Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Head infotunni jälgijad! Austatud peaminister! Valitsuse liikmed! Alustame 12. mai infotundi ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli.

Kohalolijaks registreerus 32 Riigikogu liiget, puudub 69.

Nüüd tutvustan infotunni korda. Infotunnis osalevad järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Mul on, head ametikaaslased, palve. Arvestades seda, et meil on kaheksa registreeritud küsimust, teeme iga küsimuse puhul ühe täpsustava ja ühe lisaküsimuse. Küsimuste esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks kolm minutit. Indrek Saar, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on üks mure, mille puhul ma tahaksin saada selgust, millise seisukoha me tulevikus võtame. Meil on olnud infotunni raames, enne infotundi ja enne istungeid korduvalt juttu sellest, et kui meil on kiireloomulised arupärimised, siis võiks neile tulla ka kiireloomuliselt vastama, eriti siis, kui meil on pikka aega olnud sisuliselt eriolukord – ja on siiamaani – ehk tervisealane hädaolukord, mida peaminister on nimetanud sisuliselt eriolukorraks. Meil oli soov, kui meil tekkisid vaktsineerimissegadus ja muud otseselt tervisekriisi puudutavad probleemid, et peaminister tuleks meie ette ja me saaksime eraldi sel teemal rääkida – mitte ainult infotunnis, sest infotund on piiratud formaat, ajaliselt vägagi piiratud formaat. Peaminister lubas, et arupärimised on hea formaat, mille kaudu nendele küsimustele vastused saada.

Sotsiaaldemokraadid on esitanud kaks arupärimist, mis puudutavad otseselt tervisekriisi ja mis on olnud ajakriitilised, 21. aprillil ja 22. aprillil. Nüüdseks me oleme saanud teada, et peaminister tuleb neile vastama 7. juunil. Kuidas me saaksime sõlmida kokkuleppe parlamendi ja valitsusjuhi vahel niimoodi, et me saaksime ühtemoodi aru, mis on kiireloomuline, ja et me üldse saaksime üksteisest ühtemoodi aru. Mina ei suuda kuidagi aru saada, et 21.–22. aprillil vaktsineerimissegadusega seoses esitatud arupärimine, samuti valge raamatuga seotud arupärimine ei puudutaks otseselt tervisekriisi. Kui nendele tullakse vastama poolteist kuud hiljem, siis ma väidan, et aega kuritarvitatakse.

Aitäh teile selle küsimuse eest! Ma vastan teile. Ka üks teie fraktsiooni liige eelmisel nädalal küsis selle kohta. Ma arvan, et te räägite oma fraktsiooni arupärimistest, mis on seotud koroonaviirusega, neid oli minu mäletamist mööda kaks. Ma olen peaministriga suhelnud, peaminister on öelnud, et ta tuleb nendele vastama tõesti nii kiiresti, kui tema ajagraafik võimaldab. Ta teeb seda loomulikult seaduse regulatsiooni piires, ta ei tule hiljem vastama.

Nii see on, et mõnikord lihtsalt ei saa kõige kiiremal viisil arupärimistele vastama tulla, aga kindlasti nendele vastama tullakse. Samas on peaminister ju igal kolmapäeval infotunnis, kus neid küsimusi saab käsitleda, ka kirjaliku küsimuse teel saab neid küsimusi käsitleda. Nii et ma usun, et me anname endast parima. Valge raamatu teemal on peaminister käinud Riigikogu ees ja tutvustanud seda minu teada ka kõikides fraktsioonides.

Indrek Saar, protseduuriline küsimus!

Kas te tahate siis öelda, et Riigikogu juhatajana te mõistate, et peaministril ei ole pooleteist kuu jooksul olnud võimalust leida seda esmaspäeva, et tulla parlamendi ette ja nendele arupärimistele vastused anda?

Riigikogu esimehena ja Riigikogu juhatuse liikmena [kinnitan], et meie edastame teie palved Riigikantseleisse, sealt lähevad need edasi ministeeriumidesse. Ma mõistan teie pahameelt. See on kindlasti väga oluline ja aktuaalne teema. Aga ma ei saa öelda, et peaminister ei ole seda teemat Riigikogu saalis käsitlenud. Arupärimistele vastamisega, ka [teie esitatud] arupärimistele vastamisega seoses olen ma peaministriga suhelnud. Ta on öelnud, millal ta saab tulla. Tal ei olnud võimalik tulla nendel päevadel[, nagu te soovisite]. Ma edastasin teie fraktsioonikaaslase eelmisel nädalal esitatud palve tulla nendele kahele arupärimisele vastama varem[, aga tal ei olnud võimalik nendel päevadel tulla]. Just sellist infot saan ma täna siin vahendada. 

Nii, läheme nüüd esimese küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe, talle vastab peaminister Kaja Kallas ja teemaks on Kaitseväe otsused. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea Riigikogu esimees! Hea vastaja! Selle aasta 9. mail tuli teade, et meie staabi- ja sidepataljoni ajateenijatel paluti linnaloa lõppedes naasta väeossa tsiviilriietes, sest Kaitseväe vormis liikumine Filtri tee läheduses võimaldab mitmesuguseid tõlgendusi. Mul on kolm küsimust ja need on sellised. Esiteks, kas vastab tõele, et Kaitseväe staabi- ja sidepataljoni ajateenijatele anti 9. mail korraldus kanda Kaitseväe vormi asemel tsiviilriideid, ja kes sellise korralduse andis? Teiseks, kui selline korraldus anti, siis mida peeti silmas Eesti Kaitseväe vormi pahatahtliku kasutamise all? Ja kolmandaks, kui selline korraldus anti, siis kas te mõistate, millist sümboolset väärtust see omab olukorras, kus lehvitatakse Georgi lintidega – see, et Eesti riigivõim keelab oma kaitseväelastel vormi kandmise ja soovitab erariietes vaikselt väeosasse hiilida? Kas see ei ole mitte taganemine Eesti Vabariigist? Tuletan meelde, et teil kui peaministril lasub vastutus ka riigikaitse laiapindse juhtimise eest.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kas te olete seda kõike küsinud ka endiselt kaitseministrilt, kes kuulub Isamaa ridadesse? Nimelt, selline korraldus, ma saan aru, on kehtinud alates 2008. aastast. Selline korraldus oli täiesti olemas juba siis, kui kaitseminister oli Isamaa ridadest, ja neid küsimusi te saate kõige paremini küsida temalt. Kaitseväe juhtimine on paika pandud Kaitseväe korralduse seadusega. Kaitseväge juhib ainujuhtimise põhimõttel Kaitseväe juhataja, kes allub selle valdkonna eest vastutavale ministrile. Seejuures ei ole vastutaval ministril Kaitseväe juhataja suhtes käsuõigust.

Kaitseväe juhataja on andnud selle [korralduse] kohta ka selgitusi, aga nagu ma ütlesin, on juba 2008. aastast nii tegutsetud. Me teame, mis juhtus 2007. aastal, ja sellest tulenevalt, nagu mulle on olukorda kirjeldatud, on lähtutud sellest, et propagandakanalitel ei oleks võimalik teha oma propaganda jaoks selliseid pilte, mis jätaksid 9. mail Eestis toimunud üritustest vale mulje. Aga jah, kõigepealt soovitan teil pöörduda oma fraktsioonikaaslase poole.

Palun, täpsustav küsimus, Tarmo Kruusimäe.

Tänan, hea Riigikogu esimees! Hea vastaja! Loomulikult on mul võimalus küsida igalt poolt ja mul on võimalus saada ka mitmesuguseid tõlgendusi. Aga praegu olete teie Eesti Vabariigi peaminister ja vastutate laiapõhjalise riigikaitse eest ning see küsimus oli adresseeritud teile. Me soovime teie kui Eesti Vabariigi peaministri enda isiklikku hinnangut.

Sel aastal möödub 30 aastat taasiseseisvumisest. Selline tendents, mida me näeme enda juubeliaastal – kas see laieneb peale Kaitseväe ka Kaitseliidule, võib-olla ka jalgpallifännidele, korvpallifännidele, võrkpallifännidele? Kas on veel mingeid olukordi, kus me peaksime häbiväärselt tunnistama, et oleme Eesti Vabariigi kodanikud ja austame enda lipuvärve?

Kaja Kallas, palun!

Kuidas te nüüd sellise küsimuseni jõudsite – sellise konstruktsiooniga? Te alustasite sellest, et Kaitseväe vormi ei pandud 9. mail selga, sest selleks oli antud Kaitseväe juhi korraldus. Ja lõpuks jõudsite sinna, et sinimustvalget ei tohiks kasutada. Sellist juttu ju absoluutselt ei ole olnud.

Rõhutan veel kord üle: nii on toimitud alates 2008. aastast, ka siis, kui teie [erakond] oli valitsuses, ka siis, kui teie [erakonnale] kuulus kaitseministri koht. Kaitseväe juhataja küll allub kaitseministrile, aga Kaitseväge juhib ta ainujuhtimise põhimõttel. Ja tõepoolest ei anna ka peaminister korraldusi, kuidas Kaitsevägi peaks tegutsema.

Minu teada on ka Kaitseväe juhataja Herem öelnud, et see sidepataljoni ülema antud käsk mitte vormi kanda oli üle pingutatud ja et võib-olla peaks sellest nüüd loobuma, kuigi seda alates 2008. aastast on tehtud. Ma usun, et sellised arutelud Kaitseväes käivad. Loomulikult me kõik austame sinimustvalget, me kõik tahame seda kasutada ja olla selle üle uhked. Täpselt niimoodi see peabki olema.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Tänase infotunni teema on Kaitseväe otsused. Siinsamas saalis on Kaitseväe juhataja öelnud välja sellise lause, et neil on kavas vaktsineerida tulevikus kõik ajateenijad, kes tulevad teenistusse. Sama on kinnitanud ka kaitseminister härra Laanet. Ometi olete teie öelnud seda, et Eestis ei toimu sundvaktsineerimist ja vaktsineerimine lähtub iga inimese enese vabast tahtest.

Kui EKRE esitas karistusseadustiku muutmise [eelnõu], mis teeks sundvaktsineerimise karistatavaks, siis teie minister, Keskerakonnast pärit Tanel Kiik teatas, et nemad seda ei toeta, Sotsiaalministeerium ei toeta sellise paragrahvi kasutusele võtmist. Öelge palun, mis kaalutlustel on sellised otsused tehtud, kus me ühel hetkel räägime, et me kavatseme vaktsineerida sõdureid, noorsõdureid, kellel on elu alles ees, ja teise suupoolega räägime seda, et sundvaktsineerimist ei toimu.

Palun, Kaja Kallas!

Aitäh! Ma usun, et kõik soovivad, et ühiskond oleks avatud. Selle võimaldamiseks me soovime seda, et nakkus ei leviks inimeselt inimesele ja et kui inimesed saavadki selle nakkuse, siis nad ei põeks haigust nii raskelt, et see oleks meie meditsiinisüsteemile koormav. Kui me mõtleme nende olukordade peale, kus nakkus levib rohkem ja võib minna üle riigi laiali, siis näeme, et need on just sellised kohad, kus inimesed peavad väga tihedalt üksteisega kokku puutuma ja puutuvad kokku just nende inimestega, kellega nad muidu päevast päeva ei läviks. Ka sõjavägi on selline koht.

See, et Kaitseväe juhatajal on soov ajateenijad vaktsineerida ja saavutada nende hulgas vaktsineeritus sellisel tasemel, et haigeks jäämine ei pärsiks kõigi ajateenijate või kogu sõjaväe tööd – ma arvan, et see on ainuõige, sellepärast et kui sa ei ole vaktsineeritud ja puutud haige inimesega kokku, siis pead sa jääma isolatsiooni, kõik peavad jääma isolatsiooni. Nii et see eesmärk on kindlasti väga õige. Seda öeldes ma endiselt rõhutan, et meil ei ole sundvaktsineerimist, vaktsineerimine on vabatahtlik. Need, kes ei soovi, neid ei vaktsineerita. Ja see on niimoodi ka edaspidi.

Ma ei mõista teie kangelaslikku probleemipüstitust, mida te justkui ise üritate teise käega lahendada. Ei ole mõtet kriminaliseerida asja, mida pole olemas. Inimesi ei sundvaktsineerita, kõigil on õigus loobuda, kes end vaktsineerida ei taha. Põhjus, miks meil on teatud piirkondades vaktsineerimise tase madal, ongi ju see, et sealsed inimesed ei soovi end lasta vaktsineerida. Kui oleks nii, et meil on sundvaktsineerimine, siis meil oleks igal pool sajaprotsendiline hõlmatus.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Indrek Saar, vastab peaminister Kaja Kallas ja teemaks on laste huvitegevuse kärpimine. Indrek Saar, palun!

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Ma pean alustama selle teemaga, mille kohta esitasin infotunni alguses protseduurilise küsimuse, sest mulle tundub, et mitte kõiki teie öeldud sõnu ei saa puhta kullana võtta. Kui me olime koos opositsioonis, siis esitasime koos lausa seaduseelnõu, et eriolukorra puhul tuleksid valitsuse liikmed loetud päevade jooksul arupärimisele vastama, sest see on kiireloomulises olukorras väga oluline. Peaministrina te lubasite siinsamas Riigikogus meile, et arupärimine on hea viis saada kiiresti vastused olulistele küsimustele. Aga nüüd te kasutate ise pooleteistkuulist viivitust, et tulla sellisele arupärimisele vastama. Minu arvates ei ole see oma sõnadest kinnipidamine või siis on see väga paindlik viis sõnu kasutada.

Sama puudutab teie juhitava valitsuse vastu võetud riigi eelarvestrateegiat, kus on sõna murtud nii prioriteetsetele palgarühmadele kui ka kohalikele omavalitsustele ja eelkõige lastele antud lubaduste puhul. Jutt on huvitegevuse ja huvihariduse täiendavast riigipoolsest rahastamisest, mis on toonud huviringidesse kümneid tuhandeid lapsi, kes seal enne ei käinud. Vaadake kas või viimast aruannet, mille Tartu Ülikool on teinud ja mis ütleb, et aastal 2018 oli neid lapsi üle 93 000 ja aasta hiljem, 2019, üle 113 000. Aga aastal 2018 oli see meede juba tegelikult mõju avaldanud. Minu arust on [eelarvestrateegia] sõnamurdlik. Öelge, kes teid sundis seda tegema? Ma ei taha uskuda, et te ise tegite sellise valiku. Kas see oli haridusminister või rahandusminister?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt arupärimistele vastamisest. Me toimetame õigusraamistikus, mis on kokku lepitud siin Riigikogus, veelgi enam, arupärimistele vastamine on reguleeritud lausa põhiseaduses. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 ütleb, et arupärimisele vastamiseks on 20 istungipäeva. See on see õiguslik raamistik, mida ma ei riku. Ma tulen vastama selle aja jooksul. Loomulikult ma püüan tulla nii vara kui võimalik, aga nii minu enda graafik kui ka Riigikogu graafik seab sellele teatud piirid. Aga oluline on see, et ma kindlasti ei ületa seadusega ettenähtud piire, mis arupärimistele vastamisele on seatud.

Nüüd teine küsimus, see, mis puudutab kohalike omavalitsuste toetamist. Huvihariduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, see ei ole riigi ülesanne, aga jah, riik on maksnud kohalikele omavalitsustele toetust huvihariduse korraldamiseks omavalitsuste piires. Kogumina saavad kohalikud omavalitsused 2,42 miljardit eurot tulu ja on iga kohaliku omavalitsuse enda otsustada, mida ta selle rahaga teeb. Kohalike omavalitsuste tulud kasvavad ka järgmistel aastatel: 2023. aastal 3,5%, 2024. aastal 1,8%, 2025. aastal veel 3,5%.

Tulles konkreetselt selle huvihariduse toetuse juurde, mida seni on kohalikele omavalitsustele antud – see on 14 miljonit eurot. Ja tõepoolest, järgmises RES-is on see 7 miljonit. Huvihariduse toetust on kasutatud väga erinevalt. On selliseid omavalitsusi, kes on selle toetuse suunanud selgelt huvihariduse korraldamisse ja pannud sinna oluliselt ka ise juurde, sest see on olnud selle kohaliku omavalitsuse prioriteet. Ja on selliseid omavalitsusi, kus seda nii suureks prioriteediks ei peeta. On ka selliseid omavalitsusi, kus toetuse kasutamine ei ole aidanud lahendada neid probleeme, mis huvihariduses on.

Ja nüüd üks täpsustav küsimus. Indrek Saar, palun!

Aitäh! Teie vastus arupärimisele vastama tulemise kohta – juriidiliselt on kõik korrektne, aga me saame aru, et sisuliselt see nii ei ole. Mõnevõrra iroonilisel moel meenutas see mulle vastust, mille eelmine peaminister andis Eesti Ekspressi artiklis, mida ma täna hommikul juhtusin lugema. Kui küsiti, kas need kulutused, mis ta peaministrina on Stenbocki majas teinud, on eetiliselt  põhjendatud, siis ta vastas samamoodi, et juriidiliselt on kõik korrektne, ta ei ole rikkunud ühtegi reeglit. Eks ilu on vaataja silmades. Paraku tuleb öelda, jah, et poliitiku sõna on tihtipeale väga paindlik.

Aga tulen tagasi huvihariduse ja huvitegevuse täiendava rahastamise juurde. See on lisaraha, jah, kohalikud omavalitsused panustavad [huviharidusse ja -tegevusse] väga palju, aga see lisaraha on toonud kümneid tuhandeid lapsi juurde. See ongi mõeldud selle jaoks, et leida üles need kitsaskohad, miks lapsed huviharidusse ei jõua. [See raha] on toonud kümneid tuhandeid lapsi juurde ja kui sellest võetakse pool ära, siis võivad kuni poole võrra kahaneda ka need võimalused, mis juurde on loodud.

Mida te ütlete neile lastele, kes alates sügisest – see raha puudutab tervet hooaega ja huvitegevust planeeritakse hooaja või õppeaasta kaupa –, uuest õppeaastast ei saa enam oma lemmikringi minna, oma lemmikhuvialaga tegelda? See võib olla transpordi probleem, mille jaoks raha ja võimalusi enam ei jätku, või inventar, mida on vaja. Mida te nendele lastele ütlete? Mida nad peaksid tegema, kuhu pöörduma?

Kaja Kallas, palun!

Huvihariduse toetusest 60% on läinud huviringide mitmekesistamiseks ja umbes 11% on läinud kättesaadavuse parandamiseks. See on olnud piirkonniti väga-väga erinev. Kui te ütlete, et laste seisukohast justkui midagi muutub, siis kuidas ta laste seisukohast muutub, kui kohalikud omavalitsused saavad tegelikult raha juurde ja kohalikud omavalitsused peavad [edaspidigi] kandma kohustust huviharidust korraldada ja rahastada?

Kui me vaatame ka mõningaid näiteid, siis on näha, et ei ole alati toimitud lastest lähtuvalt. Toon näiteks Tallinna linna. 2021. aastal sai Tallinn huvihariduse riigipoolsest kogusummast suurima osa ehk 9% kogu sellest rahast. See on 1,287 miljonit eurot. Tallinn rahastab munitsipaalhuviharidust kokku 6,99 miljoni euroga – tegemist on linnaga seotud huviharidusega. Erahuviharidusest osa saavaid lapsi toetab Tallinna linn 200 000 euroga. Aga kus on lapsed? Lapsed on [valdavalt] erahuvihariduses. 10 000 last saab osa munitsipaalhuviharidusest ja 20 000 last erahuviharidusest, mida tegelikult kohalik omavalitsus ei toeta. [Selline rahajaotus] pole õiglane, see ei lähtu laste huvidest. Aga see peab lähtuma lapse huvidest.

Sügisel toimuvad meil kohalikud valimised ja siis on valijatel võimalus väljendada väga selgelt soove, mis neil on valitsejatele. Kui altpoolt on surve, et huviharidus on olulisem kui miski muu, siis kindlasti ka kohaliku omavalitsuse juhid, kelle korraldada huviharidus on, võtavad seda arvesse ja panevad raha õigesse kohta, et ei tekiks mingit ebavõrdsust.

Haridus- ja Teadusministeerium on vaadanud ka seda, kuidas toetust omavalitsuste vahel jagada. Näiteks [toetatakse enam] selliseid omavalitsusi, kus on rohkem puudust kannatavaid peresid ja kus see probleem on suurem, nii et [toetuse andmine] oleks sihitum. Teiselt poolt [kaalutakse seda], millist huviharidust rohkem toetada. Kui tehnika, sh robootikaga seotud ringe on vähe ja need nõuavad rohkem vahendeid, siis peaks minema rohkem toetust nendele, sest laulukoorid ja tantsuringid toimuvad niikuinii.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Kalle Grünthal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma pean oma küsimust alustama natukene kaugemalt. Teatavasti on kõikide piirangute aluseks inimeste testimine ehk nakatumisnäitaja [kindlakstegemine]. Teadaolevalt kasutatakse Eestis 35–40 paljundustsüklit viirusega nakatunu tuvastamiseks, kuigi WHO on teatanud oma kirjas juba jaanuaris, et tsükleid peaks olema vist 26. Aga kõige selle tõttu on ühiskond praegu lukus, ettevõtjad ei saa tööd teha, sest ei ole lubatud. Piirangute tõttu on kaubandus- ja toitlustusasutused teatud kellaaegadest alates lukus, nagu tunneks viirus kella. Samuti on lõpetatud igasugused rahvakogunemised, näiteks jääb ära Türi lillelaat, ära jääb Maamess, ära jääb ka Võhandu süstamatk, kuigi seal ei tohiks mingit ohtu olla. Ära jääb American Beauty autode supernäitus, kus on samuti inimesed koos, kuid autodes. Ja kõige selle taustal vähendate te põhimõtteliselt ka laste huvitegevusele eraldatavat raha, nii et lapsed ei saa käia enam nendes ringides, mis neid huvitavad. Minu nägemus on praegu selline, et kõige selle taustal kumab läbi, et te tahate vähendada ja lõpetada inimeste sotsiaalset suhtlemist ja nüüd tagatipuks tahate veel seda, et lapsed harjuksid koolis käima interneti kaudu ja ka nende puhul lõpetataks n-ö sotsiaalne suhtlemine. Miks te seda teete?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! No siin oli nüüd küll päris palju teemasid koos. Esiteks ma ütleksin seda, et piirangute aluseks ei ole ainuüksi nakatumisnäitaja. Meil on mitmesuguseid näitajaid-mõõdikuid, mida võtame arvesse: esiteks, nakatumiskordaja; teiseks, juhitaval hingamisel olevate COVID-19 patsientide arv; kolmandaks, haiglaravil viibivate COVID-19 patsientide arv; neljandaks see, kui suur osakaal on neid inimesi, kelle nakkuse saamise koht on teadmata; viiendaks, positiivsete testide määr; kuuendaks, kogu haiglavõrgus olevate [nakatunud] inimeste arv ja lisaks surmade arv. Neid indikaatoreid, mida me arvesse võtame, on väga-väga palju. Seda esiteks.

Teiseks, eelmisel kevadel olite teie ise valitsuserakonna liige. 16 nakatunuga kogu Eesti peale kuulutati välja eriolukord, keelati ära kõik, ka meeleavaldusi ei olnud lubatud pidada jne. See oli olukorras, kus nakatunuid oli vähe. Jah, ma möönan, et tol hetkel oli see haigus meile tundmatu ja oligi hirm selle ees, mis tuleb. Teie ise käisite ringi kileülikonnas, prillid ees, kummikindad käes, selgelt kartsite seda viirust väga. Täna te seda viirust enam ei karda ja ka piirangute mõttes oleme ju need mõõdikud tõstnud palju kõrgemale. Täna on meil haiglas 270 inimest, juhitaval hingamisel on 25 inimest. Meil on haiglas neid inimesi nii palju. Nakatunuid oli täna, võin ajada sassi, aga viimastel päevadel on neid olnud 200 kanti päevas. Nii et selles mõttes me oleme hoopis teises olukorras [kui eelmisel kevadel]. Aga see on õrn jää ja seda tuleb arvesse võtta. Rahvakogunemised on praegu lubatud, seal tuleb järgida lihtsalt hajutamise nõudeid ja on ka piirmäärad. Meie lähtume otsuste tegemisel sellest, mida teadlased ütlevad. On erineva nakkusohuga tegevusi. Ka meie soovime nendest piirangutest välja tulla, aga saame seda teha järk-järgult.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Kert Kingo. Sellele vastab peaminister Kaja Kallas, teemaks on riigi toimimine. Kert Kingo, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Aprillikuus kasutas politsei Toompeal ja Vabaduse väljakul rahumeelselt meelt avaldanud rahva suhtes ebaproportsionaalset jõudu. Väljas olid eriüksuslased koos erivahenditega, sh teenistuskoertega. Sellise tegevusega ja sellele järgnenud oma tegude õigustamisega ning nende tagamaade kohta valetamisega rikkusite nii teie, siseminister kui ka politsei peadirektor rahva usaldust politsei vastu, mis enne selliste agressioonide toimumist oli märkimisväärselt suur.

Politsei tegevust õigustasite te väitega, et Kaitsepolitseiameti ohuhinnangus oli lause: "Protestijad tahavad takistada riigi toimimist." Eelmise nädala infotunnis küsimustele vastates valetasite te, et politsei tegutses rahumeelselt ning kontrollis ainult maskide kandmise ja 2 + 2 reegli täitmist. Ometi on mitmeid videosalvestisi, kust on näha kiirreageerijate agressiivsust inimeste vastu, kes laulsid ja mängisid pilli. Palun vastake, kuidas teil õnnestus Kaitsepolitseiameti ohuhinnangut näha ja mida teie mõistate väljendi "tahavad takistada riigi toimimist" all. Tooge konkreetne näide, milles riigi toimimise takistamine seisneb.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Te väidate tõsikindlalt, et politsei kasutas ebaproportsionaalset jõudu. Ma ei ole kuulnud mitte ühestki õiguskaitseorganitele esitatud kaebusest, et kellelegi oleks tehtud nende meeleavalduste käigus liiga. Nendel meeleavaldustel ei olnud korraldajat, ei olnud kedagi, kellega politsei oleks saanud suhelda.

Mul on küsimus tegelikult teile: miks te politsei usaldusväärsust õõnestate? Miks te üritate jätta muljet, justkui politsei ei oleks Eesti rahva poolel ja politsei ei tahaks tagada korda? Kõnealusel juhul käitus politsei väga rahumeelselt, selgitas olukorda, isegi siis, kui neid pidevalt provotseeriti, isegi siis, kui politseinikke isiklikult asuti sotsiaalmeedias ründama, asuti ründama kohapeal.

Videoid saab teha igasuguseid. Me ei tea, mis eelnes sellele videole, mis tehti, ja seetõttu pole võimalik puhtalt selle põhjal otsustada. Aga minu meelest on tõe kriteerium see, kas on esitatud kaebusi ja kas õiguskaitseorganid või kohtud on tuvastanud, et politsei tegi kellelegi nende meeleavalduste käigus liiga. Mina ei tea sellistest juhtumitest.

Ja nüüd palun täpsustav küsimus, Kert Kingo.

(Kaugühendus)

Aitäh! Jätkate endiselt vanal suunal. Aga julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile Kaitsepolitseiamet teie nimetatud ohuhinnangut esitanud ei ole. Selle pinnal julgen ma väita, et lisaks siseministrile ja politsei peadirektorile olete ka teie Riigikogule ohuhinnangu olemasolu ja selles sisalduva kohta lihtsalt jultunult valetanud ja olete seda teinud korduvalt. Ka täna, hetk tagasi te valetasite politsei tegevuse kohta. Te saatsite politsei eriüksuslased oma rahva vastu ja te valetate oma rahva kohta, sest just peaminister on see, kes võtab vastu otsuseid ja annab korraldusi oma ministritele. Teie jutt, et teie ei osalenud otsustamises, on selge vale.

Kui peaminister valetab riigis valitseva olukorra kohta, valetab oma rahva käitumise kohta, moonutab fakte ja asjaolusid, siis selline peaminister ei ole usaldusväärne riigivalitseja. Minu küsimus on järgmine: kunas te hakkate käituma eetilise poliitikuna ja võtate poliitilise vastutuse, mida te opositsioonis olles jõuliselt ministritelt nõudsite, ja astute tagasi ning näitate, et teis on natukenegi autunnet? Palun katsuge küsimusele vastates püsida teemas ning vastata esitatud küsimusele konkreetselt.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Väga palju süüdistusi, aga ma ikkagi ei saa aru, mis see probleem on. Küsin veel kord üle: kas kellelegi tehti nende meeleavalduste käigus liiga? Kas tehti? Kui tehti, siis kas on selle kohta esitatud kaebus õiguskaitseorganitele? Kas kohus on tuvastanud, et politsei ületas oma võimupiire ja tegi kellelegi selle meeleavalduse ohjamisel liiga? Kas on selliseid fakte? Ei ole ju! Milles te politseid süüdistate? Ma ei saa sellest aru.

Nüüd, kui te räägite sellest ohuhinnangust, siis loomulikult on mulle tutvustatud kõiki neid põhjendusi, mille alusel politsei oma otsuseid teeb. Aga peaminister ei anna politseile korraldusi, politsei teeb otsuseid lähtuvalt oma ohuhinnangust. Ja täpselt niimoodi nad ka toimetasid.

Jällegi, mis see tegelik probleem on, mida te üritate üles puhuda? Miks te üritate Eesti Vabariigi politsei usaldusväärsust õõnestada? Jah, me teame, et EKRE on juba pikalt tahtnud Politsei- ja Piirivalveameti juhist lahti saada, ja ilmselt on see üks element selles pikas reas, et teie minister tahtis ebaseaduslikult vallandada Politsei- ja Piirivalveameti juhti. Nüüd te ilmselt soovite seda teha mingite teiste kätega, aga minu arvates see ei ole mõistlik ega Eesti riigi sisejulgeoleku huvides.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Valdo Randpere, palun!

(Kaugühendus)

Lugupeetud eesistuja! Hea peaminister! Ausalt öeldes sellist jama, nagu eelnev küsija rääkis, annab ikka välja mõelda. Eriti naljakas on muidugi kuulda, kuidas autunde ja selle puudumise kohta esitab küsimuse inimene, kes ise pidi ministriametist lahkuma valetamise tagajärjel. Aga ma arvan, et ma saan aru, milles seisneb see probleem, miks üks erakond seda teemat väga üles on puhunud, rääkides mingisugusest politsei agressioonist ja jõu kasutamisest. Neil oli ikkagi lootus, et 9. mail tekib mingi vastasseis ja siis politsei kogu sellele jama ja kriitika tõttu ei julge üldse midagi teha ning siis saaks omakorda seda [käitumist] rünnata. No nii ei läinud. Kahjuks küll, jah, Kaitseväe vormi teema tekkis. See on tegelikult näide, kuidas meie jõuameteid ja Kaitseväge edasi-tagasi solgutades lõpuks tekibki inimestes ebakindlus, et mida siis tohib teha, ilma et poliitikud Toompeal hulluks läheks.

Aga see ei olnud mu küsimus, see oli kommentaar. Küsimus on järgmine. Hea peaminister, meil on Eestis olemas vaktsineerimispassid, aga neid eriti kasutada ei saa. Ma tean, et mõtted käivad edasi-tagasi, kuidas ja mida. Aga ma tahaksin küsida selle kohta, et sul on kindlasti hea ülevaade sellest, mis toimub mujal Euroopas nende vaktsineerimispassidega. Too mõni näide teistest riikidest, kuidas seal on asi lahendatud. Ma tean, et Taanis tohib minna restorani siseruumi sööma, kui sa vaktsineerimispassi ette näitad, ja seda võivad teha ka haiguse läbipõdenud või testi teinud inimesed. Ma tean, et sakslased kavatsevad hakata looma eriõigusi või vähendama piiranguid nendele, kellel on vaktsineerimispass. Aga tahaksin natuke teada selle kohta, kus on Eesti ja kus on ülejäänud Euroopa.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt ma ütleksin kommentaari peale, et tõepoolest oli 9. mail politsei samamoodi väljas. Lihtsalt vahe nende Toompeal toimunud meeleavaldustega oli selles, et 9. mai kogunemised olid registreeritud. Politseil oli võimalik suhelda korraldajatega ja ma olen aru saanud, et korraldajad tegid politseiga koostööd.

Nüüd küsimuse juurde. Jah, see on arutelu all. Vaktsineerimissertifikaat – seda me passiks ei nimeta – tõendab, et sa oled vaktsineeritud. Siin on mitu tasandit. Esimene on see, mille me Euroopa tasandil kokku lepime. See on see, et kes üldse on vaktsineeritud, kui kaua vaktsiini toime kestab ja milliseid vaktsiine me arvestame. Aga teine on see, mida teevad konkreetsed liikmesriigid, ja siin on tõepoolest käitumine hästi-hästi erinev. Ma toon lihtsalt mõne näite.

Taani on tõesti öelnud, et nemad võimaldavad vaktsineerimise tõendamisel kasutada näiteks juuksuriteenuseid või minna restorani. Sa pead sertifikaadi ette näitama ja siis saad teenusest osa. Samas, viide Saksamaale ei ole minu teada siiski päris korrektne. Saksamaa on öelnud, et vaktsineerimissertifikaati võiks kasutada reisimisel ja see vabastaks inimesed isolatsioonipiirangust. Meil muide on vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud isolatsioonikohustusest juba ka vabastatud. Nii et meil see juba on.

Mõni liikmesriik ütles veel seda, et nemad kavatsevad seda kasutada suurürituste puhul, nii et sinna pääseksid ainult need, kes näitavad ette vaktsineerimissertifikaadi. Aga ühe teise riigi esindaja ütles selle peale vastu, et probleemiks on sellisel juhul see, et kui praeguseks on vaktsineeritud eelkõige vanemad inimesed, siis  rokk-kontserdile tahavad minna nooremad inimesed. See päris kokku ei jookse.

Nii et neid arutelusid tuleb pidada. Ma arvan, et senikaua, kuni vaktsineerimine ei ole vaktsiinide puuduse tõttu kõigile võrdselt kättesaadav, peaks olema väga ettevaatlik, et ei tekiks olukorda, kus inimesed tunnevad ennast diskrimineerituna. Aga kui tulevikus tuleb meil koos selle viirusega elada, siis peame mõtlema välja selliseid lahendusi, mis võimaldaksid ühiskonda rohkem avatuna hoida. Kindlasti võimaldaks seda laialdasem vaktsineerimine ja ka vaktsineerimise tõendamine.

Aitäh teile! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Sven Sester, sellele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja teemaks on ettevõtete konkurentsivõime. Sven Sester, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea rahandusminister! Tahaks teilt kõigepealt küsida, mis ühendab selliseid organisatsioone nagu Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Õliühing, EVEA, Eesti Tööandjate Keskliit. Need kõik on organisatsioonid, mis esindavad oma liikmeid, ettevõtteid, aga peale selle on neil üks ühine omadus veel: nad on kõik pöördunud kas parlamendi, valitsuse või teie poole palvega lükata edasi võimalik diislikütuse aktsiisi alandatud määra tõstmine varasemale tasemele. Minu andmetel on tänaseks päevaks riigi eelarvestrateegia arutelud valitsuses läbi ja te olete võtnud seisukoha, et järgmisel aastal [varasem] määr taastub. Te ei ole valmis seda [meedet] pikendama.

Te tõite vahepeal põhjendusena välja, et sellel teemal pole vaja arutelusid pidada, kuna ühtegi täiendavat ettepanekut sellel teemal pole tulnud. Isamaa fraktsioon tegi tegelikult veel riigi eelarvestrateegia arutamise alguses, 8. aprillil ettepaneku pikendada alandatud määra kasutamist vähemalt ühe aasta võrra, 30. aprillini 2023. Ütlen ka niipalju, et üleeile oli rahanduskomisjonis Isamaa fraktsiooni ettepanek arutlusel ja täitsa meeldiv üllatus oli see, et teie koalitsioonipartner Keskerakond toetas pikendamist. Teie erakond oli ainuke, kes sellele rahanduskomisjonis vastu oli.

Siit minu küsimus. Ehk te põhjendaksite, miks te ei toeta üheaastast aktsiisilangetuse pikendamist, eriti arvestades seda, et tegemist on Eesti ettevõtete konkurentsivõime säilitamisega. Samuti tuleb arvestada seda, miks [pikendamist soovitakse] – loomulikult sellepärast, et koroonakriis ei ole leevenenud nii kiiresti, nagu me lootsime.

Palun, Keit Pentus-Rosimannus!

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Tuleb öelda, et kuigi mitmes muus küsimuses ei olnud rahandusteemadel eelmises valitsuses võib-olla ülemäära suurt täpsust, siis selle ajutise kriisimeetmena rakendatud soodusmääraga seonduva on eelmine valitsus kehtivas seaduses väga täpselt reguleerinud. Seaduses on paika pandud kuupäev, millal selle ajutise kriisimeetme, nagu ka mitme teise ajutiselt kehtestatud kriisimeetme kehtivus lõpeb – see toimub järgmise aasta kevadel.

Kui vaadata tagasi selle ajutise erisuse kehtestamise ajal parlamendisaalis peetud aruteludele, siis üks teie enda erakonna juhtiv rahandusekspert Aivar Kokk, kes oli sel hetkel, kui ma ei eksi, rahanduskomisjoni esimees, kaitses sedasama eelnõu ja sedasama ajutise meetme sisseviimist ning andis parlamendi ees varakult kogu sektorile ka aja- ja sisuraami, millest kõik on lähtuda saanud. Tema hinnang – ma eeldan, et ka tollase koalitsiooni hinnang – oli selline, et juba siis, kui majanduskasv jõuab tagasi 2% peale, tuleks tollal ajutiselt kehtestatud soodustuse kasutamisest loobuda. Seda ei ole me praeguse valitsusega pidanud mõistlikuks, hoolimata sellest, et uus, kevadine majandusprognoos ütleb, et juba sel aastal on majanduskasv loodetavasti 2,5% ja selle aasta lõpuks oleme saavutanud majanduse kriisieelse taseme. Sellegipoolest, jah, sellist varasemaks toomist, nagu Aivar Koka sõnade järgi käitudes teha tuleks, me praegu mõistlikuks ei pea. Selle meetme kehtivus jääb paika nii, nagu ta seaduses üheselt fikseeritud on.

Muidugi on kogu sellel kriisiaegsel erisusel ka suurem kontekst. Üks osa sellest kontekstist puudutab kindlasti riigieelarve laekumisi. Nagu teile kindlasti teada on, laekus eelmise aasta riigieelarvesse aktsiisi 37,8 miljonit eurot vähem ...

Hea vastaja, teie aeg! Ma vabandan, aga teie aeg on läbi!

(Kaugühendus)

... ja see oli üks osa sellest mõjust. Ma lõpetan lause. Järgmise aasta eelarves on prognoositud selle taastumise järgne laekumine kasvama 30 miljoni euro võrra. Aitäh ja vabandust!

Aitäh, läheme edasi! Palun täpsustav küsimus, Sven Sester!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea rahandusminister! Päris huvitav on teid kuulata. Ma vaatasin, et enne hakkas proua peaminister Tarmo Kruusimäe küsimusele vastates rääkima nii, et küsige oma fraktsioonist – ma saan aru, et eelmiselt kaitseministrilt. Ja teie alustasite vastust sellega, et küsige Aivar Kokalt. Püüaks selles mõttes tänases päevas olla, et muudatused tehakse lähtudes olemasolevast olukorrast. Kui me kaheaastase aktsiisialanduse tegime, siis tegime seda selle teadmisega, mis meil tol hetkel oli. Täna me teame seda, et koroonakriis ei ole nii kiiresti möödunud, nagu me oleme eeldanud. See on probleem. Ma arvan, et see on ühiskonnas tervikuna probleem. Meid ümbritseb majandus- ja tervisekriis. Sellest tulenevalt oleme teinud ettepaneku meedet ühe aasta võrra pikendada, jäädes sellele tasemele, mis täna on, lihtsalt üks aasta tuleks juurde. See ei jää nii elu lõpuni, see on täiendav meede ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks.

Mul on konkreetne küsimus. Me oleme praegu olukorras, kus teie erakond on ainuke, kes seda ettepanekut ei toeta, kõik teised erakonnad toetavad, kaasa arvatud teie koalitsioonipartner, kes on seda öelnud nii sõnalises vormis läbi ajakirjanduse kui ka tegude kaudu rahanduskomisjonis hääletades. Minu küsimus teile on, et kuigi riigi eelarvestrateegia on tänaseks päevaks juba läbi [arutatud], see protsess on lõppenud, aga tulemas on riigieelarve menetlus, teie jaoks suure tõenäosusega augustis-septembris, siis kas te olete valmis arutama ja tooma lauale [ettepaneku], et see täiendav üheaastane langetus säiliks.

Kui te tahate, siis ma veel kord nimetan teile kõik need ettevõtlusorganisatsioonid, kes leiavad, et see on vajalik. Neid ei olnud üks, vaid nende hulgas on kõik, kes täna Eesti ettevõtluses tegutsevad. Te olete oma erakonnaga olnud varem ettevõtlusega sina peal. Mis teie arvamus on, tulete taha või ei tule?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, ärge tsiteerige mind valesti, ma ei ole kellelgi soovitanud pöörduda Aivar Koka poole, vaid ma lihtsalt viitasin sellele, mida tollane eelnõu kaitsnud parlamendiliige, koalitsiooni esindaja arutelude ajal kõigile puudutatud osapooltele juba ette teada andis. Eelnõu arutelu ajal anti teada, et kui majanduskasv taastub 2%-ni, siis hakatakse ka seda kriisimeetmena rakendatud ajutist soodustust vähendama. Hoolimata sellest, et see aeg on praegu käes – selle aasta prognoos ei ole mitte 2%, vaid 2,5% –, oleme otsustanud seda ajutist meedet mitte lõpetada enne, nii nagu Aivar Koka ja tollase koalitsiooni plaan ette nägi, vaid jätkata seda kuni seaduses sätestatud tähtaja lõpuni ehk järgmise aasta kevadeni.

See, et teie loetletud organisatsioonid oma valdkonna eest seisavad – nad peavadki seda tegema, see on täiesti arusaadav. Ja ei ole midagi ebaloomulikku selles, et kui ühele või teisele sektorile on kehtestatud soodustus, siis loomulikult kõik tahaksid enda sektorile kehtestatud soodustuse jätkumist. Mida pikemalt, seda parem. Küllap on mitte ainult selle näite puhul, aga ka teiste näidete puhul neid, kes hea meelega näeksid, et see soodustus muutuks püsivaks ja igaveseks. Aga on tõsi, et selle kriisisoodustuse tagajärjel on nii veondussektori kui ka diislit kasutava sektori panus olnud kriisi ajal teistega võrreldes väiksem, sest, nagu öeldud, eelmisel aastal vähenesid selle muudatuse tõttu eelarvelaekumised üle 35 miljoni euro.

Mis puudutab teie esitatud eelnõu ja selle edasist käiku, selle edasist arutelu, siis varasemalt rahandusteemades üsna konservatiivse ja vastutustundliku joone eest seisva erakonnana te kindlasti teate, et kui eelarvesse lisatakse täiendavaid kulusid, siis tuleb alati ka ära näidata, kuidas te plaanite neid katta. Seda paraku teie eelnõus tehtud ei olnud, nii et ootan ettepanekuid. Kui järgmises eelarves laekub 30 miljonit eurot vähem, siis kuidas ja milliste valdkondade arvel soodustuse jätkamist teha tuleks?

Ja nüüd üks lisaküsimus. Valdo Randpere, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea rahandusminister! Kuna ma ei ole vahepeal sind näinud, siis tahan kõigepealt tänada ja kiita sind esmaspäevase taastefondi otsuse eelnõu tutvustamisel tehtud hea ettekande eest ja kõigile küsimustele antud vastuste eest. Väga tubli töö!

Aga kui ajas kaugemale tagasi minna, siis seoses sellega, et Sven Sester küsis praegu siin põhimõtteliselt konkurentsivõime ja maksude seose kohta, tuli mulle meelde, et kui Sven ise oli rahandusminister, 2016. aasta lõpp ja 2017, siis tahtis valitsus kehtestada väga suure hulga uusi makse. Ma ei mäleta, kas mõni neist ka teoks sai või oli see ainult sihukene planeerimine ja siis survele järele andmine ja plaanist loobumine. Tollal oli juttu automaksust, mis on natukene seotud ka tänase teemaga, aga jutt käis ka magusamaksust, pangamaksust jne.

Ma ei eelda, et sa mäletad kõiki neid teemasid, aga võib-olla mäletad. Kui mäletad, on väga hea. Aga oskad sa öelda, kas on üldse mõni maks, mis otseselt parandaks konkurentsivõimet? Ega maksud ei ole ju selleks, et konkurentsivõimet parandada. Maksud on selles mõttes ju hädavajalik valu ettevõtlusele, aga samas on need hädavajalikud ka selleks, et riik toimiks. Või ma eksin?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh küsijale! Ka mina tänan parlamenti väga hoogsa esmaspäevase arutelu eest, mis puudutas taastekava rakendamist ja seda, et Eestist ei kujuneks Euroopa Liidus pikalt oodatud kriisipaketi põhjalaskjat.

Kriisi ajal spekuleerida mingite uute maksudega või visata õhku uute maksude ideid on asi, millest, ma arvan, tasuks igal juhul hoiduda. Maksudebatt ja maksusüsteemi debatt just nimelt selles vaates, kuidas meie maksusüsteem saaks kogu majanduskeskkonna konkurentsivõimet toetada, milliseid muudatusi maksusüsteemis on vaja teha, teades suuri muresid, mis puudutavad näiteks tööealise elanikkonna vähenemist ja seda, et järjest väiksem hulk inimesi peab järgmiste aastakümnete jooksul ülal pidama järjest suuremat osa nii sotsiaalsüsteemist kui ka tervishoiusüsteemist – see debatt kindlasti seisab ees. Ma prognoosin, olen seda ka varem teinud, et tõenäoliselt saab see olema üks 2023. aasta kevade kõige ägedamaid debatte.

Kindlasti tuleb ka Reformierakond välja oma tervikpaketiga, mis nendele küsimustele vastuseid pakub. Aga praegu on meie peamine probleem maksusüsteemi puhul ikkagi see, et meil on väga suured tööjõumaksud. See tähendab, et ka rahvusvahelises konkurentsis hakkab see atraktiivsus, mis meil varem on olnud, tuhmuma. See on kindlasti probleem, millele tuleb leida lahendus.

Ma väga loodan, et selles maksudebatis me ei taandu kuidagi sellisele lihtsustatud käsitlusele, mille korral kogu arutelu hakkakski käima selle üle, kuidas uusi makse lisada või järjest rohkem maksumaksjate käest raha kätte saada, vaid et juba idee tasandil ja tervikuna saaks arutelu olema selle üle, kuidas majandus- ja maksusüsteemi konkurentsivõimelisemaks muuta. Uute maksude pealeladumine kindlasti ei ole osa sellest, mis aitaks majandussüsteemi konkurentsivõimelisemaks muuta.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Heljo Pikhof ja sellele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Teemaks on pensionipoliitika ja II samba väljamaksed. Heljo Pikhof, palun!

Austatud juhataja! Hea minister! Nagu võisime aprillikuistest "Aktuaalse kaamera" uudistest näha-kuulda, otsustas II sambasse raha kogunud pensionäridest 37% lepingu lõpetada ja raha välja võtta. Kokku on tänaseks neid inimesi, kes on sõlminud kindlustusandjaga pensionilepingu, ligi 8300. Märtsi lõpuks esitas avalduse leping lõpetada enam kui 3000 pensionäri. Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul näitab lahkujate hulk, et pensionikindlustus peab muutuma. Probleemiks on väljamaksed. Olen ka ise sellele Riigikogus korduvalt tähelepanu juhtinud, aga mõttevahetuseks on see jäänudki.

Mõistan igati inimesi, kes pensionilepingu lõpetasid. Toon konkreetse näite. Inimene on jõudnud vanaduspensioniikka ja sõlminud lepingu II samba väljamakseteks. Aastal 2011 sai ta II sambast 50 eurot kuus ja aastal 2021 on saadav summa endiselt sama suur, 50 eurot. See tähendab seda, et aja jooksul pole summa kasvanud. Tänased seadused võimaldavad küll raha fondis kasvatada, aga erasektor seda teinud ei ole.

Mõni aeg tagasi kohtus meie Riigikogu fraktsioon Eesti Panga esindajatega ja ma küsisin, kuidas tupikseisust välja tulla. Vastus oli, et see probleem on Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi lahendada. Siit küsimus: mida on teil kavas muuta või teha selleks, et vanaduspensionäridele väljamakstav raha II sambas aastatega ära ei sulaks?

Palun, Keit Pentus-Rosimannus!

(Kaugühendus)

Aitäh! Jaa, see on kindlasti oluline arutelu. Küllap oli nende hulgas – [ja ka nende hulgas,] kes ei ole ilmtingimata jõudnud veel pensioniikka, vaid kes juba varasemas vanuses on otsustanud II sambast raha välja võtta – neid, kes usuvad, et nad ise suudavad investeerida paremini. Hea oleks, kui neid inimesi, kes tõesti kasutavad seda väljavõetavat pensioniks kogutud raha investeeringuna, mitte lihtsalt kiire ärakulutamise vahendina, lisarahana, oleks rohkem.

Praegu on kindlasti veel vara öelda, milline see lõplik tulemus olema saab. Praegu on inimestel jätkuvalt võimalik oma, ütleme, märtsikuuks tehtud otsuse puhul pensioniraha välja võtta ja tarbimisse suunata või muul moel ära kulutada ümber mõelda ja selle kohta hiljemalt juulikuus avaldus esitada. Ma usun, et ka neid inimesi on, kes pisukese kaalumise järel siiski leiavad, et ei ole otstarbekas kogutut praegu ära kulutada.

Mis puudutab juba pensioniikka jõudnud inimeste käitumist, siis II samba pensionile oli eelmise aasta lõpu seisuga õigus 50 567 inimesel ja väljamaksete avalduse oli sellest viiekümnest ja poolest tuhandest inimesest esitanud 39 955 inimest. Niisiis võib öelda, et väljamakset [taotlenud] isikute arv suhtena kõigisse nendesse, kellel on õigus see väljamakse saada, suurenes 79%-ni.

Mis puudutab edasist II samba süsteemi paremaks muutmist, mis kindlasti ei tähenda selle samba lõhkumist – need arutelud seisavad ees. Ja ma pigem ütlen, et kaasamõtlemine nii parlamendis kui ka väljaspool parlamenti on kindlasti oodatud, sest see probleem, millele te viitate, on olemas ja vajab lahendamist.

Ja nüüd täpsustav küsimus, Heljo Pikhof, palun!

Austatud minister! Tegelikult ma ei rääkinud vanaduspensionäridest, investeerijatest ega nendest, kes vanaduspensioniikka hakkavad jõudma. Tegelikult on ju küsimus selles, ma kordan selle näite üle, et kui inimene sai aastal 2011 umbes 50 eurot teisest sambast pensionilisa, siis aastal 2021 on see summa sama suur. Ja võib-olla tuleb välja, et ka kümne aasta pärast on see summa ikka 50 eurot ja selle eest saab osta ainult paar pätsi saia.

See on ikkagi Rahandusministeeriumi õlgadel lasuv kohustus, et neil inimestel, kes koguvad II sambasse või kavatsevad II sambaga liituda, oleks kindel tunne, et kui nad kunagi hakkavad sellest sambast saama väljamakseid, siis on see neile kasulik. Praegu on teatavasti nii, et I samba raha indekseeritakse ja reeglina, mitte küll alati, I samba pension mõnekümne euro võrra kasvab.

Ma ikkagi küsiksin, et mida te ütlete nendele vanaduspensionäridele, kellel II samba raha on siiani olnud muutumatu ja kes näevad, et ka tulevikus on see muutumatu, et nad seda raha välja ei võtaks? [Mida te ütlete,] et inimestel oleks kindlustunne, et kui nad II sambas raha hoiavad või kavatsevad selle sambaga liituda, siis väljamaksetes tehakse mingeid muudatusi?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Ühte näidet on väga riskantne kommenteerida, kui pole detailselt teada, kuhu täpselt oli investeering tehtud jne. Ma hoidun sellest, et seda ühte konkreetset näidet ilma kogu tausta teadmata väga põhjalikult kommenteerima hakkaksin. Ja alati jääb küsimus, et kui seda raha ei oleks investeeritud II sambasse, vaid seda oleks hoitud kuskil niisama, ilma investeerimata, siis mis selle raha väärtus sel juhul oleks. Tõenäoliselt oleks selle raha väärtus oluliselt väiksem.

Seda, kuidas investeerimisnõu anda ja kuidas pensionisambasse tehtud investeeringuid kasvatada – see kindlasti ei ole ainult ühe ministeeriumi ülesanne. See on teema, mille kallal ka väljaspool valitsust ja ministeeriume pead vaevatakse, ja sellele kindlasti lahendus leitakse. Tark investeering igal juhul kasvatab raha väärtust oluliselt rohkem kui selle investeeringu tegemata jätmine. Investeeringuriskid ja konkreetsed valikud, kuhu täpselt investeerida, tuleb loomulikult alati iga kord põhjalikult läbi kaaluda, vajaduse korral küsida nõu nendelt, kes selle valdkonnaga igapäevaselt tegelevad ja kes oskavad kindlasti anda nõu igale inimesele, kes parasjagu kõhkleb. Seda ma kindlasti soovitan.

Ja nüüd üks lisaküsimus, Valdo Randpere, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea rahandusminister! Eks seda II sammast ole parajalt kirutud, et küll on tootlikkus väike olnud ja küll on teenustasud suured olnud ning et leping, mis sõlmitakse sambast väljumiseks, on olnud suhteliselt paindumatu. Paljuski võib ju selle kriitikaga nõustuda. Aga kui ma vaatan enda II samba pensionifondi, siis mul ei ole küll põhjust eriti nuriseda: kasv on olnud väga-väga hea. Ma ei usu, et ma ise oleksin paremini investeerinud – no võib-olla oleksin, aga nüüd on keegi teine selle minu eest ära teinud ja tootlus on väga hea olnud.

Nüüd väljamaksetest. Kui võtta kogu summa välja, siis peab maksma 20% tulumaksu. Kui oled pensionieale lähemal kui viis aastat, siis pead maksma 10% tulumaksu, juhul kui võtad II sambast kogu summa välja. Aga minu küsimus on selline: kas sul ei ole tekkinud mingit mõtet või kas valitsuses ei ole arutatud, et äkki arendaks seda süsteemi edasi nii, et motiveerida inimesi raha siiski kauem selles süsteemis hoidma? Nagu ma ütlesin, tootlus on tegelikult väga hea olnud.

Motiveerida võiks kasvõi näiteks nii, et kui oled äsja pensioniikka jõudnud, siis maksad ikka veel 10% tulumaksu, aga viis aastat hiljem maksad juba näiteks 5% tulumaksu ja 75-aastaselt ei maksa üldse tulumaksu, kui võtad II sambast raha välja. Kas see võiks olla motivatsioonivahend või selline muudatus, mis võiks kaasa aidata sellele, et inimesed tõesti ei tormaks II sambast raha praegu välja võtma, seda ära raiskama ja 75-aastaselt avastama, et raha enam ei olegi? 

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma arvan, et veel ühes kohas tulumaksuastmete sisseviimine vajab väga põhjalikku analüüsi, enne kui saab öelda, kas see aitab kõige paremini eesmärki saavutada või mitte.

Pensioni II samba eesmärk on olnud ikkagi see, et inimene, kes jõuab ühel hetkel pensioniikka, oleks vanaduspõlveks kindlustatud paremini, kui ta oleks ilma pensioni peale mõeldes tehtud investeeringuteta ja raha kogumiseta. Sageli muidugi kiputakse natukene segamini ajama, mis on II samba eesmärk. Selle eesmärk on koguda nii kaua, kuni inimene jõuab pensioniikka. Nii kaua koguda raha, et selleks ajaks oleks tagatud täiendav tugi ikkagi veel kaunis väikesele I samba pensionile.

Ma arvan, et kõige suurem motivaator on inimeste jaoks kindlasti see, kui nad mõtlevad oma vanaduspõlvele ja võrdlevad, milline oleks nende pension siis, kui nad teise sambasse ei koguks, ja siis, kui nad seda teevad. Ma arvan, et need inimesed, kes praegu ei ole veel pensioniea lähedal ja kes juba võtavad välja vahepeal kogutud summa, ei ole seda sammu lõpuni läbi mõelnud ja tõenäoliselt leiavad end aastakümnete pärast väga keerulisest situatsioonist, kui nad pensioniks kogutud raha praegu lihtsalt ära kulutavad.

See on ka põhjus, miks ma jätkuvalt ütlen, et II samba lammutamine tekitab võib-olla hetkeliselt, väga lühiajaliselt kelleski pettekujutelma, et tuleviku arvel elada on väga tore, aga pikas perspektiivis ei too see probleeme mitte ainult nendele inimestele, kes pensionipõlveks kogutud raha varem ära kulutavad, vaid ka riigile tervikuna. Kui aastakümnete pärast on meil kümneid tuhandeid pensioniealisi inimesi, kes tulevad nõudma väärikat ja äraelamist võimaldavat pensioni põhjusel, et teine sammas on aastakümneid tagasi ära kulutatud, siis sellest saab igal juhul ka riigi probleem, ja see on asi, mida tuleks ette näha.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Alar Laneman, sellele vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Teemaks on Pärnu uue silla rahastamise toetuse olukord ja plaanitavad otsused. Alar Laneman, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on pigem selline murelik palve. Pärnus on kaks silda. Põhikoormus on Papiniidu sillal, eriti suur on selle liikluskoormus suvel. Suvi on Pärnus peamine sissetuleku teenimise aeg, eriti praeguses olukorras on see väga oluline. Linnast läheb läbi üks Eestis tihedaima liiklusega magistraal. Koormus kasvab veelgi, kui sinna jõuab Rail Balticu ehitus.

Pärnus praegu Keskerakonna osalusel tegutsev koalitsioon on väga toimiv ja kavandanud sel aastal juba uue, kolmanda silla ehituse ning eraldanud selleks 10,6 miljonit eurot. Ehitushanke ettevalmistamine on töös. Aga abi oleks väga teretulnud ja linnas on tekkinud ettekujutus, et see abi on võimalik. Linnavalitsus on esitanud Vabariigi Valitsusele kaks taotlust, [ühe esitas] eelmise aasta aprillis, et riigieelarve investeeringutoetusena sillaehitust toetada, ja [teise] juulis. Juulis esitati investeeringutaotlus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile[, et saada osa] ministeeriumi välja kuulutatud Euroopa Liidu meetmest.

MKM hindas taotluse positiivseks ja esitas juba eelmise aasta novembris Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks eelnõu, mille alusel eraldada toetus summas 8,7 miljonit eurot. Kahjuks seni on peamiselt nende erakondade tõttu, kes ei ole Pärnus koalitsioonis – Isamaaliit ja Reformierakond –, see n-ö ootel. Minu küsimus on, et millal on oodata otsust ja milline see otsus on.

Taavi Aas, palun!

(Kaugühendus)

Austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija, aitäh küsimuse eest! Pean ka ise seda objekti hästi oluliseks. Need vahendid, millest me räägime, on Ühtekuuluvusfondi vahendid. Nende vahendite kasutusotstarve peab olema liikumisvõimaluste parandamine, kusjuures suund on sinnapoole, et vahendeid kasutataks kas rohelisema transpordi või ühistranspordi arendamiseks. Pärnu projekt, nii nagu ka ministeerium hindas, vastab nimetatud nõuetele.

Me kõik teame, et Pärnu vana sild ei ole enam kõige paremas seisukorras, lisaks on ta liiklusega üle koormatud. Ma arvan, et uue silla tegemine Pärnusse on täiesti vältimatu. Vana sild võiks jääda eelkõige kergliiklejate kasutusse ja seeläbi kindlasti paraneksid ka liikumisvõimalused Pärnu linnas.

Tõesti, Tallinna ühest objektist jäi üle 8,7 miljonit eurot, mida oleks võimalik kasutada Pärnu uue silla ehitamiseks. Ministeerium on seda projekti toetanud. Paraku ei ole suudetud jõuda poliitilise konsensuseni otsuse tegemiseks. Ma väga loodan, et see otsus sünnib. Mina jätkan jõupingutusi selleks, et see otsus sünniks ja Pärnule see raha eraldataks. Pean seda endiselt vajalikuks. Täpset aega on mul täna teile väga keeruline öelda, aga ma arvan, et kõigi poliitiliste jõududega koostööd tehes on võimalik lahendus leida.

Aitäh! Mul on palve, et kui te küsite või vastate ja osalete kaugtöö vormis, siis rääkige võimalikult arvuti suunas, sest siis on hääle kvaliteet kõvasti parem. Läheme edasi. Täpsustav küsimus, Alar Laneman, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma tänan selle vastuse eest ning vastuses kõlanud positiivsete ja optimistlike nootide eest. Kindlust lisab ka lugupeetud ministri väga detailne teadmine nende sildade olukorrast. Kuid me loodame muidugi ka seda, et valitsusest väljaspool olevad poliitilised jõud mõistavad Pärnu tähtsust, sest siin ei ole mitte ainult infrastruktuuri küsimusega tegemist, vaid sel on ka väga selge regionaalpoliitiline mõju. Nii et suur tänu vastuse eest, mis andis lootust ja sisendas optimismi.

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma vähemalt loodan olla koos teiega optimistlik selle silla suhtes. Me peame kindlasti arvestama ka seda, et Ühtekuuluvusfondi lõppenud perioodi vahendite kasutusaeg on piiratud ja täna me oleme olukorras, kus meil ei ole võrdväärset objekti Pärnu sillale kõrvale panna. Nii et tulenevalt ajaressursi piiratusest, kui ma varem ütlesin, et mul on väga raske teile öelda, millal kokkulepe on võimalik saavutada, siis tegelikult ajaressursi piiratus nende vahendite kasutamisel seab kindlasti omad raamid ja ma ei näe võimalust, et see vaidlus võiks väga pikalt jätkuda. Vastasel korral ähvardab meid lihtsalt oht, et need vahendid tuleb tagasi maksta. Eesti on siiani olnud väga tubli Euroopa Liidu vahendite kasutaja ja ma arvan, et oleks kahetsusväärne, kui me ei suudaks poliitiliste erimeelsuste tõttu samal kursil jätkata.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Me teame kõik, et Pärnu trass, omal ajal nimetati seda Via Balticaks, on tegelikult kõige suurema liikluskoormusega trass üldse meie maanteede hulgas. Ma küsin seda, et – silla kohta me saime mõningast lisainformatsiooni, mis küll ei anna päris kindlust, et see sild tuleb, aga vähemalt ei kustuta ka lootust – kuidas selle trassi rekonstrueerimisega tervikuna on. Meil oli eelmises valitsuses päevakorras Libatse–Nurme lõigu neljarealiseks ehitamine ja sealt edasi ka Uulu lõigu väljaehitamine. Kas need plaanid on paigas või on siin toimunud mingisuguseid muudatusi?

(Kaugühendus)

Ma julgen teile kinnitada, et need plaanid on endiselt paigas. Siin tuleb arvestada ka seda, et väga keeruline on neid lõikusid lähiaastatel mõne teise lõiguga asendada – lihtsalt seetõttu, et nendele kahele teie nimetatud lõigule on valmimas projektid ja saavad tehtud ettevalmistustööd.

Mul on väga hea meel, et 2020 ja 2021 on meil lisavahendeid 2 + 2 teede projektide ettevalmistamiseks ehk mitte ainult projekteerimiseks, vaid ka maade omandamiseks, uuringute tegemiseks jne. Need vahendid annavad võimaluse, et kõige varem 2023. aastal on Libatse–Nurme lõigu projekt sellises valmidusastmes, et on võimalik välja kuulutada tee-ehituse hange. Sama lugu on ka Uulu lõiguga.

Ma veel kord kinnitan teile, et nende projektidega liigutakse edasi. Nendele projektidele on olemas ka rahastus. Teame, et riigi eelarvestrateegia tee-ehituse vallas ei olnud nii helde, kui me lootsime, aga nende objektide jaoks on vahendid olemas ja nendega on võimalik edasi liikuda. Järgmiste objektide puhul tuleb loomulikult jõuda kokkuleppele, millisel moel neid otsustatakse rahastada. Ka mina pean oluliseks kõigi kolme suuna väljaehitamist ohututeks 2 + 2 teedeks ja teen kindlasti kõik, et see protsess läheks edasi.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teemaks on rahanduspoliitilised valikud. Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma jätkan eelmise nädala küsimust hariduse rahastamise teemal. Kokkulepitud riigi eelarvestrateegia, milles teie valitsuse rahalised prioriteedid on meie ette laotatud, ei too haridusvaldkonda paraku ühtegi head asja. Hariduse rahastamise osakaal SKT‑s langeb 6%‑lt 5%‑le. Me teame, et õpetajate palk hakkab taas kord maha jääma Eesti keskmisest ja lisaks sellele tabab ka huviharidust päris korralik kärbe.

Natuke pikema perspektiivi manamiseks [tuletan meelde, et] aastast 2013 on õpetajate palga ennaktempos tõstmist riik oluliseks pidanud. Olen mina olnud nende otsuste lükkaja teatud aegadel ja on olnud ka teiste erakondade ministrid. Me peaaegu jõudsime sinnamaani, et õpetajate palga alammäär oleks 100% Eesti keskmisest palgast ja selle tulemusena õpetajate keskmine palk 120% Eesti keskmisest palgast. Kuid nüüd sellel aastal on baranka: me ütleme, et on kriis, palga tõstmiseks ei olnud õige aeg. Aga me näeme, et ka järgnevatel aastatel hakkab see keskmine palk maha jääma. Ja samal ajal oleme öelnud kõrgharidusõppe alarahastamise kohta, et oodake, me lahendame õpetajate palga küsimuse ära ja siis tegeleme kõrghariduse alarahastamise küsimusega.

Nüüd me oleme paradoksaalselt jõudnud olukorda, kus kõrghariduse rahastamiseks ühtegi lisavahendit ette pole nähtud ja samal ajal hakkame ka selles, mis me oleme saavutanud õpetajate palkade osas, maha jääma. Kas te võiksite natukene selgitada, millele võiksid loota kõrgharidussektor ja Eesti õpetajad teie juhitud valitsuse kontekstis?

Kaja Kallas, palun!

Jaa, aitäh! Eks ongi raske tegutseda olukorras, kus on vähe raha. Õnneks tuleb meile teatud investeeringute tegemisel appi Euroopa raha. Ma olen teiega nõus, et eesmärk on olnud saavutada õpetajate [keskmiseks] palgaks 120% Eesti keskmisest palgast. Praegu on see 102% ja järgmisel aastal 100% Eesti riigi keskmisest. Eks ta ongi suur probleem. Kehtivas riigi eelarvestrateegias oli õpetajate palga tõusuks ette nähtud null eurot. Me tegime tõepoolest pingutusi, et leida raha õpetajate palga tõstmiseks. Ma tean, et 3% on väga vähe, aga see on ikkagi parem kui null. Olen selles suhtes nõus, et õpetajate järelkasvu vaadates tuleb vaadata ka seda, et palgatingimused oleksid õiged.

Kui ma vaatan viimaseid aastaid, siis näen, et võib-olla on olnud väga palju investeeringuid majadesse, hoonetesse. Meil on üle riigi väga palju ilusaid koolihooneid, mis tihti on ka arhitektuuriliselt väga suurejoonelised. Aga seetõttu on meil olnud vähem raha, mida inimestesse investeerida. Ma arvan, et see peab muutuma. Sellepärast me oleme ka sellest riigi eelarvestrateegiast tõmmanud maha või lükanud edasi mõningad koolidesse tehtavad investeeringud – just sellepärast, et kasutada seda raha õpetajate palga tõstmiseks.

Mis puudutab kõrghariduse rahastamist, siis see on pikalt probleem olnud ja me teame, mis on selle probleemi allikas. Me oleme koalitsioonilepingus kokku leppinud, et analüüsime ja otsime võimalusi kõrgharidusse eraraha kaasamiseks – just selleks, et neid probleeme ületada. Kui õpetajate palk on üks, aga õpetajate õpetajate ehk nende inimeste palk, kes õpetajaid õpetavad, on veelgi madalam, siis see on samamoodi probleem.

Ja nüüd täpsustav küsimus. Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Eks viimasel perioodil on väga palju euroraha läinud ju valdavalt just nimelt koolide investeeringuteks ja eks seal on olnud suur osakaal ka koolivõrgu korrastamise ülesandel, et tõepoolest läheks rohkem haridusraha just palgarahaks, mida on ka teie juhitud valitsus oluliseks pidanud. Nii et kindlasti ei saa kõiki neid investeeringuid kasutuks nimetada. Pigem on need haridusvaldkonnas, erinevalt mõnest teisest valdkonnast, olnud minu arvates ikka valdavalt mõistlikud. Aga ega siis see raha, mis läheb ühekordselt maja ehitamiseks, ei ole see raha, mille eest saab õpetajale palka maksta. Eelarve loogika järgi me teame, et õpetajate palgatõus on püsikulu ja selle katteks on vaja hoopis teistsuguseid allikaid.

Ma saan aru, loomulikult, ega siin muud ei olegi nentida, et see on suur probleem, aga ma arvan, et õpetajaskond ootab, mis on selle suure probleemi lahendus. On ta suur või väike – küsimus ei ole ju ainult absoluutnumbris, selles, et palk tõuseb 40 eurot, vaid just nimelt selles nivoos, mida me oleme tahtnud hoida, selles, et õpetajate palk tõuseks koos keskmise palgaga, tegelikult sellest kiireminigi, nii et õpetajakutse muutuks ka järeltulevale põlvele atraktiivseks, noored inimesed valiksid õpetajaameti ja me leiaksime leevendust murele, mida me kõik ju näeme – sellele, õpetajate keskmine vanus on väga kõrge ja kasvab.

Kui nüüd antakse vastupidine signaal, et lähiaastatel hakkab õpetajate palk [Eesti keskmisest] jälle maha jääma, siis me tegelikult kaotame suure osa tööst, mida oleme siiani teinud. Nii et küsimus on: millisel viisil see lahendus tuleb? Reformierakond lubas järgmiseks aastaks õpetajatele 2000-eurost palka. Seda vist ei tule. Aga kui suur see võiks olla aastal 2023, kui teie mandaat seekordses Riigikogus lõpeb?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Te mainisite ka ise koolivõrgu korrastamist. Tõepoolest, koolivõrgu korrastamine on vältimatu, et leida sisemisi ressursse õpetajate palgatõusuks. Me oleme kokku leppinud, et Haridus- ja Teadusministeerium töötab koos kohalike omavalitsustega 2021. aasta augustiks välja täpse tegevuskava koolivõrgu korrastamiseks. Koolivõrgu korrastamise vajadus puudutab eelkõige kahaneva [elanike arvuga] omavalitsusi.

Mida on rõhutanud Riigikontroll? Ta on rõhutanud selle teema olulisust ja ka seda, et on kodulähedane lasteaed ja kool ning kolmas kooliaste ehk 7.–9. klass ja gümnaasiumiastmega koolid peavad koonduma, et võimaldada kõigile kvaliteetset haridust. Riigikontrolli aruandes on toodud eraldi välja terve rida ettepanekuid, kuidas koolivõrku ümber kujundada. Aga nagu ma ütlesin, see toimub kohalike omavalitsustega koostöös. Oluline on kindlasti see, et lapsed, just väikesed lapsed saaksid kodu lähedal koolis käia. Aga vanemate klasside puhul, kui [tunniplaani] tulevad füüsika ja keemia, väga spetsiifilised ained, saavad väga väikese laste arvuga piirkondadest pärit lapsed nende teenuste koondamise korral parema hariduse.

Tulles palgaküsimuse juurde, siis nagu ma ütlesin, ka koolivõrgu korrastamine vabastab sisemisi ressursse selleks, et palkasid suurendada ja seeläbi ka kvaliteeti parandada. Hariduskulude osatähtsusele tuleb lisada ka struktuurivahendid, mida ei ole veel sinna sisse arvestatud. Aga see märkus, mis puudutab püsikulusid, on korrektne, kuid püsikulud tulevad kaasa ka hoonetega. Nii et selles mõttes on nende puhul ikkagi samamoodi võimalik leida ka sisemisi ressursse, mille varal õpetajate palka tõsta.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Jaak Juske, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Kindlasti on õpetajate palga 3%-line tõus parem kui eelmise valitsuse kavandatud 0%, selles ei ole kahtlust. Samas me teame, valitsus ei ole sellest saladust teinud, et see 3%-line palgatõus tuleb laste ja noorte huvihariduse toetuse väga jõhkra kärpe teel, mille tõttu sajad noored kaotavad järgmisel aastal võimaluse käia huviringis. Mind on tegelikult väga huvitanud, kuidas te, lugupeetud peaminister, vaatate otsa tuhandetele Eesti õpetajatele ja ütlete, et nende palgatõus tuleb laste ja noorte arvel. Ma arvan, et see on õpetajate suhtes väga alatu.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks, sajad lapsed ei kaota võimalust käia huviringis. Huvihariduse korraldus on kohaliku omavalitsuse ülesanne, kohalik omavalitsus korraldab seda ja võimaldab lastel huvihariduses osaleda. Kohalike omavalitsuste tulud kasvavad järgmisel aastal 250 miljoni euro võrra ja kohalike omavalitsuste üldine tulubaas on tegelikult 2,42 miljardit eurot. Me räägime 14 miljonist eurost, mis oli kohalikele omavalitsustele huvihariduse korraldamiseks lisaks ette nähtud, ja me teame, et seda toetust on omavalitsuseti väga erinevalt kasutatud. See ei ole olnud ühtlane ja see ei ole alati jõudnud lasteni.

Nüüd, tulemas on kohaliku omavalitsuse valimised. Ma tean, et inimestel on väga suur soov, et kohalikud omavalitsused huviharidust korraldaksid ja lastele huviharidust võimaldaksid, nii et seda soovi saavad valijad valimiste ajal ka väljendada. Ma loodan väga, et nad seda teevad, sest see peaks olema iga kohaliku omavalitsuse prioriteet. Nüüd on kohalikel omavalitsustel lihtsalt rohkem raha, aga nad ise peavad otsustama, kuhu nad selle raha panevad.

Ma enne teie kolleegile vastates juba tõin näiteid, kuidas kohalikes omavalitsustes on seda raha kasutatud ja kui palju raha eri omavalitsused huviharidusse panevad. Näiteks Keila Linnavalitsus panustab ise huviharidusse nii suurel määral, et kogu see toetus, mille ta saab riigilt, moodustab ainult 2% huvihariduse kuludest. Samas näiteks Rakvere Linnavalitsus panustab ise huviharidusse ainult 19%, kõik muu tuleb riigilt. Nii et tegelikult kasutab ta selleks riigi vahendeid rohkem ja oma vahendeid vähem. Sarnane muster on Võru linna ja Võru valla puhul. Võru linnas on riigi toetuse osatähtsus vaid 12% ehk Võru linn paneb ise palju rohkem raha, seevastu Võru vallas on see näitaja 41% ehk Võru vald laste huviharidusse nii palju ei investeeri kui teised omavalitsused. Aga seda kindlasti peaks tegema.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde, selle on esitanud Riigikogu liige Jaak Juske ja sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Teemaks on hariduse rahastamine. Jaak Juske, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Ma jätkan seda teemat, mis puudutab teie juhitud valitsuse otsust alustada eelarvekärpeid laste arvel, vähendades laste ja noorte huvihariduse toetust koguni poole võrra. Hea peaminister, ma olen püüdnud aru saada, mõista, kuidas see väga jõhker, väga lastevaenulik, ebaõiglust ja ebavõrdsust suurendav otsus ikkagi täpselt sündinud on. Ma püüdsin väga tähelepanelikult kuulata teie tänaseid selgitusi, millest tuli välja see, et te ei ole seda eelarvekärbet eelnevalt läbi arutanud, kooskõlastanud kohalike omavalitsustega, kes tegelikult on riigi toetusega arvestanud ja kellest, erinevalt teie argumentidest, väga paljud on loonud sadadele noortele täiendava võimaluse huvitegevuseks.

Mulle tundub, et tegeliku põhjuse, miks see kärbe tehti, ütles välja teie erakonna lapsesuu, hea kolleeg Jürgen Ligi, kes teatas, et loomulikult tuleb huvihariduse toetus ära võtta, sest see oli omal ajal sotsiaaldemokraatide valimislubadus. Hea peaminister, kas tõepoolest teie valitsus teeb laste arvel selliseid küünilisi valikuid selliste argumentide põhjal? Kas tõesti sellepärast võetakse sadadelt lastelt võimalus käia tulevikus huvikoolis, et see toetus on antud või sisse viidud kunagi sotsiaaldemokraatide ettepanekul ja initsiatiivil. Kas tõesti?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma veel kord rõhutan üle, et see ei vasta tõele, et me alustame eelarvekärpeid laste arvelt. Me ei tee seda. Huviharidusse läheb 100 miljonit eurot – 100 miljonit eurot –, sellest 7 miljonit ei ole väga suur protsent. Teie väide, et huvihariduse raha väheneb poole võrra, ei vasta lihtsalt tõele. Teiseks, ma rõhutan veel kord, et see raha, millest teie räägite, ei ole mitte otse lastele minev raha, vaid see on kohalikele omavalitsustele minev raha. Kohalikud omavalitsused saavad raha juurde ja nad ise otsustavad, mida nad selle rahaga teevad. Kui nad tahavad sellega toetada laste huviharidust, saavad nad seda teha. See on n-ö vaba raha, ilma sildita raha, mida kohalikud omavalitsused saavad kasutada.

Nüüd, nagu ma ütlesin, ei ole kohalikud omavalitsused kasutanud seda raha ühtlaselt. Mida me tahame selle toetusega siis konkreetsemalt teha? Esiteks seda, et sihtida paremini neid omavalitsusi, kus on rohkem puudust kannatavaid peresid, kellel on tõepoolest raskusi maksta huvihariduse eest, ja kus huviharidust peab rohkem toetama. Ja teiseks, sihtida rohkem sellist huviharidust, mis puudutab tehnika- ja loodusteaduste huviringe, kus on vaja suuremaid investeeringuid. Ka see ei ole alati läinud ühtlaselt. Seesama näide, mida ma olen toonud Tallinna puhul, kus [toetuse summa] tegelikult ei ole laste [arvust] sõltuv. Kui erahuvihariduses on 20 000 last ja seda toetab kohalik omavalitsus 200 000 euroga, aga munitsipaalhuvihariduses on 10 000 last ehk poole vähem ja seda toetab Tallinna Linnavalitsus 7 miljoni euroga, siis ei ole ju nii, et raha läheb sinna, kus on lapsed. Raha läheb hoopis kohaliku omavalitsuse enda korraldatud tegevuste jaoks. Ent minu arvates on oluline, et see raha ka päriselt lasteni jõuaks.

Ma tahan rõhutada veel seda, et riigi eelarvestrateegiaga on haridus- ja noorteprogramm jaoks igal järgneval neljal aastal ette nähtud üle 500 miljoni euro, lisaks veel laste ja perede programm üle 818 miljoni euro. Nii et kindlasti on lapsed ja pered meie valitsusele väga olulised.

Täpsustav küsimus. Jaak Juske, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Ma tänan eelmise vastuse eest, kuigi me tegelikult ei saanud kinnitust, millega te oleksite ümber lükanud oma erakonnakaaslase Jürgen Ligi esitatud küünilise argumendi, miks lastele suunatud toetust on vähendatud.

Aga oma teise küsimuse pühendan ma hariduse rahastamisele selle vaatenurga alt, millest juba alustas hea kolleeg Jevgeni Ossinovski. Ma küsin selle kohta, et meil on ikkagi väga selge ühiskondlik kokkulepe, et õpetajate keskmine palk peab riigi keskmisest palgast moodustama 120%. Täna, nagu me ennist kuulsime, teie valitsuse eelarvekava järgi hakkab õpetajate palk riigi keskmisest palgast jälle väga kiiresti maha jääma. Öelge palun õpetajatele, kes samuti täna meid kuulavad ja vaatavad, millal on see päev, see aasta, kui valitsus, Eesti riik täidab õpetajatele antud lubaduse ja viib õpetajate keskmise palga 120%-ni riigi keskmisest. Millal?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma ühe asja veel rõhutaks üle selle huviharidusega seoses. Kohalikud omavalitsused saavad järgmisel neljal aastal 284 miljonit eurot rohkem – rohkem, mitte vähem. See tähendab seda, et neil on 284 miljonit eurot rohkem, millega toetada ka huviharidust, kui nad peavad seda oluliseks. Nii et keegi ei võta mitte midagi ära, kui kogu pott läheb suuremaks. Lihtsalt kohalikud omavalitsused saavad otsustada vastavalt valijate prioriteetidele, mida oluliseks peetakse.

Nüüd, mis puudutab õpetajate palka, siis ka riigieelarve tulud sõltuvad ju laekuvatest maksudest, sõltuvad majanduskasvust, sõltuvad sellest, kuidas riigil üldiselt läheb. Eelmisel aastal ja sel aastal on meid räsinud koroonakriis, mis on suurendanud kulutusi, mida me ei teadnud ette näha. Ja ka varasemalt on eelarves olnud puudujääk. Seetõttu ma tegelikult ei oska sellele küsimusele konkreetselt vastata, mis kuupäeval see juhtub. See sõltub kõigist nendest faktoritest.

Me ei saa elada üle jõu ja me peame tegema ümbertõstmisi nende rahaliste vahendite piires, mis meil olemas on, ja loomulikult teiselt poolt kasvatama majandust, vaatama, et majandusel läheks hästi ja et laekuks rohkem maksutulu, mille varal selliseid kulutusi teha. Aga sellega koostoimes me peame ka koolivõrku korrastama. Me peame vaatama, kus on sünergiakohti näiteks Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi vahel – kus tegevusi dubleeritakse, kus me saame kokku hoida, et tõsta õpetajate palku, nii et soovitud tase oleks saavutatud.

Ja nüüd lisaküsimus. Jevgeni Ossinovski, palun!

No see viimane oli natuke [küsitav]. Võib-olla te selgitate, mis sünergia saab olla õpetajate palga ja Kultuuriministeeriumi vahel. Kas õpetajad peaksid kõrvaltööna minema teatrinäitlejaks, et endale kõrgemat palka saada?

Loomulikult on igasugused objektiivsed asjaolud, mis mõjutavad palga tõstmise võimekust. Aga teisest küljest on see selgelt ka prioriteetide küsimus: kas valitsus prioriseerib haridust või mitte? Ja nagu öeldud, hariduskulude osakaal SKP-st langeb selle eelarvestrateegiaga 5%-le. 20% võrra langeb hariduskulude osakaal SKP-st. See on väga selge näide selle kohta, mis on prioriteet ja mis prioriteet ei ole. Haridus paraku seda ei ole.

Ma küsin täpsustust selles asjas, mida te ütlesite kõrghariduse kohta. Akadeemilised ringkonnad on sõlminud haridusleppe, olete sellest tõenäoliselt teadlik. Sellega on seotud üliõpilaskondade liit, õpilasesindused, noorte teaduste akadeemia, ametiühingud. Seal on mitmeid olulisi strateegilisi pika vaatega haridusvaldkonna kokkuleppeid. Üks neist puudutab ka kõrghariduse rahastamist. Ei ole uus teema, et kõrgharidusõppe rahastamiseks läheks 1,5% SKT-st. Protsendipunkti üle võib ju vaielda, aga mõte on selles, et riik rahastaks rohkem, nii et oleks võimalik kvaliteetset tasuta kõrgharidust pakkuda.

Kas ma sain teie vastusest õigesti aru, et te ei ole sellega nõus ja et valitsus ei eralda kõrgharidusele täiendavaid avalikke vahendeid ja te näete lahendust hoopis kõrghariduse tasuliseks muutmises? Kuidas see välja näeks? On seal sõnad "analüüsime" ja "mõtleme"? See on muidugi riigibürokraatia klassika. Aga milline siis teie lahendus on kõrghariduse rahastamisega seoses? Millisel viisil see peaks tasuliseks muutuma?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt teie märkus Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kohta. On terve rida tegevusi, mida need ministeeriumid teevad – sarnaseid tegevusi. No näiteks eesti keele õpe on üks neist tegevusest: Kultuuriministeeriumi haldusalas on lõimumispoliitika ja sellega seonduv keeleõpe ning loomulikult korraldab keeleõpet ka Haridus- ja Teadusministeerium. Minu kommentaar ei olnud muidugi võetav nii üksüheselt, et õpetajate palga tõstmiseks peavad õpetajad midagi sel suunal tegema, vaid kommentaar oli mõeldud üldiselt. Kriis annab meile võimaluse vaadata riiki suure pildina, vaadata üle, milliseid tegevusi me dubleerime, ja teha korrektiive seal, kus me saame raha kokku hoida. Kui me saame ühes kohas raha kokku hoida, siis saame seda kasutada mõnes teises kohas, mis on meie prioriteet. See oli selle kommentaari mõte.

Kõrgharidustöötajate palgad on alati käinud või vähemalt peaksid käima õpetajate palkadega käsikäes. Mul on hea meel selle riigi eelarvestrateegia raames selle üle, et me suudame hoida seda kokkulepet, et 1% sisemajanduse kogutoodangust läheb teadus- ja arendustegevusele. Nagu te ise väga hästi teate, kõik sellised kokkulepped, mis panevad riigieelarve mingid protsendid lukku, tegelikult vähendavad neid võimalusi, mida poliitikud, ministrid, saavad selle raames teha, poliitilisi valikuid, et oma prioriteete selgemalt välja tuua.

Ka selle 1% hoidmine teadus- ja arendustegevuseks on minu jaoks väga oluline ja ka see nõuab pingutust, aga see ongi tegelikult pikema vaatega. Selle eest aitäh ei ütle hetkel keegi, sellepärast et tulemused peaksid paistma hakkama ikka alles aastate pärast. Kui me vaatame neid riike, kes on globaalse innovatsiooniindeksi tabelis kõrgemal kohal ehk kus elavate inimeste heaolu on parem, siis näeme, et nad kõik investeerivad palju teadus- ja arendustegevusse.

Nüüd küsimus kõrgharidusest. Ei, see ei tähenda seda, et me nüüd lähme kõrghariduse rahastamisel puhtalt tasulise kõrghariduse peale üle. Küll aga tähendab see seda, et me otsime võimalusi rahastada kõrgharidust siiski ka väljaspool riigieelarvet, sest kõik me mööname, et seal on väga suured puudujäägid.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Head ametikaaslased! Austatud valitsusliikmed! Meil on aega veel umbes kuus-seitse minutit, nii et kui soovite, siis sellel ajal on võimalik veel küsimusi esitada. Mul on teile palve: kui te esitate küsimuse, siis palun öelge kõigepealt, kellele valitsusliikmetest küsimus suunatud on, ja siis esitage küsimus. Teeme ainult ühe küsimuse korraga. Kõigepealt Valdo Randpere. Palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Mul on küsimus peaminister Kaja Kallasele. Teema on järgmine. Viimasel ajal on tulnud päris häid uudiseid Eestis korraldatava vaktsineerimise kohta. Ja nüüd hakkavad juhtuma veel sellised suhteliselt põnevad sündmused, et homsest muutub midagi, vist vanusegrupiti ja seoses registreerimisega, ka järgmisest esmaspäevast muutub midagi. Äkki räägid natuke lähemalt neile inimestele[, kellele need muudatused mõeldud on,] ja mulle ka, et millised vaktsiinid tulevad, kuidas ennast registreerida ja kuhu minna. Nii palju, kui sul on informatsiooni, jaga seda meiega, sest selliseid asju ja uudiseid on alati tore kuulda. Kui ma vaatan maailmas ringi, siis näen, et Eesti on põhimõtteliselt päris tublisti vaktsineerimisega toime tulnud. Ma vaatan, et on päris palju riike, kus vaktsineeritute osakaal rahvastikust on vaevalt 1%, kui sedagi. Eesti on selles vallas ikka päris-päris tubli. Nii et hea meelega kuulaks sellest lähemalt.

Palun, Kaja Kallas!

Aitäh! Tõepoolest, vaktsineerimine on täies hoos ja sellega me aktiivselt tegeleme. Eks vaktsineerimine sõltub väga paljuski vaktsiinitarnetest, mis Eestisse tulevad. On heameel tõdeda, et Pfizeri tarned on suurenenud ja seetõttu on meil rohkem vaktsiine, lisanduvad ka Moderna vaktsiinid, samuti AstraZeneca ja Jansseni vaktsiinid. Eelmisel nädalal tegime vaktsineerimises uue rekordi. Me olime eesmärgiks seadnud vaktsineerida 60 000 inimest, aga suutsime süstida 67 722 vaktsiinidoosi.

Hõlmatusest. Kõige paremini on hõlmatud praegu eelkõige 70–79-aastased, neist on vaktsineeritud üle 67%, nii et oleme liikunud sellele 70%-le, mis on eesmärgiks, väga lähedale. Samuti liigume jõudsalt edasi ka 60–69-aastaste hulgas.

Nüüd, tõepoolest, me läheme edasi nooremate vaktsineerimisega. Teeme seda just sellel põhjusel, et neid inimesi, kes end 18–49‑aastaste vanusegrupis vaktsineerida soovivad, on palju. Alguses arvasime, et tuleme kümne aasta kaupa allapoole, aga nüüd teeme vaktsineerimise avatuks kõigile, kes seda soovivad. [Aega saab broneerida] digiregistratuuris, portaalis digilugu.ee saab ennast kirja panna. Seal on pandud vahele sellised mehhanismid, et korraga saab end registreerida 5000 inimest ja teised on senikaua ooterežiimil, kuni võimalus avaneb. Nii et ma palun kõigilt registreerimisel tasakaalukust, et need asjad kohe umbe ei jookseks.

Seni oleme korraldanud vaktsineerimist eelkõige perearstide ja pereõdede kaudu – seda sellepärast, et tabada vanemaid inimesi, kes tahavad suhelda inimesega, keda nad tunnevad ehk oma perearsti või pereõega. Aga nüüd me liigume edasi ka nende suurvaktsineerimise keskustega, kus nooremad inimesed saavad ennast jooksvalt kirja panna ja kohale tulla. Ma loodan küll, et kõik, kellel võimalus avaneb, seda võimalust kasutavad, sest see on hea tee kriisist väljumiseks. Näitena võib vaadata seda, kuidas elatakse praegu Iisraelis, kus enamik inimesi on vaktsineeritud. Neil on selline elu nagu vanasti.

Aitäh! Läheme järgmise küsimuse juurde. Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Käesoleval hetkel Iisrael – küll teistel põhjustel – nii nagu vanasti ei ela, aga minu küsimus puudutab põlevkivi, põlevkiviõlitehast. Reformierakond on kaitsnud uue põlevkiviõlitehase ehitamist. Seda on tegelikult olnud võimalik ka tagasi pöörata, aga te ei ole soovinud seda teha. Nüüd on kohus peatanud selle investeeringu tõenäoliselt vähemalt aastaks või kaheks. Millised on selles kontekstis valitsusjuhi mõtted? Äkki oleks sobilik aeg tõmmata kriips peale ja võtta see 125 miljonit eurot tagasi, maksaks näiteks riigivõlga ära? Ka seda te peate ju oluliseks.

Ja siit teine küsimus, see on samuti Eesti Energiaga seotud ja puudutab Narva kütet. Nimelt, Eesti Energia omab Narva soojusvõrku ja me teame, et CO₂ hind, mis on juba 50 euroni tõusnud, on muutnud tegelikult konkurentsivõimetuks Balti koostootmisplokis põlevkivist sooja tootmise. Kas näiteks ei võiks siis võtta seda põlevkiviõlitehase raha ja aidata riigiettevõtetel otsustada, et pakkuda konkurentsivõimelist sooja hinda narvakatele pikas vaates uue CHP-jaama rajamise näol? Missugune on teie nägemus?

Kaja Kallas, palun! 

Jah, kõigepealt kommentaar Iisraeli kohta. Tõepoolest, me oleme ka ise mures vägivalla lahvatamise pärast, mis seal on olnud. Minu kommentaar puudutas seda, kuidas inimesed saavad vabalt ilma maskideta liikuda ja, ühesõnaga, elada selles mõttes samamoodi nagu varem. Ma tõesti ei viidanud nendele pingetele, mis seal piirkonnas praegu tekkimas on.

Nüüd, tulles teie küsimuse juurde, selle Narva soojusprobleemi lahendamiseks on meil taasterahastust ette nähtud 30 miljonit eurot, et rajada sinna koostootmisjaam, mis kasutaks taastuvenergiat. Selle rajamisega minnakse edasi. Lihtsalt küsimus on selles, et võtab omajagu aega, et sellist investeeringut teha ja jaam ehitada. Aga seda kindlasti peab tegema, sest see on täpselt see eesmärk, mida tahaks saavutada.

Nüüd, suures pildis me oleme kokku leppinud selles, et põlevkivielektri kasutamisest loobume 2035. aastaks ja seejärel põlevkivienergeetikasse rohkem maksumaksja raha ei investeeri. Nüüd, sellest 125 miljonist eurost – ma olen teile ka enne vastanud, et me uurisime, kuidas on võimalik seda tagasi pöörata. Vastus on see, et ilma riigile kahju tekitamata seda hetkel tagasi pöörata ei ole võimalik. See, kuidas juhatus on neid hankelepinguid allkirjastanud, on juhatuse pädevuses, see ei ole otseselt valitsuse pädevuses. Aga me tõepoolest seda uurisime.

Nüüd sellest, mis puudutab kohtusse kaebamist. Kohus on sõltumatu ja kohtuotsused on täitmiseks. Ja ma arvan, et selle asja edasine lahendus võib tegelikult ka vastused sellele küsimusele anda, kui ma niimoodi ütlen. Igal juhul, minu arvates ei ole mõistlik sinna maksumaksja raha täiendavat investeerida.  Seda peab võtma arvesse ja seda me olemegi võtnud arvesse ka nende investeeringute tegemisel, mis meil on riigi eelarvestrateegiasse kirjutatud.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid vastamast ja ma tänan Riigikogu liikmeid, häid ametikaaslasi küsimast. Tänane infotund on lõppenud.