seda gripiga, siis infektsiooni arvutuslik suremus on 0,3. Gripil me seda arvutada ei saa, sest gripi vastu on kõigil antikehad olemas. Aga haiglasuremus, kui me tahame võib-olla võrrelda gripiga, on koroonaviiruse korral või COVID-i korral 13,5%, pandeemilise gripi korral 1–2%. Nii et peaaegu kümme korda suurem haiglasuremus. Seda saab võrrelda. Ja COVID on ennekõike eakamate inimeste haigus, gripp aga ennekõike laste ja noorte inimeste haigus.

Nüüd, kas COVID on väga nakkav? Siin on ka vastus jah. Selle [kajastamiseks] arvutatakse see R0 number. Esialgu, kui COVID tuli, ta ei olnudki väga nakkav. R0 oli 2 või 3 peal ja siis me rääkisime karjaimmuunsusest või populatsiooni immuunsusest 70%. Populatsiooni immuunsus sõltub sellest R0-st. Aga siis hakkasid tulema uued tüved. Tuli kõigepealt alfatüvi, mille R0 on 4–5, praegusel deltatüvel 5–8.

Nii et tundub, et koroonaviiruse iseenda strateegia – koroonaviirusel on ka strateegia, mitte ainult meil ei ole strateegiat – on üles ehitatud kiiremale levikule. Kui nüüd tuleb järgmine tüvi, siis see peab paremini levima kui deltatüvi. Praegu mitte midagi silmapiiril näha ei ole. Kõik väga hoolega vaatavad, aga kõik need kreeka tähed, mis me oleme selgeks õppinud – lambda, müü, teeta –, ükski ei suuda praegu seda deltatüvega viirust üle võtta. Eksperdid on erineval arvamusel. On eksperte, kes arvavad, et viirus on palju oma võimalusi ära kasutanud ja võib-olla uusi tüvesid ei teki, aga on ka vastupidisel arvamusel olevaid eksperte.

Nüüd see küsimus, kui paljud meist peaksid olema immuunsed. Tahan siinkohal kohe ära öelda, et antikehade olemasolu ja immuunsus ei ole täpselt üks ja sama. Selle koroonaviiruse deltatüve korral ja praeguste vaktsiinide korral tõenäoliselt ei ole karjaimmuunsuse või populatsiooni immuunsuse saavutamine võimalik. Deltatüve korral peaks selleks 80–88% immuunseid olema. Me võime isegi saavutada, et 80–88% inimesi on antikehadega, aga me näeme juba praegu, et inimesed, kellel on antikehad, ikkagi nakatuvad. Nii et me ootame, et võib-olla tulevad paremad vaktsiinid. Pigem me praegu räägime individuaalsest immuunsusest, antikehade olemasolust ja et igaüks ise peab enda eest hoolt kandma.

Me oleme teadusnõukojas välja pakkunud, et 70% elanikkonnast peaks olema täisvaktsineeritud. Siis me võiksime hakata mõtlema, et me võime piirangud ära kaotada.

Kuidas me selle arvu saime? See arv on 940 000. Sinna hulka jäävad ka lapsed, keda praegu ei saa vaktsineerida, ja sinna hulka kuuluvad ka inimesed, kellel on immuunsus olemas, keda ei ole vaktsineeritud, aga kes on haiguse läbi põdenud. Looduse vastu inimesel ei ole kunagi õnnestunud saada ja põdemine annab väga hea immuunsuse. Selles me oleme nüüd ka veendunud. Võib-olla algul ei olnud see nii selge. Umbes 5% on selliseid, kes on põhimõtteliselt vaktsiinide vastu. Seda me peame ka silmas pidama. Ja professor Talving juba ütles, et immuunsus aja jooksul väheneb ja tõhustusdoosid võivad vähemalt teatud elanikkonnagruppidele vajalikud olla.

Kui me püüame vastata küsimusele, kas immuunsus aja jooksul väheneb, siis jah. Iisraeli andmed ja Iisraeli vaktsineerimisskeem, mille süstid on olnud väga väikese vahega, näitavad seda. Sellele härra Ligi juba viitas siin. Me peame seda silmas pidama. Aga kui te vaatate, siis kaks esimest tulpa, see on siis need PCR-positiivsed ja kergete sümptomitega. Jah, nende korral vaktsiinide efektiivsus langeb, aga kui te vaatate nüüd seda kahte viimast rida, kus on raske haigusega ja hospitaliseeritud inimesed, siis isegi Iisraelis ja isegi sellel suvel vaktsiinide efektiivsus on veel väga-väga hea. 80% on väga hea vaktsiini efektiivsus.

Ja kellele meeldib rohkem piltide pealt vaadata, siis see pilt tegelikult räägib sedasama juttu. Te näete, et siin on kergemad infektsioonid teie poolt vaadates vasakul ja raskemad infektsioonid paremal, ja eri vaktsiinid ja eri riigid on siin. Kergemate infektsioonide korral, jah, vaktsiinide efektiivsus langeb ajas, aga mitte väga oluliselt, ja raskemate infektsioonide korral on efektiivsus ikkagi väga hea.

Siin on võib-olla vastus ka härra Ligi küsimusele, mille professor Talving juba andis. Kui te vaatate, siin on riigid, kellel oli lühike süstide vahe, need on Ameerika Ühendriigid ja Iisrael. Te näete, et nende need tulbakesed on natukene madalamad kui nendel riikidel, kes läksid kohe algul selle 12-nädalase vahe peale. Siin on Ühendkuningriik ja Soome. Eestis see oli diskussiooni all, aga kuna me oleme esiteks väike riik ja kuna Ravimiamet ütles, et mingeid andmeid ei ole, andmed olid kuni 42. päevani, siis me otsustasime teha kuuekuulise vahe. See oli korduvalt arutusel. Jah, tagantjärele on alati väga kerge tark olla.

Ja kui vaadata, kellel see immuunsus langeb, siis eriti on see just hooldekodude elanikel. Siin on jälle kõik need slaidid: kerged, keskmised, rasked infektsioonid ja hospitaliseerimised. Ja kui te vaatate neid kõige vasakpoolsemaid tulpasid, siis näete, et hooldekodude elanikel tõesti immuunsus langeb. Vaatame tervishoiutöötajaid, nende hulgas immuunsuse langus ei ole nii suur. See on üks ameeriklaste uuring, te näete, et immuunsus küll langeb, aga mitte väga dramaatiliselt.

Vaatame Eesti andmeid, need on seisuga 22. september. Aga meie need andmed on väga sarnased, ükskõik missuguse päeva ma võtan. Võib-olla numbrid on natuke teised, aga me näeme iga päev nendest raportitest, mis teie ajalehest loete, et nakatunutest umbes kolmandik on vaktsineeritud ja kaks kolmandikku on vaktsineerimata.

Ja kui me vaatame eraldi neid, kes on vaktsineeritud, kui kaua aega tagasi neid vaktsineeriti, siis me näeme, et enamus nendest, kes on vaktsineeritud ja nakatunud, on vaktsineeritud vähem kui 22 nädalat tagasi. Mis ei tähenda tingimata seda, et immuunsus vananeb, vaid tähendab seda, et vaktsiinid on loodudki kerge infektsiooni vältimiseks, ja seda nad täpselt teevad. Nii et on [küsimus], kunas ja kellele teha tõhustusdoosid. Ka need tõhustusdoosid tõenäoliselt ei hoia nakatumist või viirusekandlust päris ära, vaid tõhustusdooso on mõtet ennekõike teha, et rasket haigust vältida. Haiglasse enamus haigeid tuleb ilma vaktsineerimata.

Meil oli siin juba eelnevalt juttu Taanist. Ma juhiksin teie tähelepanu, milles on meie erinevus Taanist. Kui te vaatate seda kõige alumist vasakpoolset nurgas olevat pilti, siis te näete, et Taanis on ka olnud nakatumise tõusu. Te näete, et Taanis on see tumesinine joon, mis on kõige vanem elanikkond ehk 80+, täiesti sirge. Vanemate inimeste nakatumist ei ole. Kui me vaatame siin kõrval samasugust joonist Eesti kohta, siis Eestis see tume joon tõuseb jälle, kasvab meie vanemate inimeste nakatumine. See on üks meie väga olulisi erinevusi Taanist.

Kuidas nad selle saavutasid? Selle pildi pealt on väga selgelt näha, et meil on ikkagi uus Euroopa ja vana Euroopa. Vana Euroopa on saavutanud eakamate hulgas väga kõrge vaktsineerituse taseme. Ida-Euroopa riikidest mitte üheski ei ole see väga hästi välja tulnud. See ei ole õnnestunud Eestis ja ei ole välja tulnud ka teistes Ida-Euroopa riikides. Kuigi esialgu see plaan oli, aga võib-olla me ei suutnud nii ranged olla, nagu olid mõned Lääne-Euroopa riigid, kes on oma [näitajatega] astmeliselt alla tulnud.

Missugused oleksid siis need tingimused, kuidas saaksime viirusega koos elada? Rasked haigused ennekõike riskigrupis ja surmajuhud on viidud miinimumini. Haiglate toimimine ei ole häiritud. Ainukene vahend, kuidas me selle saavutada saaksime, on just eakamate inimeste, ennekõike eakamate inimeste väga lai immuniseeritus. Edasi, suurel osal elanikkonnast, kui meil vaktsineerimise tase on kõrge, on antikehad. Siis me saame teha niimoodi, et me ei pea enam eneseisolatsiooni jääma, haigena jääb koju haige inimene, nii nagu alati jääb haige inimene koju. Täielikult vaktsineeritud lähikontaktseid ei isoleerita ja seetõttu ka suur hulk inimesi ei ole ei töö- ega koolikeskkonnast elimineeritud. Taani, Rootsi ja Norra on jätnud reisijate ja lähikontaktsete testimise. Uued viirused ei saa Eestis tekkida, me oleme liiga väike riik. Meile tuuakse seda siia sisse ja siin läheb nakkus laialdaselt edasi. Meil on plaan, Peep kindlasti rääkis sellest, et plaan on haiglate koormust suurendada. Koolide ja ettevõtete sulgemist tuleks nii palju kui vähegi võimalik vältida. See ei ole lastehaigus. Meile peab olema väga selge, et kui me paneme koolid kinni, siis mida me sellega saavutada tahame. Lapsed teatavasti väga raskelt ei põe. 

Ja mis on veel väga oluline ja mida iga Eesti elanik saab teha: tegeleda hirmu ja ühiskonna lõhestatuse vähendamisega. Ma arvan, et see on praegu suurem probleem kui madal vaktsineerituse tase. Me näeme, et need, kes on vaktsiinivastased, ei usalda kedagi. Nad ei usalda ka eksperte. Nad teevad täpselt risti vastu. Kui ekspert ütleb, et vaktsineerime, siis nemad ei vaktsineeri. Kui ekspert ütleb, et ivermektiin ei tööta, siis nemad kasutavad seda. Kui ekspert ütleb, et paneme maskid ette, siis nemad maski ette ei pane. Kui ekspert ütleb, et antikehi ei ole mõtet määrata, siis nemad on esimesed, kes lasevad antikehi määrata.

Kuidas me saame usalduse ühiskonnas tagasi, seda ma ei oska ütelda. Võib-olla see koolide asi, mis on palju segadust tekitanud, on väga hea näide. HTM andis juhised, aga need ei toimi päriselus.

Piirangutevaba elu on oskus viirusega koos elada. Aktsepteerime viirust! Kui rasked haigusjuhud on välditud, siis tegelikult peaks mõlemad pooled olema rahul. Viirus ei ole tegelikult huvitatud meie hävitamisest, sest see hävitab ka tema enda ja sellest ta ei ole kindlasti huvitatud. Otsustavaks saab meditsiinisüsteemi suutlikkus, millest eelkõneleja rääkis. Eakate hoolekande süsteem peaks takistama, aga mitte soodustama viiruse levikut.

Teeme omalt poolt kõik, et viirus kontrollimatult levida ei saaks! Vaktsineerime ja aktsepteerime seda, et mõned mittefarmakoloogilised meetodid jäävad. Professor Everaus on siin esimeses reas, mask ees, mask on ka mittefarmakoloogiline meetod. Ja teeme oma otsused teaduse, mitte emotsioonide alusel! See oli mu viimane slaid. Ma tänan teid kuulamast!

12:26 Esimees Jüri Ratas

Professor Lutsar, suur tänu teile teie ettekande eest! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

12:26 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tegemist on vanemate meeste haigusega. Ja kui vaadata vanuselist struktuuri Eestis, siis üle 70-aastaseid inimesi on veidi üle 100 000, mehi sellest pool või natuke [alla] selle. Ma küsin, et kui ei vaktsineeriks nooremaid – kuna 80% nendest, kes surevad, on ikkagi üle 70-aastased –, mis siis oleks. Kas siis oleks nende vanaisade sanitaarraie korralik või vanaisad oleks praktiliselt ära kadunud? Sest noh, noori see ei tapa, nagu ma aru saan.

12:27 Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar

Kunagi me ei tea, keda viirus tapab ja keda ei tapa. Päris nii ei saa ütelda, et noored inimesed üldse väga raskelt ei põe. Kuigi minu teada, jah, noortel, kes on surnud, on olnud ka väga tõsised kaasuvad haigused. Kui meil oleks niisugune vaktsiin, mis väldib viiruse edasikandvust, nii et meil PCR-positiivseid enam ei tuleks, siis võib-olla oleks olnud mõte, et vaktsineerime noored ära, nemad kannavad haigust laiali. Vanad inimesed ei kanna haigust laiali, sest nad on kodus, aga neile tuuakse see haigus kuskilt. 

Aga praegune vaktsiin ei ole selline, mis hoiaks viiruse edasikandmise ära. Praegune vaktsiin on väga hea haiguse raske kulu ja hospitaliseerimise vältimiseks. Selle tõttu see strateegia, et vaktsineerime ennekõike eakamad inimesed, on väga paljudes riikides töötanud ja on ka Eestis töötanud väga hästi. Kui me vaatame, siis meil aasta tagasi tuli haiglasse 7% nakatunutest, praegu tuleb 4%. Nii et meil oleks pidanud teistmoodi vaktsiin olema, et nooremaid inimesi vaktsineerida. Noored oleksid siis kaitsnud vanu. Aga kedagi hävitada küll ei tohi. Või teil oli vist üks teine sõna, mida te kasutasite. 

12:28 Esimees Jüri Ratas

Urve Tiidus, palun!

12:28 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud professor Lutsar! Juba möödunud aasta märtsis ütles Maailma Terviseorganisatsiooni juht sellise lause, et meil tuleb õppida elama koos selle viirusega. Ja niimoodi see lause hakkas levima, seda korrati iga paari kuu järel, näiteks ütles seda ka doktor Fauci USA-s. Mingil hetkel jõudis see ka Eesti retoorikasse ja täna teiegi ütlesite väga selgelt välja, et see viirus on tulnud, et jääda. Aga see on seotud immuunsüsteemiga. Kas Eesti tervishoius oleks haiguste ennetamise süsteemis vaja peale vaktsineerimise kasutusele võtta mingisugused printsiibid, et inimeste immuunsüsteem oleks tugevam, et ei peaks väga kartma seda haigust? Kas on mingid võimalused olukorda parandada?

12:29 Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar

Kui me vaid teaks, kuidas immuunsust tugevdada, küll me teile seda nõu ka annaks. Immuunsüsteem on organismil väga targalt välja mõeldud, aga see on ka väga-väga keeruline. Immuunsüsteemis sa surud ühe asja maha, teised võtavad selle funktsiooni üle. Ja minule teadaolevalt ühtegi immuunsüsteemi tugevdavat asja peale hea tuju ja rõõmsa meele ei oska ma teile küll välja pakkuda. See kahjuks niimoodi on. Samas jälle, ega viirused ei ole saatanast siia maailma saadetud. Viirused on need, mis meie immuunsüsteemi kogu aeg stimuleerivad. Kui seda ei teeks viirused, siis seda teeks miski muu, millega me veel halvemini hakkama saame. Nii et me peame sellesse viirusesse respektiga suhtuma.

12:30 Esimees Jüri Ratas

Imre Sooäär, palun!

12:30 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud professor Lutsar! Väga paljud vaktsineerimisvastased, kes siin Toompea ees demonstreerivad, väidavad, et kogu pandeemia seisnebki massilises PCR-testimises ja et kui see lõpetada, siis taandub ka pandeemia. Nende põhiline väide on, et PCR-testimismeetodi leiutaja doktor Kary Mullis, kes pärjati testi leiutamise eest ka Nobeli preemiaga, olevat öelnud, et positiivne PCR-test ei tähenda, et inimene on haige või nakatunud, kuna see test ei ole võimeline eristama n-ö aktiivset viirust juba läbi põetud surnud viirusest. See tähendab siis nende väitel, et PCR-test tuvastab küll inimese kehas olevat loomulikul kujul eksisteerivat geneetilist materjali, aga mitte spetsiifilist koroonaviirust. Mina pole viroloog. Mida teie kui spetsialist nende väidete kohta ütlete? Ja kuidas üldse eristada teaduslikke väiteid ebateaduslikest? Alles hiljuti nägime ETV-s dokumentaalfilmi, kus vaktsineerimisvastaste ebajumalaks on saanud läbi kukkunud professorid. Kuidas kommenteerite?

12:31 Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar

Jah, niisuguseid argumente olen ma enne ka kuulnud, et pandeemiat ei oleks, kui me ei testiks. Tuleme päris alguse juurde tagasi. Hiinas nähti esimesena ebatüüpilist kopsupõletikku, pooleteise kuu pärast alles identifitseeriti viiruse genoom ja pärast seda tulid PCR-testid. Nii et enne oli ikkagi haigus ja siis tulid PCR-testid. Väga õige, Mullise vastu ei saa ju keegi vaielda. See, mis ta leiutas, on Nobeli preemiat ja rohkemgi väärt. Aga ega viiruse RNA ei saa neelu, kui viirust ei ole. Ei ole niimoodi, et enne on RNA ja siis tekib viirus, vaid on ikka vastupidi, et kõigepealt on viirus, viirus laguneb ära, siis vabaneb RNA ja seda RNA-d see PCR mõõdab. Meil ei ole viroloogias tõesti või on niisugused meetodid, aga need ei ole ... Ütleme, rakukultuuridel viiruste kasvatamine ei ole väga reaalne, sest see võtab päevi aega. Nii et see PCR-test on praegu meil ainukene, mis ta on.

Aga selles mõttes on õige, jah, et tema plussid ja miinused on täpselt üks ja sama: ta on liiga tundlik, ta võtab mõnikord ka RNA-d, kui enam elusat viirust ei ole. Ja me teame neid jääkpositiivseid ja neid me ka identifitseerime. Nii et meil ei ole lihtsalt praegu paremat meetodit. Ja meditsiinis – ma usun, et siin ruumis olevad arstid on minuga nõus – on kergem tegeleda asjadega, mida me teame, kui nendega, mida me ei tea. Nii et selles mõttes diagnostikast loobuda, ma arvan, ei ole päris õige.

12:33 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun!

12:33 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, aitäh selle ettekande eest! Ma vaatan neid slaide, kus on ilusad värvilised tulbad, ja vaatan kadeduse ja tunnustusega Taanit, Soomet, Rootsit. Ja siis vaatan kurbusega seda, mida meie slaidid näitavad. Vanemaealiste, 80+ seas teistel on hõlmatus 100%, meil on [kaugel sellest]. Seal on tegelikult üle 50-aastaste hõlmatus kõigil praktiliselt 90%. See kõneleb ilmselt ühiskonna usaldusest arstide vastu. Aga näiteks mina, kes ma olen ka Taanis elanud, ei suuda [järeldada], et Eesti inimeste usaldus arstide vastu on niivõrd palju erinev sellest, mida ma Skandinaavias olen kohanud. Küll aga olen ma täheldanud, et kogu selles viiruseprotsessis on riigil puudunud usaldus perearstide vastu – perearstid on pidevalt sellest protsessist välja jäetud või on kaasatud neid väga kummalisel moel, tehtud nende elu keeruliseks – ja ka kohalike omavalitsuste vastu. Kas oleks saanud teha midagi paremini ja kas on veel midagi teha selleks, et me tõepoolest need kõige suuremad riskirühmad saaksime lõpuks ära vaktsineeritud?

12:34 Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar

Jah, alati saab midagi paremini teha. Ei ole ilmselt selles puhangus ühtegi inimest, kes ei oleks vigu teinud, rohkem kui ühe vea teinud. Sellega ma olen nõus. Aga eks kõik läheb ikka väga pikkade traditsioonide juurde tagasi. Sellest on kümmekond aastat möödas, kui Eestis oli gripi vastu vaktsineeritud 2% eakaid, Taanis ja üldse Põhjamaades oli neid 70–80%. Meil ei ole seda täiskasvanute vaktsineerimise traditsiooni olnud.

Jah, tagantjärele on tark olla väga lihtne, aga mulle jäi nende teiste riikide puhul silma see, et nad olid väga ranged oma plaanist kinni pidama. Oli plaanis, et me kõigepealt vaktsineerime ära 80-aastased, ja siis, kui sai üsna suur protsent 80-aastasi ära vaktsineeritud, mindi 70- ja edasi 60-aastaste juurde. Sellest peeti väga rangelt kinni. Meil oli see asi võib-olla palju hektilisem. Kogu aeg tulid uued grupid kuskilt vahele.

Aga see on puhtalt minu isiklik arvamus, see ei ole teadusnõukoja arvamus. Ma olen korduvalt toonud selle näite, et minu isiklik laps, kes elab Inglismaal, sai vaktsiini sellelsamal nädalal kui tulevane Inglise kuningas, kuna nad on ühel aastal sündinud. Ei kutsutud kedagi ette. Võib-olla see aitaks tulevikus.

Noh, ma ei oska ka öelda, mul on aju juba tühi ideedest, mida veel saaks teha, kuidas neid inimesi, just eakaid, aga mitte ainult eakaid, panna uskuma, et vaktsiinid on head ja aitavad raske haiguse ära hoida. Peep ilmselt rääkis teile, et see haigus on väga hirmus. Jah, vaktsiinidel on kõrvalnähud, aga neid on väga vähestel. Võib-olla sotsiaalteadlased või ühiskonna [liidrid] või Riigikogu liikmed – te näete inimesi, te saate võib-olla paremini aru, mida inimesed tahavad. Aga minul ei ole õnnestunud kahjuks peaaegu mitte kedagi ära rääkida. Ma olen püüdnud küll, ausõna olen püüdnud.

12:36 Esimees Jüri Ratas

Jürgen Ligi, palun!

12:36 Jürgen Ligi

Aitäh! On igati loogiline, et ühe süsti [tekitatud] immuunsus langeb kiiremini kui kahe süsti oma, aga minu loogika oli osutada sellele, et võimalikult paljudeni immuunsuse jõudmine on tähtsam kui selle languse [ärahoidmine]. Aga eks ta olegi selline ebaselge asi. 

Aga mu uus küsimus on kaheosaline. Kõigepealt, mida on teada koroonaviiruse muteerumisest? Ühelt poolt on viroloogide väide olnud, et tal on seda põhimõtteliselt võimatu sama kiiresti saavutada kui gripiviirusel. Ja teiselt poolt on antivakserite autoriteedi Antonina [Järviste] väide, et vaktsiinid tekitavad väga kiiret muteerumist, milles on ju ka mingi loogika. Aga mis on see kokkuvõte? Mis on hea? Teine küsimus: mis on teada praeguseks väga loogilisest asjast, et süstitud inimene nakatab kehvemini? Mis on täpsemalt teada? Kaks küsimust.

12:37 Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar

Jah, see vaktsiini[süsti]de vahe. Immunoloogiliselt on kindlasti pikem vahe õige, aga aega tagasi pöörata ei saa. Aktsepteerime, et nii on. Aga tulen nüüd viiruste mutatsioonide juurde, millest räägib doktor Järviste. Jah, ta räägib suurenenud immuunvastusest, mida vaktsiinid võivad esile kutsuda. Ja see on teadaolev fenomen ja selle taha on jäänud paljud loomade koroonaviiruse vaktsiinid. Vaktsineeritul tekib ehk raskem haigus. See on näiteks RSV‑viiruse vaktsiini taga ka, et vaktsineeritu põeb siis, kui metsik viirus on teda nakatanud, raskemalt kui see inimene, kes ei ole vaktsineeritud. 

Koroonaviiruse korral, selle konkreetse koroonaviiruse korral on seda uurinud väga paljud grupid. See oli nagu madalal olev õun, mille sai kätte. Seda on väga paljud grupid uurinud ja seda ei ole ära tõestatud. Nii et selles mõttes see väide on teoreetiliselt õige, aga praktiliselt ei ole seda keegi ära tõestanud.

Ja viirus muteerub. Meie laboris tehakse ka viiruse genotüpiseerimist, teevad minu õpilased ja nooremad kolleegid. Ja me näeme, et selle deltaviiruse sees on väga palju alatüvesid. See pilt ei ole nii homogeenne, et on deltaviirus. Deltaviirus ise koosneb väga paljudest alatüvedest. Me oleme näinud, et see kimp viirusi tekkis enne vaktsineerimist – ütleme, kõik need alfa, beeta, gamma ja delta, kõik need tekkisid millegipärast eelmise aasta septembris, september-oktoober 2020. Ja laiali läksid nad natukene hiljem. Lambda vist tekkis jaanuaris sellel aastal, aga see lambda ei ole kuhugi jõudnud.

Nii et see viiruse muteerumine ja vaktsineerimine pole omavahel seoses. Ja nii nagu ma oma ettekandes ka ütlesin, mõned eksperdid arvavad, et me oleme juba teekonna lõpus, et viirus on oma võimalused ammendanud. Samas on eksperte, kes ütlevad, et viirusel on midagi veel arsenalis, ta võib tulla ravimresistentsete tüvedega välja.

[On olnud] üks küsimus: kus on gripp? Eks ole, me kõik ootasime seda eelmine aasta, Austraalia ootas ka see aasta – seda ei ole tulnud. Gripi R0 või levimise võime on umbes 2–3, võib-olla 4, deltaviirusel 5–8. Nii et praegu tundubki, et koroonaviirus on kogu niši enda alla võtnud ja vaesel gripiviirusel ei ole võimalik samas nišis endale kohta leida. Mina tahaksin väga seda ja ma usun, et gripiviirus ise ka õiendaks koroonaviirusega natuke.

12:41 Esimees Jüri Ratas

Austatud professor Lutsar, ma väga tänan teid teie ettekande eest ja ma väga tänan teid teie vastuste eest. Suur tänu teile! Palju jõudu teile teie töös, sealhulgas teadusnõukoja juhtimisel! Aitäh teile!

12:41 Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar

Aitäh teile! 

12:41 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Nüüd me peame minema Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku juurde, mis ütleb, et on palve pikendada istungi aega kuni päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Me peame selle hääletamise läbi viima. 

Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada istungi aega kuni päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:44 Esimees Jüri Ratas

Poolt hääletas 18, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust, istung on pikendatud.

Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku.

12:44 Andrei Korobeinik

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kindlasti ei ole ma nii suur asjatundja kui eelmised ettekandjad ja nii keskendun ma paarile aspektile koroonakriisiga seoses. Piirangutest väljumiseks on peamine ja tegelikult ka ainuke tee just vaktsineerimine, seda eriti eakamate inimeste seas. Nemad satuvad suurema tõenäosusega haiglasse ja intensiivi, kui vaktsiin ei kaitse neid haiguse eest ja/või ei pehmenda haigussümptomeid. Terviseminister näitas meile numbreid. Antikehade statistika on just sealmaal, et piirangutest väljumine võiks toimuda väga varsti, kuid murekohaks on endiselt eakad inimesed. Nende seast jäi antikehadest ilma küll vaid 15%, aga see on piisavalt suur arv inimesi, et viia meie haiglaravi liiga suure koormuse alla.

Viimasel ajal on väga palju räägitud sellest, et vaktsineerimata inimesi peab survestama. Üks tahab jätta neid arstiabita, teine soovib, et nad maksaksid enda haiglaravi ise kinni. Jah, vaktsineerimise kõrgem tase on eesmärk, kuid selle eesmärgini jõudmisel on hind, mis ei saa potentsiaalsest võidust kõrgem olla. Ühiskonna katki tegemine on kahtlemata liiga kõrge hind. Meie seda endale lubada ei saa. Survestamise asemel peame keskenduma positiivsetele lahendustele.

Esiteks, tunnistame ausalt, et vaktsineerimata inimesi on nüüd juba nii vähe, et me saaksime nendele individuaalselt läheneda. Selleteemalise küsimuse esitas terviseministrile ka Jevgeni Ossinovski paar tundi tagasi. Vaktsiinivastaseid pole nende vaktsineerimata inimeste seas ülemäära palju. Enamus on siiski need, kes pole jõudnud või kahtlevad, neid peab sihtima individuaalselt. Lahendus võiks olla selline vaktsiini kiirabi käivitamine, et vaktsiini saaks koju tellida sama mugavalt nagu toidupoes online-tellimuse teha.

Ja mis siin salata, inimesed kardavad arste. Mõned tunnevad ennast turvaliselt vaid enda kodus, haiglas see turvatunne haihtub. Konverteerime erinevad inimesed ära, saame nad kätte. Ja me ei pea jälle piloteerima sarnaseid projekte näiteks riskigrupi peal või mingisuguses pisikeses Eesti linnas. Selline jupitamine ei õigusta end, oleme seda varasema praktika pealt juba õppinud või ma vähemalt loodan, et oleme. Kui selline vaktsiini kiirabi käivituks korraga üle Eesti, siis ühe kuuga jõuaksime vaktsineerimisprotsenti oluliselt tõsta.

Teine potentsiaalne lahendus oleks lisatasu, n-ö 13. palk vaktsineeritud hooldekodude töötajatele näiteks selle aasta lõpus ja ka neile, kes on vaktsiini saanud juba varem. Me räägime 3 miljonist eurost ja see oleks väga hästi investeeritud raha. Üldine vaktsineerituse protsent on oluline, kuid veel kord: haiglaravi kriisi tekitavad just eakad vaktsineerimata patsiendid.

Hooldekodud said vaktsiini juba vaktsineerimiskampaania alguses ja see oli kahtlemata õige samm. Kevadel me riigina tänu sellele hullemast pääsesime. Neid hooldekodude kliente, kes vaktsiinist loobuvad, ei ole palju. Aga nad on väga selge riskigrupp. Vähe sellest, et nad on eakad, nad elavad teiste inimestega koos. Ja täna on meil endiselt olukord, kus arvestatav osa hooldekodude personalist on vaktsineerimata ja see on nende isiklik otsus. See on muidugi kahetsusväärne, sest iga selline inimene võib põhjustada mitme hoolealuse surma. Paraku nendel asutustel, nende hooldajate tööandjatel mänguruumi pole. Uut personali ei ole neil kusagilt võtta. 

Ja ka haiglate näitel me näeme, et kui arstid vaktsineerivad end meelsasti, siis hierarhiaahelas allapoole liikudes – medõed, koristajad – me näeme, et muutub pilt palju mitmekesisemaks.

Riigi poolt inimeste premeerimine vaktsineerimise eest võib tunduda tobe, aga see päästab elusid ja mitte ainult nende eakate klientide elusid, vaid ka nende inimeste omasid, kes ei jää sellisel juhul meditsiiniabist ilma, näiteks saavad õigeaegse vähidiagnoosi. Tänu sellele haiglad pääsevad ülekoormusest ja jätkavad oma plaanilist tööd.

Ma ei taha loomulikult öelda, et survestamisel ei ole kriisiga võitlusel üldse kohta. Vaatame tõele näkku! Vaktsiinipass QR-koodiga on samuti survestamise mehhanism, aga see on kindlasti oma tulemuse andnud. Kuid see on üks vähestest survestamise võimalustest, mis tundub meile enam-vähem loogiline. Kui mõelda selles suunas edasi, siis riik võiks ehk loobuda ka kiirtestide kinnimaksmisest seal, kus ta seda veel teeb, samuti omavalitsused. Aga see on sisuliselt kogu meie mänguruum.

Oluline on aru saada, et vaktsineerimata inimeste stigmatiseerimine toob suuremat kahju kui kasu, ja sellega on väga lihtne liiale minna. Vähe sellest, et see lõhestab ühiskonda, see teeb kahtlevast inimesest aktiivse vaktsiinivastase. Kui sind rünnatakse, siis paratamatult hakkad sa ennast kaitsma. Vaktsiinivastaste ründamine ei tõsta vaktsineerimisprotsenti, vaid võib hoopis [vastupidi mõjuda].

Olukorra parandamiseks me võiksime mõelda, kuidas vaktsiinivastaste muresid realiseerida. Nad on inimesed nagu meie, neist kõik ei ole vandenõuteoreetikud. Kolleeg Kalle Grünthal juhtis tähelepanu väga õigele probleemile. Kui inimestel tekib vaktsineerimisel tervisekahjustus või ta sureb, siis selle eest ei vastuta meil täna keegi. Eestis on olemas patsiendikindlustus, mille järgi saab patsient või tema perekond hüvitise, kui arsti vea tõttu saab inimene tervisekahjustuse või sureb. Aga kui tegemist on ravimi kõrvalmõjuga, mitte arsti veaga, siis vastutust ei ole.

Olen kindel, et täna on ideaalne aeg selleks, et luua Eestis vaktsiinikahjustuste fond. Selline fond on olemas väga paljudes arenenud riikides, nagu näiteks Taani, Rootsi ja Norra, kes juba väljuvad piirangutest, aga ka Kanadas, Saksamaal, Itaalias, Uus-Meremaal ja paljudes teistes riikides. Kui vaktsineerimine toob kaasa tervisekahju, saab inimene või tema perekond sellest fondist väljamakseid.

Jaa, muidugi raha ei too surnud inimest tagasi, aga seda ei tee näiteks ka patsiendikindlustus, küll aga suurendab vaktsiinikahjustuste fond ühiskonnas õiglustunnet ja vähendab lõhestumist. Me ei suuda selle käiguga lahendada kõiki vaktsiinivastaste muresid, aga siis on meil vähemalt teada, kes vastutab, kui vaktsineerimine lõpeb inimesele halvasti.

Vaktsiinikahjustuste fondi loomise kulu on tegelikult üsna marginaalne, aga see parandab vaktsineerimise protsenti ka muidu, näiteks laste seas. Täna loobub laste vaktsineerimisest aina rohkem vanemaid ja teiste epideemiate tagasitulek ei ole selle trendi püsimise korral enam kaugel. Ja näiteks lastehalvatus on koroonaviirusest ikka tunduvalt karmim haigus.

Jürgen Ligi küsis Tanel Kiige käest, mis läks valesti. Väga palju läks valesti. Me ei vaktsineerinud poliitikuid esimestena ja see tekitas ühiskonnas vandenõuteooriaid. Me otsustasime, et igaüks peab kaks vaktsiini saama plaanipäraselt, ja ei mõelnud ümber ka siis, kui selgus, et see strateegia pole optimaalne.

HOIA äpp on olnud tõsine sureva digiriigi sümbol. See lihtsalt ei toiminud, see jäi ilma vaktsiinisertifikaadiga integratsioonist. Sellest saagast me peame väga tõsiselt järeldusi tegema.

Maskide kasutamisega läksime teiste riikide karjaefektiga kaasa ja see võis maksta meile päris mitu inimelu ja tekitas järjekordse pingete kasvu ühiskonnas. Maskid kaitsevad. Näiteks kolm nädalat tagasi korraldatud suur ja representatiivne uuring tõestas seda. Aga need kaitsevad ainult siis, kui neid õigesti kasutada, mitte siis, kui see on kohustuslik, inimene paneb maski poes ette ja siis paneb tagasi taskusse, siis võtab taskust välja ja paneb ette järgmises poes.

Poliitikate väljatöötamisel peame me siiski tervest mõistusest lähtuma. Me ei alustanud operatiivselt koostööd erasektoriga ja selle asemel, et eraldada vaktsiinid näiteks suurtele tehastele, jahtisime me üksikuid vanureid Abja-Paluojas ja Koongas, unustades, et seesama tehasetööline elab tegelikult koos eaka isa või vanaemaga, kes jäid sedasi kaudselt ilma kaitseta.

Aga tähtis on meeles pidada, et küsimus pole ju selles, kes on süüdi, vaid selles, kuidas me suudame teha järeldused, et pääseda tänasest pandeemiast ja olla tulevastes kriisides edukamad. Neid õppetunde on mitmeid. Minu jaoks on peamine see, et tugev poliitiline n-ö leadership, juhtimine on väga oluline vahend kriisi ületamiseks. Terviseministrile võib ju umbusaldust avaldada, kui erakonnad lepivad omavahel kokku, kas ta on süüdi sundvaktsineerimises või liiga aeglases vaktsineerimises. Aga ta on kogu aeg pidanud otsima konsensust valitsuses teiste ministritega. Ja neil kõigil on ju erinev maailmavaade ja arusaam erinevatest asjadest. Inimesed võivad eksida, aga nad ei saa eksimisest pääseda, kui otsused meditsiinilises kriisis sünnivad konsensusest väga erinevate inimeste vahel. Ma loodan, et me suudame lähitulevikus erimeelsused ületada ja teha vajalikke samme selleks, et koroonakriis saaks juba paari kuu jooksul läbi koos piirangutega ja et tulevikus saaksime sarnastes olukordades riigina veelgi paremini hakkama. Aitäh!

12:54 Esimees Jüri Ratas

Teile on ka küsimus. Imre Sooäär, palun!

12:54 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Hea Andrei, sa tõid oma ettekandes välja üsna mitmeid olulisi aspekte, kuidas me võiksime jõuda piirangutevaba Eestini. Sa oled ise ka ettevõtja. Kuidas sa arvad, kes peaks liitma kokku või arvutama kokku selle kahju, mida piirangute all elav ühiskond peab kandma, versus potentsiaalne kasu, mis me nendest piirangutest saame? Seoses piirangutega on ühiskonnas konstantne hirmufoon, mis tekitab stressi, ärevust ja depressiooni. Tuhanded lõhutud pered. Kõik see omakorda nõrgendab meie immuunsüsteemi ja teeb meid veel vastuvõtlikumaks kõigile viirustele, mitte ainult COVID-ile, vaid ka gripile ja muudele haigustele. Lõppude lõpuks keegi peaks selle majandusliku kahju kokku lööma. Täna meil ei ole sellist organisatsiooni. Hollandis näiteks on eraldi riigiasutus, kes selliseid stsenaariume analüüsib. Kes peaks kokku arvestama, mis see kahju on ja kas see kaalub üles selle kahju, mida tekitab ühiskonna piiramine?

12:56 Andrei Korobeinik

Aitäh küsimuse eest! Ma ise olen veidi optimistlikum. Ma arvan, et koroonakriis on väga palju head ka teinud. Nüüd me oskame kõik kaugtööd teha, ka need, kes ei olnud varem sellega kunagi kokku puutunud. Me näeme tänasest majanduskasvust üle maailma, et see on avaldanud mõju tootlikkusele. Ja ma arvan, et see on selline struktuurne muudatus, mis jääb meiega, ja see suure tõenäosusega kiirendas progressi. Aga mis puudutab kahju, siis ma arvan, et iga otsuse vastuvõtmisel me peame lähtuma sellest, et on olemas ka teine pool.

Näiteks kui me räägime maskidest, siis nad annavad [soovitud] efekti, aga nad annavad ka vastupidise efekti, mis lõhestab ühiskonda. Kui üks inimene väga tahab maski kanda ja teine väga ei taha, siis see, mis nende vahel toimub, võib tekitada suuremat kahju kui see potentsiaalne meditsiiniline positiivne efekt. Iga otsuse puhul me peame minu arvates mõtlema sammu või kaks edasi. Jah, me võime ju arvata, et riskigruppe peab vaktsineerima, aga kui me saadame arste ühe doosiga otsima eakat inimest, kui ta samal ajal võib-olla leiaks 100 või 200 inimest, kes on ühes kohas olemas ... Jne, jne. Me ei pea neid kahjusid, ma arvan, sedasi arvutama, see ei vii meid väga kuhugi, aga me võiksime vaadata üldpilti ja teha otsuseid lähtuvalt sellest, mitte sellest, mis ühes või teises ajakirjas parajasti avaldatakse.

 

12:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu.

12:58 Urmas Reinsalu

Ma palun lisaaega. 

12:58 Esimees Jüri Ratas

Palun, kaheksa minutit.

12:58 Urmas Reinsalu

Austatud rahvaesindus! Lugupeetav terviseminister! See, mis siin toimub, on tegelikult mõneti absurdisituatsioon. Me arutame, kuidas kõik piirangud maha võtta, kuidas tegelikult ühiskonnas naasta normaalsusse, kuigi meil on olukord, kus me täna jõudsime kõrgele riskitasemele, kus meil laekuvad kurvad uudised inimeste surmadest, kus on ligi 800 nakatunut juurde tulnud. Meil on uuringu järgi 2% vaktsineerimata inimestest, kes liiguvad ringi, kuigi on viiruse aktiivlevitusfaasis. Professor Fischeri andmed ütlevad meile mida? Ütlevad seda, et sellise olukorra [jätkudes] – meil praegu on R tase 1,1 – me jõuame novembri alguseks 1500 nakatununi päevas. Need on tegelikult kevadise kõrgtaseme numbrid.

Meil on olukord, kus härra Merits väidab, et modelleeringu järgi see tähendab sadu eakaid inimesi, kes kaotavad oma elu. Me räägime mingisugusest irdreaalsusest, kuigi tuleb tegutseda, ja tuleb kohe tegutseda. Praegu ei ole küsimus mitte selles, et me oleme juba viiruse seljatanud ja ületanud ja kuidas liikuda edasi. Vastupidi, meil on praegu olukord selline, et kui me ei astu kiireid samme kõige kaitsetuma rühma, üle 65‑aastaste inimeste vaktsineerimiseks ja nende ohutuse tagamiseks, siis seisavad ühiskonnas ees paratamatud [kestvad piirangud]. Selles ei ole kahtlustki.

Esimene küsimus: mida teha? Esiteks, ma pean väga oluliseks koolide lahti hoidmiseks neis viirusetõkke pealepanemist. Täiesti absurdne on – ma ei tea, kas see on härra terviseministri isiklik suunis – hoiak, et Terviseamet kavatseb võtta eitava seisukoha koolides testimise osas. Täiesti vale suund! Viimsi koolis tehti testimine, 10% [nakatunud] lastest tuvastati, saadakse rakendada abinõusid. Ja me Tallinna koolide lapsed jätame kaitseta! Vastupidi, testimisest ei tohi loobuda, härra minister, vaid tuleb hakata koolides läbi viima masstestimisi, viivitamatult! Meie epitsenterpiirkond on Harjumaa ja selle kese on Tallinn.

Liigume edasi eakate inimeste immuniseerimisega! Lubadusi ja veksleid, mis on antud eakate inimeste immuniseerimiseks, ei ole suudetud täita. Ja see tähendab seda, et selle eest maksavad inimesed eluga. Mida öeldakse vabanduseks? Peaminister ütleb, et aga vanad inimesed on süüdi. Sellepärast et nad on Vene-aegsed inimesed, nad on idaeurooplased ja neil ei ole immuniseerimiskogemust. Andke andeks! Jätke eakad inimesed rahule! Tähtis on inimesteni viia selge informatsioon nendest meetmetest, mis on tõhusad. Kui me räägime epitsenterpiirkonnast Tallinna linnast, siis seda ei ole suutnud teha ei Tallinna linn ega ka riik.

Kõnelesin täna hommikul ühe perearstiga Tallinnast Nõmmelt. Küsisin talt, kas on ülesanne, kas tegeldakse kõigi Tallinna eakatega, kes ei ole veel immuniseeritud, kas neile helistatakse. Ta vastas eitavalt. Ei ole niisugust massilist kontakti võtmist. Ja see on väga tõsine probleem. Me peame inimesteni, eriti riskirühmadeni viima objektiivse informatsiooni, mis puudutab koroonaviirust, vaktsineerimist, selle kõrvalmõjusid, mis puudutab seda, millised on tõhusad meetmed viiruse tõkestamiseks. Hulk inimesi, kes kõhklevad, ka eakad inimesed, arvavad, et kui nad kannavad poes maski, siis on see tegelikult kaitse viiruse eest. Aga viiruse uute tüvede puhul individuaalkaitset tegelikkuses maski kandmine ei pruugi pakkuda, eriti riskirühmade inimestele. Me teame seda suurepäraselt. See on petlik kaitse, petlik ettekujutus, et ta kaitseb inimest. Jah, ta kaitseb kollektiivi, kaitsemeetmena vähendab viiruse leviku ohtu, aga indiviidi puhul ei saa öelda, et ta on kaitstud, kui ta kannab maski, sest inimesed ei kanna neid maske, mis tõhusamalt viirust kinni peaksid, neid meditsiinilisi FFP3 maske.

Mida konkreetselt teha eakatele sõnumi kohaleviimiseks? Me peame aru saama, et vajalik on selge teavitus, teavituskampaania avalikkuses, teavitus kõrgest ohufaasist. Inimesteni tuleb viia teave, millised on meetmed, et viirust tõrjuda. Väga lihtne ja konkreetne ettepanek, mida ma arutasin nii teadlaste, majandusmeeste kui ka terviseinimestega. Me peame looma [olukorra], kus inimesed on ise motiveeritud saama informatsiooni viiruse leviku ja viiruse tõkestamise abinõude kohta. Laine tõuseb, torm kaitsetumate inimeste ümber kerkib. Vaatame numbreid: praeguse olukorra, piirangute taseme ja dünaamika jätkudes on novembri algul nakatunuid 1500 inimest päevas. See tähendab kiretult [väljendudes] haiglakoormuse kasvu, see tähendab paratamatult ka kahetsusväärseid letaalseid sündmusi.

Konkreetne ettepanek, kui me räägime epitsenterpiirkonnast Tallinnast: võtame [kätte] ja töötame välja koostöös riigi ja linnaga konkreetse nõustamisprogrammi, mis puudutab koroonaviirust. Lühike telefonitsi-meilitsi nõustamine, kus me ütleme ka, et kõik eakad inimesed, üle 65-aastased inimesed, kes läbivad selle lühikese intensiivse nõustamise, saavad 100‑eurose ravimikaardi. Ja ei [arvestata], kas inimene on vaktsineeritud või mitte, kas inimene pärast seda vaktsineerib või mitte. Inimesed vajavad objektiivset informatsiooni ja see tuleb inimesteni kohale viia ka reaalses suhtluses. Loota lihtsalt, et kui kuskil nurgas on voldikud või kuskil on end süstida laskva Arkadi Popovi pilt, siis see on piisav informeerimine – see ei ole piisav, nagu me oleme näinud. Ja ärge süüdistage eakaid inimesi, et nemad on ise süüdi, et nad ei ole vaktsineeritud. See konkreetne projekt on võimalik kõnekeskuse käivitamisel nädalatega käima tõmmata. Ja me peame kiirelt tegutsema, et anda konkreetne informatsioon riskirühmas olevatele inimestele nende võimaluste kohta, kuidas maandada viiruse levikuga seotud ohte ja millised on abinõud.

Teine konkreetne ettepanek, kui ma räägin praegu sellest ravimikaardist kõigile nõustamise läbinud eakatele inimestele, on loomulikult täiendav perearstide motiveerimine. Te venitasite, venitasite ja venitasite tervishoiuteenuste osutajatele kõrgema hinnakirja määramisega vaktsineerimise eest. Aga nüüd on olukord, kus me oleme uuesti kriitilises faasis, ja nüüd tuleb rakendada tõhusamaid tööriistu. See, mis oli relevantne eile, ei pruugi olla relevantne täna ega ka homme. Ja sõnum on üks ja selge: me peame perearstidele kehtestama 65+ inimeste immuniseerimise tasu 50 eurot. Ka nemad peaksid olema osa selles skeemis, selles nõustamisprogrammis ja nende ravimikaartide programmis.

Tegutseda tuleb, mitte kõnelda ja luua võltsillusiooni, et vaktsineerimist aitab kiirendada vaktsineerimise ohvrite mälestusfondi loomine, nagu siin ettepanek kõlas. Kindlasti tuleb aidata inimesi, kellel on ka kõrvalnähud, neid toetada – selles ei ole vähimatki kahtlust. Aga me ei tohi anda valesignaali. Ja mulle tundub, et arutelu fookus on üles ehitatud täiesti vildakalt. Meil on täna koroonaviiruse levik taas kõrgele tasemele jõudnud, aga meie arutame, kuidas kõik piirangud maha võtta – kõik, läheme eluga edasi. Väga paljud inimesed ei lähe eluga edasi, seda näitavad meile numbrid. Aitäh!

13:06 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

13:06 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Kunagi tegelesin ma meditsiinigeneetikaga ja veetsin päevi ja öid laboris. Tegelesin ravimiresistentsuse uuringutega, mitte viirustega, vaid bakteritega. Ja ma mäletan, kui ma sumasin sinna bakterite sööta erinevaid antibiootikume. Panin ühe, kaks, kolm, neli ja veel rohkem. Ja alati, isegi siis, kui neid oli seitse-kaheksa erinevat, selline kokteil oli, leidus mingisugune n‑ö bakteripoiss, kes suutis hakkama saada ja hakkas paljunema, tekkis koloonia, nii nagu bakterikoloonia välja näeb, oma teatud omadustega. Bakter hakkas vohama. Aga viirusepoiss on palju vingem. Ükskõik millised barjäärid või millise kokteili me talle teeme, ikka leidub mõni raudne vend või õde – neil ei ole sugu muidugi –, kes suudab hakkama saada. Ja selle koha pealt oli professor Lutsari jutt siin õige, et ega viiruse eesmärk ei ole peremehi tappa, vaid ise ellu jääda. Aga see selleks. Nii et kõigepealt aitäh esinejatele, tarkadele inimestele, kes räägivad asjast, mida nad tunnevad!

Aga ma tahan keskenduda ühele asjale, mis tänasest ettekandest välja tuli, et tegelikult kogu see mäng käib vanaisade kaitse ümber. Meil on, kui vaadata rahvastikupüramiidi, üle 70‑aastaseid mehi umbes 40 000, aga n‑ö vanaemasid poole rohkem. Ma võin numbritega eksida, aga suurusjärk on 90 000. Aga nagu me ka siin nägime, surm lõikab eelkõige mehi, COVID‑i-surm samuti. Noh, kuidas see pilt välja näeb? Ma olen tohtrite klannist [ja tean, et] nägu läheb siniseks ja lämbud. Nagu doktor Talving ütles, algul ütlevad üles neerud ja pärast süda ja ongi kööga. Vanaisad surevad. Vanaemad ka, aga vanaemasid palju vähem. Nii et tegelikult on selle koroonaga hauda läinud väga paljud meie vanaisad koos oma elukogemuse ja kõige muuga.

Ja nüüd me jõuame selleni, millega ma iga päev kokku puutun ja paljud teist ka. Nooremad inimesed, mehed-naised, taovad vastu rinda: mind see ei puutu, see ei ole tõsine haigus. Kuigi see nii päris ei ole. Vastupanuvõime ei sõltu ainult vanusest. Aga üldiselt on neil õigus. Ja nüüd on  noorematel küsimus, mille kuradi pärast peaks neid vaktsineerima või nagu mõned ütlevad, neile mürki süstima. No ma ei ole nii radikaalne. Me oleme kulutanud palju raha, külmkappides on raisku läinud palju vaktsiine, mida hoopis soojendati. Aga see on kõrvalteema.

Ja teine küsimus. Me oleme sulgenud oma ühiskonna, majandus on pidurdunud, laevad seisid hulk aega, Tallinna nooblites hotellides pakuti eelmise laine ajal 25 euro eest luksussviidis elamist, toit kaasa arvatud. Lihtsalt ei olnud kedagi, kes oleks hotelli läinud. Kas see hind tasub neid pingutusi? Sest eelkõige, nagu ma rõhutasin ja nagu ka täna välja tuli, eelkõige on tegemist ikkagi vanaisadega. Vanade, vanemate meeste haigusega, kes satuvad haiglasse ja ka surevad. Paljud on küll nooremad, aga saavad väga raskeid kahjustusi. Ma olin Terviseametis, veetsin seal ühe pika õhtu samal päeval, kui Üllar Lanno erru läks, ja rääkisin ühe tippeksperdiga. Ta rääkis oma mehest, 50‑aastasest sportlikust mehest, kes arvas, et teda [see haigus] ei murra. Pärast ta aga ei saanud enam sporti teha ja tervis on untsus tänase päevani. See selleks.

See on nagu see tasakaalu küsimus, milleks me panustame. Aga ma arvan, et eelkõige võiks mõelda oma vanaisade kaitsele. Mis siis, kui mind ehk ei murra, aga ma kannan edasi seda viirust ja ... Aitäh, ilus kelluke, see tähendab, et mõni minut veel on või?

13:12 Esimees Jüri Ratas

Ei, see tähendab, et aeg on läbi või soovite lisaaega.

13:12 Peeter Ernits

Jah, ma paluksin lisaaega.

13:12 Esimees Jüri Ratas

Selge. Palun, lisaaeg. 

13:12 Peeter Ernits

Ega palju ei olegi rääkida. Minu jaoks on tänase päeva tulemus see, et võiks mõelda oma vanaisadele. Isegi kui mind see haigus ei murra ega tapa, võib-olla muudab ta tervise ja vastupanuvõime viletsamaks. 

Aga veel üks asi, mida mulle öeldi Terviseametis sellel mälestusväärsel õhtul, kui ma seal jalutasin ja vaatasin neid soojendusega külmkappe ja igasuguseid muid asju ning rääkisin ekspertidega. Öeldi niimoodi, et kui tavaliselt on meil umbes 5000 gripijuhtu, siis eelmisel aastal olevat neid olnud viis. Viis ja 5000! Ja veel nad rääkisid – see oli Terviseameti ajutrust –, et on karta, et edaspidi juhtub see, et kui me saame koroona kontrolli alla, siis võivad tulla palju hullemad gripivormid. Ja see on samasugune probleem – ma ei ole sellele saanud vastust samamoodi –, nagu on konkurents naaritsa ja mingi vahel. Üks oli enne siin, aga kui suurem ja agressiivsem mink siia toodi ja pääses puuridest välja, siis euroopa naarits hakkas kaduma. Koroona ehk n‑ö mink on eelkõige vanade inimeste tappev haigus ja gripp on nooremate, aga ma ei ole saanud vastust, kus koha peal nad siis kohtuvad. Miks samal ajal, kui koroona on, on praktiliselt gripp ära kadunud, ja mitte ainult Eestis, vaid ka mujal? Nii et see on üks küsimus. Kahjuks oli meil võimalik ainult üks küsimus esitada, ma ei ole vastust saanud, aga pole ka väga palju sellega tegelenud.

Tegelikult küsimusi on siin palju. Ja me oleme muidugi kõvasti vaktsineerinud. Kõvasti! Muidugi üks asi, millega ma olen kokku puutunud, on see testimise absurdsus. Ei hakka pikalt rääkima, et need, kes ei vaktsineeri, testigu, aga mõni nädal tagasi isegi Tallinnas oli keeruline samal päeval testida. Või siis maksad iga päev 100 eurot või 50 eurot, et oleks võimalus käia kohvikus, minna kinno. Absurd! Selle kohta maal öeldakse meil: kuul pähe! Aga aitäh igal juhul huvitava päeva eest!

13:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Margit Sutropi.

13:15 Margit Sutrop

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud saadikud! Head kuulajad! Lugupeetud minister! Tänase arutelu teema on "Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?". See teemapüstitus on tegelikult kummaline. Kas meie kõige suurem mure on tõesti praegu piirangud või ikkagi viiruse väga kiire levik ja üha kasvav ohvrite hulk? Piiranguid ju õieti polegi või õieti on need äärmiselt leebed võrreldes nende maadega, kes praegu avavad oma ühiskondi ja on pikka aega piiranguid hoidnud. Kogesin seda ka eelmisel aastal Soomes elades ja sel suvel Saksamaal tööl olles, teadustööd tehes, et maski kandmine ja muud nõuded siseruumides kokkusaamiste kohta on märksa karmimad, kui need Eestis praegu või sel või eelmisel aastal on olnud. Professor Irja Lutsar tõi oma ettekandes välja, et meie kõige suurem mure on usaldamatus, mis on viinud vaktsiinivastasuse tekkele. Aga nagu professor Peep Talving ütles, vaid vaktsineeritus – kogu rahva vaktsineeritus 80%, riskigruppidel 85% ja vanematel 90% – tagab avatuse ja ka piirangutest täielikult loobumise.

COVID-19 viirusel on ohvrid, nii nähtavad ohvrid kui ka nähtamatud ohvrid. Nähtavad ohvrid on haiged ja need, kes kaotavad oma elu, ning väga suure surve all töötavad tervishoiutöötajad. Aga COVID-il on ka nähtamatud ohvrid: lapsed, kes ei saa piisavalt head haridust, töö kaotavad inimesed, närvis lapsevanemad, kes peavad hakkama saama distantsõppega, terved sektorid, mille kasumid kukuvad, ettevõtted, mis lähevad pankrotti, ja lõpuks meie kõik. See raha, mis läheb COVID-i tagajärgede likvideerimiseks ja ennetustegevuseks, võetakse ju meie kõigi taskust. Järgmise aasta eelarves on see summa minu teada 80 miljonit, mis on COVID-i tagajärgede leevendamiseks mõeldud lisaraha. Ja seda me vajaksime hoopis päästjate palkade jaoks, õpetajate palkade jaoks, kõrghariduse toetamiseks, teaduse toetamiseks ja väga paljudeks sammudeks muudes valdkondades. Seega on meie kõigi ühine huvi saada viiruse levik kontrolli alla. Meie küsimus ei peaks olema mitte see, kuidas kaotada piirangud, vaid kuidas hoida ära ohvrid – see, mis on meie võimuses Riigikogu liikmete, arstide, teadlaste, õpetajate ja vastutustundlike kodanikena.

COVID-i otsesed ohvrid on viirusesse nakatunud. Eriti suured ohvrid on need, kes põevad raskelt või koguni jätavad selle tagajärjel oma elu. Aga ohvrid on ka kõik need teiste haigustega inimesed, kelle plaaniline ravi lükkub edasi. Selliseid ravijuhte, mis lükati 2021. aasta esimesel poolaastal edasi, on, nagu ütles täna doktor Peep Talving, 21 642. Selle numbri taga on päris inimesed, meie lapsed, lapselapsed, emad, isad, vanaemad ja vanaisad. Potentsiaalselt võib selleks saada igaüks meist. Kirjutasin sellest paar päeva tagasi Eesti Päevalehe Delfi artiklis, et ei ole õiglane, et praegu kannatavad need, kes on ise olnud hoolsad ja vastutustundlikud. Nagu kuulsime doktor Talvingult, toimub plaanilise ravi edasilükkamine juba praegu. Põhja-Eesti haiglates suudeti teha 74% plaanitud ravijuhtudest ja Lõuna-Eestis 78%. See tähendab, et peab olema mingi printsiip, mille alusel otsustatakse, keda ravida. See printsiip on olemas. Praegu on see printsiip äge haigestumus. COVID-19 on raske haigus ja tagajärjed võivad olla rasked. Aga haiglasse jõudnud patsientidest on üle 70% enne loobunud vaktsineerimisest ja on õigustatud küsimus, miks peaks nende tõttu kannatama teiste haigustega patsiendid, kes ootavad pikisilmi plaanilist ravi ja kelle elukvaliteet, ka vaimne tervis plaanilise ravi edasilükkamise tõttu halveneb. Loomulikult võivad tekkida tüsistused või uued haigestumisnähud.

Kevadel 2020 koostatud kliinilise eetika alastes soovitustes haiglatele, mida me tegime koos eetikakomiteedega ...

Palun kolm minutit juurde.

13:19 Esimees Jüri Ratas

Jah, palun, kolm minutit.

13:19 Margit Sutrop

... ütlesime, et COVID-19- ja teisi patsiente tuleb kohelda võrdselt. Aga kui ressursse napib, siis peaks andma eelisõiguse neile, kes on vaktsineeritud. Sedasama kinnitas huvitaval kombel samal päeval Saksa autoriteetses ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung ilmunud artikkel, kus öeldi, et kui me peame tegema triaaži, siis miks mitte võtta arvesse seda, kui palju on inimene ise oma n-ö võrdsete võimaluste eest hoolitsenud, kas ta on vaktsineeritud.

Need, kes on lasknud ennast vaktsineerida, on võtnud teatud riski, isegi kui see risk on väga väike. Nad on andnud oma panuse, et hoida enda ja teiste tervist ning kogu ühiskonna heaolu. Kinnitan aga siinkohal veel kord peaministri sõnu, kes eile vastas EKRE saadikute arupärimisele infotunnis, et kõigil meie inimestel on põhiõigus ravile tagatud. Ägeda haigestumise korral antakse neile kindlasti ravi ka siis, kui nad pole ravikindlustatud. Aga ressursside puudumisel ei saa keegi nõuda, et teda kohe ravitaks. Sellist õigust pole mitte kellelgi. Ka looduskatastroofide puhul ei saa keegi nõuda, et teda kohe aidataks, kui ressursse napib. Meil on kõigile tagatud võrdsed võimalused, vaktsiinid on kõigile kättesaadavad ja inimesed saavad lasta end vaktsineerida. Väga vähestel on see haiguse tõttu võimatu. Professor Irja Lutsar on öelnud, et kõige haigemad vajavad vaktsineerimist kõige rohkem. Kui inimesed seda võimalust ei kasuta, aga saaksid seda teha, siis peaksid nad saama abi teises järjekorras, andes eelise neile, kes on olnud hoolsad ja end vaktsineerinud.

Aga põhiküsimus on, kuidas me saame tagasi usalduse. Kuidas panna inimesi uskuma, et vaktsiinid aitavad? Võib-olla peaks rohkem uurima, keda või mida tegelikult umbusaldatakse: kas tõesti eksperte, see tähendab teadlasi, arste, farmaatsiaettevõtteid või hoopiski riiki? Usaldus riigi vastu – selle tekitamine on kõigi meie kätes, eelkõige erakondade kätes. Usaldamatus farmaatsiaettevõtete vastu levib. On selge, et selle taga on suur propagandamasin, levitatakse valefakte, külvatakse hirmu ja sotsiaalmeedia jagab kõige absurdsemaid videosid sellest, kuidas vaktsiin toob kaasa mingid nanoosakesed, mis inimesi tapavad. See on uskumatu harimatus, et inimesed sellega kaasa lähevad ja seda usuvad. Aga teadlased peaksid olema järjekindlad ja kõike selgitama, nagu täna doktor Talving suurepäraselt tegi. Kahju ainult, et meie vaktsiinivastaseid sel ajal saalis ei olnud, kedagi polnudki harida. Tundub, et teadlaste umbusaldamise taga on vähene haridus. Teaduslik maailmavaade pole kahjuks nii levinud, kui võiks olla, ja siin saavad kõik haridusasutused alates lasteaiast, koolist ja ülikoolist teha midagi, et usaldus teaduse vastu taastuks. Aga arste ju usaldatakse. Kui neid ei usaldataks, siis ei lubaks vaktsineerimisvastased end ka haiglasse viia ja ravida. Aga pole kuulda olnud, et keegi haigla ukse peal karjuks, et tema ei usu arste. Need, kes jäävad väga raskesti haigeks, lasevad ennast rõõmsalt tõenduspõhisel meditsiinil ravida. Ja ometi usuvad nad vandenõuteooriaid ja alternatiivseid fakte.

Seega, küsimus ei ole arstide umbusaldamises. Ja me peaksime arstide abiga [midagi tegema]. Olen nõus kolleeg Reinsaluga, et võib-olla perearstid tõepoolest peaksid aega võtma ja kahtlejatega rohkem rääkima. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna algatus saata tudengid inimestega rääkima on väga hea, aga äkki oleks võimalik toetada rohkem perearstide koduvisiite ja isiklikule konsultatsioonile patsientide kutsumist, et koos inimeste hirmudele otsa vaadata ja kaaluda võimalike kõrvalmõjude tekkimist. Nagu professor Irja Lutsar ütles, põhimõttelisi vaktsiinivastaseid on ainult 5%.

Ma lõpetan siin ja loodan väga, et me kõik mõistame oma panust ja vastutust selleks, et ühiskond saaks hakkama selle viirusega ja et neid ohvreid, ei nähtamatuid ega nähtavaid ohvreid ei oleks. Vaba ja avatud ühiskond saab tekkida vaid siis, kui me haritult ja usaldusega saame usaldamatusest jagu. Suur tänu teile!

13:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Jevgeni Ossinovski.

13:23 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma tükk aega mõtlesin, kas ma tulen täna siia. Seda lihtsal põhjusel, et me oleme tegelikult arutamas teemat, kuidas jõuda piirangutevabasse ühiskonda, olukorras, kus meie kolmas laine kogub iga päevaga aina rohkem tuure. 

Oleme olukorras, kus me oleme ka selle valitsuse poolt juba lahjendatud riskimaatriksi järgi jõudnud keskmiselt tasemelt kõrgusele, kus tegelikult peaks ühiskonda sõnumite mõttes kutsuma üles ettevaatlikkusele kõikide nende soovitustega, mida ühiskond on juba õppinud järgima, nendega koos elama, nagu siin mõistena on kasutatud, olgu selleks kaugtöö suurem kasutamine või maski kandmine või mis iganes muu. Aga selle asemel meie anname ühiskonnale täpselt vastupidiseid sõnumeid: arutatakse, kuidas saaks piirangud maha võtta. Selle peale on inimestel täiesti reaalselt tekkinud tunne, et küllap siis on asjad nii hästi, kui Riigikogu arutab seda, kuidas piiranguid eemaldada, nõnda nagu mitmed teised riigid on teinud.

Ma olen kolleeg Sutropiga nõus, et ega neid piiranguid polegi, mida maha võtta, võrreldes sellega, mis meil täna on. Käesoleval hetkel minu hinnangul on puudu süsteemsest ette vaatavast kommunikatsioonist teemal, mis see tegelik seis on ja mis meid ees ootab. See, et plaanilise ravi piiranguid on lähiajal oodata, ei ole ju kellelegi siin saalis vist saladus. No mida uut me täna teada saime? Suurt mitte midagi, paraku. Eks me neid tabeleid ja numbreid oleme vaadanud ja analüüsinud ja hinnanud, mõni tihemini, mõni hõredamalt. Ja üldiselt teame, et tegelik vastus sellele küsimusele on väga lihtne: me peame suutma vaktsiiniga hõlmatuses jõuda tasemele, et meie kõige haavatavamad earühmad saavutavad praktiliselt täiskaitstuse. Ja mida rohkem me muuga suudame järele aidata, seda rohkem me suudame n-ö populatsioonilevikut ohjata.

Ühelauseline vastus sellele küsimusele on: ei ole vaja neli tundi seda arutada. On küsimus: kus on plaan, kuidas sinna jõuda? Reaalne plaan, kuidas sinna jõuda, mitte arutelu sellest, mis on kõiksugu takistused olnud, logistilised ja emotsionaalsed jne. Kus on plaan, kuidas sinna jõuda? See on kõige tähtsam ülesanne, mis Eesti riigil ja ühiskonnal üldse on. Aga kehitatakse õlgu ja tuuakse slaidide kaupa kõiksugu vabandusi, miks seda eesmärki ei suudeta saavutada. See ei ole minu hinnangul asi, mida parlament peaks hetkeseisus tegema. Me peaksime tõepoolest põhjalikult, pingsalt ja kiiresti arutama sisulist detailset tegevuskava, kuidas need hõlmatuse tasemed saavutada.

Maikuus oli vaja 80+ vanuses elanikkonnal 80% hõlmatust saavutada. Siiamaani seda ei ole, alla 70% on. Nüüd me oleme jõudmas olukorda, kus need kõige haavatavamad eakad inimesed, kes veebruaris-märtsis oma vaktsiinisüstid said, nende vaktsiiniga kaitstus tegelikult väheneb tulenevalt vaktsiini ja viiruse eripärast. Kolmandaid süste me ikka ei tee.

Ja selles kontekstis ausalt öelda loomulikult on lihtne näidata näpuga, et näete, siin Riigikogus on üks erakond, kes toidab vaktsiinivastaseid. Kindlasti võiks vastutustundlikke sõnumeid rohkem kõlada, kahtlemata olen nõus. Aga mis me siis nüüd teeme? See ei ole osa plaanist, see ei ole lahendus. Ei ole lahendus ka see, et osa inimesi umbusaldab ... 

Ma võtaks lisaaega.

13:28 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit.

13:28 Jevgeni Ossinovski

Jah, me nendime, et meil osa inimesi ühel või teisel põhjusel kõhklevad selles vaktsiinis. Sellest nendingust ei ole ju mingit abi. On vaja plaani, kuidas seda ületada. Ja loomulikult need lahendused on olemas. Ei ole ju võimalik, et koolilapsed Tartus on kaks korda rohkem vaktsiinideusku kui Saaremaa omad. See ei ole ju võimalik! Me kõik saame aru, et midagi on korralduslikult tehtud valesti, et Kuressaare haiglas on 800 vaba vaktsineerimisaega. Aga õpilastest ainult kolmandik on vaktsineeritud.

See, et me oleme kuskile tekitanud kraani, kust vett voolab, ei ole piisav. Me peame looma ka selle viisi, kuidas inimesed selleni jõuavad või siis see kraan jõuab nendeni, kes sealt vett vajavad. Ausalt öeldes see pidev jutt sellest, et küll meil on palju takistusi, ei ole ju adekvaatne. Adekvaatne on see vaid selles mõttes, et need takistused on reaalselt olemas. Aga Eesti riik ja ühiskond ja ka parlament ootab täitevvõimult seda, et tekib konkreetne, läbi mõeldud ja läbi arutatud ambitsioonikas plaan, kuidas konkreetsete eesmärkide poole liigutakse ajakavaliselt, ja siis seda tehakse ka.

Aga meil on niimoodi, et 22. septembriks, algselt isegi 1. septembriks pidi olema 70% täisealistest täisvaktsineeritud. Siis lahjendati seda poole võrra: olgu, teeme esimese doosi, siis võeti kolm nädalat juurde, teeme 22. september, siis saab astronoomiline suvi otsa. 22. septembriks ei saavutatud seda eesmärki, 40 000 inimest vajalikust arvust jäi selleks päevaks vaktsineerimata. Ja siis kehitatakse õlgu, öeldakse: no mis teha? Elu on selline, pingutame edasi, töötame, tööd on palju, teeme seda edasi nii hästi, kui oskame ja loodame, et oktoobri lõpuks õnnestub. Ja kui ei õnnestu, siis tuleb ka november ja pärast seda ka detsember.

Aga sellel kõigel on reaalne hind eludes, inimeste tervises ja tegelikult ka laiemalt ühiskondlikus mõjus, nagu kolleeg ütles, nii nähtavates kui ka nähtamatutes ohvrites. Sellist loidust juhtimises, ma arvan, me ei tohiks endale lubada. Aitäh!

13:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Olen tänulik selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamise algatajatele, olen tänulik kõigile esinejatele – Tanel Kiik, Peep Talving, Irja Lutsar, Andrei Korobeinik – ja olen tänulik kõigile Riigikogu liikmetele, kes esitasid küsimusi, kes esinesid läbirääkimistel. See arutelu on lõppenud ja sellega on ka tänase Riigikogu päevakorra käsitlemine lõppenud. Istung on lõppenud.

13:31 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee