Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VI istungjärgu 1. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on Riigikogu liikmetel võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Seda soovi ei ole. Siis viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohale registreerus 83 Riigikogu liiget.


1. 14:00 Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aprillis 2021 Tallinna kesklinnas toimunud politseioperatsiooni seaduslikkuse ja proportsionaalsuse selgitamiseks" eelnõu (379 OE) esimene lugemine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Meie eilne päevakord jäi lõpuni arutamata, mistõttu eilse päevakorra punktid lükkusid tänasesse. Jäi pooleli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aprillis 2021 Tallinna kesklinnas toimunud politseioperatsiooni seaduslikkuse ja proportsionaalsuse selgitamiseks" eelnõu 379 arutelu. Riigikogu kõnetoolis oli Martin Helme, kes on siia tagasi oodatud, ja kõnejärjekord ... (Helistab kella.) Küsijate järjekord, mis jäi eile pooleli, oli selline: Henn Põlluaas, Paul Puustusmaa, Rene Kokk, Peeter Ernits, Kalle Grünthal. Sellisena on see praeguseks taastatud. Nii et palun järgmisena küsimus, Henn Põlluaas!

14:01 Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud ettekandja!

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Vabandust, härra Põlluaas! Ma korraks segan. Head kolleegid ühel ja teisel pool tiivas! Kellel on omavahel midagi arutada, tehke seda väljaspool seda ruumi, et me saaksime siin debatti pidada. Härra Põlluaas, palun!

14:02 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma tahaks küsida just nendesamade selle aasta märtsi sündmuste kohta, kui välja oli toodud märulipolitsei, koerad jne rahumeelsete demonstrantide vastu. PPA peadirektor Vaher ja ka siseminister Jaani teatasid, et nad tuginesid oma tegevuses nii kapo ohuhinnangule kui ka Terviseameti ohuhinnangule, mille järgi olevat olnud oht põhiseaduslikule korrale ja ei tea millele kõigele. Me oleme näinud ja lugenud neid ohuhinnanguid. Need väited olid valed, need ei vastanud tõele. Aga mitte mingisugust järeldust sellest ei tehtud, ka peaminister toetas neid mõlemaid. Mis te arvate, kuidas see uurimiskomisjon suudaks siin selle positiivse tulemuse välja tuua ja kas üleüldse sellised inimesed saavad nii kõrgetel ametikohtadel jätkata?

14:03 Martin Helme

Aitäh! Jaa, üks põhjus, miks minu meelest või meie arvates on seda komisjoni vaja, ongi kogu selle sündmuste ahelaga kaasas käinud avalikkusele ja ka Riigikogule toimunud valetamine. Tegelikult, kui meil oleks normaalne poliitiline kultuur, siis tõepoolest terve hulk neid inimesi, kes valetasid Riigikogule ja avalikkusele, oleks ammu pidanud oma töökohast ilma jääma. Konkreetselt valetasid politseiameti peadirektor Vaher ja siseminister Jaani, nad valetasid mitmel puhul ja oli mitu erinevat valet. Alustades sellest, et olevat olnud kapo ohuhinnang, mis ütles, et on oht põhiseaduslikule korrale. Seda ohuhinnangut ma olen lugenud ja sellist väidet seal ei olnud. Kui see vale oli paljastatud, siis hakati rääkima midagi Terviseameti ohuhinnangust. Terviseameti peadirektor käis meil fraktsioonis aru andmas ja lükkas selle ümber ning saatis oma ohuhinnangu. See ohuhinnang ei käinud konkreetselt üldse mitte nende päevade jooksul lahti rullunud sündmuste kohta, vaid see oli palju üldisem ja abstraktsem, rääkis sel ajal valitsenud tervisesituatsioonist ja sellest, missugused asjaolud oleksid võinud tollast olukorda halvemaks teha.

Nii et justkui nendele kahele ohuhinnangule toetudes võeti vastu otsus kasutada neid jõuvõtteid, mida kasutati, ja üritati veenda nii avalikkust kui ka Riigikogu, et kuskil on mingid salajased dokumendid, mida me teile näidata ei saa, ja oh, kui te ainult teaksite, kui kole see kõik oli, siis te saaksite aru, et me käitusime täiesti adekvaatselt. Adekvaatselt ei käitutud ja selle mitteadekvaatse käitumise kinnimätsimiseks või õigustamiseks pärast avalikkusele ja Riigikogule valetati.

Eile käis korra siin läbi küsimus, miks me ei ole teinud muid parlamentaarse järelevalve protseduure. Aga me tegime. Me oleme kutsunud kõik eelnimetatud inimesed fraktsiooni, me oleme esitanud arupärimisi neil teemadel, me oleme infotunnis neid küsimusi küsinud, me oleme avalikkuses seda debatti vedanud. Loomulikult oleks olnud meie soov esitada ka umbusaldusavaldus, aga ei leidunud kedagi väljaspool meie fraktsiooni, kes oleks sellega kaasa tahtnud tulla. Nii et seda meil ei õnnestunud esitada. Normaalses riigis oleksid nii Vaher kui ka Jaani pidanud ise tagasi astuma. Võin rahulikult öelda, et kui kunagi tuleb see võimalus, siis kindlasti tuleb nad ametist tagandada.

14:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

14:06 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Hea ettekandja! Mulle on jäänud küll selline huvitav mulje, et liberaalne diktatuur oma olemuselt kasutab kõiki selliseid võimalusi – teades, millised nähtused võivad tema võimu piirata –, et luua kõikvõimalikke takistusi, et needsamad meetmed, mis on nad kunagi võimule toonud, neid purustada ei võiks. Selles mõttes pööravad nad nagu ühiskonda pikali.

Aga nüüd taas ohuhinnangutest rääkides, mul on väga meeldiv, et te ütlesite, et oleme näinud neid ohuhinnanguid, sealhulgas seda ohuhinnangut, mida nimetati ohuhinnanguks põhiseaduslikule korrale. See on ülimalt-ülimalt jõuline väljend. Te ütlesite, et te olete seda ohuhinnangut näinud ja te ei näinud seda seal. Kas te ei näinud ohuhinnangut, ohtu või ohtu põhiseaduslikule korrale – mida te siis ei näinud?

14:07 Martin Helme

Jaa, no tegemist on ju salajasuse templiga kaetud dokumendiga. Selle dokumendi olemust peaks ilmselt natuke kirjeldama. Tegemist oli, nagu hiljem välja tuli, mitte spetsiaalselt nendele sündmustele antud konkreetse ohuhinnanguga, vaid sisuliselt rutiinse ülevaatega, mille kapo kirjutas tervele hulgale valitsuse liikmetele, kes neid julgeolekuülevaateid saavad. Mingis selle ohuhinnangu osas oli pööratud tähelepanu rahva hulgas valitsevale meelsusele ja sellele, mis on riskid selle meelsuse tõttu. Tõesti, ma ei saa öelda, mis seal kirjas oli, sest siis ma saaksin endale kraesse riigisaladuse lekitamise ja kindlasti hakataks kohe menetlema. Aga ma saan öelda, mida seal ei olnud. Seal tõepoolest ei olnud kuidagi öeldud, et on oht põhiseaduslikule korrale. Seda seal kindlasti kirjas ei olnud. Avalikust korrast oli küll juttu jah, aga avalik kord on natuke midagi muud.

Muidugi, sealt edasi, äärmiselt piinlik vassimine toimus veel selle dokumendi endaga. Kui korduvalt oli räägitud salajasest, eraldi tehtud ohuhinnangust, siis hakkasime me küsima ja uurima ning paluma, et meie ka näeksime, mis seal kirjas on. Siis tuli välja, et see on juba ammu Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni laekunud, aga meie fraktsiooni liikmele seda ei olnud näidatud, kuigi ta oli konkreetselt adressaatide nimekirjas. Nii et see on farss, mis meil toimub n-ö julgeolekuasutuste järelevalve nime all Riigikogus. Kapo komisjoni järelevalve ei ole mitte järelevalve, vaid see on järelevalve simuleerimine. Isegi opositsioonierakonna liikmele ei anta [dokumenti], kui ta ise ei lähe konkreetselt küsima.

Ma küsisin konkreetselt kaitsepolitsei peadirektorilt, mis dokument see oli, et ma teaksin otsida. Siis lõpuks saime teada, mis dokument see on, millal majja tulnud ja kust me selle kätte saame. Sinnamaani käis lollimängimine: pole näinud, pole kuulnud, pole tulnud. See on erakordselt piinlik. Aga lisaks sellele, et see on erakordselt piinlik, on see äärmiselt tõsine ohusignaal, et meil tsiviiljärelevalve või parlamentaarne järelevalve julgeolekuasutuste komisjoni kaudu nende julgeolekuasutuste üle tegelikult ei toimi.

14:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

14:10 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Jaa, ma kinnitan ka, et see kapo ohuhinnang, millele siin on korduvalt vihjatud, et oli oht põhiseaduslikule korrale, ei vasta tõele, see ei tule kuskilt välja. Aga olen ka varasemalt markeerinud ära ühe väga muret tekitava tendentsi meie riigiametites. Nimelt selle, et meie ametnikud, selle asemel et tegeleda kodanike muredele lahenduse otsimisega, väga kergekäeliselt teatavad, et minge kohtusse, kui ei meeldi. Kohtumistel ka siseministriga kõlas mitmel korral väga kergekäeliselt öeldud lause, et kui nendele inimestele, kelle [küsimust] menetleti seal kuskil kaubikus, see ei meeldi, mingu kohtusse. Kuidas teile tundub, mis olukorras me täna oleme? Väga kergekäeliselt meie juhid, [tegutsedes] riigi raha eest, saadavad inimesi vaesusesse, et mingu kohtusse riigi vastu. Kuidas teile tundub see olukord?

14:11 Martin Helme

Jaa, see kõlas tõepoolest korduvalt nendel erinevatel kohtumistel. Ka avalikkusele antud intervjuudest käis läbi, et oi, meil on õigusriik ja kui kellelegi ei meeldi see trahv, mille ta sai, siis ta võib selle vaidlustada. Paljud inimesed ongi vaidlustanud. Suurem osa nendest vaidlustamistest, mis on tänaseks kohtumenetluses jõudnud otsusefaasi, on muide andnud tulemuse, et tõepoolest tegi politsei trahvi alusetult, ja neid trahve on tühistatud.

Aga see mentaliteet on muidugi meil selline, et protsess ongi karistus. Me ju teame Eestis küll ja küll neid kohtuprotsesse, mis kestavad aastaid ja aastaid ja aastaid. Me teame ka seda, et kohtumenetluses iga tund maksab, see maksab keskeltläbi 150 eurot. Tavaline inimene, ükskõik, kas ta on muusikaõpetaja või pensionär või ma ei tea, ükskõik, isegi jõukas inimene, ei saa endale lubada aastate kaupa riigiga kohtuskäimist. See ütlemine, et minge kohtusse, on tegelikult topeltkaristuse kaelamäärimine: kõigepealt me teeme sulle trahvi ja siis me karistame sind veel sellega, et menetleme kuude või aastate kaupa, tekitades sulle mitu korda suuremaid kulusid advokaadikulude, riigilõivude ja kõikide muude asjade näol. Kusjuures kohtute puhul on ikka enam-vähem niimoodi, et on fifty-sixty, ega sa kunagi ei tea, mis tulemus sealt tuleb. Nii et see ütlemine on minu meelest veel lisamõnitus neile inimestele, kellele nagunii liiga tehti.

Me teame neid markantseid lugusid, kui inimene pandi kaubikusse ja sunniti teda seal ennast alasti võtma võõraste inimeste ees. Tagantjärele väidetakse, et me kahtlustasime, et tal on peidetud relvad, või [aetakse] ei tea mis kamarajura. Mis sellest kasu on, kui pärast mingisugust kuude kaupa või ka kauem toimunud kohtuskäimist sa küll trahvi ei saa, aga sind on alandatud, sinu inimväärikust on alandatud, sinu meelsusvabadust on juba piiratud – seda enam tagasi ei pööra, seda tagasi ei saa ju. Ega kohus seda ei taasta ja kompensatsiooni nõudma minna on veel kallim kui nõuda lihtsalt trahvi tühistamist. Jaa, see mentaliteet, et protsess on karistus ja me mõnuga vääname sulle lisaks karistusele protsessi kaela, ei ole sobilik hoiak riigis, mis – me seda tahaksime – võiks olla õigusriik, õiglane riik, kus poliitikud ei ole mitte rahva ülemus, vaid rahvas ikka poliitikute ülemus.

See, mida me aprillisündmuste käigus nägime, on hästi sügavate ja tõsiste probleemide sümptom. Sellepärast peaksime me seda avalikkuses palju rohkem käsitlema ja ka tuvastama süüdlased, neid karistama ja midagi muutma. See on kogu selle ürituse eesmärk, mida me siin teeme.

14:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

14:15 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Jah, see üldine pilt on vähemalt minul üsna selge. Aga ma ei teeks selliseid järeldusi, ei ütleks, keda tuleks karistada, lahti lasta jne. Need peaks olema selle uurimiskomisjoni järeldused. Aga üks põhilisi vastuargumente selle komisjoni loomisel on see üks ja sama asi, et see on kuramuse kallis, 100 000 jne. Samas, riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmena ma näen, kuidas miljonid süüdimatult lendavad. Aga kui 100 000 aasta peale jagada, siis kuu tuleb 8333. Minu küsimus sulle on, kas me ei saaks selle asja ära lahendada kolme kuuga. 24 000 läheks see maksma, hoiaks raha kokku ja saaksime rahulikult kõikidega – nii nagu komisjonis on, igast fraktsioonist üks liige – selgeks teha, mis tegelikult juhtus.

14:16 Martin Helme

Aitäh! Meie andsime eelnõu sisse kevadel ja siis oli seal (kohe ma ütlen, mis kuupäeva me pakkusime), et peaks tulemusele jõudma 1. juuniks 2022. Ehk oli arvestatud, et aasta otsa töötab, mitte kauem. Kui me teeme ta selle aasta lõpupoole ära, siis ta töötab pool aastat. Jah, poole aastaga on võimalik kõik ära arutada. Seda ei ole väga palju. Seal on mõned dokumendid, mida on Riigikogul võimalik välja nõuda või millele ligipääsu nõuda, mida me praegu oleme saanud ainult individuaalselt vaadata, need on needsamad punase templiga paberid. On võimalik mõned inimesed n‑ö kuulamisele kutsuda. Selle põhjal saab selle pildi kokku panna. Ma olen loomulikult nõus, et ega enne, kui see uurimiskomisjon on neid asjaolusid uurinud ja hinnanud, me ei saa kindlas kõneviisis öelda, et üks või teine inimene kandis mingit üldvastutust või konkreetset vastutust. Selle jaoks see uurimiskomisjon on tehtudki. Aga 100 000 ei kulu igal juhul, 100 000 oleks aastane kulu. Kui me räägime poolest aastast, siis me räägime suurusjärgus 50 000‑st. See raha, Riigikogu juhatuse liikmena ma võin öelda, on praegu eelarves olemas. Meil ju teatavasti oli eelmise koalitsiooni ajal kaks lisaerikomisjoni, millest üks likvideeriti ära ja see raha jäi eelarvesse alles. Nii et raha taha asi ei jää. Tõepoolest, 50 000 või ka 100 000 eurot ei ole isegi Riigikogu enda eelarve mõistes midagi, mis meid pankrotti ajaks, riigieelarve mõistes ammugi mitte.

14:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

14:18 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mina olin juhtumisi see isik, kes käis seda eelnõu põhiseaduskomisjonis kaitsmas, ja Kristian Jaani oli seal kohal. Ma küsisin, miks osasid asju väga hirmsasti rikuti. Mul oli olemas üks video väga paljudest, kus mingit musta mundrit kandev näokattega kodanik tirib välja inimesi, kutsub kaasa, ja politsei vaatab seda kõike pealt, kuigi korrakaitseseadusest tulenevad reeglid nõuavad selliste juhtumite puhul ikkagi enese tutvustamist, kui mingeid rikkumisi toimub. Kristian Jaani ütles ilusti, et ei, me tegime väga põhjaliku uurimise ära. Ma küsisin, miks te siis kardate seda uurimiskomisjoni, see on minu jaoks kummaline. Kas mul on õige mõttekäik, et politseiameti juhtkond tahab vabaneda vastutusest või säilitada võimalust veel kord ebaseaduslikult rahva meeleavaldusi maha suruda?

14:19 Martin Helme

Aitäh! Jaa, see on eraldi teema, mis tuli ka palju üles, et selliseid asju ei ole Eestis enne nähtud. Toimus mingisugune sõrmkübaramäng vormidega ja vormide peale pandud eraldusmärkide ja nimemärkidega, küll oli üks päev selle asemel number ja mida kõike veel, kellele pandi selga vest, millel oli ühe ameti tunnus peal, ja kellele pandi selga mingisugused taktikalised mundrid. See oli ühest küljest muidugi piinlik, aga teisest küljest oli kogu selle tegevuse eesmärk ju anonümiseerida neid töötajaid, kes n‑ö tegelesid inimestega, ja külvata hirmu. Kogu selle operatsiooni tegelik eesmärk oli ju külvata hirmu, et inimesed ei tuleks oma meelsust väljendama. Ja seda suhteliselt edukalt tehti.

See on üks põhjusi, miks me peame sellele väga järsult reageerima, et niisugust käitumist enam tulevikus ette ei võetaks, et nii ükskõik millise ameti juhtkond kui ka poliitilisel tasandil inimesed teaksid, et kui nii käitutakse, siis sellele järgneb väga valus vastureaktsioon, ja see vastureaktsioon on valusam kui see poliitiline kasu, mida oma meelest saama mindi. Sellest poliitilisest kasust me saame ju kõik aru: tänasel valitsusel oli vaja võimalikult kiiresti maha suruda ja laiali ajada meeleavaldus, mis kritiseeris tänast valitsust ja mis kasvas iga päevaga. Kordan veel kord üle, et ta oli rahumeelne, ta oli kogu aeg rahumeelne, aga ta kasvas iga päevaga ja kusagil võeti vastu otsus, et tal ei saa lasta enam edasi kasvada. Ei ole ju mingit kahtlust, et politsei käitumise tagajärjel valitsus oma eesmärgi saavutas, meeleavaldused lõpetati mõne päeva jooksul ära. Nii et selle hirmuõhkkonna loomine ja selle teostamiseks vajalikud väga küsitavad ja minu hinnangul ka ebaseaduslikud võtted on need, mida me peaksime komisjonis tuvastama, ja vastu võtma konkreetsed otsused, vajadusel ka mingid seadusemuudatused või sanktsioonid nende otsustajate vastu, kes tol ajal otsuseid tegid. Seda selleks, et rohkem selliseid asju korduda ei saaks.

14:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

14:21 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas loodaval uurimiskomisjonil oleks ka volitus kutsuda aru andma nende aprillikuiste sündmustega otseselt seotud isikuid, ametnikke? Keda sel juhul oleks tarvis veel n‑ö liistule tõmmata lisaks siseministrile ja peadirektorile? Kes oleksid need isikud, kelle ütluste põhjal oleks võimalik vastutajaid leida, kas nende hulgas võib olla ka näiteks salastatud ametikohaga isikuid?

14:22 Martin Helme

Aitäh! Jaa, Riigikogu uurimiskomisjon on Riigikogu erikomisjonidest kõige jõulisemate volitustega, tal on õigus inimesi välja kutsuda ja neilt ütlusi võtta. Muidugi, selle mündi teine pool on see, et puudub sanktsioon, kui inimesed ei tule. Riigikogu ei kuuluta kedagi tagaotsitavaks ega saa kohaldada sundtoomist. Aga põhimõtteliselt on seaduse järgi õigus inimesi välja kutsuda ja neid üle kuulata. Eks jah, osa inimestest juba on siin ära markeeritud, keda kindlasti tuleks kohale kutsuda. Aga ma arvan, et seda nimekirja täna lukku lüüa on vale, sest võib-olla on vaja näiteks [kutsuda kohale] mingeid keskastme politseinikke, kes annaksid oma ülevaate sellest, millised käsud millal tulid, milliste instruktsioonidega. Politsei on hierarhiline organisatsioon, ülevaltpoolt tuleb käsk, öeldakse, miks tehakse, millal tehakse, kuidas tehakse. Selliseid ütlusi oleks tõenäoliselt vaja, et teha ülemuste versiooni ristkontrolli, kuidas, millal ja mis juhtus. Kahtlemata, Terviseameti ametnikke oleks sinna juurde vaja, kes oma versiooni räägiksid, ja loomulikult seda poliitilist otsustuspoolt. Kuna kapo ohuhinnang oli mingis faasis selline keskne tegelane kogu selles operatsioonis, siis ma oletan, et võib olla täiesti reaalne vajadus kutsuda ka neid, et nad annaks kas või selle kirjelduse, mismoodi neil sünnivad ohuhinnangud, millal ja kellele nad mida saatsid ja kas neid rohkem ka kaasati, või oligi see ohuhinnangu [andmine] paberi peal nende ainus roll. Seda muidugi, ma arvan, on vaja ka teada. 

14:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

14:24 Jaak Valge

Aitäh küsimuse küsimise võimaldamise eest! Lugupeetud ettekandja! See eelnõu uurimiskomisjoni moodustamiseks anti EKRE fraktsiooni poolt sisse 21. aprillil. Enne, kui otsustati, et see komisjon tuleb moodustada, toimus rida kohtumisi nende isikutega, kes võiksid kõnealuse jõudemonstratsiooni eest olla vastutavad, aga kelle ütlused EKRE fraktsiooni ei veennud, et tegemist ei olnud põhiseaduslike õiguste rikkumisega. Nüüd mu küsimus on, kas oleks võimalik natukene tausta huvides kirjeldada, kellega need kohtumised toimusid ja missuguseid järeldusi nende vastustest oli võimalik teha.

14:25 Martin Helme

Jaa. Meil oli mitu kohtumist. Meil oli kohtumisi siseministriga, kui ma õigesti mäletan, lausa mitu korda. Meil oli kohtumine politsei peadirektori Vaheriga. Meil oli kohtumine Terviseameti juhi Lannoga. Meil oli minu meelest kohtumine ka peaministriga. Seal oli teemasid rohkem, aga ka see oli üks teema. Nendel kohtumistel tulid kõik need küsimused üles. Me alustasime sellest, et me küsisime, kes andis korralduse. Siis hakkas üksteise peale näpuga näitamine. Peaminister kinnitas, et tema otsustusprotsessides ei osalenud. Siseminister päris nii otsesõnu ei kinnitanud, aga üldiselt kogu aeg lükati seda vastutust kuhugi allapoole, et politsei valib oma taktikad ise, otsustab ise jne.

Meie fraktsiooni põhiline vastuküsimus oli see, et aga kui politsei otsustab ühel hetkel, et neid põhiseaduslikud õigused ei huvita ja nad teevad, nagu tahavad, kas siis teie ei sekkugi või. Siseministrit see ei sega ja peaministrit see ei sega või? Millises faasis te arvate, et see probleem on teie probleem, mitte enam peadirektori oma? Seal lükati seda ka prefekti kaela, et Tallinna prefekt oli see, kes otsustas. Seda ringmängu mängiti hästi palju. Vaatame nüüd meie eelnõu sisu. Tegelikult oleks ikkagi vaja selgeks saada, kes millal mida otsustas, kes millal mida kooskõlastas, kes millal keda informeeris ülespoole ja allapoole. Selline vastutuse laialiajamine või teiste kaela ajamine oli nendel kohtumistel läbiv teema, loomulikult ka üldiselt vastukäiva info andmine. Küll räägiti, millal mingi info kuhugi jõudis, aga pärast tuli välja, et tegelikult see info oli sinna varem jõudnud. Küll räägiti, et mina ei teadnud midagi, mulle kanti pärast ette, aga pärast tuli ikkagi välja, et kanti varem ette. Öeldi, et mulle kanti ette, aga ma ei andnud mingeid korraldusi, siis tuli välja, et ikka anti mingeid korraldusi.

Nii et need jutud, mida erinevad isikud meile rääkisid, omavahel üldse ei klappinud. See on minu meelest väga tõsine probleem, sest kuidas me saame usaldada politseid, kuidas me saame usaldada siseministrit, kuidas me saame usaldada peaministrit, kui nad lihtsalt käivad fraktsioonis luuletamas? Poliitikas räägitakse usaldusest palju, aga see on tegelikult päris konkreetne asi. Kui sa ei saa uskuda seda, mida politseiameti juht sulle räägib, kui sa tead juba ette, et see, mida sulle räägib siseminister, lihtsalt ei vasta tõele, ta räägib sulle lihtsalt legendversiooni asjadest, siis kuidas saab avalikkus, kuidas saab parlament neid inimesi usaldada nende ametis? See on tegelikult probleem, mis on lahendamata. Minu vastus on, et ei saagi usaldada. Kui meil on patoloogilisi valetajaid või ka hobi korras valetajaid, kellel oludest tingitult tulevad valed näpuotsast maru kergelt, siis me ei saa lasta sellel muutuda normaalsuseks Eesti poliitikas.

14:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun!

14:29 Valdo Randpere

Aitäh! Hea Martin! Seda jama, mida sa siin juba teist päeva ajad, ei oska ausalt öelda kuidagi kommenteerida. Sa tead ju ise väga hästi, et mingit vägivalda ei olnud. Politseinikud olid, vägivalda ei olnud. Ainuke intsident, mida te olete konkreetselt välja toonud, oli see, et keegi õpetas maja ees Kert Kingole vasakpöörde sooritamist. See ei ole vägivald. Aga kui sa seda uurimiskomisjoni ikka tahad teha, uurimaks asja, mida ei olnud, siis ma pakuks teemat, mida võiks uurida. Ma nägin mitmel korral, kuidas EKRE liikmed Kalle ja Helle jooksid saiakestega meie puhvetist demonstrantide juurde. Kalle jäi isegi piltide peale. Mina tahaksin küsida, kes nende saiakeste ja pirukate eest maksis. Äkki oli see Riigikogu teise aseesimehe esinduskuludest tehtud kulutus või äkki oli maksja EKRE fraktsioon? Kes maksis? Vaat seda võiks see uurimiskomisjon uurida. Välja arvatud juhul, kui sa praegu ise kohe ütled, et vot sellelt kulurealt võtsime selle raha ja maksime kinni. Ja kes maksab, tellib ka muusika, nagu hästi teada.

14:30 Martin Helme

Aitäh! Sa võid alati kirjutada eelnõu ja anda üle, selleks et uurimiskomisjon teha. Sa võid isegi teha selle eelnõu kohta parandusettepaneku, kui tahad. Minu kui aseesimehe esinduskuludest see kindlasti ei läinud ja kuluhüvitistest ka mitte. Aga sa võid minna küsima kohvikust, mis raha eest neid pirukaid osteti. Ma ei oska sellele vastata. Ma ei näe selles ka mingisugust probleemi, et Riigikogu liikmed viivad maja ees olevatele inimestele pirukaid. Pigem oli see minu meelest ilus žest.

14:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

14:30 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma paari sõnaga kommenteerin: kolleeg Randpere ei saa siiamaani üldse aru, kus miskit on toimunud, aga on väga usin igasuguste väljamõeldiste levitaja.

Nüüd minu teema juurde. Politsei sekkumine peab olema proportsioonis võimaliku ohuga, mille vastu ta läheb. See on selge. Tšello, plekkmannerg ja plakatid ei ole kohe kindlasti ohtlikud, nii ohtlikud, et nende vastu tuleks saata erivahenditega, sealhulgas tulirelvadega varustatud korrakaitsjatest eriüksuslased. Ükskõik, kuidas minister Jaani või politsei peadirektor Vaher on üritanud politsei käitumist õigustada, tegemist oli ilmselgelt vale taktikaga, ülereageerimisega ja tegelikult jõudemonstratsiooniga. Politsei ülesanne ei ole ega saagi olla rahumeelselt oma meelsust väljendavate tavakodanike hirmutamine, oma võimu näitamine. Ma saan aru, et nendest põhimõtetest ja väärtustest kinnipidamist ja nende järgimist kontrollikski plaanitud uurimiskomisjon.

14:32 Martin Helme

Aitäh! No igal juhul ma tahan rõhutada seda, et me ei tegele siin praegu mingite reapolitseinike hurjutamisega. Nemad täitsid käske. Me tegeleme käsuandjatega ja sellega, et selgeks saada, kes andis need käsud, missuguse info põhjal, kellega kooskõlastati, mis eesmärgil ja kas need käsud olid seaduslikud või ei olnud seaduslikud. See on oluline, sest mina joonistaksin siin ühe mõttelise joone aprillisündmustest Haeskani. Kui jõustruktuurides tekib mentaliteet, et meil pidureid ei ole, me teeme, mis me tahame, siis hakkab selliseid Haeska mahalaskmisi toimuma iga natukese aja tagant. Mina ei taha elada sellises riigis, mina ei taha kodanikuna olla sellises olukorras, kus ma kardan politseinikku. Noh, ma ei taha. See oli nõukogude ajal nii, et kui inimesed nägid miilitsat, siis esimene mõte oli see, et peaasi, et mind nüüd mitte millegagi ei hakataks peedistama või et ega ma midagi ometi valesti ei teinud. Ma ei taha seda. Ma tahan, et oleks täpselt nii, nagu meil n‑ö normaalselt on olnud ja jätkuvalt üldiselt ju on, et politseinik oleks inimese jaoks olemas, tema abiks. Kui me sellele juhtkonnas valitsevale õõvastavale mentaliteedile otsustavalt vastu ei astu, siis me liigume vastupidises suunas. Seda ei tohi lubada, seda lihtsalt ei tohi lubada. Nii et loomulikult oli jõudemonstratsioon. Jah, Randperel on õigus, kellelgi sinikad ei tuvastatud, eks ju, sel korral kedagi maha ei lastud, isegi koerad ei purenud kedagi, erinevalt sellest ajast, kui Ansip Tartut valitses. Aga seda ei olnudki vaja, sest see oli psühholoogiliselt hirmutamisoperatsioon, jõudemonstratsioon. Täpselt see, mida Kert Kingo praegu ütles: ebaproportsionaalne sellega, mis tänavatel toimus, põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Juba selle tõttu tegelikult ei oleks tohtinud lasta sellel sündida. 

14:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

14:34 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ilmselge on see, et seda komisjoni on vaja. Seda komisjoni on vaja sellepärast, et me näeme, et meie praegune poliitiline süsteem on täiesti kokku jooksnud. Tsiviilkontrolli meil sisuliselt ei ole ja valitsev kartellierakondade klikk kujutab ette, et nii peabki olema. Meie ei kujuta ette, et nii peab olema. Me ei ole nõus libisemisega sellisesse liberaalsesse totalitarismi. Aga siin on üks moment veel. Siin pidevalt lüüakse Kremli pitsatiga peale kõikidele meeleavaldustele, mis tänaval on: Kreml on organiseerinud, Kremli trollid osalevad ja loomulikult kuulub EKRE Kremli trollide hulka. Ma usun, et see komisjon peaks väga selgelt välja selgitama, missugused seosed Kremliga ikkagi olid või on kellelgi, kes nendel meeleavaldustel osalenud on. Kuna kapo peadirektor on öelnud, et nemad ei ole seda tuvastanud, siis ma arvan, et komisjoni üks eesmärke on ka vastutusele võtta selle laimu levitajad.

14:35 Martin Helme

Aitäh! Jaa, see on selline väsinud, ma isegi ei ütleks, et loosung, aga propagandaplaat, mida ikka kedratakse, et kõik, kes ei ole nõus alluma liberaalsele diktatuurile, on kuidagi Putini käsilased. Ei ole. Kui sa seisad traditsioonilise abielu eest, siis see ei tähenda, et sa oled Putini käsilane. Või kui sa seisad sõnavabaduse eest, siis on eriti groteskne rääkida sellest, et sa oled Kremli käsilane, sest me teame, mismoodi Venemaal sõnavabadusega on. Selle jaoks, et meil ei läheks nii, nagu on Venemaal või Valgevenes sõnavabaduse või meeleavalduste vabadusega, ongi seda komisjoni vaja, et me ei libiseks sinna.

Lihtsalt kommentaariks. Me mäletame ju kõik, et kui Konservatiivne Rahvaerakond oli valitsuses, milline huilgamine siis käis selle üle, kuidas me oleme ohuks demokraatiale ja et me kavatseme kehtestada mingisuguse, ma ei tea, protofašistliku režiimi. Mitte kordagi sel ajal, kui meie olime valitsuses, ei aetud ühtegi meeleavaldust laiali, ka mitte koroonaajal, kui need hampelmannid küll seal Stenbocki maja ees ja küll superministeeriumi ees tegid oma tsirkust tortide ja mille kõigega. Mitte kunagi ei aetud laiali. Neid muidugi oli vähe ka, eks ole, mis sa sellest poolest tosinast inimest ikka kimbutad, aga seda ohtugi ei olnud, seda mõtetki ei olnud. Võrdlus jälle: sel ajal, kui sina, Mart, olid siseminister ja toimus Lihula tulistamine, siis Lihula tulistaja oli eriüksuslastel kirbul, aga teda ei hukatud kohapeal, sest riik, normaalne õigusriik ei vii kohapeal ellu kohtuotsuseid ega vii läbi hukkamisi, vaid annab inimesed kohtu alla. Aga näe, nüüd Haeskas, vana võmmi Jaani ajal lasti maha inimene, sest ta vehkis kaikaga, mitte ei tulistanud inimesi, vaid vehkis kaikaga. Täiesti kardinaalne erinevus. See müüt, mida liberaalid iseenda kohta räägivad, ja see müüt, mida nad räägivad konservatiivide kohta, on ju reaalses elus viimase paari aasta jooksul põrmu pudenenud. Aga ikka räägivad. No jõudu tööle!

14:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

14:37 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Tänases Õhtulehes on seda 11. aprilli sündmust kirjeldades väidetud, et märulipolitsei ja koerad tulid sinna korda looma. Aga me ju teame ja oleme ka uudistest näinud[, mis seal toimus]. Seda ei ole kinnitanud ei jõustruktuuride esindajad ega tegelikult mitte keegi, et seal oleks olnud selline olukord või oht põhiseaduslikule korrale, et oleks kuidagigi pidanud sekkuma ning koerte ja kumminuiadega korda looma hakkama. Kuidas me ikkagi oleme jõudnud praegu, peaaegu pool aastat hiljem peale seda sündmust, sellisesse narratiivi, et seal toimus tõesti midagi nii kohutavat, et kõik jõustruktuurid, mis alluvad peaministrile, siseministrile ja politseijuhile, oli vaja jalule tõsta ja välja ajada korda looma? Minu mõtteavaldus või ka küsimus: äkki kõigi muude väga oluliste põhjuste kõrval ka just nimelt sellepärast on Riigikogu uurimiskomisjoni loomine vajalik, et päris tõde ajaloos kaduma ei läheks ega mattuks propaganda alla, ja tulevastele põlvedele jääks asjast ikkagi adekvaatne pilt?

14:39 Martin Helme

Aitäh! Jaa, ma arvan, et tegelikult sai absoluutne enamus inimesi juba siis aru, mis toimus, ja saab praegu aru, mis toimub. See propaganda on nii õõnes. Loomulikult ei olnud ühtegi korrakaitselist intsidenti, ühtegi. Me küsisime seda ju nii politseijuhilt kui ka siseministrilt, millised korratuse intsidendid olid, kas keegi viskas koni maha või midagi. Ei olnud. See oli näide korratuse kohta, et keegi tinistas kitarri, ilma et oleks Tallinna linnalt luba võtnud selle jaoks, või mängis tšellot. Vot see oli korrarikkumine. Seda tuli minna erivarustusega takistama. See oli korrarikkumine ja kord tuli tagada, kui inimene klõbistas piimamannerguga, eks ole. Korrarikkumiseks peeti seda, et inimesed võtsid kätest kinni – pandeemia ajal ei tohi inimesed kätest kinni võtta – ja laulsid koos. No see oli massiline korrarikkumine, see nali tuli ju kohe ära lõpetada. Ime, et veekahureid peale ei aetud. See on klassikaline näide, et kes tahab, leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse. Me teame ju küll, kui palju politsei leiab vabandusi, kui sulle on korterisse või maamajja sisse murtud: aga minge vaadake lähima linna pandimajadest, äkki leiate oma kraami üles, ja kui leiate, tulge ja öelge meile ka. Sellist initsiatiivitust me näeme palju, aga vaat kui tarvis on, siis leitakse üles Tallinna linna mingisugused eeskirjad kasside ja koerte pidamise kohta, mida siis minnakse soomusrongiga jõustama. See on haige, see on lihtsalt haige.

Siin on muidugi selline kontseptuaalne küsimus, mille taha poevad need, kes seda jõudu kasutasid, et kuna koosolek ei olnud registreeritud – aga põhiseaduse järgi me ei pea oma meelsuse väljendamiseks koosolekut registreerima – ja olid kehtestatud koroonapiirangud, mis avalikus ruumis ei lubanud rohkem kui kümnel inimesel korraga üheskoos viibida, siis see juba oligi korrarikkumine, et inimesed siin kohal olid, ja vot seda korrarikkumist tuligi minna otsustavalt likvideerima. No ma ütleksin niimoodi, et valitsuse koroonakorraldus ei ole päris kindlasti mitte tugevama jõuga kui põhiseaduslikud õigused, päris kindlasti kohe mitte. Me jõuame uuesti tagasi selle proportsionaalsuse küsimuse juurde: kui üldse see valitsuse korraldus 282, millele siis toetuti, oli millegi aluseks, siis see korraldus ise oli äkki ebaproportsionaalne. Tagantjärgi võib osutuda, et ka selle korralduse enda seaduslikkus ei olnudki üldse kooskõlas teiste seadustega ja põhiseadusega. Nii et see jutt korra kaitsmisest või korra tagamisest – jah, kui tahaks juriidilise ninanokkimisega tegeleda, siis on võimalik konstruktsioon püsti panna, aga see konstruktsioon kriitikale vastu ei pea.

14:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

14:42 Urmas Reitelmann

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Eestis on rohkem kui pool aastat olnud äärmiselt pentsik valitsus: peaminister allub sotsiaalministrile või õieti on tema pantvang ja siseminister allub endiselt politseiameti peadirektorile. Sellekohaseid näiteid on võimalik Siseministeeriumi ametnike käest kuulda kimbuga. Kui me nüüd oletame, et see komisjon õnnestub moodustada ja komisjon selgitab välja ka süüdlased, siis milline kindlus võib meil olla, et juhul kui see valitsus sügise üle elab, ta ikkagi võtab mingid meetmed kasutusele ja süüdiolevad inimesed saavad mingi karistuse? Igal juhul eelnev infotund, kus sotsiaalministri pantvang ütles Terviseameti lao kohta, et kõik on süüdi, aga mitte kedagi ei saa vastutusele võtta, meile mingit erilist kindlust ei jaganud.

14:43 Martin Helme

Aitäh! Lõppkokkuvõttes meil demokraatia Eestis nii palju veel toimib, et valimistel ikka peab vastust andma. Riigikogu valimistele, aga äkki juba ka näiteks kohalikele valimistele on sellel oma mõju. Aga see on muidugi väga kõrge abstraktsiooni tasemel. Kui komisjon õnnestuks moodustada, siis üks eesmärke sellel komisjonil on ju see, et seal on esindatud kõik Riigikogu fraktsioonid ja ta tekitab teatava avalikkuse surve. Ta tuvastabki need asjad nii, nagu ta tuvastab, ei ole võimalik enam lihtsalt ajada vastu mingisugust juttu, et tegelikult ju ei olnud nii ja me tulime siin korda tagama. Saab n‑ö faktilised asjaolud tuvastatud ja nendele faktilistele asjaoludele toetudes saab öelda, et poliitiline tagajärg või poliitiline vastutus on siin ja selline. Kui palju seda jõuõlga siis on ja kui palju seda jõuõlga saab juurde avalikult arvamuselt, on täna raske öelda. Aga vähemalt peab proovima. Vähemalt ei saa lasta sellel asjal nii minna, õlgu kehitades, sest sellisel juhul see mädanik läheb edasi, see läheb sügavamaks ja probleemid lähevad järjest suuremaks. Ma veel kord ütlen, et minu silmis see, mis toimus aprillis, on eellugu sellele, et meil politsei lahendab intsidente purjus inimestega inimeste mahalaskmise teel. See ei ole normaalne.

14:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

14:45 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Austatud ettekandja! Mina vaatasin Õiguskantsleri Kantselei eelarvet. Peaaegu 3 miljonit saab ta raha ja käes on tal Tartu Ülikooli peahoone sarnane hoone. Aga mida ta siis teeb? Meie peame uurimiskomisjoni tegema, kui ühte lihtsat põhiõigust tõsiselt rikutakse. Ei saa isegi rahumeelselt meelt avaldada. Kõige hullem lärm on piimamannergu kolistamine ja see on siis see suur oht. Prantsusmaal on neid miljoneid ja nad kihutavad autodega ringi, ikka ei suruta maha. Nii et mulle tundub ja ma tahaksin ettekandjalt teada, kas oma rolli täidab põhiseaduslik institutsioon, kellel on selline hoone ja selline raha käes. Kui diskrimineeritakse poolt elanikkonda piruka ostmisel, siis on ta vait nagu kult rukkis. Kas meil on vaja sellist organit? Nii nagu ka presidendiga on küsimärgid. Mille peale see raha läheb?

14:46 Martin Helme

Aitäh! No ma isegi laiendaksin seda küsimust: kui põhiseaduslikud institutsioonid, kelleks muu hulgas on valitsus ja Riigikogu, panevad käed kõrvadele ja silmadele ja ütlevad, et ma ei näe, ma ei näe, et põhiseadust rikutaks, millest te räägite, mingit põhiseaduse rikkumist ei ole, kõik on ilus, la-la-la-laa, siis tegelikult põhiseadus enam ei toimi. Me näeme järjest põhiseaduslikke institutsioone, kes ei täida oma rolli. Võtame sellesama Kaitsepolitseiameti, eks ole, ka tema ülesanne on ju põhiseadusliku korra kaitsmine. Aga nüüd on hakatud meile hoopis rääkima, kuidas tema dokumendi alusel politsei tegeles põhiseaduslike õiguste piiramisega. Põhiseadus on sõnad paberil. Kui neid sõnu paberil ei kaitse institutsioonid ja inimesed, konkreetsed inimesed institutsioonides, siis need sõnad paberil ei maksa mitte midagi. Minu meelest on meil väga tõsine probleem sellega, et inimesed, kes on vandunud truudust n‑ö liberaalse frondi dogmade leerile ja kuulutanud oma kuulumist sinna, täiesti varjamatult leiavad, et nende liberaalsete dogmade jõustamise nimel võib põhiseadust rikkuda. See ei ole probleem, põhiseadus ei ole kõrgem kui nende parteiline, või ütleme, maailmavaateline ideoloogia. Meil on aegade jooksul kuidagi nii läinud, et põhiseaduslikes institutsioonides tiksuvad põhiliselt liberaalse frondi võitlejad. Kui see nii jätkub, kui me seda ümber ei pööra, siis meil sellist Eesti Vabariiki, mille me 1991. aastal taastasime ja 1992. aastal põhiseadusega kehtestasime, varsti enam ei ole.

14:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere.

14:47 Valdo Randpere

Aitäh! Hea Martin! Kuna sa mu esimesele küsimusele vastates ütlesid, et põhimõtteliselt on ükskõik, kes nende saiade eest maksis, sina seda uurima ei hakka, siis ma loodan, et mõni ajakirjanik äkki kuulis mu küsimust ja hakkab seda siiski uurima.

Aga nüüd sellest ohuhinnangust ja sellest, mis sa räägid, et ei olnud mingit põhjust mingit ohtu näha. Mina tean vähemalt kolme Riigikogu liiget, keda ähvardati likvideerida, sealhulgas mind ennast. Küll ei likvideeritud, nii et sinu käsitluse kohaselt ohtu nagu polnud. Aga ähvardus oli tõsine. 

Teiseks ma tsiteerin sulle paari asja. Mis sa selle kohta ütled, kas see võis olla aluseks ohuhinnangule? "Aga seda me ütleme küll kõigile, et kui mingil moel süvariigil, meediatööstuskompleksil, Reformierakonnal õnnestub need valitsuskoalitsiooni läbirääkimised tuksi keerata, siis need hungveipingide väikesed demonstratsioonid on morsipidu võrreldes sellega, mis meie toetajad tänaval korraldama hakkavad, kui meid lükatakse ebaausate võtetega kõrvale," rääkis Martin Helme TRE Raadio saates "Räägime asjast" 24. märtsil 2019. aastal. Rääkija oli Martin Helme, keda sa võib‑olla tunned. Kas sa arvad, et sellised väljaütlemised võiksid olla aluseks politsei ohuhinnangule?

14:49 Martin Helme

Aitäh! Mul muide on oma tsitaadid tavaliselt hästi meeles, mul on isegi meeles, millal ma seda rääkisin. Ma juhin su tähelepanu, et ma ei öelnud, et mul on põhimõtteliselt ükskõik, mis puudutab nende pirukate rahastamist, ma ütlesin, et mina ei tea, ja ütlesin ka seda, et ma ei näe probleemi selles, kes ostis ja mille eest ostis. Ma ei näe probleemi selles, kui Riigikogu liikmed viivad inimestele maja ees pirukaid.

Nüüd jah, pagan võtaks, süvariigil, Reformierakonnal õnnestus meie valitsus kukutada ja pärast seda hakkasid nad Eestis kruvisid kinni keerama, pärast seda hakkasid piirama inimeste põhiseaduslikke õigusi. See oht, mida ma nägin, realiseerus. Ja kui keegi arvab, et selliste võtete tagajärjel ühiskondlikud pinged leevenevad, mitte ei suurene, siis ta peab arvama uuesti.

14:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

14:50 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea ettekandja! Juhul, kui selle uurimiskomisjoni töö tulemusel peaks näiteks selguma, et kaitsepolitsei roll oli suurem kui lihtsalt ühe dokumendi edastamine Politsei‑ ja Piirivalveametile, siis mis võiksid olla järeldused? Kas me ei lähe sel juhul mõnede arvates väga ohtlikule territooriumile, kus tõstatuvad küsimused, mis üldse on meie julgeolekuasutuste ja täitevvõimu omavahelised suhted, kuidas me peaks muutma struktuure ja seadusi, selleks et tagada meie riigiametite läbipaistvus? Kas mitte see ei võigi olla üks neid põhjuseid, miks selle komisjoni loomisele ollakse vastu?

14:51 Martin Helme

Aitäh! Jaa, ma ütleksin, et võtmesõna siin on päris kindlasti tsiviilkontroll. Tsiviilkontroll on kontseptsioon, mida on lääne ühiskonnas, demokraatlikes pluralistlikes ühiskondades üles ehitatud vähemalt 200 aastat. See algas sõjaväest. Revolutsioonijärgne Prantsusmaa ja mitmed teised suured Lääne-Euroopa riigid olid hädas sellega, et kindralid olid need, kes marssisid uksest sisse ja ütlesid valitsusele, kuidas tuleb teha. Selle sisseviimine, selle jõustamine, et lõpuks kehtestada põhimõte, et kõigepealt saavad poliitikud valijatelt mandaadi ja siis need poliitikud ütlevad sõjaväelastele, milliseid sõdu alustada ja milliseid mitte, ei ole kergelt tulnud.

Me näeme ka seda, kuidas see on käest libisemas, aga seekord mitte sõjaväe kätte, vaid julgeolekuasutuste ehk luurajate kätte. Tõsi küll, Arnold Sinisalu alati parandab mind, kui ma ütlen "luurajad", ta ütleb, et me oleme vastuluurajad, mitte luurajad. Vahe on olemas, ma tean, aga kasutame seda üldterminina. See probleem, mida ma kirjeldasin juba korra varem, et kapo komisjon ehk julgeolekuasutuste järelevalve komisjon isegi ei anna oma liikmele teada, et tema nimele on tulnud salajane dokument, millega ta oma ametikoha järgi mitte ainult et tohib tutvuda, vaid lausa peab tutvuma, näitab meile, milline farss on meil tsiviilkontroll, vähemalt parlamentaarse tsiviilkontrolli mõistes. Kas valitsusel on see tsiviilkontroll parem? Sõltub tõenäoliselt väga palju sellest, milline valitsus on. Ma julgen väita, et sel ajal, kui meie olime valitsuses, oli seda tsiviilkontrolli rohkem kui sel ajal, mil siseministriks on ise n‑ö struktuuridest pärit inimene.

Mis puutub konkreetselt sellesse, missugune see oli või kas seda rolli oli kapol rohkem kui ainult ühe dokumendi tegemine, siis käesoleval hetkel mul rohkem infot selle kohta ei ole. Aga kui komisjoni selle kohta rohkem infot tuleb, siis ma arvan, et seda on väga vaja teada saada. See on üks põhjusi, miks me peaksime komisjoni tegema. Eestis on süstemaatiline probleem tsiviilkontrolliga.

Ma võin siia paralleelselt tuua näite vaidluste kohta riigikaitsehangete üle. Kui kevadel riigi eelarvestrateegia avaldamise järel tuli välja, et kaitseminister ja Kaitseväe juhataja teevad mingeid omapoolseid otsuseid riigikaitse kahjustamiseks, ja me kutsusime jälle mõlemad fraktsiooni, et nendega sel teemal vestelda, siis Kaitseväe juhataja otsestest ütlustest tuli väga selgelt välja, et mingid poliitikud ei tule temale ütlema, kuidas Kaitseväge üles ehitada, milliseid võimekusi arendada ja milliseid mitte. Tema ise teab paremini. Aga see on risti vastupidine sellele, mida meie mõistame tsiviilkontrolli all. Need on just nimelt poliitikud, kes ütlevad, et neid võimekusi tuleb arendada ja need on meie prioriteedid, sellele paneme nii palju raha ja sellele paneme naa palju raha. Nagu iseenesestmõistetavalt saadetakse pikale lainele poliitikud, kes ütlevad, et aga, kullakesed, me oleme valimistel kandideerinud ja meil oli valimislubadus, et me niisugused ja niisugused asjad teeme riigikaitses ära. Sulle öeldakse, et aga mina olen käinud rohkem kaitseväeharidust hankimas kui sina, tõmba uttu. See näitab, kui laiahaardeline ja sügav on probleem nende permanentsete jõustruktuuride juhtidel või juhtimises tsiviilkontrolliga.

14:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

14:55 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eilne päev oli minu meelest märgilise tähendusega kogu Eesti rahvale. EKRE esitatud eelnõu, millega taheti kriminaliseerida sundvaktsineerimine ja meditsiiniliste katsete tegemine, saadeti Reformierakonna ja Keskerakonna saadikute kaasabil prügikasti. Täna on menetluses politsei tegevuse uurimiseks grupi moodustamine Riigikogu juurde. Praegu tundub, et ka see eelnõu kipub samasse kohta minema, sest Riigikogu kõige targem inimene Valdo Randpere seab kaalukausile pirukad ja põhiseaduslike õiguste realiseerimise Eestis. Ma arvan, et see tee on samasugune. Aga see on kindlasti valijatele väga tähendusrikas, sest on näha, kes tegelikult hoolivad rahva õigustest ja kes mitte. Kas mu järeldused võivad olla õiged?

14:56 Martin Helme

Aitäh! No selle eilse eelnõu kohta ma ütleks, et jah mul oli kahju, et see debatt libises rohkem teemale, kes usub ja kes ei usu mingisuguseid meditsiiniartikleid, sest see ei olnud ju selle eelnõu põhiiva. Eelnõu põhiiva oli see, et inimesed peavad saama vabalt otsustada omaenda vaktsineerimise või ravimise üle. See on selle põhiiva ja see on väga keskne põhiseaduslik printsiip, mida see seaduseelnõu tahtis kaitsta. See, kes mida usub, ei oma tähtsust. Tähtsust omab see, kas meil on õigus ise otsustada oma keha üle, nagu liberaalid ütlevad, või ei ole. Liberaalid on asunud positsioonile, et ei ole õigust otsustada oma keha üle. Ja see on, tõepoolest nii, nagu sa ütlesid, märgiline seisukohavõtt.

Mis saab tänase eelnõuga? Eks me ju teame, ma ei mäleta, et kas 97,8% või 98,7% opositsioonist tulnud seaduseelnõudest lendavad prügikasti esimese lugemise järel, ülejäänud paar protsenti jõuavad teisele lugemisele ja jäävad siis toppama. Nii see kipub olema. See on statistika viimase kolme Riigikogu koosseisu ajast. Võib-olla ma eksin komakohaga. Aga see ei tähenda, et me ei peaks seda teemat käsitlema.

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

14:57 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kui külmladude kobarkäkk oli, siis riigisekretär tegi komisjoni ja see tuli välja. Aga noh, ega tolku palju ei olnud, vastutamatust on ikka. Kui me viis aastat tagasi uurisime Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumit, siis Valdo Randpere istus ka seal rõõmsalt ja vaatas, kuidas ülekuulamine käib, lõbus oli. Aga nüüd ta ütleb, et selles asjas midagi ei olnud. No võtame, et ei olnudki midagi. Aga mis see siis takistab? Me võtame valgelt lehelt, et kõik on käitunud vastavalt seadusele, kõik on tegutsenud proportsionaalselt, keegi pole valetanud. Võtame ette ka Valdo Randpere ja tema kahe kamraadi tapmise ähvardused ja veel mõned asjad. Miks seda siis ei taheta teha? Selgus võiks ju kojas olla. Mina ei lähtuks sellest, et keegi on süüdi. Ütleme, et kõik on kõige paremas korras. Aga miks ei taheta seda peegeldust siis teha?

14:58 Martin Helme

Aitäh! Ma ütleksin, et tapmisähvardustega on niimoodi. Juba eelmises Riigikogu koosseisus ma sain korduvalt tapmisähvardusi, ministrina sain korduvalt, pöördusin ka korduvalt politsei poole. Ma ütleksin, et siin ei ole parteilist diskrimineerimist, neid jagub meile kõigile. Täiesti üheselt ma arvan, et meil kõigil peaks olema nulltolerants sellise käitumise suhtes. Ma ei arva, et keegi tohiks ähvardada tappa Valdo Randperet, ja ma loodan, et Valdo arvab, et ka mind ei tohiks ähvardada tappa ja veel vähem päriselt tappa. Minu meelest siin ei ole vaidlust.

Mis puudutab valget lehte, siis valetamisega ollakse juba vahele jäänud, valetamisega jäädi meil fraktsioonis vahele hulgikaupa. Aga okei, tõesti, teemegi sellise eelduse, et alustame nullist. Kontrollime kõiki neid asju, mida me tahame kontrollida, ja võib-olla jõuamegi tulemusele, et kõik oli koššer. Aga ka see on hea lahendus, ka sellisel juhul on vähemalt taastatud mingisugune usaldus Eesti riigi vastu, Eesti riigi jõustruktuuride vastu, Eesti poliitilise otsustusmehhanismi vastu. Ma ka ei näe, miks seda peaks kartma või miks seda peaks tahtma ära hoida. Aga ju me, elades päris maailmas, saame aru, et tegelikult ei tule sellist tulemust, et kõik oli ilus ja kõik oli koššer. Tegelikult see tulemus tõepoolest näitab ikkagi tervet hulka inimesi ja tervet hulka otsuseid väga halvas valguses ja ju me siis selle tõttu näeme, kuidas siin hääletusel varsti läheb.

15:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

15:00 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Praegune valitsus ei saa mitte millegagi hakkama ja see on juba täiesti epideemiline. Nad ei suuda välja selgitada ei juhtunut ega vastutajat ega ise võtta vastutust, kui me räägime sellest külmlaojuhtumist, eks ole, mida ka eelkõneleja Peeter Ernits puudutas. Äkki me peaksime lisaks sellele uurimiskomisjonile, mida me siin täna menetleme, looma ka uurimiskomisjoni külmlaos juhtunu osas, seda enam, et seal on tekitatud riigile erinevatel andmetel 7–9 miljonit eurot kahju ja ka prokuratuur millegipärast ei näe põhjust siin midagi algatada. Ehk peaks ka selle juhtumi jaoks uurimiskomisjoni looma? Lihtsalt selleks, et tõde välja selgitada, sest keegi teine ei ole siin enam võimeline, suuteline ega tahteline midagi tegema.

15:01 Martin Helme

Aitäh! Jaa, kas pole naljakas, et valitsus, mis meil ühest otsast kangesti kärbib, kärbib mingeid põhimõtteliselt naeruväärseid numbreid, aga teeb sellega suurt ühiskondlikku kahju, kahjustab sellega sisejulgeolekut, välisjulgeolekut, sotsiaalset turvalisust, samal ajal teise käega laseb külma kõhuga [rahal] lihtsalt maha voolata. Jah, kas see summa on 7 miljonit või 9 miljonit, seda ei olegi olnud siiamaani võimalik tuvastada. Ju siis selle võrra on kärpeülesanne suurem, saab veel rohkem laulukoore kinni panna. Aga komisjoni võib ka teha. Ma arvan, et sellest komisjonist oleks ka palju kasu, aga äkki oleks lihtsam, parem ja kõigile kasulikum, kui komisjoni [tegemise] asemel vahetame valitsuse välja. 

15:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

15:02 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma mäletan, peale taasiseseisvumist pidid Riigikogu liikmed ja ka president andma süümevande, et nad ei ole olnud seotud Nõukogude jõustruktuuridega, ja president Meri vanne vaidlustati. Selle rikkumise eest oli ka karistus ette nähtud, aga kuna ei olnud menetlejat määratud, siis see jooksis liiva. Täna oleme täpselt samas olukorras nende uurimiskomisjonidega, kuhu on õigus kutsuda inimesi kuulamisele. Ka karistus on mitteilmumise eest määratud, aga täpselt samamoodi puudub menetleja, nii et tegelikult ei saa mitte kedagi vastutusele võtta. See on kõiki varasemaid uurimiskomisjone kimbutanud. Samamoodi VEB Fondi teema, Tallinna Sadama korruptsiooni teema, kus ma ka ise olin komisjonis. Ma ei hakka spekuleerima, kas see on mingi teadlik ja tahtlik samm olnud, aga mis sa arvad, kas selle asja peaks kõigepealt korda tegema ja määrama ka menetleja?

15:03 Martin Helme

Jaa, noh, kas see oli teadlik või tahtlik, ei olegi enam oluline. Oluline on see, et see probleem on ilmnenud mitme uurimiskomisjoni puhul järjest ja on kujunenud reaalselt tegevust kas just takistavaks, aga igal juhul tegevuse efektiivsust vähendavaks asjaoluks. Tõepoolest, see tuleks Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduses ära parandada. Ma ei ole kindel, et me saaksime seda selle otsuse eelnõuga koos parandada, aga seaduseelnõu paranduse saab ikka teha ja peaks tegema.

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel.

15:04 Riho Breivel

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on üks põhimõtteline ja lühike küsimus. Sind üks meie kolleeg natuke aega tagasi tsiteeris ja püüdis tõele lähedale jõuda. Kas sellest küsimusest lähtuvalt saab öelda, et kui on rahulolematus valitsusega, mis on praegu võimul, kui selle vastu avaldatakse rahulolematust, siis see on, kuidas öelda, ohuks põhiseaduslikule korrale?

15:04 Martin Helme

Jah, selline, tundub, on loogika tänasel valitsusel. Mida see räägib nende maailmapildist? See on niisugune saddamhusseinilik arusaamine asjadest, et riigil saabki ainult üks valitsus ja üks valitseja olla ja kõik, kes selles kahtlevad, kõik, kes tahaksid näha kedagi teist, on põhimõtteliselt riigireeturid. Seda hoiakut ma tajun ka.

15:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:05 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Minu esimene küsimus on see: kas te ei ole mõelnud, et meil on olemas selline kõnekäänd, et kui sa ei taha teemaga tegeleda, tee komisjon? See on toiminud nii Tallinna Linnavolikogus kui ka mujal. Kas või siis, kui hea kolleeg Märt Sults tahtis teha kasiinosaart, pakuti talle, et tuleb teha komisjon, ja nüüd me näeme, et kasiinosaart ei tulegi, sellepärast et komisjon sellega tegeleb.

Aga minu teine küsimus on isiklikust kogemusest. 2001. aasta 14. novembril toimus Eesti ja Kasahstani jalgpallimäng. Seal ei olnud üldse inimesi. Mängu teisel poolel hakkas politsei ära viima fänne. Siis, kui me ümber laua istusime, küsisime, kas tegemist oli treeninguga, selles mõttes, et lihtsalt harjutada, sest järgmine mäng oli Venemaaga 27. märtsil 2002. Seepeale oligi piinlik olukord lahendatud. Siis me soovisime küll annulleerida, aga Kunn ja Sen istusid viis päeva ja Papa sai kaks kilo trahvi, seda nad tagasi ei saanud. Need kaks küsimust.

15:06 Martin Helme

Jaa. (Naerab.) Proovin mõlemale vastata. Komisjoni tegemine – tõesti, see on vana tõde, et kui komisjon tehakse, siis võibki sinna need otsad vette lasta. See sõltub muidugi tegijast ehk algatajast. Kui see algatus tuleb opositsioonist, siis tõenäoliselt ei ole eesmärk otsi vette lasta, vaid asju selgeks teha. Kui algatus tuleb koalitsioonist, siis võib kahtlustada, et protsess ongi see, mis on eesmärk, st tulemus ei ole eesmärk, vaid protsess on eesmärk. Eks me kõik teame, et komisjonid võivad olla kohmakad ja aeglased. Ütleme niimoodi, et nad jõuavad ümmarguse tulemuseni. Ka tänase Riigikogu koosseisu mõistes on kohapeal tänased valitsuserakondade esindajad, kes võivad seal trollida õige mitmel moel. Aga kui me teeksime selle komisjoni niimoodi, et igast fraktsioonist on üks inimene, siis oleks koalitsioonierakonnad seal vähemuses ja vähemalt blokeerida seda tööd ei saaks.

Mis puudutab jah 2000‑ndate alguses toimunud jalgpallimängu, siis ma tulen tagasi selle jutu juurde, mis meil siin mõni aeg tagasi oli. Meile öeldakse sellise ülbe irvega näol, et kui teile ei meeldi, kaevake kohtusse meie trahv või meie arestimisotsus või mida iganes. Ega seda kahte nädalat need inimesed tagasi ei saa, eks ole, kes seal plate peal olid, isegi kui neile pärast öeldakse, et ups, vabandust, ei olnudki tegelikult seaduslik. Ka siin on protsess ikka karistus, rääkimata sellest, et eks ju jõustruktuurid peavad ka kuskil harjutama.

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

15:08 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea eesistuja! Hea Martin! Ega ju ühelgi kainelt ja demokraatlikult mõtleval inimesel ei ole kahtlust selle komisjoni vajaduses, selles ei ole kahtlust. Kuid sellises olukorras, kus meil valitseb liberaalne diktatuur, demokraatia karikatuur, kus surutakse maha valitsusega mitte rahul olevate isikute meelsusavaldusi põhiseadusliku kriisi või ohu nime all, kus meil puudub põhiseadusega nõutud faktiline tsiviilkontroll jõustruktuuride üle, on loota, et meie parlament ei kasuta siin teerullitaktikat, tõepoolest üsna raske. Sa oled sellele vihjanud. Mina siiski olen positiivne nagu sinagi ja ma usun seda, et äkki see 3%, mis näitab, kui palju selliseid eelnõusid läbi läheb, võib tulla kõne alla, sest me ju usume demokraatiasse. Aga põhiküsimus on selles: mida me selles olukorras saaksime teha, kui me teame, et meil puudub faktiline tsiviilkontroll jõustruktuuride üle, kuidas me saaksime selle kehtestada?

15:09 Martin Helme

No saame kohe varsti näha, kui palju on kaineid ja demokraatlikult mõtlevaid inimesi siin saalis. Siis muidugi pärast küsime kolleegidelt, kumba nad on, kas ebakained või ebademokraatlikud või äkki mõlemat korraga.

Jah, tsiviilkontrolli taastamine on eelkõige ikkagi tahtmise küsimus, eelkõige tahtmise küsimus. Mida kujutab endast võim? Võim on ju väga lihtne asi, see on see, kui sa saad liigutada inimesi ja raha ehk inimesi tööle võtta või lahti lasta või neile raha anda või neilt raha ära võtta – see ongi võim. Nii lihtne. Tänase valitsuse pealt me näeme, et osaliselt nad oskavad võimu kasutada, Sotsiaalministeeriumi süsteemist on juba õige mitu inimest lahti lastud, aga vastu on palju raha antud. See ei ole kunagi päris ühene pilt. Muidugi, kui meil on probleem inimestega, kelle puhul lihtsalt sisuliselt ei ole mitte isegi nii, et nad ei tunnista tsiviilkontrolli, vaid nad ei saa aru tsiviilkontrollist, siis nende inimeste jätkamine kõrgetel ametikohtadel tuleks tegelikult välistada meie kõigi turvalisuse huvides. See on valitsuse käes, see otsus. Valitsus vahetab välja Kaitseväe juhatajat, politseiameti peadirektorit, kapo juhti – kõiki neid inimesi võtab ametist maha ja paneb ametisse valitsus. Aga mõtleme nüüd natukene nagu mustemates toonides: mis motivatsioon on valitsusel neid ametist maha võtta, kui nad aitasid valitsuse võimule ja hoiavad võimul? No vot, nii väga ei ole seda motivatsiooni.

15:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

15:11 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt mõned küsimused korraga. Üks on see: mis sa arvad, kui see komisjon moodustatakse, kui kiiresti võiks ta mingile järeldusele tulla? Vähemalt märkasin eile, et mingit segadust enam maja ees ei olnud, kui protestiti vaktsineerimise teemadel. Kas Riigikogu ei peaks nagu suuremat rolli võtma üldse nende teemade puhul? Isegi lahkuv president noomis meid, et Riigikogu on sihuke kummitempel ega suuda kontrollida, mis Eesti riigis toimub. Üks variant on see komisjon, aga kas on ka mõeldud, millised võimalused veel on, et ei tekiks sellist olukorda, kus meie inimeste vastu, kas siis õigustatult või mitte, niimoodi jõuliselt minnakse? Eesti elanikkond on läinud kahes suunas, ühed ütlevad, et kõik on hästi, ja teised ütlevad, et halvasti. Aga kas on veel mingeid mõtteid, kuidas Riigikogu saaks tööd paremini teha?

15:12 Martin Helme

No lahkuv president tahtis meile lihtsalt halvasti öelda. Me ei valinud teda ju tagasi. Ma ei ole päriselt nõus selle jutuga, et Riigikogu ei tee tööd ja Riigikogu ei kehtesta ennast. Jah, täitevvõim on järjest rohkem oma n‑ö tegevusvabadust suurendanud. See tuleb peamiselt tegelikult mitte Eesti siseriiklikust poliitilisest loogikast, vaid Euroopa Liidust, kus ongi nii, et komisjon teeb asju, valitsus käib neid asju kokku leppimas ja siis Riigikogule kummitemplina pannakse need asjad ette ja öeldakse, et tuleb teha, see on juba kokku lepitud, midagi muuta ei saa. See on palju suurem probleem kui see, ma ei tea, et mõned inimesed ei võta piisavalt palju sõna või mida iganes. Aga noh, poliitikas on ikkagi niimoodi, et mulje on tihtilugu reaalsus. Need reaalsused võivad muutuda väga kiiresti. Meil on olnud liiga vähe seda, et Riigikogu kutsub ministreid, eksinud ministreid tagasi, liiga vähe. See ikkagi distsiplineerib kindlasti. Kusjuures ma arvan, et ainuüksi sellel, et me täna seda asja siin arutame ja et me kevadel seda teemat väga pikalt ja jõuliselt üleval hoidsime, kutsusime ministreid ja ametite juhte endale fraktsiooni, on olnud tervendav efekt kogu protsessile, et nii kiiresti ja nii iseenesestmõistetavalt käsi kabuurini äkki ei liigu järgmisel korral. On vajalik hoida seda survet peal ja selle komisjoni tegemine oleks üks osa selle surve peal hoidmisest. Teine osa oleks Tanel Kiigele umbusalduse avaldamine.

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:14 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mina tahan ikka nende juurteni jõuda, et mis see põhjus on. Me oleme ühe äärmiselt olulise faktorina ilmselt unustanud inimliku rumaluse faktori. Juhtumisi, kui see ka ei olnud treening, siis see võis olla näiteks nii, nagu korporantidelgi on, et rebasele antakse ülesanne ja mitte keegi ei tea, kes selle ülesande andis, seda ei saa ka öelda. Või lihtne variant: veame kihla 100 eurtsi peale, et ma viin selle mannerguga mehe praegu ära. Kui nihukesed asjad välja tulevad, on seda väga piinlik tõdeda, ja sestap võib-olla ei liigugi see informatsioon nii hästi. Kas te arvate, et komisjon suudaks mingil määral tuvastada sihukest inimliku rumaluse faktorit?

15:15 Martin Helme

Jaa, inimlik rumalus on väga paljudele olukordadele kõige esimene seletus. Mõnes mõttes, ma arvan, seda inimlikku rumalust me ju nägimegi. Meil on eluaeg politseis töötanud inimene, kes sai ministriks. Ta ütleb, et tema poliitiline platvorm ja maailmavaade on politseiniku maailmavaade. Ta ei tule välja sellest rollist, et ta on politseiameti peadirektori alluv, ja siis ühel hetkel nad kahe peale kokku mõtlevad, et nüüd näitame, mis toredaid vidinaid ja mänguasju meil on, mis taktikaid me oskame kasutada, ühesõnaga, ajame tragunid holoppidele peale. Ta ei mõtle selle peale, et neil on hoopis laiem vastutus, poliitiline vastutus, vastutus põhiseaduslike asjade toimimise eest. Ta ei mõtlegi selle peale, lihtsalt: teeme ära! Selline selgitus võib asjal vabalt ollagi.

Ma millegipärast arvan, et seal on neid liine rohkem, see otsus ei sündinud ainult kahe inimese peas. Niisugused asjad ei saa juhtuda, ilma et valitsus laiemalt või valitsusparteide juhtkonnad laiemalt kas vaikiksid või selle ka häälekalt heaks kiidaksid. Kui niisugused asjad juhtuvad lihtsalt sellepärast, et kaks pagunikandjat Siseministeeriumis, ma ei tea, õhtu eel selle leiutasid ja see saab võimalikuks, siis on ikka täitsa lõpp. Siis ei ole ka peaministril enam riigis mingit rolli, siis on tema funktsioon lihtsalt ilus olemine. Sellise seletuse puhul on asjad ikka veel palju hullemini, kui me kardame. Aga välistada seda versiooni ei saa ja sellepärast oleks muidugi vaja uurimiskomisjoni.

15:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan!

15:17 Martin Helme

Aitäh!

15:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on aeg kaasettekandeks. Selle teeb põhiseaduskomisjoni liige Marko Torm. Palun!

15:17 Marko Torm

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjoni liikmena olen volitatud andma teile ülevaate sellest, mida otsustas juhtivkomisjon, ja annan ülevaate ka arutluskäigust. Sellest on nüüd küll mõni aeg möödas, pea kolm kuud, aga võtan protokolli appi, siis ma ei eksi. Ütlen kohe ennetavalt ära, et põhiseaduskomisjon tegi esimehe suu läbi ettepaneku eelnõu tagasi lükata ja sellisel kujul seda ka hääletati, poolthääli oli 4 ja 3 olid vastu. Nii nagu öeldud, konsensuslikult komisjon mind siia ette määras.

Aga nüüd detailidest. 7. juuni oli see kuupäev, kui põhiseaduskomisjon teemat arutas. Et olla korrektne, siis loen ette ka komisjoni liikmed. Kohal olid Kalle Grünthal, Andrei Korobeinik, Oudekki Loone, Lauri Läänemets, Paul Puustusmaa, Urmas Reinsalu, Marko Torm ja Mart Võrklaev. Kutsutud oli siseminister Kristian Jaani. Komisjoni istung koosneski valdavalt sellest (see toimus videosilla vahendusel), et siseminister andis ülevaate teemadest ja komisjoni liikmed küsitlesid siseministrit. Ma eeldan vähemalt, et lõplik arvamus hääletamiseks kujundati selle järgi, mida ministrilt kuuldi ja mil moel need vastused vastu võeti.

Komisjoni alguses esitas härra Grünthal ühe videolõigu, millel kahjuks tehnilistel põhjustel puudus heli. Videolõik käsitles intsidenti meie enda maja ees, Riigikogu ees, mälu järgi ütlen, kus olid kohal politseiametnikud, Terviseameti esindajad ja meeleavaldajad. Ma saan aru, et viide oli sellele, et osa inimesi küsitlenud või inimestega suhelnud inimestest ei tutvustanud ennast. Ma tagantjärgi püüan meenutada, kuid sellest ilma helita videosalvestisest päris täpselt aru ei saanud, kes mida rääkis ja millisel kujul. Aga see oli alge. Eelnõu ettekandes härra Martin Helme juba motiveeringust rääkis. Lisan härra Grünthali täiendavalt öeldu. Viidati sellele, et uurimiskomisjoni moodustamise aluseks on toimunud põhiseaduslik riive, kui inimestel ei lastud vabalt meelt avaldada ja piirati nende eneseväljendusvabadust. Täiendavalt oleks uurimiskomisjonil eesmärk selgitada välja, kas rikkumisi on ühelt ja teiselt poolelt toime pandud. Igal isikul on õigus vabalt meelt avaldada, lõpetas härra Grünthal.

Nii. Ja nüüd sai sõna Kristian Jaani. Ta rääkis võrdlemisi pikalt sellest, kuidas tema hinnangul ja temale teadaoleva info põhjal politsei nende sündmuste käigus valdavalt aprillis 2021 käitus. Ma pikalt protokolli ette lugema ei hakka. Kokkuvõtvalt viitas minister sellele, et politsei põhieesmärk oli osalejaid hajutada, tagada korda ja tagada ka seda, et meeleavaldused, mis olid põhiseaduse järgi igati lubatud, oleks viidud rahumeelselt läbi ja inimesed, arvestades tervisesituatsiooni, mis oli käesoleva aasta aprillis, ei oleks meeleavalduse käigus olnud ohtlikud ümbritsevatele inimestele. Viidati mitmel juhul ka sellele, et kui siin on olnud viiteid politsei relvastusele ja erivahendite kasutamisele, siis politsei lähtus tol hetkel teada olnud ohuhinnangust, ta oli valmis vastavalt reageerima. Kui olukord seda nõudis, oli ta valmis reageerima, kui olukord lahenes, siis ka politsei käitumine kohapeal deeskaleerus. Mitmel juhul viidati meeleavaldajate agressiivsele käitumisele, mis seisnes nii verbaalses väljenduses kui ka žestikulatsioonis.

Nüüd see, mis on faktipõhine ja mis pärineb sellest juunikuu [istungi] protokollist (ma ei oska öelda, kas pärast seda on midagi lisandunud): viis politseiametile laekunud kaebust politsei tegevuse peale. Need olid tol hetkel menetluses, osal neist oli selleks hetkeks juba [menetlus] läbi viidud, osa olid veel menetlusfaasis. Mainitud perioodil oli läbi viidud ka 13 väärteomenetlust korrarikkujate suhtes. Viidatigi, et rikuti avalikku korda ja toimus politseiametnike solvamist. Põhilise probleemkohana tõi siseminister selle, et kuna ei olnud organisaatorit, ei olnud isikut, keda võtta meeleavalduste puhul n‑ö kontroll‑ või kontaktisikuna, siis korrapidaja rolli pidi teostama politsei. See kindlasti raskendas olukorraga tegelemist.

Nii. Liigume tempokalt edasi. Härra Grünthal küsis siseministrilt konkreetselt, kas Kristian Jaani peab vajalikuks komisjoni moodustamist, ja siseminister vastas, et ei pea, sest isikutel, kes tunnevad, et nende suhtes kasutati jõudu või ei käitutud olukorrale vastavalt, on võimalus politsei poole pöörduda. Täna on sellest päris palju räägitud. Kindlasti, kui lahend ei ole vastuvõetav, on võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Ka sellest tulenevalt siseminister täiendava komisjoni loomist ei ole toetanud.

Komisjoni liige Oudekki Loone küsis, kas äkki on julgeolekuasutuste järelevalve komisjon selle teemaga tegelenud. Vastus oli eitav. Sellele viitas ka härra Grünthal, et kui oleks tegelenud, siis ei oleks seda uurimiskomisjoni sellisel kujul vaja.

Nii. Oudekki Loone tunnustas PPA‑d, et sisejuurdlused on algatatud, ja lootis, et nendest tulemustest saavad ka komisjoni liikmed hiljem teada.

Mina isiklikult olen – vaatan väljavõttest – siseministrit tunnustanud. Kinnitan ka praegu siin täiesti isiklikku seisukohta, et leian vähemalt tollal, kevadel, meedia ja sotsiaalmeedia kaudu meieni jõudnud infokildude baasil, et politsei tegutses hästi, olukorrale vastavalt. Luban endale isegi isikliku kommentaari, et ta säilitas päris paljudel juhtudel kiiduväärt külma närvi. Ebaprofessionaalset käitumist mina seal ei tuvastanud. Veel kord, siseminister viitas tervisekriisile ja politsei taktika valikule just lähtuvalt sellest, et juhul kui olukord eskaleerub, siis oleks piisavalt ressurssi, et olukorraga tegeleda. Minule see selgitus tegelikult meeldis.

Nii. Urmas Reinsalu komisjoni liikmena küsis, milline vahe on PPA rohelisel ja sinisel vormil. Minister vastas, et vormide liigitus on selline, et nendel ametnikel, kes on piirivalvamise funktsiooniga, on rohelist värvi vormid, ja lisaks kannavad rohelist vormi need üksused, kellel on kiirreageerimisfunktsioon. Rohelist vormi kannavad ka teenistuskoerte juhid. Puudutan seda teemat, et ühegi komisjoni liikme roll ei jääks siin puudutamata. 

Nii. Teenistuskoerte kohta küsiti veel täiendavalt, et miks nende kaasamine oli vajalik. Siseminister vastas, et tegemist on erivahenditega ja seda peeti tol hetkel olukorra hindamisest lähtuvalt vajalikuks.

Nii. Hakkan lõpupoole jõudma. Komisjoni esimees Toomas Kivimägi oma hääletusele pandud ettepaneku puhul kommenteeris järgnevalt, et kõnealuste meeleavalduste puhul ei olnud teada nende organisaatorit ja eelpool nimetatud teavitamiskohustus oli samuti täitmata ehk PPA‑d meie maja ees ja all‑linnas, valdavalt Vabaduse väljakul toimuvast ei teavitatud, kuigi see kohustus tegelikult meeleavalduse läbiviijal on. Ka Toomas Kivimägi sarnaselt minuga tunnustas politseid selle eest, et jõud olid olukorrale vastavad ja võib-olla oli neid isegi rohkem, sest kunagi ei tea, kuidas olukord ühel või teisel momendil võib eskaleeruda ja hiljem võib olla raske olukorda uuesti kontrolli alla saada. Komisjoni esimees veel viitas, et tegelikult võiks teema kuuluda täiesti Riigikogu õiguskomisjoni tegevusvaldkonda ja õiguskomisjon saaks seda teemat tsiviilkontrolli ja parlamentaarse järelevalve mõttes käsitleda.

Mulle tundub, et tegelikult olengi põhilised sõnavõtud siin saanud ära mainida. Kindlasti komisjoni liikmed, kes kohapeal osalesid, saavad täiendada, kui midagi olulist jäi mainimata.

Aga lõpuks, hääletusel, nagu öeldud, oli ettepanek eelnõu tagasi lükata. Poolt oli, nagu mainitud, 4: Toomas Kivimägi, Andrei Korobeinik, Marko Torm ja Mart Võrklaev. Vastu hääletasid Kalle Grünthal, Paul Puustusmaa ja Urmas Reinsalu. Selle teema käsitlemine oli küll määratud 15. juuniks, aga tol ajal, jah, enne kevadistungjärgu lõppu meil asjad natukene takerdusid ja nüüd me tegeleme sellega kahjuks kolm kuud hiljem. Minu poolt kõik. Ootan teie küsimusi.

15:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nendega alustab Kert Kingo. Palun!

15:28 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Nagu me ikkagi siin tihti peame konstateerima, komisjonides sisulist ja objektiivset arutelu ei toimugi. Selle põhjal jäi mulje, et lihtsalt noogutati siseministri öeldule kaasa ja tunti, et see on kõik õige. Aga minul on ikka küsimus, et kas arutleti näiteks selle üle, kas politsei järgis oma põhiväärtusi, põhiülesandeid ja ‑kohustusi, kas pidas nendest kinni. Mis on politsei põhiväärtused, kas sellesse näiteks üldse süveneti? Kas arutleti selle üle, milliseid tagajärgi, näiteks olukorra eskaleerumine ja kontrolli alt väljumine, võis politsei vale otsus ja reageering esile kutsuda? Kas see taktika oli ikkagi olusid arvestades õigesti valitud ja proportsionaalne? Ise te märkisite ka ju, et nägite videot ja te tegelikult sellest videost aru ei saanud. See ütleb ju kõik. Te ei olnud tõenäoliselt ainukene. Minu küsimus ongi: kas te sisuliselt üldse midagi arutasite või te lihtsalt noogutasite kõigele kaasa?

15:29 Marko Torm

Aitäh küsijale! Ma usun küll, et me arutasime sisuliselt ja kõik komisjoni liikmed, keda on meil kõikidest fraktsioonidest, said küsimusi esitada. Härra Grünthal seda mitmel juhul tegi ja Paul Puustusmaa samuti. Nii et mul ei ole kahtlust, et midagi oleks jäänud tollal küsimata. Ma pean küsijat parandama: oma teada ma päris nii ei väljendanud, et videotest ei olnud midagi aru saada.

15:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

15:29 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea esineja! Kas komisjonis oli ka arutlusel paralleele näiteks 9. mai sündmustega, mis toimusid pronkssõduri juures? Seal oli politsei väljas praktiliselt ainult kuue politseinikuga. Seal lauldi, löödi tantsu ja tunti ennast väga hästi, võeti napsi. Kas komisjon arutas mingit paralleeli selle sündmusega?

15:30 Marko Torm

Aitäh küsimuse eest! Komisjoni liikmed saavad täiendada, aga minu mälu järgi mitte ja protokollist ma seda välja ei lugenud.

15:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

15:30 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul jäi kõrvu kriipima üks su tsitaat. Sa küsisid ministri käest, kas seda komisjoni teha või mitte. Kui ma olen õigesti aru saanud sellest eelnõust, siis küsimus ongi selles, kas politsei, ja ütleme, ka ministri käitumine oli õige või mitte. Kas tõesti on nüüd teie komisjonis niimoodi, et te kutsute oma valdkonna ministri ja minister ütleb, kuidas peavad komisjoni liikmed käituma? Minu jaoks on see ausalt öeldes päris üllatav, hoolimata kümneaastasest Riigikogu kogemusest, et ministrid käivad komisjonis ütlemas, kuidas komisjoni liikmed peaksid hääletama. Või sain ma millestki valesti aru?

15:31 Marko Torm

Aitäh küsijale! Jah, väike eksitus on vist toimunud. Küsijaks oli härra Grünthal, tema ministrilt seda küsis. See peaks olema ka stenogrammist leitav. Ma usun, et ma ei eksinud.

15:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Esimesena palub sõna Mart Helme. Palun! Tuletan meelde, et võimalus sõna võtta on fraktsioonide esindajail.

15:31 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Me oleme siin eile ja täna arutanud väga põhimõttelist küsimust. See põhimõtteline küsimus keskendub ühele teemale. Kas meie põhiseaduslikud õigused on tagatud? Kas tsiviilkontroll nende institutsioonide üle, kellel on põhiseaduslik kohustus meie põhiseaduslike õiguste üle järelevalvet teha ja neid tagada, on toimiv, kas see on piisav? Kas meil on valitsus, kes on kompetentne kontrollima oma allasutusi, antud juhul, tänase teema puhul Politsei‑ ja Piirivalveametit? Kas Politsei‑ ja Piirivalveamet on aruandluskohuslane ministri ees või on ministri ülesanne tema alluvuses töötava ametkonna möödalaskmisi, võimu kuritarvitamisi ja omavoli kinni mätsida? Kas Kaitseväe juhataja on õigustatud persoon, et sisuliselt ainuisikuliselt otsustada tema alluvuses või tema käsuliinis töötavate inimeste vaktsineerimise või mittevaktsineerimise üle? See oli ka eile arutlusel.

Need on ülimalt põhimõttelised küsimused. Need ei ole meie erakonna mingisugused populistlikud tolmukeerutamise küsimused, need puudutavad eranditult kõiki siin saalis viibivaid inimesi, õigemini siia mandaadi saanud inimesi, sest me oleme saanud mandaadi nendelt inimestelt, kelle ees me oleme võtnud kohustuse, ja andnud ka vande, et me kaitseme Eesti põhiseadust, Eesti põhiseaduslikku korda. Meil on tekkinud sügavad kahtlused, et seda põhiseaduslikku korda ohustavad meie oma institutsioonid oma tsiviilkontrolli puudulikkuse, omavoli, võimu kuritarvitamise tõttu.

Me ei taha kuidagi tänase arutelu käigus jätta muljet, nagu me oleksime politseinike vastu, lihtsate oma tööd tegevate politseinike vastu. Me ei ole nende vastu. Aga me tuletame nendele lihtsatele oma tööd tegevatele politseinikele meelde ka üht: ebaseaduslike korralduste täitmine ei ole neile kohustuslik. Ebaseaduslike korralduste täitmine ei ole ka kaitseväelastele kohustuslik.

Kui keegi püüab mulle praegu siin otsaette lüüa Kremli kasuliku idioodi pitserit, siis ma ütlen teile, lugupeetud rahvasaadikud, kolleegid: see, kui me siin silmad kinni pigistame ja parteilist distsipliini järgime, on oluliselt suurem Kremli huvide esindamine, põhimõtteliselt Kremli huvide esindamine ühiskonna lõhkumisel, kui see, et keegi juhib nendele puudustele tähelepanu. Palun mõelge selle üle!

Palun mõelge selle üle, et meie poliitiline süsteem on praegu kokkujooksmise serval. Meie poliitiline süsteem toimib praegu paljuski inertsist. Piisab ühest tõsisest kriisist. Ma pean silmas rahvusvahelist kriisi, julgeolekukriisi. Kui me näeme selle süsteemi paralüüsi, siis näeme seda suuresti sellepärast, et siin saalis on oldud kummitempel ja tehtud nii, nagu valitsuselt, valitsuses olevatelt erakonnakaaslastelt on juhtnöörid tulnud: toetage seda, ärge toetage seda, fraktsioonides on kokku lepitud. Sellega me mingil juhul nõus ei ole. See on meid viinud ja viib üha süvenevasse poliitilise süsteemi paralüüsi. See on tõsine teema, see ei ole mingisugune niisama hirmutamise teema. Me näeme, mis juhtub maailmas.

Palun lisaaega! 

15:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

15:36 Mart Helme

Me näeme, mis juhtus Afganistanis. Sisuliselt varises nukurežiim kokku tundidega, isegi mitte päevade, vaid tundidega. Ma hoiatan, lugupeetud, kes te arvate, et sõprade juhtnööride täitmine on iseseisvuse kindel garantii: ka meil kukub tõsises rahvusvahelises julgeolekukriisis süsteem kokku võib-olla tundidega. Ärge vangutage pead, ärge vangutage pead! Selleks, et seda vältida, peame me sellest ohust endale aru andma. Aga mul on tunne, et siin [arvatakse]: trillalla-trullalla, kõik on tore, kõik on endine, meil on NATO § 5, meil on põhiseaduslikud institutsioonid, meil on võimude lahusus, meil on tsiviilkontroll. Ei ole. See kõik lonkab mitut jalga.

Ma mäletan, kui ma siinsamas puldis ministrina seisin, kuidas siin saalis tollane opositsioon kriiskas ja püüdis selgeks teha, et nemad tuleksid koroonakriisiga mängeldes toime. No ei ole tulnud toime. Nüüd püütakse jätta muljet, et tsiviilkontroll on mingisugune relikt kusagilt, mis pragmaatiliselt poliitikat ellu viies ei ole oluline. See on äärmiselt suur eksiarvamus. Püütakse jätta muljet, nagu maailm oleks endine. Maailm ei ole endine. Maailm on muutunud.

Kukerpillidel on üks tore laul "Esimene tants on aissa, lase aga pitsid paista". See on nagu meie üheksakümnendad, oh, meri oli põlvini, lase aga püksid paista, teeme pulli, oleme vabad. Siis tuleb teine rida: "Teine tants on tango, lase aga põlved longu." Vaat siis me lasime põlved longu, meil oli vaja NATO‑sse saada, meil oli vaja Euroopa Liitu saada. Siis tuleb kolmas tants: "Kolmas tants on kikapuu, ära sina murra sääreluud." Me oleme praegu selles kolmandas tantsus. Me ei tohi murda sääreluud, sest neljas tants on "kamaaruska, tule aga, neid – pasaalusta". Ja siin ei ole mingit nalja. See on nagu meie kaasaegse ajaloo kokkuvõte ühes lõbusas lorilaulus. Ainult et lõbusat ja lori lõpuks ei ole.

Nii et, lugupeetavad, ma tean küll, mida te teete. Ma eile pidasin kõnet ja siis ma ütlesin, et me saame kohe näha, kuidas te hääletate. Ja täpselt nii te hääletasite. Ma loen teid nagu lahtist raamatut, lugupeetavad. Loen täna ka nagu lahtist raamatut. Te teete järjekordselt vale otsuse, selle vale otsuse eest maksame me kõik, maksab Eesti rahvas ja Eesti riik. Ega ma muud teile öelda ei saa kui seda, et vaadake peeglisse ja häbenege. Aga te ei vaata peeglisse ja te ei häbene. Ma ütlen nagu Tõnis Mägi: parandage meelt! Parandage meelt, see on ainus, mida me praegu teha saame, palvetada, parandada meelt. Sest suur pilt on nagu kaleidoskoop, mida pööratakse naks-naks, on uued mustrid, ja me ei tea, mis on järgmine muster. Aitäh!

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Reformierakonna fraktsiooni nimel Jürgen Ligi. Palun!

15:40 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Eks ta ole sümptomaatiline, et eelkõneleja ikka ja jälle Kremli huve eitab. See tuletab meelde, kuidas siin ulatasid nende sündmuste ajal käed ja panid kõhud kokku EKRE, Notšnoi Dozor ja kõik teised. Aga see ei ole praegu ju tegelikult eelnõu teema. Siin räägiti maast ja ilmast, Afganistanini välja, aga mitte asjast, mida tuleks uurida. Tuletan meelde: teemaks on uurimiskomisjon, aga me kuulasime siin ei tea kui kaua – kaks tundi? – kohtuotsuseid, et kes kõik on süüdi ja kuidas asjad on. Mida me siis uurime? Miks me teeme näo, et me midagi uurime? 

Meetoditest me ei kuulnud mitte midagi, me ei kuulnud faktidest, mida kontrollida ja mismoodi kontrollida. Kuulsime lihtsalt, kes on süüdi ja kuidas kõik on sealsamuses. Kuulsime tavalist EKRE süvariigi paranoiat, vaenu ja vihkamist oma riigi vastu ja ristisõda konkreetsete inimeste vastu, kellele vastandumisega proovitakse mingite ühiskonna heidikute toetust leida. Üldiselt on Eesti politsei usaldusväärsus siiani olnud kõrge. Meil võib kõigil olla negatiivset kogemust, aga sellise jutuga ei peaks parlamendipuldist ikkagi esinema.

Ma tunnistan, et mul on isiklikult allergia ka igasugu uurimiskomisjonide vastu. See põhineb pikal kogemusel, nagu ka allergia tekib ju tegelikult pika mõjutuse korral. Nende hulgas ei ole olnud ühtegi, millele võiks uhkusega tagasi vaadata. Alati on nad olematu kasuteguriga, alati on nad kellelegi ärategemiseks ja loomulikult võtavad nad ressurssi. Aga et me oleksime saanud neid andmeid pärast kuidagi kasulikult kasutada – no kui, siis ainult selleks, et kinnitada juba seni teadaolevat. See paranoia ei ole kunagi tegelikult kinnitust leidnud. See on põhjus, miks siin saalis on reeglina eelistatud olemasolevaid konventsionaalseid võimalusi. Mis need võimalused on? Loomulikult ei peaks seda teemat uurima mitte EKRE fraktsioon, kellel on ju kõik juba teada, kuigi teised veel ei tea, vaid õiguskomisjon ja põhiseaduskomisjon. Miski ei takista seda uurimast ja sellest rääkimast.

Ma ei ole kuulnud, et seda oleks tehtud. Ma küsisin eelnõu ettekandjalt, ta ajas lihtsalt mingit udu vastuseks ja luges ette mingisuguseid enda seletuskirju. Aga mida ta on üritanud teha, et fakte kontrollida – mitte midagi. Ise juhin ühte vastavat komisjoni, julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni. Ei ole seal mingit huvi olnud tegelikult, on ainult lennanud järjekordselt üks vale, nagu ei oleks komisjoni liiget informeeritud dokumendi saabumisest tema nimele. Vähemalt minu ajast sellist fakti teada ei ole. See oli just nimelt nende sündmuste ajal, kui ma komisjoni liikmeks sain, komisjoni juhiks isegi.

Salajastest dokumentidest ei hõigata kõva häälega, need on alati teada, need on komisjonis olemas, alati saab neid lugeda. Lugesime ka eelmine esmaspäev. Aga võta näpust, kes kui kaua luges, seda ma ei hakka kommenteerima, võite ise aimata. Läks ka laadaks. Ma pidin ära tulema, ma ei saanud rahulikult vaadata. Aga meil on iga komisjoni istungi lõpus salajaste dokumentide ülevaatamine. Ka see dokument oli teadaolevalt kättesaadav komisjoni liikmele. Kui te ei tundnud huvi, siis ei maksa levitada muud informatsiooni.

Mis see uurimise meetod võiks olla? Ainus on see, et kutsuda sinna tunnistajaid kohale. Aga no selles eksalteeritud olukorras olime me juba kaks päeva pidanud tulema tööle ja minema töölt sellesama seltskonna sõimurahe all ...

Palun lisaaega! 

15:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Lisaaeg kolm minutit.

15:45 Jürgen Ligi

... kes EKRE meeleolusid toetab ja keda siin käiakse julgustamas, rääkides, et rahvas ise tõusis üles. No andke andeks, need ei ole olnud spontaansed kogunemised, on ju ka teada, kes neid niite tõmbab, konkreetsed isikud EKRE‑st, kui nad ka Kremlist ei ole, nagu vihjab partei aseesimees. Ei ole võimalik saada tunnistusi inimestelt, kes ähvardavad, pritsivad, vabandust, autouksest midagi sisse, sõimavad kurjategijaks ja süüdistavad inimeste vägisi süstimises. Mina peaksin lõpetama, meie kõik peaksime lõpetama sundvaktsineerimise! Noh, järjekordne sihuke väljamõeldud puuslik nagu süvariikki. Aga need ei ole tunnistajad, need on prokurörid. Nii nagu ka eelnõu esitajad, kes väidavad, et nad tahavad midagi uurida, aga neil on kohtuotsused juba teada, neil on olemas süüdistuskokkuvõte ja nad ka ütlevad välja kohtuotsuseid. See on ikka ülimalt mage viis parlamentaarset kontrolli teha.

Muide, sõnakasutus. Perekond Helme armastab siin rääkida tsiviilkontrollist, aga no olgem ausad, tsiviilkontroll tähendab ikkagi järelevalvet relvajõudude üle, mitte tsiviilametite üle. Seda on nii palju siit puldist kuuldud, et aitab vast küll. Aitäh!

15:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, kas teil on istungi läbiviimise korra kohta küsimus?

15:46 Peeter Ernits

Mul on küsimus selle kohta, et lugupeetud esineja ei ole jälginud sündmuste käiku. Ma olen kahel korral rääkinud, et alustame valgelt lehelt, mitte prokuratuuri prokurörina. Võiks rohkem kuulata. Ja ma olen kuulnud, et lugupeetud Jürgen Ligi armastab komisjoni asemel rohkem trennis käia.

15:47 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, kas teil on protseduuriline küsimus istungi läbiviimise korra kohta?

15:47 Kalle Grünthal

Jah, on küll. Kolleeg Jürgen Ligi nimetas seda, et EKRE liikmed on Kremli käsilased. Tahaksin konkretiseerida, et siin igasugust magedat juttu ei aetaks.

15:47 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole küsimus istungi läbiviimise korra kohta. Härra Kokk, kas teil on küsimus istungi läbiviimise korra kohta?

15:47 Rene Kokk

Aitäh! Mind väga riivas härra Ligi üks väide, et tegemist on ühiskonna heidikutega, kes siin Toompea ees käivad ja oma meelsust avaldavad. Ta rääkis veel seda, kuidas sõnakasutust peaks vaatama. Kuidas teile tundub, kas Riigikogu liikmel on viisakas neid inimesi siit kõnepuldist ühiskonna heidikuteks nimetada?

15:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Hetkel ei ole läbirääkimised ja see ei olnud kindlasti küsimus istungi läbiviimise korra kohta. Härra Ligi, kas teil on ...?

15:48 Jürgen Ligi

Aitäh! Mulle tundub siiski, et see võtab läbirääkimiste kuju, ja kuna minu nime nimetati ...

15:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, ma ei lase läbirääkimisi avada. Jürgen, ma ei lase läbirääkimisi avada. Ei, ka sul mitte. Ka härra Kokk ei saanud.

Nii. Nüüd on läbirääkimised lõppenud ja ma lähen edasi juhtivkomisjoni ettepanekuga eelnõu 379 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame selle läbi hääletama.

Head kolleegid! Tuletan teile meelde, et me arutame eelnõu 379. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 379 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Tagasilükkamise ettepanekut toetas 53 ja vastu oli 18 Riigikogu liiget. Otsuse eelnõu 379 on tagasi lükatud.


2. 15:51 Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (396 SE) esimene lugemine

15:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 396. Esimese lugemise ettekande teeb Jevgeni Ossinovski. Palun!

15:51 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tutvustan teile sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõu 396. Eelnõu on ajendatud valitsuse kevadistest otsustest. Nimelt, nagu me teame, otsustas valitsus kevadel – minu hinnangul arutult – rakendada üleüldist kärbet valitsussektoris. See on tabanud, nagu me oleme lugenud ja ka siin arutlenud, huviharidust haridusvaldkonnas, siseturvalisuse valdkonda ja veel mitut kriitilist kohta. Isegi orkestrid on ära koondatud. Ja sellestsamast kokkuleppest lähtudes nähakse ka põhiseaduslikule institutsioonile nimega Riigikogu ette pool miljonit rahakärbet.

Üldiselt minu põhiline seisukoht on see, et Eestis tuleks parlamenti ja parlamendi rolli tugevdada, mitte siin raha kärpida. Pigem võiks vaadata, mis on need sisulised võimekused, mida tuleks parlamendis juurde arendada, selleks et Riigikogu saaks sisukamalt oma tööd teha ja oleks ikka riigijuhtimise eesistmel, mitte tagaistmel. Sellest tulenevalt kärpimine iseendast ei ole, ma arvan, õige suund. Aga Riigikogu juhatus otsustas seda plaani toetada ja me nägime, et kantseleis tabaks kärpekirves plaani kohaselt – no see plaan pole realiseerunud, järgmisest aastast on jutt olnud – Arenguseire Keskust. Juhatus on otsustanud Riigikogu liikmete hüved jätta puutumata ja kokku hoida pikaajalise arenguseire ja tõenduspõhise otsustustoe pealt. Sotsiaaldemokraadid ei ole sellega nõus. Loomulikult võib arutleda selle üle, kas Arenguseire Keskust mingis mõttes oleks vaja paremaks, agiilsemaks teha, rohkem, ma ei tea, Riigikogu liikmete või poliitiliste jõudude mingeid igapäeva teadmistevajadusi paremini täitvaks. Seda kõike võib arutada. Aga kokku hoida pikaajalise tõenduspõhise otsustamistoe pealt kindlasti ei ole meie hinnangul õige. Me arvame, et seda teha ei tohiks.

Lisaks sellele tuleb tähele panna – need, kes on pikema staažiga, mäletavad seda –, et Arenguseire Keskus töötab eriseaduse alusel. Omal ajal meil tegutses asutus – oma suurte vigadega muidugi – nimetusega arengufond. Ühel hetkel oli arengufond sellises vormis, nagu ta oli, oma missiooni ammendanud. Ja siinsamas – see vist oli eelmine parlamendikoosseis, kui ma ei eksi – me tõesti jõudsime, ma arvan, üsna laiale konsensusele, et tema tegevus tuleks lõpetada ja just see osa, mis puudutab tulevikuseiret, tuua otsustamisele lähemale ehk Riigikogu juurde. Nõnda sai ka tehtud. Ja loomulikult kokkulepe, mis sündis, oli see, et me püüame seda arenguseiret muuta paremaks, mitte nii, et järgmisel korral, kui kuskilt on vaja kokku hoida, siis võtame poole eelarvest ära. Aga just nimelt nii suur see hoop juhatuse otsusel arenguseirele oleks.

Me oleme teinud väga mõistliku ja sisuka, aga samas lihtsa ettepaneku. Nimelt, vähendada selle koosseisu lõpuni Riigikogu liikmete kuluhüvitisi 30%-lt alampalgast 20%-le, seega 10% võrra vähendada. Härra Ratas küsib, miks nii vähe. Ja siingi on väga lihtne, aga samas sisukas seletus. Nimelt, just sellises summas vähendamisega on võimalik kokku hoida Riigikogu eelarves pool miljonit eurot, mis sellisel täitsa üllataval kombel täpselt klapib selle kärpe suurusega, mis valitsus on Riigikogule ette kirjutanud. Tegelikult muidugi see säästab nati rohkem – tulenevalt sellest, et me oleme arvutuse teinud selle aasta kuluhüvitise numbri pealt, järgmisel aastal see tulenevalt indeksi muutusest eelduslikult kasvab koos parlamendiliikmete palkadega. Nii et tegelikult õnnestub sedamoodi kokku hoida rohkem. Ja see kehtiks ajutiselt selle koosseisu lõpuni. Loodetavasti selleks ajaks läheb see kärpimishullus üle ka, need, kellel seda on selles kontekstis vaja olnud, saaksid oma tähelepanuvajaduse rahuldatud ja juba järgmises koosseisus oleks asi vanaviisi.

Mis ma veel ütlen? Aa, jajah: eelnõus on ka teine punkt. Teine punkt on selline lihtsalt ebaõigluse likvideerimise initsiatiiv, mis siia lisandus. Nimelt, et Riigikogu juhatuse liikmete kuluhüvitistele võiks panna ülempiiri 50% tavaliikme kuluhüvitisest ehk siis mitte juhatusse kuuluva liikme kuluhüvitisest. Sellelgi on lihtne ja väga sisukas põhjendus. Nimelt, juhatuse liikmetel teatavasti on transpordikulu kaetud Riigikogu Kantselei eelarvest ja esinduskulud ka mõned. Ja kuna me teame, et kuluhüvitiste kasutamise struktuur on selline, et laias laastus pool läheb tegelikult transpordikuluks, siis Riigikogu juhatuse liikmetel, kellel see kulu on kaetud kantselei eelarvest tulenevalt nende ametikohast, kuluhüvitiste nii suure kasutuse järele vajadust ei ole. Seda on ka kogemus kinnitanud.

On küsitud, mis saab juhul, kui äkki valitsus tuleb mõistusele. Seda on ajaloos juhtunud ja võib juhtuda jälle. Kui loobutakse sellest kärpest, kas siis see eelnõu kaotab oma aktuaalsuse? Vastus on ei. Nimelt, tegelikult ma arvan, et seda võimaluste akent tuleks sellisel juhul kasutada selleks, et tõepoolest vaadata, mis on see struktuurne ... Miks te naerate? See ei ole üldse naljakas. ... struktuurne probleem meie maja võimekuses. Ja suvi on tegelikult selles osas toonud kristalse selguse: see probleem on parlamendi võimetus teostada valitsuse kontekstis järelevalvet eelarveküsimuste üle.

Me oleme siin Riigikontrolli abiga saanud teada, et sajad miljonid on mööda arvutatud – sajad miljonid! –, rääkimata sellest, et parlamendil ju tegelikult puudub ülevaade, mille poolt või vastu hääletatakse, kui hääletused on. Sellest on meil siin palju juttu olnud, et tegevuspõhisele eelarvele üleminekul on pilt muutunud väga häguseks – me enam ei tea, mis ettepanekuid tehakse, jne.

Selles kontekstis on sündimas lahendus, millele oleks vaja tuge juurde, ka rahalises mõttes loomulikult. Selle lahenduse on välja pakkunud meie endine kolleeg Jaak Aaviksoo. Ma arvan, et tal on väga hea ettepanek. Tema ettepanek on luua Riigikogu juurde selline teiste riikide praktikas, võib öelda, klassikaline parlamendi eelarvekogu või -komisjon. Eriüksus. Ingliskeelses maailmas nimetatakse seda budget office'iks. See on koht, kus oleksid tööl tõesti finantsspetsialistid, analüütikud – need inimesed, kes omavad vajalikku teadmist ja kogemust riigi rahandusest ning suudaksid tõepoolest Rahandusministeeriumi ka väga tublide, pühendunud ja tarkade ametnikega olla võrdses partnerlusdialoogis, ütleme niimoodi, ja selle kaudu teenida Riigikogu, et Riigikogul oleks arusaam sellest, mis seal eelarves päriselt on.

Meile suudetaks tegelikult [selgitada] nende erinevate ettepanekute mõju, mis siia saabuvad. Me ei ole ju iseseisvalt keegi võimelised seda hindama. Siis suudetaks loomulikult ka ridade taha vaadata ja avastada sealt asju, mida valitsus võib-olla ei taha alati näidata. Ja selle kaudu teenitaks loomulikult ka avalikkuse huve, sest eelarveprojekt sellisena, nagu ta siia tuleb, on ikkagi ka avalikkuse jaoks väga pime. Sellest jõuab laiema aruteluni ainult see osa, mida valitsus ise tahab suuremalt lahti seletada.

Näiteks Ameerika Ühendriikides on juhtunud niimoodi, et Kongressi budget office on muutunud autoriteetsemaks riigieelarvet käsitlevaks asutuseks, kui on näiteks Valge Maja too asutus – ma ei mäleta, mis selle ametlik nimi on –, mis eelarvet valitsuse poole pealt, täitevvõimu poole pealt kokku paneb. Sinna on tõesti head inimesed kogunenud, nad on suutnud pikaajalisi rahalisi prognoose täpsemalt, väga hästi teha ning tõesti on tekkinud ka vajalik usaldusväärsus. Ja ma arvan, et mis puudutab seda hetke, kus me täna oleme erinevate muudatuste tulemusena, millest nii mõnegi sünni juures olen ma ise olnud ja sellisena kaasvastutav – see puudutab eelarve läbipaistvust ja mõistetavust ja kontrolli selle üle –, siis me oleme jõudnud teatud veelahkmele. Meil tegelikult on tänaseks piisav arusaam sellest, et on vaja muudatusi, ja ma arvan, et ka arusaam sellest, mida on vaja muuta. Aga ilma initsiatiivita siit maja poolt ei muutu sisuliselt mitte midagi. Eelarve on lihtsalt läinud niivõrd palju täitevvõimu poole kaldu.

Loomulikult, seda tüüpi asutuse või pädevuse-võimekuse loomine parlamendi juurde maksab raha. Selles ei ole mingit kahtlust. Vastasel juhul ei ole temas kvaliteeti. Kui me tahame, et ta tõesti suudaks seda rolli täita, siis sellesse on vaja ka rahaliselt investeerida. Aga see toob kaasa ka säästu tänu sellele, et me tegelikult suudame avastada ebaefektiivsust, mis riigieelarves on, ja ka puhtaid vigu, mida me oleme näinud, on olnud märkimisväärselt. Muidugi ei ole need summad kuidagi võrreldavad. Selles mõttes suures pildis võttes ta on kindlasti riigi jaoks kasulik ja ka rahalises mõttes säästlikku riigimajandamist soodustav, aga keegi peab loomulikult selle töö tegemise ja sellega seonduvate inimeste palkamise enda peale võtma. Parlament oleks, ma arvan, selleks kõige parem koht, kuna vastavalt põhiseadusele on just parlamendile antud pädevus eelarve vastu võtta. On arutletud selle üle, et võiks äkki teha nii, et Riigikontroll hakkaks ... Näiteks et riigieelarve tuleb sisse, Riigikontroll analüüsib selle läbi ja annab parlamendile enne vastuvõtmist, sügisel näiteks, hinnanguid selle kohta, mis riigieelarve on.

No see praktiliselt, ma arvan, ei ole kõige parem lahendus. Seda kahel põhjusel. Esiteks, Riigikontroll on seaduse järgi apoliitiline. Eelarveotsuseid või -ridasid jooksvas eelarveprotsessis kommenteerides on väga keeruline hoiduda poliitiliste hinnangute andmisest või selliste hinnangute andmisest, mis kvalifitseeruvad avalikus diskussioonis poliitilisteks, kuna üks või teine otsus on selgelt ühe või teise erakonna eesmärkidest ja soovidest lähtuvalt  tehtud. Ja teiseks ma arvan, et parlamentaarses riigis parlament tõesti peaks olema võimeline ise looma endale vajaliku tugistruktuuri, et oma tööd kvaliteetselt teha.

Praegu Eesti Vabariigi Riigikogu eelarvet kvaliteetselt menetleda ei suuda. See on reaalne seis, kus me oleme. Meil on olnud valdavalt ja kasvavalt tegelikult see protsess täitevvõimu poole kaldu, ja mitte ainult rahasummade jagamise mõttes, mis on iseenesest nii möödapääsmatu kui ka laias laastus mõistlik ja selge, kuna asjad on muutunud väga suureks ja tehniliseks, vaid ka arusaamise mõttes, kuhu ta meil läheb. Nii et see vajadus on tegelikult suur.

Ma arvan, et kuna lisaraha kantseleile ei paista kuskilt tulevat, on ka siis, kui see kärbe jääb tegemata, tegelikult raha juurde vaja, selleks et neid, ma ütleksin, parlamendi tuumikfunktsioone päriselt ka kvaliteetselt täita. Ja on hea mõte toetada meie ettepanekut, mille, ma arvan, parlamendiliikmed elavad üle.

Aga jah, see jäi mainimata – summad, kui palju siis kuluhüvitised väheneksid. Kui ülemmäär on sellel aastal 1320 eurot, siis meie ettepanek on, et see oleks 880 eurot iga kuu. Ma arvan, et me saame hakkama. Saame hakkama, tuleb saada. Ma tänan! 

16:07 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Indrek Saar, palun!

16:07 Indrek Saar

Aitäh! Kas sulle, hea ettekandja, on kuidagi arusaadav, miks Riigikogu juhatus esimese asjana sööstis just nimelt Arenguseire Keskuse kallale? Neid kuluridasid on ju säändseid ja määndseid Riigikogu eelarves. Oleks võinud seda kärbet püüda ju kuskilt mujalt teha. Huvitav, millise poliitilise loogika alusel soov Arenguseire Keskust kärpida Riigikogu juhatusel [tekkis]? See tuli kuidagi kohe lõdva randmeliigutusega, nagu öeldakse sporditermineid kasutades.

16:08 Jevgeni Ossinovski

Ega ma ei oska sellele täpselt vastata. Võib-olla komisjonipoolne ettekandja oskab seda paremini teha. Aga ma kujutan ette, et see selgitus, juhatuse õigustus oli umbes selline, et esiteks, parlamendiliikmete kuluhüvitised ja palgad on seadusega reguleeritud, mis tähendab seda, et juhatus ei saa ise seda otsust vastu võtta. Selleks, et me Arenguseire Keskuse või mõne muu olulise funktsiooni kärpimise asemel vähendaksime koosseisu lõpuni 10% võrra kuluhüvitisi, tuleks tõesti siin saalis seadusemuudatus vastu võtta. Nii et miks seda ettepanekut ei saanud juhatus teha, seletus on selles. Ja muus osas eks me ju teame kõik, nagu üks kolleeg ütles, et Riigikogu Kantselei on paraku üks vaestemaja võrreldes teiste riigiasutustega. Siia on eelarvet jätkunud aastate jooksul näpuotsaga paraku ja see väljendub loomulikult ka meie heade teenistujate palkades, nende inimeste palkades, kes meile tuge pakuvad komisjonides ja mujal teenistustes. Tegelikult ma arvan, et Riigikogu Kantselei tuumikfunktsioonides ei ole kuskilt midagi kokku hoida, selles mõttes, et need on niigi alarahastatud. 

Arenguseire Keskus ...  Okei, valimiskomisjon, mis on Riigikogu eelarves, arusaadavalt seal ei saa midagi kokku võtta, see on ka tuumikfunktsioon, mis vajab aktiivset täitmist nii sellel kui ülejärgmisel aastal. Ma arvan, et siis vaadati, et oh, aga siin on, näed, üks Arenguseire Keskus, mis meile tuli hopsti juurde. Ta on natuke niimoodi seal kõrval ja ega midagi otseselt ei juhtu, kui me pool eelarvest neilt ära võtame. Teevad ainult poole vähem analüüse. Midagi ikka teevad ja ega siis maailm kokku ei kuku. Eks see on klassikaline olukord, kus pikema vaatega tehtavate investeeringute ärajätmine tundub kõige lihtsam viis eelarve raha kokku hoida. Võib küsida, miks väga pikalt ei suutnud riik tagada normaalset Eesti teaduse finantseerimist, ehkki me ju teame, et teadusesse investeerimine toob palju rohkem raha juurde, loob meile seda ühiskonda, mida me tahame. Aga see juhtub kunagi aastate pärast. Aga kui me järgmisel aastal teadlastele juurde ei anna ja selle asemel asfalteerime kuskil tee ära, siis tee saab ju asfalteeritud. Mis need teadlased selle rahaga järgmise aasta jooksul teevad, kes seda teab. Võib-olla avastavad midagi, võib-olla mitte. Et eks ta tõenäoliselt natukene seda tüüpi mõte oli, aga oli tormakas ja halb otsus. Loodetavasti õnnestub see ikka ümber vaadata.

16:11 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar uuesti, palun!

16:11 Indrek Saar

See on väga ilus sinust, et sa nii viisakaks jäid. Minu jaoks on see täiesti loogiline, kuna need, kes osalesid Jüri Ratase teises valitsuses, pidevalt sõitsid üle kõigest, mida vähegi teaduspõhine lähenemine rääkis. Nende omamoodi kättemaksuaktsioonina on see inimlikult täiesti mõistetav. Aga see, et Reformierakond sellega kaasa rõõmsalt sõitis, on minu jaoks jätkuvalt müstika. Nad on kogu aeg rõhutanud või vähemalt opositsioonis olles nad kogu aeg rõhutasid teadmistepõhise tegevuse vajalikkust. Aga mul on küsimus: kui me selle seaduseelnõuga edasi läheksime, siis kas teiseks lugemiseks võiks mõelda seda, et see kuluhüvitiste kärbe oleks regionaalselt diferentseeritud? Paratamatult on niimoodi, et nendel, kes on kaugematest piirkondadest valitud, on kulud selle jaoks, et oma valimisringkonda esindada ja seda kombineerida istungitega, mida siin tuleb pidada, objektiivselt võttes suuremad. Kas seda kärbet võiks regionaalselt diferentseerida?

16:12 Jevgeni Ossinovski

Ma esiteks ütlen selle repliigi kohta, et mind ka natukene üllatas Reformierakonna seisukoht selles küsimuses. Eriti just sellepärast, et Maris Lauri oli tegelikult üks selle protsessi eestvedajatest, kui Arengufond Arenguseire Keskuseks ümber kujundati. Kõik need ilusad, kaunid jutud, mida kõike ta meile annab tulevikus ja miks on nii oluline see siia Riigikogu juurde tuua – ma mäletan seda juttu. See oli tollane teatud kokkulepe, aga nüüd läks kuidagi teistmoodi.

Aga jah, see regionaalne aspekt kahtlemata on oluline. Inimestel, kes kaugemalt tulevad, on kulud transpordile enamasti suuremad. Tõepoolest, mitte alati, aga tihti on. On selge, et mitte kõikidel. Me teame, ärme siis erakondlikult räägi, aga on parlamendisaadikuid, kes on valitud mõnest väga kaugest Eesti nurgast, aga käivad seal kord nelja aasta jooksul. Ja võib-olla järgmise nelja aasta eel käivad nad jälle teises maakonnas, mis on ka kusagil kaugel, aga võib-olla hoopis teises riigi otsas. Nii et nende transpordikulud kasvavad ainult valimiste eel.

Aga iseendast on see selge ja see on ju, ma arvan, Eestile hea, et suur osa kaugematest maakondadest valitud inimestest elab seal edasi. Nad hoiavad nõnda sidet oma kodumaakonnaga ja selle kaudu viivad sinna teadmist ja sidustamist ning toovad muresid tagasi siia. See kindlasti on väga positiivne ja seda peaks igal juhul toetama. Nii et ma arvan, et kui on vaja, siis loomulikult selline süsteem on võimalik luua. Perfektne ja regionaalselt diferentseeritud praegune ei ole ja tõenäoliselt mõnele teeb natukene rohkem liiga kui teisele. Aga põhimõtteliselt kindlasti sellist regionaalkomponenti transpordikulude kontekstis on võimalik rakendada, kui selleks tahe on. Ma usun, kui tahe on, siis me suudame mõne päevaga selle välja mõelda ja kokku leppida.

16:15 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Sooviksin teada, kuidas on praegusel hetkel kasutatud neid jääke, mis on, kuna ei ole soovitud, et [teatud kulud] hüvitatakse? Kas need on läinud kuskile teadusuuringuteks või nad on lihtsalt läinud riigieelarvesse tagasi? Kuidas on praegusel hetkel seda raha kasutatud? Ning see teine mehhanism: mil moel, kas tuleb justkui nn sildfinantseerimine, et kuluhüvitiste jäägist hakatakse ülal pidama arengukeskust?

16:15 Jevgeni Ossinovski

Mõte on tõesti selles, et see raha, see pool miljonit, mis sel moel kokku hoitaks, jääks Riigikogu eelarvesse eraldi püsirahana. See tegelikult võimaldaks Arenguseire Keskuse tegevust jätkata samas mahus, isegi kui muudest eelarvevahenditest pool miljonit peaks kärbitama. Kui eelarve maht väheneb poole miljoni võrra, siis arenguseire [raha] põhimõtteliselt tuleks tänu kuluhüvitiste [kärpele], mitte kõikide muude summade arvel.

Ja ma ei unustanud seda küsimust, selle juurde ma nüüd pöördun. Küsimus oli, kuidas kasutatakse tänaseid jääke. Ma ei ole detailset analüüsi teinud, aga nagu mina olen aru saanud kantselei direktori kinnitusest küll mitte mulle isiklikult, aga inimestele, kes on selle küsimusega tegelenud, siis neid kuluhüvitiste ülejääke kasutatakse selleks, et täita erinevaid auke, mis siin vaestemajas ilmnevad – kuni seinte värvimiseni välja. See maja on ju ilmselgelt väga tõsiselt amortiseerunud. Selle rahaga, mis jääb Riigikogu liikmetel kulutamata, on võimalik teha mingit hädatarvilikku remonti näiteks ja ka Riigikogu Kantselei personalikuludes tekkinud auke katta, kui selleks on vajadus, on see siis mingid tulemustasud või midagi muud.

16:17 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:17 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Mina olen nõus kuluhüvitisi vähendama, aga selle seltskonna päästmiseks küll mitte. See sinu ilus jutt eelarve arusaamatusest ja kõigest muust on jumala õige. Aga samas eelarve kontrolli komisjonis ma näen, kuidas miljonid lendavad. Tuleb jälle uus minister, tänab suurepärase töö eest. Parandame! Järgmine nädal on jälle uus minister. Pappi on küll. Ja nüüd valada siin neid krokodilli- või ma ei tea, kelle pisaraid, et päästame kuluhüvitistega selle seltskonna. Ei! Et tuleks midagi ette võtta, et me kummitempli staatusest välja läheme – nõus! Aga alles meil oli see erikomisjon, et uurida, kas on kõik tehtud nii, nagu peab. Ma ei ole prokurör, nagu siin Jürgen Ligi arvas. Te tõmbasite vee peale sellele! 

16:19 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Siin oli nüüd kaks teemat koos. See, et EKRE-le tõenduspõhine otsustamine ei meeldi, on teada fakt ja selles mõttes ei ole selles midagi üllatavat. On tänuväärne, et te oma väärtuspõhised seisukohad oma diskussioonides välja toote. See on kindlasti kiiduväärt. Aga nüüd läksid sul, Peeter, kaks asja, tulenevalt muidugi puudujääkidest minu ettekandes, natukene segamini. Üks küsimus on Arenguseire Keskus, mis tähendab pikemaajalist arenguseiret ja otsustustuge nende teemade puhul, mis võib-olla järgmistel valimistel hääli ei too, aga pikemas vaates vajavad tegelemist. Tegelikult meil võiks olla rohkem poliitikuid, kes vaatavad kaugemale kui järgmised valimised, ja kindlasti on hea, kui neile on selles keegi toeks. Sest ega ise ei näe 20 aasta taha. Inimsilm on ikka piiratud ja vaim ka.

Ja teine küsimus on siis see, mis puudutab riigieelarve kontrolli parlamendi poolt. See komisjon, mille liige sa oled ja mille külaline mina tihti olen, ei täida seda eesmärki. Ta ei ole suuteline seda eesmärki täitma. Ta kuulab ära ministrite sorava jutu, küsib mõned küsimused, kuulab ära riigikontrolöri ja tema teenistujad, midagi seal fikseerib, jutustab, aga tegelikult ei ole ta suuteline päriselt olema nõudlik partner Rahandusministeeriumile või mõnele teisele ministeeriumile. Aga seda oleks vaja. Meil ei ole vaja seda, et Urmas Reinsalu hoogsal juhtimisel formuleeritakse lennukaid kokkuvõtteid sellest, kuidas asjad on ja võiksid olla. Selleks, et me kõik saaksime formuleerida mingisuguseid kokkuvõtteid selle kohta, mis on eelarves ühte- või teistpidi, oleks meil tegelikult vaja, et keegi suudaks selle läbi hekseldada ja seal näppu peal hoida. Täna parlamendil seda võimekust ei ole, mitte kuskil ei ole parlamendis seda võimekust. Aga see võimekus peaks olema.

See budget office, see eelarve-eriüksus ei koosneks muidugi poliitikutest, kes naudivad avaliku ülekande rõõmu, vaid see koosneks analüütikutest, riigirahanduse spetsialistidest, kes suudaksid eelarvet päriselt lugeda ja vastata meie küsimustele, abistaksid parlamenti tegelikult riigieelarve menetluses. Need on kaks eraldi ettepanekut, mõlemad need on vaja teha. Nii et kui sa seda Arenguseire Keskuse raha ettepanekut ei toeta, siis sa võiksid seda eelnõu toetada just nimelt selleks, et tekiks see eelarve-eriüksus. See oleks ju ikka hea ja oluline. Siis oleks ka selles komisjonis, mille liige sa oled, parem sisukat tööd teha.

16:22 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

16:22 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! See, et lausaline [teatud protsendi ulatuses] kärbe ilma poliitilise suuniseta annab tagajärjeks selle, et kärbitakse kohtadest, mis kärpija enda rahakotti ei puuduta ja millel on pikaajaline kahju – no see tegelikult on ette teada. Aga lõpuks on Riigikogu juhatusel ju valik. See on juhatuse otsus, kust kokku hoida, kui selline arusaamatu ja praeguses eelarveolukorras ka täiesti mittevajalik kohustus on pandud. Aga millise moraalse hinnangu sa annaksid sellele, et tõesti kärbitakse kohtadest, millel on pikaajaline kahju, mis tegelikult pärsib Riigikogu sisulise töö tegemist, aga ei puuduta kärpijate enda rahakotti? Palju on juttu olnud Arenguseire Keskusest. Ma tooksin juurde aga selle, mis minu arust veel karikatuursemalt toob välja selle kärpe naeruväärsuse. Riigikogu Toimetiste eelarvest – seal on üks töökoht –kärbitakse 17 500 eurot. Riigikogu Toimetised, 20 aastat ilmunud ainus seda tüüpi ühiskonnateaduslikke teadusartikleid avaldav väljaanne, võib 17 500 euro pärast lõpetada tegutsemise. Milline on moraalne hinnang selliste otsuste tegemisele?

16:24 Jevgeni Ossinovski

Eks moraalne hinnang seda tüüpi asjadele on küllap kõigil erinev, aga selge on see, et kui eelistatakse lühiaegset pikaajalisele, siis ega see meile, kes me siin oleme, au ei tee, et me tõesti hoiame kokku sealt, mis võiks tulevikus anda meile palju juurde. Ma ei tea, ma ei ole väga ... Ma meelsasti moraliseerivat sõnavara ei taha kasutada sellistes olukordades, see kipub muutuma väga selliseks kumisevaks. Ma seda ei tee. Aga ma arvan, et see on halb otsus. Seda halba otsust tuleks mitte teha.

16:25 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:25 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma tuletaksin meelde võib-olla sellist ühiskonna ootust eelmise aasta kevadel, kui selgus, et Riigikogu liikmete palk tõuseb. Me kõik tundsime äärmist piinlikkust ja pidime selle raha kuskile annetama. Mõni [annetas] MTÜ-dele, pärast tuli välja, et MTÜ-d on kurikaelad, ja hakati otsima seoseid. Need, kes annetasid riigieelarvesse tagasi selle raha – no vaevalt, et sellest mingit kasu tuli. Me võime tinglikult öelda, et see läks seal laos koos vaktsiinidega hapuks, see meie tagasi antud raha. Aga me ei leidnud tegelikult erakondadega konsensust, seda, et see raha läheks ühte kindlasse kohta, kus saaks seda mingil määral mõõta. Kas teie eelnõu kohaselt jääks sihuke paindlikkus, et fraktsioonid võiksid ise otsustada, kuhu nad selle kuluhüvitise jäägi võiksid suunata? Teie tahaksite selle anda sinna arengupeetuse keskusele, meie tahaksime näiteks garderoobi.

16:26 Jevgeni Ossinovski

Kui valida, kas tõenduspõhine otsustustugi või garderoob, siis ma soovitan ka Isamaa fraktsioonil siiski valida tõenduspõhise otsustuse. Kui on mingid fraktsioonide mõtted selle kohta, kuidas paremini suunata Riigikogu Kantselei ressurssi, siis loomulikult on need teretulnud. Aga no ma ei tea, garderoob võib-olla ei ole praegu see kõige suurem kitsaskoht.

16:27 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:27 Peeter Ernits

Hea juhataja ja hea ettekandja! Kõigepealt, sa ei ole aru saanud, mida ma arvan. Ja ma olen pigem analüütik eelkõige, ma arvan. Ja mind huvitab reaalne, see, mis toimub, mitte mingid virvatulukesed täna. Aga vaata, see seltskond, kellele sa seda raha tahad anda – sellega ma nõus ei ole. Ma võin siin kolleeg Kojamehega öelda, et [annaks] võib-olla puhvetile või kellelegi teisele. Me peaksime palju rohkem ennast kehtestama Riigikogus. Aga nüüd tulla kuluhüvitistega seda, kuidas kolleeg Kojamees ütles, arengupuude keskust toetama – ei! Ja muuseas, kolleeg Jürgen Ligi õitses samuti selles komisjonis kogu aeg, ei olnud sugugi mitte Urmas Reinsalu. Suvi läbi õitsesime siin, õigemini tema õitses, kui Louis Freeh' komisjoni seal poodi.

16:28 Jevgeni Ossinovski

No need Louis Freeh' asjad olid häbiasjad teie parteile, see vastab tõele. Aga muidugi sinu analüütilisuses ma ei kahtle. Ma töötan sinuga koos komisjonis, see on teada. No mis ma sulle oskan öelda? No sulle ei meeldi Arenguseire Keskus. Kui sa oled nõus, siis teeme muudatusettepaneku. Ma olen valmis kaaluma, kui sa teed muudatusettepaneku, et osa sellest rahast suunata puhvetile. Ma arvan, et me võime leida siin kompromissi, kui see on sulle väga oluline, sest minule on oluline, et me saaks Arenguseire Keskuse rahastatud, eelarve kontrolli paremale tasemele. Kui on oluline puhvet ja garderoob, siis ma arvan, et me võime selles osas otsida kokkulepet.

16:29 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Margit Sutrop, palun!

16:29 Margit Sutrop

Hea eesistuja! Austatud ettekandja! Teie kolleeg Riina Sikkut küsis moraalsuse kohta ja te ütlesite, et ei tahaks sel teemal rääkida. Aga minu küsimus on samasugune. Ma küsiksin kõigepealt seda, kas Arenguseire Keskus ise teab seda, et praegu pannakse meid dilemma ette. Te esitasite küsimuse nii, nagu me kõik oma mingisugusest isiklikust rahast hakkaksime teda toetama. Tegelikkus, nagu te kindlasti teate, on see, et enamik Riigikogu liikmeid ei kuluta oma kuluhüvitisi ära selle määrani, milleni te soovite seda langetada. Aga praegu tõstatatakse see küsimus, nagu oleks meie isiklikust rahast vaja neid üleval pidada ja nad muudetakse sellega nagu ülalpeetavateks. Ja nagu te näete, Riigikogu saal võtab seda kui võimalust nüüd neid mõnitada ja teie ettekandjana isegi naerate selle üle. Ma olen tõesti hämmastunud, et te nii intelligentse inimesena panete teaduse toetamise niisuguse väga imeliku ja populistliku üleskutse sappa. 

16:30 Jevgeni Ossinovski

Ma saan aru. Teil on loomulikult vaja põhjendust, et seda eelnõu mitte toetada. Seda ma olen tänu oma kümneaastasele kogemusele näinud. Aga ülalpeetavad on laias laastus kõik, kes riigieelarvest raha saavad, sealhulgas parlamendisaadikud. Kui täidetakse avalikku funktsiooni, mis tuleneb avalikust huvist ja seadusest, ja tehakse seda tööd hästi, siis ega see ei ole häbiasi. Selles mõttes ei ole häbiasi ka see, et riigieelarvest rahastatakse Arenguseire Keskust. Nüüd, küsimus eelarve kontekstis tekibki, kui vastab tõele – ja tõepoolest vastab valdavalt tõele, see on korrektne –, et suur osa Riigikogu liikmetest ei kasuta oma kuluhüvitisi lõpuni ära. Aga selle jäägi alusel ei ole võimalik eelarvestada Arenguseire Keskuse töökohti. Seda ei ole võimalik teha, sellepärast et palgakulud on pikaajalise kohustusena kirjas ja nendeks on vaja püsirahastust. Ei ole võimalik niimoodi, et aasta lõpus vaatame, kas me saame Arenguseire Keskuse inimestele palka maksta, ja see sõltub sellest, kui palju kolleegid Lõuna-Eestist käisid oma valimisringkonnas vabal nädalal.

Selle piirmäära langetamine tegelikult loob püsiva eelarve võimaluse Riigikogu Kantselei eelarve sees ja  annab neile kindluse jätkata. See annab neile kindluse ja moraalse vabaduse teha oma tööd edasi. Minu meelest on nad praegu pandud väga omapärasesse seisu. Tõepoolest niimoodi väga kergekäeliselt juhatus otsustas neilt lihtsalt poole rahast ära võtta ja sellega avaski selle tee, et siin on hakatud rääkima, et mis nad täpselt seal üldse toodavad, ah, ma polegi neid analüüse lugenud. Vastavalt oma rikutuse astmele on inimesed saanud rääkida, kui palju nad teavad Arenguseire Keskusest ja mida nad sellest tööst seal arvavad. Ma arvan, et see ei ole õige.

16:32 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

16:32 Priit Sibul

Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Ma olen veidi üllatunud, et meie seas on kolleege, kes on nii vihased iseenda ja meie kunagise otsuse peale Arenguseire Keskus luua. Ja ma ei mäleta, et me oleksime siin arutanud, et me peaksime seda kuidagi ümber formeerima või Arenguseire Keskusega midagi muud tegema. Selles mõttes see debatt tundub veidi üllatav osa kolleegide poolt. Aga mul on teile küsimus: kas teie teadmine on endine, et see on nii nagu Kaitseväe orkestri puhul, et on pöördumatu otsus tehtud Riigikogu Kantselei juhtkonna poolt? Kuigi raha eelarves on, nagu selgub, märksa enam, kui nende [kärbete üle otsustades arvati], on see otsus, mida ei plaanita muuta? 

16:33 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan selle küsimuse eest! Ei, mul ei ole seda teadmist. Võib-olla komisjoni ettekandja saab meid valgustada, äkki temal on see teadmine. Ent mul ei ole ka seda teadmist, et oleks plaan see otsus ümber pöörata. Me teame tõepoolest, et majandusprognoos on oodatust parem, ja on signaliseeritud seda, et kõige lollimatest kärbetest on plaan loobuda. Aga kas valitsuse analüüsis see kuulub nende kõige lollimate otsuste hulka, mis tagasi pööratakse, või ei kuulu, seda ma ei tea. Traagika selle asja puhul on ju see, et loomulikult, no ma ei tea, kui me räägime huvihariduse kärpest, sisejulgeolekus komandode sulgemisest, ma ei tea, ka orkestrist, siis need on vähemasti väga nähtavad, suure kaaluga ja suure resonantsiga otsused, mille puhul tõesti on avalikkuse surve nendest [kärbetest] loobuda. Arenguseire Keskuse puhul me ju tegelikult teame, nagu ikka üldiselt seda tüüpi mõttekodade ja analüüsiloojate puhul, et ega enamik inimesi seda toodangut ei tarbi. Ta ei ole ka neile suunatud, eks ju, ta ongi otsustustoena suunatud valdavalt spetsialistidele, ekspertidele ja ka poliitikutele. Ja selle tõttu on lihtne: ah, paneme selle ikka kinni, mis tast ikka niimoodi pidada, ega keegi pisaraid ei vala. Ka siin saalis on paljud täpselt seda meelt. Ma loodan, et see meelemuutus tuleb, aga ka sellisel juhul ma arvan, et võiks seda momentumit, nagu ma pikalt rääkisin, kasutada siiski selleks, et ka muud olulised baasfunktsioonid korda teha.

16:35 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

16:35 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Mul on hea meel, et meil Peeter Ernitsaga nii palju ühist on. Ma pean ka ennast eelkõige analüütikuks. Kui vaadata Eestis aasta jooksul valmivaid analüüse, siis tegelikult see, mida Arenguseire Keskus teeb, paistab ju välja. Stsenaariumi analüüs valdkondade jaoks, selline süstemaatiline lähenemine ja Riigikogu võimalus analüüsiteemade osas kaasa rääkida – see on unikaalne. See, et majanduskomisjon saab need teemad kokku leppida, paika panna, mida Arenguseire Keskus uurib, on suurepärane. Ma kuidagi ei näe, et saadikud hakkaksid olema paremini informeeritud või paremaid otsuseid tegema, kui Arenguseire Keskuse rahastust kärpida. Ma saan aru, et kõigile meile ei pruugi teemad ühtmoodi olulised tunduda. Mõni eelistab, et analüüsitakse maksustruktuuri, teine tahaks pikaajalise hoolduse kohta kuulda. Põhjalik töö oli laevandusest ja meremajandusest. Mina ootan tuleviku tervishoiutöö teemat, et COVID‑19 kriisi mõjusid analüüsitakse. (Juhataja helistab kella.) Need on kõik olulised teemad.

16:36 Riina Sikkut

Küsimus on: kuidas sina näed, kas saadikud on paremini informeeritud, kas me teeme paremaid otsuseid, kui Arenguseire Keskust kärpida? (Saalis räägitakse midagi.) 

16:36 Jevgeni Ossinovski

Austatud istungi juhataja, kas Jürgen Ligil on midagi juhtunud?

16:36 Aseesimees Martin Helme

Tavaline!

16:36 Jevgeni Ossinovski

Kas nad teevad paremaid otsuseid? Ei tee paremaid otsuseid. Loomulikult on võimalik seda teadmiste ja analüüsi puudujääki katta ka teistmoodi. On võimalik teoreetiliselt neid analüüse teha teises kohas ja võib ka ise lugeda rohkem ja nii edasi. Aga põhimõtteliselt idee, mis Arenguseire Keskuse loomise hetkel oli ja mida nad on püüdnud täita, [on õige]. Loomulikult on seal puudujääke ja see on arenev struktuur ka ju. Nii et selles mõttes, nagu kolleeg Sibul ütles, tõepoolest siin saalis võiks arutleda selle üle, kuidas see asutus saaks veel paremini toetada tõenduspõhist otsustamist. Kahtlemata seda võiks teha. Mul on ka mõned mõtted ja ma ei ole ka kõigega lõpuni rahul, aga see on täiesti normaalne. Ootused on erinevad, see on selge. Aga ilma igasuguse alternatiivse pakkumiseta lihtsalt öelda, et meil pole seda vaja, et hoiame sealt kokku – no ma arvan, et see ei ole õige. See ei ole õige!

16:37 Aseesimees Martin Helme

Palun, Priit Sibul! 

16:37 Priit Sibul

Aitäh! Ma olen sinuga nõus, et see struktuur, mis loodi meie enda arusaamise ja tahte kohaselt, oma funktsiooni täidab. Ja see, mis puudutab eelarve kontrolli ja saadikute võimalikku paremat arusaamist sellest, kindlasti oleks see asi omal kohal. Aga isegi selja taha vaatamata on selge, et saali on saabunud targemaid saadikuid, kellele kõik on selge. Mul ongi küsimus: kas sinu hinnangul on võimalik, et see seirekeskus asendada selle kõige targema isikuga?

16:38 Jevgeni Ossinovski

Ma ei saanud sellest küsimusest aru. (Saalis räägitakse midagi.) Jürgen Ligi soovib sellele vastata, talle see võimalus võib avaneda. Ei, ma ei lähe sinu provokatsiooniga kaasa.

16:38 Aseesimees Martin Helme

Õige! Helmen Kütt, palun!

16:38 Helmen Kütt

Suur aitäh, eesistuja! Hea ettekandja! Üks ametikaaslane küsis, kas see kuidagi ei solva Arenguseire Keskust, et me siin räägime temast kui ülalpeetavast ja otsime vahendeid tema tegevuse jätkamiseks. Ma tegelikult arvan, et see juhatuse otsus solvas Arenguseire Keskust ja tegi neid väga kurvaks. Otsustati lihtsalt nipsuga, et nad võiks likvideerida. Pigem tekitas see neile meelehärmi. Aga minu küsimus on hoopis see, et järsku tuli mõte neid mitte edasi rahastada sellepärast, et nagu sa endise tervise- ja tööministrina kindlasti mäletad, nad tegid analüüsi, kui palju vajaks Eesti Haigekassa täiendavaid ressursse, et meie tervishoid kestaks edasi ja inimesed saaksid haigena abi. Kas sa mäletad seda numbrit, mis nad välja ütlesid pikkadeks aastateks ette?

16:39 Jevgeni Ossinovski

Aitäh selle kaheosalise küsimuse eest! Esimesele küsimusele vastates: jah, muidugi see on inetu. Inetu ei ole see ainult Arenguseire Keskuse ja Riigikogu Kantselei suhtes. See on tegelikult ka põhimõtteline küsimus, mis puudutab teisi põhiseaduslikke institutsioone. Mäletate, Riigikohtu esimees rääkis meile – ma nüüd parafraseerin, ma võin täpse sõnastusega eksida –, et neljapäeval helistati Rahandusministeeriumist ja öeldi, et hoia seal, ma ei tea, mitusada tuhat kokku, et me ootame homseks sinult ettepanekuid, kust sa kokku hoiad. Riigikohtule helistab Rahandusministeeriumi ametnik! Täpselt samamoodi on olnud ka teistes põhiseaduslikes institutsioonides. Tegelikult institutsioonidele, mis on suunatud täitevvõimu tasakaalustamiseks vastavalt põhiseadusele, täitevvõimu ametnik helistab ja ütleb, et me võtame teilt raha ära. Selline on olukord. Siin peaks Riigikogu kindlasti ennast kehtestama ka teiste põhiseaduslike institutsioonide kaitseks selles küsimuses. Loomulikult on olukordi, kus riigi rahaline seis on kehva. Siis on kõigil vaja kokku hoida, aga sellises olukorras on võimalik ja vajalik kindlasti ka põhiseaduslike institutsioonidega läbi rääkida, et sealgi midagi kokku hoida. Aga see käib hoopis teistmoodi. Ei saa seda sellisel viisil kindlasti teha.

Nüüd küsimus konkreetse analüüsi kohta. See pole ainus analüüs, mis tegelikult näitab, et see valitsus ei oma ja ka paljud varasemad [ei omanud] ja tõenäoliselt ka paljud järgmised ei oma piisavat ettevaatamisvõimet või poliitilist tahet, et teha asju, mida 10 või 20 või 30 aasta perspektiivis on vaja teha täna. Võtame transpordi! Väga hea analüüs oli transpordianalüüs. Ma mäletan, minister käis rääkimas, et oi, see on nii hea analüüs, näitab, kui tublid me oleme, siin on tasuta ühistransport jne. Tegelikult kogu analüüs näitas, et me ei saavuta neid eesmärke, mis me oleme endale püstitanud. Autostumine kasvab ohjeldamatult, heitmed kasvavad ohjeldamatult ja ilma täiendavate meetmeteta, mis kindlasti poliitiliselt populaarsed ei ole, me oma eesmärke ei saavuta. See on valus tõde, mis tuuakse meile sealt koju kätte, ja loomulikult seda on parem mitte kuulda kui kuulda. See puudutab ka väga paljusid teisi valdkondasid. Kahtlemata nii ta on. Mingis mõttes on vast hea tunne, kui ei tea, ja siis otsustada või jätta vajalikud otsused tegemata. Sulle nagu pole seda öeldud. [Teine asi on], kui sulle on öeldud, et sa peaksid midagi tegema, aga mis iganes põhjustel jäävad [vajalikud] otsused tegemata.

Aga siiski ma arvan, et põhiline selle otsuse põhjus on olnud mõtlematus. See lihtsalt tehti mehaaniliselt. Kui kärbe tuli, võttis juhatus tabeli ette ja vaatas, et ah, võtame sealt. Selliste mõtlematute kärpeülesannetega, nagu Riina Sikkut õigesti ütles, nii kipubki minema. Ega üldiselt mingit kvaliteedi tõusu ei ole üheski asutuses kunagi sündinud sellise kärpe-eesmärgi mehaanilise täitmise tulemusena.

16:43 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

16:43 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Tahtsin üle täpsustada. Siin korra käis eelmise küsija jutust läbi, et tegemist on Arenguseire Keskuse likvideerimisega. Ma ikka olen siiamaani aru saanud, et me räägime kärpest, mitte likvideerimisest. Kas te võiksite seda täpsustada?

16:43 Jevgeni Ossinovski

Jaa, minule teadaolevalt on plaan kärpida pool selle asutuse eelarvest. Noh, eks omaette küsimus on see, kustmaalt kärbe muutub likvideerimiseks. Pool võib-olla tõesti veel ei ole päris likvideerimine, aga no selge on, et kui sa võtad teoreetiliselt ära 95% mõne asutuse eelarvest, aga ütled, et ei-ei, me seda kinni ei pane, me lihtsalt vähendame tema kulusid, siis me saame aru, et praktiliselt sellist asutust üleval ei ole võimalik pidada. Võib-olla õigem on seda sõnastada viisil, et nendes raamides nende ülesannete ja nende tulevikuplaanidega, mis sellel asutusel on olnud ja mis on olnud selle asutuse liikumise tee ja trajektoor – need uuringud, mida nad teevad, on ju pikaajalised, neid planeeritakse mitu aastat ette ja tehakse mitu aastat –, ei ole sellel asutusel võimalik jätkata poole väiksema eelarvega. Siis ta muutub mingiks pisemaks asjaks.

No siin on tehtud ettepanekuid, et liidame ta meie õigus- ja analüüsiosakonnaga, mis toodab ikkagi hoopis teistsuguses formaadis dokumente ja analüüse. See ongi midagi muud. Siis võib öelda, et sellisel kujul toimub tema likvideerimine ja asendamine millegi hoopis muuga. Aga noh, korrektsem on jah öelda, et on oluline rahastuse vähendamine. 

16:45 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

16:45 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Ma ei saanud vastust oma küsimusele, kas see teie ettepanek on kooskõlastatud Arenguseire Keskusega. Ja teiseks, mulle tundub, et ka teie enda [seletus]kirjas või selles eelnõuga koos esitatud ettepanekus on kirjas, et teile teadaolevalt on tegemist [pooles ulatuses] kärpimisega ja väljasuretamisega. Need on kaks täiesti erinevat väidet. Ja tegelikult on ju tegemist läbirääkimistega. Kas me räägime praegu siis kuulujuttude ajel sellest, mis on Arenguseire Keskuse saatus? Milline on see teile teadaolev andmebaas, millele te toetute? Mina niisugust poole [eelarve] kärpimist must valgel näinud ei ole. Ma olen samamoodi kui teie mures Arenguseire Keskuse pärast, ma toetan nende tegevust. Täna hommikul ma nägin pikaajalise hoolduse huvitavaid ettepanekuid ja analüüsi, ma loodan OTRK‑le kõrghariduse küsimuses neilt abi. Nii et ma toetan nende tegevust.

16:46 Jevgeni Ossinovski

Jaa, see oli kevadine juhatuse otsus. Juhatus pidi Rahandusministeeriumi teavitama nagu Riigikohtu esimees, millisel viisil kavatsetakse see pool miljonit eurot kokku hoida. Juhatus arutas seda ja jõudis sellise ettepanekuni. Kõige suurem lõige tabab Arenguseire Keskust. Siin oli ka viidatud, et Riigikogu Toimetistelt võetakse näpuotsaga ja küllap natuke kusagilt veel. Ei, see ei ole kivisse raiutud, loomulikult juhatusel on võimalik see otsus ka üle vaadata. Minuni ei ole jõudnud informatsiooni, et neil on plaanis seda teha. Tõenäoliselt välja arvatud juhul, kui valitsus peaks loobuma Riigikogu Kantselei eelarve kärpimisest. Arenguseire Keskus, ma usun, on nõus jätkama stabiilse eelarvega, mis meil siiani on olnud. Ma ei usu, et nad oleksid vastu sellele, et me selle otsuse teeme. Ma ei näe ühtegi põhjust selleks, et nad seda ei toetaks.

Noh, kui detailne küsimus on see, et äkki nad ei toetaks seda juhul, kui nad teaksid, et see tuleb Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kärpe abil. Ma ei ole seda neilt küsinud. Ma ei ole neilt seda küsinud, aga ma arvan, et parlamendiliikmed on suveräänsed otsustama oma kuluhüvitiste üle. Ja selles kontekstis on meil seadusandjatena õigus kaasa rääkida ka selles osas, millistest allikatest rahastatakse Arenguseire Keskust. Nii et ma arvan, et see on igati väärt ettepanek selle probleemi lahendamiseks. 

16:47 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Ja nüüd kutsun teise ettekandja, selleks on põhiseaduskomisjoni liige Kalle Grünthal. Palun!

16:48 Kalle Grünthal

Austatud kolleegid! Põhiseaduskomisjoni poolt olen ette kandmas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu, millega tahetakse muuta Riigikogu liikme staatuse seadust. Ja see tekst on järgmine: muuta seaduse paragrahvi 30 ning sõnastada see järgmiselt: "(1) Riigikogu liikmele hüvitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Riigikogu XIV koosseisu volituste lõppemiseni hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 20% Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. (2) Riigikogu juhatuse liikmele kuludokumentide alusel hüvitatav tööga seotud kulutuste ülempiir on 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast." Ja selle seadusemuudatuse eesmärki põhjendavad sotsiaaldemokraadid järgmiselt: "Hoida Riigikogu eelarves kokku vajalik summa, et päästa pikaajaline arenguseire, mis on oluline osa teadmispõhisest otsustamisest. Selle asemel hoitakse eelnõu järgi vajalik summa Riigikogu liikmete kuluhüvitiste arvelt."

Meeldetuletuseks nii palju, et Riigikogu liikme staatuse seaduse praeguse redaktsiooni § 30 on selline, et Riigikogu liikmele hüvitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 10% Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Meeldetuletuseks võib-olla ka veel see, mis on Riigikogu liikme tööga seotud kulutused, ja selleks ma kasutan Riigikogu juhatuse otsust, kus punktis 2 on Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste nimekiri, milleks on sõidukulud, side‑ ja postikulud, lähetuskulud, bürookulud, koolituskulud, esindus‑ ja vastuvõtukulud, tõlketeenuse kulud, majutuskulud, uuringute, ekspertiiside ja päringute kulud. Ma ei hakka neid rohkem lahti rääkima, sellepärast et kindlasti tublide Riigikogu liikmetena olete selle kõigega äärmiselt hästi kursis.

Aga mis siis toimus Riigikogu põhiseaduskomisjonis selle Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Raimond Kaljulaidi algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamisel esimeseks lugemiseks. Lauri Läänemets rääkis ära põhjendused ja motiivid ja siis tuli küsimuste ja vastuste voor, kus Paul Puustusmaa küsis, kuivõrd on eelnõu algatajad analüüsinud eelnõu vastavust põhiseaduse §‑le 75. Antud paragrahv räägib lisaks Riigikogu liikmete töötasule ka piirangutest töötulu muutmisel. Kas see eelnõu ei ole vastuolus põhiseaduse §‑ga 75? Lauri Läänemets vastas, et kuluhüvitiste vähendamise praktikat on analüüsitud ja Riigikogu on ka varem kuluhüvitisi vähendanud. Ma muidugi etteruttavalt, et asi oleks selge, loen ette põhjenduse, et tegelikult seda vastuolu põhiseadusega ei ole olemas. See teema küll jooksis läbi kogu istungi ja selle tulemuseni jõudsime alles istungi lõpus. Tegelikult on olemas Riigikohtu üldkogu otsus 23. veebruarist 2009, mis ütleb ära, et Riigikogu liikme tööga seotud hüvitistele põhiseaduse §‑st 75 tulenev keeld selle sätte sõnastuse kohaselt ei laiene. Ja näiteks ka töölepingulistes suhetes ja avalikus teenistuses ei käsitata seadusandja palga osana tööga seotud hüvitisi. Riigikohus tõlgendab seda selliselt, et nende kulutuste hüvitamise korda saab muuta ka Riigikogu ametisoleva koosseisu jaoks. See on nagu etteruttavalt öeldud, et põhimõtteliselt see diskussioon, mis meil tekkis põhiseaduskomisjonis, lõpuks vaibus. Põhiseadusega siin mingit vastuolu ei ole.

Ja muidugi ka mina märkisin, et võib tekkida põhiseaduslikkuse probleem selles osas, ja avaldasin arvamust, et selle eelnõu eesmärki on võimalik saavutada lihtsamal viisil. Kuluhüvitisi kasutatakse sageli ka sõiduautode liisimiseks, mida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed ei tee, sest nad maksavad liisingud oma palgast. Seega oleks olnud üks võimalus muuta liigitust, mille eest kulud hüvitatakse. Aga Lauri Läänemets arvas selle peale, et minu variant ei sobi – see ei aita probleemi lahendada, sest kuluhüvitiste suurus jääb ikka samaks. Selleks et Arenguseire Keskuse eelarve ei väheneks, tuleks kuluhüvitisi vähendada, eelarve raha ühelt realt teisele tõsta.

Oudekki Loone sõnas, et Arenguseire Keskusest ei ole eelnõu tekstis juttu ja 10% kuluhüvitiste kokkuhoiuga Arenguseire Keskuse eelarvet väga palju ei suurenda. Ja Oudekki Loone märkis veel, et praeguse Riigikogu liikmete kuluhüvitiste süsteemi võiks võib-olla isegi kaotada, kui Riigikogu liikmetele tagatakse büroo või vähemalt assistent, nagu on paljudes teistes riikides. See võimaldaks Riigikogu liikmetel teha seadusloome protsessis põhjalikumat ja sisulisemat tööd. Lauri Läänemets vastas, et selle eelnõu eesmärk ei ole Arenguseire Keskuse võimekust suurendada. Eelnõus toodud kuluhüvitiste vähendamisega tekkivast rahast piisab selleks, et Arenguseire Keskuses ei oleks vaja inimesi koondada, nagu praegu plaanitakse.

Järgmisena [võtsin mina sõna] arvamuste ja küsimuste voorus. Tõin näite sellest, et kõiki kuluhüvitisi ei ole ära kulutatud ja on ka selliseid kuid, kus Riigikogu liige maksab suuremate kulutuste korral oma ametipalgast tööga seotud kulutustele juurde. Ma märkisin ka seda, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmetel on võib-olla probleemiks see, et nad ei ole rahva seas nii populaarsed, ja selle eelnõuga soovitakse kärpida tõsiselt võetavate erakondade töövõimet, et saavutada selle najal edu. Lauri Läänemets oponeeris sellega, et selgitas, et kui keelata kuluhüvitiste eest autoliisingu maksmine, siis see ei too Arenguseire Keskusele raha juurde. Kuluhüvitisteks planeeritud summa jääb endiselt samaks. Selleks, et kanda kuluhüvitistest järele jääv raha üle Arenguseire Keskuse eelarvesse, tuleks kuluhüvitisi vähendada.

Siis sekkus arutellu Paul Puustusmaa, kes mainis, et eelnõu eesmärk on Arenguseire Keskuse likvideerimise vältimine, aga tekib küsimus, et kui eelnõu seadusena vastu võtta, siis kuidas hoiab see reaalselt ära Arenguseire Keskuse likvideerimise. See ei ole tema hinnangul arusaadav. Lauri Läänemetsa vastus oli, et Vabariigi Valitsus ei ole käskinud Riigikogu Kantseleil kärpida konkreetseid ridasid eelarvest, vaid on antud korraldus kärpida teatud protsent eelarvest. Selleks et vajalikus suuruses kärbe teha, on Riigikogu juhatuse valik olnud Arenguseire Keskuse eelarve kärpimine. Kui vastavas suuruses kärpe tegemiseks vähendatakse Riigikogu praeguse koosseisu lõpuni kuluhüvitisi, siis ei ole Riigikogu Kantseleil vaja Arenguseire Keskuse eelarvet kärpida.

Nüüd avaldas arvamust Oudekki Loone, kes leidis, et see eelnõu jätab väga veidra mulje. Kui soovitakse säilitada Arenguseire Keskus, siis tuleks välja tulla eelnõuga, mis näeb ette Arenguseire Keskuse eelarve suurendamise. Või siis teha Riigikogu otsuse eelnõu, kus öeldakse, et ei koondata ühtegi Riigikogu Kantselei juures töötavat inimest. Lauri Läänemets märkis selle peale, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on eelnõu näol pakkunud välja oma lahenduse ja see on valiku küsimus, kas seda lahendust toetada või mitte. Ja kui koalitsioon tuleb välja eelnõuga, mis ütleb, et Arenguseire Keskuse eelarvet ei kärbita, siis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab seda.

Mina lisasin seda, et eelnõu tekstis ei kajastu see, et eelnõuga tahetakse päästa Arenguseire Keskust. Lauri Läänemetsa vastus oli jälle selgitus, et eelnõu tekstis ei ole tõesti nimetatud Arenguseire Keskust, aga samas saab seadusega muuta neid asju, mis on seaduses kirjas.

Siis üle pika aja sekkus sellesse diskussiooni ka põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi, kes sõnas, et kuna Riigikogu liikme kuluhüvitised on ette nähtud Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste katmiseks, siis on eelnõul oma mõju kogu Riigikogu tööle. Näiteks kulutused transpordile olenevad sellest, millisest piirkonnast on Riigikogu liige pärit ja kui kaugel asub Riigikogu liikme valimispiirkond. Kui kärpida oluliselt Riigikogu liikmete sõidukulusid, siis muutub kaugematest piirkondadest pärit Riigikogu liikmetele oma töö tegemine mõnevõrra keerulisemaks. Toomas Kivimägi märkis, et kõigele lisaks võib eelnõus natuke populismi näha. Ja seal võib näha ka teatud sõnumit enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ja tulevikus terendavaid Riigikogu valimisi. Lauri Läänemets oponeeris talle ja ütles, et sotsiaaldemokraatide fraktsioon leiab siiski, et Arenguseire Keskus on oluliselt tähtsam Eesti riigi toimetamise, demokraatia, Riigikogu analüüsivõimekuse jaoks kui see, et mõni Riigikogu liige saab endale Volvo liisida. Alati saab sõita ka mõne odavama autoga, sellegagi saab oma vajalikud sõidud kenasti ära teha.

Enne menetluslike otsuste vastuvõtmist Toomas Kivimägi selgitas, et ta on samuti seisnud Arenguseire Keskuse allesjäämise eest ja praeguseks on plaanis Arenguseire Keskuse eelarvet oluliselt vähem kärpida kui alguses. Esialgu oli juttu lausa Arenguseire Keskuse ärakaotamisest, nüüd on toimunud selles osas oluline muutus ja ka põhiseaduskomisjon on ühe oma menetletud eelnõuga andnud selleks arvestatava panuse. Nimelt lõpetati rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni tegevus ja sellega säästeti 100 000 eurot aastas. Lisaks märkis Toomas Kivimägi, et esimeses kvartalis on majandusel hästi läinud ja kui nii läheb ka edaspidi, siis on parlamendil õigus kärpeplaan üle vaadata ja otsustada, et Arenguseire Keskuse eelarvet ei pea üldse kärpima.

See oli lühidalt istungi lõppkokkuvõte. Lõpuosas tegi põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi ettepaneku minna menetlusotsuste juurde ja selle tulemusel tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda (see saavutati konsensuslikult) ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Poolt hääletasid Toomas Kivimägi, Andrei Korobeinik, Oudekki Loone, Marko Torm, Mart Võrklaev, vastu olid Kalle Grünthal, Lauri Läänemets, Paul Puustusmaa, Urmas Reinsalu, erapooletuid null. Ja siis otsustati määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Kalle Grünthal. See otsus oli konsensuslik. Selline on lühidalt Riigikogu põhiseaduskomisjonis menetletud seaduseelnõu 396 ettevalmistamine esimeseks lugemiseks.

17:02 Aseesimees Martin Helme

Ettekandjale on küsimusi. Jevgeni Ossinovski, palun! Jevgeni, küsimus!

17:02 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! See põhiseaduskomisjoni istung oli juunikuus, kus seda arutati. Täna oli küsimus, millele mina vastust ei tea. Kas teile kui selle eelnõu juhtivmenetlejale on laekunud teadmine, millised on Riigikogu juhatuse, valitsuse, Rahandusministeeriumi mõtted selles osas? Te ütlesite, et härra Kivimäel oli lootust. Kuidas tema vaimne seisund täna selles küsimuses on? On teil mingit indikatsiooni meile anda?

17:03 Kalle Grünthal

Ma ütlen selle peale niimoodi, et mõistlikum oleks küsida see indikatsiooni küsimus Toomas Kivimäe käest, kes istub siinsamas saalis. Minul selle kohta andmed puuduvad. Küll aga ma tahan märkida veel ära ühe asjaolu, mis on kogu selle eelnõu juures äärmiselt oluline, äärmiselt tähtis. Lugupeetud Jevgeni Ossinovski ütles siin saalis eelnevalt puldis olles, et EKRE vajab alati tõenduspõhist uurimist, muidugi läbi iroonia. Aga mina ütlen, et tegelikult seda tõenduspõhist uurimist on vaja sotsiaaldemokraatide puhul alati teha. Ja põhjus on see, et nende poolt esitatud eelnõu sihik on absoluutselt vale. Kõigepealt jäime meie neljakesi, kes me jäime uskuma Lauri Läänemetsa sellist meelast naeratust ja libedat juttu, et see tõesti ongi tõsi, mida sotsid tahavad sellega saavutada. Aga küsimus on kohe selles ... Ärge ärrituge, palun! Asi on selles, et ma hakkasin kontrollima, kui reaalne on nende eelnõu realisatsioon. Tulem oli hämmastav. Me tahame raha kokku hoida kuluhüvitiste arvel. Aga küsimus on selles, et kõik rahad, mis üle jäävad – kantselei taotleb selle jäägi ülekandmist uude eelarveaastasse ja seda kasutatakse fraktsioonide ja üldkasutatavate ruumide remondiks ja IT kuludeks. See tähendab seda, et seda summat, mida praegu pakutakse välja, Riigikogu eelarvest Arenguseire Keskusele üle kanda ei saa, kuna Arenguseire Keskus on loodud arenguseire seaduse alusel ja tema eelarve on absoluutselt eraldiseisev. Jääkide ületoomisel seda otstarvet muuta ei saa. Arenguseire Keskuse eelarve on riigieelarve seaduses eraldi välja toodud ja finantssüsteemis peame Arenguseire Keskuse eelarvet menetlema eraldi juba ka riigieelarve raames. Mina näen isiklikult praegu sotsiaaldemokraatide katset vähendada kõikide Riigikogu liikmete kuluhüvitisi, et me ei saaks normaalselt tööd teha.

17:06 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovski, teine küsimus, palun!

17:06 Jevgeni Ossinovski

Oi, Kalle, nüüd sa läksid küll rappa. Ei saanud sa kahjuks midagi selgemaks, ajasid hoopiski asja täitsa segaseks. Sellest oli ju juttu – kui sa oleksid mind kuulanud –, et praegu, kuna piirmäärad on kõrged, siis see raha, mis sellest üle jääb, kantakse edasi ja värvitakse seinu selle eest. Selleks et selle raha eest saaks võtta üle stabiilse püsikulu, milleks on Arenguseire Keskuse palgakulud, tuleb ta stabiilse kuluna Riigikogu Kantselei eelarve sees ümber eelarvestada. Just nimelt, see 500 000, mis praegu on meil eelarvestatud igas eelarveaastas kuluhüvitiste real, tuleb eelarvestada Arenguseire Keskuse real. Sellisel juhul on võimalik kogu eelarvet poole miljoni euro võrra vähendada sellisel viisil, et Arenguseire Keskuse eelarve jääb täpselt samaks. Sul juhtub tihti, et sa hakkad täiendavalt uurima ja siis läheb asi puhta rappa. Aga kas sa siiski oskad öelda, kas on praegu mingit arusaama põhiseaduskomisjonil, kas liigutakse selle kärpega edasi või mitte?

17:07 Kalle Grünthal

Põhiseaduskomisjon on oma otsuse langetanud selles osas, et eelnõu tagasi lükata. Kõik täiendavad küsimused on võimalik lasta Toomas Kivimäel vastata, kuna seda küsimust me ei menetlenud seal. Mis puutub rappa minemisse, siis mulle, hea Jevgeni, tundub, et praegu on järjekordne hetk, kus teie tegevus n-ö malbe naeratuse taga võib olla hoopis rusikas selja taga. 

17:07 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun! 

17:07 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Hea Kalle! Ole hea, tuleta mulle meelde, värskenda mu mälu. Ma ei ole [ühes asjas] päris veendunud. Vaata, me oleme seal kokkuhoiupoliitikat erinevatel kordadel arutades igasugused kuluhüvitisi korduvalt analüüsinud. Kas nüüd sellel korral oli ka juttu sellest, et võiks kokkuhoidu saavutada nii, nagu EKRE fraktsioon on seda teinud, et kõik loobuksid auto hüvitamisest? Praegu teised seda kasutavad. Kas seda ei olnud seal teemaks?

17:08 Kalle Grünthal

Ei no oli küll. Tähendab, ma mainisin, et seda teemat arutati küll, jah. Ma tegin ettepaneku käituda teistel saadikutel samamoodi nagu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud, kes maksavad oma autode liisingud oma palgast, mitte ei lase seda riigil kinni maksta kuluhüvitiste arvel. See oli arutelul küll, jah.

17:08 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

17:08 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tegelikult olen kogu selle punkti arutelu ajal olnud saalis, vahepeal väljas ei ole käinud. Ühel hetkel tõesti tagant vaatasin kuupäeva, millal eelnõu on sisse antud. Ma vahepeal sain aru, et sa vist pidasid juba kõnet, sest keegi sult seda ei küsinud, aga sa hakkasid selgituseks nagu kõnet pidama, kuidas on sotsiaaldemokraadid rappa läinud. Aga minu küsimus ei ole selle kohta. Minu küsimus on selline. Et EKRE on otsustanud mitte kasutada kuluhüvitisi autode liisimiseks, seda ma väga tunnustan. Aga kas see raha teie meelest läheb siis kuskile mujale, mitte seinte värvimisele? Tegelikult hoiate te kokku auto liisimiselt või milleltki muult, aga täna ikka värvitakse selle raha eest seinu. 

17:09 Kalle Grünthal

Jah, see raha läheb kantseleile tagasi, kui esitatakse taotlus kanda see üle järgmisesse eelarveaastasse ja seda kasutatakse fraktsioonide, muuseas, ka sotsiaaldemokraatide fraktsiooni seinte värvimiseks lisaks muidugi meie omadele, ja üldkasutatavate ruumide remondiks ja muidugi ka IT kuludeks. Kui lugupeetud Helmen Kütil läheb näiteks arvuti aku katki, siis meil on kohe mitu tükki varuks võtta.

17:10 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Sellega on ka komisjoni kaasettekanne läbi ja saame minna otsustamise juurde. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 396 esimesel lugemisel tagasi lükata. Enne kui me hääletama hakkame, tuleb kutsuda saali ... Aa, vabandust! Ma unustasin läbirääkimised ära. Andke andeks! Kõigepealt läbirääkimised. Palun, Jevgeni Ossinovski! Mulle juba vahepeal tundus, et käisidki läbirääkimised.

17:10 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Lihtsalt komisjonipoolne ettekanne, mis suures osas kujunes läbirääkimiskõneks, vajab vastamist mitmes aspektis. Ta nüüd läks muidugi jälle ära, eks nii ongi raske saada kõikehõlmavat pilti küsimusest, kui ei kuule ei enne ega pärast seda, kui ise räägid. Seda on juhtunud ennegi. 

Aga küsimus siiski ülejäänutele ja protokolli jaoks. Tõepoolest, riigieelarves on planeeritud Riigikogu liikmete kulud vastavalt kuluhüvitiste ülemmäärale ja sealt jääb raha üle – sealt jääb alati raha üle –, aga ei ole võimalik ette näha, kui palju seda raha üle jääb, eks ju, sest kõik parlamendisaadikud on oma tahtes vabad kuluhüvitisi kasutama seaduse raames, seaduse piirides. Kuluhüvitiste kasutamise maht sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas näiteks kütuse hinnast ja muudest hindadest samamoodi. Seetõttu ei ole võimalik tegelikult ühtegi muud kulu selle ülejäägi järgi iga-aastase püsikuluna planeerida ja sellepärast seda kasutataksegi asjadeks, mis on ühekordsed. Kui raha on, siis värvime seina, kui raha ei ole, siis ei värvi. Iga aasta mingi summa on ja iga aasta midagi värvitakse ka. Aga kas võib arvata, et on kuidagi võimalik ja ka sisuliselt õige rahajäägi abil, mis parlamendisaadikutest üle jääb, üles ehitada Arenguseire Keskust? Ei, seda ei ole võimalik teha ja ei ole see ka õige ega õiglane.

Loomulikult, mis puudutab näiteks transpordikuludelt kokkuhoidmist, mida teevad erinevad saadikud, siis tõesti selline võimalus on. Paljud seda kasutavad ja mina samamoodi ei liisi autot. Mul on selle tõttu ka üldiselt kuluhüvitiste kasutamine väike. Aga see ei lahenda Arenguseire Keskuse probleemi, niikaua kuni parlament seaduse tasemel ei otsusta seda piirmäära alla tuua. Kui ta selle piirmäära on alla toonud, siis on teada, et see on rahaliste kulutuste ülempiir ja ülejäänud raha eest on võimalik tõepoolest ka palgakulusid Riigikogu Kantseleil üle võtta, käesoleval juhul Arenguseire Keskuse poolt. Härra Grünthal sai paraku aru täpselt vastupidiselt sellele, mis on reaalne olukord. See on hämmastav, et ta seda suudab, aga mitte esmakordne. Nii et üldiselt, nagu ma saan sellest arutelukäigust aru, ega vastuväiteid kolleegidel sellele eelnõule ei ole. See on tõesti hea plaan ja ma loodan teie toetusele.

17:14 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on nii, et ma ei näe rohkem läbirääkimise soove. Lõpetan läbirääkimised. Ja nüüd saame minna otsustamise juurde. Ai, näe, Peeter Ernits! Jõudsime, teeme siiski ära. Mis me nüüd vaidleme pool tundi, kas saab või ei saa. Kui on läbirääkimised, on läbirääkimised. Palun, Peeter!

17:14 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Mul ei ole nii kiire näpp kui kunagisel kolleegil Urmas Kruusel. Aga see selleks.

Erinevalt heast kolleegist Jevgeni Ossinovskist mina ja mu kolleegid auto liisingut ei maksa kuluhüvitistest. Te kõik maksate või enamik. (Ossinovski sõnab saalist, et ta ütles, et tema ei maksa.) Okei, sina ei maksa, aga see on ... (Naer saalis.) Ja kordan uuesti, et kuigi ma olen orjandusliku lõuna saadik, sõidan palju, siis ma oleks nõus ka kuluhüvitistest osa loovutama, aga mitte selle asutuse jaoks, mida Jevgeni siin oma eelnõus välja toob.

Öeldakse, et raskel ajal vanakurat on nõus ka kärbseid sööma. No see on suurepärane vanakuradi kärbsesöömise eelnõu siin. Üldises plaanis olen ma Jevgeniga nõus, et me peame Riigikogus ennast rohkem kehtestama, et me ei oleks sellised kummitemplid, et meil oleks kompetentsi rohkem jne. Siin ei ole meil eriarvamusi. Aga see, mis on toimunud, mis siin kas või täna toimus ... Head kolleegid siin mu vasakul käel praegu tõmbasid vee peale uurimiskomisjoni loomise ideele. Ma kordan uuesti, et erinevalt Jürgen Ligist minu lähenemine oli see, et me ei mõista kedagi hukka, aga kuna pinged on olemas, võiks kontrollida parlamentaarselt. Võimalik, et kõik oli suurepärane, kõik käitusid nii, nagu vaja. Aga parteidistsipliin – vesi peale.

Teine asi, kevadel oli rahvastikukriisi erikomisjoni [küsimus], vaja oli raha kokku hoida 100 000. Mõttetu asi! Seal oli ju see, et kaks kena daami said kokku, Mailis Reps ja Kaja Kallas, ja otsustati, et võtad sina ühe erikomisjoni või ei võta ja Mailis võttis selle eesti keele, aga Kaja ütles, et tal ei ole vaja seda. Nii lihtsalt asi käibki tegelikult. Ma ei taha pikalt teie aega kinni panna. Ütlen, et idee on hea põhimõtteliselt, valgust ja mõistust peaks kotta rohkem laskma. Aga sinna, kuhu see raha tahetakse suunata, mina ja meie fraktsioon ei nõustu [suunama]. Sellele kambale küll ühtegi senti mina ei anna. Aitäh!

17:17 Aseesimees Martin Helme

Proovime uuesti lõpetada läbirääkimisi. Rohkem kõnesoove ei näe. Proovime kolmandat korda hääletuse juurde minna. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 396 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja enne, kui me hääletame, kaks minutit saalikutsungit.

Head kolleegid, ma panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 396 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:20 Aseesimees Martin Helme

Tagasilükkamist toetab 65 saadikut, vastu on 12, erapooletuid ei ole. Tagasilükkamise otsus on leidnud heakskiidu.

Nüüd, järgmine päevakorrapunkt pidi olema elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 301, aga ei saa päevakorrapunkti avada, kuna arutelu aluseks olevad dokumendid ei ole Riigikogu liikmetele õigeaegselt kättesaadavaks tehtud. Selle tõttu on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 62 ja § 73 alusel arutelu võimatu. Arutelu lükkub järgmisse nädalasse.


3. 17:20 Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (385 SE) teine lugemine

17:20 Aseesimees Martin Helme

Läheme siit edasi järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 385. Tegemist on teise lugemisega, ettekandja on rahanduskomisjoni liige Dmitri Dmitrijev. Palun!

17:21 Dmitri Dmitrijev

Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks k.a 14. juunil ja täiendavalt 13. septembril. Lühidalt, topeltmaksustamise vältimise lepingu eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 16. juuni, Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Seega, komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäevaks, 15. septembriks, teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

17:22 Aseesimees Martin Helme

Aitäh. Nagu juba öeldud, ei ole selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud. Läbirääkimiste võimalus on ka. Läbirääkimiste soove ma ei näe. Siis saame minna hääletuse juurde. Ja enne hääletust teeme jälle saalikutsungi.

Head kolleegid, ma panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku viia läbi eelnõu 385 lõpphääletus. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:26 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu toetas 70 saadikut, vastuhääli ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on vastu võetud.


4. 17:26 Töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (361 SE) teine lugemine

17:26 Aseesimees Martin Helme

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 361. Oleme teisel lugemisel ja kutsun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Toomas Järveoja.

17:26 Toomas Järveoja

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Nimetatud eelnõu kohaselt võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega täpsustatakse hoolduskohustusega töötajate ja ametnike õigust küsida paindlikke töö- ja teenistustingimusi, näiteks osalist või paindlikku tööaega, kaugtöö tegemise võimalust jne. Õigus küsida paindlikke töötingimusi ei too tööandjatele ega ametiasutustele kaasa kohustust küsitud tingimusi võimaldada, kuid tööandja peab sellises olukorras oma keeldumist põhjendama. Lisaks sätestatakse hoolduskohustusega töötajale ja ametnikule täiendav kaitse töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ning pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes. Lisaks kaotatakse 13–14‑aastase alaealisega töölepingu sõlmimisel 10-tööpäevane ooteaeg alates alaealise registreerimisest töötamise registris. See kohustus jääb edasi kehtima 7–12‑aastaste töölevõtmisel. Valitsuskabinet andis heakskiidu muudatusele 18. juunil 2020. aastal. Samuti parandatakse 2018. aasta oktoobris vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustega vastuvõetud lapsepuhkuse regulatsiooni.

Töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 361 esimene lugemine lõpetati k.a 21. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 5. mai kell 17.15. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu muudatusettepanekuid ei esitanud. Sotsiaalkomisjon küsis eelnõu ettevalmistamisel eelnõu kohta arvamust Sotsiaalministeeriumis kaasatud huvigruppidelt. Oma arvamuse saatsid sotsiaalkomisjonile MTÜ Lastekaitse Liit, Tööinspektsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, õiguskantsler, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Juhtivkomisjon tegi eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku.

Komisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamisel oma 10. mai, 31. mai, 3. juuni, 7. juuni ja 14. juuni istungil. 10. mai istungil juhtis Lastekaitse Liidu esindaja tähelepanu eelnõus leiduvatele probleemkohtadele ning märkis, et ei seaduseelnõus ega ka selgituses ei ole kirjas, kuidas plaanitakse alaealiste töölevõtmisega seonduvaid rikkumisi ära hoida. Tööinspektsiooni esindaja selgitas, et Tööinspektsioon näeb lahendusena omapoolset teavitamist tööelu infosüsteemi kaudu, kuid arendusressurss on piiratud ning protsess ajamahukas. Ta märkis, et Tööinspektsiooni hinnangul on selle muudatuse eesmärk hea, kuid selle jõustumine vajab rohkem eeltööd. Sotsiaalkomisjoni esimees tegi ettepaneku, et Tööinspektsioon ja Sotsiaalministeerium võiksid leida probleemile ühise lahenduse, kuidas eelnõu ja selle rakendus jõustuksid samal ajal.

31. mai istungil Sotsiaalministeeriumi esindaja märkis, et Sotsiaalministeerium jõudis koos Tööinspektsiooniga peetud arutelul tulemuseni, et eelnõu jõustumise aeg tuleks edasi lükata 1. septembrini 2022. Sellisel juhul jõuaks Tööinspektsioon tööelu infosüsteemi arendada nii, et see oleks võimalikult automaatne ning samas säiliks nii lapsevanemate, alaealiste kui ka tööandjate teavitamise süsteem. Sotsiaalkomisjon toetas ettepanekut lükata seaduse jõustumise aeg edasi 1. septembrini 2022.

7. juuni istungil osalesid samuti osapooled. Komisjon kuulas ära Sotsiaalministeeriumi ja huvirühmade seisukohad ning vaadati läbi ka eelnõu kohta esitatud muudatusettepanek. Komisjoni esimehele anti volitus eelnõu teise lugemise menetlusdokumentide allkirjastamiseks.

14. juuni istungil otsustati teha Riigikogu juhatusele ettepanek arvata Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala ehk 14.–17. juuni päevakorrast välja töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse teine lugemine. Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu 361 teine lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda 15. septembriks ehk tänaseks ning teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Lisaks tegi komisjon ettepaneku, et kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda kolmandaks lugemiseks ja viia lõpphääletus läbi k.a 22. septembril.

Nii, muudatusettepanek. Juhtivkomisjoni ettepanekuga muudetakse eelnõu § 6 sõnastust ning lükatakse seadusemuudatuse jõustumise tähtpäev edasi 1. septembrile 2022, et Tööinspektsioon jõuaks välja arendada tööelu infosüsteemi automaatse teavitussüsteemi.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 15. septembriks ning teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 22. septembriks. See oleks minu poolt, komisjoni poolt praegu kõik.

17:33 Aseesimees Martin Helme

Riigikogulastel on võimalik ka küsimusi küsida, aga ma küsimusi ei näe. Nii et suur tänu ettekandjale. Nüüd on võimalik läbirääkimised avada. Ka läbirääkimiste soovi ei näe. Siis, nagu mainitud, on üks muudatusettepanek. Muudatusettepaneku läbivaatamiseks ei ole meil vaja teha muud, kui öelda, et muudatusettepaneku esitajaks on sotsiaalkomisjon. Komisjon ise on seda arvestanud täielikult. Kui keegi seda ei nõua, et hääletaksime, siis ta läheb automaatselt sisse. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmise päevakorrapunkti avamiseks on meil vaja ministrit, kellel läheb veel mõni minut aega. Ma võtan juhataja vaheaja viis minutit.

V a h e a e g

 


5. 17:39 Pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (407 SE) esimene lugemine

17:39 Aseesimees Martin Helme

Austatud kolleegid! Vaheaeg on lõppenud, saame minna päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kutsun siia rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse ette kandma.

17:39 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Suur aitäh, hea juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Vabandan kõigepealt selle viivituse pärast!

Teie ees on seaduseelnõu 407, millega muudetakse eelkõige pandikirjaseadust. See on eelnõu, mis selle aasta juunikuus valitsuses heaks kiideti ja juuni keskpaigas ka rahanduskomisjonis arutelu all oli. Kehtiv pandikirjaseadus, mida eelkõige selle muudatusega on plaanis muuta ja ajakohastada, jõustus esmakordselt Eestis alles 1. märtsil 2019, nii et tegu on üsna värske seadusega. Enne seda ei olnud Eestis pankadel võimalik pandikirju emiteerida. Praeguseks on seda võimalust kasutanud ehk siis pandikirju emiteerinud kaks panka: Luminor ja LHV.

Miks me seda pandikirjaseadust muuta soovime? Esimene osa eesmärkidest on seotud nende reeglite täpsustamise ja muutmisega, mis võimaldaksid luua Baltikumi-ülese ühtse pandikirjade turu. Ja seda tehes on ettepanek muuta reegleid, mis võimaldaksid Eesti pankadel pandikirju piiriüleselt lihtsamini emiteerida. Need muudatused annavad võimaluse ka pandikirjade tagatisvarana kasutamiseks kõigis kolmes Balti riigis. Ja need nõuded kolmes Balti riigis saaksid ühtlustatud. Näiteks kui Eesti krediidiasutus peaks omama filiaale või tütreid teistes Balti riikides, siis tekiks tal selle muudatuse järgselt võimalus oma pandikirjaportfelli kaasata lisaks Eestis väljastatud eluasemelaenudele ka Läti ja Leedu tütarde kaudu väljastatud eluasemelaenud.

Etteruttavalt: samaaegselt on sarnaseid muudatusi oma seadustes tegemas ka Läti ja Leedu, et õigusruum, mis kolmes Balti riigis kehtib, oleks ühetaoline. Miks seda vaja on? Ühtne Balti pandikirjaturg, võimalus selleks kindlasti loob suurema mastaabiefekti võrreldes sellega, kui Eesti, Läti ja Leedu kapitaliturud oleks käsitletud eraldiseisvatena.

Teine osa sellest eelnõust ja põhjustest, miks ma selle eelnõuga täna parlamendi ees olen, on seotud Euroopa Liidu pandikirjade direktiivi sätete ülevõtmisega. See puudutab eelkõige neid reegleid, kuidas pandikirjaomanikele, investoritele rohkem infot anda. Ja järelevalveasutuste omavahelise koostöö reguleerimine on samamoodi selle direktiivi sätetes kirjas. Tuleb ka möönda, et direktiiv tuli üle võtta k.a 8. juuliks. Sätteid, mis selle ülevõtmise tulemusel Eesti seadustes [kehtima hakkavad], tuleb kohaldada alates järgmise aasta 8. juulist.

Võib-olla veel taustaks, et eelnõu ise ei muuda kuidagi sellist konservatiivset lähenemist pandikirjade emiteerimisele ja nende tagamisele. Samas, need muudatused, mis eelnõus sisalduvad, peaksid aitama soodustada pandikirjade emiteerimist, nii et lisaks juba nimetatud kahele pangale, mis Eestis seni pandikirju on emiteerinud, võiksid selle vastu huvi tunda ka teised pangad, kes eluasemelaene väljastavad. Need on Swedbank ja SEB eelkõige, aga mingil määral ka Coop ja Bigbank. Palun teil seda eelnõu toetada. Aitäh!

17:43 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Palun, Aivar Sõerd!

17:43 Aivar Sõerd

Aitäh! Austatud minister! Sellest on tükk aega möödas, kui me juunikuus arutasime seda rahanduskomisjonis. Ega mul kõik aspektid meeles ei ole, aga vaat üks küsimus mul tekkis küll. Siin oli juttu sellest, et selle eelnõu kontekstis on teemaks Balti ühise pandikirjaturu edendamine. On teada see mudel, kuidas seda tagatisvara arvestatakse. Meil on tagatisvara arvestus registripõhine, aga Lätis ja Leedus on teistsugune mudel, nende vara hoidmiseks on eraldi ettevõtja. Ega ei ole teada, miks Läti ja Leedu hoopis teistsuguse mudeli valisid kui Eesti? Ja on see Läti ja Leedu mudel parem või on kehvem kui Eesti lahendus?

17:44 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See on kindlasti hea küsimus. Ma usun, et kui 2019. aastal Eestis pandikirjaseadus algselt vastu võeti, siis oldi küllap veendunud, et see mudel, mida Eestis rakendatakse, on parim võimalik meie jaoks. Tõesti, vahe on see, et meie pandikirjaseadus näeb ette sellise mudeli, kus pandikirjade tagatisvarasid omab ja hoiab see, kes pandikirju emiteerib, emitent ise. Ja need on registreeritud eraldi tagatisregistris. Nii nagu küsija ka viitas, Lätis ja Leedus on kavandatud sellist struktuuri, kus pandikirjade tagatisvara hoidmiseks luuakse special purpose vehicle – [nii on] inglise keeles – ehk eriotstarbeline ettevõtja, kes tagatisvara emitendist eraldi hoiab. Ma ka oma sissejuhatuses ütlesin, et eesmärk on ikkagi kolmes Balti riigis jõuda võimalikult sarnase käsituseni, ja nii me oma pandikirjaseadust täiendame sätetega, mis näevad ette tagatisvara kaitse tegelikult samal tasemel, nagu see on Lätis ja Leedus eriotstarbelises ettevõttes. Selles mõttes lõpplahendus või lõpptulemus on väga sarnane, hoolimata sellest, et tõesti Lätis-Leedus see ülesehitus on valitud pisut erinev.

17:46 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole.

17:46 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Suur aitäh!

17:46 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd on võimalik rahanduskomisjoni ettekandega pulti tulla Aivar Sõerdil.

17:46 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 407 oma istungil 14. juunil. Arutelu juures olid lisaks rahandusministrile ka Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ning finantsturgude poliitika osakonna nõunikud Valner Lille ja Kadri Siibak. Ja tõepoolest, eelnõu sisu lühidalt kokkuvõetuna ongi see, et eelnõuga võetakse pandikirjaseadusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja avalikku järelevalvet pandikirjade üle. Sellega muudetakse varasemaid vastavaid direktiive. Eelnõu kohaselt luuakse krediidiasutustele senisest parem võimalus emiteerida pandikirju, mille tagatisvara asub Euroopa Liidu liikmesriikides. Eelkõige puudutab see Balti riike, sest siin toimetavad suuresti pangandusgrupid. Muudatused võimaldavad Balti riikide kapitaliturge rohkem integreerida.

Lühidalt annan ülevaate ka sellest arutelust, mis oli meil 14. juuni rahanduskomisjoni istungil. Minister Keit Pentus-Rosimannus tutvustas eelnõu eesmärke ja sisu. Seda me juba kuulsime, ma ei hakka seda üle kordama. Oli küsimus selle kohta, mida minister ka käsitles: direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 8. juuli, miks siis eelnõuga tuldi komisjoni viimasel minutil. Seda küsis komisjoni esimees. Minister selgitas, et eelnõu on läbinud kaks kooskõlastusringi, saanud üsna palju märkusi ja nende läbiarutamine võttis kavandatust pikema aja. Üks selline teema oli pangaliidu arvamus, mis puudutas tagatisvara kontrollijat, kelleks ei või olla audiitorfirma, mis on viimase aasta jooksul olnud pandikirjade emitendi finantsaudiitor. Turuosalised on olnud arvamusel, et selline piirang on ülemäära piirav, aga Finantsinspektsioon seda meelt ei ole. Finantsinspektsioon arvab jätkuvalt, et piirang on vajalik. Ja tegelikult eelnõu algses versioonis oli seal kirjas koguni kolm aastat.

Siinkõneleja ise küsis seda, et tegelikult on pandikirjade regulatsioon juba päris pikka aega kehtinud, aga millegipärast emitendid ei ole olnud aktiivsed. Ainult kaks panka on neid instrumente emiteerinud. Küsimus oligi, kas see eelnõu võiks suurendada huvi emiteerimise vastu, nii et emitentide hulk laieneb. Siis oli veel küsimus, kes on need investorid, kellele need võlakirjad põhiliselt suunatud on, ja kas kunagi saabub aeg, kui neid antakse või müüakse jaeinvestoritele. Minister selgitas, et algne eelnõu sai seaduseks alles 2019. aasta kevadel ja väga pikalt seega kehtinud ei ole. Aga miks näiteks Swedbank või SEB ei ole seda võimalust kasutanud? Üks põhjus võib olla see, et nendel on piisavalt klientide hoiuseid. Samas toimub Balti riikides nõuete ühtlustamine ja Balti turu loomise võimalus võiks seda huvi kasvatada. Thomas Auväärt veel täiendavalt selgitas – seda ma juba ütlesin –, et pankades on palju hoiuseid, hoiuste maht on kasvanud ülikiiresti ja puhtpraktiline vajadus sellepärast puudub. Üldjuhul on investorid tõepoolest institutsionaalsed investorid, reeglina on need pensionifondid, teised pangad või keskpangad. Aga on näiteid ka selle kohta, et mõnedes liikmesriikides pakutakse pandikirju ka jaeinvestoritele, keelatud see ei ole.

Kolleeg Aivar Kokk märkis, et huvirühmadelt on tulnud eelnõu kohta palju ettepanekuid ja märkusi, suuremat osa on nendest arvestatud. Ta tundis huvi, kas oli osapooli, kes soovisid eelnõu teksti muuta, aga valitsus ja ministeerium leidsid, et muudatusettepanek pole kõige parem või parandusettepanekud pole kõige paremad. Minister selgitas, et pangaliiduga on vaieldud selle ettepaneku üle, mis puudutab audiitorfirmat, mis on aasta jooksul pandikirjade emitendi audiitoriks olnud. Vaat selline audiitorfirma ei saa olla pandikirja tagatisvara kontrollija. Thomas Auväärt veel lisas, et see oli ka ainuke teema, kus eriarvamus jäi üles. Kas panga tavapärane finantsaudiitor võiks samal ajal olla ka pandikirjaportfelli auditeerija? Ministeerium on arvamusel, et pigem mitte, ja seda [sätet] on pidanud vajalikuks ka Finantsinspektsioon. See oli kokkuvõte komisjoni arutelust.

Rahanduskomisjon tegi järgmised konsensuslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. septembriks. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kolmandaks, määrata ettekandjaks siinkõneleja, komisjoni liige. Ja neljandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. september kell 17.15. Tänan tähelepanu eest!

17:53 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ka ettekandjale on küsimusi. Toomas Järveoja, palun!

17:53 Toomas Järveoja

Aitäh! Minister rääkis, et ka Läti ja Leedu parlament menetlevad nimetatud seaduseelnõu. Mul on küsimus: kas oskate te öelda, kui kaugel nemad oma asjaajamistega on? On neil juba esimene lugemine ka tehtud?

17:53 Aivar Sõerd

Selle kohta minul informatsioon puudub. Aga seda me võime täpsustada. Küsime seda Läti ja Leedu kolleegidelt ja ma saan selle anda teada hiljemalt teisel lugemisel. Kui saame varem, siis ma annan varem teada. Hetkel ma küll ei oska öelda, kui kaugel Läti ja Leedu seadusandja selle menetlemisel on.

17:54 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Saame avada läbirääkimised. Läbirääkimistel võivad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Läbirääkimiste soovi ma ei näe. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 407 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 29. september kell 17.15.


6. 17:54 Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõu (404 SE) esimene lugemine

17:54 Aseesimees Martin Helme

Meie tänane seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivi ülevõtmine) eelnõu 404 esimene lugemine. Ettekandjaks on justiitsminister Maris Lauri. Palun!

17:55 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab digitaalset sisu, tarbijalemüüki ja muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmist. Selle eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu digitaalse sisu direktiiv, uus tarbijalemüügi direktiiv ning tarbija õiguste moderniseerimise direktiivi tarbija õiguste muutmist puudutav osa.

Praegu kehtivas õiguses ei ole sellisel kujul digitaalset sisu ega digitaalseid teenuseid reguleeritud. Sellega täidetakse õiguslünk ja tagatakse tarbijakaitse ka selles valdkonnas. Juba kehtivaid tarbijalemüügi reegleid kaasajastatakse selleks, et arvestada digitaalse elemendiga asjade eripäradega, ja harmoniseeritakse täiendavalt, et vähendada müügiõiguse erinevusi Euroopa Liidu liikmesriikides. Nende reeglite ühtlustamise eesmärk on vähendada ebakindlust, mida põhjustab õigusraamistiku keerukus nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. Samuti vähendatakse ettevõtjatele liikmesriikide lepinguõiguste erinevusest tulenevaid kulusid. Ühtsete ja selgete tarbijakaitsenormidega suurendatakse ka tarbijate usaldust.

Digitaalse sisu direktiivi ja uue tarbijalemüügi direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 1. juuli sel aastal, kuid muudatused peavad jõustuma järgmisest aastast. Teile ettepandud eelnõu kohaselt just nii võiks ka juhtuda. Tarbijaõiguste moderniseerimise direktiivi ülevõtmise tähtaeg on selle aasta 28. november ja muudatused peavad jõustuma järgmise aasta 28. maiks. Eelnõu kohaselt võiks see Eestis juhtuda 20. mail järgmisel aastal ehk siis mõnevõrra varem.

Nüüd siis muudatustest, mis eelnõu kohaselt tehakse. Digitaalne sisu reguleerib ettevõtja ja tarbija vahelisi tasulisi lepinguid, millega antakse tarbijale üle digitaalne sisu või osutatakse digitaalset teenust. Digitaalseks sisuks või teenuseks on näiteks tarkvara, nutitelefonirakendused, arvutimängud, e-raamatud, voogedastusteenused, pilvelahendused, sotsiaalmeedia ja muu. Digitaalse sisu lepingutega seonduv on praegu Euroopa Liidu õiguses väga vähesel määral reguleeritud, mistõttu on tarbija õigused digitaalse sisu tarbimisel vähem kaitstud kui füüsilise asja või teenuse puhul. Eelnõuga luuakse digitaalse sisu üleandmise ja digitaalse teenuse osutamise lepingu mõiste ja täiendatakse võlaõigusseadust eraldi jaoga, kus neid lepinguid reguleeritakse. Need reeglid kohalduvad koos konkreetse lepinguliigi jaoks ette nähtud reeglitega, näiteks digitaalse sisu müügi korral koos müügilepingute reeglitega.

Digitaalse sisu või teenuse eest raha maksmisega võrdväärsena käsitatakse ka olukorda, kus tarbija esitab ettevõtjale enda isikuandmed. See on turul levinud ärimudel, mille korral ettevõtja kasutab tarbija isikuandmeid näiteks selleks, et tarbijale tulevikus suunatud reklaami ja pakkumisi saata. Eelnõuga soovitakse anda tarbijale sellistes olukordades ka lepinguõiguslik kaitse. Eelnõuga nähakse ette seadusest tulenevad nõuded, millele peab digitaalne sisu või teenus vastama. Pooltel on võimalik vastavusnõudeid lepinguliselt reguleerida, aga kui seejuures kaldutakse kõrvale seaduses sätestatust, tuleb tarbijat sellest lepingu sõlmimise ajal teavitada ning tarbija peab lepingu sõlmimise ajal sellise kõrvalekaldumisega sõnaselgelt ja eraldi nõustuma.

Eelnõuga sätestatakse ettevõtja vastutus, kui digitaalsel sisul või teenusel on mingi puudus, näiteks kui internetist alla laaditud muusikafail ei hakka tarbija seadmes mängima või mõni nutirakendus lõpetab töötamise. Digitaalse sisu või digitaalse teenuse ühekordse üleandmise või osutamise korral, näiteks mõne arvutiprogrammi ostmisel, vastutab ettevõtja puuduse eest, mis oli olemas digitaalse sisu või teenuse üleandmisel või osutamisel ja mis ilmneb kahe aasta jooksul pärast digitaalse sisu üleandmist või teenuse osutamist. Digitaalse sisu või teenuse kestva üleandmise või osutamise korral – siin me räägime näiteks voogedastusteenustest – vastutab ettevõtja kogu lepingu kestel ilmnevate puuduste eest.

Nähakse ette tarbija kasuks ümberpööratud tõendamiskoormus. Kui puudus ilmneb ühe aasta jooksul digitaalse sisu üleandmisest või teenuse osutamisest, eeldatakse, et see oli olemas digitaalse sisu üleandmise või teenuse osutamise ajal. Digitaalse sisu või teenuse kestva üleandmise või osutamise korral eeldatakse seda kogu lepingu kestel. Eelnõuga reguleeritakse õiguskaitsevahendeid, mida tarbijal on võimalik kasutada lepingu tingimustele mittevastavuse korral. Selleks nähakse ette nn õiguskaitsevahendite paindlik hierarhia. Esmalt peab tarbija nõudma digitaalse sisu või teenuse lepingu tingimustega vastavusse viimist. Teiseks, on võimalik kasutada hinna alandamise või lepingu lõpetamise õigust. Eelnõuga ei mõjutata tarbija õigust omapoolse kohustuse täitmisest keelduda ega õigust nõuda kahju hüvitamist. Eelnõuga reguleeritakse nii ettevõtja kohustusi digitaalse sisu ja teenuste uuendamisel, et tagada digitaalse sisu või teenuse lepingu tingimustele vastavus, kui ka ettevõtja võimalust digitaalset sisu või teenust täiendavalt muuta.

Nüüd tarbijalemüügi lepingutega seonduvast. Eelnõuga täpsustatakse olemasolevaid reegleid, muu hulgas digitaalse elemendiga asjade eripärade tõttu. Digitaalse elemendiga asi on vallasasi, mis sisaldab digitaalset sisu või digitaalset teenust või millega selline sisu või teenus on ühendatud sellisel viisil, et selle puudumise korral ei täidaks asi oma otstarvet. Parim näide on nutikell. Kui see antakse koos asjaga üle tarbijalemüügi lepingu alusel, loetakse see müügilepingu osaks. Eelnõuga tuuakse kõik valmistatava asja üleandmist käsitlevad tarbijalepingud müügiregulatsiooni alla. Samas kohaldatakse individuaaltunnustega asjade puhul jätkuvalt teatud töövõtulepingu sätteid. Täpsustatakse ja harmoniseeritakse asja lepingutingimustele vastavuse reegleid ning tuuakse sarnaselt digitaalse sisu ja teenuste lepingutega välja nõuded asja funktsionaalsuse, ühilduvuse ja koostalitusvõime kohta. Sarnaselt digitaalse sisu üleandmise ja teenuse osutamise lepingutega reguleeritakse ettevõtja kohustusi digitaalse elemendiga asju uuendada.

Müüja vastutuse reeglid jäävad suuresti samaks ehk siis endiselt kehtib üldine kahe aasta reegel, kuid eelnõus täpsustatakse müüja vastutust digitaalse elemendiga asjade korral, mille puhul on ette nähtud digitaalse sisu kestev üleandmine või digitaalse teenuse kestev osutamine. Näiteks võib tuua fitness-käevõru, millega on seotud digitaalne teenus pidevalt uuenevate treeningukavadega. Ettevõtja vastutab ka sellise digitaalse elemendi puuduse eest vähemalt kahe aasta jooksul. Kui digitaalse elemendi üleandmine toimub lepingu kohaselt kahest aastast pikema aja jooksul, vastutab müüja puuduste eest, mis sellel ajavahemikul ilmnevad. Ka siin on tarbija kasuks ümberpööratud tõendamiskoormus ja siin pikeneb see tähtaeg kuuelt kuult ühele aastale. Ehk siis kui puudus ilmneb ühe aasta jooksul asja tarbijale üleandmisest, siis eeldatakse, et see oli juba olemas asja üleandmise ajal. Ka siin täpsustatakse tarbija käsutuses olevaid õiguskaitsevahendite reegleid ja on näha selge hierarhia, kuid sisuliselt ei ole muudatused eriti suured.

Edasi tarbijaõiguste moderniseerimise direktiiviga seonduvatest muudatustest. Sarnaselt digitaalse sisu direktiivist tulenevate muudatustega laiendatakse ka väljaspool äriruume sõlmitud lepingute ja sidevahendite abil sõlmitud lepingute reeglite kohaldumist olukordades, kus tarbija esitab digitaalse sisu või digitaalse teenuse saamiseks ettevõtjale enda isikuandmed. Luuakse täiendavad teavitamiskohustused internetipõhistele kauplemiskohtadele, mis võimaldavad tarbijatel sidevahendi abil lepinguid sõlmida. Tulevikus tuleb internetipõhise kauplemiskoha pidajal teavitada tarbijat näiteks sellest, kas isik, kellega ta lepingu sõlmib, on ettevõtja või tarbija, kuna sellest sõltub Euroopa Liidu tarbijakaitse reeglite kohaldumine. Samuti tuleb anda tarbijale infot pakkumiste järjestuse parameetrite kohta ning asjakohasel juhul ka kauplemiskoha pidaja ja ettevõtja vaheliste kohustuste jaotuse kohta. Lisaks täpsustatakse teatud lepingueelse teabe reegleid, et joondada neid digitaalse sisu ja teenuste jaoks ette nähtud regulatsiooniga, ning taganemisõiguse reegleid, et tagada nende omavaheline järjepidevus.

Kokkuvõtvalt. Oluline on rõhutada, et direktiivide ülevõtmisel on meie endi mänguruum väike, seega ei ole meil võimalik eelnõu märkimisväärselt muuta. Kõik kolm direktiivi on maksimaalselt harmoneeruvad ja annavad liikmesriikidele vaid üksikutes kohtades valikuvõimalusi. Nende valikuvõimaluste kohta küsis ministeerium enne eelnõu koostamist huvirühmade arvamust ning oleme püüdnud saadud tagasisidest võimalikult suures osas ka lähtuda. Suur aitäh! Olen valmis vastama teie küsimustele.

18:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, hea minister! Urve Tiidus alustab küsimustega. Palun!

18:06 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kasutan juhust, et küsida natuke praktilise poole pealt selle põhimõtte kohta, et edaspidi käsitatakse sisu või teenuse eest raha maksmisega võrdväärsena olukorda, kus tarbija esitab ettevõtjale enda isikuandmed. Nii antakse lepinguõiguslik kaitse tarbijale. Aga me väga hästi teame, et raha läheb ühe korra üle, aga isikuandmeid on võimalik ka paljundada. Kuidas, mismoodi tarbija selle eest on kaitstud?

18:06 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! See on väga vajalik küsimus. Tavaliselt küsitakse sellises olukorras kas meiliaadressi või mingit teist võimalust, et levitada reklaami. Ja on ka need kohad, kus küsitakse võimalust edastada andmeid mingite teiste teenuste osutamiseks, et pakkumisi teha. See ongi olukord, kus te annate teada oma isikuandmed, ja ilmselt võidakse sealt ka vaadata teie profiili, kui te annate teada oma vanuse, soo ja mingid eelistused. Neid andmeid peab teenusepakkuja säilitama väga hoolikalt. Täpselt nii ongi: isikuandmeid tuleb Euroopa Liidu reeglite järgi säilitada, aga ei tohi neid kuskile mujale pakkuda. Võib küll, ütleme niimoodi, vahendada teiste reklaami teile ja selle kaudu teenida. Ta teilt raha ei võta, aga pakub teiste ettevõtete reklaami teilt saadud andmeid kasutades. Ja nii nagu andmekaitseseadus või üldmäärus eeldab, kui te võtate ja ütlete, et ma soovin oma andmeid tagasi saada, siis teil ongi õigus need tagasi saada. Toote või teenuse pakkuja peab teie andmed kustutama ja ta ei tohi neid enam edaspidi kasutada. Kas ta edasi teile teenust pakub, see on tema valikuvõimalus. Ta võib teile edasi pakkuda, aga võib ka mitte. Me teame, et tihtipeale, kui me internetis midagi ostame, siis ongi valik, kas sa saad reklaamiga paketi ja justkui tasuta või rahalise paketi. Nii et see on valiku koht. 

18:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

18:08 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kindlasti on tegemist tõepoolest selles mõttes väga hea seaduse ja direktiiviga, et see, nagu te ütlesite, teeb meie tarbijate elu mugavamaks, kergemaks, kõiki protsesse läbipaistvamaks. Aga ma leidsin siit, ma lugesin kooskõlastustabelit ja lugesin kohta, kus Riigikohtult on küsitud nagu sisendit. Ja vastused on ... Siin on väga erinevaid vastuseid. Ma vaatasin need kõik üle, need on kas lakoonilised või  pikemad, aga siin on üks selline huvitav vastus: "Teadmiseks võetud. Ministeeriumil on väga hea meel, et Riigikohus toetab eelnõu põhimõttelisi valikuid." Ma lihtsalt küsin, kas Justiitsministeeriumi kohustuste hulka kuulub ka heameele tundmine ja selle väljendamine Euroopa direktiivi ülevõtmise üle. Ja kas on mingeid lisadokumente ka, kus see ministeeriumipoolne hea meel kui emotsioon on kuidagi eriliselt lahti kirjutatud?

18:09 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et iga viisakus on ennast väärt.

18:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

18:10 Peeter Ernits

Hea juhataja ja lugupeetud minister! Kuulsin, kuidas te ütlesite, et ega meil liikumisruumi ei ole, need direktiivid tuleb vastu võtta, ja kogu moos. No "moos" te ei öelnud. Ma arvan ka, et need on head, aga ma küsin, kui suveräänne on Eesti Vabariik sellisel juhul, kui teie justiitsministrina ütlete meile, et kõik need direktiivid tuleb vastu võtta ilma muutusteta ja võimalust meil midagi teha ei ole.

18:10 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! On teatavasti olemas valdkonnad, kus Euroopa Liidu tasemel ühtlustamine riikide vahel on väga ulatuslik. On valdkondi, kus see on väiksem, ja on valdkondi, kus seda sisuliselt ei ole. Kõik, mis puudutab siseturgu, kauplemist, müüke, teenuseid – see on üks valdkond, kus ühtlustamine Euroopa Liidus kui ühel ühisel turul on loomulik. See peabki olema suhteliselt ühtlane. Ja sellel on meie tarbijatele ka väga suur väärtus. Näiteks tänu sellele me võime osta oma kaupu-teenuseid ka teistest riikidest. Eelkõige tänapäeval, kui me ostame väga palju asju ka internetist, ka teenuseid internetist, siis me teame, et kõik need tingimused on igal pool ühesugused ja meil ei teki arusaamatusi sellest, et Eestis on kauplemisreeglid ühesugused, aga Iirimaal või Rootsis hoopis teistsugused. See on see ühtlustamise mõte. Teatud piirides on riikidel paindlikkus võimalik, nagu ma mainisin, ja nendes osades ka läbirääkimisi peeti.

Kui nüüd küsida, kas riikidel puudub absoluutselt võimalus asju mõjutada Euroopa Liidu tasandil, siis ka selle direktiivi väljatöötamisel on osalenud kõik liikmesriigid, ka Eesti. Sealjuures on Eesti oma seisukohad kujundanud erinevate ametkondade koostöös ja neid ka Riigikogus arutanud, täpsemalt Euroopa Liidu asjade komisjonis ja asjakohases komisjonis ka. Kas kõik need või kui täpselt, konkreetselt need Eesti-poolsed seisukohad või piirid on arvesse võetud, eks see natuke sõltub [asjaoludest]. Aga üldjuhul on nii, et kui Eesti poolel on oluline ja sügav vastuseis, siis kokkulepet selles osas ei saavutata üleriigiliselt. Läbirääkimiste käigus on seega meie seisukohad arvesse võetud.

18:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

18:13 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, see on väga pikk ja põhjalik materjal. Üritasin sellest natuke aru saada, aga see on kaunis keeruline, see on teoreetiline, on tehniline, on üsna ebaselge. Minu küsimus ongi, kuidas tarbija neid sätteid mõistab. Me räägime, et see on tarbijale vajalik ja aitab tarbijad, aga kas tarbija üldse saab aru, millest siin jutt käib? Mis teeb tarbijale nende sätete mõistmise [kergemaks]? Kas on ka mingeid meetmeid, mingeid mõtteid, kuidas need [arusaadavaks] tehakse?

18:13 Justiitsminister Maris Lauri

Jah, on tõsiasi, et see eelnõu on mahukas ja võib tunduda äärmiselt tehniline. Aga ütleme niimoodi, et selline juriidiline regulatsioon peabki olema võimalike vaidluste [ärahoidmiseks] või selgituste huvides täpne. Võib-olla ei saagi see olla selline juturaamatu või lihtsa juturaamatu stiilis. Ta peab olema väga täpne. Kindlasti on siin oluline roll ettevõtjatel, tarbijakaitse organisatsioonidel, et need aspektid tarbijatele lihtsamas keeles selgeks teha ja näidata, mida üks või teine samm tähendab. Tegelikult reaalses praktikas on mitmed sätted juba ka rakendunud kas teiste, kehtivate seadustega või siis need on väga lähedased sellele, mis siin on kirjas. Kas või seesama näide, mille ma tõin siin eelnevale küsimusele vastates, et kui te lähete ja saate valida arvutiprogrammide vahel ja teilt küsitakse, kas te esitate oma aadressi ja saate reklaami sellele vastu ilma maksmata või siis te maksate selle eest. On loomulikult eeldatav, et kui te kauba ostate, siis see kaup peab mingi aja korralikult töötama, ja kui ta ei tööta, siis on teil tarbijana õigus toote müüjalt mingit tegevust nõuda, kas kompensatsiooni või vea parandamist. See on kehtinud ka füüsiliste asjade puhul.

Digitaalsete asjade puhul on asi olnud võib-olla mõnevõrra ebaselge ja tekitanud paiguti vaidlusi. Aga vähemalt Eesti praktikas on olnud nii, et ongi seda rakendatud, et noh, kui on teie nutiseade katki läinud, te lähete sinna, see parandatakse ära või siis vahetatakse uue vastu välja. Kõik need asjad on tegelikult toiminud, aga nüüd nad tehakse selgemaks ja arusaadavamaks, et ei tekiks vaidlusi. Ütleme niimoodi, et teie nutiseade võib olla küll füüsiline kest, aga raske on temaga midagi teha, kui tal sisu ei ole. Ütleme nii, et need on ära lahutatud juriidiliselt, aga meil on käsitletud neid seni nagu ühe osana koos. Aga võib olla väga vabalt nii, et see raud on ühe tootja oma ja sisu on teise tootja oma. Kui te laadite oma mobiiltelefoni või arvutisse mingi teise programmi, siis kes selle eest vastutab? Tehakse natukene selgemaks see, et erinevad reeglid kehtivad digitaalsete asjade puhul.

Nii et sisulises osas väga palju muudatusi ei tule, aga õigusselguse mõttes on see seadus hädavajalik. Ta täpsustab kindlasti teatud aspekte, mis on tarbijate jaoks oluline.

18:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

18:17 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud justiitsminister! Jah, suurepärane, et mõni valdkond, et digivaldkond on meil nagu üks suur tiik ja arusaamatusi Lissabonist siia Tallinnani ei teki. Aga kas ei peaks [nii olema] ka muudes valdkondades, kuna samad probleemid on ka reaalses elus. Näiteks euro on meil küll ühine ja maksusüsteemid võiksid olla ka ühesugused, et ei peaks kogu aeg uurima, kas kusagil on ühte- või teistpidi. Keelega on ka niimoodi, et meil on küll selles põhiseaduse preambulis eesti keelest juttu natukene, et see [olgu] igavene, aga tegelikult võiks olla ju olla üks keel. Ei oleks probleemi nende segadustega Lissabonist Tallinnani.

18:18 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Ma olen tõsiselt üllatunud, et te olete nii radikaalselt euroliidu pooldajaks hakanud, et soovite lausa ühte keelt ja ühtset maksusüsteemi kehtestada. Mina eelistan siiski riikide liitu.

18:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:18 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Me rääkisime seda, et ühtlustatakse just digitaalse sisu müüki. Eelmises koosseisus me majanduskomisjonis menetlesime seda otsust, et oleks kõik internetikaubad Euroopas ühtlaselt kättesaadavad ja vahet ei tehta. Täna on jõudnud minuni mitmeid ja mitmeid signaale, et keeldutakse lihtsalt Eestit teenindamast. Kas need on jõudnud ka teieni? Mina olen soovitanud inimestel pöörduda praegusel hetkel tarbijakaitsesse, majandusministeeriumisse. Me majanduskomisjonis seda menetlesime. Kas ka teie ministeeriumisse on jõudnud need juhtumid ja kas ma võiksin suunata neid inimesi ka Justiitsministeeriumi poole?

18:19 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Minu teada ei ole, aga nagu teada, kõik ministeeriumisse tulevad kirjad ei tule ministri lauale. Ent minu teada ei ole tulnud. Ja tõesti, tarbijakaitse teemadega tegeleb tarbijakaitseamet, seega tuleks just sinna pöörduda. 

18:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

18:20 Riina Sikkut

Aitäh! Ma tahtsingi just selle kohta küsida, millega te lõpetasite. Väga tore, et tõesti õigusruum käib ajaga kaasas. Väga palju sellest, millele me oma raha kulutame, enam ei olegi n‑ö päris asi, vaid on virtuaalne teenus või kaup. Kui inimesel on muresid või pretensioone ja ta ei suuda seda teenusepakkujaga ära lahendada, kuidas te järelevalvet Eestis teete? Kas TTJA kaudu hakkab see toimuma? Kes on see, kelle poole inimesed saavad pöörduda, kui neil on muresid selle digitaalse sisuga?

18:20 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult on esimene samm see ja selle üle oli ka diskussioon eelnõu koostamise käigus, et kui tarbijal on oma tootega probleem, siis ta peab kõigepealt pöörduma müüja poole. Müüja on see, kes kõige esimesena vastutab. Ütleme, et kaupmees peab tagama selle, et oleks tagatud toote kasutuskõlblikkus, tema vastutab selle eest. Kui osta interneti kaudu, siis loomulikult see, kelle käest ostad, isegi kui ta on vahendaja, on see, kes esimesena vastutab. Ja kui asi ei edene, siis loomulikult on võimalus pöörduda tarbijakaitse ja ka õiguskaitseorganite poole ehk siis kohtusse, et need asjad ära klaarida.

18:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd on õiguskomisjoni nimel Tarmo Kruusimäe kord. Palun!

18:21 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased, kes te olete siin saalis, ja loomulikult need, kes te alati praegusel hetkel kõik enda kabinettides olete jälgimas seda huvitavat ja põnevat diskussiooni! Olles õiguskomisjoni ettekandja, teatan, et käesoleva aasta rahvuslikul leinapäeval, 14. juunil kogunes õiguskomisjon kell 12.20 järgmises koosseisus: esimees Jaanus Karilaid, protokollija Gretchen-Annette Mägi ja komisjoni liikmed Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Urve Tiidus, Vilja Toomast, komisjoni ametnikud veel: Raini Laide, Linnar Liivamägi ja Carina Rikart. Puudus ainult Anti Poolamets. Külalisteks olid Maris Lauri, justiitsminister, ja ministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ning sama talituse nõunikud Kristiina Koll ja Kaidi Urgas.

Minister esitles meile neid üldpõhimõtteid, mis on seotud selle direktiivi ülevõtmisega. Pean tunnistama, et minu isiklik arvamus on see, et kõik tundus komisjoni liikmetele suhteliselt selge. Väga elavat debatti ei olnud. Küll aga esitasin ma komisjoni liikmena küsimused, kui palju jäädakse selle eelnõuga Euroopa etteantud raamidesse ja kui palju on lisatud uusi termineid ja muud seesugust Eesti enda poolt. Minister vastas, et piirangud on Euroopa Liidu poolt üsna täpselt ette pandud ja isetegevuseks palju ruumi ei jäänud.

Seejärel langetasime menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 15. septembril 2021. aastal – konsensus. Teiseks, määrata ettekandjaks Tarmo Kruusimäe – taaskord komisjonipoolne konsensus. Kolmandaks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka selles oli konsensus. Ning uskumatu või ka mitte, viimane ettepanek, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 29. september kell 16, ja ka siin valitses konsensus. Seega paluksin eelnõu toetada, kõigil aktiivselt sisusse süveneda. Tegemist on üsnagi mahuka asjaga ja parem juba põhjalikumalt tööd teha, kui pärast üritada vigu lappida. Sellega on minu poolt kõik.

18:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Ka Riigikogu liikmetele on asi klaar. Küsimusi teile ei ole.

18:24 Tarmo Kruusimäe

Ma tänan! 

18:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Avan läbirääkimised. Fraktsioonid sõna võtta ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Vaatame üle juhtivkomisjoni ettepaneku. Nagu te kuulsite, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 404 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määran 29. septembri kell 16. 


7. 18:25 Eesti Vabariigi valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (401 SE) esimene lugemine

18:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 401 [esimene lugemine]. Seda tutvustab meile välisminister Eva-Maria Liimets. Palun! 

18:25 Välisminister Eva-Maria Liimets

Austatud Riigikogu! Täna arutuse all oleva lepingu eesmärk on lõpetada kahepoolne investeeringute soodustamise ja kaitse leping Ühendkuningriigiga. Eesti Vabariigi ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingule kirjutati alla 12. mail 1994. aastal Londonis ja see jõustus 16. detsembril 1994. aastal. 31. märtsil k.a edastas Ühendkuningriigi saatkond Tallinnas Eesti Vabariigi Välisministeeriumile noodi ettepanekuga leping lõpetada. Sarnaselt Soome ja Rootsi investeeringute soodustamise ja kaitse lepingute lõpetamisega tuleneb ka käesoleva lepingu lõpetamine Euroopa Kohtu otsusest asjas "Achmea", milles kohus leidis, et Euroopa Liidu sisesed investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud ei ole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Pärast Achmea otsust deklareerisid liikmesriigid, nende seas ka Ühendkuningriik, et kõik Euroopa Liidu sisesed investeeringute kaitse lepingud lõpetatakse ühiselt mitmepoolse lepingu või kahepoolse kokkuleppe alusel. Ühendkuningriik otsustas lõpetada investeerimislepingud Euroopa Liidu liikmesriikidega kahepoolselt. Kahepoolsed lõpetamise kokkulepped on Eesti ratifitseerinud ka Rootsi ja Soomega ning allkirjastamist ootab kokkulepe Austriaga. Ühendkuningriigiga sõlmitud kahepoolse investeerimislepingu lõpetamisega investorite kaitse ei vähene. Eesti ja Ühendkuningriigi investorite jätkuva kaitse ja võrdse kohtlemise tagab 1. mail 2021. aastal jõustunud Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi vaheline kaubandus‑ ja koostööleping. Nimetatud kaubandus‑ ja koostööleping tagab võrdse kohtlemise kõigile Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele Ühendkuningriigis. Kahepoolsete lepingute kehtides võiks see kohtlemine olla moonutatud mõne riigi kodanike kahjuks. Tulenevalt eeltoodust palun kõnealune leping Riigikogul ratifitseerida.

18:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, tänan selle ettekande eest! Paistab, et Riigikogu liikmetel on asi selge ja teile küsimusi ei ole.

18:28 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh!

18:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Nüüd on selline lugu, et meil oleks vaja väliskomisjonipoolset ettekannet, mille peaks tegema Henn Põlluaas, aga tundub, et me peame enne Henn Põlluaasa üles otsima. Juhataja vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

 

18:33 Aseesimees Hanno Pevkur

No nii, selgub, et Henn Põlluaas on transformeerunud komisjoni esimeheks Marko Mihkelsoniks ja Marko Mihkelson komisjoni esimehena täidab selle austava ülesande ja tutvustab meile komisjonipoolset vaadet sellele eelnõule.

18:33 Marko Mihkelson

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Selle eelnõuga on asi väga lihtne. Riigikogu väliskomisjon arutas eelnõu ettevalmistamist esimeseks lugemiseks oma 8. juuni istungil. Arutelul andis ülevaate eelnõu sisust välisminister Eva-Maria Liimets. Arutelu väga pikk ei olnud. Asi oli kolleegidele selge ja seetõttu tegi väliskomisjon kiirelt konsensusega järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu 401 Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 15. septembril esimeseks lugemiseks ning teha ka ettepanek esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

18:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolleegidel küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kas fraktsioonidel on soovi sõna võtta? Paistab, et ei ole. Saab läbirääkimised sulgeda. Läheme juhtivkomisjoni ettepaneku juurde, milleks on eelnõu 401 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. septembri kell 17.15. Head kolleegid, oleme edukalt tänase päevakorra ammendanud. Soovin teile ilusat õhtut ja kohtume homme. Istung on lõppenud. 

18:35 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee