Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

13:59 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Sumin siin saalis on kole suureks läinud. Kas me saame natukene vaiksemaks võtta? Siis te kuulete mind ja mina kuulen teid, muidu on meil väga keeruline seda istungit rakendada. Ma tänan! Alustame 18. töönädala kolmapäevast istungit. Nagu ikka, on nüüd võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Urmas Reinsalu, palun!

14:01 Urmas Reinsalu

Kõigepealt annan ma üle riigieelarve kontrolli erikomisjoni aruande sellel aastal tehtud töö kohta. Komisjon on töötanud nagu elevant, komisjoni liikmed on olnud väga tublid olnud. Aga ministrid on muutunud arakesteks, nad ei julge enam komisjonile informatsiooni anda. See on teema, mida me kindlasti tahame arutada ka parlamendi juhatusega, et komisjon saaks täita seadusest tulenevat järelevalvekohustust.

Ja teine, palju ebameeldivam üllatus tabas meid eile, kui avalikkuse ette jõudis informatsioon eelmisel nädalal valitsuses kinnitatud transpordi ja liikuvuse arengukava kohta kuni aastani 2035. Selles sisaldub plaan kehtestada mootorsõidukite omanikele ummikumaks ja teekasutustasu, samuti on kavas luua uus, hinda tõstev kütuseaktsiisi süsteem. Kogu see arengukava on üles ehitatud sellele, et Eestis oleks vähem autosid. Sisuliselt hakatakse autoomanikke rahaliste koormiste kukileasetamisega maanteedelt välja tõrjuma.

Selle aktsiooni kohta on minul ja mitmel teisel Isamaa Erakonna liikmel arupärimine. Me palume majandusminister Taavi Aasal nende sepitsuste kohta rahvaesindusele selgitust anda, et miks niisuguses hiirvaikuses on selline aktsioonide kaskaad ette nähtud. Mille eest? Milles on süüdi need mõistlikud Eesti inimesed, kelle ainukene patt on see, et nad kasutavad autot? Aitäh!

14:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Oleme vastu võtnud ühe aruande ja ühe arupärimise ning edasise otsustame juhatuses vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

14:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget.

Head kolleegid, mul on teile väike täpsustus päevakorra teemal. Nagu te näete, on teie laudadele jagatud värske päevakord, milles on esimese punktina kirjas umbusalduse avaldamine peaminister Kaja Kallasele. 13. päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 156 teine lugemine, teeb lisaks juhtivkomisjoni esindajale ettekande ka majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Majanduskomisjon esitas juhatusele taotluse, et ministri ettekanne oleks enne juhtivkomisjoni esindaja ettekannet. Riigikogu juhatus arutas seda teemat, aga kuna üks juhatuse liige ei olnud sellise järjekorraga nõus, on meil vaja see küsimus [suures saalis] läbi hääletada. Täpsemalt öeldes oleks järjekord selline, et kõigepealt teeb ettekande majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja seejärel teeb ettekande majanduskomisjoni esindaja Sven Sester.

Härra Grünthal, kas teil on protseduuriline küsimus?

14:05 Kalle Grünthal

Jah, aitäh! See protseduuriline küsimus puudutab põhimõtteliselt sedasama asja, mida te tahate panna hääletamisele, ehk seda, et Taavi Aas oleks ettekandjana eespool kui Sven Sester juhtivkomisjoni esindajana. Asi on selles, et ma vaatasin Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaaridest järele, et eelnõu teisel lugemisel esineb Riigikogu täiskogu ees ettekandega juhtivkomisjoni esindaja, kes üldjuhul on seesama Riigikogu liige, kes esindas juhtivkomisjoni ka esimesel lugemisel. Kui eelnõu esimesel lugemisel on põhiettekandjaks algataja ehk Taavi Aas, siis teisel lugemisel on selleks juhtivkomisjoni esindaja, sest pärast esimese lugemise lõpetamist vastutab eelnõu edasise menetluse eest ja valmistab selle täiskogus arutamiseks ette juhtivkomisjon. Küsimus on selles, et me ei saagi praegu hääletada nende inimeste ringitõstmist, sest meie kodukord ütleb selgelt, et kõigepealt esineb juhtivkomisjoni esindaja.

14:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Tõepoolest, kui vaadata seaduse normi, siis võib öelda, et seaduse norm seda nii täpselt ei reguleeri, aga seaduse seletuskirjas on tõepoolest selline kommentaar. Kõnealusel juhul lähtusime me juhatuses komisjoni palvest. Ma näen, et ka komisjoni esimehel on protseduuriline tähelepanek – ju ta soovib seda kommenteerida. Aga komisjoni palve juhatusele oli see, et kuivõrd algataja esindaja on esitanud eelnõu kohta sisulisi ettepanekuid, siis on otstarbekas, et härra minister tutvustaks neid Riigikogule vahetult ja vastaks ka võimalikele küsimustele. Sellega seoses palus majanduskomisjon panna ministri ettekanne selle päevakorrapunkti juures esimeseks ja juhtivkomisjoni ettekanne jätta teiseks. Kristen Michal, palun!

14:07 Kristen Michal

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Ma natuke kirjeldan seda, ehkki see ei pruugi vähendada küsimuste hulka, probleem on tõenäoliselt mujal. Aga komisjonis me jõudsime, rõhutan, konsensusega täpselt sellise tulemuseni, mida austatud juhataja siin kirjeldas. Nimelt on ministril võimalik enne komisjoni ettekannet kirjeldada seda vahepealset tööd, mida ei saa kirjeldada komisjoni ettekandja – seetõttu jõutigi kompromissini. Nii on ettekanne saalis selgem ja kõigile paremini jälgitav. Vastasel korral oleks järjekord iseäralik: komisjoni ettekandja viitaks tema järel esinejale ja tema järel esineja ütleks, et komisjoni ettekandja oleks võinud kõik ette kanda. Seetõttu me majanduskomisjonis, kuhu kuulub kõikide Riigikogus esindatud erakondade esindajaid, jõudsimegi selle ettepanekuni. Ma südamest loodan, et kõik seda ettepanekut toetavad, sest nii saate sellest eelnõust ja sisust parema ülevaate.

14:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selgituse eest! Nüüd, head kolleegid, on selline lugu, et tänase päevakorra esimene punkt on selline, mille vastu tunneb avalikkus kindlasti kõrgendatud huvi. Kui meil on soov menetleda kaks tundi protseduurilisi küsimusi teemal, kas minister on enne või on komisjoni esindaja enne, siis ma kardan, et avalikkuse huvi võib mõnevõrra lahtuda ja tekkida arusaamatus, millega Riigikogu tegeleb.

Nüüd on selline lugu, et ma võtan protseduurilised küsimused järjest ette, kuulan need ära ja siis püüan kõigile vastata. Kuna meil on tekkinud olukord, et juhatus selle ettekande osas konsensusele ei jõudnud, siis on võimalik see lahendada kodukorra kohaselt hääletusega. Ma loodan, et me sinnamaani jõuame, aga tõepoolest, palun hoidke need küsimused, mis teil selle päevakorrapunkti kohta on, võimalikult konkreetsed ja täpsed. Ma märgin need üles.

Peeter Ernits, palun!

14:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on puhtalt protseduuriline küsimus. Ma kuulasin kolleeg Michali juttu sellest, kuidas Taavi Aas on lükatud ootamatult esimeseks. Kuidas see põhjendus oligi? Ühesõnaga, pilt läheb selgemaks, kui minister pannakse elektrituruseaduse puhul esimeseks. Aga ma tuletan meelde, et eilsel istungil oli samasugune olukord, kui mind roogiti välja keskkonnaseadustiku ettekandja kohalt ja sinna poogiti lugupeetud keskkonnaminister. Kui te vaatate neid meile jagatud kollaseid lehti, siis näete, et 13. punkti puhul on olukord täpselt sama: kõigepealt on ettekandja majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja siis majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester. Vaatame nüüd esimese lehekülje peal 8. punkti, seal on täpselt analoogne asi: esimene ettekandja on keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender ja teine ettekandja on keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Minu küsimus on järgmine: kas Riigikogu juhatus vaatab asjadele ka sisuliselt ja formaalselt, et ühe punkti puhul on ühtpidi ja teise puhul teistpidi, või tähendab see kremloloogiliselt seda, et Taavi Aas on tähtsam tegelane kui keskkonnaminister, kes on juhtumisi erakonna volikogu esimees? Või on see lihtsalt bardakk, nagu vanasti öeldi?

14:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma hea meelega tahaks võtta kõik küsimused järjest, aga ma siiski vastan hästi lühidalt. Juhatus lähtus mõlema komisjoni palvest, [elektrituruseaduse punkti puhul] majanduskomisjoni ja keskkonnapunkti puhul keskkonnakomisjoni palvest. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Ma jätkan sealt, kus teie lõpetasite, et [peaministri umbusaldamise vastu] on avalik huvi ja [et küsitakse,] millega me siin tegeleme. Eile ütles Riigikogu esimees Jüri Ratas, et menetleme umbusaldust teise punktina, enne seda on üks eelnõu ees. Eile toimus Tallinna piirkonna selle hooaja lõpuüritus. Seal inimesed küsisid, millal [umbusaldusavaldust] menetletakse. Ma ütlesin, mida Jüri Ratas oli öelnud – Jüri Ratas on sõnapidaja mees –, et seda [menetletakse] teise päevakorrapunktina. Mis asjaoludel on umbusaldus tõusnud esimeseks? Meie kõigi maine on [kaalul], sest mina ütlesin inimestele, et Jüri peab sõna. Praegusel hetkel tuleb välja, et meie usaldusväärsus on mingil määral kahanenud. On teil mingi kindel põhjendus selle kohta, miks on umbusaldus täna esimene, kuigi eile oli see – ja me hääletasime seda – teine päevakorrapunkt?

14:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Eile me täiendasime päevakorda niimoodi, et peaministri umbusaldamise avaldus on menetluses kolmapäeval esimesel võimalusel. Kui mõni punkt oleks jäänud teisipäeval ehk eile pooleli, siis oleks umbusaldamine tõesti olnud teine punkt. Ent kuna meil eile midagi pooleli ei jäänud, istungi juhataja Martin Helme võttis [eile pärast viimase] päevakorrapunkti lõpetamist viis minutit juhataja vaheaega, et ei avaneks uut punkti ja me saaksime täna alustada peaministrile umbusalduse avaldamisega, siis ongi umbusaldusavaldus esimene päevakorrapunkt. Loodetavasti see selgitas olukorda.

Kalle Grünthal, palun!

14:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus puudutab päevakorrapunkti nr 13, millega seoses on arutuse all Taavi Aasa ja Sven Sesteri esinemise järjekord. [Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse] § 105 sätestab eelnõu arutamise korra teisel lugemisel. Kas te võiksite täpsustada, milline meie kodukorra paragrahv annab saalile õiguse seda korda rikkuda?

14:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! § 105 lõige 2 ütleb, kes on teisel lugemisel ettekandjad ja et ettekanne võib-olla ka ministri tehtud, kui komisjon või algataja seda palub. Jevgeni Ossinovski, palun!

14:14 Jevgeni Ossinovski

Ma jätkan sealtsamast. See sõnastus, mis puudutab juhtivkomisjoni otsust, on tegelikult isegi karmim – mitte "kui palub", vaid "kui komisjon nii otsustab". Ausalt öeldes võiks siin pigem küsida, kui lai on üldse sellises olukorras juhatuse otsustuspädevus. Kui juhtivkomisjon otsustas konsensuslikult, et minister peaks esinema esimesena, ja kuna juhtivkomisjon on see, kes vastutab eelnõu korrektse menetlemise eest, siis ausalt öeldes ei näe ma üldse põhjust, et Riigikogu peaks seda hääletama, kui juhtivkomisjon konsensuslikult nii otsustas.

14:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle märkuse eest! Kuna juhatuses jäi püsima eriarvamus, siis näeb meie kodukord ette, et suur saal peab selle lahendama. Urmas Reinsalu, palun!

14:15 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma jätkan sealt, millele Jevgeni Ossinovski osutas. Minu meelest juhatus otsustab oma pädevusse kuuluvaid küsimusi. Esmaspäeval oli meil vastupidine küsimus: juhatus ei soovinud otsustada põhiseaduskomisjoni väidetavat protseduuri rikkumist, kuigi see kuulus just nimelt juhatuse pädevusse. Juhatus saatis selle põhiseaduskomisjoni tagasi, et klaarige ise. Nüüd on olukord teistpidine: juhatus võtab pädevusi, mis tegelikult kuuluvad hoopis Riigikogu komisjonile. Millise sätte alusel määrab ettekandjaid juhatus? See on ju komisjoni pädevus. Kust juhatusele üldse on tulenenud niisugune kompetents? Palun juhatajal viidata konkreetselt kodu- ja töökorra seaduse [sättele].

14:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, juhatus esitas teile laudadele täpselt sellise palve, nagu komisjon meile esitas. Üks juhatuse liige ütles, et tema ei ole komisjoni pakutud järjekorraga nõus, kuna varasem praktika on Riigikogus teisel lugemisel olnud selline, et kui minister soovib pulti tulla, siis ta tuleb pigem pärast komisjoni ettekandjat. Sellisele vanale praktikale tuginedes ja ka Riigikogu kodu- ja töökorras olevast tõlgendusest lähtudes leidis üks juhatuse liige, et on mõistlik, kui suur saal komisjoni otsuse üle kinnitaks. Ja nagu ma aru saan, toetab suur saal komisjoni otsust, nii et meil ei ole probleeme. Ma hea meelega paneksin selle kiiresti hääletusele ja me saaksime päevakorraga edasi minna. Sven Sester, palun!

14:16 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Tahan siinkohal üle kinnitada seda, mida nii Kristen Michal komisjoni esimehena kui ka Jevgeni Ossinovski, kes samuti sellel koosolekul viibis, volikirja alusel Kalvi Kõva asendades, mõlemad juba mainisid: see tõesti on komisjoni konsensuslik otsus. Võin välja tuua ka põhjuse, miks komisjon üldse kutsus ministri ja miks ta soovib n-ö esimesele järjekohale asetada seekord just tema. See on väga lihtne: tegemist on eelnõuga, mille kohta on sõlmitud täiendavad poliitilised kokkulepped, milles ei ole osalenud praegusel hetkel komisjoni juhtivettekandjana mitte mina, vaid koalitsiooni osapoolena majandusminister. Majandusminister oli täna kohe valmis siia tulema, ta sai sellest aru ja ütles, et loomulikult on tema kõige parem poliitiliste kokkulepete edasiandja, sest mina saaksin tõesti rääkida vaid komisjoni sisearuteludest, kuigi tihti tahaksin rääkida rohkemast. Nii et see oli kõigi osapoolte ühine arusaam, ka Taavi Aasal ei olnud sellega mingit probleemi. Ma veel kord rõhutan, et tegemist on komisjoni konsensusliku otsusega just peaasjalikult Riigikogu liikmete jaoks, [et neil oleks] võimalus küsida n‑ö poliitiliste kokkulepete sügavama sisu kohta. Ma arvan, et seda võiks toetada.

14:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

14:17 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Äkki valgustate mind natuke sel teemal, et tänase päevakorra punkt nr 13 on valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Juhul, kui meie arutelud kujunevad pikemaks ja 13. punkt lükkub homsele istungile, siis tekib olukord, et ühe päeva istungil on nii teine lugemine [kui ka kolmas] – nagu ma näen, on neljapäevase päevakorra teine punkt sellesama eelnõu kolmas lugemine. Palun, äkki seletate mulle, kuidas see seadusega reguleeritud on, et ühel ja samal istungipäeval saab algul teha teise lugemise ja siis mõne punkti pärast ka kolmanda lugemise?

14:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kolmandad lugemised on meil päevakorras tingimuslikult. Aga hakkame tööle ja vaatame, loodame, et saame tänase tööpäevaga eelnõu menetletud. Ruuben Kaalep, palun!

14:18 Ruuben Kaalep

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui ma teist õigesti aru sain, siis 13. päevakorrapunkti puhul peame me sisuliselt hääletama saalis selle üle, kumb ettekanne, kas ministri ettekanne või majanduskomisjoni aseesimehe ettekanne, tuleb selles päevakorrapunktis esimesena. Selleks, et me siin Riigikogu liikmetena suures saalis pimeduses ei kobaks ja ei hakkaks hääletamisel lotot mängima, äkki te valgustate meid, millised on kummalgi juhul võimalikud poolt- ja vastuargumendid. Kas ministri ettekande esimeseks seadmine kaalub üles mingil teisel juhul majanduskomisjoni aseesimehe ettekande esimeseks seadmise?

14:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus, aga ma arvan, et kolleeg Michali ja kolleeg Sesteri selgitused natukene avasid tausta. Soov tuli komisjonilt, komisjon tegi selle konsensuslikult ja just nimelt seetõttu, et menetluse käigus enne teise lugemise suurde saali jõudmist tehti eelnõu sisus kompromiss, mis vajaks võib-olla algatajapoolset selgitust.

Peeter Ernits, palun!

14:20 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lähen edasi sealt, millest kolleeg Sester rääkis, mul on täpselt analoogne olukord. Tema rääkis elektrituruseadusest, mina räägin keskkonnaregistri seadusest. Mõlemal juhul poogiti viimasel hetkel minister tugevduseks juurde. Elektrituruseaduses lükati ta esimeseks, aga keskkonnaregistri seaduses anti talle tagasihoidlik teine koht. Nüüd ma kuulsin kolleeg Sesterilt, et põhjus, miks seda tehti, on see, et majanduskomisjonis on asja arutatud ja vahepeal tehtud täiendavad poliitilised kokkulepped. Minu küsimus on selline: kas juhatust on informeeritud sellest, et keskkonnakomisjoni ettepanekus on märgitud, et keskkonnaregistri [seaduse] eelnõus on tehtud vahepeal mingeid täiendavaid poliitilisi kokkuleppeid? Mina keskkonnakomisjoni liikmena ei ole seda kuulnud. Kas lugupeetud juhatajal on teistsugust infot?

14:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, seda küsimust me hääletasime juba eile selle päevakorrapunkti juures, nii et ma ei soovi seda uuesti avada. Kalle Grünthal, palun!

14:21 Kalle Grünthal

Suur tänu! Ma tulen ikkagi selle eelnõu arutamise korra juurde, mida me tegelikult peame siin järgima. Sellesama § 105 lõike 2 kommentaaris on väga selgelt öeldud, et selle paragrahvi "mõtte kohaselt annab juhtivkomisjoni esindaja oma ettekandes ülevaate esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga komisjonis toimunust: selgitab teatud muudatusi, põhjendab esitatud muudatusettepanekute arvestamata jätmist ning esitab juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud". Ma arvan, et selle kommentaari sisu on tegelikult absoluutselt loogiline. Kui lugupeetud minister Taavi Aas peaks täna esinema, siis on absoluutselt loogiline, et tema esineb teisena, sest meie saame kõigepealt ülevaate istungil toimunust ja ...

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas küsimus ka on?

14:22 Kalle Grünthal

Küsimus on see, et mis on ikkagi see paragrahv, mis ütleb, et saal saab [ettekandjate järjekorda] muuta. Te ütlesite, et [seda reguleerib] § 105. Mina ei loe sellest välja, et saalil on õigus järjekorda muuta.

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! § 105 lõige 2 sätestab, et peab olema juhtivkomisjoni ettekanne ja võib olla ministri ettekanne, kui minister algatajana seda soovib või kui komisjon nii otsustab. Komisjon antud juhul otsustaski nii.

Head kolleegid, veel kord, ma ei näe, et meil siin lisateavet tuleks. Meil on komisjoni ettepanek, mida suur saal saab kas toetada või mitte toetada, ja siis me saame päevakorraga edasi minna. Minu ettepanek on protseduuriliste küsimuste otsad kokku tõmmata, kui teil on sisuliselt mingisugune protseduuriline küsimus selle päevakorrapunkti juures. Meil on vaja läbi hääletada, kas saal toetab seda, et kõigepealt tuleb pulti minister ja alles siis tuleb komisjoni ettekandja, või mitte. Lisateavet meil protseduuriliste küsimuste kohta kusagilt võtta ei ole. See on saali otsus.

Härra Reinsalu!

14:23 Urmas Reinsalu

Aitäh! Selles arutelus, kus on protseduuriliste märkuste kontekstis toodud sisse ka sisulised küsimused, on asi muutunud märkimisväärselt segasemaks. See eelnõu on olnud uue koalitsiooni ajal teatud patiseisus juba kuid ja nüüd on ta korraga jõnksatanud liikuma, nii et kahe [järjestikuse] päeva jooksul peaks toimuma teine ja kolmas lugemine. Ühtlasi on siin viidatud mingitele kurikuulsatele kokkulepetele, mis on kellegi vahel sõlmitud, ja need on eelnõu tõepoolest transformeerinud. Aga võib-olla aitaks meid edasi see, kuna oleme juba liikunud vormilise poole juurest sisulise poole juurde, kui majanduskomisjoni esimees ja juhtivettekandja annaksid ülevaate, mis kokkulepped, mis diilid on aset leidnud. Milline oli ühe poole hinnalipik, et kärbitud moel seda seadus[eelnõu] menetleda? Mulle on see kärpimine arusaamatu. Ja milline oli teise poole hinnalipik, et parlament ei saaks sellest diilist teada? Parlamendi kokkulepped peaksid olema seaduseelnõu menetluses avalik, mitte mingisugune nurgatagune asi. Ja nüüd me veeretame ette majandusministri, kes peab rääkima musta valgeks.

14:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Seda arutame 13. punkti juures. Sven Sester, palun!

14:24 Sven Sester

Tahtsin lihtsalt ära mainida, kuna kolleeg Peeter Ernits tõstatas veel kord selle küsimuse. Ta tõi näitena esile eelnõu 292, mis räägib keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmisest, ning märkis, et seal on tehtud n-ö teistpidine otsus. Kolleeg Peeter Ernitsale mainin kindlasti ära, nii nagu juhataja nentis, et te menetlete neid ettepanekuid, mida komisjon teile ette paneb, ja ju siis praegusel juhul on keskkonnakomisjon teinud ühtmoodi ettepaneku ja majanduskomisjon teistmoodi ettepaneku. Nii lihtne see tavaliselt ongi.

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

14:25 Priit Sibul

Mul on küsimus 8. ja 13. päevakorrapunkti kohta. Mitu küsimust ja mitmele esinejale mul võimalik esitada on? Kas on niiviisi, et kuna teisel lugemisel on kaks esinejat, siis mul on kummalegi kaks küsimust või need jagunevad? Kuidas sel puhul on? 

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Kokku on kaks küsimust. Kalle Grünthal, palun!

14:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te olete täna korduvalt teinud etteheiteid, et saaks ometi selle istungiga edasi minna. Mina olen sama meelt, soovin istungiga edasi minna. Aga kui te ei vasta sisulisele küsimusele, siis see sunnib täiendavaid küsimusi esitama. Ma küsin nüüd kolmandat korda, millise paragrahvi alusel on võimalik panna Riigikogu saalis hääletusele see küsimus, kumb esineja on eespool. Öelge konkreetselt see paragrahv. Ärge palun tehke enam viidet sellele § 105 lõikele 2. Selles ei räägita hääletamisest. Ma soovin teada, millise paragrahvi alusel.

14:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohe ütlen. Peast ütlen, et see on § 16 lõige 4, aga vaatan korraks järele. Tõepoolest, § 16 lõige 4. Ruuben Kaalep, palun!

14:26 Ruuben Kaalep

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te olete siin korduvalt vihjanud, et on justkui olemas ühed protseduurilised küsimused, mis on sisulised, ja teised protseduurilised küsimused, mis on mittesisulised, ja teil oleks palju meeldivam vastata nendele sisulistele protseduurilistele küsimustele. Mina küsin teilt, kas te saate tuua mõne hea näite, millised on need sisulised protseduurilised küsimused, mida te saalist hea meelega ootaksite. Nii me kõik tunneksime, et teeme oma tööd sisuliselt, ja keegi ei peaks liigselt kannatama.

14:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See ei olnud protseduuriline küsimus. Peeter Ernits, palun!

14:27 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kuulasin kolleeg Sesteri truualamlikku sõnavõttu, kuidas kõik on. Jah, muidugi on niimoodi, et iga komisjon otsustab, mida tahab. Aga tulles selle § 105 juurde, me hiljuti – ma ei mäleta enam, millal – arutasime siin analoogset asja meie n-ö kollasest raamatust. Siin on öeldud niimoodi, et eelnõu teisel lugemisel esineb ettekandega juhtivkomisjoni esindaja, ja järgmine lause ütleb, et eelnõu algataja võib esineda ettekandega juhul, kui ta seda soovib. Täiesti selgelt on öeldud, et kõigepealt esineb see ja "kui, siis ...". Aga selle 13. punkti puhul on "kui, siis ..." pandud ettepoole. Ma küsin, kas lugupeetud juhataja või juhatus käsitlebki asja niimoodi, nagu torust tuleb – ei mingisugust ühtlustamist, ei mingisugust kodu- ja töökorra seaduse järgi käitumist. Nii nagu torust tuleb, nii paneme. Teine küsimus: kas me hommikul saame uue kollase lehe, nagu meil traditsiooniks on saanud?

14:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Rõhutan veel kord, et Riigikogu juhatus lähtub loomulikult kodu- ja töökorra seadusest. Selle päevakorrapunkti kohta oli meil aga komisjoni palve ja me püüdsime komisjonile vastu tulla. Ent konsensust juhatuses ei leitud. Järelikult, § 16 lõikest 4 tulenevalt, kui juhatuses konsensust ei leita, tuleb otsus teha hääletuse teel suures saalis. Seda, kas suur saal toetab majanduskomisjoni ettepanekut kuulata ära kõigepealt minister ja seejärel juhtivkomisjoni ettekandja või soovitakse minna vastupidi, on meil kõigil võimalik hääletada kohe, kui lõpetame protseduurilised küsimused. Paul Puustusmaa, palun!

14:29 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea Hanno! Ma tulen korraks tagasi hea kolleegi Ruubeni esitatud küsimuse ja sellele antud vastuse juurde. Minu jaoks jäi arusaamatuks, kas protseduurilise küsimuse kohta protseduurilise selgituse saamine on protseduuriline küsimus või ei ole protseduuriline küsimus.

14:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma tänan selle küsimuse eest, Paul! Jätkame seda debatt pärast, kui olen siin lõpetanud ja Martin tuleb edasi [juhatama]. Siis me võime kodu- ja töökorrast veel pikalt rääkida. Meil on ka kodukorra töörühm, mille tegevuses sa osaled, nii et mul on väga hea meel, et uue kodukorra me teeme nii hea, et mitte kellelgi ei tekki mitte ühtegi protseduurilist küsimust.

Head kolleegid, nüüd ma panen teie ette hääletusele [kõnealuse ettepaneku]. Aga kuna me oleme nii kaua, juba pool tundi protseduurilisi küsimust arutanud, siis ma hea meelega kutsun kõigepealt meie kolleegid saali.

Head kolleegid, panen teie ette hääletamiseks küsimuse, kes on selle poolt, et eelnõu 156 teisel lugemisel esineb ettekandega esmalt minister ja seejärel juhtivkomisjoni esindaja. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 63 Riigikogu liiget ja vastu oli 16. Töötame väljajagatud päevakorra alusel.


1. 14:33 30 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks peaminister Kaja Kallasele

14:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, nüüd läheme esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on umbusalduse avaldamine peaminister Kaja Kallasele. Meenutan teile, kuidas me seda punkti menetleme. Kõigepealt on algatajate esindaja sõnavõtt kuni 20 minutit, seejärel on peaministril võimalus sõna võtta kuni 20 minutit. Iga Riigikogu liige saab esitada kuni kaks suulist küsimust ja seejärel on fraktsioonidel võimalik läbirääkimistel sõna võtta. Lõpphääletusel on peaministrile avaldatud umbusaldust siis, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus.

Palun kõnetooli algatajate esindajana Riigikogu liikme Martin Helme. Palun, härra Helme, teie kord! Oleksin vahepeal rahanduskomisjoni esimehele palju õnne soovinud, aga ta läks uksest välja. Kui keegi teda seal teisel pool saali kuskil näeb, siis soovige talle palju õnne – tal on täna sünnipäev. Nii, palun, Martin Helme!

14:34 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Pole mingi saladus, et meie erakond ei toetanud praeguse valitsuse võimule saamist ja ei toetanud ka Kaja Kallasele [peaministri] volituste andmist. Aga viimased peaaegu viis kuud on Eesti poliitika liikunud radadele, mis meie meelest ei jäta võimalust jätta sellele reageerimata kõige karmimal parlamentaarsel viisil. Ma loen teile ette meie umbusaldusavalduse peaminister Kaja Kallasele:

"Praegu võimul olev valitsus tekitab Eesti riigile teadlikult kahju, mistõttu on Kaja Kallas valitsusjuhina kaotanud meie silmis usalduse.

Kaja Kallase eestvedamisel on Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus mänginud mõne kuuga maha eelmise valitsuse loodud tingimused majanduse arenguks ja Eesti kaitsevõime tõstmiseks. Valitsus on teinud terve rea ebakompetentseid majanduspoliitilisi otsuseid, mis kahjustavad oluliselt Eesti ettevõtteid, maapiirkondade arengut ja riigi julgeolekut – kokkuvõttes, kõigi Eesti inimeste heaolu nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Olukorras, kus enamik Euroopa riike on otsustanud koroonast räsitud majandust stimuleerida, ajab Kaja Kallase valitsus vastupidist poliitikat, pidurdades majandust riigieelarve kärpimise ja maksude tõstmise kaudu. Kärpepoliitika tulemusel tõstetakse taas elektri-, gaasi- ja diisliaktsiisi, millega kaasneb üldine hinnatõus ning luuakse tingimused piirikaubanduse taastekkeks ja riigieelarve laekumiste vähenemiseks.

Lisaks lükkub kaugesse tulevikku neljarealiste maanteede ehitus, mis omakorda kiirendab ääremaastumist, võtab ära võimaluse majanduskasvuks ja toob kaasa rohkem liiklusõnnetusi.

Valitsuse poliitika kahjustab Eesti perede ja koduomanike turvatunnet. Karuteene tehakse 146 000 lapsele ja nende vanematele, seda huvihariduse võimaluste vähendamise tõttu pea poole võrra, kusjuures eriti suurt kahju kannavad Tallinnast kaugemal asuvate omavalitsuste elanikud. Valusa löögi annab valitsuse poliitika ka nende 140 000 inimese rahakoti pihta, kes jäävad ilma kodulaenu intresside tulumaksuvabastusest. Valitsusel ei ole ühtegi uut algatust, mis kuidagigi tasakaalustaks või soodustaks inimestel oma kodu hankimist.

Kaja Kallase valitsus paneb seisma Eesti kaitsevõime arengu. Praeguses pingelises rahvusvahelises situatsioonis tähendavad kaitsekärped kogu Läänemere regiooni julgeolekuolukorra teadlikku halvendamist. Lisaks on asutud lõhkuma olulisi väärtussümboleid nagu kaplaniteenistus ja Kaitseväe orkester.

Selle asemel, et pakkuda kodanikele rohkem võimalusi poliitikas kaasa rääkida, on Kaja Kallase ametiajal jõudnud Riigikokku seadusandlikke algatusi, mis on iseloomulikud pigem ebademokraatlikele režiimidele. Nakkushaiguste tõrje ja ennetamise eelnõu (NETS) selle esialgsel kujul tähendas sisuliselt politseiriigi kehtestamist. Meediateenuste seaduse muutmise eelnõu heakskiitmine aga piiraks sõnavabadust. Ka seesama ABIS‑e teema, mida me siin oleme juba mitu nädalat menetlenud, on samm totalitaarse ühiskonna suunas. Lisaks on peaministri erakonnast tulnud signaale, et töös on nn vaenukõne eelnõu, millega asutaks suukorvistama ebameeldivaid arvamusi.

Stiilinäite selle kohta, kuidas hakatakse Eestis kohtlema valitsuse vastu meelt avaldavaid inimesi, pakkus Kaja Kallase valitsus meile tänavu aprillis, kui politsei kasutas Riigikogu ees ja Vabaduse väljakul meelt avaldanud inimeste vastu ebaproportsionaalset jõudu. Selgitus, et seda oli vaja koroonapiiranguid rikkunud inimeste korrale kutsumiseks, kukkus hädavalena kokku juba mõni nädal hiljem, kui 9. mail Nõukogude Liidu võitu tähistavatel inimestele lubati Siselinna kalmistul pronkssõduri juures takistamatult reegleid rikkuda.

Kaja Kallas on näidanud end ebakompetentse juhina ka koroonakriisi lahendamisel. Vahepealne tõus nakatumiste poolest Euroopa tippu oli selgelt juhtimisvea tulemus. Endiselt ei ole suudetud korraldada rahuldavalt elanike vaktsineerimist, samuti ei ole Kallas suutnud lahendada kümneid tuhandeid inimesi puudutavat pendelrände probleemi Eesti ja Soome vahel. Suisa vastupidi. Opositsioonis olles hurjutas Reformierakond ja Kaja Kallas eelmist valitsust selle eest, et rikutakse suhteid lähedaste naabritega, ent tänaseks päevaks võime tõdeda, et nii suurt kahju, kui on Eesti ja Soome suhetesse külvanud Kaja Kallas, ei ole Eesti ajaloost ette näidata.

Kaja Kallase tegevus kahjustab Eesti riigi ja rahva huve. Ta ei sobi Eesti Vabariigi peaministriks. Eeltoodut arvesse võttes avaldame peaminister Kaja Kallasele umbusaldust."

Aitäh! 

14:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on peaministril võimalus kuni 20-minutiliseks sõnavõtuks, millele järgnevad küsimused. Palun, austatud peaminister Kaja Kallas!

14:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Hea Riigikogu! Seda kõike kuulates tunnen ennast tõelise hiiglasena – kõik, mis juhtub ümberringi, on minu tehtud. Aga mulle tundub, et see ei lähe kokku selle narratiiviga, et ma olen nõrk, kui ma olen nii tugev.

Jaanuari lõpus ametisse astudes ma aimasin, et seis riigieelarvega võib olla halb, aga nii halvas olukorras riigieelarvet ei osanud ma uneski näha. Suur üllatus puudutas just aastaid 2022–2024, mille kohta kehtiv riigi eelarvestrateegia nägi ette puudujääki 5,4% [esimesel], 4,3% [teiselt] ja 2,5% [kolmandal aastal]. Need numbrid olid ehmatavalt suured. Hiljem selgus, et tegelikult olid need veelgi suuremad, sest ei sisaldanud seda miljardieurost bluffi, mis oli sinna sisse kirjutatud. Oli üllatav, kui vastutustundetult ja kergekäeliselt oli jagatud katteta lubadusi tuleviku suhtes. 2020. aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 1,3 miljardi euroga, sealjuures keskvalitsuse kulud olid tuludest suuremad 991 miljoni euro võrra. Valitsemissektori konsolideeritud võlg oli aasta lõpuks ligi 5 miljardit eurot. Võrreldes 2019. aastaga oli võlg suurenenud kaks korda. Ühtlasi oli tegemist viimase 20 aasta suurima näitajaga.

Kriisimeetmeid rakendati EKRE ja Isamaa valitsuses nii, et polnud võimalik tuvastada kriisi ja kahju tekkimise seost. Näiteks MES on mitmel juhul jaganud COVID-19 kriisist tingitud mõjude leevendamiseks mõeldud laenuraha ettevõtetele, mis ise kriisi mõju ei täheldanud või nägid mõjuna üksnes seda, et pank neile raha ei laena. Samuti ei teinud MES laene väljastades tihtipeale selgeks, kas laenuvajaduse on põhjustanud just COVID-i kriis. Auditi käigus tuvastas Riigikontroll veel seda, et sihtasutus on kohelnud laenutaotlejaid erinevalt, küsides mõnelt ettevõttelt üksikasjalikumat teavet kui teistelt.

Miks ma sellest räägin? Räägin sellepärast, et seda kõike tegid umbusalduse algatajad EKRE ja Isamaa valitsuses olles. See oli stardijoon, mille ma talvel päranduseks kaasa sain. Riigi eelarvestrateegiat menetlema hakates tuli kõigepealt lahendada eelmise valitsuse kokku kirjutatud miljardibluff riigi eelarvestrateegias ehk lubadus kärpida ühel aastal keskmiselt üle 300 miljoni euro. Seda on viis-kuus korda rohkem, kui praegu valitsusele ette heidetakse. Tänased umbusaldajad EKRE ja Isamaa teavad ka ise, et nende endi kokku pandud riigi eelarvestrateegia oli pettus. Tsiteerin toonase rahandusministri Martin Helme sõnu, mis ilmusid 28. mail Eesti Päevalehes: "Tunnistan teile väikese saladuse, et need kärped panime täpselt nii suured, kui olid puudujäägid. Et tabel oleks nullis. Et Excel oleks ilus. Ja mitte keegi ei võtnud tõsiselt ei seda miinust ega ka seda kärpesummat. Polnud lihtsalt mõtet."

Küllap olid ka Isamaa poliitikud kursis, et EKRE-ga ühiselt kokku pandud RES on teadlik avalikkuse eksitamine ja hämamine, lihtsalt sellepärast, et see oli kirjutatud ka riigi eelarvestrateegia leheküljele 137. Isamaa aga teeskles murelikkust Eesti riigi rahandusliku seisu pärast. Martin Helme vähemasti ei teeselnud, et ta soovib eelarvet kärpida, ja selles mõttes on ta kindlasti oma valijate suhtes ausam. Seevastu Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder rääkis 11. septembril 2020 Äripäevale, et 0,5% kaupa eelarve tasakaalu suunas liikumine on liiga lõtv tempo. Aga juba 29. septembril kiideti koos heaks legendaarne RES, mille moto oli, et Excel oleks ilus.

Head Urmas Reinsalu, Priit Sibul, Sven Sester ja mõistagi erakonna esimees Helir-Valdor Seeder! Teie juhitud erakond oli neli aastat valitsuses. Jah, need olid just needsamad neli aastat, kus eelarve puudujääk kasvas tänase rekordilise tasemeni. Tänane miinus on teie vastutus. Tühjad kärped on teie tegelik poliitika ja teie tühjad sõnad kokkuhoiust on tõestus, kuidas sõnad ja teod ei käi teie puhul kuidagi koos. Küll aga hakkasite praeguselt valitsuselt nõudma esimesest hetkest kulude kokkutõmbamist.

Toon siinkohal näiteks mõned pealkirjad meediast. Priit Sibul ütleb 30. aprillil 2021. aastal Isamaa pressiteates: "Lisaks soovib Isamaa fraktsioon näha, et valitsus tuleks välja kulude vähendamise kavaga suurusjärgus 50 miljonit eurot. Lisaeelarvega tõusevad olulisel määral riigi kulud. Kriisiolukorras peab riik inimestele ja ettevõtetele appi tulema, kuid samas tuleb silma peal hoida ka avaliku sektori kuludel." Sven Sester kirjutab 24. märtsil Eesti Päevalehes järgmiselt: "Oluline on, et lisaeelarvega ei otsitaks ainult võimalusi kulutusteks, vaid leida tuleb ka kokkuhoiukohti. Erasektor on seda juba teinud ning ka eelmine valitsus nägi riigi eelarvestrateegias ette kärpeid. Kriisiolukorras peab avalik sektor olema erasektoriga solidaarne."

Need on kõnekad tsitaadid, sest näitavad, kui mugavalt te tunnete end iseenda otsustele vastu rääkides. Kõigepealt lasete riigieelarve rekordilisse miinusesse, siis tulete välja rekordilise blufiga kulude kokkuhoiu kohta ja kinnitate RES-i, milles on tühjad kärped. Tegelikkuses ei leppinud te ühtegi sisulist kokkuhoiukohta kokku. Te aina rääkisite vastutustundlikust eelarvepoliitikast, aga te ei langetanud mitte ühtegi otsust selle nelja aasta jooksul. Te räägite kärpimisest, nõuate seda tänaselt valitsuselt, aga olete te mõelnud, mis olid teie enda otsuste tagajärjed? Täna heidate te mulle ja praegusele valitsusele ette, et me ei jätka seda bluffi, oleme ausad ja proovime leida päriselt kokkuhoiukohti. Me ei tee asju sellepärast, et Excel oleks ilus ja tabel oleks nullis, nagu teil oli kombeks. Me ohjame neid roosasid unistusi, mida te lahkesti lubasite, teades algusest peale, et raha riigil nendeks asjadeks ei ole.

Minu juhitud valitsus on aus. Minu valitsus ei tee riigi eelarvestrateegiat, milles on sisustamata kärpeid, ja me ei hakka teesklema. Taas kasvava majanduse tingimustes ja selle osalisel toel vähendame eelarve puudujääki üle 500 miljoni euro võrra, sest korras riigirahandus loob paremad alused järgmisteks võimalikeks tagasilöökideks ja kriisideks ettevalmistumiseks ning tagab tugevama majanduse ja jõukama elu. Sealjuures on erinevalt eelmisest valitsusest ette nähtud kõige prioriteetsemate valdkondade, näiteks siseturvalisuse töötajate ning õpetajate ja kultuuritöötajate palgafondi ennaktempos kasv. Investeerime jõuliselt Eesti tulevikku. Järgmise nelja aasta jooksul tuleb Eesti majandusse valitsussektori investeeringutena üle 8 miljardi euro ehk ca 2 miljardit eurot aastas. Nii suuri summasid ei ole kunagi Eesti majandusse investeeritud. Investeeringute peamine eesmärk on viia ellu Eesti tuleviku seisukohast äärmiselt olulised rohe- ja digipööre.

Meie maksudega ei mängi. Lubasime maksurahu ning vaatamata eelmise valitsuse soovile, et kui majanduskasv on üle 2% – tuletan meelde, et praegu on see 5,4% –, siis tõstetakse aktsiisimäärasid. Meie selle sooviga kaasa ei lähe. Jääb nii, nagu EKRE ja Isamaa valitsus soovis: aktsiisimäära päikeseloojang jääb 2022. aastasse ning meie seda muutma ei hakka. Maksukoormus püsib järgmisel neljal aastal 33% piirkonnas. 2021. aastal on maksukoormus 35%.

Mis puudutab majanduse arengut, siis tuleb öelda, et viimastel kuudel on Eesti majanduse väljavaated tunduvalt paranenud. Majanduskasv selle aasta esimeses kvartalis oli 5,4% SKT-st. Majandusprognoose on pigem tõusvas joones muudetud. Täna hommikul avaldas Eesti Pank oma uue prognoosi, milles järgmiseks aastaks nähakse ette 3,8–4,9% kasvu. Esimeses kvartalis suurenesid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse 13%, ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse 71%, hoonetesse ja rajatistesse 7% ning masinatesse ja seadmetesse 5%. Meie valitsus ei tegele onupojapoliitikaga. Kriisimeetmed ja abipaketid lähtuvad põhimõttest, et aitame neid, kes on kõige enam saanud kannatada. EKRE ja Isamaa valitsus külvas raha neile, keda tervisekriis ei mõjutanud, seevastu meie suunasime täiendavat abi kriisi tõttu tugevalt pihta saanud turismisektori toetuseks taasterahastust 17,7 miljonit eurot ning ettevõtete tootearenduseks ja arenguks 28 miljoni eurot.

Aga nüüd kaitsekulude juurde. Oleme lubanud, et kaitsekulud on edaspidigi üle 2% SKT-st, millele lisanduvad kaitseinvesteeringute programm ja vastuvõtja riigi toetus. Selle tulemusena on kaitsekulutused 2022. aastal oluliselt suuremad – 59,4 miljonit suuremad, kui need olid sel aastal – ja need jäävad suuremaks kogu riigi eelarvestrateegia perioodiks. RES-i alusel on 2022. aastal kaitsekuludesse NATO arvestuse järgi planeeritud 704,9 miljonit eurot. Tänavu oli see 645 miljonit eurot ning aastaks 2025 kasvab see 712,1 miljoni euroni. Järgmisel aastal kasvavad kaitsekulud kaks korda kiiremini kui eelmisel aastal. Ainult ühel korral taasiseseisvunud Eesti ajaloos on kaitsekulud kasvanud nii palju.

Kui vaadata EKRE retoorikat, siis nii palju, kui EKRE vassib, ei ole seda teinud mitte ükski Eesti erakond ajaloos. Nüüd on ka Isamaa umbusaldust korraldades selle EKRE-le omase stiili omaks võtnud. Mis mulle kõige enam muret teeb selle poole aasta jooksul, on see, et EKRE on meie välissuhtlust lõhkunud ja rikkunud enam, kui ma opositsioonis olles oskasin arvata. 2004. aastal ütles Lennart Meri, et NATO-sse pääs tähendab seda, et Eesti ei jää enam kunagi üksi ja väikeriik saab olla võrdne suurtega. Eesti julgeolek tugineb meie enda kaitsevõimele ja tugevatele liitlassuhetele. Eelmist valitsust iseloomustas kindel muster: EKRE-st pärit valitsuse liikmed solvasid meie liitlasi ning õõnestasid liitlassuhteid. Pidevalt pidi seda käitumist selgitama ja siluma. Oma osa said nii Soome peaminister Sanna Marin kui ka Ameerika Ühendriikide president Joe Biden. Muster oli järjepidev. Meie sõbrad muus maailmas kergitasid kulmu ja imestasid, kuhu Eesti on jõudnud.

Minu valitsuse jaoks on NATO ja liitlassuhted USA-ga fundamentaalselt olulised. Tulen just NATO tippkohtumiselt Brüsselis ja võin kinnitada, et NATO on tugev ja ühtne. Kollektiivkaitse toimib. Minu juhitaval valitsusel on plaan, ja see on tagada tugevad liitlassuhted NATO‑s. Eelmise valitsuse ajal seadis Mart Helme kahtluse alla USA presidendivalimised, samuti NATO toimimise. Meie kinnitasime tugevad liitlassuhted NATO‑s üle. Oluline on see, et meie oleme USA liitlane ja USA on meie olulisim liitlane. NATO liikmesus on meie julgeoleku garant, lisaks meie enda kaitsevõimele.

Seda kõike kokku võttes ei üllata EKRE soov mind umbusaldada, sest me olemegi täiesti erinevate väärtuste kandjad. Aga mind üllatas natuke see, et Isamaa soovib olla EKRE moodi isegi siis, kui seda tehes paljastatakse omaenda erakonna kahepalgelisus riigijuhtimisel. Tänan sotsiaaldemokraate, kellega meil on küll maailmavaatelisi erinevusi rahanduspoliitikas, aga tänan selle eest, et nad ei läinud sellise EKRE umbusaldusega kaasa. Tänan! Olen valmis vastama küsimustele.

14:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Seeder, kas teil on protseduuriline küsimus?

14:53 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. On juhtunud mingi eksitus. Auväärt peaminister kandis ette vale päevakorrapunkti ettekande. Umbusaldusavaldus esitati praegu ametis olevale valitsusele, mitte eelmisele valitsusele. Kas juhatajal on võimalus paluda, et peaminister räägiks nüüd praegu ametis oleva valitsuse tegudest ja kannaks ette päevakorras ette nähtud päevakorrapunkti?

14:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Seeder, see ei olnud protseduuriline küsimus. Läheme küsimuste juurde. Martin Helme alustab. Härra Seeder, kas teil on veel üks protseduuriline küsimus?

14:53 Helir-Valdor Seeder

Ma ei ole teiega nõus, see oli täiesti sisuline protseduuriline küsimus. Kui te vähegi kuulasite peaministri ettekannet, siis [pidite tähele panema, et] see keskendus 95% ulatuses eelmise valitsuse tegemistele, aga umbusaldus on suunatud praegu ametis olevale valitsusele. Mul on palve, et peaminister räägiks praeguse valitsuse tegevusest ja keskenduks sellele päevakorrapunktile, mille me päevakorras kinnitasime.

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Seeder, nii nagu te ise siin minu koha peal olnuna väga hästi teate ja olete seda ka saalis istujatele korduvalt öelnud: küsija küsib, vastaja vastab. Nii on ka kõnedega. See, mida peaminister räägib, on ikkagi ju tema võimalus adresseerida teile neid [sõnumeid], mida ta soovib teile adresseerida. Nii et ma soovitan teil minna küsimuste juurde. Esimesena küsib Martin Helme, palun! 

14:54 Martin Helme

Aitäh, hea asespiiker! Lugupeetud peaminister! Ma muidugi pean ütlema, et olen täiesti nõus Helir-Valdor Seederi kriitikaga, et kogu see ettekanne rääkis millestki muust kui tänasest umbusaldusest Kaja Kallase valitsuse vastu. Mina oma teada ei ole praegu umbusalduse all, ei ole ka Mart Helme ega ükski teine endine minister. Mida see näitab meile? Näitab seda, et te ei olegi aru saanud, mis ametis te olete ja mida te teete. Te istute ikka veel vaimselt opositsiooni pingil ja leiate, et kõik teised on lollid või teevad midagi valesti. See on ilmselt ka põhjus, miks te ei saa hakkama peaministri ametiga. Kõik valdkonnad, mida me vaatame, alates riigikaitsest, maksudest või majandusest – majandusest me jõuame kindlasti veel eraldi rääkida, sellest heast maksulaekumisest, mille lainel te praegu sõidate –, on meie tehtud. See on meie majanduspoliitiliste ja eelarvepoliitiliste valikute tulemus. Aga tulen tagasi välispoliitika juurde, millest siin lõpus juttu oli. Te heidate meile ette, et me kahjustasime välissuhteid. Kas teie arvates see, et suhtlete Soome peaministriga läbi ajalehe, parandab meie suhteid naabritega?

14:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui te soovite, ma võin teie väited järjest ette võtta ja neile vastata. Esiteks te väidate, et valitsus on mänginud mõne kuuga maha eelmise valitsuse loodud tingimused majanduse arenguks. Majanduse väljavaated on viimaste kuudega tunduvalt paranenud, eri prognoose on pigem ülespoole korrigeeritud ja seda kõike tänu sellele, et kriisimeetmed on olnud väga sihitud. Ma olen paljude ettevõtjatega viimastel nädalatel suhelnud ja nad kõik on tuleviku suhtes pigem optimistlikult meelestatud.

Teiseks [te väidate, et] olen kaitsevõime tõstmiseks maha mänginud [eelmise valitsuse loodud] tingimused. Nagu ma ütlesin, kaitsekulutused suurenevad kaks korda kiiremini kui eelmisel aastal. Ainult üks kord varem on need nii palju kasvanud. Järgmisel aastal saab kasv olema 9,2% ja selle tulemusena jõuavad need kulutused osakaaluna SKT‑s rekordkõrgele.

Väidate, et valitsus on teinud terve rea ebakompetentseid majanduspoliitilisi otsuseid, mis kahjustavad oluliselt Eesti ettevõtteid, maapiirkondade arengut ja riigi julgeolekut. Siin ma pean küll ütlema, et suurim pikaajalise heaolu lõhkumine toimus just eelmise valitsuse ajal, kui korras riigirahandust korralikult õõnestati, mistõttu me olemegi praegu selles olukorras, kus me oleme.

Te ütlete veel, et enamik Euroopa riike on otsustanud koroonast räsitud majandust stimuleerida, aga meie ajame vastupidist poliitikat. Ma väga soovitan teil fakte kontrollida, internetiajastul ei ole see just eriti keeruline. Igal aastal peavad kõik Euroopa Liidu riigid esitama oma järgmise kolme aasta eelarveplaanid ja need on kõik Euroopa Komisjoni kodulehel olemas. Nende kavade järgi kavatsevad kõik 27 liikmesriiki vähendada oma eelarve puudujääki, mingit vastuvoolu ujumist ei ole. Kui võrrelda selle sammu suurust, siis see on pigem väike, pigem vähe ambitsioonikas, me oleme 27 riigi seas 19. kohal. Ja [mis puudutab seda,] kuhu kavatsetakse järgmisel aastal välja jõuda, siis me oleme tegelikult 14. kohal ehk täpselt keskel ja koguni 12 riiki kavatsevad täita Maastrichti kriteeriume. Nii et selles vaates on meie eelarvepoliitika igati euroopalik.

Te ütlete, et kärpepoliitika tulemusel tõstetakse taas elektri-, gaasi- ja diisliaktsiisi, millega kaasneb üldine hinnatõus ja luuakse tingimused piirikaubanduse taastekkeks ja riigieelarve laekumiste vähendamiseks. Ei, endine rahandusminister Martin Helme, seda otsustasite teie! Teie soovisite tõsta aktsiise juba siis, kui majanduskasv on üle 2%. Praegu on majanduskasv 5,4%, aga me ei lähe selle [aktsiisi tõstmisega] kaasa, vaid kehtima jääb päikeseloojangu klausel, nagu teie otsustasite. Aktsiisid lähevad selle seaduseelnõu järgi, millega te leppisite kokku päikeseloojangu klausli.

Veel üks väide: neljarealiste maanteede ehitus lükkub kaugesse tulevikku, mis omakorda kiirendab ääremaastumist. Esiteks, teie ise ei teinud just eriti palju ääremaastumise vähendamiseks, kui te olite valitsuses. Aga ma ütlen, mida meie teeme. Riigi eelarvestrateegia üheks nurgakiviks on pretsedenditu riiklike investeeringute kasv. Mitte kunagi varem ei ole investeeritud Eesti majandusse nii palju, nagu meie seda teeme järgmise nelja aasta jooksul: kokku 8 miljardit eurot, 2 miljardit igal aastal. Palju sellest läheb ühenduvuse parandamiseks, mitte ainult teede ehitusse, vaid ka internetiühenduse loomisse.

Te ütlete, et valitsuse poliitika kahjustab Eesti perede ja koduomanike turvatunnet. Kohalikud omavalitsused saavad juurde palju rohkem vabalt kasutatavat raha. Isamaa on ise öelnud, et raha peab olema vaba. Kohalikud omavalitsused saavad ise otsustada, mille jaoks nad seda raha kasutavad. Nad saavad täpselt sihtida, millistesse teenustesse [panustavad], ja huvihariduse toetamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Seetõttu on väga tähtis, et inimesed osaleksid kohalike omavalitsuste valimistel, annaksid teada, mis on neile oluline ja mis ei ole. Need on kohaliku omavalitsuse ülesanded ning riik on nende jaoks ette näinud vabaks kasutamiseks rohkem raha, kui seda varem on olnud.

Väidate, et valusa löögi annab valitsuse poliitika ka nende inimeste rahakoti pihta, kes jäävad ilma kodulaenu intresside tulumaksuvabastusest. Esiteks, seda vabastust on mitu korda vähendatud. Teiseks, see vabastus võeti vastu 1996. aastal, kui pangalaenu intressid olid 12–13%. Tänaseks on pangalaenu intress 2%, mis tähendab seda, et sellist toetust enam vaja ei ole. OECD on oma uuringutes öelnud, et selline tulumaksuvabastus toetab just paremini kindlustatud peresid ja selle läbi soodustab ebavõrdsust. Seetõttu me olemegi tulumaksuvabastusest loobunud, seda soodustust ei ole enam vaja. Vastukaaluks oleme püüdnud aidata just neid peresid, kes ei tule hästi toime. Sotsiaaltoetused kasvavad 6% ehk kiiremas tempos kui kulud kokku.

Ütlete, et valitsus paneb seisma Eesti kaitsevõime arengu. Jällegi, ma juba vastasin, et kaitsevägi pole kunagi saanud nii palju raha – ei eurodes ega osakaaluna SKT‑s –, kui ta edaspidi saama hakkab. Aga kurja juur on ikkagi see miljardiline bluff, mille te ise kirjutasite riigieelarvesse ja mis andis võimaluse jagada igasuguseid katteta lubadusi. Tõesti, kui on tunne, et oleme miljardi juba kokku hoidnud, siis järelikult saame justkui miljardi jagu rohkem kulutada. Aga meil seda raha ei ole.

Teatate, et vahepealne tõus nakatumiste poolest Euroopa tippu on selgelt juhtimisvea tulemus. Kui vaatame neid nakatumise tabeleid ja seda, millal piiranguid leevendati, siis ma saan aru, et see oli teie valitsuse n-ö tere-tulemast-kingitus uuele valitsusele. 13. jaanuaril astus tagasi eelmine peaminister ja 15. jaanuaril oli teie valitsuse istung, kus te otsustasite piiranguid leevendada, kuna sellist kingitust te küll uuele valitsusele ei tahtnud teha[, et lasete neil piiranguid leevendada]. Ma ütleksin, et see oli Eesti riigi ja rahva seisukohast väga vastutustundetu, te tegite selle otsuse mingist kiusust, mitte Eesti inimeste tervisest lähtuvalt. Briti tüve laialdast levikut ei osanud keegi prognoosida ega ka reaalajas tuvastada. Teine laine tekkis paljudes riikides üsna samaaegselt, aga oluline on see, kus me oleme täna. Alates 10. juunist ei ole olnud mitte ühtegi koroonasurma ja meil on vaid kolm inimest juhitaval hingamisel, nii et me oleme selgelt sellega toime tulnud. Aga see ei tähenda, et ei tule kolmandaid laineid.

Ja eelviimane väide: me ei ole suutnud rahuldavalt korraldada elanike vaktsineerimist. Jällegi, palun vaadake peeglisse. Eelmisel suvel ei tehtud midagi vaktsineerimise ettevalmistamiseks, mistõttu me pidime vaktsineerimise korraldust keset kõige keerulisemat tervisekriisi paika hakkama panema. On palju selliseid kohti, mis oleks võinud olla paremini, ka tarnete tempo puhul. Tuletan meelde, et teie valitsuses, nagu ma aru saan, oli suur võitlus selle nimel, et üldse mitte osta vaktsiine, mis nüüdseks on osutunud edukaks, Pfizeri ja Moderna vaktsiini. Aitäh Isamaale ja Keskerakonnale, tänu kellele meie vaktsiiniportfell on selline, mis võimaldab inimesi vaktsineerida. See on kindlasti hea. Kiidan ka Eesti arste ja teisi meditsiinitöötajaid, kes on järjest inimesi vaktsineerinud ja veennud rahvast end vaktsineerida laskma.

Viimasena väidate, et ma ei ole suutnud lahendada kümneid tuhandeid inimesi puudutavat pendelrände probleemi Eesti ja Soome vahel. Jah, see, et Soome piirid ei ole avatud, on probleem. Me oleme sellega tegelenud mitmetel tasanditel ja kasutanud selleks erisuguseid läbirääkimiste võtteid. Meie suhted Soomega on väga head ja ka minu pöördumine Soome peaministri poole oli väga heatahtlik. Soovisin, et ta näeks ka meie inimeste vaadet – mitte ainult tema, vaid kogu Soome avalikkus pidi seda nägema, sest tema endaga olen sellest palju rääkinud. Täna tuli uudis, see ei ole küll veel lõplikult kindel, et pendelränne, tööränne taastub. Seda otsust arutavad Soome valitsuse ministrid sellel neljapäeval. Aga kuna neid lubadusi on olnud ka varem, siis enne, kui ei ole lõplikke otsuseid, ma ei jookseks sellest asjast ette.

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Me kahjuks ei saa [selle päevakorrapunktiga seotud] küsimustega edasi minna. Mart Helmel on protseduuriline küsimus.

15:06 Mart Helme

Härra eesistuja, kas oleks kuidagi võimalik esineja adekvaatsust kontrollida? Minu meelest esineb meile siin bipolaarse häirega inimene, kes ei saa aru, mis positsioonis ta praegu on, mida temalt oodatakse ja mida temalt küsitakse.

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole protseduuriline küsimus. Peeter Ernits, palun! 

15:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mina diagnoosi ei pane, aga minu protseduurilise küsimuse mõte on järgmine. Ma kuulsin kolleeg Martin Helme küsimust, aga lugupeetud peaminister vuristas vastuseks maha selle memo, mis talle ette on kirjutatud. Peale kõnet võiks ju vastata rahvasaadiku küsimusele konkreetselt, mitte vuristada maha pikka teksti, mille saaks jaotada laiali kõikide küsijate vahel vastavalt küsimusele.

15:07 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei olnud protseduuriline. Kalle Grünthal, palun!

15:07 Kalle Grünthal

Ma kuulasin teie juttu. Natuke aega tagasi te ütlesite niimoodi, et eelmine valitsus ei teinud üldse mingeid ettevalmistusi selleks, et vaktsineerimise kava paika panna. Teatavasti tulid vaktsiinid ju alles detsembris välja. Mul on küsimus: kas teil on tervisega ikka kõik korras? Saate te ikka aru, mida te räägite?

15:07 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei olnud protseduuriline. Henn Põlluaas, palun! 

15:08 Henn Põlluaas

Aitäh! Jah, siin kuulates ma tõesti ei imesta, et valitsuses on kõik sassis kui pudru ja kapsad. Aga mul on istungi juhatajale ettepanek, et äkki te võtate vaheaja. Siis saab meie austatud peaminister enda paberites mingisugust selgust luua, et ta ikkagi õigel hetkel loeks õige asja maha. See on ju lausa koomiline, mis siin praegu toimub – kõik on sassi aetud, millele vastata ja kellele vastata. Nii piinlikku momenti ma ei ole küll siin näinud.

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, teie parlamendikogemus on ka natukene lühem. Aga ma tõepoolest arvan, kolleegid, et kui teil on sisulisi küsimusi, siis palun esitage need nende küsimuste ajal, millele te olete end registreerinud. Need viimased neli pöördumist ei olnud kuidagi protseduurilised.

Kert Kingo, palun!

15:08 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tahaksin eelmise protseduurilise märkuse tegija ettepanekut toetada. Mulle tundub, et me ei saa oma küsimustega edasi minna enne, kui peaminister ei ole viinud ennast kurssi, mis siin riigis toimunud on vahepeal. Eelmise suve kontekstis rääkida vaktsiinitarnetest on absurdne. Teen ettepaneku võtta väike vaheaeg, et peaminister saaks riigis toimuvaga ennast kurssi viia ja meie saaksime oma küsimustega edasi minna.

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!  

15:09 Kalle Grünthal

Ma tänan! Minu eelmise küsimuse kohta te ütlesite – ma küsisin, kuidas Kaja Kallase tervisega on lood –, et see pole protseduuriline küsimus. Minu meelest on see väga protseduuriline küsimus, sest kui ma näen, et inimene mõtleb asju välja, räägib asjadest, mida pole toimunud, siis kuidas saab selline inimene riiki juhtida. Palun kontrollida tema tervist. 

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Tervist kontrollivad vajadusel arstid. See ei olnud protseduuriline küsimus. Läheme edasi põhiküsimustega. Peeter Ernits, palun!

15:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mina ei hakka koormama lugupeetud peaministrit keeruliste küsimustega. Oma küsimusele vastuseks ma palun öelda kas jah või ei. Ma räägin koertest, Andrus Ansip kunagi armastas koeri. Aprilli algul tunnistas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher meile, et 7. aprilli õhtul informeeris ta lugupeetud peaministrit kavast tuua järgmisel päeval Toompeale koerad ja kiirreageerijad. Aga kuna te pidite meile valget raamatut tutvustama, siis palusite te tema sõnade järgi ajapikendust, et koerad ja kiirreageerijad päev hiljem välja tuua. Ma olen teilt korduvalt küsinud üht ja sama küsimust, aga pole seni vastust saanud. Praegu teen järjekordse katse. Kas te palusite Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorilt ajapikendust koerte ja kiirreageerijate väljatoomiseks Toompeale?

15:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teil on endiselt politsei tegevuse suhtes etteheiteid, nagu ma aru saan. Ometi inimestelt ei ole etteheiteid politsei tegevuse kohta kuigi palju laekunud. Inimesed endiselt usaldavad politseid täielikult. Ma ei ole kunagi väitnud, et ma ei teadnud politsei tegevusest. Politsei informeeris mind olukorrast: sellest, mis on toimunud, sellest, et meeleavaldajad kogunevad, ja sellest, milline on politsei tegevus. Politsei on loomulikult hoidnud peaministrit sellega kursis.

15:11 Aseesimees Martin Helme

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

15:11 Maria Jufereva-Skuratovski

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Viimasel ajal on palju kuulda spekulatsioone, samas on võimalik teie viimasest intervjuust välja lugeda, et praegune koalitsioon on valmis asuma eestikeelsele kooliharidusele üle minema. Eesti Keskerakond seisab aga selle eest, et vanematel säiliks valikuvõimalus, millise õppekeelega kooli oma laps panna. Minu teada on ka praeguse koalitsiooni raames sõlmitud kokkulepe, et koalitsioonina me üleminekuga ei tegele. Soovin saada selgust selles küsimuses.

15:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, me koalitsioonilepingus – mul ei ole seda küll praegu sõna-sõnalt ees – leppisime kokku, et koostame eestikeelse hariduse tegevuskava, ja meil on kokku lepitud, et selle tegevuskavaga me tuleme välja novembris. Selge on see, et selle kahe aasta jooksul mingit eestikeelsele haridusele üleminekut ei saa toimuda, see on pikk protsess, mille korral tuleb ette valmistada mitmeid samme. Ka eesti keele arengukavas on öeldud, et valdavalt on üle mindud 2035. aastaks. See aeg on veel kaugel, meie valitsus kestab kaks aastat. Oluline on võib-olla see, et me suurendame võimalusi eesti keelt õppida, me teeme samme selleks, et lasteaed saaks olla eestikeelne. Aga alati, ka hiljem jäävad alles võimalused, et haridus on korraldatud mingis muus keeles, nii nagu see on praegu näiteks Tallinna Prantsuse Lütseumis või Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Sellised võimalused kindlasti jäävad. Me räägime ka pikas perspektiivis sellest, et haridussüsteem on valdavalt eestikeelne ja õpe toimub valdavalt eesti keeles.

15:14 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on tekkinud mõned protseduurilised küsimused. Peeter Ernits, palun!

15:14 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kas siis, kui peaministrilt küsida selget vastust jaa või ei, ja kui ta nii ei vasta või teeb näo, nagu ta ei kuuleks, siis kas on mingeid mooduseid teda korrale kutsuda? 

15:14 Aseesimees Martin Helme

Need moodused avanevad valimistel. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

15:14 Kalle Grünthal

Suur tänu! Minu protest tuleneb tegelikult ettekandja vastusest Peeter Ernitsale. Kui Riigikogu liige esitab küsimuse, siis tema tahab saada mingisugust informatsiooni. Kui Peeter Ernits oli oma küsimuse ära küsinud ja ütles, et öelge palun, pikka juttu ei taha, kas vastus on jaa või ei, siis vastupidiselt sellele, mida ettekandjalt küsiti, tuli sealt kõike muud, aga mitte vastust küsimusele. Teisisõnu, Peeter Ernitsal jäi küsimusele sisuliselt vastus saamata. Me oleme siin saalis just sellepärast, et saada informatsiooni teatud küsimuste kohta, ja siin peaksid tulema ausad ja selged vastused, mitte veiderdamine. Tuginedes meie Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 74 lõikele 1, ma leian, et istungi läbiviimise reegleid on rikutud. Seetõttu ma esitan istungi juhatajale protesti. Tuginedes sama paragrahvi lõikele 2, soovin ma saada selgitust istungite läbiviimise reeglite kohta. Kas see, kes vastab Riigikogu liikmete küsimustele, peaks vastama konkreetselt sellele, mida küsitakse, või võib saalile ajada sealt puldist ümmargust juttu?

15:16 Aseesimees Martin Helme

Kommenteeritud väljaanne ütleb, et istungi reeglite rikkumine on eelkõige näiteks see, kui ei avata läbirääkimisi, ei anta sõna või ei järgita muid kodukorra reegleid. Meil oli eelmisel nädalal siin päris intensiivne vaidlus sel teemal, kui palju võib juhataja sekkuda sõnavõtu sisusse, ja me oleme kõik suhteliselt üksmeelselt väljendanud seisukohta, et me ei saa ette kirjutada ei küsimuse sisu, vastuse sisu ega kõne sisu. Ka ma ise tõepoolest arvan, et nii ei tohiks teha. Aga igal Riigikogu liikmel on kaks küsimust. Kui tundub, et esimesele küsimusele ei saadud korralikku vastust, siis on järgmise küsimusega võimalik sellele uuesti tähelepanu juhtida ja seda konkretiseerida. Seda, kas teisel korral saadakse küsimusele vastus või mitte, ei saa keegi kellelegi garanteerida ega ette kirjutada.

Mul on palve, et me läheksime ikkagi järjekorras [peaministrile mõeldud] küsimusi mööda, nii nagu kõik on jõudnud end registreerida. Aga tundub, et me ei saa. Ka Urmas Reinsalul on protseduuriline küsimus.

15:17 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Peaminister on infotundides tasakaalukalt ja küpselt vastanud küsimustele, ka nõudlikumatele küsimustele. Seetõttu tekitab selline olukord, kus korraga on mingi tohuvabohu, otsekui oleks jutuks umbusalduse avaldamine hoopis Jüri Ratase valitsusele, teatud nõutust. Siin on esitatud pikk rida väiteid Jüri Ratase valitsuse tegevuse kohta. Kõige dramaatilisem oli vist see etteheide, otsekui oleks [eelmine] valitsus, kui me räägime Harjumaa ja Ida-Virumaa piirangute leevendamisest, teinud seda tahtlikult, et seada lõks uuele valitsusele. Need on sellised väited, mis kahtlemata eeldavad ümberlükkamist, neid ei saa jätta sellisel moel lihtsalt tühjalt õhku visatuks. Samas on meie formaat väga piiratud.

Kas meil on võimalik seda tüüpi väidete ümberlükkamiseks lisada kirjalikku stenogrammi ümberlükkavaid väiteid? Kas või praeguses olukorras, kui Jüri Ratas ise ei viibi Eestis. Minu hinnangul seda tüüpi väited, otsekui praegune, uus ametisse astunud valitsus on vaid ametist lahkunud valitsuse testamendi täitja, kes midagi teha ei saa ja kelle jaoks kõik, mis on tehtud varem, on valesti – see ju tegelikkuses ei võimalda meil konstruktiivselt edasi minna. Sellise mõttekäigu viljelemisest [ei ole kasu]. Milline on juhataja seisukoht, kuidas on võimalik neid väiteid, mis täpsustamist vajavad, sisuliselt ja faktiliselt korrigeerida?

15:19 Aseesimees Martin Helme

Kõigepealt on võimalik neile oma küsimuse sissejuhatuses tähelepanu juhtida. Siis on võimalik läbirääkimiste käigus [neid mainida] ning kolmandaks on võimalik siit saalist välja minna ja öelda, et on väidetud midagi, mis ei vasta tõele. Stenogrammi me kuidagi tagantjärele ei täienda, seda kindlasti teha ei saa ega tohi. See läheks ajaloo võltsimiseks. Proovime nüüd protseduuriliste küsimustega võimalikult kiiresti ühele poole saada. Kalle Grünthal, palun!

15:19 Kalle Grünthal

Ma tänan! Ma tulen ikkagi küsimustele vastamise juurde. Nii palju kui mina olen aru saanud, on Riigikogu ikkagi selline organ, mis on natukene ülimuslikum, kui on Vabariigi Valitsus ja selle esindajad eri ametikohtadel. Ehk siis, kui tekib selline situatsioon nagu näiteks täna, umbusalduse avaldamine ja sellele eelnevad küsimused, ma eeldaks ikkagi seda, et nendele küsimustele vastatakse sisuliselt ja ausalt ja kui on olnud eksimusi – neid on olnud absoluutselt kõikidel inimestel –, siis tunnistatakse mõnikord ka vigu. Aga praegu me oleme olukorras, kus selline konkreetne tavainimestevaheline küsimuste-vastuste esitamise vorm sisuliselt ei toimi. Mulle jääb täiesti arusaamatuks, mismoodi sealt puldist räägitakse. Tänagi öeldi minu kohta, et mine kooli tagasi. Loomulikult, jah, eks ma võin minna, kui vaja, aga ma arvan, et minu haridus või haritus on natukene kõrgemal tasemel kui teil, kes te seal puldis olete. Seda näitas ka tänane.

15:21 Martin Helme

Kas protseduurilise küsimuse juurde ka jõuame, Kalle?

15:21 Kalle Grünthal

Öelge palun, mismoodi on võimalik tuletada ettekandjale meelde, et tema annab meile aru, sest tema on ikkagi see, kes on kohustatud meile aru andma, aga mitte seal laveerima igasuguste vastustega. Öelge need reeglid ära.

15:21 Aseesimees Martin Helme

Me ei ole tavalised inimesed, me oleme Riigikogu liikmed. Tavalised inimesed peavad samuti aru saama, mis siin toimub, aga reeglid on erinevad. Riigikogu liikmete tähelepanu juhtimise peale ma juhin umbusaldatava tähelepanu asjaolule, et ei olda rahul vastuste sisukusega. Proovime võimalikult sisukate vastuste ja võimalikult sisukate küsimustega edasi minna. Igal Riigikogu liikmel on võimalik esitada kaks küsimust. Raimond Kaljulaid, palun protseduuriline küsimus!

15:22 Raimond Kaljulaid

Aitäh, istungi juhataja! Te teate hästi, et ma ei ole sage protseduuriliste küsimuste esitaja, nii et ju mul on praegu hea põhjus. Mul on koguni kaks protseduurilist küsimust, mõlemad isiklikult teile, hea istungi juhataja.

Esimene neist on selle kohta, et te olite praegu käsitletava umbusaldusavalduse ettekandja ja nüüd te juhatate istungit. Ma arvan, et me kõik siin saalis eeldame istungi juhatajalt objektiivsust ja sõltumatust. Kuidas teile isiklikult tundub, kas te suudate selles rollis, et olete selle umbusaldusavalduse eestvedaja, ühtlasi ka objektiivselt istungit juhatada? See on minu esimene küsimus.

Minu teine küsimus puudutab teie fraktsioonikaaslaste kommentaare. Nimelt, meie kodu- ja töökorra seaduse § 66 ütleb, et korra istungil tagab Riigikogu istungi juhataja. Ja § 72, mis määratleb juhataja õigused, ütleb, et kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kasutab ebakohaseid väljendeid, teeb istungi juhataja talle märkuse. Mitmed teie fraktsiooni kolleegid kasutasid tõepoolest täna ebakohaseid väljendeid ja olid väga ebaviisakad meie peaministri vastu. Minu meelest ei piisa selles olukorras sellest, et nenditakse, et tegemist ei ole protseduurilise küsimusega, ja minnakse edasi. Seadus nõuab sellises olukorras märkuse tegemist ja vajaduse korral ka mikrofoni väljalülitamist.

Niisiis, minu esimene küsimus oli selline: kas te tunnete praegust istungit juhatades, et suudate olla objektiivne? Ja teine küsimus oli selline: miks ei ole Riigikogu istungi juhatajad, ka enne teid sellel toolil istunud Hanno Pevkur, käitunud kodu- ja töökorra seadusele vastavalt ja teinud ebaviisakalt käitunud kolleegidele märkust?

15:24 Aseesimees Martin Helme

Ma vähemalt annan endast parima, et olla erapooletu ja erakondlikust kuuluvusest sõltumatu ning juhatada koosolekut vastavalt meie reeglitele. Ebakohaseid märkusi siin ikka aeg-ajalt loobitakse. Minu arusaamine asjast on selline, et Riigikogu juhataja ei peaks küsimuste ja vastuste sisusse sekkuma. Ma tõepoolest tahaksin, ma olen seda enda meelest vähemalt neli korda öelnud, et läheksime edasi [peaministrile esitatavate] küsimuste ja vastustega, mitte ei tegeleks protseduuriliste küsimustega.

Mart Helme, protseduuriline küsimus.

15:24 Mart Helme

Ma protesteerin eelküsija ebaobjektiivse, patroneeriva ja inkrimineeriva sõnavõtu peale. Tal ei ole mingit moraalset ega ausalt öeldes ka kodu- ja töökorra seadusest lähtuvat õigust kedagi patroneerida ja ebaobjektiivsuses süüdistada. Minu hinnangul ei ole seda ei praeguse eesistuja ega ka eelmise eesistuja tegevuses ilmnenud.

15:25 Aseesimees Martin Helme

Protesti on kuulda võetud. Raimond Kaljulaid tahab jätkata protseduuriliste küsimustega, palun!

15:25 Raimond Kaljulaid

Tõepoolest, ma väga vabandan veel kord istungi katkestamise eest, aga nagu ma ütlesin, teen ma seda väga harva ja ju siis mul on põhjust. Kui loete kodu- ja töökorra seadust, teil on kindlasti seal koopia olemas, siis näete, et paraku ütleb seadus, et selline märkus tuleb teha: "Kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kasutab ebakohaseid väljendeid, teeb istungi juhataja talle märkuse." Ma väga palun, et istungi juhataja, hetkel teie, aga ka teie kolleegid Riigikogu juhatuses, selliste ebakohaste, ebaviisakate sõnavõttude peale teeks Riigikogu liikmetele märkuse ja vajadusel kutsuks neid korrale.

15:25 Aseesimees Martin Helme

Jah, nõus. Ma isegi pühapäeval tegin ühe märkuse, see oli Riigikogu liikmete korrektse riietuse kohta. Nii et sa ei saa mind süüdistada selles, et ma ei tee seda, kui vajadus on.

Nüüd on protseduurilised küsimused õnneks ühele poole saanud ja me saame jätkata umbusaldusavalduse menetlemist. Lauri Läänemetsal on küsimus, palun!

15:26 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Selleks, et saavutada eelarve tasakaalu, nagu te proovite, näeb eelarvestrateegia ette mitmeid tegevusi, nende seas näiteks päästjatele ja õpetajatele varasemalt lubatud palgatõusu mittevõimaldamist. Seda ei tõsteta 120%-ni võrreldes Eesti keskmise palgaga, seda lähiaastatel ei juhtu, pigem see väheneb. Ka õdedel on palgaga probleeme. See tähendab ju seda, et me kärbime eelarvet otseselt nende inimeste sissetuleku arvel ja ülejäänud ühiskond laenu tagasimaksmises ei osale. Minul on teile küsimus: miks on valitsus valinud sellise tee, et ainult riigipalgalised inimesed on need, kelle palk ei tõuse olukorras, kus üle pika aja on väga suur majanduskasv?

15:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks ma tahan öelda seda, et vastupidi, me tegime väga suuri pingutusi, et leida õpetajate, päästjate ja politseinike palga tõstmiseks raha. Ma tuletan meelde, et eelmises riigi eelarvestrateegias oli sinna kirjutatud ümmargune null. Jah, ma möönan, et 3%, mis meie selleks ette näeme, on vähe. Aga see on parem kui null ja tegelikult kokku on see suur kulu. 

Mis puudutab majanduskasvu, siis jah, majanduskasvu numbrid annavad lootust, et olukord läheb paremaks. Eesti Pank on oma majandusprognoosis öelnud, et lootust on tegelikult isegi rohkem – ta andis vahemiku, kui suur majanduskasv võib veel tulla. See on positiivne. Aga vaatame Eesti eelarvekalendrit, me liigume selle järgi. See tähendab, et järgmisi otsuseid me teeme septembris, kui tuleme riigieelarvega Riigikokku. Meil ei ole põhjust sellest eelarvekalendrist oma otsustega ette joosta.

Loomulikult on ka meie soov tõsta õdede palka, tõsta päästjate, politseinike ja õpetajate palka. Viimaste jaoks olemegi juba palgatõusu ette näinud. Aga tõsi on ka see, et eelmises riigi eelarvestrateegias, millega meie oma võrreldakse, oli sees miljardiline bluff. Kui on öeldud, et oleme miljardi jagu kulusid justkui kokku hoidnud, siis järelikult peaksime saama teha veel rohkem kulusid. Sellest tulenevalt tehti kõikvõimalikke unistusi, millest ei olda nõus loobuma. Seetõttu need näited, mis on toodud kokkuhoiukohtade leidmiseks, on võib-olla just sellised, mis tekitaks vastuseisu. Aga me liigume selle eelarvekalendri järgi, täpselt nii, nagu on kokku lepitud.

15:29 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

15:29 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea valitseja! Oma sissejuhatavas sõnavõtus viitasite te paar korda minu tagasihoidlikule isikule. Ma pean teile ütlema, et ma ei ole valitsuse töös osalenud, aga riigi eelarvestrateegia koostamine on selgelt valitsuse töö. Seega on mul väga keeruline vastutada nende aukude või külluse või puuduse eest, mis seal valitseb. Tõsi, ma olen olnud üks Isamaa juhtivpoliitikutest, aga ma ei ole riigi eelarvestrateegiat kokku pannud.

Aga nüüd ma tahaks tulla teie valitsuse ja teie koostatud riigi eelarvestrateegia juurde. Esmalt ma tahan aru saada, kas teie hinnangul on teie valitsusel mingeid prioriteetseid valdkondi ja kas riigikaitse on üks nendest võimalikest prioriteetidest. Te viitasite mitmel korral sellele, kuidas riigikaitsekulud kasvavad. Aga kui ma vaatan RES-i, mille te kokku panite, siis näen, et tõesti, järgmisel aastal on riigikaitsekulud 2,31% SKT-st, aga 2024. aastal on need 2,02%. Seda ei ole kuidagi rohkem kui 2022. aastal, te vähendate riigikaitsekulusid. Möödunud nädalal, kui toimus kaitseministri umbusaldamine ja ma küsisin Miinisadama müügist planeeritud tulu kohta – see müük on justkui ümber lükatud, seda ei toimu –, väitis kaitseminister, et tegemist on hüpoteetilise reaga. Palun selle kohta kommentaari!

15:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult on riigi eelarvestrateegias prioriteedid. Kaitseinvesteeringud on üks prioriteete ja sellepärast saabki see valdkond raha juurde, erinevalt teistest valdkondadest, kes raha juurde ei saa. Nii et kaitsevaldkond on kindlasti prioriteet. Teine prioriteet on olnud õpetajate, politseinike ja päästjate palgatõus. Jah, nagu ma eelmisele küsijale vastates ütlesin, on see väga väike, aga võrreldes nulliga, nagu oli eelmises riigi eelarvestrateegias, on see suurem. Need valdkonnad on fookuses. Lisaks loomulikult riigireformi tegemine, mis tähendab ka erinevate sünergiate leidmist. Rohepööre ja digipööre – needki on meie valitsuse prioriteedid.

15:31 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovski, palun!

15:31 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab keskkonnapoliitikat. See on üks nendest teemadest, millega seoses mul olid teie juhitud valitsuse suhtes päris suured ootused, arvestades eelmise valitsuse sellist teaduslikust konsensusest väga kaugel olevat umbluuarusaama keskkonna- ja kliimamuredest. Nüüd, ausalt öeldes, sõnad on ilusad nii teie suust kuulduna kui ka koalitsioonileppest loetuna, seal on nii mõnigi ilus deklaratsioon. Aga kui vaadata viimase poole aasta reaalseid tegusid – õlitehasega minnakse edasi, Narvas hakatakse subsideerima puidu põletamist, metsaandmeid hakatakse salastama ja on mitmeid teisigi otsuseid –, siis ausalt öeldes ei suuda ma leida ühtegi sellist päris otsust. Ma ei mõtle euroraha jagamist, seda teevad niikuinii kõik, vaid reaalset poliitilist otsust, mis oleks keskkonna seisukohast positiivne. Ma olen kuulnud isegi hinnangut, et taastuvenergiale on see siiani olnud üks kehvemaid valitsusi pärast Juhan Partsi valitsust. Kuidas on nii, et teie sõnad on rohelised, aga teod on kaunis räpased?

15:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei ole teiega nõus. Esiteks, õlitehas. Me ütlesime seda, et maksumaksja raha me rohkem sinna õlitehasesse ei pane, ja seda me ei olegi teinud. Need 125 miljonit eurot, mis eraldati juba eelmise valitsuse ajal, on seni jäänud, aga rohkem maksumaksja raha me sinna ei investeeri.

Teiseks, puidu põletamine. Nagu ma ka infotunnis vastates ütlesin, on see lühiajaline, ajutine meede, mis on ette nähtud selleks, et Narvas soojuse hind ei tõuseks ebamõistlikult palju ja seal ei tekiks sotsiaal-majanduslikku probleemi. Meil on see meede piiratud kahe aastaga, see on piiratud hinnaga ja on piiratud kogusega, samuti puidu diameetriga. Igal juhul tähendab see puidujäätmete kasutamist väga lühikest aega.

Kui vaadata konkreetseid otsuseid, mida me Ida-Virumaaga seoses oleme teinud, siis on näha, et oleme kogu õiglase ülemineku fondi raha otsustanud suunata Ida-Virumaale. Eelmisel valitsusel oli see suunatud ka mujale Eestisse. Seda on vaja just selleks, et tuua seal kaasa vajalik muutus. Neid samme on veel. Nii et selles suhtes ma igal juhul teie hinnanguga ei nõustu.

15:34 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

15:34 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Väide, et te ei jookse eelarve kärpimisega eelarve täitumise probleemide eest ära, ei ole pehmelt öeldes paikapidav. Esimene asi, millega te andsite signaali, oli see, et te kärbite ametkondade kulutusi, jooksvaid kulutusi. Sellega te tekitasite ausalt öeldes väga suure probleemi just jõustruktuuride inimeste enesetunde seisukohalt, sest kohe anti kaitseväes teatud inimestele välja koondamisteated. Võtame näiteks orkestri, aga ma ei taha sellest praegu rohkem rääkida. Ma räägin üldiselt. Mul on väga palju tuttavaid politseinikke, kes on mures. (Juhataja helistab kella.) Nad kardavad oma palga langust, koondamist. Ja milles on küsimus? Küsimus on ju selles, et eelmine valitsusperiood, äärmiselt küüniline otsus ...

15:35 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Riho!

15:35 Riho Breivel

Jaa, kohe lõpetan. ... oli see, et pensionile minevad politseinikud, kes saadetakse varem teenistusest minema, enam pensioni ei saa.

15:35 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Riho!

15:35 Riho Breivel

Paljud kardavad seda, et nende teenistus lõpeb ja nad jäävad ilma sellest, mille nad on välja teeninud. Kuidas seda lahendada?

15:36 Aseesimees Martin Helme

Palun peame kinni üheminutilise küsimuse nõudest. Palun!

15:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Praegu tegeleb siseminister oma haldusalas võimalike kokkuhoiukohtade leidmisega. Tegeletakse ka selliste Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi teenustega, mis kattuvad. Seni kuni lõplikke otsuseid tehtud ei ole, ei ole siin mõtet seda ka kommenteerida.

15:36 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

15:36 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! 25. jaanuaril pidasite siinsamas Riigikogu saalis peaministri kõne. Teie kõnes olid toodud välja erisugused kriisid ja neljanda kriisina nimetasite korruptsioonikriisi. Ma tsiteerin teie sõnu: "Ma olen elukutselt advokaat ning minu maailmavaade ja tõekspidamised on seotud usuga õigusriiki. Seetõttu ma nii kirglikult selle eest võitlengi." Ometi on teie valitsuse ajal olnud, ma toon mõne üksiku näite, eliitvaktsineerimist kohe esimestel päevadel. Selle te vaikisite maha ja hukkamõistu ma küll ei kuulnud, seda kuskil ei kajastatud. Samamoodi peatasite rahapesu [juhtumiga] tegelemise ja tagatipuks saatsite justiitsatašeena sinna inimese, kes on selgelt asjast huvitatud isik. Samamoodi on meil toimunud hulgaliselt võimuliialdusi seoses rahva meeleavalduste või meeleväljendustega. Minu küsimus ongi, et kuidas te siis olete võidelnud selle korruptsiooni eest, mille eest, nagu te räägite, te väga kirglikult võitlete. Tooge palun mingi konkreetne näide.

15:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei võitle korruptsiooni eest, ma võitlen korruptsiooni vastu. Seda esiteks. Kohe esimese asjana, kui me valitsusse tulime, võtsime vastu GRECO soovitused. Me koostasime eelnõu, et ka ministri nõunikud peavad esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni. Me lõpetasime ära selle Eesti riigile kahjuliku lepingu, millega ühele Ameerika advokaadibüroole maksti väga-väga palju raha, aga ei tea, mille eest. Rahapesu Andmebüroos asus tööle uus juht, kes on üks parimaid eksperte selles vallas. See on praegu see loetelu, mis mulle kohe meelde tuleb. Meil on veel n-ö torus Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu, lisaks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni pädevuse täiendamise [eelnõu], nii nagu me koalitsioonilepingus lubasime.

15:39 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

15:39 Mart Helme

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud proua Kallas! Mul on tohutult hea meel, et me selle umbusaldusavalduse esitasime, sest teie esinemine, teie jutt on täiesti ebaadekvaatne. Ja need valed, mida te pidevalt korrutate, see bipolaarne häire, mida te esindate – just nagu oleks küsimuse all Jüri Ratase valitsuse umbusaldamine ja tema teod, mitte teie valitsuse, teie persooni umbusaldamine. Sisuliselt olete te juba ekspeaminister, ainult et te ise ei saa sellest veel aru. No läheb paar kuud ja jõuab see kohale ka teile.

Küsimus on järgmine. Te kogu aeg korrutate, kuidas teile jäeti miljardiline eelarveauk. Kas te ei saa mitte millestki aru? See väide on korduvalt ümber lükatud. Kas te ei saa mitte millestki aru või te lihtsalt valetate, korrutate ja korrutate seda valet? (Juhataja helistab kella.) Ma ei taha teilt pikka vastust, sest siis te korrutate sedasama valet uuesti. Öelge, kumb teil siis on ...

15:40 Aseesimees Martin Helme

Aeg!

15:40 Mart Helme

Kas teil on täielik arusaamatus asjadest või te valetate?

15:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Minu väiteid toetavad nii Eesti Pank, Eesti eelarvenõukogu kui ka endine rahandusminister Martin Helme, kes Eesti Päevalehele antud intervjuus seda eelarvebluffi kinnitas.

15:40 Aseesimees Martin Helme

Jüri Jaansonil on protseduuriline küsimus. 

15:40 Jüri Jaanson

Mul on protseduuriline küsimus. Ma istun samuti siin saalis, austatud juhataja, ja niipalju kui ma aru sain, andis eelmine küsija praktiliselt kogu küsimuse ulatuses peaministri esinemisele hinnanguid. Mina nendega kuidagi nõus ei ole. Sealhulgas süüdistab ta teda valetamises või valede väljendamises ja ebaadekvaatsuses jne. Mina arvan, et siin tuleks esitada sisulisi küsimusi, ja leian, et te olete praegu eelmisele küsijale vägagi võlgu ühe tõsise märkuse.

15:41 Aseesimees Martin Helme

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Omavahel saab repliike vahetada läbirääkimiste voorus. Mina ei tahaks ühelegi küsijale ette kirjutada, mida ta küsib, ja ma ei tahaks ka ette kirjutada, kuidas ta küsib. Ma siiski soovitan diagnoose üksteisele mitte panna. Alar Laneman, palun!

15:41 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma pean kahjuks ütlema, et ma ei saa nõustuda selle viisiga, kuidas te kirjeldate riigikaitse rahastamist, sellepärast et mitte protsess ega tegevus ei peegelda sisu, vaid ikkagi mõju [peegeldab sisu]. Kui [rahastamise] suurendamise tulemuseks on koosseisu kärpimine ja funktsioonide sulgemine, siis on tegemist sisulise vähendamisega. Minu küsimus on, miks te teete sellise valiku, et osalt säilitate [eelmise valitsuse tehtut], näiteks päikeseloojangu klausli, aga riigikaitse küsimustes te eelnevat rahastamisplaani ei säilitanud.

15:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me lubasime koalitsioonilepingus maksurahu ja seetõttu me makse ei puutu. Seetõttu kõik otsused, mis on maksude kohta tehtud, jäävad paika.

15:43 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun! 

15:43 Paul Puustusmaa

Aitäh, austatud juhataja! Hea umbusaldatav! Mul on nüüd selline küsimus. 4. märtsil 2021 paiskasite te meedia kaudu lendu uue legaaldefinitsiooni, mis kõlas sõna-sõnalt nii, et meil on Eesti Vabariigis tegemist sisulise eriolukorraga. Hiljem kinnitas ka minister Jaani, et see sisuline eriolukord on kehtestatud. Mõni aeg hiljem tehti mööndus, et sisulist eriolukorda ei ole küll kehtestatud, aga et see tuleneb seadusest. Selle sisulise eriolukorra raames te muidugi demonstreerisite meil Eesti Vabariigis vägevat jõukultust, rahva arvamus- ja väljendusvabadust sai kimbutatud. Ma küsin nii: kas meil täna kehtib sisuline eriolukord või on see juba kehtetu?

15:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu te väga hästi teate, andis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, mida sai muudetud eelmisel kevadel, kui teie olite valitsuses, Vabariigi Valitsusele kõik võimalused kehtestada piiranguid. Ainuke asjaolu, mis oleks juriidiliselt nõudnud eriolukorra kehtestamist, oleks olnud see, kui oleks tahetud kaitseväge kasutada kauem kui 30 päeva.

Miks ma ütlesin, et meil on sisuline eriolukord? See oli just sel põhjusel, et inimestele tundus, justkui eriolukord lahendaks midagi. Aga tegelikult kõik need asjad, kõik need piirangud, kõik need otsused – neid me saime teha tänu teie initsieeritud seadusele ka ilma eriolukorda kehtestamata. Te olete ka ise hariduselt jurist ja teate, et kui juriidiliselt ei ole mingit konstruktsiooni vaja või juriidiliselt ei ole vaja mingeid otsuseid teha, siis ei peaks seda tegema ka mitte märgi mõttes või inimeste hirmutamiseks. Nii et see oli see põhjus. Kõiki neid piiranguid sai kehtestada.

Milline on olukord praegu? Terviseamet on hinnanud, et vastavalt kõikidele näidikutele, mis me oleme kokku leppinud, on meie ohutase langenud kollasele tasemele. Sealt on väga väike samm rohelisele tasemele, nii et nakkushaiguste mõttes kindlasti ei ole tegemist enam nii äreva olukorraga, kui oli siis, kui need arvud olid väga suured ja me olime punasel, kriitilisel riskitasemel.

15:45 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

15:45 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Proua peaminister! Valetavat peaministrit on, tuleb kahjuks tõdeda, üsna igav kuulata, eriti kui valed korduvad. Me saime täna jälle tubli sahmaka doktor Goebbelsi arsenalist: süüdistada kõiki teisi. Mul on veidi üldisem küsimus. Taavi Rõivase, Tanel Kiige ja paraku ka teie näite varal me näeme, mis juhtub siis, kui amatöörid katsetavad riigivalitsemist. Kuna ma Rõivase ja Kiige käest ei saa küsida, siis ma küsin teie arvamust. Kui pikale juhtimis- või tööandja kogemusele te toetute, eeldamaks, et teil on pädevust juhtida valitsust ja riiki?

15:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Minu CV on kõigile täiesti avalik ja seal on väga eri laadi kogemust. Ühelt poolt on mul 14 aastat advokaadina erasektoris töötamise kogemust, mida ma kõrgelt hindan. Ma olin ka kahe advokaadibüroo partner, juhtisin seal advokaadibüroo osakondi. Ma olen olnud Riigikogu majanduskomisjoni esimees, ma olen olnud Euroopa Parlamendi liige. Kõik need tiitlid ja ametid on väga hästi teada. Ma usun, et võrreldes nii mõnegi teisega on minu CV rikkalik, aga eks ilu ole vaataja silmades.

15:47 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

15:47 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud proua peaminister! Ma pean ikka ja jälle immigratsiooniteemat jätkama ja tõesti, ma pean möönma, et teie suhtumine immigratsioonipoliitikasse ei ärata usaldust. See tõesti ei ole peaministrile kohane, kui te sisulise vastuse asemel hakkate süüdistama jälle eelmist valitsust ja seejuures te ju teate küll, et eelmine valitsus esitas Riigikogu menetlusse väga põhjaliku eelnõu, millega reguleeriti immigratsiooni, ja just teie valitsuse otsusega eemaldati see menetlusest. Mina olen ainult rahva teener ja küsimus ei ole minus, et kas see minus usaldust äratab või mitte. Uuringute järgi soovib teisest kultuuriruumist pärit isikute suuremahulist immigratsiooni vaid 3% Eesti kodanikest. Mulle ei meeldi utreerida, aga ma tõesti mõtlen, kas te olete endale teadvustanud, et te peaksite olema ikkagi kogu Eesti peaminister, ka selle 97% oma, kes seda suuremahulist immigratsiooni ei soovi.

15:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult on peaminister kogu Eesti peaminister. Muide, ütlen teile teadmiseks, et see välismaalaste seadus on Riigikogu menetluses.

15:48 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

15:49 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt ma tahan ära märkida selle, et kui me maksurahust räägime, siis maksurahu on see olukord, kui makse ei tõsteta. Aga teie tõstate makse ikkagi, nii et ükskõik, mis moel see tuleb, maksutõus on maksutõus ja ärge maksurahust sel juhul enam rääkige.

Aga te olete siin nahutanud eelmist valitsust selle eest, ka täna, et EKRE teie väite kohaselt kuidagi pidurdas vaktsiinide ostmist. See ei vasta tõele. EKRE oli selle vastu, et kõiki mune ühte korvi pandaks. Ja nüüd on ju teada, et meil on 800 000 AstraZeneca doosi, mida me kipume hakkama kellelegi kinkima. Minu küsimus teile: kas te olete rääkinud sotsiaalministriga sellest, miks meil on täna olukord, kus meil põhimõtteliselt on paari miljoni euro eest üle vaktsiine, mis Eestis ei lähe käiku või mida Eesti rahvas ei taha kasutada? Selle raha eest me oleks saanud rahastada hulga neid kohti, mida te täna kärpima hakkate. Olete te rääkinud sellest?

15:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Oleme küll rääkinud. Kõigepealt ma kindlasti olen tänulik eelmisele valitsusele, kes on otsustanud kõiki mune mitte panna ühte korvi ja osaleda mitmes vaktsiinihankes, et meil ei oleks sellist olukorda, nagu on näiteks Lätis, kus tõesti olid pandud panused ühele tootjale. Nii et ma selle eest kindlasti tänan. Mina ei olnud eelmise valitsuse laua taga ja seetõttu ma ei saa kinnitada ega ümber lükata, kuidas need asjad tegelikult olid ja kes mille eest seisis.

Aga te teate ilmselt paremini kui keegi teine, et mingid otsused, mida teie olete teinud, võivad tagantjärele vaadates näida õiged või valed, aga tagantjärele on meil alati rohkem informatsiooni kui siis, kui selle otsuse tegema pidi. Vaadates näiteks Läti valitsuse tegevust, nemad lootsid ju ka, et AstraZeneca vaktsiin on võib-olla kõige turvalisem. Seetõttu on selline tagantjärele tarkus öelda, et üks või teine panus oli õige või vale või et oleks saanud raha kokku hoida – aga võib-olla teatud vaktsiine poleks siis üldse tulnud. Ma ei oska seda öelda. Täna me oleme targemad, kui me olime eile, ja selles valguses neid otsuseid kritiseerida ei ole ehk õige.

15:51 Aseesimees Martin Helme

Vahepeal on tekkinud uus protseduuriline küsimus ja üldse mitte opositsioonist. Signe Kivi, palun!

15:51 Signe Kivi

Suur tänu! Vabandust, et ma ei jõudnud saali kohe, ja ma pean ütlema, et mul on keeruline praegu seda protseduurilist küsimust isegi esitada. See, mis mõned minutid tagasi toimus, kuidas te, lugupeetud Riigikogu aseesimees, umbusalduse avaldamise ajal lubasite Riigikogu liikmel Mart Helmel rängalt solvata peaministrit – aga mitte ainult teda, meid vaatavad paljud inimesed –, tuues mingeid võrdlusi, mis võivad puudutada Eestis paljude inimeste tervist, aga mitte peaministri oma. See ei puuduta mitte kuidagi peaministri tööd. Palun püüdke edaspidi selliseid küsimusi katkestada. Ma ei tea, kas on võimalik siin saalis neid päris vältida. Minu protseduuriline küsimus oli protest teie tegevuse vastu.

15:53 Aseesimees Martin Helme

Ei, mina ei hakka rahvasaadikute küsimusi katkestama, seda ma võin lubada. Mart Helmel on protseduuriline küsimus.

15:53 Mart Helme

Ma soovin eelmise kõneleja protseduurilise repliigi peale protestida. Mina leian, et peaminister on solvanud umbusalduse esitajaid oma hämaga, oma süüdistustega eelmise valitsuse aadressil. Üks eelmise valitsuse osapool, muide, on ka praeguse valitsuse osapool. [Peaminister] on valetanud avalikkusele, avalikult valetab kõnepuldist, süüdistades muu hulgas eelmist rahandusministrit, süüdistades mitmeid teisi eelmisi ministreid asjades, mis ei pea paika, mille esitamine sel moel, nagu peaminister seda teeb, ei ole adekvaatne. Ja süüdistada mind selles, et ma peaministrit solvan, pärast seda kui peaminister on solvanud umbusalduse esitajaid, ei ole lihtsalt kohane. Aitäh!

15:53 Aseesimees Martin Helme

Jüri Jaansonil on protseduuriline küsimus.

15:54 Jüri Jaanson

Jaa, mul on protseduuriline. Kõik, mis Mart Helme enne siin esitas, tuleks nüüd faktidega ära tõestada, kuskohas peaminister on valetanud või valeandmeid andnud. Kui Mart Helme seda ei suuda – ta peaks seda pärast tegema –, siis ma arvan küll, et peate talle tõsise märkuse tegema, et selliseid küsimusi enam siin ei esitataks.

15:54 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mart Helmel on jätkuvalt protseduuriline küsimus.

15:54 Mart Helme

Jah. Jälle me näeme siin, kuidas lugupeetud reformierakondlased väänavad tõde. Mina ei ole kellelegi pannud diagnoosi. Mina küsisin väga selgelt, kas on võimalik kontrollida, ega tal ei ole ... Ega tal ei ole – kas on võimalik kontrollida? Selle peale ütles eelmine eesistuja, et ei ole. Ja see oli protseduuriline küsimus, ja nii on. Vaadake palun stenogrammist üle! Mina ei ole kellelegi diagnoosi pannud. Mina küsisin, kas on võimalik kontrollida, sest vastused viitavad sellele, et siin on midagi väga ebaadekvaatset.

15:55 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkutil on protseduuriline küsimus.

15:55 Riina Sikkut

Hea juhataja! Ma pean ütlema, et on päris tavapärane, et eelmised valitsused on kõik valesti teinud ja ametis olev valitsus teeb kõik õigesti. Seda me nägime eelmise valitsuse puhul, ilmselt näeme ka järgmise valitsuse puhul. See on selline tavapärane lahing. Mis on ennekuulmatu ja lubamatu, on vaimse tervise häbimärgistamine. Meil on sajad inimesed, kes teevad iga päev tööd, et vaimse tervisega seotud stigmasid vähendada. Meil on kõigil füüsiline tervis, meil on kõigil vaimne tervis. Ligi pooli meist tabavad vaimse tervise mured elu jooksul. Need inimesed peavad julgema seda tunnistada, abi otsima ja abi saama. Ja siin saalis me selliseid rahvatervise eesmärke peame kõigi sõnavõttude puhul silmas pidama. Kui Riigikogu liikmed ei ole sellega kursis, siis tõesti on juhataja ülesanne sellele tähelepanu pöörata. Asi ei ole mitte ainult diagnoosimises n-ö või mittediagnoosimises, vaid kogu see suhtumine vaimse tervise muredesse on täiesti taunitav ja häbiväärne.

15:56 Martin Helme

Ma veel kord ütlen, et minu meelest ei ole juhataja asi kirjutada ette küsimuste või vastuste sisu. Need on poliitilised vaidlused. Raimond Kaljulaid, palun!

15:56 Raimond Kaljulaid

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Meile esitatud umbusaldusavalduses räägitakse sellest, et Kaja Kallase eestvedamisel on mängitud mõne kuuga maha eelmise valitsuse loodud tingimused, muu hulgas Eesti kaitsevõime suurendamiseks. See on väga naljakas väide ja ma palun seda kommenteerida. Esiteks, kas polnud nii, et eelmise valitsuse ajal sageli rünnati ja halvustati meile olulisi liitlasi ja partnereid? Mulle tundub, et praeguse valitsuse ajal midagi sellist ei ole toimunud. Teiseks, mis puudutab reaalset kaitsevõimet, siis lugedes praeguse valitsuse esitatud riigieelarve strateegiat, näen mina sealt, et kaitsekulutused, mis praegu on 615 miljonit eurot, kasvavad 2025. aastaks 712 miljoni euroni. Ma saan aru, et 712 miljonit on ju suurem number kui 615 miljonit. Kas ma olen millestki valesti aru saanud?

15:57 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei, sa ei ole valesti aru saanud, see on tõepoolest suurem number kui 645 miljonit. See kõik on korrektne. Ja ka see on tõsi, et me ehitame liitlastega suhteid väga positiivsetele alustele. Ma olin just alles esmaspäeval NATO tippkohtumisel, kus mul olid väga head kohtumised, sealhulgas Ameerika Ühendriikide uue presidendi Joe Bideniga, kes meid kuulas ja oli igatpidi valmis meie muresid arvestama. Ta oli väga toetav, kuna ta ise on kunagi Senatis seisnud selle eest, et Balti riigid saaksid NATO liikmeks. Nii et kindlasti meie suhted liitlastega on paremad, kui nad olid varem ja kindlasti ei ole ka meie rõhunud ei mingitele plaan B-dele ega ka muudele asjadele, mis võivad meie julgeolekut tegelikult kokkuvõttes hoopis õõnestada.

15:58 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

15:58 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Mai keskel saatsid 40 omavalitsusjuhti teile kirja, milles nad juhtisid tähelepanu sellele, et huvihariduse rahastamise vähendamine 7 miljoni euro võrra kindlasti vähendab ka huvihariduse kättesaadavust ja et omavalitsused peavad oma plaane ümber tegema. Siit minu küsimus: miks te ei ole loobunud sellest mõttest, isegi pärast seda mitte, kui on tulnud positiivsed signaalid majanduskasvu ja lisatulude laekumise kohta? Miks te ei ole valmis loobuma plaanist regionaalarengut edendada ja haridusvaldkonda prioriteediks tõsta?

15:59 Peaminister Kaja Kallas

Nagu ma olen juba korduvalt öelnud, Eesti eelarve menetlemisel on oma kalender ja see näeb ette otsused järgmiseks septembriks, kui tuleb esitada Riigikogule riigieelarve. Me liigume sellesama kalendri järgi. Mis puudutab kohalikku omavalitsust, siis Isamaa lubadus oli, et raha on vaba, ja nüüd ongi kohalikele omavalitsustele ette nähtud rohkem raha, mis on vaba ja mida nad saavad kasutada huvihariduseks või üldse selleks, mis nende piirkonnas on oluline. Selline on see seis.

16:00 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

16:00 Ruuben Kaalep

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Teile kindlasti ei ole jäänud märkamata need debatid, mis viimasel nädalal siin Riigikogus aset on leidnud eelkõige seoses seaduseelnõuga 366, mis nüüd ka vastu võeti. Põhjus, miks selle eelnõu menetluse käigus Riigikogu töö on niivõrd veninud ja tõkestunud – kindlasti lasub siin suur vastutus just nimelt praegusel valitsusel. Seda sellepärast, et olukorras, kus meie fraktsioon väljendas väga selget vastuseisu sellele eelnõule ja valitsuse teerullipoliitikale see eelnõu iga hinna eest läbi suruda, selle käigus tõi valitsus ohvriks terve hulga teisi seaduseelnõusid, mis menetlusse ei jõudnudki. Seega ma küsin teilt nii: mis põhjusel oli see seaduseelnõu valitsuse jaoks niivõrd oluline?

16:01 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui te arvate, et ma suudan jälgida kõiki neid debatte või protseduuriliste küsimuste üle jauramist – ma ei nimetakski neid debattideks –, siis [te eksite]. Mulle tundub, et ka te ise ei suuda neid jälgida. Menetluse ajal oli vahepeal näha, et [suures saalis] oli teilt ainult neli inimest kohal, samas koalitsioonist oli kohal 57. Mulle tundub, et te ise ka ei suuda seda jälgida. Aga miks? Sellepärast, et need debatid ei ole olnud sisulised. Mind on huvitanud, mis on etteheited, aga muudatusettepanekud ja arutelu on koondunud siin millelegi muule. Oleks [arutelu] sisuline, oleks võimalik ka rääkida, mis on mured, aga see ei ole olnud sisuline.

16:02 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

16:02 Uno Kaskpeit

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te väitsite oma sõnavõtus, et eelmises valitsuses olid EKRE ja Isamaa, ning süüdistasite neid igas hädas, alustades eelarvest jne. Miks te valetate Eesti rahvale ja ei selgita, et teie praegune partner Keskerakond oli samuti eelmises valitsuses ja peaministriks oli veel Keskerakonna esimees Jüri Ratas? Miks te hämate ja valetate ega ütle asju selgelt ja ausalt välja Eesti rahvale?

16:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Etteheited, mis mulle on esitatud, on seotud ju majanduse ja eelarvega. Rahandusminister oli EKRE-st. Samuti on etteheiteid seoses kaitsevaldkonnaga, mille minister oli Isamaa Erakonna esindaja. Ja loomulikult ma usun, et mitte keegi ei ole ära unustanud, et eelmine peaminister oli Jüri Ratas. Aga aitäh selle meeldetuletamise eest! 

16:03 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:03 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! AstraZeneca vaktsiini kohta on teada, et selle kõrvaltoimeid ei ole piisavalt uuritud, ja ei ole teada, kaua selle mõju kestab. Aga vaatamata sellele, et üle 66-aastaste isikute puhul ei olnud kõrvaltoimeid teada, võttis immunoprofülaktika komisjon ikkagi vastu otsuse alustada nende vaktsineerimist. Sinna [komisjoni] kuuluvad Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse, samuti Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi esindaja, Eesti Perearstide Seltsi esindaja, Eesti Lastearstide Seltsi esindaja, Lastekaitse Liidu esindaja, Eesti Õdede Liidu esindaja, Terviseameti esindaja, Eesti Haigekassa esindaja, Ravimiameti esindaja. Küsimus: mispärast ei ole sellesse komisjoni kaasatud mitte ühtegi epidemioloogi?

16:04 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt oluline teadaanne kõigile siin saalis viibijatele: Soome läks jalgpallis juhtima. Aga teiseks, vastus küsimusele: immunoprofülaktika komisjoni on kokku pannud Sotsiaalministeerium ja ilmselt lähtuvalt sellest ekspertiisi[pädevusest], mis nendel inimestel on.

16:05 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:05 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kordan oma küsimust ja palun vastake jaa või ei. Minu küsimus on jätkuvalt sama. 7. aprillil teatas politseiülem Vaher, et koerad ja kiirreageerijad tulevad Toompeale. Aga teie palusite ajapikendust, et saaksite järgmisel päeval tulla meile valget raamatut esitlema, ilma et koerad sel ajal lossi ees klähviks ja automaaturid seal seisaks. Ma küsin teilt täna teist korda: kas te palusite 7. aprilli õhtul ajapikendust või ei+ Palun vastake jaa või ei.

16:06 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väidetavalt Soome värav tühistati. Aga ma ütleksin seda, et koerade klähvimist ei hoia küll ükski otsus ära. Seda, mis 7. aprillil täpselt toimus, ma niimoodi detailselt ei mäleta. Jah, seda ma olen öelnud, et mind hoiti kogu aeg kursis, informeeriti sellest, mis toimub, sellest, kuidas politsei oma taktikat kujundab, miks ja mida ja millal midagi tehakse.

16:06 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

16:06 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma olen siin kuulanud ja saanud aru, et eelmine valitsus oli kõiges süüdi ja majandus oli väga halvas seisus. Kui majandus oli väga halvas seisus ka veel eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses, siis kuidas on võimalik, et nelja-viie kuuga saab majanduse tuua väga heasse seisu? Mina olen alati teadnud, et majandus liigub protsessina ja enne tõusu või langust tehakse otsuseid, mis loovad eelduse kas tõusuks või languseks. Siia juurde lisanduvad veel objektiivsed põhjused. Kas te tooksite välja praeguse valitsuse otsused, mis tehti jaanuarist kuni maini, et majandus tõusis tasemele üle 5%?

16:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väga hea küsimus. Konkreetselt oli põhjus lisaeelarves, mille me võtsime vastu või õigemini saime kokku kaheksa päevaga. See sisaldas 645 miljonit eurot väga sihitult nende valdkondade toetamiseks, kes olid selles kriisis kõige rohkem pihta saanud. On ju teada, et kogu majandust see kriis ei puudutanud, osal sektoritel läks väga hästi. Just nendele sektoritele, kes said pihta, oli see lisaeelarve suunatud. Ka Eesti Pank möönab, et see oli hästi sihitud.

16:08 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

16:08 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua peaminister! Jaanuaris ma küsisin kaks küsimust kaitsekulude ja keskmaa-õhutõrje kohta. Nüüd te täiesti õigesti tsiteerisite uue RES-i tabelit 82, mille järgi kaitsekulud 2022. aastal on 704,9 miljonit eurot, mis moodustab 2,31% [SKT‑st]. Me oleme tänulikud, et te jätsite 46 miljoni eurose rannakaitse raketisüsteemide hanke sinna sisse. Aga nüüd edasi: 2023. aastal 688,3 miljonit eurot ehk 2,14%, 2024. aastal 680,5 miljonit eurot ehk 2,02%, 2025. aastal 712,1 miljonit eurot ehk 2,02%. Nelja aasta jooksul on kasv kaheksa miljonit ja osakaal langeb 2,31%-lt 2,02%-le. Formaaljuriidiliselt on kõik õige, aga on selge, et uut arengukava, mis on veel kinnitamata, me ei saa selles raamistikus koostada, sest see on julgeolekupoliitiliselt lihtsalt ohtlik. Mul on selline küsimus: kas te ei mõtleks sügiseni järele ja kaaluks hoolikalt, mida sellega edasi teha?

16:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eesti investeeringud kaitsekuludesse ei lange kordagi alla 2%. Me oleme nende kümne liikmesriigi hulgas, kes seda 2% kohustust täidavad. See 2% on sisemajanduse kogutoodanguga seotud, nii et kui majandus kasvab, siis kasvab ka kaitsekulude absoluutsumma eurodes, sellepärast et protsent on võetud suuremast summast. Täpselt nii see ju on.

16:10 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

16:10 Priit Sibul

Auväärt aseesimees! Hea valitseja! Teie järjekindlus teeb teile au, kuigi ma ei ole kindel, kui mõistlik see on. 2,31% on selgelt [suurem] kui 2,02%. 1999. aastast alates, kui 2% kokku lepiti, ei ole mitte ükski valitsus seda vähendanud, see on alati kasvanud. Teie veetav valitsus on otsustanud, et kaitsekulud vähenevad 2,31%-lt 2,02%-le. See on väga selge vähenemine. Aga nüüd ma tulen korraks tagasi riigi eelarvestrateegia ja Jüri Ratase juurde, keda täna siin saalis ei ole. Te olete nimetanud Jüri Ratase käitumist kahepalgeliseks. Mul on selline küsimus: kas see, et teda täna siin ei ole, on teie jaoks suvaline, märgiline või seotud teie poolt talle omistatud käitumisega?

16:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Riigikogu esimees esindab praegu Eestit Šveitsis ja see visiit oli pikalt ette planeeritud. Umbusaldus ei olnud nii pikalt ette planeeritud. Või võib-olla teil oli? Oli, selge, kõik noogutavad. Teil oli see pikalt ette planeeritud, nii et järelikult teie oskate sellele küsimusele võib-olla paremini vastata.

16:11 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

16:11 Riho Breivel

Hea peaminister! Te vastasite mu eelmisele küsimusele, et enne ei tasu kommenteerida neid inimeste puhul tehtavaid kärpeid, kui ametid ei ole andnud konkreetseid arve, konkreetseid, kuidas öelda, nägemusi. Aga ma tahan ikkagi öelda seda, et me räägime inimestest, kes on nendel erialadel välja õppinud ja kes muretsevad, kas nad saavad jätkata. Teie valitsus võttis vastu otsuse, et need inimesed, kellel tervis või muud probleemid ei võimalda kuni pensionieani teenida, kaotavad oma eripensioni. Need inimesed on lihtsalt mures ja nad tahavad kindlust saada, et nad on valinud õige eriala. Politseiniku eriala ei ole lihtne õppida, samuti kaitseväelased. Minu küsimus on järgmine: kuidas see asi ikkagi nii korraldada, et nad kaotaksid oma mure ja teeniksid rõõmsalt edasi?

16:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen teiega väga nõus, et see on raske töö ja väga lugupeetud töö – see, mida teevad politseinikud ja päästjad. Mis puudutab küsimust nende pensioni kohta, siis kõik otsused, mis on tehtud ja mida me veel teeme seoses pensioniga, ei puuduta neid inimesi, kes juba töötavad sel erialal. See ei saa kunagi nii olla, sest nendel inimestel on tekkinud õigustatud ootus saada pensioni. Need otsused puudutavad tuleviku eripensione. Kui räägime laiemalt, siis see on suurem reform, mis tegelikult ei puuduta mitte niivõrd politseinikke ja päästjaid, kuivõrd teiste elualade esindajaid, kes eripensioni on saanud.

16:13 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

16:13 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud peaminister! 2019. aastal, kui Reformierakond oli siin saalis opositsioonis, esitasite otsuse eelnõu eestikeelsele haridusele üleminekuks ja nägite selles ette eestikeelsele haridusele ülemineku, kui ma õigesti mäletan, aastaks 2022. Praegune valitsus on kinnitanud arengukava, mille järgi minnakse valdavalt eestikeelsele haridussüsteemile üle aastaks 2035. Ma küsin, mis juhtus ja kuidas nii. Veel mõni aasta tagasi te pidasite võimalikuks paari aastaga üleminekut eestikeelsele haridussüsteemile, aga nüüd valitsuses olles võtab see ilmselt aastakümneid. Täna te rõhutasite, et paari aastaga üleminek ei ole mõeldavgi. Mis on toimunud teie hoiakutes ja seisukohtades eestikeelsele haridusele üleminekul?

16:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me ei ole kunagi öelnud, et see toimub kahe aastaga. Ka selles otsuse eelnõus, mille me esitasime, oli märgitud ikkagi pikem periood, et oleks võimalik teha vastavaid samme. Nüüd, see praegune eesti keele arengukava on ju tegelikult väga hea poliitiline kompromiss kõikide erakondade vahel. Ka teie, kes te olite valitsuses, ei teinud ühtegi sammu eestikeelse hariduse poole. Aga nüüd on meil see arengukava, milles oleme kõik kokku leppinud pikema perioodi ulatuses. Pikem periood sõltub aga väiksematest otsustest. Väiksemad otsused on need, mida me saame teha ka selles valitsuses ja hakkamegi tegema. Selle aasta novembris võtame vastu eestikeelse hariduse tegevuskava, kus on loetletud kõik need sammud koos vastava finantseeringuga.

16:15 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

16:15 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud peaminister! Üsna kummaline on kuulata siin teie keerutamist kaitsekulude ja kaitsevõime teemal, kui on ju täiesti selge, et te vähendate planeeritud kaitse-eelarvet nelja aasta jooksul umbes 100 miljoni euro võrra, ja siis peate kõiki kuulajaid sellisteks, no kuidas öelda, naiivseteks kergeusklikeks, kes usuvad seda jama, et see summa tegelikult kasvab ja te seda tõstate. No loomulikult see kasvab, aga tänu sellele, et 2%-st te õnneks siiski allapoole ei läinud.

Aga te teatasite alles mõni aeg tagasi ühes oma vastuses, et teie valitsus on aus, ja natukese aja pärast kaitsekulutustest rääkides väitsite, et kaitsekulutused jõuavad SKT suhtes rekordkõrgele. See on ju täiesti otsene vale! Palun öelge mulle ausalt, kellele on Eesti kaitsevõime kahjustamine kasulik. Kelle kasuks te seda teete?

16:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eesti kaitsevõime on tugev ning tugineb nii meie enda kaitsevõimele kui ka kollektiivkaitsele, mis tuleb NATO-st. NATO-s on meie suhted liitlastega praegu paremad kui eelmise valitsuse ajal. Seda on kinnitatud igalt poolt. Ka NATO-l endal on võib-olla paremad ajad, sest just esmaspäeval kinnitati üle NATO poliitiline ühtsus. Kinnitati üle artikkel 5 kehtivus, et kui ühel on abi vaja, siis teised tulevad appi. Ja kaitsekulutuste kasvamine on ju riigieelarvesse sisse kirjutatud.

16:18 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

16:18 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma tahaksin teid tänada selle eest, et minus on tärganud huvi maksupoliitika vastu. See on tekkinud tänu teie ettekandele ja seletustele. Seepärast ma loodan, et lubate mul küsida sellist asja: maksurahu – kuidas seda mõista? Mina mõistan, et maksurahu tähendab seda, et makse ei puudutata ja maksukoormus ei muutu. Te lubasite seda valimistel. Aga nüüd tuleb välja, et seda päikeseloojangu klauslit, mis pärineb eelmise valitsuse ajast, te otsustasite mitte muuta, kuigi see muudab maksukoormust. Meid ootab ees maamaksu tõus, eluasemelaenu maksuvabastuse kadumine. Miski siin ei räägi selle poolt, et meid ootaks ees maksurahu. Võib-olla ma sain millestki valesti aru, nii et oleks väga kena, kui te mulle seda seletaksite.

16:19 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, maksude, sealhulgas aktsiiside puhul oleme kokku leppinud, et me neid otsuseid, mis on tehtud, ei muuda. See otsus, et aktsiisid tõusevad tagasi samale tasemele, kui need olid varem, on tehtud eelmise valitsuse ajal ja me selle kallale ei lähe. Mis puudutab maksukoormust, siis minu mälu järgi langeb see 35%-lt 33%-le. Aga maksurahu ei puuduta maksukoormust otseselt, vaid ikkagi maksuseaduste muutmist, ja seda me ei tee.

16:19 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

16:19 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea umbusaldatav! Miks on nii, et iga kord, kui Reformierakond tõuseb võimukangide juurde, muutub poliitiliste otsuste tegijate ring millegipärast ahtamaks või, nagu meedia on selle kohta öelnud, otsustajaks saab härra Nilsson – vist oli selline see nimi, mis meedias kõlas? Millegipärast haldusriik tugevneb, bürokraatia suureneb. Eesti riigi iseseisva otsustamise võime vähenemine on selgelt tajutav, bürokraatia pingestub. Partokraatia läheb niivõrd tugevaks, et lõhe rahva ja riigi vahel üha suureneb. Ma toon ühe näite, mis on ka küsimuse osa. Kui 2014 oli Reformierakond võimul, tegite te karistusseadustiku reformi, millega muutsite sisuliselt kehtetuks põhiseaduse § 48 ehk kuritegeliku erakonna likvideerimise võimaluse. Kas nüüd, olles võimu juures, te taastate karistusseadustikus selle võimaluse, et kuritegeliku erakonna saab likvideerida?

16:21 Peaminister Kaja Kallas

Ei taasta, karistusseadustikus on niigi väga palju paragrahve. Nii et ei, meil ei ole sellist plaani.

16:21 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

16:21 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tänane nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on Eestis 64,1, nagu te väga hästi teate, ja Soomes 22,7. Selle teadmise valguses vihastas soomlasi teie Helsingin Sanomate artikkel ikka väga. Minu Soome sõbrad ütlevad, et soomlaste seas on praegu meeleolu selline, et lubame need eestlased siis koju oma sugulaste juurde, aga las nad võtavad ühe otsa pileti. No küllap rahvadiplomaatia selle sodi ära tasandab. Aga küsimus on järgmine: kas te olete kuulnud, et näiteks Somaalia peaminister – somaaliakeelne kogukond on Soomes üsna suur – oleks Hesari kaudu lahendanud oma kaasmaalaste probleeme või et mõni Soome poliitik oleks Postimehes avaldanud artikli, et korjata Soomes sisepoliitilisi punkte?

16:22 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tegelikult peaksite ka teie siin Riigikogus seisma Eesti inimeste ja nende huvide eest. Soomes on väga suur eestlaste kogukond. Juba kuid on seal kestnud olukord, et inimestel on tulnud valida kahe koha vahel: kas töötada Soomes või elada Eestis pere juures. See, et me suhtleme Soome peaministriga ja et ma avalikult nendest muredest kirjutan, et need jõuaks ka Soome avalikkuseni, on tegelikult olnud õige. Igal juhul ei olnud see [artikkel] kuidagi ründav, ka Soome valitsus ei tunne ennast kuidagi rünnatuna. See oli väga sõbralik ja lugupidav kiri, nii et igal juhul oli see mõistlik.

16:23 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

16:23 Jaak Valge

Lugupeetud proua peaminister! Ma ikka pean jätkama seda immigratsiooniteemat. Infotunnis te märkisite, et immigratsiooni valdkonnas on teil kavas likvideerida kolmandate riikide tudengitele Eesti maksumaksja arvel vajaduspõhise õppetoetuse maksmine. See on kavas likvideerida. Jah, see on kindlasti üks kukesamm õiges suunas, aga võib-olla ainult kümnendik kogu rehkendusest, ja tegelikult on seegi arusaamatult veninud. Aga kui me ikkagi jätkame odava tööjõu sissetoomist, mis surub palgad alla, siis keskendub meie majandus nendes sektorites, mis vajavad seda odavat tööjõudu, [just odavale tööjõule] ja innovatsioon pidurdub. Meie tööjõu tootlikkus on 74% Euroopa Liidu keskmisest. Mul on küsimus: kas teil on või tõesti pole kavas odava tööjõu sissevoolu piirata?

16:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meil on strateegias "Eesti 2035" võetud eesmärgiks tõsta Eesti elanikkonna tootlikku 110%-ni võrreldes Euroopa keskmise palgaa. Nii nagu te ütlesite, on see praegu 74%, seega keskmisest madalam. See on väga kõrge eesmärk. Mida selle saavutamiseks teha? Selleks tuleb muuta majandus targemaks, sest targemad töökohad on ka tootlikumad. See peakski olema fookus. Täpselt niimoodi ongi ju majandus arenenud, et liigutakse suurema lisandväärtusega, targema majanduse poole. Siis ka töökohad muutuvad, aga ega kõik töökohad ära ei kao. On terve rida selliseid töid, mida paraku eestlased lähevad tegema Soome, soomlased Rootsi ja rootslased Norrasse. Ja siis tekib küsimus, aga kes meil neid töid teevad. Hea näide on põllumajandus, kus vähemalt eelmisel suvel oli suur puudus hooajatöölistest, keda Eestist ei leitud, hoolimata sellest, et ka Eestis oli sel ajal tööpuudus suurem. Talupidajad ütlevad, et Eesti inimene ei ole enam nõus nii rasket tööd tegema. See näitab ka meie ühiskonna ja majanduse arengut.

16:25 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

16:26 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Ma esmalt tunnustan meie, EKRE fraktsiooni liikmeid viisakalt sõnastatud ja sisuliste küsimuste eest, eriti võrrelduna Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide küsimustega meie ministrite umbusaldamisel. Aga minu küsimus on selle kohta, et 25. jaanuaril siinsamas saalis peaministri kõnet pidades viitasite te kuuendale kriisile kui tõekriisile ja ütlesite: "Elame ajastul, kus valed levivad kiiresti ja kaugele. [---] Tänapäevases infoühiskonnas on valesid avaldada kordades lihtsam ja nende levikut takistada peaaegu võimatu." Tänane valitsus on kujunenud valede valitsuseks. On korduvalt juhtunud, et te olete valetanud siin inimestele ja parlamendile, [on valetanud] justiitsminister, rahandusminister, töö- ja terviseminister, kaitseminister, siseminister. Ja te jätkate valetamist. Selle kõige raames on mul küsimus, kunas te selle tõekriisiga nüüd lõpuks tegelema kavatsete hakata.

16:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Te esitate väiteid, mida te ei tõesta. Alati on hea esitada väiteid, mida te suudate ka tõestada, siis on võimalik neid ka ümber lükata.

16:27 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Kert Kingo!

16:27 Kert Kingo

Ma tahan juhtida peaministri tähelepanu sellele, et küsimuse esitamiseks on aega ainult üks minut. Aga palun vaadake kõiki neid stenogramme, mis siin Riigikogus toimunu kohta on olemas, ja siis on väited tõestatud.

16:27 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

16:27 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma tulen ikkagi tagasi oma esialgse küsimuse juurde, see puudutab huvihariduse rahastamist. Ma saan aru teie väitest, et raha on vaba, sedasi, et teie valitsuse prioriteet on rahavaba omavalitsus. Te arvate, et kui omavalitsusel raha ei ole, siis ongi väga hea ja kogu probleem on lahendatud. Ma ei hakka siit edasi selle mõttekäiguga minema. Aga te viskasite õhku ka ühe hüpoteetilise lahenduse, et järsku saaks need 7 miljonit eurot lisada omavalitsuste tulubaasi. Kas teil on plaanis üldist tulubaasi suurendada? Kui jah, siis oleks see arutelu, vaidlus siin ka lõppenud. Kui ei, siis miks te selliseid mitmemõttelisi vastuseid annate, aga õiget ja selget signaali, mida te kavatsete, ei anna?

16:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui teie loogika on see, et "raha on vaba" tähendab rahavaba, siis kas see kehtib ka nendele inimestele, kes on nüüd pensionirahast vabad – juhul, kui lähtuda sellest loogikast, mida te praegu esitasite kohalike omavalitsuste suhtes? Mul ei ole kaasas neid konkreetseid numbreid, kui palju kohalike omavalitsuste tulu järgmistel aastatel kasvab, ja seetõttu ma ei julge teile hetkel vastata, aga ma tean, et see kasvab. Ma ei saa teile konkreetset numbrit öelda. Minu mälu järgi oli see tunduvalt suurem kui 7 miljonit eurot, mis oli n-ö märgiga raha.

16:29 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

16:29 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea umbusaldatav! Te olete mitu korda tänase päeva jooksul avaldanud oma seisukohti eelmise valitsuse kohta. Ja mulle tundub, et ma ei tee teile liiga, kui võtan teie seisukohad kokku niimoodi, et eelmine valitsus oli Eesti jaoks väga halb ja nad tegid väga palju kurje tegusid. Nüüd tekib tahes-tahtmata küsimus. Kuna te nimetasite eelmist valitsust EKRE ja Isamaa valitsuseks, kuigi ajalooraamatutesse läheb see siiski Jüri Ratase valitsuse nime all, siis küsin täpsustava küsimuse teie seisukoha kohta. Milline oli teie hinnangul Keskerakonna positsioon ja roll eelmises valitsuses? Kas kolmandik sellest, mida eelmine valitsus tegi, olid ikkagi õiged teod või jagab ka Keskerakond vastutust kõige selle halva eest, mida eelmine valitsus teie hinnangul tegi?

16:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ükski Eesti valitsus ei ole olnud läbini halb, samamoodi nagu ei ole ükski Eesti valitsus olnud läbini hea. Alati on tehtud ju nii häid kui ka halbu otsused. Need asjad, mis ma välja tõin, lähtusid sellest, et teie umbusaldate mind väidetega, mis tegelikult puudutavad teie enda tegevust. Keskerakond mind hetkel ei umbusalda, nii et seetõttu ma viitasingi just teie väidetes, tegudes ja sõnades esinevale vastuolule.

16:31 Aseesimees Martin Helme

Igor Kravtšenko, palun!

16:31 Igor Kravtšenko

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Tulles tagasi teie kohtumise juurde Joe Bideniga, küsin, millise sõnumi te talle andsite kohtumiseks Putiniga?

16:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on väga hea küsimus, just sellepärast, et Joe Bideni kohtumine kolme Balti riigi peaministriga oli mõnes mõttes märgiline, kuna toimus enne president Putiniga kohtumist. Üks peamine asi, millele ka mina rõhusin, oli see, et väga palju on Venemaaga seoses olnud juttu relvastuskontrollist: teeme relvastuskontrolli lepingu, piirame relvastumist ja piirame õppuseid piiri lähedal. Ma juhtisin tähelepanu sellele, et see võib meie julgeolekut kahjustada, sest Venemaa ei ole pidanud kinni kokkulepetest, mis relvastuskontrolli kohta on varem tehtud. Kui nüüd lepitakse kokku, et NATO piiride ulatuses näiteks 100 kilomeetri raadiuses ei tehta õppuseid või ei hoita vägesid, siis see tähendab seda, et tegelikult meie riikide julgeolek saab kahjustada, sest NATO riigid tõenäoliselt oma kohustusi justkui täidavad, aga meil ei ole mingit põhjust eeldada, et ka Venemaa neid kokkuleppeid täidab. Need olid need põhilised mured, mida saime välja tuua.

Juttu oli ka NATO, just Ameerika Ühendriikide üksuste kohalolekust Balti riikides, sellest, millised on plaanid. Teiselt poolt ei olnud kõne all mitte ainult see, mida meie saame või tahame Ameerikalt, vaid ka see, milles meie saame Ameerikaga koostööd teha, olgu see innovatsioon, küberturvalisus või tehnoloogia valdkonnaga seotud mured, mis Ameerikal on. Need teemad olid jutuks.

16:33 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

16:33 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua peaminister! Teine küsimus, mis mul jaanuaris oli, oli keskmaa-õhutõrje kohta. Te mainisite, et see on oluline ja võiks olla prioriteet. Aga oli ju selge, et see ei oleks ära mahtunud ka 2,23%-liste kaitsekulude sisse ja ammugi ei mahu see ära siis, kui need kulud vähenevad 2,02% peale. Kui räägime nelja patareiga pataljonist, siis on tegemist 250–300 miljoni eurose väljaminekuga. Kolme ja kahe patareiga pataljoni korral on kulu vastavalt neljandiku või poole võrra väiksem, aga summa on siiski üpris suur. Ma küsin teie käest nii: kas teie jaoks tõesti on eelarve tasakaal ülim prioriteet võrreldes kõige muuga, kaasa arvatud riigikaitse ja sisejulgeolekuga? Kui see nii on, siis öelge seda ja me ei esita enam palju küsimusi.

16:34 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mis puudutab seda konkreetset õhutõrjet, siis kõikide selliste suurte võimekuste puhul diskuteerime me teiste Balti riikidega – just selleks, et [selgitada välja,] kas on mingeid võimekusi, mida me saaksime koos arendada. Üksi arendades on need liiga kallid, aga kolmekesi koos tegutsedes suudame võib-olla kogu piirkonda kaitsta. Kaitseministeeriumid, kaitseministrid peavad sel teemal konsultatsioone. Kui on vaja midagi edasi arendada, siis saab sellest rääkida.

16:35 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

16:35 Merry Aart

Aitäh! Austatud peaminister! Kogu minu austuse juures ma siiski ei taha selle majanduse teemaga päris nõus olla. Selleks, et majandus saaks kasvada, on vaja platvormi, mille pealt ta kasvaks, ja selle [rajamine] ei ole ühe-kahe kuu küsimus. Aga nüüd ma küsin Soome ja tööjõu liikumise kohta. Millegipärast tegeleb peaminister selle teemaga väga intensiivselt, aga mitte kuskil ei ole ühtegi sõna välisministrist. Mida meie välisminister teeb? Kas välisministri jaoks ei ole selline asi prioriteet? Kas mitte tema ei peaks tegelema kahe riigi vaheliste suhetega?

16:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt märgin majanduse [kasvuks vajaliku] platvormi kohta, et jah, loomulikult, ma olen nõus, see ei ole ühe-kahe kuu küsimus. See on tegelikult pikka aega ehitatud väga tugev vundament ja selle vundamendi üks osa on olnud korras riigirahandus. Teie erakonnale meeldib öelda, et Reformierakond oli 17 aastat võimul. Aga selle 17 aasta jooksul, kui me võimul olime, on tegelikult loodud tugev alus meie majandusele, ka sellele, et me väga kiiresti toibume. Kindlasti on teinud ka eelmine valitsus õigeid otsuseid, ma ei sea seda kuidagi täielikult kahtluse alla ega kirjuta enda arvele.

Mis puudutab välisministri tegevust, siis Välisministeerium on Eesti-Soome töörändega tegelenud väga intensiivselt. Meil on olnud eri tasanditel kohtumisi Soome kolleegidega, olgu need välisministeeriumid, siseministeeriumid, terviseametid, sotsiaalministeeriumid või terviseministeeriumid. Neid kohtumisi [on olnud üksjagu]. Mul on siin kuskil selle kohta üks paber, põhimõtteliselt kümme rida on neid kuupäevi, millal on kohtutud ja neid asju arutatud. Kõik on panustanud, kõik on andnud oma osa, ka Riigikogu. Ma arvan, et see, et Riigikogu tegi pöördumise Soome parlamendi poole, ongi olnud üks asi, mida teie saate teha. Riigikogu esimees on suhelnud Soome parlamendi juhiga. Seda tööd on teinud kõik kõikidel tasemetel, sealhulgas välisminister.

16:37 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

16:37 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud umbusaldatav! 17 aasta pikkusest võimul olemisest rääkides tasub muidugi öelda, et selle aja jooksul viidi Eesti Euroopa viie vaeseima riigi hulka. See ei ole mingi liialdus, see on fakt, kontrollige kõikide võimalike majandusnäitajate põhjal. Nii see on. Aga mind huvitab järgmine asi. Kuna te ütlete siin, et meie tõstsime aktsiise – no see on muidugi eriline mõttepiruett –, siis ma loen teile ette ühe kommentaari Õhtulehest: "Kohe saame reffide toel teemaksu, ummikumaksu, automaksu ja muu. Õnnitlen! Teised riigid elavad ja majandusse pumbatakse raha, aga meie valitsus tõstab makse ja muudkui kärbib. Kuidas saab mingi tervemõistuslik sellist valitsust üldse toetada?" Minu küsimus on väga lihtne. Kuidas nende loetletud maksudega on? Eile Taavi Aas teatas, et meil kehtestatakse teemaks ja saastemaks. Ja kõik sigadused on muidugi alati põhjendatud õilsate eesmärkidega: rohepööre, CO2 vähendamine jne. Kuidas kommenteerite?

16:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Võib-olla teile tuleb üllatusena, aga alates 1. jaanuarist 2018 tuleb maksta teekasutustasu kõikide üle 3,5-tonniste veoautode eest, mis sõidavad avalikult kasutatavate teede võrgustikus. Nii et see kohustus meil juba on. Eestis kehtib ka ajapõhine tasu, mis annab õiguse kasutada teed kindla ajavahemiku jooksul. Nii et selline on see teekasutustasu. Aga see hirmuäratav nimekiri, mis te loetlesite, ei vasta tõele.

16:39 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

16:39 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud peaminister! Ma tulen tagasi nende 800 000 doosi juurde, mida Eesti plaanib ära kinkida. Jaa, nõrgemate aitamine on kahtlemata hea ja vajalik, aga me peame vaatama ka enda olukorda. Kui arvestame seda, et see summa on ilmselt kusagil 2 miljoni euro kandis, ning teame, et homme on päästjad tulemas Stenbocki maja juurde avaldama arvamust [neile eraldatava raha] võimaliku kärpe kohta, mis on üle paari miljoni, ja võimalike sulgemiste kohta, siis ma küsin nii: kas teil oli valitsuses arutelu, et otsida võimalikke ostjaid sellele 800 000 doosile, et saada see raha meie majandusse tagasi meie enda kitsaskohti leevendama?

16:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nende vaktsiinide hanke leping on sõlmitud Euroopa Komisjoni ühtse hanke raames ja selles lepingus on kirjas klausel, et neid ei või müüa. Neid võib annetada, aga neid ei või müüa.

16:40 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun! 

16:40 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt peaminister! See, et te eitate, et te – ma pean silmas Reformierakonda – andsite 2019. aastal üle otsuse eelnõu, millega soovisite teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku minna mõne aastaga üle eestikeelsele haridusele, ei tee tegelikkust olematuks. Nüüdseks olete valitsuses jõudnud aastani 2035 ja [selle puhul räägite] ka [üksnes] "valdavast" [üleminekust]. Eitamine ei tee seda olematuks ja see kommentaar, justkui nüüd oleks laiapõhjaliselt kokku lepitud 2035. aastas, ei vasta tõele. Isamaa küll sellega ei nõustu, kohe kindlasti mitte, ja me pole selles kokku leppinud. Aga minu küsimus tuleneb teie vastusest, mille andsite kolleeg Merry Aartile. Te ütlesite, et esimese kvartali prognoositust suurem majanduskasv oli tingitud lisaeelarve vastuvõtmisest. Nii te täna vastasite siin puldis. Lisaeelarve võeti vastu 14. aprillil ja see jõustus 18. aprillil. Öelge, kuidas on võimalik, et aprillis vastu võetud lisaeelarve mõjutas esimese kvartali majandustulemusi nii jõuliselt ja edukalt.

16:41 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, te ilmselt ei kuulanud kõiki vastuseid. Ma vastasin Merry Aartile, et loomulikult on majandus ehitatud kindlatele alustele ning seda on teinud mitmed valitsused, kes on olnud pikalt ametis, sealhulgas teie kirutud Reformierakonna valitsus, mis oli võimul 17 aastat ja ehitas Eesti majanduse tugevale alusele. Seda ma täielikult enda nimele loomulikult ei kirjuta.

Tulles eestikeelse hariduse juurde, ma ei eita, et me sellise otsuse eelnõu esitasime. Aga me oleme praegu koalitsioonis Keskerakonnaga, kellel on täiesti teistsugused vaated selles küsimuses. See on meie kompromiss. Aga kompromiss oli ka teil. Sellesama eesti keele arengukava oli valmistanud ette teie valitsus, kui teie seal olite, ja seetõttu ma ütlengi, et see on poliitiline kompromiss, mis hõlmab eri erakondi. Eestikeelsele haridusele üleminek peab toimuma järk-järgult, see peab toimuma nii, et ühelegi kogukonnale haiget ei tehtaks. Te teate seda väga hästi, olles ise olnud hetk tagasi valitsuses ja olles olnud ka selle arengukava taga.

16:43 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seederil on protseduuriline küsimus.

16:43 Helir-Valdor Seeder

Ütlen stenogrammi jaoks, mul lihtsalt ei ole võimalik vaiki olla. See arengukava ei ole mitte eelmises valitsuses ette valmistatud, vaid see on eelmise valitsuse ajal haridusministeeriumis ette valmistatud arengukava, mis ei saanud eelmiselt valitsuselt heakskiitu. Kindlasti ei saa samastada seda, kui ametnikud kusagil Mailis Repsi alluvuses midagi tegid, sellega, et tegemist on eelmises valitsuses ette valmistatuga. Ei, eelmine valitsus ei saatnud seda arengukava parlamenti, ei kiitnud seda heaks. See on väga oluline täpsustus, et me ei eksitaks avalikkust.

16:43 Aseesimees Martin Helme

Nii on. Tarmo Kruusimäe, palun!

16:43 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Küsin maksurahu ja maamaksu kohta. Ma saan aru, et tegemist on ikkagi rahuvalveoperatsiooniga. Aga kas maamaks iseenesest on heidutustegevus või sissitegevus?

16:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Maamaks on maamaks. Ma ei saa teie küsimusest aru.

16:44 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:44 Kalle Grünthal

Aitäh! Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkt 4 sätestab, et Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid. Seega, sisuliselt on Riigikogu liikmel juurdepääsuõigus igasugustele välislepingutele, et saada oma tööks vajalikku informatsiooni. Ma olen pool aastat püüdnud tagajärjetult teie valitsuse käest saada informatsiooni tingimusliku vaktsiinilepingu kohta: mida see sisaldab, millised tingimused seal on jne. Absoluutselt kõik ametnikud vastavad selle peale, et see on salastatud, me ei tohi seda öelda, nii on lepingu tingimustes sätestatud. Täielik süvariik! Tuldagu veel ütlema, et meil ei eksisteeri süvariiki! Ametnikud teavad, aga Riigikogu liikmed ei tohi teada. Öelge palun, millistel kaalutlustel on õigus keelata Riigikogu liikmetele lepingute esitamist.

16:45 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Pöördun taas oma soovituse juurde minna uuesti Tartu Ülikooli õigusharidust omandama. Soovitan teil selgeks teha välislepingu ja tavalise lepingu vahe. See, millest räägib põhiseadus, on välislepingud. On ka ostu-müügilepingud, mis ei ole välislepingud, isegi mitte siis, kui need on välisriikide ettevõtetega sõlmitud.

16:45 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthalil on protseduuriline, palun!

16:45 Kalle Grünthal

Jah, protseduuriline. See on järjekordne näide Kaja Kallase vastamise stiilist, protokolli jaoks on vaja see ära märkida. Ei ole teie asi kommenteerida minu haridust. Mul võib olla ka lasteaiaharidus, üheklassiline haridus, see pole teie asi. Teie asi on vastata küsimusele.

16:46 Aseesimees Martin Helme

Jaa, niipidi see käib, et umbusalduse korral Riigikogu liige küsib küsimuse ja umbusaldatav minister annab vastuse.

Uno Kaskpeit, palun!

16:46 Uno Kaskpeit

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Minu küsimus on järgmine. Politseisüsteemis algab politseinike pensionile mineku aeg 55. eluaastast. Kui inimene on sunnitud tervislikel põhjustel või kärbete tõttu koondamise tagajärjel lahkuma natukene enne 55-aastaseks saamist, jääb ta ilma oma pensionist. Kuidas te plaanite selle probleemi lahendada või ei huvita teid see küsimus?

16:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei oska praegu nii detailsele küsimusele vastata.

16:47 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

16:47 Henn Põlluaas

Aitäh! Reformierakond on olnud pikalt võimul ja sellele vaatamata ei ole meie teede ehitus, ma pean silmas neljarealisi teid Narvasse, Tartusse ja Pärnusse, kuidagi edenenud. Ja nüüd, kui eelmise valitsuse ajal võeti suund hakata sellega tegelema, investeerida sellesse, siis teie valitsuse üks esimesi samme oli sellele kriips peale tõmmata. Kas te üldse kavatsete meie infrastruktuuri kunagi panustada või jäämegi lootma, et niimoodi sent sendi haaval ja kilomeeter kilomeetri kaupa seda kunagi tehakse ja võib-olla saja aasta pärast võime uhkelt nentida, et ka meil on tõepoolest suurepärased teed, mis viivad sinna, kuhu nad peaksid viima?

16:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me investeerime, nagu ma ütlesin, 8 miljardit eurot järgmise nelja aasta jooksul Eesti majandusse. Ja mis puudutab seda ühte lõiku, mis teil oli plaanis teha PPP-projektina, siis me lasime tellida selle kohta analüüsi ja selgus, et PPP-projektina läheks see maksma 90 miljonit eurot rohkem kui siis, kui riik teeks seda kas omavahenditega või laenu varal. Seetõttu me otsustasime, et kuna 90 miljonit eurot on päris suur summa, on igal juhul mõistlik see raha kokku hoida ja teha selle eest midagi muud. Selle lõigu me teeme, aga me teeme selle lihtsalt odavamalt. Mis puudutab veel taristuinvesteeringuid, siis üks põhiline probleem on ka see, et ei ole tehtud projekte, mida saaks välja ehitada selle raha eest, mis meil on.

Ja üks asi veel, mille ma pean ära õiendama. Kiiresti üritasin vaadata. Helir-Valdor Seeder ütles, et nemad ei olnud selle eesti keele arengukavaga nõus. Aga siin on öeldud, et 29. oktoobri 2020 kabinetinõupidamisel otsustas valitsus kiita heaks kõik Haridus- ja Teadusministeeriumi arengukavade eelnõud ja saata need arutamiseks Riigikogule.

16:49 Aseesimees Martin Helme

Igor Kravtšenko, palun!

16:50 Igor Kravtšenko

Hea juhataja! Austatud peaminister! Mõned päevad tagasi te kohtusite oma Balti kolleegidega ehk Läti ja Leedu kolleegiga. Tänaseks on see teema vist juba maas, aga ma ikkagi küsin: kas te olete arutanud ka Balti mulli teemat?

16:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, see teema on tulnud üles, aga praegu on kõikide eesmärk see, et vaba liikumist üldse ei piirataks, kuna näitajad on nii madalal. Ka Euroopa Komisjon on andnud selle kohta soovitused, millest lähtuvalt peaks tegutsema, et inimesed saaksid vabalt liikuda kogu Euroopas, mitte ainult Balti riikides. 

16:50 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

16:50 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud peaminister! Siin on täna pidevalt juttu olnud maksudest ja maksurahust. Te väidate, et ühtegi maksu ei tõsteta. Aga kui me vaatame Riigikogule üle antud seaduseelnõusid, siis näeme, et üle on antud mitu tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Viimati anti üle maamaksuseaduse eelnõu, mis tähendab sõna otseses mõttes nii inimestele kui ka ettevõtjatele, eriti põllumajanduse ja metsandusega tegelevatele ettevõtjatele, erametsaomanikele ja põlluomanikele maksutõusu, väga selget maksutõusu. See ei ole üldse häbiasi, aga [sel juhul ei tohiks] lihtsalt pukist pidevalt väita, et ühtegi maksutõusu ei ole plaanis, kui samal nädalal annab valitsus üle seaduseelnõu, milles on väga selgelt kirjas maksutõus. Me ei räägi täna sellest, kas maamaksu tõstmine, mida ei ole pikka aega tehtud, on õige otsus või mitte. Aga ma arvan, et ei ole vaja hommikust õhtuni rääkida, et kõik maksud jäävad endiseks.

16:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ma ei tea, kas see vastab tõele, et teil on täna sünnipäev. Kui see vastab tõele, siis palju õnne!

16:52 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaarel on sünnipäev.

16:52 Peaminister Kaja Kallas

Selge. Enne just keegi ütles, et Aivar Kokal on sünnipäev.

16:52 Aseesimees Martin Helme

Öeldi, et rahanduskomisjoni esimehel on sünnipäev. Aivar Kokk on endine esimees.

16:52 Peaminister Kaja Kallas

Selge. Praegusel rahanduskomisjoni esimehel on sünnipäev

16:52 Aseesimees Martin Helme

Just!

16:52 Peaminister Kaja Kallas

Siis palju õnne praegusele rahanduskomisjoni esimehele!

Tulen tagasi teie küsimuse juurde. Me ei muuda maksumäärasid, need jäävad samaks. See eelnõu, mis oli arutusel ka teie valitsuses ja millest korduvalt on juttu olnud, puudutab maa hindamise aluseid. Maa hindamise aluseid ei ole pikalt muudetud, nagu te ise ütlesite, ja see on kohalikele omavalitsustele olnud probleem. Kõnealuses maamaksuseaduse eelnõus on kirjas selged piirmäärad, mida [maksutõus ei tohi ületada], aga me ei muuda maksumäärasid. Maksurahu puudutab seadust maksumäärade muutmise kohta.

16:53 Aseesimees Martin Helme

Ivari Padar, palun!

16:53 Ivari Padar

Lugupeetud proua peaminister! Mis puudutab eelarvet, riigi eelarvestrateegiat ja kärpeid, siis oleme siin saalis päris tihti kuulnud, et Keskerakonna liikmed on sel teemal õige kriitilised. Kui aga augustikuine majandusprognoos tuleb eeldatavasti õige positiivne ja on võimalik RES uuesti üle vaadata, siis kui kindel te [kärbetes] olete? Kas on üldse olemas võimalus, et uue prognoosi valguses kärped ära jäetakse? Ja kui kindel te olete, et teil ei teki Keskerakonnaga augustikuus sel teemal tugevat debatti?

16:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meil on pidev debatt Keskerakonnaga ja ma arvan, et see ongi tervislik. Me vaidleme otsuste üle ja lõpuks jõuame kompromissile. Meil on kindel eelarvekalender paika pandud ja selle kalendri järgi me liigume. Seda ei ole põhjust muuta ka tulenevalt nendest headest majandusnäitajatest, mis praegu on. Järgmised otsused on septembris plaanis ikkagi selle eelarvekalendri järgi teha.

16:54 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:54 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on kaks küsimust. Isamaa fraktsiooni ühenduse "Punk on lahe" liikmed heitsid kulli ja kirja ning minu peale langes liisk küsida Reformierakonna tähtsuselt kolmanda inimese Kristina Šmigun-Vähi lemmikküsimus: kas teil on häbi? Ja tõe huvides, selleks et me saaksime parema tõeprotsendi, on mul ka lisaküsimus: kas teie nimi on Kaja Kallas?

16:55 Peaminister Kaja Kallas

Jah, on. 

16:55 Aseesimees Martin Helme

Kumba: häbi või Kaja Kallas?

16:55 Peaminister Kaja Kallas

See teeb teile nalja, jah? Selline Riigikogu juhataja on meil. Päris hästi! Mille kohta see küsimus käib? Ma ei tea, mille kohta see küsimus käib. Kõik otsused, mis on valitsus teinud, nende taga ma seisan. Ma olen uhke selle üle, et valitsus on lühikese ajaga suutnud nii palju korda saata. Kui arvestada seda, et samal ajal oli ka tervisekriis, mida me pidime lahendama kõikide nende otsuste kõrvalt, siis ei, vastupidi, ma olen väga uhke selle valitsuse üle.

16:55 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Indrek Saar, palun!

16:56 Indrek Saar

Jaa, tänan! Ma olen sunnitud protesteerima selle vastu, mida me just nägime juhatajat tegemas. Küllap juhataja sai ka ise aru, et läks halvasti. Oleks hea, kui juhataja vabandaks ja korrigeeriks oma käitumist. See, et Riigikogu liikmed saavad eri moodi aru sellest, mis on viisakas ja mis on parlamendis kohane ning kas üldse peab olema viisakas, jääb Riigikogu liikmete südametunnistusele. Aga Riigikogu juhatajalt me eeldame siiski seda, et ta ei lähe kaasa sellise koolikiusamisega, mida me just nägime. Ma väga palun Riigikogu juhatajat mitte selliseid vahemärkusi endale lubada.

16:56 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar ei ole olnud siin kogu diskussiooni aja. Riigikogu liikmetel on olnud korduvalt nurinaid, et nad ei saa kuidagi vastuseid. Ma juhtisin tähelepanu, et ka see vastus oli selline, millest oli raske aru saada. Mart Helme, palun, protseduuriline!

16:56 Mart Helme

Ma soovitan meie lugupeetud sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liikmetel olla õiglased igast aspektist lähtudes. Kui näiteks vastaja juhib pahatahtlikult ja halvustavalt tähelepanu mõne rahvasaadiku haridustasemele, ka siis võiks pöörduda juhataja poole palvega vastaja korrale kutsuda. Suhtume siis juba niimoodi ühetaoliselt kõigisse, aga mitte nii, et ühtedele teeme hinnaalandust, aga teistele ei tee. Selline protseduuriline märkus oli mul protokolli tarvis.

16:57 Aseesimees Martin Helme

Oi jah! Toomas Kivimägi, protseduuriline!

16:57 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud juhataja, hea Martin! Ma pean sinust lugu. Aga viis, kuidas sa sellele küsimusele reageerisid ja seda kommenteerisid, oli äärmiselt ebaviisakas. Džentelmenina mina vabandaks. Loodan, et sina ka.

16:57 Aseesimees Martin Helme

Ka Indrek Saarel on protseduuriline küsimus.

16:57 Indrek Saar

Jaa, tänan! Lugupeetud Riigikogu liige Mart Helme! Mind ei olnud sel ajal tõepoolest saalis, kui see kommentaar tehti. [Kui ma oleksin siin olnud,] siis oleksite võinud vähemasti minu ilmest näha, et ka minu arvates ei ole valitsuse liikmel väärikas juhtida tähelepanu sellele, mida ta arvab ühe või teise Riigikogu liikme haridusest. Ma olen sellega absoluutselt nõus. Aga mind ei olnud sel hetkel saalis ja isegi siis, kui ma oleksin olnud saalis, oleks see olnud ikkagi juhataja kohustus juhtida tähelepanu sellele, mis on korrektne Riigikogu suhtes ja mis mitte. Praegu juhtisin ma tähelepanu sellele, mis minu arvates sugugi ei käi kokku selle parlamentaarse tavaga, mille järgi me eeldame, et Riigikogu istungi juhataja on n-ö tasakaalustav jõud siin saalis ja kutsub korrale mõlemaid pooli.

16:59 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, protseduuriline.

16:59 Kert Kingo

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja ja saalis viibijad! Ma tahaksin väga uskuda, et siin parlamendisaalis on standardid kõigile ühesugused, sõltumata ajast ja kohast. Tuletan sotsiaaldemokraatidele ja reformierakondlastele meelde, mis toimus siin siis, kui EKRE ministrit umbusaldati, ja [soovitan seda võrrelda sellega,] mis toimub praegu. Selles mõttes on tõesti väga silmakirjalik hakata rääkima mingist eetikast nendel inimestel, kes varem siin pole osanud korrektselt ja viisakalt käituda.

16:59 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, protseduuriline.

16:59 Mart Helme

Ma põhimõtteliselt tahan öelda sedasama, mida ütles Kert Kingo, et mõõdikud peavad olema kõigile ühesugused. Ei ole niimoodi, et seda neetud EKRE-t tuleb kogu aeg korrale kutsuda. Mitte kellelgi, ei reformierakondlastel, ei sotsiaaldemokraatidel ega kellelgi teisel, pole mingit moraalset pjedestaali meile moraali lugeda. Te olete käitunud siin saalis täpselt samamoodi, vahetevahel üleannetult, lärmavalt, süüdistavalt, isiklikuks minevalt. Nii et lõpetame selle silmakirjaliku hala. Ja rääkida siin džentelmenlikkusest on täiesti kohatu, sellepärast et meil ei ole ju sugusid. Sugu on meil sotsiaalne konstruktsioon, nagu sotsiaaldemokraadid on meile juba ammu selgeks teinud, mistõttu ei ole meil mingit põhjust rääkida siin džentelmenlikkusest. Me räägime kollegiaalsusest või sellest, kas meile antakse adekvaatseid vastuseid või ei anta.

17:00 Aseesimees Martin Helme

Nagu te näete, kui me veel kaua sedasi jätkame, siis kaotame oma ettekandja. Tarmo Kruusimäel on protseduuriline küsimus.

17:00 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ma tahan selle protseduuri kohta anda omapoolse vastuse: ärge nüüd tülli pöörake, ma sain vastuse ja see oligi minu jaoks äärmiselt oluline. Võitsin kihlveoga kasti alkoholivaba õlut.

17:01 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, protseduuriline.

17:01 Riina Sikkut

Aitäh! Ma olen täiesti nõus, et siin saalis võiks kõiki kohelda võrdselt. Kui juhataja peab vajalikuks vastuste kvaliteeti hinnata, siis samalaadse sõela võiks läbida ka küsimused.

17:01 Aseesimees Martin Helme

Jätkame. Indrek Saar, protseduuriline.

17:01 Indrek Saar

Kuna Mart Helme pöördus sotsiaaldemokraatide poole, siis kinnitan, et ma olen kaugel sellest, et hakata EKRE liikmetele moraali lugema. Küll aga juhtisin ma tähelepanu juhataja käitumisele.

17:01 Aseesimees Martin Helme

Selge, saime sellega ühele poole. Aivar Kokal on küsimus, palun!

17:01 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud peaminister, tänud eelmisele küsimusele antud vastuse eest! Te väitsite, et makse ei puudutata. Minu teada on praeguses koalitsioonis majandusministriks Taavi Aas. Kui ma loen eilset Delfit, siis näen, et seal on väga selgelt kirjutatud, et valitsus planeerib ummikumaksu, saastamise maksu ja teede kasutamise maksu, mõni asi oli veel. Kuidas me peaksime sellesse suhtuma? Võib-olla oskad sa taktikaliselt selgitada, et ka need ei ole maksud? Mis asjad need siis on? Või on sedasi, et neid ei plaanita kehtestada mitte järgmisel aastal, vaid ülejärgmisel aastal või lausa 15 aasta pärast? Kas neid makse on valitsuses arutatud ka sinuga või olid need lihtsalt majandusministri kuskilt tulnud mõtted?

17:02 Peaminister Kaja Kallas

See loetelu, mille te ette lugesite, oli teie enda erakonnakaaslase Urmas Reinsalu loetelu, mis kahjuks ei vasta tõele. Selliseid makse ei ole plaanis kehtestada. Transpordi arengukavas viidatakse näiteks teekasutustasule, aga nagu ma selle kohta juba ütlesin, kehtib teekasutustasu meil 2018. aastast. Nii et ei, see [loetelu] ei vasta tõele.

17:03 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

17:03 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Te olete koalitsioonileppes deklareerinud, et ühe olulise prioriteetse tegevusena näete seda, et see valitsusliit peaks seisma selle eest, et Eestis oleks vähem majanduslikku, sotsiaalset ja regionaalset ebavõrdsust. Kas see oli siiralt teie soov või on Keskerakond selle sinna sisse kirjutanud ja teie tegelikult ei kavatse sellest juhinduda? Kui vaatame näiteks riigi eelarvestrateegiat, mille te olete esitanud, siis näeme, et ebavõrdsust tekib kolinal juurde. Huvitegevuse kärbe on üks näide selle kohta. See [toetus] on mõeldud just nimelt selle jaoks, et laste ebavõrdseid võimalusi vähekenegi tasakaalustada. Siiamaani on see väga hästi toiminud. Kas see [ebavõrdsuse vähendamise plaan] on teie arvates tühi deklaratsioon või on teil kavas ka mingeid tegevusi, mis seda sisustaksid?

17:04 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult on meil kavas tegevusi, mis seda sisustavad, aga ma tahan öelda ka seda, et kohalikud omavalitsused saavad raha juurde, 30 + 16 miljonit eurot. Seda on rohkem kui 7 miljonit. Mis puudutab laste huviharidust, siis kohaliku omavalitsuse kohustus on laste huviharidust korraldada, see on kohaliku omavalitsuse enda teha. Seda raha on kasutatud väga erinevalt, see ei ole sugugi alati läinud lastele. Hea näide on just Tallinn. Tema saab kõige suurema osa huvihariduse rahast (üle 1 miljoni euro on see summa, mis nad saavad), ometi õpib 20 000 last erahuvikoolides ja 10 000 last munitsipaalhuvikoolides. Aga see raha ei lähe mitte sinna, kus on lapsed, vaid sinna, kus kohalik omavalitsus on seda otstarbekamaks pidanud. Meil tulevad kohalikud valimised. Kui see on mure, mis läheb inimestele korda, siis seda tuleb ka häälekalt väljendada kohalikel valimistel, et kohalikud omavalitsused teaksid sammu seada.

17:05 Aseesimees Martin Helme

Heljo Pikhof, palun!

17:05 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud peaminister! Praeguse valitsuse võimuletulekul te lubasite esimese asjana tegeleda poliitilise korruptsiooniga ja te lubasite, et neid eelnõusid, mis [sel teemal] tulevad, toetatakse mingil moel. Aga praegu pole seda küll näha olnud. Me pole kuidagi täheldanud, et praegusel valitsusel oleks soov korruptsioonivastase võitlusega sisuliselt tegeleda. Kas see jääbki nii või on teil mingeid konkreetseid plaane? Me pole kahjuks seda märganud.

17:06 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui ei ole märganud, siis tuleb uuesti rääkida. Kõigepealt, ühe esimese asjana me võtsime vastu seaduse, mille järgi peavad nüüdsest ka ministrite nõunikud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni. See on vajalik just selleks, et selliseid Porto Franco stiilis kaasuseid ära hoida. Teiseks, kõik GRECO soovitused, mis olid üleval, me võtsime vastu, tegime vastavad sammud. [Mõndagi] on veel torus, aga me oleme alles neli kuud olnud valitsuses ja teinud seda tervisekriisi ajal, nii et kõike ei ole veel jõudnud. Kuid ma pean ütlema, et saja päeva plaanist suutsime täita ikkagi tubli 80%.

Mis on veel torus? Plaanis on täiendada Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni seadust nii, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile antaks jõudu juurde. Kavas on ka Vabariigi Valitsuse seaduse ülevaatamine selles võtmes, et korruptsiooniohtu vähendada. Nii et need on asjad, mis veel tulevad. Aga GRECO soovitused on olnud üsna pikad ja põhjalikud. Need ei ole puudutanud mitte ainult seadusi, vaid tegelikult ka reaalseid tegutsemismudelid, mida ministeeriumides muudetakse, et kõik oleks läbipaistvam ja oleks vähem korruptsiooni.

17:08 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokal on protseduuriline küsimus. Palun!

17:08 Aivar Kokk

Hea juhataja! Ma lihtsalt pean täpsustama ja peaministrile meelde tuletama, et eilses Eesti Päevalehes ilmus artikkel pealkirjaga "Taavi Aas lükkab kliimareformi transpordis: saastamise ja tee kasutamise eest peaks maksma". Siin on öeldud, et valitsus kinnitas arengukava. See hõlmab transpordisektorit ja kõiki neid muid punkte. Ma lihtsalt protokolli jaoks märgin, et päris nii ei ole, et keegi pole midagi öelnud ja et see on hoopis meie inimeste, Urmase või kellegi teise jutt. Sel juhul Eesti Päevaleht valetab, aga sihuke artikkel seal on.

17:08 Peaminister Kaja Kallas

Ma võin sellele küsimusele vastata.

17:08 Aseesimees Martin Helme

Jaa, kui sa soovid, sa võid vastata sellele küsimusele.

17:08 Peaminister Kaja Kallas

Arengukava on koostatud 2030. aastani, kui ma õigesti mäletan. Mul ei ole seda praegu kaasas. See, et seal on sätestatud kasutaja-maksab-printsiip, on mõistlik. Me teame, kuhu liigub kliimapoliitika ja kuhu liigub keskkonnapoliitika. Aga oma küsimuses te nagu seote kaks asja kokku ja ütlete, et meie valitsus kehtestab mingeid makse. See ei vasta ju tõele, selle kahe aasta jooksul mingeid selliseid makse ei tule.

17:09 Aseesimees Martin Helme

Lauri Läänemets, palun! 

17:09 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma tahaksin rääkida politseinike, päästjate, õdede ja õpetajate palkadest. Te ütlesite, et jah, need tõusevad. Aga kahjuks tõusevad need selle hinnaga, et lastelt võetakse ära huvihariduse raha või mõni komando suletakse. Ja tegelikult see palgatõus, mis te olete plaaninud, jääb suure tõenäosusega inflatsioonile alla. Laenude tagasimaksmiseks on olemas lahendus, mis on õiglane kõigi suhtes: see raha leitakse niimoodi, et kõik Eesti inimesed panustavad laenude tagasimaksmisse. Aga täna, kui te kärbite ega tõsta vajalikus mahus riigitöötajate palkasid, tähendab see seda, et just nemad maksavad need laenud kinni, ja see on ebaõiglane. Minu küsimus teile on järgmine: miks on valik selline, et ainult riigitöötajate pealt kärbitakse, et saaks laene tagasi maksta, mitte ei kästa kõigil Eesti inimestel, võib-olla ka ettevõtjatel mis iganes süsteemi läbi, panustada laenude tagasimaksmisse?

17:10 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tuleb üle korrata, kuidas riigieelarve tulud tekivad. Need tekivad maksudest. Makse maksavad ka erasektoris tegutsevad ettevõtted ja sealsed töötajad. Loomulikult makstakse makse ka riigi palgal olevate inimeste pealt, aga see on raha ühest taskust teise tõstmine. Maksumaksja raha tuleb ikka väga paljuski erasektorist.

Te küsite, miks ainult riigipalgalised kannatavad. Ei kannata! Tegelikult sai kriisis pihta just erasektor, ettevõtjad olid sunnitud ennast koomale tõmbama. Turismisektor on kahanenud peaaegu olematuks, sealsed inimesed kaotasid töö – nad mitte ainult ei kaotanud palgas, vaid kaotasid töö. Kui avalik sektor ei ole nõus ühtegi kulu kokku hoidma, siis see tuleb ju maksumaksjate arvel.  Erasektoril ei ole valikut. Kui sul raha ei ole ja käive kukub ära, siis keegi ei küsi sinult, kas sa tahad kokku hoida. Sa lihtsalt pead kokku hoidma. Seetõttu ei ole õiglane, kui avalik sektor ütleb, et meie ei ole nõus mitte midagi üle vaatama.

On terve rida kohti, kus riik osutab teenust eri institutsioonides, mis inimeste seisukohast on nagu üks. Minu meelest annab see kriis võimaluse teha ära need reformid, mida ei ole pikalt tehtud, sealhulgas riigireformi.

17:12 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

17:12 Riina Sikkut

Alustuseks väike kommentaar, et milline käive riigil kukub. Maksulaekumine kasvab, nõudlus avaliku sektori toe järele on kriisi korral olemas, laenuvõimalused on olemas. Sellist paralleeli erasektoriga ei saa tõmmata. Ja teiseks väljendan üllatust teie üllatuse üle, mida te kõne alguses ilmutasite, et meil on ühe miljardi euro jagu fantoomkärbet. See oli ju teada. Eelmise valitsuse kehv RES ei ole kuidagi üllatus. Me arutasime seda siin saalis, komisjonides ja meedias. See ei ole midagi sellist, mis paneks valitsuse ootamatusse positsiooni. 

Huvihariduse kärpe kohta küsin samuti. Loksa laps saab huvihariduse toetust 22 korda rohkem kui Keila laps ning Setomaa laps saab 14 korda rohkem kui Tallinna laps, sest see on regionaalselt tasakaalustav meede. Kärpides sellist meedet, peab Setomaa oma lapsele huvitegevuse pakkumiseks pingutama 14 korda rohkem kui Tallinn ja Loksa 22 korda rohkem kui Keila. Ehk teisisõnu, regionaalselt tasakaalustava meetme kärbe hakkab ebavõrdsust võimendama, eesmärgile vastu töötama. See on erakordselt rumal otsus. Millega on põhjendatud regionaalse tasakaalustamatuse süvendamine ja laste arvel esimese kärpe tegemine?

17:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult me teadsime riigieelarve seisu, seda, et see on halvas korras. Seda me ju teadsime. Aga me ei teadnud, et see on nii halvas korras. See oli siiski üllatus ja igal juhul ebameeldiv üllatus.

Teie kommentaar riigieelarve ja ettevõtte eelarve võrdlemise kohta. Riigi kulud on viimase nelja aastaga kasvanud 47%. Tulud ei ole järele tulnud, kulud panevad igal juhul eest minema. Me oleme võtnud laenu rohkem kui kunagi varem, üle 2,58 miljardi euro, ja võtame veel, et katta kulusid. Paljud kulud on tulenenud ka kriisiajast, see on täiesti mõistetav. Aga paraku on varem ka [liiga palju] raha ära kulutatud ja ei ole lihtsalt võimalik niimoodi pikalt üle jõu elada.

Mis puudutab huviharidust, siis Haridus- ja Teadusministeerium on öelnud, et huvihariduse toetus peab olema paremini sihitud. See aga, mis te ütlesite selle kohta, et Tallinna laps seda nii palju ei vaja kui mõne sellise omavalitsuse laps, kus on väiksemad võimalused, on kõik tõsi.

17:15 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovski, palun!

17:15 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Aga proportsionaalselt kaotavad selle kärpe tõttu rohkem just nimelt need ääremaastunud vallad – see oli eelküsija küsimuse mõte.

Halvast eelarveseisust rääkides ei saa muidugi mööda minna ka sellest, et teie valitsuse tekitatud koroonakaos on meile maksma läinud lisaeelarvega üle 700 miljoni euro. Ega eelmise valitsuse fantoomkärpedki olnud ilus riigirahandus, aga ärme siis ka selle valitsuse tervishoiupoliitilisi otsuseid ja nende mõju Eesti riigieelarvele ära unustame. Võib-olla ei peaks nii bravuurikas olema sellel teemal rääkides, arvestades seda, mis viimase nelja ja poole kuu jooksul on toimunud.

Kui rääkida avaliku sektori kärbetest, siis sellised lihtsalt jõude istuvad ametnikud tuleb muidugi koondada, aga valdavalt on ju küsimus selles, et me kärbime avalikke teenuseid. Näiteks seesama töötuks jäänud inimene erasektoris – nüüd te võtate temalt vähemaks ka võimalust saada haridust, võtate tema õpetajalt ära palgatõusu. Millisel viisil see Eestit edasi viib?

17:16 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tööturumeetmetest, esiteks, olid meil kriisis ette nähtud just sellised meetmed, mille abil hoida inimesi tööl ja palgal. Teiseks oli võimalik taotleda töötukassa hüvitist. Plaan on siduda seda paremini sellega, milline on tööturuolukord – kui töötuse määr on kõrge, võiksid toetused olla pikemaajalised ja suuremad, ning kui töötuse määr on madal, siis peaks ka seda arvestama. Just selleks, et inimesed ikkagi saaksid abi.

Avalike teenuste puhul on mõte ikkagi selles, et inimese seisukohast pole vahet või ei peaks olema vahet, kus ta üht või teist teenust saab ja millisel kujul ta seda teenust saab, vaid tähtis on see, et ta seda teenust saab. Kui näiteks Siseministeerium ja Kaitseministeerium tegelevad mingi sama asjaga, siis miks ei võiks teha seda ühes kohas? Meil on näiteks EAS ja välisdiplomaatia [büroo] – miks need peavad olema eri kohtades? Keegi ei saa aru, miks peaks olema nii. Suuname need ühte kohta. Meil on EAS ja KredEx, mis tegelikult teevad samu asju, saame need kokku panna. Inimese või ettevõtte seisukohalt on oluline teenus, mida ta saab, mitte see, et neid organisatsioone oleks rohkem.

17:18 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

17:18 Helmen Kütt

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Mul on lihtsalt üks palve. Eelmised peaministrid on alati seda palgatõusu saajate loetelu lugedes, ka selle napi 3% korral, lisaks õpetajatele, päästjatele, politseinikele ja meditsiinitöötajatele nimetanud ka sotsiaaltöötajaid. Ma ei ole kordagi tänase päeva jooksul kuulnud, et te selles loetelus sotsiaaltöötajaid nimetaksite. See on kaasa toonud selle, et ma küsisin Signe Riisalolt, sotsiaalkaitseministrilt, kas tõesti jäävad sel korral sotsiaaltöötajad välja. Sain teada, et nad ei jää välja, aga selles loetelus neid esile ei ole toodud ja nad on pöördunud [minu poole] küsimusega.

Minu küsimus puudutab aga, üllatus-üllatus, ikka huviharidust. Te ütlesite väga ilusasti, et see peaks olema paremini sihitatud. Nõus. Aga selle asemel, et 7 miljonit eurot ära võtta, oleks võinud ju paremini sihte ja tingimusi seada. Viljandi linnale ei ole umbes 30 000 euro leidmine probleem, küll aga on Viljandi vallale 140 000 euro leidmine probleem.

17:19 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks, jah, ka sotsiaaltöötajad kuuluvad sellesse loetellu. See on see tavapärane nimekiri, kõik need ametid käivad n-ö koos. Nii et jah, ka sotsiaaltöötajad kuuluvad nende hulka.

Mis puudutab paremat sihitamist, siis sellega tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium. Ma usun, et ministeeriumilegi on teada kõik need murekohad, mis puudutavad eri valdade toimetulekut ja ka seda, kui palju on ühes või teises kohas lapsi, kes vajavad abi. Ma tahan siiski veel kord üle rõhutada, et kohalikud omavalitsused saavad ikkagi raha juurde, mille varal neid otsuseid teha.

17:19 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

17:19 Andres Metsoja

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Jutt raha sihitamisest on muidugi hästi huvitav, eriti olukorras, kus omavalitsused tegelikult raha kaotavad. Me teame väga selgelt ka keskmisi palgaerinevusi maakonniti. Aga kui on vaja kokku hoida, siis on vaja kokku hoida.

Ma küsin teie käest küsimuse transpordi arengukava kontekstis. Ma mäletan selgelt, et Reformierakond oli väga kriitiline tasuta transpordi ehk täielikult riigi doteeritava ühistranspordi suhtes. Ka selle puhul räägiti sihitamisest ja sellest, kuidas teenus tuleb maapiirkondades teha inimestele kättesaadavamaks. Aga tegelikult töötati väga suuresti suurlinnade huvides. Kas transpordi arengukava pakkus võimaluse arutada ühistranspordi senise korralduse muutmise üle? Kui pakkus, siis kas on plaane selles suhtes midagi ette võtta?

17:20 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Koalitsiooniläbirääkimistel me loomulikult rääkisime sellest, ka tasuta ühistranspordist. Teatavasti on see meie koalitsioonipartnerile väga oluline. Me jõudsime kompromissini, nii et ühistranspordikeskustel on õigus valida, kuidas nad seda raha kasutavad. See, kas nad kasutavad seda dotatsiooni tasuta ühistranspordi korraldamiseks või parema liinivõrgu kujundamiseks, on kohalike omavalitsuste endi valida.

17:21 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun!

17:21 Jaak Juske

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Erinevalt EKRE-st on sotsiaaldemokraatide etteheited teie valitsusele väga sisulised. Meie etteheited puudutavad esmajoones neid rumalaid ja ebavõrdsust suurendavaid eelarvekärpeid. Nende kärbete nihukeseks halvaks sümboliks on saanud kahtlemata täiesti põhjendamatu noorte huvihariduse toetuse vähendamine, mis selgelt suurendab nii lastega perede ebavõrdsust kui ka regionaalset ebavõrdsust. Kõige hullem ja rumalam on muidugi see, et huvihariduse kärbet on põhjendatud vajadusega leida raha õpetajate palgatõusuks. Me teame, et majandus kasvab praegu mühinal ja eelarvesse laekub raha rohkem, kui plaanitud. Hea peaminister, ma annan teile võimaluse öelda täna Eesti rahvale, et te ei tee neid ebavõrdsust suurendavaid kärpeid ja laste huvihariduse toetust ei vähendata ning et õpetajad saavad suurema palgatõusu ja see ei tule noorte-laste arvel. Palun lubage seda Eesti rahvale!

17:22 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma olen juba korduvalt öelnud, et Eestis on teatav eelarvekalender, mille järgi me liigume, ja selliseid otsuseid teeme järgmisena septembris. Seda esiteks. Teiseks, kohaliku omavalitsuse tulu suureneb järgmisel neljal aastal 250 miljoni euro võrra. Huvihariduse toetuseks riigi antud raha on 7 miljonit eurot, see on ju väiksem kogus. Ühesõnaga, ma jään selle juurde, et me liigume olemasolevas graafikus.

Mida kogu see protsess on õpetanud, on see, et väga lihtne on laenata miljardit, aga väga raske on hoida kokku miljonit. Täpselt nii see ongi. Kui vastus on see, et me ei proovigi kulusid kontrolli alla saada, siis peab meil olema vastus ka sellele, milliste tuludega me need kulud katame.

17:23 Aseesimees Martin Helme

 Riina Sikkut, palun!

17:23 Riina Sikkut

Aitäh! Need vastused tekitavad väga palju küsimusi. Kui omavalitsuste tulud kasvavad 250 miljonit eurot ja nad peavad suutma sellest 7 miljonit leida, kuidas siis riik oma miljardi pealt seda 7 miljonit ei leia? Kas kohalikud omavalitsused ongi meil palju võimekamad kui riik? Kui praegu saab Setomaa laps 14 korda rohkem toetust kui Tallinna laps ja seda kärbitakse, peab Setomaa iga lapse kohta pingutama 14 korda rohkem, et tagada samal tasemel huviharidus. Paremast sihitamisest rääkides: kas teie ettepanek Keskerakonnaga koalitsioonis olles selle parema sihtimise puhul tõesti tähendas seda, et Tallinnalt tuleks huvihariduse toetus ära võtta ja Setomaale suunata?

Jevgeni Ossinovski küsimusele vastates ütlesite, et kui töötus kasvab, siis peaks töötuskindlustushüvitise saamise periood olema pikem. Ma olen täiesti nõus. Eesti on eesmärgistanud vastutsüklilist poliitikat, see tähendab, et kui erasektor koondab ja kärbib, peab riik oma kulusid suurendama, et olukorda inimeste toimetuleku huvides tasakaalustada. Erasektoriga solidaarne olemine ei saa olla argument kärbete tegemiseks, küll võib seda olla ülekuumenemise jahutamine või midagi muud, aga solidaarsuse argument ei päde.

17:24 Peaminister Kaja Kallas

Minu arvates pädeb väga hästi. Selles mõttes, et praegu me ju käitumegi vastutsükliliselt. Erasektor kannatas selle kriisi ajal, aga avalik sektor ei kannatanud. Nüüd, kui erasektor on toibumas – tänane Eesti Panga majandusprognoos ütleb ka, et töötajaid võetakse juurde, ettevõtted vaatavad tulevikku optimistlikumalt –, siis on ju loogiline, et riik peab vastutsükliliselt käituma. Väga paljuski tuleneb see vajadus ka sellest, et kulud on paisunud üle tulude. Kulud on 47% viimase viie aastaga kasvanud.

17:25 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkutil on protseduuriline küsimus.

17:25 Riina Sikkut

... huvihariduse õpetajate palk või toetused. Majandust kuumendavad ilmselt kinnisvarainvesteeringud või need sajad miljonid, mis lähevad õlitehasesse. Siis on küsimus, kas otsused vastupidise poliitika rakendamiseks ...

17:26 Aseesimees Martin Helme

Riina, teised vähemalt teesklevad, et neil on protseduuriline märkus. Sinul on juba läbirääkimised.

Anti Poolametsal on küsimus.

17:26 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Austatud peaminister! Praegune valitsus ei kavatse minu andmetel töörännet piirata. Kui suureks te prognoosite sel aastal kolmandatest riikidest tulevate lühiajaliste töötajate arvu? Kas teil on samal ajal teada, kui palju meil endal on tööotsijaid?

17:26 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma vaatan, kas mul on selle kohta materjale, aga mul vist ei ole. Prognoosi ma küll ei oska öelda, ma ei hakkaks praegu niimoodi puusalt tulistama.

17:26 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

17:26 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Mul on küsimus seoses sellega, et olete mitmel korral rõhutanud, et kohalikul omavalitsusel on teatud kohustused. Nii ongi. 20 aastat omavalitsuses töötanuna ma tean seda. Omavalitsusel on väga palju kohustusi ja tihti lisatakse neid juurde, ilma et raha kaasa antaks. Ilmselt on osa kohustusi täna juba sellised, mida ka riik toetab, näiteks haridus, teede korrashoid ja midagi veel. Riik on otsustanud sinna teatud toe alla panna. Kas on mingi plaan või on juba teada, millise raha te võtate kohalikelt omavalitsustelt ära, rõhudes seadusele, et see on teie kohustus seda teha?

17:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kohalikud omavalitsused saavad järgmisel neljal aastal 250 miljonit eurot juurde.

17:27 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

17:27 Indrek Saar

Me oleme korduvalt kuulnud, et kohalikud omavalitsused saavad 250 miljonit eurot juurde. Aga kas ei ole mitte niimoodi, et see on kohalike omavalitsuste tulubaas – see ei ole mitte riigipoolne lahke kingitus, vaid see tuleneb muu hulgas sellest, et kohalikud omavalitsused teevad head tööd, kohalikud kogukonnad teevad head tööd, nii sealsed ettevõtjad kui ka avalik sektor teeb head tööd? Kas mitte tänu sellele pole prognoos positiivne? Riigi tulud peaksid kasvama minu teada veelgi rohkem.

Kui te nüüd räägite sellest 36 miljonist eurost – oli vist selline summa, mis järgmisel aastal lisarahana kohalikele omavalitsustele antakse –, siis see on minu teada kriisimeede ja ühekordne. Laste huvitegevus teadupärast ei ole ühekordne, lapsed ei saa ühe aastaga huvitegevuses ära käidud. Kuidas see sobitub teie muidu juurutatud printsiibiga, et investeeringuraha ei tohi ära süüa ja tegevuskulusid peaks koomale tõmbama? Te tegelikult tõmbate kohalikel omavalitsustel nende püsikuludest ühe sisulise raha maha ja annate neile korraks leevenduseks kriisiraha. Kas te siin vastuolu ei näe?

17:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Järgmisel aastal peaks kohalike omavalitsuste tulu kasvama 30 + 16 miljonit eurot. Sellest 30 miljonit on – mul ei ole praegu RES-i siin käepärast, nii et kui ma midagi mälu järgi ütlen, ei pruugi see olla korrektne vastus. Aga põhimõtteliselt kohalike omavalitsuste tulu suureneb, ja kui huvihariduse toetamine on nende jaoks oluline, siis seda nad kindlasti saavad teha.

Kui kellelgi on mõtteid huvihariduse parema korraldamise kohta, siis haridus- ja teadusminister kindlasti kuulab neid, kuidas teha nii, et meil ei oleks regionaalset ebavõrdsust ja et toetust saaks just selline huviharidus, mis võib-olla vajab täiendavaid vahendeid. Kindlasti neid ettepanekuid kuulatakse ja võetakse ka arvesse.

17:30 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

17:30 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma aitan teid statistika ja prognoosiga. Kui praegune süsteem jätkub, siis prognoositakse mitmekümne tuhande lühiajalise töötaja saabumist kolmandatest riikidest. Aga samal ajal on meil endal 51 000 tööotsijat ja alla 7000 vaba töökoha. Kas see on adekvaatne ja õiglane nende tööotsijate suhtes, eriti koroonakriisi ajal, kui töökohta leida on palju-palju raskem kui muidu? Kuidas see olukord lahendada? 

17:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ega kedagi ei saa sundida tegema tööd, mida ta ei taha teha. Meil on osas valdkondades tööjõupuudus, osas on tööpuudus. Ka tööturutoetused või töötutoetused peaksid olema seotud sellega, kas selles sektoris, kus sa oled töö kaotanud, on tööjõupuudus või pigem tööpuudus. Need peaksid olema omavahel seotud. Aga jah, [kedagi] ei saa [sundida]. Kui ühes valdkonnas, näiteks IT-sektoris on töökohti üle, siis see ei tähenda seda, et mis tahes valdkonna inimesed saaksid sinna tööle minna. Me nägime eelmisel aastal ka põllumajanduses, kuidas teatud töökohtadele oli Eestist tööjõudu väga raske leida.

17:32 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun! 

17:32 Siim Pohlak

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Minule teevad muret maksud. Miks? Kõigepealt ma küsin, mis valuvõttesse te Keskerakonna võtsite, et nad nõustusid loobuma aktsiisilangetuste pikendamisest ning võtma raha ära kõige nõrgemate, kõige vähem teenivate Eesti inimeste taskust? Mis valuvõttesse te Keskerakonna võtsite, et nad nõustusid sellega, et neid aktsiisilangetusi, mis eelmine valitsus tegi, ei pikendatud? Ma saan aru, et kütuseaktsiis tõuseb. Vaadates meediat, on teil plaanis ka alkoholiaktsiisi tõsta. Suure tõenäosusega tuleb automaks, millest rääkis majandus- ja kommunikatsiooniminister, ja maanteemaks. Võib-olla ma eksin nimetuses, aga miks te kipute Eesti inimeste tasku kallale? Miks te ... Jürgen, ära sega! Miks te võtate kõige nõrgemate käest?

17:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Aktsiiside puhul oli teie valitsuse otsus langetada neid päikeseloojangu klausliga. Mida see tähendab? See tähendab seda, et te leppisite kokku, et aktsiisid tõusevad 2022. aastaks tagasi sellele tasemele, kus nad olid enne kriisi. See oli teie enda otsus. Meie ei tõsta neid. Teie tõstsite neid ja need tõusevad lihtsalt tähtajaga 2022.

Automaksu ei tule, ma olen juba öelnud, et sellist plaani ei ole. Te seote [koalitsioonileppega] kokku transpordi arengukava, mis on koostatud pikaks ajaks ja milles on välja toodud mitmeid alternatiive, mida võib teha ja mida võiks teha. Aga kes seda teab, kes sellel ajal on valitsuses ja mis otsuseid keegi tegema hakkab.

17:33 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

17:34 Siim Pohlak

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Te räägite sellest päikseloojangu klauslist – ma olen täiesti veendunud, et kui eelmine koalitsioon täna toimetaks, siis jääksid aktsiisid varasemale tasemele. Praegune päikesetõusu valitsus, vastupidi, tõstab aktsiise.

Reformierakond on olnud suures osas ennast teistest paremaks pidav seltskond, võiks öelda, et esimese Eesti erakond. Maapiirkond on teie jaoks alati olnud kõrvalise tähtsusega, pigem selline tüütu probleem, millega tegeleda. Ma saan aru, et eliidil on tore olla ja elada isegi siis, kui see rahvas, kes tööd teeb, välja vahetatakse töölistega Ukrainast, immigrantidega Nigeeriast ja Pakistanist. Eliidi jaoks see pole probleem, nemad saavad ikka oma tornikestes toimetada ja mass, kes tööd teeb, on olemas.

Ma tahan teilt teada, miks te ei panusta maapiirkondadesse, ääremaasse. Praegu, COVID-i kriisi kaasmõjul on Eesti maapiirkondadesse kolimas palju inimesi, aga neil on suured probleemid, sest pangad ei anna väljaspool Harjumaad [toimetamiseks] laenu ja nii ei ole meil võimalik ka ääremaad taasrahvastada. Need, kes Lõuna-Eestis on ringi sõitnud, on näinud, et peaaegu igas talus, tarekeses, on taas korstnast suitsu tulemas ja lapsed külatänaval jooksmas. Praegu oleks vaja suunata raha maapiirkonda. Miks te seda ei tee?

17:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks ütlen, et teie plaan oli tõsta aktsiise juba siis, kui majanduskasv on 2%. Seda ütles teie koalitsiooni rahanduskomisjoni esimees, ta ütles, et kui majanduskasv on vähemalt 2%, siis hakkate te aktsiise järk-järgult tõstma. Praegu on majanduskasv 5,4% ja meie kindlasti ei lähe aktsiise tõstma. Läheb nii, nagu te ise ütlesite, see päikeseloojangu klausel ehk teie otsus tõsta aktsiise jääb kehtima.

Mis puudutab maapiirkondasid, siis ma olen teiega väga nõus, et COVID-i aeg on toonud kaasa selle, et inimesed on rohkem maapiirkondadesse läinud. Me teame, et seal on tõrkeid kapitalile ligipääsemisel nii peredel, kes tahavad sinna oma kodu soetada, kui ka ettevõtetel, kellel on raskem saada laenu seal oma ettevõtte edasiarendamiseks. Seetõttu me olemegi valitsuses arutanud programme, mille kaudu toetada peresid, kes maale elama asuvad, ületada turutõrge, ja ka ettevõtete puhul ületada turutõrget. Aga selle jaoks peaks kasutama Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahendeid, mitte raha onupojapoliitikat ajades omadele jagama. Need on just need instrumendid, mis on selle jaoks ette nähtud, ja neid tulebki niimoodi kasutada. Nii et sellised programmid on plaanis.

17:37 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

17:37 Urmas Reinsalu

Aitäh! Proua peaminister, suur tänu teile selle positiivse visiooni eest! Ma täiesti ühinen sellega, mis puudutas EAS-i välisesindajate viimist Välisministeeriumi alla. Ma arvan, selleks võiks olemas olla erakondadeülene konsensus ja selle võiks selle aasta jooksul ära teha.

Nüüd sellest, mis puudutab sõnapidamist ja silmakirjalikkust. Ma tahan öelda seda, et valitsuse koalitsioonileppes, millele parlament andis mandaadi, oli kirjas, et jätkame seniste kaitseplaanide rahastamist. Paraku seda ei juhtunud, vaid riigikaitses on see retoorika asendunud sellisega, et sõnad on ühed ja teod on teised. Loomulikult käib kärpimine, kaitsevõime pikema aja peale ajatamine ja sellele, mida see tähendab, on andnud oma ekspertiisis hinnangu Kaitseväe juhataja siinsamas 23. märtsil.

Mu küsimus on selline. Proua peaminister, kas valitsus loobub riigikaitsekulude kärpimisest? See on olnud ka Isamaa jaoks keskne ajend, soov survestada valitsust suure poliitilise protestiga, nagu parlamendis praegu on, sellest loobuma. Eesti riigikaitsele ei ole vaja selga lasta.

Ja see, mis puudutas neid tohuvabohu väiteid eelmise valitsuse kohta – ma ütlen teile, on olemas objektiivne argument. (Juhataja palub mitu korda kõnelejal lõpetada, kuna küsimuse esitamiseks ettenähtud aeg on lõppenud.) Ma kirjutasin raamatu, homme kell 11 tuleb see Riigikogus tutvustamisele, ja seal on täpselt kirjas kõik, mis eelmise valitsuse ajal juhtus ja palju sellist, mis paraku ei leidnud tegelikkuses aset. See on tõsiasi, millega tuleb arvestada. (Saalis kasvab lärm.)

17:38 Aseesimees Martin Helme

Palun saalis vaikust! Laseme peaministril vastata! Vaikust palun saalis! Enne kui vastamiseks läheb, on meil tekkinud protseduuriline küsimus. Mart Helme, palun!

17:39 Mart Helme

Ma tahaksin pöörduda otse lugupeetud umbusaldatava poole, kuna meil küsimuste voor on põhimõtteliselt läbi – ma näen, et üks küsimus ilmus veel –, ja esitada talle küsimuse. Kuna ta on täna siin nii palju vassinud ja nii palju sellist moonutatud informatsiooni meile oma vastustes vahendanud, siis kas ta äkki võtaks vastu meie fraktsiooni – aga võib-olla ka Isamaa fraktsiooni liikmed soovivad ühineda, delegatsiooni hooaeg ju lõpeb, meil istungeid enam ei tule – ja me räägiksime need asjad sirgeks, nii selle miljardilise augu, maksude tõstmise kui ka kaitsekulutused. Me võiksime teha ühe ühise istumise ja ta võtaks oma nõunikud kõrvale, istuksime paar-kolm tundi ja räägiksime need asjad lahti, et meil sügisel ei läheks uuesti samasuguseks hämamiseks, vassimiseks, pooltõdede ja valedega manipuleerimiseks. Äkki peaminister mõtleb selle üle ja korraldab Stenbocki majas meile ühe seesuguse kohtumise?

17:40 Aseesimees Martin Helme

See muidugi ei olnud protseduuriline küsimus. Kõigepealt peaks peaminister vastama Urmas Reinsalu küsimusele.

17:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Sain ma aru, et see raamatuesitlus pidi täna olema? (Sumin saalis.) Sellised väikesed reklaamiminutid siis Urmas Reinsalu raamatule. Soovin jõudu raamatuesitlusel! Kaitsekulud tõusevad järgmisel aastal 645 miljonilt eurolt 709 miljonile eurole. Siin on juba korduvalt öeldud, et kaitsekulud ei kuku kunagi alla 2%. Me oleme oma kohustusi täitnud ja täidame neid ka edaspidi. Kaitsekuludele, sellele 2%-le lisanduvad ka kaitseinvesteeringud ja liitlaste vägede ülalpidamise kulud.

17:41 Aseesimees Martin Helme

Raimond Kaljulaid, palun!

17:41 Raimond Kaljulaid

Kasutan võimalust sellesse mõnevõrra kurja diskussiooni pisut helgemaid toone lisada. Ma tahtsin küsida, kas praeguse valitsuse ajal, tõukudes eelmise välisministri küsimusest, on jätkatud seda suurepärast traditsiooni, mille Urmas Reinsalu algatas, et välisminister isiklikult käib maskidel ja muudel isikukaitsevahenditel lennujaamas vastas. Ma ei ole Urmas Reinsalu raamatut küll veel lugenud, võib-olla ta käis vastu võtmas ka H&M-ist või Hiinast tulevaid riideid ja makarone või veel midagi. Kas proua Liimets siiamaani käib lennujaamas, vest seljas, ja võtab neid lennukeid vastu?

17:42 Peaminister Kaja Kallas

Ei, proua Liimets ei käi võtmas vastu Hiina makarone ega neid muid asju, mida te nimetasite. Urmas Reinsalu käis ja selle eest muidugi müts maha, et tal oli nii palju aega seda kõike teha.

17:42 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randpere, palun!

17:42 Valdo Randpere

Aitäh! Hea peaminister! Tegelikult mind ajendas küsima ainult see, et Urmas Reinsalu hakkas oma raamatule reklaami tegema. Kuna mina olen tema raamatut juba jõudnud lapata, siis ma mõtlesin, et küsin. Nendesamade kärbete kohta räägib Urmas oma raamatus seda, kuidas tema väga tahtis kärpida, aga keegi teine ei tahtnud, ja Martin Helme siis vastumeelselt tuli mingite kärbetega ... Ants Laaneots, ärge segage, palun! [Martin,] pane mulle aega otsa! Kaja Kallas ei saa ju küsimust kuulata, kui sa käid seal seletamas ... Niisiis, Urmas tahtis kangesti kärpida, aga keegi teine ei tahtnud. Lõpuks Martin tuli vastumeelselt mingite kärbetega, mis sisaldasid kaitsekulude kärpeid, ainult neid. Selle peale muidugi ...  Jürgen ka! ... Selle peale loomulikult võeti kõik kärped tagasi ja lepiti kokku, et teeme mingi majanduskulude kärpe, kõigile ministeeriumidele umbes 2%, ja lõpuks visatigi see majanduskulude kärbe kõigi ministeeriumide IT-kulude hulka. Seega, kogu kärbe seisnes selles, et kõik ministeeriumid pidid oma IT-kulusid kärpima 2% ja sellest sai suur kärbe. Kuidas sina, hea peaminister, oskad sellist asja kommenteerida? Mina lugesin seda Urmas Reinsalu raamatust.

17:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jah, see vastab tõele, et Isamaa on seisnud selle eest, et juba lisaeelarvega oleks pidanud kokku hoidma 50 miljonit eurot. Sellise muudatusettepaneku on nad lausa teinud, et kui 645 või 642 miljonit eurot oli lisaeelarve, siis sellest 50 miljonit oli ettepanek kärbeteks. Need plaanid olid väidetavalt, jah, suuremad, aga kindlasti tuleb lugeda, mida härrad ise kirjutavad.

17:44 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

17:44 Urmas Reinsalu

Muidugi, seal on info kirjas. Küsimus on selles, et ega meie ei ole vaidlustanud riigi kokkuhoidu. Riigieelarve revisjon, millest te sisuliselt täies mahus loobusite, pidigi seda eesmärki teenima. Me ju teame seda suurepäraselt. Küsimus on selles, et rumalaid kärpeid ei ole mõtet teha, eriti neid, mis on meie julgeolekule kahjulikud. Ma ütlen ausalt, et ma ei saa aru, mis meil siin toimub. Kaitseministeerium saadab välja ametliku õiendi – mul on see olemas –, et järgmise nelja aasta jooksul tuleb 70 miljonit eurot kaitsevõime pealt kokku hoida, ja nüüd teie, proua peaminister, ütlete, et võrreldes seniste plaanidega pannakse sinna hoopis raha juurde. See ei vasta ju tõele! Tegelikkuses leiavad aset meie suurte võimete arenduste ajatamised. 270 inimest vallandatakse. See on reaalsus, mida me näeme juhtumas.

Mis puudutab välissuhteid, siis välissuhete puhul on ... (Hääl saalis: "Küsimus!") ... küsimus selles, et ... (Hääl saalis: "Aeg!") ... Provokaator tegutseb meil saalis. Andke mulle aega juurde, nagu ütleb hea Valdo. Aga välissuhete puhul võime öelda seda, et need probleemid, mille samuti kärped on esile kutsunud, et Poola kaitseminister ... (Juhataja helistab kella.) ... pidi pöörduma meie riigi valitsuse poole protestikirjaga selle kohta, et me Gruusias oleme atašeed läinud ära kaotama. Ma pean tunnistama, et need kindlasti ei vasta ...

17:45 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Urmas!

17:45 Urmas Reinsalu

... Eesti välispoliitilistele huvidele ja ei ole kooskõlas teie lubatud retoorikaga, et ...

17:45 Aseesimees Martin Helme

Aeg!

17:45 Urmas Reinsalu

... oleme liitlaste kõrval. Teod on kuidagi valed, aga sõnad on õiged. Teeme niimoodi, et sõnad ja teod langeksid kokku.

17:46 Aseesimees Martin Helme

Minut on aega, palun peame sellest kinni. Meil ei ole enam palju küsimusi. Palun hoiame minutist kinni. Palun, Kaja!

17:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Et sõnad ja teod [langeksid kokku]. See jutt riigieelarve revisjonist oli bluff. See oli puhas bluff! Seda on ju ka rahandusminister tunnistanud, nii et seda juttu võib-olla ei sobiks sul rääkida. Sa tead väga hästi, et see oli bluff. Ja mis puudutab kaitsekulusid, siis endiselt on nii, et kui majandus kasvab, siis kasvavad ka kaitsekulud. See 2% on seotud majanduse käekäiguga, absoluutnumbrina kaitsekulud kindlasti kasvavad. Me hoiame neid kohustusi, mis me oleme võtnud, ja selles osas ei tohiks olla etteheiteid.

17:46 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun!

17:46 Jaak Juske

Hea peaminister! Ma sain teie vastusest aru nii, et teie valitsuse jaoks on väga mõistlik see, kui õpetajate palga tõusu raha tuleb laste ja noorte huvihariduse arvel. Siin me kindlasti oleme ilmavaateliselt väga erinevatel positsioonidel. Eesti kool ja Eesti haridus on tegelikult väga sügavas kriisis, meil on väga tõsine õpetajate puudus. Selleks, et saada Eesti kooli häid noori motiveeritud õpetajaid, tuleb riigil pidada kinni antud lubadustest ja tõsta õpetajate keskmine palk lõpuks ometi 120%-ni võrreldes Eesti riigi keskmise palgaga. Tänane valitsus selgelt ei ole seda lubadust pidanud, käärid õpetajate ja riigi keskmise palga vahel pidevalt suurenevad. Millal teie juhitud valitsus kavatseb õpetajatele antud lubadust täita, et sellest kriisist välja tulla? Või kui te seda lubadust ei täida, siis kuidas me leiame kooli uusi häid õpetajaid? Kuidas?

17:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on väga tõsine probleem, eriti just reaalainete õpetajaid on vaja. Seetõttu on [probleemi] üks pool see, kuidas õpetajaid motiveerida. Ma olen teiega väga nõus, et õpetajate palk peab tõusma. Eelmises riigi eelarvestrateegias õpetajate palga tõusu ei olnud, aga nüüdsest on. Jah, ma möönan, et see on väike, me otsime võimalusi, et see oleks suurem. Aga ma ei ole nõus väitega, et seda palgatõusu saab teha noorte arvel. Jällegi, see ei ole ju laste raha, vaid see on kohaliku omavalitsuse raha, millest te räägite, konkreetne sihitatud raha. Kohalik omavalitsus saab juurde raha, mis on vaba ja ilma sildita.

17:48 Aseesimees Martin Helme

Peaministrile rohkem küsimusi ei ole, ta võib võtta istet valitsuse loožis. Vahepeal lahendan mina protseduurilisi küsimusi. Urmas Reinsalul on protseduuriline.

17:49 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud härra istungi juhataja! Ma arvan, et sellele küsimusele vastamisel tuleb kasuks teie eelnev kompetents rahandusministri ametis. Milline meie olukord on, kui ühelt poolt väidetakse, et hoiame kohustusi, mis oleme võtnud, aga teiselt poolt kaitseplaane kärbitakse? Kas siis hoitakse kohustusi, mis ollakse võetud? Palun lingvistilist tõlgendust protseduurina, et umbusalduse avaldajad saaksid hinnata selle sõna tekstilist tähendust. Samamoodi, kui me kõneleme sellest, kas kokkuhoid leiab aset, siis tuleb öelda, et järgmise aasta eelarve kontrollnumber on üle 13 miljardi, see on 500 miljonit eurot suurem kui selle aasta baaseelarve. (Saalist vaieldakse vastu.) See tähendab tegelikult ju seda, et selle raha eest, mis riigikaitsekuludelt kärbitakse, kavatseb valitsus ehitada hoopis Euroopa Liidu suurima palkhoone, Keskkonnaministeeriumi kontorihoone. Kas me kontorihoonega hakkame kaitsma Eesti riiki? Mul on ettepanek, et kui meil selles küsimuses ei ole selgust, siis on väga raske langetada otsust selle valitsuse toetamiseks. Selles on probleem.

17:50 Aseesimees Martin Helme

Urmas, ma pean kahjuks nõustuma kolleegidega, kes siin hõikavad, et see ei ole protseduuriline küsimus, vaid me libiseme läbirääkimistesse. Aga lähemegi nüüd läbirääkimiste juurde. Vastavalt kodukorrale on läbirääkimistel õigus võtta sõna ainult fraktsioonide esindajatel. Esimeses järjekorras võtavad sõna need fraktsioonid või nende fraktsioonide esindajad, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatajateks. Esimesena palun siia Henn Põlluaasa.

17:50 Henn Põlluaas

Palun kolm minutit lisaaega.

17:50 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun.

17:50 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Umbusalduse avaldamine on üks väga tõsine toiming. Jah, me teame, et eelmine opositsioon, tänane võimuerakond, tegi sellest mingisuguse rahvaspordi, praktiliselt iga nädal avaldati kellelegi umbusaldust. See muutus päris koomiliseks, kuidas ühele ministrile mõeldud umbusalduse avaldamise nõue esitati järgmisele, vahetati vaid nimi ära. Tänane opositsioon ei ole sellise palagani peale läinud. Me oleme olnud kannatlikud, me oleme lootnud, et olukord paraneb, et valitsus võtab mõistuse pähe ja hakkab ratsionaalselt Eesti huvides tegutsema. Aga kahjuks ei ole me seda näinud. Olukord on läinud üha hullemaks. Nii oleme olnud sunnitud algatama umbusalduse avaldamise kaitseministrile ja ka peaministrile, kusjuures põhjused on mõlema puhul kattuvad.

Kui me vaatame tänaseid peaministri vastuseid küsimustele, siis näeme, et need võib tegelikult kokku võtta kolme märksõnaga: küsimuste vältimine, hämamine ja eelmise valitsuse süüdistamine. Mitte midagi sisulist me suurt kuulnud ei ole. Selle asemel et vastata Riigikogu liikmete küsimustele, andis peaminister meile siit kõnetoolist korduvalt ülevaate sellest, mis toimub Euroopa jalgpalli meistrivõistlustel. No mida keegi oluliseks peab – kes peab Eesti riiki, kes peab jalgpalli. Kahjuks mulle etteantud kaheksa minutit ei võimalda kõikidest probleemidest rääkida ja nendesse süveneda, nii et ma katsun enda ülevaates pisteliselt peatuda lihtsalt mõnel olulisemal punktil.

Hakkan pihta immigratsiooniteemaga. See sai alguse juba infotunnis, kui peaminister süüdistas selles tohutus immigratsioonivoolus, mis Eestit on tabanud, loomulikult eelmist valitsust ja luges ette numbrid. Tõepoolest, 17 000 ja 18 000 ja eelmisel aastal 16 000 on väga suured, väga hirmutavad numbrid. Aga pidagem meeles, et enne seda oli 17 aastat võimul Reformierakond, kes tegi immigratsioonikvoodile 18 erandit, mille tõttu ongi tänaseks see arv nii suureks kasvanud. Kui vaatame kümne aasta tagust aega, siis võime näha, et juttu oli ju ainult paarist tuhandest. Me ei näe valitsuses mitte vähimatki soovi tõmmata piiri, vaatamata sellele et tänavu on sisserändajate arv jälle kasvanud oluliselt suuremaks, kui on tagasipöördunud inimeste arv, ja siit lahkujate arv on täpselt samamoodi kasvamas. Põhiseaduslik printsiip, et Eesti riik peab tagama eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimise, on lihtsalt üle õla või üle aia või ma ei tea kuhu visatud.

Mindud on taas kärpeteele, mis oli eelmise kriisi ajal Eesti majandusele äärmiselt hävitav, vallandades tohutu väljarände. Selle asemel et õppida teiste riikide praktikast, et kriisi ajal ei tehta kärpeid, kriisi ajal, vastupidi, elavdatakse majandust, me näeme, kuidas on mindud kallale meie kaitsevõimele, kuigi korduvalt hämatakse, et seda ei tehta. Ometigi me teame kõik, et nelja aastaga väheneb meie planeeritud kaitse-eelarve umbes 100 miljonit eurot ja tänase 2,36% pealt langeb see 2,1%-le. Kui see ei ole kärbe, siis mis see on? Koos sellega langeb ju ka meie kaitsevõimekus. Me ei ole suutelised täitma ühtegi võimelünka oma kaitsejõududes. Kellele see kasulik on? Sellele, te teate kõik, on ainult üks vastus: see on kasulik ainult Venemaale.

Samas kärbitakse ka sisejulgeolekut, näiteks päästekomandosid vähendatakse, reageerimisaega vähendatakse, ja nii edasi. See toimub kõik meie enda rahva arvel. Lubatud korruptsioonivastase tegevuse asemel me näeme seda, kuidas järjest on toodud Riigikokku eelnõusid, millega sisuliselt ehitatakse üles politseiriiki, rääkimata samal ajal toimunud ebaproportsionaalsest jõu kasutamisest rahulike meeleavaldajate vastu, inimeste vastu, kes avaldasid meelt valitsuse tegevuse vastu, politseiriigi loomise vastu. Võrrelgem seda käitumist sellega, kuidas käituti 9. mai sündmuse puhul. See on täiesti absurdne!

Lisaks loomulikult kõik need sotsiaalvaldkonna kärped, laste huvitegevuse raha kärped, mis ju tegelikult, kuna KOV-id peavad seda kompenseerima või soovivadki sunnitult seda kompenseerida, vähendab kohalike omavalitsuste eelarvet. 140 000 inimest saavad löögi oma rahakoti pihta eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastuse kaotamise tõttu, taas tõstetakse elektri-, gaasi- ja diisliaktsiisi. Opositsiooni esitatud eelnõu seda mitte teha lükati tagasi, aga ikkagi on süüdi kõik teised, mitte tänane valitsus.

See ongi olnud täiesti läbiv kõikides peaministri ja paraku ka kõikide teiste ministrite seisukohavõttudes, mida me seni oleme kuulnud: meie ei ole milleski süüdi, [süüdi on] ainult teised, ainult eelmine valitsus. Aga seda ei ole näidatud, et ise oldaks kas või grammi võrragi parem – vastupidi. Ja loomulikult nende väga mannetu, ebaadekvaatne tegutsemine koroonaolukorras.

Kahjuks ma vaatan, et mu aeg saab läbi, ehkki rääkida oleks kaheksa minuti asemel veel kaheksa tundi. Aga tõepoolest, Kaja Kallase tegevus kahjustab Eesti riigi ja rahva huve, kogu tema valitsuse tegevus kahjustab neid. Kaja Kallas ei sobi Eesti Vabariigi peaministriks. Eelpool toodut arvesse võttes avaldamegi Kaja Kallasele umbusaldust. Kaja Kallas ei ole adekvaatne olema Eesti peaminister. Aitäh!

17:59 Aseesimees Martin Helme

Enne järgmist sõnavõttu on meil protseduuriline küsimus. Peeter Ernits, palun!

17:59 Peeter Ernits

Hea juhataja! Minu protseduuriline küsimus on selline. Lugupeetud kogudus ja selle juhid minu paremal tiival – salapolitsei kontrolli komisjoni esimees, riigieelarve kontrolli komisjoni esimees, Riigikogu esimene aseesimees ja teised – on emotsionaalselt nii üles köetud, et raske oli kuulata meie fraktsiooni juhi juttu. See on minu tagasihoidlik märkus, edaspidi võiksite terasemalt jälgida. Ma saan aru, et kogudus on häälekas ja veri vemmeldab, aga võiks arvestada ka teiste koguduse liikmete sooviga ettekannet kuulata.

18:00 Aseesimees Martin Helme

Me muidugi oleme Riigikogu suur saal ja need on fraktsioonid, aga vahepeal oli tõesti lärm natuke suur. Proovime seda vältida. Helir-Valdor Seeder, palun!

18:00 Helir-Valdor Seeder

Palun kaheksa minutit.

18:00 Aseesimees Martin Helme

Kaheksa minutit, palun!

18:00 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud kolleegid! See saal on näinud väga erinevaid umbusalduse avaldamisi. Aga sellist umbusalduse avaldamist, mille korral kõik etteheited ühte algatusse ära ei mahu ja opositsioonierakonnad soovivad algatada mitut umbusaldamist samaaegselt, vaat sellist umbusaldamist mina ei mäleta. See on omaette märk valitsuse tegevusest. Sotsiaaldemokraadid koostasid oma umbusaldusavalduse, aga nagu me teame, ei võimalda kodu- ja töökorra seadus mitut [nõuet] ühe isiku suhtes samal teemal korraga esitada. Seetõttu on meil täna üks algatus, üks umbusaldusavaldus.

Kahjuks peaminister ei vastanud sellele umbusaldusavaldusele ja ei lähtunud selle päevakorrapunkti sisust. Tõenäoliselt ei saanud ta aru, et umbusalduse avaldamine algatati praegu ametis oleva valitsuse suhtes, mitte eelmise valitsuse, Jüri Ratase valitsuse suhtes. Peaministri ettekandest umbes 80% rääkis eelmise valitsuse tegemistest või tegematajätmistest ja kriitikast eelmise valitsuse suunas. Aga eelmist valitsust enam ametis ei ole, teadmiseks praegusele peaministrile.

Peaministrile umbusalduse avaldamine on alati kollektiivne, nii et seda ei maksa peaministril võtta kuidagi isiklikult. Isamaa fraktsiooni rahulolematus on palju laiem kui ainult peaministri isik, näiteks eelmine nädal me arutasime siin kaitseministri umbusaldamist. Tegelikult oleks põhjust peaaegu iga nädal arutada mõne ministri umbusaldamist, sellepärast et nende vastamine arupärimistele, mis siin on olnud, hiljuti käis siin ka haridusminister – no kuulake neid vastuseid! Kuulake neid vastuseid! Haridusminister isegi väga häbelikult ja piinlikult ütles, et täna ta enam selliseid otsuseid ei teeks, mida ta selle lühikese aja jooksul ametis olles on teinud.

Mis on meie peamine etteheide sellele valitsusele? See on avalikkuse eksitamine, vassimine ja valed. Avalikkuse eksitamine, vassimine ja valed erinevates valdkondades. Täna me kuulsime, kuidas peaminister väitis, et valitsus lubas maksurahu ja maksurahu on tagatud. No kuulge, kas maksurahu on tagatud olukorras, kus eluasemelaenu intresside soodustused kaotatakse ära? See eelnõu on Riigikogus. Muudetakse aktsiise, selle üle on käinud suur vaidlus, aktsiiside madaldatud tase tõstetakse üles. See eelnõu, mille kohaselt säiliks praegune aktsiiside tase, hääletati maha. Valitsus on algatanud ka maamaksuseaduse muutmise, millega tõstetakse maamaksu kordades. Kus see maksurahu on? See jutt, mis siit puldist täna tuli, oli vale. Ei ole maksurahu.

Nüüd koroonapiirangutest, koroonakaosest. Sel teemal on väga palju räägitud, ei saa sellel enam pikalt peatuda, aga siiamaani ei tunnista peaminister, et selle valitsuse esimesed otsused, mida ta nimetab [piirangute] ühtlustamiseks, mitte leevendamiseks, olid ju tegelikult valed ja tõid kaasa katastroofilised tagajärjed nakkuse levikule. See jutt, et valitsus ei kehtestanud eriolukorda ja leidis teistsugused lahendused, on samuti petukaup. Tegelikult muudeti seadusi, hädaolukorra seadust muudeti nii, et mitmed eriolukorras antavad volitused ja rakendatavad meetmed on nüüd alalised, ehk meil on poolenisti alaline eriolukord. Nii et ka see jutt ei vastanud tõele.

Riigikaitsest ja julgeolekust on väga palju räägitud. Ma ei hakka siin enam rääkima kaplaniteenistuse koondamisest ja orkestrist. See on naeruväärne, et olukorras, kus peaminister rõhutab, et kaitsekulutused kasvavad, ja toob näiteid, on ometigi vaja kärpida 270 inimest, sealhulgas hulgaliselt tegevväelasi ja Kaitseliidu inimesi, kaotada orkester ja kaplaniteenistus. Lisaks minnakse kallale meie suhetele liitlastega, [on plaanitud loobuda] atašeedest Gruusias ja Poolas. Ent arupärimine on juba mingisuguse eesmärgi [täitnud] ja mõju avaldanud, tänane umbusaldus samuti. Me saime teada, et on loobutud esialgsest plaanist koondada Poolas sõjaväeatašee. See on väga oluline ja ma arvan, et kuigi see on väike samm, on siiski märgiline, et valitsus on valmis taanduma teatud rumalatest otsustest.

Vaieldakse, kas riigikaitsekulutusi vähendatakse või mitte. Ma saan aru, miks on erisugused arvamused. Ilmselt on valitsusel ja peaministril raskusi protsendiarvestusega. Kes võrdleb protsente, saab aru, et riigikaitsekulutusi võrreldes kinnitatud RES-iga vähendatakse, selleks on vaja ainult osata protsendiarvestust.

Riigi eelarvestrateegia arulagedad kärped, olgu need huvihariduse või päästeteenistuse valdkonnas, nagu siin räägiti. Ja seesama õhk, mis kirjutati riigi eelarvestrateegia tulupoolele ehk Miinisadama müük, kuigi seda tegelikult ei kavatsetagi müüa. See on jälle petukaup. Kuidas saab [valitsust] usaldada, kui nii kantsler kui ka hiljem minister ütlevad, et nad tegelikult ei kavatsegi Miinisadamat müüa, aga tulupoolele kirjutavad selle sisse?

Nüüd sellest, et Isamaa esitas lisaeelarve menetlemisel 50 miljoni euro ulatuses kärpeid. Loomulikult esitasime, aga mitte rumalaid kärpeid. Kust ikkagi king pigistab, kui samal ajal püütakse jätkata Keskkonnaministeeriumi kümnetesse miljonitesse ulatuva hoone ehitamist? See on ju arulage. On arulage teha niisuguseid valusaid kärpeid kõige nõrgemate arvel ja samal ajal jätkata kontorihoonete ehitamist. Selles on küsimus. Samal ajal jäeti lisaeelarves 300 miljonit eurot pensionireformiga kaasnevat tulu näitamata. See on eelarve baasseadusega vastuolus. Aga ka see jäeti tegemata. Kuidas saab usaldada sellist valitsust? Suhetest naabritega me ei räägigi. Nii halbu suhteid soomlastega ei ole eestlastel pikka aega olnud, kui need kahetsusväärselt praegu on. See diplomaatiliselt kirjaoskamatu kiri Soome peaministrile oli minu arvates täiesti ebamõistlik.

Eestikeelsele haridusele üleminek. Öeldakse, et eelmine valitsus – jälle eelmine valitsus! – ei teinud mitte midagi. See ei vasta muidugi tõele. Aga siis esitas Reformierakond eelnõu teha Vabariigi Valitsusele ettepanek, et kolme aastaga on võimalik minna üle eestikeelsele haridusele. Nüüd ollakse valmis selleks, et võiks üle minna valdavalt aastaks 2035.

Mis on kõige kummalisem, minu arvates haakub see teatud mõttes ka matemaatika ja loogikaga – kui me ei suuda teha protsendiarvestust riigikaitsekulutuste kasvamisel või kahanemisel, et siis esimese kvartali majanduskasvu aluseks, leiab peaminister, on lisaeelarve, mille võtsime vastu Riigikogus. Lisaeelarve me võtsime vastu alles aprillis, aga näete, aprillis vastuvõetud lisaeelarve avaldas mõju juba möödunud esimese kvartali majanduskasvule!

Niisugust loogikat, niisuguseid õigustusi ja selgitusi kasutava ning niimoodi vassiva valitsuse suhtes ei ole Isamaa fraktsioonil usaldust ning see oli põhjus, miks me kirjutasime umbusalduse avaldamise algatusele alla. Aitäh!

18:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel.

18:08 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Isegi kui jätta kõrvale need inetused, millisteks on võimeline ainult EKRE fraktsioon, tuleb siiski öelda, et niimoodi ei ole ilus – ise teha ja siis ajada teiste kaela. Asi ei ole selles, et järeltulijate kaela, seda tuleb rõhutada. Asi ei ole selles, nagu oleks meie peaminister Kallas süüdistanud eelmist valitsust, et kõik on valesti tehtud. Asi on selles, et umbusaldajad kallavad oma otsused valimatult järeltulijate kaela, sõltumata sellest, kas need otsused on head või halvad. Iseenda täiesti mõistlikke otsuseid on esitatud kui maailma lõppu, kui politseiriiki, kui jälgimisühiskonda. Sellised otsused, mida meie ei ole kritiseerinud, on praegu omistatud meile ja neis süüdistatud meid. Teiselt poolt aga oma vigade parandamist järeltulijate poolt esitatakse süüdistuskokkuvõttena.

Lisaks ei ole ilus valetada, nagu siin korduvalt tehti, ja ei ole ilus jääda paljasõnaliseks. See tekst, mis meile esitati – ma imestan, et Isamaa sellele alla kirjutas, hea, et sotsid ei kirjutanud –, oli nõrk. Õige mitut etteheidet ei olnud mitte kuidagi illustreeritud.

Ma toon paar näidet selliste asjade kohta, mida meie kritiseerinud ei ole, aga mille pärast on siin kõige suurem sõda. NETS ehk nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus – see on ju teie tehtud, [teie otsustasite,] et politsei võib appi kutsuda, aga nüüd esitate seda kui maailma lõppu. Ka ABIS-e eelnõu on ju teie tehtud, kuid selle pärast me siin istume ja te süüdistate selles meid. Nii ei ole ilus. Meie ei ole teid selle pärast süüdistanud, ärge teie meid ka süüdistage.

Nakatumise tõusust. On lihtne näidata, millal nakatumise kasv algas. On lihtne näidata õige mitut Jüri Ratase valitsuse otsust või mitteotsust, millele järgnes nakatumise tõus. Aga jällegi, mina ei mäleta, et me oleksime nakatumisnumbrites eelmist valitsust süüdistanud. Ma ise olen pigem kiitnud seda hoiakut, et sügisel oli valitsus mõistlikum ja vähemalt proovis viirusega elama õppimise strateegiat. Muidugi tehti vaieldavaid otsuseid praeguse valitsuse alguses, aga üldjoontes ei ole nakatumisnumbreid küll põhjust ühe valitsuse kaela ajada.

Aga elevant ruumis, mida siin [otsesõnu] ei nimetata, vaid vihjatakse mingitele ebakompetentsetele otsustele, on loomulikult eelarveotsused. Neid on teinud umbusaldajad eri aegadel rahandusministri otsusega või rahandusministri portfelli hoides. Isamaa nõudis kärpeid juba 2021. aasta lisaeelarves. Algne idee oli süüdistada meid kärbetes kui sellistes, õnneks on see välja jäänud. Aga need näited, mida tuuakse, on ikka ja jälle selles, et raha ei ole. Eelarve on käest lastud. Eelarve on käest lastud 2019 ja meil ei olnud enam ressurssi, et reageerida kriisile tugevamini.

Väide, et 140 000 lapsele tehakse karuteene, neilt võetakse pool huvihariduse rahast ära, on ju otsene vale. Huviharidusele kulub suurusjärgus ...

Palun lisaaega.

18:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

18:13 Jürgen Ligi

Huvitegevusele kulub suurusjärgus 170 miljonit eurot ja jutt on ainult seitsmest miljonist, aga teie räägite poolest summast. Loomulikult on põhjus selles, et kriisihaldus läks riigile, keskvalitsusele nii kalliks, ja see omavalitsustele loomupärane tegevus on nüüd lihtsalt rohkem omavalitsuste kanda. See raha ei kao kuhugi, ma olen täiesti kindel. See tõstetakse lihtsalt omavalitsuste eelarvesse.

Sama on dramaatikaga nende eluasemelaenu intresside teemal. Rahanduskomisjon arutas seda, mitte ühtegi kriitilist nooti ei kostnud EKRE-lt, mitte ühtegi. Isamaa dramatiseerib seda. Vaatame üle. Hiljem tuleb päevakorrapunkt, mille raames mina seda ette kannan. Need on olnud Isamaa valitsused, kes on järjest seda soodustust vähendanud kui mõttetut ja ebaõiglaselt jaotunut – järjest, korduvalt, Res Publica ja Isamaa. Miks te seote selle umbusaldusega Kaja Kallasele?

Väita, et enamus riiki on otsustanud stimuleerida majandust, bla-bla-bla. Jutt on ju järgmise aasta kärbetest, mitte selle aasta kärbetest. Kriis on selles mõttes läbi, et majandus on hoo sisse saanud. Meil on juba sektoriaalsed ülekuumenemise ohud, näiteks ehitussektoris. Te räägite sellest, et teised [riigid] on otsustanud stimuleerida ja meie ei stimuleeri. Meil on ränk eelarvemiinus ja meil oli struktuurse miinuse tõttu keerulisem stimuleerida. Aga ka see lisaeelarve oli tegelikult stiimul, mis tehti esimese asjana.

Eesti Pank ja eelarvenõukogu on ju ette kirjutanud hoopis tugevamad soovitused, kui valitsusel on õnnestunud kokku leppida. Mida te ise, Isamaa liikmed, valitsuses olles kriisi ajal tegite? Koos tegime. Kui raha ei ole, siis tuleb kulutada vastavalt võimalustele, kaasa arvatud kaitsekulud, mis arvutatakse ümber vastavalt SKT-le. Iga valitsus on seda teinud. Alati! See number ei ole kunagi kivisse raiutud, vaid igaks aastaks määratakse uus number. Seda teeb ka see valitsus, te oleksite ise sama teinud.

Aktsiisid. Te räägite maksutõusudest. Mina mäletan ühte maksu- või aktsiisitõusu, see oli 2016. aasta lõpus, kui tõsteti gaasiaktsiis 25% + 25% + 25% aastas, kolm aastat järjest. Kes tegi? Ise tegite. Ja nüüd süüdistate. Me ei olnud väga kriitilised selle punkti suhtes, et on madalalt maksustatud. Aga praegune valitsus ei ole teinud ühtegi aktsiisitõusu otsust. Miks te selles meid süüdistate? 

Põhimõtteliselt, kuna kell käis, siis ma ütlen veel kord: kui ise teete, ärge ajage teiste kaela! Te ei teinud kõike valesti. Aga ärge neid õigeid asju ega valesid asju ajage järeltulijate kaela. Ei ole ilus. Aitäh!

18:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Kaheksa minutit, palun!

18:16 Indrek Saar

Austatud peaminister! Lugupeetud kolleegid! Tuleb tõdeda, et tänane päev parlamentaarset kultuuri paremuse suunas ilmselt edasi ei nihutanud. Lisaks nendele pooltõdedele, suisa valedele ja vandenõudele, mida siin lennutati, käituti kohati ikka üsna ebaviisakalt. Urmas Reinsalu oma "Välisministri" raamatus on võib-olla selle kuidagi sõnastanud, tema on meil ekspert kanakarja kambaka asjus. Aga kui vaadata seda, mis siin paremal pool härrasmehed täna endale lubasid, siis võib öelda, et võib-olla käib see ka selle määratluse alla. Ma väga loodan, et suvi annab kosutust, võib-olla hooaeg on olnud raske, ja me tuleme uuel hooajal tagasi mõnevõrra viisakamalt ja parlamentaarseid tavasid austades ja võib-olla vaadates tagasi nendesse aegadesse, mille üle me uhked oleme, milliseid säravaid sisulisi debatte ilma üksteist isiklikult solvamata siin saalis on peetud.

Pooltõdesid, valesid ja vandenõuteooriaid leidub hulgaliselt kahjuks ka selles umbusaldusavalduse tekstis, mille EKRE on koostanud ja millele ka Isamaa on alla kirjutanud. Just selle pärast ei saanud sotsiaaldemokraadid selle tekstiga ühineda ja oleme seda ka väljendanud. Küll aga peame tunnistama, et kuigi me jaanuarikuus toetasime Kaja Kallast uue valitsuse moodustamisel, siis need neli ja natukene rohkem kuud, mis see valitsus on ametis olnud, on valmistanud pettumuse. Nimetan siinkohal kolme teemat.

Esimene teema on valitsuse lubadus, mis koalitsioonileppes on selgesõnaliselt kirjas, püüda vähendada ebavõrdsust. Ma arvan, et kriisis ja selle järel on see üks valitsuse põhilisi ülesandeid, aga seda paraku ei tehta, see on olnud petukaup. Selle kõige eredam näide on laste võimaluste kallale minek. Sellega ei saa kohe kuidagi leppida.

Teine teema, millega ei saa rahul olla, on valitsuse lubadus [korruptsiooni alal]. Tuletagem meelde, kuidas see valitsus sündis. See sündis läbi korruptsiooniskandaali ja see pani tegelikult selle valitsuse sünnile väga selge pitseri. Anti ka väga selge lubadus poliitilise korruptsiooni suhtes olla sallimatu. Paraku need asjad, mis on tehtud, on puhas kosmeetika. Sisulistes asjades, näiteks raha osakaalu vähendamine poliitikas läbi reklaamimahtude piiramise või siis ERJK-le suuremate volituste andmine, on [tehtud vähe]. Selleks, et saaksime turjast kinni neil, kes sikku teevad, ei ole sisuliselt paraku mitte midagi tehtud.

Kolmas teema. Kaja Kallas isiklikult ja ka koalitsioonilepe on lubanud, eriti võrreldes eelmise valitsusega, täiesti uut suhtumist kliimapoliitikasse. Aga me näeme, kuidas tegelikult keritakse tagasi kõiki neid lubadusi nii õlitehast [toetades], Narvas puude massilist ahjuajamist [toetades], kus pannakse hoogu juurde, kui ka metsanduspoliitikas. Paraku on CO2 lõhna tunda väga kõvasti, kuigi seda lubati oluliselt vähendada. Sellest on ausalt öeldes paganama kahju, kui võib sellist väljendit kasutada, et nende asjadega on selgelt lati alt läbi joostud.

Ma arvan, et me tegelikult ei liigu õiges suunas. Ma usun, et mitte ainult Reformierakond, kes on meile läbi aastate korduvalt andnud Põhjamaa-lubadust, vaid ühiskond tervikuna on seda väärtusruumi, seda, kuidas ühiskond toimib Põhjamaades, väga palju silmas pidanud. See on see, millest õppida ja millises suunas võiks liikuda. Reformierakonna puhul, tuletame meelde, peaminister Ansip vist 14 aastat tagasi lubas meid 15 aastaga viia Euroopa viie rikkaima riigi hulka, ta lubas selliseid pensione nagu Põhjamaades. Tahate pensione nagu Põhjamaades? Ja Taavi Rõivas, kes alguses tuli ja ütles, et narratiivide aeg on läbi, meie põlvkonnal pole narratiivi vaja, korrigeeris seda tegelikult väga kiiresti ja hakkas meile rääkima uuest Põhjamaast. Andrus Ansip töötab nüüd suurema osa aja Euroopas ja Taavi Rõivas on läinud erasektorisse, aga näiteks Kristen Michal, kes oli tol ajal majandusminister ja nüüd on majanduskomisjoni esimees ametis oleva koalitsiooni volitustega, lausa raius selle ju taevasse. Siiamaani lendavad lennukid, millele on Nordica peale kirjutatud. Seda põhjamaist unistust on Reformierakond meile erisuguste meetoditega müünud ju väga järjekindlalt.

Aga see, kuhu me nüüd suundume, ei ole kindlasti Põhjamaa. Põhjamaad ei lähe ka siis, kui on väga raske – ja meil ei ole ju praegu väga raske, kui vaatame ajaloos natukenegi pikemalt tagasi –, laste tuleviku ja võimaluste kallale. Soomlased viisid aastal 1943, teise ilmasõja ajal sisse tasuta koolitoidu ja viis aastat hiljem jõustasid selle täielikult. Vaat see oli nende jaoks vaene aeg, 1948. aasta Soome, kõik reparatsioonid ja muud koormised, mis nendel kaelas olid. Nad, vastupidi, panustasid lastesse. Meie läheme, sellepärast et meile on tulnud pähe, et kärpimine võiks olla poliitiliselt populaarne, esimese asjana kõige nõrgemate kallale.

Soomes nii nagu teistes Põhjamaades on üldiselt nii, et kui nad ütlevad, et nad tahavad ehitada sidusat ühiskonda, siis nad seda päriselt teevad. Meil, jah, eelmine valitsus andis kõvasti hagu selle jaoks, et ühiskond ei oleks sidus. Aga tänane valitsus, kellelt me lootsime, et ta seda tegema hakkab, [eesotsas] peaministriga on võtnud uue vastanduse: erasektor versus avalik sektor. No ei ole võimalik ühte riiki pidada ilma ühe või teiseta, mõlemaid on vaja. Miks me tekitame kunstlikku vastandust ja ütleme, et kuulge, kõik teie, kellele me äsja ütlesime pisarsilmil aitäh selle eest, et te eesliinil olles meid kriisist läbi aitate, olete muiduleivasööjad, te peaksite häbenema, et riik teile raha annab, teil tuleb osa ära anda, siis me oleme justkui solidaarsed erasektoriga? Erasektoril ei ole vaja sellist solidaarsust. See ei ole mõistlik tegevus.

Kõikide nende ja veel paljude teiste nüansside pärast, aga sisuliselt nende murede pärast tuleb sotsiaaldemokraatidel paraku öelda, et me ei saa kuidagi sellele valitsusele enam usalduskrediiti anda, ja seega hääletame vastavalt. Tänan!

18:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäär Keskerakonna fraktsiooni nimel.

18:25 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Head Riigikogu liikmed! Ma ei taha rääkida pikalt, aga mu sõnavõtt on kurb, sest ma avastasin nende tundide jooksul, et meil on siin saalis väga suur defitsiit: riigimehelikkuse defitsiit, austuse defitsiit, poliitilise kultuuri defitsiit ja teineteise mõistmise defitsiit. Kui ma mõned kuud tagasi siin armastusest rääkisin, siis täpselt seda ma silmas pidasingi – seda, et meil jätkuks lugupidamist üksteise vastu ja [valmisolekut] üksteist ära kuulata, jäädes küll eri arvamusele, kuid püüdes kõigepealt mõista, mitte hukka mõista.

See, kuidas peaministrit täna siin rünnati, milliste sõnadega, milliste tehnikatega, oli alla igasuguse kriitika piiri. Niimoodi lihtsalt ei tehta! Ei tehta emaga, naisega, riigijuhiga, inimesega, kes iga päev oma parimas usus töötab selle nimel, et see riik kestaks. Jah, tal on oma puudused, tal on oma voorused, oma nõrkused, aga tuleb mõista, et ta teeb seda oma parimas tahtes, lootuses ja usus, et me kõik seda mõistame, ja tema annab endast parima. Sellest mõistmisest jäi täna siin saalis vajaka ja ma arvan, et kõik inimesed, kes te kodudes seda vaatasite, saite sellest aru. Need debatid ei peaks käima nii, nagu need täna siin saalis olid.

Meil on siin pikalt olnud juttu eelarvekärbetest. Nähes, kuidas riigi majandus on praegu hoogu saamas, ma usun, et leiame ka nende kärbete osas sügisel mingid kompromissid. Tulevikuvaated, prognoosid saavad sügisel kindlasti olema teised, kui need on täna, ning annavad võib-olla suuremaid võimalusi täpselt vaadata seda, mida kärpida ja kuidas kärpida. Need esimesed šokeerivad meediasõnumid kärpe teemadel ei ole kindlasti olnud täpselt niimoodi mõeldud. Eks kommunikatsiooniski on tehtud vigu. Kõiki vigu tuleb püüda parandada. Ma arvan, et ükski valitsus ei ole perfektne, nii pole kunagi olnud ega saa ka tulevikus olema. Tuleb mõista, et iga uus valitsus võib ka mingeid vigu teha, sellest peab aru saama.

Kõige vähem oli täna siin saalis kuulda tunnustust, oli ainult kriitikat. Siiski olid ka mõned helgemad noodid. Ma tahan tunnustada Urmas Reinsalu, kes ütles peaministrile sooje sõnu äridiplomaatia [büroo] ja EAS-i võimekuse ühendamise kohta. See saaga on kestnud juba aastaid. See tõepoolest väärib ja vajab lahendamist ning nagu me täna peaministrilt kuulsime, on valitsus selles kokkuleppele jõudnud. Seda tulebki tunnustada. See ongi üks asi, kus me näitame, et peame võitlema koos. Eesti eesmärgid väljaspool Eestit ja nende kaitsmine peab olema ühe mütsi all. Aga kiidusõnu oli vähe. Ma arvan, et peaminister väärib kiidusõnu ka teistes valdkondades, ja tahan, et meis oleks rohkem usku sellesse, et heal sõnal on tugevam jõud kui kurjusel ja jala taha panemisel.

Riigikogu väliskomisjon kohtus kaks nädalat tagasi Eesti Vabariigi presidendiga ja president tegi üllatava avalduse. Kõne all oli välisteenistuse seadus, mida Riigikogu pärast presidendi tagasilükkamist siiamaani ei ole menetlenud. President ütles, et ta ei kinnita oma allkirjaga 81 seadust, millel on puutumus kooseluseadusega, ja kui tema presidendina jätkab, siis tema neid oma allkirjaga presidendilossist välja ei saada. See tähendab, et ka see on üks teema, mille juurde me kindlasti peame sügisistungjärgul tagasi tulema, sest vastasel korral pidurdab see 81 väga olulise seaduse menetlust Riigikogus. Ma usun, et üksteist ära kuulates ja rahulikult, mitte ühiskonda lõhestades, on meil võimalus ka sellele teemale sügisel punkt panna. Omalt poolt võin kinnitada, et Keskerakonna ja sotside toetus on sellel olemas. Hääled on Riigikogus olemas ja me ootame, et ka valitsusjuht jõuab ühel hetkel sügisel sinnamaani, et saame rahulikult selle teema ette võtta ja ära lahendada.

Rohkem mõistmist, rohkem sisu, vähem ärplemist ja rohkem armastust! Aitäh teile!

18:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Selles voorus on tõepoolest meil fraktsioonide sõnavõtud, aga kuna härra Reinsalu on kaks korda eri kõnedes mainitud, siis on härra Reinsalul vasturepliigi võimalus. Aega selleks on kaks minutit.

18:31 Urmas Reinsalu

Aitäh, Hanno, sihukese heatahtliku tõlgendamise eest! Just nüüd läks Kaja ära. Ma oleksin öelnud ...

18:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Peaminister andis märku, et ta soovib korraks ära käia. Ma loodan, et me mõistame.

18:31 Urmas Reinsalu

Arusaadav, see on mõistetav.

Ma tahan öelda, et omal moel meeldisid mulle tegelikult kõigi fraktsioonide esindajate sõnavõtud: nii selle oma, kes kaitses, kui ka selle oma, kes ründas. Ma arvan, et muidugi me peame kõikides olukordades jääma oma kriitikas väärikaks, jääma inimlikuks ja mõistma, et me ei ründa siin mitte inimest, vaid vastustame mingit poliitilist käekirja. See on omakorda kohustus, mida meilt ootavad meie valijad, sest kui sa vaatad kõrvalt, kui tehakse midagi halba, ja sa ei sekku, siis muutud selle halva eest kaasvastutajaks. Ka vastutus passiivsuse eest on selline vastutus, millest me ei tohi mööda vaadata.

Nüüd sellest, mis puudutab kärpeid. Jürgen rääkis targalt ja ilusalt, ka tema on [saalist] kadunud. Juttu oli sellest, et targas riigis, targas majanduses tuleb kokku hoida, tuleb investeerida ja tuleb ka laenu võtta. Kõike seda tuleb teha arukalt, mitte lihtsalt kirvega lüües, ühes või teises suunas aksioome püstitades.

Küll aga tahan ma öelda, mis mulle selle poliitilise diskussiooni ajal hinge läks. See oli proua peaministri osutus, viide 15. jaanuarile, kui oli juba kaks päeva teada, et vana valitsus on kukkunud, ja asuti uut valitsust moodustama, läbirääkimised olid alanud. Sel ajal olevat Jüri Ratase valitsus proua peaministri sõnul meelega leevendanud koroonapiiranguid, et tekitada uuele valitsusele halvem olukord ... (Juhataja helistab kella.) ... teha seeläbi rahvale kahju, et siis uus valitsus oleks keerulisemas olukorras. (Juhataja helistab kella.) Selle ma tahaksin küll ühemõtteliselt tagasi lükata. Ei, niisugust asja ei ole olnud, ei olnud seda laua taga, ei olnud seda kuskil koridoris. Niisugust mõttekäiku keegi ei evinud. (Juhataja helistab kella.) Mulle mõjub ausalt öeldes veidi õõvastavalt, et meid niisuguses mõttekäigus süüdistatakse. Mitte kunagi, ka siis mitte, kui oleme praegust valitsust mõnes tegevuses kritiseerinud ...

18:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, ärge kuritarvitage seda usaldust, mis ma teile andsin.

18:33 Urmas Reinsalu

...  pole me öelnud, et kuidagi tahtlikult, meelega on tehtud valesid asju. Selles pole me küll kunagi osalised olnud. Aitäh!

18:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma tänan! Nii, nüüd me oleme läbirääkimised läbinud ja nüüd on aeg minna hääletuse ettevalmistamise juurde. Meenutan veel kord teile, et selleks, et lõpphääletusel umbusaldusavaldus leiaks toetust, on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust ja hääletamine on meil avalik. Alustame ettevalmistamist.

Head kolleegid, panen hääletusele umbusalduse avaldamise peaminister Kaja Kallasele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Umbusalduse avaldamise poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 55 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Riigikogu avaldas Kaja Kallasele usaldust. Palju õnne! (Aplaus.)


2. 18:37 Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu (380 SE) kolmas lugemine

18:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Jätkame tänase päevakorra menetlemist. Järgmine päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni algatatud Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu 380 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimise soove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja asume ette valmistama lõpphääletust.

Head kolleegid, kuna meil just oli hääletus, kas me soovime ...  Härra Põlluaas! 

18:38 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja, paluksin kümme minutit vaheaega!

18:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

Head kolleegid, vaheaeg on läbi. Panen teie ette hääletusele rahanduskomisjoni algatatud Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu 380. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 84 [rahvasaadikut], vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud, on eelnõu seadusena vastu võetud.


3. 18:49 Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu (389 SE) kolmas lugemine

18:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kolmas päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 389 kolmas lugemine. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja koosseisu häälteenamust. Avan läbirääkimised. Paul Puustusmaa, palun!

18:50 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Ärge jookske ära! Ärge jookske ära, tulge tagasi, palun! Ma hakkan kõnelema. Aga no olgu pealegi. Me teeme vaheaja, pärast saame omavahel rääkida.

Aga, head sõbrad, eelnõu 389 juures on meie konservatiivse erakonna jaoks olnud vägagi suur ja valulik valikumoment. Põhjus on loomulikult selles, et kui juba omal ajal see kuulus kahe tooli seaduse sõda meie ühiskonnas käis, siis EKRE võttis täiesti kindlalt tauniva, eitava positsiooni selle seaduse suhtes. Põhjus oli väga lihtne. Kõigepealt meie ühiskonna ülesehitus, mis on loodud sellisena, et meie kohalik omavalitsus on autonoomne ja riigist võimalikult kaugel, ja riik, mis on föderatiivne, on teistmoodi üles ehitatud ja asub teisel pool seina. Me oleme alati leidnud, et meie seas on väga palju tublisid inimesi, kes saavad kohaliku omavalitsuse tööga väga hästi hakkama, ja me ei näe mingit põhjust, miks me peaksime hakkama ühildama kahte positsiooni, Riigikogu [liikme] ja kohaliku omavalitsuse [volikogu liikme] positsiooni.

Aga noh, oleme ausad, see sõda käis pikalt, aastaid, jõudis lõpuks välja ka Riigikohtuni ja see lahing sai toona peetud. Kui konservatiivide erakond poliitikasse astus, siis me arutasime omavahel, et kord tuleb aeg, kui me suudame selle tagasi pöörata. Juba toona, kui see sõda käis, deklareeriti ju vägagi kõrgel tasemel, et see on poliitiline otsus ja see on tegelikult meie enda teha. Siin ei ole probleem mitte niivõrd põhiseaduses, kuivõrd selles, kuidas meie selle poliitilise otsuse teeme. No olgu, see lahing sai peetud ja kahe tooli seadus on kehtima pandud. Jah, ka meie seas on väga tublisid toredaid kolleege, kes istuvad nii ühel pool kui teisel pool, nii kohalikus omavalitsuses kui ka siin Riigikogus.

Nüüd tuli meile uus seaduseelnõu, 389, mida me praegu vaagime ja mida võiks tinglikult nimetada kolme tooli seaduseks, sellepärast et leiti, et ka europarlamendi liikmed võiksid niimoodi osaleda kohaliku omavalitsuse töös. Kui päris aus olla, siis füüsiliselt on selle asja elluviimine üpriski kentsakas. Mida elektroonilisemalt me töötame, seda lihtsam see põhimõtteliselt on, aga laias laastus – eks me siin oleme arutanud ja võllanalja teinud teemal, kuidas Brüsselist lennukiga Valka saaks sõita ja vastupidi. Aga mille eest ma pean põhiseaduskomisjoni esimeest Toomas Kivimäge tänama, on muidugi see, et ühe momendi on ta õigesti ära maininud: kui meil juba see kahe tooli seadus kehtima on pandud ja hoolimata taunimisest ei ole me seda teistpidi pööranud, siis praeguses situatsioonis kolmandat tooli keelata on võib-olla mitte väga põhjendatud. Ja raske südamega ma selle signaali siit annangi. Väidan kindlalt, et ei kahe ega kolme tooli seadus ei ole Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna jaoks meeldiv. Meile väga ei meeldi see, aga eks nad ise otsustavad, kuidas nemad seda teevad. Aga ütleme, et see on halb poliitiline praktika. Aitäh!

18:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem läbirääkimiste soove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus ja asume seda ette valmistama. Rene Kokk.

18:54 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun enne hääletust teha kümme minutit pausi.

18:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

Head kolleegid, vaheaeg on läbi. Läheme lõpphääletuse juurde. Panen hääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 389. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt on 56 (rahvasaadikut), vastu 4 ja erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud. 


4. 19:05 Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE) teine lugemine

19:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde. Nüüd, head kolleegid, palun teie tähelepanu. Neljandas päevakorrapunktis me asume kohe muudatusettepanekuid hääletama, kuna see oli see koht, kus me jäime täiendaval istungil pooleli ja enne esimest muudatusettepanekut vaheaega võtta ei saa, kuna see vaheaeg võeti täiendava istungi jooksul. Härra Grünthal, kas teil on protseduuriline küsimus?

19:06 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on absoluutselt protseduuriline küsimus. Me oleme praegu neljanda punkti juures, Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 381, aga mu selja taga olevas kastis ei ole ühtegi eelnõu 381 teksti ja mul oleks väga suur palve, et äkki on võimalik, et kui te teistele ei taha seda anda, siis mulle vähemalt annate.

19:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulge siia, ma annan teile. Või ma saadan teile. Näete, härra Stalnuhhin saadab teile. Koostöö Keskerakonna ja EKRE vahel toimib kenasti. Nii, härra Kaalep, kas teil ka ei ole [eelnõu teksti]?

19:06 Ruuben Kaalep

Jaa, mul on ka protseduuriline küsimus, austatud juhataja. Minu mäletamist mööda eelmisel korral, kui me sedasama päevakorrapunkti arutasime, siis me ei jõudnud tegelikult muudatusettepanekute läbivaatamiseni.

19:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Siin te kahjuks eksite. Läbirääkimised lõppesid ja hakati läbi vaatama muudatusettepanekuid. Siis härra Võrklaev võttis enne esimese muudatusettepaneku hääletamist kümneminutilise vaheaja. Siis oodati üksmeelses rahus kümme minutit ära ja siis oli kohale jäänud kahjuks ainult kolm Riigikogu saadikut ja istung katkes. Härra Puustusmaa.

19:07 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea Hanno! Vaat siin tekibki minu jaoks küsimus. Sa ütlesid enne, et muudatusettepaneku nr 1 juures me ei võta vaheaega, sest see on võetud. Me hakkame vaatama muudatusettepanekut nr 1. Aga kui ma vaatan seletuskirja, siis siin on muudatusettepanekud 1 ja 3. Kas siis see märkus, et vaheaega ei saa võtta, puudutab kahte ettepanekut ja me hääletame kahte muudatusettepanekut?

19:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Me vaatame kõik muudatusettepanekud läbi. Praegu me oleme muudatusettepaneku nr 1 juures ja ma ütlesin, et muudatusettepaneku nr 1 juures vaheaega võtta ei saa, kuna see vaheaeg võeti täiendaval istungil, ja siis me läheme edasi muudatusettepaneku nr 2 juurde. Ühele järgneb kaks, kahele järgneb kolm ja kolmele järgneb neli. Kas on veel küsimusi? Selge, panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mis on esitatud sotsiaal... Indrek Saar, palun!

19:08 Indrek Saar

Jaa, tänan! Ma siiski püüaksin aru saada, kuidas me saame hääletada ... (Lärm saalis.)

19:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Vabandust, vaikust!

19:08 Indrek Saar

Kuidas me saame hääletada muudatusettepanekuid, mida meil ei ole? Kui ma ei tea, mis muudatusettepanekut ma hääletan, kui seda saalis ei ole, siis kuidas ma saan seda hääletada? 

19:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Vabandust, aga need on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esitatud muudatusettepanekud. (Naer saalis.) Palun mikrofon Indrek Saarele!

19:08 Indrek Saar

Te ei taha ometi väita, et ma pean kõiki muudatusettepanekuid ja nende järjekorda peast teadma? Ma tahaksin siiski kontrollida, kas minu mälu õigesti töötab, ja aru saada, mis muudatusettepanekuga tegu on.

19:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea küsimus, miks meil ei ole muudatusettepanekuid. Ju on need tõepoolest tagant sahtlitest ära võetud. Tavaliselt on meil kokkulepe ju selline, et me enam ei trüki muudatusettepanekuid ega seaduseelnõusid 101 tükki välja, vaid me teeme neid mõned eksemplarid, juhuks kui kellelgi on soovi.

Nii, härra Indrek Saarel oli küsimus veel. Kas me saame Indrek Saarele ka muudatusettepanekute loetelu sealt tagant tuua? (Sumin saalis.) Ei, Reformierakond, ma ei oska seda öelda, aga kindlasti suures üksmeeles me suudame selle mure lahendada. Nii, kas kellelgi on veel soovi saada muudatusettepanekute loetelu enda kätte? Siis saame minna hääletuse juurde.

Esimene muudatusettepanek. Tuletan veel kord meelde, et arutame eelnõu 381, veeseadust. Esimene muudatusettepanek on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Muudatusettepanekut toetas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 52. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 2, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Rene Kokk, palun!

19:10 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun teha kümme minutit vaheaega enne hääletust.

19:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg kümme minutit.

Palun, kolleegid, kui kellelgi on veel soovi, kui tõepoolest ei ole teil materjale, siis meil on siin inimesed, kes aitavad. Tulge nende juurde, nad prindivad välja täpselt nii palju, kui meil on vaja.

V a h e a e g 

 

Head kolleegid! Juhataja peab tegema väikese täpsustuse. Ma usun, et see lõpptulemust ei muuda, aga kuivõrd EKRE fraktsioon taotles ainult vaheaega ja muudatusettepanekut hääletada ei soovinud, siis ma püüan praegu härra Koka silmadest lugeda, kas te soovite ka hääletust. Siis me oleme ühel meelel. Ma julgesin nii arvata, et see nii on, aga järgmine kord lihtsalt korrektsuse huvides: kui te soovite võtta vaheaega, siis selle eelduseks peab olema see, et soovitakse muudatusettepanekut ka hääletada. Kas härra Saarel on soov see muudatusettepanek hääletusele panna? Jaa. Me lugesime seda üksteise silmadest, selles mõttes saime üksmeelele. Kas härra Kokk soovib veel protestida või saame edasi minna?

19:21 Rene Kokk

Ei, ma ei soovi protestida, aga ma oma arust vähemalt ikkagi soovisin ka muudatusettepaneku hääletusele panna.

19:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa. Aga välja jõudis ainult vaheaja soov. No aga ju me mõistsime üksteist lennult. Proovime jätkata seda meeldivat koostööd. Panen muudatusettepaneku nr 2 hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ütlesin seda enne, kui ... katkestan hääletuse. Vabandust! Ütlesin seda enne, kui me vaheajale läksime, et selle [muudatusettepaneku] esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni ettepanek oli jätta see arvestamata, aga ütlen uuesti. Muudatusettepanek nr 2, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 53. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 3, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Rene Kokk, palun!

19:23 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel panna antud muudatusettepanek hääletusele ja enne hääletust soovin võtta kümme minutit vaheaega.

19:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Igati korrektne. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

 

Head kolleegid, vaheaeg on läbi. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mis on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 16, vastu 51 [Riigikogu liiget] ei leidnud ettepanek toetust.

Neljas muudatusettepanek on esitatud keskkonnakomisjoni poolt ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kalle Grünthal, kas teil on tõepoolest protseduuriline küsimus?

19:34 Kalle Grünthal

Aitäh! Te esitasite selle küsimuse järgnevalt: panen hääletusele sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu, juhtivkomisjoni ettepanek jätta sellest välja. Nüüd toimus olukord, kus ütleme, Reformierakond hääletas juhtivkomisjoni ettepaneku vastu. See tähendab seda, et see peaks minema sisse ju.

19:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Siin te kahjuks eksite, peaksite lugema taas kord kodukorda.

Härra Kokk, palun!

19:35 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel panna antud muudatusettepanek hääletusele ja enne muudatusettepaneku hääletust palun teha kümme minutit vaheaega.

19:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Me ei saa veel vaheajale minna, sest härra Grünthal soovib veel midagi täpsustada.

19:35 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Siis palun seda eelnõu hääletusele pannes mitte vuristada, vaid [rääkida] väga selgelt ja rahulikult. See peaks olema kodukorra järgi reguleeritud.

19:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, ma olen kõik ettepanekud väga selgelt hääletusele pannud. Hääletusele läheb muudatusettepanek. See, kelle poolt see on esitatud ja mis on juhtivkomisjoni ettepanek, on teile informatsiooniks. Te hääletate muudatusettepanekut. Ma olen valmis teile veel kord pakkuma seda, et kui teil on kodukorra kohta detailsemaid küsimusi, siis me leiame Riigikogu Kantseleist inimesed, kes aitavad teil end Riigikogu kodukorraga detailideni kurssi viia. Nii, vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

Head kolleegid, vaheaeg on läbi. Panen teie ette hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mis on esitatud keskkonnakomisjoni poolt. Juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 65 Riigikogu liiget, 1 oli vastu ja erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.

Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja teise lugemise lõpetanud. Vabandust, meile on laekunud kaks kirja. Enne, kui me teise lugemise lõpetame, on meil vaja läbi vaadata Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekud, mis kattuvad üks ühele ja mõlemad teevad ettepaneku eelnõu 381 teine lugemine katkestada. Selle me peame läbi hääletama, aga härra Põlluaasal on vist mingi soov enne.

19:47 Henn Põlluaas

Tõepoolest, austatud eesistuja, täiesti õige, mul on soov ja soov on see, et palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel enne hääletamist võtta kümme minutit vaheaega.

19:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

Austatud Riigikogu, palun tähelepanu! (Juhataja helistab kellukest.) Meil on vaja võtta seisukoht Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja EKRE fraktsiooni ettepaneku kohta katkestada eelnõu 381 teine lugemine. Seega panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada eelnõu 381 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 32 ja vastu 52 ei leidnud ettepanek toetust. Nüüd saame küll öelda, et selle eelnõu teine lugemine on lõpetatud.


5. 19:58 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) teine lugemine

19:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Majanduskomisjoni liige Kalvi Kõva on andnud teada, et ta soovib, et ettekande teeks majanduskomisjoni esimees. Nii et hea majanduskomisjoni esimees Kristen Michal, palun, kõnetool ootab!

Härra Kruusimäe! Palun mikrofon härra Kruusimäele!

19:59 Tarmo Kruusimäe

[Mul on] protseduuriline [küsimus], et muidu me ju pidime siin kõiki muudatusi hääletama, aga nüüd tuleb välja, et keegi ütleb, et paneb keha peale. Kas see on juriidiliselt koššer?

19:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kruusimäe, jaa, tõepoolest, see on nii, et kui komisjoni liige ei saa ettekannet teha või ei tee ettekannet, siis komisjoni esimehel on alati õigus ettekanne teha. Härra Michal, palun!

19:59 Kristen Michal

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Täpselt nagu austatud juhataja kirjeldas, kolleeg Kalvi Kõva tegi oma parima, aga kuna ajakava on olnud ettemääramatu, siis seoses sellega, et elus on ka rõõmsaid sündmusi, nagu on kooli lõpetamine, siis ma asendan teda. Püüan seda teha väärikalt ja viisakalt.

Praegu on tegemist teise lugemisega ja ma siis kirjeldan, mis elektroonilise side seadusega ehk eelnõuga 301 komisjonis vahepeal toimus. Võib-olla laiemalt tutvustamiseks [ütlen] lihtsalt, et tegemist on eelnõuga, mida tuntakse paljuski just selle olulisemate osade ehk võrkude ehk kriitilise infrastruktuuri turvalisuse ja 5G teemade tõttu. Meenutan, et see debatt on maailmas kestnud kaua ja novembris 2019 kirjutas tollane peaminister Jüri Ratas USA asepresidendi Mike Pence'iga alla vastava leppe, mis puudutas 5G turvamise ...

20:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Michal, ma korraks vabandan! Härra Reinsalu, kas ma tohin paluda, et te oma hääle natukene madalamaks keerate või räägite väljaspool saali? Ma saan aru, aga lihtsalt jube keeruline on isegi minul siit meetri kauguselt kuulata. Ma kuulen teie häält rohkem. Nii, härra Michal, palun!

20:01 Kristen Michal

Tänan! Mul ei ole kahju, Reinsalu andis täna raamatu välja ja homme esitleb seda meile ka. Ma reklaamin seda ka siit. Tulge kõik ostma! 

Nii, nüüd eelnõu enda juurde. See eelnõu algatati eelmise aasta 14. detsembril ja selle eelnõu peaeesmärgiks on viia elektroonilise side seadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik, sidedirektiiv, mille ülevõtmise tähtaeg oli 21. detsember 2020. Esimene lugemine toimus 24. märtsil ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 8. aprilliks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu menetlusest parlamendis teavitati vastavaid liite, turuosalisi ja eelnõu kohta esitasid arvamuse – see on ka lisatud eelnõu kaardile – turuosalised, Tele2 jne, muu hulgas näiteks MTÜ Internet Society Estonia, ITL ehk Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, advokaadibürood ja MTÜ Kogukonna Hüvanguks. Nende kohta on taas kord eelnõu kaardil kõikide ettepanekute järel ka algataja seisukoht ära toodud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas samuti nende arvamuste kohta oma seisukohad ja esitas juhtivkomisjonile ettepanekuid, mis aitasid teha seda eelnõu õigusselgemaks sellel piiratud ajal, mil me tegutsesime.

Komisjon ise arutas seda eelnõu 4. mai, 17. mai ja 7. juuni istungil. Kui ma ajaliselt jõuan, siis ma püüan peatuda ka nende istungite protokollidel, aga meie protokollid on üsna üksikasjalikud ja internetist leitavad. Nii et kui keegi tahab hiljem ajaloo tarbeks või mis tahes muudeks tegevusteks, siis ta saab need protokollid sealt kätte. Kõikidel istungitel osalesid loomulikult [eelnõu] algataja esindajad. 4. mail me kuulasime ära arvamused ja arutati läbi murekohad. Põhiteemad võib-olla markeerin ära: sidevõrkude turvalisus, tehnoloogia usaldusväärsus ehk 5G turve, riskantsete tehnoloogiate väljavahetamise kompenseerimine, sideandmete säilitamine ja kasutamine, turuanalüüsi läbiviimise sagedus, sidevahendite teel tehtavad müügikõned, operaatorite vahetamise tähtajad, sageduskonkursside loatasu miinimumi kehtestamine, numbri 1247 kulude katmine, televisiooniprogrammide taasedastamise kohustus, õigus juurde pääseda riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele. Osad teemad said pikemalt tähelepanu, osad pisut lühemalt, osasid me selle eelnõu käigus täiendavalt ei käsitlenud. 5G turbe ja võimaliku kompenseerimise kohta oli pikk debatt, turuanalüüsi läbiviimise sageduse kohta samuti. Tegime ühe muudatuse, mis puudutas numbri 1247 kulude kandmist. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond leidis, et see, mis seaduseelnõusse täpsemalt oli kirja pandud, ei ole põhiseaduspärane, ja seetõttu me pidime selle punkti välja arvama. See on muudatusettepanekutes. Parandasime ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekul tähtaegu, kooskõlastamaks seda, kuidas 5G objekte paigaldada.

Majanduskomisjoni 17. mai istungil – see on nüüd teine kolmest istungist – osales lisaks MKM-i esindajatele ka Justiitsministeeriumi esindaja. Rääkisime samamoodi sidevõrkude turvalisusest, kompenseerimisest, turuanalüüsi läbiviimisest ja telefoninumbrist 1247. Justiitsministeeriumi esindaja Markko Künnapu andis ülevaate sideandmete säilitamise ja kasutamise regulatsiooni väljatöötamise seisust. See ei puuduta seda eelnõu, lihtsalt kuna see tuli jutuks üles ja kui ma õigesti mäletan, siis MTÜ Estonian Internet Society seda meilt küsis ja nii anti ülevaade. Selle vastavasisulise muudatuse tegemine on ilmselt õiguskomisjoni pädevuses, kui ma õigesti mäletan. 

7. juunil arutati ja hääletati muudatusettepanekuid. Tegime viis muudatusettepanekut. Need esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja kahe lugemise vahel läbisid need ka keeletoimetamise ja vastavad parandused on tehtud. Muudatusettepanekutega on nii, et lühidalt üle käies, esimene on valdavalt tehniline. Teine muudatusettepanek on jätta eelnõust välja sideettevõtja kohustus tagada tasuta [telefoninumbri] 1247 kõned ja see oligi see koht, kus me arutasime, kas selle numbri puhul on võimalik analoogselt 112-ga seda kohustust panna. Muidugi, 112 [kohustus] tuleb jälle teistest kokkulepetest ja [teisest] direktiivist. Ütleme ausalt, oli nii ja naa arvamusi. See summa alguses ei paistnud suur, aga nagu juba mainisin, siis meie oma maja õigus- ja analüüsiosakond ütles, et sellise kohustuse panemine sellisel viisil ei ole põhiseaduspärane, ja seetõttu me tegime paranduse ja võtame selle punkti välja.

Kolmas muudatusettepanek puudutab õigusselgust, kuna see teema oli ka valitsuses. Kui te mäletate, siis mina olin siin puldis vist umbes 14 kuud tagasi sellesama eelnõu kohta kõnet pidamas. Siis võeti vastu Riigikogus õigusakt ehk seadus ja valitsuses toimus vahepeal debatt, kus õiguskantsler leidis, et enne sidevõrgu riist- või tarkvara kasutusloakohustuse kehtestamist Vabariigi Valitsuse poolt vajaksid volitusnormid täpsustamist. Seetõttu on ka see kolmas ettepanek. Siin on neid erinevaid volitusnorme täpsustatud. Siia juurde ma võin mainida, et see on taas kord jälle veebis selle eelnõu kaardi juures. MKM on saatnud selle kohta ka 36-leheküljelise sisulise materjali, kui keegi soovib lugeda.

Muudatusettepanek nr 4 puhul, nagu ma mainisin, esitas linnade ja valdade liit Toimus ka arutelu ja siin lisati mõned keeldumise alused, mille puhul omavalitsusel võiks olla 5G paigaldamisest keeldumise võimalus, muu hulgas näiteks arhitektuurne mittesobivus. Minu meelest üsna mõistlik hoiak. Otsuse tegemise tähtaega pikendatakse ühelt kuult kahele kuule, et jõuaks vajadusel konsulteerida erinevate asutustega.

Muudatusettepanek nr 5 on jõustumise aja kohta. Jõustumise aeg on 15. juuli 2021. 

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 14. juunil ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia 17. juunil läbi lõpphääletus. 

Komisjoni istungitel toimunut ma vist jõuan töö käigus tutvustada. Üldiselt ma olulisemat mainisin ja komisjoni protokollid on üsna põhjalikud. Ma arvan, et suur hulk ajast, mis meil komisjonis kogu selle eelnõu menetlemisele kulus, kulus turuosaliste murede ja erinevate murede ärakuulamisele ja arutelule selle üle, mida me saaksime teha, et seadus, mis tuleb seadusandja juurest, oleks piisavalt kvaliteetne ja me ise oleksime sellega rahul. Üks mure, mille üle me debateerisime pikemalt ja mille me kandsime ka protokolli, oli võimalik debatt kompensatsiooni üle. 

Kompensatsiooni debatt – ma püüan lühidalt seda refereerida – puudutab küsimust, et kui toimub üleminek teatud tehnoloogiatelt või öeldakse, et teatud tehnoloogiad ei sobi mingitesse võrkudesse, siis osad nii-öelda turuosalised on sellega rohkem hädas kui teised ja nad on teinud ettepaneku, et selleks, et see debatt kiiremini lõppeks ja üleminek oleks sujuvam, võiks riik neile võimalikud kulud kompenseerida. Ka komisjonis oli sellel teemal pikem debatt. Me jõudsime sellise hoiakuni, et üldiselt, kuna riigil tihti esineb selliseid olukordi, kus riigil on mure kas julgeoleku, tervise või mis iganes kõrgemate huvidega, siis me pöördume Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi poole ja võib-olla ka riigihalduse ministri poole – see loetelu ei ole lõplik – ja teeme ettepaneku kaaluda ja arutada läbi selline kompensatsioonimehhanism, kui näiteks julgeoleku või mingites muudes huvides on vaja teha mingi üleminek. See võib olla tehnoloogiline, see võib olla mis tahes muus valdkonnas. See võib olla ka tervisekaitsealane või mis iganes see kõrgem huvi parajasti on. See oleks meie hinnangul vaja läbi töötada ja ilmselt seda ei jõua selle eelnõu raames ära lahendada. Me rääkisime ka MKM-i esindajatega, Raul Rikiga ja nende juristiga. Miks see vajalik oleks, on see, et teinekord on oluliste ja võib-olla riigi jaoks tähtsate või avalikkuse jaoks tähtsate muutuste tegemise tulemus ettearvamatus ettevõtluskeskkonnas ja eesmärk ei pea olema see, et kui avalik võim teeb mis tahes otsuseid ja kes iganes ettevõtlusest on sellest puudutatud, siis ta satub olukorda, kus ta ainuke väljapääs on oma riigiga kohut käia. Sellest tulenevalt me selle kirja panime ja [need] ettepanekud teeme. See ei puuduta kuidagi võimalikku vaidlust selle konkreetse eelnõu üle. Ja isegi kompensatsioonimehhanismi olemasolu ei taga seda, et kompensatsiooni makstakse.

See võib olla kirjeldab seda ühte teemat, mis puudutab 5G turvet ja meie arutelusid komisjonis. Ma eelnõu ennast ju ometi ei hakka ette lugema, see on kõigil olemas. Ma vaatangi veel, mis on olulisemad asjad. Numbrist 1247 ma teile rääkisin. Selle puhul ongi nii, et riik kasutab seda infotelefoni, kriisis kasutas ka, ja hiljem liidetakse sellega erinevaid funktsioone ning komisjonis me mõistsime, et riigil on vaja see number reserveerida. Aga ei ole põhiseaduspärane eeldada, et seda tehakse tasuta, kui tegemist ei ole just hädaabitelefoniga ja sellele liitub veel funktsioone. Selline hinnang tuli meile Riigikogu Kantseleist ja me teeme ettepaneku selle välja jätta.

Jah, ma arvan, et sellest esialgu piisab. Komisjoni menetluslikud otsused on ette kantud ja parandusettepanekud üle käidud. Aitäh! 

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi on teile palju. Jevgeni Ossinovski alustab. 

20:14 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on hea meel, et sina oled [ettekandja], mitte Kalvi Kõva, sest tema ei oskaks minu küsimusele vastata. Urmas Jaagant, informeeritud ja tark ajakirjanik, kirjutab, et see eelnõu on nüüd hakanud liikuma tänu sellele, et koalitsioonis tehti üks diil. Me oleme imestunud, kuidas eelnõu 156, puidu masspõletamise eelnõu, niimoodi hoogsalt edasi hakkas liikuma. Reformierakond oli siiani vastu, aga nüüd järsku hopsti hakkame seda siin kiirkorras menetlema. Selle hind oli edasiminemine selle eelnõuga, millele enne oli Keskerakond vastu. Kas te võiksite kommenteerida seda informatsiooni, mis ajakirjanduses on avalikustatud? Ja kui eelmise valitsuse žargooni kasutada, siis tundub, et Keskerakonna vorstid olid küll sel korral kuidagi jämedamad. Kuidas teile tundub: kaks, võib-olla kolm miljonit tihumeetrit metsa ahju versus teatud tehnilised sideküsimused?

20:15 Kristen Michal

Aitäh! Kõigepealt ma märgin, et Urmas Jaagant on kindlasti hea uuriv ajakirjanik. Eks ta ise teab, kus on tema allikad ja kust [tema] järeldused pärinevad. Tihtipeale on ta tõele üsna lähedal, aga mitte alati, nagu oletustega ikka. Nüüd selle küsimuse lõppu jõudes, hea kolleeg, mulle tundub, et te vähendate selle eelnõu olulisust, sest ütleme ausalt, kui on kombeks öelda, et eelmine valitsus tegi midagi halvasti, siis mina ütlen vastupidi: juba eelmine valitsus oli selles küsimuses õigel teel. Jüri Ratas siiski kohtus Mike Pence'iga ja leppis selles kokku. Me võtsime 14 kuud tagasi vastu seaduse ja täna tegelikult on selle n-ö edasine teekond. Ma arvan, et see on meile julgeolekupartnerluses mõõtmatult olulisem kui arutelu, kas koalitsiooni sees on üks või teine tasakaal. Nii et ärge vähendage selle tähtsust ja kõik muu jääb teile endale oletada. 

20:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

20:16 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma vaatan, et teil olid head, tõsised ja huvitavad arutelud, aga ma ei näe kuskil, kuidas on maandatud riskid võimalike magnettormide puhul. Me teame, et kogu meie süsteem võib anda ühel hetkel otsad. Nii juhtus eelmises koosseisus, kui me arutasime majanduskomisjonis samasuguseid juhtumeid. Kas siin üldse ei nähta [ohtu] või on tegemist niivõrd odavate vahenditega, et juhul kui mingi katkestus tulebki, näiteks magnettormide puhul, siis paigaldame uued?

20:17 Kristen Michal

Aitäh, hea kolleeg! Seda me komisjonis ei arutanud. See regulatsioon ei puuduta kuidagi seadmete füüsilist vastupidavust. Seda arutelu meil vähemalt minu juuresolekul ei olnud. Võib-olla kolleeg Kalvi Kõval oli töörühmas mingeid arutelusid, mille juures ma ei viibinud.

20:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

20:17 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei kuulnud, et sa oleksid kasutanud kordagi Huawei või Elisa nime. Kas need on hundid, kelle nime ei tohi nimetada? Kui suur see kompensatsioonisumma võiks olla? Ma olen lugenud 50 miljonist. Või on see 170 miljonit või mis see on?

20:17 Kristen Michal

Aitäh! Konkreetse tootja brändi mainimine antud kontekstis ei olegi ju iseenesest eesmärk. Sellele on pandud ajakirjanduses see silt, aga veel kord: ma arvan, et kõik suured riigid, mis tahes tootja kodumaa, mõistavad, et tänapäeva kriitilistes infrastruktuurides peab neil olema vähemalt mõõdukas võime kontrollida, et need infrastruktuurid töötavad viisil, nagu nad avalikkuse huvides peaksid töötama. See võib olla üks, teine või kolmas mark. See ei ole tegelikult ju seaduseloojate ehk minu ja teie ja meie kõigi n-ö brändi alusel otsustamine, sest kui me seda 14 kuud tagasi siin arutasime, siis, ma lihtsalt lähen ajas tagasi, olid ka laual erinevad võimalused. Oli n-ö black list ja oli white list, aga siis me võtsime vastu otsuse, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ehk TTJA koos erinevate partnerteenistustega Eestis ja välismaal on see, kes hakkab sisendit andma. Nii et seetõttu konkreetse brändi mainimine, ma arvan, ei ole isegi antud kontekstis võib‑olla vajalik.

Te küsisite võimaliku nõude suurust. No seda me komisjonis arutasime, see oli küsimuste formaadis jutuks. Ega meil sellist täpset teadmist ei ole. See teie mainitud suurusjärk käis läbi, aga ma rõhutan, et tegemist on täiesti spekulatiivse hinnanguga, sest ka see on eraldi debatiobjekt. Miks ma üldse seda kirjeldan? Sest see oli ka komisjoni arutelu osa ja ma pean seda siin kirjeldama. Arutasime, kuidas olemasolevatele võrkudele on võimalik ehitada peale uusi võrke, kellel on mis tehnoloogia jne. See saabki olema tegelikult hinnangute küsimus, kas on võimalik sellele üle minna ja mis see konkreetsele turuosalisele maksma läheb. Ma ei taha olla ennustaja, aga ma arvan, et selle üle tuleb nii tehniline kui ka õiguslik vaidlus. Ma eeldan seda, aga ma ei oska seda kaljukindlusega öelda.  

20:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

20:20 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Selle eelnõu menetluse alguses möödunud aastal käisid julgeolekuasutuste juhid ka meie juures sellel teemal rääkimas ja teemaks oli ikkagi see, et kasutatava riist- või tarkvaraga ei ohustataks riigi julgeolekut. Seda seadust täiendatakse §-ga 873 "Nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks" ning seal on märgitud, et sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut. Kas te arutasite komisjonis ka seda, millised on põhilised ohud, lähtudes nimetatud lõikest?

20:21 Kristen Michal

Aitäh! Ma arvan, et see on hea küsimus. Me arutasime seda. Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis me isegi tegime ühe parandusettepaneku. Ma kohe vaatan, kus meil on see muudatusettepanekute loetelu. Me panime selle debati tulemusena siia juurde nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks. See oli debatt, mis siin toimus. Varem olid [need nõuded] ministri määruse tasandile planeeritud, mistõttu need olid olemas ja kohe võtta. Ma ei tea, kas see nüüd unikaalne on, aga võib-olla on see esmakordne, et sõnastatakse ka seaduse tasemel see, millised need kriteeriumid umbes võiksid olla.

Ma kõike ei hakka ette lugema, aga see on muudatusettepanekute lehekülgedel 3 ja 4, kui te vaatate. See [muudatusettepanek] ütlebki, et ei tohi ohustada riigi julgeolekut, ja ütleb, et see saab ohustada riigi julgeolekut – ja siis tuleb edasi loetelu – tootjast ning hooldus- ja tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski tõttu ning riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu. Kõrge riskiga riist- ja tarkvara hindamisel arvestatakse muu hulgas teavet tootja ning hooldus- ja tugiteenuste pakkuja asukoha, asukohariigi toimetamise, muu hulgas ka küberruumis agressiivse käitumise, rahastamise ja majandustegevuse kohta. Noh, ühesõnaga see loetelu on päris pikk. Jah, me arutasime seda ja see on pandud siia sisse.

20:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

20:23 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõu juures ei saa kindlasti üle ega ümber temaatikast, mis puudutab ohte, mis tulenevad sellest, kui igasugune uus, arenenud tehnoloogia on totalitaarsete režiimide käes, kes võivad seda globaalsel tasandil enda mõjuvõimu laiendamiseks väga kurjasti ära kasutada. Kindlasti kõige markantsem näide siin on Hiina kommunistlik režiim ja Huawei, aga tegelikult on see temaatika ju veel palju laiem, mis puudutab kõikvõimalikke globaalselt olulisi organisatsioone ja institutsioone. Võtame sealhulgas kas või suurkorporatsioonid, sotsiaalmeediahiiud jne. Ma küsiksin, kui palju te komisjonis kogu seda temaatikat laiemalt arutasite ja kas te näete ette, et koos tehnoloogia arenguga tuleb meil tulevikus teha üha rohkem sarnaseid seadusemuudatusi.

20:24 Kristen Michal

Aitäh! Me tegelikult seda võib-olla nii laialt ei arutanud, kui te küsite. Aga üldjoontes ma arvan, et ega see, mis te kirjeldate, ongi maailmas üks suur trend ja küsimus on, kuidas järjest suuremat jõudu omavate võrgustike, või ütleme parema termini puudumisel, suhtluse infrastruktuuri üle toimub ka avalikkuses mõningane järelevalve, mingisugune arbitraaž. Eks seda arutelu peetakse nii Euroopas kui tegelikult ka Ühendriikides, mis on meie põhilised partnerid, aga ma arvan, et ka Eestis tuleb sellele mõelda. Aga selle [eelnõu] raames me seda [küsimust] muidugi ei lahenda.

20:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

20:24 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Siin § 91 lõike 6 punkt 1 ütleb, et avalikule konkursile esitatud sagedusloa ühekordne loatasu on kuni 3 miljonit eurot. Seni kehtiva seaduse kohaselt oli see poole väiksem. Kas te oskaksite mulle seletada esiteks seda, kust on selline number tulnud? Kas see 3 miljonit on mingist direktiivist tulnud? Ja teiseks, kuna siin on öeldud "kuni", siis kas see tähendab, et peab olema mingi hindamise alus, mille põhjal seda lõplikku summat hinnatakse? Kas te äkki lühidalt oskate rääkida, kuidas seda hinnatakse?

20:25 Kristen Michal

Aitäh! Oskan küll, mul on isegi muudatusettepanekute tabelis selle kohta kirjeldus olemas. Ma tunnistan, et mul on siin nii palju seda kapsast kaasas, et ma kohe ei leia seda. Aga mälu järgi, jah, 2010. aastast on see tase umbes 1,5 [miljonit] ja 3 miljonit on maksimaalne määr. Minister hindab seda enne maksimaalse määra kehtestamist ja noh, täna me ju ei tea, mitu sagedust [tuleb] ja kuidas see kõik läheb. Tegelikult annab [minister] siis selle põhjendatud hinnangu. Ma arvan, et küllap MKM ja ametkonnad töötavad selle läbi ja annavad selle alusel hinnangu. Aga see on elektroonilise side seaduse ja ehitusseadustiku seisukohtade, arvamuste ja ettepanekute all olemas. ITL küsis sama küsimuse ja siin on see selgitus olemas. Kui ma jõuan selleni, siis äkki ma suudan seda hiljem refereerida.

20:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

20:26 Riho Breivel

Hea juhataja! Lugupeetud Kristen! Ma komisjoni liikmena olen selle asja sees olnud kogu aeg ja pean seda asja tegelikult õigeks. Aga küsimus on selles, et kuna meil on Eestimaal olemas seltskond, kes pidevalt tegeleb elektromagnetkiirguse probleemiga, ja see tähendab seda, et kuna tegemist on 5G-tehnoloogiaga, siis nende mure on juba aastaid see, kuidas [5G] hakkab meie inimeste tervist mõjutama jne. Kuna meil puuduvad ka kontrollivõimekused, siis selle ümber hämatakse. Küsimus on selline: kas saaks ka ühiskonnale siit sõnumi saata? Muidu ma ei küsikski, kuidas see mõjutab inimese tervist, sest komisjonis me seda ka ikkagi vaatasime.

20:27 Kristen Michal

Aitäh, Riho! See on protokolli huvides vajalik küsimus. Me oleme seda ju komisjonis arutanud. Ma arvan, et äkki isegi teised komisjonid on seda arutanud. See teema on ühiskonnas [üleval] olnud ja selle kohta on tehtud faktikontrolle. Ma lihtsalt nii palju parandan sind, et tegelikult mõõtmisvõime on muidugi olemas, eks ju. Seda on korduvalt mõõdetud ja mida aeg edasi, seda madalamaks ja pigem ohutumaks see kiirgus muutub. Ka 5G puhul on seda korduvalt kontrollitud. Ja üks asi, mida ju mõõdetakse hoolega, on seadmete saadetavad ja vastuvõetavad lained. Ma julgen küll kinnitada, et meie komisjoni teadmiste kohaselt ei ole tegemist tervisele ohtliku [kiirgusega], vaid pigem tulevikus võivad sellised võrgud aidata hoida tervist ja päästa inimelusid.

20:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

20:28 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Siin on öeldud, et riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib sideettevõtjalt võtta juurdepääsupunkti paigaldamise eest mõistlikku tasu, mis katab riigile või kohalikule omavalitsusüksusele juurdepääsupunkti paigaldamisega kaasnevad kulud. Kui suur võib see mõistlik tasu olla ja kas see puudutab ainult paigaldamist, nagu siin on öeldud, või käib see ka juurdepääsupunkti hilisema talumise kohta?

20:29 Kristen Michal

Aitäh! Seda me enam täiendavalt ei arutanud. Me arutasime, kuidas see kõik võiks välja näha. Aga ma eeldan, et see [tasu] peaks olema ikkagi selline, et omavalitsus on ka rahul ja et sellest võrgustikust sünnib nii palju kasu, et seda hoitakse. Aga ma ei saa teile anda ühest vastust, sest seda me komisjonis ei arutanud, kuidas see välja nägema hakkab.

20:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Andrei Korobeinik, palun!

20:29 Andrei Korobeinik

Aitäh! Sellest kirjeldusest ma sain aru, et komisjon otsustas kompensatsiooniloogika arutelu hiljem jätkata. Aga mis on see põhjus, miks seda ei ole selle eelnõu menetlemise raames lõpuni tehtud? Meil on ju olukord, kus ilmselt seesama Elisa, keda siin mainiti, peab välja vahetama enda seadmed sellepärast, et riik lihtsalt ütleb, et seda peab tegema. Ma saan aru, et praegune seisukoht on see, et kui firma tahab kompensatsiooni, siis ta peab kohtusse pöörduma. See ei tundu väga liberaalne lähenemine. Loomulikult on teatud olukorrad, kus firma peabki üht-teist ette võtma, aga kas sina ise tunned, et see on õiglane lähenemine?

20:30 Kristen Michal

Aitäh! Ma korra lähen ajas tagasi. Nagu ma enne mainisin, et kui me seda 14 kuud tagasi siin arutasime, siis tollal oli see ju nii, et tegemist oli kompromissiga, millest see [eelnõu] täna lähtub. Üleminekuaeg aastaks 2025 tähendab, et tuumikvõrgud [luuakse] kohe, muu 2025–2029, ja see on loodetavasti piisav, et üleminek oleks piisavalt valutu, aga arvestaks ka avaliku ja riigi huviga. Ma ei oska öelda, kas see on liberaalne või konservatiivne, vasak- või parempoolne, aga kui sa küsid, kas oleks praktiline luua tulevikus mingisugune mehhanism, mis näiteks, kui riigil on kõrgemates huvides vaja kiiresti mingi üleminek teha, ja sa soovid, et turul olevad subjektid ei asuks selle vastu võitlema või ei saaks riivatud, vaid see muutus peaks toimuma koostöös ja kiiresti, siis mina arvan, et selline mehhanism võiks olla. Kui sa küsid, miks selles seaduses seda ei ole, siis sellepärast, et selles ajavälbas ei jõutud [seda teha] ja lahenduse osas ei ole üksmeelt. Me küsisime seda ka MKM‑ilt, kes selle eelnõu esitas, aga üldjoontes oli seal hoiak, et tulevikus võiks [sellise mehhanismi loomist] kaaluda. Ka need, kes tegelevad küberjulgeolekuga, arvasid, et see oleks pikemas plaanis julgeoleku mõttes hea mõte. Ja nii me siis leppisime kokku, et me teeme selle pöördumise. Alternatiiv on see, et kui see eelnõu nüüd pidurdub, siis ei jõua teha 5G konkursse ja võib-olla selle valdkonna areng jääb toppama. Arvestades, kui kaua seda on menetletud – nagu ma meenutasin, see USA-ga tehtud lepe sõlmiti juba päris ammu ja sidedirektiivi üleminekutähtaeg oli päris ammu –, siis ma arvan, et Eesti peaks pigem täna selle aktiga edasi minema ja kui hiljem on vaja midagi parandada või muuta, siis see muutub. Aga minu soovitus on abstraktne ega puuduta konkreetse nähtuse kompenseerimist. Selline mehhanism [tuleks] teha ja [see pole] mitte ainult minu soovitus, vaid see oli komisjonis üksmeelne hoiak, mida ka MKM-i kohal olnud inimesed toetasid. Nad leidsid, et see on mõistlik, nii et selle juurde me siis jäime.

20:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

20:33 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea ettekandja! Mul on küsimus. Selle eelnõuga tuleb TTJA-le, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile juurde hirmus palju tööd ja muide ka võimu. See juba iseenesest tekitab minus alati kõhedust. TTJA on tänasel päeval juba Eestis üks suurimaid ja võimsamaid ametiasutusi, millest inimesed väga ei teagi midagi. Kas me teame ka, et sinna luuakse juurde ametikohti, suureneb eelarve või kuidas suurenev töökoormus ja suurenev pädevus siis ametit mõjutab? Kas me siin mingeid riske ka näeme?

20:33 Kristen Michal

Aitäh! Seda me komisjonis küll ei arutanud. Ma ütlen ausalt, et mina eeldan, et TTJA suudab võib-olla mõne inimesega koosseisu täiendades, eraturult ekspertiisi juurde tellides, erinevate Eesti-siseste partnerteenistustega, kellel on vastav oskusteave olemas, ja meie suhtes sõbralike riikidega, näiteks NATO [riikide] või USA-ga infot vahetades anda vajalikud hinnangud. Tegemist on riikliku julgeolekuhügieeniga, millega tuleb tegelda igal juhul.

Kui küsida, kas nad saavad võimu või voli juurde, siis jah, seda see eelnõu neile annab. Aga ma ütlen ausalt, et minu meelest see on üks niisugune valdkond, mis on marineerinud vähemalt läbi kahe valitsuse ja ma arvan, et kummaski ei ole tekkinud seda tunnet, et tegemist oleks millegagi, mis oleks ebaproportsionaalne. Nii et ma loodan, et nad saavad hakkama, ja ma eeldan, et see ei tekita mingisugust suurt probleemi.

Aga võimalikest riivetest, ka muu hulgas näiteks ettevõtjate huvide riivetest me juba rääkisime. See tegelikult on debati teema ja ma ei välistaks, et ka kohtuliku debati teema. Aga veel kord: seadusandja hetkel töötab selle materjaliga, mis tal on.

20:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

20:35 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Lootuse peale ei saa midagi üles ehitada. See on kiiresti arenev valdkond, millesse tungivad nii tööstusspionaažiga seotud huvid, erinevate riikide spionaažiga seotud huvid ja loomulikult ka häkkerite huvid, mis tähendab seda, et kui üks asutus saab endale vastavad ülesanded, siis peab ta saama ka vastava kompetentsi. Kas komisjonis oli sellest juttu ja mis see võiks maksumaksjale maksma minna, kui seda kompetentsi kiires korras arendama ja laiendama hakatakse?

20:36 Kristen Michal

Aitäh! Nagu ma juba eelmises vastuses veidi kirjeldasin, me ei arutanud TTJA koosseisu muutust. Vähemalt mina selle arutelu juures ei viibinud, seetõttu ma ütlen, et Kalvi Kõva oli juhtivmenetleja ja võib-olla mõnes töörühmas oli sellest konkreetselt juttu. Me saame hiljem seda kas või kirjalikult täpsustada. Mis puudutab võimalikke turvariske, siis jah, nende vähendamisele on ju see eelnõu ja kogu see algatus suunatud. Aga ma ütlen veel kord, et tegemist on laiema küber- ja julgeolekuhügieeni osaga ja tegelikult sellega, et meie avalikud teenused, võrgud, infrastruktuur oleks tagatud viisil, nagu me tahame. Menetluses on ka üks teine eelnõu, mis nüüd küll kahjuks jäi toppama, aga eks ta sügisel tuleb. See puudutab seda, milline on küberjulgeoleku katmise – see ei puuduta seda eelnõu – jaotus politsei ja MKM-i haldusala vahel. Nii et nende küsimustega tegeldakse, aga [selle eelnõu menetlemisel] me seda ei arutanud. Konkreetne vastus: [komisjonis] me ei arutanud TTJA koosseisu ja ulatust. Veel kord vabandan, kui Kalvi Kõva seda tegi ja ma [sellest] ei tea. Saadame pärast info kirjalikult.

20:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

20:37 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma siiski natukene haakun kolleeg Martin Helme küsimusega. Tahaks natukene sügavuti minna ja mul on ka üks konkreetne mure. Nimelt, elektroonilise side seaduse § 8 kohaselt haldab TTJA koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga raadiosagedusi, aga meediateenuste seaduse muutmise eelnõu kohaselt peaks TTJA hakkama valvama ka selle üle, et meediateenuseid osutades ei õhutataks vägivalda või vihkamist [lähtuvalt] soost, rassist, nahavärvusest, seksuaalsest sättumusest ja noh, ma ei hakka kõike seda üles lugema. Minu küsimus on, mitu ametnikku tegeleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis raadiosageduste haldamisega. Mure on, et kas see eelnõu ei suurenda TTJA halduskoormust juba nii palju, et viha õhutamise kontrollimine jääb liialt pealiskaudseks ja viha lastakse läbi.

20:38 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Ma loodan, et viha ei lasta läbi, aga seda me ju täiesti mõistetavatel põhjustel ei arutanud selle eelnõu juures. See [eelnõu] puudutab siiski elektroonilist sidet, võrkude turvet, seadmeid, tuumikvõrke ja kõike seda, mis puudutab mainitud teemasid. Me ei arutanud raadio- ega teleprogramme, nende sisu ja viha õhutamist.

20:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

20:39 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on väga lihtne küsimus: kas selle seaduseelnõu menetlemise käigus võttis majanduskomisjoniga ühendust ühe suure sõbraliku rahvavabariigi saatkond või mõni tehnoloogiaettevõte? Ma mõtlen kõige sõbralikumal kombel, vihjamisi.

20:39 Kristen Michal

Kõige sõbralikumaks [riigiks] peaks mina Soomet. Soome ei võtnud [ühendust]. Aga ma saan aru, et te mõtlesite ikkagi pigem Hiina Rahvavabariiki. Saatkond [ei võtnud ühendust], aga Huawei on üks neist, kes osales ka meie komisjoni [istungil]. Ma vaatan kohe: advokaadibüroo COBALT esindas Huawei Technologies Oy (Finland) Co. Ltd.

20:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

20:40 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab telefoninumbrit 1247 – üks number 24 tundi [päevas], seitse päeva nädalas. Eelmisel aastal jättis president ju [seaduse] välja kuulutamata, põhiseaduse riive vist isegi oli ja ma mäletan, et teilgi oli kõigil suur küsimus, kas vabatahtlikud hakkavad hullama nende isikuandmetega, kui nad lähevad infoliinile vabatahtlikku panust andma. Kas nüüd ei kerkinud komisjonis seda teemat või on meieni mingi teadmine jõudnud? Ma lugesin protokollist, et seda teemat ei ole tõstatatud. Väga kehv oleks ju, kui te olete planeerinud selle seaduse jõustuma 15. juulil k.a ja kui siis tuleb välja, et president ütleb, et siin on jälle [põhiseaduse] riive. Siis me oleme keerulises olukorras.

20:41 Kristen Michal

Jah, aitäh, hea kolleeg! Seadusandja elu ongi keeruline. Kes ütles, et see lihtne peab olema? Aga seda hirmu tõenäoliselt selle eelnõu puhul ei ole, sest 1247 puhul oli meil ainult debatt, kas see number peaks olema tasuta ja kas panna see kohustus operaatoritele. Selle kohta küsis mälu järgi ITL ehk Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Meie õigus- ja analüüsiosakond, kui ma nüüd õigesti ütlen, jõudis järeldusele, et selle kohustuse panemine oleks põhiseadusvastane, ja seetõttu me tegime ühe muudatusettepaneku, mida me siin hääletama hakkame, ja võtame selle [kohustuse] välja. Seda, kes 1247-ga opereerib, kes pääseb [andmetele] juurde, kuidas see korraldatud on ja mis teenuseid seal pakutakse, me arutasime ainult õige põgusalt just selles [kontekstis], et tegemist on riigi infotelefoniga, samas kui 112 on hädaabitelefon, eks ju. See oli see vahe. Seetõttu ilmselt Riigikogu austatud analüütikud sellele järeldusele jõudsidki. Nii et ma usun, et probleemi ei teki. Aga kas presidendil on õigus seadusi mittesobivaks pidada? Absoluutselt, see on tema töö, roll ja mandaat.

20:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

20:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ühest varasemast arutelust ma mäletan, et Euroopa Liidu keskuses, Brüsseli ümbruses, Belgias ei ole mingeid selliseid initsiatiive. Sellest tulenevalt on minu küsimus, et kui palju selliseid riike Euroopa Liidus on, kes Eestiga samaväärselt Huaweid tõrjuvad.

20:43 Kristen Michal

Aitäh! Seda nimekirja mul nüüd käepärast ei ole, aga see hoiak tegelikult, et erineval tasemel ja erineval viisil tagatakse enda kriitilise infrastruktuuri julgeolek, on, ma arvan, kõikides riikides olemas. Lihtsalt iseasi on see, kuidas keegi seda on taganud. Selle debati käigus toodi näiteid, et mõned riigid kompenseerivad seda üleminekut, mõned mitte. Aga sellist n-ö tajumist, et tegemist on olulise infrastruktuuri ja teenusega, on, ma arvan, kogu maailmas. Teie kolleeg Kaalep ju ka tegelikult viitas sellele, et maailm areneb ja ka kriitilise infrastruktuuri mõiste mõneti areneb.

20:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

20:44 Kalle Grünthal

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma tuleksin tagasi selle sidevõrkude teenuste julgeoleku tagamise juurde, mis on sätestatud muudatusena §-s 873. Siin on kirjeldatud muudatust järgmiselt: kõrge riskiga riist- ja tarkvara hindamisel arvestatakse muu hulgas teavet selle kohta, kas tootja, hooldus- või tugiteenuse pakkuja on riigis, kus ei järgita demokraatliku õigusriigi põhimõtteid või ei austata inimõigusi, või riigis, mis ei ole Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriik, või riigis, kus ei kaitsta intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladusi. No see loetelu on muidugi pikem. Aga mind huvitab see, mismoodi me seda teavet arvestame ja mis sellest tuleneb. 

20:45 Kristen Michal

Aitäh! See teave ja see nimekiri, nagu ma mainisin, ei ole ju ammendav ega kohustav. Eeskätt antaksegi see hinnang. Miks see loetelu siin on ja miks ma arvan, et see loetelu on pigem hea, on sellepärast, et see annab ka turuosalistele, mis tahes tehnoloogia pakkujatele võimaliku sõela, maatriksi, n-ö prillid, läbi mille vaadata, kuidas neid võidakse hinnata. Hindaja tegelikult tulebki TTJA-st, kes püüab koos erinevate partnerteenistustega [seda hinnata], sest ütleme nii, et ma olen kindel, et mingeid hinnanguid saab TTJA küsida nii vastuluurest kui ka välisluurest või kust iganes, kõikidelt partnerteenistustelt, kellel selline võimekus selle hindamiseks on, tehnilistelt teenistustelt ja partneritelt üle kogu maailma. Selle järgi neid hinnanguid antakse. See kataloog on võimalik näide, millisel kujul see hindamine võiks toimuda, ja selle kogumina tegelikult see otsus sünnib.

20:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

20:46 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Avalikus meedias – ma pean silmas muidugi liberaalset meediat, Eesti Päevalehte ja Delfit – on levitatud 301 SE kohta sellist informatsiooni, et selle tegelikuks eesmärgiks on hoopis ühe Euroopa direktiivi ülevõtmine. Nii on seal kirjas. Ja kui nüüd liita juurde siia hea kolleegi Martin Helme hirm selles osas, et TTJA kasvab, võiks öelda, et peaaegu propaganda- ja informatsiooniministeeriumiks, siis oleks vaja igasugused hirmud maha võtta. Seetõttu ma küsin niimoodi, et kui ma vaatan 7. juuni protokolli, kus see oli ... 7. juuni protokollis algab [eelnõu] 301 arutelu sellise küsimusega, et Sven Sester uurib, kas koalitsioonis on selle eelnõu osas selgus. Kristen Michal vastab, et ta loodab küll. Niisiis, mille kohta oli see selguse küsimus? Mida te lootsite: kas juriidilist, tehnilist, tehnoloogilist [selgust]? Mis selgus?

20:47 Kristen Michal

Aitäh! Ma olen üldiselt optimistliku loomuga inimene ja seetõttu avaldasin lootust. Sven, ma arvan, küsis eeskätt selle kohta, kas eelnõu sõnastuse ja eelnõu erinevate punktide läbihääletamise kohta on üksmeel olemas, ja mina vastasin, et ma loodan, et see üksmeel on olemas. Selle üksmeele üks kompromiss oligi täiendava õigusselguse loomine. Me lisasime selle osa, mis ma kolleeg Grünthalile ütlesin: needsamad nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks, et see loetelu oleks ka siin [eelnõus] ja õigusselgus oleks parem. 

20:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, palun!

20:48 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Tervisemõju uurivad teadlased, arstid ja muud spetsialistid üle maailma on avaldanud korduvalt hoiatusi 5G‑tehnoloogia kasutuselevõtu kohta ja nõudnud selle paigaldamise peatamist, kuna selle mõju tervisele ja keskkonnale pole piisavalt uuritud. Mitmes riigis on 5G paigaldamine peatatud. Kas komisjon seda ka arutas ja millised olid komisjoni seisukohad?

20:48 Kristen Michal

Aitäh! Nagu ma teie pinginaabri ja minu komisjoni kolleegi Riho Breiveli küsimusele vastates ütlesin, siis selle eelnõu käigus me seda nüüd enam pikemalt ei arutanud, aga seda mainiti korra. Kui vaadata erinevate Eesti teadlaste kirjeldusi ja ma vaatasin ühte saadet, kus Eesti teadlased rääkisid, siis elektromagnetkiirgus on üks paremini läbi uuritud valdkondi ja tegelikult on ka 5G puhul üsna selge, kuidas see levib. Võib-olla ehk aitab paremini aru saada see, et 5G paigaldamisel ja on selle tegevusraadius oluliselt väiksem, mis näitab, et kiirguse tase ja levimine on väiksem. Ma arvan, et kui võrrelda tuleviku tehnoloogilisi seadmeid mineviku omadega, siis me keegi ei tahaks nende minevikuseadmetega ühes ruumis viibida. Seetõttu ma loodan, et inimese tervise huvides me liigume ikka tulevikuseadmete poole.

20:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

20:49 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Kristen! Olen sinuga täiesti nõus, et see on riigi julgeoleku seisukohalt oluline eelnõu ja eriti, mis puudutab muudatusettepanekut nr 3, millega tuleb juurde § 873 ja selle kolm esimest lõiget. On väga hea, et need [nõuded] on siin seaduses, et need ei ole kuskil määruses. See on oluline loetelu ja siin on kõrge riskiga riist- ja tarkvara kohta ka selline punkt olemas, [et risk on see, kui] asukohariik käitub küberruumis agressiivselt. Ilmselt selge, et TTJA päris ise seda ei hinda. Kas ta teeb seda koostöös RIA ja küberväejuhatusega? Tegelikult meil on ju teada, kes need riigid on, aga keegi peab ka ametliku hinnangu andma, et see oleks ka juriidiliselt pädev ja huvilised ei saaks vaidlustada seda, mille põhjal me nii ütleme.

20:51 Kristen Michal

Aitäh! Olen täitsa nõus sellega. Jah, ma arvan, et partnerid on RIA, kes tegelikult kogu seda küberjulgeolekut ju haldama peaks, meie kübervõimekuse [spetsialistid] Kaitseväes ja samamoodi erinevad teenistused, kes [koos] partnerteenistustega saavad hinnata, milline riik [on kõrge riskiga], sest kübervaldkonna puhul on ju alati see, et kust iganes probleem pärineb, see ei pruugi olla selle [probleemi] algne allikas. Aga üldiselt küberruumis on ka väga tihti teada, millised riigid panustavad, et erinevaid probleeme esineks. Selle hinnangu saavad anda meie teenistused ja erinevad partnerid.

20:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

20:51 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tahan ka küsida sellesama klausli kohta. Ühelt poolt on siin toodud kõrge riskiga riikidena välja need, kes ei kuulu Euroopa Liitu, NATO-sse ega OECD-sse, aga siin on ka terve hulk lisaklausleid selle kohta, mida tähendab, et riik on kõrge riskiga, sealhulgas [on risk] see, kui ei järgita demokraatliku õigusriigi põhimõtteid, ei austata inimõigusi, ei kaitsta intellektuaalomandit, isikuandmeid ja ärisaladust või siis käitutakse küberruumis agressiivselt jne. Minu küsimus oleks järgmine: mis on komisjoni üldine lähtekoht – kas see, et riik kuulub Euroopa Liitu, NATO-sse või OECD-sse automaatselt välistab, et seesama riik võib ka teistele klauslitele vastata? Võib-olla on tegemist ebademokraatliku riigiga või muul põhjusel ohtliku riskiriigiga?

20:52 Kristen Michal

Aitäh! No ütleme nii, nagu ma enne juba mainisin, et see loetelu on võimalik juhis [riski määramiseks]. Eks see hinnang tuleb anda, aga ma eeldan, et mainitud riikidest enamik on siiski riigid, mis suudavad järgida neidsamu reegleid, mis Euroopas või NATO riikide hulgas kehtivad ja mis on majanduslikus mõttes suhteliselt arenenud riigid. Need riigid, ma eeldan, vastavad [nendele kriteeriumidele], aga kui keegi neist peaks sellelt teelt kõrvale astuma, siis ma arvan, et saab neid hinnanguid anda. Aga ma väidan, et sellisel juhul on probleem kindlasti suurem kui riistvara küsimus.

20:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

20:53 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea Kristen! Mul on tehnilist laadi küsimus. Me teame, et selle [eelnõu] vastuvõtmisega läheb aega nii, nagu läheb. Me plaanisime komisjoniga [selle] 16. [juunil], see on täna, kolmandale lugemisele saata. Nüüd, kui ma vaatan kogu seda protsessi, mille me ise käivitasime, siis see tähendab, et enne sügist see ei jõua kolmandale lugemisele. Mis selle protsessi käivitamine meile kaasa toob?

20:54 Kristen Michal

Aitäh! Mina, nagu ma enne ütlesin Paul Puustusmaale vastates, olen optimistliku loomuga. Ma loodan, et me ikkagi jõuame. Aga samas jälle – tont teab. Näiteks jalgpallis mul ei ole õnnestunud väga hästi ennustada, kas ma nüüd seadusandluses paremini oskan. Aga ma väidaks, et selle raamistiku tegemine, et 5G konkurssidega edasi minna ja hakata toimetama, on ikkagi pigem meie avalikele teenustele ja uute teenuste tekkimisele selles valdkonnas hädavajalik. Teiseks, julgeolekupartnerluse puhul ju tegelikult ühel hetkel ka meie partnerid küsivad, kuidas meil läheb. Nagu ma mainisin, siis Jüri Ratas ju Mike Pence'iga kohtudes [kokkuleppeks] käe andis. Eks sedagi võidakse meenutada, küsida, et kuidas on, mehed ja härrad ja daamid, kas teil on meeles või ei ole.

Kui küsida, kas ma peaksin lae täitsa mustaks värvima, et maailm lõppeb, siis ma arvan, et maailm ei lõppe. Kui me ei jõua seda [eelnõu] vastu võtta, siis ma arvan, et selle eelnõuga tehakse veel suvel ka tööd, sest võib-olla sinu kurvastuseks, aga rahva rõõmustamiseks on majanduskomisjonil plaanis päris hulk tööd suvel veel ära teha. Sellisel juhul me kasutame seda aega eelnõu parandamiseks. Aga ma siiski loodan, et me saame selle sellisel kujul vähemalt nüüd tehtud. Aga veel kord, ma olen optimistliku loomuga, eks näeb.

20:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Andrei Korobeinik, palun!

20:55 Andrei Korobeinik

Aitäh! Sa vastasid mu küsimustele, et selle eelnõuga tehti 14 kuud tööd. No esmapilgul tundub, et see on täiesti piisav aeg selleks, et läbi arutada ka igasugused kompensatsioonimehhanismid jne, aga no eks inimestel on prioriteete igasuguseid. Sa just eelmises vastuses mainisid, et liitlased võivad kunagi küsida meie käest, kuidas meil läheb. Ma saan aru, et probleem on meil ainult ühes operaatoris, Elisas, teised ilmselt seda potentsiaalselt kahtlast tehnoloogiat ei kasuta, ja see operaator tegi komisjonile ettepaneku, et nad võiksid vahetada tehnoloogia välja paari-kolme aastaga. Tulemuseks on see, et neile antakse kümme aastat. See tähendab, et kümme aastat on meil siis 5G‑võrkudes potentsiaalselt ohtlik tehnoloogia. Kas sulle ei tundu, et see ei ole väga ratsionaalne lahendus ja meil ei ole liitlastele väga head vastust?

20:56 Kristen Michal

Aitäh! Kui ma nüüd päris õigesti aru sain ... Ühesõnaga, see üleminekuaeg on minu hinnangul vähemalt püütud valida selline, et kõik jõuaks enam-vähem mõistlikult üle minna. Tuumikvõrkude osas ei olnud vaidlust, 5G-ga on see [üleminekuaeg] lühem, muuga natuke pikem. Küsid, kas see on piisav. Ma arvan, et ilu on vaataja silmis. Ma ei taha kõlada klišeelikult, aga ma arvan, et siin sellest tehnoloogia ülemineku vaidlusest, milline tehnoloogia millisega kokku sobib, millist arhitektuuri millise arhitektuuri peale saab rajada, meil pääsu ei ole. Vähemalt mulle nii tundub täna, aga ma võin siin eksida. Ja kui sa ütled, et see on ainult ühte ettevõtjat või turuosalist puudutav, siis päris nii ei ole. Ma pean komisjoni juhtides oma kohuseks, ja ma arvan, et kõik komisjoni liikmed ja ametnikud seda teevad, kohtuda võimalikult paljude turuosalistega ja meil komisjonis on nad kõik korduvalt ära kuulatud. Ma võin öelda, et tegelikult seesama õigusakt puudutab ikkagi kõiki turuosalisi. Kõik turuosalised peavad mingis etapis mingid tehnoloogiad üle vaatama, mõni rohkem, mõni vähem. Aga eks see üldine hoiak on täna pigem ikkagi see, et selle teemaga on mõistlik edasi minna. Ma olen sinuga nõus, et üks ettevõtja arvab, et kindlasti ei tasu. Ma ei suhtu sellesse kuidagi arrogantselt ja ma ütlen, et loomulikult seda muret tuleb mõista, aga antud hetkel me oleme selle lahenduse juures, kus me oleme. 

20:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

20:58 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan teemal, mis Tarmo Kruusimäe siin välja tõi. See number 1247. Ma mäletan, kui eelmisel aastal see eelnõu siia Riigikokku jõudis, siis kõige suurem probleem selle infotelefoniga oli just Reformierakonnal, sest nemad leidsid, et siin on väga tõsiselt rikutud andmekaitseseadust, ei ole järgitud isikuandmete hoidmise süsteemi ja neid [andmeid] levitatakse. Praegu tuleb välja, et kui te olete koalitsiooni jõudnud, siis teil sel teemal enam probleemi ei ole. Ma järeldan seda selle põhjal, et komisjonis te seda isegi enam ei arutanud. Minu küsimus on, et kas siis nüüd enam seda probleemi ei olegi, et neid isikuandmeid avaldatakse liiga palju ja et sellega rikutakse isikute õigusi.

20:59 Kristen Michal

Aitäh! Ma arvan, et teie järeldus ei ole päris õige, sellepärast et nagu ma enne mainisin, me arutasime [numbri] 1247 tasuta teenusena pakkumise kohustust operaatoritele. See, kas operaatorid peavad seda teenust pakkuma tasuta, ei määratle, millisel viisil riik seda teenust pakub, kes pääseb [andmetele] juurde, mis teenused seal on, kas seal näiteks on maanteeameti teenuseid või seal ei ole maanteeameti teenuseid või mingeid muid asju. Nii et seetõttu me ei arutanud seda ja vähemalt minul küll ei tule ette, et see oleks sellisel viisil jutuks tulnud. Kui sa tegeled üldiselt riistvaraliste või õiguslike küsimustega, siis see, kuidas riik seda teenust haldab ja pakub, ei ole tegelikult selle eelnõu teema, seetõttu me seda ei arutanud.

21:00 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

21:00 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Auväärt ettekandja! Mina vaatan, et elektroonilise side seaduse § 14 kohaselt võib TTJA sagedusloa andmisest keelduda. Sama paragrahvi lõikes 1 on toodud ka need juhtumid, millal see keeldumine toime pannakse. Siin on näiteks sellised juhtumid: "1) taotleja on esitanud valeandmeid, 2) taotleja tegevus võib ohustada inimeste tervist või keskkonda." Jne. Ma ei hakka aja kokkuhoiu mõttes seda kõike ette lugema. Aga punkti 8 kohaselt keeldutakse ka siis, kui raadiosageduste kasutamine ei ole efektiivne. Ja minu küsimus on selline: kas selle all mõeldakse seda, et ei edastata efektiivset ja sobivat sisu või mõeldakse mingeid tehnilisi parameetreid? Kui mõeldakse tehnilisi parameetreid, siis missuguseid tehnilisi parameetreid mõeldakse? Kui see on, ütleme nii, segane, siis kas selle eelnõuga ei peaks seda efektiivsuse mõistet täpsustama?

21:01 Kristen Michal

Aitäh! Ma nüüd kohe ei leia seda üles, aga ma ütlen, et seda me komisjonis ei arutanud. Aga ma eeldan, et see efektiivsuse mõiste on pigem ikkagi tehniline, st kas see sagedus on kasutusel või mitte. Meil on olnud debatti ka varem – see nüüd ei puuduta seda eelnõu nii palju, küll tagajärjena, hiljem –, aga ka varasemate infotehnoloogiaministrite ajal on arutatud, kuidas neid sagedusi jagatakse, mitu konkursi tükki on, kas see on nelja või kolme tüki puhul jne. On olnud debatti selle üle, et kõik sagedused oleksid tegelikult kasutuses, mitte neid ei võetaks selleks, et nendega kaubelda või nendega mängida. Aga veel kord: ma praegu kohe ei leia seda üles, eks ma pärast vaatan.

21:02 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

21:02 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis oli arutluse all ka selline võimalus, mis juhtub siis, kui tänapäeval turvaliseks peetud tehnoloogiaga, 5G või mis iganes, varustatud tulevased sidevõrgud vahetavad meil omanikku ehk satuvad äkki näiteks Hiina kapitali kontrolli alla ja me seisame silmitsi olukorraga, kus me kõige halvemal juhul peame need välja lülitama? Millega me seda tulevikus tekkida võivat kriisiolukorda lahendame, mil moel? Ja kes kahjud kannab?

21:03 Kristen Michal

Aitäh! Ma ütleksin isegi, et see arutelu on olnud võib-olla isegi üks selliseid olulisi sambaid kogu selle arutelu juures. Eks see puudutab tänast päeva samuti, nagu see puudutab tulevikku. Seesama võimalik loetelu võimalikest riskidest võib realiseeruda mis tahes moel, nagu te kirjeldasite. See võib nii realiseeruda, see võib ka teistmoodi realiseeruda, selles pole kahtlust. Ma arvan, et riigil on hea, kui tal on raamid, selleks et kui see realiseerub mis tahes moel, saab ta asuda sellega tegelema. Kas sellel hetkel öeldakse, et riistvara tuleb sellisel juhul vahetada? Ma eeldan, et vähemalt see arutatakse läbi ja antakse mingisugused üleminekuajad või hoiatused. Selleks tegelikult see õigusakt ongi, selliste riskide puhuks. Ja ma mainin juurde, nagu ma ka enne kirjeldasin, komisjonis, et meie soovitus on see: me kirjutame selle ka kirjalikult, et tegu on julgeolekuvajadusega. See ei tähenda, et me eeldaks, et riik hakkaks antud juhul või mis iganes hetkel kompenseerima. Sest ega kompensatsioonimehhanism ei ole automaatselt selleks, et seda kasutada, vaid selleks, et riigil oleks see olemas, kui on vaja mingites julgeoleku- või muudes huvides kiiremat üleminekut, mis võib põhjustada täiendavat koormust ettevõtjale või kellele tahes, kas või mingis ulatuses keskastme ja lõpptarbijale. Riigil võiks olla see mehhanism, eks ju. Selle ettepaneku me esitame. Aga nende riskide jaoks, mille kohta te küsite, ongi tegelikult see seadus tegemisel.

21:04 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

21:04 Mart Helme

Aitäh! Ma põikan teemast kõrvale ja võib-olla ei ole seda ka üldse komisjonis arutatud, aga ma ikkagi küsin. Aastaid tagasi Reformierakonna ühe varasema valitsuse ajal oli tohutuks teemaks lairibaühendus ja viimane miil. Siis oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna minister, kes sellega tegeles. Praegu on see kõik ära vaibunud. Ma näen siin teatud paralleeli. Praegu meil on 5G fookuses ja kõik räägivad: 5G, turvalisus ja Hiina ja Huawei ja mida kõike veel. Aga kas sellega ei või olla äkki sama lugu, et läheb paar aastakest ja kõik vajub ära ja tegelikult mitte midagi ei toimu ja õieti mitte kusagile välja ei jõuta?

21:05 Kristen Michal

Aitäh! No ma ütleksin nii, et seda lairiba ja viimase miili teemal ei arutatud. Aga lairiba ja viimase miili teemadel muidugi äravajumist ei ole toimunud. Tänagi arutasime seda ühe turuosalisega ja üldine hoiak on ikkagi selline, et need üksikud valged alad, mis on Eestis veel katmata, tuleb ikkagi katta. Ma arvan, et sellekohaseid pingutusi on teinud kõik valitsused, ma ei oska siin ühte teisest eristada. Jah, okei, ühe kolleegi, teie kunagise kolleegi ajal, keda te mainisite, tekkis tõesti segadust, eks ju, see on tõsi. Aga viimase miili, kiire internetiühenduse kätteviimine ja ühendamine – see teema ei ole minu arvates kuidagi ära vaibunud. Vastupidi, viimane kriis näitas, et Eestis on seda väga-väga vaja, mitte vastupidi. Selle teema kohta ma jälle ütleksin, et teie kolleeg Kunnas ütles minu meelest hästi, et see ongi asi, mida on riigil vaja. Ja see peab olema selge, et sul on see raamistik, sa saad valmistada, kui sul on vaja julgeolekuvaldkonnas midagi öelda, mis sobib ja mis ei sobi. See annab riigile võimalused. Kui neid ohte ei oleks, siis oleks muidugi parem, aga ma arvan, et me kõik teame, et oht on.

21:06 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

21:06 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on sageduslubade kohta. Kas see seadus mõjutab kuidagi ka sageduslubade väljaandmist? Eestis on sellega probleeme olnud, st on olnud konkursse, neid on tühistatud ja neid on vaidlustatud. Kas see seadus võib teha ka midagi selgemaks, paremaks või kindlamaks? Milline see seos on, kui on?

21:07 Kristen Michal

Aitäh! No selle seaduse oluline osa ongi tegelikult 5G erinevate sagedustega tegelemine. Nii et jah, see seadus teeb paremaks ja kiiremaks ning annab selleks tegelikult võimaluse. See on ka põhjus, miks me seda teeme. See määratleb ka selle raamistiku, kaasa arvatud tehnoloogilise ja riistvara poole, kuidas see kõik võiks juhtuda.

21:07 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

21:07 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Vaata, hea ettekandja, siin ongi selle eelnõu 301 puhul toodud välja ja korduvalt rõhutatud seda tehnoloogilist progressi ning seda, kuivõrd hea ja kasulik see meile on. See on asja üks külg. Aga nagu hiinlased ütlevad, on igal kepil kaks otsa. Aga asi ei ole mitte hiinlastes, vaid ma räägin nüüd avalikkusele antud signaalidest. Eelnevalt me saime teada, et selle eelnõu väljatöötamisel on väga suur huvi Euroopa Liidul. Me saime teada seda, et propaganda- ja infoministeeriumi kuju võttev TTJA on selle asjaga väga seotud. Aga me teame väga vähe sellest, et sellega on seotud ka Siseministeerium oma erihuvidega ja ta on teinud siia seadusesse hulga muudatusi, millest avalikkus on teada saanud jälle läbi avaliku meedia. Siseministeerium on oma muudatuste kaudu asunud üha suuremal ja rohkemal määral looma võimalust suuremas mahus kontrollida võrguandmete kogumist ja selle kaudu ka privaatsfääri tungimist. Küsin siis niimoodi: millised on need Siseministeeriumi soovitused või soovid, mis on siia tulnud, ja kuidas see mõjutab nende andmete kogumist?

21:08 Kristen Michal

Aitäh! Ma kohe alguses parandan kindlasti osa küsimusest ära. Esiteks, jah, see on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmine, millest see tuleneb. Selles on sul õigus. Teiseks, see ei ole ainult Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmine, see on tegelikult ka julgeoleku ja julgeolekupartnerluse küsimus [suhetes] meie kõige tugevama partneriga, nimelt Ameerika Ühendriikidega. See on riikliku enesemääramise küsimus. Me võime tegelikult öelda, mis on kriitilise infrastruktuuri osad ja milline see raamistik välja näeb. See on ka küsimus sellest, kuidas avalik, oluline ja ühel hetkel väga kriitiline infrastruktuur töötab. See on küsimus tehnoloogilisest edasiminekust, ka näiteks juhtumitel, kui mingitel olulistel seadmetel, kaasa arvatud tervisevaldkonnas, on vaja seda ühendust. Või mida iganes. Nii et selles mõttes see on, ma ütleksin, üks oluline õigusakt, mida me siin praegu meisterdame.

Siseministeeriumist me küsisime juba seda eelnõu tegema hakates, kas siin on mingeid võimalikke riske või sihukesi ebaproportsionaalseid soove, sest sama mure oli tegelikult ka koalitsioonipartneritel, tunnistan, üks küsimus oli neil selle kohta. Vastus Raul Rikilt, küberjulgeoleku poole pealt ja komisjoni aruteludest on: ei, selliseid palveid ei tule või ei ole olnud. Selle eelnõuga sellist muret ei ole. Ainukene oli nüüd viimane komisjoni arutelu, mis oligi selle [telefoninumbri] 1247 üle, kus oli Siseministeeriumi esindaja, kelle nimi mul ei tule kohe meelde. Ma hiljem ... Noh, see on protokollis olemas. Ühesõnaga, me arutlesime just selle üle, mis selle võimaliku lahenduse kulu võiks olla. Sellega läks kahjuks nii, nagu ma kirjeldasin, et õigus- ja analüüsiosakond jõudis järeldusele, et Siseministeeriumi soovi siia jätmine oleks põhiseadusevastane. Ja nii me seda siia ei jätnudki.

21:11 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

21:11 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma küsin natuke suuremas pildis. Selle 5G teema suhtes on aastaid olnud hirme ja mitmesuguseid käsitlusi sellest, kuidas see mõjub inimestele ja kuidas see mõjub loomadele. Kas selle eelnõu raames ka oli nende huvigruppidega läbimist või rääkimist sellest, mida võimalik uue tehnoloogia kasutuselevõtt meie elukeskkonnale, inimestele või loomadele võib teha? Ja kas seda on piisavalt uuritud? Seda on ikka aeg-ajalt üles tulnud ja mul oli ka keskkonnaministrina mingil määral selle teemaga kokkupuude. Kas seda ka selle eelnõu raames kuidagi käsitleti komisjonis?

21:11 Kristen Michal

Aitäh! Ma seda teemat kirjeldasin just kolleeg Riho Breivelile ja kolleeg Kaskpeitile samamoodi oma vastuses neile. Üldiselt on nii, et majanduskomisjonis selle punkti raames me seda pikemalt ei arutanud, ainult põgusalt puudutasime. Elektromagnetkiirguse teadmised on Eestis ja mujal maailmas üsna korralikud. Tavaliselt reedab võrgu nõrkuse, n-ö kiirguse nõrkuse see, kui [antenne] on vaja üsna tihedalt paigutada, nagu 5G puhul tegelikult ju hakkab juhtuma. Nii et ma arvan, et teile peaks see pigem reetma seda, et see võrk on oluliselt väiksema kiirgustasemega kui mõni teine, minevikust näiteks. Ütleme ausalt, et kõik, mis puudutab kiirgusfooni ja võimalikke riske mis tahes valdkonnas, on vist tõepoolest MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi ühine mure, aga siin me seda ei arutanud. Ma ütlen ausalt, et 5G kindlasti ei kujuta ohtu inimese tervisele. Seda on nii teadlased kui ka faktikontrollijad kirjeldanud. Ja ma arvan, et võib-olla on kohane seda ka siin üle kinnitada.

21:12 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!  

21:12 Anti Poolamets

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on hea meel, et julgeolekuteemaline nimekiri on siia saanud päris pikk. See on ikka [suur] hüpe edasi. Aga mind huvitab see, kes käisid selgitusi jagamas ja kes on selle päris hea paragrahvi taga, mis siin on. Kui palju julgeolekuasutuste selgitusi kuulati ja milliseid argumente nad esile tõid? See on siin pikk ja korralik paragrahv, see on imposantne, kui ainult seda ka järgitaks. Palju julgeolekuasutused siia sisendit andsid sellesse paragrahvi, mis on "Nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks"? 

21:13 Kristen Michal

Aitäh! Selle loetelu me saime Raul Riki käest, kes minu parimate teadmiste kohaselt tegeleb MKM‑is küberjulgeoleku teemadega. Ja kui küsida, kas sisendit on, siis ma mäletan, et vähemalt 14 kuud tagasi, kui me ühte seaduseelnõu siin algselt menetlesime ja selle ka vastu võtsime, tollal oli sisendit ka teenistustelt Eesti sees. Komisjonis meil ei vastuluure ega välisluure selle konkreetse menetluse juures ei osalenud, muidu oleks see ka siia kirja pandud.

21:14 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun! 

21:14 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul küsimus on võib-olla natuke oletuse moodi, aga riigijuhtimine ongi keeruline. Juhul kui need iseenesest head mõtted ka teoks saavad ja kui me sellega häirime mingeid tuntud ja tugevaid rahvusvahelise areeni tegijaid, siis kas keegi on hinnanud selle käigus mingeid välispoliitilisi või välismajanduslikke vastusamme meile? Ja kui on võimalik, siis äkki saate kirjeldada, kes hindas, mis võiks meid ees oodata ja kuidas me seda tõrjume?

21:15 Kristen Michal

Aitäh! Kohane küsimus. Komisjonis me selle eelnõu käigus seda enam ei arutanud, sellepärast et ma arvan, et võimalik mõju ja hinnang tegelikult tulenes sellest seadusest, mille me siin 14 kuud tagasi vastu võtsime. Ma lihtsalt meenutan seda, et tol ajal oli arutelu, kas tuleb black list, kus me sõnastame mingid tootjariigid või mis iganes vahendid, või white list, keda me lubame jne. Jõudsime järeldusele, et tegelikult see on tehniline tegevus ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastavate partnerteenistuste ja teadmistega annab selle hinnangu otse turuosalistele. Sellisel juhul on see viidud minu hinnangul poliitiliselt tasemelt pigem eksperditeadmiste tasemele, mille üle loomulikult võib tulla vaidlusi. Aga kui ta on eksperditeadmiste tasemel ja puudutab riigi sees ekspertide ja turuosaliste vahelist debatti kriitilise infrastruktuuri julgeoleku üle, siis ma julgen hinnata, et see on allpool seda taset, mis riikidevahelises suhtluses võiks tekitada probleeme. Ma eeldan seda. 

21:16 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

21:16 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma tulen natuke madalamale tasemele. Või kas ta nüüd just on madalam tase, [on iseküsimus]. Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib keelduda 5G juurdepääsupunktide paigaldamisest, kui need ohustavad inimese elu või tervist. Me teame ju, kuivõrd ägedaks on läinud ühiskonnas debatt 5G-ga seotud terviseriskide üle. Osa inimesi on juba praegu paanikas. Nad pildistavad igasuguste majade katustel olevaid mingisuguseid seadmeid ja arvavad, et need on juba 5G seadmed, mis on salaja ja vaikselt juba paika pandud. Kas teil oli komisjonis ka nende terviseriskide kohapealt mingisugust arutelu või anti teile sellest ülevaade? See on kindlasti sihuke teema, millest väga paljud inimesed tahaksid kuulda. Mis seis sellega on?

21:17 Kristen Michal

Aitäh! Mul on hea meel, et selle debati käigus seda küsimust saab siin vähemalt nende teadmiste baasil, mis komisjonil on, uuesti kinnitada. Mis puudutab 5G ja tervise seost, siis meil oli üsna põgus kokkupuude selle teemaga. Aga 5G on kindlasti tervisele ohutu. Elektromagnetkiirgus on üldiselt hästi kontrollitav. Kui kellelgi on selles suhtes kahtlusi, siis tasub, ma arvan, muu hulgas Eesti teadlaste või faktikontrollijate informatsiooniga tutvuda. Aga selles ma olen, jah, teiega nõus, et see on veider, kuidas pildistatakse tõesti, ma ei tea, postkaste või liikluskaameraid ja arvatakse, et need on 5G [seadmed]. Selleks, et 5G võrgustik toimiks, tuleb neid panna piisavalt tihedalt, ja tulevikus nende baasil saab, ma arvan, tehnoloogiliselt igasuguseid mõistlikke asju teha, muu hulgas isesõitvad sõidukid, reaalajas erinevate elutoimetuste ja stressi vähendamise süsteemide rajamine, kõik tervishoiuks vajalik – mis iganes, eks ju. Head ühendused on selle jaoks vajalikud.

Nii et siinkohal saab üle kinnitada: jah, 5G on ohutu. Ma arvan, et pigem iga uus samm edasi annab inimeste elukvaliteedile midagi  juurde, mitte ei võta sellest midagi ära. Ja kui keegi selles kahtleb, siis ta võiks proovida mõne oluliselt vanema seadmega, kaasa arvatud arvuti või mobiilseadmega pikemalt opereerida. See tõenäoliselt meenutab üsna kiiresti, miks teaduse ja tehnika progress on pigem ikkagi samm õiges suunas.

21:19 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

21:19 Uno Kaskpeit

Aitäh! Kas see seadusemuudatus mõjutab ka sageduslubade väljaandmist? Eestis on sellega olnud pikalt probleeme, on konkursse tühistatud ja vaidlustatud. Mida see seadus muudab?

21:19 Kristen Michal

Aitäh! Selleks seda seadust, teil on õigus, ongi vaja. Ja sealt edasi, kui see seadus on vastu võetud, saab hakata minister tegutsema ja need konkursid välja kuulutada. Siin on nende konkursside kohta pikad peatükid, kuidas see võiks käia. Seni see tõepoolest, võib-olla hea õigusloome või mille tahes puudumise tõttu, ongi käinud umbes nii, et aastate vältel on hulk ministreid võtnud vastu igasugu otsuseid, aga tegudeni jõutud ei ole. Nii et tegelikult turuosalised ootavadki, et jõutaks nende konkurssideni ja eks siis saab hinnata – seda me oleme majanduskomisjonis ka varem arutanud –, milline hulk sagedusi sinna konkursile läheb. Sest peamine debatt avalikkuses on olnud ju selle üle, kas neid on kolm-neli, kuidas konkurss käib jne. Sagedusi jagatakse rohkem omavahel ära ja kas neid on rohkem, mis konkursile lähevad, või vähem, see jääb ministeeriumi enda teha. Siin mainiti ka seda, mis see võimalik loa hind võiks olla jne. Nii et jah, selleks ta on.

21:20 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

21:20 Anti Poolamets

Hea ettekandja! Ma jätkan julgeoleku teemal, mis seondub Huaweiga, mõistagi. Eri menetlusetappides minu arusaamist mööda on Huawei esindajad oma argumente esitanud, midagi mäletan ise ka, sest kuulsin poole kõrvaga. Aga äkki tuletate meelde, mis nende vastuargumendid siis olid? Ajakirjanduses on öeldud, et kõik oli kena, väga kena firma, ja neil ei ole kunagi olnud ühtegi julgeolekulist riski. Kas härra [Marko] Pomerants ja Janek Mäggi Huawei lobistidena on ka kohal käinud või ei ole?

21:21 Kristen Michal

Mina küll julgen öelda, et ma olen enda arvates kohtunud kõigiga, kes selles valdkonnas mingit lobi teevad. No okei, ma nüüd liialdan. Vabandust! Ma ei tahtnud suurustada. Võib-olla on keegi, kellega ma ei ole kohtunud, aga nende olulisemate turuosalistega, kes on sideoperaatorid, võtsin oma kohuseks suhelda. Tänagi suhtlesin ühega. Ja olen oma kohuseks pidanud suhelda muu hulgas Huaweid esindava suhtekorraldusagentuuriga, mida te mainisite, kus minu hinnangul vist Janek Mäggi on omanik ja Marko Pomerants töötab seal. Mis nende argumendid on? Ma arvan, et nende mure on pigem olnud selline ettevõtluskeskkonna etteaimatavus ja selline laiem maailmapilt, kus on võib‑olla Ühendriikide ja Hiina vahel ning seetõttu ka eri tootjate vahel vastuolu. Aga see [info] on kõik ju avalikult olemas ja leitav, nii et sellega ma teid eriti ei üllata. Pigem ongi küsimus, mida see siis tähendab, millises tempos see väljavahetamine käib ja kuidas neid riske võiks maandada. Aga ma arvan, et see küll ei ole kohapeal lahendatav mure, sest, ütleme, eks sellest loetelust, mida siin juba mainiti, julgeoleku puhul, tuleneb, mis võib olla risk ja mis mitte.

21:22 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

21:22 Siim Pohlak

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt aitäh põhjalike vastuste eest! Ma saan aru, et jutt on oluliselt põhjalikum kui ainult komisjonis toimunud arutelu. Aga ma küsiksin muudatuse 136 kohta, see on sideteenuste andmekogu ja selle põhimääruse kehtestamine. Kas sideteenuste andmekogu kohta ka mingit debatti või küsimusi tekkis komisjonis? 

21:23 Kristen Michal

Öelge uuesti, mis muudatuse kohta te küsisite.

21:23 Siim Pohlak

136.

21:23 Kristen Michal

136. Ma kohe vaatan, aga ma kohe ei leia, kuskohas see on. Mul on lihtsalt siin nii palju pabereid kaasas, et kui te viitate, mis leheküljel see asub, siis ma leian selle kiiremini üles.

21:23 Aseesimees Martin Helme

Aega on.

21:23 Kristen Michal

Ei, ma saan aru, et teil on aega. Mul ka. Aga lihtsalt hoiame aega kokku. Mis leheküljel, millist muudatust te mõtlete? (Siim Pohlak vastab saalist.) Jah. Huvitav, kas mul ei ole siis seda materjali, mis teile on saali jagatud. Kohe vaatan. Mul on siin komisjoni materjalid. Kohe vaatan.

21:24 Aseesimees Martin Helme

Ma arvan, et jutt käis eelnõu tekstist.

21:24 Kristen Michal

Jaa, mul olid muudatusettepanekud ees. [Eelnõu § 1, punkt] 136: "Sideteenuse andmekogu asutab ja põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega." Jah. Aga mis see küsimus sellega seoses on? Mul on see vist olemas siin, jah. Nii. (Siim Pohlak kommenteerib saalist.) Ei. Muidu ma ilmselt teaksin seda, aga ei, seda me komisjonis täiendavalt ei arutanud, vähemalt minu teadmiste kohaselt. Ja ma rõhutan siin, et Kalvi Kõva tegi ka mõned töörühmad, kus ma ei viibinud. Aga ma viibisin alati komisjonide arutelul pluss turuosalistega kohtumistel. Nii et ma arvan, et meie teadmised on enam‑vähem võrreldavad, ja minu teadmiste kohaselt seda arutelu ei olnud.

21:25 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

21:25 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma jätkan seda eelmist teemat. Huvigruppidel on olnud mure nende erinevate kiiruste pärast. Väga ilusti vastasite ka enne. Aga kas on praegu veel mõne huvigrupi mure üles jäänud või on üldiselt praegu selle teemaga nagu rahu majas? Kas teie teada ei ole meil lähiajal oodata jälle mingeid meeleavaldusi, kus hakatakse 5G vastu protestima? On see praegu n-ö teie laualt maas ja komisjonis midagi õhku ei jäänud?

21:25 Kristen Michal

Aitäh! Ma loodan, et ei jäänud. Aga meil oli küll üks pöördumine, kui ma õigesti mäletan, ilmselt see on sellessamas arvamuste hulgas. Ja seda mainiti. Aga ei saa ju välistada seda, et sellel teemal veel sõnavõtte või erinevaid hoiakuid tuleb. Nagu Henn Põlluaas ka mainis, me ei oska ju ette näha, millised inimeste hirmud on. Ma ei ütle seda kuidagi arrogantselt, vaid ma ütlen, et ju inimestel võib olla mure sellega seoses. 

Aga ma arvan, et nii Eesti teadlased kui ka ajakirjandusväljaanded, faktikontrollijad, on seda teemat päris põhjalikult kajastanud ja kindlasti kajastavad veel. Kui ma ei eksi, on suurematel telekomioperaatoritel 5G-teemadel puudutavate võimalike riskide, müütide ja murede kohta ka mingisugune veebiülevaade. Minu meelest on sellest juttu olnud. Ma südamest loodan, et [sellega on korras]. Aga nagu te teate, rahvaesindajate kohus on [asju arutada], kui tuleb selleteemaline arutelu, eks me siis püüame jõudumööda osaleda. Aga ma kardan, et see arutelu ei ole mitte majanduskomisjonis, vaid on pigem keskkonnakomisjoni või sotsiaalkomisjoni teema. Meie ilmselt ei oska sellele arutelule väga faktipõhiselt või majandusmaailmast midagi juurde anda, ma tõepoolest arvan nii.

21:27 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

21:27 Leo Kunnas

Aitäh! Hea Kristen, tänan omalt poolt ka põhjalike vastuste eest! Aga küsin veel, mida võiks Huawei ja tema n-ö seaduslikud esindajad ja lobistid siin Eestis veel ette võtta, ütleks niiviisi, oma huvide kaitseks. Sest neil ei ole mingeid õigusi, aga huvid on kindlasti. Loomulikult nad püüavad näidata, et nad on lihtsalt tavaline kommertsfirma, kes püüab võimalikult suurt kasumit teenida jne, neil ei ole mingeid seoseid Hiina riigivõimu ega komparteiga ja kõik need argumendid. Kas te arutasite, mida nad võiksid veel ette võtta või mis võiks siin meile n-ö riskiks olla, et nad järsku saavutaksid midagi või saaksid läbi [suruda] oma huve?

21:27 Kristen Michal

Aitäh! No ma kõigepealt ütlen seda, et siinsed esindajad, advokaadid ja suhtekorraldajad, kes tegelevad kliendi esindamisega, teevad minu meelest igati ausat tööd. Ma arvan, et meie vaated siin ilmselt ei erine. Oma huvide esindamine demokraatlikus ja võib-olla ka kapitalistlikus maailmas on täiesti normaalne. Omad huvid võivad olla nii jalgratturite ühingul, emade ühingul kui ka mis tahes äriühingul. See on täiesti normaalne asjade käik.

Mida nad ette saavad võtta? Pole minu ülesanne ju siin väga midagi oletada. No võib-olla on natukene. Aga ma arvan, et eks konkreetne ettevõtja saab tegelikult kasutada kõiki võimalusi, mis puudutavad avalikkuse hoiakuid, mis puudutavad võib-olla ka nende riskide maandamist, mis puudutavad tegelikult sedasama loetelu ja suhtlust Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse Ametiga. Ja kindlasti [on tähtis] ka õiguslik tegevus. Kui keegi leiab – kas turuosaline või konkreetne isik, kelle tehnoloogiat sellised otsused nüüd puudutavad või ühel hetkel puudutavad –, et tema õigusi on ebaproportsionaalselt riivatud, siis ta saab ju minna kohtusse. Mina Eesti kohtusüsteemi usun kaljukindlalt. Ma arvan, et seal tehakse kindlasti õige ja õiglane otsus.

21:29 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

21:29 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen nõus minu eelmisele küsimusele antud vastusega, et see on pigem tehniline tase. Aga kui vaadata sellist laiemat konteksti ja võib‑olla ka viimase aja sündmusi, siis ma arvan, et me peaksime siiski seda kõike laiemalt vaatama. Ma pean silmas näiteks Hiina valitsusametniku hiljuti tehtud avaldust. Selle avalduse kohaselt on ajastu, mil maailma kurssi sätiti lääne suurriikide kitsas ringis, pöördumatult lõppenud. Ja ta peab silmas G7 tippkohtumist. Kas on mõeldav, et selliste tundlike teemade puhul kaasatakse tulevikus ka teised meie komisjonid, näiteks väliskomisjon ja võib-olla ka riigikaitsekomisjon, lihtsalt selleks, et olla paremini valmis?

21:30 Kristen Michal

Aitäh! Ma arvan, et see on igati arukas mõte. Me suhtleme ju [laiemalt], siin on meie suhtluspartner küll MKM, aga küberturbes ja julgeolekus nad suhtlevad eri ministeeriumitega. Nagu ma mainisin, selle lepingu ja kõige selle muuga tegelemisse on kaasatud ka Välisministeerium, kes suhtleb meie partneritega, kaasa arvatud julgeoleku tagamisel. Kui te küsite, kas see ulatub ka teistesse valdkondadesse ja teistesse komisjonidesse, siis ma vastan, et absoluutselt, pole kahtlust. Ja ma ei näe küll ühtegi põhjust, miks seda ei võiks seal arutada või miks komisjone ei võiks kaasata. Absoluutselt võib! Lihtsalt ma loodan pigem, et see lahendus, mille me oleme leidnud, on eeskätt selline, mis baseerub eksperdidebattidel, vaidlustel tehnoloogia kvaliteedi ja mingite muude hinnangute üle, ega ole niivõrd poliitiline ja riikidevahelise diplomaatia või mingisuguse võimaliku debati tulem. See võiks olla pigem nii.

21:31 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

21:31 Urmas Reinsalu

Aitäh! Tegemist on üliolulise julgeolekuprobleemistikuga. Minu küsimus on teile, härra ettekandja, selle kohta, kas need formuleeringud, mis seaduse teksti ja eelnõu teksti on kantud, on vastavuses 23. septembri kommünikeega, mille ma sõlmisin koos Ameerika Ühendriikide asevälisminister Keith Krachiga, mis puudutas Ameerika Ühendriikide initsiatiivi "Clean Path", mille suhtes Eesti kaasus, ning kas see on kooskõlas peaminister Jüri Ratase ja Ühendriikide asepresidendi Mike Pence'i sõlmitud kommünikeega, mis puudutas 5G julgeolekut. Nende mõlemaga on Eesti võtnud endale poliitilisi kohustusi meie suurima sõjalise julgeolekulise liitlasega.

21:32 Kristen Michal

Aitäh! Saan ainult vabandada oma teadmiste puudumist. Ma ei teadnud mainida teie üliolulist tööd selle eelnõu tee sillutamisel. Küll õnneks oma piiratud teadmiste juures ma teadsin peaminister Jüri Ratase ja Mike Pence'i kohtumisest. Aga ma olen kindel, et ma saan homme soetada koos autogrammiga teie raamatu. Seejärel olen ka mina teadlik ja ka lapsed loevad selle läbi.

21:33 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

21:33 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mina küsin tavalise Eesti inimese vaatenurgast, kes kasutab vahel mobiilset internetti, vahel helistab. Kindlasti praegu tuhanded inimesed vaatavad seda põnevat arutelu ja tahaksid teada, mis nende jaoks muutub, kui see eelnõu vastu võetakse. Ikka midagi peaks ju paremaks ka minema. Äkki natuke valgustate?

21:33 Kristen Michal

Aitäh! Ma arvan, et paremaks muutub tegelikult see, et kui me selle eelnõu vastu võtame, president selle välja kuulutab ja see muutub seaduseks, jõustub jne, siis uue tehnoloogia kasutamine ja uute konkursside korraldamine saab võimalikuks. Kaugemas tulevikus tähendab see tõenäoliselt seda, et tekib uus, uue kiirusega ja uuel tasemel võrgustik, mis tähendab seda, et näiteks liikudes või kuskil olles on võimalik teha kõike seda, mida te just ütlesite, et te teete – mina ka teen ja teised ka teevad, eks ju –, paremini. See annab kindlasti võimaluse näiteks taristu rajamiseks maanteede äärde, ühel hetkel saame näiteks isejuhtivad sõidukid. Võib-olla on võimalik üle selle võrgu teha muidki tegevusi. Nii et ma arvan, et Eestile on see, mis viib edasi ja telekommunikatsiooniteenustes uuele tasemele, uutele kiirustele, ainult hea. Tavalisele inimesele on kindlasti oluline ka teadmine, et infrastruktuuri, mida me Eestis nii oluliseks peame, ehk kogu IKT valdkonda on vaadatud kooskõlas Eesti riikliku iseolemise ja julgeoleku huvidega. Ma arvan, et need on väga olulised teadmised.

21:34 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

21:35 Urmas Reinsalu

Me oleme võtnud poliitilisi kohustusi – ja ma arvan, et need on asjakohased –, mis puudutab meie julgeolekut, nagu ma osundasin. Ja nüüd on oluline tegelikult selle [seaduse] venitusteta rakendamine. Mind huvitab nüüd jõustumiskonstruktsioon. See oli ka valitsuse arutelu all ja valitsuse organites. Ma vaatan, et siin on nii, et seadus hakkab jõustuma gradatsiooniliselt, siin on muudatusettepanek nr 5 ja § on 4 "Seaduse jõustumine". See on gradatsiooniline jõustumine. Mis hetkest hakkab kehtima see kohustus operaatoritel Eesti territooriumil, et nad peavad läbima julgeolekutesti 5G võrkude koha pealt, mille puhul on teada, et maksimaalne kasutusaeg on 2025. aasta lõpuni? Mis hetkest see seaduseosa jõustub? See on oluline, sest siis tegelikult tekib ka n-ö vaidlustamise moment, kas operaatorid vaidlustavad või mitte. No küllap kohtus testitakse see õiguslik konstruktsioon läbi ja selle eest on vähemalt hoiatatud, eks ole. Nüüd on oluline, et meil venitusteta see seadus iseenesest kohustusliku imperatiivina rakenduks. Aga ma vaatan, et siin on väga suur kaskaad erinevaid jõustumismomente.

21:36 Kristen Michal

Jah, aitäh! Ma olen teiega nõus, et see on oluline. Tegelikult eelnõu enda jõustumise aeg ongi, vähemalt eelduslikult, 15. juuli 2021. Need üleminekud, mis puudutavad tuumikvõrke ehk seda närvisüsteemi või keskset aju, on kohesed. Aastat 2025 te ise mainisite ja kõik muu on 2029, kui ma õigesti mäletan. Nii et selline on järjekord. Pärast seda, kui seadus on vastu võetud, välja kuulutatud jne ehk jõustub, kõik need tegevused saavad alata. Ma arvan, et te ise oma küsimuses ütlesite olulisema ära.

21:37 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole ettekandjale. Nüüd me saame avada läbirääkimised ja igal Riigikogu liikmel on võimalik võtta sõna 5 + 3 minutit. Kõige esimesena kõneleb Andrei Korobeinik. Palun!

21:37 Andrei Korobeinik

Aitäh, hea juhataja! Kui tohib, ma ei kasuta seda lisaaega, piirdun viie minutiga. Hea kolleeg Jevgeni Ossinovski eksib. Tegemist ei ole üldse mingisuguse marginaalse tehnilise küsimusega. Ma tuletan meelde, et meil on siin probleeme näiteks sõjaväeorkestri jaoks raha leidmisega, aga see eelnõu räägib potentsiaalsest 50‑miljonilisest kahjust Eesti riigile. Nii et see ei ole üldse lihtsalt tehniline küsimus.

No me ei saa välistada seda, et head kolleegid Kristen, Kaja või Andres Sutt ei ole aastal 2029 poliitikas. Kunagi ei tea. Aga suure tõenäosusega on ametnikud, kes on selle eelnõu autorid, endiselt enda töökohtadel. Võib ju loota, et nad võtavad poliitilise vastutuse enda kanda, juhul kui on midagi valesti läinud. Siiamaani ei ole Eesti ajaloos seda väga juhtunud, aga kunagi võib see esimene kord olla meil käes.

Me saame ju kõik aru, et tervemõistuslikud mobiilsideoperaatorid ei hakka tänapäeval Huawei toodangut ostma. Aga praegune turu reguleerimise ettepanek, seesama eelnõu 301, tundub mulle korraga nii ebaõiglane kui ka rumal. Seesama hunt, keda ei tohi mainida, ehk mobiilioperaator Elisa peab nüüd minema kohtusse, nõudma riigilt ehk maksumaksjalt kümneid miljoneid kompensatsiooni. Hea majanduskomisjoni esimees ütles, et kompensatsioonimehhanismiga on küll plaanis tegeleda, aga mitte selle eelnõu raames. Menetlus on kestnud 14 kuud ja vaatamata sellele pole nii kaugele jõutud.

Veel kord: selle asemel et teha kokkuleppeid ja vahetada potentsiaalselt ohtlik tehnoloogia paari‑kolme aasta jooksul välja, suunatakse ettevõtjad kohtusse ja antakse peaaegu kümneaastane üleminekuperiood. Peaaegu kümme aastat lastakse Eesti elanikel kasutada potentsiaalselt ohtlikku tehnoloogiat, sellepärast et keegi ei viitsinud aasta aega tööd teha. Hea värske kirjanik Urmas võib olla üsna pettunud. Sellepärast, et aastaks 2025 ei ole üleminekut toimunud. See aeg on palju pikem. Ma kardan, et eelnõu autorid ei ole piisavalt väärtustanud seda välispoliitilist läbimurret, mis siin viimase paari aasta jooksul on toimunud.

Kokku võttes, mulle endale tundub, et see eelnõu ei ole hea seadusloome näide ja keskfraktsiooni nimel ma teen ettepaneku teine lugemine katkestada. Aitäh!

21:40 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalul on protseduuriline küsimus tekkinud.

21:40 Urmas Reinsalu

Mul on küsimus selle kohta, et kuna härra Korobeinik kasutas võimalust minu nime mainida, kas ma saan nüüd sõna vasturepliigina kohe või kogu selle killavoori lõpus?

21:40 Aseesimees Martin Helme

Ei, kohe peaksid saama kaks minutit kohapealt repliigina. Ja sa saad ka kaheksa minutit kõnet pidada, kui sa tahad. Aga repliik kohapealt kaks minutit. 

21:40 Urmas Reinsalu

Ja see on siis praegu, nüüd või?

21:40 Aseesimees Martin Helme

See võiks praegu olla, jah.

21:41 Urmas Reinsalu

Paluks siis operaatoril lülitada mind repliigiliinile.

21:41 Aseesimees Martin Helme

Jah, paneme-paneme. Urmas Reinsalu, repliik, palun!

21:41 Urmas Reinsalu

Ma arvan, et ma ei toeta Andrei lõppjäreldust, mis puudutas katkestamist, sest see on olnud pikk saaga ja siin on olnud kahtlemata erinevad ärihuvid mängus. No ettevõtjate seisukohalt on see legitiimne, mõjutada, püüda poliitikuid mõjutada, siin ei ole iseenesest ju midagi amoraalset, aga riik peab siin enda poliitilist tahet näitama ja me oleme pikalt sellega venitanud, nii et ma kindlasti katkestamisettepanekut ei toeta.

Mis puudutab seda aastal 2025, siis mina isiklikult tuletan meelde, et kõik need jutud ja väited on hüpoteetilised. Kahtlemata nad kuuluvad kõik mingisugusel hetkel kohtulikule kontrollile, riigivastutuse korras on seda võimalik nõuda. Aga et need numbrid just säherdused on, selles ma teeksin vägagi tugeva reservatsiooni. Mina ise ei oleks pidanud patuks ka seda aega tuua ettepoole, aga see on olnud n-ö osapoolte kompromiss, olgu siis poliitiliste osapoolte või ka eri ametkondade väitluse kompromiss. Andrei ütles, et tuleks katkestada, selleks et tuua tähtaega ettepoole, ja ma arvan, et see vääriks kaalumist. Aga mulle tundub, et Andrei põhipaatos oli ikkagi selles, et pigem vastustada selle projekti olemust kui säherdust, ja sellega ma jälle nõus ei oleks.

21:42 Aseesimees Martin Helme

Jah, Andrei Korobeinikul on ka repliik. Kaks minutit.

21:42 Andrei Korobeinik

Suur tänu! Ma ei olnud kindel, et mul see õigus on peale läbirääkimist, aga suurepärane uudis. Ei, ma mõtlesin ikka seda, et juhul, kui Eesti riik kavatseb minna seda teed, siis võiks seda teha palju operatiivsemalt. Ma kindlasti ei mõelnud seda, et me peame selle eelnõu prügikasti viskama, vaid pigem seda, et selle eelnõu väljatöötamisel võiks jõuda lahenduseni, mille puhul me tõepoolest aastaks 2025 saame kindlad olla, et meil on turvaline tehnoloogia 5G‑võrkudes. See, et meil on kümme aastat ei tea, mis asi, on tegelikult päris ohtlik. Kümne aastaga jõuavad inimesed võib-olla juba Marsile, aga meil on mingisugune kahtlane 5G‑tehnoloogia. See on kahetsusväärne. Ja ma arvan, et see ei ole hea seadusloome tava.

21:43 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd täpsustuseks. Andrei Korobeinik ütles, et ta ei olnud [repliigiõiguses] kindel. Nii palju kui mina olen reeglitest aru saanud, on teisel lugemisel igal Riigikogu liikmel õigus kõne pidada ja ühe korra repliigile vastata. Ühe korra. Korobeinik ei olnud enne vastanud, aga näed, Urmas Reinsalu on juba ühe korra repliigile vastanud, nii et rohkem te omavahel siin debatti pidada ei saa. Sõna [andmise] võib maha võtta, aga protseduurilise küsimuse ma pean võtma. Aga proovime siis nii, et see ei muutuks repliigiks. Urmas.

21:44 Urmas Reinsalu

Austatud istungi juhataja! Ma tean, et teil on laiaulatuslik taustainformatsioon eelnevast töö- ja elukogemusest. Ma juhin tähelepanu, et just nimelt see minu viidatud kommünikee ja "Clean Path" võimaldab meil ja tegelikult ka seab meile poliitilise eesmärgi oluliselt kiiremini liikuda, kui me räägime riigi kasutatavatest võimalustest. Kas ei ole nii?

21:44 Aseesimees Martin Helme

Ma nüüd ei asu siin sellesse diskussiooni, ma lihtsalt soovitan, et sul on võimalik võtta sõna, kaheksa minutit, ja sellest kõigest rääkida. On ka võimalik teha sõnavõtt kohapealt, aga sellisel juhul see sõnavõtt ongi kaks minutit. Ma ei loe, et see kohapealne sõnavõtt on juba tehtud, muidu kaob sul ära võimalus pidada kõne. Aga läheme läbirääkimistega edasi. Järgmisena Ruuben Kaalep. Palun!

21:45 Ruuben Kaalep

Palun kaheksa minutit!

21:45 Aseesimees Martin Helme

Kaheksa minutit, palun!

21:45 Ruuben Kaalep

Austatud Riigikogu! Käesolev eelnõu on taas avanud väga laia teemade ringi ja ma kasutaksingi seda võimalust, et edasi arendada neidsamu mõtteid, mis kerkisid üles eelnõu 366 arutamisel. Nimelt, see teemade ring puudutab tehnoloogia ja 21. sajandi ühiskonna omavahelist kokkupuudet ning julgeolekuohte, mis eelkõige totalitaarsetes režiimides võivad esile kerkida.

Hiina punase kommunistliku režiimi puhul ei ole Huawei sugugi ainus näide. Hiinas on sel aastal käimas näiteks väga huvitav eksperiment digitaalraha teemal, mis loob alused ühiskonna totaalseks kontrolliks. Mitmes Hiina linnas andsid ametivõimud nn punaste uusaastapakikestena tasuta ära kümnete miljonite väärtuses digitaalraha nimetusega renminbi, mida on võimalik alla laadida nutitelefoni. Ainuüksi Pekingi ja Suzhou linnas anti vaba digirahaloteriides välja 200 000 punast pakikest väärtusega 200 jüaani, mis teeb umbes 31 dollarit. Ja selle taga ei ole üksnes altruistlik agenda. Jagades välja neid nn punaseid pakikesi, saab Hiina valitsus võimaluse kasutada uut tehnoloogiat, mis võib peagi viia maailma esimese täieliku digitaalvaluuta kasutuselevõtuni ja panna paika tulevased tehnilised standardid analoogilistele projektidele. Selle eksperimendi juures on huvitav ka see, et peatselt kasutusele võetava digitaalse jüaaniga kaasneb n‑ö parim‑enne‑daatum, mille möödudes kontol olev raha on programmeeritud kontolt kustuma. Sellega muudetakse varem rahaomanikest kodanikud pelgalt rahakasutajateks, kelle tarbimiskäitumine on täielikult keskvalitsuse kontrolli ja suunamise all. Hiina keskpank väljastaks digitaalset jüaani läbi kommertspankade, millel on võimekus teostada klientide taustakontrolli, ja digitaalne jüaan oleks kasutatav läbi digitaalsete rahakottide, mis kujutaks endast sisuliselt Hiina keskpanga litsentseeritud telefonirakendust. Selline programmeeritav valuuta, mille igal suurusel oleks identifitseeritav omanik, oleks kõikvõimsa keskpanga valvsa silma all, mis oleks võimeline kodanike tarbimiskäitumist suunama mitte enam pelgalt viimase instantsi laenaja, vaid muu hulgas ka viimase instantsi tarbija rollis. Digitaalse jüaani kasutuselevõtt annab Hiina keskpangale seda suurema rolli, mida väiksema osa Hiina majanduses moodustab väliskaubandus.

Nüüd, et seda teemat taas kord laiendada, tooksin ära tehnoloogilise sfääri kui sellise ühe filosoofilisema mõtestaja Dmitri Orlovi mõned mõtted. Tegemist on Ameerika Ühendriikides elava vene päritolu teadlase, inseneri ja futuroloogiga, kes aastal 2016 andis välja raamatu "Shrinking the Technosphere" ehk "Tehnosfääri vähendamine". Kaks aastat tagasi ilmus temaga intervjuu, mis on kuulatav SoundCloudis, kus ta ütles niimoodi: "... on olemas süsteemid, mille inimesed on välja töötanud vaatamata isiklikele või grupi huvidele ning mis toimivad nagu emergentsed intelligentsid. Tehnosfäär on teatud tüüpi inimtekkeliste, ent inimtahte alt väljunud süsteemide tervik, mis üha enam valitseb inimeste elude üle, olles ise üha vähem inimeste poolt kontrollitav. [---]

Inimühiskonna üle efektiivse kontrolli saavutamise vältimatuks eeltingimuseks on kõige ja kõigi standardiseerimine. Mis puutub rändekriisi, siis eesmärk – mis sobitub jällegi tehnosfääri eesmärgiga teha kõigest, sh ka inimloomusest, kaup – on normeerida, et eksisteerib teatav "universaalne inimkond" ning et inimõigused seisavad kõrgemal sisuliselt kõigest. 

Kõiki peab kohtlema ühtviisi, olenemata sellest, kuidas elasid nende esivanemad ja mis tingimused teatud etnilis-kultuurilisele grupile loomuomased on. Tehnokraatia paigutab kõik standardiseeritud rühma, milles kõik on sunnitud alluma samale bürokraatlikule protseduurile – see ongi tehnosfääri eesmärk. [---]

Tehnosfäär on küllalt robustne selles mõttes, et seda on keeruline ära kaotada. Mitte kellegi võimuses pole seda teha. Tehnosfääril ei ole stopp-nuppu. See marsib pimedalt edasi, kuni juhtub midagi katastroofilist. Katastroofid on tehnosfääri sisse kodeeritud, sest kuigi tehnosfääril on teatav intelligentsus (eesmärgipärasuse mõttes), pole sellel laiemat arukust.

Lihtsustatult öeldes on tehnosfäär idiootlik geenius. See on võimetu aduma oma kasvu ja levimise füüsilisi piire. Sellel puuduvad vahendid, et hinnata kahanevaid investeerimistulusid nafta- ja gaasiammutamisest, biosfääri kasutamist kraanikausina või mistahes muud probleemi, mis ette võib tulla. Samuti ei taju see tehnoloogia piire – tehnosfääri peamiseks eelduseks on see, et uus tehnoloogia on alati parem kui vana ning et rohkem tehnoloogiat on parem kui vähem. Seetõttu võrdub mistahes probleemi lahendamine tehnosfääris ohtrama tehnoloogia rakendamisega – isegi siis, kui tehnoloogia ise on probleemi algpõhjuseks. [---]

Süsteemi kuritarvitamiseks on siinkohal lõputult võimalusi. Inimesi võib juhtida nagu lambakarja, kui nad muutuvad passiivseks. Mistahes tulemuslikku ühiskondlikku vastuhakku on tehnodüstoopias imelihtne maha suruda. Kuid on ka häid aspekte – näiteks kuritegevuse ärahoidmine.

Negatiivsetel aspektidel on palju pistmist sellega, mida kõike võivad korda saata hiiglaslikud korporatsioonid. See juhtub palju tõenäolisemalt riikides, kus valitsus ei suuda suuri ettevõtteid enam ohjata, näiteks Ameerika Ühendriikides. USA valitsusel on üksnes minimaalne võim Google’i või Facebooki üle, mis sulanduvad föderaalse riigiaparaadiga kohati monoliitseks tervikuks. Eriti julgeolekuagentuuridega."

Need olid siis tsitaadid Dmitri Orlovilt, kes on USA-s elav vene päritolu teadlane, insener ja futuroloog. Selleks, et lõpetada veel ühe klassiku tsitaadiga, tsiteeriksin ka 20. sajandi suurimat mõtlejat Martin Heideggeri, keda ma varem olen ka oma välispoliitikateemalistes kõnedes siinsamas puldis tsiteerinud. Tema ütles nii: "Oleme tehnoloogia köidikuis sõltumata sellest, kas jumaldame seda või mässame selle vastu. Ent me anname endid selle ülemvõimu alla kõige abitumal viisil, juhul kui me käsitleme tehnoloogiat millegi neutraalsena. Selline käsitlus varjab meie eest täielikult tehnoloogia olemuse." Aitäh!

21:53 Aseesimees Martin Helme

Riho Brevel, palun!

21:53 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Head riigikogulased ja kõik, kes meid kuulavad! Eelkõneleja räägitu on tõsine teoreetiline lähenemine tehnoloogiale. Mina olen vist natukene, tahan olla, kahe jalaga maa peal. Sellepärast ma arvan niimoodi, et maailma lõppu ennustavaid teooriaid on väga palju ja ükskord nad täituvad niikuinii. Aga me tahame elada nii kaua, kui meile on elu antud, sellepärast seisame kahe jala peal püsti ning mõtleme, kuidas oma elu paremaks teha ja iga päev paremaks teha.

Ma tahan tulla ikkagi selle seaduse juurde, millest me täna räägime. Oleme seda komisjonis arutanud pikalt ja laialt, vaadanud eestpoolt tahapoole ja tagantpoolt ettepoole. Ja ma tahan öelda, et suures osas on see temaatika ikkagi selline, millega me peame edasi liikuma. Kas me liigume täna või liigume homme, aga ega me sellisest tehnoloogiast loobuda ei saa. Ja kui me ise tehnoloogiat ei juhi, siis hakkab see meid juhtima.

Üle Euroopa on mitmed riigid juba vastu võtnud vastavad seadused ja ka vastavad suunad. Loomulikult on siin probleeme, kas või seesama, mis puudutab sidevõrkude seadmete kompenseerimist, sest see läheb meie põhiseadusega vastuollu, kuna me ei saa omandit, kuidas öelda, privatiseerida, ilma et me demokraatlikult asjale läheneksime. Soome on leidnud selleks oma tee ja nende seaduses on see kõik ära toodud. Meie ei ole muidugi veel kokkuleppele jõudnud. Jah, võib öelda, et sellega tuleb tegelda. Kindlasti tulebki tegelda, ja kindlasti me tegeleme sellega edasi. Ei ole üldse vahet, kes moodustab valitsuse. Täna on ta nii, homme naa, aga sellised, kuidas öelda, seaduseprojektid tuleb seaduseks vormistada ikkagi täna, homme või ülehomme.

Nobel leiutas dünamiidi ja sellega on ka palju kurja tehtud, aga ega see leiutis ei olnud kurjaks mõeldud. Meie võime täpselt samuti öelda, et iga selline eesrindlik tehnoloogia võib tulevikus tekitada suure paugu ja see võib tõesti hävitada terve inimkonna või pool inimkonda. Aga selleks ongi demokraatlikud protsessid, et me suudaksime neid asju jälgida. Istume maha, arutame ja võtame vastu parimad lahendused, mis me teame.

Ega see ei ole võimalik, et me näeme kõike ette. Nagu Leo Kunnas räägib, tegelikult on siin just see julgeoleku pool ikkagi ära toodud. Sellepärast me peame neid asju vaatama julgeoleku poole pealt. Ja ma ütleksin, et see on just see, mis on seal seaduses sees. Muidugi, sellised kitsaskohad, mida märkis ära Urmas Reitelmann või kas või need probleemid, mida mainis Kalle Grünthal, on ka tõsised. Aga me saame nendest kõigist üle, kui me üheskoos neid asju arutame ja üheskoos otsustame. Lükkame tagasi, kui on vaja. Aga ka tagasilükkamisel peame olema targad ja teadma, kas see moment on täna. Võib-olla see moment on homme.

Nii et ma kutsun kõiki üles – kõiki, nii ametnikke, Riigikogu liikmeid, poliitikuid kui ka ühiskonda – mõtlema konstruktiivselt selliste probleemide peale [ja leidma lahendusi], mis on eesrindlikud. Aitäh teile!

21:57 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Leo Kunnas, kas repliigi soov?

21:57 Leo Kunnas

Jaa, paluksin küll. Ma ei oleks, Riho, sinuga päris nõus, et selle peaks tagasi lükkama kas nüüd või edaspidi. See on väga oluline seadus, tõesti, ka meie julgeoleku seisukohalt vaadatuna. Sisuliselt ilma sidesüsteemide turvalisuseta ei ole meil võimalik teha sõjalist koostööd ega muud mainimisväärset koostööd Ameerika Ühendriikidega, kes on meie põhiline sõjaline liitlane.

Loomulikult Ameerika Ühendriikide sõjaline kaal maailmas on vähenenud, aga ma ei ole nõus selle mõttega, nagu oleks see nüüd kuskile kadunud või et Ameerika Ühendriigid peaksid Hiinale milleski järele andma või kuskile taganema. Tegelikult selle seaduse julgeolekuaspekt seisnebki natuke laiemas kontekstis. Meil on ju lihtne: kui me näeme Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahelist konflikti, siis meile on väga selge, kelle poolel me oleme. Siin meil ei ole võimalik minna mõne Euroopa riigi teed, kes on seda konflikti sisuliselt ignoreerinud. Seda konflikti ei ole võimalik ignoreerida ega jätta kõrvale Hiina mõju. Aga kui mul avaneb võimalus kõnet pidada, siis ma jõuan Hiina mõjust ja Hiina firmade 5G-arendustest veel natuke rääkida. 

21:59 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd tahab Riho Breivel saada repliigi võimalust. Palun!

21:59 Riho Breivel

Jah, kuna Leo mainis veel kord mind, siis ma tahan öelda: ma olen nõus. Ma ei ütle, et me peame selle tagasi lükkama. Ma ütlen, et sellele peab targalt otsa vaatama ja mõtlema. Mitte ühtegi otsust me ei tohi teha emotsioonide pealt, vaid me peame otsused alati tegema mõistusega. Me lähemegi tihtilugu emotsioonide peale ja siis läheme omavahel tülli tühjast asjast.

21:59 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

22:00 Jaak Valge

Head kolleegid! Hea eesistuja! Lugupeetud tehniline personal! Meil on tegemist elektroonilise side seaduse, ehitusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis on, nagu te kõik olete näinud, äärmiselt mahukas. Loomulikult ei luba meie ametiau seda  pealiskaudselt käsitleda. Vastupidi, sellesse tuleks igati süveneda ja seda tuleks analüüsida.

Iga nähtust tegelikult saab analüüsida kahel meetodil, vähemalt kahel. Esimest meetodit mina nimetaksin morfoloogiliseks, ehkki see väga täpne termin ei ole. Urmas Reitelmann võib-olla ei aktsepteeri minu terminit sel puhul. Aga ma mõtlen selle all seda, et seda nähtust võib analüüsida tema hetkeseisu alusel ehk staatilisena, st sellisena, nagu ta on hetkel üles ehitatud. Teine võimalus mingit nähtust ja loomulikult ka protsessi analüüsida on geneesi järgi, see tähendab dünaamilisena. See tähendab, et me vaatame nähtust tema tekkes ja arengus, kuidas ta on edenenud. Ja muidugi me poliitikutena ei tohiks seda vaadata kitsalt, me ei tohiks seda vaadata n-ö konna perspektiivist, me peaksime vaatama seda laialt, koos taustaga, ja me peaksime vaatama ka, missuguseid kaasnähtusi see on põhjustanud. Mina kui erialalt ajaloolane tahaksin teabelevi analüüsida just geneesipõhiselt.

Head kolleegid! Siinkohal ma pean teile ütlema kõigepealt seda, et täieliku murrangu – ma ei tahaks kasutada sõna "revolutsioon" – teabelevis põhjustas telegraafiaparaat, mille leiutas 1837. aastal Samuel Morse. Miks ta põhjustas murrangu, küsime, ja see on igati asjakohane küsimus. Põhjustas sellepärast, et telegraafiaparaadile tugineva tehnoloogia edasiarengu tulemusena sai teave hakata levima kiiremini, kui liikus inimene. Jätame kõrvale, ütleme, džunglitrummid või siis ka teatavasti suitsuga edasiantava teabe, aga tehnoloogiapõhiselt või keerukama tehnoloogia põhiselt on murranguks 1837 ja Samuel Morse.

Väga palju aega sellest ei möödunudki, kui juba 1844. aastal avati esimene telegraafiliin Washingtoni ja Baltimore'i vahel. See uus sidesüsteem levis USA-s erakordselt kiiresti. 1861. aastal oli Ameerika Ühendriikides telegraafiliine juba 80 000 kilomeetri jagu. Meenutan, mis toimus veel 1861. aastal Venemaal. Pärisorjuse kaotamine. Te ei eksinud. Vaadake, missugune kontrast oli Tsaari-Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel 19. sajandi teisel poolel. Sellist kontrasti ei olnud Ameerika Ühendriikide ja Lääne-Euroopa vahel, sellepärast et Euroopas algas telegraafiliinide ehitamine juba 1846. aastal. Ja arvasid jälle õigesti need, kes minuga kaasa mõtlesid – see algas Suurbritannias. 1851. aastal paigutati telegraafikaabel Toweri väina.

Ma palun kolm minutit lisaaega.

22:04 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

22:04 Jaak Valge

Ja 20 aasta pärast lülitus tööle üleatlandiline telegraafiliin. 1871. aasta – millega teil see aastaarv assotsieerub? Pariisi Kommuuniga nendel, kes on õppinud veel nõukogude ajal. Aga võib-olla on see daatum tegelikult tähtsam hoopis selle poolest, et sellel aastal tekkis ühendus Austraalia ja Ühendkuningriigi vahel. See kulges üle Aasia ja Euroopa mandriosa, nii palju kui see võimalik oli. Kõigest hoolimata, kõikidest nendest liinidest hoolimata kulus isegi veel 19. sajandi lõpus ühel telegrammil Euroopast Austraaliasse jõudmiseks mitu päeva. Mitu päeva. Ja 20-sõnaline teade maksis 10 dollarit – see oli 19. sajandi lõpus –, mis oli rohkem kui lääneeurooplase keskmine kuupalk.

Nüüd edasi, 20. sajandi alguses paigaldati Vaiksesse ookeani kaks kaablit, millest üks, kujutate ette, ühendas Kanada Austraaliaga (mõlemad olid Briti dominioonid) ja teine ühendas Ameerika Ühendriigid Hiinaga. Saate aru, see kõik käis väga kiiresti. 1918, isegi sõja ajal, esimese maailmasõja ajal ei peatunud tehnoloogia areng. Mõni ütleb, et võib-olla just selle sõja tõttu see kiireneski. Igatahes aastal 1918 oli maailmas 521 000 kilomeetri jagu veealuseid telegraafikaableid, mis ühendasid peamiselt sadamaid. Loomulikult jätkati kaablite paigaldamist ka maismaal.

Järgmine revolutsiooniline leiutis teabelevi vallas oli telefon. See leiutati 1861. aastal ja selle idee esitas Johann Philipp Reis. Hiljem täiendas seda Alexander Graham Bell, nagu te teate, ja võib-olla vähem on teada, et ka Elisha Gray. Aastal 1876. ühendati telefoniliine pidi London ja Pariis ning 20. sajandi alguseks oli Ameerika Ühendriikide telegraafi- ja telekompaniil 855 000 klienti.

Ma ei tahaks teie aega praegu enam kulutada. Kui mul on võimalik, siis jätkan seda teemat edaspidi.

22:07 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Tundub, et vist on repliigisoove. Kõigepealt Kalle Grünthal.

22:08 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuna Riho Breivel mainis minu nime oma sõnavõtus, siis ma paluksin võimalust kaheminutiliseks repliigiks kohapealt.

22:08 Kalle Grünthal

Aitäh! Riho Breivel märkis ära, et minu küsimused, mis puudutasid sidevõrkude ja -teenuste osutamist ja eriti nende julgeoleku tagamist, olid väga asjakohased. Ma püüan alati olla mõistlik ja erapooletu ja seetõttu ma pean muidugi ütlema kiidusõnad ka Kristen Michalile, kes seda eelnõu ette kandis. Minu jaoks oli see äärmiselt sümpaatne võrreldes Kaja Kallasega, kui põhjalikult ja täpselt seletas Kristen Michal kõik ära. Ei olnud mingisugust ironiseerimist ja ma tõesti väga kiidan Kristenit selle eest. On ikkagi inimesel ja inimesel vahe. Aga muidugi, selge on see, et küsimused on tõesti vahel keerukad. Ja ma täiesti tunnustan Kristenit ka näiteks selle eest, et kui ta mõne küsimusega jäi hätta, siis ta lihtsalt ütles selle otse välja. Aga tema sõnavõtust või tema esitusest jäi ikkagi see teema üles, ütleme, et nõuded sidevõrkude ja -teenuste ja riigi julgeoleku tagamiseks on äärmiselt olulised, neid tuleb täita ja neid tuleb jälgida. Ja võib-olla, kuna ma nagunii lähen varsti sinna pulti rääkima, ma ei hakka sellest kohapealt rohkem rääkimagi. Ma saan oma mõttekäigu välja öelda siis, kui selleks on loogiline järjestus selles kõnes, mida ma tahan ette kanda. Nii et aitäh!

22:09 Aseesimees Martin Helme

Palun! Urmas Reitelmann, kas on repliigi soov? 

22:09 Urmas Reitelmann

Jaa, härra eesistuja. Kuna kolleeg Jaak Valge mainis mu nime, siis ma pean talle vastama, et mul ei ole mitte ühtegi etteheidet morfoloogiliselt härra Valgele, ma olen temaga sajaprotsendiliselt päri. Aga kui ma nüüd mõtlen mõnele siin saalis õhku jäänud mõttele – siin räägiti sellest õnnetust 5G-tehnoloogiast kui mingisugusest kohutavast inimkonna vastu suunatud salajasest relvast, mis meid kiiritab ülevalt ja alt ning küpsetab meid lähikontaktilt. Mina ei tea, nii palju, kui mina lugenud olen, siis mulle tundub, et 5G-tehnoloogia on siiski platvorm, mis kasutab erinevat tehnoloogiat. 5G-tehnoloogia kasutab ära 4G-tehnoloogiat, ma saan aru. Härra Michal noogutab, järelikult ma olen õigel teel. Küll aga ma arvan, et mitte seadusandja, vaid valitsus peaks inimesi selles vallas veidikene rohkem valgustama. Ma saan aru, et mõnele on vist juba emapiimaga sisse joodetud mingi paaniline hirm progressi ees. Ja see on põhimõtteliselt usuküsimus. Tõepoolest, kui näed mingit tundmatut kopsikut kuskil majakatusel, siis ju nad pealt kuulavad ja kiiritavad ka natukene sealjuures. Me võiksime neid asju rahulikult arutada ja inimestele selgitada. Mitte kõik ei ole gümnaasiumis väga tugeva füüsikaõpetaja karmi pilgu alt läbi käinud. Küll me ikka läheme edasi pikkade sammudega ja see 5G on kindlasti meile äärmiselt kasulik, aga võtaks enne hirmud maha. 

22:12 Aseesimees Martin Helme

Jah, ja mõnel puhul ei aita isegi hea füüsikaõpetaja. Kalle Grünthal, palun! 

22:12 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Ma alustan oma sõnavõttu sellest, et siirdun kõigepealt kiviaega. Muidugi mitte päris kiviaega, vaid just selle elektroonilise side kiviaega. Ja minu esimene kokkupuude küll mitte päris elektroonilise sidega, kuid siiski riistvaraga ja teatud määral tarkvaraga toimus 1980. aastate lõpus, kui Järvamaa Jahindusklubis oli selline huvitav aparaat nagu Tartu Ülikooli teadlaste välja mõeldud arvuti Juku. Ja see Juku oli selline pull asi, kuhu sai sisestada laoandmeid ja vaadata, mis sul seal on. Aga kuna tegemist oli äärmiselt keeruka aparaadiga, siis lõpuks jahindusklubi juhataja härra Kajakas lõi käega kogu sellele jamale ja läks ikkagi paberile-pliiatsile üle, sest selgus, et niimoodi saab palju kiiremini.

Aga muidugi, eks tehnika arenes ja 1990. aastate keskpaigas oli juba personaalarvuti muutunud suhteliselt tavaliseks. No mitte küll päris tavapäraseks, aga see oli sihukese moeröögatusena tulnud ja suurem osa ettevõtteid juba oma prestiiži pärast muretses endale arvuti. Muidugi oli ka sihukesi naljahambaid, kes ostsid arvuteid kokku. Nad mõtlesid, et ostavad kokku sada arvutit ja siis viie aasta pärast müüvad edasi. Aga nad sattusid muidugi hirmsasti ämbrisse, sellepärast et vahepeal teadus arenes edasi ja need investeeringuks mõeldud arvutid lihtsalt ei kõlvanud enam mitte kuskile ja läksid põhimõtteliselt kolikambrisse.

Juba siis tekkisid sellised huvitavad nähtused, mis kaasnesid arvutite tulekuga. Üks neist oli see, et koos programmidega hakkasid liikuma arvutiviirused. Ja ma mäletan väga selgelt, kui Ameerikas oli selline juhtum, kus terve seltskond ameeriklasi, nende hulgas ka üks eestlane, kes oli sinna suutnud ennast komandeerida, maadles sellega, et arvuti ei läinud käima. Kui see eestlane tuli sinna, siis ta nägi, et seal ekraanil oli puhtas, sulaselges keeles tekst, et tahan kommi. Ja siis see eestlane läks näost punaseks, aga trükkis sisse sõna "komm" ja seepeale arvuti avanes. See oli selline, ütleme, esimene juhtum, mis jäi mulle silma.

Teine juhtum oli see, kus arvuti lülitus välja juhul, kui saabus mingisugune konkreetne kellaaeg ja kuupäev. Seda lugu kirjeldati päris põhjalikult ka ajakirjanduse vahendusel ja paluti abi. Siis anti nõu, et vaheta kuupäev ära, aga muidugi härrasmees ei saanud sellega hakkama, sest asi oli keeruline. Ühel hetkel küsiti, et mis siis sai. Vastus oli: "Ah, ei saanud midagi, ma jäin hiljaks."

Minu esimene kokkupuude arvutiga oli 1995. või 1996. aastal, ega ma ei mäletagi täpselt. Siis sai see soetatud ja ma olin kohe, kuidas ma ütlen, üle küla mees, sest mul oli ikkagi oma isiklik personaalarvuti. See oli nii vänge riist. Töö juures ma kasutasin õigusprogrammi Lex, et saada sealt uusi õigusakte kätte. Muidugi ega siis ei saanud seda kallist aparaati töö juurde jätta, tassisin selle õhtul koju ja mängisin sellist mängu nagu Panzer 1 või 2, vist oli. Ühel hetkel oli seal selline hirmus sihukene silt, kus rippus mingi neljakandiline satikas, kes siputas jalgu. Ja inglise keeles öeldi, et teie arvuti on nakatunud viirusesse CIH. Egas midagi, läksin abi saama, nad kõrvaldasid selle vea ära ja nii sai sellest arvutist jälle eluloom.

Nüüd on tehnika arenenud juba niivõrd kaugele ja kõrgele, kuhu tavakodaniku mõistus enam eriti ei küüni. Küll aga valdavad seda teemat need, kes on juba sündinud n-ö patsiga ja vaat nende võimekus on selline, et nad suudavad lahti muukida erinevaid arvuti kaitseks ehitatud tulemüüre, viirusekaitseid jne, jne. See on ka põhjus, mispärast on Vabariigi Valitsus selle eelnõu esitamise ette näinud – et tagada elektroonilise side vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile, millega kehtestati Euroopa elektroonilise side direktiiv, mille ülevõtmise tähtaeg oli 21. detsember 2020.

Et asi oli väga tõsine, näitas juba ka see, et kui see eelnõu päevakorda tuli, siis tulid meie fraktsiooni veel eraldi riigi jõustruktuuride esindajad, kes põhjendasid väga konkreetselt ära, miks on sellist seadust vaja – sellepärast, et kaitsta ja tagada riigi julgeolekut. Mingisugust kahtepidi mõtlemist üldse ei olnud. Tegemist ei olnud üldse mingisuguse poliitilise eelnõuga. Seda, et see asi oli väga tõsine, näitas ka see, et selle eelnõu menetlemisest teavitati ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu, Levikom Eesti OÜ-d ja Tele2 Eesti AS-i ning Eesti Linnade ja Valdade Liitu.

Muidugi, ega sellega kõik ei piirdunud. Eelnõu kohta esitasid arvamuse ka veel siis Tele2 Eesti AS, MTÜ Internet Society Estonia, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Advokaadibüroo COBALT OÜ, Elisa Eesti, Telia ja advokaadibüroo LEXTAL OÜ ning MTÜ Kogukonna Hüvanguks. Millest siis selline eriline tähelepanu sellele seaduseelnõule? Aga tegelikult annab sellele vastuse sellesama seaduse § 873 "Nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks", millega seda eelnõu täiendada tahetakse. Ja vaat need on need momendid, mida iga riik peab tegelikult tagama, selleks et sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara ei ohustaks riigi julgeolekut. Võtame näiteks kas või selle, et teadaolevalt on tehtud küberrünnakuid asutustele. Ega muidu ei oleks sõjaväes olemas ka küberkaitse keskus. Ma usun, et Alar Laneman, kes ka siin saalis on, teab sellest asjast väga palju rääkida. Tema kindlasti oskab sellest väga-väga täpselt rääkida.

Muidugi tähtsuseta ei saa olla ka see, et kõrge riist- ja tarkvara hindamisel tuleb muu hulgas arvestada ka teavet selle kohta, kes on selle tootja ja hooldus- või tugiteenuse pakkuja. Ma arvan, et erakonna liige Rene Kokk on nüüd see mees, kes on nende asjadega hästi-hästi kursis. Ja ma usun, et ka tema suudab selle kohta, kui ta kõneaeg kätte tuleb, midagi väga asjalikku rääkida. Aitäh!

22:20 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Alar Lanemanil on vist repliik.

22:20 Alar Laneman

Austatud istungi juhataja! See on äärmiselt hea, et eelkõneleja mainis küberkaitset ja küber[kaitse] keskust, sest väga vähe teada fakt on see lugu, kuidas see keskus Eestis alguse sai. Me pigem teame tema rolli praegu ja rolli Eesti riigikaitses, aga see sai alguse tänu mitmete üsna väheste noorte meeste ja ohvitseride initsiatiivile. Ja ma pean tunnistama, et üldine toetus algfaasis, kui seda keskust peastaabis ja Kaitseministeeriumis looma hakati, ei olnud kõige soosivam. Põhjus ei olnud mitte sisuline vastuseis, vaid pigem see, et ei tajutud, kui tähtis see valdkond on. Siin on hea koht anda au meie seast lahkunud kolleegile Johannes Kerdile, kes seda vedas. Rõõm on mainida, et ka selle seaduseelnõuga töötanud Raul Rikk oli üks nendest, kes seda asja vedasid. Nii et see on selline klassikaline õpikunäide, kus me peaksime mitte ainult omaenda vigadest, vaid ka edulugudest õppima ja tunnistama: iga idee on väärt seda, et seda põhjalikult kaaluda ja uurida. Ja mõnikord võib kõige vähem lootustandvast mõttest tulla väga väärt ja riigile oluline projekti. Nii et ma olen tänulik Kallele, et ta seda mainis ja ma sain võimaluse sellest rääkida.

22:22 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, kas repliik?

22:23 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Ma tahan head kolleegi Kalle Grünthalit tänada selle hea sõnaga meenutamine eest. Kindlasti seda sisu meil täna siin järgnevates kõnedes lahatakse eri nurkade alt.

22:23 Aseesimees Martin Helme

Jätkame kõnedega. Anti Poolamets, palun! 

22:23 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Palun lisaaega!

22:23 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun! 

22:23 Anti Poolamets

Alustan siis kiitusega. Täna on kõvasti kriitikat tehtud, selle maja seinad on kuulnud nii mõndagi, need on kuulnud ebatäpsusi, vassimist, eksitamist ja ka teravaid küsimusi. Aga vahelduseks on kindlasti vaja ka kiitust edastada. Olime ju oludes, kus see Huawei temaatika oli kaua üleval. Tekkisid pinged, kaasa arvatud poliitikute hulgas, mis lõppesid koguni sellega, et mõned erru läinud poliitikud asusid lausa Huawei hääletorudeks. See on minu meelest lausa muret tekitav, teades seda, millised on Huaweiga seotud turva- ja julgeolekuriskid ning kui teravalt meie liitlased neid teemasid tõstatavad.

Ma ei räägi ainult Trumpist, kes pani käima tõsise kriitika Hiina suhtes, kaasa arvatud tehnoloogia mastaapse varguse suhtes, mida Hiinal on lastud teha üsna lõdvalt USA-s, nii et miljardite eest USA tehnoloogiat  on liikunud Hiina kompartei käsutusse. Ma ütleksin niimoodi, et on kaks poolt: on need, kes on kogu aeg lubanud väga mugavalt Hiinal kantida tehnoloogiaid. Väga mugavalt! Obama valitsuse ajal käis see nagu lepase reega. Aga isegi nüüd, uue presidendi ajal – vähemalt sõnades on president Joe Biden öelnud, et ta keelab investeerimise 59 Hiina kompaniisse, sh Huaweisse. Nii et USA investeeringud nendesse kompaniidesse on piiratud. Ja see on väga tõsine signaal. Mitme presidendi ajal on mindud seda teed. Ja kas meie siis ei hoia oma kõrvu lahti oma liitlaste väga tõsistele sõnumitele? Kes on siis meie kõige tähtsam NATO‑partner? Ei pea kaks korda selle peale mõtlema. Nii et Washington pani Huawei musta nimekirja ja paljud teised on riiklikel julgeolekukaalutlustel sedasama teinud ning lülitanud ta välja loomulikult ka 5G-arendustest.

Ma tänan enda fraktsioonikaaslasi, kes on alati hoiatanud Huawei teema eest ja Hiina ohtude eest. Mart Helme oma orientalistitöös ja hea ida tundjana on igal ajal osutanud, et seal on oht. See ei ole süütu tehnoloogiaarendus. Sama on rääkinud meie peastaabi ohvitserid. Nii et asi on tõsine. Alar Laneman tõi just välja Johannes Kerdi sõnad. Väga hea tähelepanek! Johannes Kert kordas ka minule mitu korda siin koridorivestlustes, kui suur probleem see on. Ma arvan, et Henn Põlluaas mäletab ka neid vestlusi ja neid ohuhinnanguid.

Head reformierakondlased, pidage seda hoolega meeles! Ärge laske rihma lõdvaks! Pidage meeles Johannes Kerdi pärandit, kes oli ikkagi suurmees teie erakonnas. Ma toon veel mõned näited. Varssavi valmistub küberturvalisusega seotud seadusi korda tegema. Ja muidugi tähendab see ilmselt seda, et Huawei välistatakse samamoodi 5G-võrkude arenduses. Ja mis seal imestada, alles tabati seal mitu Hiina spiooni. Ma ei tea, kas siin on täna seda juba mainitud, aga me oleme eesliini poisid. Hiina spioon Eestis – 2. märtsil, värske teema.

Sellest peaks ikka pikemalt rääkima ja mõtlema ka sellele, kui vahvasti Konfutsiuse Instituut tööd teeb siin ja seal. Nii mõnedki spetsialistid on öelnud, et Konfutsiuse Instituut on Hiina pehme jõu instrument, aga mitte ainult, väidetavalt ka luureinstrument. Igal juhul on meie orientalistid kirjutanud tõsise mureliku kirja paar aastat tagasi. See oli 21. novembril 2019, kui nad allkirjastasid kriitilise kirja. Ei, parandan, see kuupäev oli siis, kui ülikooli arendusprorektor ja Huawei allkirjastasid ühiste kavatsuste leppe. Selle peale tuli kohe orientalistide arvamus. Mida orientalistid rääkisid? "Huawei puhul ei või olla kindel ja tootja ei ole veenvalt tõestanud, et ta ei lähtu oma tegevuses muu hulgas Hiina riiklikust luureseadusest (kehtib alates 2017 . aasta juunist), mille alusel "kõik Hiina organisatsioonid ja kodanikud peavad oma tegevuses lähtuma sellest seadusest ning tegema vajadusel koostööd riigi luureasutustega. Riigi ülesanne on tagada kõigi luureseadust täitvate osapoolte, Hiina organisatsioonide ja kodanike kaitstus."" Johannes Kert paneks siinkohal kohe punased lambid põlema. 

Hiina mõjutustegevus käib enamasti üsna sarnase mustri järgi ning on suunatud samadele eesmärkidele. Nii osundasid Tartu Ülikooli orientalistid, et selleks võib olla ka ülikoolides katse sisse imbuda mingisse sektorisse või teadusvaldkonda. Eks tehnoloogiavaldkond ole üks selliseid. Ja nad ütlesid, et Hiina eesmärgid on kahesuunalised. Esmalt soovitakse saavutada mõjuvõimu, kontrolli ning omandada siseinfot mõne ülikooli või organisatsiooni tegevuse kohta. Metoodika on sarnane. Ja siin me jõuame teist otsa pidi koroonaviiruse probleemistiku juurde. On huvitavaid viiteid tööstusspionaažile, teadusspionaažile, Kanada laboritest teatud info hankimisele, mis viidi Hiina uurimisasutustesse. Me oleme neid raporteid näinud ja artikleid lugenud. Loodan, et sellel teemal jõutakse ka sügavamale.

Tehnoloogiavargus pluss kõikvõimalikud spionaaživõimalused [on see], mida Hiina kompartei kontrolli all olev tehnoloogia võimaldaks. Nii et siin see muudatusettepanek on tähelepanuväärne ja loodan, et see hakkab tööle, sisuliselt, ja lugupeetud endine Riigikogu liige Pomerants mõtleb hoolega, kelle huve tema siis esindab. Vanasti roomlased ütlesid, et raha ei haise, aga minu arvates haiseb küll. Kiidan arengut selle eelnõu puhul ja toetan seda muudatusettepanekut igal juhul. (Juhataja helistab kella.)

22:31 Anti Poolamets

Tänan teid pingutuste eest!  

22:31 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on Mart Helmel repliik. Palun! 

22:32 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Kuna Anti Poolamets rääkis põhiliselt Hiinast, Hiina luurest ja sellega seonduvast, siis ma meenutan, omaaegse Eesti orientaalseltsi aktiivse liikmena, et seal oli juba 1990. aastate algul idee rajada Eestisse Kaug-Ida instituut, Kaug-Ida kultuuri ja poliitika uurimise instituut. No paraku see idee realiseerumiseni ei jõudnud, sest ei olnud ei poliitilist, finantsilist ega ka akadeemilist toetust. Aga ma julgen küll väita, et see oli oma ajast olulisel määral ees olev idee. Kui meil oleks praegu niisugune instituut, mis oleks koolitanud juba viimase 30 või 20 aasta jooksul, no 30 aasta jooksul spetsialiste, siis me ei oleks oma Kaug-Ida, Hiina ja ka Huawei tehnoloogia küsimustes nii abitus seisus, nagu me praegu oleme.

22:33 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Paul Puustusmaa, palun!

22:33 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ma muidugi tahan väga tõsiselt tänada Kristenit selles mõttes, et saadud vastused andsid päris hea ülevaate ja iseloomustasid seda, millega tegemist on. Tõepoolest, ma ühinen nende mõtteavaldustega. Väga hea, et Kristen käis siin sellest rääkimas ja andis hea pildi. Aga see ei tee meie jaoks asju kergemaks.

Sõbrad, meie kui seadusandjate ette on pandud mingi kummaline ülesanne – kuskilt kõrgelt vist –, et me peame vastu võtma selliseid õigusakte, kus korraga reguleeritakse kassi käpa laiust, kollektiivlepingut ja vee sügavust. Kui me vaatame seda konkreetset akti – ma pean silmas seda meie 301 SE-d –, siis siingi öeldakse, see on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja vaat see on probleem tegelikult. See on tegelikult väga sügav probleem ja see tekitab sellessesamasse akti terve hulga ambivalentsust.

Tõepoolest, ma saan nõustuda oma heade kolleegidega siin Riigikogus, kes ütlevad, et selles aktis on palju tähelepanuväärset, mis väärib toetamist. Ega ma ei taha siin kolleegidele vastu vaielda, sest see, mis on seotud julgeolekuga – seda julgeolekuaspekti on ju korduvalt rõhutatud täna, võib-olla isegi liiga palju ja võib-olla isegi eksitavalt natukene, mõnes mõttes –, väärib tõepoolest toetamist.

Aga peale selle, et me rääkisime siin pikalt ja laialt 5G-st, Huaweist ja nendest antennidest, mida kartma ei pea, puutusime me kokku sellega, et selles kobaras, mida me täna siin hääletama hakkame, on juttu ka TTJA-st, mis üha suurenev ja kasvav ametkond. See võtab, nagu ma oma küsimustes väitsin, varsti informatsiooni- ja propagandaministeeriumi mõõtmed, sest tõepoolest, igasuguseid erinevaid asju saab panna talle külge. See on ka siin seaduses sees. Samal ajal me saame teada, et ka Siseministeerium on oma väikesed näpukesed päris sügavalt sisse pannud ja otsib siia lisandeid juurde. Meie avalik meedia on – noh, ei saa nüüd öelda, et massiliselt, aga nii mõneski asjas – pööranud avalikkuse tähelepanu sellele, et siin on nüansse, mida tasub karta ja mida tasub kaaluda. Viide on sellele, et võib-olla saab öelda, et just siin toodud ja Siseministeeriumist initsieeritud paranduste kaudu püütakse üha intensiivsemalt ja suuremas mahus saavutada kontrolli teatud võrguandmete üle. See tekitab küsimusi või küsitavusi privaatsuse sfääri tungimise kohta.

Ehk ma tahan jõuda sinna, et nagu te näete, ambivalentsust selles aktis on. Ma tean päris kindlalt, et minu enda heas fraktsioonis on väga paljud head kolleegid tugevalt selle eelnõu poolt. Aga ma tean, et on ka kõhklevaid pilke. Ja ma ise olen ka kõhklev, kuigi osaliselt tahaks toetada. Miks me ei võiks siis oma seadusloomes teha niimoodi, et võtaks nagu tükid enam-vähem selles mõttes korraga, et see üks suund, üks asi, mis on konkreetselt millegagi seotud, oleks selge ja arusaadav, nii et me saaksime seda kas täielikult toetada või mitte toetada. Siinsel juhul on see segane. Minu jaoks hakkab see pihta juba sellest, kui ma loen, et kogu selle ...

Ma võtan veel kolm minutit.  

22:37 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

22:37 Paul Puustusmaa

... triangli taga on suurel määral üks Euroopa direktiiv, sealt saab see alguse. No siis tuleb sisse Huawei, siis tuleb sisse garantii, siis tulevad liitlased, luure ja 5G. Ühesõnaga, niimoodi on ju keeruline seadust teha korrektselt, viisakalt, arusaadavalt ja mõistetavalt. Siis on arusaadav ka, miks siin see ambivalentsus on. Ja nendele ohtudele on viidanud ju ka meie enda kolleegid, nii Kalle Grünthal kui ka Martin Helme. Nad on viidanud nendele asjaoludele. Veel kord rõhutan: see ei tähenda seda, et me oleksime selle seaduse vastu, aga ma ei julge ka kindlalt väita, et me kõik oleme selle seaduseelnõu toetajad.

Ma tahan lihtsalt lõpetuseks öelda, nagu Rihogi siin rõhutas: sõbrad, olgem tasakaalukad, mõtelgem selle peale, kaalugem seda ja olgem veendunud, et see on meile hea! Ja kui te olete selles veendunud, et see on hea, siis toetage, aga kui te ei ole selles veendunud, siis ärge toetage. Aitäh!

22:39 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Läbirääkimiste alguses ma korra juba rääkisin sellest, aga ma tuletan veel kord meelde, et läbirääkimiste käigus saab repliigi korras sõna ainult ühe korra. Kalle Grünthal on juba ühe korra repliigi käigus sõna saanud, nii et ma praegu ei saa rohkem anda. Aga nüüd järgmine kõne. Mart Helme, palun!

22:39 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Kolleegid! Ma ei keskendu sellele eelnõule. See eelnõu on, kuidas ma ütlen, katse kohanduda paratamatusega. See eelnõu on tunnistus Eesti e-riigi laevahukust. Me hulbime ääretul ookeanil, me klammerdume kummuli oleva päästepaadi külge ja oleme veendunud, et sellega me jõuame lõpuks kuskile randa ka.

Mis ma nende niisuguste metafooridega ja ilukirjanduslike võrdlustega öelda tahan, on tõsiasi, et Eesti ei ole mingi e-tiiger. Eesti ei ole mingisugune, ma ei oska öelda, IT‑heerold maailmas. Me ei ole teenäitaja, me ei ole mingisugune e-suurriik, meil ei ole mingisugust laitmatult toimivat digitaalühiskonda. Me võisime selles veenduda, kui meil olid kaugistungid ja me olime hädas sellega, et meil side katkes, heli kajas ja mida kõike veel. Tuli teha kordushääletusi ja seda mitte protseduurilistel, vaid puhttehnilistel põhjustel. Eesti ei ole mingisugune digitaalne e-suurriik. Ja see on paratamatu.

Piisavalt kaua maailmas elanud inimesena olen ma võinud kogeda, korduvalt, kuidas Eesti teeb küll kiire stardi, tõmbab sisse teatud edumaa, aga meie ressurss – demograafiline, intellektuaalne, materiaalne ja finantsiline – on piiratud. See on väga piiratud, see on väga väike. Ja siis, kui suured oma masinavärgile rihmad peale saavad – see võtab neil aega, aga kui nad selle masinavärgi käima saavad –, lähevad nad meist mööda. Me oleme nagu maratonijooksja, kellest Porsche Cayenne või Porsche mingisugune 911 või mis iganes mööda läheb. (Imiteerib lennuka sõiduki heli. Saalis on kuulda Pika Hermanni tornis lipu langetamise signatuuri.) Väga ilus meloodia! Ja vaat need on asjad, mille juurde me peaksime jääma ja millele me peaksime rohkem tähelepanu pöörama: rahvuskultuur, meie muusikakultuur. E-riigina meie ei suuda sammu pidada Hiinaga, e-riigina meie ei suuda sammu pidada Ameerika Ühendriikidega. Me ei suuda sammu pidada isegi Venemaaga, sest nende ressurss on kordades ja kordades suurem.

Mida me saame teha – ja seda me ka selle eelnõuga teeme –, on olukorraga kohanemine. Aga olukorraga tuleb kohaneda nii, et see kohanemine ei toimuks mitte mingite huvigruppide, mitte mingite eriteenistuste, mitte mingi süvariigi tingimustel, vaid meie rahvamajanduse ja meie kodanike vajaduste tingimusel. Mulle tundub, et sellest aspektist vaadates on sellel eelnõul tõsiseid puudusi. Ja see on jällegi sümptomaatiline. Sest iga kord, kui me vabas konkurentsis endast tugevamatele alla jääme, püüame me mingisuguse kapseldumise ja mingisugustele ühiskonnaelu avalikult või vähem avalikult määravatele jõududele eeliseid kätte mängides seda allajäämist kompenseerida. Me proovime ühiskonnas kontrolli ja suunatuse tekitamisega seda mahajäämust kompenseerida. Tegelikult ei kompenseeri see mitte midagi. Me loome endale illusiooni.

Palun lisaaega!

22:44 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun! 

22:44 Mart Helme

Me loome endale illusiooni, nagu me nende sammude astumisega jääksime reaalselt konkurentsi. Ei jää. See, mida me tegema peame, on meil tegemata olnud pikkade aegade jooksul. Ja see on oluliselt mitmekesisem, mitmekülgsem ja komplekssem ülesanne kõikide Eesti valitsuse ees, ükskõik, missugustest osapooltest need valitsused ka ei koosneks. See on meie väikese territooriumi katmine infrastruktuuriga, mis annab võimaluse kogu territooriumi ja kogu rahvastikupotentsiaali maksimaalselt kasutada. Me ei tee seda, me ei ole seda teinud.

Meil oli siin ju kunagi üks linnapea ja siseminister, kes lausa avalikult ütles, et elu mujal Eestis on mõttetu ja perspektiivitu ning ongi mõistlik kõikidel kolida kokku Tallinnasse. Nüüd luuakse samasugust illusiooni, muide, müües kas teostamatuid, perspektiivituid või vähemalt mitte nii perspektiivseid projekte, nagu Rail Baltic ja Tallinna–Helsingi tunnel. No Tallinna–Helsingi tunneli müümine on üldse õhu müümine. Siin ei ole mitte midagi taga. Siin on ainult mingisugune soovunelm Soome sillast. Muide, Soome sild on ühesuunaline. See on Eesti töötajate minek Soome ja sealt tagasi oma perekondade juurde, aga mitte vastupidi. Me nägime seda ja näeme seda ka praegu töörände ja koroonapiirangute puhul, mida Soome Eestile meie sammudele tähelepanu pööramata rakendab. Soome silda ei eksisteeri. Soome sild on üherealine jooksukanal tööle Soome ja tagasi rahaga Eestisse perekonna juurde. Ja seda me näeme kõikides Eesti maapiirkondades, mis on hüljatud ja kust inimesed on põgenenud. See on just see, millest ma räägin.

Ka selle eelnõu eesmärk ei pea olema mitte TTJA-le lisavolituste, kusjuures kattetute lisavolituste andmine, vaid selle eesmärk peab olema kogu Eesti katmine infrastruktuuriga, sealhulgas – ja see on kriitilise tähtsusega – haridusliku infrastruktuuriga, et inimesed saaksid mõtestatud elu elada ja rakendada oma potentsiaali nii iseenda, oma perekonna, oma kogukonna kui ka oma riigi huvides seal, kus neile elada meeldib, mitte seal, kus nad on paratamatult sunnitud elama.

Need on kokkupuutepunktid selle eelnõuga. Aga ma ei tahtnud võtta seda eelnõu ette ja hakata siin paragrahvide kaupa näpuga järge ajama. Ma tahtsin panna selle eelnõu laiemasse konteksti. Ja see laiem kontekst on see: ärme petame iseennast. Ärme petame ennast sellega, et me oleme mingisugune digitaalne suurriik, sest seda me ei ole. Ärme petame ennast sellega, et meil on ressurssi võistelda hiinlastega. Ei ole. Ärme petame ennast sellega, et me suudame vältida Huaweid, kui seda ei suuda isegi sakslased, prantslased, inglased ega lõppkokkuvõttes ka ameeriklased. Aitäh!

22:48 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun! 

22:48 Henn Põlluaas

Austatud aseesimees! Austatud kolleegid! See teema, millest me praegu siin räägime, on hästi oluline ja tegelikult väga tõsine. Aga mina alustaksin sellise natuke humoorika hetkega, humoorika meenutusega ajast, kui ma olin Riigikogu esimees ja Hiina saatkond tähistas väga suurejooneliselt Hiina Rahvavabariigi 70. aastapäeva. Seal vastuvõtul piirasid mind ümber viis-kuus Hiina päritolu härrat ja ka üks nende kohapealne esindaja. Tegemist oli Huawei esindajatega, kes püüdsid mulle väga-väga järjekindlalt ja väga-väga pealetükkivalt selgeks teha, kuivõrd hää asi see Huawei on, kuidas sealt ei ole mitte mingisuguseid ohte karta ja et kõik need on lihtsalt ülespaisutatud hirmud. Kuna nad olid sõna otseses mõttes äärmiselt pealetükkivad, siis ma proovisin ennast ikkagi neist lahti rebida, aga see õnnestus ainult hetkeks, sellepärast et seal rahvamassis leidsid nad mind varsti jälle üles ja piirasid ümber. Lõpuks oligi liikumine seal umbes nagu "Benny Hilli show" lõpus, kus mina põiklesin sinka-vinka nende eest ära ja kogu see hanekari oli mul sabas.

Aga ega selles teemas väga palju rohkem humoorikat ja naljakat ei ole. Sest mida kujutab endast 5G? See on kõrgsagedusriba ja neid sagedusi on seal palju, võrreldamatult rohkem kui 4G puhul. Ja kõigele lisaks on see ääretult kiire, ääretult suure andmemahutavusega. Piltlikult öeldes võiks ühe ruutkilomeetri sisse mahtuda umbes miljon nutitelefoni või ükskõik millist muud nutiseadet. Ja kui me seda laiendame näiteks Euroopa ulatusse, siis me räägime juba, ma ei tea, kümnetest miljarditest või isegi sadadest miljarditest – piiri ei ole.

See võrk on niivõrd tõhus, et tegelikult suudab see üle kanda ka selliseid andmeid, mida me oleme pidanud nagu, ütleme, inimestele või loomadele omasteks tajudeks. Ühel heal hetkel on võimalik selle kaudu üle kanda ka maitseid ja lõhnu ja temperatuuri ja kõike muud. Teha seda, mida me täna tegelikult ei kujuta ettegi. Võimalused on piiritud ja 5G on tulnud selleks, et jääda, selles ei ole kahtlustki. Nüüd on küsimus ainult selles, kuidas ja kui turvaliselt me suudame seda ära kasutada. Paraku on maailmas 5G tehnoloogia pakkujaid üsna vähe ja neist vaid mõned paiknevad Euroopas. Üks tuntuimaid on Huawei, kelle ümber ju tegelikult kogu see trall käibki, sest Hiina on ju ... 

Palun lisaaega! 

22:48 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. 

22:54 Henn Põlluaas

... andnud välja seaduse, et ükskõik kelle omandis mingi ettevõte on, Huawei puhul püütakse küll selgeks teha, et ta ei ole riigi omanduses, aga Hiinal on õigus igasse tootesse lisada oma riist- või tarkvara, ja see teeb ettevaatlikuks. Seda enam, et Huawei või üleüldse 5G võrgu puhul on turvalisust tagada oluliselt keerulisem, sest seal on väga palju antenne, väga palju erinevaid osiseid, aparatuuri. Väga sõltuv on ta tarkvarast ja see teeb turvalisuse küsimuse selle juures ääretult oluliseks, sest kogu andmeside ju, kõik pangandusriigi julgeolekuteemad, meie mis iganes tööstuse juhtimise protsessid, kõik ju liiguvad sinna.

Ja USA on näinud väga suurt riski Huaweis just tänu sellele Hiina seosele. Eesti on ka USA‑ga vastava deklaratsiooni allkirjastanud. Euroopa Liit on oma raportites toonud esile väga tõsiseid turvariske ja probleeme. Ja nüüd see eelnõu, mis meil täna siin laual on, see tulenebki tegelikult nendest Euroopa Liidu rakendatud või väljapakutud meetmetest, kuidas neid riske maandada. Ja selles suhtes on see eelnõu väga tervitatav, eriti kõikvõimalikud julgeolekuriske puudutavad punktid, sest alati on parem ennetada võimalikke ohte, kui need meile kohale jõuavad.

Aga loomulikult see on seotud, nagu ma ütlesin, kõigega, mis meid puudutab. Siit tuleneb ka tegelikult otsene seos nende tendentsidega, mida me siin Eestis juba näeme, ka ABIS-e eelnõu ja superandmebaasi loomisega seoses, sest Hiinas see jälgimissüsteem kõik juba toimib. See on vaid üks samm, kui 5G suur vend avab oma valvsa pilgu ka Eestis. Ja siis ei ole enam mitte ühtegi hetke, ühtegi momenti, kui me ei ole kontrolli all, sest see ei pruugi käia mitte ainult turvakaamerate abil kuskil tänavanurgal või piiriületusel, vaid seda võib teha ka televiisor, külmkapp või mis tahes aparaat teil kodus on, mis on sinna võrku ühendatud.

Me oleme ausad inimesed, meil ei ole midagi karta, ometi see kaotab viimasegi privaatsuse riisme. Kujutage ette, kui see toimub riigi tasandil. Enam ei ole vaja otsida Simme, Dresseneid või ükskõik keda, kes oma riigi reedaks, sest piisavate oskuste ja teadmiste korral, eriti siis, kui tootja on suutnud ka mingit riist- või tarkvara kuhugi seadmetesse sokutada, ei ole enam ühtegi saladust. (Juhataja helistab kella.) Aitäh! Kell heliseb, aga põhimõtteliselt mina seda eelnõu toetan. Tänan! 

22:56 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

22:56 Alar Laneman

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Jätkan sealt, kus eelkõneleja lõpetas. Mul on samuti tunne, et seda eelnõu võib toetada ja et me oleme selle eelnõuga õigel teel. Aga ma võtan endale õiguse jagada mõningaid tähelepanekuid ja märkusi, mis minu jaoks seostuvad kõnealuse eelnõuga.

Mõnes mõttes on ta nagu hea selline – vabandan mitte-eestikeelse väljendi pärast – case study, kuidas võiks tihedamini meie majas eelnõud sündida. See teema ei ole ju lihtne, kuigi ta võib tunduda väga tehniline. Siin põimuvad tehnilised küsimused, samuti majandusküsimused julgeolekuga ja poliitikaga. Mul on olnud varem mõningaid kokkupuuteid selle teemaga ja selle valdkonnaga laiemalt. Selles mõttes on väga sümpaatne, et üsnagi tehnilises ja keerukas, mõnes mõttes isegi nii emotsionaalselt kui ka ärivõitluse emotsioonidega laetud õhkkonnas on suudetud ikkagi kaasata lai ring asjasse puutuvaid osalejaid. On suudetud kaasata ka riigi eksperdid, kes vastutavad julgeoleku eest.

Meil on selline hea ütlus, et kus suitsu, seal tuld. Võib-olla need kahtlustused, mis on olnud siin taustaks, ei ole asjatud. Aga igal juhul on riik toiminud selle seaduseelnõu väljatöötamisel sisuliselt, targalt ja mõistlikult. Eraldi teen väikese tänukummarduse ettekandjale, sest küsimustele vastused olid sisulised, ma ütleksin, et heas toonis ja vaatamata sellele hetkeolukorrale, mis meil praegu on, stiilsed. Nii et minu väga suur tänu. Muidugi see määrab selle tooni, mismoodi need küsimused tulevad. Minu arust on see hea näide, sellepärast ka see võrdlus case study'ga.

Ma tahaksin eraldi rõhutada seda, mis minu arust tuli siin ka välja, et võib-olla siin probleeme ei olegi. Aga eks me peame alati keeruliste küsimuste juures mõtlema, mis on need asjad, mida me ei tea. See ongi tavaliselt kõige keerulisem küsimus. Minu arust me oleme põhilised kahtlused formuleerinud või vähemalt neid tunnetanud. Näiteks oli loetelu julgeolekuaspektidest väga muljetavaldav. Aga kui me vaatame majandushuve ja julgeolekuhuve, siis me ju näeme, et esiteks on suur erinevus selles, kuidas näiteks meie lääne pool toimetame ja kuidas toimetatakse mõnes teises kultuuris. See, mis meil on pelgalt ja puhtalt majandus- ja ärihuvi ning ärihuvide kokkupõrge ja võitlus, on mujal ikkagi väga tugevalt seotud julgeolekuküsimustega. Näiteks, kui lugeda kas või meie idanaabri dokumente, mis räägivad sellest, millised on strateegilised suunad riigi kütusepoliitikas, siis otseselt on nimetatud, et need on seotud julgeolekuküsimustega. Läänes on need pigem sellised majanduslikud küsimused.

Majandus teenib julgeolekut ja julgeolek omakorda toetab majandusvõitlust. Selles mõttes siin korduvalt mainitud Hiina on võib-olla erinev, et ta on üsna avalikult öelnud ja ka see viimane avaldus, mis Londoni saatkonna ametnikud on teinud, ütleb, et lääne suurriikide aeg hakkab läbi saama.

Palun mõni minut lisaaega!

23:01 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

23:01 Alar Laneman

Aitäh! See ei ole ju märk sellest, et Hiina töötab nüüd avatumalt, vaid pigem on see märk sellest, et ta on juba tunnetanud oma jõudu. Ja see on andnud võimaluse dikteerida või välja öelda seda avalikult. Võib-olla siin ongi meil tegemist olukorraga, kus mõnes mõttes varjatakse seost riigiga. Üritatakse mängida lääne reeglite järgi, maskeerida seda ärihuvide võitluseks, aga selle tulemusel laieneb oma pehme jõud ja võib-olla ka mingi tehniline kontroll. Oleme kuulnud eri raportites, kui palju varjatuid sissepääse on kuskil riikides juba olemasolevates [süsteemides] ehitatud. Kahjuks mul ei ole otseseid viiteid pakkuda. Sellega saavutatakse mõju majandusele. Ja kui see on piisaval tasemel, siis võib sellest tulla, nagu me oleme näinud, mõju poliitikale. Kuigi see on üsna omapärane, pigem selline pehme mõju, aga mõju on mõju ja sellega taotletakse muutusi.

Nii et ma arvan, et see, mismoodi selle seaduseelnõuga on töö käinud – me ei ole vaadanud seda puhtalt tehnilise või mingi sidetemaatikana, me ei ole vaadanud seda reaalsest elust lahus  –, on tark lähenemine. Me peame endale aru andma, et Eesti küsimustes kõik need majandusküsimused on alati samuti laiemad – iga majandusküsimus Eestis on ju ka maksuküsimus, samuti regionaalpoliitika küsimus. Ja kui meil on tegemist välispartneritega, siis on ta ka välispoliitiline ja võib-olla julgeolekualane küsimus. Selle pärast oli kogu see õhtu mulle väga hariv ja sellepärast ma kasutasin seda väljendit, et see on nagu omamoodi case study. Oleks meil vaid rohkem jõudu ja kogemust sellest õppida! Me oleme näinud ka väga teistsuguseid vaidlusi siin. Aga kui me kõik õpime, siis eks me oleme ka paremad. Aitäh! 

23:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

23:03 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Ma esmalt kohe ütleks, et selle võimaliku kolm minutit, mis te saaksite mulle anda, ma sooviksin anda represseeritud Peeter Ernitsale, kellelt on see võimalus ära võetud. Ja mis mõttes ei ole meil võimalik siin praegu kõneajaga kaubelda? Me kõik ju teame seda: "Anna enda telefoni, mul sai kõneaeg otsa." Me kaupleme igasuguste asajdega, CO2 kvootidega ja millega iganes, aga nüüd saadikud ei saa vabast tahtest enda kõneaega edasi anda. Las taksomeeter tiksub, ma saan selle olulise, mis on vaja öelda, ikka ära öelda selle aja jooksul.

Nüüd, see, et ta meeldib paljudele – noh, siis ta meeldib. Aga see, et ta paljudele ei meeldi – noh, ta ei meeldi. Neid probleeme on siin juba tutvustatud. Ega väga tõsist sihukest kiidulaulu ei ole tulnud. Nojah, eks me peaksime tegelikult aru saama, et siin on ju mitmedki erinevad huvid. Jevgeni Ossinovski viitas üsna alguses nendele kummalistele ja huvitavatele huvidele, millele muidugi hea tutvustaja Kristen ei pidanudki [vajalikuks tähelepanu juhtida], sest see ei olnudki tema rida, tema komisjoni esimehena päästis välja Kalvi Kõva. Ma tahan sind tunnustada ja ma loodan, et Reformierakonna fraktsioon ei tee noomitust selle eest, et sa vastasid küsimustele sisuliselt. Sa vastasid täpselt nii palju, kui oli vaja, et saadikud aru saaksid, mitte ei plõksinud siin, et seda me ei arutanud või teist ja kolmandat, sellise sooja ilmaga, kus kõik tahaksid 2. juuliks või juuniks, ma ei tea, pruuniks saada. Aga see ei ole see mõte.

Mind kummastab üks asi. Noh, me saame aru, et Reformierakonnal on koostööleping Hiina Kommunistliku Parteiga ja sellepärast võib-olla nad lükkavadki seda seadust muudkui edasi. Samas jälle näiteks Keskerakonna huvi on see, et paneks aga kõik puud muudkui sinna ahju. Selline kummaline kompromiss leiti: mitte kummagi eelnõuga ei minda edasi, vaid just kompromiss on see, et me läheme mõlema eelnõuga edasi. Väga julge otsus. Sellepärast, et selle julge otsuse tulemusena kaotavad tegelikult mõlemad üsnagi kindlalt oma näo.

Minu eelnev küsimus, mis oli ajendatud võib-olla sellest, et meil oli infotelefon 1247 – üks number 24 tundi ja seitse päeva nädalas – ja selle üle olid meil eelmisel kevadel siin suured arutelud, sest [kardeti,] et vabatahtlikud hakkavad seal infos hullama. President saatis selle eelnõu meile tagasi – ütles, et on olemas põhiseaduse riive. Mul oli au tutvustada uuesti seda eelnõu, millesse me ei teinud ühtegi muudatust. Siis selgus, et ei olnudki tegelikult põhiseaduse riivet. Aga nüüd ma loen, et käesolevas eelnõus on see, et toimubki sundvõõrandamine. Mitte midagi ei kompenseerita ettevõtjale. Ja see ei olegi põhiseaduse riive. Sellepärast, et juba on nähtud, et seadus jõustub – esimene punkt või mis ta on – 2021. aasta 15. juulil. Meil on põhimõtteliselt ju loetud päevad ehk homme veel, et kolmas lugemine ära teha. Ja juba on teadmine, et president ei näe siin seda murekohta. Täpselt nii nagu karusloomafarmide omanike puhul, kes olid teinud investeeringuid, nüüd on see pidu läbi, aga riik midagi ei kompenseeri. Ma loodan, et need karusloomafarmide omanikud kaebavad selle otsuse edasi, sest Eesti Vabariigi põhiseadus ei luba sellist sundvõõrandamist või natsionaliseerimist. Aga noh, see ongi selline huvitav armukolmnurk. Juba on teada, et president kuulutab selle välja, nii julgelt, sest kaks erakonda on leidnud ju tegelikult päris hea ühisosa ja nad mõlemad lähevad sellega edasi. See paneb natukene kulmu kergitama.

Ma ei ole küll selline skeptik, et ütleksin, ansambel Toe Tagi sõnadega, et homme on teil halb ja ülehomset pole, vaid ütlen hoopis Singer Vingeri sõnadega, et informatsioonita olla ei saa, vajan kui õhku ma. See, et õhu kaudu meid kuulatakse ja jälgitakse ja kõik see asi, on äärmiselt kummastav. No näed, tuleb välja, et riivet ei ole. Mina ütlen, et ma ei usalda seda Hiina värki, aga nad saadavad ikka saatkonnast mulle kogu aeg kirju, kuigi ma ei ole selle toetusrühma liige. Ma ei tea, miks. Aitäh!

23:09 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

23:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Nagu Jüri Ratas armastab öelda, mõnusas tempos liigume hommiku poole. Kõigepealt, jah, ma arvan, et käed eemale Kristen Michalist. Ma ei arva seda, et tänu sellele, et Reformierakonnal on leping Hiina komparteiga, tuli Kristen täna siia pulti ja lükkas [eemale] Kalvi Kõva, kes paberite järgi pidanuks siia tulema. Aga see on minu selline arvamine.

Aga ma mäletan, et see oli eelmisel aastal enne vabariigi aastapäeva, kui meil käisid külas sellised toredad härrasmehed, kelle nägu hästi meelde ei jäänud, Välisluureametist. Nad käisid igal pool meil ja rääkisid seda juttu, mida me kõik oleme kuulnud. Nii et ma ei hakka seda ütlema. Siis ma pärast lugesin lehest, et oo, endine siseminister, Isamaa juhatuse liige sättis ennast ka kolleegide Isamaaliidu fraktsiooni ja kuulas sealt lobistina pealt, kuidas värk käib. Ja kui vaadata, maailm on pisikene. Nüüd täna noor kolleeg rahvakirjanik tegi avalduse, et tegelikult ei olnud Ratas ja Pence seal taga, vaid oli Urmas, ja tema on ka Isamaaliidu ohvitser. Nii et väike erakond küll, aga väga suur, ja üks tegutseb ühel pool, teine teisel pool. See on praegusel keskööle läheneval kellaajal selline väike meenutus, kui lubate.

Aga mida ma sellest arvan? Ma ei ole mingi luuraja. Ja kui ma oleks, siis ma ei ütleks seda. Aga ma tunnen natuke geograafiat ja tean, et Hiina on päris suur maa. Kui need Välisluureameti poisid meil külas käisid – nende näod olid sellised, nagu nende asutuses ikka on, et need hästi meelde ei jää –, siis ma rääkisin, ma ei mäleta, kellega kolleegidest. Tuli jutuks, et kuidas siis Brüsselis lood on – seal, kus on europarlament, Euroopa Parlament. See oli ka selge, et Ameerika Ühendriigid on meie suur liitlane, kellele me panustame ja loodame – seni, kuni me ise hakkama saame, kui me hakkama saame, Leo teab paremini, kui kaua me hakkama saame –, ja lõpuks nad tulevad siis õigel ajal. See survestamine on selgelt meie Ameerika sõprade poolt. Aga toona oli jutuks ja tuli välja, et Belgia on Huawei kants. Ja siis ma arutasin kellegagi ja uurisin, kuidas siis nii skisofreeniline olukord on: üks suur sõber Washingtonis räägib ühte juttu, aga teine, europarlament, kus ka meie poisid on, ja selle ümbrus on hoopis teise suurriigi, kui võib öelda, kontrolli all, sest Huawei on nendega väga tihedalt seotud, nende kontrolli all. Seda nimetatakse skisofreeniliseks olukorraks. Ühtpidi peaks nagu tulema oma ühele suurele sõbrale vastu, aga teiselt poolt on meie teine suur sõber euroliit, selle peakorter ja europarlament hoopis teises reaalsuses. Kuidas meie peaks siis käituma?

Siin Mart Helme kõnet kuulates, filosoofilist ja sellisest kõrgest sinoloogi ja Hiina-huvilise vaatepunktist peetud kõnet, ega ta otse välja ei öelnud, aga mina sain niimoodi aru, et ei maksa kõiki mune ühte korvi panna. Aga seda ei maksa võib-olla ka nii välja öelda. 

23:14 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas on vaja lisaaega?

23:14 Peeter Ernits

Jah, paluks küll kolm minutit.

23:14 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

23:14 Peeter Ernits

Ja kui saaks isegi kuus minutit, mida kolleeg Kruusimägi on mulle korduvalt pakkunud, aga ...

23:14 Aseesimees Martin Helme

Seda ei luba kodukord, kahjuks.

23:14 Peeter Ernits

Jah, aga seda ei lubanud ... Jah. Aga see selleks.

23:14 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaks.

23:14 Peeter Ernits

Ja mida siis teha? Praeguseks hetkeks, kui aasta on möödas, on olukord oluliselt muutunud. Belgia suurim telekommunikatsioonifirma on teinud oma otsuse. Sama on teinud Rootsi. Aga samas on soomlastel ... Siin algul Kristen ei tahtnud seda hundi nime välja öelda, aga lõpuks öeldi ikka välja, et hundil on ikka see nimi, h-tähega. Hunt ja Huawei on mõlemad h-tähega. Aga kui ma nüüd loen Elisa seletusi, mida mõned kolleegid siin juba ka on refereerinud, siis see on tegelikult ju tegelikult ju selline mitte kõige parem tegevus, mida peaks kompenseerima. Kui tuletada meelde, mida kolleeg Kruusimäe siin rääkis karusloomadest, siis ma võin teile täpselt öelda, et seal on nõue umbes kümme miljonit. Ja nüüd, kui ma Elisa juhtide pabereid ja ka komisjoni dokumente loen, siis seal on kirjas 50 miljonit. Muidugi ei saa võrrelda Karjaküla farmi ja supertehnoloogial põhinevat Hiina Huawei taristut ja kõike seda Eestis. Ma arvan, et see on tunduvalt kallim.

Siin me puutume kokku Eestis üldse selle probleemiga, et me piirame igasuguseid asju, aga oleme väga kitsid kompenseerima. Needsamad lendoravad või metsaomanikud, memmed või taadid, kes surevad enne, kui nad saavad natukenegi kompensatsiooni. Ülle Madise kunagi pistis meil nina nagu koerapoegadel [millegi sisse] ja siis me võtsime seaduse kiiresti vastu. Mõned ei surnud veel ära, said veel enne surma natuke kompensatsiooni.

Nii et jah, kui see on meie julgeoleku pärast – meie parimad pojad peaks ütlema, kas see nii on –. kui me peame loobuma sellest suure Hiina tehnoloogiast, siis me peame aumeestena olema valmis seda ka kompenseerima. Aga ma ütlen, minu kogemus näitab, et me oleme väga kitsid olnud, olgu lendoravate või karusloomade puhul, nüüd Hiina Huawei, selle hundi ...

23:17 Aseesimees Martin Helme

Aeg!

23:17 Peeter Ernits

Ega rohkem ma ei räägigi. Aitäh tähelepanu eest!

23:17 Aseesimees Martin Helme

Nii. Üks kõne paistab veel. Leo Kunnas, palun! Oi, vabandust! Enne on Tarmo Kruusimäel repliik.

23:17 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Just äsja sain sõnumi, üks vanem proua küsis, et mida te seal nii pikalt räägite sellest pesumasinast. Ei, Huawei toodab muidki asju peale pesumasina. Pesumasina probleem see ei ole. Võib-olla inimesed arvasid nii, kuna ma siin tsiteerisin mõningaid laule. Bläck Rokit oli see, kes lubas peedist teha pesumasinale trumli. Võib-olla, kui mina räägin Huaweist, siis ei ole vaja ... Peeter Oja on hoopis teine tegelane. Kuigi ma istusin siin kahe näitaja vahel, me moodustame siin sihukese väikse kolmnurga. Tegelikult me moodustame siin Isamaa fraktsiooni punkarite ühenduse. Aga ütlen, et te olete valesti aru saanud, siin ei ole täna juttu üldse pesumasinast, vaid sellest, et kogu see Hiina tehnoloogia – lihtsalt ühel hetkel nemad tulevad ja parandavad, eks ju. Täpselt nii, nagu me andsime Tallinnas koolidki remonti, nüüd ei või isegi lambipirni seal vahetada, tulevad hoopis kallid ärimehed ja [teevad tööd] kalli raha eest. See on paha, kui me ise ei saa endal tulesid ära kustutada – see on küll kujundlik väljend, aga piisab. Jah, me räägime praegusel hetkel andmesidest. Ja see 1247, sinna ei ole vaja helistada. No see peakski tasuline olema, sest Ivan Orav on öelnud, et küll need vaesed inimesed on tüütud – no et kui see on tasuline, siis sinna ka ei helistata. 

23:19 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd Leo Kunnas. Palun!

23:19 Leo Kunnas

Palun kolm minutit lisaaega!

23:19 Aseesimees Martin Helme

Kaheksa minutit, palun!

23:19 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kui  1970. aastate alguses Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vastasseis oli üsna tipus, siis otsis USA toonane administratsioon, Nixoni oma, vastukaalu Nõukogude Liidule ja tekkis Kissingeri doktriin ehk lähenemine Hiinale. Nüüd me näeme, kuhu see lõpuks välja viis. Loomulikult, kui Kissinger ja teised toonased Ameerika Ühendriikide juhid oleksid tajunud, millega see kõik ühel momendil ehk siis praegusel ajal on lõppemas, siis nad kindlasti, tõenäoliselt ei oleks seda kurssi võtnud. See on esimene ajalooline remark, mida ma tahtsin teha. 

Teine on see. Kui ma juba üle-eelmise kümnendi lõpupoole kirjutasin oma ulmetriloogiat "Gort Ashryn", kus ma kujutasin ette kahte suurt netti, mille nimed olid MILNET ja GALNET, mis on 5G-st veel umbes viis põlvkonda edasiarendust, siis sellel ajal juhtuski tegelikult esimene juhus, mis on nüüd juba ajalooline. Nimelt, siis oli selline viirus, mille nimi oli Stuxnet – tõenäoliselt ei võta keegi selle päritolu lõpuni omaks – ja mis jooksutas Iraanis Natanzis kinni tuumareaktori, õigemini tsentrifuugid, nii et reaktor langes rivist välja. See oli esimene moment, kus neti kaudu reaalselt mõjutati toimivaid asju.

Nüüd me teame, et selliseid juhtumeid esineb järjest rohkem ja see on muutunud igapäevaseks. 5G nett, n-ö asjade internet, kus võrgus on nutikad majad, autod, igasugused seadmed, kes kõik suhtlevad omavahel. Me liigume sinnapoole, selle võimsa süsteemi poole. Ja loomulikult tekivad julgeolekuaspektist küsimused, kus on tagauksed, kes kontrollib seda süsteemi, kes saab seda mõjutada jne. Siin ongi see küsimus, et kui me demokraatlikes riikides näeme mingit ettevõtet, siis me loogiliselt oletame, et selle ettevõtte hea eesmärk ongi lihtsalt kasumi teenimine ja et see on puhtalt kommertslik ettevõte. Aga Hiinas, nii nagu ka kunagi Nõukogude Liidus – muidugi Nõukogude Liidus sellist tehnoloogiat ei olnud –, olid kõik ettevõtted seotud riigiga ja parteiga. Samamoodi on see Hiinas nüüd ja jääb ilmselt ka tulevikus. Kui vahepeal tekkis lootus, et võib‑olla Hiina tõesti kõige selle mõjul, mis ta on koos läänega teinud, võiks ka oma maailmavaatelt kalduda totalitarismist loobumise poole, siis viimase juhi Xi Jinpingi ajal on kõik läinud tegelikult vastupidises suunas.

Mis me võime öelda? Tänapäeva Hiina sarnaneb kõige rohkem, kui tõmmata mingi ajalooline paralleel, oma korralt ja ülesehituselt, midagi pole teha, Natsi-Saksamaaga. See tuleb välja öelda. Ühe partei süsteem, kapitalistlik, aga riigi kontrolli all olev majandus ja loomulikult tervete rahvaste või rahvarühmade valimatu diskrimineerimine ja genotsiid, nagu see, mis tehti juutide ja mustlastega. Ega see, mis tänapäeval tehakse tiibetlaste ja uiguuridega, ei erine väga palju sellest, mis toimus 1930-ndatel, rääkimata veel 1940-ndatest, kui neid rahvaid hakati massiliselt tapma. Aga sarnasus sellega, mis oli 1930-ndatel – võib-olla on üsna julm see niiviisi välja öelda, aga seda ma siinkohal küll teeksin. Seepärast ei saa ka neid ettevõtteid käsitleda puhtalt nagu kommertslike ettevõtetena. Meil tuleb lihtsalt aduda seda, mis on selle taga.

Seda seadust mina loomulikult toetan. Võib-olla selle julgeolekualane tuum kajastub muudatusettepanekus nr 3, mis § 873 näol toob sisse nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks. Siin on eriti esimesed kolm lõiget nagu võti kõige mõistmiseks. Selleks, et me saaksime olla Ameerika Ühendriikidele ustav liitlane, kes suudab ka reaalselt sõjalist koostööd teha ilma julgeolekut ohustamata, on see seadus, eriti see muudatusettepanek, hädavajalik.

Siin oli ka küsimusi selle kohta, jah, et Euroopas mõned riigid ongi jõudnud sinnani, et nad sisuliselt ei ole infotehnoloogiliselt Ameerika Ühendriikidega tegelikult koostöövõimelised. Sest kui sa valid Huawei, siis sul ei ole võimalik teha selles mahus koostööd, nii nagu oleks vaja. Meie siin loomulikult alliansi piiririigina ei saa vaadata ainult majanduslikke huve või lähtuda nendest vajadustest, vaid me peamegi lähtuma eelkõige julgeolekuvajadustest. Euroopa riikidel, suurriikidel on mõnevõrra teised võimalused. 

Ma olen ka energiajulgeoleku kohta toonud näite. Nüüd, kui Saksamaa on lõpetanud või lõpetamas nii kivisöe kui ka tuumaenergia kasutamist, siis kust hakkab Saksamaa põhiliselt energiat saama? Loomulikult Venemaa gaasist. Ja kõik sellised seosed. Selles mõttes meie peame püüdma nii palju kui võimalik neid vältida ja mõnikord ka meie Euroopa liitlastele, keda me ei saa küll palju mõjutada, ütlema siiski välja asjad nii, nagu need on, vähemalt enda jaoks. Siin ongi suured julgeolekuriskid, nii otseselt selle seaduse mõistes ehk infotehnoloogia ja küberkaitse vallas kui ka kõikides teistes valdkondades.

Nii et meil ei ole siin väga palju valikuid. Kui vaja, tuleb see kompensatsioon maksta, aga lihtsalt tuleb tõmmata selge joon vahele ja me ei saa lubada siin 5G neti loomist ega sellist tehnoloogiat, mis ei ole meie põhilisele liitlasele vastuvõetavad või ei klapi nende ja meie ühiste julgeolekuhuvidega. Tänan!

23:27 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Urmas Reitelmann, palun!

23:27 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Ma räägin väga lühidalt. Lihtsalt Leo juttu kuulates meenus mulle üks loetu kümmekonna aasta tagant. Ma lugesin ühte raamatut CIA-st. Minu meelest ei ole eesti keeles seda välja antud. See on üks väga paljudest CIA-d läbi ajaloo käsitlevatest raamatutest, kus loetakse ette erinevad luureoperatsioonid. Seal toodi n‑ö järelmina näide ühest luureoperatsioonist, mida raamatu autorid pidasid sisuliselt ainsaks õnnestunult läbi viidud, korralikult planeeritud ja ka korralikult toimunud luureoperatsiooniks. See on hea näide sellest, kuidas infotehnoloogia ja sellesse peidetud tarkvara võib ohtu seada riigi julgeoleku.

Ma täpselt ei mäleta, mis aastal see toimus, aga Nõukogude Liit ehitas ühte järjekordset gaasijuhet. Ja see oli sel perioodil – politoloogiat tundvad inimesed ehk mäletavad seda aega –, kui Ameerika Ühendriigid olid kehtestanud tehnoloogiaembargo Nõukogude Liidule. See kehtis veel 1980. aastatel ja isegi meie puutusime sellega kokku. Kui meie siin taastatud iseseisvusega Eestis hakkasime endile arvutiparki soetama, siis teatud asjad olid teoreetiliselt meile ka veel keelatud, sest sisaldasid seda tarkvara, mida ameeriklased kartsid, et ei tohiks sattuda venelaste kätte. Ja ameeriklased teadsid suurepäraselt, et seda gaasijuhet ei saa käivitada ilma teatud kübervõimekuseta. Ehk kogu selle gaasijuhtme survet tuli automaatselt hoida nii, et see saadaks gaasi ühtlase joana edasi, aga selleks ei olnud Nõukogude Liidus ligilähedastki võimekust. Ameeriklased teadsid väga hästi, et venelased, nagu nad kõiki asju üritavad varastada, ilmselt üritavad kuidagi hankida endale seda arvutiparki, nii raudvara kui ka soft'i. Nad tegid ühe väga kavala asja: panid ühe sihukese konksu venelastele, nii et venelased ostsid Kanadast salakaubana ette söödetud arvutipargi koos programmidega. Ja kui nad oma torujuhtme otsad olid kokku keevitanud ja panid need arvutid sinna külge, siis kõik toimis jube hästi. Gaas hakkas liikuma, kõigil silmad särasid ja punatäheordenid pandi rindadele. Kuni ühe hetkeni. Ühel hetkel see programm tõstis gaasisurve selles trassis kriitilise piirini, nii et see trass lendas sisuliselt terves ulatuses õhku. Kaputt. Tehtud! Kogu projekt. See on ilmekas näide sellest, kui haavatavad me oleme, kui me mingisuguse kurjami endale kuhugi võrkudesse laseme. Aitäh!

23:31 Aseesimees Martin Helme

Kristen Michal, kas sõnavõtt kohapealt või repliik? Mõlemad on kaks minutit. Palun!

23:31 Kristen Michal

Repliik, kui austatud juhataja lubab. Tänan sisuka debati eest ja heade sõnade eest! Ühe paranduse pean siiski tegema kolleeg Tarmo Kruusimäe ja tuleviku ajalooürikute tarbeks: Reformierakonnal ei ole tema mainitud koostöölepingut Hiina Kommunistliku Parteiga. Aga kui tema tahab seda edasi arvata, siis ta võib. Teda praegu saalis ei viibi, aga eks ta siis loeb hiljem selle kohta stenogrammist.

23:31 Aseesimees Martin Helme

Jaa, selge, nüüd on meil läbirääkimised [läbi], ühtegi sõnasoovi rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised. Saame minna muudatusettepanekute juurde. Kokku on eelnõu 301 kohta esitatud viis muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku esitaja on majanduskomisjon ise ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Rene Kokk, palun!

23:32 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne seda võtta vaheaeg kümme minutit.

23:32 Aseesimees Martin Helme

Teeme nii. Kümme minutit vaheaega, palun!

V a h e a e g

23:42 Aseesimees Martin Helme

Austatud Riigikogu! Oleme eelnõu 301 muudatusettepanekute juures. 

Esimene muudatusettepanek, mille esitaja on majanduskomisjon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:43 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 56 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid on 1. Muudatusettepanek on leidnud toetust.

Teine muudatusettepanek, mille esitaja on majanduskomisjon ja majanduskomisjon on seda ise ka arvestanud. Rene Kokk, palun!

23:43 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne muudatusettepaneku hääletust palun teha kümme minutit vaheaega.

23:54 Aseesimees Martin Helme

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

23:54 Aseesimees Martin Helme

Vaheaeg on lõppenud. Me oleme teise muudatusettepaneku juures, mille esitaja on majanduskomisjon, ja juhtivkomisjon on seda arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:54 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 54 saadikut, vastu on 0 ja erapooletuid 1. Ettepanek on leidnud toetust.

Järgmisena on kolmas muudatusettepanek, selle esitaja on majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud. Henn Põlluaas, palun!

23:55 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud aseesimees! Ma palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palun kümme minutit vaheaega.

23:55 Aseesimees Martin Helme

10 minutit vaheaega.

V a h e a e g

00:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, vaheaeg on läbi. Ei juhtu just tihti, et ühe istungi ajal on meil võimalik kahel ööpäeval pidada kolme inimese sünnipäeva. Kui eile olid sünnipäevalapsed rahanduskomisjoni esimees ja Sulev Kannimäe, siis tänaseks, praeguseks kell 00.05, kui kell on löönud juba kesköötundi siin linnas, on Dmitri Dmitrijevil sünnipäev. Palju õnne! (Aplaus.)

Selle positiivse noodiga on mul hea meel panna hääletusele kolmas muudatusettepanek, mille on esitanud majanduskomisjon ja on ise seda ka täielikult arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

00:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 52, vastu 0, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust.

Liigume edasi neljanda muudatusettepaneku juurde, mille on esitatud ka majanduskomisjon ja mida ta on samuti arvestatud täielikult. Henn Põlluaas soovib vist sünnipäevaõnnitlused edasi anda.

00:06 Henn Põlluaas

(Naerab.) Jah, aitäh! Ka meie fraktsiooni poolt kõikidele sünnipäevalastele palju õnne veel! Aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palun kümme minutit vaheaega.

00:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

00:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg on läbi. Hääletame neljandat muudatusettepanekut, mille on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on jätnud ... Vabandust! Juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Seega, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

00:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 51 vastu, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Ja märkamatult olemegi jõudnud viienda muudatusettepanekuni, mis on ka viimane selle eelnõu puhul. Selle on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Härra Põlluaas, palun!

00:18 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palun Konservatiivse Rahvaerakonna nimel, fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

00:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Proovime olla täpsed, erakond tõesti siin saalis ei ole pädev paluma mitte midagi. Kümme minutit ikka, jah? Siis on kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

00:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg on läbi ja meil on võimalus nüüd hääletada viiendat muudatusettepanekut, mille on esitanud majanduskomisjon ja mida on arvestatud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 51, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Ja juba jõuaksime peaaegu teise lugemise lõpetada, ent meil on EKRE fraktsiooni ettepanek teine lugemine katkestada ja meil on ka keskfraktsiooni ettepanek teine lugemine katkestada. Selline lugu. Ja see on meil vaja läbi hääletada. Härra Põlluaas, ega ometi!

00:29 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Aga enne seda tähtsat nupulevajutust ma paluksin EKRE fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

00:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Hääletada ei taha? Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

00:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada eelnõu 301 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Ma ei tea, kas see on hilisest kellaajast või millestki muust, aga poolt oli 3, vastu 57 ja erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõpetatud. Palju õnne!


6. 00:41 Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE) teine lugemine

00:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Tempokalt edasi, kuuenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 383 teine lugemine. Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka tuleb ja tutvustab meile seda. Palun!

00:41 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon käsitles kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 383 esimese ja teise lugemise vahel kolmel korral: 25. mail, 31. mail ja 3. juunil. Nendel kolmel istungil me vaatasime huvigruppidega läbi nende arvamused ja muudatusettepanekud.

Tutvustan lähemalt huvigruppide arvamusi. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja andis teada, et koda toetab esitatud seaduseelnõu eesmärki, sest kehtiv seadus on vastuolus põhiseadusega. Eesti Ametiühingute Keskliidu esindaja märkis, et liit toetab eelnõu, sest see on kujundatud kolme poole, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ning Sotsiaalministeeriumi kokkuleppel. Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja kinnitas sarnaselt Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajaga, et kollektiivlepingute laiendamise põhimõtte üle on väga palju läbirääkimisi peetud ja ta toetab seda. Eesti Väike‑ ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni esindaja märkis, et esitatud kujul EVEA seaduseelnõu ei toeta. Eesti Arstide Liit toetas eelnõu, tehes ühe muudatusettepaneku. Liidu arvates ei loe enamus isikuid eelnõude seletuskirjasid, mistõttu võidakse valesti tõlgendada kollektiivlepingu seaduse sätteid ja mitte teada, et tuleb pidada kahed läbirääkimised: eraldi kollektiivlepingu sõlmimise ja eraldi kollektiivlepingu laiendamise läbirääkimised. Sotsiaalministeeriumi selgituste kohaselt ei hakanud komisjon sõnastust muutma, sest tervishoiuvaldkonnas on praktika paigas ning õiguslikult on seaduse tekst korrektne. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO esitas oma arvamuse kirjalikult ja põhimõtteliselt toetas eelnõu. 

Meile oli esitatud kolm muudatusettepanekut. Esimese esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Sellega tahetakse välja jätta eelnõus sätestatud esinduslikkuse määrad, kuna erinevad sektorid on eri suurusega ning mõne jaoks võib esinduslikkuse määr olla liialt kõrge, teise jaoks liialt madal. Seetõttu võiks kollektiivlepingu tingimuste laiendamine jääda töötajate ja tööandjate vahelise kollektiivleppe teemaks. Sotsiaalkomisjon ei toetanud ettepanekut. Ettepaneku poolt olid 2 ja vastu olid 7 komisjoni liiget.

Muudatusettepaneku nr 2 esitas sotsiaalkomisjon. Ettepanek koosneb kahest ettepanekust. Sarnased muudatused tehakse samaaegselt ametiühingute seaduses ning töötajate usaldusisiku seaduses tulenevalt Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja sõnastuslikust soovitusest viia eelnõu tekst kooskõlla eelnõu seletuskirjaga. Sotsiaalkomisjoni ettepaneku poolt olid kõik 9 komisjoni liiget.

Kolmanda muudatusettepaneku esitas samamoodi sotsiaalkomisjon. Muudatusega pikendatakse ajutist töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmist, kui töötuskindlustusperioodi lõppemise kuul on täidetud järgmised tingimused: registreeritud töötuse määr üle-eelmisel kalendrikuul oli kõrgem kui 8,5% ja töötuskindlustushüvitise periood lõpeb ajavahemikul 2021. aasta 1. september kuni 2022. aasta 28. veebruar. Töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise kestust on vaja pikendada 60 kalendripäeva võrra juhul, kui olukord tööturul halveneb, st registreeritud töötuse määr Eestis tõuseb üle 8,5%. Töötuhüvitise pikendamiseks on vaja tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmist. Muudatus on ajutine, nii nagu ma enne ütlesin, ja lähtub 2021. aasta registreeritud töötuse näitajatest. Kui töötuse määr peaks tõusma üle 8,5%, siis olenevalt kuust võivad ühel kuul lõppevad töötuskindlustuse hüvitamise pikendamise kulud koos sotsiaalmaksuga olla vahemikus 1–1,5 miljonit eurot ja töötutoetuse kulu ühes kuus kuni 380 000 eurot. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul võeti see otsus konsensuslikult vastu. Kõik 9 komisjoni liiget olid nõus. 

Me tegime ka järgnevad ettepanekud: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks 9. juunil 2021, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 16. juunil k.a. Aitäh!

00:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea komisjoni esimees! Ma usun, et vaatame tempokalt üle ka need küsimused, mis komisjoni esimehele on Riigikogu liikmetel, ja siis saame minna muudatusettepanekute hääletamise juurde. Martin Helme alustab. Palun!

00:47 Martin Helme

Aitäh, aseesimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Mul on kahetahuline küsimus. Esiteks, kas te saate natukene pikemalt lahti rääkida, mis oli EVEA peamine argumentatsioon, miks nad kollektiivlepingu reguleerimisala laiendamist ei poolda? Teine on tähtsam küsimus, ma sellele tahaksin isegi rohkem vastust. Me siin kuulsime praegu, et 1 miljonist kuni peaaegu 2 miljonini on see lisakulu. Kas oli ka juttu poliitilisel tasandil sellest, et see lisakulu ju halvendab eelarve tasakaalu? Siin on eelarve tasakaaluga hirmsasti maadeldud. Mille arvel see tuleb või mida tuleb kärpida, et see eelarve tasakaal summaarselt oleks ikkagi nullis, et need lisakulud, mis tehakse, mis töötukassal tekivad, saaks tasakaalu aetud?

00:48 Siret Kotka

Aitäh küsimuse eest! Kui rääkida sellest, miks see kollektiivlepingu seadus on täna meie ees, siis kõige olulisem ongi siin ära tuua, et Riigikohtu 15. juuni 2020. aasta otsuses juhitakse tähelepanu, et see ei ole päris õige olukord, mis meil praegu seadustes on. Vastavalt sellele Riigikohtu otsusele said sotsiaalpartnerid koos Sotsiaalministeeriumiga omavahel kokku ja käesolev eelnõu ka sündis. Mis puudutab numbreid, siis nende numbritega on niimoodi, et nähakse ette, et töötutoetus, mis on maksimaalselt kuni 400 000 eurot kuus, tuleks riigireservist, Vabariigi Valitsuse reservist, ja nähakse ette, et töötuskindlustuse hüvitis, mis kuus oleks 1 miljon kuni 1,5 miljonit, tuleks töötukassast.

00:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

00:49 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Mina vaatan siin neid muudatusettepanekuid ja seda eelnõu ja mulle tundub, et sotsiaaldemokraatidele on tehtud millegipärast väga räiget ülekohut. Nemad on teinud ettepaneku: "Kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laiendamise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus." See on komisjoni poolt tagasi lükatud. Nüüd loen ma siitsamast eelnõust: "Kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laiendamise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus." See on sõna-sõnalt, täht-tähelt sama. Kui see oli sotsiaaldemokraatide esitatud, siis komisjon lükkas selle jõhkralt tagasi, aga ometigi on see siin sees. Äkki te natuke avaksite, mis juhtus.

00:50 Siret Kotka

Aitäh selle küsimuse eest! Nii nagu ma oma ettekandes juba viitasin, tegelikult oli sotsiaaldemokraatide ettepanek välja jätta eelnõus sätestatud esinduslikkuse määrad. See oli ka põhjus, miks komisjon seda ei toetanud, sellepärast et need määrad on sotsiaalpartneritel juba heaks kiidetud.

00:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

00:51 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Küsimusi on palju, aga ma küsin ühe. See lävepakk on, et kui töötus on 8,5% ja kõrgem, siis see asi nagu käivitub. Aga miks just 8,5% ja kõrgem?

00:51 Siret Kotka

Vaatame töötuse määra. Mõni nädal tagasi, kui ma seda vaatasin, oli see 8,2. Kui tööturul olukord halveneb ja see protsent võiks olla juba 8,5, siis ma arvan, et on väga õige ja loomulik, et me tuleme oma inimestele vastu. Need on just need inimesed, kes jäid eelmises kriisis tööta ja kellel see periood hakkab praegu lõppema.

00:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

00:52 Anti Poolamets

Ma sain aru, et kaubandus-tööstuskoda oli päris kriitiline usaldusisikule aja planeerimise osas. Kas te saaksite selgitada, mis nende seisukoht täpsemalt oli? Mulle jäi see pisut segaseks.

00:52 Siret Kotka

Kaubandus-tööstuskoda, jaa, arvas, et kui usaldusisikuid on rohkem kui kaks, siis see ei pruugi tegelikult olla hea. Siin on erinevad arvamused nii töötajate kui ka tööandjate puhul, aga samas, üldine kokkulepe on see, et võib olla kaks ja enam.

00:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

00:53 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ma loen eelnõu seletuskirjast, et töötuskindlustushüvitise arvestamisel tugineti SA Poliitikauuringute Keskus Praxis analüüsile. Tahtmata kuidagi analüüsi enda paikapidavust kahtluse alla seada, tuleb siiski tunnistada, et Praxis ei ole poliitiliselt sõltumatu asutus, kuna selle juhid on väga mitmel pool võtnud erinevates poliitilistes küsimustes üsna reljeefseid seisukohti, samuti see organisatsioon ise. Mingis mõttes võiks ju seda olukorda võrrelda sellega, et mingi teise seaduseelnõu arutamisel tuginetakse näiteks SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks analüüsile. Kuidas te seda olukorda hindaksite?

00:54 Siret Kotka

Aitäh! Jah, Praxise uuring on taustinformatsiooniks. Praxis on välja toonud, et kuukulu võiks olla umbes 6 miljonit eurot. Sotsiaalministeerium on arvestanud, et maksimaalselt on kuukulu kuni 2 miljonit.

00:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun! 

00:54 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, austatud juhataja! Hea Siret! Millegipärast on sinu komisjoni, sotsiaalkomisjoni praeguse eelnõu väljatöötamisel süüdistatud väga karmide sõnadega. Me teame, et Eesti on väga eripärane riik seetõttu, et meil on väga palju inimesi, kes on seotud väikeettevõtlusega, kas siis otse või oma vanemate või õdede-vendade kaudu. Väikeettevõtted on väga levinud vorm. Väikeettevõtete ja keskmiste ettevõtete assotsiatsioon süüdistab komisjoni selles, et komisjon on selle eelnõu väljatöötamisel lähtunud formalismist nende suhtes, nendega ei ole arvestatud, nende ettepanekutega ei ole arvestatud ja kogu see teema on leidnud käsitlust ainult formaalselt. Sama etteheite on teinud ka Eesti Arstide Liit oma ettepanekus, kus ta süüdistab komisjoni formalismis. Kuidas te seda ümber lükkate või mis te selle peale kostate?

00:55 Siret Kotka

Nii nagu igas komisjonis toimub menetluslikult huvigruppide kaasamine, nii ka meie kaasame huvigruppe. Kõikidel on võimalik esitada oma arvamusi. Need arvamused arutatakse läbi ja need, mis leiavad heakskiidu, saavad ka seadusesse sisse viidud. 

00:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun! 

00:55 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Võib-olla ma ei vaata õigest kohast, aga mul on küsimus selle eelnõu seose kohta üldise majandusolukorraga, turuga. Miks ma seda küsin? Ühest kriisist tulime ja nüüd väidetavalt võime järgmisesse siseneda. Kas ettevalmistuse juures on siin mingit seost otsitud ja ka leitud? Töösuhted on ikkagi üks instrumente, millega riik vajaduse korral kuidagi mõjutab, sõltuvalt olukorrast. Kas see tuli kuidagi jutuks või on siin lihtsalt isoleeritult keskendutud ainult sellisele tehnilisele küsimusele, nii nagu nendest paragrahvidest võib lugeda? Ma ei leidnud kuskilt viidet.

00:56 Siret Kotka

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, see ongi väga selgelt inimestele vastutuleku meede, et me töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust pikendame. See on ajutine meede, mis väga selgelt viitab sellele, et see ei ole alaline, ja see ajutine meede on praegu ette nähtud 1. septembrist kuni 28. veebruarini aastal 2022.

00:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

00:56 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te loetlesite praegu ajutise meetme ajalisi kriteeriume, aga võib-olla on ka teisi kriteeriume. Kas te saaksite neid öelda, et noh, kui töötuse määr tõuseb, siis kasvab tööpuuduse oma? Ja kuidas on võimalik ajutiselt ajatada ajutist kriteeriumi?

00:57 Siret Kotka

Aitäh küsimuse eest! Ma pean ütlema, et sellises kontekstis seda komisjonis ei käsitletud.

00:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

00:57 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan siin, et EVEA esindajad ei ole üldse rahul selle seaduseelnõuga ega toeta seda, seepärast et see pärsib nende tegevust. Sotsiaalministeerium, kuidas öelda, lükkab üheselt nende väited tagasi. Kas te ikkagi ei arva, et neid küsimusi, ka väikeettevõtete assotsiatsiooni probleeme, tuleks tõsisemalt vaadata, sest arutatud on neid asju juba väga pikalt ja ka nende proteste on olnud pikalt, see ei ole tänase päeva küsimus?

00:58 Siret Kotka

Aitäh! Sotsiaalkomisjon teeb kindlasti Eesti Väike‑ ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooniga koostööd ja me kaasame neid alati meie komisjoni istungitele. Mis puudutab kollektiivlepingu seaduse väljatöötamist, siis veel kord: selle väljatöötamise alused lõid Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Sotsiaalministeerium.

00:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

00:58 Jaak Valge

Suur tänu, lugupeetud koosoleku juhataja! Austatud ettekandja! Nagu te ütlesite, eelnõu näol on tegemist omalaadse kolmepoolse kompromisskokkuleppega Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaalministeeriumi vahel. Nendest kaks esimest on sellised institutsioonid, mida nähakse tihti vastandlikena. Eelnõu kirjutati kokku Sotsiaalministeeriumis. Mul on selline palve: kas te saaksite pisut põhjalikumalt iseloomustada nende kolme osalise seisukohti selle eelnõu kujunemise ajal? Kes tegi kõige rohkem kompromisse, kes oli jäigem ja mis küsimuses? Mul on veel üks isiklik alandlik palve: palun, kas te saaksite kõnelda pisut aeglasemalt? Mina olen oma olemuselt flegmaatiline inimene ega suuda kiirkõnet jälgida. Aeg on ka hiline.

00:59 Siret Kotka

Aitäh sulle selle küsimuse eest! Ma tõesti ütlen, et sotsiaalkomisjon ei käsitlenud seda, mismoodi Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit leidsid kompromissi, vaid käsitles seda, missuguse kompromissiga tuldi juba komisjoni istungile.

01:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

01:00 Urmas Reitelmann

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu esimene küsimus tekkis kohe selle seaduseelnõu alguses ja see puudutab informeerimist: "Läbirääkimiste pooled teavitavad avalikkust üleriigilise levikuga meediakanali vahendusel hiljemalt 30 päeva enne kollektiivlepingu tingimuse laiendamisega seotud läbirääkimiste alustamist ..." Küsimus on selle kohta, et "üleriigilise levikuga meediakanal" on suhteliselt ebamäärane mõiste. Ülepea on tendents, et meedia usaldatavus ja jälgitavus kogu aeg väheneb. Kas te komisjonis ei arutanud, et lihtsalt puhtinimlikust või partneritevahelisest viisakusest oleks ehk mõistlik saata kiri?

01:01 Siret Kotka

Ei arutanud.

01:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

01:01 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Selles muudatuses on määratletud ära ka n‑ö liikmete arv, 15% või 500 liiget. Aga teatavasti laieneb kollektiivleping kõikidele töötajatele, sest keeld kohelda töötajaid ebavõrdselt tuleneb meie mitmetest normidest ja Riigikohtu lahenditest. Siin on näiteks ametiühingute seadus. Absoluutselt ei ole selles eelnõus käsitletud sellist asja, et ametiühing esindab kõiki töötajaid. See on seotud kollektiivse töötüli lahendamise seadusega. Selle sätte kohaselt on töötajate esindajaks kollektiivse töötüli puhul töötajate ja nende ühingu või liidu volitatud isik. On täiesti mõistetamatu, miks pannakse siin praegu paika sellised numbrid. Sellega me tegelikult piirame töötajate kui nõrgema poole õigusi ja kohustusi.

01:02 Siret Kotka

Aitäh selle arvamuse eest! Te esitasite väga selgelt arvamust, ma ütlesin aitäh selle arvamuse eest. See on teie kui Riigikogu liikme arvamus.

01:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

01:02 Siim Pohlak

Aitäh! Ma siis püüan küsida. Iga seadus peaks ju midagi Eesti inimeste jaoks paremaks tegema. Kindlasti vaatavad praegusel õhtutunnil tuhanded inimesed YouTube'ist seda põnevat arutelu. Äkki toote välja peamised punktid, kuidas selle eelnõuga muudetakse Eesti inimeste elu paremaks? Küsin veel juurde täiendava küsimuse: kas selle eelnõuga muudetakse kuidagi ka Eestis töötavate võõrtööliste elu paremaks?

01:02 Siret Kotka

Aitäh! Sellel seadusel on mitu eesmärki, mida minister Tanel Kiik meile eelmisel korral juba tutvustas. Ma usun, et neid saab ka stenogrammist järele vaadata. Aga üldiselt lisaks sellele, et kollektiivlepingu tingimusi vaadatakse üle, muudetakse ka töölepingu seadust, mis tähendab, et töösuhte ülesütlemise tühisuse korral suurendatakse makstavat hüvitist olukorras, kus ilma seadusest tuleneva aluseta on üles öeldud töösuhe raseda, rasedus‑ või sünnipuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga. Lisaks oleme siin väga selgelt rääkinud ka töötuskindlustushüvitisest ja töötutoetusest.

01:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas Martin Helmel on protseduuriline küsimus?

01:04 Martin Helme

Jaa, mul on protseduuriline palve juhatajale, et ta kutsuks esinejat korrale. Küsimustele tuleb ikkagi vastata, mitte tõlgendada nii, et küsimused on arvamused, millele ei pea vastama.

01:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Sina, Martin, nagu sa tead, oled ka siit öelnud, et küsija küsib ja vastaja vastab. Eks ta nii on. Mart Helme, palun!

01:04 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma kuulan teie juttu ja loen seda eelnõu ja saan täiesti üheselt aru, et see eelnõu aitab kaasa konkurentsi likvideerimisele ja väikeettevõtluse halvemasse seisu sattumisele. Minu arvates on sellele tähelepanu juhtinud ka mitmed organisatsioonid. Mind huvitab see: kui te mõjuanalüüse olete teinud, siis kas te võite ette lugeda kõik organisatsioonid, kes olid kaasatud ja kes andsid teile oma eksperdiarvamuse ja analüüsi? 

01:05 Siret Kotka

Aitäh, Riigikogu liige Mart Helme! Ma oma ettekandes juba tõin välja kõik need huvigrupid ja ütlesin ka kõikide huvigruppide arvamused.

01:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

01:05 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Siret! Ma vaatan siin ja küsin, kas see vastab tõele. Siin on toodud välja üks tabel. See puudutab väga suuri firmasid, 12 suurt firmat, näiteks mäetööstuses Enefit Kaevandusi, finantsvaldkonnas, kus on kokku 12 667 töötajat, tuleb välja, kahte suurpanka, Swedbanki ja SEB Panka, ja sideettevõtetest üheksat suurt. Aga on see niimoodi?

01:06 Siret Kotka

Hea Peeter Ernits! Kollektiivlepingu seadus puudutab väga paljusid ettevõtteid, kus on loodud kas ametiühing või kus tegelikult on usaldusisikud.

01:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

01:06 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Siret! Ma tõesti ei ole tööseadusandluse asjatundja ja seepärast võib mu küsimus olla natuke lihtne või lihtsustatud. Kes sellest seadusest võidaks, kui see eelnõu seaduseks saaks, kas töötajad, tööandjad või mõlemad? Mis muutub selle seadusega tõeliselt paremaks?

01:06 Siret Kotka

Aitäh! Kui me võtame kollektiivlepingu, siis sellega väga selgelt lepitakse poolte vahel kokku palga‑ ja töökeskkonnatingimused. Nii et ma arvan, et siin võidavad nii töötajad oma palga ja töökeskkonna ja nende tingimuste suhtes, aga ka tööandjad, sellepärast et kõik tahavad, et neil oleksid head töötajad.

01:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

01:07 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Aidake mind natukene. Kas ma olen õigesti aru saanud, et kui mingis valdkonnas on 15% inimesi ametiühingutega ühinenud ja seal tehakse kollektiivleping, paar suurt firmat, ütleme, paar suure töötajate arvuga firmat teevad selle lepingu ära, aga seal kõrval on samas valdkonnas väiksemad ettevõtted ja sisuliselt nende väikeste ettevõtete eest lepitakse kokku mitte ainult palgatingimused, vaid ka näiteks töötingimused, vabad päevad ja mingid sellised asjad, siis on need väikesed ettevõtted tegelikult ju kõigist oma tööhõivekokkulepetest sisuliselt välja lülitatud? Mina saan sellest niimoodi aru.

01:08 Siret Kotka

Esiteks, see eeldab seda, kui me räägime sellest 15%‑st, et peab olema ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15% tegevusala töötajatest, ja teisel poolel peavad olema ikkagi tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt 40%‑le vastava tegevusala töötajatele. Nii et see on ikkagi kahepoolne.

01:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

01:08 Anti Poolamets

Hea ettekandja! Iseenesest on väga õiglane ja õige liigutus, et raseda, rasedus‑ ja sünnituspuhkuse õiguse puhul, kui teenistusleping või teenistussuhe üles öeldakse, tõstetakse hüvitise määra. Aga hea oleks teada, kas tegelikult on see probleem nii suur, et seda pidi eraldi käsitlema. Mõistetav, see on õiglane, aga ka teil ju olid ettekandjad, kes selgitasid neid juhtumeid. Kas see on siis väga sagedaseks läinud, kas rasedate kiusamine sellisel moel näiteks on kasvanud?

01:09 Siret Kotka

Ma arvan, et kui see on siin seaduses, siis see on väga selgelt mingisuguses osas probleem. Tõesti tõstetakse hüvitise määra seniselt 6 kuult 12 kuule. Me tuleme töötajatele ja inimestele vastu.

01:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

01:09 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Hea Siret! Minu küsimus tõukub natukene Leo küsimusest. Leo ütles, et ta ei suutnud mõista, kellele see seadus hea ja kasulik on. Te vastuses ütlesite, et see on kasulik nii töötajatele kui ka tööandjatele. Samas, ma tuginen taas pisut EVEA etteheidetele. EVEA väidab niimoodi, et see seadus ei ole üldse kasulik. Ütleme, sõnastus on päris karm. Ta ütleb niimoodi, et see eelnõu esitataval kujul on väikestele ja keskmistele ettevõtetele vastuvõetamatu. See tähendab seda, et väikesi ja keskmisi ettevõtteid see seaduseelnõu ei toeta. Jääb küsimus, kellele see kasulik on, mikroettevõtetele või suurettevõtetele. Ma saan aru, et ka mikroettevõtteid see nii väga ei puuduta, et see on ainult suurettevõtete huvides. Kas ma sain valesti aru?

01:10 Siret Kotka

Ei, see seadus on kõikide inimeste huvides. Kui ettevõttes on isegi kümme töötajat, siis seal võib olla väga selgelt usaldusisik, kes seisab töötajate õiguste eest. Tänane seadus võimaldab seda.

01:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Oudekki Loone, palun! 

01:10 Oudekki Loone

Aitäh ettekande eest ja seda seadust tutvustamast! On eriti oluline, et laiendatud kollektiivlepet täiendatakse esindatavuse printsiibiga, mille kohta küsis ka Riigikohus ja mis on üldine tava niisugusel puhul. Kindlasti on see tööandjate poolest, see 40%, suhteliselt õiglane. See ei pea olema üks tööandja, seal võib olla ka tööandjate liit, seega ka väikeste ettevõtete liit. Nii et selles mõttes on ettevõtjatele siin väga palju vastu tuldud. Kogu see kollektiivlepingu laiendamine, mis kindlasti võimaldab kaitsta ka meie tööturgu selle eest, et siia imporditakse liiga odavat tööjõudu, on suurepärane. Aga usaldusisikute olukorda võiks muidugi veel parandada. Kas teil oli komisjonis jutuks ka see, et tegelikult see, mida usaldusisikud väga vajavad, on kaitse vallandamise eest? Kas te seda arutasite ja kas te näete, et see võiks kunagi tulevikus meie laudadele jõuda?

01:12 Siret Kotka

Aitäh! Otseselt me ei arutanud usaldusisikute vallandamise üle. Jah, ei arutanud, aga ma arvan, et tulevikus võiks seda kindlasti arutada.

01:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

01:12 Ruuben Kaalep

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Selle eelnõuga ju muudetakse päris mitut seadust ja nende hulgas on Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus. Kuna siin eelnõus on toodud üksnes viited konkreetsetele paragrahvinumbritele, siis äkki te palun selgitate, mida konkreetselt muudetakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimustes ja mida see endaga sisuliselt kaasa toob?

01:12 Siret Kotka

Aitäh! Teisel lugemisel komisjon tõesti ei käsitlenud neid paragrahve, millele te viitasite.

01:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun! Tarmo Kruusimäed ei ole. Riho Breivel, palun!

01:13 Riho Breivel

Ma tahtsin ka rääkida natukene just usaldusisikutest, sest tegelikult usaldusisikutega, ma tean, on probleeme. Ma oleks ka tahtnud näha, et seaduses oleks sellele tähelepanu pööratud. Ma usun, et sellele, nagu te nüüd ütlesite, on mõeldud. Ma tahan ikkagi teie suust veel kord täpselt kuulda, et selle asjaga hakatakse tegelema.

01:13 Siret Kotka

Aitäh! Kui see probleem tõstatatakse Riigikogu liikmete poolt, siis kahtlemata on sotsiaalkomisjon valmis selle teemaga tegelema. Ma näen, et siin on juba kaks Riigikogu liiget selle tõstatanud. Nii et ma loodan, et sügisel te tulete oma konkreetse ettepanekuga sotsiaalkomisjoni.

01:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

01:13 Jaak Valge

Lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud ettekandja! Esimene asi, mis nendest dokumentidest silma hakkab, on see, et Eesti Arstide Liit on selle eelnõu suhtes väga kriitiline. Tõsi, tundub, et see kriitika keskendub pigem formaalsetele küsimustele, sellele, et arstide liit kaasati liiga hilja, arvamuse esitamiseks antud aeg oli viis päeva, samal ajal on arstide liit väga võimas organisatsioon, 3200 arsti. Teiseks, ka arstide liit eesotsas oma juristiga protesteerib selle vastu, et eelnõu ei ole arusaadav. Aga täitsa selge on see, et selle taga on mingid sisulised probleemid. Praegu meie või vähemalt mina seadusandjana ei saa aru, mis selle taga tegelikult on. Kas oleks võimalik seda natukene täpsemalt selgitada?

01:15 Siret Kotka

Aitäh selle küsimuse eest! Liidu arvates ei loe enamus isikuid eelnõude seletuskirjasid, mistõttu võidakse valesti tõlgendada kollektiivlepingu seaduse sätteid ja mitte teada, et tuleb pidada kahed läbirääkimised: on eraldi kollektiivlepingu sõlmimise ja eraldi kollektiivlepingu laiendamise läbirääkimised. Sellele juhtiski arstide liit tähelepanu. Sotsiaalministeerium seda selgitas komisjonis ja ütles, et õiguslikult on esitatud seaduse tekst korrektne ja ka tervishoiuvaldkonnas on praktika igatpidi paigas. Seetõttu ei hakatud seda muutma.

01:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

01:15 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Läinud nädalal teatas Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et nad astuvad välja ametiühingute keskliidust. Siin on ilmselgelt õhus kas arusaamatus, võimuvõitlus või tont teab mis. Nemad väidavad, et ametiühingute keskliit ei seisa piisavalt nende huvide eest. Kui nüüd selle seaduseelnõu kontekstis seda uudist vaa