Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust! Oleme Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala neljapäevase istungi alguses. Pole ammu näinud. Enne istungiga edasiminemist on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Eelnõud ja arupärimised. Heljo Pikhof, jah!

10:00 Heljo Pikhof

Tere hommikust kõigile! Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Annan sotsiaaldemokraatide nimel üle koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kaotab kõikjal Eestis ära lasteaia kohatasu. Eelnõu järgi kompenseerib riik omavalitsustele saamata jäänud tulu. Meie ettepaneku elluviimine aitab kaasa sellele, et ühelgi lapsel ei jääks majanduslikel põhjustel lasteaias käimata. Lapsevanemate vabastamine kohatasu tasumisest tagab laste võrdsema ligipääsu alusharidusele, mis ühtlasi vähendab hariduslikku kihistumist. Sotsiaaldemokraadid on samasisulise eelnõu toonud Riigikogu ette ka varem, aga sel korral on põhjust olla palju lootusrikkam, sest ka valitsusvastutust kandev Reformierakond on seda mõtet igati toetanud.

Võib-olla veel lühidalt ütlen, et omavalitsused võivad praegu küsida lasteaia kohatasu eest kuni 20% alampalgast ja enamik omavalitsusi ongi sidunud selle summa kindla miinimumpalga protsendiga. Lasteaia kohatasu kaotamise poolt räägib ka asjaolu, et üle Eesti küsitakse lapsevanematelt väga erinevaid summasid. Kui mitmes omavalitsuses jääb lasteaia kohatasu alla 20 euro, siis näiteks Tallinnas ja lähivaldades küsitakse lasteaias käimise eest 70 eurot ja Tartus tuleb välja käia 81 eurot. Eelnõu on elektrooniliselt edastatud. Aitäh!

10:02 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Paul Puustusmaa, palun!

10:02 Paul Puustusmaa

Tere hommikust, head kolleegid! On saamas peaaegu juba heaks traditsiooniks, et kui EKRE esindaja tuleb siia pulti mingit eelnõu üle andma, siis see eelnõu on ühiskonna jaoks midagi väga positiivset ja siduvat. Ega siis täna pole mingi erand. Ma kinnitan seda traditsiooni täiel jõul ja tahangi meie kõikide ja ühiskonna hüvanguks üle anda eelnõu, millega on ette nähtud erakonnaseaduse muutmine ühe paragrahvi osas. Meie, konservatiivide mõte on liikuda edasi progressiivselt ja väljuda sellest rudimendist, kus me praegu asume. Teatavasti on ju Eesti ja Läti ainukesed riigid Euroopa Liidus, kus on võõrrahva osakaal üle 30%. See eelnõu ei puuduta seda, aga ta on selles mõttes seotud, et Eesti ja Läti on Euroopa Liidus ainsad riigid, kus inimeste poliitilised vaated on avalikult välja pandud. Ehk jutt on erakonnaliikmete nimede avalikustamisest. Mitte kuskil seda ei ole, meil on. Aeg on seda olukorda muuta. Aitäh!

10:04 Aseesimees Martin Helme

Olen vastu võtnud kaks eelnõu. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele. Nüüd teeme kohaloleku kontrolli. Palun!

10:05 Aseesimees Martin Helme

Tubli tulemus! Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu saadikut.


1. 10:05 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE) teise lugemise jätkamine

10:05 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase päevakorra juurde. Meil jäi eelmisel istungil pooleli Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 292 teine lugemine. Me oleme muudatusettepanekute menetlemise juures. Hääletusele oli pandud muudatusettepanek nr 4. Kuidas? Vabandust! Jõudsime sinnamaani, et nüüd tuleb panna hääletusele muudatusettepanek nr 4. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon ja keskkonnakomisjon on seda ise täielikult arvestanud.

Liigume edasi. Muudatusettepanek nr 5. Nii. Ka selle esitaja on keskkonnakomisjon ja ka seda on keskkonnakomisjon arvestanud. Muudatusettepanek nr 6, esitaja keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 7, selle on esitanud keskkonnakomisjon ja keskkonnakomisjon ise on seda täielikult arvestanud. Kalvi Kõva, palun!

10:06 Kalvi Kõva

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut [hääletada]. Enne hääletamist palun mõtelge rahulikult järele ja toetage seda ettepanekut.

10:06 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille esitaja on keskkonnakomisjon ja mida on keskkonnakomisjon ise ka täielikult arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

10:07 Aseesimees Martin Helme

Selline seis, et seda muudatusettepanekut toetab 54 saadikut, vastu on 7 ja erapooletuid on 1. Muudatusettepanek leidis heakskiidu.

Jõuame muudatusettepaneku nr  8 juurde. Selle esitaja on keskkonnakomisjon ja komisjon on arvestanud seda täielikult. Kalvi Kõva, palun!

10:07 Kalvi Kõva

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada. Aitäh, et te enne mu nõu kuulda võtsite, ettepanekut toetasite, aga nüüd palun olge sellele ettepanekule vastu.

10:07 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille esitaja on keskkonnakomisjon ja mida juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:08 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 51 saadikut, vastu on 7 ja erapooletuid on 1. Ettepanek leidis heakskiitu.

Jõuame üheksanda muudatusettepaneku juurde, selle esitaja on keskkonnakomisjon, keskkonnakomisjon ise on seda ka täielikult arvestanud. Kümnes muudatusettepanek, ka selle esitaja on keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Viimane, 11. muudatusettepanek, esitajaks keskkonnakomisjon ja keskkonnakomisjon on seda täielikult arvestanud. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 292 teine lugemine katkestada. Seda me peame nüüd hääletama.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 292 teine lugemine lõpetada, aga EKRE fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on palunud selle katkestada. Panen hääletusele kahe fraktsiooni ettepaneku eelnõu 292 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:12 Aseesimees Martin Helme

Katkestamise ettepanekut toetas 11 saadikut, vastu on 57, erapooletuid ei ole. Katkestamise ettepanek toetust ei leidnud, lugemine on lõpetatud.


2. 10:12 Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu (377 SE) teine lugemine

10:12 Aseesimees Martin Helme

On see nüüd unes või ilmsi, aga me oleme vähem kui veerand tunniga jõudnud teise päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu 377 teine lugemine. Kutsun kõnetooli maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme.

10:13 Tarmo Tamm

Aitäh, väga austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Tere hommikust teile kõigile! Ma teen väljavõtte Riigikogu maaelukomisjoni istungi protokollist nr 109. Istung toimus teisipäeval, 1. juunil ja osa võtsid sellest komisjoni liikmed Merry Aart, Kaido Höövelson, Ivari Padar, Martin Repinski, Helir-Valdor Seeder, Andrus Seeme ja Aivar Viidik. Kutsutud olid Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre, sama osakonna põllumajandus‑ ja toidusektori arengu büroo juhataja Janeli Tikk ning õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme. Arutasime teist päevakorrapunkti, milleks oli Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarnealas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu 377 arutelu teisele lugemisele saatmiseks.

Mina märkisin, et eelnõu 377 kohta on ainult üks muudatusettepanek, mille on esitanud Maaeluministeerium. Ma andsin muudatusettepaneku tutvustamiseks sõna Maaeluministeeriumi esindajatele. Ingrid Raidme märkis, et muudatusettepanek puudutab eelnõu rakendussätet. Esialgu oli eelnõu § 16 lõige 1 sõnastatud eeldusega, et seadus jõutakse avaldada Riigi Teatajas k.a 1. mail. Nimetatud kuupäev on möödas, mistõttu tuleb sätte sõnastust muuta selliselt, et kõik enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud põllumajandustoodete ja toidu müügilepingud viiakse selle seadusega kooskõlla 12 kuu jooksul Riigi Teatajas avaldamise kuupäevast arvates. Ettevõtjad saavad ise 12 kuu jooksul valida sobiva aja, millal nad viivad oma lepingu kooskõlla seadusega.

Vaadati läbi muudatusettepanek muuta eelnõu § 16 lõike 1 esimest lauset ja sõnastada see järgmiselt: "Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud põllumajandustoote ja toidu müügileping viiakse käesoleva seadusega kooskõlla 12 kuu jooksul Riigi Teatajas avaldamise kuupäevast arvates."

Siis oli arutelu selle üle, kes saatsid eelnõu kohta oma arvamuse. Eelnõu kohta saatsid oma arvamuse Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Kaupmeeste Liit. Ma andsin sõna Maaeluministeeriumi esindajatele. Marko Gorban märkis, et eelmise nädala lõpus saatsid oma arvamuse lisaks eelnimetatud organisatsioonidele ka Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Ta märkis, et laekunud ettepanekud võib jagada kolme gruppi. Üks osa ettepanekutest puudutab seaduse reguleerimisala ehk ostja ja müüja vahel tekkinud vahemikke. Selles küsimuses on lähtutud põllumajandussektori ja toidutööstuse esindusorganisatsioonide ettepanekutest, kes on olnud seisukohal, et ebaaus kaubandustava on ebaaus, sõltumata sellest, kui suur või väike on müüja või ostja.

Teine osa ettepanekutest on seotud ebaausate kaubandustavade loeteluga. Ettepanekud puudutavad tavamaksete tähtaegasid ja maksetähtaegade sanktsioone. Marko Gorban selgitas, et direktiiv eristab maksetähtaegade osas kiiresti riknevaid põllumajandustooteid ja toitu. Maaeluministeerium loobus sellisest lähenemisest, sest kiiresti riknevate põllumajandustoodete ja toidu eristamine võib olla keeruline ning toob kaasa lisakoormuse nii lepingulistes suhetes olevatele osapooltele kui ka järelevalveasutustele. Eelnõuga kehtestatakse kõigi põllumajandustoodete ja toidu puhul 30‑päevane maksetähtaeg. Ministeerium on seisukohal, et võlaõigusseaduses on piisavalt sanktsioonide rakendamise aluseid. Vajadusel saab selle teema juurde tagasi tulla.

Kolmas grupp ettepanekutest puudutab ebaausate kaubandustavade loetelu ja selle täpsustamist. Maaeluministeerium on seisukohal, et loetelu katab praktikat. Lisaks on võimalik aluseks võtta võlaõigusseadus, mis reguleerib lepingulisi suhteid. Hetkel ei ole põhjust minna direktiivist kaugemale. Ma küsisin, kas 30‑päevane maksetähtaeg kehtib ka Lätis ja Leedus. Marko Gorban vastas, et ei oska vastata Läti ja Leedu kohta, kuid Soome ja Rootsi on loobunud kiiresti riknevate põllumajandustoodete ja toidu eristamisest. Ministeeriumi esindajad lisasid, et Lätis eristatakse kiiresti riknevaid tooteid, mille puhul on kehtestatud 30‑päevane maksetähtaeg. Mittekiiresti riknevate toodete puhul kehtib 60‑päevane maksetähtaeg. Soome kehtestas veelgi rangemad nõuded, näiteks puu‑ ja köögiviljade puhul on maksetähtaeg 15 päeva. Merry Aart küsis, kas Eesti toidutootjad on kursis 30‑päevase tähtajaga. Marko Gorban vastas, et ettepanekut toetasid nii Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kui ka Eestimaa Talupidajate Keskliit. Probleeme ettepanekuga oli Eesti Kaupmeeste Liidul.

Arutati eelnõu edasist menetlemist. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu 377 täiskogu päevakorda 9. juunil 2021 (konsensus), teha ettepanek eelnõu 377 teine lugemine lõpetada (konsensus), kui eelnõu 377 teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus (konsensus). Kõik otsused olid konsensuslikud: Merry Aart, Kaido Höövelson, Ivari Padar, Martin Repinski, Helir-Valdor Seeder, Andrus Seeme, Tarmo Tamm ja Aivar Viidik. Aitäh!

10:20 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Ettekandjale on küsimusi ka. Helir-Valdor Seeder, palun!

10:20 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teema on oluline ja selle teema üle on ju väga palju arutletud, et kes on tugevamas, kes nõrgemas positsioonis, tootja või töötleja, seal vahepeal on logistika, kaubandus. Komisjonis oli sellel teemal ju ka päris pikk ja sisuline arutelu. Aga kas on olemas mingisugusedki usaldusväärsed uuringud ja andmed ning kui on, siis võib-olla ka suur saal on huvitatud sellest informatsioonist ja te tutvustate seda, kuidas ikkagi jaguneb see lisandväärtus tootja, töötleja ja kaubanduse vahel? Kui me reguleerime neid suhteid, kes siis kõige rasvasema osa selles ahelas endale võtab? Kui selles probleemi ei ole, selles ahelas, siis ei peaks ju üldse seda praegu reguleerima. Ju siis ikka probleem vist on. On nii?

10:21 Tarmo Tamm

Aitäh, Helir, selle hea küsimuse eest! Probleem on kindlasti olemas. Põllumehe jaoks on see reaalne raha. Ta annab kauba kaupmehele, aga saab raha kätte 60. või 70. päeval või hiljem – see on ju põllumehe jaoks reaalne käibevahend ja paljude jaoks on see ka võimalus, et ellu jääda. Aga selle kohta, kuidas jaguneb see n‑ö tulu sektorite vahel, on olemas teatud tabelid. Tabelitest võib kindlalt välja lugeda, et kaupmees saab isegi tõusu või languse ajal ikkagi oma osa kätte. Kaotavad tootjad ja ka töötlejad, aga kaupmehed, võib öelda, kui see graafikusse panna, on alati oma osa kätte saanud. Võib-olla selle seaduseelnõu eesmärk ongi see, et kaupmees peaks selle raha andma tootjale kiiresti tagasi, et tootja saaks oma elu korraldada.

10:22 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

10:22 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma olen väga murelik selle tekkinud olukorra pärast. Esiteks, miks me tegeleme seaduste ületootmisega? Miks ei olnud need mõned sätted lülitatud konkurentsiseadusesse, loogilisse konkurentsiseaduse terminoloogiasse? Me loome eraldi seaduse.

Teiseks, ma olen väga murelik selle pärast, mille kohta ma paluksin vastata. Seaduse § 1 lõige 1 on mingisugune puu-eesti keel. Ma loen selle ette: "Käesolevas seaduses sätestatakse majandus- või kutsetegevuse tehing või tegu, mille ese on põllumajandustoode ja toit ning mida käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse ebaausa kaubandustavana, mis on keelatud või mis on lubatud teatud tingimuste täitmise korral, sätestatakse need tingimused ning käesoleva seaduse täitmise üle teostatava riikliku ja haldusjärelevalve alused ja kord, samuti vastutus seaduse nõuete rikkumise eest." Siin on 56 sõna. See ei vasta eesti kirjakeeles kehtivatele lause arusaadavuse normidele, ammugi ei vasta see üldiseks kohustuseks olevatele seaduskeele normidele. Kas meil oleks võimalik naasta eesti keele juurde? Kaks küsimust.

10:23 Tarmo Tamm

Aitäh, Urmas, hea küsimuse eest! Urmas, me tegelikult ju mõlemad rõõmustame, et me oleme Euroopa Liidus ja põllumehe jaoks on Euroopa Liidus olemine eriti tähtis. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid. Ma võin öelda, et Eesti riik on üks viimaseid, kes selle üle võtab, tegelikult tähtaeg oli 1. mai.

Aga mis puudutab ilusat eesti keelt, millele sa tähelepanu juhtisid, siis loomulikult ma arvan, et siin on möödarääkimisi ja see [tekst] võiks eesti keeles kõlada oluliselt paremini. Aga see on käinud läbi nende inimeste laualt, kes selle teksti, ütleme, eesti keelt või õigekeelt kontrollivad. Ma ei oska rohkem selle kohta midagi öelda.

10:24 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

10:24 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Loomulikult on teema olnud kuum ja on pikalt arutelu all olnud, kas keegi toiduahelas kasutab kedagi teist ära, kas mõnede vahendite hoidmine oma käes on õige või mitte. Selle üle käib alati vaidlus. See, kes müüb, tahaks kohe raha kätte saada, aga kaupmees ütleb, et kaup võib-olla ei lähegi, rikneb, ja on kõik muud mured. Ma vaatan sunniraha määrasid. Kui füüsilisele isikule on see 600 eurot, siis juriidilisele isikule on 100 000 eurot. Ma loen siit, milliste asjade eest on võimalik trahvi teha. Kui müügilepingus on näiteks raha maksmise tähtaeg 30 päeva, siis ma saan aru, et kui üks päev hiljem maksab kaupmees põllumehele raha ära, oleks võimalik juba trahvida 100 000 euroga. Ma arvan, et väga paljud kaupmehed võivad tänastes tingimustes olla raskustes. Alati ei ole päris nii, et kaupmees lihtsalt ei taha maksta. Eile ma näiteks proovisin õhtu jooksul saada ühte panka sisse, et ülekannet teha, ja ma ei saanudki. (Juhataja helistab kella.) Kas see 100 000 on teil komisjonis läbiarutatud number? On see reaalne, mõistlik? 

10:26 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Aivar!

10:26 Tarmo Tamm

Aitäh, Aivar! Selle üle võib ju vaielda, aga kellegi eesmärk ei ole hakata kohe trahvima. Eesmärk on see, et vastastikku teineteist usaldataks, nii tootja kui ka kaupmees, ja tootja saaks õigel ajal oma raha kätte. Meil on suhteliselt väikesed tootjad ja väike riik, aga kui on tegemist väga suurte tootjatega ja suurte kaubanduskettidega, siis kuidas neid korrale kutsuda? Ma arvan, et Eestis ei hakka sellist asja kunagi juhtuma. Aga mingid sanktsioonid peavad olema. Ma, Aivar, olen kindel, et Eesti tingimustes seda ei rakendata. Tegelikult ka paljud kaubandusketid seda juba aktsepteerivad. Nagu ma ütlesin, Põhjamaad on kehtestanud oluliselt rangemaid sanktsioone, näiteks on 15‑päevased tähtajad. Ma arvan, et saab hea koostöö olema. Kindlasti ei ole eesmärk kedagi karistama ja trahvima hakata. See kindlasti eelnõu eesmärk ei ole. Ma arvan, et Eestis tuleb seda väga harva rakendada ja mitte ka neid maksimaalseid määrasid, mis sealt välja tulevad. 

10:27 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

10:27 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teema on iseenesest tõepoolest lai, palju räägitud ja ka oluline. Omaette probleem on, kas selleks peaks eraldi seadus olema või annaks seda kuskil reglementeerida. Minu küsimus tuleb valdkonnast, mis hakkab muutuma praegu kuumaks. Need on maasikad. Maasikaaeg on tulemas. Küsimus ei ole mitte ainult selles, et nad põllul ära ei mädaneks, vaid ka selles, mida me ostame. Paragrahvi 2 lõige 2 räägib sellest, et ebaaus kaubandustava käesoleva seaduse tähenduses on käesolevas seaduses sätestatud majandus‑ või kutsetegevuse tehing või tegu, mille ese on põllumajandustoode ja toit, mis on keelatud või mis on keelatud käesolevas seaduses sätestatud tingimuste täitmata jätmise korral. Kas siis, kui müüja on jätnud meelega või kogemata kirjutamata, kust see maasikas pärit on, on tegemist selle seaduse rikkumisega? Või kuidas seda tõlgendatakse? Kas teda ähvardab trahv ja kui ähvardab, siis umbes kui suur see võiks olla?

10:29 Tarmo Tamm

Aitäh, Heiki, selle küsimuse eest! Kindlasti peab toote päritolu märkima ja tootja ka selle eest vastutab. Kui ta läheb avalikult pettuse teed, siis selle kohta on kindlasti olemas sanktsioonid ja rahalised karistused. See on kõige elementaarsem, et me teame, mida me ostame, see, et tarbijat ei eksitataks. Kui ma lähen, Heiki, sinu talu maasikaid ostma, siis ei tohiks selguda, et need on hoopis, ma ei tea, Hispaaniast või kusagilt mujalt. See on tootja vastutus, et ta ei eksitaks tarbijat ja tarbija maksaks raha selle eest, mille eest ta tahab seda maksta ehk kvaliteedi eest. Igal juhul on selline asi lubamatu ja sellist tegevust karistatakse, seda kontrollitakse ja järjest rohkem kontrollitakse, et sellist asja ei saaks juhtuda. Aga see peab juures olema, et mida sa ostad, iga kauba juures. Kõige paremini on see näha mitte riknevate toiduainete puhul, vaid veiniletis, kus on täpselt teada, millise riigi veini sa ostad.

10:30 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

10:30 Urmas Reinsalu

Aitäh! Tarmo! Ma ei sea kahtluse alla nende normide vajalikkust, Euroopa Liidu õiguse inkorporeerimise vajalikkust. Kuid direktiiv erinebki määrusest selle poolest, et direktiivil meil riik valib ise rakendamise tee. Nüüd on minu küsimus see, ma naasen selle juurde: kuidas see konkreetne eriseadus suhestub üldisesse konkurentsiseadusesse, kas seda tuleb tõlgendada konkurentsiseaduse eriosana, kus üldiselt konkurentsireegleid kohaldatakse täielikult, või on ta täielik hargõigus ehk loob eraldi konkurentsikeskkonna, mis puudutab põllumajandustoodete puhul kaubandustavasid? Minu küsimus ongi sellest johtuv: kas komisjon kaalus seda ja miks komisjon ei valinud seda teed, et lülitada see seadus konkurentsiseaduse eriosasse, ütleme, ühe peatükina või eraldi peatükina?

10:31 Tarmo Tamm

Aitäh, Urmas! See on hea küsimus. Aga kuna tegemist on valitsuse eelnõuga, siis ma arvan, et kindlasti käis see kooskõlastusringil ja osapooled seda arutasid ning kui oli vaja ettepanekuid teha, siis ka tegid. Ma saan sinu küsimuse loogikast küll aru, aga siin lähtutakse puhtalt Euroopa Liidu direktiivist ja seal sätestatud nõuetest ja piirmääradest, näiteks päevade arv, mis on paika pandud jne. Ma ei teagi, mis tootja jaoks muutuks. Ma arvan, et tootja jaoks on väga selge ja arusaadav, kuidas see tarneahel kujuneb. Mina selles, Urmas, probleemi ei näe, et seda eraldi käsitleda.

10:32 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

10:32 Aivar Kokk

Aitäh! Kõigepealt tänan eelmise vastuse eest, küsimusele vastamise eest. Aga ma arvan, et Riigikogus ei saa keegi öelda, ka mitte komisjoni esimees, et ma olen kindel, et kedagi trahvima ei hakata. Lihtsalt trahvimisõigus antakse kellelegi ametnikule ja kes see ametnik on ja miks ta millegi puhul trahvi teeb, seda me ette ei tea. Kui räägime omatoodangust, siis kehtivas seaduses on väga lihtne: ma kasvatan Hispaanias maasikaid ja pakendan need Eestis ning sel hetkel, kui ma olen Eestis teinud ükskõik mis liigutusi, on see juba Eesti toode. Nii et ma võingi pakendatud maasika karbile kirjutada "Eesti". Nüüd on see on puhtalt ühe ametniku otsus, kas ta trahvib mu ettevõtet 100 000‑ga või mitte. Eesti riik on jõudnud sellesse staadiumisse, et Riigikogu annab õiguse trahvimiseks lihtsalt kuskile ametkondadele ja ametkonna juht ütleb oma ametnikule, et see peab trahvima. Ja kogu lugu. (Juhataja helistab kella.) Kas me ikka oleme õigel teel, et järjekordselt sellist asja tekitame? Kui üks erakond räägib politseiriigist, siis mina ütlen, et on ametnike riik ...

10:33 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Aivar!

10:33 Aivar Kokk

... kes võivad trahvida.

10:33 Tarmo Tamm

Aitäh, Aivar, hea küsimuse eest! Stenogrammi huvides: ma kindlasti ei öelnud, et kindlasti trahvima ei hakata. Ilmselt oli sõnastus see, et väga lihtsatel põhjustel ei hakata trahvima. Muidu, kui me seda seadusesse sisse ei kirjuta, siis miks me üldse seda seadust teeme. Trahvimist ilmselt hakatakse tegema väga kaalutletult ja peavad olema väga kaalutletud põhjused. Aga kui trahvi ei ole, siis ma küsin, et mis siis sunnib kaupmehi nendest kuupäevadest kinni pidama, mis see sanktsioon siis tegelikult on. Oh, hea tahe või ausus? Kas me kirjutame seadusesse sisse "hea tahe ja ausus"? Ma ei tea. Mingi sanktsioon peab olema. Ma väidan, Aivar, et ükski ametnik ei ole ju selle jaoks ametis, et ta esimesel võimalusel läheb kedagi kohe karistama. Ilmselt antakse seal võimalusi ja kui rikkumine on väga ilmne, siis tuleb karistada. Aga kui seda ei ole siin seaduses sees ja me lihtsalt ausatele tavadele, headele tavadele tugineme, siis me ilmselt ei liigu edasi.

10:34 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

10:34 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Tänan, hea ettekandja! Seda oli nii mõnus kuulda, kuidas tänati kogu aeg Tarmot, eks ju, ja hetkeks ma unustasin, et oi-oi ... 

10:34 Tarmo Tamm

Kohe süda läks soojaks.

10:34 Tarmo Kruusimäe

Aga ilmselgelt sa juba aimad ette mu küsimust. Millal Eesti läheb üle mikrobioloogilisele meetuvastusmeetodile, mis on Saksamaalt tulnud? Ametnikud on alati vastanud, et oi, me peame oma mingi näidisbaasi tegema. Toimiv süsteem on Euroopas olemas ja me saaksime olla kümne agiilsema riigi seas, kes tuvastab kiirelt ja odavalt. Kuidas seda ei ole siin eelnõus sees, ma imestan.

10:35 Tarmo Tamm

Aitäh, Tarmo, küsimuse eest! See teema, mis sa praegu püstitasid, on väga õige ja aktuaalne teema: kaitse oma tootjat. Paraku hommikulgi ei tea kellega tuli meil söögilauas juttu sellest, kui  palju tuuakse Hiinast mett siia. Ei, vabandust, meilt viiakse Hiinasse ja mõnest riigist tuuakse meile, siis eksporditakse edasi. See on oluline teema. See on täpselt seesama, et me peame saama tagada, et see on toodang, mille kohta me teame, et see on kvaliteetne ja vastab normidele ja on selle peremehe oma, kelle käest me ostame. Muidugi, lihtne lahendus on see, et osta naabri käest või kindla inimese käest mesi ja maasikad jne, aga kõigil ei ole see võimalik, kes elavad linnas.

Selle tuvastamismeetodiga tegeldakse. Siin ei ole ainult mesi, siin on ka maasikas. Minu teada on näiteks Soomes võimalik tuvastada, kas maasikas on Soome päritolu või ei ole Soome päritolu. Ministeerium sellega tegeleb. Ma ei oska öelda, mis etapis nad sellega on, aga see võimalus on olemas ja tänapäeva tehnoloogia annab selle võimaluse, et saada teada marja päritolumaa. Nii mesi kui ka maasikas vajavad mõlemad täpsustamist, sest seal on väga palju võltsi, võib öelda, kasutatakse ära teiste riikide toodangut ja müüakse Eesti omamaise kalli toodangu pähe maha. Eestlane eelistab eestimaist ja see on muidugi hea, et Eesti tarbija eelistab kodumaist toodangut, sellega ta toetab meie tootjat ja ettevõtjat. Aga sellega tegeldakse, mõlema poolega, nii meega kui ka maasikaga. Väga hea küsimus.

10:37 Aseesimees Martin Helme

Sven Sester, palun!

10:37 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Põllumajandus on Eestis ülioluline töökohtade poolest ja ka üldise osakaalu mõttes SKP‑s. Lugedes seda eelnõu, vaatasin, et juba esimese paragrahvi esimene lõige tundub mulle suhteliselt segaselt sõnastatuna, midagi lubab, midagi keelab. Aga mu küsimus lähtub pigem sellest, et kuidas teie ettekandjana hindate, kas iseenesest selle eelnõuga me avardame või kitsendame konkurentsi Eesti põllumajanduses. Kuidas te tunnete, kas selle eelnõuga me loome mingeid täiendavaid piiranguid ja selles konkurentsis ja selles sektoris töötamine muutub raskemaks, või vastupidi, sellega lähevad asjad palju selgemaks ja tekivad hoopis mingid uued võimalused? Äkki te annate oma käsitluse sellest?

10:38 Tarmo Tamm

Aitäh, Sven, selle hea küsimuse eest! Sa märkisid õigesti, et Eesti põllumajandusel on väga suur roll. Esiteks see, et oma inimesed ära toita. Aga Eesti põllumees ka ekspordib väga suures mahus toodangut. See oli vist eelmise aasta kolmandas kvartalis, kui majanduskasvu hoidsid või tõstsid teatud tasemele IKT ja  põllumajandus. No vaatame, mis maailmas toimub: kliimamuutused jne. Me ekspordime väga palju toodangut, näiteks teravilja kogutoodang oli eelmisel aastal vist 1,7 miljonit tonni ja pool sellest läheb kindlasti eksporti. Sellest tuleb Eesti riigile palju raha. Ka piimatooteid me toodame kaks korda üle Eesti riigi sisevajaduse. Aga see on Eesti riigi võimalus ja sellest me saame rikkaks.

Sellest küsimusest ma saan väga hästi aru, aga ma ütlen, et pigem see toetab tootjat, selles mõttes, et tegevus muutub ausaks. Kui tegevus on aus ja konkurents on aus, siis ilmselt tuleb sinna sektorisse inimesi juurde. Kui sa ei saa ausatel alustel teistega konkureerida, tootmist arendada, siis sa lihtsalt kukud sealt välja. Nii et ma arvan, et see pigem toetab. Kui sa tead ka, et sa saad õigel ajal oma toodangu eest teenitud tulu kätte, siis see on positiivne. Ma arvan, et igal juhul on see selles mõttes hea ja positiivne eelnõu, ta kindlasti eelkõige toetab meie tootjat.

10:39 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

10:39 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma ei ole viimased kuud osalenud maaelukomisjoni töös ja võib-olla mõned nüansid on selle tõttu raskesti arusaadavad. Aga ehk sa, Tarmo, oskad mind natukene aidata. Võtame § 5. Siin on loetletud see, mis on keelatud, see, mis on tarnega seotud ebaaus kaubandustava. Lõige 1 ütleb, et ostjal on keelatud nõuda müüjalt tasu, mis ei ole seotud müüja põllumajandustoote ja toidu müügiga. Oleks nagu teistpidi, et müüja saab tasu, siin on nii, et ostja peaks tasu saama. Ava natukene seda. Ma arvan, et siin saalis on teisigi, kes vajaksid natukene asja avamist. Räägi see lõige lahti.

10:41 Tarmo Tamm

Aitäh, Heiki! See oli hea aeg, kui sa maaelukomisjonis olid. Selle punkti mõte on see, et me räägime ainult põllumajandustootest, me ei räägi mingitest teistest toodetest. See piiritleb väga täpselt ära, millega on tegemist – põllumajandustootega. Sa võid püüda kaupmehele müüa näiteks maal tehtud mingit, ma ei tea, suveniiri või mida tahes. See ei laiene nendele toodetele, mida tegelikult tehakse ka maal. Maal on väga palju tegevusi, millega inimesed tegelevad, aga siin on just tegemist toiduga. See eelnõu ja kogu see seadus on keskendunud toidule ja sellele, et õigeaegselt saaks tootja raha kätte. Aga need tegevusalad, millega maal tegeldakse, on oluliselt laiemad ja sellega ongi see § 1 sisustatud.

10:42 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

10:42 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea Tarmo, nimekaim! 2019 sai Riigikogus moodustatud Eesti mesinike toetusrühm. Igas koosseisus on olnud mesinike rühm, küll on see olnud mesilaste, mesinike või mee toetamise rühm. See on meie jaoks, nagu näha, maa sool. 2019, ma mäletan, asusite ju teie maaeluministriks ja ma küsisin selle kohta. Nüüd on meil olnud vahepeal see COVID‑i aeg, kui inimesed on kaugtööd teinud, nad on saanud arvutiga tõtt vaadata. Kontaktid oleks nagu loodud, aga ma saan aru, et kellelgi on see huvi, või kuidas on siis võimalik, et tegeldakse, aga tulemust kui sellist ei ole. See on kordades odavam variant mee päritolu tõestada kui praegused Eestis pakutavad variandid. Mis on see põhjus, oskad sa öelda selle vastasseisu kohta? Sina enam ei ole ju ametnikkonna esindaja, täna oled sa üks meie seast.

10:43 Tarmo Tamm

Aitäh, Tarmo! Tegelikult sellel perioodil, kui ma minister olin, me Eestis esmakordselt viisime sisse mesilasperede toetuse, mida ei olnud Eesti riigis seni olnud, see on vist 800 000 eurot aastas ja kusagil 25 eurot pere kohta. See on enam-vähem sama tase, mis on Lätis ja Soomes, saame naaberriikidega olla turukonkurentsis võrdsetel alustel. Eesti mett toodetakse palju ja Eesti mett eksporditakse ka palju. Kui ma ministrina Jaapanit külastasin, siis olid ka olemas inimesed, kes müüsid igal aastal Jaapanisse parajas koguses mett.

Aga ma saan aru, et su küsimuse rõhk on ikka sellel päritoluküsimusel. Sellega tegeldakse. Ma arvan, et see on lähiaja küsimus, kui me Eestis saame täpselt teada, et see on eestimaine mesi, ja Eestimaa inimene võib olla kindel, et see ei ole kusagilt sisse toodud. Kõige hullem oleks see, kui me sööksime väga kvaliteetse, uskumuse järgi Eesti väga kvaliteetse mee pähe mett teistest riikidest, kus kasutatakse erinevaid meetodeid selle jaoks, mida mee sisse pannakse ja mis kultuuride peal need korjealad on. Me peame olema kindlad, et see on eestimaine ja kvaliteetne mesi. Eesti tootja teeb kvaliteetsed tooted ja eriti toidu poole pealt, pole üldse mõtet kahelda. Aga pettusega me peame kõik võitlema, see on üks osa meie tööst, oled sa minister, komisjonis või Riigikogu liige, pole vahet. Aus konkurents ja inimeste mittepetmine. Inimene peab maksma raha selle eest, mille kohta ta on kindel, et see on see.

10:44 Aseesimees Martin Helme

Sven Sester, palun!

10:44 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma ei ole teie komisjoni liige ja seetõttu ei ole mul ka nii täpset ja otsest informatsiooni nagu komisjoni liikmetel seda eelnõu menetledes. Aga eelnõu seletuskirja lugedes ma vaatan, et te olete selles mõttes teinud head tööd, et mitte ainult valitsus eelnõu ette valmistades ei ole kooskõlastusringe teinud, vaid ka komisjon on küsinud eri turuosalistelt arvamust. Siin on ka mitmeid arvamusi esitatud, seletuskirjas on need välja toodud. Küll aga panen tähele, et komisjon ei ole üldiselt nende arvamustega arvestanud. Ma vaatan järjest: ei ole toetanud, ei ole toetanud. Võib-olla te paari sõnaga avate, mis niisugused olulisemad ettepanekud olid. Neid muudatusi oli ju palju, aga mis niisugused olulisemad ettepanekud olid, mis turuosalised välja tõid? Võib-olla mõne sõnaga, miks neid muudatusettepanekuid üldjuhul ei toetatud? Turuosalise ettepanek ikkagi üldjuhul tähendab seda, et tal king pigistab ja kuskil on mingi mure. Äkki paari sõnaga avate natukene seda tagasisidet.

10:46 Tarmo Tamm

Aitäh, Sven! Mulle meeldib, et sa oled tähelepanelikult selle kõik läbi lugenud. Aga ütlen, et põhivaidlus oligi tähtaegade üle. Kaupmeestele ei meeldi kiired tagasimaksegraafikud. Aga me lähtusime sellest, et näiteks Soomes ja Rootsis on see tähtaeg veel lühem. Me peame ka arvestama, et meil väga paljud kaubandusketid kuuluvad väliskapitalile ja suurtel kettidel ei ole tegelikult rahapuudust. See on lihtsalt tahtepuudus, miks ei saa õigel ajal makse ära tehtud. Aga põhivaidlus tegelikult oligi nende maksetähtaegade üle. Sooviti 60‑päevast maksetähtaega. Leppisime kokku 30 päeva peale ja seda kõigi kaupade, kiiresti riknevate toiduainete ja teiste puhul. Ma arvan, et kaupmehed saavad aru ja kindlasti suurt protesti sellest ei tule. Ma olen veendunud, et kaupmehed on mõistlikud ja arusaavad, nad mõistavad ka tootja tahet ja olukorda, sest tootja jaoks on see sissetulek, mille abil saab seal küla servas kusagil edasi elada. Põhiline vaidlus oligi nende tähtaegade üle, kas 30 või 60. Soome on siin kasutanud 15‑päevast tähtaega. Meie valisime kiriku keset küla.

10:47 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste soovi on avaldanud kõige esimesena Tarmo Kruusimäe. Palun!

10:47 Tarmo Kruusimäe

Ma pööran alles hiljem jooma. (Klaasikõlin.) Tänan, hea aseesimees, head rahvaasemikud ja loomulikult inimesed, kes te vaatate meid internetist või Youtube'ist! No see on asi, millest peab rääkima! Mina olen – nii nagu teist paljudki – meeusku, mesi on meie regioonile kõige omasem, ta on kõige vitamiinirikkam, ta on nagu meie selline oma kuld. Noh, kui hispaanlastel on oliiviõli, siis meil on mesi.

Mesinikel on tegelikult päris palju probleeme. Ma tunnustan kõiki teid, kes te olete eelnevalt neid toetusrühmi teinud. Ei olnudki minul suurt kiiret, aga lihtsalt tuttavad mesinikud ladusid need probleemid ette. Nii olengi ma siis kasvanud nende probleemidega koos.

Eile panid paljud tähele, et ma kandsin siin saalis maski. Seda just sellepärast, et Riigikogu esimees ütles, et saalis on sumin. Ja siis ma panin selle maski pähe. Ilmselgelt te teate Steinfeldti laulu: "Summ, summ, summ, summ, summ." "Mesimummi laul": mesimummil lendamisest väsind vasak tiib.

Räägin päriselt, et mina ei saa sellest aru. Tegeletakse. Saksamaal on välja töötatud väga lihtne meetod, kuidas saaks seda analüüsi teha, aga samas eelnevalt on muidugi neil vaja seda nn mee geeni, ütleme, andmebaasi, kuhu kõik Eestist oma [näidised] saadaksid. Täna on tegelikult kaupmehel õigus küsida mesinikult või meeühistult tema mee päritolu. Siin Eestis seda korraldada on äärmiselt keeruline ja sa pead selleks võib-olla oma toodangu sealt [müügilt] ära võtma, seda enam, et suurkauplused dikteerivad ise juba hinda. Ainult mahu, selle volüümi pealt on kasulik müüa. Aga päris kohe on näha ju sihukesed pigistavad variandid, mis tunduvad kuidagi sobilikud. Siis on meil ju see, et igaüks võib teha sinna peale selle märke, et "Puhas Eesti" või "Eesti loodus" või "Eesti toode" – paber kannatab kõike.

Nüüd võõrpäritolust. Siinkohal, kui ma nüüd eksin, siis ma loodan, et mesinikud ei tule mind selle eest sutskama. Mingitelt lavendliväljadelt, kuskilt sealt pärit mee tarbimine on tekitanud Eesti inimestele mingeid häireid. Sellepärast, et meie organism ei võta võib-olla seda vastu. Me oleme harjunud siin enda regioonist mett võtma. Sellest on räägitud ja meil on olemas lahendus. Samamoodi nagu maasika päritoluga. Meil käib ju parvlaev Soome ja tagasi, meil on ju näide. Võib-olla kui ei oleks naabritega, põhjanaabritega suhteid tuksi keeratud, oleks saanud juba ammu selle näidise või selle, kuidas see oli, vabandan, know-how teada, kuidas seda päritolu ka Eestis kindlaks teha. Sest nagu keegi ütles, et kui meie hädaldasime siin, et meil ei ole maasikakorjajaid, siis Riia turul müüdi Eesti maasikat. Meil oli suur probleem, aga seal oli see kordades odavam ja säästlikum.

Nüüd sellest, et siia tuuakse kahtlase päritoluga mett. Eks seda tehakse ka siin kohapeal. Lihtsalt keedetakse suhkrusiirupit sinna juurde, sest suhkur on odavam kui mesi, sellega pikendatakse – noh, see on selline baaritermin.

Nüüd jah, on tulnud mesilasperetoetus. Aga see eelnõu ei räägi ju mesilasperetoetusest. Me tahaksime rääkida mesinike tõelisemast ja natuke suuremast probleemist, mis ei ole ainult mesinike, vaid ka mee tarbijate probleem. Ma olen korra siin sellest juba rääkinud. Mesi on nii oluline minu jaoks, see on sügavam kui vesi, magusam kui mesi. See on armastus, ma olen armastuse saadik siin, meearmastuse saadik.

Paluks kolm minutit lisaaega!

10:52 Aseesimees Martin Helme

Palun! Kolm minutit lisaaega.

10:52 Tarmo Kruusimäe

Aitäh! See probleem on karude rohkus. Me oleme kuluaarides rääkinud, et Eestis võiks olla 300 karu. Eestis on nn ametlikult kuskil 900 karu, mis tähendab, et hinnanguliselt on neid 1100. Me hakkame karude arvukusest rääkima siis, kui metsa alt hakatakse leidma veriseid kummikuid. Siis me alles ärkame. Soomes on juba kolm tervisesportlast sattunud karu ohvriks. Ma arvan, et neid võib olla tegelikult rohkem. Me peaksime enda inimesi austama. Mesinike jaoks on karude arvukus probleem. Ka kompensatsioon mesikäpa puhul, mis ta on? Enne oli nõue, et olgu kolm elektrikarjuse traati. Nüüd tuleb välja, et karu võib tõusta veel kõrgemale, kui ta püsti tõuseb, ja peab olema viis traati. See on kõik see investeering, mida mesinik peab sinna panema. Kui kaupmees ütleb, et ta ei tea selle mee päritolu, ja meie ütleme, et Maaeluministeeriumis on inimesed, kes kogu aeg tegelevad, aga tulemust ei tule, seda edet ei ole, siis kas see ei ole mitte kuritahtlik vastutöötamine kas või sellelesamale eelnõule, selleks et mitte andagi leevendust? Siis kui tuleb karuott ja müttab sul kõik mesitarud pikali, siis tuleb ametnik ja ütleb: "Aa, sul oli kolm seda karjusetraati. Ei kuulu kompenseerimisele!" Teine asi on see, et see [kompensatsioon] on niivõrd väike.

Euroopas on head lahendused, me oleme Euroopa Liidu liikmesriik, aga nüüd sihukeste puritaanidena me ajame sõrad vastu: ei, me ei taha, me tahame ise tegeleda, me tahame ise leiutada oma uue jalgratta. Me võime ju seda teha, meil on äpimajandus ja kõik asjad, aga olukorras, kus praegu on eelnõu laual, peaks see olema igati normaalne. Saksamaal on see asi olemas, mesinikel on olemas valmisolek oma kulu ja kirjadega saata näidised Saksamaale. Me räägime ikka sellest, et me tegeleme sellega, aga tegelikult on mesinikud ikkagi kaupmeeste nn surve all. Kui kaupmees ütleb: "Tõesta ära, kust sul see mesi on tulnud," siis peab mesinik seda kordades kallimalt tegema. See on mingi paradigma muutus, mida oleks vaja. Aga ma arvan, et seda ei ole. Ma arvan, et kellelgi on omad huvid, sellel, kes transpordib või kellel ongi seal garaažis tehtud lihtsalt see koht, kus ta keevitab sinna suhkrut, keedab juurde. Ja nii ta on, salapiiritus, salaviin ja kõik need asjad.

Tarmo, niipalju kui on võimalust, komisjoni esimehena selg sirgu! Tarmo on õige Eesti mehe nimi. Näitame, et me murrame selle ametnike müüri ja me tagame selle võimaluse, et mesinikud saaksid ikkagi tunduvalt odavamalt tõestada, et see on Eesti päritolu. Lõpetan uuesti sellega, sest kordamine on tarkuse ema või isa: sügavam kui vesi, magusam kui mesi – see on armastus. Meearmastuse saadik Tarmo Kruusimäe.

10:55 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

10:55 Merry Aart

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Selle seaduse valmimisse on kaasatud tõepoolest erinevad osapooled. Kui vaadata ettepanekute tabelit, siis ka ettepanekuid on tehtud päris palju. Kas see on hea või halb seadus, eks elu näitab. Oleks võinud minu arvates olla rangem. Näiteks Soome on kehtestanud, nii nagu Tarmogi ütles, 15‑päevase maksetähtaja puu‑ ja köögivilja puhul. Meil on kõigi puhul 30 päeva. Oleks võinud olla 60 päeva ja kiiresti rikneva toiduaine puhul 30 päeva, aga see oli kompromiss – kõikidele 30 päeva. Tegemist on direktiivi miinimumnõuete ülevõtmisega. See seadus kaitseb põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest.

Tegelikult on seda seadust oodatud päris pikalt. Ikka päris mitmeid aastaid, mäletan mina, on sellel teemal räägitud, aga pole seaduseni jõutud. Nüüd lõpuks on see soov jõudnud tegelikkusesse. See puudutab põhiliselt toidutootjaid, keda meil on suhteliselt vähe ja kes müüvad oma toodangut suurtesse kaubanduskettidesse. Need suured kaubandusketid kasutavad sageli ära jõupositsiooni tootjate suhtes. Langetatakse hinda, pannakse [kaupa] müüki müüjaga kokku leppimata, ei lepita kokku, kuidas kauba riknemise korral käitutakse. On olnud juhuseid, kui on lastud kaubal ehk toiduainetel rikneda, siis on helistatud tootjale ja öeldud: "Tule nüüd ja korista oma riknenud kaup ära." Sellele lisanduvad veel vastastikused trahvinõuded. Tootja allub, sest tal on tõepoolest hirm, et ta ei saagi enam kaupa müüa. See ei ole mitte üksikjuhtum.

Siseriiklik seadus puudus siiani neljas liikmesriigis: Eestis, Hollandis, Luksemburgis ja Maltal. Kõikidel teistel on see olemas. Õigusakti jõustumise ajaks nähakse ette 1. november 2021.

Nii nagu ka enne oli juttu, seaduses on loetletud 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud, nende hulgas maksetähtaja ületamine 30 päeva (ka tootjal on vaja raha, ta ei saa oodata 60 või 90 päeva, niikaua, kuni talle ükskord makstakse), tasu, mis ei ole seotud toidu müügiga, maksed toidu raiskumineku või kao eest, keeldumine ostmisest lühikese etteteatamistähtajaga. [Lubatud ei ole] ühepoolselt muuta lepingutingimusi, jätta andmata kinnituskiri tarnelepingu tingimuste kohta, mida kasutatakse ka üsna sageli, ebaseaduslikult saada ja kasutada müüja ärisaladust, ähvardada müüjat survemeetmetega, nõuda müüjalt kliendi kaebusega seotud kulude hüvitamist. On olnud üsna palju juhtumeid, et kaubanduskett helistab müüjale ja ütleb: "Klient ei olnud sinu kaubaga rahul, maksa mulle trahvi selle eest, et ma ei saanud müüa." Seaduse alusel teeb järelevalvet Konkurentsiamet, kehtestatakse reeglid ebaausa kaubandustavaga seotud toiminguteks.

Partneritelt on tulnud hulgaliselt ettepanekuid seaduse täpsustamiseks. Paljusid nendest arvestatud ei ole. Selle põhjus on see, et seaduse eesmärk on mitte minna kaugemale, kui on direktiivi miinimumnõuded, enne kui on tekkinud seaduse rakendamise praktika. Mingil hetkel tullakse kokku, vaadatakse see rakenduspraktika üle ja kui on vaja, siis minnakse karmimaks või vastupidi. Aga seni saab seal, kus ebaausaid kaubandustavasid ei ole reguleeritud, kasutada võlaõigusseadust. Aitäh!

11:00 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Heiki Hepner, palun!

11:00 Heiki Hepner

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ei ole kahtlust, et tegemist on olulise seadusega. Võiks ütelda, et see on oluline regulatsioon. Eelkõnelejalt kuulsime, et Eesti oli üks neist vähestest riikidest, kus seda veel ei olnud reguleeritud. Tõsi on samas ka see, et nii nagu ikka, lahendusi oleks võinud ju veel valida, et kas liita see näiteks konkurentsiseaduse juurde või lahendada kuidagi teistmoodi, et meie seadusandlikku produktsiooni pisut ohjata. Aga võib-olla see ei olegi kõige olulisem. Üks seadus siia-sinna, võiks ju ütelda. Neid tuleb meil ju siiski nagu Vändrast saelaudu.

Aga olulisem on asja juures tegelikult see, kuidas me sellest aru saame või kui kergesti me seda hoomame. See on küll probleem. Urmas Reinsalu luges ette § 1, selle mõtte ja selle sõnastuse. Tundubki, et me oleme loobunud seaduste koostamisel üldjuhul sellest, et seadus oleks kergelt ja üheselt mõistetavalt arusaadav. Ma tulen võib-olla selle teema juurde veel korra hiljem oma kõnes tagasi, aga praegu vaataks seda teemat natukene laiemalt.

Tõesti on tõsi, et maaelu on Eesti jaoks oluline, põllumajandus on oluline. Mõlemad on üks osa regionaalpoliitikast. Kui põllumajandusel läheb hästi, siis on suur lootus, et ka maaelul läheb hästi. Nii et selles kontekstis on tegemist olulise eelnõuga. Sealt allapoole minnes: neid komponente, mida see kõik puudutab või millest maaelu ja põllumajandus tegelikult sõltub, on hästi palju ja ka sellepärast peaks see seadus olema suhteliselt lihtsalt ja kergelt arusaadav ja loetav.

Ka eelkõneleja Tarmo Kruusimäe rääkis ühest komponendist, mesindusest. Värvikalt rääkis, ega ta ilmaaegu ei ole mesinike toetusrühma liige. Aga me samas teame neid probleeme ja küsimusi, mis meil mee puhul on üles kerkinud. Kas me saame olla kindlad, et me poest mett ostes, juhul kui meil ei ole endal ihumesinikku, saame ikkagi seda, mis on etiketile kirjutatud, ja kas see vastab sellele kvaliteedile, mis on seal ära toodud?

Teiseks, tõesti küsisin ka mina selle kohta, millest me oleme rohkem rääkinud: maasikad. Ka siin on probleeme ja küsimusi küllaga. Kas ja kuidas on ikkagi tagatud tootja poolt see, et müüja müüks õiget kaupa? Nüüd siis ongi see tarneahel: tootja, vahele võib tulla ka töötleja, siis on müüja, me saame rääkida hulgimüüjast ja jaemüüjast, ning lõpuks on ostja.

Ma palun lisaaega!

11:05 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

11:05 Heiki Hepner

Nüüd me jõudsime selle ostja juurde. Tõesti, § 5 kohta ma oma küsimuses küsisin, ma seda tsiteerisin ja pärast konsulteerisin ka Merry Aartiga sellel teemal, et keda siin ostjana on mõeldud. Siin on kirjas, et ostjal on keelatud nõuda müüjalt tasu, mis ei ole seotud müüja põllumajandustoote ja toidu müügiga. Üldjuhul, kui me anname midagi müüa, siis müüja maksab ostjale ehk see müügiga seotud tasu kajastub juba ostuhinnas. Ma nüüd vaatan, tõepoolest, et siin tuleb pärast veel neid piiranguid, mis kõik on keelatud, ja kõik need on asjakohased. Eriti ma tahaks ütelda, et kui me räägime maksetähtajast, et see oleks fikseeritud, siis see on hästi oluline. Aga siin on tõesti terve rida neid punkte.

Ma nüüd vaatan seda, mis on ostja, püüan seda avada. Siin on ostja definitsioon, et põllumajandustoote ja toidu ostja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ostab põllumajandustoodet ja toitu, sh valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus või ametiasutuse hallatav asutus või nende asutuste liit, avalik-õiguslik juriidiline isik või nende isikute liit. Kas asi sai selgemaks? Tuhkagi. No seda kantseliiti annab muidugi ikka toota. Ja vähe sellest kantseliidist – kui ta oleks arusaadav, siis, ütleme, neelaks selle alla.

Mina olen Euroopa Liidu usku ja ma ei arva, et sealt tuleks ainult halba ja et kõik need reeglid, mis sealt tulevad, me peaksime vältimatult tagasi lükkama. Aga me peame neid kohandama nii, et nad oleksid meie inimeste teenistuses, et meie inimesed saaksid neist aru, et ei tekiks mõttetut bürokraatiat, et me ise ei oleks pühamad kui paavst. Mulle tundub, et me jälle natukene proovime seda arusaama antud seaduse kontekstis  lükata optimumist ääre poole.

Ma arvan, kui nüüd see pikk jutt siin kokku võtta, et suund on õige, seda seadust on vaja. Teostus oleks võinud olla pisut parem, pisut arusaadavam, tõepoolest, et ta kaitseks üheselt meie maaelu, meie põllumajandustootjaid ja et need kehtestatud reeglid, tõesti, veel kord, oleksid ikkagi kõigi jaoks, nii müüjate kui ka ostjate jaoks, kogu sellele tarneahelale ühtemoodi arusaadavad. Aitäh!

11:08 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tarmo Kruusimäe soovib ilmselt repliiki.

11:08 Tarmo Kruusimäe

Jaa. Ma tänan, hea aseesimees! Mul jäi see lisamata suurest puldist, sest kõik oleks siis arvanud, et mul on otsene isiklik side asjaga või huvi selle vastu, aga ei ole. Nimelt, meereste pestes me saame tegelikult väga energiarikka vedeliku, millest on võimalik kuumtöötlusega toota näiteks etanooli, mis võiks olla täiesti vabalt meie rohemärgistus ja biolisand, eks, võib-olla ei peaks päris bensiini ära solkima sellega, aga ta võiks olla. Teine asi on see, et täna on meil see COVID. See võiks olla desinfitseerimisvahend, mida iganes, ma ei tea. Eelmises koosseisus oli Aivar Kokk maaelukomisjoni esimees ja ma tüütasin teda kogu aeg, kas ikka ei ole see võimalik, sest kõrvalregioonides on lubatud sellest isegi inimeste kütust teha. Meil läheb kogu see energiarikas vedelik kraavi.

Sellisest talupojatarkusest on meil ikka täiesti puudu jäänud. Kui teised teevad sellest puhastusvahendit, biolisandit või inimeste kütust, meesamakat või mida iganes, mis need joogid on – mul on 20 aastat möödas, ma enam nimesid ei mäleta –, siis selle asjaga võiks kuidagi edasi minna. Ma arvan, nad võiksid seal seda põlevkivi edasi kaevata ja kõik, kui meil oleks rohemärgistus paigas, kui kõik mesinikud saaksid toota ja registreerida. Ikka vahel juhtub, et mingit puhastusvahendit läheb näost mööda otse täpselt suhu, on ju, ja see ei ole probleem. Me oleme nutikad olnud, aga täna me ei ole mitte nutikad, vaid me oleme ikkagi tölplased selles suhtes, et me peame valama selle kraavi, sest selline on säädus ja me ei julge seda teistmoodi reguleerida. Aitäh!

11:11 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

11:11 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma pean tunnistama, et see teema ei ole üldiselt uus, kuigi praegu tundub, et kuskilt Euroopa Liidust on direktiiv tulnud ja Eesti peab kiiresti midagi üle võtma.

Kui me loeme selle seaduse seletuskirja ja seda seletust ja seda seadust, siis tegelikult näeme seal ühte väga suurt vastuolu. Me räägime ühest teemast. Eelnimetatud direktiiviga kehtestatakse Euroopa Liidus ebaausate kaubandustavade vastase kaitse miinimumstandardid, võttes arvesse tarnija ja ostja suhtelist suurust, eesmärgiga kaitsta tarnijat temast suurema ostja eest. Minimaalse ühtlustamise põhimõte valiti, et liikmesriikidele jääks võimalus võtta vastu või jätta kehtima riigisisesed normid.

Siin me räägime kogu aeg ainult ühest poolest. Me räägime tootjast, põllumajandustootjast. Samas me räägime ka tööstusest, kes müüb kaupmeestele. Ma küsin teilt, head kolleegid: Rakvere lihakombinaat versus näiteks Grossi kaubandus, kumb on suurem, kumb tegelikult dikteerib tingimusi, kas kaupmees, kes on väikemüüja oma 70 kauplusega, küll väikekauplusega, või tegelikult tootja? Kaupmeeste liit tegi ettepaneku võtta eelnõus seaduse kohaldamise aluseks ostjate ja müüjate aastakäibed. Direktiivi kohaselt välistatakse ebaausate kaubandustavade pealesundimine jõupositsioonilt suurte ettevõtjate poolt väiksematele ettevõtjatele. See punkt on jäänud ju arvestamata, kui ma nüüd õigesti seda seadust loen.

Ma tunnistan, et sama asjaga joosti ka eelmise koosseisu ajal sisse maaelukomisjoni. Tegelikult tuleb vaadata mõlemat poolt. Jah, kindlasti kasutavad suured kaubandusketid tihti kurjalt ära seda, et neil on suur müügipind ja igaüks, kes midagi toodab, sooviks selles kaupluses või kaubandusketis müüa. Aga olles ise olnud ettevõtja kogu taasiseseisvusaja, tean ka teist poolt. Tegelikult, kui mul on mingi kaup ja teistel seda ei ole, siis kõik tahavad seda kaupa, ja mina, selle kauba omanik, dikteerin. Kahjuks seaduses seda poolt ei ole. Tuleb ikka väga selgelt vaadata mõlemat poolt ja seda, millises positsioonis keegi on. Väikeettevõtjal on palju keerulisem. Loomulikult on tal raske üldse saada kuhugi kaubandusketti oma kaupa müüma ja siis pannakse ka karmid tingimused.

Teate, ma ütlen, et kas see on 15 päeva, 30 päeva, 60 päeva või 90 päeva – maksetähtaeg ei ole absoluutselt tähtis. Tähtis on see, et kui see tähtaeg täis saab, sel ajal ka ära makstakse. Kõige hullem on see, et sa tead, et sellel kuupäeval rahavoogudest tuleb sulle raha, aga tegelikkuses tuleb kuu, kaks või kolm hiljem. See on kindlasti probleem. Ühelt poolt on siin nii, ma vaatan, et pakendi suurust ei tohi reguleerida, ega seda, millise euroaluse peal see on. Kaupmehel on ka oma laopind. Ta arvestab sellega, kui palju toodangut talle lattu mahub. Kui ta peab rohkem kaupa sisse võtma, siis ta võtab kaks riski. Üks on see, et tal peab olema suurem laopind, ja teine on see, et teatud kaup võib rikneda. Meil on ju kaubandusvõrgus toiduaineid müügil, mida võib aasta, kahe või kolme pärast veel kasutada.

Palun kolm minutit!

11:15 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

11:15 Aivar Kokk

Ei ole ju täna küsimus selles, milline on maksetähtaeg. Loomulikult, kiiresti müüdaval kaubal võib maksetähtaeg olla palju lühem, selles ei ole ju küsimus. Aga kurb on tõdeda, et kui võetakse ühte seaduseelnõu üle, siis öeldakse, et aga see tuli ju valitsusest, see tuli ju ministeeriumist. Ma ütlen, et palju asju tuleb sealt. Tuli maaparandusseadus, kust sõna "kraav" oli ära kadunud, oli "eesvool". Lähme maale, küsime, kas keegi seda teab. Kas Tartu tüdruk just seda teab, mis on eesvool, aga ta teab kindlasti, mis on kraav, teab juba Tammsaare ajast, kui kraave kaevati, et oma maid kuivendada.

Siin on täpselt seesama asi, et on mindud ühte nurka ja jäetud teine nurk tegemata. Ausalt öeldes võiks komisjon eelnõu teise lugemise katkestada. Ma arvan, et rohkem ei ole vaja siia mingeid parandusi sisse viia. Ainult see, et suurus oleks oluline, et kui suur on tegelikult käive, ja selle järgi siis selgub, kumb pool on ikkagi see, kes dikteerib tingimusi ja kes mitte.

Teine asi, mis mind alati häirib, on see, et määratakse trahvid, 600 eurot füüsilisele isikule ja 100 000 juriidilisele isikule ja siis on kirjas 16 tingimust, mis puhul on võimalik trahvida. Sinna on juurde kirjutatud üks lause: ühel hetkel tuleb reeglistik. Kes teeb selle reeglistiku, millal see tuleb? Meil on ju kombeks olnud, siin saalis vähemalt, viimase kolme koosseisu ajal, et kui eelnõu tuleb teisele lugemisele, siis on ka reeglistik kaasas. Otsisin, aga seletuskirja juures ma seda reeglistikku ei näinud. Kas Konkurentsiamet ühel hetkel teeb selle reeglistiku, ilma et see oleks selge meile, kes me täna selle seaduse teist lugemist lõpetame ja hiljemalt sügisel kolmanda lugemise juurde jõuame? Me ei tea, milline see reeglistik on. Kas see reeglistik on selline, et teatud ettevõtted lõpetavad oma tegevuse, sest nad ei suuda neid reegleid täita, lihtsalt risk on liiga suur? Kui ühele väikeettevõttele määratakse korra trahvi 100 000, siis, ma arvan, enamus väikeettevõtjaid on selle järel pankrotis ja rohkem nad ei tegutse.

Ma soovitan kindlasti väga süübivalt vaadata kõiki eelnõusid, kus on kaks osapoolt. Ei ole kunagi nii, et üks osapool on hea ja teine halb. Mõlemal on omad probleemid ja on ka vaidlused. Eelnõu on väga vajalik. Aga siin on jäänud minu arvates ikkagi trahvisanktsioonide pool selgelt paika panemata, et kuidas see on, ja teiselt poolt ka see suuruse järgi arvestamine. Aitäh! 

11:19 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Imre Sooäär, palun!

11:19 Imre Sooäär

Ma tänan! Austatud kolleegid! Ma tahaksin ära markeerida mõned teemad ja lükata ümber mõned väited, mis siin kõnepuldis on selle eelnõu puhul kõlanud.

Esiteks, muidugi on äärmiselt tore, et nii palju Riigikogu liikmeid võtab sõna maaelukomisjoni teemadel, ka need, kes ei ole kunagi ühtegi küsimust küsinud. See on väga tervitatav, sest see tähendab seda, et me viime kõik ennast nende teemadega kurssi, ja me peaksimegi olema kursis. See on igal juhul väga tervitatav.

Aga üks teema, millele väga paljud siin viitasid ja millega ma olen täielikult nõus, on see, et Eesti seadusloome aluseks peab olema hea ja ilus eesti keel. See on tõepoolest lubamatu, et meil on ligi sajasõnalised laused, millest on väga keeruline aru saada isegi juristidel, liiati siis veel maainimestel või põllumajandustootjatel, kellelt me ei saa eeldada väga kõrget juriidilist ettevalmistust, et neid tekste mõista. Tõepoolest, see teema on aastaid siin Riigikogus olnud, et seadused peaksid olema kõigile üheselt mõistetavad. Minu teada on üks endine kolleeg, Maret Maripuu, sellel teemal lausa teadustöö kirjutanud. Aga me jätkuvalt seisame selle küsimusega silmitsi ka selle eelnõu puhul, ja mitte ainult selle puhul. Hea kolleeg Urmas Reinsalu selle teema täna siin välja tõi. Ma olen päris kindel, et kui me sirvime seadusi, mis tema ministriks oleku ajal tema käe alt läbi käisid, me kindlasti leiame neid ülipikki põim‑ ja liitlauseid ka sealt. Tegelikult tuleb mingi lahendus leida, sest see raiskab inimeste aega. Igasugune mittemõistetavus tekitab tõlgendusi kohtutes ja kurnab sellega kohtusüsteemi. See on eraldi teema, millega kõikide seaduste puhul tuleb tegeleda. Antud juhul peaks sellega tegelema vastutav minister Urmas Kruuse.

Aga vastutavale ministrile ongi mul küsimusi. Teda ei ole küll täna siin, aga tema ametnikud saavad kindlasti talle küsimusi edasi viia. Just täna hommikul sain oma postkasti kirja Eesti maaturismi ühenduselt, kuhu kuulub üle 300 turismiettevõtte üle Eesti. Nad ikka ootavad veel lahendust, üks teema jäi riigieelarve menetluse juures lahendamata. Kruuse lubas maaturismiettevõtjatele, et lahendus leitakse, siiamaani ei ole kriisiabitoetust kas MES‑i või mingite muude Maaeluministeeriumi allasutuste kaudu leitud. See teema vajab kindlasti lahendamist ja kiiresti lahendamist, sest see probleem on üle Eesti kõikidel maaturismiettevõtetel. Me teame, et turism on kõige rohkem selles kriisis kaotanud.

Maasikad Riia turul. Ma tahan ümber lükata hea kolleegi Tarmo Kruusimäe väite, just nagu maasikate Riia turul müümine, kui on juurde pandud silt, et need on Eesti maasikad, meile midagi tõestaks. Veel vähem tõestab see seda, et meil on piisavalt palju maasikakorjajaid, nii et saab neid maasikaid lausa Riia turule viia. Ma arvan, et silt seal juures võib olla pigem reklaamlause, et maasikat maha müüa, sest see mõjub Läti kliendile väga positiivselt. Meil ei ole mitte ühtegi süsteemi maailmas, et saaks võtta ette kaks maasikat ja öelda raudkindla teadmisega, teaduslikult tõestatult, kus see maasikas kasvas ja kus teine maasikas kasvas. Sellist süsteemi ei ole. Seda saab teha võib-olla mingite pestitsiidide kasutamise puhul, kui on mingisugune kodeering sellel pestitsiidil, mille järgi võiks seda kuidagi tuvastada, aga see ei ole ühene tõestus, et see maasikas üldse kunagi Eestis kasvanud on.

Sama probleem on ju meil siin turgudel olnud, kui pannakse juurde reklaamlaused, aga me ei saa kunagi kontrollida, kas see on ka tegelikult Eesti maasikas või on see Poola maasikas. Neid probleeme on olnud. Nii et paraku seisame silmitsi selle ...

Aitäh! Paluks üks minut veel juurde!

11:24 Aseesimees Martin Helme

Üks minut lisaaega.

11:24 Imre Sooäär

... teemaga endiselt. Kõiki neid teemasid tuleks lahendada kompleksselt, ministeeriumide allasutuste kaudu, otsides lahendusi. Me kindlasti ei saa kellegi väitele tuginedes siin Riigikogus öelda, kas see mesi oli Eestist või see maasikas oli sealt. Loomulikult nõuab see hästi põhjalikku teaduslikku analüüsi ja omakorda selle tõestamist, et need väited on vettpidavad. Aga jätkame nende teemadega kindlasti. Aitäh kõigile, keda maainimeste teemad huvitavad ja kes sellel teemal siin on sõna võtnud! Aitäh!

11:24 Aseesimees Martin Helme

Tarmo, sul on üks kord võimalik repliigiga esineda, rohkem mitte. (Hääl saalist.) Proovib keegi teine, aga nüüd on Tarmo Tamme sõnavõtt. Palun!

11:25 Tarmo Tamm

Aitäh juhataja! Head kolleegid! Paistab, et Riigikogu öised istungid on mõjunud positiivselt, sest räägitakse väga palju põllumajandusteemadel. See teeb ainult rõõmu. Kui rääkida sellest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist Svenile ja teistele majandusinimestele, siis tegelikult siin ongi erisus, sest ta ei allu otseselt konkurentsiseadusele ja turumajanduslikele reeglitele, aga Euroopa Parlamendis ja nõukogus menetleti seda väga pikalt. Ivari Padar võib omalt poolt meenutada, et see teema on väga pikalt päevakorral olnud. Eesmärk on kaitsta oma tootjaid. Ei ole teist võimalust kaitsta oma tootjaid. Võiks öelda, et vaba turumajanduse reeglite järgi osa tootjaid lihtsalt surebki turul välja, nad ei saa oma toote eest raha kätte. Ta jah natuke läheb mööda konkurentsi‑ ja turumajanduse reeglitest, aga see on Euroopa Parlamendis ja nõukogus selliselt kokku lepitud ja ma arvan, et see on hästi positiivne. Eesti on üks viimaseid riike, kes sellega üldse liitub. Igal juhul me peame oma tootjat kaitsma.

Imrele: tegelikult Soomes on maasikas juba tuvastatav, see metoodika on olemas. Meil on täpselt samamoodi, see on võimalik isegi kalade puhul. Ma mäletan, kui ma käisin Tartu ülikoolis teadlastega tutvumas, siis nad ütlesid, et on võimalik selgeks teha, kas kala on Eestist pärit. Jutt oli jõekaladest.

Väga palju oli siin juttu mesindusest. Mesinike toetusrühma esimehele – ma ütlen nime ka välja – Tarmole ma võin öelda, et selles valdkonnas on tehtud väga palju positiivset. Näiteks võib taimi pritsida ainult öösel. Varem ei olnud niimoodi, et öösel kella kümnest neljani ainult oleks olnud võimalik õitsvaid taimi pritsida. See on suur samm edasi, et kaitsta mesilasi. 

Aga me räägime mesilastest ainult siis, kui me räägime meest. Tegelikult peaks rääkima neist kui tolmeldajatest. Kui tolmeldajaid ei ole, siis jääb väga suur osa saagist saamata. Oli isegi vist selline statistika tehtud Euroopa Liidus, et tolmeldajad annavad 12% SKP‑st. See on päris suur number. Me peame kaitsma kõiki tolmeldajaid, kes meie ümber on, õielt õiele lendavad jne. Mesi on siin üks väike osa.

Aga ma tänan selle sisuka arutelu eest ja loodan, et see eelnõu saab seaduseks. Siis on meie tootjad kaitstud võrdselt teiste Euroopa Liidu riikide tootjatega, nagu selle seaduseelnõu eesmärk on. Aitäh teile  ja edu!

11:28 Aseesimees Martin Helme

Imre Sooäärel on repliik.

11:28 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg Tarmo! Sa andsid mulle võimaluse repliigiks, ma kindlasti kasutan selle ära. Jah, ma olen sinuga täiesti nõus, et Soomes on see süsteem olemas, seda kasutatakse, aga seda süsteemi ei tunnustata üle Euroopa Liidu kõikides riikides. Igaüks võitleb oma turu pärast ja igaüks võitleb nii, et nendel oleks parem. Kui tuleb kunagi ühtne süsteem, mida tõepoolest kõik Euroopa Liidu riigid tunnustavad, siis me saaksime sellest rääkida kui ühest kindlast ja vettpidavast asjast. Täna on see ainult Soomes ja väga paljud Euroopa riigid seda ei tunnusta. Nii et siin on veel pikk tee minna. Aga ma olen nõus, et Eestile oleks see kasulik, kui meil oleks võimalik oma kaupa läbi selle kaitsta. Nii et siin on kindlasti mõttekoht olemas, et tulevikuks sellist süsteemi luua. Aitäh!

11:29 Aseesimees Martin Helme

Palun, Sven Sester!

11:29 Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, nii nagu kolleeg Imre Sooäär ütles, et see on väga positiivne, et niivõrd palju Riigikogu liikmeid on aktiivselt osalenud küsimusvoorudes ja esitanud ka oma arvamusi ja sõnavõtte. Põllumajandus oma olemuses on Eestis üks olulisi sektoreid, mille osakaal nii töö andmisel inimestele, aga ka rahalises väärtuses kogu riigi SKP‑s on olulise suurusjärguga. Ma arvan, kõik erinevad tegevused, mis selles sektoris tehakse, võiksid olla ja peaksid olema kõrgendatud tähelepanu all. Hea on näha, et ka siin Riigikogus, kus, ma ei tea, üheksa või kümme inimest on konkreetselt maaelukomisjonis, kes n‑ö süvendatult sellega tegelevad, aga see teema huvitab palju suuremat arvu Riigikogu liikmeid ka väljaspool seda komisjoni.

Nüüd eelnõust. Ma arvan, et see eelnõu oma olemuses on mõistlik ja õige. Nagu Tarmo Tamm nentis, iseenesest regulatsioonid ja täpsustused, mis tehakse selleks, et vähendada ebaausust, ma arvan, on oma olemuses mõistlikud. Tegelikult on nad mõistlikud. Ma mäletan, kunagi, kui rääkisin maksuameti juhtkonnaga, olles ise rahandusminister, siis maksuametist öeldi, et nad teevad maksimaalse pingutuse selleks, et ebaausaid ettevõtjaid turult eemaldada, ja maksimaalse pingutuse selleks, et ausatel ettevõtjatel oleks võimalikult kerge töötada, alates deklareerimisest jne. Nii et iseenesest oma olemuses reguleerida ja panna paika võimalikke nüansse, mis välistaks ebaaususe ja sealt tuleneva võimaliku konkurentsieelise, on mõistlik. Tõesti, see konkreetne eelnõu seda sätestab. Aga igal asjal on oma agad, nagu elus ikka. Tihti on öeldud ka seda, et ei oma tähtsust, mida sa räägid lause esimeses pooles, vaid oluline on küsimus, mis tuleb aga järel. Ma võib-olla paari sõnaga peatuks sellel nn agal ka.

Selle eelnõu olemuslik eesmärk on ju tegelikult Euroopa Liidu ebaausate kaubandustavade vastase kaitse miinimumstandardid. See on tegelikult selle direktiivi üldine eesmärk. Tuleb nentida, et kui me vaatame eelnõu tervikteksti, mis iseenesest oma olemuses kätkeb 16 ebaausat kaubandustava, mis on siin loetletud ja mis leiavad suuremat tähelepanu selle konkreetse eelnõu raames, siis pigem on Eesti – nagu tihti on varemgi juhtunud – astunud võib-olla pikema sammu, kui Euroopa Liit on meile oma selle direktiiviga ette näinud.

Ma etteruttavalt, enne kui ma lähen võib-olla mõne punkti sisusse, tunnustan, nii nagu ma küsimuses nentisin, komisjoni ja komisjoni esimeest. Minu arust on hästi oluline, et turuosalistelt ja katusorganisatsioonidelt ei küsita arvamust mitte ainult sel ajal, kui seda eelnõu või ükskõik millist eelnõu ette valmistatakse. Üldjuhul tehakse seda valitsuse tasemel ja seal on oma kooskõlastusringi tavad. Aga tegelikult käib ka parlamendis sisuline arutelu ja arvamuste küsimine. Tõsilugu, siin on seda tehtud ja selle koha peal tuleb komisjoni ja komisjoni esimeest tunnustada. Arvamust on küsitud. Enamgi veel, kui tihti on nii, et arvamust küsitakse ja see võib tunduda formaalne ja tagasisidet ei pruugi tihti tullagi, sest kõik arvamused ja eriarvamused on ära fikseeritud juba varasemate kooskõlastuste käigus, siis seekord oli natuke teistmoodi. Seekord neid arvamusi tuli ikka päris palju. Ma vaatasin seda loetelu. Ma ütleksin, et vähegi kõik, kellelt arvamust küsiti, andsid seda teada. Ja enamgi veel, selle eelnõu puhul on selline ...

Ma paluks lisaaega kolm minutit!

11:33 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun! 

11:33 Sven Sester

Selle eelnõu puhul on see huvitav asi – seda aeg-ajalt juhtub –, et arvamused on omavahel vastandisse minevad. Kui tihti on turuosalised ühes või teises asjas ühte meelt, siis seekord on tõesti niimoodi, et suisa vastandlikud on need nägemused. Üks tahaks vinti peale keerata ja teine ütleb, et oot-oot, kus te nüüd nii palju seda vinti keerate, et tõmbame nüüd ikka natukene asja tagasi. Selles mõttes on tuntav tootjate ja müüjate vastasseis mingil määral, mis kajastub ka muudatusettepanekutes.

Loomulikult, igal Riigikogu liikmel on oma arvamus sellest asjast. Mina pean tunnistama, et mina kindlasti olen – ja ma ei häbene seda öelda – selle koolkonna austaja, kes igasuguste sanktsioonide ja reglementide kohta ütleb pigem, et mida vähem neid on, seda parem. Ma ütlen ausalt välja, et ma olen selle koolkonna austaja. Peavad olema seaduslikud raamid, kuidas tegutseda, muidu on anarhia, kui neid ei ole, aga mida vähem on igasuguseid reegleid, mis meid piiravad, seda kergem on kindlasti ettevõtlusega tegelda. Ma olen alati öelnud ka, et kui eelarve peab olema konservatiivne, siis majandus peaks olema liberaalne. See on nagu see loogika. Siin ma pigem kaubanduskoja ja kaupmeeste liiduga selles mõttes jagan seda arvamust. Mulle tundub, et me oleme liiga palju piiranguid siia peale pannud. Ma nendin seda, et minu meelest oleksime võinud jääda pigem miinimumstandardite juurde.

Komisjonile ma nendin ka seda. Ma vaatasin, et te kohtusite juuni alguses. Võib-olla – aga ma ei tunneta seda, ma ei ole komisjoni liige – oleks pidanud pidama siis – see ei ole etteheide, ma tõesti ei tea täpselt tagapõhja – veel läbirääkimisi turuosalistega. Elu tavaliselt näitab, et kui me seame ise vabatahtlikult suuremaid piiranguid, siis see tekitab turul suuremat frustratsiooni ja suuremat ebakõla. Võib-olla oleks see pidanud tähendama seda, mida ma näen oma kodukomisjonis, majanduskomisjonis, kus me teeme suuri ümarlaudasid, hekseldame ja nämmutame mingeid teemasid. Pigem rohkem rääkida kui vähem rääkida. Ma ei taha siin, veel kord, olla kantslist mingi epistlilugejaga, aga mulle tundub, et neid ebakõlasid võis jääda lauale rohkem, kui võib-olla oleks pidanud.

Aga kokkuvõttes jah, mulle tundub, et me oleme läinud sellisest miinimumharmoniseerimisest natukene liiga kaugele selle eelnõuga. See on minu arvates mingil määral probleem, aga oma olemuses see, et see eelnõu on täna siin laua peal ja iseenesest tekitab teatavad mänguraamid, kuidas sellel turul peaks käituma, on tegelikult õige. Aitäh teile!

11:37 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Järgmisena Urmas Reinsalu. Kolm minutit lisaaega ka kohe.

11:37 Urmas Reinsalu

Austatud rahvaesindus! Ma olen murelik selle dünaamika ja nende tendentside pärast, kuhu meie õigusloome mahu poolest üha avarduvas ulatuses liigub. Eestis on kokku 400+ seadust. Nüüd me tekitame juurde ühe iseseisva seaduse, nn novellseaduse, mis tegeleb väga kitsa kontuuriga õigusprobleemi lahendamisega. Ma ei sea Euroopa direktiivi sisu kahtluse alla. Ilmselgelt, kui Eesti on osalenud selle väljatöötamises ja sellega nõustunud, siis on ka Eesti kohustus Euroopa Liidu õigust, acquis'd, harmoniseerida. Kuid küsimus on selles, miks me oleme valinud selle tee. Ma pean, hoolimata suurest lugupidamisest Tarmo Tamme vastu, siiski nentima, et mulle jäi segaseks, miks me ei ole valinud seda teed, et me oleks võtnud Eesti konkurentsiseaduse, kus on kirjas konkurentsireeglite üldosa, mis minu hinnangul niikuinii peaks rakenduma ka põllumajandustoodete konkurentsi puhul, ja lülitanud, kasutades ka sama mõistesüsteemi, selle konkurentsiseaduse eriosa üheks peatükiks.

Teine asi, millele ma juhtisin tähelepanu, puudutab seaduse keelt. Ma tsiteerisin (kellel on seaduseelnõu ees, võib lugeda) § 1 lõiget 1. See tuletas mulle meelde kooliajast, ülikooliajast filosoofialoenguid, kus teinekord olid niisugused mõisted, mida sa pidid lugema kaks korda või kolm korda üle, kuna mõiste keskel – tegemist oli tõlgitud terminiga filosoofide keelest, saksa keelest – mõistest arusaamine katkes ära. Sa pidid naasma ja mitu korda üle lugema. Aga seaduse keel ei saa selline olla.

Ma tuletan meelde kuulsat Saksa õigusfilosoofi Savignyd. Savigny sõnad, mis peaksid olema meie juhis, on, et jurist peab mõtlema nagu filosoof ja kõnelema nagu talupoeg. Selle § 1 lõikes 1 on juhtunud tagurpidi: kõneletakse nagu filosoof, aga sisu on ju tegelikult talupoeglik, väga praktiline käitumisjuhis. Ma kutsun üles, kuna ma arvan, et meil selle direktiivi ülevõtmisega ei ole niisugust tormi, et kaalume katkestamist ja katsume selle õiguskeele teha selliseks, mis vastab eesti keele arusaadavuse minimaalnõuetele. Praegune seaduse tekst, esiteks, eraldi novellseadusena on õigusruumis mittevajalik. Teiseks, ma väidan, et keele arusaadavus on kultuuriküsimus keele puhul üldiselt, aga õiguskeeles peab see olema minimaalne nõue.

Need on minu osundused selle seaduseelnõu koha pealt. Ma tahaksin loota, et nende asjade lahendamise korral on võimalik venitusteta selle õigusaktiga edasi liikuda. Õigusloome maht kasvab ja selle raskuskese parlamendis peab olema selline, et mitte öelda jah kõigile õigusaktiinitsiatiividele – ükskõik milline valitsus on –, mis tulevad parlamenti, vaid peab olema ülekaalukas argumenteeritud põhjendus, miks uut iseseisvat õigusakti luua. Hetkel ma seda põhjendust ka seletuskirjas ei näinud. Uute õigusaktide, seaduste tegemise massiiviga on praegu olukord selline, et meil on otsekui süütuse presumptsioon nendel tekstidel, aga peaks olema vastupidi, peaks olema süü presumptsioon. Ma loodan, et see vaimsus selles parlamendikoosseisus, see tahe ja valmidus selles parlamendikoosseisus on järgmise paari aasta jooksul tugevamal ja kindlamal alusel. Aitäh teile! 

11:42 Aseesimees Martin Helme

Ivari Padar, palun!

11:42 Ivari Padar

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid! Ma võib-olla natukene võtan alguses kokku, miks kõik see juhtunud on ja kas me täna selle õigusakti heakskiitmisega lõhume lõplikult ära liberaalse turumajanduse. Ma olen isegi mõtelnud, et meil on siin kaks liberaalset erakonda, meil on siin euroskeptiline erakond, aga tundub, et kõik on nõus. Mina muideks olen nõus sellega, selle eelnõuga.

Aga kus see sügav põhjus on? Sügav põhjus on üle Euroopa, aga ma arvan, et see on ka vist selline ülemaailmne teema. Kaubandus on märksa paremini kontsentreerunud ja oma seisukohtade eest seisev, kui on primaartootmine ehk põllumajandus. Nii lihtsalt ongi. Ma siin ka esimesel lugemisel rääkisin seda asja. Näiteks mäletan ma ühte võrdlust Hollandiga. Holland on õige suur riik ja rahvaarv on meie omast märksa suurem, aga tegelikult põllumajanduspoliitikat reguleerib seal seitse kaubandusketti. Kui me vaatame kõiki liikmesriike, siis nii see ongi. Ma ei taha midagi halba ütelda kaubanduskettide kohta, aga paratamatult on niimoodi juhtunud, et nemad on nagu joajuhid.

Sellest tingituna ja sellest tulenevalt hakati Euroopa Parlamendi poole peal eelkõige mõtlema, mis regulatsiooni leida sellele asjale. Teine pool on ju see, et on Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika. Me ju proovime toetada põllumajandust ja maaelu 30–40%‑ga Euroopa Liidu ühisest eelarvest ehk kusagil 0,4% Euroopa Liidu SKT‑st läheb ühelt poolt põllumajanduse toetamiseks. Teiselt poolt läheb põllumajandusest välja see raha, mis lõpptarbijani jõuab. Selles suhtes ei olnudki nagu muud varianti. See asi vajas reguleerimist, seda räägiti pikalt läbi Euroopa Parlamendi tasandil. Nüüd on üks lahendus olemas. See on miinimumstandard kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kuidas peaks olema primaartootmise ja kaubanduse vahelised suhted reguleeritud. Me lõpuni ei tea, kuidas see hakkab seda toetama, kuidas see hakkab päriselt ellu minema, aga me teeme parima. Ma lihtsalt paratamatult mõtlen, et kaubandus on jõulisemalt ja paremini kontsentreerunud ja oma seisukohtade eest väljas, kui seda on põllumajandustootjad. See oli see suur mõte sellel seadusel. Tänan teid!

11:45 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Riho Breivel, palun!

11:45 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ei olnud küll plaanis siia tulla, aga sai Sveni, kuidas öelda, kõnet kuulatud ja Urmase kõnet kuulatud ning ma ikkagi pidin tulema.

See seadus on põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus. See on jah uus seadus. Iga seadusega me tekitame omale piire juurde. See ongi niimoodi kahetiselt võetav.

Kas see seadus annab meile võimaluse ausamalt asja ajada või hakkab piirama neid võimalusi, mis meil tegelikult on olemas? Sveni kuulates [selgus], et hakkab piirama. Sellepärast et me iga uue normiga tekitame omale takistusi juurde.

Aga jällegi, demokraatlik ühiskond on üks sihukene huvitav organism, kus pidevalt tekitatakse piiranguid erinevate normidega, erinevate lähenemisteedega. Ongi niimoodi, et kui me tahame elada Metsiku Lääne tavade järgi, siis seadusi nagu poleks vajagi, igaühel on kolt vöö peal ning kellel on suurem kolt ja täpsem käsi, see müüb oma asja palju paremini. Me tahame müüa ausalt, me tahame, et ka see müüks oma asja, kellel seda rasket kolti puusa peal ei ole ja kes pole õppinud hästi tulistama.

Nii et kui me oleme öelnud a, siis tihti peame ütlema ka b. Niimoodi ongi. Kui me võtame vastu teatud seadused, mis annavad kellelegi mingisuguse õiguse olla tugevam ja suurem, ja jätame reguleerimata nõrgema poole, siis juhtubki niimoodi, et nõrgem pool jääb nõrgemaks ja suur sööb lõpuks selle nõrga ära. Nii et siin tuleb mõelda alati kahe poole peale.

Mis nüüd teha? Ei oska öelda, mis on hea. Aga mul on selline tunne, et hea on ikkagi nõrku kaitsta, kui me oleme juba selleks hakanud kuhugi minema. Aitäh!

11:48 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

11:48 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Järjekordne direktiiv. Ma ei tea, kui palju me oleme viimasel ööl nendest rääkinud. Numbrid on erinevad: 2019/633. Peaks olema nagu 1. maiks juba vastu võetud, sügisel, 1. novembril kehtima hakkama. Läheneb juba jaanipäev, aga jälle on traditsioon, et direktiiv tuleb vastu võtta, aga meie lohiseme järel. See periood ei ole kuigi pikk.

Aga iseenesest suurepärane asi ja see kehtib igal pool. Ka kodus öeldakse ja lapsevanemad on öelnud, et suur ei tohi väiksemale haiget teha. Nii lihtne see ongi. Aga kui vaadata praegu selle direktiivi kontekstis, et suur ei tohi väiksemale haiget teha, siis kes see suur on ja kes see väike on? Suured on selle direktiivi kontekstis viis suurt. Teate isegi, kes need viis suurt on, käite iga päev seal, ma arvan. Ühe nimi on Prisma, teise nimi on Selver, kolmanda nimi on Coop, neljas on Maxima. Viis suurt. Nende jaekaubanduse käive on 1,7 miljardit kõikide teiste 2,4 miljardist. Kasum, mida ma välja lugesin, kogukasum jaekettidel, kes müüvad – me räägime toidust muidugi eelkõige –, on 85 miljonit ja nendel jaekettidel, sellel 80%‑l või viiel suurel, 71.

See ütleb seda, et suur ongi suur, kui hakata võrdlema nendega, kes kasvatavad maal midagi, on need siis maasikad, et olla n‑ö sellel lainel, mis varsti hakkab tulema, või miskit muud. Ostja võib dikteerida ja dikteeribki need tingimused.

Ma lugesin siit üllatusega välja, et Eesti on Euroopas kolme seas, kes ei ole taolisi asju varem rakendanud. Nüüd on see direktiiv meie ees või meil kukil, võib ka niimoodi öelda, oleneb, kelle poolt vaadata.

Ma vaatasin eelmise aasta suvel, kui ministriks oli veel Arvo Aller, mida arutati ministeeriumimajas. Ega neid hinnanguid, mis hakkab toimuma, toona seal ei olnud. Urmas Kruuse oli toona lihtsalt maaelukomisjoni liige ja rääkis innukalt riknevast kaubast, mis on jumala tõsi. See on üks selliseid asju, mis võib tekitada probleeme.

Nüüd vaatame, ma siin võtsin välja, mida tootjate organisatsioonid on välja pakkunud ja mida on öelnud n‑ö ostjate esindajad, kaupmehed. Kaupmeeste või nende esindajate hinnang – ega nad eriti rõõmsad ei ole. Sirje Potisepp on öelnud: "Tarbija ei aima, kuidas kujuneb tema kodupoe kaubavalik ja miks ühtäkki ei ole seal enam temale harjumuspäraseks saanud toodet. Loogiline oleks ju arvata, et tootel polnud piisavalt ostjaid ja seepärast võeti see müügist maha. Kuid alati ei ole asjad nii." Nii et toidutootjatele on need võõrad olukorrad. 

11:53 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas sa vajad lisaaega?

11:53 Peeter Ernits

Jah, paar minutit, kolm minutit.

11:53 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

11:53 Peeter Ernits

Jah. Ma ei hakka enam Sirje Potiseppa tsiteerima. Aga ma tahtsin tuua välja ühe, kui ma üles leian, ettepaneku. See on talupidajatelt. Siin on nii, et kuna direktiiv on kukil kaelas, siis igal juhul tuleb seda rakendada. Ma ütlen juba ette, et minu meelest on see hea, et nüüd on Euroopast vähemalt hakatud meid sundima, kuigi me oleme jõudnud selle hea tava juba varem vabatahtlikult vastu võtta ja seal on neid asju tunduvalt rohkem kui selles direktiivis.

Aga mida talupidajate keskliit on näiteks pakkunud? Ebaausad kaubandustavad tuleb keelata kõigis ettevõtjatevahelistes suhetes, sõltumata ettevõtte suurusest. Nüüd on huvitav vastus, mis kordub erinevate ettepanekute puhul, mitte ainult talupidajate keskliidu ettepaneku puhul. Alati on öeldud nende kohta, et mitte arvestatud. "Kuigi direktiiv (EL) 2019/633 nõuab miinimumharmoneerimist (nähtub artiklist 9) ja seega on võimalik Eesti õiguses kehtestada kaitse ka teiste ebaausate kaubandustavade eest kui need, mis on direktiivis välja toodud, siis eelnõu eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta direktiivi sätted ja mitte minna neist kaugemale enne, kui on tekkinud seaduse rakenduspraktika." Selline refrään kordub erinevate asjade puhul. See vastus on täiesti selgelt copy-paste'iga siia pandud.

Aga kokkuvõtteks: järjekordne direktiiv. Mulle direktiivid ei meeldi, aga mõnikord on nad kasulikud ja eelkõige, mulle tundub, kasulikud just tootjatele. Minu ringkonnas Jõgeva‑ ja Tartumaal on see kindlasti kasulik, kuna meil on väikseid põllumajandustootjaid, keda tuleb kaitsta suurte eest. Kordan: nende suurte eest, kes teevad väiksematele liiga. Kuidas nad seda teevad, selle kohta mõjuanalüüse pole mina vähemalt lugenud. Aga need on viis suurt, kuhu me kõik paratamatult peaaegu iga päev läheme. Nii et mõelge selle peale. Aitäh!

11:56 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem sõnavõtusoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Saame minna muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on tehtud üks muudatusettepanek, selle esitaja on maaelukomisjon ja juhtivkomisjon on ise otsustanud seda täielikult arvestada. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 377 teine lugemine lõpetada, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt on tulnud ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada. Rene Kokk, palun!

11:57 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel enne katkestamisettepaneku hääletust teha paus kümme minutit.

11:57 Aseesimees Martin Helme

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

12:07 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 377 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:08 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 0, vastu 63 ja erapooletuid 1 ei leidnud ettepanek toetust.

Nii. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud ja – kas tõesti? – teise päevakorrapunkti käsitlemine on ka lõpetatud. Väga hea!


3. 12:08 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (402 SE) esimene lugemine

12:08 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 402 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse. Palun!

12:08 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Suur aitäh, hea Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule esimeseks lugemiseks tulumaksuseaduse eelnõu, millega lõpetatakse üheksakümnendate keskpaigas kehtestatud maksusoodustus, mis on puudutanud võimalust maksustatavast tulust maha arvata eluasemelaenu intresse.

Sissejuhatuseks tahan kõigepealt öelda aitäh rahanduskomisjonile, kus arutelu eelnõu üle oli väga asjalik, ja rahanduskomisjoni liikmetele, kes konsensuslikult sellele eelnõule oma toetuse andsid. Nii et kõikidele fraktsioonidele samamoodi juba ette aitäh.

Üheksakümnendatel, tollases väga kõrgete laenuintresside keskkonnas loodud soodustusega jätkamine praeguses olukorras lihtsalt ei ole enam arukas ja efektiivne maksumaksja raha kulutus. Tuleb öelda, et see ei aita ka täita seda eesmärki, mis kunagi selle soodustuse sisseviimisel oli. See eesmärk oli soodustada laenuvõtmist, ikkagi selleks, et inimesed eluaset, kinnisvara soetaksid.

Lisaks, selle soodustuse kehtestamise ajal, üheksakümnendatel, oli laenuturg veel välja kujunemata, praeguseks on see välja kujunenud, laenuintressid olid üle 10%, 12–13%. Praeguseks, nagu öeldud, laenuturg esiteks toimib, teiseks, keskmise eluasemelaenu intress oli selle aasta märtsis Eesti Panga andmetel 2,17%. See vahe on väga märkimisväärne.

Muidugi saab öelda ka, et soodustuse kehtestamise ajal olid sissetulekud palju madalamad, ka laenude teenindamise kulud moodustasid sissetulekutest palju suurema osa kui praegu. Kui me vaatame näiteks keskmise eluasemelaenu jääki suhtena keskmisesse palka, siis mul ei ole päris üheksakümnendate andmeid, aga näiteks 2005. aastal oli see 4,2%, eelmiseks aastaks oli see langenud ligi 2,5%‑ni ehk 2,6%‑ni.

Nii et lühidalt: praeguseks soodustus oma eesmärki, et eluasemelaenude võtmist ja uute eluasemete ostmist soodustada, sellisel kujul lihtsalt ei täida. Noori peresid, kes võiks olla sihtrühm, kellel taolist tuge või üldiselt tuge laenuvõtmiseks veel vaja on, aitab eluasemelaenu soetamisel kindlasti oluliselt paremini näiteks KredExi laenumeede, mis oma sihiku poolest on täpsem ja ka mõjusam.

Kohe rõhutan seda, et selle muudatuse tulemusel kogu ülempiir, mis puudutab tulumaksust mahaarvamise võimalusi, 1200 eurot, ei muutu. Seega tekib inimestel võimalus rohkem maha arvata näiteks koolituskulusid või ka annetusi.

Muudatuse mõjust. Esiteks, eluasemelaenu intressi maksusoodustusest saavad osa muidugi need ja ainult need Eesti inimesed, kellel üldse on piisavalt suur sissetulek, et nad on saanud laenu võtta, et eluaset soetada, ja ka piisavalt suur sissetulek, et selle laenu intresse maksta. Me oleme vaadanud andmeid. Need kinnitavad, et väiksema sissetulekuga inimeste puhul ei ole maksustatav tulu sageli piisavalt suur, nii et neil ei olegi võimalust maksustatavast tulust eluasemelaenu intressi maha arvata.

Seletuskirja on lisatud üsna põhjalik ülevaade. Kordan üle, et näiteks eelmisel aastal, s.o 2020. aastal, deklareeris kõige väiksemat tulu saavas detsiilis, esimeses detsiilis, eluasemelaenu intressi 3183 inimest, kõige jõukamas detsiilis oli see number 44 446. Veel on oluline kindlasti see, et esimese detsiili ehk kõige väiksemat tulu teeniva detsiili puhul sai deklareeritud eluasemelaenu intressist reaalselt kasutada 0,24%, samal ajal kõrgeima tuluga, kümnenda detsiili puhul sai deklareeritud eluasemelaenu puhul intressist maha arvata 25%. See iseloomustab soodustust ja kirjeldab seda, et tegu on maksuraha eest antava soodustusega kõige jõukamatesse detsiilidesse kuuluvatele Eesti inimestele.

Maksusoodustuse lõpetamise maksimaalne mõju praegusele soodustuse saajale saab küündida kuni 60 euroni aastas. Viimasel neljal aastal on see reaalselt olnud 45–48 eurot aastas ehk 3 eurot 75 senti kuni 4 eurot kuus.

Nüüd tuletan veel kord meelde, et selle soodustuse loomise algne eesmärk oli aidata inimestel laenu võtta. Kui me räägime soodustusest, mille mõju on 4 eurot kuus, siis arusaadavalt see peamiselt kõrgematele tuludetsiilidele minev soodustus ei täida seda eesmärki.

Muudatuse mõju riigieelarvele on kuni 6 miljonit eurot aastatel 2023 ja 2024 ning kuni 6 miljonit eurot aastal 2025.

Lõpetuseks veel kord aitäh konsensusliku toetuse eest rahanduskomisjonis ja palun ka parlamendisaalil eelnõu toetada. Aitäh!

12:15 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, austatud minister! Teile on küsimusi. Priit Sibul, palun!

12:15 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Need kriteeriumid, millest te rääkisite, ja põhjused on täiesti arusaadavad. Intressid on muutunud, mõju on kahanenud. Aga mina isiklikult arvan siiski, et Eestis, kus on omanike riik, on see meede mõistlik. Nendel pankadel, kes meil peamiselt toimetavad (kuigi nüüd on ka juba Eesti kapitalil põhinevad pangad hakanud rohkem eluasemelaene väljastama ja nende intressid on veidi kõrgemad), Eestis tegutsevatel Skandinaavia pankadel, on intressid siin mingil põhjusel mitu korda kõrgemad kui kodumaal. Äkki te räägiksite, miks Soomes ja Rootsis on eluasemelaenude intressid märksa madalamad kui Eestis samade pankade pakutavad? Kas nende raha siin on kuidagi kallim või mis see probleem on?

12:16 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Te tahate mind vedada natuke libedale teele, et ma hakkaksin pankade otsuseid ja poliitikat kommenteerima. Ma arvan, et see kindlasti on küsimus ning kui see huvi pakub, siis rahanduskomisjon saab kas pangaliidu või pankade esindajate abil seda teemat kindlasti edasi käsitleda.

12:16 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun! 

12:16 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Te siin rääkisite, kuidas see meede ei ole sihitud, ei ole tõhus ega anna mingit tulemust. Teisest küljest võib öelda, et see ka ei maksa suurt midagi. See on inimestele harjumuspärane ja nad on sellega arvestanud, nii et milleks seda ära kaotada, sest ega ta kahju ka ei tee. Aga see kokkuhoitav raha, 6 või 7 miljonit, millega te olete arvestanud, kuhu see läheb? Kas see läheb siis mõne teise meetme rakendamiseks, mis aitab noortel peredel oma kodu saada? Või mida te noortele peredele asemele pakute oma kodu saamiseks, mis on paremini sihitatud või paremini toimib?

12:17 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh selle küsimuse eest! Nagu ma sissejuhatuses ütlesin, KredExi meede, mis sihib tõepoolest noori peresid ja mis on laenukäenduse meede, selleks et noortel peredel oleks lihtsam laenu võtta, eelkõige sellele kõige olulisemale sihtrühmale ka kõige paremini sihitud on. Nii et KredExi meede on see, mis oma mõjult on palju suurem just nimelt nende jaoks, kellel eluasemelaenu võtmine võiks muidu probleemiks osutuda. Sellega tuleb kindlasti edasi minna.

12:17 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

12:17 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Nagu te ka oma ettekandes mainisite, maksustatavast tulust mahaarvamise number ei vähene. Pean tunnistama, et ma ei saa sellest aru, miks te piirate võimalusi, mille puhul oleks võimalik inimestel oma tulust teatud kulusid maha arvata. Selge on see, et Eestis on enamik kodusid kas laenu peale ostetud või neid renditakse. Me võtame nüüd ühe võimaluse ära. Jah, see summa ei ole kõige suurem, mida on võimalik saada, aga me unustame ära, et enamikul  juhtudel võetakse ikkagi kodulaen pere peale ehk mõlemad abielupooled saavad kasutada seda 300‑eurost tulumaksuvabastust. Miks te selle võimaluse ära jätate?

12:18 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kõigepealt, hea Aivar Kokk, aitäh, et te rahanduskomisjonis seda eelnõu toetasite. Igasuguse soodustuse puhul, ma arvan, tuleb alati küsida, mis on selle soodustuse eesmärk. Selle soodustuse eesmärk algselt oli, nagu ma ütlesin, teha eluasemelaen kättesaadavamaks, toetada inimesi eluasemelaenu võtmisel. Nagu öeldud, kui selle soodustuse mõju praeguseks on 48 eurot aastas ehk 4 eurot kuus, siis see seda eesmärki lihtsalt ei aita täita. Seetõttu on tõepoolest erinevate poliitikaanalüüside tulemusel jõutud selleni, et näiteks KredExi kaudu antav käendus aitab seda sihtrühma tabada palju paremini kui väga väike maksusoodustus, millel ei ole tegelikku mõju nendele, kes seda tuge võiksid vajada. 

12:19 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:20 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Kalle Muuli on kirjutanud enda triloogia kolmandas osas "Kodanike riik" Reformierakonnast. Muidugi on hea meel, et Isamaa partneriks oli tollel ajal Reformierakond, või noh, see, mis oli Isamaast välja koorunud. Ka meil on ju Heiki Kranich, kes neid aegu mäletab. See oli hea ja kõva sõnum, et kodanike riik. Täna ma näen, et libisetakse sinna üürnike riigi poole ja kõik need asjad, et enam ei oleks inimesed peremehed enda kodus. Mina tean, 2014. aastal toimus tegelikult see paradigma muutus. Aga kas teil on ka mõnda veenvat põhjust, miks te enam ei soovi, et omanikud oleks siis, ütleme, kesksed, et selle riigi kodanikud hoiaksid seda?

12:21 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Soovime.

12:21 Esimees Jüri Ratas

Kõik jah, selleks vastuseks? Selge. Sven Sester, palun!

12:21 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan seda eelnõu tervikuna ja panin seletuskirjas ka tähele, et te mitmel korral rõhutate, et tegemist on kuluka maksusoodustusega. Samal ajal on teie kõne retoorikas  kaks äärmust. Ühelt poolt te ütlete, et kulukas maksusoodustus, ja teisel hetkel ütlete, et oi, aga see on nii väike summa, mis igaüks saab, polegi nagu teist eriti, mis tast ikka enam hoida, ebaefektiivne jne. Mulle tundub, et see ikkagi väga hästi kokku ei lähe. Härra Ligi, palun ärge segage, ärge pobisege siin kõrval! (Juhataja helistab kella.) Mul on küsimus. Ma arvan, et see pole meie hinnata teiega, kas kuni 60 eurot aastas on suur või väike summa. Ma arvan et inimesele, kes elab miinimumpalgast – ja neid on väga palju, muideks – on 60 eurot väga suur summa. Küsimus on meie poliitilistes prioriteetides. Kui me tahame suunata inimesi koduomanikeks, siis peaksime tegema maksimaalseid pingutusi selle nimel, et neid samme ellu viia. Siit ka minu küsimus teile. Kuidas te suhestute ühelt poolt kulukama maksusoodustusega ja teiselt poolt selle väga väikese numbriga, [summaga,] mida inimesed saavad?

12:22 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

12:22 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kõigepealt, miinimumpalka saav inimene ei saa kasutada 60‑eurost maksusoodustust. See saab olla nii kõrge ainult nende jaoks, kelle laen on sedavõrd suur ja kelle tulud on nii suured, et nad üldse nii palju maha arvata saavad. Nagu ma sissejuhatuses ütlesin, seesama seletuskirja lisatud ülevaade erinevate tuludetsiilide osakaalust selles maksusoodustuses annab sellest päris hea pildi. Nii et miinimumpalga saaja jääb pigem sellest maksusoodustusest täiesti ilma.

Mis puudutab seda, et maksusoodustuse mõju eelarvele tervikuna on suurusjärgus 6 miljonit eurot, siis eks seegi ole selline hinnangute küsimus, kas see 6 miljonit on vähe või palju. Kui me tahame soodustada laenuvõtmist mingi konkreetse sihtrühma puhul, siis kas see meede kõige paremini sellele kaasa aitab? Eelnõu esitajana ma ütlen, et kui on soov noortele peredele laenuvõtmine soodsamaks teha, siis neli eurot kuus hilisema maksusoodustusena tõenäoliselt sellele kaasa ei aita. Seetõttu on hinnang tõepoolest selline, et ta ei täida enam eesmärki, mis üheksakümnendatel oli, kui intressitase oli täiesti teistsugune ja tegelikult kogu laenuturg oli hoopis teine. 

12:24 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, protseduuriline küsimus.

12:24 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Mul on protseduuriline küsimus. Kas on võimalik, et komisjoni ettekandja esineks enne ära, sest ta nii häälekalt kibeleb esinema, mis takistab tegelikult ministri vastuseid kuulata? On ehk võimalik vahetada?

12:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, hetkel on juhtivkomisjon näinud ette selliselt, nagu näeb ette ka meie praktika: rahandusminister ja siis on rahanduskomisjoni liige, juhtivkomisjoni liige. Heiki Hepner, palun!

12:24 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus on kaheosaline. Ma vaatasin, kellelt te olete arvamust küsinud. Seal oli kolm organisatsiooni, aga tõelist koduomanike esindajat, Eesti Omanike Keskliitu, ei olnud. Miks selline valik? Aga teine küsimus või küsimuse teine pool on seotud teie väitega, et rikkamaid inimesi see maksusoodustus ei aita. Ma saangi aru, et te tahate sotsiaalset lõhet suuremaks käristada. Kui te kaotate selle soodustuse ära, siis see ju kärbib sealt altpoolt, mitte ülevaltpoolt, mitte rikkamatelt ei võta te seda ära. Järelikult teeme me just keskklassil keerulisemaks oma kodu soetamise. Miks te sedasi teete?

12:25 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ei. Teil on pisut ekslik arusaam selle mõjust. Nagu ma päris mitu korda olen juba selgitanud, siis kõige madalamates tuludetsiilides olijad saavad praegu kõige vähem üldse sellest maksusoodustusest osa. Ikkagi veel kord: küsimus on, kelle puhul me tahame soodustada laenuvõtmist ja kuidas seda kõige efektiivsemalt teha, kui me seda teha tahame. Kui me tahame, et noortel peredel oleks lihtsam võtta laenu, siis KredExi meede on selleks kindlasti efektiivsem kui neljaeurone maksusoodustus kuus. Nii et kõik hakkab pihta sellest, mis on see sihtrühm ja kuidas seda sihtrühma kõige efektiivsemalt tabada. Selle järgi siis tuleb ka vastavad meetmed-soodustused disainida.

12:26 Esimees Jüri Ratas

Nüüd Priit Sibul, palun!

12:26 Priit Sibul

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Ma ei tahtnud teid kuhugi vedada, ei libedale teele ega kitsale rajale. Aga lihtsalt esimene hetk, mille ma praegu leidsin, oli möödunud aasta alguses, kui viidatakse sellele, et kui Eestis keskmine eluasemelaenu intress oli 2,6, siis Soomes samal ajal 0,8, Rootsis 1,52 jne. Ma mõtlen selle tausta peale. Te ütlete, et see on nii väike. Kas te kaalusite selle tõstmist? Varasemalt on saanud ka palju rohkem kui 300 euro ulatuses tulumaksuvabastust teha. Kas te kaalusite selle uuesti tõstmist? Kui see on väike, siis muudame selle suuremaks.

Küsimus on selles, et kui me vaatame, mis kinnisvaraturul toimub, siis kinnisvara ilmselgelt, vähemasti Tallinnas, muutub kallimaks. Eesti Pank, kui ma õigesti mäletan, on ka jaepankadega arutanud, et seda turgu veidi jahutada, ka teatavaid tingimusi muuta. Küsimus on teie kommentaaris kooskõlas nende muudatustega, mis kinnisvaraturul toimuvad, ja Eesti Panga ettepanekutega.

12:27 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Me räägimegi konkreetsest sihtrühmast, keda me proovime selle meetmega tabada, mitte niivõrd laiemast laenuvõtmise soodustamisest või kuidagi õhutamisest, vaid ikkagi eelkõige noortest peredest. Seda esiteks. Teiseks, ei, me ei arutanud seda, et seda maksusoodustuse piiri peaks tagasi ülespoole nihutama. Õigupoolest me koos, Isamaa ja Reformierakond, nii 2016. aastal kui ka 2017. aastal selle piiri allapoole tõime koos valitsuses olles. See oli üks osa sellest põhjendusest ka tol korral, et tegu ei ole kõige efektiivsemalt toimiva soodustusega, mida sellisel kujul tuleks jätkata.

12:28 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

12:28 Martin Helme

Aitäh! Ma tulen tagasi oma esimese küsimuse juurde, et kui võetakse ära üks meede, mis ei ole teie arvates või teie väite kohaselt hästi sihitud, siis mis asemele tuleb. Te rääkisite meile KredExi meetmest. KredExi meede on ka vana meede, KredExi meedet on kasutatud aastaid. Ei vaidle vastu, et see on tõhus meede, tegelikult peaks seda laiendama. Aga see ei ole midagi, mis seda asendab. Mis siis on see asi, mis asendab, või mis on parem või mis juurde tuleb ja aitab noortel peredel saada oma kodu? Seda, ma saan aru, tegelikult ei ole, midagi asemele ei tule, see raha lihtsalt võetakse inimestelt ära, see läheb n‑ö positsiooni parandama.

12:29 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Asendab ikka ja nagu öeldud, asendab oluliselt efektiivsemalt kui praegune meede. Muu hulgas sellepärast, et sageli need noored pered, kes laenu võtavad, ei kuulu veel nendesse kõrgematesse tuludetsiilidesse ja seetõttu saavad ka praegu sellest 1996. aastal kehtestatud soodustusest keskmisest väiksemat kasu või soodustust. Ma arvan, et KredExi meede noortele peredele töötab hästi ja see ongi palju täpsem ja mõistlikum viis sihtrühma tabada. See on see, mis asendab maksuraha ebaefektiivse kasutamise soodustuse jaoks, millest väga vähesed osa saavad.

12:30 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

12:30 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Ma ei tea, kas te tahate meid eksitada või te kogemata seda ütlesite, aga 300‑eurose tulumaksuvabastuse puhul ei ole see 48 eurot, see on ikkagi 60 eurot. Minu arvates tuleks väga selgelt öelda, et see soodustus on mõeldud peredele selle kodu puhul, kuhu nad sisse on kirjutatud. See kehtib 2005. aastast. Kui laenu on võtnud ühiselt mõlemad abikaasad, 50% ja 50%, siis on tulumaksuvabastuse võimalus kokku 600 euro pealt ehk kokku 120 eurot. Kas ma saan õigesti aru?

12:30 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma eksitada ei soovinud küll kedagi. Oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesingi, et maksimaalne võimalik maksusoodustus on 60 eurot aastas. Viimasel neljal aastal on see olnud reaalselt vahemikus 45–48 eurot, need on juba teadaolevad andmed ja faktid. Selles mõttes jah, te saate õigesti aru, et kui on sedavõrd suur laen, et makstavate intresside summa on kokku nii kõrge, et on võimalik kokku kasutada seda maksimaalset määra – mul ei ole hetkel neid andmeid, kui palju selliseid laene on, aga see on tõesti väga suur laen sellisel juhul ja võetud on laen kahe peale, mõlemad on sisse kirjutatud –, siis on see soodustus maksimaalselt 60 + 60.

12:31 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:31 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Eks mul tulebki tugineda sellele vestlusele, mis oli ühe juhtiva reformierakondlasega aastal 2014. Ta ka pakkus välja, et see oleks vaja ära kaotada, ja ütles, et argument on see: aga kõigil on juba kodu ju välja ostetud. Kui ma ütlesin, et aga meil on ju noored, siis vastus oli see, et noored pärivad vanemate oma. Minu küsimus on see. 7 miljonit huvihariduselt, nüüd 7 miljonit noortelt peredelt. Mis on veel olulisem kui noored, mis vajab sellist investeeringut, seda olukorras, kus majandusnäitajad näitavad meil tõusunumbreid, et me teeme noorte arvel selliseid arusaamatuid kärped? Mis on siis veel olulisem? Tasakaal või?

12:32 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Esiteks, nagu ma rõhutasin, 1200‑eurone mahaarvamise ülempiir jääb muutmata. See tähendab, et on võimalus rohkem maha arvata näiteks koolitustele tehtavaid kulutusi, aga on ka võimalik, et keegi soovib teha annetuste puhul rohkem mahaarvamisi. See piir ei muutu ja see on inimese vaba valik, kas ta soovib rohkem investeerida koolituste kaudu iseendasse ja seda hiljem maha arvata. Noorte perede puhul, mille kohta mitme teie kolleegiga siin eelnevalt oleme küsimusi-vastuseid vahetanud, on KredExi meede see, mis palju vahetumalt, otsesemalt ja sisukamalt neile tuge pakub, erinevalt ebaefektiivsest maksusoodustusest.

12:33 Esimees Jüri Ratas

Sven Sester, palun! 

12:33 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Eks meil ongi osaliselt ideoloogiliselt erinevad arusaamad ühest või teisest asjast ja selles ei ole midagi imelikku. Asjad, mis on olnud seotud peaasjalikult koduomanikega, maamaksuvabastus, mille ühel hetkel ellu viisime – ma mäletan, kui tuliseid vaidlusi meil omavahel oli, kui me kodualuse maa maksuvabastust arutasime. Rääkimata võimalikest varamaksudest, mis on Eestis praktiliselt olematud. Teie kindlasti näete, et võiks ikkagi varamakse luua, tuues alati välja müstilise OSCE või selle, kes iganes seal seda toetab. Siin on meil erinevus.

Aga mu küsimus lähtub pigem sellest, mida kolleeg Hepner teilt küsis ja millele te vastust ei andnud. See on seotud koduomanike keskliiduga, mis on, kui ma ei eksi (ma ei taha olla teiste suhtes ebaõiglane) vist kõige suurem MTÜ üldse Eestis liikmete arvu poolest. Minu arust on see just see, kellelt võiks ju seda küsida. Mis tingis selle, et te ei küsinud just sealt, kust võiks küsida?

12:34 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! No koduomanike keskliidul on kindlasti väga palju esindajaid ka parlamendisaalis. Kui ma ei eksi, siis teiegi olete sellest liikumisest aastaid aktiivselt osa võtnud. Küllap võimalus kaasa rääkida tekib sellel väga olulisel suurel liidul ka parlamendimenetluse käigus.

12:35 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

12:35 Peeter Ernits

Hea juhataja! Austatud minister! Ma loen siin mõjusid. Mõne asjaga ma olen nõus, sellega, et mõju elu‑ ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuse korraldusele ei ole ette näha. Aga minu küsimus on, et mõju regionaalarengule peaks siin küll olema. See viiendik, see on päris palju inimesi. Kas on kogemata tulnud selline sõna sinna, et mõju regionaalarengule puudub? Need subjektid kusagil regionaalselt elavad ja see komponent on kindla peale olemas. On teil mingisuguseid andmeid, kuidas see Eestis jaotub?

12:36 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Hea küsimus. Neid andmeid saab kindlasti saata. Lihtsalt veel kord, et selles võtmes, keda ja kuidas me tahame laenuvõtmisel soodustada, selle konkreetse maksusoodustuse lõppemise mõju tõepoolest eraldi kuidagi välja ei tule. Kuidas see praegune soodustus piirkonniti on jagunenud, selle saame kindlaks teha, hiljem lisada ja saata.

12:36 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

12:36 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Te olete hästi mitmel korral toonud välja võimaluse, et KredExi kaudu võivad noored laenu saada. Selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus, eelkõige ilmselt siis rahandusminister. Mul tõesti on siiras küsimus ja huvi selle vastu. Kas teil oli eelnevalt ka analüüs, kui paljud nendest noortest peredest, kes on pöördunud KredExi poole laenu saamiseks, reaalselt on seda saanud? Enne selle eelnõu saali tulekut ma küsisin mitme inimese käest ja oli päris mitmeid, kes ütlesid, et nende tingimuste alusel nad ei kvalifitseeru. Kas teil selline analüüs oli, kui palju on pöördunuid näiteks mingi perioodi jooksul ja kui paljud tegelikult on saanud?

12:37 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kui sobib, siis ka selle detailsema ülevaate saadame hiljem. Ma oskan praegu öelda, et kasv viimasel kahel aastal on olnud 6%. Eks on võib-olla ka nii, et pikka aega seda meedet selles mõttes ei leitud üles või ei osatud kasutada, nüüd on kasutus just nimelt sihtrühmas muutunud aktiivsemaks. Aga me saadame detailsemad andmed hiljem järgi. 

12:38 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

12:38 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma jätkan ikkagi sealt, kus me esimese küsimuse järel pooleli jäime. Kui me nendest 100 000‑st ja enamast  inimesest, keda see laenumeede on aidanud, aitame ka 10 000 või 20 000, siis me oleme igal juhul oma eesmärgi täitnud. Nüüd võiks olla teie vasturepliik mulle, et aga mis saab nendest ülejäänud kümnetest tuhandetest, võiks siis ju neid mitte aidata, nad on piisavalt rikkad, kuigi selle rikkuse kohta on mul ikkagi küsimus, vaevalt nad teinekord nii piisavalt rikkad on. Aga mis siis ikkagi asemele tuleb, mis tuleb asemele neile 10 000‑le või 20 000‑le, keda see meede selgelt saaks aidata?

12:39 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma olen sellele päris mitu korda vastanud. Esiteks, ma soovitan teile seda seletuskirja tabelit, mida on siin uuesti ette lugeda väga keeruline. See on tabel, mis kirjeldab tuludetsiilidevahelist mõju või seda osakaalu, millises tuludetsiilis olevad inimesed kui palju sellest reaalselt on tuge saamas või saanud. Soovitan seda vaadata. Sellest nähtub otseselt, et väiksema sissetulekuga inimesteni jõuab see maksusoodustus väga vähe. Siia on need andmed kenasti lisatud ja ma ei hakka neljas või kolmas kord üle kordama. Sihtrühm, keda me tõenäoliselt soovime laenuvõtmisel toetada või kellel võib laenu võtta keerukas olla, on eelkõige noored pered. Nende jaoks täidab KredExi laenumeede tõepoolest seda eesmärki palju tõhusamalt kui väga väike ja väga väikse mõjuga hilisem maksusoodustus.

12:40 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister! Läheme edasi teile esitatud küsimustega. Peeter Ernits, palun!

12:40 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Minu küsimus on, kus koha pealt annaks veel kokku hoida. Milliseid initsiatiive teie portfellis veel on?

12:40 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kõik oma ettepanekud, mis teil selle kohta on, käige välja. Kuulame neid hea meelega. Ma saan aru, et eelmises valitsuses teist praegu diagonaalis selja taga istuv inimene plaanis neid järgmiseks aastaks suurusjärgus 258 miljonit. Nii et, nagu ma olen korduvalt avalikult öelnud, võtan need ettepanekud hea meelega vastu, kui te need reaalselt esitate.

12:41 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole.

12:41 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Suur aitäh!

12:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased, läheme nüüd edasi ühe kirjaga. Kirju Riigikogu juhatusele tuleb ja järgmine kiri on saabunud. Tegemist on avaldusega istungi pikendamise kohta. Avalduse sisu on, et Eesti Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku tänast istungit pikendada kuni tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 402 esimese lugemise lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.

Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Tore teid kõiki siin näha. Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast täiskogu istungit kuni tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:44 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 42, vastu 11 ja 1 erapooletu leidis ettepanek toetust.

Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi. Palun!

12:44 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Minister rääkis sulatõtt, aga mitte kogu tõtt. Sellepärast teen ma mõned täiendused või ka rõhuasetused.

Kõigepealt, eriti peale neid küsimusi, et kuhu see raha läheb, on põhjust üle rõhutada, et seda raha ei ole eelarves. Meil on sügav eelarveauk ja tegemist on sellise asjaga nagu eelarve konsolideerimine, antud juhul kulude vähendamise vormis. Selliseid meetmeid on kahtlemata rohkem vaja ja veel hulk aastaid, kuna eelarve puudujääk on väga ränk. 

Olles selle ala peal kaua töötanud, olen ka komisjonis rääkinud, aga rõhutan veel üle, et kui läheb eelarvete konsolideerimiseks, mis on paljude riikide probleem olnud juba üle kümne aasta, siis on ekspertide, sh OECD ja Euroopa Komisjoni sisuliselt esimene soovitus, et kaotage ära maksuerandid, sest need on tõhususe seisukohalt kõige kulukamad meetmed. Sellega me siin praegu tegeleme.

Kas see 6 miljonit on kallis või odav, võib vaielda, aga tõsiasi on see, et see on üsna raskesti prognoositav. Niipea kui näiteks hoogu võtva inflatsiooni puhul intressimäärad hakkavad tõusma, on olukord ju hoopis teine ja ka laenusummad kogu aeg kasvavad, nii et ta on eelarvet automaatselt survestav raha, mis võib lühikese ajaga mitmekordistuda.

Selle soovituse mõte on jah, et see poliitika on ebatõhus, aga see on ka sotsiaalselt vale. Kui vaadata maksuerandite jaotumist, siis soodustus ikkagi omandatakse kõige jõukamate detsiilide poolt. Neid numbreid seletuskiri vist sisaldab. Ma vaatan, kas ma kirjutasin mõned ka üles. Kahjuks mul paberi peal seda ei ole, aga põhimõtteliselt võib öelda, et lõviosa sellistest soodustustest omandab jõukam viiendik. Nii et ei ole põhjust rääkida, et käib suur juurdepääsu parandamine eluasemetele või omandusele. Tegelikult on tagurpidi, sellel meetodil on selgelt psühholoogiline mõju sellele, et leppida kõrgema hinnaga. Pangad maksevõime juures seda juba ammu enam ei arvesta, seda justkui tulu, seda tagastust, küll aga psühholoogiliselt mõjub selline maksusoodustus hinda tõstvalt.

On täiesti õige, nii nagu minister ka siin üldjoontes ütles, et meil on olemas toimiv turg. Meil on laenuintressid kiiresti langenud, selle meetodi kehtestamisest peale kuus korda, ja järelikult marginaliseerunud, aga turu olukord muidugi võib muutuda ja siis on tal eelarvele väga karm mõju. Tema osakaal sissetulekutes on üsna marginaalseks muutunud. 48 eurot aastas keskmiselt nendele ülemistele detsiilidele, kes tegelikult neid laene ja selle soodustuse omandavad, ei ole arvestatav. Psühholoogiliselt, jah, võib isegi tunnetuslikult öelda, et see läheb majaostjale kokkuvõttes kallimaks.

Esimene detsiil – siin paar numbrit siiski on –, nende laenude arv on 3163. On selge, et esimene tuludetsiil ise seda kulutust ei jaksaks teha, see on ilmselt lapsevanemate panus. Ta ei näita üldse seda efektiivsust, küll aga näitab efektiivsust see, et ülemine detsiil on võtnud  eelmisel aastal 44 446 laenu.

12:49 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees! Protseduuriline küsimus, Sven Sester, palun!

12:49 Sven Sester

Juhataja! Mul on teile tõesti küsimus: ma saan aru, et mingi déjàvu praegu toimub, komisjoni ettekandja on tulnud ja hakanud lugema uuesti seaduseelnõu põhiteksti ette. Déjàvu on selles mõttes, et alles rahandusminister käis ja rääkis seda kõike. Äkki te ütlete komisjoni ettekandjale tähelepaneku või märkuse. Ma pigem tahaksin teada, mis komisjonis huvitavat oli, mida küsiti ja mida vastati. See on komisjoni ettekande sisu. Praegu räägib ta sisuliselt täpselt seda, mida me minutit viis või kümme tagasi kuulsime.

12:50 Esimees Jüri Ratas

Komisjoni ettekandjal on aega anda ülevaadet ja komisjoni ettekandja ei ole oma ajast üle läinud. Palun, härra Ligi!

12:50 Jürgen Ligi

Ma olen selle märkusega muide nõus. Mul läks kõrvust mööda, et minister oleks neid fakte nimetanud, aga ma tõesti seda kordamist heaks ei kiida. Ma vabandan. See läks mul järelikult kõrvust mööda, aga need on otseselt komisjoni protokollist võetud faktid, mis minu arust nõuaksid ülekordamist või teie ette toomist.

Nii. Aga veel suurema vahe teeb see, mida minister kindlasti ei öelnud, et laenusummad erinevad. Ikkagi ülemised detsiilid on need, kes omandavad selle raha. Laenude arv ei näita iseenesest midagi. Ülemistel detsiilidel on suuremad laenud.

Aga nüüd sellest, mida ei rääkinud isegi rahandusminister lõpuni: seda meedet on pidanud ebatõhusaks praktiliselt kõik valitsused. Kui 1996. aastal see soodustus kehtestati ilma ülempiirita, hästi laiale kodanikeringile, tähendab, lähisugulastele, siis juba 2002. aastast, st meie suurimate kriitikute valitsuse ajal, kehtestati sellele ülempiir, mis eurodes on 6394. Leiti, et see läheb ebaõiglaseks, laseme piiri alla, vähendame seda sotsiaalset ebatõhusust. Valitsus oli muide Laari oma, meenutan. 2002 oli see, seda ma juba ütlesin. 2005 oli valitsus Res Publica oma ja taas hakati seda meedet piirama, kitsendati seda ainult endale ostetud eluasemele. Ülempiir tehti poole väiksemaks, 3196 eurot.

Nii et meil on olnud, nagu minister kenasti ütles, selline üleerakondlik konsensus selle meetodiga. Ükski teine valitsus ei ole läinud tagasi pöörama neid soodustuste vähendamisi.

2012. aastal vähendati seda summat veelgi. Eelarves oli ju väga selge masuaegne vindumine. Vähendati 1920 eurole ja 2016. aastast 1200‑le. Me võime öelda, et siin jällegi oli suur poliitiline konsensus meie vahel. See kehtestati üldiseks ülempiiriks. Aga juba 2017. aastast, ühe minu äsjase kriitiku käe läbi, kes oli siis  rahandusminister – nimi ei tule mul meelde –, tehti soodustus kaheosaliseks ja eluasemesoodustuse määr piirati 300 euroga.

Nii et veel kord: mulle meeldib selline ülesaaliline konsensus. Kui me seda arutasime 7. juunil, siis ei laekunud ühtegi kriitilist küsimust. Kõik said aru, et argumentatsioon on väga hea. Muide, suurepäraselt esines seal ka eelmine ettekandja, st rahandusminister. Argumentatsioon oli väga hea ja poliitiline konsensus täielik. Keegi ei küsinud kurje küsimusi ega rünnanud kedagi. Aitäh! 

12:54 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, aitäh! Teile on ka küsimusi, aga kõigepealt, nagu on saanud juba heaks tavaks siin saalis,  protseduuriline küsimus. Priit Sibul, palun!

12:54 Priit Sibul

Aitäh! Ma ei saanud täpselt aru. 2005 tuli juba tegelikult Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus. Ma ei saanud aru, kas ettekandja viitas 2005. aasta eelarvele, aga 2005 tuli juba uus Ansipi valitsus. Ma ei mäleta, kuidas see oli.

Teiseks ma tahtsin küsida, et ettekandja ei rääkinud alguses ainult sellest eelnõust, vaid ta rääkis eelarveaugust. Kuna austatud Riigikogu esimees on varem pidanud ka peaministri ametit, siis ma tahtsin küsida, kas te teate, mis eelarveaugust täpselt jutt käib. Kui suur see on? Kus see asetseb? Eile oli sellest pikalt juttu ka peaminister Kaja Kallase umbusaldamisel. Teid seal kahjuks ei olnud, kuna te olite välisvisiidil, nii me ei saanudki teada, kas te oleksite usaldanud või umbusaldanud peaministrit. Millisest august jutt käib, millest eile ja täna siin juttu on olnud?

12:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, hea küsija! Meil ei ole sellist protseduurilise küsimuse vormi, et ma saaksin tulla sellesse debatti sisse. Aga kindlasti  on mul väga konkreetne arvamus nendes küsimustes, mis te tõstatasite. Heiki Hepner, palun, protseduuriline küsimus!

12:55 Heiki Hepner

Jaa, protseduuriline küsimus. Tegelikult Jürgen Ligi ju ütles, et ta ühel hetkel hakkab ikka rääkima sellest ka, mis komisjonis toimus ja mis arutelud olid, ja vastama, kuidas mingid argumendid lauda jõudsid. Aga mulle tundus, et see jäi üldse tegemata. Kas siis ikkagi ongi nii, et komisjoni esindaja tuleb ja räägib seda, mida ta lihtsalt tahab, mida ta mäletab võib-olla ajast kümme-kakskümmend aastat tagasi, mis võis nii olla, aga ei pruukinud nii olla, aga sellest, mis komisjonis toimus, ta üldse ei räägi?

12:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et komisjoni esindaja ikkagi räägib seda, mis komisjonis toimus, aga kõrvalepõikeid, selliseid huvitavaid paralleele lähiajaloost, miks mitte, on ikka huvitav teha. Indrek Saar, palun teie küsimus! Vabandust, Indrek Saar, ma väga vabandan! Heiki Hepner, protseduuriline küsimus. Palun mikrofon Heiki Hepnerile!

12:56 Heiki Hepner

Aitäh! Mulle ikkagi tundus, et nendest kõrvalepõigetest ja ‑hüpetest kogu see ettekanne koosneski, sinna vahele ei mahtunud suurt midagi sellest, mis komisjonis toimus. Lihtsalt sellest oli ajendatud ka minu protseduuriline küsimus. Kas selline lähenemine on ikka päris kodu‑ ja töökorra seadusega kooskõlas?

12:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma usun, et me kõik püüame järgmiste sammudega teha paremini. Nii et ma arvan, et me sellest kriitikast saame aru, mis te ütlesite. Indrek Saar, nüüd palun teie esimene küsimus!

12:57 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis oli juttu, kui tõsiselt peaks mõtlema selle peale, et riik on siiski andnud mingisuguse lubaduse nendele inimestele, millega nad on arvestanud, ehk on tekkinud n‑ö õigustatud ootus, et riik aitab nendel inimestel mingil määral laenu tagasi maksta? Võiks ju ka niipidi öelda.

Teine küsimus. Kuigi neid, kes esimestes detsiilides sellest rahalist kasu saavad, on märkimisväärselt vähem, kui seal, kus on kõige jõukamad, kus on kõige suuremad sissetulekud, on siiski need inimesed olemas ja nende jaoks laenude tagasimaksmise koormus mingil määral suureneb. Kas ka nende puhul on olemas mingeid kompenseerivaid meetmeid või on võimalik neid ette näha? Automaatselt puudutab KredEx neid, kes midagi uut hakkavad ehitama või ostma, aga ei puuduta neid, kes juba maksavad laene.

12:58 Jürgen Ligi

Vastus on jah, sellest oli juttu, sellest n‑ö õiguspärasest ootusest. Hinnang on, et seda ei ole rikutud. Kui me ikkagi meenutame, et asi on neljas euros kuus, siis see ei saa olla asi, mille puhul riik peaks kompenseerimiseks eraldi meetme tegema. Alumise detsiili laenude arv on 3000, on ju ilmne, et alumine detsiil ei ole üldse laenukõlblik. Seda laenu nad ei ole ise võtnud, see on ilmselt nende lähikondsete garantiiga antud. Neil tulu ju laenu teenindamiseks tegelikult ei ole. Aga oli vist teine osa ka küsimuses. Kas ma vastasin kogu küsimuse ära? Enam-vähem.

Eelmised protseduurilised küsijad minu käest ei julenud küsida, küsisid Riigikogu juhataja käest, kiusasid teda. Tegelikult, käsi südamele, kõik see, mida ma rääkisin, oli jutuks komisjonis ja on ka komisjoni protokollis, kaasa arvatud need tagasipõiked. Oli minu nõudmine, et Rahandusministeerium annaks täieliku ülevaate selle maksusoodustuse kitsendamisest ja vähendamisest läbi aegade. See ajalugu on minu arust ülitähtis, kaasa arvatud sellele inimesele, kes küsis (jälle ei tule nimi meelde) Andrus Ansipi valitsuse kohta (see nimi tuleb mulle hästi meelde, kuna teda praegu saalis ei ole). Ei, see oli Juhan Partsu valitsus, kes langetas otsuse ja see jõustus, 2005 on jõustumise aasta, aga ka siis oli ju pool aega Juhan Parts ametis. Siin ei ole meil erakondlikke erimeelsusi mitte kunagi olnud, see oli Isamaa ja Res Publica, kes alustas selle soodustuse piiritlemisega rahandusministri ametis ... Ei, rahandusminister see tingimata ei olnud, aga peaminister küll. Hiljem oleme meie kaks teinud neid asju koos, mingit erimeelsust meil tegelikult ei ole olnud. Ma olen väga üllatunud, et te olete täna kriitilised selle suhtes. See on niivõrd marginaalne. Muide, ma ka komisjonis rääkisin sellest, ma ei improviseeri siin oma nimel, vaid komisjonis ikkagi hoidsin seda argumentatsiooni üleval, et ka vasakpoolsetelt erakondadelt ei tohiks sellele meetmele kriitikat tulla just nimelt selle sotsiaalse jaotuse tõttu, kuhu see läheb, see 48 eurokest aastas ehk neli eurot: see läheb ikkagi ülemistele detsiilidele, midagi ei ole parata.

13:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma väga palun, et Riigikogu liige Sven Sester tuleb minule appi. Aidake palun põhjendada, kuidas ma selle kolmanda küsimuse saaksin teile tulenevalt meie kodu‑ ja töökorrast anda.

13:01 Jürgen Ligi

Tahtejõuga! Suur mees, ma arvan, et kolm ei ole liiast. 

13:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma oleksin kohe seda teinud, aga ma ise ei suutnud seda välja mõelda. Nii, hea ettekandja, austatud Jürgen Ligi, rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile!

13:01 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma olen väga tänulik toetuse eest.

13:02 Esimees Jüri Ratas

Jah! Läheme siit edasi. Meil on veel vaja menetleda seda päevakorrapunkti. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa  fraktsiooni esindaja Aivar Koka. Palun! Nüüd on võimalus saada viis, kuus, seitse, kaheksa minutit.

13:02 Aivar Kokk

Vaatame. Ei tea. Jah, ma saan aru, et kõik soovivad koju minna ja ei oleks mõtet väga pikalt rääkida, aga ma lihtsalt tahaks paar asja ära täpsustada. Komisjoni ettekandja poole pealt tehti järjekordselt väike viga. Ei ole neli eurot kuus. 300 euro pealt tulumaksuvabastus 20% on 60 eurot ja 60 eurot jagatuna 12‑ga on viis eurot, kui rääkida numbritest sedapidi.

Aga tegelikult tuleks ju teistpidi vaadata: peredel on ikkagi kokku võimalik 600 eurot tulumaksuvabana saada ja see on päris suur summa. Ainult Riigikogu liikmetele tundub, et see on väga väike number. 75%‑le Eesti elanikele on see väga suur number. See on suurem number, kui on keskmine pension.

Teine küsimus. Komisjoni esindaja eksis veel kord: seda raha ei võeta kusagilt ära. Inimestele jääb see tulumaksusoodustus ikka alles, kokkuhoidu ei ole. Aga millegipärast on tänane valitsus perepoliitika vastane, meie inimestelt võetakse ära võimalus kodu saada.

Kui keegi räägib siin KredExist, siis minul on tunne, et need inimesed, kes räägivad, ei tea, kuidas noored inimesed on võtnud pangast laenu. Ma arvan, et enamus on laenu võtnud 30 aastaks. Nüüd äkki tekib arvamus, et noh, mis see kopikas siia-sinna on.

Mul on kolm tütart, kõigil on oma kodu ja kõigil on laenud peal. Nad küll ei küsi seda intressi tagasi, et kas see või teine, aga kõik on oma kodu saanud laenuga. Ei ole võimalik, et kuidagi teistmoodi seda saab. Sellepärast on see tekitanud väga tõsise küsimuse, kas tänane koalitsioon on perevaenulik ja eriti noorte perede vaenulik. Ma ei tahaks seda uskuda.

Kui ma täna kuulasin neid ettekandeid, siis mul tekkis üks küsimus. Kui eluasemelaenu intresside tulumaksutagastuse summa on nii väike, siis kas plaanitav maamaksutõus ja erakorraline pensionitõus on ka mõttetult väiksed? 

Seoses sellega, et see on peredele kahjulik seaduseelnõu, palub Isamaa fraktsioon Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 402 tagasi lükata. Aitäh! 

13:05 Esimees Jüri Ratas

Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Lauri Läänemetsa. Palun!

13:05 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kindlasti on selle eelnõuga niimoodi, et on teatud ebaõiglust selles süsteemi loogikas, tähendab, kehtivast süsteemist rääkides on siin teatavat ebaõiglust, jah. Aga täpselt nii, nagu siin saalis juba varasemalt räägitud on, on see väga paljudele Eesti peredele oluline võimalus, millega nad arvestasid siis, kui nad omale kodu soetasid ja kohustused võtsid. Riik ei või nii äkki sellistest olukordadest välja tagurdada.

Mulle meeldis see ja ma pean kiitma Aivar Kokka, kellel oli väga hea tähelepanek. Siin saalis me räägime mõnikord tõesti 25 eurost ja 50 eurost ja siis kuulutab koalitsioon, et see on kõige suurem võit pensionäridele ja kõigile teistele. See oli tõesti väga hea võrdlus. Ja kui me räägime 300 või 600 eurost ühele Eesti perele, siis see pole enam mingisugune raha ja pole neile oluline. Tuleks vaadata ikkagi, kuidas Eesti inimesed elavad ja mis need sissetulekud on. Tõesti, kõik ei ela nii hästi kui meie siin parlamendis.

Õigustatud ootuse printsiip on tegelikult väga tähtis ja minu arvates peaks sellest ikkagi lähtuma ja sellest kinni pidama. Me muidugi mäletame kõik, et Reformierakonnal, eelkõige just Reformierakonnal, on kogemusi, et vajalikus kohas, enda jaoks vajalikus kohas ta seda trummi taob, aga siis, kui me räägime jälle enamusest Eestist, unustatakse see ära, et teha mingisuguseid eelarvetrikke ja ‑nippe.

Mulle meenub kohe kunagine õppelaenude kustutamise kaotamine, mis puudutas neid üliõpilasi, kes olid õppelaenu võtnud ja kes lapse said. Riik oli lubanud nende eest hoolitseda. Riik taganes sellest täpselt samamoodi. Väga kurb oli. Ma mäletan seda, ma tollel hetkel olin üliõpilasesindaja ja meie poole pöördus väga palju tudengeid, kes tõesti sattusidki väga raskesse olukorda. Täpselt samasugune analoogia võib siin olla. Kindlasti ei puuduta see kõiki Eesti peresid ega mõju neile kõigile katastroofiliselt kehvasti, aga ma arvan, et kindlasti on väga palju neid, kelle pere toimetulekut see võib puudutada ja võib ka oluliselt puudutada.

Kurb on ka see, et tegemist on põhimõtteliselt viimase kodu soetamise meetmega või kodumeetmega, võiks nii öelda, mis nüüd lõpetatakse riigi poolt. Meenutan sotsiaaldemokraatide poolt kunagi kaitstud ja tegelikult meie kaasabil või eestvedamisel ellu viidud üürimajade programmi. Eelmine valitsuskoalitsioon otsustas ka selle lõpetada, kuigi järjest rohkem me kuuleme seda juttu üle Eesti, et turg tõesti ei tööta. Minu arvates isegi tänased ministrid räägivad seda, et turg ei tööta ja ettevõtjad ei ehita neid hooneid, kortermaju, üürimaju või isegi müügiks mõeldud kortereid maapiirkondadesse, kus päris mitmes kohas on puudus elamisvõimalusest. Kui varasemal ajal elas näiteks mitu põlvkonda maapiirkonnas ühes korteris, siis nüüd elab seal võib-olla üks pensionär. Aga kus kohta need noored mahuvad? Muidugi, elanike arv väheneb, aga lihtsalt ei ela mitu põlvkonda enam koos ja see tähendab ikkagi elamisvõimaluste puudust. Muidugi tähendab see sundolukorda paljudele noortele, kes peavad lahkuma sellepärast, et kolmetoalise või neljatoalise korteri üürimine, kui sa iseseisvat elu alustad, käib kõigil üle jõu, enamusel käib üle jõu, see ei ole võimalik. Kui ei ole kahetoalisi või ühetoalisi kortereid maapiirkondades saada, siis lõpuks ongi ainukene lahendus Tallinn, on ju.

Nüüd me võtame selle teise päästerõnga Eesti peredelt ka ära. Mis see poliitika on siis? Mis see poliitika või mis see sõnum Eesti inimestele on?

Palun kolm minutit lisaaega!

13:10 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

13:10 Lauri Läänemets

Mis see poliitika siis on, et kolige kõik Tallinnasse või? Praegu tundub midagi sellist olevat. Loomulikult, siin on paremad palgad ja siin võib-olla ongi kergem öelda, et inimesed saavad hakkama ja polegi seda meedet vaja.

Kui tõesti tahaksime, nagu viidatud, et süsteem oleks õiglane, siis oleks aus näiteks süsteem ümber teha, mitte see ära kaotada, ümber teha selliselt, et vähem jõukad pered sellest võidaksid, tegelikult reaalselt, ja siis jõukamatel see privileeg sellest süsteemist kaotada. See oleks õiglane, seda tegelikult valitsuskoalitsioonilt ootaks. Ma arvan, et inimesed ootavad parlamendilt ja valitsuselt seda ka. Või teha siin üleminek, kui see süsteem ära lõpetatakse, siis vähemalt mitte nende jaoks, kes on juba omale kohustused võtnud, vaid kõigi nende jaoks, kes võiksid olla järgmised, et nad teaksid, et edaspidi me enam selle hüvitamisega ei tegele. Sellest kõigest on väga kahju. Seetõttu sotsiaaldemokraadid on juba elektrooniliselt edastanud ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

13:11 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ... Aa, ei, ikka on. Reformierakonna fraktsiooni esindaja sõnavõtt kohalt. Palun, Jürgen Ligi!

13:11 Jürgen Ligi

Jah, enam-vähem on ju kõik öeldud, aga eelmisest sõnavõtust inspireerituna: algus oli päris hea, eks ole, tegelikult on halb süsteem ja ebaõiglane, aga selle ärakaotamine on justkui ikkagi ka ebaõiglane. Päris nii need asjad ei peaks käima, et me räägime alguses ühte ja pärast teist. Teine asi on muidugi, et vist jäi kõnelejal tähelepanuta asjaolu, et laenuvõtmisel ei saa vaestele, kuidas öelda, soodustust teha, sest nad laenu ei saa. Selleks ongi muud meetmed, et noortele peredele soodustusi anda, aga sellegipoolest, laen ei ole tagastamatu abi ja kodu ostmine vaestele ei saa kahjuks sedapidi olla, kuidas öelda, riikliku poliitika mõte. Sedapidi ei saa teha, vaestele on teistsugused toetussüsteemid. Aitäh!

13:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kas on veel sõnavõtte? Palun, praegu on see võimalus, lahkesti! Ei ole. Sulgen läbirääkimised.

Nüüd on seis järgmine. Isamaa fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on kasutanud kodu‑ ja töökorra seadusest tulenevalt võimalust, lähtudes § 98 lõikest 6, mille sisu ja mõte on see, et kui fraktsioon soovib, siis ta saab teha tagasilükkamise ettepaneku läbirääkimiste käigus. Need ettepanekud on tehtud läbirääkimiste käigus ja neid kahte ettepanekut me peame hakkama hääletama. Et saada hääletada, tuleb hakata seda ette valmistama.

Head ametikaaslased! Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi eelnõu 402. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

13:16 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 20, vastu 42, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.

Head ametikaaslased! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 5. juuli kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Soovin teile jõudu teie töös Eestimaa ja Eestimaa inimeste jaoks ja rahvusvahelisel tasandil. Tänane istung on lõppenud ja ühtlasi on lõppenud ka V istungjärk. Aitäh teile!

13:17 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee