Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu V istungjärgu 15. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Sellist soovi ma ei näe. Siis teeme kohaloleku kontrolli. Palun! 

10:00 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks registreerus 88 saadikut.


1. 10:01 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse „Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu (334 OE) teine lugemine

10:01 Aseesimees Martin Helme

Täna on meil päevakorras seitse punkti. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 334 teine lugemine. Ettekandja on põhiseaduskomisjoni liige Oudekki Loone. Palun!

10:01 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu oma 11. mai istungil. Selleks ajaks oli toimunud eelnõu esimene lugemine 3. mail ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli määratud 7. mai kell neli. Eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud, seega ei olnud komisjonil tarvis teha pikka arutelu ning tegimegi menetluslikud otsused. Otsustasime konsensusega võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. maiks, see on täna, ning samamoodi konsensusega teeme ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Suur aitäh!

10:02 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! On võimalik ka küsimusi esitada. Küsimuse soovi ma ei näe. Aa, siiski on. Eduard Odinets, palun!

10:02 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsisin selle küsimuse siis, kui see eelnõu oli Riigikogus esimest korda, aga kahjuks ei saanud vastust. Kuidas ikkagi koalitsiooni ja opositsiooni defineerimisega on? Kas teie oma komisjonis arutasite seda teemat ja kas te jõudsite seisukohani, kuidas tagada siin õigusselgus, keda või mida võib nimetada koalitsiooniks või opositsiooniks, kui see asi ei ole mitte kusagil defineeritud, isegi meie kodu- ja töökorra seaduses mitte? Mida teha nende fraktsioonide või saadikutega, kes kuulutavad ennast n-ö sõltumatuks ehk ütlevad, et nad ei kuulu ei opositsiooni ega koalitsiooni? Või mida teha siis, kui on näiteks vähemusvalitsus? Kas te olete seda teemat puudutanud? Kuidas sellega ikkagi jääb?

10:03 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Teiseks lugemiseks ettevalmistamisel me seda ei arutanud. Enne esimest lugemist põgusalt arutasime. Me kõnelesime sellest ka siin saalis. Väga juriidilistesse detailidesse ei mindud, sest üldine seisukoht oli pigem see, et on ilmne, mis on koalitsioon ja opositsioon. See on poliitiline tava ja me kõik mõistame seda poliitilist tava.

10:04 Aseesimees Martin Helme

Nii, tundub, et nüüd rohkem küsimusi ei ole. Siis on meil võimalik avada läbirääkimised. Tundub, et seda soovi ka ei ole. Kuna muudatusettepanekuid ei esitatud, siis me muudatusettepanekutega tegelema ei pea. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi 334 OE lõpphääletus. Me teeme enne seda ka saalikutsungi. 

Head kolleegid, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ja Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu. Palun võtke seisukoht ja hääletage!

10:07 Aseesimees Martin Helme

Otsust toetab 67 saadikut, vastu on 13. Otsus on vastu võetud.


2. 10:07 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine“ muutmine" eelnõu (336 OE) teine lugemine

10:07 Aseesimees Martin Helme

Läheme teise päevakorrapunkti juurde. Ka see on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu, nr 336, "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmise kohta. Ettekandja on jälle põhiseaduskomisjoni liige Oudekki Loone. Palun, Oudekki!

10:07 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Head kolleegid! Ka seda eelnõu arutas põhiseaduskomisjon 11. mail. Analoogiliselt eelmisega läbis see täiskogus esimese lugemise k.a 3. mail. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 7. mai kell 16, eelnõu kohta aga muudatusettepanekuid ei esitatud. Seetõttu ei olnud komisjonis ka põhjust avada arutelu ja tegime menetluslikud otsused. Need olid: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. maiks k.a ehk tänaseks (konsensuslik otsus) ning teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus (ka see otsus tehti konsensuslikult). Aitäh!

10:08 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Küsimused ka. Kalvi Kõva, palun!

10:08 Kalvi Kõva

(Kaugühendus)

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea Oudekki! Me teame ju väga täpselt, et sellised kaks Riigikogu komisjoni nagu riigieelarve kontrolli erikomisjon ja korruptsioonikomisjon on just eeskätt opositsiooni tööriistad, uurimaks valitsuse tegevust ja kogu seda poolt. Mul on sulle küsimus, Oudekki. Mis sa arvad? Kui nüüdsest on nendes komisjonides opositsiooni vähemus ja koalitsiooni ülekaal, siis kuidas opositsioon oma tööd selles komisjonis teha saab, arvestades, et neil väga raske isegi päevakorda punkti sisse saada?

10:09 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Ka seda küsimust me komisjonis ei arutanud. Aga isiklikult ma näen, et meie praegune opositsioon on tõesti väga võimekas, ja ma arvan, et ta teeb oma tööd täpselt sama hästi, nagu ta seni on teinud.

10:09 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

10:09 Urmas Reinsalu

Aitäh! Oudekki, sina politoloogina ütlesid, et on väga lihtne määratleda koalitsiooni ja opositsiooni. Mul on meeles, et 2009. aastal kutsus Edgar Savisaar üles majanduskriisi ajal moodustama  spetsialistide valitsust. Kui me kujutame ette, et parlament oleks pannud paika ekspertidest koosneva valitsuse, siis kuidas sa oleksid määratlenud parlamenti, kui ükski parlamendi jõud ei oleks saatnud oma esindajaid? Kuidas sa siis oleks defineerinud opositsiooni ja koalitsiooni? Ja mu küsimus on veel sellest tulenevalt: 2009. aastal sotsiaaldemokraatide valitsusest lahkumise järel oli vähemusvalitsus. Kas sinu meelest olid rohelised, kes toetasid valitsuse seisukohti, koalitsiooni või opositsiooni osa?

10:10 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Suur aitäh selle küsimuse eest! Me käsitlesime seda opositsiooni ja koalitsiooni küsimust enne esimest lugemist, ka esimesel lugemisel seda küsimust puudutati. Üldine seisukoht on see: lähtuvalt meie Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest on nii, et kui keegi ei kuulu üldse mingisugusesse fraktsiooni või teda ei saa otseselt määratleda, siis teeb selle kohta otsuse Riigikogu juhatus. Ja ma arvan, et kõigi niisuguste küsimuste puhul otsustusõigus on Riigikogu juhatusel.

10:11 Aseesimees Martin Helme

Kalvi Kõva, palun!

10:11 Kalvi Kõva

(Kaugühendus)

Aitäh, Riigikogu aseesimees! Hea Oudekki! Praegune opositsioon on väga tugev ja tänase päeva pärast ma üldse ei muretse. Aga mis juhtub siis, kui homme kukub Keskerakond opositsiooni? Siis on ju opositsioon väga nõrk. Ma muretsen selle aja pärast. Kui me täna selle komisjoni loome, siis me ju vaatame ka tulevikku. Kui juhtuvad nõrgad erakonnad opositsiooni, näiteks Keskerakond, mis siis saab? 

10:11 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Keskerakond on väga tugev valitsuserakond, seega ma tõesti usun, et meie rahvas usaldab meid ja me oleme veel väga kaua valitsuserakond. Aga nähes, kui efektiivne me oleme olnud opositsioonis, ei ole mul mingit muret selle pärast, et Keskerakonna väga võimekad liikmed ei suudaks kontrollida kõiki probleeme ja koogikesi, mida härrased sotsid valitsuses võiksid küpsetada.

10:12 Aseesimees Martin Helme

Ma täpsustan, et valitsuse püsimine ei sõltu mitte rahva usaldusest, vaid parlamendi usaldusest. Urmas Reinsalu, palun!

10:12 Urmas Reinsalu

Ei ole see nii lihtne, Oudekki. Sa viitasid sellele, et parlamendi juhatus määrab seda. Mina määratleksin küll, vähemalt oluliste selle valitsuse otsuste puhul, Keskerakonda opositsioonis olevana. Ma vaatasin, et Kaitseväe orkestri kaotamise vastu on keskerakondlased protestinud. Ja nad peavad taluma tegelikult neid otsuseid, mida valitsus langetab. Selle koha pealt ma küll ei näe niisugust selget joont.

Aga mul on ikkagi konkreetne küsimus. Sa ütlesid, et parlamendi juhatus määrab, aga samas eelmisele küsimusele vastates sa ütlesid väga selgelt, et politoloogiline truism on määrata koalitsiooni ja opositsiooni. Ma kordan küsimust. Kuidas sa defineerid opositsiooni ja koalitsiooni jagamist – sina politoloogi vaatest –, kui on tegemist n-ö ekspertide-spetsialistide valitsusega? Ja teiseks, palun vasta küsimusele, kuidas sa defineerid seda, kus olid rohelised, kes ise määratlesid ennast opositsioonis olevana, nagu mul on meeles, 2009. aastal. Olid opositsioonis või koalitsioonis? Palun kahele konkreetsele küsimusele vastust, kui sa ütled, et parlamendi juhatusele on ülimalt lihtne, nagu aevastades määratleda opositsiooni ja koalitsiooni.

10:13 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh, Urmas, selle küsimuse eest ja minu spetsialiteeti meelde tuletamast! Aga ma tuletan meelde, et siin hetkel puldis ma olen põhiseaduskomisjoni esindaja, kes annab ülevaate, mida me komisjonis arutasime. Komisjonis me seda küsimust puudutasime. Komisjonis üldiselt jõuti  seda küsimust arutades arusaamale – kuigi seal oli tõepoolest erandeid –, et koalitsioon ja opositsioon on poliitiline tava. Me üldiselt mõistame, mida see tähendab. Lisaks, probleemide korral on meil olemas otsustusorgan, see on Riigikogu juhatus. Ja tõepoolest, ka Riigikogu juhatus peab lähtuma poliitilise tava mõtestamisest. Nii et see oli arutelu, mis komisjonis toimus.

Kindlasti, härra kolleeg, ma väga hea meelega vestlen teiega, annan teile politoloogiatunde või lihtsalt istun ja kõnelen, aga siin on hetkel minu roll anda ülevaade sellest, kuidas komisjon seda eelnõu arutas.

10:14 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovski, palun!

10:14 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas põhiseaduskomisjon analüüsis ka parlamentaarse kontrolli tõhusust selle konkreetse komisjoni puhul? Me teame näiteks eelmise valitsuskoalitsiooni ajast, kui juhtumisi valitsuserakondade esindajad olid selles komisjonis enamuses, et siis tegelikult teatud juhtudel parlamentaarne kontroll osutus võimatuks. Üks valitsuse liige ei tulnud komisjoni ette, selle viitega, et tegelikult komisjoni koosolekut ei toimunud, kuna tema liitlased valitsusliidus siit parlamendist ei ilmunud sinna komisjoni kohale. No ilmselgelt küsimus oli väga oluline ja aktuaalne, see puudutas riigi raha kulutamist, aga tegelikult ei olnud võimalik tõhusat parlamentaarset kontrolli teostada. Kas selles kontekstis see konkreetne eelnõu teie hinnangul parandab parlamentaarse kontrolli võimalusi või halvendab?

10:15 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh selle küsimuse eest! Me arutasime väga põgusalt seda, kuidas võiks nende komisjonide tööd efektiivsemaks või paremaks teha. Sealjuures ei olnud väga põhjapanevaid erisusi, pigem oli küsimus parlamentaarses tavas, näiteks, kuidas fraktsioonid võiksid inimesi määratleda ja kuidas see võiks aidata. Ma ise tegin ettepaneku, et näiteks võiks igal liikmel või igal fraktsioonil komisjonis olla vetoõigus. See kindlasti parandaks kõigi fraktsioonide võimalust osaleda. Aga selle üle ei olnud väga pikka arutelu.

10:16 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

10:16 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Te nentisite, et meil on tugev opositsioon ja Keskerakonna valitsus on tugev ja tundub, et ei ole suurt jama midagi, kui opositsioon ja koalitsioon on võrdselt esindatud korruptsioonivastases erikomisjonis ja eelarve kontrolli erikomisjonis. Aga kui lood on nii, kas siis võiks äkki ka rahanduskomisjonis ja põhiseaduskomisjonis sellist tasakaalu taotleda ja näiteks eelarvet arutatada tingimustes, kus opositsiooni esindatus on rahanduskomisjonis sama suur kui koalitsioonil? Mina näen, et opositsiooni võimalused eelarvet mõjutada oleks siis palju paremad, palju suuremad, ja ma toetaksin sellist ettepanekut. Analoogselt ma näen, et opositsiooni roll eelarve üle kontrolli teostada ja parlamentaarset järelevalvet teha muutub teie tutvustatud ettepaneku tõttu halvemaks. Kuna teie toetate seda ettepanekut, mida te tutvustate, siis küsin: kas ka rahanduskomisjonis ja põhiseaduskomisjonis võiks rakendada sellist pariteetsust?

10:17 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh selle väga huvitava ettepaneku eest! Kui te selle esitate, siis ma arvan, et põhiseaduskomisjon võtab seda väga tõsiselt ja kindlasti seda ka arutab.

10:17 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovski, palun!

10:17 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei saanud ausalt öeldes aru, te ei vastanud minu küsimusele, mis puudutab seda, kas selle ettepaneku tulemusena parlamentaarne kontroll paraneb või halveneb. Te rääkisite midagi fraktsioonide vetoõigusest. Kas te võiksite seda natuke selgitada? Ma siit eelnõust selliseid sõnu kuidagi välja ei lugenud, aga võib-olla mul jäi midagi kahe silma vahele. Tervikuna on küsimus ju selles, kuidas lahendada ära olukord, kus valitsusliit lepib kokku, et nemad ei taha endale ebamugava teema – noh, on see siis korruptsiooniga seotud või lihtsalt raha väärkasutusega seotud teema – arutamist parlamendikomisjonis. Kuidas sellises olukorras on nimetatud komisjonil võimalik parlamentaarset kontrolli teostada?

10:18 Oudekki Loone

Aitäh! Nagu ma ütlesin, niisuguses sõnastuses komisjon ei arutanud, ütleme, sisuliselt parlamentaarse kontrolli efektiivsust, aga me leidsime, et on demokraatlikult aus, kui opositsioonil ja koalitsioonil on võrdne esindatus, sest see annab piisava efektiivsuse nende komisjonide töötamiseks.

10:19 Aseesimees Martin Helme

Väga põnev, meil on tekkinud üks protseduuriline küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

10:19 Urmas Reinsalu

Aitäh! Kuna ettekandja viitas, et Riigikogu juhatuse vastutus on defineerida koalitsiooni ja opositsiooni, ja nagu imeväel on meil ka juhatuse liige saali ilmunud, siis ma palun – kuna kompetentsi kese on juhatus ja istungit juhatab juhatuse liige –, et juhatuse liige defineeriks spetsialistide valitsuse puhul opositsiooni ja koalitsiooni vaheteo, millest juhatus hakkaks lähtuma. Ja teine küsimus on mul veel konkreetselt Riigikogu istungi juhatajale kui juhatuse liikmele: kuidas teie oleksite seda roheliste küsimust tõlgendanud? Praeguses olukorras me peame saama selles selguse, et ei tekiks kompetentsi defitsiiti, sest siin on ilmnenud mingid asjad.

10:20 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma kohe tunnen, kuidas vastutus mind praegu rõhub. Selle punkti juures on muidugi Riigikogu täie raha eest oma tööd teinud. Mina defineeriksin ikkagi seda niimoodi, et need saadikud, kes hoiavad valitsust võimul, on koalitsioon, ükskõik, kas need valitsusliikmed on mõne erakonna liikmed või spetsialistid. Need, kes hoiavad valitsust võimul ehk ei lase valitsusel kukkuda usaldushääletusega või mingite tagasikutsumistega, ongi koalitsiooni ehk siis võimuliidu saadikud. See tähendab muidugi seda, et rohelised tol korral tegelikult toetasid valitsust. See on minu tagasihoidlik arvamus. Ametisolev juhatus ei ole loomulikult seda küsimust arutanud. Ja mina olen juhatuses muidugi opositsiooni esindaja. Helir-Valdor Seeder, palun!

10:20 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! No lihtsalt üks repliik äsjase vastuse kohta. Ma näen, et EKRE on täna väga rahumeelne ja toetab koalitsiooni ettepanekut. Ju siis EKRE on läinud koalitsiooni üle. (Naer saalis.) Aga mu küsimus on ettekandjale. Te ütlesite, et demokraatlikult aus on see, kui erikomisjonides, mida me nüüd arutame, on tasakaal. Ma tulen ikkagi selle juurde ja küsin, kuidas siis oleks alatiste komisjonidega. Kas seal on siis ebademokraatlikult ebaaus see olukord?

10:21 Oudekki Loone

Ei, ka meie alalised komisjonid on absoluutselt demokraatlikud ja ma usun, et ka ausad.

10:21 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

10:21 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Me oleme jõudnud nüüd niisuguse liberaalse orwelliliku maailmaga sinnamaale, et ma sain aru, et ma olen ka koalitsiooni liige. Sellele viitas ka Isamaa esindaja oma sõnavõtus just hetk tagasi. Seetõttu, et eile meil oli kaks täiesti ebakompetentset ministrit siin, siseminister ja kaitseminister, ma esitan praegusele koalitsioonile palve: nimetada mind uuesti siseministriks, et ära klaarida kõik need segadused, mis praegune siseminister on tekitanud.

10:22 Oudekki Loone

Aitäh selle väga huvitava ettepaneku eest!

10:22 Aseesimees Martin Helme

Annely Akkermann, palun!

10:22 Annely Akkermann

(Kaugühendus)

Suur tänu! Ma tahtsin küsida, lugupeetud ettekandja, kas Eesti tava sõlmida koalitsioonileping nii, et sellele kirjutab alla kas fraktsiooniesimees või koalitsiooniliikmed, võiks olla see alus, mille põhjal inimene ise saab aru, et ta on koalitsiooni liige, ning ka teised Riigikogu liikmed ja Eesti avalikkus saaksid aru, et kui inimene on kirjutanud alla koalitsioonilepingule, siis ta on koalitsiooni liige. Kas see võiks olla siis selge märk, et kes on koalitsioonis ja kes ei ole koalitsioonis?

10:23 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Ka see on kindlasti üks võimalik tõlgendus, kuidas määratleda opositsiooni ja koalitsiooni. Me ei ole pidanud põhiseaduskomisjonis vajalikuks neid tavasid, neid erinevaid tervemõistuslikke lähtekohti, millele ka Riigikogu aseesimees siin viitas, eraldi seadusesse sisse kirjutada, sellepärast et see on tavakorras lahendatav küsimus.

10:23 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalul on protseduuriline küsimus.

10:23 Urmas Reinsalu

Jah, härra istungi juhataja, selle küsimuse tingis teie vastus, kus te andsite oma tõlgenduse, et koalitsioonis olijateks tuleb lugeda neid, kes hoiavad valitsust võimul. Ma oletan, et selles tähenduses need, kes on toetanud kas valitsuse moodustamist peaministrile volituste andmisel või umbusaldusavaldusega, ei võta seda valitsust maha, sest mingil hetkel perioodiliselt umbusaldus ikka on. Aga ma liigun teie politoloogilisest mõttekäigust edasi järgmise küsimuse juurde. Kuidas te sellisel juhul määratlete koalitsiooni ja opositsiooni vähemusvalitsuse puhul? Ma palun teil konkreetselt vastata küsimusele, keda te loeksite Mart Siimanni valitsuse puhul, mis oli vähemusvalitsus, koalitsioonis olijaks. Teiseks, ka Jüri Ratase esimese valitsuse ajal oli lõpus parlamendi enamuse toetusel, vähemalt kui me räägime koalitsiooni nendest ministritest, kes olid fraktsioonide puhul, tegelikkuses tegemist vähemusvalitsusega. Ja kolmandaks, härra istungi juhataja, ma paluksin teil pühenduda sellele mõttekäigule, mis on kõige olulisem. Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus moodustus 2002. aasta alul. Kuidas te sellisel juhul määratlete opositsiooni?

10:25 Aseesimees Martin Helme

Ma kardan, et need ei olnud protseduurilised küsimused istungi läbiviimise kohta. Me võime seda arutada, aga ma pean tunnistama, et ma ei mäleta enam Siimanni valitsuse aegset Riigikogu koosseisu täpset jagunemist. Aga see, millele ma viitasin, oli, et ega valitsus ei saa püsida, kui tal ikkagi ei ole parlamendisaalis kriitilistel hetkedel enamuse toetust. Need, kes siis toetavad, on võimuliidu inimesed. Aga ma kardan, et kui me hakkame seda siin lahkama sellise meeldiva tête‑à-tête'iga, siis me oma istungiga täna kuhugi väga kaugele ei jõua. Riina Sikkut, palun!

10:25 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Tulen tagasi selle demokraatliku õigluse teema juurde, mille saavutamise nimel me justkui seda eelnõu siin menetleme. Minul on olnud õnn osaleda eelmise valitsuse ajal mõlema erikomisjoni töös. Tookord ei olnud opositsioonil ei võrdset kaalu ega enamust. Ja suhteliselt võimatu oli ka päevakorra kinnitamine paljudes olukordades. Ma tõesti ei näe, kuidas on opositsioonil võimalik parlamentaarset järelevalvet teostada, kui komisjon ühtegi otsust teha ei saa, sh otsustada, milliseid küsimusi menetletakse, kas päevakord kinnitatakse jne. Kui erikomisjonide puhul sellist korda rakendada, siis tuleks demokraatliku õigluse printsiipi rakendada ka alatistes komisjonides.

10:26 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Veel kord: alaliste komisjonide küsimust me seekord ei arutanud, kui te teete vastava ettepaneku, siis me arutame. Mis puutub taas demokraatlikusse õigusesse erikomisjonides, siis tõepoolest, nii nagu te viitate ja nagu paljud viitavad, need on kontrollikomisjonid. Seega on väga oluline, et siin on opositsioonil väga selge hääl ja võimalus. Ja selline lahendus – selleks, et üldse mingisuguseid otsuseid langetada, peavad opositsioon ja koalitsioon omavahel kokkuleppele saama – tegelikult tagab võimaluse töötada, see tagab võimaluse reaalset kontrolli teostada ja see on jätkuvalt demokraatlik. Ma arvan, et see on väga hea kokkulepe, mille sündimises osalesid tõepoolest nii opositsioon kui ka koalitsioon, ja selles mõttes see on ka demokraatlik. See nõuab, et opositsioon ja koalitsioon teeksid omavahel koostööd. Ja ma arvan, et see mõjub meie demokraatiale väga-väga hästi.

10:27 Aseesimees Martin Helme

No ei ole ju veel täiskuu. Jevgeni Ossinovskil on protseduuriline küsimus.

10:27 Jevgeni Ossinovski

No Siimanni valitsuse radadele ei pea isegi minema, tegelikult eelmises koosseisus oli Eestis selline revolutsiooniline poliitühing nagu "kolm õde", kelle üks liige oli Olga Ivanova, kes oli ühe erikomisjoni aseesimees. Ühel hetkel juhtus aga selline lugu, et tema ja Keskerakonna vaated läksid lahku. Kuidas istungi juhataja tõlgendab sellist olukorda, kus tegelikult Olga Ivanova kriitilistel hetkedel toetas valitsust ega umbusaldanud, aga Keskerakond ütles, et tema enam koalitsiooni ei kuulu? Juhatuses loomulikult Olga Ivanovat ei olnud, seal olid teised inimesed. Kas siis selle, kas saadik kuulub koalitsiooni või opositsiooni, otsustab tegelikult see fraktsioon, kelle ridades on ta siia parlamenti saanud? Või kuidas see siiski käima peaks, just nimelt selle "kolme õe" liikumise pinnalt?

10:28 Aseesimees Martin Helme

Jaa, no see jälle ei ole ju tegelikult protseduuriline, aga ... See oli protseduuriline ja ma pean sellele vastama, Oudekki. Ei pea isegi eelmisse koosseisu minema. Meil on ka selles koosseisus saadikuid, kes ei hääleta oma fraktsiooniga või kes on lausa fraktsioonist ära läinud. Nüüd see, kas nad toetavad valitsust või ei toeta valitsust, ongi põhimõtteliselt see, mille järgi me saame neid siin lahterdada. Ja nii ongi. Imre Sooäär, palun!

10:29 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Hea Oudekki! Minu mitteprotseduuriline küsimus lähtub tegelikult sellest samast Jevgeni Ossinovski küsimusest. Meil on igas Riigikogu koosseisus olnud ka nn aknaaluseid ehk siis fraktsioonituid saadikuid. Kuidas siis neid tuleks käsitleda? Kui näiteks Raimond Kaljulaid otsustab alla kirjutada koalitsioonilepingule, ühineda, kas teda tuleks siis käsitleda osana koalitsioonist? Või kuidas selle seaduse kontekstis oleksid meie head nn aknaalused koheldud?

10:30 Oudekki Loone

Aitäh sulle küsimuse eest ja aitäh ka eelmise küsimuse eest! Üksikud saadikud satuvad siiski komisjonidesse sellepärast, et fraktsioon nimetab enda esindaja. Nii et see küsimus, mis siis saab, kui keegi läheb fraktsioonist ära, on jälle selle konkreetse saadiku ja fraktsiooni vaheline kokkulepe. Võib olla nii, et ta läheb ära niimoodi, et fraktsioon kutsub ta oma esindaja kohalt tagasi ja nimetab uue esindaja. Komisjonide liikmed põhimõtteliselt tulevad sellest, et nad esindavad fraktsioonide seisukohti.

Mis saab nendest, kes tegelikult on fraktsioonitud? On kaks võimalust. Nad võivad leida mingisuguse fraktsiooni, kes ütleb, et jah, sisuliselt tegelikult ta töötab koos meiega ja seega me esitame te oma esindajaks. Siis meil ei ole probleemi. Kui saadik ei leia fraktsiooni, kes tahaks nimetada teda mingisse erikomisjoni oma esindajaks, ta ise aga fraktsiooni ei kuulu, siis on tal võimalus – nagu ka alatiste komisjonide puhul – pöörduda Riigikogu juhatuse poole ja paluda ennast vastavasse komisjoni nimetada. Seda otsustab taas Riigikogu juhatus, silmas pidades seda, et opositsiooni ja koalitsiooni tasakaal ei muutuks.

10:31 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

10:31 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Minu küsimus on nii sisuline kui protseduuriline, seetõttu ma palun vastata ettekandjal ja ka istungi juhatajal. See küsimus ei ole hüpoteetiline, ajalooline ega akadeemiline, vaid väga praktiline. See puudutab hetkeolukorda ja tulevikku, kui me selle eelnõu vastu võtame. Nimelt, sotsiaaldemokraadid toetasid Kaja Kallase valitsuse ametisse astumist ja nad toetasid ka eelmisel nädalal eelnõu, mis oli seotud usaldushääletusega, et valitsus jääb püsima. Siit ma järeldan, et sotsiaaldemokraadid on väga selgelt praegu juhatuse liikme definitsiooni kohaselt koalitsiooni esindajad, seega on komisjonis praegu 3 : 2 koalitsiooni ülekaal, ja kui me selle eelnõu vastu võtame, siis see ülekaal kasvab veelgi. Mul on väga sügav mure. Kui me nii tõlgendame seda eelnõu, siis see saab hoopis teistsuguse sisu, kui me siin menetluse käigus oleme seda taotlenud. Ma palun nüüd komisjoni esindajalt selgitust, kuidas komisjon seda teemat nägi ja arutas, ja küsin ka istungi juhatajalt, kes ise siin selle tõlgenduse välja käis, kuidas hakkab juhatus seda eelnõu rakendama. See on ääretult oluline.

10:32 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Komisjon seda küsimust niisugusel kujul, nagu see on hetkel saalis tekkinud, ei arutanud. Komisjon seda teemat puudutas, aga üldiselt leiti, et koalitsioon ja opositsioon on tavakorras defineeritavad mõisted, seega me ei pidanud vajalikuks, et need oleksid seaduses lahti kirjutatud. Tõepoolest, niisuguseid asju, mis on tavakorras defineeritavad, otsustab näiteks Riigikogu juhatus, need otsustataksegi kokkuleppeliselt. Ma arvan, et see on hea demokraatlik viis asju lahendada. Üks võimalik lahendusmehhanisme on ka see, millele viitas proua Akkermann, öeldes, et me võime siduda seda kuidagi koalitsioonilepinguga. Siis tekib muidugi ka küsimus, kas see ei anna koalitsioonileppele liiga suurt mõju. Aga see on üks võimalus, teisi võimalusi on veel. See ongi tavakorras asjade lahendamine, mis on parlamendipoliitikas mõistlik just sellepärast, et see nõuab kokkuleppeid. Ja see on väga mõistlik, kui me usaldame parlamenti tegema kokkuleppeid.

10:33 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus.

10:34 Helir-Valdor Seeder

Jah, ma loodan, et juhataja ka vastab minu eelnevale protseduurilisele küsimusele. Aga nüüd on mul veel üks protseduuriline küsimus. Kuna ettekandja enamikule küsimustele vastab, et seda küsimust komisjonis ei arutatud ja teist küsimust ei arutatud, siis küsin: kas meil on mingi võimalus veel seda eelnõu menetleda uuesti komisjonis, nii et neid olulisi küsimusi ikkagi ka komisjonis arutataks?

10:34 Aseesimees Martin Helme

Alustan tagantpoolt. Ikka on. Isamaa fraktsioon võib teha katkestamise ettepaneku. Kui siin häälte ülekaaluga nii otsustatakse, siis ta läheb tagasi komisjoni, et kõiki neid tähtsaid küsimusi saaks arutada. Ja eelmisele küsimusele vastuseks, Helir-Valdor Seeder on ka ise olnud Riigikogu juhatuse liige ja teab, et Eesti parlamentaarne hea tava ei näe ette, et Riigikogu juhataja võtaks osa poliitilisest debatist. Ärge püüdke mind sellesse tõmmata. Riina Sikkut, palun, protseduuriline küsimus!

10:34 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Ma saan aru, et komisjon ei ole tõesti paljusid aspekte jõudnud veel arutada ja selline vabatahtlik panus on ka teretulnud. Ma lihtsalt annan märku, et olen valmis olema koalitsiooni esindaja riigieelarve kontrolli erikomisjonis. Kui juhatus selliseid asju kaalub, siis ma olen vabatahtlikuna ennast üles andnud. 

10:35 Aseesimees Martin Helme

Ma arvan, et sellega sai vastatud ka Helir-Valdor Seederi küsimus eelmisest raundist. Urmas Reinsalul on protseduuriline.

10:35 Urmas Reinsalu

Asi kisub veidi segaseks, pehmelt öeldes. Eelnõu ettekandja ütles, et Riigikogu juhatus määrab, kes parlamendis kuuluvad koalitsiooni ja kes kuuluvad opositsiooni. Kodukorraseadusest see ei tulene, aga juba Napoleoni konsulaadi aegne parlamendi käsitlus on selline, et siis parlamendi juhatus ütleb, kes tohivad olla koalitsioonis ja kes on määratud opositsiooni.

Nüüd istungi juhataja ütles, et need, kelle häältega toetatakse valitsust, on koalitsioonis. See ei ole sugugi mitte akadeemiline probleem, nagu ütles Helir-Valdor Seeder, vaid see küsimus puudutab praeguses olukorras väga praktilist käitumist. Kas istungi juhataja jääb selle käsitluse juurde, et see partei, kes toetab valitsuse moodustamist, ka usaldushääletusel toetab, on koalitsioonis ja seda otsustab Riigikogu juhatus, kas ta loeb teda koalitsioonis olevaks või mitte, või on selle tuvastamiseks mingisugune teistsugune moodus? Kui selle tuvastamiseks on mingi teistsugune moodus – ma tõin esile ajaloolist praktilisi probleeme, kus võivad küsimused esile kerkida –, siis milline moodus see juhatuse meelest on? Sest on ju juhatuse pädevuses langetada otsus, määrata, kes on koalitsioonis ja kes on opositsioonis.

10:36 Aseesimees Martin Helme

Jaa, no ega meie ei saa ju midagi teha, kui üks valitsuskoalitsioonis mitte olev erakond on endale loonud luulu, et ta tegelikult seal on, ja toetab valitsust. Lihtsalt siis on opositsioonis selle võrra vähem hääli. Nii on. Mart Helme, palun!

10:37 Mart Helme

(Kaugühendus)

Uuesti saab n-ö protseduurilise sõnavõtu. Ma tahaksin rahustada rahvasaadikuid Isamaast. Poliitiline loogika osundab praegu väga selgelt seda trendi, et Keskerakond varsti lahkub koalitsioonist ja seal jätkab Reformierakonna vähemusvalitsus. Sest praegustest opositsiooniks kvalifitseeritavatest fraktsioonidest oleksid vast ainult sotsid nõus Reformierakonnaga valitsust tegema. Ülejäänud ilmselt ei ole valmis minema seda suppi sööma, mida Reformierakond praegu kokku keedab ja mida Keskerakond selles valitsuses pealt vaatab. Seetõttu me saamegi selle olukorra, kus meile on selgelt näha, kes on koalitsioonis ja kes on opositsioonis. Opositsioon hakkab tõenäoliselt olema enamuses ja seetõttu ei lähe läbi ka koalitsiooni eelnõud. See ongi tegelikult see kriteerium, mis näitab, kes on opositsioonis ja kes on koalitsioonis. (Juhataja helistab kella.)

10:38 Aseesimees Martin Helme

Ma ei tea, kas Oudekki tahab sellele vastata ka.

10:38 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Suur tänu sellise huvitava arutelu eest! Aga ka valitsuskoalitsiooni koosseisu kindlasti meie komisjon ei arutanud. Isiklikult ma näen, et kahe partneriga valitsus on suutnud praegu väga keerulistest karidest üle tulla, ja ma arvan, et suudab seda ka edaspidi.

10:38 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalul on jälle protseduuriline küsimus.

10:38 Urmas Reinsalu

Austatud istungi juhataja, ma paluksin rahustada ka Mart Helmet. Mart Helme mõttekäik võimalikest poliitilistest arengusuundadest oli väga eluküps ja elukogenud. Ma ütleksin nõnda, et ega erinevaid arengusuundi ei saa välistada. Mina küll ei välistaks midagi, mis võib juhtuda. Aega on ees, valikud on laual. 

Aga mu küsimus istungi juhatajale on selline. Istungi juhataja enne määratles opositsiooni ja koalitsiooni vahetegu. Ja ma tahaksin siinkohal öelda Mart Helmele, et selle moodsa tõlgenduse järgi, mida on asunud [esindama] ettekandja ja istungi juhataja, ei saagi parteid enam niisama ise koalitsiooni, vaid Riigikogu juhatus määrab neid sinna, kas lubab või ei luba. See on see probleem, mida me praegu arutame. Ja see tuleb kindlaks määrata.

Nüüd on küsimus selles, et sotsidel on luulud. Neil on niisugune mania grandiosa, nad arvavad, et nad on koalitsioonis. See oli istungi juhataja mõttekäik. Aga samas oli osundus, et valitsus püsib. Ja opositsiooni-koalitsiooni vaheteo määratlemiseks on see: need hääled, millele valitsus kriitilistel hetkedel saab toetuda, tuleb defineerida koalitsioonina. Mu küsimus on, kas istungi juhataja politoloogilise määratluse järgi on sotsiaaldemokraadid praegu koalitsioonis, kuna nad toetavad valitsust, või nad on opositsioonis. Kuidas kaugvaates, objektiivses õiglases istungi juhataja kaugvaates on? Kas sotsiaaldemokraadid toetavad praeguse valitsuse püsimist või nad ei toeta seda?

10:40 Aseesimees Martin Helme

Ma kardan, et me oleme libisenud läbirääkimiste faasi siin protseduuriliste küsimuste nime all. Tõesti, minul kui istungi juhatajal ei sobi esitada saadikutele politoloogilisi analüüse. Ma lihtsalt jätan selle ütlemata. Me võime seda [debatti] jätkata väljaspool saali. Ma saan küll aru, et Riigikogu nimetatakse ka parlamendiks, mis tuleb sõnast parler ehk rääkima, ja me kõik tunneme rõõmu sellest, aga ma kardan, et me läheme niimoodi oma istungi formaadist välja. Riina Sikkut, palun, protseduuriline küsimus!

10:40 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Ma muudan selle Urmas Reinsalu küsimuse praktilisemaks. Kui Keskerakond ja Reformierakond peavad mind opositsiooni esindajaks, aga teie peate mind koalitsiooni esindajaks, siis kuidas minu kuuluvus määratakse? Kas ma pääsen koalitsiooni esindajana riigieelarve kontrolli komisjoni?

10:41 Aseesimees Martin Helme

Jah, ma vastaksin sama, mis ma ütlesin Urmas Reinsalule, et me oleme libisenud siin mingisse teise formaati, mis ei ole enam teise lugemise küsimuste voor. Nii et ma ei lähe provokatsioonidega kaasa. Indrek Saar, protseduuriline, palun!

10:41 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Jaa, kui meil komisjoni ettekandja on kommentaaride asemel õppinud selgeks võimaluse sisulisest diskussioonist hoiduda ja öelda, et komisjonis seda ei arutatud, siis paraku tähendab see ühtlasi seda, et meil ei ole olnud võimalust aru saada, kas komisjon tegelikkuses on ikkagi läbi mõtestanud selle, mida selle muudatusega nüüd tehakse.

Selle juures sain ma aru, et juhataja on siiski läinud veidi kaugemale ning ära defineerinud, mida konkreetsel juhul tähendab koalitsioon ja mida tähendab opositsioon. See omakorda muudab ju kogu selle otsuse võib-olla praktikas hoopistükkis teistsuguseks. Sest mina saan juhataja tõlgendusest aru nii, et praegusel juhtumil juhatus pärast seda, kui Riigikogu on teinud selle otsuse, mis meie ees on, hakates määrama riigieelarve kontrolli erikomisjoni kohti, arvab sotsiaaldemokraadid koalitsiooni poolele. Ehk siis see, mis puudutab Keskerakonna, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide kohti nimetatud komisjonis, jääb samaks või vähemalt proportsionaalselt samaks. No oletame, et see on üks. Aga see tähendab, et kas EKRE või Isamaa, emb-kumb, peaks saama ühe koha juurde, selle jaoks, et see tasakaal tekiks, või on võimalik tõlgendada, et fraktsioonitu saadik näiteks siiski kuulub opositsiooni ja fraktsioonitu saadik määratakse sellesse komisjoni. Ma saan teie kommentaaride järgi, istungi juhataja, aru, et te olete juhatuses seda arutanud, kuidas need kohad peaksid jaotama pärast seda otsust. Äkki te ikkagi nüüd täpsustaksite, mis oli juhatuse arutelu järgne konkreetne kokkulepe juhatuses. Ja mis siit edasi saab, kui me selle otsuse teinud oleme? 

10:44 Aseesimees Martin Helme

Ma küll arvan, et ei tohiks teha etteheidet praegu Oudekki Loonele. Täpselt nii on meie teise lugemise reeglistik, et tema peaks meile andma ülevaate sellest, mis komisjonis räägiti. Ja kui seda komisjonis ei räägitud, siis ta võib, kui ta tahab, heietama kukkuda, aga ta ei pea seda tegema.

Eelmise aasta sügisel üks väljaanne kuulutas mind Eesti kõige mõjukamaks inimeseks. No mina seda väga tõsiselt ei võta, sest ma ei võta seda väljaannet väga tõsiselt. Aga ma vaatan, et teie küll võtate. Te arvate, et see, mis mina siit ütlen, nii ongi Eesti poliitikas. Mul seda kohe rõõm kuulda. Aga vastuseks Indrek Saare küsimusele ütlen, et juhatuses on seda tasakaalu, kuidas ma nüüd ütlen, mitteformaalselt või põgusalt arutatud. See mõtteviis on umbes selline: ühes erikomisjonis on kaks inimest Reformierakonnast ja üks inimene Keskerakonnast ning Isamaast, EKRE-st ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast on igast ühest üks inimene. Teises erikomisjonis on kaks inimest Keskerakonnast, üks Reformierakonnast ning kõigist kolmest valitsusse mitte kuuluvast erakonnast on üks inimene. Selline see tasakaal on.

Nüüd ma panen korraks pähe erakondliku mütsi ja ütlen, et loomulikult me saame aru, et sotsid vahel hääletavad koos keskerakondlaste ja reformierakondlastega, sest nad on ikkagi liberaalse frondi poolel. Jevgeni Ossinovski, protseduuriline, palun!

10:45 Jevgeni Ossinovski

Austatud istungi juhataja! Ärge pange seda mütsi pähe, siis läheb asi ...

10:46 Aseesimees Martin Helme

... käest ära, jah?

10:46 Jevgeni Ossinovski

... tõesti lappama. Sellel parlamentaarsel taval on oma põhjused ka. Ei saa niimoodi, et te teete Pandora laeka lahti ja siis ütlete, et aga nüüd ma ei allu enam provokatsioonidele, et ära seletada, mis ma just ütlesin. Tegelikult see on ju erakordselt oluline. Kujutame ette, et Mart Helme stsenaarium peaks realiseeruma ja veel aasta jooksul juhatuse koosseis ei muutu. Millisel viisil ms siis tagaksime selle, et tasakaal vastavalt sellele otsusele oleks tagatud?

10:46 Aseesimees Martin Helme

Jaa, kui juhtub niimoodi, et meil laguneb valitsus ja Riigikogu juhatusest keegi ei lahku ja Riigikogu juhatus ei ole enam poliitiliste jõujoonte poolest representatiivne sellega, mis on saalis ja mis on ümber pööratud, siis juhtub igasugu huvitavaid asju. Siis hakkab nägema seda, kellel on häälteenamus. Ja suur saal saab alati ju üle sõita juhatuse otsustest. (Saalist öeldakse midagi.) Kui on vähemusvalitsus ehk siin saalis ei olegi mingit enamust, siis läheb edasi nii, nagu praegu paika pannakse. Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline!

10:47 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on jah protseduuriline küsimus, mis on ju ka ääretult oluline. Kodu- ja töökorra seadus ei määratle opositsiooni ja koalitsiooni mõistet. Nüüd peabki juhatus hakkama seda tõlgendama. Riina Sikkut deklareeris siin avalikult suure saali ees, et tema esindab koalitsiooni. Nii et ma usun, et juhatusel ei ole pärast seda – arvestades veel sotside varasemaid hääletusi, mis on koalitsiooni toetanud – võimalust tulenevalt sellest seadusest niisuguseks tõlgenduseks, nagu te praegu ütlesite ja mis te just ette lugesite selle kohta, mida juhatus on arutanud. Mina küll leian, et sellisel juhul on juhatuse otsus vastuolus selle seaduse mõttega. See on seaduse seletuskirjas ja nendes aruteludes ilusti näha ning tuleb ka tänase suure saali aruteludest välja, et koalitsiooni ja opositsiooni vahel peab valitsema tasakaal. Sellisel juhul tasakaalu ei valitse ja tõepoolest tuleb rakendada seda, mida Indrek Saar ütles, nimelt lisada sinna kas EKRE või Isamaa esindaja. Olen ma õigesti aru saanud?

10:48 Aseesimees Martin Helme

Me võime proovida juhatuses seda teha, jah. Ma kardan küll, et minu hääl jääb seal üksinda, aga me võime seda proovida. Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline!

10:48 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kõigepealt tahaksin öelda, et ära usu neid ajalehti, Martin. Seal esitatakse igasuguseid väiteid. Muidugi, ma saan aru, et Jevgeni Ossinovski on pannud lauda veel ühe politoloogilise ennustuse, Mart Helmele vastanduva, otsekui EKRE võiks ühineda praeguse valitsuskoalitsiooniga ja siis tekiks meil mingisugune opositsiooni-koalitsiooni tasakaalu ummikseis Riigikogu juhatuses.

Kuid ma tulen siiski tagasi istungi juhataja konkreetse formuleeringu juurde, istungi juhataja kui juhatuse esindaja öeldud formuleeringu juurde. Koalitsioonis on need, kes toetavad valitsust ja kelle häältel valitsus püsib. Niisugune on lähtekoht. Eelnõu esitleja seda ei kommenteerinud, vaid viitas, et pädevus seda defineerida on puhtal kujul juhatusel. Istungi juhataja seda määratles. Selle loogika järgi, kui koalitsiooni tõlgendus on selline, istungi juhataja käsitluse järgi, ühe keskerakondlase või ühe reformierakondlase komisjoni liitmine, nagu praktiline kavatsus on, tähendab see ju seda, et opositsiooni jääb kaks inimest komisjoni alles ja tegelikult tekib koalitsiooni hoopis neli inimest. Opositsioonis on kaks inimest ja koalitsioonis on siis korraga neli inimest. Pigem peaks ju olukord ettepaneku järgi olema täpselt nii, nagu Indrek Saar osundas, tagurpidiselt. Tagurpidine tasakaalustusmehhanism, st me peaksime liitma kas Isamaa või EKRE inimese komisjoni. Ma tulen selle juurde tagasi.

Ma ei teeks ka liiga sotsiaaldemokraatidele, selle loogikaga. Nad teevad komisjonides, erikomisjonides päris head tööd, eks ole. Nad teevad head tööd südamega ja tulemusi on näha. Aga ma tahaksin siiski tulla selle juurde tagasi, et küsida, miks te lähtute sellest. Te ütlesite ka ise, et sotsiaaldemokraadid usuvad, et nad on osa n-ö liberaalsest frondist, st nad arvavad, et nad on koalitsioonis ja toetavad seda koalitsiooni eetost. Kuidas ja kellena neid siis tuleb määratleda? Andke nüüd selge objektiivne [hinnang], mitte laskudes spekulatiivsesse käsitlusse. Kes on täna Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond siin parlamentaarse võimu ja opositsiooni vaheteo mõttes? See teadmine on väga oluline ka sotsiaaldemokraatidele endile. (Naer saalis.) Siis, kui see hakkab olema juhatusest määratud. Quo vadis, sotsiaaldemokraadid? Nüüd on see pall ja vastutuse pall Martin Helme käes. Ühelauseline selge vastus, mitte libisedes kasuistikasse. 

10:51 Aseesimees Martin Helme

Eelmisel nädalal me hääletasime siin, ma pakun, umbes ligi kümmetkonda eelnõu, mis said ainult poolthääli. Ühtegi vastuhäält ei olnud. Nii et on eelnõusid ja on poliitikavaldkondi, milles Eestis on praktiliselt poliitiline konsensus. Selle põhjal tänase arutelu järgi justkui polegi võimalik aru saada, kas meil on üldse opositsioon või meil on nii nagu Põhja-Korea parlamendis. Ja ometi on meil niimoodi, et kui tulevad mingid kriitilisemad hetked, siis siiski kuskilt veelahe jookseb.

Küsimus on selles, kas nendes erikomisjonides, mis on valitsuse järelevalveorganid, riigieelarve kontrolli komisjon ja korruptsiooni erikomisjon, toimub opositsiooni tasalülitamine selle läbi, et seal justkui formaalselt on opositsioon ja koalitsioon tasakaalus, ehk seal on kolm saadikut nendest erakondadest, kellel ei ole valitsuses ühtegi ministrit, ja kolm saadikut nendest erakondadest, kellel on ministreid. Nüüd tuleb aga välja, et üks nendest erakondadest, kellel ei ole valitsuses ühtegi ministrit, tegelikult süstemaatiliselt kogu aeg toetab valitsuse agendat. No vaat, siis meil on võimalik selle põhjal öelda, et ei, seal ei ole eelnõu seletuskirjaga kooskõlas olev kohtade jaotus ja see tuleb ümber teha. Aga nagu Urmas Reinsalu isegi möönis, praegu nendes erikomisjonides seda probleemi ei ole. Ma juhin veel tähelepanu sellele, et kuni jaanuarini oli koalitsioonierakondadel samamoodi ülekaal ka erikomisjonides, kuigi erikomisjoni esimees oli opositsiooni esindaja. Nii et ma arvan, et me tegeleme siin skolastikaga küllaltki palju.

Jevgeni Ossinovski, palun, protseduuriline küsimus!

10:53 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Te ütlesite, et vaadatakse seda, kas kriitilistel hääletustel hääletavad inimesed siin suures saalis üht- või teistpidi. Aga kas erikomisjoni liikme käitumist erikomisjonis ka kuidagi hinnatakse selle järgi? Näiteks, kas siis kui koalitsioon peaks Riina Sikkuti tõesti koalitsiooni esindajana nimetama erikomisjoni, aga selgub, et ta tegelikult hääletab seal valitsuskriitiliselt, peaks juhatus sellest järeldama, et ta tegelikult ei olegi koalitsioonis?

10:54 Aseesimees Martin Helme

No te tahate, et mul oleks mingi kristallkuul. Ei ole. Mul ei ole kristallkuuli, millesse ma saaksin sisse vaadata. No adekvaatsete inimeste puhul on tavaliselt nii, et nende enesekuvand ja teiste pilt nendest on sama. Aga kui inimesed ise endale kinnitavad, et nad on opositsioonis, kuid tegelikult hääletavad koos valitsusega, siis muidugi enesekuvand ja väljastpoolt vaade enam ei klapi. See võib probleemiks osutuda. Urmas Reinsalul on jälle protseduuriline küsimus. Palun!

10:54 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! See asi muutub [segasemaks], tähendab, selguse saamise asemel küsimuste-vastuste asjus me tegelikult kaugeneme hoopis selgusest. Mulle tundub, et see on praegu nagu tagurpidi käimine, niisugune Tagurpidi-Antsu teekond. Küsimus on nüüd selles, et alul ütles istungi juhataja, et koalitsiooni ja opositsiooni määrab Riigikogu juhatus. Ma juhin veel kord tähelepanu, et ettekandja ei vastanud sellele küsimusele. Istungi juhataja ütles, et koalitsioonis on need, kes toetavad häältega. See on probleemistik, mis tekitas hulga küsimusi, eks ole, samuti konkreetseid probleeme. Toodi praktilisi näiteid, mille puhul ajaloolise konteksti mõttes me tegelikult ju vastust ei saanudki. Nüüd on istungi juhataja võtnud teise tõlgenduse: koalitsioonis on need parteid, kellel on valitsusdelegatsiooni liikmed, ministrid.

Ma tulen nüüd ikkagi konkreetse juhtumi juurde tagasi. Mu küsimus on selles: kas 2009. aastal selle loogika järgi rohelised olid valitsuskoalitsioon – kas oleks tulnud nii tõlgendada – või ei olnud? Sest roheliste esindajat valitsuses ei olnud. Samas, kriitilistel hetkedel nad tõepoolest toetasid koalitsiooni ja enamusvalitsuse tegevust. Tehti häid ja huvitavaid asju. Küsimus on selles, et me peame siin saama selguse. Võib ju küll mõelda, et me praegu n-ö närime tähte, aga see arutelu, mille me läbime, jääb istungi stenogrammi aastateks, üle aegade. Ja see poleemika, mida me praegu siin peame, muutub tegelikult järgmistes parlamentides tõlgendussuuniseks.

Nii et selles mõttes, Martin, ma ühinen ajalehega, sa oled küll väga mõjukas. Sa annad tegelikult praegu tõlgenduse tulevastele põlvedele, kuidas me seda asja hakkame tõlgendama, kuidas hakkavad tulevased parlamendijuhatused määrama opositsiooni ja koalitsiooni vahetegu. Ja sina oled siis see hiiglane, kelle õlgadel need tulevased kääbused on. Nii et kanna välja oma vastutus, võta see aeg, anna selgitus ja vasta konkreetsele küsimusele. 

10:56 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mul ei ole ainuisikuliselt võimalik sellele vastata, selle jaoks peab kokku tulema kas juhatus või, veel parem, vanematekogu. Vanematekogu on samuti üks tore formaat, mida Riigikogu kodukord üldse eriti palju lahti ei kirjuta, aga olemas ta on ja seal otsustatakse asju konsensusega tavaliselt. Nii et ma arvan, et ma olen siin suhteliselt järjekindlalt rääkinud jutukest. Aga veel kord ütlen, et minu meelest ei ole sobiv, et te kõik üritate minust teha selle debati objekti siin praegu. Ma püüan juhatada koosolekut, aga see vist ei tule mul hästi välja, ma vaatan. Imre Sooäärel on protseduuriline küsimus.

10:57 Imre Sooäär

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Tõepoolest protseduuriline küsimus ja see jätkab hea kolleegi Urmas Reinsalu protseduurilist küsimust, mis oli väga õigustatud. Kuna tegu on stenogrammiga, mis tõepoolest jääb aastatuhandeteks, siis ma kuidagi ei saa nõustuda istungi juhataja arvamusega, et tegu on nagu Põhja-Korea parlamendiga. Ma arvan tegelikult, et esiteks on see debatt siin täielikult lappama läinud, selle on istungi auväärt juhataja lappama lasknud. Ja ma arvan, et see on väga hea, et nii on läinud, sellepärast et toimub sisuline ja põhimõtteline arutelu selliste küsimuste üle, kuidas me tulevikus hakkame otsustama, kes on kummal pool veelahet. Mida vähem neid veelahkmeid siin saalis on ja mida rohkem on siin saalis armastust, seda parem. Mul ongi küsimus selle kohta. Kuna hea istungi juhataja ka ise viitas vanematekogule, siis pärast kõiki neid väga olulisi ja epohhiloovaid küsimusi ja vastuseid – isiklikult näiteks toetan väga Riina Sikkuti arvamust ja paneksin isegi ennast kuskile nimekirja, kus saab liituda, ehkki ma ei tea, kus see nimekiri on, aga mis iganes –, siis võib-olla tõepoolest oleks targem küsida vanematekogu arvamust. Tundub, et siin saalis me selle istungiga praegu enam niimoodi edasi minna ei saa. Ja Oudekki Loonele, kes peaks vastama, üldse enam sõna ei anta. Kas me pöörduksime kohe vanematekogu poole või kuidas me selle Gordioni sõlme lahendame?

10:58 Aseesimees Martin Helme

Mina annaksin hea meelega Oudekkile sõna, kui ainult keegi temalt midagi küsida tahaks. Ja vanematekogu kokkukutsumiseks tuleb fraktsioonil pöörduda Riigikogu esimehe ehk Jüri Ratase poole. Ta kutsub hea meelega vanematekogu kokku. Indrek Saarel on ka protseduuriline küsimus. Palun!

10:59 Indrek Saar

(Kaugühendus)

Jaa, ma jätkan mingil määral sealt, kus Imre lõpetes, samuti varasemad küsijad ja Urmas Reinsalu. Paraku on küll niimoodi, et istungi juhataja on andnud oma esimeses kommentaaris sellele, kuidas piiritleda opositsioon ja koalitsioon, väga selge tõlgenduse. Täiendavate küsimuste peale on istungi juhataja hakanud vingerdama. Me ei saa aru, kas see tõlgendus on juhatuse seisukoht ja milline tõlgendus siis kehtib – kas see esialgne tõlgendus, et antud juhul peaks võtma sotsiaaldemokraate kui koalitsiooni, või hilisemad segased jutud sellest, milline on kellegi enesekuvand ja mis on päriselt. Tahaks samamoodi teada, mis siis on Riigikogu juhatuse arvates päriselt. Sest kui me teeme täna ära otsuse selles sõnastuses, mis meie ees on, siis peab Riigikogu juhatus vastavalt sellele andma tõlgenduse, kes on opositsioon ja koalitsioon, ja sellest sõltub praktikas see, millised on erikomisjoni koosseisud.

Seega, istungi juhatajal on minu arust siinkohal kohustus ikkagi täpsustada seda, mida ta ise arvab, milleks tal on juhatuse volitus, ja kui ta on eksinud, siis ka vabandada, et ta on eksinud, ja võtta oma sõnad tagasi, mitte ajada meid veel rohkem kogu selles protsessis segadusse.

11:01 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Riigikogu juhatus on kollegiaalne organ. Mina ei saa siin Riigikogu juhatuse nimel midagi otsustada või kuulutada. Minult on küsitud ühe või teise asja kohta arvamust, küllap see arvamus on siis olnud kas isiklik või kohapealne tõlgendus. Päris kindlasti ei ole niimoodi, et ma olen hakanud vingerdama, vaid ma olen nüansseerinud debati käigus asju. Eks see peni kiunatab, kes kiviga pihta saab. Aga nüüd on protseduuriline küsimus Mart Helmel.

11:01 Mart Helme

(Kaugühendus)

Jah. Härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Väga selge on, et protseduuriliste küsimuste kuritarvitamine toimub meil siin praegu. Seetõttu on mul juhatajale soovitus protseduurilise küsimuse sildi all esitatavaid monolooge mitte lasta toimuda ja mikrofonid välja lülitada, sest need ei ole protseduurilised küsimused.

Aga kuna minu nime mitu korda mainiti, siis ma võtan ennast pärast küsijate hulgast välja ja tahan öelda, et raiume selle Gordioni sõlme läbi. EKRE võib võtta enda peale umbusaldusavalduse koostamise peaminister Kaja Kallasele, kes on vähem kui nelja kuuga tekitanud riigis sellise segaduse, et ei ole isegi aru saada, kes on opositsioonis ja kes on koalitsioonis. Siis on selgelt näha: kõik, kes hääletavad umbusaldusel Kaja Kallase valitsuse vastu ja tema tagasikutsumise poolt, on opositsioon, ja kes ei hääleta, on koalitsioon. Loomulikult me ootame vähemalt kahte häält, et me saaksime selle umbusaldusavalduse esitada, ja ka see näitab, kes on opositsioonis ja kes on koalitsioonis.

Nii et minu seisukoht on väga selge: lahendame selle küsimuse umbusaldushääletusega. Siis on meil väga selgelt näha, kas sotsid on koalitsioon või on nad opositsioon ning kas Keskerakond otsustab jätkata sellist kelgunööripoliitikat valitsuses või otsustab selja sirgu lüüa ja sellest segaduste lõhestamise, riigi vaeseks tegemise ja rahva Eestist laiali peletamise valitsusest lahkuda. 

11:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Minul ei ole kuskile kiiret, minu meelest meil on väga sõbralik ja sisuline debatt. Ega see päevakord ka meid väga ei pressi. Me võime ikkagi selle asja põhjalikult läbi arutada. Lihtsalt mul on palve, et Riigikogu liikmed ei ootaks, et ma võtan seisukohti juhatuse nimel. Seda ma ei saa teha, sest juhatus on, nagu öeldud, kollegiaalne organ. Ja püüame protseduurilised küsimused hoida siiski protseduurilistena. Riina Sikkut, palun!

11:03 Riina Sikkut

(Kaugühendus) Aitäh! Seekord on mul, jah, tõesti protseduuriline, mitte teema kohta käiv küsimus. Ma ei saanud aru, kellel hakatakse mikrofoni välja lülitama – opositsioonil või koalitsioonil. Ja kust see piir läheb?

11:04 Aseesimees Martin Helme

Ei, ma ei lülita siin kellelgi praegu mikrofoni välja. Eks see piir ole tunnetuse küsimus. Urmas Reinsalul on jälle protseduuriline küsimus. Palun!

11:04 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! See küsimus on nüüd tõesti protseduuriline. Sissejuhatusena ma tahaksin tunnustada istungi juhatajat tasakaaluka juhtimise eest. Siin on püütud kiskuda istungi juhatajat kuidagi alavääristavate repliikidega. Mina selle mänguga kaasa ei lähe. Ja ma arvan, et Martin tegi õigesti, et ta isal mikrofoni välja ei lülitanud, kuigi Mart Helme ütles, et kui ei esitata protseduurilisi küsimusi, tuleks seda teha.

Küsimus, mida Mart Helme ette pani, et määratleda selgelt, kes seda valitsust siis toetab ja kes seda valitsust ei toeta. Ma ütlen istungi juhatajale informeerimiseks: mina seda valitsust ei toeta. See jama, mida korraldatakse Eesti riigikaitsega, on tegelikult täiesti lubamatu. Ja see on kindlasti asi, mille eest tuleb, kui see valitsus ei lõpeta Eesti riigikaitse õõnestamist, avaldada sellele valitsusele umbusaldust. Käed eemale Eesti riigikaitsest! See on see üks ja selge sõnum. 

Ma juhin nüüd protseduuriliselt tähelepanu sellele: eelmisel nädalal ma panin riigikaitsekomisjonis lauale ettepaneku, et riigikaitsekomisjon – riigikaitsekomisjon! – peab võtma seisukoha, et me oleme riigikaitse kärbetele vastu, hääletame selle maha. Riigikaitsekomisjon on veel viimane kants, see kalju, mis peab kaitsma Kaitseväge ja Eesti riigikaitset. Selle vastu hääletasid Reformierakonna ja Keskerakonna liikmed. Isamaa ja EKRE liikmed hääletasid minu ettepaneku poolt.

Kuid nüüd tuleb kõige keerulisem küsimuseasetus istungi juhatajale. Sotsiaaldemokraatide esindaja minu andmetel ei hääletanud ei poolt ega vastu. Kuidas teda siis määratleda selles olukorras? Mart ütleb, et umbusaldusavaldus aitab seisukohale jõuda. Aga kuidas me hääletame selles põhimõttelises küsimuses, kus riigikaitsekomisjon kiitis heaks need kärped? Kuidas me selles põhimõttelises küsimuses, kui sotsiaaldemokraadid ei osalenud hääletusel, määratleme sotsiaaldemokraate? Me peame leidma sellele vastuse.

Loomulikult on lähtekoht see, et kõik ütlevad ausalt välja, mida nad meie valitsuse tegudest arvavad ja mida ei arva. Kindlasti on ka sellel valitsusel praktilisi samme, mis väärivad tunnustamist, praktilisi küsimusi, aga see ei tähenda veel, [et nad käituksid vastutustundlikult.] Kogupildis käitub see valitsus minu hinnangul, eriti selles, mis puudutab riigikaitset, vastutustundetult. Kas see sõna on "käpardlik" või see sõna on tegelikult "ohutajuta", aga tulemus on kehv. Kehv, austatud istungi juhataja!

Palun vastake küsimusele koalitsiooni ja opositsiooni määratlemise kohta riigikaitsekomisjonis eelmisel teisipäeval aset leidnud hääletusel põhjal! Ma tean, et Leo Kunnas oskab siin mind täiendada. Siin tuleb luua selgus.

11:07 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Ma juhin tähelepanu, et meil on päevakorrapunkt 336 OE riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamise muutmise kohta. Ma saan aru, Urmas Reinsalu on selle komisjoni esimees ja see mõistetavalt muudab selle punkti tema jaoks kirglikumaks aruteluobjektiks. Siiski on üks nüanss, mida ei tohiks kuidagi ära unustada: igal erakonnal, igal fraktsioonil on oma poliitilised seisukohad ning nad võivad hääletada nii, naa või kolmandat pidi, sõltumata sellest, mismoodi teised erakonnad hääletavad, ilma et see neid otseselt kuhugi poole üldse liigitaks. Seda ei tohi kunagi ära unustada. Head või halba poliitikat võib ajada sõltumata sellest, kummal pool joont ollakse. Indrek Saar, palun, protseduuriline jälle!

11:07 Indrek Saar

(Kaugühendus)

Tänan! Kõigepealt, ma saan aru, et istungi juhatajana kommentaar "Eks see peni kiunatab, kes kiviga pihta saab" oli sissejuhatus Mart Helme monoloogile.

Aga ma tulen siit ikkagi sisulise mure juurde, mida ma olen korduvalt väljendanud, ja mitte ainult mina, vaid päris mitmed meist siin. Istungi juhataja esialgse tõlgenduse kohaselt peaks pärast seda otsust, mis meil täna ees on, tõlgendama sotsiaaldemokraate koalitsiooni osana. See on tekitanud selle küsimuste laviini. Kui me nüüd tahaksime aru saada, mis tegelik seis on, siis peaks istungi juhataja vastama küsimusele, kas selline tõlgendus on tema subjektiivne arvamus ja meil ei ole mitte mingit põhjust eeldada, et Riigikogu juhatuse enamus tema sellise tõlgendusega ühineb, või see on Riigikogu juhatuse enamuse arvamus. Palun sellele küsimusele juhataja vastust! 

11:09 Aseesimees Martin Helme

Sellele ei ole ju keeruline vastata. Ma olen mitu korda öelnud, et mina ei saa võtta Riigikogu juhatuse seisukohta siin esindada, kui me ei ole seda Riigikogu juhatuses otsustanud, ja see oli minu subjektiivne seisukoht. Kui see teid aitab. Helir-Valdor Seeder, protseduuriline, palun!

11:09 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on tõesti sisuliselt protseduuriline küsimus. Selle eelnõuga nähakse juhatusele ette teatud pädevus. Selle ümber me nüüd keerutame, et kuidas juhatus ikkagi hakkab defineerima ja lahti mõtestama seda seaduses antud volitust. Seda küsimust ei saa juhatuse eest otsustada põhiseaduskomisjon ega ükski teine komisjon, nii et meil ei ole abi ka eelnõu katkestamisest ja sellest, et komisjonis arutatakse seda küsimust edasi. Ainukene võimalus praegu on protseduurilisi küsimusi esitades aru saada, kuidas juhatus hakkab sisustama seda seaduse konkreetset paragrahvi ja seda muudatust.

Siit minu ettepanek. Kuna juhatus on kollektiivne organ ja istungi juhataja [üksi] seda otsustada ei saa, siis juhataja võtab vaheaja ja koguneb juhatus, kes asja arutab ning annab saalile väga selge signaali ja tagasiside, kuidas hakkab juhatus nüüd lahti mõtestama seaduses antud volitusi. Teistmoodi me ei saa edasi minna, sest kui täna teine lugemine lõpeb, siis enam eelnõu kohta sisulisi muudatusi teha ei saa.

Veel kord ütlen: põhiseaduskomisjon juhatuse eest meile seda vastust anda ei saa. Nii et ainuke võimalus on praegu, et juhataja võtab vaheaja, juhatus koguneb ja annab meile selge tõlgenduse, kuidas hakatakse käsitlema. Ja siis me saame suures saalis selle aruteluga edasi minna.

11:10 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ei, see ei ole vajalik, ma ju korra kirjeldasin juba, missugune on juhatuse liikmetega arutatud edasine rakendamine. EKRE-st, Isamaast, sotsidest üks inimene, ühes komisjonis Keskerakonnast kaks inimest ja Reformierakonnast üks inimene ning teises komisjonis Keskerakonnast üks ja Reformierakonnast kaks inimest. Selline on juhatuse liikmete vahel olnud arutelu, mille järgi seda ja eelmist päevakorrapunkti hakatakse rakendama. Selle jaoks meil vaheaega võtta vaja ei ole. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline!

11:11 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on veel üks mure seoses selle eelnõuga. Aga ma pean natukene kaugemalt alustama. Teatavasti on välja joonistunud praeguse valitsuse tegevusest väga huvitav pilt, kui seda terviklikuna vaadata. Kõigepealt, praegune valitsus tõstab meeletult kütusehinda, keelab ära huvihariduse rahastamise, on otsustanud müüki paisata riigifirmad. Maavarad, mis on Ida-Virumaal ja mis on meie rahvuslik rikkus, selles mõttes kavatsetakse läbi lõigata kaevurite dünastia järjepidevus. Ehk kaotatakse ära oskusteave. Maavarad kindlasti maapinda sisse ei jää, tulevad asemele välisfirmad, kes hakkavad neid kaevandama jne, jne.

Mul on selline küsimus. Seda terviklikku pilti vaadates tahaks teada, kellele see valitsus kavatseb selle Eesti üle anda. Tahaks teada selle organisatsiooni või kompanii või siis selle riigi nime. Kas Riigikogu juhatusele on see teada või oskate teie äkki öelda, kes on see soodustatud isik, kelle kasuks praegune valitsus neid tegusid teeb?

11:13 Aseesimees Martin Helme

Sellele küsimusele ma vastust anda ei oska. Marko Šorinil on protseduuriline küsimus.

11:13 Marko Šorin

(Kaugühendus)

Ma tänan, istungi juhataja! Ma õnnitlen opositsiooni suurepärase algatuse eest, et on leitud viis, kuidas koalitsioon tasalülitada.

Aga ma ei tahtnud sellest rääkida. Järsku istungi juhataja tuletab kolleegidele meelde, mis asi on protseduuriline küsimus. Me oleme täielikult väljunud sellest teemast, mis meil praegu arutelul on. Vahepeal ma tahtsin juba protseduurilise küsimuse esitada, aga Mart Helme juba viitas sellele puudujäägile, mis meil praegu istungil valitseb. Tõepoolest teen ettepaneku, et istungi juhataja loeks ette selle paragrahvi, kus on kirjas, mis asi on protseduuriline küsimus. Ehk siis kaob kolleegidel ära isu esitada lõputuid protseduurilise küsimuse all esitatavaid sõnavõtte.

11:14 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Eks ma olen sellele üritanud tähelepanu juhtida nii mõnelgi korral, et protseduurilised küsimused on kas istungi läbiviimise kohta või tehnilised täpsustused, aga vaevalt et see meeldetuletus kellegi indu vähendab. Nagu ma ka ütlesin, kuhu meil ikka kiiret on. Kõigil on vaja saada selgus majja. Kui ei saa teistmoodi, siis vastame ikka kõikidele küsimustele siit puldist ka. Urmas Reinsalu, palun!

11:14 Urmas Reinsalu

Kui ma oleksin veidi rangem, siis ma manitseks head eelküsijat sellega, et tema küsimus ei olnud sugugi protseduuriline küsimus, vaid oli hoopis ettepanek tsiteerida kodukorraseadust, mis on kõigile parlamendiliikmetele teada ja selge. Ma arvan, et me peaksime ikkagi keskenduma sisulistele küsimustele, kui me tahame asjaga edasi minna, aga need küsimused peavad loomulikult jääma kodukorra seaduse raamidesse.

Austatud istungi juhataja! Ma arvan, et me teie vastusega astusime küll sammu edasi, kuid kaks sammu tagasi. Istungi juhataja viitas sellele, et parlamendi juhatus on läbi arutanud kõik küsimused, kuidas tema tõlgenduspraktika hakkaks olema nendes tehioludes, kui parlament seda otsust toetab. See on iseenesest oluline informatsioon.

Minu küsimus on aga istungi juhatajale, kes ei peagi, ütleme, improviseerima, vaid saab väljendada juhatuse seisukohta, kuidas juhatus kujutab ette. Kuidas juhatus vähemusvalitsuse korral määratleb opositsiooni ja koalitsiooni ning kuidas ta määratleb opositsiooni ja koalitsiooni n‑ö spetsialistide valitsuse korral, kus on mittepoliitilise taustaga inimesed, mis iganes poliitilises kontekstis võidakse leida tarvilik olevat neid ametisse nimetada? No ma arvan, võib-olla kõige rohkem, võime öelda, oli see Tiit Vähi esimene valitsus üleminekuaegadel. Teiste riikide praktikas seda on olnud, aga Eesti praktikas tõepoolest inimpõlve ei ole olnud. Palun konkreetset vastust, milline juhatuse seisukoht oli, et me saaksime sellest aru ja saaksime edasi liikuda!

11:16 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ei, ma ei pea improviseerima, ma peaksin hakkama spekuleerima, sest juhatus ei ole seda arutanud. Ei ole tõepoolest ka juhatuse liikmete omavahelistes vestlustes tulnud juttu võimalusest, et Eestis tekiks lähiajal vähemusvalitsus. See oleks spekulatsioon. Ma arvan, et see ei ole praegu mõistlik. Jevgeni Ossinovskil on jälle protseduuriline küsimus. Palun! 

11:16 Jevgeni Ossinovski

No nüüd me oleme tagasi tõsiseks läinud. Eks loomulikult on neid karikatuure ja kalambuure, mis siin on kõlanud, on nii istungi juhataja kui ka küsijad tegelikult esitanud selleks, et näitlikustada, millisel viisil võib see otsus rakendamisel muutuda täiesti absurdseks. See ongi ju tegelikult see küsimus. Meil on teatud parlamentaarsed tavad, mida on võimalik rakendada kokkuleppel. Eelmises koosseisus tõepoolest oli nendes komisjonides valitsuserakondade ülekaal, aga see oli kokkuleppel. Tegelikult need komisjonid valdavalt said töötada, oli küll teatud üksikuid [kitsas]kohti, aga nende loomine toimus kokkuleppel.

Nüüd, selle muudatuse tegemiseks aga ei ole Riigikogus kokkulepet. Olukord on väga lihtne: vastavalt sellele otsusele võib Riigikogu esimees tulla juhatusse ja öelda, et määrame sinna kõik reformi- ja keskerakondlased ja ütleme, et see lähtub sellest printsiibist, koalitsiooni ja opositsiooni võrdsuse printsiibist. No eeldame, et praegune istungi juhataja hääletab selle ettepaneku vastu ja ütleb, et ei lähtu. Siis see tuleb siia suurde saali enamushääletusele. Ja kui valitsusliit hääletab selle ära, siis nii ongi, et nendes komisjonides ei ole ühtegi tegelikku opositsiooni esindajat. Just sellepärast tuleb kas see printsiip selgeks saada või see jama tagasi võtta. See on ju üks põhjus, miks neid mõisteid ei ole siiamaani defineeritud üheski seaduses. Just nimelt sellepärast, et me selliseid küsimusi saaksime lahendada kokkuleppel, selleks et tegelikult parlamentaarne tava iseenesest toimiks.

11:18 Aseesimees Martin Helme

Jaa, küsija eeldus oli õige. Selleks, et üks juhatuse otsus kehtiks kohe, on sellele vaja konsensust. Kui mõni juhatuse liige sellele vastu on, siis tuleb see siia suurde saali. Ja kui ta tuleb siia suurde saali, siis on üsna kiiresti näha, missugused on opositsiooni hääled ja missugused on koalitsiooni hääled. See ei ole ebademokraatlik, küll aga on see kahtlemata poliitiliselt riskantne. Sellel on kahtlemata hind, mida makstakse, kui niisugust teerullipoliitikat tehakse. Nii et siiamaani seda ei ole tehtud. Ja ma usun, et me oleme nii küps parlamentaarne demokraatlik riik, et ka edaspidi seda ei juhtu. Aga need on kõik spekulatsioonid, tõepoolest.

Nüüd, Oudekki, kes sa oled pikalt liinil olnud ja oodanud, sulle on ka küsimus. Aivar Kokk, palun!

11:19 Aivar Kokk

Jah, pool tundi on vahepeal protseduurilisi küsimusi olnud, aga lõpuks saab ka, Oudekki, sinule ühe küsimuse esitada. Mart Helme siin arutles, et võib ju juhtuda, et Reformierakond teeb vähemusvalitsuse. Kas ma saan õigesti aru, et kui niisugune olukord juhtub, siis on erikomisjonides neli liiget Reformierakonnast ja igast ülejäänud erakonnast üks liige?

11:19 Oudekki Loone

Vabandust! Kas te saaksite seda küsimust korrata? Mul millegipärast see hakkis ...

11:19 Aseesimees Martin Helme

Anname uuesti mikrofoni Aivar Kokale, palun!

11:19 Aivar Kokk

Aitäh! Hea Oudekki! Mart Helme pakkus siin ühe variandi, et Keskerakond lähiajal läheb opositsiooni ja Reformierakond teeb vähemusvalitsuse ehk üksinda juhib riiki. Kas siis selles olukorras oleks erikomisjonides Reformierakonnal neli liiget ja igal ülejäänud Riigikogus esindatud erakonnal üks liige?

11:20 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Suur aitäh! Ma saan aru, et millegipärast praegune valitsuskoalitsioon tekitab väga palju elevust. Ja kohati mulle tundub, et see on nii hea koalitsioon, kuhu tahaksid kuuluda ka kõik teised peale Urmas Reinsalu. Iseenesest on see väga hea saavutus.

Ma võtaksin natuke laiemalt ka seda vastust. Hakkame otsast peale. Kõigepealt tuletame meelde, mida me otsustame. Me otsustame seda, et me muudame Riigikogu 2019. aasta otsust moodustada riigieelarve kontrolli erikomisjon. Ütleme, et me moodustame selle komisjoni ja komisjon moodustatakse koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes.

Nüüd, komisjoni esindajana ma saan öelda seda, et põhiseaduskomisjon detailselt seda küsimust koalitsiooni ja opositsiooni määratlusest ja erinevatest juhtumitest lähtudes ei arutanud. Just sellepärast, et komisjoni enamusele tundus, et see on mõistetav termin. Tõsteti küll üles küsimus, mis saab n‑ö aknaalustest saadikutest, st mis saab rahvasaadikutest, kes ei kuulu ühessegi fraktsiooni, kuna tundus ilmne, et erakondade või fraktsioonide puhul on võimalik tervemõistuslikult öelda, kuhu nad kuuluvad. Ehk siis tänases seisus on väga selge, et koalitsiooni moodustavad Keskerakond ja Reformierakond ning opositsioonis on EKRE, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. See on tervemõistuslik lähenemine. Ja ma arvan, et me tegelikult kõik seda siin saalis jagame.

Ma isiklikult arvan, et on ka väga oluline, et me ei hakka seadusandlikult kõike täpselt kirjeldama. Me moodustame nende otsustega, mida me praegu teeme, konkreetseid komisjone konkreetseteks hetkedeks. Seega, ma arvan isiklikult, et kui me läheme liiga täpseks oma siseregulatsioonis, siis see piiraks meie otsustusvabadust. See ongi konkreetse küsimuse otsustamine teatud olukorras niimoodi, et meil oleks enam-vähem kokkulepe.

Nüüd, ka koalitsioon on teatud kokkulepe, see on omavaheline kokkulepe valitsuse moodustamiseks, valitsuse toetamiseks. Seega, kokkuleppes on alati mitu poolt. Kõik need näited, et vaat, ma tulen ja hakkan ka selleks pooleks, on väga tervitatavad, aga siis teised pooled peavad ka selle kokkuleppe sõlmima. Selles mõttes inimesed ei saa ennast mingi lepingu osapooleks defineerida, ilma et teised lepingu osapooled sellega nõus on. Koalitsioonid võivad moodustuda ka nii, et võib olla ka vähemusvalitsus. Veel kord: põhiseaduskomisjon pidas oluliseks seda, et see otsus lähtuks konkreetse olukorra poliitilisest realiteedist.

Nüüd, mis puutub sellesse, kas see läheb järgmistele põlvedele edasi, siis järgmised parlamendid on taas vabad otsustama, milliseid erikomisjone nad moodustavad, kas nad tahavad neid erikomisjone moodustada ja võib-olla ka, millest lähtuvalt. See on üks võimalik viis, kuidas erikomisjone moodustada. Kui me vaatame oma parlamentaarset tava, siis seal on erinevad viisid, kuidas neid on tehtud. Kui me tavavaatame, siis on erinevad viisid ja seda tõepoolest ka põhiseaduskomisjon arutas.

Seega, minu isiklik arvamus on see, et koalitsiooni ja opositsiooni vahel piiri tõmbamine lähtub tervest mõistusest. Ja probleemide korral meil ongi Riigikogu juhatus ja meil on enamushääletus. Need on need mehhanismid, mis meil olemas on. Kui me lõpuks ei saagi omavahel kokkuleppele, siis tõepoolest meie suur saal lihtsalt hääletab, milline see koosseis olema peaks. Aga ma siiralt usun ja loodan, et me saavutame need kokkulepped mõistlikult ja varem.

Selles mõttes mina väga tervitan seda, et meie otsuse sisus on praegu kirjas, et me moodustame koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes, mis nõuab, et koalitsioon jõuaks opositsiooniga kokkuleppe, et ta teeks koostööd. See on põhimõte ja ma arvan, et see on väga hea põhimõte.

11:25 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

11:25 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea Oudekki! Ma kuulan su pikka ja ilusat juttu ja mõtlen, et millest sa üldse räägid. See on minu komisjon, ma olen selles komisjonis eri koosseisudes olnud. Ja enamasti on seal väga vähe neid, kes üldse suu lahti teevad. Ma küsin nüüd, et mis kasu on nendest jahukottidest – vabandust kolleegide ees! –, kes hääletult on kusagil komisjonis, aga kordagi suud lahti ei tee. Ükskõik, kas seal on üks hääletu jahukott – vabandust! – või kaks või kolm või neli.

Minu küsimus sulle, hea Oudekki, on selline. Ütle mulle, kes praeguses koosseisus riigieelarve kontrolli erikomisjonis esindab Keskerakonda. Ma ei tea seda. Ma olen komisjoni liige, aga ma ei tea, sest see inimene on kogu aeg olnud vait nagu sukk. Ja see kehtib üldse koalitsiooniliikmete kohta. Aga eelkõige ütle mulle, kes on Keskerakonna esindaja minu komisjonis. Ma ei tea.

11:26 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh, härra Ernits! Mul on päris kurb kuulata, et te peate oma kolleege jahukottideks ja arvate, et komisjonid on kuidagi teie isiklik omand. Ei ole. Need on Eesti Vabariigi parlamendi komisjonid, kus on liikmed, kelle on valinud Eesti rahvas, ja nende suhtes ma tõesti ootaksin mõningast lugupidamist.

11:26 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

11:26 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mina saan aru, et praegu on meil selline nn erivajadusega või püüdega valitsus, kellele meeldib, kui nad oleksid kogu aeg igas asendis eelisseisus. Minu lihtne küsimus: miks te siis üldse neid komisjone moodustate, kui neid ei ole kellegagi mehitada? Ärge tehke seda komisjoni. Pole ju väga vaja. Pole komisjoni, pole probleemi.

11:27 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Keskerakonnale ja Reformierakonnale tundub, et neid komisjone on väga vaja.

11:27 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

11:27 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Oudekki, sa jätsid mu küsimusele vastamata. Sa rääkisid pika monoloogi küll kõigest muust, aga ma küsisin väga konkreetse küsimuse. Ma saan aru, et me ei tee seadust ainult tänaseks. Järgmine Riigikogu koosseis võib olla hoopis erinev. Ma tõin näite, nii nagu Mart Helme tegi ühe ettepaneku või avaldas arvamust, et võib-olla ühel hetkel on Reformierakond üksinda vähemusvalitsuses. Kas sel juhul on erikomisjonides neli liiget Reformierakonnast ja ülejäänud Riigikogus esindatud erakondadest üks esindaja?

11:28 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Kui Reformierakond peaks olema mingisuguses versioonis ainukesena koalitsioonis, siis see on üks võimalus.

11:28 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

11:28 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea Oudekki! Kordan taas: Aivar Koka küsimusele sa ei vastanud ja minu küsimusele ka ei vastanud. Ütle mulle palun selges eesti keeles, kes esindab Keskerakonda riigieelarve kontrolli praeguses erikomisjonis. Ta ei ole kordagi suud lahti teinud ja ma isegi ei tea, kes ta on. Ütle mulle palun, kes see hääletu inimene on!

11:29 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Härra Ernits! Võib-olla te olete eksinud komisjoniga, kus te viibite, sellepärast et meie esindaja härra Marek Jürgenson on väga efektiivne ja ka küsib igas komisjonis küsimusi.

11:29 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

11:29 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan! Me jõudsime tõele natukene lähemale, aga natuke oleks vaja veel pingutada. Eks ma siis küsin uuesti. Keskerakonnale ja Reformierakonnale on neid komisjone vaja siis ja ainult siis, kui on nendel soodsad tingimused. Muudel tingimustel neile neid komisjone vaja ei ole. Sellepärast me olemegi jõudnud siia, kus on vaja komisjon moodustada hoopis uutel alustel. Mina küsin: kas teil on teada, mis võib juhtuda siis, kui see jääb moodustamata? Kas keegi lõikab nüüd näiteks, ütleme, maniküürikääridega keksukummi katki, kui see asi läbi ei lähe?

11:30 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Siis lihtsalt kontroll riigieelarve koostamise üle on võib-olla mõnevõrra vähem efektiivne. Meie leiame, et selleks võiks küll moodustada erikomisjoni, eriti niisuguse, mis kaitseb opositsiooni õigusi ning kus opositsioonil ja koalitsioonil on võrdne kaal. Me peame seda väga oluliseks meie demokraatia toimimiseks. Seega, ma tõesti loodan, et Riigikogu enamus toetab selle komisjoni moodustamist.

11:30 Aseesimees Martin Helme

Aitäh, Oudekki! Tundub, et me oleme küsimuste vooru ammendanud. Tänan saali põhjalikkuse eest! Nüüd jõuame läbirääkimiste juurde. Jevgeni Ossinovski, palun!

11:31 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mina ei plaaninud algul kõnelema tulla, aga siiski tuli mul see otsus ümber teha. Parlamendiliikmena oli mul, ma arvan, mõistlik ootus ja eeldus, kui see skandaalne parlamentaarse kontrolli kastreerimise ettepanek algatati, et järgneva menetluse käigus siiski tehakse põhilised mõisted selgeks, enne kui meie lõpphääletusele jõuame. Aga täna me saime teada, et põhiseaduskomisjon ei ole kõige tähtsamaid küsimusi selle eelnõu kontekstis sisuliselt käsitlenud.

Põhjus, miks ei ole Eesti seadustes siiamaani opositsioon ja koalitsioon olnud defineeritud, tulenebki ju sellest, et seda ei ole üheselt mõistetavalt võimalik teha. Ja see on tänase ligi poolteise tunni pikkuse debati tuum, mis seda näitlikustab. Põhjus on väga lihtne: me teame, et tõepoolest meil on mingisugune n‑ö tavamõistuslik arusaam ja enamikus poliitilistes olukordades meil probleeme ei teki, aga konkreetsete saadikute või tervete saadikurühmade puhul on teatud poliitilistes olukordades selle joone tõmbamine tegelikult väga keeruline. Sellepärast seda siiani defineeritud ei ole.

Siiani me oleme lähtunud arusaamast – muide, mina isiklikult arvasin oma kümneaastase parlamendikogemuse pealt, et see on seadus, aga selgus, et see ei ole seadus –, et erikomisjonides on igast fraktsioonist üks. Ja tõepoolest, see on toonud parlamendis kaasa olukordi, kus on olnud opositsioon enamuses, ja on toonud kaasa ka olukordi, kus on koalitsioon enamuses. Seda tava on siiamaani kõik aktsepteerinud ja ka seda, et nende komisjonide esimehed on opositsioonist. Need komisjonid on tegelikult suutnud päris hästi töötada. Selle printsiibi põhiline eelis ei ole mitte poliitilise proportsionaalsuse tagamine, vaid see, et ta on selge: igast fraktsioonist üks. See on üheselt mõistetav põhimõte, mis kehtib nii ühes koosseisus kui ka järgmises koosseisus, nii ühes valitsuskoalitsioonis kui ka teises valitsuskoalitsioonis.

Nüüd me tekitame aga olukorra, kus tegelikult toimub nende komisjonide moodustamise printsiibi hägustumine. Eestis on kõik koalitsioonid ühe parlamendikoosseisu jooksul muutunud ja näiteks meie juhatus, kellele me anname nüüd volituse määrata seda suhtelist, mitte lõpuni kindlat mõistet, omab pikemat mandaati, st neid ei ole võimalik tagasi kutsuda. Nii on tegelikult võimalik olukord, kus parlamendi enamus lõpetab selle komisjoni töö sisuliselt üldse ära, näiteks nii, et ta määrab sinna ainult koalitsiooni esindajaid. Siis võib tõepoolest öelda, et no vot, nüüd saab suur saal hääletada. Suur saal saab hääletada, suur saal hääletab enamushääletusega ja kui valitsuskoalitsioon seda tahab, siis tegelikult nii ka juhtub.

See on põhjus, miks me tegelikult ei ole seda mõistet siiamaani seadusesse kirjutanud. Ja see, et seda nüüd püütakse teha, selge eesmärgiga, mida ka ei varjata, selleks et vähendada parlamentaarse kontrolli tõhusust, on minu hinnangul Eesti parlamentarismi jaoks väga halb otsus. Loomulikult võib öelda, et avalikkust ei huvita, kuidas te siin parlamendis neid asju menetlete. Keegi ei tea, et need komisjonid seal olemaski on, ja tõenäoliselt saab valitsusliit tuimalt selle ära hääletada sellisel viisil, et keegi ei pane seda suurt tähelegi. Aga Eesti Vabariigi parlament ja selle liikmed peaksid selle institutsiooni au ja väärikust ise piisavalt oluliseks pidama, et selliseid asju mitte teha.

Ma võtaks lisaaega.

11:35 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

11:35 Jevgeni Ossinovski

On ju selge, et parlamentaarne kontroll valitsuse üle toimub nendes kahes komisjonis, sest enamikus teistes komisjonides on valitsusliidu ülekaal. Ja loomulikult see on ainumõeldav, et seal on valitsusliidu ülekaal, see on alati niimoodi olnud nii meil kui ka teistes parlamentides, sest kahtlematult täitevvõim peab saama oma poliitilisi eesmärke ellu viia. Aga nendes kahes komisjonis võiks tegelikult mõelda sellele, millisel viisil tagada parlamentaarne tava, et seal oleks opositsiooni enamus, st mitte ainult esimees poleks opositsioonist, vaid oleks lausa opositsiooni enamus. 

Sest milles on tegelikkuses küsimus? Küsimus on väga lihtne. Mida proua Loone ütles? No see on ju väga hea ettepanek, sest see nõuab koalitsiooni ja opositsiooni koostööd. Selleks, et see komisjon saaks töötada, peavad koalitsiooni‑ ja opositsiooniliikmed omavahel kokku leppima.

See kõlab väga vahva printsiibina. Aga mida see tegelikkuses tähendab? See tähendab seda, nii nagu istungi juhataja meile plaani tutvustas, et kaks reformierakondlast saadetakse ühte komisjoni ja kaks keskerakondlast saadetakse teise komisjoni. Selle tulemus on ju väga lihtne: komisjoni esimees, kes kuulub opositsiooni, käesoleval juhul Urmas Reinsalu, teeb päevakorraprojekti, näiteks tahaks arutada mingisuguse haldusala ebaotstarbekat rahakasutust. Kui teema on valitsusliidule piisavalt ebamugav, siis valitsusliit lepib kokku, et nad hääletavad selle projekti vastu. Koosolek tuleb kokku, päevakorraprojekt on laual, aga seda päevakorrapunkti päevakorda ei lisata ja seda teemat ei arutata. Mida sellises olukorras tähendab koostöö ja kokkulepe koalitsiooniga? See tähendab seda, et need komisjonid saavad parlamentaarset kontrolli teostada ainult teatud juhul ja nendes küsimustes, kus koalitsioon, vähemalt üks nende liige, on opositsiooniga nõus seda teemat käsitlema.

Loomulikult me saame aru, et see tähendab seda, et kõige ebamugavamaid teemasid arutatakse kas põgusalt või üldse mitte, aga nendes küsimustes, millel ei ole teravat akuutset poliitilise vastutuse kaalu, mis demokraatlikus ühiskonnas ja poliitikas on niivõrd oluline, öeldakse: ei, me arvame, et seda ei peaks siin arutama. Ja need päevakorrad kukuvad lihtsalt läbi. See ei ole enam akadeemilise arutelu võimalus.

Nagu ma viitasin, eelmise valitsusliidu ajal meil juba oli see probleem nende kahe komisjoni puhul. Komisjonid käsitlesid Rahandusministeeriumi sõlmitud lepinguid, mille puhul oli tõsiseid kahtlusi ja küsimusi üleval, aga tegelikult olid parlamentaarse kontrolli teostamise võimalused tugevalt piiratud, sest valitsusliit otsustas, et rahandusminister tuuakse tule alt välja. Nad ei ilmunud lihtsalt sinna kohale ja komisjoni koosolek kukkus seetõttu läbi.

Ehk see otsus on selgelt suunatud ja deklareeritult suunatud, algatajad on selle sinna suunanud, selleks et vähendada parlamentaarset kontrolli valitsuse üle rahakasutuse küsimuses. See on parlamentaarses demokraatlikus riigis lubamatu ja sellepärast sotsiaaldemokraadid hääletavad sellele vastu.

11:39 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

11:39 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma olen selle komisjoni laua taga istunud üsna pikalt ja erinevate juhtide juhtimise all, seega ma tean, millest juttu on. Ma arvan, et see on üks kõige informeeritumaid komisjone sel teemal, kuidas Eesti riigi ja maksumaksja raha kasutatakse. Täna on meie komisjonis, piltlikult öeldes, kultuuriminister, homme kaitse-, ülehomme justiits-, haridus[minister] jne, jne. Pidevalt ja põhjalikult.

Algselt räägib Riigikontrolli raport riigi rahade kasutamise efektiivsusest. Ja see mudel on ühesugune. Kõigepealt Riigikontroll näitab, kuidas on raha, sageli miljoneid, tuulde lastud. Seejärel minister vastab, tänab hea töö eest. Aga ei mingit vastutust. Võib-olla vahepeal midagi öeldakse, näiteks seda, et tegelikult oli asi natuke teistmoodi, aga üldiselt on skeem sama. Pole vahet, on see kaitseminister, sotsiaalminister või haridusminister, ja pole vahet, millise koalitsiooniga on tegemist.

Nüüd räägitakse, et meil ei ole Kaitseväe orkestri jaoks seda 1,4 miljonit või pole raha huvihariduse jaoks. Naerma ajab, kolleegid! Raha või maakeeles pappi on küll, see lendab süüdimatult. Aga siis käib mingi nokitsemine mingisuguse Kaitseväe orkestri või huvihariduse pärast. Sõbrad, raha on küll ja küll. Tulge komisjoni istungile, vaadake ja kuulake!

See selleks. See on sisu. Tegemist on ju viiese seltskonnaga praeguses koosseisus, kellest kahjuks enamik on vait nagu kuldid rukkis. Kordagi ei võta sõna, kuigi jutt käib maksumaksja raha tuulde laskmisest. Ei hakka siin kõike detaile rääkima. Aga see peaks ajama karvad püsti kõikidel Riigikogu liikmetel, kes kuulevad, ükskõik mis fraktsioonidest nad on. Aga on vaikus.

Me ei hääleta ka ju. Ma mäletan, kui eelmise koalitsiooni ajal kolleeg Jürgen Ligi juhtis seda komisjoni ja kui toimusid siis need ülekuulamised Louis Freeh' teemal ja kui tehti mingisugune kahe komisjoni ühiskooslus. Katri Raik, kes nüüdseks on meie parlamendist läinud, oli siis teise komisjoni juht. Katri Raik mingil hetkel hakkas hääletama oma korruptsioonikomisjonis. Ja kui ma tegin ettepaneku Jürgen Ligile, et, hea Jürgen, hääletame meie ka, siis Jürgen ütles, et Katri ei tea, kuidas asjad käivad. Mingit hääletamist ei ole. Ja me ei hääletanudki Louis Freeh' teemat eelmises koosseisus. See on see reaalsus.

Ja minu küsimus teile. Pikk ilus jutt, mida Oudekki siin rääkis. Kõrged ideaalid jne. Pikk jutt, tühi jutt. Räägime sisust, riigi raha põletamisest ja süüdimatust laialiloopimisest, mille eest mitte keegi ei vastuta. See on teema, kui me räägime riigieelarve kontrolli erikomisjonist. Minu jaoks ei ole vahet, kas seal on üks hääletu koalitsiooniliige või kaks või kolm või neli. Või ükskõik, millisest fraktsioonist nad on. See on koht, kus peaks häält tegema ja rääkima laiemalt.

Ma olen eelkõnelejaga nõus, et need komisjonid tõesti peaksid olema opositsiooni käes, selleks et parlamentaarne kontroll toimiks. See, mida sa kirjeldasid, Jevgeni, vastab tõele. Kui koalitsioonil on rohkem esindajaid ...

11:44 Aseesimees Martin Helme

Kas sa soovid lisaaega?

11:44 Peeter Ernits

Jah, palun!

11:44 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega!

11:44 Peeter Ernits

... siis on võimalik tõesti halvata [töö] ära. Ei saa kutsuda kedagi, peaministrit või rahandusministrit, kes on muuseas ka praeguses koosseisus meil igapäevased, igahommikused, varahommikused külalised seal. Siis langeb see asi ära.

Aga, hea Jevgeni, on üks institutsioon, kellele on väga raske panna päitsed pähe. See on Riigikontroll. Ja nende auditid – müts maha selle seltskonna ees – näitavadki tegelikult, kuidas reaalselt maksumaksjatelt kokku korjatud raha Eesti Vabariigis tegelikult kasutatakse. See on põhiline. Nemad tulevad oma audititega ikka ja jälle välja ja kordub sama stsenaarium. Konkreetne minister ja tema alluvad, kõrged ametnikud, tulevad ja tänavad tubli töö eest. Natukene midagi ütlevad, et päris nii võib-olla ei olnud. Aga järgmine nädal on uus audit. Sisu on sama. Näod vahetuvad, ministrid ja kõrged ametnikud, aga sama süüdimatu käitumine jätkub.

Siis me jõuamegi samasse kohta, et meil ei ole raha huvihariduse jaoks, on vaja kraapida natuke kokku, ei ole Kaitseväe orkestrit vaja, ei ole kaplaneid vaja ja mida kuradit veel. Ei maksa, sõbrad, lolli mängida! Minu meelest praegune arutelu selle komisjoni üle – see komisjon on minu komisjon praegu selle koha pealt, et ma olen seal püüdnud aktiivselt osaleda – peaks käima sisu üle. Räägime sisust! Selle koha pealt, kuigi ma sotsidega tihti nõus ei ole, mulle Jevgeni seisukoht meeldis. Aitäh!

11:46 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tarmo Kruusimäel on protseduuriline küsimus.

11:46 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Mul on see küsimus. Meil on teine lugemine. Kas teisel lugemisel saavad kõnet pidada kõik Riigikogu liikmed või ainult fraktsioonide esindajad?

11:47 Aseesimees Martin Helme

Meil on teisel lugemisel võimalik kõigil Riigikogu liikmetel sõna võtta. Toomas Kivimägi, palun!

11:47 Toomas Kivimägi

(Kaugühendus)

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esmalt tahan tänada istungi juhatajat selle igati tasakaaluka istungi juhtimise eest ja ka väga konkreetsete selgituste eest, kuidas need komisjonid tegelikult moodustatakse – konkreetse numbri jaotuseni välja.

Aga selle kiituse eest ma palun siis ka kolm minutit lisaaega!

11:47 Aseesimees Martin Helme

Oleks niisama ka saanud. Kolm minutit lisaaega, palun!

11:47 Toomas Kivimägi

Head kolleegid! Minu jaoks on täiesti ootamatu, et mõnele kolleegile on ikka veel arusaamatu, kas nad on koalitsioonis või opositsioonis. Ma möönan, et koalitsioonist opositsiooni ja veelgi enam opositsioonist koalitsiooni minek võib olla natukene harjumatu, see võtab aega, aga ma usun, et tänaseks päevaks võiks küll olla kõigil selge see arusaam, kas ollakse koalitsioonis või opositsioonis.

Loomulikult on võimalik konstrueerida väga erinevaid variante, [olenevalt sellest,] kes on parasjagu valitsuses. Aga ma tuletan kolleegidele meelde, et erikomisjonid moodustatakse iga kord Riigikogu valimiste järel. Sellesama otsuse juures on [mängus] ka sellesama erikomisjoni moodustamise põhimõte. Seda põhimõtet võib alati muuta. Veelgi enam, nagu me tänase eelnõu menetlemisel näeme, võib erikomisjonide moodustamise põhimõtteid muuta ka Riigikogu koosseisu ajal. Nii et pole mõtet muretseda siin väga erinevate konstruktsioonide pärast, à la vähemusvalitsused või spetsialistide valitsus või mida iganes, sest need ei puutu üldse asjasse. Me räägime hetkel selle valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni puhul selle erikomisjoni moodustamise alustest. Kui tekib mingi uus koalitsioon, siis otse loomulikult on alati võimalik tulla ka sellesama komisjoni moodustamise aluste juurde uuesti tagasi.

Korduvalt kõlas küsimus, miks ei ole komisjon nendel teemadel arutanud. Komisjon ei arutanud nendel teemadel sel põhjusel, et komisjoni liikmed said kõik aru, eranditult kõik põhiseaduskomisjoni liikmed said aru, mis tähendab koalitsioon ja mis tähendab opositsioon. Mitte keegi, mitte ükski komisjoni liige komisjoni istungil seda küsimust ei tõstatanud. Veelgi enam, mul on väga hea meel tegelikult selle üle, et komisjon konsensuslikult toetas teise lugemise lõpetamist ja selle lõpphääletust. Eranditult kõik toetasid. Pean oluliseks loomulikult märkida ka seda, et kahe komisjoni liikme puhul olid kohal asendusliikmed, aga need olid nii väärikad asendusliikmed, et ka see asjaolu ei vähendanud sendi eestki komisjoni otsuse tegelikku kvaliteeti. Nii et kui komisjonis need teemad ei tõstatunud – mina saan koalitsiooni ja opositsiooni mõistest väga selgelt ja üheselt aru –, siis see on ka põhjus, miks me neid teemasid tegelikult ei lahanud.

Ja veel kord kiidan istungi juhatajat, kes tõi lausa numbriliselt välja, milline seadus võiks olla. Loomulikult, on öeldud näiteks seda, et on mingid üksikud saadikud, kes ei kuulu ühte ega teise fraktsiooni. Aga, head sõbrad, me peame aru saama ka sellest, et Riigikogus on 101 liiget. Ja erikomisjonide puhul on tegelikult selline hoiak, et need võiksid olla suhteliselt väikesearvulised ja kuus [liiget] on võimalik. Selle loomulikult otsustab juhatus. Nagu Martin Helme viitas, juhatus on arutanud, et see arv võiks olla kuus, ja ta kirjeldas teile ka võimalikku jaotust. Sellisel juhul ei saa ju 101 liikmest kuuluda sinna komisjoni kõik, kes tahavad. Otse loomulikult on selline erakondade- ja fraktsioonidepõhine juhtimine selgelt tulemuslikum kui siis, kui oleks 101 eraldi isikut komisjonis ja Riigikogus. Nii et selles mõttes ei ole küll põhjust milleski kahelda.  

Palju on küsitud, kas me loome midagi uut või revolutsioonilist. On jäänud mulje, nagu oleks nüüd tohutu revolutsiooniline olukord tekkinud. Tuletan teile, head kolleegid, meelde, et sellessamas komisjonis oli aastatel 2007–2019  opositsioonil ja koalitsioonil võrdselt kohti – täpselt sama [olukord], mida me selle eelnõuga pakume. Nüüd ma küsin, kas praegused Riigikogu liikmed on siis kehvemad, et me ei suuda sellise võrdse jaotuse printsiibi puhul komisjoni tööd efektiivselt vedada ja toimetada. Mina küll ei kahtleks selles. Ma ei arva, et praegu oleksid Riigikogu liikmed viletsamad kui Riigikogu liikmed vahemikus 2007–2019.

Veel on mõned kolleegid küsinud, kas parlamentaarne kontroll muutub nüüd selle otsuse vastuvõtmisega halvemaks või paremaks. Mina väidan, et parlamentaarne kontroll, eriti opositsioonipoolne parlamentaarne kontroll, muutub oluliselt efektiivsemaks ja kaalukamaks, kui ta oli viimasel kahel aastal. Seda on ka korduvalt märgitud, et tõepoolest, viimasel kahel aastal oli opositsioon sellessamas komisjonis vähemuses. Täna, selle eelnõu valguses me oleme teinud ikkagi ettepaneku, et opositsioonil ja koalitsioonil oleks komisjonis võrdselt kohti. See tähendab tegelikult seda, et opositsiooni hääl selles komisjonis kasvab võrreldes sellega, mis ta oli viimasel kahel aastal.

Otse loomulikult ei ole me tegelikult muutnud ka seda põhimõtet –ja see on igati õige põhimõte –, et kõnealuses komisjonis ja täpselt samamoodi ka korruptsioonivastases erikomisjonis kuulub komisjoni esimehe koht opositsioonile. Taas, mina ei alahindaks ka komisjoni esimehi. See on tegelikult teatud umbusaldus, kui te arvate, et praegused komisjoni esimehed ei suuda neid komisjone efektiivselt juhtida. Mina ei alahindaks neid komisjoni esimehi. Esimehel on ikkagi selgelt suurem roll komisjoni töö korraldamisel kui tavaliikmel. Siin ei ole mitte mingit muutust, nii selle komisjoni kui ka korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe koht kuulub opositsioonile.

Lõpetuseks, head kolleegid, ma tahan meelde tuletada ühte väga lihtsat põhimõtet. Korduvalt on siin räägitud kokkuleppest. Tuletan meelde, et juba esimesele lugemisele põhiseaduskomisjon esitas selle eelnõu algatajate nõusolekul muudetud kujul. Ehk me arvestasime opositsioonierakondade kriitilisi märkusi ja eelnõu on saanud väga olulise sisulise muudatuse. Mul on põhjust meelde tuletada, head kolleegid, nii fraktsioonide kui ka Riigikogus esindatud erakondade juhid, seda: me leppisime kokku, et me nendel põhimõtetel ja nendel alustel need komisjonid moodustame. Eks selle üheks märgiks oli tegelikult ka see, et nende otsuse eelnõude kohta muudatusettepanekuid ei laekunud.

Mina tahan siiralt teid, head kolleegid, tänada selle kokkuleppe eest. Üksnes niimoodi, et kaks poolt, nii opositsioon kui ka koalitsioon, otsivad kokkuleppekohti, on kindlasti kõige efektiivsem võimalus riiki valitseda ja juhtida. Veel kord siiralt tänan teid selle kokkuleppe eest. 

Nii et kutsun igal juhul üles seda otsuse eelnõu toetama. Ja veel kord: ma väga loodan, et ka opositsioonierakonnad hääletavad selle eelnõu poolt, sest tõepoolest piisab ju ka koalitsiooni häältest, aga ma tuletan meelde, et see kokkulepe peaks kestma ikkagi natuke rohkem kui mõned nädalad. Suur aitäh! Kutsun üles seda eelnõu toetama.

11:54 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun!

11:54 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Ma arvan, et ma viie piires arvutada oskan. Lugupeetud Toomas Kivimägi, põhiseaduskomisjoni esimees, ütles, et kui nüüd opositsiooni hääl nagu tugevneb, kui sinna koalitsiooni poolt pannakse üks juurde. Kuidas see niimoodi on? Praegu on meil juba kolm opositsioonist ja kaks koalitsioonist. Kuidas see matemaatika nüüd käib?

11:55 Aseesimees Martin Helme

Toomas Kivimägi ilmselt viitas sellele, mis oli tasakaal eelmise valitsuse ajal, kui opositsioonil oli vähemus. Tarmo Kruusimäe, palun!

11:55 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea istungi juhataja! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Väike tõlge Toomas Kivimäe välja öeldud asjadele, kuidas need asjad siis ikkagi tegelikult ja päriselt on. Eelnevalt oli jah põhimõte selline, et opositsioonil oleks nendes komisjonides ülekaal. Siis tuli aga välja, me saame öelda, Reformierakond, nemad olid ju tähelaevast maa peale saanud tõevalguse loojad, kes soovisid, et koalitsioonil oleks ülekaal. Ja nüüd nad ütlevad, et selle pealt me jõudsime kompromissini, mis tähendab seda, et kõikidest erakondadest on üks esindaja, aga koalitsioon paneb veel ühe juurde. Jälle mingi sihuke kerge jonnimise mekk on man. 

Aga läheme nüüd natuke ajas tagasi. Mäletate, aasta tagasi tulid meil need tühja südamega inimesed. No tavalisel inimesel ikka ju süda pumpab verd ja tal on tuju hea. Aga siis hakati neid tühje südameid igale poole [profiilipiltidele] panema. Ja see näitabki seda, et meie seas on ka erivajadusega saadikuid, kes ei tunne ennast kindlana, ja neile on vaja panna partei mentor juurde. Täpselt nagu kaks ja pool meest. Ehk siis see ei ole sugugi halb, kui ajakirjandus võtab nüüd kätte – no juhul kui ta võtab, sest nende jaoks on ju ikkagi kõik vinks-vonks-ideaal, ei ole korruptsiooni ega ei ole mitte midagi – [ja otsustab, et] kui ikka on vaja tühjad südamed platsi lasta, siis võib ka korruptsiooni natukene tekitada. Ja see mõte ongi see, et kui seal on juba üks keskerakondlane olemas, aga ta töötab nagu pooliku eest, siis saadame talle teise pooliku veel juurde, eks nad siis kahe peale annavad nagu ühe keskerakondlase kokku. Või siis on see Reformierakonnas täpselt samamoodi.

Nüüd, täna on olnud ikka väga vait meil Jürgen Ligi, kes on olnud eelmise komisjoni esimees. Kas ta oskaks kirjeldada seda olukorda, et juhul kui oleks eelmine koalitsioon teinud ettepaneku ja öelnud, et meile see väga ei sobi, me lisame ühe inimese veel? 

Vaadake, see oli muidugi märkimisväärne, et Toomas Kivimägi rääkis siin põhimõtetest ning sellest, kuidas neid põhimõtteid muudeti ja kui kiire aja jooksul neid põhimõtteid muudeti. Kõigepealt tuldi välja mõttega, et paneme nendesse komisjonidesse ikka nii, et oleks koalitsioonil ülekaal. See oli põhimõte. Mõned inimesed lähevad oma põhimõtete eest surma. Siis nad leppisid kokku, et heake küll, võib-olla opositsioon viriseb, aga teeme nüüd siis nii, et opositsioonist on igal erakonnal üks, aga kuna meil on siin püüdega inimesed, kes püüavad hirmsasti, aga asi välja ei tule, siis paneme neile nagu toestava personali või toestava parteilase sinna kõrvale. Ja see on ka jälle nüüd uus põhimõte.

Me räägime veel sellest, et meil on parlamendis väljakujunenud tava ja selle alusel on kogu aeg neid komisjone moodustatud. See tähendab seda, et need tavad on ajale jalgu jäänud. Meie seas on väga palju, ma ei tea, lumehelbekesi või kaerahelbekesi või kes nad sellised olid seal, kes, kui midagi ei saa, hakkavad jalgu trampima ja inventari väikesteks seibideks viilima. Oh, seda jama meil veel vaja! Ehk me peamegi arvestama eripäraga.

Praeguse valitsuse eripära ongi see, et nad ainult virisevad ja vinguvad. Nad soovivad kogu aeg, et neil oleks igal juhul tee võimule põlistatud ja et midagi ei juhtuks sellisena, mida ei ole eelnevalt ette planeeritud. Ma naudin küll koalitsiooni pakutud kaugtöö või tööst kaugel olemise formaati, aga seda lisaaega ma ikkagi ei taha. Jube mage, et meil on ikka nii palju püüdega inimesi siia nüüd sattunud.

12:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, teil on protseduuriline küsimus.

12:00 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Jaa, mul on protseduuriline küsimus. Ma tahaks kangesti, et oleks nii, nagu me oleme kokku leppinud, et me näeme kolleege. Kolleeg Kruusimäe rääkis puudega inimestest. Ma küsin, kas lugupeetud juhatajale on teada, mis puue kolleeg Kruusimäel on, et ta ennast varjab seal sellise võbeleva pildi taga. Kas ta on kraanikausi juures parajasti või on kusagil voodis? Kas selline enda peitmine peaks jätkuma?

12:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nii nagu me oleme siin korduvalt kokku leppinud, me võiksime kaugosalusega istungil kasutada maksimaalselt ka videovõimalust. Kui internetiühendus on kehv, siis me oleme leppinud ka sellega, et on ainult audioühendus. Aga tõepoolest, kui on võimalus video sisse lülitada, siis kõikidel meil, kes me seda istungit jälgime, oleks mugavam ja parem eelkõige ettekandjaid kuulata. Nii et palun võimaluse korral sellest kinni pidada. Härra Kruusimäe, kas teil on protseduuriline küsimus?

12:01 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Jaa, mul on protseduuriline. Võib-olla isegi istungi juhataja teab seda, et saadikul ei ole võimalik siin kaamerat sisse ega välja lülitada.

12:01 Aseesimees Hanno Pevkur

On ikka. Härra Kruusimäe, on ikka.

12:01 Tarmo Kruusimäe

Peeter Ernitsale ütlen ma seda, et ma ei lülita praegu kaamerat sisse sellepärast, et ma olen veel riides. Aga tegelikult on see, et me naudime seda tobedat kaugtööformaati, mida me peame nüüd siin kuu lõpuni kasutama. Ja ma üldse ei imesta, kui koalitsioon ütleb, et me teeme veel terve juunikuu kaugistungeid.

12:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kruusimäe, see ei ole nüüd protseduuriline. Kas teil on protseduuriline küsimus? Teil ei ole hetkel repliigi korda. Härra Kruusimäe!

12:01 Tarmo Kruusimäe

No läks! Nägite pilti?

12:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kruusimäe, see ei ole protseduuriline. Kui teil on protseduuriline küsimus, siis küsige. See on küsimuse vorm, mitte repliigi ega vastamise kord. Nii et hetkel ma seda ei kuulnud, et teil küsimust oleks.

12:02 Tarmo Kruusimäe

Aga ma ei küsigi.

12:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Väga hea! Siis me lõpetame hetkel selle [dialoogi] ja läheme edasi Jevgeni Ossinovski vasturepliigi juurde. Palun!

12:02 Jevgeni Ossinovski

Esiteks, vastusõnavõtuna tõepoolest tänan Peeter Ernitsat. Mitmes küsimuses meil tõepoolest ka vaated ühtivad, nii ka selle eelnõu kontekstis. Ma tahaksin kommenteerida ka härra Kivimäe, põhiseaduskomisjoni esimehe sõnavõttu, kus ka minu seisukohtadele oli viide. Härra Kivimäelt väga oskuslik demagoogia, siit peaaegu kõlas, et selle eelnõu tulemusena tegelikult läheb parlamentaarne kontroll ja järelevalve valitsusele  aina paremaks hoopistükkis. No olgem ausad, tänane olukord on selline, et hetkel varasemalt rakendatud printsiipide kohaselt on nendes komisjonides tekkinud muude poliitiliste muudatuste tulemusena opositsiooni ülekaal, mis tegelikult võimaldab tõhusat järelevalvet valitsuse tegevuse üle nii selles komisjonis kui ka korruptsioonivastases erikomisjonis. See tegelikult on väga hea parlamentaarse demokraatliku riigi seisukohast. Ja valitsusliit on selles olukorras tegelikult otsustanud võtta parlamentaarse kontrolli kontrolli alla, saates sinna juurde valitsusliidu poliitiku, kellest hakkab sõltuma või koalitsioonist laiemalt hakkab sõltuma see, kas istungid toimuvad, kas istungite päevakorrad kinnitatakse, kas isikuid on võimalik välja kutsuda, kas andmeid on võimalik välja nõuda. See kõik muutub koalitsiooni poolt kontrollitavaks ja sellisena loomulikult parlamentaarse kontrolli tõhusus väheneb, poliitiline vastutus valitsusel väheneb, mis ongi tegelikult selle eelnõu eesmärk. See eesmärk ei ole mitte see, et parlament saaks tõhusamalt teha järelevalvet valitsuse üle, vaid tegelikult lihtsustada valitsuse elu, kastreerides parlamentaarse kontrolli vahendid, ja sellepärast on see halb ettepanek.

12:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kivimägi, kas teil on protseduuriline küsimus või te soovite vasturepliiki? Selleks on teil iseenesest ka täitsa võimalus olemas, kuna te läbirääkimiste käigus rääkisite ja ühe korra on võimalik ka vasturepliiki öelda. Härra Kivimägi, kumba te soovite kasutada?

12:04 Toomas Kivimägi

(Kaugühendus)

Aitäh, härra juhataja! Tegelikult ma ei maininud kordagi Jevgeni Ossinovski nime. Võib-olla annate väikse selgituse. Kas ka isegi siis, kui ma tema nime ei maini, aga tema seisukohta puudutan, on võimalus vasturepliigiks või mitte? Küll aga ma seda vasturepliigi võimalust kasutan. Tõepoolest, me ei loo mitte midagi uut. Tuletan härra Jevgeni Ossinovskile veel kord meelde, et tervelt kolm Riigikogu koosseisu, aastatel 2007–2019, oli nii koalitsioonil kui ka opositsioonil võrdselt esindajaid sellessamas komisjonis. Täpselt sama [olukorda] me tahame nüüd luua.

Ja eelmine istungi juhataja väga kenasti juhtis sellele tähelepanu, kui oli küsimus, et kuidas läheb olukord paremaks. Kordan veel: 2019–2021 jaanuar oli opositsioon sellessamas komisjonis vähemuses. Kui nüüd opositsioon ja koalitsioon saavad võrdse arvu kohti, siis tegelikult – ma olen täiesti veendunud, et igaüks saab sellest aru – opositsiooni hääl selles komisjonis kasvab. Tänan tähelepanu eest!

12:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Võtame seda kui vasturepliiki. Ütlen täpsustuseks, et tõepoolest, härra Ernits mainis härra Ossinovskit, nii et Ossinovskil oli tõepoolest võimalus ka vastulauseks. Aga siin, selle koha peal ma nüüd läbirääkimised ka lõpetan. Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ei ole tulnud. Saame minna juhtivkomisjoni ettepaneku juurde, nimelt tuleb meil teha lõpphääletus.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine". Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu toetas 54 saadikut, vastu oli 35. Eelnõu on otsusena vastu võetud.


3. 12:08 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu (337 OE) teine lugemine

12:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kolmas päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 337. Teise lugemise ettekande teeb põhiseaduskomisjoni liige Oudekki Loone. Palun!

12:09 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Head kolleegid! Ka seda eelnõu menetles põhiseaduskomisjon 11. mail k.a. Riigikogu täiskogus esimese lugemise oli ta läbinud 3. mail. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 7. mai kell 16. Otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, seega ei näinud põhiseaduskomisjon vajadust avada arutelu.

Me tegime järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. maiks 2021. aastal (konsensusega) ning teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus (ka see otsus tehti konsensusega). Suur aitäh!

12:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe alustab. Palun!

12:10 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Igas komisjonis peaks olema ka mingi nn spetsialist. Ma ei ole kõigi tausta uurinud. Aga kas ma saan õigesti aru, et nüüd lisatakse sinna komisjoni inimene korraliku sihukese korruptsioonikogemusega? Siis oleks nii, et mees teab või naine teab, millest ta räägib?

12:10 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Hea küsija, ma olen veendunud, et kõik meie parlamendi liikmed teavad, millest nad räägivad.

12:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun!

12:10 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! No see eelnõu on oma printsiibilt analoogne eelmisega. Komisjoni eesmärk võtta opositsioonilt parlamentaarse kontrolli õigusi vähemaks on sama. Kas te võiksite kommenteerida Toomas Kivimäe väljendatud arvamust, mis ta siin eelmise eelnõu lõpus väljendas? Kuna ta on põhiseaduskomisjoni esimees, siis küllap ta väljendas neid seisukohti ka komisjoni istungil. Nimelt, praegu on nendes komisjonides kolm opositsiooni esindajat ja kaks koalitsiooni esindajat. Selle eelnõu eesmärk on lisada üks koalitsiooniliige juurde. Sellega tekiks häälte tasakaal, mis tegelikult muudaks võimatuks ilma koalitsiooniliikmetega kokku leppimata näiteks ministreid, muid poliitikuid või ametiisikuid välja kutsuda ja andmeid välja nõuda. Millisel viisil ja kas Toomas Kivimägi selgitas seda? Kas teile ka tundub samamoodi? Kuidas te kommenteerite seda küsimust? Kas selle eelnõuga läheb parlamentaarne kontroll opositsiooni vaatest kehtiva olukorraga võrreldes paremaks või halvemaks?

12:12 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Toomas Kivimägi väljendus väga selgelt ja ta võrdles selle komisjoni koosseisu muutmist eelmise valitsuse ajal kehtinud olukorraga. Ja tõepoolest, eelmise valitsuskoalitsiooni ajal oli koalitsioonierakondadel nendes komisjonides enamus.

Nüüd see eelnõu paneb ette, et me moodustaksime praeguses parlamendikoosseisus selle komisjoni niimoodi, et nii opositsioonil kui ka koalitsioonil oleks võrdne hulk kohti, mis garanteerib mõlemale poolele suuremad õigused. Ja lisan omalt poolt: see nõuab, et me jõuaksime omavahel kokkuleppele. Kokkulepete vajadusest te ka eelmise eelnõu käsitlemisel ise väga selgelt kõnelesite. Ka selle eelnõu sisu on väga palju nõuda, et Riigikogu fraktsiooni teeksid omavahel koostööd.

12:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

12:13 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Eelmises koosseisus Katri Raik korraldas Louis Freeh' kaasuse üle hääletamise ja sai loomulikult oma tahtmise. Aga minu küsimus sulle: kas selline hääletamine erikomisjonis on üldse pädev? Kas Katri Raik eelmises koosseisus tegi seda vastavalt seadusele?

12:13 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Katri Raigi personaalküsimust põhiseaduskomisjon ei arutanud ja mul tõepoolest ei ole ka mingisugust võimalust sellele siin hinnangut anda. Tõepoolest, me arutasime põhiseaduskomisjonis veebruari istungil, kui me arutasime veel selle eelnõu esimest versiooni, mis oli esitatud veel teist laadi põhimõttest lähtudes – pärast seda me otsisime siiski kokkulepet kõigi Riigikogus esindatud erakondade vahel –, siis 23. veebruari arutelul mina tõstsin tõesti üles ka selle küsimuse, et äkki me võiksime otsida hoopis kompromissi mujal, st mitte selles, kuidas me moodustame need, vaid millised on meie otsustusmehhanismid. Pakkusin välja, et need komisjonid võiksid otsuseid teha ainult konsensuslikult, sest siis me tagaksime väga oluliselt ka opositsiooni õigused ja nõuaksime veel efektiivsemalt koostööd. Aga põhjalikumalt me seda küsimust ei arutanud.

Hiljem kõigi kõigi erakondadega läbi rääkides sündis selle eelnõu muudetud kuju, mis on täna meie ees. Ja mul on tõesti hea meel öelda – tuletan meelde, millega ma alustasin oma ettekannet –, et seda, niisugusel kujul muudetud eelnõu saatmist saali, ettepanekut teine lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus, toetasid kõigi fraktsioonide esindajad: Mart Helme, Toomas Kivimägi, Andrei Korobeinik, Lauri Läänemets, Paul Puustusmaa, Urmas Reinsalu, Martin Repinski, Marko Torm ja Mart Võrklaev. Kõigi fraktsioonide esindajad. Mitte keegi neist ei tõstnud lisaks uusi küsimusi. Sel hetkel oli põhiseaduskomisjoni liikmetel väga selge arusaam ja väga selge mandaat oma fraktsioonidelt, mida see tähendab. 

Isiklikult lisan veel, et muidugi, mida rohkem konsensuslikku otsustamist, eriti seda laadi kohtades, seda parem. See on minu isiklik arvamus. Aga seda me tõesti puudutasime ainult väga põgusalt kogu selle pika aja jooksul, kui me oleme neid kolme eelnõu, mis meil täna kavas on, arutanud.

12:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:16 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ilmselgelt keeleliselt läks vist midagi kaotsi, aga ma täpsustan: ainult erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees seal arvas, et mina olen mingis korruptsioonis süüdi. Pärast, hiljem ta seda ei arvanud. Nii et siin ei maksa küll võtta kõiki saadikuid enda erakonna rikutuse järgi ja arvata, et kõik on korruptsioonikogemusega. Sestap ma küsingi nüüd uuesti: kas tänasel korruptsioonivalitsusel, nagu seda ajakirjanduses kutsutakse, on plaan istutada sinna komisjoni korraliku korruptsioonikogemusega inimene?

12:17 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Ma ei teagi, kas ma peaksin sellise huvitava küsimuseasetuse eest tänama. Aga ma saan öelda kindlasti seda, et põhiseaduskomisjon kordagi ei arutanud, keda konkreetselt fraktsioonid plaanivad komisjoni liikmeteks esitada. See ei ole ka meie pädevus. Ja meil ei tulnud sellest juttu. Mainiti vaid, et tõepoolest fraktsioonid on need, kes määravad oma esindajad. Tuli küll jutuks see küsimus, mis saab fraktsioonitutest parlamendiliikmetest, aga nimeliselt me ei arutanud mitte ühegi saadiku üle. Ja see põhimõte, kuidas fraktsioonid määravad oma esindajaid nendesse komisjonidesse, jääb jätkuvalt fraktsioonide vabaks valikuks.

12:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

12:18 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei hakka siin eelnevat teemat jätkama. Riigieelarve kontrolli erikomisjonis on see oht, et koalitsioon hakkab vaigistama ebameeldivaid asju, palju väiksem, kuna on olemas Riigikontroll, kes niikuinii teeb oma tööd ja talle on mütsi suht keeruline pähe tõmmata, ta tuleb oma raportitega välja, aga sellel korruptsioonikomisjonil ei ole sellist asutust, kes tuleks, sõltumata sellest, kas koalitsioon üritab komisjonile mütsi pähe tõmmata või mitte. Minu küsimus: kas sinu hinnangul on oht korruptsioonikomisjoni vaigistamiseks võrreldes riigieelarve kontrolli erikomisjoniga suurem?

12:19 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh selle küsimuse eest! Ma näen, et kõik meie parlamendiliikmed võtavad oma rolli valitsuse töö kontrollimisel väga tõsiselt, ja ma ei näe hetkel siin mingit ohtu meie demokraatiale või sellele, et parlament millegipärast loobub oma töö tegemisest. Tõesti, kolleegid, ma tunnustan teid kõiki väga. Ja ma näen, et ka see tänane arutelu demonstreerib suurepäraselt, kui tõsiselt parlament oma kontrollifunktsiooni võtab. Ma usun, et ka nendes loodavates komisjonides seda täpselt nii tõsiselt võetakse ja sealt ohtu meie demokraatiale ei teki.

12:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun!

12:20 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Oma esimeses vastuses mulle te kinnitasite, et tegelikult läheb opositsiooni seis nendes komisjonides selle eelnõuga halvemaks. Aitäh selle ausa ülestunnistuse eest! Te põhjendasite seda vajadusega tasakaalustada koalitsiooni huvisid korruptsiooni erikomisjonis. Kas te võiksite natukene selgitada, millised huvid need on, mida on vaja sellisel viisil tasakaalustada? Üldprintsiip on ju mõistetavalt see, et seda tüüpi parlamentaarse kontrolli tööd teeb tõhusamalt opositsioon.

Võib-olla selle küsimuse laiendusena, hüpoteetiliselt, kujutame ette, et mõni meie valitsuse liikmetest saab näiteks korruptsioonikuriteos kahtlustuse ja komisjon tahaks ta kutsuda komisjoni ette aru andma, mis oleks ainumõeldav, aga sellises olukorras koalitsioon blokeeriks seda. Millisel viisil peaks siis korruptsioonikomisjoni esimees selle probleemi lahendama?

12:21 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma loodan, et midagi niisugust ei juhtu, ja ma usun, et selles valitsuses kindlasti inimesed on valmis parlamendile selgitama kõikvõimalikke taustu, kõikvõimalikke probleeme. Ma olen ka täiesti veendunud, et kontrollikomisjoni esimees on poliitiliselt nii võimekas, et ta suudab selle küsimuse lahendada. Me ei istu siin kohtusaalis, me istume parlamendis ja meil on kõik poliitilised hoovad, et vajaduse korral ministreid mõjutada poliitilist vastutust kandma.

12:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

12:21 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Me oleme nüüd pikalt arutanud erikomisjonide teemat ja seda, kuidas sinna Riigikogu liikmeid valitakse. Oskad sa meile selgitada, mis siis ikkagi paremaks muutub, kui nüüd me nüüd järjest siin seadusi muudame ja otsuseid vastu võtame? Opositsiooni ja koalitsiooni poole pealt on võrdselt esindatud Riigikogu liikmed võrreldes praeguse olukorraga, kus on esindatud kõikidest Riigikogu fraktsioonidest üks liige.

12:22 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Niisugune võrdne koosseis – jällegi, see on minu isiklik arvamus – kohustab opositsiooni ja koalitsiooni omavahel koostööd tegema, eelkõige koalitsiooni märgatavalt rohkem opositsiooniga arvestama. Seega ma pean seda iseenesest heaks sammuks. 

12:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

12:23 Indrek Saar

(Kaugühendus)

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud ettekandja! Üks pool on see teoreetiline pool, mis hakkab juhtuma. Aga me tegelikult nägime praktikas eelmisel nädalal situatsiooni, kus avalikkusesse jõudnud kahtlused sellest, et praegune Riigikogu esimees ei ole peaministri ametis olles mitte ainult eetilises mõttes käitunud küsitavalt riigi vahenditega, vaid on üleval ka kahtlus, et see rahakasutus võib olla olnud ka korruptiivne. Sellises situatsioonis on ju elementaarne, et korruptsioonikomisjon seda uurib, aga me nägime, et koalitsiooniliikmed ei tahtnud sellist kokkusaamist korraldada. Mis siis tulevikus saab, kui neil on võimalik seda blokeerida?

12:24 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Jätkuvalt, ma arvan, et need ajakirjanduses üles visatud täiesti jaburad süüdistused kaovad päris kiiresti ära, nähes, kui avatult ja selgelt on ametis olev parlamendispiiker näidanud, kuidas tookord raha kasutati, ega ole kunagi keeldunud parlamendile veel selgitusi jagamast. Isegi siis, kui kõigile terve mõistusega inimestele on selge, et ei ole enam mingit probleemi. Praeguse spiikri näide on tõepoolest suurepärane. See näitab, et ka väiksemagi kahtluse puhul praeguses koalitsioonis inimesed peavad parlamendist lugu ja tulevad alati selgitusi andma. Ma ei ole kusagil kohanud ega mitte kunagi näinud seda, et meie spiiker oleks öelnud, et ta ei räägi sellest.

12:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

12:25 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Sa vastasid mu eelmisele küsimusele lõpus, et selle seadusemuudatuse tulemusel peab rohkem opositsiooniga arvestama. Kui ma praegu vaatan, siis hetkel on seal opositsiooniliikmeid kolm ja koalitsiooniliikmeid kaks. Erikomisjonid on enamasti loodud just sellisena, et valitsus ja koalitsioon on nagu kontrolli poole peal ja opositsioonil on ainukene võimalus nende komisjonide kaudu küsida, järelpärimisi teha ja neid teemasid arutada. Miks praegune koalitsioon tahab opositsioonilt selle võimaluse ära võtta? 

12:26 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Ka eelmises Riigikogus, ütleme, eelmise valitsuskoalitsiooni puhul oli tegelikult nendes erikomisjonides valitsuserakondade enamus. Alguses mõtles ka see koalitsioon, et peaks seda tava jätkama, aga siis jõudsime koostöös kõigi teiste erakondadega arutelude käigus arusaamale, et tegelikult niisugune korraldus ei ole mõistlik. Ja selleks, et me jõuaksime, kui meil on viis erakonda, mingisugusest patiseisust edasi, et me saaksime ka tegelikult need komisjonid moodustada ja need saaksid reaalselt tööd teha, tuleb leida seesugune kokkulepe, kompromiss, mis sobib nii koalitsioonile kui ka opositsioonile. See kompromiss sündis sellises sõnastuses, nii et jõud on iseenesest võrdsed.

See ei ole kindlasti opositsioonile kahjulik. Teatud mõttes on see isegi kasulik, sellepärast et see sunnib koalitsiooni opositsiooniga reaalselt arvestama ja reaalset koostööd tegema. Ma loodan, et kuigi nendes komisjonides hääletusmehhanism alati on, viib ka niisugune moodustusviis nende komisjonide töö rohkem sellise stiili juurde, et hääletatakse võimalikult vähe ja püütakse leida konsensust. Ja ma usun, et just see konsensuse püüe on kõige efektiivsem viis kontrollida, et valitsus ei ületa mitte kuidagi oma volitusi.

12:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

12:28 Indrek Saar

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea ettekandja, ma olen sinuga väga nõus. Kui on analoogsed kahtlustused, mis meil endise peaministri, praeguse spiikri puhul nüüd värskelt tõusetunud, siis ainuke potentsiaalne viis nende hajutamiseks on avalikult ja selgelt vastata küsimustele. Aga selleks on vaja saada võimalus nendele küsimustele vastamiseks. Keskerakonna ja Reformierakonna saadik selles aga komisjonis ei tahtnud seda võimalust anda endisele peaministrile, praegusele Riigikogu esimehele. Nad arvasid, et sellist koosolekut ei ole üldse vaja teha, neid küsimusi ei ole vaja küsida ja neile ei ole vaja vastata. Kui neil on ka tulevikus võimalik kõike blokeerida ja kui suhtumine on selline, siis ei saa ju enam kahtlusi hajutada. See on minu mure. Kuidas seda probleemi lahendada, kui koosseisu proportsioonid muutuvad?

12:29 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Kui koalitsiooni ja opositsiooni esindatus on tasakaalus, siis on mõlemal võrdne blokeerimise võimalus. See tähendab, et mõlema poliitiline jõud on ühesugune. Ja see annab kindlasti võimaluse kõik niisugused probleemid poliitiliste mehhanismidega ära lahendada.

Ma olen veendunud, et kui keegi millegipärast peaks otsustama, et valitsus ei peagi aru andma – ehkki tegelikult ma arvan, et kindlasti peaks ja kindlasti see on oluline –, siis opositsioonil on täpselt samasugused, võrdsed võimalused komisjoni töö halvamiseks, niiviisi, et see ei ole ka koalitsiooni huvides. Ma siiralt usun, et kuigi see võib võtta natukene aega, loob niisugune jõudude tasakaal lõpuks olukorra, kus tegelikult siiski kokkulepe sõlmitakse, ka igasuguste võimalike tegevuste kohta.

12:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Toomas Kivimägi, palun!

12:30 Toomas Kivimägi

(Kaugühendus)

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Ma väga toetan Oudekki põhimõtet, et erikomisjonide puhul on üks oluline printsiip olnud läbi aegade konsensus. Mul on tõesti juba kahju komisjoni esimeestest, nii Eduard Odinetsist kui ka Urmas Reinsalust. Ma arvan, et neile tehakse praegu kõvasti liiga, kui alahinnatakse nende võimekust selle uue põhimõtte alusel komisjonide tööd efektiivselt juhtida.

Aga tuletan meelde kolleeg Aivar Kokale, et ajavahemikul 2019–2021 veebruar, kui Isamaa oli valitsuses, oli opositsioon korruptsioonivastases erikomisjonis vähemuses. Ja kui see eelnõu pakub tasakaalu opositsiooni ja koalitsiooni vahel, siis, Oudekki, küsimus sulle: kas opositsiooni esindatus vastavas komisjonis kasvab või väheneb?

12:31 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Suur aitäh! Tõepoolest, ma pean veel kordama, et kui me võrdleme eelmise valitsuskoalitsiooni moodustatud komisjoni ja seda, mida pakub välja praegune valitsuskoalitsioon, siis näeme, et praegune valitsuskoalitsioon pakub märgatavalt demokraatlikumat lahendust ehk niisugust, kus opositsiooni ja koalitsiooni häältel on võrdne kaal.

12:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

12:32 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Rõõm kuulda, kuidas teie siin väga ilusti lahkate vähemalt selle komisjoni tööd, mida mina juhtun hetkel juhtima. Aga üks teie repliik pani pikalt mõtlema ja sellepärast ma otsustasin, et küsin teie käest. Te mainisite, et selline tasakaal, kolm ja kolm, paneb lõpuks komisjoni ka reaalselt tööle, reaalselt tegutsema ja töötama. Mina olen siiamaani juhtinud komisjoni teadmisega, et me reaalselt ka töötame ja tegeleme väga oluliste teemadega. Kas te saaksite täpsustada oma loogikat, mismoodi koalitsiooni osakaalu suurendamine ja see, kui antakse võimalus blokeerida kõik otsused, paneb komisjoni reaalselt tööle?

12:33 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Kindlasti komisjon töötab ka praegu reaalselt. Kogu lugupidamine selle komisjoni suhtes! Ma arvan, et see on väga hea komisjon. Minu selgitus käis hüpoteetilise juhu kohta, kui keegi koalitsioonist peaks tahtma blokeerida komisjonis toimuvat. Ma juhtisin tähelepanu, et sellisel hüpoteetilisel juhul on ka opositsioonil samad võimalused ning niisugune olukord ühel hetkel sunnib opositsiooni ja koalitsiooni omavahel milleski kokku leppima.

Ma pean ütlema, et kõik komisjonides menetletavad eelnõud on suurepärane näide sellest, kuidas kokkulepped opositsiooni ja koalitsiooni vahel sünnivad ning kuidas asju muudetakse. Veebruarist kuni tänaseni on tegelikult seda moodustamise printsiipi põhjalikult arutatud nii komisjonides kui ka erakondade vahel ja jõutud lõpuks ometi selle kompromissini, mis on täna teie ees. Ma tõepoolest usun, et te olete suurepärane komisjoni esimees ja jätkate seda väga head tööd ka edaspidi.

12:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

12:34 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma kuulasin teie selgitusi poliitiliste mängude kohta, aga ma kutsuksin teid n-ö juurte juurde. Korruptsioon on, ma usun, vähkkasvaja, mis on levinud igale poole ja kahjuks ka meie parlamenti siia. Ja nüüd on meil olemas korruptsioonivastane erikomisjon, mis peaks võitlema korruptsiooni vastu. Mina kuulan seda juttu, et üks blokeerib ja teine ei blokeeri, ja siis leiame teised poliitilised vahendid. Minu meelest on see suur jama. Ma ütlen otse välja: see on jama. Kui meil on korruptsioon, siis tuleb sellega võidelda ja mitte mingeid poliitilisi käkke siin kokku keerata. Tavaelus on praktika ikkagi see, et igasugused kontrollimehhanismid on ikkagi opositsiooni käes, kes saavad sellega avaldada reaalset survet võimulolijate suhtes.

12:35 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Absoluutselt! Kui on tegemist korruptsiooniga, siis tuleb sellega võidelda. Ja ma olen täiesti veendunud, et sõltumata sellest, kas me oleme opositsioonis või koalitsioonis, me tahame kõik korruptsiooniga võidelda. Seda enam on täiesti mõistlik, et neid inimesi on seal võrdselt, sest meie eesmärk on ju üks: et korruptsioon ei oleks võimalik, et korruptsioon ei oleks.

12:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut.

12:36 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Võimalus selgitusi anda peaks ju asjad selgemaks muutma. Kui seda ei juhtu, siis ilmselt on tegemist kehva eelnõuga. Antud juhul see ju täpselt nii on. Selgitasite Aivar Koka, Indrek Saare, Eduard Odinetsi küsimusele vastates, kuidas see 3 : 3 seis komisjonides on hea, kuidas mõlemal on võrdne võim, kuidas on poliitiline võrdsus ja võrdne võimalus blokeerida enda jaoks sobimatuid asju. Kohe seejärel nentisite, et tuleks töötada konsensuse põhimõttel. See on iseenesest vastuolu. Aga tulles selle blokeerimise juurde tagasi, küsin: miks on vaja võrdset võimalust blokeerimiseks? Kas siis võimalus riigi raha kasutada on ka opositsioonil ja koalitsioonil võrdne? Kas te näete, et risk mõjuvõimu kasutada ja riigi raha kasutamisel korruptiivseid tegusid teha on opositsioonil ja koalitsioonil praegu võrdne?

12:37 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Konsensus tähendab, et igal liikmel on vetoõigus, igal liikmel on blokeerimise õigus, sisuliselt. Nii et selles mõttes see on nagu veel suurem võrdsus. Mul on hea meel, et tegelikult meie parlamentaarne tava on selline, et nendes komisjonides püütakse leida konsensus. Ja üldjuhul see konsensus leitaksegi, see on suurepärane.

Parlamendiliikme töö, ükskõik, kas ta on opositsiooni või koalitsiooni liige, tema üks oluline töö on järelevalve valitsuse üle, üleüldine järelevalve valitsuse üle. Nii et selles mõttes meie roll on sarnane. 

12:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

12:37 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Hea komisjoni esindaja! Rõõm kuulda teie väidet, et järelevalve valitsuse üle on meie kõigi püha ülesanne. Varasematele küsimustele vastates mainisite, et selle eelnõuga tekib võimalus mõlemal osapoolel otsuseid ja käike blokeerida, st opositsioonil on võimalus blokeerida ja ka koalitsioonil on võimalus blokeerida. No sellest, miks koalitsioon võiks ühte või teist asja blokeerida, ma saan veel aru. Nendel võivad tekkida ebamugavad asjad nende endi ministrite või haldusalade suhtes ja nad ei taha, et korruptsioonikomisjon neid asju menetleb ja arutab. Sellepärast nad üritavadki oma kolme häälega teha kõik selleks, et need asjad ei jõuaks erikomisjoni lauale. Aga mis huvi peaks olema opositsioonil midagi blokeerida? Mida opositsioon teie mõttekäigu järgi saaks blokeerida ja peaks blokeerima?

12:38 Oudekki Loone

Loomulikult, alati on see huvi poliitiline huvi.

12:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

12:39 Kalle Grünthal

Tänan, istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma kuulan teid ja minu meelest läheb teie jutt üha segasemaks. Te ütlete, et üks saab blokeerida ebameeldivaid asju ja teine saab blokeerida ebameeldivaid asju. Poliitilised mängud. Me räägime korruptsioonist! Mõistate, lugupeetud Oudekki Loone? Kui varas on varastanud, siis me ei lähe ju politseis rääkima, kas me teeme kokkuleppe ühes suunas või teises suunas, kas miski on kellelegi kasulik või mitte kasulik. Või käibki juba nüüd niimoodi ka? Müstika, tähendab. Korruptsioon on korruptsioon ja kui on leitud mingisugused vihjed sellele, siis tuleb sellega tegeleda, aga mitte poliitilisi kokkuleppeid sõlmida. Palun püüdke vähemalt elementaarsetest õigushoobadestki  aru saada!

12:40 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Tõepoolest, Keskerakond ja Reformierakond peavad väga oluliseks, et parlament eraldi uuriks korruptsiooniga seonduvaid juhtumeid, sest sellega tuleb tegelda ja seda ei tohi venitada mingisugustel tehnilistel põhjustel. Sellepärast me olemegi siin teie ees selle eelnõuga, mille alusel moodustataks komisjon, mis uurib võimalikke korruptsiooniilminguid. Ja ma kutsun kõiki kolleege üles seda otsust toetama, et me tõepoolest saaksime koos asuda järelevalvele ja et korruptsiooni meie ühises elus ei oleks.

12:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ossinovski, kas teil on protseduuriline küsimus?

12:40 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Lugupeetud ettekandja juba vist kümnendast sõnavõtust järjest kõlab, kumab läbi see, justkui neid komisjone ei oleks moodustatud ja neid ei oleks olemas. Kas te võiksite juhatuse nimel seda väidet kinnitada või ümber lükata? Kas midagi on juhtunud, et see Riigikogu otsus ei kehti?

12:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Komisjonid töötavad. Siim Pohlak, palun!

12:41 Siim Pohlak

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Siin on juba kolmas päevakorrapunkt selline, kus kogu aeg käib jutt sellest, et teeme ühiselt, on tasakaal. Eriti viimasest punktist käis läbi, et teeme ühiselt. Kas siis äkki ühel päeval tuleb ka aeg, kui Riigikogus polegi enam opositsiooni ja koalitsiooni? Mis siis saab? Kas siis tehaksegi ühiselt ja ühiselt ka vastutatakse? Praegu on parlamendis viis erakonda, aga siis kantakse ühiselt valitsusvastutust. Mis siis saama hakkab? Sellise variandiga, ma saan aru, see eelnõu vist ei ole üldse arvestanud. Teie jutust küll kumab kogu aeg läbi, et teeme ühiselt ja ühiselt ja ühiselt. Kuidas teile tundub, kas kunagi tuleb selline aeg ja mis siis saama hakkab? Võib-olla Eesti rahval oleks isegi hea meel, kui kemplemise asemel ühiselt asja aetakse. Kuidas teile tundub? Ja miks ei ole selle eelnõu puhul sellise võimalusega arvestatud? 

12:42 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! See on konkreetne eelnõu selles konkreetses parlamendikoosseisus selle konkreetse valitsuskoalitsiooni ajal. Nii nagu eelmise eelnõu käsitlemisel põgusalt juttu oli, neid komisjone moodustatakse iga kord uuesti. Ja mõnikord muudetakse moodustamise viisi isegi parlamendi koosseisu jooksul. Nii et need komisjonid on oma loomult ajutised, mitte alatised, seega võib-olla ei ole kõiki võimalikke tuleviku juhte tarvis siin arvesse võtta. See on oma loomult ajutine otsus, et me siin ja praegu, selles koosseisus ja sellise koalitsiooniga peame oluliseks tegeleda nende ja nende teemadega. Üks teemadest on korruptsioon, mis on kaheldamatult tõsine ja oluline teema.

12:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

12:43 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! No tore kuulda, et ettekandja kinnitab, et korruptsioon on tõsine ja oluline teema ning et kõigi parlamendiliikmete ühine huvi peaks olema ka valitsuse tegevuse üle järelevalvet teostada.

ERJK tugevdamist koalitsiooniliikmed ei toetanud. Porto Franco uurimiskomisjoni moodustamist koalitsiooniliikmed ei toetanud. Erikomisjon Eduard Odinetsi juhtimisel töötab väga hästi. Ei ole muresid sellega, et koalitsiooniliikmeid oleks sinna juurde vaja, see ei ole midagi, mis tööd tõhusamaks muudaks.

Kas te oskate nimetada, mil viisil koalitsiooniliikmed korruptsiooni vastu võitlemisega tegelevad? Miks see kuidagi välja ei paista? Ja miks opositsiooniliikmeid selles tegevuses tegelikult üldse toetatud ei ole?

12:44 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma usun, et iga saadik töötab konkreetses komisjonis nii hästi, kui ta suudab ja oskab. Lõpuks saab ta hinnangu oma tööle valijatelt. See näitab, kui hea ja efektiivne keegi on olnud.

12:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Toomas Kivimägi, palun!

12:44 Toomas Kivimägi

(Kaugühendus)

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt, ma ei soovi vähimalgi määral alahinnata selle komisjoni rolli ja ka selle komisjoni esimehe tööd. Minu kõrv, muide, püüdis kinni, et Oudekki Loone väga kiitis Eduard Odinetsi. Nii et selle põhjal see, kui seatakse kahtluse alla, kas komisjon on olemas või mitte, on minu jaoks arusaamatu.

Aga ma tahan kolleegidele tuletada meelde seda, et Riigikogu küll loob õigust, aga ei mõista õigust. Õigust mõistab Eesti Vabariigis ikkagi kohus, eeltöö teevad aga ära politsei, kaitsepolitsei ja prokuratuur. Nii et selles mõttes ei tasu liigselt muretseda, et korruptsiooniga on kohe-kohe halvasti, kui siin mingi tasakaal mõnevõrra muutub. Ma arvan, et need on küll täiesti alusetud ja põhjendamatut hirmujuhud. Veel kord: uurimisega tegelevad politsei, kaitsepolitsei ja prokuratuur ning õigust mõistab kohus. Minu küsimus sulle, Oudekki, on see: kas see on nii?

12:45 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Jah, härra komisjoni esimees, absoluutselt on nii. Meie roll on ikkagi poliitiline järelevalve ja seetõttu ka meie arutelud on ainult, ütleme, poliitilise järelevalve dimensioonides. Nii et see täpsustus on väga õige ja suurepärane.

12:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

12:46 Helmen Kütt

(Kaugühendus)

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Pikalt on selgitatud. Ma mõistan, et seisukoht sõltub istekohast ja vaevalt et praegune koalitsioon oleks tulnud välja eelnõuga, kui koalitsioonis oleks olnud kolm partnerit ja opositsioonis kaks, et teeme selle asja võrdsemaks. Nüüd küsimus komisjonis toimunu kohta. Kas teil oli arutusel ka see, et võiks ka teistes komisjonides selline võrdne tasakaal olla? Sest see muudab ju komisjoni töö paremaks. See kohustab koalitsiooni otsima ka opositsiooniga koostööd ja kokkuleppeid. Mis võiks selle vastu olla, kui ka teised komisjonid võrdsuse printsiibil töötaksid?

12:46 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh selle küsimuse eest! Seda arutelu meil komisjonis ei toimunud.

12:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Sellega on küsimused lõppenud. Enne kui me läheme läbirääkimiste juurde, on meile tulnud palve arutada istungi pikendamist ja see on meil vaja läbi hääletada.

Head kolleegid, Eesti Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku tänast täiskogu istungit pikendada maksimaalselt kuni kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 81 Riigikogu liiget, vastu oli 8.

Jätkame tööd. Nüüd läheme läbirääkimiste juurde. Eduard Odinets, palun!

12:50 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Põnevad teemad on meil täna. Korruptsioonivastase erikomisjoni esimehena saan ja soovin kõneleda enda juhitava komisjoni vaatevinklist, mis on ka arusaadav, sest ju ma tean selle komisjoni siseelu kõige paremini.

Vaadake, head kolleegid, mis tegelikult toimub. Tegelikult soovivad Reformierakond ja Keskerakond võtta kontrolli komisjonis toimuva üle enda kätte, et kontrollida kõike komisjonis toimuvat. Käsitletavate teemade valik, päevakorra kinnitamine, komisjoni otsused, komisjoni järeldused, seadusandlikud initsiatiivid, aga isegi komisjoni esimehe valimine – see kõik jääb sõltuma Keskerakonna ja Reformierakonna soovidest.

Erikomisjoni koosseisu moodustamise uute põhimõtete rakendamisel minetab komisjon tegelikult ühe oma põhilise rolli: olla valvekoer korruptiivsete tegude üle valitsuses. Millisest parlamentaarsest kontrollist täitevvõimu tegevuse üle, võimaliku korruptsiooni ennetamisest, avastamisest ja menetlemisest me saame edaspidi rääkida? Kõik see jääb täitevvõimu erakondade esindajate meelevalda. Tahame, lubame peaministrit kutsuda, ei taha, ei luba. Kui on ebameeldiv teema Keskerakonna või Reformierakonna ministri suhtes – ei, milleks sellega tegeleda, see ei puutu komisjoni. Teha valitsusele ettepanek, nõuda valitsuselt midagi – ei, milleks, see ei ole ju komisjoni asi.

Näiteid saan tuua mitmeid isegi enda mõnekuulise esimehekarjääri päevilt. Kas või viimane näide, mis täna siin juba kõlas: endise peaministri Jüri Ratase kutsumine komisjoni ette. Mis te arvate, head kolleegid, kes olid sellele vastu? Õige vastus: Reformierakonna ja Keskerakonna liikmed. Või näiteks korruptsioonivihjete käsitlemine erikomisjoni istungil. Või näiteks kapo peadirektori istungile kutsumine. Kes ei ole väga suured toetajad? Eks võite ise aimata. Oleme selle põhimõttega kokku puutunud isegi päevakorra kinnitamisel või isegi istungite ärajäämisel. Selle nipini me ei ole veel jõudnud, et otsustame lihtsalt mitte kohale ilmuda, et komisjon ei saaks oma tööd korraldada.

Kui koalitsiooniliikmed hääletasid Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamise vastu – see komisjon oleks pidanud uurima kriisimeetmetest abi saamise otstarbekust, õigsust ja õiglust –, siis oli põhiline argument, et sellega saab suurepäraselt hakkama korruptsioonivastane erikomisjon. Mina ei oleks täna enam selles nii kindel. Kui teemade tõstatamine ühe või teise ministeeriumi haldusalas toimuva kohta ei ole ministrile meelepärane, siis piisab sõbralikust vihjest erakonnakaaslasele ja see teema ei jõua kunagi erikomisjoni istungile.

Õhku jääb siiski ka menetletava otsuse eelnõu õigusselgus. Täna vastas komisjoni esindaja minu esimesele sellel teemal kõlanud küsimusele, et on ju ilmne, mis on koalitsioon ja mis on opositsioon, ning tõi näiteks oma haridustausta. Ka mina toon siis oma haridustausta.

Palun selleks lisaaega!

12:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

12:54 Eduard Odinets

Aitäh! Olen nimelt filoloog. Kui mina ei saa aru, mida üks või teine sõna tähendab, siis ma vaatan sõnaraamatust järele. Vaatasin ka nüüd. Vaatasin eesti keele seletavast sõnaraamatust, mis asi on koalitsioon, ja lugesin sealt välja, et see on parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks. Selle definitsiooni kohaselt võib ka EKRE-t, Isamaad ja sotsiaaldemokraate tervikuna nimetada koalitsiooniks. Sellises kontekstis oleks kõik nagu täiesti õige. Aga neid tõlgendusi me oleme täna kuulnud seinast seina, üks huvitavam kui teine.

Minu jaoks ei ole see koalitsiooni ja opositsiooni defineerimise teema lahendatud. Ma mõistan, mida need sõnad tähendavad poliitilises slängis, kuid õigusakti tasandil jääb siin palju küsitavusi. Kuhupoole liigitada fraktsioon, mis kuulutab ennast mittekuuluvaks koalitsiooni ega opositsiooni, vaid käitub vastavalt enda tõelistele tõekspidamistele, aga mitte partnerluskokkulepetele? Mida teha olukorras, kus riigis on vähemusvalitsus? Millised õigused on fraktsiooni mitte kuuluvatel saadikutel, kui neid on mitte üks ega kaks, vaid näiteks kümmekond? Nendele küsimustele me ei ole tegelikult täna vastuseid saanud. Juba sel põhjusel on tegemist juriidilise praagiga.

Sotsiaaldemokraadid ei saa toetada otsuse eelnõu, mis tekitab segadust ja lubab väga erinevaid tõlgendusi, aga tegelikult ja sisuliselt lämmatab korruptsioonivastast tegevust Riigikogu tasandil, muudab komisjoni käpiknukuks valitsuse käes ja tegeleb ainult nende asjadega, mis on võimulolijatele mugavad. Seetõttu kutsun kõiki kolleege ka teistest fraktsioonidest seda eelnõu mitte toetama, et säilitada korruptsioonivõitluse sõltumatust, tegusust ja ka tõhusust. Aitäh!

12:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

12:56 Kalle Grünthal

Austatud Riigikogu! Kui kuulasin siin täna seda debatti ja otsuse eelnõu arutelu, siis minul jooksis igatahes küll peast läbi mõte, et kas meil sellist komisjoni üldse vaja on. Sest kõik on ju mõttetu, mis me siin teeme.

Kõigepealt ütlen algatuseks ära, mida teeb korruptsioonivastane erikomisjon. Loen ette, mis on kirja pandud meie Riigikogu kodulehel. "Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon jälgib, et Eesti riigi seadustes sätestatud korruptsioonivastaseid meetmeid ka tegelikult rakendataks. Komisjon arutab ja hindab seaduses loetletud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid, jälgib Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamist ja kontrollib huvide deklaratsioone. Kord aastas esitab erikomisjon Riigikogule ülevaate oma tegevusest."

See on printsiip, mida me peaksime tegelikult järgima. Aga austatud ettekandja Oudekki Loone selgitustest selgub, et korruptsioon on mingisugune tühi asi, sellega ei olegi vaja võidelda. Paneme sinna liikmed võrdsetel alustel, aga üks tahab blokeerida ja lõpuks ei tule midagi välja. Siis leiame pärast teised poliitilised hoovad, et seda kõike mõjutada? Ma ei tea.

Ütlesin enne oma küsimuses Oudekki Loonele, et kui varas varastab, siis see on vargus ja me ei hakka siin mingeid kokkuleppeid sõlmima. Muidugi jah, eks politseis või prokuratuuris on kindlasti võimalik avaliku huvi puudumise tõttu teatud kokkulepped sõlmida, nii et kriminaalkaristust ei järgne. Aga ma ei usu, et korruptsioon on selline kuriteoliik, mis kannataks selliseid kokkuleppeid. Aga vähemalt praegu jäi Oudekki Loone selgitustest küll mulje, et sellisel kujul esitatud eelnõu ei ole mõeldud mitte korruptsioonivastase erikomisjoni tegevuse paremaks toimimiseks, vaid sellega tahetakse opositsioonilt võtta ära ainukesed relvad, millega veel võiks koalitsiooni vastu saada. See on selle asja tulemus.

Ma ei saa ka absoluutselt nõustuda, ütleme, lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimehe selgitus- ja küsimustaotlusega, kus ta juhtis tähelepanu sellele, et ega komisjon ei mõistagi õigust, seda teeb kohus, ning uurimisega tegeleb politsei ja prokuratuur või kaitsepolitsei. Tegelikult ma olen sellega nõus. Ma olen nõus, et see nii on.

Aga oma kodust musta pesu [peseme me kodus ja oma probleemidest] teame me kõige paremini just siin majas. Sellepärast peab just sellelsamal korruptsioonivastasel erikomisjonil, ükskõik milline valitsus parasjagu on, säilima võimalus raudselt ja kindlalt hoida kätt pulsil. Ja kui midagi on, siis tuleb sellest teavitada vastavaid asutusi, politseid, prokuratuuri või ükskõik keda. See poliitiliste mängude tasakaal, et leiame kuskilt mujalt, me oleme poolt, me oleme vastu, ei ole võimalik. Ma toon näitena praegu varguse. Ei ole võimalik, et me saame sõlmida kokkulepet selle kohta, kas varas varastas moosipurgi või ta ei varastanud seda moosipurki. Vargus on vargus, see jääb faktiks. Ma ei poolda seda eelnõu.

13:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun!

13:01 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! No eks enamik argumente selle eelnõu vastu on samad, mis nad olid eelmise eelnõu vastu. Neid ma kordama ei hakka, kuna seal ma juba kõnet pidasin. Aga lisan mõned täiendavad nüansid siia juurde.

Härra Grünthal tudeeris Riigikogu kodulehte ja sealt selle komisjoni ülesandeid, aga tegelikult selle komisjoni ülesanded tulenevad korruptsioonivastasest seadusest, selle §-st 9. See tähendab seda, et selle komisjoni loomine ja selle komisjoni töö, selle ülesanded ei ole tegelikult Riigikogu otsuse tasandi küsimus. Riigikogu seadusega on otsustatud, et selline komisjon on, ja ka see, mida ta teeb. Kui otsusega hakatakse selle komisjoniga tööd paralüseerima, seda takistama, siis sellega tegelikult minnakse vastuollu sellesama seaduse mõttega, et Riigikogu komisjon neid ülesandeid täidaks. Seda esiteks.

Teiseks. No siin on püütud väga demagoogiliselt olukorda ähmastada, seda tegid nii proua Loone kui ka härra Kivimägi. Kõigepealt on püütud jätta muljet, et neid komisjone polegi. Koalitsioon meeletult tahaks korruptsiooni uurimisega tegeleda, aga vaata, ei saa, sellepärast et seda eelnõu juba veebruarist saati arutatakse, aga pole ikka vastuvõtmiseni jõutud. Vaat nüüd, kui me täna võtame eelnõu vastu, küll siis hakkab töö pihta. Need komisjonid on moodustatud aastal 2019, nagu ikka iga koosseisu alguses, ja need töötavad.

Mina pean ütlema, olles vähemasti ühes neist kahest komisjonist ehk riigieelarve kontrolli komisjonis asendusliikmena viibinud viimase paari kuu jooksul korduvalt, et nii hästi ei ole nad ammu töötanud. Ausalt öeldes, seal päriselt kutsutakse ministreid välja ja päriselt arutatakse neid küsimusi, mis on tegelikult olulised, mitte lihtsalt ei lasta tehniliselt sisulist ja eetilist diskussiooni liiva. Nii et see jutt, et nüüd on see otsus vaja täna vastu võtta, selleks et need komisjonid hakkaksid tööle, ei vasta tõele. Faktiliselt ei vasta tõele. Need komisjonid töötavad ja nad töötavad tegelikult väga hästi, ilma selle seaduseta.

Ähmastamine ja häma on loomulikult võrdlusbaas olukorraga. Tänases seisus on seal opositsiooni ülekaal. Need komisjonid saavad selle tõttu täita väga hästi parlamentaarse kontrolli ülesandeid. Selle eelnõuga muutub olukord halvemaks,  parlamentaarse kontrolli vaatest muutub see halvemaks, sellepärast et lisatakse üks koalitsiooniliige.

Nüüd see, milles demagoogia seisneb, on see, et on võimalik tõepoolest otsida ajaloost hetki, kui on olnud halvem, ja on võimalik kindlasti ähvardada, et võiks ju teha veel hullemini. Võib tuua näiteid Preisi parlamendist, kus parlamentaarset kontrolli võib-olla polnud üldse – ma ei tea, kas oli nii, ma pole ajaloolane –, aga see ei ole adekvaatne. Küsimus on ju selles, et täna on meil toimiv erikomisjon, mis oma ülesandeid täidab. Selle eelnõuga nagu ka eelmise eelnõuga tahetakse tegelikult piirata õigust parlamentaarset kontrolli teostada, võttes, nagu Eduard Odinets õigesti märkis, need komisjonid, nende töö, nende päevakorrad ja nende järeldused tegelikult koalitsiooni kontrolli alla.

Ma võtaks lisaaega ka.

13:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega! 

13:05 Jevgeni Ossinovski

Nüüd oli viide sellele, et pole uurimisasutus. Meil on politsei ja prokuratuur, ärme üle hindame neid komisjone.

Mulle väga meeldib määratlus "suur ja väike korruptsioon". Väike korruptsioon on see, millega tõhusalt tegeleb politsei ja kohtud. Näiteks, politseinik võtab altkäemaksu tänaval, mõni linnaametnik võtab väikese kaunistuse endale kodu seinale mõne hanke tingimuste mudimise eest. Tõepoolest, selles vallas on õiguskaitseorganid teinud väga tõhusat tööd ja Eestis on olukord paremaks läinud. Kindlasti on veel tükk tööd ees, aga kahtlemata seda tööd nad teevad paremini. Selles mõttes on parlamendi komisjonil väga vähe lisada nendes küsimustes.

Siis on aga ka suur korruptsioon. Suur korruptsioon on see, mis tavaliselt kohtutesse kunagi ei jõua, sest see eeldab tegelikult kõige kõrgemal tasemel poliitiliselt otsustatud eeliste andmist ühele või teisele ettevõtjale või inimesele. Neid asju on õiguskaitseorganitel tegelikult väga keeruline jälitada ja jälgida. Kahtlemata kuulub parteide hämar rahastamine selle suure korruptsiooni hulka. Ehkki meil on tõesti olnud ka juhtumeid, kui nad on õiguskaitseorganite kaudu siiski kohtuni jõudnud. Aga vaat, nendes küsimustes, kus tegelikult ei pruugi olla lõpuni võimalik isegi kohtulikult tõestada, ei ole ühiskondlikult moraalset hinnangut anda mitte ainult võimalik, vaid see on kohustus. Vastav komisjon parlamendis kindlasti seda ülesannet täidab vastavalt sellelesamale seadusele, mis annab õiguse just nimelt anda hinnanguid seda tüüpi tegudele.

Härra Grünthaliga ma ei ole nõus selles, et kõnealuse eelnõuga võetakse opositsioonilt viimased relvad. Vaadake, siin on erinevus. Põhjus, miks need komisjonid on alati olnud teistmoodi komplekteeritud kui alatised komisjonid, seisneb selles, et alatises komisjonis on parlamendi üldloogika järgi vaja tagada ilmavaadete representatiivsus. Nendes komisjonides me teeme ilmavaatelisi valikuid vastavalt oma valijalt saadud mandaadile. See on parlamendi põhiolemus.

Erikomisjonides on aga eeldatud, et ei tehta ilmavaatelist tööd. Korruptsioonivastane võitlus ei ole ilmavaateline võitlus. Kõik parlamendi parteid, sõltumata sellest, kas nad on konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud, peaksid taunima korruptsiooni.

Täpselt samamoodi, sõltumata ilmavaatest, peaks riigieelarve vahendite otstarbekas ja tõhus kasutamine olema meie ühine eesmärk. Lihtsalt on alati juhtunud nii, arusaadavalt, et paremini täidab seda mitte ilmavaatelist rolli tegelikult opositsioon, sest nendel ei ole sellist rollikonflikti, et nad peavad kontrollima oma sõpru ja kolleege. Nii lihtne see ongi.

See, mida praegu püütakse teha, on see, et lepime kokku, et opositsioon peaks saama nõusoleku koalitsiooniks, selleks et minna koalitsiooni kontrollima. No koalitsiooni poliitiliselt vastutada olevate ametite või ministeeriumi kontroll. See on sama hea, kui näiteks mõne asutuse nõukogu määrab välisaudiitori, et kontrollida juhatuse tegevust, minnakse hoonesse sisse ja öeldakse, et me tahaks minna keldrisse, aga juhatus ütleb, et ei, ärme keldrisse lähe, läheme parem viiendale korrusele, seal on meil kõik korras. Siis minnakse sinna, käiakse läbi, tehakse auditi aruanne: suurepärane, nii ilusat viiendat korrust pole mujal kusagil olnud. Tegelikult on probleem kusagil mujal, aga sinna me ei saanud minna, sellepärast et me ei saanud juhatusega kokkuleppele. Loomulikult oleks see absurdne.

Täpselt samavõrd absurdne on tegelikult see, et parlamentaarse kontrolli teostamiseks korruptsiooni küsimustes ja riigieelarve küsimustes peaks tegelikult opositsioon kokku leppima koalitsiooniga, kelle huvid selles küsimuses on ilmselgelt arusaadavalt ja inimlikult mõistetavalt vastandlikud.

See on eelnõu, mille eesmärk on kastreerida korruptsioonivastast võitlust Riigikogu tasandil. See on halb eelnõu, sellele tuleb hääletada vastu.

13:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus.

Head kolleegid, panen teie ette hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine" muutmine". Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

13:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 56 Riigikogu liiget, vastu oli 37. Otsus on vastu võetud.


4. 13:12 Loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE) teine lugemine

13:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde. Riigikogu liikmete Indrek Saare, Keit Pentus-Rosimannuse, Jürgen Ligi, Signe Riisalo, Yoko Alenderi, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa, Siret Kotka, Andrei Korobeiniku, Raimond Kaljulaidi, Oudekki Loone, Katri Raigi, Jüri Jaansoni, Toomas Kivimägi, Johannes Kerdi, Mart Võrklaeva, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Jaak Juske, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi, Liina Kersna ja Madis Millingu algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 219. Meil on käsil teine lugemine. Ettekande teeb keskkonnakomisjoni nimel Peeter Ernits. Palun!

13:13 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Täna on selline lõbus hommikupoolik. Aga ma jätkan. Juttu on nüüd juba hulk aega üritatud mõttest karusloomakasvatus ära hävitada. Mitmes koosseisus on seda arutatud ja nüüd oleme järgmises etapis. Me oleme Riigikogu keskkonnakomisjonis kahel korral seda arutanud, praeguses koosseisus. Tuletan meelde, et eelmises koosseisus oktoobrikuus, 15. oktoobril esimene lugemine lõpetati ja see eelnõu jäi seisma. Aga 6. aprillil arutasime esimest korda ja 11. mail tänavu aasta teisel korral. Jutt käib sellest eelnõust, mis on esitatud sotsiaaldemokraatide juhtimisel ja Reformierakonna kolleegide tihedal rebimisel, arvuliselt. Praeguseks on suur osa esitajaid juba Vabariigi Valitsuses või hoopis juhivad mõnda suurt linna. Aga see selleks.

Nüüd see, mis toimus 6. aprillil. Ma ei hakka kõike ette lugema, näiteks seda, et komisjoni liikmed olid kõik kohal nii esimesel kui ka teisel korral, protokollis on see kõik olemas. 

Yoko Alender, meie esinaine, ütles, et vahepeal oli pöördunud keskkonnakomisjoni poole [Tartu Ülikooli] zooloogia osakonna terioloogia õppetooli juhataja professor Saarma, kelle arvates tuleks karusloomafarmid keelustada, sest on riskid seoses loomadelt inimestele levivate patogeenidega, koroonaviirusest on jutt. Teine pöördumine oli advokaadibüroolt Ruus & Veso, kelle kliendid on Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing ja Eesti Karusnahaliit. Nemad esitasid õiguskantslerile pöördumise, et saada temalt arvamust selle kohta kas see, millega me praegu siin tegeleme, juba ei tea mitmendat korda, vastab põhiseadusele ja hea halduse tavale.

Yoko Alender märkis veel, et seletuskirja on lisatud selline lause, et kavandatav keeld hõlmab vaid sellist karusloomakasvatust, kus karusnaha tootmine on ainuke ja peamine eesmärk. See tähendab, et lambakasvatajad ja küülikukasvatajad võivad rahulikult hingata.

Merike Linnamägi ütles, et Keskkonnaministeeriumi seisukoht on vahepeal muutunud. Tuletan meelde, et varasematel aegadel olid riigiasutused, nii Keskkonnaministeerium kui ka Maaeluministeerium, seda meelt, et sellise asjaga ei maksaks tegelda. Aga nüüd, uue ministri tulekuga on Keskkonnaministeeriumi arvamine muutunud. Merike Linnamägi ütles selle välja. Seisukoha ajendiks on olnud koroonaviiruse levimine karusloomafarmides. Juhul kui keegi peaks Eestis avaldama soovi avada karusloomafarmi, siis Keskkonnaministeerium küll teavitab ettevõtteid, kuid tal puudub alus karusloomafarmide loomise keelamiseks. See on praeguse ministri arvamine.

Timo Suslov, kolleeg, ütles esimesel istungil, et ta toetab eelnõu. Tema info järgi plaanitakse Soomes lähiajal karusloomafarmid keelustada. Yoko Alender ütles, et seda infot tuleks täpsustada.

Pille Tammemägi ütles, et Maaeluministeerium ei ole oma seisukohta muutnud. Tema seisukoht oli ja on ja jääb selleks, et sellise asjaga tegeleda ei maksa. Ta rääkis, et kui loomade heaolu- ja tervisenõuded on täidetud ning loomi peetakse õigusaktidega ettenähtud tingimustes, siis ei ole ju põhjust keelata karusloomade kasvatamist. Sektori põhisõnum on see, et igasugune otsus on parem kui otsustamatus. Tegelikult see ongi kord nii, kord naa, ja see selline segane olukord ei ole kellelegi, eriti veel ettevõtlusele kasulik. Ta rääkis, et ettevõtted on välja pakkunud ka nende eelistatud stsenaariumid. Välja on pakutud, et kui edaspidi lubatakse karusloomade kasvatamist jätkata, siis tuleks kokku leppida, et teatud perioodi jooksul ei hakata seda uuesti arutama. Just seda me oleme siin ju teinud korduvalt. Juhul kui karusloomakasvatused keelatakse, siis oleks oluline kompenseerimismehhanismi olemasolu ja üleminekuperiood. Kui otsustatakse need otsekohe keelustada, siis kompenseeritakse nii kulutused kui ka kulu mingisuguse perioodi jooksul.

Maaeluministeeriumi esindaja ütles veel, et on olemas Euroopa Toiduohutusameti arvamus koroonaviiruse mõjust minkide kasvatamisele. Seal on kirjas, et seoseid on leitud, kuid teadlaste seisukohalt ei ole osutunud see ülekantavaks ega põhjustanud tõsisemaid tagajärgi võrreldes teiste juhtumitega. Komisjoni esimees Yoko Alender ütles seepeale, et edaspidi võiks arutada kompensatsiooni üle.

Mina ütlesin, et kolleeg Urmas Saarma arvamus ei jäta head muljet. Saarma ütles nimelt, et kui lugeda maailma juhtivate organisatsioonide raporteid, siis riskid on väga väikesed. Mina ütlesin, et koroonaviirusega hirmutamine minkide puhul on selgelt üle paisutatud. Võin ka korrata seda. Ma rääkisin seal veel, et Wuhani kodukassidest oli aprillikuuks iga viies antikehadega ning kindlasti on ka Eestis koroonaviirusega nakatunud kasse. Ma ütlesin, et loodetavasti ei pakuta peagi välja plaani tappa kodukasse, kuna neil on oht nakatuda viirusesse. Kui vaadata kodukasside ja minkide nakatumise sageduse tõenäosust, siis ohutase on võrdne.

Ma märkisin ka seda, et tšintšilja puhul tuleks teha erand, sest koroonaviirus levib kaslastele, gorilladele ja inimestele, kuid tšintšiljadele nagu ka hiirtele ja rottidele see külge ei hakka. Samuti on tšintšiljade kasvatamine kasulik majandustegevus, kuna see ei nõua suuri maavaldusi ja on väga tulus. Ma ütlesin lõpetuseks, et Soome karusloomakasvatus on Euroopa riikidest üks suurimaid ja minu andmetel ei plaanita Soomes keelustada karusloomafarme. See oli öeldud vastukaaluks kolleeg Suslovile, kes arvas, et see nii on.

Heiki Kranich ütles, et tema arvates ei ole võimalik keelustades midagi saavutada. Aga kolleeg on oma meelt muutnud ja ütles, et mingit kompensatsiooni küsida ei tohiks.

Mina ütlesin, et mina seda eelnõu kindlasti ei toeta, sest tegemist on klassikalise turuvõitlusega ning praegu hirmutatakse inimesi koroonaviiruse vohamisega mingifarmides. No meil ei ole mingifarme ega minke üldse juba ammu.

Kolleeg Metsoja ütles, et tema arvates tuleks arutada kõiki kompensatsioonivõimalusi, ja ta uuris, milline on rahvusvaheline praktika. Pille Tammemägi lubas saata statistika, kuid lisas, et valdavalt on suurte keelamistega kaasnenud kombineeritult nii üleminekuperiood kui ka kompensatsioon.

Mina uurisin Maaeluministeeriumi esindajalt, kas on infot karusloomafarmide keelustamise kohta Soomes. Pille Tammemägi vastas, et ministeeriumil ei ole sellist infot. Aprillikuu oli see. Tammemägi ütles, et Soomes on küll keelustamise surve suur, kuid teadaolevalt ei plaanita seal karusloomafarme sulgeda.

Yoko Alender ütles, et komisjon jätkab arutelu. Seepeale Kalvi Kõva palus Jevgeni Ossinovski kirjatuvina öelda edasi, et ei ole mõtet oodata õiguskantsleri seisukohta. Tuletan meelde, et õiguskantsleri poole pöörduti arvamuse saamiseks. Nüüd leiti, et teeme kohe ära, aga komisjoni esimees Yoko Alender ütles, et ootame ikkagi ära, mida õiguskantsler ütleb. See oli esimene arutelu 6. aprillil.

Teine arutelu toimus 11. mail. Koosseis oli ikkagi saama, ma ei hakka seda ette lugema. Osalesid ka Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi.

Yoko Alender ütles siis, et eelnõu esimene lugemine lõpetati ja ettepanek on, et seadus jõustuks 2026. aasta 1. jaanuaril. Juba välja antud tegevusload kehtiksid siis 31. detsembrini eelmisel aastal [st 2025. aastal]. Ta ütles, et seletuskirja on lisatud ka toetusmeetme võimalused neile ettevõtetele, kes soovivad hakata mingi muu asja põllumajandusliku tootmisega tegelema.

Kolleeg Metsoja ütles, et karusloomakasvatajatel on tehtud investeeringud, ning uuris, kas on mõeldud ka kompensatsioonimeetmetele. Nüüd tuleb huvitav info. Toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk ütles, et igasugustele toetustele on eelduseks rahastamisallikate olemasolu. Eelnõu arutelu käigus leiti, et oleks hea, kui see aspekt oleks selgelt välja toodud ja sisustatud. Nii ütles asekantsler. Ja ta ütles veel, et Maaeluministeeriumi eelarves ei ole praegu ette nähtud sentigi karusloomafarmide keelustamisega seonduvate väljaminekute tarvis. Seda võiks meeles pidada. 

Marko Gorban ministeeriumist rääkis, et karusloomakasvatajatel on võimalus taotleda toetusi, mis juba praegu olemas on, kui soovitakse hakata tegelema muu mingi põllumajandustootmisega või soovitakse saada põllumajandussaaduste töötlemiseks tuge jne. Aga põhijutt, mida asekantsler Kuusk rääkis, oli see, et raha ei ole.

Kolleeg Jevgeni Ossinovski ütles, et tegelikkuses on karusloomafarmid mikroettevõtted, kelle jaoks on karusnaha tootmine kõrvaltegevus, ning välja pakutud toetuste abil saavad nad rahulikult edasi toimetada.

Mina uurisin, kas Maaeluministeerium on oma varasemat ametlikku seisukohta karusloomakasvatuse kohta muutnud. Varasem seisukoht oli oli maikuus. Ettevõtluse mitmekesistamine ja hoidmine on vajalik ning tšintšiljasid ei tohiks panna ühte nimekirja minkidega, sest neid saab kasvatada ka lihakasvatamise eesmärgil. Asekantsler Kuusk ütles selle peale, et Maaeluministeerium ei ole oma ametlikku seisukohta muutnud, taas, nii nagu oli enne, on ka praeguseni. Ta ütles niimoodi, et tšintšiljasid on endiselt võimalik kasvatada liha kasvatamise eesmärgil, kuid ettevõte peab selgelt defineerima, et neid kasvatatakse lihatootmise eesmärgil ja väärtuslik karusnahk on kõrvalprodukt. Võin teile, kolleegid, n-ö protokolliväliselt öelda, et mina olen tšintšiljat Ladina-Ameerikas söönud, see on väga maitsev. Lihtsalt meil siin ei ole kombeks seda süüa, nahk on põhiline. Aga selline arvamine [nagu eespool kirjeldatud] tuli Maaeluministeeriumilt.

Kolleeg Metsoja ütles, et seadusandjana on keeruline olla nõus sellega, et tehakse väga oluline muutus õigusruumis, vaatamata sellele, et sellest on räägitud pikalt. Ta ütles, et kui me midagi keelame, aga selle taga on ettevõte, kellel on tehtud tulude ja kulude analüüs ja äriplaan, siis on õigusriigis igati kohane, et sel juhul tagatakse ettevõtjale kompensatsioonimeede. Aga see, kui me lihtsalt ütleme, et taotle teiste ettevõttetega paralleelselt mingeid investeeringutoetusi – no nii see ei käi. See pole õiglane. Õigusriigis peab ettevõtjale olema põhiõigusena antud õigus oma tegevusest loobuda, mitte panna teda mitmekesistama oma tegevust. 

Yoko Alender ütles selle peale, et just sel põhjusel Maaeluministeerium pöörduski eelnõu menetluse käigus ettevõtete poole ja küsis neilt, mida nad sellest arvavad. Kolleeg Metsoja teatas selle peale, et toetused ja kompensatsioonimeetmed on kaks erinevat asja. On küll.

Hendrik Kuusk, asekantsler Maaeluministeeriumist, kostis selle peale, et eelnõu menetlemise käigus pöördus Maaeluministeerium ettevõtjate poole ning saadud vastused olid seinast seina. Peamiselt viidati sellele, et ettevõtete tegevuse lõpetamise eest oleks hea saada kompensatsiooni. Näiteks, Balti Karusnahk ütles, et neil on tehtud investeeringuid 10 miljoni eest. Väiksemad ettevõtjad, tšintšiljakasvatajad aga viitasid töökohtade kaotusele. Nad juhtisid ka tähelepanu asjaolule, et karusloomafarme ei saa lihtsalt ümber profileerida teiste elajate kasvatamiseks.

Siis tuli külalisesineja, külalissaadik Oudekki Loone meie komisjoni. Ta ütles, et tema toetab eelnõu. Ta rääkis, et tingimused, kus karusloomi kasvatatakse, ei ole neile liigiomased. Loomi ei tohi piinata. Ettevõtete sulgemise korral tuleb mõelda ka inimeste õiglasele kohtlemisele jne. Ta küsis, kas on mõeldud teha toetusprogrammi nii, et ettevõtted, kes tänaseni on karusloomi kasvatanud naha eesmärgil, profileeritakse ümber nahatöötlejateks. Yoko Alender kostis selle peale, et ümberprofileerimine kvalifitseerub toetuse alla ja ütles, et hinnanguliselt on selles sektoris hõlmatud 11 inimest – vaadake, võitlus käib 11 inimese pärast –, kellest üle poole on pensioniealised.

Marko Gorban Maaeluministeeriumist kostis, et maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetus on mõeldud selleks, et ettevõtted saaksid oma tegevusalasid mitmekesistada, ning karusloomakasvatajatel on sellele toetusele ligipääs juba niigi olemas. Oudekki Loone leidis, et kui riik võtab aktiivse positsiooni farmide keelustamisel, siis tuleks pakkuda ka väljaõppeprogrammi.

Nüüd hakkas rääkima kolleeg Jevgeni Ossinovski. Tema ütles, et kuna üleminekuaeg on viis aastat, siis tuleb vähemate ettevõtete puhul, kui hakatakse tegema ümberkorraldamist, see asi lahendada ja korda seada täitevvõimul. Ossinovski ütles, et täitevvõimul on võimalik välja töötada selle pika aja jooksul meetmed, põllumajanduse mitmekesistamise meetmes on omaosalusmäär mikroettevõtjatel 40%, kuid näiteks avaliku sektori põllumajandusettevõtjatel on kaetud 100% toetust. Ta jätkas, et näiteks karusloomafarmidele rakendub sellest meetmest raha taotlemisel omaosaluse määr 15%. Kolleeg Ossinovski lõpetas sellega, et kui Riigikogu võtab seaduse vastu, siis on oluline täitevvõimul sellele reageerida ning leida lahendused tekkinud küsimustele.

Ministeeriumist Marko Gorban ütles, et tulenevalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika spetsiifikast tulevad üle paljud reeglid ka Eestile. Uutel ettevõtluse toetamise juhtudel saab toetusmäär olla 50%. Samuti on nähtud ette erandid, millistel juhtudel saab toetusmäära tõsta 20% võrra.

Mina ütlesin seal ja kordan ka siin, et mulle pikk üleminekuaeg meeldib. See on piisavalt kaugel. Vahepeal jõuab poliitiline võim muutuda ja on võimalik teha ka mõistlikke parandusi. Ma ütlesin, et keskkonnakomisjon võiks lähtuda tõsiasjast, et mitmekesisus rikastab, mitte püüda seda vähendada. Lisaks, kui me keelustame karusloomafarmid Eestis, siis mujal maailmas kasvatatakse neid endiselt ja palju hullemates tingimustes.

Andres Metsoja küsis: kui karusloomade kasvatamine ei ole õigusruumis enam lubatav ja ettevõtja ütleb, et ta ei taha alustada uuesti ettevõtlusega nullist mõne muu asjaga, vaid tahab lõpetada, siis kuhu ta peaks pöörduma oma kahjunõudega? Marko Gorban Maaeluministeeriumist vastas, et kui Riigikogu toetab eelnõu, siis on võimalus riigieelarve menetlemise käigus leida vahendid konkreetseteks kompensatsioonimeetmeteks.

Nii et ma rõhutan seda: kui me selle eelnõu vastu võtame, siis riigieelarvesse tuleb teha vastavad muudatused ja leida see raha, mida praegu seal ei ole, Maaeluministeeriumi eelarves. Euroopa Liidu riigiabireeglid võimaldavad maksta lõpetamise toetust kompensatsioonimeetmete näol, kuid see eeldab seda, et tuleb Euroopa Komisjonilt taotleda vastav riigiabiluba. See tähendab seda, et sellest ei piisa, kui me sügisel riigieelarvesse selle raha leiame. Enne peame ka Brüsseli poole pöörduma ja küsima riigiabiluba ning see võtab ka aega. Kolleeg Metsoja ütles veel, et sellisel juhul tuleks seletuskirjas selgelt välja tuua, et nähakse ette konkreetsed võimalused kompenseerimiseks, vastasel juhul puudub teemal sisuline tõlgendus.

Ega ma rohkem [ei räägigi midagi]. Siin on kolm parandusettepanekut, need on tähtaegade kohta, aga ma juba ütlesin, et 2026. aastal peaks see asi hakkama kehtima ja need tegevusload lõppevad vana-aastaõhtul 2025.

Nii, mis on veel oluline? Ma ei hakka siin üle rääkima keskkonnaministri arvamust, et otsekohe tuleb muuta, aga oluline on selle mõistmisel õiguskantsler Ülle Madise arvamine, ehkki kolleeg Ossinovski arvas, et seda ei ole mõtet oodata. Loen siit mõned lõigud ette.

13:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, teie aeg on kohe läbi. Kas te vajate mõne minuti lisa?

13:33 Peeter Ernits

Jah, kui saaks paar minutit, ma loeksin Ülle Madise arvamusest midagi ette.

13:33 Aseesimees Hanno Pevkur

No teeme siis kaks minutit.

13:33 Peeter Ernits

Jah, aitäh! Õiguskantsler ütleb niimoodi, et tema teeb järelevalvet eelkõige vastuvõetud õigusaktide põhiseadusele vastavuse üle. [Kõigepealt peab olemas olema] see, millega me hakkama saame, alles siis ta hakkab ütlema, on see põhiseaduspärane või mitte. Ta rõhutab, et isikutel on õigus vabalt valida tegevusala ja tegeleda ettevõtlusega. Igasuguseid piiranguid, omandiõigused, põhiõigused jms, tuleb vaadata hiljem. Ja Riigikogul tuleb erinevaid huve kaaludes leida sobiv tasakaal. See on õiguskantsleri seisukoht. Ühtlasi tuleb piirangute seadmisel arvestada isikute õiguspärase ootusega jätkata oma põhiõiguse kasutamist senisel viisil.

Nii et ma ei hakka pikemalt rääkima, aga ütlen, et õiguskantsler vaatab seda siis, kui meil on see asi valmis. Siis sekkub õiguskantsler [ja otsustab], kas see vastab ka põhiseadusele. Aitäh!

13:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi alustab Priit Sibul. Palun!

13:34 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Ega ma päris täpselt aru ei saa, milleks ja kellele seda eelnõu vaja on Aga küsin selle kohta, millest te viimati rääkisite, nimelt, kui palju oli komisjonis juttu ettevõtlusvabaduse piiramisest? Osa parlamendist tahab otsustada seda, et teatavat liiki ettevõtlusega Eestis tegeleda ei tohi, ehkki siiamaani pole see kellelegi probleem olnud. Kui paljusid inimesi ja ettevõtteid see eelnõu puudutab? Kes siis, kui see eelnõu peaks seaduseks saama, peaksid üle vaatama oma tegevuse  ja hakkama tegelema millegi muuga? Enamasti on need inimesed maapiirkondades.

Ja sellele, millele te siin viitasite, kuidas on võimalik taotleda ühest või teisest kohast, ma saan aru, te ise andsite ka osaliselt andsite vastuse, et ega seal kompenseerimist ei toimu ja ennast ümber profileerida on nendel ettevõtetel peaaegu võimatu, kui ma õigesti aru sain.

13:35 Peeter Ernits

Taust on selline, et see tants on käinud siin juba pikka aega, nii eelmises kui ka praeguses koosseisus. Sellises ebaselges ja närvilises õhkkonnas on paljud karusloomakasvatajad oma tegevuse kokku tõmmanud. Nüüd, kui tuli koroona ja Taani juhtum, siis jäid suuremad farmid tühjaks. Meie farmidest ma räägin eelkõige Karjakülast, mis on juba hulk aega tühi, minkidest ei ole seal juttugi. Ei olnud isegi sel ajal, kui professor Saarma arvamust küsiti. 

Nii et täiesti selline teema, et küsida võib, aga kui ei ole objektigi enam, [siis pole mõtet arutada]. Ka rebaseid ei ole seal. Tšintšiljakasvatajaid on suhteliselt vähe ja nende arv on pidevalt vähenenud. See ei ole mitte sellepärast, et sellel tegevusel ei oleks jumet ja majanduslikku mõtet. Pigem on vastupidi. Aga see närviline atmosfäär on juba aastaid kestnud ja inimesed lihtsalt ei taha enam sellise asjaga tegeleda, kuigi võiks.

Nagu siin juttu oli, et neil jõududel, mittetulundusühingutel, kes aktiivselt seda kampaaniat teevad ja meie lugupeetud saadikute selja taga seisavad, nagu MTÜ Loomus ja Nähtamatult Loomad, on rohkem töötajaid kui neid, kes viimasel ajal veel reaalselt tootmisega tegelevad. Nii et see on vastus. 

Potentsiaal on suur ja ettevõtluse teatud harude keelamise vastu olin komisjonis ainult mina. Ma olen pidevalt seda korranud, et see ei sobi, aga kahjuks kolleege palju rohkem ei ole abiks olnud.

13:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

13:37 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur aitäh, juhataja! Hea Peeter, paranda mind, kui ma eksin faktides. Ma sain praegu aru, et me tegeleme seadusega, millega me piirame 11 inimese töö ära, ja me läheme ka ettevõtlusvabaduse piiramise kallale. Aga küsimus on mul tegelikult selles, kas ma saan õigesti aru. Lugedes seda seaduseparandust, mida tahetakse ette panna, saan aru, et sellest tulenevalt hakkab edaspidi kehtima kord, mille järgi näiteks tšintšiljad lihafarmides on täiesti lubatud ja koššer, aga karusloomafarmides on need keelatud.

13:38 Peeter Ernits

Aitäh, hea kolleeg! Ma avastasin, et sa vaatad siit lauast vastu mulle tehniliselt. Jah, nii see on, et praegusel hetkel Eestis valdavalt tšintšiljaliha ei sööda, kuigi, ma rõhutan, see on väga maitsev. Ega mul ei olegi midagi muud öelda. Maaeluministeeriumi asekantsleri seisukoht on selline, nagu ma ütlesin, ja mulle see meeldib.

13:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun!

13:39 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! No minul on muidugi hea meel, et eelnõu, mille algatamise eestvedaja ma olen olnud, on nüüd uue valitsuse ajal siiski sealt riiulist vastuvõtmise poole teele asunud. Mõistan, et sinul on emotsioonid vastupidised.

Minu küsimus puudutab kompensatsioonimeetmeid, sest tõepoolest, nagu kolleeg Sibul ütleb, see on ääretult oluline küsimus, mis puudutab tõepoolest põhiseaduslike vabaduste piiramist. Sellest tulenevalt on ühelt poolt ooteaeaja koha pealt hea kokkulepet pikendada, aga teiselt poolt tuleks arutada võimalikke kompensatsioonimeetmeid. Sa tsiteerisid komisjoni istungi protokolli, aga minu mõte härra Gorbaniga vesteldes oli see, et tegelikult võiks Maaeluministeerium leida eraldi sellise tasku eritingimustel või lihtsustatud tingimustel just nendele karusloomafarmide omanikele, et nad saaksid lihtsamini sealt toetust. Sa võiksid öelda, mida sa sellest arvad ja mida Maaeluministeerium sellest arvas.

13:40 Peeter Ernits

Jah, ma kordan uuesti. Muidugi võiks olla. Sest praegusel hetkel – kordan Maaeluministeeriumi seisukohta – raha ei ole, ühtegi senti pole. Selleks, et midagi leida, tuleb riigiabiluba küsida Brüsselist, aga millal see ükskord tuleb, ja siis on võimalik ka tulevase sügise riigieelarvesse veel need vahendid leida. Aga ma vaatan, mida maikuus ... (Lehitseb pabereid.) Aa, selle peale vastas Marko Gorban, et tulenevalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika spetsiifikast tulevad üle ka paljud reeglid Eestile ja uutel ettevõtluse toetamise juhtudel saab toetusemäär olla 50%. Samuti on ette nähtud erandid, millisel juhtumil saab toetusmäära tõsta veel 20% ... Aga seda kõike ma juba rääkisin. Rohkem ei olnud sellest juttu.

13:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

13:41 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

(Algust pole kuulda.) Siit seaduseelnõust me loeme, et eelnõu näeb ette keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Kas komisjonis oli juttu või oled sa natuke rohkem kuulnud nendest huvigruppidest, kes selle taga on? Me teame, et see on natuke laiem liikumine, mis võib tulevikus viia ka teiste loomakasvatussektorite keelustamiseni. Kas sellest oli ka komisjonis juttu? Või mis sinu tunnetus on?

13:42 Peeter Ernits

Jah, ma praegu püüdsin olla võimalikult korrektne ja mitte laiendada seda teemat. Me oleme neid asju arutanud nii Riigikogu eelmises kui ka praeguses koosseisus ja loomulikult olen ma sel teemal ka korduvalt sõna võtnud, et see on alles algus loomakasvatuse ja üldse loomade pidamise puhul. Aga ma räägiksin hea meelega sellest oma kõnes, kus ma annan ka tausta, mida tegelikult see samm tähendab. See ei ole sugugi mitte mingi 11 inimese või mingisuguse marginaalse sektori [teema]. See on väga lai ja väga ohtlik tee, kuhu meie armsad kolleegid teatud kahe huvirühma utsitusel on astunud.

13:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

13:43 Andres Metsoja

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg Ernits! Hommikupoolikul oleme tegelenud tasakaaluküsimustega parlamendi töös ja väga tungivalt rääkinud opositsiooni ja koalitsiooni vahelisest tasakaalust. Nüüd me oleme jõudnud järgmise eelnõuga tegelikult tasakaaluküsimuseni. Kui me midagi keelame, siis peaks see olema tasakaalustatud. Nii ütleb ka õiguskantsler oma hinnangus Riigikogule. Mina paraku ei ole olnud kogu aeg keskkonnakomisjonis, vahepeal olen olnud eemal, aga see teema on keskkonnakomisjoni laual püsinud pikka aega. Ja tegelikult sektor ütleb, et parem õudne lõpp kui lõputu õudus. Kas sina usud sellesse, et leitakse see tasakaalupunkt, kui selle nimel tehakse veel tööd ning püütakse tõepoolest see kompensatsioonimehhanism leida ja see ka väga selgelt seaduses sisustada?

13:44 Peeter Ernits

Aitäh, Andres! Me oleme komisjonis, eriti praeguses koosseisus, sel teemal korduvalt rääkinud. Ja ma olen ka toetanud sinu seisukohti. Aga ebaselgus on praeguseni, vähemalt minu peas. Ma juba tsiteerisin siin Maaeluministeeriumi asekantslerit, ma ei hakka kordama seda. Mul ei ole kõige parem tunne selle pärast, mis sellega kaasneb, eelkõige kompensatsioonide ja rahaliste toetuste suhtes. Peale selle veel Balti Karusnaha 10‑miljoniline hagi ei ole veel esitatud, kuna me ei ole n‑ö tootega valmis saanud, aga ma olen üsna kindel, et see tuleb ja see on veel omaette teema. Investeeringud on väga suured, kui ma räägin Karjakülast, mis on tehtud. Aga nüüd ulub tuul seal ja kõik need kulutused on tühja läinud, kuigi tingimused karusloomade kasvatamiseks on ettevõtjad täitnud. Meil on ühed loomade seisukohalt paremad tingimused nende pidamiseks. Nii et kõige parem tunne ei ole.

13:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

13:45 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt, Peeter, aitäh info ja täpsustuste eest selle koha pealt, mis komisjonis toimus! Aga sa äkki täpsustad üle. Korra käis mingi number 11 su ettekandest läbi. Aga mitu karusloomafarmi Eestis on ja kui paljudele inimestele see [valdkond] tööd annab? Kas kusagil on ka kirjas, kui palju sealt riigimakse võiks tulla?

13:46 Peeter Ernits

Aitäh, Aivar! Mul ei ole praegu täpselt neid numbreid siin ees, ma saan sulle pärast detailsed andmed saata. Aga inimeste arv on jah praegu jäänud väikseks. Ja kuna põhiline kasvataja oli Balti Karusnahk Karjakülas, mis andis suurele osale Karjaküla alevi inimestest tööd, ja need inimesed on nüüdseks tööl valdavalt välismaal või kusagil mujal, siis on see arv drastiliselt kukkunud. Aga ma ei hakka praegu siin [mingit arvu] luuletama.

13:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

13:46 Henn Põlluaas

(Kaugühendus) Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Loomulikult, loomade heaolu eest seismine on kiiduväärt asi. Me peame tunnistama, et Euroopa Liidus on tingimused kõige paremad ja Eestis on need tingimused Euroopa Liidu vastavatest normidest isegi karmimad, nii et loomade heaolu on siin märksa parem. Aga nüüd sellega, kui keelatakse ära sihuke juba aastasadu vana majandusala, siis ega see tegelikult ei kao ju mitte kuskile. Väga suured karusnahatootjad on näiteks Venemaa, Hiina ja mitmed muud riigid, kes ainult vilistavad selliste nõudmiste peale ja kes seetõttu, et meie regioonis keelatakse tootmine ära, vastupidi, just kasvatavad seda.

13:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimus, palun!

13:47 Henn Põlluaas

Kas sulle ei tundu selline [probleemi] lihtsalt enda silma alt ära pühkimine ja loomade oluliselt halvematesse tingimustesse saatmine silmakirjalikuna? 

13:48 Peeter Ernits

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult on tegemist ülimalt silmakirjaliku eelnõuga. See on sama hea või analoogne, kui me üritame Euroopa kontinendist teha esimese kliimaneutraalse kontinendi, aga unustame ära, et maakeral on kontinente teisigi kui Euroopa, neid on rohkem. Euroopa kontinendi ega Aasia ja Aafrika või Ameerika vahel ei ole mingisugust müüri, sest kliima, atmosfäär toimib sõltumata sellest, mida ühes pajanurgas tehakse. Nii et ülimalt silmakirjalik ettevõtmine. 

13:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Erki Savisaar, palun!

13:48 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea Peeter! Ära ole tagasihoidlik. Kui sul on olulist taustainfot varasematest komisjoni aruteludest, siis jaga seda julgelt ka Riigikogu suure saaliga. Hetkel on sul seda võimalik teha ilma ajalise piiranguta, mis võib saada takistavaks asjaoluks, kui me jõuame kõnedeni. Kuid ma tahtsin küsida hoopis seda. Ka Riigikogu õigusabi osakond saatis selle eelnõu kohta oma arvamuse ja seal oli toodud mitmeid puudusi sõnastuses, mis võivad tekitada hilisemal jõustamisel vaidlusi. Kas ka neid seisukohti arutati ja arvestati? Või millisele seisukohale komisjon selles jõudis? 

13:49 Peeter Ernits

Aitäh! Minu mäletamist järgi seda eriti palju ei arutatud. Muidugi võiks rääkida ka sellest, mida me siis, kui sina olid komisjoni esimees, arutasime, aga see läheks ilmselt pikale. Aga seda võiks teha.

13:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

13:50 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjoni istungitel oli arutelu ka selle üle, mis on nende karusloomafarmide roll olnud selles, et vähendada meie looduslikku mitmekesisust? Ehk me teame, et näiteks Euroopa naaritsa on Euroopast meile tõrjunud just nimelt see, et Ameerika naarits ehk mink on looduses võimust võtnud. See tähendab seda, et Eestis väga pühendunud inimesed suuresti euroraha toel on uuesti Hiiumaal suutnud selle populatsiooni taastada. Eriti selles kontekstis, kus tundub, et mida konservatiivsem maailmavaade, väidetavalt, seda suurem on vastasseis sellele, et ühel päeval karusloomafarmid keelustatakse. See on omamoodi jälle vastuolus sellega, mida deklareeritakse, et selline traditsiooniline looduskeskkond peaks ju olema konservatiivide jaoks ...

13:51 Indrek Saar

Kas nendel teemadel oli arutelusid komisjonis?

13:51 Peeter Ernits

Aitäh küsimuse eest! Neid arutelusid on palju olnud, kuna ma olen Riigikogu mitmes koosseisus sel teemal arutlenud ja võiks üsna pikalt rääkida. Mis puutub selle mingi ja Euroopa naaritsa suhetesse, siis zooloogina ma võiks teile väga pikalt rääkida nendest detailidest. Aga ma märgin ainult seda, et minki pole juba hulk aega Eesti karusloomafarmides kasvatatud. Karjakülas. Me räägime ainult Karjakülast, aga neid farme oli ka mujal.

Kui te olete farmides käinud ja olete vaadanud, mis seal on, siis te teate, et need on ikka sellised laagrid, kust on väga keeruline [põgeneda]. Ma ütlen, et ma olen ise metsloomade püüdmise ja nende uurimisega tegelenud. Professionaalselt vaadates neid rajatisi, neid aedu ja aedikuid, mida on topelt, pluss veel maa sisse minevad plekid jne, ma ütleb ausalt, et sellisest kohast on peaaegu võimatu põgeneda – rääkides sellest, kui oleksid seal mingid. Ja need nõuded vastavad just nimelt nendele Euroopa Liidu nõudmistele, kaasa arvatud selle Euroopa naaritsaga seoses. Tõepoolest, üks neist, nimelt mink, on agressiivsem ja suurem ning ta on välja välja suretanud Euroopa naaritsa, mida on nüüd edukalt taasasustatud Hiiumaale, eelkõige. Aga isegi kui seal oleksid mingid, siis sealt põgenemise tõenäosus on imepisikene, see on pigem teoreetiline. Nii et see ei ole üldse sisuline teema.

13:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

13:53 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea Peeter! Henn Põlluaas juba tegelikult puudutas seda teemat, mida ma tahtsin ise ka oma küsimuses puudutada.  Nimelt, me elame globaalses maailmas ja me ei saa siin ühises katlas keeta ühes nurgas ainult juurviljasuppi. See on küll kindlasti väga õilis mõtteviis, et tuleb kaitsta endast nõrgemaid, teisi elusolendeid. Ma olen sellega põhimõtteliselt nõus. Keegi pole ju oma südames julm, isegi mitte meie põllumehed, kellel on sigalad, kanalad või lüpsilaudad, ja me ju teame, mida loomakasvatus laias plaanis tähendab. Aga mul on sulle kaks küsimust. Üks on see: on sul ettekujutust, oskad sa kirjeldada neid tingimusi, kuidas karusloomi koheldakse seal, kuhu tootmine meie õuelt ära suundub, kui me selle kinni paneme? Ja teiseks, see seltskond, kes karusloomakasvatuste vastu võitleb, on ju tegelikult ka väga keskkonnateadlik seltskond. Me räägime ju ka keskkonnast ja jäätmetest. (Ühendus hakib, vahepeal ei ole kuulda.) ... loomakasvatussektoritega.

13:54 Peeter Ernits

Aitäh küsimuse eest! Lõppu küll hästi ei kuulnud. Kui pidada praegusi karusloomafarme vangilaagriteks, siis samamoodi võiks ju ka lehmalautu ja sealautu pidada vangilaagriteks, kuna teekond on ikka üks. Siis ma küsin teilt, head kolleegid, Moonika ja Jevgeni jt, kas teile meeldiks viibida Eesti vanglas või Bangladeshi või Nigeeria vanglas. Sisuliselt liigub nendesamade loomade äri just sinna. Need tingimused, kus neid loomi peetakse, samuti karusnaha saamiseks, on võrreldes praegustega, mis Eestis on, nagu öö ja päev. Tegemist on tõeliselt piinavate tingimustega. Nii et valiku koht.

13:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

13:56 Priit Sibul

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma seda eelnõu mõistlikuks ei pea ja kindlasti selle seaduseks saamist ei toeta. Aga ma arvan siiski, et mõnele aspektile, mida te viitasite, on mõistlik ka teine käsitlus anda.

Tõsi on, mina olen ka seda tšintšiljaliha söönud, ja Eestis, mitte kusagil Lõuna- või Ladina-Ameerikas, aga on naeruväärne ette kujutada, et Eestis võiks tšintšiljade kasvatustest saada liha-, mitte karusloomakasvatused. Selles mõttes me teeme ka nendele vähestele inimestele liiga, kes sellega elatist teenivad. Lihatšintšiljakasvatusfarme ei teki Eestisse mitte kunagi.

Aga mu küsimus on selle kohta, kas eelnõu algatajad on seda arutanud või olete te komisjonis arutanud, et kui meil põhiseadusega on igaühel ettevõtlusvabadus, aga me tahame nüüd ühe ettevõtlusvormi või -liigi kaotada, kuid samas seaduses me kompenseerimismehhanismi ette ei näe. Ma saan aru, et te komisjonis arutasite, et sellega võiks tegeleda Maaeluministeerium jne. Kas me tegelikult peaksime ikkagi seaduses selle mehhanismi ka rakendama, kompenseerimiseks, kui sellest peaks seadus saama? 

13:57 Peeter Ernits

Jaa, muidugi. See on minu ja mitmete kolleegide, kaasa arvatud Andres Metsoja, seisukoht, et nii toorelt ei tohiks peale lennata. Liiatigi kui on ebaselgus veel selles, kas see eelnõu on üldse põhiseadusega vastavuses. Õiguskantsler on öelnud, et ta hakkab seda hindama siis, kui me oleme selle toote valmis saanud.

13:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, kas teil on protseduuriline?

13:57 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Jaa, mul on selles mõttes protseduuriline, et mul jäi üks väga oluline küsimus ettekandjale esitamata seoses sellega, et ta vist ei kuulnud. Kas ma tohiks selle ära küsida?

13:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Te muidugi ületasite teile ette antud ühte minutit, sinna sisse ka see esimene küsimus napilt mahtus.

Aga kuna meil on täna istungiks ette antud aeg kohe otsakorral, siis ma pean siinkohal ka ettekandja ees vabandama, et me ei jõudnud seda punkti lõpuni menetleda. Kõik küsimused lükkuvad edasi homsesse.

Head kolleegid! Selle minuti ja 30 sekundi jooksul me ei jõua enam küsimusi ja vastuseid võtta. Loen tänase istungi lõppenuks. Homme alustame olukorras, kus esimesena küsib Andres Metsoja, siis Imre Sooäär, Aadu Must, Riina Sikkut ja Henn Põlluaas. Härra Ernits, te olete oodatud homme kell 14 siia kõnetooli tagasi. Istung on lõppenud.

13:59 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee